text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Viimane modellisessioon leidis aset Riin Tamme uurimislaboris, mille steriilsete seinte vahel moekunstnik Triinu Pungitsa julge käekiri eriti sümpaatselt esile tõusis.
Riin Tamm armastab värve ega karda massist eristuda. Ükskord küsis keegi laborist, kas ta paneks jalga ka niisugused retuusid või sukkpüksid, millel on eri värvi sääred.
Riin noogutas: «Muidugi!» Ja sattus siis välislähetuses poodi, kus nägi, et niisugused sukkpüksid on päriselt olemas.
Riin Tamm on Tartu Ülikooli biotehnoloogia õppetooli inimesegeneetika doktorant, kes unistab sellest, et ta võiks olla inimestele abiks raskete haigustega võitlemisel ning nende elueale täisväärtuslike aastate juurdevõitmisel.
Ta on seda meelt, et teadust tuleb laborist välja viia ning otsekui selle püüdluse elluviimiseks valiti Riin Tamm tänavu teadusaasta saadikuks – meditsiini ja geneetika valdkonnas.
Sihtasutus Archimedes on nimelt koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga palunud reaalteaduste harusid esindama silmapaistvad teadlased, kes sõidavad mööda maad ringi ning osalevad põnevatel sündmustel koolides ja huvikoolides või akadeemilistes asutustes.
«Ja ainult kaks, mina sealhulgas, noored doktorandid,» ütleb Riin Tamm. «Kui me esimest korda kõik kokku saime, siis mõtlesin, et mida mina küll siin koos nende hallipäiste professoritega teen?»
«Ma saan noortele öelda, et vaadake mind! Teadlased on noored ja ilusad inimesed, mitte tingimata väljaveninud kuuega laborirotid,» räägib Riin Tamm. «Kõik sobivad teadlaseks, tulge! Lahe on.»
Riin Tamm kasvas lapsena Põlva lähedal Peri külas ja Põlvas, kust ta otsustas minna pärast põhikooli Tartusse Miina Härma gümnaasiumi, sest vanem õde oli sama tee juba läbi käinud.
«Mul ei olnud lapsena selliseid unistusi, et tahan iga hinna eest baleriiniks või kosmonaudiks saada,» ütleb Riin. «Ja kuigi mu mõlemad vanemad on arstid, ei tahtnud ma arstiks. See, et olen end sidunud inimese ja inimesegeneetikaga, on tulnud hoopis hiljem, ehk kuskilt keskkoolipäevilt.»
Praegu näeb Riin Tamme töötamas pikki päevi Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi laboris. Hiljemalt järgmise suve lõpuks peab ta valmis saama doktoritöö, mille eesmärk on astuda edasi uus samm pikal teel, mis tulevikus aitab leida igale inimesele sobiva ravimi õiges doosis ja õigel ajal.
Farmakogeneetika ongi valdkond, millest rääkides löövad Riin Tammel silmad päriselt särama. Teadlane selgitab, et ravimi sobivuse määrab see, kas ja kui kiiresti ravim organismis laguneb. Ravimit lagundada aitab aga üks valk ehk ensüüm. Kui inimesel on geenides mutatsioonid, siis ravim ei mõju.
Ravimi sobilikkuse ja ensüümide aktiivsuse uuringuid on tehtud varemgi, kuid Riin Tamme uuringud puudutavad väga kitsa kasutusalaga ravimeid, mida vajavad leukeemiahaiged.
Näiteks uurib ta tiopuriin-metüültransferaasi ehk TPMT-geeni. Umbes kümnel protsendil Eesti elanikest leidub seal mutatsioone. See tähendab, et vähemalt ühele inimesele kümnest need ravimid ei mõju.
Tartu Ülikooli biotehnoloogia õppetooli juhataja on professor Andres Metspalu. Tema on leidnud, et noorel ja uljal teadlasel peab olema käsil ikka rohkem kui üks projekt ning seepärast meelitas ta Riin Tamme ka pikaealisust uurima.
«See on jube keeruline teema, palju keerulisem kui mingi haiguse uurimine – tõepoolest,» ütleb Riin Tamm ja selgitab, et pikaealisust mõjutab keskkond, see, kuidas inimene on kasvanud ja mida ta sööb ning koguni see, kuidas ta end emaüsas tundis.
Pikaealisi naisi on palju rohkem kui mehi, aga mehed, kes kõrgesse ikka jõuavad, on millegipärast palju tugevamad kui nendeealised naised. «Siin on mingi uskumatu mehhanism,» räägib Riin Tamm. «Mehi ja naisi peaks lausa eraldi uurima – tööd siin jätkub.»
Riin Tamm ütleb, et tema vanaema õde on 97-aastane ning kui vanematekodus nädalalõppudel sauna köetakse, käib vanatädi alati saunas. «Muidugi, me aitame teda, aga ta on erakordselt tubli,» imetleb Riin Tamm. «Tema õde ehk mu vanaema suri aga aastaid tagasi leukeemiasse.»
Riin Tamm ütleb, et iseenda DNA-d ei ole ta iial uurinud. Isegi kiusatust ei ole tekkinud, sest millegipärast ta ei taha teada, mis tal täpselt seal genoomis on.
Siiski usub Tamm, et tal on päris head geenid, pidades silmas lastearstist ema ning veterinaarist ja keskkonnaametnikust isa, kes mõlemad on terved kui purikad.
Edasi räägib isa, et lapsepõlves ei märganud ta midagi, mis oleks võinud ennustada Riinu teadlaseks pürgimist. Pigem oli tüdruk selline vaikne ja häbelik, kes seltskonnas olemist sugugi ei hinnanud. Isal tekkinud koguni mure, kuidas tüdruk tulevikus oma elu ja suhetega hakkama saab.
Ainus asi, mis isale tütre puhul mõistatuseks jääb, on kiindumus reggae-muusikasse ning tema riietumisstiil.
«Me pole kunagi kodus niisugust muusikat kuulanud,» imestab isa. «Ja mis rõivastesse puutub, siis päris igale poole ikka niimoodi ilmuda pole sobilik.»
Riin Tamm ise teab täpselt, et kiindumus reggae-muusikasse pärineb tal ühest armumisest rastapatsidega mehesse, kes klubipidudel diskorina plaate keerutades ta ära nõidus ning kelle puhul hiljem välja tuli, et ta on teoloog.
«Mäletan, kuidas ma esimese kursuse tudengina tema poole õhkasin ja mõtlesin, et tahaksin ise ka kunagi nii-ii tark olla,» räägib Riin Tamm. «Mina olin just asunud õppima geenitehnoloogiat, tema oli religioosne inimene – me olime täiesti erinevatest maailmadest, aga meil mõlemal oli põnev! Ta on mind väga palju mõjutanud.»
Riin Tamme ekstravagantset väljanägemist toetab aga moekunstnik Triinu Pungits, kellega ta on sõbraks saanud pärast seda, kui sattus ühele moeüritusele.
«Triinu Pungitsa looming istub mulle nagu valatud,» ütleb ta. Nüüd ongi nii kujunenud, et kõik oma garderoobi olulised esemed tellib Riin Tamm kunstnik Triinu Pungitsalt. Ja mõnikord, kui moeloojal on vaja oma karjääri tarvis midagi pildistada, valib ta modelliks tuttava teadlase Riin Tamme.
Riin Tamm arvab, et tal on elus praegu väga mõnus aeg. Kõik, mis ta teeb, meeldib talle üliväga. Talle meeldib tema uurimisteema, meeldivad tudengid, keda ta juhendab, ning rahvusvaheline koostöö kolleegidega mitmel pool maailmas.
«Kuigi minust kirjutatakse mõnikord lehes ja mind intervjueeritakse televisioonis, olen ma tegelikult täiesti tavaline naine,» räägib ta. «Mulle meeldib koristada ja süüa teha ning õueski haaran hea meelega mõne tööriista kätte.»
Riin Tamm ütleb, et eriti õnnelik on ta praegu selle üle, et on lõpuks kohtunud inimesega, kes ei näe temas ainult paduteadlast, vaid naeruhimulist tüdrukut, kellega võib ükskõik millest rääkida. Ning kes ise on väga loominguline inimene, kel on kuldsed käed, kes joonistab hästi ja oskab teha maailma ilusaimaid fotosid ning kelle nimi on Tarmo Annok.
• Õppis Põlva keskkoolis ja Miina Härma gümnaasiumis. Asus 2001. a Tartu Ülikooli geenitehnoloogiat õppima.
• Liitunud mitme teadusorganisatsiooniga, nagu Eesti Biokeemia Selts, Eesti Inimesegeneetika Ühing, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon.
• Kasvanud koos vanema õe Piretiga, kes on Tartu Ülikooli tõlkemagister. Ema Kai on lastearst, isa Andres hariduselt veterinaararst.
|
OSCAR-2019
|
||
Tänavu tähistab Eesti kümnendat aastat ühinemisest kahe rahvusvahelise organisatsiooniga – Euroopa Liidu ja NATO-ga.
Järgmisel kuu lõpus, 29. märtsil tähistab Eesti kümnendat aastat liitumisest NATO-ga. Paljud alliansi liikmed plaanivad selle ajaloolise verstaposti tähistamiseks üsna laiaulatuslikke üritusi. Eestis oleme me otsustanud veidi tagasihoidlikuma, tulevikku suunatud lähenemise kasuks. Meie liikmeks astumise lugu, kõigi selle tõusude ja mõõnadega, väärib kindlasti korralikku kajastamist ja jäädvustamist. Kuid minevikus elamine pole kunagi olnud meie lähenemisviis välispoliitikale. Kui vähegi võimalik, oleme püüdnud keskenduda tulevikule ja võimalikele eesseisvatele väljakutsele. Seetõttu ongi meil kavas keskenduda pigem NATO-s olemisele, kui sellele, kuidas me sinna jõudsime.
Nüüd, kümme aastat hiljem, on mul siiski elavalt meeles, milline tunne oli NATO uksele koputada. Võib-olla kõige raskem aeg oli siis, kui olime ametlikult nii NATO-sse pürgija kui EL-i kandidaatriik. Meil tuli olla ja teha mitmeid asju üheaegselt: pidime tugevdama julgeolekut, reformima majandust, pistma rinda nõukogude-järgse kuvandi ümberlükkamisega, näitama, et oleme sama head kui kesk-eurooplased (keda peeti mõlema organisatsiooni selgeteks favoriitideks) ja veenma skeptikuid (keda oli palju), et meie võtmine NATO-sse ei kahjusta selle terviklikkust, vaid on hea mõte.
Täna on NATO üsna erinev organisatsioonist, millega me kümme aastat tagasi ühinesime. Kuigi aluspõhimõtted on jäänud samaks. See on ikka veel maailma võimsaim sõjaline organisatsioon. Asjaolu, et kuulume sellesse organisatsiooni, on meie riigi jaoks iseenesest suurejooneline saavutus, eriti kui võtame arvesse, kust me alustasime ning skeptitsismi sügavust, mis toona Balti riikide NATO liikmelisuse ümber valitses. Pole kahtlust, et tegime selle saavutamiseks palju tööd, kuid nagu on märkinud üks meie liitumise taga olnud võtmeisikuid, diplomaat Jüri Luik, õnnistati meid ka piisava annuse õnnega. Sündmused nagu 9-11 ja sellele järgnenud Ameerika Ühendriikide ning Venemaa suhete lühiajaline soojenemine pakkusid meile harvaesineva võimaluse NATO-t laiendada.
Eesti rahvas on NATO liikmelisust alati tugevalt toetanud. Kuid nagu teame, ei tohiks avalikkuse toetus võtta iseenesestmõistetavana. Ja seetõttu näemegi saabuvat aastapäeva hea võimalusena taaskord NATO liikmelisuse kasulikkust esile tõsta. Silmnähtavaim kasu on Eesti jaoks olnud julgeoleku suurenemine. Nagu teame, pole 100%-list julgeolekut olemas. Kuid NATO liikmelisus on meid kõiki maagilisele 100%-lisele tähisele kindlasti palju lähemale toonud. Meie juhtidele meeldib sageli rõhutada, et mitte kunagi oma ajaloos pole Eesti olnud nii kaitstud kui täna. Ja kuigi see avaldus võib tunduda iseenesestmõistetav – kohati isegi banaalne –, ei saa see olla tõesem.
Kuigi julgeolekukeskkond Euroopas on stabiilne, on see ikkagi oluline, hoolimata sellest, mida mõned analüütikud väidavad. See on oluline nii suurte kui väikeste, Eesti-sarnaste riikide jaoks. Julgeoleku seisukohast oleme jätkuvalt olukorras, mida analüütik Paul Goble on kirjeldanud üle jõu käivate väljakutsetena – väike territoorium ning problemaatiline geograafiline asukoht. Kuid tänu NATO liikmelisusele ei ohusta need väljakutsed enam meie turvalisust niivõrd, nagu nad seda kunagi tegid. Esmajärgulise tähtsusega NATO kollektiivkaitse põhimõte, mis on sätestatud Washingtoni lepingu 5. artiklis, ja heidutamine, mida see pakub, toimib tugeva kaitsekilbina võimalike välisvallutajate suhtes, kes võiksid olla piisavalt rumalad, et kaaluda meie ründamist.
Tähistades kümnendat aastat NATO liikmena, peaks ka võtma aega kaalumaks, mida meie kui „suhteliselt uued liikmed“ oleme suutnud NATO-sse tuua. Kasutan mõistet „suhteliselt uued liikmed“ seetõttu, et suures plaanis ei leidnud meie liitumine aset mitte väga kaua aega tagasi, kuigi tänaseks tundub see kauge mälestusena. Arvan, et peaksime siinkohal oma tagasihoidlikkuse kõrvale heitma ja tunnistama, et oleme suutnud NATO tegevust positiivses suunas kujundada.
Kümme aastat tagasi NATO-ga liitudes oli hulgaliselt idealismi ja eufooriat, kuid ka päris palju kartust selle suhtes, mis tulevik toob. Peamised suunad NATO tegevuses – laienemise kõrval loomulikult – hõlmasid Iraagi julgeolekujõudude väljaõpet, rahvusvaheliste stabiliseerimisjõudude missiooni lõpetamist Bosnias, partnerluse tugevdamist ja sõjalise ümberkujundamise elluviimist. Viimase kümne aasta jooksul, tänu meie toetusele, pole allianss mitte ainult aktsepteerinud uusi tegevusi, näiteks küberkaitse ja energiajulgeolek, vaid võtnud aktiivsema hoiaku ka 5. artiklis sätestatud aluspõhimõtte – kaitse planeerimine ja ühisharjutused – suhtes. Tõepoolest, meie liitumisest saadik on mõningaid rõhutatud põhimõtteid, näiteks vajadust planeerida kõiki üksusi nii, et nad oleksid valmis tegelema ohtudega, sõltumata sellest, kust need pärinevad, korratud nii kontseptuaalses kui praktilises vormis. Hiljutine artikkel 5 alusel ellu viidud harjutus Steadfast Jazz, mis toimus meie regioonis, on samuti hea näide NATO-sisese lähenemisviisi muutumisest.
Lõpuks, lähenev aastapäev on hea võimalus osutada meie liikmelisusega seotud küsimusele, mis näib kodustes debattides ikka ja jälle üles kerkivat: kas NATO tõepoolest tuleb meid kaitsma, kui midagi peaks juhtuma? Tundub, et kümme aastat liikmelisust pole inimeste ebakindlust piisavalt leevendanud. Paradoksaalselt pole peamine mure mitte see, et Eestit võidakse tegelikult rünnata, vaid see, et meid jäetakse omapead. Loomulikult on vastus, et allianss tuleb appi, kuid garantii ei vabasta meid vastutusest ülal pidada meie enda iseseisvaid kaitsejõudusid. Kuigi artikkel 5-l põhineva stsenaariumi esilekerkimine lähemas tulevikus on ebatõenäoline, peame me liitlastena selleks valmis olema.
Ilmselgelt seisavad NATO-l, järelikult ka Eestil selle liikmena, ees muutused. Kogu Eesti liikmesoleku aja jooksul on NATO olnud aktiivne Afganistanis ning alliansi sisemine dünaamika muutub kindlasti, kui lahinguoperatsioonid Afganistanis järgmisel aastal lõpevad. Kuid see ei pruugi tingimata olla nii dramaatiline, kui on ennustatud. Koostöö seisukohalt on kümme aastat ühist töötamist Afganistanis allianssi varasemaga võrreldes tugevdanud. Nüüd on võtmeküsimus, kuidas säilitada ja ehitada praegusele positsioonile, kuidas kindlustada, et NATO on võimeline lähiaastatel täitma oma peamisi ülesandeid, nii artikkel 5 osas kui selle kohaldamisalast väljaspool, NATO pinnasel ja kaugemalgi.
Täna on pühendumine tugevale alliansile olemas. Kuid milline saab olema olukord kümne aasta pärast? Kas NATO suudab täita oma kohustusi ja hoida usaldusväärsust ning asjakohasust, kui liitlased kulutavad kaitsele üha vähem ja vähem? Kaitsekulutustealastes aruteludes märgitakse sageli, et mitte ainult see pole oluline, palju te kaitsele kulutate, vaid millele te raha kulutate. Kuigi see on tõsi ja on olemas mitmeid nutikaid viise, kuidas liitlased saavad koostööd teha ja raha säästa, ei saa mööda vaadata faktist, et piiratud vahenditega saab saavutada piiratud tulemuse. Täna on kokkulepitud 2% kriteerium täidetud vaid mõnede liitlaste poolt ning see on meie jaoks mureküsimus.
Kui me alliansiga liitusime, seadsime endale mõned lihtsad eesmärgid. Meie sihiks oli, et meid nähtaks sõjaliselt võimeka liitlasena, kes soovib panustada ühisoperatsioonidesse – kaasa arvatud tulevikus – ning on vajaduse korral valmis relvajõude kasutama. Seadsime endale samuti üldise eesmärgi saada vastutavaks liitlaseks, kes mitte ainult ei tarbi julgeolekut, vaid ka panustab sellesse. Niisiis oleme alates 2004. aastast osalenud kõigis NATO operatsioonides, välja arvatud Liibüas 2011. aastal. Oleme tõstnud oma kaitsekulutused 2%-ni SKP-st. Ning oleme aktiivselt osalenud harjutustel. Ükski neist sammudest pole olnud kerge. Peaksime nende ning samuti oma NATO liikmelisuse üle uhked olema.
Sissejuhatuseks. Vahelduseks kontoritööle pakub valimisvaatlus võimalust tutvuda riigi ning rahvaga lähemalt kui seda on tavapärane visiidi või konsultatsiooni formaat. Kokkuvõtlikult on valimisvaatleja põhieesmärk jälgida valimiste kulgu ning häältelugemist, täita vastavad küsimustikud ning toimetada need OSCE/OHDIR kesksesse staapi pealinnas, mille põhjal valmib üldistatud esialgne hinnang valimiste läbiviimisele. Käesolev on vabas vormis lühikirjeldus Albaania ajaloost, elanikest ning äsjastest valimistest, mis toetub valdavalt isiklikele tähelepanekutele ning peegeldab autori seisukohti.
Kuigi 8-päevase vaatlusmissiooni põhjal on raske üldistusi teha, saab Albaaniat iseloomustada Aadria mere äärse iidse pärlina, mida ümberkaudsed rahvad on aastatuhandeid püüdnud enda kätte saada. Sõjakunstis osavad shqiptarid on pidevalt välismõjusid tõrjunud ja talunud, säilitades siiski oma näo ja uhkuse. Vähetuntud on fakt, et Albaania aladelt lahkunud hõimud asustasid 1600 e. Kr antiik-tsivilisatsiooni Mükeenes, Vana-Kreekas. Samuti on Albaania aladelt pärit Ema Teresa, kodanikunimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu, kes pälvis Nobeli rahupreemia aastal 1979. Albaanias on tegutsenud nii kreeklased, roomlased, veneetslased, itaallased kui ka bulgarid, montenegrolased ning serblased. Ligi 500 aastat püüdsid Albaaniat valitseda ottomani-türklased. Albaanlased omakorda tegid edukat karjääri Ottomani impeeriumis, kuulsaim on Egiptuse asevalitseja, Mehmet Ali.
Albaania elanikud, antiik-illüürlaste järeltulijad, sarnanevad oma saatuselt paljuski eestlastele, kes aastatuhandeid ühe koha peal elades on pidanud kord vaenlasele vastu astuma, kord temaga kohanema. Iseseisva Albaania ja Ottomani-vastase võitluse sümboliks sai 15. sajandil riigi ühendanud aadlikust strateeg ja diplomaat, Skandeberg. Traditsiooniliselt on sisemaa ja mägede elanikud kinnisemad ja sõjakamad, püsides kohati ottomani impeeriumile allumatuina. Tasandikul on inimesed rahulikumad, üldiselt hästi haritud ning välismaailmale avatud. Noored räägivad enamasti inglise keelt, vanemad valdavalt itaalia ning kreeka keelt. Tihedate suhete tõttu Nõukogude Venemaaga Moskvas õppinud oskavad ka vene keelt. Laialt on levinud itaaliakeelsed telekanalid. Kohalik meediamaastik vajaks eraldi peatükki, kuid kokkuvõtlikult võib öelda, et see on lojaalne omanik-ettevõtetele ning parteidele.
Vaatluspiirkond, Vlore-Fier-Patos asub just nimelt riigi lõunaosas, valdavalt mereäärsel tasandikul. Piirkonna turismikeskus on Antiik-kreeklaste poolt asutatud Vlore sadamalinn, kus aastal 1912 kuulutas Ismail Qemali välja Albaania vabariigi. Samast sadamast lahkusid 1997. aastal Itaaliasse laevad kümnete tuhandete põgenikega, kes olid kaotanud oma vara kurikuulsate, valitsusparteide poolt mahitatud püramiidiskeemide tõttu. See on üks põhjustest, miks keskmine albaanlane ei usalda ega oota valitsuselt palju, vaid on harjunud omal käel hakkama saama. Sama kehtib ka kohalike omavalitsuste kohta. Vestlus algab või lõpeb tihtilugu neid mõlemat kiruvas kõneviisis.
Regiooni majanduskeskus Fier kasvas 19. sajandil tänu kaubandusele ning Patos arenes 20. sajandil nafta- ja gaasitootmise tõttu riigi suuruselt kolmandaks linnaks. Valdavalt vasakpoolsete vaadetega elanikkond on ülejäänud riigiga võrreldes suhteliselt heal järjel. Tänu mustale kullale ning Vlorest lõunas asuvale nn Albaania Rivierale on infrastruktuur ja teed suhteliselt heas korras. Rannikut mööda lõuna poole liikuvaid külalisi lummavad kordamööda maalilised, majesteetlikud ning kontrastsed mägede ja mere vaated. Vaatamist väärt on antiikaegsete linnriikide varemed, Fierist 20 minuti autosõidu kaugusel asuv Apollonia, ning kaugemal lõunas asuvad UNESCO pärandi pärlid Byllis ning Girokaster.
Autojuht, tõlk ning vaatleja-paariline. Tänapäeval meenutavad kunagist väärikust ning rikkust Mercedesed ja rõhutatult kiiskavad, kitšlike kujudega kaunistatud eramajad-villad. Ühes sellises majas Fieri äärelinnas elas ka meie autojuht, Qamil. Hilises keskeas, kahe täiskasvanud tütre isa sõidutas meid Saksast toodud Mercedesega ning viitas möödasõidul oma maja erkpunastele katusekividele, mis olevat toodud samuti Saksamaalt, hinnaga 8 eurot tükk. Kolmekordse maja ehitas ta koos imaamist isaga – säästudest, milleks töötas kaheksa aastat Kreekas taksojuhina. Meie tõlk, pikakasvuline ja heledajuukseline Sidita oli pärit hoopis riigi põhjaosast Škodrast, ning töötas igapäevaselt inglise kirjanduse lektorina Tirana ülikoolis. Mehega, kes oli samuti töötanud kümmekond aastat Kreekas, kasvatavad nad pealinnas koolieelikust poega. Miks meil nii Qamili kui Siditaga vedas, sellest võiks kirjutada eraldi loo, aga peamine oli siiski professionaalsus, sest nad olid sama tööd teinud mitmeid kordi ning oskasid aimata meie soove juba ette. Räägin meist, sest võrdselt vedas ka vaatleja-paarilisega, kelleks sattus seekord Egiptuse juurtega võrdleva poliitika professor Ameerika Ühendriikidest, Marylandist. Tema viimaseks uurimisobjektiks oli rahvusriik ning täpsemalt selle kriis.
Valimiseelne õhkkond. Kuigi keskvalimiskomisjon oli teinud mitmeid valitseva partei poole kaldunud politiseeritud otsuseid kandidaatide tagasi võtmise või diskvalifitseerimise kohta, ei mõjutanud see Patose ringkonda otseselt. Meie jaoks kruvis pinget üles võimalus, et saame vaadelda valimisprotsessi äsja avatud kõrge turvalisusega vanglas. Patose ringkonnas käis valimisvõitlus ametisoleva sotsialistide linnapea Rajmonda Mihal BALILAJ ning opositsioonilise demokraatide kandidaadi, Luan (Lõvi) Mesut MUSTAFAJ vahel. Esimest korda sisaldasid volikogude valimisnimekirjad vaheldumisi mees- ja naiskandidaate. Valimiseelne õhkkond oli rahulik ning kampaanias keskenduti nii sisule kui ka isikutele. Albaania telekanalid eristuvad selle poolest, et kogu uudiste sisu on parteide endi poolt filmitud ning lõigud kampaaniaüritustest on ilma kommentaarideta, vaid otsepildi- ja heliga. Probleeme oli eetriaja jaotusega, mida jälgis selleks otstarbeks loodud, kuid alamehitatud- ja rahastatud amet. Rohkelt eetriaega sai valitsev partei, kes peaministri isikus sisustas eetrit ühel õhtul enam kui tund aega järjest oma kõnega Tirana peaväljakul.
Külastasime valimiste eelõhtul üht valimisjaoskonda, mis asus naftafirma pensionäride päevakeskuses. Kuigi avalikes kohtades on suitsetamine keelatud, mängiti suitsustes ruumides hoogsalt backgammonit ehk triktrakki ning arutati kätega vehkides päevapoliitilistel teemadel. Enamus teisi valimisjaoskondi asusid kooli ruumides ning olid veel suletud, oodates valimismaterjalide saabumist pärast kella kuut õhtul. Vahetult enne valimisi läbi viidud haldusreformi tõttu oli haldusüksuste arv vähenenud 260-lt 60-le, mis põhjustas vähesel määral segadusi valijate nimekirjade ja jaoskondadega, kuid enamasti lahenesid need pärast selgitusi kohapeal. Allpool leiavad võimalikud huvilised infot Albaania uue, 61 administratiivüksusega (bashkia) territoriaaljaotuse kohta: http://gis.ceshtjetvendore.gov.al/
Valimispäev algas jaoskonnas kell 06:00, mil kiiruga seati valmis valimisteks vajalikud abivahendid, pitseeriti valimiskastid ning allkirjastati protokollid. Valimiskomisjoni liikmed olid üllatavalt noored, esindades nii üksikuid opositsioonierakondi kui ka koalitsiooni. Meie vaadeldud jaoskonna uksed avati veerandtunnise hilinemisega esimeste tööle ruttavate valijate survel. Järgnenud valimispäev oli jaoskondades valdavalt rahulik, ning kulges OSCE/OHDIR hinnangul 93% puhul hästi. Üliharva oli õhus tunda pingeid ning esines teravat ütlemist. Nagu ka OSCE/OHDIR esialgne raport kirjeldas, esines maapiirkondades pere-hääletamist, vähesel määral valijate eelistuse mõjutamist ning võimalikku häälte ostmist, samuti vähest eksimist valimisprotseduuride vastu. Kõige huvitavamaks kujunes hääletamine kohalikus vanglas, kus valimiskomisjonil endal oli läbiviimise kohta mitmeid pretensioone. Valimisprotsess tuli korduvalt peatada, sest hääletamisse sekkusid nii vanglaametnikud kui ka politseinikud. Segadus oli valijate isikut tõendavate dokumentidega, mis osal hääletama suundunutest puudusid. Tõsiseim puudujääk vanglas oli kinnipeetavate võimalik mõjutamine vangla personali poolt, mis sai toimuda tänu hääletama tulnute kogumisele eesruumi, kus neid juhatas ning juhendas vangla psühholoog. Järgnenud häältelugemise tulemusena võitis vanglas ülekaalukalt valitsev partei. Häältelugemine oli keeruka valimisseaduse tõttu aeganõudev protsess, millest räägib täpsemalt järgmine lõik.
Hääled loeti kokku regiooni keskuses, Patoses, ning selleks olid moodustatud eraldi lugemiskomisjonid. Häälte lugemine võinuks alata juba kell 21:30, mil politseieskordiga jõudis kohale viimane valimiskast. Ent miskipärast algas protsess alles pärast pitsa saabumist ja ärasöömist, kell 2 öösel ning kulges pausidega kuni kella kuueni hommikul. Taas koguneti valimisjärgse päeva lõunal ning õhtuks oli loetud enamus linnapea kandidaatidele antud häältest. Põhjus, miks häälte lugemine nii kaua aega võttis, oli lihtne – nimelt piirkondlikke valimiskomisjone häälte lugemisel ei usaldata, ning selleks oli häältelugemiskeskusesse protsessi läbipaistvuse tagamise eesmärgil paigaldatud neli häältelugemislauda, millest igaüks oli varustatud digitaalse kaamerapildiga, mille kujutist jälgisid ekraanilt erakondlastest vaatlejad, kes lugesid kokku hääled ning edastasid need parteide peakorteritesse (vt juuresolev foto). Esines üksikuid vaidlusi sedelite kehtetuks tunnistamise üle, ent laias laastus kulges protsess takistusteta. Kokku loetud hääled edastati ruumi nurgas olevasse tabulatsiooni arvutisse, mille kaudu liikusid tulemused otse keskvalimiskomisjoni ning selle kodulehele. Ka üleriigiliselt esitati üllatavalt vähe kaebusi ning harva vaidlustati häältelugemise tulemusi. Selle põhjuseid võib otsida kaebuste esitamise keerukast protsessist. Hea näide poliitilise kultuuri arengust oli piirkonna kandidaatide leppimine tulemustega ning mitmete poolt avalik tunnustus valimiskomisjonile hea töö eest.
Teravaid elamusi pakkus ühes ringkonnas valimispäevale järgnenud keskpäeval toimunud võidupidu. Tšehhitarist OSCE/OHDIR vaatleja hirmuks lasti käiku ka püssirohi. Selleks ajaks, kui politseinikud olid vaatlejad kõhuli kamandanud, selgus, et võitnud erakond oli päise päeva ajal ilutulestiku korraldanud.
Kokkuvõtte asemel. Lõpptulemusena sai sotsialistide koalitsioon linnapeade valimisel 53,4% enamuse, demokraatide 42,67% vastu. Osalusprotsent oli 47,85, madalam kui 2013 aasta parlamendivalimistel (53,50). Kuivõrd 2013 vahetus võim esmakordselt ilma suuremate konfliktideta, siis 2015. aasta juunis toimunud rahumeelse võimuvahetusega astus Albaania jällegi sammukese Euroopa Liidule lähemale. Ainuüksi valimiste kaudu üldistusi teha oleks siiski liiga lihtsustatud lähenemine. Albaanial on veel pikk tee käia demokraatia ühe põhisamba, toimiva õigusriigi poole – olukorda ilmestab luhtunud kohtumaja ehitus pealinnas Tiranas, mida takistas vaidlus riigi ja linna vahel. Projekti elluviimiseks oli kogu raha olemas Euroopa Liidu laienemiseelse instrumendi eelarves, kuid on väga võimalik, et see Albaaniasse riigi haldussuutmatuse tõttu ei jõuagi. Kes soovib lugeda hinnangut 2013. aasta valimistele, lisan lingi: http://www.eliamep.gr/wp-content/uploads/2013/09/Albanian-Elections-Observatory-Brief-4-Final-PDF.pdf
|
OSCAR-2019
|
||
Kärdla koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak näitab Kärdla kiriku kooriruumi põrandat, milles on vamm sees.Kätlin Liimets
Praegune Kärdla kivikirik, mis on pühitsetud Ristijale Johannesele, ehitati 1861–1863 kalevivabriku töölistele.
Kultuurimälestiste riiklikus registris on kirjas, et pärast seda, kui muinsuskaitse seltsi Hiiu maakonna vaneminspektor Dan Lukas 5. oktoobril 2012 kirikut inspekteeris, on kiriku seisundit hinnatud halvaks.
Eelmisel aastal alustati Kärdla koguduse juhatuse ja Hiiumaa Sõprade Seltsi (HSS) koostööd kiriku renoveerimiseks. «Algatus oli HSSi-poolne,» ütles Kärdla koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak.
HSSi liikme, suvehiidlasest Enn Kunila, kes kuulub Tallinna Toomkoguduse nõukogusse, sõnul on selts tegutsenud paar aastat ja koondab aktiivsemad Hiiumaa sõbrad. Seltsi kodulehelt võib lugeda, et töös on kaks suuremat projekti: Kärdla kiriku renoveerimine ja Hiiumaa tennisehalli rajamine, mis oma liikmete ja kohalike institutsioonide toel ning erinevate fondide rahastusel üritatakse ellu viia.
«Minul on see mõte juba ammustest aegadest. Olen Kärdla kirikus korraldanud mitmeid kontserte. Hiiumaa vajaks hästi korrastatud pühakoda, mis võiks olla ühtlasi ka kultuuritempliks,» vastas Enn Kunila küsimusele, kust tekkis kiriku renoveerimise idee.
Mullu annetas HSS Kärdla kohvikute päeval oma kohviku tulu Kärdla kiriku renoveerimise heaks. Selle raha eest telliti muinsuskaitse eritingimused. «Arvasime, et kirikul pole häda midagi. Põhiprobleemiks pidasime küttesüsteemi puudumist ja niiskust. Eesmärk oli, et ruum oleks talvel soe. Selleks plaanisime muuta aknad ja katuslagi soojapidavamaks. 27. märtsil valminud muinsuskaitse eritingimustest selgus, et katusekonstruktsioonid on avariilises seisundis ehk müüripealsete sarikate otsad on mädad ja kooriruumi põrandas on vamm.
Ka elektrisüsteem vajab vahetamist. Plaan on ehitada tualett, vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning sadeveed ära juhtida. Võidupüha-jumalateenistusel ei saanud piiskop Luhametsa kantslisse jutlustama lubada, sest trepp pole enam kasutatav. HSSi ettepanek on tulnud õigel ajal,» lisas Harjak.
Peale muinsuskaitse eritingimuste on tehtud kiriku 3D-skaneerimine. Harjaku sõnul hädavajadus selleks puudus, aga see lisab projektile atraktiivsust, sest võimaldab kirikut internetis tutvustada: virtuaalselt ruumis ringi liikuda ja teha ka läbilende, nt näha peidetud kellatorni. Kärdla kirikus on vana kiriku kivitorn uue puutorni sees, mis on ainulaadne. Ka kirikukellad ja lühtrid on kolmemõõtmeliselt vaadeldavad.
7. augustil allkirjastati Kärdla koguduse juhatuse ja OÜ Vana Tallinn vahel leping restaureerimistööde projekteerimiseks. Projekteerimis- ja uurimistööde maksumuseks on 16 050 eurot. Projekteeritakse kahes etapis: sügisel keskendutakse katusekonstruktsioonidele ja sadevee kanalisatsioonile; kevadesse jäävad sisetööd, küttesüsteem ja eriosad ehk vesi, kanalisatsioon, elektrisüsteem.
Vastates küsimusele renoveerimistööde maksumuse kohta, on nii Harjak kui ka Kunila tagasihoidlikud, kuna projekteerimise tulemused tuleb ära oodata ja ehitaja leida.
Kunila on seisukohal, et finantseerimine pole üksnes koguduse probleem: «See on kogukonna küsimus. Ja mitte üksnes kogukonna, vaid ka Hiiumaa Sõprade Seltsi ja laiemas mõttes kogu Eesti küsimus. On plaan otsida laiaulatuslikku toetust: eraisikutelt, firmadelt, ka erinevatest fondidest, sealhulgas pühakodade programmist. Sellega praegu ka ettevalmistavalt tegeleme. Olen optimistlik. Arvan, et inimesi, kes seda projekti tahaksid toetada, leidub. Kõik tuleb omal ajal.»
Näituse kuraator on vaimulik Erkki Juhandi ja piltide autor kunstnik Maara Vint. Eksponeeritud on 26 tušijoonistust ja akvarellmaali. Näitus jääb avatuks paavsti visiidi ajaks.
Kui läänekirikus on tänavused ülestõusmispühad seljataga, siis kristlik idakirik alles valmistub tähistama ülestõusmispüha, mis käesoleval aastal langeb 5. maile. Õigeusu kirikus peetakse ülestõusmispüha (ehk paasapüha õigeusuliste kõnepruugis) laulusalmi järgi kõigi pühade pühaks ja kõigi rõõmude rõõmuks. Seepärast tähistatakse seda iseäranis piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mida kaunistab rikkalik õigeusu lauluvara.
Alljärgnev on äärmiselt põgus pilguheit ülestõusmispühateenistusele ortodoksi kirikus, mis ehk on teeviidaks igale huvilisele, kes neil päevil õigeusu kirikusse satub, et üheskoos õigeusulise kirikurahvaga Kristuse ülestõusmist tervitada.
Paasaöö jumalateenistuse n-ö juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus, millega alustatakse laupäeva hilisõhtul kella poole 12 paiku: loetakse alguspalveid ja lauldakse veel kord juba suure laupäeva hommikuteenistusel kõlanud kaanon, mille lõppedes preester ütleb lõpuõnnistussõnad. Kirikus kustutatakse tuled ja pimeduses ning haudvaikuses kutsub preester kõiki kirikulisi oma küünlaid tema käes olevast põlevast küünlast läitma, üteldes: «Tulge võtke valgust Valgusest! Tulge ja austage Kristust, kes on surnuist üles tõusnud.»
Küünalde süütamisele järgneb paasa ristikäik oma väga rikkaliku sümboolikaga, millega ühtlasi algab ülestõusmispühade hommikuteenistus. Vaimulikest, altariteenijaist, lauljatest ja kõigist kirikulistest moodustunud rongkäik laulab tasasel häälel Kristuse surnuist ülestõusmisest. Oh Päästja Kristus, laulavad inglid taevas, tee ka meid kõlblikuks siin maa peal Sind puhtast südamest kiitma.
Ristikäik teeb ringi ümber kiriku ja naaseb selle suletud uste ette, kus preester kuulutab pidulikult Kristuse ülestõusmisest – esimest korda lauldakse laulu, mis kui punane niit läbistab kogu ülestõusmispühade aega: Kristus on surnuist üles tõusnud, surmaga surma maha tallanud ja neile, kes hauas olid, elu kinkinud!
Kirikuuksed avatakse, rahvas siseneb ja paasa hommikuteenistus jätkub paasakaanoni laulmisega. Altar ja kirik on ehitud lilledega, kõikides küünlajalgades säravad küünlad, vaimulikud ja altariteenijad kannavad kõige valgemaid ja eredamaid teenistusrõivaid.
Eriline on seegi, et sellel teenistusel peaaegu ühtegi teenistusteksti ei loeta, vaid lauldakse, paasakaanoni laulusalmide vahel tervitab preester kirikurahvast ikka ja jälle ülestõusmishüüdega: «Kristus on surnuist üles tõusnud!», millele kirikulised vastavad: «Tõesti on üles tõusnud!»
Hommikuteenistuse lõpetab Johannes Kuldsuu paasapühajutlus mis kutsub inimesi üles mitte enam nutma oma eksimuste pärast, vaid vennalikult üheskoos astuma Issanda rõõmupeole.
Paasaöö hommikuteenistusele järgneb vahetult liturgia, mis erineb tavapärasest liturgiast ikka ja jälle kostva ülestõusmispühahüüde poolest, mida vaimulikud ja kirikulised teenistuse ajal vahetavad, oma säravvalged rüüd on vaimulikud aga vahetanud punaste teenistusrõivaste vastu.
Väljaspool jumalateenistuskorda leiavad paasaööl rakendamist veel mitmesugused ülestõusmispühade kombed: preester jagab kõigile kirikulistele värvitud pühademune, pärast paasaööteenistuse lõppemist katavad kirikulised piduliku pühadelaua, kus eriliseks ülestõusmispühade toiduks on munad ja pasha.
Kõikjal aga vahetavad õigeusulised kuni taevaminemise pühani vastastikku tervitust: «Kristus on surnuist üles tõusnud!» – «Tõesti on üles tõusnud!»
|
OSCAR-2019
|
||
Tiit Lilleorul on tõmme teatri, tule ja tähtede poole - Arhiiv - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt
Tiit Lilleorgu on peetud sündinud koomikuks - tuleb lavale, ei ütle sõnagi, aga rahvas naerab. Tegelikult on ta vägagi mõttesügavalt sõnakas mees, kes armastab teatrit, õiglust ja õiget eesti keelt, üle kõige aga naist ja tütart.
Lapsena ma polegi Vanemuise laval üles astunud, kuigi emaga tilpnesin kaasas küll. Ringreisidest mäletan bensiinihaisu, millest mul süda pahaks läks, aga pärast harjusin ära.
Esimese osa sain tervishoiutöötajate maja näiteringis, kus ema oli klaverisaatja. Seal hakkas «Tare-tareke» välja tulema ja lavastaja Aksel Kallas ütles, et nii, Tiit-poiss, siin on osaraamat. Et koera osatäitja polnud kohale tulnud, muutusin mina paari päevaga koeraks.
Ei. Mul oli huvisid mitu, nende hulgas küll ka sõnakunst. Poisikesest peast huvitas mind oma väikses värkstoas nikerdamine. Nii tegin lähedastele sõpradele sõpruse märgiks saablikujulise püksipandla, kõik korralikult lihvitud ja loomakondist pea otsas.
Kaelakandjana tärkas huvi disaini ja sisekujunduse vastu, see huvitab mind praegugi. Kodune mööbel on tehtud minu jooniste järgi ja selle üle olin päris uhke.
Teatris olen sättinud kolleegide prilliraame. Olles ise prillikandja, häirib mind õudselt, kui need on viltu või põiki ees. Näiteks Lia Laatsi sarvraamid kõrvetasin sigaretiotsaga õigeks, sest märkasin, kui raske oli tal osaraamatut lugeda.
Tõenäoliselt olete emaltki midagi kaasa saanud, sest paistate end ka muusikalavastustes hästi tundvat?
Viisi ma pean, musikaalsus on olemas. Tallinnas õppides olin üks jõukamaid tudengeid, sest käisin Tombi klubis dässorkestris trummi löömas ja see oskus on veel praegugi varuks - bändis võiksin trummi lüüa küll.
Teie tööraamatus pole püsivat sissekannet «Näitleja», võiks öelda, et biograafia on üpriski kirju. Ometi läksite lavakasse näitlejaks õppima.
Mul tekkis konservatooriumis sõpruskond, mis ei piirdunud oma kursusekaaslastega. Käisin muusikaliteratuuri loengutel, kus muu hulgas puudutati väga laia valdkonda teosoofiast filosoofiani.
Nn pseudoteaduste mõjutused jõudsid minunigi, oma vennaskonnaga tegelesime salamahti astroloogia ja muude selliste kummaliste asjadega.
See ei seganud mu põhitegevust, pühendumus oli maksimaalne, aga eks Panso kõrvu ulatusid kuuldused mu teistest huvidest.
(Lühidalt: nii huvid kui ka ühiskondlik tegevus kasvatasid miinuspunkte ja üliõpilane Lilleorg pidi lavakast lahkuma.)
Pärast väljalöömist otsisin Tallinnas juhutöid. Mõtlesin, et panen ennast jalgadele, siis proovin uuesti Panso kooli, aga elu tahtis teisiti. Tekkis ka mingisugune trots ja tunne, et veel proovides alandan ennast.
Et teater mind ikkagi huvitas, läksin omal käel Leningradi teatri- ja kinoinstituuti teatriteadust õppima.
Kui esimene kursus oli lõpetatud, ütles Kaarel Ird emale: las poiss tuleb Vanemuisesse, mul on lavastusala juhatajat vaja - eks hiljem vaatame, kas tast saab näitleja või direktor. Ei saanud aga üht ega teist.
Ird pani mind oma lavastustesse mängima siis, kui keegi oli vallandatud, purjus või surnud. Olin nagu püstolnäitleja, läksin osasse kiiresti sisse, aga esimene tema lavastusse käskkirjaga määratud roll oli peedijoodik Paul Paju Olev Antoni «Rublarüütlites».
Ega ma ise ole püüdnud nii väga koomik olla, aga millegipärast on juhtunud, et kui midagi väga tõsiselt teen, siis teised naeravad. Mul on alati hea meel ükskõik millisest, ükskõik kui väikesest osast. Tegelikult on teater elus organism, mille koostisosa oled nagunii. Kas helitehnik, lavamees või näitleja - kõik on võrdselt olulised.
Häbenemata on mul aga hea meel pisikesest notari osast «Sevilla habemeajajas». Selle proovid juba käisid, kui Kerge tuli minu juurde ja ütles, et talle on kontrapunkti vaja. Noh, rosinat, vitamiini. Osa õnnestus, kuigi ma ise notarist koomikat ei otsinud, tegin seda, mis tundus õige olevat.
Kui ta selle ettepaneku tegi, olin täitsa lääbakil. Üllatus lõi hea vaba tunde, mis ilmselt soodustas õnnestumist, sest jube hea on tunda, et lavastaja sind usaldab.
Mu ema hakkas enne surma mälestusi kirjutama ja korraga tekkis tal kahtlus, kas ta ikka on õigesti kirjutanud ja mida teised sellest arvata võiksid.
Veensin teda, et tal on õigus oma arvamusele, teistele mulje jätmise pärast ei tasu midagi teha või tegemata jätta. Ometi läksid ta täiskirjutatud kaustikud üha vaesemaks ja igavamaks. Minul on oma arvamus, aga see ei tähenda enesekesksust. Muretsen vähem iseenda pärast, kui aga näen, et kellelegi tehakse liiga, siis mingi õigluse närv on mul küll olemas.
Ega ma selle peale küll mõelnud. Ma polnud mingi balletifanaatik, aga et ta oli väga kaunis naine, kõige kaunim, siis teda kohe pidi tähele panema. Kõige rohkem intrigeeris see, et ta tundus kõigist üle olev ja puutumatu, käis nagu kusagil teises, oma maailmas.
Eks meilgi ole erinevad enesestmõistetavused, aga samas me täiendame teineteist. Ta pole minu suhtes loonud illusioone. Ütlesin juba algul, et olen enesekeskne, egoist, ütlen teravalt ja mida iganes. Tema ütles: ole rahulik, niisugune sa ju oled.
Kristiina on läinud isepäiselt otsingute teele ja õpib Moskvas rahvusvahelisi suhteid. Mul on hea meel, et ta on valinud eriala, mis talle tõenäoliselt sobib, ta saab olla kasulik iseenda ja teiste rõõmuks.
Ma ei ela mälestustes, vaid tulevikule, ja tütar on mu tulevik. Usun ka balletikooli tulevikku, sest lastes on üldse meie tulevik.
Meie kodune kasvatus pole olnud kumbagi rahvust pidi marurahvuslik. Tütar on aga pigem kosmopoliit - ta ei ole end ühele ega teisele poolele häälestanud. Tegelikult olen ka ise segarahvusest: minus on saksa, rootsi, valgevene, läti ja vaid natuke mulgi verd, seda eriti jonnakat ja põikpäist.
Meie Remy on tõeline lõbugeneraator, igavesti vinge sell! Tõeline optimist! Tal pole ei salakavalust ega tagamõtteid, kõik tunded ja teod on nähtaval ja teesklematud.
Vanaisa õpetas mind loodust ja tähti tundma ning mitte kartma, vaid nägema äikese ilu. Ta rääkis mulle galaktikast ja linnuteest, sellest, kui väikesed ja tähtsusetud me oleme, kakeldes ja vaenutsedes oma väikeste asjade pärast. Tähti olen vaadelnud sageli ja õpetanud ka tütart neid tundma.
Tahan vaadata ehtsat tuld, tulel on mulle ürgne, maagiline mõju. Unistan kaminast, aga seda pole ma veel saanud.
|
OSCAR-2019
|
||
Külge sai siis poogitud Cobb tuning sisselase ja James Barone Racing 88A jäikusega mootoripadi. Peaks olema jäigeim, mis turul saada...
Samas on super, kuidas nüüd auto käitub. Gaasile reageerib kõvasti kiiremini. Käiguvahtus on võrreldes varasemaga nagu öö ja päev - lausa imeb käike sisse. Torque steer on samuti kõvasti väiksem.
Kuna pärast veebruaris õli vahetust oli vahepeal märkamatult läbitud juba 8000 km, tegin enne OMC-d ka õlivahetuse ära. Kasutust leidis selline komplekt:
Ja nüüd põhilise juurde. Eile, pühapäeval, oli siis Haapsalus Kiltsi lennuväljal üritus nimega One Mile Challenge, kus ma ka osalesin ja Mazdade lippu kõrgel püüdsin hoida
Kuigi vahetult enne võistlust sai enda eesmärgiks seatud tagasihoidlikud 215-220 km/h, siis esimese sõidu miili kiiruseks tuli auto jukerdamisest hoolimata siiski 227 km/h. Nimelt, mulle seniteadmata põhjusel, hakkas veidi maad enne ühe miili joont autot fuelcut kimbutama
Teise sõidu alguseks lugesin sõnad peale, võtsin pöidlad pihku ning vuhisesin kiirendusraja lõpu poole minema...
Ja kui joon probleemideta ületatud ning värisevate kätega telefonist sõnumit avasin, vaatas vastu ilus number - 231 km/h!!!
Asi areneb! Aeg on ilus! Mis järgmised plaanitud kohendused on? Tahtsin ise ja väga miilil kohal olla, aga eraelu ei lubanud, stage2'l olen olemas hetkeseisuga!
Järgmise asjana katsun juuli alguses Cobb Accessporti ära tellida, et uus soft peale lasta ja siis peaks ametlikult stage 1 tasemel MPS olema.
Siis tulevikuks 50% parema tootlikusega kõrgsurvepumba sisu, turbosse minev plastikust (meeletu takistusega) õhu sisselaske toru silikoonist toruga asendada, sisselaskele minigisugune karbi laadne asjandus ehitada ja perspektiivis front mount vahejahuti ning teise kati asemele otsetoru. Siis vastavad softi muudatused ja siis oleks minu jaoks mootoriga kõik. Vahepeal jõuab ehk veermikku ka järgi aidata.
OMC Stage 2 ajal on mul endal puhkus, mis tähendab, et suhtkoht kindlalt olen ka seal kohal. Selleks ajaks loodetavasti uue softiga. Nüüd peaks juba 240 poole hakkama püüdlema ja kiireima Mazda tiitel omastada
Teemaalgatajale soovitan vähe kvaliteetsemat õli ka kasutada. See õli läheb väga kiirelt väga vedelaks ning õlisurve kaob.
Ei oska ise selle õli kohta halba öelda. Miilil pidas ilusti vastu ja praegu 2000km peale vahetust ka täitsa hea. Ja põhilise asjana kadus ära ka kohatine tühikäigul suitsemine. (ptüi, ptüi, ptüi) Ehk mille pärast üldse 5W40 sai sisse valatud.
Miili teise etapiga on aga paraku see lugu, et pole enam kindel, kas olen ise sõitmas, või mitte. Olude sunnil ei jõua selleks ajaks arvatavasti midagi eriti täiustada ja samas seades autoga ei näe mõtet sõita.
Kuna kõik mängis minu kasuks, siis sai ikkagi ennast ka OMC stage 2-le kirja panna, et mazdade au ikkagi üleval hoida.
Paraku mängis aga ilm korraliku vimka ja üks auto enne minu teist sõitu löödi võistlus kinni ning pidin leppima ainult ühe sõiduga.
Esimese sõiduga läks aga nii kiireks, et ei jõudnud rehvidesse kõrgemat rõhku sisse lasta ning olin sunnitud tegema sõidu 2,35 bar rõhuga. Vähemalt nii näitas esialgu manomeeter. Teiseks sõiduks sai rehvirõhk 2,8 peale tõstetud, aga vahet ei saanudki proovida.
Tore näha enda vana autot. Müüsin kunagi ta Mazda esindusele maha ning seejärel rändas ta Sakusse ühe noore krossisõitja juurde.
Eelmine Miil kus oli punane mps6 mis sõitis 222kmh , on Jõujaamas käinud ja päris asjaliku Spec listiga. Oleks pidanud üle 235kmh kindlasti sõitma.
Kui võtta, et ma ei ole veel softi näppinudki, siis see 234 km/h tundub täitsa väärt tulemus juba. Aga softi vahetan nii kui nii ise ära.
Nädal tagasi sai siis MPS JõuJaama poiste juurde ära viidud, et nad mulle lõpupüti alla meisterdaks. Tahtsin korralikku japstyle lahendust ja nad tegid, mis suutsid.
Kulleriga läks enne JõuJaama viies natuke nihu ja decat toru sain alles hiljem kätte. Nii et selle vahetasin ise kodus pukkide peal ära. Vana kätte saamine oli paras peavalu - 4 poldi lahti saamisega läks kaks tundi. Aga sellised nad on:
Tiib ise kinnitustest ribadeks ja luugi nurgad väänas ka ära. Pesulas oldi väga viisakad ja sooviti kohe kõik ilusti ära vormistada ja maksavad kõik kinni. Praegu ootangi, et uus tiib kohale jõuaks ja korda tehakse.
Kuidas seadistusega on? Sul Accessport käes juba? Või näppisid Jõujaama poisid aju? Muidu näeb ilus välja ja hääl on ka kindlasti palju etem!
Ei ole accessporti tellinud. JõuJaamas ka aju ei näpitud. Seega veel täiesti originaalseades. Pärast decat'i hakkas aga märgatavalt paremini edasi liikuma. Ja need hääled...
Enam ei ole kahinat, kui kiirendada, vaid Subaru bokserit meenutav müdin. Maantee peal ei ole häirivalt valjem, kuigi märgatavalt valjem kumin on küll. Samas gaasi lahti lastes kumiseb kuuma väljalasketorustikuga kohati päris kurdistavalt. Sellest hoolimata mulle meeldib. koos jäigast mootoripadjast tingitud vibratsiooniga on mõnus toores tunne.
Kuna pidurid tahavad korrastamist, siis need käin üle. Ette-taha uued kettad ja klotsid. Kettad sain juba kätte. Klotsid tulevad Inglismaalt ja jõuavad järgmine nädal. Ketasteks Zimmermanni omad, ette puuritud. Klotsid EBC Redstuff. Et visuaalset poolt ka paremaks teha, siis pidurisadulad saavad uue värvi - hõbeda ning tellitud juba MPS-i kirjaga kleepsud, et vähe ägedam oleks Nagu Brembode kirjad või siis Audidel need S-kirjad.
Täna sain lõpuks uue tiiva ka külge. Ja et meie teedel veel ainulaadsem oleks, läks külge USA turu Mazdaspeed3 tiib.
|
OSCAR-2019
|
||
Kirjutage soovitud sõna päringuväljale ja vajutage otsingunuppu. Saate vastuse. Isegi kui te ei tea täpselt, kuidas sõna kirjutada või kust seda otsida, ilma vastuseta te ei jää. Päringumootor otsib soovitud sõna esmalt valitud artikli osast, seejärel vajadusel muudest tõenäolistest artikliosadest, kui sealtki midagi ei leita, proovib otsida ligilähedaselt sarnaseid sõnu. Teade otsingupiirkonna või täpse vastavuse asendamise kohta ligikaudsega väljastatakse enne artikleid.
Võib juhtuda, et ebatäpse päringu lõpetab teade ajapiirangu ületamise kohta. Sel juhul võite olla kindlad, et ei sellist ega ka mitte sarnast sõna selles sõnaraamatus ei ole. Ajapiirangu kasutamise saab valikutest välja lülitada, kuid tulemusrikkam on uus päring kas sõna algusosa järgi ('finantsinstrument' asemel 'finants*') või ümbersõnastamine ('rahandus', 'vahend').
Valikuvõimalused leiate, klõpsates mutrivõtmega ikoonil . Uus klõps või päring sulgeb valikuala, kuid tehtud valikud jäävad kehtima.
pikema väljendi asemel proovige otsida selle sisukamaid, vähem muutuvaid osi (nimisõna ja tegusõna paarist harilikult nimisõna) - 'asu andma' asemel 'asu', 'lepse reega minema' asemel 'reega'
kui tahate leida otsitavale kõige sarnasemat märksõna, märkige valikutes 'Ära luba otsida muudest artikli osadest', igaks juhuks ka 'Ära rakenda ajapiirangut'
üldse ei saa otsida kõikvõimalikke märke (fraaseoloogiamärki ∆, tulenemismärki <, sulge, punkti jms), tähendusnumbreid jt sedalaadi vormistuselemente
Sõnastikust saab otsida artikli osade kaupa või igalt poolt (valik 'Kõigilt väljadelt'). Nii saate päringuga 'karu' (artikli osas 'Märksõna') üheainsa artikli, kuigi seletavas sõnaraamatus esineb 'karu' kokku 334 artiklis.
märksõna ja seletust täpsustav grammatiline kasutusinfo nii lühendite abil (vt lühendite loendit) kui ka lühiseletusena
Kasutusmugavust arvestades eraldi valikuvõimalust suur- ja väiketähtede tõlgendamiseks päringu juures ei ole. Liides tõlgendab päringuid järgnevalt:
kui kasutate ainult väiketähti, leitakse kõik: märksõna 'c' leiab neli sobivat artiklit, 'C' ainult ühe (tähenduses Rooma number, kraad, kulon)
kui kasutate suurtähti, leitakse otsitu täpselt sellisel kujul: märksõna 'aids' ja 'AIDS' leitakse, päring kujul 'Aids' aga leiab vaid kaks näitelauset, kus 'aids' juhtub olema lause alguses
läbivad suurtähed on lubatud 'stiili ja eriala' päringus, muudel juhtudel ületab päring tavaliselt ajapiirangu
Sinakas taust on minimaalsel üksusel, mille sees on leitud vaste, punakas taust on täpsel vastel. Võib juhtuda, et täpset leitud vastet ei õnnestu punaseks värvida (näiteks sisalduvad sõnas muud märgid nagu sulud või liitsõnapiir või on tegemist fraasiga, milles otsitud märksõna esineb muus vormis). Üksikud abisõnad ('Ls' liitsõnaloendi ees, 'ant' vastandtähenduse ees jms) ei kuulu otseselt artikli struktuuri ja võivad hoopis värvimata jääda. Kokkuvõttes on leitud kohtade värvimisel abistav roll, mis siis, et kirju pilt võib aeg-ajalt ebaloogiline tunduda.
Lihtsalt linkida võib alati, kui tulemusena avatakse uus tühi leht ja kuvatakse sellel päringuvastus. Kõige minimaalsemal kujul on link http://www.eki.ee/dict/ekss/, koos otsitava märksõnaga http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=märksõna (sobib nii utf-8 kui balti kooditabel). Muud parameetrid on näha valikute all (vaikimisi puuduvad), lisaks neile artikli osa, kust otsida (vaikimisi M):
Päringutulemuste vm eki.ee saidi materjali paigutamiseks oma lehele muu sisu sekka (raamida <iframe> sees, dünaamiliselt mõne <div>-i sisus päringuvastuseid näidata vms), on vaja nõustuda järgnevate kasutustingimustega
Päringulahtri või vastuste kõrval peab olema EKI logo või materjali päritolu näitav tekst. Logo/tekst peab olema vormistatud lingina sellele eki.ee lehele, kust materjal pärineb
Kui mõisted ajax ja json on teile tuttavad, ei ole sõnaraamatu liidese portimine teise veebikeskkonda kuigi keeruline, lisage selleks päringule parameeter Z=json. Kui lisate parameetri &callback=, järgib server jsonp konventsiooni. Näidiseks json.html. Sõnastikusisesed lingid, sobiv css ja javascriptiga tüübiinfo näitamine jääb teie lahendada.
JSONi kasutamiseks tuleb teil küsida endale parool sõnastike haldajalt (webmaster@eki.ee) ning lisada seegi parameetrina X=minusalasona. Ka muude tehniliste küsimustega palume pöörduda samal meiliaadressil.
Brauseriakna paremas ülanurgas peaksite nägema otsingukasti (vaikimisi Google'i otsing). Klõpsake otsimootori ikoonil ning te peaksite nägema avanenud nimekirja lõpus rida Add "Seletav sõnaraamat". Klõpsake seda. Edaspidi peaksite saama mistahes leheküljel olles hiirega tekstisõna välja valida ja - kui Seletav on parasjagu vaikimisi otsimootoriks - hiire parempoolne klõps pakub kiirlinki Search "Seletav sõnaraamat" for ... Firefoxi lisapluginate abil saate otsimist veel mugavamaks muuta.
Brauseriakna paremas ülanurgas peaksite nägema otsingukasti (vaikimisi Live search). Klõpsake noolel luubi pildi taga (see peaks olema oranžikaspruun) ning te peaksite nägema avanenud nimekirja keskel Add Search Provider. Klõpsake seda, vastake kord veel jaatavalt ja otsimootor on installitud.
See pole liidese küsimus. Kui olete seletava sõnaraamatu koostamispõhimõtetega tutvunud, saatke kiri oma märkustega aadressile ekss@eki.ee. Otselingi leiate päringuala päises.
Jah ja ei. EKI olemasolu esmane eesmärk on eesti keele säilimine ja areng ning loomulikult aitame sõnastike levikule kaasa. Vajalik on siiski sõlmida sellekohane leping ning näidata materjali kasutamise eesmärk. Lihtsalt oma saidi ilustamine pole piisav põhjus, selleks on muid võimalusi, samas teise keskkonda portimine (nutitelefonile, iseseisvaks programmiks), teadustöö (tesauruseks ümbertegemine, märksõnaloendi kasutamine muu sõnaraamatu tegemiseks vms) aga on. Üldiselt soovib EKI tulemuse enne käikuandmist üle vaadata.
|
OSCAR-2019
|
||
Digivisionäär võib ettevõttes olla igaüks, kuid tal peab olema mõjuvõimu. Ilma mõjuvõimu ja järjepidevuseta ei pruugi visioon käegakatsutavat tulemust tuua, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.
Digilahenduste kasutuselevõtuga on hakanud levima termin digivisionäär. Kes siis on digivisionäär ja millised peavad olema digivisionääri omadused?
Kujutame ette olukorda, kus ettevõtte majandustulemused halvenevad, või veel hullem - kus majandustulemused on rahuldavad, aga konkurendid kasvavad oluliselt kiiremini. Või siis eelmisest veelgi hullemat olukorda, kus majandustulemused on rahuldavad, kuid silmapiirilt on paistmas oluline tehnoloogiline edasihüpe (digital disruption), mis võib muuta olemasoleva ärimudeli kasutuks.
Columbus Eesti viib läbi uuringu, mille käigus kaardistatakse tööstuse digitaliseerituse hetkeseisu Eestis. Kas oled mõelnud, kuidas positsioneerub Sinu ettevõte võrreldes konkurentidega?
Leia 2 minutit ja vasta 5 küsimusele ning Eesti tipp-digitaliseerimisekspertide personaalsed soovitused on Sinu!
Viimane sündmus pole tänapäeval midagi erakordset. Lihtne näide meie ümber on paberajalehtede on asendumine digilehtedega, mis on muutnud kogu traditsioonilise meedia maastikku. Samalaadsed arengud toimuvad ka kõikides teistes sektorites ja sellest on keeruline kõrvale hoida. Selleks, et muutustega kaasa minna, vajab iga ettevõte digivisionääri.
Digivisionäär on isik, kes näeb lahendusi probleemidele digitaalsete võimaluste kasutamise kaudu, kutsudes seeläbi esile olulisi arenguhüppeid ja muutes vajadusel ärimudelit.
Digivisionäär võib olla igaüks organisatsioonist. Peamine on, et digivisionääril oleks mõjuvõimu ja järjepidevust, kutsumaks esile muudatusi. Muul juhul ei saa visioonist käegakatsutavat tulemust.
Pühendunud viimasel aastal tootmisettevõtete digitaliseerimisele, aitab luua jätkusuutlikke ja laiahaardelisi digitaliseerimisekavasid ning neid ka ellu viia
Samas on selge, et muudatuste elluviimist peab toetama tippjuhtkond, kuna muudatused ei ole tavaliselt alt üles protsess. Alt üles ideede puhul on tähtis, et sobiv juhtimisulatus ja organisatsioonikultuur ei lase ideedel maha kukkuda. Kogu muudatus on samas lihtsam, kui digivisionääriks on tippjuht ise.
Digivisionäär sõnastab visiooni ja seab vastavad eesmärgid. Oluline on, et digivisionäär suudab ära mõõta organisatsiooni saadava ärikasu peale digitaliseerimist – võidetav aeg, säästetav raha, kasvav efektiivsus.
Kui see on tehtud, siis hakkab ta seda organisatsioonis tutvustama ja ellu viima. Juhul, kui digivisionäär ei ole juhtkonna liige, siis sellisel juhul on kõige olulisem veenda tippjuhtkonda muudatuste olulisuses. Digivisionääril peavad kindlasti olema oskused ja kannatus muudatuste juhtimiseks.
Teab, millised on digitaalsed võimalused väljakutsete lahendamiseks (parim lahendus ja tehnoloogia);
Sõnastab ja tutvustab visiooni, mis on tõepoolest muudatust esile kutsuv ja üle organisatsiooniline;
Digivisionäär on mõneti sarnane evangelistiga. Peamine erinevus evangelisti ja digivisionääri vahel seisneb selles, et kui evangelist kuulutab peamiselt uue tehnoloogia või standardi kasutusele võtmise vajalikkust üldisemalt, siis digivisionäär tegeleb tavaliselt ühe organisatsiooni arenguga.
Digivisionäärid on majanduse ja ka ühiskonna edasiviivaks jõuks. Digivisionääride väikestest sammudest saavad alguse suured muutused ühiskonnas - seega märgakem ja toetagem digivisionääre. Mis veelgi olulisem, olge üks neist!
Eesti Killustik OÜ võttis Rõstla paekarjääris aprillis kasutusele uue kivipurustus- ja sorteerimisliini, millega ettevõte toodab erinevaid killustiku fraktsioone.
Vastvalminud tehas on Eesti Killustik OÜ karjääride võrgustiku uusim tootmisüksus, teatas ettevõte. Ühtlasi on tegemist Eesti ühe kaasaegseima pealmaakaevanduskompleksiga, kus on tänu kõrgele automatiseeritusele tagatud kogu tootmisprotsessi täpne jälgitavus. Liin on suuteline tootma nominaaltingimustes 300 t/h erinevaid killustiku fraktsioone.
Tehnoloogiliselt on tehases kasutusel plaat-toitja ning enne purustuskambrisse liikumist eemaldatakse lõhatud mäemassist peenfraktsioon rullsõelaga. Primaarse purustina on kasutusel rootorpurusti võimsusega 200kW. Purustatud materjal sõelutakse kahes astmes. Maksimaalse ohutuse tagamiseks on kõik liini osad varustatud käiguteedega.
Apeco tööde mahtu kuulus üldine projektijuhtimine ja konsultatsioon, põhikonveierite ning pealiinil oleva konveierkaalu tootmine ja paigaldus. Apeco insenerid projekteerisid esialgse kontseptsiooni ning koostöös kliendiga loodi lõplik lahendus, mille alusel valiti kõik vajalikud seadmed ja tehnoloogia.
Valminud projekt on Eesti Killustiku tootmise arengus märkimisväärse tähtsusega. Tootmise juhtimisel kasutatakse uusimad lahendusi, mis võimaldavad täpsemalt jälgida ja analüüsida killustiku tootmist. Kogu tootmisprotsess on digitaalselt juhitud ning tootmise andmeid on võimalik koguda ning varundada. Tootmisliini juhtimine toimub eraldiseisvast operaatoriruumist, kus kogu tootmistegevus on kaameratest ja arvuti ekraanilt jälgitav. Sealjuures juhitakse ka hüdrohaamrit kaamerate abil.
Eesti Killustik, endise nimega Põltsamaa Graniit OÜ, on enam kui 50 aastase ajalooga maavarade kaevandamise ja ehitusmaterjalide tootmisega tegelev ettevõte. Eesti Killustik OÜ praegusteks põhiomanikeks on ühelt poolt investeerimisettevõte Levalex Invest, mille taga seisab ettevõtja Andres Lõhmus, teiselt Ambient Sound Investments läbi ettevõtte Balti Karjäärid OÜ. Ettevõte toodab enam kui 1 500 000 tonni ehituse täitematerjale aastas.
|
OSCAR-2019
|
||
Mäletan veel üsna selgelt kui üheksakümnendate alguses oli võimalik väikse tasu eest erinevates mängutubades või videolaenutustes Sega ja Nintendo konsoolidega mängimas käia. Playstation polnud veel teemas ning ekraanidel võidutses kahemõõtmeline maailm. Üks esimesi analoogses asutuses ette juhtnud mänge oli “Streets of Rage”, kus tuli lihtsalt otse jalutada ning kõigile tänaval vastu tulijatele molli anda ja mitte nagu GTA mängus. Karmis 2D maailmas löödi vastu ja korralikult, mitte ei joostud ära. Aeg-ajalt pillas mõni vastutulija ka nuge või torujuppe maha ning erinevaid esemeid lõhkudes võis leida näiteks kanaeineid, millega elusid taastada sai. Loomulikult ei puudunud ka klassikalised bossid. Parim osa oli aga see, et mängida sai kahekesi, ilma internetita. Kui nüüd keegi tundis minu eelnevas jutus ära oma lapsepõlve ning tahaks kogeda sama asja veidi tänapäevasemas kuues, siis on värskelt ilmunud, kergelt retrolik, “Raging Justice” just Teile mõeldud.
Vanadest beat’em up mängudest nagu “Streets of Rage” ja “Final Fight” inspireeritud ja loomulikult mitte diskrimineeriv “Raging Justice” on täpselt sama lihtsakoeline nagu tema eelkäijad – lineaarne, ilma sügava narratiivita, mis isegi ei pea loogiliselt kõlama, koos mitme erinevat värvi karakteriga ning muidugi võimalusega mängida seda koos sõbraga. Kogu sündmustekeeris leiab aset huligaanide ja kampade poolt üle võetud linnas, kus kuritegevus vohab kõikjal. Lugu saab alguse patrullivast politseiautost, kus mingil arusaamatul põhjusel sõidavad koos politsei uurijahärra, endine sõdurineiu, ning tänavatel üles kasvanud koolilaps. Viimase soos pole väga kindel, sest nime poolest on küll naisterahvas, kuid väimuselt sarnane Arnold Oksmaaga. Soo otsustamise teeb ka keeruliseks tisside puudumine. Keset sõitu jõuab meie kuldse trioni info, et linnapea on huligaanide poolt pantvangi võetud. Just siis, väga mugavalt, avastatakse, et pidurid ei tööta ning toimub avarii. Autos istunud inimesed pääsevad küll eluga, kuid edasi peavad omade jõududega end tundmatusest välja võitlema, nimelt dialoogi lugedes selgub, et pole nad ise ka päris kindlad kus nad on. Nii algabki rännak tundmatust kohast linnapea villa suunas.
“Raging Justice” koosneb üheksast erinevast tasemest ja kolmest raskusastmest. Mängija ülesandeks on liikuda jätkuvalt edasi (loe paremale), tänava laiuse jagu saab ka üles ja alla liikuda. Samal ajal peab vastu tulevatele kambaliikmetele molli andma. Edasi liikuda saab siis, kui kõik ekraanil näha olevad tüübid on ära pekstud. Iga taseme lõpus on midagi bossi laadset ning alati ei aita ainult kiire nuppude vajutamine, tuleb osata olukorda hinnata. Lisaks käe- ja jalalöökidele maast ja õhust on mängijal võimalus vastastest kinni võtta, seejärel neid üle õla heita või kinni hoidmise ajal peksta, kaks korda mingis suunas(vasakule või paremale) vajutades teeb karakter kiiremapoolse sööstrünnaku. Sarnaselt vanadele sarnastele mängdele saab käe ja jala nuppe koos vajutades teha kõikvõimast superlööki, see lööb kõikjale mängija karakteri ümber, ulatab kaugele ning selle sooritamise hetkel ollakse sissetulevate löökide osas immuunne. Superlöögi tegemine ise aga läheb maksma natuke elusid, siiski see ei tapa ja olukorras kus elud on nullis, võib seda teha lõputult. Lisaks on ka olemas erinevad abivahendid – pudelid, noad, pumppüssid, traktorid. Abivahendeid pillavad küll enamasti vastased, kuid prügikastid ja traktorid lihtsalt vedelevad kuskil keset teed ja ootavad kasutamist, pean tunnistama, et sellises mängužanris sõiduki kasutamine on minu jaoks midagi uut, vana hea “Golden Axe” sisaldas küll draakonite seljas sõitmist, kuid polnud päris see. Elude taastamine käib toiduga, enamasti on võimalik seda leida kastide ja telefoniputkade lõhkumisel, viimase puhul on garanteeritud kanaeine. Uus element, millega varem kokkupuudet olnud pole, on arreteerimine. Kõik kolm karakterit, koolilaps või mitte, kannavad endaga käeraudu kaasas. Kui mõni vastane juhtumisi maast tõuseb ning pea ümber tähekesed keerlevad tähendab see küll tasuta lööki, kuid selle asemel kinni võtmine väänab huligaani maha, garanteerides mängijale kas võileiva või burgeri. Iga taseme alguses antakse ka erinevaid kõrvalisi ülesandeid nagu bossi ära peksmine minutiga või 5 päti arreteerimine, otseselt pole vaja neid küll täita, sest need suurendavad ainult skoori. Nähtavasti on see mõeldud mängijatevahelise võistlusmomendi õhutamiseks, sest peale iga taset laetakse mängija skoor netti üles.
Välimuselt ei paista “Raging Justice” üldse mitte halb. Olgugi, et käes on uuemad ajad ning võiks ju arvata et võimalusi on rohkem, mindud on siiski sama teed mis vanal hallil ajal, kokku on umbes 6 erineva disainiga tavavaenlast, kelle värvipalette lihtsalt muudetakse, pole kindel kas asi on tootja laiskuses või soovis tekitada nostalgiatunnet. Taustad on ilusad, kuid midagi erilist nendega ei toimu, aeg-ajalt jääb ka ette lõhutavaid objekte. Peale tigedate kabaliikmete siiski muud elu tänavatel näha pole. Animatsioonid kipuvad aga kohati olema üsna kohmakad ja imelikud, umbes samas stiilis nagu vanadest Mortal Kombati mängudest oleks Goro välja lõigatud ja siia kleebitud. Eriti valusalt paistis see silma tsirkuse taseme bossi juures ning uurijahärra liikumises. Muusika kipub olema pettumus, oleksin oodanud midagi natuke kaasahaaravamat ja paremat.
Omast kogemusest niipalju, et “Raging Justice” tõesti suudab jätta üsna soolase järelmaitse, olles samal ajal lõbus. Peksa saada ja surra on üsna lihtne, samas iga uue katsega sooritus jällegi paraneb. Vanemad mängurid on kindlasti juba analoogse asjaga tuttavad, kuid noorematele infoks, mängudes nagu “Raging Justice” peab olemasolevate elude ja continuedega hakkama saama, kõik elud kanduvad täpselt samal kujul järgmisesse tasemesse, puudub ka igasugune karakteri tuunimine, areneb ainult mängija enda oskus. Tegin isegi katse oma naise peal. Nimelt esimese hooga krimpsutas ta mängu peale nägu, eriti kuna millegi sellisega pole varem kokkupuudet olnud. Peale seda kui olime esimest korda co-opi ära proovinud avaldas ta ise soovi uuesti teha ning praegu, samal ajal kui ma kirjutan üritab ta asja üksi lõpuni viia, seega ei pea olema nostalgiapaugu all et mõttetust vägivallast rõõmu tunda. Kõrgematel raskusastmetel elavad vastased kauem, pillavad vähem asju ning nende arvud on mitmekordistunud, üsna varakult(teine tase) saab selgeks milline clusterfuck see mäng tegelikult on, enda karakteri eristamine on kohati üsna keeruline, seda hullem on olukord mitmikmängu puhul, eriti kui friendly fire pole välja lülitatud. Siiski üks imelik asi nagu on, minu mõlema puldi analog stickid hakkasid just selle mängu puhul imelikult käituma, pannes aeg-ajalt karakterit suvalises suunas liikuma või tegema mittetahtlike kiirsööste, nähtavasti on asi siiski mängu enda koodis kinni ning tuleb loota vea parandavale uuendusele.
“Raging Justice” näol on tegemist tugeva tootjapoolse sooritusega tuua meieni killuke kokkukuivanud mängužanri veidi värskemal kujul. Mingit sisu seal küll pole, ometi suudab olla lõbus, jäädes samaaegselt ka piisavalt raskeks. Vaatamata sellele, et minu beat’em up esikolmikusse “Raging Justice” ei jõudnud(sest oleksin oodanud midagi enamat), olen ma selle seltsis veedetud aja üle üsna õnnelik, siiski killuke lapsepõlve, mis on saanud uue hingamise. Muide kõigile neile, kes kiunuvad kui raske on “God of War 3” kuluks eelnevalt üks korralik hard mode clusterfuck ära, juhuslikke lööke ja projektiile on siin oluliselt rohkem. Edukat molli andmist, pöialde suretamist ja närvitsemist.
|
OSCAR-2019
|
||
Põhimõtteliselt on selle aasta Oktoober üliluks olnud. Vesi endiselt soe või st. meeldivalt jahe nagu sõjaväes selliste asjade kohta öeldi:) Nädalaid ei jõudnud kalipso korralikult ära kuivada. Sõidetud on erinevates kohtaes, meenuvad: Rohuneeme, Pärnu rand, Olli rand, Matsi rand, Kullikas, Vana Pänu rand, Laulakas, Kakumäe ja enamasti kui puhus, siis puhus kuni pimedani. Teinekord tuhinaga ei pannud tähelegi, kuidas kotikaks oli läinud. Kuid kordagi kahjuks ei saanud Vääna pesumasinasse. Nüüd alles käisime korra läbi, aga tuul jäi sinna vasaku nuki taha kinni ja vägisi kiskus huulile Tartu pimedate tünni-laul (LINK). Õnneks Laulakal puhus ja koos Raavoga lasime tunnikese kindlasti (Kristiinile jäi tünn). Sai võistledutki ja päris viimaseks ei jäänud. Tulemust ei teagi, sest kuskil pole avaldatud:( Aga põhiline, et võit perre tuli! Õnnitulused Ristole!!!
Ja nüüd nagu kirss tordile lajatas korraliku tormi Pärnusse. Osade hüpped tõstsid tänu puhangule kaks korda, väga jõhker elamus! 7 rutsine Obsessioniga on hüppamine sama lihtne nagu liftiga sõit, lased lohe üle pea ja ülemistele korrustele minek:D Mõned PILDID Merlult.
Hmm polnud plaanis täna sõitma minna, kuid igaks juhuks vaatasin pakri mõõtjat ja 9 m/s ja lääne suund tekitas kihelust:) Saatsin sms teele, Arpo-le kõne ja pool 5 olin kohal. Puhus nii umbes 6-8 m/s ja 9 m2 üles. Päris üksi ma ei olnud, kuna üks surfimees nautis ka vääna laineid. Hmm laineid täna eriti ei olnud ja tuul ka suht vaikne. Hmm vesi külmavõitu ja motivatsioon väga madal. Arengust ei saa siinkohal juttugi olla, pigem räägime tagasiminekust;( Tahan juba soojas vees sortsidega surfata…..nuuuks. Tunnikese sain kirja ja rohkem ei tahtnud. Lõpuks saabus ka Arpo, aga minu tööpäev läbi selleks ajaks…eeehheeeee. Weekendil lubab tormi………………….cool
Pole nüüd üle 1,5 nädala vees käinud, kuna tervis pole kiita olnud. Kui päris aus olla, siis maja ehitus sööb ka hetkel suurema osa vabast ajast:) Tänaseks lubas siis WSW ja hommikul juba varakult Raavole kõne ja Vääna poole teele. Puhus 10-16 m/s ja laine mmmmmm mõnus. Hmm kahju, et mul wave lauda pole, aga rääkisin juba Margusega, et järgmine hooaeg pühendume wave-le rohkem aega ja muretseme uued RRD 2009 aasta lauad, mis on tõesti head:) 7 m2 obsession sobis täna kenasti. Algul harjutasin hangtime ja siis võtsin juba kiteloope ka juurde. Hmmm loope rebis täna megalt. Kahjuks jäi sõit suht lühikeseks, kuna suutsin ühe loop-ga lohe alla lasta ja nii õnnetult, et lõi 2 korki lahti ja 10 cm augu purjele sisse. Proovisin täna siis esimest korda wave lauda, milleks oli gaastra mudel. Suht harjumatu alguses, kuid selgeks saades on kindlasti super relv lainesõiduks. Hm lubab head prognoosi nädala lõpuni, et lohe kiirelt terveks ja surfama;) Täna siis 1 tund kokku.
Täna oli eriti mõnus surfiilm Pärnus. Tuul puhus u 10-13 m/s, lõunast. Läksime Steniga peale umbes kella 12.00. Ma proovisin esimest korda oma obsession 7m2 lohet Eestis. Mul oli arvaus et lohe on liiga kiire, kuid peale esimest viite minutit sõitu tunduse see otse kui mulle loodud. Säga tegi veidi filmi ka, seega on varsti näha sellest sõidupäevast mõningaid hüppeid. Uskuge see lohe on loom:). Viskab ikka väga julmalt. Proovisin ka Steni varustusega purjelaua wavesõitu Pärnu muuli juures ja vanad ajad tulid meelde. Päev oli päiksepaisteline ja vees oli kuskil 15 lohet. Sõitsin ilma kinnasteta kuna ilm ja vesi oli soe. Pärnus lubab sellist sõiduilma nädala lõpuninii et soovitankiirelt Pärnusse lennata. Ise olen ka siin vist reedeni ja võin öömaja pakkuda kui vaja.
Laupäeval toimus siis lõpuks esimene freestyle võistlus see aasta. Kuigi oleks pidanud olema juba 5 võistlus, kuna aga tuult pole piisavalt olnud, siis on järjest kõik üritused ära jäänud kahjuks. Lõpuks siis TuuleJumal halastas meile ja lubas viimase võistluse ära pidada. Pärnu randa jõudsin esimesena, kuna püstitasime Margusega RED BULLI sponsortelgi. Tuult oli 9-13 m/s ja kerge vihmasadu otsa. Päris tõsine katsumus oli suurt telki tugeva tuulega üles saada..ehheeeee. Kahju, et paljud tugevad võistlejad kohale ei saanud tulla mingitel põhjustel. Besti Rain on jala vigastusega kõrval ja Martti sootuks Egiptuses treenimas:) Hmmm Spinners tiimi ka polnud kohal mingitel põhjustel. Plaanis oli siis pidada 2 võistlus ja single eliminatsioon süsteemis. Heat pikkus 5 min ja mees mehe võistlus, et võitja pääses ainult edasi. Loosiõnne oli mul seekord palju. Esimesena läksin kokku Raavo-ga ja napilt võitsin, kuna rapsisin liiga palju ja sooja tegin ka vähevõitu. 2 sõit siis raskem vastane ja Tartu Gunni-ga. Gunnar viskas hp kohe alguses ja läksin kindlapeale välja, et peab hp ära tegema, sest muidu pole lootust edasi pääsule olnud:) Hmm ei õnnestunud kahjuks ja sellega oli võistlus tehtud. Teiseks võistluseks tegin sooja korralikult ja võtsin asja rahulikult. Kuna pole pikalt sõita saanud, siis keskendusin nendele trikkidele, mis mul rohkem käesees on. Raivoga siis esimeseks kokku ja suhteliselt kindlalt tulid hüpped, mis tagas ka edasipääsu. 2 kokku Raavoga, mis kujunes järjekordeselt suureks katsumuseks:) Raavo suutis lohe põõsasse lasta ja mina muidugi järgi samasse põõsasse;) Finaalis olin koos Ufo ja Pikkoriga. Lohe jälle põõsasse ja kaotasin mõnusalt aega. Õnneks aidati mul lohe uuesti üles saada ja hambad ristis tegin hp ära ja võit oli käes. Kuna punktid jagunesid 2 võistluse puhul järgmiselt, et minul, Gunnaril ja Ufol võrdselt 6 punkti, siis tuli teha lisa finaal. Kui päris aus olla, siis olin täiesti küpse. Super finaalis suutsin teha 3 x front unhook, kiteloop hook, kiteloop unhook, f-16 unhook, back unhook ja lõpuks siis hp ka veel kuidagi õnnestus. Hmm sellise setiga võitsin siis võistluse..iciciciciciiiiiii Võistlus ise oli raske, kuna 7 m2 lohega pole juba pikalt sõita saanud ja tunnetus suhteliselt kehva. Tuul pagitas ka vihma sadas lakkamatult. Suuuuuuuur suuuur kummardus besti Rainile ja Margusele, kes olid kohtunikud ja Margusele peab välja tegema, et viitsis võistlust korraldada:) Hmmm olen väga õnnelik võidu üle…ehheeee
Oujee, pean sönu sööma, sest eelmises postituses prognoosisin, et selleks hooajaks kriips peal. Noh, nii ta ei läinud. Täna ilus sufikas ja meel röömus, sest RK ju pani võistluse kinni. Kui aus olla, siis ma ainult sellest mõtlesingi … okeiokei, mitte päris, vbl siis natukene
Kohal olid mitmed tiimiliikmed jt sõbrad… naispere ülekaalus. Võtsin rahulikult… vaikselt suplusriided selga, lohe üles. Esimese raksuna panin paar korda lainesse, külm vesi tõmbas hinge kinni ja südame puperdama. Kuna põhispotis oli liiklus üsna tihe, otsustasin paremale ära kalduda. Peale mõningast hängimist proovisin veidi loope. Esimene loop tuli ära aga maandumine perseli, mõned järgmised ei saanud korralikult kõrgust ja viimase maandusin lauale, kuid viskas vimka sisse ning käisin ikka perseli . Seega lukku ei saanudki, samas, väga lähedale küll Mõtlesin, et pohh - väsinud ka veits ja hängisin veidi edasi… mõned neist tulid üpris kõrged. Gräbe 2x kalipsoga on päris raske võtta ja ei viitsinudki . Kokkuvõttes chill päev hooaja lõpetuseks
PS. RK, nüüd saad oma kalipso tagasi . Teisipäevast läheb joomaks, seega nädal poolteist elavate ringis väga ei liigu. Peatse kohtumiseni !
Kuna eelmine kuu eriti tuult ei olnud, siis tegin kõvasti krossitrenni. Muide kross on ideaalne vaheldus surfile. Kui tuult ei ole, siis saab hüpata ja kihutada krossikaga. Nii siis valmistusin kuu aega Mehanikute ja Sõprade Üleriigiliseks Meistrivõistluseks tõsiselt. Veedsin eelmine kuu kõik nädalavahetused Viljandi Holstre rajal. Muidugi kui võistlus kätte jõudis oli rada põhjalikult muudetud ja suht aeglaseks tehtud. Hüpped olid madalaks aetud ja sirged asendatud kurvidega. Laupäevasel ajasõidu päeval selgus, et mind paigutatakse võistluspäeval suht tugevasse gruppi, kuna mu ringi ajad olid väga head, kuigi koht oli üli keva. Mul õnnestus startida suletud bensukraaniga ja muidugi bens lõppes stardirajal otsa. Minu võitluskaaslane Rain Sepp kahjuks langes lahingus ja oli juba pühapäeval opi- laual nuga keres. Laupäeva õhtul korraldati meile väike ajaloo tund Eesti krossi ajaloost. Pühapäev peeti maha siis põhivõistlus, mul oli kaks starti. Kuna mul ei ole väga palju võistluskogemust, siis ma kukkusin mõlemas sõidus ja ülejäänud aja tegelesin sellega, et oma koht tagasi sõita. Esimeses sõidus olin suht ees otsas, kuid täpselt viimase ringi alguses viskas mingi vend kurvis minu ees pikali ja mule ei jäänud muud üle, kui tast täiega üle kihutada. Muidugi käisin ma ise ka käbla ja lenks läks kõveraks. Kaotasin tohutult aega ja kohti. Teises sõidus oli asi rohkem minus. Kuna ma sain mõlemad stardid loosi tahtel tagant reast, siis ei saanud ma ka eriti häid starte ja pidin alustama sõite suht tagant otsast. Teises sõidus pressisin ma kõvasti teistest mööda ja sain sõidetud jälle suht ette otsa. Ühest vennast, muide oma klubikaaslasest mööda kihutades ei tulnud ratas hästi soonest välja ja ma kihutasin talle tagant otsa. Tema sõitis edasi aga mina käpuli. Loomulikult kaotasin palju aega ja kohti ning kogu ülejäänud sõidu üritasin päästa, mis päästa annab. Kokkuvõttes sain 34 koha 46 võistleja seast. Muide kui kedagi see krossi teema huvitab, siis võtke minuga ühendust. Kindlalt aitan teid joonele.
Poisid ja tüdrukud, daamid ja härrad… presenteerime uudset ideed, mis sisustaks tuuletuid ja vbl ka tuuliseid ilmasid alternatiivspordiga bull ride. Just nimelt! Ostaks kambapeale härja, pargiks ta hipodroomi boxi ning teeks söötmise/hoolduse graafiku (meie Timoga elame lähedal ning võime vajadusel hooldustöid tihedamini teha). Ka härjasõit on tiimisport! Peale sõitja on veel vaja kloune ja hooldustiimi.
Vajadusel või raha teenimise eesmärgil saame härga samuti rentida (rentnik võib härja parkida garaazi, rõdule, tuppa või aeda – loom on vähenõudlik!). Saame teha härjasõidu koolitusi. Pakkuda klouni- ja hooldusteenust. Ja miks mitte müüa härjasõidu varustust. Ideaalis võiks tegeleda ka aretuse, kasvatamise ning loomade müügiga.
See on suht algusjärgus plaan, millele ootaks heameelega vastukaja, sponsorlust või teisi häid ideid
|
OSCAR-2019
|
||
Rakveres toimuvad kirikupäevad, kus mõeldakse Jumala tarkuse, tema kuulutuse ja sellesse uskumise üle, ei ole linlastele märkamata jäänud. Sel aastal algasid need 1. advendiga ja kestsid tavapäraselt nädala.
Olen kogenud, et kirikupäevi oodatakse ja jälgitakse pildiraadio vahendusel, sest alati pole kahjuks võimalik kohale minna. Kõike kirjeldada ja edasi anda on võimatu, seepärast kutsusin juturingi päevade «peasüüdlased» ehk Tauno Toompuu Kolmainu luteri, Gunnar Kotieseni Karmeli baptisti ja Ergo Naabi adventkogudusest.
Seekordsed kirikupäevad esitavad meile küsimuse «Usk varna?» ja koos korraldajate, mitmekülgsete esinejate ja linnarahvaga mõtestati nädala jooksul toimuvate loengute, palvuste, kontsertidega, kas usk võetakse varnast või hoopis pannakse varna.
Arvestades seda, et pärast kuus aastat tagasi peetud luteri kiriku misjonipäevi toimusid seekord viiendad kirikupäevad ja tüdimust pole märgata, Rakveres usku varna küll ei panda.
Misjonipäevadele mõeldes aga meenutasid rakverlastest vaimulikud, et toonane linnapea Andrus Jaadla öelnud: «Ja nii olgu iga aasta.» Nii on ka olnud. Sel aastal olid siis ahnusest kuuendad vaimulikud päevad ja võimalik, et järgmisel aastal kannavad need juhtmõtet «Uues kuues», pakkudes toredat sõnamängu.
Praegune linnapea Toomas Varek ütles Eesti Kirikule, et «kirikupäevade nimel on head tööd tehtud, need on muutunud traditsiooniks ja inimesed on päevad omaks võtnud».
«Rakvere pastorid on tänapäevase eluhoiakuga, huvitavad ja avatud inimesed. Kirikupäevadega on liitunud erinevad asutused, nad on leidnud kindla koha kultuurielus,» lisas ta.
Enne kui Gunnar 1995. pastori abina, Ergo 2005. ja Tauno 2007. aastal Rakveres vaimulikuna tööle asusid, oli oikumeeniline töö linnas pigem juhuslikku laadi, inimestevaheline, aga süsteemset suhtlemist polnud. «Enne pastorid koos saunas ei käinud, aga nüüd on see tavaline,» naeravad mehed omavahelise sõpruse üle, mis on saanud hoopis suurema mõõtme.
Gunnar Rakvere poisina, kes lapsest peale on koguduses aktiivselt kaasa löönud, teab vanu radu ja teised aitavad kaasa, et need rohtu ei kasvaks. «Juba see, et me üheskoos midagi teeme, on kordaläinud ja koguduste jaoks motiveeriv,» ütleb Tauno.
Kui kirik on ühiskonna jaoks tundunud nišitoode, siis ühine tegutsemine on aidanud Rakveres seda tabu murda, kogudused on ennast selgelt kehtestanud. «Kirikupäevad ei ole jäänud kirikutekeskseks, nad on liitnud kohaliku omavalitsuse, koolid, kohvikud, raamatukogu. Kirikupäevad on olnud nagu mört, mis on sidunud erinevaid valdkondi ja inimesi,» leiab Gunnar kõneka väljendi.
«Me tahame teadvustada, et meil on ühine evangeelium ja meil on vastutus seda jagada. Õigeusu kirik on olnud valmis oma traditsiooni jagama, see on olnud avardav ja rikastav ning võimaldanud neil laieneda,» lisab väikese adventkoguduse juht teoloog Ergo Naab.
Koguduste koostöö on kandnud vilja: tekkinud on palvegrupp, kes käib iga nädal eri kirikus palvetamas. «Olen kogenud, et on palju erinevaid teid Jumala poole palvetamiseks. Palve on sama, aga saadav kogemus erinev,» ütleb Ergo ühiste palveõhtute kohta.
«Rahvas läheb aina rõõmsamaks, iga laupäeva õhtul seitsmest alustavad ja palvetavad südaööni, vahel hommikuni, kui vunki on,» tunnustab Tauno palveaktiivi. Kirikupäevadele on lisandunud uusi osalejaid, osa senistest on muutunud aktiivsemaks. «Me ei pea lööma nii palju trummi, et pildile tulla. Rakveres on teatud vaimne kultuuri identiteet,» on mehed ühel meelel. Seda tunnistab asjaolu, et Virumaa Teataja valis Tauno Toompuu oma pressisõbraks.
Jääb veel üle meestele rahulikku jõuluaega ja ühisteks saunahetkedeks head leili soovida, siis jaksavad nad ka seda ülesannet täita, mida linn neilt kirikupäevade raames ootab järgnevatel aastatel.
Ülemaailmsed IX eestlaste päevad Riias tõid nädalavahetuseks kokku rahvuskaaslasi Eestist kauge Austraaliani. Kõigisse maailma paikadesse on jagunud neid, kes hoiavad sidet oma kodumaa ja rahvuskaaslastega.
Laupäeva õhtul andis Riia südalinna Suurgildi hoones avakontserdi ESTO-päevade lemmikuks kujunenud Hirvo Surva ühendpoistekoor Kalev. Kohal viibis ka Läti vabariigi president Vaira Vike-Freiberga.
Pühapäevahommikusele jumalateenistusele Peeter-Pauluse kirikusse (riialaste jaoks kirik-kontsertsaal Ave Sol) tulid inimesed, kes õigeaegselt kohamuutusest teada said. Esialgselt Riia Toomkirikusse planeeritud avateenistus viidi ümber hoone varisemisohtlikkuse tõttu.
Riia eesti koguduse õpetaja Valdek Johansoni sõnul toimus kunagi eestlastele kuulunud Peeter-Pauluse kirikus jumalateenistus taas üle 60 aasta. Teenisid piiskop Einar Soone, assessor Tiit Salumäe, peakaplan Tõnis Nõmmik, õpetajad Arho Tuhkru ja Valdek Johanson ning EPSi peasekretär Jaan Bärenson. Orelil mängis Ene Salumäe, laulis poistekoor (dirigendid Hirvo Surva ja Indrek Vijard).
Einar Soone lausus tänusõnu kõigile neile, kes on aidanud Eestit vabaks võidelda. «Me ei ole segunenud ega lahustunud suurriikide seas, me oleme jäänud riigi ja rahvana püsima,» ütles Soone, kes soovitas rahvuskaaslastel eestluse kõrval kinni hoida Jumala armust.
Teenistusel osalesid president Arnold Rüütel koos abikaasaga ja suursaadik Toomas Lukk koos abikaasaga.
Imeilusad koraalid ja palved jumalateenistusel peletasid vihmamärja hommiku. Riia Kongresside Maja esisele avatseremooniale saabunuid tervitas juba päike. Eesti Kultuuriseltsi juhatuse esimees Valter Haamer, teda assisteerinud Heldur Peterson, Madis Aidnik, Aime Kinnep ja Hilma Lausvee tõid kohale ESTO lipu. ERMis hoiul olnud lipp võeti varahommikul kaasa Otepää lipumuuseumist. Tõrvikut kandis Tartu ülikooli doktorant Alan Tkaczyk Michigani ülikoolist.
Pärast tervitusi kulges hinnanguliselt 2500pealine rongkäik Vabadussamba juurde, kuhu asetati pärjad ja jälgiti orkestri esinemist.
1972. aastal Torontost alguse saanud pagulaseestlaste traditsiooniline suurüritus tõi seekord kohale ka rohkesti eestlasi kodumaalt ja ida poolt. Eestist oli tulnud käsitöömeistreid, taidlejaid, kirjastusi, seltse – kõik nad said demonstreerida oma oskusi Suurgildi hoone sees ja ees väljas ning vanalinna väljakuil.
Õhtusel galakontserdil Läti Rahvusooperis esinesid kodumaa artistid ja noored lauljad-muusikud, kes mujal õppimas. Soojalt ja tugeva aplausiga võeti vastu kõiki esinejaid, erilise tänu pälvisid Kaitseväe orkester (dirigent Peeter Saan) ja poistekoor Kalev. Aplausi ja püstitõusmisega, silmis pisarad, palus teatritäis eestlasi poistekoorilt kordamisele Rene Eespere laulu «Ärkamine»: Eestimaa, Eestimaa, oled mu südames…
Vähemalt viiest ESTOst osa võtnud, paguluses sündinud ja nüüd Eestis elav Jüri Estam nagu paljud teisedki, kes esmaspäeva hommikul rahvuskongressil eestluse ja ESTO kestmise ja järgmise toimumispaiga üle mõtteid vahetasid, ei osanud öelda, mis saab ESTOst. Kuigi institutsioon on elanud läbi ajast tingitud muudatusi, ei osanud keegi prognoosida ESTO kestmise pikkust.
Mis on see fenomen, mis iga nelja aasta tagant inimesed taas tuhandete kilomeetrite kauguselt kokku toob? Kas on need ühised mälestused koos veedetud ajast või kollektiivne identiteet, mis aitab võõrsil püsida?
Palju tööd ESTO vastuvõtmiseks oli teha kohalikel eestlastel, keda tugevalt toetati kodumaalt. Õpetaja Valdek Johansoni kõrval olid tegevad tema peagi 90seks saav isa ja Valmiera teatris näitlejana töötav vend Jaanus. Oma osa oli kindlasti Eesti suursaadikul Lätis Toomas Lukil ja suurürituste korraldajal Jüri Treil välisministeeriumist.
Riias viibisid kultuuriminister Urmas Paet, rahvastikuminister Paul-Erik Rummo ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
EELK delegatsiooni vastuvõtul suursaadiku juures kuuldi head uudist eestlaste elujõust Lätis: 150 õpilasega eesti kool saab endale sügisest uue maja, kus 13. augustiks on planeeritud suured talgud.
ESTO päevad Riias lõpevad täna, paljud paguluses elavad eestlased sõidavad seejärel Eestisse, et taaskohtuda laulupeol Tallinnas.
Mitu aastat on töömehed olnud usinalt ametis 1773. aastal asutatud Tartu Raadi kalmistul, remontides sealseid kabeleid. Neid on lisaks leinamajale kokku kuus. Eks see on ka loomulik, sest kalmistu, mis 2004. aastal arvati Euroopa tähelepanuväärsemate kalmistute hulka, võiks olla igati väärt oma tiitlit.
Viimastel aastatel on remonditud leinamaja, Telleri kabelit (1794) ja Uspenski kabel-kellatorni (aastast 1899). Idamaises stiilis kabel viimati mainitu kõrval on Tartu Kalmistute juhataja Enn Veenpere sõnul noorim, pärinedes 1900ndate algusest. Täpset ehitusaega nagu ka arhitekti pole teada, ebaselge on ka ehitise algne funktsioon.
Kuigi Telleri kabelis on jäänud teha sisetööd ja tööd jätkuvad ka Uspenski kabeli juures, tuli käsile võtta idamaise kabeli katus, sest vihm võib hävitada kabeli seinamaalingud. Hoonele panevad uue katuse Haspo Restauraatori töömehed. Tööd kabeli juures jätkub aga mitmeks aastaks: korrastamist ootab välisfassaad, uurimist ja taastamist aga maalingud, et need oma täies ilus nähtavad oleksid.
Enn Veenpere sõnab, et kalmistul on hea koostöö linna ja muinsuskaitseametiga ja ka idamaise kabeli taastamine sai võimalikuks tänu mõlema panusele.
Järgmis(t)el aasta(te)l loodetakse alustada ka Rauch-Seidlitzi ja Arraku kabeli korrastamist. Kui Uspenski kabel-kellatorni kasutatakse leinamajana, siis hauakabeleid aktiivsesse kasutusse ei võeta, kuid tõenäoliselt hakatakse neisse tegema ekskursioone, et inimesed nende ilust osa saaksid.
|
OSCAR-2019
|
||
31. jaanuaril lahkus igavikku Põltsamaa Niguliste koguduse kauaaegne organist-koorijuht, Põltsamaa linna aukodanik, meile kõigile lugupeetud ja tuntud inimene Asta Kuurme.
Asta Kuurme (neiuna Luik) sündis 17. oktoobril 1925. aastal Paunkülas Harjumaal metsaülema perekonnas. Koos vennaga kasvasid nad üles jumalakartlikus, musikaalses ja töölembeses peres.
Haridustee algas Paunküla algkoolis ning jätkus Riiklikus Inglise Kolledþis Tallinnas. 1942. aastal kolis pere elama Põltsamaale vanaema juurde. Tallinnas jäid õpingud pooleli ning keskkooli lõpetas Asta Põltsamaal 1944. aastal.
Sõda oli teinud oma töö, õpetajaid oli koolides vähe ning 1944. aasta sügisest kutsuti Asta Põltsamaa keskkooli inglise keele õpetajaks, hiljem andis ta ka eesti keele ja kehalise kasvatuse tunde. 1945. aasta 15. detsembril laulatati Asta ja Herbert Kuurme, Põltsamaa koguduse õpetaja, Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Kirikuõpetaja abikaasana pidi Asta 1950. aastal koolitööst loobuma. Samast aastast algas muusikutee koguduse keskel, mis kestis 1990. aastani. 1952. aastal asutas ta naisansambli, millest 1956. aastal sai segakoor, nii jätkas ta kirikukoori traditsiooni, mis vahepeal oli katkenud.
Väga rasketel sõjajärgsetel aastatel, trotsides vastuolusid ja sündmusi Eestis, suutis ta kirikuõpetajast abikaasa kõrval juhtida koguduse muusikatööd, mis paljudes teistes Eestimaa kogudustes oli katkenud, kuid Põltsamaal tänu Asta ja Herberti järjekindlale tööle jätkus. Suure pere ja töö kõrvalt suutis Asta omandada ka organist-koorijuhi kutse. Ta lõpetas 1961. aastal Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni muusikaosakonna.
Aastast 1980 jäi Asta ametlikult pensionile, kuid muusikategevust koguduses jätkas 1990. aastani. Oma abikaasale Herbert Kuurmele oli Asta tõeliseks toeks kirikutöös. Koos kasvatati üles neli last, tal oli antud õnne näha ka neljanda põlvkonna esindajaid oma suures ja sõbralikus perekonnas.
Paralleelselt kogudusetööga töötas Asta 1967–1980 Põltsamaa ETKVL konservitsehhis ning juhatas seal mitmeid lauluansambleid. Aastal 2003 anti Asta Kuurmele Põltsamaa linna aukodaniku nimetus. Aastal 2005 pälvis ta EELK Konsistooriumi aukirja elutöö eest.
Asta oli suurepärane eeskuju ja hea nõuandja koguduse noorematele töötegijatele. Endised kirikukoori liikmed, kellel õnnestus Asta käe all laulda, räägivad temast vaid sügava lugupidamise ja austusega.
Põltsamaalaste jaoks oli Asta rõõmsameelne ja abivalmis, teisi teeniv ja teistele anda sooviv, puhta ja suure hingega inimene. Üks filosoof on öelnud: «Inimene, kellel on südames tõsine jumalakartus, on nagu päike, mis paistab ja soojendab, kui ta ka ei kõnele.» Just sellisena me jääme Astat mäletama.
Igal juhul tänu Kalle Gastonile, et ta võttis lapsesuuga probleemi välja öelda. Vikerraadio «Kirikuelu» saade (11. sept) ei tasandanud, vaid kinnitas tekkinud surnud ringi paljudes maakirikutes.
Ja mitte ainult. Urmas Viilma jutust selgub, et kõigil tasanditel on administratiivne töö tagaplaanile surunud hingehoiu ja evangeeliumi kuulutamise.
Nii on ka maailm hakanud harjuma kujunenud olukorraga, et õpetaja on ametnik, kellega aetakse kinnisvara- ja rahaasju, heal juhul tellitakse veel ametitalitusi. Jumala riigi saladustest rääkimine ja oma siseelu analüüsimine, mida mõned ikka veel kiriku pärisosaks peavad, on muutunud kohatuks ja otstarbetuks ajaraiskamiseks.
Häälekalt väljaöeldav sõnum, et luterlase mõõt on liikmemaksu tasumine ja aastas kord armulaual käimine, on kaugelt kahjulikum kui kõik Kivirähu kirjatükid. Eriti leerilastele.
Jumal pole ju tühistanud seadust, et pühapäeva tuleb pühitseda, ja kristlase jaoks tähendab see ka jumalateenistusel käimist, kui puudumiseks pole mõjuvat põhjust.
Kord aastas Jumala sõna kuulamine on võrdne vaimuliku nälgimisega, eluks ajaks piimatoidule jäämisega Pauluse määratluse järgi. Beebilt ei saagi nõuda, et ta kiriku vajadustele ja töödele õla alla paneks.
Aga sellisele tasemele jääb suurem osa uuemal ajal kiriku juurde tulnuid. Ääretult kahju on vanadest inimestest, kelle elu loomulik osa on pühapäevane kirikuskäik, kuid kelle tervis seda enam ei võimalda.
Palume siis ja töötame selles suunas, et kõigist ristitud ja leeritatud lastest kasvaksid kirikute toel ristiinimesed täisea mõõtu mööda.
Et oleks orelil seltsi ja mängijatel rõõmu muusikast, kuulajatest kõnelemata, käivitasime kevadel orelisuve projekti. Kutsusime nooditundjaid tegema tutvust kodukandi pillide kuningaga.
Vanuselist ülem- ega alampiiri polnud. Ettevõtmist pidas toetusväärseks ka Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.
Nõnda siis oli soojadel suvekuudel kirik lahti ja orel valmis mängima. Võimalust kasutas kokku viis inimest vanuses 8–40. Valisime jõukohase kava, kohtusime aeg-ajalt, õgvendasime õpitut, harjutasime jõudumööda. Äsjasel pühapäeval (19. septembril – toim.) andis kolm huvilist ülevaate oma saavutustest.
Kuulda oli, kuidas noored tulid toime närvipinge ja ärevusega. Orel kõlas uhkelt. Kuulsime palu klaveri- ja orelirepertuaarist. Vastavalt kasvule ja kogemusepagasile oli Teele ja Vahuri jaoks orelile seatud klaverilugusid ning noor mängija Kadri suutis heal tasemel omandada väikese prelüüdi ja fuuga kõigi algajate organistide raudvarast.
Õhtupoolik lõppes kohaliku organisti mängitud näidetega mitme ajastu ning raskusastme orelimuusikast ja üleskutsega jätkata alustatut.
|
OSCAR-2019
|
||
Albumi viimane rada on ainus, mis minule seostub Maria Fausti pakutud taustainfoga plaadi kohta. Siinne pidu ei ole otseselt äge, silme ette ei kerki pilte …
Kui ansamblis oli kolm naist, mõtlesin, et neljandaks tuleb leida mees – tasakaalustav jõud. Hakkasin otsima elektroonilisi muusikuid, kuulasin internetist artiste. Üks neist oli oma …
Võiks märkida, et need lühilood võib tinglikult jaotada kaheks. Nelja puhul on peategelasteks kohalikud, kolme loo puhul portreteeritakse Havannat aga välismaalase pilguga. Huvi pärast võiks …
Kui Västriku portreteeritav nn missi-issi esindab edevat ja tükati vulgaarset linnavurle tüpaaži, siis Kristjan Svirgsden pakub filmis „Tõsise näoga mees” vaatajale külapastoraali ühes sissevaatega Lääne-Virumaa …
„Räpikunsti” autor Ice T võtab nööbist kinni paljudel oma kolleegidel ja palub neil rääkida, kuidas nad tekste teevad, kuidas nad alustasid, kas neil on vaja …
Pean tunnistama, et läksin eellinastusele üsnagi suure eelarvamuse ja skepsisega. Halb eesti film pole mitte niivõrd aeglane (aeglane temporütm, selle kandmine filmi algusest kuni lõpuni …
Reformi on mõistlik vaadata ka üleilmses kontekstis. Kõrghariduseni jõudmine muutub üha igapäevasemaks ja selleni võiks jõuda vähemasti neli noort kümnest. Arenenud riikide kõrval on sellise …
Eestlaste tegelik juhtimismehhanism on see, mida mina nimetaksin distribueeritud veetšeks2, „jaostinguks” või hoopis virtuaalkärajateks. Said siis eestlased saunas kokku ja üks neist ütleb: „Teate, mehed, …
John Hedley Brooke oli Oxfordi ülikooli Andreas Idreose nimelise teaduse ja religiooni õppetooli professor. Ta on üks Inglismaa juhtivaid teadusloolasi ja teose „Teadus ja religioon …
Näitusel „Mood ja külm sõda” on uuritav teema väljas väga mitmekülgsete materjalidena: moejoonised, moefotod, rõivad mannekeenidel, ülesvõtted filmilindil. Poliitilist tausta avavad videod Hruštšovi ja Nixoni …
Leevendati Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Poola, Rumeenia infonälga, värvati kaastöötajaid, analüüsiti olusid sotsialismileeris, jälgides ajakirjandust, kasutades Columbia ülikooli suurepärast raamatukogu. Tegevust juhtisid Samuel Sloan Walker, George C. …
„Boarding Completed!”: rahvusvahelise intensiivkursuse „Uuenduslik lähenemine muusikahariduse ja kultuurikorralduse lõimimises” lõppkontsert 2. IX EMT A kammersaalis. Eesti muusika- ja teatriakadeemias toimunud kahenädalane rahvusvaheline intensiivkursus „Uuenduslik lähenemine muusikahariduse ja kultuurikorralduse lõimimises” („Innovative Approaches in Integrating Music Education and Cultural Management”) lõpetati eelmisel reedel kontserdiga „Boarding Completed!”. Sellega lõppes ühtlasi kolmeaastane kursuste tsükkel, mis vaatles uuenduslikke lähenemisviise kõrgtasemel muusikaõpetusele. Kursuste eesmärgiks oli edendada seni vaid vähestes muusikakõrgkoolides käsitletavate erialateemade tõhusat rahvusvahelist õpetamist. Kuigi vaatenurk on kolme tsüklisse kuuluva kursuse puhul olnud pisut erinev, on põhisuund jäänud samaks. Läänemere maadel ainulaadse kursuste tsükli jooksul on alati keskendutud stiilipiiride ületamisele ning nüüdismuusika tundmaõppimisele.
Akadeemilise muusikahariduse puuduseks peaaegu kõigis Euroopa muusikakõrgkoolides on spetsialiseerumine kitsale valdkonnale: noored interpreedid võõristavad noorte heliloojate teoseid, süvamuusika esitamist õppivad tudengid ja jazziüliõpilased puutuvad professionaalsel tasandil kokku väga vähe. Stiilipiire on ületatud nende kursuste raames just improvisatsiooni õppimise toel. Kui jazzmuusikule on improviseerimine harjumuspärane tegevus, siis klassikalise muusika interpreedis tekitab mõte improvisatsioonist tihti ebamugavust, vahel kõhedustki. EM TA õppejõudude Anto Petti ja Anne-Liis Polli improvisatsioonitunnid on paljudele tudengitele andnud võimaluse vabaneda hirmust improvisatsiooni ees. Improvisatsiooniorkester ja -koor aga, kus laulavad-mängivad koos nii jazz- kui süvamuusikud, pakub rohkesti loomingulisi võimalusi stiilide sulandamisel ja väljendusvahendite rikastamisel.
Oluline roll silmaringi laiendamisel ja stiilitunnetuse mitmekesistamisel on ka nüüdismuusika interpretatsiooni õppimisel. Paljud tudengid puutuvad õpingute jooksul uue muusikaga kokku vaid pealiskaudselt. Intensiivkursuste üks eesmärke on olnud seda lünka täita, avatud rahvusvahelises keskkonnas, saavad nii õppejõud kui tudengid värskeid ideid ja uut energiat. Lisaks tavapärastele muusikatundidele ja jazziloengutele toimus sel aastal kursuste raames ka kultuurikorralduse loeng-workshop, kus osalesid nii muusika- kui kultuurikorraldustudengid. Kursuste tsükli lõppkontsert „Boarding Completed!” oli pealkirjale vastavalt lennuteemaline. EM TA kammersaal oli kujundatud lennukisalongiks, kavad disainitud lennukipiletiteks. Esinejate vahetumise ajal, kui lava ümber korraldati, esitasid näitlejad Kaido Rannik ja Aita Vaher lennuteemalisi sketše. Kontserdil esinesid Islandi, Läti ja Poola õppejõudude juhendatud kammeransamblid ning improvisatsiooniorkester ja -koor. Õppejõud olid kavva valinud nii XX sajandi klassikat kui vähem tuntud heliloojate teoseid.
Üheks mõjuvamaks numbriks oli Iannis Xenakise löökpilliteos „Okho” poolatar Olga Przybyłi ning eestlaste Heigo Rosina ja Karl Johann Lattikase ettekandes. Triot juhendas Poola löökpilliõppejõud Stanisław Skoczyński, kes õpetas neil kursustel juba mitmendat korda. Noorte interpreetide esituses mõjus veenvalt ka noore vene helilooja Dmitri Selipanovi „Alice” viiele instrumendile. Filmimuusikale omase helikeelega särtsakas teos järgis nii sisuliselt kui vormitajus vene kompositsioonikoolkonna väärikaid traditsioone, parafraseerides Sergei Prokofjevi sümfoonilist jutustust „Petja ja hunt”. Läti klaveriõppejõu Jānis Maleckise õpilased nautisid teose esitamist väga, nende värske energia haaras ka kuulajad kaasa. Improvisatsiooniorkestri ja improkoori etteaste kaasas publiku muusikategemisse ka otseselt. Raymond MacDonald Suurbritanniast palus improviseerijaid dirigeerides ka publikul kooris musitseerida, nii häälel kui soovijatele jagatud kammipillidel.
Improorkestri ees solistidena esinenud oboemängija Helena Gaunt (Suurbritannia) ja tšellist Bart van Rosmalen (Holland) lisasid oma väljendusvahendite hulka instrumentide kõrval ka hääle ning helid, mida nad tekitasid saalis mängides ringi liikudes. Loomingulist eksperimenteerimist julgustavas õhustikus noorusliku energiaga läbi viidud humoorikas kontsert peegeldas igati lõppenud intensiivkursuste tsükli vaimsust.
|
OSCAR-2019
|
||
Sügis ja talv toovad vihmasajud, poriloigud, lumehanged ja libedad tänavad. Liikuda tahame aga iga ilmaga ja mugavaks kulgemiseks on tarvis leida õiged saapad.
Saabaste puhul on kõige tähtsam, et need oleksid soojad ja veekindlad. Oluline on ka mugavus ja see, kuidas saabas jalga istub. Sportlandi valikus leidub nii tehnilisi lume- ja matkasaapaid kui ka laiemate kasutusvõimalustega mudeleid, mis kaitsevad vee, lume ja lörtsi eest. Mudeleid on nii klassikalise välimusega kui ka sportlikumaid ja värvivalik on lai. Saapad ei ole sugugi vaid mustad või pruunid, leidub ka erksamaid toone: siniseid, kollaseid, roosasid.
Timberlandi austajad võivad rõõmustada, sest sel hooajal kohtuvad traditsioonid uue põlvkonnaga, mis tähendab, et saapad on äratuntavalt Timberlandi nägu, aga uue ainulaadse välimusega. Läbi aegade populaarsed Timberlandi mudelid saavad sel aastal täiendust uute värvidega ja eraldi võib esile tõsta naistele mõeldud kollektsiooni. Naiste saapad ei ole mitte lihtsalt kenad, vaid kasutatud on ka viimase peal tehnoloogiat, mis tagab kandjale täieliku mugavuse. Kergema jalanõu pooldajad ja sneaker-stiili austajad saavad soetada ketsi välimusega jalatsid, mis sobivad sügiseks ideaalselt. Neid on mugav kanda tööpäeval või vabal ajal sõpradega välja minnes. Flyroami sneaker-tüüpi jalatsites on kasutatud uut AeroCore’i tehnoloogiat, mis annab neile erakordse pehmenduse, nii et saad kergel sammul pika päeva jalgel püsida.
Helly Hanseni valikus on nii saapaid, mis sobivad linnatänavatele, kui ka selliseid, millega on mõnus talvel loodusesse ja matkaradadele minna. Leidub ka mudeleid, mis ühendavad mõlemad omadused. Näiteks Forester on klassikaline universaalsaabas nii meestele kui ka naistele, millega võib tänavatelt kergematele matkaradadele suunduda.
Trendikas mudel Stockholm on tossu välimusega, kuid kõikide heale saapale vajalike ilmastikukindlate omadustega jalats. Seda on mõnus kanda neil päevil, kui on vaja tänava ja kontori vahet käia. Selle hooaja uustulnukas Helly Hanseni peres on Fremont, mille hulgast leiavad endale meeldiva mudeli nii mehed kui ka naised. Fremont on täisnahast, veekindel ja teibitud õmblustega saabas, mis sobib ideaalselt Helly Hanseni parka juurde ja mida võib kanda nii maal kui ka linnas.
The North Face, mis asutati 50 aastat tagasi, oli esimene bränd, kes hakkas tootma alpinismiriietust ja -jalanõusid. Tänu pikale kogemusele oskab The North Face toota väga vastupidavaid ja tehnilisi jalanõusid. Ka vabaajasaabastel kasutatakse alpinismisaabaste tehnoloogiat, mis pakub kaitset karmides tingimustes. Kõikidel The North Face’i talvesaabastel on veekindel membraan, mis annab täieliku veekindluse. Mugavuse tagab OrthoLite’i sisetallatehnoloogia, mis on äärmiselt vastupidav. Tänu sellele võtab saapa sisetald kandja jala kuju ja teeb liikumise veelgi mugavamaks.
Kuna talvehooajal on saapad kasutuses iga päev ning puutuvad kokku vee, lume, soola ja poriga, on väga oluline nende eest hästi hoolitseda. Õige hooldus annab jalanõudele tunduvalt pikema eluea ja parema välimuse. Saapahoolduskomplekti võiks kuuluda nii kaitse- kui ka puhastusvahendid. Talvejalatsite pealiskiht on enamasti veekindel ja kaitseb jalgu niiskuse eest. Üldiselt katab saapaid töödeldud nahk või muu spetsiaalse membraaniga materjal. Saabaste veekindlana hoidmiseks tuleks kasutada niiskust ja mustust hülgavaid kaitsevahendeid.
Saapaid soetades tasuks müüjalt uurida, kas tootja on neile juba kaitsekihi peale kandnud või mitte. Kui ei, siis võiks seda ise teha. Timberlandi valikust leiab kahte sorti kaitsevahendeid. Balm Proofer kaitseb eri materjale (puuvill, polüester, nahk, nubuk jpm) vee ja plekkide eest ega mõjuta materjali hingavust. Waximum pehmendab ja kaitseb õlitatud ja vahatatud nahka ning hoiab samuti materjali hingavana, aga ei sobi nubukist või seemisnahast jalatsitele. Kõiki sileda nahaga saapaid võiks enne kandmist kreemitada, sest see teeb jalanõu pehmemaks ja siis on neid kergem sisse käia.
Kui saapad on saanud niiskeks või märjaks, tuleb neid kuivatada, kuid selleks ei sobi kuumad kohad: radiaator, muud küttekolded ega lahtine tuli. Kui saapad on porised ja soolased, siis tuleb neid kindlasti puhastada. Liiga kauaks saapale jäänud soolarandid avaldavad tugevat mõju selle pealiskihile, mis kaotab tugevuse ja võib hakata lagunema. Samuti rikuvad soolarandid jalatsite välimust. Suuremast mustusest ja plekkidest tuleks saapad kohe puhastada ning harjata võiks neid pärast iga kandmiskorda, et sodi ei hakkaks söövitama. Nubukist või seemisnahast jalavarjude jaoks võiks valida Dry Cleaning Kiti, mis koosneb nailonharjast ja nubukikivist, millega saab kuivanud mustuse ja plekid turvaliselt eemaldada. Renewbuck tuleb appi keerulisemate plekkidega, nagu sool, muru, muda ja isegi ketšup. Boot Sauce Cleaner sobib tavalisest siledast nahast talvejalanõule.
Kui endal saabaste puhastamiseks aega või tahtmist ei ole, siis võib läbi astuda Timberlandi saapahooldusjaamast, mis asub Tallinnas Ülemiste keskuses. Saapahooldusjaam kannab küll Timberlandi nime, aga abi saavad sealt kõik saapakandjad.
Esimese asjana eemaldatakse saabastelt tolm ja pestakse jalatsid puhastusvahuga. Edasi vaadatakse juba konkreetsemalt, millist hooldust jalatsid vajavad.
Seemis- ja nubuknahast saabastelt plekkide eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalselt nahale mõeldud kustutuskummi ja harja. Siledal nahal kasutatakse peale puhastamist enamasti kingakreeme, et anda jalatsitele soliidne välimus. Siledal nahal saab näiteks kriipse katta kreemiga ja hiljem jalanõud läikima poleerida. Pööratud naha puhul on aga eriti oluline kasutada vee eest kaitsvat pihust.
Saapahooldusjaama võib pöörduda ka siis, kui soovid saapaid ise hooldada, aga sul pole selleks vajalikke teadmisi. Spetsialistilt saad soovitused ja nõuanded ning edaspidi võid juba ise oma jalavarje ideaalses korras hoida.
|
OSCAR-2019
|
||
In memoriam Tõnis Padu Tõnis Padu sündis Haapsalus koolmeistrite peres 25. oktoobril 1950. Lõpetas Haapsalu I keskkooli 1969. Klassikaaslased meenutavad, et juba kooliajal tegi Tõnis koos pinginaabriga jalgrattasõite, uuris vanu kirikuid ja ehitisi. Samuti armastas ta palju pildistada ning oli koolis arvestatav mälumängur. Ta õppis Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri erialal ning lõpetas selle kiitusega aastal 1978. 1980–2004 oli Tõnis Lääne maavalitsuses maakonna ...
EELK vaimuliku ameti komisjoni liikmeks nimetati Eve Kruus alates 15. oktoobrist. Kirikuseadustiku § 96 ja vaimulike teenistussuhete töörühma otsuse alusel on muudetud teenistuslepingute sõlmimine kohustuslikuks vaimulikele, kes on ordineeritud aastail 2000–2007. Teenimiskoha muutumisel muudetakse teenistuslepingute sõlmimine kohustuslikuks vaimulikele, kes on ordineeritud enne 2000. aastat. Koguduseõpetaja teenistuslepingu lisa sõlmimine muudetakse kohustuslikuks kogudusi alaliselt teenivatele piiskoppidele, assessoritele, praostidele ja abipraostidele, sõltumata nende ordineerimisajast.
Katrin Keso-Vares on vabastatud koolikaplani kohustustest alates 20. maist ja määratud Saarte praostkonna vikaardiakoniks praosti alluvuses. Tallinna Toomkooli kaplani kohalt on vabastatud Urmas Viilma alates 2. veebruarist ning määratud sellele kohale Arho Tuhkru.
Vakantseks on kuulutatud Ridala koguduse õpetaja ametikoht, avaldusi saab esitada 8. novembrini, ja Käsmu koguduse õpetaja ametikoht, avaldusi sai esitada 21. oktoobrini.
Oleg Sevastjanov on vabastatud Narva koguduse abiõpetaja kohustustest alates 1. maist ning määratud Viru praostkonna vikaarõpetajaks. Tõnis Kark on vabastatud kaitseväe kaplani kohustustest alates 1. septembrist ja määratud teenima politseikaplanina peakaplani alluvuses.
Lea Heinaste vabastatakse Anna koguduse hooldajaõpetaja kohustustest ja arvatakse emerituuri 17. novembrist; Anna koguduse hooldajaõpetajaks on määratud Kari Tynkkynen.
Valdo Reimann on vabastatud Jõgeva koguduse õpetaja ametist seoses tema valimisega Tapa koguduse õpetajaks alates 14. oktoobrist. Valdo Reimann on kinnitatud Tapa koguduse õpetajaks 1. novembrist. Jõgeva koguduse hooldajaõpetajaks on määratud Georg Glaase.
Kinnitati õpetajaameti kandidaatide praktikakogudused ja -juhendajad: diakon Kalle Rebane – Tartu Ülikooli-Jaani kogudus, juhendaja õp Urmas Petti; Margus Suvi – Tartu Pauluse kogudus, juhendaja Kristjan Luhamets; diakon Toivo Treiblut – Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus, juhendaja õp Arho Tuhkru.
EELK koostöömedali on saanud Laine Gornik – Välis-Eesti piiskopkonna Kesk-Inglismaa koguduse kaastööline, ja Renz Schaeffer – Järva-Jaani koguduse kaastööline Saksamaalt.
Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor, mis 2006. aasta augustikuust kannab nime Sauer, on tegutsenud juba 125 aastat.
Koori nimi sümboliseerib restaureerimisel olevat Kuressaare kiriku 19. sajandi lõpust pärinevat Saueri orelit. See tõik kohustab koori olema alati ja kõikjal vaimutemplile omaseks muusikaliseks majakaks.
Segakoori enam kui sajandi pikkuses olemasolus on ette tulnud paremaid ja halvemaid aegu. Mõnda suuremate koosseisudega ette võetud muusikaettekannet võiks pidada lausa ajalooliseks kõrghetkeks.
1932. aastal esitati koos solistide ja orkestriga Kuressaare Eesti Seltsi saalis Franz Joseph Haydni oratoorium «Loomine». 1933. aastal tuli Kuressaare Laurentiuse kirikus kahel korral ettekandele Georg Friedrich Händeli oratoorium «Juudas Makabeus».
Mõlemat suurvormi juhatas tollane kirikukooride juht ja organist ning Kuressaare Eesti Seltsi kooride ja teatri muusikajuht Joosep Aavik.
