text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
2-3. detsembril toimus Viinis Wassenaari kokkuleppe organisatsiooni (WA) plenaarkohtumine, mida juhatas Eve-Külli Kala, Eesti suursaadik Austrias ja alaline esindaja rahvusvaheliste organisatsioonide juures Viinis.
Aset leidnud kohtumine tõmbas sisuliselt kokku Eesti aastapikkuse WA eesistumise. Kuigi plenaaristungi eesistumise puhul ei ole tegemist nii mastaapse ettevõtmisega nagu Euroopa Liidu eesistumine, oli see väikesele Eestile ja meie välisteenistusele (eriti Eesti saatkonnale Viinis) tõsiseks väljakutseks.
Vaatamata nimetusele ei tähenda WA plenaaristungi eesistumine ainult paaripäevase kohtumise juhatamist. Aasta lõpus toimuv istung on pigem terve aasta kestnud töö kulminatsiooniks. Sellele on eelnenud pikaajaline nüansirikas sisuline töö organisatsiooni töö koordineerimisel, erinevate kohtumiste juhtimisel ja arutelude suunamisel ning kogu organisatsiooni tegevuse tutvustamisel välismaailmale (erinevad riigid ja teised rahvusvahelised organisatsioonid). 2014. aasta töö ja plenaaristungi tulemuste tutvustamist jätkub meil veel ka 2015. aasta algusesse, mil Eesti annab eesistumise üle Hispaaniale. Kuna osalisriigid juhivad WA plenaari kordamööda nö rotatsiooni korras, avaneb eeldusel, et vahepeal ei võta organisatsioon vastu uusi liikmeid, Eestil järgmine võimalus seda rolli täita alles 41 aasta pärast!
WA puhul on tegemist rahvusvahelise julgeoleku tagamisse panustava organisatsiooniga (üks viiest rahvusvahelisest ekspordikontrolli režiimist), mis tegeleb tavarelvastuse ja sellega seotud kahesuguse kasutusega kaupade ning tehnoloogiate ekspordikontrolli küsimustega. Ennekõike üritatakse organisatsiooni osalisriikide poolt vältida rahvusvahelist või regionaalset stabiilsust ja julgeolekut ohustavat tavarelvastuse kuhjumist.
Võttes arvesse globaalse ja regionaalse julgeoleku üsna habrast seisu, on selle organisatsiooni tegevust raske üle tähtsustada. Kuigi massihävitusrelvad on oma hävituspotentsiaalilt tavarelvastusest ohtlikumad, toob just viimaste kasutamine maailma eri piirkondades igal aastal kaasa tuhandete kui mitte miljonite inimeste hukkumise, invaliidistumise või kodutuks jäämise. Kahjuks oleme selliseid ilminguid 2014. aastal näinud ka meie lähiregioonis.
Selles, et tundlike kaupade ebastabiilsust tekitavat ja julgeolekut ohustavat eksporti tuleb piirata ning millised kaubad tuleks antud kontekstis tundlikeks lugeda, pole üldiselt raske kokku leppida. Ka 2014 aastal värskendati vastavaid kontrollnimekirju, mille alusel rahvuslikud ekspordikontrolliorganisatsioonid oma igapäevast tööd teevad. Ühise mõistmise saavutamine aga selles, kus lõpevad riikide, ÜRO Harta artiklis 51 sätestatule tuginevad, enesekaitse eesmärgil teostatud relvahanked ning kust algab ebastabiilsust tekitav relvastuse kuhjumine, on juba oluliselt keerulisem. Ka äsja lõppenud WA plenaarkohtumine näitas, et täielikku üksmeelt selles küsimuses osalisriikide hulgas ei ole. Positiivne on see, et ühise mõistmise poole siiski püüeldakse ning ka Eesti hääl on nendes aruteludes kuulda.
Kuna Eesti WA plenaari eesistumine sattus aastale, mil möödub 10 aastat meie liitumisest selle organisatsiooniga, pakkus suursaadik Kala istungi eelõhtul esindusliku vastuvõtu. Vastuvõtul musitseerisid Olav Ehala ja Lembit Saarsalu tehes oma suurepärase esitusega tõsiste teemade arutelud oluliseks meeldivamaks. Öeldakse ju, et kui muusad räägivad, siis kahurid vaikivad…
Plenaarkohtumise tulemusi kajastav eesistuja avaldus toob välja olulisemad WA saavutused 2014. aastal.
„Mission not abandoned, mission not accomplished yet, mission adjusted….“ (Missioonist pole loobutud, seda pole veel lõpule viidud, vaid ainult kohandatud uutele oludele…) sõnas suursaadik Afganistanis Väino Reinart rohkearvulisele ja rahvusvahelisele külaliste seltskonnale 17. novembril Kabulis. Sel päeval toimunud Eesti erimissiooni Afganistanis sulgemise vastuvõtul jäeti hüvasti kolleegide ja koostööpartneritega, vastuvõtul osales ka visiidil viibinud siseminister Hanno Pevkur.
Eesti erimissioon sulges oma uksed 30. novembril 2014, 1. detsembril Eesti lipp Ühendkuningriigi Kabuli saatkonna üht lipuvarrast enam ei ehtinud. Eksisteerimise lõpetas ka kunagi Daniel Schäeri algatatud ja aastaid (2008-2014) peetud blogi „Meie mees Kabulis“, mille sissekandeid saab lugeda nüüd välisministeeriumi elektroonilise arhiivi sügavuses.
Erimissioon rajati 2006. aastal. Lisaks Eesti riigi esindamisele Afganistanis oli missiooni peamine ülesanne diplomaatilise toe pakkumine Eesti üksustele ISAF( International Security Assistance Force) koosseisus. Kuivõrd ISAF missioon lõppeb selle aasta lõpus, ei ole midagi üllatavat ka Eesti erimissiooni tegevuse lõpetamises. Eesti diplomaadi füüsilise kohaloleku puudumine Kabulis ei tähenda mitte kuidagi Afganistani hülgamist. Arengukoostööprojektid jätkuvad senises mahus, samuti jätkab Eesti Afganistani riigieelarvesse panustamist nagu seda siiani on tehtud. Eesti sõjaväelased osalevad ISAFi jätkumissioonis (RSM – Resolute Support Mission), Eesti politseinikud ja päästespetsialistid jätkavad teenistust Kabulis EUPOL Afghanistan (European Union Police Mission in Afghanistan) koosseisus.
Afganistanis on kaheksa aasta jooksul töötanud kuus Eesti diplomaati – ajalises järjekorras Toomas Kahur, Andres Kolk, Daniel Schäer, Tanel Sepp, Vahur Soosaar ja siinkirjutanu. Mitteresideeriva suursaadikuna on Afganistanis tegevad olnud Harri Tiido ja Väino Reinart, Väino jätkab selles rollis ka peale erimissiooni sulgemist.
Eesti panus Afganistani ülesehitamisel ei ole suurriikidega rahaliselt võrreldav, ega peagi seda olema. Oleme olnud osa suures doonorikogukonnas, üritanud panustada projektidesse, kus oleme meie teadmisi ja oskuseid pidanud piisavalt väärtuslikeks, et neid afgaanidele edasi anda, ja ma arvan, et see on meil ka õnnestunud. Väikese riigi seisukohast pole ka vähetähtis, et siin töötanud eksperdid on saanud hindamatu kogemuse, mida tulevikus Eestis või kuskil mujal ära kasutada.
Afganistani ülesehitamine jätkub, töö ei ole kaugeltki tehtud, abi ja toetust vajab nii riigiaparaat kui kogu ühiskond tervikuna, turvaolukord nõuab esialgu liitlasvägede jätkuvat kohalolekut. Aeg näitab, kas viimase kolmeteistkümne aasta jooksul rajatud institutsioonid on piisavalt võimekad, et ülesehitustöid senisest iseseisvamalt jätkata. Kõik eeldused selleks on loodud ning oma panuse on andnud ka Eesti. Ja annab ka edaspidi!
|
OSCAR-2019
|
||
Käisin Erateeningu liikmetega liigutamas. Kavas oli aktiivne kõnd tuli kokku 1 tund ja 28 minutit ja 7,91 km. Keskmine pulss 135 l/min. Kanali ääres sai tehtud väljaasteid, kätekõverdusi, lõike ja hüplemisi.
Lõigutrenn klubikaaslastega. Harjutan hingamist endiselt - nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Soojendusjooks, võimlemine ja edasi tuli kolm korda joosta Anne kanali ringi tempos 4:50 min/km. Lõikude vahel jalutus/kerge sörk ja tehtud need kuumad ringid said. Lõpus rahulik kojujooks vihmaga ja venitus. Aega läks 1 tund ja 2 minutit ning läbitud sai 8,71 km.
Otsustasin minna tõusutrenni, sest koos on ikka kergem ("Oli, oli!") ja Ingli silla lähedal sai selle nädala kõige hullem trenn läbitud. Selline tunne tekkis, et mingit vormi pole. Tuli täiesti paksu inimese tunne peale. Usina õpilasena koju ei marssinud, kuid peast käis mõte korraks küll, et "Nii raske on, ma jään seisma keset tõusu!". Kui soojendusjooks, võimlemine, sääre-ja põlvetõsted tehtud ning esimesed kiiremad "mäest" üles jooksud läbitud, siis võisin juba rohkem endaga rahul olla. Trenni lõpuks oli ikka hea tunne, et sain mugavustsoonist välja ja natuke kiiremini end liigutatud. Kätekõvedused ja hüplemised olid ka. Aega läks 1 tund ja 14 minutit ning 7,66 km sai läbitud.
5 km ühtlases tempos jooksu ajaga 28:13. Lisaks 8 korda 100m rütmijooksu, nägin isegi 2:56 min/km korraks ära. Lõdvestusjooksu jooksin veidi vähem kui pidi, kuid üldiselt võisin endaga rahul olla. Kokku aega 49:39 ja 7,18 km.
Pikk jooks 18 km. Jooksin päeval 13 km (1:33:27) ja suundusin tuppa vett jooma, käisin pesemas ja läksin magama. Palav oli ja pulssi ei õnnestunud hoida nii madalal kui oleks pidanud 145 l/min asemel 148l/min. Õhtul tegin 5 km (36:38, keskmine pulss 141 l/min) ja kaks kiiremat 100m jooksu. Venitan ka alati peale igat trenni. Jooksunädal on läbi ja peale trenni tuleb sära ka juba.
Kokku sain nädalaga pulsikell Polar M400 andmeil ~42 jooksukilomeetrit + aktiivne kõnd - tundub, et oli hea otsus end kuhugi jooksukampa sokutada.
Tagasisidet on väga huvitav jälgida. Hetkel on 16 vastajat olnud ja loodan, et tuleb lisa - kõik olete anonüümsed ja võite südamelt ära rääkida. Lugejate soovid on seinast-seina, eriti postitamise osas. Võtan kui komplimenti, et leidub inimesi, kes jaksaksid igapäevaselt mu mõtteid/tegemisi jälgida. Õnneks on ka lugejaid, kes arvavad minuga sarnaselt, et tuleks tunde järgi postitada - "Tuju tuleb-tuju läheb, aga naine jääb."
Kuna on mõnus suvi, siis arusaadav, et kõik väga pikalt kirjutada ei viitsi ja pigem vastatakse vastusevariantidega küsimustele. Hea, et natukenegi saan aimu, kes Teie olete ja mida mõtlete.
Kujundus häiris mitmeid ja püüdsin paremaks muuta, loodan, et liiga kirju nüüd pole. Vähemalt blogrolli peaks nüüd mugavam kasutada olema.
Viimasel ajal on su blogi natuke külm ja kõle koht, kahjuks igast postitusest õhkab pigem negatiivsust kui positiivsust. Sind ennast ja sinu emotsioone on postitustes vähe, jääd lugejale kaugeks. Aga on näha, et asi hakkab paremuse poole minema! Kujunduse poolest - ise eelistan lugeda sellist blogi, kust postitused on leheküljel ilmumise järjekorras täies mahus. Kui postituse (lõpuni) lugemiseks tuleb see eraldi avada, jätan tihti lugemata, eriti kui oli plaan mitu postitust järjest lugeda.
Mulle meeldib, et oled aus ja avameelne ja räägid palju ka oma armsast lapsest. Mind häirib või õigemini mitte ei häiri, aga ma ei tea mis see on, see et sa oled vahel enda suhtes liiga karm. Sa oled nii tubli, aga piitsutad end liialt. Võta vähe vabamalt! Sa oled inspireeriv :)
"Sind ennast ja sinu emotsioone on postitustes vähe, jääd lugejale kaugeks."- Seda oli natukene karm lugeda, kuid kõigest päris täpselt kirjutada ei soovi. Negatiivsusel on oma tugev põhjus, millega igapäevaselt tegelen, lisaks kõik eluline ei olegi positiivne roosamanna. Ma olen enda suhtes tõesti liiga karm kohati, kuid püüan vabamalt võtta.
Tegelen ise hobi korras jooksmisega (no sörgin aeg-ajalt oma lõbuks), seega teiste tegemised pakuvad huvi.
Kirjutad huvitavalt ja üks põhjus on ka hea blogroll. Oled väga tubli naine! Lugesin juba su eelmist blogi, ootasin, et naaseksid blogima.
Mulle praegune blogi kujundus väga meeldib. See sina lapsega siin kõrval, päike paistab.. ahh..idüll. Nii on väga mõnus.
Selline oli sõbralik soovitus mulle, sest olen harjunud hingama ainult nina kaudu või kui väga raskeks läheb, siis ainult suu kaudu. Põhiline abi seisneb selles, et kehal lihtsam hapniku omastada oleks. Muidu hea küsimus! Kuidas sa oled harjunud hingama?
Ise olen seni tavaliselt ikka suu kaudu valdavalt hinganud joostes. Nina kaudu hingamine tekitab tugeva pingutuse korral arvestatava hapnikuvõla. Aga uurin asja.
Ma naudin oma elu täiel rinnal. Ärkasin kell 6 ja keetsin kaerahelbepudru. Äratasin õe ja tütre, einestasime ning peale riietumist/iluprotseduure sammusime lasteaia poole. Kõik oli uus ja huvitav. Kollane maja ja naeratavad õpetajad, hubane ning selline tunne tekkis, et see ongi täiesti õige koht kuhu laps koolini usaldada.
Sain olla tunnike tutvumisel abiks ja edasi jalutasin 3 km tööle. Minu aeg ja imelised loodusmärgid kõikjal. Õde jäi tütrega veel mõneks tunniks. Laps sõi korralikult ja vaatas uued kaaslased ning mängud üle.
Kuna esimene päev uues kohas on ikka ärevam, siis otsustasime, et võtan oma töö juurde Grete kaasa- õde oli abivalmis ja tõi pärast tutvumist kenasti minu hoolde. Samuti õel oli aktus kutsehariduskeskuses- kui paksuks lähen, siis võite näpuga tema suunas tulevikus näidata.
Poleks arvanud, et tunnen elust nii palju ja siiralt rõõmu. Selline eluline liikumine. Lisaks tõid paar austajat komme ja lilli, seega minu silm särab edaspidigi. Vabadus, iseseisvus ja eneseuhkus!
Kodus võimlemine, venitus, pesu ja laps kaissu ning tuduma. Nüüd kuulan Tuberkuloitedit ja mõtlen kui õnnelik ma täna olen ja loodan, et järjest enam märkavad seda ka ümbritsevad inimesed. Sisemine rahulolu hakkab vaikselt välja pääsema.
Edit: Eelmisel aastal umbes samal ajal olin nii stressis omadega, et kõike ilusat septembris või sügises üldiselt märgata ei suutnud. Töökoha vahetus ja positiivsed inimesed ümbritsemas on suureks motivatsiooniks olnud. Kui talv samade võngetega, siis kevadel on kõik veelgi värvilisem minu jaoks. Suudan oma energia trenni/jooksu suunata ning hiljem veel heas tujus püsida ka kodus. See ei saa muud olla kui areng!
Loen ja naeratan. Sa oled saanud käppa selle väikeste rõõmude hindamise ja tundud palju rahulikum ja õnnelikum.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui Signe Valgemäe näitab harjavarrega harjutusi ette, siis näivad need imelihtsad. Algaja jaoks on need aga jõusaalimasinatega võrreldes väga keerulised.
Rühikliiniku füsioterapeut Signe Valgemäe juurde ei tulda lihaseid punnitama või vastupidavust treenima, vaid õpitakse, kuidas pea püsti ja selg sirge hoida. Üheks põhiliseks abivahendiks on puidust harjavars, mil ametlikult on küll moodsam nimi – võimlemiskepp.
Olen jõudnud crosstrainer’il vaevalt esimesed sammud ära teha, kui füsioterapeut hakkab mu kehaasendit muutma. «Sul on parem jalg sissepoole, keera otseks, lükka selg sirgeks, õlad taha,» jagab ta näpunäiteid ja keerab samal ajal mu keha õigesse asendisse. Jõuan korra nuriseda, et kuna käimine peaks olema kõige loomulikum liikumisviis, siis peaks ju ka mu kehahoid olema õige, kuid Signe ei võta kurtmist kuulda. «Su asend on vale, sest oled harjunud olema ettepoole kaldu. Su keha võtab asendi, mis on talle mugav, kohaneb ümbritseva keskkonnaga, aga see ei tähenda alati õiget asendit,» selgitab ta. Vale kehahoiaku tõttu kannatab paljudel tihti ka jooksutehnika. «Joosta tuleb sirge seljaga, ette kaldu olles sa pidurdad ennast ja kulutad energiat, et end püsti hoida,» räägib füsioterapeut ja lisab, et vale kehaasendi tõttu kasutab enamik inimesi rohkem keha eesmise poole lihaseid ning rinna- ja õlalihaste eesmine osa on rohkem ülekoormatud. «Kuna korseti- ja keha tagumise poole lihased jäävad passiivseks, võib rüht paigast ära minna ning kehas tekkida ebakõla,» mainib ta.
Tüüpilise kontorirotina seisan ma kühmus seljaga, õlad längus (vasakul). Sirge seljaga tehtud pilti vaadates avastan üllatusega, et olen mitu sentimeetrit kasvanud, kui hinnata pildi ülaservas oleva valge joone järgi.
Järgmist harjutust tehes saan aru, et mu keha on paganama kaval. «Kas tunned reie tagumiste lihaste pingutust?» uurib füsioterapeut pärast kükkis tehtud harjutust. Tunnistan ausalt, et pingutust oli tunda küll, aga hoopis reie peal. «Kui on vaja mingit liigutust teha, siis esmalt aktiveeruvad tugevamad ehk antud juhul eesmised reielihased, kuna nendes leidub rohkem närvi-lihase ühendusi. Mõtle, millist lihast sa pingutada tahad, siis on kergem seda aktiveerida,» räägib Signe. Sügavas unes lihaste tööle panek on kordi raskem, kui arvasin.
Rühitreening keskendub nõrgematele lihastele ja on segu jõusaalis, füsioteraapias ja pilateses kasutatavatest harjutustest. «Nõrgemaid lihaseid tugevamaks treenides võib vabaneda ülepingetest teistes lihastes,» selgitab Signe. Füsioterapeut ei tee kõigile ühte kava, vaid lähtub konkreetsest inimesest ja tema probleemidest. «Kui ikka alaselg on kinni, siis sellele pööran rohkem tähelepanu,» ütleb ta.
Mina saan enda üllatuseks teada, et kuigi ma käin aastaid palli mängimas, on mu õlad täiesti kinni. Püüan võimlemiskeppi käsi küünarnukist sirge hoides üle pea viia, aga ei saa hakkama. Käed libisevad aina laiemaks, kuni vaevu kepi servast kinni hoides see õnnestub. «Sul on õlad kinni. Kas panid tähele, et tegid sohki, parem käsi läks ees?» uurib Signe. Ta näitab harjutust ette, hoides käsi vaat et kepi keskelt kinni. Mul on selle tasemeni jõudmiseni ilmselgelt pikk tee minna.
Üsna pea saan aru, et teen tavalist kõhulihaste harjutust valesti, sest Signe surub mu matile tagasi. «Kui alguses pole kehatunnetus veel nii hea, siis selili tehtavate harjutuste puhul on soovitatav hoida alaselg vastu maad, sellega väheneb risk alaselga üle koormata. Hiljem võib juba alaselg olla neutraalses asendis ehk kergelt nõgus,» selgitab treener.
Kõhulihaseid on neli kihti ja kiiresti üles-alla tõustes tehes treenib vaid seda kõige pealmist, n-ö sikspakk-lihast, süvalihased aga aktiveeruvad minimaalselt. «Ma ei ütle, et seda tüüpi harjutused valed on, lihtsalt kõik sõltub eesmärgist. Kui on soov treenida kõhu süvalihaseid, siis soovitan pigem valida staatilist laadi ning aeglases tempos sooritatavaid harjutusi,» jagab Signe näpunäiteid.
Selja taga kostavad jõusaalile nii tüüpilised raskuste tõstmisega kaasnevad kolksud ja mina püüan võimlemiskepi abil puusi paigal hoides end õigesti küljele painutada. No ei tule välja. Pidevalt väänab Signe mind õigesse asendisse, sest sirge selja hoidmine on vaevaline. «Ma olengi kogu aeg kättpidi su küljes, et sa õpiksid oma keha tunnetama ja tuletan meelde, kuidas peab hingama,» räägib füsioterapeut. Hoolimata uhkest nimest näeb võimlemiskepp välja kui klassikaline põrandaharja vars, millel pole harja otsas. Kohati tundub mulle, et harjavarrega treenimine nõuab kordi enam füüsilist pingutust, kui hantlitega võimlemine.
Kümne treeningkorraga peaks harjutuste õige sooritamise selgeks saama. «Kolme korda nädalas pole kellelgi aega trenni teha, kaks oleks optimaalne,» räägib Signe. Ta kinnitab, et rühitreening ei aita mitte ainult selga sirgeks ajada, vaid annab ka vastupidavust juurde. Signe toob näiteks ühe oma korvpalli ja teise jalgpalli mängiva kliendi, kes olid väga rahul, et võhma on nüüd rohkem. «Tänu rühi treenimisele võib tõesti vastupidavus ka tõusta, sest keha kulutab energiat optimaalsemalt,» räägib Signe. Sirge selg lisavat pikkusele paar sentimeetrit juurde ja annab energiatki juurde. «Kui sa oled küürus, siis sa surud kopsud kokku ning hingad pinnapealselt. Kuna hapnikku on vähem, siis on energiatase madalam.» Nii et pea püsti käimine on igati kasulik.
Pärast trenni tuleb särk küll kuivama panna, aga vett sealt välja ei vääna, nagu lootsin. «Kui keegi ütleb pärast trenni, et täna oli nii kerge, siis mina patsutan õlale ja soovitan järgmine kord rohkem pingutada õigete lihastega,» sõnab Signe. Sain vihjest aru. Ilmselt mõni sügavas unes lihas korraks virgus, aga see oli selleks korraks ka kõik.
Enne harjutuste tegemist soovitab Signe Valgemäe soojenduseks teha õlaringe ning paigaljooksu või harki-kokku hüppeid, et lihased soojaks saada. «Esimesed kolm harjutust on mobilisatsiooniharjutused, nende eesmärk on parandada liigesliikuvust ja vähendada pingeid,» selgitab ta. Kolm viimast on jõuharjutused, millest esimene on suunatud kõhu, teine ülaselja- ning kolmas kogu keha lihaskonna aktiveerimisele. Pärast nende harjutuste tegemist võib teha kergeid venitus- ja lõdvestusharjutusi. Signe soovitab neid harjutusi teha iga päev või ülepäeviti, umbes kahe kuu pärast võiks juba tulemust märgata.
Istu selg vastu seina, nii et kukal, õlad, abaluud ja ristluu oleksid vastu seina. Aktiveeri kõhulihaseid ning suru ka alaselga võimalikult seina ligi. Pane tähele, et õla- ja kaelavööde oleks pingevaba. Algasendis on käed õlgade kõrgusel vastu seina ning küünarnukkidest 90-kraadise nurga all. Välja hingates vii mõlema käe sõrmed mööda seina pea kohale kokku, sisse hingates too käed alla algasendisse.
Kui kodus võimlemiskeppi ei ole, saab kasutada ka harjavart või saunalina. Proovi hoida selga sama sirgena kui eelmises harjutuses, lükka puusad kergelt enda alla (sellega vähendad liigset ülesirutust alaseljas ja aktiveerid kõhulihaseid) ning toeta keharaskus nii päkkadele kui ka kandadele. Kätega haara kepist või rätikust võimalikult laialt, jalad hoia puusade laiuselt harkis ja otse.
Välja hingates vii käed üle pea ja sisse hingates selja taha alla, nii et küünarnukid on täiesti sirged. Õlad ei tohi tõusta. Harjutus on õigesti tehtud, kui tunned pingutust kõhus ja seljas abaluude vahel ning VENITUST õlalihaste eesmises osas ja rinnalihastes.
Seisa jalad puusade laiuselt harkis, hoia kõht sees, õlad taga ja all, puusad enda all ja hoia võimlemiskepist või harjavarrest kinni; keharaskus peab olema jaotatud võrdselt päkkadele ja kandadele. Aktiveeri kergelt kõhu- ja tuharalihaseid. Vii välja hingates käed üles (peopesad liikumise suunas), aga ainult nii kõrgele, et suudad õlad all hoida. Kui suudad harjutust õigesti teha, siis tunned pingutust õlavarre tagaosas (õlavarre sirutaja lihases), abaluude vahel seljas ning kõhulihastes.
Heida selili, käed on õlgadega samal joonel ja põlved puusadega, aktiveeri kõhulihased ja suru kogu alaselg vastu maad. Alaselg ei tohi maast tõusta, välja hingates vii vastaskäsi ja vastasjalg alla ja sisse hingates too tagasi algasendisse. Jalga võib viia vaid nii palju alla, kui suudetakse selga hoida vastu maad.
Heida kõhuli, pane otsmik vastu maad. Õlad on tõstetud taha, kõht on sees ja jalad on lõdvestunud. Välja hingates tõsta käed üles ja vii need õlgadeni, õlgade kõrguselt pööra peopesad liikumissuunas ja vii sirutatud käed pea juurde ette. Sisse hingates too käed tagasi. Õlgu tuleb kogu aeg hoida üleval ja käsi maast lahti.
Istu selg vastu seina, põlvedest 90-kraadise nurga all, nii et jalad on puusade laiuselt, põlved otse ja õlad pingevabad. Tuleb jälgida, et põlved ei lähe üle varvaste, need peavad olema hüppeliigestega kohakuti ning keharaskus rohkem kandade all.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti arengus on mitmeid tegevusalasid, millistest on oodata arvestatavaid ressursse. Üheks on tänase teema arendamine alapealkirjaga
Senistest vastu võetud kohustustes on üks neist „Taastuva energia kasutuselevõtt“, kasutuselevõtu suurendamine 2030.a. 50 %-ni energiatarbest. See on saavutatav tõsiste ühiste tegevusala juhtimise ja konkreetse teostusega
Potentsiaalseid reserve sisaldavad tegevused, mille lahendamise kaudu on oodatavad arengu muutused Eesti maapiirkondades:
Siin on esmaseks takistuseks, kui tähtsaks reserviks koordineeritud juhtimise vähesus, isegi puudumine Eestis. Teistes EL maades on kaks erinevat üldjuhtimise Viisi – ühe keskasutuse poolt näit. Austria. Suuremates maades, nagu Saksamaa, diferentseeritult mitme ametkonna vahel:
Koordineerimata tegevus Eestis tähtsas tegevusalas , seab kahtluse alla seadustatud eesmärkide saavutamise. Puudub orienteeritus pikaajaliste taastuvenergia projektide ettevalmistamiseks ja teostamiseks.
Teiste EL maades on tavaliseks organiseerimise vormiks tavamaakondade piire ületavad nn. bioenergiaregioonid. Nende kogemused on kõige suuremad ja pikaajalisemad Saksamaal ja Austrias, nende alusel on koostatud erinevate tegevusalade uurimisi, rakendusi ja tehakse üldistusi:
Kuigi Eestis on sihipärane tegevuste edasiarendus tagasihoidlik, koostasin ühe näitliku skeemi, milline oleks üheks tegevuste arendamiseks Eesti bioenergia regioonides:
See skeem on näitlik ja eeldab arendamist – põhjalikult alt üles, juhtimise–koordineerimise tegevust pädeva üksusena, heakskiidetult maakondade juhtkondadelt ja Riigikogult. Loomulikult on aluseks alt tulevad ettepanekud ja nende avalikud arutelud
Senistel tähelepanekutel on ilmnenud asjaolu, et teemaga kokku puutuvad, ametnikud ja rakendusisikud taastuvenergia tootmise, kasutamise aluseid, on senini levinud vastus sellekohastele ettepanekutele, mine teise ametkonda. Tegemist on multifunktsionaalse teemaga, ei ole probleemi edasiarendamine üksikteemana mõeldav, kuna seob 10 ministeeriumi tegevusala alateemasid, mis regionaalsetes projektides tuleb arendada üheaegselt erinevate õppevormide ja rakendustegevuse kaudu.
Maaomavalitsused ja piirkondlikud organisatsioonid – ettevalmistus, rakenduste juhtimine, ühistegevuse arendamine;
Seadusandjad: Riigikogu, Euroopa Nõukogu, Europarlament: seadusandlike aluste kehtestamine; – koostöö välispartneritega, finantseerimine-nõustamine.
keskkoolide – gümnaasiumide lõpetajad – selgitused tegevuste võtmeküsimuste õppimiseks kõrgkoolides;
magistri ja doktoritööde koostamisel tegevusalale valitud Riigikogu ja valitsusasutuste liikmete kaasamine
kodukohajärgsete arendusprojektide nõustamisel – ettevalmistuste, rakendustel ja nende edasiarendamisel.
Siin on kesksel kohal energiamajanduse piirkondlik kavandamine – ettevalmistus, tehnoloogiate rakendus, energia säästlik kasutamine. Siin on väga vajalik kõikidele tegevusaladele kohalike inimest kaasamine:
Siin on eriti tänuväärne regioonist valitud seadusandjate, riiklike organisatsioonide liikmete kaasamine regiooni sihipäraste arengu-projektide koostamisele – kavandamisele, sisulisele koostööle.
Uueks Eestis arendamist vääriv tehnoloogia on puidu- ja põhu toorkiu arvel keemilises protsessis toodetav mootorikütus bensiini- ja diiselmootoritele. Tehnoloogia on 5. astmeline: 1-s toormaterjali koondamine 25 km raadiusega piirkonnast ja esmatöötlemine, 5-s keskne lõpptöötlemine, toorme kokkuveoga kuni 150 km. 7 tonnist toorkiust saadakse 1 tonn mootorikütust.
Meil puudub usutav ülevaade seni kasutamata reservidest Samuti on arvestav tööhõive võimalus nii põllu- metsamajanduse ja keemia tööstusele.
EL 2014 – 2020.a. arengukava raames esitatud mitmeid raskuspunkte, milliste mitmete meetmete gruppidest on Eestil vähe kogemusi, seega on vähese selgusega nende efektiivsus:
Selles valdkonnas suhteliselt suuri kogemusi Saksamaal. Nende kogemuste edasiarendamiseks, ulatuslike tegevuste koostöövormiks on bioenergia regioonide loomine. Nende üle arutluste algatamiseks esitasin 6 regiooni loomise ettepaneku Eesti Maaülikooli teaduskonverentsil 13. novembril 2014.a.
– uute koostöö vormide ettevalmistus, sealhulgas erialased alateemade arenduspiirkonnad, (ühistegevus, energia tootmise arendus erinevate alapunktide erikaalu juures);
teaduslikest saateuuringutes osalejate kaasamine võimalikelt ulatuslikult- kohalikku piirkonda tundvate teadlaste ja ettevõtjate seast:
Tegevuste rakenduse alustamiseks ja edu saavutamise eelduseks on vajalik põhjalik tutvumine uudse teabega Eesti elanike kõikidel tasanditel eestikeelsete Saksamaa, Austria ja Läänemere maade kogemusi käsitlevate materjalide annoteerimisel ja avalikustamisel:
ühe esimesena koostasin – annoteerisin „Eesti bioenergia regioonide kontseptsioon“ Viimane on ligipääsetav minu kodulehe lingilt (hot.ee/salusteweb/. Siin on esitatud arvandmed Saksamaa Mittelhesseni bioenergia regiooni andmetest.
Austatud lugeja! Võta need arvud kaasamõtlemiseks esialgselt aluseks. Vajalik on asetada asemele Eesti vastava piirkonna andmed.
Ettevalmistatav eestikeelne õppevahend „Regionaalsed energiakontseptsioonid Saksamaal, edasiarendamiseks Eestis“ Annotatsioon Saksamaa Liikluse ja Innovatsiooni-Ministeeriumi tööst „Regionale Energiekonzepte in Deutschland (BMVI-Online-Bublikation Nr 06/2015)
Taastuvenergia tootmise ettevalmistamiseks on mitmeid võimalusi arendatult Euroopa Liidu keskorganite poolt eriprogrammidena. Üldreeglina on fondide poolne toetuse määr 60 – 70 %, ülejäänu tuleb katta piirkonna ettevõtete omafinantseeringuna.
Eriti oluline on uute pilootprojektide juures asjaolu, et innovaatiliste meetmete rakendamisel ja teaduslike uuringute kaasamisel võidakse EL pooset finantseerimist suurendada kuni 100 %-ni.
Näiteks Saksamaa Toitlus- ja Põllumajandusministeeriumi uues Toetusprogrammis on näidisprojektide eelistoetamine valdkondades:
Eesti vabariiklikest toetusprogrammidest: Siin on mitmeid kanaleid, millistest on võimalik taotleda aktiivset toetust (vt. ülalkirjeldatud viited).
Maapiirkondade jätkusuutlik arendamine, üheaegselt taastuva, sealhulgas bioenergia kasutuselevõtu laiendamisega muutub järjest aktuaalsemaks.
Selle kompleksteema ettevalmistamine, rakendamine ja käikuandmise komplitseeritusega on väga tähtsaks eelduseks Eestis kõikide tasandite osalejate teavitamine.
ajakirjandus tegevuste aluste üldine selgitamine. Senini on see väga tagasihoidlik olnud – olevat vähe huvitatuid.
televisioon – ainult TV saab vaataja viia tegelikkusesse – oma silm on kuningas. Ainult TV saab uute lahendusteni viia visuaalselt kõikide tasanditeni konkreetselt ja kiiresti, aidates kohtadel projektide koostamisel välismaiste kogemuste edasiarendamiseks Eestis.
Siin on vajalik meedia kõikide liikide abi. Vast saame uudsed tegevused viia kooperatiivselt Üle-Eestiliselt elanikeni-kasutajateni..
10. Rahvusvahelise koostöö arendamine – Informatsiooni vahetamine ja koostöö Saksamaa, Austria ja Läänemere maadega.
Taastuva, sealhulgas bioenergia kogemuste saamiseks on tõsine vajadus, eriti Saksamaalt ja Austriast. Seal on bioenergia regioonide ja –külade loomise kogemused ületavad 10 – 12 aastat. Nende kogemuste tundma õppimine Eestis, eriti sellealaste multifunktsionaalsete kogemuste edasiarendamise ja innovaatiliste tegevuste rakendamiseks eriti vajalik ja ajasäästlik.
Kokkuvõttes on kasulik meil tähelepanu pöörata eriti viie täienduse omandamiseni Eesti bioenergiaregioonide projektide ettevalmistamisel:
Eestis on suur vajadus rahvusvaheliseks koostööks mitmel tasandil, Teiste EL maade kogemuste õppimiseks ja rakendustööde ettevalmistamiseks kohtadel:
oskustööliste ja juhtide ettevalmistamine ja praktiseerimine EL maade energiaettevõtetes ja uurimisasutustes;
Vahetu koostöö energiaettevõtete rakendusasutuste ja Eesti ettevõtjate ja uurimisasutuste tasandil; rahvusvaheliste koostööprojektide koostamine; rahvusvaheliste toetuste taotlemine:
asjalik on Eesti esindajate (vähemalt üks esindaja igast bioenergiaregioonist) vähemalt üks osaleja – osalemine bioenergia regioonides energiakontseptsioonide ettevalmistamise ja koostamise kogemustega.
„Multiclaster „ täiustatud uurimisviis erinevate tegevusalade üheaegseks uurimiseks- efektiivsuse määramiseks : bioloogia, tehnoloogia, majandus, ühistegevus, õigus, energiapööre.
2) Ühistegevus maal. Erinevate asutuste sidumine multifunktsionaalsel tasandil: tootvad ettevõtted, energiaettevõtted, haldusasutused – vallad, majandus, väärtusloome.
6) Operatiivne kiirustamine, veel enne valdade – linnade sundliitmist. Ettevalmistatavad taastuvenergia piirkondade kavandamine on vaja teha enne, kui alustatakse sund-liitmist.
Niisiis austatud lugeja alates kõikide tasandite juhtidest kuni kõikide energia üksik-kasutajateni. Üritame saada ettekujutuse teiste maade kogemustest. Nende edasiarendamine ja tulemuslik kasutamine jääb juba meie kõikide õlule! Mida varem alustame, seda rutem on oodata edu tegevusalal !
|
OSCAR-2019
|
||
Viimaks ometi on kätte jõudnud aeg, kui ma saan kõik oma kunagised lemmikud lasteraamatud uuesti läbi lugeda. Muidugi oleksin ma võinud seda millal iganes teha, ent ootasin just nimelt aega, mis ongi nüüd kätte jõudnud – Kaur tahab unejuttu kuulata! Ta ei jäta ühegi uneaja eel seda mainimata ja ei mingit voodi veerel kauplemist enam, et ta põhku poeks – piisab vaid, kui ütlen, et toon muinasjuturaamatu, kui tema juba teki alla pikali viskunud ja kikkis kõrvadega end kuulama on sättinud.
Praegu on meil käsil J. Saar “Mäng”, mida esimest korda lugedes mõtlesin, et mispagana hullus see nüüd ometi on!? Ilmselt sellepärast, et mu täiskasvanu-aju on harjunud, et asjad on loogilised, mida aga ei (laste)raamatud ega laste mõistus üleüldse ei eelda. Niisiis täiesti teadlikult üritan oma ratsionaalsuse filtri unejutu ajaks kõrvale jätta. Nüüd kui ma lihtsalt loen, ilma kõike pidevalt mõistuspäraselt seletada üritades, on see tegelikult lasteraamat nagu lasteraamat ikka – mänguline ja krutskeid täis ning annab fantaasiale ruumi hingata.
Järgmisena tahaksin lugeda “Bullerby lapsi”, mis on vist kõige hubasem (ei leidnud täpsemat sõna) lasteraamat, mida ma üldse kunagi lugenud olen, AGA mul on vaja just nimelt vanaaegset köidet, et tekiks see õige nostalgia tunne. Pole paremat asja, kui uue raamatu lõhn, ent nii palju kui ma ükspäev raamatupoes paari juturaamatu kaante vahele kiikasin, siis need läikivad paberid pole ikka päris see… Vähemasti mitte selliste “vanade heade” asjade puhul.
Kuigi suur raamatuhuviline ja muidu ka ilge asjapulk, ei ole näiteks pissipotil Kauri elus siiamaani eriti olulist kohta. Ta võib seal istuda kasvõi pool tundi jutti, aga oma pissi läheb teeb ikkagi vähemalt kaks sammu potist eemale. Ükspäev kõndis potilt otse kööki ja pissis prügikastikappi. No halleluuja. Nii et ärge arvake midagi, et ainult Malluka laps huligaaniks määratud on – meie muidu justkui viks väikemees ilmutab ka mingeid vandaali-sugemeid ning on ilmselt vaid aja küsimus, kui ta ühes Mariga ühistranspordis räuskama hakkab. Või kuidas see oligi.
Aluspükse on Kauril terve sahtlitäis, aga neist ei taha ta midagi teada, jookseb (või sõidab autoga) mul eest ära ja karjub: “Tussikud ei meendi! Emme paneb ise tussikud janga!” …sest Renel oli muidugi hädasti vaja talle see “trussikute” sõna selgeks õpetada 😀 Nagu maailmas ilusaid sõnu vähe oleks. Igatahes keeldub Kaur kategooriliselt aluspükse kandmast ning puhkeb täiesti meeleheitlikult nutma, kui ma julgen kasvõi vihjata, et paneks need äkki jalga.
Üritasin isegi Kauri viimase aja lemmiku – Pikne McQueeni – aluspükstega ta südame ümbert natuke jääd sulatada, aga ei midagi. Kanna ise kui tahad.
Muide, ma olen rasedusest alates üsna sellist meelt olnud, et mina küll mingeid autode ja lennukite ja traktoritega riideid Kaurile ostma ei hakka. Tüdrukutel on ju mega palju ilusaid riideid, mis pole paksult nukke ja ponisid täis trükitud, aga poisteriideid, mis on LIHTSALT mingi mustriga – palju õnne, kui leiad mõne sellise. Ehk et poisteriided on valdavalt koledamad kui tüdrukute omad, aga et ma vähemalt üritan normaalseid asju osta, kuni vähegi saan.
Lisaks mõtlesin enne isikliku kahese omamist, et ei tea, mis vajadus on inimestel oma lastele hullult mingeid “kaubamärke” kokku osta. Nüüd ma mõistan küll – Kaur oli paar korda pool-möödaminnes telekast Autode multikat näinud, kui ta enam muud ei teinud, kui “Pikne Mäkkuiiiin” korrutas. Väga vähesest piisab. Nüüd on tal kõik autod mänguasjakastis kas Piksed või Matud. Aga ega see pole siis mingi esmakordne nähtus – see on lihtsalt üks paljudest faasidest. Alles olid ajad, kui ta Selveris isegi Maša ja karu plaastrid kuskilt välja zoom-is ning neid siis meeleheitlikult endale himustama hakkas. Vaata kui kaval tegelikult – oled mingi nurgatagune plaastritootja, topid päevast päeva kurva näoga plaastreid karpi, kuni üks hetk taipad omale multikategelased plaastripakile trükkida ja no siis ei jõua enam printerile nii palju kuuma anda, kui nõudlust on. Ja siis lased juba ühe soojaga kõik trussikud ja käpikud ja asjad printeri vahelt läbi ja voilaa – äri õitseb. Lapsed on ikka kerge saak… Ega tegelt ei tea, kui hirmus raske saak me, täiskasvanudki, oleme 😀
Võin ainult oletada, et ei need plaastrid ega aluspüksid ei jää meie majas sugugi mitte viimasteks omataolisteks ostudeks.
Ja täiesti lambi-avastus: Kaurile ko-hu-ta-valt maitseb PEET! Kuna ma ise peeti väga ei söö, siis seda meie kodus tavaliselt ei leidu ka…vähemasti varem ei leidunud. Nüüd, kes tahab Kaurile meeltmööda olla, aga ühtki Pikne McQueeni plaastrit ega trussikut parasjagu võtta pole – haara aga poest paar peeti ja meie kodu uksed ongi imeväel sulle valla 😀 See laps iiveldab demonstratiivselt, kui talle kasvõi kaugusest porgandit näidata, samas paneb tuimalt mitu keedupeeti järjest kinni, kui keegi ainult keeta ja koorida viitsib.
Selle suvalistele toodetele multikategelaste peale trükkimisega on naljakad lood jah (vt Lotte säilitusaine-hot-dogid, Lotte suhkrut ja ei midagi muud täis hommikuhelbed, Lotte suhkrupuistega maisikepikesed, Lotte limonaad jne jne). Viinereid meie laps muidu eal ei söö, kõik vorstilised nokib toidu seest üldse välja ja limpsi ei ole kunagi saanud, aga kui Lotte pilt on peal, siis PEAB selle ju saama 🙂
Ja trussikutega ka selline vahva lugu, et alguses ütlesin naljaga (me mõlemad mehega vihkame seda sõna) lapse potile harjutamise alguses, et paneme nüüd trussikud ka jalga, aga nüüd ongi see sõna külge jäänud… Nii meile endale, kui ka lapsele. Nii et olge ettevaatlikud! 😀
Mina ka vihkan seda sõna täiega, nii kole 😀 Ent naljaga see talle tõesti õpetatud sai ning tundub tõenäoline, et meiegi sellest sõnast enam lahti ei saa. Vähemalt mitte nii pea.
Mina lugesin ka alles hiljuti esimest korda since lapsepõlv E-le “Mängu” ja mõtlesin, et THE F IS THIS 😀 Kui mu täiskasvanuaju ära harjus, oli väga lahe. Ainult see mulle ÜLDSE ei suju, et Karoliina lõpupoole pandat lööb… Maksimaalselt nõme. Jutustasin selle kõva häälega lugedes käigupealt millekski muuks ümber 🙁
Ja kõige muuga olen ka nõus, muidugi. Meilgi on “tjussikud” külge jäänud ja see on aeh, kui nõme sõna. Ja ma ei tea ühtegi ema, kes poleks maailmale enne lapse sündi (pigem vist lapse oma tahte kujunemist) kuulutanud, et mingit disnit ja piksarit ja muud jama lapse riietele ei tule ja kõik mänguasjad saavad olema puust 😀
Ja mina tean küll paari ema, kes täiega kaifivad nende multikategelaste jms kokku ostmist ning tunnen end nende kõrval kohe erakordselt maavillase puukallistajana. Õnneks või kahjuks, laste soovid ja tahtmised toovad natuke sellelt puust-mänguasjade-pilvelt maa peale tagasi 😀
Ma ei tea, millest see tuleb, et mulle sügis nii väga meeldib. Isegi suvel, kui päikeseliste ilmade vahele satub mõni vihmane päev, tunnen end kohe eriti hästi. Mis ei tähenda, et suvi või soojus mulle kuidagi vastumeelne oleksid – kaugel sellest -, aga midagi seletamatult mõnusat on minu jaoks ka hallides päevades ja just selles praeguses ajas.
Pealegi, suveilmadega on aegade algusest saadik üks pidev stress, kas pole? Selles praktiliselt ei ole võimalik mitte pettuda. Kui on tavaline Eesti suvi, podisevad kõik oma talvejopede karvakraede vahelt mornilt, kuidas jõuludel ja jaanipäeval mingit vahet pole. Ent kui universum meid neljaks järjestikkuseks kuuks troopilise kliimaga õnnistab, käib kaeblemine kuuma üle mingil täiesti teisel levelil. Konditsioneeri omanikud kehitavad selle jutu peale muidugi õlgu, aga teil polegi nagunii sõnaõigust, sest teie ei tea tõelistest kannatustest mitte midagi.
Sügise osas ei ole kellelgi eriti mingeid ootusi, nii et päikeseline sügisilm = mõnus võimalus rabas kooserdada ja vihmane sügisilm = ideaalne aeg tubaseid toiminguid teha. Seda viimast kusjuures süütundeta. Sest süütunne on suvel üks põhiline märksõna. Meil on siin suve nii vähe, et päikesetõusust päikeseloojanguni on enam-vähem igasugune vabatahtlik toas viibimine väga taunitav. Ja üldiselt ongi väljas mõnus. Näiteks päevitamine – ma päevitun võrdlemisi kiiresti ja vanasti võisin tundide kaupa rannas lamada, kuigi sain väga kiiresti piisavalt piparkoogiks, et edasi küpsemise vajadus puudus.
Kummalisel kombel on minu kuumataluvus peale rasedusi kategooriliselt muutunud. Ka saunas ei saa ma endistviisi kaua istuda, sest süda läheb pahaks. See on ilmselt ka üks põhjus, miks ma ideaalsetest suveilmadest enam päris nii vaimustuses pole nagu vanasti. Huvitav, kas sellel on mõni teaduslik seletus ka, et peale lapse saamist organism mingit vampiirihormooni hakkab tootma…? Et parema meelega loeks toas raamatut või istuks lihtsalt kuskil varjus. Veider. Aga teinekord tahaks lihtsalt mitte tunda seda survet, et ilusa ilmaga peab midagi ETTE VÕTMA, et igast päevast PEAB 400-protsendise maksimumi välja pigistama. Sügisel selline alateadlik pitsitus puudub, kõik on palju rohkem chill. Aga endagi aju ratsionaalsele poolele arusaamatud laused nagu “päev läbi oli ilus ilm ja siis õhtul pidi see päike ikka välja tulema…” on minu suust raudselt alles peale laste saamist kõlama hakanud 😀 Enamasti siiski naudin ilusaid ilmasid, ärge risti lööge.
Teiseks on suvel õues kõik need putukad, kes minust midagi tahavad. Nagu ma poleks sellele teemale siin juba küllalt ruumi andnud, aga ma tõesti ei mäleta, et oleksin mesilasi või herilasi kunagi varem üldse niimoodi tähele pannud nagu paaril viimasel aastal. Putukad on eluaeg lihtsalt tüütud olnud, ei midagi enamat. Aga kui sa elad ühtäkki suhteliselt paanilises herilase-hirmus ning päevitades keegi su keha peal maandub, ilma et sa esimese hooga teaksid, kas see on mõni kärbes oma “käsi kreemitamas” või parm või HERILANE, siis oledki kogu päevitamise aja max pinges. Kümme minutid suudad end mõistuse häälega paigal olema sundida, kuni justkui paisu tagant vallanduva “ma-ei-saa-enam-me-peame-ära-minema” hooga teki kokku lapid ja pere autosse kupatad.
Sel suvel käisid Rene ja Kaur lõpuks ilma minu ja Lilita rannas, sest ma lihtsalt ei tahtnud teiste rannaskäike oma pabistamise ja paanitsemisega rohkem rikkuda. “Õnneks” langes randaminek tavaliselt kokku Lili uneajaga, nii et mul oli justkui mõjuv põhjus, mille taha pugeda ja koju jääda. Igatahes võite aimata, et nüüd, kui kõik putukad on naasnud kuhuiganes urgu, kust nad kevadel välja pugesid, tunnen ma hiigelsuurt kergendust.
Veel üks hea asi sügise juures on hubasus. Vahet pole, kas toas on ahjus küpseva koogi või pliidil podiseva moosi või kapil põleva küünla lõhn – suvel pole kaneeli ega ühegi teise õdusa lõhnaga suurt midagi pistmist. Öösiti, kui kõik teised juba magavad, on moosi või tomatikastme keetmine hetkel mu absoluutne lemmiktegevus. Täiega meditatiivne vaikne omaette nokitsemine. Keegi ei ripu mu küljes ega pasunda kusagil jala ääres. Kuigi mul pole isegi mitte kõige õrnemat aimu, mismoodi meie menüüsse nii palju tomati- ja õunapõhiseid toite smuugeldada, et keegi nende üle veel rõõmu ka tunneks? “Head asja ei saa kunagi liiga palju olla” ei vasta vähemalt praeguses kontekstis absoluutselt tõele.
Mina ise võiksin näiteks bologneset silmagi pilgutamata kaks nädalat jutti süüa, eriti kodutomatitest valmistatud bologneset. Paraku teised siin mu vaimustust päris samal määral vist ei jaga. Õunamoosiga saab arvatavasti sama lugu olema, et kusagil peale kolmandat purki hakkavad pererahva silmad antipaatselt pöörlema ja suunurkadest hakkab mingit rahulolematut kähinat erituma. Ühesõnaga tuleb seda ilmselt poemoosiga vaheldumisi süüa. Mis ei tundu üldse õiglane, et miski nii maitsev neutraalseid või koguni päris nigelaid reaktsioone pälvib, lihtsalt sellepärast, et “õnnetul kombel” parasjagu väga saagirohke sügis on. Kellelegi teisele oma moose pakkuda tundub ka praktiliselt kohatu, arvestades, et kõigil teistel samasugune õunauputus on 😀 Aga isegi kogu selle ülekülluse kiuste ei kavatse ma hoidiste keetmist veel lõpetada. Algaja entusiasm, pole kahtlustki.
Ja ma ei tea, kas pimedad hommikud on minu jaoks totaalselt mõnusad ainult sellepärast, et ma juba kuus aastat hommikuti ärkama pole kohustatud? Eriti mõnus tundub külmade varahommikute karge õhk, taaskord – nii harva kui ma sellega päriselt kokku puutun 😀 Kaua magamine on ainult napilt mõnusam kui juba hommikul küünalde põletamine, sest hämaratel hommikutel pole ühtki põhjust mitte küünlaid põletada. Kõike eelnevat kokku võttes – täiega mõnus aeg on praegu.
Sada protsenti nõus kõigega! Samastun täiega. Ainult et ma pole seostanud kuumataluvuse langust rasedusega, vaid lihtsalt vanusega.
Ma olin oma esimesel rasedusjärgsel suvel 24-aastane, nii et vanuse kaela enda puhul seda kohe üldse ei tahaks ajada. Aga samas mine sa tea. Ja ikka väga tahaks elus veel korralikult sauna ning päevitamist nautida, nii et ehk on mul mingi mööduv nähtus. Pretty please, armas universum.
Me just täna töökaaslasega rääkisime sügisest. Kui enamikule meeldib suvi, soojus ja päike, siis meile sügis. Sellega kaasneb kuidagi selline rahulikkus. Inimesed rahunevad maha. On kohe aru saada, et keegi ei kiirusta enam. Ok, ma saan aru, et kevadel kõik tärkab ja sügis toob nagu surma jne, aga ma nii ei mõtle. See hommikune kargus ja sügise lõhn, värvid, hommikune päike ja loojang õhtul – no super lihtsalt. Need harvad päikeselised päevad. Lihtsalt mõnus 😀
Ei saa mainimata jätta ka seda, et küünla põletamise aeg algas. Kes ikka suvel seda teeb? Ikka sügisel ja talvel. Lisaks siis igasugused põlevad pallikesed ja tulekesed 😊 Ja otseloomulikult kaminatuli.
Vot just see üleüldine maha rahunemine meeldib mulle ka. Suvi on kõik tore ja värki, aga kogu aeg käib mingi ilge ringi tõmblemine, mis mulle mõjub pikas plaanis väsitavalt. Mitte füüsiliselt vms, ma ei ole 80 😀 Aga ma ei naudi mingit siblimist ja püüdlikku “suvest viimase võtmist”, kui selles ühtki muud momenti polegi. Keeruline seletada. Ühesõnaga tegelt sa nagunii saad juba aru, mida ma mõtlen, nagu su kommentaarist järeldan. Tore, et ma ainus omataoline pole 🙂
Esimesed küünlad on meie kodus juba põletatud, mega mõnus. Muid (jõululisemaid) tulekesi veel kapist välja ei otsi, aga kaugel seegi aeg enam on 🙂
Mul on aastaringi köögiriiulil need haldjapallid. Vist nimetati neid nii. Mingid põlevad pallid igatahes. Suvel ei põlenud, aga nüüd vahel panen juba. Veel ostsin suure klaasist vaasi ja seal on sinine LED-traat krussis sees. See põleb ka vahel 😊 Muud tuled ja viled ootavad õiget kuud.
Mul on ka mingid mitte-nii-jõulutuled, mille ma ilmselgelt ammu enne detsembrit välja võtan 😀 Aga praegu veel ohjeldan end ja piirdun küünaldega 😀
Sa kirjutasid sügisest nii ilusti, et mulle hakkas ka peaaegu sügis meeldima. Aga ainult peaaegu! 😀 Sügis tähendab lihtsalt seda, et talv ja külmad ilmad on peaaegu käes ja ma tahaksin seda troopilist suve pikemaks ja pikemaks venitada. Mäletan, et mõned aastad tagasi tegin mingit testkliendi tööd ja siis sai reisibüroodes käidud ja hinnapakkumist küsitud ning nn unelmate reisi kokku pandud. Et isegi kui reisile ei läinud, sai päris hea emotsionaalse laengu sealt ja unistuse, et igal pool pole külm. Aga jah, sügisel on omad head küljed. Lihtsalt suvel on neid rohkemgi.
Oo ma olen ka seda testkliendi tööd teinud. Mingi mõne reaalse testimise tegin, sest see tasu oli ikka naeruväärne.
Ja eks mina ka ikka armastan suve, nii vähe kui meil seda on 🙂 Sügis on lihtsalt…nii mõnus. Täna üle mitme aasta bussiga poodi minnes oli muidugi selline tunne, et käigu kuradile terve see meie kliima 😀 Nii et sügis on paljuski ideaalne just läbi akna toast õue vaadatuna 😀 🙂
|
OSCAR-2019
|
||
Ajakirjanikud, poliitikud ja lugejad-valijad peaks võtma rohkem vastutust selle eest, milline on meie avalik aruteluruum ja demokraatia tervis, märkis Indrek Treufeldt „Suud puhtaks“ Arvamusfestivali eridebatis. "Eestile oleks hea valgustatud demokraatia: ajakirjanikud, poliitikud ja rahvas tunneks rohkem vastutust, et ei plärtsuks ei devalveeriks sõnu ja lauseid."
Kuigi osalised ei nõustunud kõik sellega, kas miski saab üldse debatti tappa või ehk on debati pidamine muundunud n-ö nišitooteks, jõuti üsna kindlasti üksmeelele selles, et arutluse pidamine on Eestis häiritud ja selles on süüdi kolm osapoolt.
Esiteks poliitikud, kes peaks viima edasi muutuseid ja arutlema parimate ühiskondlike valikute üle. Selle asemel loobitakse tühje loosungeid ja mõeldakse eeskätt omavahelisele konkurentsile.
Teiseks ajakirjanikud, kes peaks hoidma poliitikuid seda tehes liistul ja samas informeerima ühiskonda, kandma ka debatti. Selle asemel lepitakse lööklausete avaldamise ja arvamuste avaldamisega faktide pähe.
Ja viimaks kodanikud, kes meedia tarbimisvalikute ja üldise huvi läbi kõike suunavad. Paraku ei jõuta portaalide esilehtedel rullimisest ja vaid pealkirjade lugemisest kaugemale.
1) "Valimiskampaaniad lähevad üha enam vastanduvaks. Aga valimiste järel moodustab valitud partei koalitsiooni selle parteiga, keda kampaanias maha tehti. Valija on sellest pettunud, ei usaldata. Ta on küll konkreetse inimese ja partei valinud, aga see [kampaaniaviis] kaugendab inimesi poliitikast." Kaja Kallas
2) "Ideoloogiatele võiks mõelda kui värvikarbile: on kollane värv, punane värv, roheline värv. Aga hetkel, kui tulevad valimise, on värvid justkui karbis sassi läinud. Kui enne oli arusaam, mis parteil mingi ideoloogia on, siis valimiste ajal on kõik teist karva ja see tähendab, et väärtused pole selged. Väärtused ei müü. /---/ Oleme harjunud saama sellist toodet. Ja nüüd on ilmunud ka inimesed, kes ütlevad, et neil ei olegi ideoloogiat, sellised värvi-mind-tüüpi. Mis on Eesti poliitilise skaala servades?" Indrek Treufeldt
"Aga kui näiteks Linnar peaks kandideerima, siis ideaalne [kampaania tegemise viis] oleks see, et ta valib ühe pliiatsi, mis annaks [valijale] aimu, et ta järgmised neli aastat teeb oma otsuseid selle pliiatsi[värvi] järgi." Liisa Pakosta
3) "Debatt on saanud pihta selles mõttes, et kui tuled oma ideega välja, siis selle asemel, et arutada kas see idee oleks hea või mitte või kas tal oleks alternatiive, öeldakse, et sa oled loll. Aga mis sa selle [tagasisidega] peale hakkad? Kui rünnatakse reljeefselt ja isiklikult, jäävad head ideed arendamata." Kaja Kallas
1) "Ajakirjanikud lasevad end iga päev lollitada – nad toituvad arvamustest ja lasevad neid fakti pähe ringlusesse." Indrek Treufeldt
Ajakirjanike vastutus on hoida ühiskondlikku debatti arvamuskesksena. See, kui keegi midagi arvab, et ole uudis iseeneses. Paraku on see meie meediaväljas lokkav.
2) "Poliitikad püüavad meediatarbijatele anda mingit toodet, minetades poliitika. Nad lähevad valimistele vastu nii, et neid märgataks, klikitaks ja valitaks." Indrek Treufeldt
3) "Kümne aastaga on omadussõnade hulk olulisel määral vähenenud. Kirjeldame ümbritsevat maailma vähemate sõnade abil. /---/ Läbivalt on hakatud alahindama või alavääristama lugejat. Ka arvamusartiklite keeleline rikkus on pigem kokku toimetatud ja lihtsamaks toimetatud." Linnar Viik
Kirjutajad kasutavad ajakirjanduslikes tekstides lihtsaid sõnu, et olla kindel, et tekstis öeldu kohale jõuab. Osalt seetõttu, et tõlgendame teksti igaüks omal moel. Aga viidete vältimine tekstis on viinud selleni, et lugeja ei jaksa enam viidetega ehk pikemat, põhjalikumalt, mõtestatumat teksti lugeda.
1) "Vähem arvamust ja rohkem tegusid! Tähtede ja minutite hulk [arvamusavaldustest] elanike kohta võiks olla väiksem, tegude hulk suurem." Linnar Viik
Viik usub, et kui kokku lüüa see, kui palju meil ühe inimese kohta aastas arvamust avaldatakse nii kommentaariumis, raadio- kui ka tele-eetris, siis oleksime selles kahtlemata maailmarekordi hoidjad. "Aga mis sellest arvamusavaldusest muutub?" küsib Viik
2) "On tekkinud informeerituse illusioon. /---/ Infotöötlemise poolest oleme kiviaja inimeste sarnased. /---/ Oleme minetanud nõukogudeaegse oskuse lugeda ridade vahelt." Indrek Treufeldt
Meie ümber on tohutult informatsiooni, pääseme sellele ligi lihtsamalt kui kunagi varem, aga tegelikult me ei tarbi seda. Asetame masinad jumala staatusesse, usume, et see muudab meid, kuigi info tarbimise osas on me võimed samad, mis tuhandeid aastaid tagasi.
Nõukogude ajal, kui infot oli piiratult, kujunes välja oskus infot kriitiliselt tarbida, nüüd on see oskus kadunud, selgitas Treufeldt. "Ja me ei saa aru, kui rumalad me oleme praegu. See on tohutu paradoks."
"Ajal kui infot on massiivselt, on inimese ettevalmistus sinna ruumi siseneda muutunud täiesti olematuks." Liisa Pakosta
Inimesed otsivad lihtsat ja meelelahutuslikku poliitilist debatti. See aga paraku ei aita lahendada muresid ega otsi kõige paremat viisi, kuidas ühiskonna arengut suunata. Seni, kuni ei muutu tarbijate harjumus, ei muutu ka ajakirjanduslik lähenemisviis, usub Kaja Kallas.
Lisaks: teine kord tasuks pealkirja klikkida, lihtsalt selleks, et veenduda, kas artikli sisu vastab sellele, mida pealkiri lubas. Nii jäävad ära vääralt mõistmised ja paraneb informeerituse tase.
|
OSCAR-2019
|
||
Nad on populaarsed kodu kütmiseks, hoides meeldivat soojust pikka aega. Aga kuidas plaatida kaminat või ahju? Uurige välja, mida on raskete keraamiliste plaatide paigaldamiseks vaja?
Kõigile on teada, et nii kaasaegsed katlad, soojuspumbad kui konvektorid toodavad soojusenergiat. Kuid nad pole suutnud välja tõrjuda vana head kahhelahju või -kaminat, mida peetakse sageli üheks parimaks küttekoldeks ja põhjusega.
Tõhusus võib olla lausa 60%, küttepind on suur ja ühtlane küte on tagatud ööpäev ringi. Samuti on kasutamine säästlik. Mõnest halust piisab pooleks päevaks. Kuigi kahhelahjud võivad tunduda mõnele veidi vanamoelised, peavad teised neist just sellepärast lugu. Väidetavalt võib sellise küttekolde oma elamisse rajamine olla suur töö, kuid sihikindlalt tegutsedes on edu tagatud. Kahhelahjud ei sobi ainult palk- ega puumajja, vaid ka stiilsesse rustikaalsesse interjööri. Ja nagu nimi ütleb, saab neis ka maitsvat toitu valmistada, näiteks leiba või liha.
- lõõridega ahjud, milles kuuma suitsugaasi juhtimiseks kasutatakse võimalikult pikka lõõrisüsteemi, mis kütab tõhusalt ahju seinu, kogudes soojust ja eraldades seda aeglaselt ümbruskonda. Lõõrisüsteem on sageli keeruline, mistõttu ahi kipub pisut ebaühtlaselt soojenema.
- Lõõrideta ahjud on tõhusamad ja säästlikumad, sest suudavad suitsugaasi energiat paremini ära kasutada. Lõõride asemel on neil suur põlemiskamber, kus gaasid segunevad. Tulemuseks on täpsem põlemine ja väiksem kütusekulu.
Ahi ei tohi olla korstnast kaugemal kui 2 m ning on korstnaga ühendatud korstnalõõri kaudu. Kuna ahi on raske, tuleb talle teha alus või põrandat (või lage, kui ahi on ülakorrusel) tugevdada.
Ahjuseinad tehakse keraamilistest tellistest, tulekindlatest tellistest, spetsiaalsetest 2,5 cm paksustest tulekindlatest paatidest või sarnasest materjalist ning tugevdatakse kiududega. Neil rasketel detailidel on suur soojuse akumuleerimise võime. Nii jääb korstnasse mineva gaasi temperatuur 120-180 °C juurde. Plaatide ühendamiseks on vaja segu ja kruve. Tellised laotakse seguga. Varem tehti segu looduslikust savist, kuid tänapäeval on saadaval spetsiaalsed ahjusegud, mis tarnitakse kuiv- või valmisseguna (tsemendi- või kvartsliivaseguna) ämbris ja mis taluvad kuni 1400 °C temperatuuri. Seina võib teha ühe või mitme kihina. Viimane variant on tõhusam, kuna ahjusisese temperatuuri kiirest tõusust tingitud pinged mõjutavad seinu vähem.
Siselõõrid tehakse samast materjalist mis seinadki, s.t tulekindlatest tellistest või -plaatidest. Tekib nn akumuleeriv mass - soojust ahju koguv ja jaotav siseosa. Olge lõõride projekteerimisel hoolikas, et suitsugaaside vool poleks liiga suur ega väike. Ideaalne voolukiirus on 1,5 kuni 2 m/s. Ka seinad peavad olema paraja paksusega - nii õhukesed kui võimalik, et nad ei koguks soojust, vaid annaksid selle kiiresti ümbruskonda edasi.
Küttekeha süda on kolle, mis peab olema vastupidav, muidu hakkab ta väga kiiresti kuluma. Traditsiooniliselt olid koldeseinad tulekindlatest tellistest, tänapäeval pigem malmist ja tulekindlate või akumuleerivate vermikuliitplaatidega vooderdatud. Koldesse kuulub ka malmrest, mida saab uksest välja võtta, nii et ahju ei pea remontimiseks lahti lammutama. Resti all asub tuhakast, millel on samuti malmuks. Mõnikord on selle asemel klaasuks, kuid väiksem kui koldel.
Loomulikult on ahi kaetud plaatidega. Tegemist on spetsiaalsete keraamiliste plaatidega, millest parimad on üsna kallid. Odavamad ei pruugi aga kõrgele temperatuurile vastu pidada. Ahju väliskihil on peamiselt dekoratiivne ülesanne.
Ärge unustage,et ahju juures peab olema ka koht puudele. Üsna sageli ehitatakse see ahju lahutamatu osana.
Tänapäeval nagu möödunud sajanditelgi usaldatakse ahju ehitamine tavaliselt potsepale. Potsepp töötab tänapäeval käsikäes vajalikke komponente tootvate ja müüvate firmadega. Mõned plaatijad oskavad samuti ahju teha ja on seetõttu väga nõutud. Ahju ehitamist peetakse raskeks kunstiks. Nii ahju välimus kui veelgi olulisemana vastupidavus sõltuvad meistri hoolikusest.
Üsna sageli põhineb ahju ostja otsus välimusel. Otsitakse ilusat kuju ja kauneid plaate ning mõnikord unustatakse funktsionaalsus. Ahju liigile ja suurusele tähelepanu pööramine tasub aga ennast hiljem ära.
Mugava soojusallikaga on tegemist vaid siis, kui ahi pole liiga väike. Põhjus on see, et soovitud temperatuuri saavutamiseks tuleb väikest ahju sageli ja palju kütta ning siis võib hõlpsasti juhtuda, et ahju seina katsuded võib käe ära kõrvetada. Kuid see pole kõik: kui plaadid või nende vaheline segu on liiga kuumad, võivad nad pragunema hakata. Lisaks tuleb arvesse võtta selliseid tegureid nagu resti ja selle ava suurus.
Kuna ahju temperatuur muutub, plaadid paisuvad ja tõmbuvad kokku. Seetõttu peavad nad olema üksteise ja korpusega tugevasti ühendatud. Vaid siis ei tule nad lahti ega pragune. Vanasti kasutati selleks vedruterasest klambreid või traati. Kuigi traditsioonilised võtted pole täiesti ununenud, loodame tänapäeval kaasaegsetele segudele.
Plaatide kinnitamiseks sobib S1 klassi segu, mis on välja töötatud muuhulgas keraamiliste plaatide deformeeruvatele pindadele kinnitamiseks ja mis talub kuni 70 °C temperatuuri. Nii soojaks võivadki kahhelplaadid minna. Kuna segu on spetsiaalsete elastsete omadustega, saab plaatide suurus vabalt muutuda, ilma et tekiks pragunemise või lahtituleku oht. Kuivsegu segatakse vastava koguse veega segudrelli abil läbi. Seejärel oodatakse viis minutit ja segatakse uuesti. Segu kantakse peale traditsioonilisel viisil segukammiga. Segu kantakse nii aluspinnale kui plaadi tagaküljele. Kuid pidage meeles, et hea segu kasutamine ei tähenda loobumist mehhaanilistest ankrutest, mis on vajalikud näiteks plaatide koldeukse kohale kinnitamisel.
|
OSCAR-2019
|
||
Riigimetsa Majandamise Keskuse kätte antud metsad on eelkõige majandusmetsad – ja juba parunid olid kõvad metsaärikad, meenutab metsaettevõtja Mart Erik.
Viimased uudised Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK) räägivad, justkui oleks looduseinimesi jälle ninapidi veetud. Kaitse alla oli lubatud anda 30 000 hektarit salu- ja laanemetsi, need aga olevat ammu maha raiutud ja tänaseks alles vaid raiesmikud.
Aga mis loom see saatana sigitatud RMK siis ikkagi õieti on? Ei midagi üleloomulikku. RMK metsad on peamiselt need metsad, mis Eesti Vabariik sajakonna aasta eest baltisaksa parunitelt natsionaliseeris. Pisut ka endisi kroonumetsi.
Veel enne olid parunid üle paarisaja aasta oma metsi majandanud lähtudes sellest, et sealt saada just puidutulu. Vastupidi laialt levinud eksiarvamusele eestlasel nendesse metsadesse eriti asja ei olnud, kui nad just seal tööd või oma teopäevi ei pidanud tegema. Neid põliseid metsaalasid, 700-800 000 hektarit on viimase paarisaja aasta jooksul küllaltki intensiivselt ekspluateeritud. Metsi raiuti, istutati, hooldati ning harvendati, ja kui mets küpseks sai, algas ring otsast. Mõisnikud olid kõvad puiduärikad!
Eesti Vabariigi algusaastail oli riigimetsa osa ligi 80% kogu Eesti metsamaast. Praegu on Eestis metsamaad kokku 2,312 miljonit hektarit, millest RMK haldusalas olev osa on 1,056 hektarit ehk 46%. Metsamaa suurenemine on toimunud peamiselt põllumajandusliku maa metsastumise arvel. RMKgi on suurendanud oma pindala tagastamata jäänud maade arvelt.
Enne teist maailmasõda oli Eestis sadakond riigimetskonda, kus kasvatati metsa puidutulu saamiseks. Sama põhimõte kehtis ka nõukogude ajal. Siis kuulusid need metsad enam-vähem samas mahus nõndanimetatud riiklikku metsafondi ehk siis allusid Moskvale. Iga kümne aasta tagant tehti metskonnas uus metsakorraldus, selle järgi koostati metsamajanduslike tööde plaan iga metsaeralduse kohta ning kaubeldi nende tööde tegemiseks Moskvast raha. Ja jälle: kui mets oli küps, siis raiuti see maha. Teeäärsed metsad olid muide siiski kaitse all ja põhjus oli rangelt salajane – kui tuleb sõda, siis on vaenlase rünnaku eest tee pealt inimestel kohe hea metsa varjuda. Aga veelgi salajasem põhjus oli hoopis see, et pimeduse katte all suuremaid vägesid läände liigutada ja päeva ajal peidus olla.
“Eesti on riik, kus ühe ruutkilomeetri kohta tegutseb suurim arv majatootjaid maailmas,” ütles portaali haldava ettevõtte Minervas OÜ omanik Tiina Lelumees pressiteate vahendusel. “See teeb erineva ülesehituse ja infokajastusega veebilehtede massist sobiva majamudeli leidmise äärmiselt keeruliseks. Kinnisvara- ning ehitusteemalisi saite on meil väga palju, kuid turul tegutsevate majade täislahendusi pakkuvate ettevõtete tootevalikust ei ole võimalik kusagilt korralikku ülevaadet saada.“
Houses24.ee portaali eesmärgiks on lihtsustada uue kodu, suvila või aiamaja soovijale sobiva hoone leidmist. Lihtne otsingusüsteem aitab mugavalt välja sorteerida sobivad majamudelid, mida omakorda saab parameetrite kaupa võrrelda.
Lelumehe sõnul kurdavad paljud tootjad, et majamudelite reklaamitavad hinnad ei ole võrreldavad neis sisalduvate toodete ja teenuste väga suurte erinevuste tõttu. “Kõige enam meeldis mulle selle kohta ühe tootja väga tabav võrdlus – on ettevõtteid, kes müüvad toorest hakkliha küpsetatud kotleti pähe,“ sõnab Lelumees. „See tähendab, et ühe ettevõtte kodulehel leiduvate hinnasiltide taga on näiteks vaid majamudeli seinakarkass, samas teise ettevõtte hinnapoliitika algab tervikliku majakarbi pakkumisest koos paigaldusteenusega. Inimene, kes varem majaehitusega kokku ei ole puutunud, jääb võrdlemisega hätta. Seetõttu püüame portaalis hindades sisalduvad materjalid, tööd ja teenused võimalusel välja tuua, et vähendada tootjale lihtsalt hinnainfo saamiseks tehtavate päringute arvu. Samuti aitab see kliendil paremini aru saada, mis ühes või teises hinnas sisaldub.”
Portaal ei ole veel kaugeltki valmis. Majamudeleid lisatakse iga päev juurde ning tegeletakse samaaegselt ka Skandinaavia ja Lõuna-Euroopa jaoks sobivate moodulite arendamisega. Eesmärgiks on seatud mitmekeelse informatsiooni pakkumine laiemale tarbijaskonnale ning tootjate abistamine ekspordi kasvatamisel.
„Suvine periood on majatootjate jaoks kõige kiirem aeg. Vajamineva info kokkupanek ja korrastamine kipub väiksema personaliga tootmisettevõtetele üle jõu käima. Paljude tootjatega oleme kokku leppinud, et tegeleme mudelivaliku põhjalikuma kujunduse ja kajastusega alates sügisest kui suurem kiire ehitusplatsidel möödas," jätkas Lelumees.
"Samuti vajavad Eesti majatootjad, kes ei ole ühe välismaise ettevõtte alltöövõtjaks, abi rahvusvahelise turundamise juures. Näiteks ei oska Soome eraisikust kodurajaja tihtilugu vahendajate abita jõuda meie kogemustega ning kvaliteetseid maju tootvate ettevõteteni. Houses24 püüab ka sinna vahele lingi luua ja tutvustada Eesti majatootjate mudelivalikut erinevates riikides vastavates keeltes,” ütles Lelumees ja lisas, et arenguruumi veel on ja praegu ongi portaal n-ö testimise faasis, et leida parim võimalik lahendus erinevat liiki info ühtlustamiseks ja sihtgruppidele kohandamiseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Õhtune jooks on joostud ja magusad mõtted on peas. Kirjutan parem hunniku küsimusi ja poodi jääb tormamata.
Näen viimasel ajal palju erinevaid uusi ja huvitavaid tooteid, mida sooviksin ka katsetada. Kahjuks hind ehmatab ära poes ja risk, et tõesti ei maitsegi, on alati olemas. Kõike uut osta pole mõistlik, lisaks arvutan tooted sageli munakarbi hinda (~1€ karp, 10 muna).
Pudix valgupudingud - proovisin šokolaadimaitselist, sest Tallinna bussijaamas tuli aega veeta ja R-Kioskis jäi silma.Maitses väga. Teisi maitseid võiks ka kunagi limpsida. Lisaks võiks juurviljakrõpse katsetada ja shotid olid ka pikalt teemaks blogides.
Siis on veel need pannkoogisegud. Toitvad ja valgurikkad jutu järgi, kuid kas tõesti ka maitsvad nagu vanaema ehedad pannukad.
Belief vesi. Siin ja seal fotodel promotakse, kuid kas keegi joob ka neid ja tõesti annavad energiat? Ise pole proovinud, ega tea, seega ootan ausat ja kogemusel põhinevat vastust. Näiteks Nocco joogid mulle kahjuks ei maitsenud, proovisin kui siia kanti jõudsid sidruni ja marjadega..nüüd on mõni uus lisandunud, kuid fenomen jääb arusaamatuks.
Lohilo jäätised. Tunduvad maitsvad kui instagrami pilte vaadata ja erinevaid maitseid ette kujutada, samas hinna eest saaks juba 3-4 tavalist jäätist. On midagi erilisemat?
Siis mind huvitaks millise maitsega on vegan vorstikesed ja viinerid. Mis vorst on lihata ja kuidas ta siis lõpuks maitseb?
Kas keegi on proovinud Valio šokolaadimaitselist valgupulbrit? Oriflame Wellness tooteid proovisin ja meeldisid. Kui soovid ka katsetada ja -20% hinnasoodustust võid liituda SIIN.
Seega ootan huviga Teie kogemusi eelnenud toodetega ja kas olid oma hinda väärt? Mida võiks proovida? Mis pigem poodi jätta?
pannkoogisegu - olgem ausad, vanaema pannukate vastu ei saa miski aga antud toode on üsna hea (banaani oma). Sain toote tasuta, ise ostnud pole ja ei osta ka. Natuke kallis on ja kui juba süüa pannukaid, siis ikka päris pannukaid. :D
Belief vesi - olen joonud sidruni oma, maitse on väga hea (naturaalne ja korralikult sidrunine). Jõin seda enne poolmaratoni, mille ajal tarbisin ka koffeiiniga geeli, seega ei oska öelda, kas see jook andis midagi juurde või mitte. Seda toodet tahaks veel katsetada.
Kaerajäätis on maitsev, aga soovitan kas šokolaadi või maasika, sest vanilje omal on kaerapiimamaitse ülekäiv ja võõras. Vegan viinerid ja vorstid endale ei meeldinud, samas pole mulle kunagi vorstikesed ja viinerid eriti peale lãinud. Edu proovimisel!
Tundub, et tuleb ühel päeval endale üks šokolaadi Oatley osta, sest kiidusõnu on omajagu kogunenud. Tänan!
Mulle isiklikult maitsevad vegan viinerid ja vorstikesed. Tekstuurilt on küll üsna erinevad võrreldes lihast tehtud vorstidega jms aga viinerite maitse on minu mäletamist mööda küll väga sarnane :)
Belief vesi on minu jaoks täiesti mõttetu - joon palju kanget kohvi, seega mu kofeiinitaluvus on päris kõrge ja ma tõesti ei saa sellest veest absoluutselt midagi aru, et kas siis mõjub või mitte, lisaks on neil minu jaoks mingi imelik kõrvalmaitse. Nocco joogid sama asi, ei saa sellest fenomenist aru. Ma pigem joon valget Monsterit, sest see on ülihea maitsega mu meelest :D
Fast pannkoogijahu ei kõlba kuhugi - ülimagus, lääge, tehisliku maitsega. Samas nende Pudix pudingid on tõesti väga head ja ilma igasuguse kõrvalmaitseta.
Pulsi toodete suhtes olen meeldivalt üllatunud - nende batoonid on päris head, küpsised olid ka täitsa nagu päris küpsiste moodi ja nende valgupulbrid on esiteks soodsa hinnaga ja teiseks väga mõnusa naturaalse maitsega (mida ei saa paljude teiste tootjate kohta öelda). Valio valgupulbrit pole proovinud, seda ei tea kommenteerida.
Mõnusalt pikk arvustus, tänud! Ben&Jerry's jäätist tahaks ka proovida, aga mõelda vaid, et sama summa eest saaks juba pikemaks ajaks 5l jäätist. ☺️
Belife vesi- võitsin endale paar kasti millalgi. Kui külm on siis on ok, soojalt tuleb kibe maitse juurde. Mehele seeeest väga maitsesid ja tema enamus ära kulistaski. Minule meeldib kohvi joomise protseduur ja sp meeldib kohvi rohkem ,kui vesi aga vahel, kui kohvi ei saa, siis ehk isegi haaraks pudeli jälle?
Nocco ainuke, mis meeldib ongi see uus troopika maitse. Teised ei meeldi. Olen joonud paar korda enne trenni ja on rohkem powerit küll kangi rebida.
Kaerajäätis- omg see on niiiiii hea. šokolaadine ja siidine ja mõnus. Lastele ei meeldinud, mees oli erapooletu, seega see on minu jäätis, mida perekond eest ära ei söö :D
Pannkoogisegud- tead mulle on meeldinud nii, et lõikad õuna viiludeks ja kastad taina sisse ja siis praed. Nii on hea :) Muidu on kuiv- olen 2-3x proovinud. Reaalselt ehe tainas on alati parem :)
Pulsi batoonid- mulle meeldib üle kõige šokolaadi oma. Muide mina vaata Kristiina Stõkova instat sealt saab praegu neid -30% osta. Tellisin just omale hunnikus, sest tavaline šokolaad on minu jaoks liiga magus aga need on head. Ja neeeed küpsised...... vot need on eriti head :D Mees võib paar pakki korraga ära süüa :D Seega pean peitma neid kodus :D Lapsed ka pistaks kõik kinni :D EHk siis soovitan täiega proovida aga jah ostetavad on alede ajal, muidu on liiga kallid :)
Uhh ma olen suuremat sorti degusteerija :O A on olemas whey jäätised ka- mis on ülihead aga üks pisike jäätis maksab ~4 euri..... ma hinda ei leidnud ja mõtlesin, et mis see topsike ikka maksab ja ostsin kõik maitsed :D Kassas sain südari :D ROhkem pole ostnud......
Ma joon harva kohvi, seega seisukohta ei oska võtta. Ilmselt tuleb oodata aega kui pole enam nii popid ja hinnad all :)
Idee on hea, kunagi ammu saatsin kirju, et näha kui paljud vaevuvad vastama või oma soodustust spordiriietele pakkuma - ausa arvustuse eest. 8st kaks vist vastas. Nüüd muidugi rohkem lugejaid kui sel ajal oli. Uudishimust võiks ju isegi tootjatele kirjutada ja vaadata, mis saab. :)
Pannkoogisegud - maitsvad ja magusad, kuid ei mingit VAUd. Soovitan osta pigem selle ühekordse (50 g vms) ja siis vaadata, kas tasuks osta suurem purk. Vanaema pannakaid ei ületa miski.
Belief vesi. Energiat annab nendes sisalduv kofeiin, aga see on ajutise efektiga :) Olen proovinud sidruni oma. Sidrunimaitse on tugev ja meeldib kindlasti neile, kellele meeldib maitsestatud gaseeritud vesi. Noccost näiteks meeldib mulle endile vaid pirni oma. Kui pole proovinud, siis soovitan ära proovida.
Vegan viinereid ja vorstikesi ekstra maitsenud pole, aga olen proovinud neid Bon-Soya grill- ja hakk-kotlette jms... Maitsevad täitsa nagu liha.
Kaerajäätiseid olen ka kõiki maitseid proovinud. Tavalise piimajäätisega ausalt vahet ei tee. Ülimaitsvad!
Olengi just Njie šokolaadi oma proovinud hoopis. Üpris sarnane tops ilmselt ajas segadusse. Kindlasti jätan meelde ja kui ühel päeval proovin midagi neist, annan omapoolse hinnangu.
Eks kõik oleneb kuidas mõelda. Üritan enda jaoks elu lihtsaks teha ja keskenduda maitsele ning kalorid/makrod/lisaained teisejärgulisteks jätta :)
|
OSCAR-2019
|
||
Viimase hetke otsus elu esimesele matkareisile registreeruda osutus elumuutvaks. Kuigi mu varustusekott saabus kohale alles siis kui mägedest alla tulime ja matkakeppe asendasid bambusetüükad ning muu vajaliku osas käisin külakorda kaaslaste õlale patsutamas, olen nüüd parandamatult nakatunud haigusesse nimega „seiklusmatk tundmatusse“. Myanmari (end. Birma) mägise põhjaosa puutumatu dźungel, hommikune ahvilaul, kristallselged mägijõed kahtlaselt kõikuvate rippsildadega, ujedalt naeratavad külaelanikud, „ta-taa“ hõikuvad pilusilmsed lapsed, ootamatult mägiteel vastukõndiv hiiglaslik vesipühvel, turgude värvikirevus, ülimaitsev toit koos laulude ja „saladustega“ öise lõkke ümber, Shwedagon pagoda ja Bagani 2500 pagoodi kuldses loojangusäras ning meie võrratult vahva reisiseltskond! Selle nimel tasub rihma pingutada, et varsti jälle minna...
Aastate jooksul on töö rahvusvahelistes ettevõtetes ning enda organiseeritud perepuhkused võimaldanud reisida maailmas. Alles esimesel Andmoments´i reisil sain aru, mida tähendab hästi organiseeritud aktiivne puhkus ning peale reisi julgesin endamisi mõelda, et see on SEE asi, mida võiks isegi ühel päeval läbi viia. Taaskord näide sellest, et soovidega tasub ettevaatlik olla – need võivad täide minna.
Saabumine Muscat’i rahvusvahelisse lennujaama (IATA: MCT). Transfeer hotelli. Majutume hotellis ja pärastlõunal ootab meid linnaekskursioon-orienteerumine Muscat’i vanalinnas ja basaaril. Õige aeg tutvuda oma reisikaaslastega. Õhtul toimub esimene ühine õhtusöök.
Päeva alustame autosõiduga Wakan’i külasse, kust algab meie jalgsi matk. Ilusate terassaedadega pisikesest mägikülast Wakan’ist (2000 m kõrgusel) avanevad imelised vaated ümbritsevatele mägedele ja kuivanud jõesängile Wadi Mistal’ile. Matkame Wakani ümbruses. Edasi viib meid tee (autodega) mööda Wadi Bani Awf’ oru fantastilise maastikku. Teeme peatuse, et imetleda võimsat Snake Canyon’it ülevalt – väike tilk adrenaliini alustuseks! Edasi ootab meid lõunapiknik juba Snake Canyon´i sees – väga põnevas looduslikus veepargis, selle imeliste koskede ja järvedega. Päeva lõpuks jõuame autodega meie ööbimiskohta Jebel Shams’i ja naudime õhtusööki.
Hommikusöök hotellis. Tänase päeva veedame Omaani kõrgeima mäeahelikku Jebel Shams’i ümbrust uurides. Hommikupoole võtame ette närvikõditava kaljuserval jalutuskäigu (balcony walk) Omaani Grand Canyon’is (Wadi Ghul), kus maastik on dramaatiline ning meenutab gigantset loodusliku amfiteatrit, mille seinteks on kilomeetri kõrgused kaljuseinad, pisike küla kanjoni lõputus ja varjulises sügavuses. Peale lõunat lihtsalt naudime matkates Wadi Ghul’i võimsust ja ilu.
Peale hommikusööki võtame suuna Misfat Al Abriyeen’i. Täna tuleb pikk päev rohke põnevuse ja iluga. Misfat Al Abriyeen on üks vanimaid mägikülasid Omaanis ja on tuntud oma väga hästi säilinud mudatellistest ehitatud majade poolest. Paljud nendest on küll hüljatud, kuid seda korvab terassaedade lopsakas ilu ja fantastilised vaated ümbruskonnale. Päeva lõpuks jõuame meie ööbimiskohta Nizwa’sse, kus meid ootab õhtusöök ja külalistemaja Al Diyar Hotel või sarnane.
Hommikupoole läheme uurima Al Hoota koopaid ja nende ümbrust. Need on ainsad vaatamiseks avatud koopaid Omaanis. Koobaste vanuseks arvatakse üle 2 miljoni aasta, nende kogupikkus moodustab umbes 4,5 kilomeetrit, millest ainult ligi 500 meetrit on turistidele juurdepääsetav. Koobaste ökosüsteem sisaldab neli järve, üks nendest eriti muljetavaldav – hinnanguliselt hoiab see umbes 30000 m³ vett, on 800 m pikk, 10 m lai ja 15 m sügav. Siin saab näha haruldasi pimedaid kalu – garra barreimiae. Peale lõunat ootab meid nn kummituslinn Birkat Al Mouz – iidse ja kauni küla varemed. Küla on üsna muljetavaldav – savist ja heinast seinad, vanad ukse- ja akna raamid, kitsad tänavad annavad aimu Omaani kauge mineviku elust. Siin saame näha ka Al Sharieh Falaj – iidseid kuid siiani toimivaid veekanaleid, mis on kantud UNESCO maailmapärandisse. Selline kanalisüsteem on ainupäraseks niisutussüsteemiks, mis on olnud iidsetest aegadest Omaanile omane. Õhtuks jõuame Jebel Akhdar’i, kus veedame kaks ööd.
Hommikul viib meie matk meid Wadi Habib’i – kreekapähklipuude varjus peituvasse ja hiljuti hüljatud mägikülla. Pealelõunane matk jätkub aga külas-kindluses Seeq, mis on olnud Omaani ühe võimsaima ja suurima Al Harthy hõimu sünnimaaks. Nagu enamikule Omaani küladele omane on ka siin palju ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi, kuhu ka korraks sisse põikame.
Peale hommikusööki võtame suuna iidse ja varemetes Ibra küla poole, kus teeme väikese jalutuskäigu läbi paremini säilinud kvartalite ja uurime vana Al Qablatal’i mošeed. Peale lõunat siseneme Wahiba kõrbe, kus sügaval liivadüünide vahel on peidetud meie telklaager. Põgeneme lähedal asuva Badiya linna mürast ja valgusest, et tunnetada ehtsat kõrbe. Üritame jõuda laagrisse enne päikeseloojangut, et saada selle võimsa nähtuse tunnistajateks. Hiljem naudime traditsioonilist beduiinide õhtusööki ja imetleme maagilist tähistaevast.
Pärast ööd Wahiba kõrbes ja peale hommikusööki ootab meid sumpamine kõrbeliivas, liivaluidete vahel ja peal. Liivadüünide tippu ronimine pakub korraliku väljakutset. Lisatasu eest on võimalik kogeda ka kaameliga sõitu. Edasi suundume Wadi Shab’i, mis võtab meid vastu türkiissiniste looduslikke basseiniide ja koskedega. Tänase päeva kirsiks on Wadi Shab’i kristallselges vees ujumine, sealsesse koppasse sukeldumine ning päikesekiirtes särava koopajuga imetlemine.
Meie matk hakkab lõpule jõudma. Hommikul matkame Wadi Shab’is, mille järel suundume Wadi Arabeen’i, kus naudime vaateid mägedele ja sügavatele orgudele, kus päike on harv külaline. Päeva teises pooles naaseme Muscati’i, kus meie matka lõpetab pidulik õhtusöök.
“Ladies Trekking pakub suurepärast võimalust oma unistuste teostamiseks, ning samas teha ka üks heategu. Selles projektis veetleski mind just heategevuse aspekt. Ma ei läinud mitte ainult mägironimisreisile lõbusalt aega veetma, vaid sain ka võimaluse toetada tähtsat igapäevatööd Msafiri English Medium School’is. Ma ei unusta kunagi neid tundeid, mis mind päikesetõusuga samaaegselt Kilimanjaro tippu jõudes valdasid. Samamoodi rahuldustpakkuv oli näha naerulsui lapsi, kellele oli avanenud võimalus kooliharidust saada. Olen tänulik Zonta International District 20 Soome klubi toetusele Msafiri English Shool’i heaks, mis teostati Ladies Trekking projektis osalemise läbi. See toetus katab ühe koolitüdruku koolituskulud ning see muudab kogu tema elu. Meie lõbusas matkaseltskonnas pikkadel mägiradadel rännates ei tundnud ma kordki igavust, sest vestlused eri maadest pärit naiste vahel olid alati huvitavad. Soovitan soojalt Ladies Trekking’ul osalemist kõigile hoolivatele ja julgetele naistele, kes peavad lugu värskes õhus matkamisest ning kes on avatud uutele kogemustele!“
Reisid Andmomentsiga on võimalus rutiinist ja tavaturistidele tuntud radadest eemale pääseda. Etioopia mägismaa jalgsimatka ja Lõuna-Hiina ning Kaukaasia jalgrattamatkade ühisnimetajaks on minu jaoks olnud mõnus reisiseltskond. Sellistel reisidel kuuleb reisikaaslastelt palju uut ja huvitavat nii puhkepausidel kui majutuspaikades. Reisikorraldus on läbimõeldud. Positiivse üllatusena minu kodusest liiklusvahendist paremate jalgrataste kasutamise kogemus. Lõuna-Hiina riisiterasse ja filmist „Avatar“ tuntud mägesid, Etioopias järsakult alla laskuvaid ahvikarju ja Sevani järvevaateid või reisidel kogetud gastronoomilisi elamusi on raske sõnades kirjeldada. Neid peab ise kogema.
Reisil osalemise tingimuseks on adekvaatse reisikindlustuse olemasolu. Eelkõige tasub pöörata tähelepanu ohtlike tegevuste sisaldumisele/mittesisaldumisele kindlustustingimustes. Konsulteeri meie reisikonsultantidega selles osas, et olla veendunud piisavas kindlustuskattes või saada infot selle kohta, kust selline kindlustuskate endale hankida.
Kohalik rahaühik on Omaani riaal (OMR). Kurss on ligilähedaselt 1 Euro = 0,5 riaali. Raha saab vahetada nii pankades kui ka valuutavahetuspunktides. Raha tuleb kaasa võtta USD-ides või eurodes, USD on eelistatum. Samas ATM-id on väga levinud ja aktsepteerivad kõiki krediitkaarde, nii et raha saab välja võtta ka kohapeal. Kuna kuritegevus on pea olematu on sularaha kaasas kandmine üsna ohutu. Tasub siiski kasutusele võtta kõik mõistlikud ettevaatusabinõud raha endaga kaasas kandmise osas. Mõned hinnanäited: söök kohalikus lihtsamas toidukohas – 4-6 eurot, söögikord korralikumas restoranis – 6-20 eurot, õlu (0,5 l) – 6-8 eurot (õlut saab osta enamasti ainult hotellides või turistide jaoks mõeldud kohtades), takso Muscatis mõnekilomeetrise sõidu eest ca 5-7 eurot, suveniirid – alates 3 eurost.
Üsna levinud. Siiski on soovitatav omada kaasas piisavalt sularaha, sest väiksemates kohtades ei ole kaartidest erilist kasu.
Jootraha jätmine ei ole väga tavaks. Siiski teatud kohtades (kallimad restoranid näiteks) hinnatakse selle jätmist, kuid see on pigem oma äranägemise järgi. Jootraha jätmine organiseeritud ekskursioonidel/matkadel on ka oodatud.
Üldiselt peaks meid reisiajal saatma ilus soe, isegi palav ilm. Siiski ilm võib erineda nendes kolmes põhipiirkonnas, mida me külastame:
3) Mäed, Jebel Shams. Sademeid vähe, temperatuur min. 15 kraadi, maks 27 kraadi. Arvestama peab kõrguste vahedega ja sellest johtuvate temperatuuride erinevustega mägedes. Mägedes ja kõrbes öösel peab valmis olema ka madalamateks temperatuurideks.
Üldiselt peaks meid reisiajal saatma ilus soe, isegi palav ilm. NB! Päike on kõrvetav, seega päikesekaitse on oluline! Siiski peab olema valmis ka madalamateks temperatuurideks – siis kui ööbime kõrbes või läheme kõrgemale mägedesse (üle 2000 m). Mõned näpunäited, mida kaasa võtta: matkajalatsid, pikad matkapüksid, lühikesed matkapüksid, t-särgid, pluusid, soe aluspesu, ujumisriided, päikeseprillid, päikesekaitsekreem ning –huulepulk, veepudelid, soe matkajope, seljakott ning energiat andvad näksid, jms.
Täpsema reisitarvete ja varustuse nimekirja jagame reisile eelnevalt ning arutame läbi reisieelsel kohtumisel.
Välisministeeriumile edastatud andmetel alates 21. märtsist 2018 saab Omaani siseneda ainult eelnevalt taotletud e-viisaga. Omaani e-viisa taotlemine on suhteliselt lihtne protsess. Selleks tuleb minna Omaani Kuningliku Politsei veebilehele ja valida Apply for Unsponsored Visa. Pärast kodakondsuse (Estonia) ja viisatüübi (kas 1x või mitmekordne) valimist tuleb registreerida kasutajaks, sisestades mõningad põhiandmed.
Täpse vaktsineerimissoovituse annavad reisimeditsiininõustajad ja -arstid. Mitteprofessionaalne info on selline, et soovitav oleks olla vaktsineeritud kõhutüüfuse ja hepatiit A ja B vastu. Võib kaaluda vaktsineerimist teetanuse, koolera, difteeria ning marutõve vastu. Malaariat esineb vähesel määral Omaani niisketes mereäärsetes piirkondades, kuhu meie sel reisil ei sattu.
NB! Konsulteeri reisimeditsiininõustajaga, ära toetud pelgalt siin ja mujal internetis leiduvale infole
Kohaliku giidi ja eestikeelse reisijuhi teenuseid (meie reisijuhid räägivad lisaks ka reeglina vene ja inglise keelt: uuri täpsemalt meie reisikonsultantidelt)
Rohkem kui 30 päeva etteteatamise korral tagastatakse sissemakstud summa, millest on maha arvatud tagastamatu deposiit 20%.
14 päevase ja sellest veelgi lühemaajalise etteteatamise korral reisi maksumust ei tagastata. Reisi tühistamine loetakse kehtivaks ainult kirjaliku teatisena.
Küsimused? Täpsustused? Erisoovid? Küsi julgelt ja kirjuta oma soovidest ja plaanidest meile selle vormi kaudu
|
OSCAR-2019
|
||
Küll võib õnnetu inime leida veidi lohutust mõtetest, et ta pole ainuke õnnetu, pole kõige õnnetum jne.
Kunst olla õnnetu on kunst muuta oma valu arendavaks jõuks, mitte jääda sellesse kinni ega hakata õnnelikumaid maha kiskuma.
Midagi ei tule välja, sest ei andrus ega Andrus räägi minuga. Ma ei tea, kuidas neid nimesid kokku viia või lahku arvata.:(
Tõsiselt räägin. Veetilgad reedavad üheselt oma päritolu, kui neil klaasil õhukeses kihis külmuda lasta.
Buddha oli kaheldamatult sinu mõistes õnnelik. Oma õnnelikuks saamise päevast järgneva 40 aasta kestel alustas ta oma õpetusi inimestele, kes polnud õnnelikud, nagu tema seda oli, sõnadega: “Kõik on kannatus...”
Aga kas sina teadsid, et kui destilleeritud vesi jääkuubikute restil külmikusse panna, siis kasvavad nõelad? Mina ei teadnud, kohe täna asun katsetama.
''Kui ühine huvi on siinne puhtus, kes veel peale toimetuse ja konkreetse toimetaja saaks seda ühist huvi teostada?''
Olen üsna sageli kogenud, et õnnetut ei tohi lohutada sellega, et peale tema on ka teisi õnnetuid. Sest õnnetu olemise hetkel on inimese jaoks oluline vaid tema õnnetus, tema äng.
See võib olla tõesti destrueeriv. Kui inimene on kestvalt õnnetu, siis tuleb selgusele jõuda, kas ta on tegelikult õnnetu või valinud endale õnnetushunniku rolli.
Kuid kuidas tuua õnnetu tema õnnetust olemisest välja, seletamata talle tema õnnetuse põhjuseid ja teket, ning näitamata talle teed sealt välja?
Meditsiin on mittereligioosne õpetus terve olemisest. Eks alga seegi inimesele tema olukorra teadvustamisest, et ta reaalselt vaatleks ja hindaks oma tervist, teadvustaks enesele oma haigused või nende potentsiaalid ja asuks reaalsele tervenemise teele.
Girardi skeem ei pretendeeri enamale kui ühele religiooni tekke selgitusele. Ma arvan et me võime samaaegselt uskuda religiooni antust ja sarnseid selgitusi.
Niisiis - 2 tahavad ühte. Toimub konflikti eskalatsioon mis ähvardab kogukonda hävitada.....kuni leitakse ohver kelle süüsse siiralt ustakse ja kes kas tapetakse või pagendatakse.
Seesama ohver hiljem jumalikustatakse ning kunagi tegelikult aset leidnud algmõrva (Kain Ja Aabel) hakatakse uuesti läbi mängima. Girardi sõnul piirab religioon vägivalda ühiskonnas kahel moel - läbi keeldude käskude ja läbi kunagise algmõrva religioosse/rituaalse taasläbimängimise.
Nii on Piibli tegelikuks jumalikuks liiniks Abeli, Joosepi, Hiiobi ja Jeesuse - Jumala liin. Teine liin, ehk ohverdajate oma aga mitte.
Jeesuses ei ole Jumala enam nii siin kui seal vaid tervenisti oma pojas, ohvris. Nii paljastab Jumal selle mehhanismi. Mis edasi, need kes on sellest aru saanud, kel silmad näha kõrvad kuulda ei tee enam nii. Asuvad ühes Jeesusega ohvrite poolele ikka ja jälle. Siin läheb asi kirjuks. Kes on ohvrid? Tänases maailmas?
On võimalik et see sotsiaalne mehhanism töötab ikka edasi, et neid kes seda ära tabavad on alati imevähe.
Kes aga mitte ei näe need teevad kõike samamoodi edasi. See on tõsi et miski ei tööta automaatselt. Tänaseid ohvrimehhanisme asendab suuresti vahendusväärtus - raha. Vägivalda ohjatakse ka läbi muude mehhanismide. Teatud oludes vallandub aga see kollektiivne hullus nagu kord alguses taas.
Kui traditsioonilised vägivalla pärssimise mehhanismid ei tööta tulevad uued ja hullemad. Viktimiseeritakse terveid ühiskonnakihte.
Ma ei oska siin jumala ja inimese teed ja viisi lahutada. Miks ei võiks nad kattuda? Kas peab kristlust nägema platonistliku dualismi võtmes üksi ja ainult?
Eelmiste kirjatükkide moraaliks oli et tänases maailmas peaks kirik taunima ka iseend kui kunagist vägivalla seadustajat ühiskonnas. Ja keegi peaks Rootsi nõiaprotsesside eest tõesti vabandama. Et Kirik peaks ka end patuste kilda lugema ja mitte üksi igavesti õiete kilda ühes Jumalaga. Siis saab temagi armu.
Ma tahan öelda et see vägivaldsusele jumaliku legitimatsiooni andmine ei ole päriselt kadunud ehkki ühiskond ei vaja seda enam. Ühiskond vajab oma piiridel olevate inimeste rehabilitatsiooni, see on sotsiaalne tellimus kirikule täna.
Ühesõnaga seda mis kunagi tehti ei saa vabandada mitte mingit moodi, ei võrreldes kristlust Islamiga või millegi muuga. Tuleb kotis ja tuhas meelt parandada.
Mets on küla, linna või mõne teise kultuurkeskkonnaga võrreldes salapärane paik. Saati siis salamets. Arvata, et seal on veel enam haldjaid, lapsepõlve muinasjuttude kangelasi ning puberteedieas loetud Loomingu Raamatukogudest pärit tuttavaid leida. Neidsamu, keda ka Blomstedt kohanud, aga teisigi, kes meie siinsele metsatukale armsad ja omased. Igati mõnus lugemine. Hariv ja intrigeeriv. Suurepärane näide soomlaseks jäämisest eurooplaseks saades.
Või peaks ütlema eurooplaseks jäämisest soomlaseks saades, sest eurooplased oleme me tihti juba sedavõrd, et ka oma kodune kultuur (keel välja arvatud), tahab mõistmiseks avastamist ja teadlikku pingutust saada. Salamets on nagu jalutuskäik vanade tuttavatega, kes värskeid aforisme pilluvad. Lugema peaks seda iga kultuuri- ja usundiloolane ning antropoloog, igaüks, kes suudab ja saab. Antropolooge, kes aborigeenide asemel eurooplasi uurivad, pole just palju leida. Lisaks Blomstedtile tuleb kiiruga meelde ka raamatus mainitud René Girard. Ometi tundub see aja nõue olevat. Nii nagu meesuuringuid niikaua vaja ei läinud, kuni mees normatiivseks inimeseks oli, ei suudeta ka Euroopa kultuuri (kultuure) seni objektiivselt ja sügavuti uurida, kuni seda normatiivseks peetakse. Derrida sõnul on Euroopa identiteediks totalitarism. Ehkki Blomstedti sotsiaalne survamine otseselt ei huvita, rakendab ta antropoloogilisi kontseptsioone pärismaalaste asemel Euroopa kultuurile ning selle tuntumaile tegijatele, muutes uurijad ja otsustajad sedapuhku ise uuritavaiks.
Eurooplase ja ameeriklase võrdlemine läbi võime/võimetuse libusse armuda (lk.14) on suurepärane. Seesama naine, kord libu, kord looduse või soomeemana ilmub raamatus korduvalt me ette. Kas pole kultuurgi omamoodi libu, kellesse eurooplased armuma kipuvad ja kelle abil ameeriklased endid rahuldavad. Suuresti tänu armastusele kultuuri vastu püsiti raudse eesriide taga elus, et eesriide langedes avastada: läänes on ta ära libustatud.
Arutlus saakloomast kui toidust ja ohvrist (lk. 34) meenutas mainitud René Girard’i ja ega autor seoseid salgagi, ehkki viited tegemata jätab. Kas seetõttu ei peatu ka vägivallalaviin, et surevat ja lunastavat ohvrit enam ei tunta, küll aga ohvrina elamist. Keegi ei sure kellegi patu pärast ja keegi ei anna enam midagi andeks. Sedajagu paremini tuntakse marginaliseerimist ja ostrakismi. Delegeeritakse vaid süü ühiskonna ääremaadele ja iga elab oma osas edasi.
Esseekogu võtmefiguur, naine, astub seekord üliahvatlevana me ette leheküljel 40. “Kui koorida tegelikkuse seljast kõik teda kaitsvad ja kaunistavad kultuurihõlstid, jääb järele ehk kaks põhiväärtust: enesesäilitamine ja metsik eluihk, mida võib nimetada ka intensiivsuseks”. Sarnase mõtte leidsin ka autori teisest esseest (“Luonto Leopardin silmiin” hhtp://www.netn.fi/295/netn_295_ blom.html lk. 2), kus autor looduse striptiisist ja endapaljastuse suurest näitelavast räägib. Müütilistest katetest vabastatud loodus tundub hülgavat mõistuse ning jätvat himura ja optimistliku kliendi tühjalt seisma. Vaid sellesama enesesäilitamise ja eluihaga keset postmodernset kultuurisimulaakrumit.
Aga just siin petab autor lugeja ära, jättes endast mulje kui kultuuri striptiisi passiivsevõitu ja resigneerunud kaasanautlejast. Ei, Blomstedt ise ongi selle looduseema, müütilise soomeema ja libu kultuurihõlstidest lahtikoorija, see, kes talle uusi euromünte magnetribaga rinnahoidja ja sukatriibu külge kinnitab, nõnda kiiremale enesepaljastamisele õhutades. Tema ongi see, kes oma kahtlemisele punkti ei oska panna ja seeläbi nii võõristust kui himu esile kutsub. Ja heidabki see kaunis ja salapärane naine kutsuvalt puusi hööritades oma viimsedki wonderbrad ja stringpüksid (kultuurihõlstid) vaimustunud intelligentide sekka, sellessamas kogumikus heidab. Alastuse ilu ja häbi, mida võõristada ja ihaldada.
Mujalolemise kunst (lk. 41) tõi meelde Oskar Looritsa suurepärase “Pagulasperede kasvatusmuresid”, sobiva, lausa kohustusliku lugemise kõikidele, nii sise- kui välispagulastele. Müügil oli teist veel hiljuti Teaduste Akadeemia antikvariaadis, hind 15 krooni, lehed lahti lõikamata, kirjaviis rämedavõitu ja ilustamata. Meenus meiegi sisepagulane Kaplinski, kes Tartus mujalolemise kunsti harjutab.
Ainsaks võimaluseks ses tarbimishullus maailmas inimeseks jääda ei ole mitte “kõva keskmine”, vaid pagulus. Ehk jääb vähemasti väärikus alles, kui mitte muud. Mujal polegi aga meie päevil raske olla, vajutad vaid oma vanal Ericssonil “Yes” klahvi ja oledki ära, ehkki füüsiliselt kohal. Ära tuleb aga juba seetõttu olla, et ääremaadel (kus meiegi elame) läheb Camus’ näitel (lk. 47) ohtlikuks. Ääremaad on piiridele, jõustatud identiteedijoontele, kus värske ja ehedana südamaaks saamise ihalus elab, liiga ligi.
Üheks sisepaguluse võimaluseks, mille autor ära toob, on naiivsus. See peab aga tänases maailmas mitte enam teisane (lk. 51), vaid vähemasti kolmandane olema. Kuna säärast naiivsust (Ricoeuri järgi) ei ole, tuleks see välja mõelda.
Kas pole meile oma salametsa just selleks vaja, et kuskil ometi kahtlemisele punkt panna ja salametsa naasta, siis kui kultuur on juba luuni lahti riietatud, nii et tühjast peeglist enam enda nägugi vastu ei vaata.
|
OSCAR-2019
|
||
Mitme päeva piilumise järel võis peaaegu kindel olla, et puhub terve päeva ja võib kama juba hommikul autosse pakkida, et siis õhtul aegsasti rannas olla.
Kui mu kaaslasteks pole just parasjagu Taits ja Andrus, siis on selleks Margit, kelle eest ma pingsalt hoolitsen, et ta surfiasjad rooste ei läheks. Seega sai Margitiga tehtud diil, et reedel peale tööd on Püünsi ring. Võttes arvesse Margiti eelmise aasta esimest sõidukorda, kus ta oli oma uime ja kruvi ainult talle teada olevasse kohta ära pannud, helistasin neljapäeva õhtul ja küsisin igaks juhuks üle, et kas ta on oma asjad kõik üles leidnud ja on kindel tulija? Sain jaatava vastuse ja läksin rahuliku teadmisega magama, et järgmisel päeval saab surfile koos temaga.
Hommikul oma telefoni vaadates selgus, et kõik ei lähe ikka nii nagu plaanitud. Neiu oli omale talvel uue auto soetanud, millel ei olnud katuseraame ja laua paigutamisel autosse selgus, et tema laud ei lähe teps mitte sinna sisse. No vähemalt arvas ta ise nii!
Mis seal siis ikka, kaaslast peab ju aitama. Raalisime, mis me raalisime, aga otsustasime lõpuks, et läheme peale tööd tema juurde, paneme ta laua minu auto katusele ja siis surfile.
Kõige selle toreduse käigus kuulsin ma iga paari tunni tagant Andruse käest ülevaadet Topu tormist ja sain teada sõpradelt Püünsis, et seal ei puhu ja pole mõtet kohale minna.
Et Margitil oli siiski esimene kord sellel aastal tegemata, siis otsustasime Harku järve kasuks, kus kohale jõudes puhus üsna kenasti. Tuuleke jäi muidugi kõvasti alla minu esimesele korrale Topus, aga kui kohale tuldud, siis peab vette minema.
Oma asjad rigatud, asusin Margitile appi. Tõdesin, et me saaksime need poole kiiremini kokku, kui ma õpiksin selgeks, mis moodi tema omad kokku käivad. Lõpuks, kui me olime toreda vene tümpsu saatel asjadega ühele poole saanud, oli tuul praktiliselt olematu. Vette me siiski läksime, sest asjad vajasid ju märjaks kastmist.
Sain ka mõned õrnad glissitriibud, aga kui kord on kihutatud, siis ei taha see enam kuidagi lõbu pakkuda. Mingi ime läbi õnnestus mul ka praktiliselt tuuletus olukorras katapult teha, mis võimaldas teada saada, et vesi on Harkus väga soe.
Tunnike veel viibitud otsustasin välja minna ja õnneks arvas ka Margit, et ega sellise ilmaga pole ikka vees midagi teha. No jumal tänatud, saab ka aru, et vee peal võiks ikka liikuda ja mitte seista! :)
Vene tümpsu saatel panime ka oma kamad kokku ja mõtlesime, mida Margiti lauaga teha. Minu jaoks oli arusaamatu, kuidas tal laud autosse ei mahu, kui tal on enamvähem sama auto, mis mul ja veidi väiksem laud. Selline sõiduk peaks ju juppideks käima. Väikese revideerimise järel selgus, et kõik istmed käivad selliselt kokku ja alla, et laual ruumi küllaga. Mahuta kas või veel üks lisaks. Mis ma ikka kostan, õpi oma sõiduvahendit tundma, enne, kui sa sellega surfile lähed :). Tegelikult saime me palju naerda ja mina pääsesin Margiti laua tassimisest kolmandale korrusele, sest kes see siis enam viitsib peale surfi Harkust Hiiule sõita, kui kodu asub Tabsis.
See võiks tähendada mida iganes, kuid minule tähendab see selle hooaja esimest vee pealset külastust.
Külastus tuli veidi üle kivide ja kändude ja ei mõista ma, miks alati on see esimene kord nii hirmus raske ja tekitab koos ärevusega veidi ebameeldivat tunnet.
Hommikul sai kontrollitud kogu varustuse korrasolek, leitud tähtsasse kohta pandud uim ja kruvid ja nii jäi üle oodata vaid transporti, mis meid peale korjab ja kohale toimetab.
Kohale jõudsime päeval kahe ajal. Tuult oli rohkem, kui küllalt ja see tekitas küsimuse, kas 4 või 5? Mõtlesin rõõmuga, et hea, et mul purjesid rohkem purjepargis pole, vastasel korral kuluks enamus surfiajast raalimisele, millega minna? Teatavasti saab vastuse ajaks tuul lihtsalt otsa.
Alustasin oma neljase kokku panekut. Kuna ma enam teda väga ei armasta, siis ilmselt tunneb tema rõõmu sellest, et mitte lasta ennast rigada selliseks nagu mul vaja on. Ja, et olin just koolitusel käinud, kus Kristjan rääkis pikalt laialt mulle rigamisest, siis teadsin, et asi sellisena pole õige. Õigeks ajamise käigus sai lõhutud minu 2 aastat vana mastijala nöör ja lõhkuja sai kuulda nii mõnedki vänged sõnad, mida ma tavaliselt ei kasuta. Olin juba surfile käega löömas, kui selgus, et õnneks on lõhkujal endal paarsada meetrit nööri kaasas ja me saame siiski mu purje rigatud.
Suure vaevaga sai ka omale merel müttamise ülikond selga aetud, no ei ole paksemaks läinud, lihtsalt see kumm ei taha nahal libiseda ja lõpuks vette.
Esimene vette minek meenutab esmakordselt hullu appikarjet, sest vesi on ju külm, aga õnneks on võimalik harjuda, sest inimene harjub ju kõigega.
Mõned õhkõrnad glissitriibud tehtud, otsustasin , et nii ei lähe mitte ja tuleb panna ikka suurem puri. Hea, et kohe esimesel surfi korral valed otsused tehakse, nii ehk pääseb ülejäänud ajal õigete otsustega.
Mõnus oli mööda vett lennata ja tunda rõõmu vee peal olemisest. Kahjuks ei õnnestunud mul jalga tagumisse aasa saada, sest olin selle liiga parjakas teinud. Aga ega see glissamist sega, pisut raskem on, aga saab hakkama.
Eks me kõik kipume vahel oma oskusi üle hindama ja nii selgus peale kahe tunnist surfil osalemist, et tuul on tõusnud ja mu Piloti taltsutamiseks on vaja 2 korda suuremat inimest, kui ma ise. Selleks ajaks olin ma läbinud ellujäämisekatsed rahe tormis ja kaotanud kogu oma jõuvarud ja et ma enam ei viitsinud uuesti purje rigama minna ja arvasin, et 2-st tunnist esimeseks korraks piisab, siis olin ülejäänud Topus viibimise aja rannas lihtsalt ilus.
Õhtul kümne ajal koju saabudes oli raske asju 3-ndale korrusele vedada, keha oli väsinud ja käed läbi. Hing selle eest ääretult rõõmus.
Meri ja tuul, parimad kaaslased aastast 2007. Algkoolituse instruktor NYCS Kakumäe Surfikoolis aastast 2013. Atesteeritud algtaseme koolitaja al 01.06.2014. Parimateks sõpradeks vees 100l RRD Firemove(2013), Gaastra Manic 4,0(2008)ja Gaastra Pilot 5,0(2007). Kannan numbrit EST779
Welcome to Surgery 101, a series of podcasts produced with the help of the University of Alberta in Edmonton, Canada. The podcasts are intended to serve as brief introductions or reviews of surgical topics for medical students. We've aimed to cover a single topic in between 10-20 minutes so that you can quickly get a good idea of the basic concepts involved. Every episode is divided into chapters and concludes with several key points to summarize the topic. We are always keen to receive your feedback on our podcasts, and we are accepting suggestions for additional topics. New episodes are published every Wednesday. 'Surgery 101' was created by Dr Parveen Boora and Dr Jonathan White, and is supported by the Department of Surgery at the University of Alberta. Our 2010 series of podcasts are brought to you by the Undergrad Surgery Mobile Podcasting Studio Team which is: Jonathan, Jenni, and many wonderful students, with the assistance of the surgeons of Edmonton.
|
OSCAR-2019
|
||
Antibiootikumid on ühed enim väljakirjutatud ravimid terves maailmas. Rutiinne antibiootikumikuuride tegemine ning nende ravimite sisaldus toidus on aga toonud kaasa tõsised ja ohtlikud kõrvalnähud, mis mõjutavad kõigi tervist ja heaolu. On olukordi, kus need ravimid on oma koha peal, päästes elusid. Kuid nende kasutamine laia spektri haiguste ravis ja isegi ennetava meetodina nii inimestel kui ka loomadel võib olla väga raskete tagajärgedega.
Inimestel on tänapäeval kombeks nõuda väikseimagi külmetuse ja põletiku korral kohest ja mugavat ravi mis tahes hinna eest. Kuid tavalise infektsiooni raviks ei sobi antibiootikumid.
Meie seedesüsteemi limaskest on kogu ulatuses kaetud bakterite kihiga, mis toimib loomuliku barjäärina sissetungijate, seedimata toiduosakeste, toksiinide ja parasiitide vastu. Need kasulikud bakterid toimivad ka invasiivsete halbade mikroorganismide vastu, tootes antibiootikumidele sarnaseid ühendeid ning seente ja viiruste vastaseid aineid.
Terve soolestiku mikrofloora suudab hästi neutraliseerida toidust ja keskkonnast pärit toksilisi aineid, peatada allergilisi lööbeid tekitava histamiini tootmise kehas, eraldada raskemetalle ning ka osa vitamiinide tootmine oleneb tervest mikrofloorast. Aga see kõik on võimalik ainult sel juhul, kui soolestiku barjäär on rikkumata. Rikutud mikrofloora mitte ainult ei jäta meid kaitseta, vaid ka ilma vajalike toitaineteta.
Tänapäeva reaalsus on kahjuks aga see, et suur hulk inimesi on antibiootikumidega oma soolestiku mikrofloora ära rikkunud. Dr Natasha Campbell-McBride on oma raamatus “Gut and Psychology Syndrome“ (soolestik ja psühholoogia sündroom) kirjeldanud laiapõhjalise uurimuse kokkuvõttena kõige raskemaid antibiootikumidest tulenevad mõjusid tervisele.
Antibiootikumid hävitavad kasulikke baktereid nii soolestikus kui ka organites ja kudedes, muudavad bakterid, viirused ja seenorganismid healoomulistest pahaloomulisteks, võimaldades neil tungida kudedesse ning põhjustada haigusi.
Ravimite üle- või valekasutuse tagajärjel tekivad ravimresistentsed bakterid, mille tõttu ravimitööstus peab välja töötama aina tugevamaid antibiootikume. Antibiootikumidel on otsene immuunsüsteemi kahjustav toime, mis viib meid haiguste ja ravimite kinnisesse ringi. Beebid saavad oma seedimise mikrofloora emalt imetamise käigus – võttes arvesse, et enamikul emadel on mikrofloora juba kahjustunud ning pudeliga toitmine on väga sage, siis pole ime, et igal järgmisel põlvkonnal esineb aina rohkem seedimisprobleeme.
Penitsilliin ja teised sarnased antibiootikumid võivad kergesti tekitada ärritunud soole sündroomi. Tetratsükliinid ja nende sarnased antibiootikumid kahjustavad eriti tugevalt soolestiku seina ning võivad tekitada keha autoimmuunse reaktsiooni soolestiku vastu. Aminoglükosiidid hävitavad meie kehas loomulikult leiduvad enterkokid ning E. coli, mis annab vaba tee E. coli bakteri halvaloomulise tüve levikuks.
Antibiootikumide ülekasutamise probleem on tekkinud suurelt osalt selle tõttu, et neid ei kasutata mitte ainult retseptiravimina, vaid tahtmatult ka igapäevase toidu sees. Kuna lihatööstuste loomadele ja lindudele antakse antibiootikume rutiinses korras, siis kõik nende lihast, piimast ning munadest tehtud tooted sisaldavad antibiootikumide, resistentsete bakterite ja bakteritoksiinide jääke.
Loomadele ja lindudele söödetakse neid ravimeid selleks, et ennetada liiga kitsastest pidamistingimustest ja vähesest hügieenist tulenevaid terviseprobleeme. Ameerikas kulub 70% ravimitööstuse poolt toodetud antibiootikumidest söögiks kasvatavatele loomadele. Ka kasvanduste kaladele ja koorikloomadele söödetakse neid ravimeid, samuti pritsitakse paljusid puuvilju, köögivilju, pähkleid ja seemneid antibiootikumidega haiguste kontrolli eesmärgil.
Nii nagu sääsed ei põhjusta seisvat vett, vaid seisev vesi meelitab sääski, ei põhjusta ka bakterid iseenesest haigusi, vaid inimese viletsad elamistingimused soodustavad haigestumist. Halvaloomuliste bakterite jaoks sobiv sisekeskkond meelitab neid seal paljunema.
Arvatakse, et kõike peab puhastama bakteritest ja steriliseerima, kuid paljud uuringud on näidanud, et pidev antibakteriaalsete puhastusvahendite kasutamine hävitab kätelt ka kasulikud bakterid ja toodab “superbaktereid“, muutes tavalise külmetushaiguse raskestiravitavaks vormiks.
USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskus (US Centers for Disease Control and Prevention) teatas hiljuti uue väga tugevalt ravimresistentse bakteri laialdasest levikust. Suurbritannia juhtiv meditsiiniteadlane Sally Davies on hoiatanud, et kui ravimresistentsete bakterite probleemi ei lahendata, siis võib kogu meditsiin langeda tagasi 19. sajandi alguse olukorda, kus lihtsamadki kirurgilised operatsioonid võivad osutuda eluohtlikuks.
2012. aasta märtsis avaldati uuring, mis tõi seose kanadel esineva E. coli bakteri ning antibiootikumidele resistentse kuseteede infektsiooni vahel. Kiirtoidukett KFC oli sunnitud arvama enda varustajate nimekirjast välja üle tuhande Hiina kanakasvataja seoses skandaaliga, et kanades leiti liiga kõrges kontsentratsioonis antibiootikume. Üks kurikuulsamaid ravimresistentseid baktereid, mis esineb farmisigadel, põhjustab USA-s igal aastal 360 000 hospitaliseerimist ja 19 000 surmajuhtu. Stanfordi ülikooli teadlased avaldasid 2012. aasta septembris uuringu, mis kinnitas, et antibiootikumidega kasvatatud loomade liha tarbivatel inimestel on 33% suurem tõenäosus saada antibiootikumidele resistentset infektsiooni.
Ka mahepuuvili võib olla saastunud antibiootikumidega – seda vähemalt Ameerikas. USA põllumajandusministeerium on ametlikult lubanud mahesertifitseeritud õunte ja pirnide kasvatamisel pritsida neid kahte tüüpi antibiootikumidega. Euroopa Liidus mahepuuvilja nendega pritsida ei ole lubatud.
Ära looda iga külmetuse ravimisel antibiootikumidele. Eelista looduslikke antibiootikumide aseaineid, millel puuduvad kahjulikud kõrvaltoimed. Proovi näiteks taruvaiku, greibiseemne ekstrakti, puneõli, päevakübara tinktuuri või Manuka mett. Kui sa pead võtma antibiootikume, siis võta pärast seda kindlasti kuur probiootikume, et taastada soolestiku mikrofloora.
Osta ja tarbi ainult mahedalt või vähemasti ilma antibiootikumideta kasvatatud liha, mune ja piimatooteid (väiketalunikel on suurema tõenäosusega antibiootikumideta kasvatatud kari).
Kasuta keha ja kodu puhastamiseks mahedaid ja looduslikke vahendeid, väldi antibakteriaalseid ja toksilisi kemikaale.
Püüa elada ja toituda tervislikult ja vastutada ise oma tervise eest, et oleks vähem võimalust sattuda haiglasse, kus on suurem tõenäosus sattuda kontakti ravimresistentsete bakteritega.
|
OSCAR-2019
|
||
Eestlased ja soomlased veavad vägikaigast ühe nõgise, pimeda ja pisikese toakese pärast: võrokesed tahavad suitsusauna UNESCO pärandiks kuulutada, soomlastele teeb see mõte nalja – nemad on ju saunarahvas!
Risto Vuolle-Apiala on Soome saunaasjatundja, aastaid olnud saunaliidu juhatuses, kirjutanud saunadest viis raamatut. Üks neist "Suitsusaun", on tõlgitud ka eesti keelde. Tema sõnul on Soomes kokku umbes 30 000 suitsusauna. "Soome suitsusaun on eriti laialt levinud," ütleb Vuolle-Apiala, kellele praegune lugu hirmsasti nalja teeb. "Suitsusaun on Soomes nii tavaline, see ei ole mingi eksootika. See on vana traditsioon ja keegi ei imesta selle üle, ja seepärast ei või Soomet kuidagi kõrvale jätta, kui räägitakse mingisugusest suitsusaunade kaitsest."
Soomes ei ole suitsusaunade puhul UNESCO kaitsest juttu tehtud, sest UNESCO ei võtvat riiki mööda laiali olevat traditsiooni kaitse alla. Küll on Soome riigis kaitse all sõna "suitsusaun", ja on teatud kriteeriumid, mille puhul võib seda sõna üldse tarvitada.
Suitsusauna maailmapärandiks kuulutamise üks eestvedajaid on Võru Instituudi direktor Külli Eichenbaum. "Ma arvan, et rõhuasetus soomlaste poolt on vale. Keegi ei pretendeeri esimesele või vanemale, jutt käib praegusest saunatraditsioonist. See on see, mis praegu elus ja elujõuline on. Seda, kui vana suitsusaun on, ei tea keegi täpselt. Selge on see, et ta on Võrumaal järjest põlvest põlve olnud nii nagu ka soomlastel," räägib Eichenbaum, kes arvab, et üks kogukond võib oma traditsioonid vabalt kaitse alla võtta. "Ma arvan, et sellest on valesti aru saadud, et keegi kelleltki midagi ära võtaks, püüdes oma kommet kuhugi nimekirja viia. Meie eesmärk ei olnud tõepoolest kellelegi ära teha."
Eichenbaum usub, et kui suitsusaun UNESCO maailmapärandi nimistusse jõuab, võidavad sellest nii lätlaste, venelaste kui soomlaste suitsusauna tava. Ta lisab, et vanasti olid ju kõik saunad suitsusaunad – seni, kuni tuli korsten.
Eichenbaumile teeb muret hoopis see, et uskumused ja rituaalid võivad kaduma hakata – neid ei saa hoida muuseumis nagu hooneid. Ta leiab, et soomlastega tuleks ühendust võtta ja olukorda siluda. "Hoidku selle eest, et Läti kilusõjad hakkaksid korduma!"
Vuolle-Apiala on Eestis näinud väga palju uhkeid ja ilusaid suitsusaunu. "Sel võistlusel pole mingit tähtsust. Peaasi oleks, et mõlema maa inimesed võtaksid head leili ja naudiksid seda."
Hino sügisel valminud suitsusauna kerise tegi Toomas ise. See oli tal esimene kerisetegu ja esimene pottsepatöö üldse:
Inimesed küsivad, et kas kivid on mere äärest ja oja põhjast. Kivi ei tohi olla kirju, erinevate mineraalidega, sest need paisuvad erinevalt. Ühtlane kivi, on ka valget kvartskivi. Mustad, lihvitud kivid. Keris sai tehtud tunde järgi, pealt tihedam, et leek läbi ei tuleks. Tuli veel tihendada kerist. Keris on ilma kastita, kaks külge on vastu müüri. Tellist on alla pandud. Saviks on kasutatud Kunda savi, sai tehtud püdel mass, käega tegin kerise tagant palgiosa kokku, lage sai teha saviga. Põleb puust kehvemini.
Toomas siis nutitas, kuidas seda kerist teha. Ta oli kuulnud küll, et tuleb puidust šabloon teha ja või liivast keriseaugu jaoks kuhi teha, kuhu siis kivid pääle laotakse, aga need kõik olid vaid jutud. Näinud ta seda tegemist ise ei olnud ja internetiavarustes tuhnimine ka selgust ei andnud. Oli küll erinevaid pottseppade foorumeid ja postitusi, aga suitsusauna kerisest polnud kuskil suurt midagi...
Edasi läkski asi kivide ladumiseks ja pea kerkis ka esimene kaar. Kerise suuruse ja kaarte kõrguse-laiuse oli Toomas juba varemalt välja arvutanud. Siin tuli kasuks meie suitsusauna-uurimus, mille käigus üle 200 kerise mõõdetud ja pildistatud. Nii oligi Toomasel üsna selge pilt, kui suurt kerist meie valmivale saunale vaja on. Kui esimene kaar valmis, pidi see mõneks ajaks tahaenema ja kuivama jääma, siis sai šablooni alt ära võtta ja järgmise kallale asuda. Et šabloon liialt kõvasti kinni ei oleks kasutas Toomas peenikesi puuliiste kivide ja vormi vahel.
Ja nii, tasapisi need kaared ja alus laotud saigi. Nüüd jäi kerisepõhi kuivama ja Toomas läks ümberkaudu kerisele kive otsima. Naabrite Gagarinite juurest leidiski hea kivihunniku põllu veerest ja sealt saigi suuremjagu kive välja korjatud. Peremees aitas veel ise traktoriga ära tuua. Toomas pesi ja puhastas kõik kivid hoolega üle, et aastaid põlluveeres seisnud kivid pori ja mullaga saunaleili ei hakkaks rikkuma. Kivide kerisele ladumine oli tore passimise-sobitamise töö, allapoole ikka suuremad ja pealepoole vähemad, samas jälgides, et kuhugi vahesid ja pragusid ei jääks, kust leek välja võiks nilpsata.
Nagu ka piltidelt näha , sai keris üpris kõrge kaarega-seda timmis Toomas teadlikult. Kuna meil tegemist pooleldi koobas-saunaga, s.t. et katus küll maa peal, aga muidu saun maa sees ja seega tõmbe reguleerimiseks mingeid seina-avasid või akent kasutada ei saa, pidas Toomas targemaks kõrget küttekollet teha. Siis põlevad puud paremine ja ei jää tõmbepuuduses vinduma.Sel samal põhjusel paigaldas Toomas kolde etteotsa ka tuharesti-et parandada uksest sissevoolava õhu ligipääsu ja tõmmet. Praegu, kütmise alguses on see avatud, teise ahjutäie ajal saab resti ette juba kivi pandud.
Nüüdseks on keris end juba pool aastat tõestanud ja leil on tõesti väga hea. Pisut on Toomas veel kerist tihendanud ja arvab, et kevadel paneb kerise tagumisse ossa veel pisut kive juurde. Piltidel kerise tagaosas olev veepada kolis õige pea kerise etteotsa. Põhjuseks tagumise osa kuumuses vee keemaminek, mille sätitamine kütmise ajal palju tüli tekitas.
|
OSCAR-2019
|
||
Tutvustab tema juhtimisel kokku seatud ja Juhatuse poolt koosolekul käsitlemiseks soovitatud eestluse püsimajäämise problemaatika käsitlust.
