Split (1)

train · 1.56M rows

text stringlengths 5k 186k	timestamp stringlengths 19 19	url stringlengths 14 1.55k	source stringclasses 1 value
Elektrienergia tootmine suurenes 2007. aastal varasema aastaga võrreldes 25%, eelkõige elektri ekspordi suurenemise tõttu Estlinki merekaabli kaudu. Töötleva tööstuse kiire kasv esimeses kvartalis hakkas alates aprillist pidurduma ning pöördus detsembris langusesse. Siiski tagas aasta alguse toodangu suurenemine viieprotsendilise kasvu aastas kokku. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid oluliselt toiduainete, elektrimasinate, ehitusmaterjali ja keemiatoodete tootmine. Toiduainetööstuses suurenes toodang aastaga 3%, seda peamiselt jookide ning piima- ja lihatoodete toodangu kasvu tõttu. Ehitusmaterjali ja keemiatoodete toodangu suurenemist soodustas ehitusturu kiire areng aasta alguses. Teisel poolaastal ehitusmaterjalide toodang pidurdus tunduvalt. Aasta vältel kasvas toodang stabiilselt kõigis masina- ja aparaaditööstuse harudes, peamiselt ekspordi kasvu tõttu. Tegevusalati oli kõige suurem toodangu kasv elektrimasinate ja -aparaatide tootmises (27%). 2007. aasta algusest oli langustrendis toormepuuduse käes vaevlev puidutööstus. Viimastel aastatel tööstuse struktuuris osatähtsuselt oluliselt kasvanud metalltoodete tootmine ja mööblitööstus jäid napilt 2006. aasta tulemustele alla. Puidu- ja metalltoodete tootmise probleemiks olid kallinevad toormehinnad. Tekstiilitootmine oli languses kogu aasta. Äripäev on viimaseil päevil süüdistanud töötukassat töötajate ja tööandjate kohustuslikest kindlustusmaksetest laekunud vahenditega teostatava investeerimistegevuse varjamises. Töötukassa ei ole selliste süüdistustega nõus. Investeerimispõhimõtted kehtestab nõukogu. Need on avalikud, nagu ka aruanded. Info avaldamine üksikute tehingute ja positsioonide kohta võib kahjustada nii töötukassa kui ABN Amro ja tema klientide ärihuve. Investeeritavate varade profiili määramisel tuleb lähtuda majandustegevuse iseloomust. Ainult varade riski miinimumini viimine ei pruugi anda parimat tulemust. Oluline on varade paigutamisel arvestada ka kohustuste iseloomuga. Vahendite haldamisel on algusest peale keskseteks põhimõteteks olnud kogutu sihipärane kasutamine ja säilimine. Töötukassa reservid suurenevad kiire majanduskasvu faasis, langusfaasis suurenevad väljamaksed. Lisaks mõjutab tulevikus tehtavate väljamaksete suurust paraku ka inflatsioon. Kuna töötukassa kohustused käituvad tsükliliselt, on ka varade paigutamisel otstarbekas võtta aluseks pikem periood, mitte piirduda vaid lühiajaliste riskivabade instrumentidega. Riskivaba lühiajaline investeerimine annab küll kindla positiivse tulemuse, kuid see jääb praegustes oludes paratamatult inflatsioonile kõvasti alla. Pole võimalik leida instrumenti, mis oleks likviidne, riskivaba ja mille oodatav tootlus kompenseeriks Eesti inflatsiooni. Inflatsiooni negatiivset mõju kompenseerib veidi pikema ajahorisondiga investeerimisstrateegia rakendamine ning mõõdukas, läbikaalutud riskide võtmine. Riskides mõnel aastal riskivabale investeeringule tootluselt alla jääda, võib saavutada parema pikaajalise keskmise tootluse. Töötukassa puhul tähendab see seda, et töötajate ja tööandjate maksed majandustsükli jooksul saavad olla väiksemad, kui need oleksid reservide lühiajalise riskivaba investeerimise korral. Kuid üle majandustsükli jääb investeerimispoliitika siiski konservatiivseks. Töötukassa finantsvahendeid võib investeerida nõudmiseni ja tähtajalistesse hoiustesse, võlakirjadesse, pöördrepotehinguisse, rahaturu- ja intressifondide osakuisse. Varade haldamist iseloomustavad likviidsus-, intressi-, valuuta- ja krediidirisk, neile kõigile on nõukogu seadnud piirangud. Halduril on lubatud riske võtta tingimusel, et portfelli üldine riskitase jääb etteantud piiresse. Piirangute järgimist kontrollib Eesti Pank. Halduri tegevuse hindamisel võrreldakse töötukassa varade tootlust võrdlusindeksiga. ABN Amrole kui haldajale on ette nähtud lepingujärgne haldustasu. Kui tulemus ületab võrdlusindeksit, on tal õigus saada ka tulemustasu. Töötukassa portfelli puhul on riskiprofiil sätestatud selliselt, et 95%-lise tõenäosusega on portfell igal aastal kasumis. Ehk riskides sellega, et portfelli tootlus mõnel aastal riskivabale intressimäärale alla jääb, on suurendatud portfelli oodatavat keskmist pikaajalist tootlust. ABN Amrole oli paraku 2007. aasta just selline, kus tulemused jäid loodetust kehvemaks. Töötukassa varade maht kasvas 2,55 miljardile kroonile, kuid investeeringuilt teenitud tulu ulatus vaid 2 miljonini ning varade tootlus jäi märgatavalt alla võrdlusindeksi tootlusele. Investeeringuile avaldas 2007. aasta teisel poolel negatiivset mõju üldine ebakindlus maailma finantsturgudel ja fikseeritud tulumääraga instrumentide riskipreemiate suurenemine. Aasta esipoolel oli ABN Amro hallatava portfelli tootlus 4,1%, kuid teisel poolel negatiivne, mistõttu jäi aastatootlus nulli. Riigikassa hallatavate töötukassa vahendite aastatootlus oli 2,4%. Töötukassa investeerimispoliitika on tegevuse iseloomu arvestades pikemaajaline, investeeringute lubatud tehingud on rangelt paika pandud, mis tagavad peamise eesmärgi - eelkõige varade säilimise ja likviidsuse ning seejärel ka tootlikkuse. Äripäeva meelest on omavalitsuste laenukraanide kinnikeeramine kahe otsaga asi: küsimus pole ses, kas laenata või mitte laenata, vaid milleks laenata. Investeeringuiks, mis tõotavad kasvu ja arengut - miks mitte selleks laenu võtta. Populistlike valimislubaduste nui neljaks täitmiseks leiab aga kindlasti vahendeid oma eelarveraha ratsionaalsemalt ringi tõstes. Tallinn, näiteks, Pärnu. Kui valitsus tegi tänavuse riigieelarve ülioptimistlikult, siis suur osa omavalitsusi jäi oma finantsplaanides siiski kahe jalaga maa peale. Ehk just selle arvestusega, et vajalikuks investeeringuks jääb üks võimalus veel - laenu võtta. Nüüd tahab valitsus sellele võimalusele kriipsu peale tõmmata. "Laenu võtmine tähendab, et valitsussektori eelarve läheb defitsiiti, kui riik oma kulutusi veel miljardi krooni võrra ei kärbi," manitseb peaminister omavalitsusi, justkui need võtaks laenu ainult valitsuse kiusamiseks. Tallinn aga jäi oma kolme aasta peale mõeldud miljardikroonise laenuga Toompea võimuparteidele sobivalt silma. Riigil on ees raske aasta ja omavalitsustel justkui olekski kohustus olla solidaarne keskvalitsusega - üks kõigi, kõik ühe eest! Ent omavalitsused tulevad Stenbocki maja asukaile meelde siis, kui on vaja, et vallad-linnad raskustele oma õlad alla toetaks. See tundubki olevat Eesti riigi regionaalpoliitika nähtavamaid avaldumisvorme. Valitsuse omavalitsuste suunas näpuviibutamist õigustab nende suur laenukoormus. Tallinna häda pole aga niivõrd laen - linnal laene paari miljardi ringis, veel üks miljard lisaks ei käiks linnale üle jõu -, kui see, et linnapea Keskerakonna liider Edgar Savisaar, kes Tallinna rahaga endale poliitilist kaasavara kogub. Reform saab enda võimu alla valdu ehk erakondlikult mõjutades säästukuurile panna. Kuid Tallinn võib vabalt valitsuse keelule-palvele vilistada. Sõnasõda on tõusnud sama ägedaks, kui aastal 2001. Toona lõppes see sõbraliku kingitustevahetamisega: rahandusminister Siim Kallas kinkis linnapea Tõnis Paltsile kangi, Palts Kallasele aga peegli. Ent need pole enam omavalitsused, kelle kõiki finantsküsimusi reguleerib keskvalitsus pealinnast. Omavalitsustel kaob üldse mõte. Ehk ongi idee rahakraane kõvemini kinni keerates hoobilt ja järsult valdade arvu vähendada. Surm poomise läbi... See oleks kuidagi veel arusaadav 13. sajandi Eestis, aga mitte enam 21. sajandil.			OSCAR-2019
Kõik algas sellest, et kui Concord oli müüdud, siis hakkasin ma otsima käru, millega reisile minna (olgu siin kohal öeldud, et Bugaboo Cameleon reisimiseks kõige mugavam ei ole). Kaalusin igasuguseid kärusid, isegi Baby Jogger City Mini 😀 Lõpuks olid sõelal Cybex Callisto, Cybex Agis M4, Baby Jogger ZIP ja Bugaboo Bee. Kõik peale BJ ZIP-i oleksin pidanud tellima ja nii hakkasingi siis erinevatelt lehtedelt hindu vaatama, kui sattusin hoopis Cybex Balios M käru peale – ja koheselt tekkis ka huvi. Uurisn siis asja edasi ja selgus, et Cybexil ongi eraldi M kärude sari, kus on lisaks juba eelmainitud Agisele ka Eternis, Iris ja Balios mudelid. Kui kõiki põgusalt tutvustada siis Agis on kõige sarnasem Baby Jogger City minile (saadaval nii 4 kui ka 3 rattaga), kokku käib sama moodi, aga näiteks kangas on minu meelest meeldivam ja ka ilusam kui BJ + mõned muud väiksed asjad, mis meeldivad rohkem. Eternis on sama käru, mis Agis, aga suuremate ratastega (sarnaneks siis rohkem Baby Jogger GT mudelile). Cybex Iris M-Air ja Balios M on muidu täpselt sama käru, ainult rattad on erinevad – Irisel on väiksemad ja Baliosel siis suuremad. Hea ülevaade M-seeriast on leitav siit. – kaalu 10,6kg, mis on suht ok (kui näiteks Baby Jogger City Mini 4 kaalub 8,6kg, siis see 2kg, mis Balios rohkem kaalub teeb ta oma suurema funktsionaalsusega minu jaoks tasa). Väiksemate ratastega Iris kaalub ca 9kg. Ma ütlen kohe ära, et see käru on parim ikka linna tingimustes, kuna tegemist on siiski päris jäiga mudeliga (ratastel on küll vedrustus, aga see pigem üle äärekivide minekuks jms taolisteks olukordadeks). Kruusateele või muhklikule murule ma sellega igapäevaselt ei läheks. Tänaval on Balios hästi kerge minekuga, lükkama peab vaat, et minimaalselt ja juhitavus on hea ka ühe käega lükates. Ma ise olen küll 170cm pikk, aga tundub, et see käru on ideaalne ka pikematele kärutajatele, sest kahe ratta vahel ei ole seda pulka ees, kuhu paljud sisse astuvad ja sanga saab ikka väga kõrgele välja tõmmata. Last on kärusse päris mugav panna, rihmu saab üsna kergesti reguleerida ja JJ mahtus hästi ära ka oma paksu talvekombekaga. Ainus asi, millest ma puudust tunnen on see nö pael, mis käru sanga küljes oleks ja mille saab omale ümber käe panna – meil eelnevatel kärudel see olnud ja ma nii ära harjunud, et isegi kui korra sangast lahti lasen, siis on käru ikka käe küljes. Esimesel sõidul oli päikseline ilm ja testisime siis ka kaarvarju ära. Selle saab mõnusalt ette tõmmata, kuid sellisel juhul on varju tagumine osa võrgust – tuulevaikse ilmaga on see ok, aga tuulisema ilmaga kasutan ilmselt siiski meie Dooky katet, et tuuletõmbust pigem vältida. Miskipärast ei ole ei Baliost ega ka Iris mudelit Eestis müügil. Beebicenter, kus muidu Cybexi kärud olemas on (Agis 3 ja 4, Callisto ja uus Priam), müüb sarnaste funktsioonidega Mamas Papas Armadillo Flipi – mis on Baliosega võrreldes täielik nökats – ok isegi kui rataste suuruse järgi võrrelda pigem Irisega, siis ikka on need Cybexi kärud minu jaoks mõnusamad ja meeldivamad (näiteks Cybexil on rattad kummist, Armadillol plastikust). EDIT: 2016.12 seisuga on Balios müügil ka Beebicentris. Samas kui võrrelda seda Mamas Papas Armadillo Flip XT mudeliga, mis samuti seal müügis, siis täna valiksin Flip XT. Niisiis, saigi lõpuks valitud Balios M ja kui vaatasin neid funktsioone, kaalu ja mõõtmeid, siis hakkas selguma tõsiasi, et see käru hakkaks meie Bugabood põhimõtteliselt duubeldama (aga oleks natuke paremgi) ja nii tuligi mõte, et ehk on aeg siis BB-st loobuda ja uue kodu meie BB leidiski. Nüüd oleme jälle vaid 1 käruga ja ma parem ei hakka üldse lubamagi, et kas see jääb ka viimaseks või ei 😀 EDIT: Balios ei jäänud kaugeltki viimaseks. Täna seda käru uuesti ei valiks – põhiliselt sele jäikuse ja kaarvarju õhutusava pärast. Lisan siia ka hea ülevaatliku video, mis tutvustab siis Cybex Balios M ja Iris mudeleid (videos on siis näha see väiksemate ratastega Iris). Kuna ma tellisin vahetult enne jõule, siis läksexpress shippinguga vist 10 päeva, muidu oleks express shippinguga tulnud vist max 5 päevaga, seda siis Amazonist tellides. Tean, et sealt MyPramist tuleb ka ca 10 päevaga. Ei tohiks küll, vaata seda videot, seal see kokku panemine paremini näha. Iste läheb võileivaks kokku, seega väike osa kaarvarjust puutub seal muuga kokku. Kui väga muretseda, saab ka istme eraldi panna ja raami eraldi kokku panna 🙂 (kui käru kuskil mega sopaseks saanud). Aa ja meil kärudel on vari määrdunud vaid ühel korral – lennukis. Ja seepärast ma reisimiseks soovitan kärule mingi kott ümber panna v kiletada (kui käru veel heledates toonides ka). Tere, ega nüüd viimastel päevadel selle lumega pole proovinud sõita? Lihtsalt pakub huvi, et kas hädapärast saaks lumega ka natuke liikuda. Ei pea siinkohal silmas tunni aja pikkuseid jalutuskäike, vaid pigem mingit kiiret veerandtunnist käiku. 😀 Me pole jalutama läinud jah praegu, kuna Tallinnas niiiii külm. Aga kui täna korraks väljas käisime, siis vaatasin kõnniteid ja mõtlesin just, et poleks probleemi seal meie käruga liigelda. Aga see olenebki, et kus elada, et kui kiirelt tänavad puhtaks saavad. Annan teada, kui saame lumetesti ka tehtud 🙂 Ei, kuna meil suur rõdu, siis ei pea selle metsiku ilmaga välja minema, ma ise olin just tõbine ka 😦 Lihtsalt tahaks miskit kergemat ja kompaktsemat. Praegu igapqevases kasutuses Gessleini f10. Beebile oli hasti tore hea ja nö turvaline 😊 ja oraegugi vàga mugav iseenest (soidu mottes). Aga aasta oleme aeda nyyd kasutanud ja lihtsalt tahaks vaheldust ja moeldes kevadele-suvele, siis midagi nats konpaktsemat. Too mö kaubanduskeskuse kàru Cybex … on ka, aga oues pikki jalutustiire pole nii mugab aellega teha ikkagi, eriti veel hetkel. Mul on Chromeis selline võimalus, et saan selle Amazon.de lehe inglise keelde tõlkida küll, ise ka muidu väga midagi aru ei saanud. Raskem käru ehk need nö tankid on kindlasti kindlamad jah, aga no mind ei morjenda see praegu, kui oleks vastsündinud, siis ma selle Baliosega õue ei roniks, aga suurema lapsega pole hullu. Ja no suurema osa ajast meil siiski lund ei ole 😀 Oo, super. Sain nüüd viimase kinnituse, et tuleb ikkagi see ära tellida. Tahaks punast, aga kardan, et määrdub liialt. Nii et jään vist siiski musta peal pidama. Endal sama seis nagu Sandral. Meil Hartan Topline S ning lihtsalt jääb liiga suureks ja raskeks, kuna kõrgetele korrustele liiga tihti asja. Seal isegi joogipudelihoidja Cybex’i oma täitsa sellise hinnaga, mis ei pane mind kaks korda mõtlema (11,05€). Mul sootuks selline küsimus, miks Concord järgmisele ringile läks? 🙂 Ma ise olen nüüd antud Concordi vaadanud ja hirmsasti meeldib, lugesin siit ka selle tutvustust ja kirjade järgi olen ma armunud 😀 Kuna amastus on pime, siis huvitab just see, kas praeguste ilmadega on ka sellega mõeldav liigelda? Ma olen pigem pikemate ringide jalutaja, kui lihtsalt kuskil poes hängija 😀 Concordiga oli see, et ma lihtsalt tahtsin midagi veel proovida ja kuna õnnestus too hetk endale Bugaboo osta, siis polnud mõtet kahte käru hoida ka. Ma arvan, et kui esimesed rattad ära fikseerida, siis saab praegu sellega väga edukalt liigeldud – päris poolemeetrisesse hange muidugi ei roniks. Kui sa oled huvitatud ka kasutatud käru ostust, siis kirjuta mulle lifeatlucky13@gmail.com või FBs Berit Piho, tean ühte Concordi, mis müügis 🙂 Tänud väga toreda ülevaate eest:) On samuti plaanis osta Balios M, ainult üks küsimus on – kas istumisosa on kindlalt/stabiilselt raamil, saan aru, et kinnituskohti on ainult kaks? Meil Cybexi turvahälli rattad ning turvahäll (Cybex Cloud Q) veidi loksub seal peal:) samuti fikseeritud kahest kohast. Hei, 6-kuusele on sobiv küll jaa. Minu meelest on see iste seal peal kindlalt kinni, kõik plastkinnitused veidi nö loksuvad – see on loomulik, et plastik saaks olenevalt oludest ja temperatuurist natuke paisuda ja tagasi tõmmata. Väga jäik plastkinnitus võib hoopis kergemini katki minna. Oleneb, et kus teil käru kasutada on vaja, aga kuna Baliosel on rattad ikka päris suured, siis reisil võib see väiksemate ratastega Iris M isegi mugavam olla – kõik muud funktsioonid on samad 🙂 Tere! Kui nüüd valida,kas Concord Wanderer või Cybex Balios,siis kumma võtaksid? Otsin sellist kergemat käru,millega saaks ka konarlikel teedel ja looduses jalutada ning hetkel tundub Wanderer mõnusaim valik olevat.			OSCAR-2019
Kuulutuse sisu: On ju ometi ka mehi kellele meeldib naise juures volüümikus..mida rohkem seda parem..et oleks kohe väga palju... Just sellist mees ma otsingi....mind on väga-väga palju ja see kõik kuuluks sulle:) Kuulutuse sisu: Tore ja vallatu paar - M27, N22, loodab siiski veel leida vallatut, puhast raseeritud, diskreetset ja vabameelset (nagu me isegi) meest vanuses kuni 35a, kes sooviks samuti pikaajalisemat suhet. Pilt garanteerib vastuse, kuid netist tõmmatud pilte saata ei ole mõtet!!! Jääme lootma ja ootama, et siiski leidub veel mõni meilegi...!!!! Kuulutuse sisu: Pärnust tartusse kooli tulnud neiu sooviks tutvuda tartu noormeestega.ootan igasuguseid huvitavaid plaane, ka vallatuid,sest pole tartus veel üldse tuttavaid aga tahaks juba hullata.Kui kõik sobib sobib, sisi võib ka tõsisem suhe olla. Kuulutuse sisu: 26/165/50 üksindust tundev abielus naine otsib kaaslast(armukest)24-37a.Kellega aegajalt kohtuda ja teineteist nautida.Üheöö suhete otsijatel paluks mitte tülitada. Kuulutuse sisu: Tere. Kas leidub siin 35+ elukogenud mehi, kes ei huvitu ainult seksist, vaid kes tahaksid jagada oma elutarkust noore neiuga. Sooviksin leida paariks nädalaks õhtuteks vestluskaaslast, kes tutvustaks mulle enda maailmavaateid. Olen noor ja kena neiu, ei paku seksteenust, kuid oleks vaja toetust. Nii et kui keegi seda kuulutust loeb, ja tunneb, et seks ei ole põhiline ja kes usub, et talle on mulle midagi põnevat pakkuda ning kes suudaks mind toetada, siis andke endast märku e-maili teel, kus oleks tore leida väike tutvustus endast ning ka pilt ei teeks paha. Kiire seksi otsijatel palun mitte tülitada :) Kõike head ! Kuulutuse sisu: Hea huumorimeele ja avatud hingega naine otsib samaväärset meest, et täide viia seksuaalseid fantaasiaid. Kuulutuse sisu: Üksik tudengineiu soovib leida enda kõrvale kaaslast. Kaaslast kellega vahest murekoormat jagada, kellele rõõmu kinkida. Ole hea ja kirjuta endast mu mailile. Kuulutuse sisu: Ilus ja hoolitsetud vormikas naine(paksuke) tahab olla heaks armukeseks mehele, kes suudab ja oskab armastada ning raatsib ka mat. aidata. Kuulutuse sisu: Abielus,kuid palju üksi olev naine tahaks leida salasõpra, kellega nautida sexi kõiki võlusid ja avastada ka midagi uut. Kirjutame oma soovidest ja ka teostame need. Sponsurlust ei taha ja ka ei paku, vaid vastastikune siiras tahe. Kuulutuse sisu: Mina: iseseisev sale brünett, avatud meelte ja vaheda mõistusega. Soovin leida SEKSpartnerit pikemaks ajaks. Nõudmised mehele (palun loe seda osa enesekriitiliselt!): 25-40 vaba, mat.kindl.; avatud ja otsekohene; pikkust üle 175 cm, spordiga tegelev ning sümpaatse välimusega; korralik varustus, suuseksivalmidus ja võimekus naudingut pakkuda elementaarsed. Täitsa iseenesestmõistetavad asjad ju :) Aga kui Sa mõnes asjas päris kindel pole, ära parem ühendu. See olen mina, kes otsib, nii et ma võin ju tingimusi esitada ;) Sponsorit ei otsi. Kuulutuse sisu: Otsin pikemat kasvu vaba meest püsisuhteks, kes oskab armastada ja hinnata naist ning kellele meeldib ka ise olla armastatud. Kuulutuse sisu: mees, kui sa tahad ja suudad endale armukest lubada siis olen äkki mina just see keda otsid.olen 23 aastane kena,lõbus ja hea keha ja pehme nahaga noor naine. Kuulutuse sisu: Tahan täita meeste fantaasiaid. Mida põnevam, seda suurem tõenäosus kohtuda. Sponsorlus kokkuleppel. Olen abielus, diskreetus vajalik. Kuulutuse sisu: vallatu ja vabameelne neiu (ja ka väga lõbus ja energiline:) ootab vallatute kuttide maile. vahetame pilte saame kokku ja teeme midagi kihfti. olen väga maias :) Kuulutuse sisu: Sale, blond 35 aastane abielunaine soovib leida diskreetset kaaslast kellel on huvi ja aega mõned tunnid päevas seksile pühenduda. Kuulutuse sisu: Oled kõigest väsinud, tüdinud, kurb, aga tahaksid veidi rõõmsamalt elada, siis kohtume!Ole vanuses -50, puhas, pikem, kirglik, mõnus.Ise olen naiselik, väiksem, puhas, sexikas.Tule naudime teineteist! Kuulutuse sisu: 19,a,vabameelne lopsakate rindade ja puusadega meelas,aga ilma eriliste kogemusteta tüdruk otsib vabameelset ja diskreetset partnerit, kellega koos seksimaailma avastada ja teineteise kogemusi rikastada. Kuulutuse sisu: Tere,kuidas oleks ,kui tutvuks püsisuhte eesmärgil..sa võiksid olla vähemalt 175cm pikk, puhas ja viisakas. ise olen heledapäine, sale,tark... Su vanus võiks jääda 25-33a vahele. Ei ole siiani vedanud meestega lihtsalt...punkt. Äkki nüüd:))? Kuulutuse sisu: Mina olen neiu 19a.Otsin meest 22-32(Kaal ja kasv ei ole tähtis.Ise olen sale aga armastan paks neiu ka)Alguses tahan internetis suhelda,aga pärast kui kõik hästi on-sexima paar korda nädalas,kirjutage Kuulutuse sisu: Kui oleks keegi kes oskaks ja tahaks hoida haiget saanud hinge, kui oleks keegi, kes armastaks ja hoiaks, kui oleks keegi, kes sooviks ka ise olla armastatud ja hoitud, siis palun endast märku anda. Äkki annab see tagasi elujõu, tahtmise olla ja teha Kuulutuse sisu: 30/167/52 abielunaine tuleks sümpaatsele ja diskreetsele mehele külla ja oleks tunniks sinu päralt. Ei mingit sponsorlust ega suhet, ei mingit lobisemist. Lihtsalt üks kohtumine, mis ei pruugi viimaseks jääda. Saada kirjeldus, mis selle poole tunni jooksul juhtuda võiks. Kuulutuse sisu: Veetlev neiu soovib tutvuda Lõuna-Eesti noormeestega, et igaöisesse rutiini vaheldust tuua. Vasta ja sa ei kahetse! Kuulutuse sisu: Olen kenake ja sarmantne naine ja üksi jäetud, kuid väga hea armuke. Head seksi - helista ja kirjuta julgesti. Mulle meeldib kõvasti enda mõnu väljendada :-) Kuulutuse sisu: otsin omale rüütlit, kes paneks naise tundma end tõelise naisena. Rüütli vanus võiks olla 34+, mille juurde kuuluvad ka korralikud elukombed. Kuulutuse sisu: 21.a kena, sexikas,vormikam, (aga mitte eriti), heledate pikkade juustega ja suurte rindadega neiu soovib tutvuda 23-32.a Tallinna noormeestega, kes oleks sponsoriks, sooviksin ühiselt lõbusalt aega veeta, väljas käia, reisida ja kes oleks lihtsalt hea sõber , sobivusel ka enamat. Oleksin Sinu kiisuke. Ise olen Tartust, aga sooviksin Tallinnasse elama tulla. Kuulutuse sisu: Olen vallatu ja kelmikas, 24a, äsja lahutatud noor naine. Kas leiduks meest, kes suudaks mind lohutada ja rahuldaks minu unelmate fantaasiaid. Kui oled huvitatud minuga kõige kogemisest, siis kirjuta mulle. Kuulutuse sisu: Tere, kui sa tahad reaalselt seksi saada siis olen mina see õige . Asun tartus ja olen väga kena 20 aastane tütarlaps . Hinnas lepime kokku telefonis ja teen ka anaali (kallim). Soovi korral on mul ka üks sõbranna. Olge tubild ;) Kuulutuse sisu: 19.a neiu otsib 19-25 noormeest püsisuhe eesmärgil. Olen tavalises elus korralik ja seksis vabameelne. Välimusest võid olla selline, nagu oled , peaasi, et iseloomust meeldiv. Kirjuta ja räägime põhjalikumalt. Kuulutuse sisu: Abielunaine tutvuks puhtusest lugupidava sobivas vanuses abielumehega kellega vajadusel kohtuda.Extremistidel ja muidu tankistidel mitte tülitada.Hea kui omaksid autot. Kuulutuse sisu: kena sale brünett neiu otsib rikast sponsorit vanuses al 35, lühikestele kirjadele ei vasta, meeldib alluda mehele ja karm kohtlemine seksi ajal.... Kuulutuse sisu: Väga sale ja ja haritud naine siin. Kuna olen seotud, huvitab mind esialgu diskreetne suhe. Kui oled heas vormis, vaimukas ja tasakaalukas mees, kirjuta mulle :) Kuulutuse sisu: Olen abielus, kuid kodune rutiin on ära tüüdanud. Tahaks vahel mõnda meest kallistada. Sponsorit ei vaja ja pinda ei oma. Eeldan, et kohtumiste kulud tasud Sina Kuulutuse sisu: Abielumeeste seksiabi! Kõik hädas mehed, kes te tunnete, et oma naine ei rahulda teid ja te tahaksite tunda ennast tõeliste meestena, kirjutage minule ja me leiame lahenduse! Kuulutuse sisu: Hei! Pisem sensuaalne särasilm ootab oma ellu igati kirglikku meesolevust vanuses 30-43.a., kes on sümpaatne, hoolitsetud ja kellel jääb midagi ka kahe kõrva vahele.Et kõike koos teha! Ilusat tutvumise algust! Kuulutuse sisu: Abielus naine tutvuks vabameelse mehega või meestega pikemaajalise sexsuhte eesmärgil.Oodatud on soliidsemas eas meeste kirjad. Kuulutuse sisu: Tere Härra, kuni 43! Tahaks väga Sinuga lähemalt tuttavaks saada ja väheke meie mõlema ellu särtsu tuua ... ja toredaid mõtteid vahetada ... ja ilusaid unistusi ellu viia...! Ise olen elus ühtteist saavutanud, tumedamat verd ... edasi küsi ise! Päikest Sulle! Kuulutuse sisu: Mees, kes sa tunned, et pole oma seksieluga rahul. Kirjuta mulle ja räägi oma fantaasiatest, sellest, mida sa soovid, et ma sinuga teeksin ja mida sina minuga teeksid. Vastukirjad on garanteeritud. Ning tuttavatena on meil ka kohtudes ja üksteist paremini tundma õppides teada kuidas ja mida teha. Ava oma fantaasiad... Kuulutuse sisu: Heas särtsumises, heas väljanägemises, head suhet otsiv härra võiks vastata , mitte üheöökeptajaist pole huvitatud.Võiksid olla turskem ja vabam oma ajas, kellele ei meeldi üksnes kõhnad piigad vaid ka volüümsemas olekus ja heas vanuses naised juba!!! Kuulutuse sisu: Olen sümpaatne, arusaav ja tolerantne abielunaine, kes tutvuks mõne toreda meeshingega. Mehelt ootan enam kui keskmist intelligentsi, üle keskmise potentsi, pikkust, huumorisoont, hoolivust, mõistmist ja loomulikult seksikust. Ise suudan seda kõike vastu pakkuda. Kuulutuse sisu: Tahaks leida sümpaatset ja asjalikku meesterahvast 27-35 ,kellega vaba aega koos veeta...olen sale,seksikas,kena ja vaba ja nädalavahetustel igavlev naine...sobivusel võimalikud igasugused variandid... Kuulutuse sisu: Soovin leida ümberl6igatud riistaga meest eestimaa pealt. Et juua alustuseks veini ja sobivusel teha k6ike mida ma soovin nii pikalt ja intensiivselt kuni ma lihtsalt enam ei j6ua ;) Kuulutuse sisu: Pisike ja pehme naisterahvas otsib meesterahvast Tallinnast või lähiümbrusest, kellega koos elus edasi minna. Vanust võiks sul olla 25-35a, hea huumorimeel tuleb samuti kasuks. Kui oled huvitatud, siis saada ruttu oma kiri minu poole teele. Kuulutuse sisu: Taibukas blondiin otsib intelligentset härrat,kellega vahel kohvikus käia ,kõigest rääkida ja ennast mõnusalt tunda.			OSCAR-2019
Viie tunni jooksul on kavas kõige ägedamad tantsu- ja treeningstiilid Eesti võtmes, lisaks eestiteemalised esinejad, mängutuba ja üllatused! Eelnevalt registreerida ei ole vaja. Võta kaasa sõbrad ja pere ning tule tantsima ja Eesti sünnipäeva tähistama! 🙂 Ajakavas võib esineda muudatusi. Sündmuse info täieneb jooksvalt Facebookis ja tantsukeskuse koduleheküljel. 12. novembril osales Tähtvere taaskord võimlemisfestivali Gymnafest Lõuna-Eesti eelvoorus. Võistlustulle astus meie Contemporary & Jazz eliitgrupp kavaga “Mefoobia” ning tantsiti end ka finaalkontserdile. Finaali meenutab tantsublogis tantsija ja õpilaskogu liige Iris Sargla. Finaal toimus möödunud laupäeval, kus meie tantsijad andsid endast kõik ning esitusse oli alates eelvoorust tulnud juurde palju kindlust. Auhinnalist kohta sel korral ei pälvinud, kuid vaatame põnevusega vastu uutele võistlustele. Suur üllatus oli kõigi jaoks Contemporary & Jazz eliitgrupi uus tantsija Marleen, kes kõigest nädal aega enne võistlust astus trennisaali, lootes pärast proovitrenni saada ka gruppi tantsima. Tema üllatuseks otsustas treener Maris teda kohe kavasse sisse panna ning juba nädala pärast lavale saata. Kohusetundliku tantsijana tegi ta tohutult tööd, õppis kogu kava kiiresti selgeks ning astuski laupäeval lavale. Marleen: Alguses ei olnud ma absoluutselt kindel, kas saan selle kava selgeks, sest võistluseni oli jäänud väga vähe aega. Arvan, et eelnev iluvõimlemise kogemus tuli kindlasti kasuks koreograafia meelde jätmisel. Muidugi kartsin natuke, et äkki läheb kava meelest või sammud sassi, enne võistlust tuli ka väike närv sisse. Laval olles ma siiski ei tundnud ennast ebakindlalt, pigem oli hea tunne, et saan olla osa sellest grupist ja tantsida, sest seda olen ma juba pikka aega tahtnud teha. Maris: Ma olen paar korda ka varem asendanud laval oma grupi tantsijat, nii et see polnud mulle päris esimene kord. See on tegelikult päris keeruline, sest isegi, kui tean kõiki samme peast, ei ole ma neid piisavalt palju läbi tantsinud, et mu keha neid vabalt mäletaks. Tunnen, et pidin palju rohkem mõtlema, mida teen ja kuidas midagi teen. Võib-olla rohkem kui mu tantsijad, sest nemad on juba kaua saanud samme detailideni kehasse harjutada. Tihti on treeneritel närv lava ääres seistes ja pingsalt grupi etteastet oodates isegi suurem kui tantsijatel. Kumb on sinu jaoks võistlustel vähem närvesööv, tantsija või treeneri roll? Miks? Maris: Kindlasti on minu jaoks vähem närvesööv treenerina pealtvaataja rollis olemine, sest siis ei pea muretsema selle pärast, et ma ise midagi sassi ajaks. Selleks hetkeks on kogu mu töö tehtud ja jääb ainult loota, et olen teinud piisavalt. Tantsija rollis olemisel liitub lisaks ärevusele, et kas mu tantsijatel läheb kõik hästi ka see, kas mul endal läheb kõik hästi. Maris: Kõige esimesena tuli idee teha tants kübaratega. Sellega seostus mulle natuke flirtivam ja aktiivne jazzi stiil, kus karakteritel võiksid olla õrnalt kõrged egod (sõnal “mephobia” on humoorikas tähendus – fear of becoming so awesome that the human race can’t handle it). Muusikat ei leidnud ma ise, aga kui see mulle saadeti, mõistsin, et see laul tekitab täpselt selle emotsiooni, mida ette kujutasin. Hetkel on tants valminud täpselt selliseks nagu ette kujutasin ja ma ei väsi kiitmast tantsijaid – tantsivad just nii nagu soovisin. Samas on tantsulooming alati protsess ja kindlasti on vaja veel palju üle vaadata. Siiani olen aga rahul, kuidas algne mõte tervikuks välja kujunes. Suure rõõmuga kuulutame välja 2018. aasta talvelaagri meie tantsukooli liikmetele! Laager toimub Tähtvere Tantsukeskuse ruumides 19.-21. jaanuaril. Reedest pühapäevani on plaanis palju erinevaid tantsutreeninguid, meeskondlikke tegevusi ja õhtuseid üritusi. Ka käesoleval hooajal rõõmustame liikumissõpru seltskonnatantsu alg- ja jätkukursuse ning hobigrupiga. Seltskonnatantsu tund on samal ajal nii treening kui ka võimalus tunda end kui peosaalis, pühenduda tunnikeseks 100% oma kaaslasele ning saada natuke nalja ja naeru. Tunde juhendavad oma ala spetsialistid Pihel Hunt, Hardi Rikand ja Oliver Hannus. 5 päeva, 5 bussiga läbitud riiki ja 5. koht – Tähtvere tantsijad käisid septembris võistlusel IDO World Street Dance Show Championships & IDO World Disco Dance Cups Tšehhis. Tegemist on International Dance Organizatoni (IDO) formaadis suurima street dance show võistlusega. Võtsime eesmärgiks näha, millega tegelevad teiste riikide tantsijad ning esindada Eestit andes endast parim. Reis oli väsitav, kuid andis palju uusi mõtteid ja kogemusi. Näiteks oli inspireeriv juba lavatagune elu – näha lava taga sadu tugevaid tantsijaid korraga harjutamas ja sooja tegemas. Street dance show täiskasvanute formatsioonide kategoorias osales meie kava “Valüüria vägi”, mis pälvis 5. koha tugevate sloveenlasete ja slovakkide järel. Samuti oli kõrge konkurents disco kategoorias, kus osales meie duo (Marit Männiste ja Michelle Uelskaja) huvitava koreograafia ja stiilse esitusega, mis tõi 13. koha. Helen Maria: Võistlusest on möödas juba peaaegu kaks nädalat, kuid emotsioonid on siiamaani laes. Kindlasti said kõik juurde palju motivatsiooni, et ennast sel aastal tantsuliselt arendada, sest võistlejate tase oli väga kõrge. Esimesel päeval oli meil võimalus vaadata erinevaid disco soolosid ja duosid, kus osalesid ka meie oma Marit ja Michelle. Õhtu teiseks pärliks oli ka Meie Stuudio production. Teisel päeval oli meie kord oma taset näidata. Hommik algas vara, pidime olema lavaproovis juba kell 7.30, kuid meie üllatuseks kasutasid ainult vähesed grupid võimalust laval kõik läbi proovida. Seejärel suundusime tagasi hotelli, et meigid-soengud teha ning kell 13 alustasime sõitu võistluspaiga suunas. Kohale jõudes hakkas juba närv vaikselt sisse tulema, kuid ühine soojendus enne lavale minemist maandas pinged ning olime valmis endast 100% andma! Lavalt maha tulles olime oma esitusega väga rahul. Suur oli meie rõõm, kui saime teada, et olime ennast ka finaali tantsinud! Hypesime ennast veelkord üles ning tegime parema esituse kui esimesel korral. Olime õnnelikud juba siis, kui finaali jõudsime, kuid see, et me viienda koha saime, ületas ootused! Kerli: Võistlusreis Tšehhi on ilmselt üks ägedamaid otsuseid meie grupis. Transportisime end sinna bussiga ja pikk sõit polnudki nii õudne, kui ma arvasin Esimesel päeval meie grupp veel ei võistelnud, aga ülilahe oli vaadata teisi tantsijaid ja nende taset. Esimest päevast oli meeldejääv ka see, kui Meie Stuudio võistluspaika jõudis, tuli Andre Laine, kallistas meid kōiki ja soovis edu. Tekitas hea tunde, et eestlased hoiavad välismaal kokku ja elavad üksteise tegemistele kaasa. Tagasisõit oli minu jaoks natuke raskem. Eriti, kui alustasime hommikul sõitu Poolast, sõitsime ja sõitsime ning õhtul kell 23:00 olime ikka Poolas Aga koju jõudes olid emotsioonid ikka veel laes olenemata bussipõrandal veedetud ööst ja ma olen mega uhke meie saavutuste üle! Suur kummardus meie armsa treeneri Maarja ees Sander: Kindlasti jäid reisist meelde pikad bussisõidud, sest nii edasi kui tagasi oli vaja kokku sõita ligemale 3500 km. Võistlusest jäid enim meelde tugevad sreet dance show duod ja grupid balkaniriikide esituses. Kuna tegemist oli Valüüria väe viimase lahinguga, siis otseloomulikult on eredalt meeles ka see emotsioon, mida laval olles kogesime. Maarja (juhendaja): Reis oli täis emotsioone ning lühidalt kokku võtta on keeruline, kuid mõned mõtted: Selle võistluse jaoks pidime tegema mitmeid muudatusi ja ümber õppima ka trikke, seega oli lava kõrval seistes väike värin sees, kas kõik õnnestub – õnnestus 🙂 Oli näha, et pikk ja pidev töö tasub end ilusate esituste näol ära. Pärast poolfinaali teadsin, et peagi peaks seinale tulema finaalipääsejate nimekiri. Olin lava taga ja peast käis läbi mõte, et kui tantsijad sinna tulevad, saan ilmselt kohe nende kehakeele järgi aru, kas oleme finaali pääsenud. Siis nägingi neid suure jooksuga tulemas ning teadsin, et saame veel ühe korra tantsida 🙂 Kallistasime ja tundsime siirast rõõmu, see oli võistluse üks meeldejäävamaid hetki. Võistluselt jäi meelde mitmete osalejate (eelkõige Sloveenia) kõrge tantsutehniline tase – kehakontroll, täpsus, kiirus, jõu kasutus. Kui laval oli nt. 15 tantsijat, tundus nagu oleks neid 30, sest tantsijatelt saali paiskuv energia ja power olid nii võimsad. See andis palju inspiratsiooni edaspidiseks. Lavastuslikus pooles oli sügavalt meeldejäävaid numbreid vähem, kuid huvitav oli näha kavade loomises teistsugust stiili – nt. oli tantsudesse sisse toodud palju huumorit, kasutati väga palju rekvisiite, kavade tempod olid enamasti algusest lõpuni väga kiired jne. Võimas oli näha ja kuulda, kuidas erinevate riikide tantsijad elasid kaasa enda riigile/stuudiole. Samas võiksime tantsijatena nautida ja väärtustada tantsu ka üldisemalt, keskenduda ka teiste riikide/stuudiote esitustele, neilt õppida ja neid toetada. Ühel sõidupäeval eksisime (kiir)teelt ning sattusime imearmsasse Saksamaa linnakesse koos põneva arhitektuuriga majakeste ja vanaaegse lossimüüriga. See oli pikkade bussisõitude üks highlighte. Samuti nt. ühised hommiku- või lõunasöögid, kus saime muljeid vahetada ja lihtsalt koos olla! Kõige uuem grupp meie tantsuperes on breiktantsu rühm. Koos on käidud ainult mõned nädalad, kuid juba on kujunemas vahva seltskond ning selgeks õpitud esimesed sammud ja trikid. Breiktantsu tunnid treenivad tugevamaks kogu keha, arendavad koordinatsiooni, muusikalist kuulmist ja rütmitunnetust, meeskonnatöö oskust jpm. Treener Roland Gorkin ja poisid ootavad enda seltsi veel mõnda toredat osalejat – nii poisse kui tüdrukuid, eelkõige 1.-3. klassist. Esmakordselt pakume tantsusõpradele house tantsustiili kursust – 5 erinevat töötuba, mis moodustavad ühtse terviku ja arendavad stiilitunnetust mitmekülgsemalt kui ühekordne workshop. Kursusel toimuvad treeningud järjepidevalt ja ühtses grupis. See on hea võimalus arendada end vägevas tantsustiilis, mille õppimisvõimalusi on Lõuna-Eestis vähe. Kursus on maiuspala igale tänavatantsu fännile ning kogenud tantsijale, kuid sobib hästi ka innustunud algajale – tundides õpitakse house´i põhisamme ja variatsioone, pannakse nendest kokku väikseid koreograafiaid ning otsitakse viise, kuidas sammudega freestyle´da. Ühekordne workshop 22 eurot (ainult vabade kohtade olemasolul). Ostes ühe korra pääsme, palume märkida lisainfo lahtrisse soovitud kuupäev. Kursuse juhendajaks on Anastassia Tukova – tunnustatud tantsija ja treener, kes tantsib, õpetab ja võistleb Eestis, Baltimaades, Venemaal ja mujal Euroopas. Ta on tantsuga tegelenud üle 10 aasta ning tema põhistiilideks on house ja hip-hop. Lisaks on Anastassia õppinud paljusid erinevaid stiile – contemporary, moderntants, dancehall, erinevad tänavatantsu stiilid. Anastassia on tugev freestyle´i tantsija ning loonud mitmeid koreograafiad, mis on saavutanud kõrgeid kohti erinevatel võistlustel. Anastassia eesmärgiks on arendada house ja hip-hop stiile Eestis ning aidata enda õpilastel leida oma stiil. Hooaja 2016/2017 kõige viimane võistlus oli Tähtvere Tantsukeskuse tantsijate jaoks World of Dance Lithuania qualifier. World of Dance on ülemaailmselt tuntud tantsuürituste sari. Esmakordselt toimus võistlus Leedus ning Tähtvere Tantsukeskusest osales kaks eliitgruppi. Jagame lugejatega oma muljeid võistlusreisist, enne kui sukeldume juba uue hooaja seiklustesse 🙂 Iris: World of Dance oli kindlasti üks hooaja suurimatest võistlustest. Üllatusmomente oli palju, näiteks ei mahtunud alguses troon bussi ära ning helistades võistluspäeva hommikul oma vanematele, et neid asjadega kursis hoida, avastasin, et nad olid kell 5 hommikul Tartust sõitma hakanud, et veel viimast korda neid kavu laivis näha. Sellisel võistlusel oli nii hästi näha teiste riikide taset ja see oli ikka ülemõistuse kõrge. Tekkis kohe ka endal tahtmine ennast edasi arendada. Mulle meeldis kõige rohkem see, kui pärast pea 10 tunnist bussisõitu jõudsime hostelisse ja sõime peaaegu kõik koos õhtu/öösööki. See tekitas nii hea tunde. Kahte kava samas kategoorias oli muidugi keeruline tantsida, sest peale kostüümide oli vaja vahetada ka meik, aga me saime hakkama. Ma arvan, et see oli väga hea kogemus, sest see pani proovile nii meid kui ka treenerit. Ma ootan juba kannatamatult MMi, kuhu sügisel lähme! Theressa: Mina ütleks, et World of Dance’i võistlus oli võimas. Nii hea oli näha sellise tasemega kavasid ja soolotajaid ning lisaks ka kohtunike show’d, kus nad näitasid, mida suudavad. Tunda on, et sellised välisvõistlused liidavad gruppi veelgi enam, kuna kogeme üheskoos midagi nii vinget ning veedame väga pikalt üksteise seltsis aega. Tooksin välja selle, mis iga välisvõistluse ajal mõttes on olnud: minu meelest on need pikad bussisõidud alati väga vahvad, mis sellest, et kipuvad üsna väsitavad olema ja tavaliselt ei jaksa kohale jõudmist ära oodata, aga see on armas, et oleme kõik koos ning naudime üksteise seltskonda. Kui võistlusest rääkida, siis see oli tõesti meeldejääv. Alguses oli võib-olla natukene ehmatav, et lava on väljas ja üldsegi mitte nii suur, kui lootsime, aga sellega harjusime kiiresti ära ning andsime tantsides endast kõik. Mina sain sellest kõigest väga palju motivatsiooni juurde, sest paratamatult selliseid tantsijaid vaadates tahaks ise samamoodi lava peal kütta. Pärast sellist võistlust ootan juba kannatamatult järgmist.  Emma: World of Dance võistlus oli meeldejääv ja väga motivatsiooni andev. Seda ei saa võrrelda Eesti tantsuvõistlustega, tase oli väga kõrge. Ise laval olla oli ka võimas. Oleksin tahtnud veel rohkem kavasid vaadata, aga enda kavaks valmis sättimiseks läks päris palju aega. Ootan juba kannatamatult MMi, kuhu sügisel lähme. Olen kindel, et ka sealt saan juurde palju inspiratsiooni. Maarja (juhendaja): Kui esimest korda kuulsime, et World of Dance võistlus tuleb Leetu, olin väga elevil. Olen aastaid vaadanud videosid USA ja teiste riikide WOD võistlustelt ning jõudes Vilniuse esinemispaika ja seistes suure WOD logoga lava ees, oli võimas tunne – vau, see kõik ongi siinsamas ning meie selle keskel 🙂 Arvan, et see oli suur samm meie arengus osaleda sellise tasemega võistlusel. Paar kuud enne võistlust pidime osalema video-eelvoorus (tantsudega “Vihased lihased” (autor Kerstin) ja” Valüüria vägi”) ning veidi hiljem saime rõõmusõnumi, et mõlemad kavad on võistlusele oodatud. Mitu korda märgistasime oma saalides ära planeeritud lava suuruse, mis esialgu tundus olevat meie kavade jaoks liiga väike. Õnneks ehitati lava algselt planeeritud mõõtudest suurem ning siis ei olnud kahtlust – LÄHME! Sõitsime Leetu eelmisel päeval ning öö veetsime kahes erinevas hostelis. Üks neist oli iseäranis hubane, kus oli väga mõnus tantsijatega õhtust süüa ja juttu rääkida (teisest ajalugu vaikib). Hommikul sõitsime võistluspaika, kus esimene hetk võttis pahviks – igas nurgas harjutasid kõrge tasemega tantsijad ja grupid ning kõik oli täis rahvusvahelist suminat (meie kategoorias osales 21 kava umbes seitsmest riigist, lisaks juuniorite kategooria ning erinevad soolod). Saime teha ülikiire lavaproovi ning siis oli aega ettevalmistusteks, söömiseks ja teiste esituste vaatamiseks. Eestist jõudsid kaasa elama ka väga vahvad lapsevanemad, mis oli meile toredaks üllatuseks. Kuna “Valüüria väe” kavas on varjuteatri koht, kuid üritus toimus vabas õhus, olime mures, kas vari päevavalguses välja tuleb. Et seda olukorda veidigi parandada, saime valgusmehega kokkuleppe, et ta on nõus meie etteaste ajaks lavavalguse maha võtma, kui tulen koos temaga valguspulti ja näitan õige ajastuse. Suur oli minu üllatus, kui sain teada, et valguspult asub välilava all, umbes meetri kõrgusel alal mulla peal. Nii et kui tantsijad astusid lavale, ronisin mina poolkükakil lava alla. Nii ei näinud ma tantsijate esitust (hiljem sain küll videost vaadata), kuid oli eriline tunne tunda täpselt enda pea kohal oma tantsijate samme ning püüdsin saata neile üles kõik oma energia 🙂 Eriline moment oli veel kava lõpus – kuna meie tantsus on rekvisiidiks troon, palus ürituse host panna uuesti meie muusika käima ning sammus ise muusika saatel troonile ja rääkis troonil pühalikul häälel mõned laused. Üllatusena tantsisid tantsijad kava lõpu samamoodi välja nagu originaalis, see andis laheda efekti. Kokkuvõttes andis see võistlus väga hea kogemuse ja inspiratsiooni edaspidiseks. On üks asi näha võimsat taset videotest, kuid teine asi seda ise vahetult kogeda. Kohtunikeks olid nt. Cirque du Soleil talent scout, Justin Timberlake´ga koostööd teinud tantsija ja koreograaf jne. Hinnati erinevates proportsioonides järgmisi kategooriaid: routine, execution, presentation, crowd appeal. Võistluselt jäi silma eelkõige erinevate riikide tantsijate (streedi)tehniline väga kõrge tase. Kohapeal välja kuulutatud esikolmikusse me ei mahtunud, kuid saime eriauhinna “Best costume”, mis oli samuti positiivne tunnustus, sest olime kostüümide, grimmi ja rekvisiitidega palju vaeva näinud. Töötame aina edasi! Tantsijad ja meie juhendajatena olime koos läbi teinud väsitava aga imelise hooaja ning WOD oli sellele igati vinge lõpetus! Meil on suur rõõm teatada, et sügisest avame uue poistele suunatud grupi. Ootame 1.-3. klassi poisse õppima breiktantsu Roland Gorkini juhendamisel. Tunnid toimuvad E ja K kell 16.00-16.55. Breiktants teeb keha tugevaks, arendab rütmitunnet ja akrobaatilisi võimeid, annab võimaluse veeta vaba aega sportlikult ja saada uusi sõpru. Samuti jätkab vahva eelkooliealiste poiste rühm, kuhu mahuvad veel mõned liikmed. Kõiki noormehi ja härrasid ootame erinevatesse tantsukooli gruppidesse, nt. noorte ja täiskasvanute hip-hoppi või eelneva tantsukogemuse korral eliitgruppidesse. Täpne rühmade informatsioon varsti koduleheküljel.			OSCAR-2019