Viimasest lauluaastast võiks esile tõsta kindlasti Gabriel Fauré «Reekviemi» kahte ettekannet koos Pärnu Eliisabeti koguduse segakooriga Pärnus ja Kuressaares, mida juhatas Jaanus Torrim, orelil saatis Rita Naaber. Samuti osalemist mullu Pärnus Eliisabeti kiriku uue oreli pühitsemisel.
Selleks puhuks kirjutas helilooja Mart Siimer suurvormi «Te Deum» ühendkoorile, keelpillikvartetile, solistile ja kahele orelile. Segakooril oli au osaleda teose esiettekandel viiest koorist koosneva ühendkoori koosseisus.
Kui aastakümneid tagasi olid liturgilised suurvormid tihti kirikukooride repertuaaris, siis tänapäeval on sellised ülendavad viivud jäänud suhteliselt haruldasteks. Loodetavasti tuleb neid kauneid hetki edaspidi tihedamini.
Koori eellugu võiks olla seotud Johannes Masbergiga (1855–1882), kes 19. sajandi teisel poolel oli enne oma varajast surma organist ja kirikusse Saueri oreli ehitamise initsiaator.
24. detsembril 1880 esines esmakordselt eesti koguduse jumalateenistusel kümneliikmeline meeskoor, mida juhatas Jüri Etruk. Tema juhatusel astus 1885. aasta esimesel advendil esmakordselt üles ka senise meeskoori baasil loodud koguduse segakoor.
Segakooril Sauer on muusikajuhte ja dirigente olnud palju. Esimeseks koorijuhiks oligi aastatel 1885–1912 Jüri Etruk. Kaks aastakümmet on dirigendiks ja muusikajuhiks olnud ka Joosep Aavik.
Tavapärasema koorielu hulka kuuluvad iganädalased kooriharjutused, mis toimuvad olulisemate esinemiste eel lausa mitu korda nädalas. Esinemisi on kooril olnud ja tuleb loodetavasti ka edaspidi mitmeid. Olulise osa moodustab laulmine jumalateenistustel.
Peale selle on esinetud Saaremaa maakirikutes, külas on käidud sõpruskogudustel Eestimaal ja ka raja taga, näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Tšehhimaal.
Osa on võetud vaimulikest laulupidudest Pärnus ja Tartus, üldlaulupeost «ÜhesHingamine» Tallinnas ning Saarte praostkonna laulupühadest.
|
OSCAR-2019
|
||
Nii rahvas, paluks nüüd panna siia järjest kirja oma parimad leiud kosmeetikas. Kuna tahaks osta endale nt uut jumestuskreemi ja ripsmetušiga on ka iga kord mingi jama, siis parem oleks nüüd kuulda teiste arvamusi ja häid leide. Endal on jõle vastik seganahk - ei teagi, milline jumestuskreem nt sobiks kõige paremini, kõike ei jõua ise ka läbi proovida. Nii et jagage oma häid kogemusi ja andke head nõu.
mul ka seganahk.hetkel on mf colour adapt, see teeb näo veatuks ja on mõnus siidine, aga päeva lõpus juba läigib.nivea uus riisijahuga oli parem.manhattani pure mat on küll paksu koostisega, aga no hoiab matina ja katab hästi.
Ripsmetušše olen proovinud mitmeid, kuid viimasel ajal on jäänud lemmikuks L'Oreali Longitude, kuna see on vähemalt minu silmadel üks vähestest, mis ei lähe päeva lõpuks silma alla laiali. Teine minu jaoks oluline tingimus on see, et teda saaks vaha pesta veega ja nii, et silmaalused mustaks ei jääks. Trenni mingit meigieemaldajat kaasa vedada ei viitsi ja nii hea, kui saab selle tuši duši all lihtsalt maha pesta. Longitude on ainus tušs seniproovitutest, mis tõesti veega ka lõplikult maha läheb.
Jumestuskreemi mina ausalt öeldes siiani pole leidnud sellist, mis mulle tõesti meeldiks ja sobiks. Minu meelest kõik nad määrivad ja paar tundi peale pealepanemist hakkab see kreem mind millegipärast häirima. Kõige rohkem meeldis neist mulle üks Oriflame oma (mingi Gold või midagi taolist- pumbaga potsikus) ja see MF Colour Adapt oli ka enam-vähem....
Tegelikult suvel päevitunud nahale meeldis mulle kasutada ka tavalise päevakreemi asemel sellist AVON'i kreemi nagu beautiful morning. Tegi päevitunud naha kuidagi hästi ühtlaseks ja mõnusalt siidiseks.
Jumestuskreem - siiani kõige paremini sobinud L'Oreali True Match. Mul selline pindkuiv, T-piirkonnast läikiv nahk. Väga ilusti katab ja ühtlustab.
Ripsmetuššidest kas YSL Effet Faux Cils või siis viimasel ajal L'Oreali Double Extension veekindel - minu nõudmine nimelt on, et kui ma koolutan enne ripsmed ära, siis püsigu sellisena õhtuni. L'Oreali omaga püsivadki, nagu miilenkid, aga ainult selle veekindlaga.
Lauvärvidest fännan kõige rohkem Make Up Store erinevaid variante - nii sädelevaid kui kreemjaid kui neid, mis vett lisades muutuvad.
EDIT: ja olen kasutanud ka kõikvõimalikke muid kaubamärke, alustades Clinique ja lõpetades Diori ja Chaneli ja teab-millega veel, aga kui mõju on sama või isegi parem ja hind on väiksem, siis ei näe põhjust osta kallimat kraami lihtsalt nime pärast
Keha: koorijana kasutan Greenlandi papaia-sidruni kehasoola, keha pärast nagu beebipeff. Kreemitan kas sama asja kehavõiga, Body Shopi mangovõiga või siis apteegist Personal Care Aloe Vera kehakreemiga. Viimasel erilist spetsiifilist lõhna pole.
Juuksed: praegu pesen Wella Lifetex Nutricare kuivade juuste šampooniga, olen kasutanud ka Sebastianit, Scwarzkopfi, TIGI't jne. Juustemaskidest hetkel Schwarzkopfi Gliss Kur maskid ja Wella Lifetex vahukooremask. Kõik on vääääga hea lõhnaga minu jaoks on üldse väga oluline igasuste kreemide ja asjade lõhn.
väike my on väga põhjapanevalt vastanud - aitäh vaeva eest. aga ka teised - olge julged arvamust avaldama.
mul selline loll nahk kohe, peale pesu hirmkuiv, siis hakkab läikima, sõltumata jumestuskreemist, õhtuks kõik rasvane kuidagi. silmad on tundlikud, praegu olen Avoni pikendava juures otsaga, aga pudiseb kuidagi - ei meeldi. põsepuna pole mul üldse vaja, nahk juba loomult eriti roosakas, pigem siis mingit kollast või rohekat tooni meigipõhja vaja panna.
mul on väga kuiv nahk ja olen talveks leidnud ainukese õige ja hea - the body shop´i hemp face protector. öökreemiks on puhta looduse toitev öökreem meega. samuti meeldib puhta looduse kummeliga silmakreem. üldse on kõik mu kreemid kas body shop või puhas loodus.
väga mõnna on veel BS coconut body scrub - jätab naha pärast selliseks õliseks, mitte kuivaks, mulle väga meeldib. peale seda BS vanilla spice või coconut kehakreem - jube hea lõhnaga kõigele muule heale lisaks!
superlemmik on veel palmers´i sunless tanner isepäevitaja - lõhnab hästi, ei jää laiguline ega kollane, tulemus on kohe näha ja ilus!
šampoonidest pole ma ka veel seda õiget leidnud, kuigi proovinud olen paljusid. juuksed on õhukesed ja lähevad ruttu mustaks, iga päev pean pesema, seega kui keegi soovitaks mingit eriti head šampooni, oleksin väga tänulik!
Kusjuures mulle pole ükski jumestuskreem nii halvasti sobinud. Parim on minu arust Max Factori Colour Adapt. Aga sellise rasuse naha puhul PEAB panema jumestuskreemi peale puudrit, kasvõi õrna kihi. Siis on õhtuni ilus. Mul tundub olevat samasugune nahk, nagu Looduslapsel
Kõige paremini on minu seganahka katnud ja vigasi peitnud L'oreal True Match nagu ka eespool siin mainiti. Kaks purki kasutasin ära ja siis tahtsin vaheldust, tundus kuidagi "raske" nahal, eriti kevade/suve perioodil.
Hetkel Max Factori see kahepoolega jumestuskreem (ei tule nimi meelde ) Ei meeldi eriti, ajab asja ära, aga päeva jooksul muutub mu kergelt rasusel näonahal laiguliseks :S Tahaksin nüüd veel katsetada kallima hinnaklassi kreeme ja kui need ka ei sobi eks siis True Matchi juurde tagasi..Millegipärast on mul L'oreali, kui firma vastu mingi tõrge, täiesti seletamatu aga ma millegipärast ei usalda selle firma tooteid Kuigi True Match on tegelikult väga hea jum.kreem
Need odavad laiatarbekosmeetika jumestuskreemid mulle üldse ei sobi, tekitavad ainult vistrikke, raske leida ka nii heledat tooni nagu mu nahk. Lisaks ma ei ole ostnud viimased aastad ühtegi kosmeetikatoodet firmadelt, mis teevad loomkatseid. Alguses oli õud, et polegi enam millegagi meikida, aga kes otsib, see leiab!
Kõige parem jumestuskreem on Cinema Secretsil. Maksab rohkem, kestab kauem, katab hästi, ei sisalda mingit jama. Müüakse kosmeetikute juures.
Praegu ma kasutan ka Wonder Finishit ja meeldib ka aga ainult koos puudriga. Ripsmeduššidest meeldib kõige rohkem Rimmeli Super Lash mascara.
Näole - hommikuti ja õhtuti kasutan näo puhastamiseks Avoni näopesugeeli (pumbaga pudelis) . Ripsmetuśi eemaldamiseks kas Puhta Looduse näopiima või siis Nivea silmameigieemaldajat (viimane hea, aga kallis). Kreemiks kasutan Puhta Looduse niisutavat kibuvitsakreemi. Eraldi silmaümbruskreemi veel pole.
Kosmeetiku juurde satun harva ja seepärast kasutan kodus Avoni Pure Fectioni savimaski, millel graanulid sees ja see puhastab väga hästi. Saunas tugevas leilis käies on mul ka mingi Avoni graanulitega värk, mida peale hõõrun ja mis peaks puhastama. Clearface vist oli sarja nimi...
Meikimiseks kasutan Max Factori Color Adapti jumestuskreemi ja seni väga rahul olnud..numbriks on 70 natural ja panen seda ainult silmaümbrustesse (sest need siukesed tumepruunid ja mulle ei meeldi), nina-ja lõuapiirkonda. Teistesse kohtadesse kasutan Manhattani nr.3 puudrit.
Kuna ma ise jumetu olen, siis kasutan põsepunaks Nivea blushi, tooniks shade rose. Vahel värvin ka lauge ja selleks kasutan Lumene pärlmutterjast helevalget lauvärvi. Huuleläige on Loreali oma ja läbipaistmatu, aga seda väga ei viitsi kasutada (juuksed jäävad külge), rohkem hügieeniline Nivea huulepulk. Ilma selleta ei saa kuidagi.
Näonahk on tänu beebipillidele küll pisut paremaks läinud, aga T piirkonnas on ikka neid musti komedoone ja kui ma neid ei näpi, on kõik korras, aga vahel jäävad ikka näpud näkku
Kehale olen ostnud mitmeid ihupiimu nii Avonist kui ka Body Shopist, aga hetkel olen pidama jäänud Dove firming lotioni´le ja olen rahul - imendub suhteliselt kiiresti, mis vajalik just hommikul ja ei ole väga iseloomulikku lõhna ka, mis oli just Body Shopi ühel ihupiimal, mis oli küll mugavas pumbaga pudelis, aga lõhn häiris. Kusjuures pumbaga pudelid ongi kõige mugavamad, seetõttu valan Dove ihupiima ka alati sinna ringi.
Isepruunistuvat kreemi ma ei ole väga kasutanud, aga kuna Kaubamajas kiideti taevani, siis Bioetyci pruunis tuubis kreemi ostsin ära. Kogemus suhteliselt hea, aga nädala-paari möödudes, kui pole uuesti määrinud, kulub ta laiguliselt maha, nii et solaariumikuur kevadel 5-6 korda on parem.
Tselluliidiga pole ammu võidelnud (kuigi nüüd enne suve vist peaks) ja selleks samuti see Bioetyc´i sarja potsik ja kui igal hommikul ja õhtul seda määrida ja sisse hõõruda, on tulemused näha, vähemalt minul olid, kui ma kasutasin.
Kätele kasutan ka kas Oriflame või Avoni glütseriiniga kreeme ja eraldi küünehooldust pole, kuna oma küüned tänu tööle väga haprad ja lühikesed ka.
Väga head on Bojouri jumestuskreem, ma ei oska täpsustada teisiti, kui kõige lahjem versioon...megailus ja loomulik...veidi valgub ainult tuubist liialt välja...
Bojouri ripsmetuzz, mis lubab superpikki ripsmeid ja toimib nii, et ma ei kasuta seda valget osa, niigi pikad tulevad...
Värv tuleb valida kaela nahatooni järgi. Seda saab kõige paremini teha, kui hõõruda natuke kreemi näo-kaela üleminekukohale ja siis päevavalguse käes vaadata – kui näha ei ole, peaks sobima.
Kunagisest Oriflame´i koolitusest jäi meelde, et parimaks kohaks jumestuskreemi tooni proovimiseks on randme sisepind... Poes on kuidagi imelik hakata kaela määrima. Ja poevalgustus on kõike muud kui loomulik, seal saab tooniga petta. Nii et kõige õigem koht on ikkagi kodu...
Jumestuskreemi ja ripsmetushi osas olen juba aastaid truuks jäänud Max Factoryle. Näole mökerdamiseks MF'i Long Lasting Perfomance ja ripsmetele Calories 2000. Vahepeal sai mingis laristamishoos proovitud ka igasugu hirmakalleid variante nendest toodetest aga ei ütleks et need kuidagi oma hinda rohkem õigustaksid.
talvel kestendavale nahale on väga hea päevakreem kummeli, tilli ja köömnetega.Sellises väikeses kollase/valge tuubiga. Minule sobib superhästi, ei jäta nahka rasvaseks ega midagi
keegi võiks head ripsmedušsi soovitada, sest valik on nii lai ja siiani pole ma midagi head ka leidnud.
1.mina leidsin väga hea juuksemaski, vene oma, maksis 14.- ja teeb juuksed väga mõnusaks., teine parim mask natu kallim, Gliss kuri siidihoolduse oma, ka selle sarja šampoonid sobivad mulle ülihästi
Meigipõhjaks oli mul oma aastajagu MF Colour adapt ja hetkel on L'Oreali Infalible - mõlemad on väga hästi katvad ja minule sügisest kevadeni sobivad. Suvel ma jumestuskreemi ei kasuta, ainult päikesepuudrit.
Ripsmetušid on aga teema, kus ma olen katsetanud kümneid ja kümneid eksemplare ja jäänud viimase aasta jooksul truuks Diori Diorshowle ja Lancome Hypnose'ile. Neid kahte julgen küll soovitada.
Mina kaifin ja arvatavasti jäängi kaifima MaxFactorit,olen väike fänn..mis teha. ..Nii jumestuskreemid ja ripsmetuššid on head (hind pole ka kvaliteediga võrreldes niii kirves). Kahjuks pole ma leidnud super-fantastilist peitepulka ... Põsepunasid ei kasuta ,selleks on mul pruunistavadpärlid ..mõnusad. Kasutab Avoni omi. Muud nagu make up jaoks mul vaja polegi..mõni lauvärv on ka(Yves Rocher)ja meeldivad.
Soovitage siis juba huuleläikeid ka. Tahaks mingit hästi kerget ja õhulist, aga siiamaani olen ainult selliste paksude ja nätakate (ei tea, mis siin isegi sobiv sõna oleks) otsa sattunud, kus peale pealepanemist huuled muudkui mäts-mäts kokku kleepuvad ja jube ebamugav on.
ma sain küll sust aru, jänks. ma ise ei vaata tavaliselt huuleläigete puhul üldse firmat, vaid värvi, kuna õige värvitooni leidmine juba piisavalt keeruline.
aga mätsivad küll - nagu kleebekad (a' mind see nii väga ei häiri - võib-olla selle pärast, et suu ei ole päeva jooksul eriti palju kinni...irw)
|
OSCAR-2019
|
||
Kes on kuulnud Gruusia piiri ääres asuvast Venemaa Föderatsiooni Kabardi-Balkaari Vabariigist? Kuid ta on olemas – Eestist umbes neli korda väiksemal maalapil elab koos umbes 800 000 pealine kirju rahvuskooslus – kabardiinid, balkaarid, venelased ning palju teisi rahvuseid. See on paik, kus kohtab sooje, külalislahkeid ja rõõmsa silmavaatega inimesi.
Kaugel Moskvas või Tallinnas internetis ringi vaadates või teleuudistes tuleb Kabardi-Balkaari Vabariik pildile aga eelkõige siis, kui kajastatakse eriüksuslaste reide, et kinni püüda äärmusrühmituste liikmeid, või võimuklannide omavahelisi poliitvõitlusi. Üks paik – palju eri tahke.
Eesti Moskva saatkond käis selles põnevas kohas novembri algul. Külaskäigu põhieesmärk oli osalemine sealse Eesti seltsi “Kodumaa” kümnenda aastapäeva pidustustel ning sidemete elavdamine Kaukaasia eestlaste kogukonnaga. Seltsi liikmeid rõõmustas, et saatkond oli kohale saabunud rohkearvuliselt – delegatsioon koosseisus olid: Lauri Kuusing (saatkonna asejuht), Helene Tedre (kultuurinõunik) ja Regina Palandi (pressidiplomaat). Viimati käisid saatkonna esindajad eesotsas tollase suursaadiku Marina Kaljurannaga Kabardi-Balkaari vabariigi pealinnas Naltšikis seitse aastat tagasi, 2006. aastal.
“Kodumaa” on seltsina võrdlemisi noor, kuid eestlaste kogukond hulga vanem. Eestlased asusid Põhja-Kaukaasia aladele juba üle 120 aasta tagasi. Kõige vanem eesti küla Venemaal, Allmäeküla tähistab 2018. aastal 150. aastapäeva eestlaste ümberasumisest neile aladele. Ka Allmäeküla rahvas oli kohale tulnud, et üheskoos erinevaid kohalikke kui ka Eesti-päraseid hõrgutisi süüa – soolase laua krooniks oli mulgikapsas. Mulgikapsa valmistajaks oli 80-aastane väärikas proua, kes tugitoolis istudes hea meelega jälgis, kui isukalt kõik tema rooga sõid ning kiitsid. Kiitus oli igati välja teenitud.
Eesti seltsi asutajaks on Maret Romani, kes kõneleb ladusat eesti keelt. Tema tütar (hariduselt saksa keele filoloog) õpetab oma lastele ning ka teistele soovijatele eesti keelt. Seltsi liikmeskond ei ole suurearvuline (alla 30 inimese), kuid Mareti initsiatiivil hoitakse elu sees nii eesti kultuuril kui ka eestlusel. Vaatamata sellele, et Maret kolis Eestist ära 37 aastat tagasi, kui abiellus ning asus Naltšikisse elama, on ta lisaks soravale eesti keelele suutnud alles hoida ka eestimeelsust ning on uhke oma juurte üle.
Pidustuste raames andis saatkond Maretile üle rahvadiplomaatia tänukirja ning seltsile vajalikke kingitusi. Alates majalipust lõpetades raamatute, CD ja DVD plaatidega, et rikastada eesti keele tunde ning innustada pidustustel esinenud lapsi uusi eesti laule ja luuletusi selgeks õppima.
Lisaks Kabardi-Balkaaria eestlastele ning Allamäe külale osalesid juubelipidustustel ka Stavropoli eestlased.Rudolf Vahopski Stavropolist nentis, et neil pole eestlasi enam praktiliselt alles jäänud, vaid mõned üksikud vanemad inimesed. Rudolf ei ole alla vandunud – ta on oma energia suunanud Allmäeküla tegemistesse ja toimetustesse, et Eesti traditsioone ja juuri alles hoida. Külaelanikud ei kujutaks oma üritusi ilma temata ettegi.
Allmäeküla sooviks rohkem võimalusi eesti keele praktiseerimiseks ning õpetamiseks nooremale põlvkonnale ning ootab selleks ka Eesti riigiasutuste tuge. Kahjuks ei ole külas internetti – läbi selle saaks nii mõnigi huvituja asuda „Keelekliki“ või mõne muu programmi toel eesti keelt õppima ning Skype’i vahendusel oma Eesti sõprade ja sugulastega suhtlema. Allmäeküla jõulusooviks oleks internetiühendus!
KBV kultuuriseltsid tegutsevad kultuurifondi katuse all ning neile on üldiseks kasutamiseks eraldatud väike hoone, mis kannab hellitavalt nime „rahvaste sõpruse maja“. See on renoveeritud ning seal tähistatakse pidulikke sündmusi – ka seltsi aastapäeva üritus toimus seal -, kuid kultuuriseltside esindajate hinnangul jääb igapäevaseks kultuuritegevuseks, nagu näiteks keeletunnid ja koosolekud, maja kitsaks. Samas nentis maja juhataja rõõmsamas toonis, et tulevikus olevat võimudel plaanis see küsimus lahendada ning suuremad ja mitmekülgsemad ruumid eraldada.
Saatkonna esindajad kohtusid visiidi raames ka ühiskondlike organisatsioonide ja massikommunikatsiooni ministri M.L Kumahov’i, kultuurifondi esimehe V.H. Vorokov’i ning ’sõpruse maja’ juhataja A.H. Hambazarova’ga. Oma kohaloluga saime kinnitada, et Eesti riik hindab ja paneb tähele oma rahvuskaaslasi ja kultuuriseltse Venemaal ning meile on oluline, et ka kohalikud võimud toetaksid seltside tegevust. Juubelipidustusel olid kohal ka teiste rahvusrühmade kultuuriseltside esindajad, näiteks Kreeka, Poola, Ukraina, Valgevene, Aserbaidžaan, Gruusia jt. Nendegi jaoks oli muljetavaldav, et Eesti saatkond tuli juubeliüritusteks kohale sedavõrd esinduslikult.
Mis puudutab Kabardi-Balkaaria piirkonna põhirahvuseid – kabardiine (üle 50% rahvastikust), balkaare (10% ringis) ja venelasi (üle 20%), siis korrati meile kõikjal, et omavaheline läbisaamine on hea ning ka võimuladvikus koheldakse kõiki gruppe õiglaselt. Seejuures jäi välisel põgusal vaatlusel silma, et ajaloolis-geograafiline jaotus kehtib suuresti ka tänapäeval: on nn balkaari külad eeskätt mägedes ning kabardiinide asualad põhiliselt lauskmaal.
Majanduslikus plaanis on piirkonna tuluallikaks põllumajandus ning turism – Elbruse mäed, sanatooriumid. Mägedevahelistes orgudes kasvatatakse kapsaid, kuna kohalike kapsaste hea kuulsus on kaugele jõudnud ning neid olevat tulus taolistes klimaatilistes oludes kasvatada. Piirkond on tuntud ka oma õunte poolest ning viimastel aastatel on tehtud suurinvesteeringuid itaalia sortide arendusse.
Veel võib kohalike eestlaste kohta öelda, et Allmäeküla on huvitatud eesti keele õpetajast ja Kaukaasia eestlased tuleval suvel laulupeol osalemisest. Saatkond püüab Kabardi-Balkaaria Eesti seltsi keeleõppetegevusele kaasa aidata kõikvõimaliku info vahendamise, vajadusel raamatute, plaatide jm näol ning võimaluste piires kaasa aidata laste saatmiseks suvisele keelepraktikale Eestisse.
LENNARTI TELEFON, omaaegne tehnika viimane sõna, abimees Eesti iseseisvuse taastamisel (asub ministeeriumi muuseuminurgas). Moskva pealtkuulamise vältimiseks oli suhtluskanal välismaailmaga loodud Soome mobiilivõrgu kaudu.
Välisministeerium on mänginud olulist rolli nii Eesti riikliku järjepidevuse säilitamisel kui ka Eesti riigi iseseisvuse taastamisel.
Tänase pidupäeva tähistamiseks toome ministeeriumi arhiivist välja mõningad dokumendid ja fotod, mis jutustavad meile 25 aasta tagustest sündmustest.
Tagantjärele vaadates on selge, et ettevalmistus vabaduse saabumiseks käis juba laulva revolutsiooni aegadel – üleminekuperioodil. Keegi ei osanud aga aimata, et võimalus iseseisvuse taastamiseks saabub nii ruttu.
Soomuk EKP Keskkomitee maja ees augustiputši päevadel 1991. Sel hetkel veel ei teatud, et iseseisva Eesti välisministeerium kolib ise peagi sellesse hoonesse. Foto: Peeter Langovits
Välisministeeriumis hakkasid värsked tuuled puhuma 1990. aastal kui Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas 3. aprillil ametisse üleminekuvalitsuse, mille peaminister oli Edgar Savisaar ja välisminister Lennart Meri.
1990. aasta lõpupoole loodi Eesti Vabariigi infobürood Kopenhaagenis, Helsingis, Bonnis, Londonis, Pariisis ja Stockholmis, millest said tänaste saatkondade eelkäijad.
Augustiputšipäevadest on kirjutatud palju. Välisminister Meri viibis sel ajal Helsingis, olles samas tihedas suhtluses peamajaga, mis asus tollal Toompea lossis. Tegelikult oli Meri sel ajal naasmas juba Tallinna, kuid jäi kuni valitsuse korralduseni Helsingisse. Staabi seadis ta sisse Tuglase Seltsis ja Eesti Kultuuripunktis.
Väga kõnekad on Lennart Meri kaks ajaloolist kirja (21. august ja 23. august), mis ta saatis Helsingist peamajja kindlate korraldustega, väljendades samas emotsionaalselt kõike seda, mis nendel päevadel õhus oli.
VÄSINUD TERVITUSTEGA: Lennarti kiri 23. augustil 1991 Eesti kultuuripunktist Helsingis pärast taasiseseisvumisjärgset pressisuhtluse maratoni.
Selleaegse meeleolu ilmekaks näiteks oli paari töötaja plaan luua ühte Lasnamäe tornmajja põrandaalune ministeerium. Lasnamäele sai viidud juba arvuti, printer, telefaks, mobiiltelefon ja välisministeeriumi blanketid. Samal ajal jagas Lennart Meri Helsingis arvukaid intervjuusid välisriikide ajakirjanikele ning suhtles lääne poliitikutega. Õnneks oli Eestil sel hetkel olemas välisminister, kes oli valmis astuma rahvusvahelisele areenile ja kes ise seda kõike ka nautis!
Naastes 23. augustil laevaga Tallinnasse, keeldus Meri seni laevalt maale astumast kuni sadamas lehviv punalipp oli maha võetud.
24. augustil andis välisminister juba Tallinnas pressikonverentsi ja sõitis seejärel koheselt turneele diplomaatilisi suhteid taastama. Balti välisministrid tegid ühisvisiidid Islandile, Taani, Norrasse, Saksamaale, Rootsi ja Soome.
Täna on ka sobiv meelde tuletada, et selle aja väga põnevaid ja laiemale avalikkusele tundmata muljeid saab lugeda ministeeriumi välja antud raamatutest “Teine tulemine I – taasiseseisvunud Eesti Vabariigi välisesindused” (2003) ja “Teine tulemine II – välisministeeriumi taasloomise lugu” (2008). Kahte köitesse on kogutud unikaalne materjal diplomaatide värvikatest mälestustest ja fotodest, mida hakati koguma 2001. aastal.
TULEB TÖÖTADA 7 PÄEVA NÄDALAS! 25. augustil 1991 välisministri käskkiri 7-päevase töönädala kehtestamisest, mis tühistati alles 20. jaanuaril 1992. KLIKKA dokumendile!
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid: Vakra ja Helme vahel läks tuliseks: tahate öelda, et mina toetan seda, et mu tütred saaksid meestelt peksa? Lõpetage jura!
Millal hakatakse märkama naiste vägivalda meeste suhtes? Kas tõesti see, et mehed ei pöördu tavaliselt politsei poole, tähendab seda, et naiste füüsilist ja vaimset vägivalda ei olegi olemas. Ja kui ka mees pöördub üksi või ka koos lapsega politsei poole avalduse tegemiseks, ei võta politsei asja tõsiselt. Annab mõista, et mees peaks hoidma kodus rahu ja ei laseks naisel vägivallatseda. Ütlemata jääb, kuidas seda saab teha, kui naine on nartsist? Kui naine on veeretanud oma loodud " seltskonna, sõpruskonna ja naabrite " silmis oma vägivallatsemise aastaid mehe süüks.
Juhtub, et naine märatseb mehe kallal nagu hullumeelne ja mees ei suuda seda enam kannatada, läheb lihtsalt kodust ära. Siis süüdistab naine meest peale vägivallatsema veel selles, et mees hülgab naise ja lapsed. Tavaline on, et vägivallatsev naine on ka liiderdaja, sest tema on "kõrgemast klassist " ja tal on õigus saada kõike, mida silm ihaldab.
Abielus olnud mehel ei ole võimalik nõuda isegi isadustesti tegemist. Miks? Miks ei või laps teada, kes on tema päris isa? Kas laps ja tema tulevane roll elus ( ta ju teab ema ja isa osa nende kooselu ajal - ta on kõike pealt näinud) ei ole isaduse tuvastamiste väärt.
Lapsele eletisraha peaks maksma ikka lapse bioloogiline isa. Miks meie ühiskond soosib liiderdamist? Liiderdajad ei ole ainult mehed, tänapäeval on võrdsus kõiges!
Kas, Kool, perearstid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, mõned poliitikud jne on eelarvamuse küüsis, et kõik halb tuleb meestelt, naised on alati kannatajad ja mehed on alati süüdi.
Kuni abielurikujad, nii mehed kui naised, saavad karistamatult tegutseda oma himude järgi, on see suureks ohuks kogu Eesti ühiskonnale.
Kuni abielurikujad, nii mehed kui naised, saavad karistamatult tegutseda oma himude järgi, on see suureks ohuks kogu Eesti 100 a ühiskonnale.
Mõned erakonnad ja poliitikud on EKRE hirmus suisa lolliks pööranud. Mida iganes ei tehta ja öelda. Kohati on naljakas, kohati hirmuäratav. Tavakodanikule jääb aga hämaraks mida nad nendest konservatiivsetest papidest nõndamoodi kardavad?
Hr. Vakra. Selle lausega panite nüüd küll omale järgmiseks 10 aastaks iseendale ära. Kas ise nagu ka aru saite, mis suumulk jahvatas? Reinsalud ja Ligid kahvatuvad selle sõnastuse varjus.
Vaadanud-lugenud natuke ka komme,siis näha,et opositsioon on alustanud tänast tööpäeva õige suure ,,kirjatööga,,!! Las kirjutavad,targemad ei hakka sellest kinost välja tegema,targematki lugeda!
kui vargapundist reform jagu saaks, võiks isegi valida.Kesk-sotsid on oht Eesti julgeolekule, ka fakt.
Ei suutnud seda ,,jama,, vaadata ja keerasin teisele kanalile! Opositsioon on nii segaseks läinud,kõik tahavad võimule saada!!
Sotsid ei saagi ju umbusaldust esitada kuna armastavad immigrante kellede kultuuris on naiste füüsiline karistamine täiesti loomulik osa ja kui nad ühineksid umbusaldusega siis järelikult ei poolda immigrante.
Ladõnskaja, see oli kohutav jura, mis sealt eile tuli.Nagu papagoi,kes aru ei saa millest jutt, ikka algab otsast peale. Sotsid on nagunii ennast labastanud kahepalgelisuse ja võimuahnusega.
Nii häbi on kogu meie valitsuse pärast. See on õudne, mida need 101 seal teinud on ja teevad. Korruptsioon, riigi rahadega sahkerdamine, üksteise tümitamine ja mõnitamine, lausropendamine (eriline terav pliiats on sellel alal mitmel ministri kohal olnud Ligi). See, et nüüd mingi seaduse muudatuse muudatuse muutmisega kellegi tütart tulevikus mees enam ei peksa, ei hakka iial paika pidama. Kõigi valitsuste ajal ja igas riigis on peksmised olnud ja need jäävad ka vaatamata mingile seadusele alles- sellega meie 101 (andke andeks) Tola nüüd küll ajalukku ennast ei kirjuta, et vaat nüüd saab kõik korda ja ükski mees ei peksa enam naist. Tehke parem midagi, et pensionärid saaksid oma tehtud elutöö eest elamisväärsed tingimused, et kõigil lastel oleks toit laual ja soe kodu. Eraldage nende miljonite hulgast, mida igale poole mööda maailma laiali jagate ja oma kontodele kannate, osa haiglatele, vähifondidele jms, kellel on vaja uusi seadmeid ja ravimeid- mitte et need peaksid vaid heategevusele lootma. Tahaks väga teada, kui palju on Rosimannused, tovarištš Kallas, Helmed, Randpere, Savisaar jt sellistesse heategevusüritustesse panustanud. Kui pensionär annetab 5€, siis 200 miljoni mees ja Rollod võiksid ju tuhandeid sinna annetada. Hommikuti uudiseid lugema hakates tuleb tülgastus peale, kui jälle pead lugema- kes kellele mida ütles või ütlemata jättis.
Samasugused loosungid, sadades erinevates variatsioonides kõlasid ka enne presidendi- ja ka KOVI valimisi
miks see sind kotib? Kui Sina väidad, et kunagi ei saa, siis võiksid ju rahulik olla. Milleks see hädakisa päevast-päeva?
miks teie sinist äratus ehk terve see palgaline ekre trollivabrik siin kogu aeg karjub, röögib ja kõiki eestlasi, peale Helmede sõimab, laimab, mõnitab ja halvustab?
kes seda kõike teeb. Kui EKRE räägib asjast, on Sinul igakord vaid sõim lahti. Kui keegi ennast Sinusuguse eest kaitseb, on hirmus kuritegu. Võta nüüd vabalt, jäta oma ajurakud sinna ,kus need juba on.Aeg teeb oma töö ilma Sinu ja minuta, miks räuskama peab? Troll ja troll, oledki troll, miks seda olema peab, mina küsin ka sinult? Kõigil ongi õigus oma arvamusele, miks see SIND häirib? ELAGU EKRE, just nimelt ja alati.
Huvitav, kas saate formaat näebki ette selliseid labaseid sõnakasutusi väitlevate poliitikute poolt. Kohati tundub, et poetagused kohalikud jotad on ka soliidsemad.
See pakasuhha on ikka selleks, et valitsus kukutada , mitte , et keegi tõsiselt riigimehelikult käituks.Ei valiks ka reform , kas käituda partei heaolust lähtudes või südametunnistuse järgi. Kui ikka väikegi võimalus võimule saada, teeksid kõik parteile kasuliku otsuse.
Euroopa Nõukogu Istanbuli knoventsioon peaks olema ikka ühele poliitikule selge - see on loodud selleks, nii nagu härra Helme ütles, et tekitada põhjuseid, miks peame aina enam ja enam immigrante vastu võtma. Sest naistevastane vägivald on ju põhiline probleem ikkagi moslemimaades.
Kuidas see konventsioon oleks nt. selles Ojasoo juhtumis peksa saanud naise puhul midagi muutnud? Keda see konventsioon päästnud oleks või mida see lahendanud oleks? Absurdne ju.
Mina olen Helme ja EKRE seisukohtadega samal arvamisel.Kui Helme saates ei osale siis ma saadet ei vaatagi.
Millega tegeleksid Helmed siis kui homosid ja muid selliesid teemasid poleks. Ma pole EKRE-lt kuulnud/lugenud ühtegi mõistlikku asja näiteks riigi majanduse kohta, ainult umbmäärane viha Kersti Kaljulaiu ja homode pihta Jätab kuidagi kahtlase mulja.
olen järgmisel valimisel ekre või rehvormi poold rehvorm pole kunagi vanainimeste välja teenitud pensonite kallale läinud
Kogenud ajakirjanikud Jana Toom, Enn Eesmaa, Marianne Mikko, õde-venda knopkad rullivad riigikogus lahti punast vaipa. Tere tulemast uus justiitsminister, Urmas Oti kaasaegne, MAIRE AUNASTE!
Siduge riigikogulaste palgad miinimumpalgaga, kaotage riigipoolne erakondade rahastamine, kaotage riigikogulase kuluhüvitis ja igasuguste katuserahade jaotamine, võiks ka riigikogulaste arvu vähendada.
mis see vakla asi kas mul on lapsi või ei häbi lugeda vakla solvas samiuti üksikuid naisi see valitsus tuleb kiiresti pensonile saata marjanne mikko karjus algul samuti reinsalu vastu nüüd on vait lihtsald häbi on lugeda mida öeltakse naiste kohta
See on nii ülekohtune, et naised, kellel lapsi pole tembeldatakse ühiskonnale mittevajalikuks ... rääkige palun nendest meestest ka, kellel lapsi pole ja Vakra ühiskonnale kahjulikud on!
Kõik inimesed ei saagi lapsi meditsiinilistel põhjustel ja seda neile ette heita ei saa, ning osad inimesed ei peakski saama, sest nad ei sobi vanemateks oma isikuomaduste poolest.
Uskumatu , kuidas Rainer Vakra saab üldse rääkida ühiskonnale kahjulikest lastetutest naistest? Isegi Reinsalu ei ole nii rumalat juttu ajanud.
See oli ju teise mehe enda sõnad. Ega Vakra neid algaelt välja ei öelnud. Lastelastel tore, kui saavad 27 ja lapsi pole siis pole enam vanaisa juurde oodatud või???
Terve saate ajal jahuti poliitilisest kultuurist, mida ju tegelikult pole ollagi. Aga milliseid probleeme on tegelikult riigis??? Luik, haug ja vähk!
Kõige võimsamalt sõimavate ja mürkipritsivatele paremäärmuslastele ei saa mitte keegi ligilägedalegi, ka mitte vasakäärmuslased.
Mart on ikka vaga sugava ja targa jutuga poliitik ja inimene. Vakra on aga lihtsalt poisike kel on ei ole mitte just loll...aga idiot omal positsjoonil
Kus see tark jutt oli. Eriliselt huvitav kuidas üks inimene tembeldab osa inimesi ühiskonnale kahjulikuks? See on see tark jutt või?
muide, ka see Helme tsitaat 27-aastaste naiste kohta, kellel lapsi pole, on järjekordselt intervjuu kontekstist välja kistud. See oli selgitus ajakirjaniku provotseeriva küsimuse peale, kas selles eas lastetud naised on siis ühiskonnale kahjulikud. Ja selgituseks oli, et tema arvates selles mõttes küll, kuna riigil pole tulevikus siis enam piisavalt maksumaksjaid jne. Nii et jälle üks tsitaat, mis on üldisest mõttest välja rebitud ja oma elu hakanud elama oponentide kaasabil ja suureks rõõmuks
Selles praeguses artiklis küll kontekstsist välja pole rebitud. Halvustav suhtumine nendesse kajastub ka selles sõnavõtus.
Kas see oli ikka iroonia või oled liialt kokat niuusutanud? mart helme targa jutuga poliitik ja inimene? vana kommunist ajab täiesti seosetut iba ja mõni ullike laksutab veel reisi selle peale. uskumatu!
suuremaid rolli ühiskonnas mis on kahjulik tervetele perekondadele. ei ole naine ega mees rõõmus ja kõige rohkem kannatavad selles lapsed. vanasti olid asjad paigas. mees käis tööl ja naine oli koduperenaine ja perekond oli täiuslik nüüd aga palgad nii väiksed tänu odav immigrantide töölevõtmise pärast nii et mees ei saa enam korraliku palka et perekond ära toita ja katta vaid selleks peavad nii mees kui naine mõlemad tööl käima mis on perekonnale ja lastele kahjulik!
Mingis muinasjutus elad? Sinu "vanasti" tähendab seda, mees töötab end surnuks ja naisel pole erilist väljavaadet, kui ta peaks üksi jääma. Samuti pole mingit põgenemist vägivaldse mehe käest, kui iseseisvus puudub. Mehel puudub aga side lastega, sest peale töö muud teha ei jõua. Naisel on aga ainult kodus istudes depressioon kerge tekkima, aga keda see ikka huvitab.
See on juba tõestatud, et mida võrdsemalt on kodused tööd ja sissetuleku toomine jagatud, seda parem kõigile - eriti lastele.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuna mul on kanu laudas, siis on ka metsloomi külas. Nii see väike tuhkur tuli minu kanadele külla, aga vaeseke kukkus suurde terade hoidmiseks kasutatud tünni. Lähen mina hommikul kanu söötma, vaatan tünni, et teri võtta, aga ilus karvamüts tünnis. Mõtlen, et kust see müts küll siia on saanud, oli ju tuhkur täiesti vaikselt, ega midagi, andsin kanadele süüa ja läksin tõin ka tuhkrule liha ja värsket kala. Tuhkur harjus ära, hakkas sööma, siis jootsin teda pika traadi külge kinnitatud karbist. Nii mu sõbrake elas kolm päeva, hakkas tast kahju, kutsusin sõpru, kes viisid tuhkru metsa, las kasvab suuremaks, ehk leiab uusi kaaslasi eluteel.
See oli sellel ajal kui rääbiseid käidi püüdmas. Neli-viis meest tegid nooda ja mindi kalastama. Seal oli üks suur paat ja väike ka, kuhu kalad pandi. Rääbiseid oli palju järves, et kohe väga tihti sai väike paat täis. Peipsi ilmad ei ole alati ühesugused, on ka tormi. Nii siis tõusiski torm, kalurid ei saanud koju ja sõudsid Kodavere surnuaia juurde tormivarju. Üks vanem mees oli natuke ebausklik, teised narritasid teda ja küsisid, et kui siit nüüd tulevad vaimud välja, et mis sa siis teed. Vanamees istus seljaga surnuaia poole, äkki kuuleb paadi poole tulevaid samme surnuaiast. Vanamees paluma – oh sa taevaisa, anna andeks, et ma olen vahest naist peksnud ning ka riistad toas ära lõhkunud. Enam ma seda kunagi ei tee, kui veel eluga pääsen. Teised mehed aga naersid, sest kabeliaiast tulid hoopis kaks kitse järve jooma.
Meie külas elas vanapoiss Juhan ja vanatüdruk Anna, nendel oli koorelahutaja ja kõik naabrid käisid oma piima läbi ajamas. Koor toodi koju ja klopiti võiks, kui võid ei tahetud, siis see meier võttis omale ja andis koore eest raha. Nii käis sinna palju rahvast kokku. Ühel päeval liikus külas jutt, et vana Juhan ära olla surnud. Naised kõik läksid tolleaegse tava kohaselt õhtul surnut valvama. Kohale jõudes lüpsis Anna parajasti lehmi, osa naisi jäi ootama, teised läksid ise tuppa. Naiste teretamise peale kobis vana Juhan vaatama, kes sinna tulnud, nüüd läks kisa lahti ja naised panid kõik toast jooksu. Üks kukkunud maha, teised jooksid tast üle. See naine rääkis, et kui ma üles sain, siis panin läbi metsa kodu poole ja kohe taha tuppa. Vanamees vaadanud ja öelnud, et eit on surnuvalvamisega lolliks läinud. Naine öelnud, et ta polnudki surnud, mille peale mees kostnud, et mis te tast siis valvama läksite.
Üks mees oli nõnda kitsi, et kui poisid tema tütarde poole tahtsid tulla, siis kauples ta alati pudelit. Poisid siis kättemaksuks hakkasid saunapalke maha tõstma, mees siis paluma, et jätku saun rahule, teen teile ise pudeli. Teine kord tegid poisid tondi vanamehe ukse taha, kui ust liigutati, siis tont kukkus maha, vanamees lubas küll kuradi tuuraga läbi torgata, kui ära ei lähe. Hommikul hüüab eidele, kui mahakukkunud tonti näeb, kurat on surnud, mine veel raisapärast kinni.
Üks vanapoiss kiitnud teistele, et küll mul on tüdrukuid jalaga segada, kui aga lähen Assikvere kanti. Poisid mõelnud, et see vana laisk poiss, kas see viitsib Assikverre minna, hakkasid õhtul passima, et kuhu ta läheb, ei läinudki kaugele, vaevalt üks kilomeeter heinaküüni „tahapaju“ ja magama. No hommikul teised küsima, kuidas läks, mees vastab, et no vot kus sai nalja ja ma võtan ühe tüdruku ära, kes kõige kobedam on. Teine õhtu läheb jälle heinaküüni magama. Poisid võtsid kepid ja tõmbasid mööda seina, see põrises ja hirmutas vanapoiss Pauli. Mees tuli välja, vandus, et küün on nagu ära nõiutud, ei saa rahulikult magada, läks koju kõigi oma heade unistustega.
Pruut oli Omedust, siis tuli minna kohe Kodavere kirikusse laulatusele. Kodutee kulges läbi Linnumetsa, mis oli pooleteise kilomeetri pikkune metsatee. Assikvere poole metsaserva oli tehtud külapoiste poolt suur oinas, sarved peas ja lambanahk ümber. Et aga peig hellitas seda oinast, siis käskis ta pulmarongi kinni pidada ja lubas talle kuradile näidata. Materdas siis Paan seda oinast, ei ole jäänud kasuka ribagi järgi. Küll tuletasid pulmalised Paanile meelde, et neil hakkab juba oodates külm ja toidud jahtuvad pulmalauas ära ja lapulised võivad need sootuks ära viia, aga Paan ei jätnud järele, pärast veel ütles, et kuradi kõva pea sel oinal, väsitas päris ära.
Ei olnud siis suurt toidutegemist, ükskõik, mis käepärast oli, kas kapsasupp või liha või silgu kala. Koguneti kampa kokku, pillimees kaasa ja pudel metsakohinat. Öö otsa tantsiti ja vahel said kodus veidike silma kinni lasta enne tööle minekut, vahel mitte. Ükskord sai viin otsa, teati, et Aaru Vollil on, aga ta ei taha anda. Saadeti mind, et ütleksin lehma haige olevat, sellele on viina vaja. Volli andiski. Palju aga sellest sai! Kalme Lembit ütles, et temal on , aga ei tahaks nagu ära anda. Naabri tüdruk lubas siis kohe Lembitule naiseks minna, kui aga viina välja toob, no Lembit tõigi. Kui aga koduminemise aeg käes, siis tüdruk asutas hoopis vana peiu poole minema, et asju ära tuua ja Lembit pidi veel pikalt ootama jääma lubaduse täitmist.
Eit ütles taadile, et õele tuleb kanad ära viia, kulutavad niisama meie toitu. Vanamees pani siis kasti reele, karsi heinu hobusele ja endale salaja pooliku kohinat ka. Eit tõi laudast viis kana kasti, aga kaane jättis lahti. Vanamees istus reele, kui kodu kaugemale jäi, siis rüüpas kohinat, see tegi hea laulutuju. Vanamees laulis Elu on ilus, kui oled veel noor, vanadust põlgab mu vanamoor... Läks veel natuke aega edasi, kanad hakkasid kastist välja lendama. Vanamees kirus kanu ja sõitis edasi. Lõpuks sai sõit otsa ja naiseõde küsima, kus siis kanad on, kast oli tühi. Selle peale ütles vanamees, et jumal tänatud, rebane sai ka endale vägeva prae.
See oli hulk aega tagasi kui Omedus veel silda ei olnud ja veeti parvega inimesi üle jõe. Sel ajal ei olnud veel ka inimestel sõiduautosid, mõnel rikkal oli veoeoauto, mida siis telliti peole või kirikusse minekuks. Tavaliselt käidi jalgsi, ratta või hobusega. Ühel üleveo päeval juhtus aga õnnetus, veomasin oli juba parve peal, aga siis tuli veel hobusemees põrsastega vankris, kes tahtis kiiresti Mustvee turule jõuda. Parvemees paigutas siis ka hobusevankri auto kõrvale, aga oh õnnetust, hobune ehmatas ja hakkas tagurdama, kaitsepuu läks katki ja vanker koos põrsastega kukkus jõkke. Kast läks katki ja põrsad ujusid järve poole, küll oli kaugelt kena vaadata, kuidas roosad põrsad ujusid. Mehed võtsid paadi ja püüdsid põrsad kinni, ka hobune saadi jõest välja tuua, aga kõik olid märjad ja see turupäev läks luhta, jäi Mustvee minemata ja põrsad müümata.
See oli sellel ajal, kui raadioid ega telereid veel polnud. Noortel oli ikka oma elu ja lõbu, kui leiti pillimees, tehti simman, kui seda ei olnud, siis leiutati mõni vigur, kus sai nalja. Keegi oli päeval heinu vedanud, korv oli veel vankril. Poisid kohe kampa kokku ja kraami korjama, sõideti vankriga ühe küla otsa, siis hakati salaja varandust korjama. Ühelt võeti puusaagimise pukk, teiselt ämbrid, kolmandalt seakünad, luuad, redelid jne. Kui koorem täis sai, siis lükati ühe maja ukse ette, kus oli palju tüdrukuid, nendega saadi kaubale, et lükati veel rehe alla, et keerulisem otsida oleks. Küll siis vembumehed said naerda, kui kadunud asju otsima hakati. Ükskord jäid nad aga vahele, koorem sai valmis, aga peremees ka kohe järel asju tagasi nõutamas. Poisid lunisid pudelit, muidu lubasid koorma jõkke lükata ja tegidki lubaduse teoks, kõik korjatud vara läks jõkke, siis ujusid rehad mööda jõge ja ihne peremees pidi ikka pudeli välja tegema, et asjad kätte saada. Vembumehed panid ka korstnaid ja uksi kinni, kuid kaebama ei mindud, seda võeti külas naljana.
Peod Omedu koolimajas toimusid tihti. Eriti suured olid need Rahvusvahelisel naitepäeval 8-ndal märtsil. Naised olid tublid – lauad olid lookas söökide all. Kunagi ei puudunud ka koduõlu.
1964 aastal alustas tööd naisansambel Kasepää kooli õpetaja Liivi Mägi juhendamisel. Laulunaised olid peamised esinejad igal peol: Linda Jõgi, Ella Elevant, Erna Jõgi, Elsa magi, Rosiine paju, Laine Mägi ja Senny Mägi.
60-70-ndatel aastatel oli traditsiooniks naistepäeva tähistamine koolimajas. Osavõtjatelt koguti teatud summa raha, mille eest osteti vajalikud toidud lauale. Esiplaanil Uno ja Aino Martensoo, Linda ja Voldemar Jõgi, Heldi Luts, Erna Jõgi.
Esimesed andmed kooli kohta leiduvad 1766. aasta kirikuvisitatsiooni andmetest, kus on märgitud, et avati kool Omedus 10 õpilasega, ka 1775. aasta visitatsioonis kooli õpilaste arvuks 10. Samal ajal kontrolliti ka kodus õppivate laste lugemisoskust ja hinnang oli hea, kodus õppivaid lapsi kooliõpilaste nimekirja ei arvatud. 1786. aastal normeeriti kooliõpetaja palk: kuus vakka rukkeid, viis vakka otri ja neli puuda soola.
Koolielu elavnes 19. sajandi algul. 1804.aastal alustas Kodaveres teenistust pastorina Jakob Wilhelm Evert, kellest sai aktiivne koolide eest võitleja.
1810. aastal oli koolmeistriks Jaagu Tooma Jaan, õpetas lastele lugemist, katekismust, laulmist ja piibli salmisid.
Omedu kooli kohta kirjutati: kuulus Roela mõisa alla, koolimaja oli heas seisus, koolmeistriks Kingsepa Hindrik.
1834.aastal andis Evert aru kihelkonna õpilaste oskuste kohta. Osakavad õigesti ja selgesti veerida ja lugeda. 1 x 1 soravalt, katekismust ja kombeõpetust, tuntud laulude sõnu ja kirikulaule koraalipäraselt laulda. 1833. aastal alustatud kirjutamise ja arvutamise õpetamist.
1840-ndatel aastatel algas piirkonnas majanduslik langus ikaldusaastate ja epideemiate järel, vähenes elanikkond, meeleheitel vahetati usku.
Õpetajateks on olnud aastatel 1930-1962 Vase, Meos, Päll,Gustel Sihverman, Aleksander ja Alma Martensoo, August Kalme. Viimasteks õpetajateks enne kooli sulgemist olid Juta Nõmme ja Viktor Lillevel
Omedu Algkooli juhataja Aleksander Martensoo koos abikaasaga Almaga Ranna koolis raadio teel jumalateenistust pidamas 30-ndal aastal.
|
OSCAR-2019
|
||
Kas olete teinud läbi oma täidisena tsükkel ja nüüd otsivad kõige tõhusam toidulisandeid saada ripitud samuti vähendada? Või äkki olete lihtsalt olnud raske aeg heita, et kangekaelne liigne rasv väga pikka aega ilma edu? Ära kahetsusväärne, On aeg vaadata Clenbutrol poolt CrazyBulk. See on juriidiline ja ka loomulik steroid võimalust, et kordab termogeensetest ja ka suutlikkust tõstvate omaduste eelistatud steroid Klenbuterool või eelistatakse nime len.
Ära eita Clenbutrol enne kui vaadata seda terviklik Clenbutrol kommentaare: kõige tõhusam klenbuterooli valik steroide, et kindlasti vaadata, kui clenbutrol tööta, annust ja tellimine Klenbuterool asendusliikme anaboolsed steroidid müügiks kauplustes Prantsusmaa .
Clenbutrol on võimas termogeensetest ja mineraalainetest juriidiline võimalus , et üks on üks tuntumaid steroidid perpetuiteedi nimetatakse Klenbuterool (len). Ajalooliselt len on tegelikult kasutatud palju inimesi, sest see oli nii tõhus rasvade põletamist ja vähendades steroid. Atleetvõimlejad kasutada selle steroid järjekindlalt kui nad olid lõpetanud oma täidisena muster ja nad sisenesid vähendada tsükli. Nad võtsid seda eriti hakkimiseks oma keha tootma, et ripitud, voolitud, ja rock kõva keha.
Mitmed professionaalsed sportlased Prantsusmaa on kontrollinud positiivne len tõttu kehaliste muutuste nad saaksid oma keha kui ka koguseliselt jõudluse kasvu nad oleks kindlasti sisestada võttes steroid.
Mis len teeb on stimuleerib beeta-2 retseptorite, siis tõesti vändad ära keha ainevahetuse ülesanne (BMR). Kui see ei ole ahvatlev piisavalt, mis on tingitud tõus BMR, salvestatud keha rasva kasutatakse energia ja ka äkki, rasva sisuliselt sulab ära oma keha jättes otsite uskumatult veresoonte ja ripitud.
See ei ole veel lõpp lugu. Peal iga väike asi muidu ta seda teeb, see on tegelikult lisaks selgunud, et olla väga tõhus nälga vähendavaid samuti suurendada oma rasva täiesti tasuta mass. Sarnaselt enamiku punkte elu, kui tundub ka hea, et olla tõsi, pärast seda ta tõenäoliselt on. See kehtib, et kui lõikamine steroid, et sulanud rasva ja ka ripitud keha, len töötas ja töötas ka hästi. See on olnud vaid üks üks tuntumaid steroidid kogu aeg.
Nagu palju ebaseaduslikke steroidid, seal mõningaid potentsiaalselt ebameeldiv kahjulikku mõju pea muretsema koosneb südamepekslemine, stress ja ärevus, peapööritus, ebatavaline higistamine, ülekuumenemine, südame probleemid, kõrge vererõhk küsimusi.
CrazyBulk on tuntud pakkuja steroid võimalusi. Nende veebilehel on pakitud mõned kõige tõhusam lihaste toidulisandeid turul. Nad täiesti nägi turunõudluse samuti soov objekt, mida pakutakse väga samasugust termogeensetest samuti rasvade põletamist eeliseid, mis ei ole kõiki võimalikke kahjulikke negatiivsed mõjud klenbuterooli ja ka loomulikult seaduslik.
See on brändi garantii Clenbutrol – see on jäljendada purustamisel samuti lõikamine omadused üha populaarsem Clenbutrol steroid ilma okkad või retsepti, süstid, ja ka ilma kahjulike kõrvaltoimete – mis muudavad täiesti seaduslik Prantsusmaa.
CrazyBulk oli oma jõupingutusi, mille eesmärk on arendada alternatiivina selline populaarne steroid nagu klenbuterooli, mis on loodud selline äratuntav lõikamine ja purustamise tulemusi. Sest detail lubatud check out koostisainete nimekiri Clenbutrol ja näha, kuidas nad toimivad:
Garcinia cambogia ekstrakt on tõesti troopiline puu, mis näeb välja palju nagu kõrvits. Intrigeeriv aspekt see eriti puu- on see, et see koosneb midagi, mida nimetatakse hüdroksüsidrunhappe (HCA). Jõuab, et teadlased on tegelikult leidnud mõned uskumatu punktid, HCA. See takistab osa ensüümi tsitraatlüaasi. See on ensüüm, mis muundab suhkrud samuti süsivesikuid otse rasva.
Nii praegu, mitte keha tarbivad süsivesikuid samuti muutes need rasva, HCA suunab neid kasutada võimu ja ka heita rasva. On veel kasu Garcinia cambogia cambogia, see ka on uskumatult tõhus isu vähendavaid .
Citrus Aurantium (mõru apelsin sisuliselt) on pärit koor puu nimetatakse Sevilla oranž. See on võim, samuti efektiivsuse pärineb see mõõdetavalt parandab ainevahetust ja vähendab nälga . Mõned telefonikõne Citrus Aurantium sugulane üks kord populaarne toitumine ja tõhus kaalulangus ravimit nimega ephedra et põlustati FDA keskel-to-hilja 90-ndatel, sest kõrvaltoimete mõju alates judinad ja ka wooziness südame-veresoonkonna haigus.
Citrus Aurantium oli lõpuks populaarseks pärast ephedra piirangu põhjuseks on asjaolu, et see on toodetud väga sarnased tulemused kui ephedra ilma kõik mured kõik võimalikud kahjulikud negatiivseid mõjusid. Citrus Aurantium koosneb aktiivsest ühend nimega Synephrine millel on sarnased omadused teise keemilise ühendi nimega amfetamiini. Synephrine suureneb termogeneesi samuti võimaldab oma keha sulama rohkem rasva ja ka seda edukamalt teha, pluss vähendada oma isu samal ajal.
Guarana on shubbery taime kõige sagedamini kasvatatakse Põhja-Brasiilias. See ei liigu teiste nimedega nagu Brasiilia kakao, Paullinia, cupana, guaraana leib, zoom ja ka guaraana kummi või pasta. Võimsus guaraana ekstrakt pärineb tema tumepruun seemned. Seemned on umbes sama suur rutiinne kohvioad peale neil on suurem kui kahekordistada kofeiini kui kohviubades.
Koos suure kontsentraat kofeiini, seemned samuti on teofülliin kui ka teobromiini, mis on võrreldav funktsioone kofeiini kuigi neil on mõned diskreetselt erinevate mõju organismile. Guarana ka osakesi nimetatakse parkaineid, mis põhjustab kofeiini seemned vabastada aeglaselt.
Mitmed fitness harrastajatele kasutada toidulisandeid guaraana ainevahetuses-suurendada mõju sellel on. Arvukad orgaaniliste toidulisandeid on guaraana alistama isu. Ja ka lõppkokkuvõttes tingitud asjaolust, et see on võimas edendada, see minimeerib füüsilise kui ka vaimset ammendumine. Nagu ka siis, kui tõsta energiat, parandades ainevahetust, vähendades psühholoogiline ja kehaline väsimus ja vähendada isu ei piisa teie jaoks, guaraana kasutatakse ka edendada südame heaolu, puhastades vere, samuti vähendades vere hüübimist.
Nikotiinamiid on vees lahustuv vitamiin, mis kuulub vitamiin B-grupi, samuti mängib olulist tollimaksu elektri tootmiseks ja ka toitainete sünteesi. Nikotiinamiid mängib olulist osa toite kõiki rakke kehas. See keskendub ümber rasva rakud rasva ainevahetuse kiirust, sulatades seda energiat.
Kui olete huvitatud tellimine Clenbutrol alternatiivseid anaboolsed steroidid ja soovivad saada Clenbutrol, mida sa peaksid teadma, et see ei ole kohalikes kauplustes. Clenbutrol on kergesti kättesaadav just alates ametlik kodulehekülg . Tegelemine tegija otseselt on suurepärane vahend, et saada esialgne täiendada ja kaitsta kõige tõhusam teostatav mugavamaks, mis koosneb ainult eripakkumised, diskontomäära, “Raha tagasi Tagatud”, “Osta 2 saad 1 tasuta” ja paljud teised eelised. Nii lihtsalt, mis sa ikka ootab, tellida Clenbutrol alates Crazybulk praegu, et su keha nagu te unistanud kõik see aeg ümber.
|
OSCAR-2019
|
||
Fantastiline luksus kaaslane taaskasutatavaks Barcelona Prantsuse eskort mudel põhineb Barcelona, mille füüsiline keha puudutades ülev täiuslikkust, kõik pakitud naha vastupandamatult siidist meetmed Top-mudel, tüdruk ülikooliõpinguid, räägib mitmetes keeltes, ta meeldib vestelda suure kaastunnega, ta edastab positiivset energiat väga erilise sensuaalsusega. GFE, meeldib fitness ja kergejõustik, naudib reisimist, armunud merel ja eriti kunsti. Vero on väga võrgutav, siis armastab eputamine oma fantastiline keha contorneándose beat muusika, elegantne daam stiili ja klassi, meeldib suudelda ja sensuaalne fantaasiad eelsoodumus kohtuda glamuuri.
Teie kommentaarid: Olen Vero sündinud Prantsusmaal, praegu elavad Barcelona, mulle meeldib aktiivne ja kirglik sensuaalsuse, tahes ettepanek konsulteerides Mary, kes teatab teile üksikasjalikult, pluss optimistlik ja kaasaegne, elegantne või juhuslik inimene sõltuvalt iga kord ma arvan, Ma tahan rõhutada oma liberaalset eelsoodust sensuaalsuses, ma tahaksin olla härrastega, kes teavad, kuidas hinnata mudeli ja kaaslase intiimseid ja sotsiaalseid seiklusi.
Olympus Mons on kilpvulkaan Marsil, mille kõrgus Marsi jalamilt on 22 km[1] ja see kõrgub 27 km üle Marsi kõrguse nullpunkti[2]. Vulkaani kraatri läbimõõt on 65 km ja mäe läbimõõt on 600 km[3].
Olympus Monsi avastas Itaalia astronoom Giovanni Schiaparelli, kes märkas et see jääb tolmutormide ajal nähtavale ning peab järelikult olema ümbritsevast maastikust kõrgem. Kuna ta ei olnud selles kindel, nimetas ta pinnavorm Nix Olympicaks (ladina: "Olümpose lumi")[4]. 1971. aastal kinnitas NASA kosmosesond Mariner 9, et tegemist on mäega ja see nimetati ümber Olympus Monsiks[5].
Uue kiriku ehitamise vajaduse Rakvere linnas lõi Rakvere Pauluse koguduse tekkimine 1931. aastal. Tinglikult võib koguduse asutamispäevaks lugeda 16. juulit 1931, kui Rakvere Kolmainu koguduse ametist lahkuva köstri Ferdinand Siiaki eestvedamisel toimus koosolek, millel mõisteti hukka Kolmainu koguduse juhtimine ja otsustati luua uus kogudus. Selleks toimus järgmine koosolek 22. juulil 1931. Koguduse põhikiri registreeriti Siseministeeriumis 28. augustil 1931.[1]
Pauluse kogudusel oma kirikut ei olnud, Kolmainu kogudus oma ruume kasutada ei võimaldanud, kuivõrd hoone oli niigi ülekoormatud ja seda kasutas ka Rakvere Saksa kogudus. Samuti oli keeldumise põhjus see, et Pauluse kogudus ei kuulunud Üldkirikusse. Jumalateenistused toimusid Rakvere Vabatahtliku Tuletõrjeühingu saalis ning endises Käsitööliste Seltsi saalis.[2]
Pauluse kogudus ostis 26. mail 1933 maad Rakvere linnas, Võimla tn 1. Kiriku projekteeris arhitekt Alar Kotli Eesti Vabaduskirikuna, tähistamaks Eesti Vabariigi iseseisvuse 20. juubelit.[3] Koguduse nõukogu andis 24. mail 1937. aastal kiriku alusmüüride ehitamise ehitusmeister Leonhard Köbasele, kiriku nurgakivi asetamise toimetas piiskop Hugo Bernhard Rahamägi 3. juulil 1937. Sama aasta sügisel said alusmüürid valmis ning töö jäi rahapuudusel seisma.
Kiriku ehitustööd jätkusid 1939. aastal, ehitamist jätkas Leonhard Köbas. Sama aasta sügisel viidi paekivist ehitatud kirik katuse alla, kusjuures mõlema torni kiivrid jäid ehitamata.[4] Tornikiivrid olid projekti algvariandis jässakalt tömbid, lõplikus aga sihvakalt kõrged. [5] 1940. aastal jätkusid sisetööd. Kiriku pühitses piiskop Johann Kõpp 16. juunil 1940. Ehkki kirik jõuti pühitseda, ei saanud see ajaloosündmuste keerises ja rahanappuses valmis. Hoonet ei jõutud krohvida, ehitamata jäid tornikiivrid ning kantseleitiib väljaku äärde.[6]
Rakvere Pauluse kiriku juures esineb nii ekspressionistlikke kui ka funktsionalistlikke jooni. Ekspressionismile on iseloomulikud kolm nelinurkse portaali kohal kõrguvat ümarkaarset nišši ning ülestikku asetsevad madalad aknad võimsate tornide ülaosas. Funktsionalistlikud on kiriku kaarakanad,[8] samuti meenutavad sümmeetrilisusest hoolimata seda suunda pikihoone lamekatus, avade paigutus ja fassaadid.[5] Krohvimata paekivifassaadi tõttu pääseb enam mõjule saksapärane ekspressionism. Funktsionalistlikud elemendid tulnuks paremini esile, kui hoone oleks algse kava kohaselt krohvitud.[8]
Tornidele kavandatud teravate kiivrite eeskujuks oli gooti telkkiiver.[8] Interjööris on tähelepanuväärsed külgseinte ääres paiknevad ümarkaaravadega põikseinad, mille tagune ruumiosa meenutab külglööve. Mart Kalm peab arhitekt Kotli võimalikuks eeskujuks Dominikus Böhmi projekteeritud Püha Josefi kirikut Zabrzes (1934).[5]
Teises maailmasõjas kirik kannatada ei saanud. Rakvere Pauluse kogudus kasutas kirikut 11 aastat. 30. juulil 1951 otsustas koguduse täiskogu lõpetada kiriku kasutamise seoses koguduse likvideerumisega. Kogudus liideti Rakvere Kolmainu kogudusega, orel, altar ja kantsel läksid Lüganuse koguduse valdusse.
Kasutamata jäänud kiriku andis Rakvere Linna RSN Täitevkomitee 1951. aastal VSÜ Kalevile, kes ehitas sellest omale võimla.[9] Vahelagi rõdu kõrgusel ehitati aastatel 1958–1959.[5] Võimlana on kirik kasutusel tänapäevani.
↑ 8,0 8,1 8,2 Egle Tamm. "Moodsad kirikud. Eesti 1920.–30. aastate sakraalarhitektuur". Sirp, 21.12.2001.
Jaan Varik, Sündmusi Rakvere Kolmainu koguduse elust 1917. aasta oktoobrist kuni 1936. aasta oktoobrini. Rakvere, 1979.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuna Maiksul on käsil kooliaasta lõpp, siis me viimase paari nädala jooksul eriti suuri tegemisi ette võtnud ei ole. Mina olen omaette oma asjadega tegelenud ja vahel kui midagi teeme, siis rohkem niimoodi paaritunniste ettevõtmistena, sest mitmeks päevaks aja maha võtmist Maiks endale hetkel lubada ei saa.
Oleme käinud mõned korrad rannas, sõpradega kokku saanud, söömas käinud ja niisama rahulikult võtnud. Ühel päeval jõudsime natuke linnast välja ka, aga just sellel päeval sattus olema natuke kehv ilm, nii et väga midagi über-erilist teha ei saanud. Aga vahel on tore lihtsalt niisama mööda külavaheteid kärutada ja omi asju arutada. See on meil kuidagi juba kombeks saanud, et vahel harva kui satume pikemalt autoga sõitma (no “pikemalt” all ma pean silmas tervet päeva), siis saavad neist kuidagi sellised “edasiviiva jõuga” päevad. Neil päevil arutame kõik oma eluolu ülitäpselt läbi ja unistame kõikvõimalikest tulevikuplaanidest.
Natuke käisime ikka rannas kaljude peal turnimas ja piknikku pidamas ka.. Tegime endale autosse mõnusa pesa ja lihtsalt vahtisime vett. Tore oli lihtsalt niisama olla vahelduseks.
Paar korda olen käinud üksi mööda erienvaid Adelaide’i randu “matkamas”. Näeb see välja nii, et jalutan lihstalt nii kaua mööda rannaäärt kuni kopa viskab ette. Eelmisest korrast jäi muidugi natuke okas hinge, sest unustasin tagasiteel oma raamatu bussi :(
Ükskord käisime siis ühel hipipeol. Tegemist oli ühe sõbra sünnipäevaga, kuhu kõik olid oodatud hipiks riietatuna. Me hullult plaanisime ja otsisime riideid ja mina küpsetasin kooke ja lõppkokkuvõttes… üldse ei viitsinud seal peol olla. Me kohe üldse ei viitsi viimasel ajal kuskil pidudel käia – parema meelega läheks käiks päevasel ajal pool maailma läbi, matkaks, ujuks, teeks igast erinevat veesporti.. aga vat peole ei viitsi minna. Kella üheksa ajal hakkab tavaliselt üks meist haigutama ja siis üritame ikka viisakusest mingi kümneni vastu pidada, pärast mida suht kiirelt koju ära loivame.
Ja nii ongi siis välja kukkunud, et pidudel käimise asemel teen kodus süüa. Ja veel süüa. Ja siis natuke kooki. Ja siis natuke soolast. ja siis natuke kooki ka veel, sest.. kooki pole kunagi ülearu (haha, praegu meil on külmakapis nelja erinevat sorti kooki, mida mitte keegi süüa ei taha!)
Kaks kõige erilisemat asja mis viimasel ajal teinud olen, on 1)Pasta ja 2) Raw šokolaadikook. Pasta tegemise kohta arvasin alati, et see on mingi jube keeruline ettevõtmine ja kindlasti hästi raske on seda õigeks saada. Tegelikkuses oli see kõik väga lahe tegemine ja tuli superhästi välja! Ma ei ole vist kunagi ühegi oma söögitegemisalase saavutuse üle nii uhke olnud kui tol päeval selle pasta üle.
Teine asi mida alles hiljuti tegin, oli siis see Raw kook. Raw tähendab inglise keeles toores ja see on üks viimase aja põhilisi “dieeditrende” (oi need inimesed saaksid kurjaks kui näeksid et ma niimoodi kirjutan sellest). Igatahes, asja iva seisneb selles, et kõik tooraine (ja ka lõppresultaat) peaks olema töötlemata (või siis võimalikult vähe töödeldud?) ja taimne. Nii ei kasuta need tegelased ei ühtegi piimatoodet, lihatoodet ega ka näiteks muna, suhkrut, jahu (kaerahelbejahu on okei nagu ma aru saan). Ega ma sellest toitumisstiilist otseselt huvitatud ei ole, aga pakkus huvi küll, et kuidas nad siis näiteks neid kooke teevad. Nüüd siis tean. Ja enam kunagi ei tee. Ei olnud minu stiilis asi see. Aga samas olen õnnelik, et ära proovisin, sest sain sellest kogemusest täpselt seda mida tahtsin – oma uudishimu rahuldada. Koogist mul kahjuks pilte ei ole.. välja nägi nagu üks täiesti tavaline šokolaadi-juustukook. Tegelikult koosnes see põhimass aga hoopis 80% pähklitest ja ülejäänud 20% oli vahtrasiirup, datlid, kookosõli (ainuke rasvaine mida sedasorti rahvas tunnistab) ja toorkakao. Huvitav oli käkerdada seda kokku aga samas ma juba tegemise käigus kirtsutasin isekeskis nina. Igatahes, oli väärt kogemus.. seda kooki ma arvan ma enam kunagi ei tee, aga võib-olla proovin mõnd muud – näiteks on mul üks porgandikook (ka toores!) endale retseptijärjekorda salvestatud. Ehk kukub see paremini välja.
Eelmine nädal toimus Adelaides igaaastane Zombie Walk. Mingil põhjusel magasime eelmisel aastal selle maha ja sel aastal ei suutnud õigeks ajaks otsust teha. Kui eelmisel aastal oleks käinud ja näinud kui äge see üritus on, oleks kindlasti see aasta ka kostüümi ja grimmiga osa võtnud.
Igatahes, ka pealtvaatajana oli üritus päris vinge – eriti kõikide nende zombiede keskel olla seal alas, kus alles tehakse grimmi ja seatakse valmis (meil palju sõpru võttis osa sellest üritusest). Kõige üllatavam oli see, et inimesed reaalselt võtavad päris tõsiselt seda üritust – hullult on ikka ära kostümeeritud ja mäkerdatud ennast. Kui mina arvasin, et tehakse lihtsalt mingi zombie näomaaling, siis tegelikult ikka minnakse palju kaugemale. Kõigepealt mõeldakse välja mingi hoopis teine kostüüm, nö. “tegelane, kes ma olin ENNE kui minust sai zombie” ja siis seejärel tehakse sellest alles zombie. Nii oligi seal palju pruute, politseinikke, haiglaõdesid, hullumaja patsiente ja isegi üks jõuluvana.
Samal õhtul kui Victor Harborist tagasi jõudsime suundusime jooksujalu ja koju jõudmata sellisele üritusele nagu True Grit Night Attack. Tegemist sellise lühema variandiga ühest takistusrajast, mis üheks nädalavahetuseks linna üles seatakse ja kus siis mõningate rahatähtede eest oma tiimiga (või üksi… või partneriga) seda läbida saab. True Gritil on tegelikult selline raskem rada ka, aga see millel meie käisime on rohkem sellistel kommerts-põhjustel tehtud.. et reklaamida oma seda suuremat üritust ja et sponsorid oma lippe lehvitada saaks.
Rada ise oli 5 kilomeetrit pikk ja sisaldas endas 17 takistust, mille hulgas näiteks mudavannis okastraadi all roomamine; jäävanni sukeldumine (täiesti jääkuubikuid täis vann, kus reaalselt raske liikuda sees ja kus peab mingi plangu alt niimoodi läbi minema, et peabki üleni vee alla minema); üle seinte ronimine; 10-kilose liivakotiga treppidest üles-alla jooksmine ja palju muud põnevat. Rada tegelikult ise oli võrdlemisi lihtne ja läbisime selle meie oma tiimiga 55 minutiga – uskumatul kombel oli vist põnevus ja adrekalaks nii suur, et kordagi ei väsinudki jooksmisest ära (mina, kes ma ei jookse!). Tegelikult olen mina tahtnud juba mitu aastat minna ühele taolisele üritusele, mis sel aastal lõpuks ka Adelaide tuleb. Tegu siis sellise üritusega nagu Tough Mudder, mis on koguni 20 kilomeetrit pikk ja kus takistused märksa raskemad kui True Gritil. See üritus toimub aga kahjuks meie jaoks ebasoodsal ajal – siis kui pererahvas Eestimaalt külla tuleb ja kõik koos kuskil ilmapääl rändamas oleme – nii et sel aastal jätame selle siiski vahele. Samas eriti nagu kahju ei olegi, sest alternatiiv (ehk laste ja Mareni-Omari nägemine) on tuhat korda parem kui ükski takistusrada!
Aga nüüd tagasi ürituse juurde: tiimis oli meil 6 inimest – mina, Maiks, Maarja ja kolm kohalikku – Ben, Jamie ja Jodie. Jamiet ja Jodiet me varem ei teadnud, aga osutusid täitsa asjalikeks inimesteks ja täpselt nagu samal päeval soovinud olin – saimegi endale sõbrad just sealtkandist, mille kohta ütlesin, et tahaks et keegi kohalik natuke eluolu tutvustaks. Nii et varsti saab siis nendega kalale minna!
Raja lõpetuseks kostitati meid siis külma õlle ja uhkete True Griti t-särkidega. Õhtu lõpetuseks tulime kõik koos meile sauna ja õlunaadi limpsima. Kuna tol ööl keerati meil ka kella edasi, siis venis see õhtu meil lause hommikul neljani välja. Aga väga tore oli ja kindlasti teeme mõne taolise ürituse veel tulevikuski läbi!
Sel nädalavahetusel käisime siis jälle oma igakuisel minipuhkusel. Maiks kuigi tihti kahte päeva järjest vabaks ei saa (no isegi kui saab, siis ikka on kooliasju vaja teha), nii et kui vähegi paistab kalendris selline auk tulevat, siis kohe organiseerime midagi nendeks päevadeks. Tegelikult ma arvan, et omamoodi on sellisel väga intensiivsel graafikul ka head küljed – kuna me teame, et aega peaaegu alati napib, siis püüame seda vähest mis meil on nii täisväärtuslikult kui võimalik ära kasutada. Ei saa enam jääda nädala ainukesel vabal päeval niisama koju telekat vaatama, sest päeva lõpuks on muidu süümekad kui suured – üks hinnalistest vabadest päevadest ju raisku lastud!
Esialgne plaan selleks nädalavahetuseks oli meil selline, et saame lausa neli (!!) päeva järjest vabaks võtta ja natuke pikemale väljasõidule minna. Planeerisime mis me planeerisime, aga mida lähemale see aeg jõudis, seda selgemaks sai, et nii pikaks ajaks me ära minna ei saa. Maiksul mustmiljon koolitööd teha ja kuigi ta juba terved eelmised nädalad peaaegu iga õhtu mitmeid tunde kontoris õppides veetis, siis lõppu ei näinud sel tulevat. Lõpuks otsustasime siis kahepäevase tripi kasuks. Sellel lühemal reisil oli muidugi oma boonused – see vabastas meid laupäevaõhtuks üheks teiseks ürituseks, kuhu mina juba pikemat aega minna olen tahtnud.
Aga, kõigepealt väljasõidust. Reede hommikut alustas Maiks koolis eksamiga ja mina autos töötades. Sõitsin nimelt Maiksuga kooli kaasa, sest kuna sealt edasi liikusime niikuinii lõunapoole, siis tundus mõttetu pärast tema eksamit raisata veel tund või rohkemgi mulle koju järgi tulemisele. Pärast eksamit sõitsime siis Adelaidest lõunas asuvasse Victor Harborisse, kus muidu juba mustmiljon korda käinud oleme (peamiselt surfamas või vaalu vaatamas), aga kuhu kunagi ööseks ei olnud veel jäänud. Seekord reserveerisime siis ka majutuse ühes vanas ajaloolises hotellis.
Kokkuvõttes võib öelda, et oli väga tore – kuigi oleme seal linnas nii palju kordi käinud, siis ööseks jäämine on ikka hoopis teine asi. Kui tavaliselt oleme seal suht igalpool ainult autoga ringi sõitnud, siis seekord parkisime auto enamvähem kohe hotelli parklasse ära ja käisime ülejäänud aja jala ringi. Esialgu pidasime rannas natuke piknikku, siis jalutasime niisama linnas ja lõpuks sättisime ennast linna lähedal asuvale saarele pingviinituurile. Granite Island (tõlkes nö. graniidisaar”) on pisike saareke, mis on Victor Harboriga ühenduses ühe maailmatuma pika sillaga, mille peal on muideks võimalik sõita hobutrammiga! Meie valisime taaskord siiski jalutuskäigu kasuks, kuan see trammivärk tundub üks päris ee.. ülerahvastatud ettevõtmine olevat.
Tegime siis tunnikesega saarele ringi peale ja asusime pingviinihaigla ees oma tuuri algust ootama. Nimelt on Granite Islandil üks imepisikeste pingviinide koloonia – härrad ja prouad pingviinid asuvad igal hommikul suure ookeani poole teele (ja ujuvad seal 30-40 km kaugusele!) ja saabuvad igal õhtul jälle oma kodusaarele tagasi, urgudes elavaid beebisid toitma. Esialgu saimegi siis pingviinihaiglas elavaid patsiente uudistada ja hiljem juba reaalselt ööpimeduses kojusaabuvaid lapsevanemaid luurata. Ühed ütlemata naljakad linnud on nad küll.. kuigi suuruselt pigem sellised kodukana taolised (jupp maad saledamad muidugi), siis käitumiselt on täpselt nagu telkust nähtud päris-pingviinid. Tatsavad ühelt jalalt teisele ja kallutavad joostes keha naljakalt ettepoole. Kõige naljakam on vast see kuidas nad lihtsalt paigale tarduvad mitmeks-mitmeks minutiks. Mind reaalselt ajas täiega naerma. Kohmakad ja naljakad olevused! Lõpuks pidime tegelikult sealt tuurilt põgenema, kuna giid üli üks üpris veider vennike ja kuna me arvasime, et kaks tundi pingviinide vaatamist on päris pikk aeg juba! Mingi 10 minutit plaanisime kuidas vaikselt haihtuda, ise tasakesi naeru kihistades. Lõpuks saime hakkama. Selle käigus oleks Maiks äärepealt muidugi mingile pingviinile otsa kõndinud, aga no mis sa ära teed, kui nii kiire on :D
Järgmisel päeval käisime natuke linnas ja natuke rannas ja siis veel natuke linnas ja siis veel natuke rannas ja oligi aeg suunduda järgmisele meelelahutuslikule ettevõtmisele (haha, milline keelekasutus!) – hülgetuurile. (järgnev lause loe kurjakuulutava muinasjutuvestja häälega): Nimelt on Granite Islandi taga veel üks väike saareke, kus elavad pingviinipoiste kurjad vaenlased – HÜLGEPOISID JA MERILÕVID! neid käisimegi siis vaatamas. Kuna meri oli võrdlemisi laines, siis väga lähedale sellele kivihunnikule (mõned kutsuvad seda hunnikut saareks) me minna ei saanud, aga sellele vaatamata nägime ikka päris hästi ära need loomakesed. Natuke meenutasid koeri mulle ausalt öeldes.
Tore oli üle pika aja mere peal olla – eriti sellise väga kindla alusega, mis isegi säärase tormise ilmaga üldse väga ei loksunud ja raputanud. Ainult korra kui seal “saare” all valetpidi lainesse jäime võttis seest õõnsaks. See kogu ettevõtmine oli iseenesest selline väga lühike, siuh sinna ja siuh tagasi, üritus, aga tegelt oligi nii tore – väga konkreetne ja ei oldud püütud teeselda, et tegelt me võiks veel siia reisi mingi 100 sihtkohta sisse toppida. Selle jaoks neil on eraldi tuur, aga kõik kolm korda kui mina sinna kohti kinni panna olen üritanud, on see olnud täiesti täis bookitud.
Pärast hülgetuuri mõtlesime esialgu minna surfama (esimest korda sel hooajal!), aga kuna laine oli end selleks ajaks täiesti pudruks ära solkinud, siis me ei hakanud väga pressima sinna.. Mõtlesime et peab ikka järgmine kord hommikul vara tulema. Sõitsime hoopis rannikut pidi edasi järgmisesse linna ja sellega ühenduses olevale saarele ja avastasime sealseid kaugemaid sopikesi, kus “maainimesed” kalal käivad. Leidsime kõiksugu põnevaid kohti, aga kuhugi siiski ise pikemalt peatuma ei jäänud. Mõtlesin terve see päev, et tahaks et oleks mingid sõbrad, kes sealtkandist pärit ja tunneks läbi ja lõhki seda eluolu seal. See kõik seal näeb lihtsalt nii eee… võõras ja veider välja, et ma ei oska nagu ette kujutadagi, kuhu auto saab/võib sõita, kus õnge leotada maksaks ja kus haid varbad küljest näksavad.
Õhtupoole tegime veel vahetult enne Adelaide’i sissesõitu väikese pikniku ühe rahvuspargi ja veiniistanduse piirimail, vaatasime mägesid ja üle viinamarjade ookeanisse laskuvat päikest ning pidasime õhtuks sõjaplaani!
… ja siia lõpetuseks lisan nüüd paar pilti nendele kodustele, kes siin viimasel ajal on palunud, et võiks vahepeal fotoka Maiksu kätte ka anda, siis saaks mind ka mõnel pildil näha. No vaadake nüüd nii palju kui süda lustib (või siis nii kaua kui neid üht ja sama nelja pilti vaadata kannatab)! ja rohkem pilte näeb ikka seal kus alati.
Muidu vabal ajal oleme siis sellist tavalist linnaelu elanud.. laupäevahommikul kohvikus käinud ja niisama peale tööd rannas kajakaid chipsidega toitnud ja linna peal töllerdanud ja tööd teinud ja tööd teinud ja koolis käinud ja kodus õppinud. Maiksul see semester on nüüd koolis päris intensiivne olnud (eelmine oli vist kõige lebom üldse ja jättis petlikult mulje, et nüüd ongi edasi äkki lihtsam), nii et temal väga palju aega enam olnud ei ole. Aga natuke ikka pigistab kuskilt välja ja saame vahel midagi toredat koos teha. Ja isegi kui palju aega ei ole, siis püüame ikka mõne hommikusöögi kuskil kohvikus või massaazhi mõnes salongis tema tihedasse ajakavasse ära paigutada. Või käime kinos. Või söömas… ma ei tea kas asi on minus või tundub nagu meie elu keerleks ümber söögi?! :D
Nendel päevadel kui Maiksul pole aega minu meele lahutamiseks ja mul tagaaias lamamisest kopp ees on, otsin endale tegevust mõne sõbranna seltsis. Näiteks ühel toredal laupäeval käisime Maarjaga ratastega Bel Airis (Tegelt Maiks viis autoga ära sinna meid, aga see selleks! :D Ma poleks elu sees rattaga sealt mäest üles saanud, terve nädal oleks seda ratast mingi 15 kilomeetrit järjest ülesmäkke lükanud ja ohkinud seal). Igatahes, läksime siis ratastega sõitma ja koaalasid otsima ja piknikku pidama. No ma ausalt ei tea mis mul arus oli kui seeliku ja kingadega sinna kohale ilmusin. See viga sai õnneks kohe karistatud ka, kui esimese künka otsas varbast terve kopsikutäie verd väljutasin. Ei tegelt, see oli suht normaalne, eriti arvestades et me olime ratastega läbi mingi imeväikse tunneli roninud ja need jumal teab kuhu kaasa vedanud ja kõik mööduvad inimesed meid niikuinii nagu poolearulisi vaatasid. Kahepeale kokku tegime siis salvrätikust ja suitsupakikilest (mitte minu omast!) ja patsikummist mulle ühe uhke tohterduse ja seiklus võiski jätkuda. Imekombel oli see tohterduse nii hea, et see ei läinud isegi mustaks ja rõvedaks järgneva kuue tunni jooksul, haha! Vaatasime seal siis koaalasid ja surnud sisalikke ja moslemeid ja gallasid ja nautlesime niisama.. oli üks selline keskmisest toredam päev ühesõnaga.
Minu jaoks kõige meeldejäävamaks seikluseks osutus aga hoopis see, et minu ratas ei tahtnud ikka Maarja omaga võrreldes üldse edasi minna. Ma pidin isegi mäest alla väntama! Korra käis küll peast läbi, et äkki autos transportides läks kuskil midagi paigast, aga ega ma peale sellise pealiskaudse kontrolli midagi väga ellu seal ei viinud. Vahepeal kiskus küll kole raskeks, aga Eesti naine on tantsulõvi, nii et pole siin vinguda midagi, tuleb ikka lakka loopides ja möirates edasi rühkida. Koju jõudes enam nii lõvi ei olnud. Kõige vähem lõvi olin sellel hetkel kui pärast 35 kilomeetrist üles-alla “rattasõitu” teatas Maiks mulle teatava uhkusega hääles, et mul olla esipidur kogu see aeg peal olnud.
Elu ongi üks ilmatuma suur õppetund. Seekord õppisin siis seda, et ei tasu ilma meheta kodust üldse välja minna.
Üks minu väga vingetest sünnakinkidest sõbranna Maarjalt oli see, et käisime koos footyt vaatamas. Footy näol on siis põhimõtteliselt tegu rugby taolise spordialaga, mis on siis siinkandi üks populaarsemaid spordialasid. Ametlikult on selle nimi Australian Rules Football (aussie rules) ja kohalike sõnul tal midagi rugbyga väga pistmist ei ole.. aga noh, meile eestlastele on need kaks ikka rohkem sarnased omavahel kui footy ja korvipunumine, nii et tõmban ikka paralleeli rugbyga, loodan et tulihingelised spordifännid suudavad mulle selle andestada.
Väga palju täpsemalt ma sellest mängust rääkida ei oska, kui siis ehk nii palju, et mõlemal meeskonnal on platsil 18 mängijat, kelle elu eesmärk on pall platsi ühes servas (mõlemal võistkonnal oma servas) asuvate pikkade valgete postide vahelt läbi lüüa. Poste on kokku neli, kui keskelt läbi lööd palli, siis saad kuus punkti ja kui kummaltki poolt äärest, saad ühe punkti. Mängijad võivad palliga joosta, seda sööta ja jalaga lüüa. Nii mõnedki reeglid selles mängus on sarnased ükskikute reeglitega korvpallis ja jalgpallis – näiteks ei tohi palliga niisama mööda platsi ringi udutada, vaid peab seda teatud vahemaa tagant põrgatama (15 meetrit). Samuti on kasutusel näiteks 50-meetri “penaltid”, mida kutsutakse nii öelda “vabalöökideks”, mille saab endale teenida vastaspoole füüsilise vea tõttu (näiteks õlgadest kõrgemale “ründamine”) ja kindlasti mõnel hea põhjusel veel, mida mina praegu kahjuks ei tea.. Mäng ise on võrdlemisi füüsiline, ikka korralikult lennatakse üksteisele sisse. MIngeid kaitsmeid selles mängus ei kasutata, nii et tihtipeale lõpetavad mängijad oma karjääri võrdlemisi tõsiste vigastuste tõttu. Mäng ise toimub üüüüratu suurel ovaalil, kus mehed jooksevad ühe mängu jooksul keskmiselt maha umbes 8-10 kilomeetrit.
Mäng mida meie vaatamas käisime oli meie osariigi liiga finaalmäng, kus omavahel võtsid mõõtu Port Adelaide ja Norwood ning pealtvaatajaid oli ligikaudu 45 000. Täiesti omaette elamus on olla sellisel väljakul 45 000 hullumeelsega, kes teevad selliseid hääli, mida mina varem kuulnudki ei ole. Ovaal ise pidavat olema üks selle riigi parima “heliga” ovaale, mis on sihtotstarbeliselt nii ehitatud, et heli ülihästi leviks. Ja leviski, nii hästi lausa, et tegemist oli täiesti ebainimliku häälega! Istusime seal kahekesi särasilmil ja ei jõudnud seda lärmi ära imestada. Täiesti ainulaadne kogemus! Ja nii põnev oli vaadata, kuidas inimestele tõesti näis korda minevat, mis need 36 venda seal väljakul selle ühe laperguse palliga jändavad!
Imekombel olid meil veel sellised piletid, millega sai ovaali ülemisse otsa ka minna ja ei pidanudki all pööbli seas istuma. Haha, nali. Tegelt käisime ikka suht terve selle ovaali läbi.. Maarja meil väikestviisi “hoonete-huviline”, nii et pool aega taidlesime lihtsalt seal maja peal ringi :D
Igatahes – üks ütlemata äge kogemus ja kindlasti tahaks millalgi veel minna! Selleks aastaks sai küll hooaeg läbi aga see eest peaks iga hetk krikett hakkama, mida ka kindlasti vaatama plaanin minna. Kuuldavasti võib üks kriketimäng kesta kuni viis päeva järjest – ei tea kas ma peaks siis töölt vabaks võtma viieks päevaks kohe või lihtsalt arvutiga seal tribüünil istuma?
Need kes tahavad vaadata, kuidas ennast aussie rules footballis vigaseks saab joosta, võivad alloleval videol klikata.
|
OSCAR-2019
|
||
Leila Säälik: «Kõik ilus on seljataga ja kõik huvitav on ees.» - Arhiiv - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt
Nimetades sõnapaari «Ugala teater», tuleb igaühel meelde jada nimesid. Kellel milline just, see sõltub teadmise ja nägemise pagasist. Nimi, milleta aga ilmselt kellegi koostatud nimekiri ei jää, on Leila Säälik. Veetlev ja jõuline Ugala vapiloom juba enam kui neli aastakümmet.
Nende aastate jooksul rollid ja lavastused, mille üle ta arvet ei ole pidanud. Palju võimsaid klassikateoste kangelannasid, millest ühegi mängimine tähendaks paljudele elutöö tegemist. Palju tunnustust ja armastust. Ja muutumatu pühendumus ja truudus. Ühele teatrile. Ugalale.
Naiselikult tark, nagu ta on, teab Leila, et maailm on lahti. Ja kolleegid muigavad koos temaga, kui ta ütleb oma ugalalaste jaoks krestomaatilise tõe: «Kõik ilus on seljataga ja kõik huvitav on ees.»
Algas sellest, et tahtsin astuda Panso-kooli teise lendu. Sinna mina sisse ei saanud. Hiljem kuulsin ühe perekonnatuttava käest, kes seal koolis käis ja minu sisseastumisele kaasa elas, et Panso olla öelnud, et selle tüdruku ümber on hall udu Ma ei tea, see ei olnud selline löök, mis oleks mind hirmus õnnetuks teinud.
Läksin Tallinna kaubamajja meeste ülikonnariideid müüma. Aasta ja kolm kuud olin seal. Mulle meeldis see töö väga, teenisin viis kiitust! Mulle meeldis hirmsasti inimestega suhelda. Raske töö oli tegelikult seista hommikust õhtuni jalgel.
Siis ütles üks hea tuttav, et Viljandis on kool, kus õpetatakse peaaegu sama asja mis Panso-koolis. Oli täiendav vastuvõtt Viljandi kultuurikooli. Istusime lennukisse, viisin avalduse ära.
Kõigepealt huvitas mind väga tants. Ma olin siis viie-kuueaastane, kui Tallinnas käis üks tantsijanna (oli ta usbekk või turkmeen?) Tamara Hanum, kes esitas 41 rahva tantse. Iga tants erineva kostüümiga.
Istusime emaga Estonia saalis kusagil tagaotsas ja ema ütles, et ta ei mäleta, kuidas see nii juhtus, et mingil hetkel istusin esimeses reas, olin ennast mingi onu sülle sohkerdanud, enne kui tema tähelegi pani.
Kui me siis koju läksime, tõusis mul palavik. Ma olen üldse tähele pannud, et kui tuleb mingi tugev emotsioon, millest ma eriti aru ei saa, siis on mul palavikutunne. Kui ema läks tööle ja ma jäin üksi koju, võtsin igasugu kardinad ja muud riided, mis ette sattusid, ja tantsisin.
Nii tahtsin tantsijaks saada! Aga mul on suur kont, balletiringi mind vastu ei võetud. Võisin painduda küll, aga kont oli liiga tugev.
Tol korral jäin loomulikult rahule. Viljandisse tulles ei teadnud ma isegi seda, kuidas raamatukogust raamatuid laenutada... Kõike õppisin. Mul olid nii huvitavad õpetajad!
Karl Ader oli mu lavakõne õpetaja, Sirje Raudsik, kes oli just lõpetanud Panso-kooli, oli mu erialaõpetaja, Ants Salum õpetas vene kirjandust, Raivo Laikre muusikaliteratuuri... Niisugused isiksused! Inimestena nii huvitavad ja samas lihtsad. Olin väga rahul.
See oli esimese kooliaasta kevadel, kui mu õpetaja Sirje Raudsik, kes mängis «Kosjasõidus» ühte külatüdrukut (hästi väike osa), tahtis hakata koostama Jungholzi monograafiat ja palus Kaarupi [Karl Ader toim] käest, kas ei võiks mina tema asemel Pärnu ringreisil seda osa mängida.
Ringreisid kestsid tollal 21 päeva, Sirje tahtis selle aja vabaks saada. Kaarup oli sellega nõus, ta oli ka ju minu õppejõud.
Ja siis ükspäev kuskil pool kümme õhtul, etendus oli juba ära tehtud, ütles Kaarup, et õpi Liisu osa pähe. Peaosa. Õppisingi pähe.
Ma ei tea, millal me proovi tegime, aga viimasel Pärnu etendusel mängisin seda juba mina. Pärast, kui näitleja Tiina Suits läks Ugalast ära ja Kaarup lavastas parajasti «Orpheus laskub põrgusse», sain seal ka üht pisikest sutsu teha.
Kaarup ütles ühes lavakõnetunnis, et anna ka avaldus. Ma olin siis juba mänginud neid väikesi asju, mind teati pisut ja kunstinõukogu võttis mind 1962. aasta 2. detsembril Ugalasse tööle.
[Aleks] Sats andis kohe mu teisel hooajal mulle «Tõrksa taltsutuse» Katharina, aga mitte ainult mulle, me tegime ühe teise noore näitlejannaga kahekesi kordamööda Biancat ja Katharinat. Ma ise ei mäleta seda enam, aga mina olevat proovides kogu aeg istunud lava kõrval ja vaadanud, kui tema Katharinat mängis, aga kui mina proovi tegin, oli teine saalis haigutanud.
Nii mulle räägiti. Ja kuskil poole prooviperioodi peal kutsus Sats meid dekoratsioonikuuri ja ütles, et Sillandil on suuremad eeldused seda rolli mängida, aga Säälik tunneb osa vastu rohkem huvi. Ja kuna aega on liiga vähe, et mõlemale proove jätkuks, siis saab Säälik Katharina osa.
liialdan, kui ma ütlen kaks, aga ühe kursuse teatrikooli andis see lavastus mulle kindlasti. Mul ju näitlejadiplomit ei ole, on ainult näitejuhi oma.
Kes on sind nende paljude teatris oldud aastate jooksul kõige rohkem õpetanud ja kasvatanud? Lavastajatest, partneritest...?
Oi, neid on nii palju olnud... Alustades Kaarupist, kes meile nii palju hingesuurust ja -soojust andis. Kuidas ta meie eest hoolitses! See oli täielik ahmimine.
Partneritest Heino Arus, erakordselt tugeva temperamendiga mees, silmad säramas nagu söetükid... Ta lihtsalt kiskus sind endaga kaasa. Arne Laos, pehme ja soe partner. Ja siis Rein [Malmsten], kelle puhul tundsin, et oleme ühest materjalist tehtud. Kõige eredam lugu oli, kui Jaan [Tooming] tuli tegema «Mäekuru varjus». Istusime laua ääres, tema rääkis tükist ja maailma asjadest ja loodusest ja mustadest aukudest ja tähistaevast...
Rääkis ja rääkis ja kui me siis läksime lavale, oli tükk praktiliselt valmis. Me olime Reinuga ilmselt samal ajal, kui Jaan rääkis, mõelnud kogu aeg tüki ja oma teksti peale, ja asi oli olemas. Selline mõistmine.
Mul on vedanud. Ptüi-ptüi-ptüi. Sellepärast ongi nii, et kui küsitakse, kas tahaks veel midagi mängida, siis... Ju ikka tahaks. Aga et ma oleksin millestki ilma jäänud...? Pole niisugust rolli. Oluline on mingid teemad läbi käia.
Jaan õpetas ikka, et oluline on teema. Mitte roll, vaid teema. Kui palju ta pistis meile lihtsalt lugemist pihku! Niisama, mitte selleks, et lavastada või mängida.
Ei, seda mitte. Üks kord olen rollist ära öelnud. See oli «Iha jalakate all» tükk, kus ema tappis oma lapse. Seda ma ei saanud mängida, see käis mulle risti vastu. Aga muidu...
Ei. Enamasti on ju nii, et kui lavastaja on juba tüki teha võtnud, ju ta sind kui näitlejat siis ikka aitab. Loodad ju ikka, et ta annab mingi võtme. Näitemängu tegemine on üldse üks suur lootus.
Väga paljude asjadega. Ma ei ütle, et lavastajal peab olema kõik selge. Paljud lavastused kujunevad kuidagi... iseenesest. Aga tegelikult on lavastaja ikkagi õpetaja, ta peab ütlema, mis vigu ma teen. Ta peab oskama neid sõnastada. Äkki ma teen juba mitmendat korda sama viga ja keegi ei ütle?
Võib ju olla ka nii, et mulle endale tundub, et see pole minu roll, üldse mitte minu tüpaaile, aga las ta siis teeb mulle asja selgeks! Siis on ju igatepidi tore, midagi saab võib-olla murtud.
Mina usaldan lavastajat, ükskõik, kes seda tööd siis ka teeb. Võib-olla nii ei peaks, ei tohikski. Eks ma muidugi vaidlen ka vahel, aga usaldan ikka. Sada protsenti.
Suudad sa oma pikalt näitlejateelt meenutada mõnd rolli, mille tegemine on olnud tõeline kaelamurdmine? Või tulevad kõik kergelt?
Ma ei saanud aru, milles asi, ma tahtsin, püüdsin, aga ei suutnud kohe haarata... Selliseid juhtumeid on palju olnud. Aga ma unustan nad ära.
Väga kummaline, kuidas mul negatiivsed hetked meeles ei ole, tegelikult ka. Kustutan ära kuidagi. Nüüd võtan asju üldse rahulikult. Tean, et lavastaja ikka aitab, ega tema ka ei taha, et asi untsu läheb.
Jõulised kangelannad Katharina, Juudit, Niskamäe emandad... Sinu leivanumbrid. Kust sa võtad materjali, et neid kõiki nii erinevatena mängida?
Jah, teatrikooli mul ei ole, aga ka minu õpetajad õpetasid ümbruskonnast hääli ja nägusid kinni haarama. Mõni pisike detail, millest võib hakata kujunema terve roll... Tihti on ka nii, et lavastaja ütleb muuseas midagi, millest loed välje vihje ja saad aru, et vaat nii peabki.
Rolli tegema hakates on mul küll ikka olnud nii, et teed rasketes, plärtsetavates toonides pildi valmis. Siis saad aru, et nii ei saa, ja hakkad vaikselt maha tõmbama selle joone, selle... Siis saad vahel aru, et pead kasutama hoopis vastupidist tooni. Mäletan, kuidas tegime «Pikk päevatee kaob öösse».
Narkomaanist ema roll. Oli pikk monoloog, ma ei saanud mitte midagi aru. Uurisin raamatuid, tegin hirmsasti tööd. Keegi ütles siis, et ära hakka midagi mõtlema ega juurde mõtlema, loe kõige lihtsamalt, suisa pobisedes, ja kõik läheb paika. Ja nii ongi.
Ei. Tegelikult on ettepanekuid tehtud. Päris alguses Pärnu teatrisse ja hiljem Vanemuisesse. Aga siis olid mul lapsed parajasti väikesed ja mul oli Ugalas olnud nii palju huvitavaid rolle, et... Miks?
Lihtsalt mõtlesin korraks järele. Iseendas ei ole mul seda äraminekusoovi kunagi tekkinud. Vaata kui paljude lavastajatega ma olen siin saanud tööd teha! Ei ole igav olnud, ühelgi ajal.
Ma ei ole viimastel aastatel olnud majas eriline suhtleja, seepärast ei tea ma, millest räägivad meie praegused noored, kui nad on kas või natuke... pidused. Kui meie noored olime, siis käisid mõtted ikka... oi kui kaugele. Ideaalid, ideaalid! Kuidas me nii kui vaba päev oli, sõitsime Leningradi, Riiga või Moskvasse teatrisse!
Või kuidas me püüdsime oma kolleege, kes napsitasid, päästa... Läksime palgapäeval neid koju viima, et nad libedale ei läheks...
Ma ei tea, kas on vahet praeguste noortega. Ja ma ei tea, kui suur on nende pühendumus. Näen nende valmistöid. Mulle väga meeldis «Koturnijad». Jah, ma ei oska vastata. Küllap on noored ikka ühtemoodi, tahtmine on suur. Võimalused on muidugi teised, praegused kanalid on rohkem lahti film ja tele...
Muidugi oli see Jaani aeg. Me olime parajasti nii vastu maad omadega ja siis ta tuli... Kõigepealt sõrmeharjutuseks «Mäekuru varjus» ja siis «Kihnu Jõnn»... See tuli kuidagi mängides nagu lapsed liivakastis, rõõmsalt. Ja äkki oli asi valmis, tal oli hing sees.
Ja kakskümmend aastat hiljem elas ta ikka veel. See oli ideaalne, niimoodi peakski tükid tulema. Üksteist aidates, kergelt. Aga kui palju neid väega inimesi on...? Kahju muidugi, nii palju on neid nüüdseks juba kadunud inimesi, kellega ei olegi saanud koos töötada.
Vanasti oli nii, et kui ma rolliga hakkama ei saanud, pidin end lavastajale kõige pahemast küljest näitama. No ükskõik kuidas kas ei olnud tekst peas või olin muidu apaatne. Siis pidi lavastaja ütlema mulle ühe halva märkuse, mille peale võisin hirmsasti solvuda.
Siis läksin koju, nälgisin kaks päeva, seejärel käisin vannis ja hakkasin peaga tööle. Ja nii oligi. Mind pidi keegi solvama, et mootor tööle hakkaks.
Aga laadimine... Nüüd suudan ennast halbadest asjadest välja lülitada. Seltskonnas näiteks. Või kodus. Ja negatiivne emotsioon, mis mul sees on, hajub ära. Olen õppinud end välja lülitama.
Vanasti sai palju reisitud, see oli nii odav. See aitas laadida. Teine asi on looduses olemine. Kolmas see, et saad kokku hea sõbraga. Või muidu huvitava inimesega ja ahmid teda. Aga viimasel ajal kui hakkab igav, lähen koju.
|
OSCAR-2019
|
||
Foto: Vera Kikas. Kompositsioon: Viimsi Perekodu.Igal aastal mõtlen, et see sügis on kaunim eelmistest ning et teist sellist õieti ei mäletagi. Igal hommikul tervitab mind päike all orus veiklevate uduvarjude ning kargusega. Jumalik tunne on minna trepile kohvi jooma ja ühtlasi kaema seda Looja lummavat meistriteost. Hommik ongi hommik vaid siis, kui see rullub kohviaurudes ja Jumala imelise loomingu väljendustes. On ...
1877. aastal oli taevaminemispüha 5. mail, aga tänavu 17. mail. 130 aastat on möödunud Mustvee kiriku nurgakivi pühitsemisest ja igaüks võib seda kuupäeva lugeda ukse kõrvalt müürilt. Sellest ajast peale, mil tulin tööle Mustveesse, on see kirik mulle ikka seostunud selle pühaga ja olen kirikut mõttes nimetanud taevaminemiskirikuks. Oleks kena küll, kui ühest paigast otse taevasse ...
Täna on tuhkapäev, millega algab Vaikse Laupäevani kestev paastuaeg. Kuigi selle aja pikkus on kokku 46 päeva, loetakse paastuaja pikkuseks siiski vaid 40 päeva. Pühapäevi ei loeta paastuajaks, sest siis pühitsetakse Kristuse ülestõusmist. Paastuaeg ehk Kristuse kannatamisaeg on ettevalmistus Issanda kannatuse, surma ja ülestõusmise pühitsemiseks. Nagu nimigi ütleb, on juba kiriku algusaegadest peale ...
Kevadväsimus on kõigile tuttav: töö ei edene, jooksvad probleemid kuhjuvad, suhetes sõprade või töökaaslastega tekib raskusi jne. Eriti tüütavaks muutuvad need probleemid ametites, kus töötatakse inimestega – kui endal on probleeme, pole teiste omi lihtne lahendada. Vaimulikele, kooliõpetajatele, diakooniatöötajatele ja noortejuhtidele ongi kevad seetõttu üsna pingeline aeg. Loomulikult saab ka probleeme vältides elada, kuid see meenutaks pigem Pilatuse moodi käte puhtaks pesemist.
Äsja möödunud volbriööl oli igaühel võimalus end hetkeks lõdvaks lasta, sundimatult ümbritsevate inimeste või loodusega suhelda ning nii jätkuvaks tööks jõudu koguda. Samas seondub volbriöö traditsioon peamiselt nõidade ja muude maagiliste toimingutega. Paljud küsivad seetõttu, kas kristlased ei peaks niisugusest ürituses distantseeruma või vähemalt oma osalust põhjendama?
Esimeseks mulle pähe tulnud volbriööd toetavaks argumendiks on viide paljudele üliõpilasorganisatsioonides – korporatsioonides ja seltsides – osalenud teoloogiatudengitele. Nad on kümneid aastaid sel ööl värviteklites mööda linna jalutanud ja kevadist ööd nautinud. Neist on kasvanud palju häid vaimulikke, ka mõned piiskopid ja seda kahtlemata mitte volbriööl osalemise kiuste. Küllap on nad tollele ööle iseloomulikust inimestevaheliste piiride kadumisest ja avameelsest suhtlemisest pigemini võitnud.
Teiseks olen mõelnud, et ehk iseloomustaks volbriöö fenomeni nõidusest paremini hoopis märksõna piirideta öö. See on aeg, mil iga tudengipoiss võib linnapead, ülikooli rektorit või mõnd oma õppejõudu traksist sikutada ning talle avameelselt küsimusi esitada. Nii mõnigi jutt saab sirgeks räägitud ja nii mõnigi stereotüüp murtud. Olgu või August Gailiti «Nipernaadist» tuttav ettekujutus tüüpilisest kirikuõpetajast: «Kirikuõpetaja on väga tõsine mees ja naerda ei oska ta mitte.»
Loomulikult on asjal tumedam pool. Viimaste aastate volbriöödel mööda Tartut jalutades on mind kõvasti häirinud paljude noorte agressiivsus ja alkoholiga liialdamine. Seepärast oli tark Tallinna linnavalitsuse otsus tol ööl alkoholi mitte müüa. Sellest võiksid ka teised linnad eeskuju võtta.
Panin sellel aastal jälle tähele, et olin järjekordselt maha maganud lehtede tärkamise puudele, kuid hoolega jälginud meediauudiseid, olgu siis vaimulike pedofiiliaskandaali või sõda Iisraelis. Ehk oligi volbriöö funktsiooniks need jamad kümnekonnaks tunniks unustada ning Hando Runneli luuleridadega kevadet tervitada: «Oh kevade, halleluuja!»
Koguduse kantseleis heliseb lauatelefon. Võtan toru ja naisterahva hääl küsib, kas ta saaks oma mehe urni Tartu Pauluse kiriku kolumbaariumisse tuua. Ta ise seal käinud ei ole, aga on kuulnud, et pidi ilus olema. On küll. Ja vabu kohti on ka. Aga on ka tingimus, et kiriku alla kolumbaariumisse saab matta ainult ristitud inimese põrmu. Kas mees oli kristlikult ristitud?
«Oi-oi, kui kahju!» kostis telefonist kurblik hääl ja mu mõtted rändasid kõigile neile, kellele olen juba pidanud ära ütlema. Ka minul on kahju. Ristimine on ju Jeesuse enese antud käsk, aga elu läheb ruttu mööda ja kas tõesti on kõik muu tähtsam kui see, mida Jeesus ütles …
Õnneks sellega telefonikõne veel ei lõppenud. Jutu käigus selgus, et mees elab veel. Ta lihtsalt on haiglas. Mu meeleolu muutus silmapilk ja teatasin naisele, et siis on ju veel võimalik ristida. «Ah! Kas tõesti!? Küll on tore!» kõlas vastuseks.
Oli reede. Laupäev oli mul terve päev talitustega hõivatud, pühapäev niisamuti. Naine arvas, et järgmisesse nädalasse ei julge lükata, sest iga päev võib olla viimane. Mis seal ikka – kohe just ei saa, aga lõunapausi võib küll vahele jätta. Lähme!
Haiglas vaatas mulle otsa suur ja tugev mees. Köievedu oli olnud tema leivanumber. Naise sõnul oli mees olnud veel palju suurem ja tugevam kui see, mis praeguseks pärast võitlust vähiga veel alles oli jäänud. Käepigistus oli veel tugev, aga kõnelemiseks nappis jõudu. Tähelepanelikult vaatas mees ringi, liigutused olid veidi koordineerimatud.
Küsisin, kas ta tahab, et teda ristitaks Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Keel ei liikunud küllalt, et vastata, aga ta naeratas. Vaatas suurte silmadega otsa ja naeratas. Sealsamas haiglavoodis on ta pühas ristimises Jeesuse Kristuse külge liidetud. Sealtsamast kutsus Issand ta üheksa päeva hiljem – nelipüha päeval – siit ajast igavikku.
Ristimine on Jumala tegu. Igavene elu ei ole kätega tehtud ega inimese anda, vaid Jeesus Kristus on ise ristipuul meid igaviku jaoks ostnud. Ja siiski kasutab Jumal oma suurte tegude juures ka lihtsaid inimesi, mitmesuguseid olukordi, haiglavoodit ja paljast vett. Kõigeväeline Looja on usaldanud meie kätte sõna kuulutamise ja sakramentide jagamise. Meie kohus on alandlikult täita ülesandeid, mida Issand on andnud.
Ja sünnib ime, et tema tegutseb. Mitte meie ei ole uuestisünni ime tegijad, vaid Jumal ise kingib elu. Niisamuti nagu meie ei ole need, kes lapse «teevad». Seesama Jumal, kes Aadama tegi mullast, võiks mullast teha ka kõiki teisi. Aga ei – oma imeliste tegude juures kasutab ta jätkuvalt inimest, isegi pattu langenud inimest. Ja kuigi lapse sünni juures on inimese roll võrreldes Jumala omaga tühine, on ometi nõnda seatud, et kokku peavad saama mees ja naine. Nii on ka inimesele antud ülesanne tingimata vajalik.
Naine, kes mulle tol hommikul helistas, hingas kergendatult, nüüd saab ta oma mehe soovitud moel matta. Ka mina hingasin kergendatult: Jeesuse antud korraldus sai täidetud. See paneb mõtlema põhjustele ja ettekäänetele, mida Jumalat otsides välja mõeldakse.
Näiteks mina kasvasin kristlikus kodus ja läksin teismelisena leeri. Ma poleks osanud ette kujutadagi, et minemata oleksin jätnud. Kas ma saan siis õndsaks lihtsalt oma kujutlusvõime piiratuse tõttu? Vaevalt küll. Või kas Jumala teod on kuidagi kehvemad siis, kui inimene on usus nõder? Kindlasti mitte. Ka lapse saamisel võivad inimlikud motiivid olla väga kaheldava väärtusega – sünnib ikka ehtne laps.
Niisamuti tuleme ristimisele patuste inimestena, kuidas keegi: kes kena laulatuse, kes koha pärast kolumbaariumis – Jumala teod on ikka tõelised ja ehtsad! Seetõttu iga katse panna ristimise väärtus sõltuma inimese tegudest või inimlikust tarkusest, tunnetusest või arusaamise võimest tähendab astumist Jumalale lootmise raudkindlalt aluselt inimlike kahtluste kõikuvale pinnale.
Muidugi, kui me teaks, mida tähendab igavene õndsus, kui me seda natukenegi juba ette näha saaks, siis tahaksime kõik just selle pärast kirikusse tulla. Aga täna me veel ei näe. Elame usus. Seetõttu on suur ime, et me ikka tuleme koguduse keskele, et me ikka otsime Jumalat ja et Jumal ise meie keskel ja meie kaudu tegutseb.
Ma usun, et õndsus on igal juhul ime ja teenimatu arm. Juba see, et Jeesus tuli ja ristimise käsu andis, on puhas ime. Meie ülesanne on teha nii, nagu Jeesus ütles, ja võtta vastu Jumala annid. Just nagu mees haiglavoodis. Ei teinud ta ise kuigi palju – võttis vaid vastu. Andku Jumal meilegi alandlikku meelt tema tahe ja tema imelised teod oma ellu vastu võtta!
|
OSCAR-2019
|
||
Mäletate, ma rääkisin teile oma Facebookilehel, kuidas ma TradeHouse rallitelgis veidike tuuningut sain? Igaljuhul tehti mulle seal väga ilusad küüned WTF lakkidega, millest ka õige pea räägin.
Seekordse arvustamise/katsetamise eelis oli see, et kogu töö tehti minu eest ise ära. TradeHaousel on uskumatult sõbralik ja vahva tiim ning näiteks sain ma oma küünetehtnikult väga häid soovitusi selle kohta, kuidas küünelakk paremini peal püsiks. Ma rääkisin talle oma murest, et mul ei püsi lakid üldse peal ning paari tunniga viskavad selle juba maha. Tema suutis selle lakiga teha nii, et see püsis - uskuge või mitte MINUL 4 päeva ilusana. Nimelt tõmbas ta küüneotsa ka lakiga kinni, mis hoidis otstest lakki paremini kinni, kuid ega kõik selle taga ka ei seisa. WTF lakid on tuntud oma hea koostise poolest, mis näiteks ei sisalda tolueeni ega formaldehüüdi. Ehk võib olla see põhjuseks, miks minul just see lakk nii pikalt peal püsis.
TradeHouse telgis lendas küll aeg linnutiivul võib-olla on see põhjuseks, miks minu jaos tundus, et lakk kuivab turbokiirusel. Kui mõlema käe küüned olid lakitud sai koheselt ka teise kihi peale panna ning sellele omakorda kiirelt pealislaki. Tavaliselt pean ma ikka ootama tükk aega, et 2. kihi peale saaksin kanda, kuid tõepoolest, sellel lakil on omadused, mis lasevad sellel väga kiiresti kuivada.
Lisaks kõigele on seda väga kerge ka eemaldada ning usun, et ka õrnematoimelised küünelakieemaldajad saavad oma tööga kenasti hakkama. Minu atsetooniga küünelakieemaldaja võttis laki maga 1-2 tõmbega.
Toonist ma ei hakka pikemalt juttu tegemagi, ma usun, et juba teate, kui suur nõrkus mul selliste lõheroosade vastu on... Ideaalne toon suveks!
Mul on siiski kõige suurem heameel selle üle, et minu tujukate küünte jaoks on tehtud lõpuks ometi lakk, mis tõesti püsib nii kaua peal, juhuu! :)
Väikesed 3-sakiga juuretõstjad, millega saate lisada oma juustele ekstra kohevust juuksejuuri tõstes. On hea abimees peadligi juustele volüümi andmiseks ning ilusate kohevate soengute tegemiseks. Kui kasutada enne tupeerimist, saab eksrta volüümika ja hoidva tulemuse. Aitab kiiresti rasuseks muutuvatel juustel kauem puhtana seista. Kompaktne ja kergesti kaasas kantav.
Juuretõstja on tõesti armas ja pisike - väga mugav kotti pista ning kaasa võtta. Kui juuretõstja ise on pisike, siis juhe on see-eest pikk ning tõesti kaugele ulatuv ning pöörlev ja juuretõstjaga on nende omaduste tõttu mugav tööd teha.
Plaadid näevad välja nagu krepplokitangidel (vist kirjutatakse nii), need on sellised peenete sakkidega.
Kui nüüd rääkida üleüldse kuumusest ning juuretõstja kasutamisest, siis sellel on ka ON-OFF süsteem, millega on mugav sobival ajal toodet sisse-välja lülitada just siis kui ise seda soovid. Lisaks kõigele kuumeneb juuretõstja sekunditega ja on peaaegu kohe peale sisselülitamist tööks valmis.
Soovitan võtta peenemaid salke, et tulemus jääks kohevam. Juuretõstja teeb juurte juurde pisikesed lokikesed, mis jätavad mulje nagu oleks juukseid tupeeritud. Minul näiteks tupeerimine ei mõju üldse, mingi aja pärast vajuvad juuksed ikka lössi, kuid juuretõstjaga seda probleemi pole ning tulemus kestab kaunina ilma lakita 3-4 tundi kindlasti. Tulemus jääb aga väga loomulik:
Juuretõstjal on täpselt paras suurus selle kasutamiseks, ma ei kujutakski ette, kuidas ma saaks hakkama täissuuruses juuretõstjaga, see oleks küll suurema haardega, kuid kogu protsess oleks ilmselt tunduvalt tülikam.
Kahjuks ei meeldi mulle see, et juuretõstja teeb natukene liiga peanahale kui võtta salku liiga peanaha lähedalt, kuid eks ilu nõuabki ohvreid :)
Mini koonustangid keskmiste lokkide tegemiseks. Tulemuseks on tugev ja kauapüsiv lokk, mis sõltuvalt viimistlusstiilile võib olla nii boheemlaslik, elegantne kui ka väga konkreetne.
Sarnaselt juuretõstjaga on sellel samuti väga käepärane disain ning mõnusalt pikk ja pöörlev juhe, et koonustangidega ei jääks ükski salk tegemata. Pisikese suuruse tõttu on seda mugav ükskõik kuhu kaasa võtta :)
Samuti on sellel ON-OFF nupp ja täpselt selle õige pikkusega koonus, mille ümber salke keerata. Ma ei ole seda sorti inimene, kes tahaks endale ülepea lokke. Otsalokid on lihtsalt nii armsad ja nii tütarlapselikud, et see on ka põhjus miks minu lõpusoeng oli selliselt tehtud.
Tangid kuumenevad samuti väga-väga kiiresti ning on ideaalsed abimehed kiiretel hommikutel, sest kauni soengu saamiseks kulub 5-10 minutit.
Koonus on sellise pakusega, et lokid tulevad pigem sellised suuremad ja natuke lainelisemad, jällegi üks pluss ning sõltuvalt salgu paksusest saab endale teha täpselt sellised lokid nagu soovid.
Lokid jäävad sisse mõne sekundiga ja püsivad tõesti väga kaua, nii nagu ka kirjelduses mainitud oli.
Halbu külgi sellel tootel kohe kindlasti pole, ma olen sellega tõeliselt rahul ja soovitan soojalt :)
Juuretõstjad ongi pisikesed, nö täissuuruses on juba lihtsalt vahvlilokitajad, millega ülepea teha :)
Nagu ma teile juba väiksel-vaikselt vihjasin, siis läheb käima praeguse seisuga viimane loosimine, mille kingikoti aitas kokku panna http://tradehouse.ee/
Kommenteerin siin ka, sest ei saanud täpselt aru kas kommentaar tuleb siia jätta või facebooki pildi alla :)
|
OSCAR-2019
|
||
Eelmisel nädalal pöördus karma täisring vikerkaareks. See tähendas seda, et voogama hakkas energialaine, mis võimaldas üles leida härjapõlvlaste poolt vikerkaare lõppu peidetud aarde. Sealjuures lisasid inglid, et tollest energialainest saavad osa kõik need, kes tegelevad nüüd selle hoomamisega. Kuidas pidi kõnealust energialainet hoomama? Ikka läbi oma isikliku sisetunde. Inglid ütlesid, et isiklike analüüside ja tähelduste tegemine on tolle energialaine vältel äärmiselt oluline.
Eeloleval nädalal jätkub seesama energialaine, mis sai alguse eelmisel nädalal. Ehk tuleb ikka jätkuvalt tegeleda tolle laine hoomamisega, mis tähendab seda, et tuleb jätkuvalt väga hoolikalt järgida oma sisetunde poolt antavaid juhiseid. Seda muidugi juhul kui soovite tollest lainest osa saada.
Nagu inglid ütlesid, võimaldab selle laine toimel tehtav (isiklik) analüüs uut sorti tervenemist. St. siin laines sisalduvad uued isikupärased lahendused, nõrkade külgede tugevuseks pööramise võtmed jne. Kõige tuumaks on aga see, et meil on nüüd jälle võimalik oma elus juhtroll enda kätte võtta. Täpsustan – siin käib jutt juhtrollist, mille inimesed andsid kollektiivselt käest ära sajandeid tagasi. Selle juhtrolli kadumise fakt ongi olnud tuumpõhjuseks igasuguste erinevate maisete hädade ja haiguste tekkel.
Aga mis see tähendab, et juhtroll kadus? See tähendab seda, et inimene hakkas kõike välist olulisemaks pidama kui iseenda sisemist juhendust. Oma sisetundest olulisemaks hakati pidama naabrinaiste, vallajuhtide, presidentide, kuningate jms tegelaste õpetusi-käske-keelde jne. Oma sisetundele hakati järjepidevalt vastu liikuma, sest keegi isik x kuskil ametikohal x ütles, et vot just nii on õige. Ja inimesed kuulasid neid isikuid ning hakkasid järjest enam pimesi nende isikute käske täitma. Pimesi selles mõttes, et keegi enam lõpuks ei küsinud, kas see ka õige-õiglane-inimlik on, mida too isik x käseb. Lihtsalt täideti käsku. Eks algul ikka leidus neid, kes veel kõnelesid sellest, et nii pole vast kõige õigem elada, kuid lõpuks harjuti. Lõpuks harjuti, sest nii näis elu lihtsam.
Ja just nimelt “harjuti” – inglid rõhutavad, et kõik säärased inimlikust-elust-eemale-kiskumise-protsessid on inimestele sisse “harjutatud”. Miks? Sest kõike tehislikku peab inimese organismi (nii füüsilisse kui ka vaimsesse) järjepidevalt sisse tilgutama selleks, et see tekitaks püsivaid kahjustusi. Me oleme tugevad olendid ja seega ei ole ka väga lihtne meid rööpast välja viia. Selleks tehti pikki aastaid kahjustavat tööd, et me liiguks oma sisetunde kuulamise/ järgimise teelt eemale.
Tuleme tagasi eeloleva nädala sõnumite juurde – inglid ütlevad, et nüüd lahkub manipulatsioonide tõeline tuum. Seda nii kollektiivsel kui ka personaalsel tasandil. Aga mis või kes täpsemalt lahkub? Seda näeb juba igaüks enda jaoks ise, sest siin tulevad nüüd mängu vägagi erinevad detailid. Mis on aga oluline, on tolle lahkumise tagajärg – nimelt tolle lahkumise tagajärjel saab inimene hakata vabalt hingama. St. lahkub miski või keegi, mille tõttu te pole seni saanud vabalt hingata. See lahkuv nüanss võib tõepoolest olla erinevate isikute jaoks vägagi erineva sisuga, sest ka kõnealused manipulatsioonid on erinevate inimeste puhul kinni haaranud erinevatest tugipostidest.
Palun inglitel tuua siiski mõne näite. Nad ütlevad, et üks nähtus, mis nüüd kindlalt suure sammu võrra hääbub, on draama ja kõik, mis selle mõiste juurde kuulub. Nimelt on draama mõistet (ja kõike, mis selle juurde kuulub) kasutatud samuti inimestega manipuleerimiseks. Kuni inimese elus püsib pidevalt aktuaalsena miskit dramaatilist, on talle ka lihtne sisestada igasugust muud jama. Sellises staadiumis on inimene ülihõlpsalt manipuleeritav, sest miski kisub koguaeg tema hinges haavu lahti. Manipulatsioon aga vajabki just neid haavu selleks, et teie organismi (nii füüsilisse kui vaimsesse) siseneda.
Tegelikkuses on lugu selline, et me ei pea mitte millegi tõttu pikalt kannatama. Me ei pea mitte ühtki välist nähtust pikalt põdema. Me ei pea kogema haigusi.
Me võime tegelikkuses elada iga oma elupäeva rõõmsas energias kümmeldes. Meie elu pole selline ainult seetõttu, et meie elusüsteemi on pikalt ja põhjalikult manipuleeritud.