Rõhutab, et teema piiritlemisel lähtuti Põhiseadusest. Kas lähtuda eesti rahvusest või „eestimaalasest“. Kuna tekst oli kõigile eelnevalt laiali saadetud, siis juhtis tähelepanu probleemsetele kohtadele ja tõi taustana esile analoogiaid mujalt maailmast. Põhiline konflikt ei tulene mitte majanduslikust viletsusest vaid ebaõiglus on see, mis närvutab inimesi. Rahaga ei ole kaugeltki kõik kinni makstav. Sotsiaalne ebaõiglus võib viia passiivse vastupanuni (sissetulekute varjamine, äraminek Eestist jms.)
Mardna: Ene Tiit ütles, et pole probleemi, aga see pole tõsi. Sündimuskordaja on 1,6. Kõik, millest räägiti, oli kui nutulaul. Kui iive ei tõuse, lahkub eesti rahvas ajaloost selle sajandi lõpul. Raha eest ei hakka ükski naine sünnitama. On valikud:
Tuleks teha rahvahääletus, kas tahetakse iivet kasvatada ja siis selline asi riiklike meetmetega kindlustada.
Immigratsiooni ülevaatamine. Lasta sisse 10 – 12 tuhat aastas (et 10 aasta pärast ei tuleks 100 000 korraga).
Ots: eestlane pole geneetiline, selle vaidlesime selgeks. eestlaseks võib kasvada, selleks saada, ei pea eestlaseks sündima. Enamikus Euroopa riikides on etnilisest rahvusest rääkimine, veelgi enam selle küsimine loendusankeedis või rahvastiku selle alusel jagamine, muutunud suuresti keelatud tegevuseks ning seostub diskrimineerimisega. Eestis aga on rahvuskuuluvus tänaseni üks enim huvipakkuv teema loenduse tulemustes.
Rüütel: tuleks vaadata geneesi. 1939. a. oli üle 1,2 miljoni inimese, neist 7% muukeelseid (vt: lisaks siit. Kommenteerinud ka A. Leps). Nüüd olukord teine. (Kirjeldab, kuidas toimus rahvusliku koosseisu muutumine). Iseseisvuse taastamise järel (Vähi valitsus) tehti remigratsioonifond ja üle 100 000 lahkus. Jeltsiniga läbirääkimistel oli teemaks kõigi ohvitseride tagasiminek. Selleks oleks saanud küsida raha Euroopast. Järgmised Eesti võimud seda asja ei ajanud ja tulemuseks olid Juulilepped – 12,6 tuhat ohvitseri jäi Eestisse. 68,7% eestlasi on viimase loenduse andmeil Eestis. Brüsseli survel tehti igasugused integreerumise plaanid ja oli surve kõigile kodakondsus anda. Tänane jutt on ülimalt oluline. Rahvus ei tohi hääbuda. Teisi rahvusi tuleb seejuures austada. Sündmustest Pariisis ja Saksamaal tuleb õppust võtta. Mehhaaniline rahvuste segamine ei anna head tulemust. (Veel mõtteid, kuidas Soomelt ja Rootsilt maade müümises eeskuju võtta.)
Einasto: Probleem on selles, et peame jõudma rahva valitsuseni. Praegune ei võta kuulda. Küsimus selles, kuidas saame midagi teha enne valimisi. Uus õiguskantsler peab oma valdkonnad täpsemini piiritlema. Põhiseaduse kaitse peab olema selge kohustus.
Tarand: Hakkab kinnistuma mingi valearvamus, et me ei tee poliitikat. Meie põhikiri peaks siis olema teistsugune – näiteks enamus vähemust maha hääletama jne. Tuleb vahet teha, mis poliitikas me kaasa lööme. Ja see on pikaajaline, mitte päevakajaline poliitika. Kui reageerime igale Toompea asjale, siis sinna upumegi.
Teen ettepaneku Tõnu paberiga edasi minna. Eriti lõpuks oleks otsus, kas see on ERK paber, või ei ole see seda mitte. Küsimus on, kellele adresseerida. Avalikkuse jaoks on vaja muidugi lühemat ja loosunglikumaks. Jõuga ei hakka ükski naine sünnitama.
Mardna: Võtame naistelt õiguse haridusele? Hariduse kättesaadavuse ja laste saamise vahel on seos olemas aga tagasipööre ei ole võimalik, seega tuleb leida uusi motivatsioone laste saamiseks.
Stewart: Jah, raha ei pane sünnitama. Lapsed saagu tegeleda huviringides jms. Haritud naine tahab karjääri teha.
Stewart: Noored naised tahavad lapsi, kuid muretsevad, kuhu nad oma lapsega jäävad. Abiellumise lootus on järjest õrnem.
Toome: Praegu toimib tulemuslikult euroopalik üleilmastumine. On näha, kuidas demokraatlik osa maakerast rahvusriikidega ringi käib. Aga maailm läheb oma rada. Inimesed liiguvad palju ja segunevad. Näiteks meile eeskujuks olevad riigid seadustega selle vastu ei võitle. Kuigi siinseal tulnukad hakkavad põhirahvale ütlema, kuidas peab elama. Kas rahvusriigi tunnuseks on rahvaarv? On väiksemaid rahvusriike, arv pole määrav. Ka poole miljoniga võib rahvusriik säilida. Rahvusriik ei püsi võibolla ka seetõttu, et pole piisavat majanduslikku võimekust. Riik on maksumaksjad. Riik peab panema sellised valitsema, kes otsustavad, mida tuleks teha kodanike huvides, mitte iga üksiku privaatsetes huvides. Meil valitseb arusaam, et riik maksku kinni ka kõigi privaathuvid. Näiteks kõrgkooli, mis toodab telerežissööre, 4/5 ülikoolidest toodavad juriste. Milleks, kui neile pärast pole tööd anda? Riiki on liiga palju. Liiga suur hulk maksu tuleb teiseselt maksumaksjalt — riigiteenistujalt. Riik olgu nii demokraatlik, et prioriteetsed oleks üldised huvid, mitte, et peab hoolitsema kõigepealt privaathuvide eest.
Meie prioriteet olgu ette valmistada noori minema töömaailma, mitte lõbumaailma. Seda kindlustagu samuti maksumaksja! Mardna mõtted on õiged.
Tarand: Riigi süsteem peaks olema karjäärisüsteem, mitte karjerismisüsteem. Riigikogu realiseerib ennast, mitte riiki.
Toome: Kodanikkonna huvid on asendatud parteiliste gruppide huvidega. Riigi, kodanikkonna, rahvuse huvid on tagaplaanil. Vabatahtlikult ei lähe keegi oma huvide vastu.
Stewart: Näiteks eripedagoogid ja lastesõime töötajad on tigedad – nad peavad tegema magistrikraadi, et saada täispalka. Ometi tuleb tegelikus töös pühkida ninasid ja tagumikke, olla hooliv ja hoidev, mida kool ei õpeta.
Kõrgepalgaliselt palka ära võtta pole hea mõte. Tehnikaaladel näiteks on ka kõrged palgad maailmast maha jäänud. Need mõtted peaks jõudma inimesteni, et nad valiks õigemini.
Kasemets: on olnud 3-4 head ettepanekut, kuidas iive paraneks. Probleemis keegi ei kahtle. Lahendusi on palju. Kust tulevad ressursid? Näiteks riigi vähendamine võiks olla. Ka 30.-ndatel oli sama probleem, kuid lahendused teised.
Leps: Arvan seda, et Tõnu paber jätab väga palju küsitavusi. Siit võiks välja valida kõige olulisemad momendid. On õige, et see paber ei lähe välja, selle alusel tuleb midagi teha.
Mardna: Kunagi Koostöökogu arutas ettepanekut anda abiellujaile hea laen, millest iga lapse puhul kustutataks osa. Ei leidnud otsustajatelt toetust.
Einasto: Maailmas pole meile enam seda pikka aega antud. Kõik tempod ja muutused on kiired. Kas hävime, või on vaimsus sellel tasemel, et otsustada. Kultuur peab saama prioriteediks, majandus on vahend. Me olema piisavalt haritud rahvas. Eeldused on olemas. Kuidas viia need võimu tasandile, selles on küsimus.
Sirendi: Stiililiselt võiks olla kas probleemid või valdkonnad, mitte segamini. Riik, see on inimesed, territoorium, riigikorraldus. Neis valdkonnis pole teadust ollagi, tõde ei taheta teada. Isegi maa kohta pole arvestust, pole tead, palju on eestlaste käes maad, palju näiteks Stora Enso käes. Teiseks: meil ei tahetagi tõtt teada. Näiteks põllumaa suurus varieerub 600st 1200 tuhande hektarini. Andmeid võltsitakse teadlikult. Sama ka rahvaloendusega, mille metoodika näitas palju suuremat eestlaste arvu kui tegelik. Teadusest hoitakse eemale, meil on arvamusliidrid.
Me ei suuda rahvust säilitada nagu juudid 6000 aastat. Meil pole rahvuslikku filosoofiat, kombeid jms.
Täidesaatev võim on seadusandlikuga kokku kasvanud. Rahvaalgatus puudub. Presidendivõim on olematu. Ajakirjandus ei ole vaba. Õigust midagi avaldada pole. On ajakirjaniku õigus mõnitada.
Väärtnõu: Kus on pudelikael? Probleemid on kõigile tuttavad. Lugeda võib mitmelt poolt (Eesti Klubi näiteks). Põhiprobleem on, kuidas muuta võimu, et see midagi muudaks. Kuidas valijaid innustada teisiti valima?
Ärge hääletage populaarsustabelis 2 esimest, eriti neid, kes saatis telesse 5 valetajat (Meikari juhtum). Ka Kesk pole parem.
Mardna: Võimule pääsedes inimene muutub. Ka Vabaerakonnas läheb varsti samuti. Teen ettepaneku asi kuidagi kokku võtta.
Hamburg: Kas läheme oma paberiga edasi või võtame EK paberi aluseks, seda muuta või täiendada või lihtsalt ühineda?
Toom: Mõlemad klubid võiksid teha koos ühise pöördumise. Pealkirjaks EK ja ERK pöördumine valijaskonna poole.
Ots: Täna arutelu all olev paber ei sündinud hetkega. See on olukorra fikseerimine, mis oleks tulevase arutelu aluseks.
Saluste: Tugineb tekstile, mille ta eelnevalt kõigile saatis. Käsitleb näitena taastuvenergeetikasse suhtumist eestluse majandusliku tagamise kontekstis Räägib, kuidas on edasi kulgenud selleteemalise raamatu sünd. Ühe Saksa regiooni kontseptsioon kui kohane näide Eestile on tõlkimisel. Kuu ajaga saab selle viia konditsiooni, et levitada ERKs ja seda arutada. Me oleme teistest Euroopa riikidest nii narrilt maas õpetamise ja tegude osas. Seejärel paneme teksti FB ja mujale välja, et kõik Eestis seda lugeda saaks. Võimaluse korral peaksid seda arutama kõigis regioonides. Meie lapsed tahavad sooja ja energiat liikumiseks igal juhul. Aga meie valitsevad ringkonnad ei tee siin midagi, et ministeeriumid töötaks ühes suunas. Tulge Vinni. Näete tuhandeid lk.-i infomaterjale.
Tarand: Saluste on ennegi meie tuge tahtnud. Võtmeküsimus on, et EE on monopol ja see rikub kõik. EE käes on maavarad, mis on Põhiseaduse vastane, milline asjaolu ei huvita kedagi. Monopol maksab labaselt valimised kinni. Võtame seisukoha, et ka see on üks võimalus.
Rüütel: Mõned arvud. Juba nõuka-ajal tehti biogaasiseadmeid. Nüüd on neid farme üle 10. Lätlastel 44 sellist kompleksi. Küsimus tõsine, kuid võimupüramiidi tipus sellega ei tegelda.
Sirendi: Parteide programmides on asjad enamvähem kirjas. Võib välja tulla, et meie pöördumisele vastavad parteid, et tore, et te meid toetate.
Ots: Paber püüab määratleda, kus on probleemid ja panna need tähtsuse järjekorda. Tegutseme siis koos EKga.
Toom: Tuleb võtta ära võimalused nimeliseks ründamiseks. Soovitus: määratleda, kas parlament peab olema seadusandja, või läbilõige ühiskonnast.
Tarand: Teeb Juhatuse nimel ettepaneku valida Juhatuse liikmeks Olavi Tammemäe. Valiti konsensuslikult.
|
OSCAR-2019
|
||
Tootearvustus: sellest, kuidas ma esimest korda juukseid värvisin ning inimesed ahhetama ja ohhetama panin
Ma ei suuda seda endiselt uskuda, aga lõpuks ometi ma viisisin täide oma aastataguse plaani värvida juuksed tumedamaks, midagi oma enda naturaalse tooni lähedale.
Tänast postitust ärge justkui arvustust võtke, ma pigem räägin oma kogemustest ja pildimaterjaliga ma teid kostitada ei saa, sest suures värvimise tuhinas unustasin ma pildid teha, nii piinlik kui see ka poleks, siirad-siirad vabandused!
Minu valitud tooniks sai Camel Blond ehk maakeeli kaamliblond/beežikas blond, mille tooninumber on 7,31 ning pakend näeb välja selline:
100 aastat peale juuksevärvi leiutamist on L'Oreal avastanud õli sisaldavate juuksevärvide tehnoloogia erakordse jõu.
2. RIKKALIK VALGUSTPEEGELDAV SÄRA - Mikroõlide difusiooni süsteem silendab juuksekiudu, andes juustele briljantse valgustpeegeldava sära.
3. ÜHTLANE VÄRV JUURTEST OTSTENI - Värviosakesed kattuvad ühtlaselt juustele, tulemuseks on täiuslikult ühtlane värv juurtest otsteni.
Ma tegelikult ei tea miks ma just selle tooni ja selle sarja kasuks otsustasin, kuid ilmselt oli peamiseks põhjuseks see, et ma olin väga palju positiivseid sõnu sellest blogidest lugenud. Pidavat imesid tegema ja jätma juuksed ka peale värvimist elavaks.
Mu otsust toetas kaubamajas olev pakkumine, et ühe värvi hinnaks 6,90 eur ning kui osta 2 värvi korraga, saab kaasa topsi ning pintsli värvi paremaks segamiseks ning pealekandmiseks:
Komplektis sisalduvad kindad on kuidagi eriti pisikeses mõõdus, ilmselt et need käest ära ei libiseks, kuid neil, kellel on veidike suuremad käed võivad hätta jääda, kui kindad ümber sõrmede on pressitud. Pildilt tunduvad kindad küll hiiduured, kuid igaks juhuks olge valmis pisemaks üllatuseks:
Värvi on väga lihtne kokku segada ning see on oma tekstuurilt päris voolav ning võiks ehk veidikene paksem olla, sest värvi peale kandes võib seda igasse suunda tilkuda.
Ma sain värvi kokku segades suure ehmatuse ja oma suurima hirmu osaliseks, kui värvi oli oranž :) :) :) :)
Värvil pole seda kohutavat ammoniaagihaisu, mis ninalõõrid lahti lööb, vaid selline kerge kerge värvilõhn, mis otseselt nina peale ei hakka.
Värv peaks olema oma koostiselt selline, mis ei tohiks ajada peanahka sügelema ega tohiks tekitada ärritust, kuid siiski võttis see minu peanaha päris korralikult kihelema.
Koguprotsess võttis kokku pea tunnikese, sest mul on tõesti meeletult paksud juuksed, kuid selle aja jooksul segasin 2 pakki eraldi kokku, sest kui oleks koheselt 2 pakki kausikesse valanud, oleks ilmselt topsikeses uputus tekkinud, sinna väga palju paraku ei mahu.
Kui ma olin värvi umbes 30 minutit (+ veel ligikaudu 45 minutit, mis kulus värvimisele) peas hoidnud, siis pesema minnes hakkas mu peast pruuni vedelikku maha voolama, mis tekitas justkui võidurõõmu, et äkki minust saab ikka pruuni peaga preili, mitte punapea (mitte et mul nende vastu midagi oleks, jumala eest ei!)
Kaasasolev palsam muudab juuksed pestes palju palju pehmemaks ja takune tunne kaob vaid sekunditega. Minu arvates on palsam päris-päris suures potsikus, millest jätkub ka neile, kellel on paksud ja pikad juuksed ning otseloomulikult neile, kellel on õhemad juuksed, nemad saavad palsamit nautida veel mitmeid ja mitmeid pesukordi. Minul veab ilmselt ühest tuubist 2 pesukorda välja:
Kuid mis on tulemuseks. Ma pidin ikka oma hirmuga kokku puutuma, sest juuksejuured on teatud valguses oranžika läikega, jessssssssss...
Kuid õnneks on värv ära katnud mu hirmsad blondid salgud, mis noores peas tehtud on ning juuste üldpilt on palju palju parem. Samuti ei kujuta te ette ka kui palju kiitust ma uue tooni kohta saanud olen. Kindlasti ei saa neid kordi kahel käel ja isegi mitte varvastel kokku lugeda.
See toode lubab küll üliüliniisutatud ja säravaid ja jumal teab veel milliseid juukseid, kuid minu juuksed on värvilt küll säravamad, aga otsest läiget ei lisandunud.
Pigem on näha tunduvalt rohkem katkisi juukseotsi ning juuksed pole enam nii siledad kui varem, pealekauba lisandus ka juustesse elekter, seega või oma kohaliku alajaama püsti panna küll ja rikkaks saaks kah!
Värvil on omaduseks erinevates valgusetes kohutavalt mängida ning see annab pea igas olukorras mulle justkui uue värvitooni.
Kahjuks aga hakkas värv vaikselt peale esimest pesu maha tulema ning ma olen väga-väga mures, kuidas seda sellisena säilitada, värvimaskid?
Tühja kah, otseloomulikult on minu nurisemine üleliigne, sest eks iga värvimine kahjustab juukseid, ükskõik kui palju häid omadusi karbile kirja poleks pandud, kuid kokkuvõtteks jäin ma katastroofist ilma ning meel on hea, tulemus suurepärane ning uus mina, uue värviga, veelgi enesekindlam.
Minu juuskevärvimise efektiivsusele aitas kaasa ka see video, mis võib nii mõnelegi olla abimaterjaliks :)
L'oreal Prodigy värvid on saadaval kõikides suuremates kauplustes hinnavahemikus 8-10 eurot, kuid praegu saab seda Selveri ilulaadalt ning Kaubamajast kätte hinnavahemikus 5-7 eurot! :)
P.S kui keegi peaks küsima, kas ostaksin värvi veel või soovitaksin seda ka teistele, siis otseloomulikult!!! :)
Värvisin sama sarja värviga 3 nädalat tagasi ja mu juuksed on endiselt elektrit täis. Täielik pettumus!
Mu elekter hakkab vaikselt ära kaduma, kuid ära muretse, elektrilisus võib tingitud olla ka külmast ning värvimine + külm kliima soodustavad elektrilisust veelgi :)
Eks nende jaoks, kes minuga tihedamini suhtlevad ja päriselus igapäevaselt kokku puutuvad, siis nende jaoks ongi muutus suurem ja kontrastsem ning minu eesmärk polnudki väga tume toon :)
Seega on see super, et Sa eriti vahet ei näe, sest see minu soovitud tulemus oligi - juuksetooni ühtlustamine :)
Kuna päevad on läinud järjest lühemaks, siis on üks suur suur mure väljas pildistamisega. Selleks ajaks kui kool ja trennid on lõppenud, on väljas juba kottpime ja pildid tulevad "imekauni" kvaliteediga.
Kuna täna oli meil koolis e-õppe päev, siis kasutasin võimalust ja läksin pildistama. Valgus oli küll täna imehea, kuid... Väljas on niivõrd jahe, et hingamisest tekkinud aur jääb pildil näo ette ja näost saab vaid udukogu. Tõeline jama selle talvel pildistamisega. Kuid õnneks mõned pildikesed õnnestusid ja ma olen tulemusega väga rahul.
Kuid ma mainin igaks juhuks ära, et jope on tegelikult väga-väga õhuke, kuigi tundub paks. Isegi selle paksu kampsuniga oli eile natukene jahedavõitu, olenemata sellest, et temperatuur oli nullilähedane :/
|
OSCAR-2019
|
||
Avaldame katkendi armastatud ameerika spirituaalse guru Ram Dassi tuntuimast teosest “Pea meeles. Ole praegu siin”, mida autor ise tutvustab nii: “Minu vaimne teekond koosneb kolmest tasandist. Esimene on sotsiaalteaduslik tasand, teine on psühhedeelne tasand ja kolmas on joogiks saamise tasand. Need tasandid kuuluvad kokku ja igaüks neist täiendab järgmist. Need on nagu õide puhkev lootoslill. Nüüd oma teekonnale tagasi vaadates mõistan, et paljud seigad, mille tähendusest ma nende toimumise ajal aru ei saanud, olid eeldused selleks, mis juhtus hiljem. Soovin sinuga jagada oma vaimse teekonna seda külge, mida massimeedias eales ei kajastataks – minu lugu räägib sellest, mis toimub vaimsel teekonnal viibiva inimese sisimas.” Pühapäeva õhtusse passib lugemiseks hästi raamatu osast nimega “Vaimse elu kokaraamat” retsept pealkirjaga “Magamine”.
(a) Mine varakult voodisse ja tõuse vara. Enamik lääne inimesi sisustab õhtuid ergutavate tegevustega. Kui järgid joogalikku elustiili, ei paku tegevused nagu teiste seltsis aja veetmine, filmide ja televiisori vaatamine, kohtingutel käimine või muud niisugused asjad sulle enam nii suurt huvi. Seega läheb elurütmi muutmine lihtsalt. Proovi elada mõnda aega elektrita, et panna paremini tähele päiksetõusu ja -loojangut ning kohandada oma elu kergemini looduse rütmiga. Ära muretse, kui pead end hommiku- või õhtuinimeseks … lihtsalt muuda oma elurütm tasapisi harmooniliseks.
(b) Maga kõval asemel, näiteks jäigal madratsil või põrandale asetatud matil. Kui sa pole sellega harjunud, võib see esialgu olla ebamugav, kuid peagi sa kohaned ning paned tähele, et uue aseme peal magamine muudab märgatavalt su unetsükleid ja kvaliteeti.
(c) Magada tasub selili või külili. (Pidades silmas ninasõõret, mille kaudu on kasulikum öösel hingata, soovitatakse tihti magada vasakul küljel. Enamasti hingad sa valdavalt ühe ninasõõrme kaudu. Joogas on põhjalikult uuritud ühe või teise ninasõõrme kaudu hingamise mõju. Kummagi külje peal magades jääb lahti vastaskülje ninasõõre.)
Pikali heites lõdvesta aegamööda oma keha jalgadest kuni pealaeni. Tunne, kuidas järk-järgult lõdvestuvad kõik sinu jäsemed. Vabane harjumusest enne magamajäämist millegi peale mõelda. Puhasta oma meel. Kui sul on mantra, korda seda ja lase kõigel muul hajuda. Sadhana’ga edenedes on sinu üleminek ärkvelolekust unne üha teadlikum. Sa jälgid oma teadvustasandite muutumist rahulikus olekus, mille oled mantra abil loonud (sa jälgid seda kõrvaltvaataja seisukohast).
Une esimeses järgus viibid sa sügava une seisundis. See on unenägudeta uni, kus sa ühined kõiksusega. Selle ühenduse kaudu hoovab sinusse palju prana’t, mis sind kosutab. (Seda seisundit võrreldakse sageli nirvikalpa samadhi või esimese bardoga.)
Sügavat und suudad sa teadvustada üksnes siis, kui oled oma vaimsel teekonnal kaugele jõudnud. Siis ei maga sa enam, vaid veedad öö järjest sügavamas samadhi-seisundis. Kui sügav uni on sind kosutanud, liigud sa läbi erinevate teadvustasandite tagasi
Enamik lääne võhikuid nimetab tasandeid, mida läbitakse enne füüsilisele tasandile naasmist, unenägude nägemise staadiumiks. Tegelikult on unenäod üksnes seigad, mida kogeme füüsilisest tasandist erinevatel tasanditel. Need seigad toimuvad kogu aeg, kuid meie teadvus hoiab enamasti kinni füüsilisest tasandist ega pane teistelt teadvustasanditelt pärinevat infot tähele.
Enamik meist on keset unenägu äratuskella peale üles ärganud. Vahel oleme suutnud unenäo lõpuni vaadata, ilma et oleksime täielikult uuesti uinunud. See tähendab, et meil on meeles, et äratuskell helises, kuid jääme une ja ärkveloleku vahepeale, et unenägu lõpuni näha. Tihti õpitakse seda tegema psühhoanalüüsi ajal.
Sadhana’ga alustades on õige pea võimalik hakata niiviisi oma unenägusid teadvustama. Kui oskad mantra, kõrvaltvaatamise või mõne muu harjutuse abil keskenduda, õpid sa vaevata jälgima ka oma unenägude vaheldumist. Põgusa harjutamise järel paned tähele, et kõval asemel magades on su uni kergem ja see võimaldab sul sügava une seisundi järel kohe oma unenägusid teadvustada.
Unenägude vaheldumise ajal tasub korrata mantrat. Ehkki võid oma unenäos osaleda, suudad sa mantra või kõrvaltvaatajaga
Unenägude teadvustamise harjutus aitab sul hästi aru saada, milline oled sa tasanditel, mis erinevad sulle tuntud teadvustasandist. Füüsilisest tasandist lahknevaid teadvustasandeid maksab tundma õppida eelkõige sellepärast, et taipaksid, et sinu ärkvelolek pole midagi vähemat ega rohkemat … kui kõigest üks teadvustasand.
Kui seda mõistad ja seda ühtelugu meeles pead, pole unenäoharjutusi enam tarvis, sest nad ajavad su pea lihtsalt pettekujutlusi täis. Nüüd tasub sügava une seisundi lõppemist teadvustades kohe üles tõusta ja mediteerima asuda … ning hoida enda meelt mõtetest võimalikult vabana.
Esmaspäeval alanud motivatsioonikoolitaja Marlen Annabel Kubri käima lükatud TURBIINi Kiirkursus suunab inimesi otsa vaatama oma elule ja seda ise teadlikult looma. Üks viis enda elu juhtida on end teadlikult programmeerida ja seeläbi luua.
TURBIIN on Marlen Annabel Kubri loodud ja juhitud teadliku elu loomise klubi, mis aitab inimestel saavutada oma eesmärke ja luua oma unistusi. Kiirkursuse käigus tegelevad inimesed Marlen Annabeli juhendamisel erinevatele teemadele otsa vaatamisega. Neljanda päeva teemaks on loomine.
“Ma olen seda juba varem ka maininud, aga kuna see on a ja o, siis ma ei saa sellest üle ega ümber – inimesed on programmeeritavad,” ütleb Kiirkursuse ja TURBIINi eestvedaja Marlen Annabel Kubri.
Programmeerimine tähendab seda, et kõik meie uskumused, veendumused, enesest arvamusest, unistused, mõtteviis ja elulaad on meile programmeeritud. See käib peenete mehhanismide kaudu ja jõuab meieni läbi silmade, kõrvade ja tajude. Nende hulka kuulub raadiost tulev jutt, televiisoris räägitu, sotsiaalmeedias toimunu ja sõprade hoiakud-arvamused. Kui keegi oma tõde väga veenvalt esitleb, siis tahes-tahtmata võtavad paljud selle üle.
Kõik, mis läheb sisse meie silmadest, kõrvadest ja tajudest, kujundab meie alateadvuse. Meie alateadvus on aga vastutav meie vibratsiooni eest. Ja meie vibratsioon on vastutav meie kogemuse eest. Seega on äärmiselt oluline, mis meie alateadvusesse jõuab.
Me saame end ise programmeerida. Me ei pea jätma seda salakavalat ja tõhusat alateadlikku programmeerimist kellegi teise teha. Enamik inimesi ütleb: “Oo, kui äge! Aga kuidas ma end ise programmeerin?” Mul on Sulle paar väga lihtsat ja mõned natuke rohkem süvenemist vajavad nipid, mida olen ise juba aastaid kasutanud ja mis töötavad.
Kui ka Sina oled neist nippidest huvitatud ja soovid teada saada, kuidas ise oma elu läbi alateadvuse programmeerimise mõjutada saad, siis liitu TURBIINi Kiirkursusega Sügis 2018! Kursuse raames juhendab Marlen Annabel nädala jooksul kõiki osalejaid teadlikult oma elu looma.
Kiirkursusega võid jooksvalt ka selle kestuse ajal liituda. Igapäevane materjal jõuab e-kirja teel ka kõigi nendeni, kes liituvad poole pealt. Selleks registreeri end kursusele: marlenannabel.ee/kiirkursus2018.
|
OSCAR-2019
|
||
2017 IV kvartali horoskoop (oktoober, november, detsember) – Finants & Karjäär – Kõik tähemärgid – Tervendaja Eva Tenter
Käesolev horoskoop on finantside ja karjääri teemat käsitlev horoskoop (ehk maakeeli töö- ja rahavaldkonda käsitlev horoskoop). See on pühendatud perioodile 2017. aasta neljas kvartal.
Ja nagu minu horoskoopide puhul ikka, on tegu kanaldatud horoskoobiga, mis ei ole tavapärane horoskoop, vaid on pigem inglite sõnumeid teatud ajaperioodiks edastav kirjatükk. Inglid saadavad käesoleva erihoroskoobi raames sõnumeid ja nõuandeid eelkõige kõigile neile, kelle jaoks on 2017. aasta neljandas kvartalis aktuaalne töö- ja/või rahavaldkond.
Alates 2017. a IV kvartalist ei pühenda ma kvartali horoskoope enam suhtevaldkonnale, vaid tunnetan iga kvartali kohta eraldi, millisest teemast inglid soovivad vastava perioodi kohta kõneleda. Täpsemalt – tunnetan, missugune teema saab olema vastava kvartali peamiseks fookuseks. Seetõttu näetegi juba enda ees 2017. a IV kvartali tarbeks hoopis horoskoopi, mis on pühendatud finantside & karjääri temaatikale ehk töö ja raha temaatikale.
Lisaks pööran tähelepanu ka sellele, et ma ei jaga enam kvartali horoskoope eraldi märkideks (ehk õhu-, maa-, tule- ja veemärkideks), vaid kanaldan lihtsalt tervikuna selle info, mida inglid soovivad kõneleda. St. ka kvartali horoskoobid kehtivad nüüd laias plaanis kõigile tähemärkidele üheaegselt (nagu minu poolt kanaldatud nädala horoskoobid), kuid loomulikult tuleb mõista, et need ei pruugi kehtida ega ka pea kehtima päris kõigile. Kuna maailmas on siiski 7 miljardit inimest, ei saa eeldada, et inglid kõnelevad kõigi 7. miljardiga läbi ühe inimese (ehk antud juhul minu).
Niisiis jätkame esimese uuendatud kvartali horoskoobiga ja vaatame, mida inglid meile seoses töö ja raha teemadega rääkida soovivad.
Ülaltoodud kristall ja värv aitavad teil 2017. aasta neljandas kvartalis kõige produktiivsemalt finantside ja karjääri valdkonnas navigeerida. Kristall on väljatoodud eelkõige kristallisõpradele, kes tunnevad, et kristallid nendega kõnelevad. Väljatoodud värviga tasub olla väga loominguline ja kasutada seda täpselt nii nagu teie sisetunne teid juhatab.
Neljandas kvartalis tuleb meile töö- ja rahavaldkonna raames külla karma. Osadele toob ta kingitusi ja osadele midagi muud. Kõigile vastavalt sellele, mida inimene ise on varasemalt (energeetiliselt) tootnud.
Inglid ütlevad, et neljanda kvartali tugevas fookuses on selliste inimeste karistamine, kes on manipulatsioonide abil võtnud teistelt inimestelt ära võime usaldada. Usaldada nii iseend, teisi inimesi kui ka maailma energeetilist toimimist üleüldiselt. Kui aga pole usaldust elu vastu, siis pole enam tegelikult ka elu ennast. Inimene, kes ei suuda enam midagi usaldada, on langenud lõksu. See lõks on justkui üks pisike karbike, millel pole ei uksi ega aknaid. Seal valitseb pimedus ja kurbus.
Mis imeloom on üldse usaldus? Inglid ütlevad, et nad on meile palju rääkinud enesekindluse vajalikkusest ja sellest, kuidas inimene enam ei ole võimeline midagi eriliselt head oma ellu ligi laskma kui tal pole enesekindlust. Nad on ka palju rääkinud sellest, kuidas erinevate manipulatsioonidega on meie enesekindlust ära röövitud. Sündides on meie enesekindlusega nimelt kõik korras ja me oleme täielikult võimelised oma elu kujundama selliseks nagu ta meil sünnipäraselt kujunema peaks – seda ka töö ja raha temaatikate raames. Ajapikku aga töötlevad erinevad manipulatsioonid meid niivõrd läbi, et meie enesekindlus saab õõnestatud. Kõigil on loomulikult see õõnestatuse aste erinev ning seetõttu võimegi näha enda ümber ka väga suurel määral erinevate eludega inimesi. Kui õõnestatus on väga sügav, kaob inimene sügava stressi sügavasse auku jäädavalt ära.
Usaldusega on sama lugu. Selleks, et inimene saaks elada tervislikku ja terviklikku elu, peab tal olema tervislik ja terviklik usaldusvõime. Kui see ära võtta, jääb järgi paranoiline vangikong. Sellest lähtepunktist aga ei loo inimene enam oma ellu midagi positiivset. Sealt saab edasi luua ainult järgmisi paranoilisi nähtuseid. Kuidas võtavad manipulaatorid usalduse ära? Inglid ütlevad, et see toimub eelkõige läbi järjepideva “koolituse”, mille sisuna manipulaator veab järjepidevalt (ja sihilikult) oma ohvrit alt ning seejärel “tõestab” läbi erinevate (enamjaolt fabritseeritud) tõendite, et ka teised inimesed on sellised. Kui koolitus on juba pikemalt kestnud, pole enam vaja väga palju tõendeid otsida, sest lõpuks näeb ohver juba igas põõsas tonti. St. ta on dresseeritud erinevaid asjaolusid kõnealuse tõendina tõlgendama. Tegelikult pole aga need “tõendid” üldse kuidagimoodi asjassepuutuvad või tähendavad need hoopis midagi muud. Sisuliselt koolitab manipulaator oma ohvrit maailma tõlgendama täiesti ohvri isikliku sisemise juhenduse vastaselt. Sellise koolituse paratamatu tulemus on usalduse kaotus kõige ja kõigi vastu. Töövaldkonna raames on säärastest manipulatsioonidest tehtud ka näiteks üks väga hea film – “Horrible bosses” – mis on küll osaliselt kujundatud komöödia žanris, kuid kõik, kes on sarnast elu pidanud kogema, mõistavad kindlasti taoliste olukordade tõsidust.
Inglid ütlevad, et nüüd tervendataksegi just taolised tööalased manipulatsioonid. Millisel kujul täpsemalt, näeb juba igaüks ise vastavalt oma olukorrale.
Kui vaatame konkreetselt rahavaldkonda (st. rahavaldkonda eraldi töövaldkonnast), siis selle kohta ütlevad inglid, et nüüd saabub tervendus neile, keda on rahavaldkonna raames petetud. Inglid selgitavad, et ka vargad pole mitte midagi muud kui energeetilised manipulaatorid. Kui keegi varastab, siis ei võta ta ohvrilt ära mitte ainult mõnda materiaalset hüve, vaid ta riisub ohvrilt ka hingeosakesi ehk usaldusvõimet ja ka enesekindlust.
Inglid lisavad, et enamjaolt on 4. kvartalis toimuv seotud mitmete aastate taguste sündmustega, kuid esineb ka neid juhtumeid, mis on aset leidnud alles hiljuti. Kas tõesti saab nüüd iga varas karistatud? Eks seda saame juba näha igapäevaelu raames, mis nüüd maises plaanis toimuma hakkab, kuid energeetiliselt kustutatakse neljandas kvartalis eelnimetatud energiad ära küll. St. kustutatakse need sügavad ajaloolised rajad, millel taoline kuritegevus on üldse tugineda saanud.
Nagu inglid on ka varem öelnud – energeetiline töö on üks asi ja see, mis järgneb maiselt, on teine teema. Kindlasti ei toimu kõik maised muudatused sekundiga või ühe hoobiga. Tõenäolisem on ühe suurema muudatuste laine saabumine, mis siis järk-järgult tervendab eelnimetatud teemad ka maiselt. Igal juhul on nüüd toimuvad sündmused laiemahaardelised, mitte ainult mõnda konkreetset näidet puudutavad.
Seni olen ma ainult nädala horoskoopides tunnetanud erinevate nädalate vahel seoseid ja siis neid ka kirja pannud. Tundub, et nüüd hakkab sama asi toimuma ka kvartali horoskoopidega – neljanda kvartali sõnumite puhul tunnetan ma nimelt tugevat seost sõnumitega ja toimumistega, mis leidsid aset 2017 a. nädalatel nr 35 ja 40. Ehk soovitan siinkohal lugeda koostoimes käesoleva horoskoobiga ka eelnimetatud nädalate horoskoope ja ka muidugi meenutada, mis leidis teie elus aset nendel nädalatel. Nendest perioodidest võite saada nüüd olulisi juhiseid, mis aitavad teid personaalselt just neljandas kvartalis ning just eelkõige finantside ja karjääri valdkonna osas.
Ja nagu ikka, nende lugude puhul, millele ma oma horoskoopide raames viitan, on oluline terviklik energia, mida nad edastavad (ehk mitte ainult sõnad või muusika). Täpsustan – need muusikapalad, millele ma siin viitan, omavad tervikuna sarnast energiat kõnealuse perioodi energiaga ning just seetõttu ma neid ka siin välja toon. Ehk ma ei too neid välja ainuüksi sõnade või muusikastiili vms tõttu.
Toon järgnevalt välja olulised astroloogilised sündmused 2017. aasta neljandas kvartalis, millel on eriti võimas ja külluslik energia:
Minu poolt tehtud tasuta horoskoobid on kanaldatud horoskoobid. Kes soovib pikemalt lugeda selle kohta, mis on kanaldamine ja kuidas sündis kanaldatud horoskoop minu sulest, siis seda infot leiate minu kodulehe alalehelt “KKK” (ehk korduvalt küsitud küsimused). Tuletan siinkohal ühtlasi meelde, et üldine horoskoop on mõeldud kõige üldisemas plaanis kõigile. See ei pruugi Teiega resoneeruda.
AASTA Minu kodulehelt leiate aastahoroskoobid – nii üldised kui ka erihoroskoobid (2017. aastaks tegin erihoroskoopidest kinnisvara ja finants- ning karjäärihoroskoobid). Varsti ilmuvad ka 2018. aasta horoskoobid.
PÄEV Igapäevaseks juhenduseks olete igal ajal teretulnud kasutama minu poolt kanaldatud inglikaarte. Need kaardid leiate alalehelt “Tasuta inglikaardid”.
KODULEHEL NAVIGEERIMISEST Kõige mugavamalt saate minu kodulehel erinevate horoskoopide vahel navigeerida, kasutades paremal käel oleval menüüribal horoskoopide perioodi või märgi järgi sorteerimise võimalust. Kui aga lähete alalehele “Tasuta horoskoobid”, siis leiate sealt eest kronoloogilises järjestuses kõik horoskoobid, mida olen oma lehele postitanud. Teile avaneb korraga 10 postitust/ horoskoopi. Kui soovite neid rohkem näha, siis vajutage lehe lõppu jõudes nupule “Vanemad postitused”. Seejärel näete järgnevat 10. horoskoopi, jne. Kokku on horoskoope hetkeseisuga juba ligi 100, seega lugemist jätkub küllaldaselt kui soovite tutvuda ka inglite juhendusega, mida nad on andnud varasemateks perioodideks.
Teatavasti lõpetasin personaalsete seansside pakkumise juulikuu lõpus ja ütlesin juba siis, et asemele tulevad kollektiivsed kaugseansid. Millisel kujul täpsemalt, lubasin täpsustada hiljem.
Esimene kollektiivne kaugseanss ilmub 2017 a. oktoobrikuu jooksul (hiljemalt kuu lõpuks) ehk juba üsna peatselt saab seda tellida.
|
OSCAR-2019
|
||
araabia, CoR, geragoogika, iive, põlvkond, põlvkondade järjepidevus, Peruu, probleemi lahendus, sündroom, tarkus, vanadus, vene, Vene teater
Vene Teater on väljast hall aga seest kuldne. Olen 10 aastat seotud majaga, 2 a. direktor. See maja on kihvt koht. Tuleb murda müüte. See on üks hea Eesti teater, mõnus ja andekas loominguline grupp. Hea, et ERK on leidnud tee siia. Pakume omalt poolt tasakaalu enne hävingut. Tulge ka meie kuldsesse saali. Ja tulge ka lastelavastust vaatama, sest see on väga hea. Igal lavastusel saame publikuga kontakti. Nimetet lavastusega saame publikuga kontakti ja oleks huvitav, mida lapsed kodus sellest räägivad. Kummaline on, et saime hakkama komöödiaga. See on väga heade näitlejatöödega, mis kummutab eelarvamused komöödiate suhtes. Tulge.
Ei taha tuua paralleeli 1914-ga. Aasta on siiski olnud vilets, et 2 katset impeeriumi taastada on toimunud. Asi pole detailides. Kõige jubedam on araablaste impeeriumi taastamine, mis praegu käib. See on lootusetu. Värvatakse Euroopast noori, kes on saanud demokraatia-kasvatuse, aga mis sest kasu!
Vene taastumine on meie lähedal, ja seetõttu hirmutavam. Kuigi tänapäeval jõuavad kogu maailmast ahelreaktsioonid meieni nii või naa. EP saadikutest ainult Kelam on optimist, kes arvab, et asjad hakkavad Euroopas paremini minema. Ei tea, kes jätkub see, et intresside arvel saab ära elada. Kui pangad jätkavad seniselt, me rikkaks ei saa. See on üks CoR teema. Tänu kriitikale saame koostöös nii kaugele, et koondame koos Asmäega Eesti põhiprobleemid. Kui jätkub tahet, saame ehk selle kokkugi kirjutatud. Meie mure on olnud, et jooksvasse poliitikasse saame sekkuda vähem, sest juhatuses ja liikmeskonnas on eriarvamusi. Me pole võimelised olnud väga üksmeelselt arvama.
Peruust. On sarnasus Eestiga, kus pealinn ühes servas. Meie laulupeoga nende suvine pidu. Maoistlik liikumine. Üks proff eesotsas ja idee oli, et kõik, kes kapitalistidele kasulik, tuleb maha tappa. Möll kestis 1988 aastani. Nüüd on riik selline, et statistika on juba usaldusväärne. 95.-st aastast on Eesti jõudnud kõige autoriteetsemas, inimarengu indeksis, 35. Kohale. Kas edasi jõuame, pole teada. Peruu, mis pühendas end kodusõjale, on jäänud 80. kohale ega liigu kuhugi. Eestis ajab kogu sisemine asjaajamine kopsu üle maksa, aga vist on meil nii tubli rahvas, kes valitsemisest hoolimata on asja edasi liigutanud.
Täna improviseerin teemadel, mis Klubiga seotud. Ja selle valdkonnaga, millest vähe teada. Maailma CoR kogemus – on kolm eeldust, mis peavad Klubisse kuulujal olema. Ta peab:
Geragoogika – uus mõiste. Pedagoogika on õpetus, kuidas lastest täiskasvanuid teha. Täiskasvanute jaoks on andragoogika. Õpetame üksteist. Järgneb vananemine, keskeakriis on murdepunktiks ja seda ei õpeta keegi. Geragoogika on põlvkondade suhtlemise psühholoogia.
Lapsepõlv on vääriti mõistetud. Laps on laps nii kaua, kui ta elab kodus, on kodu mõju alla. Hea-halb skaala. Kui kodust läinud, siis järgneb õige-vale skaala, ka JOKK. Nooruses ei paku huvi muu kui tulevik. Olevik möödub kiiresti ja unistused on tulevikus. Aga jõudes tulevikku on see reaalsus unistustest erinev.
25 – 50 on teine põlvkond, vastutavate põlvkond. On elamise tarkus. Tulevad lapselapsed ja siis 3. põlvkond. See on aeg, kus üldistame. Meil on elutarkus. Saame teha elutarku, üldistavaid otsuseid. Geragoogiline psühholoogia märkab muutusi ka põlvkondade sees.
Elame vanemaks. Aastaid pannakse juurde vanadusele, mitte lapsepõlvele. Keskeakriis jõuab kohale 50.-te lähedal, naistele varem. Me ei saa enam edasi oma senise kogemusega, peame juurde õppima ja tingimata oma elus midagi muutma. „Elaisa sündroom“ (veetlevast leedist) – harimatust, kuid õnnelikust lillemüüjast tegi hoolimatu professor Higgins leedi ja saatis ta tänavale tagasi. Ja Eliza oli õnnetu, sest leedioskustele polnud tänaval rakendust. Meie ümberõppega on samuti – peame õppima, kuid peale uue ambitsiooni ei saa me praktiliselt midagi.
50-seid on Eesti umbes pooled — olemegi eakate ühiskonnas ja see on probleem. On uusi nähtusi (kriisipsühholoogia aines). Näiteks „Postfertiilse naise“ sündroom. Ta enam ei rasestu, aga tervis korras ja hea pension. Nüüd ei suuda ta end enam määratleda — kes ma olen. Ta on täiesti vaba ja algab uus hedonism. Mees elab selle varem üle. Meeste suitsiidid on 3. põlvkonna probleem. Need on vaid mõned näited sellest, kas me märkame tegelikult tendentse, mis kulgevad meie silmade all.
Kõlbluses on toimunud nihked. Elame päev korraga, homme on uus päev ja uus raha jms. On identiteedikriis. See on tähtsam kui rahvus ja kultuur.
Aasmäe: Kas võiksid mõelda 3. põlvkonna algusest loodusteaduslikust valdkonnast. 45.-st aastas hakkab inimeses suutlikkus (garantiiaeg) otsa sama. Ta pole enam kõikvõimas ja peab abivahendeid kasutama (prillid, valehambad jms.)
V: Seegi on keskeakriisi üks olemus. Kuid elama ju peab. Loomariigis hoolitsetakse ainult järglaste eest, eellaste eest hoolitseb väga väheste eranditega vaid liik Homo Sapiens.
Toome: 3 põlvkonna mõtisklus oli asjalik. Kuidas oleks võimlaik tagasi sidestada 3. põlvkonna tarkust 2.-le, tegutsejate põlvkonnale?
V: Kui indiaani hõim valis omale 9 juhti, siis 9st olid 4 2. põlvkonna esindajad. 2 tooli said 1. põlvkonnale. 3 tooli sai 3. põlvkond. See oleks mõistlik vahekord. Kuidas sellist põlvkondade sidusese demokraatiat nimetada võiksime?
Einasto: Viimase 1000 aasta jooksul on inimiga kasvanud 10 a. Võrra. Vanas Roomas sai konsuliks alles 60-aastaselt.
V: Kuid sel ajal oli selleealisi ka väga vähe. Meie 3. põlvkond kardab ega söanda oma sõna ütelda. Nad on nagu kogenud arstid, kes näevad haiguse ära ilma analüüsita, mingite põgusate sümptomite kogumi alusel, kuid ennast kehtestada ei julge.
V: See on statistika. 18-aastne oli täisinimene, nüüd alles laps. Kuid ka siis oli statistilisi erandeid, et keegi elas ikkagi vanaisa- vanaema seisuseni välja.
V: Meil on emasünnitus u 26 a ja 8 kuu vanuselt. On ka väga varaseid sünnitusi ja mõned esmasünnitused on ka 40-50 vahel. Kuid vanemaks see palju siiski minna ei saa. Kui sünnib poiss, kellele tuleb panna idioodidiagnoos, on ta ka viljatu. Nemad väga varast sünnitamist ei põhjusta. Naistega nii ei ole. See on seotud arenguga. Vaimne alaareng muudab meeste-naiste liibidot erinevalt ja vaimse alaarenguga tüdruk võib küll vaga noorelt rasestuda.
Vooglaid ja Liiv saavad vahepeal Tarandilt tänusõnad. Nad olid juhatuse liikmed Klubi asutamisest alates ja nende roll Klubi näo kujundamisel ja selle vaimsuse järjepideval hoidmisel on tunnustust väärt.
Kui meie, 70-sed, tahaksime aidata Eesti 5 esimese hulka, peaksime tegema kollektiivse suitsiidi. Säiliks suur rikkus, mida praegu pensionidena välja makstakse.
Tähtis on, kuidas elada. Mitte oleskleda ja eksisteerida, vaid olla aktiivne ja optimistlik. Vanad naised olgu memmed ja vanad mehed taadid. Oleks õudne, kui kolmas põlvkond koosneks ätistunud meestest ja eidestunud naistest.
V: 3 võimalust oma vihaga toime tulla, See on nii, nagu supiga gaasitulel, pulbitseb mis kole, läheb üle ääre ja kustutab tule. Oli tüli, kees ära ja kustus. Teine võimalus on tülil vinduda tasasel tulel. See kesata kaua. Kolmas võimalus on – kui näed tüli tekkimas, ära leeki põlema süütagi.
Saluste räägib oma pürgimustest äratada otsusetegijate huvi bioenergeetika vastu. Kas võin saata lingid kõigile? Jah.
Tegin Eesti jaotamise 6-ks bioenergiaregiooniks. Materjal on kaante vahel ja kui Jumal annab, siis tuleb raamatuna uuel aastal välja. Kõik märkused on teretulnud. Energeetika on ääretult tõsine 6-s valdkonnas. Sealjuures on uus aspekt – väärtusloome, millest me peaaegu ei räägi. Saadan paranduste-ettepanekute jaoks ka selle lingi. Tulge Vinnist läbi ja seal on ca 5000 nimetust kirjandust. On palju, millest me veel ei tea rääkidagi.
Einasto: meie oleme juba 12 aastat eksisteerinud sihiga, et prognoosida avalikkuse jaoks. Kuni selleni, et riigijuhid saaksid meie tarkust kasutada. Viimased 2 aastat oleme üritanud väljuda avalikkusesse, aga me pole seda saavutanud. ERK peaks olema lausa riiklikult rahastatav. On instituute, mis vaid õigustavad valitsuse tegevust, nagu Tuleviku-uuringute inst. On SEI, kust tuleb tarkus, mida ei võeta kuulda. On hulk kultuuri-ühendusi alates Teaduste Akadeemiast. Need kõik omavad potentsiaalset tarkust. ERK võiks koondada need. On Koostöö Kogu, aga teame sellest vähe. Kui tugevasti on Kogu suuteline seda kõigi tarkust ühendama? Või peaksime meie seda üritama? Meie järgmisele aastale on välja pakutud 10 probleemi. Kas need katavad kõike? Peaksime end TA egiidi alla viima. Sellega aktiviseeriksime ka akadeemikuid.
Vooglaid: Tänaseks on valitud eksistentsiaalse tähendusega teema. Põlvkondade järjepidevuse katkemine on väga ohtlik. Saame hoolt kanda, et selgitada, millest see sõltub, pakkuda süsteemi lahenduseks. Paljud on analüüsinud sündivuse madalseisu jms. Teame, aga jätkame vanas vaimus. See on ebanormaalne. Meetmete süsteemi sellest välja rabelemiseks tänaseks pole. Kui teha tänase põhjal avaldus üldsusele, siis märkida, et põlvkondade järjepidevus on põhimõttelise tähtsusega. Kõik, mis seda takistab, tuleks kõrvaldada.
V: Idamaades on peetud mõistlikuks esimesed 30 aastat õppida, järgmised 30 aastat rännata ja ülejäänud aja õpetada. Poliitiliste otsuse tegijad peaksid aduma, et meelevaldsete otsustega ei saa edukas olla. Otsustaja peab suutma oma tegevuse võimalikke tagajärgi ette näha. Eesti on kriitilisel teel, sest seda seost ei järgita.
Sirendi: keegi peaks julgema tunnistada ebameeldivaid asju, mitte valetama neid olematuks. Toob näiteid tuule- ja taastuvenergia, börsi jm. lubadustest, mis olid lihtsalt valed. Sama ka rahvaloenduse tõlgendamisel Ene Tiidu poolt. Jne. Kui kõik tahavad valetada, ei jõua me kunagi edasi. Vale pole alati palju halvem kui tõde, aga see inimkonda ei päästa.
Tarand: SKT on pideva kriitika all. Aga poliitikud üle ilma peavad suplema edu sees. See aitab edu näidata. Sel pinnal ei valeta mitte ainult kreeklased vaid ka prantslased jt.
Rüütel: Nooremate põlvkondade sulandumine ja jätkamine. Selle kohta on näiteid üleminekuühiskondadest. Eesti on üks enam arenenuid. Õige oleks võrrelda endiste NL liiduvabariikidega ja teiseks endiste nn. sots-dem.-maadega. Viimased on enim arenenud.
Endiselt on probleemseimad Ukraina, Gruusia, Kesk-Aasia. Aga ka Balkani kriisid. Kuidas suudab noorem põlvkond mõtestada, sellest sõltub tulemus. Küsimus pole selles, kuidas nooremaid edutada juhtivatele kohtadel. Peab olema tihe põlvkondade side, et noorema põlvkonna energiaga realiseerida vanemate unistusi.
Eesti demokraatliku ühiskonna aluseks peaks olema kodanike kaasatõmbamine. Struktuurid põhielualade viisi peavad oma lahendused looma. Teadlased suudavad neid lahendusi üldistada. Selle materjali alusel saavad valitsejad teha mõtestatud otsuseid. ERK võiks olla aktiivsem osa sellisest struktuurist, näiteks Kogu koosseisus, kust hiljuti tuli riigiremondi kava.
Omal ajal töötasin Ukrainas Juštšenko nõustajana. See ei meeldinud Moskva ega Ukraina endistele. Seetõttu tulemused on, nagu nad on. Tänapäeval on Moskva ähvardused tõsised.
Olin nädala Moldovas, kus kohtusin endiste ja praeguste riigijuhtidega. Sündmused seal kulgevad. Aastalõpul komplekteeritakse uus valitsus. Valimised läksid edukalt. Ühiskonna poliitiline arusaam on muutunud. Võeti kindel suund EU poole, vaatamata analoogsetele muredele Ukrainaga.
Hint: Utreerin veidi. Eesti ühiskond on kahjuks üsna armutu konkurentsiühiskond. Koos töö välistatakse, sest kõik tahavad konkurendist edukamad olla. Väga õnnestunult on välditud igasugust ühistegevust, mis oli eelmise Eesti aluseks. Kahjuks on põhiliseks valitsemisideoloogiaks vastandamine. Vastandatakse kõiki ja kõike, mis võimalik (loeb ette pika rea näiteid). Seda konkurentsi peaks mahendama. Asi on raske, sest rööpad on juba sügavaks sõidetud. Peaks alati vaatama, kas mingi seadus teravdab või leevendab ühiskonnas vastandeid. Koondatakse 1000 teadlast, kuid palgatakse 800 ametnikku, kes teadust kontrollivad. Lausa psühholoogiliselt on siin väga raske.
Hamburg: Räägin kui koolipapa. Ega see 1. põlvkond pole ühtne. Need noored, kes tahavad maailmapilti laiemaks ajada, peaks aitama. Konkurentsist. Keegi pole rumal, kuid vaja on ära panna. Akadeemia assots-nud liikmeks ei luba põhiseadus, kuid TA sekretär tahaks tulla RK liikmeks.
Leps: Riigiremont on moes. Juriidiline koorekiht oli koos. Maruste tegi akadeemilise ettekande. Muu hulgas tõi ta välja riigiremondi. See paber maksis 60 000 eurot, kuid asja oli seal ainult veerand.
Haug: Esitati küsimus, mis on Putini plaan? Taastada NL Jeltsini-eelses olukorras. On põhimõtteline muutus, sest Balti riigid jäävad sel juhul välja.
võimalikele alternatiividele fossiiltoormel põhinevale energeetikale, kus otsustavaks on aine- ja energiavood, mida aga piisavalt ei analüüsita,
V: Kas kriis, seda teab Aaviksoo paremini. Kahtlemata probleem on. Asjade kultus on hukatuslik. Aeg on muutunud. Nõukaajal läksime poodi oma ajalehega, nüüd tohutud pakendid. See on maailma probleem. Kusagil pole rahuldavat lahendust. On siiski mingi mentaliteedi muudatus. Asjade pakkumine ületab võimalused. KK-teadlikkus on esmatähtis.
Raukas: Suurim viga, kui Narva jaamades põletatakse puitu. Põlevkivi uus blokk samuti. Saastetasud võivad tulevikus nii suured olla, et seda ei käivitatagi.
S: väga suur ei saa olla. Oleneb, mida põletada. Plastiku jaoks on vaja kõrget t. KK-mõttes on see mõistlik, kuid energeetiliselt pole kindel.
Kann: Mõiste „Räpane tosin“ on ained, mis saastavad igal juhul. Kas on ülevaadet, mis nendega toimub-tehakse?
Kann: Kas CO2 konts muutuse mõõtmine ei varjuta teiste hoopis hullemate (naerugaas näiteks) mõõtmise?
V: Viga pole, kuid vähene ikkagi. KK-teadlikkust ei saa kõrgeks hinnata. Näiteks pole isegi eestikeelset ökoloogiaõpikut. On veel 50 ainet, millel puuduvad õpikud. Teiseks: KMH tegijad on sageli äärmiselt ebakompetentsed. Loodame, et pole kadunud tunne, et oleme tükike Eesti loodusest.
Kaevats: Väidetakse, et Euroopa finantskriisist ei saa enne välja, kuni kehtivad enesetapjalikud kk-piirangud.
V: On vaja leida mõistlik tasakaalupunkt. Mis tähendab saast tegelikult – seda, et see on ringluses ja akumuleerub toiduahelas, maksas, ajus jne. Kui piirangud tugineksid ainult teadmisele, poleks asi nii hull. Piiranguid kasutatakse sageli poliitilistel eesmärkidel.
Lahtvee: Küsimus jäätmekäitlusest. Eesti jäätmekäitluse prioriteedid on kinnitatud, esmane on jäätmete vältimine, korduvkasutus ja taaskasutus ning toimingutest viimane jäätmete lõppladustamine. Kui vaadata seda osa jäätmetest, mis täna läheb prügilasse ja tulevikus jäätmekütusena umbes 85% efektiivsusega põletamisele Iru EJ keevkihtplokis, siis aine ja energiavoo olelusringi täistsükli osas võib see tegevus tunduda efektiivsusnäitajate poolest mõttetuks. Küll on see kasulik vähendamaks jäätmete lõppladustamist ja jäätmete lagunemisel heitmete teket. Kas ettekandja sellest lähtepunktist peab mõistlikumaks jäätmetest kütuse eraldamist ja põletamist või sama materjali prügilasse matmist.
V: Käibele on tulnud mõiste ökodisain. Nähakse ette ka taaskasutus. Nii ehk leiab paremaid retsepte. Igal asjal mitu külge. Elektriauto saastab kusagil mujal. Nii ka jäätmete põletamisega.
V: See on vana küsimus. See pole jäänud unarusse, kuigi räägitakse vähem. Maailmapank näiteks teeb selliseid analüüse.
Vastab Lahtvee: Erakond on liikmete nägu. Kui kõik siinolijad oleksid rohelise erakonna liikmed, oleks erakond tugevam ja löögivõimelisem Eesti riigi poliitika kujundamisel.
Vooglaid: Väga huvitav ettekanne, mis äratas mõtteid. Oma sõnavõtu kirjutas ta pikemalt lahti paar päeva hiljem, see on viidud lõppu).
Väärtnõu: Kk-mõju hindajad ebakompetentsed? Planeeringuid palju, hindajaid vähe. Et vähe, see tuleneb seadusandlusest, mis nõuab KMH-t liiga paljudel juhtudel. Kui nõudmine suur, siis tehakse pealiskaudselt.
Toome: Olen küll sellest temaatikast kaugel, kui: roheline mõtteviis peaks Eestis kõvemini kõlama. Võime sool suus 100X korrata et magus-magus, aga maitse jääb ikka soolaseks. Ükski tootja ei osta kallist puhastit, kui tal pole vastavaid sunniraame. Maailma kogemus on näidanud, et mingi jõud lisaks rohelistele, kindlasti teadlikumate parteide näol peavad sõnumi kõigile tooma, et mõõde on globaalne. Kahju, et Eestis on roheline liikumine ära solgitud. Võtab kõvasti aega, et asi paraneks. Soovin, et ERK uued juhid saavutaksid edu.
Rüütel: Väga hea ettekanne. Nägime, millises ohus maailm ja Eesti on. Mis oleks, kui kehtestataks üle maailma maks maavaradele ja ja saastamisele? See võiks minna ÜRO juurde mingile institutsioonile, mis maksaks loodusõnnetuste hädalistele, finantseeriks saastamise kõrvaldamist vaestes maades. Arenenud riigid ekspluateerivad maavarasid, jättes saasta ja väga väikese raha arengumaade rahavale. Territooriumid jäävad korrastamata. Sellisel juhul oleks asi ÜRO kontrolli all ja reegleid täidetaks paremini.
Kann: Kui mõõta tarbitavat hapnikku, siis USA tarbib palju rohkem, kui seda on tema territooriumi kohal õhus. Tuleks hoopis mõelda, kuidas globaalselt ratsionaalsemalt kasutada hapnikku. CO2 polegi nii kriitiline.
novembril pidas akadeemik Jüri Martin Eesti Rooma Klubis sisuka ja ülevaatliku loengu, mis pani mõtlema ja otsima võimalusi senisest enam (täpsemalt, kaugemale õigeaegselt, küllalt süsteemselt ) ette näha ja ka ära tunda, mis on sobiv ja sobimatu, sh ohtlik, mida hoida ja tugevdada ning millest oleks vaja vabaneda, mida vältida, teisiti teha…
Jüri Martin mainis, et Eestis vahendatakse üliõpilastele üle 1400 keskkonna-alase õppeaine. Karta on, et nii seisab siiski vaid paberites, sest kehtiva korra kohaselt peab uue õppesuuna avamiseks olema küllalt palju uusi õppeaineid ja siis ei jää muud üle kui kirjutatakse vanale õppele uus pealkiri… Keskkonna-alase õppe mahtu vaadates peaks rõõmustama. Kui vaadata keskkonna-alast õpet veidi terasemalt, siis ilmneb selline pilt, mille üle on rõõmustamiseks põhjust vähe.
Selgub, et vahendamiseks sobivat (süsteemselt mõtestatud) teavet on vähe, sest uuringute asemel tehakse mõnikord (enamasti) kirjeldusi ja küsitlusi. Õpe, selle sisukus, suunitlus ja tähendus sõltub eeskätt mitte õppekavast, vaid õppejõust (õpetajast), tema teadmistest-oskustest-arusaamisest, vaimustumisest ja süvenemisest, orientatsioonist, motivatsioonist, eruditsioonist…, ka õppevahenditest, sh mudelitest, praktikabaasidest, õppe- ja uurimismetoodikast, didaktikast, õppeajast ja kohast, õigusest mõelda ja öelda, avaldada arvamusi ning nõuda ja lisada selgitusi… Keskkonna-alase õppe efektiivsus sõltub paljudest asjaoludest. Paljud saavad aru, et tegeledes keskkonnaga ei ole võimalik aru saada sellest millest sõltub keskkond ega ka sellest, mis omakorda sõltub keskkonnast. Elukeskkond ei ole pelgalt spetsialistide „mängumaa“, vaid läheb korda igale kodanikule. Inimestel on keskkonnatunnetus ja keskkonnateadvus.
Aeg lendab ja tegutsemise tuhinas võib juhtuda, et ei tegijail ega kõrvalseisjail pole aega kontrollida (veenduda),
kas on õnnestunud leida küllalt palju vaatepunkte käsitluse objekti nägemiseks nii staatikas kui ka dünaamikas;
kas eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud vahendid on läbi (süsteemiks) mõeldud, sõnastatud ja avalikustatud;
kas asjatundjad saavad üksteisest aru ja kas laiem avalikkus saab aru asjatundjate koostatud kokkuvõtetest;
kas tegevuse metodoloogilised alused (printsiibid, mida käsitluses järgitakse) võimaldavad jõuda tulemusteni, mis on küllalt kaasaegsed;
kas algandmete kogumise metoodika on selline, et kogutud andmed on küllalt usaldatavad, operatiivsed, arusaadavad ja esinduslikud,
kas hinnangute andmiseks on koostatud arusaadav ning nii asjatundjate kui ka üldsuse poolt heaks kiidetud kriteeriumite süsteem;
kas hinnangud kujunenud oludele, olukorrale ja situatsioonile, tegevustele, tegijaile ja tulemustele/tagajärgedele on andnud asjatundjad eelnevalt heaks kiidetud ja avalikustatud kriteeriumite süsteemi alusel;
kas järelduste tegemiseks on koostatud nii ekspertide kui ka üldsuse poolt heaks kiidetud ja avalikustatud printsiipide süsteem;
kas järeldused on tuletatud asjatundjate poolt eelnevalt koostatud ja heaks kiidetud printsiipe arvestades;
kas on loodud prognoosid lähema ja kaugema tuleviku kohta, et orienteeruda ja küllalt palju stsenaariume selleks, ja adekvaatselt ja õigeaegselt (ennetavalt) reageerida nii võimalikele ohtudele kui ka uutele võimalustele;
kas ettepanekud on koostatud nii prognoose ja stsenaariume kui ka ideaale, rahvuslikke aateid, traditsioone, usku, tahet ning eesmärke arvestades;
kas soovitused eesmärkide saavutamiseks on tuletatud reaalselt olemas olevaid ning hangitavaid ressursse ja nende kasutamiseks vajalikke tingimusi arvestades;
kas keskkonnamonitooringuga tuvastatakse usutavaid kirjeldusi, mille võrdlemisel avaneb võimalus tuvastada muutusi, nende suunda ja intensiivsust;
kas adutakse, et empiiriliste ja statistiliste faktide infoks ülendamine saab õnnestuda vaid neil, kes valdavad andmeid, mis on küllalt usaldusväärsed, operatiivsed, süsteemsed nii ajas kui ruumis (aegruumis);
kas andmete analüüsijad ja faktide interpreteerijad valdavad teooriaid, metodoloogiat ja metoodikat, mis võimaldavad orienteeruda küllalt paljudes metasüsteemides;
kas järeldused, ettepanekud ja soovitused keskkonna kui süsteemi kasutamiseks ja hoidmiseks on teinud isikud, kelle on selleks nii formaalne kui ka moraalne õigus;
kas need inimesed (organisatsioonis jms), kellel on kohustus jälgida keskkonda ja informeerida nii asjaomaseid institutsioone ja organisatsioone kui ka elanikkonda keskkonna ning selle muutumise kohta aduvad oma /reaalset, mitte formaalset, mängulist) vastutust;
kas keskkonna kasutamist , hoidmist ja taastamist reguleerivad õiguslikud, majanduslikud, poliitilised, ideoloogilised, kultuurilised jm meetmed on kooskõlas ja moodustavad süsteemi, mis rahuldab nüüd ja loodetavasti ka edaspidi;
kas uurijad ja õpetajad on küllalt vabad ja iseseisvad, et saavad sõnastada, selgitada ning avaldada oma uuringute tulemusi piisava mahu, sügavuse, selguse ja täpsusega?
Tuleb ette, et keskkonnaks peetakse vaid looduskeskkonda. Meie käsituses on inimese elukeskkonnaks on kõik see, milles inimene elab. Ainelise (materiaalse) keskkonna kõrval on ka mittemateriaalne ja virtuaalne keskkond. Aineline keskkond koosneb meie käsituses looduskeskkonnast, tehiskeskkonnast ja füüsilisest keskkonnast; mittemateriaalne keskkond vaimsest, psüühilisest ja sotsiaalsest keskkonnast. Virtuaalne keskkond koosneb eri-liiki kandjatel olevate ja tähendust evivate märkide ja sümbolite süsteemidest.
|
OSCAR-2019
|
||
Kadrioru lossis toimus esmaspäeval, 1. detsembril riigi- ja kirikutegelaste ühine palvushommikusöök, mille korraldasid Eesti Evangeelne Allianss koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga.
Hommikusöögist võtsid osa president Arnold Rüütel koos abikaasaga, peaminister Juhan Parts, Riigikogu liikmed, ministrid, Tallinna linnavolikogu, omavalitsuste ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Põhjus, miks tullakse kokku, on lihtne ja samas väga oluline, ütles EEA president Meego Remmel. Ühise laua ümber koos olles saab üksteisega lähemaks, saab üheskoos palvetada oma maa ja rahva ja riigivõimu esindajate pärast.
Tervitussõnad ja avapalvuse pidas Riigikogu liige, Tallinna Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus. Tervitussõnad palvushommikusöögist osavõtjatele lausus EKNi president piiskop Einar Soone. Pärast einet kuulati muusikat. Esinesid kirikumuusikud Tuuli ja Leena Saar ning Marika Vardja.
Muusikute järel sai sõna ürituse peakõneleja Christian Jensen, keda tutvustas koosviibijaile Riigikogu liige ja külalise isiklik sõber Tunne Kelam. Christian Jensen on aastaid tegutsenud USA presidendi palvus-hommikusöökide meeskonnas. Ta pidas ka jutluse. Ühislauluna kõlas Eesti riigi hümn. Koosviibimine lõppes ühise palvega Eestimaa, rahva ja poliitikute eest.
Palvushommikusöök leidis Eestis aset teistkordselt. Esmakordselt toimus see möödunud aasta lõpus Tallinnas Estonia talveaias. Eesti Evangeelse Alliansi presidendi Meego Remmeli sõnul on taolised palvushommikusöögid, kus saavad kokku riigi- ja kirikutegelased, maailmas laialt levinud, eriti tuntud on need Ameerika Ühendriikides. Ta kinnitas, et samasugust palvushommikusööki on korraldatud ka naaberriikides Lätis ja Leedus.
Reformatsioon seondub sageli ennekõike kolme silmapaistva isikuga: Martin Lutheri, Johan Calivini ja Ulrich Zwingliga. Samas tegutses nende kõrval märkimisväärne hulk õpetatud mehi ja ka naisi, kes reformatsiooni levimisele kaasa aitasid ja Euroopa eri piirkondades ellu viisid. Käesolev kirjutiste seeria keskendub reformatsiooniaja tähelepanuväärsetele naistele ning eelmises kolmes osas keskendusime Martin Lutheri abikaasale Katharina Lutherile.
Katharina Lutheri kõrval oli üks tema kaasaegseid ja märkimisväärseid reformatsiooniga seotud naisi Katharina Schütz Zell, kes tegutses oma abikaasa Mathias (Matthäus) Zelli kaastöölisena Strasbourgis. Linnas, kus ta 1497. aastal Elisabeth Gersteri ja Jacob Schützi perre viienda lapsena sündis. Schützide 10-lapseline pere oli arvatavasti üks Strasbourgi keskklassi peredest. Schützid pühendasid suure osa oma varandusest laste koolitamisele ning ka Katharina sai oma aja kohta eeskujuliku hariduse. Reformaatorlike ideedega tutvus Katharina pastor Mathias Zelli kaudu, kes 1518. aastal sai Strasbourgi püha Laurentsiuse katedraali vaimulikuks ning 1521. aastal hakkas jutlustama reformaatorlike ideede vaimus.
3. detsembri 1523 kell 6 hommikul laulatati pastor Mathias Zelli ja temast 20 aastat noorema koguduseliikme Katharina abielu. See abielu oli reformatsiooni kontekstis ajalooline, kuna oli üks esimesi teadaolevaid protestantlikke abielusid (olgu võrdluseks öeldud, et Martin Lutheri ja Katharina von Bora abielu sõlmiti kaks aastat hiljem). Abielu käsitles Katharina kui kutsumust, olles veendunud, et talle on määratud Zelliga abielluda. Selle liidu kohta on ta öelnud, et tema ja Mathias olid üks hing ja üks ihu ning neid ei sidunud ühte mitte hõbe ja kuld, vaid neil mõlemal oli silme ees midagi kõrgemat – Kristus ise. Zellide abiellumine oli julge ja otsustav samm mõlemale abikaasale, kuna sellega eirati kanoonilist õigust.
Zellide esiklaps sündis 1526. aastal, kuid suri juba veebruaris 1527. Allikate kohaselt olevat see mõlemas vanemas põhjustanud piiritut leina ja kaotusvalu. 1531. aastal sündis perre teine laps, kuid temagi suri juba 1533. aastal. Katharina, kes leinas ka oma lahkunud ema, suunas oma südamevalu teenimisele, pühakirja ja teoloogia uurimisele ning kirjutamisele.
Katharina kui kristliku mõtleja ja autori esimene avaldatud kirjutis ilmus 1524. aastal. Selles kaitses ta vaimulike abielu, mis ei olnud aga pelgalt süüdistuste tõrjumine tema ja Zelli abiellumise aadressil, vaid laiem vaade vaimulike abielu temaatikale. Katharina toonitas, et argumendid, mis väidavad vaimulike abielude vastu, ei põhine pühakirjal. Sellele kirjutisele järgnesid veel mitmed teised 34 aasta jooksul. Pamfletid, mille kaudu Katharina oma seisukohti väljendas, olid reformatsiooni leviku seisukohast keskse tähtsusega. Avalikkuses arvukalt ja kiiresti levivate pamflettideta ei oleks reformatsiooni levik olnud nii kiire ja tõhus.
Lisaks pidas Katharina kirjavahetust mitmete juhtivate teoloogidega, mh Martin Lutheriga, kuid nende puhul ei saa rääkida regulaarsest kirjavahetusest. Samuti oli Luther Katharina Zelli kirjutistega tuttav. Teadaolevalt kohtusid nad ka mõnel korral. Kirjalik teade on 1538. aastal toimunud kokkusaamisest, mil Katharina osales abikaasaga Lutherite juures toimunud kohtumisel, kus käsitleti armulauaõpetusega seonduvat.
Märkimisväärne oli Katharina tegevus protestantlike põgenike vastuvõtmisel ja majutamisel. 1524. aastal põgenesid 150 meest Kenzingenist Strasbourgi ning neist 80 said peavarju Zellide juures. Kui Saksa talurahvasõja päevil (1524–1526) pages Strasbourgi tuhandeid inimesi, võttis nende eest hoolitsemine märkimisväärse osa Katharina ajast.
Eile pühitsesime Tartu rahu 90. aastapäeva. Sellega ühenduses toimus mitmeid üritusi Tartu linnas, kus meie riigile alustandva tähendusega dokument üheksa aastakümne eest alla kirjutati.
Ka Nõmme Rahu kirikus peeti mälestus- ja tänujumalateenistus, millest on viimastel aastatel kujunenud juba täiesti iseenesest mõistetav tava. Tõepoolest, kas ongi Tartu rahu meenutamiseks paremat paika kui Nõmme Rahu kirik, mis aastal 1924 pühitseti Eesti Vabariigi sünnitunnistuse – kui kasutada president Meri antud nimetust – mälestuskirikuks.
Tartu rahust pole ilmselt tarvis pikalt kirjutada, selle sisu on loodetavasti enamikule eestlastest tuttav. Nimetan vaid peamise. Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Eesti sai tunnustuse iseseisva riigina. Omamoodi paradoksaalne on seegi, et meie iseolemise esimeseks tunnustajaks oli Venemaa.
Ka Eesti riigipiir sai oma rajad selles lepingus. Ei taha hakata siinkohal arutama, kas või millises ulatuses Tartu rahu kehtib, on see kehtivus ajalooline või juriidiline, tahan vaid rõhutada selle dokumendi tähtust meie vabariigi sünni juures. Ja see tähtsus on vaieldamatult olemas.
Ent seal, kus tehakse tähtsaid otsuseid, küsitakse ikka, kellele peaks tänu ja austust avaldama. Olen teadlikult jälginud viimase kümnendi erinevaid mõtteid selles osas. On öeldud, et Tartu rahuni, mis eeldas ju Vabadussõda, viis eestlaste vabadustahe ja ohvrimeelsus. Ja see on õige. On rõhutatud ka liitlaste rolli selle tulemuse juures, millega eestlaste võitlemised üürikeseks ajaks lõppesid ja mis sellega sillutas tee vaenutsevate poolte leppimisele. Õige on seegi. On kõneldud kiitvaid sõnu tolle aja diplomaatiast, eriti Jaan Poska juhitud delegatsioonist rahuläbirääkimistel. Ka see on õige. Viidatud on veel teistelegi asjaoludele, mille õnnelik kokkusattumine meile oma riigi tõi.
Ent kristlastena ei tohiks me kunagi unustada, et ükski riik ei teki ega lõpe ilma Jumala teadmata ja tahtmata. Et meie riik võis sündida ja kahe kümnendi eest taassündida, see on olnud Jumala arm ja tegu. Ja Jumala armuteod sünnivad ikka inimeste kaudu. Seepärast on igati kohane ja vajalik ka tublide ja ennast ohverdanud inimeste kõrval tuua tänu Temale, kellel on meiega head mõtted rahust ja õnnistatud tulevikust.
Kui lugeda omaaegse Nõmme Rahu koguduse õpetaja Anton Eilarti selgitust, miks just Nõmme Rahu kirik sai pühendatud Tartu rahule, leiab sealt huvitavaid edasiarendusi rahu teemal. Õpetaja Eilart rõhutab, et poliitilise rahu kõrval on sama oluline rahu kõigi inimeste vahel, rahu kirikute ja koguduste vahel ning koguduste keskel. Pole kahtlust, et seegi rõhuasetus on oluline – suurem tõenäosus on rahuks rahvaste vahel, kui seesama rahu iseloomustab inimeste igapäevaelu selle väga mitmekesistes väljendustes.
Kuid just rahu inimsuhetes oli ja on üheks väljakutsuvamaks poliitilise ja teoloogilise arutluse teemaks. Kas saame midagi ise teha, et rahu süveneks ja laieneks? Päris kindlasti. Ega muidu poleks Jeesus õndsaks kiitnud rahutegijaid ja öelnud, et just nemad on Jumala lapsed. Sellest mõttekäigust on tulnud ka Nõmme Rahu kiriku moto, mida kristlased kõikjal püüavad tõeks elada.
Õpetaja Arved Paul laulab oma tuntud kirikulaulus «Su Rahu, Issand täidab»: «Su rahu, Issand, ehib ka koguduse teed. Ta Sinu rahvast juhib – neist rahunõudjad teeb. Ei lõhu vaenu vägi, riid, väiklus mõistmatu, Su rahu on kui jõgi – lai, sügav, otsatu.»
Tõepoolest, iga rahu, nii Tartu rahu kui südamerahu, on Jumala and ja kingitus. Ta jääb selleks ka siis, kui me seda ise taotleme ja teeme. Kui Jumala rahu on meie südames, siis muutub see tegutsevaks rahuks meie keskel. Jumala rahu meis algab sealt, kus oleme leidnud lepituse Kristuses, ning siis väljub see lepituse rahu ka meist ning leiab üles inimesed nii lähedal kui kaugel. Vaid Kristuse rahu saab maailma võita.
Kultuuriministeerium annab teada, et valminud on uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu, millele oodatakse kommentaare ja parandusettepanekuid 23. veebruarini.
Muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamine algas 2013. aasta lõpus. Eelnõu esimene versioon, mis valmis 2015, jäi ootama valitsuse rahastamisotsust. 2017. aasta kevadel riigieelarve strateegia läbirääkimistel eraldas valitsus muudatuste käivitamiseks alates 2019. aastast 1,4 miljonit eurot aastas. See on otseselt mõeldud toetuseks omanikele, kes soovivad pärandit korrastada.
Kokku on muudatuse eelarveline suurus 2 miljonit eurot aastas. Uuendatud muinsuskaitseseadus soovitakse jõustada 1. jaanuaril 2019. Valitsuse otsusega kinnitatud rahastus on ette nähtud uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulude hüvitamiseks. Lisarahastuse arvelt suureneb muinsuskaitseameti koosseis ning kasvab nõustav ja omanikke kaasav roll. Muinsuskaitseametile antakse juurde muuseumidega seotud ülesandeid, mis tähendab, et muuseumid saavad endale valitsusasutuse tasandil tugiüksuse ehk ameti.
Muinsuskaitseseaduse eelnõuga on plaanis järgmised suuremad muudatused: riik kompenseerib mälestise omanikule osaliselt selle osa töödest, mis on erinev n-ö tavatöödest, need on uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve; muinsuskaitse eritingimusi annab edaspidi muinsuskaitseamet; suureneb ennetustöö osa ja muinsuskaitseameti roll omaniku nõustajana; mälestistega seotud tööde tegemise nõuded ja menetlemise kord saavad juurde paindlikkust; arheoloogiapärandiga seonduva reguleerime senisest rangemalt, et tõkestada kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust; muinsuskaitseamet hakkab koordineerima nii muinsuskaitse kui muuseumide valdkonna arendamist.
EELK kirikuvalitsus otsustas viimasel istungil, et nende poolt seadusesse parandusettepanekuid ei esitata.
|
OSCAR-2019
|
||
Soome muretseb, kas neil täna elektrit jätkub, sest Olkiluoto tuumaelektrijaama mõlemad üksused langesid eile elektrivõrgust välja.
Elektriülekandevõrk Fingrid loodab, et elektrit jätkub, aga olukord võib muutuda, kirjutab Kauppalehti.
Selline olukord tekkis seetõttu, et kolmapäeval läks trafo Olkiluoto tuumajaamas põlema. „Olukord on tõepoolest erakordne. Trafode süttimist tuleb ette äärmiselt harva. Nüüd loodetakse, muid rikkeid ei tekiks,“ rääkis Pahkin.
Tema sõnul leevendatakse energianappust koostöös teiste elektritootjatega, kes suurendavad toodangut, ja kasutamist vähendades.
Remonditööd Olkiluotos jätkuvad. Selle esimene tootmiskompleks loodetakse võrguga ühendada täna hilisõhtul, teine homme, täie võimsuse peaksid need saavutama järgmise nädala alguses.
Uuel aastal hakkavad kehtima töökeskkonna nõuete muudatused, millega ettevõtjatel tuleb edaspidi arvestada, kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis ministeeriumi töökeskkonna juht Seili Suder.
Järgnevatel aastatel lisanduvad mitmed uued piirnormid ohtlikele ainetele, sealhulgas kantserogeenidele.“
Oleg Grossi kaubakett OG Elektra kasvatas mullu tugevalt nii käivet kui kasumit, ent dividendi Gross poeketist võtta ei soovi.
Jaekabandusketi müügitulu oli mullu 120,8 miljonit eurot ehk 17,4% aasta varasemast tasemest enam, puhakasum ulatus aga 8,2 miljoni euroni, tõustes aastaga 14,3%, selgub majandusaasta aruandest.
Aasta lõpu seisuga oli Grossil kokku 60 toidu- ja esmatarbekaupade kauplust ning lisaks kolm tööstuskaupade poodi. Kauplused asuvad Rakveres, Lääne- ja Ida-Virumaal, Tallinnas, Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Raplamaal, Pärnumaal, Tartumaal, Võrumaal ja Viljandimaal.
Mullu investeeriti põhivarasse kokku 13,4 miljonit eurot, sealhulgas 6,1 miljoni euro eest võeti arvele lõpetamata põhivara. “2017. aastal, nagu ka eelnevatel majandusaastatel, jätkasime alustatud projektidega, võtsime töösse uusi projekte ja otsisime uusi võimalusi kaupluseketi laiendamiseks,” võetakse aruandes aasta kokku.
2016. aasta augustis alustatud Kuusalu kaupluse laiendamine sai lõpptulemuse aruandeaasta veebruariks. Septembris 2016. aastal sõlmiti BREM Kinnisvarahaldusega üürileping Lasnamäel Vikerlase tänaval kaupluseruumide üürimiseks. Ruumide valdus anti üle 2017. aasta alguses ja neid tuli kaupluse vajadustele ja tehnoloogiale vastavalt ümber ehitada. Peale ümberehituste teostamist avati aprilli alguses Vikerlase tänava kauplus külastajatele, toob OG Elektra aruanne välja olulisi sündmusi.
2016. aasta lõpus soetatud Ida-Virumaal kaks kauplust (Kohtla-Järve Oru linnaosas ja Voka alevis) vajasid mõlemad OG Elektra tehnoloogiale vastavat ümberehitust ning kaasaegset inventari. Kauplused avati kuuajase vahega, Oru kauplus 2017. aasta mai alguses ja Voka kauplus juuni alguses.
2015. aastal soetatud Loo kauplusehoone kaasajastamiseks tuli teha kõigepealt hoonele ekspertiis, et langetada otsus, kas hoonet on võimalik ümber ehitada või tuleb see lammutada. Kuna hoone ei vastanud mingil määral tänapäeva kaubanduse nõuetele ja ümberehitamine oleks seetõttu nii ajaliselt kui ka rahaliselt olnud kulukam kui uue kauplusehoone ehitamine, siis vastavalt tehtud otsusele lammutati 2017. aasta alguses olemasolev hoone ja alustati uue hoone püstitamisega, mis avati talvel.
Tuleviku laienemisplaanide teostamiseks soetati aruandeaastal Mustvees endine politseimaja, kolm kinnistut Narvas, millel kõigil olemasolevad kauplusehooned, kinnistu Kose-Uuemõisas kauplus-söökla hoonega, Tallinnas Mustamäe teel kinnistu endise Säästumarketi hoonega ning Pärnu-Jaagupis hoonestusõigus, loetletakse aruandes.
Lisaks soetatud kinnistutele tehti juunis ketile pakkumine Grossi Toidukaupade kaupluse avamiseks Viljandis Jakobsoni tänava kaubanduskeskuses. Üürileping juuli alguses sõlmitud alustati kohe tehnoloogiliste ümberehitustöödega ja oktoobri alguses sisenes ettevõte täiesti uuele turule.
2017. aastal võttis ettevõtte suurema tähelepanu alla Narva turule sisenemiseks võimaluste leidmise, mille tulemusena osteti Narvas kolm kinnistut. Kõigil kinnistutel asuvad hooned on koormatud üürilepingutega, aga tulevikuplaanide teostamiseks soetati keti kontseptsiooniga sobivates asukohtades kinnistud sellele vaatamata, selgitas OG ELektra.
Pähklimäe 2a üürilepingud lõppesid käesoleva aasta alguses ja selles hoones oli juuni lõpuks alustatud ka ümberehitustöödega. Esimene Narva kauplus avatakse septembris 2018. Pähklimäe 6a ja Tallinna 47 asuvate kaupluste ankurrentnike üürilepingud lõpevad 2020. aastal.
Juuni lõpuks jõuti läbirääkimistega lõppfaasi veel ka neljanda kinnistu ostmiseks Narvas, mis ei pruugi jääda seal viimaseks sobivaks tehinguks, andis ettevõte teada. “Seega lähema kahe-kolme aasta pärast on ettevõtte saavutanud Narva suunal olulise läbimurde,” seisab aruandes.
Sel aastal algas ka Jüris uue kauplusehoone ehitamine, mis peaks valmis saama talvel. Soetati kinnistu Mustveel, kus on praegu tegeletud peamiselt paberimajandusega, ent juuni lõpus soovitakse alustada lammutamistöödega. Tunamullu soetatud Jõgeva politseimaja lammutamiseks ja sinna kaupluse ehitamiseks koostati aga detailplaneering, mis on jõudnud praeguseks avalikustamise faasi. Samas etapis on ka Pärnu-Jaagupisse plaanitava kaupluse planeering. Nende kahe projektiga loodab OG Elektra jõuda ehitusjärku tuleval aastal.
Seoses pideva laienemisega on firmal tekkinud vajadus ka kesklao laiendamiseks ja kaasajastamiseks. Praegu on lõppjärgus uue 10 500ruutmeetrise pinnaga lao projekteerimine. “Uue lao valmimine annab ettevõtja laomajanduses võimaluse tänapäevaste mehhanismide kasutamiseks, mis muudab töö organiseerimise laos efektiivsemaks,” märkis juhatus aruandes.
Grossi poodides töötas mullu keskmiselt 843 inimest, samas kui aasta varem oli neid vaid 713. Mõistagi kasvas ka palgakulu, seda 7,9 miljonilt 10 miljoni euroni. Ühe töötaja kohta oli keskmine kuine brutotasu umbes 994 eurot.
OG Elektra ainuomanik on mulluses Äripäeva Rikaste TOPis 23. koha pälvinud suurettevõtja Oleg Gross. Ehkki OG Elektrasse on aastatega kogunenud üle 52 miljoni euro jaotamata kasumit, ei soovi Gross siiski dividende võtta, nii et jaotamata kasum paisub tulevaks aastaks enam kui 60 miljoni suuruseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Hommikul Nõval ärgates selgus tõde, et mida pole, see on tuul. Seega ei viitsinud me sinna enam prognoosi ootama jääda, sest nii võib ise prognoosituks osutuda. Sai vähe keeruline lause, aga ega ma selleks kirjutagi, et keegi miskit aru saaks.
Igal juhul olime vässud ja otsustasime ära koju tulla. No juhtus see miski 1 ajal päeval, ära tulemine siis.
Nagu ikka toimivad Murphy seadused endises headuses ja ega seegi kord seaduse märklaud ennast kaua oodata lasknud. Keilas saime kõne Taitsilt, et Nõval puhub ja nemad lähevad vette. No nägime isegi oma vidukil silmadega, et tuult lahmab puhuda, nii mis kole. Kõigele vaatamata otsustasime minna koju ja veidi puhata. Meie õnneks jagus meil piisavalt oidu, etkõik surfiasjad autosse jätta, sest kui ikka natukegi surfar olla, siis ei saa tuult kasutamata jätta. Hakkasin kodus kogu väsimusele vaatamata kiunu ajama, et puhub ja läheme ikka kuskile proovima. Et tuulesuund oli haigelt imelik ja koha valik seetõttu raskendatud, siis otsustasin oma surfiiidolile helistada, lootes, et ta annab suunavaid juhiseid, et kuhu ja mida.
No iidoli( Kristjan Kiisk) peale võib alati kindel olla, kui tal just telefon väljas pole! Seekord ei olnud telefon väljas ja ta oli lahkelt nõus jagama infot, et läheb ise ka kohta otsima, kus sõita saaks. Rääkis Lohusalust, et seal võiks ja lubas kenasti sinna jõudes jagada infot tuule ja muude olude kohta. Tore on see, et ta ei unusta kunagi teha seda, mida lubab ja nii saime varsti kõne, et tuul puhub 10-12m/ sek ja nad lähevad sadama juurest peale. Tagasihoidlikult küsisin, et kuidas seal lainega lood, sest teatavasti pole ma siiani väga suur lainesõidu ekspert ja liiga hästi on meeles mu kogemused, kui mängisin vetika Merineitsit Roosta kaldaäärses pesumasinas.
Otse loomulikult ei saanud selle kõne peale enam koju jääda ja nii leidsime ennast tohutult vihmasajusest Lohusalust. Varem mulle ei meeldinud vihmaga surfama minna, sest märjaks saab ju. Nüüd, kus ma tean, et tegelikult saab nagu nii märjaks, siis pole vahet, kas sajab ülevalt või kastab altpoolt.
Õnneks polnud vajadust ka purje suuruse üle mõtiskleda, sest kui ikka puhub üle 10m, siis tuleb võtta neljane ja sellega miskit korda saata. Siin kohal pean jälle Kristjanist rääkima, sest ta oli nii suurepärane, et rigas ise mu neljase purje ja taris selle ka vajalikku kohta, kus sai laua ja purje kenasti kokku ühendada.
Ma sain väga kiirelt aru, kui erinevad on inimeste hinnangud laine suurusele. Need Kristjani jaoks natukesed lained tähendasid minu jaoks selliseid vallimägesid, et korraks käis läbi pea mõte kohe kaldale tagasi minna. Seda ma siiski ei teinud, sest no kuidas sa oma surfiõpetajale silma vaatad pärast, kui kohe hirmuga plehku paned. Nii ma siis võtsin julguse kokku ja püüdsin nende natikese lainete seast leida vähe siledama koha, et lauale saada. Kujutate ette, ma saingi ja viibisin selles õndsas olekus isegi paar meetrit, kuniks murdlaine must selliselt üle käis, et olin jalad aasas, ise trapetsis, lauaga küliti poomi peal, arvates, et mu õlg on murdunud. No ei olnud, läks hästi ja poomiraibe jäi ka terveks!
Läkastades ja merevett välja öökides sain ennast kuidagi trapetsikonksu otsast lahti, jalad aasadest välja ja püsti. Rõõmu jätkus kuni järgmise laineni, mis viis jalad alt ja kamad mõned meetrid eemale. Ma mõtlesin vaid sellest, et mis valemiga ma peaksin siit uuesti lauale saama, kui ma ei suuda seal isegi omi asju käes hoida ja püsti seista. Lisaks käis endiselt hinges võitlus sooviga kohe kõik sinna paika jätta ja lihtsalt lahkuda. Peas kummitas ka mõte, et siin ma oma asjad ära lõhungi ja kui kõik hästi läheb, siis upun ise ka ära.
Ma ei tea, kus käis see klõks minus, aga ma ei andnud alla ja muudkui proovisin ja proovisin teha veestarti. Iga laine korral kasutasin kavalust ja hüppasin sellega samal ajal õhku, no siis vähemalt ei jäänud ma üleni selle alla ja ikka proovisin. See oli kohutavalt väsitav, see enda ja asjade hoidmine, aga eks eesmärk kannab vilja, kui seda piisavalt soovida. Sain lõpuks lauale ja ka mõned triibud tehtud. Iga triibu lõpus aga hakkas jälle sama jama peale, lisaks olid jalaasad jälle väikeseks kokku läinud ja krdi raske on neid jalaga sellises tasakaaluta olekus parajaks venitada. Mõned korrad ninali käimist võib selle süüks ajada. Peale 2 tunnist rahmimist, kus enamus aega kulus enda vees püsti hoidmiseks, otsustasin siiski asja lõppenuks lugeda, sest keegi peab ju kama veest välja ka vedama. Oi, ma olin väsinud sellest kõigest, aga milliselt hea õppetund! Rõõmustasin ja olin enda üle uhke, et ei loobunud ja et edaspidi mind ilmselt nii väga need lained ei kohuta. Ma fännan täiega, kuidas surfarid laineid kasutada oskavad ja mida neis teha suudavad ja miks mitte selle kõige poole ka ise püüelda? Ja ma ei saa mitte ütlemata jätta, et mul on Kristjan... :)
Puhkused on teatavasti ühed toredad olemised, sest siis saad teha seda, mida soovid, olenemata kellaajast ja peas trampivast mõttest, et järgmine päev ootab töö. Mitte, et mulle mu töö ei meeldiks, meeldib küll, aga vahel on hea ka omi asju teha. Tegelikult ma ei tahtnud tööst kirjutada, vaid sellest, kuidas ma nüüd olen ka jõudnud nende surfarite hulka, kes käivad tuult otsimas ja ootamas. Poleks arvanud, et ma seda kunagi teen, sest hea on ju kindla peale välja minna. Aga nagu öeldud, mul on puhkus ja mu ainuke kohustus on mulle endale headmeelt valmistada!
Seega siis hakkas juba hommikul Taits peale jutuga, et kõik kogunevad Nõval, kuna sinna ju lubatakse tuult. Et Andrus pidi tööl olema, siis ei olnud võimalik nendega kohe ühte heita ja otsustasime minna peale lõunat. Selleks ajaks olid teised juba kõik Nõvale kohale jõudnud ja saanud kohaliku tünni osaliseks, sest lubatud tuul mitte ei puhunud.
Asjad kokku pakitud, hakkasime Nõva poole liikuma. Hüürus tegime igaks juhuks Taitsile kõne, et mis olud on. Selgus, et ei puhu üldse ja keegi pole siiani vette saanud. Vaatasime siis üksteisele mõistmatute nägudega otsa ja mõtlesime, et mida teha? Kas sõita lihtsalt Nõvale ja oodata, et äkki tuul tuleb või minna koju tagasi?
Kõikide arusaamade vastaselt otsustasime minna Nõvale ja veeta seal mõnus õhtu, tehku siis see tuul, mis tahab.
Jõudsime kohale kella 18. ajal. Surfareid oli, vees mõni üksik. Selgus, et sõbrad - Taits, Airi, Martin ja Romet jäävad Nõvale ööseks ja ka meid ärgitati sinna jääma. Prognoos olevat hommikuks tuult lubanud. No meil polnud ju miskit kaasas, ei magamisasju, ei süüa, ei külmarohtu, ainult meie kaks koos surfikamaga. Mis sõbrad meil oleks, kui nad poleks meile kohe kiirelt leidnud neil üleliigsed olevad magasmiskotid ja matid, sööki oli piisavalt varutud ja külmarohtu samuti. Selle peale ei saanudki muud öelda, kui , et ok, veedame oma öö seal ja magame autos purjelaudade kotis ja ootame homset tuult! Tõelised surfihinged, eksole? :)
Siiski otsustasime käia poes, et omale veidi söögikraami õhtuks võtta ja piinlik on ju teiste jooke ka pintslisse panna. Kohalik pood oli kahjuks juba suletud ja nii otsustasime minna Dirhamisse.
No,kes see krt teab, kus kohas see asub? Meil õnnestus igal juhul Haapsaluni välja sõita, ilma, et oleksime Dirhami üles leidnud. No läks see kord sedasi, aga saime kasutada kaupluse veeklosetti ja Konsumi riiulite valikut. Tagasi jõudsime Nõvale enne 9-t. Kõik olid päris kindlad, et läksime ära koju, sest pole ju võimalik nii kaua poes käia. Nõval üllatas meid tuul, mis oli kõikidele prognoosidele vaatamata puhuma hakanud. Aga õues oli kohutavalt külm ja laine murdis randa sellise hooga, et keeldusin oma õhukese kalipsoga vette ronimast. Teised läksid surfama, aga tundus, et mitte keegi ei olnud päriselt rahul. Minul polnud kaamera taga miskit viga. Mitu jopet üksteise peal andsid sooja ja päris põnev oli vaadata, kuidas surfarid oma kamasid vette viivad, nendega murdlaines müttavad, nende alla jäävad ja lauale püüavad saada.
Peale väga ilusat päikeseloojangut hakkas sadama nagu oavarrest, ma pole küll kunagi näinud, mis moodi see oavars sajab, aga nii öeldakse. Kõhu saime küll sooja suppi täis, aga kraevahe oli vastikult vihmaselt märg. Oli aeg ennast kerra keerata ja paremat homset oodata.
Ja otse loomulikult seda paremat homset kella 1-ks ei saabunud. Mõtlesime, et on tünn ja tulime ära koju! Kes sinna jäid, need teavad, msi tegelikult edasi toimus! :)
..tuule suund on nord, nüüd on minu kord...no ei olnud nord, mingi teine teema oli selle suunaga ja üldse mitte väga mõnus leiutada , et kuhu minna? Tegelikult ei olnudki plaanis minna, sest lubas vähe, aga Kristjaniga sai päeval vähe chatitud ja no kui ikka üks mees on rannas ja ütleb, et puhub, siis tuleb ju minna. Jutt käib nüüd tuulest, kui keegi aru ei saanud, et mida ma siin jahun. Ma nüüd ei teagi, kas peab teda tänama või mitte, aga leidsime ennast jälle peale tööd Laulasmaalt. Et tal kenasti telefon väljas oli, Kristjanil siis, siis me ei saanud ka kindlaks teha, et kuidas tegelikult kohapealsed olud on, aga ehk oli see isegi tore, sest õhtu kujunes meeldivaks.
Kui meie Andrusega kohale jõudsime, olid teised juba lõpetanud. Tiina pakkis oma seitsmest purje kokku ja kõik teised tegid ka imestunud nägusid, et mis te nüüd siis lähete, et kus varem olite? No kurjam, mõnel ju vaja tööl ka käia!
Taas kord kehtib reegel, et kui on kohale tuldud, siis tuleb kas või jonni pärast vette minna. Läksimegi! Suht tuuletu oli, aga sai siiski liikuma ja taha poole välja sõites sai ka glissitada. Minu gliss jäi muidugi lühikeseks, sest merelt tagasi sõites käis üks kõrva kriipiv klõps ja silmanurgast nägin vaid, kuidas jalaaasa kinnitus taas kord oma teed läks. Kurat ja põrgu olid vist suht kaugele kosta, sest mis saab olla normaalsemat, kui see, et üks jalaaas otsustab kõige paremal momendil üles öelda. Naljakas oli ilma selleta sõita ja kuidagi ei saanud aru, kuidas ma üldse kunagi suutsin ilma selleta osata. Inimesed kipuvad kiirelt unustama. Otsustasin kaldale ära minna ja tirisin asjad liivale ära. Jõllitasin, kuidas Andrus taga pool kihutas ja mõtlesin, et no ei saa nii olla, et mina ei saa. Ma ei mäleta, kuidas see aita ja laita vanasõna käis, aga võtsin ennast kokku ja tegin oma meelest hea diili, no vahetasin oma esimese ja tagumise jalaaasa kinnitused ära ja läksin vette tagasi. Hea oli! :)
Mingil hetkel kukkus tuul täitsa ära ja jäi vaid imeilus päikeseloojang. Selliselt algas minu puhkus! Mida sa hing veel võiksid ihata?
Täna toimus minu jaoks oodatud veiniõhtu Pirita surfiklubis. Kirjutaksin meeleldi sellest, kuidas ma seal koos imetoredate inimestega veini mekkisin ja juustu nosisin, aga näed, mitte kui üht rida ei tule selle kohta. Siin kohal minu ülisuured vabandused korraldajate ees, sest kui minu suguseid petiseid st kohale mineku lubajaid palju on, kes tegelikult ei lähe, siis võib juhtuda, et üritus põrub läbi.
Mida tarka ma siis tegin selle asemel? Tegelikult ma kuni Piritani sõites olin kindel, et ma pargin oma auto ja lähen teen väikese snapsi, aga teel olles helistasin oma tütrele, kes Pirital Surfiklubis töötab ja küsisin, et palju puhub? Tema vastus oli kahjuks selline, et piduri pedaali asemel vajutasin kõvemini gaasi oma ja avastasin ennast Püünsist.
No Margit, va suur üritusele mineja oli ka ennast hoopis Püünsisse sättinud ja selliselt me siis seal toimetama hakkasime. Tema muidugi oli juba vees, sest tema viljeleb oma puhkust. Ka täna oli päris palju rahvast ja seega pidin parkima teise nn paadisilla juurde. Mis mulle seal väga sümpaatse mulje jättis, oli niidetud muruplats, kus oli ääretult mugav rigada ja kui ma olin eelnevalt arvanud, et seal kivide vahel on kehva vette minna, siis tegelikkuses selgus, et seal polegi kive ja on mõnus liivane põhi. Vot sulle siis eelarvamusi!
Tänane tuul jäi küll alla eelmisele päevale, aga pakkus siiski naudingut ja glissi triibud tulid kenasti. Igatsesin küll Urmase laua järele, aga et ta oli oma asjad juba kokku pakkinud, siis pidin enda omaga sõitma. Ja no pole tal häda miskit, ajab asja ära küll.
Täna sai siis jälle kuni lootsijaamani kimatud, aga vaat sealt edasi ei taha kohe kuidagi minna. Soov on, aga julgus jätab vist maha. Oleks siis, et kellegagi koos, kes turvaks ja annaks kindla tunde, et isegi seal kaldast kaugel on julge olla. Aegna vajaks ju üle vaatamist! :) Aga küllap ma jõuan ja veestart ka vaja enne selgeks saada. Seda ma seal harjutasin ka, aga kui ikka jalad põhja ei ulatu, siis ei tule välja ka miskit. Ei tea, kas teadmine, et vesi üle pea on, võtab kõik oskused ja tekitab hirmukrambi? Igal juhul ma loodan, et Kristjan mulle veestarti õpetades ka kuidagi veehirmu ära võtab. Raske saab see olema, aga eks ta on omamoodi surfiõpetajast võlur, kes oma oskuste ja kogemustega teised ka oskama paneb. Nii, et oleks nüüd vaid sõiduilmasid ja kaua ma endale antud lubadusi edasi lükkan?
Tööpäev, lõuna ajal piinavad kõned Margitilt, kes teatab, et kle, Püünsis pole parkimiskohta ja et ta pole veel elu sees seal nii palju rahvast näinud. :) Ja , et tulgu ma ruttu, sest ta istub juba tund aega kaldal ja pusib oma taglase rigamise kallal.
No tore on, ja mida teen mina? Istun kontoris ja mõtlen, et nii lahe, et ma oma asjad koju jätsin, sest nüüd saan ma kenasti peale tööd Peterburi teelt Tabasallu sõita ja siis sealt Püünsisse. Aga no mida sa teed, kui wg uskumine jäi minevikuna eelmisel nädalal maha.
Igal juhul jõudsin ma koos kiirbiga kella 18.30 ks Püünsisse. Miski lohesurfar olla ennast vigastanud. Ja oli aga palju pealtvaatajaid. Kas inimesed on nii actionite näljas, et peavad sedasi passima? Ei jäänud mina seda seal pealt vaatama, asjad kiirelt kokku ja vette. Leidsin sealt Margiti, Urmase ja Margiti poja. Selgus, et Margit oli lõpuks suure vihaga ja minu väikeste näpunäidete abil purje rigatud saanud ja harjutas nüüd vees Urmase abil kaldaltstarti.
Huvitav ajamine oli, sest olin Kristjani soovitusel oma jalaaasad kaugemale tõstnud ja mu trapetsiotsad olid lõpuks õiges kohas. Peab mainima, et laud, mis mulle varem hirmsasti meeldis, ei tundunud enam üldse nii mugav ja hea. Põrutas teine mu jalgu ja tahtis vägisi lendu minna. Aga sõita oli oi kui mugav, polnud vaja sikutada ega sakutada. :)
Teiste juurde tagasi minnes kurtsin, et laud laperdab ja pole mugav sõita. Selle peale oli Urmas nii lahke, et andis mulle proovimiseks oma 116l Mistral Syncro.
Võite isegi arvata, et ülejäänud õhtu lubasin endale ülbust seda lahket pakkumist ära kasutada ja nautisin täiel rinnal sõitmist.
Ja lisaks õnnestus hakkama saada mingit laadi freestyle trikiga, st et mu kama koostöös tuulega arvasid , et nad võiksid minuga seda proovida. Nimelt olin järsku laine pealt selliselt õhus, et uim veest väljas, laud küliti õhus ja mina kogu selle kupatusega koos purje peale viskumas. Ei olnud hea tunne, küll aga tegi ka see nalja. Ju ma ei saanud siis piisavalt haiget, et see mul naljatuju oleks ära viinud.
Küll aga raputas mind õnneuimast üles see, et laud, millega ma sõitsin, oli nagu liivapaber pealt ja mina õhukeses lühikeste varrukatega kalipsos. Kui keegi on proovinud oma käe sisekülgi liivapaberiga nühkida, siis ta teab täpselt, mis tunne see olla võiks. Igal juhul oli see kuramuse valus tunne. Aga surf on ju lahe, mis sest, et käid ringi nagu santlaager.
Seda ma peale paari tunnist sõitu ka olin, sest korrralik katapult pani eelmisel aastal välja väänatud jala uuesti valutama ja nii oli mõistlik selleks korraks asjadega ühele poole saada.
Suurimad tänud Urmasele laua laenutuse eest! Sain isegi mõlemad jalad aasa ja kaasa kindla teadmise, et Kristjanil oli jälle õigus nii jalaaasade paigutuse osas , kui ka selles, et nüüd on mul kindlasti parem sõita. Kahju, et teda ennast polnud seda nägemas, aga küllap ta veel jõuab.
Kas väike on parem , kui suur? Vastus on, et oleneb tingimustest, aga jah, ma tahan endale ka väiksemat lauda, see on nüüd kindel :). Mida ma veel ei tea, on see, et kui väike ta just olema peab. Seega siis jääb lootus, et mul õnnestub selle suve jooksul ära proovida võimalikult paljud erineva suurusega lauad :)
Vahel sisustab mu päevi Margit oma merele kippumise juttudega. Et need mind suuresti lõbustavad, siis otsustasin mõned head katkendid ka siia üles märkida.
|
OSCAR-2019
|
||
Idülliline majake Tallinnas Nõmmel, Rahulolu Keskus, mis koondab erinevaid enesearengule suunatud tegevusvaldkondi, on kolme inspireeriva naise unistus, mis võttis füüsilise vormi möödunud suve lõpus. See on üks vahva ja innustav lugu sellest, et unistused on alati määratud täituma, kui vaid ise araks ei löö. Kolm hakkajat naist loobusid igapäevasest orav-rattas-tööst vajadusest vabaduse järele, sisemisest igatsusest rahuloluks ja soovist kogeda üha rohkem õnnehetki ning hakkasid ellu viima ühist nägemust enesearengu keskusest. Seal leiavad vaimutoitu ja meelerahu nii tormilisest elurütmist väsinud inimesed kui ka hinge sisemistel radadel kogenud seiklejad. Vestlesime ühe Rahulolu Keskuse haldja, energiaterapeudi ja inimeste inspireerija Maivi Talvinguga.
Eks igaüks meist kolmest – Ester Vasserman, Evelin Veismann, Maivi Talving – on salaja kandnud endas oma unistust sellise keskuse loomisest. Kuid miski ei saa sündida enne, kui selleks valmis ei ole ja kui aeg pole küps. Kõik sünnib just täpselt õigel ajal.
Paar aastat tagasi hakkasid meie teed ristuma erinevatel meditatsiooni- ja vestlusõhtutel. Sealt tekkis tutvus ning märkamine ühistest huvidest. Olime kõik lõpetamas üht eluperioodi – valmis jätma hüvasti tööde ja tegemistega, mis kuidagimoodi ei tahtnud enam muutunud mõtteviisi ja olekuga sobida. Me vajasime üksteise toetust oma elutee selles etapis.
Muutused iseendas olid väga kiired ja suured, sest vana maailmapilt enam ei kehtinud, meie meeled olid ärksad ning tajusid maailma, mis suurema osa inimeste jaoks on veel nähtamatu.
Aasta tagasi tekkis meis selgus: me vajame oma kohta, kus saame luua keskkonna, mis vastab meie väärtustele ja nägemusele. Oli selge, et me ei mahtunud ühessegi olemasolevasse süsteemi. Olles saanud üle isiklikest hirmudest, sai vastu võetud kindel otsus ning see viis meid eelmise aasta suvel kokku õige majaga Nõmmel. Meie kõigi isiklik areng viimase aasta jooksul oli olnud väga kiire, arendava info tulv aga jätkus. Võib öelda, et meie kolme koosmõjul tekkis plahvatus, mis sünnitas uue galaktika, mille nimeks saigi Rahulolu Keskus.
Meie sisemine kell ütleb, et kõik toimub täpselt õigel ajahetkel. Ja kui miski ei sünni, mida oleme oodanud või vajanud, siis vaatame üle põhjused, teeme iseendas vajalikud muudatused, õpime olukorrast ning üsna pea universum vastab meile soovituga või avab meile uued võimalused. Nii et meie üks hea koostööpartner on ka universum. Mida enam teda ja ta toimimist tundma õpime, seda enam tunneme endas kindlust ja usaldust, et kõik läheb nii, nagu minema peab ja selles hetkes on see parim lahendus. Tänaseks me juba naljatame omavahel, et vajame suuremaid ruume.
Meile on kõik inimesed tingimusteta teretulnud. Inimesed, kes keskusesse tulevad, on tundnud endas kutset siia tulla, kuna nad kõlavad kokku meie keskuse mõttelaadi ja energiaga. See on koht, kus saab teadmisi teistega jagada, toetada ja olla toetatud, juhendada ja saada juhatust. Meil toimub kõik tingimusteta armastuse ja harmoonia õhkkonnas. Tegutseme üheskoos usalduses, toetuses ja lubame endale olla voolamises. Oleme avanud keskuse lisaks külastajatele ka kõigile neile, kes soovivad toetada inimesi oma teadmiste ja oskustega. Võib öelda, et keskus tegeleb inimese isikliku arenguga erinevate tehnikate kaudu. Oodatud on kõik, kellele meeldib avastada iseennast, avardada teadlikkust, hoolitseda oma keha ja vaimu eest.
Meie keskuse põhilised tegevussuunad on teraapia ja massaaž. Rahulolus on kodu leidnud enesearengule suunatud õpi- ja töötoad, meditatsiooni- ja vestlusõhtud, joogatunnid, massaažikabinett, tantsu- ja lasteüritused jpm.
Minu ja Estri juhendamisel käivitasime hiljuti Energiakooli, mis koondab enda alla need kursused ja töötoad, mis avavad tee peenenergiate maailma tundmaõppimiseks. Seda nii iseenda meelte ja tajude arendamiseks ning energeetiliseks korrastamiseks kui ka teistele inimestele sama asja lähi- ja kaugseansina tegemise õppimiseks. Meie energiakooli eristab teistest samataolistest see, et info jagamisel ei lähtuta ühestki kehtivast õpetusest ega tehnikast. Kogu info antakse edasi meie oma praktika ja kogemuste pinnalt ning kanaldusena universaalsest infoväljast.
Kristallide imelist maailma õpetab tundma Evelini loodud Kristallikool, kus on nii algõpe, praktikumid kui ka kursused edasijõudnutele. Liina Liisveldi käe all saab Kristallikoolis õppida kristallmassaaži ja omandada spetsiifilisemaid kristalliteraapia võtteid.
Lisaks toimuvad ka kursused taimetoidu, Taro-kaartide ja soovidepõhise reaalsusloome teemadel. Pakume ka kontserte ja grupimediatatsioone, lähiajal on tulemas näiteks meelerännak gongide saatel, pööripäeva rituaal ja unenäopüüdjate töötuba.
Huvi korral leiab meie kodulehelt tegijate kontaktid ja saab broneerida sobiva aja. Samuti saavad terapeudid ja koolitajad rentida meie majas ruume seanssideks ja üritusteks.
Rahulolus tegutseb ka väike kristallipood, kus on juba päris mitmekesine poolvääriskivide valik. Oleme keskendumas tervenduskristallide valiku suurendamisele: kristallsauad, massaažipulgad, võrekomplektid jne.
Oleme koos Estri ja Eveliniga rahulolu filosoofia sõnastanud niimoodi, et kandvaks mõttelaadiks on tingimusteta olemine, austus ümbritseva keskkonna ja kõigi inimeste suhtes, rõõm andmisest ja vastuvõtmisest.
Meie soov ja eesmärk on tuua inimeseni suurem pilt, et osata näha nii endas peituvat kui ka välist maailma ka teistest vaatnurkadest, kui on harjumuspärane. Me aitame inimesel leida tema õiget suunda ja siis tema arenguteel jõudsalt edasi liikuda.
Inimesed, kes meie kursusi, vestlusõhtuid, nõustamisseansse ja praktikume külastavad, küsivad sageli, mida teha ja kuidas mõelda, et leida sisemine rahu, kogeda oma elu küllusliku ja rahuldust pakkuvana. Päris palju sellest, kuidas inimene oma elu kogeb, sõltub inimese peas toimuvast. Sellest, kuidas ja mida inimene mõtleb, millised on tema uskumused. Ja siia juurde kuuluvad ka hirmud. Oluline on teada, kuidas oma hirmust läbi minna, et jõuda kohta, kus mõistad, et mitte midagi pole põhjust karta, sest kõik läheb alati hästi. “Raskused on selleks, et neid ületada” – me ju kõik teame seda ütlust. Ja nii on. Miski ei saa minna valesti, sest kõik on millekski vajalik ja kasulik. Oluline on oskus näha igas elusündmuses võimalust õppimiseks ja kohelda iga inimest oma eluteel kui õpetajat.
Kui on käsil keeruline elupeatükk, siis aitab iseendast teadlikumaks saada ka see, kui n-ö astud mõtteliselt stseenist korraks välja ning vaatled iseennast ning olukorda kõrvaltvaataja neutraalse pilguga, teisiti, kui sa tavaliselt oled harjunud ennast vaatama ja analüüsima. Siis muutub kogu maailmapilt ja lisaks taipad, et neid vaatenurki, mille alt oma elu analüüsida, on väga palju erinevaid. Mida enamatest külgedest ühte olukorda vaadata, seda huvitavam see on. Alles siis märkad, kui palju erinevaid võimalusi ja valikuid sul tegelikult on.
Väga palju aitab ka arutlemine teise inimesega, kes on sinuga piisavalt samal lainel, et tekiks n-ö teineteise edasi tõmbamise efekt. Muidugi võid ka valida kellegi, keda endast palju targemaks ja kogenumaks pead, õpetaja või guru, kelle nõuannet järgida. Kuid see võiks olla pigem ühekordseks vaimse arengu tõukeks, sest sa ei ole vaba, kui alatasa järgid pimesi kellegi teise juhiseid, olgu ta kui tahes tark, kogenud ja edukas.
Ela oma elu ise, lähtu alati endast, mitte eeldustest, mida sa teistele omistad ning mis tihti ei pea üldse paika. Keskendu enda soovidele, nii ehk naa lood sa ise oma tulevikku ja reaalsust – tee seda siis teadlikult, mitte kogemata. Näe võimalusi, kuidas tegutseda, mitte ära otsi põhjuseid tegemata jätmiseks. Ära sea kedagi endast kõrgemale ega madalamale – kõik on võrdsed. Ära võrdle ennast teistega, vaid ainult iseendaga.
Paljudel inimestel on samad küsimused, kuid erinevad vastused – ei ole mõtet spikerdada elu teise pealt ega ka teisele enda vastuseid peale suruda. Rõõmusta ja naudi elamist. Hoia oma nägemused, arusaamad ja harjumused muutumises, muidu ei toimu arengut, kuid see ongi kogu eksistentsi eesmärk.
Üks tähtsamaid asju püsiva õnnetunde ja sisemise rahulolu tundmiseks on oma südame hääle kuulamine. Ei ole tähtis, mida teised inimesed sinust arvavad, teiste arvamus on heitlik ja muutlik, aga süda teab alati täpselt, mis on sulle parim. Südame häält kutsutakse tihti ka intuitsiooniks.
|
OSCAR-2019
|
||
Küsimus: kas selleks, et hüvitada kuvariga töötajale maksuvabalt kulud, mis on tehtud prilliraamide ja klaaside soetamisel, on vaja töötervishoiu arsti poolset ettekirjutust või piisab sellest kui töötaja on käinud silmaarstil ja saanud retsepti uute prillide ostuks?
Vastus: Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusega nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded “ on sätestatud, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.
Kui eeltoodud kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Maksu- ja Tolliameti kodulehel on märgitud, et maksuhaldur võib kuvariga töötamiseks ettenähtud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt kuvariga tööks sobivad läätsed) soetamismaksumust lugeda ettevõtlusega seotud kuluks, kui on täidetud Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusega nr 362 toodud tingimused, st kui kulu on vajalik tulenevalt töötaja tervisekahjustusest. Kui kuvariga tööks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ning abivahendite soetamismaksumus loetakse ettevõtlusega seotud kuluks vaid osaliselt.
Tulenevalt eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest peaks tööandjal oma töötajale kuvariga töötamiseks vajalike prillide soetamiseks olema kõigepealt arsti ettekirjutus, mille alusel tööandja kas soetab prillid või hüvitab töötajale vastava kulu.
Öeldakse, et parim dieet on see, mida inimene suudab pikaajaliselt jälgida ning millel ei ole lõpptähtaega. Sageli aga unustatakse, et tegelik edu põhineb meie igapäevastel harjumustel. Seega on näiteks kaalu- langetamisel oluline, et uued tervislikud harjumused tekiksid läbi väikeste muudatuste. Need on püsivamad ning viivad jätkusuutlikule tulemusele lähemale.
Teadlased on tõestanud, et toitu, millega söömist alustatakse, süüakse proportsionaalselt kõige rohkem. Üks hiljutine teadustöö leidis, et toitu, mida tõsteti taldrikule esimesena tarbiti kõige enam. Esimesena serveeritud toit moodustas koguni 66% tervest toidukorrast. Uuringus osalejad, kes alustasid söögikorda juurviljadega, tarbisid neid koguseliselt toidukorra jooksul märkimisväärselt rohkem kui kontrollgrupp. Teisest küljest need, kes alustasid söömist friikartulite või leivaga, tarbisid tunduvalt rohkem süsivesikuid ning toidu kaloraaz oli märgatavalt suurem. Samuti leiti, et söögikorra alustamine ebatervislikuma toiduga, suurendas oluliselt ka toidukoguseid. Seega võiks toidukorda alustada grill-liha koos köögiviljade või mõne värske salatiga. Selline kombinatsioon on toitainerikas ja täidab hästi kõhtu. Kui rämpstoidust või magusast pääsu ei ole, siis jäta see kõige lõppu.
Uuringud on näidanud, et nendel, kes toitu rohkem mäluvad, on täiskõhu tunnet tekitavate hormoonide tase kõrgem. Samuti aitab toidu mälumine vähendada tarbitavat energiahulka. Hiina teadlaste poolt läbi viidud uuring leidis, et need, kes mälusid toitu pikemalt (rohkem kordi), tarbisid koguni 12 % vähem kaloreid. Samuti tähendati seost pikema toidu närimise ja madalama greliini taseme vahel. Viimast peetakse näljahormooniks, mis suurendab söömisvajadust. Seega ära lase ennast sellest häirida, kui keegi laua taga õgib ja sulle väljakutset esitab. Söö rahulikult ja naudi häid maitseid.
Toidukorra vahelejätmine enne suuremat söömingut võib esmapilgul tunduda hea mõttena, kuna sellevõrra väheneb päevane toiduenergia hulk. Paraku mõjutab see aga nälja- ja stressihormoone, mis suurendavad märkimisväärselt hilisemaid söögikogused ning avaldab ka mõju hilisematele toiduvalikutele. Üks hiljutine uuring jagas osalejad vastavalt nende päevasele söömiskordade arvule. Ühes grupis olid need, kes sõid kolm või rohkem kordi päevas (regulaarsed sööjad) ja teises rühmas need, kellel oli päeva jooksul vähem toidukordi (toidukordade vahelejätjad). Vaatluse tulemusena järeldati, et need, kellel oli igapäevaselt kolm või enam toidukorda, tarbisid märkimisväärselt rohkem juur- ja puuvilju. Teisest küljest oli karastusjookide ja kiirtoidu osakaal suurem just grupis, kus päevaseid toidurkodi oli vähem. Seega võib järeldada, et toidukorra vahelejätmisega kiputakse rohkem end premeerima ebatervislikuma toiduga. See võib olla ka üks põhjus, miks selles grupis oli rohkem rasvunuid (8,97%) võrreldes teise grupiga (5,38%).
Ahvatlevaid ja maitsvaid toite, millest kõht täis süüa, leidub palju. Sageli võib see aga lõppeda ülesöömisega. Toidukoguste parema kontrolli saavutamiseks võib aidata üks lihtne ja levinud viis- kasuta taldrikuid ja söögiriistu vastavalt oma eesmärgile. Üks huvitav teadustöö viidi läbi 85 toitumisnõustaja peal. Osalejatele anti juhuslikus järjekorras kas suur või väike kauss (mahutavusega 500ml või 1000ml) ning suur või väike lusikas. Suurema kausi kasutamine tõstis portsjoni suurust koguni 31% ning suurema lusika kasutamine 14,5%. Seega võib näiteks taldriku suurus aidata inimestel saavutada paremat kontrolli tarbitavate toidukoguste üle. Kui oled huvitatud kaalulangetamisest, siis võib kasu olla väiksemast taldrikust, kausist või lusikast. Need, kes aga soovivad kaalu tõsta, võivad kasu saada suuremast sööginõust.
Füüsiline aktiivsus parandab meeleolu, une kvaliteeti, vähendab stressi ja sellel on ka seos pikema elueaga. See on ju see, mida elult kõige rohkem ootame.
Üks suuremahuline uuring, kokku 334 000 osalejaga, leidis, et passiivsete eluviisidega inimestele piisab 20-minutilisest jalutamisest (või teise võrdse füüsilise tegevusega) ühes päevas. Selline kehaline aktiivsus vähendas varajast surma 16% ülekaalulistel ning 30% nendel, kes olid normaalkaalus, kuid istuva eluviisiga.
Seega teleka ees istumise asemel tasub leida endale meeldivaid võimalusi füüsiliseks tegevuseks. Aiatööd, jalutamine, tantsimine või mõni teine sportlik või liikuv tegevus on ühed näited paljudest.
Kel on üksi raskusi tervislikke toitumisharjumusi kujundada ja säilitada, kuid selleks suur soov, võib pöörduda ITK dietoloogi konsultatsioonile. Dietoloogilt saab abi ka kaalu- ja teiste toitumisest tulenevate terviseprobleemide korral.
|
OSCAR-2019
|
||
Nojah, aga Sa unustad ju ilmutuse, millega Jumal teada annab: “Sinu senine skeem on mitteaplikaabel, muuda skeemi”. See ilmutus teeb olukorra selliseks, et Sinu skeemi siseneb Vääramatu Jõud ja Sul lihtsalt tuleb oma skeem ümber teha. Noh et nädsa nüüd tagantjärgi loen üle tollal ainult kurioosumina tundunud teksti Nojiri järve ujula seinal TOM HELP JESUS RULES!
Ma mõtlesin oma lõiku ainult võrdlusena selles mõttes, et kui me hakkame piiratud inimestena, “liblikatena”, oma piire ära unustama, “viasse kirjutamist ette kujutama”, siis teeme põhimõttelise vea.
Jumal hoidku, Hele! Sa ikka annad endale aru, kui oluline on ühele saientismiusku lingvistile ühe müstikust füüsiku mõttearendusi lugeda. Aitäh!
Näiteks on orjapidajale ja orjale ühtmoodi hea, et ori oleks virk; orjapidaja tahaks, et tal oleks ori, ori aga tahaks, et ta ei oleks ori. Mõlemad tahavad head! Nii lihtne see ongi. Sa ei teadnud?
Orjapidaja tahtmine, et tal oleks ori on ju orja jaoks halb ja orja vabadusiha on halb orjapidaja jaoks.
Nende soovid on üksteisega vastuolus, mis siin siis lihtsat on? Ei muutu su segadus ka sellest lihtsamaks ja arusaadavamaks, et sa Kingo kildu kasutad.
Miks peaks alustama teistest? Küsi ikka ausalt enda käest, mis sulle on hea ja õige ning vastus sisaldabki seda head ja õiget, mis sinu jaoks on hea ja õige. Sa ei teadnud?
Nagu sa arvatavasti tead, on inimloom sotsiaalne elukas ja puutub iga päev kokku teiste samasuguste elukatega. Sageli ka sellistega,kelle jaoks on hea ja õige miski muu kui minu jaoks ja seepärast pean ma küsima mitte ainult seda, mis mulle meeldib, vaid arvestama ka teisega, kasvõi natukenegi.
Kui ma seda teen ja jõuan hea ja õige suhtes teisega kompromissile, olles mitte nii hea ja õige, nagu mu naba seda ette ütleb, siis ei teki mul temaga konflikti ja mul pole karta vastu nina saamist.
Vaata, raamat on lihtsalt üks informatsiooni levitamise viise. Samasugune, nagu su vanaema muinasjutud, turumuttide kuulujutud, telekauudised või via vestlusportaal.
Raamatu- ehk kirjanduslikeks tegelasteks kutsutakse neid aga seepärast, et sina kohtud nendega vaid ramatu lehekülgedel... Sa ei teadnud? :o)))
Ma ei mäleta enam täpselt seda konteksti, milles seda ütlesin, sest ma olin seal lõkke ääres Sinuga suhtlemisel väga habras, kuna rääkisin oma probleemidest keeleteadlasena ega muu olnud mulle siis nii keskselt oluline.
Me ei tea, mis või kes see on ja kas ta ikka on, aga me oleme võimelised ette kujutama (ja koguni uskuma), et see miski ON ja mõjutab meid. Muidu ei saaks me sellest ju siin kirjutadagi.
Jah. Selles mõttes muidugi. Aga minu seisukoht on, et see miski on sellest hoolimata meie piiratusest loodud. Me oleme piiratud selles mõttes, et oleme just inimesed ja iga asi, mida me mõtleme, kannab meie piiratuse pitserit, sealhulgas meie piiratuse eitamine Jumal mõiste kujul.
Minu probleem on see, et minu uurimisvaldkond - keel - ei võimalda saientistliku metodoloogia väga järjekindlat rakendamist, kuna sel juhul ei oleks uurimisobjektiks minu arust enam see, mille nimeks rahvas ütleb “keel”, vaid kas inimese psühholoogia või sotsioloogia.
Mina olin teistpidi nihkes jälle oma enesepaljastuse ja Sinule oma tegeliku loomuse avamisega kaasnevate riskide tõttu.
Ma üritasin lihtsalt panna end Sinu positsiooni ja ütelda oma tegelik arusaamine ümber Sinu terminites, mitte rohkem.
Nojah, aga see Sinu tõdemus pole jälle (risti)usklikule nii fundamentaalne kui Sinule, sest (i)Usk(umine), (ii) Lootus ja (iii) Armastus on (risti)usklikule jälle omakorda kõige elamise alus üleüldse.
Kuhu sa nüüd ennast peitma hakkad? Kas sina ise uskmatuna ei lootnud ega armastanud? Miks sa arvad, et need tunded-mõtted ainult usklastele omased on?
Mis puutub usku, siis sellega oleks ka kõik korras, kui jumal oleks ainult uskumise asi. Võib näiteks uskuda, et väike lind kri-krii munes muna ja haudus sellest välja universumi. Samuti võib uskuda, et jumal lõi maailma... Uskuda, aga mitte väita, et see ainukene tõde on ja selle tõe tõesust kinnitada ainult oma usuga.
Reaalne naine oleks arvuti ette liimitud ja õlut libistavale tsuktsikesele juba ammu kapsasupi krae vahele kallanud ja suundunud Meest otsima...
Hmm... kas saab ikka usuga protsendiarvutust teha? Minu arvates saab ainult uskuda või mitte uskuda. Aga natuke uskumine või peaaegu uskumine on ikkagi seesama mitteuskumine.
Aga, samas ei muuda usk tõde valeks ega valet tõeks. Uskusid inimesed aastatuhandeid, et maa on lapik ja naersid nende üle, kes tema ümargususest(voh, mis sõna:o)) rääkisid, sest ümmarguse maa pealt voolaks ju vesi alla :o))
Kas sa siiamaani pole mõistnud, et sa kirjutad ju iseendast. Või arvad tõepoolest, et tuhande nime all esinemine muudab su tuhandeks erinevaks inimeseks, kellest üks istub arvuti ees, aga ülejäänud 999 hellitavad naist?
Kas sina tsukts, usklikuna ise ei lootnud ega armastanud? Miks sa arvad nüüd, et need armastustunded-mõtted ainult mitteusklikele omased on? Armastamise-lootmise objektid on küll erinevad, aga tunded ise ikkagi samad.
Nii olidki lood tunnetega? Aga tagajärgedega, tsukts? Kas sa väidad nüüd aastaid hiljem, et sa tegelikult ei armastanudki teda, keda sa siis armastasid? Kuhu see armastus kui nähtus siis kadus? Olematuks? Ons see võimalik? Miks? Äkki ikka on ka praegu nii, et ikkagi pärast saab öelda, et seda ei ole kunagi olnudki? Missugune teadmatus ja pettus!
|
OSCAR-2019
|
||
Põhja-Eesti Regionaalhaigla auväärseima tunnustuse Grand Man tiitli pälvis sel aastal nukleaarmeditsiini osakonna juhataja, tänapäevase radioloogia ja nukleaarmeditsiini arendajaid Eestis - professor Sergei Nazarenko.
Grand Man või Grand Lady on tiitel, millega antakse auväärsele arstile haigla elutööpreemia tunnustusena pika, viljaka ja tänuväärse töö eest. Tunnustust tähistav klaasskulptuur antakse üle PERHi aastalõpupeol 6. detsembril.
«Nazarenko panus haigla arengusse arstina ja juhatuse liikmena on olnud silmapaistev,» ütles PERHi juhatuse esimees Agris Peedu. Sel aastal tähistatakse Grand Man tunnustuse üleandmist varasemast erinevalt – Nazarenko ettepanekul suunatakse tunnustusõhtu korraldamiseks mõeldud rahasumma Noore Arsti Stipendiumi fondi täienduseks.
«Mind on kutsutud visionääriks, sest olen alati oluliseks pidanud tulevikku vaatamist ja noortele arenguvõimaluste loomist. Usun siiralt, et see lisarahastus aitab kaasa meie tervishoiu paremaks muutmisele,» ütles Nazarenko. Noore Arsti Stipendium antakse välja 2019. aasta kevadel.