Alljärgnev on põgus pilk hea ametivenna praost Eerik Hiisjärve elukäigule läbi perekondliku ja isikliku prisma. 30. aprillil 1913 sündis Tartus Kusta ja Friderike Hinriksoni peres poeg, kes sai ristimisel 19. mail nimeks Erich. Sel ajal oli tava laps ristida võimalikult kiiresti. Ta omandas alghariduse ja lõpetas Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi 1931. Oma kujunemisest kirjutab ta aastal 1937: «Miks ma nii palju kirjutan oma vanematest? Vist küll selleks, et sealt minevikust on tulnud jooni minusse, minus luues uue isiksuse, kellel on tung seltskonna jõule ja tahtmine jõuda Kristuse risti juurde, et näha tõeliselt kord ülestõusnud Kristust.» Leeriõpetuse sai Erich 1933 Tartu Peetri koguduses õpetaja Treumani juures, mille kohta ta ise meenutab: «Siin puutus mulle silma, et leeriaeg on liiga lühike, millest tingituna ka õpetamine on liiga konspektiivne ja kuiv.» Juba noorena oli Erichis küpsenud soov saada pastoriks ja nii õnnestuski tal pärast kaitseväge tänu saadud toetusrahale astuda Tartu ülikooli usuteaduskonda. Õppeaastad 1933–1937 Tartu ülikoolis olid heaks ettevalmistuseks pastoriametile. Ta kuulus Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi perre ja oli valitud seltsi abiesimeheks. Seoses nimede eestistamisega sai ta 17. detsembril 1937 eesnimeks Eerik ja perekonnanimeks 14. veebruarist 1938 Hiisjärv. Pro venia concionandi eksami sooritas 26/27. oktoobril 1937 ja pro ministerio 6.–8. detsembril 1938. Prooviaastal 1937–38 oli Tormas ja Tartu Peetri koguduses. Ordineeriti 26. detsembril 1938 Tallinna piiskoplikus toomkirikus piiskop H. B. Rahamäe poolt ja määrati Tartu praostkonna vikaarõpetaks. Eerik Hiisjärv teenis aastatel 1939–1949 Kodavere kogudust. Nendest aastatest on suhteliselt vähe lugeda, aga Kodavere kogudusest olen palju kuulnud oma isalt Eduard Salumäelt, kes teenis siin mõni aasta hiljem. Noor õpetaja leidis sealt endale abikaasaks kohaliku tüdruku Elleni (snd Burk) (17.01.1921–17.01.2010). Kodaveres sündis 25. märtsil 1944 nende poeg Jaak (srn 16.05.2007). Kodaverest saadeti õpetaja Hiisjärv 1948 tutvuma teise Eesti serva mereäärse Haapsaluga. Haapsalu koguduse olukord oli kehv. Õpetaja Konstantin Kütt otsustas 1944 põgeneda pealetungiva Punaarmee eest Rootsi, aga ilmselt hukkus üsna Haapsalu lähedal merel. Kogudusel ei olnud mitu aastat oma õpetajat ja konsistoorium tegi ettepaneku tulla Haapsalu koguduse elu korraldama õpetaja Hiisjärvele. Hiisjärv rääkis mulle, et pärast esimest tutvumist Haapsaluga teatas ta peapiiskopile, et koht ei ole praktiliselt vaba. Siiski andis ta aasta hiljem teada, et on igati kaalunud ümbermääramist ja annab oma nõusoleku. 1949 kesksuvest tuli noor pere Haapsallu ja sai läbikäidava toa koguduse köstrile kuuluvas majas. (Samas majas elan mina oma perega praeguseni.) Algus Haapsalus oli väga raske. Tulla Kodavere jõukast kogudusest ja suurest pastoraadist Haapsalu kehvadesse oludesse oli suur katsumus. Ajad aga muutusid ja õpetaja Hiisjärv ja tema aktiivne abikaasa leidsid Haapsalus toetajaid. Kogudus kasvas ja küllap olid just Haapsalus veedetud aastad Hiisjärve pere ühed ilusamad ajad. Praostkond kosus ja seoses tugeva tuumiku tekkimisega, millega liitusid Siberist tagasi pöördunud Arved Paul ja Paul Saar, hakati pidama praostkonna konverentse ja anti välja EELK Lääne praostkonna kroonikat aastatel 1960–1964. Väga väärtuslik on Eerik Hiisjärve 1964. a koostatud käsikirjaline raamat «Haapsalu Jaani kiriku päritolu». Tema hobidena võib nimetada fotograafiat ja muusikat. Hiisjärvel oli väga hea lauluhääl ja ta hindas kõrgelt liturgia laulmist. Eerik Hiisjärvest sai kirikukogu liige 1953, 1961 Lääne praostkonna abipraost, 1966 assessor, 1972 konsistooriumi presiidiumi liige ja pärast praost Terasmaa lahkumist Viljandisse 1968 Lääne praost. Haapsalu Jaani koguduse kõrvalt oli ta vastavalt vajadusele Martna, Ridala, Noarootsi ja Lihula hooldajaõpetaja. Välislähetused viisid Hiisjärve EELK esindajana mitmesse Euroopa riiki. Ta töötas alates 1956. a agenda ajakohastamisega ja kutsuti 1969 komisjoni liikmeks. Mitmes komisjonis oli ka minul võimalus olla koos Eerik Hiisjärvega. 1975. a kevadel kutsuti Hiisjärv Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetajaks. Mind määrati tema tööd jätkama Haapsalus. Olin just abiellunud ja kogudus ostis Hiisjärvedele kuulunud pool maja pastoraadiks. Meie sisseelamisel Haapsalu kogudusse olid suureks abiks Ellen ja Eerik oma sõbralikkuse ja abivalmidusega. Hiisjärvedel algas uus eluperiood, nad ehitasid endale uue kodu Sauele. Poliitilised olud andsid ruumi kogudusetöö laiendamiseks. 1980. aastal toimus Tallinnas Luterliku Maailmaliidu Euroopa kirikute konverents – esimene suur rahvusvaheline kiriklik üritus. Lisandus ülesandeid kirikuvalitsuses. 1976–1987 oli ta Tallinna praostkonna praost ja 1981–1990 peapiiskopi alaline asetäitja. Peapiiskop Edgar Hargi surma järel määrati Eerik Hiisjärv 12. novembril 1986 peapiiskopi kohusetäitjaks, sellel kohal oli ta kuni 11. juunini 1987, kui EELK kirikukogu valis peapiiskopiks Kuno Pajula. Seoses emerituuri siirdumisega 31. juulil 1990 pani Eerik Hiisjärv maha toomkoguduse õpetaja ametikoha. Tema tööd toomkoguduses jäi jätkama mu vend Ivar-Jaak Salumäe. Issand kutsus Eerik Hiisjärve ajast igavikku 20. mail 1995 ja ta saadeti 26. mail Tallinna piiskoplikust toomkirikust puhkama Tallinna Rahumäe kalmistule. Treimanis peetud Pärnu praostkonna sinodil tõdeti, et lisaks stabiilsusele tuleb enam keskenduda kiriku misjonitööle. Kokkusaamisel leiti, et koguduste elu on suhteliselt stabiilne, ehkki on märgata inimeste ärakolimist väiksematest paikadest. Kui koguduseliikmete arv on hakanud kahanema, siis ametitalitused on viimastel aastatel jäänud enam-vähem samale tasemele. Pärnu praostkonna mureks on oma vaimuliku puudumine hulgas kogudustes. Nii on Pärnu praostkonna 12 kogudusest vaid viiel oma vaimulik, ülejäänuid teenib hooldajaõpetaja, mis tähendab aga seda, et tööle keskenduda on keeruline, aega kaugemalt teenima tulles napib ning kiriku sõnum jääb inimestele üha kaugemaks. «Eks me oleme kirikuna selles olukorras, kus me oleme,» nentis praost Enn Auksmann ning lisas, et tööd tuleb jätkata koguduste järjepidevuse nimel. «Iga kristlane on ristimisega saanud kutsumuse ja ülesande osaleda Kristuse misjonikäsu täitmisel ning olla apostliks ümbritsevatele inimestele just ses paigas, kus nad parajasti on. Kas apostlid võitsid ära terve maailma seeläbi, et istusid omaette ja kurtsid, kui vähe neid on? Või panid kuhugi Jeruusalemma kuulutustulbale sildi kutsega leerikursusele? Vaimulikud võivad vahel kuulda kõige ustavamailt koguduseliikmeilt: «Ma ei saa järgmisel pühapäeval kirikusse tulla, sest lapsed tulevad mulle külla.» Kui vaimulik kostab seepeale, et lapsed võiks kirikusse kaasa võtta, siis on vastuseks vaid ebalev puiklemine,» rääkis Pärnu praost. Küll tõi aga Auksmann välja, et piirkonniti on lastetöö jälle käima läinud. Kui Vändras kuulutuste peale ühtegi last pühapäevakooli ei tulnud, sõitis eestvedaja ise küladesse kohale, kutsus rahva kokku ja kuulutas ning nüüd osaleb seal töös üle poolesaja lapse. Praostkond saatis sinodikutsed ka piirkonnast valitud kuuele riigikogu liikmele – kutsutud olid Toomas Tõniste, Annely Akkermann, Marianne Mikko, Kadri Simson, Rein Lang, Väino Linde. «Oleksime tahtnud nendega rääkida sellest, mismoodi riik tagab usuvabaduse ja oma usu praktiseerimise võimaluse kodanikele ning millised võiksid olla kiriku ja riigi koostöövõimalused nii kohalikul, üleriigilisel kui Euroopa Liidu tasandil, kuid kahjuks ei saanud keegi neist kohale tulla.»			OSCAR-2019
Selles riigis ei ole pangaautomaate, McDonaldsi restorane, mobiiltelefone ega taksomärgiga autosid. Siia maailmanurka ei ulatu ka ülemaailmne internetivõrk. Kohalikud liiguvad linnas ringi korrapärases rivis ja elavad pooleldi nälgides. Samas aga saadavad nad taevasse kosmoserakette ja valmistuvad tugeva vastulöögi andmiseks kõikidele teistele riikidele, kes julgevad sekkuda nende peaaegu idüllilisesse kollektiivsesse koosellu. Põhja-Koreas pole massilist turismiäri, vaid väljavalitud saavad näha eelnevalt valitsuse poolt paika pandud marsruudil asuvaid Suure Juhi hiigelmonumente ja ideoloogiliselt tähtsaid paiku.Tere tulemast Põhja-Koreasse! Õigemini Põhja-Korea Demokraatlikusse Rahvavabariiki! Tartu ülikooli õppejõud ning rakuteadlane Andres Piirsoo, kes äsja oma 60. juubelisünnipäeva tähistas, teatab uhkusega, et on rahvuselt saarlane, kuigi saarlasele omast kõnekeelt mehe suust ei kuule. “Mul ei ole seda keelt õieti olnudki, teatud põhjustel harjutasin selle kohe välja,” selgitab ta ja lisab, et kui Saaremaale jõuab, hakkab aga ilmselt kohe ka saarepäraselt “laulma”. Mulle tundub, et muulaste integreerimise teema ja kõik sellega seonduv on praegu igal juhul minev kaup. Vabandust, integreerimine kui selline tunnistati ebaõnnestunuks. Osa pidas integratsiooni läbikukkunuks just selle tõttu, et suurem osa integreeritavatest ei saanud selle sõna tähendusest aru. Nüüd on kasutusele võetud uus kodukeelne ehk inimestele vahest mõnevõrra lähem väljend – lõimumine. “Venelased tulevad, venelased tulevad!” – see hirmutav külma sõja loosung on viimasel ajal aktuaalne praktiliselt igas lääneliku elukorraldusega riigis. Sellest pasundavad kõik. Esmapilgul tundub säärane kartus täiesti põhjendatuna. Kohe üsna varsti pärast Gruusiasse tungimist hirmutasid Vene riigijuhid Poolat, väljendusid agressiivselt suhetes Ukrainaga ja teatasid oma sõjatehnika paigutamisest Lõuna-Ameerikasse. Tõepoolest, iial ei tea, mida Venemaalt oodata. Ruhnu valda paigaldatud uutest postkastidest leiab tihtilugu läbiligunenud dokumente, kirju ja muid olulisi saadetisi, ütles MTÜ Ruhnu Kultuurielu juhatuse liige Siiri Paulus-Jõe. Eelmisel nädalal kontrollisid piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, kodakondsus- ja migratsiooniamet ning Kaarma valla esindaja Kaarma valla majutusasutusi. Tööpäeva lõpus saan Wildenbergi tänavakohvikus kokku kolme eksootilist päritolu mehega – 28-aastase marokolase Mustapha Mrabte, 27-aastase egiptlase Mohamed Elassali ja 27-aastase tuneeslase Mohamed Salah Rekayaga. Kõik kolm elavad Saaremaal. Kui kokkulepitud ajaks kohvikusse jõuan, on mehed jõudnud juba tutvust teha ka kohvikus esineva Sri Lanka bändi liikmetega. Kõik nad tunduvad väga avatud ja suhtlusaltid. Torgu vallavalitsus plaanib lähiajal volikogus tõstatada suletud Torgu põhikooli raamatukogu edasise saatuse. MTÜ Panga Areng esitas Saaremaa keskkonnateenistusele kooskõlastamiseks projekti militaarse sisuga matkaraja väljaarendamise ja päikesekella paigaldamiseks Panga pangale. Käisin Tallinnas öölaulupeol. Nagu seda tegid paljud Eesti inimesed eri paikadest, mitte ainult Tallinnast. Üritus oli väga ilus. Selline täpselt parajalt emotsionaalne ja rahvuslik. Meeldivalt spontaanne. Kes tahtis ja aega leidis, sai ise kohale tulla, kes ei saanud osaleda, sai kõike televiisorist näha. Kes ei tahtnud, see ei näinud ega kuulnud midagi. Eesti suurim ehitus- ja sisustuskaupade jaemüüja Rautakesko AS avab järgmisel neljapäeval, 28. augustil Kuressaares oma kaheksanda kaupluse, millest saab saare suurim ehituskauplus nii müügipinnalt kui ka pakutava kauba hulgalt. Pärast praktiliselt olematut iseseisvusperioodi aastatel 1918–1921 oli Gruusia muudetud osaks Nõukogude Liidust. Gruusia rahvuslikud ja iseseisvust taotlevad liikumised hakkasid olulist rolli mängima hilistel 1980ndatel. Nõukogude Liidu juhtkonnale ei olnud väikerahva iseseisvumise plaan aga sugugi meele järgi. Pärast seda, kui nõukogude väed 9. aprillil 1989. aastal tapsid 21 rahumeelset Gruusia meeleavaldajat, süvenes Moskva ja Tbilisi vaheline vastasseis ja grusiinide soov iseseisvuda suurenes veelgi. Alates kolmapäevast alustab Roomassaares tööd Teede REV-2 asfaldibaas, mis hakkab tootma teekatet Kuressaare ringtee rekonstrueerimiseks. Ruhnust lahkub seni vallavalitsuse tehnilise sekretäri tööd teinud Triin Feldschmidt. “Mul lõppes töövõtuleping ja tervislikel põhjustel ei soovinud ma seda pikendada,” ütles Feldschmidt Oma Saarele, lisades, et tervise pärast oli tal palju Tallinnas käimist ja see osutus üsna kulukaks. Ta ei välista, et tuleb Ruhnu saarele tagasi, kui kool lõpetatud saab ja tervis paraneb. Saaremaa mitmed söögikohad on pidanud loobuma lambaliha pakkumisest, sest nende sõnul ei olevat hoolimata Saaremaal populaarsest lambakasvatusest siin saada kvaliteetset ja korralikku lambaliha. 7. augusti seisuga on Kuressaare ametikooli õppima asumiseks esitatud 471 avaldust, neist 213 läbi sisseastumise infosüsteemi sais.ee ning 258 ametikoolis kohapeal. Kui eelmise aasta aprillis toimusid Tallinnas sündmused pronksmehe ümber, olin sellest kõigest eemal. Lugesin erinevatest väljaannetest uudiseid selle kohta, mis meie riigis toimub. Täit pilti meedia abil ma ei saanud, uudiseid lugedes tundus ühel hetkel lihtsalt, et meil on täielik kodusõda lahti – siinsete venelaste ja eestlaste vahel. Minu arvates ei suutnud Eesti meedia säilitada objektiivsust. Sama võib julgelt öelda ka Vene meedia kohta. Paljud lood mõjusid pigem rahvuslike üleskutsetena. Nii mõnigi kord panid ajakirjanikud uudistesse oma hinnanguid, isiklikke arvamusi, ning see pani kahtlema lugude objektiivsuses.			OSCAR-2019
Maalilise paisjärve kaldal asuvas Kernu mõisas tegutseb mõisakohvik/restoran Ludvig. Mõisakohvikus pakutakse nii sooja toitu kui maitsvaid kooke. Kokku on võimalik mõisas ettetellimise korral toitlustada kuni 100 inimest. Mõisakohviku seinu kaunistavad kuninglikku päritolu kardinad Elizabeth II-le... Asume vaid kiire jalutuskäigu kaugusel ühest maagiliseimast paigast Eestimaal - meie kodumaa lipuvärvides asetsevatest Saula Allikatest (SINIallikas, MUSTallikas, VALGEallikas). Lihtsamate kodumaiste roogade kõrval pakume oma köögis pasta- ja pitsamenüüd. Lisaks on olemas ka peo-, seminari- ja... Viinistu rannaresto teeb kummarduse kalurikülale - kala pärineb lähikandi lahtedest, valmistame kalaroogasid rannarahva põhimõttel – värske kala lihtne, rikkumata maitse on parim. Soodsa ilma ja rikkaliku saagi korral suitsutame kalad oma hoovil asuvas suitsuahjus. Ega lihasõbergi tühja kõhuga... OKO Resto ootab sind einestama kaunisse Haabneeme randa. Menüüs on peafookuses slow fast food ehk aeglane kiirtoit, mis sobib ideaalselt pere ja sõpradega jagamiseks. Lisaks serveeritakse OKO Restos puuküttega ahjus valmistatud Itaalia Romano stiilis pitsat, erinevate lisanditega friikartuleid ja... Uuenduskuuri läbinud rannaresto on avara skandinaavia-stiilis sisekujunduse ja kauni merevaatega terrassiga hubane söögikoht kogu perele. Menüüs on värskest ja kohalikust toorainest valmistatud road ja kohapeal valminud küpsetised. Lastele on olemas mängunurk, õues kiiged, ronimisala ja võrkkiiged... Tavern "Peetri Toll" asub Paldiskis viiesaja meetri kaugusel raudteejaamast, ilusas maalilises pargis kahe vana kiriku vahetus läheduses. Aastaid tagasi, ajal kui Peeter I asutas siin Baltiskij Port' i, oli selles keskaegses majas Tollipunkt, kus kauplejad deklareerisid oma kaupu. Kui ainult seinad... Jussi Õlletoa ehitas Johannes (rahvakeeli Juss) Ehasoo aastal 1935. Ühes hoones oli pisike pagaritöökoda, elumajas asuvas kaupluses müüdi kõike seebist heeringani. Külamehed peatusid sageli, et rüübata kannuke õlut ja võtta kehakinnitust. Täna on Jussi õlletoas 3 tuba ja veranda, kokku on kohti... Juminda poolsaarel Kolga-Aabla kalurikülas asuvas merehõngulises MerMer'is saate nautida kohalikust toorainest head toitu ning suurepärast Prantsuse ja Itaalia veini. Suvel võtame külalisi vastu suvemajas, talvel võõrustame soojas kodus sees. Tingimata tuleb eelnevalt kokku leppida, kuna kohtade... Restoran "LUU" pakub hotelli külalistele buffet hommikusööki, mida serveeritakse E-R 7-10, L ja P 8-11. Argipäeviti 11-15 on avatud koduselt maitsvate roogadega lõunasöögi bistroo. Suurepärast a la carte menüüd saab aga nautida iga päev! E-R alates kella 15st ja L-P alates kell 12st. Restoran "LUU... Günther on kohviku hing – eatu mees, veidi boheemlane, palju rännanud ja näinud. Interjöör, mööbel, pildid seinal, esemed, toit ja jook aitavad luua oma ettekujutuse Güntherist. Günther pole kiirsöögikoht, talle meeldib aega võtta ja nautida intiimsemat laadi kontserte. Kohvikusse mahub ka suurem... Saku mõisa härrastemajas asub peale uhke Ballisaali ka Restoran Von Sackenmeck! Soklikorrusel asuva restorani sissepääs asub mõisa pargipoolsel küljel. Menüü on kaasaaegne ja huvitav ning vahetub 4 korda aastas nagu meie Eestimaised aastajadki. Mõisa köögis valmivad ka kõik road pidude ja pulmade... Võrratus Keila-Joa lossis asuva restorani menüü on Prantsuse ja tsaariaegse Vene köögi mõjutustega. Sind ümbritseb imeline arhitektuur, ajalugu, kunst, võrratu loodus – luba endale üks mõnus toidunauding, mida täiustab ka rikkalik veinikaart. MATI MAJA eesmärgiks on pakkuda sooodsaid toite ja jooke, külalislahkust ning meeldivat teenindust kõikidele külastajatele koolilastest kuni pensionärideni. Asukoht Tallinn-Haapsalu maantee ääres on sobilik mugavaks peatuseks, et nautida tassikest kohvi või võtta hoopis toekam söök. Meie juurest... Trendid tulevad ja lähevad, aga hea eestimaine toit on ikka au sees. Pubis saab kõhu täis igaüks, olgu mööda Piibe maanteed autoga reisja, matkaradadel seljakotiga rändaja või jalgrattaga kergliiklusteel veereja. Pubi toitlustab aastaringselt vastavalt Teie soovidele nii sünnipäeva-, pulma- ja... Itaalia restoran Coccodrillo asub Viimsis, vaid 10 minutise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Oleme tuntust kogunud oma maitsvate pizzadega üle Harjumaa. Värsked toorained ja hoolikalt läbimõeldud menüü, suurepärased pizzad, esmaklassiline espresso ja esinduslik veinikaart - Coccodrillo on... Mõisaproua Söögituba asub Viimsi mõisa iidses Karjakasetllis - privaatne ja hubane paik hygge ja hea toidu nautijatele. Siin saab tähistada perekondlikke sündmusi, korraldada klubilisteks kogunemisi, firmade koolituspäevi või seminare - kohapeal on olemas kõik vajalik edukaks seminaripäevaks.... Valkla Forell on rajatud 1999. aasta suvel looduskauni Valkla jõe äärde. Meie eesmärgiks on pakkuda aastaringselt meelelahutuslikku kalapüüki;Maitsev roog valmistatakse Teie enda püütud kaladest;Lapsed saavad lõbusalt aega veeta väikesel mänguväljakul, kus põnevust pakuvad kiiged ja liivakast;Meil... Saku Pruulikoja kompleksis on avatud pubi, kus päeval saab lõunat süüa või toitu kaasa osta. Nädalavahetustel saab kuulata elavat muusikat erinevate ansamblite esituses. Suvel töötab väliterass, kuhu mahuvad kokku sööki-jooki nautima kuni 25 inimest. Ka lastele on Saku Pruulikojas mõeldud ja... Restoranis Seller tiksub kell aeglases rütmis, sulnis muusika jätab ruumi mõtetele, ruumi endale, et puhata, oma kallitele, keda kallistada, armsatele, et armastada. Diivani kõrval mõnuleb koer, kes käib meil aegajalt külas. Õdusas mängunurgas askeldavad jänesed Tete ja Matu, nemad jutustavad oma... Mõnus ja hubane pizzeria Viimsis. Meil on tasuta WIFI leviala ning võimalus teleriekraanil jälgida ja kaasa elada erinevatele spordivõistlustele! Oleme hea toitlustuslahendus meie kõrval asuvates mängutubades Rõõmupisik, Põnnipesa, Tibu peo korraldamisel. Üliõpilastele ja õpetajatele ISIC ja ITIC... Astu välja kiirest elutempost, avasta eneses viiking ja saa aimu kuidas muistne elu käis. Taverni menüüs ja miljöös on rahvuslikku joont, ehedas sise- ja väliskujunduses on säilinud talupoja kultuuri originaalelemente. Mööbel on spetsiaalselt Viikingite küla tarbeks käsitööna kohalike puuseppade... Hüüru vesiveskis on väärikas ajalugu on ühendatud tänapäevaga. Tee peatus, et looduskaunis kohas ja ajaloolises miljöös meeldivalt aega veeta. Kui tulete, siis Te ei kahetse, sest võite: - uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid; - proovida kätt forellipüügis; - täita kõhtu väga...			OSCAR-2019
Mida kujutab endast ofsettrükk täpsemalt? Ofset trükitehnoloogia puhul kasutatakse trükiplaadi- ja kummisilindreid. Trükiplaadi silindrile kantakse spetsiaalse tehnoloogiaga kujutis. Kujutis kantakse edasi kummisilindrile, millel on spetsiaalne kummikate. Seejärel alles kantakse kujutis kummisilindri kummikattelt paberile. Kuna kujutist ei kanta otse paberile, on tehnoloogia saanud nimeks ofset. See on sobiv meetod trükkimiseks, kui on vajalik trükkida suuremaid koguseid. Tulemuseks on täpselt reprodutseeritud värvidega, selge ja puhas kujutis. Ofsettrüki olulisemateks eelisteks on: -suurte koguste trükkimine on soodne -mida suurem kogus trükkida, seda odavam on hind ühe eksemplari kohta -võimalik on valida väga suure hulga erinevate paberite hulgast -lisaks tavalistele värvidele on ofsettrüki puhul valikus ka spetsiaalsed tindid nagu näiteks metallivärv -tulemuseks kõrge kvaliteediga tooted, millel suur värvide ja detailide täpsus. Mida kujutab endast aga digitrükk? Digitrüki puhul ei kasutata trükiplaate nagu ofsettrüki puhul. Selle asemel kasutatakse võimalusi nagu toonerid (nagu laserprinterite puhul) või suuremaid printereid, mis kasutavad vedelal kujul tinti. Digitrükki võiks eelistada, kui on soov trükkida väiksemas koguses tooteid nagu kaarte või flaiereid. Lisaks on digitrüki eeliseks suurema hulga erineva info kasutamise võimalus. Näiteks, kui igale prinditavale kaardile on soov printida erinev nimi, on seda võimalik teha digitrükiga, samal ajal kui ofsettrükk seda ei võimalda. Digitrüki olulisemateks eelisteks on: -seadistamiskulud väiksemate tellimuste puhul on väiksemad -lihtsasti on võimalik printida täpselt vajaminev kogus just siis, kui selleks vajadus tekib -võimalik on printida väiksemaid koguseid, olgu selleks kasvõi 1,5 või 20 eksemplari -odav must-valge digitrükk -info variaabelsus eksemplariti (võimalik erinevatele eksemplaridele trükkida nt erinev nimi, aadress, number vms) -uuem tehnoloogia on muutnud digitrüki tõeliselt kvaliteetseks tehnoloogiaks. Sellest tulenevalt, kui kliendina valida ofsettrüki ja digitrüki tehnoloogiate vahel, võid kindel olla, et mõlema tehnoloogia puhul on tulemuseks kõrgkvaliteetne toode. Valiku tegemisel aitab otsustada kliendi soov. Kui klient soovib tellide toodet suurtes kogustes (tellimused suurustega 100 või isegi 1000), on sobilikumaks meetodiks ofsettrükk. Samuti võimaldab ofsettrükk kliendil valida suurema hulga erinevate spetsiifiliste paberitüüpide vahel ning samuti on ofsettrüki puhul valikus suurem hulk erilisemaid värve nagu metalli või fluorosents tindid, mis aitavad luua isikupärasemaid ja originaalsemaid tooteid. Samal ajal, kui kliendi sooviks on tellimus, mille kogusuurus jääb arvult väiksemaks, kui 100, oleks mõistlikum valik digitrükk. Samuti tasuks eelistada digitrükki, kui tellimuse puhul on vajalik igale eksemplarile trükkida individuaalne info (näiteks ürituse kutsetele erinev nimi või aadress). Samal ajal ei jää digitrüki puhul toote kvaliteet alla ofsettrüki kvaliteedile. Võimaldades Arealdisainis nii ofsettrükki kui ka digitrükki, on suurepärane võimalus vastavalt kliendi soovidele valida sobivam trüki tehnoloogia ilma, et klient peaks otsima teatud eelistuste puhul uut teenusepakkujat. Kliendilt tellimust esitades ootame täpset toote kirjeldust ning tellitava toote koguhulka. Sellest informatsioonist lähtuvalt pakume kliendile sobivama tehnoloogia toote trükkimiseks. Kui trükimeetod on valitud, on kliendil võimalik valida paber, millele toote trükime (see on eriti oluline väiksemate individuaalsemate tellimuste puhul) ning värvid, millega valitud paberile soovitud kujutise/teksti trükime. Arealdisainis on tellimusi vastu võtmas spetsiaalse haridusega disainerid, kes vastavalt kliendi soovidele on igati valmis abistama parimate paberi ja värvivalikute tegemisel. Soovides oma klientidele pakkuda igakülgset rahulolu, toimub trükifaili loomine disaineri poolt ilma hinnalisata tellimuse lõppmaksumusse. Saame tellimused valmis ka äärmiselt lühikeste tähtaegade puhul. Arvatakse, et üldse esimesed kirjaoskajad olid Eestis üheteistkümnendal-kaheteistkümnendal sajandil. Sellest ajast raamatute trükkimiseni kulus aga hea hulk aega. Esimene pärgamendile kirjutatud raamat on „Taani hindamisraamat“, mis valmis tuhane kahesaja kahekümnendal aastal ning sinna oli kirja pandud viissada Eesti kohanime ning sinna on lisatud veidi muid andmeid. Nii nagu mujalgi, olid esimesed Eestisse jõudnud trükitud raamatud seotud usu ja kirikuga. Nende hulgas olid käsikirjalised pärgamendil käsiraamatud vaimulike toimingute juhised, kroonikad ja ka mitmed õiguslikud teosed. Tuhande neljasaja seitsmekümnendast aastast on aga teada Niguliste kirikust mitmed trükitud raamatud. Tuhande viiesja kahekümne viiendal aastal trükiti luteri käsiraamat Liivimaal kasutusel olnud keeltes. Kahjuks sellest raamatust pole säilinud ühtegi eksemplari. Esimene eesti keeles trükitud raamat, millest on säilinud ka üksikuid osi, on Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikute õpetajate tõlgitud katekismus, mis trükiti tuhande viiesaja kolmekümne viiendal aastal. Raamat trükiti Wittenbergis Tallinna Rae ülesandel. Vanim täielikult säilinud raamat on “Agenda Parva. In commodiorem vsum Sacerdotum Prouinciae Liuoniae conscripta”, mis trükiti tuhande kuuesaja kahekümne teisel aastal Brandenburgis. Jällegi on raamat seotud kirikuga ning sisaldab läti, eesti, poola ja saksa keeles lauseid, mis on valikud kiriklike kombetalitluste läbiviimiseks. Samal ajaperioodil asutati Eestis ka esimesed trükikojad. 1631 aastal Tartus ja 1634 aastal Tallinnas. Mõlemad trükikojad asutati vastasutatud gümnaasiumide juurde. Raamatute trükkimisel kasutati nii gooti kui ka ladina keelt. Arvatakse, et esimene eestikeelne raamat oli eestikeelne lauluraamat, mida kasutati juba kuueteistkümnendal-seitsmeteistkümnendal sajandil. Kahjuks pole ka sellest raamatust säilinud ühtki eksemplari. See raamat trükiti Saksamaal. Esimene Eestis trükitud eestikeelne raamat ilmus tuhande kuuesaja kolmekümne seitsmendal aastal ning see oli “Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal”. Kiriklikele raamatutele järgnesid aabitsad. Esimene aabits trükiti tuhane kuuesaja neljakümne esimesel aastal, kahjuks pole ka sellest raamatust säilinud ühtki eksemplari. Säilinud on aabits, mis trükiti tuhande kuuesaja neljakümne üheksandal aastal. Esialgu olid raamatud ilma illustratsioonideta. Illustreeritult ilmus esimene raamat tuhande kuuesaja üheksakümnenda viiendal aastal ja selle pealkirjaks oli “Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat”. Esimest eestikeelset entsüklopeediat trükiti lausa kaheks tuhat eksemplari ning selles sisaldus üle seitsmekümne viie tuhande artikli. Raamat ilmus aastatel tuhat üheksasada kolmkümmend üks kuni tuhat üheksasada kolmkümmend seitse. Trükkimine oli esialgu küll oluliselt efektiivsem viis kui käsitsi kirjutamine, kuid ometi võttis raamatute trükkimine oluliselt kauem kui tänapäeval. Raamatute käsiladumise leiutas 1440 aastal Johann Gutenberg. Edasi leiutati täheladumismasin ja realadumismasin ning viimane oli alates tuhande kaheksasaja kaheksakümne neljandast aastast põhiliseks trükimasinaks. Tänapäeval kasutatakse raamatute trükkimisel, nii nagu mujalgi arvutite abi. Tekst sisestatakse arvuti mällu ning saadetakse sealt edasi trükikotta, kus valmistatakse trükiplaat. Arengud trükitehnikas on teinud raamatu trükkimise oluliselt kergemaks ning lühendanud tähelepanuväärselt raamatute trükkimiseks kuluvat aega.			OSCAR-2019
Põllutöö ja higi; vili ja veskid; leib ja elu - kõik need asjad on tihedalt ja põhjuslikult omavahel seotud ja sõltuvuses. Need seosed saavad ilmekat kajastamist juba mitmendat aastat järjepanu Eesti Vabaõhumuuseumis läbiviidavatel Leivapäevadel. Põhiekspositsiooniks oli "hõivatud" Kalma tuulik. Lisaks sai veski hoovil veskimängu mängida/õppida ja rahvatantsu vahtida. Väikese ülevaate vabaõhumuuseumis leiduvatest veskitest ja sellest mis seal ümber toimus saab alloleva pildi-lingi kaudu: Leivapäeva lõpp-akordina sai nähtud ka esmakordselt elus täisfunktsionaalset töötavat viljapeksumasinat. ehk lugu sellest, kuidas 38 minutit internetis tuhlanuna teha jutt sellisest veskist, millest ma ei teadnud enne mitte midagi, kuigi olin Temast sadu kordi mööda käinud. (veebruar 2011) Talvise suusasõbraliku ja lumerohke Eestimaa kurb veskiuuudis tuli Valga linna kõige järsema suusanõlva – Pudrumäe – jalamilt , Puraküla ja Valga linna kunagise piirijõe, Pedeli, äärest. Nimelt andis ajaleht Valgamaalane netis lühiteate, et Ramsi veski katus varises kokku (http://www.valgamaalane.ee/?id=375189). Purunenud katuseosad ja hoone kivimüüri murdunud tükid kukkusid veskihoone kõrval kulgevale kõnniteele. Hoone on endiselt varinguohtlik ja seepärast on ümbrus piiratud lintidega. Nii jalakäijatel kui ka autojuhtidel tasub hoonest möödumisel olla ettevaatlik. Veel eile oli hoone katus terve. Katuse kokkuvarisemist soodustasid nii kuhjunud lumi kui amortiseerunud kandekonstruktsioonid. Eesti-Läti piiril Valgas varises lume raskuse all sisse 18. sajandist pärit Ramsi veski katus; muinsuskaitsetöötajate hinnangul on varisemisohtlikku hoonet võimalik veel päästa, ehkki omanik pole sellele juba aastaid otstarvet leidnud. Pedeli jõe ääres otse kahe riigi piiril asuv Ramsi veski näeb praegu sümbolehitise asemel väga nukker välja – tõenäoline, et lisaks lumele mõjutasid katuse sissevajumist ka pehkinud talad, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Muinsuskaitsjad ja Valga linnavalitsuse töötajad püüdsid täna kätte saada hoone omanikke, kuid nad ei viibi praegu Eestis. “Valga linnale on see hoone nagu maamärk. Ühel pool on Eesti, teisel Läti. Nii et see on ikka väga oluline. Kuigi aastasadade jooksul on seda hoonet mitu korda ümber muudetud,” rääkis Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris. Hoone on olnud paljude omanike käes, korduvalt ümber ehitatud, mõju on avaldanud üleujutused. Eelmisel aastal otsustas muinsuskaitse eraldada raha, et ajalooline Ramsi veski sissevarisemisest päästa. “Praegu on ta olnud ühe pere käes. Õiget funktsiooni me ei tea, mis nad siin tahavad teha. Meil on ka olnud arusaamatusi hoone käekäigu pärast. Aga eelmisel aastal me toetasime omanikke 60 000 krooniga, et hoone avariiohust päästa. Ja hoone on avariiohust päästetud. Omanike omaosalus oli ka üle 60 000 krooni,” ütles Paris. Üks hooneosa sai uue seina, toestati kogu maja ja vahelae konstruktsioone. Kuid nagu täna näha võib, ainult sellest ei piisanud. Muinsuskaitsejate arvates vajaks Ramsi veski suuri investeeringuid, et kujundada hoone ümber rahvusvaheliseks turismikeskuseks. Kas aga praegustel omanikel jätkub selleks tahtmist ja raha, on seni olnud ebaselge. Oma häbiks ja üllatuseks pean tunnitama, et selle „inetu pardipoja,” nähtamatuse tasemini tähelepandamatu, halli ja igava maja kuulumine muinsuskaitse objektide hulka oli mulle kui Valgamaa patrioodile uudis suurte UUH! tähtedega. Linna üks vanemaid hooneid. Piirilinna omaaegne tähtis tööstushoone. Vesiveskit on mainitud juba 1769 a. pärinevas dokumendis. Kivist veskihoone pärineb oletatavasti 1850a. 20.s. alguses paigaldati veskile veeturbiin. Vahetult enne sõda ja sõja ajal hoone põles. Töö seiskus 1950. a. Suur, massiivne, tänavafassaadis 1-korruseline, hoovi poolt soklikorrusega, krohvitud kivihoone. Kaetud kõrge viilkatusega (algselt poolkelp). Üldine seisukord on halb. Katus kaetud eterniidiga ja kohati laseb läbi. Fassaadil kahjustused, räästarennide ja vihmaveetorude osaline puudumine. Siseruumides on tehtud ümberehitusi. Hoone vajab hooldusremonti ja heakorrastamist. „Kus seal see ajalugu siis on? Millise ajaloost tuntud sündmuse või isikuga see seotud on? Kas selle sara juures oli kasutatud harukordseid konstruktsioone või arhitektuuriliselt erandlikke lahendusi või “voolusid? Ega sajand või poolteist vana ehitis kohe niisama ajalooliseks muutu. Arusaadav oleks see siis kui ehitis oleks olnud algupäraselt säilinud nii umbes “rootsiajast” või vanemast perioodist. Kui ikka varemeid kelllelegi vaja ei ole siis tulebki nad lammutada, et need inimesele ohtlikuks ei saaks ja silma ei riivaks. Võib-olla tuleks see sara niimoodi edasi säilitadagi ja hoida seda mälestusmärgina mädanemisele ja lagunemisele ja sellisel põhjusel ka turismimarsruutidesse kirja panna? Ah!!” Tõepoolest, see „Pedeli inetu pardipoeg” on madal maadligi ehitis. Silikaadiga parandatud, tellistest laotud seinad on olnud kunagi kolhoosilauda-valge-lubjakihiga kaetud, hiljem nõukogude-aegse luuaga loobitud pritskrohvilaadse ollusega kohati üle määritud. Kuna Eesti-Läti piiri kujunemist on alati suunanud juhused, inglise kindralid, poola panid ja saksa ordurüütlid, on tänapäevaks kujunenud olukord selline, kus Ramsi veski asub Eestimaal, pais ja järv on aga lätlaste käes. 2009. a suvel uputasid lätlased Ramsi veski paisu oma ülesvoolu olevate paisude allalaskmisega ja sellega kaasnenud setete- ja rämpsu-vooga. Tekkinud riikidevahelist mikrokonflikti kommenteeriti ka ETV "Aktuaalses kaameras": «…Kui Eesti seadusi vaadata, oleks Läti pidanud meid teavitama ja kooskõlastust oleks pidanud menetlema, sest tegemist on ikkagi vee erikasutusjuhtumiga,» ütles Valgamaa keskkonnakeskuse juhataja Riho Karu «Aktuaalsele kaamerale». 1978. aasta suvelõpu Edela-Eesti suured vihmasajud, mis vist pooled pärastsõja-aegse ehitusmetoodikaga renoveeritud veskipaisud siinkandis ära viisid, paisutasid ka Ramsi paisjärve nii suureks, et paisukeha järgi andis ja järv maha jooksis. Üks pealtnäinu meenutab: „…Veskijärve tammi murdis suurte vihmadega läbi, lätlased panid oma paisule autokraana ja tõstsid väravad välja… Ramsi sillalt pani linnaliini buss viimasena üle kui vett oli tee peal ca 30 cm. Pootshaakidega veevärgimehed said mõne varjalaua kätte aga nii ta läks. Vesi lahmas üle tee veskimaja keldriaknast sisse ja valvuritädi käis tabalukk pihus: mul pole täna midagi valvata. Õue peal seisnud TA-6 kauplusbussidest voolas vesi vulinal läbi.” Läks kaks suve, enne kui teetamm ja sild jälle taastatud sai ning liiklus Pärna puiesteelt jälle Tartu mnt kaudu linna lubati. Praeguste omanike kätte (kelle kohta kurjad keeled sahistavad, et nad oma kultuuri- ja keeletausta tõttu ka muinsuse tegelikku väärtust mõista ei suuda) sattus „veski” Valga Tarbijate Ühistu kollapsiga kaasnenud pankroti-vara müügiga. Jutumärgid veski ümber viitavad sellele, et enne päris tühjalt seisma jäämist oli see hoone aastakümneid kasutusel lihtsalt ETKVL-i laohoonena. Enne sõda tehtud inventuuri uurides võib arvata , et Ramsi veski Valgamaal suhteliselt võimsate hulka võis arvata, sest seal andmete sees tammi kõrguseks 3 meetrit märgitud on ja vee vooluhulgaks lausa 1065 liitrit/sekundis pandud ning jõuvõimsuseks 26 kW kirjas. 19. sajandil ja ka varem tunti seda veskit Luke (läti: Lugazi; saksa: Luhde) veski nime all, saades nime oma kunagiselt emamõisalt (ja tema omanikult Clawes von der Lude`lt), mis asus umbes praeguse läti Valka keskuses. Tulin Valka 1855 aastal. Linn oli siis väikene. Viimane maja oli siis praegune Vabaduse tn 11 ja sealt otsekohe põld. Kuperjanovi tn, kus praegu kool, oli enne sõjaväekasarmu ning selle taga jällegi põld. Ramsi veski taga oli Purakõrts – see oli viimane maja sealpool linnaosas. Aia uulitsas oli ainult üks maja, Uues uulitsas oli umbes 10 maja, muidu oli kõik põllu all. Linn laius peaasjalikult raudtee ehitamise aegu ja tõttu. Iga kodanik, kellel maja oli, anti linna poolt ka hea tükikene maad, suurust ei mäleta. Kõrtse oli Ramsi veski lähistel palju, sest siinkandis puutusid nurka pidi kokku mitme mõisa piirid ja neil kõigil oli huvi veskiliste ooteaega viinamüügiga sisustada. 1850. aasta kaardi väljalõikelt leiame ühe kiriku, ühe veski ja viis kõrtsi. Kõige ülal – Purakõrts (Borisovskaja kortshma). Valga linna maade läänepiir jooksis aastasadu Konnaoja-Pedeli joonel (ülemisel kaardil roosa värviga koloreeritud ala) ja seega on veski ikka kuulunud erinevate mõisate koosseisu, mitte linnale: Lugazi (Luhde); Burgas (Borrishof); Paju (Luhde Grosshof); Härgmäe (Ermis) [Ergeme]. Seepärast on täiesti võimalik, et Valga linna enda veski on kunagi olnud linna tollasel idapiiril, Pipraojal, paisjärve asukohaga umbes praeguse keskstaadioni aladel. Kaart aastast 1683. Punase noolega on viidatud veskitele. Paisjärv ja veskihoone Pipraojal 1870. aasta kaardil. „Rajada park kahele poole vahutavalt voolavat Piprajõge ning liita sellega ka Vidrike ja Osuli mõisa pargid.” Kas vee pani vahutama oja järsk lang praeguse haigla kohal või tollase viadukti ja saviaukudelt ning heinamaadelt kogutud suur vooluhulk ? Vaevalt. Ka Valga lähiümbruses on läbi ajaloo olnud veskeid rohkesti: Paju tuulik Paju mõisa lähistel, Jaanikese veski - Veskiojal, praeguse motokeskuse alal; Ramsi, Alezi, Pedele – Pedeli jõel; Raavitsa – Rautina ojal; võimalik , et lühikest aega ka Osoli ojal Tambres . ...loeme Valgamaalasest uudise, et Valga linnavolikogu istungi päevakorras oli kõne all ajaloolise väärtusega Ramsi veski olukord. Linnavalitsuse korraldusega määrati eelmise aasta veebruaris veski omanikule aastane tähtaeg hoone kordategemiseks. Omanik pole oma kohustusi täitnud ning linnavalitsus plaanib alustada sundvõõrandamise eeltöödega, milleks tänane volikogu ka nõusoleku andis. Eesti jõed on enamikus lühikesed (alla 100 km), väikese langu ja valgalaga, ebaühtlase aastasisese äravooluga, madalvee perioodil veevaesed. Erandiks on ainult Põhja-Eesti jõgede pankranniku läbimurde alad ning Peipsi järve poolt reguleeritav Narva jõgi. Hüdroloogilisi vaatlusi on Eestis alustatud juba 1867 a. Tartus Suur-Emajõel, kuid seire andmeid alates 1902 a. Narva jõel Vasknarvas. Süstemaatilised vaatlused ligi 50 jõel said aga alguse 1922 a. Eesti Sisevete uurimise Büroo asutamisega (A. Velner). Seetõttu on vaatlusread kuni 100 aastased ning väikejõgede hüdroloogiline seire üks täielikumaid Euroopas. Statistiliselt on tõestatud, et veevaesed ja veerikkad aastad vahelduvad periooditi põhjustades jõgede kuivamist ning üleujutusi. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on vaadeldud 100 a. vaatlusperioodi kestel olnud 13 erakordselt veevaest aastat, seega keskmiselt iga kaheksas aasta. Kuid viimasel dekaadil on veevaeseid aastaid, kus jõed on jõudnud kuivamispiiri lähedale olnud kaks korda sagedamini (1996, 1999, 2002), kusjuures 1996 a. oli ajalooliselt eriti veevaene. Aastasiseselt veevaesed perioodid esinevad suvel (juuli-august) ning talvel (jaanuar-märts), mil väikejõed külmusid kohati põhjani tekitades olulist kahju elustikule. Jõgede äravoolu aastasisene jaotuse (ebaühtluse) süvenemise põhjusteks XX saj. jooksul on kliima soojenemine (J. Jaagus jt.) ning arvestataval määral suuremahuliste maaparandustööde tõttu XX saj. teisel poolel, mis suurendas äravoolu ligi 0,5% iga kuivendatud maa % kohta ning lühendas kevadist suurvee perioodi, suurendades samal ajal tema intensiivsust. Kuna suurvesi kestab lühemat aega ei jõua vesi maasse imbuda, pindmine äravool suureneb ja põhjavesi saab vähem täiendust, mis põhjustab suviste veevaeste perioodide pikenemist. Olukorda aitaks parandada jõgede vooluhulkade reguleerimine veehoidlate abil, mis püüaks kinni (vähemalt osaliselt) kevadise suurveevalli ning säilitaks veevaestel perioodil eluvõimalusi kaladele ja põhjaloomastikule. Ennesõjaaegsel perioodil (enne 1940 a.) oli Eestis ligi 750 veskipaisu-veehoidlat, mis aitasid reguleerida jõgede looduslikku äravoolu. 1993 a. oli töökorras paisjärvi alles jäänud ainult 53 ning taastamiskõlblikke on kuni 200. Kui arvestada, et meie valdavalt väikese langusega jõgede puhul on veski paisutuskõrgus enamikus kuni 2 ÷3 m (harva kuni 6 m), siis veskipaisu poolt tekitatud paisutuse pikkuseks ülesvoolu võib lugeda 1 kuni 1,5 km. Seega ligi 700 veehoidla hävimisega oleme kaotanud ligi 1000 km põuakindlat vooluvett. Lisaks äravoolu reguleerimisele vähenevad kevadise jäämineku poolt tekitatavad kahjustused. Paisjärvedesse settib hõljum, paraneb vee kvaliteet, eriti vee aereerimise tõttu paisul. Oluline on ka paisjärvede mõju põhjavee taseme säilitamisel ja veevarude täiendamisel ümbruskonna kaevudes.Veskipaisude taastamine võib mõjuda kalavarudele, erinevalt olenevalt sellest kas me räägime siirde ehk paiksetest kalaliikidest. Siirdekalade puhul on paisud takistuseks nende rändel kudealadele ning paisutusveepinna ebaõige valiku puhul veskipaisul võivad kudekohad olla ohustatud (uputatud), mida tuleb kindlasti vältida. Kalade rände tagamiseks veskipaisudel oluliste lõheliste ja karplaste kudemisaladel tuleb arvestada Eesti Vabariigi seadusandlike aktidega (keskkonnaministri 14.veebruari 1996.a.määruse nr.10 juurde) ning välja ehitada kalapääsud. Väikeste veskipaisude puhul survekõrgusega kuni 2 m avati kevadise suurvee ajal, kuhu üldjuhul langeb ka siirdekalade ränne, paisu varjad. Veevaestel perioodidel, kui väikejõed kohati kuivavad on võimalik suurendada vooluhulka sanitaarvooluhulga läbivooluga paisjärvest ning vältida kudekohtade hävimist tekkivates seisva vee lompides.Paiksete kalaliikide kalavarud paisjärvedes aga suurenevad. Selle kohta on tõendeid ennesõjaaegsest perioodist näiteks Piusa ja Võhandu jõgedel (Võru Koduloomuuseum, 1974), paranevad oluliselt harrastuskalastajate püügitingimused.