Mis veel eeloleval nädalal hääbub? Inglid ütlevad, et draama kõrval hääbub nüüd ka tema kaksikvend nimega hirm. Hirmud on tehislikud nähtused. Ka neid ei peaks me üldse tundma ega tajuma. Selleks pole tegelikkuses üldse mitte mingisugust põhjust. Need on meie süsteemi samamoodi manipulatsioonide seeria raames sisse harjutatud. See, mis on toimunud, on tegelikult hullem kui ükskõik, milline massihävitustöö, millest meile on ajalootundides räägitud.
Aga enam pole siin karta miskit – me elame ja oleme nüüd uues ajastus. Siin ajastus kehtib rõõmu energia. Siin kehtib armastuse energia. Siin kehtib vabaduse energia. Siin kehtib luba kõigeks, mis on õiglane ja inimlik. Kõik, mis nende energiate vastu töötada tahab, langeb nüüd lihtsalt järjest minema. Kõik need, kes on sihipäraselt tegelenud selle kõige paremini varjatud kuritegevuse liigiga (ehk süvamanipulatsioonide sissejuurutamisega), langevad nüüd järjepidevalt lihtsalt minema. Uue ajastu energiad ei toeta selliseid tegevusi. Uus ajastu ei toeta tapmist, draamat, hirmukoolitusi, pimedaid käske-keelde. Uus ajastu ei toeta ebainimlikkust mitte ühestki aspektist.
Tundub, et eeloleval nädalal näemegi me ka ühel (või ka mitmel) väga kindlajoonelisel viisil, kuidas uue ajastu energiad toimivad. Me näeme, kuidas need energiad toetavad rõõmu. Me näeme, kuidas need energiad toetavad vabadust. Me näeme, kuidas need energiad toetavad inimlikkust. Me näeme, kuidas need energiad võimaldavad vabalt hingamist.
Mida teha, et sellest energialainest osa saada? See juhis on ikka ja alati täpselt sama – tuleb kuulata ja järgida oma isiklikku sisetunnet. Nagu inglid rõhutavad siin igal sammul – teie isikliku sisetunde kanalile pole olemas asendust. Mitte keegi ei saa ega peagi saama teie jaoks seda asendada. Miks? Sest te olete terviklik olend, kes on loodud seisma julgelt oma jalgadel. Te olete loodud elama julgelt oma elu. Te olete loodud omama kõige täiuslikumat navigatsioonisüsteemi, milleks on teie isiklik sisetunne. Te olete loodud elama tervislikku ja terviklikku elu, milleni viib teid teie isiklik sisetunne.
Lisaks eelmisele nädalale on eeloleval nädalal tugevaid energeetilisi sidemeid ka aasta algusega. Seega soovitan siinkohal lugeda üle ka mõned 2017 a. alguse perioodi kuuluvad nädala horoskoobid.
PÄEVA INGLISÕNUM – kuni 31.12.2017 leiate minu kodulehe paremal ääres asuvalt menüüribalt ka inglite päevasõnumi, milleks on üks minu inglikaartidest. (Alates 01.01.2018 kolivad need päeva inglisõnumid minu poolt kanaldatud põhjalikku 2018. aasta horoskoobiraamatusse, mida saab juba ka osta. Kogu lisainfo nimetatud raamatu kohta leiate alalehelt “Horoskoop 2018 (tasuline)”.) Kuidas töötavad päeva inglisõnumid? Korraga lisan üles terve nädala jagu päevasõnumeid. Kui liigute noolega mööda neid kaarte, siis ilmuvad kaartidele kuupäevad. Sealt saategi valida, millise kuupäeva sõnumit näha soovite. Kui olete leidnud õige kuupäeva, siis vajutage (klikkige) sellele kaardile, et näha tervet kaarti (ja sõnumit suuremalt).
2018 a. põhjalik horoskoobiraamat on nüüd valmis ja ka tellimiseks saadaval! Tegu on e-raamatuga, mis töötab ka kollektiivse kaugseansina. Mis imeloom see täpsemalt on, kui palju maksab ja kuidas tellida? Kogu lisainfo leiate siit alalehelt – “Horoskoop 2018 (tasuline)”
|
OSCAR-2019
|
||
Kasutasime eile K-ga juhust ja väisasime veel viimast korda ütitust kus jalutasime rahvaga läbi Kopli ning tore mees Jaak Juske rääkis selle ajaloost. Pole ennem kunagi mõelnud, et võiks sinna rajooni trippida, aga oleks ikka pidanud seda tegema.
Olen ikka arvanud nagu ülejäänud kohalikud, et see rajoon on selline allmaailma teema kus väga ringi ei julgeks liikuda. Sinna sõit bussiga kestab juba kusagil 25 minutit. Ega just igapäev ei viitsiks minusugune laisk inimene seda teekonda ette võtta. Kohale jõudes sain juba aru millise vale arvamuse ma oma peakeses olen valmis koonud. Loodus oli seal kena, rand oli isegi liivane ja polnud ühtegi pompsukest näha.
Rahvast oli arvatust rohkem, ligemale tuhat inimest ja sellega venis ringkäik oodatust pikemaks. Ümberringi vaadates on näha, et kui oleks asjad teisiti läinud siis saaks sellest Kalamaja taoline hipsterlik rajoon. Reaalselt on sul meri paarisaja meetri kaugusel ja loodust oli lihtsalt mega palju. Kuna ma ise ajaloost väga kirjutada ei oska siis leidsin Jaak Juske enda blogist postituse mille teile siia copyn ja seda näete peale neid imelisi pilte:
Paljud teavad Kopli liinidena tuntud piirkonda Tallinnas. See moodustab aga vaid ühe osa põneva looga kunagise Vene-Balti laevaehitustehase asumist, täpsemini Kopli asumi Vene-Balti allasumist.Enne tehaste asutamist oli Kopli poolsaare tipus tammemets ja see oli ilus väljasõidukoht eelkõige baltisakslastele, aga ka jõukamatele linnaeestlastele, kes sageli sõitsid sinna grüünetama ehk piknikku pidama ja imelist merevaadet nautima. Kopli saatus otsustati aga Eestist väga kaugel. Pärast Venemaa lüüasaamist 1904–1905 aasta Vene-Jaapani sõjas ja Balti sõjalaevastiku laevade hävimist Tsushima lahingus otsustas Venemaa keisririik luua uue sõjalaevastiku koos sõjasadama, merekindluse ja laevaehitustehastega. 1909. aastal võeti vastu Venemaa keisririigi sõjalaevastiku arenguprogamm.8. detsembril 1911 aastal väljaantud seadusega kuulutati Tallinn selle sõjalaevastiku peamiseks baaslinnaks. Tänase Põhja-Tallinna alale otsustati rajada kolm suurt laevatehast.1912. aasta 25. mail kinnitas keiser Nikolai II Laskemoona ja Sõjavarustuse Tootmise Vene Ühingust laevaehituseks moodustatud Vene-Balti tehase põhikirja ja asutamise. Asutajateks olid eruadmiral Mihhail Gerassimovitš Veselago, insener-tehnoloog Kazimir Mihhailovitš Sokolovski, kolleegiumiregistraator Karl Karlovitš Špan ja riiginõunik Fjodor Mihhailovitš von Kruse.Laevatehase esimene direktor oli aastatel 1912–1917 senine Peterburi Admiraliteedi Laevaehitustehase laevade projekteerimise osakonna juhataja Ivan Gavrilov. Aastatel 1912–1916 rajati Vene-Balti Ühingu 10 000 000 rublase kapitaliga muude tehaste (ka Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Liepāja Laevaehitustehas) seas ka Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Reveli Laevaehitustehas. Laevaehitustehase hoonekompleksi 76 000-ruutsüllase maatükil ehitas Prantsuse sõjatööstusfirma Schneider-Creusot, ehitustöid tegid ka mitmed Peterburi ja kohalikud ehitusettevõtted ning mehhaanikatehased.Üle poole Esimese maailmasõja eelse Venemaa keisririigi laevaehituse tootmisvõimsusest oli koondunud Läänemere-äärsetesse kubermangudesse ja Peterburi. Vene-Balti Laevatehas oli suurim laevaehitustehas, kus oli kaheksa staaplit ja töötas 3000, 1916. aastal mürsutsehhi töölistega kokku isegi kuni 7500 töölist. Kopli poolsaare tippu rajatud tehas alustas ametlikult tööd 31. mail 1913. aastal. 1916. aastal valmis juba kolm lahingulaeva. Laevaehitustehases valminud laevad:
Laevaehitustehase tehasehooneist ja töölisasulast koosneva kompleksi projekteerimist juhtis Peterburist pärit insener Aleksandr Dmitrijev, kes oli ka kavandanud Peterburis asuva Nahhimovi merekooli hoone. Laevaehitustehas oli tolleaegsetest Tallinna tehastest suurim ja ehitustehniliselt üks moodsamaid. Kogu kompleks asus Kopli poolsaarel ning laius 35 hektaril, oli kujult kolmnurkne ning selle tipuks oli Kopli tänav 101 asuv tehase peahoone. Tehas ise paiknes umbes 27 hektari suurusel territooriumil, Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres. Seal asusid:
Kopli poolsaare lõppu ehitati suletud tootmisterritoorium, mida eraldas ülejäänud linnast uhke torniga administratiivhoone. Suletud tootmisterritooriumist linna poole rajati oma aja kohta väga eesrindliku planeeringuga asundus, kus rangelt tsoneerituna paiknesid elamualad töölistele ja meistritele, tehase juhtkonnale ja neid teenindavad hooned – haigla, saun, söökla, kauplus, seltsimaja, kool, kirik, politseijaoskond, postkontor, tuletõrjemaja, kino, pesumaja jt. Töölisasula kandis esialgu tööliskoloniide nime, Kopli liinide nimetus tuleneb Vassili saare sarnastest liinidest ja pandi piirkonnale alles 1951. aastal. Ülemised liinid on 1. ja 2., alumised aga 3.-5. liin.Aastatel 1913–1914 töötas Vene-Balti Laevatehases ekskavaatorijuhi abina Sergei Iljušin (1894–1977), kellest hiljem sai maailmakuulus lennukikonstruktor. 1916. aastal sai Vene-Balti Laevatehas lepingu kuue allveelaeva ehitamiseks, kuid 1917. aastal tellimus tühistati Baltikumis valitsenud segase poliitilise olukorra tõttu. Valmis ehitatud allveelaevade korpused viidi Peterburi Balti Laevatehasesse. Lahkus ka enamik Tallinnasse toodud venelastest võõr- ja oskustöölistest.Saksa okupatsiooni ajal olid tehaste tootmishoonetes laoruumid. Vabadussõja ajal olid Kopli elumajad pooltühjad ja rüüstatud, tootmishooneid kasutati ladude ja sõjaväe meditsiiniasutustena. Siia paigutati Vene valgete Loodearmee, mida tabas toona tüüfusetaud. Sõdurid maeti Kopli kalmistule. Sel perioodil oli asum karantiinis. Koplis leidis peavarju paljud Vene haritlased, riigiametnikud ja majandustegelased, kes põgenesid Nõukogude terrori eest Eestisse. Pärast Tartu rahu asusid Koplisse Eesti optandid, kes olid oma vara kaotanud ning kellel polnud mujal sugulasi.Eesti Vabariik lõi Vene-Balti laevaehitustehase baasil Inglise-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Eesti esinduse (Anglo-Baltic Shipbuilding Engineering Company’s Committee for Estonia), mis aga ei suutnud taastada endist suurejoonelist ehitustegevust, vaid selle territooriumil leidsid oma koha paljud väikesed tööstusettevõtted. Tehase ruume kasutati ka ladudena, muu hulgas hoiti seal ka riigi viljavaru.Kopli hoonete haldamiseks moodustati 1933. aastal Kopli Kinnisvaravalitsus, mis 1936. aastal muudeti aktsiaseltsiks „Kopli Kinnisvarad” . See oli sõdadevahelise perioodi Eesti suurim kinnisvarafirma, kellele kuulus Koplis 310 hoonet, neist 144 elumaja.1930. aastatel kolis laevatehase uhkesse paekivist administratiivhoonesse tehnikaülikool. Kõrgkooli õppejõud asusid elama tehasejuhtide majadesse ja nii sai see piirkond Professorite küla nimetuse. Enne Teist maailmasõda kujunes Kopli poolsaare tipust üks Tallinna heakorrastatuimaid aktiivse seltsieluga piirkondi.Teise maailmasõja järel taastati tehases sõjalaevade remondibaas. Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu 1947. aasta 29. juuni otsuse alusel ning ettevõte allutati Nõukogude Liidu Laevaehituse Tööstuse Ministeeriumile ja selle ametlikuks nimeks sai Tehas nr 890. Tehase taastamistöödel kasutati tööpataljonlastest koosnevat ehitusorganisatsiooni Baltvojenmorstroi. Taastamistööde tulemusena avati 30. aprillil 1948. aastal mehaanika-montaaži tsehh.1948. aastal lõpul alustati sõjalaevade remondiga, kaidele toimetati remontivajavad miiniristlejad Silnõi ja Slavnõi. Remonditöid takistas aga suurte ujuvdokkide ning kraanade puudumine. Seetõttu sai alles 10. oktoobril 1949 alustada miiniristlejate remondiga, kui toodi Saksamaalt 60 000-tonnise tõstejõuga ujuvdokk, mis oli tollal üks maailma suuremaid. Saksamaalt nõukogude okupatsioonivägede poolt reparatsioonitasudeks rekvireeritud ujuvdoki taastamine kestis kaua ning alles 17. juunil 1954. aastal võeti tehases toona Euroopa suurim ujuvdokk kasutusele.1. veebruarist 1951. aastast kandis laevaehitustehas nimetust Postkast nr 1083. 29. juunil 1957 allutati tehas-postkast nr 1083 Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogule. Pärast vabariiklikusse alluvusse minekut hakkas remondis olevate sõjalaevade osakaal järk-järgult vähenema. 1959. aasta detsembris lõpetati miiniristlejate Stroinoi ja Stoiki kapitaalremont ning ristleja Ždanov jooksva remondi tööd ning 1960. aastatest kujunes tehas kalalaevade remondi-tootmiskoondiseks. 1970.–1980. aastatel oligi põhitöö kalalaevade remontimine. Alates 1990. aastast hakkas Balti laevaremonditehas remontima tankereid, kauba- ja reisilaevu.Nõukogude ajal ehitas laevaehitustehas 1952. aastal Kangru tänavale ja 1954. aastal Nekrassovi (praegu Madala) tänavale lasteaia. 1956. aastal valmis Pelgurannas 880 lapsele mõeldud keskkool.Nõukogude aeg muutis järkjärgult ka Kopli kuvandit. Piirkonda asus elama kahtlast seltskonda, suurenes kuritegevus. Kopli liinide kurikuulus maine kandus kogu Põhja-Tallinnale. Sel sajandil on aga olukord vaikselt muutunud. Kalamajast ja Pelgulinnast on kujunenud Tallinna uued eliitrajoonid. Ka Kopli liinide ala on kavas arendada nüüdisaegseks elukeskkonnaks. Kui esialgu üritas linnavalitsus leida piirkonnale arendajat hoonestusõiguskonkursiga, siis hiljem paigutas linn sealsed üürnikud ümber uutele elamispindadele ja novembris 2015 müüdi Kopli liinid erainvestorile tervikuna maha.Professorite küla elanikkond on juba uuenenud. Vanadesse majadesse on kolinud noored aktiivsed inimesed, kes on asunud oma kodusid renoveerima ja soovivad parandada kogu piirkonna mainet. Uueks kogukonnakeskuseks on kujunenud vanas haiglas uksed avanud Signatur House. Olulisteks partneriteks Kopli arendamisel on endises tehnikaülikooli hoones sisse seadnud mereakadeemia ja Kopli laevaehitustraditsioone hoidev Balti Laevaremonditehas.
Ja veel. Kopli trammiliin avati juba 1915. aastal, tehnikaülikooli kahte korpust ühendav trolliliin nr 9 aga 1987. aastal.
|
OSCAR-2019
|
||
Kallid sõbrad! Meil on tore uudis: 13-19.novembril Tallinna külastub meie suur sõber Veeda Astroloog
Tere tulemast meie Shakti Majja - unikaalsesse, Ilule ja Tervisele pühendatud projekti, nende sõnade kõige laiemas ja mitmekülgsemas mõttes!
Integreerisime laialdased teadmised ja kogemused, moodustasime loomingulise meeskonna ning tahame aidata inimestel saada õnnelikumaks, õpetada, kuidas võib end avada, näidata oma uusi tahke teistele, tahame kinkida rõõmu ja positiivsust.
Ilu - on väga peen asi ja igaühe jaoks on "ilus" midagi oma. Kuid mida me ka ei peaks enda jaoks ilu lähtepunktiks, arvan, et keegi ei hakka vaidlema, et tõeline ilu algab sisemusest - meie enesetundest, suhtumisest endasse ja elusse. Seetõttu võite meil näha väga tähtsat jagu "Sisemine ilu", kuhu kuulub töö teadvusega, psüühikaga, energiaga. See on see tuum, mille ümber võib juba hakata välja ehitama välise ilu "erksat kommipaberit". "Välisilu" jaos on jumestuse ja stiili osa. Nii, kuidas sisemine seisund mõjub välisele, nii ka vastupidi - rahuldus välisilmest kandub üle enesetundele. Vot selline lõputu ringlus:)
Samuti ilmuvad meie weebile joogatemaatilised fototunnid, erinevatel teemadel artiklid. (Muuseas, kirjutage meile, esitage küsimusi ning artiklid pühendatakse Teid huvitavatele teemadele). Samuti võib eelregistreerimise teel läbida Reiki õppuseid, külastada joogarühmasid, kokku leppida jumestusest, fotosessidest, stiili konsultatsioonidest ja saateshoppingutest.
«Shakti»- शक्ति-sanskriptist tõlgituna sõna sõnalt - "võim, jõud". Mõistel "shakti" on hulagliselt tähendusi:
Shaktiks kutsutakse ülimat universumlikku lõputut Jumalikku energiat, mis on Jumaliku Teadvuse loovaks ja täitvaks jõuks; Shakti - see on Jumalik Ema. Shakti - see on avaldunud maailm. Shaktiks nimetatakse Emakest-Loodust. Shaktiks nimetatakse jumalannat, jumala Shiva abikaasat. Shakti - see on inimese sisemine energia. Shakti - see on inimese naiselik algus, selle naiselik pool. Shakti ise kui naiselik aspekt võib esineda hulgaliste ilmetena ja iseloomude-aspektidena.
Teiseks õpetatakse siin tasakaalustama meeste ja naiste energiat, seda nii enda sees, kui ka väljaspool seda, s.t. harmoonilist partnerlust.
Meie hubase maja sümboliks on valitud inimese kõrgeim, 7-s tšakra - Sahasrari tšakra. See kujutis kujutab endast sümboolset 1000-lehelist lootost; see on "kõrgeim" vaimulik tšakra, meie kõrgema surematu MINA asukoht. Samuti on see Shiva ja Shakti aspekti täieliku ühtumise sümbol, vaimse evolutsiooni lõppeesmärk. s.t. - on seotud kosmilise teadvusega ja valgustumisega.
Sertifitseeritud Hatha jooga õpetaja mitmeaastase rahvusvahelise kogemusega Eestis, Euroopas ja Venemaal. Olen lõpetanud TTÜ arhitektuuri eriala. 2002. aastal võitsin Miss Estonia tiitli ja peale seda osalesin konkursil Miss Universe Puerto Ricos. Isiklik jooga praktika alates 2010. aastast ja õpetamise tegevus alates 2012. aastast. Personaaltreeningud, rühmatreeningud, toitumise nõustamine.
Esmakordsalt sattusin jooga klassi 2010 aa., millest algas minu isiklik jooga praktika. Pärast Tallinna Tehnikaülikooli lõpetamist, mitmeaastast kogemust arhitektuuri erialal ja professionaalset tegemist kergejõustikuga leidsin enda keha ja hinge sümbioosi väljendust joogas. Alguses meelitas jooga füüsiline aspekt - keha muutus tugevamaks ja paindlikumaks, tervis oluliselt paranes. Aja jooksul avasid iidsed Ida traktaatid avasid jooga vaimset olemust. Praktiline kogemus ja teadmised inspireerisid mind ja tekkitasid vajadust seda kõike teistega jagada.
Personaalse jooga klassi ehitamisel põhirõhku panen individuaalsele lähenemisele: pakun mitmeid variante asanas põhimõttel "lihtsamatest keerulistele", võttes arvesse praktikandi füüsilisi omadusi. Erilist tähelepanu panen hingamisele, arvesse võtan ka vigastuste ohtu, mille aluseid olen õppinud ennekõike anatoomiast ja füsioloogiast jooga koolis. Jooga klassis püüan edasi anda tähtsamaid nüansse, selgitades mitte ainult asanade välist vormi, vaid ka sisetööd.
Kui hakata loetlema läbitud kursuseid, koole, diplomeid ja sertifikaate, kulub selleks palju aega ja mõnede jaoks tundub see ehk enda üleväärtustamisena. Kuid laulust sõnu ju ei võta ja kui võtta arvesse, et esimesed 30 eluaastat ammutasin kõikvõimalikke teadmiseid, on tõepoolest kogunenud soliidne pagas ning nüüd olen jõudnud piirile, mil võib hakata andma maailmale ja toita neid, kes asuvad samasuguses ahnes otsingus. See ei tähenda, et minu arengutee on peatunud, kindlasti mitte. Eneseharidus, pidev kasv on katkematud, lihtsalt tekkis arusaam, et mul on, mida anda inimestele ja on soov seda jagada.
Olen joogaga kokku puutunud selle erinevaid liike avastades juba pea 16 aastat, kuid tõeline tuluke mu silmis süttis esimesse kundalini jooga tundi sattudes. Kogemus, mis nii ülendas kui ka vabastas, viis mind peatselt juba kundalini jooga õpetajakoolitusele. Sealt edasi asusin innukalt uurima ka teisi distsipliine, mis sellest joogasuunast inspiratsiooni on leidnud, nagu shakti tants. Shakti tants on minu armastus esimesest silmapilgust ning täna olen ma ise tantsujooga õpetaja.
Peale selle, et olen praegu tantsu-, kundalini- ja naerujooga õpetaja, on mul üks suur kirg veel – mulle meeldib taimetoitu valmistada. Minu sulest on ilmunud elustiili- ja retseptiraamat „Jooga köögis", millele on peatselt teist osa oodata.
Minu tundides teeme peamiselt kundalini joogat ja vahelduseks ning uute kogemuste saamiseks ka shakti tantsu ja naerujoogat. Oodatud on nii edasijõudnud kui ka joogaalal algajad. Kui oled uus grupiga liituja, juhendan sind eraldi, et ennast kindlalt ja hästi tunneksid. Kui ajad sobivad, võid tulla ka inglise keelsetesse tundidesse - siis vajadusel tõlgin sulle kõik eesti keelde.
Minu elu võib jagada "kuni joogani" ja peale kohtumist joogaga. Juba lapsepõlvest tegelesin erinevate spordiliikidega - iluuisutamisega, peotantsuga, iluvõimlemisega - olen meistersportlase kandidaat. Lõpetanud Tartu Ülikooli, tegelesin professionaalses naisvõimlemise rühmas. Juhtus nii, et treener sõitis välismaale, mis sundis mind teadvustatumalt enda ümber vaatama ja otsustama, mida ma tahan, kuna liikumiseta end enam ette ei kujutanud. Nii tulin joogasse - millest sai "armastus esimesest pilgust"! Unustamatud tunnid, kohtumised, seminarid siiralt joogasse pühendatud venemaa, ukraina, eesti, india õpetajate rühmas, kandsid selle armastuse üle ka minule. Olen tänulik nendele ja saatusele, et minu elu on juba 10 aastat lahutamatult seotud joogaga, peale õpetajate kursuste lõpetamist Antanta Joogakoolis (õpetaja Natalja Kulik) 2010.aasta mais, jagan oma teadmiseid ja kogemusi õpilastega.
Ashtanga Vinyasa jooga praktika kogemus on ca 10 aastat ja Yin jooga praktika kogemus on ca 7 aastat. Alates 2012 õpetan joogat, juhendades joogatunde eesti ja vene keeles.
-Ashtanga Vinyasa joogat hakkasin õppima Tallinna Ashtanga jooga koolis 2007ndal aastal, seal õppisin Ashtanga joogat Jocke Salokorpi käe all kolm aastat (www.ashtanga.ee).
-Sügisel 2008 jätkasin õppimist Ashtanga jooga koolis Roomas (www.ashtanga.it). Samal ajal esimesel korral kohtusin minu õpetajaga Lino Miele, osaledes tema wokshop'is Roomas
-2008-2015 aastatel osalesin igaaastaselt Lino Miele workshopidel Itaalias ja Eestis, sügavdades Astanga jooga praktika detailide ja selle meetodi arusaamise sisse.
-Suvel 2009 osalesin jooga laagris Lõuna - Itaalias, kus kohtusin Louise Ellis'iga (www.ashtangacenter.com). Louise Ellis on üks vahe naistest kes oli sertsifitsiritud guru poolt Ashtanga jooga õpetamiseks. Tema jooga praktika ja õpetamise kogemus on ca 40 aastat.Tema praktika stiil on meditatiivne ja pööratud sissepoole. Tänades Louisele ma esimest korda avastasin endale Yin joogat ja dünaamilise ning passiivse praktika kombinatsiooni, peale seda hakkasin kasutada selliseid teadmisi minu isikliku praktikas.
-Talvel 2010 toimus minu esimene reis Lõuna – Indiasse, kus ma elasin ühe kuu jooksul joogalaagris, süvendades Ashtanga jooga praktika sisse Lino Miele juhendamisel. See aeg mis ma veetsin jooga isamaal ja pühendasin end ainult praktikale kuidagi muutis minu teadvust ja maailmasuhtumist.
-Mais 2014 aastal osalesin Sebastian Pucelle ja Murielle Burellier Yin jooga workshopil Tallinnas (www.with-yinyoga.com). Peale praktika ja teooria seminaari fookus oli pööratud anatoomiale ja jooga tehnikate õigele kasutamisele vastavalt oma anatoomiliste omadustele.
- 2014 aastal osalesin Ashtanga jooga laagris Lino Miele juhendamisel Kesk-Itaalias, kus jätkasin Ashanga jooga metoodi õppimist, pöörates tähelepanu pranayamale ja meditatsioonile.
-2014-2016 aastatel osalesin igaaastaselt joogalaagrites Louise Ellis'iga, praktiseerides dünaamilise ja passiivse jooga kombinatsiooni, mis vastas Ashtanga ja Yin jooga kombinatsioonile, pöörades tähelepanu rohkem energilise ja vaimse praktika poolele.
- 2014-2016 aastatel mitu korda osalesin Sami Mälkiä Pranayama workshopil (kursus põhineb Sri O.P.Tiwari hingamise tehnika õpetamisel ). Sami on Sri O.P.Tiwari otsene õpilane ja sertsifitsetitud tema poolt pranayama õpetamiseks..
-2016 aastal edukalt lõpetasin yin jooga õpetajate kursust, mis siseldas teoriaat, praktikat ja anatoomiat. Kursus oli Sebastian Pucelle ja Murielle Burellier juhendamisel .
Kõik sündmused, mis oli kirjeldatud ülespool ning minu joogapraktika isiklik kogemus jätsid väga sügavat jälge minu südames, muutes minu teadvust ja maailma arusaamist, avades siiamani nähtamatu piirdeid.
Ma hakkasin tegelema joogaga koos minu vanematega juba lapsepõlves. Jooga aitas mind säilitada vaimset tasakaalu ja tervist erinevatel eluetappidel. Samal ajal olen näinud palju inimesi, kes elasid pidevalt kroonilises stressis. Seega mul tekkis soov jagada jooga saladusi teste inimestega. Ma läbisin Jooga Instrurktori ja Jooga Õpetaja koolitusi Ananta Joogakoolis ja hakkasin õpetama joogat 2007. aastal. Selleks et süvendada oma teadmisi inimese kehast, ma lõpetasin Tartu Ülikooli füsioteraapia erialal 2013.aastal. Tänapäeval töötan ma füsioterapeudina ning kasutan jooga teadmisi inimeste aitamiseks. Minu praegune elueesmärk on Idamaiste teadmiste Lääne medetsiiniga ühendamine inimese igapäevaelu probleemide lahendamiseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Üdini pruuni värvi monotoonselt Harala elulugude mantraid heietav ja ühiselt prillide sarvraamidest maailma põrnitsev eestlaskond sai Vladislavs Nastavševs käe all NO99 lavastuses «Tõde, mida ma olen igatsenud» juurde lavapõrandat katvate lehtede krõbisevat pehmust ja haprust. Lootusetus, monoliitne introvertsus, tardumus, eepilisus ja muud kuulsad ajaloolised märksõnad olid selleks korraks peitnud end muige, lehesahina ja visuaalse stilistikaga uperpallitamise taha.
Laval olid inimesed, kes olid samavõrd veidrad kui armsad. Ja nende maailm tuli puudutuse kaugusele. Nii lähedale, et nende kohmetust ja elamishäbi võis lehetolmu pähe sisse hingata.
Läti uue põlvkonna ilmselt märkimisväärseim lavastaja Vladislavs Nastavševs (1978) on lavastanud Lätis, Venemaal, Suurbritannias ja Austraalias. Lavastamist on ta õppinud Peterburi teatriakadeemias (SpbGATI) ning Londoni kunstiülikoolis Central Saint Martins. Enim tähelepanu on pälvinud tema tööd Riia Uues Teatris ja Moskvas Gogoli keskuses, kus ta on lavastanud Ivan Buninit, Mihhail Kuzmini, Euripidest ja Rainer Werner Fassbinderit.
Carl Gustav Jung on kirjeldanud tähendusrikkaid juhuseid, mis pole kokkusattumused. Neid ei saa ise kavandada, esile kutsuda, nad ei järgi põhjuse-tagajärje loogikat. Maailm näitab nende läbi, et on sinuga ühenduses ja juhib sinu teed. Nii satuvad meie teele õiged inimesed ja õiged sündmused. Kuidas teie elus selliste juhustega on ja kas Eestisse lavastama sattumine oli teie jaoks sünkroonsus?
Vladislavs Nastavševs: Minu inglise keele oskus on kindlasti osa sünkroonsuse kavalast plaanist. Ühtäkki hakkasin suurt huvi tundma selle keele grammatika vastu ja õppisingi inglise keele ära puhtalt seda igavat raamatut lugedes. Ma ei saanud isegi raamatut käest.
Sellest järeldasin, et keeled jäävad mulle kergesti ja kiiresti külge. Pariisis proovisin lennult omandada prantsuse keelt. Kuid võta näpust – see ei õnnestunud. Mul polnud lihtsalt mingit motivatsiooni. Nii jääbki siiamaani mõistatuseks, kust ja kuidas tekkis tohutu inglise keele huvi. Eakaaslased mängisid õues palli, kuid mina õppisin toas. See peab olema sünkroonsus. Nagu keegi oleks juhatanud mind selle keele juurde, sest mul on hiljem seda palju vaja näinud.
Dramaturg Laur Kaunissaare nägi mu töid Lätis ja kutsus NO99sse lavastama. Hakkasin mõtlema materjalile. Tahtsin rääkida lugu kellegi elust ja seda väga lühikese ajaga. Ühe inimese kogu elu viie minutiga ehk ainult paari reaga. Sellest liikuski mõte Mats Traadi «Harala elulugudele». Mul pole olnud seesugust kogemust lavastamisega. See oli tõeline väljakutse.
Inimeste ajalugu on Eestis ja Lätis üsna sarnane. Üleelatud maailmasõjad, küüditamine, omariikluse taastamine jne. Kas teie kõrvalpilgu jaoks on inimeste iseloomud, isiksused ka kuidagi sarnased?
Lätlased on eestlastest üsna erinevad – eestlased oleksid nagu täiesti teiselt planeedilt, kuigi meie riigipiiride vahe on ainult 300 kilomeetrit. Nii kummaline, kui see ka pole, ma ei teadnud Eestist enne siia tulemist mitte midagi. Meil võib olla sarnasusi poliitilises, ajaloolises plaanis, kuid me oleme mentaalsuselt – vaimulaadilt, mõtteviisilt – vägagi erinevad.
See väljendub minu arvates kõige rohkem selles, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja mil viisil ennast väljendavad. Eestlased on reserveeritumad ja lubavad suhtlemisel suuremat distantsi.
Minu esimene kogemus eesti näitlejatega oli kummaline. Võis olla nii, et esitasin proovisaalis mõne küsimuse, millele ükski inimene ei vastanud. Mul oli tunne, et mind ei olegi selles ruumis. Tahtsin öelda: «Halloo, kas te ikka näete ja kuulete mind? Ma olen siin!»
Eestlase väline imago on väga tüüne – ta nägu oleks nagu mask. Esmapilgul tundub, et eestlase sees on sügav ja liikumatu rahu. Aga mis seal taga tegelikult on? Kas see on nii?
Olen näinud teie töid Läti teatri showcase’idel Riias. Kasutate nii lavastuses «Poisid lõhnavad nagu apelsinid», Daniil Harmsi lavastades kui ka Strindbergi «Preili Julies» noori näitlejaid, oma ansamblit. Nad tunnevad juba teie ülifüüsilist stiili. Laval olev on intensiivne, väga kehaline, samas intiimne ja poeetiline. NO99 stiil on üsna sarnane teie taotlusega. Kuidas eesti ja läti näitlejad selles võrdluses on?
Me pole siinsete näitlejatega kogu prooviprotsessi vältel kordagi vaielnud. Või vähemalt avalikult konfronteerunud. Pole olnud ainsatki sõnasõda, emotsionaalset vaidlust. Kui midagi ongi toimunud, siis väga vaikselt, kardina taga, varjatult. Kui tööprotsessis nendega koos olla, siis tundub, et nende suhtumises lavastuse valmimisse on mingi määratus või saatuslikkus sees.
Kui kasutada musta huumorit, siis eesti näitlejad teevad proovi sellise tundega, et see on nende rist, mida tuleb kanda. Igas hetkes on selline vaikne pühendumine. Nägin mõnikord, et nad pole minuga nõus, kuid kogu nende energia ja tähelepanu oli ikkagi täielikult tööle suunatud. Samas olid nad omal moel väga ausad ja vahetud. Olen väga rahul sellega, et nii Tiit Ojasoo kui ka Ene-Liis Semper usaldasid täielikult mind ja meie tööprotsessi. Lasid kõigel toimuda, ei sekkunud.
Kas teie lavastustel Riia Uues Teatris, Moskvas Gogoli keskuses, Dirty Deal Teatros või Inglismaal on mingi ühendusniit, ühisosa?
Kõik minu tööd on väga isiklikud. Kui mu lähtepunkt ei saa olla emotsionaalne ja isiklik, siis ma ei hakkagi lavastama. Tahan puudutada intiimselt ja jõuda inimestele väga lähedale. Ma pole hea analüütik ega selline «peas elav» lavastaja ja ma ei konstrueeri oma töid mõttes valmis. Olen oma tööprotsessis väga intuitiivne.
See on ühest küljest hea ja teisest natuke kehv. Mõnikord ei tea ma, miks ja mida näitlejatelt tahan, ja kui ma ei suuda seda loogiliselt seletada isegi endale, siis kuidas edastan ma seda näitlejatele? Lavastamine tähendab minu jaoks mingis seisundis, teatud emotsioonis püsimist ja selle väljendamist.
Peterburi teatriakadeemia teisel aastal koitis mulle, et ma ei taha olla näitleja, vaid mind huvitab olla nn lava kõrval, natuke eemal ja sealt vaadata ja sekkuda. Sain aru, et tahan näitlejaid juhtida ja olla ka initsiaator, protsesside algataja.
Mulle ei meeldi enda kohta öelda, et olen lavastaja. See on umbes sama, kui tunnistada, et oled spioon. Inimesi ajab see segadusse ja ehmatab.
Lätis on pikk ja järjepidev teatrikultuur, kuid mind tõi selle kunsti juurde just uuema põlvkonna lavastaja Alvis Hermanis. Tema on olnud mulle inspireerijaks ja eeskujuks. Tunnen, et minu kodu on just siin, mul on omalt poolt selle teatrimaailma rikastamiseks midagi põnevat pakkuda. Siin olen teretulnud. Mul on küll ka vene juured, kuid kogemus Venemaal ja Inglismaal ütleb, et minu koht on just siin. Teatritegemine läti keeles ja lätlastele tähendab minu jaoks seda, et tunnen, et mind siin hinnatakse ja ma kuulun just sellesse kultuuriruumi.
Teater NO99 näitas nõudliku maitsega Pariisi publikule skandaalset surnud jänest. Kuuel korral. Täissaalile. Ning legendaarse Odéoni teatri publik oli vaimustuses. Muljeid Pariisist vahendab Heili Sibrits.
Odéoni teatri ümbrus on 45 minutit enne «Kuidas seletada pilte surnud jänesele» eelviimast etendust väga rahulik ja vaikne. Käputäis inimesi istub teatriesisel trepil, sööb võileibu, jutleb. Teatri ees kohtutakse, et edasi minna. Kiirel sammul näeb teatri poole tõttamas NO99 näitlejaid ja lavapoisse. Kuid mitte miski ei reeda, et selles majas tehakse eesti teatri ajalugu. Hoopis tundub, et olen sattunud muidu nii elavast ja kärarikkast Pariisist pühapäevaõhtusesse Tartusse.
Teatripublik saabub viisteist minutit enne algust – kolmveerand kaheksa. Majja sisenejatele – kusjuures välisuksel tuleb sõbralikule härrasmehele ette näidata ka käekoti sisu – jagatakse tasuta 64-leheküljelist kultuurilehte La Terasse ja konkureerivate teatrite lavastuste flaiereid, saalis aga tasuta kavaleht.
Kohvikus võetakse kiire kohv, väike vein, juustuvalik või kook – teenindus on kiire, ei mingeid sabasid – ja suundutakse saali, enamikul üleriided kaasas. Rõivastuse pidulikkusele pole publik rõhku pannud – ses osas tunneb saalis umbes kümme eestlast kohe ära, nemad on kõige pidulikumalt riides –, pariislaste igapäevaselt soliidselt maitsekad kostüümid sulanduvad suurepäraselt puna-kuldsesse saali.
«Kuidas seletada pilte surnud jänesele» Pariisi publiku võib jagada laias laastus kaheks: soliidses eas heal elujärjel prouad ja uhkete prilliraamidega härrad ning noorem, 30+ paarid ehk boheemlaslikum rahvas.
NO99 mängib oma menulavastust Pariisis kuuel korral ja nii päevased kui ka õhtused etendused on Eesti Draamateatri mõõtu saalis peaaegu välja müüdud – Postimehe külastuse ajal, eelviimasel etendusel, oli vaid mõni üksik koht rõdudel vaba, esiritta oli mõned kohad lausa topelt müüdud.
Mõni minut enne etendust vallutab 1782. aastal avatud teatri saali lõbusalt elav kõnesumin. Saal lõhnab magusalt ja meeleolu on lõbus. Ja siis tuleb lavale NO99 poistebänd, keerates vaikides enesega kaasa toodud kõlarite nuppe, ise rahulolevalt muusika rütmis pead nõksutades. Saali akustika on vapustav, ülikondades näitlejad lõbutsevad sajaga. Publik aga vastab neile ohtrate köhahoogudega.
Minust rida tagapool toetab proua pea kätele, vaatab altkulmu laval toimuvat ja üle terve ta näo on kirjutatud ahastus ja suur küsimus: mida te, poisid, seal teete?!
Lavale astub Marika Vaarik, püüab suud maigutades poiste diskost üle rääkida. Tulutult. Näen nõutute pilkudega nihelevaid ja kõhklevaid pariislasi…Köhahood ei taha lõppeda. Ja siis tuleb pööre!
Kultuuri olulisusest rääkiva kõne – tõlge jooksmas lava tagumisel seinal – lõppedes kutsub minister (loe: poliitik, ametnik) publikut kaasa plaksutama ja saal tuleb kaasa! Vaarikul õnnestub panna publik lausa kolmel korral käsi kokku lööma. Seda hoogsalt ja elavalt.
Minu selja taga istuv proua on endiselt kõhklev, kuid tema kõrval istuval naisel, nagu paljudel teistelgi, juba silmad säravad. Noorem publik ja eestlased naudivad laval toimuvat iga viimase keharakuga.
Tund aega pärast etenduse algust näen kaht inimest saalist välja hiilimas, neile järgneb veel kolm, aga see on Euroopas tavaline, nii et üle tähtsustada seda fakti ei tasu. Pealegi on minu taga istuva proua – kes mäletatavasti oli alguses tülpinult pahura olekuga – suu muigel, näha on, et ta on laval toimuvaga rahul. Suurepärane!
Kuid suurim võit saavutatakse stseeniga, kus sünnipäevalaps Eva Klemetsile kingitakse kolm näitlejat, kes võivad ükskõik mida etendada – NO99st lahkunud Andres Mähari asemel «Kuidas seletada…» näitlejatega liitunud Lauri Lagle, Tambet Tuisk ja Risto Kübar muutuvad rotilõksuks, radiaatoriks, loomaaiaks, perseauguks, kikkis türaks ja ka Kreekaks – näitlejad jooksevad vastu seina. Publik huilgab heakskiitvalt.
Gert Raudsepa ärimehe monoloog, kus ta kurdab, et ta ei taha, et tema raha eest purki situtakse, ning pealegi kunstnikele ei meeldi mitte miski tema juures, ei tema naine, ei maja ega raamatud, mida ta loeb, või ka filmid, mida vaatab, võetakse vastu vaimustusega. Nagu ka kunstinäitust ehk lauaga seinale naelutatud Rasmus Kaljujärve imetlevate jäneste stseen ja olümpiamängud... Tegelikult on juba mõnda aega 500 saalis istuvat inimest NO99-l peos ja seda haaret ei lõdvendata lavastuse lõpuni.
Aga just siis, kui NO on publiku üles kütnud, pööravad nad publikule ette uue näo. Risto Kübara enesepiitsutamise ja koerastseenidega, kus näitleja kaela ümber seotud rihm on meest kohe-kohe üles poomas, katsetatakse publiku taluvuse piiri. Nii nagu näitlejad eeldavad, läheb publik etendusega kaasa. Nad on valmis tõsisteks stseenideks, et siis lõpus taas keerata kõigele taas üks vint peale – ootamatult (oma rumalusest ja edevusest) kappakusemise võistlusele sattunud minister pakub küll publikule kergendavat naeru, kuid jätab saalist lahkujate juttudes kõlama tõsised noodid.
NO99 näitlejad on laval vabad, vabamad kui Eestis, kui mina nägin «Kuidas seletada pilte surnud jänesele». Nii mõnigi stseen on ajas saanud uue tähenduse, võõrsil veel uuema – näiteks see, kui kogu laval olev kraam pakitakse sõnatult ja asjalikult asjatades üheks suureks pakiks, mis tõmmatakse valge laevana lae alla, näib väga selge vihjena, et kui suhtumine kultuuri ei muutu, siis me võime lahkuda, ja teile jäävad alles vaid kappakusemise maailmameistrivõistlused…
«Braavo! Braavo! Braavo!» hüütakse lavastuse lõppedes. Siiralt. Tormiline aplaus, mida olen kuulnud Eesti teatrites haruharva, ei taha lõppeda. Näitlejad kutsutakse lavale tagasi neljal korral. Publik on vaimustuses ja rahulolev.
Elavalt juteldes lahkutakse kiiresti saalist, majast. Teatri ees vahetatakse esmased muljed ja siis edasi baaridesse, kodudesse. «Vapustav, eriti see naisminister,» kommenteeris umbes 50nene proua, kellega pärast etendust vestlesin. Tema sõbranna kiidab kõiki näitlejaid ja on väga rahul, et nad otsustasid usaldada Odéoni teatri valikut. NO99st ega ka eesti teatritest polnud nad varem midagi kuulnud.
|
OSCAR-2019
|
||
1. Toetuse taotleja on üksikvanem, abielus või vabas kooselus elavad vanemad, lapsendajad, kasuvanemad, eestkostjad ja/või võõrasvanemad, kelle leibkonda kuulub vähemalt kolm kuni 19-aastast (k.a) taotlejaga samal elamispinnal elavat, taotleja praegusest või varasemast kooselust pärinevat bioloogilist / lapsendatud / eestkostel olevat / või hoolduslepingu alusel kasvavat last, s.h lapsed, kellele on arstliku ekspertiisi otsusega määratud raske või sügav puue.
Taotleja leibkonna liikmete hulka arvestatakse ka taotleja leibkonnas elavad ja taotlemise mõistes täiendavateks leibkonna liikmeteks nimetatavad isikud.
Taotleja leibkonna, puuetega laste ja täiendavate leibkonnaliikmete kohta saate täpsemalt lugeda siin.
2. Taotleja kõik leibkonna liikmed (k.a täiendavad leibkonnaliikmed) on registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevale elamispinnale. Eluaseme soetamisel, poolelioleva eluaseme püstitamisel või elamiskõlbmatu eluaseme renoveerimisel peavad kõik leibkonna liikmed olema registreeritud ühele aadressile, kus reaalselt elatakse. Nõue ei kehti taotleja leibkonnas kui kasuperes kasvavate laste kohta. Leibkond peab moodustama ühise majapidamise (ühine eluruum, eelarve, toit jne). Rahvastikuregistri andmeid saate kontrollida www.eesti.ee.
3. Taotleja leibkonna 2017. aastal saadud maksustatav tulu leibkonna ühe liikme kohta kuus ei ole suurem kui 355 eurot kuus v.a. eelnevalt eraldatud kodutoetus.
Maksustatava tulu (bruto tulu, millelt on maksud maha arvestamata) hulka arvestatakse leibkonna kõikide täisealiste liikmete (k.a täiendavad leibkonnaliikmed) poolt füüsilise isikuna Eestis ja/või mitteresidendina välisriigis saadud tulu, ettevõtlustegevuse tulemusel saadud dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed.
Sissetulekute tõendamiseks esitatakse KredExile taotleja kõikide täisealiste leibkonnaliikmete maksuandmete tõendid ja/või välisriigi maksuameti poolt väljastatud füüsilise isiku tuludeklaratsioon(id).
Ehitamisega seotud tegevuste korral on võimalik toetust taotleda taotleja või tema kuni 15.aastase lapse omandis või kaasomandis oleva elamispinna püstitamiseks, ümberehitamiseks või renoveerimiseks (s.h tehnosüsteemid).
Täiendavale leibkonnaliikmele (nt leibkonnas elavale taotleja vanemale või täisealisele lapsele) või kolmandatele isikutele kuuluvale eluasemele toetust taotleda ei saa.
Kaasomandi korral saab toetust taotleda vastavalt taotlejale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosa suurusele (v.a. arvatud juhul, kui kaasomanik on teine vanem). Kaasomandi korral peab kaasomanike vahel olema seatud notariaalne kasutuskord, mis esitatakse KredExile taotluse lisana. Notariaalse kasutuskorra puudumisel esitatakse kaasomanike vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe kaasomandiosade kasutamise kohta koos eluruumide plaaniga, võttes arvesse, et toetuse eraldamisel on toetuse väljamaksmise eeltingimuseks notariaalse kasutuskorra seadmine.
5. Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või üksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks. Omandite arvu määramisel ei võeta arvesse eluruumina kvalifitseeruvat kinnisasja, mille taotleja on omandanud pärandvara ühisuse teel ehk pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kes saavad teha pärandvaraga tehinguid üksnes ühiselt.
Eluruumina kvalifitseeruva või mittekvalifitseeruva lisakinnisvara kohta saate täpsemalt lugeda siin.
- kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks.
- kelle omandis ja toetuse aluseks olevale eluasemele on kinnistusraamatus seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne.
- toetusealune elamispind kuulub taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse või eluase soetatakse taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse;
- tegemist on abikaasade lahusvaraga, abikaasade vahel on sõlmitud abieluvaraleping ning toetusealune elamispind kuulub abikaasale, kes on eelnimetatud piirangutest vaba;
7. Taotleja vastu ei ole algatatud või läbi viidud varasemalt eraldatud kodutoetuse tagasinõude menetlust.
8. Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama toetuse eraldamisel taotluse rahuldamise otsuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega (taotlemisel vähemalt 3 aastat). Nõue kehtib taotlejatest Euroopa Liidu või muu välisriigi kodanikele, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumil kehtiva elamisõiguse või elamisloa alusel.
Kui taotleja ei vasta ühele või mitmele eelnimetatud tingimusele, peab taotleja leidma võimaluse viia taotleja nõuetega vastavusse enne taotluse esitamist.
Juhul, kui tingimustele mittevastav taotlus KredExile siiski esitatakse ning puudused ilmnevad taotluse menetlemisel, teavitatakse taotlejat nendest e-kirja teel. Puuduste likvideerimiseks antakse taotlejale aega kuni 10 tööpäeva alates puuduste teatavakstegemise kuupäevast.
Juhul, kui taotleja ei ole taotlusele märgitud kontaktandmetel kättesaadav või puuduseid ei likvideerita antud tähtajaks, tunnistatakse taotlus tingimustele mittevastavaks ning taotlus lükatakse tagasi.
|
OSCAR-2019
|
||
Thušethi ei asu Eestist kuigi kaugel, aga siiski justkui teises maailmas. Rattareisile saab Thušethisse minna vaid juunist septembrini. Ülejäänud aja aastast on see piirkond välismaailmast täiesti ära lõigatud, kuna sinna viiv mäekuru on ilmastikuolude tõttu läbipääsmatu. Thušethis ei ole poode ega restorane. Ainsateks söömise- ning ööbimise võimalusteks on tagasihoidlikud kuid võluvad kodumajutused. Samuti ei leia Thušethist asfaltteid ega püsivat elektrivoolu. Selline on 21. sajandi elu Euroopas!
Thušethis saab näha põlist mägede ilu. Siia tulles oled sattunud justkui Alpidesse umbes 100 aastat tagasi – parimasse paika seiklushimulise mägiratturi jaoks. Kaukaasia mägede loodus on hingematvalt võimas – maalilised vaated mägedele, mägiaasadele ning hästi säilinud männimetsadele. Sõidame rattal läbi põliste karjusekülade, avastame kohalikku elu ning iidset arhitektuuri. Esinduslikem näide kohalikust ehituskunstist on Keselo tornid – keskaegsed kindlused, mis ehitati kaitsmaks külaelanikke Kaukaasia hõimude (Tšetšeenide jm) rünnakute eest.
On imekspandav, kuidas nii tagasihoidlikes tingimustes on võimalik valmistada nii maitsvaid roogi! Samas on ju kõik vajalik selleks olemas – värske tooraine, lõke ning suurepärane kokk. Sel reisil avaneb sul võimalus tungida kohaliku kokakunsti saladustesse ning ka ise mõni hõrk mägiroog valmistada.
Ehkki gruusia veinid on rahvusvahelisel turul endale kindla koha leidnud, saab traditsioonilist ja ehtsat gruusia veini vaid Gruusias. Kuidas see maitseb? Täpseim vastus sellele küsimusele oleks vast – eriliselt. Kuid reisil olles saab igaüks selle maitses ise veenduda, sest võimalusi selle degusteerimiseks jätkub kuhjaga.
Saabumine Tbilisi lennujaama (IATA: TBS); transport hotelli. Majutus hubases hotellis Irmeni (või sarnane) hotellis. Puhkus pärast väsitavat lendu. See päev on aeg tutvumiseks oma reisikaaslastega kui ka oma parima sõbraga sel reisil – jalgrattaga: aeg nad töökorda sättida. Pealelõunal tutvume Tbilisi vanalinnaga, kus ringi uitades kaob aeg märkamatult. Peale Tbilisiga tutvumist sõidame Mtskheta linna, kus looduslikult kaunis asukohas, restoranis Armazis Tskharo, toimub rikkalik õhtusöök.
Tänane päev on nö transiidi päev. Sõidame Tbilisist Telavisse. Peale hommikusööki pakime asjad ja sõidame autoga linnast välja ca 30 km, siin algab meie esimene sõidupäev. Soojenduseks võtame pikema tõusu ja ületame 1650m mäe. Tegemist on vana Telavi teega, mis viib Alazani orgu, teekate on (erandina) asfalt.
Täna võtame suuna Thušethile. Tee sinna on ainuvõimalik Abano kuru ületades. See on meie reisi kõrgeim punkt (2850m merepinnast). Kuru on vaid juunist septembrini läbitav, ülejäänu ajast on ta lume all. Üles liikudes avanevad vaated on ununematud – tasandike viinamarjaistanduste lõppedes algab lopsakas mets ning üleval laiuvad imelised alpiaasad. Osa teest läbime autodes, ca poole mäe peal asume rataste selga ning alustame sõitu. Kogu tee alates tänasest on pinnasetee, ehk siis meie mõistes kohati nagu kruus ja kohati nagu muld, jms. Üleval mäekurus võib üsna jahe olla ja soojemad riided kuluvad kindlasti ära. Õnneks läheb peale 15 minutist laskumist juba palju soojemaks ning siis saab ka riideid vähemaks võtta. Abanost allamäge sõit on kindlasti üks meeldejäävamaid meie reisi jooksul – tee on pikk ning ääristatud kaunite vaadetega. Sõidu lõpuosas sõidame ülesmäge Omalo külla, mis on meie tänase sõidu lõpp-punkt. Nüüd saame puhata ning end külalistemajja mõnusalt sisse seada. Kuni valmib meie võõrustajate valmistatud õhtusöök, saame klaasikese veini kõrvale nautida Omalo kaunimaid vaateid nii külale kui lähedal asuvatele mägedele.
Meie päev algab mäe otsas asuva 17.sajandist pärit kindluse külastusega Ülem-Omalos. Seda tüüpi kindlusi (Keselo tornid) leidub vaid Thušethis ning Dagestani ja Inguššia piirialadel. Tornid on esinduslikem näide kohalikust ehituskunstist ja nende eesmärk oli kaitsta külaelanikke Kaukaasia hõimude rünnakute eest. Edasi võtame suuna väiksesse Illurta külla, kus saame aimu Thušethi kohalikust elu-olust tagasihoidlike elamute ning korrapäraselt üles haritud orgude näol. Õhtuks pöördume tagasi Omalosse. Omalos sööme taas võõrustajate valmistatud õhtusööki ning naudime kõrvale kohalikku veini või tšatšat.
Täna sõidame Omalost Shenako ning Diklo küladesse. Meie tee algab mõnusa allamäega Pirikiti Alazani orgu ning jätkub siis järsu tõusuga Shenakoni. See sõit on ilmselt meie reisi kõige karmim mäkketõus, samas on see ka tõenäoliselt kogu reisi kauneim päev. Shenako on ilusa arhitektuuriga armas külake. Keset küla asuva vana Püha Kolmainu Kiriku ees teeme lõunapausi ning siin saab ka pilte teha ja hinge tõmmata. Jätkame teed allamäge Diklo suunas, kust pöördume tagasi Omalosse. Vapramad võivad külastada ka Chero ning Intsukhi külasid, mis asuvad Dagestani piiri ääres. Siia pole pea ükski turist kunagi oma jalga tõstnud. Aeg pöörduda tagasi külalistemajja Omalos.
Täna läheme „uutele jahimaadele“. Stardime Omalost ratastel ning sõidame uue oru, Pirikiti Alazani suunas. Esimene peatus on Dartlo külas, kus asub mitmeid kaitsetorne ning sarnase arhitektuuriga maju. See kitsaste looklevate tänavate ning traditsiooniliste kiviehitistega külake on kindlasti Thušethi ilusamaid. Siia naaseme päeva lõpuks. Edasi võtame suuna Chesho külla ja seal edasi Parsmasse. Siin lõpeb tee. Edasi pääseb vaid jalgsi või hobustel. Lõunapaus, soovi korral mängime piirivalvuritega jalgpalli. Asume tagasiteele. Veidi enne ööbimispaika naasmist teeme veel ühe teravama nurga ja oleme Kvavlo linnuses. Sealt on Dartlosse vaid laskumine. Kui oleme end ööbimiskohta sisse sättinud, on meil võimalus võõrustajate abiga valmistada endile traditsiooniline kohalik õhtusöök.
Hüvasti, Thušethi! Pakime kotid ning võtame suuna Dartlost tagasi Abano kuru peale ja sealt edasi Alla Alazani orgu. See sõit ei ole kindlasti lihtne: kogub nii kilomeeterid kui ka tõusumeetreid. Üheks päevaseks tipphetkeks on kindlasti jõudmine tagasi Kahheetia lauskmaale: enam kui 2000 meetrit adrenaliiniküllast laskumist. Alates Kahheetiast on tee asfalteeritud ning lauge. Sõidame läbi Kahheetia kuulsate veiniaedade Telavini.
Tänase päeva teemadeks on vein, vaatamisväärsused ja veel pisut veini. Oleme jõudnud Kahheetiasse, Gruusia veinitööstuse südamesse, kus kasvab 75% kogu maa viinamarjadest. Kahheetia regioon jaguneb 13 alampiirkonnaks ning siin asuvad kuulsad veiniaiad Badagoni, Teliani, Shumi, Napareulis Marani ja Kvareli, kust pärineb mitmeid veinisõprade südameid vallutanud maailmaklassilisi veine. Esmalt külastame 18. sajandil Kahheetia kuninga Erekle II rajatud kuninglikku Sighnaghi linna. 23 väravaga kaitsemüüriga ümbritsetud linna kaudu oli Gruusial ühendus mitmete Aasia kaubateedega. Sighnaghi tillukestelt ja hubastelt tänavatelt avanevad huvipakkuvad vaated Alazani orule. Linnake on kenasti renoveeritud ning meenutab pigem vahemereäärset asustust kui Gruusia linna. Seejärel suundume Kindzmarauli Marani veinimõisa, et näha ja kuulda oma silmaga kuidas valmib traditsiooniline, aga tänapäevane Gruusia vein. Kindzmarauli Marani on võtnud enda missiooniks kollektsioneerida ja säilitada Gruusia algupärased viinamarjasordid, mille näidiste ja ülevaatliku infoga on võimalik koha peal tutvuda. Siinsamas naudime ka pidulikku lõunasööki ja loomulikult degusteerime erinevaid veine. Jätkame teed Tbilisi suunas. Õhtu saabudes jõuame Tbilisisse, kus on reisi pidulik õhtusöök restoranis Puris Šakli (või sarnane). Majutus hotellis „Irmeni” (või sarnane). Hinnas sisaldub hommiku-, ja õhtusöök.
Reisimine kohati keerulistes tingimustes pea tundmatute inimestega nädal aega järjest võib tunduda pisut hirmuäratav. AndMoments’i põhjalik ettevalmistus, ülisõbralik vastuvõtt ja igakülgne toetus tegi reisist meeldejäävaima kogemuse minu elus! Suhtlen oma äsjaleitud sõpradega siiani ning plaanime juba järgmist reisi koos AndMoments’iga.
Thušethi asub ääremaal, kus suuri luksushotelle pole ning me ööbime väikestes hotellides ning kodudes. Iga kodumajutus erineb eelmisest kuid alati on see lihtne, puhas ja korralik. Duširuum ja tualett on tihti ühiskasutuses, kuid külalislahkus, kaunid vaated ning kodune gurmeetoit kompenseerivad lihtsa eluolu kuhjaga. Moodsad hotellid ja restoranid võivad meid veel rahulikult Tbilisis oodata.
Kuna mägijalgrattareisid on Gruusias veel lapsekingades ning rattalaenutus laialt levinud pole, siis on rattavalik küllaltki piiratud. Kui soovite reisi kaasa teha rendirattal, siis teatage sellest juba reisi broneerimisel. Kaasa võib võtta ka oma isikliku sadula ning pedaalid. Soovitame teil enne reisi meiega konsulteerida.
Thušethi rattareis on väga raske raskusastmega. See tähendab seda, et sul peaks olema eelnev rattasõidu kogemus või peaksid olema väga hea üldise füüsilise ettevalmistusega. Sõltuvalt maastikust läbime päevas umbes 25-60 km, aga ka rohkem. See teeb koos peatustega kokku umbes 6-8 tundi. Järske (väga järske) tõuse tuleb teel ette, kuid neil puhkudel on vajadusel koht saateautos alati olemas ning seal asuvad ka pagas ning jalgratta varuosad. Endaga kaasas tuleb kanda vaid väikest käepärast kotti isiklike asjadega. Tavaliselt jagame ratturid väiksematesse gruppidesse, vastavalt nende kogemustele ja kehalisele vormile.
Thušethis raharaiskamiseks eriti palju võimalusi pole, sest reisi hinnas sisaldub majutus ning enamus toidukordi. Siiski peaks kaasas olema piisavalt sularaha, et lubada endale snäkke, õlu ja lisategevusi. Keskmine lõuna maksab umbes 5-10 EUR, õlu aga 1- 2,5 EUR. Jootraha jätmine kohustuslik pole kuid seda peetakse heaks tavaks. Gruusias arveldatakse sularahas ning enamus poode ja restorane krediitkaarte ei aktsepteeri. Tbilisis ja teistes suuremates linnades sularahaautomaate leidub, maapiirkondades aga mitte.
Mai algusest kuni oktoobri lõpuni on ilm Tbilisis tavaliselt soe ning meeldiv, juulis ning augustis võib esineda ka väga kõrgeid soojakraade. Kaukaasia mäestikes võib öösiti olla jahe, eriti mai alguses ning septembri lõpus ning oktoobris. Vihma võib sadada aastaringselt. Nagu mujalgi mägedes, sõltuvad ilm ja õhutemperatuur suuresti kõrgusest.
Kuna see reis on väga raske raskusastmega, siis soovitame sul kaasa võtta oma ratta. Tõusunurgad on kohati väga karmid, samuti laskumised. Selleks on vajalik jalgratta korralik tehniline seisukord. Rendiratastega me seda kahjuks garanteerida ei saa. Kaasa ka: jalgrattakiiver, kindad, lühikesed püksid, päikeseprillid, päikesekaitsekreem ning –huulepulk, veepudelid, veekindel jakk, soe fliisjakk, väike kõhu- või seljakott ning energiat andvad näksid. Tagavara jalgratta sisekumm(id) on vajalikud siis, kui tulete oma isikliku rattaga; kui aga rendite jalgratast kohapeal, siis pole see vajalik.
Eesti kodanikule on Gruusiasse sisenemine turismi eesmärgil kuni 90 päeva viisavaba. Vajalikud dokumendid:
Punase Vene Föderatsiooni passi omanikel (elamis- ja tööluba Eestis) ja halli välismaalase passi omanikel (elamis- ja tööluba Eestis) on viisa vajalik. Viisat piiril saab taotleda kas Tbilisi rahvusvahelises lennujaamas asuvast Välisministeeriumi viisaosakonnast. Muudest piiripunktidest pole viisa saamine garanteeritud.
On soovitav, et oleksite vaktsineeritud teetanuse, difteeria, hepatiit A, tüüfuse ning lastehalvatuse vastu. Kui teie reis kestab kauem kui neli nädalat, siis pole liiast ka hepatiit B ning marutaudi vastane vaktsineerimine.
|
OSCAR-2019
|
||
Üks põhjusest, mis eristavad oluliselt Luksuslik saatemeeskond on asjaolu, et nad räägivad mitut keelt, kuna enamus kaaslasi on või on olnud üliõpilased, muudel juhtudel äriklassi saatemeeskond, kes töötavad nagu rahvusvahelised mudelid, kellel on võimalus tundma õppida riigi keelt, olles teadlik sellest, et praegu on inglise keel kõige paremini kõneldav teise keele poolest, sellistes riikides nagu Ühendkuningriik või Ameerika Ühendriigid on tavaliselt teine õppimise keel Prantsuse ja hispaania keeles, mida räägitakse ka peaaegu kogu Lõuna-Ameerikas. GFE saatjad Nad on ka vaadelda tüdrukud, kes räägivad mitut keelt ja ka sotsiaalsete hoiakute haritud ja huvitav vestlused, sisuliselt see on väga soodne härrad külastavad Hispaania äri või puhkuse eesmärgil, on teenuste saatjad daamid täis mõistmist, sest nad räägivad vahel muud keeled Inglise, francés, Saksa, Itaalia ja muidugi hispaania keel.
Esperanto, universaalselt suuline ja kirjalik keel, on kasvanud alguse XIX sajandi Poolas, kus Poola üteldud peredele, Venemaa valitsuse keel ja saksa keel paljude naabritega. Keeleosakonna poeg, kes rääkis mitut keelt, mõistis, et uue keele õppimine ei olnud teistele nii lihtne. Siis hakkas ta arutama oma võimaliku universaalse keele projekti, mille eesmärgiks oli luua keel, mis oleks vaba igasugusest poliitilisest või kultuurilisest sidemest, mis peaks olema ka piisavalt lihtne, et keegi saaks kiiresti õppida. Nii algas ajaloo esperanto keele loodud lihtsustama inimestevahelist suhtlemist, osaleda konverentsidel, loe üle 3,500 raamatuid, kuulata raadiot ja suhelda inimestega riikides üle maailma esperanto.
Esperanto sõnavara põhineb peamiselt romaani keeltes. Kuigi faabula, lugu mainib, Paabeli torn on Piibli illusioon, mis jutustab uhkuse ja ülbuse mees, selles hoones mainitud Piiblis paljastab probleemi alguses levitamise keeles meri segaduse nähtust nimetatakse kommunikatsioon, igaüks rääkis sama keelt ja kasutatud samu sõnu, kui mehed rändasid itta, nad leidsid piirkonna Shinar kus nad elama kohas, ehitada torni trotsides maise piirid ning jõuda taevas ei olnud võimalik segamini ajada mehi erinevate keeltega. Täna oleks võimalik ühendada kõik keeled Esperanto, kuid ilmselt iga kogukond tahab säilitada oma keel, et asjaolu, täna ei ole probleem, inimesed üha suudavad õppida mitmes keeles, kui uus tehnoloogia muudab palju lihtsamaks.
Madridi Miriah mudel kõrgtaseme täiusliku joonis pikad jalad, tüdruk kohtuda isiklikult kaalub ja nautides keha tippmodell kauni loodusliku rinnad, unustamata kommenteerida oma suurt ilu nägu, tema silmad nad hüpnotiseerivad mõistlikult, väga noor tüdruk, kuid suhtumine ja teadmine, kuidas olla GFE, a eskort Madridist, kes räägib inglise keelt suurt kaastunnet Samamoodi mainitakse, et ta on dünaamiline ja armas tüdruk elegantsi ja klassiga inglise keeles üks neist kõrge klassi saatjad Madridist, mis pakub väljapääsu luksushotellidesse, inglise keeles väljakutsuvas hotellis. Ta meeldib spordi- ja ingliskeelsele kirjandusele, on kulutanud sensuaalset eelsoodumust, lisaks on ta mudeli loomulikkus koos ilusa näoga, mis on üks kõige huvitavamaid võimalusi Madridis.
Hispaania tüdruk, sportlik kirg, Vega on üks saarte, kes räägivad täiuslikku inglise keeltKahtlemata arusaamist selles keeles oleks suurepärane, kuid mõistan väga piisab nautida sensuaalne õhtul seksikas slim daam silmapaistva vormid, nende tavaline töö on kaubanduslik vabakutselisena, kohati ka pühendatud kunsti võrgutamise loomulikult elegantsi ja diskreetselt luksus GFE kaaslane pealinnas Aragon. Kui külastate Zaragozat äri ja rõõmuks, soovitame teil broneerida koos hotelli Vega Hispaania kõrgetasemeline saatja Zaragozast, kuigi ta peab olema kavandatud kohtumised vähemalt päev ette.
Barcelona fänniline Lulu, Andaluusia elanik, pidas üheks parimaks Kõrgklassi Barcelona saatjad, kes räägivad inglise keeltDomineerib suur inglise keeles ja elas Londonis juba mitu aastat, üks tema teoseid on foto mudel eriala kunstiline alasti, oma suurepärase füüsilise vaieldamatu ilu nägu, saate olla väga edukas silmis Härrased ja miks mitte seda öelda, ka naised. Ta ütleb! Ma olen Hispaania tüdruk huumorimeel ja teavad, kuidas olla diskreetne, pere ja intiimne elegants igal seltskonnaüritus, oli mul võimalus reisida, nii et ma kaaluda multikultuurne leian suurepäraste hoiakutega olla hea kaaslane, kui sa räägid inglise keelt, ärge muretsege, et ma räägin täiuslikku inglise keelt.
Madriidi üks parimaid kaaslasi on kahtlemata üks Jimena Madrid saatjad, kes räägivad prantsuse keelt, on kõrgemalseisvate eskordide perenaine, luksus isiklikult Jimenaga kohtuda, miks? on ilu ja võlu, et muuta see väga võrgutav, on optimeeritud tulemus kombinatsioon füüsilise ja isikuomaduste, tema suhtumine GFE annab tunnistust nende kombeid ja suure otsustus- ja teadmisi olema. Üks Hispaania saatja räägivad ka prantsuse, pakub ka loomulik Prantsuse ülev, on ideaalne armastaja mitmeti, võrgutamine, kaasamine ja tuikav kirg, kui te ainult prantsuse keelt kahtlemata on õige tüdruk jagada hetki vaba aja veetmise ja rõõm mis tahes luksushotellis, Hispaania pealinnas.
Pange tähele, et Carla on üks eBlond luksuslikud kurvid, mis räägivad inglise keelt, saadaval Barcelona ja reisimine, Hispaania naine, kes on palju liikunud mudeli järgi, väga atraktiivne väga selgete silmadega, suhteliselt suurte rindadega stiliseeritud keha, looduslike, heade kommete ja vaba vaimutega inimeste kingitus, juuksed lainelise kastani, millel on blondid esiletõstetud, pikk ja sihvakas tüüpi katwalk mudel. Ta töötab osalise tööajaga, peene pesu mudelina, kellele meeldib jagada oma sensuaalsust hea harmoonia ja huumorimeelega, vabatahtlikult tundlikule kirgale, mis on saadaval esmaspäevast pühapäevani kokkulepitud aegadel. Madridis, Barcelonas, Valencia, Zaragozas ja teistes Hispaania linnades on suur valik Hispaania blond saatjad Mul on rahvusvahelisi, kes räägivad inglise keelt.
Nathalie on üks Madridi luksussidest, kes räägib ka saksa keelt, kommenteerides, et tal on võimalus kohtuda, noor naine eskort girlfriend kogemusIn English tähendab, millel on kogemus pruut, kuigi akronüüm GFE kasutatakse ka tegelikult on kogemus Nathalie on sünonüüm rahulolu, nii visuaalselt kui kontakt palja naha, summarizing're räägi, et tüdruk on eelsoodumus pakkuda rohkem kui sugu. on põnev füüsilise, väga ilus ja loomulik rinnad kikkis lummav ilu näo kaalub meeldiv, sarmikas ja väga armastav ja kena, kes räägib mitut keelt, sealhulgas Saksa, GFE suhtumisega väga kaasas olev noore eskort, ärge kahelge enam kõhkle, kui soovite meeldivat kogemust Madridi tüdrukuga, kes räägib saksa keelt, nüüd on sul võimalus.
Me rõhutame, et on luksus eskort kõrge klassi mudel kõrgtaseme Barcelona, väga ilus, nii nägu nagu füüsik, super tähelepanuväärne mudel täiuslik näitaja näha kõiki nelja ilmakaare, looduslik rinnad fantastiline suurus ja vapustava näo ilu, mida valgustavad ilusad rohelised silmad. Tüdruk ülikooliharidusega, mitut keelt peale hispaania, inglise ja saksa keeles, väga hea suhtumine stiilne, elegantne, märkamatu, ideaalne iga sotsiaalse ja sensuaalne korral, toimib stjuardess ja mudel reklaamikampaaniad mainekamaid naistepesu nii Hispaanias kui ka Saksamaal, nii et see võimaldab teil reisida ja teil on väga huvitav karisma, et kohtuda isiklikult. Väikeste riidetega Amanda on moeajakirja kaanefoto suvel.
Leire on Hispaania atraktiivse eskortlane, kes räägib itaalia väga hästi kuna ta elas mitu aastat Itaalias, on tähelepanuväärne keha rinnad harjamise täiuslikkuse, väga sensuaalne ilu, tema nahk super ettevaatlik, väga kommunikatiivne, suhtumine tähelepanuväärne GFE, suure omadused ja väärt võlusid teades isiklikult väga soovitatav kõik meeled. Ta meeldib teatrile, ostudele ja spordile. Mis puudutab seksuaalsust, siis on see aktiivne kaasamine, üllatav looduslik kirg, et teada saada, et Leire'il on põnev intiimne kogemus, et mitte unustada. Peale nende regulaarne töö kohati ta meeldib kohtuda huvitavate härrad ja jagada hetki vaba aja ja meelelahutuskeskus hea huumor ja kaassüü intensiivselt huvitav, praegu saadaval Madrid ja reisida.
Esiteks, kommenteerides, et Nina on rõõmu igati tema olemise viis, tema imeline särav keha noored, täiesti loomulikult pealaest jalatallani, mille siluett pimestab silma ja puudutus, kuna see on sile, pehme nahk, mis meelitab ülev aroom tulevad teie poorid, unustamata igal hetkel tema ilus nägu trahvi funktsioone suu tuleb savored lõputu hala mitmes keeles, sealhulgas Itaalia, seega pole kahtlust saame lugeda tõeliseks noor eskort luksus Barcelona, ideaalne lühikese ja eriti õhtuti kogu öö ja päev kohtumised, sest see on kaaslane jagada hetki vaba aja ja meelelahutuskeskus väga erilisel moel.
Hispaania keelt kõnelev luksuslik blondi saatjad, Hispaania saatjad Madridist, kes räägivad prantsuse keelt, kõrge klassi saatjad Madridi väljakutse, kõrge klassi saatjad Zaragoza outcallist
Bergen on paeluv koht, kust igaüks leiab enda jaoks midagi huvitavat. Kohalikku ajalugu aitavad tundma õppida vaatamisväärsused nagu Bergen-Belseni koonduslaagri memoriaal.
Bergen pakub majutusvõimalusi kõigile, olgu nädalalõpureisil või pikemat puhkust plaanides. Kui sinu sihtkoht on Bergen, ootab sind Hotels.com saidil 331 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 50%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 27 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Bergen ja selle lähipiirkond pakub.
|
OSCAR-2019
|
||
Nagu tavaliselt neljapäeviti, toon ka täna mõned uued tooted oma lugejateni ning anda ülevaadet erinevatest toodetest. Tänase postituse tooted aitas kokku panna e-pood http://mia24.ee. Koos valisime välja õiged tooted minu juuksetüübile ja nüüd hakkangi neid tutvustama.
Suure tuhinaga karpi avades leidsin seal 3 valges pakendis toodet ning lisaks veel armsa Mia24.ee trükisega kruusi, millest hommikuti sooja kohvi või teed nautida. Oeh kuidas mulle üllatused meeldivad...
Minuni jõudis Activia Diciplina sari, mis on mõeldud lokkis ning lainelistele juustele. Polnud varem sellest firmast midagi kuulnud, samuti ka mitte tootesarjast, seega polnud mul mingeid ootusi ega eelarvamusi.
Sisaldab virsikuõli ja magusmandliõli. Virsikuõli on rikas A-vitamiini poolest, mis annab lokkis juustele tagasi loomuliku niiskuse ja sära. Magusmandliõli sisaldab rohkelt E-vitamiini, mis annab juustele kaitse väliste kahjustuste vastu (niiskus, UV-kiired, föön, tangid). Juuksed jäävad kergesti kammitavateks, pehmeteks ja säravateks.
Mulle meeldib esimese asjana toote juures see, et sellel on tagasihoidlik ja mugav pudel. Jätab usaldusväärse mulje (ei tea mis kiiks mul sellega on). Lõhna poolest on meeldiv, kuid siiski mõne jaoks võib liiga magus olla, minule aga vägaväga meeldis. Šampoon ei vahuta eriti, esimesel kasutamisel panin selle tõttu liiga palju toodet peale ja pärast oli tükk-tükk tegu selle ära saamisega.
Juukseid pestes ehmatas see algul mind üsna ära, sest juuksed tundusid väga-väga kuivad ja takused, aga hiljem see probleem lahenes maskiga.
Virsikuõli, magusmandliõli ja säraga rikastatud aktiivsed koostisosad toidavad ja pehmendavad juust. Vähendavad volüümi ja aitavad kontrollida säbrulisust. Juuksed jäävad kauakestvalt säravateks, siidisteks ja pehmeteks.
Alustan sellest, et see toode on see, mis teeb sellest sarjast suurepärase juuskehooldussarja, vähemalt nii mulle tundus. Esmalt kui selle juustesse sõrmitsesin, ei tundnud midagi, tunne oli täpselt sama nagu peale šampooni kasutamist, kuiv. Kui olin natuke maskil mõjuda lasknud ning seda juustesse kamminud muutusid need ülipehmeks. Oeh need olid nii niisutatud, siledad ja täiesti sirged. Täiesti sirged, ma rõhutan täiesti sirged. Samuti jäi juustele väga mõnus lõhn. Pärast vee välja sõrmitsemist tulid siiski mõned lokid sisse.
Ma usun, et nii head tulemust tooteid eraldi kasutades ei saa, seega soovitan neid ikkagi korraga kasutada ja see investeering oma juustele teha. Mu juuksed on palju tervemad ja kui juuskekarva katsuda, on sellele tekkinud peale tugev kiht, mis ei lase juuskekarval katkeda.
Kahjuks aga ei saa mina 2 pesu järjest nende toodetega pesta. Peale esimest pesu on kõik hea, juuksed väga siidised ja pehmed ning ei ole enam turris. Peale teist pesu jäid aga minul juuskejuured rasvased ja juuksed tundusid pisut ületoidetud ja väsinud. Seega soovitaksin kasutada neid tooteid nädala või kahe tagant.
Virsikuõli ja magusmandliõli jätavad juukse säravaks ja siidiseks. Ideaalne kui soovitakse laines juukseid föönitada sirgemaks. Juuksed jäävad juurtest otsteni siledad, siidised ja säravad. Samas kaitseb fluid lokkis juukseid niiskuse eest et nad ei läheks säbruliseks ja kahusse.
Mulle anti valida, kas tahan lokke esile toovat kreemi või siis sirgendavat fluidi. Otsustasin siiski viimase kasuks, sest tahan oma juustele "parandustöid" teha ja neid vähem kuumutada.
1)Kandsin toodet märgadesse juustesse, kahjuks see aga erilist tulemust ei andnud, natukene siiski sirgemaks muutusid.
2)Kandsin toodet kuivadesse juustesse juuksed muutusid veidikene sirgemaks, kuid mitte oluliselt täpselt nii nagu märgadega.
3)Kandsin toodet juba eelnevalt sirgendatud juustesse (järgmisel päeval) ja nii sobib mulle kõige paremini. Nii ei pea mitu päeva järjest juukseid kuumutama ja juustes olevad lained "libisevad" kergelt välja.
Usun et 2 esimest varianti ei sobi selle tõttu, et mu lokid on väga tugevalt sees ja juuksed on üsna kerged. Arvan, et teistel nii palju jamamist oma lokkidega pole :)
Toote hea eelis on see, et seda on üsna palju ning lisaks silendamisele ja sirgendamisel niisutab ka juukseid piisavalt ja kaitseb neid niisukuse eest. Kui kanda juustesse peale sirgendamist, siis kestab tulemus kauem ja juukseotsad ei keera ennast krussi nii nagu tavaliselt.
Kaasa sain ka veel ühe juukseõli testri, samalt firmalt ning ka see on üks ülimalt hea toode. Kindlasti soetan selle endale kui praegused õlid lõpuni kasutan :)
Õlisid on aastasadu peetud väärtuslikuks osaks ilurituaalidest. Seda just oma rahustavate, kaitsvate, niisutavate ja antioksüdantsete omaduste poolest. Inspireerituna iidsetest traditsioonidest paljastab Actyva tervete juuste saladuse - Bellessere õli.
ILUNEKTAR mis toidab, parandab ja kaitseb kõiki juuksetüüpe. Sisaldab väärtuslikku kombinatsiooni looduslikest õlidest:
ARGAANIAÕLI on märkimisväärselt rikas oomega-6-rasvhappe ja E-vitamiini poolest. Täiuslik argaaniaõli toidab juukseid ja samas kaitseb neid väliste rünnakute vastu: UV-kiired, föön, tangid, saastatud õhk jne. Kuivadele juustele annab pehmuse ja toidab neid taselustavalt. Kuna tegemist on külmpressitud õliga ei jäta see juukseid raskeks.
LINASEEMNEÕLI pehmendab ja toidab juukseid. Kaitseb juukseid ülemäärase kuivuse eest keemilisel töötlemisel. Väärtuslik liitlane argaaniaõlile, mis annab juustele kerguse ja siidisuse.
Toode jätab juuksed ilusti läikima ja teeb juukseotsad terveks ning ka raskeks selles mõttes, et lokid vajuvad sirgemaks. Samuti jätab need mõnusalt lõhnama.
Nagu ka arvustusest näha on siis on tegemist kuldaväärt toodetega, mis on oma hinda igati väärt. Soovitan kindlasti proovida neil, kelle juusketüüp on minuga sarnane.
Vabandan, kui postitus oli veniv ja natuke halva sõnastusega, sest olen hetkel palavikus ja mõte kohe üldse ei tööta :(
|
OSCAR-2019
|
||
... ning mu kodu ega õue ei ole läbikäigu hoov ning iga mats siin ei kakerda, elan vaikset elukest, ei sega mina riiki ei sega riik mind...
Pliidi kohta ei oska öelda, kuid naabrimehel on üks ahi tehtud küll sama plaaniga pika slepega ja kütab
Näiteks üks masintõlge ingliskeelsest ohutuskaardist: /Lehekülg 1 Pag e1 of 2 SPSELtd / Müük / 2117 Lehekülg 1/2 1. VERSIOON - SEPT13 Toode: Fenoolse isolatsiooni tervisekaitse- ja ohutuskaart Tootekood: PH020-PH120 Kande kuupäev: 28. november 2011 Volitatud: Toote ohutusandmed: EOI04 / 15 TERVISE- ...
Aga guugelda näit. inglise keeles ja saad infot küll, märksõnadeks "phenolic foam, toxic, harmful.. ".
Võin lisada, et mul sees majas Pärnu PLP all 5 cm sedasama roosakat plasti ja olen elanud 20 a ja siiamaani pole
Võib-olla silikoonide laiast valikust võiks mõni sobida. Mõni ehk täiendab? Pahtel... milline siis. Olen mõneti samasuguse probleemi ees enne voodrilaudade värvimist. Lisan veel, et mina värvin tumedaks toonitud (palisander) Akva villa fassaadivärviga. Enne seda oli värvitud linaõli baasil Imtex' ig...
On ka Villa akva juba ostetud ja toonitud ning plaanis see suvi värskendada maja 2 korruse viilu osad, mis oli värvitud palisandri tooni Imtexiga (linaõli baasil). Villa akva on veepõhine ja peaks olema õli ja akrüüli baasil.
mis plast, äkki keevitada ? vaata põhja alt tähist Kui veenõu on PVC plastist, seina paksus on 3mm või enam ja õnnestub sul see suur pragu ära kaotada, siis saab ka kokku keevitada keevitusaparaadiga, mille laenad rendist. Täpselt nagu PVC põrandakatte liimimine, haiglates nähtud. Näiteks Cramos ma...
Üldiselt parandamine on mõttetu, kui on aga kindel soov mässata ja aega on käes, siis 1. Teed kindlaks mis plastiga on tegu. Enam jaolt tehakse need polüetüleenist (PE), polüvinüülkloriidist (PVC). 2. Nende jaoks on liimid ehituspoes olemas, näit Decoras Soudali valikus.( PVC-d liimib polüuretaanlii...
Kas on mõttekas raudtorust aiapostid segu täis valada? Nimelt on probleem selles, et vesi on postide sees ning nii mõnigi aiapost lõhki löönud juba... Mul on tihe liivamaa ja põhjavesi madalal. Ca 25 a tagasi tagusin abinõu abil vene raudtorust aiapostid maa sisse, nii 50 - 80 cm. Et pealt vesi sis...
Jäid järgi 2 torujuppi välisläbimõõduga 40 mm pikkusega 29 ja 31 m, müün odavalt sellele, kes 30 € eest need ära
Tahaks juhtida veel tähelepanu veel sellele, et seguga pealekantavatel pindadel ei tohi olla läbivaid pragusid. Näiteks sõbral, kes tegi keldrit veekindlaks, oli põrandas pragu ( ta arvas, et tegemist külmakerkega). Sellisel juhul ta kattis põranda betoonivaluga, sisse armatuurvõrk. Pärast, kui see ...
Kirjade järgi kannatavad nimetatud hüdroisolatsioonisegud ka siiski veesurvet ja mitte vähe. Tegin copy-paste Cerecit 90 kasutusjuhendist. Sobib kandmiseks krohvitud aluspinnale, betoonile jne. (vt. kasutusjuhendit) Ceresit CR 90 võib kasutada rõdude, soklite, hoonete maa-aluste osade, sealhulgas ke...
Saab edukalt pidama, kui vesi just surve all ei tule. Mul tuli ka (u. 7 a tagasi) vesi garaaži kanalisse ja võõpasin seinad ja põhja üle hüdroisolatsiooni seguga ja mul jäi pidama. Tegi seda suvel kuival ajal. Kui ma ei eksi kasutasin Ceresit 90 http://www.ceresit.ee/home/tooted/hudroisolatsioon/kel...
Pole hullu, tõmbad kannul saba seinast, lülitad kannu lülitist sisse ja mõõdad pistiku väljaulatuva kahe klemmi takistust korpuse suhtes. Sest nagu ma aru sain, tester/multimeeter on olemas. Pistiku väljaulatuvate kontaktide takistus korpuse suhtes on kannu sisselülitatud kujul lõpmatu e määramatu....
Ootaks siis huviga elektrienergia tarbimisgraafikut peale 14.02. ( kui võeti akupaak vahelt ära) ja natuke pikema aja jooksul, siis saab teha järeldusi. Üks kaks päeva ei anna õiget pilti. Kui MSP on seadistatud õigesti, siis peaks graafik tulema sama ilus kui enne 26.01., sest ta on invertertüüpi (...
Kardan, et siin pole tegemist mitte jubedalt raiskava akupaagiga, vaid anomaaliat põhjustab jubedalt raiskav maasoojuspump.
Maja on soojustatud seest poolt mingi punaka krõbiseva nsv aegse soojustusplaadiga See punakas vahtplast on fenoolvahtplast, tehti Viljandimaal Tohvris. Soojapidavuselt jääb natuke alla vahtpolüstüroolile, kuid seeeest ta ei põle nii kergesti. Niiskust ta ei talu, niiskes keskkonnas muutub pudrutao...
... tuleb mul ikka ja jälle mõte, et kas seda veevärgist tulevat elektrit kuidagi oma huvides ei saa ära kasutada? ...ikka ja jälle... Vastus on ühene nii Sulle kui teistele - ei saa. Miks Sind vaevavad küll sellised küsimused? Igasugused katsetamised ja eksperimenteerimised elektriga sellistel puh...
1.Tee maja sisenevatele ja väljuvatele metallist vee ja keskküttetorudele potensiaaliühtlustus(ühenda 6ruuduse vaskjuhtmega nad omavahel kokku ja ots elektrikilbi PE latile. 2. Viga võib olla maja sisestuskaabli PEN soone halvas ühenduses kilbis või PEN-i halvas ühenduses enne sinu elektrikilpi kus...
Infoks firma lubas saata asjatundja(d) pooleteist nädala pärast, suure tõenäosusega tuleb uuesti täitmine.
Väga lihtsalt, mõõtsin elektrienergia kulu maja selle osa kütmiseks (mida küttis ÕSP) teatud kindla ajaperioodi jooksul (mälu järgi 24 h) ja teatud kindla ruumi temperatuuri juures (mälu järgi 20 °C) kahel juhul 1. ÕSP HITACHI ga küttes 2.Elektriradiaatoriga küttes ja võrdlesin neid näitusid omavahe...
|
OSCAR-2019
|
||
Väike tutvustus sürrealismist kui 20. saj. mõjukamast kunstivoolust ja vaimsest liikumisest. Sürrealism on pigem maailmavaade, ellusuhtumine ja vaimne hoiak, mis osutas erilist tähelepanu kõigele, mis võis arendada ja avardada LOOVUSE piire.
Töötan Tartu Lastekunstikoolis ja Mainori Kõrgkoolis maaliõpetajana, teen kursuseid ja eratunde kunsti ja psühhodraama baasil.
Mihkel Reinsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna. Peale ülikooli lõpetamist töötas
Mihkel 12 aastat korvpallitreenerina, jõudes välja ka Eesti Rahvusnaiskonna peatreeneri kohale. Samal ajal sidus Mihkel end reklaamimüügi tööga Raadio 2’s ning alates 1998 aastast tegeles Mihkel müügijuhtimisega Äripäeva Kirjastuses. Alates 2000 kuni 2011 aastani töötas Mihkel Eesti Päevalehes reklaamidirektorina ja juhatuse esimehena. Psühhodraama õpingutega alustas Mihkel 2002 aastal. Lisaks Eestis toimunud koolitustele on Mihkel lisateadmisi psühhodraamas omandanud Rostovis ja Moskvas. Mihklil on psühhodraama lavastaja sertifikaat aastast 2007.
Mis põhjustab eri põlvkondade kahepoolset ülevalt alla suhtumist- teaduse ja tehnoloogia kiirareng, tiheliolek linnades, maailmastumine ja juurtetunnetuse kadu, perekondade distantsiliselt suurenevad vahemaad või midagi muud?
kuuluvad need mõisted kokku ja käivad käsikäes - üks pole võimalik ilma teiseta. Kontaktisolek ja teiste
inimeste ning maailma usaldamine on tähtsad meile kõigile, aga eriti teravalt kerkivad need küsimused
esile psüühilise haiguse all kannatavate, nõrga meelestruktuuriga inimeste puhul. Töötoa juhendajate
igapäevane teraapiatöö on seotud psüühikahäirega inimeste aitamisega ja sealt pärineb ka nende kogemus, et baasilist usaldust maailma vastu on siiski võimalik pikaaegse grupitöö abil kasvatada. Töötoas „Kontakt ja usaldus” ei keskenduta mitte niivõrd psüühikahäire probleemidele, kui teemale endale. Oodatud on kõik, ka valdkonnaga mitteseotud inimesed – tule, kui tunned, et teema sind puudutab. Pakume võimalust usalduse uurimiseks erinevaid harjutusi läbi tehes ja isiklikeks kontaktideks jagatud lugude kaudu.
Marika Vernik on omandanud psühhodraama lavastaja CP diplomi Tallinna Psühhodraama Koolis 2008. ja Siiri Minka 2010. aastal. Koos on nad ligi 5 aastat juhendanud teraapiagruppi kestva psüühikahäirega inimestele Tallinna Vaimse Tervise Keskuses kasutades oma grupis psühhodraama meetodit peamiselt 1- pildiliste lavastuste näol.
Töötoa eesmärk on tutvustada, mis on raseduskriis (mõistet, olukordi, sihtrühma jne.) ja seda, kuidas saab kasutada psühhodraama meetodit individuaal- kui ka grupitöös raseduskriisi klientidega.
Raseduskriisi nõustamine on loodud toetamaks peresid ajal kui perre planeeritakse last, ollakse juba lapse ootel ja sünnitus järgsel ajal (6 kuud kuni üks aasta peale lapse sündi või surma). Raseduskriis hõlmab endast nii arengulisi kriise (muutused rollides, paarisuhtes) kui ka traumaatilisi kriise.
peredega, gruppidega ja sünnitushaigla arstide ning ämmaemandatega . Osalema on oodatud kõik, kes on huvitatud saama juurde teadmisi ja arusaama raseduskriisist ja sellest perioodist inimeste elus (kas siis läbi oma klientide või isiklike lugude).
Kelleks tahtsime saada väiksena ja mis tähtsust võiks see omada nüüd. Uurime, kuidas oleme leidnud oma eriala, ja millised unistuste ametid võiksid meid oodata veel ees. Mis on karjäär ja kuidas sellest teha enda jaoks tööõnn.
Minust: Olen karjääri ja tööturu valdkonnaga tegelenud viimased kümme aastat ja 15 aastat mu armastuseks olnud psühholoogia. Nende kahe armastuse ristamisel olen saanud tulemiks rolli – karjäärinõustaja. Psühhodraama õpingud on mind inspireerinud oma töös kasutama psühhodraama meetodeid. Väikest valikut neist tahaksin oma töötoas osalejatele pakkuda.
Ruuda Palmquist on sündinud Eestis Tallinnas. Ema Viitnalt ja isa Käsmult. Põgenesin Rootsi koos vanematega septembris 1944. Lõpetasin kaskkooli 1959 ja ülikooli 1963. Õppeained olid kunstiajalugu, praktiline ja teoreetiline filosoofia. Sellel ajal olid filosoofia sees sotsiaalpsühholoogia ja psühholoogiateooria. Siis töötasin 35 aastat nõustaja kohal Huddinges. Kliendid olid alkohoolikud ja narkomaanid. 1983 hakkasin psühhodraamat õppima ja 1989 hakkasin seda sama ainet õpetama. Mul on TEP tase ja olen õpetanud 1989-2003 Leipzigis ja Dresdenis ja alates 1995 õpetan Eestis. Annan kah töötubasi edasi Saksamaal ja Rootsis.
Sümbolitega töötamine tähendab, et näiteks vanaproua Matilda Kasepuu (80-aastane) on vana kokkukuivanud känd, neiu Liisi on roosinupp, vana joodik Seppo on poolnäritud õun jne. Ise sain sellistest sümbolitest suurt abi, kui olin hädas oma töökohas. Mängisin draamat, kus mu ülemus oli pisike must kass ja ise olin suur Berhardiin. Noh arusaadav, et need isiksuses läbi ei saanud. Peale seda draamat lahkusin kohe sealt töökohalt.
Inimene on see, kes ta on, läbi oma suhete teiste inimestega, kes teda ümbritsevad või on varem ümbritsenud. Sotsiomeetria eesmärgiks on aru saada sotsiaalsete suhete dünaamilisest loogikast ja seeläbi leida võimalused oma erinevaid rolle laiendada, valida grupid ja inimesed, kellega kõrvuti oleme spontaansed ning otsustada julgemalt ja loovamalt elada.
Sotsiomeetria sünd jääb J. L. Moreno enda sõnade kohaselt I maailmasõja aega. Selle edasiarendamisega tegeles ta terve edaspidise elu ja sellest sai üks tema tähtsamaid teoreetilisi panuseid sotsiaaltedustesse, psühholoogiasse ja grupi-psühhoteraapiasse. Sotsiomeetria ühendab paljuski Moreno teisi teooriad, selles on esindatud nii kohtumise-mõiste, grupisuhted, tele ja valikud, rolliteooria, isiksustevahelised suhted, spontaansus jt.
Töötoas proovime erinevaid sotsiomeetrilisi tehnikaid ja vaatame nende kasutamise võimalusi töös gruppidega.
|
OSCAR-2019
|
||
Tublid aga see, et kolme aastaga välis turule on kaheldav. samuti sõltub tooraine kokkuostu hindadest toote omahind ja sealt edasi kasum. Mahe toodang on kallis, lihana noor uted samuti kallid, siit järeldus, et omahind saab kõrge olema. Muidugi jui liha saadus tuleb oma talust ja kasutatakse ka suvalise vanusega kodulooma liha. Aga edu!
Andke andeks aga ma ei taha sügavkülmutatud toitu,miks siis lapsele pean andma. Oma lastele jõudsin ja tegin alati värskelt. Mitte ei sulatanud. Poe tooteid ei tarvitanud ühtegi.
Mina oleksin meeldeldi ostnud aeg ajalt kvaliteetseid valmistoite. Kahjuks sel ajal kui enda laps väike oli, ei olnud selliseid.
Tublid noored ettevõtjad!!! Hoian pöidlaid teie tegemistesse. Kindlasti kasutaksin kvaliteetset beebitoitu kohalikust toorainest – idee on super.
Majandus eeldab usaldust. Head kommijad, ainult siis saab asjast asja, kui meie kundedena nende hakkajate naiste toodangut tarbime. Kuid ma soovitaksin mitte panna mune ühte korvi ja töödake peale beebide midagi välja ka täiskasvanutele.
Kui ema on lapsega kodus ja lapse heaks kodus, siis ma ei saa aru, miks ta peab poest poolfabrikaate ostma, kui võiks oma lapsele ise kvaliteetset toitu valmistada. Julgen öelda, kuna just nii ise tegin. Aga noh, eks nende toodete sihtrühmaks olegi mugavad ja laisad.
Olen Teiega 100% sama meelt.Kui oma lapsi kasvatasin,pole sügavkülmutamine “moes” olnud ja rahaliselt tõetasid vaid asutused,riigipoolne abi oli 56 päeva enne ja 56 päeva pärast lapse sünnitust.Edaspidi toetati ka suurperesid.Ühekordsetest mähkmetest pole osanud unistadagi.Emmed,lülitage oma nutiseadmed välja ja aega jääb ülegi!
Tublid ettevõtjad muidugi. Loodame,et ei pea mõne aasta pärast lugema,et firma lõpetas tegevuse kuna keegi ei ostnud ja asi ei tasund ära.
Palju edu teile, niipalju kui on inimesi, on ka arvamusi. Kui teed pole õige, kui ei tee pole õige. Kallid inimesed ärge olge nii õelad.
Nad ei oleks saanud ei laenu ega toetust, kui sellel projektil poleks potentsiaali. Kui oleks projektis olnud liiga kõrge hind või liiga ambitsioonikas turuosa ei oleks nad täna seal, kus nad on. Millest te kaagutajad aru ei saa on see, et siin ilmas ei ole olemas ainult üks sihtgrupp tarbijaid, vaid neid on palju. Täpselt nagu on inimesi, kes ostavad kalli raha eest mahetoodet või 5 miljoni eest auto. Kui sa ostad ise poest kõrvitsa ja lased läbi blenderi või hoopis kasvatad ise oma aias neid, palju õnne sulle, oled tubli ja asjalik aga kedagi ei huvita see. Külmutad ise oma toitu, vägev jätka samas vaimus edasi. Aga on neid kes jagavad oma aega lapsekõrvalt ka muude asjadega nagu karjäär või mõni muu asi ning ma leian, et nende jaoks on ülimalt mugav kasutada antud toodet. Teie super emmed, kelle ülejäänud elu jääb lapse sünni puhul seisma, see on teie enda probleem ja teie endi loodud piiratud standardid. Kuramus, iga kord, kui keegi teeb midagi uut siis tekib hunnik inimkõntsa sinna alla kommenteerima, kes süümepiinadeta neid, ketsereid kes julgevad peale unistamise ka midagi teha, maha teevad. Sinnamaani, kui keegi sinu elu otseselt ei ohusta või keerulisemaks ei muuda, hoia oma negatiivsus endale.
Tunddub, et sinus “ettevõtja“ on kibestumist. Algul suudad ennast taltsutada, siis viskab närv üle. Inimestel on õigus ennast väljendada viisaks vormis. Rahune maha mees.
Ma pole ettevõtja vaid riigipalgaline ja lausa sotside valija, aga antud hetkel olen ettevõtjaga 100% nõus. Ei tohi inimeste pealehakkamist niimoodi maatasa teha. Kes ei proovi see ei saa ilmaski mitte midagi tehtud. Loomulikult vahel kõrvetatakse ka näppe liialt paljut püüdes, aga see pole sugugi häbiasi. Häbenema peaks hoopis need, kelle ainus algatus on teiste arvustamine ja mahategemine. Oma lastele püreestasin ja külmutasin ise, vaheldumisi poe purgitoitudega. Ise tegemise miinus oli see, et kasutasin seda sama tavapoe aedvilja ja liha mida isegi sõin kuigi vähemalt nendele kõige pisematele peaks ikka puhtaimat ja kvaliteetseimat pakkuma. Loodan, et puhta toidu väärtust mõistavad paljud maksujõulised tööl käivad vanemad ja ettevõtmist saadab edu.
Toetus on ühekordne rahasüst, et osta vajalikke seadmeid või muud inventari mida läheb ettevõttel tarvis. Nende kasulikkus tõestatakse erinevate analüüside ja prognoosidega. Ükski ettevõte ei saa neid toetuseid niisama. See, et väga suur protsent toetuse küsijaid läbi kukuvad, käib asja juurde. Sellised võimalused on alustavatele ja toimetavatele ettevõtetele loodud ja neid tuleks kasutada.
Mis puudutab elustiili ettevõtlust, siis reeglina me räägime kallimatest toodetest, suure potensiaaliga tugevatest tuleviku brändidest. Mitut sellist sa Eestis tead? Ma võin sulle õelda, et neid on vähe aga, kui me tahame Eestit viia maailma, kui tõsiselt võetavat riiki, peaksime me jagu saama “odava tööjõu” märgist. Sellest me saame lahti tehes suure väärtusega tooteid, mis on vastavalt ka kallimad.
Kui sa arvad, et mõni toode on kallis ja siis sa ei näe selle väärtust siis tõenäoliselt ei kuulu sina selle ettevõtte sihtgruppi.
Püüame ikkagi üksteist toetada. Enamik uusi ettevõtteid kukub läbi, ka algul tunduv väga hea idee võib aasta kahega olla pankrotis, samas mõni esmapilgul ambitsioonitu ammu nähtud asi võib kasvada suureks hitiks.
tootmine sai ju ka toetust. Aga potensiaal? Soovin jõudu. Aga silma on hakanud mingi paranormaalsus, niikui kohalikus lehes ilmub mõnest ettevõttest artikkel on see ettevõte natukese aja pärast omadega lõpusirgel.
Ei usu mina, et sellest asjast asja saab. Olen oma 3 last niimoodi üles kasvatanud, et söök sai ikka värske tehtud. Selleks otstarbeks isegi saumikser kunagi ostetud. Kuigi, sai ostetud ka Salvesti tooteid, kui vajadus tekkis. Aga külmutatud beebitoitu kohe kindlasti poest ei ostaks.
1) Väikeettevõtlusega alustades, kas tõesti on vajalik kohene hoonete ostmine, seda veel laenuga? Mitte ühte senti ei ole veel ideega teenitud. Nii tootmisruume kui ka külmruume on võimalik rentida ja sellega oluliselt vähendada riske.
2) Tooraine ja pakendikulu tuleb mahetootmise korral äärmiselt kõrge ja väljamüügihind ilmselt ei suuda nii laial turul konkureerida.
3) Emad, kes on piisavalt mugavad või hõivatud, et ostavad lastele poest valmistoitu, kõnnivad lastetoidu riiuli ette ka ostavad sealt koheselt antavat toitu, mitte külmutatud 5 erinevat kuubikut, mida peab kokku segama ja sulatama.
4) Julge pealehakkamine on küll pool võitu, kuid alles kombates ja uurides turgu, tasuks alustada oluliselt madalamate tuuridega.
5) 3 a välisturule. Pilvedelt alla tulles ja veidi uurides saaks selgeks ka antud turu hõivatus ja nõuded lastetoitudele.
Tublid, et vähemalt proovivad ja ehk saa asja. Kõik muidugi söltub sellest kas suudavad oma tootele lisaväärtust luua.
Soovin sulle edu ja tean ,et küll tuleb ka see päev kui saad need halvustavad lingid suure naelaga oma firma uksekõrvale seinakülge lüüa…
Paljud kirjutajad võiksid mõelda ,et kas on ikka ilus kuulda sinu lapse kohta mõnekümne aastapärast sama mida just ise välja ütlesid…
Siis on kindlasti kõik teised jälle halvad ja sina ja sinu ettevõtjast pojake/tütrekene ainuke õige täht siin maailmas säramas…
Miks küll selliste inimestega peame siin saarel koos elama kes ainult virisevad -ja kõikudele tegijatele näpuga näitavad kuid ise ei saa millegagi hakkama… ja kusjuures ei tahagi…!!!
Tead, keegi eivirise ega halvusta siin. Räägime, mis reaalsus. Aeg-ajalt saab lehest ikka loetud, et avas uksed see- ja see ettevõtmine ja mõne aja pärast, et sulges uksed. Viimatine siis õunamahlatööstus, millel kindlasti on suurem potensiaal kui külmutatud beebitoidul. Aga noh, mis viga maksumaksja raha peal katsetada.
Saaremaa noored ettevõtjad nagu mujalgi peavad kasvatama endile lausa kilbi selga et edasi elada.LGP VIRISEJAD tehke ja alustage ise ka millegiga .Kiitus
Toetusega rajatud ettevõte ei pane pingutama. Hakkab tööle- on hea, kui mitte- pole ka probleemi. Töötukassal tuleb kõigepealt massist see pisku välja sõeluda, kellel on mingigi protsent eettevõtlikust , mitte külvata raha lennukist ja vägisi ettevõtjaks koolitada. (suures plaanis seda tüüpi inimesed ei satugi töötukassa ukse taha)
toetuse saamisel on päris ranged nõuded.Julged naised! Loodame, et ettevõte jääb ellu. Ootan huviga, mis seis kuue kuupärast on. Edu!
ikka kuradima kurb on lugeda neid “suuri sõnameistreid” kes vaatavad hommikul peeglisse ja löövad rusikaga vastu rindu ,et MINA olen maailma naba ja TEIE kõik suured s……d …
Kiidan meie saare Töötukassat ja Ettevõtluskoolituse läbiviijaid -samas ka kõiki teisi samalaadseid ettevõtteid -ja ettevõtjaid kes on oma elulised kogemused suutnud edasi anda just nendele tahtejõulistele -ja positiivsetele tegijatele …
Kuna olen ise ettevõtluskoolituse läbinud siis tean ,et see ei ole mingi huvialaring kus mängitakse “reis ümber maailma ” vaid üsna karm kolmekuuline programm -kus umbkaudu pooled suudavad enda äriplaani jätkusuutlikust tõestada.
Oleks üsna huvitav teada millise eduka firma on näiteks Ivan meile saarlastele täna omavahenditest ülesse ehitanud…
Leader programm – olen kindel, et sügisestes ettevõtlusvoorudes on ka see firma esiridades toetust küsimas. Suurte ambitsioonidega tulebki olla kuid tahaks uskuda, et tegemist ei ole järjekordse 5 aastase projektiga.
|
OSCAR-2019
|
||
Oled siin:Esileht»LIIKLUS»LIIKLUSÜLESANNE»Segadusseajav liiklusülesanne nr.9: kuidas liigelda õigesti 2+1 maanteel?
Seekordne segadusseajav liiklusülesanne on pealtnäha imelihtne: tuleb vaid rahulikult sõita maanteel, kus sõiduradasid on 2+1. Ootamatult saab selgeks, et isegi nii lihtsa lahenduse puhul suudab suur osa juhtidest eksida mitme olulise reegli vastu.
Enne suvepuhkusele minemist küsisime, kuidas on õige liigelda maanteel, kus sõiduradasid on vaheldumisi 2+1. Kõigepealt kulgeb kaks sõidurada ühes suunas ja üks vastassuunas ning siis vastupidi.
Vale variant on inspireeritud kahjuks päriselust. Delfi portaalis võttis üks kommenteerija probleemi üsna tabavalt kokku:
“2+1 on veel sellepärast jama, sest need kes alguses ees koperdavad, hakkavad 2-realisel lõigul kiirust ületama ning kui see tee saab otsa, siis langeb ka nende kiirus. Ehk kui tahad neist mööduda, siis tuleb gaas põhja lüüa, et temast möödudada, sest ta jätkuvalt sõidab oma suva järgi, kasvõi alla piirkiiruse.”
Samuti ei ole pastakast välja imetud teine vale vastusevariant – B. Selles variandis liigub punane auto küll maksimaalse lubatud sõidukiirusega, kuid tee laiemal osal reastub vasakule sõidurajale.
Me ei ole toimetuses lõpuni kindlad, mis on selliselt käituvate juhtide motiivid ja milline maailma asjadest arusaamise võime.
Ikka ja jälle pöördutakse meie poole küsimuse ja murega, et keegi oli 2+2 maanteel nagu silmaklappidega kulgenud vasakpoolsel sõidurajal.
See taud on levinud ka 2+1 skeemiga teedele. Sotsiaalmeedias levis suve alguses pardakaamera video sellest, kuidas üks auto justnimelt meie vales variandis B joonistatud viisil liikles: vahetult pärast tee laienemist reastus juht teisele sõidurajale.
Meie mõtlesime juurde legendi: sest nii on tee servas toimuvat lihtsam näha ja kuna punane auto liikleb suurima lubatud sõidukiirusega, siis pole kellelgi mööda sõita vaja. Mis päriselt selle juhi peas toimub – kirjutage meile!
Olgu siinkohal meelde tuletatud liiklusseaduses sätestatu: mitme sõidurajaga asulavälisel teel peab juht liiklema alati parempoolsel sõidurajal, v.a kui parempoolne rada on hõivatud.
Kolmandas variandis, mis ühtlasi on ka kõige õigem käitumine 2+1 skeemiga teedel, jätkas punane auto lisarajaga lõigule jõudes sõitu sama tempoga nagu enne.
Selliselt käitudes saavad kiiremad sõidukid teise sõiduraja kaudu aeglasemast liiklejast turvaliselt mööduda. Oluline on siinjuures ka see, et juht jälgiks selja taga toimuvat.
Nn 2+1 alad on maanteedele tehtud selleks, et kiiremad liiklejad saaksid aeglasematest sõitjatest turvaliselt mööduda. Liiklusseadusest tulenevalt on aeglasema juhi kohustus muuhulgas jälgida, et ta juba mööduma asunud juhte ei takistaks.
Neljas valikuvariant on sarnane õige, kolmanda variandiga. Aeglasem sõiduk laiemale teeosale jõudes küll kiirust ei kasvata, kuid vastusena muudab variandi D valeks asjaolu, et juht ei ümbritsevat liiklust.
Loomulikult ei teki siin möödasõidetaval tee andmise kohustust, kuid juhul kui aeglasema liikleja selja taha on moodustunud pikem sõidukirivi, on viisakas ja korrektne sõidukiirust vajaduse korral vähendada ja kasvõi tee äärde korraks peatuda, et möödumist alustanud turvaliselt manöövri lõpetada saaksid.
2+1 alaga maanteel tee äärde peatumise vajadus puudub, sest mööduda aitab vaheldumisi päri ja vastassuunas olev sõidurada. Kuid siin on oluline, et aeglasem juht taipaks vajadusel kiirust veelgi enam langetada – et mitte juba manöövrit alustanud kaasliiklejaid takistada.
Eesti esimene 2+1 möödasõiduala avati liiklusele alles 2017. aasta novembris Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Annikvere-Neanurme lõigul.
Pärast seda on mitu 2+1 ala siginenud Tallinn-Pärnu maanteele ning ilmselt on neid tulemast veelgi. Seega on viimane aeg hakata nendega harjuma!
Kaks kommentaari ülesande juures võtsid hästi kokku selle, et juhid lihtsalt ei tea kuidas käituda 2+1 teedel. Üks kommenteerijatest iroonitses: “Mina sõidan üherealisel osal 80nega ja kaherealisel 100ga, muidu saab mõni veel mööda.”
Kuid temale vastanud lugeja kirjutas väga tabavalt, ühte probleemi olemustest kokku võtvalt: “Ma kunagi esimene kord Soomes teadmatusest just nii tegin, ehk sõitsin vastavalt märkidele. Järgmisel olin juba targem.”
Soomes ja Rootsis on 2+1 aladega teed väga populaarsed, kuid sellegipoolest ei osata veel aastaid hiljemgi seal õigesti käituda – ka naaberriikides, kus 2+1 alad juba kaua aega kasutusel, kohtab väga tihti olukorda, kus aeglasem sõiduk laiemale teelõigule jõudes kiirendab.
Endiselt võib vaielda, et mis ikkagi on õige ja mis on vale, kuid selge on see, et laiemale teeosale jõudes kiirendav aeglane juht põhjustab palju liiklusraevu ja meelehärmi. Seda tõid välja ka mitmed kommentaarid.
Taas põrkume olukorraga, et tee laienedes kiirust kasvatada on JOKK. Soomes ja Rootsis on 1+1 skeemiga maanteedel üldine kiirusepiirang 80 km/h ning 2+1 teedel lubab liiklusmärk sõita kuni 100 km/h.
Kas lahendus võiks olla erinevatel sõiduradadel erinev piirkiirus? Kuid ilmselt tekiks siis just neid juhte juurde, kes tee laienedes vasakule reastuvad – et kiiremini sõita.
Taas ennast korrates – küsimus ei olegi ainult liiklusmärkide järgi sõitmises vaid ka liiklusviisakuses ja teistega arvestamises.
Ka Eestis tohib 2+1 alade laiemates kohtades suvel liikuda kuni 100 km/h, mis tähendab, et laiemale alale jõudes kiirendamise probleem muutub meilgi senisest veel põletavamaks.
Seetõttu polegi palju muud öelda – kui sa otsustad üldisest autode voolust aeglasemalt liigelda, jälgi enda taga toimuvat. Kui teel on 2+1 möödasõidurajaga ala, siis lase kiirematel liiklejatel seda maksimaalselt ära kasutada sinust möödumiseks.
Liikluses ei ole endiselt kohta isekusel ja “silmaklappidega liiklemisel” – vajadusel vähenda kiirust või jää lausa seisma, et teisedki saaksid sellise soovi olemasolul lubatud piirkiirusega liigelda. Neil on selleks sama palju õigust, kui sinul aeglasemalt kulgeda.
|
OSCAR-2019
|
||
Ensto Grupi presidendi Ari Virtaneni sõnul on Eesti ettevõtte jaoks väga oluline turg, ja Ensto ei otsi siit madalaimaid kulusid. Pigem on Eesti kombinatsioon mõistlikust tööjõukulust, oskustöölistest ja majanduskeskkonnast.
14. novembril toimus Tallinnas elektriseadmeid- ja tarvikuid tootva Ensto Grupi tarnijate päev, mis tõi kokku 70 tarnijat üle maailma. Ettevõtte tulevikust ja plaanidest kõneles sündmusel ka Ensto Grupi president Ari Virtanen.
Intervjuus Äripäevale ütles Ari Virtanen, et esimene asi, mida ettevõte oma tarnijatelt ootab, on see, et tarnima peab seda, mida ettevõttel vaja on. “See on number üks,” rõhutas Virtanen. “Seejärel on kriteeriumideks kvaliteet, tarnevõimekus ja hind. Eelistame ka partnereid, kes on eetiliselt jätkusuutlikud ehk teisisõnu jagavad nad meiega samu väärtusi. See ongi kombinatsioon kriteeriumidest, mille järgi valime oma tarnijaid.”
Virtaneni sõnul mõõdab Ensto ka oma tarnijate töö tulemusi ja annab neile tagasisidet, kuidas partneril nende hinnangul koostöö toimib. “Tahame, et tarnijad parendaksid pidevalt oma protsesse ja tegevust ehk eesmärk on arendada koostöös jätkusuutlikkust.”
Ma ei taha nimetada ühtegi nime, aga meil on olnud tarnijaid, kes ei ole vastavalt oma lubadustele tarninud ja sellega seonduvalt oleme koostöö lõpetanud. See on loomulikult midagi, mis on meie jaoks raske, sest ka meie anname lubaduse oma kliendile ja sõltume seejärel oma tarnijast. Seega kui meie tarnija ei täida oma lubadusi, ei saa meie ka oma lubadusi täita. Sellisel juhul oleme tarnijast loobunud.
Mõnel juhul on mõju avaldanud ka vales suunas arenenud hinnad ehk meie varasemad tarnijad ei olnud enam tulevikuperspektiivis konkurentsivõimelised.
Taustakontroll. Ettevõttele tehakse taustakontroll, mille käigus uuritakse firma finantsseisu, vaadatakse praeguseid kliente ja käiakse kohapeal tootmist kontrollimas.
Sertifikaadid. Veendutakse, et ettevõttel on ISO-sertifikaadid, mis kinnitaksid, et tarnija protsessid on kvaliteetsed.
Need on vaid mõned kriteeeriumid pikemast nimekirjast, kus on toodud ka rida teisi näitajaid, mida uue tarnija hindamisel kontrollitakse.
Õnneks ei ole meil olnud olukordi, kus tarnijal oleks probleeme eetikaga, aga on olnud juhuseid, kus peatasime tarned mõnele oma kliendile, kes ei toiminud nii, nagu meile kohane on. Nad olid seotud teatud poliitilise ja ekstreemse tegevusega – nii et peatasime oma toodete tarned neile. See on päris ekstreemne olukord, sest keeldusime müümast ettevõttele, kes meie hinnangul ei käitunud eetiliselt.
Kõigepealt ütlen, et Eesti on Ensto jaoks väga oluline turg, sest siin asub meie kõige suurem tootmisüksus. Oleme Eestis põhjusega ja usume, et see on hea koht, kus oma tooteid arendada. Investeerime palju, et ka oma tehaseid ja tehnoloogiaid arendada.
Näeme trendi, et Eesti elustandard kasvab pidevalt ja palgad tõusevad. See on väga normaalne areng. Kas majandus kuumeneb üle ja kas palgad tõusevad liiga kõrgeks, see on küsimus, mille vastust me veel ei tea. Praegu see nii ei ole, aga loodan, et selleks on olemas loomulik kontrollmehhanism, mis hoiaks palgad õigel tasemel. Ma ei mõtle siin, et palk oleks madal, vaid just õigel tasemel.
Meie ei otsi Eestist madalaimaid kulusid. Pigem on Eesti hea kombinatsioon oskustöölistest, tööjõukulust ja majanduskeskkonnast. Eestis on ettevõtlik mõtteviis ja riigis on ka palju innovatiivseid ettevõtteid. Mis puudutab tootmist, siis plaanime teha rohkem koostööd ka teaduse ja arendustöö vallas teiste Eesti ettevõtetega.
Investeerime uutesse innovatiivsetesse lahendustesse. Näiteks panustame elektriautode laadimissüsteemi väljatöötamisse ja see ongi hetkel selline ettevõttesisene start-up. Tahame seda äri kasvatada ja ka turg kasvab praegu. On ka teisi uudseid lahendusi ja siin mõtlen näiteks elektrisüsteemide lahendusi. Mõtleme sellele, kuidas arendada uusi tehnoloogiaid, et parandada elektri kvaliteeti.
Investeerime ka tootmisvõimekusse, laiendame oma tehaseid ja loome võimalusi, et tulevikus rohkem toota. Loomulikult investeerime ka oma inimestesse. See pole ehk niivõrd rahaline investeering, kuid tahame oma inimesi arendada ja näeme seda kui pikaajalist panust. Tahame, et kõik mõistaksid, kuhu ettevõte liigub.
Ma isiklikult kasutan näiteks palju aega selleks, et käia tehastes ringi ja kohtuda erinevate meeskondadega, et selgitada, mis on meie tulevikuplaanid.
Me ei avalikusta investeeringute mahte, kuid soovime sellega saavutada jätkusuutlikku kasumlikkust, tahame suurendada müüki, samuti toodete ja teenuste mahtu. Soovime, et 5–10% meie müügitulust tuleks uutest teenustest ja toodetest, mida meil täna veel ei ole. Üks näide on seesama elektriautode laadimissüsteem.
Ensto tarnijate päeva ettekandes rääkisite ka, et tulevik on elektriautode päralt. Kuidas hindate aga elektriveokite tulevikku?
See on pisut keerulisem küsimus, sest näen seda trendi pigem sõiduautode puhul. Lisaks on juba praegu olemas elektribussid – näiteks Soomes on paar ettevõtet, mis kasutavad selliseid busse. Veokite turg ei ole veel sellesse suunda arenenud. Erinevaid võimalusi, mille poole võime tulevikus liikuda, on mitmeid. Olgu nendeks gaas, biokütused või elekter. Usun, et turule tuleb elektrilisi veokeid, aga nendeni jõuame veidi hiljem. Milline on see ajaperiood, seda alles näeme, kuid seal võib tulla ka mingi kombinatsioon näiteks elektri ja mõne teise kütuse hübriidi näol.
Ütlete, et Eestis on head oskustöölised, kuid samas on meil inimesi palju puudu. Kas peaksime rohkem välismaalasi riiki lubama?
See on pigem Eesti sisepoliitiline küsimus ja ma ei ole ilmselt kõige õigem inimene, kes nõu võiks anda. Aga põhimõtteliselt on meil sama olukord ju Soomes. Immigratsioon on hea asi, aga see peab toimuma õigetel põhjustel. Soome ootame inimesi, kes on valmis tööd tegema ja ühiskonna arengusse panustama. Me ei taha mittemidagitegijaid, vaid neid, kes tahavad panustada. Usun, et Eesti peaks tegema sama, sest Eesti ja Soome on tegelikult päris sarnased.
Erinevusi ei ole väga palju. Soome tööstuse areng on olnud pikem ehk rohkem aega on selja taga. Tööstus on saanud areneda aastakümneid. Soome tähistab nüüd 100. aastapäeva ja suurema osa sellest ajast on Soome olnud tööstusriik. Eesti on minu hinnangul sarnane ja tegelikult üsna kiiresti järele jõudmas. Meil on siiski geograafilised erinevused. Euroopa mõistes on Soome ju saar, Eesti mitte. Eestil on Euroopaga maismaaühendus ja see on eelis. Soome on tihedamalt seotud teiste Põhjamaadega. Kokkuvõttes oleme naabrid ja meil on rohkem sarnasusi kui erinevusi.
Nõus, kuid Eesti tuleb väga kiiresti järele. Soomes oli see omal ajal palju tänu Nokiale, mis tekitas Soomes täiesti uut tüüpi tööstuse ja kompetentsid. Nüüd on meil näiteks mängutööstus – mobiilimängud, rakendused ja mitmed start-up’id. Samal ajal on tublisid firmased ka Eestis.
Kõik räägivad sellest, aga meile tähendab see, et kogume andmeid, analüüsime neid ja püüame sellest luua uut väärtust. Monitoorime neid võimalusi kogu aeg.
Aga mis puudutab seda saare temaatikat, siis kas usute, et Helsingi-Tallinna tunnel oleks hea projekt?
Mulle on alati meeldinud sellised nn kastist välja ideed. Ma ei ole teinud arvutusi ja ma ei oska hinnata seda kui äriprojekti, kuid mulle meeldib mõte, et Helsingi ja Tallinn oleksid seotud nagu kaksiklinn. See on loogiline ja ilmselt tehakse see tunnel varem või hiljem ära. Mis ajaga see juhtub, ma ei tea, kuid tean inimest, kes on seotud ühe ettevõttega, mis kogub selle tunneli jaoks raha. Soovin neile edu ja loodan, et nad suudavad sellest eduka äriprojekti teha.
Kindlasti. Kõik ühendused ja transport, mis aitavad planeerida vedusid regiooni erinevates riikides, on alati kõigile regiooni riikidele kasulikud.
Hind tähendab riske ja me ei ole alati valmis võtma riske ainult sellepärast, et keegi pakub odavamat hinda, ütles Ensto Grupi hankedirektor Tomasz Bilinski.
Tomasz Bilinski sõnul ootavad nad oma tarnijalt, et ta vastaks mõnele ettevõtte poolt seatud nõuetele. “Tahame, et tarnija oleks võimeline täitma teatud nõudeid, milleks on kvaliteet, tarnetäpsus, valmisolek koostööks, et tarneahel oleks läbipaistvam. Meil on nõuded ka selles osas, mis puudutavad jätkusuutlikkust,” sõnas Bilinski.
Bilinski tunnistas, et ettevõtte tarneahela nõrk koht on hetkel kommunikatsioon Ensto ja tarnijate vahel ning sellega tuleb tema sõnul tegeleda. “Meil on palju tarnijaid ja seda suhtlust on keeruline juhtida. Arvan, et kommunikatsioon ongi kõige nõrgem koht. Usun, et vajame rohkem dialoogi,” tunnistas ta. “Lahendusena püüamegi avaneda ja kasutame selleks erinevaid meetodeid, näiteks kanban-meetodit, mis aitab tarnijal mõista meie nõudlust ja tarbimist.”
“Loomulikult on oluline kvaliteet. Kui tarnija ei suuda tarnida kvaliteetseid tooteid ja see on jätkuv,” tõi Bilinski välja olukorra, mil ollakse valmis tarnijast loobuma. “Samuti ka olukorras, kus tarnija ei ole hinnastamisest enam konkurentsivõimeline ehk uued tarnijad tulevad peale.”
Bilinski tunnistab, et hind on Enstole oluline, aga see pole siiski ainus kriteerium. “See on pigem nagu pakett. Alati ei ole nii, et kui keegi pakub odavamat hinda, siis tema võidab. Püüame läbi vaadata erinevaid kriteeriume ja see on selline case by case-olukord. Hind tähendab riske ja me ei ole valmis alati neid riske võtma ainult sellepärast, et see on odavam,” tunnistas ta.
“See on muidugi oluline, ma ei saa öelda, et pole, kuid hind pole esmane. Tarnija võib ikka võita ja jõuda lepinguni, kui neil on meile midagi juurde pakkuda.”
|
OSCAR-2019
|
||
Hansa kunstisalongi kaudu, sest see oli see koht, kuhu kõik kunstnikud tulid tavaliselt. Oli selline ühendus nagu Kunstisuvi, mis ka Saaremaal 5 aastat näitusi korraldas, samuti Pärnus, Tallinnas ja mujal. Nüüd on Kunstisuvi jõudnud ka välismaale. Kunstisuve rahvas ütles, et Hansa on nagu kunstnike staap Eestis.
Ja niimoodi ma selles staabis kohtusin siis ka Peeter Mudistiga. Ta oli läbisõidul oma suvilasse ja ütles, näe, kui ilus koht siin on. Ja mina ütlesin, et siin võiks ka üks ilus pilt olla. Niimoodi see asi areneski ja meist said head sõbrad ja käime läbi siiamaani.
Ei, Mudist on tõsine Saaremaa patrioot. Tal on kogu aeg olnud Saaremaal suvila. Küll ühes kohas, teises-kolmandas kohas ja viimane koht, mis tal praegu on, on Roobakas, Leisi kandis. Sellesse on ta eriliselt kiindunud. Kevadel on see ikka vapustav – istuda õunapuuaias, tuhanded õied, mesilased sumisevad… Ta ütleb alati: „Ma ei tahakski kuskil mujal olla, ainult seal!” Aga seda võimalust eriti tihti ei ole. Roobakas tuleb tal ka kunstitegemine kõige paremini välja.
Suvel nii palju kui võimalik – iga kuu on ta on siin ikka vähemalt nädal aega. Saarlased võiksid teda pidada lausa oma kunstnikuks varsti, ma arvan!
Hansas on olnud kolm näitust, siis Raegaleriis üks ja nüüd siis Ajamajas. Kultuurikeskuses oli ka näitus koos Rein Tootmaaga, kellega koos nad kirjutasid ka raamatu „Ratsukäik”. Siis oli ka üks selline huvitav episood, et ma nägin pealt, kuidas see raamat sündis. Rein elaski nagu tema juures ateljees. Jõid teed seal, hommikul vara tõusid ülesse ja siis lobisesid ja rääkisid ja kirjutasid.
Rein suitsetas, aga Mudist ei talu suitsetamist, siis olid aknad kõik lahti. Õhk oli paks jutust ja elamustest, mis kõik räägiti. See oli väga põnev periood ka Peetrile. Mul oli väga hea meel, et Rein Tootmaa just kirjutas. Ei kujuta ette, kes paremini oleks võinud Peetri memuaare kirja panna. Nad sobisid väga hästi kokku. Ma ei ole põnevamat pilti näinud, kui see oli.
See näitus on nagu tagasivaade Mudisti graafikast. Ajamajas on kolm korrust ja vastavalt on see siis grupeeritud: väga vana periood – 70ndad aastad; siis 80-ndad aastad ja lõpuks viimased, 2004–2006. Kolm läbilõiget. Seega võib näha nende kolme perioodi erinevaid etappe, kuidas need asjad on liikunud.