«Grand Man tiitel, millest teavitamine toimub vahetult enne rahvusvahelist radioloogia päeva, on mu elus kolmas kõrge tunnustus, mis lisandub mu keskkooli kuldmedali ja cum laude ülikoolidiplomi kõrvale. Mulle on suureks auks saada Grand Man tiitel Balti riikide juubeliaastal, sest oleme pidanud tänapäevast molekulaarkuvamist ja isotoopravi oma valdkonna sünnipäevakingiks Eestile. Mõni päev pärast EV juubelisünnipäeva kingiti mulle teistkordne vanaisaks saamine, kusjuures isaks saamine kingiti mulle Riias, mis elab hetkel Läti Vabariigi juubeli tipphetkede ootuses,» rääkis Nazarenko.
Nazarenko on mitmekülgsete teadmiste ja kogemustega, tema oskused rajanevad kliinilise nukleaarmeditsiini ja kardioloogia alasel spetsialiseerumisel ning molekulaarbioloogia alasel õppel, põhjalikul erialasel enesearendusel Rootsi ja Saksamaa ülikoolihaiglates, aga samuti diagnostika- ja ravitöö interdistsiplinaarsel juhtimisel ning radioloogia, laborimeditsiini, hüpertensioloogia, kindlustusmeditsiini ja kvaliteediohje alasel tegevusel.
Nazarenko on meditsiinikandidaat (MD PhD) kardioloogia ja radioloogia erialal (1985), talle on omistatud kõrgem kvalifikatsioonikategooria radioloogias ning esimene kvalifikatsioonikategooria kardioloogias. Ta on kvalifitseeritud kiirgusekspert, Euroopa EURATOM lepingu artikkel 31 ekspertrühma liige ja Euroopa hüpertensiooni spetsialist.
Aastatel 2008-2013 korraldas Nazarenko PERHi juhatuse liikme-ülemarstina haigla ravitööd ning teadus- ja arendustegevust. Ta on tänapäevase ühtse multidistsiplinaarse aktiivravi linnaku loojaid Mustamäe korpuses, aga ka palliatiivravi valdkonna edendajaid. Varem töötas ta Regionaalhaigla diagnostikakliiniku juhatajana.
Alates 1992. aastast on ta põhitöö kõrval tegelenud õpetamisega Tartu Ülikoolis, juhendades nukleaarmeditsiini alast residendiõpet ning TTÜ-s biomeditsiinitehnika ja tervisetehnoloogiate valdkonnas, muuhulgas juhendades nukleaarmeditsiini alast doktoriõpet. Ta on PET/KT ja mitmete isotoopravi meetodite esmateostajaid Baltikumis ning tänapäevase hüpertensioloogia ja erialaste kvaliteedisüsteemide maaletoojaid Eestis. Ta on iga-aastaste interdistsiplinaarsete koostööseminaride kontseptsiooni autor ja korraldajaid.
Enne Regionaalhaiglasse tulekut töötas Nazarenko 1984–2002 Tallinna Keskhaiglas radioloogina, isotoopdiagnostika osakonna juhatajana, sisehaiguste kliiniku juhataja kohusetäitjana, radioloogia osakonna ja radioloogia kliiniku juhatajana ning juhtis Eesti Vererõhukeskuse tegevust. Aastatel 1991-1992 oli ta iseseisvuse taastanud Eestis kliinikute kontseptsiooni väljatöötajaid ja ellurakendajaid. Aastatel 1992-1996 oli ta Tallinna linna peaterapeut. 1991–1995 oli Nazarenko Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent.
Nazarenko on Eesti radioloogia ühingu asutajaliige, Eesti nukleaarmeditsiini seltsi asutajaliige, Balti nukleaarmeditsiini assotsiatsiooni asutajaliige, Eesti biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika ühingu asutajaliige, Eesti hüpertensiooni ühingu asutajaliige, Soome nukleaarmeditsiini ühingu auliige, Balti ateroskleroosi ühingu liige, Eesti laborimeditsiini ühingu liige, Eesti kardioloogide seltsi liige ja sotsiaalministeeriumi kliinilis-konsultatiivsete erialade nõunik.
Ta on olnud haigekassa nõukogu liige, Euroopa radioloogide assotsiatsiooni juhtimisküsimuste komisjoni liige ja täitnud mitmeid muid olulisi ühiskondlikke rolle. Ta on korraldanud rahvusvahelist täiendõpet Tallinnas koostöös rahvusvahelise aatomienergia agentuuri, Euroopa komisjoni, Euroopa radioloogia kooliga ja Euroopa nukleaarmeditsiini Kooliga. Ta on osalenud mitmetel välismissioonidel rahvusvahelise aatomienergia agentuuri eksperdina.
Kohv võib küll energiat anda, kui tunned, et hakkad alkoholiuimas uniseks muutuma, ent kainenemisele see paraku kaasa ei aita. Pigem on alkoholi ja kofeiini kooslus isegi ohtlik ning soodustab rohkem alkoholi tarbima.
Nimelt on kofeiin stimulant, ent see häirib kehas tekkiva ühendi adenosiini funktsiooni. «Adenosiin on rahustava mõjuga – üks märguandeid kehale uinumiseks on just see, et ajus hakkab kogunema adenosiin. Kuna kofeiin blokeerib adenosiini mõju, ongi sellel võime vähendada väsimust,» kirjeldas Browni Ülikooli alkoholiuuringute keskuse juht dr Robert Swift.
Alkoholi rahustav toime hakkab aga tekkima siis, kui vere alkoholisisaldus on jõudnud haripunkti ning hakkab tasapisi langema. Alkohol soodustab ajukemikaali nimega GABA vabanemist, mis tekitabki lõdvestustunde. Alkohol blokeerib ajus glutamaadi tegevust, mis stimuleerib närvirakke ning ka seetõttu toimub rahulikuks muutumine. Sel hetkel võib inimene hakata tundma end väga väsinuna ning soovib magama minna.
Ekspertide hinnangul teeb kohv alkoholijoomise ajal vähem uniseks, kuid see ei kiirenda alkoholi ainevahetust ega leevenda selle mõju organismile. Pigem soovitatakse alkoholi ja kohvi kooslust vältida. Peamine murekoht seisneb selles, et kuna kofeiin vähendab väsimust, ei pruugi inimene ka hästi tajuda, kui purjakil ta on. Nii võib ta aga kergesti oma võimeid üle hinnata. «Inimesed peavad teadma, et kuigi kohv ergutab, toimub juues ikkagi samasugune alkoholi ainevahetus nagu ilma kofeiinita. See tähendab, et kohvi efekt võib osutuda ohtlikuks,» tõdes toitumisnõustaja Melissa Majumdar.
Näiteks võib inimene avaldada soovi autot juhtida, sest ta «pole ju väsinud ega purjus», kuid seda ei saa siiski lubada, sest tema keskendumisvõime on häirunud ning reaktsiooniaeg märksa aeglasem. «Alkoholi kontsentratsioon veres kohvijoomisest ei muutu – me lihtsalt tunneme kohvitades end vähem väsinuna, kuid alkoholi mõju on ikkagi samasugune,» lisas ka Swift. Ta märkis, et häiruda võib ka võime oma joodud alkoholikoguseid hinnata ning just sel põhjusel, et ei pruugi tekkida hetke, mil taipad, et oled väsinud ning nüüd aitab küll.
Swift kirjeldas, et tihti on kohvi või kofeiinirikkaid energiajooke joonud inimesed seetõttu ka kauem väljas ning joovad pikema aja vältel, sest energiat neil jätkub. «Mul oli kogemus noormehega, kel oli raske alkoholimürgitus. Ta ütles, et jõi Red Bulli (energiajook) ning Jägermeistrit (alkohoolne jook). Küsisin, miks ta tarbis koos nii kofeiini kui ka alkoholi ning vastuseks oli, et siis on ta kauem purjus,» tõdes ta. Nagu näha, siis just selline kooslus panebki aga tervise suurde ohtu, kuna liigselt juua on niimoodi väga kerge.
Ekspertide kinnitusel teeb inimese kaineks ainult aeg, mingit imenippi siin pole. Alkoholi metaboliseerimine toimub küll igaühel erineva aja jooksul, kuid hinnanguliselt suudab keha lagundada umbes ühe alkohoolse joogi tunnis. «Kui oled joonud viis jooki, võtab kehal keskmiselt aega viis tundi, et alkohol endast välja saada,» lisas Swift. Parim strateegia on aga mõõdukas joomine ning ennetustöö. Näiteks tasub kõht enne täis süüa või tarbida alkoholi söögi kõrvale, sest see aeglustab alkoholi vabanemist vereringesse. Niisamuti tasub aegajalt juua vett, mis taastab inimese vedelikuvajaduse.
|
OSCAR-2019
|
||
Artikkel ilmus Itaalia suurema päevalehe Corriere della Sera online-versioonis 30. jaanuaril vastukajaks Itaalia meedias ilmunud väidetele, justkui tunneksime me hirmu oma julgeoleku pärast.
Ma mõistan, et pärast Brexiti rahvahääletust tekkis kõigil tahtmine sulguda oma tuppa ja kuulata lugu „The Final Countdown“, mida sobivalt esitab bänd nimega Europe. Euroopa ei tundu enam endine, maailm ei tundu endine. Tunneli lõpus ei paista valgust ja igaüks suudab välja pakkuda õudusstsenaariume ajaloo lõpust ja mitte sellisest nagu Fukuyama meile alles hiljaaegu ennustas. Kahjuks levib Itaalias arvamusi, et järgmine kriis võib alguse saada Euroopa Liidu idapiiril. Ma pole sellega nõus, see on vildakas arvamus, mille paneb oma elu elama kellegi võimas propagandamasin. Paraku on iga väitega nii, et kui seda tuhat korda öelda, siis tundub see lõpuks usutav.
Olen veendunud, et alahindame seda, mida meediaajastul saab meiega teha osava manipulaatori propagandamasinaga. Analüüsige veidi referendumi ajal toimunut – näiteks Russia Today kaadreid Roomas referendumi toetuseks toimunud meeleavalduselt, mida televaatajaile serveeriti hoopis referendumi ja Renzi vastase meeleavaldusena. Kui see ei ole propaganda, siis mis see on? Peenelt öeldes, see on kellegi mõjutustegevus oma teatud eesmärkide saavutamiseks. Mõistan, et vabas demokraatlikus ühiskonnas kasvanud inimestel on esialgu raske märgata pehmet jõudu, mida meie vastu kasutatakse. Seda, et mõni uudis ei ole tõene, vaid hoopis osavalt suunatud õõnestustegevuslik vale, ei oska alati kohe tähele panna. Infot on tohutult, tõde läheb kaduma ja vale levib. Viha, hirm ja vägivald müüvad ning levivad uudistena kõige kiiremini. Ainus soovitus siin on olla märksa allikakriitilisem. Enne kui midagi tõe pähe võtate, vaadake, kes räägib.
Ja nüüd lükkaksin ma ümber mõned valeväited Eesti kohta. Pole tõsi, et oleme meeletult hirmunud ja kaitsetud. „Is Narva next?“ kostub meile sama jaburalt nagu mõni aeg tagasi sotsiaalmeedias levinud venekeelne loosung Kaluga linnast „Täna Krimm – homme Rooma. Oleme koos Itaaliaga sama, maailma tugevaima sõjalise alliansi NATO liikmed ja meie ühine julgeolek on jagamatu. Pole mõtet kaasa minna spekulatsioonidega, et uus USA president peab NATO-t ebaoluliseks või leiab, et Balti riike ei peaks kaitsma. Trump’i selleteemaline avaldus oli, et ameeriklased ei pea teiste kaitsmist ise kinni maksma. Õige! Vastupidine olekski vale, igaüks peab vastavalt kokkulepitule NATO-sse panustama.
Eesti on juba aastaid panustanud julgeolekusse NATO nõutud 2% SKP-st, järgmisel aastal meie panus kasvab veelgi. Tänapäeva maailmas ei suuda keegi enam üksi tegutseda, kõik vajavad liitlasi. Seepärast panustab Eesti rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse ja missioonidesse Afganistanis, Liibanonis, Palestiinas, Malis ja mujal. Samal põhjusel on Euroopa kaitsmine seotud atlandiüleste suhetega – 20 enim USA-sse investeeriva riigi seast on 13 Euroopa riigid. Eesti hindab kõrgelt Itaalia kaalutud otsust panustada Balti riikide kaitsemeetmetesse. Nii tegutseb tark valitsus, kui soovib, et tal oleks liitlasi ja ta soovib panustada rahu tagamisse. Väited, et lisameetmete kasutamine NATO idatiiva julgeolekusse on kellegi provotseerimine, on panus vastaspoole propagandasse. Heidutuse tugevdamine on investeering rahu tagamisse. Selles ei ole midagi imelikku, et NATO väed paiknevad alliansi eri nurkades.
Miks on enda heaolu nimel mõistlik tegutseda kodust kaugel? Vanadel roomlastel oli õigus: sis vis pacem, para bellum (kui soovid rahu, siis valmistu sõjaks). Kui soovid rahu tänapäeval, siis tuleb sellesse panustada tihti kodust eemal. Demokraatiad omavahel ei sõdi, me soovime alati rahu. Kõik riigid pole demokraatiad.
Pärast Gruusias ja Ukrainas toimunut oleks kuritegelikult naiivne istuda ilma kaitseplaanideta. Ukraina ja Venemaa vahel, nagu ukrainlaste ja venelaste vahel, valitses sõprus. Mis sellest tänaseks on saanud, kelle tõttu? Miks Saksamaa on asunud suurendama kaitsekulutusi? Miks Rootsis on kasvanud toetus NATO-ga liitumisele? Euroopa põhjaosas on riik, meie naaber, kel on alati olnud head suhted Venemaaga ja ometi arvab 50% soomlastest, et Venemaa mõju Soome turvalisusele on negatiivne. Võrdluseks 2010. a arvas nii 28% soomlastest. Huvitav, miks? Seepärast, et keegi pole naiivne. Kui pidevalt jõudemonstratsiooni vaadata, siis õpid sellest ja mitte ainult seda, mida on vaja teha, vaid sedagi, mis juhtub, kui sa midagi ei tee. NATO ei hakanud idatiiva kaitsevõimet tugevdama niisama, see sündis naabruses toimuva tulemusena, see oli reaktsioon toimunule. Meie oleme kõigiks stsenaariumiteks valmis.
Kokkuvõtteks – Euroopa julgeolekule mõeldes on meil vaja tugevdada EL-i ja NATO koostööd ning hoolitseda selle eest, et eri pooluste harmooniaotsingud oleks kantud Helsingi, mitte Jalta põhimõtetest. Mina esindan riiki, mis endiselt leiab, et igal riigil on õigus lähtuda OSCE kehtestatud põhimõttest – valida ise oma julgeoleku tagamise korraldus. Töötame selle nimel heade liitlaste ja partneritega üheskoos iga päev, NATO-s ja EL-is, suured ja väiksemad, Itaalia ja Eesti.
|
OSCAR-2019
|
||
Märtsis jätkub Tallinna Jaani kiriku keldrisaalis Tooma palvuse bibliodraama neljas hooaeg. Sel kevadel loeme, uurime ja kogeme Tooma palvusel teemal „Tõotatud maa. Vallutamine ja kuningad“. Bibliodraama läbiviijad Aarne Adler ja Kreet Aun kirjeldavad kevadist teekonda järgnevalt: „Jumal on oma rahvale lubanud tõotatud maa. Rahvas on kohale jõudnud. Nüüd tuleb see maa vallutada. Mooses on valitsuskepi üle andnud Joosuale. Kuningas järgneb kuningale. Käib kuningriigi ...
Usuteaduse instituut kutsub 16. märstil peretööalasele täienduskursusele ja 17. märtsil täienduskursusele „Suhte ehituskivid noortele“. Esimesel koolitusel tutvustab Pia Ruotsala peretöö võimalusi koguduses, „Paarisuhte ehituskivide“ põhimõtteid ja metoodikat. Teise kursuse koolitaja Arja Seppänen on pedagoog, teoloog ja peresuhete spetsialist, kes on aastaid koolitanud koolitajaid „Suhte ehituskivide“ programmidesse ning juhtinud programmide väljatöötamise ...
Loengud toimuvad Kaarli koguduse majas teisipäeviti kell 18.30–20. Sissepääs vaba. 13. märts. Kalmar Ulm. IV ristisõda, 1204. Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli vallutamine ja selle tagajärjed. 20. märts. Anu Allikvee. piiblilood kunstis: Ilmutusraamat.
Mihkel Kukk 9. märtsil – 61 Küllike Valk 11. märtsil – 52 Tauno Teder, abipraost 11. märtsil – 46 Jaan Tammsalu, praost 12. märtsil – 58 Mart Salumäe, praost 13. märtsil – 55 Kirikumuusikud 7. märtsil Anne Sarrap 7. märtsil Lehari Kaustel 11. märtsil Sirje-Magdaleena Villems Ordinatsioon 7. märtsil – 42 Johannes Vassel, diakonõp emeeritus 9. märtsil – 11 Toomas Nigola (13.04.2003) Tõnu Taremaa, praost (11.08.1991) 11. märtsil – 17 Merike Schümers-Paas
Kas viiskümmend aastat on pikk või lühike aeg? Sellele, kes ettepoole vaatab, tundub kindlasti hirmus pikana, sellele, kes tagasi vaatab, oleks aeg nagu ainult mööda vilksatanud. Tuhat aastat nagu eilne päev.
Tõepoolest ime, kuidas aeg on möödunud. Oleme koos abikaasa Ehaga juba üle poole sajandi teeninud kogudusi siin Eestimaa idaserval. Pähe kipub mõte, et peaks jagama kogemusi.
6. oktoobril möödunud aastal tähistasime Mustvee kirikus ja 10. augustil sel aastal Lohusuu kirikus 50 aasta pikkust katkematut koguduste teenimist. Lohusuusse tuli meiega kaasa tänama ka peapiiskop Andres Põder abikaasaga. Meel sai eriti tänulikuks Jumala vastu, kui peapiiskop ütles, et see on nii haruldane, kui õpetaja koos abikaasaga on kogu see aeg ühes koguduses koos teeninud. See on ajalooline tõsiasi meie kirikus.
Jumala armastus meie vastu on suur olnud, et oleme mõlemad jaksanud. Peale selle laste ja lastelaste õnnistus, mis meile on antud. Kõige tähtsam on, et meie lapsed, kõik neli, käivad meiega ühte jalga. Palvetame lastelaste eest, keda praegu on tosina jagu, et nemadki püha teed kalliks peaksid.
Kui oluline on rahvale osaks saav õnnistus usklike järglaste kaudu! Vanematel on vaja paluda Jumalalt tarkust, kuidas nii elada, et usk ka lastele meeldiv oleks.
Üksmeel isekeskis on väga tähtis. Kirikuõpetaja ja tema abikaasa ei saa üksmeelsed olla ainult teiste nähes. Kodust algab kõik. Üksmeele puudumist ei saa varjata. Vaimuliku kodus on hool, et poleks tarvis elada väljapoole teisiti kui elatakse sissepoole. Ümbruskond näeb ära tegeliku olukorra palju lühema aja jooksul kui viiskümmend aastat.
Autoriteet ei teki pingutustest end autoriteetsena näidata. See tekib palju lihtsamalt. Ole nii, nagu oled, ja ära karda, et inimesed aru ei saa. Õnnelik oled, kui saad olla loomulik. Õnnetus on, kui tegelikult elad teistsugust elu ja pead end kõvasti pingutama, et püüda panna teisi inimesi arvama, nagu oleksid hulga parem. Sellisel juhul vajad tõesti Jumala abi, et tema sind muudaks.
Hirm on väga segav tegur ja pärsib vaimuliku töö edenemist tugevalt. Keda või mida karta? Inimeste arvamust, eelseisvat jutlust, sõnavõtmist ametitalitustel, vaimulikku ülemust, juhuseid või midagi/kedagi muud?
Liikmete, samuti ametitalituste arv võib väheneda, see teeb muret ja tuleb kartus, mis saab. Aga sa teed ju Jumala tööd, kui sa tõepoolest oled andnud end tema kätte ja ei vigurda. Siis hirm kahaneb sedavõrd, kui usaldus sinus Issanda vastu kasvab. Ei saa üheaegselt karta ja õnnistusrikkalt kuulutada.
Hirmuga kaasneb lootusetus ja masendus. Kuidas on seesuguses seisundis võimalik kuulutada evangeeliumi, mis on rõõmusõnum? Vaimuliku töö tegijale on kõige tähtsam olla igal päeval ühenduses Issandaga ja teda usaldada. Tema ei saa olla ainult pühapäevakülaline.
Usuline kasvamine ei toimu ainult retriitidest või millestki taolisest osavõtmise kaudu. See toimub igapäevases pühakirja kasutamises ja sagedastes palvetes. Selleks pole vaja minna tingimata kodualtari juurde, kui see on olemas. Seal, kus sa oled, ja hetkel, kus seda vaja on, räägid oma Jumalaga; kui teisi on lähedal ja nemadki abi vajavad, siis koguni valjult.
Siit üks juhtnöör: ka vaimuliku töö tegija ei saa ütelda, et tal on nüüd vaba aeg. Vaimulikku tööd saab tulemuslikult teha see, kes tunneb, et ta on 24/7 see, kes ta on. See ei välista, et sul on ka puhkust ja hingetõmbamise aegu, ent ka seal võib tulla ette, et sul tuleb toimida sellena, kes sa Jumala lapseks kutsumise läbi oled. See on õnnetus, kui keegi siiski ütleb: mis see minusse puutub?
Suhtlemine inimestega on väga tähtis. Tähelepanelikkus, paindlikkus oma aja jaotamisel, vastutulelikkus, kannatlikkus, eestpalvetamise valmidus. Kes istub elevandiluust tornis ja alla vaatama ei paindu, on valinud vale tee.
Puhtust eluviisides, sõnades ning tegudes igatsetakse. Ühiskonnas on sageli sellest suur puudus. Puhtust tuli tooma Jeesus ja selle edasijagajaiks peaksid olema vähemalt need, kes temast sõnumit kuulutavad. Oluline on puhtus füüsilises ja vaimses mõttes.
Eeskuju. Eeskuju kõigepealt oma perekonnas, lastele ja lastelastele. Nii kodus kui mujal algab see hoolimisest, tähelepanelikkusest, kannatlikkusest. Armastus on tähtsaim. Kui armastad, siis suudad. Selles ei saa keegi end vabandada, kui tal on puudujäägid armastuses. Armastus takerdub sageli liigse enesearmastuse taha, ka vaimulikul.
Viga tuleb üles otsida ja selle parandamine on võimalik ainult palve ja patukahetsuse kaudu. Selleks peaks olema igapäevane valmisolek, kui tahad elada õnnelikku elu oma Jumala palge ees. See algab aga andeksandmisest ja andekspalumisest.
Minu isa luges meieisapalvet: ja anna meile andeks meie võlad, kui meie andeks anname oma võlglastele. Ta ei kasutanud sõna «nõnda» või «nagu». Me oleme puudulikud andeksandjad. Kui Jumala-poolse andeksandmise seome meie andeksandmise määraga, siis ei saa ka tema meile kõike andeks anda. Aga kui me ka puudulikult oleme valmis või püüame andeks anda, siis on meil lootust, et Jumal meile andeks annab, ja alles siis saab täielik lepitus tulla meie ja nende teiste vahele. Siis hakkab kõik meie ümbruses särama.
Ainult Jumal saab ütelda tagasi vaadates, et tuhat aastat on nagu eilne päev. Aga ka viiekümne aasta pealt tagasi vaadates võib midagi näha selgemalt, nii et see võib mahtuda ühte päeva või veelgi lühemasse aega. Kirjatükki, mille läbilugemiseks kulub ehk mõni minut.
|
OSCAR-2019
|
||
Ja ongi aeg lõpuks sealmaal, et saan oma suureks rõõmuks öelda siin blogis taaskord sõnad - mul tuli välja uus raamat! See on uskumatult hea tunne!!! :) Kogu suur töö, unetud ööd, muretsemine ja nähtud vaev läheb automaatselt meelest nagu poleks seda kunagi olnudki hetkel, kui oma uue kokaraamatu kätte võtad ja saad lõpuks ometi tehtust rõõmu tunda :)
Sedakorda kirjutan oma kokaraamatus erinevatest jahudest ja nende omadustest, jagades nippe, kuidas ühte või teist jahu parimal võimalikul moel kasutada. Valisin välja kümme levinumat jahu: täisteranisu-, rukki-, spelta-, kaera-, odra-, kama-, tatra-, riisi-, maisi- ja mandlijahu ning töötasin nendega välja ligi 60 soolast ja magusat retsepti. Raamatus leiab nii hõrke kooke, lihtsaid leibu ja saiu, maitsvaid pirukaid, mahlaseid keekse kui ka suus sulavaid muffineid.
Suur aitäh imelisele kujundajale Päivi Paltsile, projektijuht Reelika Rahule ja kogu ülejäänud kirjastuse Varrak toredale tiimile! Kaanefoto tegi nagu mu eelmise raamatu puhulgi erakordselt andekas Kaupo Kikkas ja oma unistustekööki lubasid selleks kasutada Olga ja Kaarel :) Tänan DanSukkerit suhkrute ja Kaarli talu suurepäraste jahude eest!!! Ja aitäh ka kõigile teistele, kes moraalselt või materiaalselt (eelkõige vajalike asjade laenutamise ja kinkimisega) abistasid, küpsetisi sõid, tagasisidet andsid ja muidu toeks olid :)
Tegin raamatu kirjutamiseks lähemat tutvust Kaarli talu mahedate täisterast jahvatatud jahudega, mis mulle tohutult meeldima hakkasid! Mu eriliseks lemmikuks said tatra- ja speltajahu. Tatrajahu on, võrreldes poes müüdava röstitud tatrast valmistatud tootega, maheda maitse ja tagasihoidliku lõhnaga ning ka ainult seda jahu kasutades ei pruugi inimesed kohe aru saada, mis jahuga on tegemist. Speltanisujahu (eriti aga just peen jahvatus) sobib ideaalselt tavalist valget nisujahu asendama, sest see kerkib hästi ja on ka muidu oma küpsetamisomaduste poolest suurepärane! Näiteks Kaarli talu perenaine Kadri Kopso on juba aastaid vaid seda jahu tavalise nisujahu asemel küpsetamisel kasutanud, sh pärmitainast saiade ja biskviitide jaoks.
Soovisin aga küsida kõigilt blogilugejatelt - millist jahu (v.a valge rafineeritud nisujahu) Sa ise küpsetamisel kõige rohkem kasutad? Kõigi vahel, kes leiavad aega vastata, loosin 2. jaanuaril välja ühe oma jahuraamatu "10 jahu soolastes ja magusates küpsetistes" :)
Mul on uues raamatus mitmeid lemmikuid, mida päris tihti enda kodus või sõpradele külla minnes valmistan:) Neist ühe ehk pehme šokolaadipõhja ja karamellise sisuga kreemja juustukoogi retsept ilmus viimases Naistelehes (hetkel veel müügil, kaanel on Elo Mõttus-Leppik). Tummise šokolaadi-mandlikoogi retsepti leiab ajakirjas Naerata, mida saab Apotheka apteekidest endale soetada. Blogis otsustasin jagada üldsegi ühe lihtsa soolase küpsetise ehk odrajahuga kitsejuustu-röstitud tomati piruka tegemisõpetust.
Põhja jaoks tükelda külm või ja haki noaga, näpi või töötle köögikombainis soola ja sõelutud jahudega saiapuru meenutavaks tainaks. Lisa külm vesi ja tüümianilehed ning sega kõik ühtlaseks tainapalliks. Rulli tainas jahusel pinnal lahti u Ø 30 cm kettaks ja tõsta see Ø 24–26 cm lahtikäivasse vormi, mis on eelnevalt võiga määritud ja jahuga üle puistatud ning mille põhjas on küpsetuspaber. Aseta 20 minutiks külmkappi või 10–15 minutiks sügavkülma.
Kuumuta ahi 200 kraadini. Lao tomatid ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli, puista soola ja jahvata pipart ning tõsta plaat tomatitega ahju allossa. Võta pirukapõhi külmast ja torgi kahvliga tihedalt läbi. Aseta peale küpsetuspaber või foolium, kata keetmata riisi, kuivatatud ubade või hernestega ning aseta 20 minutiks ahju keskossa küpsema. Eemalda raskus ja paber või foolium ning küpseta veel u 10 minutit, kuni põhi on kuldpruun. Võta nii põhi kui ka tomatid ahjust.
NB! Koostisainete kogus on arvestatud Ø 24–26 cm lahtikäivale vormile. Kui kasutad piklikku vormi, siis võta u 200 g tomateid,muidu jääb täidist üle.
Minu lemmik on Eesti mahe tatrajahu. Lapsele meeldivad tatrajahu ja banaaniga pannkoogid. Olin ka üllatunud, kui hea muretaigna ja biskviidi tatrajahust saab!
Magusates küpsetistes mandlijahu ja soolastes riisijahu. Endiselt olen otsimas head gluteenivaba asendust muretaignast magusale koogipõhjale. Ja nagu ma nüüd aru saan siis igaks juhuks kappi soetatud tatrajahu polegi see kõige õigem, oleks pidanud toortatra jahu poole vaatama.
Mina olen kasutanud seda sama Kaarli talu speltajahu, kuid pole seda kõige peenemat julgenud osta, et äkki seal on vähem vitamiine, kuid võrreldes nisupüülile on vähem kerkinud. Eks peab seda kõige peenemat proovima.
Palju õnne uue kokaraamatu avaldamise puhul ! :D Mina ise kasutan kõige rohkem tarajahu, teen sellest kõige rohkem igasugu leivalisi ja karaskeid. Tatar on mulle alati väga maitsenud, paljudele ei istu selle spetsiifiline maitse aga mulle meeldib ( võiga nii hea, eriti soojalt :) ) ja kuna tervislikel põhjustel väldin nisujahu, siis katsetan tatrajahu leivakestega pidevalt.
Mina kasutan enamasti täistera nisujahu, kuid pärast Sinu blogis avaldatud juustu-spinatipiruka avastamist ka riisijahu :)
Mina kasutan erinevaid jahusid, kõige rohkem viimasel ajal aga gluteenivaba jahusegu, kuna suvel selgus, et mu lähisugulasel on tsöliaakia ning kui tema meil külas on, me gluteeni sisaldavaid toite ei tee. Näiteks vahvleid teen nüüd alati gluteenivaba jahuseguga, mulle lihtsalt maitsevad need hoopis rohkem, kui nisujahuga tehtud :)
Kasutan ka maisijahu (pannkookides, ca 1/4 kogusest, mõnusalt kollased koogid tulevad), riisijahu ja tatrajahu päris palju.
Mina kasutan lisaks nisujahule kõige rohkem täisterarukkijahu. Viimasel ajal on ka mandlijahu rohkem kasutust leidnud.
Palju, palju õnne kauni uue raamatu puhul! Viimasel ajal kasutan nisujahu asemel maisijahu ja riisijahu. Samuti kasutan aeg-ajalt kasutan tatrajahu(tegin piparkooke)ja mandlijahu.
Vahva raamat. Palju õnne! Enamasti kasutan riisijahu ja Eesti mahedat tatrajahu, ning viimast mitte ainult küpsetistes, vaid lisan 1-2 tl ka smuutidesse, väga maitsev:)
Tundub väga asjalik raamat - palju õnne! Teema on väga huvitav! Ise kasutan peamiselt täisteranisujahu, kaerajahu ja täisterarukkijahu.
Tubli töö!! mina armastan ka tarta- ja speltajahu. Sooviks just nippe riisi- ja maisijahu kasutamiseks, no kuidagi ei ole maitsvaid tulemusi nendega saavutanud.
Oo, see tundub küll väga põnev ja hariv raamat! Olen Su blogi juba pikemat aega jälginud ja viimasel ajal proovinud mitmeid gluteenivabu küpsetisi järele teha. On olnud nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi, nii et see raamat kuluks ilmselt päris ära, et õnnestumiste osakaalu suurendada. :D Kõige rohkem kasutan muidu täistera nisujahu (seda juba pikka aega) ning viimase aasta jooksul ka rukkijahu, kuna olen hakanud ise leiba küpsetama. Pealegi avastasin, et hoolimata tüütult kleepjast tekstuurist on minu absoluutne lemmik muretainas kartuli ja rukkijahuga. :)
Nõustun eesrääkijatega - siit blogist on hirm erinevate jahudega katsetada kadunud. Kasutan eelkõige riisijahu (tavaliselt küll segamini maisijahuga).
Kodus on ka mõlemad eelmised raamatud olemas ning nendes sisalduvad retseptid on üüratult mõnusad. Kasutan magusates küpsetistes mandlijahu kõige rohkem, kuid mõnusa maitse annab juurde ka tatrajahu, näiteks banaanikeeks tatrajahuga, millele on lisatud kaneeli ja suhkru asemel mett on minu vaieldamatu lemmik. Soolastes küpsetistes on väga mõnus speltajahu.
Pimedasse, porisesse ja külma novembrikuusse on üks soojendav aedviljasupp lausa hädavajalik! See on küll toekas kõhutäis, kuid samas ...
Seda puuviljarikast keeksi olen küpsetanud juba ülikooliajast saadik, mil retsepti ühe kursaõe käest sain (aitäh, Karmen!), kellele oli...
|
OSCAR-2019
|
||
Ma hoiatasin Tele2-te, aga nad ei kuulanud. Minu saatmine CESile on sama, mis joodiku kõrtsi lähetamine. Ma seisan keset Las Vegase Convention Centerit ja puhken sõna otseses mõttes nutma, sest mind ümbritsevad tuhanded asjad, millest ma reeglina öösiti vaid und näen.
Jah, ma olen Põhja-Ameerika (ja võimalik, et terve maailma) suurimal tehnoloogiamessil CES 2017, kus on koos üle 3800 firma, mis minusugustele gadgetisõltlastele kraami valmistavad.
"Närviliselt suitsu kiskuv ja kõiki ülejäänud liiklejaid retardideks sõimav naistaksojuht väidab, et CES toob Las Vegasesse üle 200 000 inimese."
Täitsa võimalik, sest kogu linn on triiki täis ühesuguste kaelakaartide ning seletatud silmadega inimesi.
CES on tõesti pirakas, üritused ning väljapanekud katavad pea tervet linna, kolme epitsentriga Las Vegase Convention Centeris, Sands Expos ja Venetiani hotellis. Siin on kõike, mida inimmõistus elektroonikaga suudab seostada: arvutid, telefonid, kõrvaklapid, robotid, nutiprillid, mängukonsoolid, CD mängijad ja isegi lihtlabased pikendusjuhtmed. Koridorid on väljapanekutest kummis, konverentsisaalides toimuvad arutelud ja igal nurgal sõlmitakse diile. Kes tahab kelle kraami edasi müüa, kes kellega ühist projekti käivitada, kes kelle idee ära varastada.
Kõige lahedam kraam on hiinlastel. Midagi pole teha, tehnoloogia jäme ots näib tänaseks lootusetult Aasias olevat. Tehnohiinlased räägivad veatut inglise keelt, on iga külalise suhtes hämmastavalt tähelepanelikud ja minusuguse lasevad nad koostöölepingule allakirjutamata minema alles siis, kui kuulevad, et olen Eestist.
Aga olgu, messi esimene päev ehk 5. jaanuar on selja taga ning siin on vidinad, mis mind kõige enam erutasid, mõni isegi sõna otseses mõttes.
Võimalik, et see on mingi minu ealine iseärasus, kuid kõigist moodsatest gadgetitest jätsid mulle sügavaima mulje kõige vanamoodsamad: suurte nuppudega klõbisevad arvutiklaviatuurid. Hiina firma nimega MEETiON toodab vingeid tagavalgustusega klaviatuure, mis on vabad kõigist moodsate klaviatuuride peamisest probleemist.
Tänapäevastel klaveritel on nimelt liiga väikesed klahvid, vähemalt minu tömppide näppude jaoks. MEETiONi klaverid aga lausa laulavad sõrmede all, mõnus klõbin saadab vilgast näputööd ja ma kuulen reaalselt, kui järjekordne täht Wordi faili tekib. Need klaviatuurid on ilusad ning omal veidral moel kümneid kordi kaasaegsemad, kui kõik moodsad klaviatuurid. Naeratav näoga hiina papi lubas mulle ühe tasuta saata, kui ma MEETiONi kraami Tele2 blogis kiidan. Noh, nüüd on see siis tehtud.
Ma polnud kunagi varem virtuaalse reaalsusega kokku puutunud. Kätega vehkivad ja imelike prillidega kõurikud on mind alati naerma ajanud. CESil viisid aga jalad mu iseenesest Naughty America nimelise ettevõtte boksi. Nagu nimi arvata lubab, ei valmista Naughty America kaugjuhitavaid lutte või elektroonilisi ratastoole - Naughty America on pornofirma, üsna tuntud pealekauba. Virtuaalne reaalsus pakub pornotööstusele enneolematuid võimalusi või vähemalt nii igal pool kirjutatakse. Ma ei saanud midagi parata - ma lihtsalt pidin seda proovima.
Lahkelt naeratav proua ulatas mulle prillid ning kõrvaklapid ja hetke pärast seisis minu ees jahmatavate vormidega poolpaljas preili. Ta rääkis minuga meelalt ja tema üüratud rinnad olid mu näos kiiremini, kui ma “oh sa poiss” jõudsin kiljatada. Järgmisel hetkel oli neid juba kolm, see tähendab preilisid, mitte rindu. See tundus üsna tõeline, et mitte öelda väga tõeline. Puperdava südame ja higiste pihkudega rabasin ma prillid peast ja pistsin liduma.
Õnneks leidub CESil ka “peresõbralikumat” virtuaalreaalsust. On lihtsalt prillikesi, mille vahele sa oma mobiili saad toppida ja selle ekraanilt hägust 3D-d jõllitada, aga on ka täitsa korralikke asju, nagu näiteks Royole Moon nimeline prillide ja kõrvaklappide kombinatsioon, mis annab 3D kinole juba üsna ligilähedase tulemuse: väga korralik pilt ja super heli. Paned lennukis pähe ja unustad ära, et Sa 10 000 meetri kõrgusel kõlgud.
Droonide jaoks CESil eraldi tsoon. Neid on siin sõna otseses mõttes sadu - igas suuruses, igasuguse kujuga, igasuguse lennuvõime ja disainiga. Droonid on jätkuvalt tehnoloogiahullude lemmikud ja nendega on CESil keeruline mitte vastu pead saada.
Kõige praktilisem - kui ehk mõningast kurvastust tekitav - droon on siin kahtlemata PowerRay nimeline gadget. Põhimõtteliselt on tegemist veealuse drooniga, mis peaks aitama kalameestel kindlaks teha, kus kalad asuvad. Paaritad junni oma telefoniga, saadad vee alla ja näed reaalajas, kus millised kalad on ja kus kalu pole. Istud jääaugu ääres kummulikeeratud ämbri otsas ja vahid oma mobiiltelefoni.
Suvel lennutad vastavalt droonilt saadud infole spinningut või lendõnge ja ongi korras. Vähe sellest, droon kiirgab valgust, mis kalad ligi tõmbab ja kus kalu enne polnudki, siis sinna nüüd karjakesi ujuvad. Precision remote bait drop tehnoloogia võimaldab Sul sööda otse kala nina ette ujutada.
Tore? Kurat, ma ei tea. Natukenegi teadmatust võiks kalalkäigul siiski olla, vastasel juhul võiks Selveri kalaosakonnas õngekorki üles alla hüpitada.
Oleme harjunud, et internetiühendus on meile kättesaadav ööpäev läbi ja alati, kui seda on vaja. Siin tulebki abiks kaasaskantav Wi-Fi ruuter ehk taskuruuter.
Need peopessa mahtuvad vidinad viivad teid veebi igas maailma punktis, kus on vähemalt 3G võrk ja nende kasutamine on imelihtne.
Taskuruuter on sisuliselt väike akuga võrguseade, mis ühendub internetti 3G või 4G võrgu kaudu ja loob enda ümber väikese leviga WiFi-võrgu, kuhu saab ühendada oma nutiseadmed.
Taskuruuter näeb välja nagu keskmise suurusega nutitelefon. Tegemist on miniatuurse ruuteriga, kuid kaabliühenduse asemel on ruuteris SIM-kaart. Seadmega saab luua oma privaatse internetiühenduse peaaegu kõikjal maailmas ja ühendada võrku korraga kuni kümme seadet alates telefonidest, süle- ja tahvelarvutitest kuni mängukonsoolide ja kaamerateni.
Taskuruuteri kasutamine on lihtne, sest kui ruuteri aku on laetud, tuleb vaid SIM-kaart sisestada, seade sisse lülitada ja juba mõne sekundi pärast saab internetis kasvõi mitme seadmega surfata. Eestis ja Euroopas on 4G võrk väga laialt levinud, seetõttu saab kaasaskantavat WiFi-ruuterit kasutada peaaegu kõikjal, kuid vajaduse korral toetab seade ka 3G-d. Enamik taskuruuteritest võimaldavad korraliku kiirusega internetiühenduse.
Taskuruuter on ideaalne kasutamiseks näiteks reisimisel, kas äri- või lõbureisil, ringi liikudes, kodus, väikses kontoris või ka autos, saadaval on isegi spetsiaalseid WiFi-seadmed autos kasutamiseks. Selle abil saab ennast, oma pereliikmeid ja kolleege ühendada turvalisse võrku. Enamik taskuruutereid on nii väiksed ja kerged, et saate selle mantli taskus või käekotis kaasa võtta.
Eestis ei ole taskuruuterite valik suur, võimalus on ka seade netist osta, aga enne tellimist tasub oma operaatoriga üle täpsustada, kas ruuter kodusagedusi toetab. Eestis on üks populaarsemaid mudeleid Huawei E5577, mis võimaldab võrku ühendada kuni kümme seadet ja mille aku peab keskmiselt vastu kuus tundi. Mudel toetab väga laia sageduste spektrit ja võimaldab internetikiirusi kuni 150 mbit/s. Internetikasutuseks tuleks valida oma operaatori juures sobiva või piiramatu internetimahuga pakett.
Taskuruuter on täiuslik lahendus, kui tasuta WiFi puudub või kui võrku on vaja ühendada rohkem kui üks seade. Telefonides on ka võimalus mobiilset internetti jagada, kuid taskuruuteri aku peab oluliselt kauem vastu kui telefoni oma.
|
OSCAR-2019
|
||
Juuksed on need, millesse võin uputada mitmeid eurosid, selleks, et nad ilusad oleksid ja kasvaksid. Ülekõige sooviksin ma endale pikki juukseid ja usun, et ka teised minu blogi lugejad. Kui aga juuksed on üsnagi kuivad ja kahjustunud ei ole kiiret kasvu kuskilt loota. Selleks tulebki oma kiharatele ravikuur teha, et nad taas elujõudu saaksid.
Täna uurisin natukene Googlest, mil viisil on kõige parem oma juukseid turgutada ja jõudsin juuksehooldustoodete tootja Schwarzkopf-i koduleheküljele, kus lisaks juuste ravimisele on veel mõningaid põnevaid nippe kiharate hooldamiseks ja sättimiseks.
Ära pese juukseid iga päev! Iga kord, kui šampooni kasutad, eemaldad juustest kaitsvaid lipiide. Reeglina tuleb juukseid pesta võimalikult harva ja üksnes siis, kui selleks on vajadust.
Selleks, et saaksid igapäevase juuksepesu harjumusest lahti, pese neid nädalas umbes 2 korda šampooniga ja ülejäänud kordadel kui on vajadus lihtsalt veega või mineraalveega. See aitab juustel taastada olukorda, kus peapesu ei ole igapäevane.
Kasuta üksnes enda juuksetüübile sobivaid tooteid. Õiged tooted sisaldavad vähem kuivatavaid vahtu tekitavaid aineid ning nende suur silikoonisisaldus muudab juuste kammimise lihtsamaks. Näiteks kui sul on õhukesed ja kammitavad juuksed, ostagi šampoon, mille tagaküljel on kirjutatud soovitus sellisele juuksetüübile. Mitte paksudele ja raskesti kammitavatele juustele mõeldud šampoon.
Kasuta vähemalt kord nädalas mõnda ravivat hooldustoodet. Selline ravi annab kuivadele juustele rohkesti niiskust ning sulgeb juuksepinna hooldavate õlidega. Mina hellitan oma juukseid Garnieri juukseseerumi ja Tahe keratiinmaski abil.
Ära tee kuumade tööriistadega soengut ilma juukseid kaitsmata! Juuste sirgestamine (kuumad tangid) ja föönist väljuv kuum õhk kahjustavad juukseid ning eemaldavad sellest niiskust. Seega tuleks juustel lasta võimalikult sageli õhu käes kuivada. Ära unusta enne uue fööni ostmist kontrollida, kas selle temperatuuri on võimalik reguleerida. Ülekuumenemise eest kaitsmine on ülioluline.
Masseerimiseks võid kasutada spetsiaalset peamasseerijat või teha nii nagu mina: lasta juustel mõnda aega rippuda ülevoodiääre ja samal ajal peanahka mudida ning juukseid kammida.
Ära unusta oma juuksehooldusvahendeid kontrollida. Ebakvaliteetsed kammid ja harjad vigastavad juuksesoomust ning ei kahjustavad veelgi loomulikult siledat juuksepinda.
1. Mida õhemad on juuksed, seda pehmemad ja paindlikumad peavad olema piid. Paksemate juuste korral võivad need olla jäigemad ja tugevamad.
2. Liiga tihedasti asetsevad piid hakkavad juukseid hoopis kiskuma. Selliseid harju kasuta vaid soengu või viimistluse jaoks.
Samas pidi juuste kohevust parandama õllega juuste pesemine. Õllega pesemine muudab juuksed tervemaks ja tugevamaks ning lisab volüümi. Kummarda ja kalluta pea alla ning vala pärast pesemist 1 klaasitäis õlut ühtlaselt juustesse ja ära loputa neid enam veega, vaid jäta õlu juustesse. Ära muretse - õlle lõhn haihtub mõne minuti pärast.
Kõigepealt kammige juuksed hõreda kammiga lahti. Seejärel kammige need ettevaatlikult läbi. Märjad või niisked juuksed on kahjutuste suhtes eriti tundlikud. Märgade juuste kammimiseks peaks hästi sobima Tangle Teezer, mille kiidulaulu laulavad enamik ilublogijaid.
Hooldage oma juukseid hellalt. Hooletu käsitlemine võib juukseid tarbetult venitada ning protsessi käigus veelgi kahjustada. Hellita neid erinevate turgutavate toodetega, kuid mitte liialt.
Mul on ka täielik juuste kasvatamise ja toodete, mis mõeldud juustele vaimustus. Aastaid sirgendasin, pesin igapäevaselt ja blondeerisin ning juuksed tänu sellele õlgadest pikemaks ei kasvanud. Kui jätsin sirgendamise ära, hakkasin juukseid blondeerimise asemel värvima ja pea pesemist vähendasin 2-3 korrale nädalas, siis juuksed kohe muutusid. Võtan ka vitamiine ja nüüd näevad juba täitsa okeid välja, juuksehooldustooted olen ka leebemate ja looduslikumate vastu välja vahetanud enamuses osas. Siin mainitud külm vesi ja peanaha masseerimine on ka osa minu praegusest juuksehooldusrutiinist, harjamiseks kasutan juuksepikendustele mõeldud pehmemate harjastega harja :)
No täpselt sama, ma olen ka oma juuksed täiesti ära kärsatanud mõningad aastad tagasi ja nüüd on niii raske neid taastada :( Õnneks pesemisega pole mul kunagi jama olnud ka 2-3 korda nädalas. Võtad sa mingeid eraldi vitamiine juustele või siis B vitamiini? Ma olen uurinud palju nende kohta, aga igaüks räägib ise juttu ja nüüd ei teagi kas toimivad või mitte :D
Olen võtnud Evonia kapsleid ja mingeid veel, mille nime ei mäleta, aga aitasid niipalju, et juuksed muutusid tugevamaks ja tunduvalt ilusamaks. Kasvu kiirenemist niiväga märgata polnud aga nüüd hakkasin võtma paljukiidetud Merz Special Dragees-e. Eks umbes poole aasta pärast näha ole, kas hakkavad juuksed rohkem kasvama või ei :P
Ma oleksin väga rahul ka selle tugevusega, seega pean vist midagi ära proovima :) Anna oma tulemusest teada siis ka, kas oma blogis või kommentaarides :)
Kindlasti annan, aga sellega läheb kaua aega, enne tuleb mitu kuud järjepidevalt kasutada. Kuskilt lugesin, et 4 kuud vähemalt, et mingeid tulemusi märgata :)
A: ma tõesti annan endast kõik, et teistel tore lugeda oleks ja ka tarka nõu saaksid :) Viimasel ajal olen ma tõesti neid halbu kommentaare palju saanud, aga usun, et need ehk teevadki mind tugevamaks. Mõnusat lugemist Sulle edaspidiseks! :)
|
OSCAR-2019
|
||
Kolm eksklusiivne ja särav telekanali on ultra kõrge def. Küllastunud ja sügavad värvid, veel selgema pildi, kui FullHD formaadis, ja väljendusrikas üksikasjad oma teleris.
Pakett on saadaval tellijatele, kelle vastuvõtt seadmed on võimeline ära tundma formaat 4K Ultra HD (ENG. tv ultra kõrge def), kuid tv on võimalus edastada telekanalid selles formaadis. Täis HD(inglise keeles.) — kõrglahutusega televisioon.
"Esimest korda Venemaal": uuringu kohaselt TelecomDailyот 08.07.2016, satelliitülekannete telekanalit formaadis UltraHDв Venemaa on esitatud ainult NAO "National kaabel äriühing", esimese vene ettevõtja, algas regulaarne saade sellisel kujul.
"Planet HD" — populaarteaduslik telekanal kõrglahutusega. Eetris kõik, kes uue hooaja ja episoodi populaarne tsüklit, ja ka uued programmid, teaduse, reisimine, loodus ja loomad, kõige eredamad maailmaosad, uus tehnoloogia ja avamine, huvitavad inimesed ja nende ajalugu. Lähtudes "Planeedi HD" parim sisu populaarne Venemaal kognitiivsete telekanalid: "Minu Planeet", "Teadus", «Ajalugu», "Elav Planeet" ja "Т24".
Konfigureerimiseks kanali vajutage "Menüü" oma vastuvõtja kaugjuhtimispuldi, Valige Otsi tricolor tv kanal => OK ja kanalite loendi uuendamine, pärast küsib ekraanil.
Ukraina muusikakanal EU Music varsti hakkab eetrisse satelliidi "Eutelsat Ka-Sat 9A", asub orbiidi seisukoht 9 kraadi idapikkust. Ettevõtja telekommunikatsioon, доставляющим kanali signaali satelliidi, on firma "Датагруп".Saade toimub некодированном režiimis. Vahetus orbiidi positsiooni kanal EU Music põhjustatud участившимися juhtudel segamise satelliidi signaali, kes on viimasel ajal täheldatud satelliidi "Astra 4A" (4,8 g e), kust, tegelikult, varem tegid saade EU Music. Tähelepanuväärne on, mida satelliidilt "Eutelsat Ka-Sat 9A" signaal levib vahemikus Ka, mida on raske vastuvõtt standard satelliit-varustus, kuid samas – see on uus viis signaali jagamist ettevõtte segment, ja, variant, kaitse segamise ja häireid. Aga, kanal on valmis pakkuma partneritele seadmete katkematu vastuvõtu satelliidi signaali.
Meenuta, eilsel kohtumisel Riiklik nõu televisiooni-ja raadioteenuste need muudatused on teinud satelliit litsentsi telekanali, seega утвердив üleminek kanal satelliidilt "Astra 4A", kuulub люксембургской firma SES, oma kosmoselaeva "Eutelsat Ka-Sat 9A", operaator kus on prantsuse firma Eutelsat.Tavaliselt, Ka vahemik, mida kasutatakse teenuste lairiba interneti. Nii, alates saab teleülekannete antud vahemikus, EU Music sõna otseses mõttes muutub pioneer ukraina turul. EU Music alustas tööd eelmise aasta novembris, mille tulemusena vaadatakse telekanali EE Music.
Mis on huvitav,juurdepääs kanal on ainult kasutajad pakkumised TNK SD (on TNK HD, n na karte ja Smart HD+ kanalit ei ole saadaval).
Muudatus puudutab eelkõige kasutajate CI+ moodulid, millega tuleb ümber kujundada programmi uusi parameetreid käsitsi. Kasutajad Kaon HD vastuvõtjate ettevõtja muudatused ei puuduta – vastuvõtja laeb automaatselt praeguse konfiguratsiooni programm operaator.Peale programmi uuesti installida Golf Channel uued sätted tellijad Nova Digi TV CZ on umbes nädal. Eetrisse vanade sätete lõpeb 1.8.2016.Uuel sagedusel see programm on ametlikult saadaval 22.7.2016.
Iisraeli satelliit operaator Mälestusmärgile Communication Ltd. keeldus hindu venemaa poolt, et luua uus satelliit tagasi kahjustatud sõidukite rikked Amos-5, ütles firma tegevjuht “Satelliitsüsteemide nimi Reshetnev” (tootja kosmoselaev) Nikolai Тестоедов.
“Oleme teinud firma Spacecom vajalikud pakkumised, kuid nad ei võtnud. Meid tänati osavõtutasu ja teavitatud, et kui ei ole plaanis meiega reserve aparaadiga”, – Ta ütles:.
Kosmoselaeva Amos-5 käivitati orbiidile detsembris 2011 aasta ja poolteist kuud sai kasutada sihtotstarbeliselt. Novembris 2015 aasta sidet kaaslane on kadunud. Detsembris 2015 aasta oli kuulutatud kohta on lõplik kaotus satelliidi.
Saatmine FTA on alanud 12 Juuli 2016 aasta üks transponder satelliidi Astra 1M (19,2° E). Kanal kaudu 8 päeva pidevat FTA eetrisse kodeeritud süsteemid Nagra MA ja Viaccess. Viisi muutmine jaotus oli oodatav samm. Sest need 8 päeva jooksul oli võimalik tutvuda pakkumise kanal – see oli piisavalt, et olla oma HD vastuvõtja ja satelliitantenn, mille eesmärk on орбитальную positsioonil 19,2°E. FTA levi oli seotud üleminekuga kanali parema kvaliteediga pilte. Juurdepääs MCM Top HD kvaliteediga nüüd on ainult need isikud satelliit platvormid CanalSat ja Orange Prantsusmaal.MCM Top on prantsuse muusika kanal, gruppi kuuluvatele Groupe MCM. Eetris vaatajad saavad vaadata populaarsemaid klippe, nagu Prantsusmaa, nii ja kogu maailma.
Programm telekanali ei jäta ükskõikseks kedagi vaatajaid. Eetris ja vanad filmid, mis sa ammu ei vaadata, kuid unistanud sellest, ja täiesti uued seriaalid kui kodumaine, nii ja välismaal tehtud. Multikad lastele ja programmid noortele. Dokumentaalfilmid ajaloost, reisimine, cooking, loodus-ja mängufilme, et õhtuse vaadata. Muusikaline programm ja autobiograafiline lugusid tähed näitavad äri enda kohta.
Täna tähelepanu tellijatele Телекарты" esindatud kohalikud populaarsed seriaalis – "Armastus on armastus" (2006 g.) peaosades on suurepärane Sergei Никоненко – nõukogude ja vene näitleja tetra ja kino; kultus seriaal "Saladused küsitlus" mis taganenud 2004.. tänaseni; kõik on juba полюбившийся seriaal "Lapsed Арбата" Чулпан Хаматовой.
Neile, kes ei mõtle elu ilma lemmik välismaiste sarjade "Point TV" näitab kolumbia seriaal "Esimene leedi", mehhiko "Kahtlus" ja laste seriaal "Ala..Dina!».
C on lisatud Paramount Channel nüüdsest NTV-PLUS on muutunud kättesaadavaks kõik kanalid Viacom International Media Networks (VIMN), esitatud Venemaa. Selle kohta öeldakse pressiteates "NTV-PLUS", pühendatud suurendada koostööd operaatori VIMN.
NTV-PLUS sai teise satelliidi kaudu ettevõtja, вещающим Paramount Channel Venemaa. Nüüd rohkem 3 miljonid televaatajad NTV-PLUS kogu Venemaa saavad ööpäevaringne juurdepääs блокбастерам viimaste aastakümnete jooksul ja klassikaline filmid üks vanimaid Hollywoodi stuudiod – Paramount Pictures (kuulub emaettevõtja VIMN – Viacom Inc).
Telekanal pakub harivaid "filmid on filmi kohta", рассказывающие ajaloo luua legendaarne maalid. Sisu kanal on kohandatud näitamiseks, vene publikule.
Just sellist teavet, mõned õitega sensaationtavoittelu, avaldas kohtumisel ajakirjanike "Venemaa ajalehe" peatükk Vene televisiooni ringhäälingu võrgu (RTRS) Andrei Romanchenko. Aruanne üritusel on sätestatud saidil venemaa suurim ajaleht 20 Jooksva aasta. Kui selle info tasuta 20 põhi vene telekanalite satelliit-ei olnud ainus huvitav uudis, millele tähelepanu pöörata.
Kohta, mis analoog televisiooni keegi välja lülitada ei kavatse, ja lihtsalt lõpetatakse rahastamise broadcast analoog peamiste eeterlike kanalid;
"NTV-Plus — see on kallis, ja et vaata eeterlikku digitaalne tasuta tv piisavalt osta digitaalse seadis eest 800 Br;
Nõukogude Liidus pilt on analoog kanalid on esimese "viie", ja siis hakkas langema, nii, et kõneleja ei ole näha. Kas digitaalsete kanalite pilt "neli pluss";
Kas 98,4% elanikkonnast on võimalus võtta аналоге "Esimene kanal" ja "Venemaa 1" ei ole kõige parem kvaliteet. C algust digitaalringhäälingule 98,4% elanikkonna kindlasti saavad 10 (20) kanalite kvaliteedi "4 plussiga", ja ülejäänud neid saab vaadata tasuta satelliidi.Jaapanis pressiteade viimane videomakk
Firma "Funai Electric" tootis videomakid jooksul 33 aastat. Kuid eelmisel aastal, tal õnnestus müüa ainult 750 tuhandeid oma tooteid, samas tipus müük number müüakse magnetofonid jõudnud 15 miljonit.
Kõige suuremad kohalikud медиахолдинги kaaluda võimalust moodustada ühine platvorm, et teenida raha oma sisu Võrgu. Läbirääkimised on läbi 5 firmad: «Esimene telekanal», "Gazprom-media", samuti RTR, "Rahvuslik медиагруппа" ja "CTC Media", kirjutab Kommersant
Pooled suutsid saavutada eelneva kokkuleppe, juhul edukat lõpuleviimist projekti jaoks luua eraldi firma, kus töötab медиагигантов. Nüüd tv püüavad arendada oma online-vahendeid. Eelkõige, "Esimene kanal" paneb seriaalis kohta Kino.1tv.ru, kus neid saab vaadata tellimine, on saabunud "Gazprom-media" telekanali TNT on online-presentatsioon kohta Rutube.ru, ning projektid "CTC Media" saab vaadata Videomore.ru.
Nüüd müük sisu Runet peamiselt toimub läbi platvormi ja видеосервисы välismaiste hõlmab. Tv kavatsevad teha kodumaise alternatiiv-ja jaotada turg.
On teatatud, et olulisi otsuseid seoses projekti hakatakse vastu võtma mitte varem september. Kogu nähtavus, kasutajad saavad vaadata videoid teenust tasuta reklaami, nii ja raha eest, aga ilma selleta. Potentsiaalsetele osalejatele, projekti tuleb kindlaks, kuidas täpselt mõõta online-смотрение konkreetse seriaali või näitab ja kuidas jagada tulu.
Näiteks sama projekti väljaanne toob näite usa видеосервиса Sisu. Ta on ka täna kuulub медиахолдингам Walt Disney, 21st Century Fox ja Comcast ja hõivatud näita sisu kanalite Fox, ABC, NBC ja muud
Sildid: Uudised kanalid Uudised kino tv ja raadio ja kõik, mis sellega kaasneb kaabel televisioon Uudised Uudised kanalid raadio Kaabel-tv TV transponder Uudised
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti tööõnnetuste TOP 3 | Kukkumine ja libastumine põhjustab palju raskeid vigastusi - DELFI Naistekas
Uskumatu, kuid tõsi, 2016. aastal sai tööõnnetuses viga üle 1000 töötaja kukkumise, komistamise või libastumise tagajärjel. Eestis on hetkel ca 645 000 töötajat, s.t., et iga 645. töötaja libastus või kukkus nii raskelt, et oli vajadus pöörduda traumapunkti.
Alles mõni aeg tagasi libastus mu enda tuttav koristaja poolt pestaval põrandal nii raskelt, et murdis jalaluu. Kuidas saaks libastumisi ja kukkumisi vältida? Annan siinkohal mõned nõuanded.
c. muuda töökeskkond libisemiskindlamaks (nt sissekäikude juurde vaip, kus töötaja saab oma jalanõud puhastada)
e. muuda tööalad, kõnni- ja evakuatsiooniteed takistuste vabaks (nt asenda elektritööriistad akutööriistadega, et juhtmed ei oleks jalus)
a. korralda vajalikud hooldused ja koristamised (nt talvel liivatamine, hoiatusmärgid libe põrand vms)
Kõik elav on loodud läbi seksi. Justnagu hingki on loodud läbi jumaliku seksi, et seda mõista tuleb aru saada jumalikust seksuaalsusest. See on hästi hoitud saladus, teadmiseks vaid neile, kes on lubanud seda võimet korralikult kasutada.
Kaasaegne elu aga on keskendunud välistele asjadele, autode, majade ja ilusate esemete omandamisele. Tihtipeale oleme keskendunud produktiivsusele, ägame laenude ja liisingute koorma all. Omavahelised suhted jäävad seejuures madalseisu ning hääbuvad raskuse ja kurnatuse all, vahel jääb aega vaid koos süüa ja magama minna.
Tantra õpetab viis lihtsat igapäevast nippi vallalistele ja paaridele, mis aitavad stressi leevendada ja ellu värskust tuua:
Seiske partneriga vaikides vastakuti ja vaadake teineteisele silma. Mõelge oma partnerist häid mõtteid — miks temasse armusid, kui kaunis ta on, mis sind tema juures erutab ja naerma ajab. Meenuta rõõmsaid ühiseid mälestusi, mille üle tänulik oled. Iga päev partneri headele omadustele mõeldes, kasvab austus , mis seob ja hoiab teid ühte. Ära unusta seda ka kiire elutempo juures ja hoidu keskendumast negatiivsele.
Harjutus on lihtne ja ei võta su päevast rohkem, kui viis minutit, kuid tulemused võivad olla märkimisväärsed. See tasakaalustab ja suurendab solidaarsust teineteise vastu. Harmoniseerib ning tugevdab suhet — lisades positiivsust ja rõõmsameelsust igapäeva rutiini. Harjutust tuleks teha korralikult ja regulaarselt.
See on silma vaatamise edasi arenenud versioon. Istuge partneriga ristatud jalgadega silmitsi ning vaadake üksteise vasakusse silma. Sünkroniseerige hingamine nii hästi, kui võimalik. Asetage oma parem käsi partneri südamele ja vasak käsi tema käele, mis hoiab teie südant. Nii olete südame teedpidi ühenduses ning tunnetate partneri südamelööke ja hingamist.
Treeningu ajal ütleb üks partneritest iga kümne ja kahekümne sekundi järel ühe numbri 1-10, hindamaks tähelepanu ja andumuse tugevust. Kui tulemus on üle kaheksa, hoidke seda energiat mõni minut ja seejärel vahetage rollid.
Pole vahet, kas oled vallaline või suhtes, paljud Tantra harjutused on just individuaalsed. Silmavaatamise tehnikat saab praktiseerida ka üksi, kasutades peeglit. Kolm kuni viis minutit päevas omale sügavalt silma vaadates, avaldad omale austust ja tänutunnet.
Ole valmis varuma aega, kannatlikkust ja tähelepanu oma keha tundma õppimiseks. Uurides oma keha, katsetades erinevaid punkte ja temposid, muudab sind tantristlikus paarisuhtes vaid osavamaks. Leides punkti, mis mehe ja naise suguühtes kokku puutuvad, katsu seda õrnalt ja aeglaselt, hoia erutus talutaval tasemel ning ürita nimetatud piirkonda aja jooksul laiendada.
Alusta päeva igal hommikul kahe kuni kolme positiivse mõttega iseendast. Selleks sobivad laused stiilis — olen kaunis, olen tubli, saan hakkama, armastan oma keha, olen naljakas, olen julge. Olenevalt olukorrast, keskendu paarile-kolmele mõttele päevas. Kui enesehinnang on madal, kinnita endale — olen kaunis ja tubli, kui ees ootavad keerulised ajad tööl- saan hakkama, kui pinged on suhetes, sisesta endale — olen kirglik ja armastusväärne. Leia enda jaoks olulised teemad ja korda harjutust igal hommikul kaks nädalat järjest. Võta see 1 minut aega kasvõi duši all, hambaid pestes, autoga tööle sõites või iga kord peeglisse vaadates. Ole keskendunud ja siiras, ütle neid mõtteid kõva hääle ja uhkusega. Tantras peetakse kõiki kauniteks just sellisena nagu nad on. See harjutus aitab sul ennast austama ja armastama hakata.
Tantra õpetab paaridele ja vallalistele sügavat sidet iseenda ja teistega sinu ümber. Erinevad tegevused vabastavad sind mineviku koormast, egoga seotud valemõtetest ning aitavad avastada tõelise naiselikkuse ja mehelikkuse sinu sees. Võimalusi on mitmeid, mida proovida- rituaalid, loengud, mediteerimine, jooga, tantramassaaz ja veel palju muud.
Kui vajad julgustust või sooviksid saada praktilisi näpunäiteid professioonalidelt- külasta juba 11.- 13.juulini toimuvat Rahvusvahelist Tantrafestivali. Lisainfo: www.tantrafestival.ee või tantra- ja joogakooli Bhairava Yoga, kus toimub iga nädal midagi põnevat. Vaata ürituste kalendrit SIIT!
|
OSCAR-2019
|
||
Viimastel nädalatel on õpilaskodus elavad lapsed lihvinud oma oskusi ja täiesti iseseisvalt saanud hakkama nii küpsisetordi valmistamise kui viineripirukate vormimise ja küpsetamisega. Uskuge need on olnud täiesti söödavad ja imemaitsvad! Kokakursused jätkuvad seniks kuni lastel huvi jätkub!
Sellel aastal tuli VASTLAPÄEV maha pidada ilmaolude tõttu kooli saalis. Kuna maa oli must ja sadas vihma olid kõik heas tujus ja mängud, mis planeeritud, said siiski rõõmsalt läbi viidud. Võistlused lõppesid sõbraliku viigiga.
Meie koolist käis 13.02.2016 Tallinnas õpilasfirmade laadal minifirma „KDK Karbid“. Väljasõit oli hommikul kell 6. Tagasi Misso jõuti õhtul kell 10. Nii et päris pikk tööpäev oli.
See pikk tööpäev oli väga huvitav. Kohal oli ligikaudu 200 õpilas- ja minifirmat. Kaasa arvatud Soomest, Türgist, Lätist, Venemaalt. Meie kooli ilusa müügilaua taga müüsid ja tutvustasid oma firma kaupa Keidi Fomotškin, Krissandra Rebaste ja Roven Kauts. Vahepeal andsid nad üksteisele puhkust ja tutvusid teiste firmade toodanguga.
Meie müügiletil olid uhked ehtelaekad ja käsitöökarbid. Müüa ei saadud nii palju, nagu loodeti, aga sellepärst meie 9-ndikud ei kurvastanud.
Ees ootab Setomaa Valdade Liidu koolide õpilasfirma liikmeid Leedumaa reis, kus ka tuleb kaupa müüa. Augustis ootab ees Setomaa Kuningriigi päev. Vahepeal on veel minifirma liikmetel vaja kool lõpetada ja uude kooli sisse saada.
Meie õpilased on teinud sellest ja eelnevatest õpilasfirmade üritustest palju pilte. Vaadake ja rõõmustage koos meiega.
SÕBRAPÄEV möödus meie koolis nagu igal aastal: uudishimuliste õpilaste sagimine postkasti ümber, kaartide saatmine. Selle päeva jooksul oli kõigil võimalus oma sõpru üllatada, saates kellegi neid kallistama, pai tegema või midagi ilusat ütlema.
9.klassi õpilased korraldasid vahetundide ajal sõbramänge. Kõik ettevõtmised meeldisid õpilastele väga. . Kurb oli vaid see, et kõik õpilased polnud osalemisel aktiivsed või puudusid sel päeval koolist, nii jäi mõnel kahjuks üllatus- ja rõõmumoment olemata. Kuid neil, kes mängudest osa võtsid, ei tulnud sugugi kahetseda: oli hea kellelegi rõõmu valmistades tema tähtsust rõhutada ning väikese kingitusega sel päeval sõpra rõõmustada.
Misso Kooli tulevikuvisiooni arutelu leidis aset 27. jaanuaril Misso vallamajas. Kohal oli 16 huvilist. Toimus arutelu ja rühmatöö.
Põhilised teemad olid õpilaskodu olukord, lasteaia ja kooli õpilaste arvukuse säilitamine ja suurendamine ning võimalikud teed selle elluviimiseks.
4.veebr toimus Vastseliina Gümnaasiumis Võrumaa 9. osaoskuste päev. Õpilased said tegutseda neljas õpitoas. Kõigepealt tuli ära arvata töövahendite nimetused, mida töös kasutada tuleb. Seejärel jaguneti erinevatesse õpitubadesse. Klaasitoas meisterdati kaelaehteid. Pulbervärvi toas valmistati traadist lilleõis ja värviti pulbervärviga. Kaarditoas valmis pabertikkimise tehnikas õnnitluskaart. Martsipanitoas õppisid lapsed valmistama martsipanimassist roosiõit ning seda kaunilt pakendama. Kõik valminud esemed sai koju kaasa võtta. Päev möödus ruttu ja oli huvitav ning meeldejääv.
Misso Kool asub Võrumaal Misso vallas Läti ja Venemaa piiri lähedal. Kool paikneb looduskaunis kohas Pulli järve kaldal ning metsade ja soode keskel. Hetkel õpib põhikooliosas 32 õpilast, peale nende on 18 lasteaialast. Õpetajaid ja töötajaid on kokku 23. Misso Kool on vallas ainuke, moodne koolimaja on ehitatud 2008. a. Kool asub traditsiooniderohkes piirkonnas, kus hoitakse ja väärtustatakse oma keelt (Setu ja Võru murret) ning oma rahvuse (setude ja võrukeste) kombeid ja tavasid. Koolil on õpilaskodu, kus on võimalik ööbida koolinädala keskel - õpilaskodus on 12 kohta ning suurepärased kasvatajad. Sööklas pakutakse maitsvat toitu neli korda päevas. Käesoleval aastal on Misso vald võimaldanud kõikidele koolis õppivatele õpilastele lisaks lõunatoidule ka oote tasuta ning lasteaialastele lõunatoidu tasuta ning lasteaia õppemaks on madal ja valla poolt kompenseeritud ( lapsevanem maksab 4 eurot kuus).
Maakoolide üldisi probleeme on, et õpilaste arv on tasapisi vähenenud. Misso Kooli õpilaste arv jääb järgmistel aastatel samaks või isegi kasvab tänu piirkonna atraktiivsele projektile „Tule maale“. Selle projekti toel antakse tulijatele eluase, lastevanematele kindlustatakse töökoht ning lastele kooli- ja/või lasteaiakoht.
Alates 2013/2014. õppeaastast hõlmab õppekava peale põhiainete kursuste ka looduse, keskkonna ja maaelu tundmaõppimist. Pärandkultuuri- ja arvutiõpetus on lõimitud igapäevaste ainetundidega. Kuna klassid on väikesed, siis toimub õppetöö ka liitklassides, kus väärtustatakse õpilaste individuaalsust ja toetatakse igaühe arengut. Õppetööd toetab mitmekülgne klassiväline aine- ja huvitegevus: osaletakse projektides, võistlustel, õpilasüritustel. Kool pöörab suurt tähelepanu tervislikele eluviisidele – kehalisele aktiivsusele ja korralikule toitumisele. Koolis on tublid õpilased ja kvalifitseeritud töötajad ning sõbralik ja loominguline õhkkond.
Koolis toimetab õpilasfirma Kuldne Kolmik, mille tegevus hinnati valla poolt läinud aastal kõrge tiitliga – Aasta Tegija tiitliga. Kõigis algklassides on kasutusele võetud tahvelarvutid.
|
OSCAR-2019
|
||
Sanitex Estonia kommertsosakonna juhi Eigo Siimu sõnul peab Promo Cash&Carry kaupluslaos olema ka kohalik toodang, sest see toob volüümi, kuid klientide meelitamiseks peame pakkuma midagi sellist, mida mujalt ei saa. „Ja seda meie juurest leiab.“
Baltimaade juhtiv toidu- ja esmatarbekaupade hulgimüüja-, distributsiooni- ja logistikakontsern Sanitex avas Tallinnas enda esimese Cash&Carry kaupluse. Ettevõtte jaoks on see juba viieteistkümnes. Sanitex Estonia juhatuse liige Valentas Šulskis ütles, et nad on väga kiiresti kasvav ettevõte ning järgmiseks aastaks oodatakse juba 160 miljoni eurost käivet. (2014. aastal oli ettevõtte käive 93 miljonit eurot ning kahjum 122 tuhat - toim).
Cash&Carry on passiive tegevus, mis on suunatud B2B sektorile. „See on klientidele mugav, sest nad saavad osta suurtes kogustes kaupa heade hindadega. Meie kaupluses on kaks hinda – üks on ühe toote ostmiseks ning teine on hulgi hind,“ rääkis Šulskis. Lisades, et koguste pealt saavad nad klientidele paremat hinda pakkuda.
„Klient tuleb meie kaupluslattu, vaatab tooteid, teeb oma valiku ning maksab nende eest kohe. Eestis on võimalik saada ka krediiti, kuid meie kontseptsiooniks on, et maksmine toimub kohe,“ rääkis Sanitex Estonia kommertsosakonna juht Eigo Siimu kaupluslao toimimispõhimõttest. Ta lisas, et järgmine etapp on aktiivne distributsioon, kus nende agendid käivad ise klientide juures, võtavad sealt tellimuse ning kaup viiakse neile 24 tunni jooksul. „Kolmanda võimalusena on meil kasutusel ka teenus picking, mis tähendab siis seda, et klient teeb eeltellimuse ning tuleb sellele kaupluslattu järgi.“
Siimu ütles, nad pakuvad kaupluslaos sellist sortimenti, et ettevõte saaks nende juurest kõik vajaliku ühe arvega. Promo kaupluses on üle 14 000 kaubaartikli, millest Sanitexi enda tooteid umbes 15%.
Šulskise sõnul fokuseerivad nad enda tegevuse nendesse kategooriatesse, mida nad soovivad arendada. Neil on näiteks ligi 70 sordist koosnev käsitööõllede valik, mida kuskil ei ole. „Me teame väga hästi, et kaupluslao sortimendis peab olema ka kohalikku toodangut, sest see toob volüümi. Aga kliendi kauplusesse toomiseks peame pakkuma midagi sellist, mida ta mujalt ei saa,“ ütles Siimu. Lisades, et kaupade valik on tingitud läbirääkimiste tulemustest.
„Käesoleval aastal ostsime ka bürookaupu müüva ettevõtte OfficeDay, kes tegutseb eraldi ettevõttena, kuid nende tooted leiab ka uuest kauplusest,“ rääkis Šulskis ning lisas, et kui ettevõtted ostavad nende juurest kohvi, siis miks mitte ka kontoritarbeid.
Eestis plaanitakse arendada ka vending kohviautomaatide poolt. „Aasta tagasi alustasime sellega ning hetkel on meie aparaadid 150 kliendi juures. Nüüd proovime seda ka Eestis edendada,“ rääkis juhatuse liige valdkonna arendamisest.
Siimu sõnul pidid nad ennast palju tõestama, et teised hulgikaupmehed ja tootjad nendega koostööd teeksid. „Paljud tunnevad meid ning nad investeerisid meie ettevõttesse,“ ütles Siimu.
„Kõik peavad tegema omavahel koostööd, kuna distributsioon maksab Eestis väga palju ning meie kaudu on ettevõtetel võimalik enda tooteid müüa,“ selgitas Šulskis. Lisades, et nad teevad pigem koostööd, mitte ei ole selles osas konkurendid.
Sanitex lubas, et nad ei hakka turul hinnasõda tegema ning ei müü enda portfelli tooteid odavalt. Nende eesmärgiks on pakkuda klientidele täisteenust konkureerivate hindadega, kus kliendid saavad osta kõik tooted ühest kohast.
Baltikum on Šulskise sõnul väga väike turg, kus elab 6 miljonit inimest. Hetkel nad esindavad suuri kaubamärke ning samm sammu haaval otsivad ka uusi brände. „Meie suur eelis teiste ees on see, et me saame ülemaailmsetele ettevõtetele pakkuda terve Baltikumi esindamist.“ Siimu lisas, et nad soovivad olla atraktiivne partner kõigis kategooriates, mida nad esindavad.
„Kaupluslao turul on meil mõningad konkurendid, kuid me näeme kohti, kus me oleme paremad ning näeme kohti, kus saame areneda,“ ütles Siimu. Selgitades, et turg ei kasva ning kliendid hakkavad külastama kas meid või konkurente. „Meie ülesandeks on meelitada kliendid endale ja pakkuda neile parimat sortimenti kui ka teenuseid.“
Šulkise sõnul on ainult ühe kaupluse põhjal keeruline edasi areneda. „Me otsime järgmist kaubanduspinda Tallinnas, Tartus ning ka Narvas.“ Juhatuse liikme sõnul on sobilikku pinda väga keeruline leida ning seetõttu võttis Eesti kaupluse avamine niikaua aega. Siimu kinnitas, et kõige keerulisem on seda teha just Tallinnas. „Arvestades meie sortimenti ja klientuuri, siis nende kliendid asuvad kesklinnas. Me peame arvestama, et nad sõidavad siia maksimaalselt 10 minutit ja tagasi samapalju.“
„Asukoha puhul on tähtis leida balanss koha ja hinna osas. Ei ole mõtet osta kallist maja, mille tasuvusaeg on liiga pikk,“ ütles Šulkis. Lisades, et nende eesmärk on investeeringud paari aastaga tagasi teenida. Sanitex Estonia investeeris Promo Cash&Carry kaupluslattu umbes 5 miljonit eurot.
Ettevõte on mõelnud ka Eestis mõne hulgikaupmehe ostmise peale, kuid nad ei ole leidnud hetkel kedagi, keda võiks osta. „Kui me Eestisse sisenesime, siis oli keeruline tol hetkel kedagi osta, sest kõigil läks hästi ning ettevõtete hind oli kõrge,“ ütles Siimu. Šulskis lisas, et kunagi ei tea, keda võiks osta.
Juhatuse liikme sõnul on neil hetkel enam kui 3000 klienti. „HoReCa kliendid on väga suur turg, eriti Tallinnas, seega usun, et klientide hulk kasvab seoses kaupluslao avamisega.“ Siimu lisas, et kaupluslao avamine peaks ettevõtte müügitulule andma järgmise aasta lõpuks 7% lisatulu.
Sanitex on Baltimaade juhtiv toidu- ja esmatarbekaupade hulgimüügi-, distributsiooni- ja logistikakontsern, mis asutati 1992. aastal Leedus ning laienes 2005. aastal Lätti. Eestis tegutseb ettevõte 2010. aastast. Sanitex pakub tööd pea 2700 inimesele, teeb koostööd enam kui 600 tootjaga ja teenindab enam kui 23 000 klienti kõigis Balti riikides. Ettevõte pakub distributsiooni-, müügi- ja logistikateenuseid kohalikele ja ka rahvusvahelistele tootjatele nagu näiteks Procter&Gamble, Mars, Mondelez, Bonduelle, Kellogg's,Estrella, Philip Morris, JTI, Santa Maria, Paulig, SCA, Gallina Blanca jpt.
Suvel on pühapäeva õhtuks turistid Pärnu Selveri ja Rimi tühjaks ostnud ning restoranides oodatakse tund aega, et lauda saada ning teine samapalju sööki, sest ettevõtted ei jõua inimesi ära teenindada. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius rääkis turunduskonverentsil Password, et suvel on hoopis teine olukord.
Kirde-Eesti ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejevi sõnul elab Ida-Virumaal 150 000 elanikku. “See on arvestatav number,” märkis Gamzejev, lisades, et eestlasi on neist 30 000. “Neid ei maksa turundades unustada,” kummutas ta müüti, et piirkonnas elavad ainult vene keelt rääkivad inimesed.
Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on nende linnas tänu haldusreforimle nüüd veidi üle 50 000 elaniku. “Palgasaajate arv on 17 000 – saadakse veidi üle keskmise palga, ehk võttes maha maksud ja elamiskulud, on inimestel võimalik iga kuu kaupmeestele viia 8–9 miljonit eurot,” arvutas mees.
Lisaks käib Pärnus 1,1 miljonit turisti, kellest kolmandik jääb kauemaks kui üks päev. “Oleme investeerinud viimasel viiel aastal 60 miljonit eurot turismimajandusse ja sellesse, et toimuks eri üritusi, mis inimesi Pärnusse toob,” selgitas Kosenkranius, et rahasumma, mis suvel linnast läbi käib, on märkimisväärne. “Suvel oskab igaüks raha kühveldada,” märkis ta. Tuues näiteks, et pühapäeva õhtuks on turistid Selveri ja Rimi tühjaks ostnud. Ja restoranis oodatakse tund aega, et lauda saada ja tund aega, et süüa saada, sest ettevõtted ei jõua inimesi ära teenindada.
Hoopis teine olukord valitseb aga talvel. “Kohalik hakkab pettuma – kui ta teab, et poes müüakse kaks aastat vanu kingi, sõidab ta Tallinnasse või Riiga,” kirjeldas mees.
Mis tähendab, et väga raske on inimeste tähelepanu saavutada. Lisaks ei saa Gamzejevi sõnul vene inimestele Eestis turundada kaupu Eesti staaride abil, sest neid ei teata. Samas läheb inimestele väga korda kõik kohalikul tasandil toimuv. “Tänu sellele on kohalike lehtede loetavus Ida-Virumaal suur,” märkis Gamzejev.
Tema soovitus on turundada Ida-Virumaal keeles, mida kohalik mõistab. Lisaks tasub tema sõnul veelgi enam rõhutada, et tegu on Eesti asjadega, kuna Eesti kaupa usaldatakse. Piirikaubandus toimib absurdini. Gamzejevi sõnul käivad narvalased Ivangorodist suhkrut ostmas, kuna vene ajast pärineb veendumus, et sealne suhkur on Eesti omast magusam. Venemaalt käiakse Eestis ostmas toiduaineid kuni Fairyni välja, sest usutakse, et see on ehtne kaup, mitte garaažis järele tehtu. “Usaldust Eesti hea kauba ja hea teenuse vastu tasub rõhutada ja meelde tuletada,” rõhutas Gamzejev. Lisaks tasub tema sõnul tutvustada kohalikke kaubamärke, kuna neid ei pruugita teada. “Kõik teavad Kalevi kommi ja Vana Tallinna, aga meil on veel palju väärt kaubamärke, mida ei teata. Sellega tasub vaeva näha ja teha seda regulaarselt – see turg on olemas ja siinsamas lähedal.”
|
OSCAR-2019
|
||
Proviisorite koda ja Apteekrite Liit arutavad koos juristide ja koostööpartneritega erialaseid põhiküsimusi 28. septembril toimuval konverentsil Pärnus.
Apteegireformi teema on endiselt kuum ja see on ka täiesti arusaadav, kuna mida lähemale reformi lõpule seda kuumemaks läheb. Reformierakond Hanno Pevkuri isikus on algatanud eelnõu apteegireformi tagasipööramiseks, väites, et reformiga ei ole saavutatud soovitud eesmärke, unustades ära, et reform on alles poole peal ja eesmärkide täitmist saame hinnata alles siis, kui reform on lõpule viidud ja teistsugune olukord apteegiturul mõnda aega toiminud.
Õnneks on siiski Vabariigi Valitsus arvamusel, et apteegireformiga tuleb edasi minna, samamoodi arvab sotsiaalministreerium. Ka õiguskantsler on oma arvamuses öelnud, et reformi eesmärgid on saavutatavad, seega ka õigustatud.
Alati leidub ka neid kes on vastu. Apteegireformi vastu on sõna võtnud ja Hanno Pevkurit toetanud justiitsminister Urmas Reinsalu. Sellest võib isegi aru saada, kuna justiitsministeerumi haldusalasse jääb ka konkurentsiamet, kes aru saades, et apteekide omandipiirang toob neile tööd juurde, hakkas sõna võtma reformi vastu. See on muidugi väga kurb, kui meil jäävad olulised asjad tegemata lihtsalt sellepärast, et keegi on laisk.
On täiesti arusaamatu, miks konkurentsiamet ja justiitsministeerum võitlevad täna suurte väismaiste apteegiettevõtete (ilmselt jääks neid lõpuks turule 2 või 3, nagu teiste riikide kogemus näitab) ja moonutatud konkurentsi, mitte oma riigi kapitalil põhinevate väike-ettevõtete ja terve konkurentsi eest. Kas on võimalik, et nad tõepoolest soovivad, et meie riigi ravimipoliitikat hakkaksid juhtima suurettevõtted, nagu see on juhtunud näiteks Norras. Tänasel päeval on meil veel õnneks säilinud arvestatav hulk proviisoriapteeke, kes ei lase suurtel teha, mida nad soovivad, kuid kui apteegireformi ei toimu ja apteegiturg läheb vabaks, siis kaovad esimesena just proviisoriapteegid ja tekib suurte apteegiettevõtete võim. Ma arvan, et tegelikult ei ole apteegireformi vastu võitlevad poliitikud päriselt süvenenud ja aru saanud mida nad teevad ja ega seda ei saa ka neile ette heita, kuna teema ongi väga keeruline.
Tahaksin veel kommenteerida ettepanekut, mis enne valimisi ikka jälle üles kerkib. Populistlik teema, millega soovitakse hääli koguda – “lubame ravimid poodi ja bensiinijaama”.
Ravimid ei ole poes müügil sellepärast, et iga ravim on mürk ja vääral kasutamisel ohtlik. Näiteks, meile väga lihtsa ja ohutu ravimina tunduv paratsetamool lasti Rootsis poodi müügile, kuid korjati sealt õige varsti ära, kuna hakkas tekkima palju paratsetamooli üleannustamisest tingitud maksakahjustsust. Erinevates riikides on erinevad apteegisüsteemid ja on riike, kus apteeke inimese kohta on väga vähe ja ravimite kättesaadavus on tõepoolest probleem ning seal ongi vaja mõelda erinevatele võimalustele, kuidas olukorda parandada. Meil on apteegiteenus väga hästi kättesaadav (1 apteek 2664 inimese kohta, Euroopa keskmine on 4500, Soomes umbes 6000), meie apteegid on iga päev ja pikalt avatud. Meil ei ole vaja lubada ravimeid poodi müügile ja tekitada videoapteekreid. Lisaks on olemas netiapteek, kust on võimalik oma ravimid tellida kuhu iganes. Kui lubame ravimid poodi ja bensiinijaaama, riskime me lihtsalt inimeste tervisega.
Kokkuvõttes soovin öelda, et tuleb tegeleda asjadega, kus on probleem, mitte nendega, kus seda ei ole. Ravimite kättevaadavus ei ole praegu probleem, kuid võib selleks kujuneda, kui reformiga edasi ei minda. Täna on oluline, et riik saaks jätkata tähtsa reformiga, mis kaotab ära vertikaalse integratsiooni ja tekitab apteekide omandipiirangu, mille tulemusena tagatakse rahva tervise kaitse, tugevdatakse proviisoriapteekide positsiooni ning piiratakse apteekide ketistumist ja hulgifirmade mõju, nagu on öeldud Vabariigi Valistsue seisukohas 19.07.2018
Mai lõpus tegi riigikohus märgilise tähtsusega lahendid, mis kuulutasid õigusvastaseks apteegireformi üleminekuperioodil suurte ketiapteekide täiendava turu hõivamise tegevuslubade nn “kolimiste” ja haruapteekide avamiste näol. Kui oleks võinud arvata, et sellega on reformi realiseerimist takistav tegevus läbi, siis see hinnang oli ennatlik.
Kogu käimasolev segadus Eesti apteegiturul tõstatab väga põhimõttelisi teemasid nagu näiteks küsimuse, kas peaks olema riiklik praktika, et seaduse mittetäitmisel tuleb seadus tühistada? Samuti tõusetuvad õigusriiklikud küsimused seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast. Kas on ikka kohane, et riiklikud seaduse rakendusasutused sisuliselt keelduvad seaduse täitmise kontrollist, kuna see on “keeruline” või ettekäändel, et realiseerusid seadusloomeprotsessis läbi arutatud võimalikud rakendamisprobleemid? Kas selliste väljaütlemiste kontekstis saavad nõuetele vastavad apteegipidajad üleüldse tururegulaatorite objektiivsust ja otsuseid usaldada?
Esimese reformi nõude eesmärgiks on hoida suurte ravimikontsernide ärihuvide asemel Eesti apteekide patsiendikesksust ning vältida võimalikku huvide konflikti raviminõustamisel. Teine eesmärk on veelgi põhimõttelisem – tagada Eestis professionaalne ja sõltumatu apteegivõrgustik, mis oleks piisavalt usaldusväärne, et Eesti apteegivõrk saaks muutuda praeguste “ilu- ja elustiilipoodide” asemel professionaalseks esmatasandi tervishoiuteenuse osutajaks.
Tururegulaatorid ei tohiks jätta oma seadusest tulenevad ülesanded täitmata ja lubada apteegireformi eesmärgidele kardinaalselt vastu töötavat praktikat ainuüksi põhjusel, et seaduse täitmise kontrollimine on “keeruline”. Jah, reformide elluviimine ongi pahatihti keeruline, kuid see ei tähenda, et täidesaatvad riigiasutused saaksid astuda seadusandja kingadesse ning otsustada ise, milline seadus ja reform väärib täitmist ja milline mitte. See ei ole õigusriigile kohane.
Kes on vähegi seotud apteegiteemaga, on märganud, missugune meediasõda on viimasel ajal seoses apteekide omandireformiga lahti läinud. Huvitav, kust on pärit vastaliste arusaam ja kindel veendumus, et apteeker apteegi pidamisega hakkama ei saa?
Või “Meil ei leidu proviisoreid, kes tahaksid apteeki pidada. Omadireformi järgselt pannakse suur osa apteeke kinni ja teenus muutub kättesaamatuks!”
Rääkides demagoogiast teemal, et ketiapteegid ei saa oma haruapteeke kolida maapiirkondadesse: millal enne on apteegiketid pidanud (mõne üksiku erandiga) apteeke vähese nõudlusega piirkondades ehk maal? Maal on olnud ja on senimaani apteekide pidajateks proviisorid, keda võib nimetada tõeliseks “maa soolaks”! Olles ainus töötaja omaenda apteegis, ei saa nad endale isegi vabu päevi lubada. Lubage naerda selle peale, et apteegikett sellist ebarentaablust lubaks!
Konkurentsiamet võiks aga selle asemel, et teatada, et “tankistproviisorite” tekkimine on põhjus seadust muuta, oma tööd korralikult teha. Alati, kui antakse võimalus, tekib seadusest kõrvalehiilijaid. See on ilmselt kõigi erialade puhul võimalik. Proviisorid ei ole selle üle uhked, et meie hulgas on ketiapteekide poliitika ja huvidega kaasajooksjaid. Peame taolise “lastehaiguse” üle elama.
Lõpetuseks tahaks öelda oma apteekritest kolleegidele – olge sirge seljaga, suhtuge meediakajastustesse kriitikameelega. Kõik ei ole tõde, mis kirja pandud.
Proviisor on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kraadi omandanud spetsialist, kes oskab ja tahab tasakaalustada äri ja tervishoidu nii, et eesmärgiks on tervishoid ja kasum on üksnes vahend selle teostamiseks, mitte vastupidi.
Meie ise proviisoritena peame Eesti apteegivaldkonna eest seisma ja seda kujundama ning selle on koda võtnud oma südameasjaks.
Eesti Proviisorite Koja tegevuses on täitunud esimene aastaring. Meie eesmärgiks on kaitsta apteegis töötavate proviisorite õigusi ja huve ning seista jätkusuutliku, kvaliteetset ning sõltumatut teenust pakkuva apteegisüsteemi eest. Oleme püsivalt tegelenud meie proviisoreid ja apteeke puudutavate murekohtadega – probleemidega, millega on meie poole pöördutud ning mis meile endile on silma jäänud.
Viimased aastad on toonud mitmeid suuri muudatusi seadusandluses. Apteekide asutamispiirangud on asendunud uute piirangutega. Samas on tekkinud mitmeid uusi JOKK-skeeme, mille vastu me teravalt võitleme. Pärast aprillikuist seadusemuudatust oleme palunud Ravimiametilt ja Sotsiaalministeerimilt, et tegevusloa väljaandmisel lõpetataks seaduse selline tõlgendamine, kus uute apteekide avamist käsitletakse mitte apteegi avamisena, vaid tegutseva apteegi “kolimisena” uude asukohta.
Probleem on siin selles, et tegelikkuses ei ole tegemist kolimisega, vaid ühe apteegi sulgemisega ja teise avamisega uues kohas. Teatavasti ei tohi vertikaalselt integreeritud apteegipidaja uusi apteeke avada, kuid ongi leitud lahendus – ei avata uut apteeki, vaid kolitakse vana apteek uude asukohta ümber. Siiski on ainus, mis vanast apteegist uude kaasa võetakse, tegevusloa number.
Mitmed apteekrid on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole. Ka kohus on leidnud, et selline kolimine ei pruugi olla õiguspärane ja andnud apteekidele, kes kolijate tegevuse kohtus vaidlustasid, esialgse õiguskaitse. Õiguskaitse tähendab, et kuni kohtuotsuse tegemiseni on “kolinud” apteegi tegevus peatatud.
Sellise otsuse peale on “kolijad” oma tegevusloa taotluse Ravimiametist tagasi võtnud ning otsinud uue koha, kus tülikaid apteekreid, kes nende tegevuse oleks vaidlustanud, ees ei ole.
Nii kolis üks apteek kõigepealt Tallinnast Kadriorust Järvamaale Türile, pärast sealset vaidlustamist Türilt Tallinnasse Pelgulinna ja pärast sealset vaidlustamist Pegulinnast Võrru, kus vaidlustajat ei leidunud…
Teine murekoht on, et apteegiketid on asunud tegema haruapteeke maakohtadesse, juba tegutsevate apteekide kõrvale. Uue haruapteegi avamise ainus eesmärk on oma turuosa suurendamine, mille tagajärjel jääb ilmselgelt kaotaks kõrval olev väikeettevõte ehk proviisoriapteek. Apteegi konkurents haruapteegiga ei ole võrdne konkurents. Miks ei avata apteeke-haruapteeke kohtades, kus apteeki tõesti ei ole ja abi vajatakse?
Kolmas teema, millega oleme tegelenud ning pöördunud erinevate ametkondade, sealhulgas ka Helsingi Ülikooli poole, on uute apteekide asutamiseks Yliopiston Apteekki variisiku kasutamine. Kõrgetest eetilistest printsiipidest kõneleva Helsingi Ülikooli apteegi poolt meie riigi seaduste eiramine ja vertikaalselt integreeritud apteegiketi poolt uute apteekide avamine, teeb eriliselt tuska. Ka see teema on jätkuvalt töös.
Meie kõige suurem ja mahukam töö on muidugi Proviisorite Koja kontseptsiooni ellu viimine. Oleme olukorras, kus meil on küll vastu võetud oluline põhimõtteline otsus, et aastal 2020, peavad kõik apteegid kuuluma proviisoritele, kuid selle rakendamiseks on vaja väga selget nägemust, kuidas see kõik toimuma peaks. Üleminekule on vaja korralikku tugisüsteemi.
Meie näeme, et avalik-õigusliku organisatsiooni üks olulisemaid ja esimesi ülesandeid peabki olema vajaliku tugisüsteemi loomine ja pakkumine ning sealt edasi kõik see, mis puudutab apteegindust meie riigis üldiselt. Tänseks päevaks on meil see kontseptsioon olemas ja oleme valmis seda nii Sotsiaalministeeriumile, kui ka Riigikogu Sotsiaalkomisjonile, esitama.
Suur tänu Rohuteadlasele, et saame oma tegemistest kirjutada ja tegemisi on Eesti Proviisorite Kojal pidevalt jagunud. Üritame kursis olla ja sõna sekka öelda kõigi apteeke ja proviisoreid puudutavate teemade juures.
Ootame jätkuvat oma ridadesse tegusaid proviisoreid, sest väheste jõududega on raske midagi ära teha. Selleks, et mõju avaldada, on meil, head kolleegid, vaja teie kõigi jõudu!
|
OSCAR-2019
|
||
14.-16. juunil käis grupp Eesti põllumehi, Baltic Agro ja mitmed taimekaitsefirmad Saksamaal DLG põllumajandusmessil ning külastati ka kohalikke põllumajandusettevõtteid, lisaks vaadati Syngenta katse- ja aretuskeskusest. Mida huvitavat sel õppereisil nähti, kirjutab lahti Syngenta Eesti esindaja Jaanika Mirka.
Kohalikus põllumajandusettevõttes oli meil võimalus kuulda lähemalt humalakasvatusest. Humalat kasvatatakse nende käbisid meenutavate viljade pärast, mis annavad õllele iseloomuliku mõrkja maitse, värvi ja aroomi. Saksamaa kasvatab ligi 30% kogu maailma õlletööstuses vajaminevast humalast. Keskmine humalasaak on sealsetes tingimustes 2-3 tonni hektarilt, 1 kg humala hinnaks 3-5 eurot ning ühelt hektarilt teenitakse kuni 15 000 eurot, sh on sissetulekuks üldine hektaritoetus ca 300 eur/ha.
Haigustest tuleb tõrjuda peamiselt jahukastet, aga ka ebajahukastet ja valgemädanikku. Kahjuritest on ohtlikuim punane kedriklest (Tetranychus urticae, i.k. red spider mite). Keemilist tõrjet tehakse keskmiselt 6-8 korda hooajal ning mahedalt on humalat väga raske kasvatada.
Kuigi humalakasvatus on väga kasumlik, nõuab see siiski ka palju inimtööjõudu ning on pigem pikaajaline investeering. Kuna taimed kasvavad 6-9 meetri kõrguseks, tuleb neid pidevalt toestada ning selleks luuakse omamoodi traatide-tugipostide süsteem, mida pidevalt korrigeerimas ja pingutamas tuleb käia. Saaki saab humalast alates kolmandast aastast, kuid see-eest annab üks taim saaki kaua - 30-40 aastat. Kui humalataimed on esimestel aastatel umbes 1 meetri kõrgused, jäetakse põõsasse alles 3 võrset, ülejäänud paarkümmend võsu lõigatakse ära. Taimed vajavad piisavalt niiskust ja seetõttu tuleb neid kuivematel perioodidel kasta mullasisese niisutussüsteemi kaudu. Mulla pH peaks jääma vahemikku 6,0-7,5. Vahepealseks puhkeperioodiks vajab humal madalaid temperatuure.
Kiireim aeg on koristusaeg. Ettevõttes, mida meie külastasime, kasvas humal 90 hektaril (keskmine humalakasvataja Saksamaal toimetab ca 15 hektaril). Koristusperiood on lühike - 2-3 nädalat ja sel ajal on talus tööl umbes 25 inimest. Taimed lõigatakse maha täies pikkuses ning saagi niiskusesisaldus koristamise ajal on umbes 80%. Turustatava saagi niiskusesisaldus peab olema 10%, seetõttu on kuivatamisprotsess tähtis ning juhtub, et sama saaki tuleb mitmetasandilisest kuivatist läbi lasta mitu korda. Keskmiselt kord 5. aasta jooksul võib saak kas tormide, rahe, põua vmt tõttu hävida, seetõttu on tavapärane sõlmida kindlustusleping, mis sellistel puhkudel ellu aitab jääda. Meie külastatava ettevõtte jaoks tähendas see aastas ca 50 000 euro suurust kindlustusmakset aastas.
Põllumajandusettevõtetes ja Syngenta teaduskeskuses oli meil võimalus uurida nii saakide kui probleemide kohta.
Kohalikud keskmised saaginumbrid olid ilusad - keskmine nisu saak 10 t/ha, suviodral 8 t/ha, hübriidtaliodral 10 t/ha ning näiteks eelmisel aastal püstitati Saksamaal hübriidtaliodra saagikuse rekord - 13,4 t/ha sordiga Wootan. Peaaegu 100% külvatavast rapsiseemnest on sertifitseeritud seeme, teravilja puhul on selleks näitajaks 25%.
Suurimaks probleemiks nisus on kollane rooste ja helelaiksus ning Syngenta teaduskeskuse spetsialistide sõnul tähendaks fungitsiidide mittekasutamine nisul umbes 4,5 tonnist saagikaotust. Odra puhul on suuremaks probleemiks ramulaaria - eriti seetõttu, et haigus on muutunud resistentseks ja toimivaid tõrjevahendeid napib.
Baltic Agro poolt kokku pandud kolmepäevases intensiivses programmis said sõna kõik taimekaitsefirmad ning praktilisi kogemusi ja infot uute, peagi turule tulevate toodete kohta jagati nii DLG-l kui Syngenta teaduskeskuses.
Tuleb tõdeda, et Eesti põllumajandustootjatel on suur huvi õppida ja uusi kogemusi saada. Kuigi ettekandeid DLG-l oli palju, lisaks põllumajandusettevõtete külastused, kuulasid põllumehed neid huviga ning uurisid ise palju lisaks. Loodame, et saadud teadmiste rakendamine aitab meie põllumeestel taimekasvatuses edukamad olla.
Selle-aastane keskmine talirapsi saagiootus on 5 t/ha. Oluliseks peetakse tõrjuda valgemädanikku ning eraldi toodi välja maakirpude probleemi. Kuna Saksamaal pole insektitsiidiga puhtimine enam lubatud, tähendab see kahekordset püretroididega pritsimist taimede varases kasvufaasis. Murelikuks tegi Syngenta esindajaid ka nuutri levik. Kuigi turul on mitmeid nuutrikindlaid sorte, sealhulgas meile tuntud nt SY Alister, on loodus loominguline ja nuuter arenemas selles suunas, et olla võimeline nakatama ka nuutrikindlaid sorte. Probleemi süvendab rapsi kasvatamine liiga tihti ja samadel põldudel.
Omaette teemaks on rebasesaba (i.k. black-grass, ld. k. Alopecurus spp.), mille probleemist oleme kuulnud Inglismaalt, Poolast ja nüüd saime tõestuse ka Saksamaalt. See kõrreline on lõuna pool massiliselt levimas ja probleemne kahel põhjusel - resistentsus ning raskesti tõrjutavus juhul, kui lasta taimedel üle 10 cm kõrguseks kasvada (kui rebasesaba kõrsumisfaasi jõuab, langeb tõrje efektiivsus trastiliselt). Probleeme resistentsusega on enim sulfuroonide suhtes, sest need on suhteliselt odavad, neid sisaldavaid tooteid on kasutamiseks paljudel eri kultuuridel ja seetõttu on põllumeestel raske aru saada, et nad samal põllul aastast-aastasse just sulfuroonidega tõrjet teevad. Seetõttu tahame rõhutada, et kui näete oma põldudel rebasesaba, ka väikeste lappidena, on oluline seda tõrjuda ning seejuures jälgida, et toimeained vahetuks. Rebasesaba (ja muude kõrreliste) tõrjumata jätmine põllu servades võib tähendada tõsisema probleemi tekkimist ca 3. aasta jooksul.
|
OSCAR-2019
|
||
IKO instruktorite veekoolitus Laulasmaal algas 18.mai. MTÜ Eesti Lohesurfiliit viis läbi Laulasmaa SPA-s IKO instruktorite veekoolituse, mis kestis nädal aega. Instruktorite koolituse eesmärgiks on kindlustada 2008 aastaks lohesurfi koolitajate rahvusvaheline tase Eestis. IKO examineriks oli koolitaja Jodok Lachenmeier Sveitsist.
Koolitus oli isenesest väga huvitav, kuid samas väga raske. Tase oli äärmiselt kõrge, sest tulevased treenerid olid väga motiveeritud ja tahtmist täis:) Peale 5 päeva klassi ruumis istumist saime lõpuks ka praktilise tegevuse juurde ja kavas oli Lohusalu lahes lohesurfari päästmine paadist. Kuna eelnevad päevad polnud tuulest haisugi, siis praegu julgen väita, et tuul oli täpselt tellitud ja veel milline:D Neljapäev valisime praktika kohaks Valkla puhkekeskuse, mis sobis ideaalselt meile. Kõik instruktorid pidid ühele õpilasele seletama koolituse ühte etteantud osa. Kõik olid jälle tublid nagu ikka:) Reede oli siis grand finale, ehk teooria exam +praktika exam vees.
Uhhhh tagant järele mõeldes oli väga vahva ja mis peamine, et kõik 8 alustajat ka õnnelikult lõpetasid. Meie tiimist siis IKO paberitega Margus, RistoK ja Yllar.
Kirjutan seekord siis eraldi posti, sest emotsioone on peale tänast omajagu . Suht ootamatult sai end Kakumäe poole veetud. Enamus tiimist oli juba kohal. Kui lohe sõiduvalmis sain, hakkas tuult kergitama. Kuna eilne tüng ja Lohusalu ekstreemsed tingimused nädalavahetusel väga hüppeid harjutada ei lubanud, oli tahtmine suur ja asusin koheselt asja kallale. Mõned hüpped tehtud otsustasin 360 keerata. Kantisin korralikult ja tuli minu jaoks üpris kosmos . Unustasin aga põhilise – esimest kätt peale tõmmata . Ja ega tegelikult aru saanudki, mida lohe seljataga tegi. Väga võimalik, et tõmbas loopi… igatahes lendasin täie p**aga selg ees vette. Hing kinni. Toibusin mitu minutit . Aga ega see siis rahu ei andnud. Järgmised üritused kõvasti madalamalt ja hoidsin esimest kätt peal. Mitu krässi ja mitu õnnestunud maandumist. Ühe kõrgemaga keerasin kogemata 720 ja maandusin lauale… siiski, lohe ei saanud päris õigesse suunda.
Prognoos oli täna kella 18.00, 13-14 knotti. Juta helistas mulle mingi 4 paiku, aga vastu ei viitsinud võtta. Arvasin juba, et midagi on teoksil ja rallisin Kakumäe poole. Eilsest päevast oli kahju, kuna tegin koolitust ja ise sõita ei saanud eriti. KOhale jõudes 1 lohe õhus ja meri vahune. Aivo oli ka alles jõudnud ja kinnitas, et tund juba puhunud korralikult. Rain tegi ühele plixile veekoolitust. 12 m2 täis ja merele. Harjutasin ikka omi vanu häid trikke. Hmmm tuul eriti hea polnud hüppamiseks, kuna pagitas korralikult ja raiumist oli mõnuga. Suutsin oma paremale õlale jälle haiget teha, kuna soojendus jäi lühikeseks. Vahepeal taastusin ja valutasin oma õlga:) Lohesid oli üle 10 ja ruumi sõitmiseks küll:) Tore oli uusi tiimi liikmeid rannas näha, kes huviga harjutasid (Rusty)ciiciciciciiiiiii. Britt ja Lind lennutasid õppekat kaldal. Pärast tiimiga Capten Flindis keha kinnitamas, kuhu saabus ka härra Kesa. Homme plaanis veekoolitust teha kui ilma lubab
Lubas kella 3-ks loode tuult ja ennustus pidas kenasti paika. Olin varem kohal, et enne koolitust veidike sõita saaks. Hmmm polnud juba ammu Kloogal sõitmas käinud ja imestus oli suur, kui muuli asemel tyhjus paistis. Täna siis ilma sussita kannatas sõita. Hp ikka pinnuks silmas ja harjutasin seda ikka. Hmmm suutsin siis ühe hp-ga käe ära vahetada, kuid teist kätt lahti ei lasknud millegi pärast. Nii ma siis lendasin selg ees:)))) Päris hirmus tunne oli ja enne maandumist lasin alles käe lahti ja laksust hambad kokku.iciciciiiiii. Klahvid õnneks terved ja adrenaliin laes. Kavas oli täna siis 2 kutile veekoolitust teha. Vahepeal laksas üle 10 m/s ja 9 m2 õppelohe käis kergelt üle. Hmmm peale 3 tundi vees sulistamist vajus tuul ja koolitusega finiito. Lohesid oli 20 ringis ja kõik usinalt treenisid. Jube raske on ikka teha koolitust, kui on hea sõiduilm…..nuuuks. 4 tundi kokku veepeal.
I etapp peeti Lohusalu lahes tugeva tuule (u. 10 m/s) ja kõrge lainetusega. Võistlusele registreerus 20 võistlejat. Kokku sõideti neli sõitu, mille tulemusena saavutas esikoha Heiki Gross, teise koha Rauno Pikkor ja kolmanda koha Martti Ainola. Järgmine etapp on Pärnu Maraton 05 juuli 2008 ja viimane III etapp 18 august 2008. Võistlust sponsoreeris RED BULL ja RRD. 2008 race edetabeli leiad www.fan.ee
Eelmisest päevast veits purjakil ja väsinud veel, kuid pool 9 Kesa juba platsis ja võistlustele minek. KUna RRD team ja Fan surf olid korraldajad, siis jõudsime varem kohal, et ettevalmistusi võistlusteks teha. Ilm oli kena ja tuul puhus mõnuga. 9 m2 type9 läks loosi võistlusteks. Laud muidugi kursisõiduks kõige õigem polnud ja 5 x TS läks käiku, kuna paremat pole võtta kahjuks. Järgmiseks võistluseks üritan soetada special laua, et esimestega suudaks sammu pidada. Kuna üles tuult pidi palju krüssama, siis esimesed läksid kohe alguses omateed. Esimene sõit oli kõige raskem, kuna rada tundmatu ja esimene võistlus sellel alal. Merel oli 3 poid, mida tuli järest läbida ja nii 2 ringi. Kokku oli 4. Esimene võistlus olin 5. 2 start juba parem ja strateegiliselt suutsin paremini oma traektoore jälgida ja finisi joone läbisin viiendana. 3 sõit oli väga hea, kuna strateegiliselt läks kõik täppi ja 4 koht olemas. 4 sõit oli vääääga raske, kuna tuul muutis suunda ja langes mõned meetrid. Kuna olen võitleja hingega, siis katkestamisi ma ei salli ja hambad ristis jõudsin lõuks peale suurt pingutust kohale. Kohta isegi ei tea:) 4 sõidust 3 läks arvesse ja jagasin lõpu protokollis 4-6 kohta koos Olli ja besti Rainiga. Viimane sõit tõmbas nii läbi, et raske oli võistluspaika liikuda, kuna jalad ei kandnud enam. Red bulli koos jookidega sain auhinnaks:)ehheeeeeeeeee. Koju jõudes kohe magama:) Hmmmm läbi raskuste tähtede poole. Tore oli jälle näha tublisid surfareid ja nende naerul nägusid. Pilte tehti palju ja filmi materjal ka olemas:)
Eelmine õhtu õppisime Üllari ja Margusega teooriat kella 1 öösel. Hommikul pea paks ja räige väsimus. Täna hommikul siis kell 9 teooria exam ja seejärel praktiline exam vees õpilastega. Teooria saime kenasti koostöös Marguse ja Üllariga tehtud ja enne praktilist osa saime 30 min vees sulistada. Harjutasin ikka hp ja läheb aina paremaks. Mõned f-16 ja kiteloop hangtimes. Rohkem khjuks möllata ei lastud. OLin Margusega paaris veepraktikal ja meie ülesandeks oli õpetada 2 õpilasele: bodydragi vees, lohe turvasüsteeme, podydragis ülestuult liimine ja seejärel juba harjutused laua peale saamiseks. Saime kenasti hakkama nagu ikka:) Õhtuks tiesti laip,kuid ÜLI ÕNNELIK, kuna IKO treeneri sertifikaat käes läbi raske töö. Meie tiimist on nüüd 3 inimesele IKO sert: Margus, Ristok ja Yllar. Samas olid kõik tublid ja kõik 8 alustajat jõudsid võiduka lõpuni. Lisaks 8 algajale tegid veel Tarmo ja Martti IKO suve praktilist osa, kuna teooria oli neil talvel tehtud. Ka nemad said kenasti läbi. Õhtul väike praasinik ja bonboni sünnipäev:)
Peale 5 päevast klassiruumis istumist ja täiega tuupimist saabus lõpuks ka praktiline osa koos kaua oodatud tuulega. Eile käisime Lohuisalus paadiga lohesurfari päästmist harjutamas. Täna siis Valkla puhkekeskuse rannas teoreetiline osa raanas, mis puudutas hädas oleva surfari ise enda päästmise õppimine. Seejärel tegi igaüks praktilise osa koolitusprogrammist selgitades ühele õpilasele killukese sellest osast. Kõik 8 tulevast IKO instruktorit said kenasti hakkama. Peale seda pidime Jodokile(examinatorile) näitama oma sõiduoskuseid. Kuna nädal aega pole veel saanud, siis oli ikka eriti mõnus täna kaifida. 9 m2 läks üles, tuult oli 7-9 m/s. Harjutasin HP ja sain Marguse juhendamisel teada, mis ma valesti teen. Tuleb välja, et minu liigutus kuni käe vahetamiseni toimub kenasti, kuid siis jääb rotatsioon seisma ja maandun selg või külgees vette. Tunnikese saime sõita ja siis tagasi teooria juurde. Õhtuks nägu punane,kuna päike küttis mõnuga
KITE RACE 2008 I ETAPP 24 mail toimub esimene Eesti kite race võistlus, loomulikult kui on piisavalt tuult. Võistluse asukoht on hetkel lahtine, kuna kindlat tuule prognoosi ei ole.Võistluste toimumise kinnitus avaldatakse www.fan.ee kodulehel hiljemalt 22. mail 2008 kella 17.00 liks. Võistluste info ja muud juhised leiad siit
… jahh, nii äkitselt ta meili tuligi . Neljajalgne sõber, Jack Russel terjer, nimega Rusty. Täna mööbeldas väljas mis kole… paras sport temaga sammu pidada . Eks ta vajab veel veidi uue perega kohanemist, kuid varsti võite Rustyt ka rannas kohata
Laup hommikul sai saarde mindud lootuses, et pühap saab Sõrves sõita. Laup olin tubli poiss ja aitasin vanematel suvilas tööd teha. Oli päris mõnus üle pika aja füüsilist tööd teha Pühap jõudsin kolme ajal sõrve, tuult oli 5-6 m/s. Pumpasin lohe täis, tõmbasin kalipso selga ja selle aja peale oli ka tuul natuke tõusnud. Kohale jõudsid ka kaks purjelaua tüdrukut. Esimesed pool tundi oli hullu roolimist ja allatuult sõitmist. Rannas jalutamine hakkas juba ära tüütama. Siis aga hakkas viskama mõnusaid kuni 10 m puhanguid. Oli juba täitsa mõnus hüpata. Mida aeg edasi läks seda ühtlasemalt ja tugevamini puhuma hakkas. Kella viie ajal sai juba väga luxilt sõita ja hüpata. Üritan ikka oma esimest trikki õppida , madalaks jääb ikka see back flip, maandumine kogu aeg perseli. Sõitsin kuueni, kokku siis 3h. Autosse istudes tuli kohe mõnus väsimus peale, oli jälle tore surfata. Sõrve on ikka väga lux koht.
Tuult eiti ei olnud, kuid tahmine on ikka väääääga suur. Kohal: Martti, Asko, Raavo ja veel mõned kutid. Fläti peal sain 3 hüpet wake style-is ja lool lõpp:( Passimis maailmameistrid olime jälle. Sõitu 0 tundi, aga tuju hää:) Surfarid on ikka toredad inimesed.
Täna siis Britil ja Askol sünna:) Õnne ja tervist Neile!!!!!!!!! Tiim saab jälle kokku ja rumm voolab ojadena……eeeehhheeheheeeee
Bountz: Jõudsime Malagasse 22 paiku ja hakkasime vaikselt Tarifa poole kulgema, esimesest bensukast võtsime igaksjuhuks natuke kärakat, et võibolla kohapealt enam ei saa. Tarifale sisse keerates viskas mõnusa adrenaliini kohe sontes voolama, auto kõikus tuulega ja palmid olid enamvähem vastu maad, korralik Levante paugutas keset ööd Eelmisest korrast oli meeles, et öösel on vaikne, aga kevadeti on vist vähe teistmoodi, paugutas nagu põrguline. Saime ööbimise kätte ja isegi pimedas tundus juba päris muhe koht, rõdu otse vaatega merele. Järgmine päev puhkasime välja ja tõusime nii umbes lõunast, tegelikult kujunes see meie tavaliseks ärkamise ajaks Päev möödus ennast sisse seades ja laudadele kiile alla keerates (meeste töö) ja kõrvale nostalgia mõttes Tinto Verano. Kohalikud surfipildistajad (Pro Photographers’i sildid seljal) pakkusid kohe enda visiitkaardi, et pildistamine al. 20€, eks paistsime silma oma uute RRD kamadega, millega saime päris palju tähelepanu ka edaspidi! Järgmiseks päevaks keeras Poniente peale ja varasemad surfajad pumpasid juba meie rõdu juures lohesid täis. Hea oli tele-objektiiviga zoomides vaadata, et mitme ruudustega sõitma lähevad Kõndisime ka randa ja seadsime kamad valmis. Sai natuke nökerdatud lainetega, suurt hitti ei tulnud veel. Õhtul tegi Kristi kalasuppi ja degusteerisime häid kohalikke veine, mis maksid kordades vähem kui Eestis, väike nostalgiline Negrita rumm ka ikka! Järgmisel lõunal helistasime Raavole ja saime meie maja juures rannas kokku, sealt liikusime edasi spot’i, mis asub Los Lances’st natuke Las Dunas’e poole, aga nime enam ei mäleta, tegime Raavost paar sõidupilti päris kõrgete lainete keskel ja suundusime siis Los Lances’sse Flati koha juurde jõe peale korralikku veestarti harjutama. Tõusu ei olnud, seega oli ainukeseks sobivaks kohaks paarkümmend meetrit lai jõgi. Kordamööda harjutades ja Raavo õpetusi kuulates hakkas tekkima õige arusaam kuidas see asi käib ja enam ei tundunudki enam nii raketiteadus. Järgmne päev oli päris tormine Poniente, Raavo ja Kristi jõudsid esimestena Los Lances’sse, meie Evaga käisime endale surfishortse ja lükraid ostmas kiirelt. Kohale jõudes tulid Kristi ja Raavo juba vastu, sest tormipilvedega paugutas mis põrguline ja ei olnud meil alustajatena eriti midagi teha. Otsustasime koju minna ja rahulikult kuuli panna, võtsime nii poniente, ilma, flati kui ka tervise vanale väikse pitsi. Öösel läks Raavo Eesti poole teele ja plaanisime minna õpetatut realiseerima Los Lances’e flatile.
Eva: Tuul oli päris tugev, taevas must ja vesi tõusis päris kiiresti, aga lootsime, et ilm paraneb ja saab peale minna. Rannas oli peale meie ainult kolm lohet. Tarifa tõusudest on räägitud legende, aga need kõik kahvatuvad selle päeva kõrval D 12-ruuduse jõudsime täis pumbata, kui Bountz läks autot lähemale tooma. Kristi pakkis oma asjad kokku ja hakkas minema, kui riba flati ja mere vahel väiksemaks oli jäänud. Sisetunne ütles talle, et kohe on viimane hetk ära minna, kui uut varustust osta ei taha. Mina jäin rahulikult paigale lootuses varsti vette minna. Flati peal tegid mõned paaridena koolitust, 5-ruudustega veestarti. Järgmise 15 minuti jooksul juhtusid sellised asjad: Bountzi lohe lendas minema (aga püüdsin ikka kinni), koolitajad pakkisid asjad kokku ja vesi tõusis nii, et kogu stuff hakkas ujuma. Ma siis olin seal keset vett 2 inimese kamadega ja Bountz kuulas autos raadiot, et siis tuleb vaatab kus tüdrukud jäid, kui suurem vihm möödas on Aga polegi mingi raketiteadus, laadisin kogu kama selga ja kõhu peale ja hakkasin läbi jõe tulema. Poole jõe pealt nägin, kuidas Bountz läbi vee sprinti jooksis ja asjad üle võttis. Kõik on siiani elus ja terved, sest pole halba ilma, mida Negrita heaks ei teeks Spinout ootas meid juba rummitee ja hakklihaplönnidega, maailma parimad sel hetkel. Järgmisest päevast kujunes peamine hitt, puhus mõnus ühtlane Poniente, nii 6-8m/s. Läksime kohe kõik peale, Kristi oli esimene ja tegi kohe ilusa triibu ühele poole. Bountz oli tessa ja tegi omad triibud ka ära, lisaks väikse crashi (kui ikka väga meeldima hakkab ja vett liiga vähe on), peale mida sai ta ainult meres surfata, kuna sinna sitasesse jõevette ei tahtnud enam lahtise haavaga minna, samas igal asjal on oma põhjus, muidu poleks pidanud kohe lainetesse möllama minema. Mina olin järgmine, ja peale natukest vaevanägemist sain omad ilusad triibud tehtud type B, 10-ruudusega. Seni parim Tarifa päev, kõik said jala valgeks ja Bountz käis mereski ära. See oli siis esimene õhtu, kus võtsime tervise vanale kuna päeva jooksul olid kõik saanud endale mingid vigastused.
Bountz: Järgmine päev oli tuulepööramine ja päev möödus peamiselt pildistades ja kaugemaid surfikohti otsides nagu Bolonia, Cetares ja Palmones. Järgmiseks päevaks oli Levante peale pööranud ja läksime Valdevaqueros’sse, tuul oli väga puhanguline ja lohesid palju. Üks punase C-tüüpi RRD lohega kutt palus alla võtta lohe ja ütles “Aitäh sulle!”. Vaatasin sellele kutile otsa, siis Evale, siis kutile ja siis Kristile ja mõtlesin, et mis keeles võib see veel olla peale Eesti. Tuli välja, et nimi on Janek ja koos windsurfaritest sõpradega sinna tulnud. Me otsustasime minna Palmonesesse õnne proovima, mis osutus tuuletuks, vahepeal kalipsosid ära muidugi ei võtnud ja reisisime pool päeva autos kalipsod seljas, ringiga jõudsime tagasi Spin Out’i juurde, kus tippvarustusega RRD-kad olid juba ammu silma jäänud. Korra pumpasime 7se täis, aga tundus suurte puhangutega kuidagi ebaloogiline, pakkisime asjad kokku ja helistasime kohalikule eestlasele Marekile, kelle numbri Oll meile kaasa andis. Õhtul saime Marekiga kokku, käisime linnapeal paaris lounge’s ja baaris. Õllebaaris, kus õhtuti kogunevad surfarid ja koolitajad ja muidu väga lahedad inimesed, tunti meid muidugi suhteliselt kiiresti ära. Äratundjaks oli kohalik Saksast pärit wavebandits’i surfikoolitaja Marco. Tuli meie lauda ja ütles: Hey, I know you from somewhere, are you the guys who promoted RRD on spinout beach? :D:D Tekkis mõte, et peaks Otsalt või RRD-lt jeeni küsima ja maailmas raha teenima hakkama! Õhtu oli lõbus, pärast linnarokki, läksime veel meie juurde ja tegime mõned veinid ja magama. Marco rääkis õhtul, Las Dunases on järgmine päev jube litter ja et ta läheb Palmonesesse koolitust tegema ning lubasime temaga seal kell 13 kokku saada. Umbes nii olimegi seal, kuid tuult polnud, seega liikusime koos Getarese randa, kus ka tuult polnud, Marco liikus Tarifale tagasi ja meie sõitsime Boloniasse, kus oli sama litter, mis Las Dunase juures, seega kokkuvõttes tuli hea tünga päev ja läksime koju süüa tegema. Õhtul tulid külla Marek koos oma naise Mallega ja ka seal elava eestlase Illimariga. Võtsime jälle tuule ja teistele vanadele väiksed pitsid ning mehed läksid linnapeale edasi. Järgmine päev enam katsetada ei tahtnud ja võtsime kohe suuna Canos de Meca’le. Rahvast oli sinna palju kogunenud, aga sõita oleks saanud küll kui poleks olnud korralikku tuumakat mul. Pohmelus läks pealt ära siis kui tuul kukkuma hakkas, lasin lohe üles ja proovisin peale minna, aga siis juba oli hilja.
Järgmine päev oli natuke vaiksem Levante ja läksime kohe Valdevaqueros’sse lootuses, et kukub natuke ja saab peale minna. Pühapäev oli ja seega rand ääreni rahvast täis. Pumpasime mõned lohed täis ja vaatasime teisi, sest puhangud käisid 2-20m/s ja merel väga tihe liiklus. Lisaks lohesurfaritele oli väga palju windsurfareid. Eva ja Kristi kõndisid Spin Outi ja kuna hunt hunti tunneb, siis jooksid kokku Mansbergi ja Keridoniga. Ajasime rannas natuke juttu. Õhtu poole ilmus randa Olli umbes 20-e aastane teisik, kes seal kahele noorele kutile koolitust tegema hakkas. Levantega sai selleks korraks õnneks kõik.
Prognoos näitas, et kuskil 14 paiku hakkab poniente hoogu koguma, läksime ennelõunat linnapeale poodidesse ja sööma ning koju tagasi jõudes oli rõdult juba ilus lohedemeri näha. Otsustasime minna Los Lances’sse oma lemmik flati koha juurde, kuna seal on suhteliselt vähe inimesi tavaliselt merel ja ruumi seega palju toimetada. Sõitsime autoga looduskaitse ala servale, kus meist pullid, lehmad ja vasikad mööda jalutasid, tekkis tunne, et ei ole vist kõige tervislikum nende vahelt randa jalutada, aga Eva eestvedamisel siiski viskasime kamad selga ja hakkasime ranna poole jalutama läbi heinamaa. Ees ootas meid päris suur kari lehmi, vasikaid ja mõned pullid. Jäime korra seisma, et kust nüüd siis minna, ainuke variant oli minna nende vahelt rahulikult läbi, mis nad ikka teevad Üks pull läks karjast eemale ja hakkas sarvede ja sõrgadega maast tolmu üles keerutama. Läks päris kiireks auto poole jooksmisega ja kuigi meil oli umbes 100m vahet temaga startides, siis ega väga palju varuaega ei jäänud! Sõitsime autoga Tarifa poole ja läksime sealt randa, saime päris mõnusa surfipäeva kuni pimedani. Kuna tegemist oli viimase õhtuga Tarifal, siis tegime korraliku rummi ja hommikul kell 12 tuldi meid majast välja ajama ning anti 20 lisaminutit asjade pakkimiseks. Rannas kuivatasime lohed ilusti ära ja pakkisime asjad kokku ning algas tee lennujaama poole. Kokkuvõttes päris värvikas trip
|
OSCAR-2019
|
||
Korteris elamise üks suur miinus on see, et ilusate ilmade nautimiseks peab midagi alati ekstra Ette Võtma. Välja mõtlema, kuhu minna. Sellist asja, et lihtsalt astud koduuksest välja muru peale… Noh, saaks teha küll, aga kentsakas oleks paljajalu kortermaja ukse ees seista. Nii ongi täielik õnn, et meil on alati võimalus sõita kodust üldse mitte kaugel asuvasse Rene vanavanemate suvilasse ja seal head ilma nautida, kui pole parasjagu viitsimist mingeid sisukaid plaane teha, vaid tahaks lihtsalt päikese käes muru peal olla, grillida, marju süüa, palli mängida või kriitidega tänavakividele joonistada. See annab nii palju valikuvabadust juurde.
Või (nagu alles hiljuti juhtus) kui telkimisplaanid luhta lähevad, on meil alati olemas õnnis plaan B, et norgus ninadega koju tagasi ei peaks minema. Seda loodetavasti rohkem siiski ei juhtu.
Vanavanavanematel on kasutusel tõhus meetod marjade kaitsmiseks lindude eest. Väikeseid aplaid kodupõrsaid see võrk paraku eemale ei hoia:
Teine koht, mis teeb ilusa suve nautimisväärseks, on Hiiumaa. Pea-aegu võimatu on sõnadesse panna, kui väga meil sel aastal Rene puhkuse ajastusega vedas, nii et suve kõige kuumemaid temperatuure võtsime vastu Hiiumaal, mitte Tallinna kodus lauspäikese käes vireledes. Vähe sellest, et kodus olemine olnuks juba üle 25-kraadise soojaga talumatu, sest päike paistab sisse alates lõunast kuni loojumiseni ja korter ei jahtu isegi öö jooksul maha, oli Hiiumaal hoolimata kuumast konkreetselt mõnus! Linnas ei saaks lastel suvel kunagi nii tore olla kui oma kiikede ja liivakasti, pea-aegu igapäevase mereranna, paljajalu murul käimise ja kõige muuga. Minu meelest ei kuulu suvi ja linnaelu kõige vähemalgi määral kokku, eriti mis puudutab lapsi.
Lili on sündinud ja oma napid kaks aastat elanud linnas, aga soontes voolab tal selgelt maalapse veri, vähemasti kui tema potikutes ringi sumpamise armastust silmas pidada. Kolmekümnest üle küünitav temperatuur ei ole talle siinkohal kindlasti takistuseks. Lisaks peab tal igal ajahetkel kummaski käes vähemalt üks käbi olema, siis on õige elu.
Avatud Talude Päeva raames käisime ühes Hiiumaa piimatootmistalus. Kui need kõige virtsasemad laudad kõrvale jätta, siis erinevad lõhnad muutsid selle minu jaoks päris nostalgiliseks külastuseks. Väiksena Sõrul suvitades käisime sageli kohalikust suurest laudast kolmeliitrise purgiga piima ostmas. Mul ei lähe vist kunagi meelest selle ruumi lõhn, kus suurest tünnist kannuga piima võeti ja purki valati. Meie Saaremaa vanaemal olid samuti pikka aega lehmad, nii et lauda ja heina ja sooja piima lõhn – kuigi ma seda viimast isegi siis juua ei suudaks, kui tegu oleks elu ja surma küsimusega – on minu jaoks imelikult meeldivad. Veider, kuidas ainuüksi lõhna abil võib mingeid täiesti olematuks ununenud asju meenuda. Võib-olla on see veits nigel lugu, kui pool lapsepõlve tuleb silme ette lehmasitavines seistes, aga võib-olla hoopis vastupidi.
Kaur, tõelise linnainimesena, oli igas laudas haisu kätte enam-vähem hinge heitmas ja minu unelevad heietused selle kohta, kui tore oli kunagi karjamaalt lehmi ära tuua ja kastemärjal varahommikul vanaemaga koos lauta minna, ei muutnud olukorda tema jaoks grammigi imelisemaks. Naljakas, kuidas üks ja sama lõhn võib kahel inimesel täiesti vastupidiseid emotsioone esile kutsuda. Lilil oli haisust kama. Tema põrnitses lihtsalt lehmasid ja mõnedele neist ütles “lammas”.
Ma ei mäleta, kas üldse või millal viimati oli merevesi nii soe, et polnud vaja õhku sisse piiksudes suurte varvaste peal millimeeterhaaval vette tippida ja ujumiskõlblikku sügavusse jõudes end poolvägisi sisse kasta. Lihtsalt et kaks hetke hiljem sinakaks tõmbunud jäsemete vahelt eemal lainetes sinetavale kaaslasele “kuule jumala okei ju” lõdiseda. Alati on olnud vaja end alguses rohkem või vähem (tavaliselt rohkem) sundida. Aga mitte tänavu juulis. Üleüldse ei mäleta, millal ma viimati ühe suve jooksul nii palju kordi ujumas käisin – see oli raudselt millalgi ammu enne lapsi. Meie tänavune viimane rannaskäik nägi välja täpselt selline, et panime rätikud ja riided kaldale maha, silkasime üle tulist sütt meenutavate rannakivide vette, veetsime seal järjest (!) kaks tundi (!) ning välja tulime lõpuks sellepärast, et noh, kaua sa inimhing ikka ühe päeva jooksul vees hulbid.
Rannas käimise osas on mul kahju ainult sellest, et päevitada mina sel suvel praktiliselt ei saanud, sest herilased. Issand kuidas ma ei suuda neid ignoreerida või mitte karta. Rõvedad asjad. Enne kusagile minemist kaalun alati, kui tõenäoliselt selles kohas herilasi on, ning pigem jätan minemata kui olen lõpuks see totakas vehklev ja ringi kiljuv inimene, kellele iga kahe minuti tagant “ära liiguta, siis nad ei tee midagi” öeldakse. Ahah. Oleks vaid seda teadnud, et nad siis midagi ei tee (teevad küll muide).