Äravoolu reguleerimine veehoidlate abil aitab ühtlasi kindlustada kärestikuliste looduslikult kaunite jõelõikude läbivoolu ka kuivadel perioodidel, mis muidu kuivavad (näit. Põhja-Eesti pankranniku läbimurdel ( Keila-Joa jt.).Ei saa aga toetada mõningate bioloogide-kalateadlaste seisukohti, mis peavad vajalikuks veskipaisude likvideerimist-lõhkumist, mis pidavat taastama jõgede looduslikku olukorda. Näitena on välja pakutud Saesaare paisu-veehoidlat Ahja jõel, mis rajati aastakümneid tagasi Taevaskoja kärestikulisel lõigul. Sealjuures ei arvestata asjaoluga, et veehoidla likvideerimisel paljastub risustatud jõesängi põhi–kaldad, mille ökosüsteemi taastumine on väga pikaajaline ning kasu teost enam kui problemaatiline. Kahju aga oleks otseselt nähtav kuna Saesaare olemasolev veehoidla on oluline rekreatsiooni, turismi huvides (laevasõit) ning veeenergia tootmiseks. Ülaltoodud seisukohad (väljendatud hüdrobioloogide poolt) on põhjendatud liigi ja biotoobikaitse vajadusest, mis aga moodustavad ainult 20-30% looduskaitsest (maastikuökoloog K.Sepp, “Maaleht” 27.12.02). Maastik kui keskkond jääb aga vaatamata, kuigi maastikuhoid kui kultuuriline identiteet külamaastikus peaks olema vajalike keskkonnameetmete aluseks. Vesiveskid ning nendega kaasnev mikrostruktuur on Euroopa Maastike Konventsiooni oluline osa. Eesti valitsusarutused ei ole siiani sellega liitumise vajalikkust isegi arutatud, küll aga on ühinetud linnu-loodusdirektiividega st. liigi ja biotoobi tasandil. Jõgede äravoolu reguleerimine veehoidlatega aitab oluliselt parandada rekreatsiooni-puhkuse võimalusi ning soodustab loodusturismi arengut. Veehoidlad on ühtlasi hinnalisteks vee reservuaarideks nii joogivee, kastmisvee allikatena, kui ka kohaliku strateegilise veevaruna. Olemasolevate vesiveskite taastamise efektiivsus oleneb säilinud hüdrotehniliste ehituste seisukorrast ning nende asukohast loodusmaastikul ning nõuab juriidilise või füüsilise isiku huvitatust projekti vastu. Tuleks arvestada 1 ha veehoidla rajamise/taastamise maksumuseks ~ 100 tuhat EEK, mistõttu erakapitali kasutamine eeldab veevarude kasutamise tulukust. Veeenergia kasutamine taastatavatel veskitel selleks mootoriks ongi, mis annab omanikule tulu elektrienergia müügist kapitali tasuvusajaga kuni 6 ÷ 8 aastat). Ülaltoodut arvestades võib hüdrotehniliste rajatiste renoveerimisega seotud positiivseid ja negatiivseid aspekte esitada tabelis 1. paisjärve ülemise ja alumise biefi reguleerimise vajadus (arvestada kudepaikadega, võimalikud üleujutused, minimaalse-sanitaar vooluhulga tagamine) Veehoidlate hüdrotehniliste ehitiste (k.a. vesiveskid) taastamise otstarbekust otsustagu omanikud võttes loomulikult arvesse litsentseeritud ekspertide poolt koostatud keskkonnahinnangut. Esitatud materjalide põhjal annab veeloa välja kohalik omavalitsus. Tunduvalt keerulisem on uute veehoidlate-hüdrotehniliste ehitiste rajamiseks loa saamine, sest puuduvad ajaloolised kogemused jõe režiimi muutmisel. Eesti veejõudu on esmakordselt hinnatud 1922 a. ning tulemused on avaldatud “Eesti hüdrograafia ülevaates (Aug. Velner). Jõgede katastrilisi võimsusi arvutas A.Velner lähtudes keskmistest jõe vooluhulkadest ning langudest Venemaa Sõjavägede Peastaabi topograafiliste kaartide alusel. 1936 a. A.Velner ja K.Hommik võtsid veeenergia hindamisel aluseks isopotentsiaalide meetodi, mille järgi vesikonna potentsiaalide energia määrati hüpsomeetriliste, vesikondade ja keskmise äravoolu moodulite kaartide alusel. 1948 a. T.Eipre hindas varusid võttes aluseks 50% tõenäosusega äravoolud, mis võrreldes eelmisega (Qk ) annavad mõnevõrra (kuni 20÷30%) madalamaid väärtusi. Samuti viidi läbi ekspeditsioonilisi uuringud võimalike survekõrguste korrigeerimiseks. T.Eipre järgi võiks Eestis välja ehitada üle 200 veejõujaama võimsusega üle 20 kW ning kuni 20 kW võimsusega taastada kuni 600 veskit. 1991 RPI “Eesti Maaparandusprojekt” analüüsis Eestis rajatud jõujaamu võimsusega üle 50 kW (kokku 25), millest “Eesti Energia” andmetel 1964 a. tegutses veel 19 [tabel 2, 3]. 1960-ndate aastatel lõpul peale Narva Soojuselektrijaama rajamist nende tegevus aga lõpetati majanduslike põhjustel. 1997 a. seoses alternatiivenergia varude kasutamise intensiivistamisega (EL strateegia kohaselt) koostas AS “Eesti Veejõud” koostöös Rootsi Konsultatsiooni firma “Drive-Tech International” AB ning Põhjamaade Projektfondi (NOPEF) algatusel Eesti suuremate veejõujaamade (v.a. Narva jõel) rajamise strateegilised alused, hinnates (15) HEJ rajamise tehnilisi ja majanduslikke võimalusi. (H.-A. Velner ja Ericsson, 1998). Aastatel 2000 kuni 2002 "Eesti Veejõud” AS koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (A.Saks, H.A.Velner, M.Pärnapuu) teostas põhjalikud uuringud jõgedel eesmärgiga fikseerida vesiveskite seisukorda ning anda hinnang nende taastamise võimalustest arvestades elektrienergia kui keskkonnasõbraliku alternatiivenergia tootmisega. Eriti põhjalikud uuringud viidi läbi Kagu-Eesti ja Kesk-Eesti jõgedel (Peipsi alamvesikond) ning Soome lahte suubuvatel jõgedel (Viru alamvesikond). Tabelis 2 on kokkuvõtvalt toodud Eesti jõgede hüdroenergeetilised varud erinevate autorite hinnangul (v.a. Narva j.). Eesti jõgede potentsiaalset tehnilist võimsust generaatori klemmidel võiks hinnata 30 MW keskmise aastase energiatoodanguga kuni 250 GWh/a, mis moodustab Eesti energiabilansist ~ 2 ÷ 2,5% (alternatiivenergia). Jõujaamade hajutatusest tingituna on veejõujaamade või veskite võimsused väikesed: Peipsi järve alavesikonna ning Virumaa alamvesikonna jõgede potentsiaalse tehnilise võimsuse osa võib olla 1/3 kogu Eesti jõgede üldvõimsusest, st. ~ 10 MW ning elektrienergia toodang kuni 1%. Narva veejõu kasutamiseks ehitati 1953 a. Narva HEJ võimsusega 125 MW derivatsioonikanaliga Ivangorodi poolsel kaldal survega 23,6 m. Jaam töötab praegu Loode piirkonna elektrivõrku tippkoormuse katjana ning on ühenduses “Eesti Energia” võrguga. Kuna Narva HEJ pais on madal (~ 5 m), siis uue HEJ rajamine Eesti poolsele kaldale ei annaks võrreldes olemasoleva jõujaamaga energiat ~20%. Kuna Narva jõgi on piiriõgi Eesti ja Vene Föderaal riigi vahel, siis jõe ressursside kasutamine nõuab 1920 a. Tartu Rahulepingu kohaselt vastaspoole nõusolekut. Suurema tõenäosusega on vastaspoole nõusolekut võimalik saada uue HEJ rajamiseks Narva jõe ülemjooksul, kus see ei mõjutaks oluliselt Narva HEJ tööd. Juba 1920-ndatel aastatel oli kaalumisel Omuti HEJ rajamine Narva jõe ülemjooksul Omuti küla piirkonnas kasutades ära Omuti kärestike tõttu tekkivat veepindade vahet kuni 6 m. HEJ võiks projekteerida ~ 2÷3 km derivatsioonikanaliga jõe Eesti poolsele kaldale, võimsusega kuni 25 MW, mis nõuaks aga madala ülevoolpaisu rajamist Narva jõele. Saadavad 50÷70 Gwh/a tasuks ära tehtavad kulutused kuni 8 aastaga. Alternatiivveeenergia summaarne toodang üldises Eesti energiabilansis kasvaks kuni 3÷4%-ni, mis oleks oluline panus EL energiadirektiivis pikas perspektiivis nõutud 15÷20% alternatiivenergia katmiseks.			OSCAR-2019
Outlook korraldab teie meilisõnumid, kalendrid, kontaktid ja tehaolevate tööde loendid kõik ühte kohta. Kõik saab alguse teie meilikontost. Sealt saate alustada tööd meilisõnumitega, muuta need ülesanneteks või kohtumisteks ja salvestada inimesed, kellega suhtlete, oma kontaktidesse, nii et te ei pea enam kunagi meelde tuletama nende meiliaadresse või telefoninumbreid. Vaatame need põhitoimingud kiiresti üle. Teie esimene toiming on häälestada Outlooki konto. Pärast seda olete valmis meilisõnumeid saatma ja vastu võtma, kalendrit kasutama, kontakte looma ja Outlooki ülesannetega töötama. Kui olete samas arvutis enne kasutanud Outlooki varasemat versiooni, toimub häälestamine automaatselt. Muidu käivitub Outlooki esimest korda avamisel konto automaatne häälestamine, mis juhendab teid vajalike toimingute tegemisel. Teilt küsitakse nime, meiliaadressi ja parooli. Sellest tavaliselt piisab, kuid kui automaatne häälestamine nurjub, küsib Outlook teilt veel veidi teavet (nt meiliserveri nime). Kui teil seda teavet pole, saate üksikasjad oma meiliteenuse pakkujalt. Märkus.: Kui soovite hiljem veel mõne meilikonto lisada, valige konto automaatse häälestamise alustamiseks Fail > Lisa konto. Kiirpääsuriba on Outlooki mugavaks kasutamiseks oluline. Samuti on see lihtne võimalus Outlooki põhifunktsioonide (Meil, Kalender, Inimesed ja Ülesanded) seas liikumiseks. See riba on lisa tavapärastele menüüdele ja lintidele, mis pakuvad Outlooki kasutamiseks ja haldamiseks valikut tööriistu ja suvandeid. Kiirpääsuribal, mis tavaliselt asub Outlooki akna allservas, kuvatakse olenevalt valitud sätetest kas funktsioonide nimedega seonduvate nuppude nimed (vasakpoolne pilt) või ikoonid (parempoolne pilt). Ribal kuvatavate nuppude või ikoonide hulga muutmiseks suurendage või vähendage Nähtavate üksuste suurima arvu vaikesätet 4. Nuppude või ikoonide järjestuse ümberkorraldamiseks valige väljal Kuva selles järjestuses üksus ja seejärel valige Nihuta üles või Nihuta alla. Näpunäide.: Kui teile ei meeldi tehtud muudatused või soovite lihtsalt otsast alustada, valige Lähtesta. Meilisõnumid ühendavad teid inimestega nii teie organisatsioonis kui ka väljaspool seda. Meilisõnumitele saate lisada elektroonilise allkirja ja manused. Saate luua isikupärastatud allkirju, mis kuvatakse teie sõnumi lõpus. Allkirjaks võib olla tekst, pilt, teie elektrooniline visiitkaart, logo või isegi teie käsikirjalise allkirja pilt. Valige välja Uued sõnumid loendist signatuur, mille soovite automaatselt lisada kõigile uutele meilisõnumitele. Kui te ei soovi meilisõnumeid automaatselt allkirjastada, võite seda suvandit eirata, sest vaikeväärtus on (pole). Välja Vastused/edasisaatmised loendist valige signatuur, mille soovite automaatselt lisada (automaatsignatuur) sõnumitele vastamisel või nende edastamisel. Muul juhul valige vaikesuvand (pole). Adressaadi eemaldamiseks klõpsake vastaval väljal, valige adressaadi nimi ja seejärel vajutage kustutusklahvi (Delete). Faili ühiskasutusse andmiseks saate selle meilisõnumile manustada. Manustada saate ka muid Outlooki üksusi (nt sõnumid, kontaktid või tööülesanded). Manuse saate avada kas lugemispaanil või avatud sõnumis. Pärast manuse avamist ja vaatamist saate selle salvestada. Mitme manuse korral saate need salvestada rühmana või ükshaaval. Kohtumised ja koosolekud on teie töö- ja eraelu lahutamatu osa ning kalender on mõlema haldamiseks ideaalne vahend. Outlooki abil saate plaanitud sündmuste kohta ka meeldetuletused määrata. Outlookis ei tähenda kohtumine koosolekut. Kohtumised on tegevused, mida te plaanite oma kalendris, kuid mis ei kaasa teiste isikute kutsumist või ressursside (nt konverentsiruumide või seadmete) reserveerimist. Valige kaustas Kalender nupp Uus kohtumine. Samuti saate paremklõpsata kalendriruudustikus olevat ajaplokki ja klõpsata nuppu Uus kohtumine. Outlookis kaasab koosolek teisi inimesi ja võib hõlmata ka ressursse (nt konverentsiruume). Vastused koosolekukutsetele kuvatakse teie sisendkaustas. Kiirklahv – Outlooki mis tahes kaustas uue koosolekukutse loomiseks vajutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Q. Meeldetuletuste hüpikud kuvatakse teatiste aknas ja nii ei jää teil olulised tähtajad kahe silma vahele. Meeldetuletusi saate Outlookis seada peaaegu kõigele (sh meilisõnumid, kohtumised ja kontaktid) ja neid sealt eemaldada. Avage kohtumine või koosolek ja seejärel valige loendiboksist Meeldetuletus aeg enne kohtumist või koosolekut, mil meeldetuletus peaks kuvatama. Meeldetuletuse väljalülitamiseks valige väärtus Pole. Näpunäide.: Meilisõnumeid saate meeldetuletuste abil kiirelt lipuga tähistada. Selliste meeldetuletustega sõnumid kuvatakse tehaolevate tööde loendis ja kaustas Tööülesanded, kuid nende puhul ei kuvata automaatselt meeldetuletust. Meeldetuletuse lisamiseks paremklõpsake lippu sõnumiloendis. Kui sõnum on aga avatud, valige Järeltegevus > Lisa meeldetuletus. Inimesed on salve nimi nende isikute ja ettevõtete jaoks, kes moodustavad teie isiklikud ja töökontaktid. See, kelle te kontaktiks lisate, on täiesti teie valida ja ainsad piirangud, mis kontaktide hulka lisamisele kehtida võivad, on teie enda või teie ettevõtte kehtestatud. Näiteks võivad teie ettevõttes kehtida reeglid kindlate väliste meiliaadressidega kirjavahetuse kohta. Kontaktid võivad olla lihtsad, sisaldades vaid nime ning meiliaadressi, ent samuti võite lisada üksikasju (nt postiaadressid, mitu telefoninumbrit, pildi, sünnikuupäeva). Oma kontaktid leiate Outlooki akna vasakus allnurgas oleva otseteeriba jaotisest Inimesed. Kiirklahv – Outlooki mis tahes kaustas uue kontakti loomiseks vajutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+C. Valige Komaeraldusega väärtused ja seejärel valige lehel Eksportimine faili kaustaks, kuhu soovite kontolt eksportida, kaust Kontaktid. Sulgege fail ilma muudatusi tegemata, et vältida võimalikke probleeme faili importimisel mõnda muusse seadmesse, milles on sama Outlooki versioon, või mõnda muusse meiliteenusesse. Paljud inimesed koostavad tehaolevate tööde loendeid – kas paberil, arvutustabelis või paberi ja mõne elektroonilise meetodi kombinatsiooni kasutades. Outlook võimaldab teil eri loendid üheks kokku võtta, saada meeldetuletusi ja jälgida tööülesannete edenemist. Jätke märgituks või tühjendage kaks vaikimisi märgitud ruutu: Säilita selle ülesande värskendatud koopia tööülesandeloendis ja Saada mulle selle tööülesande lõpetamisel olekuaruanne. Kui soovite, et tööülesanne korduks, valige lindil nupp Korduvus, valige dialoogiboksis Tööülesande kordumine soovitud suvandid ja seejärel valige nupp OK. Märkus.: Korduva tööülesande määramisel jääb tööülesande koopia teie ülesandeloendisse, kuid seda ei värskendata. Kui jätate ruudu Saada mulle selle tööülesande lõpetamisel olekuaruanne märgituks, saadetakse teile olekuaruanne iga kord, kui see tööülesanne lõpetatakse. Näpunäide.: Outlook saab jälgida ühele kasutajale määratud tööülesande edenemist. Kui soovite, et tööülesandega töötaks mitu inimest, on soovitatav jagada tööülesanne väiksemateks osadeks või määrata iga tööülesanne eraldi. Näiteks kolmele kirjutajale määratud ülesande jälgimiseks looge kolm eraldi tööülesannet ja määrake iga tööülesanne vastavale kirjutajale. avage tööülesanne, valige lindil Aktsepteeri või Keeldu, olenemata valitud suvandist valige kas Redigeeri vastust enne saatmist või Saada vastus kohe ja seejärel valige OK. Tööülesande avamisel saate valida Vasta, Vasta kõigile või Saada edasi, et vastata või edastada sõnum tööülesande teile määranud isikule ja teistele asjakohastele isikutele. Sõnumiosasse saate lisada ka kommentaari. Saate valida, kuidas tööülesanded kuvatakse, ja seejärel, olenevalt sellest, mida printida otsustate, ka tööülesande printimisvormi (tabelilaad või memolaad). Kui valite printimiseks üheainsa tööülesande, on ainus saadaolev prindisäte Memolaad. Kui aga valite loendi, nt tehaolevate tööde loendi, pakutakse ka sätet Tabelilaad. Valige ühest oma kaustast – tehaolevate tööde loendist või tööülesannete loendist – üks tööülesanne või valige kaust. Outlookis saate printida üksusi (nt meilisõnumeid, kontakte või kalendriüksusi) või suuri vaateid (nt kalendreid, aadressiraamatuid või meilikaustade sisuloendeid).			OSCAR-2019
Mis teeb unistused võimalikuks? Minu arust on see kombinatsioon a) unistamisest endast, b) selle unistuse reaalsest tähtsusest sinule endale, c) kättevõtmisest ehk distsipliinist ja d) juhusest või õnnest, kuidas keegi nimetab. Väga tabavalt pani asja paika Tõnu Vanajuur, AS Sampo personaal- ja jaepanganduse direktor eelmise aasta JCI konverentsil: „Lihtne on olla rumal ja mitte millegagi hakkama saada, jääda ”eneseabiplaastritele” lootma. Inimesed räägivad ikka, et „kui ma võidaks miljoni, kui ma saaks töö, kus palk oleks mitukümmend tuhat krooni kuus, kui ma ei peaks üldse tööd tegema… siis ma….“ Ja kui siis küsida, et kas sa lotopileti ostsid, saad vastuseks, „Ei“.“ Kõige raskem osa unistuste või ükskõik mille juures on ju tegelikult lihtsalt selle tegema hakkamine. Olen end just ette valmistamas matkale Norras, mida teen kolmandat korda. Tegemist on Bergeni seitsme mäe matkaga, mis toimub kord aastas ja tähendab ühe päeva jooksul seitsme 350-640 meetri kõrguse Bergenit ümbritseva mäe vallutamist. Kokku on seda orienteeruvalt 35 kilomeetrit. Ma ei ole igapäevaselt treeniv inimene, samuti on raske kujutada, et peadki sihini jõudmiseks terve päev lihtsalt jalutama ja minema tagasi linna diplomi järele. Matk on piisavalt raske, et mina ei uskunud esimesel korral viimase sammuni, et see on võimalik. Kuid kui 13 tundi kõnnitud, endaga võideldud ja õhtuhämaruses diplom kätte saadud, sain öelda – eesmärkide täitmine algab esimesest sammust. Sul on alati valik oma unistuste üle ja sinu soov midagi teha, on see, mis hoiab sind motiveerituna. Motivatsioon on olulisimaid kriteeriume millegi õnnestumiseks. Kui sul motivatsiooni pole, pole mõtet seda ka tööandjalt, sõpradelt, raamatust otsida. Sa võid ju saada hetkelist positiivset sisendit, kuid kui see ei harmoneeru sinu tegeliku sooviga, on see „eneseabiplaaster“, mis ei vii sihini. Alusta kohe, kasvõi väikese sammuga – uuri valdkonda, loe artikleid, tutvu inimestega. Hakkasin mägede vallutamiseks Eestis kuu aega ette trenni tegema, mitte küll palju, aga siiski, iga päev natuke, et end ette valmistada. Paraku ei saa kunagi olla 100% valmis selleks, mis tuleb. Nii ei olnud ka minul õigeid jalanõusid ja ma ei uskunud, et 13 tundi matka vaimselt nii nõudlik on. Nii ei saa ka valmis olla ükskõik milliseks otsuseks karjääris – sa ju ei tea, kas ametikoha vahetus, palgakõrgendus, elukoha vahetus vmt lõpptulemus on see, mida sa ootasid. „Ma saan sellega hakkama“. Iga muudatus nõuab eneseusku, usku, et vaatamata kummalistele ja ootamatutele vahejuhtumitele, sinu soov saab täidetud. Vahepeal on eesmärgi saavutamise tee allamäge, vahepeal ülesmäge ja vahepeal lihtsalt sirge ja tasane tee. Mäe peal olles on sellised nurga muutused head – nii saad puhata eelmisest pingutusest. Samas kui ühe nurga all minev tee liiga kaua kestab, on see väsitav. Nii peaks ka teel eesmärgini võtma ajutisi „allaminekuid“ kui võimalusi tehtu peale tagasi vaadata ja planeerida järgmist „tõusu“. Kõige olulisem on jääda enesele kindlaks ja reaalselt näha eesmärki silme ees. Muidugi saab alati astuda teelt maha ja seada uued eesmärgid, kuid siin on oluline meeles pidada, et kui me pidevalt oma eesmärke muudame, siis me ise ka varsti enam ei usu, et me millegagi hakkama saame. Ja tagasi teele astuda on ju raskem, kui ühe hooga matk ära teha? Mõni eesmärk võtab rohkem aega saavutamiseks, seetõttu on hea end varustada paraja distsipliini-annusega. Hea varustus. Ei ole halba ilma, on halb riietus. Nii peab ka teel eesmärgini varustama end vajalike teadmiste, praktiliste oskuste ja varem tee läbinute nõuannetega. Nii on lihtsalt kergem . Ma ei kirjutanud teadlikult „õige“ varustus, sest tihtipeale ei saa me olla kindlad ilmas ja teel ette sattuvates takistustes, kuid me saame teha eeltööd, uurida, mis teistel on keeruliseks kohaks olnud ja õppida tundma ennast ja oma norme, mida teel arvestada. Tahe on olulisemaid komponente – ma ei oleks ilmselt neid seitset mäge ära kõndinud, kui poleks olnud tõsist soovi või ka eestlaslikku jäärapäisust ja head sõpra, kes toeks oli. Eesmärki saavutades ei tohi unustada ka selle üle rõõmu tundmist, väikest paitust endale ja nendele, kes aitasid ellu viia. Ja siis uued eesmärgid seada ja uusi mägesid vallutada. Soovin sulle pühade nädalal põnevaid eesmärke ja unistusi, milleni oleks huvitav püüelda ja lõpetan taas Tõnu Vanajuure lausega samalt konverentsilt: „Lõpetada tuleb need tobedad vabanduste otsimised. Tunnista, et suudad ja saad teha rohkem ja täiuslikumalt, kui täna. Küsimus peitub mitte selles, kas SUUDAD, vaid kas Sa tegelikult ka TEED ja millise kirega. Tõusedki üles ja lähed ostad lotopileti“ Hea tulemuse nimel rassivad töötajad väärivad pingutuse eest tunnustust, mida tööandjad väljendavad eelkõige elamusi ja lõõgastust pakkuvate kinkide näol. ASi Helmes turundusspetsialisti Merilin Toferti sõnul pole nad väga materiaalsete kingituste usku. "Väärtustame koos- ja isetegemist. Seetõttu ei ole meil konkreetseid jõuludeks mõeldud kingitusi, vaid meie jaoks on oluline ühtse perena koos olla ja koos teha. Meie jaoks on oluline emotsioon ja elamus," räägib Tofert, et kõige suurem jõulukingitus töötajatele on seetõttu iga-aastane jõulupidu. "Mis on alati väga eriline ja rätseplahendusena just töötajate loomust arvesse võttes loodud üritus, kus toimub ka aasta parimate autasustamine." Kaasamine on Toferti sõnul märksõna, mis on Helmeses au sees. Näiteks on heategevusprojekt "Something Special" sündinud inimeste enda initsiatiivil - igal aastal valitakse üheskoos suund, keda ja kuidas toetada. Jõulunädalad on Toferti sõnul kontoris piparkoogi- ja mandariinilõhnalised. "Kingitusi tehes lähtume tervislikkuse ja kvaliteedi printsiibist. Samuti on oluline emotsiooni tekitamine ja personaalne lähenemine, me ei poolda logodega masskingitusi," räägib Tofert. Lisades, et see printsiip kehtib nii töötajate, partnerite kui ka klientide puhul. "Näiteks sünnipäevadel kingime töötajatele komme ja leidsime just uue partneri, kes valmistaks meile mahedaid käsitöökomme, mis sisaldavad vaid mahetoorainet ja kust puuduvad modifitseeritud rasvad, GMO ning säilitus- ja värvained." Tofert ütleb, et nende rahvusvahelised töötajad on meie kultuuriruumi kenasti sisse elanud, mistõttu pole nad täheldanud nende poolt eriti teistsuguseid ootusi. "Küll saab öelda, et meie tütarettevõttes teises riigis peab kultuurilisi iseärasusi silmas pidama," lisab ta. "Näiteks on meil Valgevenes veidi teised töötajate ootused erinevate pühade osas, samuti jõulude ajal," räägib Tofert. Lisades, et sel puhul üritatakse leida keskteed. "Näiteks teeme kingitusi, aga need on isetehtud. Viime läbi workshop´e, kus saab jõuluteemalisi asju ise valmistada," räägib Tofert, et nii saavad kolleegid koos midagi teha ja ka teineteisele kinkida. "Kaks kärbest ühe hoobiga - meeskonnavaimu tugevdamine ja kingituse saamine ning tegemine." Proeksperdi tööõnnespetsialisti Tiina Saar-Veelmaa sõnul on neil ettevõttes omapärane kingitustel töötav kolleegide tunnustamise süsteem - kui kolleeg vajab ja väärib kiitmist, saab talle saata tänukaardi koos kingitusega, milleks võib olla näiteks šokolaad, spaapääse või käsitööõlu. Tänukaardi sõnumi ja kingi saab valida intranetist ning viis minutit hiljem on need mõlemad inimese laual - selle toimetavad sinna kontorihaldjad. Võimalust kasutatakse Saar-Veelmaa sõnul ettevõttes üsna sageli, oma neli-viis korda nädalas. Kuigi kaks aastat tagasi, mil süsteem sisse seati, tekkis küsimus, kas ei või tekkida olukord, et "mina teen sulle veini välja ja sina saadad mind spaasse", seda juhtunud pole. Info selle kohta, kes ja mille eest tunnustuse on saanud, läheb üles kiituste seinale ning sisetelevisiooni, räägib Saar-Veelmaa. "Me ei propageeri lisatunde, aga kui inimesed lahendavad keerukaid probleeme, milleks võib kuluda enam aega või jõupingutusi, avaldatakse selle eest tunnustust - sageli võib näha selliseid tänusõnu nagu "Aitäh idee eest" või "Aitäh mõtte eest" või "Sa oled suurepärane professionaal"." Saar-Veelmaa lisab, et tunnustust kipub organisatsioonides sageli nappima. "Kui see on ainult juhtide teema, siis juht ei pruugi alati märgata, kui palju tööd ja energiat kulus ühe või teise tulemuse saavutamiseks, juht näeb rohkem vaid lõpptulemust," kirjeldab ta. "Kes võiks kolleegist, kes protsessi näeb, paremini teada, kui suur oli pingutus. Meil toimub reaalne märkamine ja kogu ettevõte saab teada, mida head on tehtud," lisab ta. Suuremate saavutuste korral on kingitud ka kinkekaarte, näiteks tehnikaostuks. Traditsioonilisi kingitusi firmanänni näol väga ei tehta, kingitud on küll näiteks logoga spordijoogitopse. "Soovime pigem kinkida aega ja elamusi," märgib Saar-Veelmaa. Ettevõttes tähistatakse ka töösünnipäevi. "Meil on külmutatud tordid selleks puhuks kapis valmis ja laulame seda süües sünnipäevalapsele sünnipäevalaulu," räägib Saar-Veelmaa. "See raputab töörutiinist välja ja kui muidu ollakse ehk süvenenud vaid töösse, siis see on põhjus, miks kokku tulla ja veidi vestelda ning teiste tegemistega tutvuda," jätkab ta. Paulig Groupi kommunikatsioonijuhi Aire Raua sõnul tasub ettevõttes kingituste tegemise ja tunnustamise strateegia kindlasti läbi mõelda, et ei juhtuks nii, et kord tehakse ühte asja ja teine kord teist asja, ilma, et oleks selge sõnum, mida edastada soovitakse. "Meie oleme läinud seda teed, et tähtpäevade puhul anname töötajatele proovimiseks omatooteid, sest peame oma töötajaid meie parimateks saadikuteks," räägib Raud, miks inimesed peavad olema toodetavaga kursis. "Nad peavad pakkuma häid maitseid teistelegi, näiteks sõpradele-tuttavatele," räägib Raud. Lisaks soovitakse vältida olukorda, kus töötaja avastaks uue toote poest, olemata kursis, mida toodetakse. "See pole sõnum, mida inimestele edastada tahaksime." "Üks meie väärtustest on "Grow together", milleks loome võimalusi," jätkab Raud, et lisaks üritatakse paar korda aastas olla koos - korraldatakse üritusi, mis lubavad üksteist tundma õppida. Kuna tegu on pereettevõttega, on seal väga olulised ka pereväärtused. "Suvel korraldasime esimest korda perepäeva, kus said osaleda meie töötajad koos peredega – laste või lastelastega. Üritus toimus Botaanikaaias ja jäime sellega väga rahule. Täiskasvanutele räägiti põnevaid lugusid taimemaailmast ja lastega tegelesid spetsiaalselt selleks kutsutud inimesed," loetleb Raud. Igal üritusel pakutakse lisaks parimaid maitseid. "Meie missioon on sõnastatud kui "Exploring Great Taste" ja tahame, et ka pered tunneksid, et nad on meie ettevõttele lähedal," selgitab Raud.			OSCAR-2019
Pildimäng "Tunne Eestimaad" läks käima 2011. aasta veebruaris eesmärgiga lasta ennast proovile panna Eestimaa kaardipildi ja maastike tundmises. Iga kolmapäeva keskpäeval esitame ühe aerofoto või reljeefikujutise Maa-ameti kaardiserverist. Vastajad saavad koguda punkte ning hooaja parimatele anname kätte autasud osakonna sünnipäeval detsembri lõpus. Punktiarvestus käib üldjoontes nii, et kõik õigesti vastajad saavad ühe punkti, esimesed viis saavad lisaks progresseeruvalt lisapunkte (viies +1, esimene +5). Kui küsimuses peitub veel lisaülesanne (nt oleme küsinud, milline loodusgeograafiline rekord leidub Kunda karjääri pildil), siis ka siin premeerime lisapunktidega õigesti vastajaid. Pildiküsimustest on tekkinud juba pikk rida, mida saab allolevate linkide abil tagantjärele läbi mängida. Pildi keskel on jõe käärus keset metsa hooldatud lagendik, kuhu viib üle sillake ja sinna see asi lõpeb. Paratamatult tekib küsimus, mis funktsioon sellel lagendikul on. Ei ole näha ei laululava ega muud atraktsiooni. Siiski võib aimata ringvalli ümber lagendiku ja see ongi meie küsimuse mõte - otsida tuleb objekti maalinnade hulgast. Kergliiklustee annab märku suurema asula lähedusest, edela-kagu-suunaline jõe- ja teedesüsteem Põhja-Eesti lavamaast. Tegu on Loone ehk Lohu Jaanilinnaga Kohila lähedal Raplamaal Keila jõe ääres, mis oli üks Muinas-Harju kesksemaid linnuseid. Tegelikult jääb pildile lõunasse üle jõe ka teine linnus, väiksem ja vanem Lohu linnus. Raske on Eestis leida, isegi linnades-alevites, nii tihedalt täisehitatud maalappe. Üks põhjus selleks on defitsiitne maa, mis on reeglina peenardeks haritud. Need peenrad on iseloomulikult kõrged ja pildil reljeefselt näha. Kõik, kes vähegi kursis, teavad, et tegu on sibulapeenardega. Ei ole vist mõtet rohkem midagi lisadagi - mosaiigi detailid on veel ilmatu pikk tänavküla, Sibulatee ja paadikanalid. Vene vanausuliste kirikut ei hakanud pildile sättima, küsimus oli niigi liiga lihtne - tegu on juhusliku kaadriga Peipsiääre valla Kolkja aleviku keskelt. Pildil võib ära tunda H-kujulise koolimaja tüüpprojekti, mida on veidi ümber ehitatud. Koolile viitab ka kõrvalasuv staadion. Kuressaare Gümnaasium (mis kenasti ära tunti) on olnud produktiivne geograafide kasvulava ja näiteks ka 2009. aasta vabariikliku geograafiaolümpiaadi korralduskoht. Selle eest koolile suur tänu ja kiitus. Aga see polnud meie küsimuse peamine põhjus. Kooli kõrval, pildi keskel on triibuline väljak, mis sümboliseerib geograafilist võrku ja see ongi see "geograafia küsimus", millele püüdsime osutada. Geograafiaharidusega kooli direktori Toomas Takkise initsiatiivil märgiti nimelt selle õppeaasta alguses kooli kõrvale maha Saaremaa meridiaan (tuntud ka Arensburgi meridiaanina). Vt nt meie FB postitust 1. septembril. Saime 36 õiget vastust, seitse kiiremat olid Raido Raagmaa, Kätlin Oviir, Eleri Hirv, Priit Madisson, Ivo Ojamäe, Tõnis Laugesaar ja Sander Mirme. Lisaks saavad 16 vastust lisapunkti Saaremaa meridiaani eest. Raudteed pole raske ära tunda ja ka tupikul seisvat auruvedurit. Ja kuna see seisab ilmselgelt käidavas kohas kusagil linnas, siis Eesti geograafia ekspertidele see küsimus raskusi ei valmistanud. Segadus tekkis ainult sellega, kas tegemist on kitsa- või laiarööpmelise auruveduriga, sest internet annab Türi linna kohta üles kaks muuseumivedurit. Tegu on ikkagi Türil Viljandi tänava ääres raudteeülesõidukoha juures asuva laiarööpmelise auruveduriga L-5049. Saime 69 õiget vastust, seitse kiiremat olid Priit Madisson, Ivo Ojamäe, Harrys Poll, Triinu Ojala, Mihkel Puusepp, Sven Veskioja ja Sander Mirme. Näeme pildil mingit inimtekkelist joonelist objekti, mis on osaliselt täidetud soodest imbunud pruunika veega. See on võrdlemisi lai ja valendava pinnase järgi otsustades ka värske. Oleks me pildi allservas jätnud nähtavaks, kuidas pinnasetee lõikub küsitava objektiga, oleks väga ilmne, et tegu on ehitusega. Ja mis muu selline soost läbitrügiv trass saab olla, kui uue Tallinna-Tartu maantee ehitus Ardu lähedal Kukepala külas Kose vallas. Saime 30 õiget vastust, seitse kiiremat olid Sander Mirme, Sven Veskioja, Marta Olvet, Mihkel Oviir, Eleri Hirv, Hardi Kuslap ja Priit Lepiku. Kenasti restaureeritud tuuleveskeid meil ülemäära palju ei ole, juba lihtsa pildiotsinguga sõelub kandidaadi välja. Aga meie pildiviktoriinist osavõtjatele ei valmistanud sugugi raskusi ka veski kõrval nelinurkse klaaspüramiidi all oleva punkti äratundmine. Mingi piisavalt väike "geo-asi", mis on maa seest välja puhastatud ja vaatajatele eksponeeritud? Ajalooline geodeetiline punkt ja Struve kaar on need märksõnad, mis viivad lahenduseni. UNESCO Kultuuripärandi nimekirja kantud Struve kaare Simuna-Võivere baas mõõdeti 1827. aasta sügisel välja ja mõlemad otspunktid on säilinud. Meie pildil on kaitsealune Võivere punkt, mis on oluline jälg Eesti täpse kaardistamise ajaloos. Meie eelmise nädala pildimängu küsimus oleks miljöö mõttes võinud olla suvalisest Eesti asulast. Sellepärast lisasime väikese vihje. Sõna "poliitiline" selle vihje juures tahtis juhtida tähelepanu asjaolule, et diagonaalis üle pildi jookseb piir, täpsemalt riigipiir. Niisiis saab tegu olla Eesti - Läti piiriga ja kus mujal, kui Valgas Pudrumäel. Meie teada pole Eestil kuskil mujal nii väikest vahet kahe riigi elumajade vahel - tegu on umbes 7 meetriga ning aknast võib naabrile vaata et kätt sirutada. See on siis vihjes see "ekstreemum". Eks me oleme ka varem küsinud sarnaseid augukesi maastikus. Need on osutunud pommiaukudeks. Ka seekordne küsimus pole erand, kuid huvitav on see, et puittaimestik annab pommilehtrid ka täna veel välja. Ehkki pildil on mikroskoopiline tükike Eestimaa pinnast, polnud küsimus raske neile, kes on ajalooga kursis - üks tuntumaid pommitusväljakuid oli 1952. aastal rajatud Utsali polügon Alam-Pedja looduskaitsealal, pildil nähtava Pedja jõe ääres Laeva soostikus. Pildil on kahtlemata meresaar(eke). See omanäolise, atolli meenutava, kujuga maalapp on meie jaoks väga oluline, sest siin asub Eesti kõige läänepoolsem maismaapunkt. Niisiis on see Nootamaa. Pildi keskmes on sõrestiktorm valge kupliga. Üks võimalus, et tegu on näiteks veepaagiga - selliseid vanamoodsaid veesüsteeme ikka leidub. Teine oluline detail on pildi paremas ülanurgas valge aia sees, milles geograafia-, eriti aga ilmahuviline tunneb ära meteoväljaku. Koos paadiga maja hoovis, kergliiklustee ja maanteega loksub nüüd kõik paika - tegu saab olla ainult Riigi Ilmateenistuse Tallinn-Harku aeroloogiajaamaga. Valge kupli all on üks kahest ilmaradarist, mille pilti kõik ilmaentusiastid tunnevad. Saime 74 õiget vastust, seitse kiiremat olid Sander Mirme, Karin Pai, Hannes Pehlak, Sirle Kangur, Priit Madisson, Holger Ehrlich ja Raido Raagmaa. Ühelt teiselt Hanneselt võtame küll pool punkti maha - õige on "jibidijee", mitte "jemeni jee" ;) Pildil näeme puhast paeplatood. Võiks ju kahtlustada mingit karjääri Paekivi-Eestis, kuid hooned viitavad linnalisele keskkonnale ja sugugi mitte kaevandamisele. See paene ala on piklikus kanalis, mida palistavad üllatavalt kõrged müürid. Müüride kõrgusest saab aimu, kui kõrvutada neid neljakorruselise majaga. Oluline detail on astang paeplatoo all. Ja ega vesigi ole juhuslik, mis sealt alla niriseb. Müürid on vajalikud juhuks, kui vett on selles kanalis kordades rohkem. Paljudel õnnestus sel suvel sealsamas kõrval käia vaatamas etendust "Kremli ööbikud". Tegu on loomulikult Narva harujõe kuiva sängiga Kreenholmi saare kõrval ja Narva joaga. Mäng on kenasti käima läinud. Saime 74 õiget vastust, seitse kiiremat olid Joonatan Kama, Merle Annov, Sven Veskioja, Martin Haamer, Eleri Hirv, Liina Palu ja Risto Reinhold.			OSCAR-2019
Panen siia välja eskiisi, millisena soovisin teha kahepäevase ürituse koos peredega. Oleks toimunud 30-31 august. Nagu juba kirjutasin jätsin ära sellepärast, et enamus korraldajad ei pidanud õigeks esimese üritusena nii suurt teha - ja neil oli õigus! Ettevalmistamisel oli mulle suureks abiks meie klubi (Airsoft Club Estonia) juht Andres, tänu Tema positiivsele suhtumisele ja toetusele see kõik sündis. Hea on olla sellise juhiga klubis. Oleksin rõõmus kui leiduks keegi, kes on nõus seda eskiisi tuunima ja ise läbi viima. Võib täiesti ümber teha oma soovi järgi. Osaleksin selles pigem sõdalasena kui kohtunikuna. Korraldamisel saan kindlasti aidata. Ja siit võib igaüks soovi korral võtta mingi osa oma väiksemasse lahingusse. Kasutage julgelt. Kell 15:00 ühispilt ja siis lähevad tiimid territooriumile laiali (üksikud liidetakse eraldi tiimiks), 10 min hiljem granaadi pauguga start. Sõltuvalt rahavaarvust võimalikult palju iseseisvaid tiime. Eesmärk on elus püsimine, liikumine ja vastaste vallutamine vastavalt oma soovil valitud alal. Surmatsoonis 5 min. Lihtne näide: näed vastasel paremat ja kõrgemat küngast – lähed vallutad selle, teed oma staabiks, siis jätad osa valvesse ja vallutad künkaid juurde. Kui kuuled staabist hädakisa – loobud uute vallutamisest ja naased staapi päästma. Siis ka enim pealtvaatajaid suurima lahingu kandis. Kui pealtvaatajad tüdinevad vaatamisest, saavad nad vahepeal jalkat või kossu omavahel mängida või kaminas/köögis küpsetada või saunas (suur puukerisega leiliruum, korralikud pesuruumid) käia. Abikaasa/laps saab üksiklaskudega lasta oma airsofterist pereliiget distantsil kuni 60m. Airsofter stardib pereliikme eest 3m kauguselt ja sinkavonka kõndides/joostes finiši poole, samal ajal saab pere liige teda lasta. Kohtunik seisab kõrval ja jälgib, et laskja laseb õiges suunas ja et laskja saaks end täielikult välja elada ohvri peal. Pärast saavad abikaasad kodus omavahel teineteisele aru anda sinikate tähendusest: et see sinikas reiel on selle eest et sind polnud kodus Rutja lahingu ajal, see sinikas seljal Suvepäevade eest ja see kuklas Männiku mägede eest… Grill ja muljetamine, igaüks võtab söögid ise kaasa, lõkkematerjal olemas. Söögikordi vähemalt 2-3: õhtu, hommik, lõuna Suud puhtaks: millalgi oli siin foorumis teemaks eri arvamused. Seal kohapeal võib teha eraldi lõkkeplatsi ja soovijad saavad olulisemad teemad läbi arutada, saan ka videole võtta, et vajadusel foorumis pärast edasi arutada. Ülejäänud seltskond sel ajal – vabakava, näiteks grill, ühis jalka/koss, saun, kamin, mustikal/jõhvikal. Õhtu teeb valgemaks kui on Sul kaasas palju lampe või küünlaid. Maja ümbrus, palliplatsid ja suusa/spordirajad on valgustatud Peale päikseloojangut (päike loojub kell 20:30), kui on juba pime, umbes kell 21:30 . Välivalgustus kustu. Zombi lahing (Nursipalu lahingu põhjal), väiksel alal: väike arv zombisid on relvadeta ja lampideta ja nad peavad puudutama sõdureid, kellel relvad ja lambid, üksiklasud või soovitav ainult püstolitega. Iga zombi poolt puudutatud sõdur muutub ise ka zombiks. Kui zombi saab pihta, kükitab 1 minutiks (loeb kuuekümneni) ja jätkab sõdurite tagaajamist ja puudutamist. Viimane ellujääja sõdur saab auhinna. Igasugused hääled ja helid lubatud (v.a. granaadid ja muu bürotehnika), et ka 100m eemal pealtvaatajatel oleks põnevam jälgida. Kui tiimi üks liige saab surma, peab surnu jääma 5 min paigale, ülejäänud tiimi liikmed saavad ringkaitses lahingut edasi pidada (takistades vastaste edasi liikumist) kuni umbes 20m kaugusel surnust. Kogu tiim saab edasi liikuda kui esimesel langenul on 5 min täis saanud. Kui üks tiim suudab teise tiimi täielikult maha võtta ja nõuab hukkunud tiimilt koode, siis peab hukkunud tiim näitama oma kogutud koode. Siis saab võitnud tiim omale kirjutada koodid ja ei pea neid punkte enam läbima. Kui üks tiim suudab teise tiimi täielikult maha võtta ja nõuab hukkunud tiimilt pabereid, siis peab hukkunud tiim loovutama oma kogutud koodipaberid. Lõpuheli on granaadipauk ja info 1-liinil. Lõpp hiljemalt kell 16. Võitja tiimi autasustamine ja ühispilt. Osalustasu: airsofterile 5 eur, ühe päeva osalejale 3 eur, pereliige tasuta. Seega võid ka osaleda vaid ühel päeval. Kõigil kaitseprillid, pealtvaatajatel (vähemalt 100m) võivad olla ka tavaprillid kui pole spetsprille. Soovin teada airsofterite ja pereliikmete arvu, samuti eraldi klubiliikmete arvu kes soovivad olla ühes tiimis. Saada info siia, PM või margus@1701@hotmail.com Kindlasti huvilistel arvestada, et selle ala lõunapoole ots, kus 5. lahing oli planeeritud on Kaitseväe territoorium, kust algab uus 600m tiir. Selleks, et seda kasutada on vaja eraldi luba küsida Kaitseväest. Aga kui väiksema ala (näiteks hall/angaar või väike ala) omanik soovib mingit raha mängu eest, aga väikse ala poolest nagu kohtunikku poleks vaja, kas siis võib ka kohtunikuta mängida? Mäletan, et eelmine aasta vene avamängu tegijad olid ala broneerinud juba pikalt ette. Ja samaaegselt oli ka Nursipalu. Et ei juhtuks sel aastal nii, et üheaegselt kaks suurt üritust, kas on organiseerijad nõus aegsasti kuupäevad välja panema, et teised saaksid oma mänge planeerida? Lugupeetud Moderaatorid, kas korraldajad võivad üritustesse panna välja lihtsalt kuupäeva ja ürituse nime, ülejäänud info laekub aja jooksul. Siis saaksid teised ka aastat planeerida. Eks muidugi suveks on ilmselt praegu välja pandud reklaam vajunud lehe alumisse serva, aga soovijatele infoks ikkagi. Või peaks selleks olema eraldi kalender kuskil muus teemas? Esimese mängu maksin 50 eurot, seda hinda ei küsinud nemad vaid pakkusin mina (65 mängijaga alla 1 eur nägu), sisaldas kahte ala, aga arvan, et saaks ka soodsamalt. Saavutada kokkulepe Ülemiste Cityga, et nendel tekiks huvi selle keskuse rajamise rahastamiseks, ehitades keskuse välja oma kulul. Opereerima (rentnikuks) hakkaks kes iganes, näiteks Militaarseiklus.ee või Relvad.ee või … . Kui olen õigesti aru saanud, siis kas riik/Kultuuri min/Tallinna LV /kohalik LOV rahastavad/toetavad mõnda jäähalli/spordiklubi. Tuleks tekitada neist kellegil ka huvi militaarseikluse rahastamise vastu kuni saavutab militaarseiklus sellel ala pideva maksujõulise sissetuleku. Äkki on hr Kõlvartil lisaks võitluskunsti huvile ka militaristlikud kalduvused… Ehitada välja linnak (betoonid soodsalt vedelemas vähemalt kahes linnajaos) katuse alusele (umbes 5000m2). Katuseta haljasalale (umbes 5000m2) palkidest kaevikud, punkrid, põõsastik. Kui asi toimib, ehk suudame ala omanikus või mõnes investoris huvi investeerida sellesse etappi: II korrusele (umbes 5000m2) puhke/pesuruumid, kontor, kauplus, rendiosakond, remonditöökoda rendirelvadele. I-korruse lae alla postidele ehitada kohvik, klaasseinaga, et kohvikust saaks jälgida lahinguid. Kohvikust läheb klaas koridor I-korruse lae all ala keskele, kus on juhtimiskeskus: 1) lae all siinidel liiguvad n.n droonid kaameraga, et saab kaamera suumida soovitud sõdalaseni ja pildistada/filmida ja kohe ka omale mälupulgale/serverisse laadida. 2) lae all siinidel liiguvad n.n droonid üksiklasuliste snaiperrelvaga, millega saab sihiku abil leida soovitud sõdalane, võttes lasersihikuga sihikule hakkab sõdalasel signaali saanud andur vibreerima, teades, et ta on sihikul on võimalus peituda. Vastasel juhul saab peale sihikule võetut näiteks 3 sek pärast lasta üksiklaskudega näiteks 3 lasku minutis. I-korruse lae alla riputada helikopter/lennuki vrakid, millesse pääseb II-korruselt läbi põrandas olevate salakäikude. Õhusõidukid on varustatud snaiper/kuulipildujaga, piiratud arv kuule teatud aja jooksul. Alale osta militaar hummer või maastur, millega saab transportida sõdalasi ja rünnata. Sõidukid on varustatud kuulipildujaga ja kuulile reageerivate anduritega. Saades kuuli anduri pihta seiskub mootor … minutiks. Ööklubi ja sunakompleks mullikatega osaliselt II-korrusele ja osaliselt I-korruse lae alla, osaliselt klaas põranda ja klaas seinaga, et sealt näeks öö lahinguid. Saunakompleksist läheb trepp alla lahingväljal olevasse peegelseintega (sisse ei näe, välja näeb) punasesse privaat tuppa, kus mõni militaristlikum paar saab lahingu keskel lõõgastuda. Kui härrad lõõgastuvad, teeme meie lahinguid – raha eest, s.t et meie ei maksa vaid meile makstakse mängimise eest. Näide viimasest relvatehase lahingust, et kohalikud töötajad olid väga vaimustuses nähes päris sõjariietust ja varustust ja sarnast relvastust. Kogu kompleki (lahingala, kohvik, ööklubi, saunakompleks, hotell, kauplus, rent, töökoda) opereerib üks (näiteks Militaarseikluse kollektiiv), mitte ala omanik. Kindlasti peaks eelnevalt airsofti tegevusega seotud seadusandluse põhjalikult üle vaatama ja meie tegevuse kooskõlla viima juhul kui on midagi valesti. Kui oma selle aasta 45 a sünna sain pidada Militaarseikluse Männiku filiaalis, siis ehk järgmise ümarama (50a) juubeli saan pidada Militaarseikluse Ülemiste filiaali rahvusvahelisel lahingalal/ööklubis ja mullikas… Kõigepealt võiks keegi oma elavat fantaasiat ja entusiasmi rakendada airsofti reeglite üleüldisele ühtlustamisele ja ehk ka seaduseks kirjutamisele vms, kuna hobi populariseerimisel jääb see kindlasti kellegile ette ja siis hakkavad asjast väga kauged inimesed seda reguleerima. Tulemuseks jookseme kõik oma mängu aladel või kus iganes läbipaistvast plastist, vikerkaarevärviliste ja 0.5j laskvate semiauto automaatidega. Lennuohutuse puhul võivad ametnikud teemasse süüvimata keelata kõik potentsiaalselt lennukitele ohtu kujutava tegevuse (mingid mehed jooksevad ringi ja tulistavad automaatidega). Vähemalt ühes kaitseväe lasketiirus tuleb laskmiste jaoks saada lennuametist luba, kuigi reaalselt mingit ohtu lennuliiklusele laskmine ei tekita. Kui lugeda selgelt mu postitus lõpuni, siis saad aru, et see lennujaama lähedus tuleb kasuks IV etapis hotelli puhul, et airsoftituriste ligi lennujaama viia/tuua. See ala ise on 1,4 km (otselennul) kaugusel lennujaamast, sinnani meie kuulid küll ei lenda ja ei kujuta ohtu lennuliiklusele. Loe ka minu postitus lõpuni :) . Lennuametit ei tarvitse huvitada, et kuulid ei kujuta endast mingit ohtu. Neid huvitab lennuohutus ja see tähendab, et nad tahavad, et asjad oleksid lihtsad ja kõige kergem tee selle saavutamiseks on asja ära keelamine. Ju siis pole lennuamet selline norija ja saavad aru, et meie tegevus ei ohusta neid - sest on mängitud ju aastaid alal, mis on lendavatest lennukitest vaid 200-300m kaugusel... Ma ju tõin vastupidise näite, et nad ei lase tegutseda isegi siis kui tegelikult on kõik ohutu (facepalm) Aastaid on lastud tegutseda, sest pole tähele pandud. Kui aga asi suureks ajada, siis kindlasti pannakse tähele ja hakatakse ohuanalüüse tegema. Lõppeda võib see sellega, et airsoft "seadustatakse" ehk siis pannakse peale igasugu piirangud nagu lääne-euroopas juba on. Mulle meeldib praegune olukord, kus airsoftile ei pöörata eriti tähelepanu ja mängude reegleid panevad paika korraldajad.			OSCAR-2019