Ajamaja galerii on päris huvitav mõnes mõttes – tal on kolm korrust. Aga suurte maalide jaoks jälle kehva – distantsi ei ole. Graafika jaoks on ta väga hea. Tore, kui üks ärimees võtab ja teeb sellise asja, et annab ruume kasutada ega küsi raha selle eest.
See tuli tegelikult päris ootamatult. Asi oli niimoodi, et ma olin Peetri juures ja pidi tulema minuga koos Saaremaale üks kunstnik, aga ma ei saanud temaga kontakti ja aeg hakkas juba otsa lõppema. Ütlesin siis Peetrile, et aita välja, teeme ruttu ühe näituse. See käis väga järsku ausalt öeldes. Ei olnud planeeritud näitus üldse. Ja siin on ka selliseid töid, mida ei ole varem nähtud. Mudisti graafika kohta võib aga öelda, et see ei ole sugugi kehvem kui ta maalid.
Kõike teeb. Tema töödes on see huvitav asi, et neid hakkad kuidagi hiljem avastama. Mälu on harjunud teatud asjadega – ta nimetab neid –, aga kui ta on sellest väljas, millega harjunud on [me oskame kõik ütelda: see on kõver, see on kumer, see on ilus jne], ilmnevad mingid erilised nüansid, mis löövad välja kuidagi hiljem. Inimene ei ole tuttav nendega. See on pikaajaline protsess – kuidas Peetri maale enda jaoks avastada.
Tallinnast, 63-ndal aastal läks ta [kunsti- – toim.] akadeemiasse, mille vaevu lõpetas ja sai „3”. Õppejõud ütles veel, et hea meelega paneks „2”. Maalis oli ta ikka niivõrd omalaadne, et keegi seda ei aktsepteerinud tol ajal. Talle oli see muidugi väga raske.
Pärast kunstiülikooli töötas ta Voltas – värvis elektrimootoreid, sest sinna võeti ainult kõrgharidusega kunstnikke. Nii et kui ta nüüd räägib neid oma asju, siis me ainult naerame. Peetril on väga hea huumorisoon. Kogu ta elulugu on väga huvitav. 72. aastal võeti ta Kunstnike Liitu ja siis hakkas vaikselt ka tuntus tulema, aga suurem tõus oli just 80-tel aastatel.
Mulle meeldib kõige rohkem, et naisesse suhtub ta ülima tundlikkuse ja pühalikkusega. Naine on tal hästi kaunilt püütud kujutada alati. Naine on tema jaoks selline väike müstifikatsioon, kellesse ta suhtub väga õrnalt ja peenetundeliselt. Naine on ka üks mootor, mis teda käivitab.
Praegu on Peeter Mudist üksi. Milline paralleel tekib teiste kunstnikega – näiteks Viinistus mängitud eesti kunstnike lugudega? Neil on selline kirev ja seiklusrikas elu, ümberringi palju inimesi, ja ometi on nad üksi.
See on hästi öeldud: kirev elu ja üksi. Nii ongi tegelikult. Tavaliselt kui ma Peetrile külla lähen, siis ta ei lase mind kunagi ära – tahab hirmsasti rääkida, ja alati kui ma lähen, on ta üksinda. On sattunud niimoodi. Aga samas, Soomes oli suur näitus – ta oli Wiiralti järgi teine mees, kes Eestist sinna kutsutud. See on väga suur au! –, siis kutsus ta kaasa oma parimad sõbrad. Temal peab kaasas olema selline väike õukond – ja nii ta kutsuski kõiki kaasa. Seekord aga tulid ka kõik kohale ja ei mahtunudki kaasa. Pärast ütles: „Ma ei uskunud, et kõik tulevad.”
|
OSCAR-2019
|
||
Seda teavad ilmselt kõik, et kaalulangetuse aluseks on ikka toitumine. Kui ma kunagi kaalu langetama hakkasin, suutsin väga edukalt oma enese tarkusest õige(ma)id valikuid teha. Vahetasin tavalise šokolaadi tumeda vastu, sõin “midagi head” tahtes puuvilju, tekitasin korralikud toidukorrad ja hakkasin hommikusööke nautima.
Asi vedas viltu siis, kui ühel hetkel toitumiskava täpsete kogustega ette võtsin. Jah, kaal langes, aga igasugune isemõtlemine kadus ära ja hakkasin iga suutäit lugema ning mu mõtted keerlesidki ainult toidul. Noh ja siis jäigi kaal lõpuks seisma, sest olin toitumise pekki keeranud. Kaldusin äärmustesse: piirasin end liiga palju või õgisin nii palju kui suutsin.
Kui ma projektiga alustasin, rääkisin ka toitumisnõustajale ja treeneritele varasemast keerulisest ajast ja nad on sellega arvestanud. Seetõttu ilmselt ei antudki mulle täpseid koguseid, vaid juhised, mida, millal ja kuidas süüa.
Olen juba kuu aega suutnud süüa enam-vähem kindlatel aegadel (nädalavahetusel nihkub asi ikka paigast, sest siis ei taha ma sugugi kell 6 ärgata) ja see toimib. Võin ausalt öelda, et mul ei ole mingeid isusid, energiat on piisavalt ja nälga ei tunne. See, et isusid ei ole, on mu lemmikosa, sest varasemalt on ikka üks hetk hirmus magusaisu tulnud ja end piirates olen lõpuks õgima hakanud. Nüüd sellist jama pole. Jah, sõbrapäeval sõin tüki kooki, aga sellest oli rohkem kui küll, korralik magusalaks ja rohkem polekski tahtnud. Tasakaal on selle kõige nimi, ma arvan.
Sõltuvalt trennidest ja tööpäevast võivad kellaajad natuke nihkuda, aga enam-vähem sellistel aegadel ma söön.
Seemnete ja kliidega puder, 1 tl mett, külmutatud mustsõstrad, chia seemned, kookoshelbed, noa otsaga pähklivõid, mandlid
Ilmselgelt unustasin söömise ajal pilti teha. Väga kiireks läks söömisega ja natuke hilja peale jäi ka.
Tore, et hommikul nii palju taipu oli, et snapchati jaoks pildid teha. Vahepala sõin autos ja ilmselgelt jälle pilti teha ei saanud. Vurasin peale õpetajatele antud trenni oma trenni. Meil oli täna treeneritega jõusaalitrenn. Ma olen täiesti surnud! Homme püüan sellest lähemalt kirjutada.
Tänane toitumine ei ole ilmselt kõige parem, natuke lahja ikka, aga samas on mul praegu väga okei olla. Lootsin varem koju jõuda ja õhtusöögi rahulikult kodus teha. Praegu olen aga parajalt väsinud, et varsti tahaks magama minna. Enne pean homsed toidud valmis mõtlema/tegema.
Kõige raskem ongi ette mõtlemine. Toit tuleb ettevalmistada, sest muidu oleks üsna võimatu kindlatel aegadel õigeid asju süüa ja oleks kerge valesid valikuid teha. Täna lahkusin ma kodust kell 7 ja jõudsin tagasi alles 20.45. Hommiku- ja õhtusöögi sain kodus süüa, kõik muu pidi kaasas olema. Esmaspäeviti on mul aga kõik alates esimesest vahepalast kaasas, sest lahkun kodust kell 7 ja jõuan tagasi u 21.30.
Töö juures on meil ikka aeg-ajalt sünnipäevasid ja muid tähtpäevi ning laud on hea ja paremaga kaetud. Mina söön sel ajal aga oma toitu ja suudan kergesti ei öelda. See oleks ka mu soovitus neile, kes soovivad kaalulangetamisega alustada, valmistage söök ette!
Eelmisest nädalast hakkasin nutridatat täitma. Nii tekkis parem ülevaade, kui palju ma tarbin. Sõin ju ühel nädalal liiga vähe. Nüüd seda muret enam pole, kuigi söön kalorite järgi veidi vähe, aga ise tunnen, et kõht on täis ja kuidagi ei suuda end rohkem sööma panna lihtsalt selleks, et mingi kindel number täis saada. Praegu see toimib ja kaal langeb. Tegelikult olen ma enda üle päris uhke, et olen suutnud ise leida õiged kogused ja toidu. Ma mõtlen ise, ei ole mingites numbrites kinni ja mul ei ole mingeid sundmõtteid söögi osas. Kindlasti aitab kogu protsessile kaasa ka toetav kaaslane, kes julgustab ja kiidab. 🙂
Murekoht on minu jaoks vee joomine. See on asi, mida pean parandama. Aga nii raske on päeva jooksul piisavalt juua, sest mu pähklipõis tahab kohe vetsu saada. Ma ju ei saa igal ajal vetsu minna ka, naljakas oleks iga tunni ajal vetsu joosta, kui lastele räägin, et “käige ikka vahetunnis vetsus”. 😀 Äkki on kellelgi senikuulmata nipp, kuidas end rohkem vett jooma panna?
Vot sellised mõtted toitumisest. Võin neid “näidismenüüsid” veel aeg-ajalt teha, aga ega mul praegu väga aega pole, et midagi lahedat leitutada, põhilised asjad toimivad.
Mõni päev saan vaevu 1200-1300 kcal kätte, enamasti jääb ikka sinna 1500 kcal kanti. Treeneri sõnul peaksin ikka vähemalt 1600 kcal sööma.
Hei! Kasutasid vahepeal fitlapi – sellele vihjadki, et sundmõtted juba tekkisid toidu osas? Minule isiklikult meeldib fitlapi puhul just see, et ühel päeval paned nädala menüü paika ja pole rohkem mõtlemist ja skeemitamist. Igal õhtul teen järgmiseks päevaks (vahel ka ülejärgmiseks) toidu valmis ja saab jälle rahus trennis käia ja muid toimetusi teha. Samas miinus on see, et võibolla endal ei teki seda mõtlemist, et kuidas ilma kavata süüa. Kuigi see ka endas kinni minu meelest. Aga magusahoogusid tuleb minulgi ette, ei teagi kas asi kavas või minus. Igaljuhul jõudu sulle! Oled väga tubli, kuid ära üle pinguta 🙂
FitLapi kasutasin jaa. Minule lihtsalt ei sobinud see programm. Ma tean, et see töötab hästi ja sellel on hästi palju plusse, aga mulle maksiski ilmselt kätte see, et ma ise absoluutselt ei mõelnud ja ajasin ainult näpuga järge grammidel. Nüüd näen, et saan täiesti vabalt ka ise hakkama ja see variant on minu jaoks pikas perspektiivis parim, nii saabki sellest kõigest elustiil. 🙂
Kuskil siin eelmiste postituste kommentaarides käis läbi, et ei tohiks endale midagi keelata, see pole tervislik jne. Ma jagaks selle kommentaari peale (jah, mõni postitus hiljem:)) veidi enda kogemust. Nimelt kuskil detsembrikuus tundsin, et söön põhimõtteliselt iga päev kooki (sünnipäevad, jõulupeod) ja need koogid ei olnud lõpuks enam isegi head. Liiga palju magusat, ma ei nautinud seda enam.
Seetõttu tegin õele ettepaneku, et aitab igasugusest “patusest” magusast (kommid, koogid, šokolaadid, maiustused). Algselt määrasime tähtaja, täpselt 56 nädalat. Pidasime päevikut. Nüüdseks on “väljakutse” algusest möödas rohkem kui kaks kuud ning minu järeldus on selline: mida vähem magusat sööd, seda vähem sa seda tahad. Mul pole kordagi mingeid isusid tekkinud. Pigem isutab (eriti peale trenni) hea soolase söögi peale (nt lõhe – mmm, igasugu head salatid, karriroad jne). Söön kindlasti rohkem puuvilju ning värsket kraami. Poes jalutan magusariiulist heaga mööda, üritustel/tööl ütlen julgelt ei. Kuigi vahel tekib sama paralleel, nagu alkoholile “ei” öeldes – sind peetakse hulluks ja hakatakse kahtlustama igasugu asju 🙂
Ja tõesti, väga hästi töötab see, kui toidukordi ette planeerida ning järgmiseks päevaks või päevadeks ette valmistada. Ei teki ootamatuid näljahetki, kus varem oleks võib-olla poest mingi šokolaadi ostnud. Mida ma aga öelda tahan, on see, et alguses võib-olla tõesti tuleb endale mingid asjad nö keelata, kuid mõne aja möödudes muutub see normaalsuseks. Keelamine on lihtsalt käitumismustrite muutmiseks (nt selleks, et jätaks magusariiuli puutumata, et oskaks igapäevastele kohviruumi maiustustele “ei” öelda, et õpiks õhtuti kommi asemel hoopis värsket näksima). Peagi näed, et uued toitumisharjumused töötavad paremini ning kõrvalepõigeteks pole põhjust ega isu. Loomulikult peab ennast jälgima, eriti kui on kalduvusi toitumishäireteks, aga see on igaühe isiklik tunnetus.
Mina ei jätnud magusa enda menüüst välja mitte kaalulangetuse eesmärgil, vaid puhtalt enda tervisele mõeldes. Tahan süüa rohkem kvaliteetset toitu, et trennides vastu pidada ning mitte süüa “tühje kaloreid”. Natuke aitas minu mõttemustrit kujundada ka Lindsey Vonn’i raamat “Strong is the new beautiful”, kus ta kirjeldab väga põnevalt oma teekonda toitumises. Soovitan seda lugeda (lisaks on seal loomulikult palju huvitavat seoses tema sportlaskarjääriga;)).
Aitäh oma kogemust jagamast! Ma olen sinuga täiesti nõus. Alguses pidingi end keelama, kuid praegu on tõesti juba väga lihtne ei öelda. Mul vist varasemalt polegi see õnnestunud, aga nüüd olen juba üle kuu aja ilma hakkama saanud ja isud ongi tõesti kadunud.
Ma soovitan sulle sellist äppi nagu Plant Nanny. Mina võin ka täiesti vett joomata olla, kuid seal lilledest hakkab kahju ning siis joon, et nad ära ei sureks. Vahepeal juhtub seda ikkagi aga noh. Samuti on mul pähklipõis, väga hea väljend, muideks. Olen avastanud, et kui mul on näiteks pooleliitrine veepudel kõrval, siis saangi seda lonksukaupa juua. Niiviisi lonksuga ei teki kohe vajadust tualetti ka joosta. Kui aga joon juba 200-300ml korraga ära, siis pean küll jooksma. Võib-olla sinu puhul aitaks ka, et tunni ajal saad lonks haaval juua ning siis vahetunnis tualetis ära käia.
Ajaaa, ma kunagi kasutasin seda äppi! Tänaks meelde tuletamast. See taimeke oli tõesti nunnu ja tema pärast tasus juua. Püüan seda lonksu haaval varianti. Tegelt on sellega ju nii, et peabki harjutama vee joomist, keha üks hetk harjub ju ära ja pähklipõis (:D) taandub ka.
|
OSCAR-2019
|
||
Kogunemiskoht on RUSSALKA PARKLA, Pirita tee ääres Pühapäev 26 september 2010 ( mitte pirita rannas). Võistlustele registreerimine 10.00 – 10.55. Kiprite koosolek kell 11.oo. Plaanis on korraldada Maraton/ Race ja freestyle võistlus. Täpsem info ja ajakava kiprite koosolekul. Info tel 56 988 435 või e- mail info@fan.ee.
Priidule tõmbasin väikse kõne päeval ja suundusime Piritale. Ilm mega soe ja tuule suunaks edel. Puhus üle muuli ja ilus flätt kalda all. 30min saime ragistada, kui tuul suunda pööras ja lõunast puhuma hakkas. Lohe kokku ja sahistasime Püünsisse. Püünsis lohesid juba yksjagu ja kiirust tuulel 5-7 m/s. Suht s..t oli ikka ja roolimist kõvasti. Stas viipas käega, et lähme Aegna saare poole teele. Poole tee peal tuul aina kogus hoogu ja enne saare juurde jõudmist läks päris heaks. Mõned head hypped kirjas ja kruisisin tagasi. Hmm no polnud kõige parem päev
Laupäeval toimus Pärnus Amserv Cup II etapp, mis lükati edasi tuule puudumisel. Laupäevaks näitas tuult korralikult, puhanguti 15 m/s, hea koer ei laseks halba peremeest ka välja! Vihma kallas ikka korralikult. Esimeseks võistluseks oli Race. Esimene poi oli pandud Raeküla lähedusse ja teine oli Naisterannas. Rada oli pealtvaatajatele kenasti näha. Ülestuult polnud vaja krüssata, tähtis oli stardist kiirelt minema saada. Sõitsin 7 m2 obsessioniga ja enda freestyle lauaga 135X43 cm. Esimeses sõidus jäin 3ndale kohale, teises sõidus samuti 3s ja kolmandas sõidus suisa kuues! Kokkuvõttes III koht. I oli Oskars Lätist ja II Martti. Võistlejaid oli üle 20. Igati mõnus andmine, kepsud olid lõpuks ikka päris pehmed. Väike paus vahepeal ja järgmisena Freestyle võistlus. Ühes heatis 2 venda koos ja sõit kestis 5 min. Esimeses kuumas olin Raunoga. Sain edasi ja järgmine ring kohtusin Reimoga. Kolmandas kuumas oli Oskars vastas. Lätis olin kord ta juba seljatanud ja nii ka seekord . Finaalis olin koos vanameistri Marttiga. Minu trikid finaalis: kõrge hp, kiteloop, onefooter, back to toeside, topelt frontroll. Ütlesin enne võistlust endamisi, et võidab see, kes viskab front to hp Triki muidugi tegin, kuid maandumine läks p…se Hmmm ja Martti võitis tänu sellele 313-ga. Kuna tingimused olid väga karmid ja tuul tugev, siis maaasikad jäid tulemata. Oleks tahtnud hirmsasti ilusaid vangerdusi teha, agaa…………… Järgmine võistlus võiks tulla tiba mõnusama tuulega:) Pikk ja raske võistluspäev on läbi, sõitu tuli kokku u 4h. Suur kummardus kohtunikele!
Kagu tuul ja Laulasmaa ei käi eriti kokku. Martti läks Pärnusse ja mina jäin siia Lõunast kohal ja muidugi üksinda. Enne vette minekut tuli üks kutt veel ja Kesa õpilasega. Eespool ei puhunud, aga tagapool isegi kannatas midagi teha. Backmobe võtsin käsile ja suureks üllatuseks sain käe vahetatud Kordasin üritust veel vähemalt 5 korda. Nüüd võiks laud ka kenasti jalga püsima jääda, siis oleks ok. Rohkemat tänasest päevast nagu tahta ei oskagi. Päike paistis ja korraks oli suve tunne isegi Muidugi sussi viskasin täna jalga. Võistlusteks olen vaimselt valmis, kuid füüsis annab soovida
Käisime eile surfamas Väikse Tom’iga Pärnu rannas, puhus umbes 7-8 m/s tuul ja sõidsime mõlemad 10,5 m2 lohedega. Vesi oli üli madal ja tuul suht pagiline. Ühesõnaga suht kehv surfiilm, seda tuult mida windguru lubas ei olnud kuskil. Peale mingit tunniajast sõitu hüppas Tom kalda all ja midagi läks tal tuksi nii et ta viskas laua alt ära ja maandus oma vasaku jala peale. Tema sõnul käis üks kõva raksatus ja oligi jalaluu puruks. Kuna sõitsin lähedal, siis jõudsin kohe temani ning päästsin ta lohe küljest lahti. Peale väikest pusimist sain mõlemad lohed alla. Teade anti edasi ka kaldale, kust kutsuti kiirabi. Kolme mehega tõstsime Tomi kaldale ja kui kiirabi kohal viisime ta edasi kiirabi autosse. Tom hoidis ise oma jalga kinni muidu see oleks lihtsalt lipendanud. Selge oli et mõlemdad vasaku jala luud on pooleks kuskil 10 cm põlvest alt polt. Pakkisin ta asjad kokku ja läksin haiglasse vaatama, mis edasi saab. Peale rönkenit oli ka arstidel selge, et mõlemad vasaku jala luud on katki ja edasi opile minek. Viidi siis meid üles viiendale korrusele, kus lõikasin Tomil kalipso seljast ning peale väikseid protseduure ja valuvaigisteid jäime opi ootama. Tom viidi opile 21.30 ning mina kihutasin tagasi Tallinasse. Tom helistas mulle juba 23.30 ja teatas, et tal on plaat jalas põlvest kuni hüppe liigeseni. Arstid arvasid et haiglas peab ta veetma kuskil 5 päeva veel. Seega kes nädalavahetusel Pärnusse võistlustele läheb saab ka Pärnakas Tomile külla minna tema kodu on Pärnu haigla viies korrus korpus C ortopeedia palat nr 15.
Kagu tuul ja prooviks siis Püünsi. Kohal olin lõuna ajal ja üks lohemees juba platsis. Ilm külm ja vesi ka külm….teretulemast sügis! Susse jalga ei pannud ning müts ja kindad jäid ka autosse seekord;) Tuul väga porno ja 10,5 m2 vedas nii ja naa. Veetase muidugi madal ja kive on Püünsis oi kui palju. Pole 2 nädalat vees käinud, et tunne pole nagu see, mis peaks olema. Vilz tuli ka sõitma ja tegime väikse trippi merele. Hmm merel puhus oluliselt paremini ja hüpata kannatas küll:) 1,5 tundi kirjas ja tunne selline s..ta ja poole s..ta vahepealne;) Õhtul kuulsin uudist, et Väiksel Tommil läks Pärnus sõites kehvasti ja lahtine jalaluu murd. Kiiret paranemist Tommile ja külla tulen tordiga sulle juba õige pea
RRD Kitcup 2010 III etapp ja Eesti Meistrivõistlused 2010 võistlusdistsipliinis Wave (edaspidi Võistlus) toimub Hiiumaal Ristnas.
Täpne võistlusaeg sõltuvalt tuulest täpsustatakse hiljemalt kolm päeva enne võistluse planeeritud algust korraldaja kodulehel, Lohesurfiliidu kodulehel, samuti teavitakse võistlusajast kõigile võistlustele eelregistreerunutel nende poolt saadetud e´mailidele.
Haa, esimest korda Näkineiu juures. Päris huvitav spot. Parkimine hea lähedal, kellaga 2h tasuta. Rand võrdlemisi lai ja sellise koduse Pärnu liivaga. Vees kive vähe, laine Kullipesa kardulapõld. Kui nüüd mõtlema hakata, siis olekski nagu Kullikas käinud, kuid ilusa männimetsa asemel oli taustaks liiklusest umbes Pirita tee, võsa vahelt ristiga uppunud laevale ostutav ingli monument, Laulalava kaar, Viru hotelli katus, kilu-karbi siluett ja sadamast väljuvad suured soomlastest punnitavad laevad. Mõnusalt teistmoodi!
Aga raisk, peab mütsid ja papud kapi sügavustest välja otsima. Külm selline, et peale 2.5h tundi ei tundnud hästi enam taldu…
|
OSCAR-2019
|
||
Sellenädalases episoodis ("The Dance of Dragons") peab Stannis Baratheon vastu võtma painavalt raske otsuse, millega tõestab taaskord, kui ohtlikud võivad olla religioon ja pime usk, Jon jõuab tagasi Müürile ning mitmed lapstegelased on "Troonide mängu" jõhkra maailma meelevalla poolt vintsutatavad.
Eelmise nädala episoodis "Hardhome" leidis aset üks "Troonide mängu" vingemaid stseene, milleks oli lahing Ebalaste ning nende käsilastega. Paljud langesid, kuid suur hulk jõudis koos Jon Snowga Müürile.
Sellega seoses on aga muljetavaldav see, kuidas eepilisusele ning suurtele karakteritele rõhuv seriaal suudab edasi anda ka väikeseid elutõdesid, mis puudutavad igaüht. Jon on löödud sellest, et nii paljud, keda ta päästma läks, pidid oma elud jätma selles lahingus, kuid sellegipoolest said paljud ohu teelt (mõneks ajaks) kõrvaldatud.
Kuigi "Troonide mängus" esitatud näide on traagiline, mille kohaselt paljud hukkusid, esindab see tõde, et alati ei saa kõigile olla meele järgi. Tuues selle üle meie igapäevase elu valda, siis see kehtib ka paljude, eeskätt ka loomeinimeste, kohta. Su looming ei pruugi osadele meeldida, kuid seda ei tohiks näha kõigest ebaõnnestumisena, sest kindlasti on olemas kontingent, kes on selle üllitise eest tänulik. Kõigile ei saagi alati meele järgi olla.
Teine liider, kes tunnetab läbikukkumise kibedat nektarit on Stannis Baratheon. Ta paistab silma äärmise jäärapäisusega, sest reaalsus näitab, et tema sõjaretk on ebaõnnestunud, kuid ta keeldub tagasi pöördumast. Kuigi algul tundub, et tagasipöördumise takistuseks on uhkus, millega ei soovita olla pere silmis ebaõnnestunud, siis episoodi kulgedes avaneb järelandmatuse tõeline loomus, milleks on pime usk.
See usk on duaalne, ühelt poolt ta usub, et ta on saatuse poolt määratud olema Westerose ainsaks valitsejaks, teiselt poolt aga paneb ta kõik panused nii-öelda ühele ja õigele jumalale. Selleks teeb ta suurima ohverduse, oma tütre Shireeni, mis muudab sellele muidu sümpaatsele tegelasele kaasaelamise raskemaks.
Pärast sellist ohverdust tungib vaatajasse salajane lootus, et sõjaretke tabaks täielik läbikukkumine, et oleks ilmselge pimeda usu väärus.
Sellenädalane episood paistab suurelt jaolt silma sellega, et maailmas kasutatakse ühiskonna nõrgemaid liikmeid ära erinevatel eesmärkidel. Olgu neiks siis poliitilised, seksuaalsed, sõjalised või muud huvid. Jaime Lannisteri rännak Dorne'i, mille eesmärgiks oli küll (õe)tütre tagasitoomine kodumaale, kujuneb ka poliitiliseks läbirääkimiseks.
Nii Myrcella kui ka tolle kihlatu Trystane satuvad – pealtnäha tsiviliseeritud püüdes hoiduda sõjast – etturiteks poliitilistes mahhinatsioonideks, mille eesmärgiks oleks tagada Dorne'i mõjuvõim kuningas Tommenit abistavas nõukogus.
Samamoodi langes ka Shireen Baratheon oma isa poliitiliste ambitsioonide ja pimeda usu ohvriks ning nimetu tütarlaps vabas Braavose linna bordellis Ser Meryn Tranti „seksuaalsete eripärade" ohvriks.
Viimane seik ühildub mõttega, mida üritati sellenädalses "Troonide mängus" edasi anda – seksuaalsete eelistuste ühiskondlik tolerants on muutlik. Ei usu küll, et seriaali tegijad oleksid üritanud pedofiiliat õigustada, kuid mingil tasandil selline tunne siiski tekkis, kuigi tolle mõtteavalduse kontekst oli pigem intsestikeskne.
Kuid oma tõetera on selles tõesti. See, mida peetakse seksuaalselt normaalseks on nii ruumis kui ka ajas muutuv. Ruumi all mõtlen siin kultuuriliste ruumide nii geograafilist kui ka eripärast erinevust. Antiikses Kreekas ja Roomas oli homoseksuaalsus, mis põhines tihtipeale vanema ning noore mehe suhtel, seltskondlik tavapärasus, millele keegi ei vaadanud halvakspanuga. Vahepeal, põhiliselt kristluse tõusuga, muutus see äärmiselt ebatolereeritavaks nähtuseks, mis nüüd sellest lahti üritab rabeleda.
Sama võib ka rääkida pedofiilia kohta, et õhtumaises ehk euroopalikus kultuuriruumis vaadatakse lapsmõrsjate kontseptsioonile äärmise halvakspanuga (nagu peabki), kuid India kastisüsteemis või teatud islamiühiskondades on see igapäevaseks normiks.
Eesti-Soome-Saksamaa ühisfilm "Vehkleja" ei jõudnud nende viie linateose hulka, mis esitati võõrkeelse filmi Oscarile. "See oleks tulnud üllatusena, kui "Vehkleja" oleks Oscari nominentide hulka jõudnud. Ma tegelikult aimasin, et need šansid on Kuldgloobusega võrreldes pigem väiksemad kui suuremad," ütleb filmi produtsent Ivo Felt – ent tunnistab, et lootis siiski.
Miks jõudis "Vehkleja" Kuldgloobuste galale, aga Oscarite jagamisele ei pääsenud? "Need seltskonnad, kes Kuldgloobuste ja Oscarite jagamisel filme hindavad, on väga erinevad," selgitab Felt.
Märt Avandi "Vehkleja" Oscari nominatsioonist ilma jäämisest: Ott Sepal oli hea meel, et nii läks (23)
Siiski on Felt rahul, et nii kaugelegi jõuti. "Tänagi arvuti ees tulemusi oodates mõtlesin, et ma teen seda juba teist aastat järjest. Oleks tänamatu öelda, et ma olen rahulolematu."
Eilsel pressikonverentsil kuulutati välja, et detsembri keskel avalikustatud üheksast filmist asuvad võõrkeelse filmi Oscari nimel võistlustulle "Sõda" (Taani), "Mustang" (Prantsusmaa), "Viva" (Iirimaa), "Theeb" (Jordaania) ja "Sauli poeg" (Ungari). Viimane võitis hiljuti ka parima võõrkeelse filmi Kuldgloobuse.
Mullu oma suhtega avalikkuse ette tulnud näitlejatar Grete Klein ja produtsent Ergo Kuld on leivad ühte kappi pannud ning end uues ühises elamises sisse seadnud, vahendab Kroonika.
Grete ja Ergo on Kroonika Kodu-erile rääkinud, et tõesti nad kolisid kokku, kuid ei saa linnaosa avaldada. "Kuna minu elukaaslane on teenager'ite iidol ja kui nad saaksid teada, kus ta elab, läheks me elu põrguks," viskab Ergo
Grete on varem Õhtulehele rääkinud, et väikesed fännid on talle helistanud ja ka tema koduukse taga käinud.
Grete ja Ergo suhtest hakati rääkima mullu aprillis, kui selgus, et Grete on lahku läinud oma endisest kallimast, politseinik Pirkost. Elu24 toimetusse laekusid salajased kaadrid Gretest ja ühest salapärasest mehest, kelles Õhtuleht tundis ära teleprodutsent Ergo Kulla.
Grete ei soovinud teemal pikemalt peatuda ning jättis kasutamata võimaluse asjasse valgust heita. Ergo Kuld jäi Õhtulehe toimetusele aga tabamatuks. Mõni aeg hiljem hakkas Grete sotsiaalmeediasse postitama aga juba ühiseid pilte, kus Ergo täitsa äratuntav oli.
Tänavu jaanuaris võis aimata, et paarike hakkab ühist pesa punuma, sest Ergo pani priske hinnaga müüki oma Nõmmel asuva kodu. Põhjuseks nimetas mees Facebookis naljatamisi rikka naise olemasolu. Oma 105ruutmeetrise Nõmme korteri eest küsis mees 263 500 eurot.
„Eduard Uspenski loomingust jäävad ajalukku eeskätt just multifilmid. Telekat mul lapsena pikalt polnud, sest vanemad olid mul nõukogude ajal sellised alternatiivsed inimesed, kes põhimõtte pärast ei tahtnud seda osta. Olin vist juba üheksa, kui meie koju too plärakast sigines, aga vanaisal ja vanaemal oli telekas juba varem, ja seal ma neid multikaid esimest korda vaatasin,” meenutab lasteajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson.
„Loomulikult olid mul, nagu teistelgi lastel, peas kõik laulud, mis multikates kõlasid – Gena sünnipäevalaul ja „Helesinine vagun“,“ kinnitab Martson, kes teab, et neid kästakse praegugi vene keele tunnis pähe õppida. Peale Gena ja Potsataja meenub Tähekese peatoimetajale see, kuidas tema noorem vend rääkis kirjakandja Petškinist seika, kes ei tahtnud pakki enne kätte anda, kui polnud saanud dokumente näha. „Mina polnud seda multikat veel näinud, aga vend tegi sellest väga värvika ümberjutustuse. Pärast seda ootasin suure huviga, millal seda ilmaimet oma silmaga näha saan. Uspenski Prostokvašino lood on ju sama geniaalsed nagu Gena ja Potsataja omadki.“
Martsonile on neist nõukaaja multikatest pähe kulunud õige mitu repliiki. „Esimesena meenub see, kuidas Gena ütleb Potsatajale: „Tead, Potsataja, kui minna mööda raudteerööpaid, siis ei saa kunagi ära eksida.“ Kohe meenub ka kass Matroskini vihane käratus: kõrvad, saba, vuntsid – need on minu dokumendid!“ naerab Martson Uspenski loodud tegelaskujusid meenutades. Ta märgib, et eestlased hääldavad Matroskini nime alalõpmata valesti. „Öeldakse Matrjoškin, kuigi õige on Matroskin. See tuleb sõnast matros ehk madrus,“ õpetab ta.
„Järgmine jutt ei jõua ehk tänapäeva lapsele kohale, aga mulle meenub, kuidas koer Šarik arutab, et liha on targem poest osta. Kui onu Teodor küsib, miks just poest, mitte turult, vastab Šarik, et poe lihas on palju rohkem konti!“ lõkerdab Martson jälle, muutudes Uspenski jutte meenutades aina lõbusamaks. „Põrandaalune nõukogude võimu tögamine käis nendest multikatest kogu aeg läbi. Absurdi oli ikka kõvasti sees. Räägiti ka looduskaitsest. Näiteks meenub, kuidas Gena peatas tehase solgiveetoru, millest jõkke ilget sodi voolas. Istus peale ja solk läks tehasesse tagasi ning tehas tuksi,“ meenutab ta. „Mäletan ka turiste, kes püüdsid kala dünamiidiga. Tohutu pioneeride mõnitamine oli minu meelest ka. Potsataja ja Gena tahtsid ju pioneeriks saada ja marssida, aga neid miskipärast ei võetudki!“
Martson möönab, et vene keeles tulid paljud asjad teisiti välja kui eesti keeles, aga tõstab sellegipoolest esile Tallinfilmi stuudio eestikeelse dublaaži. Tõlkijana on ta on saanud vahel pakkumisi, et teha Gena ja Potsataja multikatele uus tõlge. „Olen alati keeldunud ja öelnud, et otsitaks üles Valeeria Villandi vanad tõlked! Klassika on klassika!“
oh see pole veel midagi. uspenskil on jutustus "garantiimehikesed", see ilmus originaalis aastal 1975 - ehk külma sõja ajal - ja seal ütlevad hiired, ...
|
OSCAR-2019
|
||
Oleme Telegramis avaldanud üle 5000 artikli ja pakume aeg-ajalt mõne vanema neist ülelugemiseks. Allolev kirjutis ilmus esimest korda 16. veebruaril 2013.
Me elame ravimitest küllastunud maailmas, kus tavameditsiini mudeli kohaselt on põhirõhk sümptomite leevendamisel, mitte probleemide ennetamisel. Kiire otsetee tableti näol lubab meil jätkata ebatervislike harjumuste ja elustiiliga. Lihtne on süüdistada arste, meditsiiniasutusi ja tervisekindlustuse süsteemi, kuid ebamugav tõde on see, et vastutus on tegelikult ikkagi meil endil.
Kui sa oled pikaajaline ravimitarvitaja, siis tasub kaaluda nõuküsimist spetsialistilt, kes oskab aidata, kuidas järk-järgult ravimi(te)st loobuda ning selle asemel hakata kasutama tablettide looduslikke asendajaid.
Meditsiiniline ülereageerimine, ravimite üle- ning kuritarvitamine ja ägedad vastureaktsioonid ravimitele on saanud USA-s peamisteks surma põhjustajateks. Aina rohkem inimesi kannatab üha kauem valude käes ning eluea pikenemine on kaasa toonud üldise elukvaliteedi languse.
USA-s kirjutatakse kõige tihedamini välja valuvaigisteid, kolestrooli ja vererõhku alandavaid ning kilpnäärme ainevahetust mõjutavaid ravimeid, antatsiide (maohappesust alandavad ained), psühhoosiravimeid, diabeedi kulgu mõjutavaid ravimeid ning antibiootikume. Kuid pöörates tähelepanu oma toitumisele ning kasutades looduslikke ravimeid, on võimalik ajapikku farmaatsiatööstuse toodangust sõltumatuks saada.
Need on üle maailma kõige tihedamini väljakirjutatud ravimid. Mõned arstid kirjutavad neid välja nagu kommi. Need toimeained sisalduvad suukaudsetes ravimites, toimides narkootiliselt ja analgeetiliselt ehk valuvaigistavalt ning lagundatakse maksas hulgaks erinevateks ainevahetussaadusteks. Nende ravimite kõrvalnähtudena on nimetatud hingamisraskusi, südame rütmihäireid ja maksakahjustusi.
Looduslikud toidud, millel võib olla valuvaigistav toime: ingver, kurkum, aia- ja metsamarjad, Cayenne’i pipar, seller ja selleriseemned, kirsid, tumerohelised köögiviljad, Kreeka pähklid.
Statiinid moodustavad umbes 15% väljakirjutatud ravimitest, kuigi puudub piisav teaduslik tõestus teooriale, et LDL-kolesterooli alandamine vähendab südamehaiguste riski. Samas on avaldatud uurimus, milles on statiine seostatud 48% suurema II tüübi diabeedi esinemisega ning avaldatud arvamust, et need võivad olla ka vähki tekitava toimega. Statiinide kõrvalnähtudena on nimetatud patoloogilist lihaskoe vähenemist, neerupuudulikkust, diabeeti, vähki, südame-veresoonkonna haigusi, suguhormoonide talitluse häiret ja surma.
Looduslikud toidud, millel võib olla kolesterooli alandav toime: pähklid, spinat, õunad, kurkum, jõhvikad, tomatid, roheline tee, rasvane kala, oad, lutsern, paprika, küüslauk, lambalääts, lagritsajuur, viirpuumarjad.
Neid toimeaineid sisaldavaid ravimeid kasutatakse kõrgvererõhktõve, südamepuudulikkuse ja stenokardia ehk rinnaangiini raviks ning südameinfarkti ennetamiseks. Need toimivad kaltsiumi ainevahetuse mõjutamise kaudu südamelihases. Kõrvalnähtudena on nimetatud vähki, verepildi muutusi, günekomastiat ehk rinnakoe arenemist meestel, impotentsust, depressiooni, tahhükardiat, igemete suurenemist, maksapõletikku, vere kõrgenenud glükoositaset ja hepatiiti.
Looduslikud toidud, millel võib olla vererõhku langetav toime: kõik C-vitamiini rikkad toidud (tšillipiprad, guaavid, paprika, tüümian, petersell, tumerohelised lehtköögiviljad, brokoli), magneesiumirikkad toidud (šokolaad, rohelised lehtköögiviljad, parapähklid, mandlid, india pähklid, kõrvitsaseemned, seedriseemned) ja kaaliumirikkad toidud (seened, banaanid, rohelised lehtköögiviljad, maguskartulid, apelsinid ja datlid). Samuti on väga head vererõhu alandajad kookospiim ja kookosrasv.
Levotüroksiin on kilpnäärmehormooni türoksiini sünteetiline vorm. Sarnane ravim dekstrotüroksiin oli varem kasutusel kõrgenenud vererõhu ravimina, kuid eemaldati kasutuselt kõrvalnähtude tõttu. See toimib tavapäraselt esineva türoksiini asendamise kaudu, mis põhimõtteliselt peatab täielikult normaalse hormoonide tootmise kilpnäärmes. Pikaajaline türeotropiini ehk kilpnääret stimuleeriva hormooni allasurumine põhjustab kardioloogilisi kõrvalnähtusid ning osteoporoosi. See võib põhjustada ka vere glükoositaseme tõusu, südamepuudulikkust, koomat ning neerupealiste funktsiooni häiret. Sünteetilise türoksiini tarbimine mõjutab joodi ainevahetust kogu kehas.
Looduslikud toidud, mis võivad normaliseerida kilpnäärme tööd: kõik looduslikult joodi sisaldavad toidud nagu merevetikad, redised, petersell, kala, meretoidud, munad, banaanid, jõhvikad, Himaalaja kristallsool. Samuti mõjutab kilpnäärmehormoonide tööd vase, raua, seleeni ja tsingi hulk kehas ning piisav kehaline koormus.
Seda kasutatakse reflukshaiguse ja mao ning kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks. See vähendab maohappe tootmist ning imendudes peensooles, häirib normaalset seedimist. Kõrvalnähtudena on nimetatud südame rütmihäireid, maohaavandeid, kõrgenenud vererõhku, günekomastiat, ärritunud soole sündroomi, keele limaskesta atroofiat, maksakahjustust, lihasnõrkust, silmapõletikku, tihenenud urineerimistarvidust, munandite valu ning aneemiat.
Looduslikud toidud, millel võib olla maohappesust normaliseeriv toime: greibid, probiootikumid, brokoli idud, manuka mesi, mastihapuu vaik, hariliku altee tõmmis, Aloe vera mahl, sooda.
Asitromütsiin on üks maailma paremini müüdud antibiootikume, see on tuletatud teisest laialt levinud antibiootikumist erütromütsiinist. Amoksilliin on tavaliselt esimene eelistus lastele väljakirjutatavatest antibiootikumidest. Need härivad bakterite rakukesta loomist, kuid teevad seda nii kahjulike kui ka kasulike bakterite puhul ning selle kaudu häirivad normaalset seedimist. Kõrvalnähtudena on nimetatud maksapõletikku, soolestiku sisepinna põletikku ja hävimist, kasulike bakterite hävimist soolestikus, jämesoole põletikku, allergilisi reaktsioone, ülekaalulisust ja resistentsust antibiootikumidele.
Looduslikud antibiootikumid: päike (D-vitamiin), küüslauk, kookosõli, kurkum, nikotiinamiid ehk vitamiin B3 rikkad toidud nagu lõhe, sardiinid ja pähklid, manuka mesi, oliivilehe ekstrakt, roheline tee, Pau D’arco tee, roosivesi, mürr, viinamarjaseemneekstrakt, puneõli ja probiootikumid.
See on II tüübi diabeedi ravis eelistatud ravim. Maksa glükoosiproduktsiooni allasurumise kaudu muudab see insuliini ainevahetust, mis omakorda mõjutab glükoosi ja rasvade ainevahetust terves kehas. Kõrvalnähtudena toob kaasa piimhappe kuhjumise kehas, maksa- ja neerufunktsiooni häirumise, häirib hormonaalset tasakaalu ning vitamiin B12 imendumist kehas. See võib põhjustada põievähki ja südamepuudulikkust. Diabeediravimite olulisim kõrvaltoime on see, et nad mõjutavad pankrease toimimise kaudu paljude hormoonide ainevahetust kehas, mis toob kaasa uued probleemid, millest ei ole võimalik vabaneda ilma ravimist loobumata.
Looduslikud toidud, mis on abiks II tüübi diabeedi ravis: must tee, päike (D-vitamiin), kurkum, pähklid, rohelised lehtköögiviljad, õunaäädikas, kaneel, punased viinamarjad, brokoli, spinat, rohelised oad ja maasikad. 90% II tüübi diabeedi juhtudest on väga lihtsalt ravitavad, kui vähendada kõrge glükeemilise indeksiga toitude hulka ning suurendada kehalist koormust.
|
OSCAR-2019
|
||
Ardo Ran Varrest on viimasel ajal üha harvemini püüne peal näha. Selle asemel istub ta draamateatri väikeses helistuudios ja nokitseb muusikat komponeerida. Peamiselt lavastustele, ent mitte ainult sel reedel jõuab esiettekandeni tema esimene suurem filmiteos, muusika klassikalisele tummfilmile «Tartüff».
Tegu on elava ettekandega, film ja muusika üheskoos, viies linnas järjest, esitajaks ARV Ensemble ehk Varrese enese bänd. Kes juhtus mullu Kriminaalse Elevandi «Nosferatu»-tuurile, teab, kuidas see kõik käib. Siiski, väikese erinevusega, nagu rõhutab Varres ise nimelt, showd, ka kõige väiksemat, ei ole ega tule. Esiplaanil on film. Ja muusika.
«Eks ta selline eksperiment ole,» tunnistab Eesti Draamateatri muusikajuhina tegutsev Varres tagantjärele. «Või, nagu öeldakse, koolitöö. Ilma piirideta. Võisin teha ükskõik mida, ja tegin ka. Vaatasin lihtsalt filmi ja lasin tulla sellel, mis tulema pidi. Juhindusin pildireast, tollase ajastu sisse sügavuti ei läinud.»
Küllaldast inspiratsiooni andis Friedrich Wilhelm Murnau mõistulugu ise õigemini, selle sobivus tänasessegi konteksti. «80 aastat pole siin midagi muutnud, värskelt mõjub nii pilt kui teema pole ju kahepalgelisus, mida film käsitleb, kusagile kadunud.»
«Tartüff live» ehk teos tellole, saksofonile, akordionile, kontrabassile ja löökpillidele sündis koos pausidega kahe kuuga. «Ootamatult see ju tuli, aga ei saa öelda, et ma poleks selleks valmis olnud. Olin just mõelnud, et täispikale filmile oleks huvitav muusikat luua. Tõsi, tänapäevasele, aga lõpuks, film on film.»
«Kuna ma juba olen selline lõhestunud isik, üht jalga pidi teatriinimene, teist muusik, siis on see sümbioos, mis mu ajus kokku saab, selline, mis naudib dramaturgilist mõtlemist ka muusikas,» alustab ta vastust küsimusele, miks just teatri- ja filmimuusika.
«Te ju teate, kui palju annab muusika ühele lavastusele või linateosele juurde. Kui me muudame muusikalist dramaturgiat, saame hoopis teistsuguse stseeni. Mind huvitab, kuidas seda saavutada. Kuidas teha nii, et tulemus oleks võimalikult efektiivne?»
Varres nimetab end komponeerimise alal autodidaktiks, ta pole lõpetanud ühtki kõrget kooli. Siiski päris puhas leht ta ka ei ole, õppinud 11 aastat Tallinna muusikakeskkoolis klarnetit.
Enese harimiseks on ta võtnud eratunde ja lugenud hunnikute kaupa tarku raamatuid. «Loovust ei saa nagunii õppida. Käsitööd on võimalik õppida küll. Lõpuks on kõik tahtmises kinni, väga palju õpib lihtsalt muusikat kuulates ja seda olen ma kõrvade vahelt läbi lasknud ikka väga palju , samuti heliloojate partituure lugedes.»
See jutt kõlab tõsiselt. Nii tõsiselt, et... on vaja küsida miks ikkagi muusika ja mitte näitlemine?
Varres jääb pikalt mõttesse. Lõpuks ütleb: «Nojah, samahästi võiks ka Jaan Tätte käest küsida, miks ta kirjutab pigem näidendeid kui näitleb. Ma võiksin siin teile sellest pool tundi rääkida, aga vaevalt, et ma suudaksin ka siis seda päris viimast tõde sõnadesse panna.»
Ometi ta üritab. «Häid näitlejaid on palju, neid tuleb kogu aeg juurde. Konkurents on tugev. Kui kogu aeg tööd ei tee, on ühel hetkel tunne, et aeg kaob käest, et ei jõuagi midagi teha. Muusika näol olen ma leidnud selle tee, kus ma saan end tõeliselt realiseerida, selles on palju rohkem vabadust ja väljakutseid.»
Samas rõhutab Varres, et see on ainult üks põhjusi. «Pealegi, selliseid inimesi, kes tunneksid nii teatrit kui muusikat, on väga vähe. On väga häid heliloojaid ja on väga häid näitlejaid, aga neid, kes suudaksid seda sünteesida, on kahjuks väga vähe. See on täpselt minu ni.»
Lõplikult pole Varres siiski näitlemisega hüvasti jätnud, Vanemuise muusikalis «Viiuldaja katusel» on tal praegugi väike roll, silmapiiril üht-teist veel.
«See, et ma pole paar aastat aktiivselt näidelnud, et tähenda, et ma oleks näitlemisele selja pööranud. Kõik sõltub ikka sellest, mida pakutakse, kui huvitav see on. Tõsi on see, et ma kipun ära ütlema. Ma sain Rakvere teatris piisavalt palju laval olla, sain aplausi kätte, nagu öeldakse. See, et võtta roll vastu vaid sellepärast, et lavale pääseda, ei inspireeri mind enam. Peab olema ikka väga hea materjal, väga hea lavastaja...»
Lõpetuseks paneb ta kõigile südamele. «Olen eluaeg tegelnud paljude erinevate asjadega. Ja pidevalt põrkunud selle otsa, et tahetakse klassifitseerida, kasti panna, et oleks mugav riiulis lamada. Raske on selgeks teha, et see ei ole nii. Miks ei võiks öelda lihtsalt: Ardo Ran Varres näitleja, helilooja ja muusik.»
Tummfilmi ajaloo ühe olulisema lavastaja Friedrich Wilhelm Murnau «Tartüff» («Herr Tartüff») tuli välja 1926. aastal, aluseks Moliérei komöödia. Tegu on film filmis linateosega, kus Moliérei näitemängu ümbritseb kaasaegse tegevustikuga raam.
«Tartüff» ei kuulu Murnau kõige kuulsamate filmide sekka, ent on tähelepanuväärne näitlejate mängu ja operaatoritöö tõttu.
Tartüffi kehastab Emil Jannings, õelat majapidajannat Rosa Viletti. Operaator Karl Freund ei kasuta raamistavates stseenides grimmi, ta mängib valguse ja varjuga, kaamerapositsioonid on fotograafilised. (PM)
|
OSCAR-2019
|
||
Neljapäeval, 18. aprillil kl 14 avatakse Tartu Jaani kirikus pidulikult muinsuskaitsekuu. Kell 13 tutvustab Jaani kirikut kunstiajaloolane Kaur Alttoa. Jaani kiriku poolt tervitab muinsuskaitsekuu avamise puhul õpetaja dr Urmas Petti, tervitusi jagavad Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees, kultuuriministeeriumi esindaja, linnapea Urmas Kruuse, Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. Antakse üle teenetemedalid vabatahtliku muinsuskaitselise tegevuse eest, tunnustatakse ...
Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus on 24. aprillil kl 19 palvus Taizé lauludega. Kohal viibib vend Matthew. Palvusele on eriti oodatud noored vanuses 15–30 eluaastat. Kui oled vanem kui 30, oled samuti teretulnud, kuid palun võta endaga kaasa ka mõni noor. Pärast palvust on kõik oodatud teed jooma ja vennaga vestlema. Vend Matthew’ga saab kohtuda ka enne palvust kl 17.30–18.30. Anna oma soovist teada Tiina Klementile aadressil tiina.klement@hotmail.com. Taizé klooster ...
19.4. kl 18 kontsert Narva Aleksandri kiriku tornisaalis. Eesti Rahvusmeeskoori lauljad Andres Heinapuu, Erkki Targo, Meelis Hainsoo, Mait Männik ja Andres Alamaa esitavad kauneid laule armastusest ja unistustest a capella seadetes. Kavas Kalman, Ellington, Valgre, Naissoo jt. Pilet 3 eurot. 26.4. kl 18 Narva Mihkli kirikus. Tuuliki Jürjo esitab saksa ja eesti orelimuusikat. Kavas on Bachi, Buxtehude ja Kapi looming. Pilet 3 eurot, võimalik osta abonementkaart, mis kehtib ...
Kiriku sünnipäeval, esimesel nelipühal tunnustati Tallinna piiskoplikus toomkirikus toimunud tänujumalateenistusel kiriku tublisid töötegijaid, vabatahtlikke kaastöölisi ja toetajaid.
Tänujumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, piiskop Einar Soone, konsistooriumi kantsler, toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ja assessor praost Tiit Salumäe. Muusikaga teenisid värskelt EELK aukirjaga pärjatud Hageri koguduse kammerkoor Lambertus Sigrid Põllu ja Merle Libliku juhtimisel ning organist Piret Aidulo.
Teenistus algas luterliku kiriku hümni «Üks kindel linn ja varjupaik» laulmisega, algusliturgia viis läbi assessor Tiit Salumäe. Pühakirja luges koguduse õpetaja Urmas Viilma. Oma kõnes märkis peapiiskop Andres Põder, et nelipühad on kiriku sünnipäev ja see on just õige koht tunnustada ja tänada kirikule pühendunud ustavaid inimesi, kes on kiriku rikkuseks.
«Nad on jumala and. Pühakiri kutsub neid tunnustama (1Kr 16:18). Ka meie tahame seda teha. Siinne nimekiri on siiski väga väike osa paljudest, kelle armastus on olnud Jumala armastuse väljenduseks, kelle headus on ulatunud teisteni. Olgu nad kõik tänatud ja õnnistatud! Meeles pidades oma sõpru ja toetajaid ning järgides nende eeskuju, suudame ka ise paremini täita meile antud ülesannet – jagada headust ja rõõmu,» sõnas peapiiskop.
EELK autasude komisjoni esimees Tiit Salumäe luges ette autasustamisotsuse, autasud andsid üle peapiiskop Põder ja kantsler Viilma. Elutööpreemia saanud emeriitõpetaja Toomas Paul pälvis selle autasu neljandana emeriitpraost Esra Rahula, emeriitpeapiiskop Kuno Pajula ja helilooja Roman Toi järel. Titulaarpraosti aunimetust on välja antud viiel korral: õpetaja Eenok Haamerile, emeriitõpetaja Paul-Gerhard von Hoerschelmannile, emeriitõpetaja Voldemar Iljale, emeriitõpetaja Ivar-Jaak Salumäele ja tänavu emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmikule.
Kõrge autasu EELK Teeneteristi I järgu ordeni vastuvõtmisel sõnas Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jānis Vanags, et ta on liigutatud, et selline suur au tuleb just Eestist. Peapiiskop Vanags lisas, et tänavu täitub tal 20 aastat Läti luterliku kiriku pea ametis olemist.
Autasustatute nimel võttis sõna Urvaste koguduse juhatuse kauaaegne liige ja kirikuvanem, Heimtali kiriku ehitaja Peeter Animägi. Temagi märkis, et tänulik tuleb olla kõigile neile, kelle abil ja toel kirikuinimesed oma tööd teevad. Tänuga pidas ta meeles kohalike omavalitsuste esindajaid, ettevõtjaid, kõiki vaimulikke, Pereraadiot ja ainsat positiivset ajalehte Eesti Kirikut.
Lõpulauluks kõlas «Kolmainu Jumal igavest», mille järel kena kombe kohaselt ühises kohvilauas mõtteid vahetati. Tunnustatute nimekiri on avaldatud 15. mai ajalehes Eesti Kirik.
Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari 15. aastapäeval seati ametisse rektor Meeli Tankler (fotol).
EMK Tallinna kirikus, kus asuvad ka seminari ruumid, peeti pidupäevaüritusi. Ettekande pidas Ühinenud Metodisti Kiriku Põhjala ja Balti piirkonna piiskop Christian Alsted. Järgnes ümarlauavestlus teoloogilise hariduse väljakutsetest.
Tänujumalateenistusel seadis piiskop Alsted ametisse ja palus õnnistust uuele seminari rektorile Meeli Tanklerile. Tervitusi tõid Eesti Kirikute Nõukogu esindaja Ruudi Leinus, Usuteaduse Instituudi rektor Randar Tasmuth, Kõrgema Usuteadusliku Seminari esindajana Margus Kask. Kirjalik tervitus saabus Tartu Teoloogia Akadeemia rektorilt Eenok Haamerilt. Vilistlastepoolse tervituskõne ütles Eesti kaitseväe kaplan kapten Raivo Nikiforov.
Teoloogiline seminar on riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool, kus usuteadusliku hariduse rõhuasetus on praktilisel teoloogial ja piibliõppel. Õppida on võimalik eesti keeles, tõlkega vene või inglise keelde. Õppeasutus paistab silma oma oikumeenilise meelsuse poolest. Lõpetanute hulgas ja seminaris õppimas on kõigi konfessioonide esindajaid.
|
OSCAR-2019
|
||
Käesolevas kursusetöös püüan analüüsida stressi, stressi tekkepõhjused, stressi mõju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas võidelda stressiga ning stressi profülaktika meetodeid.
Stress on tavakeeles ärritav närvipinge, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning ülekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sõna “stress” tähendab, tõlkides inglise keelest, “surve, pinge, rõhumine”. Ensüklopeediline sõnastik annab järgmist stressi tõlgendust: stress on organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu (Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tõlgenduse kanada füsioloog Hans Selje. Tema seletuse järgi stress on kõik, mis põhjustab kiire organismi vananemist ning tekitab haigusi.
Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks.
Iga inimese elus esineb stressi, sest kõikides inimese elu- ja tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid tekivad nii kodus kui ka tööl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi töökohtadel.
Peale stressi tekke üldiste põhjuste analüüsitakse töö esimeses osas organisatsiooni stressitegureid. Teises osas käsitletakse ülepingetest vabanemise võimalusi ning seda, kuidas mõtelda ja toimida, et stressi vältida. Kolmas osa sisaldab stressi profülaktika meetodite kirjeldust, mille hulka kuuluvad päevakorra ümberkorraldamine stressivastaseks ja psühholoogiline esmaabi kriisiolukorras.
Stress on harilik ja tihti esinev nähtus. Kõik meist aeg-ajalt saavad seda tunda, näiteks, kas õõnsa tundena kõhus ennast uutele klassikaaslastele tutvustades või kõrgenenud ärrituvusena ning unetusena eksamisessiooni ajal. Stress on vältimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb õppida vahet tegema lubatava stressi taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on võimatu.
Meie käsitleme selles töös üleliigset psühholoogilist või füsioloogilist pinget. Uurimused näitavad, et füsioloogilised stressitunnused on maohaavandid, migreen, hüpertoonia, hingeldustõbi ja südamehaigused. Psühholoogilised tunnused on ülitundlikkus, ärevus, depressioon, isutus, unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
Üleliigne stress läheb ettevõttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja heaolu languse tõttu. Paljud töötajate probleemid, mis kajastuvad nii palga suuruses ja töö tagajärgedes, kui ka tervises ja töötajate heaolus, põhinevad psühholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt ettevõtte kulusid eesmärgi saavutamisel ning vähendab töötajate elukvaliteeti.
Stress võib olla põhjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevõtte tööga ja tegevusega või inimese isikliku elu sündmustega.
Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge või jõhker kohtlemine, on kõigile teada, ent mõndagi nendest, näiteks kärsitustõbe, masendustunnet, enesesisendust, närivat kadedustunnet või pettumist lähisuhetes, ei osata alati närvipinge tõusu põhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi. Ootamatu, ohtlik ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi.
Mõõdukas närvipinge on tööl mitte üksnes vältimatu, vaid koguni soovitav – see sunnib end mobiliseerima, võimed mängu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb psüühiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja töökatele inimestele erilist pinget.
Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu näiteks õpetajad, autojuhid, raamatupidajad või müüjad on valmis kinnitama, et nende töö on täis närvipinget. See ei tähenda aga mitte alati kõrgenenud stressi vastaval tööalal.
Kroonilise ajapuuduse ja suure tööpinge tunne on miski, mida paljud inimesed ise endale alateadlikult sisendavad – nii selleks, et tähtsate asjadega hõivatud isikuna teiste silmis tunnustust võita, kui ka selleks, et arvatud ülekoormuse olukorras endale ise vähem kohustusi võtta.
Kiire tempo, kõrge vastutus või suur töökoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb järgmisi subjektiivseid asjaolusid: töö ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi või kolleegidega on halvad, töökohal valitseb korralagedus, firmas esineb käegalöömise meeleolusid jne.
1. Ülekoormus või väike alakoormus. Näiteks, töötajale antakse liiga palju ülesandeid või nõutakse tulemuste liiga nõrget taset teatud aja jooksul. Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid ka alakoormus võib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Töötaja, kellel ei ole tema oskustele ja võimetele vastavat tööd, tunneb frustratsiooni, rahutust oma väärtuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.
2. Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui töötajale esitatakse vasturääkivad nõudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt võib tekkida ka mitteformaalse rühma normide ja formaalse organisatsiooni nõudmiste erinevuste tulemusena. Selles situatsioonis indiviid võib tunda pinget ja rahutust, sest ta tahab ühest küljest kohaneda kollektiiviga ning teisest küljest kinni pidada juhtkonna nõuetest.
3. Segased rolliootused. Segased rolliootused tekivad siis, kui töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse. Rollide konfliktist erinevalt nõuded ei ole vasturääkivad, aga samal ajal need on põiklevad ja ebamäärased. Töötajatel peab olema kindel ettekujutus juhtkonna ootustest.
4. Ebahuvitav töö. Uurimused on näidanud, et indiviididel, kellel on huvitav töö, tekib harvem ängistust ja nad haigestuvad vähem, kui need, kelle töö ei ole huvitav. Kuid vaatenurgad mõistele “huvitav töö” kõigil on erinevad: see, mis paistab huvitavana ühele, ei tähenda seda, et teisele see kindlasti pakub huvi.
5. Muud tegurid. Leidub tuhandeid töökohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või kõrge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud kõledad tööruumid, aegunud töövahendid ja masinad – kõik see, mida traditsiooniliselt füsioloogilisteks töötingimusteks on peetud.
1. Töötage välja prioriteeti süsteem oma töös. Hinnake oma tööd järgmisel viisil: “pean tänaseks tegema”, “teha hiljem, sellel nädalal” ja “teha, kui on aega”.
2. Õppige ütlema “ei”, kui te jõuate piirini, kus ei suuda enam võtta tööd juurde. Seletage oma ülemusele, et te saate aru ülesande tähtsusest. Seejärel kirjeldage konkreetsed prioriteetsed tööd, mille kallal te praegu töötate. Kui ta jääb oma arvamuse juurde, küsige, mis tööd te peate edasi lükkama uue töö lõpuleviimiseks.
3. Suhelge oma ülemisega eriti efektiivselt ja usaldusväärselt. Püüdke aru saada tema probleemidest ja aidake tal aru saada teie omadest. Õpetage oma juhti lugu pidama teie prioriteetidest, teie töökoormusest ning andma põhjendatud ülesanded.
4. Ärge nõustuge oma juhiga, kui ta hakkab andma vasturääkivaid nõudeid (rollide konflikt). Seletage talle, et niisugused nõuded tõmbavad teid erinevatesse suundadesse. Paluge korraldada nõupidamist kõigi asjaosalistega, et välja selgitada probleem. Ärge võtke süüdistavat agressiivset seisukohta; lihtsalt seletage, missugused konkreetselt probleemid loovad vasturääkivaid nõudeid teie jaoks.
5. Andke teada juhile või kaastöötajale, kui te tunnete, et teie ülesannete ootused või hindamise standardid ei ole selged (segased rolliootused). Öelge neile, et te kahtlete konkreetsetes küsimustes, mis on seotud ülesandega ja tahate nõu pidada neis küsimustes.
6. Arutage igavusetunnet või huvi puudumist töö vastu oma juhiga. Aga pidage meeles, et ei tohi muutuda kaeblevaks. Seletage, et teie eeldate tööd, mis nõuab pühendamist ja tahaksite saada võimalust võtta osa teistest töövaldkondadest.
Teised tegurid, mis on seotud stressi teke vähendamisega, on tervislik toitumine, enese vormis hoidmine kehaliste harjutuste abil, ning üldtasakaalu saavutamine elus.
1. Hinnake teie töötajate vajadusi ja kalduvusi ning püüdke määrata vastav töö maht ja tüüp nende jaoks. Kui nad näitavad häid tagajärgi selle ülesande täitmisel, tõstke töökoormust töötajate nõusolekul. Sobivatel juhtudel delegeerige volitused ja vastutus alluvatele.
2. Lubage oma töötajatel loobuda mõne ülesande täitmisest, kui nendel on olemas mõjuvad põhjused. Kui on väga vajalik, et nad täidaksid seda ülesannet, seletage, miks seda on vaja, ning seadke prioriteedid järjekorda nende töös, et anda vajalikku aega ja lisaressurse ülesande täitmiseks.
3. Määrake täpsemalt konkreetsete volituste, vastutuste ja tootmisootuste tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist (tagasisidet).
5. Kindlustage vastav hüvitus efektiivse töö eest. Tööpinge läbielamine kahjutoova stressina ja tööst saadav rahulolu või rahulolematus olenevad paljuski sellest, kui hea palgaga jõupingutusi korvatakse.
6. Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades võimeid ning arutades koos nendega keerulisi küsimusi (Popova jt. 1994: 252-256).
Tööst hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse vähendamine ei ole kuigi tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma töö tulemustest rahulduse saamine on ühevõrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tõstmiseks. Järgnevalt on loetletud mõned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt ja keskendumisega tehtud töö kasutegurid.
· Töö võimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust üheskoos millegi tegemisest, eesmärgi saavutamisest.
Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist: olgu see siis töökoha või riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis või isegi pühad. Rahulolematus ja pinge on sel puhul üsna tavalised nähtused. Inimest võivad häirida nii elu rutiin ja üksluisus kui ka sagedased või järsud elulised muutused. Tundub, et ühtaegu inimene januneb muutuste järele ja samas kardab neid. Miks? Iga muutus rikub väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma inimese harjumusi käitumises ja mõtlemises.
Olulised muutused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb, aitab aga toimuvate muutustega kohaneda: probleeme lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mõtteviisi ja toimimise muutumist ette valmistada.
Kui me uuesti vaatame läbi elusituatsiooni ja sündmuste loetelu, mis võivad esile kutsuda stressi, siis näeme, et mõned nendest on positiivsed ning avaldavad soodus mõju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse sünnitamine, edukalt tehtud eksamid). Peale seda, elu jooksul me kogeme ka teised positiivsed tunded, nt rõõm (kooli, ülikooli lõpetamine, sugulaste või sõprade kokkutulek, lemmik võistkonna võit), armastus, loomingutõus jne. Stressipinge tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed situatsioonid. Selleks, et kuidagi vahet teha stressiallikate vahel, positiivsed said nimetuse eustress, negatiivsed – distress.
Psühholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on võimalik hinnata ühe või teise sündmuse poolt tekitatud stressi suurust. Näiteks 1967.a. T. Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala järgi oli tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kõige suuremaks stressoriks lähedase inimese surm, nõrgimaks jõulupühad.
Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukraks üksiolek. Teisele toovad jõulud kaasa hulga sekeldusi (piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).
Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seepärast, kui võimalik – üks muutus korraga!
Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muututakse nii heale kui kurjale vastuvõtlikumaks, vaimustutakse või vihastutakse kergemini, võidakse uisapäisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida. Suurte muutuste ajal on seepärast tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Samas sunnib turvatunde ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse ja teadmatuse tunne kaovad sedamööda, kuidas uued käitumis- ja tegutsemisviisid juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tõekspidamised, usaldusväärsed põhimõtted, harjunud tööviisid, keskendumine konkreetsele ja lihtsale praktilisele tegevusele. Näiteks suure mure või leina korral saab tõhusat abi igapäevaste kodutoimetuste ärategemisest.
Teisest küljest võib vahel muutustega kohanemiseks vaja olla just lahtiütlemist mõnest vanast harjumusest. Suured muutused panevad proovile inimese võime maailma teisiti näha ja oma tegutsemine sellele vastavks kohandada.
Stress, on otsekui organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks järgnema ka enese muutmine.
Muutustega kaasneb mõnelegi meeliülendav teravate elamuste kogemine – emotsionaalne pinge tekitab teatud “narkootilise” efekti – nauditakse adrenaliini verre paiskumisele järgnevat erutuse ja erksuse seisundit. Leidub inimesi, kes püüavad oma elu mõnusaks teha aina uutesse seiklustesse sukeldudes. Kuid sage uue otsing võib anda tunnistust iseenda eest põgenemisest – lakkamatuid muutusi ja vaheldust otsides pagetakse kehva keskendumisvõime, kärsituse, pealiskaudsuse ning paradoksaalsel viisil ka võimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma ümbruses selleks, et ise mitte muutuda.
Seega stress on organismi pingeseisund, s.t. keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele (stressi situatsioon). Inimese organism kannatab stressipingest tekkiva mõju all.
Käsitlegem erisugused inimese seisundid, mis võivad signaliseerida sisemise pinge olemasolust organismis. Teadvuslik hinnang võib üle viia need signaalid emotsionaalsest sfäärist (tunded) ratsionaalsesse (mõistus) sfääri ning sellega likvideerida ebasoovitatava seisundi.
Arvatavasti siin ei ole toodud kõik stressipinge põhjused. Iga inimene peab ise analüüsima oma seisundit ja ilmsiks tegema stressipinge põhjused, mis on iseloomulikud ainult tema jaoks.
Mõnikümmend aastat tagasi leidsid inglise psühholoogid, et naistele on omasemad neurootilised, meestele aga somaatilised stressireaktsioonid: naised kipuvad nutma, näägutama ja halama, tahavad end tühjaks rääkida ja ootavad lohutamist. Mehed tõmbuvad pigem endasse, elavad kujutlustes toimunut läbi või eitavad sündmuste negatiivset mõju, kuni stress kehaliste vaevustena endast märku annab. Ühiste ja esmaste stressi tunnustena kirjeldatakse unetust, masendust ja ärrituvust.
Eesti naised märkavad enda juures stressi tunnuseid meestest sagedamini: nad on tunduvalt rohkem üleväsinud ja palju sagedamini rahutud, ängistunud või ükskõiksed. Neil valutab pea ja nad kurdavad, et ärrituvad kergesti. Nad käivad sagedamini arsti juures.
Mehi hakkavad vaevama ebamäärased pisted südame piirkonnas, rõhumine rinnus ja põhjuseta higistamine, justkui raske on hingata ja viha väljub kontrolli alt. Stressi üle kurdavad mehed vähem, sest seda pole kombeks tunnistada. Enese ja oma keha tunnetamisega on Eesti meestel kehvad lood. Oma autost ja selle mootori võimsusest teatakse kõike, viimasest tehnoülevaatusest mäletatakse pisemaidki rikkeid, kui aga küsida neilt kasvõi nende kehakaalu ja veresuhkru taset või viimast hambaarsti juures käimise kuupäeva, siis sattub mees kimbatusse.
Kohustus tööd nii teha, et perele piisav sissetulek tagada, on tugev stressitegur. Selle nimel püütakse endast viimane välja võtta. Juhtub, et armu ei anta ei alluvatele ega perelegi. Tööstressi tunnused ilmnevad mujalgi: suhted lähedastega pingestuvad ning sõpradest hakatakse eemale hoidma.
Stressiekspert ameeriklane Georgia Witkin tõdeb, et meeste stressi põhiliseks põhjuseks on võitlus positsiooni pärast.
Pikka aega on karjäär olnud mehe peaaegu ainuke eneseteostusvõimalus. Amet annab talle elu põhirolli, kuid toob kaasa ka suurema stressi. (Vaatamata sellele, et ülekurnatus ja tööväsimus naisi nende endi arvates sagedamini vaevab.) Mehe peamine roll on tööd teha ja sissetulekut teenida – see tagab edu, tunnustuse, kindlustatuse. Teenitud raha, saavutatud positsioon ja omandatud lugupidamine võivad halvimal juhul osutuda pakutavateks vahetusväärtusteks ka tervise, armastuse ja hoolimise hankimisel.
Naise “valuuta” on mitmekesisem ning ning ta on riskide vastu paremini kindlustatud. Naist peetakse tavaliselt paremaks suhtlejaks, tema puhul on hinnas ka kaunis ja hoolitsetud välimus.
Püstitanud enesele eesmärgid ja neid täitma asunud, sihib mees juba järgmisi: ta tahab saavutada nii palju, kui suudab, kuid sageli rohkem, kui parajasti vaja. Mees on tihti vaid ühes – ameti-rollis.
Naisel on rohkem valikud. Ema, abikaasa ja töötaja rollide esitatavad ootused on erinevad, ühe täitmine ei sõltu teisest.
Rootsi stressiuurija Frankerhaeuser kinnitab, et tööstress kimbutab naisi vähem tänu valikuvabadusele: nad ei saa end teostada mitte ainult tööl, vaid ka naise ja emana. Ta puhkab ühest rollist, täites teist. Kõige enam kehtib see seaduspärasus just juhtide ja spetsialistidena töötavate naiste kohta, kellel on voli ise oma tööd kavandada ja korraldada. Ülemuseks olemise pinget see naine ei põe: pigem naudib võimalust end traditsioonilises meeste valdkonnas teostada.
Mees paneb kõik tavaliselt ühele kaardile – kui töö ei edene ja amet ei anna võimalust end hästi tunda, siis näib kõik hukas olevat. Stress tööl muserdab meest enam nii juhina teiste inimeste tegevuse eest vastutamisel kui ka alluvana kellegi käske täites. Alluva rolli on mehel raskem taluda kui naisel. Traditsiooniliselt oodatakse juhi ja liidri rolli võtmist pigem mehelt ning see toob kaasa saavutuspinge.
Südamearst Jaan Eha on tõdenud, et Eesti meeste hulgas esineb palju enesehävituslikku käitumist, mis viitab suurele stressile ja ebaadekvaatsele enesehinnangule: mõttetud ja ohtlikud manöövrid liikluses, kihutamine, suitsetamine, joomine ja narkootikumide kasutamine. Üldine närvilisus ilmneb olmekonfliktides ja tühjas sõnelemises. Nii nagu ei peeta kinni liikluseeskirjast ega peeta seadusi miskiks, ei järgita ka keha ja vaimu tervist säästvat eluviisi. Ühepäeva-unistuste nimel elamine viib mõttetu tõmblemiseni. Võimalik, et selle põhjuseks on sotsiaalne ebakindlus ja tuleviku-usu puudumine.
Eesti meeste suremus südamehaigustesse on Euroopas esikohal, eriti keskesliste meeste hulgas (Läti ja Venemaa kõrval). Jaan Eha leiab, et olukord võib hakata aegamööda muutuma, kui riik ja tööandjad hakkavad väärtustama inimest ja tema tervist, mitte ainult kasumit. Näiteks Inglismaal on võidetud juba üsna mitu kohtuasja stressist tingitud kahju hüvitamiseks.
Noorte meeste eluväärtuste ja rollide mitmekesistumine (lõõgastumine kodutöid tehes, isaduspuhkusele jäämine jms), mis viimastel aastatel on levinud Põhjamaades, võib olla oluliseks stressipuhvriks. Vastutus pere ja järglaste üleskasvatamise eest ei kao, kuid selle teostamise viis suurendab mehe ja kogu turvatunnet ning lähendab pereliikmeid üksteisele.
Stressi ületamise viisid on aja jooksul mõneti muutunud ning mõjutatud mehe ja naise rollidele omistatud tähendusest. Mõlemad pooled teadvustavad ennast läbi peegelduse oma ajas ja kultuuris ning põevad suhte- ja tööpingeid vastavalt sellele, kuidas suudavad neile ootustele vastata.
Meeste ja naiste taktikad stressi tekitanud probleemide lahendamisel on erinevad. Naised küsivad sagedamini nõu, keskenduvad positiivsele ning hakkavad samm-sammult ja ettevaatlikult katsetades asja parandama. Mehed püüavad ise toime tulla ja hoiavad asja enda teada, kuni kõik on omaette läbi mõeldud ning olukorra muutmise võimalused läbi kaalutud. Kui mees midagi muuta otsustab, siis tahab ta teha kõike korraga. Selline otsus võib suurendada pinget ja viia purustava käitumiseni. Niisugust käitumist toidab mõtteviis: mees ei tohi oma nõrkusi näidata ning ta otsused peavad olema kindlad ja kõigutamatud.
Kui probleem ei õnnestu lahendada, siis võib abi olla suhtumise muutmisest. Naistele on omane anda probleemile teine tähendus, eitada selle olulisust või lihtsalt fantaseerida (“küll kunagi midagi iseenesest muutub”).
Mehed kipuvad otsima süüdlast ning püüavad teda karistada. Nii mõnigi kord võib “süüdlaseks” osutuda mitte probleemi tegelik põhjustaja, vaid nõrgem kolleeg või pereliige. Ohtlikuks muutub olukord mehe töövõimele, enesehinnangule ja vaimsele tervisele siis, kui süüdlaseks hakatakse pidama ennast.
Naisi saab mehe stressi leevendada, kui aitab tal probleeme selgeks rääkida, süükoormat hajutada ning lahendusele jõudmise üksikasju kavandada ( Elenurm 2000: 40-42).
Ebasoodsad tegurid (stressorid) kutsuvad esile stressi. Inimene katsub teadvuslikult või teadvustamatult kohaneda uue situatsiooniga. Sellele järgneb tasandamine ehk adapteerimine. Inimene kas leiab tasakaalu kujunenud situatsioonis ning stress ei tekita mingeid tagajärgi või ei kohane sellega, see on nn MAL-adapteerimine (halb adapteerimine). Selle tagajärjel võivad tekkida erisugused psüühilised või füüsilised hälved, stress kas kestab küllaltki kaua või tekib tihti.
See ilmneb inimesel, kelle adapteerimise reserv on kasin ning organism ei suuda stressile vastu panna. Tekib abituse, lootusetuse ja depressiooni seisund. Aga selline stressi reaktsioon võib olla ajutine.
Inimene vahetab tegevusala ja leiab üles midagi otstarbekamat ja sobivamat vaimutasakaalu saavutamiseks, mis soodustab tervise seisundi paranemist (sport, muusika, aia kujundamine, joonistamine jne).
4. Aktiivne relaksatsioon, mis suurendab organismi loomulikku adapteerimist nii psüühilist kui ka füüsilist. See reaktsioon on mõjuvam.
Normaalsetes tingimustes stressi vastuseks inimesel tekib ärevus, norutunne, mis on automaatne ettevalmistus aktiivseks tegevuseks kas ründavaks või kaitsvaks käitumiseks. Niisugune ettevalmistus teostub organismis alati, sõltumata sellest, milline stressireaktsioon tuleb – isegi siis, kui ei toimu mingit füüsilist toimingut. Automaatse reaktsiooni impulss võib olla potentsiaalselt ohtlik ja viib organismi valmisoleku seisundisse. Südamelöögid sagenevad, tõuseb vererõhk, lihased on pingul. Sõltumata sellest kas oht on tõsine (elule ähvardus, füüsiline vägivald) või mitte (solvang) organismis tekib ärevus ja selle vastuseks vastupanekuks valmisolek.
Ärevuse automaatne reaktsioon seisneb kolmest järjestikusest faasist (vastavalt H. Selje teooriale) (Popova jt.1994:288):
Teiste sõnadega, kui tekib stress, siis stressiseisund hakkab varsti alanema – inimene nii või teisiti rahuneb. Kui kohanemist rikutakse (või üldse puudub), siis on võimalik mõnede psühhosomaatiliste haiguste või häirete tekkimine.
Järelikult, kui inimene tahab suunata oma jõupingutusi tervise säilitamise peale, siis ta peab teadlikult vastama stressi impulssile relaksatsiooniga. Aktiivse kaitse abil on inimene suuteline sekkuma igaühte kolmest stressi faasist. Sellega ta võib segada stressi impulssi mõju, peatada seda või (kui stressi situatsioon ei ole tekkinud) nõrgendada stressi vältides sellega psühhosomaatilisi häireid organismis.
Aktiviseerdes närvisüsteemi talitlust, relaksatsioon reguleerib meeleolu ja psüühilist erutuse taset, võimaldab nõrgendada või alandada stressist põhjustatud psüühilist või lihaspinget.
Relaksatsioon on meetod, mille abil võib osaliselt või täiesti lahti saada füüsilisest või psüühilisest pingest. Relaksatsioon on väga kasulik meetod, kuna omandada seda üsna kerge – selle jaoks ei ole vaja spetsiaalset haridust ega loodusannet. Kuigi on olemas üks vältimatu tingimus – motiveering, s.t. igaühel tuleb teada, milleks ta tahab omandada relaksatsiooni.
Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lõõgastustehnikaid. Näiteks jooga jt. ida enesearenduse süsteemid pakuvad rea tõhusaid keha ja vaimu lõdvestamise võtteid. Mõned meetodid, nagu näiteks hiina tervistav võimlemine ja võitlustehnika taj chi nõuavad pikaajalist harjutamist. On aga neidki, mida võib pingeolukorras kohe proovida.
Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Lõõgastunud inimene seevastu hingab aeglaselt ja sügavalt: kopsudes kulgev õhk näib diafragmat ehk vahelihast masseerivat. Kõhu- ehk diafragmahingamine parandab organismi talitlust ning aitab kooskõlastada keha, meelte ja vaimu toimimist. Kõhuhingamise tähtis osa meelte rahustamisel ning ärevuse kõrvaldamisel on aastasadu teada joogidele (Elenurm jt.1997:114).
Tegelikult ei hinga enamus meist korralikult, olgu pinges või mitte. Ebaõige hingamine jätab meid ilma keha puhastavast ning energiat tootvast hapnikust. Soovitatakse leida sobiv koht lebamiseks. Asetada käed kõhule ribide alla ning alustage aeglast ja sügavat hingamist. Hingamist võib harjutada ka püsti seistes. Sellisel juhul jälgida, et teie jalalabad asuksid paralleelselt, käsi asetatakse kõhule. Kui hingatakse õigesti, tuntakse kõhupiirkonna laienemist enne, kui rindkere hakkab kerkima. Hingamist tuleks harjutada 5-10 minutit korraga. See aitab parandada hingamist ka muul ajal ja lühendab ooteaega, kasvõi töölt tulles toidupoe pikkades kassajärjekordades seistes või ühistransporti oodates (DELFI 2000).
Järgnevalt on kirjeldatud ameerika arsti E. Jacobsoni poolt pakutud 20 põhiharjutust, mille puhul iga lihastegrupi 15-20 sekundi pikkusele lõõgatamisele eelneb 7-10 sekundi pikkune pingutamine.
Sellist tüüpi relaksatsioon aitab leevendada lihaspingeid õlgades, kaelas, silmade ümbruses, kergendab uinumist ning on abiks pingepeavaludest vabanemisel. Lihaste pingutamine – lõõgastamine ning kehale keskendumine suunab tähelepanu piinavatelt mõtetelt kehale ja võimaldab nõnda vaimul puhata ning ülekuumenema kippuvaid meeli jahutada.
Soovitatav on praktiseerida umbes 20 minutit päevas, tühja kõhuga ning vaikses õhkkonnas. Lihasrelaksatsiooni ajal peaks keha olema võimalikult vaba: kingad võiks jalast võtta ning pigistavad vööd ja rihmad valla päästa.
1. Alustuseks tee 3 sügavat hingetõmmet ning hinga aeglaselt ja pikalt välja. Tunneta, kuidas keha väljahingamise ajal pingetest vabaneb.
2. Pigista rusikad kõvasti kokku. Hoia neid nõnda 7-10 sekundit ning lõdvesta siis 15-20 sekundi jooksul. Jäta umbes sama pikk ajavahe ka enne iga järgmise lihastegrupi pingutamist.
5. Pinguta otsaesise lihaseid, tõstes kulmud nii kõrgele, kui saad. Hoia...lõdvesta. Kujutle, et su otsaesine muutub lõõgastudes jahedaks, pea selgeks.
6. Ava suu nii pärani, kui suudad. Lase huuled seejuures lõdvaks ning püüa tunnetada lõualuude kokkupuutekohas tekkivat lihaste venitust. Hoia...lõdvesta.
8. Painuta õlad taha, nagu tahaksid abaluid selja taga kokku suruda. Keskendu pingele abaluude taga… ja lõdvestu. (Kuna see piirkond on sageli eriti pinges, võid sellise pingutamise-lõõgastamise tsükli läbi teha kaks korda.)
9. Pinguta rinnalihaseid ja hinga samal ajal mõnusalt sisse. Hoia hinge 7-10 sekundit kinni… ja lase siis õhul aeglaselt kopsudest välja voolata. Kujutle, kuidas koos väljahingatava õhuga lahkub rinnust ülemäärane pinge.
10. Pinguta kõhulihaseid ja tõmba kõht sisse, nagu tahaksid kõhunahaga selga puudutada. Hoia pingul … ja lõdvesta. Kujutle, kuidas lõõgastuse laine levib läbi lõtvunud pehme kõhu ja selgroo.
11. Pinguta tuharalihaseid ja suru tuharad kokku. Hoia …lõdvesta. Tunneta, kuidas niuete piirkond täielikult lõõgastub.
12. Pigista reied kokku. Pinguta… ja lõdvesta. Tunneta, kuidas sääremarjad pingule tõmbuvad… ja lõdvesta.
15. Käi mõttes ja liigutades kogu keha uuesti läbi ning veendu, kas mõni lihas pole jäänud üleliigselt pingesse. Kui leiad mõne sellise koha, siis korda selle lihastegrupiga uuesti pingutamise-lõõgastamise harjutust.
16. Olles kontrollinud, et lihased on lõdvad, sea end hästi mugavalt istuma ja lase lõõgastuse mahedal pehmel lainel aeglaselt läbi kogu keha voolata ning oma vabastava hoovusega kõiki su keha lihaseid ja närve pealaest jalatallani puudutada.
Tänapäeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli enese alla matta ähvardab, vajaksime ka tööpäeva keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla. Mõtluse eesmärk on meelel peatuda ja mõtetel vabalt minna lasta, keskenduda olemisele “siin ja praegu”. Selline ümberlülitumine välise maailma tegelikkuselt oma mõttelennu jälgimisele puhastab ja virgutab vaimu, aidates meid igapäevaaskelduste keerisest tagasi elu sügavama mõtte ja ainukordsuse tunnetamise rajale.
Meditatsiooni on praktiseeritud vähemalt viis tuhat aastat. Viimase sajandi uuringute järgi tervendab mõtlus nii keha kui meeli: suurenevad tähelepanu- ja keskendusvõime, tõusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus, tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.
Kuidas aitab mõtlus stressi leevendada? Esiteks loob see kontakti intuitiivse ja ratsionaalse, mällu talletatu ja praeguste mõtete, järelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mõtlus konfliktse loomuse vastandusi – aitab kohandada soove võimalustega, tasakaalustada kohusetunde ja iha, tunded ja mõtlemise, ideaalidest unelemise ja tõelisusetaju.
Ebameeldivatele asjadele mõeldes läheb meie keha pingesse, sest keha funktsioone reguleerivad ajukeskused ei tee vahet tegelike ja kujuteldavate kujundite vahel. Niisiis reageerib teie keha ebameeldivatele mõtetele, otsekui te oleksitegi selles olukorras. Proovida võiks vahelduseks midagi vastupidist ja kujutada ette asju, mis tekitavad inimeses hea tunde.
Vaimseks puhkuseks valmistumiseks lõdvestatakse lihased ja hingatakse paar korda sügavalt sisse. Siis sulgetakse silmad ja kujutatakse ette, et ollakse meeldivas kohas, kas rannal või mägedes või lemmiktegevuse juures. Püüda seda kogeda. Manada silme ette pilt, kuulata helisid, tunda lõhnu. Harjutada seda 10-15 minutit. Mida osavama muututakse, seda efektiivsem selline lõõgastumine on ning varsti suudetakse saavutada sama efekti vaid mõne minutiga.
Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata.
Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel – selline, mis omab positiivset mõju psüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi kogetud lõhnaaisting võib meenuda aastaidki hiljem sama lõhna tundes. Seda arvatavasti seetõttu, et lõhnad kipuvad olema seotud teatud sündmuste ja inimestega, kes koos tuttava lõhnaga meenuvad.
Tänapäeval kasutab lõhnaõlisid või tualettvett umbes 90% naistest ja 80% meestest, olles veendunud, et õigesti valitud lõhn äratab huvi ja suurendab meeldivust. On täheldatud, et tööruumide meeldiv aroom tõstab töötajate enesekindlust ja võimekusetunnet ning soodustab eesmärkide saavutamist. Meeldivast aroomist on abi ka läbirääkimistel – parandab meeleolu ja vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.
- Muusika kuulamine on väga lõõgastav, paljudele meeldib lugeda. Kui teil on hobi, aitab ka sellega tegelemine mõtted mujale suunata. Mitmesugused uuringud on näidanud, et paar korda nädalas kehalisi harjutusi aitab vähendada stressi ja pinget.
- Vältida liiga ohtrat kofeiini ja alkoholi tarbimist. Mõlemaid peetakse küll lõõgastavateks aineteks, aga tegelikult võivad nad asja hullemaks muuta. Ei maksa vaadata uudiseid enne voodisse minemist. Elada üks päev korraga. Mõelda enne uinumist päeva jooksul juhtunud headele asjadele. Pidada meeles, et andmine on parem kui võtmine. Püüda andestada, mitte kanda viha. Keegi ei ole ideaalne. Me kõik teeme vigu. Kui ollakse õppinud teistele andestama, andestatakse ka iseenesele (Internet 2000:delfi).
Tänapäeva moodsas ühiskonnas painavad meid paljud asjad ja pidev vaimne stress hoiab meie keha kogu aja pinges.
Krooniline pinge mõjutab inimesi erinevalt. Tekkida võivad unehäired, pea- ja hambavalu, keskendumisraskused, söögiisu võib kasvada või üldse puududa. Nii või teisiti nõrgestab pingeseisund meie immuunsussüsteemi.
Kuidas stressiga toime tulla? Õppigem mõtetesse ja sündmustesse suhtuma selliselt, et need ei ole enam stressitekitavad. Õppigem lõõgastuma!
Ei tohi võimaldada stressil endast võitu saada. Tuleb kannatlikult valmistada ennast rasketeks elu situatsioonideks, mis kindlasti tulevad meile ette nii tööl kui ka isiklikus elus.
Põhiline järeldus, mida võib teha sellest tööst, saab sõnastada järgmisel viisil. Stress on vältimatu, mida me peame teadma ja alati meeles pidama. Stressi saab ennetada. Kindlasti tuleb ettevalmistuda tema tekkimisele ja püüda temaga hakkama saada võimalikult paremini. Mõnikord võib stressi üldse vältida, kui osatakse adekvaatselt hinnata antud situatsiooni.
|
OSCAR-2019
|
||
Keelu alla käiksid vaid uued autod, vahendas Soome majandusleht Kauppalehti. Bensiinimootoriga vana autoga võib sõita ka edaspidi. Keelatakse lihtsalt bensiinimootoritega uute sõidukite müük.
Norra poliitikute sõnul ei ole mõte nii šokeeriv, kui esialgu võib paista. Näiteks kasutab 80% Brasiilias müüdavatest autodest kütusena etanooli. Paljud suured autotootjad aga keskenduvad järjest enam flexifuel-tüüpi autodele, millesse võib tankida erinevat kütust.
Eile, ja võimalik et ka tuleval nädalavahetusel, võib taevasse vaatajais küsimusi tekitada, miks Estonian Airi lennuki Tallinna kohal tiirutab.
Estonian Airi sotsiaalmeedia projektijuhi Triin Tammerti sõnul ei ole tegemist “kätt proovivate noorte pilootidega”, nagu ajakirjanduses on arvatud, vaid haritud-koolitatud pilootidega, kes harjutavad maandumist. "Mõistlik on teha seda oma kodulennuväljal – usun, et kõik reisijad on huvitatud sellest, et kõik Estonian Airi piloodid oleksid Tallinna lennuväljale maandumises kogenud. Tallinnas autoga sõitma hakkavad inimesed ei tee ka reeglina õppesõitu kuskil maal põldude vahel," selgitas Tammert.
Mart Lubi, Estonian Airi Boeing 737 peapiloot kommenteeris: “Uued piloodid, kes on lõpetanud simulaatortreeningu uuele tüübile, peavad tegema 6 maandumist lennukil ja seda nad eile tegidki. Eile oli 4 pilooti, nii et 6×4 ja kuna tegemist on just maandumistreeninguga, siis lennatakse visuaalselt ja võimalikult lennuvälja lähedal, kui just muu lennuliiklus ei sunni aeg-ajalt kaugemale minema.
Väo liiklussõlme valmimise lükkumise üks põhjustest on jahmatav - maanteeametnikud avastasid ootamatult, et üks ristmiku rampidest olnuks veokitele libedaga läbimatu.
Probleem avastati tänu sellele, et napilt enne ohtliku lahenduse läbisurumist hakkasid ametnikud projekti siiski uuesti tõsiselt analüüsima. Maanteeameti juhid nentisid eilsel pressikonverentsil, et kuna ametil nappis kogemust, avastasid nad ootamatult, et üks rampidest oleks talvisel ajal oma kalde tõttu osutunud selliseks, kust veokid enne ringteed peatudes enam liikuma ei saa. Ajakirjanikele jäi arusaamatuks, kuidas selline avastus tehti alles nüüd, rohkem kui aasta aega pärast detailplaneeringu valmimist ja ka ehitusprojekt oli ammu koostatud.
Järgneb intervjuu eilselt maanteeameti pressikonverentsilt, toodud küsimused esitasid Äripäeva ja Autolehe ajakirjanikud. Küsimustele vastasid maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja asedirektor Kaupo Sirk.
Mis moodi selle asjaga nii kaugele jõuti, et projekt (Väo liiklussõlme ehitusprojekt - toim) ja kõik oli valmis, aga siis avastati, et see asi ei tööta?
Sirk: Tegelikult see projekt ei olnud valmis. Esiteks, tehniline projekt käis majas ringi, inimesed olid eriarvamusel, see jäeti kinnitamata. Teiseks tulid pärast oktoobrit uued olukorrad, mida maanteeamet polnud varem kogenud.
Sirk: Mitte libe, vaid et... Kui tõusu peal ei peaks auto seisma jääma, siis see tõus ei oleks kellelegi probleem. Kui ta peab seisma jääma, siis ta sealt kohapealt enam ära ei lähe. Samamoodi nagu ühistranspordi ja veoautodega linnas, nad ei pääse liikuma, ka väga väikse kaldega, kui on libe.
Sirk: No tegelikult maanteeamet on planeerinud väga suuri sõlmi, kus sellist probleemi ei ole tekkinud, kus see on väga sujuvalt lahendatud. Maanteeametil polnud sellist kogemust.
Adamson: Ütleme nii, et me oleme sellises õppimise faasis olnud ja paraku peab tõdema, et kõik asjad ei ole nii läinud, nagu me tahtnud oleme. Maanteeamet ei ole seda protsessi ka ise juhtinud paraku. Meie oleme olnud selles protsessis nii-öelda tagaistmel. Meil ei ole lepingulisi suhteid ei Olerexiga (ehitusprojekti rahastaja - toim) ega K-Projektiga (detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostaja - toim) selle objekti suhtes. Me oleme eksperdi rollis ja samas võtame vastutuse. Küll aga rahastaja on maanteeamet. See on kompleksne teema.
Äripäev on ligi aasta aega Väo teemat kajastanud ja on üllatav, miks maanteeamet pole tunnistanud ja tundub, et ka praegu ei tunnista, et üks olulisemaid probleeme on olnud seotud Olerexi tanklaga ja ligipääsudega tanklale, mida on palju kritiseeritud.
Absoluutselt. Aga öelge, kas siis, kui poleks avastatud teie viidatud libeduse ja tee kalde probleemi (maanteeameti väitel avastati ootamatult, et planeeritud kaldus ramp on talvisel ajal veokitele ohtlik – toim), oleks planeering läbi surutud, nagu jäi mulje veel üsna hiljuti?
Adamson: Me olime seda meelt küll ja olime minemas sinna. Me olime Tallinna linnavalitsusse minemas kohtumisele eesmärgiga, et kuidas saaks kiiremini, et me tahaks edasi minna. Aga kuna me hakkasime tõsiselt analüüsima asju, projekt lasti uuesti oma maja seest läbi ja tekkisid uued hooldeküsimused, tekkis väga palju küsimusi, siis tulid ka need auditi teemad uuesti lauale. Võtame seda kui meie arenemise õppetundi.
Ilmselt nõustute, et Olerexiga on teil nüüd väga keeruline kokku leppida uuesti, kuna Olerex on panustanud oma raha praegusse lahendusse. Kas on üldse võimalik mõistliku hinnaga kokkulepet saavutada nende krundi omandamiseks?
Adamson: See sõltub mõlemapoolsest soovist. Me ei ole ühise laua taha Olerexiga veel istunud. Meie oleme küll seda meelt, et maanteeamet on valmis läbi rääkima igat aspekti.
Aga öelge selle kogemuse põhjal, kas edaspidi peaks vältima olukorda, kus eraettevõte rahastab riiklikku teeprojekti?
Adamson: Ei. Sellised projektid, kus on erainvestor kaasatud, on ka mujal maailmas hästi levinud. Kui on erasektori ettevõtja huvi infrastruktuuri arendamisel, siis on väga lihtne leida ühiseid kokkupuutepunkte. Mina arvan, et sellist koostööd peaks vastupidi rohkem rakendama.
Sirk: Ma tahan lisada, et antud juhul ei olnud maanteeamet projekti peremees. Nüüd me tahame leppida kokku, et võtame kogu selle arenduse enda peale, hakkame seda asja eest vedama. Antud juhul me istusime tagapingil, aga kui me (juhtpositsioonilt – toim) koostööd teeme ja lähtume kõigi huvidest, siis ei ole probleemi.
Sirk: Peremeest ei olnud… Tõpoolest, võib-olla Olerex oli peremees, tema sellega tegeles, tema seda rahastas. Aga Tallinna linn ega maanteeamet ei olnud siin osalised.
Kas siin peitubki põhjus, miks asi untsu läks, et peremees oli äriühing, mitte riik, kes peaks kõigi teekasutajate huvide eest seisma?
Adamson: Ma ei otsiks süüdlast sellise küsimusega. Tegelikult ei ole süüdlast. Aga kui meie oleme rahakoti omanikud, maanteeamet, kes rahastab seda, siis ma arvan, et meie peaks tellijana mängima põhirolli. Isegi kui Olerex peaks peremees olema või peremeest mängima, siis tal seda raha enam võtta ei ole, seda 20 miljonit (Väo sõlme umbkaudne ehitushind – toim). Siin on see koht, kus me oleks saanud seda paremini teha. Jälle õppetund.
Sirk: See on vana teema, aga… Ma olen vaadanud dokumente ja ma arvan, et Olerex ise haaras initsiatiivi ja hakkas tegelema. Ma arvan, et see asi käis nii. Kindlasti see ei ole maanteeamet otsus.
Adamson: Ma korra juba vastasin sellele. Eks aeg on andnudki aru. Me oleme oma kooliraha ära maksnud ja õppinud nendest asjadest. Jah, tõepoolest me oleks võinud reageerida juba varem, aga nüüd kogunes signaale rohkem koos meie enda hinnangutega, see „portfell” läks suuremaks. Ma võtan seda kui normaalset protsessi.
Sirk: Maanteeamet õpib oma vigadest ja kutsub kokku esialgu ametisisese projekteerijate ümarlaua tehtud vigade arutamiseks ja edaspidiste vigade vältimiseks. Seejärel kaasame ka teisi projekteerimiseksperte töögruppidesse ja ettepanekute alusel võib tulemuseks olla teede ja tänavate projekteerimisnõuete muutmine.
Pärast korruptsiooniskandaali on riigifirma Tallinna Sadam aktiivselt värvanud tippjuhte erasektorist.
Täna teatas ettevõte, et palkas IT-juhiks Hanno Hussari, kes on töötanud Swedbankis, Nortalis ja Starmanis. Hussar sedastas pressiteates, et näeb Tallinna Sadamat ettevõttena, kus on hetkel käimas mitmeid põnevaid IT-alaseid projekte nagu Tark Sadam, parvlaevade piletimüügisüsteemi arendamine ja uuendamisel on ka mitmed kliendirakendused, mida ta peab edukalt käivitama.
Tallinna Sadama suurpuhastus algas mullu suvel, kui kaitsepolitseiamet pidas kinni praeguseks endised riigifirma juhid Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises suures ulatuses ja mitme aasta jooksul.
|
OSCAR-2019
|
||
Vaatasin kasko hindasid enda M6-le ja sain uskumatu tulemuse. Smart kindlustusmaakler pakub enda hinnakirja järgi aastase kasko 380 eur BTA-s (IFi kasko seal juures 413 eur - kõik maksed 12 osas). IF-i kodulehel tegin hinnavõrdluse ja saan aastamakseks 301 eur, sh kuised maksed! IIZI kindlustusmaakler sisuliselt sama tulemus...
Minu kahtlus pidas vett esitamaks endale küsimust kas maaklerite hinnad on ikka kõige paremad. Tulebki välja et maaklerid ei suuda soodsat kindlustuse hinda pakkuda (minu auto näite puhul) ning seltside enda juurest saab aastase kasko soodsamalt sõlmida. Minu auto puhul on võit 80 eur aastas. Kindlasti tasub 0,5-1 h enda aega hinnavõrdluste kogumiseks kulutada.
Iga aasta teeb liising kasko pakkumise ja mingid maaklerid ka. Ühesõnaga miski kuu enne uue perioodi algust on postkast pakkumiste meile täis.
Kusjuures miski kolm aastat tagasi saatsin kindlustustele hinnaküsimised. Nüüd iga aasta pakuvad ise vabatahtlikult.
Aga väike konks on ka - peab igale pakkumisele meili tagasi saatma ja viisakalt tänama ning ütlema, miks nende pakutu ei sobi.
Kindlasti soovitan üle vaadata eelnevalt ka lepingu tingimused enne kui valite kõige odavama pakkumise. Mina jätsin aasta tagasi 2x odavama kasko pakkumise just nimelt lepingu tingimuste tõttu võtmata ja kui ma õigesti mäletan siis oligi tegemist BTA'ga ning valisin Hansa Varakindlustuse hoopis
Uuendasin äsja liikluskindlustust kuid enne seda võrdlesin seegi kord IIZi Kindlustusmaakleri ja kindlustusseltside pakutavaid liikluskindlustuse hindasid. Hinnavahe oli IF-i kasuks vs IIZi 8,5% ja sõlmisin liikluskindlustuse IF-is.
Iizist hinnapakkumisena sain kohustusliku liikluskindlustuse 390€ aastaks Ergos kohapeal 246€ aastaks On alles röövlid
Minu ca aastatagune hinnavõrdlus liikluskindlustuse osas ehk iizi vs seltside kodulehed märgatavaid erinevusi ei tuvastamud. Vahe oli vaid mõne seltsi puhul (nagu see eelmainitud If mis soosib oma kodulehte, keda liikluskindlustuse puhul ma nagunii hinna tõttu ei valiks) mõni euro ja enamike seltside puhul polnud absoluutselt vahet, kas võtta seltsist otse või maaklerilt.
Ehk tuleb vahe sisse Tallinnas, aga minu kindlustuse aastamaks on 41,87 eurot ja sel puhul sisulist vahet ei ole.
Minu jaoks on kõige odavam olnud teha mitte läbi IIZI aga läbi netipanga. Vanasti oli IIZI päris soodne, nüüd on ka nemad hakanud kasumit teenivaks ettevõtteks ja isiklikult teen ERGOs läbi netipanga. Vahe on küll vähem kui 10€, kuid ikkagi vahe. Tartus on üsna kalliks läinud see kindlustamine, aga õnneks 62€ aasta ei ole väga hull (varem olid autod mul tädi aadressil Valgamaal, vat siis oli hea elu..).
Üldiselt ma ei vaata odavuse järgi, vaid selle järgi, et kui avarii juhtub, et kas makstakse välja ka. Siiani on ebameeldivad kogemused Ingese, Gjensidige, BTA'ga. Need keelduvad raha maksmast ja asjaajamine on eluuimane. IF ka suudab venitada, aga lõpuks suurte raskustega saab midagi kätte. ERGOs olen ma oma autosid kindlustanud juba ligi 10 aastat ja olen lojaalne ka edasi
Mu vana bemmi kindlustus on 650-. aasta,aga muidugi mitte eestis,samas iff maksaks selle rondi välja päris hea hinnaga kui miskit juhtub,siin saab veel kasko teha kõigele pm millega teel liigelda võib...
Mazdal kindlustust pole kuna auto eesti registris ja siis peab ainult ylevaatus olema ning juhiluba koos kaine juhiga(0,5% on lubatud )
Kuna kohustuslik kindlustus hakkab minu autol lõppema võtsin esmalt iizi lehelt pakkumised. Peale seda suundusin seltside kodulehtedele (nende omadele, kelle kodulehel kalkulaator olemas on), et võrrelda, kas sealt otse saaks odavamalt nagu siin teemas eelpool väideti. Erinevused olid kohati päris hämmastavad.
Salvat iizi ei pakkunud, aga koduleht andis neil igati mõistliku 48,30 eur. Pakkus ka lisaks tasuta autoabi, mis lähemal uurimisel osutus küll avarii korral tasuta telefoni teel konsultatsiooniks
Huvitava asjaoluna ei arvesta Seesam ja Ergo enam auto passis olevat arveloleku kohta vaid rahvastikuregistri järgset elukohta nagu ka ARK autode registreerimisel nüüd mõnda aega teeb. Ehk kuigi mul auto on arvel Põlvamaal väänavad Seesam ja Ergo isikukoodi järgi elukohaks rahvastikuregistri järgse Tartu linna ning seeläbi on Ergo aastamakse lausa 102,43 eur ning Seesamil siis eelpool öeldud 94,19 euri.
Järgmine aasta on plaan uuem auto osta, seega teen vist kodanikuportaalis eelnevalt lükke, et kirjutan end Põlvasse sisse ning hiljem muudan taas tagasi Tartuks Pole ju ühtegi seadust, mis keelaks mul elukohaandmeid edasi-tagasi solgutada, aga sellise lükke rahaline võit aastas võib ulatuda juba 50 euroni.
Olen sama jamaga 2 korda kokku puutunud kui olen läbi iizi omale ergo kindlustuse teinud. Iizis olen sisestanud passis olevad andmed(Viljandimaa) kuid ergo on iizile saatnud Tallinna andmetega aga õnneks iizi liikluskindlustusmaakler on alati helistanud ja teavitanud sellisest asjast ning mu käest üle küsinud mis passis kirjas on. Lõpuks ikkagi iizi maakler on teinud mulle poliisi Viljandimaa andmetega.
Samas ma ei soovita minna sellisele teele, et küsite ühest pakkumust ja teiselt seltsilt püüate välja pressida väitega, et " aga see pakkus sellist hinda....".
Mina olen saanud mingiks tähtajaks mitme kindlustuse pakkumuse, valinud neist parima ja teistele meili tagasi saatnud, et nad ei olnud seekord parimad, lisades veel juurde, et järgmine leping vajaks sõlmimist aasta pärast.
Parima seltsi nime ei ole nimetanud, kuid aasta lepingu hinna olen ütelnud neile, kes seekord ilma on jäänud.
Aeg jälle liikluskindlustust pikendama hakata ning toon siin juures ära hinnavõrdlused enda sõiduki näitel. Liikluskindlustuse hindasid võrdlesin Iizi Kindlustusmaakleri saadetud pakkumise ning otse kindlustusseltside kodulehel leiduva liikluskindlustuse kalkulaatoril saadud hindade vahel. Paljudel kindlustusseltsidel kodulehel kalkulaator puudub (Gjensidige, RSA, Inges, BTA) ning nende hinnad on võetud Iizi saadetud liikluskindlustuse pakkumisest. Kõige kallima liikluskindlustuse pakkujad on minu võrdluses Swed, Ergo ja BTA.
Toon järgnevalt liikluskindlustuse hinnavõrdlused välja ning siit näeme et odavaima ja kallima liikluskindlustuse hinnavahe on 143,05 Eurot (+73,25%). Selle summa puhul saaksin oma auto näitel kindlustada Salvas enda sõiduki ca 2 aastaks!!!
|
OSCAR-2019
|
||
Hotellid South Plantations – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell South Plantations, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne South Plantations hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
Prenzlauer Berg on Pankow' rajooni kuuluv Berliini linnaosa. Aastatel 1920–2001 oli Prenzlauer Berg iseseisev rajoon, kuid haldusreformi käigus liideti see naabruses asuvate Weißensee ja Pankow' rajooniga.
Prenzlauer Bergi linnaosa kuulub Kirde-Berliinis asuva Pankow' rajooni alla ning piirneb läänes ja edelas Mitte rajooniga, lõunas Friedrichshain-Kreuzbergi rajooniga, idas Lichtenbergi rajooniga ning põhjas Weißensee ja Pankow' linnaosadega.
Linnaosa kõrgeim punkt on 91 meetrit üle merepinna ja see asub Volkspark Prenzlauer Bergi pargis. Kõrgendik tekkis pärast Teist maailmasõda, kui Berliini kesklinnast ja lähiümbrusest pärit sõjapurustuste tulemusel tekkinud prahi kogumiskohale rajati haljasala.
Prenzlauer Bergi iseloomustab vanemate hoonete rohkus ning suurem osa majadest pärineb 20. sajandi algusest (ehitatud 1889–1905). Üle 80% linnaosa elumajadest on rajatud enne 1948. aastat. Vanim maja pärineb aastast 1848 ning asub aadressil Kastanienallee 77. Võrreldes teiste Berliini piirkondadega sai Prenzlauer Bergi hoonestus Teises maailmasõjas suhteliselt vähe kannatada. Saksa DV perioodil oli linnaosa hooletusse jäetud ning viimased varemed kadusid seal tänavapildist alles 1970. aastate alguses. Pärast Berliini müüri langemist ja Saksamaade taasühendamist taastati paljud lagunevad hooned.
Praegu moodustab Prenzlauer Berg peaaegu tervikuna ühtse ajaloolise hoonestusega piirkonna. Enam kui 300 hoonet on võetud ajalooliste mälestusmärkidena kaitse alla, sealhulgas näiteks Oderberger Straße ujula ning pruulikojad Milastraßel ja Knaackstraßel. Linnaosa keskosa iseloomustavad rohked kohvikud ja baarid. Tüüpilist Berliini kööki pakkuvad kohad on peamiselt Kastanienalleel Kollowitzplatzi ja Helmholtzplatzi ümbruses. Ööelu on keskendunud Eberswalder Straße metroojaama ümbrusse Schönhauser Allee, Danziger Straße, Eberswalder Straße, Kastanienallee ja Pappelallee ristumiskohtadesse. Piirkond on tuntuks saanud nimega Ecke Schönhauser (Schönhauseri nurk).
Linnaplaneeringu seisukohast on piirkond suhteliselt ühtne. Peamiselt on tegemist viiekorruseliste, suletud kvartalitena ehitatud elumajadega. Kuna krundid on enamalt jaolt väga suured, on kvartalid paljudel juhtudel samuti suured ning ulatuslike siseaedadega. Kohati ulatuvad kvartalite ümbermõõdud enam kui kilomeetrini.
Linnaosas on kokku 8169 hoonet 5,5 miljoni ruutmeetri eluruumipinnaga (31. detsembri 200? seisuga). Prenzlauer Bergil on 88 544 korterit. Hoonetest vaid 195 on ühe või kahe korteriga, suurem osa majadest on 30–40 korteriga ehitised. Korterid on keskmiselt 62,7 ruutmeetri suurused, mis on üks väiksemaid näitajaid Berliini linnas. Üürihinnad seevastu on kõrgemad kui Berliinis keskmiselt, näiteks Kollowitzplatzi ümbruses enam kui 20% keskmisest kõrgemad.
Prenzlauer Bergil on mitu suurt kirikut, neist tuntuim on Gethsemane kirik Strandgarder Straßel. Saksamaa suurim sünagoog asub Rykesraßel. 1904. aastal valminud sünagoog pääses kristalliöö rüüstamistest 1938. aastal, sest seda ümbritsevad tihedalt elumajad. Sünagoog võõrandati 1940. aastal ning taasavati teenistusteks 1945. aastal. 1827. aastal Schönhauser Alleel avatud juudi surnuaias on enam kui 22 500 hauda ning 750 perekondlikku hauakambrit.
Prenzlauer Bergi sümboliks on Paksu Hermanni hüüdnime kandev veetorn Rykestraße ja Knaackstraße nurgal. 1877. aastal rajatud ehitis oli esimene veetorn Berliinis. Silmapaistvamatest ehitistest väärib veel mainimist 1987. aastal avatud planetaariumihoone (Zeiss-Großplanetarium) Prenzlauer Alleel.
Linnaosa lääneosas asub Mauerpark (Müüripark), mis tekkis, kui Nordkreuzi ja Bernauer Straße vahele ehitatud Berliini müür blokeeris ära kunagise kaubajaama. 40 aastat kasutuna seisnud pinnal on nüüd roheala.
Prenzlauer Berg on üks suurema asustustihedusega piirkondi Berliinis (keskmiselt 13 298 inimest ruutkilomeetril), seejuures mõnes kohas, näiteks Helmholtzplatzi ümbruses, on asustustihedus koguni üle 25 000 inimese ruutkilomeetri kohta.
Linnaosas sotsiaalstruktuur on kiiresti muutumas. Algupärane töölismiljöö ning ka hiljem kujunenud alternatiivkultuuri piirkonna imidž on taandumas üha lisanduva keskklassi ees. Aastas kolitakse linnaossa või linnaosast ära umbes 40 000 korral. 80% Prenzlauer Bergi elanikkonnast on vahetunud alates linnaosa elanikkonna struktuuri muutuse algusest. Alates 1990. aastate algusest on kahekordistunud kõrgharidusega elanike arv. Kõige kallimates piirkondades Kollowitzplatzi ja Helmholtzplatzi ümbruses on kolm neljandikku täiskasvanud elanikest kõrgharidusega. 1990. aastate alguses oli Prenzlauer Bergi elanike keskmine sissetulek 20% Ida-Berliini keskmisest madalam, kuid praeguseks on see 5% Berliini keskmisest kõrgem. Töötuid elab linnaosas 8,6%, mis on umbes protsendi võrra vähem kui Berliinis keskmiselt.
Välismaalaste osakaal Prenzlauer Bergil on 10,4%, mis on umbes kolm protsenti linna keskmisest vähem. Ida-Berliini kohta on see näitaja isegi kõrge, kuid samas teiste kesklinnalähedaste piirkondadega võrreldes on välismaalaste arv väga väike (näiteks Kreuzbergis 28,6% või Weddingis 30,7%). 16,6% Prenzlauer Bergi elanikest on välistaustaga, mis on samuti Berliini keskmisest (25,5%) vähem. Märkimisväärselt erineb teistest linnaosadest ka Prenzlauer Bergil elavate välismaalaste taust: suurim grupp on prantslased, kellele järgnevad itaallased, ameeriklased, britid, hispaanlased ja taanlased, kui samas näiteks türklaste osakaal on vaid 0,3%.
Prenzlauer Bergi elanikkond on vanuseliselt suhteliselt noor. Eelkõige inimesi vanuses 20–44 eluaastat on linnaosas teiste piirkondadega võrreldes rohkem. Sellest tulenevalt on keskmisest suurem ka alla kolmeaastaste laste osakaal. 49,2% elanikest on 25–45 aastat vanad (Berliinis üldiselt 30,5% ja Saksamaal 27,3%). Samuti on kõrge vallaliste inimeste hulk.
Prenzlauer Berg kujunes 19. sajandi teisel poolel vastavalt 1862. aastal James Hobrechti loodud plaanile Berliini edasiarendamiseks ning oli kavandatud töölisklassi elupiirkonnaks. Saksa DV perioodil elasid seal peamiselt haritlased, kunstnikud ja tudengid. Pärast Saksamaade taasühinemist on piirkonnas tehtud rohkelt taastamistöid ning kasvanud kinnisvarahinnad on toonud Prenzlauer Bergi osadesse piirkondadesse jõukamat elanikkonda.
Nimetus "solfataar" viitab Napoli lähedal asuvale Solfatara vulkaanile,[2] mis tegutses viimati aastal 1198.[3]
Solfatara vulkaani ja selle fumaroolide ümber sadestunud väävlikogumeid kirjeldas esimesena Plinius Vanem.[4]
Lääne-India vulkaanilistel saartel nimetatakse solfataare soufrière'ks.[3] Sama nime kannavad selles piirkonnas ka mitu vulkaani ja asulat.
Solfataarigaaside peamiseks koostisosaks ei ole väävliühendid, vaid sarnaselt teiste fumaroolidega veeaur. Muud levinud gaasid on süsinikdioksiid (CO2), divesiniksulfiid ehk väävelvesinik (H2S), vesinik (H2), süsinikmonooksiid (CO), vääveldioksiid (SO2), metaan (CH4), vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF). Solfataari peamiseks väävlirikkaks komponendiks on väävelvesinik. Kuna praktiliselt kõik fumaroolid eraldavad väävliühendeid, siis ei moodusta solfataarid selgelt eristuvat rühma. Enamasti on solfataaride ümbrusse sadenenud väävlit, sest väävelvesinik oksüdeerub õhuhapnikuga kokku puutudes veeks ja väävliks.[3]
Solfataarid tekivad peamiselt plahvatusliku pursketüübiga vulkaanide nõlvadele, sest selliste vulkaanide magma gaasisisaldus on suurem kui valdavalt basaltse koostisega magmat purskaval vulkaanil.[3]
|
OSCAR-2019
|
||
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 11 Eesti seisukohad 12. oktoobril toimuval töö, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse nõukogu (EPSCO) kohtumisel, kutsutud sotsiaalminister Hanno Pevkur; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatisele “Transpordi jätkusuutlik tulevik“; Eesti seisukohad 9. oktoobril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (TTE) kohtumisel.
Saare maakonna kuu raames toimub Riigikogu teabepäev Saaremaal, millest võtavad osa Riigikogu esimees Ene Ergma ning Riigikogu liikmed Imre Sooäär, Tarmo Kõuts, Indrek Saar, Valdur Lahtvee, Kalle Laanet ja Tarmo Mänd.
Kell 10 jõutakse Muhu põhikooli, kus toimub ka kohtumine Muhu vallavanema ja volikogu esimehega, kes tutvustavad Muhu arengustrateegiat. Seejärel külastatakse Muhu sotsiaalkeskust.
Pärastlõunal jätkub ringkäik Saaremaa muuseumit külastades, kus muuseumi direktori Endel Püüa ja teiste muuseumi töötajatega räägitakse kavandatavast maakondade muuseumide reformist. Samas tutvutakse ka uue ekspositsiooniga “Lähiajaloo esimene etapp”.
Kell 15 algab Maavalitsuse saalis maakonna arengustrateegia tutvustus, kus osaleb maavanem Toomas Kasemaa, samuti kohtutakse Saaremaa Ettevõtjate Liidu (SEL) ja Saaremaa Omavalitsuste Liidu (SOL) esindajatega. Kell 16.30 külastatakse Saaremaa Piimatööstust.
Kell 9.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb IX Rahvusvahelisel kommunaalmajanduse aastakonverentsil 2009 „Roheline linn” (Lillepaviljonis).
Kell 13 – Riigikogu esimees Ene Ergma õnnitleb ajakirja „Kodu ja Aed” tänavuse võistluse „Kodu Kauniks” võitjaid (Mustpeade Maja Valges saalis).
Kell 13 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Tartu Teaduspargi pooltööstusliku prototüüpimislabori PROTOLAB TARTU avamisel (Tartu Teaduspargi sisehoovis Riia 181a).
Kell 11.45 – väliskomisjoni esimees Sven Mikser kohtub Eestit külastavate Saksa õpilastega Hamburgist (ruum L 240).
Kell 14.10 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Eestisse riigivisiidile saabuva Leedu Vabariigi presidendi Dalia Grybauskaitėga.
Kell 11 – Riigikogu aseesimehed Keit Pentus ja Jüri Ratas osalevad Vabariigi Presidendi mõttekojas „Usaldus ja vastutus (Rahvusooperis Estonia), mis toimub ürituste sarjas Presidendi kärajad.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ja liikmed Raivo Järvi ning Rein Ratas osalevad Rootsis Stockholmis COSACi 42. konverentsil. Teemad, mis arutusele tulevad, käsitlevad Rootsi eesistumist Euroopa Liidus, kliimamuutuse probleeme, Euroopa Liidu institutsioonide ja rahvusparlamentide avatust ja läbipaistvust Euroopa Liidu küsimuste käsitlemisel ning Stockholmi kava (sise- ja justiitsküsimuste koostöö ELis).
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni esimees Jaanus Marrandi ning liige Tatjana Muravjova osalevad Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Nõukogu organisatsiooni GRECO (Group of States against corruption) 10. aastapäevale pühendatud korruptsiooniteemalisel konverentsil.
OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Paul-Eerik Rummo ning liikmed Mart Nutt ja Toivo Tootsen osalevad Kreekas Ateenas OSCE PA sügisistungil ja alalise komitee, aga ka töörühmade istungitel. Samuti toimub samas Vahemere foorum. Arutusel on energiajulgeoleku ja keskkonnateemad.
Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Vahtre osaleb Belgias Brüsselis Euroopa Liidu sõltumatu mõttekoja „Euroopa sõbrad” aastakoosolekul teemaga „Muudame ülemaailmse kriisi loovuseks”.
Tänases infotunnis vastasid Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, sotsiaalminister Hanno Pevkur ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Vastates Riigikogu liikme Kadri Simsoni küsimusele valitsuse initsiatiivi kohta uute töökohtade loomisel selgitas peaminister, et valitsus on hoidnud korras riigi rahandust säilitades konservatiivset eelarvepoliitikat. „Kui riigi rahandus on korras, siis tähendab see seda, et ettevõtjatele on laenuressurss kättesaadav ja laenuressursi hind on odavam,” märkis Ansip. Peaminister jätkas: „Kui riigi rahandus on korras, siis tulevad riiki ka investeeringud. Rootsi investorite huvi Eesti vastu on hüppeliselt kasvanud. See on meilegi väga hästi teada Ericssoni ostu või Trelleborgi Saaremaale loodavate töökohtade või ka Elcoteqi näite põhjal, kes on avamas oma uut tootmishoonet, et tootmist Eestis oluliselt laiendada. Meie konservatiivne rahandus on loonud töökohti.” Peaministri sõnul on riigi rahanduse korras hoidmine kõige olulisem töötust vähendav faktor. Ansip: „Töökohti loob erasektor. Töökohti loovad investeeringud ja töökohtade loomist saab riik ainult soodustada.” Ansip rõhutas, et riik saab luua investeeringutele soodsa ettevõtluskeskkonna ning investeeringud omakorda aitavad luua uusi töökohti. Ta mainis, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud palju selleks, et Eesti eksporti soodustada ning et ekspordi kasv loob samuti uusi töökohti. „Eesti ekspordi osatähtsus meie põhilistel eksporditurgudel on kasvanud! Meie eksportijad on turgu juurde võitnud ja see annab eelduse arvata, et Eesti majanduskasv tulevikus saab olema kiirem,” ennustas Ansip. Peaministri väitel kulutab riik töötute olukorra leevendamiseks, nende õppeks ning erinevateks toetusteks 3,8 miljardit krooni.
Sotsiaalminister vastas Eiki Nestori küsimusele peretoetuste ja toimetulekutoetuste lahus hoidmise kohta sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu kontekstis ning Mai Treiali küsimusele töötute arvu kohta.
Riigikogu aseesimees Keit Pentus tervitas täna Toompea lossi Valges saalis 20. Augusti Klubi, kes kogunes oma traditsioonilisele aastakoosolekule tähistamaks 19 aasta möödumist Eesti riigi iseseisvuse taastamisest.
Pentus ütles oma pidupäevakõnes: Oluline on mäletada seda, et punase kurjuse impeeriumi lõpp ei juhtunud iseenesest. Tollase Ülemnõukogu saadikud, Eesti saadikud Moskva rahvasaadikute kongressil olid nendes oludes kaheldamatult peamised protsesside käivitajad. Kurjuse kolossi lõpule alusepanija roll oli tähtis. Sest ilma alustajateta, ilma initsiatiivi võtjateta ei juhtu kunagi midagi. Ja alustajad on täna siin.”
„20. Augusti Klubi liikmete osa selles, et nendel augustikuu kuumadel päevadel ei jäänud Eesti rippuma maa ja taeva vahele, on suur,” tunnustas Pentus kohalviibijaid. Pentuse sõnul algas sellest ajaloolisest päevast protsess, kus iga meie järgmine otsus tähendas jätkuvalt palju nii meile endile kui ka kõigile teistele alistatud rahvastele.
Pentus jätkas: „Tõenäosus, et nii väikese rahva puhul kujuneb omariikluse kaotamine lõplikuks, oli vägagi olemas. Aga Eesti rahvas suutis teha võimatuks peetut. Omariiklus, oma rahvuskultuuri ja keele säilitamine on väikerahvale igal juhul keeruline ülesanne. Väikerahvas maksab oma riigi, keele ja kultuuri eest rohkem.” Pentuse arvates on Eesti edukaim kunagisse kurjuse impeeriumisse liidetud iseseisvuse taastanud riik ja seda ainult tänu sellele, et demokraatia on garanteerinud parima võimaliku keskkonna ühiskonna potentsiaali maksimaalseks teostumiseks.
Pentus: „Meie riik liigub järjest rohkem vastu ideaalile, kus erakordselt suur hulk inimesi on kaasatud aktiivsesse osalemisse asjade üle otsustamisel. Mõttetalgud, Ühtne Eesti, koos tegemine ja kodukandi hoidmine – see kõik ei toimu kuskil raamatus või filmis, see toimub siinsamas, Eestis. Retooriline küsimus – kes oskab tuua mõne näite mõne teise Euroopa Liidu riigi kohta, kus osalemine poliitilises protsessis oleks nii massiline? Just Eestis on demokraatlikud institutsioonid väga pika aja jooksul olnud parim poliitilise ja ühiskondliku stabiilsuse garant.”
Aastakõnega esines klubi president Ants Veetõusme, kes rõhutas, et riik on inimeste ühendus, kus on kokku lepitud reeglid, mille järgi inimesed tahavad elada. „Kui seda otsust 19 aastat tagasi poleks olnud, poleks täna Eesti Vabariiki. Tollane Ülemnõukogu tegi kõik selleks, et äratada Eesti riik taas ellu,” ütles Veetõusme.
Pärast koosoleku lõppu algas Riigikogu aseesimehe Keit Pentuse vastuvõtt 20. Augusti Klubi liikmetele.
|
OSCAR-2019
|
||
Keelepeks on üks kõige hullemini firmakultuuri söövitavaid nähtusi, kirjutab rahvusvahelise bestselleri autor Roy Lilley Äripäeva raamatuklubi oktoobrikuu raamatus „Toimetulek keeruliste inimestega“.
Keelepeksul on kaks allikat. Esimene allikas on ettevaatamatu jutt. Ehk on kätte jõudmas mõni suurem muutus. Võib-olla hakkab miski organisatsioonile mõju avaldama. Inimesed on pinges ja rahutud. Nad hoiavad tuleviku kohta vihjeid otsides silmad lahti. Hooletult pillatud sõna; liftis, parklas või sööklas pealt kuuldud vestlus võib kuulujutuveski käima lükata.
Teist tüüpi keelepeks on vast hävitavamgi. Sedasorti keelepeksu algatavad inimesed, kelle käsutuses pole ühtki fakti. Neil pole infokübetki, millest pilti kokku sobitada. Sedasorti klatšile panevad aluse informeerimatus, hääleõiguse puudumine ja valitsev lootusetus.
Organisatsioonides leidub inimesi, kes iseenda võimukamana näitamise nimel klatši ja kõmu tekitavad. Nad tahavad välja paista „teadjatena“. Sellised inimesed võivad teha kohutavalt suurt kahju. Mõnest organisatsioonis kuulujuttude arenemise teemal tehtud uuringust ühe kõnelduma viis läbi praegune Stockholmi Ülikooli professor Anders Vidners, kelle eelmiseks töökohaks oli Rootsi ravimitööstuse hiiglase Astra (hiljem sai sellest firmade ühendamise kaudu Astra-Zeneca) tippjuht. Vidners tõestas, et suurtes organisatsioonides võib üks inimene tavalise tööpäeva jooksul pidada „tähendusrikkaid vestlusi“ 15 inimesega.