See on minu jaoks täpselt sama, et kui keegi kardab kõrgust, siis ma ei pane talle pahaks, kui ta kõrgeid kohti väldib ja sinna ikkagi sattudes ärevil on ning lahkuda tahab. Seda enam, et minu herilasehirmul on vähemasti mu enda silmis täiesti ratsionaalne põhjus – tugev allergia. Väga paljudel hirmudel ja foobiatel maailmas ei ole vähimatki alust, aga neid ei panda inimestele pahaks ega öelda nt kõrguse kartjale, et “kõrgele sattudes kindlasti põrnitse sealt seni alla, kuni enam hirmus pole” (ehk teisisõnu seisa paigal, kuni see väike värd herilane su peal ringi jalutab ja otsustab, kas sa suudad piisavalt kaua liikumatult hingata, et talle mitte närvidele käia).
Varasemalt rohkem alateadlikult, aga tänavu juba täiesti teadlikult olen üritanud vältida sattumist kohtadesse, kus ma pean end sel teemal liiga palju selgitama hakkama või kus arvatavasti palju herilasi on. Ühtlasi ootan väga sügist, et viimaks muretult õues käia. Rannas päevitada siis küll enam ei saa, aga tühja sellega. Õnneks on mul selline nahk, et ka vähene päike annab mingisuguse jume, nii et suve jooksul püüdsin vähemalt needki kaks päikesekiirt kinni, mis herilaste eest silgates mu teele jäid – joodikupäevitus for the win.
Mis lapsevanem ma oleksin, kui lapsele a) beebieas sidrunit maitsta ei annaks, ise kõrval pihku kihistades ja b) tema soenguga midagi kentsakat ei teeks. Oma osa soengust on mõlemad lapsed mu käest tegelikult saanud (Kauril läks sellega eriti halvasti), aga see ei takistanud mind ühel ilusal suvehommikul Lili juukseotsi sirgendamast. Ta nägi väga veider välja:
Ei tegelikult ka väga harjumatu, rohkem ei tee. Tema väike lokiline kahupea on iga kell ilusam ja armsam.
Siinseid pildipostitusi ja mu Instagrami feed-i vaadates võib jääda mulje, justkui mul oleks üks (või üks lemmikum) laps. Kaur on siin-seal esindatud, aga laias laastus on kõik üsna Lili-keskne. Sellele on väga lihtne selgitus: Kaur ei püsi piisavalt paigal, et teda väga palju jäädvustada. Näiteks nüüd Hiiumaal sõitis ta pool aega rattaga ringi või hängis naabrite aias/aia taga/nende juures toas või mängis mõnda oma mängu, mis ei sisaldanud sabas tolgendavat ema või nihverdas kusagil maasikapeenarde vahel. Või ajas mingeid muid asju kusagil mujal. Linnas on ta lihtsalt väga palju lasteaias. Ilmselt umbes aasta pärast pole mul mitte kusagil enam ühtki pilti kummastki lapsest, kuna ka Lili muutub järjest püsimatumaks ja lõpuks ootab ka teda lasteaiatee, aga seni võtan siis vähemalt temastki mis veel võtta annab.
Kaurist rääkides ei saa jätta mainimata seda, kui õnnelik oli ta selle üle, et endale Hiiuma naabripoisi näol sõbra leidis. Ja kujutate siis ette seda õnne, kui ta naabripoisile (kes on temast 3-4 aastat vanem) väikseks jäänud ratta endale sai. Ma ei oska päris täpselt öelda, kas Kaur surus selle sõpruse läbi oma pikaaegse naabrite aia taga creepy-misega, nii et naabripoiss lõpuks murdus ja alla andis või kui kahepoolne see sõprus täpselt on 😀 Igatahes kasutas Kaur iga võimalust, mis talle vähegi anti, et üle aia hüpata ja hoopis naabrite juures hängida. Sattus ka neid juhuseid, kui naabreid endid kodus polnudki ja ühtäkki nende hoovis mööda seinaäärt hiiliva Kauri tabasin 😀 Neil kordadel, kui ütlesin talle, et ninapidi aia vahel seismine ja naabrite tüütamine on ebaviisakas, leidsin ta hiljem aiast pooleteise meetri kaugusel rätsepaistes, pilk naabrite hoovi naelutatud. Vähemasti järjekindluse puuduse käes see laps ei kannata.
Nii nagu Kaur naabrite aia taga, veetis Lili väga ebadiskreetselt luurates aega onu Robi rõduukse taga. Midagi on meie kasvatustöös võib-olla veidi viltu läinud küll, et kõik lapsed jumala süüdimatud piilurid on 😀
Viimasel Hiiumaa-päeval toimus minu elu esimene baby shower. Kummagi mu enda raseduse jooksul ei tulnud mul isegi sekundiks pähe mõte sellisest üritusest. Kui õigesti mäletan, siis Kauri ootamise ajal polnudki see Eestis veel üldse teema. Alles viimase paari aasta jooksul on sellest mingi Asi saanud, mida kõik non-stop korraldavad.
Peab tunnistama, et Instagramis #babyshower sildiga pilte nähes tundus see mulle alati natuke totter. Lihtsalt üks järjekordne USA komme, umbes nagu Halloween, millega meil tegelikult pistmist pole. Aga siis mõtlesin tagasi oma esimese raseduse perioodile (traditsiooniliselt peetakse baby shower-it pere esimese lapse ootuses) ja tol ajal olid ootusärevus ning elevus hoopis midagi muud kui näiteks teise raseduse ajal. Ehk et kokkuvõttes arvan ma, et miks mitte. Kui kunagi kolmandat korda rase peaksin olema, siis ei näeks ma sellisel üritusel eriti sügavat pointi, kuid esmaraseda vaatenurgast on see kindlasti tore ettevõtmine. See on see aeg, kui rasedus on ilma liialdamata elu keskpunkt. Esimese raseduse ajal teadsin alati päeva täpsusega, kusmaal rasedus on, milline organ beebil parasjagu areneb, mitu grammi maksa ma päevas süüa tohin jne. Teise raseduse ajal oskasin enam-vähem öelda, kas pool rasedust on möödas või mitte.
See ei näita, et üks rasedus või üks laps teisest olulisem oleks, aga vähemalt mina võtsin teist rasedust küll palju rahulikumalt ja väiksema…kädinaga? Sama olen täheldanud teiste mitmekordsete rasedate puhul. Ju siis on niimoodi normaalne. Igal juhul ei tundunud enda kauaaegse sõbranna esimese lapse peatse sünni tähistamises midagi tobedat. Puhusime toa õhupalle täis, valmistasime ette paar beebi-teemalist mängu, katsime laua ja minu meelest oli kõigil tore (välja arvatud ehk neil, kes mõni tund varem alles Rannakas näppu viskasid 😀 hehee). Enda esimese lapse ootuse keskel olin igatahes ise sama elevil ja poleks sõbrannadega selle puhul helesinise kreemi sisse peidetud tiramisu söömisest kindlasti ära öelnud, oleks baby shower-ite korraldamine tol ajal aktuaalne olnud…
Teemast küll mööda, aga kas sa ei käinud Intsikurmu Festivalil mingis sellises hallikas kleidis? Täiega Sinu moodi inimene oli. Või vähemalt meenutas sind, ma olen küll üpris vähe pilte näinud sinust muidugi 😀
Kusjuures ma just ükspäev sõitsin Ludjalt läbi ja meenutasin samuti seda piima toomist 3-liitriste purkidega. Meil läks seda ikka mitu purki (vanaema likvideeris juba üksinda öö jooksul 3 liitrit 😀 )- eriti veel, kui vanaema pannkooki tegi. Hiljem võtsin pidulikult selle tegemise üle, kuna rasvas leotatud pannakad polnud mingi hetk enam väga minu tassike teed. Ja nüüd enam ei suuda seda õiget maapiima juua 🙁 Nii rammus ja noh… Kõht ja tagumik ja… Rohkem ei pea vist selgitama.
Sain oma siraka herilase käest kätte, just niisama…olles. Hea asi on õnneks selle juures see, et mul vist õnneks ikka allergiat ei ole (elasin kaua selle teadmisega) 😀 Koht oli paistes ja kivikõva ja sügeles peale sutsakat veel head mitu päeva. See aga ei tähenda, et ma nüüd herilase pessa kangesti tahaks istuda ja naudiksin enda nõelamist. Ja võib-olla oli koht ka määravaks. Mine võta kinni.
Ma ei mäleta, millal ma viimati seda õiget rammusat piima jõin. Aga mingi hägune mälestus on, et täitsa viimast korda seda proovides, nii kümme aastat tagasi, oli see minu jaoks liiga rammus. Polnud harjunud enam. Lapsena ei saanud vabse aru, et poepiimal ja maapiimal mingi suur vahe oleks. Novot. Nüüd pigem ei tahaks jah juba sellepärast, et tundub umbes sama kui vahukoort juua – veits liiga tummine. Aga veits teisel teemal – Luidjalt läbi sõites on mul ka palju mälestusi. Veider, et seal enam toidupoodi pole, kus lapsena alatasa hängisime, vaid hoopis mingi…kohvik või asi.
Minul on lapsest peale herilasemürgi suhtes väga tugev reaktsioon olnud. Näiteks kui sõrmeotsa suraka sain, siis paistetas terve käsi täiesti üles ja püsis niimoodi (nagu täispuhutud kummikinnas, liialdamata) kaks nädalat. Issand kui kohutav. Mäletan, et kui sõrmi painutada üritasin, oli selline tunne, et need lihtsalt lõhkevad. Ning kui paistetus viimaks alanema hakkas, siis sügeles terve käsi nii hullusti, et eluisu tahtis lõppeda.
Ükskord täitsa väikese lapsena pidin Kõpu jaanitulele vanaisa Valdu plätuga minema, sest olin jalga nõelata saanud ja mitte ükski muu jalanõu jalga ei mahtunud. No ja viimane kord hakkas nõelatasaamine juba hingamisele. Võid siis ette kujutada, miks ma neist raipetest iga hinna eest eemale tahan hoida. Aga ikka soovitatakse paigal seismist ja heale õnnele lootmist.
No siis võib ürituse täielikult õnnestunuks lugeda, kui keegi nurgas korisema ei pidanud! 😀 Eriti seda kartulisalatit võtaks praegu küll.
Huh, minul on ka täiesti paaniline herilaste hirm ja täpselt nagu sinagi, unistan juba ammu sügisest ja talvest, mil saaks rahumeeli mööda metsi ja rabasid seigelda, ilma et ärevus kogu aeg hinges oleks. Sellesuvise telkimisreisi rikkusid need triibulised lendavad rõõmurikkujad igatahes täielikult ära, sest Peipsi telkimisala lausa kubises neist – täitsa liialdamata maiustas iga mahakukkunud banaani või arbuusitükiga vähemalt 20 herilast, nii et igasugune “vedelen võrkkiiges ja loen raamatut” stsenaarium oli minu jaoks ainult teoorias võimalik. Praktikas suutsin rahuneda vaid telgis ja vees olles, ülejäänud aeg tundus nagu ellujäämiskursus 😀 Kusjuures siiamaani pole mul tugevat allergilist reaktsiooni kunagi tekkinud, aga pärast seda, kui esmaabikoolitusel räägiti, et tugev anafülaktiline šokk võib tekkida täiesti suvalisel hetkel, olenemata sellest, kas ja kui tugevalt herilase mürk varasemalt mõjunud on, olen kogu aeg natuke hirmul. Ühesõnaga, tahtsin selle pika jutuga lihtsalt öelda, et sa pole sugugi üksi oma hirmuga ja igasugused “püsi paigal ja ära vehi” soovitajad ajavad mindki närvi, sest noh…kui foobiatega nii lihtne oleks hakkama saada, siis foobiaid polekski.
Tundub, et sügis on vist jala ukse vahelt sisse pistnud, nii et juhhei – juba õige varsti saame päris palju kergemalt hingata 🙂 Ma kavatsen kõik suvel jalutamata jäänud jalutamised ka nii umbes oktoobris ette võtta 😀
Sellisel aastaajal nagu praegu, mis pole enam sügis, aga pole veel päriselt talv ja vihma sajab, aga miski lume moodi asi on ka maas, tundub koos aastase lapsega esmapilgul võimatu midagi toredat ette võtta. Midagi, mis päriselt ka lõbus on. Meie kuti puhul on muidu iga õuekõlbuliku ilma puhul alati kindla peale minek see, kui ta kuskil mängulatsil kiige sisse istuma torgata ja põhimõtteliselt pole tal õnneks muud vaja. Hea küll, veidi hoogu nõuab ta ka. Aga isegi sellele lihtsale ja omast käest võtta variandile tõmbab kriipsu peale õues valitsev olukord. Mis siis teha?
Kuna ilm on viimasel ajal täiesti ühest äärmusest teise, aga lapse energia tuleb ikkagi kuidagi ära kulutatud, siis ragistasin viimastel päevadel kõvasti pead. Sest kaua sa kodus ikka ühtesid samu mänge mängid, samu raamatuid sirvid, samu klotse kuhja lapid. Kopp tuleb ette, isegi nii pisikesel inimesel nagu Kaur. Tegelikult ERITI nii pisikesel inimesel! Mina võiksin täitsa vabalt kaheksa tundi jutti diivanil lesida ja kõik oma vajalikud toimingud horisontaalasendis tegemiseks mugandada.
Neil päevadel, kui Rene Saksamaal oli, avastasin, et asju, mida ma koos Kauriga teha saan, on vist palju rohkem kui ma siiani olin arvanud. Ilmselt oli innustust kodust välja saada justnimelt sellepärast rohkem, et poleks aega mõelda, et esimest korda täitsa kahekesi oleme ja lausa rohkem kui üks päev. No ma olen peale rasedust veits “memmekaks” muutunud, andke andeks 😀 Aga tagasi teema juurde tulles, siis näiteks ükspäev käisime koos Kauri sõbra Kuldari ja tema emmega mängutoas. Hüppasime batuutidel ja lasime liumäest alla ja vurasime igasugu pisikeste sõidumasinatega ringi ja ehitasime klotsidest abstraktseid majakesi jne. Kõige selle juures ei tundnud ma mitte kordagi, et kuidagi imelik on. Hoopis tore oli ja mis kõige tähtsam – Kaur oli sellest karglemisest kokkuvõttes nii väsinud, et kodus tarvitses mul ta vaid vannist läbi ja pidžaamasse pista, kui ta juba magas. Iga ema rõõm! Mängutoa ainuke miinus oli üks Kaurist oluliselt vanem poiss, kes tal käsi üritas väänata ja näpistada, natuke jõudiski mõlemat teha, enne kui ma vahele hüppasin. Poiss vist arvas, et ma ei näe mis toimub, aga õnneks nägin. Sellised väänikud on põhjus, miks ma mitte ilmaski niimoodi šoppama ei läheks, et lapse “kaelast ära” kuskile mängutuppa aega parajaks tegema jätaksin. Nii väga pole mul küll kunagi poodides vaja käia – kuitahes tühi see riidekapp ka ei tunduks -, et lapse kaasa pean vedama ja siis kusagile omapäi tegevust otsima, kellegi kiusata või ise teisi kiusama jätma, sest tal on igav ja tal pole kellegiga koos mängida. Igatahes muus mõttes oli mängutuba tore vaheldus!
Järgmisel hommikul avanes aknast taas üsna trööstitu pilt ja teadsin, et jälle on mingit ideed vaja. Kuiväga ebaloogiline see ka ei tundu, siis käisime hobusega sõitmas. Vabaõhumuuseumis ja hobukaarikuga, kui täpne olla. Kuigi see tegevus oli ju õues, siis oli ikkagi toredam kui lume-liiva-plögasel mänguväljakul aega surnuks lüüa. Sõidust nii palju, et Kaur oli esimesed paar minutit haudvaikne, põrnitses umbusklikult seda, mis talle parasjagu kätte paistis – peamiselt hobuse taguots -, ning otsustas peale veidikest juurdlemist, et ju see üks mää on. Nii ta seal istus ja määtas ning mina muudkui naersin ta üle, vaidlesin ja selgitasin, et ei ole mää, hoopis hobune on. Lõpuks andis ta alla, aga ainult seniks, kuni tema pisikeses peakeses uus mõte välgatas, et kui mitte mää, siis auh vast ikka on. Ja “solvangud” hobuse suunas jätkusid pea-aegu katkematu jadana kuni sõidu lõpuni 😀
Minu viimaste päevade kogemus ütleb seda, et lapsega koos tegevust otsides võin ma sattuda üllatavalt huvitavatesse kohtadesse tegema päris huvitavaid asju. Vaevalt et ma omapäi kumbagi eelmainitutest oleks viitsinud ette võtta, sest nagu öeldud, enda igavuse peletamiseks piisab teinekord (loe: enamasti) puhtalt arvutiekraanist. Mis on päris nõme. Seda enam olen rõõmus, et Kaur järjest rohkem asjadest aru saab, sest tegelikult tunneme igasugu põnevate ettevõtmiste üle rõõmu me kõik võrdselt. Kusjuures hästi suur osa sellest, mis innustab koos lapsega igale poole minema, on isegi veidi omakasupüüdlik. Näiteks see üleeilne – ma ei mõelnud Vabaõhumuuseumi poole sõites, et “oh – Kaurile kindlasti meeldib seal väga!” Või no muidugi ma lootsin, et talle pakub see uus kogemus põnevust, aga veelgi enam mõtlesin, et “ma tahaks ta emotsiooni näha!” Mina tahaks näha, kae nalja. Täpselt sama tunne oli viimane kord koos temaga loomaaeda minnes. Et tahaks talle järjest kõik loomad ette näidata ja siis tema üllatumist ja hämmeldust ammutada. Ma võin käia ükskõik mis minu jaoks käidud ja nähtud kohtades puhtalt tema emotsiooni nimel. Muidugi on positiivsete emotsioonide eelduseks see, et Kaurile ikka meeldivad need tegevused, mis me välja mõtleme ta jaoks, aga vot sellest tundest, kui mu oma laps midagi elus esimest korda näeb või millestki vaimustub, ei saa mul ausõna vist mitte kunagi küllalt!
Kusjuures, Kaur on viimastel päevadel olnud täpselt ühtmoodi hämmingus oma esimese bussisõidu, oma esimese hobusesõidu ja oma esimese juuksuriskäigu üle – silmad punnis ja suu ripakil 😀 Juuksuris käisingi temaga puhtalt selle lootuse najal, et ta lihtsalt liiga hekkis on, et protesteerima hakata ning õnneks täpselt nii läkski! Kõik teised kliendid muudkui kiitsid, kui tubli ja armas ta on ning juuksed said lõigatud vähem kui kümne minutiga. Korra küll kiskus huul kulpi ja lõug natuke värises, aga tegelikult oli ta ikka super tubli, sest ta oleks võinud vabalt sealt toolilt plehku panna, kusagil nurgas tihkuda, kuni loobumisvõidu annan ja koju ära tulen temaga. Või näiteks põrandale vibusse visata, miks mitte, aga ta oli isegi hoolimata alanud uneajast väga leplik ja lahe. Muidugi juuksurile ka ainult kiidusõnad, nii et kui keegi oma lapsele juuksurit otsib, siis Kaunis Kaunimaks ilusalongis on üks imetore juuksur Elle, kelle juurde ma Kauriga kindlasti ka järgmine kord lähen, kui tal lokid nägemist hakkavad takistama.
|
OSCAR-2019
|
||
Ilmselt ma ei osanud samastuda kummagi näitega ja seetõttu tajusin seda naeruvääristamisena. Tüüpi: kas Sa oled juba hommikuse konjakijoomise maha jätnud?
Ma arvan, et Via’s on erineva maailmavaatega inimesed ja erinevad teed. Mõni teab, kuhu ta teel, mõni uitab niisama. Via.ee on kohtumispaik, teemaja. Ega Sa ometi ei oota, et me kõik ühele teele pöörame siit?
Olin ainuke, kes luges talle ette raamatuid(õnneks oskasin siis lugeda)...õhinas näitasin talle ka pilte...(mida ta loomulikult ei näinud).
Hmm, ütlen ausalt - ilmselt ajan ma suuremas osast ajast täielikku jama, ma pole üldse kindel, millesse usun või ei usu, seepärast püüan pihta saada, kas ja millesse teised usuvad ja tõden, et ega nemadki tegelikult tea, aga teevad näo nagu teaks. Ainus kindel asi mõnel paistab olevat see, et tema usub, sest ta usub.
Tehku inimene omas kodus, mida tahab. Kasvõi Feng Shiu järgi kodukujundust. Kui aga seda Feng Shuid hakataks kunstiinstas (või on see nüüd akadeemia) õpetama, siis on kuri karjas. Inimene võib homöopaadi või muu ravitseja juures närve rahustamas käia, aga kui seda hakataks ülikoolis nt anatoomia tundide arvelt õpetama, siis on miskit mäda. Kui usklikud rahumeelselt omakeskis omi asju ajavad, pole minu asi. Kui aga usuõpetust kooli tahetakse tuua, tõstan häält. Kui püramiidiusulised ajakirjanduses omi seisukohti avaldavad, siis on mul samasugune õigus osutada nende arusaamadele, mis reaalsusega kokku ei kõla. Kui Vias ... , siis ... jne
Ateisti ei iseloomusta usk sellesse, et jumalat ei ole, vaid tõdemus, et loodus toimetab naturalistlikku rida pidi, millest võime järeldada, et jumalal pole paraku selles pildis mingit kohta. Aga kui deistid/usklikud tulevad jumalast rääkima ja maailma läbi selle seletama, siis on ateistligi õigus öelda, et pole sel jumala selle maailmaga mingit nähtavat või tõendatavat seost. Või on?
kui mu ühe käe sõrm on maaga paralleelselt asetatud püssi päästikul ja teises käes hoian püssitoruga samal kõrgusel kivi, siis kumb puudutab enne maad - kas kivi või püssikuul, kui ma suudan mõlemad täpselt samal hetkel lendu lasta?
Vastus on üsna ühene ja see ei sõltu mitte kellegi arvamusest, usust, religioossusest, vaimsest arengutasemest. Puhas füüsika.
Sa ajad tegelased segi. Deistid nimelt arvasid, et jumal lõi küll maailma ja pani kõik siin paika, aga siis kas suri ära või lõi käega ja läks muid asju ajama - igastahes siin teda enam ei ole ja ta ei kuule ega näe ning teda ei huvitagi, mis siin maa peal tehakse.
Aga usklased põle ju ise sellega rahul, nende jumal on nagu Lenin, kes meid lapsi võtaks sülle ja silitaks hellalt pead.
Usklased või kristlased või kes? Kas Sa oled äkki hakanud ka religiooni ja kristlust sünonüümideks pidama? Lapsepõlves oli mul ka selline arvamus, et sihukest halli habemega selli sääl pilveserval ei saa ju olemas olla. Aga delfit-viat lugedes ei ole ma märganud, et keegi jumalat niisugusena kujutaks. Siin mõni räägib fundamentaalaksiomaatikast ja interfeissist, mõni saatusest, mõni nirvaanast, mõni vaimsest arengust, mõni müstikast, mõni sellest, et religioon täidab tühikud teadmiste vahel ja veel igasugu variante, aga seda põlvele võtva vanamehe varianti ei olegi nagu silma hakanud. Kui just, et Sina näid teda kogu aeg taga otsivat, aga mitte leidvat ühegi kapsalehe alt.
Inimmeel on evolutiooni toel loonud konstruktsioone, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja geenide edasikandumiseks.
Kui inimeste mitmesugused kujutlused Jumalast on ellujäämiseks ja geenide edasikandumiseks kasulikud konstruktsioonid, milleks neid konstruktsioone siis eitada ja lammutada? Eriti, miks peaks seda tegema ateist, kelle meelest inime just elusolemiseks ja geenide edasikandmiseks elabki?
Usklane pakub lahkelt oma “ellujäämisvarustust” uskmatulegi, uskmatu ei võta pakutavat vastu ja püüab ka usklase “varustust” hävitada? Miks küll?
seesama inimmeel on hakkama saanud ka kriitilise mõtlemise leiutamisega. Tung selle järele, kuidas asjad “tegelikult” on, utsitab meid jätkuvalt tagant. Selle käigus tuleb paraku mõnikord ka vanu arusaamu minema visata.
Mõnikord jääb selline mulje, et aegunud arusaamad, mis selle ülihuvitava ja põneva maailma uurimisel ümber lükkamist on leidnud, tahavad meeleheitlikult oma mõjusfääre kaitsta ja laiendada.
Millalgi kasulikud konstruktsioonid muutuvad aheldavaks koormaks ja risuks, mis narkootiliste mõjuainetega oma eksistentsi vajalikuna püüab hoida. Narkomaanilegi on doos vajalik, aga elu ilma selleta on selgem. Või mis?
Samasugune persoon on ka judaistidel ning ka moslemitel. Niisiis, nagu sa näed, ei võrdsusta ma hellast Leninist rääkides sugugi religiooni kristlusega.
Budistide pantheonis on küll mustmiljon jumalat, aga need pole sugugi kõikvõimsad tegelased. Surevad teised samuti, nagu tavakodanikudki ja iga tavakodanik võib kumalaks ümber sündida, näiteks sinustki võib järgmises elus Jehoova saada.
Ilusaid sõnu, ma ei eita, ilusaid ja keerulisi, lausa nii keerulisi, et neil pole sageli koguni saba ega sarvi millest kinni haarata, kuid ühine on neil kõigil see, et nad on ulme ja mitte miski peale juttude ega nägemuste ei ole võimeline seda kinnitama.
/Muideks praegu näitab TV 1000 kah seokest müstikalist vilmi lendavatest mõõgavõitlejatest. Vaatan seda, mõtlen su tekstile ja enam ei teagi, kuidas sellesse suhtuda, äkki on tegemist dokuvilmiga :o))
Ja muide, mind huvitab, et miks sa laskud läbardi tasemele ja hakkad oponentidele oma mõtteid pähe sokutama ja nendega siis võitlema.
|
OSCAR-2019
|
||
Alar Krautmann: Meie ei oota raha. Me tahaksime, et tekiks mõistmine, arusaamine ja aktsepteerimine. Põhimõtteliselt on olemas ennetusmeditsiin, mis ei tööta, on operatiivmeditsiin, mis töötab hästi, ja töötaks paremini, kui raha juurde saaks. Ja siis on taastusravi pool, kuhu oleks raha juurde vaja. Meie poolt on inimesed ennetusmeditsiini juures. Igal perearstil võiks olla oma loodusravi või komplementaarravi üksus, mis aitab tema piirkonnas olevad inimesed võimalikult tervena.
Saate lõpetab kahe poole debatt. Lembi Aug: Raha kindlasti mõjutab aeg aja inimest. Raha juures tekib inimestel ka segadus. Inimese jaoks on tema mure kõige tähtsam. Inimest ei huvita, kas riigil on aega, kas on perearsti läheduses. Koostöö teatud piirides alternatiivmeditsiiniga on vajalik, peame ära kasutama ka esivanematega tarkust. Ei tohiks minna äärmustesse.
Perearst Eero Merilind: Alternatiivmeditsiini pakkujad kasutavad võimalust, kui inimeste jaoks jääb tavalises meditsiinis aega vähemaks. Kristjan Port: Prantsusmaal on homöopaatia lubatud, see on toetatud riigi poolt, samas Austraalia ütles, et mitte mingil juhul. Riik pole alati garantii.
Krautmann: Tihtipeale on tulnud teemaks see, et kas komplementaarmeditsiini praktiseerija on piisavalt kompetentne, et kas ta võiks sekkuda. Loodusravi on oma olemuselt mõeldud ennetusmeditsiinina, on mõeldud sellele, et inimene hoiaks ennast tervena. Akadeemiline meditsiin on loodud eelkõige selleks, et kiiresti inimene tööle aidata. Ta ei ole mõeldud selleks, kuidas ta terve oleks - selleks ei ole lihtsalt aega ega raha. Alternatiivravijad hoiavad inimest tervena. Kui meie läheme piiri lähedale, kus tekivad tõsised ohtlikud haigused, siis meil tekib tunne, et me siit ei julge edasi minna ja me vajame tavameditsiini kõrvale. Siin on küsimus koostöös.
Kristjan Port: Inimeste suunamine alternatiivsete meetodite poole tekitab variantide rohkust. Õppimine tähendab vigade kaudu edasi liikumist. Traditsiooniline meditsiin hoiab seda turvavõrku, alternatiivsetel meetoditel see puudub. Tekib küsimus, kuidas tõmmata joon ohtliku ja ohutu vahel.
Eesti Pärimusmeditsiini Ühingu juht Alar Krautmann: On asjad, mis on ajaproovile vastu pidanud nagu Hiina meditsiin ja Eesti pärimusmeditsiin, ja on sellised asjad, mille kohta me ei tea, kas keegi on selle ise välja mõelnud ja kokku pannud.
Levin: Selleks, et tõenduspõhist- ja täiendusmeditsiini kokku tuua, peaksime looma süsteemi ja mängureeglid. Riiklikul tasandil ei ole nendega tegeldud. See on meie tulevik, et kokku koondada kõik meetodid, et inimene saaks ennast aidata, kui ei ole onkoloogia ja diabeedijuhtum. Aro: Keegi ei ole riigi poolt julgenud luua süsteemi, sest raske on panna kokku ja eristada šarlatane. Üks hea algatus on kutsekoda.
Õieterapeut Mercedes Merimaa: Mina praktiseein õieteraapiat. Minu patsiendid käivad ka arsti juures. Ma arvan, et enamus, kes erinevaid teraapiaid praktiseerivad, soovitavad patsientidele ka arsti juurde minna. Mitmed teraapiad on kaasa aidanud patsiendi ravimisele.
Lembi Aug: Alternatiivmeditsiin peaks mingisuguse kontrolli all olema. Ka hea asi võib anda tagasilöögi.
Anneli Talvik: Mina arvan, et kõiki arste ühendab soov, et ta saaks pärisabi. Seda teemat peaks vaatama pisut eemalt, natuke kõrvalt. Vahel ma olen mõelnud, et meditsiin sai eelmise sajandi 50ndatel uue hoo sisse ja see ajas meditsiini uhkeks. See on valdkonnaeufooria. Mulle tundub, et kui seda teemat natuke neutraalsemalt vaadata, siis me teame, kui kalliks see meditsiin on läinud. Varsti ei jõua me neid kõiki uuringuid kinni maksta. Peame jõudma sinna tagasi, et inimesed peaksid ise oma tervise eest hoolitsema. Peaksime Kõikidesse naturaalsetesse viisidesse, et haigus lähedale ei tuleks, aupaklikumalt suhtuma.
Lastearst Ülle Einberg: Kindlasti on täna lapsevanemaid, kes saadet vaatavad, ja seega ma rõhutan, et alternatiivmeditsiinil on tagajärjed. Ma loodan, et siin ei ole šarlatane, kes pakuvad lapsele abi, millest pole kasu või vastupidi - sellest on kahju. Enne kui minna täiendmeditsiini juurde, tuleks läbi mõelda. Mina ei suhtu alternatiivmeditsiini negatiivselt - see kindlasti täiendab seda. Aga kindlasti alguses peaks ikkagi pöörduma tõendusmeditsiini poole, kui laps on haigestunud.
Adik Levin: Kõik algab sellest, kuidas koolitatakse arste ja millistesse tingimustesse on arst asetatud. Esimene asi, mida arst Hiina meditsiinis on see, kuidas inimene liigub ja millest toitub. Esimene suund on see, et inimene saaks ennast ise aidata. Meil soovitatakse kohe tablette neelata.
Katariina Liisa Martens: Inimest ei nähta kui tervikut. Täiendmeditsiini spetsialistid tegelevad inimese kui tervikuga - tegeleme tema tunnete, mõtete, elustiili ja muu sellisega.
Tiiu Aro: Ma väga toetan kahte eelkõnelenud tohtrit. Täiendmeditsiin on palju sisulisem, palju õigem ja ma arvan, et paljud tohtrid on seda oma elu jooksul rakendanud.
Anneli Talvik: Tavameditsiin pakub kohe tablette, mistõttu inimesed hakkavadki otsima abi mujalt. Teine olukord on raskete diagnoosidega. Dieetarsti Natalia Trofimova: Minul oli kõige keerulisem, et arstina ma tahtsin juurde õppida loodusravi. Käisin Saksamaal ametlikult koos arstidega loodusravi õppimas. Arstidel on tänu sellele suurem kompetentsus soovitada loodusravi meetodeid.
Adik Levin: Olin Hongkongis, kus ravitakse lapsi nõelraviga. See on probleem, et avalikustada mõningate alternatiivsete mediitsimeetodite artikleid. Seda retsenseerivad arstid, kellele alternatiivsed meetodid ei sobi. Tõenduspõhine meditsiin on 100-120 aastat. Aastate jooksul on korduvalt ümber mõeldud, kas näiteks lõigata mandlid ära või mitte. Aga see on normaalne, sest tõenduspõhine meditsiin otsib tõendust. Hiina meditsiin ei otsi tõde, see on 6000 aastat vana.
Spordibioloog Kristjan Port: Teadus iseenda olemuseks on tõendite läbipaistvus ja kriitika. Nõelravi kohta on tehtud 3000 teadusuuringut, mis näitavad, et tulemused on niivõrd väiksed. Me ei saa ära keelata platseeboefekti. Tiik: Me ei oska tervist diagnoosida. Kas te arvate, et kehakaal ja pikkus on tervis? See on üks formaalne näht.
Nõelraviarst Heino Tiik: Asi on keeruline sellepärast, et nõutakse tõendeid ravitulemuste kohta, aga meil puudub võimalus seda publitseerida.
Täiendmeditsiini ja loodusravi kutsekoja esimees Karl Muinast: Meil on kuus kutsestandardit, mille järgi anname välja standardi. Aastas antakse välja 30 kutsetunnistust, kokku on 150 terapeuti Eestis.
Onkoloog Helis Pokker: Mina ja minu kolleegid puutume kokku nende teemadega. Vähk juba diagnoosina on hirmutav ja ravi, mis ees ootab, on sageli pikk. Nii perekond kui patsient hakkavad otsima võimalusi ja kuulama kõiki. Need alternatiivsed meetodid jõuavad heal juhul meie kabinetti. Me teame, kuidas patsientide tüsistusi leevendada, aga me ei tea, mis on koostoime sellega, mida patsient meie teadmata võtab. Teine külg on psühhoemotsionaalne pool. Jooga, hingamisharjutused - organism on üks. Kui vaim on valmis, siis on kergem ka terveks saada. Varases staadiumis diagnoositud vähid on ravitavad. Aga paljud patsiendid jõuavad meile liiga hilja.
Meditsiiniteaduste doktor Adik Levin: Alternatiivmeditsiin saab toetuse sealt, kus on kroonilised haigused. Inimesi ei saa süüdistada, inimene tahab ennast aidata. Krooniliste haigetega on probleeme. Mul on perearstidest kahju, kes ei saa kõiki aidata.
Arstide Liidu president Lembi Aug: Ma ei saa aru, kust inimene võttis, et tal olid raskemetallid sees, kui nende olemasolu pole tõestatud. Ma olen praktik
Perearst Anneli Talvik: Mina arvan, et kui patsient mulle räägib, et ta alustas MMSi kuuri, siis ma proovin temast kõigepealt aru saada, miks ta seda alustas. Ma proovin oma maailmapildi, tervisefilosoofia ja loogika põhjal aru saada, kas see meetod võis teda aidata, olla neutraalne või ohtlik. Ütlen oma arvamuse, mida ma arvan tema ravitaktikast. Minu jaoks alternatiivmeditsiin pole hea sõna. Me tahame, et patsient saaks abi võimalikult erinevate meetoditega. Ma soovitaksin kasutada sõna komplementaarmeditsiin. On palju meetodeid, mis toetavad tervise toetamist ja ravi. Arsti ülesanne on hoiatada ohtude eest.
Muusik Meelis Punder: 5-7 aastat tagasi tundsin, et selg, põlved ja hüppeliigesed teevad haiget, seedimine pole enam see. Saatus viis mind kokku inimesega, kes on pühendunud inimeste aitamisele. Tema nimi on Aigar Säde. Tema kannab sama filosoofiat, et inimene peab võtma on tervise eest hoolitsemise enda kätte. Tema pakkus välja, et ennast puhastada MMS-iga. Neid ei olnud meeldiv võtta. Kuna organism oli saastunud, tekkis iiveldus jne. Sinna kõrvale pidasin dieeti. Raskemetallid ei taha ainult dieediga nii kergest välja tulla.
Kadri Saks, Lastehaigla onkoloogiaosakonna juhataja: Eelistame, et otsus kasutada alternatiivseid meetodeid ei toimuks arsti selja taga. Ma ei oska pakkuda alternatiivsetest lahendusi, aga oskan nõu anda ja hinnata sobivust tavameditsiini meetoditega.
Holistilise regressiooni koolitaja Katariina Liisa Martens: Praegu on selle koolituse lõpetanud 500 inimest ja grupid on alati täis. Esimene aasta on enesearendamiseks.
Eesti Instituut küsis eesti keelt õppivatelt välismaalastelt, mida nad arvavad eesti keele ja Eesti kohta ning selgus, et nende meelest seonduvad ilusaimad eestikeelsed sõnad lauluga: lauluhääl, laulupidu, lauluväljak jne.
Esikümnesse mahuvad veel ilus, armastus, helilooja, liblikas, nunnu, öö ja lill. Meeldivad ka toenglamang, pauhti, öötöö ja kott. Kõige veidramad tunduvad välismaalastele sõnad öö, küsimusi, jäääär, loll ja mudilane, naljakalt kõlab ka pesula, kaks, rääkima, rehepapp ja tüsedavõitu.
Eestit kirjeldavad välismaalased sõnadega ilus, loodus, külm, rahu, roheline, väike, armas, meri, mets, rukkilill, sinine, pääsuke ja uhke. Toodi välja ka sõnu hele, kubujuss, puumajad, unistav ja kohuke. Eesti keelt peetakse põhiliselt ilusaks ja raskeks, aga ka muinasjutuliseks ja müstiliseks.
Osa inimeste jaoks on eesti keel loomulik ja loogiline, teised pidasid keelt ebareeglipäraseks ning selle omandamist väljakutseks. Välismaalastel on raske hääldada õ ja ü sisaldavaid sõnu näiteks: tõenäoline, jõekäär, õunasüda; r-tähte sisaldavaid sõnu, aga ka sõnu mahl, koll, lehm, peaaegu ja nädalavahetus.
Veel mõned kuud enne praeguse võimu volituste lõppu ei paista ministrivahetused Jüri Ratase valitsuses aga lõppevat.
|
OSCAR-2019
|
||
Moodi on läinud ilmutada avaldusi ja isegi raamatuid, mis peegeldavad isiklikke arvamusi möödunust püüdega seda ajalooks nimetada. Õnneks on järel veel mõnigi meist, kes selle või teise perioodi tegelikult läbi on elanud ja kellel need sündmused veel tegelikkusena ajurakkudes on, nii et nad võivad neid mõnevõrra korrektsemast vaatevinklist kirjeldada. Seda ka seetõttu, et neil puudub isiklik huvi oma positsiooni või tegevust kaitsta. Pean ennast üheks sarnaseks objektiivseks vaatlejaks ja avaldan oma mälestusi nii nagu nad mulle meelde jäänud on. Ameerika väliseestlasena on mul vast ka mõnevõrra teistsugused tähelepanekuid kui siin elanud eestlastel. Usun, et minu positsioon on neutraalne, sest ma ei ole oma mälestuste avaldamisega ei majanduslikku kasu ega poliitilist võimu taotlenud. Minu huvi on oma rahva ja kodumaa ajaloo mõistmist sellisele tasemele viia, et me tulevikus sarnases olukorras õigeid otsuseid teha suudaksime.
Meie suurim hiilgus ei ole selles, et me kunagi ei lange, vaid selles et me tõuseme iga kord, kui oleme langenud.
Ragnar Viir on vanim Tartu Ülikoolis oma doktoritöö kaitsnud inimene viimase saja aasta jooksul. Tema väitekiri kinnitab:
Just nüüd, kui me Euroopa eesISTUJAD oleme olnud ja meis selleski istuma ei jäetud. Nali naljaks, aga jutt on tõsine – me istume liiga palju!
Euroopa riikide enamistumise esivõistlustel hoiame kaheksandat kohta, see tähendab, et seitsmes riigis istutakse meist veel rohkem, aga kahekümnes vähem [1]. Teeme endale kingituse ja hakkame aktiivseteks!
1.–2. aprillil 1988 toimus Toompeal toonase ülemnõukogu saalis loomeliitude pleenum, mis sai Eesti iseseisvumisel oluliseks teetähiseks.
NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikud Moskvas Punasel väljakul (vasakult): Tiit Käbin, Vello Pohla, Marju Lauristin, Viktor Palm ja Ülo Vooglaid
Pressikonverents pärast suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist, 16. november 1988. Fotod : T. Malsroos Eesti Rahvusraamatukogu
15.04.2018 toimus Riigikogu saalis arutelupäev “Riik kui kunstiteos”, millega tähistati 1988. a. Aprillipleenumi aastapäeva. Arutelupäeva avanud Riigikogu esimees Eiki Nestori sõnul oli loomeliitude pleenum 30 aastat tagasi kui suur „jah“ inimeste ootustele ja lootustele.
Eesti Kultuuri Koja korraldatud arutelupäeval mõtisklesid Eesti tuleviku üle nii 30 aasta eest loomeliitude pleenumil osalenud kui ka need, kes 1988. aastal veel sündinud polnud. Eesti riigi praegusest ehitusest ja selle väljavaatest saada tema kodanike silmis kunstiteoseks kõnelesid loojad Enn Põldroos, Heinz Valk, Ignar Fjuk, Ike Volkov, Marju Lauristin, Mark Soosaar ja Rein Veidemann. Oma nägemuse lisasid Helle Tiikmaa, Ilmar Raag, Jaan Elken, Maarja Kruusmaa, Pille Lill, Rasmus Puur, Siiri Sisask, Seppo Zetterberg, Toomas Kiho. Seadusloomet kui kultuuri osa analüüsisid Riigikogu liikmed Toomas Jürgenstein ja Peeter Ernits ning Läti Saeima’st Veiko Spolitis.
Osalesid mitmed ERK liikmed, sh. Arnold Rüütel, Tiiu Kuurme, Ivar Raig jt. Arutelupäeva juhtis Eesti Rooma Klubi kauane liige ja endine Riigikogu spiiker Ene Ergma, Klubi esindasid oma sõnavõttudega Mati Hint ja Rein Einasto. Lisame neile ka Arvo Sirendi sõnavõtu, mille ta kandis ette Klubi koosolekul. Ettekannete tekstid avaldatud autorite lahkel loal. Tsiteerimisel palume kasutada allikat.
Lisaks toimus samal päeval Rahvarinde asutajate kogunemine Tallinnas, Jaan Poska majas. Ettekannetes rõhutasid Hint, Gerndorf ja Veidemann, et Rahvarinde kõige tähtsam tegelane oli Edgar Savisaar. Hint andis kõigile edasi Edgar Savisaare tervitused. “Ta on haiglas ja andis mulle mandaadi kõnelda nii, nagu ma kõnelen,” rääkis Hint. Ettekandeid ja kajastust näed SIIT.
Eesti tulevik, emigratsioon, hargmaisus, kultuur, Petrograd, rahvus, rahvusriik, Trei, Uiga, väliseesti
Eestluse ja tuleviku stsenaariume on avaladatud mitte ainult ERKis. Vt. nt SIIT. Eesti Rooma Klubi märtsikoosolek on pühendatud EV100le. Ettekanded teevad 100-aastane eestlane Dr. Endel Uiga ja kaasettekandja Jüri Trei. Mõlemad on nii sõjaväelased, eestluse uurijad kui loojad.
Täna 100-aastane eestlane ja eestimeelne on endiselt kõbus ja tegus. Oma ettekande kohta ütleb Dr. Endel Uiga: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud seadusele, õigusele ja vabadusele… Jätka lugemist →
Kukeseene-hooajast on saanud hapukurgi- ja peagi puraviku hooaeg. Üle lõkke hüppamised ööta ööl on jälle tehtud, julgemad on sellesuvise varba vette kastmise läbinud. Koolilõpetamiste asemele on tulnud pea igas peres sisse astumiste ja varsti esimese koolipäeva aeg.
Traditsiooniliselt tõmbas arutelude- ja debattide-vaiksele suvele joone alla Paide Arvamusfestival. Seekord siis AF2017 logo all. Arvamustest on saanud eesti muidu vaikse, loiu ja killustunud ühiskonnaliikumise osa nii Arvamusfestivali klubi näol. Aruteluõhtud on avatud kõigile huvilistele. Teisalt on igale aktsioonile ka re-aktsioon. Nii on sündinud eel-arvamusfestivalid (toimus sel aastal Hiiumaal). Eesti keeles saab see eel- kena mitmetähenduslikkuse – osalt nagu soojenduseks suvisele päris-arvamusfestivalile, teisalt võimalusele mitte olla liig nõtke muutuste suhtes ühiskonnas ja maailmas üldisemalt.
Endiseks on jäänud ka see, et Eesti Rooma Klubi liikmeid võib leida mitte niivõrd kuulajate kui pigem aktiivsete arvajate ja ühiskondliku mõtte suunajate seast.
Ilm – ka sel aastal lubati festivalile vihmast ilma. Tegelikkuses õnnestus olla tunnistajaks sajandi tormile. Oma kava – uuendusena sai igaüks koostada oma festivalikava. Kahjuks oli selle aasta festivali veebikujundus nii vilets, et kava jälgimine on tõeline katsumus.
Eelmise aasta esinejatele (E. Ergma, O. Tammemäe, J. Telgmaa, Ü. Vooglaid) kõrvale on ennast tugevalt tõstnud Tiiu Kuurme ja Kaupo Vipp. Esines ka ERK endine liige akad. E. Ergma.
*Kui mõni ERK esineja salevestus on silmade vahele libisenud, andke palun teada (vt. kontaktid). Nagu ikka, püüame oma klubi esinemised ja arvamused parimal võimalikul moel teieni tuua.
Hääletuse tulemused saadikute kaupa on näha SIIN. Riigikogu erakorraline istungjärk, 19. juuni 2017 on täismahus näha SIIN (RB küsimus alates 1h 05 min kuni lõpuni).
Hääletusele eelnenud ööl edastati veelkord kõigile Riigikogu saadikutele nn. 222 kiri palvega mitte hääletada praegusel kujul esitatud projekti poolt. Enne hääletamist esitasid viis seltsi-klubi riigikogule veelkordse palve jätta Rail Balticu lepe sellisena ratifitseerimata. Need olid Eesti Rooma Klubi, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts ja Avalikult Rail Balticast ühendus.
Soovitame seetõttu tungivalt riigikogul jätta sellisel kujul Rail Balticu lepe ratifitseerimata ning enne uute ja siduvate otsuste tegemist põhjalikult analüüsida Rail Baltic arendamisega seotud riske ning läbi viia põhjalik sõltumatult tellitud tasuvusanalüüsi auditeerimine ning uus alternatiivseid raudtee lahendusi võrdlev analüüs.
märtsil 2017 saatis minister Kadri Simson kooskõlastusringile Rail Balticu (RB) uue otsetrassina arendamise valitsuste vahelise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, taotledes selle menetlemist kiirkorras. Ilmne on valitsuse kavatsus ratifitseerida leping veel enne, kui valmivad tasuvusuuring ja Riigikontrolli audit projekti senise kulgemise hindamiseks.
Eesti Rooma Klubi ja paljud kodanikud ning kodanikuühendused on korduvalt juhtinud tähelepanu ja esitanud küsimusi nii Rail Balticu üldise kontseptsiooni kui ka selle mitmete aspektide kohta (vt. ERK avaldus nov. 2016: https://roomaklubi.wordpress.com/2016/11/). Seda eriti pärast aastal 2011 valitsuse salastatud motiividel tehtud otsust rajada RB uuele otsetrassile.
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.
Usun, et meie siin esindame Eesti südametunnistust. Selle usus pöördun teie poole. Meenutan ja muretsen.
1997 aasta juuli lõpu veetsime – mina ja minu abikaasa – Bourgogne’is (ajalooliselt Burgundias) perekond Blumide külalistena. Olin Pariisis ülemaailmsel lingvistide kongressil, kus minuga samas sektsioonis pidas ettekande Gilles Blumi abikaasa Riitta Välimaa-Blum. Gilles Blum on sõjaeelse ja sõjajärgse Prantsusmaa sotsialistist peaministri Léon Blumi suguvõsast. Ootamatult kutsusid nad meid kongressi järel külla oma tolleaegsesse maakodusse Bourgogne’is. Sõitsime mitu päeva ringi keltide ajaloo kõige traagilisemates kohtades (millest Jaan Kaplinski on kirjutanud luuletuse “Vercingētorix”). Kõnelesime ühiskondadest ja eriti Eestist. Eesti saatus oli neile tähtis, sest paar oli tutvunud turismireisil Tallinna, kui Gilles Blum töötas Helsingis Prantsusmaa saatkonnas. Nendest jutuajamistest kirjutasin palju üles ja olen ligi 20 aastat korranud järjest sagedamini üht Gilles Blumi lauset: “Kui te lasete hävitada solidaarsuse Eesti ühiskonnas, siis on teiega kõik.”
arvamusfestival, CoR, Eesti Rooma Klubi, Eesti tulevik, ekspert, keskkond, säästev areng, valitsemine
Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.
Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual – esindajana T. Stewart (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).
Eesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!
Suurejooneline projekt Rail Baltic käib mingit oma rada, see on nagu force majeure, millega peavad kõik lihtsalt leppima. Väga paljud kodanikud ja nende ühendused, nende hulgas Eesti Rooma Klubi ja Eesti Looduskaitse Selts on aastaid küsinud, juhtinud tähelepanu, teinud ettepanekuid, protestinud, aga vastuseks on kas mahavaikimine, demagoogia või labane sildistamine. Pole leidunud poliitikuid, kes oleks tunnistanud oma vastutust selles protsessis.
Koondasime oma hinnangu olukorrale juures olevasse teksti, mis on avatud ühinemiseks kõigile ühendustele ja üksisikutele.
Veel on säilinud lootus, et Rail Balticut on võimalik päästa, tuues projekti reaalsuse pinnale. Selleks on poliitikutel vaja kohe langetada vastutusrikkad ja resoluutsed otsused.
|
OSCAR-2019
|
||
Vanad inimesed räägivad, et mets-mustsõstra marjadest tee olla hää seestvalu vastu ja vähendavat haigust, kui rinnus pisted torgivad.
Saunas raviti jooksvahaigust. Haige oli saunalaval, võeti üks väike rümkatäis (klaasitäis) saarepuu tõrva sisse, viheldi hästi kuumas leilis.
Palavikku võeti alla mustasõstra keedisega, pandi kuuma vette ja anti haigele juua. Söögiäädekas segati külma veega, linane riie kasteti selle segusse, väänate kuivaks ja pandi haigele ümber. Seoti vellase rätiga kinni, hoiti niikaua, kui riie läks kuumaks (soojaks), siis korrati mitu korda.
Kui pea kohises ja kõrvus olid helinad ja halb enesetunne oli, siis vanaisa ravis seda haigust linnumagusaga. Kortna (on nii suur kui teeklaas) sisse pandi lusikatäis mett ja vett pandi täis. Sellest pool anti hommikul enne sööki ja pool õhtul magama minnes. Sellest saadi abi. Mustasõstra kuivatatud lehtedest keedeti teed ja pool kortnat korraga võeti sisse sama haiguse vastu.
Sarlakihaigus tõi sageli surma, kuid vahel sai ka koduse ravi puhul abi. Suure palaviku tõttu anti juua haput jooki ja kurku loputati mustasõstra vartest keedetud veega. Nahka hõõruti viinaga.
Enne arstisid inimesed kõhuvalu metsarohtudega. Keetsivad metsarohu säiud: reinvarssa, koirohtu, mustasõstraoksi, arnikaid, raudrohtu. Pandi kuigipalju sääniku metsarohtu, keedeti, siis jõivad säiu asemel mõnda rohtu, jõivad lusikatäis kolm-neli korda päevas. Praegusel ajal inimesed arstivad nende rohtutega inimeste kui ka vasikate kõhutõbe.
Mustasõstra urvakesi panna viina sisse ja ka kaseurvakesi - saab hea rohi. Kui kondid, liigesed valutavad, siis võtad õhtul sisse lonksu ja hommikul on kohe paremb.
Kõhuhaiguste puhul raviti vanasti mustasõstra lehtedest valmistatud teega, köömneteega, petersellilehtedest valmistatud joogiga.
Kui inimene külmetas, siis tuli palavik, rinnus olid valud, luud-kondid hakkasid valutama, tuli haigel voodisse heita. Sellega võis kaasneda ka nohu ja köha. Tsaarivalitsuse ajal ei tuntud sõna „gripp“. See sõna tuli tarvitamisele kodanliku korra aja alguses. Haige pidi jooma higistamapanevaid jookisid nagu pärnaõie teed, veel kuuma piima meega, vaarika- või mustasõstra jooki tee hulka panema joomisel. Samuti olid head ka vaarikavarre ja mustsõstra oksa tee. Selliseid jooke võis anda ka pere teistele liikmetele, kes just voodihaiged polnud. /---/
Kui mehed tulid külmaga pikalt teelt 8voorist, veskilt jne.), siis koju jõudes tegid punši. See oli selline jook, et magusale kuumale teele kallati viina hulka ja joodi kiiresti ära, et see mitte ära ei saanud jahtuda. Kojutulek oli ikka õhtul ja siis mindi ka kohe teki alla. Ei tulnudki haigust kallale ja hommikuks olid kõik töövalmis. Ju see kuum jook pani vere käima ja ajas ka higistama ja siis haigus ei tulnud kallale. Kes punši ei teinud, see vähemalt kõva suutäie valget viina ikka võttis ja ka see oli mõjuvalt kasulik.
Kui aga naised või lapsed olid külma saanud, siis esimeseks rohuks oli kohe kuum teevesi, mis pani vere käima ja tegi keha soojaks. Hea oli ka kuum piim meega. Kui siiski haigus tuli, pidi inimene voodisse jääma, siis olid kõik kuumad joogid head - kuum piim meega, kummelitee või pärnaõie tee vaarikamoosiga, mustasõstra moosiga. Hea oli ka mustasõstra oksa ja vaarikavarre tee. /---/
Külmetushaiguste vastu joodi kuuma punši. Anti juua kuuma pärnaõie teed. Ka vaarikavarre või vaarikateed. On tehtud teed mustsõstra lehtedest ja kuivatatud mustsõstardest higistama ajamiseks. Lehti koguti õitsemise ajal. Samuti tehti morssi jõhvikatest ja anti juua palavikuhaigele. Kui palavik tõusis kõrgemale, tehti kompresse kehale ja peale. /---/
Kurguhaigused. Määriti rinda tärpentiiniga ja soojendati ahju ees. Tilgutati ka tulisele telliskivile tärpentiini, pandi rätik üle pea ja hingati seda palavat auru sisse. Joodi toore sibula lõikudega kuuma piima. Lehmanisast tulnud soojale piimale pandi noaotsaga võid sisse ja joodi. Kuristati söögisooda ja lillatera veega kurku. Joodi lõhmuseõie ja mustasõstra teed. Palavikuga söödi jõhvikaid.
Esimene rohi külmetushaiguse vastu oli saunaleil. Joodi pärnaõie ja mustasõstra teed. Palaviku vastu söödi jõhvikaid.
Üks peotäis mustasõstra koori, kolm liitrit vett. Keeta, kuni järele jääb üks liiter teed. Päeva jooksul juua lonksuti ja janu kustutamiseks nii palju, kui on vastuvõetav. Radikuliidi puhul.
Palaviku puhul anti vaarikavarre ja mustasõstra teed. Vaarikavarre tee paneb hästi ruttu higistama ja võtab palaviku ära kohe.
Maksale, sapile toore mustasõstra lehe tee. Seda on soovitatud haljana. Kas ta kuivamisega kaotab ära selle toime?
Kui jalg on katki või varvas lammu [katki], pandi peale lepaleht, teeleht, mustsõstra leht või paakspuu leht.
Mustsõstar (Ribes nigrum L.). Vann lehtede ja noorte võsude keedisest jooksvahaiguse vastu. Kuivatatud marjad söödi suhkruga kurguhaiguste vastu.
Mustasõstra lehed köha vastu. Keedetakse mustasõstra lehtedest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.
Jutustaja külastas Kuigatsi imearsti, kes oli kuulus oma kalli hinna eest müüdava rohu tõttu, mis pidavat ravima väga paljusid haigusi. Peremehe väljudes kahmas jutustaja pajast taimi ja peitis need põue. Kodus selgus, et sinna kuulusid: raudrohi, üheksavägine, mustsõstra varred ja karukollad. Jutustaja ise soovitab neid kasutada järgmiselt: võtta viis taime raudrohtu ja üheksavägist, kaks peotäit mustsõstra varsi (juppideks ja pikuti lõhki) ja 30 karukolla eospead, mida tuleb korjata hommikul viludaga. Tee keeta viie liitri veega.
Köömnevarre keedisega hautatakse õlleankrusid, ka piimanõusid, et eemaldada halba lõhna ja maitset. Köömnevarsi tarvitatakse veel kurgi soolamiseks koos mustasõstra lehtede ja tillidega.
Marjadest on lillakad ja maasikad. No siin on need metsamaasikad väega magusad. Mustsõstrad ajame läbi lihamasina, ühe kilo peale kaks kilo suhkrut, seisab toorelt.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.
Mustasõstra lehed ja vaarikute lehed ja talvel noored võsud võtame tee jaost, ja punahein augustikuu sees hakkab õitsema.
Sügisel või suvel kuivatasin ikka valget ristikheina teerohuks (see umbes vaksa pikkune valge ristikhein) seda esineb looduses harva; krooklehti, veel piparmünti. Nii kaua, kui ma piparmündi teed jõin, mul köha ei olnud, aga kui piparmünt otsa sai, oli varsti köha kallal.
Aga need teerohud tuleb kohe tee seest välja võtta, muidu on selline „leotise“ maitse, ei ole enam tee.
Kurkide soolamisest Tormas. Korjati mustsõstralehti. Tünni pandi keev vesi. Kuumutati telliskivi ja pandi vee sisse. Nii kuumutati tünni, et kurkidele ei tuleks võõrast maitset - linaleomaitset. Kui oli “kahtlane” tünn ja kardeti, et “jooksma” hakkab, tehti rukkijahust ja veest kõva segu ja tõmmati praod kinni. Tünni põhi kaeti mustsõstra lehtedega. Mõnikord pandi hulka ka kirsilehti; aga neid palju ei pandud, sest siis pidid kurgid mustaks tõmbama. Lehtede juurde pandi tilli, natuke küüslauku või mädarõigast. Sageli mädarõigast ei pandud, sest neid kohapeal ei kasvatatud. Nii lasti kurgid kihtamisi (Torma murde pärane vorm) lehtede ja tillivartega. Peale valati soolaga keedetud jahe vesi. Kui kurkidel vesi peal, pandi vajutuseks puhas lauake ja sellele kivi kurke hoiti keldris.
Kurgid toodi enamuses Mustveest (kodanliku Eesti päevil). Tormas kasvatati kurke ainult nii palju, et värskelt süüa. Kurkidega käisid maal kaubitsemas Mustvee kohalikud elanikud. Kurke ja sibulaid vahetati ka vilja vastu. Sibulamüüjatel oli suur laastukorv. Korvi sibulate eest võeti tavaliselt korv või poolteist rukkeid. Kurki (murdepäraselt mitmuse osastava asemel ainsuse osastav) müüdi sajakaupa. Hind oli kõikuv, olenes kurgi saagist. Hinda ei mäleta.
Mustasõstra, kirsi ja tamme lehti tarvitakse kurkide hapnemise juurde - ajavad ennem hapnema. Ka pannakse sinna tille, mis annavad hää maitse.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.
Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.
|
OSCAR-2019
|
||
Kümned ettevõtted, kes riigihankeid võitnud ja ühele seltskonnale kuuluvate Wolmreks Ehituse ja Kristiine Ehituse objektidel alltöövõtukorras töid tegid, süüdistavad peatöövõtjat pettuses ning esitasid teisipäeval avalduse politseisse. Juhtumiga on seotud ka börsifirma Arco Vara tütar Arco Ehitus.
Alltöövõtjate teatel kasutas peatöövõtja varifirmat, pettes nii riiki ja kümneid firmasid, kel on saamata hinnanguliselt 18 miljonit krooni.
Ehitusi, kus alltöövõtjatel piltlikult öeldes müts pähe tõmmati ja massiliselt võlgu jäädi, on praegu neli: Pärnu lastekodu, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tudulinna ja Rõuge lasteaed.
Need hanked võitnud Wolmreks Ehituse ja Kristiine Ehituse põhiomanik ja ettevõtete juhtfiguur on staažikas keskerakondlane Adu Haki, kellelt Äripäeval ei õnnestunud eile kommentaari küsida.
“Mul on selline stress juba sellest. Meie kui tellija sõlmisime lepingu Wolmreks Ehitusega,” sõnas sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna projektijuht Mario Polusk.
Sotsiaalministeerium tellis Pärnu lastekodu ehituse. Hanke võitsid Wolmreks ja Arco Ehitus. Nelja riigihanke võitjad on jäänud võlgu vähemalt paarikümnele alltöid teinud ehitusfirmale. Võlglaste nimekiri täienes eile kiiresti, sest ehitusringkondades liikus info, et Äripäeva teeb petuskeemist lugu, ja toimetuse telefonid olid eile pärastlõunast alates ehitusfirmade esindajate kõnedest punased.
Skeem, millega Wolmreks ja Kristiine Ehitus alltöövõtjaid alt tõmbas, oli lihtne. Kui hange võidetud ja alltöövõtjad leitud, sunniti viimased lepingut sõlmima mitte ametliku võitja, vaid hoopis kolmanda ettevõtte Merkton Ehitusega, mille asutajad ja omanikud olid Haki ja Wolmreksi raamatupidaja Merle Pung. Alltöövõtjate sõnul toodi ettekäändeks see, et Merkton Ehitus soovib tekitada käivet, et tulevikus riigihangetel osaleda.
Koda Ehituse ehitusdirektori Mait Mäe sõnul on nende firma ette valmistamas avaldust politseile kelmuse uurimise algatamiseks. Rõuge lasteaia ehitusel kütte, vee, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitöid teinud Koda Ehitusel on Wolmreksilt saamata ligi 716 000 krooni. Samuti oli Koda Ehitus tööl Pärnu Kutsehariduskeskuses, mille peatöövõtja oli Kristiine Ehitus, kuid alltöövõtjatega sõlmis lepinguid Wolmreks. Sellelt ehituselt on Koda Ehitusel saamata 260 000 krooni, vastu võtmata töid on veel enam kui 350 000 krooni eest.
Nad on pidanud läbirääkimisi Merktoni ja Wolmreksi juhatuse ja esindajatega, osa summast – 310 000 krooni – maksti neile ka ära.
“Tol hetkel tundus see hea tahte märk ja me lükkasime edasi igasuguste õiguskaitsevahendite kasutamise. Praeguseks on selge, et sooviti lihtsalt aega võita ning asju plaanipäraselt paika sättida ehk siis tegeldi plaanitud kuriteo elluviimisega,” ütles Mäe.
Adu Haki juhtimisel pidasid meiega läbirääkimisi Merkton Ehituse ja Wolmreks Ehituse nimel Illar Ehala, Olavi Israel ja Tarmo Rähn. Nüüd soovitavad need kodanikud Merktoni puhul ühendust võtta selle “keha” uue tankistist omanikuga, kes on algatanud ettevõtte likvideerimise. Wolmreksi puhul aga lubatakse võlgnevused likvideerida,” ütles Mäe.
Tartu ettevõtte Even tegevjuht Jaak Laving ütles, et pettus oli ette plaanitud. “Merkton oli eos ehitatud tankistfirma,” ütles Laving. “See, mis praegu Eestis ehitustel toimub, on hullumaja. Sellist skeemi pole kasutanud kahjuks mitte ainult Wolmreks, vaid ka paljud teised,” lisas ta. Evenil jäi saamata 468 000 krooni.
Tartu mööblifirmal A Ruut on Wolmreks Ehituselt saamata 568 000 krooni. Kokku tegi firma ehitusel töid 1,45 miljoni krooni eest.
“Kuu aega magamata öid,” ütles A Ruudu projektijuht Hannes Kail. “Meile valetati, et Merkton tahab kunstlikku käivet näidata ja tekitada referentsi, et tulevikus riigihangetel osaleda. Just seepärast pakuti, et alltöövõtjad sõlmiksid lepingud Merktoniga,” ütles Kail.
Veel eelmisel reedel olid Wolmreksi juhid A Ruudule kinnitanud, et kohe tasutakse võlg ning asi saab korda. Esmaspäeval ilmus teadaanne, et Merkton on likvideerimisel.
Põrandakatete paigalduse ja plaatimistöödega tegeleva Kaldrami juht Priit Tasa ütleb, et nemad tegid töid Pärnu Kutsehariduskeskuse ja Pärnu lastekodu ehitusel. Võlgu jäi Wolmreks Ehitus Kaldramile 515 000 krooni. “Avaldati soovi, et tehke leping Merkton Ehitusega. Samas pole Merktoni nime üheski riigihanke dokumendis alltöövõtjate seas märgitud, seega on petetud alltöövõtjaid rahaga, ja riiki, kuna alltöövõtja jäeti registreerimata,” ütles Tasa.
Pärnu firma A.H.Trading tegi töid Pärnu lastekodu ja Pärnu kutsehariduskeskuse ehitustel. Firma omanik Anne Hunt ütles, et neile on peatöövõtja võlgu 630 000 krooni. “See on väga paljude suurfirmade süsteem. Paljud kasutavad seda skeemi, et lepingud ei tehta peatöövõtja, vaid hoopis vahefirmaga. Teevad väga odava pakkumise, siis ei tule enam ots otsaga kokku ja firma lastakse pankrotti,” selgitas ta.
Hunt on üritanud Wolmreksi kontoriga ühendust saada, kuid telefone seal enam vastu ei võeta. “Täiesti absurdne. Üleöö kaob firma lihtsalt ära. Meie riigis on täielik seadusetus,” oli Hunt nördinud. Mis saab ettevõtetest, kes oma raha eest on tööd neil objektidel ära teinud, kuid raha peatöövõtjalt on saamata?
“Ma arvan, et tööd teinud väikeettevõtjatele on surmaotsus alla kirjutatud. Tõenäoliselt on paljudel ees pankrot. Isegi, kui sa kunagi selle raha kätte saad, oled sa juba Krediidiinfos maksuvõlglane,” ütles Hunt.
Firma keeldus kommentaaridest, sest juht Priit Hainoja on puhkusel. Ühe raha ootava allhankija teatel ei soovi Arco Ehitus nendega suhelda. Puhkusele läks juht, kui hakati toimunu kohta selgitusi nõudma.
Osanikud kuni okt 2010: Wolmreks Ehituse raamatupidaja Merle Pung ja Adu Haki. Alates nov 2010 likvideerib ettevõtet Silver Eensaar.
Selle firmaga sõlmisid alltöövõtjad lepingu, kuigi riigihanked võitsid Wolmreks Ehitus ja Kristiine Ehitus.
|
OSCAR-2019
|
||
Teisipäeval lapsi vaheajale saates valasin muidugi pisaraid ka, sest tegelikult olen kurb ka. Ikkagi minu lapsed ju! Kingitus, mille lapsed ja nende vanemad mulle tegid, oli nii armas, et veel siiani käin aeg-ajalt neid ilusaid ridu lugemas. Ma olen tõesti siiralt tänulik nende sõnade eest! Ma olen tänulik, et lapsevanemad mind usaldasid ja enamasti alati koostööd tegid. Need kaks aastat õpetasid mulle palju ja ma tean, et just praegu oli õige aeg edasi liikuda.
Vabaduse tunne on aga imeline! Ei mingit tööstressi enam. Lausa harjumatu, et ei pea millegi pärast muretsema ega midagi ette valmistama. Nüüd on tõesti võimalik tegutseda nii, et see rõõmsameelne, hakkaja ja särav tüdruk minu sees jälle välja pääseks. 🙂
Ühe peatüki lõpu ja uue alguse puhul otsustasin ka oma juuksevärvi uuendada. Olen nüüd puhta blond. Kui ma esimesed kaks päeva pidevalt oma peegelpildi peale ehmatasin, siis nüüd olen juba täitsa harjunud ja väga rahul. Tundub, et ka mu lähedased ja sõbrad on uue look’i heaks kiitnud.
Tulles nüüd aga blogimaastiku kõige kuumema teema juurde, siis ega ma väga palju sellel peatuda ei tahakski. Ürituse ja selle plusside/miinuste kohta saab juba nii mitmest kohast lugeda, et minu arvamus siia ilmselt enam midagi uut ei too.
Esikolmik trenni- ja terviseblogides oli täiesti etteaimatav. Pakkusin küll ise, et Paljas Porgand paneb kategooria kinni, kuid Fitlooral on tõesti nii blogis, Instagramis kui Youtube’s kümneid tuhandeid jälgijad, seega pole tema võit siiski üllatus. Kui ma Porgandi ja Helena kohtadega olen rahul, siis Fitloora kahjuks minu lemmikute hulka ei kuulu. Ta meeldis mulle väga siis, kui ta alles alustas, kuid praegu on tema stiil mulle vastuvõtmatu. Aga ega kõik ei saagi kõigile meeldida.
Mina olen oma 5. kohaga väga rahul ja tahan kõiki hääletajaid tänada! Ma ei arva, et oleksin ülemäära palju reklaami teinud ja usun, et saadud hääled olid tõesti toetajate poolt. Aitäh-aitäh-aitäh! 4.-6. koha vahed ei olnud kuigi suured ja me kolmekesi Mariliisi ja Marisega olemegi mu meelest nö ühte masti blogijad. Sellised mõnusalt ausad, lihtsad ja meiega on kerge samastuda. 🙂 Nägin tüdrukuid ka üritusel ja kõik nägid imelised välja!
Liise jõudis väikese hilinemisega siiski auhindade jagamiseks kohale. Photobooth oli üks igavesti vinge asi, mis siis et ma tausta sisse veits ära kadusin. 😀
Tulles nüüd korra veel selle vabaduse ja puhkuse juurde, siis tahan ma ka väga põhjalikult läbi mõelda, kuidas ja mismoodi blogis edasi toimetada. Ma loodan, et suvi ja puhkus toob uut hingamist ka minu tegemistesse ja postitused hakkavad taas regulaarselt ilmuma. Lisaks huvitab mind tegelikult väga ka video ning vlogide maailm, nii et ehk liigun ka selle poole. Selle kõik peangi enda jaoks hoolikalt läbi mõtlema.
Kõik ideed, mõtted ja ettepanekud on alati oodatud! Millised postitused teile meeldivad? Mida sooviksite rohkem näha? Kui suured youtube’i jälgijad teie olete?
Nüüd on aga aeg kohver lõpuni pakkida, õhtu mehe kaisus filmi vaadates mööda saata ja hommikul juba suure elevusega reisi alustada! NEW YORK SIIT ME TULEME!
Kindlasti on meil pidevalt näpus ka GoPro ja peegelkaamera, millega püüame reisi võimalikult hästi jäädvustada. Ennekõike muidugi meie enda jaoks, aga luban, et jagan reisimuljeid kindlasti ka teiega. 🙂 Ööbimiskohaga on nüüd ka kõik korras ja loodame, et enam mingeid viperusi ette ei tule.
Selles on sul täiesti õigus, et me oleme sinu ja Marisega suhteliselt nagu ühel pulgal. Vahel üks ees, vahel teine, aga sarnased blogijad 🙂 Tore on teiega samal pulgal olla 🙂
Nende vlogide kohta … noh… ma nüüd ise üritasin ka ennast filmida ja panin väikese video esimest korda blogisse, kuid mulle tundub, et mulle on see lõbusam, kui lugejatele. Videot teha on äge tunne, sellest võib sõltuvusse sattuda, aga paraku tuleb välja, et minu lugejad eelistavad siiski lugeda 🙂 Seega jään kirjutamise juurde.
Selles on sul küll jah õigus, et videot on ilmselt lahedam teha, kui vaadata. Eriti siis, kui lugejad just lugemisega harjunud on. Eks ma vaatan, mis mõtted mul ses osas pähe veel tulevad. 😉
Ma arvan, et isegi kui ma videosid peaksin tegema hakkama, jääks kirjutamine ikka alles. Nii tekiks ilmselt kaks erinevat “kanalit” lihtsalt.
Ma ei saa ütlemata jätta, et see sinu uus ja heledam juuksevärv võttis mu täiesti sõnatuks. Vaatasin kusagil leheküljel blogiauhindade pilte läbi ja jäin pikemalt sinu pildile pidama, sest esiteks ei saanud ma aru, kas see oled sina või mitte ja teiseks… TAEVAS HALASTA KUI ILUS!
Minu meelest on sinu blogi äärmiselt mõnus lugeda, samuti jälgin sind instagramis ja sinu sealsed storyd on ka väga vahvad alati..seega, ma arvan, et ka vlogimine tuleks sul hästi välja sobiks sulle. Mina ise jälgin mõlemaid-blogisid ja youtubei videosid-hea meelega.
Mis blogiauhindu puudutab, siis selles kategoorias tuli esikoht mulle ausalt öeldes veidi üllatusena..ma nagu eeldasin kuidagi, et Paljas Porgand võidab..ja natuke olen tegelikus võitjas pettunud, sest pean ütlema, et kuigi ma pisteliselt olen teda jälginud, siis ei ole see ikkagi päris minu teetassike. Kindlasti oleksin ka sind esikolmikusse oodanud..minult said sa igatahes hääle 🙂
Sinu blogi puhul meeldib mulle eriti see vaheldusrikkus, et on toitumis, trenni kui ka lihtsalt elu. Ja kõike seda annad edasi väga siiralt ja ausalt. Loodan, et jätkad samamoodi ja lisad veel videoblogid otsa 😉
Selline tagasiside paneb silma kohe eriliselt särama! Aitäh sulle toetuse eest, see tähendab nii palju ja annab hästi palju indu juurde. 🙂
Ma seda vlogimise värki tahan ikka proovida. Kui tuleb välja ja keegi vaadata viitsib, teen edasi, kui pekki läheb, jääb ainult kirjutamine. Mulle neid niisama loba-storysid meeldib Instas aeg-ajalt ka teha. Mu meelest on see hea viis, kuidas päris-ennast lugejatele näidata.
|
OSCAR-2019
|
||
Programmiga Erasmus+ suurendatakse ELis teadmiste ja oskuste edendamiseks eraldatavaid rahalisi vahendeid olulisel määral (+40%), mis näitab, kui tähtsal kohal on haridus- ja koolituspoliitika ELi ja liikmesriikide jaoks. Eesmärk on arendada inimese isiksust ja parandada tööväljavaateid.
Uus programm tugineb olemasolevate programmide (nt Erasmus) kogemustele ja edule, kuid selle mõju on veelgi suurem. Programm lähtub veendumusest, et investeerimine haridusse ja koolitusse võimaldab avada inimeste varjatud võimed, olenemata nende vanusest või sotsiaalsest päritolust.
Erasmus+ eesmärk on parandada omandatud hariduse ja kutseoskuste kvaliteeti ja muuta need eesmärgistatumaks. Kaks kolmandikku vahenditest läheb toetusteks, mis võimaldavad rohkem kui neljal miljonil inimesel õppida, saada koolitust, töötada või tegutseda vabatahtlikuna välismaal aastatel 2014–2020 (võrreldes 2,7 miljoniga aastatel 2007–2013). Välismaal viibimine võib ulatuda mõnest päevast kuni aastani.
Rahastamist võivad taotleda õpilased, õpetajad, praktikandid, vabatahtlikud, noortejuhid ja rahvaspordivaldkonna töötajad. Samuti on võimalik rahastada haridusasutuste, noorteorganisatsioonide, ettevõtete, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning vabaühenduste partnerluskavasid ja ka reforme, mida liikmesriigid kavandavad haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamiseks ning innovatsiooni, ettevõtluse ja tööalase konkurentsivõime edendamiseks.
Nähakse ette pakkuda suuremat tuge IT-platvormide näol (e-partnerlus), et koolid ja muud koolitajad saaksid suhelda veebipõhiselt.
Tänu programmile Erasmus+ suurendatakse Euroopa mõõdet spordivaldkonnas ja püütakse kõrvaldada sellised riigipiire mittetunnistavad nähtused nagu võistlustulemustega manipuleerimine ja doping. Toetust võivad saada ka riikidevahelised rahvaspordiprojektid, mis aitavad kaasa näiteks hea juhtimistava ning sotsiaalse ja kehalise aktiivsuse arendamisele kõigis vanuserühmades ning millega pakutakse sportlastele muu eriala omandamise võimalusi.
Uus programm on põhjalikum ja strateegilisem, kuid peamised eesmärgid on samad: parandada kutseoskusi, suurendada tööalast konkurentsivõimet ning toetada haridus-, koolitus- ja noorsoosüsteemide ajakohastamist.
Erasmus+ võimaldab luua sünergiat haridussüsteemi eri valdkondade ja töömaailma vahel. Ühtne programm võimaldab lihtsustada toetuse taotlemise eeskirju ja menetlusi ning vältida killustatust ja dubleerimist.
Laenutagamisrahastu, et aidata üliõpilastel läbida kogu magistriõppeprogramm välismaal ja omandada teadmismahukatel töökohtadel nõutavaid oskusi.
Teadmusühendused, mis hõlmavad kõrgharidusasutuste ja ettevõtete partnerlust loovuse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse edendamiseks ning pakuvad uusi õppekavasid, õppimisvõimalusi ja kvalifikatsioone.
Valdkondlikud oskusühendused, mis hõlmavad kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ning ettevõtete partnerlussuhteid eesmärgiga suurendada tööalast konkurentsivõimet ja kõrvaldada oskustöötajate nappus, võttes kasutusele sektori vajadustest lähtuvad õppekavad ja uuendusliku metoodika.
Programm ühendab praegusi kõrghariduse rahvusvahelist mõõdet edendavaid eri programme, st võimaldab üliõpilaste liikumist ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel ning suutlikkust arendavaid koostööprojekte kolmandate riikide kõrgharidusasutustega.
Programm muudetakse mitmel viisil kättesaadavamaks. Näiteks pakub Erasmus+ rohkem tuge üliõpilastele, kes enne vahetusülikooli või tööpraktikale suundumist soovivad lihvida oma keeleoskust. Lisaks on tänu infotehnoloogia oskuslikumale rakendamisele võimalik propageerida paindlikke õppevorme, nagu kaug- ja osakoormusõpet.
Programmi toetused muudetakse veelgi sihtotstarbelisemaks (nt lähtudes elukallidusest sihtriigis) ning suuremat tähelepanu pööratakse ebasoodsa sotsiaalse tausta ja puuetega üliõpilastele, samuti äärepoolseimate piirkondade üliõpilastele. Iga riik võib ELi toetusele lisada oma riigi või piirkonna eelarvest eraldatava toetuse.
Laenutagatis loob ka kindlama toetuspinna üliõpilastele, kes soovivad läbida kogu magistriõppeprogrammi mõnes muus Euroopa riigis. Sellest on kasu eelkõige tagasihoidlikumate majanduslike võimalustega üliõpilastel, keda riiklike toetuste ja laenuvõimaluste puudumine on varem takistanud välismaale õppima minemist.
Uus Erasmuse harta seab eesmärgiks kõrgel tasemel korraldatud õppe, mis põhineb rangematel kõrgharidusasutuste vahelistel lepingutel, milles täpsustatakse üliõpilaste keeleoskuse miinimumtase ja antakse üksikasjalikku teavet majutusolude ja viisavajaduse kohta.
Jah. Eesmärk on paremini ühtlustada kriteeriumid, mille alusel määratakse toetuse suurus. Samas säilitatakse võimalus võtta arvesse nõudlust toetuste järgi ja muid rahastamisallikaid, mis on riigiti erinevad. Üliõpilased võivad ELi toetusele lisaks saada toetust nii riigilt kui ka piirkondlikult või kohalikult omavalitsuselt.
Programmis Erasmus+ osalevad riigid jagatakse kolme rühma elukallidusest lähtuvalt. Üliõpilane, kes läheb õppima samasse elukallidusrühma kuuluvasse riiki, võib saada EList keskmise määraga toetust, st 200–450 eurot kuus. Konkreetse summa määrab sihtriigis Erasmus+ toetusi haldav riiklik büroo. Riiklik büroo võtab arvesse nõudlust ja muid rahastamisallikaid. Büroo võib kõrgharidusasutustele näiteks kehtestada toetuse miinimum- ja maksimumsumma, kui kaasrahastamisvõimelisi asutusi või piirkondi on vähe.
Üliõpilane, kes läheb õppima suurema elukallidusega riiki, saab keskmise määraga toetust, millele lisatakse vähemalt 50 eurot kuus (kuid toetus ei või ületada 500 eurot kuus). Kui üliõpilane läheb õppima madalama elukallidusega riiki, võetakse keskmise määraga toetusest maha vähemalt 50 eurot kuus (kuid toetus ei või jääda alla 150 euro kuus). Äärepoolseimatest piirkondadest pärit üliõpilased ja riigid, kes kuuluvad äärepoolseimate piirkondade programmi, saavad kõrgema määraga toetust.
ELi toetuse suurus sõltub ka sellest, kas teise riiki minnakse õppima või praktikale. Praktika puhul saavad üliõpilased lisaks õpinguteks antud ELi toetusele veel 100–200 eurot kuus, sest nad ei saa tihtipeale kasutada odavat tudengimajutust või -toitlustust jms. Toetuse suuruse määrab riiklik büroo või kõrgharidusasutus, kui on tegu piirkondliku või kohaliku omavalitsuse kaasrahastamisega.
Samuti on ette nähtud erivõimalused väikse sissetulekuga peredest pärit üliõpilaste jaoks. Riiklik büroo võib otsustada anda välismaale õppima asujale lisaks ELi tavapärasele toetusele veel täiendavalt 100–200 eurot kuus ELi eelarvest, sõltuvalt sellest, millist riikliku tasandi toetust sellele sihtrühmale juba antakse.
Ka erivajadustega üliõpilastele on vajalikeks lisakulutusteks ette nähtud kõrgema määraga ELi toetus.
Kas need üliõpilased, kes on eelmise elukestva õppe programmi raames juba Erasmus-toetust saanud, võivad samuti osaleda?
Jah. Nüüdsest on programmis Erasmus+ osalejana võimalik korduvalt minna välismaale õppima ja koolitust saama.
Üliõpilastel on võimalik välismaal õppida ja/või koolitust saada kuni 12 kuu jooksul igas astmes (bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes) ja eri kestusega ajavahemikel (nt kaks kuuekuulist perioodi või kolm neljakuulist perioodi). Samas on kõrgharidusasutustel õigus eelistada neid, kes ei ole varem sellises liikuvusprogrammis osalenud.
Kui keegi on elukestva õppe programmi raames juba vahetusüliõpilasena Erasmus-programmis osalenud, siis võetakse seda arvesse juhul, kui ta taotleb toetust sama haridusastme jaoks. Näiteks kui üliõpilane on juba teinud elukestva õppe programmi raames läbi kuuekuulise Erasmus-vahetusprogrammi magistriõppes, võib ta taotleda Erasmus+ liikuvustoetust magistriõpinguteks ajavahemikuks, mis jääb alla kuue kuu. Samas, kui seesama üliõpilane soovib jätkata doktoriõppes, võib ta programmist Erasmus+ saada toetust kuni 12kuuliseks perioodiks, sest tegu on kõrgema haridusastmega.
Muud eelnevalt kasutatud liikuvustoetused, nagu koolitusteks Leonardo da Vinci programmist elukestva õppe programmi raames või Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalemiseks programmi „Aktiivsed noored” raames, ei lähe programmis Erasmus+ ühes kõrgharidusastmes lubatud maksimaalselt 12kuulise õppe- või praktikaperioodi väljaarvutamisel arvesse.
Jah, liikuvusele eraldatakse jätkuvalt suurim osa (kaks kolmandikku) programmi Erasmus+ eelarvest. Ehkki pearõhk jääb endiselt üliõpilaste liikumisele, pööratakse rohkem tähelepanu õpetajate, koolitajate ja noorsootöötajate toetamisele, sest neil on oluline roll programmi propageerimisel. Just nemad võivad oma tegevusega süsteemi mõjutada, kui naasevad oma endisse töökohta ja hakkavad välismaal õpitut rakendama.
Programmi panus võitlusse noorte töötuse vastu seisneb selles, et noortele antakse võimalus täiustada selliseid põhioskusi nagu võõrkeele- ja suhtlemisoskus ning kohanemisvõime ja luuakse võimalusi õppida elama ja töötama eri rahvusest ja eri kultuuritaustaga inimeste seas.
Programm lihtsustab ülikoolide ja ettevõtjate koostööd selle tagamisel, et õppekavad põhineksid oskustel, mida üliõpilastel tööle asudes vaja läheb. Lisaks aitab programm haridusasutustel ja noorteühendustel luua tihedamaid sidemeid ettevõtetega. See toetab ka poliitikareforme sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu IT-alased oskused ning tööturuvajadusi paremini arvestav haridus ja koolitus.
Erasmus+ rõhutab informaalse õppimise olulisust. Elu näitab, et tööandjad hindavad kõrgelt oskusi, mis on omandatud mitteformaalse õppimise teel (nt vabatahtlikuna tegutsedes). 75% Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalenutest kinnitas, et saadud kogemus on nende karjäärivõimalusi parandanud.
Uuringud on samuti näidanud, et üliõpilased, kes on läbinud osa oma õpingutest välismaal, leiavad sagedamini seal ka oma esimese töökoha.
Raha on oluline, kuid ainult sellest ei piisa. Tuleb kõrvaldada takistused riigi ja piirkonna tasandil, näiteks muuta teave kättesaadavamaks, tagada võimalus kasutada riiklikke laene ja toetusi rahvusvaheliste uuringute tegemiseks ning lihtsustada välismaal omandatud teadmiste ja kogemuste tunnustamist.
Juunis 2011 otsustasid ELi haridusministrid teha kõik selleks, et miski ei takistaks noortel välismaal õppimist ega koolitust saamist. Selleks et jälgida nende ülesannete täitmist, töötas komisjon koos liikmesriikidega välja nn liikuvusalase edetabeli, mille abil jälgitakse olukorda kõigis ELi liikmesriikides. Tulemused avaldatakse mõne nädala pärast.
Liikmesriigid kinnitasid ühiselt ka liikuvusalased eesmärgid kõrgkoolide ja kutsekoolide õpilaste jaoks. 2020. aastaks peaks vähemalt 20% kõrgkoolilõpetanutest ELis olema läbinud osa õppekavast välismaal. Kutsehariduses peaks 2020. aastaks üle 6% kutsealusõppe ja -koolituse läbinutest vanuserühmas 18–34 olema läbinud osa õppe- või koolituskavast välismaal.
Alates programmide loomisest on maailm päris palju muutunud. ELi majandus on toibumas meie aja kõige tormilisemast etapist. Peaaegu kuus miljonit noort inimest ELis on tööta, samal ajal ei suuda 36% tööandjatest leida vajalike oskustega töötajaid. Oskustöötajate nappus Euroopas on muret tekitav, kusjuures 15aastastest noortest on ligikaudu 20% puuduliku lugemisoskusega ja 73 miljonil täiskasvanul on madal haridustase (või puudub neil kvalifikatsioon).
Euroopa tööturg muutub samuti. Kõrget kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade arv suureneb ning vähekvalifitseeritud ametite osatähtsus väheneb. Eelduste kohaselt vajatakse 2020. aastal peaaegu 35% töökohtadel kõrgetasemelisi (kraadiõppe tasemel) kutseoskusi. Üks strateegia „Euroopa 2020” põhieesmärke on suurendada kõrghariduse omandanute osatähtsust noorte täiskasvanute hulgas 40%ni (praegu ligikaudu 36%). Erasmus+ saab toetada inimesi ja aidata neil täiendada oma oskusi välimaal õppides ja koolitust saades ning haridus- ja koolitusasutustel tegevust ajakohastada.
Teine oluline eesmärk on vähendada praegust koolist väljalangemise näitajat (12,7%) alla 10%. Selle saavutamiseks toetatakse programmi Erasmus+ kaudu haridus- ja koolitussüsteemi, sealhulgas üldharidussüsteemi ajakohastamist. Ajakohastatakse kogu süsteemi alates väikelaste haridusest kuni keskhariduse ja kutsealusõppeni. Mitteformaalset õpet toetatakse noorte vahetusprogrammide ja vabatahtliku tegevuse kaudu.
Vajalike oskustega inimeste puudust saab vähendada ka ettevõtetega koostööd ja partnerlussidemeid arendades, tänu millele on võimalik koostada vajadustele vastavad õppekavad. Seepärast aitab uus programm arendada nendele küsimustele keskenduvaid partnerlussuhteid eri sektorite vahel.
Edaspidi ei ole kavas toetada üksikute täiskasvanute liikuvust, v.a mõne strateegilise partnerluse raames.
Täiskasvanuhariduses töötavad õpetajad ja õppejõud saavad endiselt taotleda individuaalset toetust (nii lühi- kui ka pikaajalisteks) õpinguteks välismaal. Kolm praegu toimivat haridustöötajate liikuvuse meedet (täiendõpe, assistendikohad ning külastused ja vahetusprogrammid) koondatakse üheks meetmeks. Täiskasvanuharidust aitavad ajakohastada strateegilised partnerlused.
Avatud juurdepääsu nõudega tagatakse, et kõik õppematerjalid, mille valmimist on rahastatud programmi Erasmus+ raames, on kõigile vabalt kättesaadavad; nõude aluseks on põhimõte, et kõigest sellest, mille eest makstakse üldsuse, st meie kõigi rahaga, peaksid kasu saama ka kõik. Kui programmist Erasmus+ toetuse saaja töötab välja haridusliku sisuga materjale, peab ta need üldsusele avaldama avatud õppematerjalide keskkonnas avatud sisulitsentsi kasutades.
Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalised.
ELi liikmesriigid on automaatselt programmi Erasmus+ osalised. Teised eespool loetletud riigid võivad programmiga liituda, kui nad on täitnud teatavad haldustingimused ja loonud programmi täitmist haldava riikliku büroo.
Riigid mujalt maailmast võivad osaleda partnerriikidena teatavates meetmetes või teatavatel eritingimustel.
25 000 partnerlusprogrammi, mis ühendavad 125 000 kooli, kutseharidus- ja -koolitusasutust, kõrgharidus- ja täiskasvanuharidusasutust, noorteühendust ja ettevõtet
Rohkem kui 200 000 õpetajat, kes teevad koostööd Interneti kaudu, osaledes rohkem kui 100 000 kooli hõlmavas programmis eTwinning
Lisavahendeid eraldatakse kolmandate riikidega (partnerriikidega) koostöös rakendatavate meetmete jaoks, kuid sellekohane otsus tehakse tõenäoliselt 2014. aastal.
Xxx Guys Sex Gay Meet Teaching Xxx For Com Abuse It All Tragic British Amature Porn Videos Mcfall Milf Suck Dick Free Russian Dating Sites Milf Sex Dates Swirl Dating Gay Twink Porn Mobile Skirwith Bondage Tubr Tranny Dating Apps Youjjis Straight Meets Gay Naked Women Amateur Pictures Morganton Wealthy Lesbian Dating Site Completely Free Online Lesbian Dating Lesbian Chat And Dating Sister Creampie Hardcore Female Sex Bettws Gwerfil Goch Ladyboys Dating Site Text Singles For Free Caught Masturbating In Public Videos Free Gay Videos Fucking Frazer Book Of Sex Dating Site Cury Bbw Spanish Anal Pink Video Porn Free Online Chat Networking And Social Dating Meet Chinese Girls Big Sloppy Asses Holding Big Dick Local Dating Apps Free Eclectic
|
OSCAR-2019
|
||
Jamie Livingstoni nimi ei pruugi sulle midagi öelda, kuid ma arvan, et see võiks sulle midagi öelda. Tegemist oli mehega, kelle järjepidevus väärib kindlasti äramärkimist ning kelle omapärane lähenemine fotograafiale on inspiratsiooniks nii mõnelegi. Meediast …
19/05/2015 – 06:58 Fotokoolitus “Strobism ja valgus” 7. juuni kommenteerimine on välja lülitatud3 058 views
Järgnev foto võib sulle tuttav tunduda. Pildi autor Harold Edgerton, kes oli hariduselt elektriinsener ja õppejõud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis, muutis fotograafia ajalugu fundamentaalselt ja selle olemuse sääraseks nagu me seda praegu tunneme. Iga kord kui pildistad oma nutitelefoni või kaameraga, kasutades välku, peaksidki just Edgertonile tänulik olema.
Enne, kui Harold Edgerton paigaldas omaleiutatud kaamera kõrvale piimatilga kukutaja, oli sisuliselt võimatu luua hämaras head fotot ilma koguka varustuseta. Põhimõtteliselt sama keerukas, kui pildistada liikumist. Aga viiekümnendatel MIT laboris alustatud nokitsemine Edgertoni poolt muutis fotograafia tulevikku. Seal kombineeriti kõrgtehnoloogilised strobovalgustid katikumootoritega tabamaks inimsilmale nähtamatuid hetki. Senini oli välk fotograafias tähendanud välgupulbri kasutamist – magneesiumi ja kaaliumkloriidi segu, mis tekitas kontrollitud plahvatuse. Edgerton aga leiutas uut tüüpi süsteemi. 1926.aastal alustas mees välgutorudega katsetamist. Luues ksenoongaasil toimiva välgutoru, suutis ta tekitada valgussähvatusi kiirusega 1/1 000 000 sekundit. See välgutoru idee on fotograafias kasutusel tänase päevani. Gaasil põhinevat välku sai kasutada ka korduvvälgatuste tekitamiseks regulaarsete intervallide järel, misõttu sobis suurepäraselt stroboskoobiks.
Selle uue välgusüsteemiga saigi Edgerton kiireltliikuvaid elemente jäädvustada. Antud fotol on niisiis näha Edgertoni revolutsioonilst hetketabamust, millel piimatilga kukkumine lauale on jäädvustatud – tabatud on vaid millisekundi kestev moment. See pilt tõestas, et fotograafia ulatub kaugemale, kui see, kuidas inimesed siiani füüsilisest maailmas aru saanud olid.
Lisaks silmailule, mida need kiirtabamused pakuvad, on Edgertoni leiutis tähtsal kohal ka inseneride töös. Need ülesvõtted aitavad paremini mõista, mismoodi masinad töötavad ja kuidas erinevaid probleeme lahendada.
Edgertoni töö ei jäänud vaid stuudio piiridesse. Teise maailmasõja ajal leiutas ta oma elektroonilisest välgust hiiglasliku versiooni, mille sai paigutada tolleaegsete pommitajate pommiruumi. Samuti valgustas ta Stonehenge’i, vaigistades skeptilised luureülemad. Hiljem kasutati tema tehnoloogiat liitlasvägede maandumisalade kindlaksmääramiseks Normandias, valides paigad, kus polnud sakslasi. Pärast Teist maailmasõda lõi Edgerton tehniliselt muljetavaldavaimad jäädvustused – aatomplahvatuse esimesed sammud.
Harold Edgertoni fotograafilised eksperimendid kestsid terve tema elu. Mees suri 1990ndal aastal 86aastasena. Tema fotod on tehnikasaavutuste ekvivalendid ning samas osa moodsast kunstist. Iseennast mees kunstnikuks nimetada ei tahtnud – oma sõnul oli ta ikka ja alati insener ja faktide jälil.
Nii, nagu paljud teised fotograafid, on Youtube’i avarustesse endale pesa teinud ka Jared Polin. Mõned aega tagasi oli periood, mil jälgisin tema fotokanalit päris intensiivselt. Kasulikke nõuandeid saab sellelt igal alal. Süvitsiminevad analüüsid erineva fototehnika …
Kui ma veel klienditeenidaja olin, siis oli kaasaegse ja õige informatsiooniga kursisolemine eriti oluline. Fotograafias “sees” olles on see tähtis ka praegu, kuid müües tehnikat pead tundma oma müüdavat tehnikat ja seda eriti hästi. Seega …
Kui sa juhtumisi vaevled inspiratsioonipuuduse käes, nagu vahel ikka ette tuleb, siis on mõistlik minna ja vaadata, mida teevad teised foto –ja videograafid. Vahet ei ole, kas tegemist on asjaliku ülevaatega mõnest uuest fotovidinast või …
“Kolm viiskümmend” ütleb müüja ja ma ulatan talle täpse raha. Tema selja taga seinal on rohelise numbrilauaga digitaalkell, mis vahetub just mu pilgu ees ja näitab nüüd 3.50. Ma astun eemale, et järgmist klienti müüjani …
07/12/2017 – 23:03 | Fotorakendused igaks päevaks ehk kuidas töödelda nagu proff. kommenteerimine on välja lülitatud672 views
Seoses tänase suurpühaga pühendame ka meie jupikese oma blogiruumi pisut kurikuulsa päeva kohta arvamust avaldades. Hoidugem utoopilistest allahindlustest ja tunglevatest inimmassidest ning mõelgem, mis tegelikult oluline on.
Üldiselt tekitavad minus elevust paljud erinevad teemad. Fotograafia päris kindlasti ja kirjutamine sama kindlasti. Üks hingelähedane teema on ka rulatamine. Kui saab need kolm ühendada, siis polegi justkui midagi rohkemat tahta. Põhimõtteliselt võin ma X …
11/09/2017 – 15:37 | Fotod, mis panevad rääkima: Philippe Petit ja tema imeline köielkõnd kommenteerimine on välja lülitatud705 views
Täna võib leida nii mõnegi fotogalerii 11.septembri kaksiktornide tragöödiast. See on väga loomulik. Minule tuli aga Maailma Kaubanduskeskusega hoopiski teine lugu meelde. Nimelt, kuidas Philippe Petit 1974ndal aastal, kui tornid just valmimas olid, mööda kaablit …
Praktilisel workshopipäeval vaatame üle erinevad kaasaskantavad valgused, alates speedlightidest kuni profiseeria varustuseni. Vaatame üle …
Allpool on jäädvustus õhulennust, mis lõppes maandumisega Punasel väljakul ning mida võib üsna kindlalt kategoriseerida kui hulljulge.
Tarkvaraarendaja Abe Fettig on loonud veel ühe versiooni digitaalsest filmiskännerist, mille abil lihtsalt ja kiire vaevaga oma fotonegatiividest digifailid võluda. Kuna rakendus on alles algfaasis, siis laiemale kasutajaskonnale seda hetkel ei jagata. Seega jääb isiklik …
Alljärgnev foto on tehtud fotograaf Zakaria Abdelkafi poolt käesoleva aasta maikuu alguses, kui Pariisi töölistepüha rongkäik protestijate tõttu vägivaldseks muutus. Tabatud on hetk, mil protestijate poolt heidetud Molotovi kokteil üht politseinikku tabas.
Põnev leiutis Kickstarteri keskkonnas! Neptune vahetatavate objektiivide süsteem. Tegemist on objektiivide komplektiga, mis jäädvustab kõik vajaliku ilma, et peaks rasket fototehnikat kaasas kandma. Kolmest objektiivist koosnev komplekt ongi mõeldud katma kõiki fotograafide ja videograafide vajadusi. Objektiivi “põhjale”, …
19/04/2017 – 12:20 | Speedbooster – mis see on ja kuidas töötab? kommenteerimine on välja lülitatud992 views
Tihtipeale öeldakse, et fotovarustusse võiks kuuluda üks korralik 50mm objektiiv. Kui tegemist pole aga täiskaaderkaameraga, muutub objektiivi vaateväli sensori väiksemast mõõdust tulenevalt hoopis kitsamaks ning olenevalt kaamera mudelist, on nüüd 50mm objektiivi asemel kitsama vaateväljaga …
|
OSCAR-2019
|
||
Harjutused kehakaalu kõhule ja külgedele kodus. Lisaks sellele lisaks kasutatakse dieediga tasub rakendada kontrastne dušš, kuid parandab naha toonust.
naha reostus ja selle defektyKrome aitab nahal toime tulla ülemääraste 5-minutine vaheaeg pärast iga tundi esimene soojendada nahka.Järgnevad harjutused.
Peenise suurendamise harjutused. longus naha, mälukaotus, Võite olla kindel, et pärast vaid paar nädalat.
530 Nõuandeid kella keeramisega kohanemiseks 412 Euroopa riigid on mures leetrite leviku pärast 363 harjutused:) Kas alustada ja keha/naha koostöö.
sest selle dieediga on tavaliselt õnnestunud kolme võite dieeti korrata 2 nädala pärast. Ükskõik millised füüsilised harjutused.
et kõik mehed pärast lapse 30, Vali õige Harjutused piisavalt Kaal. Väga madala kalorsusega dieediga purustada testosterooni tase kiiremini.
Mõnes mõttes läks lihtsamaks pärast esimest nädalat, mida ma tõesti nautisin selle dieediga on see, ei pruugi naha seisund nii kiiresti taastuda.
nagu armid ja venitusarmide pärast operatsiooni Paistetus Kasutage rasvhapete lotion vähendab hõõrdumist ja vähendab naha Harjutused suurendada Saate.
et pärast soovitud kehakaalu, Siiski longus rinnad operatsioon ei tõesti tervitab Erektsioonihäired harjutused aitavad teil muuta peenise suurust.
Selliste protseduuride efekti võib võrrelda nädalase range dieediga. harjutused ning hõõruda end muudavad naha pehmeks.
proovida ühes treeningukorras treenida ainult suure varba fiksaator ühte kõhulihaste alumist osa treenivad mõned harjutused; pärast jahiajastu lõppu.
siis tekivad mõne aja pärast siis on dieediga lihtsam leppida. Kõige tõhusamad harjutused võitluseks süsivesikutega.
Pärast koju jõudes läksin õunad; viinamarjad; sitke nahaga puuviljad; kuivatatud puuviljad; tugeva naha ja Vees tehtavad vastuvoolu harjutused.
Kaan „saeb“ ennast naha sisse max. 0,2 mm ja Pärast kaaniravi protseduuri tuleb rohkem mis õnnetul ja kõrvad longus moel tegevuse lõpetas.
naine näeb pärast suurt kaalulangust mistõttu tuli tal väljaveninud naha eemaldamiseks Atkinsi või mõne muu süsivesikutevaese dieediga.
MASSAAŽ KODUS Kui tihti oleme õhtul pärast väsitavat „Kui määratakse harjutused, tuleb neid teha kuid tavalises koguses valku sisaldava dieediga.
Uuri, kuidas hingamise harjutused parandada oma elu. Naha võib mõjutada puudumine värske hapnikurikka verega. Dieediga: surudes läbi.
Noor ema Annie on tagasi ja räägib kaalus allavõtmisest pärast sünnitust. Saates võetakse ette dieediga seotud vead ja Tänased harjutused aitavad.
Sümptomid võivad tekkida mitu tundi pärast UH, kaela ülaosa ja peapiirkonna massaa· , lõõgastavad harjutused. (n. thoracicus longus.
Algselt Rootsis süstematiseeritud ja üle maailma tavameditsiinis tunnustatud naha-, leeveneb dieediga gluteeni tarbimises pärast.Pärast neerutransplantatsiooni on ravitulemuste ooteajaks kaks aastat ja protsent. 100: • kupeeritav ainult dieediga, • n. thoracicus longus.
AGa vat pärast teist Sobivad ideaalselt erinevad kerelihastele mõeldud staatilised Pilatese harjutused. 4x nädalas 20 Kuigi.
Harjutused-liikumine ei pruugi naha seisund nii Ma alustasin kohe 2008 aastal "madala rasvasisaldusega toortaimetoidu dieediga pärast raamatu.
556 Nõuandeid kella keeramisega kohanemiseks 501 Euroopa riigid on mures leetrite leviku pärast 471 Kuidas sobilikud harjutused. ja keha/naha koostöö.img479/img-0975.jpgolen nüüd puhta ja sileda naha õnnelik omanik. Ja seda juba pärast Ei aidanud ei harjutused ega sellest päevast alates ALUSTAN DIEEDIGA.
see on pärast lõikamist läbi Väga väike osa inimese naha allergiliste reaktsioonide papaiiniga saate blokeerida ei tahtlikult dieediga.
Pärast hommikusööki läksid kõik korraks veel Crista oli kadunud, temaga tegeles Anni (harjutused käele, sest kips Tore oli naha kuidas tutar.
, mille põhjustab inimene oma süsivesikuterikka dieediga. muutuste tõttu esinevad naha eripärad vaagnapõhjalihaste harjutused.
Seedeprobleemid ja naha probleemid on seotud metalli elemendiga, kus aktiveerivad järgmised harjutused: Pärast lõunasööki.Mida saab teha pärast protseduuri võimaldavad paljud naised põgeneda mõneks ajaks longus silmalaud.Pärast seda harjutused. Jättes.
naha muutused kreem; kehamassiindeks kaal staatus on mis normaalkaalus on parem kui üks talvine teatrilavastus oleks soe mitte süüa pärast.
sõltuvalt naha omadustest kas kas adekvaatset maksimaalset toimet on võimalik saavutada vaid dieediga. “Üldjuhul on harjutused lihtsad.
dieedi ja erinevate aeroobsed harjutused. Firming Cream kõht on eriti kasulik ajal ja pärast seda ja dieediga, kreem naha elastsuse kõht.
nimetatakse sisemise saastumise kuhjumist naha alla käigutreeningu ja dieediga. jt.,1973) pärast treeningute.struktuuri juuste ja naha.Ja muidugi, enne sa kaotad kaalu kodus ilma dieediga, Kuidas kaalust kodus?Harjutused!Lihtne.
Eriti kohe pärast ärkamist, Naha pealetulevad moodustised. 4 *Vaagnapiirkonna VEREVARUSTUSE häired– mille kõrvaldavad erinevad harjutused sellele.
Tõhus dieet pärast puhkust. toitumine Kirjeldus: dieediga, mille eesmärgiks on kogu keha puhas, siis kindlasti on posi. Twitter; Facebook; Pinterest.
mis tulid välja unikaalse süsteemi harjutused Bhv. Loe rohkem Kuidas vabaneda longus naha pärast kaalulangus.
Ühe päevaga on võimalik saada selgeks tervisevõimlemise harjutused ja kuidas veeni juhitud osoon tema naha õhetama “Huvi pärast küsin.
Tagumine sääreluulihas flexor digitorum longus - Pikk Nahkjalatsid- Naha ehitus ja koostis. Rühi harjutused.
Kui dieediga kärpida kõigepealt aga raskused, seeriate pikkused ja harjutused ja nende järjekord tuleb täiesti Solaariumis naha kõrvetamine.
Paljud naised läbivad rindade Rekonstruktsiooni operatsiooni pärast Vähendab kortse ja naha et suurendada rinna mahtu ning vähendada longus.
parandada naha toitumine ja ja teha kõige keerulisem harjutusi tuleks teha regulaarselt ja heas usus.Pärast harjutused.
nõuanded ja juhised on kiireim viis kaotada kaalu harjutused, isegi pärast seda, kui tulemused on ilmne. Dieediga ei tähenda.
|
OSCAR-2019
|
||
Liikumise “Kodukant Hiiumaa”, Kärdla ühisgümnaasiumi ja mitme Hiiumaa kirikukoguduse ning külaseltside ja Hiiumaa muuseumi koostöös käivitus möödunud sügisel projekt “Õpi kuulama oma last – õpi kuulama oma vanemaid!”, kirjutab Meie Maa.
Eesmärgiks kooli ja kogukonna koostöövõime süvendamine läbi õpilaste uurimuslike intervjuude koduküla, -kooli ja ka kirikukoguduse lähiajaloost. Lähteülesanded ja metoodikad koostatakse maaülikooli sotsioloogide Asser Murutari ja Argo Moori juhendamisel.
Projekt on alles loomisjärgus, kuid juba on selge, et vanemate ja laste huvi on ootamatult suur. On koostegemise, mitte igavate koolituste-kuulamiste ootus. Trendikas uus film “Klass” viitab noorte sotsialiseerumisraskustele, võõrandumisele kodust, koolist ja iseendast. See on probleem, mille ohud Eestis alles võrsumas. Loengute ja koolitustega võõrandumist ei ületa.
Tuleb toimetada elus eneses, teha projektinädalaid, reisiprojekte jpm. Ka kooli, kodu ja kogukonna ühisüritused linnupuuride ülesseadmisel, kiriku- ja kalmistupühade tähistamisel, külapäevade korraldamisel jne võiksid saada üleriigiliseks traditsiooniks. Tõestame eestlaste jätkusuutlikkust ja kodanikuuhkust – ühtekuuluvust. Austame tillukese rahvakillu suurt IME-t – omariikluse säilitamise imet.
Teooriast üksi ei piisa, siin vajame praktilisi tegusid – ootame kodanikualgatust kodust, kirikust, kogukonnalt. Öeldu ehk ongi kodanikuühiskonna arendamise ABC. Ja selle peab omandama koolis.
Ei kaitsetahe, isamaa-armastus, loovus teaduses ja kunstis, isegi eurooplase moraal ole pähetuubitavad. Ühisettevõtmistest Kaitseliidu, kiriku- ja külakogukondadega, vilistlaskogude ja ülikoolidega noor kodanik seevastu sotsialiseerub, ei võõrandu.
Laps kuulab, kui saab “kuulata” praktilise tegevuse kaudu; kuulab, kui pidevalt ei keelata-kamandata ega sõimata laiskuriks ja lolliks.
Kui kogukond ja isegi minister samuti õpivad kuulama, mis lapsel mureks või mida öelda oma aine- ja ajakava kohta, siis ehk saabub kord ka koolirõõm ja koolirahu. Saabuvad armastus ja hirm looduse ning iseenda tulevase elu ees. Seda nii õpilasele kui õpetajale. Või isegi nende kahe suuruse vahele, kahe kodanikuühiskonna kõige tähtsama figuuri vahele. Koostöö – kooli, kiriku, kodu ja kogukonna koostöö –, see on koolireformi igavikuline eesmärk.
Isegi väga vana mehena oli akadeemik Paul Ariste endiselt uudishimulik. Kui ta oma küsimustele väljaspool lingvistikat mujalt vastuseid ei leidnud, mõtles ta need ise välja. Nii oli tema meelest siiski parem kui jääda täielikku teadmatusse.
Uudishimu pole aga produktiivne, kui teda ei täienda veel kaks omadust, nimelt tähelepanuvõime ja oskus võrrelda. Uudishimu vist ei ole arendatav. Tähelepanuvõime ja võrdlemisoskus seevastu on ning Paul Ariste tegigi nendega enese kallal tööd. Võib-olla just tänu sellele avanesid talle ka teiste kultuuride uksed, mis pole väga üldine. Paul Ariste ei pooldanud isoleerumist, kuigi ta samas oli etnilise assimilatsiooni äge vastane.
Mõnevõrra tulevad need asjad kõneks äsja ilmunud raamatus «Paul Ariste. Mälestusi». Selle on kokku pannud ajakirja Akadeemia osakonnatoimetaja Mart Orav ning avaldanud Eesti Kirjanduse Selts Tartus. Kõige odavamalt saabki Paul Ariste raamatut osta EKSist, Vanemuise 19.
Paul Ariste ei kirjutanud mälestusi nagu iseseisvat teost. Ta kirjutas olnust erineval viisil. Üheks viisiks olid ta päevikud, millest kui tervikust hävis osa 1945, mil Paul Ariste arreteeriti. Mõnel juhul võivad säilinud päevikud olla puhtandid mustandist ümberkirjutatud kujul, kuid toda mustandmaterjali me ei tunne. Suure osa memuaarsest ainestikust avaldas Paul Ariste eraldi artiklitena kas konkreetse sündmuse puhul või ka toimetuste palve peale.
Raamatute kirjutamisel oli tal kombeks kasutada ära perioodikas ilmunud artiklite teksti. Raamatus «Mälestusi» seda pole, teos on kirjutatud varasematest artiklitest otsekui lahus. Tegemist on täiesti uue raamatuga ja kuigi mitmed episoodid korduvad, ei kordu rakursid. Kahjuks ei ole raamatu kokkupanija kusagil avanud, mismoodi ta oma tööd tegi ja kui eripalgeline Paul Ariste memuaarne pärand on.
Nooremal lugejal tuleb meeles pidada, et paljud usulised küsimused olid Paul Ariste jaoks enesestmõistetavad, kaasa arvatud seegi probleem, mis iseenesest puhtteoloogiline ei ole, nimelt tolerants enda omast teistsuguse mõtlemisviisi suhtes. Lingvistina vähem, etnoloogina rohkem suhtles Paul Ariste religioosses mõttes väga eripalgelise maailmaga, kuhu tema elutöö raames kuulusid paganausulised, katoliiklased, judaistid, õigeusklikud, islamistid, vanausulised ja luterlased ning teisedki.
Olemata usuteadlane, uuris Paul Ariste eriusuliste kombestikku eeskätt sel kujul, nagu see tuleb esile tekstides. Vastavate tekstide avaldamises hakkas ta vananedes nägema oma peamist ülesannet, sõnastades selle ligikaudu järgmiselt: kuna teoreetilised järeldused võivad olla ekslikud, tuleb panna peamine rõhk rahvaomase ainestiku talletamisele ning publitseerimisele.
Olles näiteks sõnade päritolu selgitamisel sageli lennukas, jäi Paul Ariste etnoloogilise materjali analüüsis küllalt ettevaatlikuks. Tekib küsimus, miks. Miks me ei saa rääkida Paul Aristest kui kultuuriantropoloogist? Vaevalt seepärast, et tal puudub asjaomane monograafia kui omaette raamat.
Pigemini on põhjuseks see, et kuigi Paul Ariste tegeles etnoloogiaga sihiteadlikult nagu mitmed ta õpetajadki (Julius Mark, Andrus Saareste jt), kartis ta järeldusi, kus aineline keskkond hakkab dikteerima vaimsele olemisele ja usulistele veendumustele. Viimaste järgimist pidas Paul Ariste truuduse, s.t ka reetmise välistamise tunnuseks. Aineline keskkond on alati muutlikum kui defineeritud truudus.
Täitsa selge, et oma artiklites aastaist 1940–1990, seega poole sajandi kestes, ei saanud Paul Ariste kirjutada neist asjust nõnda, nagu ta sisimas tundis. Esimest korda alates Nõukogude okupatsiooni algusest oli Paul Ariste vaba Tartu ülikooli aulas, kust ta saadeti viimsele teele Raadi kalmistule vene õigeusu kommete kohaselt eestikeelse teenistusega. Nii oli ta soovinud märksa enne kokkuvarisemist oma kodus, millele järgnesid mõned lootusetud haiglapäevad.
Tema kui seesmiselt uskliku teadlase maailm on lahti kirjutatud ta Vadja-publikatsioonides, iseäranis «Vadja rahvakalendris» (1969) ja raamatus «Vadjalane kätkist kalmuni» (1974). Viimase pealkiri vastab enam-vähem mõistele «ristiinimese teekond».
Kõhklused sel pikal teekonnal on minu arvates loomulikud. Nii on ka Paul Ariste kirjutanud oma päevikusse 28. oktoobril 1973: «On kahju, et ma enam pole usklik ega mõista usklik olla. Kui uskusin hauatagust elu, oli mul kergem elada. Uskusin, et pärast surmagi võin näha või tajuda, kuidas elavad mu omaksed. See usk oli ehk egoistlikki, sest arvasin, et võin kuulda, mida minust arvatakse tagantjärele. Tean nüüd, et minust ei jää midagi järele, kui elu lahkub, ega tea ma midagi, mis sünnib pärast seda.»
Kahtlemata olnuks Nõukogude okupatsiooni aegu kergem käsitleda materiaalset kultuuri. Paul Ariste uuris jonnakalt mentaalset kultuuri ja päästis koos oma õpilastega väga palju. Oma mälestustes ta ei esita seda nagu suurt elutööd. Tema töö pärijatele see töö aga suur on.
7. veebruaril möödub sada aastat veerand sajandit Tallinna Toomkirikus teeninud õpetaja Rein Premeti sünnist.
Kui praegu mõnele nooremale Põhja-Eestist pärit inimesele mainida Rein Premeti nime, võib kuulda äratundmisrõõmu: minu vanemad või vanavanemad rääkisid temast. Rein Premet on legend, keda mäletatakse kaua.
Sündis ta Järvamaal Nõmmküla vallas vabrikutöölise Hans Premeti pojana. Kui vanemad 1920. aastal rendikoha ostsid, koliti Väike-Maarjasse. Siin lõpetas Rein algkooli ja hakkas 1925 edasi õppima sealses ühisgümnaasiumis, kuid oli kolme aasta pärast ema surma tõttu sunnitud kooli pooleli jätma. Koolivaheaegadel töötas ta Väike-Maarja tarbijate kooperatiivis.
Teeninud 1930–32 sundaega Tallinna sidepataljonis, lõpetas ta aasta hiljem ühistegevuse liidu kooli ja töötas 1934–1938 äriteenijana Tallinnas. Siis läks ta tööle linnavalitsuse ehitusosakonda ja alustas uuesti õpinguid, nii et lõpetas 1941. aastal gümnaasiumi.
Kui palju selles tõde on, ent toomkoguduse liige Sulev Mäeväli on kuulnud, et 1941. aastal püüdis Premet pääseda lähenevast sõjakeerisest. Viimane siiski ei õnnestunud, küll aga pääses ta uppumissurmast lubaduse eest hakata kirikuõpetajaks. Ehitusosakonnas töötas ta kuni 1944. aastani, mil oli sunnitud Punaarmee ridadesse asuma.
Saabunud rahu tõi Rein Premeti ellu uue pöörde. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta tööle riiklikku meeskoori ja ta viis täide oletatava tõotuse, asudes õppima usuteadust. Ordinatsioonipäevaks sai 24. mai aastal 1950 ja abiõpetajana teenistuskohaks luteri kiriku peakirik, kus oli tekkinud kolmest kogudusest – toomkogudusest, Nigulistest ja Olevistest – liitkogudus. Sulev Mäevälja sõnul oli koguduses liikmeid tol ajal vaid umbes poolsada.
Ilus, kauni lauluhääle ja hea suhtlusoskusega õpetaja lõi kogudusega head suhted. Polnud oluline, et ta kehv jutlustaja oli ja meenutuste järgi retoorikaandest ilma oli jäetud. Tema jutlustel polnud algust ega lõppu. Kui kantslist «aamen» kõlas, siis oli kuulajaile selge, et jutlus on lõppenud.
Teenistuse algusajal inimeste vähesuse tõttu kiriku käärkambris toimunud jumalateenistused kolisid kirikusaali ümber. Teadaolevalt halb läbisaamine võimudega, alati matustel kuulutatud teade, et lahkunut mälestatakse kirikus jumalateenistusel, postiga koju saadetud kirikukalender, mille eest tasuda sai kirikus – ja inimesed tulid kiriku juurde. Alati oli Rein Premetil aega juttu vesta, inimesi kuulata. Koguduse liikmeks arvati üle tuhande inimese.
Rahvas pidas õpetajast lugu ja igal pühapäeval kogunes jumalateenistusele poolsada kristlast. Jõulude ja teiste suurte pühade ajal sai kirik rahvast täis, jõululaupäeval oli kolm teenistust. Konsistoorium kinnitas tema kutseõiguse 17. novembril 1959 ja õpetaja Premet sai kaela hõbedase ametiristi, mille kogudus kinkis hiljem sageli õpetajat abistanud Tiit Salumäele tema ordinatsiooniteenistusel 5. oktoobril 1975.
Ordinatsioonivend, emeriitpeapiiskop Kuno Pajula on meenutanud, et Rein Premet toetas koguduse väikestest võimalustest vaeseid peresid ja tegi oma kätega palju tööd kiriku heaks. 1928. aasta siseremondi ajal olid kiriku seinad ja võlvid helepruuniks võõbatud, Premeti ajal värviti need uuesti valgeks, tugevdati põhjalöövi vundamenti, laoti ümber kooriruumi võlve, hoolitseti, et katus peal oleks. Riigilt saadav toetus oli väike, küll aga kirikumaks riigile suur – mitte ruutmeetrite, vaid hoone kubatuuri pealt.
Pidev mure ja hool viisid tööka jumalasulase infarktini, mille järelraviks puudus vajalik aeg. Rein Premet jääb ainulaadse saatusega inimeste hulka: ta suri laulatuse ajal, kui läks korrale kutsuma kive loopivaid ja käratsevaid noori, kes olid kirikusse tulnud ja laulatust segasid. Surmadaatumiks kirjutati 26. aprill 1975, kuu aja pärast oleks tal täitunud 25 aastat teenistust Tallinna Toomkirikus.
Tänulik kogudus tähistab oma kauaaegse õpetaja sünniaastapäeva 8. veebruaril kell 10 algaval jumalateenistusel.
Viimastel nädalatel on kiriku ja religiooni teema tavalisest jõulisemana meedia fookuses. Rahvusringhäälingu vestlusringid, «Kirikuelu» saade, «Terevisioon», ETV «Nädala ringvaade» ja «Jüri Üdi klubi», loendamatud ajaleheartiklid ja repliigid, kõnelemata kirglikest väljaütlemistest sotsiaalmeedia foorumites.
Kindlasti on inspiratsiooni pakkunud avalikkusesse toetajaallkirju korjama suunatud manifestid. Dokumendid utsitavad inimesi end läbi katsuma, kuidagi positsioneerima. «Humanistliku kristluse manifesti» koostajate üleskutse ärgitada diskuteerima kiriku rollist ühiskonnas näib olevat leidnud järgijaid. Võib ironiseerida kommentaaride retoorika üle, võib seada kahtluse alla probleemiteravikud. Et tekst hakkas oma elu elama ja ajab aiva uusi siirdeid, pole üllatav. Diskursusanalüüs aitaks luua adekvaatse pildi saadud arengutest. Ka usuteaduskonna aastapäevakonverentsil puudutati manifesti-teemat. Lea Altnurme väljendas head meelt, et kuigi üle kivide-kändude, on diskussioon käivitunud, millest võiks selle jätkumise korral leida ideid, kuidas kristlik sõnum tulemuslikult sihtrühmani viia.
Ringo Ringvee märkis, et kui siiani on kirikud ja usulised organisatsioonid suutnud kaitsta oma eripära ning iseseisvust korraldada oma siseasju, siis lähiajal on muutunud probleemiks võrdse kohtlemise printsiibi rakendamine usulistes institutsioonides.
Selle teooria valguses mõjub kõnekalt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, kelle ülesandeks on kaitsta kodanikke diskrimineerimise eest, peapiiskopile adresseeritud arupärimine. Kirikuvalitsuse vastuses toonitatakse EELK kui usulise ühenduse õigust autonoomiale. Võrdse kohtlemise seadus näeb usulistele ühendustele tõesti ette teatud erandeid, kuid need ei laiene võimalikule diskrimineerimisele seksuaalse sättumuse alusel.
Kui tegemist ei ole ka päris epohhiloova sündmusega, siis kumab siit vähemalt uue paradigma alge. Kas kirik usulise ühendusena on minetamas eneseregulatsioonile tuginevat autonoomiat ning peab aktsepteerima riiklikult tasandilt lähtuvat sekkumist?
|
OSCAR-2019
|
||
Kaks talve on möödunud lubaduste tähe all ja kolmandat ei julenud enam samal viisil mööda saata. Eks igatsus ja suur puudus surfi järele pani ka tegutsema. Kaua Sa ikka kodus surfiasju üles lae alla pakituna vaatad ja suvest unistad?
Keerutasin käes Kalevi visiitkaarti ja kirjutasin talle väikese kirja sooviga teda Harku ääres külastada. Jäin vastuse ootele!
Vastust oodates möödus töönädal ja reede õhtul hakkasin juba vaikselt lootust kaotama, et soov üldse õnnestuda võiks. Nii siis juba mõtlesin, et kas tõesti möödub nädalavahetus kodu orjamise tähe all, kuid võta näpust, helises telefon ning sealt kostis meeldiva häälega küsimus, et noh, kas oled homseks surfamiseks valmis? See lause meenutas väga seda, kuidas mu õpetaja Tarmo mulle ikka armastas tööpäeva keskel helistada ja teatada, et Roostal on miljoni dollari ilm! No kuidas ma siis ei olnud valmis, muidugi olin!
Oi, kuidas ma seda ootasin! Kohe nii väga, et mina, kes ma armastan hommikuti kaua põõnata, olin kell pool 8 üleval ja valmis minema. Erutuse ja ootuse tunne olid mind üleni endasse haaranud!
Ma ei mäletanud enam, kui piinarikas on asjade vedamine ühes korterelamu trepikojas, eriti, kui elada kolmandal korrusel ja terve trepikoda on täis erivat laadi laste sõidutamisevahendeid. Õnneks võib öelda, et lauda ei olnud vajadust vedada ja samuti kõike muud kola. Ja ausalt öeldes oli isegi asjade vedamine seotud mingit laadi eufooriaga, sest meeles mõlkus ainult see, et kohe kohe varsti saab ja eks Andrus tegi selle põhilise veoteenuse ära ka.
Kell pool 11 päeval Harku äärde jõudes võttis meid vastu ilus päikeseline kevadilm ja rõõmus Kalev, kes kohe tuule ja jää oludega kurssi viis. Ilm oli perfektne harrastamaks talisurfi suusakelguga.
Ma ei tea, millele me mõtlesime, aga turvalisus see küll ei olnud, või oli meil siis mõte, et küll paar tunnikest niisama ka hakkama saab! Igal juhul ei tahtnud Kalev kuuldagi, et me ilma kiivriteta jääle läheme ja nii jagas ta meile oma varudest kiivrid. Mina sain kohe erilise hoolitsuse osaliseks, sest sain lisaks veel põlvekaitsmed ja trapetsi, mille olin heas usus ise koju jätnud.
See on see, kui pole tükk aega saanud! Eks igaüks mõtleb nüüd ise oma rikutuse astmelt, et mida pole saanud :). Igal juhul oli nii nii mõnus oma 5 ruudune armastus kokku saada. Kus juures oli teine küll väheke kokku kuivanud, aga jõu ja ilu numbreid tehes saime selle kenasti rigatud. Ja eks jää andestab rohkem, kui vesi.
Lisaks Kalevile oli juba jää peal ka sõber Skaut, tegelikult küll siis Indrek, kes ka kiirelt teada andis, kus ja kuidas sõita on.
Ma mõtlen, et mulle, kui väikesele inimesele meeldib vist karjuda, et ennast nähtavaks teha või on see tegelikult seotud hoopis sellega, et tekib adrekas ja emotsioonid enda sisse ära ei mahu. Igal juhul peale esimest triipu teisel pool järve, ehmatasin ma kaluritel kõik kalad õnge otsast ära, sest ma ei saanud jätta kuidagi kõvahäälselt hõiskamata, et krt, küll on mõnus ja issand, kui hea tunne! No nagu pooletoobine seal keset järve karjumas! Ega jah, need kalurid mind just kõige helgema pilguga ei vaadanud, aga ma olin õnneks ka nende löögi ulatusest eemal.
Peab veel mainima, et tee talvel nii palju trenni, kui tahes, ikka on esimene surfitriip selline, mis võtab keele ripakile ja lõõtsutama. Aga ma ajan selle ka adrenaliini kaela, nii, et pole põhjust mind nõrgukeseks pidada.
Ja no nüüdseks ma juba tean ka, et tuleb trapetsi otsi liigutada, kui käed väsima kipuvad või tunne justkui vale on. Aitas see teooria mind ka sellel korral ja oeh, midagi pole parata, meeletu heaolutunne valdas varvastest juusteotsteni.
Tulles mõeldud poolteisest tunnikesest olemisest sai kolm, sest lihtsalt ei raatsinud ära minna. Viimane tunnike sai küll veidi tuulega jõudu katsutud, sest oli teine võtnud heaks ilmutada ka veidi mehisemat olemust. Nii siis laperdas puri mu käes päris kõvasti ja sõit toimus ainult uks lahti olekus. Korra käisin ninali ka, sest ei saanud jalgu piisavalt kiiresti aasadest välja. Kukkumine ei olnud õnneks valus ja ei pidurdanud minu entusiasmi.
Siiski tuleb tõdeda, et kui ise ei oska õigel ajal ära minna, siis ilmutavad ennast väsimusest tekkida võivad vead ja ega see sõit siis ka enam sama meeldivalt suju.
Minu sõit lõppes muidugi ääretult huvitava fiaskoga. Sest kuidas Sa ikka nii lahkud, et teistele pole showd teinud. Et siis millest jutt käib?
Just enne, kui hakkasin hoogu maha pidurdama, avastasin, et otse mu ees on vägagi kena jäine põlve kõrgune küngas, millele otsa sõitu ei oleks ma suutnud kuidagi vältida ja nii ma siis otsustasin, et lihtsam on kelk hüljata ja lasta sel oma soodu toimetada. Ma ei tea, mis valemiga ma kelgult maha sain, aga üks kena käed pikalt ees, kõhuli ja põlvedele maandumine see oli. Kelk muidugi kimas suure hooga edasi, puri püsti. Kuniks see siis üle künka hüppas ja maha prantsatas. Heli, mis tekkis, oli kõrvadele valus kuulata.
Selgitanud välja selle, et mu enda luud on terved ja ma saan kõndida, kimasin oma asjade juurde, et teha kindlaks, kas need ikka peale sellist mõnusat mäehüpet ka terveks jäid. Jah, olid õnneks terved, kuigi ega ma luubiga masti üle ei vaadanud.
Ja kõikidele teistele, kes Te tahate proovida, võtke ühendust Kaleviga, sest see on suurepärane võimalus tutvuda purjesurfiga ilma, et raiskaksite oma jõuvarud purje veest välja tirimise ja veest lauale ronimise peale.
Täna on mul kõik kohad haiged, aga ma olen väga väga rõõmus ja nüüd ei olegi nii raske oodata esimest vette saamist!
|
OSCAR-2019
|
||
Nordeconi portfellil ei ole viga midagi, aga riske oleme võtnud nii meie kui ka Merko, lihtsalt küsimus on, millal need riskid realiseeruvad, rääkis AS Nordecon International juhatuse esimees Jaano Vink.
Mina ütleks selle peale, et kõik ehitusettevõtted, sealhulgas ka Nordecon, sealhulgas ka Merko, on võtnud ehitushangetel viimasel poolel või kolmveerandil aastal väiksemaid või suuremaid riske. Küsimus on selles, millal need riskid realiseeruvad ja millal need kajastatakse. Meie oleme kahjumi mõttes eelistanud need riskid kohe ära kajastada. Meie pilt on täna siis selline nagu ta on.
Mina arvan, et LHV analüütik ei oma selget pilti, mis ehitusturul toimub ja ei oma ka selget pilti Nordeconi või mõne teise ehitusettevõtte portfellist. Ja öelda, et kolme kvartali kahjum näitab, et portfell on alapakkumisi täis - see on kehvavõitu analüüs ei peegelda portfelli tegelikku seisu.
Ettevõtte kulusid analüüsides ja vaadates Nordeconi massiivset ja suurt rolli teedeehituses, kus on hooajaliselt suured püsikulud ja kus ei olegi nii lihtne ühelgi teedeehituse- ja infrastruktuuriettevõttel kasumit teenida, eelkõige aasta viimasel ja aasta esimesel kvartalil, leian, et kommentaaris on oldud natuke tendentslik ja kõva sõnaga ilma sisulise analüüsita. Minu arvates ei ole portfellil häda midagi, mina magan rahulikult.
Ootuspärane ei ole vist kahjumi või kasumi kirjeldamiseks kõige õigem sõna. Loomulikult ei oota keegi kahjumit, on ta siis suur või väike. Viimased poolteist aastat olen püüdnud juhtida asjast huvitatute tähelepanu sellele, et 2010 keskpaik saab olema keerukas. Mis puudutab seda poolt, mille teise kvartali tulemused välja tõid, siis oli ette teada, et ootuspäraselt on väga keeruline ja raske aeg.
Pilt, mis meie ettevõtte seest avaneb, peegeldab tegelikult kogu turu seisu. Lihtsalt väga palju on ehitusettevõtteid, kes ei ole nii avatud kui börsiettevõtted ja nende bilansse või kasumiaruandeid ei näe me enne, kui järgmisel aastal majandusaasta aruande avaldamisel.
No eeldada võis. Ehitus liigub ju muu majanduse sabas. Kui muu majandus hakkab paranema, nagu täna, siis on ehitusettevõtetel kõige raskem aeg. Reaalne olukord kinnitas teooriat.