Pirita rannas toimus nädalavahetusel kaks surfivõistlust – Aloha Surf Aegna Maraton ja Bacardi Fun sarja teine etapp. Harrastajatele mõeldud Aegna Maraton oli vaatamata tuule puudumisele menukas. Aegna Maraton, mis tähistas ühtlasi oma 21. sünnipäeva, ootas sõitjaid nagu juba viimastel aastatel kombeks, tuulevaikuses. Laupäeva hommikul puhus tuult 0-4 m/s. Maratoni võistlusdistants Pirita – Aegna – Pirita on ligikaudu 25 km. Vaikse tuule tõttu valisidki paljud lühema raja, kus tuli sõita Miiduranna sadama ees oleva Kuulimunani ja tagasi. "Ütleme nii, et ilm oli ju väga ilus, ainult surfamiseks on ikka tuult ka vaja" kommenteeris Toomas Jürjo, võistluste peakorraldaja ja lisas veel: "sellise puuduliku tuulega pikka distantsi sõita on ikka päris raske, seda nii vaimselt kui füüsiliselt. Kõige kiiremini läbiti põhidistants kolme ja poole tunniga. Samas üks kolmest naisterahvast, kes pika distantsi ette võttis, sõitis seda pea seitse tundi." Kokku osales Aloha Surf Aegna Maratonil 77 osalejat. Üldarvestuses võitis võistluse Rein Raud. Napilt jäi teiseks parim juunior Kevin Jakobson. Kolmanda koha üldarvestuses sõitis välja Matti Mik. Naistest võtsid selliste tuuleoludega pika distantsi ette vaid kolm julget juuniori, kelle vahel jagati ka naiste arvestuse kohad: võistluse võitis Annika Valkna, teise koha sõitis välja Ingrid Puusta ja kolmandale kohale jäi Regina Kaal. Lisaks purjelauduritele sõideti maratoni veel mitme erineva veesõidukiga. Katamaraanide võistluses osales kaheksa alust ja nende arvestuses olid võidukad Jüri ja Margit Saarnak. Lisaks toimus ka SUP'ide (surfilaud, millel sõitja seisab püsti ja aerutab) vaheline võistlus, mille võitis Erno Kaasik. Pühapäevasel Bacardi Fun võistlusel ei olnud samuti tuul surfareid rõõmustamas. Võistlused ei jäänud siiski pidamata. Bacardi Fun võistlusel sõideti lühiraja slaalomit. Eilse võistluse võitis üldarvestuses Kevin Jakobson ja naiste arvestuses läks võit Ingrid Puustale. Korraldajad jäi võistlustega rahule ja tõdesid, et ilm ongi ju ettearvamatu ning vaatamata tuule puudumisele tuli kokku palju esmakordselt võistlusel osalejaid, just neid keda püüame harrastajatele mõeldud võistlustele võistlema meelitada. Eesti Purjelaualiit on spordialaliit, mis ühendab purjelauasõiduga tegelevaid inimesi ja klubisid ning korraldab ala arenguks vajalikke võistlusi ja üritusi nii tõsimeelsetele sportlastele kui ala harrastajatele. Aprillis kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo väikesadamate võrgustiku kava lõpliku versiooni. Sellega antakse läbi EASi väikesadamate arendamiseks 7 miljonit eurot.Kõikide dokumendiga saab tutvuda siin: Väikesadamate võrgustiku kava perioodiks 2014-2020 (.ddoc).Loe ka MKMi pressiteadet selle kohta – Eesti arendab väikesadamate võrgustikku (17.04.2014) Eesti Logistikaklastri pressiteade, 15.04.2011 “IGA ILMAGA TEIE TEENISTUSES” – sellise sõnumiga sõidab rahvus-vahelisele transpordimessile TransRussia 2011 Eesti logistikaettevõtete meeskond. “Oleme käesoleval aastal esindatud omamoodi koondvõistkonnaga, kuhu kuuluvad nii sadamad, raudtee, operaatorfirmad kui ka terminalid ja laod – ühesõnaga kogu vedude ja logistikateenuste esindajad,“ selgitas Projekti TransRussia 2011 kuraator ja Läänemere regioonile pühendatud konverentsi korraldaja BaltMarketConsult […] Eesti Logistikaklastri pressiteade, 14.02.2011 Eesti logistikaettevõtjad tutvustasid täna, 14.veebruaril Astanas Eesti-Kasahstani Ärifoorumil kasahhidele koostöövõimalusi. Ärifoorumi avanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul võiks Eesti kujuneda Kasahstani jaoks maailma mereväravaks. Eesti Logistikaklastri juht Urmas Kõiv lisas, et Eestil on selleks arvestatavad eelised tänu sügavatele sadamatele. „Kasahhid, kes veavad suuri kaubakoguseid, on huvitatud keskmiselt 100 000 tonniste […] Eesti Logistikaklaster, Eesti Vabariigi Suursaatkond Helsingis ja EAS korraldasid kolmapäeval 9. veebruaril Helsingi Eesti Majas Soome tööstusettevõtteile suunatud seminari EESTI UUED VÕIMALUSED 2011. Seminari avasõnadega esines Eesti Vabariigi Suursaadik Mart Tarmak. EAS-i rahvusvahelistumise divisioni Soome välisesindaja Valdar Liive andis oma ülevaate majandus- ja tootmistegevuste eelistest Eestis ning tutvustas EAS-i poolt Eestis tegevuse käivitamisest huvitatud Soome […] Jaanuari lõpus Austriat külastanud Eesti Logistikaklastri liikmed käisid tutvumas Viini Sadama ja WienCont konteinerterminali teenustega. Klastri juhi Urmas Kõivu sõnul oli koos WKÖga (Wirtschaftskammer Österreich) korraldatud õppereis vajalik nii Austria kui Eesti poole ettevõtjatele. „Tutvustasime Austria logistikaettevõtete esindajatele Eesti sadamate ja raudtee võimalusi ning saime mitmeid kasulikke kontakte, mida meie klastri liikmed saavad oma igapäevatöös […] EAS jagab ka sellel aastal toetust laevafirmadele. Taotluste vastuvõtmist alustati selle aasta aprillis ning neid on võimalik esitada selle aasta jooksul kuni eelarvevahendite lõppemiseni. Laevandustoetuse programmi eesmärk on: Programmi eesmärgiks Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmine, mille indikaatoriks on kaubalaevade Eesti lipu all sõitmine. Programmi oodatavaks tulemuseks on kaubalaevade arvu kasv Eesti laevaregistrites keskmiselt 1 laeva võrra […]			OSCAR-2019
Eesti Vabariigi juubelinädala Rae vallavolikogu toimus 20.veebruaril ning otsustatud said kergliiklusteede rajamine, maha kantud Vaida kool, kinnitatud revisjoni tööplaan ning arutatud sotsiaalteenuste korda ja veel mõnda küsimust… Jaanuaris oli täpselt ühel ja samal päeval ühe ja sama fraktsiooni liikmel sünnipäevad. Ehk siis lilled ja õnnitlused said Gerli Lehe ja Ülo Timuska. Lilled kingiks. Vaasid kasutamiseks. Arupärimine Raivo Uukkivilt, et kui palju on vallavalitsuse liikmed ja volinikud eelmisel aastal tasusid saanud. Arupärimine Meelis Rosenfeldilt, et millal eelmisel korral volikogus vastuvõetud planeeringu keskkonnauuringust kasusaaajad selle eest vallale tasuvad. Päevakorrast – kuna vallavalitsus võttis tagasi teises päevakorrapunktis kajastatud eelnõu siis on ettepanek aluseks võtta päevakord ilma teise punktita. Kahekümne poolthäälega saigi nii tehtud. 1. Ülevaade Rae valla eelarve täitmisest. Ettekandja Tiit Keerma: eelarve tulude pool on üle laekunud, kuigi aasta jooksul tegime mitu lisaeelarvet. Alalaekunud on maamaks (95,6%), tulud kaupade, teenuste müügist (94,8%) ja saastetasud (19,2%). Põhitegevuse tulud kokku 100,1 % kinnitatud eelarvest. Põhitegevuse kulude osas on osad vähenemised seotud tulude vähenemisega. Volikogu ja vallavalitsuse kuludest on samuti märkimisväärne kokkuhoid. Reservfond jäi täiesti kasutamata. Muudatused tuludes-kuludes tekitasid olukorra, et põhitegevuse tulem on ca 2 miljoni euro võrra suurem kui planeeritud. Põhivara õnnestus müüa pooles ulatuses plaanitust. Vastus – ca 300 tuh jäi laekumata, aga kuna muud positsioonid tulid täis siis kokkuvõttes probleemi ei ole. Osad tulud laekusid üle, kulud jäid väiksemaks ning mõningaid investeeringuid sai edasi lükatud. Vastus – suuremgi veel, ca 900 tuh. Vald müüb suuremaid tükke, suurtele tegijatele. Töö nendega on pika-ajaline, edukas müük katab kahe aasta plaani. Vallavalitsus tegutseb ja on optimistlik. Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjonilt Agu Laius: kuulasime eelmise nädala istungil ja nõustusime. 3. Valla omandis olevate põhiülesannete täitmiseks mittevajalike vee-, sademevee- ja kanali rajatiste võõrandamine 100 % valla omandis olevale AS-le Elveso. Indrek Varik: Elveso nõukogu liikmed Indrek Varik, Aivo Hommik ja Kaido Kivistik taandavad end arutelust ja lahkuvad ruumist (seejärel tõusidki kõik kolm püsti ja lahkusid volikogu saalist). Ettekandja Tiit Keerma: vald tegi Lagedil, Kopli külas investeeringu trassidesse ja annab need nüüd Elvesole üle. Kaasettekanne Agu Laius: eelarve-majanduskomisjon arutas ning nõustus, et kuna aja kokkuhoiu huvides tehti investeering valla poolt siis on mõistlik trassid Elvesole üle anda. 4. Kinnituse andmine EL toetusmeetme “Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” projektile “Rae valla kergliiklusteede arendamine 3.osa”. Ettekandja Mart Võrklaev: Rae vallal on antud dokumendi alusel rajatud ja plaanis lähiaastatel välja ehitada järgnevad kergliiklusteed: Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Andrus Ansip – komisjon käis koos 10.jaanuaril ning arutas ja toetas. Ettepanek vallavalitsusele koostada kergliiklusteede kaart ning esitada see volikogule. 5. Sotsiaalteenuste osutamise kord. Ettekandja Jens Vendel: määruse eelnõu on II lugemisel. Vallavalitsus tegi mitmeid ja volikogu liikmetelt laekus ka mitmeid parandusettepanekuid. Komisjoni arutelu käigus leidus veel punkte, mida eelnõus oli vaja veel üle vaadata, et muuta tekst selgemaks ja kompaktsemaks. Volikogule on esitatud puhas versioon. Kaasettekanne sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimees Tõnis Kõiv: komisjoni istung toimus 6.veebruaril ning märkimisväärne oli, et absoluutselt kõik komisjoni liikmed olid kohal. Arutasime läbi kõik muudatuseettepanekud ning tegime arutelu käigus veel uued ettepanekud. Kuna määruse alguses jäi üks punkt ära siis vajas kogu määruse punktid korrigeerimist, viited ülevaatamist. Seetõttu jõudis komisjon konsensuslikult otsusele, et soovime enne eelnõu vastuvõtmisele esitamist nn puhast versiooni veel korra üle vaadata. Komisjoni ettepanek on teha täna määruse eelnõu II lugemine ning suunata eelnõu kolmandale lugemisele. 6. Kurna küla Kangrumäe kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Ettekandja Mart Võrklaev: Kurna küla plats on kohalike elanike aktiivse tegevuse tulemusel välja kujunenud teise kohta kui planeering ette nägi. Kuna ta sobib uude kohta siis on mõistlik dokumendid korda teha. 2. Spordi kui teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse ning ressursside optimaalsete kulutuste ja teostuse analüüs. 3. Rae huvialakooli finantsmajandusliku tegevuse ja vara kasutamise sihipärasuse kontroll vastavalt Rae huvialakooli põhimääruse § 30 lõikele 3. Vastus – jah. Opositsiooni esindajale oli ette teatatud lausa kahekordse tähtaja jooksul ning kohtusin temaga ka eraldi. Vastus – väga täpset veel ei ole. Juunis plaanime ühte vahekokkuvõtet, teist sügisel. Järgmisel volikogu istungil täpsem info, kõigepealt lähteülesanne ja siis konkreetsem kuupäevaline plaan. Sõnavõtt Agu Laius – volikogu poolne plaani kinnitus on vajalik, et komisjon saaks edasi liikuda konkreetse ajakava tegemisega. Sõnavõtt Tõnis Kõiv – sain oma ajakava küsimusel vastuse ning olen arvamusel, et volikogu peaks plaani kinnitama. Imestama paneb opositsiooni vastutöötamine revisjonile, küll ei taheta nimetada neljandat liiget, küll ollakse vastu tööplaani kinnitamisele. Paneb imestama, miks ei soovi opositsioon töötavat revisjonikomisjoni. Sõnavõtt Meelis Rosenfeld – võtaks filosoofilisemalt, järgime põhimäärust. Revisjonikomisjon, kes hakkab kontrollima reeglite täitmist, peab ise reegleid täitma. Sõnavõtt Raivo Uukkivi – ka eelmistel komisjonidel on olnud tööplaan ning takistust me näeme siiski koalitsiooni poolt. Sõnavõtt Kaido Kivistik – minu soov on, et võtame selle tööplaani vastu ning järgmisel volikogul saame täpse ja kuupäevalise ajakava ka juurde. Kõik revisjonikomisjoni liikmed on ju plaaniga tutvunud. Repliik Agu Laius – volikogu saab arutada siis kui revisjonikomisjon esitab aruande, millele on lisatud vallavalitsuse arvamus ning mis on vormistatud eelnõuna. Ei 2015, 2016 ega 2017 midagi taolist volikogule ei esitatud. Tolleaegne revisjonikomisjoni esimees lubas volikogu ees, et täidab tööplaani, aga ei täitnud. Repliik Raivo Uukkivi – kui ikka põhimäärusest järge ajada siis ei tohiks täna vastu võtta vaid asja juurde tagasi tulla järgmisel volikogul. Laine Randjärv – istungil arutelu käigus on välja tulnud, et kõik revisjonikomisjoni liikmed on plaaniga kursis, arutelul osalenud ja plaaniga nõus. Komisjoni esimees on osaliselt kriitikaga nõustunud. Olen veendunud, et volikogu võiks plaani heaks kiita. Seepeale toimus hääletus. Revisjonikomisjoni tööplaan kinnitati 16 poolthäälega, 5 oli vastu ja 1 ei hääletanud. Volikogu lõpus soovis volikogu esimees kõigile head Eesti Vabariigi sünnipäevanädala jätku ning avaldas lootust kohtuda arvukatel valla korraldatud tähistamisüritustel. PS!Foto valisin möödunud nädalavahetuse Rootsi rallile mõeldes. Ott Tänakul läheb veel natuke aega maailmameistriks saamisel ning Tommi Mäkineni töökoja ehitusel Reti teel, uue Järveküla kooli taga läheb valmimiseni natuke aega. Saab töökoda valmis, saab ka Ott maailmameistriks!			OSCAR-2019
Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti! Ps 118:29 Läkitus Armsad kaaskristlased! Tervitame teid Eesti Piibliseltsi nõukogu, juhatuse ja kaastööliste nimel Ühinenud Piibliseltside palvepäeva puhul! Rahvuslike piibliseltside poolt 1946. aastal loodud Ühinenud Piibliseltside tegevusse on haaratud ligi 150 rahvuslikku piibliseltsi. Möödunud aastal levitasid piibliseltsid ligi 400 miljonit Piiblit, ... Eile kohe pärast jumalateenistust allkirjastasid Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming ja Tartu Kultuurkapitali esindaja Anne Evrecht kirikuliste ees lepingu, mis on samm Peetri kiriku kooli taastamise rajal.Tartu luterliku Peetri kooli toetusfond on Tartu Kultuurkapitali 44. allfond ning on asutatud sooviga taastada ajalooline Peetri kiriku koolimaja ja aidata kaasa kooli arengule. Selleks saab annetusi ja toetusi kanda Tartu Kultuurkapitali arveldusarvele nr ... Viljandi praostkond pidas eile aastakoosolekut ning andis aasta töötegija tiitli Pilistvere kirikuõpetaja abikaasale Pille-Riin P. Kalmusele.Viljandi praosti Marko Tiituse sõnutsi pälvis Pille-Riin P. Kalmus tiitli pideva ja kohusetundliku töö eest vabatahtlikuna. 28. juulil toimub Tallinna Lilleküla staadionil suurejooneline jumalateenistus "Eesti palvetab" ehk kristuspäev, kuhu oodatakse tuhandeid eri kogudustesse kuuluvaid inimesi.Eesmärk on kinnitada kristlaste ühtsust ning palvetada Eesti maa ja rahva eest.Üritusel musitseerib Eesti kirikute ühendkoor koos saateansambli ja Kiievi sümfooniaorkestriga. Staadion täidetakse kõigist Eesti maakondadest saadetud lippudega, mida ... Teisipäeval jõudis Paidesse merekonteiner humanitaarabiga USAst Nebraska osariigist, mis on viimase poolteise aasta jooksul juba kolmas sealt tulnud abisaadetis.EELK Paide Püha Risti koguduse õpetaja Algur Kaerma ütles, et nagu eelmistelgi kordadel, sisaldab saadetis meeste-, naiste- ja lasterõivaid, kuid seekord ka invavahendeid, nagu ratastoolid, kargud, käimisraamid ja kepid. «Kogu abisaadetis kaalub 11 tonni, kuid invavarustust on ... Täna saab 90aastaseks Haapsalu linna aukodanik dr Heino Noor, kellest on pärast Siberi vangilaagreist vabanemist saanud tartlane, kuid kes ei ole unustanud oma sünnilinna.24. aprillil 1922 sündinud Heino Noor lõpetas Haapsalu gümnaasiumi humanitaarharu 1940 cum laude. Skaudi ja merinoorkotkaste ridades kaasa löönud Noore unistus oli saada mereväeohvitseriks ja seejärel õppida õigusteadust. Kumbki unistus aga ei ... Kirikuaasta on jõudnud lõpule. See, milleks ta on üles ehitatud, on saavutanud eesmärgi. Oleme kasvanud Kristuse õndsuslooliste tähtsündmuste ja usukasvamise teel uue alguseni. Inimese elu jõuab kord lõpule. Paljud, kellele täna, surnutepühal mõtleme, on jõudnud usust nägemisse. Usust, lootusest ja armastusest on neile jäänud igavene armastus, sest usk on saavutanud eesmärgi ja lootus on täitunud. Ainus, mis jääb igavesti, on armastus. Aga kas saame mõelda nii kõigi lahkunute kohta? Tänases kirjakohas astub Jeesus meie ette kui viimse lõikuse Issand. Temal, kes andis kogudusele väe ja meelevalla kuulutada, ristida ja õpetada, on õigus öelda viimane sõna. Õigus hinnata ja otsustada, milline osa viljasaagist läheb «taevasalve» ja milline osa tunnistatakse raiskuläinuks. «Lõikuse Issand» on Inimese Poeg, karjane, kes lambaid eraldab, kuningas, kes valitseb, oma alamate seas tundmatuna ringi liikuv kuningas ja lõpus Jumala Poeg. Tegemist on sama isikuga eri rollides. Paljud maailma usundid pakuvad heaolu ja õndsust. Kristluse ainulaadsus on kardinaalselt erinev. Kui kõik religioonid on oma püüdlustes suunatud alt üles, siis Jeesus Kristus on meieni jõudnud ülevalt alla. Jumal sai inimeseks ja ilmutas enda loodud inimesele olemise täiust. Me ei saa kaasa minna tänapäeval leviva uskumusega, et pole tähtis, mida või kuidas sa usud, peaasi, et usud. Jumal on ilmutanud ennast sõnas ja sealt leiame, et ei ole teist teed kui Jeesus Kristus. Ta tuleb lõikust kokku koguma, palka makstakse tegude järgi. Selles ei ole midagi erilist, kohtumõistmine toimub ikka tegude järgi. See, mida oleme mõelnud või kavatsenud teha, ei lähe arvesse. Tehtu kõneleb meie elust. Kohut mõistetakse kogu inimkonna üle, kõik rahvad on sel päeval aruandjad. Täna võib naerda ja pidada rumalaks ettekujutuseks usklike juttu, kuid peame arvestama, et nii nagu Piibli ennustused on siiani täitunud, ei toimu muudatust ka aegade lõpu osas. «Kõik rahvad» tähendab, et ka juudirahvas ja Kristusesse uskujad seisavad koos paganatega aruandja rollis. Kohtumõistmisel eraldatakse lambad sikkudest, sest sikud vajasid öömajaks pisut soojemat kohta kui lambad. Sikud on «pahade» võrdkujuks seetõttu, et pühasid võrreldakse alati lambukestena. Oluline on ette kujutada, et ühel hetkel märkame endid olemas kohtujärje paremal või vasakul pool. Kellelegi ei meeldi, et tema üle kohut mõistetakse. Jumalariigis ei toimi demokraatia, jumalariik on kuningriik. Ja kuningas ei vaidle ega palu sõna oma õiglase otsuse langetamiseks, ta lihtsalt ütleb ja nii on. Oma arvamust kuninga suhtes saame väljendada seni, kuni ta on meile koha kätte näidanud. Siis on ka kõige julgema vastuhaukuja suu kinni. Suu on kinni seepärast, et Jeesuse ristile kirjutati: «See on juutide kuningas». Jeesuse veri ja asendussurm on Jumalale väärtuslik ohver, meie hingede lunastus. Kes selle hinnaga nalja teeb või seda tõsiselt ei võta, sellel ei jää üle mingitki võimalust armu ja halastust leida. Mõtle, kas oleksid valmis oma lapse elu päästmiseks ohverdama oma lähedase elu? Milline oleks see hind sinu jaoks, kui sa seda peaksid tegema? Jumal tegi seda minu ja sinu eest. See on tõsiasi. Kohut mõistetakse heade tegude järgi. Otsustavaks osutub, mida kohtualused on teinud tundmatuna nende keskel elanud kuningale. Jeesus õpetas jüngreid nägema Kristust oma ligimeses. Sel moel on Ta iga päev meie kõrval. Otsustavaks ei osutu selle tõe tundmine, vaid ligimesearmastus, mis märkamatult juhib mõtet ja tegu. Kohtujärje ette tulijad ei saa võimalust kaitsekõneks. Kohtumõistmiselt väljaloetav rõõmusõnum ei seisne mitte heade tegude tegemises, vaid eluhoiakus, millest on sündinud õiged valikud. Õiged teod on tulemus, mille põhjustab usk Jeesust järgides. Jeesus seab ennast läbi konkreetsete eluolukordade ja inimeste eriliselt kehvemate poolele. Terved ei vaja arsti, nagu ta ise ütles. Näljased, janused, kodutud, alastiolijad ehk viletsate riietega, haiged ja vangid – nendesse inimestesse hoolivas suhtumises on jumalariigi kohalejõudmise võimalus. Need, kes saavad hukkamõistva otsuse, saavad selle heade tegude tegemata jätmise pärast. Nemadki ei teadnud, millal kohtasid vaest ja abivajajat, aga nad olid ligimese suhtes ükskõiksed. Jeesuse jutustatud viimse kohtupäeva lugu toob meieni eluhoiaku, kus ei taotleta tegu tasule lootes, vaid panustatakse Jeesuse tundmisele ja ligimesearmastusele. Jeesuse armastuskäsk annab meile loomingulise vabaduse elada õnnelikku ja täisväärtuslikku elu. Mis edasi saab, see ongi ainult armastuse vastata. Armastus Jumala ja ligimese vastu ei hooligi muust või tasust. Pauluselegi ütles Jeesus, et sulle saab küllalt minu armust! Aamen.			OSCAR-2019
17 500 saart ja 240 miljonit inimest - sealhulgas kolmsada erinevat etnilist rahvusgruppi erinevate keelte ja kultuuridega: Indoneesia Vabariik on väga mitmekesine maa. Meie reisiprogramm keskendub kahele saarele Indoneesia arhipelaagis: Jaavale ja Balile. Jaava saarel pakub meile huvi Indoneesia administratiivne pealinn Jakarta ning kultuuriline pealinn Yogyakarta koos maailma suurima budistliku templi Boroboduriga (UNESCO), mis oma 1460 erineva reljeefiga on kantud ka Guinnessi rekorditeraamatusse. Maagilisi loodusvaateid saame nautida tõustes koidikul Bromo vulkaani nõlvadele. Bali – see mägine jumalate ja deemonite saar – asub Indoneesia arhipelaagis kõige tihedamini asustatud Jaava saare ja väikese Lomboki saare vahel ning on vaid 140 km pikk ning 80 km lai. Bali troopiline paradiis on segu kaasaegsest turismist, rikkast kultuuripärandist ning põnevatest traditsioonidest. Kaunid valge liivaga rannad ja õrn merevesi pakuvad kosutust palavatel päevadel, samas kui troopilise taimestikuga saare sisemaa, riisikasvatuse terrasspõllud ja vulkaanilised nõlvad pakuvad võimalust põnevateks looduslikeks väljasõitudeks. Bali on unikaalne ning kohalikud elanikud on väga uhked selle üle, et nad on suutnud oma hinduistlikku kultuuri ning tavasid elus hoida ja säilitada. Bali elanikud on oskuslikud käsitöölised ning nad on kuulsad oma sensuaalsete bali tantsude ja gamelani muusika poolest. Reisi hinnas kõik reiskavas loetletud vaatamisväärsused, muuseumid, džiibisafari Bromo vulkaanile - tulge ja nautige! Koguneme kell 16:15 Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis, kus kõikidele reisijatele jagatakse vajalikud reisidokumendid. Lend Tallinn-Istanbul kell 18:15-21:35 (lennunumber TK1422). Palume kontrollida lennujaamas kogunemise ja väljalennu aega ka vahetult enne reisi! Hommikusöök hotellis. Tutvume üle 10 miljonilise elanikkonnaga Jakartaga – see on tõeline Kagu-Aasia metropol, erinevate kultuuride virrvarr, riigi administratiivne ja poliitiline pealinn. Vaatame Jakarta sümbolit Indoneesia rahvusmonumenti ning riigi presidendipaleed. Näeme Kagu-Aasia suurimat, samal ajal 120000 palvetajat mahutavat, Istiqlali mošeed, mis on ühtlasi ka riigi rahvuslik mošee ning mille nimi araabia keeles tähendab iseseisvust. Külastame Jakarta ajaloolist Batavia linnaosa ning jalutame Fatahillahi väljakul. Enne lennujaama suundumist peatume ka linna vanas sadamapiirkonnas Sunda Kelapas. Sõidame lennujaama ja lendame edasi Yogyakartasse. Lend Jakarta-Yogyakarta (kellaajad täpsustamisel). Majutus kolmel järgneval ööl Yogyakartas hotellis**. Hommikusöök hotellis. Külastame 9. sajandist pärit, kolmele hindu jumalusele pühendatud, Prambanani templikompleksi (UNESCO). Kogu kompleks koosneb 224 eraldi templist – kesksel kohal paikneb 47 m kõrgune Šiva peatempel, mille põhjaküljel omakorda Brahma ja lõunaküljel Višnu templid. Kogu templikompleksi kaunistavad vaimustavad Ramajana eepost illustreerivad bareljeefid. Kultuuriliselt on Yogyakarta Jaava saarel tugevaima identiteediga piirkond ning linna võib pidada ka jaava kultuuri keskuseks. Külastame Sonobudoyo muuseumi, Sultani paleed. Näeme kuidas tehakse batika tehnikas tekstiilikunsti ja kuidas valmivad hõbeehted. Tänase Yogyakarta keskus koondub ajaloolise Hollandi koloniaalkeskuse ümber. Siinsed inimesed on oskuslikud käsitöölised ja sestap leiab tänavaäärsetest poekestest nii batika tehnikat kasutades värvitud tekstiile, filigraanselt meisterdatud hõbeehteid kui ka varjunukuteatri nahast nukke. Oleme jõudnud Balile – jumalate ja deemonite saarele. Sõidame Ubudisse – riisipõldude vahel asuvat Ubudit peetakse Bali kultuuriliseks keskuseks. Siin on kohalikud kunstigaleriid ja käsitööliste poed, mitmed väikesed muuseumid, hubased söögikohad ja kohvikud ning erinevaid vabaaja veetmise võimalusi. Majutume kolmel järgneval ööl hotellis. Hommikusöök hotellis. Alustame päeva lühikese jalutuskäiguga liaanidega üle külvatud Ahvimetsa, kus võib kohata sõbralikke pärdikuid nende loomulikus elukeskkonnas. Sõidame Ulun Danu templisse, mis asub Beratani järvel. Sinna sõidame mööda võimsate vaadetega kaunistatud mägist teed, möödudes mitmest udusse looritatud vulkaanist. Järvele peegelduvat Ulun Danu templit peetakse Bali enim pildistatud pühapaigaks. Siin teevad kohalikud annetusi järve jumalannale, kes tagab viljakuse. Hommikusöök hotellis. Tutvume Ubudi lähistel kohaliku puussepa tööga ning näeme puidu graveerimise eripärasid. Tänane edasine sõit viib meid Kintamani piirkonda, kus avaneb parim vaade Baturi järvele ja Baturi aktiivsele vulkaanile. Peatume Panelokani vaateplatvormil ning imetleme vaadet metsikus ilus Baturile. Külastame Bali tähtsaimat templikompleksi Pura Besakih. Bali tuhandetest templitest on see kõige püham ja võimsam, mis on andnud talle ka Ematempli nimetuse. Imelise 22 templist koosneva kompleksi taga kõrgub Bali kõrgeim tipp ja kosmiliste jõudude keskpunkt Agungi vulkaan. Võimalusel saame jälgida mõnda püha riitust. Suundume Klungkungi vaatama Kertagosha paviljoni – selles iidses Bali kohtupaviljonis kuulutasid kuningad välja seadusi ja tegid teatavaks kohtuotsuseid. Hoone oli kohtumajana kasutusel ka Hollandi protektoraadi ajal. Seejärel peatume ebaharilikus Goa Lawah templis, mis asub tuhandete nahkhiirtega koopas. Legendi järgi on müstiline koobas ühenduses siit paarikümne kilomeetri kaugusele jääva Ematempliga. Õhtuks jõuame kilomeetrite pikkuse valge liivaranna ja kookospalmidega ehitud eksklusiivsesse paradiisi, Nusa Dua kuurortpiirkonda. Majutus kolmel järgneval ööl hotellis**. Sõidame kuulsa Tanah Loti templi juurde, mis asub maalilisel mererannal Bali lõunakaldal. See 16. sajandil poolt rajatud tempel on üks kuuest kõige pühamast templist Balil. Tõlkes tähendab Tanah Lot maa templit meres. See asub kõrgel kivipaljandil kaldast eemal, kuhu läbi soojade vahutavate lainete pääseb jalgsi ligi ainult mõõna ajal. Legendi kohaselt valvavad merimaod templit kurjade jõudude eest. Päikseloojanguks sõidame traditsioonilisse külasse ookeani rannal, kus einestame rannarestoranis ning laual on maitsvad värsked mereannid (õhtusöök lisatasu eest). Reisi hinna sisse ei ole arvestatud jootrahasid kohalikele saatjatele ja bussijuhtidele. Jootraha palume arvestada Jaaval 5 ja Balil 3 päeva eest, päevas u 4 USD, kokku seega u 30 USD. Lõunasöögid Jaaval: 4 lõunat kokku u 800 000 IDR. Lõunasöögid Balil: 2 lõunat u 300 000 IDR (soovijatele, tasutakse kohapeal). Tervisekindlustus al 20,42 €, maksumus sõltuvalt vanusest (kuni 65 a, vanematele kõrgem tariif). Soovitame vormistada ka reisitõrkekindlustuse! Lisainfo reisikindlustuse kohta siit > Eesti kodanikule on Indoneesia viisavaba (saabudes Jakarta lennujaama). Pass peab kehtima vähemalt 6 kuud pärast riiki sisenemist. Keskmine temperatuur jääb 20-35 C vahele. Reisil soovitame kanda mugavat riietust ja jalanõusid. Igaks juhuks tuleks valmis olla ka võimalikeks hoovihmadeks. Bromo mäel võib olla jahedam, päevane temeratuur võib olla 14-18 C ning öösel võib temperatuur langeda 6-10 C kraadini. Kaasa soovitame võtta kindlasti ujumisriided, päikesekreem, peakate.			OSCAR-2019
Auburn Scallon: 8 mõtet Eesti rahvatantsukogukonna kohta kõrvaltvaataja pilguga \| KULTUUR.INFO BLOGI Lapsepõlves ei teadnud ma rahvatantsust eriti midagi. Olen aru saanud, et paljud Euroopa teismelised õpivad tradtsioonilisi paaristantse lõpupeoks valmistudes, kuid see komme ei ole Ameerikasse jõudnud. Muidugi osalesin lapsena tantsutundides (ballett, stepptants, džäss), õppides tantse, mille mõte oli pakkuda publikule meelelahutust, kuid nende suhe kultuuri või ajalooga oli täiesti teistsugune. Eelmisel kuul toimunud Sabatantsu festivalil läbisin rahvatantsu kiirkursuse. Korraldajate endi sõnul on Sabatants traditsioonilise tantsu festival, mis väärtustab traditsioone ja pakub tantsumõnu. Tavaliselt toimub festival kord aastas kevadel, kuid 2018. aasta sügisel tõi Tartus toimunud festival rahvatantsusõbrad juba teist korda kokku. Järgnevalt kõigest sellest, mida ma siinse rahvatantsukogukonna kohta märkasin või mis mind üllatas. I Rahval on huumorimeelt. Enne seda kogemust arvasin, et rahvatants on tõsine asi, millega tegelevad vanema põlvkonna esindajad, kes näevad vaeva, et traditsiooni elus hoida, või lapsed, keda vanemad osalema sunnivad. Selle mõtte seadsid juba sisse astudes kahtluse alla vaimukad sildid, mis ülakorrusele juhatasid. See oli koht, kus sai traditsioonidest siirast rõõmu tunda, kõike liiga tõsiselt võtmata. II Rahvatants sobib igale vanusele. Eeldasin, et osalejate vanusevahemik on pigem vanemaealiste suunas kaldu, kuid tegelikult osutus osalejate keskmise vanuse hindamine keerukamaks. Oli mehi ja naisi, kes tantsisid, imik puusal. Oli vanemast ja lapsest koosnevaid muusikalisi etteasteid. Tantsupõrandal oli pidevalt teismelisi, täiskasvanuid ja vanema põlvkonna esindajaid – ühe ringtantsu ajal jäi minust ühele poole tüdruk, kes oli ehk 7-aastane, ja teisele poole keskealine mees. III Igaüks võib olla tantsupartner. Üks asi, mis on mind minevikus sageli paaristantsust eemal hoidnud, on soorollide range jaotus ja partneri olemasolu nõue. Rahva seas oli kindlasti paare, kes koos tantsisid, kuid kaht naist üheskoos üle põranda keerlemas näha oli sama tavaline, kui sattuda kokku erisooliste paariga. Mõlemale paarilisele mugavuse tagamiseks on olemas mitmeid erinevaid käeasendeid. Paljud kogenud tantsijad tõid meelsasti rühma ka uustulnukaid. Korraldajad julgustavad seda tegema, öeldes, et “uutelt tantsupartneritelt on alati midagi uut õppida ja samas on see ka hea võimalus enda kogemuste jagamiseks.” IV Tegemist on suurepärase südametreeninguga. Mõne tantsu puhul tuli väikeste sammudega ruumis ringi liikuda, samas kui teised lood panid paljasjalgse blondi üle põranda kargama, samal ajal peadpööritamapanevalt partnerit keerutades. Tantsu tempost olenemata leidsin end pärast igat tantsuringi hingeldamas, kuid liigutused ise tundusid jõukohased igas vormis inimesele. Vastupidavus seadis lihtsalt igale tantsijale isiklikud piirid. V Pillid on ainulaadsed. Iga kord, kui nägin enda arvates mõnd tuttavat pilli, mõistsin, et tegemist on siiski veidi erineva instrumendiga. On olemas kohalikud teisendid pillidest, mis on mulle tuttavad akordion, viiul, suur slaidkitarri ja ksülofoni ristand (kannel?) ja väike valik torupille. Sageli lisasid tantsupõrandal tümpsuvad jalad esitatavale muusikale veel löökpillielemendi. VI Tegemist on väga külalislahke kogukonnaga. Jaan Sarv, kes korraldab Sabatantsu koos teiste muusikute ja tantsija Leanne Barboga, ütles mulle: “Mingeid eeltingimusi ei ole. Sa ei pea olema tantsija. See on mõeldud kõigile.” Säärane meelsus väljendus väga selgesti näiteks selles, et puudus ettekirjutus riietusele: teksad ja T-särk? Muidugi. Voogav kirju seelik? Miks mitte? Peaasi, et sul on vahetusjalanõud … kuid hädapärast sobivad ka sokid ja paljad jalad. Lisaks sellele sõbralikule atmosfäärile on integratsioon paljudesse tantsudesse sisse kirjutatud. Ühe loo ajal võib ette tulla 15 või enamgi partnerivahetust, mis toob tantsijad vastakuti kõigiga, kes kaasa löövad. Kogenumad liikmed näitavad üles muljetavaldavat kannatlikkust kõikide uustulnukate suhtes, kes püüavad sammu pidada. VII Sidemed on rahvusvahelised. Sabatants hõlmab palju Eesti rahvatantsu, kuid kaasab ka rahvusvahelisi kogukondi. Esinejad Leedust, Poolast, Norrast, Ungarist ja Udmurtiast täiendasid muusikute ja tantsuõpetajate nimekirja. Vestlesin festivalil osalejatega, kes olid pärit Saksamaalt, Austraaliast, Lõuna-Aafrikast ja Ameerikast ning ümberkaudsetest Eesti piirkondadest. Ehkki erinevatel rahvatantsutraditsioonidel on oma stiil ja omad veidrused, on nende kultuuride vahel piisavalt palju ühist, et tekiks omavaheline side. VIII Tahan veel uusi teadmisi! Suurim õppetund, mille festivalilt kaasa sain, on see, et külalislahke keskkond tekitas minus soovi olla osa rahvatantsukogukonnast. Nüüd otsin kultuurikalendrist kontserte ja liitun sotsiaalmeedias gruppidega, et leida kohalikke tantsuõhtuid. Vaatamata sellele, et käsiraamatud ja kultuurišokitöötoad hoiatavad alati mujalttulnuid, et tuleb valmis olla kohtumiseks “külma ja kinnise” kohalikuga, olen avastanud, et rahvatantsukogukonna (ega suurema osa Eesti inimeste) kohta see küll ei käi. On väga sobilik, et Eesti Rahva Muuseumi uue hoone esimene isikunäitus on pühendatud just Anu Rauale, kelle rolli Eesti rahvakunsti edasikandjana on raske üle tähtsustada. Eriti kuna tema 75. sünnipäev langeb samale aastale sajandi möödumisega Eesti Vabariigi loomisest. Näitus koosneb kahest osast. Eraldi galeriis asuva põhiosa on kujundanud Ene-Liis Semper. Lisaks on kõigile muuseumi sisenejatele kohe nähtav peaukse kõrval asuv teine osa, kuhu valiti vaibad kunstniku ja kuraatori koostöös. Ühelt poolt võimaldab see näidata suuremat hulka Anu Raua loomingust, ka töid, mis ühel või teisel põhjusel galeriisse ei mahtunud; teisalt toob see näituse esialgsest ruumist välja ja laseb töödel ERM-i hoonega teisiti suhestuda. Kuigi formaadilt on tegemist ülevaatenäitusega, on kuraator hoidunud kronoloogilisest lähenemisest. Selle näituse puhul see lähenemine töötab – on hea jälgida, kuidas eri aastakümnetel kootud vaipadel esinevad samad motiivid uues kontekstis. Võimalus on näha nii Anu Raua esimest vaipa, 1968. aastal kunstiinstituudi lõputööna valminud teost „Muhu paar”, kui ka uusimat, näitusele nime andnud tööd „Isamaastikud”. Kui värvigamma on karjääri jooksul muutunud vaoshoitumaks ja kompositsioon minimalistlikumaks, siis paljud kandvad sümbolid ja teemad kunstniku töödes on jäänud püsima läbi karjääri. Anu Raua vaipadele on omane teatav pildilisus. Vaip kui peamiselt kahemõõtmeline meedium soodustab seda tendentsi, ent oma roll on ka noore Anu Raua kunagisel soovil maalikunstnikuks saada. Nii tekib ka vaatajal tunne, et ta viibib maalinäitusel, kus õlivärv või akvarelltehnika on asendatud tekstiiliga. Kuna vaibakudumise traditsioon on Eestis palju vanem kui maalikunst, viitab ka meedium rahvakultuurile. Ka töid lähedalt uurides meenutab värvikasutus pisut maali, lõngatoonide üleminekud tuletavad meelde pintslitõmbeid. Sama vaiba värvid võivad vaataja asukohast olenevalt tunduda silmale täiesti erinevatena. Kunstniku stiilis on läbi ajastute erinevate mütoloogiate, traditsioonide ja kultuurikihtide põimumist. Kõrvuti on kristlik ja põliseesti mütoloogia, segatuna vaimukate vihjetega kaasajale. Ühelt vaibalt leiab roosa auto, teiselt EstCube’i. Vastupidiselt paljudele muudele näidetele kaasaegsetest rahvakunsti tõlgendustest, mis keskenduvad vaid maa- ja talukultuurile, on mitu Raua vaipa pühendatud just linnakeskkonnale. „Pikk jalg” kujutab vanalinna tänavat triibulise sukana, „Torn” Pikka Hermanni. Oma minimalismis ja selguses paistab eriti silma „Linnaöö”, kus nii linnatuled kui ka nende kohal säravad tähed on kujutatud kaheksakandadena. Kaheksakand on lisaks ristile üks levinumaid elemente Anu Raua vaipadel, ühendades nii eri mütoloogiaid. Nagu märkis ka näituse kuraator Reet Mark, on Anu Raua teosed kultuuri- ja põlvkonnaülesed. Samuti on vaipade otstarve ja asukoht sageli seotud inimelu tsüklitega. Paljud Raua vaibad asuvad koolides, osutades kunstniku huvile ühendada eri põlvkondi ning mineviku ja tänapäeva rahvakultuuri. Samamoodi leiab paljudelt vaipadelt teatavat põlvkondadeülest vaimukust. „Jalutuskäik” muudab sokid sarnaseks loomadele. „Kindapuud” on kantud kunstniku soovist aidata talviselt raagus ja justkui külmetavaid puid neid labakinnastega kattes – ühelt poolt meenutab teos vanu lastejutte, teisalt aga eestlaste iidseid hiietraditsioone ning paljudele põliskultuuridele omast usku looduse hingestatusesse. Samuti joonistuvad eraldi välja perekonnaseisuametitesse valmistatud vaibad. Nende seas paistab eriti silma kauni kompositsiooniga „Pulmapäev”, mis asub Võru linnavalitsuses. Kesksel kohal on pruutpaar abieluvoodi kohal, nende ümber on pulmalised ja valik esemeid, mis moodustavad justkui argielu entsüklopeedia. Viljandi linnavalitsusest on laenatud vaibapaar „Kosilane” ja „Kahekesi”. Nii on motiivistik samuti ühtaegu mütoloogiline ja kaasaegne, keskendudes erinevatele märgilistele sündmustele ja perioodidele elus. Eraldi teemana võib vaipadelt leida isiklikke lugusid. „Agu” on viide kunstniku magamistoa aknale ja sealt hommikul paistvatele päikesekiirtele, mis annavad märku saabunud hommikust. „Põllukummardajad” räägib loo, kuidas Anu Raud aastakümneid varem teiste tudengitega põllul töötas ning lahked kohalikud naised neidudele villased seelikud laenasid, et nood „moodsaid” teksapükse ära ei määriks. „Mäng” arutleb töö ja traditsioonide olemuse üle muutuvas maailmas läbi kunstniku isa Mart Raua keeruka elukäigu, viidates romaanile „Kirves ja kuu”. Raua jaoks on rahvakunst ühtaegu nii eri inimesi ühendav kui ka sügavalt individuaalne. Kokkuvõttes on „Isamaastikud” hea näide sellest, et rahvakunst ei ole staatiline nähtus, vaid pidevas muutumises mütoloogia, kus eri perioodid ja põlvkonnad ei pea üksteisele vastanduma. Näitus töötab ühtviisi hästi nii Eesti kui ka väliskülastajate jaoks. Raua motiivistik on piisavalt selge ja kultuuriülene, et mitte vajada selgitusi või eelnevaid teadmisi, ja samas piisavalt detailirohke, et pakkuda võimalust ka pikemaks süvenemiseks.			OSCAR-2019
Kuremaa terviseradadel toimunud Meie Liigume I Kuremaa kevadjooks meelitas jooksma kokku 66 jooksusõpra. Pea ideaalsetes ilmastikuolues toimunud jooksuvõistluse esimene start anti kõige noorematele jooksjatele. Finišijoone ületas kokku 14 noort jooksjat, kõige suurem konkurents oli 2005 ja varem sündinud poiste arvestuses. Noortel tuli jookstes läbida 1 km pikkune jooksuring Noortestardile järgnes vabaklassi start kokku 13 osalejaga, kes läbisid vabalt valitud distantsi… Loe edasi → Meie Liigume korraldab maikuus Taevaskojas, Kanepis, Tilsis ja Ahjal kokku neli tasuta tõukerattatreeningut. Üritused toimuvad Meie Liigume Põlvamaa ühistreeningute sarja raames. Tõukerattaga sõitmine on mõnusaks vahelduseks jalgsi- või jalgrattaga liikumisele. Spordisõpradele pakub tõukeratas head võimalust aeroobseks treeninguks. Tõukerattasõit kasutab väga paljusid lihaseid jalgades, tuharetes, kõhus ja alaseljas. Põhimõtteliselt arendab tõukerattasõit üheaegselt neid lihasgruppe, mida… Loe edasi → Kolmapäeval algavad Meie Liigume Tartumaa rattakolmapäevakud. Sarja avaetapi kontrollpunkt asub Tartu-Jõhvi maanteel Aovere ristil, kust suundutakse kell 19.00 ühisele rattatreeningule Allan Orase eestvedamisel. Sarja etapid on järgmised: 07.05 – Aovere 14.05 – Nõo 21.05 – Luunja 28.05 – Lähte 06.08 – Vooremäe 13.08 – Puhja 27.08 – Lähte 03.09 – Vapramäe 10.09 – Kambja 17.09 – Tartumaa Tervisespordikeskus Kõikides kontrollpunktides… Loe edasi → Meie Liigume hea partner Medita kliinik laiendab Tartus oma tegevust ja pakub alates aprillist eriarstiabiteenuseid endokrinoloogia, günekoloogia, uroloogia ja androloogia, üldkirurgia ja reumatoloogia valdkondades. Arstidena töötavad kliinikus: androloogi ja uroloogina dr. Kristo Ausmees, uroloogina dr. Tanel Muul; endokrinoloogidena dr. Svetlana Matjus, dr. Maire Lubi, dr. Kaia Tammiksaar ja dr. Verner Fogel; üldkirurgidena dr. Silver Merisalu ja dr. Andrei Uksov; naistearstidena dr.… Loe edasi → Lõppenud on Meie Liigume Jõgevamaa ühistreeningute sari! Sarja raames toimusid järgmised üritused: 21.04.2013 – Südamenädala matk Kuremaal 29.09.2013 – Maailma südamepäeva matk ja rattasõit Palamusel 28.10.2013 – jõusaalitreening Kuremaal 17.11.2013 – räätsamatk Endla rabas 16.03.2014 – ringtreening Jõgeval 01.04.2014 – aeroobikatreening Kuremaal 02.04.2014 – tõukerattatreening Palamusel Jõgevamaa ühistreeningute sarja läbiviimist rahastati Jõgevamaa Koostöökoja Leader programmi vahenditest. Lisainfo: Siim Ausmees Meie… Loe edasi → Süstamatk on mõnus võimalus avastada Eestimaa kaunist loodust vee pealt. Kevadised veematkaplaanid on tark teha just nüüd, kui kevad ei ole veel õiget hoogu sisse saanud. Kas valida veematkale minnes süst või kanuu? Tavapäraselt käiakse kevadeti suurvett avastamas ikka kanuudega. Kanuusid iseloomustab rahulik kulgemine, head manööverdamisomadused, lihtsus ja võimalused võtta matkale kaasa ka kellegi kolmanda. Kanuumatkad sobivad pigem väiksematele ja… Loe edasi → Meie Liigume kutsub kõiki suusasõpru osalema 19. jaanuaril toimuvale Meie Liigume Kuremaa suusasõidule, mis toimub Kuremaa suusaradadel, Jõgeva maakonnas. Üritus algab kell 12.00 noorteklassi stardiga (3 km vabastiilis), millele järgneb harrastajate (10 km vabastiilis) ja põhiklassi stardid (15 km vabastiilis). Vabaklassis on oodatud osalema ka need, kes tahavad lihtsalt sportlikult oma vaba aega veeta. Lõplikud distantsid sõltuvad lumeoludest ja selguvad… Loe edasi → Liikumissari Meie Liigume korraldab 28. ja 29. septembril Tartu, Valga, Põlva, Viljandi ja Jõgeva maakondades kogupere liikumisüritusi, tähistades 29. septembril toimuvat Maailma Südamepäeva. Alates 2000. aastast tähistatakse septembri viimasel pühapäeval Maailma Südamepäeva. Südame- ja veresoonkonnahaigustesse sureb maailmas igal aastal üle 17 mln inimese ja eeldatakse, et see arv suureneb 2030. aastaks 23 miljonini. 28. septembril toimub: Meie Liigume Tõrva rattapäev… Loe edasi → Liikumissari Meie Liigume ja Palamuse Vallavalitsus kutsuvad osalema 29. septembril Palamuse vallas Luual toimuvale spordipäevale, millega tähistatakse Maailma Südamepäeva Jõgevamaal. Tegemist on ühtlasi Meie Liigume Jõgevamaa ühistreeningute II etapiga. Kokkusaamine toimub pühapäeval kell 17.00 Luua klubi juures, kus Ester Laumets näitab ette soojendusharjutusi ning Kaido Kriit teeb ülevaate ohutust jalgrattasõidust. Kell 17.15 suundutakse ühiselt ratta- või jalgsimatkale. Rattaradade pikkuseks 13 või… Loe edasi → Liikumissari Meie Liigume ja Lähte Spordi-ja Tervisekeskus korraldavad pühapäeval, 29. septembril Lähte rattapäeva, tähistades ühtlasi Maailma Südamepäeva! Üritus saab alguse kell 13.00 Lähte suusamaja juures, kust suundutakse ühisele, ca 25 km pikkusele kogupere rattasõidule. Rattasõit toimub asfaldkattega teedel. Orienteeruvalt kell 14.30 toimub Lähte suusamaja juures tõukerattasprint. Võistlemine naistel ja meestel eraldi klassides. Võitja selgitatakse välja eelsõitude ja finaali põhjal. Üritus on… Loe edasi → Laupäeval lõppes Tõrvas esimest aastat toimuv Meie Liigume rahvatriatlonisari, mille etappidest võeti kokku osa 1062 korda. Seejuures osales sarjas 639 inimest vanuses 5-86. Meie Liigume sarja punktiarvestus Kõik sarjas osalenud ja punktid Meie Liigume rahvatriatlonisarja etapid toimusid 28.06 Moostes, 05.07 Kuremaal, 13.07 Holstre-Pollis, 28.07 Navis, 09.08 Kurepalus ja 17.08 Tõrvas. Suurima osalejate arvuga etapp toimus Kurepalus, kus oli startides 271… Loe edasi → Laupäeval Tõrvas toimunud Meie Liigume rahvatriatlonisarja finaaletapist võttis osa kokku 208 triatlonisõpra. Meie Liigume triatlonisari tõi läbi kuue etapi triatlonistartidesse kokku üle 1000 erinevas eas inimese. Protokollid Noored ja vabaklass Võistkonnad Harrastajad II Tõrva triatloni ujumisdistantsid toimusid Vanamõisa järves ning ratta- ja jooksurajad Tõrva terviseradadel. Tõrva triatloni puhul on tegemist klassikalise krosstriatloniga, mille distantsid kulgevad maastikul. Rajad valmistasid ette Tõrva… Loe edasi → Meie Liigume rahvatriatlonisarja viie etapi järel on kokkuvõtvad numbrid järgmised: Erinevad osalejad (klasside kaupa): harrastajad (mehed ja naised) – 345 võistkonnad – 107 noored – 95 vabaklass – 11 Kokku 558 erinevat osalejat viiel etapil kokku Osaluskordi sarjas etappide kaupa: Mooste – 118 Kuremaa – 154 Paistu-Mulgi – 165 Navi – 146 Kurepalu – 271 Kokku 854 osaluskorda. Üldarvestus etappide… Loe edasi → Reedel Tartumaal Kurepalus toimunud Meie Liigume rahvatriatlonisarja V etapist võttis osa kokku 271 inimest, mis on ühtlasi sarja absoluutseks rekordiks. Protokollid Harrastajad Noored ja vabaklass Võistkonnad Üldarvestus etappide kaupa Korraldajad vabandavad, et Kurepalu rahvatriatlonist osavõtjad ei saanud kohapeal diplomit. Diplomi saab kätte Tõrva triatlonil ja osalejatel on võimalik välja printida diplomivorm. Kuni 11 aastaste tüdrukute arvestuses võidutses juba viiendat etappi… Loe edasi → Meie Liigume I Kurepalu rahvatriatlon toob 09. augustil starti kokku üle 200 noore, harrastaja, vabaklassis osaleja ja võistkondlikus arvestuses enda proovile panijat. Kokku on enda tulekust eelregistreerimise käigus andnud teada 176 inimest, kellega liituvad kohapeal registreerujad. Kui noorte, vabaklassi ja võistkondade arvestuses ei ole seatud osalejate arvule ülempiiri, siis harrastajate arvestuses saab osaleda kokku 150 meest ja naist vanuses 15+.… Loe edasi →			OSCAR-2019