Õudusttekitav, kas pole? Üks inimene rääkimas kuulujutte edasi viieteistkümnele kaaslasele on juba iseenesest piisavalt halb. Viisteist rääkimas veel viieteistkümnega muutub pahaendeliseks: see tähendab, et 225 inimest võivad olla saanud vale sõnumi. Edasi muutub number üle mõistuse käivaks: 225 × 15 = 3375. Õige peatselt on tervele maailmale kärbsed pähe aetud.
Mida rohkem sõnum levib, seda ebatäpsemaks see muutub. Keelepeks on nagu kulutuli. See algab sädemest ja muutub peagi metsatulekahjuks. Seda on peaaegu võimatu peatada ja enne kui te arugi saate, pole päästmiseks enam midagi järele jäänud.
Tatraveskid on ebaküpsed inimesed ja ainuke õige vastus pole alati meeldiv. Te peate nendele vastu astuma. Ärge oodake, et süüdlane oma viga tunnistaks. See jäägu ikka täiskasvanute jaoks!
Kuulujuttudele vastu astumisest üksi ei piisa. Alati on olemas oht, et tatraveskid vastavad: „See peab olema tõsi, ta proovis mind vaikima sundida.“ Trikk seisneb tõe jaluleseadmises üheaegselt kuulujutule vastandumisega. Teil on kuulujuttudega võitlemiseks vaja fakte.
Ärge hetkekski arvake, et kõmu on ainult suurte ettevõtete probleem. Väikesed organisatsioonid on keelepeksu kulutulele täpselt sama altid. Väikestel ettevõtetel on kliendid, tarnijad ja partnerid. Klatš levib organisatsioonis sees ja sellest väljapoole ning võib tekitada usaldusväärsusele ja mainele tõsist kahju.
Klatš võib kergesti kontrollimatuks muutuda ja selle väljajuurimine osutuda sama hästi kui võimatuks. Lahenduseks on hea kommunikatsioonistrateegia. Asjaolusid, mis tõenäoliselt võivad töötajaid muretsema ja keeli kiirelt käima panna, on kerge märgata:
Ettevõtte poliitikaid, delikaatseid läbirääkimisi, tundlikke teemasid ei saa alati avalikkuse ette tuua. Mäletate: see, et teie ei saa rääkida, ei tähenda, et teised seda teha ei võiks.
Pidage kindlasti oma lubadust inimesi informeerida, vastasel juhul ootavad teid veel suuremad probleemid kuulujuttudega.
Erinevate edulugude võrdlemisel selgub, et neid ühendab üks ülioluline element – soov olla edukas. Edu saavutamine nõuab aga pingutust.
Otsi endas positiivset. Vaata peeglisse, leidmaks oma välimuse kõige ilusam joon. Kui selleks on silmad, siis meenuta neid iga kord, kui keegi teeb inetu märkuse sinu jalgade, vistrike või kehakumeruste kohta.
Püüdle iga päev paremuse poole. Võta oma päevaplaani tegevus, mis arendab sind füüsiliselt, intellektuaalselt, emotsionaalselt või spirituaalselt. Juba üks muudatus võib ellusuhtumisega imesid teha.
Meeldi iseendale. Saa sõbraks oma näo ja kehaosadega. Sa võid kaalust alla võtta, sa võid kõike muuta või varjata, kuid sa oled sunnitud iseenda eripäradega terve elu elama. Aktsepteeri ennast, tegemaks muudatusi nendes piirkondades, mis sulle vähem imponeerivad.
Väiksed asjad moodustavad suure. Näiliselt tühisedki asjad võivad korduva sooritamise käigus muuta sinu tuju paremaks. Seega lisa vanni mulle, jätka juurviljade söömist ning tulemused ei lase ennast kaua oodata.
Naudi elu. Öeldakse, et mõtetest sünnivad teod. Teise ütluse järgi võib inimest tema näo järgi lugeda. Kindel on aga see, et mida rohkem ilu sa oma ellu lisad, seda kodusem tunne tekib.
Peegel ei valeta. Erinevalt õelatest tuttavatest. Sõbrad võivad kas puhtast lahkusest või hirmust negatiivseid kommentaare vältida, kuid kui sul on spinat hamba vahel, siis peegel seda varjata ei suuda.
Mine, tee, ole. Kui soengu tegemist takistab tüütu juuksekeerd, siis lihtsalt määri oma juuksed geeliga kokku. Kui ninale ilmub vistrik, millest sa kuidagi lahti ei saa, siis kasuta vistriku varjamiseks kosmeetikakotti. Kui oled üleöö kolm kilo juurde võtnud, siis väldi liibuvaid riideid.
Ole osav vaatleja. Kui sa silmad inimest, kellest õhkub enesekindlust ja ilu, siis kirjuta üles, mis aitas sellel inimesel nõnda silma paista. Kas tema kõnnak? Juuksed? Kuigi konkreetse põhjuse leidmine võib olla keerukas, on sellistel puhkudel tavaliselt üks-kaks asja, mis inimese eriliseks teevad.
Julgusta ennast. Iga inimese sees asub iseenda parim sõber. Kui sa arvad, et ei suuda kodust sellise välimusega lahkuda, siis palu oma sisemisel sõbral end julgustada.
Väärtusta ennast. Oma hoiaku muutmiseks pead oma keha ja nägu hindama sellisena, nagu nad on. Sul võib olla raskusi oma peegelpildi armastamisega, kuid kohe kindlasti ei tohiks sa seda vihata. Sa pead väärtustama seda, mida elu on sulle andnud. Tänapäeva ühiskonnas, kus standardeid seavad supermodellid, on seda loomulikult kergem öelda kui teha.
|
OSCAR-2019
|
||
Joel D. Wallach on USA-s väga populaarne arst, kelle teooriad toitumisest ja tervisest selgitavad, et nn loomulikku surma põhjustab enamasti vale toitumine. Avaldame järjejutuna kokkuvõtte Wallachi loengust “Surnud arstid ei valeta”. Teises osas jõutakse konkreetsete haiguste põhjuste juurde, milleks enamjaolt on ühe või teise aine puudus organismis. Wallachi loengu esimest osa saad lugeda siit.
Olen veendunud, et kuna me ise soodustame arstide rikastumist kindlustuse ja riiklike rahaliste toetuste abil, on ka nemad meile üht-teist võlgu. Nad peaksid meiega jagama vähemalt informatsiooni uusimate meditsiiniliste uuringute tulemuste kohta. Kas keegi teist on saanud oma arstilt sellist informatsiooni? Ei. Huvitav, kas pole? Minul on suur hulk infot, mida tahan teiega jagada.
Kas keegi teist on kuulnud, et maohaavandite tekke põhjuseks on stress? Juba 50 aastat tagasi teadsime veterinaarias, et sigade haavandtõve põhjustajaks on helikobakter. Seale ei saanud kallist maooperatsiooni lubada – ja kui olekski saanud, maksaks seakarbonaad 275 dollarit 0,5 kg. Saime teada, et on olemas selline mikromineraal nagu vismut, mille abil on võimalik sigadel ära hoida ja välja ravida maohaavandit ilma igasuguse kirurgilise vahelesegamiseta. Nii tegimegi. Ravi läks maksma keskmiselt viis dollarit sea kohta. Ravisime vismuti, teiste mineraalide ja tetratsükliini (antibiootikum) abil.
Riiklik terviseinstituut esines alles 1994. aasta veebruaris avaldusega, et maohaavandeid põhjustavad bakterid, mitte stress, ja et seda on võimalik välja ravida. Niisiis, tarvitades ülalnimetatud mineraali, võib maohaavandi välja ravida, vismut on saadaval apteegis Pepto-pismooli https://en.wikipedia.org/wiki/Bismuth_subsalicylate (Eesti Ravimiameti register ei anna ühtegi vastet vismutiga – toim.) nime all. Jälle on teie ees valik: ravida end terveks viie dollariga või lasta ennast lõhki lõigata. Valik on teie.
Mis on teiseks peamiseks surma põhjuseks ameeriklaste hulgas? Jah, see on vähk. 1993. aasta septembris tegi riiklik onkoloogianstituut peale vähihaigete jälgimist avalduse, et leiti vähivastane dieet. Järeldused tehti uuringute põhjal, mis toimusid Hiinas. Uuringute läbiviimise kohaks valiti Hiina provints Hinai, kuna seal oli registreeritud kõige rohkem vähihaigeid. Viie aasta jooksul võttis uuringutest osa 29 000 inimest. Neile anti vitamiine ja mineraale kaks korda rohkem, kui soovitatakse ameeriklastele, see tähendab, et kui C-vitamiini päevane norm on 60 mg, siis haiged said 120 mg.
Lynus Pauling, mees, keda on autasustatud kahe Nobeli preemiaga, rääkis, et kui te tahate ära hoida vähki C-vitamiini abil, peate seda tarbima vähemalt 1000 mg päevas. Siin on tulemus – arstid, kes temaga sel teemal ennastunustavalt vaidlesid, on kõik surnud (olgu taevas neile armuline!), aga Lynus Pauling on terve ja elab õnnelikult. Ta on 94-aastane, töötab 14 tundi päevas ja 7 päeva nädalas, elab Californias rantšos ja peab loenguid California ülikoolis San Franciscos. Ainult teie ise peate tegema valiku: kas kuulata igavesele unele läinud arstide nõu või pooldada doktor Paulingi arvamust.
Niisiis, on täiesti normaalne tarvitada kahekordne norm nii C-vitamiini kui A-vitamiini. Midagi halba ei juhtu. Vähem tähtis ei ole ka tarvitada tsinki, riboflaviini (vitamiin B2), molübdeeni jne. Üks grupp on aga eriti tähtis. Sinna kuuluvad kolm komponenti: E-vitamiin, karotiin ja seleen. Neid komponente tuleb tarvitada kahekordse päevanormi jagu. Kui saate sealjuures 50% kasu, on juba hea. Patsientide grupil, kes said E-vitamiini, karotiini ja seleeni viie aasta jooksul, vähenes suremus kõigil juhtudel 9%, see tähendab, et üks igast sajast haigest, kes olid määratud surema, jäid ellu. Aga vähihaigetest, kes olid määratud surmale, jäid ellu sajast 13. Hinai provintsis domineerisid maovähk ja söögitoruvähk. Niisiis, nendest haigetest, kes osalesid eksperimendis, jäi ellu 21%, 21 inimest sajast.
Teie raviarst oleks pidanud saatma teile selle informatsiooni, kui põete vähki. Kui arst ei oleks soovinud võtta endale vastutust, oleks ta pidanud teid vähemalt informeerima, et oleksite saanud ise valiku teha. Selline suhtumine patsienti tundub mulle lihtsalt naljakas, aga teisest küljest on see taas kinnitus arstide ükskõiksusest.
Alates 1993. aasta septembrist raviti Harvardi meditsiiniülikoolis Bostoni haiglas haigeid, kellel olid liigeste artriidi tulemusena tekkinud tursed, kanavalguga. Valiti välja need haiged, kelle seisund medikamentoosse raviga ei paranenud. Neid haigeid prooviti alguses ravida aspiriini, metotreksaadi, prednisolooni ja kortisooniga ning kasutati mitmesuguseid füsioteraapia meetodeid. Ainus asi, mis veel teha jäi, oli liigeste opereerimine.
Haigetele tehti pakkumine osaleda katses: kui nad oleksid nõus kannatama veel 90 päeva, kõigest kolm kuud ja saavad siis terveks. Vabatahtlikke oli 29 ja nad allutati järgnevale ravile: igal hommikul anti kuhjaga teelusikatäis peenestatud kanakõhreluud, mis oli lahustatud apelsinimahlas. Kõik patsiendid viibisid Harvardi meditsiiniülikoolis vaatluse all. Kümne päeva pärast olid kõik valulikud põletikud ja valuaistingud kadunud, 30 päeva pärast said nad paremini liikuda, aga kolme kuu pärast olid liigeste funktsioonid täielikult taastunud.
Naljakas osa on seotud arstiga, kes neid uuringuid Harvardis teostas. Ta kuulutas kanakõhreluu ravimiks, sest kui miski aitab haigusest jagu saada, võib seda nimetada ravimiks ja väljastada retseptiga. Palja silmaga on näha, kuidas tema ajud hakkavad palavikuliselt kokku arvutama: “…300 dollarit kapsel, kõigest 25 patsienti…,” jne. Kuna see töötas, sai kanakõhrest retseptiravim! See tähendab, et kui ostad kana, sööd liha ära ja pressid kondid katki ja kuivatad saadud puru ära, võid vangi minna, sest valmistad ebaseaduslikult ravimit! Kui aga kõige sellega ei ole tahtmist tegelda, võib minna toidupoodi ja osta Knoxi želatiini. Naised teavad seda vahendit, seda kasutatakse küünte ja juuste tugevdamiseks. Põhikomponendiks on selles veise kõhreluu, mis omakorda aitab tugevdada teie kõhreluid. Knoxi želatiin on valmistatud veise kõhreluudest ja sidekudedest ning kui te hakkate seda tarvitama iga päev 0,5 teelusikatäit koos apelsinimahlaga, suhtes 28,35 g (1 unts) 453,6 g (100 naela) kolloidmineraalide kaalu kohta.
Praegu teavad Alzheimeri tõvest paljud, aga kui mina veel väike poiss olin, siis seda tõbe ei eksisteerinud. Nüüd on see üks laialt levinud rasketest haigustest, mis tabab kahest inimesest ühte, kes on jõudnud 70. eluaastani. Küllaltki ehmatavad andmed. Kuidas aga avastada ja ravida Alzheimeri tõbe loomadel varases staadiumis? Kujutage ette, milliseid kahjusid kannaksid farmerid, kui emis ei mäletaks, miks ta läks söödasõime juurde. Seepärast hakati selle probleemiga loomakasvatuses tegelema juba 50 aastat tagasi ja seda tehti suurte E-vitamiini annustega, mis olid segatud vähese taimeõliga. Te oleksite pidanud saama oma arstilt kirja 1992. aasta juulis, kuna San Diego California ülikool esines 1992. aastal avaldusega, kus väidetakse, et vitamiin E aeglustab mälu kaotust Alzheimeri haiguse korral. Selles on nad veterinaariast maha jäänud 50 aastat. Just sellepärast on teil võib-olla kindlam oma muredega minna veterinaari juurde.
Neerukivid (ka kukekannus, luude tihenemised ja -paksenemised) Millest eelkõige käsib arst hoiduda, kui olete saanud neerukivide diagnoosi? Kaltsiumist. Ja ei mingeid piimatooteid, mis sisaldavad kaltsiumi. Sellepärast, et valitseb arusaam: kaltsium satub neerudesse kaltsiumist, mida sisaldavad toiduks kasutatavad tooted. Tegelikult satub kaltsium neerudesse teie luudest, kui organismis on kaltsiumidefitsiit. Siis moodustuvadki neerudes kivid. Juba tuhat aastat tagasi teadsid inimesed: selleks, et ära hoida neerukivide tekkimist koduloomadel, tuli neile anda rohkem kaltsiumit, magneesiumit ja boori. Pullidel, lammastel ja lehmadel on selline anatoomia, et kui nad haigestuvad neerukividesse, siis nad surevad. Kui teil tekivad neerukivid, siis tahaksite ka valust surra. Me teame, kuidas vältida seda haigust. Te oleksite pidanud saama oma arstilt kirja juba 1993. aastal, kui Harvardi Meditsiinikool Bostonis sellest teatas, ja seal oleks pidanud olema kirjas, et kaltsium vähendab neerukivide moodustumise riski.
Harvardi Meditsiinikool Bostonis viis läbi uuringu, kus osales üle 45 000 patsiendi, kes olid jaotatud viide kategooriasse. Grupis, kus patsiendid said kõige suurema koguse kaltsiumit, ei olnud kellelgi neerukive. Niisiis kulus meditsiinil tuhat aastat, et omandada loomakasvatajate teadmised. Mäletate, ütlesin alguses, et arstid elavad 58-aastaseks, meie teiega 75,5-aastaseks. Seega grupp inimesi – professionaale, kes juhatavad teid, kuidas elada, ja kinnitavad, et ei tohi tarbida soola, kofeiini, et ei tohi süüa void, vaid margariini ja ei tohi teha igasuguseid rumalusi, surevad ise 58-aastaselt, samal ajal kui 120–140 aastaseks elavad inimesed panevad teetassi kivisoola ja joovad sellist segu 40 tassi päevas, see tähendavad, et tarvitavad 40 soolatükki päevas; kasutavad toiduvalmistamisel võid oliiviõli asemel ja elavad 120 aastat. Keda uskuda? Valik on teie.
Hoolimata sellest austan väga mõnda arsti. Üks selline on doktor Stewart Cartright. Ta oli 38-aastane perearst, kes suri päevapealt oma kodus aordianeurüsmi (tuiksoonelaiend kudede elastsuse kadumise) tagajärjel ja tema uriinproov näitas vasevaegust. Ka 57-aastane dr Martin Carter, kes oli oma kraadi omandanud Harvardi Meditsiinikoolis, suri sama haiguse tagajärjel, ka tema uriin oli “mittekallis”. Nüüd teame, et nad surid haigusesse, millesse isegi kalkunid ei sure. Nimelt 1957. aastal saime teada, et aneurüsmi põhjuseks on vasedefitsiit organismis. Töötasime siis projekti kallal, mille käigus jälgisime 250 000 kalkunit. Neile anti spetsiaalne toiduratsioon, mis sisaldas 90 toitainet. Esimese 13 nädalaga surid peaaegu pooled kalkunitest aneurüsmi tagajärjel. Laborilahangud näitasid, et kalkunitel oli vasepuudus. Suurendasime vasekogust poole võrra ja farmerid kasvatasid 500 000 kalkunit, ilma et ükski oleks enam aneurüsmi surnud.
Seda eksperimenti tehti hiirte, kasside, koerte ja igasuguste muude loomadega. Lõppkokkuvõttes tulime järeldusele, et just vasedefitsiit on selle ja mitmete teiste haiguste põhjuseks. Varajane hallinemine on esimene tundemärk, et organismis on vasedefitsiit. Muu hulgas muutub nahk kortsuliseks, kuna on rikutud kudede elastsus. Silmade alla ilmuvad rõngad, näole kortsud ja välimus hakkab sarnanema kuivanud ploomiga. Veel üks näide: Detroidi tuntud advokaat Ellen Joyce Alter suri 44-aastaselt. Ta külastas moodsat spordiklubi, kuna tänapäeval tahavad kõik naised terasest lihaseid. Ka tema suri aneurüsmi tagajärjel. Lahangu käigus selgus, et sümptomid olid sarnased halvatusele või sisemisele verejooksule ja selle põhjuseks oli samuti vasedefitsiit. Ka temal oli “mittekallis” uriin.
Veenide varikoosse laienemise põhjuseks on kudede elastsuse puudulikkus. Nahk kogu kehal, kätel, rinnal, kõhul ja põskedel hakkab rippuma. Sellise probleemiga võib ju minna kosmeetiku juurde või otsida abi plastilisest operatsioonist. Tegelikult on palju praktilisem ja ohutum varustada organismi piisavalt vasega, et sellise probleemi tekkimist vältida.
Stewart Berger kirjutas viis raamatut tervisest, dieedist ja toitumisest, ja need tekitasid palju kära. Ta sai meditsiinimagistri kraadi Tufti ülikooli meditsiinikoolist, olles Bostonis üks paremaid meditsiiniautoriteete. Tema raamatud olid kaalu vähendamiseks mõeldud dieedist. Ta kirjutas need raamatud 20-aastastele ja noorematele. Ise suri ta 40-aastaselt. Kas te tahaksite järgida selle mehe dieeti? Ta suri 40-aastaselt kardiomüopaatia tagajärjel, mida põhjustab seleeni defitsiit. Mõned farmerid lähevad lihtsalt poodi, kus müüakse sööta ja ostavad seleeni süstimiseks või tabletina, et oma loomadel seda haigust ära hoida. Dr. Berger, noormees, kes kirjutas viis raamatut toitainetest, suri 40 aasta vanuselt seleeni puudusest. Temal oli ka “mittekallis” uriin. Uskuge, meil on võimalus vältida kardiomüopaatiat, kulutades kõigest kümme senti päevas, see on üks neist “maamiinidest”, mida on võimalik vältida.
Kardiomüopaatia üheks ravivõimaluseks on uue südame siirdamine, see protseduur maksab 750 000 dolarit. Palun mõelge selle peale – südame saavad nad doonorilt tasuta, vere saavad ka doonorilt tasuta, haava kokkuõmblemise materjal maksab 2,50 dollarit ja kokku esitatakse arve 750 000 dollarile. Sellise arve esitamise eest tuleks need arstid vangi panna! Dr Gail Clark oli Saint Louise’i maakonna haiglate peakardioloog, ning arvake, millesse ta suri 47-aastaselt? Ta suri kardiomüopaatilise ataki tagajärjel.
Kuulus sportlane Reggie Lewis kukkus 1993. aasta aprillis keset korvpallimatši kokku, diagnoosiks kardiomüopaatia. Kuna ta oli sportlane ja heas vormis, elas ta esimese infarkti üle: Boston Celtis maksis tema haiglaravi 12 miljonit dollarit. Selle asemel, et oleks andnud meditsiiniüliõpilasele 20 dollarit bussiraha ja saatnud ta raamatukokku, kus ta oleks võinud välja uurida, mis aitab kardiomüopaatiat ravida. Selle asemel valiti kuulsuseihaluses südamesiirdamise operatsioon. Reggie Lewis suri 1993. aasta juulis vaatamata sellele, et tema ravi oli ühtekokku maksma läinud 65 miljonit dollarit. Kui sul on südamega probleem ja usud arste, siis võta aga järjekorda, kui aga tahad odavamalt läbi ajada, siis hoolitse, et sinu menüü sisaldaks piisavalt seleeni. Väike nõuanne: vaadake oma käsi ja nägu. Kui näete maksalaike, on see varane seleenidefitsiidi tunnus. Sellisel juhul tarvitage 4–6 kuud seleenipreparaate.
|
OSCAR-2019
|
||
Tõnu Aav silmitseb rahulolevalt oma peegelpilti – on vaid kaks asja, mida ta oma elus lisaks näitlemisele veel oleks teha tahtnud: sport ja pillimäng.
Täna tähistab oma 70. sünnipäeva näitleja Tõnu Aav. Mees, kes on tõepoolest tasa sõudnud ning vaikselt seilates kaugele jõudnud: mitmed näiteringid kooli ajal, pärast seda esimese ropsuga vastavatud lavakooli ning siis draamateatrisse.
Sinna on rahulik ja kindlameelne näitleja ka püsima jäänud – kokku on ta selle lavalaudu kulutanud juba 47 ja pool aastat ning mänginud selle aja jooksul veidi vähem kui 200 rollis. Täna õhtul etendub Eesti Draamateatris Aava juubeli auks Vana Baskini Teatri etendus «Viimane sigar».
Sest mul on draamateatri repertuaaris küll praegu neli lavastust, kuid ükski neist pole mu arust juubeliks sobiv. Näiteks Ibseni «Metspardis» on mul küll tore roll, kuid Werle on laval vaid esimeses vaatuses. Suur möll käib ju ka teises vaatuses edasi ja siis on veider, kui ma ühel hetkel välja ilmun ja teatan, et mul juubel. Äkki keegi ei mäletagi enam.
Mulle tundus, et «Viimases sigaris» on mul kõige rohkem teha ja me oleme seda ikka 60 korda igal pool Eestis mänginud, läheb publikule väga hästi peale.
Küsimus on lihtsalt rolli suuruses. On ju täitsa selge, et rollid vanematele meestele võib sõrmedel üles lugeda: vana Peer Gynt, Shylock «Veneetsia kaupmehes», Hauptmanni näidend «Enne päikeseloojangut».
47 aastat ühes teatris on väga pikk aeg, kas teil tõepoolest pole kordagi tulnud tahtmist teatrit vahetada?
Ei ole, sest ikka on ju nii, et suund parematele jahimaadele kulgeb pigem perifeeriast Tallinna kui vastupidi. See peaks siis tõesti olema mingi eriline ülesanne või pakkumine, kui läheksin.
Nojah, eks see olnud suur vedamine, et meie lavakunstikooli diplomilavastus Calderoni «Nähtamatu daam» tuli välja draamateatri lipu all ja lavastaja Ilmar Tammur otsustas seda siin edasi mängida ja võttis kõik need seitse näitlejat draamateatrisse. Juba siis otsustasin, et kui draamasse ei saa, siis ei hakkagi näitlejaks.
Ma sellepärast ei tahtnud jah, et isa oli just Venemaalt tulnud ja ehitas maja ning isa, ema ja õde ning sõbrad olid kõik siin. Eks iga inimene, keda ootab ees suunamine kodunt kaugemale, mõtleb natukene, kas ta nii väga tahab. Mõni muidugi just tahab.
Ei ole jah, kummaline küll. Eks see 47 aastat draamateatris ju ka näitab, et ei ole eriti suur merede hunt.
Oli ju ka plaan esimesest lennust oma teater teha. Mis te arvate, kuidas teie elu siis oleks läinud?
See oleks hiiglama põnev olnud. See oli planeeritud televisiooniteatrina ja asja ajas toonane televisiooni pearežissöör Vello Rummo, selle teatri lavaks pidi saama raadioteater. Ainus puudus, mida selle teatri juures juba tol ajal nähti, oli, et need 20 nägu hakkaksid korduma.
Tol ajal kardeti ju seda uue teatri sündi nagu tuld. Ja tegelik uus teater, noorsooteater, oligi ju kõvaks konkurendiks draamateatrile. 1965. aastal oli draamateater ka parasjagu kriisis ja teda hakati ikka väga mustade värvidega põhjama.
Ma ütlesin «ei» sellepärast, et ma olin just siis abiellumas oma esimese abikaasa Irja Aavaga, kellega töötasime siin majas koos ja keda ei oleks mingil juhul sinna võetud, sest tema lõpetas siin õpperühma.
Teiseks tekkis mul draamateatris ka korraga väga palju tööd, sest võitlusväli jäi lagedamaks – ära läksid sellised vägevad karakternäitlejad nagu Jüri Järvet, Ants Eskola, Karl Kalkun.
Olen tagantjärele isegi mõelnud, et mida mina oleksin noorsooteatris mänginud. Lastetükkides karu ilmselt. Minu natuur ei sobi päris kõigisse rollidesse, olin ka tol ajal selline paks ja sellist ikka Hamletit mängima ei panda.
On küll ja mingil hetkel hakkas see mind väga tüütama. Kui Eesti hakkas unistama iseseisvaks saamisest, koostasin luuleploki kõige teravamatest ja õudsematest isamaalauludest. Publik võttis mind sellega kohe muheledes vastu, et hakkab nalja saama. Algul olin väga riivatud. Aga siis vaatasin, et teen endale karuteene – publik oli ju aldis nalja vastu võtma, ma oleks võinud selle isamaa-ploki hiljem käima panna, mitte kohe algul.
Lavakunstikateedris meeldis mulle hirmsasti poks, aga see polnud mitte niivõrd huvi poksi vastu, vaid soov oma tüdrukule midagi tõestada ja teda kaitsta.
Suusatamas, ujumas ja jooksmas ma muidugi käisin, aga regulaarne trenn olnuks ikka õigem. Minu tüdruk oli väga hea suusataja, tema õhutusel sõitsin ma ikka Mustamäe mägedest alla. Väga harvadel juhtudel jäin püsti. Ma imestan, et on võimalik endas sellist julgust leida, et vanakast, kaksikast ja ussikast alla sõita. Ja teine asi, mida kindlasti oleks pidanud tegema, on pillimäng.
Jah, kuigi hirm ei tohi tegelikult teatriga kaasas käia. Samas on hirm vaatajate ees ka hea, sest see tekitab kohusetunde ja ei lase lõdvemalt teha.
Muidugi võib ka publikutunnetusega eksida. Näiteks esinesin ükskord Göteborgis väliseestlastele ja ütlesin repliigi: «Ei olnudki vaja ÜRO ja NATO abi, Vene sõjavägi läks ise välja.» Aga publiku hulgas oli vabadusvõitlejaid, kes selle peale vihastasid. Oleks pidanud olema poliitiliselt valvsam.
Ma isegi imestan, et mind pole vangi pandud. Näiteks oli mul üks lutikakuplee. (Tõnu Aav esitab pika kuplee). Kui ma seda linnuvabrikus laulsin, läks partorg saalist välja. Ja Saaremaal ühel peol ütles üks mees: «Kuule, Tõnu, sa laulad ju venelastest!» Siis ma küll ehmatasin, et nüüd kõik kuulsid ja tuleb suur pahandus, aga ei midagi.
Vat on üks kummaline tunne – laval seistes valdab sind selline joobnustav kergemeelsus ja mõtled, et ah, tühja kah. Mul olid südamega probleemid, aga ma tundsin ka, et kui ma siin nüüd lärman ja infarkti saan, siis ei ole mul selle vastu ka midagi. Kummaline mõttelaad läheb lahti laval.
Jah, ainult ühe näidendi – «Iluduskuninganna» – ja ainult sel tingimusel, et Liis Tappo mängiks iluduskuningannat. Teatri poolt taheti, et seda rolli peab mängima ka üks oma maja inimene, kelleks sai Carmen Mikiver ja hiljem veel ka Merle Palmiste ja Maria Avdjushko. See oligi õige, sest ükskord, kui hakkasime sõitma Viljandisse, Liis Tappot lihtsalt ei olnud. Helistasin talle, ja ta ütles, et ei saa täna tulla. Kutseline näitleja ei saa endale sellist asja lubada.
Ega see polegi nii kerge. Minutaolisel täielikul profaanil peaks olema isemängiv näidend, tükk, mis ise on nii tugev, et kui see lihtsalt maha rääkida, on ta juba hea etendus. Teiseks peab lavastajal alati olema ka soov midagi ütelda, selgeks teha. Ja on täitsa selge, et ilma lavastajata ei saa teatrit teha. Aga see, mida lavastaja tükiga konkreetselt teeb, on ikka natuke müstiline.
Pedajasel on see võime. Näiteks ka «Pedro Paramos», mis pühapäeval esietendus, oli Ingomar Vihmar teinud näitlejatega väga peenikest ja salakavalat tööd. Oli suur üllatus, et publik selle nii hästi vastu võttis. Mina küll mõtlesin, et mehhiko tükk ja sõna peal ja lava pime ka veel, et kes seda ikka vaatab.
Noo, me vahetasime ju ka siin draamateatris juhtkonna välja. Aga selles mõttes mitte, et ma teatris päris teiste tõekspidamistega välja tuleks, nagu Hermaküla ja Tooming oma Grotowski teatriga – mul lihtsalt ei ole olnud selliseid ideaale.
Olen tundnud kogu aeg, et see, mis enne mind tehti, oli kõrge tase. Ja ma isegi ei usu, et tänapäeva noored löövad ukse lahti ja ütlevad, et me teeme nüüd oma teatrit. Vaatan neid meie noorigi siin – nad on ikka õpipoisid.
Poeg Kristo tegi küll kaasa tehnikaülikooli teatris ja kui teda vaatasin, siis meeldis ta mulle näitlejatest kõige rohkem. Aga suurt huvi tal pole. Ning poeg Ardi töötab ka draamateatris, aga butaforina, mitte näitlejana.
Et ma ei mõtleks selle sünnipäeva peale. Ma olen ka 50 ja 60 saanud ja pole tähelegi pandud, aga millegipärast on 70. eluaastat hakatud pidama selliseks, et noh, jah, ongi kõik.
Ja tahaksin, et saaks ennast ikka rohkem liigutada ja teotahtelisemalt tunda. Tahaks, et teatris oleks midagi huvitavat mängida, mitte siin niisama taaruda.
• Lugenud sisse mitmeid audioraamatuid, teiste hulgas «Onu Remuse jutud», «Alice Imedemaal», «Piiblilood», «Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil tagalas» jpt.
• Olnud abielus draamateatri näitleja ja inspitsiendi Irja Aavaga, kellega tal on pojad Lauri Aav ja Ardi Aav ning Endla näitleja Murel Aavaga, kellega on poeg Kristo-Martin Aav. Mõlemad abikaasad on surnud.
Peamine, mis ma praegu isalt eeskujuks võtan, on, et oma elu tuleb hoida – tahaks ise ka, et mul 70. sünnipäeval oleks kogu aeg kiire, et veel sellises vanuses oleks mind ikka inimestele vaja.
Aga mis sellesse näitlemise pisikusse puutub, siis mul on tunne, et see käib ikka üle ühe põlve. Minul seda pisikut pole, aga tundub, et minu pojal jälle on.
Isana ei ole Tõnu kunagi suunanud meid mingile konkreetsele teele. Saime lapsena ikka ise valida, mida me teha tahtsime, aga kui me siis selle tee juba olime valinud, siis isa hoidis ikka kätt pulsil ja vaatas, et me liiga kõrvale ei kalduks. Näiteks mina tahtsin ise minna õppima Tallinna muusikakeskkooli, keegi mind selleks ei sundinud.
Teatris käin teda vahel ikka vaatamas, täna lähen kindlasti «Viimasele sigarile». Omal ajal, kui ma veel koolipoiss olin, siis ikka küsiti, et oh, sinu isa on Tõnu Aav, kas ta ikka kodus nalja ka teeb. Mul on tohutult hea meel, et viimasel ajal ta ka tõsisemaid rolle on teha saanud.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Kümneid inimesi kanepiõliga ravida aidanud Janek Hiiet arreteeriti (NB! Lisatud kapo ja PPA kommentaarid)
8. aprilli lõunal ootas lisaks mitmele teisele väljaandele ka Telegrami veergudel kajastatud Janek Hiietit (“Eesti pere lugu: vähiravi Rick Simpsoni kanepiõliga”) üllatus, kui Keila Statoili bensiinijaama lähedal pidasid tema auto kinni politseinikud. Täpsem arreteerimise põhjus on esialgu ainult võimudele teada, kuid uurija Raili Pärn andis telefoni teel eile pärastlõunal vahistamise ajal autos viibinud sõbrale ja Janeki elukaaslasele vastuse, et Janekit kahtlustatakse kohtueelse menetluse käigus narkokuriteo toimepanemises. Nimelt on mees tegelenud millegi väga ebaseaduslikuga – ta on aidanud kanepiõli abil haigete tervist ja isegi elusid päästa.
“Kui inimene on suremas, siis ta saab aru, et elu on tähtsam kui seadus,” nendib Janeki elukaaslane, kes kirjeldab Janekit kui suure südamega meest, kes hoolib inimestest ja on oma turvalisusega riskides toonud vähihaigetele (kelle meditsiinisüsteem üldjuhul saadab koju surema) kanepiõli. “Ta on seda teinud täiesti avalikult alates päevast, kui avaldasime artikli Telegramis.”
Telegramile teadaolevalt ei otsi Janek endale ise kliente, vaid inimesed on temaga ise ühendust võtnud ja nii otsustaski mees neid aitama hakata. On ju ainult loomulik, et kuna ta on üks väheseid eestlasi, kes on reaalselt rääkinud kanepiõliga ravitsemisest, siis pöördutakse tema poole. Ka Telegrami konverentsi Tervisetoas oli Janeki laua ümber kõige rohkem huvilisi.
Arreteerimise ajal oli autos lisaks Janekile ka sõber Ain Rammu ja elukaaslane, kelle sõnul tiriti Janek roolist ja tema käed pandi raudu. Mõne hetke pärast olid kohal ka eraautodega ja erariietes võimukandjad, kes viisid minema nii Janeki kui tema elukaaslasele kuulunud auto. Elukaaslane ja Ain jäeti tee äärde seisma, kuhu nad siis ühe autoga sõbra endale järele kutsusid. Edasi sõideti Janeki ja tema kaasa elukohta, kuhu toodi ka käeraudades Janek, kes ütles ausalt välja, et tal on kodus kanepiõli ja andis kogu tagavara võimude kätte. Ühtegi dokumenti/luba arreteerimise kohta võimud ei esitanud, mille peale Ain Rammu nentis, et tegu on ju tegelikult inimrööviga ja auto ärandamisega. Kui kaasa küsis, kes te üldse olete, vastas üks meestest: “Uurija.” Lõpuks poetati mokaotsast, et ollakse kapost.
UUS LÕIK! Telegram saatis arreteerimise asjaolude kohta päringu ka kaitsepolitseile, pärastlõunal andis sealne pressiesindaja Harrys Puusepp teada, et tegu ei ole kapo juhtumiga ja soovitas pöörduda politsei- ja piirivalveameti poole. PPA kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Heiko Leesment saatis meile järgneva vastuse: “Eile, 8. aprillil kella 14 paiku pidas politsei Tallinna-Paldiski maanteel kinni 41-aastane mehe, keda kahtlustatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises. Peale kinnipidamist otsis politsei mehe juuresolekul läbi ka tema elukoha. Kinnipidamise ajal kahtlustatav politseile vastupanu ei osutanud. Kahtlustatava korteris oli läbiotsimise ajal veel kolm inimest, kes sõnelesid politseinikega ning avaldasid häälekalt arvamust toimuva kohta, kuid ka see olukord lahenes ning politsei ei pidanud kellegi suhtes jõudu kasutama. Kuna juhtum, millega meest seostatakse, leidis aset Pärnumaal, toimetati ta Pärnu arestimajja. Kahtlustatav vabastatakse pärast vajalike menetlustoimingute tegemist.”
Janeki lähedastele ei ole politsei täpsemat infot jaganud. Sissejuhatuses mainitud telefonikõnes Raili Pärnaga ütles naine, et Janekile ei ole lubatud ühtegi telefonikõnet, kuid neil on õigus teda kinni pidada 48 tundi ning Janek peaks vabanema reede lõunal.
Küsisime kommentaari ka Kanal 2 saatele “Radar” intervjuu andnud kunstnikult Marcus Eltsilt, kes põeb Sclerosis multiplex’i ja on kanepiõli abil oma haigusele apteegiravimitest kordi võimsamat leevendust saanud. Tema ongi üks nendest inimestest, keda Janek Hiiet aidanud on. “Olen talle väga tänulik,” sõnab Marcus meile telefoni vahendusel ja kirjeldab, kuidas tavaravimite peal olles langeb elukvaliteet alla igasuguse arvestuse. “Ilma kanepiõlita ma ei tahakski olla,” ütleb Elts ja lisab, et terveid inimesi ei huvita absoluutselt need inimesed, kes ei ole terved. “Nad ei viitsi teemasse süüvida, vaid tembeldavad automaatselt narkomaaniks. Mind ajab vihale see, et sõna võtavad inimesed, kes sellest mitte midagi ei tea.”
Ravikanep kui selline ei ole iseenesest Eestis keelatud, vaid juba 2005. aastast alates retseptiravimina lubatud. Siiski ei ole arstid tihanud seda välja kirjutada ja nii peavadki inimesed ravimtaime ise üles otsima. Seetõttu on vaja ka inimesi nagu Janek Hiiet, sest tegelikult on igal haigel õigus ise oma tervise ja ravimeetodite üle otsustada – igal inimesel on õigus elule, kuid ravisüsteem saadab raskelt haiged inimesed tihti lihtsalt koju surema, hoolimata teaduslikult tõestatud alternatiividest, nagu näiteks ravikanep.
Loe kanepi raviomaduste ja konkreetsete juhtumite kohta lähemalt allpool lingitud “Samal teemal” artiklitest või tutvu MTÜ Ravikanep lehel oleva informatsiooniga.
Lisaks Janeki lähedastele on mehe toetuseks ka teised sõna võtmas. Näiteks on kõigil võimalus täna pärastlõunal osaleda nn flash mob’il ehk Janek Hiieti toetuseks korraldatud meeleavaldusel, mis toimub Tallinnas aadressil Viru tänav 5, Eesti Vähiliidu ees kell 16.15. Aktsiooni kohta saab lähemalt lugeda Facebookist.
Vaata ka videot, kus õigusteadlane ja kriminaalõiguse professor Jaan Sootak räägib uimastipoliitika leevendamisest just nimelt juhtudel, kus tegu ei ole kurjategijate ja diileritega, vaid enda tarbeks kanepit kasvatavate või tervise eesmärgil kanepiõli tarvitavate inimestega.
Tallinna Tehnikaülikooli molekulaardiagnostika töörühma liige Siim Erik Siimut rääkis Tartus toimunud Kanepikohvikus vol 2 kanepi tarvitamise teaduslikumast poolest, täpsemalt endokannabinoidide süsteemist ja kannabinoidide mõjust inimesele.
|
OSCAR-2019
|
||
Maja ehitamise plaanid on tavalisest enam päevakorda kerkinud. Uute linnakorterite kiire hinnakasvu kõrval on maja ehitamise kõrgendatud huvi mõistetav. Nii soovitaksegi korteri asemel ehitada omale unistuste kodu maja näol. Peamiselt soovitakse ehitada omale kodu oma äranägemise järgi, kõige...
Alates 01.07.2018. a saab ehitusvaldkonnas tegutsev pädev isik oma kvalifikatsiooni tõendada ainult vastava kutsetunnistusega. Kõrghariduse diplomist ja erialasest töökogemusest oma pädevuse tõendamiseks enam ei piisa. Muu hulgas tasub teada, et kui alates 01.01.2018. a ei ole majandustegevusteates pädeva...
Hoonete energiatõhususe miinimumnõuetest tulenevalt peavad kõik alates 2020. aastast uued ehitatavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Täpne energiatõhusarv (suurem kui 0 kWh/(m2 a)) sõltub konkreetselt ehitatavast hoonetüübist...
Normandia on ettevaatav ja tuleviku probleeme ennetav ehitusfirma. Oleme varasemalt täheldanud, et suurem enamik probleeme ei saa alguse üldsegi mitte ehitusplatsil tööde käigus, vaid hoopiski ehitustööde planeerimisel tegemata jätmisest või vajaka jäämisest. Ehitustegevuse planeerimise üheks probleeme ennetavaks tegevuseks on poolte...
Soome päritoluga tellija otsis 3-toalise korteri terviklikul renoveerimisel usaldusväärset ehitajat, kes teostaks tema Tartu kesklinnas asuvas korteris ehitustööd kõrgel tasemel. Normandia juhtimisel, juhendamisel ja valvsa pilgu all valmis korter, millega tellija, tuginedes tema täidetud kliendi hinnangule, jäi väga rahule ning...
Normandia ehitustegevuse ja –valdkonna eest vastutav Priit Rebane osales ehituse projektijuhtidele suunatud seminaril. Hommikuseminari eesmärgiks oli väärtustada projektijuhtide tööd, rääkida huvitavatest projektidest ning anda neile ka mõtteid ning ideid, kuidas enda tööd veelgi paremini teha. Kuuendat korda toimunud seminaril keskenduti...
Normandia ehitustegevuse ja –valdkonna eest vastutav Rebane võttis osa Superministeeriumis toimunud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu sügiskonverentsist „Ehitame Eestit“. Konverentsil käsitleti mitmeid hetkel aktuaalseid kui ka tulevikku vaatavaid olulisi teemasid nagu näiteks 1) millised on riigi prioriteedid seoses e-ehituse arendamisega, 2) kuidas...
Normandia hea käekäigu eest hoolt kandev Härma osales Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Ellex Raidla advokaadibüroo poolt korraldatud seminaril Projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve vastutus tänases kohtupraktikas. Normandia osalemise eesmärgiks oli hankida selget arusaama ehitusprotsessis osalejate vastutuse aluste ja piiride osas. Seminari käigus...
Täna kohtus Normandia strateegiajuht Härma Ettevõtlikkus Kooli algatuse raames 60 km kodupaigast Laiusel Laiuse Jaan Poska Põhikooli "khuulide" 8. ja 9. klassi õpilastega. Härma sõnul läks ta maale. See oli tema teadlik palve algatuse eestvedajatele. Härma tõi...
Tartu juurtega ja peamiselt Lõuna-Eestis toimetav ehitusfirma OÜ Normandia seadis tegevuse algusaastast alates eesmärgiks tegutseda, majandada ja mõelda nagu suurfirma, mis noorel juhtkonnal silma särama paneks. Tänaseks, mil tähistatakse firma kuuendat aastapäeva, on vaatamata teele sattunud erinevatele keerukustele tehtud täie...
Tööõnnetuste arv Eestis on tõusutrendis. Olukorra muutmiseks ei piisa üksnes tööinspektsiooni kullipilgust, vaid initsiatiivi peavad näitama ka ettevõtted, ettevõtjate liidud ning kutse- ja kõrgkoolid.Merko Ehitus hoiab tööohutuse taset eeskätt töötajaid koolitades, nagu seadus ette näeb. Ühtlasi hoitakse pilk peal täiendkoolitustel...
Normandia strateegiajuht Härma osales läinud nädalal meie esindajana Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) üldkoosolekul. Koosolek toimus Tallinna Ehituskoolis. Peale üldkoosoleku tavaprotseduuride andis EEEL tegevdirektor ülevaate EEEL-i tegevusest 2016/2017. a ning päevakorda mahtus lisaks paar ettekannet. Eesti panga asepresident Ülo Kaasik andis ülevaate...
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) märtsis toimunud juhatuse koosolekul otsustati OÜ Normandia võtta EEEL liikmeks. Eesti Ehitusettevõtjate Liit on vabatahtlikult ühinenud ehitusettevõtjaid ühendav mittetulundusorganisatsioon. Liidu eesmärgiks on kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tegevust ehitustegevuse majanduspoliitilistes küsimustes ja suhetes töövõtjatega ning nende...
Normandia ehitusjuht Priit Rebane käis järjekordselt uusi teadmisi ammutamas. Sedapuhku EKVÜ, TTÜ, EEL ja Teadmistepõhise ehituse tippkeskuse korraldatud kuuendal iga-aastasel ehitusala spetsialistide foorumil Teadmistepõhine ehitus. Foorumil osalejad said kaasa rääkida ehitusvaldkonna arengu teemadel ning kuulata kõige uuemaid ehitusala teadus-, arendus- ja...
Nagu ütlus „Ise tehtud, hästi tehtud“ kehtib ka ehituses. Ehitustöösse pandud oma hing, higi ja vaev on hindamatu väärtusega. Endal hea vaadata, katsuda ja kasutada. Niisamuti saab sõpradele-tuttavatele näidata ja enese tehtuga eputada. Nihu minnes saab nuriseda vaid iseendaga. Isetegemise või...
Ehitusfirma Normandia ehitusjuht Priit Rebane osales täiendkursusel „Projektijuhtimine ehitusvaldkonnas”, mille läbiviijaks oli Tiit Valm. Oleme oma varasema süstemaatilise ehitus- ja juhtimiskvaliteedi täiustamisel järjepidevalt täheldanud, et ehitusteenuse osutamisel ei piisa pelgalt ehitusalastest teadmistest. Peale eelnimetatu on tarvis osata projekti ette valmistada, töökorralduslikku...
Ehitusfirma Normandia on aastaid olnud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Nii ka tänavu. Kaubanduskoja liikmena peame vajalikuks enda (ja teiste) ettevõtjate huvide eest seismist ning soovi või vajaduse korral kaasa rääkida majanduskeskkonda puudutavate otsuste tegemisel. Kaubanduskotta kuulumisega oleme osa mõjusaimast ettevõtjate võrgustikust,...
Ajakiri Kodu & Aed korraldaval võistlusel Kodu Kauniks 2016 parima värvilahenduse tiitli pälvis ehitusfirma Normandia poolt renoveeritud 2-toaline korter. Vivacolor leidis, et kahetoaline kodu 1960-ndatel ehitatud tüüpkorteris on leidliku säästlikkusega renoveeritud. Tundlik, helge ja soe värvikasutus annab sellele taaskasutust väärtustavale kodule...
Põltsamaal Lillevere elamurajoonis aadressil Ringtee tänav 9 on käsil korterelamu renoveerimine. Renoveerimistöid teeb ehitusfirma Normandia. Normandia juhatuse liikme ja strateegiajuhi Jaak Härma sõnul võttis Põltsamaa Lillevere elamurajoonis Ringtee 9 asuva kortermaja juhatuse liige Uno Saks kontakti Tartu...
Kui võrrelda uue hoone ehitamist ja vana renoveerimist, siis atraktiivsuse seisukohalt on uue hoone ehitamine mõnusam. Sõltuvalt hoonest on renoveerimine keerukam, ettearvamatum ja ka konfliktsem. Renoveeritaval hoonel on oma eripära, ajalugu ja see võib olla seotud tellijale teistegi emotsionaalsete aspektidega. Hoone...
Ehitusettevõtjad leiavad, et kui elamu tellija ehitusega just detailselt kursis pole, tasub võtta pakkumine kogu ehituse peale. Ise projektijuhiks hakates võib muidu kõrbeda ja kulud kokkuvõttes väga suureks kasvada, kirjutab 5. novembri Äripäev ehituse rubriigis. Ettevõtte OÜ Normandia juhatuse liikme Priit...
Kuigi statistikaameti andmetel on Eesti ettevõtete ehitusmahud kolmandat kvartalit järjest langenud, ütlevad väiksemad ehitusfirmad, et neil on tööd nii palju, et ei jõua äragi teha. «Siin, kus meie tööd teeme, siin tuleb kortermaju nagu seeni pärast vihma – ei paista...
|
OSCAR-2019
|
||
Uskumatu, et neli nädalat ongi täis! See on nüüd see aeg, kui saab küsida, kas kupumassaaž tõesti aitab? Sellele küsimusele ma täna vastuse ka annan.
Kõigepealt tahaks ma ennast kiita. Ma pole väga püsiv inimene. Mulle peab asi ikka piisavalt pinget pakkuma või peavad tulemused piisavalt head/kiired olema, et ma millelegi pikemalt pühenduda suudaks.
Nüüd olen ma aga juba neli nädalat pea iga õhtu jalgu kuputanud. Ka neil päevadel, kui hirmsasti tahaks magama minna ja peast käib mõte, et “ah, mis see üks päev ikka”. Nelja nädala jooksul on mul vahele jäänud täpselt 6 õhtut.
Nii sel kui eelmisel nädalal kuputasin ma viiel õhtul ja esimesel kahel nädalal kuputasin kuuel õhtul nädalas. Reeded on mul olnud nö vabad päevad. Laupäev jäi vahele lihtsalt seetõttu, et.. kiire oli ja tõesti ei tekkinud aega, et 20 minutit kuputada.
Avastasin selle nädala keskel, et voodist püsti tõustes nägid jalad teistsugused, ilusamad välja! Ma kohe ausalt olin üllatunud. Mina näen erinevust. Nahk on siledam, pehmem ja kõndides ei paista ka tsellu nii hirmsasti välja. Lisaks on reie siseküljed palju rohkem pingul(?).
Ma arvan, et mu tulemus oleks praeguseks ehk tsipa parem, kui vee joomine veel paremini välja tuleks. Lisaks olen ma viimased kaks nädalat tõbine olnud ja vähe trenni saanud teha.
Muidugi ei taha ma öelda, et selle nelja nädalaga on mu jalad ideaalses vormis, tselluliit täielikult kadunud ja kuputamisega on nüüd kõik, sugugi mitte. Nagu piltidelt näha, pole tselluliit ju päris ära kadunud ja muhukesi leidub päris palju. See tähendab, et mina kuputan usinalt edasi ja ootan, kui ilusaks ma oma jalad suudan vormida.
Sellelt pildilt pole küll kahjuks vahet minu meelest näha, aga ma tean ise, et vahe tegelikult on olemas.
Mis puutub mulle kaasa antud õlidesse, siis just eile sai esimene pudel otsa. Mulle tundus see pudelike alguses nii väike ja kartsin, et kas sellest üldse piisab, aga tegelikult peidab see pudel endas piisavalt õli. 🙂
EDIT: Kas ma ehk peaksin ikkagi videokese ka tegema sellest, kuidas ma kuputan? Ehk mis piirkonnale ja kuidas täpselt? On huvi?
PS! Blogiauhindade hääletus on endiselt käimas. Hääletada saab SIIN (link). Minu blogi leiab ikka tervise- ja kaalublogide alt. 🙂
Paraku pean tõdema, et kuputamise kasu minu silmis on minimaalne erinevate blogijate postituste põhjal. Enamuse tööd teeb ikkagi korralik veejoomine + toitumine + trenn. Kui tasuta käes, siis eks isegi prooviks kuid kas just osta sellist toodet..ma pole kindel.
Muidugi pane lühikesed püksid jalga, mul on ka tekkinud “apelsinikoorenahka” aga mis sellest. Kui ei keskendu sellele, siis ise ei pane tähelegi varsti ja teised samuti ei jõllita ega otsi puuduseid lähedalt. Päikesepruun jume peale ja elu nautima. Peagi on suvi ja peamine, et ennast mugavalt tunneksid.
Samas. Ma olen vee joomise ja tervisliku toitumisega ka varem sina peal olnud, kuid siis pole nahk nii palju muutunud. Jah, tselluliiti on ka praegu näha, aga nahk ise on palju paremas seisus ja mina tahaks ikkagi uskuda, et just kuputamisel on selles oma roll.
Aga pruun jume annab kindlasti jalgadele palju mõnusama väljanägemise. Ma olen oma reite suhtes nii pikalt nii ebakindel olnud, aga nüüd lõpuks on see muutumas. 🙂
Mina ostsin omale kupud paar nädalat tagasi ning tänaseks olengi pea 2 nädalat kuputanud. Vett joon vähemalt 2l päevas, tervisliku toitumisega kahjuks nii hästi pole ja trenniga on samamoodi seisud suht kehvad. Aga juba praeguseks on muutust näha ja tunda. Naha all ei ole enam tunda neid tselluliidi munakesi. Küll aga on minu jaoks kehvem pool, et sinikad tekivad. Reied on kõik pisikesi sinikaid täis. Ja avalikult kuskil ujulas eriti just hetkel käia ei taha:)
Sinikad olid minul ka alguses, aga üks hetk neid enam juurde ei tekkinud ja vanad kadusid ära. Tahtsin kooli kevadkontserdi jaoks läbipaistvad sukad panna (kleit oli üsna lühike ja lendlev) ja põdesin hullult, et kuidas ma nii saan. Õnneks läksid sinikad selleks ajaks piisavalt heledekas. 😉
Video oleks tore küll 🙂 kujutan ka ise, aga kahjuks mitte regulaarselt, proovin ennast rohkem käsile võtta. Aga video oleks just selleparast huvitav et tehnikat näha ja ehk saab kasulikke nippe. Ja minu arust on Sinu puhul muutust näha küll ja ise saabki veel paremini aru 🙂 edu!
Mulle tundub ka, et ma ise näen ja tunnen muutust rohkem, kui pildid seda näitavad. Nii et ma lasen ikka vapralt edasi. Sulle aga järjepidevust. 🙂
Algul on tõesti veidi valus, oleneb valulävest. Mulle lause natuke meeldib see valu, seepärast tõmban päris korralikult vaakumisse. 😀 Reie sisekülg on kõige valusam, aga sellega harjuba hästi ruttu ära. 🙂
Sinikaid saab helendada peitepulgaga. Ja naha tooni ühtlustada puudriga. Vahet pole kas näol või muul kehaosal. Suka all ei paista välja ning ei määri ka 🙂
Keskkooli ajal tegin oma jalgadele tavalise niisuvata kreemiga massaži. Andis ka tulemuse. Kuppudega on seda lihtsam teha. Ja hind on igati vastuvõetav. Jääb ta siis tulevikus kappi seisma või mitte. Kulutan selle summa toidu poes või mujal nii või teisiti.
|
OSCAR-2019
|
||
2018. aastal suunasid inglid teid vaatama oma sisetunde poole. Nad ütlesid, et te olete juba pikalt teatud probleemile lahendust otsinud ja olete oma otsinguil ka erinevaid variante katsetanud, kuid seda õiget lahendust pole teie jaoks ikka mitte kuskilt ilmunud. Põhjusena tõidki nad välja asjaolu, et te otsite järjepidevalt vastuseid ja lahendust väljaspoolt ehk teistelt inimestelt. Tollele küsimusele aga, mis teid vaevab, leiate te vastuse ainult oma sisemaailmast. Seda vastust ei saa teile keegi teine ette öelda. Miks? Sest nad ei tea seda. Selle vastuse pidite te üles otsima oma sisetunde kaudu.
Näib, et mingisuguse lahenduskäiguni te küll jõudsite tolle probleemi osas, mis teid eelmise aasta (2018) algul vaevas, kuid teie lahenduskäik põhines taaskord välistel teguritel. Ja see on ka põhjus, miks too lahendus on teid 2019. aastaks (tõenäoliselt juba aasta alguseks) uuesti rappa viinud.
Inglid ütlevad, et eks siin on suureks põhjuseks ka teie kangekaelne iseloom, aga see pole kõik. Nad ütlevad, et teil puudub ikka arusaam, et inimene on ka looduse osa. Ehk ka teie olete looduse osa. Ja kuna inimene tõesti on looduse osa, siis saab ta ka oma akut täiesti täis laadida vaid looduse reeglite järgi.
Inglid ütlevad, et inimese aku saab tõeliselt elujõuliseks vaid siis kui ta kuulab ja järgib oma isiklikult sisetundelt saabuvaid juhiseid. Sisetunne on inimese jaoks navigatsioonivahend, mis on talle maiseks eluks kaasa antud just omal elutee rajal püsimise eesmärgil. Kui ühendus sisetundega kaob, läheb inimene kõndima igasugustele erinevatele radadele. Enamasti pole ükski neist radadest tema oma, mistõttu rändab inimene sellisel juhul mööda igasuguseid kaootilisi teemasid. Need rajad ja teemad pole tegelikult üldse temale mõeldud. Ja ka see draama pole temale mõeldud, mis tollel valel teekonnal liikumisega paratamatult kaasneb. Draama, südamevalu, äng ja pettumus võiksid kõik jääda olemata kui inimene vaid kulgeks oma sünnipärasel rajal.
Aga miks need rajad nii valed on, millele inimene ilma sisetundeta liigub? Sellepärast, et ta liigub sinna teiste inimeste juhenduse toel. Teised aga on loodud oma radu pidi kõndima. Seetõttu oskavad nemad anda ainult sääraseid juhiseid, mis kattuvad nende rajaga. Aga nende rada ei kattu kunagi teie rajaga. Seetõttu jääbki alati teiste juhendusest väheks. Ükskõik, kes see parasjagu on, kes teid nõustab. Ja kui te olete veel nõustajateks valinud inimesed, kes samuti ei kulge omal rajal, ongi tulemuseks täielik kakofoonia.
Aga mis see sünnipärane rada täpsemalt on? Inglid ütlevad, et nad mõtlevad selle all teatud spetsiifilist energeetilist sagedust. Igaühele on ettenähtud oma sagedusel kulgemine. See ongi sagedus, millel toimib teie sisetunne. Ehk need “omad rajad” ei tähenda seda, et maailm tuleks üleni täis ehitada eritasapinnalisi ristmikke. Me võime maises plaanis ka ühel teel kõndida. Sellest ei teki probleemid. Probleemid tekivad ainult seetõttu, et inimesed lahkuvad oma sagedustelt.
Inglid on meile korduvalt rääkinud sellest, kuidas inimese elu jääbki konarlikuks seni kuni ta oma sisetunnet ei kuula. Teisiti polegi võimalik, sest me oleme loodud oma sisetundega koostoimes töötavateks olenditeks. Sisetunnet pole võimalik inimese küljest ära võtta. Ehk ta on meil alati olemas.
Inglid ütlevad, et siis tekivadki muuhulgas rasked haigused ja muud hädad. Nende ilmingute ühiseks jooneks ongi väljapääsmatus ehk väliselt näib, et neist olukordadest polegi võimalik välja pääseda. Ehk maisele pilgule ongi need olukorrad tupikseisud.
Ühest küljest tekivad sellised ilmingud seetõttu, et me pole omal rajal. Teisest küljest seetõttu, et meie küljes on energeetiliselt üks organ (võime sisetunnet nimetada ka eraldi organiks), millel ei lasta üldse loomulikku rada pidi töötada. Ehk meie küljes on organ, mis on justkui maha tambitud väliste tegurite poolt. Ehk me ise oleme sellisel juhul ühe oma eluliselt olulise organi ära tuimestanud, võib ka öelda sandistanud.
Kui selline organ eksisteerib energeetiliselt, siis näitab see ilming end varem või hiljem ka füüsilises kehas. Mida on inglid õpetanud? Iga energeetiline toiming kajastub ka füüsilises maailmas. Lisaks – probleeme on võimalik lahendada vaid selliselt kui tegeleda ka energeetilise poolega. Kui inimene korrastab ainult füüsilist poolt (ja jätab energeetilise täiesti unarusse), siis ei saa too probleemne ala tegelikult kunagi korda. Jah, teile võib mõneks hetkeks jääda mulje, et te saite vajalikud elemendid korrektselt rivistatud, kuid see mulje on alati petlik.
Vaatleme näiteks sellist nähtust, mida maises plaanis nimetatakse sõltuvuste probleemiks – kui inimene üritab endast viha ja sunniga mõnda sõltuvust välja juurida, siis ei möödu just palju aega enne kui too sõltuvus end uuesti ilmutab. Mõnikord on ta samal kujul tagasi ja mõnikord asendatakse ühe elemendi sõltuvus lihtsalt teise elemendiga. Ja nii see olukord jääbki keerlema kuni inimene ei kuula oma sisetunnet. Ehk kuni inimene eitab oma energeetilist poolt.
Täpselt selline olukord ongi 2019. aastal Sõnnidel ees – te vaatate jälle tõtt mingisuguse probleemiga, mis on end juba teie elus varasemalt ilmutanud. Tõenäoliselt on see probleem end juba korduvalt ilmutanud, mitte ainult üks kord.
Inglid ütlevad teile nüüd rangelt – kuniks eitate oma sisetunde olemasolu, see probleem ei lahenegi. See ei saa laheneda, sest tollele probleemile ei ole väljaspool lahendust olemas. Tolle probleemi lahenduse leiate ainult enda seest. Ehk enda energiast. Ehk enda mõtete ja tunnete kogumist.
Te võite külastada kasvõi kõiki vastava valdkonna tippspetsialiste, kes meie maakeral hetkel eksisteerivad – nad ei lahenda teie jaoks seda probleemi.
Inglid ütlevad lõpetuseks – sellesse tormipilve, millest te end üsna regulaarse sagedusega leiate, lendate te täiesti ise ja vabatahtlikult. Ja mitte ainult – te ka toodate selle pilve iseseisvalt. Kõigepealt keerutate draamapilve hoolikalt kokku ja siis lendate sinna kõige otsemat teed pidi sisse. Ja siis hakkab hala – miks just minuga alatasa nii juhtub?
Missugust maiset valdkonda see probleem puudutab? Inglid ütlevad, et enamiku jaoks on siin fookuses töövaldkond ja mõnel juhul on tegu suhete valdkonnaga.
Kordan ka siin, et need juhised ei pruugi loomulikult kehtida kõigi Sõnnide jaoks. Nagu olen korduvalt rõhutanud – ei ole mõeldav, et läbi ühe inimese kanaldataks informatsiooni, mis kehtib päris kõigile siin maailmas. Seda, kas antud sõnumid resoneeruvad või mitte, otsustab igaüks juba ise. Mina edastan seda, mida minul palutakse edastada. Ja teie kanda jääbki alati see otsus, kas kõnealune sõnum teie jaoks resoneerub või mitte. Kui ei resoneeru, tasubki teil pöörduda mõne teise kanaldaja sõnumite poole. Selline ongi inglisõnumite loomulik kulgemine.
Neile, kes töötavad kaasa 2018 ja 2019 a. (esimese poolaasta) horoskoobiraamatuga, toovad inglid lisasildadena välja 2018 septembrikuu suhete juhised ja 2019 maikuu finants & karjääri juhised.
Sõnni tähemärgi jaoks iseloomustab aasta 2019 energiat muusikamaailmast lugu – “Amy Winehouse – Rehab”
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Geenivaramu spetsialist ja Tartu Ülikooli biotehnoloogia õppetooli doktorant Tõnu Esko otsib bioloogias geneetilisi kullasooni ja pärilikkuse radu.
Tõnu Esko töölaud asub Tartu Ülikooli biotehnoloogia õppetoolis ühe kitsa vaheseina taga nii, et mehe pikad jalad ei taha sinna äragi mahtuda. Piltlikult võiks öelda, et geeniteadlasel on jalg ukse vahel. Mitmeski mõttes.
Sellest, et Eesti Geenivaramul on rohkem kui 50 000 geenidoonori andmed, on räägitud vähemalt sada ja üks korda. Mida peaks lihtinimene teadma aga sellest, missugune teadmiste varaait geenivaramu ikkagi on?
Ühest küljest geenide ja geenivariantide mõju inimese tervisele ja haiguste kujunemisele ning teisest küljest geenivariantide mõju mingite teiste tunnuste kujunemisele. Et kui pikk sa oled, kui palju sa kaalud, kuidas sa käitud, kas sa suitsetad, kui palju sa suitsetad või kas sa jäädki suitsetama.
Jah, aga teadlaste töö aitab meil mõista bioloogiat seal taga. Ja see teadmine aitab meil omakorda toota juba konkreetseid ravimeid, mis aitavad siis, kui lapsel on näiteks noores eas kasvuprobleemid.
Me ei saa teha geeniteraapiat, et lõikame kääridega halva mõjuga geeni välja ja paneme teise asemele. Aga meil on võimalik uurida bioloogilisi radu. Et millistelt geenidelt tulevad valgud omavad mingit konkreetset mõju. Ja just neid valke on võimalik ravimitega mõjutada, nende mõju kas pärssida või aktiveerida.
Näiteks tunneme osal regulatoorsetel valkudel niisugust piirkonda, mis mingi haiguse korral annab rakkudele edasi signaali, et hakka paljunema või sure ära.
Osal inimestel võib see valgu piirkond olla ka loomulikult blokeeritud. Tal võib olla looduslikult tekkinud muutus, mis kaitseb teda näiteks nikotiinist sõltuvusse sattumise eest. Teistel inimestel seda ei ole.
Mõnel inimesel jälle jääb suitsetamise korral nikotiin kauemaks organismi kui teisel, sest ensüümid, mis selle nikotiini n-ö katki lõikavad, töötavad temal halvemini. Sel inimesel on niisiis vaja suitsetada vähem, et oma «efekt» kätte saada.
Teisel inimesel ei pruugi aga need molekulid, mis selle signaali vastu võtavad, üldse töötada, ja see tähendab, et see inimene peab suitsetama palju rohkem.
Niisiis ei pruugi inimesel üldse olla seda geenivarianti, mis põhjustab vähi, vaid tal on variant, mis paneb ta suitsetama, ja hoopis see põhjustab haigestumise.
Niisugused järeldused ei saa põhineda aga ainult Eesti Geenivaramu doonoreilt saadud infol. On vaja palju suuremaid valimeid.
Paljude tulemuste saamiseks on kaasatud 50 kuni 60 uurimisasutust üle maailma ja võime olla uhked, et eestlasel on selles oma panus.
Piltlikult öeldes – see on nagu suurepärase maitsega lihasupp, mida selleks, et otsustada, mitmest lihasordist see kokku on keedetud, tuleb ära süüa väga suur kausitäis. Sest ainult nii saab igast liha- või vorstisordist kätte piisava koguse ainet, et selle üle otsustada, mis see on.
Nii on ka teadlaste tööga – alles siis, kui uuritav kogum on piisavalt suur, oleme võimelised ära tundma geene, mil võib küll olla pealtnäha väike, aga oluline mõju.
Kui sul on geenides Parkinsoni mutatsioon, siis on küll täiesti kindel, et sa saad Parkinsoni tõve.
Samas võib su geenimustris olla kusagil kirjas risk teist tüüpi diabeediks, aga sa ei pruugi haigestuda. See tähendab küll, et mõni sinu ensüümidest ei tööta nii hästi kui peaks. Aga sa haigestud siiski ainult juhul, kui paned end stressitingimustesse – liigud vähe, sööd palju, töötad üle oma jõu.
Miks mõni inimene ei joo alkoholi? Naljaga pooleks võib vastata, et ta saab pärast alkoholi tarvitamist peavalu ning ei mäleta kunagi, et tegelikult oli tore pidu.
Raske vastata. Meil on käsil sadakond projekti, kus uuritakse mõnd geenidoonori käest küsitud tunnust, kas haigust või mõnd muud mõõdetavat tunnust, näiteks käitumuslikku omapära – kohvi- ja alkoholijoomist. Üks huvitav asi on ka isiksusepõhine elamustejanu.
Need on alad, mille puhul oled nagu kullakaevaja. Leiad jõest tüki kulda, aga sa ei tea veel, kas see on suvaliselt sinna sattunud või ongi käes päris kullasoon.
Ma püüdsin aru saada, kui lähedased me oleme naaberrahvastega. Et kui me keeleliselt võime mõista soomlasi, siis geneetiliselt ei ole me nendega sugugi sarnased. Soomlased on olnud väga pikka aega teispool merd üksinda isekeskis. Populatsioon on suur, aga uut verd ei ole neil nii palju kui meil.
Eestlaste verd on seganud venelased, sakslased, poolakad, lätlased, ja see on toonud meile uut geneetilist varieeruvust.
Mõnes suures Euroopa eeslinnaski on rohkem elanikke kui meil riigis. See on paljudele hoomamatu, et kuidas nii väike rahvas püsib, olemata isolaat.
Oma geneetiliselt varieeruvuselt oleme aga samasugused kui prantslased või sakslased. Eestlastel on isegi natuke rohkem varieeruvust kui näiteks Riia lähedal elavatel lätlastel.
Tegelikult on asi lõpmatult keerulisem. Bioloogiaga on nii, et kuigi me mõistame sellest järjest rohkem, läheb see üha keerulisemaks.
Plaan on luua süsteem, mis koondaks eelkõige e-tervise andmed ning geenivaramu küsimustike ning geenikaartide info. See kõik oleks siis kättesaadav spetsialistile-nõustajale, kes oskaks öelda inimesele tema kümme suuremat riski haigusteks ning kümme geenivarianti, mis mõne käitumismustriga koos esinedes võivad viia haiguse või tervisehäire tekkimiseni.
Näiteks võib tuua geneetilise riski silmarõhu suurenemiseks, mis õigel ajal ravimata viib pimedaks jäämiseni. Seda riski teades saadab arst inimese viis aastat varem silmarõhku mõõtma, kui ta teeks seda tavalise patsiendiga.
|
OSCAR-2019
|
||
Siiski, eks see ole eesmärgi püstitamise küsimus. Kiirus ja nappus pole alati halb. Keel vohab seal, kus mõtet napib – ja ma ei pea silmas …
Pan Yuchuan. Cartoon’i ajastu portree. 002. Digitrükk, 2006. Pressifoto Hiina nüüdiskunsti näitus “Linnailmed”/“City Expressions” Tallinna Kunstihoones kuni 28. I ja aafrika nüüdiskunsti näitus …
repro “Talveöö unenäo” avapäeval esitleti ka üht raamatut, kolmeköitelist Moskvas ilmunud Natalja Krõmova (1930 – 2003) teatrikirjutiste kogumikku “Imena” (“Nimed”). Miks Tallinnas? Fakt, et …
Üks kummalisemaid, armsamaid, vinti ülekeeravamaid nähtusi me levimuusikas on Lauri Saatpalu, ükskõik siis, millist projekti ta ka ei teeks: progefolki, veidrat tantsu-/räppmuusikat, iiri traditsionaalne, …
Kõik, mis nüüd tuleb, on reklaamtekst. Inimkauge eesti kultuur (“Kultuur on tegelikult kõik, mida inimene teeb või mis inimese tegevuse tagajärjel toimub.” …
Paul Anka 2005. aastal jäädvustati Ottawa Kuulsuste alleele tähekujuline märk. “Ma ei tea, kas see tähendab vanaksjäämist või pean hakkama mõtlema juba surmale?” …
Eesti Energial on perioodiks 2006 – 2010 välja kuulutatud neli strateegilist eesmärki, millest üks, tootmisportfelli mitmekesistamine, sisaldab nelja lubadust. Lubatakse arendada põlevkivi põletamistehnoloogiat, arendada gaasiturbiine, …
Dokumentaalfilm “Mehed unustatud armeest”. Autor Indrek Treufeldt, režissöör Kalle Käesel, operaator Tauno Peit. Produtsendid Anneli Ahven, Renita Timak. Osakond OÜ ja ETV, 56 min. …
Sèvres’i lepingu 64. artikkel ütleb järgmist: Kui ühe aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest Kurdi rahvas /…/ pöördub Rahvasteliidu nõukogu poole, näidates, et enamik kurdide ala …
Ametlikult maailma kõige võrdõiguslikumas ühiskonnas N Liidus alandasid parteilised mehed, võrdsuse retoorika huulil, naisi igal seni mõeldamatul moel. Jaa, naine kõlbas näidisena (võrdsustatuna koeraga) kosmosesse …
Kolmapäeval, 7. veebruaril avati tänavuse kaunite raamatute võistluse žürii esimehe Tiina Tammetalu maalinäitus riigikogu galeriis. Kuni 27. I sai arhitektuuri- ja disainigaleriis vaadata tema …
Ei, see pole fantastika. See on reaalne võimalus luua lähitulevikus kogu maailmale avatud eesti teadus- ja kultuuriveeb Estica, mille vajaduse üle arutasid 2006. aasta detsembris Tartus …
Salome Trei. Poolakt. Puugravüür, 1933. Eduard Wiiralt. Tüdruku pea. Linoollõige, 1919. (Tõmmis kahevärvilise linoollõike toonplaadilt, mille mitmed detailid, kaasa arvatud kunstniku allkiri, jäävad värvide kokkutrükis …
Peter Burke, Kultuuride kohtumine. Esseid uuest kultuuriajaloost. Inglise keelest tõlkinud Ainiki Väljataga. Varrak, 2006. 320 lk. Nii võiks parafraseerida üht Peter Burke’i väidet …
Ma ei saa kõigi eest kosta, aga meie viimasele pöördumisele pole küll midagi vastatud. Pöördumisi on vaja, sest teisiti ei saa: kui riigikogus rünnatakse otseste …
Meie põlvkond on näinud maailma palge muutumist kaks korda. Esiteks 1980ndate lõpul Nõukogude süsteemi kokku varisedes ja teiseks pärast 2001. aasta 11. septembrit. Praeguseks paistab …
Välispoliitika ei ole kusagil valimisvõitluse kandev teema. Välispoliitiliste teemade tõusmine siseriiklikest sotsiaalmajanduslikest muredest ettepoole on kriisi tunnus. Riik on kas agressiooni ohver, sõjas või sõja …
Kas sel aastal festival “Tubin ja tema aeg” toimub ja mis on kavas? Seda peab küsima festivali korraldajalt Eesti Kontserdilt, mina ei tea. Küsisin …
Aarne Saluveer on lõpetanud Eesti Riiklikus Konservatooriumis (praegune EMTA) koorijuhtimise ja muusikapedagoogika eriala 1982. aastal ning on praegu üks aktiivsemaid laste- ja noortemuusika arendajaid Eestis. …
kardavad jah et miks sõduritele ja vangidele määritakse pähe pastoreid ja pappe kui luteri jumal on juba ammu surnud ja maha maetud ja et miks …
1949. aastani jätkas Vilma Tugi õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, kus tema peamine õppejõud oli Johannes Võerahansu. Stalini-aegne instituut jättis ta aga diplomita, sest keskkool oli …
inimene tahaks elada vähemalt sajandi kuid soovid ja võimalused ei klapi kokku ja nii on alati ja nii on kõiges ta väljub õigemini viib välja …
„Traagiline lugu, kus vanema põlvkonna moraalituse ja petlikkuse eest maksavad saatuslikku hinda järeltulijad.” – Tsitaat kavalehelt. Kuidas interpreteeriks Henrik Ibseni “Metspardis” kirjeldatud juhtumit tänane …
Arhitektuuri ja kunsti suhted linnaruumis on viimasel ajal väga aktuaalsed. Põhjuseks on kunstide interdistsiplinaarsus, autonoomsus ja teadmistepõhine statuut. Mitmesuguste kaasaegsete kunstide suhted seavad kahtluse alla …
Antti Tuuri, „Jõgi voolab läbi linna”, soome keelest tõlkinud Ants Haljamaa, laulusõnad tõlkinud Merca ja Aapo Ilves. Dramatiseerija ja lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnik Pille Jänes (külalisena). Mängivad …
Helsingi Amos Andersoni kunstimuuseumis on väljas suurejooneline, kahte korrust hõlmav Ahvenamaal aastail 1886–1914 tegutsenud Önningeby kunstnike koloonia loomingu väljapanek. Sellele lisaks on muuseumi kolmandal korrusel …
Aga mitte lavastustest, soomlusest, Kaurismäkist ei tahtnud ma rääkida, vaid publikust. Ei tea ju, mida arvasid näitlejad laval, aga saalis istudes tundus tolle õhtu publik …
Pisut õõvastav on alustada Tallinna Linnagalerii 2008. aastat näitusega, mis kannab pealkirja „Mis tunne on surra”. Kuid Anu Juurak on jätnud pealkirja küsimärgita, teinud sellest …
Andku teatraalid andeks, et keskendun siinses tutvustavas tekstis Margus Kasterpalu lavastatud Jaan Unduski näidendi „Boulgakoff” ideestikule, mitte läinud pühapäeval esietendunud lavastusele. Tõsi, kas või lavastuse …
Juba mitmeid aastaid tarbekunsti- ja disainimuuseumis eksponeeritud näitusesarja „Klassikud” seekordne autor on Lea Walter. Tunnen teatavat kadedust, et üks väga tabav iseloomustus on Walteri kohta …
11. juunil kuulutas arhitektide liit (EAL) arhitektuurimuuseumis juubeliürituste „Eesti Vabariik 100” (EV100) puhul avatuks arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum”, mille käigus rekonstrueeritakse või rajatakse Eesti linnades viie aasta jooksul 15 või rohkem avaliku ruumi ala. Aastapäeva korraldustoimkonna juht on Jaanus Rohumaa, arhitektuuriprogrammi juhib Kalle Vellevoog. Veronika Valk: EV100 üks eesmärke on avaliku ruumi väärtustamine. Kuidas see ellu rakendub? Kalle Vellevoog: Programmi visiooni kohaselt rajatakse või rekonstrueeritakse igas maakonnas vähemalt üks ainulaadne linnaruumi ala. Koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega valime Eesti tõmbekeskustes-linnasüdametes välja kohad, mis on kas halvasti kasutatud või kasutamata, kuid millel on potentsiaali. Linnade peaväljakud on pahatihti kasutusel parkimisplatsidena, peatänavad pole inimsõbralikud. Vaatluse all on ka nendega piirnevad pargi- ja puhkealad. Eesmärk on teadvustada inimestele, et elukeskkonna kvaliteet ei seisne ainult korrastatud hoonetes, vaid ka nendevahelises avalikus ruumis, mis on meie linnades sageli vaeslapse osas. Programmi raames arutame ka seda, milline peaks olema XXI sajandi avalik ruum, milliseid funktsioone endas siduma ja millistele nõuetele vastama. Iga programmis osaleva linnaruumiala korrastamiseks korraldatakse avalik arhitektuurivõistlus. Lahendusi peab kandma inimmõõt, kasutajasõbralikkus, multifunktsionaalsus, uuenduslikkus ja tulevikkusuunatus. Võistlusjärgne projekteerimis- ja ehitustegevus peaks kulmineeruma alade valmimisega aastal 2018: elustuvad kesklinnapiirkonnad, luuakse uusi seoseid asumi osade vahel, antakse impulss linnaruumi ja ettevõtluse arenguks. Nii valminud linnaruumialad seotakse EV100 juubeliprogrammiga, s.t need võivad kasutada EV100 juubelimärgist.
Kuidas lülitada juubelimärgise saajate hulka ka need objektid, mida ei leia esialgses nimekirjas, aga mis on avaliku ruumi väärtustamise seisukohalt olulised?
Asukohtade valik pole piiratud vaid maakonnakeskustega. Kõigi Eesti linnade ettepanekud on teretulnud ja EAL on nõus kõikide huvitatutega koostööd tegema. EAL töötab programmi jaoks välja arhitektuurivõistluste tüüptingimused ja kaasamise korra. Linnaruumi korrastamise soov peab eelkõige tulema aga kohtadelt. Arhitektide liit on omavalitsustele toetav ja koordineeriv erialase kompetentsiga partner, kes aitab professionaalselt korraldatud arhitektuurivõistlustega jõuda parimate tulemusteni ning teavitada näituste, seminaride ja arhitektuurisaadete abil avalikkust.
|
OSCAR-2019
|
||
„Raskeveokite segment on praegu kasvuteel, seepärast hindame koostööd Skubaga kui suurepärast võimalust Iveco positsioonide parandamiseks Eesti tarbesõidukite ja raskeveokite turul. Skuba on saanud meie strateegiliseks partneriks kõigis kolmes Balti riigis,“ rääkis Lars Beck, Iveco peadirektor Põhja-Euroopas ja Balti riikides.
Lepingu sõlmimisega sai Skuba Eestist Iveco toodangu ametlik esindaja Eestis. Nüüdsest esindab Skuba Grupp Ivecot kõigis kolmes Balti riigis.
„Ivecoga sõlmitud leping võimaldab meil Eesti klientidele kvaliteetseid lahendusi pakkuda. Koostöö selle rahvusvahelise ettevõttega tähistab meie firma tegevuse uut etappi ning laienemist Baltimaades. Arengut seostatakse Iveco tarbesõidukite ja raskeveokite müügi, varuosade ning remonditeenustega,“ ütles UAB Skuba finants- ja arendusdirektor Kęstutis Valašimas.
Eestis Ivecot esindava Leedu ettevõtteSkuba tütarfirma Skuba Eesti OÜ teenindab kliente aadressilBetooni 4, Tallinn. Seal hakatakse müüma Iveco tarbesõidukeid ja raskeveokeid ning osutama nende remondi- ja tehnilise hoolduse teenuseid.
Iveco on üks maailmas liidripositsioonil oleva tööstustoodete tootja – kontserni CNH Industrial – ettevõtetest. Kontserni aktsiatega kaubeldakse New Yorgi väärtpaberibörsil (NYSE) ja Itaalia elektroonilisel aktsiaturul (MTA).
Iveco loob, toodab ja müüb erinevaid väikesi, keskmisi ja raskeid tarbe- ja tööstusveokeid, reisijate veoks mõeldud sõidukeid ning eriotstarbelisi sõidukeid päästjatele ning sõja- ja kaitseväele.
Ettevõtte esindustes üheteistkümnes Euroopa riigis, Aafrikas, Okeaanias, Ladina-Ameerikas ja Hiinas töötab enam kui 26 000 töötajat. Seal on asutatud uusimaid tehnoloogiaid kasutavad tootmisettevõtted. 160 riigis tegutseb üle 5000 ettevõttele kuuluva töökoja, mis tagavad tehnilise hoolduse kõigis neis maailma riikides, kus Iveco sõidukeid müüakse.
1992. aastast kaupleb UAB Skuba Leedus, Eestis ja Venemaal veokite varuosade ning uute ja kasutatud veokitega ning teostab vedukite, haagiste, poolhaagiste ja busside remonti ja tehnilist hooldust. Alates 2000. aastast oldi 15 aasta jooksul Renault Trucksi esindajaks Leedus ja Eestis. Skuba grupi peakontor asub Vilniuses. Firma tütarettevõtted tegutsevad kolmeteistkümnes Euroopa Liidu riigis ja Kaliningradis, kokku enam kui sajas Euroopa linnas. Eestis tegutseb Skuba alates 2000. aastast. Ettevõtte tütarfirma Skuba Eesti OÜ müüb sadulveokite, haagiste, poolhaagiste ja busside varuosi Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Narvas ja Rakveres. Kõigi Euroopa tootjate tarbesõidukeid ja veokeid remonditakse ning nende tehnilist hooldust teostatakse Skuba Eesti OÜ autokeskuses Tallinnas.
Auto uste avamiseks pole vaja võtmeid, piisab ühest nupulevajutusest nutirakenduses või siis telefonikõnest autol märgitud numbrile. Auto võib sõidu lõppedes jätta igasse rendipunkti või Tallinna ja Tartu kiirlaadijate juurde. Renditeenuse kasutamiseks tuleb sõlmida kasutusleping ELMO kodulehel. Seejärel saab teenust kasutada nutitelefoni või tavalise mobiiliga.
KredExi elektromobiilsuse programmi (ELMO) juhi Jarmo Tuisu sõnul on eesmärk pakkuda igale huvilisele lihtsat võimalust omal käel proovida elektriautoga sõitmist. "Soovime toetada elektriautode laiemat kasutusele võtmist ning tuua rohkem elektriautosid tänavatele. Esimest korda elektriauto rooli istunud inimesed on positiivselt üllatunud, kui head dünaamikat sõiduk pakub," märkis ta.
Tuisu kinnitusel loodab KredEx, et ELMO kiirrent murrab mõne visalt püsiva müüdi elektriauto suhtes. "Usume samuti, et teenus sobib ka ettevõtetele, kes ei soovi oma masinaparki kasvatada, kuid kelle töötajad vajavad autot lühemateks linnasõitudeks," selgitas ta.
Rentimiseks on 24 elektriautot, sh 18 Nissan Leafi ja kuus Mitsubishi iMiEVi. Tallinna rendipunktid on Viru Keskuse, bussijaama, Technopolis Ülemiste, Tammsaare Ärikeskuse ja Mustamäel asuva Tallinna Teaduspargi Tehnopol juures. Tartu rendipunktid on AHHAA Keskuse ja raudteejaama juures. Tänavu loodetakse rendipunktide võrku laiendada.
Renditeenuse klienditoe eest vastutab riigihanke võitnud turvafirma G4S. Lisaks ööpäevasele klienditoele tagab G4S teenuse toimimise: autode tehnilise seisukorra monitooringu ja kontrolli, sõidukite hooldamise, puhastamise ning transportimise.
SEBE Tallinn-Tartu liinil sõitvates Täistunniekspressi bussides on sellest nädalast uued 4G modemid, mis võimaldavad traadita internetiühenduses varasemast umbes kolm korda kiiremat allalaadimiskiirust.
Vanema põlvkonna modemid vahetati uute 4G modemite vastu, et reisijad saaksid kasutada nii kiiret internetti, kui arvuti või nutitelefon võimaldab. „Tasuta WiFi on muutunud üheks oluliseks argumendiks, miks just bussiga reisimist eelistatakse. Püüame siin ajaga kaasas käia,“ sõnas SEBE juhatuse esimees Kuldar Väärsi.
Uue taseme traadita internet on pälvinud ka WiFi.ee portaali toimetaja ning internetiasjatundja Veljo Haameri tähelepanu, kes on Tallinn-Tartu liinil tihe reisija. „Ma ütleks, et SEBE on interneti nimel kõvasti tööd teinud, rohkem kui konkurendid. Võrk võimaldab privaatsust ning andmesidekiirus jaguneb kasutajate vahel võrdselt,“ sõnas Haamer.
|
OSCAR-2019
|
||
Ohutemperatuur on aastaringselt 28-32 kraadi ja vesi 26-28 kraadi, nii et kalipso voi minema visata Pohi on liivane ja mis peamine kivi ja siilivaba.
Puhkasime siin vahepeal ja jõime rummi, kuna tuulega oli hapu. Täna korralik sõidupäev ja prognoos nädalaks olemas. 9m2 obs ruulis täna jälle mõnuga. Vahelduva eduga lasime Rannoga üle 3 tunni. Lõpuks viskas flätt juba üle ja ruigasime riifidest üle minnes lainetes….üli mõnusad kollid tulevad sinna. Muidugi magusad lained murduvad otse riifides ja sinna väga nina toppida ei tahtnud. F..ck kui hea siin harjutada, kui välja arvata madal vesi mõõna ajal ja vastik mererohi kalda all. Peab spoti korralikult läbi kammima ja omad lennukohad välja valima, kus julgem genereerida. Lihas toonus juba oluliselt paranenud ja kaal ka paigas. Bong riputas klubi ette poomi palmi külge ja vahelduva eduga tegime ka kuivatrenni. Õhul lõdvestuseks Tanduay jooki…ehheeeee
Nädal pausi sõidust ja nüüd puhub jälle. Neljapäeval siis nõrgem prognoos ja vaevu vedasin 9 m2 käima. Roolisin ikka kõvasti ja suur pingutamise peale õnnestus ka hüppeid teha. 1,5 h kirjas ja õhtul kitesurfi pidu. Aasia meister Ken ja üks leedu vend lähevad Hiina võistlustele, siis nende heaks ka väike sponsor party. Vedasin õrnalt kinni, et laktaat lihastest välja saada. Purde jõudis ka parasjagu külamast Eestist, et oli temalgi vaja väsimus välja saada Eile jällegi kena 9 m2 tuul ja kuna puhanud ja powerit täis, siis genereerisin kõvasti merel. Muidugi üürike oli see paugutamine, kuna lohe küljest murdus üks vidin.Nimelt ühendusvooliku plastik kurv murdus, mis kinnitub ballooni külge. Uskumatu lugu jälle,sest pole minu silmad veel näinud, et lohe sellise kohapealt võiks katki minna Ranno hea sõber ikka laenas vahepeal oma lohet mulle ja Purde 10,5 m2 sain ka mõneks ajaks enda käsutusse. Priiduga tegime väikse ekskursioni lohedega mööda white beachi. Kutt ruigab kenasti ja esimesed hüpped juba mitte tahtlikult tehtud. Ranno kurjam sai vahepeal suure objktiivi kätte, mis tähendas meie jaoks etenduse algust. No ei tahtnud meist keegi eriti veepeal püsida. Vallutati õhuruum Eestlaste poolt. Trikke tuli mühisedes ja üks ilusam kui teine….ehheeeeeee. Grand finaale siis jällegi minu poolt ja Ranno lohe sama koha pealt katki. Õhtul vedasime ennast kinni jälle nagu kord ja kohus ja korraldasime väikse bändi proovi meie majas Bongi eestvedamisel. Oi plaaa,,,,, raju oli ja trummi mulle meeldib mängida ja mitte vähe. Laulda eriti ei oska ja tantsin nagu värdjas Üks jutt veel. Kõik Eestlased kaotavad siin kliimas mõnuga kaalu. On see hea või halb??? Ma söön nagu segane hommikust õhtuni, aga kaal langeb räigelt. P… kui piinlik ennast juba vaadata Täna saan lohed kätte parandusest ja sõu võib jätkuda
Pole midagi kosta, 2009 surfiaasta on siiamaani väga hea olnud. Minu jaoks muutus päris palju ja leidsin selle aasta jooksul lohesurfi üha uusi tahke. Trikide tase tõusis jällegi astme võrra ja põhiliselt möödusid päevad unhookedit tampides. Nüüd enne suuri külmi oleks peaaegu see maagiline klõks käinud, peale mida lohesõit loogiliseks muutub. Nüüd aasta lõpu poole sain ka lemmik varustse komplekti paika: 9 ruudune obs-II ja 133 poison, lihtsalt parim
Aga hooaeg enne lukku ei lööks, kui meri täiesti kinni kaanetub. Nagu viimased aastad näidanud, on saanud triibud kirja nii jõuluõhtul kui ka aasta esimestel päevadel.
Ja nüüd kallid sõbrad, vaatamiseks kõige uuem ja kõige tuusem “Reims Films’i” sulest tulnud lohefilm: Furious Kiters!
Eheeeeee tuul muutis suunda ja tänasest kimasime juba kitebeachil. Vesi oli täna erakordselt madal ja tänu sellele ka kogu laht madala veega. Kitebeachi ümbriteb umbes 200 m kauguselt merelt tulles kõrged riifid. Kuna riifid murravad laine, siis kogu laht on puhas flätt:). Seda muidugi siis, kui veetase on madalam. Kui veetase on kõrge, siis ulatub laine ka kalda poole, kuid seda ka minimaalselt:) Hetkel pole paadid veel kolinud White beach-le ja tänu sellele tuleb arvestada merel sõidukitega. Hmmm ära hirmutati meid muidugi meresiilidega, et neid pidi siin palju olema. Arva ära, kas julged jalgu põhja panna..ehheeee Tegelikult pole asi nii hull ja mõne räigema krässiga olin sunnitud lihtsalt jalad põhja panema:) Sõidukoht esmamuljena on hea ja trikke peaks siin genereerima küll Täna sõitsin 9 m2 Obsessioniga ja Ranno relvaks samuti sama nr. 2 tundi ruigasime, kuniks tugev vihmasadu peale tuli. Täna õnneks päikest polnud, mis andis tulemuseks merel eriliselt erksa tunde.
Ranno üle ülimalt hea meel, kuna vend genereerib kenasti merel. Eesti kitesurfaritest on tema 2009 aasta sõidutundi poolest kindlasti esimene,,,eks näis. Detsembri lõpuni veel aega jagub.
Jõudsime kohale 30.09.09 öhtul. Reis kujunes ilma eriliste sekeldusteta ja pagasi eest hiigelsummasid maksma ei pidanud. Finnairiga lendasime Helsingist-Londonisse ja sealt edasi Hong-Kongi Quantas air-ga, mis oli väga meeldiv lend. Teenindus super hea ja 11 tundi õhulendu möödus kiiresti. Edasi juba Cebu air-ga. Kui tulla surfikotiga, siis peaks kindlasti pileti ostmisel märkima spordikoti, mis maksab eesti rahas 300 kr/ala. Hong-Kongist lendasime Manilasse ja edasi Kalibo. Kalibo lennujaamas tuli meile kohalik vastu ja järgnes 1,5 tunnine bussisõit läbi asula, kus turisti jalg praktiliselt kunagi satu. Meie jaoks oli see paras kultuuri shokk. Caticlani sadamasse jõudsime juba pimedas ja seejärel väike paadisõit juba Boracay saarele. 125 peesot on laevasõit koos erinavate maksudega inimesele ja edasi juba bussiga elmiskohta. Manilas oli mingi terminali maks veel 200 peesot. Kurs on Eesti krooniga võrreldse 1 kroon =4 peesot umbes täpselt. 2 ööd magasime parajas urkas ja hind oli ka kõrge. Õnneks on praegu elamisi saada ja hinnad head, kuid detsember ja jaanuar on kõige hullem aeg. Hinnad tõusevad 2 kuni 3 korda ja vabad kohad kaovad silmapilgselt. Soovitus selline, et kui huvi tulla siia, siis tuleks kohe endale elamine bronnida ja ära maksta. Muidu võib juhtuda, et magate kuskil kanakuudis kalli hinna eestJ Heameelega aitan otsida elamist vastavalt soovidele ja vajadustele. Minu nr saarel on +639394488982 või e-mail ristok@teamrrd.ee . Elamise hinnad on siin kallid, kuna kohti vähe. Hmmmm aga muud hinnad on siin ikka väääga naljakad. 0,7 l rumm maksab 76 peesot ja maitseb oi kui hästi. Söök samuti odav, kui sööd kohalikke roogasid. White Beachil on muidugi ka kalleid kohti. Elu keeb siin saarel 24 h ja 7 päeva nädalas. Igav siin ei hakka kunagi ja mis peamine siin on väga soe 30 kraadi ja üle ja vesi konstantselt 25 ja peale…ehhheeee. Jube raske oli kohaneda alguses selle kliimaga, kuna liiga palav on siinJ Aga 4-5 päevaga kohaneb umbes. Hetkel elame villas, mis asub Bulabogi (kitebeach) rannast mäkke minnes. Saime hea diili pikaks ajaks. Hetkel on tuule suund White Beach-il ja sõita oleme saanud 5 päeva järjest…luks. Minu lohedest kaasas 9 ja 7 m2 Obsession ja valik on osutunud õigeks. Kui on miinimum tuul, siis 9m2 veab kenasti ja 7 m2 on siis tugevama tuule jaoks. Hmmm arvan, et kui veel tugevamaks tuul läheb, siis oleks 5 m2 lohe vaja. Detsembris ja jaanuaris peaks tugevamad tuuled tulema, siis läheb vesi ja ilm natuke külmemaks, siis peab vist koolitamisel ka kalipsot kasutama..ehheeee. White Beach on hea sõidukoht, kuid laine pole alguses just kõige meeldivam, kuna meenutab suuresti Tarifa Levantet, ehk siis pudru ja kapsad. Eile saime 7 m2 sõita ja laine võttis juba struktuuri. Ruigasime Rannoga nagu sead rukkis. Paras on sõita päevas mingi 2-3 tundi, see hoiab erksana ja säilib kvaliteet. Tegelt oleks mõitlik teha üldse 2 sõidused päevad. Hommikul ja õhtul, kuid võtame hetkel väga easylt olukorda. Sõidame ja kaifime täiega seda sooja. Uusi trikke väga õppinud pole juurde, kuid vanad toredad on kõik praktiliselt lukku saadud. Kõrgem level ootab mind nüüd eesJ Kui koju neti saame, siis saan rohkem netis viibida ja infi jagada. See koht on tõesti ilus ja inimesed väga toredad ja sõbralikud. Eestlastest siin puudust pole ja igav ei hakka. Ühesõnaga ootame Teid külla!!!!!!!
Teisipäeval vaatsime prognoosi, et kolmap lubab kenat litrit Pärnus (16m/s) ja sooja üle 10kraadi, eile hommikul kl. 09.00 lahkusime Tallinnast Vaido ja Tomiga Pärnu poole. Pärnusse jõudes tuulemõõtja näitas 12-14m/s. Vaatasin, et Pärnu Jürka rigas omale 4.0 peale, siis mul ei jäänud muud üle kui 3.7. Eile sai siis esimest korda veivi lauda ka proovitud – WaveCult 70 (tänud Margus). See number seal taga 70 tundus ikka tõeline väljakutse:)) Esialgu oligi päris harjumatu küll uppus tagumine osa ära nii et uim läks põhja, siis vajus nina vee alla jne. Aga kuna tuul oli kõva, siis väga kaua ei pidanud junnima, kui sain sõidu peale. Ja siis sain teada mis tähenda väike veivi laud:)) hull minek, chopist kergelt hüppesse, manöövrid uskumatult kerged ja kiired:)) esialgu ahmisin õhku ja hoidsin kramplikult kinni poomist, mis väsitas üsna kiiresti, sest tuul oli ka ikka päris raju ning puhangud tekkisid päris karmid. Seega tegingi väikse pausi ja puhkasin. pärast tagasi minnes tuli vihma ja rahet ning tuul oli tõusnud, kuid seekord olin kindlam ja juba julgem. Paar hüpet tulid ikka väääga lahedad ja adrekas oli mõnusalt laes – külmast ei olnud haisugi. Rannahoone ees tekkisid, aga mingid tuuleaugud ja ei saanud kuidagi hoo peale seal, muidugi 23cm uimega krüssata ka polnud just kerge, seega väsitasin ennast parema halsiga kenasti ära. Mingi aja pärst hakkas tuul ka nagu vibuma ja ei viitsinud enam suuremat purje peale panna ning lõpetasime kolmest ära. Kokku sai siis 3h lusti. Kahju, et see hooaeg läbi saab:( hakkasin just nautima Pärnu ja Pirita randa ning tahaks seda veeeeeel see aasta, kuid külmaks läheb ja siis pole ka väga mõnus enam:(( kuuldes siin Ristot tuleb kka kadedususs peale täiega – tervitused teile sinna!
Järgmine nädal peaks ka mu uus laud tulema ja peaks ka veel üks viimane PaPaSlall toimuma. Seega korra saab vähemalt veel vette.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Rukki Selts omistas "Rukkikülvaja 2016" auhinna Kämara Mahe OÜle ning rukkikuningas Hans Kruusamägi ja seltsi auväärne liige Jüri Kraft andsid auhinna üle Ants-Endel Sõrrale. Traditsioonilise laureaadi tamme istutas Ants-Endel koos isa Jaan Sõrraga.
Isa Jaan oligi see, kes poja põllumajandusse viis. Kui Ants-Endel oli 15. aastane, tuli tal hakata tegelema kodutalu töödega, sest isa asus Tartumaa Põllumeeste Liidu tegemisi juhtima. Nii alustati kodutalus 35 hektari maa harimist kahe vana traktoriga. "Mingit pärandust ei saanud ja midagi ei erastanud, nagu tol ajal peale kolhooside kadumist toimus. Kõik tuli nullist teha, õppida ja investeerida," lausus Ants-Endel Sõrra.
Nüüd, 33. aastaselt, saadud tiitel "Rukkikülvaja 2016" on tehtud töö eest tunnustuseks ja Ants-Endel Sõrra on rahul, sest palju on tulnud ise õppida ja alati pole kõik ka ideaalselt õnnestunud.
Tema arust on see tegevus, mida Eesti Rukkiselts rukkikasvatuse propageerimiseks teeb, igati tänuväärt. "Rukkikasvatuse juures ei saa me rääkida suurtest kasuminumbritest, pigem on see auasi. On ju öeldud, et iga põllumees võiks niipalju rukist kasvatada, et poleks häbi poest leiba osta," ütles ta ja oli kindel, et igasugune promo meie rahvusviljale on vajalik, olgu see siis kas kasvatamine, leivatootmine või selle söömisharjumuste soodustamine läbi erinevate turundus- või meediakanalite.
Teraviljakasvatus käib kahe ettevõtte alt. Kämara Mahe OÜ kasvatab 400-500 hektaril mahevilja ja Kämara-Antsu talu alt kasvatatakse tavavilja sama suurel pinnal. Tavaviljadest kasvatati tänavu rukist, nisu ja uba. Järgmisel hooajal on plaan rukist tavaviljana mittekasvatada, selle asemele tuleb raps. Lisaks siis nisu ja uba.
Sel aastal oli maas 150 hektarit maherukist 'Sangaste'. Lisaks kasvatati mahedat kaera ja uba. "Kui sellel hooajal oli meil maas 150 hektarit maherukist, siis uueks hooajaks külvasime maherukist veidi vähem, 130 hektarit. Kõik on ikka 'Sangaste'. Selle sordi kasvatamisel on abiks PRIAst saadav kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, mille alla ka 'Sangaste' rukis läheb. See toetus katab ära seemnele tehtava lisakulu, sest kasutame vaid 100% sertifitseeritud seemet," selgitas Sõrra.
Rukkikasvatus on kindlapeale minek. Rukist on lihtne kasvatada ja igal juhul soovitab Sõrra rukkikasvatusega tegeleda, sest kui ikka kombainiga põllule saad, siis mingi saagi saad alati. "Rukis on lollikindel kultuur," ütles Sõrra. "Tänavused saagid olid üldiselt keskmised, tavaviljas alla tavapärast, sest aasta ilmaolud ei olnud kiita aga maheviljas sain pigem tavapärase saagi. Keskmine oli 3 tonni kanti. Rukkikoristust segas tänavu ka vihmane sügis ja pea 70 hektarit saaki jäi koristamata, sest lihtsalt ei saanud masinatega põllule. Siis, kui oli juba kuivem, oli vili lamandunud ja peas kasvama läinud."
Austab traditsioone. Sõrra sõnul ta agrotehnikas midagi erilist ei tee. Mahevilja kasvatamisel on kõige aluseks ikka korralik künd. "Kui tavateravilja kasvatamisel kasutan ma minimeeritud mullaharimist, siis maheviljas seda ei saa. Kord tegin katse ja rohkem ei tee, ikka õpitakse ju oma vigadest kõige paremini," ütles Sõrra, kes nüüd kasvatab mahevilja traditsiooniliselt, ilma väetiste ja taimekaitseta, mida ju ka tegelikult on maheviljakasvatuses võimalik kasutada. "Ma lihtsalt ei poolda selliseid asju ja austan traditsioone. Peale saagi koristust teen näiteks kõrrekoorimise, et umbrohte hävitada, künnan, kasutan allakülvis ristikut jne."
Veendunud mahetootmise fänn. Sõrra sõnul on mahetootmine ennast alati ära tasunud, sest kuigi saagid ja seeläbi saadav käive on väiksemad tavaviljast, on asja kasumlikkus alati suurem. "Sa ju kulutad kordades vähem."
Lisaks eelistab ta ka oma toidulaual mahedaid, töötlemata toiduaineid. Nii müüs ta näiteks oma mahekaera Tartu Millile ja sai sealt vastukaubaks ka oma perele maheda kaerahelbe. "Üldse on turustada mahedat lihtsam. Kogu mu toiduvili läheb Tartu Millile. Maheoale olen leidnud ise turustuskanali Saksamaale, kus sellest valmistatakse mahesööta. Et oma tavatootmises kasutatavad väetised ja taimekaitse ostan Scandagra Eestist, siis müün nende söödatehasele oa ja järgmisel hooajal ka rapsi."
Nullist alustada on raske. Sõrra arvates on praegu noortel raske alustada traditsioonilise põllumajandusega, olgu see siis kas piimakarja- või teraviljakasvatus. "Tuleb leida mingi niššitoode, mille tootmiseks ei pea investeerima suuri summasid kas siis tehnikasse või maasse. Üldse on hetkel vist kõige keerulisem kõik see maade ümber toimuv, rendisuhted nii konkurentide kui maaomanike vahel, maade pidev üleostmine," arvas Sõrra. Ka lisas ta, et kui on juba midagi toimivat tehtud, siis tasub sealt asja edasi arendada. "Nii kui saime valmis oma korraliku võimsusega kuivati, siis otsustasime hakata ka kuivatusteenust pakkuma. Näiteks oleme kuivatanud KEVILIle ja Scandagrale vilja ja uba."
Tänavuse Rukkikülvaja auhinna omistasime Ants-Endel Sõrrale ja tema põllumajandusettevõtetele Kämara Mahe OÜ ja Kämara-Antsu talu, kuna nad kasvatasid enim talirukist mahepõllumajanduse põhimõtete alusel. Ka on Kämara Mahe OÜl enim sertifitseeritud sordi 'Sangaste' seemnepõlde, sel aastal oli neid kokku 57,3 hektarit. Teine suurim ses osas on 37,8 hektariga Tamme Talu.
Rukki kasvupind näitab aga madala kokkuostuhinna tõttu vähenemist. Rukis võistleb samas kasvatusnišis teiste teraviljadega, nii külvikorras kui ka tööde teostamise aja osas. Aga võrreldes talinisuga on talirukki majanduslik tulukus madalam ja sellest tuleneb ka kasvupinna vähenemine.
Mahepõllumajanduses on mõtteviis ja järjekindlus kõige olulisem osa sellest eluviisist üldse. Minu meelest on Ants-Endel Sõrra just see noor mees, kes juba oma järjekindlusega selle tiitli igati ära teenis nõnda, et see väärib tunnustamist.
Aastad ei ole vennad, mis tähendab, et umbes seitsmeaastaku jooksul jõuab kogeda rammusaid ja lahjasid saagiaastaid niimoodi, et kõik jälle justkui korduma hakkab. Maltsa nähes kiputakse mahemehi ikka narrima, kuid tugevam on just see, kes sellest välja ei tee. Mahekunst algabki sellest, kuis mürke ja väetisi mitte ainult maha jätta vaid asendada mahemeetoditega. Kirjandus ja kõrvalseisjate õpetused on üks osake, omaenda kogemus viib aga tulemuseni.
Saak on küll madalam, kuid madalamad on ka tehtavad kulud. Rukis on üks tänuväärsemaid kultuure just mahemajanduses. Ta on talvekindlam teistest ja "andestab" kergemad maaharimise veadki. Samas annab koos saagiga eelkõige hulgaliselt väärtuslikku põhku, mis on koos sõnnikuga väga eluline mulla tervendaja, toitja. Samas rukki juured ulatuvad sama sügavale kui kõrge on taime maapealne osa. Peale saagi koristust jäävad juured kapillaaridena vahendama mulla pinda sügavama osaga. Välja näeb see nii, et rukist kasvatanud põllud neelavad kapillaaride kaudu kiiremini liigse sadevee ja põuasel aastal toovad niiskuse taime juurestikule kättesaadavaks.
Avalikkust teenib rukis eelkõige keskkonnahoiuga selles mõttes, et vaata vaid kui palju väetist ja mürke jääb põllule panemata kõigil hektaritel kokku. Loodus puhkab, linnud laulavad ja põlluhiir kasvatab oma pere ülesse.
Rukkiseltsi toimetustel on äärmiselt kõrge roll nõnda põlise ja auväärse tegevuse, kui seda on rukki kasvatus, väärtustamisel. Ainult oskusliku väärtustamise kaudu tuleb ikka ja jälle selle suhteliselt madala tulukusega tegevuse juurde entusiaste, kes kõrgel hoiavad meie rahvuslikku uhkust rukki kasvatamise alal. Selts on kokkusaamise kohaks rukkiga kokku puutunud ja kokku puutuvale väga väärikale seltskonnale, eesotsas meie auväärse presidendi Arnold Rüütliga.
Kõigi teiste kultuuritegevuste kõrval on rukki kavatus vahva ja igati rahvuslik hobi, elulaad, võistlusväli ja jätkusuutlikkuse traditsioon.
|
OSCAR-2019
|
||
Siia blogisse postitame alates 2016. aasta märtsikuust parimaid palasid ESTÜ uudiskirjast ja igasugu suhtlemisoskustega seotud mõtteid ja noppeid.
ESTÜ juhatus kuulutab välja sügisese suhtlemistreeneri kutse taotlemise vooru. Ootame taotlejatelt dokumente 01.10 – 1.11.2016 e-posti aadressile info@suhtlemisoskused.ee
ESTÜ seminari eesmärk on nagu paljudel varasematelgi aastatel kohtuda kaaslastega ja leida uusi rikastavaid harjutusi suhtlemistreeningutesse. Seekord otsime neid harjutusi keha, meele ja vaimu koostoimimise radadelt.
11.00 – 13.00 traditsiooniline piknik-avaring (osalejate endi poolt kaasavõetud suupoolise pruukimisega)
Katrin räägib, mis on holistiline maailmavaade, kus on selle juured ja kuidas on holistiline teraapia sellega seotud. Keskendume eeskätt kehale, s.t kuidas keha tunnetamine ja kehas toimuv mõjutab mõtteid ja vaimu. Töötoast leiab harjutusi, mida suhtlemistreeningutes füüsilise kontakti ja kehakeele olulisuse rõhutamiseks ise edasi kasutada.
Katrin on viimased 18 aastat tegelenud personalijuhtimise ning koolitamisega, praegu praktiseerib ta teetatervendamist ja koolitab end terapeudiks Holistika Instituudis. Katrini missiooniks on aidata ka teistel inimestel liikuda elu poole, mida nad tegelikult soovivad elada. Ise räägib ta endast niimoodi: http://www.katrinalujev.ee/Kes
Roman Timofejev on psühholoog ja pereterapeut ning koolitaja, kell põhilised koolitusvaldkonnad on suhtlemine, motivatsioon, eneseregualtsioon, meeskonna arendamine, teenindus, konfliktilahendus ja tagasiside andmine ning arenguvestluste läbiviimine. Ta on läbinud suhtlemistreenerite väljaõpe ja toetanud mitmeid Eesti suurettevõtteid õpetades neile süsteemset mõtlemist. Romani töötoast saame aimu, mis on süsteemiteooria ja kuidas ta seda oma koolitustes rakendab.
Merike kirjutab nii: “Ma vaatlen inimest transpersonaalses kontekstis, mis ütleb, et temas on palju enamat kui ego. Ehk see on vaade ego-üleselt. On mitmeid kihte, struktuure ja samas piiritut olemist. Juba Jungil oli mind vägagi kõnetav pilt ja arusaamine, kuidas need kihid võiksid teineteise suhtes asetuda. Tänapäeval nt Ken Wilber. Meil on 2 tundi augustikuu 5ndal päeval. Teeme harjutusi, Vaatleme enese kihte, mõtiskleme ja reflekteerime, et tõsta pinnale peidetud pooli ja luua vabadust, energiat uuele.”
Merike on inimese arengu toetaja erinevates rollides. Personalitöötaja Swedbankis ja eestvedaja Kasvu Laboris. 2006 lõpetas Merike suhtlemistreeneri väljaõppe ja 2015 transpersonaalse psühhoterapeudi väljaõppe. Ta on ka diplomeeritud lahendusekeskne coach. Merikese kohta saab pikemalt lugeda siin.
Osho olevat öelnud, et meditatsioon on seiklus tundmatusse, suurim seiklus, mida inimene oma mõistusega ette saab võtta. Osho meditatsioone nimetatakse aktiivseteks, sest vaiksele olemisele eelneb sõltuvalt meditatsioonist, vähem või rohkem aktiivne füüsiline tegevus. Ühel hetkel tegija kaob ja jääb ainult tegevus. Tegijal on nüüd võimalus märgata sisemist vaikust, vaadelda selles vaikuses olles iseenda keha tegevuses ja mõtteid voolamas.
Maria on igapäevaselt Pauligi Grupi personalijuht Baltikumis ja vabakutseline koolitaja juhtimis- ja suhtlemisoskuste vallas. Vaimsete otsingute, ja muuhulgas Osho meditatsioonide, juurde jõudis ta vabatahtliku patsientide nõustaja rollis Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidus.
ESTÜ liikmete Kadri Kõivu, Mari-Liis Järgi ja Tiit Kõnnussaare eestvedamisel alustab Develop Design septembris 2016 uue suhtlemistreeneri väljaõppe programmiga. Registreerumine on avatud kuni 05.maini. Täpsem info siin.
Kuigi kursuse fookus on suhtlemistreeningu metoodikal ja suhtlemisoskuste arendamisel, annab selle läbimine süstemaatilised oskused igale mistahes muus valdkonnas kas alustavale või juba staažikale koolitajale.
Sellepärast, et kõike pole võimalik sõnadesse panna. Mõnikord on isegi nii, et kui hakkad mõnda nähtust, inimest või eset kirjeldama, kaotab see just kui osa oma jumest. Väga tahaks veel midagi öelda, aga ei leia õigeid sõnu. Mida huvitavam ja mitmekesisem kogemus, seda raskem on tunnet sõnadega edasi anda.
Ja siis on veel hulk inimesi, kel’ ülihea silmamälu ja võime joonistatust palju paremini aru saada kui kuuldust. Kuidas on, kas te kuulete õhus kevadet, haistate või näete teda? Väidetavalt enamik inimesi, näeb – teeb järeldusi ja loob seoseid nägemismeele kaudu.
Sellepärast ongi ESTÜ järgmise sisekoolituse teema „Visualiseerimisoskused“. Koolitus toimub Tartus, 13.05.2016. Koolitaja on Kati Orav. Nüüd on selge, et koolitusele jääb 2-3 vaba kohta, mida sooviksime pakkuda samuti koolituste valdkonnaga seotud inimestele väljast poolt ESTÜt. Koolituspäeva maksumus on 120 eurot. Osalemise soovist tuleks teada anda e-postile estu.juhatus at gmail.com.
Ütlemine “Rääkimine hõbe, vaikimine kuld” kõlab paljudele tuttavalt. Suhtlemistreeneri keeles võiks öelda “Rääkimine hõbe, kuulamine kuld”. Aga on ju veel ihaldusväärsemaid metalle nagu näiteks plaatina. Mis võiks siis olla suhtlemistreeningu “plaatina”?
Kas ehk tajumine? Teadlik tähelepanu millelegi, mis on õhus? Või siis kõhus või südames? Mis tunne mu kehas on, mis lõhn tuleb ninna, kui loon kontakti teise inimesega? Me kuulame aktiivselt, hoolikalt, et kuulda sõnu ja ehk ka pause nende vahel. Me küsime küsimusi ja väljendame selgelt, et teha arusaadavalt teatavaks oma seisukohad. Aga ikkagi on vahel tunne, et see kõik oli just kui näitemäng. Õhus, südames ja kõhus oli tegelikult midagi muud, millele ei viidanud ükski sõna ega küsimus.
Et olla suhtlemises ehe, märka oma keha, taju see tunne ära ja pane sõnadesse. “Kui Sa sellest praegu räägid, on mul tunne nagu… ” või “Kui ma vaataksin meid kahte kõrvalt, näeksin …”. Nii lihtne ongi.
Mektorys toimunud aastakoosolekul ragistasime ajusid, et mis on hästi ja mida saaks veel paremini ja miks seda ESTÜt üldse vaja on. Aga vaat’ siis miks:
Nagu ikka – tegevust nii kehale, meelele kui vaimule (võtke kõik kaasa), uudiseid suhtlemistreeningute ja -oskuste radadelt. Piknik ka, eks 😉
|
OSCAR-2019
|
||
MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga projekti „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e- riiki“ on esimene samm 2013. aastal koostatud arengukava 2014-2020 täitmise suunas. Arengukava koostamisel toodi välja meist mitte olenevad põhjused, mis takistavad arenguhüpet e- riiki. Suurem osa riigi ja kodanikuühenduste ametlikust suhtlemisest on viidud digitaalsele tasandile. Tähelepanuväärne osa projektist on individuaalne töö, millega valmivad ühenduste arenguvajaduste jälgimise kaardid, nende alusel tehakse individuaalne ühenduse arenguplaan. mille alusel projekti teisel poolel toimuvad arenguvestlused. Projekti jooksul viiakse läbi 5 seminari, 5 ümarlauda, 9 jututuba, 12 intervjuud ja 12 nõustamist. Katusorganisatsiooni ja ühenduste käsutusse jääb individuuaalne ühingu arenguvajaduste jälgimise kaart, mida saab edasi arendada kuni aastani 2020. Tegevused on suunatud Raduga nõukogu töö parendamiseks.Viiakse ellu koolitusprogramm nõukogu liikmetele ja toimub vähemuste kultuuriseltside toetustegevus.
1) Liitu kuuluvatel vähemusrahvuste kultuuriseltsidel on koostatud arenguvajaduste jälgimise kaart, mis lähtub MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga arengukavast 2014 - 2020.
Ülevaade: Ümarlaua külaliseks oli Riigikogu liige Laine Randjärv, kes kuulas ära Pärnu vähemusrahvuste seltside võtmeisikud ühenduste tegutsemisest. Arutelu all oli erinev infoväli eesti- ja muukeelsete vahel. Üks neist on juurdepääs projektide rahadele, sest kogu dokumentatsioon on riigikeelne ja projektide kirjutamine on suur oskus, mis käib muukeelsetele üle jõu. Nagu ütles Riigikogu liige, siis tagasiteed pole ja peab ise hoolitsema, et sõprade hulgas oleks ka võimekaid projektikirjutajaid. Laine Randjärv vastas ka osalejate küsimustele, mis puudutas muukeelsete elanike argielu.
Ülevaade: Arutelu toimus teemal „ E- riigi tähendus tavakodanikule, kelle emakeel ei ühti riigikeelega“. Riigikeelt mitte valdav tavakodanik on tegelikkuses riigi suhtluskeskonnast väljas. Et siia sihtrühma kuuluvad põhiliselt pensionärid, kes Nõukogude Liidu venestuspoliitika tagajärjel Eestisse sattusid, siis need on juba pensionärid ja e-riigi teenuseid vajavad minimaalselt. Suuremal osal on lapsed ja lapselapsed, kes püsikorralduste kaudu reguleerivad ka elukeskkonda puudutavate arvete tasumised. Samas jäävad need tavakodanikud ilma teavitustest, mis puudutavad erinevaid soodustusi, toetusi pensinäridele, muutustest seadusandlustest. Näiteks muudatus sularahaturul – tavakodanik on sunnitud sularaha saamiseks kasutama pangaautomaate. Kuigi meil on tegemist vähemusrahvuste kultuuriseltsidega, tuleb meil eakaid rahvuskaaslasi aidata kursis olla riigis toimuvate muudatustega. Ka ühenduste jaoks on toimunud suured muutused. Ühendustel on samad kohustused riigi ees nagu äriühengutelgi, kuigi ühendused tulu ei teeni. Samas on projektikonkurssidel vähemuste seltsidel pea võimatu samal tasandil konkureerida, sest riigikeele tase on madalam kui riigikeelsetel ühendustel. Siin näeme vähemuste diskrimineerimist – juurdepääs avalikule rahale on piiratud. Arutelu juhtis Praskovja Stolitsina
Ülevaade: Esimese hüppe e- riiki aitas teha PEAKi konsultant Krista Habakukk, kes on meie projekti konsultant. Krista Habakukk andis algteadmised ühenduste dokumentatsioonist, lektooriumi paremaks jälgimiseks jagas ta laiali näidismaterjalid, projektijuht jagas laiali kiirköitjad, kuhu esimese seminari materjal köita. Seminari lõpus viisime läbi rollimängu „Tunnikontroll“, kus osalejad pidid vastama 10-le algdokumentatsiooni puudutavale küsimusele. Osalejate hinnang teemale oli ühne – raske kõiki nõudmisi täita, kui emakeel pole riigikeel. Konsultant Krista Habakukk lubas veel ühele seminarile tulla, kus ühendused võtavad kaasa oma ühenduse kaustad, vaatame läbi ja teeme viimase lihvi. Vahepeal võib tulla ka tema juurde konsultatsioonile. Konsultant soovitas kõigile, kes ise arvutimaailmas hakkama ei saa, leida oma ühendusest usaldusväärne mentor e-riigis toimetamieks, tuues organisatsiooni juhtimise juurde nooremat põlvkonda. Hea juht on see, kes kasvatab endale järeletulijat, mitte alluvat.
Ülevaade: Jututoa – posidelki arutelu teema oli „ Ajaloo keerdkäigud - sidusused Eesti ja Vene kultuuriloos“. Suure vene poeedi Puśkini vaarisa Abram Petrovitś Hannibal elas Pärnus aastail 1731-1733. Pärnus võttis ta oma teise naise Christina Regina von Schebergi, kellega oli tal 7 last. Ühel lapsel, Osipil, oli tütar Nadezda, kuulsa vene luuletaja Aleksander Puskini tulevane ema. Kes oli Abram Petrovitś Hannibal? Eri allikad nimetavad Hannibali Egiptuse või Etioopia printsiks. Poisikesena sattus Abram (Ibragim) Petrovitś Hannibal türklaste juurde vangi. 1704. aastal toodi ta Moskvasse Peeter I – le kingituseks. Hannibal õppis Prantsuse inseneride koolis. Hiljem teenis Preobrazenski polgus, mida juhtis Peeter I. Peale tsaari surma Hannibal küüditati Siberisse. Pärast asumist saadeti Hannibal 1731 aastal Pärnu. Ta õpetas sõjakoolis matemaatikat, kindlustusteadust ja joonestamist. Jututuba juhatas Tatjana Gussareva, luuleklubi „Nadeźda“ võtmeisik.
Ülevaade: Posidelki toimus suvefestivali MULTIKULTUURNE PÄRNU-14 raames. Kontsertite vahelisel ajal toimunud festivali külaliste energiapausil trahteri Kentuki Lõvi terrassil, kus oli avatud mikrofon. Teemaks oli, kuidas erinevate piirkondade vähemuste kultuuriseltsid saaksid omavahel püsivaid suhteid luua, et mitte vaid kord aastas suvepealinnas kokku saada. Raduga kiituseks tõsteti esile festivali järgsel päeval võtmeisikutele korraldatud seminarid, mis on toimunud juba viimased 5 aastat erinevate projektide raames. Ühenduste omavaheline sisuline koostöö jääb kolme samba vahele lukku – 1)Puuduvad projektid, mis soodustaksid erinevate piirkondade ühenduste omavahelist sisulist suhtlemist. 2)Kui festivali korraldaja kirjutab külaliskollektiivide transpordi projekti sisse, saab näiteks Narva ansambel tulla festivalile esinema. Aga sisulised partnerlused – teise maakonna sama rahvusgrupiga koostööseminari korraldamine, eesti kogukonnaseltsidega tutvumine, kõik tegevused, mis on seotud transpordiga, on välistatud.3) Puudub Eesti mõistes suurte projektide kirjutamise kompetents. Rahvusvähemused peavad konkureerima eestikeelsete projektidega, kuigi nende jaoks on tegemist võõrkeelse teksti koostamisega, mille juhendid on nende jaoks võõrkeeles ja mille kohta info liigub juhuslikust suunast, sest paljud ei kasuta e-infovälja, mida mööda projekti infot levitatakse.
Jututoas jõuti järeldusele, et tegemist on varjatud diskrimiseerimisega, vähemuskeelt emakeelena kõnelevad ühenduste võtmeisikud ei suuda kunagi konkureerida emakeelt rääkivate projektikirjutajatega. Arutelu juhtis Praskovja Stolitsina . Pärast arutelu katsid erinevad rahvakillud lõunalaua kaasatoodud rahvustoitudega stiilis „Lauake kata end“ ja ühiselt maitsti rahvuslikke hõrgutisi ja vahetati retsepte.
Ülevaade: planeeritud lektor Jevgenia Rõbakova, Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ei saanud osaleda, kuid valmistas ette venekeelse materjali, kust leida vene keelseid materjale, mis on vajalikud mtü-dele e- riigis orienteerumiseks. Lektooriumi viis läbi Krista Habakukk. Alustasime eelmise seminari materjali meeldetuletamisest – mis on alusdokumendid, kuidas neid hoitakse, kelle vastutusalas alusdokumentatsioon on, kuidas liigub dokumentatsioon, kui juhatus muutub. Ukraina Selts Vitśisna jagas oma kogemust, kuidas juhatust muudeti. Lektooriumile järgnes ühenduse passi mustandi tutvustamine. Pass annab ühendusele endale ja tema katusorganisatsioonile ülevaate juhatusest ja selle valitsemise tähtaegadest, liikmetest, kus ja kelle vastutada on dokumentatsioon, raamatupidajast, Radugale kuuluvast ühisvarast. Kolmas päevakorrapunkt oli Raduga nähtavuse küsimus.Pidasime maha ajurünnaku ja otsustasime kasutada Facebooki formaati. Ajurünnaku viis läbi Artur Tśurbakov ( VIKE) tegi ettepaneku 2-tasandilise suhtluse – väljapoole üldine info ja nõukogu liikmetele siseinfo tasand. Artur andis lubaduse 1. septembriks mustandi variandid välja pakkuda. Kodutööks jäi järgmiseks seminariks 16.11.14 korda teha ja kaasa võtta algdokumentide kaust. Eritähelepanu all on juhatuse valitsemise aeg, mis on kooskõlas Äriregistriga.
Ülevaade: Arutelu toimus Valgevenes, Eesti Ühingu Pääsuke ruumides Rahvuste Majas. Arutati, kuidas põlistada sidemeid erinevate riikide ühenduste vahel, milline on koostöösvõimalus. Valgevene. Eesti Seltsi esindajad tutvustasid oma töökorraldust, Rahvuste Maja ja selle sisekorda. Valgevene Eesti Ühing on RADUGA pikaajaline koostööpartner. Samas on partnerlus tasakaalust väljas. Raduga vahendusel käib Valgevene Eesti Ühingu Pääsuke kaudu aastas mitu bussitäit Valgevene kooliõpilasi, õpetajaid ja tudengeid Pärnus ja siit Raduga aitab edasi minna teistesse piirkondadesse, organiseerides vastuvõtjad. Samas saavad Pärnu vähemusrehvuste seltside liikmed vaid kord aastas käia Valgevenes,sedagi osalejate rahastamisel. Arutelu käigus tuli välja, et ei riik ega omavalitsus pole huvitatud esindamisest välisfestivalidel, vaid see on ühenduste eralõbu. .Riik ja omavalitsus ei panusta rahaliselt välisfestivalidele, kui tegemist on provintsis tegutsevate rahvuskultuuriseltside ansamblitega. Samas on pealinnas nn. eliitansambleid, keda rahastatakse ja sellega kasvab ka profesionaalsus. Need ansamblid käivad festivalilt festivalile riigi toel. Näeme ebavõrdsus kahel tasandil – pealinn versus provints, riigi erinev suhtumine vähemuste seltsidesse, info liikumiseteadlikult erinevatel tasanditel..