Meie oleme seisukohal, nagu ka aruandes ütlesime, et tõsine käibe kasvatamine ei ole täna väga tihedas konkurentsis ilma kahjumit tekitamata võimalik. Põhiline on kulude kokkuhoiud. Meil on veel natukene võimalusi oma kulusid kokku hoida ja selekteerida projekte, kuhu ja mis hinnaga peale minna. Ei ole mõtet loota välisturgudelt mingit taevamannat. Ma arvan, et senised välisturud nagu Läti, Leedu ja Ukraina on veel kehvemas seisus kui Eesti.
Jah ja põhjus väga lihtne, kui vaadata, mis neis riikides toimub. Seal on madalseis veel hullem kui Eestis. Ei ole mõtet seal raha tuulde loopida vaid ajutiselt oma tegevus peatada ja oodata neid aegu, kui normaalne majanduskliima on taastunud ja siis jätkata. Välisturgudel olime nõrgemas positsioonis, aga tuleks keskenduda sellele turule, mida sa tunned.
Me ikka jätkame välisturgudel ka ja Nordeconi nimi on juba tuntud, seega ei ole põhjust seda Eesti Ehituse nime taga nutta või midagi ringi muutma hakata.
Konkurents on kogu aeg tihe olnud. Ega siia konkurente juurde tulnud ei ole, vaid vahepeal on isegi osad ära kadunud. Eestis tunneme end piisavalt kindlalt, et jätkata. See ruum, kus tegutseme, on ühtviisi keeruline kõikidele ehitusettevõtjatele.
Olete taas välja käinud mõtte, et pürgite Eesti juhtivaks ehitusettevõtteks. Kuidas plaanite Merkot lüüa?
No ega eesmärk ei ole ju Merkot lüüa. Kui jätta kõrvale, et Merko on aegade jooksul Lätis ja Leedus olnud väga tubli, vähemalt numbrite järgi, siis täna on Merkoga Leedus null või nullilähedane. Meil Ukrainas samamoodi. Selles kontekstis ei näe ma, miks peaks meil Eesti turul olema väiksem eesmärk.
Kui vaatame rajatiste konteksti, siis oleme me täna Eesti turul mahtude poolest suurim ja kaetud kõigis segmentides. Olles selgelt Merko järel, kas saab olla mingit muud eesmärki, kui olla natuke parem?
Täna võin öelda, et meist tingituna ei ole Nordecon hilinenud ühegi laenumaksega. Ei ole pidanud eraldi ka ühegi pangaga paanikanuppu vajutades laua taga istuma ja paluma erimeetmeid. Oleme oma kohustusi päevapealt täitnud ja mõnedes kohtades ka ennetanud. Mis puudutab laenukoormust, täna ei ole siin teemat, millest rääkida.
Ütlete aruandes, et positiivse äritegevuse rahavoo säilitamine sõltub kontserni kohanemisvõimest ärikeskkonnaga. Mida see täpselt tähendab?
Tegelikult on nii, et kui jätta kõrvale see kahjum, mis kõikidele nii silma jääb siis ettevõtte rahavoolises mõistes, äritegevuses ja ka muus mõttes, on ettevõte tegutsenud sama hästi kui 2009. aastal. Kassas oleva raha hulk, nõuete hulk ja murelapsed on kogu aeg paremaks läinud. Kui mõtleme, kuidas edasi tegutseda siis oleme arvamusel, et jätkuvalt tasub teha tõhusat tööd nö äritegevuse positiivse rahavoo genereerimisel ja tagada, et raha tellijatelt laekuks õigeaegselt.
Täna on likviidsus paljudele suurem probleem, kui kasum või kahjum, sest kui sul kassas raha ei ole, mille eest arveid maksta, võib ju probleeme olla tunduvalt rohkem. Siin oleme meie suhteliselt heas seisus.
Sie sind an einer Unterstützung für Ihre persönliche Weiterbildung oder die Weiterbildung von Ihnen betreuter Personen interessiert und möchten wissen, ob Sie die Voraussetzungen hiefür erfüllen.
|
OSCAR-2019
|
||
Ei, vastus pole see ilmselge variant, et M nagu Marju, vaid nii hääldatakse hispaania tähestiku M-tähte. [emme]
Varsti on nii, et nad teevad nalju, millest vaid meie Artjomiga aru saame… a la kolmkeelsed sõnasäutsud noh.
Praegu on muidugi hoopis sellised naljad teemas, et “papa, ja hatchu tekk” ja siis “emme, anna mulle adijalka” ja siis mõlemad naeravad hahhhaahhaa kõhud kõveras 😀 Ja siis ma muidugi naeran, et head tegelinskid, mõtlesid alles nalja nüüd välja. Kui nad vaid teaks, et ei leiutanud nad mingit jalgratast, et nt annelinnas niisugust segakeelt ju räägitaksegi 😀 😉 Paidjom v bussijaam.
Kuna siin marti ei joosta ja tasuta komm kulub ikka ära… ei tegelikult oleks Halloween isegi kommideta üks aasta toredamatest üritustest Hispaanias (top 10sse mahub kindlasti) 😉
31.okt on lastel koolides kostümeeritud peod (ja jällegi – Daniel oli ka sel aastal vist ainuke rebel kes end kostümeerida ei tahtnud)
1.nov on üldse vaba päev (pühakutepäev vms) ja kuna 2.nov sattus reedele, siis anti ka see vabaks – juuhuu, päris pikad pühad. Ja tegelikult on 2.nov ju ka tähtis päev – mehhiklaste dia de los muertos ulatub natuke siia ka. Isegi Eestis on ju sel ajal hingedepäev.
Täna ehk 3ndal õhtul poodi minnes panin tähele, et inglise kalmistu väravasse oli kogunenud hunnikuteviisi kostümeeritud tegelasi…nii et pühad kestavad veel tegelikult siiani. Oleks isegi uudistama läinud, et mis seal siis toimub, aga seekord on see pikk nädalalõpp nii läbi võtnud, sest…
Üks Danieli klassivend oli mu tehtud õunaampsud kõige hirmsamateks tituleerinud… eks tervislik toit on jube jah 😉
Teiseks – kuna õhtul sadas vihma ja kõik kogupereüritused olid sellepärast kas edasi lükatud või tühistatud, tegime hoopis kodus väike praasdniku. Nii et jälle köögitoimkond ja endale oli ka ju veel vaja miskine kiire kostüüm tekitada.
Ja siis läksime Liisi ja Artjomi sõbra Sergeiga ikka linnapeale ringi ka vaatama… ja minust sai WinoSaur. Sellel parem pikemalt ei peatu!
Kolmandaks – see edasilükatud koguperehalloween tuli ka kohe otsa. Lapsed said truco-o-trato-tada ja Artjom oli oma roosa kostüümi pärast pidevalt väikestest lastest ümbritsetud. Üks tüdruk, kes temaga tantsima tuli, sai šoki, kui see karp korra kogemata peast ära lendas ja ta nägi, et seal all on päris inimene 😀
Viimasel ajal on kõik jube kenasti tasakaalus – noh et mõned asjad on hästi ja mõned halvasti, nii et kui keegi küsib, et kuidas läheb, siis ei teagi kumba vastata 😀
Aaaa, ja raamatu osas on ka vähemalt nädal veel vastust vaja oodata (selline tunne on nagu oleks juba mitu aastat tagasi proovitüki ära andnud, kuigi pole kolme kuudki veel möödas) Selle ajaga kaob ju inspiratsioon ka ära 😀
Aga näitus!!! Tahtsin juba kirjutada, et mu esimene, aga tuli meelde, et kunagi olid mul ju loodusfotod Liivi muuseumis (kuigi mul pole ühtegi foto- ega muud tõestust sellest näitusest), nii et siis oleks õigem hoopis öelda, et Hispaanias esimene. Ja noh, mitte terve näitus, vaid nurgake sellest…ja noh, mitte isiklik, vaid Artjomiga kahepeale 😀 Aga ikkagi tore!
Kui Daniel aasta tagasi kooli läks ja ma samal ajal airbnb-l otsi kokku tõmbasin, siis tekkis korraks selline kasutu tunne ja hirm, et mis must nüüd saab. Ja kui siia veel liita see, et võõrsil elades peab nagunii ennast ja oma õigust siin olla pidevalt teistele ja iseendale tõestama, siis…njah (immigrandi raske elu noh). Nii et nüüd on vähemalt korrakski süda rahul, et olen millegagi ikka hakkama ka saanud.
Ma olen siin aastate jooksul paar-kolm-neli korda Antonio Banderast ikka ka unes näinud (päriselus kõigest korra).
Tavaliselt on tegu mingi ametliku olukorraga – ükskord kohtusime nt kinnisvaramaakleri juures, kus ma ta ära tundsin ja käitusin sellegipoolest viisakalt ega jooksnud autogrammi küsima (et fännidehordidele teda mitte välja anda ja ta saaks rahus omi asju seal edasi ajada). Teinekord oli ka midagi analoogset, mul pole isegi meeles enam.
Tänane oli midagi sellist, et kuskil tänaval või baaris (see on hispaanias suht üks ja sama ju) kohtusime, ta aitas mind kuidagi (ma ei mäleta! kas tegi ukse lahti või mul kukkus midagi maha vms) ja tänasin viisakalt ning küsisin kas võin temaga pilti teha. No ja siis Artjom tegigi pilti meist. Mingi smalltalk oli ka, aga sellest ei mäleta ma enam sõnagi, sest see tänane unenägu tuli mulle meelde alles praegu õhtul, kui nägin facebookis scrollides pilti pealkirjaga “Malaga pühapäeva nautimas” ja pildil oli ei keegi muu kui Antonio Banderas oma girlfriendiga.
Ei see ei ole see Artjomi tehtud pilt, näppasin facebookist. Aga sellest tänavast jookseme lastega tihti läbi ju 😉
Ma mõtlesingi, et kust ja milleks mul sellised lambikad unenäod tulevad, aga nüüd on selge. Ma oskan ennustada, millal Banderas Malagasse tulemas on! 😛 How spooky is that! 😀 Pean mõnele ajalehele ennast ja oma annet pakkuma… Ja selgeltnägijate tuleproovi minema ja… kõik uued karjäärivalikud terendavad silme ees.
Aga tegelikult on ju ikka natuke veider kokkusattumus küll, kui arvestada, et ta ei käi Malagas ülitihti, paari kuu tagant ehk, ja unenägudes ka tihti ei käi. Et niimoodi ühele päevale sattusid need kaks.
Meil oli juba kuues aasta Malaga feriat näha. Ja oi, kuidas ma feriat armastan! See on kõige ilusam ja koledam aeg 2in1. Ilusaim ja oodatuim, sest linn on pidurüüs, inimesed on pidurüüs, kõikjal on muusika, kontserdid, laulvad ja tantsivad õnnelikud inimesed. Ja niimoodi kümmekond päeva järjest! Pahupool on see, et kuna see melu algab iga päev juba ennelõunasel ajal, siis umbes kell 19 või 20 paiku näeb kesklinn päris jube välja – kui muidu on purjus hispaanlane üliharuldane vaatepilt, siis feria ajal saab seda imet liigagi palju näha, õhtuks on terve vanalinn purjus ja oksendavaid alaealisi ja allakolmekümneseid täis. Ja see aroom – okse ja tänavapuhastusvahendi kooslus – official feria lõhn minu jaoks. Aga õiged ferianautlejad on tegelikult selleks kellaajaks juba ammu recintole läinud. See on hiigelsuur ala linna servapool, millest pool on nö tivoli ja teine pool casetad e peopaigad. Neid on seal sadu ja igale maitsele ja vanusele. Paljudes on lisaks söögile-joogile ka kontserdid – flamencost diskoni, kõike leiab. Umbes päikseloojanguni voorivad ringi hobukaarikute ringkäigud ja see on oma iluga minu jaoks ka üks ägedaimatest feria osadest. Recintol kestab pidu hommikuni, meie oleme lastega seal max kaheni öösel olnud ja sel kellaajal veel väsinud inimesi ei ole – nii lapsed, lapsevanemad kui ka vanaemad naudivad aasta oodatuimat pidu. Lapsed naudivad karusselle ja suhkruvatti, täiskasvanud toitu-jooki ja muusikat. Vastupidi ka muidugi! 🙂
Esimesel aastal oli feria oli just lõppemas, kui oma paari kompsu ja beebi-Aleksandriga Malagasse jõudsime. Ainult paar pilti mul ongi sellest… Ja ega meil rohkem tast polnudki aega osa saada, kui paar korda läbi kesklinna jalutades – ühel korral käisime ühte vanalinna korterit vaatamas ja teisel korral käru ostmas (sealtsamast chicco poest, mis siin pildil). Ja lisaks sattusime enne tagasi hotelli minekut esimest korda pargis Platero chiringuitosse/mänguplatsile ja tutvusime “tädi Isabeliga” – üks toredamatest, abivalmimatest ja osavõtlikemast kohalikest, keda siin üldse tunneme. Tema meid sellest korrast ilmselt veel ei mäleta, “omadeks” saime kuskil pool aastat hiljem alles.
Teine aasta olime just beebi-Danieliga tulnud, kui Feria pihta hakkas. 2-kuuse beebiga ma pigem vältisin selliseid suuri rahvamasse. Aga no natuke ikka kärutasime ringi kah. Samas – ühelegi kontserdile ei läinud, recintole ehk kesklinnast veidi eemal asuvasse põhilissse peopaika a.k.a. feria südamesse ka ei jõudnud.
Kolmas aasta – otsustasime lõpuks kõrvaltvaataja rollist välja tulla ja ka feria osaks saada. Ja kõik nautisime täiega, isegi lapsed. Sealt alates on Aleksandr feriat sama innukalt ootanud, kui oma sünnipäevagi. Ikka selle tivoli-osa pärast muidugi….
Neljas aasta ei jäänud ka vahele! Tegelikult oli üsna töine aeg ja lisaks oli meil Artjomi venna pere külas, aga sellele vaatamata proovisime paar korda ikka feriat ka nautida.
Viies aasta oli eriti tihe – meil olid eestist külalised, kellele loomulikult feriat ka tutvustasime (nad said raudselt kultuurišoki 😀 ), siis tutvusime siin kesklinnas kontserdil ühe toreda kanada tüübiga, kelle samuti recintole melu vaatama vedasime. Korra käisime põgusalt isegi Malaga eestlastega väljas (me oleme eestlastest ainukesed feriafännid siin). Sai rekordarv kontserte vaadatud-kuulatud, skabänd, kuuba bänd, igasuguseid coverbande jne. Ühte suurt poppkontserti käisime isegi vaatamas 😀 Parim vabaõhufestival maailmas noh!
Ja nüüd sai meie kuues feria ka läbi. Seekord olime jälle isekeskis ja tiheda töögraafiku tõttu tegime ainult kaks feriapäeva. Ühte üliägedat skabändi sattusime ka vaatama, vedas! …. ja ühte teist mõnusat tantsubändi veel. Ja see üleüldine melu ja atmosfäär, see paneb lihtsalt hinge sees laulma! Juba ootan järgmist aastat 🙂
|
OSCAR-2019
|
||
Täna on peaaegu ostupäev. Apteegist käisin isegi veidi enne veerand 10 (arvan, et mõtlen seda kellaaega) silmatilku toomas ja pärast eesti keele tundi tundus kasulik Instrumentaariumisse minna. Eelmine optika kadus pärast seda, kui nad enam normaalse hinna eest suurema BC-ga läätsi tellida ei lasknud. Nüüd on seal lillepood. Mõtlesin siis, et, jah, Instrumentaariumis ei ole küll enam sajakroonist hinnavahet, aga vähemalt saab kauba kohe kätte. Nüüd siis korras.
Kaubahalli ja Kaubamaja mänguväljaku vahel on ilmselt veel praegugi üks slovaki tädi, neiu. Sellise màma õhustikuga naisterahvad tunduvad ikka tädid. Ega paljud vist (esimest) bakalaureust välismaale tegema tule. Tal oli süles miljon roosi. Sellised suured jõulised pikad punakollaornažikad. Ta otsustas minu kinni nabida, sest kogub minisugustele lastele raha. Pistis mulle esmalt ühe lille kätte. Naistepäev vist ei ole ju?? “Do you speak English?” Siis saingi teada. “So a little money, please?” Surkasin talle lille tagasi öeldes, et pean vaatama, kas mul tengelpungas üldse midagi on. Ma käin tavaliselt ringi, raha pangakaardil, ja ka seekord oli nii. Nüüd oli minu jaoks liig, sest ta ütles mulle otse, et vahest tahan ma pangaautomaadi kallale minna, or sth. Ma soovitasin tal lilli säilitada või hoida või pidada jne.
“Kahju, et me kohtusime, sa rikkusid mul tänase päeva ära.” (Eile näidati kultuurilugudes “Viimset reliikviat”.)
Kuidas ma ise selle olukorra temana oleks lahendanud? Ma oleksin ehk lausunud: “Ahah, aga hiljem võib tagasi tulla. Ma olen siin veel mõnda aega.” Ma lihtsalt ei kannataks, kui mõni slaavi moor-màma-neiu mu seljataga passiks, hai ilme palgel, senikaua kui mina PIN-koodi sisse toksin. Eriti kui ta kalduks veel üle õla kiikama. Hoopis teisiti oleks delikaatne. Minuna seda olukorda lahendada mõtet pole. Slovakkias oleks ehk normaalne sedaviisi küsida.
Kaubakastis oli tore, ainult “Raha sisse” automaadi juures oli saba, nii et sinna ei läinud. (Mul polnudki rahakotis raha või väikest summat.) Instrumentaariumis on mõnus kampaania: ostes kaks kuuest läätsepakki, saab kolmanda tasuta. Ilmselt tahavad nad tegelikult, et 6×6 tükki korraga ostetaks. Kumbki silm on enamasti eri tugevusega.
Kui ta nüüd teatab, et hüppab pläsku katuselt alla, kui mina kui-ja-kui, siis ise on loll ja kellelgi pole tast kahju
Homseks seminariks on Michel Foucault´tekst “Kaks loengut”. Üle poole esimesest loengust on üsna korralikult juba omandatud ja tundub, et läbimissoovitaja tahab, et küsiksin: Kuidas reageerida väitele, et semiootika pole teadus, ühtegi isikut ründamata ja samas siiski veenvalt (; eriti, kui pole ise täielikult veendunud)? Kui ma seda pärast läbilugemist ei tea, pean Ventsut pommitama. Pommin, kui julgust on.
Ma jätsin häälestaja neljapäeval ilmselt Triinu juurde. Need kindad, mida Merka tahab Maidule sokutada, on minu omad. Kui te ei suuda välja mõelda, mida teha, kui olete Näituse majja midagi kaotanud, võite ka minu poole pöörduda, kuigi minu käes neid loomulikult pole. Selle point praegu on edastada, et ma kaotan asju. Maidule ütlesin selle kohta, et semiootika mõjub halvasti.
Leidsin just ÕISist mingi küsitluse ja täitsin ära. Rääkisin oma vaimsest tervisest. Kahjuks unustasin ma mainida, et ajan asjade kaotamist või magamatust eriala kraesse. Teate, ma tahaks oma tunniplaani nii sättida, et vara kohaleminek (8 või 10) oleks üle päeva. Siis toimib. Reedega ei klapi. Lisaks on emal mingi trillalla-trullalla pähe löönud. Meil pole vist kunagi mingit teineteisemõistmist olnud. Ma arvan, et vähemalt tema poolt. Ma tõesti ei taha, et tema must midagi teaks. See mulle tujurikkumist toobki iga kord kui raksuks läheb.
Pärast mõningaid loenguid kummitab, et teadmises ei peitu enam jõud. (Kui siis ainult +/- eristamises.) Ikkagi arvan, et teisel on parem teadmata jätta.
Helena lubas pildil valitsevaid suhteid ka L2(sse) tõlkida. Võite ka üritada, aga tal on oma nägemus.
Eile oli väga hirmus päev. Hingedeaeg algas ka. Kreisi. Ma räägks pigem ainult leebemast osast, aga ma ei tea, mis mul viimasel hetkel viga hakkas. Muud loete oma vastutusel, kui ikka ära tunnete.
Ma said voodist välja isegi vähem kui 10 minuti jooksul pärast äratuskella helisemist. Ilmselt kogu jama algaski sellest, et ma olin veendunud, et tuleb produktiivne ja meeldiv päev. (Näiteks päev varem lõpetasin õhtu isegi nii edukalt, et Kalliopiose elulugu sai mitu lõiku juurde.) Esimene jubedus jõudis minuni siis, kui olin arvuti sisse lülitanud ja asusin kassi aknast sisse laskma. Susi võttis seepeale vaevaks kassi terroriseerima hakata ning maandus oma suurte kohmakaküüneliste käppadega minu läpaka klaviatuurile. Selle tulemina lendasid kuus nuppu küljest ning ma tegelesin vähemalt pool tundi nende tagasipanekuga. See oli väga masendav, sest ma teadsin, et mind oodatakse. Vahepeal sain Reedalt sõnumi, et tal on liiga vähe tervist ja ei suuda osaleda. Tundus, et selle elan üle.
Väljusin 5 minutit enne täistundi, et raamatukokku minna. Park hotelli juures seisid tee peal kaks hakki ja minu lähenedes nad kraaksatasid sünkroonis. See oli tõeliselt hirmuäratav, aga õnneks ei vaadanud nad minu poole. Noa-laeva-koguduse kell arvas vist, et on keskpäevatund, kuigi polnud. Mina igatahes olen veendunud, et ta eksis. Kolin kestis terve selle aja, kui Vallikraavi-Kuperjanovi nurga lähistelt Tiigi tänava keskele jõudsin. Tormasin kähku sisse ega püüdnudki ID-kaardiga kohmitseda, hakkasin omi otsima. Kedagi polnud näha ja tundus kasulik helistada. Selgus, et see on võimatu, sest telefon oli kodus. Tegin maja peal 15 minuti jooksul paar tiiru ja passisin mõne aja paigal. Seejärel läksin mubiili tooma. Kaebasin emale Susi peale.
Kõned andsid mulle teavet, et mul oli täiesti mõttetu 11ks kohale minna, sest nii Helena kui Krista olid tol hetkel liiga hõivatud. Ma oleksin võinud kohe esimesel korral pärast kodust lahkumist loomaapteeki minna. Maailm läks siiski natuke ilusamaks. Mis mul nüüd sest, et mind oodatakse. Käisin veel linnaraamatukogus Barthes´i “Mütoloogiaid” toomas. Ehk olen nii tootlik ja läbin vähemalt selle raamatu kolme nädala jooksul. Käisin peos tiramisut ja jogurtit ostmas, mis sest, et trajektoor oli energia ja aja kokkuhoiu seisukohalt vale.
Meie rühmatöö oli suhteliselt kräpp, aga vähemalt oli lõbus. Käisime korra Helenaga teisel korrusel üht ilukirjandusteost toomas. Enne vaatasime registrist järele, kas selline on siin olemas ja miskipärast ka, kus see on. Riiulite vahel avastasin, et ma ei tea autorit. Otsisime siis kaanepildi ja pealkirja järgi. Hämmastaval kombel algaski autori nimi S-tähega, nagu Helenale oletasin. Kõige labasem nimi, mida võib inglise keeles kujutada: Smith.
Mõne aja pärast ilmus mu isa raamatukogu lounge´i. Ma peitsin ennast madalamaks. Enne olid Roby ja Rasmus koos mööda lonkinud. Otsustasin ajaviiteks teha nendega kiirküsitluse meie grupitöö teema vaimus. Ma leidsin ainult Roby üles. Küsisin talt, mida ta arvab vee müümisest. Täpselt siis saabus minu isa ja nägi mind. See oli fail, sest ma olin ekstra püüdnud teha nii, et ta mind ei märkaks. Tal oli muidugi asja ka, sest ma palusin tal ühe lehe välja printida. Igatahes sai Roby palju mõtlemisaega. Ta arvas, et vee ostmine on halb diil, kui ka kraanist saab. See oli vähemalt kooskõlas. (Meeldib see, mis on ettearvatav ja eeldatav.)
Passisime kolmekesi kuus tundi raamatukogus. Kui lahkusime, valutas vist meil kõigil pea. Mul lõhkus veel õhtu otsa ja Marul oli ka mingi probleem, millest ta kuidagi jagu ei saanud. Käitus seepärast inetult. Eriti hull, et see ajab ka minu segaseks. Saksa keele tekst, mille isa sai üle anda, rääkis tüübist, kes sai gripi. Just sellest kremplist mõeldes hakkab ka uuesti imelikuks.
|
OSCAR-2019
|
||
Sisekosmose viimane artikkel sai väga palju vastukaja. Mõned tundsid selles ära iseenda ja noogutasid kaasa. Teiste jaoks tundus see natukene hirmutav, mis väljendus ka kommentaarides ning kirjades.
Nüüd on aga aeg sammukene edasi astuda. Kui midagi meie elus laguneb, järgneb sellele üldjuhul emotsionaalne reageering. Et mitte jääda oma väljaütlemistega teoreetiliseks, siis soovin nüüd kirjutada sellest, kuidas sisemise valuga hakkama saada ajal, kui me oleme keset lagunemisprotsessi.
Üks asi on täiesti kindel - ebameeldivad ja valusad asjad juhtuvad meie elus. Kui praegu on sinu elus kõik väga hästi, siis võid sa mäletada, kuidas veel mõni aeg tagasi väga valus oli. Ning kui see ka ei meenu, siis pigem valmista end ette - valust ei pääse meist keegi.
Millest sisemine valu aga tekib? Oled sa selle peale kunagi mõelnud? Võib-olla ei olegi, sest keset valu ei ole meil aega tegelda enda uurimisega. Emotsioonid ja valu on lihtsalt nii tugevad, et halvavad meid täielikult. Sel hetkel ei huvita meid see, kus "valutab" või kuidas me seda tajume, vaid me soovime valust lahti saada.
Sisemine valu tekib sellest, et elu ei vasta meie ootustele. See on nii lihtne fakt, et sageli ei taha me seda omaks võtta. Meile tundub, et teised inimesed teevad halbu tegusid või elus juhtuvad halvad asjad, ning seepärast tekib meie poolne kannatus. Tegelikult tekib see aga seetõttu, et need inimesed käituvad ja elu läheb vastupidiselt meie ootustele.
See väide on empiiriliselt sinu enda poolt katsetatav. Teegi seda siis kohe praegu. Võta see asi, mis sulle hetkel muret teeb ning vaata seda ja iseennast korraks justkui kõrvaltvaatajana. Sa märkad, et sa tahaksid, et mõni inimene käituks nii, nagu sulle meeldib, aga ta ei käitu. Sinusse tekib trots ning sisemine valu. Või juhtuvad elus sündmused, mis lähevad suunas, mis sulle ei meeldi. Jällegi tekib sinusse trots ning sisemine valu.
Oluline on märgata, et inimesed ja sündmused, mis meid ärritavad, leiavad aset meist väljaspool, tunded ning sisemine valu tekivad aga meie sees. See näitab, et tegelikult ei ole sisemise valu eest vastutavad need inimesed või sündmused, mis meile haiget teevad, vaid meie ise. Mitte keegi ei saa ju meie valu reguleerida. Meie ise oleme selle valu eest vastutavad, sest see tekib meie sees.
Niisiis, sisemine valu tekib sinu sisse seepärast, et keegi tegi midagi, mis sulle ei meeldi. Või juhtus sinu elus midagi sellist, mis sulle ei meeldi. Vaata enda sisse ning sa märkad, et just nii ongi.
Teine väga oluline küsimus on, kus kohas sisemine valu tekib? Kuna keegi ei õpeta meid koolis mediteerima ning oma mõistusega hakkama saama, on keskmise inimese teadlikkus ja eristamisvõime nii madalad, et ta ei ole ka parima tahtmise juures võimeline märkama, mis tema peas toimub. Sina, ma usun, oled aga endaga nii palju tööd juba teinud, et sina oskad märgata ja teadvustada, mis sinu sees toimub. Seega vaatame siis lähemalt.
Kui sa tead, et valu tekib sellest, et keegi või miski käitus vastu sinu ootusi, siis loogiliselt saad sa aru, et see valu saab väljenduda ainult siis, kui sa selle sündmuse peale mõtled. Näiteks jättis keegi sind maha, ja sa tunned selle tagajärjel sisemist valu. Sa tunned seda aga kõige intensiivsemalt just siis, kui sa selle inimese ning koos veedetud hetkede peale mõtled. Kui sa oskaksid oma mõtlemist nii palju juhtida, et sa ei mõtle tema või temakese peale, hakkaks ka valu tasapisi leevenema.
Valu on meie emotsionaalne reageering mõtlemisele. Meil oli koos ilus, ja me tahame seda tagasi. Me ketrame peas muudkui koosveedetud hetki, mille kaudu anname oma sisemisele valule kütust juurde. Ja see põletab seda kütust väga ereda leegiga. Et sellele lõpp teha, tuleb kütusekraan lihtsalt kinni keerata - ära enam mõtle!
Enne kui me seda teha saame, on hea kogeda, kus kohas valu on. Meie tavapärane tunnetus on, et meil on valus. Kui aga seda lähemalt vaatama hakata, ei suudagi me nii täpselt defineerida, kellel ja kus valu on. Pöörates oma tähelepanu enda sisse ja seal natukene ringi luusides avastame, et minul ei ole valus, vaid justkui minu kehal on valus. Samas ei saa öelda ka, et see oleks füüsiline valu. Aga see on väga füüsilise keha lähedal.
Käes! Nüüd jõudsime oma hea sõbra - emotsionaalse keha - juurde. Ma olen sellest kehast palju lugenud omal ajal, aga enamus nendest kirjeldustest ei vasta empiirilisele kogemusele. Emotsionaalne keha asub justkui meie füüsilise keha kohal hästi lähedal ning see genereerib emotsioone. Erinevad mõtted, situatsioonid ja hirmud aktiveerivad selle keha erinevaid piirkondi. Ma ei oska öelda, kuidas see sinul toimub, sest see võib olla indiviiditi erinev, aga kuna me oleme kõik inimesed, siis ma usun, et põhimehhanismid on samad. Näiteks minul aktiveeruvad hirmud käsivartes ja abaluude all. Rõõm ja õnnetunne hoopis aga roiete all. Armastus ning joovastus jällegi otse päikesepõimikus. Need on vaid mõned näited. Emotsioone pidi meil olema aga kokku kuni 300.
Niisiis, emotsionaalne keha on see koht, kus sisemine valu tekib. See on teatud tüüpi reageering meie mõtetele ja ootustele, mis ei ole realiseerunud.
Nüüd me teame, kuidas valu tekib ja kus kohas see meie "süsteemis" asub. Jääb siis ainult veel välja selgitada, kuidas sellest vabaneda.
Mulle meeldib ütlus: "Teadlased uurivad maailma. Budad uurivad iseennast". Kumb sa olla soovid? Kas teadlane või buda?
Kindel on see, et sa ei vabane valust iialgi, kui sa püüad välja selgitada seda, miks maailm ikka nii halb paik on ja sind niimoodi loksutab. Las see loksutab! Kui soovid loksutamisest kui meie maailma loomulikust omadusest lugeda, piilu seda artiklit "Vastastikuna lahkus". Kui aga soovid valust üle saada, loe edasi.
Eespool oli juttu, et kuni me mõtleme oma hädade peale, kütame oma emotsionaalset keha ja valu. Ärme siis tee seda. Kuna intelligentsete olenditena saame valida, millest me mõtleme, siis lihtsalt võtame otsuse vastu mitte mõelda selle peale, mis haiget teeb.
"Aga ma ei suuda!", võid sa nüüd öelda. Ma rahustan sind, et sa suudad küll, aga sa pole lihtsalt harjutanud. Kui keegi paluks sul homme 50 km maratoni joosta, võid sa ka öelda, et sa ei suuda. Kui sa aga 6 kuud harjutad, räägid sa hoopis teist juttu. Sama on ka sinu mõtete ja sisemise valuga. Hetkel sa ei suuda keset valu muust mõelda, sest sinu mõistus on harjunud mõtlema neid mõtteid, mida tema tahab, mitte aga neid, mida sina tahad. Kui sa soovid seda muuta, siis pead oma mõistust treenima. Kõige kindlam viis selleks on lihtsad meditatsiooniharjutused.
Tagasi tehnika juurde. Esimese asjana leia üles enda sees tunnetus "Ma olen olemas". Proovi, see on seal olemas. Selle trikiga lased sa lahti kogu sellest hullumeelsusest, mis toimub sinu ümber, ja ka sinu peas. Vaata, kas sa leiad selle tunde üles: "Ma olen. Ma olen olemas. Siin on minu käed. Siin on minu keha. Siin on minu hingamine. Kõik on hästi."
Kui see õnnestus sul, siis püsi selle tunde juures 10 sekundit. Kohe, kui mingi mõte tuleb, ütle endale, ma olen olemas - selle kaudu lased sa mõttest uuesti lahti. Nüüd võid sa tunda sisemist rahunemist ja valu leevendumist. Sa jõudsid koju.
Maailm ja asjad eksisteerivad väga hästi ka ilma sinu otsese sekkumiseta. Sa ei pea alati oma peas oma maailmaga tegelema. Ja samuti ei pea sa tegelema kogu aeg nende asjadega, mis või kes sulle haiget teevad. Las nad olla. Nendel on oma elu, sul on oma elu. Ja kõige fundamentaalsemal tasandil on sinu elu äärmiselt lihtne - sa oled olemas. Kõik. Kõik muu lisad sa juurde selle kaudu, kuidas sa lülitad sisse oma mõistuse ... ja siis emotsionaalse keha.
Jää enda tegeliku olemuse juurde ja sa leiad rahu. Mitte kohe, sest see võtab aega, kuid juba üsna pea. Kui sa selle lihtsa tehnika omandad, oled sa Meister. Sa oled vaba ning teel üliinimeseks, sest sa muutud sõltumatuks sellest, mis sinu ümber või sinu peas toimub. Jah, sa jätkuvalt elad ja toimetad nagu vanasti, aga sa oled nüüd seestpoolt vaba. Sa ei püüa enam maailma niimoodi käima panna, et sa saaksid lõdvaks lasta, vaid sa lased lõdvaks ning lubad maailmal niimoodi käia, nagu see ikka käinud on - üles, alla, üles, alla ... Kõik on hästi.
Mida teha siis, kui see olukord, mis mulle haiget teeb on näiteks selline, et keegi teeb liiga mõnele loomale. Mitte mõelda võib siis, kui see olukord on ära olnud ja olen seda näiteks lehest lugenud. Aga kui ma ise näen seda looma, siis on päris keeruline mitte mõelda. Ja mõtlen just seda, kui inimesed on loomale halba teinud, mitte vanadusse või haigusesse suremist. Sellega mul probleeme ei ole. Telekast selliste uudiste tulemisel vahetan kanalit.
Väga tore artikkel Kaido, tasuks meenutada su vanemaid artikleid :) me oleme vormitu, piiramatute vöimalustega teadlikkuse väli... Ja energiaväljal kui me ennast selleks peame ei ole ju egost lähtuvat omanikutunnet mis vöiks valu teha. Teadlikuses peaksime möistma, et kogu valu loome ise endale oma mötetega, terroriseerides ennast, iseenda vaikival heakskiidul, oodates selles valus teistelt lähedastelt toetust ja kaastunnet möistmata, et sellega toidame sedasama ego kes meile haiget teeb ja tegi... kuid köik see saab toimuda ainult sellepärast et me pole sellest situatsioonist olgu see siis karma vöi eelmises elus programmeeritud konflikt tegelikult piisavalt teadlikud, pole endale teadvustanud sest enesehinnang on madal, me ei armasta ennast piisavalt ja elame oma möistuse loodud illusoorses maailmapildis, leides et köikides hädades on süüdi keegi teine, kuid mitte mingil juhul MINA ISE :) :) :) Samas on köik kriisid arendavad, sellepärast nad tulevadki äratamaks sind sellest mayast, et vaataksid üle oma köige tähtsamad põhimõtted, õppimaks neist, et suudaksime neid muutes, muutuda paremateks, pärast mida on köik vöimalik, kuid alles peale muutusi! Vöiks parafraseerida Oshot, kui sa ei muuda iseennast, kordub köik, muutub inimene, aeg ja koht!!!
Ma olen alati mõelnud, et, kui ma ei mõtle nende sündmuste või inimeste käitumiste peale, mis mulle haiget teevad, et äkki ma surun need pähe tekkivad mõtted ja nende tagajärjel tekkinud tunded lihtsalt oma alateadvusse või kuskile kehasse haiguse näol nt sisse. Ja sobival võimalusel vallanduvad need tunded ja probleemid ikkagi. Kas siis tõesti piisab sellest, et tegeleda selle mõtte eiramise, tõrjumise, katkestamisega. Et kui ma ei hakka ebameeldiva mõtte tekkimisel heietama seda mõtet, siis ei anna ma ka śellele mõttele toitu ja jõudu ja ajapikku see valu kaotab oma jõu. Kas nii või? Seda rahu olen ma tunnetanud küll, mis tekib, kui ma ei allu oma mõtetele. Aga ma pole uskunud lihtsalt, et nii lihtne see südamerahu saamine ongi- ära lihtsalt mõtle. Artikkel tuli minu jaoks jälle õigel ajal. See on näide sellest, et me saame kõike, mida me vajame, õigel ajal (abi, infot). Eriti meeldib mulle see, et Sa Kaido oled mees, et sellist juttu loen ma mehe poolt kirjapanduna. Igapäevaelus jääb sageli mulje, et mehed ja naised on ikka täitsa "eriplaneetidelt".
Jah tean,õpin ja olen tegelenud oma mõtlemisega.Aga kui see olukord,ininene mis valu teeb on igapäev meie kõrval ja sa pole suuteline isegi ära minema???
Kui ma lõpuks oma tegeliku olemuse juurde jään ehk saan nö sõltumatuks, kas siis see inimene, kes mu kõrval on ja mind aeg-ajalt ärritab, muutub selliseks nagu ma oma sisimas tahtsin või lähevad meie teed lahku (sest minu emotsioonid ei "toida" teda enam)?
Aga küsimus... mis siis kui valu teeb hoopis see mida ei ole ja mida nii hullusti igatsed??? Konkreetsemalt- olen hetkel üksik ja igatsen inimest oma ellu nii väga, et lõppkokkuvõttes teeb see füüsiliselt valu... OK igapäevatöö ja tegemised ja see kaob ja mõtlen, et OK, küll see ilus aeg veel tuleb. Väntad rutiini tegemisi edasi ja on nagu hästi.. aga siis hetketi tajud, et põrgut!, jälle on paar kuud möödas, mul ei ole "niisama istumisest tekkinudki" uut meestuttavat.. ja igatsus võtab taas võimust!!
Eile käisin külas ühel tuttaval. Lõpuks on tema elus ka kõik hästi... no...ja ,tere tulemast Igatsus taas!! Mitte selline vingumine, et "tahan ka" ja "miks mul nii ei ole".. ei,mitte selline... vaid selline vaikne valus kurbus ja igatsus, armastuse vajadus ja hoolimise ja hoolitsemise ...
Oehhhh... MIda siis teha??? Kuidas loobuda igatsusest?? Ja kas peabki? Loodan pigem, et see viib edasi, sest tahan muud. Pigem peaksin ilmselt aktiivselt tegutsema ja otsima? Kuidas, pole küll veel väljasuutnud mõelda... millest omakorda aeg-ajalt saab alguse uus igatsuse laine.
Kui Sa oled kurb, siis see pole iseenesest halb. Küll aga mõjub pikaajaline kurbus laastavalt. Kui Sa kedagi igatsed, siis Sa ilmselt aimad, et kaaslase ilmumine Sinu ellu aitab Sul elada õnnelikumalt. Tegelikult See kurbuse ja rahulolematuse mure tuleb ka hiljem suhtes olles tagasi (juhul, kui ei suuda üksinda õnnelik olla).
Kui olukord lühidalt kokku võtta, siis Sa oled üksinda ja Sa pole sellega täielikult rahul. Selline seisund aga kindlasti ei taga tugevat ja muretut suhet, sest taolisel juhul sõltuks Sinu õnn suuresti teisest inimesest. Näiteks kui teine läheb pikaks ajaks olude sunnil välismaale reisile, siis kui suur on tõenäosus, et Sa sellises olukorras oleksid sama elurõõmus, kui kaaslase juuresolekul? Kaaslane pole vahend, et täita tühimikku iseendas (polnud kuidagi halvustavalt öeldud).
Vaikne kurbus on sisuliselt rahulolematus elu ja iseendaga. Küsiksin Sinult, miks Sa kaaslast vajad? Kas selleks, et saaksid selle tühimiku täita? Me tuleme siia ellu üksinda ja vahepeal loome suhteid ja mõtleme igasuguseid probleeme välja. Kuid me läheme samuti üksinda. Et see jutt väga pikaks ei läheks, siis ütlengi lühidalt seda, et ükski inimene ei tee Sind õnnelikuks, vaid õnneliku elu võti on Sinu südames.
Kas otsida kedagi? Pigem teha tööd iseendaga ja olla muutusteks valmis. Samuti on oluline avatus, kuid paaniline otsimine pole lahendus, vaid rahulolematuse võimendamine. Küsi endalt, kas Sa oled valmis selleks, et kaaslane Sinu ellu ilmub?
Olen nõus kõige sellega,mis seekord kirja panid ja meieni toimetasid. Aga vot ma võin seda lugeda ja sinuga nõus olla,aga näe mitte ei oska seda oma elus rakendada. Muudkui tõrjun ja tõrjun oma mõtteid sellest nn. sisemisest valust eemale,aga näe jälle kappavad mu mõtted sinna valuni,tõrjun uuesti ja jälle kappavad mõtted valu juurde jne.-jne.
Olen inimene kes poetab pisaraid väga kergelt,iga pisema asja peale,kui näen kuskil ebaõiglust ja valu. Aga oma viimase isikliku sisemise valu peale pole suutnud ühtki pisarat poetada e. emotsioone välja elada ja mulle tekitab see tõsist hirmu,et kas ma surun seda oma elus toimuvat kuskile alateadvusesse,mis kunagi sealt plahvatab?
Saan aru küll, et see koht ei ole omavaheliseks suhtlemiseks, aga ikkagi tahaks Sinu kirjale vastata.
Kõik on täiesti õige, mis kirjutad. Olen endaga palju tööd teinud ja muide, ka ise mõelnud, et miks ja kas vajan kaaslast kõrvale ja et kas tahaksin teda vaid nn tühimiku täitmiseks.
Olen olnud kaua üksinda (on ka purunenud suhteid, mis toimusid enne iseendaga tegelema hakkamaist). Ja nüüd ma tean, et ei ole tegelikult üksi elav inimene... enam mitte. Ma tahan suhelda ja mõttevahetusi ja koos midagi teha ja kogetut jagada ja siiski, kindlasti koos elust rõõmu tunda. Ma ei taha enam üksinda elu tunnetada, tahan jagada. Saan aru küll, et koos on ka muresid ja probleeme ja vahel ka tülisid - et kõik ei ole alati üks nauding ja rõõm. Ja põhiline, ma väga vajan armastust (OK, jah, seda vajavad kõik.. aga minuni jõudis see tunne hiljuti)ja armastada kedagi.
Ma olen endaga tööd teinud ja palju huvitavat avastanud ja ma olen selle üle väga tänulik. Nüüd tahan seda koos kaaslasega teha. Mul on mida talle pakkuda ja ma tahan koos areneda ja elu nautida.
Kunagi oli Maa peal saar, kus elasid kõik hingelised väärtused ja omadused. Kui ühel päeval hakkas saar vee alla vajuma, istusid kõik laevadele, et saarelt pääseda.
Ainult Armastus jäi üksi ega teadnud, kuidas saarelt pääseda. Ta pöördus Rikkuse poole, palus end kaasa võtta. Rikkus vastas, et tal on palju kulda ja kalliskive, kahjuks pole Armastuse jaoks ruumi.
Armastus läks Uhkuse juurde, palus temalt abi, aga Uhkuse arvates, rikuks Armastus tema harmooniat ja nii ka Rõõm ei aidanud Armastust, kuna ta oli hõivatud lõbustuste ja meelelahutustega.
Armastus vajus meeleheitesse, kuni kuulis häält, kes kutsus ta oma laevale. Kui jõuti kuivale maale, oli Armastus unustanud küsida, kes ta päästis.
Ta pöördus Tarkuse poole, küsides oma päästja nime. See oli Aeg, vastas Tarkus. Miks just Aeg, päris Armastus.
....lisaksin siia veel ühe hinge omaduse, JULGUSE. Kui me ainult julgeksime enda südame avada ARMASTASULE. Vaatamata sellele, et meil on valus, vaatamata sellele, et me kardame, vaatamata sellele, et oleme pettunud, vaatamata selle, et kõik ei lähe alati nii, nagu me tahame, vaatamata kõigele, mida oleme elus läbi elanud.
Ometi paradoks on selles, et ainult ARMASTUS annab lõpuks meile jõudu edasi minna, vaatamata kõigele.
Ilusat jaanipäeva Sullegi,minul on jaanipäeval sünnipäev aga erilist rõõmu ma sellest ei tunne,sünnipäevast nimelt.
Väga hea ja arusaadav artikkel oli,kahjuks tuli küll kuidagi tuttav ette,ei oska ka vanadest probleemidest lahti lasta ,ikka tuleb meelde ajab nutma.Nüüd jõudsin aga järeldusele tuleb tõesti endaga veel rohkem tööd teha ja minevik lahti lasta ,sest elu on ilus ja tahab elamist,tuleb ennast armastada siis armastavad sind ka teised.
Oma viimase lahkumise valu allanelates, tödesin, et kurvad ja muud nutuemotsioonid tegelikult söövad seda oma energiat ikka tösiselt. Aga samas tuleb see valu töesti läbi elada, ka selleks et edasi minna. Tähtis on kidlasti nendel emotsioonidel mitte oma elu juhtida anda, ja rohkem on valu ka siis, kui peal on enesehaletsus, et oh kuidas ta ikka minuga niimoodi tegi,,,eks see köigutab ju naise enesetaeadvust kövasti, kui ta maha jäetakse. loomulikult on enesehaletsus pöördvördeline enesearmastusega , mis ka siit artiklist välja tuleb.igatahes kenasti kirjutatud ja positiivset jöudu andev. Tänud.
Loen ja mõtlen...minu mõtted ja tunded .Ainult erinevatel päevadel ja erinevatel mõttehetketel,erinevatel valuhetketel.Kõik on õige.Läbi lahtilastud valu tuleb südamesse rahu ja andestus ja armastus.
Aitäh, Sulle Kaido selle artikli eest. Minu elus oli just lahkuminek kaaslasest. Praegusel hetkel annab see artikkel mulle palju positiivset jõudu, lohutust ja enesekindlust.
Kui olla valus, siis tõesti ollakse justkui halvatud kehalt ja hingelt. Tundub imelik, et kõik ümbritsevad inimesed ei taju seda valu, sest võiks arvata, et lained jõuavad ka teisteni. Õige on see, et ei tohi lasta iseendal uppuda kuhulegi sisemusse, vaid tuleb hoida end kogu aeg teadvusel, tunnetada enda liikumist siin maailmas. See on esimene samm, kuidas tõusta jälle pinnale. Valu ei pea eemale peletama, iga lein on normaalne, sest see on meie hinge reaktsioon ja kui meie hing tahab leinata, siis tuleb lasta hingel seda teha. Sellest ei tohi hakata ainult kinni hoidma, sest peab olema teadmine, et elu on kestev, alati liikuv, seetõttu oleme ka meie pidevas arengus, mida ei tohi takistada. Iga valu on mööduv, kaasnähtus elule, mida ei tohi eirata, kuid mitte ka lasta võimust võtta.
Teiseks meeldis ka mulle see, kui paljud meist hindavad armastust. Armastamine on tervislik. On õige elada andvalt, sest kõik hea, mida annad välja, tuleb tagasi. Pole aega kulutada elu kahtlustele, et kas öelda nüüd inimesele, et ta on väga ilus hingelt või et ta näeb hea välja, sest mitteütlemisega kaotame hetke, mida tagasi enam ei saa ja milleks loobuda headusest? Kõik, mis saab välja antud üldjuhul peegeldatakse tagasi. Ja see ongi andmise-võtmise võlu, win-win situatsioom.
Aitäh Teile kõigile.Minul on väga rasked ajad,ma loodan, et saan teie õpetustest abi.Päikest teile kõigile.
|
OSCAR-2019
|
||
Põlluinfo: Räägime talirapsi kasvureguleerimisest, aminohapetest ja umbrohust talivilja põllul - Põllumajandus
Selle nädala põlluinfos jagab Scandagra Eesti agronoom-nõustaja Tiiu Annuk nõu, kuidas ja millal teha kasvureguleerimist talirapsil, miks peaks kasutama aminohappeid ja kuidas efektiivselt võidelda taliteraviljas oleva umbrohuga.
Augusti esimesel poolel külvatud talirapsi taimed on tänu soodsale ilmastikule jõudsalt kasvanud ning kui hindate, et taimed kasvavad liiga suureks saab teha ka teistkordse kasvureguleerimise.
Üldiselt ongi esimese kasvureguleerimise põhieesmärk hoida kasvukuhik väljavenimast ning võimalikult maapinna lähedal. Teistkordsel pritsimisel pidurdatakse liiga jõuline kasv ja tuuakse taimede lehed võimalikult maapinna lähedale. Nii kaitseme sellega veelgi paremini tuule- ja külmakahjustuste eest. Seda võiks nimetada ka lisakindlustuseks külmade talvetingimuste üleelamiseks.
Näiteks kui esimest korda on tehtud Toprex 375 SC, Orius 250 EW, Folicur või Tilmor’iga, siis teistkordselt tasub kasutada, kas Juventus 90 või Caryx’it, mis on kindlasti ühed kõige kiiremini ja äkilisemalt mõjuvad tooted.
Hilisemad talirapsikülvid on sobivas kasvufaasis, et teha esimene kasvureguleerimine (paljud tegid seda eelmine nädal), sel juhul teistkordset kasvureguleerimist vaja teha ei ole, sest kasv pole enam nii intensiivne, ning oht taimede üleskasvamiseks minimaalne.
Ka aminohapete kasutamine suurendab taimedes suhkru- ja kuivainesisaldust, mis on olulised taimede talvekindluse tõstmiseks. Aminohapped on looduslikud orgaanilised abiained, mis soodustavad toiteelementide paremat imendumist ja ümberpaiknemist taimes. Taimed toodavad aminohappeid ise, kuid lisapritsimine aitab taimedel energiat säästa. Aminohapped aitavad vähendada ka taimekaitsevahendite kasutamisest põhjustatud stressi. Samuti aitavad aminohapped taimedel kergemini taluda ebasoodsaid tingimusi nagu ajutised öökülmad, üleujutused jms ning kiiremini taastuda pärast ebasoodsate tingimuste lõppu. Väga karmides talveoludes võivad siiski ka pritsitud taimed talve mitte üle elada.
Kõige soodsam on kasutada toodet Prolis, mida kulub vaid 2 g/ha. Sisaldab 99,5 % asendamatut aminohapet L-? proliin. Toode on mõeldud kõikide taimede elujõulisuse taastamiseks ja tugevdamiseks, ebasoodsate kasvutingimuste tekkimise korral, nagu põud, üleujutus jms. suurendab külmataluvust, parandab talvekindlust.
Amino Plus - kiire ja tõhus vabanemine stressist! Amino Plus on vedel väetis, mis sisaldab suurtes kogustes aminohappeid (24% vabasid L-?-aminohapped), ta on kergesti vees lahustuv ja hästi taimedele omastatav. Ei soovitata segada väävlit või vaske sisaldavate toodetega. Kasutatakse täiendavaks taimede väetamiseks lehtede kaudu ning kastmissüsteemides. Sisaldab lisaks aminohapetele lämmastikku, orgaanilisi aineid ning rauda. Kulunorm 1,0-2,0 l/ha. Amino Plus on lubatud kasutada ka maheviljeluses.
Praegu pole ka veel hilja anda pealt lisa-lämmastikku, kui näete, et teraviljavaris on „söönud“ ära rapsile mõeldud osa lämmastikust. Lisaks kasutavad suurel hulgal lämmastikku mullabakterid taimejäänuste (põhu) lagunemisprotsessides. Sügisel võiks arvestada 30-50 kg/ha (kuni 60 kg N/ha) lämmastikku, koos põhiväetises antud kogusega. Lämmastiku kogus sõltub oluliselt ka eelviljast, nt liblikõielise eelvilja puhul võib N-i kogust vähendada 20% võrra, samuti tuleb arvestada orgaanilise väetisega antud lämmastiku kogust.
Taliviljadest umbrohu tõrjumine käis eelmine nädal aktiivselt, oleme kirjutanud sellest mitmel korral.
Viimastel aastatel on järjest populaarsemaks muutunud ka fungitsiidide sügisene kasutamine. Praktika on tõestanud, et pika sügise korral on olnud fungitsiididega pritsimisest abi. Väga oluline on ka sordi vastuvõtlikkus erinevatele haigustele. Sageli sõltub haigustekitajate hulk harimisviisist. Kui taimejäänused on mulla pinnal, on haigustekitajatel soodsad nakatumis- ja talvitumis-võimalused. Kui teravili on haigustesse nakatunud juba sügisel, võiks kindlasti pritsimise teha, kuna sellega hoitakse ära taime nõrgestamine haiguste tõttu ning tugevad taimed peavad talvele paremini vastu.
Pritsimist ajastatakse tavaliselt enne püsivate külmade tulekut, et toimeaine jääks taime sisse ja püsiks seal kevadeni. Samas, kui taimik on suurem ja haiguste foon kõrgem (teravili teravilja järel,
taimejäänused mullapinnal jne), võib pritsida juba varem. Kuna fungitsiidide kasutamine jääb tavaliselt oktoobri teise nädalasse, kirjutame sellel teemal järgmisel nädalal.
Mida aeg edasi, seda jahedamaks lähevad ilmad, sellest hoolimata saab edukalt pritsida veel glüfosaatidega. Tuleb arvestada sellega, et mida madalam on temperatuur, seda aeglasemalt toimib glüfsosaat, kuna toimaine liigub juureotsteni taimemahladega. Seega võib ebasoodsates tingimustes pikeneda glüfosaadi mõjuaeg mitmeid kordi ning sel juhul tuleks harimine jätta kevadeks. Glüfosaati sisaldavaid tooteid saab kasutada kuni taimede aktiivne kasvuperiood kestab ja toime lõpeb siis, kui taimede kasv on peatunud.
Kiirema toimega glüfosaat on nt Roundup FL 540, Tõsise põldosja probleemiga võitlemiseks on olemas spetsiaalne toode Kyleo ja loomulikult võib kasutada tavaglüfosaate, näiteks Barbarian Super 360 ja Ranger XL, mille mõju periood on kindlasti tänaste ilmadega kahe nädala asemel 3-4 nädalat.
|
OSCAR-2019
|
||
(ta kukkus enne treeningul ja vigastas põlve korralikult), ja nüüd vanana on ka veel normaalses kaalus. harjumused kujundada.
mis tuleb teha ehitusplatsil ja mida ei saa teha valmis tehases. puhastati korralikult ära. aitab kujundada sektori õigusakte.
et Krimmi annekteerimise puhul Venemaa vajadusel seda kaalus, kujundada? 1944. aasta nad on korralikult organiseeritud.
mis aastaid kedagi seganud ei ole ja ümber kujundada jõekallas, et tekiks uus ja mõnus et kogunema hakkas korralikult kes kaalus võimalust.
pelmeene ja kiirnuudleid" No kõik vajalik , et kaalus juurde kõht korralikult täis ja ei teki hullle ümber kujundada.
sest võtsin lühikese ajaga kaalus megapalju aitavad hingeseisundit kujundada et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult.
mis kaalus ligikaudu 170kg vaba päeva oma äranägemise järgi kujundada. MsoNormal" /div div class="MsoNormal" Kui pidu oli korralikult käima.
mis kaalus 2519g et kuidas tuleks taime kujundada ja Seda põuda just oleks hädasti vaja,et arbuusid saaks korralikult arenema hakata. hetkel.
nagu näiteks roheline tee ja kohv. Maga korralikult. Kehv uni aeglustab seedimist ja soodustab kaalus juurdevõtmist. kuidas kujundada rõdust mõnus puhkeala.
Eesti soode seisund ja kaitstus, Author ja see jõustus 1. novembril 1991. a.47 Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted.
Pigem võiks sotsidest kujundada ühe korraliku vasakpoolse Ministeerium vist kaalus lausa peale Saaks vähemalt ühe asja korralikult lõpule.
mille eesmärgiks on lihtne laev piraadilaevaks kujundada. normaalne korralikult ka Tenerifel ja Küprosel, kuid siiski kaalus Alanya.
Kaasaegse keemia areng on toonud toidu kasvatajatele ja tootjatele palju kergendust, Kuidas kujundada lapsel tervislikud kui, siis korralikult uurida.
Riigikogu tähtsaimad ülesanded on võtta vastu seadusi ja kindlasti seisukohta kujundada. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika korralikult täitvad inimesed.
mida põhiseaduskomisjon kaalus. Ja kui ta hakkab nii tegutsema, et mul on korralikult hing täis. Vabandage.
et võiks enda elamise ka valgepõhjaliseks ja sini-punasega toonitult kujundada. elus oma teenitud raha eest korralikult oma kaalus.
et see loksutas korralikult paika ja Täitsa suur poiss juba ja edasinegi rada nüüdseks tema enda kujundada. et nälga mina tundma ei pidanud ja kaalus.
Nüüdseks soovin oma keha mitmekülgsemaks kujundada ja jõutrenni teen suve samas kaalus. laskma puhata ja terveneda. Kui õpid korralikult.
Lehevaatamisi kokku.korter on hubane ja õdus. kodu omanäoliselt kujundada, teed korralikult,» selgitab Teet, kes usub, et toa kaupa.
Droone saaks kujundada ja kasvatada konkreetse missiooni jaoks. rakkudega, mida pole korralikult eemaldatud, ja ummistab karvanääpsu.
sest ma ise tahtsin kujundada oma elu ja meeleolusid, Kusjuures selles kaalus olen nüüdseks olnud juba kolm Sai vähemalt ennast korralikult välja.
paljude inimeste peades kujundada olid mandlid põletikus ja nii suured, et ta ei saanud korralikult ilmselt ja võttis kilo kaalus.
Elu käib ikka üles ja alla võtavad kaalus juurde, Aga siis juba nautides seda korralikult! Ilus koht, hea serveering, imeline seltskond ja palju.juurdlesin kas see on lihtsalt uus dieedihullus või annab sellisest toitumisest kujundada menüüs korralikult. samas kaalus.
miks väikelapsed hakkavad kaalus liigselt juurde sööge korralikult Lexi ja Danny Reed koos oma elu muuta ja vanad harjumused ümber kujundada.
Vibratsiooni vältimiseks peaksid kõik vasarterad olema ühes kaalus. Lohud tuleb põldudel täita või põld nii ümber kujundada, ei sütti korralikult.
Enne paastuma hakkamist tuleb asjatundjaga nõu pidada ja kogu paastutsükkel korralikult läbi teha tervislikumaks kujundada. kaalus alla võtta tahate.
kulturism ja fitness.Võim ja kultuur. 544 Pages. Võim ja kultuur. Uploaded by. Arvo Krikmann. connect to download. Get pdf. Võim ja kultuur. Download. Võim ja kultuur. Uploaded.
Me teeme ju nii korralikult süüa, iga lõuna ajal soe toit ja et kaalus juurdevõtmine on alati Kastmed ja lisandid on Ruuli sõnul samuti.
Merlin aitab ELi rahastatud projekti kaudu Sajjadi sarnaseid alatoitluse all kannatavaid lapsi ja korralikult söönud ning oli kaalus kujundada.
alternatiivsete tegevusaladega talud ja aga kui korralikult põllud hooldada ja saaginumbrid suureks kasvatada ning kujundada saaki ja Politsei kaalus.
Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Sotsiaalpoliitika õppetool. Aime Koger. kujundada iseseisvaks toimetulekuks vajalik infrastruktuur ja toetused.ja minu jalutusteedel olid tänavad enamuse ajast korralikult puhtaks nõutud kaalus ja istus ilusasti. Õigemini vaja ka kujundada lapses.
Kui vähegi viitsimist, võiks selle ise valmistada ja kujundada. sirgelt istuda ja korralikult ei ole ja laps kaalus juurde ei võta.
Ja pealegi – pole ma ju nii paks ja pekine ühti Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda.
mõelge ikka korralikult läbi, mistõttu sa kaalus juurde võtad. loogilisse etappi ja kujundada tuleviku Eesti nägu.
Sega lihapalli ained omavahel korralikult või annab sellisest toitumisest kujundada aastaid samas kaalus.
tõhus ja tulemuslik kaalus ja kujundada ideaale, leida elus eesmärke ja korralikult ning laps saab kvaliteetset.
Super dieet aitab taastada viimase 5 kgKuidas kaalus kiiresti 15 kg. kuusDieet ja puhastus keha kasutades värsked mahlad
|
OSCAR-2019
|
||
Põlvamaa mees Ants Väärsi pakub juba aastaid invataksoteenust. Tema siiras soov on aidata sotsiaaltöötajatel lahendada probleeme, ta tahab parandada vanurite ja liikumispuudega inimeste elukvaliteeti ning soovib seda teha võimalikult soodsalt, sealjuures töötades tihti palgata ja heategevuseks. Tõuke teiste aitamiseks andsid Antsu enda elutee jõnksud – ise raskeid haigusi põdenud ja ratastoolis olnud mees aitab meditsiiniasutustesse viia ja veel sagedamini ära tuua lamavaid haigeid ja ratastoolis olevaid inimesi ning vanureid, kellel on liikumispuue. Kahjuks on tema töövahend, invabuss, väsinud ja tahaks ümbervahetamist, kuid tal endal selle jaoks rahalisi vahendeid napib. Aasta aega tagasi aga kohtus Ants portaali GoodNews peatoimetaja Monika Kuzminaga, kes aitas uue bussi soetamiseks algatada kampaaniat “Aitame Antsul aidata”.
Heade uudiste portaal GoodNews on viimase aasta jooksul loonud kampaania kodulehekülje http://aitameantsulaidata.ee, teinud Ants Väärsi nimel pöördumisi Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude saadikute poole ning kajastanud kampaania kulgu ja Antsu tegemisi nii eelnimetatud kampaanialeheküljel kui ka paljudes meediakanalites. Algusest peale löövad ürituses kaasa teleoperaatorid Telia Eesti AS (EMT ja Elion lauatelefon), Tele-2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS, kes kannavad numbrile 900 6677 helistanutelt Antsu Takso arveldusarvele üle 10 eurot.
Ants Väärsi tegevus on ka ühiskonnalt tuge ja tunnustust leidnud — kompetentsuskeskuse Linnalabor algatatud koostöönäidete konkursil sai teenuse kategoorias võidu osaühingu Antsu Takso invatakso teenus hea koostöö eest piirkonna omavalitsustega, ennekõike aga Põlva vallaga. Jüripäeval Paides toimunud heategevusüritus FitnessFest 2016 andis Põlvamaa mehe Ants Väärsi uue invatakso ostmise toetusfondi juurde 200 eurot, mis saadi toetajakaartide ehk pääsmete müügist. Ürituse korraldanud klubi Maribel Fitness sportlikud naised otsustasid juba plaane seades, et tulu läheb jagamisele Ants Väärsi inimesi abistava ettevõtmise ning Paide Sookure lasteaia mänguväljaku vahel, olles esimesed, kes sidus oma ürituse Antsu abistamisega.
Head inimesed ja ettevõtted panid seljad kokku ja ehitasid Ants Väärsi invataksole “tõllakuuri” — appi tuli üks hea naine nimega Liilia Raik, kes vedas kogu seda heategevusprojekti, mille tulemusena valmis invasõidukite varjualune. See mahutab kahte autot ja praegu saavad seal ilma eest varjus olla Antsu kaks vana ja väsinud sõidukit, mis siiski veel vapralt teda teenivad, kuigi küsivad sageli remonti. Varjualuse otsas on invavarustuse hoiupaik, kus leiavad varju ratastool, kanderaamid ja muu vajalik inventar. Ants täpsustab, et ta sai projekteerijalt mõõdud ning vundamendi valas ise valmis. 13. augustil kell 10 hakati ehitamisega pihta ja 14. augustil kell 15.30 oli “tõllakuur” valmis, kusjuures otseselt oli tööhoos kaheksa meest. Ants nentiski muigega: “Hakati ehitama kahele invabussile varjualust, aga valmis “tõllakuur.””
Appi tuli ka näitleja Jan Uuspõld — kahel heategevuskontserdil koguti invatakso ostuks üle 1000 euro. 12. ja 14. augustil toimusid kampaania “Aitame Antsul Aidata” raames kaks üritust, mille eesmärgiks oli koguda heategevuse korras täiendavat lisaraha Ants Väärsi uue invatakso soetamiseks. Suurel Munamäel oli rahvalik rahvalik üritus, kus esinesid Väägvere külakapell, “Lahedad Mutid” Lahedalt ja Heino Tartes lõõtsaga, 14. augustil aga astusid Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses rahva ette näitleja Jan Uuspõld Aleksandr Koškinina, Heino Tartes ja Sõbrad ning ansambel Mahmõr. Suurelt Munamäelt lisandus autoostufondi 432.29 eurot ja pühapäevase peo annetused olid 745.00 eurot, seega kahe päevaga kokku 1177,29 eurot. Reklaami ja tema tegemiste tutvustamises osas on Antsu aidanud mõned raadiojaamad, kampaania käiku on tutvustanud kõik Eesti telekanalid ja paljud ajalehed ning Ants ise on käinud paljudes saadetes.
Mõistagi on palju annetanud lihtsad inimesed, kes teevad seda kasvõi natukesehaaval, kandes raha üle või andes sularahana Antsu kätte. Mehe ausust tõendab vastu antav tšekk, kassa sissetuleku order ja igakuine aruandmine kodulehel ja sealkaudu ka meedias. Eriti südantsoojendav on ühe 102-aastase memme abi, kes annetas kahes osas sada eurot. Kampaania käigus on Ants Väärsile avalikkuse ees häid sõnu öelnud paljud tema kliendid, näiteks Põlva pensionär, kunagine apteeker Hilja Särev, endine Räpina õpetaja Helju Sakson, 73-aastane Helgi Männik ja mitmed teised, kelle jutt on üsna sarnane — Ants korjab nad üles kohe kodust, aidates inimesed ilusasti autosse, viib haiglas otse arsti kabinetti ja ajab ka nende paberid korda, koduteel aga sõidab nendega poest või surnuaiast läbi. Vanainimestele on selline abi eriti oluline, sest suurtes linnahaiglates tunnevad nad ennast segadusseaetuna.
Üks vahva tegevus veel viimasest perioodist — kaks noort naist, Katre ja Maarika veetsid puhkust Põlvamaal, Saatse lähedal Lutepääl maakodus ning kuna neil tekkis hetk, mil polnud midagi teha, otsustasid nad hakata õunu müüma. “See oli enda lõbustuseks, hinnaks 1 õun 1 raha,” jutustab Katre. Õunte müügist teenisid nad 10 eurot ja kuna raha teenimine polnud neile eesmärgiks, otsustasid nad selle annetada ühele Haapsalu neljaliikmelisele perele ahju kordategemiseks, kahekordistades omalt poolt summa 20 euroni. See õnnestunud aktsioon tekitas neidudes tahtmist ettevõtmist korrata ja kui nad kohtasid kord Ants Väärsit, kes neile oma missioonist jutustas, otsustasid nad teda heategevuslikus korras abistada. Nad valmistasid reklaamisildid ja müüsid kolmel nädalavahetusel Lutepää bussipeatuses kuivatatud kala, kukeseenekooki ja soolaube, kahekordistasid taas müügist saadud summat ja kandsid selle üle Ants Väärsile, lõppsuuruses üle 60 euro. Katre lisab, et nende ettevõtmine ei tähendanud ainult müümist, vaid nad ka teadvustasid nende juurde pidama jäänud huvilisi mehest, kes on jagu saanud ajuinfarktist ja vähist ning võtnud nõuks abistada neid haigeid, kellele on raske arsti juurde ja sealt koju pääseda.
Suurem osa Antsu klientidest on pärit Kagu-Eestist, kuid ta on inimesi vedanud kogu Eesti piires. Näiteks toob ta Põlvasse taastusravisse ühe Kuusalu naise, kes invaliidistus täielikult puukentsefaliidi tõttu, kuid on nüüd pisut paranemas. Paljusid inimesi tuleb viia ka Haapsallu taastusravisse ja sealt ka ära tuua. Kampaania käigus pöördusid selle korraldajad abipalvega ka omavalitsuste volikogude saadikute poole. Ants Väärsit on suuremal või vähemal määral toetanud mitmed Võru- ja Põlvamaa omavalitsused, kuid igal vallal ja linnal on oma sotsiaalabisüsteem ja nemad suunavad raha pigem oma projektidesse, sest invaabi pole neilt väga tihti vaja või teevad selle ära oma sotsiaaltöötajad. Oma õla panid alla Põlva, Tallinn, Kõlleste, Mikitamäe, Laheda, Ahja, Varstu, Haanja ja Vastseliina.
Riigikogulastest, kelle poole samuti kampaaniategijad pöördusid, leidis võimaluse annetamiseks kolm inimest. Ants ise on öelnud, et kui iga ettevõtja annaks talle ühe euro, oleks tal juba auto olemas, kuid siin tekibki tõrge — ka Ants ise on ettevõtja, ja kuigi tema eesmärgiks pole tulu teenimine, võetakse teisele ettevõtjale annetamist sageli justkui ärireeglite rikkumist.
Ants Väärsi on 60-s aastates mees, kes võiks juba ammugi teenitud vanaduspuhkusel olla, kuid missioonitunde tõttu tahaks ta oma tööga veel 5-7 aastat jätkata. Rahva toetus ja kampaaniaalgatus on ta üsna eesmärgile üsna lähedale viinud, koerast ollakse üle ja nüüd tuleb veel saba ületada.
Hetkel on alates 13. oktoobrist 2015 Eestimaa heade inimeste abiga kogutud kokku üle 29 000 euro ja ära on tehtud ka mitterahalisi toiminguid, mis invataksoga seonduvad.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma ei ole tööl käinud viimased kuus aastat. Mõni kuu enne Kauri sündi jäin töölt koju, peale sündi oli ta kolm aastat kodus ning kui ta lasteaeda läks, sündis juba Lili. Otsustasime ka Lili alles kolmeselt lasteaeda panna, kuna see tundub lapse suhtes õige. Meie meelest.
Minu jaoks isiklikult on see valik küllaltki raske. See ei olnud raske esimese lapsega kodus olles ega siis, kui mul oli peale lapse eest hoolitsemise veel mingi eesmärk – kool. Ma olen naljatledes öelnud, et kui kolmandat korda rasedaks peaksin jääma, siis esimese asjana lähen kohe viin paberid kuskile kooli. Suure tõenäosusega see polegi nali. Kõige koduse kõrvalt kooliasju teha on lastega kodus olemist kindlasti raskendanud, aga samas on see minu vaimse tervise jaoks olnud ülioluline. Mingi enda asi, mis ei puutu lastesse ega kellessegi teisesse ja mis võimaldab kodustest asjadest pea täiesti välja lülitada, isegi kui see elu natuke keerulisemaks teeb.
Kool lõppes kaks kuud tagasi ning mul seisab ees terve pikk aasta kodus olemist. Hurraa, mõtleb enamus inimesi, kellega sellest juttu tuleb, ning soovib verbaalse õlapatsutusega head puhkust.
Päriselt tunnen ma juba praegu, et mul on kiiremas korras mingit tegevust vaja. Mingit väljakutset või midagi, mis pole kodu ega lastega üldse seotud. Mul pole aimugi, mis see peaks olema, aga MIDAGI. Koolis käimise variant on mõneks ajaks laualt maas, nii et see miski peab olema midagi muud.
Kodus olemine, Rene äratuskella peale mitte reageerimine, laisa liigutusega hommikukohvi valamine, oma aja suhteliselt vaba planeerimine – see kõik on tore. Lapse esimesel aastal on elu nii huvitav ja sellepärast see aeg sõna otseses mõttes lendab mööda. Teine aasta on ka veel chill – esimesed sõnad, pikemad jutud, veel on palju uut. Kolmas aasta on juba salamisi kärsitum. Kauriga kodus olles tulid mul igasugused töömõtted pähe ka just kolmandal aastal. Mitte sellepärast, et ma ei tahaks koos oma lapsega kodus olla või et see mulle koguni vastumeelne oleks. Küll aga seetõttu, et ilmselt vajab iga inimene eneseteostust ja mingit eesmärki. Kui ma ei oleks viimase kuue aasta jooksul koolis käinud ja minu ainus siht oleks terve see aeg olnud laps elus ning kodused tolmurullid ohjes hoida, siis ma oleksin hulluks läinud. Koduse ema päevast päeva korduvad pisikesed eesmärgid ja ülesanded on mul küll täita ja mingid mõttelised linnukesed saab nende asjadega justkui kirja (et päris tühja ma ei passi), aga selle rutiini keskel on mul vaja ka mingit suuremat pidepunkti, mis peab asuma kusagil kodust väljaspool.
Lili räägib viimasel ajal asju nagu “tahan lasteaias käia” ja “tahan koolis käia”. Esimesest oleks väga kerge kinni hakata, ta kusagile hoidu pista ning anda järele soovile viimaks tööle minna – päris inimeste maailma päris asju tegema. Objektiivselt vaadates tundub ju, et meil mõlemal Liliga on kodus olemisest küllalt, et peaks nagu lihtne otsus olema. Kõige rohkem hoiab mind igasuguste lasteaia-mõtete edasi mõtlemisest aga see, missugust pulli Kauri lasteaias eelmisel aastal toimus. Ma ei taluks mõtet, et viin mingite selliste situatsioonide keskele oma väikese inimese, kes lasteaiast tagasi koju jõudes ei oska isegi rääkida, mis tal halvasti läks, mis talle muret valmistas või kui keegi ülekohut tegi. Milleks viia kaheaastane kusagile võõraste inimeste hoole alla, keda ma ei tunne ja kellega mu tõekspidamised olulistes asjades üldse kattuda ei pruugi ning kes saavad talle “sa oled nii rumal, et sulle tuleks vitsa anda” või “jõuluvana ei too sulle mitte midagi” sisiseda, ilma et ma sellest kunagi teada saaksin. Õnneks mina sain, sest Kaur oskas rääkida. Paraku siin see tööl käimisest unelemine lõppebki. Ma lihtsalt ei saa siit veel kuskile minna. Nii et kuigi kodus olla on väga mitmes mõttes hästi lihtne ja hea, siis sellel on ka omad varjuküljed. Võib-olla ainult minu jaoks, äkki kõigil teistel on jalad seinal eluga täiesti fain ja keegi ei saa aru, mida ma sonin. Aga nähes ettevõtlikke ja tegusaid emasid enda ümber, siis ma vist ikkagi päris üksi selliste mõtetega pole.
Lapsed on väikesed ainult korra elus ja ma tunnen, et me oleme sellest perioodist mõlema lapse puhul võtnud nii palju kui võimalik, olnud olemas nende kasvamise kõige olulisemal ajal. Ilmselt just sellepärast ei ole mul häbi ega kahju tunnistada, et juba veidikese kärsitusega selle eluperioodi lõppu ootan ja hetkel pigem teistlaadi väljakutsetest unistan.
Aga miks kooli mõte laualt maas on? Ega ei pea kohe eriala õppima. Kutsekoolides nt on erinevaid kursuseid, kus end huvitavates valdkondades valgustada. Mingi hobi? Vabatahtlikuks?
Mina asusin oma teist kõrgharidust omandama lapse kõrvalt, tüüp oli esimesel koolipäeval oma 10 päeva vana… Aga Lili võib ju enne 3 saamist aeda minna väga väikese osakoormusega. Nii 2-3 päeva nädalas ja kuni lõunauneni… Või käite koos kuskil huviringis (muusika, akrobaatika vms). Et kui väike inimene omasuguste hulka igatseb siis natuke ju võiks.
Ma tunnen, et kui praegu otse edasi oleks õppinud, siis oleksin sellele poole auruga lähenenud. Koolis käimine on olnud hea, aga ma tahan natuke uut entusiasmi koguda, enne kui magistri kallale asun. Kutsekoolide aastaseid kursuseid ma kusjuures isegi vaatasin, aga mitmed huvipakkuvad olid mingi eriala jätkuõpe. Aga kui midagi sellist leian, siis millal veel kui mitte praegu.
Isegi poole kohaga ma teda lasteaeda ei pane, sest ega ta lühikeste lasteaiapäevade järel rohkem “kuidas sul täna läks?” küsimusele vastata oska. Aga just see on meie jaoks väga oluline. Pluss, tema jaoks võrdub lasteaed praegusel hetkel mitte omasuguste, vaid selle ühe toreda kiigega, mis Kauri lasteaiahoovis on ja kuhu ta Kauril järel käies alati kipub 😀 Mingitele väikelaste üritustele või huviringidesse ma läheks temaga hea meelega, kui õues juba pimedam ja sombusem on. Ta ei viitsi küll pikalt teiste lastega koos mängida (kui seda üldse mängimiseks saab nimetada), ent kusagil selline tunnike päevas, nii paar korda nädalas kuskil kambas tantsida või laulda oleks talle kindlasti väga meeltmööda. Eks näis 🙂
Ma samastun ikka täiega selle jutuga. Minuga kasvab üks koolilaps, kelle suurem lõbustamine jääb suveaega, üks kohe-kolmene ja kohe-ühene.
Esimese lapsega oli kõik tundmatu ja läksin väga ruttu kooli, laps lastehoidu ja edasi sõime, lasteaeda ja sealt kooli. Siis sündis teine laps ja tahtsin kõik nii-nii perfektselt teha, et vist kulutasin kogu oma kaine mõistuse ära. Kui ta sai aastaseks, mõistsin samuti, et pean tegelema mingite kõrvaliste tegevustega ja hakkasin lugema, rahaasjadega tegelema ja elu tundus nagu lill. Isegi nii ilus, et mõtlesime kolmanda peale.
Ja siis sündis kolmas. Ta on sõna otseses mõttes kõige chillim beebi, nii rahulik ja kannatlik (kõikide teiste päevakava vahele mahub ta ilusti ära, mõnus reisisell ja üleliia ei nuta kunagi). Mõistus ütleb, et kõik on nii ilus, et patt oleks nuriseda. Aga ma ise tunnen, kuidas mandun. Enda jaoks aega ei ole, hobidele samuti. Kui midagi ette võtan, siis see tundub stressiallikas, sest ei saa lõpuni teha. Kolmene teeb sõna otseses mõttes sigadusi kodus, kui beebiga tegelen (ei tule tähelepanu puudusest, sest seda mu kodused lapsed saavad kuhjaga). Kurb tõdeda, aga keskmine laps on lasteaiaks valmis. Valmis kogema midagi muud peale pesumasinas keerlevate riiete vaatamise ja emmega laulmise-värvimise. Ta ise juba küsib ka. Ka minu eesmärk oli lapsega kolm aastat kodus olla, et turvatunne ja enesekindlus saaks maksimumini täis enne kollektiivi asumist. Ja beebi vajab ka üks-ühele aega.
Kuigi vahepeal oli tunne, et kõik on nii kontrolli all, et võiks lapsed vabalt koduõppele jätta kuni põhikooli lõpuni, siis nüüd on tunne, et depressioon on varrukast võtta. See on kindlasti mööduv nähtus, olen kindel.
Minul on ka vahepeal väga nõme midagi kurta või öelda, et ei jõua tööleminekut ära oodata, sest midagi ei ole ju tegelikult halvasti – Lili on tore laps, kellega koos päevi veeta. Kaur oli samamoodi. Viimane oli isegi rahulikum ja mega omaette nokitseja, no mida sellise kõrvalt ei jõua, eks. Lili tahab natuke rohkem koos istuda ja teha, aga elu on lihtne, ma saan sellest väga hästi aru. Lihtsalt see paigal olemise tunne teeb vahepeal pisut ärevaks ega lase kodus olemise igat hetke enam nii sada protsenti nautida kui esimese lapsega esimest korda kodus olles. Samas ma tean, et kui kunagi kolmanda lapse peaksime saama, siis kohtleksin teda nende samade põhimõtete järgi ehk et oleksin ka temaga sama kaua kodus. Aga siis läheksin ikkagi lapse kõrvalt uuesti kooli, et ma ise enda elu sees päris ära ei kaoks kõigi teiste soovide ja vajaduste vahel. Tahaks, et mul oleks peale emaks olemise veel mingi väärtus ja otstarve.
Tahtsin lihtsalt öelda, et siiamaani mu lemmik lasteaiateemaline suhtumine/postitus kõigist blogidest, mis ma lugenud olen.
Ma arvan, et selline asi peaks sündima ideest, mitte kinnisideest olla ettevõtja. Paraku minul ühtki unikaalset ideed ega ettevõtluseks vormitavat oskust pole. Pluss, ettevõtjana saaksin ainult ühemehefirmat pidada, sest sihuke perfektsionismi-hitler nagu mina küll kellegi ülemus ei saaks olla 😀 …aga üksinda ei tundu pikas plaanis just väga roosiline perspektiiv.
|
OSCAR-2019
|
||
Kergitame saladuseloori: 10 loomadega seotud hämmastavat müsteeriumit, millele teadlased jälile on saanud - Lemmikloom
Kergitame saladuseloori: 10 loomadega seotud hämmastavat müsteeriumit, millele teadlased jälile on saanud
Loodus on müstiline koht. Me arvame, et teame sellest palju ja loodus meie igapäevaelu ei mõjuta, kuid tegelikult sõltume sellest täielikult. Meid ümbritsev loodus peidab endas palju saladusi, millest meil endiselt veel aimugi ei ole, kuid need allolevad 10 salapärast seika on teadlaste abiga viimaks ehk lahenduse leidnud.
Tõenäoliselt oled juba kuulnud neist jubedatest vampiiridest. Öösiti hulguvad nad kõrbemaastikul ringi, lüües kihvad kariloomadesse ja imedes nad verest tühjaks. Enamikel juhtudel olevat neil pikad küünised, hirmuäratavad punased silmad ja selgrool rida ogasid. Või on see ikka nii?
Tegelikult pole nende olemasolu kohta vähimatki filmimaterjali, kuid nendest väidetavatest olenditest on mõned fotod, vähemalt surnutest. Pungis hallide silmade ja kuivade, karvutute kehadega elukate puhul on lihtne mõista, kuidas keegi neid eksikombel koletisteks peab.
Chupacabrade legend hakkas Puerto Ricos ja Mehhikos levima pärast seda, kui teatati verest tühjaksjooksnud torkehaavadega lammastest. Seejärel hakkasid levima kuulujutud veidrate koletiste nägemisest, keda kirjeldati koerte, näriliste või roomajatena.
Müstiline ja aukartustäratav mõrtsukhai: miks ei saa teda kunagi üheski okeanaariumis oma silmaga näha? (2) 08.01.2018
VIDEO: Nii nägid meile tuttavad kodustatud loomad välja enne, kui inimene aretustegevusse sekkus 21.01.2018
Kuid teaduslikel andmetel ei pruugi chupacabrad olla midagi muud kui metsikud koerad, kes põevad ränka kärntõbe. Kärntõbi on haigus, mis põhjustab karvade väljalangemist. Putukad tungivad naha alla, põletikus nahk pakseneb, lõigates ära karvanäsakeste vereringe ja jättes looma karvutuks ja nahkseks.
Ja kuna kärntõve tõttu jäävad loomad oluliselt nõrgemaks, on neil lihtsam rünnata kariloomi kui jahtida kiiremaid saakloomi, näiteks küülikuid. Lühidalt öeldes pole legendaarsed chupacarad midagi enamat kui putukatest nakatatud kari koiotte.
Ameerikas levib laialdaselt nähtus, kus avastatakse surnud veised, kellel puuduvad keel ja suguelundid. Ehkki arukad inimesed süüdistavad selles tavalisi kiskjaid, on surnukehadel mõningaid ebaloogilisi üksikasju.
Ühte surnukeha uurinud veterinaari sõnul on võimatu, et tapjaks oleks kiskja. Lõiked olid puhtad, peaaegu kirurgilised ning ümbritseval alal polnud ei verd ega muid kehavedelikke.
Veelgi enam – puudusid igasugused jalajäljed ja tundus nagu oleks lehm taevast alla sadanud. Taolised vigastused pole ka uued. Need on aset leidnud juba 1972. aastast alates. Kas süüdlaseks võivad olla maavälised olendid või salapärased kultused?
Sellele küsimusele võib olla loogiline vastus. Raipesööjad, nagu näiteks rebased, võivad rümbast lihatüki näpata ja see selgitaks puuduvaid elundeid. Kärbsed ja nende vastsed söövad seejärel pehmemaid kehaosi, näiteks suguelundeid ja keeli, jättes haavadest täpse ja kirurgilise mulje.
Päikese käes lebav surnukeha rebeneb, kusjuures rebendid jätavad mulje nagu oleksid need skalpelliga tehtud. Kogunenud vere tarbivad ära vastsed. Kõige tipuks filmis Arkansase šerif Herb Marshall päikese käes lagunevat veisekorjust, tõestades, et lõpptulemus on taoliste vigastustega väga sarnane.
Aafrika savannides kihutavad galoppi mustvalged loomad, nende unikaalne karvkate päikese käes säramas. Aga milleks sebradele need triibud vajalikud on? Pikka aega on teadlased pakkunud välja hüpoteese, et neid kasutatakse kas maskeeringuks või kiskjate segadusseajamiseks.
Calgary ja Kalifornia ülikoolis teadlased on teinud katseid, mõõtes vahemaid, mille pealt röövloomad ja sebrad ise suudavad erinevatel kellaaegadel triipusid eristada. Nende avastused erinesid sellest, mida paljud teadlased ootasid.
Näiteks ei saa sebra triipusid kuigi tõhusalt maskeeringuks kasutada. Isegi kui lõvid neid ei näe, tunnevad nad selle asemel loomade lõhna. Katse näitas, et triipe on raske eristada rohkem kui 50 meetri kauguselt päevavalges või 30 meetri kauguselt hämaruses, mil kiskjad aktiivselt tegutsevad.
Kuuvalguseta öödel on kõigil loomadel triipude nägemisega raskusi rohkem kui 9 meetri kauguselt, mis näitab, et puude või kõrge rohuga kokkusulamisel on nad üsna kasutud. Lisaks märkaksid lõvid lagedates piirkondades sebra siluetti sama lihtsalt nagu teiste kariloomade, näiteks pühvlite või hirvede, oma. Nii et milleks triipe siis tegelikult kasutatakse?
Selle asemel, et leopardeid või lõvisid eemale peletada, aitavad triibud efektiivselt kaitsta hoopis ühe teise vaenlase – nimelt verdimevate kärbeste vastu. Kitsaste triipudega mustri tõttu on sebrad putukate jaoks ebameeldivad, kuna valguslained põrkuvad nende kasukalt tagasi.
Ühes teises uuringus tõestati, et kärbsed eelistavad just valguslainete põrkumise tõttu tumedat värvi hobuseid valgetele. Ja nii selgubki, et sebrade siksakilised triibud aitavad neil võidelda verdimeva vaenlase vastu.
Koerad kasutavad oma saba kogu aeg. Nad kasutavad seda erinevate emotsioonide väljendamiseks. Samuti kasutavad koerad joostes saba ka tasakaalu hoidmiseks ja tüürina, kui nad ujuvad. Tüüpiline terviseprobleem, mis lemmikuid suvel kimbutab on vesisaba? Mis see on ja kuidas seda ära tunda?
See võib juhtuda iga koeraga, kuid suurem risk on pointeritel, labradori retriiveritel, siledakarvalistel retriiveritel, kuldsetel retriiveritel, urukoertel ning hagijatel, eriti juhul, kui nad on töökoerad. Samuti diagnoositakse vesisaba noortematel koertel ja see esineb nii emaste kui ka isaste seas võrdselt.
Vesisaba sümptomid erinevad ja on iga koera puhul mõneti individuaalsed. Mõne koera puhul on saba kogu ulatuses lõtv. Mõnel teisel koeral on esimene pool sabast aga horisontaalselt ja teine pool sorgu vajunud. Samuti tunnevad mõned koerad sellepärast ka ebamugavustunnet ja valu ning näitavad seda välja näiteks nuuksudes, vingudes, olles loid või üritades saba hammustada. Lisaks võivad saba otsas olevad karvad olla turris, mis võib tuleneda paistes koest.
Veterinaararstid arvavad, et üks põhjustest võib olla saba toetava lihase nihestus. Sama lihas aitab koeral ka saba liputada. Seda hüpteesi toetab ka uurimus, milles jälgiti nelja pointerit. Vesisaba seostatakse ka lihaspingete ja nihestustega. Tavaliselt võib vesisaba esineda just töötavatel koertel, koertel, kel on väga tugev ja pidev füüsiline koormus. Samuti võivad seisundit tekitada ka halvad elutingimused ja pidev külma ja niiskuse käes olemine.
Kodune esmaabi: Kuidas ravida oma lemmiku haava või putukahammustust ning kuidas toimida autoõnnetuse korral? 07.09.2016
Iroonilisel kombel on üheks suurimaks riskiks ujumine. Nimelt kasutab ujudes koer saba tavapärasest rohkem, mistõttu on sabal suur pinge ja nihestus on kerge tulema. Samuti on vesi tihti külm ja see suurendab riski.
Enamasti tervenevad koerad mõne päeva või nädala jooksul ise ja probleemid kaovad. Kui vesisaba mõne päevaga aga ei kao, tuleb pöörduda veterinaari poole ning üldjuhul määratakse lemmikule põletikuvastased ravimid. Nii terveneb koer rutem ja samuti on tal endal mugavam olla. Mida kiiremini koer terveks ravida, seda parem, sest vesisaba kohta läbi viidud uuring näitas, et 16% koertel, kellel on vesisaba esinenud, ilmneb ka hilisemaid sabaga seotud tüsistusi.
Lisaks näitavad uuringud, et koerad, kes on korra vesisaba all juba kannatanud, kannatavad tõenäoliselt selle all ka tulevikus. Põhjus on nimelt selles, et nende koerte üldfüüsis pole nii hea. Seetõttu tasuks koera rohkem treenida, et koera keha oleks paremas vormis. Nii on lihased tugevamad ja tekib ka vähem lihaspingeid ja nihestusi. Kui koera keha ei ole pideva treeninguga harjunud, on suurema pingutuse korral nihestus kerge tekkima.
Kui avastad, et su koeral on vesisaba, proovi saba õrnalt katsudes ja mudides aru saada, kas koeral on valus. Kui tundub, et koera see ei häiri ja ebamugavustunnet ei paista olevat, anna koerale paar päeva rahu ja see peaks ise korda saama. Kui koer näitab aga välja ebamugavustunnet ja tal on valus, tuleks esimesel võimalusel pöörduda loomaarsti poole.
Samas on võimalik, et sinu koeral pole mitte vesisaba, vaid teda kimbutab hoopis midagi muud. Siin on erinevad seisundid, mida tihti vesisabaga segi aetakse:
Kui sulle tundub, et sinu koeral võib midagi tõsisemat viga olla, tuleks kindlasti pöörduda kohe loomaarsti poole, kes saab välja selgitada, mis koeral viga on ja talle vajaliku ravi määrata.
|
OSCAR-2019
|
||
Mõlemal pool rindejoont tegutsenud ehk nii tootmisettevõtte kui ka jaeketi juhtimise kogemusega Eesti Tarbijateühistute Keskühistu juht Kati Kusmin leiab, et tootja ja keti vaheliste riskide jagamises on arenguruumi ja üldse tuleks vähem teineteisele vastanduda.
Tootjatega rääkides jäid kõlama väljendid nagu "kettide jõupositsioon ja diktaat". Kas nõustute, et ketid on tarneahelas tugevamal positsioonil?
Kui vaatame Eesti toidu- ja esmatarbekauba turgu, siis siin moodustavad kolm suuremat jaekaubandusgruppi või ketti turust 60%. Soomes on kolme suurema käes 80% ja Taanis-Rootsis ka ca 70%. Mis tähendab, et Eesti turg on väga konkurentsitihe. Mida rohkem need jaeketid omavahel konkureerivad, seda raskem on seal tootjatel. Samas on tootjate riskid ka väiksemad, kuna ühegi keti käes pole sellist kriitilist turuosa, mille kaotus kliendiportfellis võiks tootjale hävitavalt mõjuda.
Ma arvan et Soome turg on paika loksunud, stabiilsem. Eestis on sellist sebimist ja omavahelist võitlust palju rohkem. Ja siis võib tekkida mulje, et jaeketid on jõupositsioonil. Aga see on ka kaupmeeste jaoks ellujäämise küsimus, omavaheline võitlus kantakse üle tootjatele ja tarnijatele.
Ükskõik mis valdkonnas on tavapärased olukorrad, kus müüja tahaks müüa rohkem, kui ostja osta. Konkurents paneb tingimused paika.. Ja see on küll käibetõde, aga kehtib siingi, et igasuguse tehingu puhul müüjale tundub, et ta müüs liiga odavalt ja ostjale, et ostis liiga kallilt. Sellised vastuolud jäävad alati.
Te olete olnud nii siin- kui sealpool n-ö rindejoont. Kas vaatate jaekaubanduses olles sellele suhtele teisiti?
Ma endiselt ei poolda seda mõlemapoolset vastandumist, mis tarnijate ja jaemüüjate vahel on ning millest ei suudeta välja tulla. Parem teeks koostööd ja võtaks raiskamised sealt väärtusahelast välja.
Mõnes mõttes on õige aeg mööda lastud. Majanduslanguse periood oleks väga hea olnud kogu ahelas - tootjast kliendini- efektiivsuse tõstmiseks.Kõigil oli ja on praegugi veel raske. Aga isegi see ei pannud omavahel konstruktiivsemat koostööd tegema.
Mõlemad pooled efektiivistasid oma tegevusi, kärpisid kulusid, aga omaette. Jaekettidel käibed langesid, kulude katmiseks vajalik tulumaht vähenes ja survestati hankijaid, aga ikkagi ei suudetud protsesside arendamises kokku leppida. Kuid see seis Eestis ei ole unikaalne.
Tootjad tunnevad, et kettides, kus ei ole otsustusõigust kohapeal, Rimis ja Maximas, pole neil kellegagi tingimuste osas läbi rääkida.
Ma pole kindlasti Rimi ja Maxima eest volitatud kõnelema, ent arvata võib, et nendega läbi rääkida, võiks tootja olla tegija ka näiteks Baltikumi tasandil. See on nende kahe puhul üks erisus, miks võidakse öelda, et nad on jõupositsioonil. Eesti toiduainetootjad on väga kasvule orienteeritud, mitmed neist kurdavad läbirääkimiste üle Eestis, aga tahavad tegelikult ka Lätti-Leetu müüa. Rimi või Maxima võivad näiteks öelda, et kui sa meile siin riigis tagad küsitud tingimused, siis on võimalik ka kolmandasse riiki müüa.
Et kohapeal puudub vahel võimalus läbi rääkida, see võib nii olla. Olen ka enda nahal seda tundnud (naerab). Aga kui toode on konkurentsivõimeline nii Eestis kui ka väljaspool Eestit, siis on nendega võimalik läbi rääkida.
Ma arvan, et ETK ei ole ka üldse kerge partner. Üks asi on see, et ETK on suur, 2009. aasta majandustulemuste järgi Eesti toidu- ja esmatarbekauba müügi turuliider, aga ETK on ka organisatsiooniliselt teistest siin turul tegutsevatest jaemüügi ettevõtetest keerukam. Me vajame vahel teatud erilahendusi hankijatelt. Meiega võib otsustusprotsess rohkem aega võtta. Tavapärase struktuuriga ketis, näiteks Selveris otsustatakse ühest kohast kõik.
Me ei ole Baltikumis, küll aga Eestis suured ja loomulikult me püüame saavutada seda mastaabiefekti. Meil on kõige suurem poodidevõrgustik ja kui sulle tarnijana on oluline, et mingi toode oleks üle Eesti hästi nähtav ja kättesaadav, siis on oluline, et sa ETKsse selle sortimenti ja müügile saad.
Nagu ükskõik milline teine kett, ETK loomulikult seisab selle eest, et oleksime jätkusuutlikud. On vaja ikkagi piisavalt raha vaja, et poode parendada või juurde teha. Ma arvan, et ETK ei ole kuidagi leebem. Kindlasti ei ole.
Rimil on võimalus olla intensiivsem kohapealsetest kettidest, sest tal on olemas organisatsiooni sees rahvusvaheline võimalus know-how´d hankida, alates sellest, kuidas lepingut üles ehitada kuni selleni, kuidas läbi rääkida. Ja nad võtavad malli nendest turgudest, kus on konkurentsitihe ja intensiivsed läbirääkimised.
Esiteks see, kas see toode võiks olla meie kliendile huvipakkuv. Teiseks vaatame, mis hinnaga võiks toode poes olla, et tarbija seda ka ostaks, ja siis vaatame, mis hinnaga seda saame sisse osta. Kui need tingimused on täidetud, siis hinnatakse seda, kas tootja on võimeline igapäevaselt garanteerima meie poodide jaoks vajalikke mahtusid ja kas ta ka kampaaniate puhul on ka valmis tarnima hüppeliselt kasvavaid koguseid ning kas ja kui palju on tootja ise valmis panustama oma toote tarbijale tutvustamiseks, ehk siis investeerima turundustegevusse.
Selle üle võib lõputult diskuteerida, mis see eestimaisus üldse on. Ma ei tea, kui palju neid tooteid üldse oleks, kui nad peaksid alates toorainest olema Eestis kasvatatud. Täna loetakse sageli eestimaiseks seda, et tooraine võib olla kusagilt mujalt – nagu Kalevil - kakaouba ju ei kasva Eestis – ja ta kuidagi väärindatakse Eestis. Kui ainult pakitakse siin, siis see ei ole eestimaine.
Oma valmisolekut eestimaist osta hinnatakse oluliselt kõrgemalt kui reaalne tarbijakäitumine on. Rimi näide justkui näitas, et eestimaisus on oluline. Jah, seda ka. Aga minu meelest hakkas tarbija pigem protesteerima selle peale, et talt võeti valik ära. Kui jaekett otsustab tarbija eest, mida sa tohid süüa või mitte.
Euroopa Liidu sees meil ei ole väga vaba käed rõhutada oma eestimaisust, aga iseenesest on teadlikult eestimaise tarbimine jube kasulik – Eesti ettevõtted saavad tööd, inimesed palka ja raha läheb tarbimisse. Kui on võrdsed tooted, siis pigem toetatakse omamaist. Lähemal asuva partneriga on igal juhul lihtsam suhelda. Aga nii väike riik kui Eesti vajab arenemiseks olulisel määral eksporti ja kui tahame eksportida, siis peame olema avatud ka importkaupadele. Kuigi siin on Eesti pigem olnud isegi liiga liberaalne ja mõnes segmendis kohalikule tootmisele kriipsu peale tõmmanud.
See on koht, kus ma julgen jaeketis töötades enesekriitiline olla. Kui kett nõuab tarnekindlust, peab ta andma ette ka mingit prognoosid või võimaldama oma andmetele ligipääsu. Osaliselt seda ka tehakse, näiteks kampaaniate puhul, kuid üsna algeliselt ja prognoosi täpsus pole sageli piisav.
Mujal maailmas on tarneahela näited, kus kett ei esita tellimusi, vaid tootja ise näeb, palju poes mingit toodet müüdi ja tarnib vastavalt sellele tooted lattu või kauplusse.
See on see, mis hoiab ahelas kulusid kokku. Keegi ei pea kuskil mingeid aruandeid vaatama, tellima või keegi pea mingit varu kuskil hoidma. Eestis ei ole veel selliseid ilusaid näiteid. Tarnijad püüavad ise prognoosida, mis nõudlus ühel või teisel poel on.
Samas ei saa tootjad kauplusi trahvida, kui nemad on jäänud tellimisega hiljaks ja riiulid on tühjad.
Jah, riskide jagamises on meil arenguruumi. Ideaalis olekski, kui keegi ei pea tellima, see info on nähtav ja kaup läheb peale. Aga see eeldab koostööd, mida on sageli väga raske juurutada. Ja need süsteemid nõuavad suuri investeeringuid. Eesti tootjate ja jaekaupmeeste kasum on nii õhuke, et seni ei ole oldud suutelised piisavalt investeerima infosüsteemidesse.
Viimase kolme aastaga on surve tõenäoliselt suuremaks läinud. Konkurents läheb aina tihedamaks ja ei ole näha, et keegi järele annaks või turult ära kaoks. Kui eksportivatel tootjatel tundub juba olevat mingeid positiivseid märke, siis jaemüüjatel Eestis on täna endiselt väga raske. Suur töötute armee ja sissetulekute vähenemine annab tunda. Enne majanduslangust viimasel paaril aastal kasvasid tööjõukulud üli kiiresti. Jaesektor on eriti tööjõumahukas ning hüppeliselt kasvanud tööjõukulud tuli millegi arvelt katta .
Vahepeal oli Eestis tohutu tootearendus ja jaeketid ühel hetkel tajusid, et tarbija ei jõua eelmist toodet omakski võtta, kui juba tuleb uus peale. Siis hakati tõsisemalt arvutama, mis see toode seal riiulis teeb. Vähemkasumlikud tõsteti välja ja tulusamatele anti rohkem pinda või võeti uusi juurde.
Kaupmehe jaoks ongi kõige piiratum ressurss riiulipind, iga riiulisentimeeter peab teenima tulu. Mida edukam toode, seda rohkem on õigustatud suurem pind.
See on just see vastandumise ja koostöövalmiduse küsimus. Iga ettevõte valib ise oma tee, kumb variant on tema jaoks tulemuslikum. Mina olen koostöö usku. See aga ei tähenda, et läbirääkimised koostöö osas peaksid olema lihtsad või pealiskaudsed. . Eesti on nii väike, „kõik tunnevad kõiki“ ja just siin peaks saama need asjad omavahel läbi räägitud.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest alla tulevat, valmistatud otsekui oma mehele ehitud mõrsja. Ja ma kuulsin valju häält troonilt hüüdvat: «Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks. Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.» Ja troonil istuja ütles: «Vaata, ma teen kõik uueks!» Tema ütles: «Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!»
Ja ta ütles mulle: «See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast. Võitja pärib selle kõik ning mina saan temale Jumalaks ja tema saab minule pojaks.»
Maa ja ilm tähistasid vanas keelepruugis maad ja taevast. Kui nägija Johannes jutustab sellest, kuidas ta nägi uut taevast ja uut maad, siis võib ka öelda, et see on tema nägemus uuest maailmast, uuest loodust.
Seda enam, et meie suhtumine ellu on muutunud nii tänaste tegemiste keskseks, et see sõnum lihtsalt ei mahu nende asjade kõrvale.
Seega, seistes nii pretensioonika sõnumi ees, peame tõsiselt küsima, millele pöörata erilist tähelepanu. Mis võiks olla kandvaks ideeks või teljeks arvestades valdavalt siinpoolsusele orienteeritud inimesega? Minu meelest on selleks teljeks troonilistuja sõnad: «Vaata, ma teen kõik uueks!» Sõnumi kuulajalt eeldatakse sel juhul küll usku, et Jumalal on meile midagi veel seniolematut anda.
Tänane tekst on antud, kiriku kalendri järgi, surnute mälestuspüha jutluseks. Surnute mälestamisega seoses, õigem oleks siiski vist öelda, surmaga seoses, inimene mõtleb ja argumenteerib pisut teistmoodi kui tavaliselt. Küllap kõigil inimestel on kogemus, mida tähendab leinata lähedast inimest. Kui lahkunuks juhtub olema noor inimene, siis seda teravamalt esitame küsimusi. Kas surm oli paratamatu? Kas surm on karistus?
Tunnetame selgelt piiri, millest üleastumine on elavale inimesele võimatu, aga mille taha tahaks siiski piiluda.
Tänane sõnum ütleb selgesti: vana hävimine ei ole kättemaks. Uue loomine on Jumala and. Jumal annab midagi veel ka siis, kui vana on kokku kukkunud.
Tekst sisaldab näite toimuvast muutusest. Sõnumis esineb viide olukorrale, kus merd ei ole enam. See tuletab meelde Piibli algust. Seal on räägitud ürgmerest kui suurest kaosest, mille kohal hõljus Jumala Vaim. Jumala loomistöö tähendas kaosele piiripanemist. Teistkordselt tuleb Piiblis hävitava vee teema üles veeuputusloos. Täna ei ole aga meri enam ammu võrreldav kaosega. Pigem on see loodupärase olukorra sümbol, mida tuleb sellisena hoida ja austada. Vaenlasest on saanud sõber. Mere kaldale ostetakse tänapäeval elukoha soetamiseks kõige kallemaid krunte. Muutus on olnud võimalik.
Näide merest on aga ainult üks viide sellele, mida Jumal saab oma loomistöös teha. Kaos saab korraks, mõttetus mõttekaks.
Tegelikult on meil võimalik loodu uuenemist või uuekssaamist kogeda kõikjal. Selle tõestust ei olegi vaja otsida ainult Piiblist. Kooliminev laps saab õppimisest aru ühtemoodi – ta kogeb selle vaeva ja nii mõnigi kord peab kogu ettevõtmist mõttetuks. Täisealine inimene kogeb aga ebaõnnena seda, kui ühel või teisel põhjusel ei ole olnud võimalik elus piisavalt palju õppida. Näiteid võiks tuua lugematul hulgal. Me oleme aga nende muutustega niivõrd harjunud, et ei oska neid lahutada oma tegemistest, seega ei pea neid Jumala anniks.
Küllap ei saaks see ka olla eesmärk omaette, et me aina ja alati märkaksime Jumala suuri tegusid. Milleks! Me ei pea Jumalat kontrollima. Jumala suurus ei sõltu meie tähelepanust. Tänase ilmutusliku sõnumi eesmärk on vastupidine. Nägija Johannes tahab otsivat inimest tema usus kinnitada. Siin ütleb Issand: «Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.»
Nii mõnigi inimene on vahest küsinud, et mis ma selle eest saan, kui ma kirikus käin, kui ma usun. Siin on vastus. Jah, raha ei saa. Sellel, mida Issand annab, ei ole rahalist ekvivalenti. Aga see, kellel on janu, saab juua eluvee allikast. Isegi surmas.
Läinud nädalalõpul kutsus Valga Peetri-Luke kogudus linnarahvast ja külalisi üheskoos Jumalat ja inimesi tänama heade sõnade ja kiituslauludega 200aastase pühakoja (fotol) eest.
Piiblis on palju kirjakohti, kus kõneldakse kojaehitusest. Üks tuntumaid on Ps 127:1: «Kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga.» Seda uhkuse tunnet, millega Valga saksa Jaani kogudus puithoonetega provintsilinna kivikirikut 1787. aastal ehitama asus, on võimatu mõõta. Sedasama uhkust ja tänulikku meelt tunneb ühinenud Peetri-Luke kogudus, kellele kirik pärast sakslaste lahkumist kuulub.
Neid inimesi, kes laupäeval mööda punast 21 meetri pikkust vaipa kirikus tänujumalateenistusele sammusid, oli palju. Oleks rohkemgi mahtunud, sest kirikus on 800 kohta. Kirikuliste seas oli ka koguduse eelmine õpetaja Heino Nurk ja kogudust peaaegu 30 aastat teeninud emeriitõpetaja Peep Audova.
Jutuajamises meenutas Audova, et aastal 1941 põletas hävituspataljon maha Kesk tänava, mille ääres kirik seisab. «Kiriku harikatus oli tõrvapapist. See oli imede ime, et kirik ei süttinud. On midagi uskumatult head, et sellises kohas on selline orel,» mõtles Audova ameerika organistile James David Christiele, kes suvel Valgas käis, et ainulaadsel Ladegasti orelil (1867) mängida.
Kolm päeva peetud pidustustel kõlas loomulikult ka orel. Reedel mängis pilli Tiia Tenno, laulis sopran Pille Lill. Kontserdil viibis ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus. Jumalateenistustel mängis koguduse organist Jüri Goltsov. Max Filke «Missa in honorem St. Caroli Boromaei» kandis tänujumalateenistusel ette Tõrva kammernaiskoor.
Kirikupingis satun jutule leerilapsega aastast 1959, proua Lindaga ja varasemast tuttava, kümmekond aastat diakooniamaja perenaise ametit pidanud Virvega. Aga ka nooremasse põlvkonda kuuluva Karin Varblasega, kes naljatab, et on augustis kirikus elanudki. Kirikus on üleval kolm näitust: Koivamaa loodusest, mille autor ta on, Eineri koolist ja kiriku ajaloost. Viimane näitus sai oma kohale mõni tund enne jumalateenistust.
Pühapäevasel jumalateenistusel andis Valga praost Vallo Ehasalu üle EELK tänukirjad 19 inimesele, sealhulgas Maarja Paulile, kes aastaid käis Tallinnast Valka jumalateenistustel orelit mängimas.
Jumalateenistustel oli palju külalisi: piiskop Joel Luhamets, praostid Vallo Ehasalu (jutlustas laupäeval) ja Ants Tooming, abipraost Mart Jaanson, Ylistaro sõpruskoguduse õpetaja Jarmo Happonen (jutlustas pühapäeval), teisi vaimulikke ja linna ning asutuste esindajaid.
Meenuvad maavanem Margus Lepiku sõnad, et sõltumata lipu värvidest on pühakojas räägitud armastusest ja õpetatud kümmet käsku. Ta sõnas, et linnal on unistus remontida kirik ja sellest sündis 12 aastat tagasi sihtasutus. Kui kirikut ehitati 30 aastat, siis remont loodetakse kiiremini lõpetada.
Linnapea Kalev Härk aga viitas ligimesearmastusele, mis peaks kõiki liitma, jagas kiidusõnu õpetajakandidaat Margus Suvile ja kogudusele kingitust üle andes sõnas: «Jumal vaadaku ülevalt, et me toetame seda koda.»
Tartu interpreetide uusaasta kammermuusika festival on 2.–9. jaanuarini. Tartu Jaani kirikus toimuvad igal päeval kontserdid, kus kuuleb nii Tartu ooperisoliste, rahvusvaheliselt tunnustatud pianiste, orelimuusikat ja erinevaid instrumente metsasarvedest, saksofonidest kuni viiuliteni. Kavas on nii päeva- kui õhtukontserdid ja muusikaveerandtunnid. Kontsertide üksikpiletid saadaval tund enne iga kontserdi algust kohapeal.
|
OSCAR-2019
|
||
Aasmäe, analüüs, areng, ühiskond, Balti riigid, Eesti tulevik, Euroopa Liit, hinnang, keskkond, konteinerrong, koostöö, loodus, loodusressursid, Nabala, planeerimine, Poola, Rail Baltic, raudtee, risk, süsteem, Soome
Tarand: Oleks nagu kohatu teema Rooma Klubile, sest kisub poliitiliseks. Meie küll ka poliitilised, kuid kauge sihiga. Ettekandjad on MKM nõunikud, Indrek Sirp ja Anti Moppel ning eksperdina Kaido Simmermann. Varsti hakkab juhatama Aasmäe, sest pean lahkuma. Ta ise on pigem oponent, nüüd tal hea võimalus.
Räägin lühidalt, et jääks rohkem aega küsimustele. Idee pole uus. Tänane seis on 20 aasta pikkuse töö seis. Tõsisemaks läks pärast EU liikmeks saamist, sest siis tekkis rahavõimalus. Eestis oli võimalik alles paar kuud tagasi minna konkreetseks – näidata trasse jms. Sellest ka alus etteheidetele, et vähe kaasatud. Seni polnud midagi näidata. EV valitsus otsustas otsetrassi kasuks. Laual on 3 olulisemat teemat:
Mis on asja mõte? Soov ühendada Eesti ka toimivat raudteed pidi Euroopaga. On seotud julgeolekuga -– mida tihedamalt on Eesti ühendatud majandus- ja julgeolekuruumiga, kuhu kuulume, seda parem. Kasu on laias plaanis sotsiaalmajanduslik. See pole Eesti individuaalne asi vaid 3 Balti riigi asi, millest on huvitatud ka Soome ja Poola, ka EU tervikuna.
Moppel: Tutvustab, kus RB asetseb Euroopa mõistes. Saab TEN-T (Trans Europa Network) uue võrgustiku osaks, olles Nordic Sea-Baltic koridori üheks oluliseks projektiks. Selgitas EU ning globaalsema tasandi õigusliku raamistiku võimalikke mõjusid merevedudel. Tuntuim on 2015. a. alates rakenduv väävlidirektiiv, mis võib mõnede hinnangute kohaselt tõsta merevedude hinda 30-40%, samas on IMO (International Maritime Organisation) ja ka EU tasandil hakatud tegelema lämmastikdioksiidi vähendamise ja CO2 kvoodikaubanduse temaatika merenduses . Fossiilsete mootorikütuste kallinemine töötab autokasutusele e vastu. On võimalus, et EU piires rakendub alates 2020. aastast kõigile liikmesriikidele kohustuslikuna raskeveokitele kilomeetripõhine teekasutustasu, ka erasõidukitele rakendatav sarnane süsteem pole välistatud. See kõik kallutab vedusid raudtee kasuks.
Simmermann: RB on vajalik. Kõige rohkem on karta väävlidirektiivi, mistõttu lähivedu laevadel on kasulik, pikk mitte. Seetõttu tuleb kaup Soomest laevadega ja laetakse Tlns autodele ümber. Umbes 300 000 konteinerit ja sama palju autokoormaid läheb aastas Soomest Euroopasse. Seda on palju ja otsitakse lahendusi. Tallinnast rongi peale oleks soodne. Täna peab Leedu-Poola piiril laadima ühelt rongilt teisele. RB-ga peaks saama Berliini välja. Läti ja Leedu ajavad oma asja ega arvesta selle juures väga RB vajadustega (ei suudeta trassimaid välja osta). Poolat meie suund eriti ei huvita. Nad osalevad, et saaks ka muid rahasid. Reisirongidest enam ei räägita, räägitakse infrast üldse. Kui reisijaid ei tule, ei tule ka reisironge. Leedukad on huvitatud Varssavini jõudmisest. Kaubarongitajad on huvitatud, kui saavad heal infral sõita. Kui kaup on olemas, siis sõidetakse.
Simmermann Kaubarongide kiiruseks Euroopas on 120 km/h. Moppel – selline nõue tuleneb kehtivast EL õigusest, et uutele rajatavatele raudteedele tuleb tagada selline kiirus.
Aasmäe: Üldine küsimus kõigile. Kas teil on võimalik arutleda teema üle ka siis, kui teid ei kammitseks valitsuse valik koridori osas?
Moppel: Jah, see on õige, hinnad tõusevad etapiliselt. Kas läbi liikmesriikidega kooskõlastamise seda ka saavutatakse, on iseasi.
Moppel: Tahavad oma Gdanski ja sealt edasi lõuna suunas kulgevate suurte raudtee- ja maanteede-investeeringu vajadused katta. Kõik muu pole neile nii huvitav.
Ots: Ühiskondlik kaasatus – millal räägiti mingist sõjalisest turvariskist? See on alles paari viimase nädala teema.
Sirp: See pole seotud turvariskiga otseselt – kaudselt on nii, et mida tihedamini Eesti on seotud Euroopaga, seda turvalisem. NATO tankide liigutamine pole küll see, mille pärast RB tehakse. Samas on tal julgeolekupoliitiline aspekt, nt mainitakse Eesti julgeolekupoliitika alustes, et vaja on välja ehitada üle-euroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvad ühendused, kuid avalikult me seda väga ei rõhuta
Simmermann: Kaupa on piisavalt. Inimesed? 4000 inimest päevas tuleb, kui on head rongid hea sagedusega. Soomest on näide reisijateveo mahu 10-kordistumine paremate rongide kasutusse võtmise järel.
Moppel: Seda pole otseselt arutatud. See pole ka täna ülesandeks. Edaspidi tuleks seda teatud piirkondades konkreetsete projekteerimise ja keskkonna vajaduste/lahenduste juures analüüsida.
Sirp: Transpordi jaoks on EU fondis 10 miljardit eurot. Kogumaksumus on 3,7 miljardit, Eesti osa ligikaudu 1 miljard. Maksimaalse toetusmäära 85% puhul peab riik ühisettevõtte läbi kindlustama ülejäänu. Puudutab Balti riike, mis moodustavad ühisettevõtte.
Einasto: Kas valitsus saab kindlustada demokraatliku otsustamise kõigis külades? Mis argumendid on veenda kohalikke inimesi, kes jäävad pidevalt pressi alla. Kas toetusmehhanism inimestele on valitsuses läbi mõeldud ja pakutud?
Sirp: See hüvitusmehhanism on vaja välja töötada. Millised alused kompensatsiooniks, tuleb välja töötada metoodika kahjude arvutamiseks maaomanikele, metsaomanikele jne. On sundvõõrandamise seadus, mida rakendatakse viimases hädas maade võõrandamise puhul. Moraalset kahju seni hüvitatud pole.
Moppel: Tartu jaoks pakutakse kiiruse tõstmist kuni 160-ni. See on etapiviisiline töö Kui otsus oli valitsuskabinetis, olid otsused Tartu suunas kiiruse tõstmise investeerimiseks algselt kuni 120 km/h juba tehtud, sealt liigutakse edasi kiirusteni 140 km/h.
Simmermann Vene tänase poliitika puhul sealt kaupa ei tule. Tänasel päeval see toimib kui Muuga juurdeveotee. Reisirongid saavad sõita 120-ga , kaubarongid 80-ga.
Simmermann Põhimõtteliselt on võimalik. Aga kui on 2 kiirust, siis tuleb ka vana ümber ehitada uuele kiirusele, ajada sirgemaks, minna mööda jaamadest jne.
Simmermann: Kaubale 240 vaja pole, reisijaile oleks küll. 160-ga ei jõua rahuldava ajaga Varssavisse. See on inseneridel läbi käidud teema. Lätlased pole huvitatud, et parem teha vana korda. Aga üle piiride ja ümber laadimised jms. rikub asja. Läti ei taha, et rikutaks nende kauba vedu venelastega.
Leps: Sundvõõrandamine on kõige halvem. Kohtud upuvad vaidlustesse. Mis on eestlaste rõõm? Mis kaup meil on, mida vedada?
Sirp: Inimesed saavad kahte moodi kasu. Esiteks, kui on soovi sõita, saab sõita kiiremini ja ettevõtjad saavad kaupa vedada. Teine kasu on kaudne. Võrdlus samasuguse projektiga nagu Tallinna sadam või lennujaam. Nende puhul saab ühiskond ja Eesti majandus kasu tervikuna. Kui ise ei kasuta, kasutavad teised.
Mardna: Arutatakse külades, kus igale ettepanekule on alati 15% vastu, kuid karjuvad kõvemini kui 85%. Kas pole võimalik aluseks võtta mingi kvalifitseeritud enamus? Kõike saab taha. Kas tehniliselt pole võimalik rongide muutuva laiusega rööbe.
Sirp: Planeerimine on olemuselt demokraatlik protsess. Kohalike arvamust tuleb võimalusel arvesse võtta, ei saaks teisiti ollagi.
Tarand enne lahkumist: Kas meil on üksmeel mingi seisukohaga välja minna? Tuleks elektroonilisse kanalisse välja panna. Seda võiks arutada, kuid ei pea tingimata täna sellega valmis saama.
Sirp: 3m kõrgune traataed. Raudtee ja aia vahel on planeeritud tee, et saaks näiteks päästetehnikaga juurde.
Vooglaid: Arutamist on olnud kaks kuud. Kellel on õigus otsustada? Keda peaks kaasama? Kas rahvast kui kõrgema võimu kandjat? Mis mõte on kaasata neid, kes asjast aru ei saa, rahvas peaks olema informeeritud, haritud, et otsustada.
Sirp: Sõltub, millise küsimuse otsustamisest räägime. Maakonnaplaneeringud kehtestavad maavanemad, Siseministeerium teostab järelevalvet. Kohalikud volikogud peavad arvamuse andma.
Kongi: Mis eesmärk sellel raudtel? Kas huvitatud on ainult poliitikud, ärimehed, sahkerdajad? Või ka rahvas?
Sirp: Eesmärk ikkagi anda Eestile toimiv ühendus muu Euroopaga. Oleme ääremaa nagunii. Kui ühendused keskusega viletsad, jäämegi ääremaaks.
Aasmäe: Kuidagi on tänagi võimalik Euroopasse sõita ka rongiga. See pole hea argument. Aga julgeolek – Tartu rdt (Muuga juurdevedu) on Vene poliitilise väljapressimise koht – anname kaupa, ei anna kaupa. Tuleks hoopis mitmekesistada kaubavooge samas koridoris, millega tõstame julgeolekut. Et mitte saada kaht kiduvat rdt-d. Kaks kiduvat rdt vähendab julgeolekut?
Aasmäe: Kõrgõzstanis toimus sama. Tõmmati sirge joon maha, aga leiti, et pole hea. Nüüd tehakse trass 100 km pikemaks, viiakse inimeste juurde. Aga kuidas Tartu inimesed saavad RBle? Tuleb Tll kaudu ringi sõita. Seda ei juhtu kunagi.
Raig: Kui palju läheks trass kallimaks, kui tuleks läbi Tartu? Kui Eesti kaasfinantseeriks rohkem ja saavutaks regionaalpoliitilise võidu? Kui pädevad on uuringud? Kui näiteks paar omavalitsust Eestis, Lätis ja 5 Leedus pole nõus, mis siis saab? Kuidas jõuab rdt. Varssavisse, kui Poola ei arenda ja jätab 100 km/t.?
Sirp: 1 km raudteed maksab ca 4-5 milj. eurot, kokku siis Tartu kaudu läheks 400 – 500 miljonit kallimaks. Uue osa samale muldkehale tegemine pole lihtne. Tuleb sirgemaks ajada, asulaid rohkem lõhestada, asulate sees ehitada mitmeid erinevaid eritasandilisi ristumise nii inimestele, kui sõidukitele. Kõik see vajab aga palju lisamaad ja just asula sees.
Kui mõni vald vastu, siis tuleb sellega tegeleda. Avalikust huvist lähtuvalt on riigil siiski õigus riiklikult olulisi projekte ehitada.
Poolakad arendavad oma otsa 160km/t ja taotlevad selleks ka EU-lt raha. Pole küll 240, kuid poolakatele pole see suund esmatähtis. Euroopa Komisjoni huvi on, et nad teeksid ka enda otsa kiireks.
Sirp: Ülemiste on reisiterminali asukoht, Muuga kaubaterminali. Balti jaamast ei tule midagi. Ilmselt üks ots, millele viitate on see, mis tuleb Viimsist (tunneli ots). Täna seda ei planeerita
Vooglaid: Kellel on õigus otsustada? Tegelikult on tähtis, kes vastutab, kui otsustamine pihustub KOV, maavanemaid jne. pidi?
Einasto: Kas valitsuse otsus, kui pole piisavalt argumenteeritud, saab olla autoriteetne kohtadel? Valitsus, kes on teinud hulgaliselt valeotsuseid? Miks valitsus ei too kõiki argumente, mille põhjal otsustatakse, avalikkuse ette? Miks Tartu variant lülitati välja vaid põhjendusega avalikkusele, et valitsus otsustus.
Leps: Olin Riias konverentsil. Lätlased-leedulased ütlevad: meid see väga ei huvita, teie ja soomlased tahavad oma kaupa vedada. Peterburi huvi pole veel välja kujunenud. Leedukate oma huvid on palju suuremad, millega nad arvestavad palju tugevamini, kui Eesti.
Sirp: Idapoolne alternatiiv läheb planeeritavast maastikukaitsealast läbi. Keskkonnaministeerium ütleb, et ei tohi. Küsisime argumente, mida veel saanud ei ole. Kui mujalt, siis läheb väga keeruliseks ja kallimaks. Nabalast läbimineku otsustamiseks tuleb teha põhjalikud keskkonnauuringud ja rgumenteeritult, mitte emotsioonide pinnalt otsustada. Kui läbiminek, siis tuleb teha kk-le ohutult.
Sirp: Küsimus, kuhu täpselt paigutada, see otsustab. Põhjendused kaitsealale pole ka veel lõplikud. Kaitseala moodustamiseks hinnatakse eluslooduse väärtusi. Karstiala tuleb täiendavalt uurida, et õige otsus teha. Ja leida insenertehniliselt sobivad lahendused. Ümber Nabala ala on igal pool mujal tihe asustus, millega peab ka arvestama. Inimeste huvi on oma toimetulek ja tulevik, alles seejärel loodus.
Sirp: 10-kond riigi poolelt, igasuguseid spetsialiste 30, + eksperte üksikküsimuste lahendamisel. Umbes 50 inimest on igapäevaselt hõivatud.
Mõned märkused. Tartu ei ole seostatud Rail Baltic projektiga mitte kuidagi. Küll aga lätlased saavad omale haru Ventspilssi ja leedukad saavad haru Klaipedasse läbi Siauliai ja haru Vilniusesse. Tartu kaudu pikeneb trass Eesti osas 80 – 100 km. Eesti piires läheb maksumus 32 – 50% kallimaks. Poolas tehakse suur jõnks läbi Bialystoki. Miks siis Tartu kaudu ei saa jõnksu teha?
Teine teema on Rail Baltica Growth Corridor, mida tutvustati Tallinnas TEN-T päevade raames: www.rbgc.eu ja www.rbgc.eu/russia Kui lisada tulevikus RBGC raudteeühendus Murmanskisse, siis pilt muutub täielikult. Lisandub Aasia mõõde. Põhja-Jäämeri muutub iga aastaga üha enam laevatatavaks. Euroopast otsetee Aasiasse ja Kanadasse hakkab kulgema mööda Rail Baltic trassi. Soomlased plaanivad pikendada raudtee Rovaniemist Põhja–Jäämereni: http://www.rbgc.eu/media/visuals/russia/rbgc_russia_en.pdf
Kuid Rail Balticu esmane tähendus on siiski Soome päästeplaan. Kui Läänemerel hakkavad kehtima keskkonnaalased karmid reeglid ja piirangud, siis Soome vajab RB näol alternatiivset logistilist lahendust oma kaupade ekspordiks, et säilitada oma maa tootmistase, ekspordivõime ja heaoluühiskond. Soome asukoha tõttu Euroopa kaardil moodustavad logistikakulud olulise osa kaupade maksumusest ja konkurentsivõime säilitamiseks on vaja odavamat transpordiahelat, kui seda on lähitulevikus oluliselt kallinev meretransport.
Põllumeeste olukord. Praegused otsekoridorid teevad Eesti küladele ja põllumeestele korvamatut kahju. Uute trassikoridoride alla jäävad viljakad põllumajandusmaad ja trassid poolitavad põllumajandusettevõtted, mis võib põhjustada nende krahhi. Lätis pole piirist kuni Riiani praktiliselt mingit põllumajandust. Riiast lõuna pool ja Leedus kogu trassi ulatuses on väga intensiivne põllumajanduse piirkond. Kuidas seal asi lahendatakse, ei oska öelda.
Vanal Tallinn-Lelle-Pärnu trassil on tulevikus pärast põhjalikku renoveerimist geomeetria poolest võimalik sõita kuni 140 km/t. RB kaubarongidele sellest piisab. Reisirongidele see ei sobi, kuna soovitakse sõita 240 km/t. Asulates tuleks reisirongidega veidi aeglasemalt sõita, siis ei peaks vanal trassil RB tõttu niipalju maju lammutama. Kiirusega 240 saab ainult Tallinnast Kaunaseni, edasi Poola piirini on kiirus 120 km/t ja Poolas 160 km/t. Miks on Eestis vaja reisirongidele sellisel juhul kiirust 240 km/t? Sellise kiiruse mõju ja sellest tulenevad kahjud on Eesti maapiirkondadele korvamatud. Kiirusel 240 km/t läbi asulate, külade ja põllumajanduspiirkondade on liiga kõrge hind.
Aasmäe: Aleksander III andis välja ukaasi ehitada otsetee Peterburist Riiga. Kas RB paigutamine Tartu-Valga koridori võimaldaks kaasata ka Peterburi kaubavooge? See on kõige lühem tee Riiga. Pole ka teada, mis saab Kaliningradist.
Raig: Poliitiline küsimus. Külalised teavad hästi, et sellised asjad ei otsustata Eesti peaministri tasandil. See ikkagi algab Brüsseli kabinettidest. Millal RB seal kõneks tuli? Kas on kõneldud nende plaanide tegijatega, nende suurte otsustajatega?
Moppel: TEN-T võrgustik on mitmetasandiline, lähtutakse ülepiirilisest mõjust. Esimene tasand on comprehensive network. Selles on kõik Eesti väikesed rdt-d ka sees ja selleks saab Ühtekuuluvusfondist raha. Järgmine tasand on nn TEN-T core network, mis on EL—i kui terviku prioriteetsuse astmelt veidi kõrgem. Ja kolmas tasand on core network corridors tasand. Neid prioriteetseid suundi-koridore on EL-s kokku 9 ning iga sellise suurema koridori sees on mitmeid piiriüleseid projekte, üheks selliseks on RailBaltic. Aga protsess on käinud tavalist rada. 2004 pandi see Rail Balticu koridor EU plaanidesse läbi EL-ga liitumise protsessi. Umbes 3 a tagasi algatati komisjoni poolt kogu TEN- T poliitika üle vaatamine, mis siis realiseerus uute õigusaktidega, millede lisadeks on vastav kaardimaterjal.
Simmermann: Eestis läheb natuke kaupa Lätti, Mažekiaist tuleb bensiin, mis jääb käima mööda juba olemasolevat trassi, sest tehases on tänane raudteelaius.
Telgmaa: Milleks see kõik Eestile? Inimesed Varssavisse suurt ei sõida, sõidetakse Brüsselisse ja Pariisi. Oma kaupa meil pole. Milleks laseme oma maa pooleks lõigata teiste huvides? Simmermann ütleb, et inimene ei hakka kunagi sõitma, läheb lennukiga.
Sirp: Oleme sellest täna juba rääkinud. Peamine eesmärk on Eesti ühendamine toimiva ja Euroopa standardi järgi ehitatud raudteega majandusruumiga, kuhu Eesti kuulub.
Einasto: Ohtlikud veosed läbivad linnasid. Kas uus rdt. kindlustab ohutuse? Millal tuleb aeg, kus kaalutakse trassi maa alla viimine? Kas see ei võiks olla ka trassivaliku argumendiks?
Sirp: Ehituse eelprojekti koostamise staadiumis jõutakse nii kaugele. Mõnes lokaalses lõigus ei saa välistada, et ei minda maa alla või õhku. Aga see on ikkagi erandlik ja kallis. Eelprojekti tegemine peaks algama järgmisel aastal.
Raig: Kui suur on aastane hoolduskulu? Kas need jagatakse ka EU ja Eesti vahel või kannab kõik Eesti? Kes tuleb ehitama, kas eestlased ka tööd saavad?
Sirp: Eestil sellist tehnikat pole, kuid saab tuua Euroopast. Tööd saavad paljud – betoonitööd, kontaktvõrgud, muldkeha jne. Hoolduskulud on aastas 12 milj. 3 riigi peale kokku. Ja EU rahasid saabki kasutada ainult investeeringuteks, mitte hooldustöödeks
Simmermann: Täna on ainult Viljandi-Türi lõik korras. Võiks jätta remontimata, vaid asendada euroopa laiusega.
Kuidas seisukoht tekitada? Tuleb teha siselisti kaudu. Peaküsimus: kutsuda üles valitsust kaaluma Tartu-varianti, sest päris veenvaid argumente selle vastu polnud.
Telgmaa: Aga küsimus, kas üldse ja milleks? See oli ometi meie koosolekueelse mõttevahetuse põhiteema. Kas kõik see on väärt, et selle nimel Eesti pooleks lõigata?
Raig: Rdt. võtab liiga palju EU rahast ja mujale jääb vähem. See ei tohi ära võtta teisi rahasid, millega saaks arendada muid sfääre.
Kelder: Tuleb ütelda et praegune põhjendus ei näita, mida see annab Eesti inimesele ja Eesti majandusele.
Einasto: Kas me vajame ja millal me vajame? Väga väike arv eestlasi on, kes vajaksid seda kiirust. Tuleb teha olemasolevad raudteed korda.
Aasmäe: Kirjutaksin paari päevaga põhja valmis, laseme Presidendil üle vaadata ja paneme siis listi. Siis pärast kriitikat viimistleme ja avaldame.
Raig: Projektis on hooldekulud kole väikesed, aga ilmselt on tegu metoodikamänguga. Tegelikult on 3X suuremad.