EBSi raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab oma ülikooli õppejõude, üliõpilasi, töötajaid ja EBSi vilistlasi ning gümnaasiumi õpilasi ja õpetajaid. Raamatukogu arendab oma kogusid prioriteetsete õppesuundade - juhtimine, ettevõtlus, majandus, turundus, rahandus - infovajadusi arvestades. 1. jaanuari 2018. a. seisuga oli EBSi raamatukogus 10 000 nimetust teavikuid (45 600 eksemplari), sh 570 nimetust võrguväljaandena ja 45 nimetust perioodilisi väljaandeid. Raamatukogu teavikud on 51% inglise, 46% eesti, 2% vene ja 1% teistes keeltes. Raamatukogu e-kataloog on kättesaadav Internetis. Elektroonilise info hankimiseks saab kasutada äriperioodika andmebaasi ProQuest, mis sisaldab üle 3500 majandus-, ettevõtlus- ja juhtimisalase ajakirja üle kogu maailma, ning andmebaase EBSCO, mis sisaldab üle 21000 ajakirja. Andmebaaside kasutamiseks väljastpoolt EBSi arvutivõrku on vajalik seadistada veebisirvija vastavalt juhendile. Raamatukogus (I korrus, ruum 118) asub põhikogu, kus toimub trükiste kojulaenutamine ja lugejate registreerimine. Raamatukogu juures asub raamatute tagastuskapp, kuhu saab raamatuid tagastada väljaspool raamatukogu ja lugemissaali lahtiolekuaegu. Lugemissaalis (V korrus, ruum 501) on avariiulitel teatmeteosed, õpikud, perioodikaväljaanded ja viimase kolme aasta "A" hindele kaitstud EBSi bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd. Lugejate kasutuses on 6 Interneti-ühendusega arvutit, paljundustehnika ja individuaaltööruum. Lugejateenindus toimub raamatukogu kasutamiseeskirja alusel. Teenindatakse ka lugejaid väljastpoolt EBSi, kellele osa teenuseid on tasulised. Infokirjaoskuse tagamiseks viiakse esmakursuslastele ning lõputöö kirjutajatele läbi EBSi raamatukogu andmebaase ja teisi infootsivõimalusi tutvustavaid infotunde. Iga kuu esimesel ja teisel teisipäeval korraldab EBSi raamatukogu infotarbijakoolituse tunde. Koolitus koosneb 60-minutilisest auditoorsest loengust arvutiklassis ning testi läbimisest e-õppe keskkonnas Canvas (15-30 minutit). EBSi raamatukogu e-kataloog on kättesaadav veebipõhises süsteemis URRAM. E-kataloog sisaldab nii raamatukogus kui lugemissaalis leiduvaid teavikuid. EBSis kaitstud bakalaureuse- ja magistritööde otsingul valida teaviku laad - Käsikiri. Kolme viimase aasta A-hindega tööd asuvad EBSi raamatukogu lugemissaalis (V korrus, ruum 501). Lõputööde e-versioone on võimalik otsida e-kataloogi kaudu. Äriperioodika andmebaas võimaldab juurdepääsu 3500-le välismaisele perioodilisele väljaandele ja sisaldab ettevõtlus-, juhtimis-, turundus-, õigusalaseid jne artikleid, millest 80% on täistekstid. Teadusajakirjade leidmiseks piirata otsingut Scholarly journals, incl peer-reviewed (eelretsenseeritud teadusajakirjad). Bibliograafilised ja täistekstandmebaasid võimaldavad teha otsinguid 21 000 majandus-, sotsiaal- ja humanitaarteadusalase e-ajakirja, e-ajalehe, e-raamatu ja videode hulgas. Teadusajakirjade leidmiseks piirata otsingut Scholarly (Peer Reviewed) Journals (eelretsenseeritud teadusajakirjad). Andmebaas võimaldab juurdepääsu 12500-le sotsiaalteaduslikule ajakirjale, sealhulgas 8500-le eelretsenseeritud ajakirjale ja sisaldab artiklite täistekste sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, kirjandus, muusika jne valdkondade kohta. Andmebaas tagab juurdepääsu 13200-le monograafiale, aruandele ja konverentsiväljaandele. Andmebaas võimaldab juurdepääsu 2300-le ajakirjale, sealhulgas 1100-le eelretsenseeritud ajakirjale ja sisaldab täistekste ettevõtluse, turunduse, juhtimise, majandusarvestuse, rahanduse jm valdkondade kohta. Valides Enhanced Business Searching Interface leiab infot ka autorite ning artiklite tsiteeringute arvu kohta. Andmebaas võimaldab juurdepääsu ettevõtete andmetele, analüütikale ja uudistele. Võimalus koostada tabeleid, jooniseid. Ligipääsu seadistamise juhend väljastpoolt EBSi arvutivõrku - ÕIS - Hea teada - Ühised õppematerjalid - Juurdepääs Thomson Reuters Eikon andmebaasile. Teemavärav sisaldab vaba juurdepääsuga Interneti allikaid - infoportaale, virtuaalraamatukogusid, teatmematerjale, terminoloogiasõnaraamatuid, ajakirjade täistekstandmebaase, e-raamatuid jne. Neljas näitus raamatu- ja virtuaalnäituste sarjast EBS 30 - ajalugu läbi vilistlaste on kättesaadav veebisaidil EBS 30 - history through alumni ning koosneb raamatute kaanepiltidest. Eesti mäluasutuste, raamatukogude, arhiivide, muuseumide ühisotsingu portaal. Eesti, inglise ja vene keeles. Portaali kaudu on kättesaadavad erinevad e-raamatud, e-ajakirjad, litsentsiandmebaasid, Eesti ja maailma raamatukogude kataloogid jne. Eesti Panga väljaannete veebiversioonid, ülevaade rahasüsteemidest, uuringud, majandusülevaated, sõnastik. Eesti ja inglise keeles. Eesti õigusaktid, kohtuotsuste kokkuvõtted, kohtu- ja seaduseuudised. Tõlked inglise ja vene keeles. Central Intelligence Agency (CIA). Taustinfo maailma riikide kohta, statistika, maakaardid, lipud, andmed rahvusvaheliste organisatsioonide kohta. Soome mäluasutuste, raamatukogude, arhiivide, muuseumide ühisotsingu portaal. Soome, inglise ja rootsi keeles.			OSCAR-2019
Arealdisain pakub teenusena ka ühte universaalseimat trükitehnoloogiat – siiditrükki. Trükime selles stiilis erinevatele riietusesmetele (t-särkidele, kleitidele, seelikutele, töörõivastele), aksessuaaridele (sallidele, vihmavarjudele, kottidele). Kuid tekstiilitooted ei ole piiranguks, samuti on võimalik siiditrükis teha erinevaid reklaammaterjale (kaarte, etikette, visiitkaarte, postkaarte, plakateid) ning väga palju erinevaid meeneid (märkmikke, tasse, termostopse jne). Nagu aru saada, pole siid materjalina piiranguks, vaid pelgalt tehnoloogiale nimetuse andnud materjal. Tellimuse esitamisel räägime kliendiga tellimustöö osas täpselt läbi. Esiteks, milline on kujutis, mida trükkida soovitakse. Võimalik on, et klient esitab täpse kujutise (olgu see logo, nimi või muu pilt), kuid samas ka see, et klient kirjeldab soovitud kujutist ning loome kliendi järgi sobiva disaini ise. Arealdisainis töötavad disainerid panustavad ihu ja hinge kliendi soovidele vastava disaini loomiseks. Teiseks valib klient toote, millele siiditrükis kujutist trükkida soovib. Kolmandaks räägime kliendiga läbi, kuhu ja millises suuruses on kliendi soovitud tootele kliendi soovitud kujutist võimalik trükkida. Olenevalt tootest ja disainist esitame kliendile hinnapakkumise ning sõlmime lepingu. Seejärel algab tööprotsess. Siiditrüki puhul toimub trükkimine mitte kogu pildina vaid kujutisel kasutatavate värvide kaupa. Kõigepealt lahutatakse kujutis erinevateks värvideks. Seejärel prinditakse iga lahutatud värv ükshaaval kilele. Seejärel tehakse iga värvi tarvis eraldi film ning eraldi raam. Põhiliseks vahendiks edasises protsessis on trükiraam. Trükiraamiks on põhimõtteliselt metallist raam, mille külge sätitakse pingule kangas. Tänapäeval kangana enam siidi ei kasutata, pigem sünteetilisi materjale nagu näiteks nailon, mis on siidist oluliselt paremini vastupidavad. Kasutatavad kangad erinevad omavahel võrgusilma suuruste osas. See, millise võrgusilmaga kangast tarvis on, sõltub lõpptootest, soovitud kujundist ja ka värvidest. Väiksemate kujutiste trükkimiseks on vajalik väiksema võrgusilmaga võrk. Mõnede värvide ja materjalide puhul osutub vajalikuks aga hoopis kangas, millel on jämedam võrgusilm. Trükiraamil olev kangas kaetakse emulsiooniga, mis on valgustundlik ja siis omakorda filmiga. Seejärel asetatakse emulsiooni ja filmiga kaetud kangas valguslauale, kus seda valgustatakse läbi UV lampidega. Kui emulsiooni valgustada, siis see kinnitud kangale. Filmil on aga kliendi soovitud kujutis musta kujutisena, sellest läbi UV valgus ei valgusta ja emulsioon seal ei kinnitu ning see on võimalik maha pesta. Nii jääbki tulemuseks raamile kliendi soovitud värvi läbi laskev kujutis, ülejäänud osa on emulsiooni all. Iga kujutisel vajaliku värvi jaoks valmistatakse selliselt eraldi raam. Kõik need raamid kinnitatakse äärmise täpsusega seadmele, mida nimetatakse trükikarusselliks. Täpsus on seejuures oluline, et kuna iga värv trükitakse eraldi raami kasutades ühele lõpptulemuseks saavutatavale tootele, peavad õige kujutise saamiseks kõik värvid tootel täpselt õigesse paika saama. Kui värvide raamid on valmis, asetatakse trükilauale kliendi poolt tellitud toode. Toode kinnitatakse trükilauale liimiga. See on vajalik toote täpselt ühes paigas püsimiseks. Viimases etapis kasutatakse värvimiseks vahendit nimetusega raakel. Värv kantakse läbi siidiraami tootele. Värv satub tootele läbi eelpool kirjeldatud võrgu. Siis toode kuivatatakse ning kantakse tootele järgmine värv ja seda tegevust korratakse kuni kõik kujutise jaoks vajalikud värvid on nende spetsiaalsete raamide abil tootele kantud ning lõpptulemuseks on kliendi soovitud toode. Kui kõik värvid on tootele kantud ning soovitud kujutis valmis, läheb toode oma lõppviimistluse saamiseks tunnelahju. Sealt väljunud tootel olev kujutis ei kulu ega hävine ka näiteks pesumasinas. Nagu kirjelduse järgi aru saada, on siiditrükk äärmiselt personaalse lähenemisega trükitehnoloogia, kuna iga tellimuse puhuks on võimalik luua kliendi näoline disain ning tehnoloogiast tingitult on vajalik iga tellimuse jaoks toota tellitud kujutisele vastavad trükiraamid. Personaalse lähenemisega siiditrükk tagab kindlasti kliendi rahulolu. Disaini osatähtsus on nüüdsel ajal kohe eriti oluline. Heal disainil on väga suur osa selle juures, kas toode tarbija tähelepanu köidab või mitte. Kuid disain ei ole oluline ainult käega katsutavate toodete puhul. Sama kehtib ka teenuste puhul. Ilusa graafikaga e-poes on palju meeldivam sisseoste teha. Hästi kujundatud poes on ka asjade leidmine oluliselt kergem ning kogu ostuprotsess kulgeb sujuvamalt. Sama näite võib tuua ka kasiinode maailmast. Ning siinkohal saab vaadelda disaini osatähtsust nii füüsilisel kujul esineva toote kui ka virtuaalse teenuse puhul. Füüsilise tootena saab vaadelda näiteks kasiinodes olevaid mänguautomaate. Mida põnevam mänguautomaat välja näeb, seda suurema tõenäosusega see kasiino külastajate tähelepanu köidab. Muidugi saavad selle juures määravaks ka teised näitajad, nagu näiteks mänguautomaadi RTP. Kuid ometi saab alguses määravaks siiski mänguautomaadi välimus. Selleks, et kasiino mänguautomaat kliente ligi tõmbaks, ei ole tingimata vajalik, et see oleks võimalikult suurel hulgal värviliste tuledega üle valatud. Tuled mängivad mänguautomaatide puhul kindlasti tähtsat rolli, kuid on oluline, et kõike siiski maitsekuse piirides kasutataks ning asi tasakaalus oleks. Niisama oluline kui on füüsilisel kujul olemas oleva kasiino mänguautomaadi disain, on seda ka online kasiino mänguautomaatide disain. Tegelikult algab kõik juba online kasiino enda kujundusest. Online kasiino peab hea välja nägema. Puhas kujundus võimaldab klientidel soovitud mänge ja teenuseid kergemini üles leida. Liiga kirju kujundusega online kasiinot võib olla oluliselt raskem kasutada ning kogu värvide pillerkaar võib mängija ära väsitada. Samuti ei ole kuigi heaks valikuks kujundust ka liiga minimaalseks muuta. Kõik peab jällegi tasakaalus olema. Kuid vaatame lähemalt ka online kasiino mänguautomaate. Mänguautomaadid ehk slotid on online kasiino üheks kõige olulisemaks osaks. Nüüdisaegne tehnoloogia võimaldab online kasiinode mänguautomaate äärmiselt põnevaks muuta. Need ei pruugigi oma ülesehituse poolest oluliselt tavalistest arvutimängudest erineda. Mänguautomaatide puhul pööratakse kujundusele äärmiselt suurt tähelepanu. Mängudele saab lisada erinevaid animatsioone ja videoid. Ning seda kõike mängule sisu lisamise eesmärgil, et mänguautomaadiga mängimisest kujuneks omamoodi seiklus. Vaheklipid ja animatsioonid võimaldavad võimendada mänguautomaadiga seotud teemat. Nii saab näiteks Halloweeni teemalisele mänguautomaadile lisada õudsaid vaheklippe või siis saab nende abil näiteks mängule humoorikust lisada. Kuid online mänguautomaatide võimalused ei piirdu ainult eelpool nimetatuga. Slotid võivad sisaldada ka erinevaid tasemeid ning ka boonusmänge. Boonusmängud võivad sloti põhimängust täielikult erineda. See kõik lisab mängule põnevust juurde ning muudab mängukogemuse mitmekesisemaks. Loe rohkem kasiino boonus 2018. Online kasiinode turul on veel üks lihtne viis, kuidas inimesi mõne konkreetse mänguautomaadi juurde meelitada. Selleks on tasuta spinnid ehk tasuta keerutused. See tähendab, et mängija saab teatud mänguautomaadiga teha kindla arvu spinne ning seda täiesti tasuta. Isegi kui mängijale uus mänguautomaat ei meeldi, ei kaota ta sel juhul midagi, vaid saab endale lihtsalt võimaluse ilma riskimata raha võita. Meie tegevusalade hulka kuulub ka vanade graafiliste trükkide taastamine. Saatke meile pilt mõnest vanast kleepsust või värvilahendusest, mis on kas näiteks ära kulunud, tuhmunud või ehk on sellelt mõni osa üldse ära tulnud, mis tuleks uuesti taastada. Samuti võib soovitud eseme tuua meie kontorisse. Sel juhul oleks siiski vajalik eelnevalt meili või telefoni teel meiega ühendust võtta. Vaatame taastamist ootava trükise või kleepsu üle ning anname teada, kui palju selle taastamine maksma võib minna. Kui kujunduselement on saanud väga palju kahjustada, siis ei pruugi täielik taastamine võimalik olla, vaid tuleb luua ise midagi ligilähedast. Mõni varasem foto või Internetist leitud pilt oleks sellisel juhul väga suureks abiks. Taastame absoluutselt kõiksugu graafikat. Olgu selleks kas mõni vana plakat või isegi mänguautomaat. Just nimelt, oleme taastanud ühe tellimusena ka vanu slotimasinaid. Siinkohal oleks paslik lisada, et meie taastamistööd piirduvad ainult graafiliste väljatrükkide taastamisega. Mehhaaniliste osade, elektroonika ning muu taolise remontimisega me ei tegele. Selleks tuleb minna vastava ala asjatundja juurde. Kasiino mänguautomaatidel eemaldasime näiteks rullikud, skannisime nendel olevad pildid arvutisse. Meie disainer taastas värve ning ära kulunud osasid ning seejärel trükiti pildid jälle välja ning liimiti ketastele peale. Lisaks sellele skannisime arvutisse mänguautomaadi korpuse küljes olevad pildid ning parandasime ka nende visuaalset väljanägemist. Trükkisime need välja vinüülist kleepsudena ning kleepisime mänguautomaadi külge. Lõpptulemusena nägi see välja nagu täiesti uus seade. Veel võib ühe näitena tuua välja ühe ägeda vanaaegse raadio taastamist, mille omanik oma pööningu pealt leidis. Tegemist oli elektrikuga, kes oskas raadiol mõned jupid välja vahetada, nii et see jälle ilusti töötas. Kuid visuaalse väljanägemise koha pealt tulime appi meie. Eemaldasime kirjadega plastpaneelid ning taastasime kirjad digitaalselt arvutis. Seejärel trükkisime välja täpselt paneelisuurused kleepsud koos värskete kirjadega ning kleepisime need paneelide peale. Raadiol jooksis üle kõlari katte ka raadio logo, mis oli valmistatud plastikust ning oli kahjustada saanud. Otsisime internetist õige logo üles, lõime 3D printimiseks vastava mudeli ning saime ka selle välja vahetada. Lõpptulemus oli mõnusalt šikk ja retro. Kasutame taastamisel peamiselt kleepsudega katmise meetodit. Kleepsud võimaldavad keerukamat ning detailset graafikat palju paremini edasi anda. Samuti on kleepsude värvikvaliteet ning vastupidavus väga hea. Vastavalt materjalidele saab valida mitme erineva materjali vahel. Nendeks on peamiselt erinevat tüüp vinüülid, aga ka näiteks film ja magnetid. Samuti on võimalik graafiline lahendus paberile välja trükkida ning seejärel soovitud eseme külge liimida. Just nagu me eelpool nimetatud mänguautomaadi rullikute puhul tegime. Teeme materjalide valimise puhul soovitusi, et millist materjali kus kasutada võiks, kuid kindlasti arvestame ka Teie soovidega. Suurepärane raamatukaane disain on parim müügivahend. Professionaalselt kujundatud kaas annab koheselt ja atraktiivselt Teie raamatu põhiolemust edasi. Ehk soovite kõigepealt trükkida ainult ühe koopia, et näha, kui hea meie trükikvaliteet on? Võib olla soovite teada, kui hea tunne on hoida käes oma enda koostatud raamatut? Või ehk soovite ühte koopiat suveniiriks või kingituseks. Mis iganes põhjusel Te raamatut trükkida ka ei sooviks, tuleme me Teile selle soovi ellu viimisel appi. Trükkimine on äärmiselt lihtsaks tehtud ning me teeme Teile ilmselt väga taskukohase hinnapakkumise. Peate meile vaid saatma oma teksti ning soovi korral ka raamatusse minevad pildifailid. Täpsustage, milliseid teenuseid Te kasutada soovite ning millist ja mitut raamatut Te trükkida soovite. Teeme Teile seejärel ühe tööpäeva jooksul esmase hinnapakkumise. Kui Teil tekib töö käigus soov mõnda lisateenust kasutada, siis anname sellest tingitud võimalikust hinnalisast teada ja saate ise valida, kas Te seda soovite või mitte. Saate valida erinevate formaatide vahel. Saate valida, kuidas Te seda köita soovite. Valida saab nii pehmete kui ka kõvade kaante vahel. Raamatus olevad pildid saab trükkida must-valgelt või värviliselt. Kui Te pole päris kindlad, millised need näitajad olema peaksid, siis tuleb meie professionaalne disainerite meeskond Teile appi. Saatke meile oma tekst ja oma pildid ning me paneme selle raamatuks kokku. Saadetav tekst võib olla nii MS Wordi .doc formaadis või .pdf formaadis. Saate kasutada ka meie keelespetsialisti abi, kes trükki minevad tekstid ise üle kontrollib, et raamat saaks korrektne ning täiuslik. Kui Teil pole veel pilte või sooviksite neid muuta, siis tulevad appi meie graafikadisainerid, kes oskavad kujundada nii professionaalse välimusega raamatukaasi kui ka töödelda raamatusse minevaid pilte. Aitame ka teksti kujundada, pakkudes suurt fontide valikut ja võimalust tekste erinevatel viisidel töödelda. Kui Te valite, et meie meeskond aitaks Teid raamatu vormistamise ja kujundamisega, siis me arvestame kõigi Teie soovidega ning anname ka enda poolt soovitusi, kuidas midagi teha võiks. Seejärel hakkab meie meeskond Teie raamatu kallal tööle. Meie meeskond saadab Teile seejärel raamatu esialgse kujunduse. Saate vaadata üle, kas see sobib Teile ning saate soovi korral muudatusi nõuda. Kui Te jääte raamatuga rahule, siis saadame selle trükki. Trükkimiseks kuluv aeg sõltub soovitud raamatu tiraažist ning kas Te valisite pehmete või kõvade kaantega raamatu. Üldjuhul saame valmis umbes nädalaga. Saate raamatule või raamatutele ise järele tulle või kasutada meie partnerfirma kullerteenust. Meie poolt valmistatud raamatute kvaliteediga saab tutvuda tulles meie kontorisse. Meil on suur valik meie poolt valmistatud raamatute näiteid. Samuti saab kontoris tutvuda meie poolt pakutavate raamatu kujundamise võimalustega. Kontorisse tulles on vajalik eelnevalt aeg kokku leppida. Kui olete huvitatud saada abi projekteerimisel nii on palju erinevaid valdkondi, et saad aidata jooksul. Siin on mõned kõige levinumad teenused, mida pakub Design ametid. Teenust pakuvad kogemustega ja professionaalset taset omavad disainerid. Kujundusteenus hõlmab nii trükiste (raamatud, kataloogid, broshüürid, voldikud, plakatid jm väiketrükised) kui ka veebipõhiste toodete kujundust (koduleheküljed, e-kataloogid, bännerid, animatsioonid, videolahendused). Kasutame väga mitmeid erinevaid trükitehnoloogiaid: siiditrükk, offsettrükk, digitrükk. Soodsat trükiteenust saame pakkuda nii väikeste kui ka suurte tiraazide puhul. Juhul, kui Teil on olemas endal kujundus, kuid otsite trükivõimalust, siis saame Teid kindlasti aidata. Kui vajate abi trükifaili tegemisel siis üldjuhul selle eest lisatasu me ei võta ning koos trükistega anname Teile üle ka korrektse trükifaili, mida saate edaspidi kasutada. Soodsate hindadega trükised valmivad lühikese tähtaja jooksul ning alati püüame Teid aidata omapoolsete soovitustega leidmaks parim võimalik lahendus, et Teie trükis kannaks just Teile vajalikku eesmärki. Disainkleebiste kujundused on kõik meie enda disainerite tehtud, seega masstoodanguna neid ei pakuta. See omakorda annab neile lisaväärtuse unikaalsuse näol. Kõiki kleebiseid on võimalik tellida Teile vajalikus suuruses ja värvitoonis. Paindlike lahenduste tõttu on disainkleebised osutunud ootamatult populaarseteks. Juhul, kui meiepoolt etteantud valikust Te omale meelepärast kujundust ei leia, saame disainida Teile kleebise vastavalt Teiepoolt ettantud soovidele. Etikette valmistame termotrükis valgele niiskuskindlale kleebisele. Meie teenuse eeliseks on see, et saame teha ka väga väikestes kogustes etikette (alates 10 tk). Valmistamise aeg on lühike ja vajadusel on etiketid võimalik kätte saada juba samal päeval. Firmagraafika uuendamine või uue logo väljatöötamine on disaineritele alati suur väljakutse ja annab võimaluse oma loovusele vabad käed anda. Meie senitehtud tööd on pälvinud tunnustust nii Eestis kui ka väljaspool. Oleme töötanud aja jooksul välja kaks meetodit firmagraafika loomiseks, mis annab võimaluse tellida professionaalset teenust nii väiksema kui ka suurema eelarvega ettevõtetel.			OSCAR-2019
Ma luban teile see on viimane tuur siin riigis 😅. Järgmised päevad tahan magada poole päevani ja istuda megkiire internetiga arvutis, mingi veekogu lähedus oleks suureks plussiks-ühel e-riigi kodanikul nii vähe lähebki vaja ōnneks😄. El Nidos on jagatud tuurid tähestiku järjekorda ja kōigis putkades pakutakse ühte tuurikava ja peaks olema ka sama hind. Kindlasti on mōni innovatiisem müüja ja paadimees ka, aga üldpilt on: A, B, C ja D tuurid 😎. Kōik kestavad ühe päeva ja kōige rohkem soovitatakse A ja C. Kuigi ma juba hakkan kahtlema sellest vb see on lihtsalt linnamüüt ja kōik lähtuvad sellest. El Nido linnas ma väga ei jōudnud ringi käia ja maapealseid kohti avastada. Kahel ōhtul käisin söömas ning üldpildis on tohutult turiste ja iga meetri peal baar-söögikoht. Nagu ma enne juba mainisin siis korralik pidutsemise koht- alkohol on ka odav. Valisin A-tuuri, sest tahtsin näha suurt ja väikest laguuni, C-tuuril pidi olema rohkem snorgeldamist. Sellest snorgeldamisest ma ei ole ka veel aru saanud. Nende tuuride raames näidatud snorgeldamise kohad on täpselt samal alal kus ka ujumine. Vesi on ju nii selge, et ma ei pea toruga mööda veepiiri ähkima ja puhkima, lihtsalt suunad pilgu alla ja vaatad 😄. Aga kogu tuurindus käib siis nii... Kōik turistid kupatatakse hommikul randa- rōhutan sōna kōik! Paadid ulbivad seal kaldas. Eelmises postitudes oli vist näha. Nüüd hakatakse inimesi jagama paatidesse, 16 inimest ühte paati. Teate kuidas inimesed paatidesse saaavad? 😂 Ujuvad... 😄No okei, ei uju, aga kōnnivad... mitte sellises madalas vees, vaid rinnuni vees ja suurte lainete saatel. Kui tahta, et näiteks kott kuivaks jääks siis on tark anda see kellegi pika inimese kätte, et tema, käed peakohal, su koti paati viiks. Kuigi üldjuhul on tal endal ka mingi kott kaasas. Kōige mōistlikum on osta veekindel ocean bag, seda müüvad siin kōik ja igal pool (mina ei teinud seda). Ega keegi siis ei kommenteerinud enne tuuri bronnimist, milliste komplikatsioonidega tuleks arvestada. Hea, et ma panin selga kleidi ja ujukad kohe alla. Enamus inimesi marssis täis varustuses käed pikalt pea kohal paati. Tegin sellest kohe eraldi video 😄. Jälle ma ei saa aru, kuidas ei ole tuldud normaalsema lahenduse peale. Mingi sild küll tundus taamal olevat, aga keegi ei kasutanud seda, ilmselt vanast harjumusest teevad kōik vanaviisi ja iga uus asi on paha. Pidin ootama ligi 2h enne kui järg minu grupini jōudis. Kuid siis kohe kleit seljast, plätud jalast, lootsin vähemalt täna plätud kuivana hoida ja paljajalu läbi ajada, ja marss paati. Esimene peatus pidi olema piiiiiiikk piiiiiikk liivarand ja siis lisas giid, et anname teile aega täpselt 40 minutit 😅Ehk kōik reisijad jōuavad randa, pööravad end seal ringi, teevad kaks pilti ja hakkavad uuesti paati ronima. Nii pōhimōtteliselt oli ka, ma jōudsin oma päeva footprinti pealkirja ära kirjutada ainult. Ning pikast liivarannast on mul natukene teine nägemus. Kōige atraktiivsem koht oli ühe puu all, kuhu oli kiik üles pandud. Päris cool tundus, aga arvake kui pikk järjekord seal oli 😂 Ehk kui te näete mingeid Aasia maade reisipilte, kus keegi mōnusasti üksi mere ääres kiigel istub, siis kujutage ette järjekorda, mis tema seljataga on 😎Vb ma jälle liialdan, aga tunne on küll selline. Ja need saared siis, veits tuleks täpsustada, et need ei ole nagu meie mōistes saared, vaid lihtsalt kaljunukid veest välja turritamas. Üldjuhul seal ongi ainult 50 sammune liivariba ja suur kaljusein, ja siis vaatame seda kōik koos kümne paadiga 😄. Ilmselt ikka tehakse mingeid sōite nö päevaseid ka, et hommikul visatakse sind mōnda kenasse randa ja ōhtul vōetakse jälle peale. Mina vähemalt teeks nii. Liivarannas mōnusalt päevitamas käidud, sōitsime oma töristajaga edasi. Need paadid on vähe suuremad kui Puertos olid, lisaks on neil kambüüsi osa. Ehk ahtrisse on ehitatud grill, kus siis terve reisi vältel girllitakse lõunasöögiks kala ja liha. Teine peatus oli minu oodatud laguun. Tahtsin näha sellist salapärast, läbipaistva veega sopikest keset metsikut loodust... Alustuseks siis.. paat jäi keset vett seisma, giid teatas, et pange nüüd jalanōud jalga, sest surnud korallid ja jms lōhuvad teie jalad ära. Brrrrrr.... miks keegi ei öelnud, et need veejalanōud on kohustuslikud!!! Panin siis oma Ecco plätud jalga 😄 Ōnneks peale minu oli veel plätudega inimesi, giid kaasa arvatud, aga tema ei lähe arvesse. Ma ei olnud emotsionaalselt üldse ennast ette valmistanud, et ma pean nüüd keset ookeani ja suuri laineid lihtsalt vette hüppama. Kuid mis teha, ise ma ju seda tahtsin. Korralikult üle pea vesi ja ulpisin kuidagi kaldale natukene lähemale. Oma jalad lōhkusin kohe ära. Verd lippas ja niii valus oli. Astusin kogemata natukene valesti ja käisin käpuli nende korallide otsa. Kalipso oleks pidanud seal ka kohustuslik olema. Pilte mul sellest loogiliselt ei ole, sest ma ei riskinud sellega, et jätan peale ilusate jalgade ka oma telefoni sinna kivide vahele. Tuli kōndida 20 m teise randa, et jōuda laguuniavani... ja mida mu silmad näevad. Prouad jalutavad, telefonid käes, pea kuiv, läbi madala vee minu poole 😡 Mis mōttes nende paat sai ilusti pm randuda, aga meie jäime kuskile ookeaniavaustesse ulpima...Ma olin niiiii pahane, enda peale ilmselt. Ja Kōige toredam kogu tripi juures oli see, et jōuda kaua oodatud laguunini, pidi ronima läbi väikse kaljuavause... kujutate seda kōik ette jah... ja nüüd kujutage sinna juurde veel selline 50 pealine järjekord 😂😂 No ikka täielik feil. Ootasin kannatlikult enda korda, ma olen väga kannatlik inimene, ja just enne mind otsustati teha järjekorra vahetus ehk kōik inimesed hakkasid nüüd välja tulema 😅Mul ei olnud muud teha kui ainult naerda. LŌPUKS sain siis enda laguuni, see oli selline korralik vann, mis hakkas vaikselt juba pissi järgi haisema 😄. Tegin tiiru peale ja läksin jälle järjekorda. Tagasi paadini jälle sama kadalipp. Pärast siis giid tuli oma vatitupsugu mu sääri tupsutama... Kogu see jura oleks ära jäänud, kui nad natukene ka mōtlkeks 😎🤔. Kolmas koht oli söögipaus, seal pidi ootama nii kaua kuni meeskond arbuusid ja ananassid lahti lōikasid, plastiklaua kaldale tōid ning road ette kandsid. Istusin terve selle aja vööris ja vaatasin mida nad teevad 😄Seekord pakuti lisaks karpe, aga kuna mul oli sellest kreeka restost veel teatud komplikatsioonid siis ma loobusin neist. Muidu kõik oli väga hea. Viimane koht oli jälle saarte vahel keset vett snorgeldamine, ma päevitasin paadis. Aaa see väike laguun oli ka, aga sellega oli nii, et pidi laenutama väikse kanuu, et sinna saada. Ehk pidi kanuutama läbi väikse avause. Kuna see suur laguun oli tegelt nagu väike ja neid kanuusi oli rohkem kui üks, siis oli oht, et kalju taga ei ole muud kui hästi palju kollaseid plastikkanuusid- päevitasin paadis. Ja ega ma üksi ei olnud, alati oli ikka keegi veel, kes arvas, et kōik see on natukene naljakas... Noh selline paras pohmakaga soojas vees sulistada ja paadiga sōita 😅. Sinna ocean bagi ei ole ka rohkem midagi vaja kui nii palju ōlut kui sinna mahub ja mingi aparaat millega pilte teha. Lōpuks jōudsime tuttavasse "sadamasse" ja vōis jälle kaldale ujuda. Jalutasin koju, kiire pesemine, töö (vōimalikult palju vōimalikult kiiresti, enne kui teised külalised koju jōuavad ja mu interneti endale vōtavad). Pärast jalutasin ringi ja käisin ōhtusöögil, oivaline toit oli. See korvas kogu päeva komöödia 😎. Ōhtul, kui teised olid veel linnapeal, otsustasin mida ma oma eluga edasi teen. Otsustasin, et sōidan järgmisele saarele...			OSCAR-2019
Jagame teiega meie uhiuut videot “Vastuhakk”. Tegemist on osaga Tähtvere Tantsukeskuse foto- ja videoprojektist, millega jäädvustame mõned hooaja 2016/2017 kavad. See annab tantsijatele uusi väljundeid oma huvialaga tegelemisel ning kogemusi ja teadmisi tantsu-, foto- ja videokunstist. Projekti toetab Tartu linn. Kava “Vastuhakk” (“You Don´t Own Me”) on Tantsuklass 2 grupi esimene koreograafia jazztantsu kategoorias. Kava on tantsijaid palju arendanud ning pannud armastama uut tantsustiili. “Vastuhakk” pälvis hooajal 2016/2017 ka mitmeid tunnustusi: oma vanuseastme esikohad tantsufestivalilt Kuldne Karikas ning võistluselt European Cup. Juhendaja Berit ütleb kogemuse kohta: “Tantsuklass 2-ga kava filmimine Toomkiriku varemetes oli üks hooaja meedejäävamaid hetki. Hoolimata sinikatest, mis tantsijatele tekkisid ning silmades olevast liivast, suutsid tüdrukud ennast kokku võtta ja väga tublisti tantsida kava läbi mitmeid kordi. Selle rühma puhul allaandmist juba nii kergesti ei näe!” Tähtvere Tantsukeskuse andekas ja armas vilistlane Eleri Laanemets on tänaseks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala 2. aasta tudeng. Et paljudel noortel on lähenemas kooli lõpetamised ja ees ootamas olulised otsused tuleviku osas, jagab Eleri tantsublogis oma kogemusi – millised olid sisseastumiskatsed tantsukunsti erialale, milline on tantsuüliõpilase igapäevaelu, tulevikuplaanid jne. Ükskõik, mis eriala aga valituks osutub või mis tulevik toob, soovitab Eleri: “Naudi ja tee seda, mis on Sulle hingelähedane”. Minu tantsutee algas juba lasteaias ja on saatnud mind tänaseni. Loodetavasti saadab veel mitmeid mitmeid aastaid edasi ka! Mäletan väga täpselt kõiki esinemisi ja emotsioone, mida Tähtveres tantsides kogesin. Nii naljakas, kui see ka pole, üks kõige eredamaid mälestusi on 2013. aasta sügise sisseastumiskatsete päevast, kus oli minu esimene kokkupuude Tähtvere Tantsukeskusega. Maarja tegi sellist naiselikku street koreograafiat ja see oli esimest korda elus, kui sellist stiili tantsisin. Tundsin ennast nagu elevant portselanipoes, aga oi, kui tore oli teada, et mingisugust potentsiaali minus ikkagi nähti ja sain Tähtpere osaks! 🙂 Tantsijaks saamise soov tuli umbes 6.-7. klassis, sel hetkel teadsin ka seda, et tahan gümnaasiumi lõppedes tantsu põhjalikumalt edasi õppida. Algselt ei teadnudki, kas minna TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse, Tallinna Ülikooli või hoopis välismaale. Kuna gümnaasium lõppes niivõrd ruttu, otsustasin ikkagi kodumaa kasuks. Käinud ära katsetel, teadsin, et Viljandi on minu jaoks ideaalne koht, kus oma ülikooliaastad veeta. Pingelised ja väsitavad! Sisseastumisel pannakse tantsijad ikka korralikult proovile. Kolme päeva jooksul jõudsin lihased nii nuudliks tantsida, et ei tea, kas pärast seda enam sellist tunnet mäletan. Meid pandi proovile rütmis ja koordinatsioonis, kaasaegses tantsus, eesti tantsus, fitnessis, teiste tantsijate õpetamises, etenduste analüüsimises jms. Üldiselt algavad koolipäevad kella 9-10 ajal, päeva jooksul on tavaliselt vähemalt kaks kuni kolm praktilist tundi ehk tantsutundi (1,5h üks tund) ja üks kuni kaks tundi teoreetilist õppimist. Õppeainete hulka kuuluvad nt. rütm, kaasaegne tants, (kontakt)improvisatsioon, ballett, moderntants, tantsuajalugu, tantsukompositsioon, hääletöö praktika, eesti tants, painduvustehnika alused, anatoomia jpm. Lisaks üldained, nt. kultuuri- ja kunstiajalugu, filosoofia, semiootika, arengupsühholoogia. Kui veab, siis kutsutakse ka kaasõpilaste poolt lavastustesse tantsima, mis tähendab, et vahepeal võib olla tohutult palju erinevate lavastuste proove. Lisaks annan alates jaanuarist tantsutunde Viljandi Maerobic tantsustuudios, mis tähendab, et pärast koolitunde, lavastuste proove ja trenne on päev ametlikult läbi umbes kell 20-22 ning saab hommikul samamoodi jätkata. Aga ausalt on päevi, kus ka varem koju jõuan! 😀 Esimene aasta oli füüsiliselt väga raske, kuna keha ei olnud algul harjunud iga päev nii suure füüsilise koormusega töötama. Arvan, et kõige raskem ongi see moment, kui oled üleväsinud ja tead, et ees ootab veel terve nädal erinevaid tantsutunde ning pead kusagilt leidma selle jõu ja energia, et minna ja teha kõik korralikult ära. Aga see tunne, kui saadki kõigega lõpuks hakkama ja tuleb see üks-kaks puhkepäeva – ma ei oska seda tunnet sõnadega kirjeldada! Mida soovitaksid neile, kes mõtlevad samuti tantsuhariduse omandamise peale? Kuidas valmistuda sisseastumiskatseteks? Soovitan Sul oma otsuses 100% kindel olla. Võib ju mõelda, et mis see tantsimine siis ära ei ole, neli aastat kulgeb kiiresti, saab paberi kätte ja oledki professionaalne tantsija valmis. Tegelikkuses pead Sa seda tõesti südamest tahtma, et jõuda teha kõike, mis selle erialaga kaasas käib. Usun, et see käib tegelikult kõige kohta elus – kui ikka ei meeldi, siis ega kaua ei jaksa ka. Kuna sisseastumiskatsed toimuvad tavaliselt juuli teisel nädalal (sel aastal 10.-12. juuli!), siis soovitan enne seda lihtsalt teha trenni, ükskõik kas kõndida, joosta, tantsida – kõik sobib, seni kuni liigud! Kuna katsetel pead esitama soolokava, siis kindlasti harjuta seda (eriti kui Sa varem pole soologa esinenud), mõtle kõik enda jaoks läbi, aga samas ära mõtle üle. Kui Sulle meeldivad positiivsed inimesed, vaba keskkond ja tantsimine, siis kindlasti on Viljandi ja tantsukunst väga sobilik valik! Kindlasti loodan 2019. aastal kooli edukalt lõpetada. Kooli lõpetades saame tantsuõpetaja kutse ning lisaks saab teha ka koreograafi lõputöö. Loodan osaleda tantsijana võimalikult paljudes projektides ja lavastustes, õpetada erinevates tantsustuudiotes erinevas vanuses tantsuarmastajaid. Kindlasti tahan ka välismaal ennast tantsuliselt täiendada. Mul on nii hea meel, et tantsijad, kes olid Tähtveres juba ammu enne mind, tantsivad seal siiani ning et nii palju uusi liikmeid on Tähtperes juures. Juba see kinnitab, et tegemist on suurepärase tantsuperega! Kuigi ma ise õpingute tõttu hetkel Tähtveres tantsida ei saa, elan siiani kõigile gruppidele alati sajaga kaasa. No nii vinged kavad ja järjest vingemaks lähevad! Endiselt ei suuda uskuda, kuidas saab Tähtvere treeneritel nii palju lahedaid ja unikaalseid ideid tekkida ja kuidas nad need ideed suudavad tantsijatega koos ellu viia. Eksamite tulemused pole ausalt nii olulised, kui Sa praegu arvad. Kui läks hästi, super, kui ei, ikka super, sest elu läheb edasi ja veel vägevamalt, kui Sa oodata oskad. Naudi, tee seda, mis on Sulle päriselt hingelähedane ja ole koos inimestega, kes Sind päriselt õnnelikuks teevad! Seoses rahvusvahelise tantsupäevaga (29.04) uurisime tantsukooli õpilastelt, mis on see, mida nad tantsu juures eriti armastavad. Umbes 100 tantsijat vastasid küsimusele “Miks ma tantsin?” ning panime vastused üles ka tantsukooli fuajeesse, et üksteist inspireerida. Täna jagame osasid tantsijate mõtteid ka blogis. Soovitame lugeda – ideaalne meeldetuletus, miks tantsimine on imeline 🙂 Vastuseid näitasid, kui oluline roll on huviharidusel noorte elus ja arengus. Oli inspireeriv näha, kuidas õpilased enda jaoks tantsu mõtestavad ning kasutavad tantsuga seotud oskusi, teadmisi, tutvusi mitmetes eluvaldkondades. Nt. ühe ilusa mõttena kumas mitmetest vastustest, et tantsimine on viis, kuidas tulla toime muremõtetega ning saada ellu positiivseid elamusi. Üks tantsija tõi välja, et ärevas olukorras mõtleb ta enda rahustamiseks õpitud tantse läbi, teine aga seda, kuidas tantsimine aitas tal toime tulla igatsusega oma lähedase inimese vastu. Tantsimiseks on erinevaid põhjuseid ning kõik neist on suurepärased. Head lugemist ja head tantsimist! 🙂 Treeneri teisipäev on rubriik, mille kaudu saate tuttavamaks meie ägedate treeneritega. Küsimusi esitavad õpilaskogu liikmed. Ma ei mäleta, mis aastal see oli, kuid nägin ühte hip-hop formatsiooni videot EDO võistlustelt. See tants seal videos oli lihtsalt nii hea! Ma ei saanud aru, kuidas ma veel Tähtvere Tantsukeskusest kuulnud polnud. Eks see ilmselt oligi algus ja nüüdseks vallutab Tähtpere ju igal pool. Mulle meeldib õmmelda ja süüa teha. Ilmselt ei ole just kõige salajasemad hobid, aga näiteks disco kostüüme olen ma juba ligi 6-7 aastat õmmelnud. Armastus kokkamise vastu on viimase kolme aastaga järjest rohkem hoogu võtnud. Miljon eurot on nii suur summa! Ostaksin auto, paar korterit, maksaksin vanemate majalaenu ära ja investeeriksin kuskile. Pärast seda üritaksin ilmselt ikka sama kokkuhoidlik olla, kui ma praegu olen (aeg-ajalt üksikute internetishopingu pursetega). Enamus ajast kuulan ma muusikat nii, et samal ajal mõtetes tantsin selle muusika järgi. Seega võiks öelda, et nad on omavahel vägagi seotud. Tegelikult ei olegi oluline muusikastiil. Mind tõmbab muusika juures kas väga hea biit või väga hea sõnum. Kui need kaks on koos, ei suuda ma vastu panna selle järgi tantsimisele. Hea näide on minu eelmisel aastal tehtud tantsu laul (Macklemore – The end (budo remix)), siiani külmavärinad. Kuulake seda laulu mitu korda, et kõigepealt laulusõnadele mõelda ja siis kuulata muusikat seal taga. Üks minu grupi tantsija kirjeldas mind kunagi kui „väga veidrat, aga väga entusiastlikku treenerit, kes oma pehmusega päästab maailma.