Ülevaade: MTÜ Kodanikujulguse esindaja Maie Rebane tutvustas Raduga ühenduste passi toorikut. Galina Ivanova selgitas, miks on vaja katusorganisatsioonil üksikasjalikke andmeid liitu kuuluvate ühenduste kohta. Üksipulki võtsime läbi passi erinevad read küsimusega miks seda on vaja teada. Tuletasime meelde, et novembri seminaril tuleb kaasa võtta alusdokumentide kaust. Pass on abivahendiks ühenduse dokumentatsiooni korrastamisel.
Ülevaade: 16.09.2014 laekus KÜSKi kiri vajalike uuringute kohta. Probleemide kohta vähemuste seltsides Eesti kontekstist oli kiri juba augustis ja tegevuste juht Astrid Hindriks saatis vastuse. Arutasime vastuse veelkord läbi ja otsustasime sõnastada uurimuse sisu tähtajaga 30. Oktoober vähemalt. Vajaduse korral koguneda veelkord, et täpsustada uurimuse sisu.ja ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Ülevaade: Pärnu linna kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson tegi ülevaate möödunud suve suursündmustest.
Üks neist oli suvefestival MULTIKULTUURNE PÄRNU, mis on nüüd juba 3 kontserdiga päevas pärnakaid ja Pärnu külalisi rõõmustamas. Galina Ivanova lisas, et eriti õnnestus festival seetõttu, et suutsime kaasata ja noored välismaalased 15st riigist, kes olid rahvusvahelise demokraatiaprojektiga Pärnus. Meie festival ühtis Pärnu linna suurüritusega Augustiunetus.
Meie kollektiivid esinesid 5 laval. Kõik kontserdid said suure menu osaliseks. Pärnu linna 2015. Aasta kultuuriprojektide esimene konkurss on möödas. Katrin Kukk analüüsis just vähemuste projektide taotlusvormides esinevaid puudusi, mis jätsid projektid rahastuseta. Lisaks linnakassale saab kultuuriprojektidele esitada taotlusi teistesse fondidesse, anti need e-aadressid, kust saab taotlusvorme alla laadida. Nendes fondides tuleb täpselt täita interneti keskkonnas taotlusvorm ja nii ka digiallkirjastades ära saata.
Tegevuste juht Astrid Hindriks tegi ülevaate projekti „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“ vahearuandest.
Ülevaade: Haapsalu Maavalitsuses võtsid meid vastu Kristi Erkmann ja Merle Mäesalu. Nad tutvustasid oma töövaldkonda , seda just kaasamise võtmes. Põhiteema – „Kuidas on korraldatud vähemuste kaasamine Lääne maakonnas“ raames tutvustati EuroDirekti järgmise aasta töösuunda – 2015 aasta põhisuund on vähemuste kaasamine. Toodi välja head koostööd BÕLIINA ja Noortekeskusega, kes ise pakkusid EUROOPA PÄEVA raames kava terveks nädalaks.Pärnakatele tuli ED 2015. aasta põhisuund – vähemuste kaasamine- üllatuseks. See info pole RADUGALe jõudnud, nüüd on võimalus pöörduda Pärnu ED poole .
Ülevaade: Keskust võib võtta kui rahvakunsti muuseumit, kus põhirõhk on slaavi käsitöökogemuste üle andmine nooremale põlvkondadele. Keskuses on nii korraldatud, et saab teha erinevaid õpitubasid. Igal slaavi rahvuspäeval on oma lugu, kuhu kuulub ka nuku või mõne muu maskoti valmistamine. Neid lugusid saab kuulata ja esemeid valmistada oma käega. Iga rahvus kes tunneb oma juuri, on võimeline austama põlisrahva kultuuri. Siin on hea näide, kuidas neid juuri tundma õpitakse.
Ülevaade: Ümarlaual tutvustasime Haapsalu erinevate ühenduste esindajatele Pärnu rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevusi ja Pärnus läbi viidavate suurürituste toimumisaegu. Natalja Jampolskaja tutvustas Haapsalu kultuurielu ja senist kogemust koostööst Pärnu seltsidega. Koostöö on vilgas – Haapsalu kultuuriseltsid on mitu aastat osa võtnud Pärnus korraldatavast suvefestivalist MULTIKULTUURNE PÄRNU ja pärnakad on esinenud mitmel Haapsalu avaliku ruumi sündmustel. Kohtumine lõppes ühislaulmisega, lauldi erinevate rahvaste laule.
Ülevaade: Ühenduse passi töötoas vaatasime rida realt läbi projekti jooksul koostatava ühenduste passi.
Ülevaade: RADUGAsse kuulub Haapsalust vähemuste kultuuriselts BÕLINA, seepärast pidasime tähtsaks kohtumist Haapsalu linnapea. Urmas Suklesega. Kohtumisel olid projekti töögrupp ja Bõliina esindajad. Tutvustasime Pärnus 2008. aastast linnapea eesistumisel toimetava vähemuste ühenduste ümarlaua tööd. Linnapea leidis, et sarnane koostöö on ka Haapsalus infopäeva vormis. Andsime Urmas Suklesele kutse 15.11.2014 toimuvale RADUGA sünni 10. aastapäevale.
Ülevaade: RADUGA kui katusorganisatsiooni sünnist möödus 10 aastat. Posidelki oli pidulikum sündmus. Koha valikul sai määravaks rahvuslik suundumus. Rahvakildude esindajad olid rahvariietes, nii et oli väga kaunis vaatepilt. Toimus see Armeenia restoranis Kuninga tänaval. Toimus vabatahtlike abiliste tänamine, väike kontsert. Kolmandat korda anti välja RADUGA SÕBRA tiitel, kelleks said Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Raadio4 korrespondent Irina Gazizulina. Meenutasime neid 10 tegutsemisaastat, tänusõnu ütlesid linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Ela Tomson, Volikogu liige Valter Parve, MEIS`i Kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator Kristina Pirkop.
Ülevaade: Tegemist oli kolmanda seminariga ja koduseks tööks oli kaasa tuua nõuetekohaselt vormistatud dokumentide kaust. Vaatasime APLAUS PLUS dokumentide kausta alusel, millised dokumendid ja kuidas need olid paigutatud kausta. Teine perfektne kaust oli BÕLIINAL. Rohkem kaustu polnud hindamiseks toodud.
Kristina Pirkop MEISist tegi ülevaate baasfinanseeringks esitatava aruande suurematest puudustest. RADUGA sai kiita, kuid ikkagi on ühendusi, kes ei järgi raamatupidamisreegleid. Astrid Hindriks näitas, kuidas peab koostama rahastajale projekti aruande MULTIKULTUURNE PÄRNU-14 (rahastaja Kultuuriministeerium), mida peab säilitama 7 aastat. Antud kausta siis vastavalt 2014 – 2021. Õpitoas tegi Artur Tsurbakou praktilise õppe, kuidas liituda facebook - RADUGA PÄRNU.
Ülevaade: Õpipäev toimus ÜHISNÄDALA raames PEAKi ruumides. Teema valiti kultuuriseltside esindajate poolt, sest rahastamine kultuurisündmusteks käib läbi projektide. Läbi aastate on projekte kirjutatud, kuid komisjoni hinnangul jäävad paljud projektid rahastuseta või saavad sellise summa, millega ühte kultuurisündmust läbi ei vii. Nii jäävad paljud head ideed teostamata. Aga rahvakultuur on väga tundlik läbi põlvkondade. Täna kannavad rahvusvähemuste kultuuri ja annavad oma teadmisi üle väikerahvaste esindajatena vanavanemad. Kui vanavanemate põlvkond kaob, siis praeguste vanemate põlvkond on lõdvemalt seotud oma rahvuse kultuuriga. Et praeguste vanemate ja laste põlvkonda tuua oma rahvuse juurde, peab täna sellega tegelema. On ju teada tõde, et väikerahvas kes oma juuri tunneb, oskab hinnata ka põlisrahva kultuuri.
Õpipäeva viis läbi PEAKI atesteeritud arenduskonsultant ühenduste valdkonnas Krista Habakukk, kes lubas nõustada juhul, kui projekti kirjutamisel on abi vaja. See ei tähenda projekti kirjutamist, vaid kirjutamisel hätta jäänute konsulteerimist . Samas jäävad üles probleemid, mis mõjutavad vähemuste kultuuriseltside tööd oma rahvuse juurte tutvustamisel:
1) Projektide taotlusvormid on riigikeelsed ja neid peab täitma eesti keeles, kultuuriseltsidel puudub ressurss, et projekti kirjutamise teenus sisse osta.
2) Vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed on tööturul madalapalgalistel ametikohtadel, kus arvuti kasutamine pole reeglina töövahendite hulgas.
3) Vene keelt emakeelena kõnelevad vähemusrahvaste pered ei saa madala palga tõttu lubada endale koduarvutit, mistõttu on arvuti kasutamise oskus puudulik.
4) Rahvakultuuri juuri tunneb reeglina vanavanemate põlvkond, kelle arvutioskus on puudulik. Kui nende lapsed – praegune lapsevanemate põlvkond pole rahvuse juurtest huvitatud, katkeb vähemuskultuuri järjepidavus.
Ülevaade: Posidelki oli pühendatud slaavi jõulude tähistamisele. Osalejad olid rahvariietes, lavastasid traditsioonilised jõulukombed. Kohal oli ka TV grupp, kes jäädvustas ETV jaoks uudisteklipi.
Ülevaade: Tänapäeval öeldakse, et kui sind pole internetis, siis sind pole olemas. Nii oli meie uue aasta esimene seminar „Ole nähtav!“. Artur Tsurbakou (VIKE) tegi Radugale oma facebooki konto ja õpetas, kuidas seda leida ja kasutada.
Põlvkond kes antud ajahetkel rahvuskutuuri juuri „kastab“, on kasvanud ilma arvutita. Meie ühiskonnas kuulub vähemuste perede grupp tööjõuturu madalamale tasandile (palgatasemed, piiratu pääs töökohtadele, mis sõltub riigikeele oskusest. Nähtavuse suurendamiseks leiti, et vaja on voldikut, mida erinevatel sündmustel saab jagada.
Seminari põhiosa algas sellega, et iga osaleja tegi 2 minuti jooksul oma ühenduse tutvustuse tegema. Elukutseline ajakirjanik Veera Kopti analüüsis tutvustusi, edasi läks õpetusega, kuidas ajakirjanikuga suhelda.
Tegemist oli profesionaaliga, kes oskas lihtsate sõnadega juhiseid anda. Et tegemist on vähemuste ühenduste väga nõrga kohaga, mis kajastub ka RADUGA arengukavas aastani 2020, on vajadus projektiks, mis võtabki eesmärgiks oskuse meediaga suhtlemiseks ja ühiskonnas lõimumise suurendamist läbi vähemusrahvaste kultuuri .
Ülevaade: Liitu kuuluvad seltsid peavad ühiselt planeerima oma tegevusi, andma kuludokumentidega aru rahastajale. Keskendusimegi kahele põhilisele suunale – aasta tegevuste planeerimine nii, et üritused ühistele aegadele ei satuks ja kuludokumentide vormide täitmine. Kasutasime ka rollimänge.
Ülevaade: ümarlaud toimus Pärnu linnapea Toomas Kivimägi osalusel. Saime teada, mis lähiajal Pärnus on planeeritud. Esimese kui eriti tähtsa küsimusena valgustas linnapea suuri muudatusi Pärnu haridusmaastikul seoses riigigümnaasiumi avamisega septembris. Vene gümnaasiumis jääb algkooliks, gümnaasiumiklassid lahkuvad riigigümnaasiumi ruumidesse loodetavalt koos oma õpetajatega. Praegune koolimaja jääb põhikooliks.
Küsiti miks sai kool Tammsaare nime, mitte näiteks mõne vene klassiku või lihtsalt Slaavi kool. Linnapea selgitas, et nimedele toimus konkurss, mis nüüd on lõppenud. Selle alusel sai võitjaks Tammsaare kool, kuna asub kool Tammsaare puiesteel. Pärnus on ka teisi koole, mille nimes on märgitud asukoht.
Teine probleem seoses vene kooliga just rahvuskultuuri juuri tutvustavad ühenduste võtmeisikutel, kes väidavad et koolis on muusikaõpetaja, kes on üles ehitanud eestikeelse tunni ja kus pole erinevate rahvuste muusikal kohta. Räägime küll et väikerahvuste kultuuri rikastavast mõjust, kui aga juba esimeses klassis lõikame juured rahvuskultuuriga läbi, kasvatamegi juurtetut uut põlvkonda.
Linnapea Toomas Kivimägi lubas sel teemal rääkida kooli direktoriga. Kolmas teema oli ruumid Metsa 1 kolmandal korrusel, mis on 13 rahvuskultuuri seltsi erinevate tegevuste läbiviimiseks väike. linnas.
Ülevaade: 24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev, aastal 2018 saab Eesti Vabariik 100 . aastaseks.
Koos abilinnapea Jane Metsaga pidasime maha mõttetalgud, kuidas oma tegevused 2016-2017 lõimida linna poolt EV100 sündmustega.
Ülevaade: Tegemist on projektiga, mis puudutab e-keskkonda, seega OLE NÄHTAV puudutab ka virtuaalset nähtavust. Vaatasime üle www.avatudparnumaa.ee , kus on üles pandud kõik Radugat puudutavad dokumendid, et RADUGA tegevus oleks nähtav.
Sellelt lehelt saab otse minna https://www.facebook.com/groups/821147041263485/, kus on aktiivse suhtluse võimalus koos piltide ülespaneku võimalusega.
Lisaks on riik loonud võimaluse venekeelse vabakondi puudutavate sündmuste kajastamine, see on www.etnoweb.ee , kus katusorganisatsioonide seast võib leida ka MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga. Et ühendused oleks nähtavad ka tele- ja raadiokanalite kaudu, tegi tele- ja raadioajakirjanik Irina Gazizulina meile meedia töötoa.
Ta andis näpunäited, kuidas anda välja pressiteateid sündmuste kohta, mis korraldatakse. Tõsiselt tuleb võtta soovitust koostada sündmuse meediaplaan, mis annaks juba varakult teada, mis tulemas on. Tegime ka rollimängu, kus ajakirjanik võttis intervjuu nii positiivse kui negatiivse sündmuse kohta. Sai selgeks, et meedia jaoks on meil vaja veel palju tööd teha ja see vajab eraldi koolitust. Eriti olukorras, kus riik on ette võtnud venekeelse meediakanali loomise, on suurenenud võimalus oma kultuuri juuri tutvustavate sündmustega ekraanile jõuda. Kristiina Pirgop MEISist tutvustas täiesti uuenenud toetusskeemi katusorganisatsioonidele, seda tuleb teatavaks võtta ja sellest siis juhenduda. Juurde on tulnud vajadus noori ühenduste tegevustesse kaasata, arengu planeerimine 3 aastaks. See näitab, et baasfinantseerumine on võtnud suuna katusorganisatsioonide ja liitu kuuluvate ühenduste profesionaliseerimisele. Pärimuskultuuri spetsialist Veronika Meibaum tutvustas pärumuskultuuriga seotud arenguid ja võimalusi Eestis. Üllatuskülalisena oli meil Kersti Liiva, Euroopa Direct konsultant, Pärnu Maavalitsuse väliskoostöö spetsialist, kes rääkis meile EL ja kuidas sealt e- teavet saada. Viisime läbi ka Euroopa Liitu puudutava mängu.
Kuigi oli märtsi lõppu oli planeeritud ümarlaud, otsustasime selle asendada seminariga, sest vajadus on 3 aasta tegevuskava koostamiseks, dokumendimapi ülevaatamiseks koos PEAKi esindaja Krista Habakukkiga jne. Lõpuseminari aeg täpsustatakse.
Ülevaade: Projekt „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“ sai läbi. Analüüsisime, kui võrdsed võimalused on ühendused, kelle liikmed ja võtmeisikud räägivad oma emakeeles ja eestikeelsetel vabaühendustel (analüüs on sõnastatud eraldi dokumendiga). Valminud on elektroonilised passid, mille kasutegur ühendusele sai uuesti läbi räägitud. Et pass i ka kasutataks, on vaja seda veel hilisematel seminaridel teemana käsitleda. 2017 aastal tuleb KÜSKIle teha tulemusaruanne, siis on näha, kuidas elektroonilist passi kasutatakse. Praegust teeb RADUGA katusorganisatsioonide 3 aasta baasfinanseeringu projekti (MEIS), siin on juba passi võimalik kasutada. Projekti üheks tulemuseks oli RADUGa voldik, kus on teave nii katusorganisatsiooni kui liitu kuuluvate ühenduste kohta.
Jagasime osalejatele voldikud. Veelkord vaatasime läbi need virtuaalleheküljed, kus teave RADUGA kohta üleval on: www.avatudparnumaa.ee – sealt saab ka otse FB Raduga Pärnu, mis on venekeelne.
Kodulehel on kõik ametlikud dokumendid, kohustuslikud vabaühenduse nähtavuse suurendamiseks. Rriigi poolt on toetatud www.etnoweb.ee rahvusvähemuste ühenduste portaal, kuhu saab aktiivselt oma sündmusi üles laadida, et ka teised rahvuskaaslased Pärnu sündmustega kursis oleksid.
Projekti jooksul viidi läbi 7 arenguseminari, 9 posidelkit (jututuba, kus rahvuskultuur oli põimitud mõne päevakohase aruteluga, 4 ümarlauda koostöös linnavalitsusega.
Mõttekoja üks osa oli ajurünnak selgitamaks, millises seisus on RADUGA liikmesühendused 2016 aastal ja kas kehtivad 2013 aastal koostöös valminud arengu- ja tegevuskava.
2013. aastal areangukava koostamisel toimunud SWOT analüüsis olid ohuna märgitud ruumide rendilepingu ülesütlemine Pärnu linna poolt. Nüüd 2015 aastal saigi see oht teoks. Uued ruumid on küll leitud, kuid juulist aasta lõpuni oli normaalne töö häiritud.
2013 aastal koostatud tegevuskavas panime paika, et 2016 aasta saab olema eesmärgiks RADUGA vähemuste kultuuriseltside nähtavuse suurendamine – meediaga suhtlemine. Novembri ajurünnakus kontrollisime, kas planeeritu on vajalik.
3)Info võimaluste kohta piiratud (vähesed teadmised), sotsiaalmeedia kasutamise oskused ebapiisavad.
4) Eestikeelne meedia ei huvitu väikerahvaste üritustest. Nüüd kus toimib ETV+, on lootus ka riiklikusse meediasse sattuda. Enne aga tuleb õppida, kuidas infot jagada, sest info andmise oskused on puudulikud igal tasandil.
Pärnu kontekstis on see tänamatu töö, sest pärast kooli lõpetamist suundutakse teistesse linnadesse või maadesse õppima ja lõimunud noor ei anna rahvusvähemuse kultuuri arendamisse järjepidevust. Iga uus põlvkond alustab oma rahvuse juurte tundmist nullist, et siis pärast kooli lõpetamist maailma lennata. Kui oma juurtega tutvumine algab vanaema või emaga koos meie tegevustel osalemisega, siis koolipõlves on Radugas lastele juba oma – kunsti- ja tantsuring. Noortele suunatud avalikud tegevused vene kalmistu korrastamine mais talgute TEEME ÄRA raames, Euroopa päev, kohtumised Valgevene kooliõpilastega, kes külastavad RADUGA kutsel Pärnut – koos eestikeelsete koolidega. Meie suvefestivali toimkonnas on ka vene emakeelega noored, kes tegutsevad vabatahtlikena väliskülaliste ja kontserdi teadustajatena.
2013 aastal koostatud tegevuskavas kuni 2020 on 2018. Aasta planeeritud süvendatud süstemaatiliseks tööks noortega. Varem pole väikesed rahvuskultuuriseltsid valmis noortega süvendatud tööd tegema.
Kaardistati need probleemid, mis takistavad rahvusvähemustel end Eesti ühiskonnas võrdselt kohelduna tunda.
1)Rohkem anda informatsiooni oma ühenduste tegevustele kohalikus ja riiklikus pressis nii eesti kui vene keeles, veebis – Leili Tru`sina (Vassilissa)
KOV ei tunne huvi, kuidas rahvusvähemused end tunnevad. On küll väljund linnavalitsuse juures toimiva rahvusvähemuste kultuuriseltside (avatud ka linnakodanikule) näol, mis annab infot linna juhtimise küsimustes. Kui rahvuskultuuriseltsid üritusi korraldavad, siis kutsetele ei vastata ja kohale ei tulda. Nii ei saagi linnavalitsus teada, mis vähemuste kultuuriseltsid teevad. See ei puuduta RADUGA poolt korraldatavaid ühisüritusi, siin on alati linn alati esindatud.
Seoses e-riigi sisseviimisega, on tekkinud klaaslagi rahvusvähemuste hakkamasaamisele Eesti ühiskonnas. Kogu info ja asjaajamine on riigikeeles.
3) 2015. Aastal läks täide 2013. Aastal SWOTis ohuna kirja pandud võimalus, et linn lõpetab rendilepingu RADUGA ruumidele. Nüüd on uued ruumid leitud, aga tuleb korrastada. Ruumi rent on kõrgem. 2016. aastal said rendilepingu lõpetamisest teada Rüütli 24 majas tegutsenid Juudi ja Ukraina selts, nad peavad endale uued ruumid leidma, mis omakorda on kürgema hinnaga kui senised ruumid. See segab oluliselt rahvuskultuuriseltside tööd.
4)Integratsiooni Sihtasutuse MISA baasrahastuse summad laekuvad mitu kuud hiljem, mis pärsib seltside tööd. Ilma rahata ei saa planeeritud tegevusi läbi viia.
1) Juba valminud ühenduse kohta valmistatud infobuklettide kasutamise oskuse juurutamine. 2)Infobuklettide juurdetrükk.
1) Vähemalt 2x aastas käib koos Nõukogu. Esimene nõukogu toimub jaanuaris, pärast MISA aruannet – Galina Ivanova
3)Detsember – aastaaruande tegemine – liikmeühenduste võtmeisikutelt Raduga võtmeisiku GalinaIvanovale – jaanuaris koondaruanne Radugalt Integratsiooni Sihtasutusele MISA.
Suvefestival MULTIKULTUURNR PÄRNU toimub Pärnu avalikus ruumis juba alates 2000. aastast. Väikesest oma linna vähemuste kultuuriseltside suvefestivalist on aastatega kasvanud väikeste rahvusansamblite populaarne esinemiskoht ka teistele Eesti vähemusrahvuste ja lähisvälismaa rahvusvähemuste ansamblitele. Pärnu suvefestival ongi Eesti erinevatest paikkondadest rahvusvähemuste esinemisvõimalus. Nende jaoks on tähtis, et oma projektis me hüvitame külalisansamblite transpordikulu ja majutuse.
Kui analüüsida esinejaid, siis väikeste rahvakildude ansamblite esinemiskvaliteet on tublisti tõusnud. Iga kord näeb uusi rahvariideid – teadmine et rahvakillud saavad end näidata ka suvepealinnas, annab neile indu üha täiuslikumaid rahvariideid õmmelda ja esinemiste kvaliteeti parandada.
Juba teist aastat on meie suvefestival teise festivali – AUGUSTIUNETUSEGA ühel päeval. Meie lõpetame oma teise kontserdiga 18.00, nemad alustavad 19.00. See annab meie festivali esinejatele kolmanda lava linnaruumis, kus on võimalus oma rahvakunsti näidata.
Täidetud on festivali „MULTIKULTUURNE PÄRNU“ eesmärgid: 1) Väikerahvaste kultuuripärand saab nähtavaks, toimub lõimumine Eesti kultuuriruumi. 2) Pärnu suvise kultuurikalender rikastub vähemusrahvuste rahvusvähemuste kontsertidega avalikus ruumis. . 3) Kinnistatakse ja luuakse uusi sidemeid Radugasse kuuluvate seltside ja külalisesinejate vahel, laiendatakse rahvusvahelist koostööd.
Projekti läbiviimise käigus on tehtud koostööd: 1)Pärnu linnavalitsuse, 2) MTÜ Kastan Taskus – Augustiunetuse töömeeskonnaga, 3) Ingeri Soome Seltsiga. Esinejad teistest Eesti linnadest olid Poola rahvakultuuriansambel POLONIA, Narva tšuvašši ansambel NARSPI, ansambel TEREK (Tallinn), Mordva Kultuuriühing SJATKO, Haapsalu BÕLIINA,Maardu kultuuriühing JALINKA, Seto lauluselts SÕSARÕ, Tšuvašši kultuuriselts (Tallinn), Sindi linna Slaavi Kultuuriühing Slavjanotska.
Esinejad välismaalt olid Läti Balti Rahvusvahelise Akadeemia tantsukool “Natali Berg Dance”, Läti Burjaadi ühendusega «Бадархан", Lätist Ukraina vokaalansambel «Водограй» Rezene linna kultuurimajast, Leedu vokaalstuudio KALINA, Sauljai vene kultuurikeskus. Puutöö meistriklassi viis läbi kunstnik Aleksandr Selski Moskvast (Venemaa).
2016. aasta suvefestivali 2 kontserti viidi läbi festivalitelgis, sest terve päev sadas lausvihma. Õnneks vihm lakkas ja meie külalised said esineda vabas linnaruumis Augustiunetuse lavadel.
Korraldaja: Pärnumaa Vähemusrahvuste Liit Raduga. Rahastajad: Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ehk MISA, Pärnu linnavalitsus.
Ülevaade: Pärnu ja Haapsalu on eestikeelsed väikelinnad, kus rahvusvähemuste kogukonnad on väiksearvulised. RADUGAsse kuulub 13 vähemusrahvuste kultuuriseltsi, mis omakorda koondavad 6 lauluansamblit, 6 tantsutruppi, 6 käsitööringi, 2 kunstiringi. 2016 aastat iseloomustab see, et 2015. aastal lõpetas ühepoolselt ruumide kasutamise lepingu, ringid tegutsesid juhuslikes kohtades, näiteks ringijuhi kodus. Alles 2016 mais saadi kinnisvaraturult ruumid, mis sobisid bürooks koos väikse koosolekuruumiga. 2016 aasta detsembris saadi linnalt tasuta ruumid kasutamiseks ringide tööks. See on pannud pitseri ka sisulisele tööle – vähenenud on erinevate ürituste ja neist osavõtjate arv. 2016. aastal viidi läbi 341 üritust, kus osales 14681 inimest, oluliselt vähem kui varem planeeritud. Kas see 2017 aastal taastub, näitab aeg.
2016 aastat iseloomustab see, et hakati üles märkima laste ja noorte osa erinevate tegevuste ja osalejate hulgas. Väikelinnade probleem on see, et noored lahkuvad pärast gümnaasiumi lõpetamist Tallinnasse, Tartusse või välismaale. Sama kehtib ka vähemusrahvuste kogukonnas, mis seetõttu on pidevas languses – suremus võtab oma osa, noored lahkuvad linnast. Kultuuri juuri annavad edasi lastele eakad rahvuskaaslased. Lahkuvad noored kasutavad neid oskusi suurlinnades. Nii toimub kahesuunaline kogukondade vähenemine väikelinnades.
2018. aasta suvefestival toimus 18ndat korda. Väikesest kohaliku tähtsusega sündmusest on saanud rahvusvaheline festival, kus välisriikidest osalesid kollektiivid Lätist, Valgevenest ja Venemaalt. Eesti teistest linnadest olid esindatud Narva, Narva Jõesuu, Kohtla- Järvelt ja Tallinnast. Raduga arengukavas 2014-2020 on 2018. aasta noortele suunatud aasta - JUURTE JUURDE. Seepärast oli ka festivali esinejateks valitud laste ja noorte kollektiivid lisaks täiskasvanute kollektiividele. Vanuseliselt lapsi kuni 14 eluaastani oli esinejatest 43, 14-18 eluaastani oli esinejaid 86, vanuseliselt 18-60 oli esinejaid 85, vanuseliselt 60 kuni..... oli esinejaid 40. Kokku oli esinejaid 254 + kõikide ansamblite juurde kuuluvad täiskasvanud juhendajad. 11.08.18 toimunud suvefestival MULTIKULTUURNE PÄRNU kuulus meie poolt EV100 kingikotti. Seega said erinevatest rahvustest esinejad kui ka pealtvaatajad teada, et just Pärnus samal platsil kus festival toimus, loeti 23.02.1918 ette EESTI ISESEISVUSE MANIFEST. Tulemuste mõju: 1) tänu meie rahvusvähemuste kultuuriseltside koostöös korraldatud festivalile on Pärnu linna maine suurenenud - Pärnu on EV sünnilinn; 2) Esines rekordiline arv ansambleid - 15; 3) Pärnu rahvuskultuuriseltsid olid korralduses tublid - nad olid toeks väliskülaliste gruppidele, see tugevdas kohalike seltside koostööd; 4) Ilm oli ilus ja pealtvaatajaid võis olla üle tuhande. Pealtvaatajad istusid uuendatud Rüütli platsi treppidel ja seisid kolmes küljes lavana kasutatava pinna ümber. Kolmetunnise kontserdi jooksul vaheldus tunnis kolmandik pealtvaatajatest, nii et vaatajate arvu saab vaid arvata. 5) Koos Augustiunetusega oli Pärnu kesklinn täis erinevate rahvakildude rahvariideid, mis andis päevale erilise näo. Rahvusvähemused muutusid linnaruumis nähtavamaks. 6) Vene ja Valgevene konsulaatide esindajad ning esinejad välimaalt nägid oma silmaga, et Eestis väikerahvaste kultuuri hinnatakse, et rahvusvähemusi ei diskrimineerita.
1. Koostöö: MTÜ Vähemusrahvuste Liit RADUGA on katusorganisatsioon, mis ühendab 13 erineva vähemusrahvuse kultuuriseltsi Pärnus, Haapsalus ja Sindis, kus omakorda tegutseb kokku 6 lauluansamblit, 6 tantsuansamblit, 6 käsitööringi, 2 kunstiringi. Kõik liitu kuuluvad rahvuskultuuriseltsid teevad omavahel koostööd. Koostöös on sündinud suvefestival Pärnu avalikus ruumis “Multikultuurne Pärnu”.
Toimib koostöö eestikeelsete seltsidega – esinejad, osavõtt õhtusest tänavafestivalist AUGUSTIUNETUS.
2. Järjepidevus: Esimene suvefestival toimus 2000. aasta augustis, kasvades kohaliku tähtsusega suvefestivalist rahvusvaheliseks sündmuseks.
3. Väärtuspõhine teemavalik : 2018 aastal festival on juubelihõngune ja kannab nime «Suvefestival MULTIKULTUURNE PÄRNU – meie kingitus 100 aastasele Eesti Vabariigile». Festival toimumise kohaks on Rüütli plats, kus 23.02.1918 loeti ette “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”.
4. Eesmärgistatud sihtgrupi valik. 2018 aasta festivali esinejateks on eelistatud laste, noorte ja perede ansamblid, täiskasvanute ansamblitel soovitus kaasata lapsi oma esinemisse.
5. Lõimumine. Terve päeva on suvepealinna avalikus ruumis väikerahvaste kostüümides esinejad, kes saavad oma rahvakunsti näidata eestikeelses linnas, sellest melust saavad osa ka Pärnus puhkavad välismaalased.
Festival on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Rahvakildude kogukonnad saavad teada, et just festivali toimumise kohas kuulutati välja 23.02.1918 EV.
Festivalil pannakse rõhku laste ja noorte osalemisele, see toob uue põlvkonna oma rahvuse juurte juurde.
Eestlaste kogukond saab festivali, kus erinevad rahvakillud tutvustavad oma rahvakunsti. Terve päev on linnas esinemas ja liikumas kirevates rahvariietes inimesed. See annab turvatunde, et me kõik saame üheskoos hakkama.
15. Tantsuansambel KAJAKAS - Pärnu, Eesti. Viis läbi festivali lõpetuseks Kihnu rahvatantsu esinejate ja pealtvaatajatele.
12.08.2018 toimunud briifingul anti festivali korralduslikule poolele hea hinnang ja leiti, et festival võiks edaspidigi toimuda. See on hea võimalus kohtuda erinevate Eesti linnade ja välisnaabrite väikestel rahvusvähemuste kultuuriseltsidel kokku saada ja oma rahvakunsti näidata.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma olen juba maininud, et olen hommikuinimene ja mulle meeldib, kui mul on hommikul aega. Mõtlesin, et jagan teiega ka oma tegemisi, ehk saate mõne hea mõtte + boonusena üks uus õhtune toimetus.
Äratus on mul tavaliselt kell 6. Kõik sõltub sellest, kui vara ma tööle tahan jõuda ja mis kell voodist välja tulla on vaja. No näiteks täna oli äratus 5.39, et ma kell 6 voodist väljas kindlasti oleks.
Peale hambapesu ja kergeid hügieenitoimetusi, teen igal hommikul plankingut. Rekord on praegu 2,38 minutit. Ma küll lootsin see nädal uue rekordi jälle teha, aga jõudu pole. Igatahes on see üks hea võimalus end hommikul üles äratada ja mulle tegelikult tundub, et kõhulihas peki all võtab mingit vormi.
Edasi teen omale sooja sidrunivee. Joon seda pudrukeetmise ajal. Söön enamasti hommikuti 8-viljahelbe putru marjadega. Veel pole ära tüdinenud. Saan sellest kõhu korralikult täis ja suudan tööl tunnid ära anda.
Ja siis pole enam muud, kui riidesse, nägu pähe ja tööle. Olen üks esimesi, kes tööle jõuab. Kui tööpäeva algab ametlikult kell 8, siis mina olen tavaliselt kohal u 7.25. Saan veel päevaplaanid üle vaadata ja lapsed ilusti klassis vastu võtta.
Sellest nädalast olen õhtuti püüdnud jalgadele kupumassaazi teha. Mul on kupp olemas juba päris pikalt, aga väga palju pole ma seda kasutanud. Nüüd on vaja ju suveks jalad ilusaks saada ja ma loodan, et see aitab tsellule tuule alla teha. Peaks vist praegu kiirelt mingi pildi tegema, et pärast millegagi võrrelda oleks.
Nii tore! 🙂 Mina olen nüüd ka kindlasti su blogi püsijälgija! Hoopis teine tunne tekib tõesti, kui sa inimest päriselt näinud oled.
Ja muide, mulle tuleb täna postipakk kehakupu ja õlidega! Saan ka proovida lõpuks selle effektiivsust ja enne-pärast pilte teha blogisse ja võrrelda.
Mina ärkan kell 7.10 ja käin pesus. Hommikul joon alati kohvi, kuigi varem jõin ka sooja sidrunivett. Ei mäletagi enam, miks lõpetasin. Söögiks tavaliselt üks võiku ja puuviljalõigud (nt pool banaani, üks kiivi, külmutatud maasikad ja mustikad), millele raputan seesami ja chia seemneid, mandlilaaste ja kallan üle keefiriga. MMMM, nii hea 😀 Varem viitsisin ka putru teha ja sellest püsis ka kõht kauem täis, aga viimasel ajal pole teinud. Peaks ka plankingu kavasse võtma.
Ma ei joo üldse kohvi, pole kunagi joonud. 🙂 Puuviljad keefiri ja chia seemnetega on mul tihti lõunaks, on tõesti ülihea. Planking on imeasi, ausalt! See mõjub ja annab hommikule mõnusa alguse. 🙂
Oii, kuppudega meil lausa oma rituaal 😀 Õhtuti, kui mehega tunnikese teleka ees oleme, tulen mina rätiku, õli ja kupuga lagedale. Mees siis massaažitab mu sisereisi ja kõhtu. Praegu ma eriti nõudlik, sest täpselt kahe nädala pärast on meie pulmad 😉
Kaua sa juba kuputanud oled? Kas on vahet näha ka? 😀 Ma niii tahaks, et see toimiks ja tsellu väheneks.
Alla ma võtnud olen, aga ei tea, kas see kuppudest, trennist, toidu jälgimisest või kõigest kokku 😀 Mina kuppudesse usun, mees mitte 😆
Pühapäeva õhtu. Ma pole end siiani suutnud voodist välja ajada, rääkimata riidesse panekust. Teen “rõõmsalt” oma eesti keele ettekannet ja ei kavatsegi end täna teki alt välja ajada.
Mul oli üks äärmiselt meeleolukas nädalavahetus. Kolm õhtut järjest väljaskäimist väsitas kohe kindlasti. Asja teeb aga palju leebemaks see, et alkoholi ma põhimõtteliselt ei tarbinud ja peokohad said valitud nii, et rahakotti ma kordagi avama ei pidanud. Tutvusin nende kolme õhtu jooksul uute inimestega, tantsisin nii kuis jaksasin ja sain tunda, et vähemalt Tartus on inimesed, kellele minu olemasolu korda läheb.
Eelmisel laupäeval loodud tutvus tundub olevat üks lahedamaid senini. Põnevad jutuajamised, omamoodi naljad ja lõpetuseks öine jalutuskäik Emajõe ääres, mis lõppes naljarohke varahommikuga tema juures. Kõlab ju hästi? Väide, et vastassugupoolte vaheline sõprus pole võimalik, ei pea siinkohal kindlasti paika.
Aga mitte kunagi ei ole head ilma halvata. Peale pisaraterohket kolmapäeva ja tohutut ülemõtlemist sain aru, et need pidevad õigustused, millega end välja püütakse vabandada, ei tähenda midagi. Mul oleks lõpuks aeg aru saada, et kõik inimesed polegi head. Ma muidugi ei usu, et on olemas üdini halbu inimesi, kuid uskuda, et üksteisele tehakse haiget vaid halbade kokkulangevuste või muu sellise tõttu, on lihtsalt naiivne. On inimesi, kes tõesti soovivadki teistele haiget teha.
Minevik ei taha mind lahti lasta. Iga natukese aja tagant saan tunda suuremaid ja väiksemaid torkeid, mis mu enesetundele teps mitte hästi ei mõju. Samas, ehk olen ma ise see, kes ei suuda lõplikult selga pöörata ja ainult edasi vaadata, vaid piilun aeg-ajalt selja taha. Aga see tunne, et keegi püüab üle võtta minu endist elu ja minu inimesi, teeb paratamatult väga kõvasti haiget. Sõnad, millega mind lohutatakse, ei aita. Küsin endalt viimasel ajal jälle millega ma selle kõik ära teeninud oled? Kas mitte mina ei olnud see n-ö kannataja? Kindlasti mitte ei taha ma end siinkohal ohvriks teha ja kindasti ei oota ma inimeste kaastunnet. Aga ma ei mõista seda poolte valimist, lihtsalt ei mahu pähe.
Mõõt on täis saamas. Kallite ja oluliste inimeste abiga olen valmis head aega ütlema. Hüvasti täitmata lubadused, tühjad sõnad ja lõplikult head aega inimestele, keda pidasin sõpradeks, kuid kes noad kõige valusamalt selga lõid. Vabandust, kuid mul pole teid vaja. Mulle ei lähe korda arvamus, mis teil minust on. Vaid vähesed inimesed teavad tõelist ja uut mind. Ja need vähesed, ma tean, jäävad minuga ka edaspidi, sest nad olid olemas minu kõige halvematel päevadel ja kindlasti on nad olemas ka parematel. Sõpra tuntakse ju hädas.
Ja no kurat! Vaadata silma, naerda ja käituda nagu kõik oleks hästi ja siis selja taga plärisema hakata, on ikka alatu küll. Või mingite varjatud vihjetega märku anda, kui “nõme” ma ikka olen. Kasvage suureks! Tulge ja raisk öelge mulle see kõik näkku. Jah, ma olen vihane.
|
OSCAR-2019
|
||
Samasugused trendid kehtivad Bogdanovi sõnul ka söödatarbijate osas. "Farmid muutuvad suuremaks ja omavad aina paremat teavet söötmise kohta,“ möönis Bogdanov.
Olukord loomakasvatuses on mõjutanud ka loomasööda tootjate tegevust. Nii on näiteks sigadele mõeldud sööda tootjatest paljud uksed sulgenud, need, kel endal loomad, jätkavad oma tarbeks tootmisega.
Kui veel kevadel oli geneeriliste veterinaarravimite tootja Interchemie Werken De Adelaar Eesti mures, et Ravimiametil võtab müügilubade menetlemine liiga kaua aega ning otsustas seetõttu oma uue tehase Eesti asemel Leetu ehitada, siis tänaseks on olukord muutunud.
Dialoog kahe osapoole vahel on aktiivne ja viljakas ning ettevõte plaanib Leedu kõrval uue suure tehase rajamist Tallinnasse.
„Olime pikki aastaid monoloogis, kuid nüüd oleme ravimiametiga saavutanud väga konstruktiivse dialoogi,“ kinnitab ettevõtte juht Veiko Saluste. „Ravimitele müügilubade saamine on pikaajaline protsess, kus on oluline avatud suhtlus. Aastaid ei saanud me aga kuidagi otsa peale, mis tulenes tõenäoliselt sellest, et oleme Eesti mõistes ainulaadne firma ning puudusid vastavad kogemused.“
Kuid täna on Saluste sõnul põhjust rahul olla. „Kui seni võttis meie kõige pikaajalisem loa saamine lubatud 7 kuu asemel 32 kuud, siis äsja saime kätte loa, mille taotluse esitasime sisse sel aastal. On näha, et võimaluse areneda saavad ka kohalikud tootjad, mitte ainult rahvusvahelised ettevõtted, kindlasti väärib siinkohal tänu ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso, kelle teeneks seda lugeda võiks.“
Lisaks tehakse väga aktiivset koostööd ülikoolidega: koos viiakse läbi mitmeid uuringuid ning mõeldakse, kuidas Interchemie Werken De Adelaar Eesti teadmistest ja oskusteavetest saaksid kasu ka teised Eesti ettevõtted nii geneeriliste veterinaar- kui ka näiteks inimravimite vallas. „Näiteks nii suuremahulisi stabiilsusuuringuid ei tee keegi teine meie lähiriikides. Oleme omas vallas pioneerid ning tänu oma keemialaborile on meil olemas võimalused katseteks ja uute toodete väljatöötamiseks ning oma laboritöötajate spetsiifiliseks väljaõppeks.“
Koos Tartu Ülikooli Katsekojaga testitakse näiteks plastikpudelite kasutamist ravimite pakendamisel. Valminud on esimesed analüüsid, mille tulemused on ravimiameti poole teele saadetud. Ettevõtte registratsiooniosakonna juhataja Sander Murumetsa sõnul peavad testid tõestama, et plast pakendina protsessides ei lagune ning kõik ained säilivad seal nagu nad algselt on määratud. „Seda on üsna keerukas teha, aga lahendades täna need probleemid ära, kogume vajalikku kogemust tulevikuks, kui soovime välja tulla uute toodetega. Kui saame ravimiametilt teada oma konkreetsed vead, siis teame, mida järgmine kord vältida.“
Saluste sõnul on eesmärgiks, et toodete põhinomenklatuuril oleks lisaks teistele riikidele ka Eesti müügiload ehk kõike, mis Eestis toodetakse, saaks ka koduturul müüa. „Meid on väga tugevalt kontrollitud erinevate riikide inspektsioonide poolt, viimati käisid meie tehases näiteks Sudaani ametnikud ning nende positiivset reaktsiooni nähes loodame, et meie müük sinna tõuseb. Viimastel aastatel on meid külastanud ka näiteks Saksamaa, Saudi Araabia ja Uganda inspektorid, kohe järgmise aasta alguses on tulemas Türgi ja Nigeeria riiklikud inspektsioonid.“
Täna töötatakse Interchemie Werken De Adelaar Eestis aktiivselt pakendamise ja ladustamise protsesside tõhustamise kallal ning ehitamisel on tehas Leedus. „Alustame väikese tootmisega ja vaatame, kuidas asjad seal käima lähevad. Ühest küljest on see võimalus hoida mune mitmes korvis, aga teisalt on võõrsil aga veel keerukam pädevaid inimesi leida,“ räägib Saluste. „Alguses oli meil plaan piirduda Leedu tehase ning Viimsis asuva tootmise laiendamisega, kuid tänaseks oleme aru saanud, et vaja täiesti uut pinda ka Eestisse.“ Tootmise laienemisega seoses on ettevõttel hetkel käsil ka uue tehase juhataja otsingud.
Nii on ettevõte algatanud projekti 20 000-ruutmeetrise tootmispinnaga hoone ehitamiseks Tallinnasse Suur-Sõjamäe piirkonda. Seal plaanitakse kasutada ladustamises ja pakkimises kõige tänapäevasemaid täisautomaatseid lahendusi ning roboteid ja rakendada igal võimalusel Tööstus 4.0 hüvesid. Jätkuvalt on arendamisel ka spetsiaalselt Interchemie Werken De Adelaar Eestile loodud tarkvara, mis on veebipõhine, sõltumatu ning hakkab tulevikus lisaks vee-, õhu- ja jahutusseadmetele juhtima ka pakkemasinaid ja laoroboteid ning andma tagasisidet operatsioonide õnnestumise kohta.
Tarkvara väljatöötaja Tiit Remmeli sõnul on see loodud tootmise optimaalsemaks planeerimiseks ja haldamiseks. „Oluline on välistada tööjõu ja rahaliste vahendite raiskamist ning juhtida tootmist võimalikult lihtsalt ning mugavalt. Eesmärk on, et seda tarkvara saaksid kasutada võimaikult paljud inimesed ja masinad, kes on selle protsessiga seotud.“
„Soovime olla esimene farmaatsiatehas Eestis, mis juurutab Tööstus 4.0,“ räägivad Saluste ja Murumets. Tegelemegi hetkel põhiliselt müügilubade, uue tehase projekteerimise ja laborite arendamisega. Konkurentsis püsimiseks peab olema kvaliteet parim, kuid samas ei saa me lubada suurt hinnatõusu. Selles valguses prognoosime, et järgmisel aastal küll tootmise kogused kasvavad, kuid marginaalid vähenevad.“
Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS alustas tegevust 17 aastat tagasi, missiooniga tuua Eestisse ravimitööstuse oskusteave ning lükata hoog sisse kohalikule kaasaegsele farmaatsiatööstusele. Täna toodetakse aseptilisi suspensioone, steriilseid süstelahuseid, infusioonilahuseid, emulsioone ja muid vedelaid ja pooltahkeid ravivorme veterinaarseks kasutamiseks. Ettevõttes töötab 125 inimest.
Tööinspektsiooni töötervishoiuinspektor Arina Shepelev vastab puidutööstuses töötaja küsimusele tööriite ja -jalanõude kohta.
Seadusest tulenevalt peab tööandja oma kulul andma töötajale tööriietuse, kui töö laad seda nõuab. Kirjeldate, et töötate puiduettevõttes, kus töökeskkond on tolmune ning tööprotsessi käigus kasutatavad ained ja kemikaalid võivad omakorda ohustada teie tervist. Sel juhul on tööandjal kohustus väljastada töötajatele tööriided ja korraldada nende pesu.
tööjalanõud, mis on mõeldud töötajale, kes peab palju liikuma ja/või seisma. Kui töötajal pole jalas õiged jalanõud, võib vale tööjalats põhjustada muutusi pöidades, mis omakorda tekitavad selja- ja jalavalusid ning võivad põhjustada muutusi selgroos.
Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja kahjutuks muutmine. Esmalt peab tööandja tagama piisava väljatõmbeventilatsiooni.
Samuti tuleb tutvuda töökeskkonna riskianalüüsiga ning selgitada välja, mis tüüpi tolmuga tegemist on. Kui puutute kokku kõva puidu, näiteks pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga, siis kõva puidu tolm võib põhjustada inimesel vähkkasvaja teket nina kõrvalkoobastes ja ninaõõnes. Sellistel juhul kehtivad rangemad nõuded töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisele.
URL: http://www.toostusuudised.ee/uudised/2018/04/11/kas-puidutoostuses-peab-tooandja-andma-tooriided
Адвокат по недвижимости, Санкт-Петербург, и адвокат по уголовным делам в сфере экономики – столь близко соприкасающиеся сферы занятий, что вроде бы и объяснять ничего не надо. Одно регулярно перетекает в другое. И вовсе не случайно темой нашей кандидатской диссертации стало "Расследование преступлений, совершаемых при заключении гражданско-правовых сделок с объектами недвижимости."
Наилучший для профессии вариант – когда адвокат сосредоточен на одной категории дел – например, адвокат по недвижимости, но никогда не забывает и о другой. Объясню почему. Адвокат – профессия, требующая широчайшей правовой культуры и глубоких знаний в различных областях. Например, лучшие адвокаты по уголовным делам в Санкт-Петербурге обязаны хорошо знать не только уголовное право и уголовный процесс, но и криминалистику, судебную медицину, психологию, судебную психиатрию, основы бизнеса, понимать, по каким законам (писаным и неписаным) живет и работает государственный аппарат, и само собой разумеется, они обязаны хорошо различать, где заканчиваются уголовно-правовые отношения и начинаются отношения гражданско-правовые или административные. И обязательно знать все тонкости применения гражданско-правовых норм, причем не в теории, не понаслышке, а на практике. Это дает возможность разрабатывать ту или иную стратегию защиты по сложным экономическим уголовным делам. Вот причина, по которой адвокат, специализирующийся в адвокатской конторе на уголовных делах, например, уголовный адвокат по мошенничеству, должен время от времени практиковаться и в гражданских делах, в частности – делах о спорной недвижимости. Причем практиковаться не как любитель, а как профессионал своего дела.
|
OSCAR-2019
|
||
MTÜ Eesti Meditsiiniekspordi klaster (edaspidi Medicine Estonia klaster) on meditsiiniteenuseid pakkuvate rahvusvahelistumisele ja müügitulu suurendamisele suunatud ettevõtete klaster ehk koostööplatvorm, mis tegutseb mittetulundusühinguna.
Medicine Estonia klastri moodustavad erineva omandivormi, tegevuseesmärkide, kliinilise valdkonna ja ärimudeliga tervishoiuteenuste osutajad, mida ühendab kõrge teenuseosutamise tase ning tõsine ambitsioon tõsta meditsiiniteenuste pakkujate konkurentsivõimet oma organisatsioonis ja Eestis tervikuna. Klastri liikmeskond on moodustunud ettevõtete baasil, kellel on olemas reaalne kogemus teenuste pakkumiseks välisturgudel või valmisolek investeerida sellesse lähiajal. Teiseks kriteeriumiks on klastri partnerite ühisosa oluliste arendustegevuste, müügiedenduse või jagatud väärtusahela kaudu, mistõttu pakub klastris tegutsemine olulist sünergiat võrreldes senise killustunud pingutuste ja investeeringutega müügitulu suurendamiseks.
Medicine Estonia klaster loob tingimused meditsiinisektori arenguks Eestis, et pakkuda elanikele paremaid teenuseid ning meditsiinitöötajatele motivatsiooni rakendada oma oskusi eeskätt Eestis. Meditsiinisektori oluline müügitulu ja konkurentsivõime kasv saavutatakse professionaalse ja konkurentsivõimelise juhtimis- ja planeerimisvõime sidustamisel teadmistega spetsiifiliste välisturgude kohta ning toetava, kriitilise massiga kohaloleku saavutamisega. Taustal on väga oluline koherentse nn toetava ökosüsteemi arendamine koostöös riigi ja teiste huvitatud osapooltega.
Aktiivsete meditsiiniteenuse osutajate initsiatiivrühm koos partnerettevõtetega on kokku leppinud selges visioonis ja tugevas koostöötahtes ühise Medicine Estonia klaster strateegia elluviimisel meditsiiniteenuste arendamiseks ja teenusepakkujate müügitulu kasvatamiseks läbi ühisturunduse, tootearenduse ja rahvusvahelistumise. Strateegia dokumendi saab alla laadida siit.
Projekti üldiseks eesmärgiks on kasvatada Medicine Estonia partnerite konkurentsivõimekust läbi ühisturunduse teostamise välisturgudel ning tõsta tootearenduse kaudu toodeteteenuste kvaliteeti. Ühisturundus võimaldab teenuseid nii sise kui ka välisturul edukamalt pakkuda ning samas kulusid vähendada. Mõju tootearenduses - uued ja kaasaegsed lahendused ning metoodikad, mis tõstavad teenuste kvaliteeti ja võimaldavad patsientidel teenuseni paremini jõuda. Kontakti ja koostöövõrgustiku suurendamine – laiem kontaktivõrgustik tagab klastri liikmete huvide suurema kajastamise ja kaitse (ka rahvusvahelisel tasemel). Klastris osalemine tagab teenusepakkujatele klientide arvu (sh väliskliendid) ning käibe kasvu, mis omakorda võimaldab täiendavaid investeeringuid toodetesse-teenustesse, aga ka infrastruktuuri ja personali. Valdkondliku hariduse arendamine ja kvaliteedi kasvatamine - partnerite kasu avaldub kvalifitseeritud spetsialistide/tööjõu kasvavas mahus (koolitused ja spetsialistide värbamine). Paraneb koostöö välisriikide partnerite/teenusepakkujatega - koostöö välisriikides tegutsevate teenusepakkujate ja teadus ning arendusorganisatsioonidega võimaldab tõsta Eestis pakutavate teenuste kvaliteeti ning panustada nende pakkumise suurendamisse ka piiriüleselt. Klastri müügitulu on aastaks 2018 kasvanud 15%. Klastri partnerite lisandväärtus töötajate kohta kasvab projekti perioodil vähemalt 15%. Välispatsientide arv on kasvanud 15-20%. Eriarsti teenuste tarbijate arv kasvab projekti perioodil 15-20%. Soome kodanike valmisolek Eesti tervishoiuteenuste kasutamiseks on jäänud samaks (85% küsitlusele vastanutest). Vene turul on sõlmitud vähemalt üks olulise tähtsusega (vähemalt 100 000€ aastas) koostööpartneri leping. Klastri liikmete arv on kasvanud 20%. Soomlased ja venelased saavad teenindust oma emakeeles. Ravijärjekorrad on lühemad kui sihtturgudel.
EASi ettevõtluse ja innovatsioonivaldkonna hindamiskomisjoni otsus EU50483 projektile – Medicine Estonia klastri rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine klastrite arendamise programmist toetus projekti finantseerimiseks summas 288 530 eurot.
Klastri senine kogemus näitab, et endiste SRÜ riikide arstid ja meditsiinitöötajad vajavad eelkõige erialaseid koolitusi. Sealhulgas on olulised Eesti tipparstide esinemised sihtriikide erialakonverentsidel ja sihtriikide meditsiinivaldkonna ekspertidest koosnevate delegatsioonide visiidid Eestisse. Kuna Eesti meditsiiniteenused on Euroopa tasemel ning siin suheldakse ka vene keeles, ollakse huvitatud koostööst Eesti kliinikutega.
Medicine Estonia klaster on teinud esimesi edukaid samme kontaktide loomiseks Skandinaavias ja Venemaal. Kahepoolsete visiitide tulemusena algas 2014. aasta lõpus ka Kasahstani patsientide ravi Eesti haiglates. 2015. aastal Kasahstani patsientide arv Eestis kasvas järjepidevalt. 2016. aasta suve algul käivitus Välisministeeriumi arengukoostöö projekt „Kasahstani, Ukraina, Moldova, Aserbaidžaani, Gruusia, Valgevene ja Kõrgõzstani tervishoiusektori arendamine“, mille raames on meil võimalus tutvustada Eesti meditsiiniteenused nendel turgudel. Juba on käivitunud aktiivne koostöö Ukraina, Gruusia ja Moldovaga.
Projekti raames viiakse ellu erialaseid koolitusi Ukraina, Kasahstani, Moldova, Aserbaidžaani, Gruusia, Valgevene ja Kõrgõstani haiglajuhtidele ning arstidele: Plaanis on järgmised tegevused:
Koostöös Eesti saatkondadega sihtriikides erialaseminaride korraldamine eesmärgiga tutvustada Eesti meditsiinisektorit, koolitada arste ning luua nii uusi kvaliteetseid kontakte.
Sihtriikide meditsiinivaldkonna ekspertidest koosnevate delegatsioonide visiidid Eestis, Eesti meditsiinisektori kogemuse tutvustamine.
Medicine Estonia oli Teenusmajanduse Koja projekt, mida perioodil 2012-2014 rahastati EAS Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist. Projekti toetas Arengufond. Projekti alguskuupäev oli 1. mai 2012 ja lõppkuupäev 31. detsember 2014.
Lugege Arengufondi raportit “Tervishoiuteenused 2018: Eesti tervise- ja heaoluteenuste ekspordivõimalused“.
Klaster Medicine Estonia loodi 2012. a ning ühendas endas üle 20 avaliku ja erasektori tervishoiuvaldkonna ettevõtte ja organisatsiooni. Klaster tegutses aktiivselt oma rahvusvahelise kontaktvõrgustiku arendamisel nii lääne kui ka ida suunal. Aastatel 2013-2014 tegutseti peamiselt Loode-Venemaa ja Moskva suunal, pärast ELi ja Venemaa suhete olulist jahenemist hakkas klaster arendama koostööd teiste endiste SRÜ riikidega. Medicine Estonia näeb meditsiiniteenuseid eksportivate ettevõtete ja ühiskonna vajadusi laiemalt. Klaster loob ja vahendab kontakte, korraldab turundustegevust, teeb koostööd partneritega ning kogub ja vahendab teavet välisturgude kohta. Klaster saab pidada läbirääkimisi osapooltega, kellega üksikutel teenuseosutajatel ei ole võimalik või otstarbekas tegeleda.
Medicine Estonia üks olulisem ülesanne on turundada oma liikmete teenuseid sihtturgudel ja luua Eesti teenusepakkujatest kutsuv kuvand. Klaster teeb oma liikmete teenuseid tutvustavaid turundusüritusi, korraldab konverentse ja kohtumisi potentsiaalsete koostööpartneritega, osaleb messidel ja konverentsidel. Samuti korraldab huvilistele külaskäike oma liikmete haiglatesse, kliinikutesse, keskustesse jm. Teised olulised ülesanded on aidata oma liikmetel tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet ja luua liikmetele kontaktvõrgustik. Medicine Estonia ei vahenda agendina patsiente. Klastri tegevus on liikmete enda turundus- ja müügitööd toetav tegevus.
Kõik ekspordi tegevused on väga kulukad, üksi tegutsedes ei pruugi olla piisavalt inimressurssi ega rahalisi vahendeid. Medicine Estonia klastri liikmed usuvad koostöö vajadusse ekspordiküsimustes. Klastrisse kuulumine annab liikmetele võimaluse jagada ja saada seniseid ekspordikogemusi ning paremaid teadmisi sihtturgudest. Läbi klastri vahendatud maailmakogemuste on liikmetel võimalus tõsta oma teenuste kvaliteeti. Medicine Estonia aitab oma liikmetel saavutada sihtturgudel suuremat nähtavust. Klastri tegevuste rahastamisel perioodil 2012-2014 oli liikmete omaosalus 30% ja EAS lisas 70%. Klastri liikmed on veendunud ühistegevuse vajalikkuses ja esitavad taotluse ka järgmiseks rahastusperioodiks.
2013.a oktoobri lõpus ülevõetud ELi piiriülese tervishoiuteenuste direktiiv rõhutab võimalust valida meditsiiniteenuste pakkujat kogu ELi piires ja näeb ette patsiendi õigused ja ravikindlustatud isikute ravikulude hüvitamise teises liikmesriigis osutatud teenuste eest koduriigi kindlustusandja poolt (kohalik haigekassa).
MTÜ Eesti Meditsiiniekspordi Klastri juhtkond: Inge Suder (Ida-Tallinna Keskhaigla), Brit Pensa (Kliinik 32) ja Raul Niin (Niine Nahakliinik). Liikmete poolt pakutavate teenuste kohta lugege lähemalt siit.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti tulevik, Einasto, ekspert, geoloogia, kaevandamine, kaevandus, karjäär, komplekssus, looduskaitse selts, Nabala, Tarand
Tajume üha selgemini, et elame väärtushinnangute ja elulaadi üha kiirenevate muutuste maailmas, vabaturumajandusliku kapitalismi hilisõhtul, kus majandusvabaduse ökoloogilised ja sotsiaalsed piirangud on möödapääsematud. Eetilised põhiväärtused: roheline ellusuhtumine, üldinimlik hoolivus ja õiglus ühiskonnas tervikuna määravad inimkonna ellujäämise. Kuipalju on meie teha, kas õhtule järgneb pikk pime öö, või suudame muutused tuua Põhjala valgete ööde suveaega, mil hämarik ulatab koidule käe?
Inimene (Homo sapiens) on ainus liik Looduses kelle liigiliseks põhitunnuseks on mõistus ja mõtlemisvõime ehk VAIMSUS. Samas on inimene liigina vaieldamatult suurim parasiit kogu Planeedi miljardeid aastaid kestnud elus, kes on aastatuhandeid omaenese elukeskkonda lühinägeliku isikliku kasu nimel kahjustanud, elades mõistusevastaselt järjest ulatuslikumalt vähk-kasvajana muu looduse ja liigikaaslaste arvel. Looduskaitse on küll avardunud keskkonnakaitseks, kus vaimse ja genofondi reostuse tõrje on saanud olulisimaks sihipärases tegevuses ahnitseva inimese vaenutegevuse tõkestamiseks, aga enamikus lääneliku elulaadiga riikides võim ei võta vaimu kuulda. Kui kaua veel!
Monokultuurne põllumaa, suurlinnad, kiirteed, tohutu arv kaevandusi, maaõli jt taastumatute küttuste pillav põletamine on Emakese Maa palgejooni nii mastaapselt muutnud, et inimtegevus on möödunud sajandi mõttehiiglase Vladimir Vernadski (1863 – 1945) väljendust mööda muutunud kaasaja suurimaks geoloogiliseks jõuks. Siit ka tema kaugeleulatuvad mõtted VAIMSE KESKKONNA ehk NOOSFÄÄRI tähendusest planetaarsele loodusele ja ühiskonnale. Selle suurvaimu põhilooming peaks küll olema eesti lugejale kättesaadav emakeeles, koguteos Vernadski vaimsest pärandist oleks Entsüklopeediakirjastuse.vääriline kingitus rahva keskkonnatunnetuse süvendamise ja avardamise vajalikul teel.
Teine möödunud sajandi suurvaim Albert Schweitzer (1875 – 1965) kuulutas inimsoo eetilise alusena ülimusliku hoiaku: AUKARTUSE ELU EES. Kultuurne inimene vajab selle suurmehe vaimse loomingu tähtteosesse „Kultuur ja eetika“ talletatud tarkusi nagu värsket metsaõhku autodest lämbuvas linnas. Üheks juhtmõtteks tänasel Tuhala Nõiakaevu ümbruse looduse kaitsmisel kõlab ettekuulutavalt tema ütelus: „Kaev jäi kuivaks sellepärast, et meie mõtlemine ei küündinud püsiva põhjaveeni“.
Õhtumaine LÄÄS püüab õnnelikuks saada kasvavate vajaduste maksimaalse rahuldamise teel ainelise rikkuse abil endast välja elades, elukestvalt teisi valitseda soovides, võimupiire laiendades, mis viib pillavale, raiskavale ületarbimisele, teiste kulul nautlevasse hedonismi. Vabatahtlikult ennast laenuorjusse müümisega toetub ta mitte olemasolevale, vaid ebakindlale tulevikule.
Hommikumaise IDA aastatuhandete elutarkus on õnne taotlemisel toetuda minevikule, seniloodule, olemasolevale, ja kõigest mittevajalikust LOOBUMINE. Enesesse pöördumise, sisemaailma vaimse rikastumise teel saavutatakse enesevalitsemine ruumis ja ajas. Loodus on seda kestmiseks vajalikku voorust inimliigis enim andnud EMALE, mida eriti peaks arvestama poliitikas. See emalik elukäsitlus on eluterve konservatiivsus: tagada jätkusuutlikkus ainelise ja vaimse säästmise kaudu. Võim peaks enam toetuma emalikult hoolivale vaimule. Koolitatud väikerahvastel, kellel vaimne perifeeria pole paratamatus, on hoolivuses võimalus eeskujuks olla.
Arenenud majandusega maades on maavarade uuringud ja kaevandamise planeerimine riigiasutuste ülesanne, meie õhukeses riigis – kaevandajate erafirmade kohustuseks jäetud ja sellega suuromanike erahuvidele allutatud, kus esikohal on enamasti (aga mitte alati!) kasum, mitte loodushoid, säästlikkus, maastikukujundus ja -hooldus. Kaasaegsest keskkonnatunnetusest ja säästva arengu seadusest lähtuvalt peab üldriikliku maavarade strateegia eelistuseks olema alternatiivita nõue: Enne puutumatusse loodusse ja vee alla kaevandama minekut väljata:
Esmaeelistuseks peab saama maastikukujundus, kus kasuliku maavara kaevandamine oleks vahendi rollis. Aastakümneid keskkonda raskelt reostavaile hiigelkarjääridele tuleb eelistada väikekarjääre, mille rekultiveerimis-tähtaeg oleks alla 10 aasta, rajades neid ainult sellistesse kohtadesse, kuhu kohalik rahvas soovib. See on demokraatliku elukorralduse alustõde, millest praeguses Eestis enamasti ei hoolita. Kaevandamisel tekkivast kasumist peab senisest oluliselt suurem osa tagasi tulema kohalikule elanikkonnale nn maavara eripensioni kujul, sest kohalik elanik on seatud sundseisu kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamuutusi, reostuskoormusi taluma. Kohalike elanike huvisid lugupidavalt arvestamata nende usaldust võita ei ole võimalik..
Karjääride vägivaldne rajamine kohalike valdade elanike tahte vastaselt on arendajate siseriiklik okupatsioon ja aegumatu riiklik kuritegu oma maa rahva vastu.
Hoolimatu mõtlemisviis on vabaturumajandusliku ahnitseva elulaadi vaimne reostus. Probleemide üks põhjusi on võimukandjate sügavalt ebaõiglane suhtumine üldrahvalikku maaomandisse. Kui eraomand loetakse pühaks ja puutumatuks, väärtustatakse üldrahvalikku uskumatult madalalt. Küsime, kus on veenvad näited kaevandamisjärgsest kaunilt kujundatud väike-veekogudest, mis ilmestaksid külamaastikku ja veenaksid kohalikke omagi küla alla väikese selgeveelise järve rajamist tellima? Kus riikliku paeressursi väljamine poleks vastuseisu tekitav omaette eesmärk, vaid vahend maastikukujunduses. Selliseid näiteid seni veel ei ole. Ainus reaalne tee riikliku vägivalla vastu on vabal tahtel kodanikualgatuse korras sobivasse paika tellida väikese ajaga valmiv veekogu. Just selliselt – positiivsete näidete alusel saaks kohalikke elanikke veenda, esitades kaevandamiskavadega üheaegselt väga piiratud tähtajaga (5-8 aastat!) rajatava väikekarjääri rekultiveerimisplaani. Tulevase veekogu nõlvade kujundamise saaks teha üheaegselt põhjavee-pealse kaevandamisega ja kogu veepinnast sügavamale jääv maht väljatakse ühekordse kiirkaevandamise korras ühel kuival suvel , veetaset aastaid alandamata. Hoolikalt puhtaks tehtud põhjaga ja korrastatud külgedega karjääri täitumine toimub seejärel isereguleeruvalt sademeterikkal aastaajal, kus loomulik põhjavee tase taastub jälgi jätmata. Sellised veekogud saavad olla küll suhteliselt väikesemahulised, et kogu veealune kaevandamine mahuks ühe kuivaperioodi sisse. Aga neid võib samas luua arvukamalt. Kogu kaevandamine toimuks pehmete meetoditega inimsõbralikult, kus oluliselt suurem osa maardest kaevandatakse põhjavee pealispinnast kõrgemal. Kõvikutele kujundatud veesilmad ilmestavad paeplatoo tasast väheliigestatud reljeefi olulisel määral, mitmekesistades kultuurikeskkonda sobivas, teadlikult valitud suunas puhkemajanduslikke sihte silmas pidades. Igas sellises kõviku-süvendis saab veepealses läbilõikeosas kujundada terrassilise näidisseina, mis kujuneb paeriigile omaseks oluliseks vaatamisväärsuseks ja erakordselt hinnaliseks vaatlusobjektiks loodusteadlastele ja kivihuvilistele. Nii sünnib igale paikkonnale omanäoline sümbol – paesein. Maastikukujunduses avanevad uued mitmekesisust suurendavad võimalused. Sihipäraselt kujundatud veekogu naabruses oleva maa hind tõuseb oluliselt ja on ka turumajanduslikult kasumlik.
Kui rumalalt kõlab poliitikute halvakspanu väitluste emotsioonide suhtes. Just tunded on tarkuse jõud. Mõtted haakuvad Fridtjof Nanseni (1926) mõtteavaldustega maailmast ja seiklusvaimust: „Kui teile jutustatakse tsivilisatsiooni vähikäigust, siis tuletage meelde, et palju kordi ajaloo vältel on asi olnud niisama halb. Ja maailm on jäänud nooreks oma vanusest hoolimata. Jäägu meile usk, et elame kevadel,millest sünnib uus suvi /../ Meie kõigi jaoks on olemas teine maailm, mida otsime. Mida muud me veel vajame? Meie asi on leida teed sinna. /../ Meie kõikide hingepõhjas peitub seiklusiha, laante hüüd, värinana läbistades kõiki meie tegusid, kujundades sügavamaks, kõrgemaks ja üllamaks meie elu“.
Seni ei ole ükski geoloogiline uuring jäänud ilma kaevandamisloata. Nabala puhul on keskkonnaministri positsioon on küll kiiduväärselt selge — mitte anda kaevandamislube enne, kui kõik võimalikud riskid on täielikult maandatud –, kuid selle järjepidevus pole seadustega tagatud. Ootame temalt ettepanekut valitsusele peatada Nabala kaevanduslubade taotluste menetlemine.
Eesti Looduskaitse Selts tahab oma riiki usaldada. Ta ootab valitsuselt analüüsi ja algatust seadusandluse revideerimiseks, et Nabala-taolised protsessid ei saaks üldse alatagi. Mitte mingi JOKK-skeem ega ärimeeste mingist hetkest tekkinud „õigustatud ootus“ ei tohi üle olla avalikust huvist nagu loodusväärtuste säilimine, inimeste kodupaiga väärtustamine, maavarade säästlik kasutamine. Tehtud vigadega, nagu ka seadusvastane Nabala varude aktiivsete hulka arvamine peab kaasnema vastutus ja vigade kohene parandamine peab olema iseenesestmõistetav. Esimese sammuna tuleb Nabala maardla arvata aktiivvarude hulgast välja koostatavas ehitusmaterjalide arengukavas 2010 – 2020. Maavarade koondbilanss pakub aktiivseid paevarusid ka Nabalata veel vähemalt 100-ks aastaks.
|
OSCAR-2019
|
||
6637-ruutmeetrisel kinnistul aadressiga Pirita tee 102 asub pooleliolev autosalongiks kavandatud hoone, mille ehitus seiskus 2008. aastal. Kinnistut üritas kohtutäitur Mati Kadak müüa varem 40 miljoni kroonise alghinnaga.
Kinnistu ostnud finantsteenuste osutamisega tegeleva OÜ Supergate omanikeks on Sandu Huban ja Indrek Gusev. Esimene neist, Ukrainas sündinud Huban on tuntud Tartu hokiklubi Välk 494 rahastajana. Eestis alustas ta äritegevust Ladade ostu-müügiga.
Supergate Oü puhaskasum ja käive ulatusid ülemöödunud aastal 4,5 miljoni kroonini. 2008. aastal soetas ettevõte Estplast Tootmine OÜ, mille põhitegevuseks on vahtpolüstüreenist soojusisolatsioonplaatide tootmine ja turustamine.
Hankedokumentides rangete vorminõuete eelistamine tervele mõistusele läheb maksma miljoneid kroone maksumaksja raha, kirjutab advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets partner ja vandeadvokaat Taivo Ruus raamatupidaja.ee-s.
Riigihangetega kokkupuutunud ettevõtjatele on hästi teada, et riigihangete menetlus on väga formaalne. Formaalne menetlus tähendab eelkõige seda, et hankija peab hanketeates väga täpselt kirjeldama, missuguseid dokumente ja andmeid peab pakkuja esitama selleks, et pakkuja ja tema pakkumus nõudmistele vastaks. Väiksemgi vääratus toob kaasa pakkuja diskvalifitseerimise või pakkumuse mittevastavaks tunnistamise.
Möönan, et põhimõtteliselt on selliste rangete ja formaalsete reeglite kehtestamine riigihangete menetluses pakkujate võrdseks kohtlemiseks vajalik. Ent samamoodi vajalik on „ranges formaalsuses“ säilitada ka kaine mõistus ja talupojatarkus.
Eelistades rangeid vorminõudeid tervele mõistusele satume tihtilugu olukorda, kus hankedokumentides nõutud ja korduvalt kinnitatud tingimustega nõustumisele täiendava kinnituse puudumine läheb maksma miljoneid kroone maksumaksja raha. Otsustaja jaoks ei ole see mingi probleem, sest ega see tema isiklik raha ei ole. Kroonu tellib, kroonu maksab. Otsustaja ainult täidab käsku ja rakendab seadust.
Riigihangete seaduse eesmärgiks on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Tuleb tõdeda, et kõikide nimetatud eesmärkide samaaegne saavutamine on hankijatele küllaltki tõsine väljakutse. See on ka põhjus, miks hangete praktika tüürib vägisi selles suunas, kus ülima formalismi õigustamiseks on kilbile tõstetud nn isikute võrdne kohtlemine, mis jätab tahaplaanile kõik ülejäänud hankija rahaliste vahendite kasutamise eesmärgid.
Praktikast on teada näiteks olukord, kus ca 10 miljonilises meditsiinitehnika hankes eelistas hankija 4 miljonit krooni kallimaid tooteid, mille formaalseks põhjuseks oli odavama pakkuja hankedokumentide lisas x vorm y lõpus väikese kirjaga nõutud kinnituse puudumine selle kohta, et pakkuja jääb kõikide oma pakkumuses esitatud kinnituste juurde ja jätkuvalt nõustub hankija seatud tingimustega. Kuigi pakkuja oli sisuliselt täpselt sedasama kinnitanud pakkumuse esimesel lehel, sest sellist kinnitust peab seaduse järgi iga hankija hankedokumentides nõudma, tunnistati tema pakkumus „kinnituse täiendava kinnituse“ puudumise tõttu mittevastavaks.
Julgen arvata, et tegemist ei ole nõudega, mis teeniks hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästva kasutamise eesmärki. Igale mõtlevale ettevõtjale on selge, HD lisas x vorm y lõpus väikeses kirjas nõutud kinnituse kinnitus oli tõenäoliselt teadlikult ülesseatud „miin“, mis andis võimaluse „ebasõbralik“ pakkuja ilma suurema vaevata menetlusest kõrvaldada.
Kahjuks ei aita alati ka hankedokumentide ja hanketeate hoolikas lugemine või isegi esitatud nõuete pähe õppimine. Tihe konkurents turul on tekitanud olukorra, kus igas suuremas hankes vaidlustatakse pakkujate kvalifitseerimine n.ö igaks juhuks, sest õigusruum on avar, kus leidub mitmeid originaalseid mõttekäike võimaldavaid nõudeid.
Riigihangete seaduse § 41 lg 3 sätestab ju otsesõnu, et kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, kontrollib hankija, kas pakkujal või taotlejal on selline tegevusluba või registreering. Kuigi seesama riigihangete seadus ütleb väga mitmes kohas üsna ühemõtteliselt, et hanketeates või hiljemalt hankedokumentides peab hankija loetlema üles kõik kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid, ei ole neil normidel § 41 lg 3 valguses seaduse praeguse valitseva tõlgenduse kohaselt mingit tähendust.
Nii olemegi olukorras, kus rahvusvahelise piirmäära maksumusega (s.o ca 75 miljonit krooni) vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus-rekonstrueerimistööde hankes on kvalifitseerimata jäetud pakkuja nimelt turvaseaduses sätestatud tegevusloa puudumise tõttu, kuigi hanketeates ja hankedokumentides sellise tegevusloa esitamise nõuet ei olnud. Väidetavalt ei saavat 25% odavama pakkumuse esitaja ilma selle tegevusloata paigaldada reoveepumplasse automaatset valvesüsteemi, mis moodustab kogu hanke maksumusest 0,5%, sest turvaseaduse kohaselt on valveseadustiku paigaldamiseks ja projekteerimiseks nõutav tegevusluba.
Olgugi, et rohkem kui 6 aasta kestel kehtinud turvaseadusest ei selgu, kuidas täpselt neid seadmestikke peaks paigaldama ja projekteerima, sest seadusega nõutud vastavat korda Vabariigi Valitsus seni kehtestanud ei ole. Viidatud hankes eksis turvaseaduse ja selle veel kehtestamata rakendusakti tundmise nõude vastu 11 pakkujast koguni 6, mis rahas mõõdetuna tähendab ca 20 miljonit krooni kallimat lepingut.
Niisiis eksivad need pakkujad, kes kontrollivad pakkumuse koostajal vaid hankija esitatud informatsiooni. Pakkuja peab olema hankijast targem ja igaks juhuks taotlema ka näiteks biotsiidiseaduses nõutavat turustusluba, sest äkki läheb seda mõnes hankemenetluses vaja ...
Ilmselt nõustub iga majanduslikult mõtlev ettevõtja, et rakendades riigihangete seaduse § 1 sätestatud eesmärke sisuliselt, ei oleks turvaseaduses nõutud tegevusloa puudumine tinginud hinnalt odavaima pakkumuse kõrvale jätmise. On ju hankija ise kehtestanud kõikidele pakkujatele selged nõuded, missuguseid dokumente ta pakkumuses näha soovib. Samuti ei välista riigihangete seadus hankija nõusolekul alltöövõtjate kasutamist ja seda isegi juhul, kui neid esialgses pakkumuses kohe nimetatud ei ole.
Kui siia lisada veel tõsiasi, et Politsei- ja Piirivalveameti peetavas registris on ligi 250 ettevõtjat, kellele on väljastatud kehtiv valveseadmestiku projekteerimise ja paigaldamise tegevusluba, ei tohiks alltöövõtja leidmisega kellelgi raskusi tekkida. Omaette küsimus on muidugi see, kas sellist riiklikku tegevusluba üldse kellelegi vaja on, kui siiani pole riik kehtestanud mingeid reegleid, kuidas nimetatud rangelt litsenseeritud tegevusega tegeleda?
Mis puutub kinnituse kinnituseta esitatud pakkumustesse, siis selles osas annab seadus võimaluse ka mittesisulise puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamiseks. Kui hankija arvab, et selline täiendav kinnitus on talle mingil põhjusel ikkagi vajalik, oleks võimalik selgituste nõudmisega sellest vormilisest puudusest üle saada. Alles puuduste kõrvaldamata jätmisel oleks hankijal sisuline õigus lükata majanduslikult soodsam pakkumus tagasi.
Ühiskonnale on oluliselt odavam ja seejuures mitte üldse vähem kvaliteetsem, kui seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel lähtutakse kõikidest riigihangete seaduse § 1 sätestatud eesmärkidest. Eelistades neist ainult „pakkujate võrdset kohtlemist“ ja sedagi üsna moonutatud kujul, kobame jätkuvalt mineeritud hangete formaalses pimeduses.
|
OSCAR-2019
|
||
Zen koht. Kannatus on õnnistus. samal ajal kui kümned ja kümned tuhanded lapsed surevad iga päev nälga. Ilmselgelt puudub Mayweatheril kaastundlikkus.
Kaalulangus pillid kaotada kõht rasva Turvaline ja rõhku kiiresti Phen375 See salvestatud rasva kasutanud teie organismi poolt korda tühja kõhuga või nälga.
JMKE - Eluga Rahul J.M.K.E. Paks istub tugitoolis teleka ees soojad sussid jalas kõht tä lapsed nälga surevad.
KÕHT (suur) - õnnetusi, põuda ja nälga. Väike kõht - kasutut rikkust. KÕNDIMINE kergelt ja takistusteta - oma töö hoolsalt ja korralikult tegemist.
Rasedust alles 9 nädalat, aga kõht koguaeg tühi? – Tere, rase ei kuluta ju nii palju rohkem energiat, et kõht peaks koguaeg tühi olema… Ma olen juba….
"Tühi kõht on kõige parem kokk!" – Kas teie ja/ või teie pere puhul peab see vanasõna paika? Mis nüüd nälga puutub, siis mina olen olude.
Pähklid: kasulikud omadused ja koht toitumine. sest nad kiiresti rahuldada oma nälga, takistades ülesöömine. osana pähkleid palju taimset valku.
Minu kroonilisest autoimmuunsest kilpnäärme põletikust, tervisest, toitumisest ja kõigest mille vastu üks naine huvi tunneb. Kiisukeauh.
Kas tunnete mõnikord nälga, Seitse põhjust, miks pärast söömist kõht ikka tühi. Ole edukas — vaata peeglisse ja õpi end kiitma.
Tal on kõht lahti olnud ja päris palju on ka oksendanud. Sellepärast ei maksa muretseda, et koer nälga jääb. ega tal jah kõige parem.
Kõht pole küll tühi, aga ikkagi tahaks midagi süüa: miks sa pärast suurt söömingut ikka veel nälga tunned Dieedimüüdid: valed.
Endal oli varem sama asi, et kõht koguaeg tühi, Igavus on enamasti vaenlane nr. 1. Kuigi minu menüü üldiselt piirab nälga näiteks väga hästi.
Kõht on tühi, 26. juuni 2012. Ma tunnen nii suurt nälga, aga kaal ei muutu. Nii raske on nendest viimastest kilodest lahti saada. Ma teen iga päev trenni.
Need neutraliseerivad happeid, mis nälga tekitavad. Kui sa sööd enne magamaminekut, Kui su kõht valutab näljast, siis ole keras, see mõjub kiiresti.
Kõht külmetab MINU PAKIAUTOMAAT. SMS Eemalda raamat pakkumisest! Tagasi Tühistan tellimuse. lisati Sinu soovinimekirja. Jätka. Ära jää raamatust.
kasutades ”Lisa/eemalda tarkvara” koht profiilile, aga tuleb luua mõned kasutuslood juhuks, kui keegi on loonud väga keerukad sisselogimis.
Mõne aktiivses töövihikus oleva koha linkimiseks klõpsake valikut Koht selles dokumendis. paremklõpsake ja seejärel klõpsake käsku Eemalda hüperlingid.
Anname sulle 4 imelist nippi, mis aitavad sind lennutada unistuste kehani ilma igasugust nälga ja piina tundmata. Kuidas süüa nii, et alati saaks kõht täis.
Kõik artiklid teemal kõht. DELFI - Värsked uudised Eestist ja välismaalt. T, VIDEO: Noored sportlased jäävad Audenteses nälga 02.aprill 2017 17:24.
Sagedased nälga ja isu toidu on takistatud, Kas soovite saada lame kõht? Eemalda plaaster ja jääda oma juuksed-free piirkond.
Täis kõht, vähem kaloreid Selle alusel saab väita, et näiteks kartul, riis, läätsed või pasta aitavad kõige paremini nälga eemal hoida.
Sule/Eemalda: Sule/Eemalda: Hooldusjuhised. VARUOSAD. GARANTII JA Peidetud sektsioon väikeste asjade hoidmiseks ja koht pistikupesa paigaldamiseks.
Kui olen näljane, siis mu kõht valutab ja mul pole mängutuju, Põllumajanduse edendamine aitab vaesust ja seega nälga vähendada nii otseselt kui ka kaudselt.
Näiteks kui sa seni ei ole söönud puuvilju ja samas töö juures kipub kõht lõuna ajaks Nälga ei tohi tunda, küll aga Eemalda kivid ja aseta.
Miks tekib söömistung ka siis, kui tegelikult peaks kõht täis olema? Põhjuseid võib olla mitmeid. Kui neid ära tunda, on võimalik ülesöömist ning sellega.
Kaalulangus nälga tundmata. LCHF abil on kehal lihtsam oma rasvavarusid kasutada, Tavalised on ka korralikult toimiv ja rahulik kõht ning väiksem magusaisu.
Valige eemaldatav koht, klõpsake nuppu Eemalda ja seejärel klõpsake nuppu OK. Usaldusväärse koha muutmine. Klõpsake menüüd Fail ja siis nuppu Suvandid.
Kui oled kõvasti trenni teinud, rase või sul on kuupuhastus, siis on täiesti normaalne, et tunned tavapärasest suuremat nälga. Aga kui sind painab pidevalt.
Kui tunned nälga, siis pole just kõige targem seda kustutada esimese ettejuhtuva toiduga. Kahe toidukorra vahel tihtipeale tekkivat näljatunnet saad targalt.
kuidas saada kiiresti kõht trimmi? merike 31. jaanuar 2005, kl 12.29: isegi palju koguseliselt seega nälga ei kannata ja ümbermõõt väheneb.
Tuim kõht Märtsi alguses Tere ! Käisin proktoloogi vastuvõtul ja ta ütles , et mul tuleks hemorroid eemalda Ütles , et protseduur tehakse vaakum meetodiga.
Et kõht saaks täis ja meel oleks rõõmus. Feeds: Postitused Kommentaarid. Mustikakook. 31. juuli 2016 Autor Katri. Lõika aprikoosid pooleks ja eemalda kivid.
, nii rippuv kõht kui kõverad jalad, ja inimesed jooksevad kummargil ringi HARMS 47 Hirmus surm Kord tundis üks mees sellist nälga.
7 põhjust, miks kõht pärast söömist tühi tundub UURIMUS: Kas tunned mõnikord nälga, kuigi oled just lõpetanud maitsva lõuna- või õhtusöögi.
Eemalda koor ja püreeri saumikseriga või anna vanemale lapsele koore seest lusikaga kraabitult. Maitsesta soovi korral kaneeliga. Õuna-ploomipüree al.4k.
Audenteses jääb kõht tühjaks:100-kilosele sportlasele pakutakse õhtusöögiks 100 grammi liha. Noored sportlased jäävad Audenteses nälga 02.04.2017.
Erinevaid proteiinijooke maitsnud mehed tundsid märgatavalt vähem nälga top; Pole vaja huultega naeratada - vaid nagu sa naerataksid kõhust; kõht.
Fitlap – ullikeste kogunemise koht. Klaarika38. Fitlap on sulle, kui soovid ilma nälga tundmata kaotada keharasva ning muutuda tervemaks. Kuidas alustada.
kuivetuv reis, kasvav kõht? Kas pole teil kähe hääl, raske hingamine, paks lott, kõhn vaid nälga õhutab. (“Antonius ja Kleopatra”.
Etiketid ja markeerijad Ohutusmärgid *Märk Suitsetamise koht; Käibemaks Jah Ei *Märk Suitsetamise koht. Ruudukujulised märgid kleebisena.
Maailma parim koht. Suppi nad ei saanud aga päris nälga ka ehk ei jäänud. Täna hommikul aga tõi Mps mulle hommikusöögi voodisse.
Liiguta autot nii, et torke koht jääks võimalikult kõrgele rehvi ülaossa. Kui avast paistab nael või kruvi, mida tihti juhtub, siis ära seda eemalda.
|
OSCAR-2019
|
||
Veel sügisel tekitas Jüri Käo ja mõne teisegi ettevõtja idee palku vähendada inimestes reaktsiooni: "Olge nüüd! Seda ei juhtu! Seaduski juba ei luba seda teha!".
Nüüd jääb palgakärbetest puutumata ettevõtteid iga päevaga aina vähemaks ning sellest on saanud igapäevane kohvikõrvane jutt – kas teil juba vähendati palku? Kuigi palkade vähendamine pole kaugeltki meeldiv kummalegi poolele, on seda võimalik teha seadusi järgides ning valutumalt.
Kui palga vähendamiseks läheb: jagage töötajatele informatsiooni! Ärge edastage neile palgavähendamisteateid SMSi teel ega jätke neid ümbrikuga töölauale.
Kui töötajatele ei selgitata palga vähendamise põhjuseid, on väga tõenäoline, et palga alandamist minnakse vaidlustama. Halvemal juhul tunnevad võtmetöötajad ennast niivõrd solvatuna, et ei ole enam nõus edasi töötama ka endise palgaga, ja nad eelistavad hoopiski lahkuda. Kui reeglina võidab palkade alandamisest tööandja, siis valesid meetodeid kasutades ei pruugi see üldsegi nii olla.
Vaidluste puhul on üks reegel: tööandjate vastu, kes oma töötajatega halvasti või ebaõiglaselt käituvad, minnakse põhimõtte pärast kas või riigikohtuni välja. Töötasu nõude esitamise aegumise tähtaeg on kolm aastat.
Soovitused, kuidas seda täpselt teha, on koostatud advokaadibüroo Sorainen advokaadi ja partneri Karin Madissoni ning Äripäeva seminari abiga.
Lepingu tingimuste muutmine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, muidu võib tööandja leida end töövaidluskomisjonist või kohtust.
Praegu: kui tööandja teeb ettepaneku muudatusteks ja töötaja ei anna nõustumise märgiks oma allkirja, siis midagi ei muutu.
Uus seadus: kui tööandja teeb töötajale ettepaneku muudatuseks ja töötaja sellele mingi aja jooksul mitte midagi ei vasta, siis see muudatus jõustub.
Soovitus: töötajad peaksid endale selgeks tegema, mis tingimused neile esitatakse ja mis nendega kaasneb, ning kui uued tingimused ei sobi, kindlasti tööandjale teada andma.
Korduma kippuv viga: kui palka vähendatakse, korraldatakse tööd ümber ning antakse töötajale lisaülesandeid, aga seda ei vormistata töölepingus. Töötajal on aga õigus nõuda töölepingus sätestamata, täiendavate ülesannete täitmise eest lisatasu.
Ei uues ega vanas töölepinguseaduses ei ole punkti, mis ütleks, et tööandjal on õigus igal ajal ühepoolselt ja alaliselt palka vähendada. Aga on palju muid võimalusi, kuidas saavutada palgakulude kokkuhoidu.
Miks: tükitöö puhul ei saa kohaldada töölepinguseadusest tulenevaid lisatasude, puhkuste regulatsiooni.
Ära nii tee: minnes langeval turul põhipalgalt üle protsendipalgale. See tapab töötajate motivatsiooni.
Leia ettevõttes ametikohad, kus töötaja ei sõltu konkreetsest tööajast, vaid saab valida ise töö tegemiseks sobiva aja.
Miks: kohaldamisele ei kuulu ületundide, puhkepäevade, õhtusel ja öisel ning pühadel töötamise juurdemaksed.
Oluline: töötajale tuleb ette teatada vähemalt 1 kuu ja säilitada tuleb vähemalt 1 kuuks endine palk, et töötajal oleks võimalik 1 kuu jooksul otsustada, kas ta on nõus uutel tingimustel jätkama või ta ütleb hoopis lepingu üles ja saab hüvitust 2 kuu keskmise palga ulatuses.
Konks seaduses: kui ametikoht tööülesannete olulisel määral muutmise tõttu sisuliselt kaob, on tegemist koondamisega ja töötajal tekib õigus nõuda suuremat hüvitist.
Kehtiv seadus lubab saata töötaja kokkuleppel kuni 3 kuu jooksul aastas osaliselt tasustatavale puhkusele. Selleks on vaja tööinspektori nõusolekut ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu peab olema vähemalt 60% miinimumpalgast.
Kehtiv seadus: tööandja võib osalise tööaja kehtestada ja töötasu vähendada samadel alustel kui osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisel. Osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööaja normaalkestusest. Ette teatada tuleb sellest töötajale vähemalt 14 päeva.
Uue seadus: tööinspektori nõusolekut vaja ei ole, aga informeerida tuleb töötajate usaldusisikut. Töötasu saab vähendada mitte alla töötasu alammäära kuni 3 kuuks 12 kuu jooksul.
Kui töötaja sellega ei nõustu, on tal õigus leping üles öelda ja saada tööandjalt hüvitist 1 kuu töötasu ulatuses.
Vaadake üle päevaraha maksmise vajadus. Päevaraha tuleb maksta vaid juhul, kui töötaja teeb tööd väljaspool oma töölepingus toodud töötamise kohta. Samuti ei tule töötajale maksta maksimummääras päevaraha.
Näide: kui ettevõte asub Tallinnas, aga töö objektid on laiali üle kogu Eestis, sõlmige tööleping selliselt, et töötamise kohaks on märgitud Eesti. Sellisel juhul ei pea päevaraha maksma. Uue seaduse kohaselt kaob hoopiski kohustus Eesti-siseste lähetuste puhul päevaraha maksta.
Äripäev tegi 16. aprillil palga vähendamise ettepaneku 158 töötajale, kellest 157 kirjutas sellele ka alla.
1. Hoia töötajat pidevalt ettevõtte käekäiguga kursis. Kui headel aegadel on uhke tunne töötajatele headest tulemustest ja kasvavatest kasumitest raporteerida, siis halbadel aegadel võib tekkida soov seda informatsiooni mitte jagada. Aga siin tuleb ennast ületada.
2. Kui pole veel päris selge, kuidas ja kui palju sa tahad palku vähendada, siis ära lobise ega tule välja pooliku infoga. Kui skeem on selge, tegutse kiiresti ja läbimõeldult.
3. Tutvusta töötajatele palgalangetuse majanduslikke põhjusi ja analüüsi, aga ära maali töötajate silme ette õudusunenägusid lähenevast pankrotist ja maailma lõpust.
4. Varu aega, et seletada kõiki detaile täpselt ja arusaadavalt - töötajad ei saa ja ei peagi aru saama majanduslikest terminitest, keerulistest skeemidest ja numbrijadadest.
6. Väldi tegevusi, mida võidakse tõlgendada priiskamisena - ära osta näiteks uut autot, isegi kui see on majanduslikult põhjendatud.
8. Ole töötaja suhtes aus ja tee kõik endast olenev, et ei tekiks õiguslikku vaidlust - reeglina on kaotajad mõlemad pooled.
9. Ole kättesaadav ja räägi töötajatega nii palju kui võimalik. Austa ka neid arvamusi, mis käivad sinu omadele vastu.
Näen praktikas, et kui head ajad tekitasid ärimehi, kelle jaoks eetilisuse ja aususe standardid tõusid, siis halbadel aegadel on need väärtused kahjuks kadumas.
Kui eelmisel kahel aastal firmade ülevõtmistehingud ja välisinvesteeringud langesid, siis nüüd hakkab olukord paranema, rääkis Advokaadibüroo Sorainen omanik ja vanempartner Aku Sorainen.
“2010. aasta kohta võib öelda, et see möödus hästi. Tunnetasime, et aasta teisel poolel hakkas tehinguid tagasi tulema - nii nagu oli headel aegadel. Firmade ülevõtmistehingud kasvasid ja välisinvesteeringud hakkasid samuti taas Eestisse tagasi tulema,” rääkis Sorainen, kelle sõnul näitab olukord kindlasti investorite usalduse taastumist Eesti suhtes.
Advokaadibüroo liikus Soraineni kinnitusel edasi samal suunal nagu varem ning tegevusvaldkondades suuri muudatusi ei tehtud. “Majanduse kõikumisega on meil osad valdkonnad läinud alla ja mõned on tõusnud. Näiteks suurte kinnisvaratehingute ülevõtmiste osakonna töömahud langesid eelmisel paaril aastal. Samas tööõiguse-, kohtuvaidluste- ja finantstiimide töömahud kasvasid kehvadel aegadel,” selgitas Sorainen lisades, et viimastel kuudel on tehingute osakaal taastunud.
Seda, kas näiteks kinnisvaratehingute valdkonnas hakkab järgmisel aastal toimuma kasv, on Soraineni hinnangul veel raske öelda. “Mõned suuremad tehingud on meil tegemisel, kuid ma ei oska veel öelda, kas see kogu valdkonna jaoks midagi tähendab,” arvas Sorainen.
Firmade ülevõtmiste osas saab Soraineni arvates järgmisel aastal olema rohkem tööd kui sel aastal. “Eriti aktiivsed on pangandus- ja finantssektor ning kohtuvaidluste tiim ning usun, et need kasvavad ka järgmisel aastal,” kinnitas ta.
|
OSCAR-2019
|
||
Peakokk Viktor Paulus läheb koos usaldusväärsete kolleegidega sauna, Maks paraku sellesse VIP-seltskonda ei kuulu. Maks mõtleb välja kavala nipi, kuidas ennast köögi VIP-ide hulka smugeldada, see toob aga kaasa uusi kohustusi ja väljakutseid. Väljasõit sauna kujuneb kokkuvõttes siiski ülimalt meeleolukaks, mille kestel viheldakse üksteist korralike "ämbritega" minevikust.
Nii nad räägivad tänase "Köögi" kohta telekavades. Näib, et tulemas on taaskord intrigeeriv osa, sest minnakse ju ometigi sauna! On ju saunas varemgi sõpru leitud, tülli mindud ja taaskord lepitud, äriasju aetud jne. Huvitav näha, milline näeb välja köögi VIP-ide saun? Ja kes need VIP-id on?
Kohe alguses sellest ka, et minu looke ei ole sügavtõsine teleanalüüs ega näitlejameisterlikkuse kriitika. Ma lihtsalt panen kirja, mida ma ekraanil nägin ja mis emotsioone see minus tekitas. Seega, head lugemist!
Vaataja saab teada, et köögis on oluline teineteise mõistmine ja nii käivad ruttu käest kätte kulbid ja pannilabidad, kuni meie peategelane Maks (Kristjan Kasearu) suudab visata käterätiku peakokk Viktor Paulusele (Indrek Taalmaa) otse näkku! Peakokk vihastab ja sõimab Maksi läbi, kusjuures peakokk arvab, et on vist eelmises osas olnud Hitler, et teda sellise inimesega nagu Maks karistatud on. Eks neid väljendeid on veelgi, kuid ega jõua ju kõike ka kirja panna. Igal juhul on peakoka väljendid igati mahlakad.
Maks nendib telepildi taustal, et kui ta oleks köögi eliidi hulgas, siis saaks ta isegi peakokaga saunas käia. Unistada ju võib, see pole keelatud! Isegi Maksil mitte...
Ja nii lähevadki peakokk ja teised töötajad (nemad ongi siis VIP-id) sauna. Maks jäetakse aga maha. Terve köögi brigaad läheb sauna ja Maks jäetakse maha! Tegelikult ju üsna nukker, kas pole?
Olemegi juba sauna eesruumis, kus selgub, et boks number kaks on juba ära võetud. Seal on tavaliselt peakokk oma köögisemudega käinud. Kuid, oh üllatust, ka Maks on samas saunas, temal on boks olemas ja sinna kutsub ta ka kõik teised! Nüüd on Maks kõva tegija!
Järgmisena oleme juba saunaboksis ja mehed viskavad õlut, konjakit ja kes teab mida veel. Meenutatakse äparadusi, mis aastate jooksul juhtunud. Kuna peakokka parajasti seal ei ole, siis meenutatakse isegi seda, kuidas on viimasele vimkasid tehtud. Julged poisid!
Fred alustab – tema meenutab kolme aasta tagust aega. Ta on töövestlusel, et meie suurepärasesse restorani tööle saada ja teda on tööle värbamas Sergo. Mis asja?
Siseneb peakokk, kes vihastab vaatepilti nähes – keegi võõras tunneb ennast tema kabinetis ja tema toolis ülimalt hästi.
Fred saab aru, et alles nüüd kohtub ta peakokaga, kes peaks ta tööle võtma või siis mitte. Kuna Fred on töötanud kolm aastat laeval, siis on tal taskust võtta Kuuba rumm ja Kuuba sigar. Need on peakokale meelepärased ja ta uurib, kes oli see, kes Fredi lollitas ka teda mängis. Fred tõdeb, et pealekaebamine pole tema jaoks. Ka see meeldib peakokale.
Ah jah! Unustasin mainimata, et peakokal on ees selline Karl Marxi habeme moodi habe ja Fredil hele sokuhabe, millel küljes veel punutud pats. Peakokk teeb ettepaneku, et Fred lõikaks habeme ära, sest kes tahaks toidu sees habemekarvu näha, kuid Fredil on taskus veel üks Kuuba sigar. Seekord jääb habe alles!
Liigume kööki – Fred ja Sergo on ametis mingi toidu valmistamisega, kui siseneb purjus ja tige peakokk. Selgub, et tema lemmikmeeskond jalgpallis on mängu kaotanud ja seetõttu ta vihane ongi. Ju ta on mängu peale panustanud. Kuna Fredil on ees ikka too õnnetoov pika patsiga habe, siis lõikab Viktor Paulus selle lihtsalt ära. Kui temal pole õnne, siis pole seda vaja ka teistel.
Hetk hiljem on Fred väga tige. Ta on valmis kirjutanud lahkumisavalduse ja ta kavatseb minna peakokale ütlema, mis ta sellisest käitumisest arvab – narri meest, aga mitte mehe habet! Peakoka kabinetis on härra Paulus magama jäänud, kusjuures üsna sügavalt ja Fredi nägu läheb naerule. Küpsemas on mingi plaan.
Oleme köögis tagasi, kui siseneb peakokk. Kõik sealviibijad saavad suutäie naerda. Nüüd ei ole tal enam Karl Marxi habeme moodi võimast habet, vaid temast on saanud Tshingis-khaan – habemelõige on täiesti uus! Autoriks Fred. Seekord võit Fredile. 1 : 0!
Vahepeal joovad saunalised õlut ja konjakit. Leino kinnitab, et temal pole peakokaga kunagi probleeme olnud, kuni viimane siseneb. Kas on Leino jutt ikka õige? Mulle tundub, et kohe saame teada.
Liigume ajas kaks aastat tagasi. Peakokk meenutab, et tal oli üks püsikunde, kes tellis kogu aeg mereannisalatit. Kui seda salatit tegi Leino, siis see püsikundele ei meeldinud. Tundub, et Leinole ei andnud see rahu.
Ühel päeval valmistab peakokk sama mereannisalatit ja peab korra köögist lahkuma. Leino võtab salati ette ja hakkab seda sööma. Leino sööb ja näib, et see maitseb talle.
Leino kogeleb, et ta tahtis teada, mis selle salati sees on. Peakokk lubab näidata ja nad lahkuvad köögist.
Nüüd on see „pelikan" jõudnud Leinoni! Peakokk käsib Leinol oma kabinetis istuda ja plahvatust oodata. Vahepeal toob ettekandja Natali (Carmen Seljamaa) jääd ja uurib, kas ta saab Leinot kuidagi aidata? Leino raputab pead, kuid jää on kindlasti vajalik ja abiks ikka.
Ja nii jääbki Leino terveks ööks peakoka kabinetti, sest ei saa ju ka kuidagi koju minna, kui sul pelikan püksis pingul on! Näib, et seekord noppis võidu Viktor Paulus!
Ja jälle. Saunalised võtavad napsu, kuni jõutakse Sergo „vägitegudeni". Liigume ajas aasta tagasi. Restorani endine omanik Koloman (Mart Aas) plaanib õhtul restoranis kosida toonast restoranitöötajat Kristiinat (Gerli Rosenfeld), kes nüüd on juba restorani uus omanik.
Nii arvab Koloman, et sõrmus võiks ju näiteks ekleeri sees olla. Ta usaldab kalli sõrmuse peakoka kätte hoiule, et see õhtul ekleeri sees tema ja Kristiina lauale ilmuks.
Sõrmus on vaja kätte saada ja Sergo saadetakse vetsu. Samal ajal ootab Koloman restoranis juba ekleere. Isegi Kristiina on teadlik, et ta peaks õhtul sõrmuse saama. Kui ta kuuleb, et Sergo üritab seda vetsus "väljastada", siis ta saab eriti kurjaks ja röögib Sergole vetsu ukse taga: "Situ välja mu sõrmus!" Üsna otsekohene ja konkreetse ütlemisega neiu.
Kuid te võite ju ukse taga karjuda, ega see ei pane Sergot kiiremini asja joonde ajama. Kui ei tule midagi, siis ikka ei tule midagi!
Köögis on juba üsna vihane Koloman, kes otsib ekleere. Neid ei ole. Kus need siis on? Miks ei ole? Kus on sõrmus?
Nüüd pole enam aega ekleerideks. Koloman võtab sõrmuse ja kihutab saali tagasi. Nüüd on valmis šampusepokaalid ja ühes neist on ka sõrmus. Kristiina näeb seda oma pokaalis, kusjuures ta teab, kus see vahepeal oli, kuid siiski joob neiu šampuse ära!
Kas punkte jagame? No, las need punktid olla, peaasi, et sõrmus kätte saadi. Peaasi, et Koloman ja Kristiina õnnelikud oleksid.
Oleme tagasi tänases päevas ja ikka saunas. Maksile tuuakse arve sauna kasutamise eest ja sellel arvel on ka joodud alkohol, sealhulgas kallis konjak.
Maks tõdeb, et saamegi nüüd koos arve ära maksta, kuid peakokk juhib Maksi tähelepanu sellele, et täna olid ju teised tema külalised. Maks sai olla kaks tundi koos Eesti parimate kokkadega! Maks üritab küll vastu vaielda, et see arve on sama suur kui tema kuupal, kuid abi sellest pole – kõik lahkuvad ja siiski tänavad viisakalt Maksi.
Maksil ei jäägi muud üle, kui tõdeda, et ta sai olla kaks tundi eliidi hulgas ja see oli igat senti väärt.
Sellised lood seekordses „Köögis". Seekord polnud vaatluse all Maksi naisseiklused, kuid pigem selline lihtsalt lahe ja naljakas osa, kus meenutati vanu aegu, ja seda, kuidas keegi kellegile ära teha üritas.
Kuna loodus tasakaalust välja aetud,tulevad koeri ja koduloomi võtma,keda omanikud ei kaitse ei elektritaradega,õitsilkäimise ega tuppa laskmisega.Arad ja vaatavad pealt,siis kiruvad hundipubekaid.
"nõukaajal" ei murdnud hundid inimesi, mis nad nüüd peaksid seda tegema? ...et nagu pekisemaks liha läinud?!
nõukaajal oli mets ja metsas seakarjad,mida nad siis nüüd tegema peavad kui nälg näpistab.tulevadki inimeste juurde
|
OSCAR-2019
|
||
27 märtsil toimus Narva haigla konverentsisaalis seminar - nõupidamine teemal: “Vaktsineerimine inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu”. Meie riigis on antud vaktsineerimine lülitatud riiklikusse immuniseerimise programmi (kalendrisse) ja seda alustati 1 jaanuaril 2018 aastal.
Miks on see teema kerkinud ühiskonnas nii teravalt ja miks on seda teemat asutud arutama nii tõsiselt ka meditsiini ringkondades? Paljudele on teada, et lapsevanemad keelduvad inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu vaktsineerimisest ja toovad kooli meditsiiniõdedele sellekohased keeldumiskirjad, millega nad keelduvad oma 12 kuni 14 aasta vanuste tütarde vaktsineerimisest.
Umbes 75 osalejat (günekoloogi, kirurgi, lastearsti, õde, perearsti ja teist haigla töötajat) kuulasid loengut vaktsineerimise statistika kohta teistes euroopa riikides ning näiteid, milliseid uuringuid on läbi viidud. Sellekohase ettekande seminaril tegi Ida Viru Keskhaigla infektsioonikontrolli teenistuse juht doktor Natalia Nikitina.
Pärast seda vastasid meedikute küsimustele teiste maade kogemuste kohta spetsialistid-vaktsiini Eestipoolsed esindajad.
Ravitöö juht Pille Letjuka, keda toetas ka doktor Nikitina tuletas kohalolnud meedikutele meelde, et vastutus inimeste ja kõigi riigi elanike tervise eest lasub igal meditsiinitöötajal ning me kõik oleme kohustatud mõtlema ja rääkima ainult kontrollitud faktidest ning pidama kinni välja töötatud immuniseerimise aga ka ravijuhenditest. Paljuski kujuneb vanemate otsus vaktsineerimise või ravi kohta pärast meiega suhtlemist, mida aktiivsem on meditsiinitöötaja, seda tervemad on tema patsiendid!
Lõpetuseks tahame me kõik, kes me osalesime tänasel konverensil, lisada omalt poolt kõikidele kahtlevatele lapsevanematele: see, et te kahtlete, on normaalne ning te peategi kahtlema nagu iga normaalne inimene, kellel tuleb vastu võtta tähtis otsus, kuid palun tehke õiged järeldused!
14 juulil 2017 aastal ilmus Maailma Tervise Organisatsiooni raport, mis puudutab vaktsineerimist inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu, mis leiab, et see on absoluutselt ohutu!
Alates 2006 aastast on terves maailmas vaktsineerimisel tehtud üle 270 miljoni doosi! Soovime kõigile tervist ning kaalutletud ja läbimõeldud otsuseid!
SELVERI kauplusteketi heatagevuskampaania „Koos on kergem“ raames kogutakse kogu riigis vahendeid Eesti haiglate lasteosakondadele. Annetuste kogumine toimus ka Narvas, SELVERI kaupluses, Astri kaubanduskeskuses.
Juba 15 aasta kestel toimuva projekti käigus koguvad SELVERI kauplused heategevuseks raha haiglate laste- või sünnitusosakondadele . Haiglaid sai toetada iga kaupluses käimisega, ostes aktsioonis osalevate firmade tooteid ning Mesikäpa šokolaadikesi või müntide laskmisega annetuskasti. Heategevusprojekt toimus alates 1. novembrist 2. jaanuarini.
2. veebruaril anti Narva haiglale üle kampaania käigus kogutud 4100 eurot. Narvalaste annetatud raha eest ostab Narva haigla soojendusega madratsi ja meditsiinilise monitori väikeste patsientide jälgimiseks lasteosakonnas.
20.12.2017.aastal toimus Narva haigla ajaloolises hoones Haigla tn.5 Narva haigla patsientidele Narva koorikooli poistekoori ja Kreenholmi muusikakooli õpilaste kontsert. See oli teine jõulukontsert. Esimene jõulukontsert Narva muusikakooli õpilaste osavõtul toimus 15.12.2017.aastal.
Meie ja laste ees seisab palju haaravaid koolitusi, nii teoreetilisi kui ka praktilisi. Esimesel koolitusel õppisime õigesti käsi pesema, kuna Puhtad käed – need on meie tervise pant!!!!
Narva haiglast oli külalisõpetajaks sisekliiniku õde Anastassia Gorškova, kes tutvustas õpilasi õe ametiga.
“Tagasi kooli” on kodanikualgatus, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. Koolidesse kutsutakse tunde andma ja kogemusi jagama külalisõpetajaid – tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja kõiki neid, kes soovivad koolielus kaasa lüüa. Külalisõpetajate tunnid vahendavad õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest, aidates kaasa hariduse mitmekesistumisele. Õpetajatele loob “Tagasi kooli” olulist väärtust uue õppekava eesmärkide täitmisel ning koostöövõrgustiku laiendamisel inimestega, kes soovivad anda oma panuse uue põlvkonna arengusse.
9. novembril toimus Jõhvi Kultuurimajas pidulik üritus, kus tehti kokkuvõtteid Ida-Virumaa Laste ja alaealiste vaimse tervise keskuse projekti realiseerimise kolmest aastast. Sellised üritused viidi Eestis läbi erinevates kohtades.
Pisut ajaloost. 2011. aastal allkirjastati Eesti Vabariigi ja Norra riigi vahel vastastikuse mõistmise memorandum. See raamdokument nägi ette Norra rahalist toetust erinevates eluvaldkondades Eestis. Eesti sai 11 programmi raames üle 23,5 miljoni euro.
Neist ühe eesmärgiks oli Laste ja alaealiste vaimse tervise keskuste loomine regioonides. Ettevalmistav töö kestis üle aasta ning 3. septembril 2014. aastal avati kabinetid meie maakonnas.
Teatava vahepealse piirjoone tõmbamine kabinettide tegevuses on seotud Norra riigi toetuse lõppemisega projekti kaasrahastamisele. Muuseas olgu öeldud, et põhjanaabrid kavandasid algselt Eestile selles suunas abi osutada ainult esimesed kaks aastat.
Laste ja alaealiste vaimse tervise kabinettide võrk loodi meie maal Norra riigi abiga. Seejuures oli abi nii rahaline kui ka organisatsiooniline. Meil oli regioonides vähe arenenud kompleksne lähenemine laste, alaealiste ja nende vanemate abistamisele seoses vaimse tervise küsimustega.
Meie maakonnas loodi keskus Ida-Virumaa Keskhaigla juures, selle keskuse kabinet aga Narva Haigla juures. Kabinetis töötab kolm spetsialisti: vaimse tervise õde Jelena Kangas, psühholoog Svatlana Karzina ja sotsiaaltöötaja Natalja Lerner. Personal sai vastava eriettevalmistuse. Vajaduse korral konsulteerib lapsi psühhiaater, doktor I. Kalugina.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistide meeskond külastab Narvat keskmiselt üks kord kuus. Neil ühistel aruteludel toimub vajaduse korral lastepsühhiaatri vastuvõtt (dr P. Toropov ja dr P. Avik), analüüsitakse patsientide vaimse tervise haiguslugusid, võetakse vastu vajalikke otsuseid, töötatakse välja soovitusi iga konkreetse juhtumi puhul.
Kabineti personal teeb tihedat koostööd niinimetatud partnervõrgus koos sotsiaaltöötajatega, noorsoopolitseiga, koolide ja lasteaedadega, noorsookeskusega ning loomulikult laste ja alaealiste vanemate ja hooldajatega. Võrgutöö oli nimetatud projekti üheks tähtsaks osaks.
Pidulikul kokkuvõtete tegemisel viibisid mõlema kabineti töötajad, mõlema haigla administratsiooni ja projektigrupi esindajad (Narva Haiglat esindas ravijuht Pille Letjuka), kolleegid Tartu Ülikooli Kliinikumist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Sotsiaalministeeriumi esindajad, kabinettide partnerid.
Üritusel osalejad esitasid oma ettekannetes vahepealseid kokkuvõtteid tehtud tööst, tänasid partnereid projektis osalemise eest. Projekti kuraatorid avaldasid oma positiivset arvamust regioonis loodud kabinettide kohta, kiitsid personali hea töö eest.
Tänu loodud kabinettidele tekkis Narvas koht, kuhu vanemad võivad pöörduda abi või konsultatsiooni saamiseks, kui ilmnevad probleemid või kartus seoses lapse vaimse tervisega. Vanematel on vaja teada, et lapse probleemid võivad olla mitte ainult vaimsed, vaid ka psühholoogilised. Spetsialistid püüavad selles selgusele jõuda ning aidata nii lapsi kui ka vanemaid.
Esimese tööperioodi jooksul võeti kabinetis vastu üle 400 lapse. Peaaegu 50 neist hospitaliseeriti Tartu Kliinikumi või Tallinna haiglate psühhiaatrilises statsionaaris.
Veel üheks positiivseks asjaoluks on tallinna ja tartu lastepsühhiaatrite kinnitusel see, et neil on Narvas ilmunud partner, kes saab kohapeal võtta osa noore patsiendi seisundi monitooringust pärast statsionaarist väljakirjutamist. Nüüd on ilmunud toetus kodukohas nii patsiendile kui ka vanematele. Rajatakse tagasisidet, arstid saavad teada, milline on dünaamika.
Pärast arvamuste vahetamist veendusid konverentsist osavõtnud veelkord selles, et loodud struktuur on töövõimeline, lastele vajalik, nende vanemate, spetsialistide ja ühiskonna poolt nõutud. Nüüd on üha suurem veendumus, et laps ja tema vanemad ei jää oma probleemiga üksi.
Kabinettide võrgu mehhanism tegutseb edukalt. Alates 1. jaanuarist 2017. aastal peab riik võtma enda peale nende kabinettide rahastamise. Kuidas see edeneb, seda näitab aeg...
Statistika näitab, et igal aastal sureb Eestis ootamatult südamehaigusesse tunnistajate juuresolekul umbes 700 inimest (südametegevuse äkiline seiskumine).
Seejuures tõstab niisuguses olukorras elustamisvõtete kasutamine enne kiirabi saabumist tunduvalt inimese ellujäämise tõenäosust. Seetõttu pööratakse kogu maailmas tähelepanu vajadusele õpetada elanikkonnale põhilisi elustamisvõtteid.
Alates 2012. aastast tähistatakse Euroopas 16. oktoobril elanikkonnale südame äkilise seiskumise korral rakendatavate elustamisvõtete õpetamise päeva (http://restartaheart.eu/).
Eestis toimusid selle päeva üritused esmakordselt 2013. aastal Tartu Kiirabi initsiatiivil. 4 aasta kestel on ürituste geograafia Eestis oluliselt laienenud.
Tänavu lülitus sellesse programmi esmakordselt ka Narva. Initsiaatoriks sai Narva Haigla kiirabi juht Jevgeni Gužovski. Tulemusena õpetasid 18 vabatahtlikku Narva Haiglast, Tartu Kiirabist, Narva Punasest Ristist linnas kolmes kohas – Fama keskuses, Astri Keskuse ja hoone Haigla 1 (SA Narva Haigla) fuajees mannekeenide peal elanikele lihtsaid, kuid tihti väga efektiivseid elustamisvõtteid. Koolituse läbisid 400 inimest!
Narva Haigla administratsioon tänab oma töötajaid-vabatahtlikke ning meie partnerite töötajaid Tartu Kiirabist ja Narva Punasest Ristist sellise ürituse korraldamise eest, mis loodetavasti ei jää viimaseks.
Esmaspäeval, 27. juunil 2016 kell 11.30, Narva Haigla konverentsisaalis (Haigla 7, Narva) kirjutasid alla SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Narva Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi koostööleppele. Lepinguga määratletakse 2030nda aastani erialade kaupa koostöö põhimõtted ambulatoorses arstiabis, päevaravis ja statsionaarses arstiabis. Samuti on lepingus fikseeritud, et Narvas jätkub meditsiiniteenuse osutamine ka III astme erialadel.
Eesti Vabariigi presidendi abikaasa Ieva Ilves, külastas 03.05.16 Narva haigla lasteosakonda. Esileedi kinkis iga
le osakonnas ravil viibinud lapsele Läti luuletaja Inese Zandere raamatu "Annaliisa analüüs", mis on kirjutatud lohutuseks haiglasse sattunud lastele. Guntars Godinši ja Leelo Tungla tõlgitud raamatu andis äsja välja kirjastus Tammerraamat. Nii oli Narva haigla lasteosakonnas toimunu samahea kui raamatu esmaesitlus.
Presidendi kantselei poolt kingiti lasteosakonnale mini-raamatukogu, mis koosneb kantselei töötajate endi poolt kodust kingituseks toodud lasteraamatutest. Külastuse käigus vestles Ieva Ilves ka osakonna personali, arstide ja haigla juhtkonnaga.
Juhataja sõnul on tegemist summa rekordkasvuga võrreldes teiste Eesti linnadega, mis näitab, et heategevus, mis on suunatud just kohaliku eesmärgi toetusele, leiab suuremat kõlapinda. „Samuti oleme väga tänulikud headele koostööpartneritele, kes toetussumma kogumisele õla alla on pannud," lisas ta.
Sümboolse tšeki võttis vastu Narva Haigla Haigla juhatuse liige dr Olev Silland, avaldades tänu nii Selverile kui selle klientidele, et kampaania on läbi aastate aset leidnud ning haiglas viibivaid lapsi toetatud. Tema sõnul peale rahalist panust kasvatavad sellised kampaaniad kodanikuühiskonda. “Väga meeldiv, et on Narvas inimesi, kes tunnevad rõõmu head tehes,” lisas ta.
Lastearst Reet Välja, kelle hoole all on ravil kõige väiksemad patsiendid, ütles, et seekordse toetuse eest plaanitakse soetada perfuusorid, mis tagavad veenisseseselt ravimi täpset doseerimist. Viimaste aastate Selveri kampaaniatega kogutud summade eest on Narva haigla soetanud lasteosakonnale soojendusmadratsid, kaalud, seadme vastsündinu kollatõve ravimiseks ja muud laste ravimiseks vajaliku.
3. septembril avati Narva Haiglas laste ja noorte vaimse tervise kabinet, kus hakkavad tööle vaimse tervise õde Jelena Kangas, psühholoog Svetlana Karzina. Meeskonnale hakkab igakülgset supervisiooni pakkuma SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku personal.
Jämesoolevähk on aeglase ja astmelise tekkeprotsessiga ning selle algfaasis tekkivate healoomuliste kasvajate varane avastamine võimaldab ära hoida jämesoolevähi tekke. Haigestumuse ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel rahvastikupõhised, peitvereteste ja koloskoopiat kasutavad sõeluuringud.
Eestis haigestub jämesoolevähki igal aastal 800-900 inimest. Jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühmaks Eestis on 60-69aastased inimesed, järgmise aasta teises pooles saavad kutse 1956.a ravikindlustatud mehed ja naised.
„Pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumine on ühiskonnas kasvav trend. Seetõttu peab haigekassa väga oluliseks nii inimeste tervise seisukohast kui ka ravikindlustuse ressursside säästmiseks panustada vähktõve varajasele avastamisele ning inimeste teadlikkuse tõstmisele skriiningprogrammides osalemise olulisusest,“ rääkis haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen. „Tõenduspõhiste skriiningprogrammide käivitamisel ei piisa ainult võimaluste loomisest, oluline on järjepidevalt tegutseda selle nimel, et uuringu sihtrühma osalus oleks piisav ning plaanime inimeste kaasamiseks teha tõsist tööd,“ rõhutas ta.
"Me langetame iga päev otsuseid ja teeme valikuid. Samamoodi toimub see ka meie tervisekäitumises, kus saades kutse sõeluuringule otsustab iga inimene ise, kas osaleda selles või mitte", selgitas Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen, "Perearstid kutsuvad üles kindlasti uuringutes osalema ning teeme omalt poolt kõik selleks, et patsiente nõustada. Oma igapäevases arstitöös näen selgelt, kui oluline on ennetus. Sõeluuring on üks viis avastada võimalik haigus varem ning seda edukamalt ravida", selgitas dr Ingerainen.
Haigekassa on kahte naistele suunatud tõenduspõhist skriiningprogrammi rahastanud juba enam kui kümmekond aastat ning järgmisest aastast alustame jämesoolevähi sõeluuringuga, mis on Eestis esimene kaheosaline sõeluuring, kus perearstisüsteemil on juhtiv roll. “Meie esmatasandi meditsiin on hästi arenenud ja perearstid ning nende juures töötavad pereõed on tublid, mistõttu on jämesoolevähi sõeluuring planeeritud perearstide keskselt käivitada.” lisas Mathiesen.
Jämesoolevähi sõeluuringu kutse saab sihtrühma kuuluv inimene oma rahvastikuregistris olevale postiaadressile. Kutses on ka selgitus sõeluuringus osalemise kohta. Uuringus osalemiseks on vaja külastada oma perearsti. Perearstilt või -õelt saab inimene peitvere analüüsi tegemiseks testi, kasutusjuhendi ning ümbriku analüüsi saatmiseks. Testi teeb inimene ise kodus ja saadab seejärel laborisse. Analüüsi saatmise postikulu on eelmakstud, inimesele sellega kulutusi ei kaasne.
Kui testi tulemused on korras, siis saadetakse inimesele selle kohta teade ja ta saab uue kutse jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks kahe aasta pärast. Kui aga laboris leitakse analüüsist peitverd, siis on vajalik edasine uuring. Selle kohta saadetakse inimesele koju teavitus ja kogu info edasise toimimise kohta. Inimene saab igas etapis küsimuste korral saab pöörduda nõustamiseks oma perearstikeskusse.
Hoolige oma tervisest, saades sõeluuringu kutse, osalege uuringul, see on teie tervise huvides. Varakult avastatud vähki ja vähieelseid seisundeid on võimalik ravida.
Kinnisasja enampakkumisel saavad osaleda füüsilised ja juriidilised isikud, kellele ei laiene seaduses sätestatud kinnisasja omandamise piirangud.
5. panga poolt originaalpitseriga tõestatud maksekorralduste koopiad osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta.
|
OSCAR-2019
|
||
Pühapäeval, 10. septembril toimus Kirblas Matsalu X rattamaraton, mis on Lääne-Eesti maastikurattasarja Fixus Sport Marimetsa Kapi võistlussarja kuues etapp. Võistlusel osales kokku 365 ratturit.
Seekordsel etapil oli kokku viis starti: kaks põhidistantsi pikkusega 20 ja 44 km ning kolm lastesõitu pikkusega üks ja kaks kilomeetrit ning 400 m. Pikal põhidistantsil finišeeris tänavu 158 ning lühikesel 143 ratturit. Lastesõitudes tegi kaasa 55 noorsportlast.
Põhidistantsi pika sõidu finiš oli Matsalu X rattamaratonil vägagi tasavägine: kõik kolm üldarvestuse võitjat saabusid külg külje kõrval sekundiliste vahedega. Üldarvestuses võitis Silver Schultz (AT Sport Mobile.ee) ajaga 1:32:07, teiseks tuli Martin Laas (Delko Marseille Provence KTM) ajaga 1:32:08 ning kolmandaks Peeter Tarvis (Komo) ajaga 1:32:09. Lihulast pärit Joonas Maanurm (Saksa Automaatika ProTeam) saavutas üldarvestuses viienda ning oma vanuseklassis 2. koha ajaga 01:33:21. Jaak Karjane, kes on samuti Lihula juurtega, saavutas üldarvestuses 95 ning oma vanuseklassis 50. koha ajaga 01:56:03.
Põhidistantsi pika sõidu naiste arvestuses võitis Merilin Metsalu (Adduco kolimisteenused) ajaga 1:48:29. Talle järgnes Marianne Palusoo (Saksa Automaatika ProTeam) ajaga 1:56:29. Kolmandaks tuli Liis Grünberg (Porter Racing) 1:57:00.
Nooremate laste 1km pikkuses sõidus nägi poistest esikolmik järgmiselt: Oskar Lemloch (Nõmme Rattaklubi) ajaga 3:23, Olle Härmat (Nõmme Rattaklubi) 3:38 ning Elvis Ormus ajaga 3:46. Lihula lasteaia kasvandik Lauri Laev finišeeris üldarvestuses 11, kuid poiste arvestuses üheksandana ajaga 4:59. Tüdrukute väledaim oli antud distantsil Maiken Konga (Porter Racing) ajaga 3:45. Teiseks tuli Kertu Mitt (JSK Rave) ajaga 3:54 ning kolmandaks Eva-Lotta Rebas ajaga 5:52.
Matsalu X rattamaratoni korraldusmeeskonda kuulus tänavu pea sadakond inimest: 44 rajakohtunikku, neile lisaks veel hulganisti tugipersonali, aga ka rajamärkijaid. Vabatahtlike seas oli nii noori kui vanu, kaasa lõid Lihula Gümnaasiumi õpilased, Kirbla küla elanikud ja palju teisi tublisid inimesi Lihula ja naabervaldadest.
“Hetked, mil peas sähvatavad sõnad ja tuleb tahtmine kaasa elada. Hetked, mil saad joosta ja innustada inimest. Hetked, mil ratturid vastavad sulle. Just need on need hetked, mille pärast ma leian end igal aastal Matsalu rattamaratonil vabatahtlikuna,” kirjutas Lihula Gümnaasiumi õpilane Katrin Veek kooli lehes avaldatud artiklis.
Ma ei taha läbi emotsioonide reklaamida seda, kui vahva või tore selline üritus on. Panen neid sõnu kirja paar päeva hiljem, mil olen jõudnud sündmusele tagasi vaadata ja aru saada, mis minu sees toimub.
/…/ Ilmselt ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mis valdab mind neid rattureid vaadates või aidates, sest see on midagi nii enneolematut. Uskumatu on näha inimeste tahtejõudu minna lõpuni. Olgu higi otsa ees või võhm väljas, on nad ikkagi nii usinad ja proovivad kõigest väest. Eriti puudutavad minu südant need väikesed lapsed, kes on valinud endale 20km raja ja seda läbivad. Ja isegi kui neilt küsida, kas kõik on korras, noogutavad nad nii, nagu neil polekski poolt distantsi selja taga.