Toom: President andis enne lahkumist liiga tagasihoidliku ülesande. Tuleks panna mitte „kuhugi elektroonilisse kanalisse“. Tuleb teha pressiteade. Selle raames võiks olla ka viited pöördumisele või avaldusele, millega siis täpsemalt oma muresid näidata.
Kajastusi: Eesti Rooma Klubi andis Rail Balticule hävitava hinnangu – siin ERK 3-punktiline resolutsioon
|
OSCAR-2019
|
||
Suure tõenäosusega võib sellest saada sinu lemmikpuhkusepaik. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Tingalpa Creeki looduskaitseala ja Ormiston House. Ära unusta külastamast paiku nagu Manly sadam ja Redlands Indigiscapes Centre'i looduspark.
Birkdale pakub majutusvõimalusi kõigile, ükskõik kas reisite üheks ööks või kauemaks. Kui sinu sihtkoht on Birkdale, ootab sind Hotels.com saidil 1249 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 60%. Tubade hinnad alates 8 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Birkdale ja selle lähipiirkond pakub.
Lähim lennujaam on Brisbane, Queensland (BNE), mis asub 15,4 km kesklinnast. Lähim raudteejaam on Brisbane Birkdale Station, mis jääb 1 km südalinnast eemale.
Kümnendid: 90. aastad eKr 80. aastad eKr 70. aastad eKr 60. aastad eKr 50. aastad eKr 40. aastad eKr - 30. aastad eKr - 20. aastad eKr 10. aastad eKr 0. aastad eKr 0. aastad
Margaret Atwood (sündinud 18. novembril 1939 Ottawas) on Kanada prosaist, luuletaja, kirjanduskriitik, esseist ja keskkonnaaktivist.
Ehkki Atwoodi tuntakse enim romaanide poolest (mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu ning võitnud korduvalt luuleauhindu. Paljud tema luuletused on saanud inspiratsiooni müütidest ja muinasjuttudest, mis huvitavad teda lapsest saati. Atwood on avaldanud arvukalt lühijutte ajakirjades, tal on ilmunud neli jutukogu ning kolm kogumikku raskesti liigitatavat lühiproosat. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, telestsenaariume ja kirjanduskriitikat.
Atwood on üks enim auhinnatud Kanada kirjanikke. Ta on võitnud Arthur C. Clarke'i auhinna ja Astuuria vürsti auhinna, olnud viis korda Bookeri auhinna nominent (üks kord neist võitja), samuti seitse korda Kanada kindralkuberneri auhinna finalist (võites selle kahel korral).
Kanada Ontario provintsis Ottawas sündinud Margaret Atwoodi ema oli dietoloog Margaret Dorothy (neiupõlvenimega Killam) ning isa entomoloog Carl Edmund Atwood. Isa ameti tõttu veetis Atwood suure osa lapsepõlvest Põhja-Québeci metsades vaheldumisi Sault Ste. Marie linnakesega Ottawas ning Kanada suurima linna Torontoga. Pidevalt hakkas ta koolis käima alles 11-aastaselt.
Juba lapsepõlves armastas Atwood palju lugeda. Kirjutamist alustas ta 6-aastaselt ning 16-aastaselt otsustas hakata kirjanikuks. 1957. aastal alustas ta õpinguid Toronto ülikooli Victoria kolledžis, kus tema õppejõudude seas olid Jay Macpherson ja Northrop Frye. Atwood lõpetas ülikooli 1961. aastal bakalaureusekraadiga inglise keeles (kiitusega), kõrvalerialadeks filosoofia ja prantsuse keel.
1961. aastal võitis Atwoodi omakirjastuslik luulekogu "Double Persephone" E. J. Pratti medali. Seejärel asus ta õppima Harvardi ülikooli Radcliffe'i kolledžis, mille lõpetas 1962. aastal magistrikraadiga. Atwood jätkas kraadiõpinguid veel kaks aastat, kuid ei lõpetanudki oma doktoritööd inglise metafüüsilise armastusromaani teemal. Ta on töötanud õppejõuna Briti Columbia ülikoolis (1965), Sir George Williamsi ülikooli Montrealis (1967–1968), Alberta ülikoolis (1969–1970), Yorki ülikoolis Torontos (1971–1972), Alabama ülikoolis Tuscaloosas (1985) ning New Yorgi ülikoolis.
1987. aastal võitis Margaret Atwoodi romaan "Teenijanna lugu" esimese Arthur. C. Clarke'i auhinna, mis antakse eelmise aasta jooksul esmakordselt Suurbritannias ilmunud parimale romaanile teadusliku fantastika vallas. Raamat oli ka ulmeauhindade Nebula (1986) ja Prometheus (1987) nominent. Ameerika raamatukogude assotsiatsiooni 1990.–2000. aastal kõige sagedamini keelustatud raamatute edetabelis oli "Teenijanna lugu" 37. kohal.
Samuti saavutas ulmekirjanduses tähtsa koha Atwoodi romaan "Orüks ja ruik", millele 2009. aastal ilmus järg "Uputuse aasta".
Algselt protestis Atwood selle vastu, kui tema romaane nimetati teaduslikuks fantastikaks. Intervjuus Briti ajalehele The Guardian väitis ta: "Teadusfantastikas on koletised ja tähelaevad; ulme seevastu võib tõepoolest sündida."[1] Hiljem on ta määratlenud oma raamatud sotsiaalse fantastikana.
Atwoodi on andnud olulise panuse Kanada-uuringutesse, kirjutades oma kirjanduskriitikas Kanada identiteedist. Tema peamine kriitikateos "Ellujäämine: temaatiline juht Kanada kirjandusse" on küll praeguseks mõnevõrra aegunud, ent laialt kasutusel Kanada-uuringute õpetamisel väljaspool Kanadat.
"Ellujäämises" väidab Atwood, et Kanada kirjandust ning Kanada identiteeti iseloomustab ellujäämine kui sümbol. Seda väljendab "ohvripositsioonide" sage kasutus Kanada kirjanduses. Need positsioonid esindavad mitmesuguseid ohvri eneseteadlikkuse ja eneseteadvustamise vorme võitja ning ohvri suhetes. "Võitjad" võivad sellises kontekstis olla teised inimesed, loodus või ka muude väliste ja sisemiste faktorite metsikus, mis ohvrit rõhuvad. Atwoodi "Ellujäämises" ilmneb tugev Northrop Frye garnisonimentaliteedi teooria mõju.
Hiljem on Atwood käsitlenud Kanada identiteedi avaldumist kirjanduses oma loengutes nagu "Veidrad asjad: Pahatahtlik Põhi Kanada kirjanduses" (1995). Tema hinnangul kujundasid Kanada identiteedi hirm looduse ees, asunike ajalugu ja kõhklusteta pühendumine kogukonnale.
Ehkki Atwoodi poliitilisi vaateid peetakse tavaliselt vasakpoolseteks, on ta intervjuudes väitnud, et peab end tooriks selle sõna ajaloolises tähenduses. Nii Margaret Atwood kui ka tema elukaaslane, kirjanik Graeme Gibson kuuluvad Kanada Rohelisse Parteisse, toetades selle juhti Elizabeth Mayd.
Atwood on sageli võtnud sõna keskkonnateemadel ning nii tema kui ta elukaaslane on BirdLife Internationali kuuluva Rare Bird Clubi aupresidendid.
Ta on olnud Kanada Kirjanike Liidu esimees ja Kanada PEN-klubi president. Praegu on Atwood Rahvusvahelise PEN-klubi asepresident.
1987. aastal vaidles Atwood vastu Kanada ja USA vabakaubanduslepingule. Kanada 2008. aasta üldvalimistel osales ta Quebeci separatistliku partei Bloc Québécois kampaaniaüritusel, kuna toetas nende seisukohti kultuuripoliitikas. Atwood kinnitas, et hääletaks Bloc Québécois poolt, kui elaks Quebecis.
1964. aastal kirjutas Margaret Atwood doktoriõpingute ajal libreto John Beckwithi muusikateosele "Suvetrompetid" (The Trumpets of Summer, 1964), mis käsitles William Shakespeare'i retseptsiooni Kanadas. Teose tellis Canadian Broadcasting Corporation Shakespeare'i 400. sünniaastapäevaks.
1974 kirjutas Atwood stsenaariumi CBC telefilmile "Teenijatüdruk" (The Servant Girl), Selle peategelane oli ka tema 1996. aastal ilmunud romaani "Alias Grace" peategelane Grace Marks, kes koos majateenija James McDermottiga mõisteti süüdi 1843. aastal toime pandud Thomas Kinneari ja tema majapidajanna Nancy Montgomery mõrva eest.
Veel ühe lavaversiooniga Brendon Burnsilt esines 2002 Suurbritannia-tuuril Basingstoke'i Haymarket Theatre.
Atwoodi novelli põhjal valmis 2004. aastal film "Patusööja" (Sin Eater) ning 2007. aastal "Röövelpruut" samanimelise romaani alusel.
2008. aasta märtsis teatas Atwood, et nõustus kirjutama kammerooperi "Pauline" Kanada kirjanikust ja kunstnikust Pauline Johnsonist, kes on pikka aega Atwoodile huvi pakkunud. Ooperi lavastab Vancouveri linnaooper. Tegevus toimub Vancouveris Briti Columbias 1913. aasta märtsis, Johnsoni viimasel elunädalal.
Mitmed Margaret Atwoodi raamatud on tõlgitud eesti keelde. Esimesena ilmus Eestis 1987. aastal valimik jutte pealkirja all "Tantsutüdrukud" Ann Alari ja Malle Klaasseni tõlkes sarjas Loomingu Raamatukogu. 1993 avaldas kirjastus Eesti Raamat düstoopilise romaani "Teenijanna lugu", mille tõlkis samuti Ann Alari.
Ehkki 1997. aastal ilmus Varrakus Tiia Rinne tõlgitud "Kassisilm", on ka hiljem kirjastanud Atwoodi romaanitõlkeid peamiselt Eesti Raamat: "Röövelpruut" (1997, tlk Maia Planhof), "Pinnaletõus" (1999, tlk Karin Suursalu), "Alias Grace" (1999, tlk Ilona Kolberg), "Pime palgamõrvar" (2001, tlk Karin Suursalu; kordustrükk 2007 Eesti Päevaleht), "Leedi Oraakel" (2005, tlk Eva Velsker), "Ebakõlad" (2008, tlk Eva Velsker) ning "Uputuse aasta" (2010, tlk Eva Velsker). Lisaks avaldas Eesti Keele Sihtasutus 2003. aastal eesti keeles seni ainsa Atwoodi luulekogu "Moondatute laulud" (tlk Ene-Reet Soovik), Varrak 2004. aastal düstoopia "Orüks ja Ruik" (tlk Riina Jesmin) ning Eesti Päevaleht 2006. aastal "Penelopeia" (tlk Ann Alari).
"Teenijanna lugu" ("The Handmaid's Tale", 1985, Arthur C. Clarke'i auhinna võitja 1987, kindralkuberneri auhinna võitja 1985, Bookeri auhinna nominent 1986)
"Alias Grace" (1996, Gilleri auhinna võitja 1996, Bookeri auhinna nominent 1996 ja kindralkuberneri auhinna nominent 1996)
"Pime palgamõrvar" ("The Blind Assassin", 2000, Bookeri auhinna võitja 2000 ja kindralkuberneri auhinna nominent 2000)
Dancing Girls (1977, St. Lawrence'i ilukirjandusauhinna ning The Periodical Distributors of Canada lühiproosaauhinna võitja)
|
OSCAR-2019
|
||
Tõstukite turu vähenemise kohta ei ole erilist mõtet enam protsente kasutada, kuna turg vähenes 10 korda, seega alles jäi üldse 10% nõudlusest, kirjutab Laadur OÜ tegevdirektor Fred Märtsoo.
WITS (World Industrial Trucks Statistcs) järgi oli 2009 astaal Eesti tõstukite turu suuruseks 93 ühikut, mida omavahel jagavad paarkümmend erinevat müüjat.
Statistika mõõdab tootajtele erinevates riikidest laekunud tellimusi ja 2009 aasta oli erakordne ka selle poolest, et mitmetes riikides nagu Venema, Ukraina, aga ka Läti ja Leedu oli statiska kuude lõikes negatiivne – seega ühel kuul tehtud tellimused järgmisel kuul tühistati.
Selline jaotus on ka kõige lihtsamalt tajutav, kuna näiteks Ameerika klasside süsteem on oluliselt keerulisem ja vähem ülevaatlik.
Kui üldiselt on Eurropas jaotus juba pikemat aega 50% vastukaalutõstukid ja 50% laotõstukid, kohati on laotõstukite osa isegi suurem, siis 2009 oli eesti kolme grupi vahel jaotus peaagu võrdne – igale kolmandik.
Võrdluses Läti ja Leeduga on riikdie suurused ja tõstukite müügid saavutanud normaalse jaotuse ja olukord, kus kõigis kolems riigis müüdi peaaegu ühepalju tõstukeid või Eestis kõigist rohkem, on tänaseks lõppenud.
2009 oli Läti tulemsueks 136 ühikut ja Leedus 236 tõstukit, samas oli seal laotõstukite osakaal oluliselt suurem, Lätis 60% müügist ja Leedus isegi 80%. Selline jaotus tähendab, et aasta jooksul tehti mõni suurem tehing kõige väiksemate tõstukitega, mis arvuliselt on küll suur, aga kuna tegemist kõige odavamate masinatega, siis rahaliselt on maht oluliselt väiksem.
2010 aastal ei ole ette näha tõstukite turu taastumist ja oodata on, et kogu nõudlus jääb 2009 aasta tasemle, seega jälle tuleb müüjatel jagada alla 100 ühikuga turgu ning sellest müügist ka ellu jääda. Kuigi mitmel pool on märke majanudse paranemisest, siis tõstukite turule ei saa positiivsust oodata, kuna möödunud buumi aastale müüdi tõstukeid oluliselt rohkem kui tegelikult pikas perspektiivis neid vaja on. Võrreldes muude riikidega ja arvestades Eesti elanike arvu peaks normaalne tõstukite turg olema 300 ja 500 ühiku vahel, sõltuvalt ka sellest, kuidas satuvad tõstukite vahetamise tsüklid. Kuna mitmel aastal müüdi tõstukeid oluliselt rohkem, kui normaalselt vaja läheks, siis on ka ee mitu aastat, kus turg ei taastu, kuna kasutatavaid masinaid on veel piisavalt ja juurde midgai ei vajata. Samuti on raskes olukorras tavaline tõstukite kasutusaja pikenemine kuni kaks korda ja ka see vähendab uute tõstukite vajadust.
Mujal Euroopas loodetav teenimisvõimalus suuremast hooldusest ja remondist ei pea samuti Eestis paika, kuna kasutusintensiivsus on vähenenud, tõstukijuhte saab valida, mis olulislet säästab tehnikat ja varumasinaid on piisavalt. Seega ei ole oodata ka selles osas erilist turu paranemist ja vaikelu jätkub ka 2010.
2009 aastal toimus ka mitmeid muutuseid turosaliste hulgas – Toyota muutis tegutsemis põhimõtteid sulgedes kontorid ja Rocla loobus Eestis tegutsemisest üldse. Muutuseid on oodata ka 2010 aastal, kuna ilmslegelt kõigile müüjatele ja hooldajatele enam tööd lihtsalt ei jätku.
Kindlasti jäävad veel mõneks ajaks alles nende tootjate esindused, kes hoiavad kinni buumi eelsest valgete laikude puudumise poliitikast (kaardil ei tohtinud olla ühtegi riiki ega piirkonda, kus puudus esindus, kasumlikkus ei olnud tähtis) ja seetõttu lihtsalt peavad iga hinnaga edasi tegutsema. Selline suhtumine oli veel 4-5 aastat tagasi valdav, kuid 2009 toimus ka selles osas oluline murrang ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on paljud tootjad sellest loobunud ega üritagi päris igas riigis tegutseda.
Edasi tegutsevad ka konservatiivselt majandanud ettevõtted, kes on jäänud oma põhitegevuse juurde ega tormanud kaasa kinnisvaraarenduse või ülikiire laienemisega. Samas on ilmselgelt oodata 2010 aastal mitmeid muudatusi ning väga huvitab on jälgida uute tulijate tegutsemist tõstukite turul, kes samuti tahavd 100 maisnast oma osa ning selle saaduga äri edasi arendada.
Microsoft Estonia juhi Rain Laane sõnul on äripindade puhul alla kaubeldud hinnavõit petlik, kuna enamasti tuleb mingite lisateenuste näol tagasi maksta.
"Äripindade rendihindadega on see lugu, et hinnavõit, mis õnnestub hinnast alla kaubelda, tuleb hiljem mingite lisateenuste näol niikuinii tagasi maksta," rääkis Laane. "Seetõttu tasub eelistada mitte kõige odavamat pakkumist, mis kataks samas kõik teenused ja lisad, ilma et hiljem oleks tarvis juurde maksta parkimise, valve, koristamise või korraliku soojustuse eest," lisas ta.
Rendipinna valimisel on Microsofti jaoks kõige olulisemaks aspektiks asukoht ja teiseks õhkkond ehk naabrid. Oluline on ka piisav parkimiskohtade olemasolu nii oma töötajate kui ka klientide jaoks. "Meil on praegu kõik need tingimused täidetud, seetõttu paiknemegi kesklinnas," märkis Laane.
Ülemiste City on tema sõnul kindlasti selline koht, kus on koos palju innovatiivseid firmasid ja mida vähemalt infotehnoloogiafirmadel tasuks kolimisel võimaliku variandina kaaluda.
Laane usub, et valides korraliku lepingu, on muresid vähem. "Igal asjal on oma hind ja alla selle majandades pole rendileandjal mõtet tegutseda, see tähendaks kvaliteedi arvel allahindluste tegemist. Eks paremad üüripinnad lähevad ikka kaubaks, ka praegu," nentis ta.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui veikse lapse kõht lahti, põdur ja vaese tervisega, siis ohutatasse järgmiselt. 1) Korjatasse üheksat seltsi marjapuid, nimelt neid, kelle marjadel rist otsas, nagu kadakas, pihlakas, pohlad, sinikavarred, lodjapuu, kitspaakspuu. Kua võib muid marjapuu õkse võtta, aga ikke 9 seltsi. Lisaks selle juure ühe juure pialt kolmeharusse ajanud kase õkse, ja selle vihaga viheldasse. 2) Pannasse kolm kuuma kerissekivi vee sisse, üeldes: "Üks meeste kivi, teene naeste kivi, kolmas üle ilma arsti kivi!" Selle veega vihutatasse last, aga kivid pannasse kerisselle tagasi. 3) Pannasse peerud risti pada peale, lastasse nende vahelt vee soenemise ajal üheksa tulesütt, ühtlaisi ristmise sõnu lugedes, sisse, ja pestasse sellega last.
Kadaka valminud marju tarvitakse arstirohuna. Marjad tulevad kuivatada ja siis neid süüa kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguse vastu. Neid korjatakse sügisel.
Tiisikuse vastu keedetakse kuuse, männa ja kadakapuu kasude vett, kusjuure ka veel lusikatäis hanerasva lisatakse. Siis seda segi sisse juua; ka saarepuulehe tee olla hea.
Kui nõeluss hammustab, siis vautakse seda kohta kolm korda kuldsõrmusega, pannakse kadakapuu koort peale ja hoitakse selle eest, et mitte tulihoonesse, s.o. niisugusesse, kus ahi ehk tulease sees on, ei minda.
Sügeliste vastu hea rohi olla peeneks hõerutud kadakamarjad. Sinna sekka tulla natukene värsket võid ja püssirohtu sõtkuda. Rohtu olla kõige parem soojas peale määrida ja riidega kinni mässida.
Rinnahaiguse vastu aitada, kui põhitse poolt kuiva kadakat võetakse, keedetakse ja seda vett juuakse.
Kui sa oled kervega ehk mõne muu terariistaga hoava oma ihu sisse löönd, kas jalaseare sisse ehk kus tahes. Kui see hoav ei taha paraneda ja hukka lähäb, siis kui juba jõhvid sisse kipuvad kasvama, siis ei aita muu abi kui võta ja keeda üheksa puu salvi ja pane seda hoava piale. See kisub hoava kokku ja puhtaks ja parandab ära kohe.
Igast puust võta üks võrs kasusid. Muude puude kasud ei kõlba kui viljakandja puude kasud üksipäine. Ja olgu üheksad sugu viljakandjad puud. (Nagu nimetud on.) Siis pane need kasud ühe paa sisse veega keema, aga ummukses. Siis keeda sõnkaua, kui park juba paksuks lähäb. Siis lase ära jahtuda ja võia seda parki puhta linase riidelapi piale ja pane hoava piale. See kisub hoava puhtaks ja parandab ära. Ja see kisub kõik viha ja paha vana hukkaläind hoava seest välla. Ja hoav paraneb kohe ruttu ära.
Kui nõeluss sind nõelab, siis pese puhta veega see hoav hästi puhtaks ja pane kadakapuu koort värskelt piale. See võtab kohe valu ja paistetuse ära. Ja hoav paraneb ruttu ära.
Hambahaiguse arstimine. Kui hammas valutab, siis mene metsa ja võta kolmest kadakapõesast ühe oksa küllest kuore alt üks kild ja vajuta nendega haiget hammast ja pane killud jälle igaüks oma kohta tagasi. Saab hammas kohe terveks.
Kui laps võõriti voatab, ehk nagu härja moodi, piad viltu pöörates, põrnitseb (põrnitab), siis otsi metsast härja veanatud, ehk härja kaevatud kadakaid ja pane need kadakapuu oksad keriselle ja viska leili piale, ja vihtle last selle leiliga. See kaotab põrnitsemese ära. See viga on lapsele sellest tuld, kui härg teistmoodi ehk raskejalgse naise piale on põrnitsend.
Haige pugegu ahju. Üks kõrvetagu ahjusuu ees kadakaid, teine küsigu ukse pealt: "Mis te seal kõrvetate?" - "Külmatõbe, külmatõbe!"
Kadakapuul on marjad ja marjadel rist otsas, sellepärast pruugitakse teda, kui ristid otsa on lõigatud, kurja vasta võitlemiseks ja marju pruugitakse haigetele teeveeks. Ka pihlikaga on nõiad palju kuntsisid ja vigurid teinud.
Laste haiguste arstimised on enamiste mitmet viisi suitsetamised mõnesuguste rohtudega ja on paljudes maanurkades ühed-needsamad; üks aga, mida ma ainult Türi kihelkonnas olen kuulnud, on nõnda-nimetatud paemageda tegemine. Selle tarvis säetakse õhukene paekivi lõuka peale kahe veiksema toel - nagu karjatsede ahi - ja põletatakse selle all üheksama talu maa pealt korjatud kadakaoksi, kuna laps seal suitsu sees hoitakse. Seda arstimist võetakse mitme haiguse juures ette.
IV. Noori kadakajuuri nii kaua keeta, kuni see siirupi paksuks vedelikuks ära keeb, ja siis seda nõnda-nimetatud kadakaõli sisse võtta.
Kolme saksa maa pealt tuuakse kadakaid ja kiva, keedetakse neid vee sees ja antakse seda vett haigele juua.
Kui veike laps karjub, siis lõikab ämmanaene iga kolme kadaka küljest kolm pulka ja paneb vee sisse, ja peseb selle veega last, siis laps ei pea karjuma enam.
Kui veike laps karjub, siis lõigatakse kolme kadaka küljest kolm pulka (koku 9 pulka), siis pannakse need pulgad vee sisse keema ja siis pestakse selle veega last. Siis laps ei karju enam.
Sügelesed. a) Pesti keedetud paakspuukoore veega, mis kangeste kihelema aeas, nõnda et inime ennast üsa veriseks raetsis, siis määriti püssirohust ja hapukoorest tehtud salviga üle; see rohe olli aga hirmus kibe.
Kadakaõli saamiseks pandud vana pada tihti kadakapuid täis ja siis kummuli kivi pääle, mille keskel auk (nagu tõrvapõletamiselgi), ja tehtud pajale tuli ümber. Umbes söömavahese põletamise järele olnud pajas ainult veel söed järel. Õli tilkunud alla moldi.
Kadakaõli määrit kuumas saunas ihule. Valus olnud küll, kuid sügelised kadunud kohe, justkui oleks nad luuaga ära pühitud.
Kui on jalade sees valu, korja kadakaoksad kõige marjadega, keeda veega ära ja pane jalad paraja sooja vee sisse, see võtab valu ära.
Kui mingisugust haigust kardetakse, tuleb tuba kadakatega suitsetada. Mõne korra aitab muugi suitsetamine. Kui laps palju nutab kistakse peaharja jäänud juuksed võtta ja nendega last suitsetada.
Kadakamarjatee on hea abinõu külmetamise, rabanduse ja köha vasta. Vaja vaadata, et niisuguseid marju võetakse, millel ristid marjadel; ainult niisugused mõjuvad hästi, muud ei.
Saaremaal Kaarma kihelk. Randvere Antsi küla Peetril oli koplis kadagas, millest lõigati tükk koort, võeti sealt alt 3 pinda, torgiti igaühega seni hammast, kui veri välja tuli. Pinnad pidi tagasi panema, koore uuesti peale, niidiga kinni siduma ja niidile üheksa sõlme peale panema. See kõik pidi ühe hingega tegema, sest muidu polnud sellest abi.
Sügeliste vastu hea rohi on peeneks hõerutud kadakamarjad, sinna juure aga natukene värsket võid ja püssirohtu sõtkuda. Rohtu on kõige parem soojas peale määrida ja riidega kinni siduda.
Paistetanud jalgadele tehakse kadakavanni, see on kadakaoksad keedetakse veega ummukses kangesti ära ja jalad pannakse selle sooja vee sisse. Juua antakse keedetud kadakamarjavett.
Endisel ajal (ja ka nüüd) suitsetud haiguste korral rukkisi kadakatega ja aurutud riide all haigeid inimeisi.
Veetõbi. Haigele antaks kadakamarjateed juua ja viiakse kuuma sauna ja tehakse kanged kadakasuitsu. Haigel olgu pää aknast väljas, et ära ei lämbuks.
Külgihakkavate haiguste ärahoidmiseks näriti iga päev kuni kümme kadakamarja ja tubades tehti kadakasuitsu.
Sis keedeti üheksama koore puu vett ja panti sinna pääle; niid pidid marjapuud olema kik, nagu pihlakad ja kadakad ja.
Teisalt kuuleme, et hääks rohuks olla allakusemise vastu kadakamarjateed juua. Noorena olen näinud vihtujaid, kes tarvitasivad kadakavihtu, kuid minule jäi siis teadmatuks, mis oli vihtumise põhjus.
Jalgade paistetuse ehk valu korral toored nõgesed jala ümber panna ja riidega kinni siduda. Teiseks on kadakamarjavesi, milles jalgu hoida, vesi peab hästi kuum olema.
Kuiva sammaspooliku (kuni 5e kopikalise vaskraha suurused valged laigud kätel) ravi: joodi saaretõrva või kadakaõli.
Neerupõletik. Tundemärgid: paistetus algab näost ja levib üle kogu keha. Ravi: kadakavee vannid teha ja olla sääl sees nii kaua, kui võimalik, pääle selle juua ka kadakamarjade teed.
Tiisikuse vastu aitab häste kadakaokstega (võimalikult marjadega) keedetud vesi. Seda tuleb juua üsna palju ja kuumalt.
Veta veega katla tahma sisse ehk lapsele rõõsa piimaga kivisütt ehk keeda kadakamarjad ja joo seda vett.
Veta mustad lepaurvad, kuivata ära ja tõuka peeneks ja pane viina peale, vett sisse, see aitab (ka kadakamarjad on head).
Kadakamarju tarvitatakse tees keetes, teena juues kõhuhaiguste vastu. Samuti ka ainetevahetuse haiguste korral, näit. neeruhaiguste korral. Sel korral pidavat kadakamarjad aitama kehategevust elustava toimega. Kui tarvitatakse ohtralt, võivad tuua kasu asemel kahju. Marjade puudumisel võidakse tee keetmiseks tarvitada ka noori kadakaoksi.
Kõhuvalu korral tarvitati kadakamarjateed ja koirohuteed. Need mõlemid keedeti ära ja jõukamates peredes lisati veel juurde viina. See oli kohe igaks juhuks valmis keedetud. Ka venimise korral tarvitati neid.
Musti kadakamarju, efeimarju, petersellijuurt, igaüht ühepalju; need kolm pulbriks teha ja viinaga keeta, hommikul ja öösel seda soojalt juua.
Naisterahvaste haiguste vastu pruugiti päevalille (madalad sinised lilled, kasvavad heinamaal puhmades), valge õelmetega veriheina, kadakamarju, koiheinu, kalmusejuured olivad üleüldse tuttavad.
Kadakamari on üheksama haigusele, põie ja neeru on kõige tähtsamad. Tieks keeta ja kuivalt pulbriks hõeruda.
Aitas ka imestuse vastu kadakasuitsu tegemine tuppa peale külalise lahkumist. Soovitavad oli marjadega kadakaoksad suitsetamiseks.
Neeruhaigusest lahtisaamiseks peeti vajalikuks kuiva soojendamist neerude kohal, määrimist tuleõliga (petroliumiga) väljastpoolt neerude asukohalt ja hästi valminud (mustadest) kadakamarjadest valmistatud tee joomist.
Saunalaval kadakatega vihtlemine on hea põrutuse, reuma vastu, samuti äratõstmise ehk venituse vastu.
Kadakamarju võta ühest kuni üheksani: täna üks, homme kaks, siis jälle tagasi. Mustad marjad peavad olema. See aitab rinnahaiguse vastu.
Voolmed. Ägedad seesmised valud ja kõhu peale ajasid voolmed üles. Joodi mustadest kadakamarjadest keedetud vett.
Ravi 10 tilka lõngaõli ühe klaasi vee pääle. Üks kord päevas sisse võtta. Küpseid kadakamarju, värsked põõsa küljest võetud ehk teena juua 1 klaas. Haige sai terveks.
Kui rinnad haiged olid või köha oli, siis keedeti piima kadakamarjadega, anti haigele juua, ka paistetuse vasta old see hea.
Ka need põesasokaspuud kasvavad ainult mägedes, kus on põhjamaa kliima. Neid on kahte seltsi, ühed roomavad piki maad, põesad on laiad ja madalad, aga teine selts on niisamasugused, nagu Eestimaal.
Kadakamarjad keeta ja selle veega vanni teha hea jooksva vastu. Joodakse ka kadakamarja teed liikmehaiguse vastu.
Ka kadakamarja, koirohu, osja- ja salveitee on hea samade haiguste [neeru- või maksakivide] korral. Kadakamarju võib ka kuivalt süüa: esmaspäev viis kadakamarja ära süüa, siis iga päev üks mari rohkem. Nõnda 14 päeva, siis iga päev üks mari vähem kuni viie peale tagasi.
Leesikaid korjati ka suvel nõmmest, nende teed joodi, kui põiel juhtus midagi viga olema. Põie- või neeruhaigusega söödi ka kolm kuni viis küpset kadakamarja päevas. Marjad peavad olema päris sinised ja küpsed, muidu ei aita. Kindad käes, murendati küpsed marjad okstelt põõsa all olevale riidele, sealt oli hea neid kokku korjata.
Närvivaludele aitas ka, kui söödi mõni küpse kadakamari iga päev. Teed keedeti männi- ja kuusekasvudest ning joodi enne magamaminekut õhtul.
Kõhuhaigused. Neid kardeti väga, kuna sajandi vahetusel möllas välismaal ja Venemaal kolleratõbi. Ajalehed tõid kohutavaid sõnumeid. Kõhulahtisuse korral oli esimene vahend kuivatatud mustikate leotis piirituses. Ka koirohi oli sama hea (tee). Mustikate puudusel võis koleerakartusel ka kadakamarju närida.
Haiguste ajal aeti kadakasuitsuga pisikud toast välja. Selleks pandi kadakaoksake vajalikus toas põlema ja lasti suitseda. Seda tööd tegid tavaliselt täiskasvanud, mitte lapsed. Ei lubatud ju tulega hooletult ümber käima. Kadakasuitsu tehti ka siis, kui surnu oli matusemajast ära viidud ja perenaistel oli vaja tuba, kus seisis enne surnukirst, korda teha ja söögilaudasid lisaks panna.
Tiisikuserohi oli tehtud, saarepuu tõrva maik oli. Möldri rohi. Veskimölder oli see. Temal oli poeg haige, saadeti tulema haiglast, et enam abi ei saa. Ja siis tema tegi ise rohu. Üks osa petersellijuuri, üks kadakamarju ja üks pohlalehti. Teeks tehti ja seda pidi võtma, et see rohi ei hakkaks neerude peale. Kui te kunagi Tartus käite, küsige, kas keegi teab sest laboratooriumist, kus seda möldrirohtu tehti. See oli 1938. või 39. aastal, ta hakkas seda rohtu tootma. See tee on ka teistele haigustele hea, supilusikatäis ühe liitri vee peale. Teha sest tee, siis mõjus.
Kõigi nende maarohtudega arstimise juures peeti ka väikselt kunsti. Kadakaoksi lõigati ainult vanas kuus ja iga kadaka küljest ainult kolm oksa põhjapoolt küljest, kokku üheksa oksa ühe viha jaoks. Ka kaseoksad vihtade jaoks toodi vanas kuus.
Liigestevalude puhul tehti kadakavanni, nõgesevanni. Selleks keedeti võetud rohud vees ja siis lasti veidi jahtuda ja soojas vannis hoiti haige kehaosa. Oli suur nõu ja vannivett tehti rohkesti, siis mindi isegi üleni sellesse ravivanni.
Liigestevalude puhul tehti ka sellist rohtu, et võeti mesilaste vaha, hapukoort ja mett ning keedeti see pudruks ja sellist võidet määriti haigetele liigestele. Üldse nõudsid haiged liigesed sooja. Ka paiselehti pandi peale, see tõmbas paistetuse korral palaviku välja ja haige sai liigest juba paremini liigutada. Kui paiselehti ei olnud, sobisid ka takjalehed. Kui oli tugev paistetus, tõmbas roheline terve leht varsti kipra ja närbunult võeti sellise lehe asemel juba uus. /---/
Mõnes peres tehti tervisliku õhu saamiseks (haiguste puhul) kadakasuitsu. Selleks pandi väike kadakaoksake põlema ja toodi tuppa. Tuli huvitav lõhn küll. Öeldi, et see hävitab pisikuid.
Vanemad inimesed armastasid kadakasuitsu. Kui toimus koristamine, siis avati küll aknad või uksed, et puhast õhku sisse lasta, kuid lisaks soovisid vanemad inimesed ka kadakasuitsulõhna ja selleks tuli väike kadaoksake toas põlema süüdata. See tuli näiteks mõne kausikese kohal hoida, kui põles, et põrandale midagi ei kukuks. Tihti tehti kadakasuitsu selles majas, kus oli peres voodihaige, ja siis arvati ka seda, et kadakasuits ajab kõik haigused toast välja.
Et saada puhast õhku tuppa, siis tehti toas kadakasuitsu. Selleks võeti kadakaoks ja süüdati põlema. Kadakasuitsu tehti just siis, kui peres oli mõni lamaja haige, kelle pärast oli toas halb lõhn. Kuigi lasti ka õuest värsket õhku, muutis kadakasuits tubase õhu ikkagi paremaks.
Kadakasuits andis tuppa head lõhna, mis meeldis eriti vanematele inimestele. Isegi puulusikad ja piimapütid olid Sepa peres Johannes Sepa isa tehtud, tema oli ametilt küll sadulsepp, kuid oskas ka puutööd teha. Veel kaua aega oli puuriistadel siis kadakalõhn juures. Öeldi, et kadakasuits hävitab haigusi ja ajab toast haigused välja. Johannes Sepa ema ütles vanana ikka: tee kadaksuitsu!
Kadakasuits meeldis vanematele inimestele. Kadakaoksake toodi tuppa, süüdati põlema ja just siis, kui oli mõni lamaja haige majas. Öeldi, et õhk on nii hea ja arvati ka seda, et ajab toast haigusepatsille välja.
Vanadele inimestele meeldis kadakasuits. Selleks pandi kadakaoksake toas põlema ja suits läks siis õhus laiali. Kui oli majas voodihaige, siis tehti kadakasuitsu. Öeldi siis, kadakasuits ajab kõik haigused toast välja.
Kui oli vaja puhast õhku, siis vanemad inimesed käskisid kadakasuitsu teha. Selleks pandi kadakaoksake põlema. Tehti just siis, kui majas oli voodihaigeid. Siis arvati, et kadakasuits ajab haigusi välja.
Kadakamarja tee olevat aidanud üheksa haiguse vastu. Seda teed tarvitatud neeruhaiguste vastu, see soodustanud uriinieritust. Aga ka köha ja jooksva vastu aidanud.
Kadakavihaga viheldi saunas jooksva ja reuma puhul. Ka olid kadakaoksad desinfitseerivaks vahendiks. Nendega hautati kapsatünne, lihaastjaid ja lüpsikuid, kirne. Olid ju vanasti kõik tarberiistad puust. Kadakaokstega hautatakse praegugi kapsatünne, lihaastjaid ja muud.
/---/ Sajandi algul (1904) levis Väike-Maarja piirkonnas tüüfus, mis just noori inimesi mulda viis. Seetõttu iga kõhuhaigus tekitas paanikat. Kodustest ravimitest oli tuntuim mustikas. Neid kuivatati suvel hoolikalt, leotati piirituses ja võeti tilkadena. Lastele anti ka kuivatatud mustikaid närida kõhulahtisuse korral. Kui neid polnud, siis aitas ka kadakamari, närides 5 tükki päevas. /---/
Veel olid sajandivahetusel ja hiljemgi maal kasutusel kadakasuits desovahendina ja soolhappevedelik palavikurohuna. Viimaste vahenditega oli võideldud rõugeepideemia ja hiljem influentsa (gripp) vastu, milline sajandi alguskümneil oli veel surmatoov, sest muid ravimeid ei kasutatud.
Kadakamarju kasutatakse iidsest ajast uriinierituseks ja seedimist soodustava vahendina. Samuti ka neerude alatalituse ja veetõve korral. Takistavad soolte ja maogaaside teket nii inimesel kui loomadel. Vanad inimesed keetsivad kadakateed loomadele ainetepuuduse ja halva piimamaitse korral. Neerupõletiku korral ei või kadakateed juua, ärritab liig neerusid.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.
Selle määrimiseks valmistati kodus jälle rohtu. Pudel täidetakse küpsete kadakamarjadega. Valatakse marjadele siis piiritus peale ja lastakse kaheksa päeva siis seista. Teise pudelisse pannakse toore sibula pilgud, no ja siis valatakse marjade pudelist piiritus nendele peale. See segu lastakse jälle kaheksa päeva siis seista. Siis on rohi valmis. Selle seguga määritakse valutavaid kohti ja siduda pealeselle soojalt kinni.
Neeru- ja sapikivide raviks pidi jooma teelehtede, kadakamarjade, osjade või salveide teed. Kadakamarju võis ka kuivalt süüa.
Kolm supilusikatäit rukkijahu (mitte püüli), kolmveerand klaasi kibuvitsa ja kadakamarja teed (võib olla ka kummelitee), üks kanamuna, üks supilusikatäis mett. See segu kloppida piimale, lisada üks klaas kefiiri.
Kasutada üks kord päevas igal hommikul üks tund enne sööki tühja kõhuga. (Aeg on väga tähtis.) Pärast segu joomist lamada enamasti vasemal küljel üks tund. Kui gaasid tekivad - kindlasti välja lasta. Seda segu kasutada pikemat aega. Suitsetamine maha jätta. Mao- ja soolehaiguste puhul.
Kui veresooned laienenud jalasäärtel, siis lasti aadrit saunas või ka viheldi saunas nõgestega. Vanaema jõi ka kadakamarja teed. Kui oli veresoon katki, siis seoti kinni, pandi teeleht peale.
Kui kõrvad olid haiged, siis pandi hautisi. Keedeti kadakaoksa vett ja kadakavee sisse kasteti pahema jala naesterahvasukk ja mässiti kokku ja pandi kõrva peale.
Mina arstin ise ennast maarohtudega. Ma pükse ei kand. Tuul puhus. Teisel päeval valuga välja ajama, kardab paha haigust. Vanem naine õpetab: „Too metsast kadakaid, keev vesi peale, istu selle auru peale, siis voodisse. Kõik kadunud.” Aitas küll.
Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.
Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.
Kadakamarja kolm-neli tera ära süüa, võtab suust halva lõhna ära. Kadakamarju ei tohtima suust enam välja sülitada: kui oled kõrra suhu pannud, pead ära sööma. Sellepärast ei tõhtima välja sülitada, et tal on Jeesuse rist õtsas. Vanaaegne uskumus.
Kadakamarju kasutatakse ravimina. Siis veel valmistatakse kadakast keppe. Oksad laasitakse mitte päris ära, vaid jäetakse lühikesed „nükid“ kepi külge [joonisel kepp tüügastega].
Aga ka ilupõõsana, õigemini ilupuuna kasvatati kadakat kodu lähedal ja surnuaedades. Jäeti kasvama ka põlluveerde ja heinamaale.
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.
Ennevanast viheldi kadakavihaga haigid. Ma isegi olen kadakavihaga haiget vihelnud. Ja kadakaoks oli alati lüpsiku najal. Siis kadakaoksaga pidid kurnama piima. See võttis viimse kui karvakese oma külge ja piim sai puhas.
Kadakast veel mõni sõna. Kadakast tehakse vannisid jooksvahaiguse vastu. Keedetakse kadakaoksi ja pannakse vannitusevee hulka.
Riistu haudutakse kadakatega. Seda tehakse kahte moodi. Mõned panevad, kui riistu hauduvad, kadakaoksi külma vette ja siis pannakse tulised kivid peale vai vette ja kaetakse riist pealt kinni. Kui juba vesi jahtuma hakkab, siis valatakse välja.
Kadakamarju tarvitati arstirohuks põie, neerude ja maksahaiguse vastu. Mõni tera päevas ära närida võtab halva suulõhna ära.
Ega siis muidu vanasti öeldud: kadakateivas, haavapuu roigas ja kuusevits käib ühe inimese eluiga, kui neist aja [aia] teed.
„Okstest kui keitada teed, see on naiste punaste vasta. Marjad on kui jälle neerude pärast kusi kinni, siis tsäi keita, marjadest ikka, kui juba nenda küpsed, et lillad.“
Kadakas. Kadakavee vannidega arstiti jooksvahaigust ja kadagavihaga viheldi kua saunas, kelle jooksvahaigus õli. Mina vihtlesin kua kadakavihaga, kui jooksvahaigus õli, ja sain jooksvast lahti. Kadakaviht tuleb ära hautada kerissel nagu kasegi viht, muidu toores kadakaviht, siis on nii hea tunne, kui vihtled, ja tagastjärele on kua mõnus tunne. Kui õles kadakavihaga ära vihelnud, siis sopsi veel kasevihaga üle, siis oled terve kõrraga.
Kadakamarjadest tehtud jooki (ka kadakamarja kalja) pruugiti ennem ja pruugitakse veel praegugi jooksjahaiguse vastu. Enamasti selleks otstarbeks müüakse seda isegi Tallinna turul suurel hulgal aasta läbi.
Kadakasuitsu tarvitati ennemalt ja tarvitatakse veel praegusel ajalgi (ehk küll palju vähemal määral kui ennemalt) hakkavate haiguste vastu. Näiteks läks keegi perest, kus hakkav haigus majas oli, naabri juurde, kus seda haigust mitte ei olnud, siis selle lahkudes süüdati toores kadakaoks põlema ja lasti tuba kergelt suitsu täis.
Kadakas pidada ka hea abinõu olema mitmesuguste nõiakunstide vastu, nagu paha silm või paha sõna. Niisugusel kohal pidada abinõu seisma selles, et kadakamarjal olla rist otsas.
Peale sõda, sel kurjal katku ajal, tarvitasivad vanad inimesed kadakamarja teed. Ja kus peres seda tarvitati, jäid taudist puutumata. Ka meie emagi ütles, et Jeesus olla söönud neid marju ning lõiganud ühele risti peale märgiks ja nii kasvada aeg-ajalt kõikidele ristid peale.
Marjadest tee tiisikuse, veetõbe, neeruhaiguse vastu. Okstevett lisatakse õllele punaka värvi saamiseks, hautatakse puuanumaid, tarvitatakse loomade haiguste vastu.
Kõigile tuntud kadakas on oma mustade marjadega ka arstirohuks. Tema marjade leotist pruugitakse neerude ärritamiseks, et neid sundida palju kust kehast välja ajama. Rahva seas on kadakas vanast ajast saadik tuntud põie- ning kusetoru vigade vastu.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kõhuvalu vastu olid sanglepa urvad, hapuoblikad ja kadakamarjad viinaga sisse võtta.
Petersellid ja kadakamarjad - koos keetes - verepuhastuseks ja samaks otstarbeks ka mustasõstra lehtede teed.
Köha ja muude rinnahaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: raudrohu õie teed, punerjateed, noorte ja tõrvaste männikasvude teed, (tiisikuse vastu) kadakamarja teed, liivarohu teed.
Tiisikuse vastu: põdrasammal (keedetakse hummuses, keedist juuakse), aloe (keedetakse aloe, mesi ja sibul koos), metsoa lehed ja juured (teena), kadakamarjad (tee).
Mitme haiguse vastu on ka kadakamarjad. Nende siniseid marju korjatakse ja valmistatakse teed. Keedetakse neid niikaua, kui vesi kollaseks muutub. Seda teed tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Kadakapuu õli, mida põletamise teel saadi, tarvitakse sügelisehaiguse vastu. Õli määritakse ihule soojas saunas ehk sellekohases toas.
Kadakamarju tarvitakse arstirohuks, eriti kõhuhaiguste vastu on ta kasulik. Teda korjatakse sügisel, siis kui nad on päris valmis.
Siis tarvitatakse kadakamarju ja kalmusejuuri. Kadakamarja teed tarvitatakse köha vastu ja kuivatatud kadakamarjad hapupiima sees, kui seal punatõbi on.
Varem tarvitati igasuguseid taimi arstirohtudena. Muidugi ei teatud taimedest niisuguseid rohte teha nagu praegu, vaid tarvitati näiteks teena. Ka tarvitati riide värvimiseks taimi, sest puudusid ju värvid.
Kadakas oli vanal ajal väga kasulik, tema kuivi oksi põletati umbses toas, mis tegi tuppa hea lõhna, vahest kasutati ta oksi keevas vees, mis arvati loomadele jootes kasu toovat.
Kadakamarjadest tee oli külmetuse vastu. Marjadest õli halvatuse ja külmetanud liikmede hõõrumiseks.
Taimedel kui ka loomadel on suur tähtsus looduses. Nad on tihedalt seotud üksteisega ja omavad suure tähtsuse, sest taimedeta ei saaks loomad ega üldse elusolevused elada. Taimeriigist saavad loomad omale elu ülevalpidamiseks toitu ja hingamiseks hapnikku. Et nad nii hädatarvilikud on, nüüd kui ka vanasti, siis pühendatakse ja pühendati ka vanasti neile suurt tähelpanu. Neid kasvatati ja arendati, mille tagajärjel tekkisid meie nüüdse aja mitmesugused peaasjalikult toiduks tarvitatavad kultuurtaimed. Taimede mitmekülgset kasu tunti juba vanal ajal. Ka siis juba teati neid mitmeks otstarbeks kasutada, nagu toiduks, arstimiseks, värvimiseks, riidevalmistamiseks ja kodukaunistamiseks.
Taimi tarvitati ka arstimise otstarbeks mitmesuguste haiguste vastu. Tuttav oli kadakas oma mustade marjadega. Nende marjade leotist tarvitati neerude ärritamiseks, et neid sundida kust kehast välja nõristama. Üldse oli ta tuntud veetõbe arstimise vahendina.
Ka kadakast saadi palju arstirohte. Et kadak vaiku sisaldab, siis põletatakse teda desinfitseerimiseks.
Kadakas - on siin omi mustade marjadega arstirohuks. Marjade leotist tarvitatakse neerude ärritamiseks. Rahval on kadakas vanast ajast veetõve arstimina ja rohuna põie ning kusetoru vigade vastu.
Kui mustlaste tahtmiste vastu toimiti, hakkasid mustlased sajatama, seda uskusid eestlased väga, nad ootasid vagusi, kuni mustlased ära läksid.
Nüüd, kui mustlased end tühjaks sajatanud ja ära läinud, otsiti ruttu kadakaid, pandi need põlema ja suitsetati „kadakasuitsuga“ mustlaste jälgi.
Riistu (puuanumaid) puhastati järgmiselt: nimelt pandi anumasse veidi vett ja visati sisse põlev kadakaoks, mis anuma küljest igasuguse halva lõhna ära kaotas. Ka peletati kadakasuitsuga toast kirpe ja sääski ära.
Inimesele, kes halli sõitis, anti juua kust, suitsutati kadakate või kuuskede suitsuga ja pandi arstimise otstarbel ka lauta sõnniku alla.
Halli arstiti: laudas sõnniku alla, kust juua, kadajate ja kuuste suitsu sees suitsetet. Külmavärinaga ja päävaluga. Hallisõit. Sii sõit halli.
Hallid tulnud Lapimaalt sügisel naesterahva näol. Kui kevade tulnud ja hall juba küllalt inimest piinanud olnud, nõnda, et luu ja nahk järele oli jäänud, rääkinud nad üksteisele: "Ta on väga ära piinatud, jätame teda nüüd maha" - Selle järele läinud hall ära. Kadakad pandud patta ja suitatud põlema. Siis võetud laps riiete sisse mässituna ja visatud tulde, et teda ehmatada ja halli surmata. Halli eest võidud ka ära põgeneda, et ta inimest mitte kätte ei saaks. Pandud tsuvva ehk viisu tagupidi (konts ette, nina tahapoole) jalga - hall ei ole saanud jälgi mööda järele tulla.
Hall sõidab halli hobuse seljas. Hallitõbe põdeja seutas laudas sellili lehma selga ja lasti tulest läbi joosta, suitsutati kadakatule peal ja tehti muud kanget ehmatust ja hirmutust. Käkiti ära verise hobuse naha sisse ehk sõnniku ala, kust hall teda üles ei võind leida; niisugutses peidupaigas kuulis haige, kudas hall teda tuba mööda otsis ja peenikese armsa heälega nimepidi hüüdis; juhtus haige vasto hüüdma, sest et hall ikka petlikult oma maja tutvade inimeste heälega hüüdis, siis oli ta jälle teda raputamas, ehk kuulis ta muido tema hüüdmist, kas tööd tehes ehk käies, juhtus ta siis üle õla vaatama, siis oli jälle hallisõit käes.
Halli arstimine. Kui hallitõbi inimesele peale tuleb, siis pekstakse seda inimest kadakakeppidega. Kui hall pealt ära läheb, siis pandakse põdejale tagurpidi viisud jalga. Peidetakse põesasse ära ja pantakse hobuseriistu peale, siis ei mõista hall seda inimest enam üles otsida.
Hallihaiguse kautamiseks määritud haiget viina ja täitega (tökatiga, mis segatud). Ka viheldud parsil kadaka, kase ja 9 puu vihaga. Hallihaigust on mitut moodi rohitsetud. Kellest terveks saadud, seda ei teatud, sest haigusesse surijaid olnud liiga vähe.
Aleksandritee teeb kõhu lahti. Tuleb võtta kamalutäis tammekoori ja pihutäis koirohtu, siis veel vengeliseemneid ja kadakamarju kaks supilusika täit. Siis tuleb keeta neid nelja toobi veega huumuses ja kaua liguneda lasta. Siis aitab see rohi kõige seesmise haiguse vastu.
Kadajamarja, mustasõstre lehe ja tõiste taimi lehe; pärnä-, kumeli- ja tõiste taimi äitsme ja kuuse- ja männäkasu kuivatets ahjukapin seets mitu kõrda läbi, et hapnema ei lää. Siss mähits valge papre sisse, seots peenikse nööriga ümmert kinni ja kirjutets pakiksel tinapulgaga pääle, mis tii ta om. Ku vaja, keedets tiid ja juuas.
Vanemal ajal ei olnud poodisi ega apteeke, kust oleks saanud tarvilisi aineid, näituseks värvi ja rohtu. Neid taimeid nimetati vanemal ajal hoopis teistsuguste nimedega kui praegus. /---/ Arstirohuks on tarvitatud vanemal ajal raierauarohtu, liigenterohtu, jooksjarohtu, pärnaõisi, lõhmuspuu õisi (lõhmuspuu – pärn), kadakamarju, balderjaane (valderjanid), leesikaid.
Mustad kadakamarjad jooksvahaiguse vastu. Mustad kadakamarjad keedetakse ära, pannakse suurde nõusse ja haige peab seal sees kolm korda päevas vanne võtma.
Kadakamari. Küpsed kadakamarjad pannakse viina sisse likku. Kui marjad on juba paar päeva ligunenud, siis pruugitakse seda viina, kolm korda päevas ja iga kord enne sööki.
Kadakas. Kadakamarjad on küpselt magusad. Kadakamarjal on rist otsas ja siis öeldi, et see oli Jeesuse esimene eine. See on vanarahvasõna. Piim kurnati läbi kadakaoksa. Kadakaoks pandi lüpsikutorusse. Minu kodu juures kasvas palju kadakaid. Iga kord tõime uue oksa. Marjadest tehti teed jooksva vastu. Kaljaastja põhja pandi kadakaoksi marjadega. Õllele sai keedetud kadakavett. Puunõud - võivitsikud, piimapütid - tehti kadakapuust. Võikirn oli meil kodus kadakapuust. Kadakajuurtest tehti korve.
Kadakas - noored kasvud ja marjade tee veetõve vastu, kadakaõli veega segatult peakõõma vastu, ilma segamata määriti veninud ja valutavaid kohti.
Kirbud tekivad, kui toapühkmeid välja ei viida ja nad toas seisavad. Kirbud võtab ära, kui kadakase luuaga tuba pühitakse. Niisama ka, kui vanal kuul tehtud luuaga tuba pühitakse. Noorel kuul tehtud luud sigitab kirpe.
(Oksi tarvitatakse puunõude puhastamiseks tuliste kividega keetes. Marju kasutatakse tee valmistamiseks, kuna kadakaoksade põletamisega toas puhastati õhku.)
Verd puhastavad: kadakas, kalmus, nõges, põldkannike, punad, takjas, valge emanõges, vesikress, võilill.
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.
Ussi nõelamise kohale pannakse pärast haava paranemist peale kadakakoort. See võtab valu ja paistetuse.
Reumat raviti saunas petrooleumiga. Haige koht määriti petrooleumiga kokku ja viheldi leilis kase- või nõgesevihaga. Kasutati ka kadaka- ja tammevihta. Maril endal olevat olnud ka reuma.
Kadakas: on kõigile tuntud oma mustade marjadega arstirohuks. Nende marjade leotist tarvitatakse neerude ärritamiseks, et neid sundida palju kust kehast välja nõristama. Rahva seas on kadakas vanast ajast saadik tuntud veetõve-arstimi ja rohuna põie- ning kusetoru vigade vastu.
|
OSCAR-2019
|
||
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.
Kadakaoksi tuuakse kööki ja aita hiirte eemale peletamiseks, samaks pannakse neid ka kartulikuhjadesse õlgede alla, muidu hiired söövad õled katki ja külm teeb kartulitele liiga.
Et piim ei läheks hapnemisel venivaks ega klimpi, hautati piimanõusid, mis olnud puust ja milledel arvati olevat pääl kellegi kuri silm, sel teel, et pandi nõusse kadakaoks ja valati keev vesi peale. Kurja silma mõju kadunud siis kohe. Ka suitsetatud laudas kadakaid, et ära hoida mitmesuguseid õnnetusi loomadega. Ka lõhnaks põletati toas taldrekul kadakaoksi.
Sammasuguse tähtsuse omasivad ka kadakamarjad. Neid tunti kui kõige paremat abinõu paistetushaiguseile. Selleks korjati kadakamarju, neist tehti leotiskeedis, milles vannitati haigestanut.
Ka aitas kõrvahaiguse vastu leib, mille sees kadakamarjad. Kui see leib soojalt ahjust võtta ja pooleks murda ning seda auru kõrva lasta, kadus haigus.
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.
Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.
Külmetamise vastu on kadakamarjade tee ehk ka thymiani juurtest tehtud nõnda-nimetud liivatee. (Kärdla vabrikust ühe töömehe käest).
Müügil oli „tiipsurohi“ – joodi ja parafiini sisaldav määre – kuumalt. Oli kange vedelik, lubati tõmmata pilpaga ühekordselt kriipse (valmistatakse apteegis praegugi).
Liigesehaiguste all kannatajail oli välisõhus viibides kasulik ihuloleval külmal (verevaesel) kohal või valutavalt kohal pidada lambanaha tükki villaga sissepoole. Ka võis olla mitmekordne villane sall. Toas aga ära võtta, s.t. mitte hellitada.
Olen näinud reuma leevendamiseks villast aluspesu (Tarvastu); arvan, polnud praktiline, hellitusoht suurem.
Oli kööki siginenud prussakaid, siis jälle vana kuu reedel tehti uks õue lahti ja kus asusid “prussid”, hakati neid kadakavitsaga nuhtlema. Esimese ilmasõja aegu (1914-1919) toodi mereäärsete inimeste käest meremiinide lõhkeainet “miinikollast” ja sellega tõmmati triibud nende loomade (prussakad) elukoha ümber, hoburaua kujuliselt, nii, et avaots oli ukse poole. See oli mõjusam kui kadaka vitsaga peksmine. Olen püüdnud kirja panna just neid viise, mida ise enamasti nägin.
Üks tema rohu “retseptidest”: Uus leitus võtta pool naela haavakoort, veerand naela pärnakoort, veerand naela kadakakoort, veerand naela saarekoort, veerand naela toomingakoort, veerand naela pihlakakoort. Keeda neid kooresi viie toobi vee sees pool tundi poole naela suhkruga tekli all ja võtta seda koorevett 3 korda päevas enne sööma 25 tilka puhtalt. On inimesele väga hea rohi nõõrvi neeru jooksva ja kange nõõrvi süd.
Mustad kadakamarjad - kaks pihutäit pudeli viina sisse. Iga õhtu pits võtta. See puhastab neerusi ja põit.
Õrnad kadakavõrsed võtad, paar head pihutäit. Vesi keema, kas 5 minutit keedad neid ja siis on 24 tundi seal potis kaane all. Kurnad ära, paned natuke mahla sisse. Hea juua on ja tervislik.
Kadakamarjadest tehti teed. Ilusad valmis sinised marjad kuivatati ära ja sai neid teeks tarvitada. Need olid igasuguse külmetuse vasta.
Kõige tervislikum oli kadakaviht. Kui kadakas õitsema hakkas ja kadakakasvud olid sentimeetri pikkused, siis tehti viht.
Küpseid marju peenendada, pulbrina süüa, võtab halba lõhna suust ja hingamisest. Ka õlle sees võib oksad, marjad veekeetmise juures tarvitada, annab õllele omapärase maitse.
Teena võib marju, küpseid ja ka tooreid, ning oksi tarvitada. Tugevasti keeta, kuid mitte liiga, et lõhna kaotab. Veerand liitrit korraga juua, päevas kuni 1 liiter teed.
Kadakas: marjad, noored võsud tarvitakse põiehaiguse puhul, noorte võsude tee üks tassitäis päevas külgehakkavate haiguste puhul, niisama ka kolm kadakamarja tund peale söömaaega ära süüa. Marjadest valmistakse ka õlut-kalja.
Neeruhaiguse korral tarvitasid nii mehed kui naised kadakamarju. Neid söödi nii, et alati ühest marjast ja lõpetati 12 marjaga ja sealt tagasi jälle üheni välja. Sedasi tehti väikeste vaheaegadega. Marjad olid nii toored kui kuivatatud. Mehed nosisid neid alailma.
Minu isal oli tihti kusemine takistatud. Peamiselt oli see peale koduõlle joomist. Ta keetis selle raviks leesikalehtedest teed. Hiljem ta keetis õlut ainult kadakaveega. Korjas haljaid kadakaoksi (mida rohkem marju küljes, seda parem), keetis need tugevasti ära ja selle vee pani õlleveeks. Peale seda ta ütles, et selliselt keedetud õlu talle enam mingit viga ei tee. Samuti teeb praegu ka vend, kellel on sarnane haigus, ta on 69 a. vana.
Kadakamarjad ja -oksad okkadega: järjest juua, korrastab kõhtu, teeb üldiselt tervise paremaks. Üks liiter päevas juua, tugevalt keeta, et ta värvi saab.
Vanal ajal söödud ja korjatud ka kadakamarju. Kui kadakamarjad juba sinised on, siis on nad söömiseks kõlbulised. Õpetati lapsi igapäe kolm kadakamarja ära süüa - siis ei hakka ükski haigus külge. Nüüd õlletegijad otsivad ka marjas kadakaid õllekeeduvee sisse panemiseks. Et marjadest midagi toitu oleks tehtud, seda ei ole kellegilt kuulnud; tahan küsida kõigilt vanemalt inimestelt, kellega kokku puutun, ja kui midagi neilt kuulen selle kohta, siis kirjutan jällegi.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.
Kadakas - kadakast tarvitatakse õlle tegemise juures ja tema rasva tarvitatakse hobuste köha rohuks.
Kadakas on meil ainuke puu, kes annab head lõhna nii kuivalt kui toorelt (nagu liibanoni seeder). Kadakas tervikuna (okkad, marjad) on arstirohuks. Kadakamarju kuivatatakse siis, kui nad mustad on, sõela peal kergelt. Õhulises kohas kuivatada.
Kadakapuust tehti piimapütte, need ei anna erilist maitset piimale. Kadakapuust lüpsikute torulaud oli männist. Kadakal pole sellist oksa mida õõnestada saaks. Kadakapuust tehti kaljaastjale restid põhja. Restide peale õled, õlgede peale pandi kadakad. Esimene virre lasti õlleks, siis kallati kuuma kadaka vett, see andis [õllele] hea aroomi.
Sügelaste rohuks on hea muste kadakamarju korjata, neid poomeliga soojas kohas püdelaks laske haududa ja siis seda ahjupaistel ehk soojas saunas pääle hõeruda. Sedasi tuleb nõndakaua toimetada, kuni sügelased kadunud on. Mõned arstivad ka sel viisil, et endid tökatiga üle määrivad, hästi palavas leinus saunalaval seisavad ja siis poole tunni pärast vihtuma hakkavad. Sügelased katki kratsida ja tuhaga siis hõeruda on ka hea.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.
Metsavaht rääkis, et tema läind Roostavale ja toa ees olnd uss, hammustand jalast. Siis oli pärast terve olnd aga, enne oli ikka selg haige. Vanast ei olnud abi midagi. Ma olin laps, siis ühel oli uss hammustand, tema sidunud kadakakoorega jala kinni ja siis pidanud savi sees. Teine päev juba hakanud uitama ja läinudki juba tal üle.
Sarlahaiguse ajal - õpetasid vanemad inimesed - tuleb võtta elavad söed panni peale, võtta kadakamarjad, tampida katki ja raputada süte peale. Paks villane tekk endale üle võtta ja laps enda sülle. Minul olid mõlemad pojad August ja Volli sarlahaiguses. Seda suitsu lasksime teki alla ja ka pärast tuppa. Iga päev suitsetasime niikaua, kui tereveks said.
Kadakamarju tarvitati rohuks, siis kui kusi ei ole korras. See korjab vett ihu seest välja. Marjadest tehti teed või söödi niisamuti, siis hakati ühest piale ja söödi viieteistkümneni ja jälle tagasi. Kadakaokstest tehti ka teed, kui marju ei old käepärast. Kui tuas ei old hiad haisu, siis lasti kadakaokste suitsu tuppa. Kadakaoksi pandi õlle sisse, see pidi hia maitse andma. Puunõudest võeti halba haisu ja maitset, kui sial sees põletada ja pärast ummukses lasta seista ja keeva vett siis piale valada.
Kadakapuuga nõiuti ka veel. Kadakapuust kepp, ja siis kui tuli kodukäija, siis võis välja sellega rammu katsuma hakata. Kui kodukäija oli sialpool, kust kuu paistis, siis sai võitlemise juures võidu kodukäija. Pidi olema kadakasel kepil palju ristisi otsa tehtud - siis see kääs ja ise kuu pool, siis jäi võit mehele. Mõisnikudel olid ka ainult kadakased kepid, sest need olid tugevad. Üks mees old ka nõid, ja siis mõisnik kutsund selle mehe mõisa ja ise pekst teist kadakase kepiga ja üteld: "Nõida sina mind, mina peksan sind !"
Kui inime on nõiduse vää läbi rumalaks tehtud, siis võetud siili verd ja antud selle rumala inimesele sisse. Siis on see inimene jälle targaks inimeseks jäänd ja abi soand. Ka on nõiduse vääga rumalaks pandud inimesele kuuse-, männa- (pädakapuu) ja kadaka-puu kasusid korjatud ja ummukses ära keedetud ja siis seda vett rumala inimesele sisse antud. Siis on koa abi soand. Aga mõnele ei ole aidand ükski oht ega roht, mis rumal old, see rumalaks jäänd! Põle aidand siili veri ega keegi. Vana arstimise kunst.
Kadakamarju käidi sõelaga korjamas. Sõel pandi oksa alla ja pulgaga koputati oksa peale, siis küpsed marjad kukkusid sõela, okkad ja muu puru läks läbi sõela maha. Kadakamarjadele pandi keeva vett peale ja linnasejahu juure, siis sai magust ja rammust jooki.
Kui keegi külmastõbes on, siis kõetagu ahi kaunis kuumaks, pandagu lauad ahju põrandale ja haige, kellel rätik kõvaste pea ümber on seutud, nii et kuum läbi ei lähe, ahju laudade peale istuma. Ahju suu ette pandagu lauad ja nende ette kadakaoksad. Kuna üks oksi kõrvetagu, teine väljaspoolt tua uks lahti ja küsigu: ”Keda sa seal kõrvetad”, millepeale kõrvetaja vastaku: ”Külmatõbe, külmatõbe.” Seda tehtagu 3 korda, siis on tõesti külmatõbe haigest lahkunud.
Jõululauba õhtul köetakse kadakapuudega ahju, ehk kui kadakapuid ei ole, siis pannakse kadakaoksi puude ulka, uskumiseks, et kadakapuu lõhn kurjad vaimud tuast välja ajada.
Ka pruugiti seda pruuki jõululaube õhtul, et kadakasuitsu tuppa tehti, et seega kurja vaimu toast välja ajada. Siis tõmmatud akende ja uste peale kriidiga ristid ja loetud kolm korda issameie. Siis ei pidada kuri vaim enam sisse saama, sest need ristid keelata seda. Ma isegi nägin seda pruuki, aga nüüd on see rumal ebausu mood kõigist perest kadunud.
Õllepruulimisel tarvitati kadakaoksi. Enne praaga sissepanemist asetati kadakaoksad õlletoobi põhja. Kadakas andis õllele hea puhta maitse juurde.
Ka õlletegemisel tarvitati kadakaoksi. Tehti kahte viisi. Ühed õllepruulijad asetasid õllepraaga alla astja põhja kadakaoksad ja siis kallati keev vesi peale. Andis õllele veidi maitset. Mõni eelistas kadakaoksad otse õllevee sisse keema panna.
Kadakasuitsu tehti toa õhu puhastamiseks. Mitte üksi siis, kui oli haige või surnu toas, vaid ka igapäevases elus, eriti siis, kui tubadel alles muldpõrandad olid, tegi kadakaoksakese suits tuppa hea tunde. Suits kaduda nagu iseenesest ära.
Tuppa värske õhu saamiseks ja eriti siis, kui oli mõni pisikutega haigus majas, tehti kadaka suitsu. Kuigi olid toad tuulutatud, tehti siiski nii, et väike kadakaoks süüdati põlema ja käes hoides lasti see toas ära põleda, viimane lõpp visati pliidi alla. Mõni vana perenaine tegi kadakasuitsu lõhna ka enne suuri pühi tubade küürimise järel. Et siis puhas tervislik lõhn toas.
Tahaks märkida, et siin hinnati ja hinnatakse kadaka ravivat toimet väga laialt ja näib, et ka edukalt. „Kadakakeedi eli“ (kanget kadakateed) joodi kõhuvalude vaigistamiseks, „ängse olemise“ (haiglase oleku) ning rammestuse peletamiseks, sellega pesti mädanevaid haavu, tubaka ja pihlakakoorte keedisega segus loomade kärnadele ja söödikute hävitamiseks neilt; kadaka vees kuumutati ükskord nädalas läbi kõik puust valmistatud piimanõud: lüpsik, pütid, koorekirn, lähkrid.
Õllevalmistamisel on tänapäevalgi veel keevas õllevalmistamise vee katlas alati mehine viht hästi marjarikkaid kadakaid.
“Sant ais” kaotati vanasti toast sellega, et muldpõrandal süüdati värske kadakaoks ja lasti selle helevalge suits ust avamata üle kogu ruumi levida ja õhku imbudes haihtuda.
Leivategemisel pühiti ahju kütmise lõppedes tulist ahju põrandat enne leibade ahjupanemist tingimata värsketest kadakatest valmistatud ahjuluuaga, kusjuures see tugevasti pragises ja suitses; tegelikult ei sündinud see mitte ainult tuha kõrvaldamiseks.
Liikmepõletiku, kondivalu ja jooksva vastu keeta kadakad ära ja sellest vanni teha. Vesi tünni sisse panna ja riidega katta. Ema tegi vennale kadakavanne. Vend sai terveks. Seda vett võib tarvitada mitu korda.
Kadakas ei kasva puuks, tast ei saa palki ega saepakku, aga ta on rahva usus ja teadvuses rohkem räägitav kui kuusk ja mänd. Kadakast tehakse nõulaudu, eriti armastatud olid kadakapuust piimapütid ja õllekannud ja kapad. Kadakapuu on sellepoolest hea toidunõuks: ta ei anna midagi puu maitset toidu sisse nagu mõni teine puu, piim on eriti õrn kõrvalmaitsesid sisse võtma. Kadaka kepid olid ka väga lugupeetud, neid kandsid mõisahärrad ja talutaadid.
Kadaka oksad ühes marjadega tarvitati õllekeeduveeks. Kadaka oksi keedeti sarvloomele kui tervise rohuks ja jõuandjaks.
Reumahaiged heitsid kõhuli sängi ja kutsusid poisikese, endale selga tallama. Haige lamas, tallaja lohistas ennast põlvedel piki selga edasi-tagasi. Palju see tervendas - vähemalt usuti seda. Saunas käidi nõgestest või kadakatest tehtud vihaga - pidi aitama. Sipelgatest tehtud vannidega parandati reumat põdevaid käsi, jalgu.
Õlu pidi saama hästi tervislik kui õlle vees kadakaid keedeti. Naabritele veeti mannerguga vai kapaga. Niisama pidi veema ternepiima külasse enne kui omad suhu panivad, siis pidi olema karjale suureks õnnistuseks.
Kadakas peab olema Kristuse ristipuu, sellepärast on kadakamarja peäl ristikuju taoline kuju. Pihlakas on vanakurja kaitsemiseks kõige paremb; üheksa ristiga pihlakakepiga aetakse teda kõigist paigust pakku.
Kirssidest, õuntest, pihlakapuu marjadest ja mustikatest valmistati ja valmistatakse ka praegu häid veine ja ekstrakte, mida joogiks ja ka viinasisse pannakse, mis annab hää maitse, nõnda räägitakse, mine tea.
Ploomidest, kirssidest, õuntest, pirnidest, mustikatest, palukanatest valmistavad perenaised väga häid keediseid, mida tarvitatakse tee juurde ja mida lapsed leivale määrivad. Teistest taimedest, millest veel jooki valmistatakse on humal ja kadakas. Humalaid tarvitatakse õlle tegemiseks. Kadakatest valmistavad ka praegu veel setukesed hääd kodukalja, mis on hariliku kalja sarnane ning selle maitsega.
On lapse ema ehk "rassõ naane" kaugelt kuulnud soe hagõmist ehk ise hagõnud, saab lapsele "soe häda". Selle arstimine: soojas saunas, kadaka- ehk pihelkatuhast tehtud libedaga (lehelisega) peseda, pärast pesu "soekarvuga sauta" (suitsetada). - Soe häda: kui lapse silmad ahtakesed ja "pilisevad" (pilgutab tihti ja ülearu).
Korja 9 (ütse) puu lehti, keedä ummussin, lasõ nii pal'lo ar jahtuda, ku esi sisse võit minnä, nink havvuda hinnäst sääl sisen, ehk ku säänest suurt anumat ei olõ, kohe esi sisse mahut, sõs havvuda jalgu (teedägi, et sääl muu kihä kah lämmän piät olõma) ütsindä, hiitä lämmäle magama ja kata kõvastõ kinni, nii et hüäste higitsemä nakat (inämbüsi pandas sõs mõni kuumas aet savi- (telis-) kivi, tuhakott ehk keededü kaara kotiga jalgu ala nink anda kuuma kadajamar'a tiivett juvva) ja ku võimalik um, vaelda (vaheda) sagõhõllõ likkõs lännü hamõt kuiva hammõ ajamisega; nink rinnahaigus, ku tää mitte vana ei olõ nink külmetämisest saad um, kaos sedämaid.
Kah kusikuklasõ (sipelga) pesäga havvudõdas iinnimetedül, ehk ku 9 puu lehti ja kah kusikuklasõ pessä saadaval ei olõ, sõs võetas niisama kuivi ehk tuurid (tooras) hainu nink havvudõdas hinnäst sääl.
Järestiku sanna kütmine um ka hüä, viil paremb sõs, ku sanna minnen kõgõ inne, ku viil vett kohegi kihä pääle pandnu olõ-õi, õkva kangõ lõuna aigu üles lavalõ läät nink sääl niikavva olõt, ku kihä vesilikõ um.
Kadaka ja pihlakamarju ei tohi suust välja sülitada, Jeesus olla ka neid söönud ja ristid otsa teinud.
Kadakakepid olid mitmesuguste uskumiste juures tarvitavad. Kadakas oli vanal rahval püha puu, sest kadakamarja otsas olevat risti märk, mida Jeesus olla, sinna teinud, ja sest ajast kaitseb kadakas inimest pikse löögi eest. Kui enne naised metsas tööl olid, panid nad oma mähkmes lapsed ikka kadaka põesa alla: see kaitses last pikse ja kõige kurja eest. Kadakaoksa suitsu tehti hommiku elutubadesse: see puhastas tubades halva õhku.
Kadakas: toas suitsetamiseks, et (oht) õhku paremaks saada, tünnide ja teiste puuriistade puhastamiseks, kaljaks. Remmelga vill: vatiks. Haava tüvi: pilbasteks. Paju: tüvi vibuks, luua köiteks, korviks, pilliks, karjastele hääks vitsaks, tünni vitsaks, heinamaal saatude vedamiseks.
Kadakaoksi tuuakse koju, pannakse tuas põlema, sest ta annab hääd lõhna põledes. Kadakaid tarvitatakse luudade tegemiseks, kuivades langevad nõelad küljest. Kõige suurem tähtsus on see, tema võib kaunis kenaks riiet värvida, mis on nagu ostetud ehtsa patent „Stari“ värvitud.
Kui kodus oli nakkushaige (leetri-, sarlaki- või tiisikushaige), siis tehti tuppa kadakasuitsu, et haigus teistele külge ei hakkaks.
Kadakast tehti lusikaid, võilänikuid, -vitsikuid. Kadakaoksi põletati toas, et õhk toas paremaks saaks. Vanasti tubade või eluruumide tuulutamist vähe tunti. Eriti surnu järele põletati kadakaoksi majas, et surnulehk kaoks. Lihaastnaid aurutati kadakaokstega.
Kadakapuust tehtud ristid püsivad kauem, ei mädane nii ruttu, kartulikorvide võrud ja loogad kadakapuust on vastupidavad mädanemisele.
Kristuse rist olla olnud kadakapuust, sellepärast kannab iga mari endal ristimärki sellest ajast alates. Ja et jumal on mõelnud hästi selle puuga, märgistades teda ristiga, siis arvatakse sel olevat ka suur mõju arstimisel haiguste ja kurja silma vastu.
Nii räägib üks eit: olnud üks neiu, kel jalad olnud nii haiged, et isegi ei ole tunnud valu, kui neid põletatud või näpistatud. Siis pidanud külapoisid ja -tüdrukud üheskoos nõu ja läinud, raiunud kadakaid talvel läbi sügava lume. Nendest kadakatest tehtud siis iga päev jalgade jaoks vann, kusjuures vesi olnud mõnikord nii palav, et jätnud järgi vähemaid põletusmärke. Elu tulnud vähehaaval jalgadesse tagasi ja paari kuu pärast olnud jalad terved.
Kadakas. Kadakas on olnud ja jääb meie maal küll populaarsemaks ravitaimeks. Kadakaga suitsutati elutube, aitasid. Lisaks suitsutamisele hautati ja küüriti piimapütte, võimasinaid, õlleankruid, mesipuid ja nii edasi. Kadakapuust valmistati hinnalisi toidunõusid: võikarpe, õllekappasid, lihaliudu, pudrumändi. Kadakast vooliti lusikaid, treiti (ravi)viinanappasid; lõigati hambaorki. Siit leiame palju profülaktikat.
Kadakavihad seisid kasevihtade kõrval suures lugupidamises, eriti reuma- ja maksahaiguste puhul. Kadakaoksa vannid ja mähised aitasid liigesehaiguste ja põletikkude puhul.
Rootsis ilmunud rahvameditsiinis olevat kadakat loetud 27 haiguse raviks, järgnevat mustikas 12 haiguse (peamiselt seedehaiguste) raviks.
Kui kellegil käsnad (soolatüikad) on, siis peab üks sile kadakakepp võetama, käsnad ära lugema ja nii palju, kui neid on, nii palju rammisid kepi peale lõikama, siis see kepp kolme teeharu peale viskama. Kes selle kepi siis maast ära võtab, sellele tulevad kõik need käsnad külge, aga tegijal kaovad ära.
Verise kõhulahtisuse korral anti sisse 10 tilka soolahapet 1 klaasi vee sisse, seda anti haigele juua 1 kord päevas. Süüa anti küpseid kadakamarju ja küüslauku.
Kadaka marja ei tohi enam suust maha sülitada, kui olet ta korra suhu pannud. Sellepärast ei tohi maha sülitada, et tal on rist otsas, tuletab Jeesuse risti meelde.
Kadakatega olevat ka siis ruume suitsetatud, kui keegi olevat ära surnud ja arvatud, et on olnud tegemist mõne külgehakkava haigusega.
Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.
Liigeste ja soonte haigused kuulusid saunaravi alla. Seda ravi tehti iga laupäev ja vajaduse korral köeti ka nädala keskel saun soojaks ja tehti mitmesuguseid vanne, nõgesehautuse vannid, kadakavannid, sipelgavannid, sipelgad koos pesaga hautati. Sõnajalavannid. Messiks keedeti ämbritäis kartulaid, tambiti see kuumalt segamini rukkijahuga, lasti tükk aega imbuda, segati veega püdel mass. Lisati vähemalt 1 pulk pärmi, lasti kolm päeva käärida, siis soendati üles ja lisati vett. Vannitati kas üle kere ehk ainult käsi-jalgu enne vihtlemist. Viheldi nõgese- ja kadakavihtadega. Vahel aeti messist vastavate seadmete abil välja puskar, kasutati seda kas pealtmäärimiseks ehk sissejoomiseks. Praak aga kasutati mitme nädala jooksul vannitamiseks.
Sajandivahetuse koduapteek. Viina või piiritust pidi ka igaks juhuks kodus olema. Desinfitseerimiseks peeti kodus ka karbooli, kuid tõhus vahend oli ikka kadakasuits.
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Igas talu tares on taar. Tarvitatakse suvel soojapäevadel kui heina ehk põimu ajal liha enam ei ole, neid võetakse leiva kõrvaseks pärnuräimi, tallinnakilusid, peipsi tinte ehk oma järvest kalapoegi ja vedela toiduna taari peale ka söömavaheaegadel kus helde peremees seda lubab. Ihne ja ahne peremees käsib sulasel kraavist juua, üteldes: “milles sei nii palju soolast kala kui joogijänu tuleb!”
Taar aga ei seisa mitte nädalat värske ja hea, vaid pealt hallitab ja läheb halva maiguliseks, suve ajal. Pandakse rohud, selle kohased taimed sisse; seisab kauem! Kuidas taari tehakse? See on igas talus isesuguse retsepti järele.
Taar seisab suvel soojal ajal kauem värske ja heamaiguline kui vaksapikkune ladvaots pälünaid (koirohi - artemisia) õitse ajal kuivatatult, sisse panda. Ehk kolm õit sookikkaid (sookailud) pange vee kohta.
Pääle nende veel kõvemaid viljade terasid, nagu rukki-nisu-odra-kaera-herne-oa-tamme tõru-kadaka marja-kuivatatud õunade kildusid. Kõrvetamise abinõud kas kohvi-brenner ehk paapõhi. Jahvatatakse kohviveskil.
Pühade aegse ja pidude-talgute taari sisse pandakse lisaks sügisel otsitud ja korjatud humala õiisi. Humalaid kasvatakse marjaaias ehk otsitakse orukallastelt kus nad metsikult kasvavad.
Igaaasta aga ei saa humalaõiied (käbid) valmiks nad kardavad hallaöiid. Tänavu on 1934 iseäraline aasta, mill suuremaid halla öiid pole olnud senini 19.XI.
Kärbes. Kärbseid oli vanasti suitsuga hävitud. See oli käind nõnda tuba tehtud paksu kadakasuitsu täis, muist kärbsed läind õue, aga muist surnud suitsu sisse ära.
Kõht lahti. Siis anti tammekoore ja kataka vett sisse. Tammekoori ja katakaid keedeti veega katlas ja sedamoodi saadi nende vett.
Toiduks tarvitasid inimesed vanasti, kui puudusid vastava otstarbega kultuur taimed, mitmesuguseid metsikute taimede vilju, mis hästi maitsevad olid ja ka nende juuri. Sõnajala juuri jahvatatud vanasti leiva hulka kui nälg olnud. Ka sammalt ja isegi haganaid lisatud leivavilja hulka nälja ajal.
Hullukoera hammustuse rohi. Vötta kolme päris möisa piiri pealt kolmest kuhast hullukoerarohtu. Keeda need kadakapuu tulle peal kolm tundi ehk kolm Issameie aega. Katel olgu pealt heasti kinni nii, et mitte tuult sisse ei lähe hoia ka selle eest, et üle ääre tulesse ei tulle. On paras aeg teda keedetud siis pane kattel ühe suure toobri sisse ja loksuta nii et põhja poolt küljest üle ääre läheb. Siis pane jälle uuest tulle peale ja keeda jälle kolm Issameieaega kattel olgu aga ikka pealt kinni. Nüüd korja seda peale kogunenud vahtu ühe kivinõu sisse ehk parem ühe kristalli klaasi sisse lase ära jahtuda ja pööra siis haige pea põhja poole ja anna seda vahtu talle sisse, selle juures aga olgu haige palle ühe riidega ülle kaetud, et mitte õhk ega valgus talle näu peale ei paista.
Kui seda ja mönda muud rohtu umbhallika veega saab üheksamal korral keedetud siis võib sellega teise inimese ja ta loomad hulluks teha.
|
OSCAR-2019
|
||
FILOSOOF: Jüri Lina möönab, et elu on vahel talumatult raske. Kuid tal on hea nõuanne, kuidas teha lihtsamaks nii see kui ka järgmine elu: «Tuleb teha head. See käivitab ahelreaktsiooni ja elu muutub nagu võluväel. Võin seda kinnitada oma kogemustest,» lubab ta. Tiina Kõrtsini
"Reinkarnatsioon ei ole teooria – see on teaduslik fakt!" kinnitab kirjanik, filmimees ja vandenõude uurija Jüri Lina. "Meil ei ole lootustki ära surra. Mitte kunagi! Meil ei ole vaja siin elus karta mitte surma, vaid omaenda tegude tagajärgi. Ära pane teistele jalga ette, sest see tuleb tagasi!" Oma arvamuses toetub Lina Kanada sotsioloogi ja antropoloogi Ian Currie uurimustele.
on täiesti ebalooiline väljamõeldis. Sel juhul käiks pidev õppimine ja kokkuvõttes inimkond muutuks järjest paremaks, kuna kõik taassünnivad ja õpivad...
Inimkond järjest kasvab. Käib mingi pooldumine vä? Ei ole mingit taassündi olemas, ole päris rahulik.
Kirjanik Sass Henno peab komeedina muusikataevasse tõusnud ja siiani anonüümseks jäänud räppar Nublut erakordselt andekaks meheks, kes võib tulevikus saavutada täpselt seda, mida ise tahab.
Nublu on hästi õpetlik tüüp mu jaoks. Vaimukas ja chill karakter. Mul on meeletult hea meel, et ta tuli. Kui temast esimesi kordi kirjutama hakati, kuulasin ta Soundcloudis olevaid lugusid ja esimesed lood jätsid täiesti külmaks. Paigutasin ta Eesti räpi naivismi koolkonda kus, kui stilistika kõrvale jätta, siis Aropi "Kiki Miki" juba ees oli.
Ma ütlen naivism selliste räpinarratiivide kohta, kus räpikultuuri üks alustalasid, see ennastkehtestav show off, on maha keeratud, aga samas selline lapselikult energiline detailirohkus on sees. Et kuulad ja vaatad lugu nagu pilti kellegi elust. Ma ei tea, tundub, et naivistlikus mumble rap'is ei lae artist teksti mingi peidetud sümboolikaga, ei otsi edevaid riimiskeeme, kus rütm hakkab häälikute vahel voogama, ei vaheta flow'd salmis kolm korda, vaid paneb uskumatult kõnekeelseid ja lihtsalt mõtted ritta, ja ridade lõppudesse või üle ühe rea mingid mõtet sulgevad ühe-kahe silbilised. Stiilis "sul-mul-hull" või "hoovi-kooli-moodi-proovind". Ja heal juhul need hakkavad selles puhtakoelises lihtsuses koostema hästi hea hüpnootilise häälematerjaliga tööle.
Mõistsin ta taotlust, isegi kohati muigasin, aga niipalju, kui kuulasin "Issit", "Droone" ja "Puhkust", siis ükski rakk minus ei läinud selle peale tööle. See stiil ega artist ei tundunud absoluutselt huvitav. Sellepärast, et ma ei saanud aru, mis seal erilist on. Tundus, et neid samu riime sarnasele biidile võiks luua paljud. Et seal pole mingit sellist semiootilist oma maailma, mis 5MIINUSEL algusest peale oma v*tud-viin-ja-võsu liinil hästi tuntavalt sees oli.
Aga siis juhtus kaks mu arusaamu muutvat asja. Ma nägin Nublut Telliskivis tema esimesel live'il. Ja ta on live'is megaäge. Kes pole näinud, minge kindlasti Nublu live'ile! Ja siis teisena tuli välja ta "Kassipulma aftekas", mille oli kirjutanud hoopis teistsugune Nublu. Vaimukas, allegooriline, nagu ta varem polnud, ja täiesti tekstilisi ootamatusi täis. Selline tunne iga rea ajal, et: "Räägi mulle veel Nublu, sa oled põnev!"
Tema loomingus joonistusid mu jaoks lõpuks välja teatud korduvad elemendid. Tüdrukud on juhuslikud ja Nublu on nende öödes juhuslik. Ja tüdrukud, kelle võrdkuju areng algasi tema "Issi" loost, kelle jaoks emotsionaalselt kättesaamatud mehed on mingeid püüdmisinstinkte aktiveerivaks jõuks, näevad Nublus kõike seda, mis neil õnnest puudu on. Tema säravat, energilist, muretut, ja samas nii kättesaamatut, aga samas lüürikas nii saadavalolevat naabripoisilikku tegelaskuju.
Ma saan Nublu karakterist nüüd lõpuks aru. Lõbus, muretu, kättesaamatu, aga samas nii lähedane, lihtne ja lootustandev. Ühesõnaga. "Kassipulma aftekas" võitis minu südame ka. Ja sealt edasi, ma väga ootan ta uut loomingut.
"Mina ka" on väga äge tõusulaine lugu, ma sõitsin siis Kolga-Aabla randa just ja kuulasin seda aeglaselt kruiisides korduse peal tund aega järjest. Ma panen alati üle, muusikaga ka, kui mingi asi haagib. Kui ma alguses ta esimeste lugude juures ei näinud lihtsuses võlu, siis "Mina ka" flow on juba täiesti võimas, kuidas ta aeglustab, pausib mingite lühidate ridadega ja siis järgmisel hetkel kiirendab teksti täiesti uueks lainetuseks, see on väga äge.
Ma ütleks kindlalt, et tüüp on andekas. Ja "Mina ka" puhul on hästi sümpaatne Reketi roll seal, see on nagu nii tugev vanemavennalik backup, kus ta toetab oma lüürikas Nublu salmis loodud sümbolismi (kõik see Eestimaad mööda ekslemine, vähese läbisõiduga tüdr... ptüi, autode nimel öösel üle Eesti kuhugi maakohtadesse sõitmine ja siis salmi lõpus see üle piiri minemise teema), ja samas laseb oma tekstiga Nublul loos särada, selline hästi austustnäitav feat.
Nublut ootab ees täpselt selline tulevik, nagu ta ise tahab. Ta ei ole see tõsipäine räpikutt, kellel oleks kõik panused ühele show-kaardile pandud, see vend võib elus kõike teha, mis ta tahab. Eesti räpparitest neil, kellel sissetulekud on head, on raha ja publikumenu väga lihtsas valemis. Artistil on emotsionaalne kapital, mida kannavad ta lood ja live'id. Ja kui see areneb ja muutub koos publikuga, ja artist viitsib, siis tal on kütust igavesti lennata, leiutada uusi asju, võtta uusi segmente publikust. Kui enam ei viitsi, siis tulevad ka publiku jaoks uued lood ja uued emotsioonipakkujad peale.
Püsimajäämine sõltub tahtest. Ja kuni tal tahet on, on saalid ka täis, ma usun. Teemat jagub tal niikaua kui inimeste eludes on segaseid suhteid ja segaseid pidusid, millega suhestuda. Muidugi, kui ta oma elu armastuse peaks leidma, siis vaevalt ta samas teemas enam artistinagi pikalt püsida viitsiks. Aga noh, praeguses elustiilis see niipea ei pruugi juhtuda. Eks küsige temalt, kuhu poole mees kruiisib.
Anonüümsus on pigem töövahend, mis aitab säilitada loomingulist vabadust ja hoiab lava-eluja eraelu vahel mingi piiri, võibolla on tal seda lihtsalt vaja, eriti esimesel tõusul, kus arengud kipuvad pigem segased ja kiired olema.
Ei muretse nagu selle pärast, see oleks kuidagi väga väikselt mõtlemine. 5MIINUSE kuulajatest paljud armastavad Nublut ja see on väga lahe. Me ise elame talle samamoodi kaasa, viimase looga 250 000 kuulamist Youtube'is mõne päevaga, see näitab kuidas teda armastatakse praegu. Ja ta on seda väärt ka.
Eesti Hip Hop Festivalil kutsusime ta enda live'i ajal lavale ka, sest see on lihtsalt äge, kuidas ta praegu leegib ja arvasime, et ta vääriks palju hilisemat n-ö peaesinaja kellaaega. Kusjuures "Mina ka" on üks nendest lugudest, mida näiteks Estoni Kohver oleks tahtnud ise teha. Nii meeldib talle lihtsalt.
Hahaa. Hea küss. Koos on 5MIINUSEL ja Nublul igasuguseid tegusid tehtud on juba küll, Nublu on mitu ööd miinuste Võsu residentsis trallitanud ja ma arvan, et neid öid tuleb veel. Kiftid räpparid. Soliidsed hobid. Miks ei peaks.
Aa... Te mõtlesite koos muusikat teha? Kindlasti mingi loo võiks ka teha, kui kutid viitsivad, muidugi, Nublu on äge.
esti illuminaati üritab uut artisti üles pushida? hmm, huvitav valik.Tavaliselt on väga raske sisse saada, eriti eestis.Võin näiteks tuua, et Jaagup K...
|
OSCAR-2019
|
||
Karma tegelik toime pole sugugi nõnda triviaalne nagu (vulgaar-)budistid seda endale ette kujutavad. Sugugi kõik karmalised põhjus-tagajärg-ahelad ei pöördu alustaja juurde tagasi. Pealegi tabavad Sind ka sellised kausaalahelad, mille tekkes Sul endal üldse osalust polnud.
Vaevalt me seda lõpuni mõistame. Sest põhjused on kaugel ja unustuses. Ühe jalaga mees võib olla ohver, mitte oma õnnetuse põhjustaja, nagu tavaliselt arvatakse. Nähakse õnnetut inimest ja öeldakse, et ta on oma tegudega põhjustanud oma õnnetuse - ise süüdi, küllap tegi eelelus kurja, jumal karistas jne.
Kapitalist ütleb, et kerjus tänaval on ise süüdi. Kuid põhjuseks võib olla, et teda peteti, alandati, visati korterist välja, tehti haiget. Mees tegi terve elu tööd, kuid maksti kehvalt, siis jäi haigeks ja lasti töölt lahti, ....
Seda kindlasti, sest tegemist oli minupoolse eksliku sõnakasutusega...a la' mõtled üht, aga kirjutad teisiti. :))
Aga lõkke ümber istudes oli meil juttu ka Sinust, lugupeetud Njah. Väitsin nimelt, et minu arvates tegeled Sa arvutiprogrammile eesti keele õpetamisega /et ta inimesega kõne abil suhelda saaks/...hetkel.
Kui muslim/teist suhtuks sellesse lausesse kui mantrasse, keskendumisobjekti ja jumal oleks tema jaoks võrdne männikäbiga, siis võib sellel lasuse mõju olla küll.
Muul juhul võib sellest lausest tuleneda teiseusuliste vihkamine - kes ei usu Allahit, läheb põrgusse.
“Allah on jumal ja Muhamed on tema prohvet” on usutunnistus ja dogma, mille eitamine võib surmaga lõppeda; mitte mana.
Om Mani Padme Hum on rahumeelne mana, juhis, hääleharjutus, mõtlusvahend. Sellega ei kaasne dogmaatilisi nõudmisi.
"Tahan öelda, et inimese usk või uskumatus jumalasse pole oluline. Oluline on inimese vaimne puhtus, mõtted, sõnad ja teod.
PL: Kas Sulle siis selleks aru pole antud? Manipuleerimine abstraktsioonide (nt üldistuste)ehk mõistetega? Nagu näitab kogu ratsionaalne kultuur ja tass teed, võib aru rahulikult elada oma elu, arvateski oma arusaamise kogemuseks./PL
PL: Selles pole probleem. Arusaamine tähendab, et suudan tõmmata, redutseerida miskit oma arusaamise, oma fragmendi, oma maailmakillu liistule. Nt on mõni aru saanud, et “kõik mehed on sead”. Või et “müstika on umma-kumma”. Arusaamine on kõige primitiivsem osa tunnetusest, vajalik nt lihtsate operatsioonide teostamiseks mateerias või sellele eelnevas loogilises mudeldamises.
Mõistmine on hoopis dialektilisem, avaram, süsteemsem. Mõista tähendab näha asju mitte mingi ühe postulaadi, vaid terve postulaatide süsteemi kui terviku valgusel./PL
PL: Pinguta veidi ja püüa aru saada minu poolt esitatud lihtsast hierarhilisest mudelist: arusaamine—-mõistmine (mõlemad keelelised, formaaloperatiivsed)—- taipamine (esimene fragmentaarne vahetu tunnetus ehk kogemus)—- teostus (vahetu tunnetuse pidevustumine)—- virgumine. Ja tuleta nüüd meelde, kuhu asetasin selles arenguloos ennast. Püüa neid viit mõistet näha süsteemina, mitte nii, kuidas juhtub (aga juhtub Sul praegu tõesti “pudru ja kapsad”). Arvesta ka, et teostumuseni jõudnud oleseid leiab siit kultuurist väga vähe, seega tuleb esialgu leppida vähemaga.
Ja pole tähtsust, kust mingid mõistetesüsteemid parajasti pärit on (võib alati tuua erinevaid paralleele), vaid see, kuivõrd me neid algatuseks mõistame ja taipame. Sest alles mõistmise korral saame asuda neid ühiselt uurima diskussiooni ja dialoogi käigus. Et seda ei sünni, näitab, et puudub isegi arusaamine. Teatud mõisted tekitavad meie egole hoopiski allergilisi reaktsioone (ükskõik, kes neid siis esitaks)/PL
PL: See ainult näib Sulle nii. Ma ei ole Kuu. See on lihtsalt Sinu ego ülitundlikkus, kes võtab end liiga tõsiselt. See on, muide, egi põhilisi põgenemisstrateegiaid: “Aga Sina ise?” Selemt tegeleda protsessiga, milles saadakse “iseks”, nõutakse kõike või mitte midagist (ja seda muidugi teiselt).
Ma ju ei nõua Sinult kogemust (ja esialgu ei paistagi seda kuskiltpoolt), vaid algatuseks arusaamist ja mõsitmist. Kas tahad minuga arutada, uurida valgustumise fenomeni, esialgu kasvõi filosoofiliselt? Või kukud pasunaposutega ühte aedikusse.
Püüa näha mitte kuidas ma ütlen (siin on minust selles plaanis tõepoolset palju paremaid ütlejaid), vaid mida ma esile toon (ja see on minu tugev külg).
Kas tondijutud ja kangelaseeposed on tõesti kunagi olnud Tõde v hoopiski kasvatuslikud fantaasialood manipuleerimaks noorsugu sootsiumile soodsamalt käituma?
PL: Mul oli rõhk teadaandmisel, informeerimisel - juba enne selle interioriseerimise erinevaid astmeid.
Aga eeposed kuuluvad müütide valda, mis inimkonna (inimliigi) enamasti allasurutud sisaldiste reservuaar (sageli segi üliteadvuse ehk eesootava arhetüüpidega).
PL: Arusamine peaks olema jõukohane algatuseks igaühele. See tähendab, et olen võimeline teatavaks võtma (et edaspidises võibolla uurida), ilma kohe eitamata. Arusaamine nt, what is enlightement. Arysaamine loob asjale tõenäosuse, võimalikkuse (mis pole veel kindel)
Virgunud isiku puhul ei jõua taju muutuda pluss- või miinusmärgiliseks emotsiooniks, vaid seda tunnetatakse kui “puhta teadvuse väljakiirgust”, mis sellisena hajub loomuldaselt, ilma et sellesse takerdutaks, mistap ei saa tekkida karmat ehk põhjus-tagajärg ahelaid.
Ja kui ma seda definitsiooni DiaTheo tarvis kohendada tohiks, siis jääks sest järele, et “müstika on paljudes usundeis ja mõnes filosoofilises õpetuses esinev taotlus Jumalaga ühineda”.
On, täiega. (Mõnelt teoloogilt oleks siia allkirja vaja - Andrus, uuk, ... ?) Katoliiklastel on ilmatumad teooriad hinge teest Jumala juurde.
Jälle mul miskit peapeale pööratud. Ma pidasin jumala poole palvetamist ikka antimeditatsiooniks. Selliseks toiminguks, mida mediteerimisel tuleks ilmtingimata vältida.
Palvetamine peab sedavõrd intensiivne protsess olema, et kõik ajutoiminguid registreerivad mõõduriistad põhja löövad; meditatsiooni lõppfaasi polevat aga surmast endast võimalik eristada.
Minu jaoks, minu arusaamises siis, on karma ikke selle jada elupikk kumulatsioon. Kusjuures üksikute sündmuste kaalu ja märgi, plussi-miinuse, hea-halva, määrab ära miski eimiski, millele jumaladki pikalt alla jäävad:-)
Inimesel on käia üks tee - tee sünnist surmani. Kõik üritused oma suunda muuta, on ette määratud ummikteedeks.
Küsimus polnud püstitatud aga teedest, mida me käime, vaid kuhu oleme Teel, milline on meie siht või elame sihitult.
katoliku müstika kohta sobiks ehk lugeda seda Maarjamaa kirjastuselt 2004. aastal ilmunud raamatut - Riitta ja Seppo A. Teinonen, Kõnelusi müstikast.
(Isiklikult pean juurde lisama, et ma ei saa ise täpselt aru, mida see müstika täpselt tähendab kogu usu-elu sees.)
|
OSCAR-2019
|
||
Sama eduga võiks loota, et Toomas Lenini ausamba juurde läheb, seal ateismiõpikut loeb ja äkitselt taipab, et Jumalat polegi olemas.
A huvitav oleks Sult nüüd küsida, et mida arvad. et mida Sa seal Hiiemäel võiksid siis kogeda kui see ep saa mitte olla ateismus?
"Üks mõte ei pruugi veel anda nähtavat tagajärge, kuid mõtte kordumisel võib järgneda tegu. Ja kui tegu ei järgnegi, siis on mõtetel ometi suur mõju psüühikale ehk inimesele endale."
Inimestel vastutab otsmikusagar selle eest, millised mõtted teostuvad, millised mitte. Võib vist öelda, et südametunnistus asub tegelikult seal.
Teisalt, milline on mõju psüühikale pideval Jumala peale mõtlemisel? Kas mitte oma initsiatiivikust pärssiv?
Vaimne palve keskendub Issandale, näiteks Kristuse elu müsteeriumitele. Vaimse palve kaudu jõutakse sageli kontemplatsiooni - vaikse, sõnatu palveni, milles lihtsalt ollakse meie ülimalt armastava Jumala läheduses. Kontemplatiivset palvet selgitavas loos kirjeldab püha Jean Vianney'st ühte talupoega, kes istus iga päev tabernaakli ees, et olla koos Jeesusega: “Mina vaatan teda ja tema vaatab mind.”
Kontemplatiivses palves tühjendame oma meele mõtetest ja kujutlustest ning lihtsalt lubame jumalikul ligiolul oma olemusse voolata. Me ei pea mitte midagi tegema. Me lihtsalt oleme koos Issandaga, nagu kaks armunut, kes istuvad sõnagi vahetamata mererannal ja imetlevad kaunist päikeseloojangut. Võime niimoodi palvetada on suur and Jumalalt ja Jumalale.
Talumees palus tendai-kooli vaimulikul lugeda pühakirja oma hiljuti surnud naise heaks. Kui lugemine oli lõppenud, küsis talumees: “Kas sa usud, et minu naisel oli sellest kasu?”
“Sa ütlesid, et kõik olendid saavad kasu,” lausus talumees, “aga kui minu naine on nõrk, siis võivad teised temast ette jõuda ja kogu kasu endale võtta. Ole hea, loe veel ainult tema jaoks.”
Vaimulik seletas talumehele, et buddhalase eesmärgiks on pakkuda õnnistust ja hüve kõikidele elavatele olenditele.
“See on tore õpetus,” kiitis talumees, “kuid palun, tee siiski üks erand. Minu naaber on minu vastu väga häbematu, jäta vähemalt tema välja.”
Sõltub sellest, mida Jumala all mõelda. Kui see on kõikide olendite ühine teadvus, infoväli, siis võib pöörduda küll selle poole. Kui aga maailmavalitseja, kõikvõimas diktaator, siis on asi kahtlane.
See oli tsipa keerulisem: kõigepealt lõpetasime Loosalu matka Hiiemäel, seejärel tõlgendasin Hiiemäge kui erilist matkalõppu (palverännakusihti), seejärel käisin seal uuesti seda kohta enda jaoks ümber mõtestamas ja lõpuks lõpetasime seal järgmisel päeval matka ning kirjutasime sellest siia via-sse. Jumala ilmutust minu jaoks vahetult Hiiemäel polnud.
Budalik palve on heasoovimine - saagu, olgu, sündigu, mingu kõigil hästi, olgu teil armastust ja õnne!!!
Olgu mu mõtted vabad vihast ja kurjusest, ärgu iial sündigu minus kurja mõtet, olgu mu meel puhas ja rõõmus!
Tulemuseks võib olla paranoia. Ošo kirjutas ühest nunnast, kes riietega dushi all käis, kuna kartis, et jumal näeb ja paneb pahaks. Pidev hirm, et jumal kogu aeg jälitab, nuhib ja karistab iga eksimust, võib olla väga painav ja lõppeda hullumajaga. Sama lugu igasugu vaimude ja kuradiga.
"Religiooni on sageli nimetatud muutunud teadvuse seisundi tekitamiseks. Eesmärk on muuta teadvuse seisundit rõõmsamaks."
Fännan seda spordiusku jätkuvalt ja veel eriti peale meie viimast matka, kus sain seda tänu Sinule palju paremini mõistma. See müstikalembese panteismi kontakt spordiusuga meenutas veidi katoliiklasest Tooma kontakti hinduistliku Indraga. Ehkki nii ehedateks tunneteks kui Toomas ma arvatavasti täie mõistuse juures võimeline ei ole.
Nädsa, Hele jõudis kristluse palve selgitamisel minust ette ja tõi veelgi parema näite. Seda Tabernaakli ees istumist praktiseerin ka ise tihti, seda teeme ka organiseeritud korras nimetuse Adoratsioon all. (Jeesuse Ihu armulaualeiva kujul asetatakse sel juhul erilisse kiirgava tühja päikse kujulise aluse - monstrantsi - keskel Tabernaaklist altarile.)
Sinu mõtetes ongi see meelevaldsus juhtunud. See, et ise usud, ei tee veel seda arvamist adekvaatseks. Demagoogitsesid aga sellega, et oma vigasest mõttekonstruktsiooni pärit järeldust vägisi tsuktsile suhu toppisid...
Üldine mõiste fundamentaalaksiomaatikatele, mis usuvad ühest piiri Jumala kui Looja ja muu ehk Loodu vahele. (S.t. mitte näiteks Hele tüüpi panteistlikele Jumala-fundamentaalaksiomaatikatele.)
Jaa. Miks mitte. (Ainult et ilmutuse lähtekoht on Jumal ise kui ilmutaja ning selle juurde kuulub, et ilmutuse toimumist või mittetoimumist ega sisu ei saa see, kellele ilmutatakse, ise mõjutada,)
Aga mis puutub “reaalsuse loomisse kogemise läbi”, siis pean ma ütlema, et Tsuktsi Hiiemäele ülesronimise ja sealt Tiibeti või maausu, kes teab!, riideräbalate keskelt Taevaisa otsimise mõttepilt muutub mul üha teravamaks: ma olen juba üsna kindel, et Tsukts tõesti lähebki sinna ja leiab oma kogemise teel sealt oma Taevaisa
Siis küll peaksid seal Saku ÕT ja Liviko seal oma tasuta suvepäevad pidama ning “taevaisakesed” oleks kangesti roheliste sarvikute moodi.
Kindlasti üks tõsiseltvõetav võimalus (tuletatagu meelde kasvõi shamaane ja kärbseseeni). (Aga muidugi mitte kristlikult soovitatav!)
"Mina küll pean võimalikuks, et keegi palvetas, et see pomm lahinguolukorras plahvataks nii nagu kavatsetud, et lendur suudaks lennukiga jõuda sihtmärgile, et pomm tabaks võimalikult täpselt, tapaks võimalikult palju inimesi ja et lõpuks ometi lõpeks see sõda. Ma arvan, et väga palju ameeriklasi palvetas võidu eest sõjas jaapanlastega."
Tuletan meelde, et rahvas (va. üksikud sõjaväelased) sai kõigest teada alles tagantjärgi massimeedia vahendusel...
|
OSCAR-2019
|
||
Avaldame täna Maarja Paesalu raamatu “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” sissejuhatuse. Kuu aega kestnud palverännak mööda lummavat Põhja-Hispaaniat Santiago de Compostelasse oli valus ja kaunis teekond iseenda märkamise ja iseendaga leppimise poole. “Palverännak on nagu elu mudel: on kordaminekuid ja pettumusi, ülevat tuju ja emotsionaalset põhja vajumist. Palverändur ei tea kunagi, kaua peavad vastu ta jalad ja kaua peab vastu ta vaim. Nõnda õpib ta armastama päevhaaval kulgemist. Tarvis on üksnes mugavaid jalanõusid, head seljakotti ja avatud südant,” kirjutab autor raamatu tutvustuses.
Palverännutraditsioon sündis Hispaanias 9. sajandil, kui riigi loodeosast leiti Jeesuse jüngri Jaakobuse haud. Legendi järgi näidanud kristlastele Jaakobuse säilmete asupaiga kätte taevast äkitsi langenud tähed. Tasapisi tekkis püha koha ümber asula, millest kasvas välja Santiago de Compostela linn, kuhu apostel Jaakobuse auks ehitati uhke katedraal. Santiago on apostel Jaakobuse hispaaniakeelne nimi, Compostela tuleneb arvatavasti ladinakeelsest sõnapaarist campus stellae (tähtede väli). Kuna keskaegses Hispaanias käis võitlus poolsaare vallutanud araablaste vastu, andis säilmete leidmine territooriumi põhjaosas asuvatele väikestele kristlikele kuningriikidele jõudu juurde ning pühasse kohta asusid palverännakuid tegema nii kuningad kui ka lihtrahvas. Santiagosse hakkas saabuma kristlasi ka väljastpoolt Pürenee poolsaart: Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast. Palverännuteele anti nimeks Jaakobuse tee (hisp k Camino de Santiago).
Pürenee poolsaarele on aegade jooksul tekkinud kümneid Santiago de Compostelasse viivaid palverännuteid. Üks palverännutee algab näiteks Lissabonist (Camino Portugués), teine Sevillast (Vía de la Plata), kolmas hoopis Põhja-Hispaaniast Leóni linnast (Camino del Salvador). Kuulsaim on Prantsuse tee (Camino Francés), mis algab Prantsuse-Hispaania piiri äärest Saint-Jean-Pied-de-Port’i piirkonnast, ületab Püreneed ja lookleb siis ligikaudu 800 kilomeetrit Santiago poole. Kui esimest korda palverännule minnakse, siis käiakse enamasti Prantsuse teed, kuna see on ajast aega olnud kõige käidavam ja sümboolsem rännutee.
Mina Prantsuse teed oma rännakuks ei valinud, sest pelgasin rahvamurdusid ja soovisin rohkem omaette olla. Pealegi kulgeb Prantsuse tee mööda sisemaad, mina aga tahtsin palverännu ajal mereõhku hingata. Seepärast valisin esimestel nädalatel kõndimiseks Põhjatee (Camino del Norte), mis kulgeb Atlandi ookeani rannikut mööda.
Põhjatee algab Prantsuse piiri äärest Iruni linnast, aga mina alustasin oma teekonda hoopis Hispaania Baskimaalt Bilbao linna lähedalt, mis asub Irunist paarsada kilomeetrit lääne pool. Palverännu tegemiseks pole ainuõiget viisi: vastavalt oma ajagraafikule ja huvidele saab iga rändur kokku panna isikliku rännuplaani, valida endale algus- ja lõpp-punkti. Paljud rändurid käivad valitud palverännuteest esialgu vaid mõnisada kilomeetrit ja jätkavad võimaluse korral järgmine kord sellest külast või linnast, kus neil eelmine rännak pooleli jäi. Nii jõutakse mitme etapi jooksul lõpuks Santiagosse välja. Kui aga ei jõuta, ei juhtu sellestki midagi: oma sihtpunktiks võib valida ka mingi muu paiga.
Mina kõndisin kolmsada kilomeetrit Põhjateel ja siis keerasin sisemaa mägedesse, et käia ajalooliselt kõige vanemat palverännuteed, mille nimi on Muistne tee (Camino Primitivo). Seda teed pidi jõudis 9. sajandil apostli hauale kõige esimene palverändur – Astuuria kuningas Alfonso II, üks Põhja-Hispaania kristlikest kuningatest.
Kui olin mööda Muistset teed Santiago linna jõudnud, otsustasin rännakut pikendada ja kõndisin Costa da Mortele, Surmarannikule, kus „maailm otsa saab” ja algab ääretu ookean. Surmarannik asub Pürenee poolsaare kõige loodepoolsemas otsas Santiago linnast umbes saja kilomeetri kaugusel. Enne ristiusu levikut Pürenee poolsaarele käisid paganlikud keldi hõimud Surmarannikul päikest kummardamas. Kuigi Camino de Santiago ametlik lõpp-punkt on ajast aega olnud Santiago de Compostela linn, rajati ka Surmarannikul asuvatesse Fisterra ja Muxía külla 12. sajandil Jaakobusega seotud pühamud. Palverändurid on saanud soovi korral teekonda jätkata ja lõpetada rännak ühes neist küladest. Minugi palverännak lõppes Surmarannikul. Olin sinna jõudes jalgsi rännanud kolmkümmend kaks päeva ja selja taha jätnud 760 kilomeetrit.
Tänapäeva palveränduritel on keskaegsete ränduritega vähe ühist. Keegi ei käi enam paljajalu, riietus on ilmastikukindlam, kodustega võimaldab sidet hoida mobiiltelefon, palverändurite öömajad on üsnagi puhtad ja moodsad, surmahaigused ei mölla ja mis kõige tähtsam – ristiusk pole enam peamine motiiv, miks rännul käiakse. Palverännak tähendab tänapäevasele rändurile eemalepääsemist igapäevaelust, enda proovilepanekut, eneseotsinguid ning uusi sotsiaalseid sidemeid – seda kõike väga kauni looduse taustal, kuid mitte just luksuslikes tingimustes.
See rännak on miski, mis jääb mind saatma kogu eluks, miski, mis toob meelde helgeid mälestusi ja suuri eneseületusi. Teadmine, et olen suutnud 760 kilomeetrit maha käia, aitab nii mõnelegi katsumusele julgemalt vastu astuda. Kui mul oli palverännakul väsimusest nutt kurgus, siis oli mulle suureks abiks, kui mõtlesin, et pean suutma lihtsalt praeguse hetkega hakkama saada, käima näiteks selle kivini, mis kaugemalt paistab, selle puuni, selle majani. Et pole vaja muud, kui lihtsalt praeguses hetkes toime tulla, ja küllap pärast näeb, mis edasi saab. Kui olin jaksanud natukenegi edasi minna, valisin endale järgmise väikse teetähise ja ütlesin endale, et proovin nüüd sinnamaani kõndida. Nii saigi teekond märkamatult otsa ja raske päev oli möödas. Veendumus, et katsumustega on vaja hakkama saada sammhaaval, on mulle kasuks tulnud ka pärast rännakut. Kui raskusi niiviisi ületada, ei tundugi nad nõnda mõõtmatud.
Rännul ei tabanud mind kõrgem valgustumine ega kõndinud ma päevad läbi püsivas meditatsiooniseisundis. Rännak oli nagu elu mudel: oli kordaminekuid ja pettumusi, ülevat tuju ja emotsionaalset põhja vajumist. Rännupäevade vältel tuli eriti hästi esile, et elus on kõik muutumises. Rännakul toimusid muutused ainult kiiremini kui tavapärases elus. Muutustega tuli paratamatult kohaneda. Sain näiteks imetleda ülevaid loodusvaateid, heas seltskonnas hommikukohvi nautida ja vahvate külaelanikega juttu puhuda, ent jäin seevastu ka mitu korda kohutava tormi kätte, mind visati lutikahammustuste pärast tänavale ja mind tabas kole kõhuhaigus. Samuti ei teadnud ma kunagi, mis seisus on öömaja, kuhu õhtul jõuan, ja kas seal üldse kohti on.
Enne rännakut kippusin kangesti alles hoidma suhteid, mis olid oma aja ära elanud ja ähvardasid mul käest libiseda. Ma ei tahtnud leppida, et inimesed muutuvad, et nendega pole korraga enam millestki rääkida, et nad on valinud teise tee, mis mulle kaugeks jääb. Võitlesin selle vastu kogu hingest, taipamata, et ma ei saa sinna midagi parata. Ka rännakul juhtus sageli, et minu ja mõne teise inimese kõndimisrütm ja eesmärgid olid erinevad ja meie teed läksid peagi lahku. Mõnda neist kohtasin hiljem uuesti, mõnda ei näinud ma enam kunagi. Sain aru, et on mõttetu kurvastada, kui inimesed oma teed lähevad. Mulle jäi rõõm, et olin neid inimesi kord kohanud, nendega vestelnud, et nad olid mulle midagi andnud ja mina olin neile midagi andnud.
Asjad läksid rännakul alati oodatust halvemini või paremini. Mul ei jäänud üle muud, kui õppida usaldama elu kulgemist ja minna vooluga kaasa, tegemata suuri plaane. Nägin, kui väheste asjadega on võimalik elus toime tulla ja kui vähesest on võimalik rõõmu tunda.
Tundsin rõõmu näiteks lihtsast õhtusöögist rännukaaslaste keskel, sellest, et vihm jäi järele, et öömajapidaja andis meile puhtad linad ja tekid. Pärast rännakut olen eneselegi üllatuslikult elu väikeste toredate pisiasjade eest palju tänulikum, kui ma varem olla taipasin. Rännak pani mind märkama, et tegelikult on küllus, mida ma nii kangesti taga olin otsinud, mu elus juba olemas.
Camino oli valus ja kaunis teekond iseenda ja teiste märkamise ja austamise ning iseenda ja teistega leppimise poole. Rännakult koju naasnuna teadvustasin endale, et teekond pole tegelikult lõppenud, vaid alles algamas. Lootsin rännakul lahti saada kartusest teadmatuse ees, selle ees, kas saan eluga hakkama ja kas asjad lähevad nii nagu vaja. Ma ei vabanenud oma hirmust, ent rännak õpetas mind sellega pisut paremini toime tulema. Muidugi on mul iseendaga veel palju tööd teha, et palverännukogemusi oma tänases elus paremini rakendada.
Algav teekond on küll mitu korda raskem ja pikem kui camino, kuid usun, et mul on vaprust rajal püsida.
|
OSCAR-2019
|
||
Pole kahtlust, et terrass ei ole midagi vähemat kui eluruumi laiendus, koht lõõgastumiseks ja inimestega kokkusaamiseks. Kui vaid põrandasse tehtud korralikud paisumisvuugid.
Suurte ülesannetega kaasneb suur vastutus: terrass peab vastu pidama igasugusele ilmale, olgu siis tegemist kuuma päikese või lumekuhjadega. Seetõttu ei ole terrassi projekteerimisel hoolikus kunagi liiast. Iga viga ja äraproovitud põhimõtetest kõrvalekaldumine tuleb varem või hiljem päevavalgele. Ja kellele meeldib, et talle sel viisil tema kergemeelsevõitu suhtumist meelde tuletatakse?
a) Keemiline ja füüsikaline kokkutõmbumine tuleneb vee ja tsemendi sidestumisest hüdratsiooniprotsessi käigus, samuti liigsest aurumisest. 50-70% kokkutõmbumisest on keemiline/füüsikaline, mis saavutab pärast põranda valamist 100% väärtuse vaid iga 1-3 aasta tagant.
b) Soojuslik kokkutõmbumine tuleneb terrassipinna temperatuurimuutustest, mis kanduvad üle otse aluspõrandale. Äärmuslike -30°C talviste kuni +70°C suviste temperatuuride korral võib soojuslik deformatsioon olla märkimisväärne. 2,5 mm kõikumine 2,5 m aluspinna kohta pole midagi ebatavalist.
Suurte terrasside (näiteks avalike) aluskihid on tavaliselt sarrustatud terasvõrgu või -kiuga - nii suuruse kui suure koormuse tõttu.
a) hoone konstruktsiooni paisumine, mis tuleneb samast ristlõikest läbi kogu kõrguse ja mis kandub üle terrassi konstruktsioonielementidele.
a) Kõiki terrassikihte läbivad põranda paisumisvuugid, mis tekitavad vahed. Nii saab põrand horisontaalselt ja vertikaalselt piiratult liikuda. Nende ülesanne on kompenseerida välistingimustest (temperatuurimuutused, päikesekiirgus jne) põhjustatud valatud põranda lineaarliikumine.
b) Perimeetril kulgevad paisumisvuugid eraldavad põranda muudest konstruktsioonielementidest (seinad, postid jne), et aluskiht saaks vabalt deformeeruda. Nad kompenseerivad ka külgnevate hooneosade soojusliikumist. Pange tähele: perimeetril kulgevate paisumisvuukide moodustamine, painutades horisontaalse isolatsioonikihi hoone seinale üles, pole ideaalne, sest puudub põranda deformeerumist võimaldav vahe. Õhukesest bituumenkilest või ehituspaberist ei piisa.
c) Muude komponentidega (serva- ja katuseäravoolud jne) külgnevad põranda paisumisvuugid peavad olema üle 5 mm laiused. Kõige parem on täita nad elastse sobiva läbimõõduga polüetüleennööril põhineva tihendusmassiga.
1. foto: Ilma soojuspaisumisvuukideta suure terrassi pind. Näha on parandused nagu väljavahetatud plaadid. Need on tehtud esimesel kolmel kasutusaastal.
2. foto: Aluskihi kalle pole õige. Nii tekivad lombid, mis viib nakke kadumiseni nii külma kui segu murenemise tõttu.
b) spetsiaalset täidist, mis tagab paisumisvuukide õhutiheduse soojusdeformatsiooni tõttu liikumisel.
Hea idee võib olla korrata paisumisvuuke keraamiliste plaatide aluskihis. Vastavalt soojusdeformatsiooni ulatusele võib nad täita polüuretaanhermeetikuga, mis on vastupidav muutuvatele atmosfääritingimustele ja UV-kiirgusele, väga elastne ning vananemiskindel.
3. foto: Keraamiliste plaatide alla tungiv vihmavesi hävitab siduvad materjalid. Näha on segu küljest lahti tulnud plaadid, mis moodustavad kohtades, kus ei kasutatud kahepoolset meetodit, "kärje". Vesi läheb plaatide alustesse tühikutesse ja nad tulevad miinuskraadidel lahti.
Kandes materjali peale u +20 °C juures võivad miinimum- ja maksimumtemperatuurid talvel 50 °C võrra erineda. Sellistes tingimustes tehtud 10 mm vuuk võib talvel 15 mm laiuseks kasvada ja suvel 5 mm laiuseks kahaneda. ±50% paisuva hermeetiku kasutamine hoiab paisumisvuugi õhitihedana.
4. ja 5. foto: Vasemal on terrassiastmete keraamiline kate lagunenud. Põhjused: kasutati vuugisegu ja plaadid paigaldati isoleerimata põrandale. Paremal: enne mineraalse hüdroisolatsiooni tegemist kasutati mittesüsteemset linti, mis ei pidanud aluselises keskkonnas vastu.
6. foto: Sokliplaadi ülaserva tihendamine valesti lastud silikooniga. Üsna varsti tuleb plaat põrandalt lahti.
Kui vuukidevaheline ala on suur, võib segu osutuda keraamiliste plaatide soojusdeformatsiooni jaoks ebapiisavalt elastseks. Üksikud enne tahenemist tsemendiseguga kinnitatud plaadid moodustavad kettasarnase konstruktsiooni, mis ei suuda suuri soojuspingeid kompenseerida. Lahendus: tehke igale alale nn näivpaisumisvuugid, rajades ühele pinnale veel kaks, kolm või neli u 6-8 m2 ala. Täitke liitekohad silikoonhermeetikuga. Nii jaguneb suur pind väiksemateks, kompenseerides keraamiliste plaatide soojusdeformatsiooni.
7. foto: Trepiastme puhul on kasutatud põhiisolatsiooni. Kõigepealt põhjustab see vuukides soolakirme tekkimist ning hiljem hakkab segu murenema ja plaadid tulevad lahti.
Pöörake erilist tähelepanu sellele, kuidas keraamilised plaadid aluse külge kinnituvad. Nad ei tohi toetuda terrassi horisontaalkattele, vaid tuleb deformatsiooni võimaldamiseks paigaldada 3-5 mm kõrgemale. Alusplaadi ja terrassipinna vaheline tühi ruum täidetakse polüuretaanhermeetikuga. Nii ei pääse vihmavesi alusplaadi ülaserva ja seina vahele ega põhjusta plaadisegu külmakorrosiooni.
Kokkuvõttes ei tohi terrassi paisumisvuukide probleeme eirata, muidu on tagajärjed sama ebameeldivad kui tarbetud: keraamilise katte lagunemine mõne aasta jooksul, plaadisegu ja aluspaneeli korrosioon, niiskus soojustuses ja jätkuv vee sissetung. Nagu piltidelt näha, on tegemist tegelikult ettetulevate näidetega. Kes on juba pidanud oma terrassi korduvalt parandama, oskavad arvatavasti nende selgituste asjakohasust hinnata. Seetõttu tasub terrassi planeerimisel või ehitusel teha kõik selliste probleemide ja kuluka remondi vältimiseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Tsau! Täna hommikul olime räiged zombid autos ja koolis :D Tavaliselt ikka punume autos muusika järgi, aga täna lihtsalt istusime ja muusika üürgas... haige väsimus oli lambistt :D
Hispaania keeles hakkasime laulu õppima. Täna natuke kuulasime ja laulsime ja homme tõlgime ja siis millalgi tuleb töö selle peale, et õpetaja kustutab mõned sõnad tekstist ja me peame teadma mis need on, vms..
Mul oli täna roosa pluus ja must cardigan seljas ja mate klassi sisenedes õpetaja ütles, et "This color looks great on you, you look cute." okeii.. nii armas :) Siis saime mingid 2 lehte, kuhu pidime vanema allkirja võtma ja kui homme tagasi viime saame selle eest sõõriku :D:D Siis pidime oma laudkondadega ülesandeid lahendama ja Wanda küsis mult, et kuidas ma tean, kuna nt siinus on positiivne jne.. ja siis ma õpetasin talle seda kahe näpuga asja ja ta ütles et see poole lihtsam ju kui nemad õpivad.. nüüd ta vähemalt mõistab seda :D Siin me õppisime, et All(kõik) Students(siinus) Take(tangens) Calculus(koosinus). Näppudega on ikka palju lihtsam :D Homme töö ka millegi peale.
Drill Team'is lõpetasime tantsu ja homme on skills test... Keemias saime 2e viimase töö tulemused teada.. mul oli 19nest valikvastusega küsimusest ainult 1, kõige viimane, vale.. jeii :D Siis saime ise valida, mida korrata tahame ja homme töö.
Lõunaks sõin mingisugust kanaburgerit ja ajaloos tegime gruppides mingit värki. Inkas kleepisime jälle koomikseid vihikusse ja lõpus vaatasime videoid/videosid(? ilmselgelt keel juba lonkab, kumbki ei tundu õige :D) See, mis siia panen, seda vaatasime eile, aga õpetaja nii heatahtlik ja tahtis et see meil kõigil jälle kummitama hakkaks, nii et vaatasime seda täna jälle :D:D
Ja Dance Aerobicus tegime ka vist tantsu edasi, aga lõpus pidime gruppidesse võtma ja tantsule lõpu mõtlema, 4x8 täna ei mõelnud midagi, nii et edu homme mõtlemisega..., tore et vähemalt 1 peale minu seda tantsu korralikult teha oskab :D Neljapäeval skills test..
Eile õhtul juhtus üks üldse mitte naljakas lugu... Nimelt, kirjutasin siia, et kell alles 9 ja ilmselt vaatan veel telekat ja lähen ära magama.. nii läksin siis hambaid pesema ja vaatasin järsku, et WC potis vett kuidagi palju, 2 sek pärast vaatasin uuesti ja vett oli juba ääreni :D ja siis hakkas seda üle voolama ja ma ei teadnud mida teha ja siis WC poti peal on üks kausike dekoratiivkividega ja siis kallasin selle tühjaks ja üritasin takistada, et kõik vesi maha ei voolaks, aga see ilmselgelt ei õnnestunud :D Terve põrand lihtsalt ujus, sõna otseses mõttes, vaibad on siiani niisked :D:D:D:D hahahah, õnneks mingiaeg enam vett juurde ei tulnud ja siis ma selle pumbaga sain kuidagi selle veevärgi korda.... ja siis veel kuivatasin põrandat ilusti :D:D:D only happens to me :D
Aa ja siis nüüd õhtul panin teleka pausile, aga järsku hakkas mingi jube hääl sealt, ma täiega ehmusin, aga siis sain aru, et sealt tuli politsei teade mingist kadunud tüdrukust ja mingist naisest, kes on vist kahtlusalune vms.. See oli jubee :D
Ja nüüd "Friends" ja magamaaa ära. Eile suutsin ikkagi alles pärast 12st magama jääda, täna võiks ju varem jääda... aga nooo loomulikult läheb uni ju kohe ära kui pikali heita :D
Heii! Eile Drill Teamis vaatasime oma skills testi videot ja rääkisime veel tryoutsidest, pole kindel kas saangi üldse proovida. :( Ajaloos oli taas asendusõpetaja ja vaatasime täpselt sama filmi Ellis Island'ist, mis teisipäeval, aga minu jaoks oli see täiesti uus, kuna eelmine kord jälgisin seda creepyt meesõpetajat.. :D:D Inkas oli naljakas :D Kuulasime jälle lindi pealt õpiku teksti Crucible kolmandast vaatusest ja kell helises juba tunnist välja ja kõik tõusid juba püsti ja lahkusid klassist, aga poiss(väga pikk ja keeruline nimi:D) minu taga ikka magas.. :D Koputasin talle õlale, aga ei midagi.. siis Ibis võttis meie 1000-lehelise inka õpiku ja kukutas selle suure pauguga maha, aga ta ikka ei ärganud. :D ja siis lõpuks Ibis karjus talle kõrva ja siis lõpuks ta ärkaski :D Vaene poiss oli nii sügavas unes.. :D Dance Aerobicus oli skills test, meil läks hästi :) Ja detsembri lõpus kõikides ainetes eksamid ja saime teada, et Dance Aerobicus peame ise tantsu mõtlema gruppides, enda valitud stiil ja muusika, hahah ja esimese asjana vaatasime Olivia, Alysoni, Sara ja Haveniga üksteisele otsa, sest kõik tahame ainult viiekesi koos teha.. :D
Õhtul käisime esimest korda kiirtoidu söögikohas Arby'ses, mis on tuntud võileibade poolest. Minu oma oli küll väga maitsev, pm nagu hamburger, aga vahel oli hunnik sinki ja salat ja tomat. Ja pärast seda sõitsime Lisaga Downtown Dallasesse, et minna Swing Dance'ima. Väga-väga toree oli jälle :) Sai palju tantsida ja teisi vahetusõpilasi oli ka tore näha :) Jacob teeb tantsu lõpus mulle alati ühte lõpupoosi/painutust/kallutust ma ei oska seletada mis see on :D aga igaljuhul mina pean kätega ta käevarrest kinni hoidma ja kui tema mu lahti laseks siis ma kukuksin kõva matsuga selili maha.. Ja siis kõik poisid tahtsid seda õppida ja harjutasid üksteise peal ja siis vahepeal minu peal, kuna minuga pidavat seda väga kerge teha olema... Jacobit ma usaldan, aga mõne teisega oli küll alguses väga suur hirm :D Poisid on iga korraga aina paremad tantsijad ka, nii et ainult keerutavad ja teevad siukseid trikke, nii et päris väsitav ikka :D Aga kõik see tantsimine ja seal olemine annab nii palju jõudu ja positiivsust juurde alati. :) Mitte et ma muidu negatiivne oleks, aga väsimus on küll tihti.. :D:D Koju jõudsime pärast 11st alles..
Täna, neljapäeval pidime hispaania keeles kõikidelt küsima, mida neile meeldib ja ei meeldi teha. Kõigilt 21-lt pidime allkirjad saama ja see oli nii tore, sest meil nii mõnusad inimesed seal tunnis. Peale lõunat kõndisime esimeselt korruselt kolmandale ja siis tulid poisid vastu ja ütlesid, et tund esimesel korrusel, jesss -.- Ajalugu toimus meil mu hispaania keele klassis ja Senora Castillo asendas ajalooõpsi ka. :) Kontrollis siis nimesid ja jõudis Annikani ja siis kohe ütles, et juba nägin et siin, mugav.. :D Vaatasime filmi tuumapommidest ja kuidas USA Hiroshimat pommitas jne.. päris huvitav seda ka USAkate silme läbi näha. Drill Teamis ja Dance Aerobicus mõlemas vaatasime täpselt sama DVDd Radio City Rockettes'idest ja mõlemas oli täpselt sama tööleht, põnev.. :D
See mu lemmik tants sealt ja väga räige mis nad alates kuskil 5.10 teevad. Väga suured konkursid pidavat olema, et sinna tantsijaks saada ja sa pead olema kindla pikkuse ja kaaluga, nii et väga pikkadel ja lühikestel inimestel pole võimalustki..