“ Tahaksin loota, et olen inspireeriv, toetav ning alati proovilepanev. Mulle väga meeldib oma õpilasi mugavustundest välja tuua, sest sellistel hetkedel õpivad nad kõige rohkem. Kas jäätis on rämpstoit? Kui saaksin elu lõpuni ainult ühte asja süüa, siis oleks selleks jäätis. Tegelikult natuke liiga tihti leian ennast ka krõpsu söömas. Milline näeb välja loominguline protsess Sinu töös? Kas koreograafia välja mõtlemine on pigem lihtne või raske? Visualiseerin, katsetan, improviseerin ning siis istun mõnda aega põrandal, sest ma pole millegagi rahul. Tegelikult tuleb mul koreograafia välja mõtlemine üsna kiirelt ja lihtsalt, aga raskusi on seda lõpuni tervikuks kuulutada, sest alati saaks olla parem. Mida on Sul kaotada? Ma ei ole kunagi kohanud ühtegi tantsimisega tegelevat inimest, kes ütleks, et ta natukenegi kahetseks tantsima hakkamist. Ja ma olen kohanud väga palju inimesi, kes on tee tantsuni leidnud alles hiljemas eas. Näiteks praegugi õpib tantsukunsti erialal päris mitu inimest, kes on juba enne mingit muud eriala õppinud ning nüüd hiljuti avastanud, et neid väga huvitab liikumine. Elu on lühike, tee, mida tahad – vahet pole, mida arvavad teised. Ära ole kunagi see inimene, kes seisab ise oma soovidel ees. Täna on teie ees Kati Hensen, kes on meie treenerite pere värskeim liige. Kati viib läbi POP Pilatese ja Pilates Fit treeninguid ning on ka pikaajaliste tantsukogemustega. Minu teiseks ametiks on praegu veel ülikool. Õpin molekulaar- ja rakubioloogiat ning loodan, et kui „suureks saan“, saab minust teadlane. Pilates ja jooga on viimastel aastatel saanud väga suureks osaks minu elust. Aga väljaspool trenne meeldib mulle proovida ise asju meisterdada. Olen kätt proovinud nii küünalde, seepide ja kreemide tegemises kui ka decoupage-is. Mulle meeldib, et pilates on nii mitmekülgne treening. Valdavalt on see lihastreening, kuid selle käigus olen õppinud oma keha paremini kontrollima ning mu rüht ja painduvus on paranenud. Kui Pilates Fitis keskendume rohkem konkreetsetele harjutustele ja õigele vormile, siis POP Pilates on natuke liikuvam ja muusikaga kaasa minnes ei pane mõnikord tähelegi, kui raske lihastel juba on. Mõnikord arvavad nt. mehed, et pilates on selline naiselik treening ja pole nende jaoks piisavalt väljakutsuv. Leidub ka neid, kes on kuskilt midagi kuulnud ning arvavad et see on nende jaoks liiga keeruline. Ma julgustan kõiki oma eelarvamused vähemalt üheks tunniks kõrvale panema ning tulla ise vaatama ja proovima, mis need POP Pilates ja Pilates Fit tegelikult on – väga mõnusad ja treenivad tunnid! Sündinud ja elanud olen terve elu Eestis, kuid juured ulatuvad natuke kaugemale. Minu isapoolne vanaema on setu ja vanaisa oli Aserbaidžaanist. Emapoolne vanaisa oli soomlane ja vanaema on täitsa eestlane. Ilmselt üsna ettearvatav vastus, aga selleks on POP Pilatese looja Cassey Ho. Kui keegi on YouTube-s Blogilatese videosid vaadanud, siis teate, millest ma räägin. Ta on uskumatult särav ja positiivne inimene, kes on näinud palju vaeva, et viia täide oma unistused ja sellega aidata ka teistel inimestel oma elu muuta. Cassey on esindatud mitmes „kõige mõjukamad …“ edetabelis ja tema sõnumiks maailmale on see, et inimesed oleksin õnnelikud ja tänulikud võimaluste eest, mis neile antud on, kuid samas tuleb vaeva näha, et oma eesmärkideni jõuda. Seda nii trenni-alaselt kui ka ülejäänud elus. Ma üldiselt ei fänna eriti kedagi, aga arvan, et kui kunagi Casseyga kohtuksin, siis käituksin nagu 10-aastane tüdruk, kes kohtub oma iidoliga 😀 Olen väikesest peale mõelnud, et mul võiks olla võime panna aeg seisma. Esialgu küll omakasupüüdlikult, näiteks, et pühapäev kestaks kauem. Kui päriselt selle võime saaksin, siis mõtleksin välja, kuidas sellega maailma paremaks teha. Kõigepealt tahaksin aja maha võtta ja reisima minna. Kui esimene vaimustus on mööda läinud, siis tahaksin, et mu vanemad ja pere saaksid endale lubada kõiki neid asju, mida nad väärivad. Muidugi aitaksin ka neid, kellel ei ole elus nii palju vedanud. „Sore today, strong tomorrow“. Tuleb pidevalt endale uusi väljakutseid esitada, et sa ühe koha peale seisma ei jääks. Täna suudad sa võib-olla teha asju, mida sa aasta tagasi ettegi poleks kujutanud. Aga samas tuleb ka oma keha kuulata ja aru saada, kus on su piirid. Liiga ei tohi ka teha. 11. Mis nõuandeid annaksid inimestele, kes ei julge tantsimisega/treenimisega alustada, aga soovivad seda teha? Muidugi võivad alguses olla peas mõtted, et kuidas ma tantsides välja näen, või mis siis, kui ma olen koba või ei jõua või ei saa hakkama. Aga keegi teine ei vaata terve trenni, kuidas mina hakkama saan, kõik keskenduvad endale. Ja kui keegi panebki tähele, mis siis? Kõik alustavad kuskilt ja kui ta on tore inimene, siis ta ehk annab mulle nõu, kuidas ennast parandada või julgustab uuesti proovima. Tahaksin muidugi ennast arendada ja saada paremaks treeneriks, aga olulisim on vast minu mõju mu õpilastele. Kuna treener on mõnes mõttes ikkagi autoriteet, siis tunnen endal vastutust olla oma õpilastele eeskujuks. Loodan, et suudan oma positiivse ellusuhtumisega nakatada ka teisi. Minu vanemad panid mind tantsima juba väikse lapsena, sest mul olid lampjalad ja probleeme rühiga. Arst oli öelnud, et mind oleks hea kas tantsima või võimlema panna, et seda parandada. Olen väga tänulik oma vanematele, et nad mind tantsutrenni viisid ja vanaemale, kes mind alati tundi viis ja järele tuli. Kohe algusest peale tundsin, et see on see asi, millega ma tegeleda tahaksin. Ma arvan, et see oleneb päevast, kuid tavaliselt on selleks venitused tunni lõpus. See on hetk, kui tunnen, et mu keha on väsinud ja olen täna tubli töö ära teinud. Mõnikord on see võib-olla ainuke hetk päevas, kui toon tähelepanu oma keha juurde, panen tähele, kuidas ma ennast tunnen ja saan olla tänulik, et mu keha võimaldab mul kõiki neid asju teha. Juba loetud päevade pärast astuvad Tähtvere Tantsukeskuse tantsijad üles tantsufestivali Koolitants 2017 finaalis. Täna vaatame tagasi Tartumaa tantsupäevadele – mõned meie tantsupere liikmed jagavad oma muljeid sellest, mis toimus veebruari lõpus Vanemuise teatrimajas 🙂 Mina osalesin Koolitantsul Tähtvere Tantsukeskusega esimest korda. Enne lavale minekut oli natuke lavanärv sees, sest mul pole veel väga palju lavakogemusi. Kõige rohkem on meeles see, et minu grupikaaslasel jäi pikkade varrukatega pluus koju ning me läksime seda talle H&M’st ostma Lava peal juhtus ka äpardusi, kuid publik sellest vast aru ei saanud Ülivahva oli ka see, et meile nii palju kaasa elati ning kõige rõõmsam hetk oli siis, kui saime teada, et oleme tantsuga “Lelude elu” otse finaalis. Koolitants on ilmselt üks lahedamaid võistlusi ning eriti tore on vaadata omaenda lapsi laval. Seekord Koolitantsul sain natuke aega veeta ka lava taga ning aidata oma vanema tütre Kerli grupil soenguid teha. Lava taga on täiesti teine elu, saalis istudes ei arvakski, et lava taga selline sagin ja jooksmine toimub Tähtverel on olnud alati väga head kavad ja tore on neid vaadata. Saalis istudes ja oodates lavale Tähtvere Tantsukeskuse gruppe tulevad alati silma rõõmupisarad ja suur tahtmine neile kaasa elada. Lapsevanemana olen väga õnnelik, et minu Kerli ja Keneli käivad selles tantsukoolis, sest seal on superhead treenerid. Tähtvere Tantsukeskus on parim! No ikka väga kihvt oli! Võib öelda, et Koolitants muutis meie grupi ühtsemaks ja palju kokkuhoidvamaks. Ehkki lava oli pisem, kui tavaliselt harjunud oleme, saime enda jaoks imeliselt hakkama. Välja arvatud paar hetke, kui kava ajal keegi su jala peal seisis või ootamatult jalg kellegi teise nägu tabas, kuid ka need pisikesed seigad ei seganud täiel rinnal oma kava nautimist ja selle tunde publikule edasi andmist. Koolitants annab võimaluse, sina haara sellest kinni! 🙂 Minu emotsioonid olid Koolitantsul täiesti laes, ei oskagi seda tunnet sõnadesse panna. Minu meelest oli Koolitants väga hästi organiseeritud ja kõik oli väga super (eriti äge oli õhtujuht Lotte ). Esinesin kokku kolme kavaga, mis kõik läksid väga hästi. Kava „Juhe seina” tantsime ka finaalis, selle üle on äärmiselt hea meel. Kokkuvõttes oli Koolitants väga äge! Koolitantsu Tartumaa eelvoorudest on ainult head mälestused ja muljed – oli ju meie armsa tantsukooli jaoks edukas ja õnnestunud nädalavahetus! Emotsioonid on siiani laes. Ettevalmistused olid meeletult kiired ja viimasest nädalast enne Koolitantsu mäletan vaid nii palju, et praktiliselt elasime meie rekvisiidimeistri Bertrami ja idee autori Maarjaga koos, et saaksime võimalikult täiusliku lavakujunduse ja kava. Samas see kõik oli seda väärt ja teeksin iga kell uuesti! Nt. Valüüria väe kavas oli palju asju, mis said laval valesti minna ja kindlasti läksid ka, kuna Koolitants oli meie esimene lavakogemus uue kavaga. Samuti jõudsid osade tantsijate kostüümid valmis pool tundi enne lavale minekut. Samas oli siiski tunda grupi ühtse eesmärgi nimel pingutamist, kuna kõik andsid endast kõik, mis anda oli ning õnneks märkasid seda ka kohtunikud. Usun, et paanika oli suurem kui tegelikult põhjust oli Koolitantsu finaalile mõeldes – usun, et räägin ka teiste tantsijate eest, kui ütlen, et oleme meeletult elevil ja tunneme end nüüdseks välja minnes palju enesekindlamalt ning loodetavasti on seda ka esitustes näha. Loodan, et Tähtvere grupid võluvad finaalis oma emotsiooni ning energiaga Täna on teie ees Berit Piir, suurepärane juhendaja mitmele meie laste, noorte ja täiskasvanute grupile. Mäletan hästi, kui vaimustuses olin ma meie suurest saalist, kui esimest korda sinna sisse astusin. Päike paistis läbi akende, puulehed olid rohelised ning saalist lausa hõngus inspiratsiooni. Tundsin kohe, et siia ma kuulun 🙂 See hetk, kui näed, et koreograafia, mida oled loonud, võtab reaalse kuju, on lihtsalt imeline. Samuti on kirjeldamatu see tunne, kui näed laste silmist rõõmu ja sära, kui neil mõni raskem element õnnestub ning sa tead, et oled aidanud neid sammukese lähemale oma eesmärkide saavutamisele. Kuna minu töö on ühtlasi ka mu hobi, siis peale tantsuga seonduva väga palju vaba aega ei jäägi. Nii palju, kui võimalik, käin talvel lumelauaga ja suvel veelauaga sõitmas. Samuti naudin väga ka oma koeraga metsas jalutamist. 5. Milline näeb välja loominguline protsess Sinu töös? Kas koreograafia välja mõtlemine on pigem lihtne või raske? Minu loominguline protsess sõltub täielikult muusikast. Kui leian mõne hea laulu, mis kõnetab, on pigem lihtne. Kui aga pean kindlaks kuupäevaks etteantud muusika järgi midagi välja mõtlema, siis raske. Pärast iluvõimlemise lõpetamist otsisin teisi väljundeid enda treenimiseks. Otsustasin ennast proovile panna tantsutrennis ning siiamaani olen oma valikuga väga rahul. Ei kujutaks elu ilma tantsuta ette. Õpilased, kes on õpihimulised, mõtlevad trennis kaasa ja annavad alati endast maksimumi. Kellel on sära silmas ja kes naudivad seda, mida teevad. Kõik loodud tantsud on treenerile olulised, endale kõige hingelähedasemaks peab Berit Tantsuklass 2-le loodud kava “Gypsy´s Soul” (“Vaba hing”) Tantsuvõistlustel ja esinemistel osalemine on midagi maagilist – laval ja lava taga toimunu annab tihti mälestusi kogu eluks. See on võimalus näidata pikaaegse töö vilju, väljendada end läbi tantsu, saada esinemiskogemusi ja tagasisidet, kogeda uusi emotsioone, ületada raskusi ja rõõmustada, tunda ühtsustunnet grupiga jne. Hiljuti toimunud tantsufestivali Koolitants 2017 Tartumaa tantsupäevadel osales palju Tähtvere Tantsukeskuse tantsijaid, kellest mõnede muljed on täna teie ees 🙂 Koolitantsul on alati väga tegus ja toetav õhkkond – Tähtpere elab kaasvõistlejatele häälekalt kaasa, mis teeb laval olemise eriti ägedaks ning närv kaob juba pärast paari esimest liigutust ära. Laval olles lähen alati kava temaatikasse sisse, et etendada vastavat emotsiooni ning keskenduda enda sooritusele. „Kui vaja, siis murran“ kava pealkirjana on tekitanud päris palju küsimusi, et kust selline idee tuli. Meie treener Maris kujutas ette naissõdalaste kampa, kes on pigem armulised ja halastavad, kuid kui kellelegi on vaja koht kätte näidata, siis pole kahtlustki, et nad seda suudavad – murravad maha. Seetõttu peetakse sellest sõdalaste kambast väga lugu ning kavas on tajutav pingeline ning salalik õhkkond ja sõdalaste puuriv pilk. Neile on selge oma väljateenitud koht. Kõige meeldejäävam hetk oli ilmselt veidi enne lavale minekut, kus kogusime rühma kokku ja pidasime kiire motivatsioonikõne. Tekkis hea ühtsustunne ning suutsime ka teiste lavakartust veidikenegi vähendada ning lava nautida. Kuna oleme tegelenud tantsimisega üsna kaua, lava- ja esinemishirmu enam eriti ei ole, kuid need tunded, mis kõigi silmist enne lavale minekut peegeldusid, ajasid endalgi sees kõik organid sassi. Vaatamata sellele julgustasime üksteist ja olime siiski väga elevil. Lavalt maha tulles oli valdav rahulolu ning lootus, et vast läks hästi. Järsku voolas läbi väikese lavataguse ukseaugu terve parv tantsijaid eliitgruppidest, kes paistsid meie kava üle ekstaasis olevat, mis tegi meid muidugi väga väga õnnelikuks Varsti pidime hakkama end valmis sättima järgmiseks kavaks, kui korraga avastas Paula, et tal polnud “Ameerika” kava särki kaasas. Tekkis taas väike paanika. Ainuke võimalus oli joosta koju Ülejõele ja tagasi, kuid kategooria alguseni oli jäänud kõigest pool tundi. Midagi muud teha polnud, seega minema ta tuiskas. Hoidsime kõik väga pöialt, et ta enne kava algust tagasi jõuaks. Meie täielikuks kergenduseks ja suureks rõõmuks ta jõudiski!!! Kümme minutit enne esinemist tormas ta sisse, põsed jahedast tuulest õhetamas. Sättisime ruttu ta juukseid ja meiki ning lavale me läksimegi! Vaatamata sellele, et järgmisel päeval oli koolipäev, jäime ka autasustamisele. Kui hüüti välja Tähtvere edasipääsejad, karjusime vist küll välja kõik emotsioonid, mis meil sees olid. Terve hilisõhtu oli täis nii nii nii suurt rõõmu, elevust ja armastust kõige ja kõigi vastu. Isegi järgmisel varahommikul, vähese une ning valutava kehaga, oli sees suuuur päike “Juhe seina” oli esimene kava, mida tantsisime. Kuna tantsisime lava taga mitu korda kava läbi, ei olnud suurt närvi sees. Laval oli supervinge ning üritasin anda endast kõik. “Vastuhakk” oli teine kava, mida esitasime ning seda kartsin natuke rohkem, sest seal oli kohti, mis polnud alati väga hästi välja tulnud. Kuid laval läks kõik hästi! “Vaba hing” oli kava, mida oleme juba üsna palju esitanud ning mul polnud eriti närvi sees. Kuid kui olime juba lava taga, tuli trennikaaslane minu juurde ning küsis, kuidas teha üht kohta. Muidugi näitasin talle, kuidas seda teha ning kui olin ära näidanud, läks mul endal see koht meelest. Mul oli hirm, kuna see ei tulnud enam meelde ning kui sõbrad näitasid, tundus see ebaloogiline. Laval üritasin seda kohta teha nii nagu sõbrad näitasid, kuid see tuli teistest veidi erinev. Laval olla on mulle alati meeldinud, kuid seekord oli see veel toredam ja huvitavam. Koolitants oli minu jaoks täiesti uus kogemus ning olen rõõmus, et ma Tähtverre tulin ja Koolitantsule läksin. Meeldejääv oli ka see, kuidas kõik sulle kaasa elasid ja energiat andsid nagu üks pere Minu emotsioonid Koolitantsust on meeletult head!!! Seda rõõmu, et saime mõlema kavaga finaali, ei oskagi sõnadesse panna. Esimesel päeval läksime lava vallutama “Vihaste lihastega”. Meil läks kõik päris hästi ja äpardusi väga ei juhtunud, v.a see, et mina suutsin enne esinemist oma valgele esinemispluusile Coca-Colat peale ajada Kuid see lahenes sellega, et treener arvas, et võiksime oma bomberid eest lukuga kinni panna Teisel päeval oli võistlustules “Valüüria vägi”. Mul oli isegi väike lavanärv sees, sest me polnud enne terves koosseisus kava läbi teha saanud. Sellest hoolimata läksime kindlal sammul lavale ja see tunne, mis mind sel hetkel valdas, oli niiiiiiii võimas. Mul tulid laval isegi külmavärinad peale. Kui lavalt maha tulime, tuli treener meid kallistama, see tegi südame nii soojaks ja hea oli vaadata, et treener oli meie esitusega rahul Lisaks oli ülitore vaadata ka teisi Tähtvere kavu ja neile täiest kõrist kaasa elada.			OSCAR-2019
27. veebruaril kell 19.48 sai häirekeskus teate tulekahjust Sindis Pärnu maanteel. Teataja sõnul põles vana koolihoone. Päästjate saabudes oli sündmuskohal näha kahekordse hoone teisel korrusel leeki ning suitsu. Tulekahju kustutati kell 20.10, põlesid prügi ning madrats. 27. veebruaril kell 13.16 teatati häirekeskusele tulekahjust Pärnus Liiva tänaval. Sündmuskohal selgus, ühes korteris oli põlenud prügikast. Põlengu kustutas […] 24. veebruaril südaöö paiku löödi Pärnus Johann Voldemar Jannseni tänaval 43- ja 39-aastast meest. Teo arvatavad toimepanijad on politseile teada. 17. veebruaril kella 19 ajal löödi Pärnus Kuldses Kodus korteris 55-aastast meest. 27. veebruaril kell 5.42 sai häirekeskus teate liiklusõnnetusest Pärnus Tallinna maanteel, kus kokku olid põrganud kaks sõiduautot. Päästjad likvideerisid mõlemal sõidukil süttimisohu ning katsid välja voolanud õli absorbendiga. 26. veebruaril kell 18.02 teatati häirekeskusele tulekahjust Vändra vallas Vihtra külas. Teataja sõnul tuli mahajäetud laudast suitsu. Päästjad selgitasid sündmuskohal välja, et hoones sees põlesid saepuruplaadid. Tulekahju […] 22. veebruaril kell 1.24 sai häirekeskus teate tulekahjust Vändra vallas Ünnaste külas. Teataja sõnul põlesid elektriliinid kasetuka sees. Sündmuskohale jõudes teatasid päästjad põlengust elektriliine hooldavale ettevõttele ning jäid olukorda kontrollima. Elektrikud tegid kindlaks, et elektriliinidele oli kukkunud puu, ohtu tule levikuks ei olnud. 21. veebruaril kell 20.28 teatati häirekeskusele tulekahjust Pärnus Raba tänaval. Teataja sõnul […] “Kartsin teda väga ja tegin kõik, mis ta teha käskis,” tunnistas üle kahe kuu juhututtava orjuses olnud mees. “Mina ei olnud sellega (orjaks jäämisega – toim.) nõus ja hakkasin vastu. Ma tahtsin koju tagasi minna,” ütles Andres (nimi ohvri kaitseks muudetud) eelmise aasta juulis politseinikele, kes teda kuriteos kahtlustatavana üle kuulata soovisid. Kuigi esialgu kahtlustati […] Alanud on aasta 2017. Sa oled lihtne inimene, tavaline tööealine. Sa oled kuulnud Elon Muskist ja tema plaanist muuta inimkond multi-planeraarseks liigiks. Ta lubas kosmoselaevad Marsile viia aastaks 2030. Tulevik on lähedal. Kuid olgem ausad. Sina ei pääse kunagi sellele laevale ning tegelikult sa ei tahagi sellele kosmoselaevale. Sa oled alles noor ja sinu jaoks […] 17. veebruaril kella 19 ajal avastati, et Pärnus Lehe tänaval on korterist varastatud ehtekarp, mobiiltelefon Samsung ja naiste käekott. Kahju on 6105 eurot. 20. veebruaril avastati, et Audru vallas Lemmetsa külas on hoonest varastatud Bullerjani ahi. Kahju on 900 eurot. Raplamaa: 20. veebruaril kella 19 ajal varastati Raplas Tallinna maanteel kohvikust 750 eurot sularaha. Saaremaa: […] 20. veebruaril kella 22.20 paiku kutsuti päästjad Pärnus Raba ja Oja tänava ristmikule, kus teataja sõnul oli olnud liiklusõnnetus. Päästjad likvideerisid avariilisel sõidukil süttimisohu, puhastasid sõidutee ning katsid autost väljavoolanud õli absorbendiga. Eile kella 22.15 ajal toimus liiklusõnnetus Pärnu linnas Oja tänaval Raba bussipeatuse juures, kus alkoholijoobes 60-aastane mees sõitis sõiduautoga Peugeot Partner lauges kurvis paremal pool tee ääres oleva elektriposti toeposti otsa. Sõiduki juht toimetati Pärnu haiglasse. 17. veebruaril kell 17.31 sai häirekeskus teate tulekahjust Pärnus Seedri tänaval. Teataja sõnul põlesid majutusasutuse administraatori leti all elektrijuhtmed. Päästjate saabudes oli põleng kustunud, ruumis oli tunda suitsulõhna. Esialgsel hinnangul oli tegemist elektrijuhtmete ülepingega. Päästjad eemaldasid juhtmed, edasi tegelesid sündmusega hoone valdajad. 15. veebruaril kella 18 ajal anti häirekeskusele teada, et Pärnu lahel on udu tõttu eksinud kalastaja. Teataja sõnul oli Lätist Pärnusse kalastama tulnud mees läinud kaaslastega jääle Hirve tänava kandist, kuid eraldus hiljem kaaslastest. Eeldatavasti võis mees liikuda kaldast umbes 10-12 kilomeetri kaugusel. Politsei merepäästjad alustasid mootorkelguga eksinud kalastaja otsinguid, olles pidevalt telefoniühenduses otsitavaga. Politseinike […] Eile kell 12.02 teatati liiklusõnnetusest Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinn-Pärnu-Ikla ja Valga-Uulu mnt ristmikul, kus 26-aastane naine sooritas sõiduautoga Audi A6 Avant vasakpööret ning esialgse info kohaselt sõitis ette sõiduautole BMW 530, mida juhtis 35-aastane mees. Audi juht ja sõidukis viibinud 45-aastane naine toimetati Pärnu haiglasse. Eelmise ööpäeva jooksul tabati 1 narko- ja 10 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti. […] Eile kella 18 ajal anti häirekeskusele teada, et Lääne-Nigula vallas Saunja lahes on läbi jää vajunud väikebuss Chrisler. Päästjad tõid kaldale 28- ja 27-aastase mehe, kes meedikute abi ei vajanud. Politsei tuletab inimestele meelde, et sõidukitega jääl liiklemiseks tuleks eelistada ametlikke jääteid. Sündmuskohal viibinud Haapsalu korrapidamisgrupi operatiivkorrapidaja Risto Roometi sõnul tegid noored mehed Võnnusaare läheduses jääl, […] Reedest pühapäevani toimunud turismimessil oli üks populaarsemaid sihtkohti Kreeka, mis on viimasel paaril aastal olnud eestlaste meelispuhkusekoht, ent silma paistsid ka Bulgaaria ja Horvaatia ning Aasia lennud. Eesti Turismifirmade Liidu peasekretäri Mariann Luguse sõnul oli Kreeka populaarsus juba ette teada, sinna osteti hästi nii valmispakette kui ka lennupileteid. Samuti lennatakse meelsasti puhkama Horvaatiasse, Bulgaariasse ja […]			OSCAR-2019
Tagantjärele oli Alma kohe päris õnnelik, et tal pähe tuli just konstaabel Torimile helistada. Tal oli küll kahju, et noore mehe kodust välja oli ajanud, aga vaevalt leidunuks terves ilmas teist nii delikaatset politseinikku. Tagantjärele sai Alma muidugi aru, kui naeruväärselt ta ise sealjuures käitunud oli, pakkudes ennast hommikumantlis lõvijahile. No heldene aeg! Küll Laine ja Lepiku Salme oleksid alles naernud, kui nad sellest kuulnud oleks! Aga Lepiku Salme ja Laine naeru oleks Alma üle elanud – kuid see, kuidas ta ise suurest piinlikkusest punastanud oli, kui end pärast konstaabli lahkumist peeglist nägi – see oli ikka hull mis hull! Juuksed salkus ja harali, hommikumantli väel! Nagu mingi Kunksmoor! Kuigi ka Kunksmooris oli Alma arvates oma väärikus. Aga siiski – tema, Alma,t6 ja nüüd niimoodi ennast unustada! Mis Johannes oleks öelnud! «Eks sa ikka peast natuke soe oled, Almakene!» kuulis ta nagu mõttes Johannese häält lausumas. Aga samas – Johannese hääles, kuigi ta vaid Alma mõtetes kõlas, oli isegi selles etteheites palju soojust. Johannes oli alati osanud isegi noomida nii kenasti, et seda oleks võinud söömatagi kuulata. Ta vaatas nagu kogemata Johannese pildi poole ja teatas talle: «On jah! Näed, ei ole veel väärikad inimesed ilmast otsa lõppenud!» «Hing on ikka sees. Miks ta siis sees ei peaks olema?» jõudis Alma vaevu vastata, kui Laine juba jätkas. «Nigu issanda sõrm ise oleks minu pea kohal viibutanud ja öelnud: mine nüüd, Laine, akna peale vaatama. Ja mis ma näen! Politseiauto teil maja ees. Tuled vilguvad nigu Bondi-filmis. Mina, kraps, kleit selga ja padavai siia. Nüüd on need röövlid ja meremõrtsukad kõik juba ausate ristiinimeste korteritesse trügima hakanud!» Alma vaatas kella ja suutis vaid imestada. Kell oli vaevu viie peal. See Laine pidi ikka üks hundiunega loom olema, kui ta niisugusel kellaajal akna peal passib. Aga seda ta muidugi naabrinaisele ütlema ei hakanud. «Kas me sellist Eestit siis tahtsimegi?!» nõudis Laine laua tagant tooli tõmmates. «Tsort-paberii-pasaalusta! Mina võin käsi piiblivirna otsas vanduda – ei! Sellist Eestit ei tahtnud me mitte! Sellist Eestit ei osanud kohe kartagi!» «Mis sel Eestil siis nüüd keset ööd viga peaks olema?» istus ka Alma. Sest ega Laine nüüd kuskile minekule ennast ei paistnud asutavat. Eks Alma teda juba tundis ka. Ja samas, ega ta ise ka rahulikult voodisse poleks suutnud minna. Allan ja Mare olid ju ikkagi kadunud. «Politseiriik, ma ütlen! Ausale inimesele murravad keset ööd voodisse sisse! Alguses need ameeriklased passivad sind läbi arvuti, aga nüüd näed – oma politsei trügib tuppa ja ei ütle teregi!» «Mis sa seletad? Kesse siin tuppa on trüginud. Ma ise kutsusin konstaabli!» püüdis Alma Lainet rahustada. Eks naabrinaine kippus ikka kõikjal spioone ja kurjategijaid nägema. See komme tal oli jah. «Mis siis lahti on? Ega keegi ilmaasjata ikka politseid välja kutsu,» muutus Laine õige uudishimulikuks. «Ega nad siis öösel ei kadunud. Läksid juba päeval marjule,» püüdis Alma fakti sensatsioonilisust natuke hajutada. «Noorte inimeste asi,» lohutas Laine. «Tänapäeval kaob neid ikka igale poole. Muist kaovad välismaale, muist pealinna. Aga marjule pole nüüd küll keegi kaduma jäänud. Küll nad tulevad valgega metsast välja. Seda on ennegi juhtunud.» «Seda küll, aga ...» Alma polnud kindel, kas Lainele on ikka paslik tsirkuses kaduma läinud lõvist rääkida. Siis teab varsti kogu linn ju. Aga konstaabel polnud teda just keelanud. Ja mure näris. «Ah sedamoodi, et terve lõvi kohe kadunud!» pööritas Laine silmi. Sellest oleks võinud Alma naabrinaise arvates kohe alustadagi. Aga temal ikka ebaolulised asjad kõigepealt. Nagu oleks Allan ja Mare teab mis kuldaväärt varandus. Sellise tühise uudisega ei jõuaks veel poe juurdegi, kui need Petersonid juba kuskilt nurga tagant välja roniksid. Aga lõvi – see oli hoopis teine lugu! Laine kaalus mõttes, kas peaks nüüd koju hiilima ja kohe hommikuks ettevalmistusi tegema, et tema ikka see esimene oleks, kes kadunud lõvist linnarahva kihama paneb. Helistada oli vist veel vara. Lepiku Salme oli küll kehva unega, aga kindlasti oleks see vana krõhva leidnud mingi mooduse suur uudis linna peale lahti lasta nagu marukoer ja siis pühkigu Laine üllatusmomendist suu puhtaks. «Ei!» otsustas Laine endamisi. Lepiku Salmele ta sellest nüüd küll esimesena ei räägi. Niigi oli raske mõnda head uudist hankida, aga nüüd oli tal terve pomm pihus. Seda tuli ikka tasa ja targu koorida nagu kapsast. Leht lehe haaval. «Hea küll, ma siis nüüd lähen,» hakkas Lainel ühtäkki kiire. Kuid Alma haaras tal käest ja hoidis teda tagasi. «Võid ju siin ka magada. Kes teab, kus see lõvi praegu patseerib. Pidi küll dresseeritud loom olema, aga eks nälg tuleta kiskjale meelde, kes ta tegelikult on. Murrab su veel koduteel maha,» püüdis Alma Lainet tagasi hoida. Kui sündmuse uudisväärtus Lainele kohe meeltesse jõudis, siis asja sisuni jõudis ta oma elevuses alles Alma manitsuse peale. Laine meeltesse jõudis nüüd tõesti hirm. Aga tõepoolest, kui see lõvi nüüd kadunud oli, siis kes talle, Lainele, kindlustuse annab, et hirmus Aafrika kiskja teda hommikueineks välja ei vali? Ta vajus kohkunult tagasi Alma tugitooli. Oli see Alma ikka üks mõtlemata elukas. Alles nüüd taipas kallist naabrinaist hoiatada! Saara uni oli läinud nagu ta meeski. Tema siiski lõvi ei kartnud. Ka Priidu pärast polnud tüdrukul muret. Priit oli asjalik mees ja küll ta selle lõvi ka kinni püüaks, kui nad vastamisi juhtuksid sattuma. Koera võis ju Priit küll karta, aga lõvi kujutas endast ohtu kogukonnale ja siinkohal teadis Saara täpselt, et Priit juba hirmu ei tunneks. Pigem oleks tüdruku haletsus ja kartus sellises kohtumises lõvi poole kaldunud. Saara une röövis hoopis mehe varajane ärkvelolek. See polnud Priidul esimene kord keset ööd voodist välja hiilida ja sammudega kööki mõõta. Miski vaevas teda. Aga mis? See, et Ursula kodus käimas oli ja nad Priiduga kohvikus istumas olid käinud, polnud Saarale saladuseks. Mornas ei jäänud sellised asjad märkamata. Aga neiu ei arvanud sellest sugugi nii palju kui Sonja, kes talle kummalisest kohtumisest kõnelenud oli. Priit oli põhjalik mees ja kui ta end Saaraga sidus, siis ikka surmani. Seda teadis Saara täpselt. Aga ometi – midagi kõiges selles oli, et Priit ta kõrvalt öösiti tõusis ja tubades ringi kõndis. Selliste mõtetega varustatult asus tüdruk köögis kooke küpsetama. Mitte et pannkoogid talle nii vastupandamatult maitsenud oleksid. Aga igasuguses tegevuses oli alati midagi rahustavat. «Ma-ree!» hüüdis mees uuesti! Aga enne kui kaja ta hüüdele vastata jõudis, ronis keegi ta jalgade juures maa seest välja ja sisistas: «Mis sa röögid!» «Ei mõelnud,» pahandas mees vastu. Aga selles pahandamises oli sooja muret ning see rahustas ka naist. Loomulikult mees vaatas. Ja pilt, mis avanes, polnud kuskilt küljest lohutav. Auto salongivalguse kahvatus kumas istus lõvimürakas ja toetus käppadega armatuurlauale.			OSCAR-2019
19.-25. maini toimub Tallinnas Loomeettevõtluse Akadeemia (Creative Entrepreneurship Academy), mille fookuses on loovuse ärgitamine uute e-toodete ja e-teenuste loomisel e-valitsemises. 19. mail toimub Erinevate Tubade Klubis seminar, mis toob kokku nii era- kui avaliku sektori esindajad Eestist ja Põhjamaadest, et koos arutada selle üle, kuidas e-valitsemises uut innovatsioonilainet esile kutsuda. Üheks esinejaks on personaalsete andmete (mydata) ekspert Antti Poikkola Soomest. Poikkola on Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud käsiraamatu “My Data - human centric way to organize personal data” autor, samuti korraldab ta Helsinkis ja Tallinnas toimuvat suurt mydata-teemalist konverentsi. Loomeettevõtluse Akadeemia on sel aastal keskendunud e-valitsemisele ning uuenduslike e-teenuste ja -toodete loomisele. Esmalt, miks me üldse e-teenuste arendamisele tähelepanu pöörama peaksime? Minu arvates on oluline muuta ühiskonna toimimist sujuvamaks, nii, et oleks lihtsam asutada mittetulundusühingut või ettevõtet, deklareerida tulusid jne. Küsimus on paindlikumas valitsemises ja selles, et riigihalduses oleks [kodaniku poolt vaadates] vähem ületamist vajavaid takistusi. Mida iganes on ühiskonnas vaja teha – oluline on keskenduda asjale, mitte asjaajamisele. Olete oma töös keskendunud avaandmetele ja sellele, kuidas neid saab üksikisiku heaks ära kasutada. On teil mõni hea näide tuua, Põhjamaadest või mujalt? Minu huvialaks on personaalsed andmed ehk ingliskeeli mydata – individuaalne juurdepääs isiklikele andmetele. Üks hea näide võiks olla näiteks ühistranspordi äpp, mis sisaldab isiklikke andmeid selle kohta, kus sa liigud, ennustab selle pinnalt, kuhu sa soovid edaspidi minna ning sealt edasi juba planeerib ära su liikumise. Küsimus on aga selles, et kes kogub andmeid, see ka kontrollib neid – aga seda tuleks muuta. Inimestel peaks olema rohkem sõnaõigust oma isiklike andmete kasutamise üle – näiteks, kas ma luban teatud andmeid enda kohta kuskil mujal või mõne teenuse jaoks kasutada. Inimesed ei pruugi olla väga entusiastlikud oma andmete kontrollimise suhtes. Kontrollimine on ainult üks viis, kuidas andmetest kasu lõigata. Andmemajandus on hea neile, kes andmeid koguvad ja selles vallas suundi seavad. Kui mul on isiklik ligipääs oma andmetele, siis see on kasulik mulle. Andmete kontrollimine on võti uute ettevõtete loomiseks, mis on mõeldud just personaalsete andmete pealt teenuste pakkumiseks. Kas te võiksite, palun, kirjeldada, millised on e-valitsemise ja e-teenuste väljatöötamise suundumused täna, eriti seoses avaandmete kasutamisega? Soomes on avaandmete liikumine üsna tugev. See sai alguse 2008.-2009. aastal ning selle taga oli valitsuse otsus, et need andmeallikad, mis pole isiklike andmetega seotud, peaksid olema avalikud. Sealt peale on avaandmetega hoogsalt tegeletud. Selle tulemusena on tekkinud ootus, et avaandmete kättesaadavus tooks endaga kaasa uusi start-upe ja ettevõtteid. Võibolla on seda pisut liiga palju oodatud. Valitsuse jaoks on aga suurim muutus harmoneerimine – selle ühildamine, kuidas erinevates kohtades mingeid asju tehakse. Kuuel suurimal Soome linnal on koostööstrateegia, millega püütakse harmoneerida teatud andmete avalikustamist. Eesmärgiks on innovatsiooni ärgitamine väljaspool valitsussektorit. Andmekasutuse ühtlustamine võib olla võimas vahend uut tüüpi lähenemiste tekkeks. Millised on suundumused selles osas, kuidas andmeid ettevõtete loomiseks ja kasvatamiseks kasutatakse? Teisisõnu – mis on selle kasu majandusele? Tehisintellekti ja big data teemad on kuumad ning mõjutavad seda, kuidas edaspidi äri tehakse. Kindlasti jäävad paljud asjad samaks ja mingit üleöö muutust ei tule – ehkki paljud asjad ka muutuvad. Viimaste aastate jooksul oleme olnud esimese muutuselaine tunnistajaks. Ma ei taha tulevikku ennustada, kuid peaaegu kõik erinevad tööstusvaldkonnad on hakanud toimuva üle mõtisklema ja mõned inimesed on selles vallas proaktiivsemad. Agiilsus ja uuega katsetamine on kasulik. Katsetused ei õnnestu alati, aga neist saab alati midagi õppida. Ettevõtted ja riigisektor peaksid alandama barjääri, mis katsetamist takistab. Kõik kogukonnad, olgu need siis külad, linnad, riigid või laiemad piirkonnad sõltuvad sellest, kui atraktiivsed on need oma elanike jaoks – kas inimesed on huvitatud seal elamisest ja töötamisest või mitte. Kas te kirjeldaksite, palun, seost e-teenuste ja e-toodete ning paiga atraktiivsuse vahel? See on hea küsimus. Näiteks mobiilsus – see, kuidas hõlpsalt kombineerida era- ja ühistransporti ning erinevaid transpordiliike, osta piletit ühest linnast teise sõitmiseks, maksta igakuiselt transpordi eest jne. See vajab mitmete andmesüsteemide integreerimist. Kuidas minu isiklikke andmeid ja milliseid profiile kasutatakse? Ma tahan, et erinevad süsteemid töötaksid minu heaks, et ma ei peaks kõike igale poole käsitsi sisestama – aga samas ei taha ma ka mõtete lugemist. Ülilaheda ja ülivõika vahel on peenike joon – kuidas mingid andmesüsteemid näiteks teavad, mida ma teha tahan? Mis puudutab füüsilise keskkonnaga seotud kohapõhiseid lahendusi, siis selleks, et need ei mõjuks võikana, pean ma teadma, kust minu andmed tulevad ja kes neid kontrollib. 25. aprillil allkirjastati Oslos Digital North konverentsil Põhja- ja Baltimaade ministrite deklaratsioon, millega näidatakse tahet teha ühiseid pingutusi Põhja-Balti ühisturu loomiseks. Kuidas kirjeldaksite teie Põhjamaade ja Eesti positsiooni e-valitsemise ja e-teenuste arendamise vallas? Soome ja Eesti koostööl (näiteks ühine X-tee lahendus_toim.) on Euroopa tasandi mõju. Eestil on hea maine e-vallas, ollakse teistele eeskujuks – samas on Soomel mõnede muude asjadega seoses kõrge reputatsioon. Kui suudame näidata, et mingi lahendus võib toimida riigipiiride üleselt, siis on sellele potentsiaalselt väga suur mõju, see võib olla inspiratsiooniks teistele riikidele. Olen üsna kindel, et Eesti ja Soome võivad koos Euroopas teed näidata.			OSCAR-2019
Olen natuke murelik lapsevanem. Nimelt, oleks mul selline küsimus, et mu väike viie kuune titta ei taha eriti öösiti magada. Viimasel ajal ajab ta mind iga pooleteis- kahe tunni tagant ülesse, sööb natuke ja jääb uuesti tukkuma. Tihti võttan ta enda kaissu, kuna ei jaksa üleval istuda. Mõni aeg tagasi oli mu teise pojaga sama asi, et enam ei maganud ta ei öösel ega päeval. See kastis umbes kaks aastat.Kardan,et sama võib minna selle lapsega.Laps saab ainult rinda. Mida ette võtta,et laps öösiti paremini magaks. aitäh küsimast, aga nõu anda on väga raske. Sellel perioodil vajavad lapsed sageli erilist turvatunnet- sügelevad igemed, harjumus rahustuseks rinda saada, ema lähedus(juba harjumus). Soovitus- proovige öisest rinna otsa panekust vabaneda. Andke selle asemel vett juua. Algselt on kindlasti suur protest-peate selle aja üle elama! Ka ema kaisuga on ta juba harjuda jõudnud! Tal on Teie kõrval hea turvaline olla. Tean kui väsitav see on! Kui öisest rinna andmisest olete saanud üle, siis proovige ka sülle võtmisest öösel loobuda. Tere. Küsimus on selline, kui lapsel on tekkinud kukkumisest närvikahjustus kas seda on võimalik täielikult välja ravida. Probleem on selles, et laps kukkus kõrgelt ( umbes 1,5 m) kõrguselt alla ning tal tekkisid seoses sellega nn " pea viskamised". Käisime Tartus traumapunktis. Seal tehti lapsele pea uuringud ning samuti ka rönken kaelast. See oli korras. Edasi saadeti meid lasteneuroloogi juurde, kes pani diagnoosiks närvikahjustuse ning kirjutas välja Fenibuti tabletid. Nüüd on pool rohtudest antud aga ta ikka "viskab " pead nagu ebanormaalne laps. Ise laps seda ei tunne aga ma tunnen et endal läheb süda lõhki kui last niiviisi tegemas näen. aitäh pöördumast! Funktsionaalsete hüperkineeside ravi on pikaajaline ja alati ei ole sellel väga head tulemust. Ravimeid, millega ravida, on mitmeid. Alati ei pruugi kohe esimene ravim aidata. Olge kannatlik ja vajadusel pöörduge uuesti neuroloogi poole. aitäh küsimast! Tegemist on kroonilise probleemiga, mis iseloomustub hulgiste hüperkineesidega erinevates kehaosades ning mille tekkepõhjus pole täpselt teada. Täpsemat teavet saate oma raviarsti ... Tere. Hiljuti uurisin siin, et kuidas last magama saada. Nüüd on ta nõus magama minema, kui ma tema juures istun. Kaua ei peagi istuma (5-15 min.) aitäh pöördumast! Teie lapsel on tundlik närvisüsteem. Iga väiksemgi muutusn lapse elurezhiimis põhjustab pikemaajalise teaktsiooni. Olen juba tükk aega (umbes aasta või isegi kauem) tundnud sellist tükitunnet kurgus. Seda pole küll kogu aeg, kuid aeg-ajalt tuleb seda ette. Ise olen sellele mõelnud, et on kurguprobleemid (kurguvalu vms), mis seda tekitab, kuid perearst pole kurgust midagi leidnud ja olen ka käinud kurgu-nina-kõrvaarsti juures selle probleemiga, kuid ka seal nad pole midagi leidnud. Selle aasta alguses avastati mul küll kilpnäärme alatalitlus, kuid kas ma peaksin selle haigusega seda kaasnevaks pidama või on pigem tegu ikka ärevushäirega. Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos) annab ka subjektiivseid kaebusi kaela-kõri-hääle valdkonnas - vaja endokrinoloogi poolt vajalik ravi. Sellele lisaks võib inimesel olla ka muid häireid - ka ärevusega seonduvaid, ärevushäirest tingitud kehalisi ja psüühilisi kaebusi. Järelikult - ka selle valdkonna soovitusi-harjutusi soovitan teha. Üldrahustav psühhoregulatsioon jm harjutused on igati kasulikud. vt varasemaid soovitusi. Ma olen tegelenud spordiga peaegu pool oma elust. Paar aastat tagasi mul juhtus õnnetus- luumurd. Läks kaua aega taastumisega. Alguses oli mul hirm, aga nüüd viimaks sain aru, et ma ei karda vaid mu olek(ärevushoo ... Oled tubli, et sporti oled teinud ja see sulle meeldib. Siit algab ka traumajärgse psüühika korrigeerimine - Terves kehas terve vaim printsiibil! - kehalise aktiivsuse-spordi abil. Kas mul võib õige mulje olla jäänud, et kui AD lõpetamisel tekivad võõrutusnähud, siis on see märk sellest, et inimene ei ole päris tervenenud ... Sportlane harjutab, treenib, muutub sihipäraselt tugevamaks. Samavõrd vajab (on treenitav) harjutamist, treenimist, sihipärast muutmist ka inimese tundeelu, psüühika, sotsiaalsed oskused. Tabletid on vaid ... Tere! Tahtsin küsida selle kohta, kas haigsuse vastu aitab mingi ravim või oleks mõistlik psühholoogi poole pöörduda. Põhjus on see, et pinget ja hirmu teeb kodust lahkumine. Koolis käimine on veel ainus ... vt. minu rmt. "Väljavalitu" Tervisemaja ptk-d ja sealt saab hulgi printsiipe ja suuniseid probleemi lahendamiseks. Mul algas depressioon 11aastaselt, mil kadus elutahe ära. Kuni tänaseni ehk juba 5 aastat ei ole ma elul mõtet leidnud. Mu suurimaks sooviks oleks ära surra, olen ka elu proovinud võtta endalt. Iga päev ... 2008 aasta lõpust südame rütmihäirete tõttu Hypothiazid, MetoZok, Imdur ja Marevan. Seoses ärevushäirega perearstilt saadud antidepressandid ei sobinud. Psühhiaatrilt palderjaniga ... - On, sellega tegelevad psühhiaatrid. Sise- ja välispingete teke on suurem pingetest vabanemisest ja "hinge aurukatel" hakkabki ülepinge ... Kas Te soovitate metatsiooni all raamatut? Ei ole enne kokku puutunud sellise asjaga, sellest ka küsimus. Kas 1 pudel õlut päevas võib tekitada ärevushäiret? Ma ei mõtle iga päev.1 aasta ei suitsetanud, ... Iga päev pudel õlut on palju, tekib harjutmus ja pudelite arv hakkab kasvama. Alprazolam on nn kiirabivahend ja seda ei soovita regulaarselt võtta. Tervislikud ... Kas võivad olla seotud? Kaks nädalat tagasi käisin arstil ja loote süda oli lööma hakanud, kuigi loode ise oli väiksem, kui pidanuks olema. Täna tuvastati, et on peetunud. Paar päeva hiljem, kui eelmine ... Jalutamised värskes õhus - suurim ravim. Seda kasutada iga päev, jeden Tag, every day! Naistearst on ja jääb Peadirigendiks, ... Kas vererõhk võib tõusta,kui esinevad foobiad ja paanikahood? Kas ka tasakaaluhäired pea pööramisel võivad tekkida foobiatest? Mis ravimeid soovitate,kui on kõrge vererõhk,tasakaaluhäired,ärevushäired,foobiad ... Vererõhuprobleemide üheks lahendiks on mõõdukas kehakultuur ja kehalised harjutused. Tasakaaluhäirete kõrvaldamiseks samuti. Ka psüühiliste pingete maandamine ning vaimuvalla tugevdamine vajab sportlikku ...			OSCAR-2019
Max on üks väga elava fantaasiaga ning maailma ebaõiglust natuke liiga sügavalt hinge võttev poiss, kellel ilmselt just tänu sellele on kalduvus mõningasele vägivaldsusele. Ühel õhtul kui tal kodustega järekordne tähelepanupuudusest tingitud kokkupõrge on, jookseb poiss minema, leiab mere äärest väikese purjepaadi ning purjetab maailma otsa. Või no vähemalt kuhugi sinnapoole, sest peale lagedal merel tormi kätte sattumist näeb ta lõpuks kauguses maa kontuure ning hiljem ka seal põlevat lõket. Peale randumist tule ja soojuse poole roniv, külmast ja märjast lõdisev poiss leiab puude vahelt eest kummalised hiiglased, kes parajasti lõhuvad igaveste pirakate herilaspesade moodi kerasid. Järgneva tutvumistseremoonia käigus õnnestub Maxil napilt pääseda ärasöömisest ning veidi hiljem laseb ta end juba hiiglaste kuningaks kroonida, lubades lahendada nende omavahelised suheteprobleemid, tagada kõigile turvalisus ning kaotada oma kuningriigis kurbus. Max võidab jäägitult ühe Caroli-nimelise eluka (kes võiks oma temperamendilt ning käitumiselt vabalt olla poisi kaksikvend) südame, kes algul kaitseb Maxi teiste eest kuid lõpuks hakkab kuninga tegevus tekitama kahtlusi nii Carolis kui ka teistes Wild Things'ides. Tegelikult isegi ka Maxis endas, kes leiab endalegi ootamatult, et kergekäeliselt antud lubadusi ei ole üldsegi nii kerge täita. Film põhineb järjekordsel üleilmsel kultusraamatul (autoriks Maurice Sendak), mis meil küll kaunikesti tundmatu. Kuigi see 1989.a. kirjastuses "Eesti Raamat" isegi ilmus, nime all "Seal, kus elavad metsakollid." Muidugi ei saadud ka siin läbi ilma filmi jaoks lugu ringi kirjutamata aga ma kipun arvama, et need muudatused tulid isegi kasuks. Eksole, purjetamine kusagil silmapiiri taga asuvasse omapäraste asukatega maailma mõjub realistlikumalt kui lihtsalt voodist välja kasvama hakkav mets. Ah, mis ma ikka siin kirjutan kui (peaaegu) kõik ja palju paremini on juba kirjas siinses arvustuses. Mul jääb üle vaid alla kirjutada. Niipalju ometigi veel, et The Jim Henson Company mehed ja naised, kes metsakollid päriselt valmis meisterdasid, on ära teeninud kõikvõimalikud kiidusõnad! See kamp juba teab, kuidas kõikvõimalikke arvutiväliseid elukaid elama panna. Kuigi jah, võtetel tekkinud probleemide tõttu (kostüümide pead osutusid näitlejatele kandmiseks liiga raskeks ja nii eemaldati sealt näiteks kaalukas kaugjuhitavate silmade süsteem ning muidki näoilmeid esile manavaid tehnilisi vidinaid) on enamik filmis nähtavat miimikat siiski arvutis valmis nikerdatud... See on klassikalise õudusloo pea peale keeratud koomiline versioon ühest Igorist, hullu teadlase küürakast abilisest, kes tahab lõhkuda iidsete aegade traditsiooni ning hoopis ise leiutajaks saada. Kuna filmi kangelase peremees on lisaks hullusele veel ka rumalalt põikpäine, siis tekib Igoril olude sunnil peagi ka võimalus oma oskused proovile panna. Tõsi, kuigi geniaalsust on kutis rohkem kui küll, kuluvad talle oma ristiretkel ometigi marjaks ära ka mõned ustavad abilised. Neist üks on Igori poolt purki kängitsetud Brian/Brain, kes kujutab ette, et ta on vähemalt sama geniaalne kui Einstein (tegelikkus on, nagu sageli, diametraalselt vastupidine) ning teine on Scamper, kes vähemalt filmi alguses upub depressiivsusesse (võimalik, et ta teeb selles silmad ette koguni robot Marvinile endale), on veendunud, et elu on absoluutselt mõttetu ning sooritab lõputult enesetappe. Konks on selles, et Igor on teinud ta surematuks ja ükskõik mida ning kuidas ta elust lahkumiseks katsetab, lõpeb see tagajärjetult. No ja siis jõuab Igori kodumaal kätte iga-aastane hullude teadlaste mõõduvõtmine, kuhu Igor meisterdab oma endise ülemuse nime kattevarjus kurja monstrumi. Asjad lähevad aga veidi nihu ning kogu maailma terroriseeriva hirmsa hiiglase asemel tuleb laborist välja hoopis üks näitekunstist huvituv õrnahingeline tütarlaps... Beer pong on joogimäng, mille mängimiseks on tavaliselt vaja vähemalt kahte võistkonda (kummaski kaks mängijat), hunnikut plasttopse ning pinksipalle ja loomulikult liitrite kaupa õlut. Iseenesest üsna tobe (kuigi juba teatud staadiumisse jõudnud läbu ajal kindlasti väga intrigeeriv) mäng, millega tegelevad ka selle filmi peategelased. Need kutid on erinevalt tavamängijaist muidugi profid ja seega lähevad nad lõpuks oma kolledžit esindama lausa meistrivõistlustele. Samal ajal on poistel aga vaja ju ka tibisid taga ajada ning seikluste hulka, millesse nad satuvad, on nende vahistamine märuliagentide poolt kui nad parajasti ühe india printsi juurest sponsorlust välja lunivad, takso varastamine, sattumine püstolikangelanna otsa ning lõpuks neitsina abielluda tõotanud neiude transpordivahendisse sattumine. Ei saada üle ka traditsioonilisest homoteemast, seekord on selleks siis noorte lesbide pidu. Ahjaa, ja kõige peamisem tegelane laulab filmis ka oma kallimale loodud laulu, mis on kaunis kohutav ja mida võib ära kannatada vaid seetõttu, et kutt esitab seda vaid kitarrist koosnevas kostüümis. No ja õnneks oli see laul ka lühike... Äärmiselt tobe otse-videosse filmike, mis ei ole isegi mitte naljakas. Ilmselt on sihtgrupiks võetud 10-12 aastased poisijõmpsikad, kes ehk veel suudavad vaimustuda mõnel korral ekraani täitvatest prinkidest rindadest, mis üsna kergesti tüdrukute särkidest välja vupsavad. No ja paari paljast tagumikku näidatakse kah. Ometigi jääb sellest kõigest mõnevõrra väheseks.			OSCAR-2019