Nii tore on kuulda ka ratturitelt sõnu, mis ka meid, joogipunktis olijaid, innustavad või nende vastuseid meie hüüete peale. See on hetk, mil saad aru, et rattur sind tõesti kuuleb ja mis talle korda läheb või isegi abiks on. Ka sel aastal ei puudunud need, kes korraks aja maha võtsid ja mõne minutikese joogipunkti juures seisid. Te olete ikka nii ägedad!
Selleaastasel rattamaratonil oli kõik nii hästi, vabatahtlikuna ei suutnud ma leida mitte ühtegi viga ega parandaks selle juures mitte midagi. Minu poolt suur kiitus ja au korraldajatele, kes millegi nii suurega hakkama saavad. Ning teie, 43 vabatahtlikku peale minu, aitäh! Selle kolme aasta peale võin öelda, et ma vist ei kujutaks enda suve lõppu/sügise algust ilma selleta ettegi. Jään ootama järgmist aastat!
Iga aastaga läheb ühtpidi raja turvamine lihtsamaks teistpidi jällegi raskemaks. Lihtsamaks seetõttu, et on tekkinud meeskond, kes teab, mida on vaja punktides teha. Seekord said koolituse ja praktika mitu uut inimest, keda loodame näha meeskonnas ka tuleval aastal.
Raskemaks läheb raja turvamine seetõttu, et Jaan Saviir tunneb oma nooruspõlve põlde, luhtasi, metsi, raudteetamme ja muid nurgataguseid liiga hästi ning rada läheb igal aastal keerulisemaks.
Tänavu oli rajakohtunikke kokku 44 inimest – sellist turvajate plejaadi kokku saada ei ole lihtne. On ülimalt hea meel, et kõik, kes end kirja panid, said reaalselt ka kohale tulla ning aidata.
Ilma teieta, head panustajad-kohtunikud-turvajad, me seda spordipidu teha ei saa – see on fakt. Suur tänu kõigile teile. Tänukummardus ja kraaps.
Nii suure ulatusega rattavõistluse korraldamine on tõsine ettevõtmine kogu meeskonnale ning nõuab koostööd erinevate inimestega kõikides ettevalmistusetappids.
Kokkulepped, kooskõlastuste taotlemine, radade niitmine ja märkimine, võistluskeskuse ehitamine, turvamise planeerimine, võistluspäeval kõikide valmisoleku saamine – see kõik on nii äge ja meeldejääv katsumus.
Kas saame valmis, kas jõuame, kas vihm jääb järele, et rajale minna, kas kõik turvajad saavad ikka tulla.
Lõpuks siis võistluspäev, kus kogu planeeritud tegevus peab töötama – selline see korraldus on, pinget jätkub võistluse lõpuni.
Suured tänud kõigile asjaosalistele, abilistele, kogu meeskonnale: Kirbla külaselts, Kirbla OÜ, Lihula Valla Spordiklubi, Paralepa tiim ja paljud, paljud abilised, kelleta sellist spordiüritust poleks.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma ostsin täna teepuuõli ära. Nüüd olen määrinud punnile ja see ei sügele enam pärast seda. Muidugi ei sobi see inimestele, kes on teepuuõli vastu allergilised. Käisin täna poodides kolamas. Neis on ka sääsed võimust võtnud
Käisin eile poes ja huvipärast vaatasin, et mis vahendeid seal poes müügil oli. Ja täitsa naljakas oli kohe vaadata, kuidas riiulid olid kõik tühjad, offidest ja plix-plaxidest ja kõikidest muudest vahenditest
Mul küll laipadega probleemi pole, mul siin neid suid, kes hea meelega sääsega maiustavad päris palju (sisalikud ja mu uued lemmikloomad-hiina kääbusvutid, kes lähevad lausa pöördesse sääskedest )
Ühtegi kaitsevahendit polegi veel ostnud, meil mehega need hammustused enamasti ei jää nähagi ja mina isiklikult magan öösel nii sügavalt, et mingi sääsk mind küll üles ei aja:D
Kusjuures sääsetõrjevahenditega on tõeline põud. Apteekides laiutatakse käsi, et hommikul oli veel mõni pudel aga lõunaks juba kõik läinud. Lõpuks ühest apteegist leidsin oma Diffusili ja ostsin igaks juhuks kohe 2 pudelit. Mul kulub pudel pooleteise nädala peale umbes.
Käisime täna pudeleid viimas ja seal pisikeses ruumis oli sääski vist 100kond. Pinisesid parvedena ümber pea, jube piin oli.
Elukaaslase tuttav käis nüüd hiljuti Tallinnast väljas. Tagasi tulles tundus nagu vihma tibutaks, kuid kui kohale jõudsid oli vaatepilt selline :
Kust ma lugesin seda, et keegi oli auto sõidu ajal käe aknast välja pannud ja siuke tunne oleks olnud, nagu keegi torgiks nõeltega
Mul on veregrupp 0 positiivne, esmaspäeval, kui med-õe kabinetti süstima läksin, tulid veregrupid teemaks. Med-õel oli ka 0 positiivne ja teda ka hirmsasti näritakse, nagu mindki. Ta rääkis, et A veregrupiga (ja vist ka 0 negatiivsega) ei taheta eriti süüa.
OT: Küsisin onu Guugli käest veregruppide kohta ja leidsin, et erinevate veregruppidega inimestele on soovitatav süüa eri asju. Minu listis, mida ei ole soovitatav süüa, mulle just meeldisid need asjad. Nagu näiteks sealiha, mida söön tihti.
Meil maal sääskedest kubiseb. Kuhugi minna ei saa, juba parv kallal. Isegi pisike taks oli täitsa kupuliseks söödud Pea oli tal nii täis kuppe, et kui pai tegid oli tunne, et mingi mägine ala oleks
Sääsed on küll vastikud, aga minu meelest on veelgi hullemad kärbsed. Kui sääse saab suht kergesti maha lüüa, siis kärbest juba nii lihtsalt ei püüa. Ainuke variant on tekk üle pea tõmmata ja endale hingamiseks väike pilu jätta.
Ja mis nende tampisse puutub, siis meil on surematud. Vahest peab ikka mitu korda togima, ennem kui enam ei lenda. Mutandid ma ütlen
Meil on siin lähedal lehmad väljas ja sellest ka rohkem igasugu mutukaid. Mingil ajal suvel hakkab neid halle parme veel tulema, prrr!
* Sääsed reageerivad liikumisele, kehasoojusele ja ohvri poolt väljahingatavale süsihappegaasile. Sääski meelitab ligi ka higilõhn. Päris liikumatult istuma ei tasu siiski jääda, samuti ei saa me lakata hingamast, küll aga tasuks enda hügieeni eest korralikult hoolt kanda.
* Sääski ahvatlevad ligi igasugused lõhnaõlides, seepides, šampoonides, päikesekaitsevahendites ja teistes kosmeetikatoodetes kasutatavad lõhnaained. Proovi kasutada lõhnavabasid tooteid, kindlasti väldi aga tugevaid, magusaid lille- ja puuviljaaroome.
* Ära jäta oma aeda seisvat vett, milles saaksid areneda sääskede vastsed. Tiiki või veesilma aseta väike purskkaev, et hoida vett pidevas liikumises.
* Kasvata aias saialille, lavendlit, rosmariini, küüslauku, naistenõgest või sidrunheina, nende taimede lõhn peletab sääski.
* Aja lõkkesuitsuga sääsed minema — grillimise ajal viska rosmariini-, basiiliku- või salveilehti hõõguvatele sütele.
* Jäta üheks ööpäevaks vee sisse kinnisesse nõusse seisma hakitud küüslauk ja piparmündilehed. Seejärel kurna vedelik, pane pumppudelisse ja piserda seda vajadusel nahale.
* Paljude eeterlike õlide lõhn aitab sääski eemal hoida — eukalüpt, sidrunhein, lavendel, piparmünt, geraanium, nelk, rosmariin, tüümian, teepuuõli. Kasuta neid toas lõhnalambis, sega mõned tilgad oma kehakreemi sisse või lahusta taimses õlis (nt. oliivi-, kookos-, jojobaõlis) ja määri nahale. Lavendliõli võib ka otse nahale tupsutada.
* Purusta sääskedele ebameeldiva lõhnaga taimede (saialill, rosmariin, lavendel, sidrunhein) lehed-õied, et vabastada eeterlikke õlisid ja pane need viina sisse mõneks päevaks seisma. Hiljem kurna jällegi pumppudelisse ja pihusta. Viina sisse võid lisada ka veidi eelpool nimetatud eeterlikke õlisid.
* Kui sääsk on juba jõudnud sinu kallist verd imeda, siis tekkinud kublat jahuta sügelemise leevendamiseks jääkuubikuga või tupsuta saialilletee, soodalahuse või teepuuõliga.
Mul õnneks ei ole küüslaugu vastu midagi ja looduslikum ka, kui muud putukatõrjevahendid. Samas rahva sekka ei saaks minna sellega.
Oeh, käisin maal allikavett toomas ja selle 10 minutiga olen rohkem ära näritud kui vahel terve suvega! Sõrmenukid, isegi pealae peal on sihuke muhk et! Einoh, selle kohta võib öelda, et tõepoolest "panin mõnevõrra elu kaalule," nagu Bullerby lapsed.
Sääsed armastavad ka mind (mul on A positiivne veregrupp) , kuid mul pole see aasta üldse sääsepunne olnud. Kui me klassireisil käisime siis mind ümbritses tohutu sääseparv kogu aeg, kuid ma ei saanud ühtegi sääsepunni. (lõin oma keha peal surnuks 10 sääske minutis )
Minul Viljandis on ka sääsehullu.Mõni päev olid poes kõik need offi sääsetõrjed otsas.Mina ise kasutan seda Plixsi oma mis on mõeldud lastele ja see on kummeli lõhnaga mis on minu jaoks päris mõnus.Tavaline plix haiseb halvasti aga see kummeliga aitab küll.Kui mul toas mõni seina peal siis emps lööb need vahel maha ja see on eriti rõve kui mõni on verd täis ja seinale jäävad sellest vereplekid(väkka).
|
OSCAR-2019
|
||
Pärast manustamiskõlblikuks muutmist 1,5 ml lahustiga sisaldab 1 ml: 3,33 mg somatropiini* (vastab 10 RÜ-le)
-Kasvuhormooni vä jendunud puudulikkuse, mis on tekkinud lapsepõlves või täiskasvanueas, asendusravi täiskasvanutel.
KasvuhormooniRavimilraske puudulikkusega täiskasvanud patsiente defineeritakse kui patsiente, kellel esineb teadaolev hüpotaalamuse-hüpofüüsi patoloogia ja vähemalt ühe hüpofüüsihormooni teadaolev puudulikkus (v. . prolaktiin). Nendel patsientidel tuleb teha ühekordne dünaamiline test, et diagnoosida või välistada kasvuhormooni puudulikkus. Patsientidel, kellel on lapsepõlves alanud isoleeritud kasvuhormooni puudulikkus (puuduvad tõendid hüpotaalamuse-hüpofüüsi haiguse või kolju kiiritamise kohta), soovitatakse teha kaks dünaamilist testi, välja arvatud madala insuliinisarnase kasvufaktori 1 (IGF-1) kontsentratsiooniga (<2 standardhälbe (SDS)) isikutel, kellel võib kaaluda ühe testi tegemist. Dünaamilise testi lõpp-punkt peab olema rangelt määratletud.
Annust tuleb järk-järgult suurendada vastavalt konkreetse patsiendi vajadustele, põhi edes ravivastusel ja seerumi IGF-1 kontsentratsioonil. Kogu ööpäevane annus ei ül ta tavaliselt 1 mg. IGF-1 kontsentratsioon tuleb hoida eale vastavast normväärtuse ülemisest iirist allpool.
Somatropiiniga ravimise kogemus üle 60-aastastel patsientidel on piiratud. Vanematel patsientidel võib osutuda vajalikuks väiksema algannuse kasutamine. Vanuse suurenedes võib osutuda vajalikuks annust vähendada.
Tugeva maks t litlushäirega patsientidel on täheldatud somatropiinikliirensi vähenemist. Selle vähenemise kliiniline tähtsus ei ole teada.
-Somatropiini ei tohi manustada juhul, kui esineb aktiivne kasvajaline haigus. Enne GH ravikuuri alustamist peavad intrakraniaalsed kasvajad olema passiivsed ja tuleb lõpule viia kasvajavastane ravi. Kasvaja aktiviseerumise korral tuleb ravi katkestada.
-Avatud südame- või abdominaalkirurgia või õnnetusest põhjustatud hulgitraumade järgsetest tüsistustest tingitud ägeda ohtliku haigusega patsientide või ägeda hingamispuudulikkusega patsientide ravi.
Ei ole tõendeid, mis näitaksid, et kasvuhormooni puudulikkuse asendusravi mõjutab kolj siseste kasvajate retsidiveerumise kiirust või taaskasvu, kuid standardne kliiniline praktika ab varasema hüpofüüsi patoloogiaga patsientidel regulaarset hüpofüüsi piltdiagnostilist uuri gut. Nendel patsientidel soovitatakse enne kasvuhormooni puudulikkuse asendusravi alustamist teha algtaseme uuring.
Kui patsiendil on olnud ajukasvaja, tuleb patsienti sageli uuesti kontro lida, veendumaks, et kasvaja ei
Somatropiiniga ravitavatel patsientidel, kellel on lapsepõlves olnud kasvaja, on teada antud teise kasvaja (hea- või pahaloomuline) suuremast tekkeoh st. Kõige sagedamini esinevad teised kasvajad olid just koljusisesed kasvajad.
Tugeva või taastuva peavalu, nägemisprobleemide, iivelduse ja/või oksendamise korral soovitatakse teha fundoskoopia papilliödeemi esinemise kontrollimiseks. Kui papilliödeemi olemasolu leiab kinnitust, tuleb kaaluda healoomulise koljusisese hüpertensiooni diagnoosi ja, kui vaja, tuleb
Kasvuhormoon suurendab T4 kilpnäärmevälist konversiooni T3-ks ja võib seega ilmsiks tuua algava hüpotüreoidismi. Seetõttu tuleb kilpnäärmefunktsiooni jälgida kõikidel patsientidel. Hüpopituitarismiga patsientidel tuleb somatropiiniga ravimisel hoolikalt jälgida standardset asendusravi.
Endokriinsete häirete, sealhulgas kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel võib sagedamini tekkida reieluu epifüüsi nihkumist. Tuleb uurida igat last, kes hakkab kasvuhormooniga ravimisel lonkama.
Patsiente, keda lapsepõlves on ravitud kasvuhormooniga kuni lõpliku kasvu saavutamiseni, tuleb pärast epifüüsi sulgumist testida kasvuhormooni puudulikkuse suhtes, enne kui alustatakse asendusravi täiskasvanutele soovitatud annustega.
Lastel peab ravi kestma kasvamise lõpuni. Soovitatavaid annuseid ei ole soovitav ületada akromegaalia, hüperglükeemia ja glükosuuria tekkimise võimaliku riski tõttu.
Valtropin ei ole näidustatud raviks patsientidel, kelle kasvu peetumine on tingitud Prader-Willi sündroomist, välja arvatud juhul, kui neil patsientidel lisandub veel ka kasvuhormooni puudulikkuse diagnoos. Pärast ravi alustamist kasvuhormooniga on esinenud uneapnoe ja äkksurma juhtumeid Prader-Willi sündroomiga patsientidel, kellel esines üks või mitu alljärgnevat riskitegurit: äge rasvumine, ülemiste hingamisteede obstruktsioon anamneesis või uneapnoe, või tundmatu hingamisteede infektsioon.
Enne somatropiinravi alustamist kroonilisest neerupuudulikkusest tingitud kasvupeetuse korral, tuleb lapsi ühe aasta jooksul jälgida kasvuhäirete kindlakstegemise suhtes. Neerupuudulikkuse konservatiivset ravi (mis hõlmab atsidoosi, hüperparatüreoidismi ning toitumise seisukorra kontrollimist ühe aasta jooksul enne ravi) tuleb rakendada enne ravi algust ja see peab kestma ka ravi ajal. Neerutransplantatsiooni ajal tuleb ravi somatropiiniga katkestada.
Et saavutada määratud ravieesmärk, võivad mehed vajada väiksemaid kasvuhormooni annuseid kui naised. Suukaudse östrogeenide manustamise tõttu vajavad naised suuremaid annuseid. Aja jooksul võib täheldada tundlikkuse suurenemist kasvuhormooni suhtes (vä jendatakse kui IGF-1 muutust
Turneri sündroomiga patsiente tuleb hoolikalt jälg da keskkõrvapõletiku ja teiste kõrvahaiguste tekkimise suhtes, sest neil patsientidel on suurem risk kõrvahaiguste ja kuulmishäirete tekkeks.
Somatropiiniga ravitavatel lastel on võrreldes somatropiiniga ravitavate täiskasvanutega suurem pankreatiidi tekkimise oht. Ehkki seda esineb harva, tuleb somatropiiniravi saavatel lastel, kellel tekib kõhuvalu, kaaluda pankreatiidivõimalust.on
Pärast juhuslikkuRavimillihasesse süstimist võib tekkida hüpoglükeemia. Jälgida tuleb mis tahes soovimatu reaktsiooni tekkimist. Soovitatav eriravi puudub.
Patsientidel, kellel esineb teadaolev tundlikkus metakresooli suhtes, ei tohi Valtropini lahustada kaasasoleva hustiga. Kui tekib tundlikkus kaasasoleva lahusti suhtes, tuleb viaali sisu lahustada süsteveega ja kasutada seda ühekordse kasutusega viaalina (vt lõik 6.3).
Intensiivne glükokortikoidravi võib pärssida inimese kasvuhormooni kasvu soodustavat toimet. Adrenokortikotroopse hormooni (AKTH) puudulikkusega patsientidel tuleb glükokortikoid- asendusravi annust hoolikalt kohandada, et vältida kasvu pärssivat toimet.
Suukaudseid östrogeene võtvatel naistel võib ravi eesmärgi saavutamiseks vajalik olla suuremate somatropiini annuste kasutamine.
Kasvuhormoonipuudulikkusega täiskasvanutel läbiviidud koostoimeuuringu andmed viitavad sellele, et somatropiini manustamine võib suurendada tsütokroom P450 isoensüümide poolt metaboliseeritavate ühendite kliirensit. Tsütokroom P450 3A4 poolt metaboliseeritavate ühendite (nt suguhormoonid, kortikosteroidid, krambivastased ained ja tsüklosporiin) kliirens võib suureneda, mille tulemuseks on nende ühendite madalamad plasmatasemed. Selle kliinilist tähtsust ei teata.
Valtropini kasutamise kohta raseduse ajal ei ole kliinilisi andmeid. Loomkatsete põhjal ei saa välistada toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt 5.3). Valtropini ei tohi seetõttu kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik.
Rinnaga toitvatel naistel ei ole Valtropiniga kliinilisi uuringuid läbi viidud. Ei ole teada, kas lõppenud
somatropiin eritub inimese rinnapiima. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik, kui Valtropini manustatakse rinnaga toitvatele naistele.
Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on täiskasvanutel seotud süstekohaga, endokriinse isloomuga, ja peavalu, paresteesia ning liigesevalu ja liigesehäiretega (artralgia).
puudulikkus ja 30 Turneri sündroom). Nendes kliinilistes uuringutes täheldatud Valtropini ohutuse profiil oli samasugune nagu nendes uuringutes kasutatud võrdlusravimil ja teistel somatropiini sisaldavatel ravimitel.
Avaldatud informatsiooni põhjalonsomatropiiniga ravimisel täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid ja nende esinemissagedusi:
Valtropiniga läbi viidud kliinilises uuringus tekkisid somatropiinivastased antikehad 3%-l kasvuhormooni puudulikkusega lapsel. Nende antikehade seondumisvõime oli madal ja ei omanud
toimet kasvamise kiirusele. Kõiki patsiente, kes ei reageeri ravile, tuleb testida somatropiinivastaste antikehade suhtes.
Aeg-ajalt leiti anti- peremeesraku valkude (anti-S. Cerevisiae) antikehi patsientidel, keda raviti Valtropiniga. Selliste madala seondumisvõimega antikehade teke ei ole tõenäoliselt kliiniliselt oluline. Erinevalt bakteritest (E. coli), ei ole pärmi puhul kirjeldatud immuunvastust modifitseerivat toimet.
Täiskasvanud patsientidel, kellel kasvuhormooni puudulikkus tekkis täiskasvanueas, täheldati ravi alguses turset, lihasvalu, liigesevalu ja –häireid, kuid need olid enamasti mööduvad.
Äge üleannustamine võib põhjustada esialgu hüpoglükeemiat ja seejärellõppenudhüperglükeemiat. Pikaajaline üleannustamine võib põhjustada akromegaalia nähte ja sümptomeid, mis on iseloom lik inimese kasvuhormooni üleproduktsiooni korral. Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Somatropiini üleannustamise vastu antidooti ei ole. Üleannustamisjärgselt on soovitatav jälgida kilpnäärmefunktsiooni.
Farmakoterapeutiline grupp: hüpofüüsi ja hüpotaalam se hormoonid ning analoogid, somatropiin ja somatropiini agonistid; ATC-kood: H01AC01.
191 aminohappejääki ja molekulmass on 22 125 daltonit. Ravimi aminohappejärjestus on identne inimese hüpofüüsist pärit kasvuhormooni o aga. Valtropini sünteesitakse pärmirakkudes
Somatropiini kõige tähtsa aks toimeks on pikkade luude kasvuplaatide stimuleerimine. Peale selle soodustab see tsellulaarsete valkude sünteesi ja lämmastiku retentsiooni.
Somatropiin stimuleerib lipiidide metabolismi, see suurendab rasvhapete ja kõrge tihedusega lipoproteiin-(HDL)-kolesterooli sisaldust ning vähendab üldkolesterooli sisaldust plasmas.
Somatropiinravil on kasulik toime organismi koostisele kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel seetõttu, et keha rasvavarud vähenevad ja lihasmass suureneb. Pikaajaline ravi kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel suurendab luu mineraalset tihedust.
Somatropiin võib põhjustada insuliiniresistentsust. Suurtes annustes võib somatropiin häirida glükoositolerantsust.
Valtropini efektiivsust ja ohutust on hinnatud randomiseeritud topeltpimedas paralleelses kontrollitud III faasi uuringus kasvuhormooni puudulikkusega lastel. Ei olnud olulisi erinevusi Valtropini ja võrdlusravimi vahel kasvamise kiiruses ja kasvamise kiiruse SDS-s.
Avatud ühe uuritavate rühmaga III faasi uuring, milles hinnati Valtropin-ravi efektiivsust ja ohutust Turneri sündroomist tingitud lühikest kasvu tüdrukutel, näitas uuringuravimi olulist toimet kasvamise kiirusele.
Topeltpime randomiseeritud ühekordse annuse manustamise ristuv uuring 24 tervel vabatahtlikul näitas, et Valtropini farmakokineetiline profiil oli võrreldav võrdlusravimi omaga. Valtropini subkutaanne manustamine annuses 0,073 mg/kg kehakaalu kohta andis Cmax väärtuse 43,97 ng/ml ja AUC0-24 h 369,90 ng h/ml. Cmax saabus 4 tunni jooksul ja t½ oli 3 tundi.
Valtropini kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole teostatud. Spetsiifilisi paikse talutavuse uuringuid loomadel Valtropini subkutaanse süstimise järgselt ei ole läbi viidud. Kuid ühekordse annuse ja korduva manustamise üldise toksilisuse uuringutes ei ole kõrvaltoimeid süstekohas täheldatud.
Pärast esmakordset avamist või pärast manustamiskõlblikuks muutmist kaasasoleva lahustiga: on näidatud, et pärast lahustamist kaasasoleva lahustiga, püsib keemiline ja füüsikaline kasutamisstabiilsus temperatuuril 2°C...8°C 21 päeva (külmkapis).
Pärast lahustamist süsteveega tuleb ravim otsekohe ära kasutada ja seda tuleb kasutada ühekordse kasutusega viaalina. Kui lahust ei kasutata ära kohe, ei ole säilitusaeg ja tingimused enne kasutamist
tavaliselt mitte üle 24 tunni temperatuuril 2°C…8°C (külmkapis), välja arvatud juhul, kui lahustamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
Transportimiseks ja/või ambulatoorseks kasutamiseks võib mittelahustatud ravimit hoida toatemperatuuril (mitte üle 25°C) ühekordse perioodi jooksul kuni 4 nädalat enne kasutamist. Välispakendile tuleb kirjutada külmkapist väljavõtmise kuupäev ja uus kõlblikkusaja kuupäev. Pärast uue kõlblikkusaja kuupäeva möödumist peab ravim olema ära kasutatud või kasutuselt kõrvaldatud.
5 mg pulbrit viaalis (I tüüpi klaas), mis on suletud korgiga (butüülkummi) ja flip-off korgiga (alumiiniumplastik).
1,5 ml lahustit süstlis (I tüüpi klaas), mis on suletud otsakorgiga (FluroTec® -iga ka tud butüülkummi).
Patsientidel, kellel on teadaolev tundlikkus metakresooli suhtes, ei tohi Valtropini lahustada kaasasoleva lahustiga (vt lõik 4.3). Kui tekib tundlikkus kaasasoleva lahusti suhtes, tuleb viaali sisu lahustada süstevees ja kasutada ühekordselt kasutatava viaalina.
värvi muutnud või hägune. Lahusti tuleb süstida viaali, suunates vedelikujoa vastu selle klaasseina. Pärast lahustamistRavimiltuleb v aa keerutada ÕRNALT pöörlevate liigutustega kuni sisu on täielikult lahustunud. MITTE LOKSUTADA. Saadud lahus peab olema selge, ilma osakesteta. Kui lahus on
värvi muutnud, hägune või sisaldab osakesi, EI TOHI selles sisu süstida. Enne ja pärast süstimist tuleb viaali kork üle pühk da alkoholiga, et vältida sisu saastumist nõela korduval sisestamisel.
Pärast lahustamist süsteveega tuleb ravim kohe ära kasutada (vt lõik 6.3) ja lahus on ainult ühekordseks kasutamiseks.
Valtropini manustamiseks tuleb kasutada steriilseid ühekordselt kasutatavaid süstleid ja nõelu. Süstli maht peab olema piisavalt väike, nii et määratud annuse saab viaalist välja tõmmata arvestatava täpsusega.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui telefon oli garantiist tagasi, siis oli aeg miskit arvutiga teha. Küsisin küll natukene nõu ja olin ka kannatlik, aga toimetama hakkasin ise. Treenerile olin ükskord sellest murest rääkinud ja kui ma järgmine kord tööl meie it-tehnikuga kokku jooksin, siis oli tal kõik teada ja pakkus oma abi. Hoo pealt ei osanud probleemi nii väga lahendada, aga kui eile tuli üks teine kolleeg peavalu tõttu tabletti küsima, siis tema võttis selle teise kolleegi kaasa.. ja minul oli tööarvuti töölaual probleemist pilt olemas. Rääkis mulle natuke, mida ma võiksin ise proovida, sest WIndows 10 võiks olla piisavalt tark, aga ütles, et kui miski ei õnnestu, siis saab selle ka tema üle vaadata. Panin endale märksõnad kirja ja hakkasin eile kodus puurima ja uurima. Kõige pealt tõstsin veel viimased failid välisele kõvakettale ümber, sest asjaga tegelemine tähendas seda, et valin kuskilt "restore" ja see laseb kõik failid ja ka programmid maha ja siis on windows piisavalt tark, et end uuesti peale laadida. Natuke hirmus oli neid klõpse teha, enne sai veel kontrollitud ega mälu vigane ei ole... aga ei olnud. Ja siis vaatas mulle vastu täiesti tühi desktop. Ma ei ühendanud kontot Microsoftiga, sest hiljuti olin väga hädas parooli vahetamisega - tahtsin arvutis parooli vahetada, aga ei saanud, kogu aeg juhendas mind Microsofti kontole, kuigi seal oli mul ometi teine parool... Lõpuks muutsin sisselogimist (ehk parooli asemel hakkas arvuti pinkoodi küsima). Hakkasin siis vaikselt programme installima ja eks mitmed on veel puudu, sest pole veel vajadust olnud ja siis ei tule meelde ka, mis oli vajalik. Aga see seadistamine pole eriti lihtne.. aga vaikselt pusin, eile sai pusitud kokku vist neli tundi ja nii sai kopp üsna ette. Aga näiteks ma tahaks et need desktopi ikoonid oleks väiksemad... Seda kohta pole veel leidnud. See Windows 10 ei ole minu jaoks eriti lihtne, aga saab hakkama. Hakkasin ka kõvakettalt olulisemaid faile tagasi transportima.. ja siis tuli ühel hetkel kiri, et arvui kõvaketas on täis. Mul oli küll mõh... et enne see ei olnud ju täis, kuidas nüüd on?! Niisiis kõik vanemad pildid ja mõned filmid panin aga tagasi sinna ja üritan välja mõelda, kas kuskil on miskit valesti või kuidas see maht juba täis on? Meenus küll, et venna käest võtsin üsna palju muusikat, aga ometi olid mul enne arvutis kogu see muusika, pildid alates 2008, dokumendid, mõned filmid jne.. ja kettal oli ruumi. Et natukene müstiline.
Teine tehnika ja internetiga seotud asi, millest ma kuidagi aru ei saa on selline: kasutan google kalendrit ja mul on seal erinevate teemadega kalendrid, mis on erinevat värvi (nt töö; tähtis; vastuvõtud; sõbrad jne). Suvel kustutasin sealt ühe "teema" ära, mida ei olnud enam vaja. Ise kalendrisse minnes pole ma seda ka näinud. Ja tööl on mul tööprofiil, tööarvuti, tööalane meiliaadress outlook'iga. Ja siis on seal ühes prügikastis see minu kalender, mille ma ära kustutasin. Minu töömeilil, mis ei ole mitte kuidagi seotud minu tavapärase googlekontoga... nagu mitte kuidagi. Kui ma alguses seda teemat seal kalendri all nägin, siis ma ei saanud üldse aru, mis asi see on ja miks see seal on. Lappasin toda kalendri teemat pikalt tagasi ja kui leidsin sündmusi ja märkmeid, mis klappisid, siis ma sain aru, kust see kalender pärit on... aga ma ei saanud aru miks ja kuidas see seal on. Tavaliselt on mul outlook'is teine vaade ja see ei jäänud mul ette (aga iga kord, kui seda nägin, siis mõtlesin, et on ikka müstika), aga täna jäi.. Ja täna õnnestus see mul sealt prügikastist ära kustutada!! Muidugi olin varem proovinud, aga tulutult.. Usun, et nüüd oli 6 kuud möödas selle esialgsest kustutamisest, et äkki sellepärast sain selle nüüd päriselt ära kustutada.
Toitumisega on kõik tip-top ja olen selle eest tänulik. Joon taas rasvakohvi, mis annab hommikul väga hea energia, aga hommikust söön ka.
Kuna ma hakkasin hapukapsast sööma, siis viimasel ajal on see üks mu lemmik liha kõrvale. Jah, võiks süüa seda värsket, aga ma teen ikka veidi pannil üle (võiga), sest tahan ikka, et toit oleks päris soe.
Tööl ootasin mitu kuud, et meile tuleksid need veeaparaadid tagasi. Ei tulnud. Ja ei tulegi. Mitte et kraaniveel midagi viga oleks, aga mul on see külmavee kiiks... ja meie külmkapp pole seal nii hea, et vesi läheks piisavalt külmaks. Nii ootasin ma väga uut aastat (ja uut eelarvet), aga vot läks nii. Ainult jõusaalis on vesi. Niisiis ma tunnen, et päeva jooksul joon ma vett kuidagi vähe.. Aga küll läheb paremaks. Eks viin kaks pudelit tööle ja teen seal sama, mis muidu kodus - üks käes, teine külmkapis. Aga seda, et ma päeva jooksul vähe joon, see annab trennis kohe tunda, kohe tuleb selline janu, et jahm.. joon ja joon ja joon ja siis vesi loksub :D Aga no on janu! (veresuhkur on korras.)
Käesoleva asta nimekirjas on viis raamatut. Üks nendest on Maagia, millega alustasin detsembris ja lugesin ju päevas ühe peatüki... aga kuna läbi sai jaanuaris, siis sai ka 2017aasta nimekirja. Viimane raamat "Sai mis tahtis" Louise O'Neill oli üks nendest, mille oleks vist pooleli jätnud, sest polnud kohe üldse mulle ja minu jaoks oli väga kummaline... Aga lugesin ikka läbi. Mingeid tundeid just ei tekkinud. Küll aga "Külmakaksikud" panid mõtlema, seeline nagu mõni film (nt Shutter Island, kusmmina küll aru ei saanud, et mis oli ja mida ei olnud..). Vahelduseks loeks nüüd ilusast armatusest.
Kas külma vee kiiksu ei leevendaks see veepudel, mil see külmaelement sees? Nagu need pudelid, millele saab mingisse torukesse sidruniviile või kurgiribasid panna... Selle keskosa peaks saama ka jäässe lasta ja nii püsib vesi vast paar tundi jahe?
|
OSCAR-2019
|
||
Ilmselt on kõik kuulnud ja ehk isegi välismaal uhkusega nentinud, et lisaks meie tugevale digikuvandile on Eesti maailmas kuulus selle poolest, et meil on ilusad naised. Pidevalt Kesk-Euroopa ja Eesti vahel pendeldades olen hakanud mõtlema sellele, et kas me ehk välimust liiga üle ei tähtsusta, kirjutab poliitik Kaja Kallas oma blogis.
Suvel Eestis olles ja erinevates Eestimaa paikades ringi sõites märkad, et noored ilusad kahekümnendates naised on end lisaks ehtinud veel kuntsripsmete ja -küüntega. Miks? Te olete ju niigi ilusad! Euroopas käies sellist pilti ei kohta. Ma tõtt-öelda ei mäletagi, et millal kohtasin kedagi, kellel olid tavalisel argipäeval kunstripsmed. Naised kasutavad mujal ka keskmiselt vähem meiki kui meil. Millest see tuleb?
Panen tähele, et ka ma ise käitun välimuse osas erinevalt Eestis ja Belgias. Belgias ma nädalavahetusel kunagi meiki ei kasuta ja ma tunnen end oma loomulikus olekus hästi, samas kui Eestis olles ei kujuta ma ette, et läheksin üle hoovi poodi ilma meigita. Miks?
Aastaid tagasi kohtasin Eestis üht kuulsa ärimehe naist, kes oli äärmiselt kaunis. Tema ilule lisasid hoogu veel kallid disainerrõivad ja ehted. Hiljaaegu nägin seda naist uuesti. Ta ei olnud enam noor, välimus hakkas närtsima, kuigi ta oli püüdnud seda erinevate vahenditega turgutada, aga millegipärast ei olnud ta enam ilus. Moli?re on öelnud, et ilus pale on kergestipurunev ehe. Ometi olen kohanud märksa vanemaid naisi, kes on kortsulised, aga endiselt ilusad. Nende sisemine ilu kiirgab välja.
Kunagi mõtlesin, et see sisemise ilu jutt on lihtsalt välimusega mitte-nii-õnnistatud inimeste lohutus, aga nüüd olen sellest hakanud aru saama. Kreeka luuletaja Sappho on öelnud, et kõik ilus on hea ja kes on hea, muutub varsti ilusaks. Talle sekundeeris Platon, kes ütles, et mis on hea, see on ilus. Headus paistab inimestest välja ja see hakkab eriti hästi paistma just siis, kui välimine ilu pole primaarne. Noored inimesed on kõik võrdselt kenad.
Tekib küsimus, kas meie välisele ilule keskendumine ehk sisemise ilu arvelt ei toimu? Selge on see, et alati kui sa teed midagi, ei saa sa teha midagi muud (naised küll pidid saama teha mitut asja korraga, aga ilmselt siiski mitte suurtes mastaapides). Kui sa keskendud oma välimise ilu tuunimise peale, siis samal ajal sa reeglina ei saa ennast harida ega lugeda ega maailma avastada ega teisi aidata. Kui kogu aeg läheb välisele, siis välise hääbumisel ei jää järgi ka sisemist ilu.
Olen vahel mõelnud, et kas inimesed, kellele kogu aeg öeldakse, et nad on ilusad, hakkavadki ennast läbi ilu defineerima? Et sa oledki “ilus tüdruk” või “kõige ilusam tüdruk”. Aga mis saab siis, kui peeglike seina peal ühel päeval ütleb, et seitsme maa ja mere taga on keegi, kes on veel ilusam? Ja mis siis saab, kui sa oled end läbi ilu defineerinud ja ühel päeval ilu enam ei ole, sest see oli kõigest kest? Kes sa siis oled? Kas see ei või tuua kaasa depressiooni?
Ja miks on siis ikkagi nii, et Euroopas välimusele nii palju rõhku ei panda? Ega need naised ei ole ju hoolitsemata ega koledad, ammugi mitte vähem naiselikud. Lugesin kunagi, et mida “matšom” kultuur, seda rohkem rõhuvad naised oma välimusele, sest tundub justkui oleks välimus nende ainuke väärtus ja tugevaim relv selles kultuuris toimetulemiseks. Kui liikuda Lääne-Euroopast ida poole ja jälgida naiste välimuse muutust, võib selle põhjal teha ühiskonna matšolikkuse kohta omad järeldused. See ei tähenda aga mitte seda, et naised oleksid läänelikus kultuuriruumis kuidagi vähem naiselikumad, kuid nad tunduvad olevat aktsepteeritud ka sellistena nagu nad on. Ilma tuunimata.
National Geographic kirjutas aga ühest teisest huvitavast uuringust, mis näitas, kuidas liigne fokuseerimine välimusele muudab naised vaiksemaks või sootuks tummaks. Kui sa alateadlikult tunned end objektina, siis ei kipu sa oma arvamust avaldama. Samuti viib oma välimuse pärast muretsemine mõtted sisult eemale ja ennast väljendada on keerulisem. Kas peaks siit ehk otsima põhjust, miks Eestis on naissoost arvamusliidreid vähem kui mehi? Kui me ei keskenduks nii väga välimusele, siis kas oleks võimalik, et aastate pärast teatakse Eestit maailmas selle järgi, et meil on siin eelkõige targad ja head ning mitte lihtsalt ”ilusad” inimesed?
Firmade jõulupeod toimuvad tavaliselt vaid nädala-kahe jooksul aastas, mistõttu on praegu viimane aeg tegutsemiseks, et parim jõuluvana tellida. Muidu võib juhtuda, et head jõuluvana polegi justkui enam olemas.
Tänasel päeval võib jõuluvanaks käia nii 30- kui ka 60aastane, saledam, kõhukas või kasvõi naine, vanusest olulisem on oma tegelaskuju hästi välja kanda ning usutavalt mõjuda, sest jõuluvana amet ei ole pelgalt raha teenimise võimalus. Selleks, et jõuluvana oleks usutav, peab olema ka tõeline tahe seda rolli täita.
MTÜ Eesti Jõuluvanade Seltsi juhatuse liikmed Enn Tobre ja Raul Kivi ütlevad, et nende selts on loodud just sel eesmärgil, et hoida ja väärtustada jõulutraditsioone ning need kõige ilusamal viisil jõuluvanadena lasteni viia. „Meie jõuluvanade eesmärk on hoida au sees jõuluvana rolli, selle eheduses ja väärtuses. Valmistume jõuludeks aastaringselt – korraldame mõttetalguid, käime koolitustel, nõustame ja korrigeerime üksteist. Püüame olla igal aastal innovaatilisemad ja järjest muinasjutulisemad. Meil on koostööpartnerid ja hankevõrgustik, et soetada kvaliteetseid rekvisiite ja kostüüme. Kõikidele meie liikmetele on jõuluvanaks olemine elustiil, mitte lihtsalt raha teenimise viis. Näiteks võtame igal aastal osa paljudest heategevusprojektidest, et jõuluime kõikide inimesteni viia ise tasu saamata.”
Ürituste agentuuri Loovisioon tegevjuht Kristiina Kallase sõnul ei ole täiskasvanute jõulupeol jõuluvana kuigi sage külaline, pigem rõõmustab kingitooja lapsi. Kui jõuluõhtusöögile jõulutaat tellida, siis tuleks tema etteaste rohkem läbi mõelda. „Jõuluvanalt oodatakse siis pigem humoorikat lähenemist ja tema saabumine võiks kanda sõnumit. Niivõrd oluline pole ehedus. Seal sobib rolli täitma ka keegi juhtidest. Jagatud kingid osakondadele või parimatele töötajatele võiksid olla läbimõeldud ja naljakad.”
Laste jõulupeo tipphetk on vaieldamatult jõuluvana, mistõttu on esmatähtis ehedus ning läbimõeldud ajakava.
Lapsed, kes veel jõuluvanasse usuvad või ka juba veidi kahtlevad, märkavad igat detaili, mistõttu soovitabki Kristiina Kallas tellitud jõluvanaga alati enne pidu kohtuda. „Heal jõuluvanal on kaks tähtsat omadust – ta on meeldiv suhtleja ja tekitab sooja tunde ning tal on ehe kostüüm ehk korralikud saapad, kindad, müts, usutav habe ning pikk kvaliteetne kuub.”
Viimasel ajal on trendiks saanud tellida laste jõulupeoks teenus, mis sisaldab nii jõuluvana kui muuid tegevusi. Need võivad olla etendus, ühine meisterdamine või isegi tsirkus. Kaari Põlder ürituskorraldusfirmast Ideepuust tutvustab nende pakutavat laste jõulupidude kontseptsiooni: „Lisaks jõuluvana külaskäigule saavad lapsed nautida lühietendust ning meisterdada erinevates töötubades. Peod on ülesehitatud nii, et iga laps saaks juurde vähemalt ühe uue teadmise, valmistada midagi enda osavate kätega ning lüüa jõulumehele patsu.”
Sellise konseptsiooni puhul tuleks aga meeles pidada, et jõuluvana on tipphetk ning selleks tuleb aega varuda. „Jõuluvana on peo staar ja hoolimata eeskavast oodatakse teda suure uudishimuga. Kui lapsi on palju, siis oleks tark kingijagamisele kaasata päkapikke, et luuletuse päheõppinud laps saaks kiirustamata taadiga jutustada,” annab Kristiina Kallas nõu, lisades, et väikesed lapsed soovivad jõuluvanale sülle pugeda ning nende vanemad oma võsukestest ilusaid pilte klõpsida.
Kui tellida jõuluvana täiskasvanute peole, siis nagu professionaalne õhtujuht, peaks jõuluvanagi tegema eeltööd, et etteaste oleks päriselt ka naljakas ega ületaks hea maitse piire.
Jõuluvanale võiks eelnevalt tutvustada firma tausta: millega seal tegeletakse, kes seal töötavad ja kes on partnerid ning ka naljade teemad võimalusel enne läbi arutada, vältimaks, et jõuluvana nali võib kedagi isiklikult puudutada või ebaõnnestuda.
Eesti Artistide Agentuuri tegevjuht Danel Kiik kirjeldab eeltööd järgmiselt: „Ettevalmistus on põhjalik, sest igale kliendile lähenetakse individuaalselt. Vajadused, soovid, võimalused kaardistatakse ning tihti kulub eeltööle rohkem aega kui etteastele endale. Õige jõuluvana triigib kuube juba juulis.”
Laste peole sobib lahke ja kannatlik inimene, kes mõjub soojalt ja usaldusväärselt. Lapsed ei tohiks peljata talle sülle ronida ega selgeks õpitud luuletusi-laule esitada.
Täiskasvanute peole on parem leida jõuluvana, kes suudab kiirelt reageerida, olla humoorikas ning täita mingil määral ka õhtujuhi rolli.
Jõuluvana tuleku ajaks pole mõtet planeerida midagi muud – see pole õhtusöögi pakkumise aeg. Jõuluvana on iga jõulupeo tipphetk ja selleks tuleb võtta aega.
Lastepeol peaks jõuluvana kostüüm olema ehe: korralikud saapad ja kindad, pikk mantel ja usutav habe. Alati kontrolli, et jõuluvanal oleks sobilik kostüüm.
Jõuluvanaga tuleks alati enne kohtuda: tutvustada talle publikut, konteksti ning võimalusel ka ruume. Vaata, et jõuluvana huumorimeel oleks asjakohane ning tal oleks mõningased teadmised firma tegevusalast, kultuurist ja seal töötavatest inimestest.
Kui oled hea jõuluvana leidnud, siis tasub seda kontakti hoida. Mida rohkem on jõuluvana firmaga kursis, seda parem tema etteaste on. Lisaks on oluline, et huumorimeel on sarnane asutuses töötavate inimestega.
Kui jõulupeo õnnestumise eelduseks on jõuluvana, mis kehtib just lastepeo puhul, siis leia kindlasti back-up-jõuluvana, kes saab hädast välja aidata haigestumise vm ootamatuse korral.
|
OSCAR-2019
|
||
Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse üle võtta tarbijakrediidi direktiiv, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidus ühtne tarbijakrediidi siseturg ning kõrge tarbijakaitse tase. Kuigi direktiivi kohustuslikuks ülevõtmisetähtajaks on juba käesoleva aasta juunikuu, siis eelnõu koostajate poolt jäetakse lühike üleminekuperiood kuni 25. oktoobrini.
Tarbijakrediidi direktiiviga soovitakse ühtlustada Euroopa Liidu siseselt küllaltki detailselt nõuded tarbijakrediidilepingute reklaamile, lepingueelsele ja lepingulisele teabele, krediidi kulukuse määra arvutamisele, samuti täiendatakse ja täpsustatakse regulatsiooni tarbija taganemisõiguse kohta, tarbija õiguse kohta krediit ennetähtaegselt tagasi maksta, tarbija taganemisõiguse kohta tarbija - krediidilepinguga majanduslikult seotud ja kõrvallepingutest.
Kuna direktiivist lähtuvalt tuleb tarbijale edaspidi anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes sõlmida tarbijakrediidilepingu ning seejuures teha kaalutletud ja mõistlik otsus, on eelnõuga oluliselt suurendatud tarbijale lepingueelselt avaldatava teabe hulka.
tuleb kasutada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis peaks tagama oma lihtsa struktuuriga teabe võrreldavuse ning kerge jälgitavuse. Teabelehe vorm kehtestatakse justiitsministri määrusega.
Muuhulgas tuleb tarbijat teavitada sõlmitava tarbijakrediidilepingu kestusest, tagasimaksete summast, arvust, intressimäärast aasta kohta jms. Täpsem nimekiri on eelnõu paragrahvis 4031.
Lisaks lepingueelsele teavitamiskohustusele pannakse krediidiandjale kohustus tarbijat lepingueelset nõus tada, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale
vastavaks. Vajadusel peab krediidiandja selgitama tarbijale sõlmitava tarbijakrediidilepingu põhiomadusi ja mõju.
Kuigi sidevahendi abil sõlmitavale tarbijakrediidilepingule ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, on sellest hoolimata sätestatud krediidiandja kohustus vormistada ning edastada tarbijale püsival andmekandjal lepingudokument kogu
Lisaks sellele, et krediidiandja peab tarbijat nõustama ja teavitama, on tal edaspidi ka õigus või pigem kohustus hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid andmekogusid.
Muudetakse ka regulatsiooni, mis puudutab tarbija õigust krediidilepingust põhjust avaldamata taganeda. Kui kehtiva õiguse järgi on tarbijal võimalik põhjust avaldamata lepingust taganeda 7 päeva jooksul, siis saab ta seda edaspidi teha 14 päeva jooksul. Samuti pikeneb tähtaeg, mille jooksul peab tarbija taganemise tõttu tagasi maksma laenu põhiosa ja selle kasutamise eest intressi — teatud juhtudel pikeneb see kuni 30 päevani.
Muutub ka see, et tarbijalt ei või taganemise tõttu nõuda peale lepingujärgse intressi muid kulusid, välja arvatud avalik-õigusliku suhte alusel krediidisuhte raames makstud tagastamatuid tasusid.
sõlmitud krediidilepingust taganeda üksnes tarbijakrediidi sätete järgi, mitte enam koduukselepingu või side vahendi abil sõlmitud lepingu regulatsiooni kasutades.
Oluliseks erisuseks võrreldes kehtiva õigusega on see, et kui tarbijal on koduukselepingu, sidevahendi abil sõlmitud lepingu või ehitise ajutise kasutamise
lepingu regulatsiooni alusel õigus lepingust põhjust avaldamata taganeda, siis loetakse tarbija automaatselt taganenuks ka eespool nimetatud lepinguga majanduslikult seotud krediidilepingust. Kehtiva õiguse järgi on tarbijal sellises olukorras õigus otsustada, kas ta soovib majanduslikult seotud krediidilepingust taganeda või mitte.
Peamiseks muudatuseks on krediidiandja õigus nõuda tarbijalt ennetähtaegse tagasimaksmisega tekitatud kahju hüvitamist seatakse sõltuvusse asjaolust, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga krediidilepinguga.
Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad ka piirmäärad. Ennetähtaegse tagasimaksmise regulatsioo ni kohaldumist laiendatakse ka hü poteegiga
Eelnõuga nähakse ette eriregulatsioon arvelduskrediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit kas krediidiandja nõudmisel või kolme kuu jooksul tagasi maksta, ning arvelduskrediidilepingutele, millega krediidiandja lubab vaikimisi tarbijal oma kontojääki või kokkulepitud arvelduskrediidi ülempiiri ületada.
Eelnõuga muudetakse lisaks võlaõigusseadusele ka reklaamiseadust selles osas, mis puudutab tarbijakrediidilepingute pakkumisele suunatud reklaami. Nimelt tuleb igas tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele osutavas reklaamis
järelevalve alla tehes ettekirjutusi, nõudes teavitamiskohustusi rikkunud kauplejalt rikkumise lõpetamist ning edasisest rikkumisest hoidumist.
Eelnõuga tuuakse sisse ka mõned uued mõisted nagu fikseeritud ja fikseerimata intressimäär, krediidi kogukulu, kõrvalleping.
Fikseeritud intressimääraks on võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks või teatud ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär
fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana.
Krediidi kogukulu tarbijale on kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses tarbijakrediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada või peavad teada olema. Krediidi kogukulu arvutamisel ei võeta arvesse notaritasusid. Kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel on vaja sõlmida
kõrvalleping, eelkõige kindlustusleping, võetakse krediidi kogukulu arvutamisel arvesse ka nimetatud lepingust tulenevad kulud, eelkõige kindlustusmaksed.
Kuna uus tarbijakrediidi regulatsioon on suunatud maksimumharmoneerimisele, mis tähendab, et liikmesriikidel ei ole lubatud säilitada või kehtestada muid riigisiseseid norme peale direktiivis sätestatute ning seega kohaldub üle terve Euroopa Liidu ühtselt, siis peaks see julgustama tarbijaid ka piiriüleselt krediiti
Seaduse vastuvõtmine peaks aitama kaasa hästitoimiva ja tarbija jaoks turvalise tarbijakrediidi siseturu tekkele ning soodustab krediidiandjate konkurentsi ka
|
OSCAR-2019
|
||
Mida tähendavad ArcGISi kontekstis terminid “koordinaatsüsteem”, “daatum”, “ellipsoid”, “projektsioon” ja “spatial reference” – kliki siia
Soovin ArcMap-is kaardikihi külge siduda “Join” käsklusega täiendavat infot välisest tabelist (nt. MS Excel xls fail), aga tulemusena kuvatakse tühja atribuutide tabelit (vastav hoiatus”Loading Table Data”). Mida teha? – kliki siia
Kuidas saab Shape faili atribuutide tabelisse arvutada joonobjekti pikkust ja/või pindobjekti (polügoon) pindala– kliki siia
Teemaloendi alusel koostatud ArcGIS Desktop aplikatsioonide ja funktsioonide õpetused (tutorials) koos asjakohaste videoklippidega – kliki siia
Kas on olemas kindlad standardid kaardi väljalõike raami (inset map) visualiseerimiseks – kliki siia
Asjakohane sümboloogia kuvamine kaardikihi legendis kaardiväljal nähtavate objektide alusel (tingimus kehtib nii andmevaate kui ka kujundusvaate kohta) Lisatud 04.02.2010
NB! Legend Limiter funktsionaalsus toimib kaardikihtidele, mis kasutavad sümboloogia kirjeldamiseks “Unique values” kategooriat!
Kuidas kuvada legendis teatud läbipaistvuse (transparency) % alusel defineeritud kaardikihi objekte – kliki siia
NB! Teemakaartide loomise ja kartograafia töövahendite oskuslikuma kasutamisega seonduvalt on võimalus kõigil huvilistel külastada ka vastavat blogi – ESRI Mapping Center. Nimetatud blogi alt on kättesaadavad spetsiaalsed tööprotseduuride praktilised nõuanded koos asjakohaste linkidega.
Erinevate aplikatsioonide leidmiseks tasub uurida ESRI tehnilise toe kodulehekülgehttp://support.esri.com/ või pöörduda oma küsimusega AlphaGISi tehnilise toe meeskonna poole. Käesolevas loetelus on välja toodud mõned sagedasemini küsitud ja kasutatavad lisatarkvarad ja skriptid.
XTools Pro – sisaldab enam kui 50 erinevat (sh. 25 vabavaralist) töövahendit kaardi objektide, geoandmebaaside, ruumianalüüside jms. ülesannete mugavamaks lahendamiseks – kliki siia
EasyCalculate – tasuta tarkvara rohkem kui 100 erineva valmiskujul avaldise (expression) kasutamiseks uute väärtuste arvutamiseks ArcGIS välja-kalkulaatoris (Field Calculator) – kliki siia
NB! Avaldise kasutamiseks tuleb esmalt (kaardi)kihi atribuuditabelis välja valida konkreetne veerg/väli ning käivitada Field Calculator. Seejärel tuleb veergude/väljade loendist välja valida sobilik kirje ning vajutada linnuke sisse aknasse nimega Advanced, mille tulemusena aktiveerub VBA-skripti re˛iim. Sobiva avaldise saab sisse lugeda Load… nupu kaudu. Avaldiste loend ja kirjeldused on kättesaadavad EasyCalculate funktsioonide loendist.
Hawth’s Analysis Tools for ArcGIS – tasuta tarkvara rohkem kui 50 erineva töövahendi kasutamiseks ArcMap keskkonnas – kliki siia
NB! Tarkvara töötab ArcGIS 9.x platvormil ning sisaldab asjakohaseid vahendeid nii (ruumi)analüüside tegemiseks, valimite koostamiseks, tabelandmete toimetamiseks, vektor- ja rasterandmete töötlemiseks jne. Tarkvara ei toeta on-the-fly projektsioonide muutmist, mis tähendab, et tööprotseduuridel kasutatavate sisendkihtide matemaatiline alus peab juba eelnevalt olema sobivalt kirjeldatud (nt. “Estonia_1997_Estonia_National_Grid” alusel).
Create Regular Polygons – tasuta skript korrapärase kujuga polügoonide (ruut, heksagoon jne) koostamiseks – kliki siia
Convert Annotation Class to Feature Class – aplikatsioon annotatsioonide konverteerimiseks punkt- või joonobjektide kihiks – kliki siia
ArcGIS® 8.x / 9.x ECW JPEG 2000 plugin – aplikatsioon ECW ja JPEG 2000 failidega töötamiseks – kliki siia
Densify – tasuta skript joontele ja polügoonidele täiendavate käänupunktide automaatseks lisamiseks defineeritud distantsi alusel objekti(de) geomeetriat muutmata – kliki siia
NB! Skript töötab alates ArcGIS 9.3 versiooni desktop tarkvara(de)s ning on lisatav eraldi tööriistakastina (toolbox) ArcToolbox-i loendisse.
Ühist serva omavate naaberpolügoonide leidmine ühe või mitme pindobjekti alusel (eestikeelne kasutusjuhend koos asjakohaste linkidega) – kliki siia
Kaardikihtidele meelepärase sümboloogia lausaline omistamine (eestikeelne kasutusjuhend koos asjakohaste linkidega) Lisatud 29.10.2009 – kliki siia
Esri kursuste kataloog on väga rikkalik ning uusi koolitusi lisandub pidevalt juurde. Märkimisväärselt palju on ka tasuta kursuseid, mis tähendab, et iga GIS-huviline saab Internetis minna vastava loengu-mooduli alt sisse ning uurida nii kirjandust kui ka jälgida arvutiekraanilt häälega varustatud slaidikavasid, videosid ja demosid. NB! Tasuta kursuste jälgimiseks ei pea tingimata olema Esri tarkvaratoodete kasutaja ning omama autoriseeritud litsentsi ja/või kehtivat hoolduslepingut.
Tasapinnaliste L-EST koordinaatide (ühik: meeter) teisendamine geograafilisteks koordinaatideks (ühik: kraad, minut, sekund) – kliki siia
Tasapinnaliste L-EST koordinaatide (ühik: meeter) X ja Y telgede kuvamise loogika ArcGIS toodete keskkonnas – kliki siia
Kaardikihis kirillitsas olevate atribuutandmete ettevalmistamiseks ArcPad`i (SHAPE või dBASE kujul) tuleb arvuti süsteemiregistris (system registry) dbfDefault väärtuseks defineerida UTF-8. Detailsem juhend nimetatud toimingu kohta on kättesaadav siit.
Jah. ECW failidega töötamiseks on olemas spetsiaalne tasuta utiliit ArcPad v6.0 ECW Plugin, mille allalaadimiseks kliki siia.
Millest alustada, kui on soetatud GPS-liidesega digitaalne fotokaamera ning on soov hakata koordinaatidega varustatud fotosid geoandmebaasi lisama?
alta4 Geoinformatik AG ettevõtte poolt avaldatud inglisekeelne juhendmaterjal Ricoh Caplio 500 SE digitaalkaamera ja GPS Photomapper NG tarkvara võimaluste ja olulisemate töövõtete kohta –kliki siia
Eesti andmetel põhinevaid tehnilisi juhendeid ja muud asjakohast videomaterjali leiatehttp://vimeo.com/user3885464/videos
|
OSCAR-2019
|
||
Järgmisel nädalal toimub festival Station Narva, mis toob piirilinna tasuta kontserte, meeleoluka perepäeva ja traditsioonilise sügispealinna tiitli.
21.-23. septembril toimub Narvas juubeliaastal ellu kutsutud muusika ja linnakultuuri festival Station Narva. Lisaks rahvusvaheliste artistide kontsertidele Kreenholmi Manufaktuuris ja Ro-Ro klubis toimub üle kogu linna mitmekülgne programm. Festivali lõpetab perepäev koos sügispealinna väljakuulutamise, «lasteroki» bändi ja pikalaua-lõunaga Narva Jõepromenaadil.
Station Narva põhiprogrammi eelõhtul, neljapäeval, 20. septembril kell 16 avatakse TÜ Narva kolledži aatriumis (Raekoja plats 2) festivali infopunkt, kus saab eelmüügist soetatud festivalipasse ja päevapileteid vahetada käepaelte vastu.
Kolledži aautriumis on festivali vältel avatud ka näituseala, kus asuvad virtuaal- ja liitreaalusseadmetega varustatud DIGIXi mängudekohviku futuruum, «Experience Sweden» virtuaalreaalsuse ala, e-residentsuse stend, Telia laadimispunktid ja humanoidrobot Pepper.
Neljapäeva, 20. septembri õhtul algusega kell 19 linastub kolledži auditooriumis Vene režissööri Kirill Serebrennikovi fantaasiafilm «Suvi» («Leto»), mis taasloob 80ndate alguse atmosfääri, milles tegutses Nõukogude Venemaa kultusbändi Kino liider Viktor Tsoi. Cannes’i võistlusprogrammis parima heliriba auhinna noppinud filmis näeb muuhulgas ka järgneval õhtul festivalil üles astuvat Peterburi bändi Shortparis. Filmi juhatavad sisse Narva kultuuriklubi Ro-Ro eestvedaja Roman Boiko ning ajakirjanik ja muusik Dan Rotar. Piletid hinnaga 3 eurot on müügil enne linastust kohapeal.
Reedel, 21. septembril kell 10–17 leiab Narva kolledžis aset ettevõtluspäev, mille raames kohtuvad Eesti tehnoloogiaettevõtted, e-residentsuse meeskond ning Narva ja Ida-Virumaa ettevõtted. Päeva teises pooles, alates kell 14 toimuvad kolledžis praktilised töötoad, mida korraldavad e-residentsuse meeskond, Telia TechGirls ja digimeedia inkubaator DIGIX.
Narva kolledžis kihava ettevõtluspäeva järel on kell 15 on kõigil huvilistel võimalus Narva kunstiresidentuuris (Joala 18) osa saada kunstikriitiku Stacey May Kooseli loengust, mis juhatab sisse kell 16 algava kunstnikeduo Varvara & Mar näituse «Digital Stitches» avamise. Arvukatel rahvusvahelistel näitustel ja festivalidel oma loomingut näidanud kunstnikeduo eksponeerib residentuuris mitmeid oma teoseid sh «SPAMpoetry» ja «Circular Knitic». Näitus jääb avatuks reedel kuni kella 2 öösel ja laupäeval ajavahemikus kell 12–20.
Nii reedel kui ka laupäeval toimuvad Narva kunstiresidentuuris ka kohaliku arvamusfestivali BAZAR avalikud arutelud, kus arutletakse muuhulgas tänavuses tiheda kultuurisuve ja «nähtamatu venekeelse Euroopa» identiteedi üle. Vestluste programm kuulutatakse välja järgmise nädala alguses.
Laupäeval, 22. september saab festival alguse kell 11–12 Narva stiilis eestivene hommikusöögiga VitaTiim keskuses (Tuleviku 7). Alates keskpäevast saab õhtustele Kreenholmi ja Ro-Ro muusikaprogrammi kontsertidele eelsoojendust teha, avastades seniavastamata muusikalisi pärle põnevais paigus üle kogu pidevalt muutuva Narva linna. Telia esitletaval laval Fama Keskuses astuvad üles südikas Islandi räppar Fever Dream ja Talinna romantilise postpungi bänd Tovarish Astronom. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhuks järk-järgult rajatavas pargis Vabaduse, Rakvere ja Puškini tänavate vahelisel endisel tühermaal kõlavad pärastlõunal narvakatest räpikampa Bit+ riimid ja Ida-Viru juurtega elektropungi pundi PVC16 biidid. Jõepromenaadil asuvas Narva Sõudebaasis saab kuulda nii narvakast bassimuusika tegijat PTF1987 kui ka värvikat punk-karakterit Indrek Spunginit. Linnalavasid hakkavad tähistama mängulise disainiga puidust installatsioonid, mis valmivad Narva linnaarhitekti Ivan Sergejevi ja Ida-Viru Kutsehariduskeskuse koostöös.
Festivali finaal, pühapäev, 23. september on Station Narva perepäev, mis pakub meeleolukat ajaviidet igas vanuses publikule. Päeva keskmes on Narva Jõepromenaadil toimuv sügispealinna väljakuulutamise avatseremoonia kell 12 jõepromenaadil asuval Dahlbergi laval, kus kõnedaga esinevad erinevate aastaaegade pealinnade esindajad ja toimub sügispealinna tiitli üleandmine Narva linnapeale Tarmo Tammistele. Tiitlitseremooniale järgneval kontserdil astuvad ühiskavaga üles Genka ja Alla Jakubova Ansambel. Seejärel peetakse Ro-Ro klubi ja Narva Sõudebaasi terrassil ühine pikalaua-lõuna, millel erinevate restoranide ja kohvikute pakutavate roogade ses on aukohal kohaliku kuningliku kala silmu menüü. Sõudebaasi võimlas tegutseb Euroopa Komisjoni juhtimisel erinevaid kultuure ja keeli kohtingule kutsuv keeltekohvik. Pärastlõunal esineb Soome Instituudi toel promenaadil lastele suunatud repertuaariga Soome rockbänd Jytäjyrsijät (venekeelse nimega Rok-Gryzuny), esitades ja kutsudes kaasa laulma nii soome- kui ka venekeelseid lugusid. Ro-Ro klubis leaiab aga aset Comedy Estonia püstijala-etendus lausa kolmes «kohalikus» ehk eesti, vene ja inglise keeles. Pühapäevased üritused on külalistele tasuta, erandiks eraldi piletiga Comedy Estonia etendus. Toidutänaval pakutava jaoks tasub kaasa võtta sularaha.
Station Narva muusikaprogrammi tulipunktid paiknevad reedest laupäevani, 21.–22. septembrini Kreenholmi saare tööstuskompleksis ja klubis Ro-Ro Narva jõe kaldal. Festivali artistide rivi sisaldab nii üleilma legende nagu Echo & the Bunnymen, Tricky ja Actress kui ka uue Euroopa tulevikustaare Eestist, Venemaalt ja Skandinaaviast. Muusikafestivali programmi ajakava võimaldab pärast kontserte Kreenholmis kontserte edasi nautida Ro-Ro klubi tubasemas õhkkonnas ning kahe festivaliala vahet hakkab liikuma ka eribuss.
Reedest pühapäevani kell 12 pakub Narva muuseum festivali külastajaile ekskursioone Kreenholmi Manufaktuuris.
Telefonide loosimine viis sihile: Eestis registreeriti uus Rahva Tahte erakond Erakonna maailmavaade on asutajate sõnul sõbralik-konservatiivne 22 Loe artiklit
Austraalia politsei on koostöös Queenslandi omavalitsusega välja pannud 100 000 dollari suuruse vaevatasu inimesele, kes annab vihje maasikatesse nõelu peitnud kurjategija tabamiseks.
Queenslandi politsei on teinud ametliku avalduse kutsumaks inimesi üles ettevaatlikkusele poest ostetud maasikate söömisel. Arvatavasti on kuriteo ohvriks sattunud kuus suurimat maasikaid müüvat firmat.
Firmad Berry Obsession, Berry Licious ja Donnybrook Berries on enda kauba juba müügilt eemaldanud. Nüüd on selgunud, et pärast probleemi esmast avalikuks tulemist on kuriteost inspiratsiooni saanud teinegi kurjategija, kes samal viisil rikkunud Love Berry, Delightful Strawberries ja Oasise toodangu.
Kohalik politsei on välja pannud 100 000 dollari suuruse vaevatasu vihjele, mis viib kurjategija tabamiseni.
Queenslandi valitsuse eeskõneleja Annastacia Palaszcuk arvab, et kuriteo tagamaaks on kellegi soov konkurente jalust lüüa: «Keegi üritab kohalikku maasikatööstust saboteerida. Seda tehes panevad nad suurde riski laste, beebide ja perekondade elud.»
Juhtum pälvis politsei ja avalikkuse tähelepanu pärast seda kui Facebooki kasutaja Joshua Gane jagas oma sotsiaalmeedias postitust, kus hoiatas ka teisi maasikatest leitud nõelte eest. Väidetavalt sai tõsise tervisekahjustuse tema 21-aastane sõber, kes pöördus tõsise kõhuvalu tõttu haiglasse ning läbivaatlusel selgus, et selle põjustajaks oli alla neelatud nõel.
Queensland on Austraalia suurim maasika tootmispiirkond ning selle äri hinnanguline väärtus on 130 miljonit Austraalia dollarit aastas.
|
OSCAR-2019
|
||
Meie reisidel teenindavad Teid targad, laia silmaringiga ja hoolivad eestikeelsed giid/reisijuhid. Lisaks on reisil ka kohalik giid, kes jagab praktilist infot ja tegeleb kohapealse korraldusliku poolega. Ekskursioonid ja rahvusparkide sissepääsud on reisi hinnas. Reisi meeldivaks kulgemiseks oleme välja valinud hea tasemega hotellid. Meie reisijuhid jagavad soovitusi söögikohtade osas ja annavad nõu muude küsimuste korral.
Kogunemine Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis, kus kõigile reisijatele jagatakse vajalikud reisidokumendid. Lend Tallinn-Frankfurt ja Frankfurt-New York (kellaajad täpsustamisel). Palume kontrollida reisi väljumise aegu vahetult enne reisi!
Saabume New York Citysse John F. Kennedy nimelisse lennujaama. Majutus New Yorgis, Manhattanil, kahel ööl kesklinna hotellis Wellington*** või sarnases.
Tüüpiline Ameerika hommikusöök. Vaba aeg New Yorgis. Pärastlõunal transfeer lennujaama. Lendame Las Vegasesse – „patu linna“ (kellaajad täpsustamisel). Majutus kahel järgneva ööl Stripil Las Vegases hotellis Flamingo*** või sarnases.
Hommikusöök. Täna tutvume jalgsi ekskursiooni käigus kuulsate kasiinodega: Caesars Palace, Venetian, Bellagio. Naudime Las Vegase meelelahutust. Jääb ka aega sisseostude sooritamiseks ja supluseks hotelli basseinis. Õhtul on võimalus õnne proovida kasiinodes. Õhtune ringsõit Stripil ning vaatame heli- ja valgusshowd "Fremont Street Experience".
Hommikusöök. Varahommikul alustame sõitu läbi Nevada ja Lõuna-Utahi osariigi. Vaatame Zioni rahvusparki, mida iseloomustavad hüppeliselt kõrgustesse suunduvad monoliidid. Virgini jõgi on läbi närinud looduslikest liivakividest, et luua uskumatu vaatepilt, mis meie silmadele avaneb. Hilisõhtul saabume Page’i lähistele. Majutus motellis.
Kontinentaalne hommikusöök. Varahommikul sõidame vaatama veel ühte loodusimet, efektsest erkroosast liivakivist sügavat Antiloobi kanjonit. Jalutame läbi kanjoni. Seejärel väljasõit Monument Valleyga tutvumiseks. Sinna viivad meid indiaanlased oma džiipidega. Monument Valley esindab Navaho indiaanlaste eluviisi ning sealne looduspilt koosneb liivakivist kaljudest, olles üks kogu Edela-Ameerika kauneimaid kohti. Oru moodustab tasandik, mida lõikavad kõrgustesse pürgivad vormid – need on viimased jäänukid liivakivi kihtidest, mis kunagi seda piirkonda üleni katsid. Barbeque lõuna. Majutus Grand Canyoni rahvuspargi lähistel motellis või sarnane.
Hommikusöök. Sõidame külastama Grand Canyoni Rahvusparki, mis on tõeline loodusime. Grand Canyon on erakordselt sügav ja järskude seintega kanjon Loode-Arizonas, mille on uuristanud Colorado jõgi. Grand Canyon on 446 km pikk, kuni 29 km lai ja rohkem kui 1500 m sügav. Imetleme kuristiku põhja sakilist pinda. Kuristiku kallastel on tasandik, mis praegu kuulub Grand Canyoni rahvuspargi alla. Jalutame Grand Canyoni lõunapoolsel äärel, et nautida unustamatuid vaateid. Soovijatega võtame ette väikese matka. Alustame sõitu Californiasse. Ületame osaliselt Arizona osariigi mööda ajaloolist kiirteed nr 66, kus on kohati säilinud vanad ning väga huvitavad teelõigud. Majutus hotellis*** või sarnane juba Californias Barstow linnas.
Hommikusöök. Sõidame vaatama Monterey poolsaart, mida peetakse maailma üheks kauneimaks. Külastame rannikulinna Montereyd - jalutame nn karbitänaval. Vaba aeg lõunastamiseks mõnes kalarestoranis. Seejärel jätkame sõitu San Fransiscosse. Saabudes rikkalik õhtusöök Chinatownis. Majutus kahel järgneval ööl San Franciscos kesklinna hotellis Tilden*** või sarnases.
Kontinentaalne hommikusöök. Transfeer lennujaama. Lend San Francisco-Frankfurt (kellaajad täpsustamisel).
Lennujaamamaksud. NB! Maksude suurus võib muutuda olenemata reisikorraldajast tulenevalt kütusehinnast maailmaturul ja ametivõimude otsustes
Tervisekindlustus al 37,69 € (kuni 65 a, vanematele kõrgemad tariifid, lisainfo reisikindlustuse kohta). Soovitame vormistada ka reisitõrkekindlustuse!
75-minutiline Hudsoni jõekruiis 30 USD (hind täpustamisel, etteregistreerimisega Eestis, tasumine sularahas reisil). Väga soovitame! Palume meile teatada oma soovist hiljemalt kuu enne reisi, et saaksime piletid õigeaegselt tellida.
Täidetud I-94W ankeet (ankeedid täidetakse lennu ajal ning on mõeldud piirivalvele piiripunktis esitamiseks)
Juhul kui soovite, et Germalo vormistab ESTA loa, palume meile teatada augusti lõpuks selle vormistamiseks oma mõlema vanema ees- ja perekonnanimi, reisija töökoht, reisija töökoha aadress, reisija amet, sünnikoht ja kodune aadress.
Kuna USA-s moodustab suure osa teenindajate sissetulekust jootraha, on selle andmine nii pakikandjale, ettekandjale, kelnerile, taksojuhile kui teistele teenindajatele kohustuslik (kohalikule reisiesindajale ja bussijuhile arvestada ca 50 USD inimese kohta, kogutakse kogusummana). Samuti jäetakse hotellist lahkumisel dollar või paar toateenijale. Tasub tähele panna, et poodides ja restoranides on hinnad ilma kohalike maksude/jootrahadeta (arvele võib seetõttu lisanduda kuni 20% sõltuvalt osariigist)
|
OSCAR-2019
|
||
Meelelahutuskeskus FK Arena on üks lahe koht Viimsis, mis pakub põnevat tegevust kõigile, nii lastele kui täiskasvanutele. - keskusest leiate suure ja paljude labürintidega mitmel tasandil oleva Laser-Tag mänguväljaku; - põgenemistubades saate proovile panna oma leidlikkuse ja nutikuse, et...
Seiklusmatk pakub sportlikku ajaviidet vabas looduses. Rada koosneb erinevatest takistusest ja nuputamisülesannetest. Raja läbimine ei nõua ettevalmistust, sellega saab hakkama igaüks. Seiklusmatk pakub mõõdukat füüsilist pingutust ja väikest närvikõdi erinevate ülesannete lahendamisel. Raja...
Kallaste talu orienteerumismäng toimub Padisel, Kallaste talu ümbruskondses metsas. Maastik on mitmekülgne ja huvitav, tasane männimets vaheldub Kloostri jõe järskude orgude ja nõlvadega. Orienteerumisrada on läbitav nii üksi kui ka koos meeskonnaga. Metsas avastad nii mõndagi alustades...
Fotojaht on meeleolukas, pisut sportlik, meeskonnatööd ja loomingulisi oskusi nõudev mäng. Meeskondadel tuleb Kallaste talu territooriumilt leida üles teatud esemed või kohad ning need üles pildistada vastavalt etteantud teemale. Seejärel tuleb meeskondadel oma fotoseeriat esitleda ning kõik...
Noorte paintball on mõeldud alates 10. eluaastast. Ühe korraliku noorte paintballi ürituse juurde kuulub rohkelt adrenaliini, ilma kõva paugutamiseta ka ei saa. Ekstreemsed noortepaintballi mängud sobivad nii poistele kui ka tüdrukutele, sest valusaid tabamusi ei saa. Üritusi korraldame üle...
Seiklusmäng Tsitre pargis on põhiliselt meeskondade iseseisev töö, aga selle kõrval jääb mahti avastada ka paiga ilu. Kõigepealt teeme ühiselt jalutuskäigu pargis ja mererannal, seejärel hakkavad meeskonnad iseseisvalt ülesandeid lahendama. Iga meeskond saab kaardi, mille alusel asutakse otsima...
Õue laserlahing on tore seltskondlik mäng, mis kogub üha rohkem populaarsust nii suurte kui väikeste seas. Lastele soovitame õue laserlahingut alates 10. eluaastast. Lasersõjad on hetkel nr 1 valik laste sünnipäevapeole. Laste sünnipäeva paketid 15-le osalejale algavad 160 eurost. Laserlahingute...
Oled ööbinud öises metsas keset kõrguvaid puid? Kuulanud öise metsa hääli, kes on need loomad? Istunud lõkke ääres kuulates seltskonna kogemusi? See on metsalaager koos kosutava saunaga, mis pakub erakordset ööbimiskogemust sõltumata aastaajast. Laager toimub puudega köetavates staabi- ja...
Orienteerumine sobib kõigile, kel meeldib looduses liikuda kaardi abil ning oma oskusi proovida. Põhja-Kõrvemaa künklik maastik ja tihe teedevõrgustik teeb maastikul kompassi ja kaardiga punktist punkti liikumise põnevaks. Kas minna otse või ringiga, jalgsi või rattaga? Üksi või kaaslastega?...
Õnnestunud pulma oluliseks eelduseks on ka üks meeldejääv poissmeeste pidu. Adrenaliini meeskond aitab korraldada teile unustamatu poissmeeste õhtu paintballi mängides. Poissmehe kostüümi eest hoolitseme meie, nii et üllatusi jätkub. Peale aktiivset paintballi lahingut on võimalik end saunalaval...
See sportlik ajaviide pakub aktiivset ajaveetmist ja muudab meeldejäävaks iga firmaürituse, peo või poissmeesteõhtu. Airsoftis kasutatavad tulirelvade koopiad tulistavad 6 mm läbimõõduga plastikkuule, laskeulatus on 45-55 m. Mängus näed mängijate juhiomadusi ja meeskonnatöö oskusi, erinevad...
Tegemist on autoorienteerumisega, kus meeskondade eesmärgiks on leida loodusest etteantud aja jooksul võimalikult palju kontrollpunkte. Võidab meeskond, kes on kogunud neid enim. Liikumisvahenditeks on klassikalised UAZ maasturid oma tuntud headuses, navigatsioonivahenditeks on kaart ja GPS. Hea...
Päkapiku Akadeemia on 3–5 tunnine temaatiline meeskonnamäng, kus kogenud vanempäkapikud toovad sinuni oma töö saladused erinevates meistriklassides osalemise kaudu. Kui kaua tegevused toimuvad, määrad sina. Päkapiku Akadeemia sobib jõulu- või talveteemaliseks firma jõulupeo eelseks aktiivseks...
Kernu mõisa territooriumile rajatud enam kui 20 kontrollpunktiga interaktiivse seiklusmängu läbimiseks ja võitmiseks tuleb meeskondadel luua parim strateegia, olla nutikas ja leidlik ning murda välja harjumuspärastest mõttemustritest. Seiklusmäng toimub vabas õhus ja selle kontrollpunktideni...
Miks mitte pidada maha üks „tuline rüütliturniir” ja lasta nooli kapsapeasse? Vibulaskmine on muutunud väga populaarseks oma lihtsuse ning paljude erinevate mängustiilide tõttu. Lõbus, sportlik ja romantiline päev looduses traditsioonilise vibuga aitab peletada tööväsimust, unustada igapäevaseid...
Otsid kohta, kus pidada oma järgmist firmapidu, sünnipäeva või poissmeestepidu? Tahad proovida midagi uut või lihtsalt sõpradega lustida? Siis tule meile! Pakume Sulle paintballi mängimiseks 4200 m² suurust platsi, mis asub Maardu metsapargis. Tactical Village'i spetsiaalne mänguväljak on just...
Paintball kõikjal ja kõigile! Korralda meeldejääv adrenaliinirohke sünnipäevapidu koos sõpradega või motivatsiooniüritus töökaaslastega. Vajad ideed tüdrukuteõhtu või poissmeeste peole? Abimees on siin. Adrenaliini meeskond korraldab kõige ägedamaid üritusi. Paintball alates 5. eluaastast - laste...
Oled ööbinud öises metsas keset kõrguvaid puid? Kuulanud öises metsa hääli ja mõelnud, kes on need loomad? Istunud lõkke ääres kuulates lugusid? Matkates ei ole vaja esmalt leida majutust, tekitame sooja toa Eestis kuhu iganes vaid soovime. Laagris kasutame sõjaväest tuntud staabi- ja jaotelke....
Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus ootab Teid kolleegide või sõpradega vahvale maastikuseiklusele! Tegemist on huvitava seiklusmänguga fantastilisel ja vaheldusrikkal Kõrvemaa loodusmaastikul orienteerumiskaardi, kompassi või GPS seadme abil. Mängust osavõtjatel tuleb lahendada nii füüsilist...
Otsid firma suve- või talvepäevadeks, poissmeestepeoks või sünnipäevaks ideid? Meilt saad midagi teistsugust! Valige selleks põnev paintballilahing Harjumaal vanas Vene sõjaväeosas. Meil on kõige mitmekesisem mänguala paintballilahingute pidamiseks – vana hüljatud Nõukogude-aegne militaarbaas koos...
Teil on tulemas firma suvepäevad, soovite parandada meeskonnatööd või otsid sünnipäevaseltskonnale põnevust? Veedate puhkust Kõrvemaal ning soovid, et see oleks põnev, lõbus ja meeldejääv? Raudoja.ee safari pakub parimat aktiivset puhkust ning emotsioone ja elamusi mida meenutada! Meie safari ja...
Sa pole kunagi Paldiskis käinud või käisid viimati, kui linna ümbert kadusid okastraadid? Ja Sa tahaksid sellest põnevast ja "eksootilisena" näivast linnast rohkem teada saada? Põnev ajaloo-orienteerumismäng "Avasta Paldiski" on hea võimalus Paldiski linna tavapärasest külastusest huvitavamal ja...
Õpetlik kahepäevane seiklus Põhja-Kõrvemaal sisaldab õpetusi ning vajalikke ja praktilisi nippe igapäevaeluks läbi seiklusmängude ja -tegevuste. Lapsed omandavad teoreetilisi ja praktilisi algteadmisi metsas olemisest, hakkama saamisest ning orienteerumisest loodusmärkide ja GPSi abil. Lisaks...
Looduskooli tegevuse eesmärgiks on õpetada lapsi loodusega sõbraks saama. Õppetegevus toimub koos mängulise ja lõbusa looduses viibimisega. Programmid sisaldavad matkamist, orienteerumist ning seiklemist igal aastaajal ja iga ilmaga. Looduskooli programmid:Loodusprogrammid...
Kolmepäevaline ellujäämiskursus metsas paneb proovile nii keha kui vaimu. Esimesel päeval õpitakse ellujäämise baasteadmisi ja juba teise päeva hommikul algab tõeline katsumus luua metsas ise primaarsed ellujäämiseks vajalikud tingimused. Kolmandal päeval on vaja grupil leida tee metsast...
|
OSCAR-2019
|
||
10. detsembril kaitses Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Indrek Treufeldt (43) Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas doktoritööd «Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes».
Indrek Treufeldt ütleb, et materjali kogumine võttis päris kaua aega, kuid intensiivsem töö kestis umbes aasta. «Tegu on eestikeelse väitekirjaga ehk terviktekstiga,» selgitab ta. «See ei ole väga tavaline, sest enamasti kirjutatakse inglise keeles ning väitekirjad koosnevad üksikutest erinevatest tekstides.»
Faktiloomet uurival tööl on teoreetiline ja praktiline pool. Esmalt arutleb autor filosoofiliselt ajakirjandusliku fakti olemuse üle, seejärel kasutab oma teooriat ajalooliste tekstikogumite uurimiseks. «Tekstide massiivid olid päris suured. Näiteks kogu 1939. aasta Päevaleht,» selgitab Indrek Treufeldt ja lisab, et uuris seda, kuidas on läbi aegade teksti kaudu tegelikkust esitatud.
«Tegelikkusest annavad tekstis märku faktid. Aga kõik ajakirjanduse esitatud faktid ei pruugi tegelikkusele vastata. Eri ajastutel on faktide esitamiseks eri tingimused, eri vabadused ja piirangud. Ajakirjanduslik fakt sõnastatakse avalikkust kõnetades. Ükski fakt ei ela seetõttu omaette. Nii võimaldab faktide uurimine midagi öelda ka avalikkuse kohta. Minu uurimisteema ongi faktiloome.»
Autor uuris ajakirjanduse tegevust enne sõda autoritaarses olustikus, võrdlevalt Eestis ja Soomes, samuti tegelikkuse esitamist nõukogude ajakirjandustekstides. «Nõukogude ajal juhtus nõnda, et kui võim kontrollis uudistevoogu, otsis ajakirjandus alternatiivseid võimalusi. Nii võib öelda, et üheski olukorras ei suuda võim kontrollida kogu ajakirjanduslikku protsessi,» tõdeb Indrek Treufeldt.
Doktoriväitekiri, mida juhendasid dots Maarja Lõhmus ja prof Marju Lauristin, pälvis haridus- ja teadusministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkursil 1. preemia.
Maailma kõige tähelepanuväärsem sündmus toimub praegu Ateenas, kus juba 776 aastat enne Kristust peeti esimesed olümpiamängud.
Sellel aastal osalevad mängudel üle 200 riigi sportlased. Kohal on üle 8000 ajakirjaniku. Vaid üksikud maad ei tee olümpiamängudest teleülekandeid.
Eriti huvitavaks peeti tol ajal võiduajamist hipodroomil. Seal juhtus sageli õnnetusi ja see tegi vaatemängu põnevaks. Veelgi enam vaimustasid roomlasi toored ja verised võitlusliigid: poks ja pankration. Viimases olid ühendatud poks ja vabamaadlus ning sallitud olid kõik võtted peale hammustamise ja silmade väljakiskumise. Hiljem võeti kasutusele metalliga tugevdatud poksikindad, et löök oleks tõhusam. Võitlus lõppes ühe poole surmaga.
Mängud olid ka suur pidu ja pillerkaar rohkete mees- ja naissoost prostituutidega. Ka praegustel Ateena mängudel arvestati seksuaalsete orgiatega. Sportlastele pandi väljajagamiseks valmis 130 000 kondoomi. Antiikajal tehti seda kõike ebajumalate auks. Müüdi õilsast antiikolümpiast lükkab ümber ajaloouurija Tony Perrotet oma raamatus «Alasti olümpia. Antiikmängude tegelik lugu». Raamat ilmus mõni aeg enne Ateena olümpiamänge.
Selliseid mänge kohtas kristlus oma algusaastatel. Hukkamõist kõige kõlvatuse üle tipnes mängude ärakeelamisega kristliku keisri Theodosiuse poolt aastal 394.
Täna kohtub kristlus kaasaegsete mängudega, millega tehti algust 1986. aastal. Kuigi tänapäeval on püütud olümpiamänge rüütada kõige õilsamate ideaalidega, tõuseb aina uusi pilvi varjutama mängude ilu. Halastamatu ja julm on raha mõju. Sportlastelt oodatakse atraktiivset ja ennastohverdavat etendust. Ebaõnnestumisel tabab sportlast sageli halastamatu kriitika. Pole kuulda, et mõnes kohas relvad vaikiksid mängude tõttu.
Siiski toimuvad mängud nüüd kristlikul maal. Kaasaegne Kreeka on ametlikult õigeusklik maa. 95% kreeklastest on kristlased. Nendest 88% kuulub õigeusu kirikusse. Kreeka õigeusu kirik on nimetanud 20 preestrit pidama hoolt õigeusklike sportlaste vaimulike vajaduste eest. Kreeka Piibliselts avaldas mängude ajal jagamiseks trükise «Apostel Paulus Kreekas». Väljaanne ilmus kreeka, inglise, prantsuse, saksa, portugali, hispaania, vene, korea, hiina, jaapani ja araabia keeles. Mängude puhul trükiti 20 000 ingliskeelset Uut Testamenti. Maailma eri riikide kristlased pakuvad hingehoidu, vaimulikku tuge ja praktilist abi.
Ka luterlikest maadest tulnud sportlastele korraldatakse Ateenas jumalateenistusi, kus piiblitekste loevad eri riikide sportlased. Täna annab kristlus tuge seista kõige väära vastu. Rikutuse oht aga ähvardab meid väljaspool olümpiamänge veelgi suuremal määral. Negatiivne pool olümpiamängudes on vaid ümbritseva rikutuse vari.
Tartu Peetri koguduses on kaks viimast aastat õige tegusad olnud. Ilmselt selleks, et kõik tehtu meeles seisaks, ongi kahel järjestikusel aastal välja antud raamat koguduse elust. Esimene neist «Tartu Peetri kirik. A.D. 2010» on 136-leheküljeline ja teine, «Tartu Peetri kirik. A.D. 2011» tükk maad mahukam – 339 lehekülge. Mõlema trükise väikest tiraaži arvestades on need kindlasti juba tänaseks rariteediks muutunud. Sel aastal ilmunud kogumikku trükiti ainult 47 eksemplari!
Koguduse õpetaja Ants Tooming kirjutab viimases aastaraamatus: «Ajajõgi voolab üha. Ühe päeva sündmusi ei suuda sama päeva õhtul enam üksikasjadeni kirjeldada.» Kui aga ühe koguduse igapäevane elu on üles tähendatud, siis on lihtne sealt sedagi näiteks järele vaadata, mis päeval ja kuidas sai otsustatud, et tornikiiver kaetakse vask-, aga mitte tsinkplekiga.
Aastaraamatus on kõigepealt õpetaja sõnaline aruanne, kus ta nimetab 2011. aastat torni ehitamise aastaks, muusikatöö aruanne, ristimunast leitud ürikute kirjeldused, rohkelt pildimaterjali koguduse töötegijaist ja vabatahtlikest abilistest, ametitalitustest. Pilguheidu minevikku aitavad aastaraamatus teha õpetaja Jaan Muru mälestused ning organist-koorijuht Erna Säägi, kes oli kogudusega seotud aastail 1971–1997. Meenutatakse õpetaja Jaan Treumanni, kes oli enne II maailmasõda koguduse teenistuses. Nimetatud on Tartu Peetri kiriku kirikuvanemad läbi aegade ning toodud 2011. aastal ristitud 95 inimese nimed.
Ants Tooming on teinud tänuväärset tööd olemasolevate ajalooliste materjalide süstematiseerimisel ja avalikustamisel ning ka publitseerimisel. Kui kellelgi raamatu vastu huvi, siis saab õpetaja Toominga sõnul seda minna koguduse raamatukokku lugema.
|
OSCAR-2019
|
||
Sellel nädalal toimub Paides esimest korda Arvamusfestival (www.arvamusfestival.ee). Kuigi tegu on üle-eestilise festivaliga, on ka Järvamaa sellel oluliselt esindatud. Vallimäel, Vallitorni lähedal asub Järvamaa telk, kus kõik soovijad saavad kahel päeval tõstatada ja arutleda kohaliku eluga seotud teemadel.
Reedel, 16. augustil on Järvamaa telki kutsutud külalisi ka mujalt, peamiselt just peavooluga võrreldes pisut teise nurga alt ühiskonnaelu lahkajaid. Kell 12 toimub Järvamaal laval Kaido Kirikmäe, Leho Rubise ja Rainer Eidemilleri veetav esimene „Wabalinna“ raadiosaade, mis sügisest hakkab uue saatena kõlama Kuma raadios.
Seejärel, umbes kell 13 esineb Roy Strider: „Milleks ja kellele rajada katkestuste kultuurile Eestimaa ökoriik“. Juba mitmendat aastat ärgitab kirjanik Roy Strider eestimaalasi uskuma ökoriigi vajalikusesse. Millised on muutuvas maailmas meie väikeriigi tegelikud võimalused? Kuidas vältida elamist tuleviku arvelt? Kas tarbimisühiskond teeb meid õnnelikuks? Mida vajab maailm täna rohkem kui kunagi varem? Just sellest ja muustki räägib Strider Eestimaa ökoriigi ideed tutvustades.
Pärast Royd, kella 14 paiku saab kuulda Märt Mattis Lill ja Toomas Aru vestlust „Miks ainult köögis“.
Kella 15 ajal astub üles Kristina Mering teemal „Eesti kui loomasõbralik riik?“. Eesti tulevik ja areng puudutab lisaks inimestele ka siinmail elavate ja kasvatatavate loomade käekäiku. Kas teiste Euroopa riikide jälgedes minnes valitakse nõrgematest hoolimise seisukohad või võtab võimust "inimene on looduse kroon ja valitseja"-mõtteviis? Ettekanne keskendub Eesti võrdlusele teiste riikidega seoses loomavaldkonna arenguga.
Seejärel, kell 16 astub lavale külaline Saksamaalt, hr Jürgen Lewerenz, kes on töötanud nii Saksmaa Riigipangas kui Euroopa Keskpangas ning nõustanud enne Eesti krooni tulekut ka Eesti Panka. Tema teemaks on nn ühistupangad – kuidas need töötavad Saksamaal, kuidas sama süsteem toimis väga edukalt ka Eestis enne teist maailmasõda ja mida saaks teha ühistupanganduse elavdamiseks ning selle kaudu Eesti finantsjulgeoleku kasvatamiseks.
Ettekannete vahepeal näidatakse Järvamaa laval eksklusiivselt lõike filmist „Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground“.
Iseseisvast algatusest täiendada ERMi kogusid materjaliga Eesti hipipõlvkonnast videointervjuude näol, kujunes välja mahukas mälu- ja popkultuuriuurimuslik projekt, mille esimene etapp on multidistsiplinaarne näitus Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Kunstnik Kiwa ja antropoloog Terje Toomistu kureeritud näitus Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground dokumenteerib ja analüüsib mitteametlikku noortekultuuri ning esitleb alternatiivset Eesti mõttelugu, keskendudes hipiliikumise ilmingutele Nõukogude Eestis. Arvamusfestivalil Paides esitletatakse näituse jaoks spetsiaalselt valminud videoklippe, milles saavad sõna rokitaat Riho Baumann, kirjanik Ave Alavainu, kirjanik Johnny B Isotamm, rändurhipi Babai e. Aare Loit, kirjanik Vladimir Wiedemann, legendaarne rätsephipi ja kollektsionäär Aleksandr Dormidontov, kunstnik Neeme Lall, kunstnik Enn Tegova, kirjanik ja muusik Aleksander Müller, luuletaja ja elukunstnik Päärn Hint, muusik Paap Kõlar, toimetaja Jaakko Hallas, muusik Urmas Anderson, Tartu õdus vaim Peti. Näitus ERM-is jääb avatuks kuni 25. augustini 2013.
Järvamaa laval lõpevad planeeritud ettekanded reedel kell 17, ent huvilistel on võimalik lava kasutada ka pärast seda.
Kell 19 avatakse Arvamusfestivali staabis, Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) Flo Kasearu videoinstallatsioon, millega saab tutvuda kogu festivali ajal.
Paarikümne aasta jooksul on väljastatud üheksa stuudioalbumit, üks kontsertplaat, unplugged-album, hulk muusikavideosi ning vähemalt neli kogumikku ja mõned piraatplaadid üle maailma.
Samuti on kontsertreisid "psühhorerroristid" viinud erinevatesse Euroopa paikadesse, esinetud on Soomes, Rootsis, Norras, Belgias, Hollandis, Lätis ja Leedus ning Venemaal.
Kuigi ansambli muusika on läbi aegade kantud selgelt äratuntavast punk-vaimust, ei ole bänd pidanud paljuks lubada oma muusikasse ka ska, pscychobilly, garage-rocki, metal’i, new wave’i ja rock’n’rolli mõjusid.
Bänd loodi 1979 a. Paide muusikutest, kes hakkasid esitama valdavalt omaloomingulist muusikat. Stiilimääratluseks võis algusaastatel olla hard-rock. Toimus mitmeid koosseisu muudatusi, nii, et kirjas oleva koosseisuga alustati aastal 1980. Sealtpeale kirjutati juba muusikat, mida võis julgelt nimetada - heavy-rock. Bändil on paar-kolm hitti, mis saavutasid ka üle-eestilise kõlapinna, näiteks: "Ära möödu must lähedalt", "Vaikus", "Võlg", jmt.Kontserte on antud 80.datel aastatel Soomes, üle terve N-Liidu, Eestist rääkimata. 1989.a. bändi tegevus seiskus, kuni tuldi uuesti kokku 1996.a., et salvestada kassett, mis sisaldab paar hitti eelnenud perioodist ning uued palad 90-datest. Seepeale on antud ka mõned avalikud kontserdid Eestimaa pinnal, mis võeti publiku poolt väga soojalt vastu.
Laupäeval, 17. augustil jätkub nii kogukonnakohvik kogukonnakeskuses kui Järvamaa lava Järvamaal. Laupäevaks on planeeritud mitmeid kohalike esinejate ettekandeid.
11:00 - Prügi vedeleb maas? Ja mis siis? (Inimene lamab päevi tänaval ja pole kellegi asi) Arutleme HOOLIVUSE üle. Kui palju läheb meile ja üldiselt meie ühiskonnale korda nii keskkond kui inimesed. Kust läheb vastutus ja/või tahe heakorra ja abistamise suhtes? Kas ja kui palju arvestame looduse ja teiste inimestega? Jne. Arutelu juht Valev Väljaots. Kaasa on rääkimas ja arvamust avaldamas mitmed vabaühenduste aktiivsed liikmed (Tiina Larven, Kairi Kapitonov jt).
„Kodanike Klubi“ arutelusse on oodatud Paides sügisestel valimistel kandideerivad inimesed, et tutvustada oma ideid ja plaane ning vastata kohalike inimeste küsimustele.
Paide linnale kuuluvates hoonetes tegutsevad kodanikualgatuse korras loodud Paide SRIK, Ühendus Weissenstein, MTÜ Käsitöö Katsikud, Järvamaa Vabatahtlike Keskus, Walge Galerii, Festival Kolmkõla, P.A.I.de Pank, Welopark, ajaleht KoosOlek.
|
OSCAR-2019
|
||
Seinad kõnelevad meile kolde ja kodu soojusest – need püsivad, hoiavad ja kaitsevad meid läbi elu. Kuid samas on vaja neist ka läbi minna.
Siin maailmas ei leidu ühtki jäävat seina. Kalev Raave surivoodil istudes mõtlesime üheskoos olnu ja tuleva üle. Arvasin, et jõuame veelgi rääkida, kuid aeg ei ole meie käes.
Läbi Kalevi oli mul õnn tutvuda ääretult huvitava loomeinimesega, tema kalli tütre Ritaga. Olin tookord viimane vaimulik ja üks väheseid, kes tuli Kalev Raavega kohtuma ta eluloojangul. Vaatasime õhtuvärvides taevast Viljandi kohal. Siis ütles ta mulle, et olen võtnud peaaegu võimatu – viia edasi ta elutöö. «Kuidas sul läheb, ei tea,» lausus ta toona.
Kunstnik loob üksinda – nii nagu sünnime ja sureme selles ilmas. Meile antakase eluteele palju kaasa geneetiliselt, veel rohkem aga vaimselt.
Rita on oma isalt saanud kunstniku olemuse ja loomuse. Igas mõttes. See tähendab reeglite kunsti tundmist ning oskust näha reeglite sees maailma loomise ja kestmise loomingulisi värve. Ja värv on hinge virvendus läbi olemise Seina. Kunstniku töö on jääda kõigest hoolimata nooreks noorusliku igirohelise punaka loojangu mõttes. Ka siis, kui enam ei jaksa, annab Kristuse and-ohver kõigele tähenduse. Ka igale seinale.
Seepärast tunnen Rita maalidel igas lõõmavas pintslitõmbes sügavat usku ja elavat religioonitunnetust. Tasub küll, isegi tohib ning peab, leidma aja külastada maali oma hinges. Nägema, mida on meile antud läbi meie eluloo, leidma hetk, et külastada taevast Isa Kirikus ning enda maist isa – tema väärikat, kasinat, tänulikku, humoorikat loomust koos sügava tõsidusega – nii ligi meile meie elu olemise värvikas seinas.
Ja tänu Jumalale – see ei kao kunagi kuhugi. See paneb värvid laulma ja teeb viisid koloriitseks. Nõnda suudame saavutada selle, et ühes silmas pärlendab lootuse sära ja teises elutarkus koos väsimusega. Kuid kes tahab minna läbi oma Issandaga seintest, peab esmalt õppima tänulikult oma ISA ande armastama ja neisse süvenedes kindlaks jääma.
Minu jaoks on maalinäitus «Vana sein» nagu leib – nii maitsev, nii haruldane. Õppigem leidma aega näha neid mõttevärve koos kirkusega neist.
Islami viis põhisammast on usutunnistus (śahada), rituaalne palve (salat), iga-aastane paastumine (saum), palverännak Mekasse (hadz), almuste jagamine (zakat). Siia juurde on kuuendana seatud püha sõda (džihaad), mis võib olla nii inimese sees kui võitlus iseendaga või siis inimesest väljas, võitlus Allahi asja eest.
Koraani tähtsamad nõudmised on pidada seatud palvekordi, anda almust, olla head oma vanemate, sugulaste, leskede, orbude, vaeste, naabrite, ametivendade, teekaaslaste ja rändajate vastu. Kõrgelt hinnatud on õiglus ja kaasatundmine abivajajatele, keelatud on liigkasuvõtmine, petta ei või ei mõõdu ega kaaluga. Heategude juures ära koonerda, nagu oleks su käsi kinni kaela küljes, aga ära ole ka ülemäära helde. Printsiibina on silmas peetud jõukohasust, ka süütegu tuleb heastada, igaühel vastavalt oma võimalustele; vaese inimese juures piisab paastumisest.
Islami jumalateenistusel ei ole lubatud muusikat ei vokaalsel ega instrumentaalsel kujul. Samas on Koraani retsiteerimine viidud kõrgele kunstilisele tasemele.
Keelatud on kujutada inimesi ja loomi, selle asemele on väga kõrgelt välja arendatud ornamentika. Kuna Allah on oma kõiksuses vaim(ne), siis ei ole võimalik omada temast kujutist. Inimeste ja loomade kujutamine võib aga kergelt viia ebajumalakummardamiseni. Suurem vabadus on antud miniatuurmaalis.
Toitudest on keelatud sealiha, veri, lõpnud loomad. Samas ollakse paindlik olude sunnile. Kui muslimit ähvardab surm, siis on tal lubatud ka sealiha süüa.
Koraani kindel seisukoht on, et Jumala arm ja hüved kuuluvad vaid õigetele. Nii selles kui ka tulevases maailmas. Uskmatu võib ju selle maailma hüvedest osa saada, kuid vaid enesele nuhtluseks.
Samas peame vaatama ka Koraani teist poolt. Väita, et Koraanis toodud käsk tappa uskmatuid sõjas neil päid maha raiudes on pelgalt poeetiline väljend, ei pea paika. Vähemalt üks osa Koraani järgijatest on seda võtnud läbi ajaloo ja võtab ka tänapäeval tõsiselt. Kui 1,5 miljardi hulgas on 0,5% fundamentaliste, siis absoluutarvus on neid juba 7,5 miljonit.
Tuleb arvestada sellega, et Koraan on kirja pandud omas ajas ja kindlas ruumis. Muhammadil tuleb võidelda konkreetsete vaenlastega ja teha kõik võimalik, et usk ja loodav riik püsima jääksid.
Koraan on üks, selle tõlgendamise võimalusi aga palju. Oma tarkuses on Muhammad seadnud nii, et neil kõigil on õigus. Üldiselt on tänapäeva islam rahumeelne. Kuid igas karjas on ka oma mustad lambad, ja kuigi neid võib olla tunduvalt vähem, on nad selle juures aktiivsed ega suuda kannatada, et kõik lambad mustad pole. ISIS väidab, et nende usu praktika on ainuõige tõde, ja süüdistab ülejäänud islamimaailma usutõdede ignoreerimises.
Koraani puhul tuleb silmas pidada, et kõik siin öeldu on ka praegu kõikjal kehtivaks seaduseks ja usklike jaoks täpseks täitmiseks. Need, kes ei mõista kohut läkitatud korra järgi, ongi uskmatud.
Naiste saatus ja osa on eri riikides erinev. Nii on loori kandmine Saudi-Araabias kohustuslik, Pakistanis aga mitte. Väita, et mees ja naine on islamis võrdsed, ei ole vaatamata islami apologeetide pingutustele siiski päris õige.
Islami traditsioon ühineb judaismiga ja räägib, et Eeva on loodud Aadama küljeluust. Naisel on auväärne koht ühiskonnas ja talle on antud suured õigused, kuid Koraan ütleb selgelt: Mehed on nendest (naistest) väärikuse poolt ülemad. Finantsküsimustes on alles kahe naise tunnistus väärt ühe mehe tunnistust.
Koraanis on abielurikkumise puhul kästud naist esmalt manitseda ja seejärel nuhelda ning kui see kõik ei aita, siis on lubatud lahutada. Asja avalikkuse ette viimisel saab abielurikkuja naine 100 vitsahoopi (sama saatus tabab ka abielurikkujat meest).
Traditsioon lubab naist nuhelda veel neljal erineval juhtumil, praktikas ilmselt, sõltuvalt mehest, piisab nuhtlemiseks lihtsalt sõnakuulmatusest. Läbi ajaloo on islamimaailmas naiselt eelkõige nõutud kuulekust ja allumist ning mehe soovide tingimusteta täitmist. Teie naised on teie põllumaa; nii lähenege oma põllumaale, millal ja kuidas te tahate. Naine võib ükskõik kui palju palvetada, kuid kui ta ei allu oma mehele, on kõik tema püüdlused asjatud ja ta ei pääse paradiisi. Hadith, prohveti sõnade pärimuslik kogu, ütleb, et üks sajast naisest saab paradiisi.
Kui Koraani täht-tähelt lugeda, siis on uskujale lubatud püha sõda või rahu pidamine uskmatutega, pühas sõjas on lubatud vaenlasel pead maha raiuda, nad ahelatega köita, naised ja lapsed orjadena saagiks võtta – need, kes on temaga (Muhammadiga) karmid uskmatute vastu ja armulised omade vastu.
Taas on käes kõikide surnute mälestuspäev ehk hingedepäev ja algamas hingedeaeg. See on aeg, mis kutsub vaatama tagasi ning ka iseendasse, et otsida hingerahu ja osadust. Käesolev aasta on meie ühiskonda ja inimesi pingestanud mitmel moel: sõda Ukrainas, teravnenud rahvusvaheline olukord ja majanduspiirangud, vintsutavad vastasseisud seaduseloomes ja poliitikas ning lõpuks traagiline koolitulistamine Viljandis.
Maailmast meie ümber võib jääda mulje, et probleemide parimaks lahendajaks on relvad ja jõud, et oma soovide teokstegemiseks sobivad kõik vahendid. Paljude turvatunne ja hingerahu on löönud kõikuma. Valusate kaotuste poolele tuleb lugeda ka inimesed, kes on hukkunud õnnetustes, keda on mõrvatud, kes on endalt ise elu võtnud. Paljusid on meie keskelt viinud parandamatu haigus. Kodusid, kus on mure ja lein, on rohkem kui oskame arvata.
Süüdates hingedepäeval küünlad kodus, kirikus või kalmistul kõigi lahkunute mälestuseks, kutsun tänavu eriliselt mõtlema vägivalla, sõja ja kuritegude ohvritele. Olgu neile süüdatud küünal meeldetuletuseks hingevalguse, südameheaduse, hoolimise ja armastuse vajadusest. Palvetagem selle eest, et iga kodu ja kogukond, kogu meie ühiskond oleks ühtehoidev, üksteist märkav ja toetav, et hingevalu ja leina asemele asuks usk ja lootus.
Mõtelgem tänutundes ka eelkäinud põlvkondadele, meie lahkunud vanematele ja vanavanematele, inimestele, kes on andnud oma lähedastele, oma maale ja rahvale kogu oma armastuse ja hoole. Mälestus ja tänu teeb meid rikkamaks ja paremaks, aidates järgida apostli sõnu: „Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.” (Galaatlastele 6:2)
Mõnikord võime kõik sõltuda hädas olles külalislahkusest ja abist. Kas seetõttu, et teel olles on kütus otsa lõppenud, me ei saa lukus olevast koduuksest sisse või meie majal on probleeme tormikahjustuste tõttu.
Praegu, 2016. aastal, vajavad mõned, ja mitte paljud inimesed meie külalislahkust ja abi. Nad on kaotanud oma kodud ja ärid, töökohad ja lootuse, hariduse saamise võimaluse ja perekonnaliikmed. Une ja juurdepääsu toidule. Nad tulevad, sest nende külad ja linnad on pommitatud rusudeks ja võivad isegi olla mineeritud. Pole elektrit, puhast vett, ei ole kusagilt osta esmatarbekaupu, leida arstiabi, kohta, kuhu panna oma lapsi magama, mitte kusagilt ei leia rahu nende ja iseenda jaoks. Kaadrid meie teleekraanidel räägivad väga selget keelt – ja ometi me isegi ei näe kõige hullemaid neist. Nood jäetakse sageli välja.
Just sellepärast on nii paljud inimesed põgenenud sellistest riikidest nagu Süüria ja Iraak. Nad on kaotanud lootuse, et saavad elada edasi oma kodumaal.
Teistel on muud põhjused oma sõprade ja perekonna, elatusvahendite ja kodu juurest lahkumiseks. Nende religioon võib olla erinev ning neid ahistavad selle pärast naabrid, isegi nende endi sõbrad ja perekond. Mis on kaalukam: kas sinu usk ja elu või pere? Karm valik, kuid paljudel on tulnud see teha.
Teistel jällegi on valed arusaamad, sageli liberaalsemat laadi, nagu näiteks sugudevaheline võrdsus, õigus haridusele, õigus elule oma isiklike valikute kohaselt, õigus oma arvamusele ja puutumatusele. Naise jaoks on küllaga võimalusi teha eksisamme, olles valel ajal vales kohas või kohtudes valede inimestega.
Kõikidest nendest inimestest võivad saada asüülitaotlejad liberaalsemates riikides, kust nad loodavad leida rahu, julgeolekut, lootust, vabadust.
Mina olen töötanud põgenikega siin Taanis alates 1984. aastast, nii enne kui pärast seda, kui nad on põgenikustaatuse saanud. Paljud on tulnud islamimaadest, kuid on olnud ka inimesi Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast, Kaug-Idast, Rumeeniast ja Ukrainast. Ja iga viimne kui inimene, olgu ta laps või täiskasvanu, mees või naine, on minu elu rikastanud seeläbi, et on mul lubanud jagada nende sõnaselget ja nähtavat rõõmu vabaduse üle hirmust, ebaõiglusest, allasurutusest ja kõrvaletõrjutusest.
Siiamaani pole ma nende paljude põgenike seas, keda olen tundma õppinud, kohanud kedagi, kes oleks olnud «sugugi mitte kena inimene». Nad kõik on soovinud Taanis kanda kinnitada ja seejärel kaasa aidata omaenda heaolu, aga ka kõikvõimalikel viisidel minu ja minu maa heaolu suurendamisele.
Meie viisiks Taanis on olnud asi käsile võtta ja osaleda selles integratsiooniprotsessis kohalikul tasandil, sageli kirikute kaudu: minna nendega kokku saama, pakkudes lahket meelt, tassi kohvi või teed, vestlust ja sõbralikku käepigistust. Meie kirikus on olnud mitmeid ettevõtmisi, mis on mõeldud spetsiaalselt uutele inimestele.
Üheks populaarseks asjaks, mida oleme teinud, on nende kutsumine kokkusaamistele kohvi, tee kookide ja muusikaga ning igakuistele lõunasöökidele pärast pühapäevast jumalateenistust, kuhu osalejad võtavad toitu kaasa teistega jagamiseks. Meil on olnud kasutatud asjade pood, kus kõik asjad on annetatud ja antakse tasuta neile, kel iganes seda vaja on: riided, mänguasjad, köögitarbed, voodid ja voodiriided, mööbel, lastekärud ja mängud.
See osutus äärmiselt populaarseks. Me asutasime ka keelekohviku, mis tegutses suvevaheajal, kui keelekool oli suletud. Oleme kutsunud neid pärastlõunatele või õhtutele, kus on kavas rahvatants ja rahvalaul – niihästi nende kui meie oma.
Meil on ainult üks reegel: kohtle teisi nii, nagu sa tahad, et koheldaks sind ennast võõral maal võõra rahva keskel, kus on võõras keel ning võõrad toitumistavad ja elustiil. See on täpselt see, mida Jeesus ise on meid õpetanud tegema, kui ta ütles: «Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle» (Mt 25:40).
Küsimus pole selles, mis usku on meile tulevad inimesed, vaid selles, kuidas me enda maailma või oma linnaossa tulnud inimestesse suhtume. Kui võtame inimesi vastu avasüli, sõbraliku hoiaku ja lahkusega, on enam kui tõenäoline, et kohtame neidsamu väärtusi ka neis. Sest me kõik tahame, et meie elu oleks selline, olgu siis kodule lähedal või kodust kaugel.
Usk üksteisesse ja külalislahkus on midagi, mis on kõikidele religioonidele ühine. Meie päevil on nii kerge halva meedia mõjul langeda allakäiguspiraali ja näha inimestes ainult kõige halvemat. Meie ei oleks siiamaale jõudnud, kui poleks olnud kedagi, kes kunagi ütles: «Ei, meie alustame positiivselt seisukohalt ja liigume sealt edasi.» Inimesed eelistavad olla teiste vastu kenad, mitte vastupidi.
Taani valitsus ja praegused juhtivad parteid olid veidi rööpast väljas mullu suvel (2015), kui äkitselt hakkasid asüülitaotlejad tuhandete kaupa liikuma läbi Euroopa. Valitsus sattus paanikasse, aga tuhanded erineva taustaga ja erinevaid elualasid ühendavad inimesed võtsid väljakutse vastu ning asutasid väga lõdva struktuuriga organisatsiooni nimega «Sõbralikud naabrid».
Nad on aidanud tuhandeid inimesi üle kogu Taani, nii asüülitaotlejaid kui ka puudustkannatavaid taanlasi asjade ja riietega, abikäe ulatamisega, tugiperekondadena, arusaamatu kirja lahtiseletamisel, lastele mängukaaslaste leidmisel jne. Nad on läinud appi kõigile, kel on mingit laadi tuge vaja, loonud kontakti, aidanud, ning saanud vastu tunde, et on teinud midagi mõttekat, ja praktilise usu – inimkonda ja võib-olla ka Jumalasse.
Hanna Broadbridge on inglise keele lektor, kirjanik, tõlkija ja õpikute autor. Ta on tegev Randersis Clemensi koguduses ja Aarhusi piiskopkonna nõukogus. Alates 1984. aastast seotud põgeniketööga oma kodukoguduses. Ta oli 2010–2014 Taani Luterliku Kiriku rahvusvaheliste suhete nõukogu esimees.
|
OSCAR-2019
|
||
Ettepaneku mõte on pakkuda välja ühtne mudel liisingute kajastamiseks nii rentnikele kui ka rendileandjatele – nn. kasutamisõiguse meetod.
Ettepaneku näol on tegu fundamentaalse muudatusega liisingute arvestuses. Kõik liisinglepingutest tekkivad varad ja kohustused, mis mahuvad väljapakutud standardi rakendusalasse, kajastatakse bilansis. Muudatus peaks leevendama erinevaid murekohti liisingute arvestuses, näiteks kapitali- ja kasutusrendiks klassifitseerimise kriteeriumid, mille tulemusel võivad majanduslikult sarnased tehingud olla raamatupidamises täiesti erinevalt kajastatud ning kasutusrendi lepingutest tekkivad olulised varad ja kohustused, mis ei kajastu finantsaruannetes.
Väljapakutud muudatuste tulemusel kajastaks rentnik kohustust tasuda liisingmakseid ning vara, mis väljendab õigust liisitud vara kasutada. Hinnanguid liisinguperioodi kohta, sh lepingute uuendamised ja tingimuslikud rendid, ei pea tegema ainult lepingu sõlmimisel, vaid igal bilansipäeval, et määrata kasutamisõigusest tuleneva vara ja liisingukohustuse suurust. See on aga juba oluline erinevus praegustest reeglitest.
Kõige enam mõjutab see muudatus näiteks jaekaubandusettevõtteid, kellel on palju rendilepinguid, mis sisaldavad tingimuslike rente, uuendamisõigusi või garanteeritud jääkväärtusi.
Rendileandja jaoks tähendavad pakutud muudatused, et nad peavad hindama, kas nad säilitavad avatuse liisitavast varast tulenevatele riskidele ja kasule ning selle hinnangu põhjal määrama, kas rakendada tegutsemiskohustuse (ingl k. „performance obligation“) või kajastamise lõpetamise meetodit.
Esimesel juhul, kui liisitava varaga seotud olulised riskid ja kasu jääb rendileandjale, jääb ka vastav vara rendileandja bilanssi. Lisaks kajastab ta õiguse rendimaksetele ning kohustuse, mis väljendab rentniku ees olevat kohustust tagada vara toimimine ning bilansis kajastub netosummas kas liisingu vara või kohustus, sõltuvalt kumb on suurem. Kuigi nimetatud netosumma ei pruugi tähendada rendileandjale olulist vahet võrreldes praeguse kasutusrentide arvestusega, tähendavad brutosummad siiski olulist muudatust.
Kajastamise lõpetamise meetodi puhul, kui rendileandja ei ole avatud liisitud varast tulenevatele riskidele ja kasule, kannab ta osa vara väärtusest bilansist välja jättes bilanssi vaid oma osa vara jääkväärtusest. Näiteks seadmete rendileandmisega tegelevatele firmadele võib see tähendada, et rendilepingu alguses kajastatakse tulu.
Nimetatud muudatused liisingute kajastamises omavad ulatuslikku mõju rentimisega tegelevate ettevõtete tegevusele ja finantsaruandlusele. Seetõttu on ülioluline juba varakult nendest mõjudest aru saada ja vajadusel anda tagasisidet IASB’le ja FASB’le. Uue IFRS standardi projekti kohta võib IASB’le saata kommentaare kuni 15. detsembrini 2010.
Terviseamet hoiatab, et liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kuumarabanduse. Selle ennetamiseks tuleks sageli juua, soovitatavalt gaasita mineraalvett.
Kohvi ja alkoholiga ei tohi kuuma ilmaga liialdada, kuna need joogid suurendavad vedelikukadu organismis. Kuumarabandusega on tõenäoliselt tegu siis, kui keha temperatuur tõuseb kiiresti, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda.
Kehatemperatuur võib 10-15 minutiga tõusta kuni 41 kraadini või rohkem. Kui kuumarabanduse korral ei osutata kiiresti esmaabi, võib see lõppeda surma või püsiva puudega. Kuumarabanduse nähtude ilmnemisel tuleb kohe kutsuda kiirabi ning kuni abi saabumiseni toimetada rabanduse ohver jahedasse varjulisse paika, jahutada teda, näiteks duši all, pritsides teda veega või niisutades märgade jahedate riietega ning lehvitades talle jahedamat õhku.
Kaupmeeste Liit leiab, et müügimaksust laekuvate summade arvestamine Tallinna linna järgmise aasta eelarve tuludesse on järjekordne ilming Tallinna linnavalitsuse suhtumisest tarbijatesse, ettevõtjatesse ja riigi arengusse tervikuna.
Tänaseks on kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tühistaks müügimaksu, läbinud Riigikogus esimese ja suunatud teisele lugemisele. Seaduseelnõude menetlemine on avalik protsess ning sellest on teadlik ka linnavalitsus. Seega on linnavalitsuse kiirustamine eelarve vastuvõtmisega ebaeetiline ajal, mil seda mõjutavad muudatused seadusandluses on menetlemisel ja seda üsna lühiajalises perspektiivis. Vastutustundlik käitumine linnkodanike ning kaupmeeste suhtes eeldab, et sellega arvestatakse, mitte ei otsita teadlikult võimalusi neist mööda hiilida. Kõik ettekäänded eelarve varajase vastuvõtmise kohta on Kaupmeeste Liidu hinnangul vaid avalikkuse eksitamiseks.
Neli kuud enne eelarveaasta lõppu järgmise aasta eelarve kinnitamine ei viita mitte ainult kiirustamisele, vaid ka ohule, et võimalikke edasisi majandusarenguid ei ole hinnatud adekvaatselt ning lõpptulemus pole reaalne. Vastavalt linnavalitsuse enda kinnitatud Tallinna linna 2011. aasta eelarve projekti koostamise tingimustele, on ametiasutused kohustatud esitama omapoolsed eelarve projektid alles 1. septembriks. Sedavõrd enam paneb hämmastama asjaolu, et eelarve on enne seda juba koostatud, läbi analüüsitud ja esitatud volikogule kinnitamiseks.
Ilmselgest kiirustamisest annab märku seegi, et viimase neljateistkümne aasta jooksul ei ole linna eelarve kinnitatud enne detsembri keskpaika (2003. a eelarve kinnitati 12.12.2002).
Nii Riigikogu liikmed kui ka Vabariigi valitsus on seni väljendanud oma seisukohta, et müügimaksu kehtestamine praegusel kujul ja ajahetkel on ebamõistlik. Kaupmeeste Liidu hinnangul on see olnud Tallinna linnavalitsuse poliitiline otsus, mille tegemisel pole arvestatud majanduslike mõjudega nii Tallinna elanikele kui ka Eestile tervikuna. Müügimaksu jätkuv kogumine pidurdab niigi madalseisus olevat siseturu arengut veelgi.
Müügimaksu määrus on nii Kaupmeeste Liidu kui ka mitmete teiste ettevõtlusorganisatsioonide arvates vastuolus põhiseadusega, kaubandustegevuse, kohalike maksude seadusega ja ka Euroopa Liidu aktsiisi- ning käibemaksudirektiiviga.
|
OSCAR-2019
|
||
Bisnode’i tarnijatele mõeldud käitumisjuhend hõlmab kõiki ettevõtte partnereid, kes toimetavad Bisnode’ile kaupu ja teenuseid, kaasa arvatud nende alltöövõtjaid, ning see on kõikide lepingute ja kokkulepete osa. Hangete ja kordusläbirääkimiste kohta kohaldatakse järgnevat:
Käesolev käitumisjuhend tuleb allkirjastada iga üle 100 000 EUR ületava lepingu puhul. Esitada tuleb ka dokumentatsioon keskkonnamõju ja sotsiaalsete tingimuste kohta, mis hõlmab tegevuskavasid ja paranduseesmärke.
Lepingute puhul, mille väärtus on 50 000 EUR või rohkem, tuleb ettevõtte partneritega dialoogi pidada nende jätkusuutliku alase töö ja selle üle, kuidas hakatakse täitma käitumisjuhendi nõudeid. Dokumentatsioon keskkonnamõjude ja sotsiaalsete tingimuste kohta, sealhulgas tegevuskavad ja paranduseesmärgid, peavad olema esitamisvalmis, kui neid küsitakse.
Bisnode on ametisse määranud isiku, kes vastutab jätkusuutlikkust puudutavate küsimuste eest, kellega võib ühendust võtta, kui mõni töötaja, partner, tarnija või alltöövõtja kahtlustab mõne seaduse, määruse või käesoleva käitumisjuhendi rikkumist. Sellist suhtlust kaitseb teavitajat kaitsev seadus, mis tähendab seda, et teavet andvat isikut kaitstakse vaenuliku tegevuse eest ning tal on õigus anonüümseks jääda.
Kui Bisnode avastab mõne kõrvalekalde käesoleva käitumisjuhendi tingimustest ning kui parandusi ei tehta kokkulepitud aja jooksul, on Bisnode’il õigus partnerlussuhted lõpetada.
Tarnijad peavad järgima seadusi ja määrusi, direktiive ja standardeid ning omama kõiki oma äritegevuseks vajalikke lubasid, litsentse ja registreeringuid.
Kõik tegevused peavad toimuma vastavalt heale äritavale, soodustama vaba konkurentsi ja säilitama eetika kõrget taset. Ühegi korruptsiooni, altkäemaksu, rahapesu või konkurentsi piiramise vormi kasutamine ei ole lubatud. Meelelahutust ja kingitusi peavad alati iseloomustama avatus, mõõdukus ja neil peab alati olema loomulik side ärisuhetega.
Meid või meie kliente puudutavat konfidentsiaalset informatsiooni võib kasutada ainult selleks ettenähtud eesmärgil.
Bisnode tegutseb aktiivselt selle nimel, et vähendada pidevalt ettevõtte otsest ja kaudset keskkonnamõju ning tarnijad peavad täielikult järgima meie keskkonnapoliitikat, mis on saadaval meie kodulehel.
Tarnijatel peab olema määratletud keskkonnapoliitika, teadmised ja kontroll oma keskkonnamõjude üle ning dokumenteeritud juhtimissüsteem. Tarnija peab oma tegevuses õhu-, maa- ja veeheitmete vähendamiseks pidevalt rakendama keskkonna parandamise meetmeid ning kaasajastama oma energia- ja ressursside kasutust.
Tarnijad peavad toetama ja austama rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi ja kohtlema oma töötajaid ja tarnijaid õiglaselt, võrdselt ja võrdõiguslikkust austades.
Diskrimineerimine on keelatud motiivist hoolimata seoses töölevärbamise, töötasu määramise, edutamise või töölt lahkumisega. Tarnija peab tagama, et ei esineks ahistamist, kiusamist, ähvardamist, alandamist ega muud ohvriks muutvat kohtlemist.
Tarnija peab austama töötaja õigust liituda ametiühingutega, võimalust pidada kollektiivseid läbirääkimisi ilma igasuguse karistamise, ähvardamise või ohvristumise ohuta.
Tööaeg ei tohi ületada maksimaalset tööaega, mis on sätestatud kehtivates seadustes ja määrustes, ning kõikidel töötajatel on õigus iganädalasele puhkusele, nagu on seadustes ette nähtud.
Isikuid, kes töötavad tarnija heaks töösarnastel tingimustel, tuleb kohelda vastavalt siin esitatud põhimõtetele.
Tarnija peab tagama nii füüsiliselt kui psühhosotsiaalselt tervisliku ja ohutu töökeskkonna. Tarnija peab tegutsema süsteemselt ja ennetavalt töökeskkonna ja töötervishoiu tingimuste pideva parandamise nimel. Kõik tarnija heaks töötavad isikud peavad regulaarselt saama töökeskkonna küsimustealast koolitust ning vastav teave peab olema kättesaadav.
Õnnetusjuhtumeid ja tööga seotud õnnetusi tuleb vältida. Tarnija peab kehtestama tava tööga seotud õnnetuste ja haiguste tuvastamiseks, nendega käitumiseks ja nendest teavitamiseks. Kõik organisatsioonis töötavad isikud, olgu töölisena või töövõtjana, peavad olema kaitstud tööõnnetusekindlusega. Tarnija peab tagama, et tööajal ei kasutataks alkoholi ega uimasteid.
Tarnija peab õnnetusjuhtumeid ennetama ja tuvastama ning vähendama nende mõju miinimumini, rakendades avarii- ja päästeprotseduure, mille hulka kuuluvad seadmed, alarm, evakueerimine ja koolitus.
Kõiki töid tuleb teha vabatahtlikult. Kõik sunnitöö vormid või ähvarduse või karistuse mingi vormiga seotud tööd on keelatud.
Lapstööjõu kasutamine on keelatud. Kui riigis, kus tööd tehakse, et ole riiklikke seadusi, mis keelustavad laste töö, on alla 15-aastaste laste töölevõtmine keelatud.
Inimestel, kes töötavad kommunikatsiooni ja turunduse alal on pidev väljakutse mitte ainult avalikkuseni jõudmine, vaid selle saavutamine, et sõnumit märgataks ja see oleks tähenduslik vastuvõtja jaoks. Kui eesmärgiks on müügi suurendamine, siis on müügikampaania õige ajastamine otsustava tähtsusega. Pakkumine peaks jõudma kohale just hetkel, kui klient on valmis ostma. Automatiseritud turundusprotsessi tegevusi juhivad trigerid - päästikud, mis vallanduvad teatud tingimuste komplektiga määratud võtmesündmuse toimumisel.
Eesmärkide saavutamiseks on oluline õige marketingi juhtimine. Kuidas prakiliselt määrata sündmuste tähtsust, arvestada täiendavaid asjaolusid ning koostada eeskirjad automatiseeritud protsesside jaoks. Bisnode võib pakkuda tuge marketingikampaaniale alates sihtgrupi valimisest, kvaliteetandmetega varustamisest individualiseeritud pakkumiste tegemiseks kuni tulemuste monitoorimiseni.
Tõsta turunduse tootlikkust jõudes kliendini parajasti hetkel, mil ta on valmis ostma. Määra sobivad trigerid.