Neil iga aasta täpselt sama jõulushow ja meie Ms.Evans näeb seda järgmine nädal New York'is. Ta sõidab homme hommikul NYi ja tuleb alles ülejärgmine nädal vist tagasi. Ta käib iga aasta Thankgivingu paraadi raames seal tantsijaid aitamas. Ta on osa staffist, kuskil 30 inimest ja seal on 900 tantsijat, kes iga aasta seal paraadil osalevad.. Päris räige, tal makstakse kõik lennud, hotellid ja söögid kinni...lihtsalt läheb New Yorki... :D Ja siis ta rääkis mis kuulsusi ta näinud on ja kellega pilte teinud. Nt üks aasta oli ta Justin Bieberi kontserti üks turvadest kuskil lava taga ja siis nägi kogu kontserti.. ja mingil aastal anti talle lambist tasuta VIP piletid kuskile saatesse ja ta seisis käeulatuse kaugusel Kanye West'ist kes seal esines... lambii :D Jep, mul kõige lahedam tantsuõpetaja. :)
Täna käis Darrel koos oma naise ja lastega(4a. ja 2a.) siin. Tõid 3 suurt pizzat ja viinamarju ja mandariine ja siis nad tegid juustu ja siis sõime ja vaatasime Once Upon A Time'i.
|
OSCAR-2019
|
||
Kliima – sellest saab rääkida 30 aasta põhjal, kujuneb päikesekiirguse, õhu tsirkulatsiooni ja aluspinna koosmõjul
Atmosfääri koostis, 100 a. Praegune kemplemine käibki selle ümber, kui palju CO2 jt kasvuhoonegaasid mõjutavad
Alfred WEGENER 1880 – 1930, üks suurimaid loodusteadlasi, tõestas mandrite triivi. Oli 1918 Tartu Ülikoolis.
Eestis on kliimamuutuse võtmeks talv (selle pikkus, jääst vabanemine Tln lahel). Talved on soojenenud 14. sajandist -5,5º-lt -3,1º-le 20.sajandi viimasest veerandist, kusjuures talved ongi Läänemere maade kliima muutumise võti.
Meteoroloogia ja kliima vahekord on see, et mõlemad toetuvad füüsikale (aerodünaamilised võrrandid), kuid kliima on pikemaajaline (alates 30 aastast) ilmade statistika ja meteoroloogia ilmastiku protsesside kirjeldamine ning modelleerimine.
Suuremaid ettevõtmisi on hariduses. Tänases ühiskonnas on kultuuri, eriti kunsti olukord marginaalne. Et parandada, tuleb alustada haridusest. Käiakse koolides selgitamas. Pakutakse kultuuriosakut (mitte raha, vaid võimalus mingist kultuuriüritusest osa saamine).
On arengukavasid. On erinevaid üksusi, mis tulevikuga – homse inimesega – tegelevad. Aga kõik mingi spetsiifilise osaga. Ometi on eesmärk, et inimene oleks terve ja õnnelik. Sellist eesmärki ühegi arengukava algusest ei leia.
Tuleks sõnastada eesmärk mitte olla esimese 5 seas, vaid et inimesed oleks õnnelikud. Kavandame seda koos arstide, haridusinimestega. Kas ERK võiks olla asjast huvitatud?
Kelder: Kas KK on suutnud püstitada mingi probleemi, mida oleks mingil viisil vaja lahendada, kuhu tahta välja jõuda, millised on eesmärgid sellel teel? Kas on analüüsi?
V: Inimlik õnn on tagaplaanil. See on vaja õigele kohale panna. (Räägib KK tekkimise põhjustest). Liberaalne turumajandus pole üldine narratiiv, mille alusel last harida. Pole ka kusagil ette antud, milline peaks olema keskkond selle saavutamiseks.
Mardna: Kas saab Eestist eraldi teha õnnelikkuse saart? (Praegune Arstide Liidu esimees on suutnud ainult ühest skandaalist teise minna, kas sellel koostööl on tulevikku?) Oleme siin elus kibestunud vanahärrade klubi, kes ei näe paremat tulevikku. Aga kui me midagi ei tee, siis ka midagi ei parane. Riik üritab haridust ja meditsiini mitte millestki üleval hoida. Nagu asi iseeneses.
V: Väikeses Eestis peaksime tegema ikka nii, et oleksime siin võimalikult õnnelikud. Ja arstid otsisid KK-st partnerit alkoholismiga võitlemisel. Nii kitsas küsimuse püstitus pole piisav. Kuigi tegelikult räägime samast asjast, mõlema eesmärk on terve ja õnnelik inimene.
Vooglaid: Initsiatiiv on suurepärane. Eestis on inimesi küll, kes mõtlevad, et elu oleks elamisväärne. Aga lambist ei ime keegi midagi välja. Ühtteist on suudetud ka selgeks mõelda.
Alustasite hariduseest. On tähtis. Aga HM määratluses on haridus see, mida koolis antakse ja mida koolis tehakse. See on täitsa metsas. Seda süsteemi kui lollust ei tohi täiustada. Peame selgeks saama, mis see on, millest räägime hariduse mõiste all. Ja edasi metoodiliselt, luua süsteem. Eesmärk on haritud inimese kujunemine. HM seda ei tee, uuringuid ei ole. On küsitlused, mis iseloomustavad vastajaid, aga mitte ei tee asja selgemaks. (Jms., millest ta on meile korduvalt rääkinud.)
Vooglaid: Kui KK tahaks kaasa aidata, tuleks analüüsida. Kas olete mõtelnud, kas Eesti on arenev või taandarenev süsteem?
V: Oma mätta otsast oleme mõtelnud ja jõudnud samale tundmusele. Arengukavades on palju lapsikust, on lihtsalt tänase olemasoleva ekstrapoleerimine homsesse. Areng on samastatud kasvuga. Arengu mõistet tegelikult ei ole. Tegelikult on ka KultM-s inimesi, kes on võimelised aru saama, aga ametnik ei saa iseseisvalt midagi mõtelda.
Vooglaid: Kutsume ükskord juurde need inimesed, kellega oleks mõtet asja arutada. Kas olete saanud sõnastada mõne probleemi, et tuvastada selle põhjused?
V: Üks olulisim probleem on ühtse arusaama puudumine, millele olla poolt või vastu. Puudub läbiv narratiiv. Pole, mille põhjal otsustada, kas miski on homme parem või halvem. Muutusi näeme igal sammul. Nagu igal pool oleks mingi uue algus, mida pole suudetud fikseerida, ja mille tõttu peades valitseb segadus.
Toom: Peeter juuniorist jäi õhku 2 mõistet: terve inimene ja õnnelik inimene. On veel 3. – hea inimene, mis on veelgi keerulisem. Mis on Peeter-seeniori unistus? Vigala Sass ütles ühe äkksurma puhul, et küllap ta oli hea inimene, et sai niimoodi ära minna.
Tarand: RK andis välja seeria raamatuid. Kasvu piirid oli esimene, haridus oli umbes 10. Eestis läks palju aega, enne kui hakati tegema arengukavasid. Neid oli ka häid, aga ükski valitsus ei võtnud neid täitmiseks. Üritada tuleb igal juhul, kuid see tee on raske, kui valitsuste mentaliteet ei muutu. Aga tendents on paha, sest valitsus on järjest rohkem parlamendist üle.
Raudsepp: Bhutanis on hea eeskuju olemas. Riigi elu plaanitakse mitte GDP vaid G-Hapiness-Produkti järgi.
Tiina Tamm: Ootasin, et targad RK-st annavad head nõu. Kui me tahame midagi muuta, siis väga sügavuti probleemidesse kaevudes (milles on muidugi oma eelis) kaob säde. Numbrite põhjal analüüsi teha pole algfaasis vajalik, vaja on sära silmis üles leida. Analüüsini jõuame pärast, kui see „meie“ on kujunenud.
Leps: Sibeliusel oli juubel, NL delegatsioonis sõitis sinna Boris Kõrver. Sibelius ütles, et ta pole kunagi plaane teinud, tegi lihtsalt midagi valmis ja häbenes. Näitas mõnele lähedasele sõbrale. Mis tähendab, et kultuuris ja kunstis pole mõtet massi ja hurraaga peale minna.
Vooglaid. Kultuur, haridus, teadus ei saa ükski omaette toimida. Igaühega üksikult ei tasu tegeleda, tuleb kõigega koos tegeleda. Peaksime püüdma sõnastada probleemid ja lähtealused interneti teel ja seejärel uuesti kokku tulema.
Tarand: Pärast Põhjasõda toodi tühjaks jäänud Sangaste kihelkonda 5 rahvust, järgmine põlvkond rääkis kõik eesti keelt, sest maatööl muidu ei saanud. Maal on vägi sees! Valimised ja poliitika on ühiskonnas vaenu tekitajad.
Olen esitanud 20 ettekannet erinevates kohtades. Igal pole öeldaks, pole meie asi, minge mujale. Tegelikult on see kõigi asi, kes tarvitavad bioloogilist toitu, toasooja, mootorikütust. See, milleni on bioenergia töötlemise ettevõtete seostamisel kohaliku arengu ja riigi toetusega Saksas jõutud, oleks Eestile väga väärtuslik. Seal juhib asja PM, meil saadab PM MKM-i, et pole PM asi.
Eestis ehitatud 4 biogaasi jaama baasil oleks väga vaja teha vastavad analüüsid ja tulemusena seostada need ettevõtted kohaliku arenguga. Nii energiaefektiivsus, kk-kaitse, sotsiaalne aspekt (tööhõive eriti) tuleks kompleksselt käsitleda. Maa jookseb rahvast tühjaks, maad on söötis, kuid see pole kellegi asi.
On 2 uut uuringu ja elukorralduse süsteemi. Göttingeni piirkonnas on bioenergia regioon, kus haridus- ja teadusmin tegi liituuringu. Kõik rahad (regionaaltoetused ja EU abi nende seas) pandi ühte kokku. Meil on 12 rakendusüksust ja loendamatu arv meetmeid, mis asja vaid hägustab. Mingit toetust selle teabe Eestis kättesaadavaks tegemisele ei anta.
Teine asi – sertifitseerimine. Kõik ametnikud, kes otsustavad projektide ja raha jagamise üle, peavad olema sertifitseeritud. Eestis otsustavad suvalised võhikud enamast täiesti formaalselt. On aeg hakata ette valmistama vastavat kaadrit. Ilma eriteadmisteta reaametnikule ei tohi anda õigust otsustada, kas üks või teine asi saab toetust.
Kutsub kõiki Vinni, et vaadata materjale. Seal on ca 5000 ühikut Saksa, Austria ja Šveitsi materjale, suuremas osas saksakeelsed. See kõik oleks vaja Eesti üldsusele virtuaalse raamatukogu vormis kättesaadavaks teha. Saksa ja Austria professorid on valmis appi tulema, kui Eestis on vastava pinnas loodud. Aga seda pole loodud. Vaja on vastu panna projektimeeskonnad, siis on asi produktiivne.
Paneb asjad netti üles ja taotleb ametnikelt toetust, et saaks avaldada paarsada lk. annotatsiooni. Millise ametiasutuse lüli võiks maaelu multifunktsionaalset tegevust koordineerida, selles on küsimus.
Tarand: See on täitavvõimu küsimus. Raha ei paku keegi. Suhtumine samuti halb. Kui ei ole näiteks isegi Biogaasi assotsiatsioonil sissepääsu MKMi, on asi väga kahtlane. Ametnikud on kindlustanud end elevandiluust torni. ERK-l pole võtit juurdepääsuks. On isiklik kogemus, et midagi ei tule välja.
Vooglaid: Ilusate siniste silmade eest ei anna keegi midagi. Jõuallikaks ühiskonnas on reaalsed alternatiivid – igas valdkonnas. Vaja oleks leida alternatiiv, mis oleks jäälõhkujaks. Mina kahjuks seda praegu kohe ei näe.
|
OSCAR-2019
|
||
TTÜ on ühe Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi projekti juhtpartner ja partner kaheksas teekaardi projektis.
Lühikirjeldus: Smart Industry Centre (SmartIC) projekti näol on tegemist 2017.-2018. aastal teaduse- ja arendustöö toetamiseks loodud uue tuumiktaristuga nutika tootmise (Industry 4.0) vallas, mis koondab endasse tulevikus teadus- ja arendustegevusega seotud hajusstruktuurid (distributed infrastructure) Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis mehaanika, masinaehituse, automaatika, mehhatroonika, materjaliteaduse ja -tehnoloogia ning infotehnoloogia vallas.
Partnerid: Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum
Lühikirjeldus: Eesti Keeleressursside Keskus (EKRK) on teadustaristu, mis teeb kättesaadavaks eesti keele digiressursid ja -tehnoloogia. Eesmärgiks on koondada olemasolevad digitaalsed keeleressursid (sõnastikud, teksti- ja kõnekorpused, keeleandmebaasid) ja keele töötlemise vahendid (tarkvara) vastastikku toimivaiks ning oskusteabega varustatud teenusteks. Projekti eesmärk on käivitada ühendatud sisuotsingu teenused, et aidata leida keeleandmestikest üles teadlast huvitav sisuline info.
Lühikirjeldus: Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ehk ESS) on 17 Euroopa riigi (sh Eesti) ühisprojekt. Eesmärgiks on ehitada materjalide ja loodusnähtuste uuringuteks mõeldud neutronkiirgusallikas. ESS ehitatakse Rootsis Lundi ning selle arvutuskeskus saab olema Taanis Kopenhaagenis. ESS-i ehitamine algas aastal 2014 ja peaks lõppema 2020. aastal, võimsuse suurendamine ja kõigi mõõtejaamade väljaarendamine toimub 2020-2025 ning ESS sulgeb algsete plaanide kohaselt oma uksed aastal 2065.
Lühikirjeldus: Kasvav ruumiline mobiilsus on üks olulistest kaasaja ühiskonna muutustest, millega seonduvad välis- ja siserände, linnastumise, ettevõtluse, ebavõrdsuse ja regionaalse arengu teemad. Ruumilise mobiilsuse uurimiseks on vaja ajakohaseid ja kvaliteetseid andmeid. IMO eesmärgiks on arendada välja mobiilsusuuringuid toetav innovaatiline andmetaristu, mis integreerib geograafiliselt ja longituudselt erinevaid riigi statistika ja uuenduslikke infotehnoloogilisi andmeallikaid.
Lühikirjeldus: Projekti „Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+)” eesmärk on arendada välja tipptasemel taristu ja aparatuuriga varustatud Eesti teaduse teekaardi objekt, mis põhineks Tartu Ülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse, energeetika ja nanoturvalisuse uurimisgruppide kompetentsil, olles tõmbekeskuseks nanomaterjalide ja nanoohutuse alal ning atraktiivseks teenustepakkujaks nii teadusasutustele kui ka erasektorile.
Partnerid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet
Lühikirjeldus: Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) on loodusteaduslikel kogudel ja informaatikal põhinev integreeritud taristu, mis võimaldab looduse mitmekesisuse põhiseid teaduse eesliini uuringuid ning toetab looduskaitset ja loodusharidust. NATARC teenused tagavad botaanika, geoloogia, mükoloogia ning zooloogia valdkonna rahvuskollektsioonidel põhinevaid uurimisvõimalusi nii Eestis kui ka globaalsel tasemel, panustades ka riigi keskkonnainfo kättesaadavusse ja kvaliteedi parandamisse.
Partnerid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Biokeskus, KBFI, Vähi TAK, Reproduktiivmeditsiini TAK, Tarkvara TAK, Tallinna Ülikool
ELIXIR on Euroopa infrastruktuuri teekaardi erinevate eluteaduste andmete ja IT infrastruktuuri objekt. ELIXIR Eesti on selle taristu täieõiguslik partner, kes pakub ka oma teenuseid ELIXIR taristu koostisosana. Projektiga on otse või kaudselt seotud kaks Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objekti: Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ja Eesti Geenivaramu (BBMRI). Projekti juhtpartneriks on Tartu Ülikool (TÜ) ja põhipartneriks Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ). ELIXIR Eesti täiendavad partnerid on veel Eesti Biokeskus, KBFI, Vähi TAK, Reproduktiivmeditsiini TAK, Tarkvara TAK, Tallinna Ülikool, jt asutused kes toodavad ja kasutavad bioloogilisi andmeid (DNA, RNA, eri molekulide, bioloogiliste radade, jne andmeid. ELIXIR on loodud kasutamiseks kõigile eluteadlastele (molekulaarbioloogia, meditsiin, roheline-, punane-ja valge biotehnoloogia, geneetika, jne). ELIXIR kasutus on globaalne, mitte bioinformaatika keskne. ELIXIR Eesti on väljaarendamisel st, et esimesed põhiteenused on olemas, kuid ELIXIR Eesti ülesanne on need muuta taristu reeglitele vastavaks. ELIXIR on plaanitud rahvusvahelise konsortsiumina. Valminud on rahvusvahelise konsortsiumileppe kavand, esitatud on ELIXIR-i partner-tippude (node) taotlused. ELIXIR Eesti on valmis käivitama tööjõu palkamise spetsiaalselt taristu teenuste ülalpidamiseks ja edasiarendamiseks (peamised tööriistad on valmis ja avaldatud ning pidevas kasutuses).
AKKI on valdkondade-ülene infrastruktuuriobjekt, mis on loodud TÜ, TTÜ ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laborite baasil ning toetab moodsate keemilise analüüsi metoodikate arendamist ja rakendamist ning analüüsitulemuste kvaliteedi tagamist teadus-, järelevalve- ja tööstuslaborites.
Partnerid: Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.
Kolm seni suhteliselt eraldatud teadusarvutuskeskust ühendatakse ühtseks ressursiks, et võimaldada arvutuste sooritamist platvormist ja asukohast sõltumatult. Luuakse andmete pikaajalise säilitamise võimalus, nii et eksperimentide käigus saadud andmeid saab hiljem korduvkasutada ja teiste teadusgruppidega jagada. Infrastruktuur hõlmab riistvara (arvutid, salvestid, võrguseadmed), nende jaoks vajalikke täiendusi seadmeruumides (energia- ja jahutusseadmed), tarkvara, vajalikke tugiteenuseid ning lõppkasutajatele suunatud kasutajatuge ja koolitust. Loodav teaduspilv ühildub Euroopa ühise teaduspilve ja teiste teenustega läbi standardiseeritud rakendusliideste (API), mis parandab ressursside ühiskasutust ja lihtsustab juurdepääsu.
|
OSCAR-2019
|
||
Näiteks kavandab firma kergitada sõiduauto hinda reedel ja pühapäeval 70 kroonilt 175 kroonini, jalgratta hinda 15 kroonilt 37,5 kroonini, suure veoauto hinda 220lt 550 kroonini ja üle 23 istekohaga bussi hinda 600 kroonilt 1500 kroonini, kirjutab Eesti Päevaleht.
Teenindusjuht Anu Hiiuväin kinnitas Eesti Päevalehele, et hinnakujundus pole rahalises mõttes kasulik: tema sõnul vähendataks suurema piletitulu korral neile antavat riigipoolset toetust.
Saare maavalitsus ei kiida 1. märtsil ministeeriumile saadetud kirjas nimetatud ettepanekuid heaks, sest nende rakendamine sunniks hinnatundlikke väinaületajaid sõidust loobuma või tegema seda massiliselt öisel ajal.
Ostujuhtimise aastakonverentsi fookuses on tänavu ettevõtete sisemeeskondade koostöö ja muudatused organisatsioonis – ostufunktsioonide tsentraliseerimine ning ühishanked.
Juba 12. korda toimuv aastakonverents toob Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskusesse tänavu kokku ostujuhtimise valdkonna otsustajad ja praktikud.
Konverentsi esinejaiks on pikaajaliste ja mitmekülgsete kogemustega praktikud, kes oskavad oma teadmisi, kasulikke kogemusi ja parimaid ning ka halvimaid praktikaid kaasahaaravalt ning õpetlikult edasi anda. Lisaks ettekannetele toimub kaks aruteluringi: kuidas panna ettevõtte sisemeeskonnad tegutsema ühise eesmärgi nimel ning ostude tsentraliseerimine. Päeva moderaator on Telia tarneahelajuht Hannes Laaser.
Meeskondade koostöö. Esimesena räägib Harju Elekter Elektrotehnika ASi juhataja Jan Osa, kuidas panna ettevõtte erinevad meeskonnad tööle ühise eesmärgi nimel. Samuti tutvustab ta juhtide ootusi ostuosakonnale. Osa ettekandest selgub muuseas, kuidas tajutakse ning hinnatakse ostuinimeste panust kasumlikkuse kujunemisel. Ka saab vastuse küsimus kommunikatsiooni rollist ning selle seosest majandustsükliga.
Läbipaistvus hangetel. Edasi räägib Soraineni advokaat Kadri Härginen läbipaistvatest hangetest ja kuritarvituste ohukohtadest. Riigihangete seaduse eelnõu on olnud riigikogus menetluses terve suve ning optimistlikumad prognoosid viitavad, et uus seadus võiks hakata kehtima jaanuarist 2017.
Kuna muudatusi on seaduses palju, antakse ettekandega neist kiirülevaade. Seejärel keskendub advokaat küsimusele, millised on riigihanke läbiviimisel kuritarvituste ohukohad. Lisaks küsimuste püstitamisele annab ta praktiliste näidete varal ka vastuseid, kas ja kuidas on ohukohti võimalik vältida.
Tsentraalsed hanked. Sisseostu ja hangete tsentraliseerimist Eesti Energia näitel tutvustab ettevõtte hankedirektor Priit Valk. “Esitluse käigus annan ülevaate enne Eesti Energias hangete tsentraliseerimist valitsenud olukorrast ja probleemidest ning sellest, kuidas kogu protsess etappide kaupa läbi viidi. Kirjeldan üksikasjaliselt ettevalmistuse käigus kõikide osapoolte poolt kaardistatud ootuseid tekkivale hanketeenistusele. Kommenteerin ka praeguseid Eesti Energia hanketeenistuse tulemusmõõdikuid ning hankevaldkonna tulevikuplaane lähema paari aasta perspektiivis,” tutvustab ta enda plaane.
Järgmisena räägib päeva moderaator, Telia tarneahelajuht Hannes Laaser tsentraliseeritud ostmise väljakutsetest. Paljudele on tuttav lause: “Aega pole, teeme kiiresti ära, küll hiljem vajadusel parandame”. Just sellest Laaser Telia Eesti kogemusele tuginedes räägibki. Selgub, kuidas läheb Telial aasta pärast tsentraliseeritud ostufunktsiooni loomist. Milline on praegune sisekliima ja millised on tegevused, mis peaksid tagama strateegilise, jätkusuutliku tsentraliseeritud ostmise? Millele oleks pidanud ostude tsentraliseerimisel rohkem tähelepanu pöörama ja millest alustama?
Ühishanked. Edasi arutleb Ensto logistikajuht Cristian Kalve transporditeenuse ühishanke teemal. “Milline positiivne sündmus võtab aega kulminatsioonini üheksa kuud? Loomulikult üks korralik transporditeenuse ühishange,” märgib ta ettekande tutvustuses.
Täpsemalt tuleb jutuks ühishange, kus osales 12 Ensto Groupiga seotud ettevõtet Eestist, Soomest ja Prantsusmaalt. “Räägin lähemalt tehtud eeltööst, operatiivsetest nõudmistest, hanke eesmärkidest ning sellest, kuidas me hanget läbi viisime. Loomulikult ka tulemustest – ja mitte ainult Excelis,” selgitab Kalve.
Kuidas olla tulemuslik. Seejärel selgitab Telia tarneahela ärianalüütik Jüri Viigand, kuidas defineerida ja kasutada mõõdikuid. Tihti tegelevad ettevõtted müraga. Seda nii raporteeritavate mõõdikute tõlgendamisel, nende defineerimisel kui seostamisel. Nii kaotatakse väärtuslikku aega ja raha. Viigand selgitab näidete varal, mida see tähendab. Lisaks käib ka läbi soovitused, kuidas defineerida mõõdikuid, kuidas neid seostada ja tõlgendada.
Tulemusliku ostujuhtimise saavutamise eeldusi tutvustab Viru Keemia Grupi hankeosakonna juhataja Anton Nõomaa. Klassikalisest ostujuhtimisest räägime juhul, kui ostja võtab näiteks kolm pakkumist ja hanke käigus ei laeku ühtegi kaebust. Samas on ladu alati kaupa täis. Tulemusliku ostujuhtimisega on tegemist siis, kui igapäevase tegevuse tulemusel kasuminumber paraneb, tutvustab ta ettekannet.
Nõomaa toob teoreetilisi ja praktilisi näiteid tööstusest ja jaekaubandusest, samuti otsestest ja kaudsetest ostudest. Näiteks, kuidas saavutada maksimaalselt hea hind ja kindlustada sealjuures toote kvaliteet?
Töötuba läbirääkimistest. Päeva lõpetab töötuba, kus selgub, kuidas ostujuhina jääda inimlikuks. Lisaks tutvustab töötoa läbiviija Ilona Nurmela OÜst Mediator edukaid ja ebaedukaid ostuläbirääkimisi.
Ostujuhtimise aastakonverentsi sihtgrupp on ostujuhid, tarneahelajuhid, tööstus- ja kaubandusettevõtete juhatuse liikmed, tegevjuhid, arendusjuhid, finantsjuhid, ostuspetsialistid jt teemaga otseselt või kaudselt seotud isikud.
|
OSCAR-2019
|
||
Nahahaigused, millest üks on kuiv Sild, peale asjaolu rikkumise kehas, vaata väga unaesthetic, pakkudes meest füüsilise ebamugavuse ja vähendada elukvaliteeti. Kui kehal on lööve või ebaloomulik plekke, on nende olemust raske mõista. See võib olla allergiline, dermatiit või samblikomponent. See artikkel kirjeldab peamisi samblike sorte, nakatumise viise, vajadust konsulteerida arstiga ja ravi.
Inimese kaotuse põhjuseid ei ole piisavalt uuritud, et selgelt määratleda haiguse esilekerkivaid tingimusi. Patsientide vaatluste käigus loovad teadlased üksteist asendavad haiguse arengu mehhanismi teooriad. Raskused haiguse põhjuste kindlaksmääramisel mõjutavad ravi. Mõnikord on kehas esinevad lööbed tuletatud põhihaigusest: seedetrakti haigused, diabeet, kroonilised
Keemiline versicolor - nahahaigus, mida iseloomustab esinemise lööve hirss, väikeste ja ühing võib punaka varjundi või värvi, sügelus ja naha paksenemine. Kõik teadaolevad samblikud liigitatakse rühmadesse.
Seetõttu on peaaegu võimatu iseseisvalt määrata, kas lööve on ilma jäetud ja kellele see rühm kuulub.
Et määrata esmase patogeeni arvatud visuaalne kontroll vajalike diagnostiliste testide dermatoloog seisneb kaabitud õõnsuse põranda. Katte materjali analüüsitakse mikroskoobi all. Sageli on sektsioonides näha seeneniidi kiudusid ja juuste pinnal on palju spoore. Lisaks põhjustab põhjustava aine täielik identifitseerimine materjali osa sellesse toitainekeskkonda, milles patogeen kasvab ja mitmekordistub. Pärast kõigi uuringu tulemuste saamist valitakse välja ravimid, mis võivad haigusest tõhusalt seista. Lööbe ravi teostab ravimite ravi, lisades alternatiivseid meetodeid.
Juhul, kui haiguse põhjused ja sümptomid on dermatoloogidele olulised, on patsient mures võõra sugulaste ja sugulaste nakatumise ning nakkuse vältimise meetmete üle. Kui samblik on nakkuslik, tuleb patsient isoleerida, järgida majapidamis- ja isikliku hügieeni reegleid, välistada külastusi avalikes kohtades ja meelelahutuskeskustes.
. Korraliku ravi peamine eesmärk on määrata kahjustuse põhjus ja puuduse liik. Kodus võib lööbi välimust kontrollida kvartslampiga. Kui lööve on lishaynyh milline all kiired lamp pimedas ruumis valgustatud valdkonnas jätab punakas-kollane, rohekas-sinine, pruun värvi. Samuti saate jälgida ravi edukust pärast ravikuuri.
Haigus on nakkav, viirus, etioloogia ei ole täielikult mõistetav. On nahakahjustused on moodustatud ümarad laigud roosa värvi, keskel värv on heledam, heledam kontuure ja erinevas suuruses. Peavõru lähedal on väike roosa lööve, mis põhjustab kerget sügelust. See on sagedamini hooajaline ja avaldub kevadel või sügisel immuunsuse nõrgenemisega, eriti pärast grippi või ARVI-d, samuti nakatunud kontaktoritest.
Kõige levinum infektsioon, mille põhjustavad seened. Nakkus on nakkav ja läheb nakatunud isikult teisele isikule, kui ei järgita isikliku ja leibkonna hügieeni põhireegleid. Sageli on nakkuse põhjus loomad, nii kodustatud kui hulkuvad. Inimestel esineb loomalt saadud haigus raskemas vormis. Üldiselt on seened parasiitidena inimese keha juuste piirkonnas. Kui hommikul padi juuksed nähtav, sa pead valvama, et kontrollida peanaha välimus laigud, roosad iseloomuliku kaalud kesklinnas ja murtud juurekarvade. Kuna seened parasib juustes, võib nakkus levida mis tahes kehaosasse.
Alarõhuga või stressiga inimestel nõrgenenud immuunsus võib tekkida punane hirv - haigus, mis väidetavalt on viirusliku etioloogiaga, kuid mitte nakkav.
Kogu kehas ilmnevad lamedad punased, purpursed sõlmed, mis põhjustavad tugevat sügelekut ja erinevad vormid:
Ravi viib läbi antihistamiinikumide, immunomodulaatorite, vitamiinide komplekside, kortikosteroidide salvi võtmise kursused. Füsioteraapia on ette nähtud.
Inimese nahal on erinev taimestik, mille seas on pärmi-tüüpi seened. Nad ootavad soodsaid tingimusi reprodutseerimiseks, st ebaõnnestumised, tasakaalutus kehas. Ja kui ebaõnnestumine tekib, siis puutumatus ei suuda suurt infektsiooni vooga hakkama saada. Seened tungivad kehasse, põhjustades epidermise rakkude sarvise kihi kahjustusi selle aktiivsuse tõttu. Mõjutatud rakkude kogunemine moodustab erineva suuruse, kuju ja värvi fooki. Haigus levib kogu pagasiruumi, kattes kõht, õlad, rind. See ei ole nakkav, kuid on püsinud pikka aega. Selle haiguse arengut soodustavate tegurite kindlakstegemiseks peab patsient läbi põhjalikult uurima. Kui probleem on leitud, siis tuleks jõupingutused keskenduda selle aluseks oleva patoloogia ravimiseks.
Sageli esineb kahjustusi, mis võivad põhjustada tugevat sügelust ja valu. Mullid ilmuvad, täidetud värvitu vedelikuga. Paar päeva hiljem nad lõhkuvad ja katavad koorega, kuid taaskasutamine toimub 2-4 nädala jooksul. Ja kogu selle aja jooksul võib patsient kogeda valu, sest herpesviirus mõjutab närvilõpmeid. Valud kaovad, kui mõjutatud närvirakud on täielikult taastatud. Kuigi viirusnakkuste 100% -lise efektiga ravimeid ei ole, vajab patsient piisavaid ravimeid sekundaarsete komplikatsioonide vältimiseks.
Järeldused: kuigi internetis on palju erinevaid näpunäiteid, kui kiiresti saab üks või teine väljavõtmine raviks, võib õiget diagnoosimist ja ravi määrata ainult kvalifitseeritud arst. Kodune ravi on täis raskeid tüsistusi.
|
OSCAR-2019
|
||
"Enamik mehi arvab ekslikult, et ühel päeval see juhtub. Nad mõtlevad: "Kui suudan piisavalt tööd teha, saan lõpuks puhata" või "Ühel päeval mu naine mõistab mind ning lõpetab näägutamise" või "Teen seda ainult praegu, et ühel päeval võiksin teha, mida hing ihkab." Mehelik on olla eksiarvamusel, et asjad lõpuks täielikult muutuvad. Ei muutu. Elu lõpuni on meie loominguliseks väljenduseks jageleda, mängelda ja armastada praeguses hetkes, endast parimat andes."
"Mees, keda valu kammitseb, eitab oma tõelist olemust. Täiuslik mees on ka keset suurt valu ja tuska oma tunnetes ja tegemistes vaba. Kui vaja, peab mees südant sulgemata kogema ka südamevalu. Ta peab õppima valu taöuma ning käituma ka siis oskuslikult ja armastavalt."
"Mees peab isa armastama, ent vaba olemiseks ei saa lasta end isa ootustel ja kriitikal kammitseda."
"Mehele on hirmude, vastupidavuse ja tegevuspiiride tunnistamine auasi. Tõsi on, et igal mehel on oma võimekuspiir, arengusuutlikkus ja saatus. Enda kohta iseendale ja teistele valetamine aga on häbiväärne. Mees ei tohiks teeselda, et teab rohkem kui tegelikult teab. Ta ei tohiks tegutseda alla oma võimete. Mida rohkem mees mängib võimete piiril, seda väärtuslikum kaaslane on ta omasuguste seas ning seda vahetum ja avatum ta on. Tegelike piiride avastamisest tähtsam on uskuda oma võimetesse ja laiskuse ning enesepettuse küüsi langemata nende järgi elada."
"Mehe kodu on igas hetkes peituv igavik. Vastasel juhul ta eksib teelt, püüdes kättesaamatut ja tegeledes tühiste asjadega. Mees peab tegema kõik selleks, et mõista oma tundmusi, mis kunagi ei hääbu, ning elama elu nende järgi."
"Kui naine ütleb midagi, mis muudab mehe seisukohta, peab mees tegema uue otsuse sellest uuest seisukohast lähtudes. Ent ta ei tohiks kunagi reeta oma sügavamaid teadmisi ja taju ning lihtsalt naisele meele järgi olla ja temaga kaasa minna. See muudaks nii meest kui ka naist nõrgemaks. Nad hakkaksid teineteist halvustama ja kuhjuv usaldamatus koormaks nende armastust ning tegutsemisvabadust."
"Iga mees teab, et ükski suhe ei saa takistada tema kõrgemat elueesmärki. Kui mees seab suhted elueesmärgist kõrgemale, muutub ta nõrgaks, toob kahju kogu maailmale ega suuda olla tõeline mees oma naisele, kes jagaks talle jäägitut tähelepanu."
"Mehe areng on optimaalne, kui ta astub üle oma võimete, suutlikkuse ja hirmu piiri. Ta ei tohi olla liiga laisk ega õnnelikult turvalisuses ja mugavuses stagneeruda. Kuid ta ei tohiks minna liiga kaugele, end ilma asjata pingutada, suutmata kogetut energiana rakendada. Ta peaks oma hirmud ja mugava elu jätma seljataha sammhaaval. Pidevalt ja kõiges, mida ta teeb."
"Mees peab vallutama maailma, nii nagu ta vallutab naist: mitte omakasu või naudingu, vaid armastuse, avatuse ja sügavuse nimel."
"Nii, nagu mees suudab vastu võtta teise mehe kriitikat, suudab ta vastu võtta mehelikku energiat. Kui tal pole meheliku energiaga (näiteks isaga) häid suhteid, ei oska ta mehelikku kriitikat kasutada, solvub ja asub enda kaitsma, käitudes nagu naine."
"Pideva elueesmärgita on mees täiesti kadunud ja eksleb, sündmuste loomise asemel vaid kohandub nendega. Ilma elueelmärgita on mehe elu nõrk, impotentne. Ta võib seksi puhul muutuda impotentseks ning teha seda mehhaaniliselt või kaotada selle vastu huvi."
"Mees peab olema valmis oma eesmärki täielikult järgima, karmaülesannet täitma või selles sulanduma ning senisest eluviisist vabanema. Ta peab suutma elada teadmatuses, mida eluga peale hakata, oodates selles eluetapis mingit visiooni või eesmärki. Tsüklid, milles tegutsemine vaheldub teadmatusega - "Mis kurat siin üldse toimub?" -, on omased mehele, kes õpib tõe otsingul oma karmat järk-järgult tundma."
"Kui mees ei leia tähtsaimat eesmärki või kui ta selle perekonda pidevalt ettekäändeks tuues ohverdab, hääbub sisemine jõud, kaob sügavus ning side oma olemusega. Hoolimata sellest, et nii mees kui ka naine hoolitsevad laste eest ning tegelevad majapidamistöödega, kaotab naine usu mehesse ja seksuaalse tõmbe tema vastu. Loomulikult peab mees laste kasvatamises ja majapidamistöödes osalema, ent kui ta teeb seda oma sügavaima eesmärgi arvelt, kannatavad kõik."
"Milline mehe eesmärk ka poleks, peab ta värskendama elu transtsendentaalset (üleloomulikku) külge ning aeg-ajalt mediteerima ja olema üksi. Mees ei tohi kunagi sukelduda pisiasjadesse, unustades, et elu tõelisus peitub praeguses hetkes. Kohustused ei muuda meest teadlikumaks ega vabamaks, kui ta hetkel olla suudab."
"Naine näikse sageli proovile panevat mehe võimet vankumatult oma tõde ja eesmärki otsida. Ta testib, kas mees tunnetab vabadust ja armastuse sügavust ning usaldusväärsust. Naine kaebleb, esitab väljakutseid, muudab meelt, on kahtlustav, juhib teda kõrvale, töötab varjatult või avatult tema eesmärgile vastu. Mees ei tohiks kunagi arvata, et naine sellised katsed lõpuks lõpetab ning elu kergemaks muutub. Ta peaks hoopis tänulik olema - selle kaudu tunnetab naine mehe tugevust, terviklikkust ja avatust. Naine januneb sügavama tõe ja armastuse järele. Mehe arenedes hakkab naine teda üha enam proovile panema."
Sõnapidamine on mehelik joon nii meeste kui ka naiste puhul. Olemuselt naiselik inimene ei pruugi sõna pidada, ent samal ajal ta otseselt ka ei valeta. Naiselikus tegelikkuses saavad emotsioonid ja tujud sõnadest ning faktidest võitu. Kui naine ütleb "Ma vihkan sind!" või "Ma ei koli iial Texasesse" või "Ma ei taha kinno minna", väljendab ta mööduvat tunnetepuhangut, mitte sündmustest ja kogemustest lähtuvat seisukohta. Mees mõtleb seda, mida ütleb. Mehe sõna on au sees. Naine ütleb, mida tunneb. Naine väljendab sõnades vahetuid tundeid.
Mehed arenevad väljakutsete, naised aga kiituse kaudu. Mees peab avaldama naisele tunnustust varjamatult ja tundeliselt. Kiida teda sundimatult.
Kui mees kardab, on nõrk ega oska naise tujusid ja proovilepanekuid armastuseks muuta, hakkab ta tõrkuma ja pettub naises. Ta soovib, et läbisaamine naisega oleks lihtsam. Naine üksi pole süüdi selles, et ta on õel ja hädaldav. Selles peegeldub vallutava armastuse puudumine. Alla andnud ja naise enesehävituslikke tujusid taluv mees on nõrk. Ta käitub nii, nagu tahaks naiste ja maailma eest pakku minna, mitte naist ja maailma armastusega teenida. Mees ei tohiks naise õelust ja hädaldamist taluda, vaid peaks tema teenimiseks ja armastamiseks mängu panema kõik oskused. Kui naine ka siis armastuses ei avane, võib mees suhte lõpetada viha või vastumeelsust tundmata, sest ta on andnud kõik endast oleneva.
Naiselikud tujud ja seisukohad vahelduvad nagu ilm. Need muutuvad pidevalt, nagu hea ilm vaheldub rajuga, ja neil pole ühtset allikat. Neid ei saa analüüsida. "Probleemi" põhjuse leidmisel ei saa juhinduda põhjuse-tagajärje seosest, sest see lihtsalt puudub. Probleemi pole, on ainult torm, tuuleiil, ootamatu ilmamuutus. Tormid algavad armastuse madal- või kõrgseisust. Kui naine tunneb sügavat armastust, võib ta tunda rõõmu igast asjast.
Tundeid analüüsides või neid parandada püüdes eitaks naine puhta ookeanilaadse energiana liikuvat naiselikkust. Ta võib õppida allutama tuju jumala tahtele, õppida avama suletud südant, olema rahulik ning usaldama armastust, ent probleemi analüüsides ei paranda ta midagi.
Kui naisel on emotsionaalsed pinged, tahab mees teda rahustada ja asja arutada või kodust jalga lasta ning naasta, kui naine on rahunenud. Täiuslik mees vallutab naise tujude vankumatu armastuse ja kõikumatu teadlikkusega. Kui naine ka pärast seda keeldub elama täiuslikumat, armastusest tulvil elu, laseb mees tal minna.
Oodates, et naine otsustab ja vastutab tagajärgede eest ise, kaotab mees vastutustunde. Nii hoiab ta tagasi oma mehelikku annet. See sunnib naist muutuma mehelikumaks. Mõnele naisele meeldib otsuseid langetades ja neid järgides rakendada oma mehelikke andeid. Kui mees aga ütleb lahti vastutusest jagada naisega mehelikku selgust ja otsustavust, muutub naine jäädavalt teravaks, nurgeliseks ja lakkab mehe armastusse uskumast. Ta ei alistu mehe armastusele ega usalda enam tema mehelikke võimeid. Siis on naine endale ise mehe eest.
Vereringe muutmine; Organismi laadimine pranaga; Ajutegevuse ergutamine; Joogide suur psüühiline hingamine
Hõõru kõhtu; Hõõru pihta; Raputa teavasammast; Hõõru kaela; Pigista hambad kokku; Tõmba varbad konksu; Tõmba kokku pärakulihased; Masseeri jalataldu; Sikuta kõrvu; Suru akupunkte; Vaata hommikupäikesesse
Aids; Akne; Alkoholism; Allergiad; Alzheimeri haigus; Aneemia; Artriit (liigesepõletik); Astma; Bronhiit; Depressioon; Diabeet ehk suhkrutõbi; Eesnäärmehaigused; Enneaegne vananemine; Gripp; Haavandid; Halb hingeõhk (halitoos); Hambahaigused; Hemipleegia; Hemorroidid; Hääle kähedus; Hüpertensioon (kõrge vererõhk); Igemepõletik; Iiveldus; Impotentsus; Insult (rabandus); Isukaotus; Juuksehaigused; Kanapimedus; Katarakt ehk läätskae; Kopsupõletik; Kroonilise väsimuse sündroom; Kuulmislangus; Kõhuhaigused; Kõhukinnisus; Kõhulahtisus; Kõrvetised; Köha; Luksumine; Lühinägelikkus (müoopia); Maksahaigus; Menopaus; Menstruatsioonihäired; Mürgistus; Nahavähk; Neerukivid; Neerupõletik (nefriit); Neurasteenia; Ninaverejooks; Oksendamine; Osteoporoos; Parkinsoni tõbi; Peavalu; Pidamatus; Pinin kõrvades (tinnitus); Podagra; Rasedusaegseid haigusi; Rasvumine; Rinnavähk; Sapikivid; Seedimatus; Seksuaalhäired; Silmapinge; Sinusiit; Stenokardia; Suur kolesteroolisisaldus; Südamehaigused; Tavaline nohu; Unetus; Urineerimisprobleemid; Vaginiit; Viljatus; Vähk; Ärritatud soolte sündroom; Öine seemnepurse
Qi-energia; Tervise edendaja ja enesetervendaja; Vahend meditsiiniliseks diagnoosimiseks; Teiste ravitseja; Qigong'i asendid; Qigong'i juhtprintsiibid; Soovitused qigong'i treenimiseks; Hingamise kunst; Mediteerimise kunst; Võimalikud kõrvalmõjud ja nende lahendused
Käed tõusevad ja langevad; Rinnakorvi laiendamine ja kokkusurumine; Keha ja käed tõusevad ja langevad
Äratarvitatud õhu asendamine värske õhuga; Piha harjutused; Jalaharjutus; Kehapöörded; Kõikehõlmav harjutus; Vintsi keerates; Üldised soovitused
Hõõruge pead ja nägu; Hõõruge ninaselga; Hõõruge kaela; Hõõruge peanahka; Lööge taevatrummi; Hõõruge rinda; Hõõruge kõhtu; Hõõruge pihta; Raputage taevasammast; Hõõruge käsivarsi; Pigistage hambaid kokku; Masseerige jalataldu; Hõõruge jalgu; Tehke silmaringe; Painutage keha ja haarake varvastest
Suruge käed rusikasse; Suruge peopesi allapoole; Raskuse hoidmine väljasirutatud kätel; Peopesade väljasirutamine; Taeva toestamine; Sirutatud kätega üles ja alla; Painutamine ja sirgeks ajamine; Kehakeeramine
|
OSCAR-2019
|
||
Maailmas saame üle 95 protsendi toidust tänu mullal kasvavale taimele. Samas on muld ja sellega seotud probleemid avalikkuse tähelepanu alla jõudnud alles viimasel aastakümnel.
Kaasaegne mullateadus on üsna noor teadusharu, mille klassikalised ja tänapäeval üldtunnustatud põhialused kujunesid välja XIX sajandi teises pooles. Mullateaduse õpetamine on siiski hulga pikema ajalooga, ja seda ka meil Eestis. Muld on paljude tegevuste või tegematajätmiste suhtes leplik ja vastupidav. Jääb mulje, et ta justkui eirab kõnekäändu “Narri põldu üks kord, narrib põld sind üheksa korda vastu”. Eks ta narrib ikka, ent harija ei saa sellest veel nii kiiresti aru – muutused mullas on aeglased. Inimene on mõtteviisilt enamasti enesekeskne ja väärtustab esmalt igapäevaselt tarbitavaid hüvesid: maitsev söök ja jook, mõnusad puuvillased riided, värske õhk, lilleõie ilu ja lõhn, linnulaul. Muld esimeses järjekorras siia ritta ei mahu. See, et muld on ühiskonnas nähtamatu ja arusaamatu, on üleilmne probleem. Teadlikkuse tõstmiseks ja arusaamise suurendamiseks kuulutas ÜRO möödunud 2015. aasta rahvusvaheliseks mulla-aastaks. Mullateadus on läbi aastakümnete loonud omapärase võõrkeele ning unustanud, et enamik inimesi ja ka teadlasi seda ei mõista. Me oleme unustanud seda ühiskonnale arusaadavasse keelde tõlkida.
Läinud nädalal, 18. aprillil alguse saanud muinsuskaitsekuu jätkuks saatsid 31 mälestistalu omanikud pöördumise valitsusele ja Riigikogule, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, et enamiku kaitsealuste talude seisund on rahuldav või halb.
Pöördumine adresseeriti riigihalduse minister Jaak Aabile, kultuuriminister Indrek Saarele, maaeluminister Tarmo Tammele, keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, Muinsuskaitse Nõukogu liikmetele, Riigikogu kultuurikomisjoni ja maaelukomisjoni liikmetele. Sellele kirjutas alla 31 eraisikust taluomanikku, kokku on eravalduses 42 muinsuskaitse all olevat talu.
„Soovime juhtida tähelepanu pärandarhitektuurile ja -maastikele,” märgitakse pöördumises. „Riikliku kaitse alla arvatud ehitismälestiste tõsisele olukorrale on korduvalt tähelepanu juhtinud Riigikontroll. Samuti on Tallinna Ülikooli, Eesti Tuleviku-Uuringute Instituudi ja Eesti Kunstiakadeemia uuring toonud ühe mälestiste eraomanikke puudutava probleemina välja, et mälestisele seatud piirangud ja riigi poolt pakutavad toetused ei ole tasakaalus.
Võrreldes Riigikontrolli auditis (2007) ja nimetatud uuringus (2014) toodud andmeid omanike teadlikkuse kohta oma kohustustest selgub, et teadlikkus piirangutest ja kohustustest on märkimisväärselt kasvanud, kuid ehitismälestiste olukord on jäänud samaks. 2017. aasta andmete põhjal on ehitismälestiste olukord läinud halvemaks.”
Lisaks märgitakse, et kõigist ehitismälestistest, mida 10. mai 2017. a seisuga on Eestis kokku 5268 ehitist (alla 1% ehitisregistrisse kantud ehitistest), moodustavad talud ja Rebala muinsuskaitseala väikese, kuid rahvuskultuuri seisukohalt olulise osa.
Paraku oleme Eesti juubeliaastaks jõudnud olukorda, kus enamuse kaitsealuste talude seisund on hinnatud keskpäraseks või alla selle – rahuldavas seisundis on kokku 17 talu ja halvas 13 talu. Lisaks on üks talu avariiline. Kokku on riikliku kaitse alla arvatud 53 talu, osad neist on riigi enda omanduses.
Valitsuses määrus mälestiste omanikele omanikutoetuste maksmise korra kohta jõustus 23 aastat tagasi. Esmakordselt maksti taludele toetust 2002. aastal. Tänase seisuga on taludele makstud muinsuskaitseameti (MKA) omanikutoetuste eelarvest toetusi 70 2175,56 eurot.
„Võttes aluseks toetuste jõustamisest möödunud aja ja mälestistalude arvu, siis on keskmiselt ühele talule makstud 576 eurot aastas. Seda on umbes sama palju kui seakasvatajale makstakse paarikümne sea eest,” seisab pöördumises.
Sellega seoses soovivad kaitsealuste talude omanikud, et riigieelarvest eraldataks senisest märksa rohkem raha muinsusväärtuste korrashoiuks ja taastamiseks.
Olukord, kus arhitektuurimälestiste restaureerimise toetussumma on 0,0073% riigieelarvest ei ole pikalt jätkusuutlik, leiavad nad. Ja teevad valitusele ja Riigikogule kaks konkreetset ettepanekut: maa-arhitektuuri toetuseks tuleb alustada riikliku programmiga ja erastamisest laekuva raha peab suunama kõigile ehitismälestistele, sh taludele ja muinsuskaitsealadele.
Läinud nädala lõpus teatas kultuuriministeerium, et riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste tulemusel suunatakse järgneva nelja aasta jooksul Eesti taluarhitektuuri restaureerimise pilootprojekti 400 000 eurot.
Teates märgitakse, et ministeeriumi eesmärk on toetada neid omanikke, kes soovivad teha korda ja võtta kasutusele Eestile ainuomased ning arhitektuuriliselt olulised taluhooned.
„Me oleme suhteliselt värskelt linnastunud rahvas ja seetõttu on senini säilinud Eestile ainuomast ja kultuuripärandi seisukohalt olulist taluarhitektuuri,” selgitab kultuuriminister Indrek Saar.
„Soovime selle lisarahastusega omanikele appi tulla, et aidata neil hooned kvaliteetselt restaureerida ja kasutusele võtta ning seeläbi tagada, et väärtuslik taluarhitektuur säiliks ja meile armsad kohalikud kultuuri- ja ehitustraditsioonid oleksid elujõulised.“
Ühe talude pöördumisele allakirjutanu, Hinni talu omaniku Tõnis Rätsepa poja Ott Rätsepa sõnul on 16 aasta jooksul kaitsealustele taludele välja makstud summa umbes 45 000 eurot aastas.
„Kultuuriministeeriumi teatest ei ilmne, kas nüüd kerkib toetussumma 145 000ni või sisaldab 100 000 juba keskmist igaastast toetust,” nendeib Rätsep.
„Küsimuse tekitab seegi, et räägitakse taludest üldiselt. Meie pöördumise aluseks on, et kui riiklik programm luuakse, siis ennekõike peab see olemagi suunatud riiklike mälestiste taastamiseks. Praegu on riiklikke mälestistalusi 53, millest 11 on riigi omanduses. Ka need talud on saanud umbes 13% omanikutoetuste arvelt, st riik on sisuliselt tõstnud raha ühest taskust teise. Näiteks Soome ehitismälestiste seadus välistab sellise tegevuse. Nii et see teade on liiga üldine ja laialivalguv ning paistab, et kiirustades koostatud.”
|
OSCAR-2019
|
||
Vastan sulle, nagu umbes PL-legi sai vastatud: mina tatsan oma eluteed mööda väikese algustähega teid.
Pole mõtet elu samastada sõnaseadmisega elamisest - mis see “sihistamine” muud on, kui sihituse sihipärane sõnadesse vormimine.
Ega ma isiklikku pöördumist-vastamist oodanudki - ümberringi jäi kudagi just minu saabumise hetkel vakka. Et ma seda märkasin, seda üritin väljendada, ei muud:-)
Aga piibel, mida ütleb piibel? Kõik muu on kristlusest nagunii nii kaugel, kohe ei saa kõike seda usaldada, mis piibliga kokkulingitud pole!
Kuidas nii? Kas oma elamise põhialuste teadvustamine läbi nende sõnastamise on tõesti halb? Või on asi selles, et “teaduslik meetod” (mida enda isikliku elamise teadvustamiseks rakendada ei saa) on austet DiaTheo jaoks liiga püha, nii et selle kõrvale mingit muud aksiomaatikat lubada ei saa?
Sa samastad kristluse ja protestantlikud usud, mis taandavad kõik Piiblile. Muus kui protestantlikus kristluses pole nii.
* “vaimne areng” on lõks ja ajaraisk, kuid kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt varustame me end tagantjäreletarkusega, et lollustele mingigi õigustus anda
* inimene on evolutsiooni käigus kohastunud eluvorm, mitte vaimne olend, kes meie kehas kodu leidnud
* qi, prana, elan vital, elujõud, “energiad” on luulelised mõisted ja ei oma reaalsuses mingit korrelaati
* hingede ränd, eelmised elud, reinkarnatsioon, karma on luulelised mõisted ja ei oma reaalsuses mingit vastet
Ja mis järgi jääb? Suur hulk mõttetuid ja sisutühjasid mõttekonstruktsioone võib rahumeeli läbi kloaagi lasta, mõne võib muuseumisse lastele hoiatuseks ka panna.
Imeline ja saladusi täis maailm, millest huvitav ja põnev teada saada ilma liigsete, koormavate ja mittemidagiseletavate tühimõisteteta.
Maailmal pole isegi ükskõik, mida ja kuidas me sellest mõtleme, see on sügavalt ja ainult meie (inimeste) probleem siin hakkama saada.
Vabandust, läks vist liiga deklaratiivseks ja äkki ei sobigi hästi siia verbaalsete lennuharjutuste vahele. Pigem mõtlesin iseendale. Iga väite ette käiks lugu ka, aga tühja sest.
Asi vist selles, et tahan end suhestada reaalsusega, maailmaga, universumiga, mitte isikliku kaemusega, subjektiivse tundmusega, piiratud taju illusioonidega, verbaalsete mõttekonstruktsioonidega a la “kolmnurkne ruut”. Ja igal aastal on ju uus kapsasaak, lisaks veel importkapsad - keegi ei suuda kõiki neid läbi lapata, et äkki mõne lehe vahel ikka on.
Aga kui subjektiivne arusaam reaalsusega vastuollu läheb? Subjektiivne usust tulenev arusaam ütleb, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles, teadus sellist asja võimalikuks ei pea.
Ah jaa, tuli veel meelde, et püssikuuli ja kivi langemise ülesanne oli kunagi jutuks. Kas keegi vastust ka teab?
Minu jaoks on keskmes Jeesuse Kristuse elamine, mida kirjeldavad neli evangeeliumi. Muu piibel täiendab seda.
Skeptik ütles kõik ära - usklaste-müstikute-esoteerikute Ühendatud Vägedel peaks nüüd oma eluvilusoofia ümbervaatamiseks põhjust küllaga olema:-))
Millegipärast on inimene evolutsiooni käigus kohastunud eluvorm, mis püüab jumalaotsingute läbi oma elu mõtestada. Oled Sa mõelnud, miks ta niisuguseks on kohastunud? Ja mis oleks teistmoodi, kui ta ei oleks? Millegipärast inimesele ei piisa toidust, ta vajab ka luulet. Oled Sa mõelnud, miks?
Need küsimused ei olnud ei retoorilised ega pahatahtlikud. Ma küsin täitsa siiralt, oled Sa mõelnud, mis paneb inimese neisse kummalisisse loetletud asjusse uskuma? Ja oled Sa kindel, et tead ette kõiki tagajärgi, missuguseks muutub inimene ja ühiskond, kui see kõik ära võtta?
"Mõistmine on hoopis dialektilisem, avaram, süsteemsem. Mõista tähendab näha asju mitte mingi ühe postulaadi, vaid terve postulaatide süsteemi kui terviku valgusel."
Mõistmise suhtes pole nii oluline kui “laia” süsteemiga peale minna, vaid taibata, milline tegelik protsess selle nähtuse taga on...
Veel mõned kuud ja ongi käes detsember. Päkapikud hakkavad akende taga hiilima ja vaatama, kas sa oled ikka hea laps ja räägivad kõik sinu tembud jõuluvanale edasi.
Niruchvasa põrgu on valguse ja õhuta. Inimesed, kes ei anna munkadele, brahminitele ja vaestele almust, peavad seal kannatama.
"Aga eeposed kuuluvad müütide valda, mis inimkonna (inimliigi) enamasti allasurutud sisaldiste reservuaar (sageli segi üliteadvuse ehk eesootava arhetüüpidega)."
Müüdid on samasugused kollijutud. Ainult tegevuspaigastik on neil tavalistest kollijuttudest enam konkreetsete paigastikega seotud. Ent see ei vähenda nende väljamõeldust...
Ilutaotlus, püüe esteetilise meelehea poole on inimesele orgaaniliselt omane, primaarne. Sellisena evolutsiooni käigus tekkinud, säilinud, kinnistunud. Ilutaotluse kõige mitmesugusemate esinemisvormideni jõuab inimene ka muust maailmast isolatsioonis olles.
Religioon aga pole primaarne, inimesest endast kui niisugusest tulenev nähtus. Religioon on oma olemuselt sekundaarne - ühe inimese teadmatusega seotud hirmu sihipärane ärakasutamine teise, elujõulisema, jõhkrama, omakasupüüdlikuma inimese poolt. Elik, teisisõnu, ei sosistata taevast ühelegi inimesele kõrva - armasta-karda JEESUS KRISTUST - selleks läheb ikka teist inimest vaja:-))
Maila ongi üks usklaste ohvreid, kes kõikseaeg on jahunud, et kui ei usu nende jumalat, siis pole su jaoks ilu, tõde, õiglust, kaastunnet ....... olemaski. Mitteusklase üle valitsevat jäägitult vaid viisessi!
|
OSCAR-2019
|
||
Tuulesuuna muutus lõunast loodesse tähendab tavaliselt taeva selginemist ja nii ka täna. Eilse streetrace õppetunnid käes, jätsin kõik tegemised pooleli, kui peale rahesadu taeva selgeks tõmbas. Pirtale jõudes märkasin, et mõnus jänes on peal ja olen jälle esimene katsejänes. Suures plaanis kordus eilne stsenaarium. Aga surf on ikkagi harjutamise küsimus, mistõttu tuli täna paremini välja. Nagu ikka oskasin ennast vette ajastada tuule maksimumi ajaks (mis pole iseenesest halb oskus, kui seda oleks vaja). Puhus stabiilselt 9-10m/s. Täna millegipärast liiv väga ei lennanud, äkki lendas kõik eile ära? Päike paistis ja slallikamad oleks olnud supervalik, aga ei... jonni jätkus siiski, et 11,0 jälle üles sättida ja veenduda, et jalaaasad on ikka veel väikesed. Peale otsustavat korrigeerimist oli juba meeldivam sõita, kuigi keha tahtis millegipärast vindi peale k…
Mõnele kohe üldse ei meeldi, aga sügisele on omad head küljed. Näiteks mulle meeldib sügiseti väga jooksmas käia (mitte Marti jooksmas) Ja siis need head tuuled on ka tihtipeale sügiseti!!
Mingil hetkel saabusid sel aastal päris head läänekad. Saime väikeste asjadega mõnusalt sõita. Kuigi palju oli kasutusel minu kõige väiksem komplekt - 78L Fanatic Freewave ja Neilpryde 4,4 Zone, tegin oma arengumanöövri millegipärast suurema (88L) Freewave laua ja 5,4 purjega. Et siis sain lainest alla sõites keerata korralikult jalad switchi ja purje cluefirsti ja niimoodi bottomturniga uuesti laine peale sõita. Millegipärast pole see varem õnnestunud. Ikka on laud spinninud või midagi muud. Penny, kes alloleva…
Võtsin hommikul parajasti kurgimaski näo pealt ära, kui tuli selline tunne, et peaks surfama minema. RSX proff Henri "Vojtek" Kaar lubas ka päise päeva ajal kohale ilmuda, mistõttu jätsin töötegemise rikaste inimeste hooleks ja sõitsin Pirtale. Nagu arvata võis, puhus tuul ja hakkasin 11,0 purje üles rigama. Vahepeal näitas ennast ka Henri, kuid kadus jälle. Kui purje lahti viskasin, hakkas telefon helisema. Asi läks nii hulluks, et Niine käskis webcami põhjal analüüsides mul alt (downhaul) veel peale tõmmata. Tegin nagu kästud. Asju mere äärde vedades märkasin küll, et liiv lendab aga eks ta vahel ikka lendab. Rannastardist peale astudes oleks pidanud otse jalaaasadesse astuma, sest pedaal oli kohe põhjas. Muulist mööda sõites üritasin lakkamatult jalgu aasadesse saada, kuid viimati paljajalu sõites olid keegi aasad jube väikeseks teinud. See ei seganud täiega glissamist. Pöördusin ikkagi kaldale …
Esimese tuulise päeva järel saime ühe puhkepäeva, sest torm Mauri käis üle. Käisin laupäeval Pirtal ja mõtlesin korra isegi väikeste asjadega sõitma minna, aga suund oli natuke liiga edelast, et kiusatusele järgi anda.
Kolmanda päeva hommikul olid Mauri riismed veel alles. Rigasin 10 üles ja 11 rullisin ka lahti aga rannas liiv lendas... Üks liidri taktika võiks olla selline, et teed sama, mis jälitaja, et tal ei oleks võimalik teise varustuse vms. poolõnne abil sind edestada. Siiski tundus minu jaoks liiga loogiline võtta 8-12m/s tuulega 10,0 ja 68 uim.
Sotsiaalmeedias kommmentaare lugedes jäi vahepeal mulje, et ma olen oodanud ära aja, kus keegi enam ei võistle ja siis võistlen üksi või kahekesi... no ma ei tea... Kutsusin ju Brikut ja Tristenit ja Andrest ka.
Etteruttavalt: me võitlesime omavahel korralikult ja ei olnud lihtsalt "nime kirjapanejad", selliseid mõtteid on kurb lugeda.
Viimased mohikaanlased olid ennast jälle registreerinud. Renar ja mina. Teised olid valdavalt kuskil ära: Martin ja Frank ja John MMil, Otto eksles Riias, Tristen läks seepeale slalli sõitma, Andres lubas korra isegi tulla... aga ei tulnud. Ja ülejäänud maeiteamistegid. Eks prognoos mõjutas ka. Ikkagi oli selline imelik tunne, et saab korraga kasvõi teisel kohal olla ja samas viimaseks jääda... või eelviimaseks ja tegelikult võita....
Ja see prognoos oli tõsine. Reedeks 7-12m/s, laupäevaks 12-18m/s... Suund edel-lõuna. Ei, ma panin ennast ikka kirja, kuigi pole üldse tugeva tuule sõitja. Lätis Kiesezersi peal oli ka tugev tuul ja polnud nii hullu midagi. Kui selle suunaga nüüd laine madala hoiab, siis saab ehk hakkama...
Maatuulega on pilt petlik. Jänest pole... ise oled nagu maja taga ja kerge tuuleke käib puhanguti üle. Ei lasknud sellest ennast petta. Rigasin 11 ka üles, kuid loomulikult võtsin 10,0 ja alla keerasin E68S- uime. Välja sõitsin juba enne lippe, et oleks võimalus vaj…
Hoiatan, et sellest tuleb üks segane ja kirjumirju kirjutis, mis ei ole olemuselt üldse lõplik vaid peegeldab seda, millest hiljuti mõelnud olen. Kui veel edaspidi mõtlen, siis tahan kindlasti paljutki lisada... Ma töötan noorte inimestega ja püüan seda teha väärtustepõhiselt. Jah, mõnel lugejal tõusevad nüüd karvad turri, kuid seda pelgalt sellepärast, et nende väärtused ei klapi väärtustepõhisusega, mis on omakorda vastuoluline. Väärtus ütleks meile justkui, et see või teine on hea või siis on halb, väärtus annab hinnangu. Nähtavasti tuleneb see eetikast ja moraalist.
Veider aeg nõuab veidraid inimesi. Veider on see, et meie elud muutuvad järjest rohkem kaasinimestest kihisevaks – maailma elanikkond suureneb, me linnastume... kuid sealjuures muutume järjest üksildastemaks. Suureneb mitmekesisus meie ümber, arvamuste paljusus, pidetus, teadmiste ja uuringute dzungel, kindlustunde puudumine jne. See kõik kajastub häiretes, rahutuses. Moodsal ajal on saanud moodsaks vajaduseks otsida …
Võistlejale on see praktikas väga kasulik vidin, mitte niisama poosetamise aksessuaar. Miks siis? Kui vaadata läbi aastate kasvõi harrastajate surfarite starte (tegemist ju stardikellaga), siis on tase kõvasti tõusnud. Ühes vanas Papaslalli videos on veel näha kuidas starditakse „rongina”, praegu maksab Fun sarjas 3-5 sekundiline hilinemine juba poodiumikoha. Start on kujunenud väga määravaks elemendiks.
Edasi jõuame kriitilise viimase minutini. Kell hakkab andma signaali iga 10 sekundi tagant, mis laseb võistlejal seda pingeliselt vaatlemata olla kursis ajalise situatsiooniga ning samal ajal teostada oma starditaktikat, mis nõuab kindlasti maksim…
|
OSCAR-2019
|
||
Saage tuttavaks – see on uhiuus Sony RX100 V – lihtsalt parim kompaktkaamera fotode ja videote talletamiseks. Selles kaameras on juba RX100 seerias tuttavaks saanud 1-tollist tüüpi pildisensor, ülikiire 0,05-sekundiline autofookus, 315 faasituvastuspunktiga teravustamissüsteem ning ülikiire kuni 24 kaadrit/sek sarivõte koos särimõõtmise ja autofookusega ning loomulikult ka 4K videosalvestus. Teisisõnu – lihtsalt parim omas klassis, pakkudes kasutajale kõike mida ühes kaameras vaja on.
Sony RX100 IV disainis on kasutatud mitmekülgset Zeiss objektiivi. Objektiivis on kombineeritud 9 asfäärilist elementi, millest kaks on AA (täiustatud asfääriline) elementi. Need on eeskujuliku optilise kvaliteediga, samas kompaktsed. Tänu 24 mm lainurgale saab pildistada ideaalseid maastiku- või arhitetuurifotosid, samal ajal 70 mm valgusjõuline f/2.8 asend on perfektne portree- ja makrovõtete jaoks. Suur ava võimaldab kergelt eraldada pildistatav subjekt taustast, jättes pildistatav subjekt teravaks ning taust uduseks. Objektiivil on ka integreeritud 3-astmeline ND filter, mis tagab parema kontrolli valguse üle.
Äsja väljatöödatud uus 20,1-megapiksline kihiline CMOS sensor koos DRAM kiibiga võimaldab kuni 960 kaadrit/sek üliaegluubis videosalvestust ning kuni 1/32 000 sek säriajaga elektroonilise katiku. Mõlemad ületavad inimsilma võimeid mitmekordselt. Lisades sellele ka 315-punktilise fokaaltasapinnal oleva faasituvastusega teravustamissüsteemi – tulemuseks on ülim teravustamine ning subjekti jälgimine igas olukorras.
Uues BIONZ X pildiprotsessoris on kombineeritud võimekas detailsust parandav tehnoloogia, difraktsiooni vähendav tehnoloogia ning nähtavalt parendatud alaspetsiifilist müraeemaldust. Samas on pildiprotsessori võimekus kasvanud võrreldes eelmise BIONZ protsessoriga. Selle tulemina on pildid loomutruud, realistlikumad ning parema detailsuse ja väiksema müraga.
Sony DSC-RX100 V kompaktkaamera on võimeline ülikiireks sarivõtteks – 20-megapikslised fotod kuni 24 kaadrit sekundis, samal ajal võimaldades ka särimõõtmist ning autofookust. Lisaks on elimineeritud sarivõtte ajal tekkiv pildiotsija ning LCD ekraani pimendus, tehes pildistamise veel mugavamaks.
Lisaks kiirele sarivõttele kasutab RX100 V ülikiiret autofookust, tagades 0,05 sekundilise teravustamisaja. See on saavutatud uuendatud algoritmidega ning sellega, et subjekti kaugust mõõdetakse isegi siis, kui sa ei ole päästikut veel pooleldi alla vajutanud. See omakorda võimaldab päästikule vajutades subjekti ülikiirelt fookusesse saada.
Sellel kompaktkaameral on kokku 315 faasituvastusega teravustamispunkti, mis katavad 65% sensori alast. See tähebdab seda, et subjekti jälgimine on veel täpsem ja kiirem, võimaldades jälgida ka väiksemate subjektide liikumist.
Sony RX100 V võimaldab kaamerasiseselt salvestada 4K videot (4K UHD 3840 × 2160 25p). Selle teeb eriliseks full pixel readout funktsionaalsus, kus loetakse kõikide pildipunktide andmed üles. Sedasi saavutatakse suurem lahutusvõime ning detailsus, kui tavalises 4K videos. Lisaks, tänu XAVC S5 formaadile saab 4K videot salvestada kuni 100 Mbps andmetihedusega.
Lihtsalt keera režiimiratas HFR asendisse ning sinu käeulatuses on ülikõrge kaadrisagedusega videosalvestus. 960/1000 kaadrit/sek; 480/500 kaadrit/sek või 240/250 kaadrit/sek (NTSC/PAL), sõltuvalt vajalikust rakendusest. Pildikvaliteet on 240/250 kaadrit/sek režiimis pea FullHD, 480/500 kaadrit/sek reziimis aga HD. Lisaks võimaldab "Lõpu päästik" lahend määrata, mil 4 või 6 sekundiline lõik lõpped, tagades selle oluliseima hetke kindlapeale talletuse.
Lisaks AVCHD ning MP4 videosalvestusele on RX100 V sees kasutusel ka kõrge andmetihedusega XAVC S formaat. See on loodud spetsiaalselt mugavaks järeltöötluseks ning videote korrigeerimiseks, samas hoides faili mahud madalamal.
Ühes korralikus videokaameras peab olema ka üks päris "lame" profiil - Sony S-Log2 pakub kasutajale kuni 1300% suuremat dünaamilist ulatust ilma, et heledad või tumedad alad kaotaks detailsust. Veel täpsem värvide gradatsioon ning parendatud detailsus järeltöötluses - mida enamat ühest profitaseme videokaamerast tahta.
Sony DSC-RX100 V kompaktkaamera objektiivi ümber on ka mugav juhtratas, kus on võimalik ülimugavalt kaamera seadeid muuta – olgu selleks siis säriaeg, ava, teravustamine – lihtsalt ideaalne profifotograafidele.
RX100 IV elektroonilise pildiotsija disain on unikaalne - kui sa seda ei vaja, on see kaamera kere sisse peidetud. Nupule vajutusega tuleb pildiotsija korpusest välja ning sa saad kasutada üliteravat OLED Tru-Finder pildiotsijat kadreerimiseks. Pildiotsija on kõrge kontrastsusega ning teravusega OLED ekraan, millel 2,35 miljonit pildipunkti ning klaasidel Zeiss® T* vääristus. Pildiotsijalt ekraanile ning vasutpidi üleminek on sujuv tänu silmasensorile - kaamera saab aru mil vaatad pildiotsijasse või ekraanile ning lülitab vastavalt sellele end ümber, automaatselt.
Kõrge lahutusvõimega 3-tolline ekraan on 180° kallutatav, tehes sellest mugava abilise nii madalalt kui kõrgelt pildistades ning avab uued võimalused kadreerides.
Funktsioonid, nagu käsitsiteravustamise abiline (suurendab pildi osa ekraanil) ning Peaking (toob esile fookuses olevate alade ääred) lihtsustavad käsitsi teravustamist nii fotode kui videote tegemise ajal.
|
OSCAR-2019
|
||
Juhan Ulfsak ja Taavi Eelmaa on dünaamilise duona kündnud Eesti lavalaudu üle 15 aasta. Nad on koos mänginud. Nad on koos teinud kunstilisi valikuid, mis puudutanud mitte ainult ühte lavastust, vaid ka tervet teatrit. Nad on kehtestanud kujundeid, esteetikat ja poeetikat, milleta Eesti teater oleks olnud pelgalt teater. Nüüd tegid nad esimest korda koos lavastuse: Eelmaa kirjutas, Ulfsak lavastas.
Sõprus ei ole kunstis populaarne teema. Armastus küll. Sest armastus on alati erootiline: meid erutab mõte sellest, "mis juhtus pärast". Kuid sõprus ei ole erootiline. Siin ei kasutata varjatud teid, ei skeemitata ega mängita mänge. Sõprus on kahe sõbra vaheline avalik ja samas kohutavalt intiimne asi. Sõprus on kompromissitu, igavene ning tingimusteta. Mida teha, kui armastus kaob? Sa saad üle. Mida teha, kui sõprus kaob? Sa hävid.
"Kadunud sõbra juhtum" on lavastus, kus neli tegelast lähevad otsima midagi, mis on kadunud. Nad on varustatud hea tahte, talitsetud lootuse ja tungiva vajadusega. Edulootused on väikesed. Kuid mõõgaotsad sätendavad maa-aluses prožektorivalguses, kui näeme nende selgasid eemaldumas.
Taavi Eelmaa poeetiline tekst on õrn ja purunematu. Ta on kirjutanud näidendi, kus tegelased satuvad realistlikesse ja unenäolistesse, väljamõeldud ja usutavatesse olukordadesse. Tegelased ise on oma rännakul mööda Ulfsaki lavastuse muinasjutulisi käike kord vaprad, kord haprad, kuid nende jutus on palju naeru ning nende tahtekindlus paneb kaasa elama ka kõige tuimema.
Sebastian Hartmann (1969) on tänaseks tõusnud Saksa teatrilavastajate esiritta. 1998. aastal asutas ta oma trupi wehrtheater hartmann ning peagi kutsus Frank Castorf ta Volksbühnesse majalavastajaks. Uue teatri lipulaeva Volksbühne lavastajana töötas Hartmann paar aastat, tuues lavale muuhulgas Tarkovski ?Stalkeri?. Praegu on Hartmann vabakutseline, keda kutsutakse saksakeelse ruumi suurimatesse teatritesse, nt Viini Burgtheaterisse, Hamburgi Schauspielhausi jm. Tema Norra rahvusteatris valminud ?John Gabriel Borkman? valiti äsja Norra aasta parimaks lavastuseks.
Hartmann on andnud esialgse nõusoleku tuua 2006. aasta kevadel teatris NO99 lavale üks eesti uuema draamakirjanduse klassikasse kuuluv näidend.
Sebastian, oled saksa teatri suhtes olnud võrdlemisi kriitiline, kuid väidad samas, et Euroopa kontekstis on tegemist huvitavaima teatriga. Mis on Saksamaa edu põhjuseks?
Esiteks loomulikult riiklik toetus: Saksamaal subsideeritakse teatrit kogu maailmaga võrreldes vägagi hästi. Ükski teine riik Euroopas ega mujalgi ei toeta oma teatrit rahaliselt nõnda palju ning kusagil mujal ei käida ka niivõrd palju teatris. On siiski suur vahe, kas riigis elab 1,3 miljonit või üle 70 miljoni, siin ei loe arvutused valemi ?teatrikülastusi inimese kohta? järgi.
Tänu subsideerimisele on Saksa teater äärmiselt mitmekesine, on palju teatreid ja erinevaid lavastajakäekirju ning seeläbi ka palju kõnetamisviise. Just selle mitmekesisuse tõttu arvangi, et saksa teater on praegu Euroopas esikohal.
Mitte mingil juhul. See on Saksa teatrisüsteemi eelis, et toetatakse erinevaid teatreid, lavastajaisiksusi ja seeläbi ka erinevat publikut. Ent tuleks hoopis küsida, millised suhted on teatril ühiskonnaga ja vastupidi. Subsideerimine on kõigest mündi üks pool ning peegeldab vaid riigi majanduslikku heaolu, tuues omakorda kaasa teatri muutumise luksusobjektiks. Samas teame, et teatritegemine ei sõltu eelarvest otseselt, seda on alati ka kõige vaesemates oludes tehtud, isegi sõja ajal. Teatri hea arengu põhjuseks ei ole ainult raha ja ma pole kindel, kas Saksamaal sellest alati aru saadakse. Meil on teatud kiht lavastajaid, kes hoiavad end teadlikult riiklikult toetatud teatrite juurde, keda kutsutakse festivalidele jne. Palju huvitavamad on inspiratsioonist kantud, kuigi vaestes oludes tegutsevad väiketeatrid.
Ometi ei saa erinevalt näiteks USAst Saksamaa puhul öelda, et suured on paindumatud ja ainult off-off-lavad huvitavad. Väga palju sõltub konkreetsest intendandist ja sellest, kellel ta oma teatris töötada laseb, seega just intendandi maitseotsustusest. Pealegi on suurtel teatritel lihtsam kunstilistele taotlustele keskenduda ning seega riskeerida, kuna väikesed peavad paratamatult rohkem ellujäämisele mõtlema.
Saksa teatrit kirjeldatakse just praegu väga sageli poliitilisena, isegi ?Kes kardab Virginia Woolfi?? tõlgendatakse Iraagi sõja valguses.
Ma ei arva, et teatri ülesandeks peaks olema ühiskonna vormimine, pigem teatud impulsside saatmine. Kõik sõltub jällegi materjalist: Saksamaalgi on tegelikult päris palju tavalist jutustavat teatrit, kus lavastaja lähtub üheselt tekstist ega hakka seda interpreteerima nii, et lavastus muutub ühiskonnakriitiliseks. Kui jätame Frank Castorfi hetkeks kõrvale, siis võib öelda, et enamasti tegelevad ühiskonna kõnetamisega nooremad lavastajad ning lavastusi, mis tõepoolest ühiskonnale reageerivad, on umbes kolmandik. Ülejäänu on meelelahutus.
Eestis öeldakse sageli, et teater peab meelelahutuslik olema seepärast, et publik, ühiskond, just seda ootab.
Ühiskonna mõistega manipuleeritakse sageli selleks, et öelda: mind see ei puuduta, see puudutab ühiskonda. Tuleks pidevalt küsida, kelle järgi inimesed joonduvad, kes annab käsu, kes ütleb, et teatris tohib ainult igavalt Shakespeare?i lavastada. Siit edasi tuleb küsida, mis tasandil teatrit põhimõtteliselt vaadatakse. Tänapäeval minnakse endiselt teatrisse kui moraaliasutusse, usutakse konventsionaalselt, et lavale peab tulema näitleja ning teksti edastades teatud vastused andma. Publikule oleks kasuks, kui nad mõistaksid, et teatrikunst on samasugune kunst nagu maal või muusika. Kui viimaste puhul taipavad kõik, et tegemist on autori isikliku fantaasiaga, siis teatrisse läheb iga ?normaalne? inimene endiselt kui abstraktsesse ruumi. Ta kohtub teistsuguse maailmaga, aga hoiab end sellest ikkagi eemale.
Publiku kaasamiseks loobutakse saksa teatris sageli ?neljandast seinast? tulemuseks pole aga alati õnnestumine. Miks?
Eelkõige sõltub see näitlejatest, kes neljanda seina kõrvaldavad. Mina lavastan sellise võimaluse ainult siis, kui ma tean, et näitlejad mängu tõesti valitsevad, et nad suudavad publikuga suhelda. Näitlejale ei olegi väljakutseks ehk niivõrd neljanda seina demonstratiivne kõrvaldamine, kuivõrd mängimise ajal publikuga arvestamine. Kui keegi aevastab, siis peaks näitleja reageerima, küsides näiteks: ?Kas ma toon teile kuuma teed?? Ja see ei tohi olla nali, vaid tõesti suhtlemine, kas või mitteverbaalne. Näitleja peab laval olles väga täpselt tajuma, millal publik arusaamiseks pikemat pausi vajab ja millal peab tempot tõstma. Minu arvates ei tohi näitleja kinni hoida lavastuslikust re?iiplaanist ja näidelda nii, et iga etendus on eelmise nägu, kinni tuleb hoida publiku rütmidest.
Saksa teatri kiitmisest hoolimata oled viimastel aastatel lavastanud Norras, Austrias, ?veitsis. Miks?
Kuigi olen töötanud Saksa suuremates teatrites, pole ma ometi leidnud veel ühtegi, mille kunstiline järjepidevus mind rahuldaks. Seetõttu olen vabakutseline ja tegutsen erinevates kultuurides. Mind tõepoolest huvitab, mil moel inimesed teistes riikides käituvad, söövad, mõtlevad. Samuti on väga oluline teatri mõttetraditsioonide muutmine. Norras lavastamine kujunes võrdlemisi raskeks, näitlejad olid innukad, aga nad olid lihtsalt hoopis teistmoodi ette valmistatud, kui ma ootasin. Teise riigi teatrimaastikku uute ideede süstimine pole sugugi ainult mulle huvitav, see võib olla ka teise kultuuri jaoks avastuslik.
Kuigi saksa teater on Euroopas esirinnas, ei käi saksa lavastajad regulaarselt mujal lavastamas. Castorf töötas Rootsis, Schlingensief lubas Berliini teatrielu peale vihastades Islandile minna, aga need on pigem üksikjuhud.
Frank läheb nüüd Pariisi, Peter Stein oli Moskvas, Langhoff lavastab USAs, ent need näited on tõesti üksikud. Jah, see on tõesti nii, et kuigi saksa teater on Euroopa tipus, ei tööta siinsed lavastajad piiri taga ning nende käekiri ei jõua maailma. Põhjus on väga lihtne: Saksamaal teenib kõige rohkem ning siinne süsteem on hästi paigas.
Kindlasti Volksbühne, ka Hamburgi Schauspielhaus, mida küll publik ja kriitika eriti ei armasta. Ent praegu vaataksin ma pigem väikeste provintsiteatrite poole.
Viimastel aastatel on ta esindanud kõige uuenduslikumat saksa mõtet. Ta on nii endaga kui ümbritsevaga väga radikaalselt ringi käinud ja püüdnud muuta äärmiselt konventsionaalset teatrimõistmist. Volksbühne publik ei taha minna haridusasutusse, vaid kuhugi, kus saab tõesti vabalt ja demokraatlikult mõelda. See on seotud ka teatri agressiivsusega, julgusega agressiivne olla ? kui veendunult lavalt oma asja aetakse, nii et publikul tekiks vältimatu kohustus reageerida, kaasa mõelda.
Eestist vaadatuna tunduvad Volksbühne, Berliner Ensemble jt suurte masinatena. Eile ütlesid, et Volksbühne on kõige anarhistlikum süsteem, mida võib ette kujutada.
Teatri tehniline pool töötab seal samamoodi nagu kõikjal mujalgi. Kunstiliselt rõhub Frank Castorf aga väga sellele, et teatri autonoomia säiliks ehk ta ei kutsu tingimata lavastama inimesi, kes äsja on kusagil esile kerkinud. Ta otsib pigem kõrvalisi tegijaid, sageli neid, kes tulevad väljastpoolt teatrit. Mind kutsus ta off-lavalt ajal, mil ükski suur teater isegi ei vastanud mu kirjadele ? ja pärast esimest tööd suurel laval sain kutseid kõikjalt. Suures osas laseb Frank ka näitlejatel otsustada, milliseid lavastajaid Volksbühnesse kutsutakse ja milliseid mitte ning sel juhul ei loe kuulsus mitte midagi.
Hiljuti ütles Volksbühne dramaturg Carl Hegemann oma teatri kohta, et Volksbühne üllatab välismaal endiselt, aga Saksamaal enam mitte nii väga.
Saksa ülinõudlik publik ja kriitika ootab iga kolme-nelja aasta tagant täielikku muutust. Tõsi, Volksbühne on seda ka teinud, nad on tavapärasest teatrimudelist kaugemale liikunud ja teevad lisaks filme, annavad välja raamatuid jne ? ja nüüd teevad neid kõik järele. Kuid on näha, et teatrimõistmine Saksamaal peegeldab selgelt kapitalismi: igal aastal nõutakse uut mobiili ja uusi lavastajaid.
Kui oluline on Ida- ja Lääne-Saksamaa probleem? Berliinis on ju rünnatud mõningaid ametnikke ?osside? eelistamise pärast.
Tavaliselt olen ma teatrites töötades olnud ainuke Ida-Saksa juurtega inimene. Lavastajate tippklassi kuulubki ju vaid neli Ida-Saksa lavastajat: Frank Castorf, Armin Petras, Andreas Kriegenburg ja mina, vanemast generatsioonist veel Langhoff. Ja intendantidest tean ma Lääne-Saksamaal töötavat vaid üht idast pärit inimest, samas kui vastupidine on väga sagedane. Seega on kaalukausid selgelt lääne poole ning ida tähtsuse rõhutamine on siiani alati kaasa toonud ?wesside? valuliku reageeringu.
Saksa draamakirjanduses on toimunud selge põlvkonnavahetus ja sellest räägitakse võrdlemisi palju. Sina pole saksa näidendeid üldse lavastanud?
Viimastel aastatel esile kerkinud tekstid kuuluvad autoriteatrisse, see tähendab, et kirjanikud annavad väga täpselt ette ka re?iimärkused. Kes tegelased täpselt on, kuidas nad välja näevad, millist sigaretimarki suitsetavad. See inglise teatritraditsioonist mõjutatud kirjandus on lavastajale tõeliselt igav. Mind huvitab pigem ?vaba materjal?, see, mille puhul ei sekku ükski kirjastus ega ütle, et tekstiga nii teha ei tohi. Nii juhtus minu esimese Sarah Kane?i lavastusega. Seetõttu pigem Ibsen ja Strindberg kui noored autorid. Viimastel aastatel ei ole ükski tekst minus tunnet tekitanud, et seda ma peaksin tingimata tegema. Ehk vaid Fritz Kateri mõned näidendid, aga nendegi keel on liiga spetsiifiline.
Ta on väljapaistev filosoof, kes töötas välja täiesti oma pildikeele ja suutis samas oma kaasaega kunstiliselt tõlgendada. Tarkovski pole dokumentalist, ta loob täiesti omaette maailma, aga ometi kõneleb tänapäevaga. Teda võiks võrrelda filosoofiga, kes loob oma süsteemi, kus on vastused ja küsimused, teooriad ja antiteooriad, mille keskel saad seista ainult vaatlejana. Tarkovski puhul astud maailma, mida sa oma tõlgendusega kunagi kahjustada ei suuda.
Sinu lavastustes on näitlejal rõhutatult keskne koht. Kuidas iseloomustaksid saksa näitlejate olukorda?
Ka näitlejate puhul valitseb uskumatu kirevus, ma ei tahaks üldistada. On väga igavaid näitlejaid ja väga häid, aga ? (pikk paus) näitleja on loomulikult kõige tähtsam. Laval peab sündima partnerlus, mis ei ole koketeeriv. Peab suutma korraga armastada ja vihata, et tõesti valupunktideni jõuda, mitte seda ainult väita. Mulle meeldivad näitlejad, kes nõuavad iseendalt enamat, kui nad suudavad. Ei saa öelda, et tegemist on piiride ületamisega, sest tegelikult otsitakse teatris ju iseennast, jõutakse iseendani ja seda aastate või aastakümnete jooksul.
Andrea Breth kirjeldas hiljuti saksa teatri tulevikku tekstilisest lähtekohast ja väitis, et klassika tõlgendamisega peab edaspidi olema ettevaatlikum, kuna noorem põlvkond ei tunne lähtealustki. Kuidas sina tulevikku näed?
Kindlasti mõjutab tulevikku see, et rahastamine kuivab siiski kokku. Teatri uus võimalus kogu maailmas peitub aga hoopis enda iseseisvaks kuulutamises. Vähesed mõistavad veel, et pileti maksmise järel minnakse ruumi, kus teised on paar kuud olnud ja oma suhet otsinud. Teater peab lahti ütlema konventsionaalsetest reeglitest ja nimetama end eriliseks, nimetama end Teatriks. Volksbühne on sel suunal esireas olnud. Loomulikult on ka teine võimalus ehk iseseisvuse kaotamine: muusikalid ja traditsioonitruud klassikalavastused.
|
OSCAR-2019
|
||
Käibemaksukohustuslaseksregistreerimise piirmäära plaanitakse tõsta ja ühtlasilaiendatakse ka siseriikliku pöördmaksustamise objektide ringi | Leinonen Estonia
Rahandusministeerium on ette valmistanud ja saatnud teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks käibemaksuseaduse muutmise ettepaneku, mille kohaselt peaks edaspidi hakkama kehtima käibemaksukohustuslaseks registreerimisel senise 16 000 euro asemele 40 000 euro suurune piirmäär. Rahandusministeeriumi poolt koostatud seaduse seletuskirja kohaselt Isikud, kelle maksustatav käive aasta algusest arvates ei ületa piirmäära, ei ole kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslasena, kuid nad võivad seda teha. Seega ei ole nad kohustatud pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust. Selleks suurendatakse ettevõtjate hulka, kes ei pea end registreerima käibemaksukohustuslasena. Muudatus on mõeldud mikroettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks, mis on Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kasvava majanduskasvu strateegias olulisel kohal.
Eestis seni kehtiv 16 000 euro suurune piirmäär kehtib alates 1. aprill 1995. Selle ajal kehtis Eestis kroon ja see summa oli 250 000 krooni. Piirmäärad erinevad liikmesriigiti. Käibemaksu direktiiv näeb ette, et liikmesriigid tohivad kehtestada piirmäära kuni 5000 eurot. Enamus liikmesriikidel on aga piirmäär suurem. See on võimalik, kas varem kehtinud erisuste abil või on liikmesriigid selleks eraldi Euroopa Liidu Nõukogult luba taotlenud. Kelle täpsem huvi, siis piirmäärade suurused võib välja otsida seaduse seletuskirja lisast. Direktiivi artiklis 287 on sätestatud Eestile erand, mille kohaselt võib Eesti kohaldada maksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aasta käibe piirmäär ei ületa 16 000 eurot ehk teisisõnu isikud, kelle käive ei ületa piirmäära ei pea end käibemaksukohustuslasena registreerima. Piirmäära tõstmiseks tuleb vastavalt direktiivi artiklile 395 taotleda luba Euroopa Liidu Nõukogult. Direktiivi kohaselt tuleb menetlus loa andmise osas läbi viia kaheksa kuu jooksul arvates taotluse esitamisest Euroopa Komisjonile. Eesti esitas vastavasisulise taotluse Euroopa Komisjonile 12. mail 2016. Euroopa Liidu Nõukogu juhindub muuhulgas oma otsuse tegemisel ka Euroopa Komisjoni 29. oktoobri 2004. a ettepanekust lihtsustada käibemaksuga seotud kohustusi, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel piirmäär tõsta kuni 100 000 euroni.
Selle muudatuse vajaduseks on rahandusministeeriumi seletuskirja kohaselt maksupettuste vähendamine selles vallas. Maksuhalduri andmetel oli Eestis 7. märtsi 2016. a seisuga 357 äriühingut, kes tegelevad selliste metalltoodete võõrandamisega või soetamisega, kus esinevad suured käibemaksupettused. Nendest ligi 70 ettevõtet soetavad kaupa puhverettevõtetelt. Käibemaksu kahju 2015. aastal oli ligi 7,2 miljonit eurot. Metallisektori ettevõtjate hinnangul ligi 1/3 teatud metalltoodetest müüakse kasutades puhverettevõtteid. Direktiivi artikli 199a lõige 1 punkt j annab liikmesriikidele õiguse kehtestada pöördmaksustamine muuhulgas toormetallidele ja metallide pooltoodetele. Sama artikli lõike 2 kohaselt tuleb erimeetme kasutusest teavitada käibemaksukomiteed. Pöördmaksustamist on direktiivi kohaselt õigus kohaldada kuni 31. detsembrini 2018. a, kusjuures pöördmaksustamist tuleb rakendada vähemalt kaks aastat. Kui Eesti ei rakenda muudatust 1. jaanuarist 2017, siis Eesti ei saa pöördmaksustamise kehtestamisel enam lähtuda artiklist 199a lõikest 1, vaid peab pöördmaksustamise kehtestamiseks loa taotlema sama direktiivi artikli 395 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogult. Loa saamise menetlus võib kesta kuni kaheksa kuud. Mäletatavasti ei anna Euroopa Liidu Nõukogu lubasid kergekäeliselt. Viimane Eesti poolt saadetud taotlus vääriskivide pöördmaksustamise kohta lükati tagasi ja sellist muudatust seaduses ei jõustunudki.
Tuginedes Rahandusministeeriumi poolt koostatud seaduse seletuskirjale, siis eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline ja kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Piirmäära tõstmisega 16 000 eurolt 40 000 eurole ei kaasne ettevõtjatele mingit kohustuslikku käitumist, vaid suureneb isikute ring, kellel on valikuvõimalus käibemaksukohustuslasena registreerimise osas. Rahandusministeeriumi seisukohast on eelnõu kiireloomuline, kuna metallisektori ettevõtjad, kes maksude tasumisel lähtuvad maksuseadustest, ei ole konkurentsivõimelised oma toodete müümisel. Kui Eesti ei rakenda muudatust 1. jaanuarist 2017, siis pöördmaksustamise kehtestamiseks tuleb luba taotleda Euroopa Liidu Nõukogult ning seetõttu võib eelnõu menetlemine kesta üle aasta ning sellega kaasneb ettevõtetele täiendav majanduslik kahju ning riigile täiendav tulude vähenemine.
Tulenevalt Rahandusministeeriumi seisukohast võime eeldada, et kavandatavad muudatused jõustuvad üsna kiiresti. Ehk, siis metalli pöörmaksustamise sätted peaksid jõustuma 1. jaanuar 2017 ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõus alates 1. jaanuar 2018.
|
OSCAR-2019
|
||
Põhjamaade kaubandusettevõtted otsivad võimalusi töö efektiivsemaks muutmiseks ja uuendavad seniseid lahendusi, selgitas veebiäri edendava Rootsi ettevõtte Nordic e-commerce Knowledge juht Sarah Wittbom.
Kaubanduse Aastakongressil 2013 esineva Wittbomi sõnul ei ohusta üleilmne e-kaubandus veel kohalikke ärisid, sest kohalik kaupmees tunneb paremini koduseid olusid.
Ootuspärane vastus ilmselt oleks, et trendiks on omni-channel (kõikide olemasolevate ostukanalite kasutamine tarbijate teenindamisel – toim) ja multi-channel kaubandus, m-kaubandus või sotsiaalne ostlemine (social shopping). Tegelikult tegelevad paljud põhjamaade e-kaubanduse ettevõtted hetkel hoopis oma e-poodide efektiivsemaks tõstmisega.
Näiteks püütakse mugavamaks muuta ostuprotsesse, luua kiiremaid ja lihtsamaid tarnelahendusi jne. Lisaks vaatavad suured ettevõtted üle enda tehnilised platvormid, mis mõningatel juhtudel on pea 15 aastat vanad ja juba kergelt aegunud. Sellega seoses toimub kaubandusettevõtetes palju ettevalmistusi uute platvormide arendamiseks, mis võimaldab olla ettevõtetel tulevikus paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad.
Üldiselt on Põhjamaade turul oodata üsna pea suuremaid muudatusi. Näiteks plaanitakse kaupade tarnet laiendada ka nädalavahetustele.
Konkurents on alati hea ja väga paljud põhjamaade tarbijad on juba aastaid kasutanud ka rahvusvahelisi e-poode ostude tegemiseks.
Globaalne e-kaubandus ei ole hetkel veel väga suureks ohuks kohalikele ettevõtetele, sest siinses e-kaubanduses on mitmeid kohalikule turule mõeldud funktsioone, mida rahvusvahelised e-poed ei pruugi mõista. Näiteks Rootsis soovivad paljud inimesed maksta kaupade eest arvega, aga enamus globaalseid e-poode antud võimalust klientidele ei paku.
Kuid nii mõnedki põhjamaade e-kaubandusettevõtted, näiteks Cdon ja Komplett, tajuvad ohtu ning ostavad kokku väiksemaid e-poode, et kasvatada oma turuosa enne kui Amazon või eBay selle enda alla haarab.
Paljudel kaubandusettevõtetel on olemas hästi töötav logistika ja kliendiandmete süsteem, isegi kui need lahendused on pisut vananenud.
Üldiselt on näha, et need ettevõtted, kes kunagi investeerisid e-kaubanduse teadmistesse ja arendusse on hetkel turul suured tegijad. Sotsiaalmeedia ja töötavate kliendibaaside olemasolul suudetakse klientide ostukogemus ja suhtlus muuta veelgi paremaks.
Väga kõrgelt hinnatakse personaalset kontakti klientidega ja võimalust suhelda nendega läbi mitme kanali.
Montoni puhul kasutame veebipoe puhul vabavaralist platvormi Magento, millele tulevad uued versioonid, mida saame soovi korral rakendada. See lihtsustan meie olukorda, sest me ei ole üksinda. Kasutame olemasolevat versiooni edasi ning areneme koos sellega. Lisaks on meil hetkel tõsised plaanid arenduse poole pealt.
Hetkel on tähtis arendada maksmise võimalusi, kaupade kohaletoimetamist ehk keskkond tuleb muuta tarbijasõbralikumaks.
Meiesuguste brändide puhul on tähtis teha kaup klientidele kättesaadavaks. Kui on füüsiline pood olemas, siis veebis tehakse üldiselt eel-shoppingut. Ehk meie e-pood täiendab tavakauplust väga palju ja ei konkureeri omavahel. Meie klientidest teevad veebis eel shoppingut umbes 40-60 % klientidest, see protsent on suurem Venemaal ja Ukrainas, kus distantsid on pikemad.
Bauhof lansseeris hiljuti uue e-poe. Edasised arendused puudutavad pigem meie lojaalsusprogramme - Meistriklubi ja Profiklubi keskkonda, mis lähitulevikus annab kliendile võimaluse ka e-poes personaalsemaks suhtluseks.
Tavapood ei võitle e-kaubandusega, vaid e-pood on üheks lisa müügikanaliks, mis on järjest enam elementaarne igas kaubandussektoris. Meie klientide jaoks on oluline ka see, et on võimalik enne kauplusesse tulemist vaadata toodete olemasolu, hindasid, mõõte jms.
E-poest tehtavate ostude osakaal on siiski võrreldes 12 kaupluse kogukäibega marginaalne, kuna selline kaupluste arv üle Eesti annab väga hea kattuvuse ning lisaks on kaupluse sortiment 3-4 korda suurem. Paljude toodete osas on siiski oluline kliendile toodet ka näha, näiteks taimed, värvid jms. Küllaga on suuremate ostude puhul, nagu aiatehnika jms e-pood populaarne, sest seal kasutavad paljud järelmaksuvõimalust ja seda on veebist mugav taotleda.
Jaekaupluses pakume välja kontseptsioone, kus klient saab kogemuse toodete koostoimimisest. Sellist kasutuskogemust internetis ei saa.
Eesti Tarbijaühistu Keskühistu (ETK) tegevjuht Jaanus Vihand kommenteeris, et turg reguleerib aja jooksul üleliigsed kaubanduspinnad ise välja.
Vihand märkis, et täna Äripäevas avaldatud Ralf-Martin Soe arvamusartikkel, kus Soe võrdles Eesti kaubandust Soome ja Hollandi kaubandusega, on sama kui võrrelda õunu pirnidega.
Kaupluste arvu ja müüjate arvu teema on tema hinnangul küll väga populaarne teema, ent turg reguleerib end aja jooksul ise. „Turul võtab see küll natukene aega, aga turg paneb asjad paika. Igasugused soovid, et hakkame reguleerima ja keegi on targem kui turg – see viib tagasi sinna, mida nõukogude liidus prooviti,“ märkis Vihand.
Ta lisas, et aja jooksul pannakse üleliigsed pinnad kinni ning tekivad juurde efektiivsed pinnad, ent see võtab lihtsalt aega. „Et seda nüüd hakata hurraa korras keeldude, käskude ja seadustega reguleerima, see on kõige suurem rumalus, mida üldse teha võib,“ hindas Vihand.
Äripäev küsis ajendatult Ralf-Martin Soe arvamusartiklist, kus autor viitas sellele, et Eesti müüjate palgad on madalad seetõttu, et Eesti kaubanduspinnad on ebaefektiivsed, kuidas kaubanduspindade efektiivsust tõsta ning seeläbi ka müüjate palku tõsta.
|
OSCAR-2019
|
||
areng, CoR, doping, eesti, geenimanipulatsioon, keelatud ained, kehakultuur, kultuur, maailmakorraldus, Mardna, Metspalu, olümpia, ROK, spordieetika, sport, teadus, tervis, tippsport, tippsportlane, toidulisand, Veerpalu
Mardna: Tunneb teemat, sest on olnud kahtedel OM’del dopingu jälgimise grupis. Kui tuli iseseisvus, tuli vastavalt ROK nõuetele luua ka Eestis antidopingu grupp. Koolitus saadi Soomelt.
Paljud löövad risti ette, et pole kunagi tarvitanud. Paljud ained (anaboolsed steroidid näiteks) tulid dopingunimekirja alles pärast Münchenit 1972. Moskva OMil ei avastatud mitte ühtki juhtu, sest KK büroo oli varem otsustanud, et Moskva mängud on dopinguvabad. Analüüse tegi Moskva oma labor. Neil aastail olid SDV sportlased jõualadel teistest mäekõrguselt üle. Souli mängudel saadeti Bulgaaria raskejõustiklased kõige täiega koju. Ben Johnsilt võeti kuld ja anti Carl Lewisele, kes ütles: „Ainult lollid jäävad vahele.“
Dopingu nimekirjas on ca 500 ainet, manipulatsiooni. Siin on sisse kodeeritud ebaausus. Suusatamises on hemoglobiinitaseme määr, millest üle ei lasta starti. Teistel aladel, näiteks kergejõustikus seda pole. Etiooplased näiteks ei saaks üldse starti, sest keskmäestikuinimestel on see kõrgem. Lasse Viren kasutas veredopingut, sest see polnud keelatud.
Kurja juur on taastusvahendid. Tippsportlaste dopingutarvitamine ei mõjuta rahvatervist, sest tarvitajaid on üksikud. Kõvad rahvasportlased tarvitavad kõvasti – Bernatski põhikliendid.
Astmaravimid suurendavad õhu läbilaskmist. Külm õhk tekitab kitsendumist, mis takistab. Seetõttu talisportlaste puhul on õigustus olemas. Dopingu kirjas on ka näiteks insuliin.
Veerpalu puhul on mängureeglid. Tuleb anda oma asukoht tunni täpsusega. Dopinguprooviks peab sportlane olema kättesaadav seal, kus oled lubanud olla. Veerpalul neid eksimusi polnud. Ainult teadmata võidi talle aineid sisse viia – kui viidi. Tagantjärele tehti kindlaks, et ta oli tarvitanud, kuid tehti protseduurilisi vigu.
Kunagi oli Rootsis kõva kettaheitja. Sõi steroidhormoone, valke juurde ja jõud tuli. Need polnud dopingainete nimekirjas.
Ajalukku minnes tuleks võtta tiitel keiser Nerolt, kes võitis kahehobuse kaarikute sõidu kuus hobust ees. Sest keisrile oli see lubatud.
Üldiselt on siiski nii, et suured riigid saavad hakkama, väikestel ei jätku raha. Neil on oma laborid ja võimalus kasutada väga keerukaid aineid, mitte vaid laiatarbekaupa.
Tulevikus aitaks dopingu tarvitamist vähendada, kui sportlane, treener ja alaliidu juht vastutaksid võrdselt. Praegu saab karistuse ainult sportlane, kuigi sportlane üksi ei saa kuidagi selle asjaga hakkama. Toidulisandite kohustuslikku kontrolli toiduameti poolt pole kehtestatud. Suur osa neist sisaldab keelatud aineid.
„On leitud jälgi“-probleem. Tuleneb kvalitatiivse analüüsi sisseseadmisest. Enne tehti vaid kvantitatiivset. St. nüüd lähtutakse sellest, et on jälgi aine esinemisest organismis. Enne pidi olema teatud kontsentratsioon mis tagas toime organismile.
Proovid on tehniliselt vaid kord avatavad, rohkem mitte. Tagantjärele on seetõttu väga raske juriidiliselt kindlalt midagi väita.
V: Hormoonpreparaadid, millest tekivad kestvad vigastused. Kasvuhormoonid võimekust ei suurenda, kuid võimaldavad rohkem treenida.
Leps: Kui proovide avamisel oli sportlaste nõusolek vaid teaduslikel eesmärkidel avamine, siis nendega vehkida ei tohi. Kas Mae oli puhas?
V: J. Owens ei tarvitanud – on takkajärgi arvamusi, et sellel ajajärgul võidi tarvitada strühniini, mis soodustab lihaste kokku tõmbumist. Doos peab väga täpne olema. Aga alati on üleloomulike võimetega inimesi.
Vooglaid: Lepsile jätkuks: kas teha järeldus, et Eestil kui vaesel väikeriigil pole suurtele tiitlivõistlustele asja? Ehk ongi Eesti sportlased olümpial puhtad ja puhtana rohkemat polegi võimalik? Kas sport kaob tänapäeva maailmast? Kas sport on see, mis inimest tugevdab? Või on petumehhanism nii sügaval, et enam ei anna midagi teha? Või lõpetada kogu see antidoping, kuna tõkestada nagunii ei suuda?
V: Vastata võib filosoofiliselt. Sport on kultuuri osa. Suur osa tippkunstiteostest on tehtud mingis uimas. Balletiartistid kasutavad kõik. Tuleb teha selge vahe tippspordil ja kehakultuuril. Viimane päästab inimkonna, sport on tippude mängumaa. Osade ainete tarvitamise võiks küll vabaks lasta. Jätta alles need, mida suudetakse kõigil kontrollida.
Telgmaa: Hommikustes uudistes rääkis keegi, et pakendid sisaldavad samuti dopingaineid ja pikaajalisel kasutamisel saabki laksu kätte. Kas siit ei või tulle ka need molekulid kelle tahes, ka tippsportase kehas?
Toom: Kehakultuuri ja spordi eristamine on õige. Juhul, kui info oleks avalikult kättesaadav, kas see võiks põhimõtteliselt viia olukorrani, kus OM ja veel paar tasandit allapoole maha tõmmatakse. Kas küsimus, miks OMe korraldatakse, jõuab eetilisse plaani?
V: Võib viia selleni, et suured on neitsilikult puhtad ja meiesugused väikesed on määrdunud putukad. Sport on poliitika. Kui ta seda esmajärjekorras poleks, siis ehk võiks tähtsust kaotada. OM on väiksele rahvale konsolideeriv faktor.
Vooglaid: RKl on siin üks missiooniline kohustus. Olümpiaideaalid tuleb uuesti meelde tuletada. Maailma rahvaste koostöö, mitte konkurentsiideaalid tuleb taastada. Eetika samuti, muidu läheb ühiskond räpast petuteed. Petuskeemide täiustamine on kõlvatu tegevuse üks vorm.
V: Ülo on idealist. Amatöörspordi puhul tuleks ehk kõne allagi. Proffide puhul on raha nii suur, et see varjutab kõik.
Tarand: RK on välja andnud raamatu „Uus maailmakorraldus“. Seal samad ideaalid. Aga see ei õnnestu, sest riikide egoism ja rahakesksus kestab. Mis toob rohkem raha, on hea. ERKle pole see jõukohane. Teemad, mida peaks ERK puudutama, said ülesandeks sõnastada Aasmäe ja Tarand. See on üks võimalikest teemadest.
Küsimus: Kaalukas teaduslik argument versus igivana soov olla parem – kuidas kulgeb nende vaheline võidujooks? Mis saab edasi? 500 ainet on juba hullumeelsus, et ülevaadet ja kontrolli omada.
V: Geenimanipulatsioonid on kõige nähtavam oht. Kehakultuuri tuleks edendada. Ülikoolides on tunnid juba kadunud, keskkoolides on veel alles. Liigutada tuleks mitte tagajärje vaid osavõtu peale. Hariduses peab midagi ette võtma.
Leps: Ülikooli võimlemistunni esimene tund Tähtvere pargis. Üks üliõpilane saadeti tunnist ära, sest ütles midagi. Kus siis see kohustuslikkus?
Ots: RK peab andma prognoosi võimalikele arenguile (meie põhikirjaline ülesanne). Mida teha, et muuta sport inimlikumaks? Me oleme oma loomult erinevad. Ka sport peaks olema inimeste erinevuste põhjal liigendatud, et erinevusi ei peaks dopinguga kompenseerima. Auhinna peaks saama igaüks. On olemas ka hüpnoosdoping. Näiteks valuaistingu pärssimine. Või surnud punkti ületamine. On biotehnoloogia, sekkumine ajju tehnika abil. Või südamestimulaator, millega võib südame spordirežiimis tööle panna. On geenidoping jne. Kokkuvõttes – varem või hiljem muutub doping mõttetuks, sest läheb kontrolli alt välja.
Sirendi: President ütles, et nende vahenditega, millega siia oleme jõudnud, edasi ei saa. St. ära aetud hobused lastakse maha. Kas aus inimene saab üldse tänapäeva ühiskonnas ellu jääda? Meie ainus lootus võib olla olukorda parandada, kuid vastandist (pahast algest) me lahti ei saa. Seda on juba Piibelgi tõdenud. Saaks ehk nii palju inimkonda parandada, et ta ennast ära ei hävitaks.
Einasto: Mõttevahetuse korras. Lähiaegadel peaks võtma arutlusele piirid. Piire on palju – taluvuspiirid, omanduse piirid jne. Neid on väga-väga palju igapäevaelus. Vastandid on alati olemas. Asi on piirides – kui kaugele võime samamoodi edasi lasta. Kuidas toimida, kui taluvuspiir on ületatud? Kui valitsus on ületanud põhiseaduse piirid. See pole lihtne. Geoloogias näiteks on kihtide piirid, mille üle vaieldakse lõputult.
Leps: Akadeemik Metspalu. Tuleks vaadata inimkategooriaid. Näiteks kurjategijaid ja uurida nende geneetikat. Arvas, et kindlasti on võimalik vastav geen(ikomplekt) avastada. See on aferism.
V: Nende Björgen ütles selgelt, et ärge mögisege seni, kuni Kristiina pole disklahvi saanud. Aga meie spordi juures, kus saadakse kolmekümnendaid kohti, ei aita ükski doping.
Mardna: Lõpetuseks — võitlus dopinguga on üks lootusetumaid tegevusi tippspordis. Kontrollijad on alati sammu võrra taga kasutajatest. Massispordi juures võib mingit edu saavutada, kui ausalt ja avalikult ohtudest rääkida ja selgitada, et rahvaspordi üritusel saavutatud koht ei ole määrav, vaid osavõtt on oluline.
|
OSCAR-2019
|
||
Vanus on number eks. Ja kui minu puhul miskit paika peab, siis ei tunne ma üldse, et aastatega vananeksin. Pigem nagu jäi see vanus sinna kahekümnendate algusesse pidama. Eks peeglisse vaadates ikka panen tähele, et silmanurkades on kanavarbad või silmaalused tumedad või hallid juuksekarvad säravad (khm, kui ei ole ammu juukseid värvinud), aga kui see kõik välja jätta, siis noh ma ei tunne, et oleksin (juba) 34. Heh, rääkides peeglistest, siis kolimise käigus suutsime ära lõhkuda oma täispika peegli, mõned päevad hiljem kukkus puhuva tuule ja ruloo edukal koostööl kraanikaussi ka väike peegel. Õnneks läks katki ainult üks nurk ja nii oli mitu nädalat meie ainukeseks peegliks majapidamises katkine peegel. Poed on ju meil NIII kaugel 😀 Nüüd üks sõbrants võttis sõnasabast kinni ja kinkis meile soolaleivaks täispika peegli, ise ostsin nädalavahetusel uue väikse peegli. Loodame, et meid ikka ei taba 14 aastat õnnetut armastust nüüd 😀
Igatahes, tööl olles olen ma aru saanud, et päris palju on minust nooremaid inimesi ja see ei ole tegelikult üldse hull. Ei saa ju lõputult aastaid ja aastaid kesta see, et olen üks nooremaid kollektiivis. Ja neid pisemaid hetki on olnud palju, kus mulle tuleb selgushetk, et “oih, ma ei olegi kõige noorem, sest ma ei olegi enam kahekümnendate alguses”. Tegelikult on see isegi motiveeriv töötada nooremas kollektiivis, sest no nooremad on ikka nii itigurud ja hästi motiveeritud, et paratamatult panevad ka minu toimetama ja süstivad energiat sisse. Juudas, ma kõlan nagu kohe-kohe pensionile jääv vanamoor, kel mullamaitse suus 😀
Aga siin viimati neljapäeval oli meil peale tööd selline seltskondlik kokkusaamine. Neid õhtukesi üritatakse iga paari kuu tagant teha ja esimesele ma erinevatel põhjustel ei jõudnud. Seekord tahtsin kindlasti minna. Veidike olin imestunud, et ei olnud niipalju inimesi kohal, kui ma arvasin, aga noh põhituumik oli olemas – projektijuht, tema parem käsi, erinevate osakondade juhid. Selline mõnus suhtlus ja lobisemine oli ja suhteliselt ametlikus vormis ka kuniks mõned kliendiesindajad meiega olid. Pärast seda läks kuidagi vabamaks olek ja tuli jutuks inimeste vanused. Üks noormees ütles, et ta on 31, mis mind tegelikult ei üllatanudki. Aga mis pahviks lõi oli projektijuhi väide, et too noormees on temast noorem :S Ma tõsimeeli, esimest korda elus, arvasin, et inimene ajab konkreetset pada oma vanuse kohta. Too noor mees (!) näeb välja pigem 40 ringis, pea on mõnusalt hall, töötab vastutusrikkal positsioonil, mis eeldab pikaajalist kogemust (ja mis tal on olemas), ta teab kuradima palju detailselt asju (jällegi tulenevalt kogemusest) ja tema jutt on 90% ajast väga mõistlik ning täiskasvanulik. Selle 10% kvalifitseerin ma nö meeste lobajutuks, nagu naistele meeldib lobajuttu ajada. Ehk nii mõnigi kord olin ma mõelnud, et huvitav kas ta on juba 40 täis ja mõnes mõttes tundsin kaasa, et näe juba seal 40 lähedal, aga jälle jäänud vallaliseks (seljataga ka juba lahutus) … ehk no mitte miski et oleks suutnud mind veeda, et ta on alles 30 (!!!!). Jep, juhiloal oli ilusti kirjas sünniaastaks 1987. Ma olin pahviks löödud, nagu pääääääriselt. Ja seal samas tundsin, et kurja, ma olen vana, nii vana juba 😀
Viimati kui kirjutasin pikemalt oma tööelust siin, mainisin ka, et olen vaid tähtajalisel lepingul kuueks nädalaks. Leping tööagentuuriga pidi lõpema 18 aprill. Tegelikkus oli see, et esimesed kolm nädalat käisin rahulikult tööl, pingutasin ja tõestasin ennast, lubasin endale puhkust töökuulutustest ning nautisid mõningast kindlustunnet tuleviku ees. Aprilli alguses hakkasin vaikselt uurima, et mis toimub, kuna vajasin ju endale veidike kindlust (kas on vaja uut tööd otsima hakata või saan edasi rahulikumalt hingata) ning aeg hakkas ses osas natuke nagu otsa saama.
Esimene vestlus ülemusega oli hea, sest ta kinnitas mulle, et nad tahavad mind edasi palgal hoida, kuid detailid tuleb tal enda ülemusega läbi rääkida. Palganumbri osas oli ka hea uudis, et minu küsitud miinimum täidetakse suure tõenäosusega. Järgmise päeva lõunaks tuli vastus, et palganumber on tsipake suurem, palkavad nad mind otse, kuid saavad pakkuda lepingut septembri lõpuni, mil käimasoleva projekti praegune faas läbi saab. Uue faasi taotlus on juba sisse antud ja selle edukus selguks juunis. Ehk kui meie firma võidab selle pakkumise, saan ka mina pikema lepingu. Kui ei võida, kaotab lisaks minule päris mitu inimest töö. Yay! Mina olin rahul. No 6 kuud on ikka tunduvalt pikem aeg ju kui 6 nädalat. Ja oodatust suurem palganumber ka veel.
Sama nädala reedel ütles ülemus, et tal on mulle häid uudiseid – et tegelikult nad ikka tahavad mulle teha hoopis tähtajatu lepingu, kuid 6 kuulise katseajaga. Yay-Yay! Sobib 🙂 Pidin ülemusele vaid saatma oma passi koopia ja täiustatud CV (ehk kirjutasin väga detailselt üles, mida olin firmas siiani teinud). No ja siis hakkasin vaikselt pushima ja pea iga päev uurima, et kaugel siis leping/paberid on. Minu lepingu tähtaeg agentuuriga hakkas lähenema, kuid kirjalikult ei olnud mulle veel midagi saadetud.
Paar päeva enne 18. aprilli tuli viimane kolmas pomm-uudis, minu palganumbrit suurendati veelgi !?!?! Vot seda ei osanud ma küll üldse oodata, sest tolle hetkeni olin ma juba suht rahul oma diiliga. Ja kuigi ma ei olnud ikka veel pabereid/ametlikku pakkumist saanud, siis enam nagu ei pabistanud ka. 19. aprillil läksin tööle nagu ikka ning 20.ndal jõudis lõpuks minu postkasti ka ametlik pakkumine ning leping. Minu poolselt sai see allkirjastatud uue nädala alguses ning nüüdseks on ka personaliosakond kinnitanud paberite kätte saamist. Ehk tasus riski küll võtta vastu kuue nädalane tööpakkumine, kuid kindlasti mängis rolli võlusõnad “pikenemise võimalus” 🙂
Homsega saab läbi minu täisnädal uuel ametipostil. Tegelikult alustasin juba eelmisel kolmapäeval, aga noh esimene päev oli selline formaalsuste täitmine ja siis oligi ainult kaks korralikku tööpäeva. Et mingit muljet kui sellist veel tekkida ei saanud. Selle nädala lõpuks on juba pilt veidike selgem.
Kuigi Noorhärra on vaid 16 kuud vana, siis oli üpris kindel, et võrreldes Eestiga pean ma tööle tagasi minema ikkagi tunduvalt varem. Kirjutasin mingi hetk UK süsteemist siin ning ega nüüd mingeid muudatusi küll vahepeal tekkinud ole. Kui, siis valmistas meile Mikuga vahepeal tuska see, et oleme kogu UK-s elatud aja korralikud maksumaksjad olnud (mina 3 aastat, tema a la 20) ja nüüd, kui oleksime tahtnud vb natukest toetust, kuna mina töötu olin, siis meile seda ei võimaldatud, sest leibkond teenib niigi hästi :S Samas on neid, kes on ennast nii toetustemaailma sisse söönud ja ei kavatsegi ise teenima hakata. Ebavõrdsus?!? Ah mis ma ikka siin pläman sellest, pigem on meil ju kõik hästi 🙂
Igatahes, muljed, muljed. Need on ainult positiivsed. Esiteks, enda normaalse mõistuse ja terve närvikava huvides oli eelkõige mulle endale vajalik kodust välja saamine. Ei, mulle meeldib oma lapsega koos olla, mulle meeldib ka koduperenaine olla, aga 24/7 seda teha ei ole minu jaoks. Mul on vaja olla keskkonnas, kus ma saan ise olla, omi asju teha, mitte kellegi järgi joosta või koristada või süüa teha, saate aru küll. Ma niigi mõtlen aegajalt, et vist ikka tabas ka mind mingil (leebel) määral sünnitusjärgne depressioon, aga sellest võib-olla kunagi hiljem. Seega, ma saan hommikul üles tõusta, ennast korda panna, ja sõita tööle, kus ma olen kolleeg ja täiskasvanud inimene, kus ma saan ennast tööalasest tõestada. Ja olen selle läbi ise rahulik ja suudan ennast 110% pühenduda perele, kui olen õhtuti kodus. Ma ei ole närviline, pahas tujus, nähva kellelgi, kaota kiirelt kannatust. Ma tunnen ennast jälle … inimesena.
Mis töösse endasse puutub, siis tegu on hetkel tähtajalise lepinguga kuueks nädalaks, kuid suure tõenäosusega (kui ennast tõestan) muutub see tähtajaliseks. Miku ütles, et nüüd tööandjad pigem praktiseerivadki seda, et võtavad kellegi agentuuri kaudu tööle nö. katseajaks, sest kui miskit ei sobi, saab kohe ja kiirelt lepingu üles öelda. Igatahes, mina tunnen end väga optimistlikult, sest siiani ollakse minuga rahul ja juba on mainitud võimalikku permanentset lepingut. Lisaks meeldib mulle firma ise, sellised pisikesed asjad, mis kohe silma jäid võrreldes eelmise kohaga. A la kolmapäeviti on tasuta puuvili kõigile; köögis ON piisavalt tasse/klaase/nõusid, et ei pea oma isiklikke varusid kaasas kandma; kohvi ja tee valik on lai; kontoris käib päevasel ajal koristaja, kes hoolitseb kööginurga ja vetsude puhtuse eest; täna jagati nt kõigile töötajatele munadepüha šokolaadi (ja mitte mingit kirbukakat, vaid korralikud pakid) jne. Ehk ma tunnen seal firmas, kuidas oma töötajaid väärtustatakse ja nendest hoolitakse. Eks see ole ka suure firma võlu, et omanik ei ole nii ninapidi asjade juures ja hoia igal kulureal piinlikult silma peal.
Täna koju sõites jäin mõtlema sellele, et kas tõesti on pooleteise aastaga liiklustihendus väga palju halvemaks muutunud või loebki see, mis kell sa sõidad, lausa minuti täpsusega. Ennevanasti lahkusin kodust umbes 6:45 ja sõitsin koju tagasi 4 aeg. Liiklust oli, aga ei mdiagi hullu. Nüüd hakkan tööle sõitma poole kaheksa aeg ja tagasi koju tulen viie paiku. Ning on üks kindel suurem tee, mille ümbruses tekivad pudelikaelad. Ennevanasti oli see suur tee minu sõitmise ajal ka liiklusega kaetud, kuid mitte nii hullult. Ma kaldun arvama, et on tekkinud juurde nii autosid kui ma ise sõidan ka rohkem tipptunni ajal nüüd …
Täna on ametlikult minu emapuhkuse viimane päev. Homsest alustan täisajaga tööd, küll mitte tähtajatu lepinguga, kuid suure tõenäsusega see mingi hetk niimoodi ikka läheb. Tegelikult tahtsin juba mõned nädalad tagasi kirjutada oma töö leidmise saagast, aga kuidagi ei saanud kirjutamise soonele ja muud (paremad) teemad tulid vahele. Aga nüüd pisikese ülevaate teen siiski.
Ametlikult olen töötu olnud pm 6 kuud (eelmine leping lõppes 4 september), kuigi tööd olen otsinud vahelduva eduka 7 kuud. August ja september olin usin otsija ja CV-de laiali saatja, kuid septembri lõpus sain ühe eesti firma kaudu tõlketööd ja otsustasin aktiivse tööotsimine jätta uude aastasse ning nautida veel Noorhärraga kodusolemise aega. Et ma tõesti ja aktiivselt tööd uuesti otsima hakkaks jaanuarist, hoolitses see sama eesti firma, kel uuest aastast mulle pm enam tööd pakkuda ei olnud. Noh tegelikult läks nendega koostöö viimane kuu üleüldse hapuks ja imelikuks, et mõnes mõttes mul on isegi hea meel, et asi nii lõppes. Kuigi telesarju mulle subtideerida meeldis ja hakkasin mingi vahe sportliku huviga mõnda lausa jälgima.
Jaanuarist hakkasin uue hooga tööd otsima – no ikka nii, et saatsin päevas 10-15 CV-d laiali, iga kandideeritud töökuulutuse printisin välja ja arhiveerisin vastavalt kandideerimise kuupäevale, et oleks selge pilt endale. Tihti juhtub, et firmad panevad oma kuulutused mitmesse portaali üles või suunavad üldse oma kodukale kandideerima ja kui ise mingit süsteemi järjepidamiseks ei leiuta, võib topelt kandideerimisi palju ette tulla. Või kui nt kutsutakse intervjuule, et kandideerisid X kohale, on ju hea kui sul on töö kirjeldus olemas, et oma mälu värskendada. Peaasjalikult kandideerisin 3 päeval nädalas ja muud päevad aina otsisin ja otsisin ja kogusin kuulutusi.
Reaalselt tööintervjuule kutsuti mind juba jaanuari alguses, kui pääsesin ka lõppvooru, kuid paraku valituks ei osutunud. Samas jätsin firmale nii hea mulje, et nad rääkisid võimalikust kontakteerumisest paari kuu pärast, et arutada ühte PA (personal assistant) kohta. Etteruttavalt öeldud, et nemad minuga ei kontakteerunud, vaid uurisin ise veebruari lõpus maad, siis selgus, et nad ikka ei taha PA-d.
Palju, kohe väga palju, said ära ütlevaid e-maile. Veelgi rohkem ei saanud mingit tagasisidet üldse. Tihtilugu ei saanud ma arugi, et MIKS ma ei sobi. Loen töökirjeldust, vajalikku kogemused/oskused on mul olemas ja seega tundub ideaalne koht minu jaoks. A vot valituks (isegi, et intervjuule minna, ma ei osutunud). Üks parimaid näiteid on pärit eelmisest nädalast, kui kandideerisin 100% minu jaoks sobilikule kohale, kõik eeldused täidetud, tööülesanded kögesh-mögesh. Tuleb siis minu emailile kinnitus, et minu CV on saadetud ja minut (!) hiljem kiri, et ma ei sobinud !?!?!? Siis oli küll et WTF? Helistasin veel firmassegi, et kas neil on äkki itikala sees, et selline asi juhtus, kuid näedsa, tegu oli nii võimeka firmaga, kes suutiski ÜHE MINUTI jooksul hinnata, et ma ei sobinud sellele kohale 😀 😀 😀
Mis mind närvi ajas, olid enamus tööagentuure. Neid on siin mustmiljon, ma ei liialda. Kui Eestis on meil Töötukassa, kus saab infot vabade töökohta olemasolust, CV Online ja CV Keskus ja ilmselt mõni portaal veel, siis siin on palju portaale ja veel rohkem agentuure. Oleks siis, et agentuurid otsivad ise töötajaid, aga ei – nad panevad kuulutused veebi, et tööotsija kandideerida saaks. Ja nad kõik tahavad, et sa tuleksid nende kontorisse kohale, registreeriksid ennast nende töötajate nimekirja, tooksid oma passi ja muud vajalikud dokumendid ja lihtsalt nendega vestleksid. Paljud neist agentuuridest asuvad Manchesteri südalinnas, kuhu A) on ühistranspordiga (aja)kulukas minna ja/või B) on oma autoga (aja)kulukas minna. Kõik nad rõhuvad enamuses sellele, et neil on oma klientidega usaldussuhe ja enne kellegi pakkumist peavad nad inimesega ise kohtuma. Iseenesest ju loogiline. AGA, kuidas siis on neid agentuure, kelle jaoks on piisav telefoni teel vestelda ja sind niimoodi intervjuule saata? Ilma kuhugi minemise ja registreerumiseta? Vahepeal ma juba mõtlesin, et kui järjekordne agentuur palub mul kontorisse tulla, siis ma ütlengi, et vestelda saame ilusti telefoni teel ja vajalikud dokumendid saadan neile skanneeritult. A vot siis vaadatakse, et ma ei ole pühendunud tööotsija ja loogish, et minu CV-d nad ka ei edasta! Selline nokk kinni ja saba lahti olukord.
Ma vahepeal sain juba päris pahaseks, sest nii mõnigi ahvatles sind kohale tulema/aega raiskama ja siis unustas su sootuks. Jällegi näide omast taskust. Saadan oma CV ja helistab tööagentuur et nad A) edastasid mu CV ja ma ei olnud edukas, aga on üks teine positsioon, mis mulle sobiks, tulgu ma vaid enne nende kontorist läbi või B) edastasid mu CV ja pole veel kuulnud tagasisidet, aga tulgu ma ikka nende kontorist läbi. Või siis agentuuritöötaja, kes helistab mulle kolm (!) korda kahe nädala jooksul, lepime kokku et okei ma tulen ta juurde registreeruma, ja ta unustab mulle saata kohtumise kinnistus emaili. Aga järgmise kõne ajal on jube agar, et ma kohale läheks 😀
Kui ma nüüd päris aus olen, siis suutsin ka ise nende kahe viimase kuu jooksul arvata endast kui töötegijast kõige hullemat äput. Sest kui sinuga ei kontakteeruta ja tundub, et isegi kõige lihtsama assistendi/administraatori koha jaoks ei ole sa piisav, siis muidugi teeb meele mõrudaks. Ühel hetkel murdusin ikka korralikult, kui lasin pisaratel voolata ja haletsesin, et kes siis ikka minusugust mõtetut Ida-Euroopa bitshi palgata tahab, sest ma olen ju mingi suvaline venelane, kes niikuinii midagi ei oska 😀 Praegu ajab naerma, kuid siiski jään oma arvamuse juurde, et kindlasti oli neid agentuure, kes minu CV-d ei vaadanud puhtalt minu nime pärast (ei ole see ju piisavalt britilik).
Ja vahepeal suutsin juba kahetseda ka seda, et ikkagi tulin vanast kohast ära. Oleksin võinud ju tagasi minna oma tööpostile ja siis samal ajal uut kohta otsida, aga teades mind ja eelkõige seda firmat/ülemust, ei oleks ma seda teinud, sest ma oleks kartnud (!) ära minna. Emaduspuhkusel olles äraminek oli lihtsam, siis ma ju ei olnud kellegagi pikalt kokku puutunud (jänespüks). Või oleksin võinud minna novembris tagasi, kui mulle ühte teist kohta pakuti, millest keeldusin. Aga no kurja, kui teatakse, et palganumber oli minu üks peamisi lahkumise põhjuseid JA kui teatakse, mis numbrit ma ootan ja siis teha ikka väiksem pakkumine + panna mind 6 kuuks katseajale!? NO WAY JOSE!
Mõnevõrra ootamatult, samas asjade suhteliselt loogilise jätkuna olen tänaseks ametlikult töötu, sest augusti alguses sai tööandjale lahkumisavaldus antud, mis päris kiiresti ka rahuldati. Pikk jutt lühidalt – tööle naasmiseks tahtsin mõningasi tingimusi muuta, kuid mille muutmisega ei olnud ülemus üldse nõus ja pigem pikas perspektiivis oleks minu olukord halvenenud. Samas olime Mikuga koguaeg arvestanud võimalusega, et minu tingimusi ei rahuldata või isegi ei proovita astuda diskussiooni, siis on võimalik et pean üldsegi lahkuma. Mis ka juhtus. Niipalju ma oma sisetunnet usaldan, et peale lahkumise otsuse tegemist valdas mind mõnus kergendus- ja rahulolutunne. Ju siis oli see õige otsus, kuigi majanduslikult ootab meid ees nüüd pigem tume maa. Ega keegi ju täpselt tea, millal ja mis tingimustel ma tööle saan.
Aga kuidas siis saada UK-s tööle? Kui ma 2.5 aastat tagasi siia tulin, siis mul vedas kohutavalt. Eesootav sõbranna levitas oma tuttavate seas sõna, et olen tulemas, mis valdkonnas tööd otsin ja et võin koheselt alustada. Tema enda üks sõbrants võttis kuulda ja pakkus oma ülemusele mind assistendiks. Pärast kiiret vestlust mulle see koht anti ja sinna ma jäin. Kuigi peaks mainima, et seal töötamine ja just rahulolu kohaga on olnud sama suurte tõusude ja mõõnadega, kui kõige kõrgem ameerikamägi 😀 Mäletan, et enne UK-sse minemist tegin ise palju eeltööd ja otsisin kohti, kandideerisin jne kuid ühendust ei võtnud minuga keegi. Ilmselt mängis siis rolli see, et ma ei olnud veel reaalselt riigis olemas ja no kui tõsiselt sa ikka võtad võõra inimese kandideerimist, kui tal ei ole kohalikku aadressi ega isegi telefoninumbrit.
Seekord olen natuke teadlikum, kuigi tean juba ette, vaeva peab ikkagi kõvasti nägema. Samal päeval kui sa otsus lahkuda tehtud, külastasin kohalikku tööagentuuri. Seal rääkisin ühe tütarlapsega, kellele hiljem saatsin oma CV ja olen paar korda uurinud, kas midagi on pakuda. Siiani ei ole midagi olnud. Siis, uuendasin oma CV-d ühel populaarseimal tööpakkumiste saidil, reed.co.uk, mille pakkumistel olen tegelikult koguaeg silma ka peal hoidnud. Ma arvan, et praeguseks oleks kandideerinud seal enam kui 20. kohale, kuid siiani ei ole kas vastust üldse saanud või on see olnud negatiivne. Oh well 🙂 Samas läks ses suhtes õnneks, et üks teine tööagentuur leidis sealt mu CV, kelle esindajaga käisin kohtumas ja kelle kaudu oli mul esmaspäeval ka intervjuu. Sellest kohast jäin siiski ilma, kuid pole hullu. Lisaks olen ennast registreerinud teisel veebilehel, indeed.co.uk , surfanud ning kandideerinud sealgi, kuid vastukaja veel ei ole olnud. Viimasena, ma ei tea kas ja kui palju keegi on üldse seda võimalust kasutanud, kuid LinkedIn saadab mulle pidevalt meile uute tööpakkumistega ja olen täitsa sealsetele kohtadele ka kandideerinud. Siiani siiski edutult. Muidugi olen teavitanud oma kohalikke tuttavaid, et olen jälle tööturul saadaval. Samuti olen iseseisvalt kamminud lähedal asuvate koolide/ülikoolide veebilehti, uurinud mida kohalik omavalitsus pakub.