NUTRILITE – see on kogu maailmas vitamiinide ja bioloogiliselt aktiivsete toidulisandite markide seas tootemark number 1.* See on vitamiinipreparaatide ja bioloogiliselt aktiivsete toidulisandite mark, mis hõlmab kompleksset seeriat toiteelemente, sealhulgas organismile vajalikke vitamiine, mineraale, antioksüdante, bioloogiliselt aktiivseid toidulisandeid, spordijooke ja toiduasendajaid. NUTRILITE on ettevõtte asutajast, Dr. Carl Rehnborgist, ja tema Kaug-Ida kogemustest inspireerituna teaduse väge taimede looduslike kasuteguritega seganud juba alates 1934. aastast. Meie innovaatiline viis kasutada teadust fütotoitainete – taimedes leiduvate toitainete – kasulike omaduste maksimeerimiseks on sellest ajast peale NUTRILITE’i tootemargi südames. Täna tähistame uhkusega kogu maailma inimeste hea enesetunde ja aktiivsete elude toetamise 80. aastapäeva. *Allikas: Euromonitor International Limited; vitamiinid ja bioloogiliselt aktiivsed toidulisandid, ülemaailmne jaemüük, RSP 2013. NUTRILITE’i tootemark on rajatud „seemnest toidulisandiks“-lähenemisele, mis viib looduse ja teaduse kokku täiuslikus harmoonias. Nutrilite’i asutaja Carl Rehnborg avastas peaaegu 100 aastat tagasi Hiinas elades taimepõhise dieedi tähtsuse. Tema isiklikud kogemused ja ulatuslik uurimistöö taimsete toitainete alal lõppesid toidulisandite tootemargi NUTRILITE loomisega. • Nutrilite’i heaks töötab rohkem kui 150 teadlast, uurijat ja koolitajat – üks tegevusvaldkonna suurimaid teaduslikke personale. • NUTRILITE™’i tootemark on üks vähestest juhtivatest toidulisandite tootemarkidest maailmas, mis tegeleb ise jätkusuutliku põllumajandusega. • Kahjulikele pestitsiididele, herbitsiididele ja keemilistele väetistele toetumise asemel laseme töö ära teha loodusel. • NUTRILITE’i tootearenduse lahutamatuks osaks on kaheksa kümnendit jätkusuutliku põllumajanduse meetodeid. • Nutrilite’i meeskond on täiendanud „seemnest toidulisandiks“-meetodit, et säilitada NUTRILITE’i toodete potentsust ning maksimeerida nende püsivus, tõhusus ja ohutus. Nutrilite’i enam kui 150 teadlasest, uurijast ja koolitajast koosnev personal teeb pidevalt tööd NUTRILITE’i toodete kvaliteedi parandamiseks. • Nutrilite viib kvaliteedi tagamiseks läbi 25 000 testi kuus ja rohkem kui 500 000 kvaliteedi hindamist aastas. Kõigis meie Washingtoni osariigis, Mehhikos ja Brasiilias asuvates farmides, mille kogupindala ületab 6000 aakrit, väetatakse maad loomulikul viisil, mille puhul ei kasutata pestitsiide, herbitsiide ega väetisi. Kõik farmid osalevad heanaaberlikkuse programmis, mille eesmärgiks on kohalike seltsingute toetamine. Kõik taimed töödeldakse ümber ühe tunni jooksul nende korjamise hetkest, tänu millele säilib suurem osa toiteelementidest. Dehüdreerimise käigus eemaldatakse taimsest toorainest vesi, seejärel töödeldakse see naturaalseid toitvaid koostisosi ja fütokeemilisi aineid sisaldavaks pulbriliseks kontsentraadiks. Iga NUTRILITE kontsentraat on unikaalne, peaaegu kõik nad on taimset päritolu ja toiteelementide poolest rikkad. Kuna need kontsentraadid varustavad organismi laia spektri taimsete koostisosadega, lisatakse neid paljudesse NUTRILITE toodetesse. Aastaid tagasi töötas NUTRILITE leiutaja Carl Rehnborg taimede toiteväärtuse analüüsimiseks välja teedrajava tehnoloogia. Täna rakendavad NUTRILITE teadlased üle maailma uusimaid meetodeid ja kaasaegseid tehnoloogiaid, et leida aina uusi viise, kuidas saada saagist kätte maksimaalne kogus koostisosi ja seejärel need uued ained toodetesse lülitada. Meie teadlased otsivad pidevalt uusi valemeid, uuenduslikke töötlemismeetodeid ja tegelevad juba müügilolevate toodete ja kasutatavate koostisosade parendamisega. Kontsentraadis maksimaalse koguse toiteelementide olemasolu tagamiseks kasutatakse ülikaasaegseid uurimis- ja analüüsiseadmeid. Kõik NUTRILITE tooted on sündinud teadlaste, mikrobioloogide, keemikute, farmatseutide ja toitumisspetsialistide laboratooriumides läbi viidud testide ja tehniliste töötajate töö tulemusena. Kõigi toodete ohutuse, kõrgeima kvaliteedi ja kirjeldusele vastavuse tagamiseks rakendab NUTRILITE omapoolsel algatusel häid tootmistavasid - viime iga kuu läbi 25 000 kvaliteedikontrolli testi ja igal aastal 400 000 tootehinnangu. Optimaalne enesetunne seisneb pärilike haiguste riski ja eluviiside kombineerimises nii, et harrastada kõige tervislikumaid eluviise. Soodsalt mõjuvad tervisele õige dieet, terved eluviisid, piisav puhkus, regulaarne lõõgastumine, aga ka sobivalt valitud bioloogiliselt aktiivsed toidulisandid. NUTRILITE põhieesmärkideks on püüelda optimaalse tervisliku seisundi ja tervisliku toitumisviisi saavutamise suunas. NUTRILITE Power of 5 on programm, mille eesmärk on aidata lastel oma viiendat sünnipäeva tähistada terve ja elujõulisena. NUTRILITE meeskond – see on ülemaailmne inimeste ühendus, kes elavad vaimustusega – alustades tuntud sportlastest ja lõpetades igaühega meist –, julgustades üksteist teel hea enesetunde saavutamiseks vajaliku tasakaaluni jõudmisel. NUTRILITE meeskonna kohtumistel osalevad Amway ettevõtjad, nende kliendid ja firma töötajad. Meie eesmärk on füüsilise aktiivsuse, spordi ja dieedi teemalise infovahetuse populariseerimine sõprade, pereliikmete ja äripartnerite seas nii Interneti teel kui igapäevaelus. NUTRILITE – bioloogiliselt aktiivsete toidulisandite ametlik tarnija jalgpalliajaloo parimale jalgpalliklubile „AC Milan“.			OSCAR-2019
Täpselt nädal on veel jäänud briti kultusseriaalile vändatava järje "Little Britain USA" esimese osa eetrisseminekuni. Tuntud kvaliteetseepide tootja HBO on ette võtnud tänuväärt töö ja meelitanud Matt Lucas'e ning David Walliams'i teispoole Atlandit, kus vaataja saab taaskord kohtuma nii vanade lemmikute (jah, ka Daffyd Thomas on samuti Ameerikat avastama sõitnud) kui ka täiesti uute tegelaskujudega. Nagu näiteks pensionil astronaudi, kaheksandana (ja vuntsikandjatest esimesena!) Kuul käinud mehe Bing Gordyn'i, ameerika kõige armsama tüdrukukese Ellie Grace'i või pidevalt jõusaali riietusruumis ringi jõlkuvate musklimägede Mark'i ja Tom'iga, kellel hakkab veri kehas ümber paiknema, kui nad sunnivad end mõtlema jääkülma duši peale koos Danny DeVito'ga... Praeguseks on lubatud vähemalt kuute osa (nagu oli ka "originaali" teisel ning kolmandal hooajal) ja 28. septembril kell 22.30 läheb lahti. Usutavasti tähendab see seda, et tänu interneti võlumaailmale saab neid üsna pea ka siinsetes provintsiaalsetes majapidamistes vaadata. Seni võib teaser'id nende ametlikult kodulehelt kiigata. :) Meid (st. mind ja mu kaasat) on ilmselgelt tabanud tõsine haigus, s.o. karskuse raske ja võimalik, et koguni letaalse lõppega vorm. Peale reedest, pea kaheksa tundi kestnud veiniüritust - mis oli nii lahe kui see iganes olla saab, valikusse kuulusid muuhulgas sellised pudelid: - oli meil laupäeva pealelõunal veel üks pisuke improviseeritud kohvikukülastus paari pudeli prosecco'ga ja kui ma õhtul kodus prae kõrvale tegin lahti pudeli mõnusalt moosist 2003. aasta Pinotage'i (Kleine Parys, Paarl), siis jõime me kumbki ära pokaali veini ja leidsime, et aitab vist küll. Seda, et meil jääb poolik pudel kappi, juhtus viimati... krt, ma ei ole kindel, kas seda ongi juhtunud. Me oleme aastate jooksul mitmel korral küll mõned pudelid veini kraanikausist alla valanud kui me oleme leidnud, et see meile absoluutselt ei meeldi või (nagu paaril korral on juhtunud) on tegu olnud korgidefektiga aga et pudel lihtsalt poolikuks jääb... Igatahes tähendas see kõik seda, et peale eilset üsna pingelist õhtut (sekeldused olid seotud Easyjet'i ärajäetud Berliini-lennuga) võtsin ma sealt vaid klaasikese ja nüüd, ennetades pudelisisu äädikaks muutumist, alustasin vastu kõiki reegleid tänast hommikut raske punase veiniga. Mõnus. Ja veel üks paljudest iseenda peremeheks olemiseks plussidest. :) Üks neist harvadest juhtudest, kus ma viitsin mõne meemiga kaasa minna. Mina leidsin Ulmegurult, kes leidis... ah, minge vaadake ise ta lehe pealt, kelle blogist tema leidis ja kuskohast omakorda nemad leidsid. :) Teemaks küsimustele vastamine mõne moosekandi loominguga. Antud juhul siis vastutavad vastuste eest mehed Marillion'ist: Tegelikult on üsna üllatav, et ühe rokiajaloo olulisima tegelase kontsertvisiit Eestisse nii vähe tähelepanu sai. Paar nupukest lehtedes enne kontserti, üks telefoniintervjuu ja oligi enam-vähem kõik. Põhimõtteliselt saaks selle (nagu ka üllatavalt väikese kontserdikülastajate arvu) tegelikult vist "maaletooja" vähese promotöö kaela ajada, sest täpselt samal ajal leelutas Pirital tagumikke hööritades ka punt "The Wailers'i" nimelisi neegreid, et aga nende esinemise kohta tehti kisa pikalt ja valjult, siis on ju selge, et rahvas tõttaski Piritale ja pärast oli piinlik öelda kah, et oh issand milline jura. Vähemalt neist tuttavatest, kes õhinal reggae't kuulama läksid, ei ole pärast küll keegi isegi mokaotsast midagi selle kontserdi kohta enam rääkinud. Nojah, mida sa ikka räägid pundist, kelle ainuke müügiargument oli stiilis: aga mõned neist moosekantidest mängisid iidsetel aegadel varsti juba kolm aastakümmet surnud olnud Bob Marley laulmise taustaks pilli! :) Keith Emerson seevastu oli oi kui elus. Õigupoolest oli see lausa hämmastav, mismoodi üsna pea 64-aastaseks saav klahvpillivirtuoos kõik need tunnid laval ringi vehkis. Lugu hakkas aga veidi kaugemalt. Nimelt pidime me kaasaga kõigepealt sinna tobedasse Plinn-Plönn klubisse, kus mingil arusaamatul põhjusel Emersoni kontsert toimus, tee leidma aga pärast pisukest seiklemist Tallinna depressiivsetel kõrvaltänavatel leidsime ühe glamuurseks disainitud tööstushoone kõrvalt sinna üldse mitte sobiva karvaste pundi ja voila! kohal me olimegi. Tõsi, tagantjärele tuleb tunnistada, et korraldajad suutsid oma publiku hulka vägagi täpselt prognoosida. Rock-Cafe jaoks oleks seda rahvast vähevõitu olnud, Überblingeni nad täitsid aga ilusti ära. Nii rõdud kui põranda ja väga tihedat tunglemist ei olnud. Loomulikult oli enamus seltskonnast sellised tõsised hilises keskeas rokitaadid aga jube lahe oli näha ehk umbes 12-aastast noorsandi, kes juba pool tundi enne kontserdi algust tassis baarileti juurest endale tooli ja võttis sisse väga konkreetse positsiooni otse lava ees. Hilisteismelisi ja varastes kahekümnendates kuulajaid oli samuti üksjagu. Et me laekusime väikese ajavaruga, siis jõudsime veel klaasikese jooki endale soetada ning ma käisin õndsa hardusega koputamas Emersoni riistvara kohvrite pihta. Mõnel vanemal oli peal veel 1973. aastal H. R. Giger'i (just-just, seesama mees, kelle tuntuim töö on "Alien'i" filmide tulnuk-peletis) poolt disainitud klassikaline ELP'i logo... See oli jälle selline kummaline ja seletamatu tunne kui sa saad käega katsuda kedagi või midagi, kes/mis su eelmises (loe: raudeesriidetaguses) elus oli absoluutselt kättesaamatu. Nagu kunagi Londonis ringi jõlkudes ja Bryan Ferry kontserdikuulutusi nähes tuli veider arusaam, et see ei olegi enam fragment lääne muusikaajakirjade klantslehtedel kujutet kättesaamatult utoopilisest maailmast, vaid et see üritus toimub siin ja praegu ja kui ma tahaksin, siis ma võiksin sellest rahulikult osa saada. Keith Emerson oli samuti kõige oma kolaga siin ja praegu ning osa ta masinapargist oli veel sama, millega Emerson, Lake & Palmer oli salvestanud oma rokiajaloo absoluutsesse kullafondi kuuluvad albumid. Igatahes on sellised kogemused midagi, mida on üsna keeruline tänapäeva avatud maailmaga harjunud inimestele seletada. Ja mõni minut väljahõigatud kellaajast hiljem marssisidki mehed lavale. Keith Emerson klahvpillide taha, Marc Bonilla hõivas oma kitarri ja vokaaliga algselt Greg Lake'ile kuulunud koha, trummar Tony Pia üritas kunagisi Carl Palmer'i trikke järele teha (mis tõele au andes tulid tal üsna hästi välja) ja lisaks oli laval ka noor ja nunnu bassimees Travis Davis. Mehed hakkasid hoogsalt asjaga pihta ja siis selgus ka kõige suurem häda. Ruum oli liiga väike ja heli liiga vali, mis tähendas, et suurem osa muusikast taandus müraks. Hää küll, rockmuusika teatavasti peabki ju vali olema (kunagi ammustel aegadel salvestas Bachman-Turner Overdrive isegi oma plaadid täiendava plärinaga, et anda ka vaiksemal kuulamisel muljet hirmus valjust helist) aga kas nüüd just nii mürisev, on küsimus. Võimalik, et ma hakkan muidugi ka vanaks jääma. Igatahes käisin ma vahepeal lava eest ära kaugemal seina vastu nõjatuvale kaasale kaebamas, et kole vali on. Ta ei vaielnud mulle üldse vastu. :) Kontsert kulges aga omasoodu, mehed mängisid enamasti vana klassikat (või õigemini variatsioone ELP'i vanadele lugudele, isegi "Lucky man'i" olid nad ümber disaininud ning kuigi alguses harjumatu, oli see täiesti huvitav versioon) ja sellele lisaks ka vist kaks lugu kohe-kohe Euroopaski ilmuvalt uuelt albumilt (Jaapanis tuli see müügile juba augusti teises pooles) "Keith Emerson Band featuring Marc Bonilla" aga need ei suutnud mulle vähemalt tol õhtul küll mingit muljet jätta. Eks üsna raske ongi võistelda "Tarkus'e", "Karn evil 9", "Knife-edge'i" ja teiste sellisesse kaalukategooriasse kuuluvate klassikutega. Emerson tassib oma tuuridel juba aastakümneid kaasas sünnist saati üsna ettearvamatuks muusikariistaks peetavat seinasuurust Moog Modular'i, millest soovitud helide kättesaamiseks on vaja arvatavasti kosmoseinseneri koolitust aga Emersoni õnneks on tal alati mikserpuldi tagant käepärast võtta vana semu, kauaaegne ELP'i produtsent, tuurimänedžer ja mis kõik veel Keith Wechsler, kes on selliste riistapuudega maadelnud väga pikka aega. Wechsler on teinud koostööd nii suure hulga tuntud muusikutega, et kogu nimekirja ülelugemiseks kuluks tunde ja aastaid, lisaks on ta muide ka mees, kelle kohta liigub visalt legend, et omal ajal The Beach Boys'i hitti "Kokomo" salvestades lasi ta kogemata lindid tühjaks ning siis oli sunnitud salaja kõik partiid peale vokaali ise uuesti sisse mängima. Mis ei oleks ka üldse ime, sest kui keegi suudab hakkama saada selle suure peletis-süntesaatoriga, siis saab ta hakkama millega iganes. Moog tegi kontserdil igatahes selliseid helisid, mida mina ei olnud kontserdil varem kuulnud. Ei, isegi mitte kuulnud vaid tundnud. Igasugu kontsertidel on bassid kõhunaha varemgi plaksti selgroo külge kinni virutanud aga seekord olid need nii madalad ja nii valjud, et seda rünnakut oli füüsiliselt tunda iga viimase kui keharakuga. Ime, et see vibreeriv helilaine lava ees baaripukil istuvat poissi pikali ei löönud ja mina igatahes juurdlesin vahepeal tõsiselt teemal "nõukaaegne hoonete ehituskvaliteet". Muidugi oli laval ka tiibklaver ja täpselt nagu vanasti, ronis Keith sellele loomulikult ka kaane alla (mis te mõtlesite, et meie Rannap mõtles selle klaverikeelte näppimise ja kolkimise ise välja või? häh, think again!) aga niipalju on möödunud aastad siiski tunda andmas, et enam ei hakanud ta klaveri peal pööraseid harjutusi tegema, toksis ja harjas natuke neid keeli seal ning kolis siis oma süntesaatorite juurde tagasi. Et üks Carl Palmeri firmatrikke on alati olnud tõsised trummisoolod, siis ei saanud ka Tony Pia kehvem olla ja tont võtku, ta ei olnudki. See minutite pikkune pöörane soolo, mille ta maha mängis, oli muljetavaldav. No ja siis oligi ühel hetkel niimoodi, et pidu sai üsna ootamatult läbi. Kella vaadates tundus veidi uskumatunagi, et kontsert kestis üle kahe tunni, kuidagi väga kiiresti läks see aeg. Peale pisukest plaksurallit ja skandeerimist tulid mehed korraks veel lavale, Keith esitas uljalt oma "Nutrocker'i" ja siis oli tõesti kõik ja tehnikud hakkasid juba mikrofone karpidesse panema ning kaableid kokku kerima. Aga kui vanameister peaks veel kunagi niimoodi käeulatusse oma kontserdiga sattuma, siis läheks uuesti küll. Kuigi keegi võiks ka Greg Lake'i Eestisse vedada. Lootust, et veel kunagi kõiki kolme ühe mütsi all näha võiks, praeguse seisuga eriti ei ole. Greg on küll vandunud, et see viimane suur tüli Emersoniga, mis nad taaskord lahku viis, oli tema jaoks viimane ning lõplik ja rohkem ELP enam kokku ei tule aga eks näis. Kahel korral varem on ta juba ju oma meelt muutnud. :) Üks eilseid blogipuu hittpostitusi oli teemal 8 põhjust, miks Eestis ei ole hea elada, millele sekundeerisid mitmed kommentaatorid ja teised blogijad. Tulles enamasti ühele järeldusele: elu Eestis on sitt ja siit tuleb tingimata jalga lasta. Väide, millega ma ei ole absoluutselt nõus. Võttes aluseks algse e.Lu sissekande, õiendan vastu. Niisiis, punkthaaval. Ses küsimuses ei ole mina küll täheldanud olulist vahet eestlase või suvalise teise ilmakodaniku vahel. Pigem vastupidi, ingliskeelse kultuuriruumi pidev keep smiling (ka siis kui see naeratav kaaskodanik sulle parajasti nuga selga lööb) ja võltsmuretsev "how are you?" millele keegi isegi ei eelda saada ausat vastust (kindlasti mitte siis kui see vastus oleks midagi muud kui superpositiivne ning isegi viimasel juhul ei viitsita seda vastust tavaliselt isegi ära kuulata) on minu arusaamist mööda oluliselt jubedam. Või on siin probleemiks see, et eestlane ei räägi näiteks oma eileõhtusest linna peal laamendamisest seetõttu, et ta kartvat "ametialast ja/või sotsiaalset hukkamõistu"? Selle peale ei oskagi muud öelda kui et äkki tasuks kirjutajal veidi vähem vaadata viimse komani lavastatud lääne "tõsielusaateid" ja nendes etlevate persoonide "avameelsuse" ning tegeliku elu vahele võrdusmärki mitte tõmmata? Sellega, et elu on kallis, olen ma kahtlemata nõus aga kui näiteks tuuakse vaid Taani ja Eesti kinnisvara võrdlus, siis tuletaks meelde, et ka Eestis on võimalik odavat kinnisvara soetada, nii on hetkel näiteks Valgas, Võrus ja mujalgi saadaval mitmeid 1-2 toalisi, küll üksjagu väsinud olemisega kuid täiesti elamiskõlblikke kortereid, millede hind jääb vahemikku 150 kuni 200 tuhat krooni. See tähendab, et paarikümne aasta peale võetud laenu puhul oleks kuumakse alla tuhande krooni, mis peaks vägagi konkurentsivõimeline number olema. Ah et mis Valgad ja Võrud? Et korter peab olema ikka Tallinnas ja soovitatavalt veel vanalinnas ning imeilusa vaatega merele? Nojah, siis ei jää tõesti muud üle kui raha kogumise asmel soiguda kui sitt ikka see elu siin Eestis on ja/või kusagil Kopenhaageni slummis mõni keldrikorter soetada ning sinna juurde head nägu teha, et oh küll nüüd mul ikka on tore elu! Võib-olla on selle hädaldamise juures küsimus lihtsalt liiga suurtes ootustes? Möödunud kevadel teatas hea hulk keskkooli/gümnaasiumi lõpetama hakkavaid noori oma minimaalseks palgasooviks, mille eest nad oleksid sügisel ehk nõus mõnele kergemale tööle minema, keskeltläbi kakskümmend tuhat krooni kätte. Ilus ümmargune number aga häda on selles, et needsamad noored inimesed kujutasid ette, et sellise tagasihoidliku palga eest nad midagi muud küll tegema ei hakka (mitte et suur osa neist oskakski...) kui mõnes moodsas kontoris vahetevahel võib-olla telefonitoru tõstma. Ametiauto, hetke trendikaim sülearvuti ning kümned muud privileegid oleksid sellele palganumbrile iseenesestmõistetavalt veel kohustuslikuks lisaks tulnud. Aastate eest, mil ma veel suhteliselt regulaarselt kodumaist televisiooni jälgisin, jooksis seal igasugu austraalia seepe (kõik need "Neighbours'id", "E-Street'id", "Home and away'd" jne. - ma ei teagi, võimalik, et neid näidatakse siiani), mida vist kaks kolmandikku Eestist andunult jälgis. Huvitav on siin see, et täna ei kipu keegi enam mäletama neid elulähedasi stseene, kus käis arutlus raha üle ja selgus, et 50 austraalia dollarit on ikka pagana suur raha, eriti veel siis kui seda parajasti ei ole. Pigem mäletatakse glamuurseid stseene "The bold and the beautiful'ist", kus kümneid tuhandeid dollareid näpuharjutuseks ära kulutatakse. Muide, proovige keskmise ameeriklase käest mingi kauba või teenuse eest sadat dollaritki kätte saada ja te võite üllatuseks avastada, et see tuhat krooni, mis eestlase jaoks ei ole nagu üldse mingi raha, on lombi taga miskipärast veidi teise kvaliteediga. 3. Inimesed on nõus kannatama. /.../ Minnakse [Ameerikas] suurte loosungitega tänavale juba siis, kui bensiinihind tõuseb paari aastaga 10% võrra, aga siin istuvad inimesed oma kodudes edasi ka sel juhul, kui see kasvab kümnekordseks. Lollus. Kui juba bensiininäide toodi, siis oli ka Ameerikas hinnatõus suurem ja seda lühema aja jooksul, ometi ei olnud seal eriti mingeid demonstratsioone. Jah, üksikud grupid vehklesid kaamerate ees oma veerandtunnises kuulsuses ja läbi televisiooni suurendusklaasi võis see ju jätta mulje kui mässavast lihtrahvast aga tegelikult näitasid ameeriklased oma suhtumist kütuse hinnatõusu hoopis oma sõitude optimeerimisega, mille tagajärjel sõideti kontrollaja jooksul läbi oluliselt vähem kilomeetreid ning kulutati ka varasemast oluliselt vähem bensiini. Umbes kuu aega tagasi vaatasin seal telest pikemat aega kestvat diskussiooni, kus arutleti teemal kui palju vähenenud tarbimine ka praeguste endiselt kõrgete hindade juures kütusetootjate kasumile mõjuda võiks. Ka Eestis on olnud analoogilisi väljaastumisi, ühe markantsemana tuleb meelde niinimetatud Paeliidu esindajate "mälestusmiiting" tuntud nõukaaja sümboli, punastest telliskividest lohakalt ehitatud Sakala keskuse juures, kus teleoperaator tegi enda tööd ehk veidi ebaprofesionaalselt ja näitas liiga selgelt, et "miitingule" kogunenuid oli tervelt viis inimest pluss veel paar ajakirjanikku. Aga sõnum saadeti ju sellegipoolest maailma: inimesed on lippudega tänaval ja võitlevad oma õiguste eest! Ehk järelikult pole me kehvemad midagi kui ameeriklased. :) 4 Kõigil on stress. /.../Kui palju teil on tuttavaid, kes pole eluski käinud psühholoogi juures ega tarbinud kunagi antidepressante? Stress on kõigil, see on trend, see on IN. /.../ Kuna vahel tahaks puhata ka, tuleb teha topeltkoormusega tööd, et jaksata puhkust kinni maksta Taaskord lollus. Ainus inimene, keda ma tean olevat psühholoogi juures käinud, on ühe tuttava vennatütar. Antidepressantideni ei jõudnud temagi ja pole tal häda midagi. Muidugi kui meil on selle arvamusekirjutaja näol tegemist pühendunud trendiinimesega ja mingi seltskond on võtnud pähe, et stressamine on in, no siis loomulikult ei saa ju sellest end välja jätta. Kui sa pole stressis, siis sind pole olemaski! Topelt- või koguni kolmekordse koormusega tööd? Lubage naerda. Suur osa inimesi ei tee ka oma standardite järele maksimaalselt pingutades isegi mitte ühekordse koormusega tööd. (Mõned siiski teevad, teevad oluliselt rohkemgi ja nende ees muidugi müts maha aga neid on suhteliselt vähe.) 5. Pill tuleb pika ilu peale /.../ Kui teil on parasjagu hästi, palvetage, et kohe kõik metsa ei läheks, ning kui teil on halb – no jah, mida te siis ootasite? /.../ Vaadake pensionäre ja mõelde punktile 2, ning palvetage, et te enne pensioni-iga ära surete. Ma olen täiesti veendunud, et kui inimene viriseb enne pensionile jäämist, siis peale seda viriseb ta täpselt samamoodi. Oma viisteist aastat tagasi kui siia tulvasid soome pensionäride hordid, kes ostsid siin endale kortereid, maid ja maju ning siia lausa elama tulid, vingus hea hulk neist isegi toidupoes (sic!) samamoodi kui nad pidid näiteks juustukilo eest maksma mõnikümmend krooni. Mis sest, et koduses Soomes oleks nad siis sama raha eest saanud seda juustu vaid mõne viilaka, ikkagi oli ka nende Soome tasemel pensionidega tollases Eestis hirmkallis elada. Sarnaseid lugusid on olnud kuulda ka teistelt Euroopa piirialadelt. Niisiis, mis on sarnases vingumises siis nüüd spetsiifiliselt Eestiga seonduvat? Aga muidu on sellega niimoodi, et vaadake enda ümber ja te näete hulganisti pensionäre, kes ei hala ja elavad oma pensionist üsna osavalt niimoodi ära, et jätkub raha veel iga-aastaseks pikemaks välismaareisikski. Või mingite harrastuste peale. Või milleks iganes. Aga need inimesed ei vingunud elu üle ka siis mitte kui nad veel nooremad olid, äkki selles ongi vahe? No taevake küll! See on juba täiesti arusaamatu soigumine. Halamise asemel maanda siis neid riske, niipalju kui see sinust sõltub. Ah et ikkagi peaks seda keegi teine tegema? Nojah, siis küll... Visa järjekindlusega leviv alusetu müüt, mida oma helesinistes õhulossides heietavad need, kes ei ole eriti kusagil ise käinud. See kui inimene on käinud lihtsalt "võistlemas\niisama trippimas" (ühest kommentaarist) ja ei ole tegelikku elu näinud aga sellest hoolimata on veendunud, et mujal on parem, siis see on ju täpselt samasugune lõhkemisohtlik mull. Kui me nüüd jätame kõrvale sellised Rimbaud'-tüüpi inimesed, kes lihtsalt peavad pidevalt liikumises olema (ja kellel tõesti on alati tunne, et hea on just seal, kus teda parajasti ei ole aga et juba järgmises või siis hiljemalt üleülejärgmises sihtpunktis jõuab ka tema absoluutse õnne ja rahuni - mida muidugi ei juhtu kunagi), siis ülejäänute jaoks soovitaks lihtsalt natuke ringi sõita ja oma silmaga veenduda, et muresid on absoluutselt igal pool ning eelkõige seda, et kõige suuremad probleemid käivad inimeste endiga kaasas. Tõsi, viimase tunnistamine nõuab enese sisse vaatamist ja selle, mis sealt paistab, aktsepteerimist. Minu meelest on kõige jaburam seltskond selline, kes sõidavad suure hurraaga kuhugi välismaale (sest seal on nii tore ja vahva ja mis peamine, seal ei ole neid vastikuid eestlasi) ning siis peale esimest nädalat või kuud, mil neile hakkab tasahilju pähe hiilima vastik mõte, et sugugi mitte kõik ei vasta nende ootustele ja õigupoolest on ta isegi selle teda ümbritseva ja pidevalt naeratava inimmassi jaoks lihtsalt tühi koht, keelduvad nad ka iseendale tunnistamast, et tegelikult ei muutunud selle kolimisega nende elujärjeski suurt midagi ja koduses Eestis ei olnudki nii hull kui varem tundus. Kui nad lõpuks siiski suudavad iseendaga rahu sõlmida (nagu ehk tuntuim uuema aja ajutine majandusemigrant Maire Aunaste tegi), on kõik okei. Kui nad aga jäävadki hambad ristis kusagil maailma pärapõrgus suvalist liinitööd tegema, siis on see juba traagika. Eelkõige küll nende isiklik aga ikkagi. Muide, miks arvavad need vinguvad eestlased, et just nemad teistsugused on kui nende põlatud kaasmaalased? Ja kui nad seda ei arva, miks nad siis usuvad, et nood naeratavad ja lahked väljamaalased just nendesuguseid mossitavaid stressihunnikuid enda sekka aastaid oodanud on ning rõõmust lausa arust ära lähevad kui nende messiased lõpuks siit poriselt Maarjamaalt nende hulka saabuvad? Jah, see on tõesti täielik jama, et meil siin ei ole eriti ei maavärinaid ega -lihkeid, et meid väga ei ähvarda tsunamid, troopilised tormid, orkaanid, üleujutused ja muidu uputused, meil puudub malaariaoht ja nii edasi. Lohutuseks muidugi võib nentida, et kord kümne-kahekümne aasta jooksul siit maalapilt üle pühkiv suurem torm annab täiendavat põhjust ilma pärast viriseda. Tõsisemalt rääkides on ilm mu meelest küll tõsine argument aga vaid siis kui niinimetatud paremas kliimas (kus see tänasel päeval üldse on?) saavad leevendust mõne inimese konkreetsed tervisehädad. Nagu näiteks juba ammustel aegadel sõideti põhjapoolsemast Euroopast Kreekasse, Itaaliasse ja mujalegi teatud haiguste vastu abi saama. Kõik muu on puhas soigumine. Nagu pidevalt kordab üks tuttav soomlane: "Pole olemas halba ilma, on olemas valesti valitud riietus." Niisiis, ikkagi, miks ma peaksin Eestist hommepäev alatiseks ära kolima? Kas mõnda asjalikku põhjendust kah on? Möödunud sajandi alguses Eestimaal tekkinud kirjastus "Mõte" andis välja omaaegset religioonist läbiimbunud keskkonda ja tõekspidamisi arvestades üsna julget raamatukraami ja ei häbenenud seda ka tutvumiseks võimalikele huvilistele laiali saata. Üheks nende sihtgrupiks olid ka kogudused ja allolevatel fotodel on näha üks selline eksemplar kellegi Rusticus'e kirjutatud raamatust, millele rahva poolt palavalt armastatud ja üsna traagilise saatusega Kaarli koguduse õpetaja Rudolf Hurt on oma korraliku käekirjaga lisanud viimasele leheküljele konkreetse resolutsiooni: "Need raamatud /.../ saadetakse kui päris kõlbmata kaup tagasi." Koomikat lisab asjaolu, et antud juhul olid need raamatud saadetud kirikherrale kingiks, mitte ostmiseks, aga ju siis kirik ei saanud endale lubada selliste trükistega, mis söandavad raamatute raamatusse kirjapandut isegi põgusalt kahtluse alla panna, isegi ühes ruumis olemist. Iseenesest pole see maailmavaadete kokkupõrge muidugi kuigi üllatav, sest Rusticuse pseudonüümi kasutas tuntud eesti teadusemees, matemaatikaprofessor Jaan Sarv (1877-1954), kes kogu oma elu pühendas muuhulgas ka teaduse populariseerimisele, avaldades ajakirjanduses lugematuid artikleid ja kirjutades mitmeid raamatuid. Sarv oli muide üks neist mitte just paljudest eestlastest, kes pidas kirjavahetust ka näiteks Albert Einsteiniga.			OSCAR-2019
Tore on tunda, et nende pikkade aastate sees, millest tänaseks austustvääriv 90 kokku saab, on igavesti alles paljude-paljude endiste ja praeguste õpilaste ja õpetajate oma ning ainukordne kooliaeg. Mis meiega eales on olnud ja juhtunud, see jääb meiega ja meisse. Eilsega aitasime end tänasesse ja tänasega sillutame teed homsele. Meie kooli lugu kätkeb endas paljude põlvede lugu. Osake kooli ajast ja inimestest on jõudnud täna sinuni õpilaste uurimistööde, omaloomingu ja mälestuslugude kaudu. Tänud teile, kes te olite nõus oma mälestusi jagama ja neid kirja panema .Tean, et igaüks on jätnud midagi endast oma kooli ja leiab kooliloo raamatust tuttavaid jäljeridu. Vaatamata kõigele on kool läbi mitmete hariduselu suunapööramiste ning uuenduste oma õppetöö põhisisu säilitanud, kooli taotlusi ja püüdlusi läbi aegade hoidnud ning edasi arendanud. Tänaseski õpetajas on olemas osalusjanu vaimuvalguse ja eneseteostuse poole, närbunud ei ole töökus, uuega kaasamine. Kool – see on inimesed - õpilased ja õpetajad. Direktor Evi-Urve Veesaar on 1984. aastal vilistlastele öelnud: „Õpetajatöö on omamoodi töö – palju aega, südant ja vaeva nõudev. Ja ometi tunnen, et puudujääkidest hoolimata ei või ükski teine elukutse pakkuda niisugust rahuldust kui õpetajaks olemine. Kõige suuremat rõõmu pakub see, kui aastad ega elu ei suuda vähendada õpilaste silmade selgust, tiibade tugevust, vaid lisavad neile veel midagi väärtuslikku juurde. Ei ole maailmas midagi ilusamat kui inimesest saab INIMENE.” Kes eales on millegagi kaasa aidanud, et teha meid targemateks, paremateks, õnnelikemateks, see võib olla kindel meie tänule niikaua kui me elame…” Oleme kestmist väärt, kui järgime kauaaegse õpetaja Nelli Vesteri mõtet: „Kasvatagem endistviisi tarkust tarkusega, headust headusega ja südametunnistust südametunnistusega.” ''Need, kes kuidagi enne oma 3 kätte on kätte saanud, saavad ka nüüd kolme. Ning need, kes viielised pole, need nii ehk naa kõike ei oska.'' õp. Napsep Kord õpetaja Aua tunnis helises Imrel telefon ning õpetaja lausus: ”Nii hea on tunda, et sa ei ole üksi siin maailmas, et keegi ikka helistab sulle.” Õpetaja Tammini tunnis, kui Joonas käis tahvli ees ning ei teadnud vastust. Õpetaja ütles poolnaljaga: “Tüdrukud, minge andke talle peksa, mina ei tohi.” Rebaste ristimise päev. Briljantroheline läks maha ning huvijuht tuli õp.Aua tundi ja ütles: “Margareth Kimm ja Mirjam Pikk koristavad aulas.” Aua muigas ning lausus: “Paras neile.” Sel aastal õpetajate päeval enamik õpilasi ehk siis õpetajaid olid õpetajate toas. Päris õpetajad vaatasid ringi ning uurisid silte, mis kellelgi selja peal on ning õp.Martin vaatas Ristot (ehk siis Piretit, kes teda mängis) ning ütles: “Miks Ristol oma nimi on jäetud?” Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 95. sünnipäevale pühendatud sündmused kulmineerusid 21.veebruaril vilistlaste kokkutulekuga, kus osales ligikaudu 400 pidulist. Tallinna Linnavalitsuse tänukirja pälvisid Ene Siida, Anu Reha, Tõnu Meos, Arti Lindvest ,Elju Valk, Marget Indov, Maret Valge ja Ilse Märtsoo. Sünnipäevale pühendatud konverentsi korraldamise eest hoolitsesid Piret Vahtra, Gerda Luist, Tiina Kerem, Natalja Sinjukina ning Margus Luik. Täname õpilasi, töötajaid, lapsevanemaid ning vilistlasi, kes muutsid kooli sünnipäeva sündmused ainukordseks Kooli 90.sünnipäeval panime aluse õpilaskonverentside traditsioonile. Esimese konverentsi ettekanded tegid tagasivaate kooli ajaloole ja kooliga seotud tuntud ja tunnustatud inimestele. Portreteeriti endisi direktoreid, kauaaegseid õpetajaid . Intervjuu andsid vilistlased Ita Ever, Ellen Niit, Mati Palm, , Olav Ehala , Raivo Puusepp jt. Esitatud uurimused trükiti ka ära kooli juubelile pühendatud ajaraamatus. Õpilaskonverentsist on kujunenud meie kooli vaimse võimekuse ja akadeemilise väärikuse näitaja. Kokku on toimunud viis erineva temaatikaga konverentsi, kus õpilased esitlevad oma uurimistöid. Lisaks õpilastele on esinenud ettekannetega vilistlased, lapsevanemad ja ühiskonna arvamusliidrid. Keskkonnateemalisel konverentsil esinesid loodusteadlane Georg Aher, geograaf Hardo Aasmäe, ajakirjanik Priit Simson, kultuuritegelane Liina Luhats. Karjäärikonverentsil olid külalisesinejateks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, karjäärinõustaja Tiina Saar, Tallinna vangla asedirektor Erik Rüütli. 2013.aasta konverentsil jagasid oma sõna- ja mõttejõudu piiskop Philippe Jourdan, raamatukoguhoidja Kate-Riin Kont, onkoloog Vahur Valvere ja muusik Tarmo Eespere. 20.veebruaril 2014 on plaanis tähistada kooli 95.sünnipäeva õpilaskonverentsiga, kus põhiesinejateks oleksid vilistlased. Konverentsi juhtlause on Ellen Niidu kirjutatud koolihümnist: inimesed läbi aastate ja aja. Oodatud on 10-15 minutilised ettekanded , kus leiaks käsitlemist sinu erialaga seotud päevateema, töö- või elukogemus, huvialaga seotud elamus või nõuanne oma kooli praegustele õpilastele. Õpilased, vilistlased, tänased ja eilsed õpetajad, lapsevanemad ja kõik meie kooliga seotud inimesed, kohtumiseni õpilaskonverentsil!			OSCAR-2019
Viimasel ajal olen hakanud bollingere suhteliselt tihedalt kasutama. Ostsin vahepeal selliseid asju nagu GNLB ja NCI. Müüsin GNLB üleeile maha 4.45 pealt ehk tasemelt kus ta ületas bollingeri ülemist joont. Eile langes aktsia "oodatult" sellest piirist läbi ja ostsin tagasi 3.94 pealt. See oli tase kus aktsia asus allpool bollingeri ülemist piiri. Täna olen juba ca 6% teeninud ja GNLB liigub ilusti ülemisi piiri peal. Illimar, tehnilise analüüsi puhul pole ükski indikaator päris 100% töökindel, kuid erinevate indikaatorite koos kasutamisel võib saada väga häid tulemusi. Bollinger Bands'i standard on 20 (libisev keskmine) ja 2 (standardhälve). Ja ülemüüdust/üleostetust näitab see indikaator päris hästi. Ma olen märganud, et kui selliselt vaid Bollingeri jälgida, siis jääb kõvasti tõusu- ja languse potentsiaali kasutamata, kui aktsia mingist kauplemisvahemikust välja tungib või mingitest supportidest läbi kimab. Vt näiteks BLDP, CREE, ELON, FCEL, GX, IBM, MSFT, NOK, ORCL, VRSN. Ülemüüdust/ostetust näitab RSI palju paremini. Vt. kasvõi nendelt minu viidatud graafikutelt Ei saa ka aru Fit, inimesed arutlevad tehnilise analüüsi üle ja sa kukud hüppama? Aktsiamäng pähe löönud või? Fit peab ilmselt silmas seda et vastavalt uurimustele on Bollinger Bandi kasutajad saanud kiiresti miljonärideks. Neile, kes aru ei saanud: väita, et mingi üksik tehniline indikaator on lollikindel või oluliselt parem kui teised, eriti mõne üksiku treidi näitel, on rumalus. Ja timmo, ära põe igas foorumis. Ärge saage valesti aru, ma ei mõnita kedagi, lihtsalt kutsun pilvedest maa peale tagasi, et keegi lugeja ei hakkaks antud indikaatorite põhjal raha kaotama. Kas leebe iroonia tõesti solvab nii hirmsasti? Aja jooksul kujuneb igaühel oma lemmikrelvade arsenal. Ja mis sobib ja mis mitte seda näitab testimine turul reaalse rahaga. (enne igaks juhuks kuivalt paberi peal) Ja nagu korduvalt on mainitud - täpselt liikumist ette ennustada ei ole võimalik. Ning igal indikaatoril on omad head ja vead. Kõik nad näitavad midagi - mida just - seda peab igaüks ise otsustama. CCI, kasutan 20-päevast, tundub reageerivat kiiremini ja diskreetsemalt kui näiteks RSI (hoian silma veel 4-5 asjal peal).Nii näib mulle täna. Kaldun arvama, et TA lugemine tuleb siiski kasuks, suhtusin varem teemasse üleolevalt ja sain sügisel mitu laksu vigade tõttu, mida täna enam ei teeks. CCI graafik on rohkemate jõnksudega jah kui RSI, kuid, kas ei tähenda see liigseid signaale. CCI-d kasutatakse kahte moodi. Ühed ostavad kui indeks ületab +100 ja müüvad, kui läheb allapoole +100, ning -100 joonej uures vastupidi. Teised kasutavad ülemüüduse/üleostetuse hindamisel. Esimeste taktikast ma küll hästi aru ei saa. See tähendab ju ostmist ja müümist üsna lähedase hinnaga. pitsat, mida sa kiirema reageerimisega mõtled. 14 päevane indikaator (RSI) peaks ju reageerima kiiremini kui 20 päevane (CCI)... Esimese ja teise puhuks on hea joonistada trendijooni ning vaadata igatsugu liikuvaid keskmisi ja nende derivaate (MA200, MA50, Bollinger, jt). Kui nende osas visioon klapib, alles siis vaadata ostsillaatoreid (RSI, MACD, stohhastikud, CCI, jne.) ja leida sobiv müügi-ostuhetk. Toodud trendide kestused võivad olla ka lühemad olenevalt traderi kauplemishorisondist (skaalal investor, ..., daytrader). RSI ja CCI olemuselt muidugi sama tüüpi indikaatorid ja 14-päevane 20-sest kiirem. Tulenevalt erinevatest algoritmidest kõverate kujud erinevad ning mõnedel juhtudel annavad mulle signaali korraga, mõnel juhul CCI varem. Olen proovinud ka mõlemaid 20-päevastena kõrvuti. Suuresti sõltub asi ka tõesti interpreteerimisest ning signaali kriteeriumitest. CCI näikse ülevaatlikum(lihtsam lugeda) , kuna vertikaaltelje skaala täpsem. Aga nagu eespool öeldud, nii tundub mulle täna. Iga hea tähelepanek või nõu teretulnud ning muutused võimalikud. Tulles selle teema algusesse (ostsin GNLB 3.94 pealt kui oli ülemisest bollingerist läbi kukkunud) peab mainima, et taaskord on bollinger oma kasulikkust tõestanud. Eile sulgus GNLB 4.36 peal ehk olen paari päevaga 10.66% teeninud. 4.5/4.6 peal paistab et oleks lühiajaliselt kasulik müüa. Muide, kes GNLB kohta veidi infi tahab siis üks vihje. Hiljemalt 26. juunil peaks välja tulema FDA otsus GNLB poolt välja arendatud luupuse ravimi, Aslera, kohta. Luupus on haigus mille jaoks puudub hetkel adekvaatne ravim ja seega võttis FDA 2000. oktoobris Aslera prioriteetse 6 kuulise vaatluse alla. Põhja-Ameerikas on Aslera müügi ainuõigus antud firmale Watson Pharmaceuticals, Inc. Positiivse otsuse korral teeb viimane GNLB-le nn "milestone payment'i" summas 45 mUSD. Litsentitasusid hakkab GNLB edaspidi saama vastavalt müüdud kogusele. USA's on hetkel ca 200,000 luupusesse haigestunud inimest. Kui palju on neid mujal maailmas selle kohta andmed puuduvad. See 45 mUSD tuleb GNLB- sisse on üle 95% puhastulu ehk suurendab EPS-i. Hetkel on 2002E EPSe 0.21, mis teeb eilse sulgemishinnaga PE'ks 20.8! Siia ei ole aga sisse arvatud võimalikud tulud, mis saadakse Aslera turuletoomisest. See 45 mUSD viib EPS aga juba 1 lähedale, mis teeb PE’ks ca 4.4 Hetkel on raske hinnata palju võiks GNLB teenida Aslera müügist väljaspoole USA-d. Igal juhul on viimasel nädala GNLB ostetud suhteliselt suurtes kogustes. Kas see tähendab midagi? 1) Approval või non-approvable letter võib tulla iga päev, HILJEMALT 26. juunil. Sõltuvalt sellest stock either skyrockets or crashes. Väga riskantne overnight hold, imho. 2) See, et hind läheb praegu positiivse otsuse ootuses üles, ei tähenda midagi. FDA on äärmiselt ettearvamatu, lisaks sellele on ostjad tõenäoliselt asjatundmatud. Biotech fondid üldiselt ei hooli 3-4$ aktsiatest. 3) Mina eelistaks siin teooriat "don't anticipate, react to the news." See nõuaks muidugi päevade kaupa arvuti juures istumist.			OSCAR-2019