Sinu turundusinvesteeringte kasumlikkus suureneb kui su kampaaniad on optimaalselt planeeritud ja läbi viidud.
Jälgi ja analüüsi tulemusi, et veelgi paremini määrata päästiksündmused, mis käivitavad automaatseid turundusprotsessisid.
Keskenduge oma meeskonnaga põhilisele ja jätke Bisnode hooleks kvaliteetandmetega varustamine protsessi erinevate etappide jaoks sihtgruppide valikust kuni lõppanalüüsini.
|
OSCAR-2019
|
||
Mul oli ikka mitu kuud sügistalvel meiliaadress nähtaval, et saaksite pakkuda mingit kuupäeva, et see kohe kindlalt selleks ürituseks arvesse võtta. Aga millegipärast kirjutasid tulekusooviga ainult need, kes ei ole ei aalujad ega aiasaialased.
Kuna mu aed ei ole ilu- ega kollektsiooniaed vaid elamiseaed ja näeb rohkem välja kui aiadisaineri õudusunenägu, eirates kõiki aiaplaneerimiste-, taimekoosluste- ja värviteootia reegleid ja nagu üks mu sõpradest ütles, et see sarnaneb rohkem värvipintsli pühkimislapile (ja ma olen sellele "värvilapile" kohe ohtralt kive peale tassinud :D) siis need kes pole veel käinud, hoiatuseks, et ega midagi vaadata küll eriti pole ja kokkutuleku teen pigem selleks, et teostada vana võlg - nn "potikursus".
Pakun esialgu ajavahemiku 25.06-03.07, et kel puhkuseaeg või muidu vaba, võiks ka äripäeval tulla. Moment ei oska juuli teise ja kolmanda nädala kohta midagi lubada, aga arvan, et edasi kuni septembri alguseni ka kokku tulla võimalik.
ja kes ei tea, kuidas kohale tulla, pange oma meiliaadress kuhu siis täpsed kordinaadid postitada, selle postituse all olevasse ümbrikku :)
Sa ütlesid küll, et andke meilile teada, aga vastan siinsamas, meile sobivad kõik päevad alates 27.juunist kuni 3.juulini. Eks vist peab ka töölkäijatega arvestama, aga kui nemad ei saa, siis ütle Sina sel nädalal üks kuupäev ja me oleme platsis.
Ma arvan, et kõik aiad on elamiseaiad nähku nad välja siis hillitsetult korralikud või nagu mustlaseseelikud ja olgu nad täidetud siis kivide, taimede, puude, vee või mingi muu butafooriaga või mis stiili iganes. Inimesed on erinevad, seega peavad olema erinevad ka aiad. Ja see ongi see meie suur rikkus.
See 2 või 3 juuli mulle täitsa sobib, loodan selleks ajaks fotoka ka kätte saada ja turvast tuua, mis nagu selgus, on viimse kübemeni otsas.
Nii, ma nüüd loodan väga, et see asi, mis mul 2.juuli kuupäevaga kuskil peas vasardab, aga välja ei poe, pole mingi tähtis asi ja ma saan selle ära jätta.
Suurest kampsunist jäi Jet lõnga pea 5 kera järgi (osa sai ju kootud alpakalõngast) ja kuna seda tulevikus vaevalt millegi kudumiseks sobib, otsustasin lõngajäägi kohe ära kasutada vestikese tegemiseks, ehk jätkub sellest "südamesoojendaja", nagu meie peres nimetati lõngajääkidest tehtud pisiveste (boolero), aga kahtluseuss pani oma lõngavarudes sobrama, sest see villa-alpaka lõng on raske (50g=74m) ning mulle ei meeldi lõdvakoelised (vardasoovitus 5,5mm tegelikult paras kududa 3mm varrastega) esemed. No jah, 4 kera sinist Jet´i oligi oma aega ootamas! Millal ja milleks seda sinist olen ostnud, ei mäleta - ju siis oligi kavas teha mida tegin :)
Ja nii saigi hulga suurem seljasoojendaja kuhu süda kohe kindlasti ka sooja pääseb. Üllatuseks endalegi, sest ma tegin ilma mõõtudeta, lootes, et soonikkude alt ei vea ja ei vedanudki - selga sobis ideaalselt ja väga kena näeb välja nii 36 kui ka 40 numbri kandjatel. Ainult üks viga - kuna tegin ta valmis nn "ühe hingetõmbega" ja polnud kindel paljuks lõnga ääre jaoks jätkub, jäi nööpauk kudumata, aga oleks ju võinud olla.
Kevad ka meiekanti jõudnud, suuremjagu lund sulanud, juba tükk aega õitsevad märtsikellukesed ja ka lumikellukesed sel aastal alustasid õitsemist hulga varem kui tavaliselt, ju siis koerakäpad andsid õitsemiseks soojust ja jõudu :)
Ise see "lillesoojendaja" näeb praegu välja oma "hoolealustest" kehvemalt - valget karva näeb ainult seljal ja sabal :) Vaatamata oma porisele välimusele, oli ta nõus fotoka ees poseerima. Oma lemmikmänguasjaga, mis nätsutatakse enne tatiseks, siis otsitakse kes ei julge talle vastu hakata ja topitakse see pihku - et ole hea ja mängi ka natuke :DDD
Selline siis ongi meie tatine-porine heasüdamlik "kaisukaru"poisikene, kes soovib kõigile päikselist kevadet ja kes varsti saab juba pooleaastaseks. Praegust kasvu vaadates jääb ta Athenast, kelle turjakõrgus oli 78-80 sm, vist madalamaks (eile mõõtes 68 sm), aga kes teab, kasvada ja kosuda tal veel pea aastajagu.
"Lillesoojendaja-kaisukaru" on juba päris koera mõõtu ja nägu :). Tundub natuke edev olevat vist, meie pliks nõelub ainult jalgevahel, õues käia üldse ei saa, rääkimata siis fotoka välja võtmisest või mõne kaadri püüdmise üritamisest. Kui juhtubki eemal olema ja märkab, et teda "sihitakse", on kohe jalge vahel :D, no tee siis niimoodi pilti. Ei saagi aru, on teine alles veel liiga titt või mis, aga mõõtude poolest küll juba paras teismelise hakatis, ei ole enam titenägu vaid hakkab igalt poolt välja venima, selline ei liha ega kala :D.
No on ikka kasvanud see lillesoojendaja, alles oli lauaalune pambu...talle ja tema pererahvale ka ilusat kevadet
Oi kui armas vest! Ma alguses ei saanud aru, keerasin nii ja naa, mitte ei mõistnud, et misasi see on :D
Kasvanud on pambu nagu seen vihmas:) Sel karuolevusel on ühel pildil päris naerunägu ees, nii peabki kui säärased armsad kevadlilled üles soojendas ja rõõm kevadest nii suur on.
Meie siinpool elutseme veel hangedes, isegi ajalehes oli kirjas, millisel mäestikul teda kõige rohkem on
Vest on võrratu, lilled on ka nagu päris ning lapiline südametevallutaja poseerib nagu filmitäht. Iluast kevadet ja palju õnne uuele pisi-inimesele ning teda teenindavale kollektiivile.
lillesoojendaja on ülimalt muhe :). sellise vesti paneksin selga kküll.kuigi mul on nagunii meite auuli suurim vestikollektsioon :))). mütsikollektsioon ka.
väga moodne südamesoojendaja ja mulle meeldib selline sinine toon väga! modell sobib hästi ja poseerib hästi:)
Oh, mis tore vest ja tore mõmmi! Ja Muhedikul oli õigus - lillepross sobib selle vesti ette nagu täpp I-le
Meie varem piirasime kõik võrguga, kuid see oli üsna häiriv. Nüüd põrutatakse otse kõigest üle, õigemini astutakse just ,,ärkajale,, peale.
Väikesest pambust juba tõeline koerahakatis sirgunud! Ja arvan, et paraegu veel vara seda lõplikku turjakõrgust mõõta - proovi umb aasta pärast - siis peaks juba enamvähem lõplik turjakõrgus käes olema. Ja need tatimängud...meil veel alles ees :).
|
OSCAR-2019
|
||
„Õnne 13“ tähistab järgmisel nädalal 25. sünnipäeva. Selle puhul taasavaldab Naisteleht endise stsenaristi Urmas Lennuki järjejutu Õnne tänava seiklustest.
„No ütle sa nüüd!” pahandas ta omaette pomisedes Petersonidega. „Oleks siis võinud vähemalt viisakusestki ütlema tulla, et jäid hilja peale. Ma oleksin ju ometi aru saanud. Aga ei...” Ikka pidi vanainimene see viimane tola ja ootaja olema, kellele isegi südamerahustuseks ei või ütlema tulla, et me oleme nüüd tagasi, ärgu muretsetagu.
Alma pesi hambad ja seadis end valmis, et voodisse heita. Kell oli juba pool kaks läbi. Kuidas ta niimoodi ometi tugitooli tukkuma oli jäänud nagu mõni vana kooberdis!? Aga samas – ta ju ootas, Allan oli ometi lubanud! Igaks petteks vaatas Alma aknast välja, kas Allani auto on ka näha.
Ei paistnud! „Küllap parkisid selle kuskile kaugemale. Kui hilja tulid, polnud värava ees vast ruumigi,” rahustas Alma end voodisse heites. Aga uni ei tulnud.
Samal ajal vähkres voodis unetult veel nii mõni teinegi vana mornalane. Laine oli päeval proovinud Almaga jutu peale saada, sest teda vaevas suur mure. Aga Alma, selle asemel et kenasti ja kannatlikult oodata, kui Laine sissejuhatusega lõpule jõuab, oli vaid uhkelt pea selga visanud ja poole jutu pealt minema tormanud. Kuid Laine oli ju ometi südamevaluga Almat väravas oodanud. Ja see „valu” lõõskas praegu ta kõrval magada, nagu poleks ta ise oma süüst üleüldse teadlikki!
Kord oli Laine kogu julguse kokku võtnud ja Kristjanilt pärinud: „Ütle nüüd mulle ausalt, kallis Krissu, kas mina olen sind kuidagipidi solvanud?”
„Sinu suust tuleb sõnu nagu sooja sõnnikut, jõuan mina nüüd veel arvet pidada, mis sul seal solvamiseks on mõeldud ja mis mitte!” oli mees vastuseks porisenud.
„Sooja sõnnikut!?” oli siis Lainel kihvatanud. Aga mingil inimteadusele seletamatul jõul suutis ta oma lõuapooled siiski seekord koomale krookida ja uuris aga edasi.
„Noh, ega sa mingi poliitik pole, et kogu aeg aina tarkust pead välja ajama. Mulle kõlbab niisama suusoe sõna ka. Kui ma tarkust tahan, siis ma võin linna kongressile sõita!” oli Laine meest edasi keelitanud. Aga Kristjan vaid muheles saladuslikult ega vastanud rohkem sõnagi.
Lainele kohe mitte ei sobinud, et selle maamuna peal oli asju, mida tema ei teadnud. Nõnda oli ta otsustanud – maksku või rubla, aga Kristjani vaikimise saladuse peab tema teada saama ja punkt. Kindel oli, et miski salajane värk selle taga peitus.
Kuid und polnud ka noorematel mornalastel. Priit Torim kügeles juba tunde rahutult küljelt küljele ja tema unetust ei põhjustanud üldsegi mitte õhtul tulnud politseiteade, et Morna linna külastavast tsirkusest oli põgenenud lõvi. Küllap korrapidaja sellega juba tegeles. Lõvi polnud ometi väike laps, kes ööpimeduse varjus üksipäi kolades ohtu sattuks. No ja mis see loomaaialoom teadis või oskas. Ju ta puuri tagasi läheb, kui nälg peale tuleb.
Politseikonstaabel vaatas, kuidas Saara ta kõrval unes naeratas, ja mõtles, et säärase tüdruku kõrval peaks ju olema lausa õnn uinuda. Aga ometi tungisid Priidu mõtetesse mõned kauged fraasid – hoopis kellegi teise suust.
„Sa ei pea oma suhet Saaraga minu ees maha salgama või häbenema,” oli Ursula nende põgusal kohtumisel viimati öelnud. Aga Priit oli tookord nagu segadusse sattunud. Ta ei salanud ega häbenenud oma suhet Saaraga, kuid ometi...
Saara kõlas turvaliselt ja kaunilt. Saaras oli haprust ja hellust. Saara sõrmed tundsid ta kehal iga väiksematki eripära, kuid ometi...
Priit oli segaduses. Ta teadis täpselt, millal tohib politseinik tõmmata kabuurist enesekaitseks relva. Ta tundis peast seadusi ja nende täpset sõnastust. Aga ometi oli midagi, mida ta ei teadnud. Miks mõjus Ursula nimi tema mõtetetes hoopis teistmoodi kui Saara oma? Seda polnud neile politseikoolis õpetatud.
„Ma mõtlesin, et lihtsalt ütlen sulle ära. Siis sa tead. Enne kui see lõvi meid maha murrab,” vabandas Mare nukralt.
„Kus see lõvi siia Morna metsa saab!? Mine sa ka oma jutuga!” põikles mees. Armastuse teema oli tema jaoks nagu hommikune udu. Mis sa ikka jahud asjadest, mida kätte võtta ei saa.
„Noh, see suur et... Küllap ma ikka armastan, kui nii hädasti tarvis on,” pomises ta lõpuks. Omast arust oli Allan sellest keerulisest teemast nüüd küll auga välja tulnud.
„Aga kui see lõvi praegu ukse taga kraabiks, mis siis?” ahastas Mare, kes ilmselgelt mehe vastusega rahul polnud. Ja et oma küsimusele kaalu lisada, kriipis ta vaba käega auto uksepolstrit.
„Mis asja! Kuskohas!?” Allan oli krapsti püsti kui külmutatud krabipulk. Saades aga naise kavalast katsest aru, nõjatus rahunenult tagasi.
„Mis asja sa, sinder, ehmatad niimoodi? Alguses armastusega, pärast veel lõviga otsa. Mõni pehmem poiss laseks niimoodi veel püksi.”
Aga ikkagi kiikas ta üle armatuurlaua, kas ehk juba taevaserv heledamaks kisub, sest hoolimata jahedast hoiakust naise hirmu suhtes, oli ta siiski enam kui kindel, et see hämar vari, kes nende auto eest üle tee libises, just lõvile kuulus. Kui vaid teaks, kust too sindrinahk siia metsa oli sattunud!
Priit Torim keeras vasakult küljelt paremale. Saara huuled olid imekaunid. Nad näisid lausa nõudvat, et neid suudeldaks, aga kui Priit oma kallima kohale kummardus, hakkas ta huultele tungima aina uuesti nimi – Ur-su-la.
Mehe põlved sobisid Saara põlveõnarustesse, nagu oleksid nad koos loodud. Ursula oli seevastu segadusttekitav ja kuskil kaugel.
Ometi meenus Priidule, kuidas Ursula nimetissõrm kord ta huultele naeratust püüdis maalida. See oli juhtunud aastaid tagasi... Ursula huuled olid tookord Priidu huultega nagu kokku loodud. Nagu Saara põlveõnarused praegu Priidu põlvedega. „Huuled või põlved?” mõtles Priit. Huuled olid kirg, aga põlved – turvalisus.
Nüüd ärkas Priidus politseinik. Mis sai turvalisusest veel olulisem olla? Mitte miski! Või siis ikka sai? Põlved või huuled?
Lõpuks ei osanud ta enam muud kui tõusis ja asus köögis toimetama. Rahulikult pannkoogitainast segades meenusid talle liigagi paljud olulised hetked oma lühikesest elust. Kord Ursula, kord Saaraga.
„Jah. Ma siin mõtlesin, et... Et küpsetan sulle kooke. Sulle ju meeldivad koogid!” hakkas Priit end vabandama.
Priit tundis, kuidas ta peas kõik selgemaks lõi. Saara juuksed lõhnasid ja kõditasid ta sõõrmeid ning see oli ütlemata hea tunne. „Muidugi Saara!” mõtles mees. Kuidas ta võis selles üldse kahelda.
„Koogid ootavad,” sosistas Saara. „Kui sul on valida koogiküpsetamise või minu vahel, siis kumba sa eelistad?”
Seda vastust teadis Priit kinnisilmi ja une pealt. Kuid just siis, kui ta oma põlved Saara põlveõnnaldesse oli passitanud, helises telefon.
Kas oled hoidnud käes riideid ja murdnud pead, kas peaksid need pessu viskama?! Kas püksid võivad nädala pesemata jalas olla? Aga rinnahoidja?!
|
OSCAR-2019
|
||
Enne tulemusi müüdud 17.5 ja 20 strike`idega callid turu avanedes suure kasumiga kaetud, kui veel veidi üles venib, tuleb hakata samuti müüdud 12.5 ja 15 putte katma.
Hetkel portfellis ka hunnik juuni 20 calle. Ohtudeks Texase diili ärajäämine ja diluutimine. Q4 ja Q1 peaks iseenesest väga kõvad tulema, eriti Q1 YOY.
Kas oled uurinud, kuidas neil tootearendusega ja patentidega on, s.t. kas APWR arendab oma tooteid ise või kasutatakse mingeid partnereid? Kas on olnud mingeid patendivaidlusi? Kas kasutatakse ka teiste tootjate või arendajate litsentse?
- 2,7MW tuulikute tehnoloogia kuulub Fuhrländerile (Saksamaa), APWR kasutab litsentsi alusel, sõltuvus või kasu on mõlemapoolne, kuna ilma APWRi ja Hiina-poolse finantseerimiseta poleks Fuhrländeril Hiina ega sisuliselt ka USA turule asja (http://www.apowerenergy.com/Products/wt/index.asp);
- 750KW tuulikute tehnoloogia kuulub Norwinile (Taani), aga ma ei usu, et neid tuulikuid märkimisväärses koguses tootma hakatakse;
Seda infot evides võib öelda, et APWR on selgelt võtnud suuna omada võimekust pea kõigis "rohelise" energia valdkondades ning ühisettevõtete ja ülesostmiste abil liigutakse positisiooni suunas, kus kontrollitakse kogu ahelat alates tehnoloogiate arendamisest ja komponentide tootmisest kuni toimivate energiatootmisüksuste halduse ja hooldamiseni.
Juhul, kui juhtkond suudab ettevõtte sellise eesmärgini ka reaalselt kohale viia, on APWRi market cap 3-4 aasta pärast mitte tänased $540M vaid pigem $10B (õige valdkond, õige koduregioon ehk Hiina + juba täna ulatus USA, Pakistani, Taini, valitsuste tohutud investeeringud valdkonda, väga oskuslik full-portfolio-täisahel-holdingu loomine).
a) valitsuste suhtumise muutumine energiarevolutsiooni (vt praegune skandaal teadusandmete võltsimisega),
b) Hiina valitsuse "soosingu" kaotamine (hetkel tütarettevõttes Shenyang Power Group on kohalikul piirkonnavalitsusel 20% osalus, mis tagab suure toetuse, sh keskvõimuni välja),
d) tehnoloogilised riskid (nt ei suudeta esimest tuulikute suurtellimust tootmisprobleemide tõttu täita või tuhlatakse palju raha nt tupikteeks osutuva solar-tehnoloogia peale),
e) valgele mehele arusaamatu ja läbinähtamatu ärikultuur (Hiina jääb Hiinaks, väiksem läbipaistvus, näo säilitamise poliitika ehk vigu ei tunnistata, keeruline tütar- ja ühisettevõtete süsteem jne).
Aga ma pikemalt ei viitsi enam kirjutada, igaüks uurigu ise ja mõelgu, kas ja missuunaliselt oma raha investeerida.
52 nädala uus päevasisene tipp $18.75 just tehtud ja hind kipub sealkandis olevast vastupanust täna läbigi murdma:
* Saksa suurimaid börsiajakirju "Der Aktionär" märkis paberväljaandes APWR-i Kopenhaageni kohtumise üheks TOP3 võitjast
no ega see aktsiahinnale hästi mõjuks. eellepingus on kirjas, et pooled sõlmivad siduva lepingu hiljemalt 22. detsembriks või lepivad kokku hilisema siduva lepingu sõlmimise tähtaja või jätavad asja katki. arvestades kopenhaagenit ja kogu momod, oleks ideaalne lepingu sõlmimine selle nädala reedel või tulevale esmaspäeval-teisipäeval... kui lepingut ei tule, saab aktsiahind vähemalt lühiajaliselt nii 10-20% pihta, ma arvan.
Ma arvan, et need 5 miljonit shorti (23% free floatist) veel ei teagi, et põrgus on nende jaoks ahjud juba küdema pandud (pressikas tuli üle tunni aja pärast turu sulgemist)!
* lepingute väärtus ei seisne tänases hinnaliikumises, point on selles, et Texase lepingu maht on 5 x APWR-i tänavuaastane käive, s.t. APWR mängib nüüd kõrgemas liigas + on valinud väga head partnerid + omab toetust mh nii Hiina kui USA poliitladvikus, mis kõik tõotab täiendavaid häid uudiseid ka lähemas tulevikus;
* algsed investeerimispõhjused - õige valdkond, õige piirkond, õige ettevõte - on minu jaoks jätkuvalt kõik jõus;
* tänaseid-homseid liikumisi mõjutavad kindlasti mingil määral optsioonireede ja shortide väga suur osakaal - viimased peavad varem või hiljem mingit väljumisplaani rakendama hakkama.
Kõik see on muidugi ainult minu tagasihoidlik arvamus asjast. Soovitusi ma kellelegi anda ei taha, kui, siis ainult mõtteainest.
Tänane reaktsioon on tõesti natuke nagu pettumus, aga üks päev ei tähenda minu jaoks midagi. Endiselt pikk ja rahul.
Sisenesin ka APWRi, aga siiski veidi kõrgemalt kui 13 USD nagu tol päeval, mil siin aru pärisin. Ja praegu väga rahul.
Muide, tegin APWRi aktsiaga läbi ka Buffety arvutuskäigu selle kohta, kas ettevõte tasub pikaajalist investeeringut. Ta oli ainuke, mis sai B-reigitingu. B-reiting tähendab seda, et ettevõttesse tasub investeerida juhul, kui on toimumas selle ettevõtte jaoks olulisi sündmusi, mis tema väärtust kasvatavad. BAC näiteks (proovisin ka teisi) kukkus hoopis välja, saades reitingu C, mis ei vääri investeerimist.
Olgu veel märkuseks öeldud, et viimase pooleteise aasta arengute tõttu tõenäoliselt saavad Buffety süsteemi järgi väga vähesed ettevõtted A-reitingu.
mina ei ole täna oma positsioone müümas, kuna arvan, et veel häid uudiseid (tehas USA-s, uued lepingud nii DPG kui tuulikute vallas jne) on tulemas ning Q4 ja eriti Q1 tulemused peaks tulema y-o-y väga head. samuti arvan, et teksase uudis pole kaugeltki veel aktsiahinda arvestatud. nt saksa börsiväljaanne "der aktionär" andis täna hinnasihiks $32. http://www.deraktionaer.de/xist4c/web/Mega-Auftrag-bestaetigt--Chinesische-Windaktie-A-Power-im-Hoehenflug_id_627__dId_11314689_.htm
Profidata, mis süsteemi see Buffety siis leiutas, millest ma kuulnud pole? Kas ta mitte Grahami ja Doddi fundamentaalse analüüsi järgi väärtusinvesteerimisega ei tegelenudki nagu mina arvasin?
Kasutasin (käsi)raamatus "The Buffet System" toodud põhimõtteid ja metoodikaid (50 a praktika põhjal kirja pandud). Need võivad loomulikult olla mõjutatud Grahamist jt. Esiteks ta hindab ettevõtte turupositsiooni, tema konkurentsieeliseid. Seejärel erinevaid finantsnäitajaid ja suhtarve (nt ROE, Income Growth, Cash Flow, Profit Margin jne) ja hindab neid punktidega, mis näitavad, kas ettevõte on investeeringuteks atraktiivne. Viimase etapina hindab ta aktsia potentsiaalset väärtust 10 a pärast ja selle võimalikku ostuhinda täna (konservatiivselt, võttes aluseks hetke EPSi, dividendimäära, 5a kasvuootuse jmt).
Üldiselt mulle tundub, et see meetod ei ole kõige parem hindamaks jõuliselt arenevaid ettevõtteid (ka loogiline, kuna lähtub kvaliteetportfelli loomisest konservatiivsel meetodil ja väh 10 a investeeringust). Ka on siin omad nüansid hindamaks ettevõtteid olukorras, kus börsi on tabanud viimaste aastakümnete suurim krahh.
Tahtsin ise samuti seda kommenteerida. Siin on sektorist tulenevalt oluline ka poliitiline taust ning selle võimalik muutumine, kuna võib mõjutab äritegevust väga tugevalt mõjutada (tegu ei ole klassikalise vabaturuga). Seda aga ei saa valemisse panna, mistõttu ei tahaks taolise ettevõtte puhul neid valemite tulemeid väga tõsiselt võtta.
$87M Tai biomassi-DPG leping sõlmitud (see on üks osa kauaräägitud suuremast Tai projektist, tundub esmapilgul):
Kui mingit major screw-uppi maailmas, sektoris ega ettevõttes ei ilmne, saab APWR 2010. aasta jooksul minu arvates üheks +50%kuni +100% tšempioniks.
Uudiseid=lepinguid tuleb nagu "Vändrast saelaudu". Mingi 86 mln tundub täna juba nagu tilgake meres...nii ruttu ja palju on asi muutunud. Natuke teeb kõhedaks küll see kas kõige sellega mis pipeline-s on ka ikka toime tullakse ja seda õigeaegselt.
Execution risk on jah peamine. Ennekõike tuulikute osas, kuna DPG-asjades on tegemist vilunud ettevõttega.
Kas nüüd hea sisenemiskoht? Eile sulgus APWR 18.28. Uurisin infot, kuid ei leidnud 20.60---18.28 sõidu põhjust. Kas mõni teadjam äkki kommenteeriks?
Ilma uudiseta=investoride lühiajaline meeleolu muutus. Momentum...börsi süda...psüholoogia...kasumite lukkulöömine
|
OSCAR-2019
|
||
Kas keegi oskab öelda, miks eelistas APWR võtta laenu investoritelt, mitte pangalt? Ja mis see laenuintress siis tuleb?
Minu arvutuste järgi oleks intress justkui 17,6%, mis võrdub meie majanduskeskkonnas tarbimislaenu hinnaga. Samas pean tunnistama, et ei saanudki lõpuks aru täpselt, mis aja pärast lubas ettevõte aktsiad 16,9 USDga tagasi osta (kas pool aastat, aasta või veel pikem aeg). Vahe 14,39 kuni 16,9 USD ongi 17,6%. Korrigeerige mind, kui olen kuskil vea teinud.
Samas olen Hiina ettevõtteid lapates tähele pannud, et mitmed neist näitavad väga väikest või olematut pikaajalist laenu, kuid emiteerivad aktsiaid juurde. Millest see tuleb?
*APWR lubas mitte osta, vaid emiteerida ehk müüa täiendavaid aktsiaid tasemel $16,9. Loe lähemalt mu ülaltoodud lingil avanevat 6-K-d.
NB! Äsjane $83M private placement toimus tasemel $14.37 ehk 20% kõrgemal tasemel reedesest sulgemishinnast $11.98 - sellist raha ei panda reeglina ettevõttesse ilma põhjaliku DD-ta (ok, või siis eelnevalt põhjalikult shortimata).
* EVATECH ja seega ka perspektiivikas thin-film tehnoloogia on lõpuks ostetud ja jääb üle loota, et dotatsioonid Hiina omavalitsustelt (45% ostuhinnast) laekuvad mõistliku aja jooksul: http://finance.yahoo.com/news/APower-Completed-EVATECH-prnews-1077794688.html?x=0&.v=24;
* Hudson Bay Fund on alates 21.01. müünud vähemalt 1,125 mln aktsiat, et püsida allpool 5% osaluse määra, mis oli neile piiranguna lisaemissioonide käigus pandud (s.t. sõltumata oma hinnangust ettevõtte perspektiivile), mis on osaliselt tinginud hinnalanguse ulatuse $21 pealt $12 peale: http://www.sec.gov/Archives/edgar/data/1393825/000090266410000205/p10-0092sc13g.txt;
Loodan, et ka suur turg leiab algaval nädalal siiski teatud toe. Olen praegustelt tasemetelt soetanud erinevaid APWR-i calle alates märtsi $15-test (loto, väike osakaal) kuni jan12 $15 leapideni. Ettevõte minu silmis selgelt alahinnatud, riskideks ennekõike Texase diili haprus (kuigi diili aktsiahinnas täna kindlasti ei ole, tooks võimaluse ärakukkumine lühiajaliselt hinna kindlasti ca 20% alla), võimalik täiendav diluutimine aasta teises pooles ja üldine execution risk tuulikuäris. Kui aktsiahind langeb algaval nädalal siiski läbi 200MA (praegu $11,78, viimasel nädalal 3 korda sealt või lähedalt põrganud), ootan stabiliseerumist ja lisan täiendavat raha.
Millest see texsase diil sõltub ja milliseks pead tõenäosust selle õnnetumiseks/läbikukkumiseks? Vahepeal oli tehingu sõlmimise kuupäevaks 22.12
APWR pidi tegema $40M sissemakse USA partneritega loodavasse ühisettevõttesse hiljemalt 28.12.2009 ent pole seda tänaseni teinud. USA partnerite ainus võimalik sanktsioon on lepingu ülesütlemine, aga nad pole seda tänaseks teinud. Mäletatavasti sõlmiti eellepingud suisa Washington DC-s, peale ärimeeste oli kohal punt poliitikuid eesotsas Nancy Pelosiga ning tegemist oleks suurima Hiina-USA koostööga rohelise energia valdkonnas.
Ülaltoodud 6-K ütleb, et APWRi viivituse põhjuseks on Hiina suurtelt (riigi)pankadelt ehk sisuliselt valitsuselt laenusummadele heakskiidu saamine (USA projekti kulud on tõusnud algse $1,5B pealt $2B peale ennekõike seoses ühendusliinide eeldatavast suurema kulukusega), samas nenditakse, et viivitus on pigem tehnilist kui sisulist laadi (delay is procedural and not substantive). APWR-i CFO John Lin ütles ühes intervjuus Reutersile (ma ei viitsi praegu otsida), et finantseerimisega ei saa asjad joonde enne märtsikuud.
Positiivse poole pealt paar suhteliselt äsjast viidet, mis justkui näitavad Hiina parteimeeste jätkuvat toetust ja viitavad, et viivitused rahade vormistamisel võivadki olla tehnilist laadi:
* vapper Obama üritab peale Massatschusettsi katastroofi vabariiklasi teatud küsimustes enda taha saada ja on muutunud tuulikutoetajast ja tuumajaamaskeptikust üleöö aatomikuks: http://www.charter.net/news/read.php?rip_id=%3CD9DILTT80%40news.ap.org%3E&ps=1018&sc_cid=
Kokkuvõttes: APWR pole kindlasti ühe-diili ettevõte ja elab Texasetagi hästi. Samas, kui Texas peaks märtsis rahad peale saama, võib APWRi seljas rahvusvahelisegi kiirendusvõistluse võita :)
Ma tahaks lahkecons kommentaarile lihtsalt energeetikuna vahelehõigata, et tuulikud ei saa asendada tuuma ega kivisöejaamu seega ma ei näe Obama meelemuutuses mingit negatiivset mõju. Minu arvates on APWR põhirisk Hiinale omaselt tootmise üledimensioneerimne, 1125 MW tootmisvõimsust on ikka päris optimistlik. Juhul kui nad ei saa seda 600 MW Texase diili, siis saab neil normaalse kapasiteedi täitmisega olema suuri raskusi. Samas jah, Hiina plaanid tuuleenergeetikas on muljet avaldavad, APWR võib seega olla hea lotopilet.
Tänud osalemast, NRG, energeetiku vaadet oleks juurde vaja küll. Mu vanaisa oli energeetik, aga kahjuks ma teda oma silmaga näha ei saanud.
Obama-viitega tahtsin näidata, et on väike oht, et valitsuse toetusi suunatakse tuuleprojektidelt tuumaprojektidele. Hetkel on USA-s tuuleenergiale küllalt massiivsed toetused a la 30% tuulepargi ehitusmaksumusest + osariigiti lisatoed energiamüügil, ma ei ole täpselt kursis, mis tingimused tuumaenergia arendajatele on seatud-pakutud. Üks-ühele võrreldavad need energiasektorid ei ole, aga mis Obama sellest teab, teda huvitab vabariiklaste toetus.
Hea foorum. Eelkõige selle tõttu, et näeme milline eufooria valitses 20 juures ja kuidas tõmmati tooni väga vaikseks, kui aktsia kukkus 11 peale. Peaks olema vastupidi.
|
OSCAR-2019
|
||
Laupäeval peeti Märjamaa vallas Varbolas järjekordset EAL Rahvaralli karikavõistluse etappi. Kui veebruaris sõideti lumevallide vahel, siis seekordne võistlus oli täielikult tolmustel Varbola kruusateedel. Kord aastas antakse välja ka teenelise autosportlase Uno Aava rändkarikas ning just see võistlus sõideti sel aastal rändkarika peale. Klassis 2WD-V saatis läänlasi kõige suurem edu. Sõidetud 8 katsest võitsid oma klassis […]
Seoses Lyoness Haapsalu rahvasprindiga 14. aprillil on orienteeruvalt kl 10-18 osaliselt suletud järgmised tänavad Haapsalu linnas: Raudteejaama esine plats, Jaama, Mulla, Staadioni, Raudtee, Õpetaja, Lille, Kauba, spordihoone ja veekeskuse esine parkla, Mulla tänava parkla ja suure silla ümbrus. Spordihoone ja veekeskuse ette palume autosid reede, 13. aprilli õhtust alates mitte parkida, kuna see ala on mõeldud […]
Laupäeval peeti Kiltsis Lääne regiooni meistrivõistluste avaetapp autorallis. 2018. aasta hooaja algus on veninud sõitjate leige huvi tõttu. Nii jäid kaks esimest etappi võistlejate vähese osaluse pärast ära. Kolmas võistlus, mille viisime märtsi alguses Kiltsist üle merele, lükkus edasi, kuna ööga tuli vesi vallide vahele ja nii toimuski võistlus ikkagi Kiltsis. Ilm tegi paraja vingerpussi. Kui […]
Laupäeval peetud öisel Lääne-Eesti rahvarallil oli ilm ilus, karge ja kuiv. Öösel külmetas ja see tegi rehvivaliku keeruliseks. Võistlejaid oli registreerunud üle 60, neist kaheksa meeskonda Läänemaalt. J-16 klassis oli Läänemaalt stardis Eerik Pank/Raimo Lillemets, kes näitasid terve võistluse stabiilseid aegu ja said lõpuks vastu hommikut ka teenitud võidu. Cärolyn Soidla/Rauno Uustalu olid pärast esimest […]
Pärast mõneaastast pausi korraldas klubi Kiired ja Õlised Piirsalu kandis jälle rahvarallit. Ilm oli ilus ja võistluspäev pikk. Kohale tuli 89 meeskonda, kellest omakorda 16 olid Läänemaalt. Kavas oli kaheksa kiiruskatset, millest võib-olla kõige mõnusam ja tehnilisem oli Annamõisa kiiruskatse. Esimesena läksid rajale neli V60+ veteransõitjat. Kuni 5. kiiruskatseni juhtis võistlust Toomas Lemberg/Hedi Polberg ja siis […]
Laupäeval, 9. septembril toimus järjekordne rahvaralli etapp, mis oli järjekorras 4. Võistluskeskus asus Märjamaa vallas Varbolas. Kiiruskatsed olid Märjamaa, Rapla ja Raiküla vallas. Võistlus peeti pidevas vihmasajus. Registreerus 80 meeskonda, kohale tuli 73, neist läänlasi oli neljas eri võistlusklassis 7. J-16 klassis saavutasid Eerik Pank/Raimo Lillemets 3. koha. Oma esimesi rallisid tegid meeskonnad Marcus-Indrek Simmer/Indrek Simmer […]
Laupäeval toimus Lihula külje all järjekordne ralliautode sprindietapp. Võistlus oli rahvusvaheline – kohal olid soomlased ja lätlased. Ilm oli vihmane ja seepärast kulges võistlus ekstreemsetes oludes. Registreerinud oli 67 võistlejat, kellest läänlasi oli 16. J-16 klassis olid stardis Marcus-Indrek Simmer, kes oli kokkuvõttes 7. Teises voorus sai ta isegi 3. koha, aga kolmandas voorus tuli […]
Laupäeval peeti järjekordne rahvasprindi etapp, seekord Alastveres Piiroja rallikrossirajal. Kohale tuli 57 võistlejat ja nende hulgas seitse läänlast. Kuna hooaeg hakkab lõppema, on lõppseis läinud mõnes klassis pingeliseks ja kohtade osas on veel lahtisi otsi. J-18 klassis oli stardijoonel meie Virgo Šuman, kes pidi tunnistama tehnilisel rajal esiveoliste autode paremust. Konkurendid jätsid ta küll kuuendaks […]
Laupäeval peeti Rapla kardirajal järjekordne autosprint. Ilm oli ilus ja kohale oli tulnud 71 võistlejat, neist 17 olid läänlased. Meie võistlejatel läks servast serva – olime poodiumil ja olime ka viimaste seas. J-16 klassis oli 11 võistlejast 3 Läänemaalt: Marcus-Indrek Simmer, Jako Allika ja Cärolyn Soidla. Seekord neil kolme esimese sekka asja polnud, aga nad olid tublid. Kohad […]
15. aprillil sõideti Haapsalus kevadeti traditsiooniks saanud rahvasprinti, mis oli seekord kahel põhjusel eriline – Soomest tuli kohale kolm krossikarti ja samal ajal toimus sportautode rallisprint, mis oli sarja esimene etapp. Kokku oli registreerinud üle 100 võistleja, kellest läänlasi oli 28. Meie võistlejad olid esindatud üheksas võistlusklassis. V60+ klassis oli meie veterane stardis viis. Tehniline […]
11. märtsil peeti Vasalemmas Lyoness Vasalemma II rahvasprint. Võistlus kuulus Lääne regiooni meistrivõistluste ja Helmet Palmi mälestussarja. Kohal oli ainult 56 sõitjat, kellest 14 olid läänlased. Kümnest võistlusklassist võtsid meie sõitjad poodiumikohti kuues. Veteranidest oli end kirja pannud viis võistlejat, aga tervislikel põhjustel ei saanud osaleda Rein Lamp ja nii olid teised Läänemaa mehed kohti jagamas. Teistele oli püüdmatu Toomas […]
Vabariigi aastapäeval peetakse selle aasta esimene rahvaralli etapp, seekord Pandiveres. Läänemaa meeskondi on stardis neli. J-16 klassis võistlevad Jako Allika/Indrek Kirss, SU klassis Egert Jakobi/Bruno Jakobi. 2WD-V klassis on stardis Rauno Ollema/Kristjan Must ja 2WD-S klassis Marko Kukuškin/Monika Mäeste. Jääme omadele pöialt hoidma ja ehk teeb nüüd kätte jõudnud torm ka sõidu talvisemaks. 25. veebruaril on […]
Võistlusele oli registreerunud 84 meeskonda. Läänlasi oli stardis seitse. Läänemaa sõitjad Meelis Palmiste / Janek Vatter olid pika maa maha sõitnud, ent kuna mootor Tapal ei käivitunud, jäid nad võistlustest kõrvale. Väga kiiret sõitu tegid Marko Kukuškin / Moonika Mäeste, kes olid ralli lõppedes 2WD-s klassi kindlad võitjad. Üldarvestuses neile 5. koht. 4WD klassis olid […]
Väätsale oli kohale tulnud 77 võistlejat. 12-st läänlasest viis lõpetas poodiumil. Korraldaja Igor Roosmaa oli ettevalmistanud väga huvitava raja, mis algas kiire osaga kruusal ja jätkus Väätsa asula vahel asfaldil. Rada oli tehniline ning kitsaste mahapööretega. Võistlust alustasid veteranid. Võitis Toomas Lemberg, teine oli Hillar Kruusma ja kolmas Väino Tõkke. Võrumaa mees Mati Kuhi jäeti poodiumilt välja. […]
Vasalemmas peetud rahvasprindilt tõid läänlased koju igat karva karikaid. Võistlusel osales 75 sõitjat, läänlasi oli neist 14. J-16 klassis olid meilt stardis Jako Allika ja Marcus-Indrek Simmer. Poisid tegid südikat sõitu ja küll see julgus ka pika peale tuleb. Praegu nopiti endale vastavalt 6. ja 8. koht. Veteranide klassis oli stardis neli võistlejat, kellest kolm […]
Autoralli Kärdla rahvasprindil võitsid läänlased üheksa võistlusklassi peale esikoha kolmes klassis. Võistlusele registreeris peaaegu 80 sõitjat, kellest stardijoonele asus 72. Läänlase oli neist 10. V60+ klassis olid stardis ainult läänlased. Esikolmik oli Valter Puda, Toomas Lemberg ja Hillar Kruusma. J-16 klassis sai 4. koha Jako Allika. J-18 klassis oli 7. Ranno Kristmann. 2WD-A klassis läks […]
|
OSCAR-2019
|
||
Täna on märtsikuu viimane päev ja veel kaduneljapäev. Peaks tegelema kõigi selliste asjadega, mille kadumist Sa soovid. Mina muidugi joonistasin terve päev ja joonistamise kadumist ma kohe kuidagi ei soovi.
Eile käisin Väimela kutsehariduskeskuses Võrumaa Turismiliidu infopäeval. Väga huvitavad esinejad olid-Sibulatee tüdrukud, Väimela kutsehariduskeskuse õpilased uute innovaatiliste ideedega, Contra ja Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus. Jagati Turismiliidu auhindu, Aasta Tegija auhinna sai Aivo Värton Nõiariigi ja Liikluslinna peremees. Kõvad ja tublid tegijad on nad igaljuhul, jõudu ja jaksu neile.
Homme on 1 aprill-naljapäev. Haanja koolis seda toredat päeva peetakse, lapsed otsisid kostüüme, et homme koolis humoorikad välja näha. Merli maskeerib homme nõiaks ja Miia elevandiks, mõlemad said parajalt naljakad.
Kuna õues on veel täitsa talvine, siis Ahti ja Kristjan koristavad keldrit ja täitsa ilus on juba. Kui nad sea toimetasid, siis ärkas üks liblikas talveunest üles. Miia tõi ta ruttu tuppa ja pani lillede peale, et me teda kõik imetleda saaksime. Imeilus on ta igatahes.
Tõin veel keldrist üles potid liiljasibulatega. Sügisel kinkis üks armas külaline meile liiljasibulaid. Enamuse nendest panin õue mulda. Aga siis tuli mõte,et ka talvel või kevadel oleks liiljaõied ilusad. Pistsin sibulad potti mulla sisse ja viisin keldrisse.Kaks potti tõin jõulude paiku tuppa ja lootsin Miia sünnipäevaks õiekesi saada , aga võta näpust. Kasvasid ilusad lehed aga õisi mitte. Nüüd tõin kaks potti, mis ma olin kevadeks jätnud üles ja loodan uuesti väga õiekesi näha. Otsad on juba väljas ja nüüd on ainult oodata. Päike igaljuhul paistab kõvasti ja loodan,et see aitab kõvasti kaasa.
Õues ngu ma juba ütlesin särab päike nagu suvel paremate ilmadega aga ümberringi on tõeline talveparadiis tõeliselt aukartustäratavate lumehangedega ja traktor lükkas täna isegi tee lahti.
Johann tunneb ilusast ilmast ja lumest väga rõõmu, sõidab kelguga, sööb igal võimalikul juhul lund ja tatsab niisama ringi. Ahti tegi keldrikoristamisse pausi , pani suusad alla ja tegi päris suure ringi Plaani kanti. Sõida kuhu tahad, kõikjal kannab ja kuldne päike ka kaasas.
Metsajänkud tunnevad praeguste ilmadega väga hästi, sõid meil ühe noore õunapuu ära. Mis teha kui ootad puude kinnipanekuga kuni jänkudeni.
Mina leidsin ühest Võru kasutatud riiete poest ühe punase villase suurräti, mis oli väga ilusate värvidega. Küll kulunud ja kehvas seisus aga ikkagi ilus. Pesin ta puhtaks ja otsustasin sellest ühe ilusa ja sooja jõuluvaiba teha. Eks näis kuidas see õnnestub.
Kui Johanni magama sain tegin kartulit ja guljašši ning võtsin ruttu pintsli kätte. Ei ole enam nädal aega midagi joonistanud ja üks suur kevadine pilt vajab lõpetamist. Igaljuhul sain sellega juba päris kaugele, ma arvan paar kolm korda läheb veel. Kui Johann üleval, siis on väga raske midagi värvida, sest tema ka tahab siis kaasa lüüa.
Õhtul tegin külaliste ja oma pere jaoks kaerahelbe-päevalilleseemnete-apelsini-kodujuustu küpsiseid. Päris head tulid välja. Peabki rohkem ise küpsiseid tegema.
Homme Turismiliidu koosolek Väimela Kutsehariduskeskuses ja samal ajal Ökokoolituse ekskursioon Haanjamaale. Võta või jäta, kõik ühel ajal. Kuid homme olen koosolekul, midagi pole teha.
Kui oleks nii ilusad talvised ilmad enne jõule, siis oleks enamus inimesi väga õnnelikud. Praegu ootab enamus inimesi kevadet ja pole sugugi õnnelikud ja rõõmsad selle imeilusa lumesaju ja pehme lume üle. Igaljuhul ei taha lumehaldjad veel oma pidu ja tantsu veel lõpetada. See on ka inimestega vahel nii, kui on mõnus olla ei taha pidu lõppeda ja aeg ei loe siin midagi. Kevad on ka väga viisakas, kohe ei taha peole punkti panna, ikka loodab, et teised ise sellest aru saavad. Aga kuna ja kas siis pärast kevadel jälle väga kiireks ei lähe...
Meie loodame oma kätega midagi sooja ja kevadesarnast teha, et kevad saaks aru kui väga me teda juba igatseme.
Täna kui lapsed koolis, Ahti ja Kristjan koristasid keldrit ja Johann mängis rahulikult (segiajamise mängu küll aga rahulikult) tegin mina ühe tõeliselt kevadrohelise padja salatirohelisest riidest ja peale õmblesin ühe heegeldatud liniku. Pärast oli päris hea tunne, kuigi toidutegemisega läks päris kiireks aga valmis sain selle toreda borši supi. Juurde tegin veel munavõid.
Õhtul on meil rahvamajas joogatund mida annab Mari. See on koht, kus ma kuidagi puududa ei tahaks. Seal on kõik hea, iseolemine, harjutused,tasakesi juurde hiilivad mõtted, muidugi Mari ja ka seltskond. Alustame 17.30, talvel on sellel ajal täiesti pime, nüüd piilub päike ka suletud silmapraost läbi. Täna tegime lõpuks paarisharjutusi jalgadele ja kätele, need on kasulikud igale paarile. Julgustaksin kõigile joogarühma minemast, kui on tahtejõudu võib ka kodus harjutusi teha, seltsis segasem. Ootame siis edasi
Täna on juba pühapäev, ning lapsed lähevad homme kooli. Palju töid tuleb ennem ära teha,et kõik homseks valmis oleks. Riideid pesta, triikida, saunas käia ja paremat sööki teha.
Kuna ilm oli väga ilus otsustasime täna talu ümber metsas väikese matka teha, et otsida üles rebaseurg. Soov oli näha kas rebane seal ikka toimetab. Matka alustasime Vaskna järvelt, kus olid kolm kalameest kalu püüdmas. Ilm oli muutunud ja nad ütlesid, et ei näkka enam. Nad olid vene rahvusest ja kaugemalt pärit aga näha, et tõelised kalamehed.
Meie pöörasime järve pealt metsa rebaseurge otsima. Hetkel on hea metsavahel sõita, sest lumi kannab hästi aga mets on tihe ja tegemist on suuskadega manööverdamisega. Kindlasti oleks räätsadega mugavam. Kui olime sika saka üles alla sõitnud jõudsime vana rebaseuru juurde, mis oli täiesti kasutuses. Urul oli kolm erinevat uruava ja kõigi juures jäljed ja liiv. Mõnus pühapäevane matk.
Esimesed saiakesed olid soolased (kapsa-sibula-suitsuliha-juustu) Tahtsin väga kapsapirukaid teha, sain kunagi Lindora laadalt väga häid ja tahtsin ise ka kapsaga katsetada. Tegin nad juustusaiakeste kujuga, said päris maitsvad, söödi ennem ära kui magusad kaneelisaiakesed.
Õhtul selle suure seltskonnaga sauna lapsed puhtaks ja juuksed korda. Homme jälle kevade poole suveajaga. Minule igaljuhul suveaeg sobib, hommikul juba nii vara valge, imelik kohe magada. Alati pole see nii olnud.
Ärkasin täna varakult, et minna päikest tervitama Kivestmäele. Enne päikesetõusu ma sinna ei jõudnud aga mõnus tunne oli sealt kõrgelt ülevalt alla vaadata Vaskna turismitalu poole, kui ka natuke kõrgemale Suure Munamäe poole. Hommik oli imeilus, päikesepaistega ja kuigi lumiselt talvine, oli siiski õhus hoopis kevade lõhn ja hääled. On niisugune vanarahva komme Marjapuna päeva hommikul koos perega päikest minna tervitama. Minul tüdrukud linnas aga koer Pipi kaasas. Temaga on mõnus looduses uudistada, sest tal on kõige vastu huvi ja ta on alati rõõmus ja väsimatu.
Koju tulin, siis hakkasin pannkooke tegema, ikka neid suuri,et oleksid suvel pirakad kapsapead. Pannkoogid saavad eriti head kui tainale pool pakki Juubeli koogi pulbrit panna. Saavad eriliselt hea maitsega ja õhulised.
Hiljem läksime tüdrukutele Võrru järele ja kui koju hakkasime tulema, siis oli selline lumesadu, et ei näinud maad ega ilma, teest rääkimata. Koju me jõudsime,sest meie autol on kodutee selge, vanasti oli hobustel ka kodutee kinnisilmi teada. Koju jõudes hakkas päike särama, nagu poleks tormi olnudki.
Hommikul paistis päike mõnusalt aknast sisse ja hea oli ärgata. Tüdrukud Miia ja Merli olid täna varakult üleval kuigi neil on koolivaheaeg. Nemad sõitsid hommikuse bussiga Võrru vanaemadele ja vanaisale külla. Kui mina veel väike olin sõitsin linnast maale vanaemale külla aga nüüd meie lastel on vastupidi, vanaemad linnas ja tore külla minna. Juba eile pakkisid kotte ja sättisid riideid ning olid elevil. Õhtul läksid varakult magama. Terve tänase päeva on kuidagi palju vaiksem olnud.
Hommikul kui tüdrukud saadetud hakkasin seda suurt jänkudüdrukut meisterdama. See minu meisterdamine on küll üks isevärki pusserdamine. Nagu ma eile ütlesin , lõiget mul polnud mudkui ühest küljest pihta kuni valmis sai. Teistele ma niimoodi tegemist ei soovita, sest tegelikult päris selline ei tulnud nagu ma ette kujutasin. See eest üks tubli ja pontsakas jänkupreili sai küll näitusele teiste sekka korda pidama.
Jõudsin veel kardinaid vahetada ja veel nipet-näpet asju paigutada. Kui ma nii külalistemaja ja meie maja vahet jooksin, siis vaatasin koguaeg järvele ka. Hakkab ju järvel käimise aeg läbi saama ja püürhälliga enam varsti sõita ei saa. See aasta sai püürhäll üsna hilja korda tehtud ja nüüd saab sel toredal jääkarusellil veel viimaseid sõite teha.
Terve tänase päeva tuul puhus ümber maja ja puud kõikusid nagu tormi ajal. Aga samal ajal päike piilus pilve tagant ja ilm tundus kevadine. Lumi kandis hästi, aga mõnes kohas kus päike oli lume ärasulatanud võisid mütaki nabani lumme vajuda. See juhtus siis kui ma läksin vaatama, kas jänesel pojad juba pesas. Aga keda ei olnud, need olid jänesepojad. Teine jänkumamma oli välja saanud ja peitis ennast puuri alla. Lumi on puuri ümber nii kõrge, et sõkutud lumi ulatub puurini ja puuri jalgu pole enam sugugi näha. Puuri all on tore urg tekkinud, kus lahtipääsenud jänku saab mõnusalt peavarju. Niipalju siis jänkupoegade ootamisest.
Eile Munamäe mängudel läks meie perel väga hästi. Merli Mari sai kuni kaheksa aastaste tüdrukute seas esimese koha. See oli tema esimene esimene koht. Igaljuhul oli ta väga õnnelik kui ta kringli, diplomi ja autasuks saadud sooja aluspesuga koju tuli. Merlile väga meeldib suusatada ja ma väga loodan, et see on talle suureks stiimuliks järgmisel aastal.
Jätsin maja seinale jõuluajast suusapäkapikk Kiku, nüüd peame ta pidulikult talvekorterisse saatma ja mõne uue jänku asemele tegema.
Terassile sai üks tore jänkupere tehtud. Tore on see pilt sellepärast, et igaüks saab oma näo sinna pista ja jänkuperena ennast tunda. Igaljuhul esimestele külalistele kes seda pilti nägid see väga meeldis neile ja nad tegid juba esimesed fotod ka endist selle pildiga.
Alustasin ka ühe suure riidest jänkutüdruku tegemist. Tegin ta ilma lõiketa, mitte kohe ei tea mis tast välja tuleb. Kui valmis saab näitan Teilegi.
Täna on väga tähtis päev. Kevad on käes nii hinges kui ka ajaliselt. Põnev on vaadata kuidas see tohutu lumi väljas sulab ja vajub üha madalamale ja madalamale. Ka linnud laulavad palju rõõmsamalt kui talvel. Tõelistele suusafännidele võin öelda, et suusatada saab veel jupp aega. Täna näiteks läks pool meie perest Munamäe mängudele võistlema ja kaasa elama. Pärast saab näha kuidas neil läks.
Kevadesõpradele peab ütlema,et meie armas küülik Roosi teeb pesa ja hakkab varsti poegima. Elevust kui palju. Iga sündimine on imeline. Igaljuhul hoian teid asjadega kursis.
Samuti kaunistame talu kevadpühadeks, iga päev kaunistan mingi koha ära või panen midagi ilusat välja.
Olen juba jõudnud jänkude näituse üles panna, saani kus enne oli päkapikuküla on nüüd kevadpüha küla koos jänkude ja tibudega.
Plaanis on tubadesse panna kollaseid linikuid ning tuua ka tubadesse kevade hõngu. Ostsin isegi ühe väga armsa kollase lina ikka selleks et kevadvärvid tuppa jõuaksid. Samuti vajab kaunistamist laste mängumaja ja tahaks ise meisterdada jänkusid ja tibusid. Igaljuhul eelmine aasta tulid nad väga nunnlt välja. Meisterdasime neid kogu perega ja kõigest mis kätte saime ja õiget värvi oli. Kui midagi nüüd valmis saab näitan teilegi.
Tulge ikka meid vaatama ja lumele järele lehvitama, et roheline vaip saaks lume alt välja piiluma hakata...
Labels: jänesel hakkavad pojad sündima, kevadpühadekaunistused, Munamäe mängud, Vaskna turismitalu, viimased suusasõidud
Tegelikult see pole tavaline hobunäitus, sest tegemist pole elavate hobustega.(kuigi ka elavad hobused on Olustveres olemas) Need hobused siin näitusel on kõik puust välja voolinud suur hobustearmastaja ja aretaja Voldemar Luht. Ta on teinud hobuseid kõikvõimalike tööde juurde, kus hobuseid kasutati. Samuti kõikvõimalike rõõmusündmuste juurde, kus samuti olid hobused saatjateks. See näitus on ikka väga võimas ja näitab kui palju Voldemar Luht hobuseid armastas ja tundis. Ta tunnetas, et hobuste aeg sellisena nagu see oli vanasti on läbi saamas ja tema suurim soov oli see kõik tulevastele põlvedele jäädvustada. See on tal õnnestunud väga hästi ja ilmekalt. Kokku jõudis ta teha 450 hobueksponaati ja nagu töölaualt näha, jäi tal see töö veel pooleli. Töölaual on näha kuidas ta alguses puu peale hobuse joonistas ja siis selle välja lõikas, siis hobuseks voolis ja hiljem ära värvis. Kõik need tööd tegi ta kahekümne aasta jooksul pensionil olles.
Voldemar Luha elulugugi on põnev. Sündis ta Venemaal 19 märtsil 1919 aastal. 1939-40 aastal teenis Eesti Kaitseväe Ratsarügemendis. Ennast on ta ka ühe hobuse selga teinud just selles rollis. Kui näitusele lähete, otsige üles.
Et mitte minna Punaarmeesse varjas ta 1,5 aastat ennast metsavennana metsas. Õnneks hiljem sai amnestiat ja kogu hilisem elu oli seotud hobustega, töötades Hobuste Tõulavas vanemzootehnikuna kuni pensionile jäämiseni 1979 aastal. Edasi hakkaski temal kui heal hobusetundjal kui ka väljaõpetajal töö hobuste nikerdamistega kuni surmani.
Minul on väga suur austus Voldemar Luha elutöö ja hobuste armastuse vastu. Soovin ise sinna näitusele koos perega tagasi minna ja soovitan seda teha Teilgi.
Samas ootame Teid ikka puhkama, sünnipäeva pidama või lihtsalt majutuma meie armsasse Vaskna turismitallu Võrumaale Haanjasse.
|
OSCAR-2019
|
||
FOTOD: Kas beebide riputamisega tähelepanu pälvinud noor kunstnik LAURi õpetab Haapsalus lastele šokikunsti?
Kui viis kunstiakadeemia tudengit jaanuarikuus Haapsalu linnagaleriis oma skulptuuri- ja installatsiooninäituse üles panid, ei osanud neist keegi arvata, et nad terve juunikuu esimese nädala samas linnas tagasi on. Seekordki näitust korraldamas, aga mitte endi, vaid koolinoorte oma. Ja seda avalikus linnapargis Krahviaed. Fotogalerii vaatamiseks kliki pildil: Võib ju tekkida küsimus, kas beebide riputamisega tähelepanu pälvinud […]
Sel pühapäeval toimub kohalike noorte eestvedamisel Haapsalus esimene Noorte [eel]arvamusfestival. Arutelude teemadering varieerub noorte arvamusliidritest ja arvamusvabadusest ühiskondlikele probleemidele lahenduste otsimise ja e-Euroopa arenguni. Ühtekokku toimub üheksa arutelu kolmel alal. Aruteluteemad jõudsid festivali kavva Eesti Noorteühenduste Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Thingsi (kuhuviia.ee), Kiusamisvaba Kooli, Changemakers Academy ning Läänemaa inimeste ja organisatsioonide koostöös. Arutelude kavaga […]
Noored mitmevõistlejad selgitasid Läänemaa parima mitmevõistleja tiitli selleks, et osaleda 13.-14. juunil Pärnus peetaval TV 10 olümpiastardi vabariigi finaalis. Eraldi sai ka vanuseklassi normatiivi täita ning päris mitmel see õnnestuski. Nooremate kuni 12-aastaste tüdrukute 6-võistluse võitis ülekaalukalt Karen Loorens 4151 punktiga. Tema tulemused olid 60m jooks 8,8 sek, 60m tõkked 10,1, kaugushüpe 4.43m, pallivise 28m, […]
Tingituna noorte tungist suurendada nende hääle mõju avalikus aruteluruumis, toimub 17. juunil Haapsalus esimene Noorte [eel]arvamusfestival, kus luuakse turvaline keskkond, mida on noored oma arvamuse avaldamiseks kaua otsinud. Koos võetakse ette ja hakatakse otsast murdma ühiskonnas noorte kohta kui ka noorte endi loodud eelarvamusi ja müüte. 1. juunil tähistatakse Eestis lastekaitsepäeva, mille eesmärk on juhtida […]
Haapsalu Tenniseklubi kutsub kõiki lapsi vanuses 6-14 aastat tenniselaagrisse, mis toimub 14.-16. juunil Krahviaia tennisekeskuses. Oodatud on nii lapsed, kes juba on tennisemänguga veidi tutvust teinud kui ka need, kes on päris algajad ega ole kunagi reketit käes hoidnud. Igal päeval on treeningud 1-2 korda, tehakse ka muud huvitavat. Tule tee tutvust tennisega, tennis on lahe! Info tel […]
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži II kursuse käsitöötehnoloogia- ja disaini tudengid kutsuvad kõiki 2. juunil kl 13 Haapsalu kultuurikeskuse ette heategevuslikule oksjonile ja toolinäitusele. Heategevuslikul oksjonil “Toeta noori kunstnikke” lähevad pakkumisele meistritöökoja praktika raames valminud metallesemed: lamp, halukorv, nagi ja baaripukk. Oksjonilt saadav tulu kasutatakse Haapsalu noorte kunstnikke toetamiseks koostöös Haapsalu kunstikooliga. Ole kohal kell 13 […]
Laupäeval, 2. juunil kl 12-15 toimub Haapsalu promenaadil tantsupaviljoni ümbruses tasuta perepäev, kus on hullult ägedusi ja vingelt tegemisi nii lastele kui ka vanematele. Esmakordselt tunnustatakse Haapsalu noortekeskuste aktiivseid noori ja parimaid muutujaid. Tunnustamise eesmärk on tuua esile noored, kes on kas vabatahtlikult panustanud huvikeskuse arengusse, vabatahtlikku tegevusse, olnud aktiivsed ja toetavad või on nende […]
Möödunud sügisest kuni kevadeni toimus Haapsalu kutsehariduskeskuses SA Innove ja EL Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti „Kutsehariduse maine tõstmine“ raames puidutöö huviring „Mis on vahet tisleril ja puusepal?“. Huviringi ühe osana valmistati puidust esemeid tisleri eriala kutseõpetajate käe all kooli puidumajas, teine pool ringist viidi aga läbi ehitusmajas. Puiduringis osalesid põhikoolinoored Läänemaa ja Lääne- Harjumaa koolidest: […]
Juba 11. aastat kutsus Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi lastekaitsepäeva jalgpalliturniirile. Just nii tähistavad nimetatud päeva selle piirkonna kuni kuuendate klasside spordilapsed koos oma vanematega. Sel aastal peeti suurt spordipidu esimest korda Kõmsil ja oma koduküla eest astusid palliplatsile noored sportlased Virtsust, Kõmsilt, Massust, Lihulast ja Vatlast. Lisaks mängis võistkondades palju lapsi, kelle kodu meie muudes külades. Koos […]
Läänemaa koolispordi liidu võistlused kergejõustikus peeti 23. mail Haapsalus, kus olid võistlemas üheksa kooli noored sportlased. 2006-2007 sündinud tüdrukutest oli tegi väga hea võistluse Karen Loorens Oru koolist, võites kuldmedali kaugushüppes, 60m jooksus, kõrgushüpes ja 600m jooksus. Marta Klooster Uuemõisa algkoolist sai hõbeda 60m jooksus, kaugushüppes, palliviskes ja 3. koha 600m jooksus. Emily Saskia Pets […]
26. mail peetav Läänemaa tantsupidu kannab nime „Nüüd on minu kord“. See saab olema eriline, kuna tantsuautorite ja lavastajatena proovivad kätt noored tantsijad. Idee tekkis möödunud suvel, kui kehva ilma tõttu jäi ära noorte tantsupeo üks etendustest, mille asenduspeo korraldasid ootamatult noored entusiastlikud tantsijad Tallinnas Vabaduse väljakul. See pidu õnnestus suurepäraselt! Seega otsustasid Läänemaa tantsujuhid […]
Haapsalus juba 19. aastat tantsuõpet pakkuv T-Stuudio saavutas läinud nädalavahetusel üle-eestilisel tantsuvõistlusel Kuldne Karikas kõrge tunnustuse. Loovtantsu kategoorias (vanuseastmes noored I) pärjati T-Stuudio tants “Omailm” karika ja 3. kohaga. Tantsu koreograaf on Karoline Suhhov. Kuldne Karikas on osalejaterohkeim tantsufestival Eestis. Võistluse suurejooneline finaal oli 11.-13. mail Tartus. Finaalis võistlesid mitmest eelvoorust edasipääsenud tantsud. Haapsalu kultuuritegija […]
Eile peeti Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis Läänemaa laste lauluvõistlust „Pitslised laulud 2018“, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale. Võistlusest võttis osa kuue juhendaja 56 laululast. Solistidele olid lood selgeks õpetanud Helle Lember, Ellen Turanu, Kadi Jürimäe, Elen Gill, Anne Pääsuke ning Teele Takjas. Pikk päev oli täis nii muusikat kui ka tõeliselt sooja kevadpäikest, õhtuks […]
Täna toimus 25 Eesti linnas ja asulas heategevuslik Teatejooks, millest võttis osa rohkem kui 12 000 last. Teatejooksul osalemisega kutsusid lapsed üles helistama annetustelefonile 900 7777 (kõne hind 7 eurot), millega toetatakse Haapsalusse ratastoolikasutajatele kohandatud mängu- ja treeningpargi rajamist. Eestis on liikumisvõime kaotanud lapsed saanud ravi Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses juba 60 aastat. Tallinnas avas Teatejooksu […]
Eile tunnustas Sihtasutus Archimedes tänusündmusel aasta parimaid õpirände elluviijaid haridus- ja noortevaldkonnas. Aasta noortevaldkonna silmapaistvaimaks vabatahtliku tegevuse edendajaks valiti Uuemõisa lasteaed-algkool. Tänu Uuemõisa lasteaed-algkooli ettevõtlikkusele on Läänemaal üle pika aja taas käivitunud rahvusvaheline noorsootöö Erasmus+ programmi kaudu, teatas Sihtasutus Archimedes. 2017. aasta sügisest toimetab Uuemõisa lasteaed-algkoolis vabatahtlik Saksamaalt, kes aitab igapäevategevustes. Sellest saati on lasteaed-algkool levitanud […]
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti internetikasiinod on üsna lühikese ajaga kogunud järjest kasvavat populaarsust. Erinevaid online kasiinosid Eestis on kümneid. Seega valikuvõimalust jätkub ja endale sobivaima leiab igaüks, kel mänguhuvi olemas. Kuidas veenduda aga, et online kasiinos mängimine oleks ohutu ja et tegemist oleks litsentseeritud teenusepakkujaga?
Oleme Casinosenpai lehel sinu jaoks kokku kogunud parimad internetikasiinod Eestis nagu näiteks olybet , unibet ja betsafe. Siin välja toodud online kasiinode puhul võid kindel olla, et nende puhul on tagatud maksimaalne turvalisus ja teenuse kvaliteet.
Samuti töötab Casinosenpai portaal igapäevaselt selle nimel, et leht oleks veelgi mugavam ja kasutajasõbralikum, nii, et iga kasutaja saaks keskenduda endale kõige sobivama ja meelepärasema online kasiino leidmisele. Casinosenpai lehel on suur valik põnevaid ja ka uuenduslikke Eesti internetikasiinosid. Kokku on kogutud kohad, kus pakkumisel on tasuta spinnid ja kasiino boonused, online kasiinos mängimine ja turule tulnud uued kasiinod.
✅ Usaldusväärne kasiino ✅ Paf kasiino annab igale uuele tulijale magusa boonuse ✅ Sõbralikkus ja eetilisus on kaks olulist põhimõtet, mis on seda kasiinot saatnud algusest peale
✅ 24/7 eestikeelne klienditeenindus live-chatis✅ Boonusraha 100% kuni 100 euroni! ✅ Unibet kasiino loodi juba 1997. aastal mänguri poolt.
✅ Esimene sotsiaalne kasiino Eestis ✅ Tervitusboonus 100% kuni 100 euroni ✅ Kõik Chanz kasiino mängijad liidetakse automaatselt VIP-programmi
✅ Euroopa juhtiv spordiennustusleht ✅ Liitumisel boonus 100% kuni 100 euroni ✅ Väga palju erinevaid spordiennustus võimalusi
Internetikasiino ( ka online casino, online kasiino, virtuaalkasiino jns) on kaughasartmäng. Soovijatele on võimaldatud online kasiinos mängimine elektroonilise sidevahendi (mobiiltelefon, arvuti) vahendusel. Mängus osalemiseks peab sul olema interneti ligipääsu võimalus.
Seega on internetikasiino puhul tegemist mõnusa ajaviitega, mida saad harrastada mugavalt kodust lahkumata ja hea õnne korral on sul võimalus võita nii rahalisi kui materiaalseid auhindu. Samuti on tihti peale jagamisel tasuta kasiino boonused.
Casinosenpai lehel olevad Eesti online kasiinod on kõik litsentseeritud teenusepakkujad. Kaughasartmängu litsentsi omavad internetikasiinod Eestis on kohustatud järgima mitmeid reegleid ja eeskirju, mis tagavad selle, et online kasiinos mängimine oleks turvaline nii sulle, kui mängijale, ja ka selle korraldajale.
Eesti online kasiinod on kohustatud sulle kuvama pidevalt selget teavet selle kohta, kui kaua sa juba mänginud oled, milliseid panuseid oled sooritanud ja kuidas on olnud tulemused – oled sa võitnud või sel korral ei vedanud.
See on kõik selleks, et internetikasiinos mängimine oleks sinu jaoks maksimaalselt turvaline ja sa end sinna keskkonda ära ei unustaks. Sellest põhimõttest lähtuvalt valime ka meie oma Casinosenpai lehele välja need Eesti online kasiinod, kes turvalise online kasiino mängimise reegleid järgivad.
Online kasiinos mängimine on Eestis lubatud alates 21. eluaastast. Spordiennustusi (tuntud ka kui „toto“) võivad teha kõik, kel vanust vähemalt 18. eluaastast.
Enamusele meist on teada ja tuntud kasiinod, mis toimetavad niiöelda päris maailmas. Kellele meenub sõnaga kasiino esimesena mõni USA film Las Vegasest. Ehk siis linn, mis on täis säravat glamuuri, rohkete võimalustega mängupõrguid, meeletut võidurõõmu ja tohutut kaotusvalu. Teiste jaoks on kasiinod aga maaalused urkad, kus pannakse võidulootuses mängu oma viimane raha.
Kuidas töötavad aga internetikasiinod, kuhu saab siseneda ülekantud tähenduses, kuid reaalselt me neid ei näe? Samas aga tuleb sul samamoodi oma raha välja käia ja loodetavasti see ka kasumlikult tagasi teenida.
See on tihtipeale üks esimesi küsimusi internetikasiinodega lähemalt tutvust tehes. Miks on erinevates online kasiinodes praktiliselt täpselt samad mängud?
Põhjust ei pea kaugelt otsima. Mitmed internetikasiinod kasutavad sama tarkvara. Ostes või võttes liisingusse tuntud firmade poolt (Microgaming, Realtime Gaming, Playtech ja CryptoLogic Inc) välja töötatud tarkvara, tagavad kasiinod sellega ühtlasi ka oma maine tänu tarkvara tootja usaldusväärsusele. See ongi põhjuseks, miks leiad erinevatest online kasiinodest ühesugused mängud.
Teistest erinevaid mänge avastades on need tehtud sageli internetikasiinode endi poolt või on neil kasutuses vähem tuntud tarkvaratootjate programm.
Samas on see sarnaste mängude olemasolu sulle, kui mängijale tihtipeale kasulik. Online kasiinos mängimisega alustamine nõuab alguses tavaliselt esmast korralikku süvenemist, et aru saada, mis on tasuta spinnid, kasiino boonused, slotimängud, tasuta registreerimisboonus, Sticky-boonus, läbimängimisnõue, cashable bonus ehk rahaks vahetatav boonus ja nii edasi. Kord aga need mõisted selgeks tehes, saad vaadata avatud pilguga ringi millised online kasiinod parasjagu teevad kampaaniaid (uutele liitujatele), kus on põnevad eripakkumised jne.
Leidub mitmeid skeptikuid, kes arvavad, et online kasiinos on suurem võiduvõimalus või vastupidi. Reaalsus on aga see, et ausate reeglite järgi tegutsevates kasiinodes võiduvõimalused mõlemas ühesugused. Mõlema asukoha puhul on näiteks slotimängu korral tegemist siiski puhtalt õnnemänguga, mille tulemused sõltuvad juhuslike numbrite generaatorist.
Nagu eelnevalt kirjutasime, siis enamus Eesti online kasiinodes on väga palju samasuguseid mänge. See võib tekitada aga küsimusi, et mille järgi siis teha valik, millise teenusepakkuja juures hakata oma õnne proovile panema?
Üks suur erinevus maapealsete kasiinode ja online kasiinode vahel on see, et online kasiinodes on kordades suurem mängude valik, kui seda on niiöelda tavakasiinodes. Põhjus lihtne – maapealsesse kasiinosse lihtsalt ei mahuks nii palju slotikaid kui online kasiinos see võimalik on. Seetõttu on internetikasiinodes tavapärane lausa sadade slotimängude olemasolu. Niisiis mängude hulga poolest eri internetikasiinodel suurt vahet ei ole ja ühte teisest selgelt paremaks tunnistada selle põhjal on keeruline.
Küll aga on mängude valiku rohkus üks oluline faktor, mis suurendab online kasiino võiduvõimalust maapealse kasiino ees. Lihtsalt sul on võimalus valida niivõrd suure hulga mängude vahel, mis omakorda suurendab ka võiduvõimaluse tõenäosust.
Teine suur eelis online kasiinodel maapealsete ees on see, et erinevate teenusepakkujate rohkuse tõttu üritab iga üks neist omakorda eredalt silma paista. Üks lihtsamaid viise selleks on pakkuda tasuta boonuseid. Linna peal ringi kõndides ja kasiinosse sisse astudes seda aga ukse peal naljalt ei juhtu, et keegi sulle tasuta kasiino ruumides kasutatavat raha või mõnd muud boonust pakuks.
Seega tasuta boonused on kindlasti üks faktor, mida võiks jälgida endale sobivaima ja soodsaima internetikasiino valimisel.
Nii nagu tasuta kasiino boonused, on ka tasuta spinnid üheks heaks suuna näitajaks, mille põhjal endale sobivaim online kasiino välja valida.
Seega kui oled mõtlemas, et kuidas valida parim online kasiino Eestis, vaata esmalt üle, millised on internetikasiino poolt pakutavad tasuta boonused ja spinnid. Esmakordsel liitumisel on need aeg ajalt veel äärmiselt ahvatlevad.
Nagu juba korduvalt mainitud, online kasiinode rohkus ja neis pakutavate mängude sarnasus nõuab kasiinodelt soodustuste ja eripakkumiste tegemist.
Võib üsna julgelt öelda, et igas internetikasiinos on praegusel hetkel käimas mõni sooduskampaania. Klassikalised soodustused on tasuta kasiino boonused ja tasuta spinnid. Uued kasiinod, kes alles üritavad enda kanda kinnitada, pakuvad neid veel eriti rohkelt. Samuti on suuremad soodustused esmakordsetele mängijatele ja uue konto loojatel. Nii näeme tihti kuidas spordiennustuste puhul enne suuremaid võistlusi (olümpiamängud, jalgpalli MM jne) on uutele liitujatele pakkumisel lausa tasuta raha mängimiseks.
Tasuta spinnid ehk tasuta keerutused on pakkumisel enamus online kasiinodes. Tasuta spinnid pakuvad võimalust slotikatel riskivabalt panustada. Hea õnne korral on sul võimalus isegi seeläbi reaalset raha võita.
Küll aga tuleb siin hoolikalt jälgida, et kas tasuta keerutused on saadaval kohe peale konto avamist, või on nende saamiseks vajalik esmalt sissemakse tegemine.
Sissemaksuboonus on sagedaseim soodustus uutele liitujatele. Tavaliselt on siinkohal tegemist rahalise duubeldamiseboonusega mingi protsendi ulatuses. Ei ole harvad juhud, kui protsendiks on suisa 100%. See tähendab seda, et kui sa kannad oma mängukontole näiteks 100 eurot, paneb internetikasiino omalt poolt sinu kontole teise 100 eurot. Seega on sul nüüd mängimiseks lausa 200 eurot.
Mitmed kasiinod korraldavad kasiinoturniiri raames võistlusi, kus sul tuleb koguda turniiripunkte mingite ette seatud ülesannete täitmise eest. Saadud punktide alusel koostatakse edetabel ja vastavalt seal olevale kohale jagatakse turniiri lõpus ka auhindu.
Tasuta spinnid ja sissemaksuboonus on kasutusel praktiliselt igas Eesti online kasiinos. Samas leiab nende kõrvalt veel mitmeid eripakkumisi ja lisaboonuseid. Üks neist on näiteks fantoomboonus. See on kasiino boonus, mida sa ei saa kunagi kanda oma pangakontole, kuid saad seda boonusraha kasutada panuste tegemiseks.
Lisaks pakuvad internetikasiinod boonuseid bingo mängimisel ja spordiennustustele. Kui soovid osa saada kõigist käimasolevatest pakkumistest siis tasub liituda internetikasiino uudiskirjaga. Sealt kaudu saadetakse infot nii jooksvatest kui tulevatest pakkumistest, kui ka erisoodustustest infokirjaga liitujatele.
Kui maailma esimene internetikasiino avati aastal 1996, siis Eestis on tegemist siiski märksa uuema ettevõtmisega. Sellest hoolimata on internetikasiinod nii Eestis kui mujal maailmas leidnud üsna sooja vastuvõtu. Online kasiinos mängimine on praegu selgelt tõusvas trendis ja nende populaarsus kasvab kindlasti ka järgnevatel aastatel.
See on ka põhjus, miks erinevaid teenusepakkujaid on juba täna kümmekond ning uued kasiinod ei lase end samuti kaua oodata. Niisiis peaks iga mänguhuviline juba üsna hõlpsasti leidma enda soovidele, mänguhuvilie ja tingimustele vastava Eesti online kasiino.
Oleme harjunud saama pidevalt midagi värsket, seetõttu hoitakse sageli silma peal, kes on need uued kasiinod, kes turule sisenemas on. Ja seda nii mängijate, kui ka juba olemasolevate online kasiinode poolt. Küll aga ei tasuks sinul mänguhuvilisena iga kord, kui uus internetikasiino välja tuleb, kohe kiirelt nende teenuseid kasutama minna. Veendu enne, et sealses internetikasiinos mängimine oleks ohutu. Samuti, et uued online kasiinod oleksid litsentseeritud teenusepakkujad ning Maksu- ja Tolliameti nimistusse kantud.
Vaid Kaughasartmängu litsentsi omavate internetikasiinode mänge mängides saad kindel olla, et nad on kohustatud järgima riiklikult ette seatud reegleid ja eeskirju. Tänu sellel on online kasiinos mängimine sinu jaoks tehtud võimalikult turvaliseks.
Casinosenpai lehel olevad Eesti online kasiinod omavad kõik vastavat tegevusluba ja nad peavad kinni turvalise online kasiino mängimise reeglitest.
Internetikasiinodes on valikus rohkelt erinevaid kasiinomänge. On ju online kasiino suureks eeliseks maapealse kasiino ees see, et ei pea muretsema ruumide mahutavusega. Selleks aga, et sinu online kasiinos mängimine, või sellega alustamine, veidi lihtsamaks teha, anname sulle lühikese ülevaate levinuimatest kasiinomängudest.
Just slotikaid leidub internetikasiinodes kõige rohkem ja nii mõnigi Eesti online kasiino pakub erinevaid mänge suisa sadu.
Alagajana on slotid sinu jaoks parim valik seetõttu, et nende mängimiseks ei ole sul vaja mingeid täiendavaid teadmisi või erioskusi. Vali välja meelepärane mäng ja tõmba kangi ehk siis klõpsa hiireklahvile.
Lihtsusest hoolimata on võiduvõimalused aga üsna kopsakad. Progressiivsed slotikad on nii mõnegi mängija teinud mitmekümne miljoni euro võrra rikkamaks.
Pokkeri puhul on tegemist vast nime poolest kõige tuntuma mänguga. Samas nõuab see head vaistu, strateegilise lähenemise oskust ja eelnevaid teadmisi. Kuid heade oskuste juures võimaldab teenitud tulu tuhandetel pokkeriässadel vabalt ära elada.
Sellest mõnevõrra lihtsam kaardimäng on Blackjack. Mängu populaarsus tuleneb sellest, et oluline roll on siin nii oskustel kui õnnel. Online kasiinod pakuvad võimalust mängida ka seda live-kasiino kategoorias ehk siis päris krupjee vastu
Ruleti populaarsus tuleb tema lihtsusest. Kuid mitmed mängijad arvavad, et suudavad välja töötada strateegiaid, mis viivad kindla eduni. Nagu slotimängudes, on ka ruleti võiduvõimalus tegelikult puhas juhus ja õnnemäng.
Spordiennustuste puhul on tegemist kõige vanema hasartmänguliigiga. Juba ammustest aegadest on püütud ennustada ju näiteks kasvõi hobuste võidusõidu tulemusi.
Spordiennustamise (bettimine) puhul tuleb sul valida meelepärane spordisündmus ja püüda ennustada selle tulemus (väravate arv, võitja, esimese värava lööja jne).
Kuid ennustused ei piirdu vaid spordiga. Nii pakuvad mitmed spordiennustused võimalust sul panustada ka poliitikale ja teistele aktuaalsetele teemadele.
Tänapäeval on tavapärane internetis ringi surfaminegi ajamahukas tegevus. Kõikjal ümbritsevad sind reklaamid ja üleskutsed midagi teha. Igaühel on oma arvamus mida ta kuulutab julgelt ka online keskkondades. Kuidas selles infokülluses aga leida usaldusväärne ja turvaline online kasiino teenusepakkuja?
Sel põhjusel olemegi teinud XXX lehe sinu jaoks võimalikult lihtsaks. Siin saad sa keskenduda peamisele – võrrelda ja leida enda jaoks parim online kasiino.
6. Kui konto loomise tingimused ei vastanud sinu ootustele, tule uuesti Casinosenpai portaali kasiinode arvustuse lehele. Vali mõni teine internetikasiino ja tutvu selle poolt esitatud tingimustega. Korda neid samme kuni leiad endale sobivaima.
8. Casinosenpai lehele tasub tulla iga päev ka peale sobiva online kasiino leidmist. Siit leiad värskeimad uudised ja kuumimad eripakkumised kõikidelt online kasiinodelt ühest kohast.
Erinevaid online kasiinosid võrdlevaid lehekülgi on palju. Mis meid aga teistest eristab, on alati värske ning ajakohane info. Suhtleme igapäevaselt Eesti online kasiinodega ning tegeleme pidevalt sellega, et leida sinu jaoks parimad sooduspakkumised ja boonused.
Meie lehelt leiad sa vaid hoolikalt valitud online kasiinod. Seetõttu puuduvad siit need internetikasiinod Eestis, kes on saanud madalama hinnangu, kui 6. Tänu sellele võid sa kindel olla, et tegemist on usaldusväärse ja turvalise teenusepakkujaga.
Online kasiinos mängimine Eestis on lubatud alates 21. eluaastast. Spordiennustustel võivad osaleda kõik, kel vanust vähemalt 18. eluaastast.
Neil mõlemal on omad plussid ja miinused. Iga päevaga aga muutuvad just internetikasiinod aina populaarsemaks oma mugavuse tõttu. Saad ju mängida ajast ja kohast sõltumata.
Seega mänguhuvi korral tutvu kindlasti meie võrdlustabeliga, et leida endale sobivaim online kasiino!
Parima kasiino leidmiseks veendu esmalt, et see omaks Eesti kaughasartmängu korraldamise luba. Vaid sedasi saad kindel olla, et saadud võidud jõuavad kenasti ka sinu kontole.
Seejärel vaata pakutavaid (sissemaksu) boonuseid, kampaaniaid, lojaalsusprogramme, väljamaksete kiirust ja ka klienditoe olemasolu ning selle kättesaadavust.
Casinosenpai.com on iseseisev võrdlus platvorm ja infomatsiooni teenus ning meie põhieesmärk on tuua teile infot kasiinode ning pakkumiste kohta, et te saaksite valida endale kõige sobivama kasiino mängimiseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Hiljuti osalesid Rootsis Disco Dance maailmameistrivõistlustel Tähtvere Tantsukeskuse tantsija Michelle Uelskaja ja treener Marit Männiste. Et tegemist oli põneva kogemusega, uurisime Michelle´lt ja Maritilt muljeid ning jagame neid ka lugejatega
Pärast mitmeid kuid ettevalmistusi trennisaalis oli aeg MM-le startida. Võistlus toimus sel korral Rootsis Örebro linnas, sinna mindi lennuki ja bussiga. Kokku koosnes Eesti koondis 18st tantsijast.
Sellised võistlusreisid võivad kujuneda väga kulukaks, kuid sel korral oli suur vedamine, et ööbimise kulud oli minimaalsed. Tantsijate Rootsi tuttavate majas oli korter, mida saab välja rentida ning nii elati kümne tantsijaga kommuunielu kolmetoalises korteris.
Üheks peamiseks tegevuseks võistluspäevade õhtutel oli korteris “kivistamine”. See tähendab esinemiskostüümide kaunistamist säravate kividega, mis võttis tantsijatel kahel õhtul mitmeid tunde. Lisaks eelnev töö Eestis – Michelle “kivistas” oma kostüümi kokku ligi 24 tundi! Kostüümil on umbes 6000 pisikest kivikest.
Michelle´i kategooria, Disco Dance Solo, toimus teisel võistluspäeval. Esimesel päeval olid kavas Disco Freestyle ja Small Group´id (grupid kuni 7 tantsijaga).
Disco Freestyle on stiil, kus võib kasutada akrobaatilisi elemente alates kätel seismisest lõpetades saltodega. Mariti sõnul on kategooria tase jõudnud nii kõrgele, et kui tantsija pöördega saltot ära ei tee, siis häid šansse võistlusel pole. Pöördega salto tegi disco suurvõistlusel esimene inimene umbes kolm aastat tagasi. Seega on areng olnud kiire ning tantsijate tase aina tõuseb.
Michelle´i meelest oli freestyle üks ägedamaid kategooriaid. Eestis tegeleb freestyle´ga umbes kolm discotantsijat ning väga huvitav oli seda stiili ka laiemalt näha.
Disco Freestyle kategooria soojendus on Mariti sõnul tema lemmikosa võistlustest – on võimas vaadata, kuidas kümme inimest teevad korraga üle platsi saltosid ning muid keerulisi elemente ja trikke.
Small Group´i kategoorias sai Mariti koostatud kava Keerise tantsustuudio esituses ühe korra edasi järgmisesse vooru, mida võib nii suurel võistlusel pidada väga heaks saavutuseks.
Huvitava erinevusena toovad Michelle ja Marit välja, et võrreldes Disco Freestyle´ga oli Small Group´i kategoorias näha palju rohkem emotsioone ja väljendusrikkust – see võib tulla sellest, et freestyle´is on tantsijate fookus pigem keeruliste elementide sooritamisel ning sellel, et kedagi tantsimise käigus mitte lüüa või ise löödud saada.
Teisel päeval jõudsidki kätte Disco Dance Solo kategooriad. Ettevalmistused lavale minekuks algasid tantsijatel eelmisel õhtul – ööseks pähe lokirullid, esmakordne isepruunistava kreemi kasutamine jne.
Michelle´i sõnul ei olnud tal suurt esinemisnärvi ja pinget. Ta tegi end umbes poolteist tundi soojaks ning oli aeg minna lavale! See oli ainulaadne kogemus – ligi 100 inimest, kes kõik püüavad iga hinna eest kohtunikele meelde jääda. Tunglemine on meeletu.
Laval võitles Michelle julgusega teha kava täispingega: “Kartsin, et löön kedagi või keegi lööb mind.” Mariti sõnul tuleb sellisest hirmust üle olla, kuid see tulebki mitmete võistluskogemuste käigus.
Korraga tantsis 14 inimest, väikses grupis 6 – hiljem oli treenerite koosolekul võetud teemaks, et seda on liiga palju ning peaks tantsima väiksemates gruppides.
Seekord ei õnnestunud karmis konkurentsis järgmisesse vooru saada – kokku said teise vooru umbes pooled tantsijad. Michelle´i sõnul peavad eesmärgid olema kõrgel – võistlusele läks ta suhtumisega: “lähen võitma”. Tegelikult oli üheks eesmärgiks saada edasi ühe korra, mis oleks olnud supertulemus, arvestades Michelle´i veel üsna lühikest tausta discotantsijana. Kindlasti oli aga seekordne osalemine väga kasulik edaspidiseks tantsuteeks, et lisada Michelle´i särale ja oskustele võistluskogemust ning teadmisi discomaailmast.
Michelle on seadnud juba edasised eesmärgid: “Tahan areneda edasi, pean töötama hüpete kõrguse ja pööretega ning võhmaga.” Mariti hinnangul on vaja koguda üha rohkem väärtuslikke võistluskogemusi: “Mida rohkem võistled, seda õigemaks kõik läheb. Michelle peab edasi töötama, ringi käima, esinema, võistlema erinevatel võistlustel, ise end analüüsima. Üks plaan on minna ka juuni lõpus Tšehhis toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele.”
Michelle´i sõnul sai ta võistlustelt palju motivatsiooni. Üheks inspiratsiooniallikaks on Norrast pärit Aron Espeland Bye, kes on suurepärane meessoost discotantsija. Aron kiitis Michelle´i ja ütles talle julgustavaid sõnu edaspidiseks.
Samuti jäid võistlustelt eredalt meelde hiigelsuured karikad – ühel laste kategooria võitnud tüdrukul oli karikas sama suur nagu tema keha
Suurvõistlustel näeb palju sellist, mida igapäevaselt ei kohta ning kokku tuleb puutuda ka ootamatute teemadega. Sealhulgas kultuurilised erinevused ja lastekaitse.
Marit ja Michelle räägivad loo Mini kids (alla 6 aastased tantsijad) kategooriast. Üks Ukraina treener treenib lapsi viimase piirini, mis toob esialgu suurepäraseid tulemusi ning imetlusväärseid sooritusi, kuid ületreenimise tulemusena on tema õpilased laste kategooriaks juba katki ega võistle enam. Rootsis on suhtumine laste treenimisse hoopis teistsugune ning nähes Ukraina treenerit lapsi venitamas ning lapsi nutmas ja karjumas, tahtsid Rootsi treenerid kutsuda politsei. Korraldaja rahustas mõlemat poolt ning seletas kultuurilisi erinevusi, kuid räägitud on ka tõsisematest meetmetest sellise treeningstiili vastu…
Siinkohal juhime lugejate tähelepanu, et kuigi tippu tõusmiseks on vajalik väga intensiivne ja järjepidev töö, ei ole selline suhtumine siiski õige ega ka vajalik. Silmapaistvad discoriigid on nt. Taani, Rootsi, Norra, Itaalia, kus suhtumine trennidesse on professionaalne, kuid siiski lapsi ja nende füüsist austav. Nende riikide edusaladusena võib välja tuua suurte treeningute arvu ning pikaajalise kogemuse – disco stiilis treenib juba teine põlvkond, kellele on edasi anda palju teadmisi ja kogemusi.
Ka õigesti treenides võivad vigastused olla osa sportlaste elust. MM-il nägid Marit ja Michelle, kuidas üks duo partneritest kukkus esimesel tantsusekundil ega saanud enam midagi teha. Hiljem nähti tüdrukut ringi liikumas kipsiga.
Meeldejääva ja ägedana toob Michelle välja ka meeste disco. Eestis meeste discot ei näe, MM-il oli mehi täiskasvanute veerandfinaalis umbes 20. Nende kasvu ja tugevuse (ja muidugi ka pikaajalise harjutamise) tõttu mõjuvad väga võimsalt näiteks meeste hüpped – need on jõulised ja kõrged.
Kolmandal võistluspäeval sai näha duosid. Disco duodes on eraldi kategoorias mees-naine ja mees-mees duod ning naine-naine duod. Mees-naine duode ehk Mixed Adults kategooria võitsid taanlased. Mariti sõnul on selliseid duosid väga huvitav vaadata, eriti, kui on olemas ka omavaheline keemia. Muide, võiduduo tantsijad on paar ka eraelus.
Mariti sõnul on duosid tantsida väga mõnus: “Naudid täiega. Sa ei ole väljas ainult enda eest, on ühine tunnetus ja ühised emotsioonid.”
Usume, et MM-i kogemus andis ühist tunnetust ja emotsioone ka Maritile ja Michelle´le. Soovime neile palju edu edaspidisteks trennideks ja kõrget lendu!
|
OSCAR-2019
|
||
Pärnu Mai Koolis on robootika populaarne õppekava täiendav osa. Olles Pärnu suurim põhikool on Pärnu Mai Koolis palju lapsi, kellele meeldib robootika ja kes kord on tegelema hakanud, teeb seda kooliastmest kooliastmesse. Mai Kool on taganud eeskujulikud võimalused õpilaste robootikalaste oskuste kujundamiseks (selleks on tunniplaani osana ringitunnid ja kool on muretsenud vahendid) . Lego WeDo robootikaga on Pärnu Mai Kool tegelenud juba 2014. aastast alates ning igal aastal oleme osalenud kõikidel Fll. Jr. näitus-võistlustel. Sellest õppeaastast alates on Mai Koolis rohkem LEGO WeDo robotikomplekte ja õpilased ei pea enam valmisehitatud roboteid iga tunni lõpus ära lammutama. Õpilased saavad tegeleda sõna otseses mõttes tõelise robootikaga, mis seisneb pidevas roboti arendamises, testimises ja oma ideede vormimises.
Selle aastal osales Pärnu Mai Kool Robotexil LEGO joonejälgimise-, VEX IQ-, Insplay Roboliiga ja Inspley LEGO WeDo võistlustel. Kokku osales Robotexil 49 õpilast Pärnu Mai Kooli õpilast. VEX IQ robotige võistlemine oli sel aastal eriline, kuna esimest korda toimusid Eestis ametlikud Estonian VEX IQ Challange võistlused, mille üldvõitja saab õiguse osaleda VEX IQ maailmameistrivõistlustel USAs. Sellel aastal sai õiguse Aruküla meeskond. Pärnu VEX IQ 6 meeskonda kõik treenivad Mai Koolis. Õpilased on nii Mai Koolist kui ka Sütevaka Humanitaargümnaasiumist. Parimad selle aasta Robotexil olid üldarvestuses Sütevaka kuuendike meeskond: Gregor Amon, Ruben Harald Vallau ja Pert Salundi, kes saavutasid oma robotiga Syte Robi II koha.
Mai Kooli kuuendike tüdrukute võistkond saavutas parima roboti disaini eripreemia. Võistkonnas VEX Piigad robotiga Mai Vex olid: Geissi Eha, Triin Rikitsa Kuningas, Angela Toomemäe, Milena Šustrova.
VEX IQ robotitega on väljakujunenud, et sügisene Robotex on roboti selle aasta disaini esimese versiooni testimine ja kuna igal aastal uus mängu versioon, siis testime ka võistlustingimustes oskusi. Peamine on olnud kevadine Soome Innokas raames peetav Soome ametlik, lahtine VEX IQ Challenge. Üritus, mis Soome mastaabis on kvantiteedis väiksem Robotexist, kuid tähtsuselt ka Soome ministrite kalendris ning väga paljude osalejatega võistlustega. Eelmisel aastal toimus Oulus ja 2018 toimub Tamperes.
2018 aastast on Pärnu meeskondi kutsutud osalema ka Soome VEX IQ meistrivõistlustest 11.-12. jaanuar. Püüame teha kõik, et lapsed selles ka osaleda saaksid, sest seal on juba registreeritud üle 50 võistkonna Soomest. See oleks lastele kogemuste saamiseks ülimalt oluline ja loodame, et õnnestub osaleda kõigil kuuel võistkonnal.
Teine päev oligi suuresti väiksemate robootikahuviliste päralt. Teisel päeval osalesid Robotexil Pärnu Mai Kooli õpilased kahel suurel võistlusel: Insplay Roboliigas ja Insplay Lego WeDo võistlusel oma Lego WeDode ja Ozobottitega ning tõid koju esimese eripreemia. Üldse anti eripreemiaid välja kolm igal võistlussessioonil. Võistlussessioone oli terve päeva jooksul neli. Mai Kooli õpilased näitasid oma töid 3. sessioonil.
Insplay Roboliiga ja Insplay Lego WeDo võistlused on esimeseks sammuks robootikamaailmas lasteaia- ja põhikooli I-II astme õpilastele. Erinevalt suure Robotexi võistlustest ei ole Roboliigas ega Lego WeDo võistlusel tähtis kiirus ja jõud ega selgu 1.-3. koha võitjad. Võitjad on kõik Robotexile jõudnud õpilased, sest nad on läbinud teekonna, mille käigus on õppinud tundma oma roboteid, oskavad hinnata oma tiimikaaslaste tööd, on loovad ning kindlad oma harivate robotite programmeerimisel.
Roboliiga võistlustööks on omavalmistatud matt/maailm, kus õpilaste poolt programmeeritud robot tegutseb. Robot tegutseb omas maailmas/muinasjutus, mille teemaks oli sel aastal „EV200“ ehk Eesti Vabariik 100 aasta pärast. Insplay Roboliigas võistlesid ja tõid kastaneid tulest välja Mai Kooli meeskonnad: StarBot (Kristelle Oidersalu, Märten Mägi ja Oss Raag robot Akseliga, ozobot), Robiina-Robiine (Tuuli Johanna Mihkelson, Clara Yvone Germaine Clement ja Marta Pauliine Mihkelson robot Robinjaga, ozobot) ning Robotexi kogemustega meeskond DonnaRex (Grete-Johanna Gill, Elli Sõrmus ja Sandra Kašulin robot-haldjas Donnaga, ozobot).
Lego WeDo võistlusel tuli väikestel robootikutel luua oma Lego Education WeDo programmeeritavale robotile maailm/matt ainult Lego klotsidest teemal “EV200” ehk Eesti Vabariik 100 aasta pärast. Insplay Lego WeDo võistlusel olid võistlustules Mai Kooli võistkonnad: Lahedate legode ehitajad (Loviise Jette Viideman, Anelle Jakobson, Aron Helin, Maksim Kožemjako robotitega Meekraapija-Ott, PurgiPesu-Pille – Lego WeDo programmeeritud robotid ja Käru-Kustas), Superdraakon (Kertu Kivisik, Dmitri Sillaste, Gerty-Kai Pajanin, Kristofer Piirmets robotitega Karupeletaja-Kustas ja Tuulutaja-Tuuli, Lego WeDo programmeeritud robotid) ning meeskond Clode Bee (Alina Ivanova, Anett Voolma, Caroly Mölder ning Ekaterina Kohhanova robotitega MeeSegaja-Mati, Meekärje Puhastaja Miia – Lego WeDo programmeeritud robotid ja nende abiline Käru-Ott).
Pildil: Insplay Lego WeDo ja Roboliiga võidukad Mai Kooli meeskonnad Clode Bee, Lahedate legode ehitajad, Superdraakon, DonnaRex, Robiina-Robiine ja StarBot
Pärnu Mai Kooli robootikuid juhendasid Mai Kooli õppejuht Kaja Tammetalu, õpetaja Tiiu Vendel ja IT juht Hanno Saks. Suur tänu meeskondade saatjatele-õpetajatele Kristina Pärnale, Lea Lipsule, Krista Piirmetsale ning lapsevanematele Krista Peetersoole, Merike Saksale ja Irina Skergina. Meie suur tänu läheb Andi Lõhmusele, kes viimasel minutil tegi meie Ozobottidele pea- ja varbapesu, mis tagas nende programmilugemise ja liikumise matil.
|
OSCAR-2019
|
||
Juba 130 aastat on inimesed tulnud siia iidsete mändide rüppe, et nautida teineteise seltsi. Seiklused, imepärane loodus ja südamlik pererahvas - kohtumiseks Kallaste Turismitalus on alati mustmiljon põhjust: * firma suve- ja talvepäevad ning kliendiüritused; * seminariruumid ja meeskonnakoolitused...
Tallinnast veerandtunnise autosõidu kaugusel asuv Küla Villa on eripärase arhitektuuriga. Pea- ja saunamajas on innustav õhkkond koolituste ja seminaride korraldamiseks ning ümbruses looduskaunis miljöö pulmade, sünnipäevade ja suve- ning talvepäevade pidamiseks. Peamajas on suur köök, avar...
Mootorratamuuseumist eraldi majas, tiigi kaldal asuvas puhkemajas, on hubane ja kodune võimalus korraldada oma pidusid koos majutusega. Puhkemajas on saun, köök, peoruum-kaminatuba, majutus 32-le, max 40-le. Meie juures peatudes külasta ka Kurtna Mootorrattamuuseumi, puhkemaja külalisele...
Annenhof Puhkemaja asub Lahemaa ürgsete metsade rüpes. 100 aastat vana maja pakub külastajale mõnusat ja rahulikku puhkust. Majas on lisaks tubadele köök ja söögituba ning saal, mis mahutab 20 inimest.
Talu asub Tallinnast 25 km kaugusel looduskaunis kohas Tuhala külas. Majas on 7 magamistuba 15 magamiskohaga, 3 WC-d, 2 vannituba, kaminaruum ja täielikult sisustatud köök. Olemas on voodipesu ja käterätikud, pakume ka sauna. Õues asub grillimis- ja lõkkekoht ning varjualune koosviibimiseks.Koht on...
Lahemaa rahvuspargi territooriumil Pärispea poolsaare põhjatipus asuv Kelluka puhkemaja on sobiv peatuspaik rahvuspargi huviväärsuste külastamiseks, aga ka lihtsalt puhkuseks ja looduses viibimiseks. Puhkemajast ca 400 meetri kaugusel on kaunis liivane supelrand ning 2 km kaugusel on Eesti...
Rikkalike metsade ja kaunite rabade vahel kulgeva Piibe maantee ääres ootab teid puhkama, loodust nautima ja üritusi korraldama Villa Pillapalu. Vastavalt külaliste arvule on võimalik rentida 10-kohaline ruumikas villa, 8-kohaline Skandinaavia stiilis palkmaja või mõlemad korraga. Korraldame oma...
Leesikalda Puhkemaja asub Juminda poolsaarel, Lahemaa rahvuspargis, vaid 40 minutilise autosõidu kaugusel Tallinnast. Eesti põhjarannikul, Soome lahe kaldal ootab Teid mugavustega 2 magamistoaga avar maja, mille aknast avaneb kaunis vaade merele. Maja merepoolsel küljel puitterrass, õuealal lehtla...
Saunaküla on äärmiselt mugav ja meeldiv puhkeküla, mis ootab külalisi igal aastaajal ning on kuulus oma saunamõnude poolest. Küla koosneb neljast puhkemajast, mis asetsevad üksteisest parajalt kaugel, et mitte häirida külastajate privaatsust. Igas majas on õdusad magamistoad ja avarad saalid....
Hubane maja maalilisel Lahemaal asub vaid 100 sammu liivarannast, lähedal on metsad täis linnulaulu ja metsaande. Majas on kaks magamistuba, ühes kaheinimese voodi ning teises lai kaheinimese narivoodi, mille all puhke- ja kontorinurk. Elutoa lahtikäiv diivan on sobilik magamiseks kahele. Majas on...
Metsamaja asub looduskaunis privaatses kohas Jägala jõe ääres Kõrvemaa maastikukaitseala kõrval. Väikese metsamaja esimesel korrusel on avatud köök-elutuba retrokaminaga, teisel korrusel on magamisasemed. Külastajate kasutada on grill- ja lõkkeplats jõe ääres. Meil on ujumiskoht ja kalastamise...
Ürgses metsas ning mererannast jalutuskäigu kaugusel asuva privaatse Meretuule Puhkemaja tõmbenumbriks on luksuslik kodu-SPA. Koos leili- ja aurusauna ning väliterrassil paikneva mullisüsteemiga tünnisaunaga sobime suurepäraselt peredele ja väiksematele seltskondadele rahulikuks ja privaatseks...
Tallinnast 40 km kaugusel Kaberneeme poolsaarel asuv Kaberneeme Puhkemaja sobib hubaseks peatuspaigaks perele või väiksemale reisiseltskonnale. Ülakorruse kõigi mugavustega avarasse köögi ja vannitoaga stuudiosse mahub kuni 4 inimest, alumise korruse väikesesse tuppa 2 inimest. Puhkemajas on ka...
Allika-Jõe puhkemaja asub looduskaunis kohas Vasalemma jõe ääres. Kööginurgas on kõik vajaminev, olemas on grill. Aastaringselt kasutatav puhkemaja on ideaalne puhkuse veetmise paik perele või väiksemale seltskonnale. Ümbruskonnas saab vaba aega veeta mitmel erineval viisil, näiteks võib tegeleda...
Mõnus ja hubane Merekivi Puhkemaja asub vaikses metsapiirkonnas, rannast 300 meetri kaugusel, tehisjärve kaldal. Kahe magamistoaga puhkemaja sobib privaatseks koosviibimiseks peredele, paaridele või väiksematele seltskondadele. Magamistubades on 2 voodit, trepihallis 4 voodit ja elutoas on...
Prangliranna rannamaja asub Prangli saare lõunakaldal romantilises kohas liivaranna lähedal. Rõdult avaneb imekaunis vaade merele. Maja sobib väikesele rahulikule seltskonnale, ideaalne peredele - olemas on eraldi magamistuba vanematele ja lastele. Kohti majas 6, lisavooditega kuni 8 (lisakoht 20...
Oled Sa kunagi näinud päikesetõusu puu otsas ärgates? Tule ja saa osa millestki erakordsest. Mine tagasi lapsepõlve, mil sai puuonnides turnitud ja tee see reaalsuseks. Sambliku majutus pakub privaatset lõõgastust 2-4 inimesele. Ise valid, kas veedate romantilise öö paarilisega või tulete kogu...
Tallinna piirist ja Laagri asulast 2 kilomeetri kaugusel Vääna jõe ääres, asub mõnus saunakompleks, kus on kolm saunamaja koos peoruumide ja ööbimiskohtadega. Lisaks pakume majutusena kämpingut kuni 6-le inimesele. See mõnus paik ongi SAUNAPUNKT. Teil on võimalus kasutada lõkke- ja telkimisplatsi...
LaitseRallyPargis saab korraldada rallispordialaseid võistlusi, sõita nii oma kui rendiautodega, üksi või kogenud piloodi kõrval, korraldada firmaüritusi, perepäevi ja palju muud...! Peale mõõduvõtmist ralli- ja/või kardirajal on seltskonnal võimalus lõõgastuda metsarüppe rajatud kahes puhkemajas,...
Kelluka puhkemaja stuudiotuba on sobiv peatuspaik kahele, nii lühema kui ka pikema puhkuse veetmiseks. Kõigi mugavustega stuudiol on omaette sissekäik ja terrass suvemööbliga, vaade avaneb haljastatud õuealale. Köök on varustatud kõige vajalikuga toidu valmistamiseks. Läheduses asuvad liivarand...
Mõnus ja hubane puhkemaja kutsub perekondasid ja sõpru nautima loodust ja merd! Tooma Puhkemaja asub 75 km kaugusel Tallinnast, Pärispea külas. Avatud köögi ja elutoaga maja mahutab mõnusalt 4 inimest (vajadusel kuni 6), elutoas on diivan, olemas ka väike lastevoodi. Magamistubades laiad...
Paljud ütlevad, et Pärlioja on kui paradiis keset metsa, neil võib ilmselt õigus olla. See on koht, kus tunned täielikku lõõgastust, vaikust ning meelerahu. See on ebamaine, müstiline ning hoopis teistlaadi paik. Pärlioja talu asub keset imelist Lahemaa rahvuspargi metsa Pärlijõe kaldal, kõigest 50...
Endla talu ehitusel on kasutatud kvaliteetseid ja loodussõbralikke ehitusmaterjale. Maja katus on ehtsast roost, mis on korjatud Muhumaa randadest. Talu ehitusel on proovitud saada tulemuseks ehtne eestimaine talu. Majutuseks on Peamaja (16 tuba), Saunamaja (2 suurt puhketuba), kuus kämpingumaja ...
Leesikalda Rannamaja on kena suvine majake, sobib hästi rahulikuks mereäärseks puhkuseks. Lahemaa Rahvuspargis, Juminda poolsaarel asuv Rannamaja on suurepärane peatuspaik ka jalgrattaga matkajatele. Majas on 3 magamistuba, 2 duširuumi ja terrassil köök, kus olemas kõik vajalik toidu valmistamiseks...
Hüüru puhkemaja asub hinnatud asukohas Tallinna külje all, kesklinnast 14 km kaugusel (linnapiirist 4 km). Puhkemajal on oma aed, kus saab grillida ja nautida vaadet tiigile. Kööginurgas on külmkapp, veekeetja, gaasipliit, mikrolaineahi ja vajaminevad nõud. Puhketoas elektrikamin, lastele...
|
OSCAR-2019
|
||
Otsisin autot puhkuse ajaks rentimiseks. Vaatasin peaaegu kõik veebisaidid üle ja igal pool on üks ja sama – tagatisraha 200 eurot ja autod kallite hindadega. Sattusin nende poiste peale – neil olid autod soodushinnaga ja aktsepteerisid tehingut ilma tagatisrahata. Ma tulin kohale, vaatasin, auto meeldis mulle. Vormistati max 15 minuti jooksul. Peale seda puhkasin mugavalt, sõitsin terve Eesti läbi. Õnnetusi, jumal tänatud, polnud. Ma puhkasin hästi ja mugavalt, olen tänulik sõiduauto eest.
Täna tagastasin auto peale peaaegu kuuajalist renti. Vastu võeti ilma pretensioonideta, kuna defekte me ei tekitanud. Kuu aja jooksul on läbitud rohkem kui tuhat kilomeetrit, auto on 2008.a. (Mercedes ML320), probleeme autoga ei tekkinud. Eraldi tahaksin öelda auto otsimise kohta, et peale helistamist ja soovide arutamist, oli auto leitud 3 minuti jooksul, veel läks 15 minutit digitaalselt vormistatud dokumentidele ning auto toodi meile kohale! Tulevikus reisides kasutame teenust kindlasti uuesti. Ma soovitan!
Rentisime auto firmalt RENTAL24 mitmeks kuuks. Meie kasutasime koostöö käigus 2 sõiduautot: Audi A6 ja Opel Signum. Sõiduautod on suurepärases seisukorras, sõidavad sujuvalt, ei ole liigseid klõbinaid ega müra. Ükskord esines puudus, mille RENTAL24 eksperdid parandasid, asendades auto uue vastu. Samuti oleme väga rahul lojaalsusprogrammiga, millega me saame olulisi allahindlusi, nagu püsikliendid. Seetõttu jätkame edaspidi teiega koostööd.
Tahaksin tänada imelist töötajat Dmitrit. Me tellisime Audi rendi uusaasta pühadeks. Auto oli vaja tuua lennujaama juurde, öösel. Esialgu kartsime, et midagi läheb valesti: saabume, kuid autot pole kohal või lend lükatakse edasi ja me jääme väga hiljaks. Nii juhtuski, lend hilines kahe tunni võrra! Õnneks meid oodati ära ja me sõitsime rahumeeli ära. Suured tänud, me tuleme teie juurde uuesti!
Töötan taksojuhina, oma autot pole. Enne töötasin firma kaudu, kuid aja jooksul sain aru, et kaotan palju raha, makstes firmale auto kasutamise eest. Tulin firmasse RENTAL24, mulle valiti parem auto välja kui mul oli ja väiksema hinna eest. Hakkasin teenima palju rohkem. Soovitan kõigile!
Antud juhul me kontrollime ja selgitame välja, kelle süül on see juhtunud. Kui see juhtus osade kulumise tagajärjel — me asendame Teie auto uue vastu. Kui õnnetuse tagajärjel - peab vaatama auto kindlustust.
Valides laenutuseks auto Eestis, on oluline pöörduda usaldusväärse ettevõtte poole, kes pakub kvaliteetseid teenuseid soodsatel tingimustel.
Ettevõte «RENTAL24» on üks auto rentimise liidritest Eestis. Ettevõtte veebisaidil saate vaadata meie sõidukiparki ja veenduda, et me pakume ainult uusi autosid. Aastate jooksul on tekkinud hästi sisse töötatud süsteem, mis võimaldab autot rentida lühikese aja jooksul transpordiks:
Erinevalt erarendileandjatest, jälgime me korrapäraselt oma sõidukipargi korrasolekut. Kliendid, kes valivad Eestis rendiauto ettevõttes «RENTAL24», võivad olla kindlad, et antud sõiduautot on täiesti ohutu kasutada. Rendihinna sees on juba täis kütusepaak.
Kõik autod on kindlustatud ja neil on CASCO/OSAGO poliitika. Peale lepingu koostamist, garanteerime renditud auto ööpäevaringse klienditeeninduse, juhul kui on toimunud õnnetus või ootamatu rike - asendame sõiduki analoogse vastu. Ettevõte on üks väheseid, kes pakub auto laenutust Eestis selliste soodsate tingimustega.
Kiire autorent muutub võimalikuks kohe pärast kliendiga rendilepingu Eestis sõlmimist. Tavaliselt võtab see protseduur aega kuni 15 minutit. Vormistamise protsess nõuab rentniku isikut tõendavate dokumentide minimaalse paketi esitamist, sealhulgas juhiloa. Ettevõtte «RENTAL24» sõiduauto Eestis rentimise peamiseks tingimuseks on kliendi autojuhtimise kogemus, mis on vähemalt kaks aastat. Helistage ja me valime teie jaoks parima sõiduauto lühikese aja jooksul!
Auto rentimisel tuleb tasuda tagatisraha, mis broneeritakse Rentniku krediitkaardilt (või krediitkaardi tunnustega deebetkaardilt) 100-500 EUR. Tagatisraha vabastatakse Rentnikule auto tagastamisel pretensioonide puudumisel ca 1-5 tööpäeva jooksul. Rendilaandja jätab endale õiguse küsida erandjuhul ka tavapärasest suuremat tagatisraha. Tagatisraha annab nii rentnikule kui ka rendifirmale kindluse, et õnnetuse puhul on tagatud vähemalt kindlustuse omavastutuse summa. Teatud juhtudel võib olla vajalik ka tavapärasest suurem tagatisraha / deposiit.
Rendiauto antakse Rentnikule üle pestuna ja tehniliselt korras seisus. Autot kätte saades soovitame see hoolikalt üle vaadata ning nõuda kõigi vigastuste (sh kriimustuste) kandmist rendilepingusse, vastasel juhul võite jääda süüdi ka vigastuste eest, mis sõidukil juba enne olemas olid. Rendime autod välja täis kütusepaagiga (Kui lepingus ei fikseerita teisiti). Auto tagastatakse esialgse kütuse kogusega.
Väljaspool Eestit kehtib läbisõidupiirangud (kilometraaži loendamine algab auto üleandmise hetkest ning lõppeb auto tagastamisel): sõiduautodel 4
00 km/päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 km/kuu. Limiitide ületamisel rakendub lisatasu 0,1 eur/km.
Alates 5 päeva pikkusest tellimusest on kõigidele klientidele rendiauto kohaletoomine ja tagastamine Tallinna kesklinna piires (k.a lennujaama) esmaspäevast reedeni ajavahemikul 09:00-19:00 TASUTA.
Vähem kui 5-päevase tellimuse puhul, väljaspool tööaega, nädalavahetusel ja pühade ajal lisandub teenustasu (väljastamine või tagastamine) 6€/kord
Auto väljastamine kontorist ja toomine/viimine Tallinna kesklinna piires väljaspool tööaega (E-R 19:00 – 09:00) 15€
Nädalavahetus: Rental24 alates reede õhtust kell 17:00 kuni esmaspäeva hommikuni kell 09:00. Auto tuleb tagastada esmaspäeval kella 09:00-st kuni 10:00-ni.
|
OSCAR-2019
|
||
Miks luterlus on hea, mis on Lutheri pärandis kõige olulisem? Umbes sellises sõnastuses esitas Tallinna praost Jaan Tammsalu küsimuse reformatsioonikongressil. Küsimus oli küll adresseeritud kongressi äsja lõppenud osa «Usupuhastus, inimene ja ühiskond» lektoritele, aga laienes auditooriumile ja kujunes siinkirjutaja meelest tüviküsimuseks kahepäevasele usuteaduse instituudi korraldatud kongressile tervikuna. Küsimus on, milles seisneb Lutheri tähtsus ja luterluse tähendus. ...
Usupuhastuspühal, 31. oktoobril toimus Rootsis Lundi katedraalis reformatsiooni meenutuse ühispalvus. Milles seisneb selle sündmuse tähendus ja tähtsus? Peapiiskop Urmas Viilma: Luterlaste-katoliiklaste ühispalvus oli oma olemuselt erakordne ja ajalooliselt märkimisväärne mitmel põhjusel, sealjuures seetõttu, et see toimus osapoolte kõige autoriteetsemate juhtide tasemel. Me oleme Eestis hakanud pidama iseenesestmõistetavaks oikumeenilisi palvuseid või jumalateenistusi, ...
Kirikumuusikute konverents algas 28. oktoobril kirikukella hüüdes jumalateenistusega Türi Püha Martini kirikus, kus teenis Järva praost Teet Hanschmidt. Konverentsist ülevaadet tegema hakates haarasin inspiratsiooniks kiriku laulu- ja palveraamatu järele. Ja avasin usupuhastuspühal lauldava laulu 160 «Kindel me usk», mis kõlas ka konverentsil. Koraal pärineb 19. sajandist Norrast. Kolmandat korda toimunud konverentsi ettekanded ja esinejad olid väljastpoolt ...
Vaenatud kristlaste eestpalve päev Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukogu korraldusel peetakse 13. novembril ka Eestis rahvusvahelist tagakiusatud kristlaste eestpalvepäeva. Päeva idee on palvetada nende eest, keda vaenatakse usu pärast. Eestimaa kogudusi ja erinevaid konfessioone kutsutakse üles üheskoos palvetama kogu maailmas oma usu pärast jälitatud, tagakiusatud või vangistatud kristlaste eest. Organisatsiooni Open Doors faktid kristlaste tagakiusust on ...
Usuteaduskonna taastamise 25. aastapäeva tähistati ülikoolilinnas mitme üritusega. Alustati Raadi kalmistul, et mälestada teaduskonnaga seotud õppejõude. Seejärel peeti Jaani kirikus oikumeeniline jumalateenistus. Pärast sisukat konverentsi peahoone aulas liiguti meeleolukaks piduõhtuks Eesti Üliõpilaste Seltsi majja. Usuteaduskond on jätnud jälje. Usuteaduskond räägib kaasa. Usuteaduskond on olemas. Need on mõtted, mis tõusid meelde aastapäevale pühendatud ettevõtmistest ...
1. novembri õhtul oli Tallinna Jaani kirik tulvil rahvast, kes oli tulnud osa saama koguduse õpetaja Jaan Tammsalu ja Ahvenamaa praosti, Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Mårten Anderssoni tekstide ning loodusfotograaf Arne Kaasiku fotodega raamatu «Looja loomingu lummuses» tutvustusest. Kui Jaan Tammsalu sai eelmiseks jõuluks oma healt sõbralt Arne Kaasikult imeilusa talvise looduspildiga jõulukaardi, tärkas tal mõte, et võiks teha raamatu. Pikki aastaid Lahemaa ...
Luterliku Maailmaliidu (LML) poolt reformatsiooni 500. aastapäeva puhul koostatud kogumiku «Jumala armu poolt vabastatud» eestikeelne väljaanne ilmus EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjanduse sarjas (278 lk) ja seda esitleti Tallinnas reformatsioonikongressi raames. Kogumik sisaldab algselt eraldi väljaannetena ilmunud nelja brošüüri, mis käsitlevad teemasid «Jumala armu poolt vabastatud», «Lunastus pole müügiks», «Inimesed pole müügiks» ja «Loodus pole müügiks». ...
Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi suurgildi hoones on järgmise aasta maikuuni võimalik tutvuda hiliskeskaegset olustikku tutvustava näitusega, kus kajastamist leiavad ka reformatsiooni mõjud. Näituse «Keskaja rõõmud» tekstide kaudu tutvustab Tallinna rikkamaid mehi Urban Dene lustakalt ja tavalistele inimestele arusaadavas keeles tolleaegset eluolu, eriti aga jõukamate linnakodanike peokombeid. Juttu tuleb näiteks rõivastusest, toitudest, maikrahvi valimisest, suurgildi ...
Peatun kolmel teemal. Esmalt, mida ütleb meile see prohvet Miika tekst. Lugu viib aega 730–710 eKr. Miika elas poliitiliselt raskel ajal. Ilmselt oli tema tegevuse alguses veel põhjariik, Samaaria polnud vallutatud ja 30 000 inimest deporteeritud. Miika nägi, et ränk saatus tabab ka Jeruusalemma. Tulevikus ootas ta aga uut õnneaega. Ta nägi elu tavalise inimese silmade läbi. Samal ajal oli Juudamaal ülikute hulka kuuluv prohvet Jesaja ja kümne suguharu maal Hoosea. Prohvetite kuulutuse sisu oli meenutamine, mida head Jumal on teinud oma rahvale, üleskutse kuuletuda tema tahtele ja kutse meeleparandusele.
Miika prohvetiraamat ei takerdu pisiasjades, vaid vaatab suurt plaani. Prohvet näeb oma rahva elu sündmuste seost ajalooga, Juuda tuhandetega, muistsete aegadega. Tema sõnumis on jõuline tõotus uue elu võimalikkusest. Sellest raamatust on otsijad leidnud endale julgustavad sõnad. Miika sõnale toetub ka tõotus, et Petlemm ei ole väheväärtuslik ja perspektiivitu paik, vaid just seal peab tulema ilmale Messias. Vaatamata sellele, et rahvas taganeb, on Jumala tõotus kindel. Oluline on, et just sellele traditsioonile toetudes tulid idamaa targad Petlemmast otsima juutide kuningat. Haapsalu on üks Petlemma sõpruslinnadest ja palvetame selle linna, sealsete inimeste kui ka väikese luterliku koguduse pärast.
Teiseks mõtleme Lunastaja emale, meenutades tema sünnipäeva. Neitsi Maarja sündimispäeva on tähistatud juba 6. saj alguses Süürias ja Palestiinas. Katoliku kirikus juurdus 7. saj Maarja austamise tava idakiriku mõjul. Maarja sündimise lugu on tuntud üksnes apokrüüfide kaudu, seepärast tunnustati püha aeglaselt. Kreeta püha Andreas pühitses 9. saj päeva mitmete jutlustega ja põhjendas 8. septembrit Maarja sünnipäevana. Jumalaema sündimist tähistavad kirikud eri ajal, nt idakirik 12. septembril, kopti kirik 1. mail. Maarja õndsuslooline tähendus avaneb meile kõige paremini kirikupühades. Küünlamaarjapäev (2. veebruar) – Jeesuse ema Maarja läks 40 päeva pärast sünnitust templisse, et pühitseda oma esmasündinud poeg Issandale. Paastumaarjapäev (25. märts) – ingel kuulutas neitsi Maarjale lapseootele jäämist. Heinamaarjapäev (2. juuli) – Maarja külaskäik Eliisabeti juurde. Rukkimaarjapäev (15. august) on Maarja surmaunne uinumise päev. Maarjast rääkides on kiriku traditsioonis rõhutatud tema voorusi: alandlikkus, armastus Jumala vastu, ligimesearmastus, usk, lootus, vooruslikkus, vaesus, kuulekus, kannatlikkus ja palve.
Pühakirja ning vanakiriklike ja luterlikele usutunnistuskirjade kohaselt on Jumala ainusündinud Poeg saanud inimeseks, sündides Püha Vaimu väe läbi neitsi Maarjast, nagu tunnistame usutunnistuses. Seega, kuigi me võlgneme tänu lunastuse eest üksnes Jumalale ja Kristusele, on neitsi Maarjal lunastuslooliselt väga oluline roll. Maarja ise kiidab Jumalat ja laulab: «Vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev» (Lk 1:48–49). Maarja seatakse meile suurimaks eeskujuks, rõhutatakse tema alandlikkust ja kuulekust Jumalale, tema olulisimaks juhtnööriks on sõnad, mis Maarja ütles Kaana pulmas Jeesuse kohta majasulastele: «Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!» (Jh 2:5).
Luterlik kirik toetub pühakirja autoriteedile, Maarja tähendus seisneb esiteks selles, et ta on Jumalaema, tema kaudu sai inimeseks meie Õnnistegija ja täitus esimestele inimestele antud lunastuse tõotus (1Ms 3:15). Teiseks palvetab Maarja meie eest ning kolmandaks on ta kristlastele suureks eeskujuks. Luterlikud usutunnistuskirjad nimetavad Maarjat õndsaks ja pühaks Neitsiks, kes väärib kõrgeimat au ning palvetab kiriku eest. Maarja ja meie ainsaks lootuseks ja Päästjaks on Kristus, kelle teenete läbi meid Jumalaga lepitatakse. Maarjas ja teistes pühakutes näeme aga eeskuju.
Kolmandaks, tänavu alustame neitsi Maarja sündimise püha eelõhtul teema-aastat «Kaheksa sajandit Maarjamaad» ja koguneme koos Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhtide, esindajate ja kaastööliste ning teema-aasta koostöökogu liikmetega pidulikule vesprile Pirita vanas kloostrikirikus. Juubeliaastaga meenutame Eesti ja Liivimaa ajalugu. 1215. aastal pühitses paavst Innocentius III Eesti- ja Liivimaa alad neitsi Maarjale. Seda võime lugeda kristlike koguduste ja kristliku kultuuriruumi alguseks Eestimaal. Tänapäeva maailm ootab meilt sama tulist prohvetlikku kuulutus ja neitsi Maarja eeskujul pühendumist, et seista kristliku traditsiooni kuulutamisel ja tunnistamisel.
Juubeliaasta raames on kavas käsitleda Eestile olulisi teemasid, nt maa, rahvas, riik, iseseisvus. On hulgaliselt asutusi, keda kirik saab selleks kaasata. Oluline on koostöö muusika, kunsti, hariduse, loodusteaduse ja museoloogia valdkonnas. Kirikuna rõhutame oma vastutust kuulutada ja teha jüngriteks, et Kristuse kirik võiks kasvada. Ülesanne on sama kui prohvet Miika ajal: meenutada, mida head Jumal on teinud oma rahvale, üleskutse kuuletuda Jumala tahtele ja kutse meeleparandusele.
Möödunud aastal toimunud kirikutekstiilide konkursi «Tulge minu juurde kõik…» võidutöödeks olid Tiina Puhkani kujundatud valged altari- ja kantslikatted «Aken» (fotol) ja rohelised katted «Elupuu». Esimesena tehakse kirikusse valged katted ja need valmivad selle aasta jõuludeks. Katted lähevad kogudusele maksma 45 000 krooni.
Selleks, et koguda katete valmistamiseks raha, on kogudus käivitanud huvitava projekti: kiriku kantseleist või raamatuletist saab osta ürditeed. Sobiv müüja, kakskümmend aastat tegutsenud väikefirma Kubja Ürditalu, leiti Järva-Jaani lähedalt. Projekti juht Külli Saard ütleb, et ettevõtmisega toetatakse ühest küljest üht väikest Eesti firmat, teisest küljest saab sellest kasu kogudus.
Kaarli kellaviieteed, hommiku- ja õhtuteed on müüdud kaks ja pool kuud ning plaanitud miinimumtulu on ületatud. «Piskuhaaval tuleb,» ütleb Saard, lisades, et «ise andes on võimalik ka vastu saada».
Üks teepakike maksab 30 krooni, kokku on ürditeede müügist kogunenud umbes 5400 krooni. Veidi enam on kogunenud sihtotstarbelisi annetusi. Annetusi altarikatete valmimiseks saab teha Tallinna Toompea Kaarli koguduse kontodele 10022004706006 SEBs või 221011214295 Swedbankis, märksõnaks kirjutada «altarikatted».
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.