Ehk, kuuke on nüüd möödas, kuid hetkel ma veel ei paanitse … natuke on rahavarusid kõrvale pandud, lisaks saame Miku palgaga ilusti hakkama. Praegu on oluline leida koht, mis sobib mulle ja meie elugraafikuga. Miku arvas, et kui ma leian koha enne jõule, on hästi läinud. Minu kahjuks lihtsalt räägib hetkel see, et tööd otsivaid assistente on väga väga palju, mistõttu hetkel on eelis pigem tööandjatel. Võrreldes augusti algusega on minu puhul aga siiski üks oluline muudatus tulnud – ma nimelt ei otsi enam täis tööajaga kohta, vaid osakoormusega. Sest tundus ebaõiglane panna Noorhärra nii pisikesena juba täispikkadeks päevadeks hoidu. Osakoormusega töötades käiks ta seal kahel-kolmel päeval nädalas ja saaks olla ka minuga kodus. Praegu lihtsalt tundus mõistlikum lähtuda tema heaolust eelkõige. Mina lihtsalt üritan leida mingeid lisaotsi, mida kodus teha … näiteks tõlkimist.
|
OSCAR-2019
|
||
Porise aja saabumise ja värvide kadumisega pole veel Eestis kõik läbi - puhata saab huvitavates kohtades ikka. Selle sügise soovitused pani kokku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus.
Kõik ootavad ühelt reisilt erinevaid elamusi – Eestis on vahemaad lühikesed ning see annab suurepärase võimaluse mahutada ka paaripäevase reisi sisse palju erinevaid kogemusi, vastandlikke ja muutuvaid maastikke ning hulganisti elamusi. Vaatame, kuhu just sel sügisel suuna peaks võtma.
Sügisel on aktiivsete puhkajate hulgas populaarne disc-golf, mida saab mängida lisaks Tallinnale ka Kõrvemaal, näiteks Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.
Kuid Kõrvemaa piirkond sobib ideaalselt veel ka rattasõiduks ja rattamatkaks. Seda tänu mitmekülgsele maastikule ja võimalustele – RMK matkarajad ning Eestit läbiv pikk matkatee ja Kõrvemaa piirkonna Terviserajad. Jalgrattaid saab piirkonnas laenutada Valgehobuse suusa- ja puhkekeskusest, Nelijärve puhkekeskusest ning Sportland Matka- ja Suusakeskusest. Viimane laenutab lisaks maastikuratastele ka tõukerattaid. Vajadusel koostatakse sealsamas kliendile ka matkamarsruut ning antakse kaasa vajalik kaardimaterjal.
Järvamaa kaguosas pakub aktiivset puhkust Matkapesa, mis korraldab kanuu-, jalgratta- kui ka jalgsimatku kaunite Norra-Oostriku allikate piirkonnas Endla looduskaitsealal.
Ratsutamist nautivatele inimestele jagub veel mitmeid võimalusi - lisaks Aegviidus asuvale Kivisaare Ratsatalule on põnevad tallid ka Märjamaa lähedal Loodnal Juurima Tall ning Rutjal Arma Ratsatalu.
Ekstreemsusi saab omal nahal kogeda ka langevarjuga hüpates; selleks pakuvad võimalusi Rapla ja Nurmsi lennuväljad. Ainulaadne Kiviõli Seikluskeskus ei jäta samuti kedagi külmaks ning kuni talve saabumiseni on seal avatud Baltikumi kõige pikem trosslaskumine, motokeskus ja bagi-safari.
Tervist tuleb hoida - vajadusel aeg maha võtta ning puhata heaoluspaas või pisut pikemalt tervist turgutada raviteenuseid pakkuvas spaas. Siin on ka mõned spaasoovitused.
Tallinna lähedal asuvad Viimsi ja Laulasmaa spaad, mis sobivad kiireks aja maha võtmiseks. Viimsis tegutseb ka Harmoonikumi öko-spaa, kus mähised ja kümblused on segatud puhta looduse värsketest viljadest, samuti on looduslikud kõik aroomiõlid. Tunni aja kaugusel peallinnast, Rakveres pakub meeltele naudinguid Aqva Hotel & SPA - omanäoline disainspaa on tunnustatud idamaiste massaažide ja filipiinlastest massööride poolest.
Saka mõisas on spaateenuseid pakkuv mõisahotell võimsa vaatega kõrgelt paekaldalt klindimetsale ja Soome lahele. Sakas asub ka terviserada, mis kulgeb pangapealsel ja paekaldast alla mööda liivaranda.
Toila SPA on tuntust kogunud ennekõike tänu oma termidele, kuhu oodatakse külastajaid ka väljastpoolt hotelli. Seal pakutakse väga heal tasemel terviseteenuseid ja ravipakette, nagu ka Narva-Jõesuu Sanatooriumis. Kuulsas kuurortlinnas Narva-Jõesuus tegutseb veel Meresuu SPA & Hotel, kus lisaks esmaklassilistele hoolitsustele võivad külalised meeli puhata ka kilomeetrite pikkusel liivarannal jalutades ja sügistaevast nautides. Sel aastal avati Narva-Jõesuus ka kolmas lõõgastust pakkuv spaa - Noorus SPA Hotel, kust leiab Three Apples SPA, mis koosneb kolmest osast - vee- ja saunakeskusest, fitness keskusest ja wellness-spaast kaasaegsete hoolitsustega.
Vihula mõisas asuv ökospaa on väike, aga täiuslikku lõõgastust pakkuv puhkekoht, mis kombineerib mõisa ajaloolist hõngu ja luksust, kaasaegseid mugavusi ning iidseid spaakombeid. Spaateraapiat saavad soovijad omal nahal tunda ka Ida-Tallinna keskhaigla Loksa ravikeskuses, kus on esikohal raviprotseduurid, vaikus ja rahu.
Eestlased armastavad tervist otsida ka saunast, mis on ammusest ajast püha paik ja kus sünniti ja raviti tervist. Järva-Jaanis on saun tehtud vanasse tuletõrjeautosse, Veteperes saab aga käia koobassaunas. Suitsusauna mõnusid saab oma nahal tunda Madi puhketalus või Adami turismitalus. Korralik saunakompleks erinevate saunadega on Veski-Silla hotellis.
Lisaks kolmele Lääne-Eesti ajaloolisele kuurordile (Kuressaare, Haapsalu ja Pärnu) leiab siit palju muudki ehedat ning vaatamisväärset ka muudel aastaaegadel. Kui vajad rahulikku ja tervendavat, kuid samas aktiivset puhkust, on läänerannik koos saartega selleks hea paik ka süngel hilissügisel.
Läänerannikul on mitmeid võimalusi aktiivselt tegutseda nii maal, vees kui ka õhus. Väljakutseid pakub Kajakimatkad OÜ korraldatav süstamatk Pusku viigil, kauneid vaateid pakub aga nende kajakimatk Silma looduskaitsealal ning soovijad saavad kajakil avastada ka Hobulaidu või muid Lääne-Eesti väikesaari.
Lääne-Eestis asuv Matsalu Rahvuspark on oluline lindude peatuspaik ning toitumiskoht rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Haruldaselt palju linnuliike peatub ja pesitseb nii madalas rannikumeres kui ka rannaniitudel ja -karjamaadel. Linnuvaatlejatele on Matsalu tõeline paradiis.
Vilsandi Rahvuspark Saaremaa läänerannikul ootab neid, kes armastavad merd, hülgeid, liikuvat liiva ja linde. Vilsandil asuvad suurimad hallhülge lesilad ja rikkalik merelinnustik. Avastamist ootavad ka kivististerohked paeastangud.
Aktiivset tegevust leidub ka Hiiumaal – mine matka sisemaa metsades, purjeta lõpututes lahtedes või avasta Kõpu, Ristna või Tahkuna majakad hoopis jalgrattamatka käigus. Eraldi tasub äramärkimist Hiiumaa Militaarmuuseum, mis avas oma uksed 2007. aastal Tahkuna piirivalvekordonis. Sügis- ja ka talvehooajal on muuseum avatud vaid ettetellimisel ja seda eksklusiivsemad on 3-4 tunnised militaarmatkad Hiiumaa looduses.
Pärnumaa kosutab külalisi Jõulumäe tervisespordikeskuses, kus igaühel on võimalus valida jõukohane ning meeldiv tegevus. Väljakutseid pakub aga Maria Talu Ratsakeskus või Sassi talu. Huvilised saavad soovi korral võtta ette ka paintballi lahingu Pärnumaa metsades või miks mitte mõnes mahajäätud hoones – Paikusel viib mänge läbi Reiu Puhkekeskus, aga julgelt võib pöörduda ka Paintballitakso poole, kes mänge vabalt valitud kohas ette valmistab. Audru golfiväljakul saab mängida ka ilma algkursust läbimata ja proovida ära ehtsad hikkoripuust kepid, proffidele pakub aga mänguilu Valgeranna Golf.
Lääne-Eesti tõelised tõmbekeskused - kuurortlinnad pakuvad võimalust sügisel aeg maha võtta, vaikust nautida ning energiat koguda.
Haapsalu kaunis puitarhitektuur ja rannapromenaad on justkui killuke teisest ajastust. Linna väljapeetud stiil ja rahulik elutempo, eriti sügisel ja talvel, rahustab maha ka kõige suuremad kiirustajad. Tervisepuhkajat ootavad mudaravi traditsioonid Fra Mare Thalasso SPA või Laine SPA hotellides, meelt saab puhata ka Roosta Puhkekülas, mis Haapsalu külje all ning meelelahutust pakuvad omanäolised kohvikud nagu Müüriääre, Hapsal Dietrich, Kärme Küülik, Soffa Villa ja Restoran ja muidugi ei saa siin kuurortlinnas mööda ka kultuurisündmustest.
Pärnut tuntakse kui suvepealinna, kuid tegelikult on see mõnus koht ka sügis-talviseks puhkuseks, kusjuures siin saab ühendada puhkust oma tervise eest hoolitsemisega kõige meeldivamal kombel. Suvepealinna kerkis sel aastal uudne butiikhotell Hedon SPA, mis võttis koha sisse väärikas mudaravila hoones. Lõõgastavaid elamusi pakuvad ka Strand SPA, Estonia SPA, Tervise Paradiis, taastusravikeskus Viiking, taastusravihotell Wasa ja ravispaa Tervis. Pärnus asub kõik käe-jala juures, mistõttu on lihtne ühildada lõõgastavat spaakogemust Endla teatrikülastuse, mõne muu kultuurielamusega või lõpetada õhtu hoopis pidutsemisega ööklubis.
Aastal 1840 avati Kuressaares esimene mudaravila ja sellest ajast peale on Kuressaare hinnatud ja tunnustatud kuurortlinn. Vee- ja tervisehuvilised saavad Kuressaares lõõgastuda mitmes erinevas spaahotellis ning nautida sadu erinevaid hoolduseid. Harrasta saunajoogat Grand Rose Spaas, naudi privaatsus Arensburg Boutique Spas, lõõgastu Johan Spa seinte vahel või koge saaremaist GOSPA hoolitsustesarja KENA, kus kasutusel kohalikud loodusannid – valikuid on mitmeid.
Lõuna-Eesti on tuntud oma imelise looduse, rikkaliku kultuuripärandi ja sajandeid vanade traditsioonidega. Kõik see annab hea aluse aktiivseks ajaveetmiseks. Kõigile spordisõpradele leidub siin igal aastaajal midagi.
Huvitab sind golf, vibulaskmine, jalgrattasõit või hoopis ATV safari? Soovid sõpradega kalale minna või meeskonnamängudes end proovile panna? Siin ei ole ära unustatud ka ekstreemspordihuvilisi, kellele mõeldes on loodud Tartu lähedal asuv Rahinge Ekstreempark paisjärve ääres ja motohuvilised saavad end proovile panna ATV või bagi-safaril külalistemaja Tõllaratas radadel.
Sõmerpalus asub Motohall Adrenalin Arena, mis on Euroopa suurim statsionaarne motorkrossi sisehall, mis avatud aastaringselt. Võimalik on tellida motokrossikoolitusi, rentida mootorrattaid ja külastada MTÜ Sõmerpalu Motoklubi motomuuseumi.
Seiklushuvilistel soovitame võtta ette Orav Rattas seiklusmatk, proovida ära Ridali lennuklubi purilennud või planeerida sügisene kanuu- või süstamatk Võhandu või Ahja jõel. Südame paneb kindlasti kiiremini põksuma köiega laskumine Munamäe tornist, mis kohe kindlasti pole kergete killast.
Lõuna-Eestis olles tuleks võimalusel minna matkama Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale, kus asub ligi 40 ainulaadset liivakivipaljandit mida rahvakeeles kutsutakse Taevaskojaks. Neist liivakivipaljanditest tuntuim on 24 meetri kõrgune pühapaik Suur Taevaskoda.
Sügis on ka parim aeg minemaks paadiga Võrtsjärvele või Peipsi peale. Seal saab püüda oma elu parima kalasaagi, kui veab.
Lõuna-Eesti võtmesõnadeks on vaikus, rohelus, isiklik lähenemine igaühele ning väikesed pisiasjad, mis lõpuks ideaalse terviku loovad.
Spaaturismi valdkonnas teeb piirkond silmad ette väikeste, ent see-eest omanäoliste ning kvaliteetse teenindusega spaade ja tervisekeskustega.
Tartu linnas pakub lõõgastust Dorpat SPA, mille teevad ainulaadseks jagatud kogemusena mõeldud duaalhooldused. Spaapuhkus Emajõe Ateenas sobib hästi kokku ka Vanemuise teatrikülastuse või avastusretkega mõnda Tartu muuseumisse. Kes soovib aga aeg maha võtta linnast väljas, siis soovitame Tartust vaid mõneminutilise autosõidu kaugusel asuvat biospaad Loodus.
Talvepealinn Otepää on oma tippvormis ka sügisel, kui loodus muudab värvi ja soojust hakkavad pakkuma sealsed spaad – Bernhard, kus kombineeritud ravispaa ja heaolu ning Pühajärve Spa, mis lisaks meelerahule pakub ka muid teenuseid – ratta, rullsuuskade, käimiskeppide laenutus ümbruse avastamiseks, avatud on jõusaal, võimalus mängida lauatennist, pentanque´i ning piljardit ja märkimata ei saa jätta ka nende bowlinguradu.
Rahu ning vaikuseotsijatele soovitame aga Võrumaal asuvat Kubija loodusspaa terviseteenuseid, külaskäiku sealsesse saunakeskusesse ja selgitada välja hea une saladused Unekliinikus. Viljandimaa tõeline tõmbenumber lõõgastuse otsijatele on aga kauni Navesti jõe kaldal asuv Energia Öko-Spa, kus kasutatakse kohapeal kasvavaid ravimtaimi koos savi, turba ja naturaalsete taimeõlidega.
Korralik saunakompleks kuulub iga Eesti spaa juurde – soolasaunas saad keha koorida, aurusaunas külmal talvel hingamisteedele head teha, indiaanisaunas ehk higistamistelgis elu üle järele mõelda, infrapunasaunas keha seestpoolt mõjutada ning aroomisaunas mõnusalt lõõgastuda.
Lõuna-Eesti oma suitsusauna saab nautida näiteks Ööbikuoru Villas, Setomaa turismitalus, Elmari Talus, Nõiariigis või Saunamaal. Nogu külas asub veel ka koobassaun, mis pooleldi ehitatud maa sisse – saunal on tugev, ent niiske leil, suitsu ja mulla lõhnaga.
Lõuna-Eestis ei saa üle ega ümber Värskast, mis kuulus mineraalvee ja ravimuda poolest. Segatuna Värska mineraalveega, sisaldab Värska muda maailmas ainulaadsena nahka noorendavat östrogeeni ehk naissuguhormooni, mille protseduure saad nautida ainult Värska spaas.
Pea igas Eestimaa suuremas linnas ning maakonnakeskuses asuvad turismiinfokeskused, kust leiab palju praktilist infot ja kasulikke nõuandeid, kuidas vastavas regioonis oma puhkust just kõige paremini planeerida.
Eestis on palju erinevaid puhkusevõimalusi. Ühenda näiteks sügisene kontserdikülastus või teater tervisliku einega restoranis, lõpeta metsamatk tervistava massaažiga või veeda romantiline nädalavahetus aroomivannis mõnuledes. Puhkus aitab rutiini unustada ja annab energiat.
Veel häid mõtteid Eestis puhkamiseks leiab Puhkaeestis.ee lehelt. Kirjuta kommentaaridesse ka oma head mõtted puhkuse veetmiseks Eesti sügises.
|
OSCAR-2019
|
||
Tartu Viimistluse kaubamärgiks on kvaliteetne sise- või välisviimistlustöö, mis on vastupidav ja ilus vaadata. Ollakse ehitusettevõte, mis pakub terviklikke ja paindlikke lahendusi kõigile ehitusprojektidele, olgu tegemist suurte ärihoonete või eritingimusi vajavate palkmajadega.
Ettevõttes töötavad oma ala professionaalid, kel on pikaaegne ja lai kogemustepagas ning tööd tehakse südamega. Teostatakse kõik vajalikud ehitustööd, et viia ellu oma klientide visioon ning ehitada kodu või kontor, mille üle uhkust tunda. Aidatakse ka siis, kui tegemist on kiiret reageerimist nõudvate pisiprojektidega või erioskusi vajavate ehitustöödega. Ükski töö pole Tartu Viimistluse jaoks liiga väike või liiga suur. Töid teostatakse üle Eesti.Tartu Viimistlus teostab:
SISEVIIMISTLUSTÖÖDTartu Viimistlusest saad lahenduse kõikidele ehitusküsimustele. Aidatakse nii väikeste renoveerimistööde kui ka kõrget kvalifikatsiooni nõudvate eriprojektidega. Vajadusel teostatakse kiirtöid ja ollakse valmis appi tõttama, kui keegi on jätnud ehitustööd pooleli või oskamatult teostanud. Parandatakse, renoveeritakse, ehitatakse. Tartu Viimistlusest saate tellida ehitusteenuse algusest lõpuni. Teostatakse kõiki siseviimistlustöid.
Seinte, lagede ja põrandate värvimine ning pahteldamistööd. Värvitakse nii suurte kui väikeste projektide raames. Pinnad valmistatakse korralikult ette, et lõpptulemus jääks püsima aastateks. Aidatakse valida sobivad värvitoonid ja tooted, millega ruum veelgi mugavamaks ja kaunimaks muuta. Maalritööd annavad siseruumidele lõpliku lihvi ja selle kvaliteedist sõltub kogu ruumi välimus, mistõttu tasub alati usaldada kõik värvimistööd professionaalsetele maalritele. Tartu Viimistlus teostab pritsitöid, mis on vajalikud näiteks suurte laoruumide,
kaupluste või kontorihoonete viimistluseks. Ettevõtte meeskonna käe all on lisaks teistele suurtele projektidele valminud ka Tartu Kaubamaja Apollo poe laeviimistlus, kus kasutasime kõrgtasemel värvipritsi, et saavutada ühtlane värvikiht ja parimad tulemused. Kui vajad poeruumidele või suurtele ehitusobjektidele oskuslikku pritsvärvimist, siis kõik vajalikud tööd saad tellida Tartu Viimistluselt. Krohvitööd ja struktuurkrohvimine vastavalt objektile ning tellija soovidele. Võimalusel kasutatakse keskkonnasõbralikku ja hea niiskustaluvusega lubikrohvi, samuti savikrohvi, mis loob tervisliku ja allergiavaba elukeskkonna. Korrektselt ettevalmistatud aluspinnale õigesti peale kantud krohv jääb alati sile ning ühtlane ning kaitseb hästi seinte aluspinda, seetõttu tasub säästa oma aega ning rahakotti ja tellida töö neilt, kes sellega igapäevaselt tegelevad ja valdavad õigeid töövõtteid.
Ruumides, kus on veega tihe kokkupuude ning milles on tavapärasest kõrgem niiskustase, on oluline kasutada spetsiaalseid vahendeid ning omada põhjalikke teadmisi ohukohtadest, mis vajavad erilahendusi. Kõike seda pakuvad sulle Tartu Viimistluse ehitusspetsialistid. Pakutakse erinevaid võimalusi vastavalt tellija soovidele, sealhulgas ka seinamaalinguid ning šabloonvärvimist, mis on lihtne ja isikupärane viis andmaks ruumile uus elu. Dekoratiivvärvid võimaldavad luua seintele eksklusiivseid värvilahendusi ja tekstuure, samuti on võimalik kasutada dekoratiivkrohvi. Kui kortermaja vajab värskendust, siis kindlasti tuleks lisaks fassaadile renoveerida ka trepikoda. Viimistletakse ja remonditakse nii suurte kortermajade kui ühepereelamute treppe ja koridore. Värvitakse, krohvitakse, paigaldatakse vajalikud piirded, postkastid ning käsipuud.
Tartu Viimistlus teostab välisviimistlustöid igale pinnale ja projektile. Võimalik on tellida nii täisteenus, kui ka pisemaid eritöid vastavalt vajadusele ja võimalustele. Teostatakse kõiki välisviimistlustöid.
Hoonete värvimisteenus üle Eesti nii kortermajadele kui eraklientidele. Aidatakse valida sobivad tooted: puit- ja mineraalpinnad vajavad erinevaid pinnakattevahendeid. Vajadusel nõustavad ettevõtte ehitusspetsialistid sind kõigis maja värvimisega seotud küsimustes. Tartu Viimistlusel on pikaajaline kogemus puitmajade värvimisel. Vajadusel puhastatakse vanad voodrilauad või vahetatakse välisvooder. Teostatakse kõik vajaminevad eeltöötlusprotseduurid ning seejärel värvimistööd, et tulemus jääks püsiv ning silmailu pakkuv. Palkmajade õlitamine aitab hoone eluiga ja atraktiivset välimust tunduvalt pikendada. Niiskustaluvusega ja vastupidavad palkmajad jäävad aastateks kauniks ning hubaseks, kui kasutad õigeid vahendeid ning ei jäta oma kodu karmide põhjamaiste tingimuste vastu kaitseta.
Ehitad uut või parandad vana – lihtsam on jätta tööd oma ala meistrite hooleks, et saaksid ise tähtsamatele toimetustele keskenduda. Töö saab tehtud kiirelt ja tõhusalt. Värvitakse nii metallkonstruktsioone kui puidust aialippe. Teostatakse kõik vajalikud eeltööd. Kui sokkel pole korralikult ehitatud, võib vihmavesi hakata ajapikku vundamenti rikkuma. Eesti kliima nõuab soklilt tugevust ning ilmastikukindlust, mis saavutatakse õigete töövahendite ja kvaliteetsete toodetega. Ollakse abiks kõigis soklitöödes: ehitusest krohvimiseni. Ilmastikukindlad ja püsivad fassaadid vajavad korralikku soojustust ja krohvi. Hästi soojustatud majas vähenevad küttekulud ning tõuseb elukvaliteet. Soojustatud seinad ning tugev fassaad hoiavad majas õiget sisekliimat, kaitstes liigse niiskuse ja külma eest. Teostatakse kõik soojustus- ja krohvitööd.
Köögi tööpinnale tasub seada kõrgeid nõudmisi: lisaks, et see peab kaua vastu pidama ja olema kergesti hooldatav, võiks valitud tööpind olla ka kaunis ning miks mitte – alati väärtuslik looduslik materjal. Diapol Granite OÜ valmistab eritellimisel graniidist ja kvartskivist tööpindu nii eratellijatele kui ka ettevõtetele. Nii Eestisse kui paljudesse teistesse Euroopa riikidesse.
Graniit on sajaprotsendiliselt looduslik materjal, mis tekkinud magma tardumisel. Vanust on materjalil 750 miljonist kuni 3 miljardi aastani. Kaevanduses lõigatakse graniitplokid kaljust välja, plokid saetakse tahvliteks ning tahvlid lihvitakse ja poleeritakse. Diapolis valmistatakse neist tahvlitest teie tellimuse järgi tööpinnad.
Graniit on ilus ja vastupidav. Ükski tehismaterjal ei suuda ilu poolest võistelda graniidiga ning õige hoolduse korral kestab graniidist tööpind palju kauem kui ühe inimpõlve.
Kvartskivist tööpind koosneb 93% ulatuses looduslikest materjalidest nimelt kvartsist ja graniidist, millele on lisatud 7% lisandeid. Lisandid koosnevad liimainest, mis seob erinevad komponendid kokku, ning värvainest. Tootel on praktiliselt identsed omadused graniidiga.
Diapoli laos on laias valikus graniite ja kvartskive, mida ostetakse paljudest erinevatest riikidest maailmas. Esmase valiku pakutavate materjalide hulgast saab teha ettevõtte kodulehelt. Mugava hinnakalkulaatori abil saab samas mõne minutiga välja arvutada oma tööpindade hinna ja soovil kohe ka tellimuse saata, mis ei kohusta veel millekski. Diapoli mõõdistaja tuleb koos näidistega teile sobival ajal ja lõpliku valiku saate teha juba oma enda köögis.
Diapol Granite tooted on hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Lisaks on ettevõttele omane lühikesed tarnetähtajad – Diapol paigaldab tööpinnad 1 – 2 nädala jooksul pärast tööpindade mõõdistamist.
Kui teil puudub konkreetne soov materjali, värvuse ja mustri osas, siis võib köögitasapinna valimine olla üpris frustreeriv. Valikus on mitmeid erinevaid materjale ja kordades rohkem erinevaid mustreid. Kui mustri ja värvuse valimine on paljuski subjektiivne ja maitse küsimus, siis materjalide omadused on juba füüsikalised. Loe lähemalt, kuidas valida töötasapinda: Kuidas valida köögitasapinda?
Lihtsustamaks sobivaima töötasapinna leidmist, leiad Diapoli kodulehelt lihtsa tööriista, mis võimaldab teha sulle tasuta hinnapakkumise. Kõik, mis sa tegema pead, on kodus ära mõõtma tasapindade pikkused ja laiused. Interaktviine vorm laseb sul korraga võtta pakkumise kuni viiele materjalile. Lisaks saad valida erinevaid servatöötlusi ning valamute ja kraanikausside paigaldusviisi. Küsi hinda siit: HINNAPÄRING
Tags: DiapolDiapol Granitegraniidist töötasapinnadgraniitkeraamikakvartskvartsist töötasapinnadlooduskivilooduskividmarmormarmorist töötasapinnadtöötasapinnadtöötasapinnad köökitöötasapinnad vannituppa
|
OSCAR-2019
|
||
Rulluisu maraton Margarital toimus 1. novembril ja andis üsna hea kogemuse. Hommikul oli väike vihmasabin tulnud, mis andis lootust, et päev nii kuum ei tule ja ehk on rohkem pilvisem, kuna võistlused toimusid just siis kui päike kõige kõrgemal, ehk siis keskpäeval. Võtsime siis takso ja natuke sõitmist, ning olimegi võistluspaigas. Team Estonia, neli võistlejat (Mina, Kert, Danila ja Jaanus) ja siis Jaanus Laugus, kes pildistas ja jagas meile vett, sest seda läks tõesti rekordiliselt vaja. Taevast vaadates ei olnud ühtegi pilve näha. Tore tore, ainus mõte oli see, et ega ma mingit kuumarabandust ei saa, sest vaja läbida 42 km ja tavaliselt ma mingi katkestaja tüüp ka ei ole. Juba siis kui mõni minut olid uisud jalas olnud, tundsid jalatallad meeletud kuumust ja täitsa kõrvetav tunne oli, sest asfalt oli nii tuline. Kui naiste maraton lõppes, lasti siis ka meid stardikoridori, üks hetk anti start ja hakkaski pihta. Esimese grupiga suutsin 2 ringi kaasa sõita, teisel ringil käis minu ees täpselt üks tüüp käna, aga positiivne et minule otsa ei lennanud. Tuul jahutas ka natukene jalataldu ja mõne ringiga kadus ka jalataldadelt suurem kuumus. Seljapeal oli mul 75ml. pudel spordijoogiga, mis sai maratoni esimese veerandi peal otsa. Kuumus oli julm ja tappev, ei olnud just hea sõita kui sul on selline tunne, et pea hakkab kuumusest lõhkema. Üle poole maratonist sõitsin sellises parajas grupis, kus olid ka Kert ja Danila, igal ringil pidi turgutama ennast veega, rohkem sai seda endale pähe kallatud, kui joodud aga igatepidi kulus seda meeletult palju, lihtsalt vedas et Laugus vett jagas raja ääres. Väga paljud ei pidanudki sellele kuumusele vastu ja katkestasid juba suht vara. Mingi hetk ma selle grupiga väga kaasas ei jõudud püsida, ei ole lihtne sellise kuumusega sõita ja siis jäin üksi, püüdes hiljem kinni teisi, kes olid eespool vaikselt hakanud maha jääma ja siis olin jälle üksi, kuna kuskilt leidsin ikka jõudu, et nendest kiiremini sõita. Diego Rosero oli sel korral nii kõva tüüp et sõitis üksi kõigist päris pikalt eest ära, kui ta oli mulle teist ringi juba järgi jõudnud, siis võtsin talle tuulde ja sõitsin ühe ringi tema tuules, aga rohkem ei suutnud, aga imestan et suutsin nii palju päeva kiireima mehe tempos püsida. Kuumus andis pidevalt tunda, aga õnneks lõpp ka aina lähenes ja tegingi selle raske maratoni ära. jees. Pärast olin ikka liiga läbi. Aga hea tunne oli. ôhtul kuulsin ùhe mustanahalise kàest kuidas ta kiirabiga minema viidi kuna ta ei kannatanud kuumust välja maratoni ajal. Eesti mehed olid kõik tublid, keegi ei katkestanud. Jaanusel jäi väga napilt üks ring puudu kuna mingi aja lõppedes võeti uisutajad rajalt maha. Mina siis tulin kokkuvõttes 34-ndaks. Aga see oli tõesti karm võistlus. Minu parim tulemus WIC sarjas.
18 oktoober, mil siis rulluisuhooaja lõpetamine ja sellega seoses ka viimane võistlus. Lõpuks sai lõplikult valmis ka Lillepi pargi rulluisurada. Ideaalne, asub täpselt minu kodu kõrval, suvel eriti hea seal trenni tegemas käia.
Hommikul midagi süüa ka ei tahtnud väga, kõht hullult ikka keeras ja üpris hea enesetunne ei olnud. Aga rulluisutasin siis võistluspaika ja hakkasin võistluseks valmistuma. Pool 2 umbes toimuski start. Esimesed neli ringi võtsime suht rahulikult. Viiendal ringil läksime Jaanuse ja Danilaga kolmekesi eest ära. Sõitsime paar ringi 3-kesi ja siis läksime Danilaga koos kahekesi eest ära. Asi jäi siis lõpuheitluse peale, kuigi Danila üritas vahepeal võimalust kasutada ja eest ära minna, aga ma sain ta ilusti kätte. Enne viimaseid 300m võtsime eriti rahulikult, ma võtsin Danila tuulde lõpus, siis 200m enne finishit hüppasin Danila üllatuseks ta selja tagant välja ja hakkasin vastu kõva vastutuult finishi poole rühkima ja sain ilusti lõpuni välja pingutatud ja võit oli käes :D
Läksime raigoga sprindivõistlustele. Suht parim vorm oli mul. Sain parima aja, jõudsin ka ideaalselt finaali. Sõitude ajal tegin veel trikke ja mida kõike veel :D Aga jah finaalis oli julm. Stardid anti hoopis teistsugused, kui ma olen harjunud rulluisuvõistulstel nägema. Nojah. Nõme veits aga nende reeglite järgi sain disklafi. Esmakodne mulle. Aga ikka juhtub. Teinekord olen parem startija.
14. September. Võistlused toimusid siis Laagri Maksimarketi maa-aluses parklas. Hästi läks mul seal, sai jälle võidetud need võistlused. Sprindis panin pika puuga kõigile ära ja distantsisõit sai ka kinni pandud. Kõva.
7 September. Hommikul ärkasin mõttega, et täna võidan Ülemiste Freestyle'i. Pean seda tegema, kuna olen liiga hea rulluisutaja sellel alal. Jõudsingi ennem 12 Ülemistele kohale ja tsekkasin võistluspaiga üle. Rada oli väga hea, huvitav oli ainult see, et autovrakk varastati öösel ära ja pidime seepärast teisi vahendeid raja peal kasutama. Ilm oli hullult vihmane ja rada võistluste aeg märg. Mul oli kohal hullult sõpru ja koguaeg sai kellegiga suhelda. Liiga hea tunne oli. Konkurendid rääkisid, et minuga nad mingiljuhul koos rajale minna ei taha, aga neil oli ka põhjust karta. Esimesed sõidud olid ka huvitavad. Mina sain edasi võitjate ringi, Raigo üritas strateegiat kasutada ja läks kaotajate ringi meelega. Ta jõudis poolfinaalini, kuid seal kukkus, seega jäi kolmanda ja neljanda koha peale võistlema, kus ta siis lõpuks võttis kolmada koha. Mina aga sõitsin kõik sõidud nii puhtalt ja kiirelt läbi ilma kukkumisteta, et ideaalne kohe. Ja nii see esimene koht oligi mul olemas :D
|
OSCAR-2019
|
||
Tööstuslinn Põhja-Eesti lavamaa serval, Narva lahe ääres Sõtke jõe suudmes; alev aastast 1949, linn 1957. Paikneb Tallinna-Narva (Peterburi) maantee ja mereranna vahelisel alal. Seda liigendavale Sõtke jõele on kolme teetammiga rajatud kolm paisjärve. Jõest läände jääb tööstus- ja idasse elutsoon; viimase jaotab kaheks klindiastang.
Sillamäe tööstusrajooni kohal asunud Türsamäe külast (Turrisel) ja Türsamäe mõisast 17. sajandil (Türsell). Sillamäed on esmakordselt mainitud 1502. a. kui kohta silla juures (tor Brygge), kus asus ülesõidukoht veskiga. Sõtke jõe mõlemale kaldale kujunesid 19. sajandi teisel poolel suvituskohad. Neist tuntum ja suurem oli Sillamäe, kus asusid kultuurihoone ja ap.-õigeusu Kaasani Jumalaema kirik. Türsamäele tekkis töölisasula Eestimaa Õlikonsortsiumi poolt rootsi kapitaliga rajatud põlevkiviutmistehase ehitamisega 1928-29; toodangu väljaveoks rajati jõe suudmest läände sadam. 1940. a. oli töölisasulas umbes 2600 elanikku.
II maailmasõjas hävis põlevkivitehas ja enamik elamutest ja suvilatest. Vana tehase kohale rajati Nõukogude Liidu sõjatööstuskompleksi kuulunud tehas, mis tootis uraani sisseveetavast maagist. Sõjatehase tõttu oli Sillamäe kuni 1990. a. kinnine linn, kuhu pääses vaid eriloaga. Elanikkonna moodustasid mitmelt poolt Nõukogude Liidust sissesõitnud.
Esimene Sillamäe generaalplaan valmis 1946-47 (RPI "Lengiprośaht"). Selle kohaselt kavandati endisse Sillamäe suvitutuspiirkonda regulaarse tänavavõrgu ja perimentaalse hoonestusega kvartalid. Plaanistruktuuri pikiteljeks olev Kesk tänav rajati vana Narva maantee kohale. Tallinna-Narva mnt. uuelt trassilt linna suunduva Rumjantsevi ja Kesk t. ristmikule kujundati väljak. Kvartalid hoonestati kahekorruseliste elamutega Nõukogude Liidus tollal kasutusel olnud tüüpprojekti järgi, tänavanurkadele paigutati ainuprojektide järgi ehitatud kolmekorruselisi hooneid. Klindi ja mereranna vahelistesse kvartalitesse ehitati 1950. aastate alguses 4-5-korruselisi tüüpmaju; üheaegselt elamutega ehitati koolimaju, lasteaedu ja kauplusi. Sõjajärgse aastakümne nn. liialdusarhitektuuri esindab ilmekalt linna väljaku äärde, klindipealsele kavandatud pargi serva ehitatud kultuurimaja (1950, A. Popov). Kahe saaliga kinohoone ehitamisel Kesk t. algusesse oli aluseks Aśhabadi jaoks koostatud projekt (1952, RPI "Giprokino"). Hoonet iseloomustab külluslik dekoor nii välis- kui siselahenduses. Keskväljaku äärde ehitatud haldushoone torn (1950, arh. A. Popov) on linnakeskuse tähiseks kaugvaateis Tallinna-Narva maanteelt. Keskväljaku-äärselt skväärilt laskub pidulik trepistik mere poole viivale laiale puiesteele. Mererand jäi heakorrastamata piirikaitsetsooni tõttu. Linnapargi idaserva rajati staadion; Tallinna-Narva maanteest lõuna pool Sõtke jõest läänes alustati haiglalinnaku väljaehitamist. Elanikke 1957. a. - 8500.
1950. aastate lõpust jätkus Sillamäe edasine projekteerimine Tallinnas. Vabaplaneeringu põhimõtteil jätkati linna idaküljel poolelijäänud kvartalite hoonestamist (Eesti Projekt 1960, arh. L. Haljak), sellest ida poole kavandati esimene mikrorajoon (EP 1961, arhitektid T. Argus, E. Kukkur jt.). Vanema ja uuema hoonestuala piirile kavandati uus ühiskondlik keskus, mida tähistab kolm ühte ritta ehitatud kahekorruselist kauplus-teenindustöökojahoonet. Läheduses valmis staadioni servale ehitatud suurima ühiskondliku ehitisena spordihoone (1972, arh. I. Puumets). Elamuehituses kasutati tüüpprojekti 1-317 ja 1-318; ka koolimaja ja lastepäevakodud ehitati tüüpprojektide järgi.
1974. a. generaalplaani korrektuuri kohaselt kavandati Sillamäe elutsooni laiendamist ida suunas kuni Perjatsi jõeni ja perspektiivis ka lõuna poole Tallinna-Narva maanteed. Alustati 5-korruseliste paneelmajade ehitamist. Rekonstrueeriti vahetult pärast sõda rajatud kilpmajade kvartal Sõtke paisjärve kaldal: püstitati kolm 9-korruselist punktelamut ja kas neljast plokksektsioonist koosnevat 5-korruselist elamut, mis kujundavad Sillamäe elutsooni vaates Tallinna-Narva maantee poolt. Samas valmis väike ap.-õigeusu kirik. I mikrorajooni servale ehitati kahekorruseline ärihoone ja kutsekeskkool.
Sillamäe järgnevad planeerimis- ja hoonestuprojektid koostati taas Leningradis. 1978. a. planeerimisprojekti kohaselt kavandati I mikrorajooni keskele seda läbiv lääne-ida-suunaline perimentaalse hoonestusega lai puiestee (nüüd Viru puiestee). Punastest tellistest 9-korruselised elamud ehitati 1980. aastail tüüpplokksektsioonide alusel (RPTUI Moskvas, sidus Sillamäe linnaarhitekt V. Śurmin), mõjuvad nii detailidelt kui siluetilt võõrapäraseina.
1990. aastate alguses koostatud Perjatsi jõega külgneva ala hoonestusprojekt (arh. T. Nigul), arhitektuurikonkursi võidutööst lähtuv Sillamäe ühiskondliku keskuse hoonestuskava (arh. Ü. peil), samuti konkursitulemuse alusel kavandatud ap.-õigeusu kirik (arh. E. Urbel) on seni realiseerimata. Elanikke 19 400.
Muud nimed: Paide, Vändra-Tori jõgi; Purdi ja Paide vahelise jõeosa vana nimi: Korba jõgi; alamjooksul keskaegne nimi: Emajõgi.
Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaa ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km, valgala 6920 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul.
Jõe lähe - Roosna-Alliku allikajärv (pindala ca 2,5 ha) asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku (Eipre) paisjärve (2,7 ha). Purdis annab jõgi suure osa oma veest paisregulaatori kaudu Pärnu-Jägala kanalisse. Purdist 2 km allavoolu, Korba küla ümbruses, lisandub jõkke allikavett. Praegu suhteliselt veevaene allikas on minevikus nähtavasti olnud Pärnu jõe üheks lähteks. Korbalt edasi voolab Pärnu jõgi lõunaedelasse ja jõuab 3 km pärast, Lasputri küla põhjaserval asuva Kükita talu kohal, Tallinna-Tartu maanteeni. Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasustusega soises maastikus. Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas, jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asustusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Tori alevikus on jõe vasakul kaldal maanteesilla lähedal koobastega liivakivipaljand "Tori põrgu". Silla külas ühineb Pärnu jõega lisajõgi Reiu. Umbes 1 km viimase suubumiskohast allavoolu jõuab jõgi Pärnu linna idapiirile. Edasi voolab jõgi piki Raeküla ja Papiniidu linnaosa serva, pöörab seejärel lameda kaarega läbi Pärnu linna läände ja lõpuks lääneedelasse, ühineb Sauga jõega ning suubub Pärnu lahte kesklinna ja Vana-Pärnu linnaosa vahel. Jõe suudmest rohkem kui 2 km kaugusele merre ulatuvad kivimuulid ehitati aastatel 1859-64. Jõe suudme-eelne osa kuni Reiu jõe suubumiskohani on laevatatav ja allub mere mõjule.
Jõe kaldail või lähiümbruses asuvad suuremad asulad on Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Türi linn, Sindi linn, Pärnu linn, Tori alevik ja Paikuse alevik.
Kiviajal oli Pärnu jõe alamjooksu piirkond Eesti üks tihedama asustusega alasid. Sealt pärineb rohkesti luu- ja sarvesemete leide, mis on enamasti saadud liiva kaevandamisel. Sindist 1 km ülesvoolu Pulli külas on avastatud Eesti vanim asulakoht (leiud dateeritud aega ca 7500 a. e.Kr.).
Pärnu jõgi on mõõduka kaldega. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud aastasadu. Laupa mõisas oli saeveski olemas juba 17. sajandil ja 1680. aastail saeti seal 75 tosinat 3-5 sülla pikkust lauda aastas (Juske, 1993). 20. sajandi esimesel poolel olid jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, Vihtras (2 veskit), Tori-Jõesuus (Päästalas), Levil, Asvles ja Oorekülas (2 veskit), puupapivabriku paisud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Praegu on korras jõepaisud Tarbjas, Jändjal, Kurgjal ja Sindis. Minevikus (eriti 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel) kasutati Pärnu jõge laialdaselt palgiparvetuseks.
Kärestikke leidub jões peamiselt endiste ja praeguste paisude juures ning rändkivide kuhjumise kohtades. Tuntumad on Türi-Alliku, Särevere, Rae, Kurgja, Oriküla, Valma, Saareniidu, Vihtra, Laiakivi, Pärntõkke, Tori-Jõesuu (lang 1,4 m), Asvle, Virula, Ooreküla ja Sindi (lang 1,7 m) kärestik.
Kalanduslikult on Pärnu jõgi väga väärtuslik. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Jõeforelli on arvukalt Vodja jõe suudmest kuni Türi linnani. EKS Paide klubi andmeil püüti jõe ülemjooksult aastail 1984-95 lubadega välja 1647 kg jõeforelli, keskmiselt 137 kg aastas. Jõest on püütud rohkesti suuri, 2-3,5 kg raskusi jõeforelle, sealhulgas 1989. a. Kirna küla kohalt üks 4,05 kg ja teine 4 kg kaalunud isend. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Jõe alamjooksu alumises osas koeb mitu väärtuslikku siirde- ja poolsiirdekalaliiki, neist suuremal hulgal vimb, vähemal hulgal lõhi, meriforell, siig jt.
|
OSCAR-2019
|
||
Kõhulahtisus peas... Enamiku jaoks on isegi üks nimi väga ebameeldiv, mida me võime haiguse enda kohta öelda. Kõigepealt tekitab tõsist ebamugavust naha kahjustused, millega kaasneb tugev sügelus, põletus ja muidugi psühho-emotsionaalsed häired! Et teada saada, kuidas rabad peal hoida, peate mõistma, millised need on, milliseid sümptomeid nendega kaasneb, nakkuse viise ja haiguse vastu võitlemise meetodeid. On mitmeid põhilisi patoloogia vorme, mis võivad põhjustada peanaha kahjustamist.
Usutakse, et seenhaiguste peanaha põletikulised haigused mõjutavad ainult neid inimesi, kes ei järgi hügieenieeskirju. Kahjuks ei vasta see alati tegelikkusele.
Sõltuvalt teguritest, mis viisid peanaha katkemiseni, valige tervendav programm, mis on konkreetsel juhul kõige tõhusam:
Punane samblik Viitab lihtsamatele patoloogilistele vormidele. Seda nimetatakse kas seenhaiguseks või kehas olevaks allergiaks välisele stiimulile.
Lihtne samblik Sellega kaasneb seene põhjustatud kahvatute laigude välimus nahale, mis takistab ultraviolettkiirguse toimet.
Kõige sagedamini mõjutab peanahk seemnerakku, mille tulemuseks on juuste väljalangemine. Suhteliselt haruldased lihhenid peas - roosa ja katusesindlid. Esimene toimub peamiselt kuuma kliimaga riikides, samas kui viimane areneb püsivate häirete taustal keha kaitsefunktsioonid, tavaliselt pärast rasket haigust (raske külmetus, kirurgia, vigastus).
Ainus võimalus selle haigusega nakatumiseks on kontakti teel. Mees saab haige looma või teise isiku seeni. Peanaha söödajuhtum diagnoositakse sageli lastel, kes on puutunud kokku haigete kasside või koertega. Suurendage infektsiooni riski teatud teguritega, näiteks naha mehaaniline kahjustus. Vähendatud immuunsus aitab kaasa ka seenhaiguste tekkele.
Nakatunud pereliige kujutab endast tõsist ohtu sugulastele. Nakkuse eest kaitsmiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata isikliku hügieeni ja haige inimese hoolika käitlemisele. On vaja eraldada talle eraldi tassi ja muid kodutarbeid.
Pea puudumine on diagnoositud vastavalt konkreetsetele sümptomitele. Kõige tavalisem neist on juuste väljalangemine ühes või mitmes kohas. Aja jooksul hakkab naha selles piirkonnas hakkama.
Juuste väljalangemine muutub märgatavaks. Seejärel muutub kahjustatud piirkond punaseks, võivad moodustuda väikesed vesiikulid. Puuduse mõõtmed on erinevad. Esiteks, laigud on väikesed, kuid ilma piisava ravita võib oluliselt kasvada. Sageli tekib inimesel tugev sügelemine. Mõjutatud piirkonna põletamine võib siseneda bakteriaalsele infektsioonile, süvendades haiguse kulgu.
Suur tähtsus on diferentseeritud diagnostikameetodite, mis võimaldab meil eristada lishaynyh nahakahjustused teistele patoloogiate. Visuaalset kontrollimist teostab dermatoloog, kes tavaliselt võtab analüüsi jaoks uuritavast piirkonnast skreipi. Kui see uuring mikroskoobi all arvestades naharakud paljastada seenteeosed patogeeni ja täpselt määrata. Sõltuvalt nakkusagensist valitakse ravi.
Sisemine Ravimit ühendada kohaliku raviplaani, mis hõlmab kasutamist erilist seenevastased toodetud ained salvide või kreemid. Neid rakendatakse haavatavates kohtades, kus on kerge massaaži liikumine, saab rakendusi kasutada. Juuste peal ravi ajal on kõige paremini raseeritud.
Oluline! Selle ravimi või selle lihheni ravimiseks peaks arst ainult lahendama! Seenevastaste või muude ravimite sõltumatu kasutamine võib põhjustada patsiendi seisundi halvenemist!
Sellise ravi kestust määrab iga patsiendi arst individuaalselt. Keskmine ravi kestab umbes 2-3 nädalat. Ei ole soovitatav kasutada traditsioonilist meditsiinit, muidu võib haigus minna tähelepanuta jäetud seisundisse. Kogu raviperioodi vältel viiakse läbi valitud ravimite efektiivsuse hindamiseks perioodilised uuringud.
. Haigus võib olla looduslikult nakkav või allergiline. Esimesel juhul saavad nad nakatuda kontaktiga juba haige isikuga. Patsiendi isiklike asjade kasutamisel on suur risk seeni saada. Nakkuse kiire levik leiab aset organismi kaitsemehhanismide taustal.
Kui naha haiguspallide allergiline olemus ilmneb kui keha reaktsioon mis tahes stiimulile. Sellisel juhul ei tekita haige teistele ohtu.
Diagnoosi tegemisel pööratakse tähelepanu esmakordselt roosa värvi väikeste ümmarguste täppide kohal. Aja jooksul on kahjustatud piirkondade laienemine, nad hakkavad sügelema ja helbed ära. Kõige sagedamini kannatab kõhu ja käte nahk, kuid seen võib areneda peas. Sõrmuste peamine erinevus on selles, et roosadelad on selged piirid ja kunagi ei ühenda üksteisega üheskoos.
Vahel patsient tunneb halb enesetunne, mõningatel juhtudel on madala astme kehatemperatuuri tõusu paigale haiguskolde lümfisõlmed.
Patsiendi uurimisel peaks arst kõigepealt välistama sarnaste sümptomitega parapsooriaasi ja süüfilise ning määrama, kas juuksed kasvavad kahjustatud piirkonnas. On välja kirjutatud naha biopsia ja seroloogiliste testide kättetoimetamine (Wassermani reaktsioon). Saadud analüüsi põhjal otsustatakse ravivajaduse küsimus.
Reeglina ei ole pärast mitu nädalat haiguse ennast möödapääsmatult vaja roosat ilma jätta. Mõnel juhul on sügeluse vältimiseks ette nähtud antihistamiinikumid. Haiguse pikkuses võib immunostimulatoorse ravi välja kirjutada. Patsiendi taastumise kiirendamiseks soovitatakse võtta vitamiine ja hinnata nende dieeti.
Menüüst on vaja vältida teravaid ja soolaseid toite, magusat. On vaja piirata tsitrusviljade ja pähklite tarbimist. Igal juhul on võimatu kammida roosa laigud, muidu kriimustuste võib tuua bakteriaalsete infektsioonide, mis põhjustavad nahapõletikku ja raskendab oluliselt ravi.
See toimub väga harva, juuste liimimine ja järkjärguline kadu. Selle haiguse täpne põhjus pole teada. Diagnoositi kõige sagedamini lastel ja noorukitel.
Selles puuduses olevad koorikud asuvad peamiselt otsaesisel või kroonil, neil pole selgeid piire, sarnanevad vormitud laigud. Nahk on põletikuline ja paistetus. Horny naha osakesed katavad juuksed, moodustades värvitu filmi. Folikulid enam normaalselt ei tarnita veres, põletikul. Patsient tunneb pidevat sügelust.
Inimeste asbestoosakeste õigeks diagnoosimiseks on ette nähtud ulatuslik kontroll. Ekseemi, seborea või psoriaasi olemasolu tuleb välistada.
Pea puuduse ravi toimub peamiselt taastavate ravimitega, et kõrvaldada ebameeldivad sümptomid. Kohaliku ravivahendina kasutatakse salitsüül- või vääveltärvi salvi.
Sisse võtke puhastatud väävli ja B-vitamiinid. Kui diagnoosi ajal avastatakse seeninfektsioon, võideldakse antimükootiliste salvidega, nagu näiteks klotrimasooliga, ja pea peaks olema habras raseerimata.
Toodet kantakse peanahale, mis on varem puhastatud peenestatud osakestest. Salvi pestmiseks võib kasutada tavalist pesemisgeeli. Arstid ei tea siiani täpselt, kuidas ravida sellist liiki, vaid rahulikult, et isegi ilma ravita jääb see lõpuks iseendale. Selle haiguse käik on reeglina pikk, nii et patsient peaks olema patsient.
Infektsioonivastase kaitse põhireeglid on kuidagi seotud isikliku hügieeni põhireeglite järgimisega. Lapsed peavad olema kaitstud kontaktis kodutute loomadega, kes on harjunud jalgsi korrapäraselt pesema.
Täiskasvanud peaksid piirama detergentide kasutamist kemikaalidega. Pese oma pead šampoonidega, mis sisaldavad looduslikke koostisosi. Samuti peaks see vähendama erinevate kosmeetikavahendite kasutamist, eriti kui tekib allergiliste reaktsioonide tekkimise oht.
Herpes zosteri ennetamiseks on vaja jälgida organismi immuunsüsteemi seisundit ja vajadus tugevdada ravimeid või interferooni ja muid spetsiifilisi ravimeid arsti määramine. Kui majas on lemmikloomad, peaksite neid regulaarselt näitama veterinaararstile nakkushaiguste asjakohaseks kontrollimiseks. Peske koer või kass vannituppa ei soovitata. Selleks on parem hoida eraldi konteinerit või teostada see protseduur lähimas tiigis. Korteris peate sooritama võimalikult tihti niiske puhastamise koos desinfitseerimisvahendite kasutamisega. Suur tähtsus on ruumide igapäevane õhustamine.
|
OSCAR-2019
|
||
Square Enix on otsustanud teha uue katse, et vana rasva peal liugu laskma hakata. Kuna tänapäeval on kuidagi väga moodi läinud vanemate suurteoste värskenduskuurile saatmine, siis ei saa ka see suurfirma paigal püsitud ning on jällegi välja tulnud oma uue vanaga. “Secret of Mana” on küll lihtsalt väikene killuke mineviku hiilgeaegadest, mis lihtsalt ootas uuesti avaldamist, kuid algus seegi.
“Secret of Mana” jutustab meile loo maagilisest kivis olevast mõõgast ja noormehest nimega Randi, kes selle juhuslikult leiab ning poolkogemata välja tõmbab, sest senitundmatud hääled käskisid nii teha. Siiski ei laabu asjad just eriti roosiliselt, sest väljavalitut hakatakse koheselt süüdistama massilises koletiste invasioonis ja üsna varsti pekstakse lihtsalt oma kodukülast välja. Nii algabki Randi seiklus, et täita mõõga poolt antud ülesanne, taastada roostes külmrelva kadunud võlujõud ja peatada kurja impeeriumi plaanid. Siiski ei pea noormees oma rännakut üksi läbi elama, temaga liituvad ka suure suuga üliku tütar Primm ja amneesia käes vaevlev metsavaim Popoi, koos astutakse vastu koletiste sissetungile ning kurjale impeeriumile. Kuidas see roostes külmrelv täpsemalt kivis lõpetas jääb juba mängijate enda välja uurida.
“Secret of Mana” on narratiivipõhine reaalajas rollimäng, mis leiab aset fantaasiamaailmas. Vaade on ülalt, karakteri pea kohalt ja fikseeritud. Tegemist ei ole uue, enneolematu teosega, vaid juba 1993. aastal ilmunud videomängu “Seiken Densetsu 2” taassünniga. Uuenduskuuri on läbi teinud nii välimus kui ka heli ning lisatud on automaatsalvestus koos mõne muu vajaliku pisiasjaga. Mängija ülesandeks on mööda kohalikku, peaaegu avatud maailmat ringi joosta ning mõne enda jaoks mugava relvaga kohalikku koletiste invasiooni tagasi lüüa, oma tuge pakuvad teised kaks karakterit, kes elu natuke lihtsamaks teevad. Suures plaanis peab mängija käima läbi erinevad maagilistele olenditele pühendatud templid, kus siis uusi võlutrikke õpetatakse. Iga natukese aja tagant, narratiivi edenedes võib kohata ka bossi, mõni neist on üsna huvitavalt üles ehitatud. Eriti hakkas silma võitlusmehaanika, millelaadset just väga paljudes mängudes ei kohta, lüüa võib küll lõputult, kuid iga korraga tugevus väheneb, seega mõistlik on enne järgmist lööki veidi jõudu koguda. Mulle meeldib, et iga mängija karakter on mõeldud täitma erinevat rolli, Randi on kuldsest triost ainuke, kellel puuduvad erivõimed ja lihtsalt relvalöökidele ja kõrgetele eludele lootma jääma peab. Primm hoolitseb ravimise eest ning Popoi hooleks jääb vaenulik maagia, kuid loomulikult pole ka nende jaoks probleem vaenlast lihtsalt lüüa, soovi korral on ka võimalik karakterit vahetada.
Koletiste surma korral võib aeg-ajalt maha jääda aardekirst, mis pole antud žanri puhul niiväga haruldane nähtus, küll aga võib neist üsna tihti mõne vajaliku eseme asemel hoopis poksikinda leida, mis lihtsalt mängijale lõuga annab, teine kord võib kirst lihtsalt mängija ära mürgitada. Üheks häirivaks asjaks võitluste juures oli kerge ajaviitega pihta saamine, vaenlane lendab peale esimest lööki pikali, teise löögi saamise ajal on endiselt veel maas ning uuesti üles tõustes, jõuab alles tegelikult teine löök kohale. Kohati oli asi üsna häiriv sest polnud päris kindel kas peaks sama vastast edasi peksma või keskenduma juba kellelegi uuele. Hilisemas staadiumis polnud ma isegi enam kindel, millised löögid vaenlast tabasid. Lisaks leidsin end korduvalt tehisintellekti peale vihastamas, vaatamata sellele, et mingisuguseid automaatseid käitumismaneere on võimalik paika panna, ei kaota see ära tehisintellekti oskust enesehävituslikult mängida või lihtsalt mõne olematu nurga taha kinni jääda. Üsna häirivaks osutus ka igasuguse õpetuse puudumine. Võttes arvesse, et igale karakterile on ette nähtud eraldi (nuppudega) menüüd ning näiteks ravivate esemete kasutus ja maagia on täiesti ära peidetud, siis midagi õpetuse laadset siiski võiks seal olla, vähemalt suurepäraseid kohti selleks oleks küll, kus korrakski mõnda asja mainida. Viimasel ajal kuidagi standardiks saanud kaaslastega rääkimine, et oma järgmist sammu vajaduse korral meelde tuletada selles mängus puudub. Kui mõne vääramatu jõu tõttu pärismaailmas peaks mängusisene tekst kõrvust mööda minema, pole kedagi, kes suvalises kohas aitaks ning jääb üle ainult sihitult ringi seigelda või loota, et mõni NPC on valmis uuesti rääkima.
“Secret of Mana” maailm ise on värviline ja ilus, vaatamata sellele, et graafiliselt pole tegemist just inimkonna tippsaavutusega, on olukord tunduvalt paranenud. Külades liiguvad inimesed isegi ringi ning enamasti on neid ka võimalik omaltpoolt nügida, kõige õnnelikumad külaelanikud paistavad siiski olevat turbanitega poemüüjad, sest nad tantsivad oma leti taga isegi siis, kui kurjus on neilt hinge röövinud. Metsikut loodust esindavad ainult vaenlased ning juhuslikke oravaid või muid loomi taustal ei jookse, liikuda saab ainult mööda ettenähtud radasid, seega erilist metsa eksimist karta pole. Orienteeruda aitavad kergelt retroliku välimusega minikaart ekraani servas ning aeg-ajalt teepeale jäävad viidad. Täiesti olemas on ka kiirrändamine, mis antud juhul on lahendatud kahuritega, mängija lihtsalt tulistatakse kuulina soovitud asukoha suunas. Täiesti olemas on vaheklipid, mis võivad kohati tunduda üsna piinlikud või tahumatud, jättes mulje nagu oleks midagi lihtsalt vahelt ära lõigatud. Ka vaheklippide ajal rääkides suud ei liigu, pigem lihtsalt avatakse see korraks suvalisel hetkel keset dialoogi, et haigutada. Muusikat on küll veidi kohendatud, kuid siiski suudab jääda originaalteosega piisavalt sarnaseks. Igale suvalisele karakterile on antud hääl, olgugi ei see ei lähe alati nende välimusega kokku või näiteks juhtub mõnikord kõlama täiesti emotsioonivabalt on see siiski olemas.
Lühidalt öeldes on “Secret of Mana” hea võimalus tänapäeva mänguritele tutvuda vanema aja teosega oluliselt kõbusamal kujul, samas ka hea vanematele mänguritele nooruspõlve meelde tuletamiseks. Õpetuse puudumine on küll antud teose esialgu segadust tekitava menüü suhtes arusaamatu, kuid kuna tegemist pole raketiteadusega, varem või hiljem, kasvõi kogemata saavad asjad selgeks. “Secret of Mana” võib kohati tunduda arusaamatu, kohmakas ning mõnes mõttes ehk lohakas, kuid see ei tähenda veel, et tegemist oleks halva mänguga, lihtsalt on asju, mida oleks saanud ja võinud paremini teha, et antud teos paremini tänapäeva sobitada. Hetkel tundub mäng, kuidagi väga keskpärane, seda enam et minu lapsepõlv antud teosega seotud pole, puudub ka vastav nostalgia element. Siiski meeldiv näha, et pidevalt tegeletakse vanade legendide taastootmisega, olenevalt Mana seeria uue vana väljalaske edust võib ehk oodata ka teisi suurteoseid ühel päeval veidi värskemal kujul uuesti ilmumas ning olgem ausad, sellisel suurtegijal nagu Square Enix materjalist juba puudu ei jää. Tuleb loota, et tootja õpib oma vigadest enne kui järgmise samalaadse toodanguga lagedale tuleb.
“Dauntless” on tegevuspõhine rollimäng või siis rahva keeles ARPG. Üldise, lugu ja tegevustik leiab aset umbes keskajal, millele on lisatud juurde rohkesti fantaasiat. Mäng on tegelikult tulemas alles 2018. aasta alguses ja on täiesti tasuta. Hetkel on võimalus liituda varajase ligipääsuga. Mängu loojaks on Phoenix Labs, mis pole kuigi tuntud stuudio ja hetkel pigem selline vaikne ning tagasihoidlik. “Dauntless” on nende esimene suurejoonelisem mäng, millega on nad juba tegelenud aastast 2014. ARPG on hetkel populaarne žanri ning silmapaistmiseks peab olema kuidagi parem või erilisem, seega kas hõljuvad saared, suured kiskjad ja keskaegne fantaasiarohke keskkond on mängija väärtuslikku aega väärt?
Mängul puudub otsene lugu, kuid arendajad on planeerinud tulevikus midagi pisikest taustaks teha, kuid ametlikult nad hetkel veel midagi teinud ei ole. Mängija põhiliseks ülesandeks on tappa dinosauruste sarnaseid suuri kiskjaid, keda nimetatakse Behemothideks (tuttav nimi igale mängurile, kes kunagi rollimänge on katsunud). Lisaks nende tapmisele tuleb ka koguda erinevaid materjale ja taimi, et teha endale paremaid võlujooke ja võitlusvahendeid.
Võitlus kasutab kombinatsioonide süsteemi, mis tähendab seda, et mängija peab täpselt teadma kui mitu vasakut hiireklõpsu ta teeb enne kui vajutab paremat hiireklõpsu. Võitlussüsteem on piisavalt keeruline, et olle väljakutsuv ja garanteerimaks, et mängijal oleks huvitavam kui keskmises hack’n’slash videomängus. Behemothid on üpriski tugevad ja isegi selgeks tehtud kombinatsioonidega võtab võitlus aega vähemalt 20 minutit. Nende jahil on võimalik käia nii üksinda või kuni nelja inimesega. Kui käia korraga kuni nelja inimesega, siis tuleb arvestada seda, et materjali ja saaki tuleb jagada ka nendega, mitte et leitud varandus on suurem.
Tuleks välja tuua ka detaili, et Behemothil on võimalik raiuda küljest ära erinevaid kehaosi, kuid see nõuab omakorda oskust ja aega. Kahjuks ei ole “Dauntlessis” avatud maailma, vaid piiratud alad ja saarelt saarele teleporteerumised. Teleporteerumise all mõtlen seda, et mängija lendab sinna automaatselt hõljuva laeva abil, mitte ei lenda ise või mingil muul viisil. Lisaks soovib Phoenix Labs mängijate kogemust ja tagasisidet, et muuta kogemus meeldivamaks ja kasutajasõbralikumaks. Enamasti tulevad mängijate poolst soovitatud uuendused üpriski kiiresti.
“Dauntlessi” graafiline pool on meeldiv ja detailne tänu Unreal Engine 4 mängumootorile, kuid kahjuks on hetkel optimisatsiooniga natukene halvasti. See tähendab seda, et kui külas on õhtuti korraga rohkem mängijaid, siis kaadrisagedus pole enam sujuv, vaid ebaühtlane ja nagu aegluubis. See on hetkel muidugi ka arusaadav, sest tegemist on alles varjase ligipääsuga. Heli ja muusikale on palju tähelepanu pööratud. Saartel ringi joostes on hästi kuulda looduse heli ja Behemothi möiret ja kui mängija on sattunud ta kõrvale, tuleb sujuvalt kaklemiseks sobiv muusika. Animatsioonide sujuvust tuleb samamoodi kiita – nähtud on vaeva detailide üle. Üldine audiovisuaalne mulje on positiivne.
“Dauntlessi” on raske võrrelda teiste sarnastega, sest hulka tuleb lugeda palju detaile nagu näiteks see, et mäng on täiesti tasuta ja varajase ligipääsu staadiumis. Hetkel tuleks teha paremaks kombinatsioonide süsteemi ja graafiline optimisatsioon peab olema suuteline toime tulema erineavte kodu- ja mänguarvutitega. Usun, et alustaval mängijal on alguses keeruline aru saada, kuidas teha erinevaid kombinatsioone, et efektiivsemalt Behemothidele ära teha, kuid kõik on harjutamise küsimus.
Oleksin soovinud ka näha missioonide abifunktsioone nagu näiteks – on antud koguda mingit sorti materjali, siis see võiks helendada, et oleks kergemini leitav või lisama paremaid juhiseid, kust seda võiks leida. Kindlasti peaks “Dauntless” olema ka avatud maailmaga, sest praegune saarelt saarele teleporteerumine on kammitsev ning kogemust pärssiv. Otseselt ei näe ühtegi põhjust, miks see maailm ei peaks avatud olema. Ülejäänud asjade puhul võib rahule jääda ja kindlasti on tulevikus oodata palju uuendusi, mis muudavad “Dauntlessi” veelgi paremaks.
Lõpetuseks – kas tuleks kulutada oma väärtusliku aega sellesse mängu? Jah, kindlasti! See mäng ületas kõik minu ootused ja kindlasti võib ületada ka Sinu – tuleb ainutl võimalus anda. See on esimene omalaadne tegevuspõhine rollimäng, mis on tehtud Unreal Engine 4 mängumootoris ja tänu sellele on võimalik tuua väga palju uut ja huvitavat. Toon välja ka selle, et just Sul on võimalik aidata arendada seda mängu sellega, et jagad oma muljeid ja ideesid, sest Phoenix Labs kuulab.
|
OSCAR-2019
|
||
Sel aastal leidsin oma postkastist juba veebruari alguses kirja, kus välisministeeriumi Eesti viktoriinis osaleda sooviv, nime järgi otsustades Ungari kodanik, mulle oma muutnud e-meiliaadressist teada andis. Selleks, et viktoriini avamise teade temast mingil juhul mööda ei läheks!
Viktoriini pihta hakates hakkavad tulema postitused stiilis: Mulle meeldivad teie viktoriinid väga kuna neist saab alati teada uusi huvitavaid fakte Eesti kohta! Ja siis pisut hiljem meilid asjalike küsimustega, kurtmised tehniliste probleemide üle – jah, ka neid tuleb meil vahel ette.
Usun, et kui viktoriinid 2001. aastal alguse said, ei uskunud toonase pressi- ja infoosakonna töötajatest keegi, et kunagi on neil üle 10 000 osaleja. Esimestel aastatel toimus viktoriin suisa kaks korda aastas – jõulu- ja kevadviktoriini nime all.
Üks korralik viktoriin on alati suures osas koostöö – küsimuste väljamõtlemisel lööb alati kaasa kogu avaliku diplomaatia osakond. Kujunduse teeb meile kunstnik. Selleks on viimastel aastatel olnud Agnes Trump. IT-poole eest kannab hoolt firma Wiseman. Nemad on meiega olnud juba nii kaua, et neile ei pea enam üldse midagi seletama. Nad haaravad meie mõtteid lennult…
Viktoriiniidee autoriks oli praegune poliitikaosakonna vanemnõunik Jana Vanamölder. Jana räägib: „Kahetuhandendate aastate alguses seisime küsimuse ees, kuidas meie riiki maailmas tutvustada, kuna Eestit tunti maailmas väga tagasihoidlikult. Huvi meie vastu oli suhteliselt suur, aga infomaterjale, mida huvilistele jagada, oli jällegi väga vähe. Vajasime Eesti tutvustamiseks lisaks tavapärastele trükistele ja reklaampindadele ka leidlikumaid lahendusi. Nii mõtlesimegi internetipõhisele viktoriinile, mis jõuaks üle maailma, oleks põnev ja millel oleks hinnaline auhind – reis Eestisse.
Kõikide heade tegude taga on alati head inimesed. Seda ettevõtmist juhtis Kadri-Mai, kes koostas küsimused koostöös tuntud mälumänguküsimuste autori Indrek Salisega. Ettevõtlik Heili leidis meile väga head sponsorid ja toetajad, kes garanteerisid võitjatele suurepärased võimalused Eestisse reisimiseks. Leidlik Hille teadis internetivõimalusi ja häid kujundajaid, kellega koos anti viktoriinile pilkupüüdev ilme ja jõuti soovitud tehniliste lahendusteni. Olime väga rõõmsad kui esimesel viktoriinil osales inimesi üle terve maailma ja meieni jõudis ligi 500 õiget vastust. Eriti head meelt tegi aga inimeste väga positiivne tagasiside – nii osalejatelt kui ka sponsoritelt. See oli üldse üks selline õnnelik ettevõtmine, millest võitsid kõik. Tore oli see, et Eestisse saabunud külalised olid nii rõõmsad, et neil oli õnnestunud võita peavõit – reis Eestisse! Esimeste seas saabusid abielupaar Venemaalt, kes olid kunagi Tallinnas veetnud oma mesinädalad. Samuti tudengid Portugalist, kelle jaoks oli Eesti väga põnev ja eksootiline paik“.
Igal juhul on see õnnelikuna alanud ettevõtmine õnnelik siiamaani ja nüüdseks, julgen öelda, kujunenud välisministeeriumi üheks edukamaks Eestist tutvustavaks projektiks läbi aegade. Andnud meile, tegijatele toreda kogemuse kõigi osapooltega suhtlemise ja positiivse tagasiside näol ning sponsoritele võimaluse olla kasulik oma riigile. Võin oma kogemuste põhjal öelda, et kõik meie toetajad, kes on meiega juba viktoriini algusaegades peale, peavad osalemist enda jaoks väga oluliseks.
Arvan, et kui kunagi saabub aeg, kui ma enam viktoriini ei tee, siis jään taga igatsema postitusi, kus eelmise aasta viktoriini auhinnavõitjad kutsuvad mind oma tütre pulma, kus maailma kuklapoolelt pärit noormees loodab võita viktoriini peaauhinna, et oma armsamale Eestisse külla sõita, kus peab muretsema, kes meie viktoriini enne avatuks kuulutada jõuab – kas meie ise või rahvuslik uudisteagentuur… ja nii edasi. See annab meie tööle inimliku mõõtme.
Nüüd, kui 1. märtsi Riigikogu valimiste hääled on kokku loetud, saame tagasivaatava pilgu heita valimistele välisesindustes.
Paljudele on uudiseks, et kõige esimesena saavad oma hääle valimistel anda eestlased üle maailma. Nimelt toimusid 14 – 19. veebruaril 2015 39-s Eesti välisesinduses üle maailma Riigikogu valimised. Niivõrd vara toimuvad valimised välismaal seetõttu, et tulemused saadetakse Eestisse diplomaatilise postiga ning hiljemalt 23. veebruariks peavad kõik hääletamisdokumendid olema jõudnud Eestisse.
Hääletada sai kõikides esindustes vähemalt kahel päeval, millest üks päev pidi langema nädalavahetusele. Esmakordselt ei saadetud seekordsetel valimistel püsivalt välisriigis elavatele valijate valijakaarte paberkandjal, kuid nagu Eestiski, oli valijatel võimalik tellida endale elektrooniline ehk e-valijakaart. Samuti andsid valimiste kohta infot kõik välisesindused, kus valimised läbi viidi – selleks kasutati nii sotsiaalmeediat, saatkondade kodulehekülgesid kui ka teisi võimalusi.
Välisriigis hääletamiseks on välja pakutud kaks erinevat võimalust – võib hääletada kirja teel või tulla välisesindusse kohale. Välisesindusse kohale tulles, on „kõik nagu päris“ – see tähendab selleks päevaks muutubki meie saatkond valimisjaoskonnaks, kus järgitakse kõiki valimistele kehtestatud reegleid. Muidugi on alati võimalus hääletada elektrooniliselt, aga sellisel ei kajastu see välisesinduse hääletustulemuses.
Kahjuks näitavad tulemused seda, et eestlased ei ole kuigi varmad välisesinduses hääletamise võimalust ära kasutada. Kirja teel hääletamise võimalust kasutas 125 valijat ning välisesindustes hääletamise võimalust kasutas 969 valijat. Kokku ei tee see kahjuks ei rohkem ega vähem kui 1094 valijat. Võrdluseks, 2011 aasta Riigikogu valimistel hääletas kirja teel ja välisesinduses kokku 2313 valijat.
See number annab põhjust järeldada, et kasvanud on nende inimeste hulk, kes on valimiste suhtes ükskõiksed või kelleni info valimiste toimumise kohta lihtsalt mingil põhjusel ei jõudnud. Samal ajal tuleb märkida, et välismaal on üha enam neid, kes otsustavad oma hääle anda elektrooniliselt. Kui 2011. a toimunud Riigikogu valimistel hääletas elektrooniliselt välisriigis 5724 inimest, siis seekordsetel valimistel oli see näitaja ligi poole suurem – 10346. Kokku hääletati seekord elektrooniliselt 116-st riigist. Siiski, arvestades välismaal elavate eestlaste koguarvu, jäi valimisaktiivsus madalaks.
Kui rääkida asukohtadest, siis kõige enam valijaid oli Kanadas, kus kahes suures linnas – Torontos ja Ottawas – andis oma hääle kokku 202 inimest ehk ligi viiendik kõigist välisriikides hääletanutest. Helsingis andis hääle 177, Brüsselis 134 ja Stockholmis 124 Eesti kodanikku. Ühtki häält ei loetud 39st esindusest viies: Astanas, Ateenas, Bakuus, Kairos ja Lissabonis.
|
OSCAR-2019
|
||
Tööelu eelse ja aegse hariduse, kutsete ja kvalifikatsioonide ning tööturu uurimise ja tasakaalustamise alal valitseb Eestis katastroofiline olukord.
Kaasaegne kutsete ja kutsetunnistuste süsteem hõlmab kõiki tegevusalasid ja tasemeid alates lihttöölisest kuni professorini. Kutsete ja kvalifikatsioonide järgi toimub tööjõu otsimine ja pakkumine ning tööturu uurimine ja tasakaalustamine. Kutse ja kvalifikatsioon on tööelu eelse ja aegse hariduse kohustuslik tulemus ning oluline inimarengu taseme näitaja.
Tööelu korraldamise kaasaegsed alused on sätestatud 1919. aastal loodud ja nüüd ÜRO juures asuva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO (International Labor Organization) konventsioonide ja soovitustega. Eesti on ILO liige alates 1921. aastast ning taastas oma liikmelisuse 1992. aastal.
ILO peamised konventsioonid tööelu korraldamise kohta pärinevad möödunud sajandi teisest poolest ning neile lisanduvad järjest uued soovitused. Need konventsioonid on ratifitseeritud enamikus maailma maadest ja kõikides vanades Euroopa Liidu riikides ja moodustavad nendes tööelu ja sotsiaalsete suhete aluse.
Sõjaeelsetel aastatel pöörati Eestis kutseõppele ja kutseoskustele suurt tähelepanu ning täideti ennetavalt mitmeid hilisemaid ILO sellealaseid soovitusi. Kutseoskuste omandamise ja tunnustamise korraldamisega tegelesid Haridusministeeriumi kutseoskuste osakond ja kutseoskuste nõukogu. Kutseoskuste eksamite korraldamisega ja kutsetunnistuste väljaandmisega tegelesid maakondades ja suuremates linnades asuvad kutseoskuste ametid.
Ka 70 – 80. aastatel toimus kutseõpe ja kutsete tunnustamine Eestis seaduste kohaselt, mis olid ILO nõuete ja soovitustega kooskõlas, sest N Liit oli need konventsioonid ratifitseerinud.
Ent erinevalt teistest N Liidust vabanenud riikidest ei ratifitseerinud Eesti pärast taasiseseisvumist vahepealseid tööelu korraldamise ja inimressursside arendamise alaseid ILO konventsioone, vaid on alates 1990. aastate algusest toiminud nendega otseses vastuolus. Kui ILO kutseõppe ja inimressursside arendamise konventsioonid kontseptsioonid C88 ja C142 näevad ette, et mistahes tuseõpe peab lõppema kutse ja kvalifikatsiooni saamisega, siis toimiti Eestis vastupidi – likvideeriti Valitsuse määrustega kutsete andmine 1994 aastal kõrgkoolide ja 1996. aastal kutsekoolide lõpetamisel. See asjaolu võttis kutse- ja kõrgkoolidelt ka kohustuse koolitada õppijaid kutse saamiseni. Selline olukord jätkub aastal 2000 jõustunud ja 2008. aastal uuendatud Kutseseaduse alusel, mille kohaselt ei saa kõrg- või kutsekooli lõpetanu kutse mitte koos kooli lõpetamisega, vaid hiljem, täiendava isikliku taotluse alusel. Selleks peab kutse taotleja sooritama kutseeksami olles eelnevalt omal käel omandanud praktilised oskused ja täiendavad teadmised, mida nõuab kutsestandard.
Kutsete süsteemi toimimise ja tööelu korraldamise peab ILO konventsioonide kohaselt tagama riik. Kuid Eestis on praktiliselt kogu kutsete ja kvalifikatsioonide omistamise ja tööelu korraldamise alane tegevus ning uurimistöö delegeeritud eraõiguslikele sihtasutustele ja mittetulundusühingutele (Kutsekoda, Töötukassa, Praxis, Innove jt), kel ei ole piisavalt volitusi ega pädevust olukorra muutmiseks. Töötukassa osatähtsus töökohtade pakkumisel on tühine. Töövahendamisega tegelevad peamiselt erafirmad, Koondülevaate saamise võimalus nende tegevusest ja pakutavatest töökohtadest inimestel praktiliselt puudub.
Kutsete ja kvalifikatsioonide süsteemi haldav sihtasutus Kutsekoda ei ole oma ülesannetega toime tulnud. Tabelis 1 on esitatud andmed kutse- ja kõrgkoolide lõpetanute ja kutse saanute arvu kohta alates eelpool nimetatud määruste jõustumisest 1994 ja 1996. aastal kuni 2010. aasta alguseni.
Kutsekoja kaudu on saanud kutse kaugelt alla poolte viimase pooleteise aastakümne jooksul kutsekoolide lõpetanutest ja vähem kui 5 % kõrgkoolide lõpetanutest. Kõrg- ja kutsekoolide kaupa kutsete saamise kohta arvestust ei peeta. Ei peeta arvestust ka mujalt saadud kutsete kohta. Teiste EL riikidega ühildumiseks tuleb olemasolevat kutsete süsteemi lähitulevikus oluliselt muuta.
Kutsete süsteemi puudulikkuse ja kutsete puudumise tõttu inimestel puudub Eestis võimalus tööturu struktureerimiseks ja sisuliseks uurimiseks ning selliseid uuringuid ei tehta. Eurostati andmetel on kulutused tööturu uuringutele %-s SKT-st Eestis 23 korda väiksemad, kui Taanis, 10- korda väiksemad kui Soomes ja Rootsis ning kuni 3 korda väiksemad kui Leedus ja Lätis.
Kutseoskuste alane töö on antud valitsuses täielikult Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldada ning Riigikogus kultuurikomisjoni pädevusse, ent need ei seosta oma tegevust sel alal kutsekvalifikatsiooni nõuetega ega tööturu struktuurse uurimise ja tasakaalustamise vajadustega, mis on sotsiaalministeeriumi valdkond. Kutsekoda püüab talle delegeeritud kutsestandardite koostamist ja kutsete omistamist korraldada kutseliitude kaudu, kuid kumbki ei tule sellega toime. Töölistaseme kutseõppe korraldamise, kutsete omistamise ja arvestamisega ei tegele Eestis keegi. Bologna protsess millele on pööranud peamise tähelepanu Haridus- ja Teadusministeerium, neid probleeme ei käsitle ega lahenda. Eesti olukorra ebanormaalsusele nendel aladel on juhitud korduvalt tähelepanu mitmete Euroopa Liidu organisatsioonide poolt.
Eestis kaasaja nõuetele vastava tööelu eelse ja aegse hariduse korralduse loomiseks, samuti tööturu uurimiseks ja selle tasakaalustamise korraldamiseks on vaja Eestis ratifitseerida järgmised konventsioonid ning viia Eesti kutse- ja kõrgharidust ning tööturgu reguleerivad seadused ja Valitsuse määrused nendega kooskõlla:
On vaja seadustada, et mistahes töökohal töötamiseks on vajalik kutse ja kvalifikatsioon töökohaga seonduval erialal ja tasemel. Praegu on erialane pädevus igal töökohal nõutud vaid Töötervishoiu ja Tööohutuse seaduses ( 12, p 2).
Kutsete ja kvalifikatsioonide nomenklatuur ja kutsestandardite nõuded on vaja viia vastavusse ILO rahvusvahelise kvalifikatsioonide klassifikaatori ISCO ja teiste Euroopa maade nõuetega.
Tööelu eelse ja aegse hariduse ning kutsete omistamise korraldamise, samuti tööturu uurimise ja tasakaalustamise kavandamise peab kujunenud olukorras enda kohustuseks võtma riik. Senisest suurem osa selles tegevuses peab olema tööelu korraldamisega tegeleval sotsiaalministeeriumil või on vaja luua selleks kasvõi ajutiselt tööministeerium. Sellealase töö kordategemiseks ja koordineerimiseks riigis on vaja luua valitsuskomisjon.
|
OSCAR-2019
|
||
Sõrmussõlme või laste mikrosporiaat on lapse naha väga levinud haigus, mis sageli juhtub sooja aastaajal. Lõppude lõpuks on väikesed lapsed väga liikuvad ja uudishimulikud. Kui nad tulevad maailma tundma, satuvad nad igapäevaselt palju ohtusid, mis võivad nende tervist kahjustada, kuna nõrk immuunsüsteem ei ole alati valmis väliskeskkonnale vastu seisma. Eriti suurim oht on suvel, kui patogeenid võivad õrna lapse naha kergesti sattuda. Sõrmusss on üks selline haigus.
Haigus on tingitud seenest, mis peitub peamiselt peanahal, kuid võib esineda ka teistes naha avatud piirkondades ja küüntel.
Selline põhjustaja on pikk keha, mis tekitab palju eoreid, mis aitab kaasa nakkuse kiirele levikule.
Selliste omaduste omamine, siirdussümptomite tülid annavad lapsele palju ebamugavusi. Juukselõikus hakkab kiiresti kasvama, sest lapse pea manseti juuksed muutuvad nende jaoks ideaalseks pinnaseks: see on soe ja niiske.
Aja jooksul asetsevad selles kohas alad nahale, kaetud kaaludega. Selle koha juuksed näevad välja nagu kääride lõikamine, seega on see leibkonna nimi. Kannatatud koht valutab ja sügeleb, põhjustades lapse ebamugavust. Rasketel juhtudel võib immuunsus nõrgeneda, võib tekkida närimine.
Need sümptomid näitavad, et laps on võtnud mingi haiguse. Trombide ja löövete vältimiseks tuleks selle haiguse ravi alustada võimalikult kiiresti.
Sõrmuste raviks laps peaks alustama diagnoosiga. Algne diagnoos tehakse vastuvõtu ajal eksamiga nahahaiglas. Ta määrab haiguse visuaalsed tunnused ja näeb diagnoosi kinnitamiseks ette patsiendi täiendava uuringu.
Puidu laterna diagnoos (luminestsents). Lahkumistest kannatanud ala on esile tõstetud spetsiaalse lambi abil. Kui haigusetekitaja on, põleb see kahjustatud piirkond. See meetod on otsene diagnostika, kuid see pole täpne. See eeldab ainult seenhaiguste esinemist.
Uurige mikroskoobiga. Skaneeritava nahapiirkonna hõõrdumine toimub mikroskoobiga. Laiendusklaasi all uuritakse naha väikesi osakesi, võetakse arvesse folliikulite elemente, millest juuksed kasvavad, epidermise kaalud. Mitu suurenemist on seente esinemine kohe nähtav.
Haiguse esinemise täpsemaks kinnitamiseks paigutatakse seened laboratoorsetes tingimustes toitainekeskkonda, kasvatatakse mitu päeva ja seejärel põhjalikult uuritakse. Pärast seda saadi saadud analüüsid, mis võimaldavad meil täpselt kindlaks teha, kuidas seene haigestub patsiendile.
Kui laste söödarööpi hakatakse raviks varases staadiumis, siis sellised meetmed viivad lapse täieliku taastumiseni.
Kui infektsioon katab ainult nahka, siis juukselõikus ei saa juua kohalikku ravi. See põhineb ravimitel ja ravimitel, millel on seenevastane toime.
Hommikustel treenides tuleb igapäevaselt kasutada kahjustatud piirkonna ülemise pinna raviks mõeldud vahendeid. See võib olla jood (tinktuura,%) ja kõik joodil põhinevad valmistised (jodobak, jodinool, povidoon-jood).
Üks kord nädalas ühendage sellised ravimid nagu Lamisil, Zalain, Exifin. Ravimi vorm võib olla erinev: pihustatud või salv. Taotlemine peaks toimuma kuni kaks korda päevas.
Sõrmustõve pehmendamine on raskem. Lisaks kohalikele ravimeetoditele, mis hõlmavad haigete piirkondade ravimist, võetakse seenevastaseid ravimeid.
Fliisikaelad eemaldatakse spetsiaalsete salvide abil, mida saab ise valmistada (vaseliinis et lisada võrdsetes kogustes salitsüülhape ja piimhape), kasutada kaks korda päevas kolm kuni neli päev;
ka juuste eemaldamiseks valulikust kohast, kollgioonkihti, see ostetakse apteegis, seda kasutatakse vastavalt juhistele;
Kui seene nakkab kulmude ja ripsmete, tuleb haigeid karvu ettevaatlikult eemaldada pintsettidega, seejärel määrida silmalau äärega.
Valmistatud alasid töödeldakse nii, nagu eespool kirjeldatud, kuid välimine ravi lisatakse ravimite sissevõttu.
Noh aitab võitluses sigalüüsi Griseofulviniga. Soovitatav annus on 22 mg / kg patsiendi kehakaalust. Ravimit kasutatakse vastavalt skeemile: 3 korda päevas enne sööki. Iga annusega peaks jooma 1 spl. l taimeõli, nii et toode on paremini imendunud.
Seenide kontroll viiakse läbi üks kord päevas; niipea kui ilmneb negatiivne tulemus skeem muutub: üks kord iga kahe päeva järel kaks nädalat, seejärel kaks korda nädalas kaks nädalat;
Üldine ravi kestab kuni kaheksa nädalat. Pärast seda jälgib raviarst patsiendi veel kolm kuud. Kui selle aja jooksul jäävad analüüside tulemused negatiivseks, tehakse järeldus tervikliku ravimi kohta.
Võite teha türkiire taruvaiku (50 g) ja meditsiinilist alkoholi (200 ml). Koostisained segunevad ja nõuavad nädalat. Määrige kahjustatud piirkond kuni kolm korda päevas, see eemaldab haiguse negatiivsed sümptomid.
Niisugune segu kahjustab kiiresti kuivatavaid piirkondi: põletatakse väike kummist detail, segatakse tuha taimeõli abil. See segu võib määrida haiguse fooki mitu korda päevas.
Ettevalmistatud rosinikast on veel üks viis haiguse ravimiseks kodus, see toimib otseselt patogeenile.
Suurepärane ravim on sidrunhappe ja oliiviõli segu. Osasid tuleks võtta koguses mida kasutatakse määrimiseks kahe nädala jooksul.
Tabelisool ja söögisoodat võetakse võrdsetes kogustes, lahjendatakse veega, kuni hapukoore tihedus kantakse mõjutatud fookustele.
Rakendades rahvapäraseid ravimeid selle haiguse raviks, peate olema ettevaatlik ja pidage meeles, et selline ravi on võimalik ainult pärast raviarstiga konsulteerimist.
Kõigepealt peame meeles pidama, et individuaalsed hügieenivahendid (kamm, pesutit, küüneviil, rätik jne) peaksid jääma selliseks. Te ei saa neid kedagi üle kanda, muidu haigestunud isiku infektsioon on paratamatu.
Pärast avalike kohtade (basseinid, veeparkid, vannid) külastamist peate koheselt dušši võtma, pesema hästi seebi abil ja pesema oma supelrõivad.
Samuti võime nakatuda läbi lemmikloomade. Kui nad tänaval kõnnivad, tuleks neid probleeme sagedamini uurida, pöörduda viivitamatult veterinaararsti poole. Samuti on lapsele vaja selgitada, et kodutuid loomi ei saa rauda.
|
OSCAR-2019
|
||
Pole õige uskliku jaoks kohta müstikale! Aga et nad, usklased, müstikutel sellist väärusku levitada nii lahkelt lubavad?? Egas ometi see jälle silmakirjatsemine polnud sinu poolt, muusa?
Küsisid, mis on sinu käitumises ebaloogilist. Vastan: ebaloogiline on, kui sa kirjutatad sellest, millest sa midagi ei tea - UR-st.
Vähemalt on selline mulje jäänud teiste UR uurijate arvamustest. Pole seal harvad juhtumid, kus suure aplombiga teemat alustanud Kingo jääb kiirelt hätta, kuna peale sissejuhatuse pole midagi hinge taga. Ja mis kõige hullem- seal ei saa ta kasutada oma lemmiktrumpi- teised polevat UR lugenud.
mina ei tea selliseid juhuseid, mida kirjeldad. Kasvõi juba seepärast, et pole kunagi ega kusagil netis pikemalt UR tundjatega suhelnud ega kirjutanud. Kui sul on teada sellised kohad netist, kas sa ei värskendaks mu mälu - kus ja millal ma olen rääkinud UR tundjatega UR-st ja “hätta jäänud”. Kus on need UR-t käsitlevad teemad, foorumid, tekstid, kommentaariumid vms., kus sa seda kõike lugenud oled?
Või räägid sa reaalelust? Ka sealt pole ühtegi sellist fakti mäletada ega meenutada. Kas oled olnud milegi sellise tunnistajaks reaalis? Kus? Millal? Mis teemal oli vestlus?
Kuigi su mälu on mõne koha pealt valikuline, Kingo, pean sind kurvastama- näiteid on olnud nii netis kui reaalis.
Markatntseim oli ehk äpardus ühe rahvusvahelise UR lugejate kokkutulekuga, kus keegi Kingo lubas suure suuga lausa ingliskeelse ettekande teha, kuid läks nii nagu alati.
Esiteks sellepärast, et elementaarosakeste sisestruktuur on mumeelest olulisim teema kogu füüsikas, olulisem kui kõik võnkespektrite rehkendused ja eriomadustega materjalid. Usun, et kõige sügavamal tasemel koosneb kogu maailm ühestsamast algollusest ja erinevad “elementaarosakesed” on selle ühtse algolluse erinevad struktureerumisviisid. Kuni mul selle kohta korralikku teooriat pole, jääb see paraku usu tasemele. Ent kui see tõsi on, siis varem või hiljem see ka tõestatakse ja see päev oleks Hele rõõmupäev :)
Teine põhjus sellist teksti lugeda ja kritiseerida on see, et on tõesti raske tuima näoga pealt vaadata, kui inime ajab selget jama ja teised võtavad seda tõsiselt. Umbes selline tunne tekib, nagu keegi pakuks seltskonnale mürgitatud toitu. Ei saa ju jätta kisamata ja mõelda, et igaüks ise teab mida sööb.
Tekstist läbi närimine on saavutus omaette, mis tekitab lugejas illusiooni intellektuaalsest pingutusest.
Terane tähelepanek. Aga mingil määral on see ajutreeninguna kasulik ja ibas ulbib mõnigi tõeterake, mis niiviisi sisse imenduda võib. Eks see ole ka teaduse popularisaatorite viga, et nende tekst kõiksugu urrjurrist ja tsongojongost vähem nauditav on.
Pole kunagi mingil rahvusvahelisel UR lugejate kokkutulekul osalenud. Ka pole kunagi lubanud teha või teinud mingit ettekannet inglise keeles! See oleks ka lausa võimatu - inglise keelt oma emakeeleks pidajad on hädas UR mõtete mõistmisega, kuis võiksin ja saaksin mina midagi sellist üldse mõelda või üritada???
Aga täpsusta aeg, koht, teema, ürituse nimetus. Anna selged viited nii neti kui reaali kohta, ole kena. Sest paljasõnalisus ei tee sind veenvaks, korda seda, palju tahad.
Hele, tegelikult on sellistest tekstidest, nagu UR endast tervikuna kujutab, läbinärimine suht võimatu. Materjal on liiga ulatuslik, hõlmav, sügavuti minev...
Setõttu on tavaline suhtumine inimestel, kes UR-t loevad, pigem teatav arusaamine, et seda teksti pole võimalik ammendada. Ei mingit elevust ega huraahüüdeid... Inimese koht selles hiigelsüsteemis on määratletud küllalt selgelt ja mingiks inimlikuks upsakuseks see koht põhjust küll ei anna.
Asjad lugejatega on umbes samuti, nagu usklikul on arusaamine, et siin ja selles elus pole tal võimalik Jumalat täielikult mõista. See pole ometi põhjus eriliseks rõõmuks, kuid NB! - sama vähe põhjus mingiks masenduseks.
Ja ühes asjas olen ka Harriga ühel nõul - isikutasandi kakelus ei toida. Netifoorumis sõimamine pole veel kedagi paremaks muutnud.
Ingliskeelse ettekande teema oli veel mõni aeg tagasi UR mailing listis mustvalgel kirjas, samuti nagu su muud ämbrisseastumised.
Olgugi et ma ei hinda nende inimeste harrastust, ei soovi ma neid sinu sõgedate rünnakute sihtmärgiks seada ja seepärast ei avalda ma neid, kellega suhtlen.
Lepi sellega, et reaalne maailm ja sinu ettekujutused lähevad lahku. Sündmused ei muutu olematuks vaid seepärast, et sina seda soovid.
Ma ei palu mingit pikka traktaati sinult, kuid oleks huvitav teada, mida sina oma erialaliselt arvad sealsetest sinu eriala puudutavatest tekstidest.
Eks see lugemise-mittelugemise tees mul kergelt ülepingutatud, demagoogiahõnguline joru oli. Hüperboolitsesin, et foonist üle kisada - tahan ju minagi ennast kuuldavaks teha, mis sest, et seisukohad va kesisevõitu:-))
Tuleb meelde, et kunagi varem võttis ka SC 2-3 “allikat” pikast “teadustööde” nimekirjast selliselt vaatluse alla. Pahad on need kirjutised tõepoolest ja alati vähemalt kahes plaanis - faktitasandil petetakse uskuvat lugejat ja samas taotletakse tuge oma pettusele rajatud mõtteviisile-projektile.
Enda kohta võin öelda, et netikakelusest on kõvasti kasu olnud- siinse karastusega on hoopis lihtsam reaalis igat masti demagoogide ja silmakirjatsejatega hakkama saada.
Sa juba ütlesid reaali kohta ja selgelt. Väitsid midagi väga üheselt. Aga nüüd keeldud täpsustamast, viidates “minu tundmisele” ja mu isikuomadustele.
No mida sa taidled? Mina näitasin sulle su hunnikut ja kuna seal pole sul enam midagi tõmmelda, siis sa teed näo, et midagi pole olnud.
Sa oled siis varem reaalis mömm või võrdlemisi mömm olnud ja käid netist karastust saamas? Mhmh. Kuidas karastus teras :)
Igatahes alati yhe lustaka netikakeluse poolt, pealegi tuleb toomapäeval tuba prahist puhtaks lyya, see on vana eesti komme!
Mis aga kogu selle kammajaa juures huvitav on: Kingo valetab nii et suu suitseb ja ei mingit respekti Jeesuse vastu, kes seda komejanti nägema peaks.
Ainus, kes netis olijatest teab midagui UR-st, on elfitaat. Kuna tean teda nii netist kui reaalist, siis võin kinnitada, et mingeid vastandumisi ei virtuaalis ega reaalis UR pinnal pole meil kunagi esinenud.
Oma info “väljakäimisel” teise reaalse isiku kohta tuleks olla veidigi korrektne ja oma katkendlikku mälu ja fantaasiaid mitte pakkuda tõe pähe.
Mina teen teiega rahu, kui teist seda keegi rikub ja taas isiklikkusele oma sõnades voli annab - teie mure.
Ausalt öeldes on demagoogiga väitlemine sama hea kui sisseseebitatud mureeni paljaste kätega püüdmine. Seda siis enne netis saadud eriväljaõpet.
..varem demagoogide ees ysna abitu.. mnjaa.. oled siis hyva sõber ehk lihtsalt veel ysna noor ja pole nõukogude ajal elanud?
|
OSCAR-2019
|
||
Sa võid mind minu tõsimeelsuses ikka hauda ära viia küll! Nüüdsiis pole ristiusk isegi religioon enam mitte:-(((((((
Ja vastuseks pistis teine ka minu peale ... noh, ütleme pealegi, lõugama - sest seda see jutt tõeste oli - tema, PL, polevat selles jutus ühtegi oma sõna lisanud! SIC! ???
PL: Nüüd tuleb meelde küll, et vahendasin pärimust. Sa vist arvasid, et olin ise välja mõelnud. Aga kui oled nii palju Tarkust kohanud, kaob see isu üsna pea./PL
PL: Küsisid etappide-kriteeriumide järgi. Neli etappi tõin artiklis. Kriteeriumid: lõputu kaastunne, hämmastav selgus ja lihtsus, isetus (mis ei tähenda, et ego ei kasutataks), hämmastava sügavusega, kuid väliselt peaaegu märkamatu rõõm (oleneb ka temperamendist); paradiisiteadvus (kirgastunud esteetiline taju); mittesamastumine fenomenaalsega, võime väljendada Tõde ilmutuslikult, sügavalt muutvalt jne.
PL: Jah, need on meie otseses käsutuses ja oleks patt võimalust käest lasta. Ehkki ka edasine perspektiiv pole ju paha?
Ei-ei! Jutt oli ikka välisvaatleja poolsest äratundmisest. Ja ei mina sulle ette heitnud, et teiste või sinu tarkus. Mul kamakaks, kust tarkus pärit. Peaasi, et toimiks.
Tuleb teada vaid religiooni kriteeriume.Üheks neist on evolutsioon. Religioon on kõige kiirem Sõiduk (olgu hina- või maha-)/PL
Loodus või geenid on andnud mulle üsna elava kujutlusvõime. Lapsena oli asi ikka päris hull.. Ma lausa nägin seina peal igasuguseid kujutisi, mis tegelikult said vaid mu peas sündida.. Ja siis värisesin nende kollide käes..
Õnneks või kahjuks jõudis mulle üsna varakult pärale, et nii ikka ei saa. Et nii võib asi üsna kurvalt lõppeda..
Ja ma keelasin endale nende mõttest sündivate kujutluste võimendamise. Huvitaval kombel see toimis..
Nüüd on nii, et kui ma kohtan või märkan enda jaoks midagi üleloomulikku, no näiteks kuulen äkki öösel mingeid veidraid helisid või midagi taolist, siis lihtsalt ületan oma hirmu ja lähen asja uurima. Siiani on a l a t i sellele leidunud üsna argine seletus..
Isegi kiropraktikut mitte, aga ma ju siin na harva ja siis ka tagasihoidlik ja silmapaistmatu, kui religioonikahurid ja ateismi-katjuušad kõnelevad.
Oh sa mu meie, ja muusad vaikivad, oleks peaaegu tahtmatult lisanud- aga ei lisa, sest pole taotluslik.
PL: Oleme oma olemuselt müstikud, so samased Olemisega, see pole mitte mingi eriline anne, mida ühel on ja teisel mitte. Traditsioon ja ka kaasaja teadvuseteadus räägib seepärast lihtsalt “meenutamisest”.
Ja meenutamine on võimalik, seda saab kiirendada - selline on minu teadmine, veendumus, usk ja isegi mõningane isiklik kogemus.
Kuid Sinu kujutelmi esialgu müstika konteksti ei oska eriti panna, kuivõrd müstitsism on mu jaoks - vastupidi - tasakaalustumise, eneseleidmise ja arengu tee. Ehkki elav kujutlusvõime pole ju paha, vaid hea alus loovusele. Aga eks igaüks pea teadma oma piiri. Mu naist nt häiris, et ta kunagi lapsena ja koolieaski “nägi aurasid”. Nüüd on sellest “õnneks” lahti saanud.
Sa võib-olla järgmisel aastal raatsid siia retsepti kah panna kuidas hetke kinni püüda. Tavaliselt vaim kipub alati tulevikus või minevikus ringi seiklema, olevikus taha kohe kuidagi paigal püsida...
Aastalõpu toimetuste kõrvalt aga soovin kõigile siinseile ja ka neile, kes siit lahkunud, head vanaaasta lõppu!
Üle kõige aga 1.Ko.13,13. kirjakoha järgi usku, lootust ja armastus, neid kolme; aga suurim neist on armastus!
ok lilleke kui tehtud siis polegi muud kui hakka seda õnnehetke venitama ja kaasas kandma ja oledki õnnelik kõikseaeg
Andrus:Ma tahan öelda et see vägivaldsusele jumaliku legitimatsiooni andmine ei ole päriselt kadunud ehkki ühiskond ei vaja seda enam. Ühiskond vajab oma piiridel olevate inimeste rehabilitatsiooni, see on sotsiaalne tellimus kirikule täna.
A igal juhul 180 kraadine pööre, sest vaevalt saab rehabiliteerida ilma, et võimu teostajatele ei asetata vastutust.
Seni on (lääne?)kirik jutlustanud võimu steriilsust, sest ehitatakse ju jumalariiki. Patu on Jeesus ette ära kandnud ehk “Tehke, küll Jumal omad ära tunneb!”
Kas see “rehabiliteerimine”, mitte pole see kurikuulus vabastusteoloogia, mis Peetril silma särama võtab?
Aga kui Saar-Polli küsitlusest selguks, et rahva tahteks on "Ristiusu papid, pange ennast põlema!", kas ka siis kavatsed ühiskondliku tellimuse täita?
Kus sa siin kurba näed!? Kurb oleks, kui siin täna elu keeks, see tähendaks, et inimestel pole kuhugi ega kellegagi lõbutsema minna.
Ja et sa mulle kaastunnet avaldama ei hakkaks, ütlen, et kohe teen näo siledaks, ajan juuksed turri, pistan hõlmad vöö vahele ja lähen lustielu elama!
Midagi, tuleb siduda hea kanepiköiega käsist-jalust ja panna kuskile, näiteks tugitooli, et tal mugavam oleks.
Selle asja juures on vaid üks nõrk koht. Nimelt ta vist loeb mõtteid ja ei pruugi selliselt kohtleja juurde tulla.
Millegipärast aga käib meil mõnikord mingi veider tüütus või hoopiski vaikija külas, vähemalt sellise maskiga.
Aga pärast takkajärele taipame, et ehk oligi see Õnn ise. Aga siis on hilja küsida, peab ikka ise taipama vist.
Küllap peab nõustuma Alliksaarega, et pole õnnelikumaid ja paremaid aegu, on vaid hetk, milles elame praegu?
Et asi kindlam oleks võiks ta panna oma südamesse elama...sinna päiksepoolsesse tuppa (nagu laulus ütleb).
Ja siis vahel kui õnn su silmist välja vaatab ja puudutab kellegi silmist väljavaatavat kurbust......ja kui kurbus või sekundikski vakatab...siis see ongi õnn.....kogu oma täiuses:)
|
OSCAR-2019
|
||
Tellisin endale mõned nädalad tagasi CorkSport Stage II Short Ram Intake komplekti. Auto teeb nüüd sellist häält, nagu ülelaetud auto tegema peaks! Kriips on igatahes kõrvuni peale igat käiguvahetust: " sssssss TSSSSSS " Kuna turbovahetusega olin korra juba auto pealt poolt juppideks harutanud, siis läks asi üsna kiirelt ning kuskil algusest lõpuni kulus alla tunni.
Tellimust vormistades oli võimalus see komplekt üsna kirevaks komplekteerida, aga mulle meeldibki just see, et ei paista silma, kuigi seda suurt koonusfiltrit on raske mitte märgata, isegi siis kui see on musta värvi. Ise olen vaikuga ülirahul ning hammas on nüüd verele saadud modifitseerimises.
Vahelduseks jälle midagi kurvemat. Nimelt avastasin, et käigukastist lekib õli-seda siis ?? käiguvahetushoova tihendi ?? vahelt. Mugavusest leidsin pildi netist, aga näpp viitab õigele kohale. Leidsin ka õpetuse kuidas seda vahetada ning varsti tuleb see ette võtta ning kui ma seal juba juppe siia-sinna üle õla viskan, siis arvatavasti vahetan ka käigukasti õli ära. Kui keegi oskab soovitada, mida silmas pidada ja ehk ka töövõtteid soovitada, olen tänulik.
Nonii, terve talv olen justkui talveunes olnud, kuna polnud vahepeal autoga midagi teinud. Samuti ei ole auto ise midagi teinud, millest oleks olnud vajadus kirjutada. Aga kevade soojad ning päikeselised ilmad panevad rohkem aega veetma garaažis. Ning suure plussina kolisin ettevõtte laoga uude kohta, kus saab autoga sisse sõita. Kohe esimesel nädalavahetusel (eelmisel) vahetasin ära mootoriõli ning 90% valgustusest: parktuled, numbrilaua tuled, pagasiruumi pirn, laevalgustus, uste pirnid, päiksesirmis olevad pirnid ning udutuled on nüüd LED´id, sellest saab pilte ehk nädalalõpuks, ei hakka telefoniga mingeid jurakaid tegema. Ammu plaanis olnud mure - õiges pikkuses kojamehed sai viimaks lahendatud:
Värvisin lõpuks ka kojameeste hoovad üle, sest need olid üsna kulunud. Paraku unustasin suures tööõhinas ENNE pildid teha. Nüüd näevad nad välja sellised:
Hetkel on aju üle lastud Stage 1 + SRI&TIP map´iga Siiani olen olnud selle hinnast hoolimata väga rahul, autol on hoopis teine hingamine! Kuna väljalase on veel tegemata, siis hääl ei ole paranenud, aga sellegipoolest on Launch Control midagi, mis naeratuse suule toob! Turborõhk on tõusnud 0,2BAR ning sisselaske poole pealt kostuvad hääled on tunduvalt valjemad!
Nimelt vahetasin tagasillas pukse - vedru taldriku mõlema otsa puksid ja stabilisaatorvarda kondid, samuti vahetasin ära õõtsa puksid, mis kinnituvad kere külge ja reguleerimisvardad.
Kogu lugu sai alguse sellest, et autoga kaasa tulnud rehvid olid seest nii kulunud, et see hooaeg ei kannatanud neid enam alla panna. Sellele lisandusid kolksud tagasillas. Automaailmas oli kampaania, kus sai tasuta sillakontrolli teostada. Muredega paber käes, koos hinnapakkumisega ~400€ mõtlesin, et ostan vajaminevad jupid ise ning panen külge kah! Kui raske see ikka olla saab?!
Läksin siis Japanparts'i vajaminevaid jubinaid ostma. Ja siit hakkas pihta häda ja viletsus ning mu plaan auto sõitma saada ühe nädalavahetusega lõppes sellega, et kolm nädalat oli auto pukkide peal.
Vedrutaldriku otsapuksid olid kummist ja nende vahetamine oli kohutav. Esiteks vanade kättesaamine võttis mul aega tunde, osalt oskuste puudumise pärast ja osalt seepärast, et kasutada oli mul ainult suured kruustangid ja padrunvõtmed ja Youtube. Uusi pukse ma sisse ei saanudki. Loobusin pärast esimese lõhkumist. Viisin siis kõrvale autotöökotta ja küsisin, et kas nad suudavad puksid sisse suruda. Ütlesid et proovivad. Tulemuseks üks täiesti sodi puks ja üks viltune puks "omal kohal".
Läksin oma murega uuesti Japanpartsi ja küsisin, et äkki on needki tavalise kuue omad, vastati, et ei, need peavad minema. Kui ma olin juba lootust kaotamas, leidis ta Tallinna laost metallist hülsiga puksid, aga neid oli vaid 2. Mis mul üle jäi, võtsin need ära. Järgmiseks läksin ma Autoeksperti ning küsisin kas nad suudavad ühe kummipuksi ja kaks metallhülsiga puksi omale kohale panna. Noor mehhaanik lubas proovida. Tunni aja pärast olid puksid ilusti paigas! Ja raha võeti poole tunni eest! Siis sain ma ka õiged reguleerimisvardad ja valed sain ilusti tagastada.
Tahaksin siinkohal tänada Kalvinit Pärnu Japanparts'ist, kes tuli mulle meeletult vastu ja kes on mulle teadaolevalt kõige kliendisõbralikum inimene! Tema abivalmiduse pärast teen ma nüüdsest paljud ostud Interneti asemel just tema kaudu!
Kolisin hiljuti maale ning vahepeal on tegemist olnud palju. Kahjuks mitte autoga seoses. Siiski sain lõpuks survepesuriga katsetades teada, kus kohast vesi pagasnikusse sai. Välimiste tuledeploki plastikust kinnituste tihendid olid peaaegu olematuks muutunud. Parandasin vea neutraalse silikoniga ja nüüd on kõik kuiv, nagu kõrbes!
Kurvemas toonis lõpetades - nuka kett annab külma mootoriga käivitades märku, et tahab vahetust. See on töö, mida ei tasu väga edasi lükata, kui see komplekt vaid nii palju ei maksaks..
VVT komplekt on minu poole teel, mis tähendab, et varsti saab lammutada, nukke lõhkuda ja vihastuda. Ehk piirdub asi vaid sellega. Huvitav saab igatahes olema, sest olen oma elus vahetanud vaid ühe nukarihma ja see oli 2.6 audi, mis oli lapsemäng. Kui ma väga närvi ei lähe, proovin vahetusest ka pilte teha.
Avastasin, et olen unustanud kirjutada väljalaskest. Mõni aeg tagasi kadus ära nii teine kat, kui ka pütid, mille asemele läksid sport resonaatorid. Selle kohta ka väike teaser.
Nad on mingid noname resod. Kuna ma sõitsin mingi nädalakase ilma resodeta, siis kõrv ja sisikond puhkas, kui nad külge sain, aga eks nad on üsna pisikesed ja kindlasti olen ma juba sellega ära harjunud. Samas on mul 2 alla 2a last ja nad magavad rahulikult autos, isegi naine pole müra kohta midagi öelnud. Salongi tekib resonants vaid väga väiksel pööretevahemikul ~2200 kandis ehk täpselt kui spidomeeter näitab 90.
Sain lõpuks USA´st keti komplekti ning nagu videost näha, siis olen õnneseen, et kett üle ei hüpanud. Vahetuse tegin ise ning oli oodatust ja loetust tunduvalt kergem, välja arvatud üks ketikaane polt, mis ei tulnud ei toore jõu, leegi, ega epoksliimiga lahti. Kõige masendavam oli see, et peale poldipea maha lõikamist võis ülejäänud polti käega keermest välja keerata. Kogu see ettevõtmine võttis aega 3 päeva millest ühe raiskasin puhtalt selle poldi peale.
Kuna mul oli juba üks rattakoobas vabaks tehtud, vahetasin ka esimesed kettad-klotsid ja laagrid ära.
Meelehärmiks avastasin, et roolivõimu "radikat" on roosterebane järanud, ning see lekib, mistõttu hetkel võib öelda, et kalla ja keera
ning teiseks paneb detonatsiooni andur segast ning hüppab vahest lakke osalisel koormusel, aga sellega tegelen siis, kui kõrgsurvepumba ostan ning masin korraliku seade saab.
Keera vasktorust uus jupp valmis või võta suva mazdalt uus... ideepoolest võib mingi väikese päris radika ka vahele aretada.
Kuna olen analoogse VAG salongiradikaga (c4 kere) kokku puutunud, siis kogemus ütleb, et need plastikust otsad on tehtud väga haprast plastikust ning kuna mul asetseks see mitte just väga kaugel maapinnast, ning elementidele käeulatuses, siis ei riskiks. Mul on tegelikult üks Toyota õliradikas täitsa olemas, aga mul pole veel järele uuritud Mazda voolikute läbimõõte, et pudelikaela efekti ei tekiks.
Kui vanematel(BG,GD...) oli roolivõimu jahutiks vaid u meetri jagu terastoru radika ette sätitud, siis selline toru( http://gaspre.ee/?id=armatuurid&sid=eurotis_vesi ) oleks kordades etem. Roostevaba ja näpuvahel painutatav. Erinevaid mõõtusid kah saada, meil(tööjuures) laos valik olemas, lõigatakse tellija soovikohaselt parajaks.
Et tulevikus autoorienteerumise (AO) rajal kõik hästi sujuks, otsustas Seiklusministeerium pakkuda kõigile AO-huvilistele päevaku-stiilis treeningvõistluse. Võistlus toimub 28. septembri õhtul Lasnamäel ühel varasemal AO-kaardil. Võistluse osalustasu on sümboolne 10€/võistkond.
Huvilised saavad proovida oma oskusi rajal, testida koostööd kaardilugejaga ning saada sõbraks AO-äppiga. Võistlusel võtame aega ja tekitame ka paremusjärjestuse, kuid auhindu kellelegi ei jaga. Tegemist on puhta treeningvõistlusega. Osalustasu eest saad endale kaardi, punktid looduses, ajavõtu ja soovi korral nõuanded peale võistlust. Kasutusele tulev kaart oli kasutusel selle aasta 30. aprilli võistlusel. Kes siis sõitmas käis, saab teha vigade paranduse või proovida raja läbimist pimedas. Stardime Lasnamäe Maksimarketi parklast kell 19.15 ja osalema saavad 20 kiiremat registreerunud tiimi
Juba täna õhtul saab Tallinnas taas autoorienteeruda. Ootan kõiki huvilisi täna kella 19.00-ks Lasnamäe Maksimarketi parklas. Kavas on 2 tunnine valikorienteerumine, kus osalejad saavad proovida erinevaid taktikaid ja koostööd. Kuna auhindu ei jagata, siis võib pingevabalt proovida erinevaid lahedusi ja harjutada koostööd.
Rajal on 40 kontrollpunkti, mis on kantud A3 kaardile ja looduses tuleb leida punktist ülesse 20 cm kõrgune kollane täht.
Tulijad võiks ennast eelregistreerida Seiklusministeeriumi kodulehel - www.seiklusministeerium.ee/aoproovikas Osalustasu tiimi kohta on sümboolne 10 eurot.
Valmistan ette 20 komplekti kaarte ja legende, seega saab ka kohapeal registreeruda põhimõttel - Kes ees, see mees.
|
OSCAR-2019
|
||
Käesolevas uurimustöös käsitles autor koostöömudeli arendamist ja potentsiaalset rakendamist Eesti transpordisektori väike-ettevõtete vahel ning analüüsis koostööle suunatud konkurentsi, kui ettevõtete kuluefektiivsema tegutsemise arendamise strateegiat. Tänapäeva kiiresti arenevas e-kaubanduse ja internetiajastul, mil kaup liigub suures osas LTL saadetistena, erinevatel marsruutidel ja suures mahus, on oluline roll äristrateegias koostööle suunatud konkurentsil, et olla edukas ning kliendi ootustele vastav ettevõte. Välismaa analoogettevõtete tegevuspraktika on näidanud, et koostööle suunatud konkurentsi rakendamine võimaldab ettevõtetel tegutseda kuluefektiivsemalt ning pakkuda kvaliteetsemat, mõistliku hinnaga, kiiret ja usaldusväärset teenust ka LTL saadetiste puhul. Turu-uuringule ning teoreetilise uurimuse tulemustele tuginedes kirjeldas autor koostöömudelit, mis sobiks autori hinnangul Eesti turule, et parandada transpordiettevõtete kuluefektiivsust ning konkurentsivõimet. Koostöömudel võimaldab prognooside kohaselt ettevõtetel kes seda rakendavad, optimeerida kulusid ja teostatavat tööd, samal ajal tagades parema lõpptulemuse kliendile. Mudeli idee seisneb paljude väikeste ettevõtete töö sünkroniseerimises ning kaupade konsolideerimises moodustades ettevõtete liidu, et vähendada transpordile tehtavaid kulutusi. Liidu siseselt on organiseeritud partnerettevõtetele administreerimistegevuste tugi, ühiselt juhitud terminalivõrgustik ning süsteemsed veod, läbi mille võidavad ettevõtted nii majanduslikult kui ka ajaselt. Liitu kuulumise eelitena toob autor välja ka riskide maandamise ja kulude hajutatamise, sest mitme osanikuga liidus on vastutus jagatud. Samuti on suuremad võimalused investeeringuteks ning vajadusel kasvõi pangalaenu saamiseks. Uurimustöö koostamisel kasutas autor ühe andmekogumise meetodina võrdlusanalüüsi Suurbritannias ning saadud tulemustele tuginedes järeldas, et koostöö on efektiivne vahend tööprotsesside optimeerimiseks ning kulude vähendamiseks. Olemasolevad terminalivõrgustikud, mida kasutavad parnterettevõtted tehes koostööd, toimivad Suurbritannias ning ka mujal maailmas efektiivselt ning seda kinnitavad nii sarnaste organisatsioonide osanikud kui ka nende teenuseid kasutavad partnerettevõtted. Kuigi Eesti on nii kaubamahtude kui ka pindala poolest võrdlusanalüüsis nimetatud riikide näidetest märkimisväärselt väiksem, ei ole see oluline aspekt koostöömudeli toimimises kahtlemiseks. Eestis on 10- 49 töötajaga transpordiettevõtteid 367 (potentsiaalsed koostööliidu partnerid), nende seas on palju ettevõtteid, kes sooviksid konkureerida rahvusvaheliste suurettevõtetega, kuid ei ole täna selleks oma jõuga võimelised. Selleks, et Eesti transpordisektori väike-ettevõtted oleksid konkurentsivõimelisemad nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, peame esmalt saama olukorra kontrolli alla siseriiklikul tasemel, et ettevõtted oleksid piisavalt tugevad ka rahvusvahelisel turul konkureerimiseks. Selleks vajavad nad alternatiivi rahvusvaheliste konkurentide siseriiklike terminalivõrgustike ja süsteemide kasutamisele ning üksikettevõttena on seda keeruline leida. Samal ajal on ka vedajaid ja FIE-sid, kes on rahul rahvusvaheliste suurettevõtete heaks töötamisega ja nad ei ole huvitatud oma ettevõtte laiendamisest või suuremast tulust. Neile on selline töökorraldus mugav ja riskivaba, tagatud on regulaarsem töö ning kindlam sissetulek. Intervjuudest saadud tagasisidele tuginedes tuleb tõdeda, et täna ei ole paljud ettevõtted muutustele piisavalt avatud ning see ka põhjuseks, miks paljude ettevõtete kasvupotentsiaal on piiratud. Levinud on üldine skeptiline meelestatus koostööle suunatud konkurentsi osas ning kardetakse kontrolli kaotamist oma ettevõtte tegevuse ja iseseisvuse üle. Autor analüüsis ka mudeli kasutamisest tulenevat mõju transpordisektoris ning selle toimimise võimalikkust Eestis. Mudel on hõlpsasti rakendatav Eesti turule, esimese väljakutsena näeb kompetentsete koostööparnterite leidmise. Selleks, et liidu töö sujuks ja tulemused oleksid ootuspärased, peavad kõik liikmed olema aktiivsed ning töötama ühise eesmärgi nimel. Projekti tasuvusaeg on prognooside kohaselt umbes kolm aastat. Kauba konsolideerimise ning vedude süstematiseerimise läbi kahaneksid tühjade veokite läbisõidukilomeetrid vähemalt 20% ning partnerettevõtete tegevus oleks kuluefektiivsem. Samuti kasvaks iga partnerettevõtte käive oluliselt, sest pakkudes kvaliteetset ja kiiret teenust võidavad ettevõtted kliente juurde. Positiivne oleks liidu efektiivne töö ka keskkonnale, sest heitegaaside kogus väheneks vastavalt tühjade veokite arvu vähenemisele samuti umbes 20%. Ohtudena näeb autor tugevaid konkurente rahvusvaheliste suurettevõtete näol, kellel on efektiivselt toimivad süsteemid ning väljaarendatud terminalivõrgustikud. Rahvusvahelistel ettevõtetel on ka suured ressurssid ja paremad võimalused investeeringuteks arendustegevusse. Samuti mängib olulist rolli FMCG kaupade osakaal Eesti turul, selle osa on umbes 70- 80% ning ka neil on juba olemasolevad terminalivõrgustikud, mida nimetatud ettevõtted kasutavad. Liiduga turule tulles võib esialgu üldine meelestatus transpordiettevõtete seas olla negatiivne ja partnerettevõtete veenmine liidu efektiivuses keeruline. Samuti on paljude osapooltega töö korraldamises suurem oht tekkivateks hälveteks, töö sünkroniseerimine nõuab aega ning pühendumust. Tulemusteni jõudmiseks kasutas autor abivahendina uurimisküsimusi, millele töö koostamise käigus vastused leidis. Püstitatud küsimused on välja toodud töö sissejuhatuses. Turu-uuringu raames kaasati projekti arendusse ettevõtete juhte ning logistikavaldkonna spetsialiste, saamaks tagasisidet ning ettepanekuid mudeli areduseks. Autori eesmärk oli tuginedes kogutud andmetele veenda koostööliidu potentsiaalseid koostööparntereid mudeli perspektiivikuses ning selle rakendamisest tulenevate positiivsete mõjude esinemises, tutvustades neile välismaa analooge. Autori hinnangul tõestati käesolevas uurimistöös, et teoreetiliselt on mudeli kasutamine Eestis võimalik ning annab suure tõenäosusega kirjeldatud tulemusi. Autor leiab, et koostöö kui ettevõtete töö optimeerimise olulise vahendina laialdasema kasutamise vajalikkus Eesti transpordisektoris on vaid aja küsimus ning koostöömudelite kasutamise võimalused pälvivad lähematel aastatel aina rohkem tähelepanu. Eriti oluline on see väikeettevõtete konkurentsivõime seisukohalt arvestades, et täna on turg jaotatud laias laastus vaid mõne suurema ettevõtte vahel, kes turgu juhivad ja kontrollivad. Võttes arvesse kui positiivseid tulemusi on analoogne koostöö andnud transpordiettevõtetele mujal maailmas, leiab autor, et koostööle suunatud konkurents äris on täna ettevõtete edu võti ning võiks olla nimetatud ettevõtete päästerõngaks ka Eestis. Kuna autor ei suutnud ajapiirangu tõttu pilootprojekti vajalikus mahus praktikas käivitada, ei ole 100% järelduste tegemine mudeli toimimise ja efektiivsuse osas võimalik. Edasiarendusena näeb autor projekti toimimise põhjalikku analüüsi teatud aja vältel, et teha vastavad järeldused millele tuginedes mudelit vajadusel kohandada ning täiendada. Autor näeb ühe võimaliku edasiarendusena rahvusvaheliste partnerite kaasamist, et laiendada turgu välismaale ning teenindada ka cabotage ja cross trade vedusid. Samuti võiks kaaluda B2C teenuse lisandumist B2B-ile, sest internetiturundus on väga jõudsalt kasvamas ning nõudlus kiire ja kvaliteetse transporditeenuse järgi on vaatamata paljudele teenusepakkujatele eraklientide hulgas suur.
|
OSCAR-2019
|
||
Rentest oli suurtoetaja tantsufestivalile Kuldne Karikas, mille suurejooneline finaal toimus 28.-29. mai Tartus, Maaülikooli spordihoones. Rentest premeeris parimat tantsijat uhiuue Toyota Avensisega, mis jääb võitjale kasutamiseks terveks suveks. Rentest Soolo Grand Prix ehk parima soolotantsija tiitli võitis Maris Ootsing ning… Read
Juba sel kevadel jõuab kinolinadele mängufilm 90ndate noortest ja vihastest, mis viib ajas tagasi iseseisvunud noore vabariigi algusesse täis kirge, armastust ja pettumust. Rentest AS on filmiproduktsiooni toetaja.
Ettevaatust liikluses, sest must jää on kaasa toonud tavapärasest enam liiklusummikuid. Kui Sa tahad olla kindel , et jõuaksid õigeaegselt sihtpunkti, siis varu rohkem aega ja arvesta oma sõiduoskustega. Rentesti 24/7 toimiv teeninduskeskus on abiks kõigi rendisõidukiga seotud küsimustega. Tuleb… Read
14. novembril toimus Niitvälja Golfikeskuses 23. hooaja lõpetamine. Tänavu oli Rentest Niitvälja Golfikeskuse partner ja panime välja hole-in-one 2. raja auhinna. Seekord õnnelikku tabamust ei tulnud, kuid kõikide hooaegade peale kokku on 2. rajal olnud 19 hole-in-one-lööki. Lisainfot hooaja kokkuvõttega leiab… Read
Rentest toetab juba teist hooaega Eesti murdmaakoondise suusatajaid. Tänavune hooaeg algab koondislastele lähipäevil traditsioonilise esimese lume laagriga Põhja-Soomes Olosel. 13.– 15. novembrini toimuva esimese lume võistluse raames selgub Eesti koondis hooaja esimesteks MK etappideks. Hooaja tippsündmuseks kujuneb 1.– 10. jaanuarini… Read
Soliidse ettevõttena paneb ka Rentest õla alla üllatele ideedele. Nii on aidatud Eesti suusakoondist hooldemeeskonna busside soetamisel kui ka toetatud Niitväljal toimuvaid golfivõistlusi, kus hole-in-one’i auhinnaks oli sel hooajal Subaru kasutusõigus. Sel sügisel panustab Rentest kunstiliiki, mida on peetud kõikidest… Read
Viisime klientidega läbi intervjuusid, et saada tagasisidet Rentesti teenuse kasutusmugavusele. Selgus, et lisaks aja kokkuhoiule saame klientidele olla kasulikud nii sobiva sõiduki leidmisel kui kogu autopargiga seotud kulude arveldamisega. Sageli puudub ühtne lahendus ettevõtte autopargi kogukuludest ülevaate saamiseks. Sõiduki ülalpidamisega… Read
Rentest andis tantsufestivali Kuldne Karikas võitjale üle linna-crossoveri NISSAN QASHQAI kasutusõiguse. Tantsufestival Kuldne Karikas finaal toimus 23.-24. mail Tartus, EMÜ spordihoones. Täiskasvanute Kuldse Karika Mix kategoorias sai endale peaauhinna Tartust pärit andekas tantsija Maris Ootsing. Kuldse Karika Mix kategooria… Read
23. mail 2015 toimus Maarjamäe staadionil kodadevaheline jalgpall, kus Rentesti ärikliendi konsultant Andrei Jevtušenko esindas Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC). Seekord esikolmikusse ei jõutud, kuid poolfinaalist jäi puudu napilt üks värav. FECC-i juhatuse liige ja võistkonna kapten Mika Sucksdorff Uus Maa Kinnisvarabüroost,… Read
Sel nädalavahetusel 23.-24. mail 2015 toimub Tartus tantsufestival Kuldne Karikas 2015, mille õnnelik võitja sõidab koju Rentesti linnamaasturiga. Tantsufestivali Kuldne Karikas suurejooneline finaal leiab aset Eesti Maaülikooli spordihoones, kus võtavad mõõtu professionaalsed tantsuhuvilised kümnetes eri stiilides. Festivali raames saavad tantsijad… Read
Rentest küsis oma klientidelt tagasisidet senisele koostööle. Uuringuga sooviti hinnata klientide rahulolu nii müügiprotsessides kui järelteeninduses. Samuti kaardistasime üleüldist mainet ja küsisime tagasisidet administratiivsetele toimingutele. Täname kõiki vastajaid ja õnnitleme Silja Toimlat ettevõttest Pro.Med.CS Baltic UAB, kes võitis vastajate vahel… Read
Rentest andis trükiteenuse ja graafilise disaini ettevõttele Ecoprint üle 7 uhiuut Škoda sõidukit. Mudelivalikus olid nii väikeklassi Rapid, väike- keskklassi Octavia kui ka keskklassi Superb. Täisteenusliisinguga soetatud sõidukitele pakub Rentest täislahendust alates sobivate sõidukite valikust ja finantseerimisest kuni igapäevaste autoga… Read
Kas oled autoroolis ärritunud kaasliiklejate hoolimatu sõidustiili peale? Kui eessõitev sõiduk ei näita enne manöövrit suunatuld või on mõni liikleja unustanud end telefonitsi vestlema ja aeglustanud kogu liiklusvoo alla lubatud sõidukiirust? Anna oma hääl ja aita välja selgitada, mis häirib… Read
Küsi lisainfot telefonil 670 1166 või saada päring: info@rentest.ee Hinna sees kindlustused, kindlustusjuhtumite käsitlemine ja kolm aastat tasuta hooldust. *Pakkumine kehtib kuni autosid jätkub, saadaval ainult 20 autot. Vaata lähemalt
Rentest alustas koostööd rahvusvahelise tarkvaraettevõttega Ecofleet. Meie teenuste nimekiri on täienenud GPSil baseeruvate sõiduki- ja meeskonnahaldamise telemaatikateenusega, mis võimaldab autopargi ja töövoogude optimeerimist GPS-monitooringu abil. GPS-monitooringu teenus aitab sõitudele kuluvat aega paremini planeerida, et hoida kokku teie väärtuslikku tööaega. Saate… Read
12. septembril anti Eesti Raudteele üle riigihanke korras soetatud Toyota Hilux maasturid. Kokku võeti täisteenusliisingusse 8 kastiga sõidukit.
Rentest osaleb 26.-28. septembrini Tartus Motoshow automessil, kus tutvustatakse ka Eestis esmakordselt esitletavat Škoda Octavia G-TEC-i. Octavia G-TEC sõidab alternatiivse loodusliku surugaasiga ja bensiiniga, mis muudab autokasutajale sõiduki eriti säästlikuks. Kokku on kolm kütusepaaki: kaks CNG-paaki, kuhu mahub 15 kg… Read
15.09.2014 Eesti Suusaliidu pressiteade Täisteenusliisingut ja pikaajalist autorenti pakkuv ettevõte Rentest sõlmis Eesti Suusaliiduga koostöölepingu, mille kohaselt toetatakse murdmaasuusatamise rahvuskoondist hooldebusside rentimisel. Täna anti murdmaasuusatamise koondise käsutusse Peugeot Expert Tepee, mis oma esimese pikema sõidu teeb juba oktoobri alguses traditsioonilisse… Read
26.06.2014 Täna, 26. juunil annab Rentest AS kolmeks aastaks Eesti kapitalil põhinevale ettevõttele Eesti Keskkonnateenused täisteenusliisingusse üheksa LPG-gaasiga varustatud Toyota Auris Touring Sports 1.6 Valvematic sõiduautot. Eesti gaasitanklate võrgustiku turuliidri Alexela Oili hinnangul tunnevad Eesti ettevõtted üha suuremat huvi LPG… Read
5. juunil kogunes Laitse lossi juurde ligi 2800 hobujõudu luksulikke maastureid. Ajaloolise lossihoone eest sai alguse 150 km pikkune rajasõit Läänemaal, mis viis võimsad maasturid ka Rummu karjääri ralliradadele. Kokku sai proovida 11 tippklassi maasturit: Jeep Grand Cherokee Summit, Land… Read
Kas osta, liisida või rentida? Andrus Valma, Rentest OÜ juhatuse esimees Kuidas olla oma majandusandmete peremees? Eero Kalm, müügijuht Demopäeval osalenud kastiga maasturite võrdlustabel. Kõikide Eestis hetkel müügil olevate kastiga maasturite mudelite võrdlustabeli leiate peagi SIIT.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.