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive on käesoleva aasta jaanuaris Äripäevas selgitanud, et „turg on nagu langevari, temast on kasu vaid siis, kui ta on avatud“. Eesti saab olema viimane EL-i liikmesriik, kes oma elektri-langevarju täielikult avab, sest 1. aprillist avatud elektriturg on olemuselt parimal juhul pool-avatud langevari. Meie hinnangul tuleks turg täielikult avada kiiremini ning loobuda järk-järgulisest ülemikust. 1. aprillist alates toimub ainult osa elektri müük avatud turul (kuni 35%) ning turg ise avaneb lõplikult 1. jaanuarist 2013. Elektrituru direktiivi alusel on ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikides turg olnud kõikidele tarbijatele avatud juba alates aastast 2007 ning Eesti on ainus liikmesriik, kellele on antud lisaaega turu avamiseks. Ajalooliselt oli välja kujunenud, et enamikes riikides tegutses turul üks ettevõte, kes tootis, edastas ning müüs elektrit tarbijale. Alates 90-ndatest on Euroopa õiguse areng olnud suunatud konkurentsi tekitamisele elektriturul. Keskne kontseptsioon on olnud, et tootmine ja müük tuleb eristada edastamisest (elektrivõrkude omamisest) nn vertikaalne eraldamine. Tootjaid ning müüjaid peab turul olema mitmeid, aga võrguettevõtjaid võib olla ka ainult üks. Seda põhjusel, et on vaja tagada elektrivõrgu turvalisus. Ühe põhivõrgu ettevõtja lahendust on näiteks kasutanud Eesti (Elering OÜ kui põhivõrguettevõtja). Mitmetes riikides kuulub põhivõrgu ettevõtja riigi omandisse. Erinevates analüüsides on leitud, et tootmise ning müügi koos hoidmine võib olla tarbijatele kasulik. Iseseisev ning sõltumatu põhivõrk on eeltingimus, et elektriturg töötaks, sest vastasel juhul ei ole võimalik elektrit erinevatel müüjatel ning tootjatel tarbijateni toimetada. Vaba elektrituru tekkimiseks on riikidel kohustus lõpetada elektri hindade reguleerimine ning lasta hinnal kujuneda vabal turul. Elektridirektiivi kohaselt oli liikmesriikidel vastav kohustus kõigi tarbijate suhtes aastaks 2007. Eesti sai pikendust turu avamisega alustamiseks 1. jaanuarini 2009. Vabatarbijatena määratleti ca 300 suuremat tarbijat, kes tarbivad üle 2 GWh elektrienergiat aastas. Vabatarbijal oli õigus osta elektrit vabal turul kujuneva hinnaga. Samas oli nn „vabaturu hind“ kõrgem, kui reguleeritud hind. Tulemus – ükski vabatarbija ei hakka elektrit ostma vabalt turult. Eesti rikkus oma Elektridirektiivist tulenevaid kohustusi, kuna ei toimu tegelikku turu avanemist 35% ulatuses. 1. aprillil 2010 avanes elektriturg, mis sisult seisnes selles, et ca 300 suurimal tarbijal ei olnud enam elektrienergiat võimalik osta reguleeritud hindadega ning hakkab tegutsema elektribörs. Teistel tarbijatel puudub võimalus/kohustus vabal turul energiat osta. Järgnevatel aastatel suureneb tarbijate arv, kes peavad energiat ostma vabal turul, kuni aastaks 2013 ostavad kõik tarbijad elektrit vabal turul. Selleks ajaks on teistes liikmesriikides vaba turg olnud olemas juba 5-6 aastat. Peamiseks probleemiks on olnud isikute ringi määratlemine, kellel on kohustus avatud turul osaleda (vabatarbijad). Vabatarbija on defineeritud tarbimismahust lähtuvalt. Raskused on tekkinud tarbimismahu määratlemisel. Mitmed Eesti ettevõtjad, kes elektrienergiat ostavad ei ole ise selle lõpptarbijad (nn jaotusettevõtjad). Neile kuulub elektrivõrk, mille abil edastatakse elektrit tegelikule lõpptarbijale. Formaalselt tarbivad nemad elektrienergiat, kuid reaalsuses ainult vahendavad. Selle tulemusena võivad mitmed päris väiksed tarbijad sattuda vabatarbija olukorda. Konkurentsiamet on asunud seisukohale, et sellisel juhul ei ole tegemist vabatarbijaga ning ta peab ostma elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18. märtsi 2010. aasta selgituses Konkurentsiametile on seevastu leitud, et üldreeglina on tegemist ikkagi vabatarbijatega. Tõenäoliselt ei, seda saaks vältida avades turu kiiremini. Näiteks Saksamaal avati elektriturg jättes samm-sammulise ülemineku vahele. Elektrituru efektiivseks toimimiseks on vajalik, et oleks sätestatud võimalikult vähe erandeid. Lisaks saab turg olla efektiivne ainult juhul, kui sellel on võimalikult suur käive. Käesolev regulatsioon toob sisuliselt kaasa selle, et kui reguleeritud turul on hind madalam peab vabatarbija selle kinni maksma. Lisaks ei tekita osaliselt avanenud turg piisavat motivatsiooni energiamüüjatele turule tulemiseks. Kuigi ükski langevarjur ei ole kurtnud, et ta langevari ei avanenud, võiks elektrituru osaline avanemine panna meid kõiki mõtlema, kas vaba konkurentsiga viivitamine ikka on vajalik. Advokaadibüroo Tamme&Otsmann klientideks on nii Latvenergo Kaubandus OÜ, kui mitmed vabatarbija staatuses ettevõtted. ISS Eesti AS tegevjuhina asus tööle Madis Kase jäädes täitma ühtlasi ka ettevõtte finantsjuhi kohuseid, mis on olnud tema vastutusalaks alates 2008. aastast. Enne kinnisvara korrashoiu sektorisse suundumist töötas Madis Kase PricewaterhouseCoopersi ASis. Ettevõte senine juhatuse esimees Priit Paiste asub juhtima ISS Venemaad jäädes ühtlasi vastutavaks ka ISS-i tegevuse eest kogu Baltikumis. ISSi on 1901. aastal Taanist alguse saanud ja tänaseks üle maailma kokku 50 riigis tegutseva ettevõttega, mille käive ulatub üle 10,7 miljardi euro ja kus töötab ca 530 000 inimest. ISS Eesti AS on enam kui 10-aastase kogemusega Eesti suurim ja jõudsalt kasvav kinnisvara haldamist, hooldamist, puhastus- ja tugiteenuseid pakkuv kontsern, kus täna töötab ligi 1800 inimest. Madis Kase on lõpetanud Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias bakalaureuse kraadiga. Hetkel õpib ta Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse magistrantuuris.			OSCAR-2019
Täna hommikul lahkusime Warrnamboolist. Victoria (VIC) osariigist sai South Australia (SA) ja märkamatult olimegi juba (poolteadlikult) ebaseaduslikult puu-ja juurvilju teise osariiki viinud. SA on muide üllatavalt roheline ja värske väljanägemisega. Esialgse plaani järgi pidime ainult 300 km sõitma ja juba päris varakult Robe nimelisse väikelinna jõudma. Plaanid olid meil ilusad – jõuda varakult kohale, linnas ringi vaadata, rannas passida, kalal käia ja kõike muud teha, mida süda parajasti nii-nii väga ihkas. Kahjuks on meid aga Warrnamboolist alates vihm jälitanud ja Robe’is oli ilm kohe ekstrakole. Kurb oli, et ei saanud selles imekaunis linnas pikemalt olla, aga jabur oleks olnud hakata vihmas telki üles panema ja teha poleks ju niikuinii absoluutselt mitte midagi selle vihmaga. Need hele-helesinise veed ja väiksed kohvikud jäidki meist puutumalt sinna maha. Otsustasime, et kui niikuinii õues midagi teha ei saa, siis on mõtekam seda aega sõitmiseks kasutada. Võtsimegi suuna South Australia pealinna Adelaide’i. Otseloomulikult juhtub nii, et kui Huonville’i lapsed Adelaide’i lasta, siis esimesed 10 minutit ei suuda nad üle tee minna, sest „autosid on ju niiiiii palju ja majad on ju niiiiiii suured“ :D Aga-aga-aga, kõige olulisem: Käisime üle kolme kuu esimest korda vene poes! Vaatasime ja näppisime ja ohkasime seal uuesti ja uuesti. Hinnad olid seal küll vist sama kallid kui nii mõneski uhkemas restoranis, aga siiski olid teatud asjad, mida me sinna maha jätta ei suutnud. Tänaseks õhtusöögiks oli meil siis leib, sprotid, suitsuvorst, kohukesed, napoleoni kook jne. Lisaks on meil nüüd varus ka tatart, heeringat ja muud seesugust :) Mõtlesin poes sada aastat, kas osta mannat või mitte. Ei ostnud. Nüüd kahetsen. Ööbime taaskord karavanipargis. Minu arust on meil päris armas väike laager. Autos-telgis-kastides elamine hakkab muutuma selgemaks ja toredamaks ja iga päevaga pakime asju järjest ruumisäätlikumalt ja kõik juba kulgevad suht sihikindlalt ja mitte enam pead-laiali-otsas. Nautisime siin siis oma kodumaa-hõngulist õhtusööki. Üks possum üritas küll tuju rikkuda mingite objektide ja ainete puu otsast meie pihta viskamisega, aga see ei häirinud teps mitte! :) Eile sõitsime siis Great Ocean Roadi. Great Ocean Road on siis selline rannikuäärne tee, mis kulgeb Torquay ja Warrnambooli vahel ja on natuke üle 200km pikk. Selle ehitasid kunagi ammu-ammu aega tagasi sõjast naasnud mehed. Nimelt oli riigil hulgim programme selleks, et aidata sõjameestel taas tavaellu sulanduda – olid eraldi programmid töökohtade, elukohtade jms leidmiseks. Üks sellistest programmidest (ja ka üks suurematest) oli siis sõjast naasnutele selle tee ehitusel töö pakkumine. Kuigi tee-ehituse enda rahastamine oli võrdlemisi nigel, said mehed siiski väga head palka, sest suur osa palgast tuli just sellest rehabiliteerimise programmist. tegemist täitsa toreda-ilusa liivakiviga ja mul on ääretult hea meel, et sinna mingit laudteed ega asfalt-süsteemi polnud tehtud. Aga.. seal rannas oleks võinud küll terve päev lamada! Ja siis vahepeal ülevalt kalju otsast surfareidvaadata.. ja siis jälle lamada.. ja siis jälle surfareid vaadata. Jah.. päike paitab, varbad on vahuses vees, loojangueelne punakas-kuldne-niii-kirju valgus tekitab pikad, saledad ja ilusad varjud ning elu ei olegi midagi muud kui üks hääästi-hääästi magus limonaad. Tore oli see, et jõudsime 12 apostli juurde päikseloojangul, mis tegi vaated veel eriti ilusaks. 12 apostlit on siis sellised vees üksikult seisvad kaljujupid, mida veel mõni aeg tagasi oli 12.. nüüdseks on mõned neist kokku kukkunud ja mõned on hoopiski nurga taga peidus, nii et tegelikult on neid näha natukene vähem. Aga õhtused vaated on hingematvad ja liiv on selles valguses hoopis kuldne.. ja maailm ongi hoopis uus ja parem paik. Ausalt, ma tõesti ei oska seda kõike kirjeldada.. ja siin ei olegi väga midagi öelda, vaadake pilte! Õhtuks jõudsime Warrnambooli. Siin oli meil kokku lepitud öömaja couchsurferite juures. Charlie ja tema kaks majakaaslasest sõbrannat võtsid meid väga toredasti vastu. Tegelikult olid nad küll kuskil väljas õhtustamas, aga Charlie tuli lasi meid ruttu majja sisse ja läks siis ise välja tagasi :) Seadsime ennast siis nende natuke Eestit meenutavale pööningule sisse. Õhtul kui tüdrukud koju tulid, istusime aias lõkke ümber, tegime piipu ja õlujooki, vahetasime reisimuljeid ja nautisime niisama seda toredat olemist. Mingil põhjusel on couchsurfinguga peaaegu alati nii, et inimesed saavad nii ruttu omavahel jutule, nagu olekski eluaeg üksteist tundnud ja pärast kahte minutit koosveedetud aega võib rääkida kõige sürrimatest, isiklikematest, tõsisematest, piinlikumatest asjadest maailmas, ilma et keegi korrakski kahtleks, et selles midagi valesti oleks. Meie põhiliseks kostitajaks oli Charlie, kes on päris palju oma elus reisinud. Taon elanud ühe aasta Prantsusmaal, reisinud läbi enamuse Euroopast (noh, mitte ida-Euroopast, aga nüüd on tal see vist plaanis), Lõuna-Ameerika, Mehhiko, Kuuba jnejne. Hetkel õpib Charlie meditsiini ja õpingute lõpp juba paistabki :) Loodame teda ühel heal päeval hoopis mööda meie väikest kodumaad ringi vedada! Veel elasid väikses Somnambuuli majakeses Ella (kes töötab mingite pättidega kohtus) ja sakslane B, kes õpib veterinaariat. Tegelikult elab seal veel ka üks meessoo esindaja Smelliam (?!?!?!), kes hetkel oli aga hoopis Tasmaanias, nii et teda me ei näinudki. Maja ise oli väga hubane.. minu lemmikuks sai aknaäärne diivaninurk ja köögikell. Vaadake pilte, eriti kella oma :) Üleeile õhtul läksime siis nagu korralikud lapsed kunagi, väga varakult magama. Äratus oli meil siis kell ühest öösel ja kell kaks hakkasime juba Devonporti poole sõitma. Me Lauraga üritasime ikka natuke und ka näha aga sellest ei tulnud väga midagi välja. Koos hommikuvalgusega jõudsime praamijärjekorda. Praam oli ikka täpselt sama tüütu kui eelmisel aastal. Väga rahvast täis pressitud, üle mõistuse haigete reeglitega ja niiiiiiiii igav. Hängisime peamiselt kinos, vaatasime filme, magasime, sõime, vaatasime veel filme ja teate ise kuidas see ring edasi läheb :P Õhtupimeduses jõudsime Melbourne’i. Meie seekordne Melbourne’i uudistamine piirdus tegelikult läbisõiduga. Kuna oli juba õhtu ja meie öö-päeva suhted olid veits segamini, oli meil plaanis sõita Melbsist u 100km välja ja jääda sinna ööbima. Käisime veel Geelongis väiksel toidušopingul ja jõudsimegi Torquay karavaniparki. Torquay on selline väike vahva surfilinn, kus üks surfipood on teises kinni ja mida loetakse siis Victoria osariigi kõige paremaks/tuusemaks/lahedamaks/vanemaks surfikohaks. Täna hommikul käisime infopunktis Great Ocean Roadi kohta teavet ammutamas ja kohtasime seal tädisid, kes olid kõik ennast kuningliku pulma puhul väga väga väga ja siis veel natuke ja veel natuke ja natuke väga palju kokkuvõttes ära meikinud ja kandsid tiaarasid. Austraallased võtavad kõike, mis kuningliku perega seotud, ülimalt tõsiselt. Nende jaoks on kuninganna ju ikkagi „meie kuninganna“ ja kõik need jutud. Aga muidu muud jutud on sellised, et .. mul on mingi lahe allergia. Tõenäoliselt sellest, et ma söön liiiiiiiga palju õunu. Laura sõnastas selle paar päeva tagasi Ilanile selgitades nii „ta sööb kaheksa õuna hommikusöögiks“, aga tegelt päris nii hull see asi ei ole. Igatahes, mu käed ja kõht sügelevad eriti hullult ja nahk on kõik valge ja kolekolekole nende kohtade pealt. Täna käisime siis Andrewle head aega ütlemas. Ta ikka kutsus meid tagasi siia ja naeris, kui ütlesime, et me enam viisat ei saa. Nalja pakkus talle nimelt see, et siis me ju peame Eestisse minema ja hakkama elama nagu päris inimesed. Andrew on ise kunagi 4 aastat järejst mööda maailma ringi hulkunud, nii et ta teab päris hästi kõiki neid magushapusid tundeid, mis sellega kaasnevad. Lisaks rääkis ta meile ka natuke sellest, mis värk hetkel farmiga on. Ta ütles, et kogu see värk siin Tasmaanias hakkab lagunema. Varem elatusid kõik puhtalt ekspordi peal, aga nüüdseks on kõik sellised põnevad riigid nagu Indoneesiad ja Malaisiad ka viljade, puidu jms ekspordi avastanud ja nende vastu Tassie (ja üldse Austraalia?!) ei saa – seda peamiselt tööjõukulude pärast. Kurb oli teda kuulata, seda on näha, et see aasta on asjad teisiti olnud. Paar päeva tagasi ütles Andrew ka, et kohe kui hooaeg lõppeb, peab ta hakkama oma eluaegseid „koondama“. Kurb värk. Aga ma ikkagi ütlesin talle, et ma usun, et tema saab alati hästi hakkama (ja ma tõesti usun seda – ta on tark, töökas, aus ja väga väga HEA INIMENE (mitte et see viimane asjasse puutuks)). Kuigi õuntest ja vihmast ja külmast on sigakopp ees, on ikkagi natuke kurb – töökoht oli ju igati hea, keegi ei olnud meiega õel ega kuri, tööd anti normaalselt ja mis peamine – veel AUSAMAT, ÕIGLASEMAT ja HEATAHTLIKUMAT ülemust annab leida. Aga ongi see Tasmaania aeg jälle otsakorrale jõudnud. See saar on tegelikult ikka üks imeline koht selle suure maamuna peal ja kui mingi koht minu jaoks üldse tõeliselt kodune ja südamelähedane on siin Austraalias, siis on see Tassie. Ja seda, kas me siia üldse kunagi enam tuleme, näitab ainult aeg. Nii et jää hüvasti, mu väike armas home away from home. Viimased üheksa päeva käisime siis tööl. Korjasime Pink Ladysid. Esimesed päevad töötasime mäepealsel ja see oli ikka üks kohutavamaid korjamisi üldse. Võitlesin seal iseenda ja õunte ja Maiksu ja kastide ja koti ja absoluutselt kõigega, lihtsalt nii paha tuju oli koguaeg. Olen kohutav inimene, tean-tean. Nädala lõpu poole korjasime koos Laura ja Ilaniga tunnipalga peal ja see oli juba märksa lõbusam. Kui teile kunagi farmikuttidest kirjutasin, siis unustasin täiesti ära sellised tegelased nagu Juffus ja Max. Maxist tegelikult rääkisin juba eelmisel aastal. Aga-aga-aga-aga!!! Põhikutt on hoopis Juffus. Juffuse päris nimi on Jeff ja ta on umbes-täpselt-ligikaudu 35 aastat vana (arvaks ma). Juffus korjab nagu täitsa napakas, sadamiljonit õuna päevas ja jookseb nagu hamster oma puuris ringi. Juffus oli siiamaani üpris tagasihoidlik kõrvalosatäitja meie õunanäidendis.. kuni esmaspäeva õhtuni. Juffus ja Max on üleüldiselt päris pinges sellepärast, et sel aastal kuigi hea õunaaasta ei ole ja lubavad (nagu Max ka eelmisel aastal lubas) siia enam MIT-TE KU-NAAAA-GIII tagasi tulla. Noh, igatahes. Korjasime siis esmaspäeva pärastlõunal neljakesi (ma, Maik, Laura ja Ilan) rõõmsalt ühte antud bloki viimastest ridadest. Kui Maiks shedis õunu ära viimas käis, siis küsis ta Andrewlt kuhu me edasi peaks minema. Andrew ütles, et peaksime minema Juffuse ja Kiwi (häh, veel keegi kellest ma rääkinud pole – hüperaktiivne Uus-Meremaalane) vahele ja neilt kummaltki pool rida ära võtma ja seal korjama. Läksime siis nagu väiksed tublid mikid kunagi ja hakkasime korjama. Kuna neljakesi on nii imelik korjata ja me keegi eriti mingist süsteemist midagi ei pea, siis kulgesime seal suht niisama – nii kukkuski välja, et mina korjasin ühel hetkel üksinda Juffuse poolt ja kõik teised korjasid Kiwi poolt. Juba mõnda aega arutasime, et Juffus on vist millegi peale pahane – ähib ja puhib ja ropendab seal. Kuni hetkeni, mil korjasime Juffusega üksteisest paari meetri kaugusel. Äkki kargas Juffus redeli pealt maha, viskas redeli eriti suure kolinaga vastu maad, võttis oma koti kõhult, viskas selle ka maha ja karjus reaalselt üle terve farmi „AAAAAAAAAAAARRRRRRRRRRRRRGGGGGHHHHHHHHH!!!!!!!“. See oli päris tõsiselt nagu mingi draakon oleks kuskilt välja saanud. Samal ajal pani ta siis rea alguse poole marssima. Sel hetkel jäi mul küll vist süda seisma, sest rea otsa poole kõndides saab olla ainult kaks varianti – kas ta läheb minema, või tuleb nüüd minu juurde ja teeb mulle hästi palju haiget (läbi rea ei saa ronida, traadid vahel). ÕNNEKS, ÕNNEKS, ÕNNEKS, kõndis Juffus kuhugi mujale ja karjus seal omaette mingeid põnevaid sõnu, millest kõige arusaadavam oli „fuck“. Mõne minuti pärast oli Juffus tagasi. Ronis redeli otsa ja kukkus Maiksu sõimama. Teemal, et kes me sellised enda arvates oleme, et tema rea ära võtame ja et oleme ikka kõik fuckingi idiots ja üldsegi Andrew on ka üks kõige suurem fucking idiot. Kui ta sai aru, et meist võitlusvastaseid ei ole (Ilan küttis veel eriti leplikult seda Juffuse sisemist lõket: „tahad me korjame Kiwi poolt aint?“, „Jeff, me ei tulnud siia kaklema, meil ükskõik“ – mis ajas Juffust veel rohkem närvi esialgu), siis hakkas ta Maxile ohkima, et me ja Andrew oleme ikka kõik idioodid ja et ta tuleb ja korraldab meid kõiki idioote redelite pealt alla. Kuna meil oligi seetõttu ainult üks pool korjata, siis kukkus välja hoopis nii, et mina ja Laura lõpetasime puude alumised korrused ära ja kuna meil oli nelja peale ainult kaks redelit, siis otsustasime, et kuna meil niikuinii midagi teha ei ole, kõnnime parem shedi. Tee peal kohtasime Andrewt, kellele ütlesime, et Juffus hakkab mõistust kaotama ja et ta palus edasi öelda, et Andrew on idioot. A suhtus sellesse suht rahulikult. Maiksu ja Ilani versioon hiljem puude vahel toimunust on selline, et selleks ajaks kui Andrew kohale jõudis, oli Juffus end juba kuhugi mujale teleporteerunud ja nii neil ei jäänudki muud üle kui seal „neljakesi Robbiet klatšida“ (Maiksu sõnad!!!). Aga sellega veel lood ei lõppenud. Juffus olevat järgmisel hommikul tööle ilmunud ja oma töökohta tagasi küsinud. Andrew otsustas talle siiski uue võimaluse anda (meil ju niikuinii ainult üks-kaks tööpäeva oli jäänud), eriti arvestades seda, et Juffusel on tegelikult bipolar disorder (bipolaarne häire ehk maniakaal-depressiivne psühhoos). Noh meil oli suht ükskõik sellest, sest Andrew käis ja kinnitas meile, et Juffus paigutatakse üksi kuhugi farmi kõige tagumisse nurka ja Wayne hakkab tal silma peal hoidma. täna oli meil siin siuke naljakas lugulaul, et kui töölt koju tulime, siis vaatasime, et mingi loomake luurab meil siin maja ees tiigi ääres. Lähemal vaatlusel selgus, et wallaby (see on üks väike känguru). Hiilisime siis talle vaikselt lähemale. Loomake vahtis meid natuke aega ja siis läks ühel hetkel nii paanikasse, et hüppas tiiki. Ujus siis seal mõned meetrikesed ja mõtles, et kuival maal on vist ikka parem. Tuli siis maale tagasi. Siis mõtles vist , et ei-ei-ei-ei, vees oli ikka parem. Hüppas vette tagasi. Härrastele luikedele aga siuke siiberdamine ei meeldinud ja nad mõtlesid et läheks hoopis wallabyle kallale. Wallaby põgenes taaskord kuivale maale. Tegi seal paar hüpet (mille käigus kukkus ümber mingi paar korda) ja siis mõtles, et ei-ei-ei-ei-vol-2 ja hüppas vette tagasi. Mille peale üks luikedest otsustas talle pähe hüpata. JA PÄRISELT HÜPPAS KA. Wallaby põgenes taaskord kuivale maale ja kepsutas kaugusesse (paar korda kukkus jälle). Kahjuks wallaby ei olnud nii tark, et aru saada, et see suund kuhu poole ta hüppab on piiratud aia ja pumbakuuriga. Ühel heal hetkel kuulsime, kuidas ta seal siis plekist pumbakuuri rammib. Ei teagi mis tast sai.. luiged mölisesid omavahel tiigi peal veel jupp aega pärast seda…			OSCAR-2019
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa – Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tšiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks , kes räägivad 180-t erinevat keelt. Amazonas piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda. Samuti on alates 2004. a. vähendatud ökosüsteemile ohtlikku raiet Amazonase vihmametsa piirkonnas. 805 Brasiilia elanikkonnast elab linnades. Sao Paolo on lõunapoolkera suurim linn üle 11 milj. elanikkonnaga, lisaks satelliitlinnade 18 milj elanikku. Seda linnapiirkonda ületab elanike arvukuselt ületab vaid Tokio. Läbi oma ajaloo on brasiilia näinud palju erinevaid inimesi ja praktikaid. Brasiilia on paljude erinevate etniliste gruppide kokkusulamis punkt. Ebaõiglust on tihti näha pigem erinevate sotsiaalsete klasside kui eri rasside vahel. Siiski on nahavärv brasiilia ühiskonnas üks märk, mille järgi saab ka sotsiaalset klassi paika panna. Üldiselt on brasiillased lõbujanulised inimesed. Lõuna Brasiilias võib suhtumine olla veidi jahedam, kuid Riost põhja poole minnes elavad inimesed on rohkem elunautivamad. Sõprus ja külalislahkus on iseloomujooned, mida brasiillased kõrgelt au sees hoiavad. Perekonna väärtused ja ühiskondlikud seotused on kõrges hinnas ja mängivad suurt rolli igapäevases suhtluses. Inimeste suhtes, kellega nad on kohtunud, või kelle nime nad teavad, on brasiillased alati avatud ja sõbralikud. Suhtumine turistidesse võib olla piirkonniti erinev. Santa Catarina osariik tervitab hispaania keelseid turiste kahekeelsete siltidega. Selle eest Salvadoris saavad kõik, kes räägivad või käituvad kui turistid, kogeda kõrgemaid hindu. Kuni 1500 oli Brasiilia asustatud kohalike hõimude poolt, peamiseti tupi ja Guarani grupid. Portugaallaste tegelik asustamine algas 16.sajandi lõpupoole, kohaliku väärtpuu pau-brasili väljaveoga. Selle järgi on maa ka nime saanud. 19.sajandil tuli uus laine eurooplasi (peamiselt itaallased ja sakslased). Brasiiliast sai iseseisev riik 7.septembril 1822. Brasiilia on suur ja väga erinev geograafia, ajaloo ja inimeste suhtes. Väga olulist rolli Brasiilia identiteedis mängib muusika. Sellised stiilid nagu choro, samba ja bossa nova loetakse Brasiilia päritolu stiilideks. Segu tantsust, võitluskunstidest, muusikast ja mängust capoeira tõid Brasiiliasse Aafrika orjad. Candoble ja Umbanda on aafrika juurtega religioonid, mis on üleelanud ebaõigluse ja tagakiusamise ning on Brasiilias endiselt märkimisväärselt tähtsal kohal. Nende sektide pühakodasid kutsutakse terreiros’teks ning neist mitmed on külastajatele avatud. Põliselanike jälgi võib leida kõikjal Brasiilia kultuuris, köögist sõnastikuni. Kõigis Brasiilia osades elab veel põliselanikke, kuigi neist paljud on mõjutatud lääne kultuurist ja nende keel on väljasuremise ohus. Rahvusliku identiteedi loomisel mängib olulist rolli veel ka Globo – suurim riiklik televisioonikanal. Televisioon on tähtsaim infoallikas brasiillastele. Ametlik keel on portugali keel, mida räägib terve rahvas (välja arvatud mõned eraldatud indiaani hõimud). Brasiiliasse on immigrante tulnud tervest maailmast sajandeid, kelle järglased räägivad nüüdseks portugali keelt emakeelena. Brasiilia portugali keelel on mõned häälduserinevused portugalis räägitava keelega ning samuti on piirkonniti veidi erinev släng, kuid omavahel mõistetakse teineteist siiski suurepäraselt. Euroopa portugali keelt on brasiillastel raskem mõista, kui vastupidi, kuna Portugalis näidatakse mitmeid brasiilia telekanaleid. Et mitte segadusse sattuda, siis brasiilias kasutatavad inglise keelele sarnased sõnad võivad vahel hoopis midagi muud tähendada. „legal” (leh GAL), on pool slängi sõna, mis ei tähenda seaduslikku, vaid pigem „hea”, „lahe” vms. Samuti „no” ei tähenda „ei”, nagu inglise või hispaania keeles, pigem „sees”. „Não falo Inglês no Brasil” – „ma ei räägi Brasiilias inglise keelt” Inglise keelt ei räägita eriti, välja arvatud väga turistlikel aladel. Bussi- ja taksojuhid reeglina ei saa inglise keelest aru , hea on paberi peale soovitav aadress kirjutada. OK märk, pöidla ja nimetissõrme vahel moodustatud ring, võib põhjustada naeru, parem kasutada ülespoole suunatud pöialt. Rahaühikuks on Brasiilias reaal-1BRL=100 centavo`t. Käibel on 1,2,5,10,20,50 ja 100 ühikulised rahatähed ning mündid. Rahvusvahelised krediitkaardid (Eurocard, Mastercard, American Express ja VISA) on laialt levinud. Kuid külastades väiksemaid linnu tuleks sularaha kaasa varuda. Välisvaluutadest on enim levinud USA dollar Levi on parim ranniku suurlinnades ja võib olla kehvem või puududa vähemasustatud aladel näit. vihmametsas. Helistamiseks Brasiiliast välja saab kasutada ka ajalehtede müügipaikades ja apteekides müügil olevaid Embrateli väljakraabitava koodiga telefonikaarte, millega on võimalik helistada mistahes telefonilt. Internetti on võimalik kasutada nii internetikohvikutes kui ka mõnedes hotellides. Sülearvuti kasutamisel traadita leviala korral hotellis on enamasti vaja tasuda koodi eest, Brasiilasse minekuks ei ole kohustuslikke vaktsineerimisi. Soovitatav on enne reisi teha kollapalaviku ja teetanus-difteeria kaitsesüstimised, Amazonase vihmametsas valitseva malaariaohu tõttu soovitatakse ka malaaria profülaktikat. Täpsemat teavet saab reisimeditsiini nõustamise kabinetist. P.S. Soovitav on teha koopia passist, mida hoida reisil olles passist eraldi. Lisaks soovitame kaasa võtta ka mõni teine pildiga ja sünnikuupäevaga dokument. Nagu ikka mugav ja kerge ning õhku läbilaskev, mugavad jalanõud linna kui vihmametsa jaoks. Vihmametsas liikudes on otstarbekad valged/heledad riided, pikad varrukad ning pikad püksid, mis kaitsevad võimalike moskiitode eest, ning kinnised jalanõud. Seal soovitame kasutada ka sääsetõrjevahendit, mis sisaldab N-dietyl-m-toluamiidi e. DEET, (on ka OFF'i mõnede toodete koostises). Looduslikest vahendeist sobivad eukalüptiõli ja sojaõli millede mõju kestab aga vaid mõne tunni. Kuna Amazonase piirkonnas on vihmahooge aastaringselt peaks kaasas olema ka kerge vihmakeep. Rannariided. Brasiilia on tuntud rannaparadiis. Kõrge kaitsefaktoriga (30+) päikesekreem- päikese intensiivsus on Brasiilia mõnes piirkonnas erakordselt suur ja seega ka päikesepõletuse oht. Päikesekaitsevahendeid tasub kasutada ka pilvise ilmaga, eriti kella 10-15.00 vahel päeval, mil päikese aktiivsus on suurim. Päikeseprillid silmade kaitseks ning kerge heledavärviline peakate kuluvad samuti ära. Ärge unustage reiskotti pakkida ravimeid, mida kasutate- originaalpakendites ja nimesiltidega. Reisimisel troopilises piirkonnas, meist väga erineva mikrokliimaga maal, peaks kaasa võtma ravimeid võimalike kõhuhädade, eelkõige nn, turisti kõhulahtisuse puhuks (smecta, imodium, osmosal jt.). BRASIILIASSE SAABUMISEL täidetakse immigratsioonikaart cartao de entrada/saida, millest üks pool rebitakse ära passikontrollis, teine pool tuleb aga alles hoida esitamiseks maalt lahkumisel Kraanivesi EI OLE Brasiilias üldiselt JOODAV. Joomiseks sobib pudeli-, filtreeritud või keedetud vesi, ning mineraalvesi. Ka joogisse lisatud jää ei tohi olla kraaniveest! Turistmipiirkondades on hügieenistandard üldiselt kõrge ja enamasti piisab elementaarsete puhtuse ja hügieeninõuete täitmisest, et hoiduda nakkustest Et nakatutakse eelkõige veest või toidust, peaks vältima söömist tundmatus, ebasanitaarses kohas. Eriti kriitiliselt tuleks hinnata tänavakaupmeeste poolt pakutavat. Külmadele salatitele tasub eelistada kuumtöödeldud liha ja kala, ettevaatlik tuleks olla ka piimatoodetega Kliima ja aastaajad. Kuigi Brasiilia asub troopikas elab üle 60% elanikkonnast jahedama kliimaga piirkondades-kas kõrgplatool või ookeani rannikul. Jahedama kliimaga on platoolinnad Sao Paolo, pealinn Brasilia või Belo Horizonte, ookeanituulte poolt jahutatud Atlandi rannikul nagu Rio de Janeiro, Recife ja Salvadoris võib kohati siiski esineda ka suurt kuumust. Lõunapoolsetes linnades nagu Porto Alegra ja Curtiba sarnaneb kliima Lõuna Euroopale. Palavaim on Brasiilia kirdeosas, kus kuivaperioodil, mis kestab maist novembrini tõuseb temperatuur sageli 38oC –ni ja rohkem. Sisemaa kõrgplatool 18o-21oC. Riost lõuna pool on temperatuuri kõikumised aastaaegade lõikes suuremad ja aasta keskmine temperatuur madalam langedes 17-19oC –ni. Vihmarokeim on Amazonase piirkond (üle 2000 mm aastas), ülejäänud Brasiilias on aasta keskmine sademete hulk 1000 ja 1500 mm vahel. Kõige kuivem on maa kirdeosas, kus vihma sajab harva ja niiskus aurustub kiiresti.Vihmasem periood kestab detsembrist aprillini. Kuna Brasiilia asub lõunapoolkeral on aastaajad Brasiilias meile vastupidised st. et juuni, juuli, august on talvekuud, 22.dets.-21.märtsini aga kestab suvi; sügis on 22.märtsist-21 juunini; talv 22.juuni-21.september; kevad algab septembris ja kestab 22.sept.-21.dets.-ni. Seega saabume meie Brasiiliasse kevadel. Ekvaatori läheduse tõttu on seal meie mõistes siiski soe aastaringselt.(13-18oC). Õhtuti tänavale minnes tasub igaks juhuks kaasa võtta vaid vajalik summa raha ning jätta ehted ja kallis tehnika hotelli. Kõige tavalisem, mille ohvriks turistid langevad on näppamine. Seepärast tuleks olla tähelepanelik, hoida silm peal oma asjadel ja kasutada tervet mõistust ohtude hindamisel- kindlasti vältida äärelinna teatuid piirkondi, inimtühje tänavaid jms. Kindlasti tuleks hoiduda öistest "seiklustest" –ööbaarides ja veelgi enam vaeste äärelinna slummide "favelade" külastamisest omal käel. Kaugemates piirkondades liikudes austame kohalike tavasid- erineva religioosse ja kultuurilise taustaga paiku külastades riietume ja käitume sobivalt ja asjakohaselt- oleme siin külalised. Kohalike pildistamisel tuleks eelnevalt kindlasti luba küsida- see kehtib ka Amazonase indiaanlaste kohta, kellele pildistamine või filmimine võib paljudel põhjustel mitte meeldida Käsitööd võib osta kohalikelt meistritelt- nii toetate kogukonda. Ettevaatlik tuleks olla vaid ohustatud taimeliikidest või kaitse all olevatest loomadest toodetuga- kilpkonna kilbist, haruldase linnu sulgedest, alligaatori või jaaguarinahast valmitatud suveniirid kuuluvad keelatud toodete hulka ja konfiskeeritakse maalt lahkumisel Brasiilia köök on sama varieeruv kui tema geograafia ja kultuur. Kuigi siin on palju kohalikku päritoluga sööke, on palju toodud kaasa ka immigrantide poolt. Brasiilia rahvustoit on feijoada , suur ports pajarooga, mis on tehtud mustades ubadest ja sealiha lõikudest (kõrvadest, nukkidest), vorstist ja kuivatatud loomalihast. Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid. Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle „raske” toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat. Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches’iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid – coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel. Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu-singi võisai. Pão-de-quejo – jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne ning seda nauditakse tavaliselt koos tassi värske brasiilia kohviga. Brasiiliat tuntakse terves maailmas kange kõrgekvaliteedilise kohvi tõttu. Kohvi on Brasiilias nii olulisel kohal, et selle järgi nimetatakse söögiaegu (nagu riis Hiinas, Jaapanis ja Koreas), hommikusööki nimetatakse café da manhã (hommikukohvi), café com pão (kohvi saiaga) või café da tarde (pealelõuna kohvi) tähendab kerget pealelõunast einet. Cafezinho (väike kohv) on väike tass kanget kohvi, mida pakutakse restoranides tavaliselt peale sööki (see on tavaliselt tasuta, kui viisakalt küsida). Chá, ehk tee portugali keeles, on tavaliselt assami tee (oranz, heledavärviline). Mõnedes teepoodides ka kohvikutes on ka Earl Gray’d ja rohelist teed. Mate on jook, mis sarnaneb teele, suure kofeiini sisaldusega. Seda serveeritakse tihti jahutatult, chimarrão, tema kuum, kibe sugulane, on populaarne lõunas. Tererê , on selle joogi veel üks külm versioon.			OSCAR-2019
Kui mina arvutiga vallamajja jõudsin, oli volikogu istung juba alanud ning päevakorra kinnitamise hääletus käis. Õnneks päevakorda ei muudetud ja aruteluks tuli algselt plaanitud teemad ehk III lisaeelarve, kergliiklusteede ehitamiseks kohustuse võtmine, juhiloa saamise toetus jne. 1. Ülevaade Rae valla 2018.aasta eelarve täitmisest. Ettekande tegi valla finantsjuht Tiit Keerma ning lühidalt ettekannet refereerides – valla finantsseis on hea. Tulud laekuvad hästi ja seetõttu ei ole olnud vajadust isegi eelarvesse planeeritud ulatuses laenu välja võtta. Vastus: vallal on Danske pangast võetud laen, väga headel tingimustel saadud laen. Muid seoseid ei ole. 2. Rae valla 2018 a III lisaleearve. Finantsjuht Tiit Keerma: järjekorras kolmanda lisaeelarve põhjusteks on valla sotsiaalkeskuse renoveerimistööde käigus selgunud lisatööde vajadus (avastati puidust vahelaed, mis varasema teadmise kohaselt pidid betoonist olema) ja jäätmejaama territooriumilt avastati reostunud aluspinnas, mis vajas utiliseerimist. 170 000 eurose lisaeelarve tulude poole katab osaliselt kulude ümbertõstmine ja osaliselt teede investeeringute edasilükkumine uude aastasse. Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimehelt Agu Laiuselt: komisjon kuulas ettekannet, arutase eelnõud ja soovitab toetada volikogul lisaeelarve vastuvõtmist. 3. Kinnituse andmine EL toetusmeetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ projektile „Rae valla kergliiklusteede arendamine 2. osa“. Ettekandja Mart Võrklaev: volinikele ilmselt juba tuttav eelnõu, sest sellist kinnitust on vald varasemalt korduvalt andnud. Tegu on rahastajale vajaliku kinnitusega, et vald garanteerib EL-i toetusrahast ehitatud kergliiklusteede avaliku kasutuse. Värske seis kergliiklusteedega on järgmine: Lagedi-Tuulevälja kergliiklustee – projekt valmis ja käivad läbirääkimised maaomanikega, ehitus planeeritud alustada 2018; Jüri-Lagedi kergliiklustee – projekt valmis ja käivad läbirääkimised maaomanikega, ehitus planeeritud alustada 2018. Kaasettekanne keskkonnakomisjoni aseesimees Meelis Rosenfeld: komisjon arutas ja toetas ühehäälselt eelnõu vastuvõtmist. 4. Nõusoleku andmine rahalise kohustuse võtmiseks 2019.aastal. Ettekandja vallavanem Mart Võrklaev: vald tegi hanke Jüri ja Järveküla jäätmejaamadesse operaatori leidmiseks. Parima pakkumise tegi Eesti Keskkonnateenused. Teenus käivitub, kui pakkujale väljastatakse konkreetsetele asukohtadele jäätmeload, ilmselt detsembris 2018. Maksimaalne eelarvekulu sel aastal 33 tuhat ja järgmisel aastal 100 tuhat. Hanke vajadus tekkis Jüri jäätmejaama valmimisest ja mahtude kasvust, mis nõudis operaatori leidmist. Kuna leping ulatub järgmisesse aastasse on vaja volikogu nõusolekut. Küsimus – kehtestatud on mahupiirangud jäätmete vastuvõtmise kohta eraisikult, millise ajaperioodi kohta piirang kehtib? Vastus – kuna komisjonis sellist küsimust ei olnud siis kohe täpset vastust anda ei ole. Ilmselt mõistik periood. Volikogule edastatakse vastus hiljem. Vastus – hankes on pakutud ühe kuu maksumust ja kui periood jääb lühemaks siis vald maksab vähem ehk täpselt nende kuude eest, mil teenust osutatakse. 5. Nõusoleku andmine rahalise kohustuse võtmiseks. Ettekandja Mart Võrklaev: Kredexil on avanenud meede, kus toetatakse kohalikku omavalitsust omavalitsusele kuuluva elamufondi korrastamisel. Jüris, Ehituse tn 6 maja kohta on vald taotluse esitanud. Volikogu otsust on juurde vaja, et kinnitada, et töö on vajalik ja saavad tehtud ning omaosalus kaetud. Vald taotleb Kredexilt 50 % kulutuste hüvitamist, raha makstakse tagasi peale tööde teostamist. Kaasettekanne eelarve-majanduskomisjoni esimees Agu Laius: arutasime esmaspäeval, 13.augustil toimunud koosolekul. Eelnõusse on komisjoni arutelu tulemusena tehtud mitmeid korrigeeringuid ja nüüd on täpsemalt selge, millise kohustuse vald võtab. Komisjon toetab. 6. Korteriomandi võõrandamine avalikul enampakkumisel. Ettekandja vallavanem Mart Võrklaev: Hoidla tee 25 (Vaida) asuva korteriomandi võõrandamine, enampakkumise alghinna määramine. Alates 2016.aastast on vald püüdnud korterit müüa, ei ole õnnestunud. Esialgne alghind oli 53 440 eur, eelmine 45000 ja uus alghind on 39 900 eurot. Müük on toimunud ja toimub ka edaspidi enampakkumise teel. Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius: arutasime pikalt ja põhjalikult. Alghinna vähendamine on põhjendatud, soovitav on maha müüa enne talve, et ei lisanduks ületalve pidamise kulu. Üksmeelselt toetasime vastuvõtmist. 7. Rae valla noortele juhiloa saamisel tehtud koolituskulude osalise kompenseerimise kord. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: eelnõu on volikogus teisel lugemisel. Haridus-ja kultuurikomisjonist tuli mitmeid redaktsioonilisi ettepanekuid, mida vallavalitsus toetas. Oluline, et noor oleks autokooli lõpetanud positiivse tulemusega. Oli arutelu, kas koolitustunnistus on siiski oluline. Leiti, et on. Vallavalitsus toetab eelnõu vastuvõtmist. Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais: komisjon kogunes 9.augustil, kohal oli 8 liiget 13-st. Jens Vendel juba parandusettepanekutest rääkis, need on eelnõusse sisse viidud. Arutelu tulemusel otsustas komisjon ühehäälselt toetada määruse vastuvõtmist volikogus. Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjonist Agu Laius – esimesel arutamisel pidasime oluliseks, et keskharidus ei ole nõutav, nüüd see muudatus tehtud. Vaatasime ka kõiki haridus-ja kultuurikomisjoni ettepanekuid, toetame ka neid. Komisjon on eelnõu vastuvõtmise poolt. Hääletus – 20 poolt. Eelnõu vastu võetud. Edaspidi saab 180 eurot juhiloa taotlemisele kulunud rahast vallalt tagasi küsida. 8. Rae vallavolikogu 16.09.2014 määruse nr 11 “Rae valla eelarvest perede toetamise kord” muutmine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: Vallavalitsus on algatanud eelnõu, mis lähtub varasemalt volikogu liige Agu Laius poolt esitatud eelnõust. Olukord on ajas muutunud ajast, mil muudatused koolitoidu osas toimusid (2015 a). Praegune eelnõu puudutab ka erakoole. Määruses on koolilõuna uus toetuseliik. Toetuse maksmine on piiritletud naaberomavalitsustega. Makstakse õppeperioodi kulutuste eest ja üks kord aastas. Eelarve kulu on 7980.- Kaasettekanne sotsiaal-tervishoiukomisjoni esimees Tõnis Kõiv – komisjon arutas eelnõud 7.augustil 2018 toimunud koosolekul. Ettekande tegi vallavalitsuse esindaja ning komisjoni arutelu puudutas koolilõuna toetamise ajalugu, piirmäära, sihtgruppi, kes toetust taotleda saavad, jõustumist, väljamakse aega, kulude tekkimise perioodi. Kokkuvõttes jõudis komisjon konsensuslikult veendumusele, et eelnõu on valmis volikogu poolt vastuvõtmiseks. Päevakord ammendus kell 18.20 ja volikogu esinaine Laine Randjärv soovis volikogu lõpetuseks kõigile head uue õppeaasta algust ja lähenevat tarkuse päeva. PS! Üldiselt tuleb tunnistada, et väga üksmeelne ja konstruktiivne volikogu oli. Negatiivset pinget ei olnud, opositsioon aasis omavahel ja küsimused ja arutelu oli asjalik. Nii võiks edaspidigi olla. Eelmine postitusLilleoru kool võib saada toetustJärgmine postitusRae valla järgmise viie aasta eelarve			OSCAR-2019
«Jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm on kahekordne rõõm,» öeldakse. On rõõme ja muresid, mida ei saa jagamata jätta. Paulus on asunud jagama rõõmusõnumit Jumala armastusest ning tunneb muret nende pärast, kelleni evangeelium veel jõudnud ei ole. Tänases piiblisõnas on ta jõudnud Ateenasse, kultuuri- ja hariduskeskusesse, mis on Pauluse ajaks juba oma koha minetanud nagu Sankt-Peterburg pärast tsaariaja lõppemist. Ta on käinud oma rõõmu jagamas sünagoogides ja tänavail, nüüd seisab ta Areopaagil, jumal Arese künkal, kus kogunes samanimeline kodanikekogu. Areopaagi ees on enne ja pärast Paulust arutatud kohtuasju, õpetuse- ja usuküsimusi ning vaieldud filosoofia üle. Areopaagil on seisnud filosoof Sokrates, süüdistatuna võõraste jumalate propageerimises, ning võtnud seal vastu surmaotsuse. Paulus ei ole tulnud Areopaagile vabatahtlikult. Teda on tabanud sama süüdistus, mis Sokratest: «Tema näib kuulutavat võõraid vaime» (Ap 17:18). sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud, ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, – tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik. Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid, et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist, sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme Mida on Paulusel Areopaagil ütelda? Kas ta peaks ennast kuidagi kaitsma? Kas ta peaks paganatest ateenlasi süüdistama? Kas ta peaks viitama sellele, et on Rooma kodanik, kelle üle ei saa ateenlased õigupoolest kohut mõista? Paulus asub ateenlasi tunnustama. Ta nimetab neid haruldaselt jumalakartlikeks. Ta on linnas ringi liikudes näinud palju altareid ja pühapaiku, jumalakujusid ja austamise viise. Kahju, et me ei saa ise kuulda, kuidas Paulus seda ütleb, sest nendes sõnades võib märgata ka kerget pilget ja etteheidet: «te kummardate ja austate nii paljusid jumalaid, aga ise pole kindlad, kas kõik on ikka hästi. Te olete püstitanud altari ka veel igaks juhuks, et olla kindlad jumalate soosingule.» «Ei ole midagi uut päikese all,» ohkab Koguja. Ei erine tänapäeva inimene ateenlasest. Ka täna püüavad inimesed oma elu võimalikult turvaliseks muuta. Nad kindlustavad oma kallist vara, nad mõtlevad oma tegevuse läbi, et kõik läheks hästi korda. Ei ole midagi uut ka selles, et «igaks juhuks» haaratakse elu kindlustamise ja korraldamise plaanidesse mõni jumal – tuntud või tundmatu. Olen kuulnud inimesest, kes palus kirikuõpetajat oma neljandat maja pühitsema, sest äike oli kolm eelmist põlema süüdanud, ja teisest, kes kannab autos igaks juhuks Piiblit, ikooni ja pihlakaoksa, sest on kuulnud, et need kaitsevad õnnetuste vastu. Tean õpilasi, kes, hoolimata tublist õppimisest, võtavad eksamitele kaasa oma õnnetoova mängukaru. Kas neid inimesi saab hukka mõista? Isegi kui Pauluse sõnades on pilget, ei mõista ta ateenlasi hukka, vaid püüab «tuntud tundmatust jumalast» teha tuntud Jumala. Ta kõneleb elavast Jumalast, kes on maailma looja ja alalhoidja ja kõige vajaliku kinkija. Paulus jutustab Jumalast, kes ei vaja inimeste ehitatud templeid ega austamist, kes ei ole käega katsutav ega meeltega haaratav, kuid kes ometi on inimeste lähedal. Veel enam, Jumal, kellest ta kõneleb, ei ela kusagil taevastest sfäärides, kust ta aeg-ajalt tuleks inimeste juurde. Jumal on Pauluse kõnes inimese elukeskkond: «sest tema sees me elame ja liigume ja oleme». Pauluse kõne Areopaagil on paljudele jutlustajatele ja õpetajatele eeskujuks. Me võime tema sõnades näha, mida on vaja, et rõõmusõnum inimesteni jõuaks. Selleks on vaja selget eesmärki, positiivset suhtumist kuuljaisse ning nende kaasahaaramist: ühist astumist tuntud maailmast tundmatusse maailma. Paulus esitleb tundmatu jumala asemel turvalist taevast Isa, keda ei ole vaja karta ja kellelt ei ole vaja ohvriandidega heasoovlikkust taotleda, vaid kes tuleb kõigepealt ära tunda. Apostel innustab ateenlasi ja ka meid vaatama väljapoole oma tavapärast hirmude ja igatsuste maailma ning nägema Jumalat, kes on maailma looja. Kristlased on tänaselgi päeval Areopaagil. Iga päev küsitakse meilt mõne sõna või teoga, missugune on meie usk ja mida me kuulutame. Väikeses külas, aga ka suures linnas on koguduseliige eriliselt teravdatud tähelepanu all ning ta peab nii mõnigi kord kuulma, et tema usk ei sobi meie tänapäeva maailma või on täis meie rahvale «võõraid vaime». Selles olukorras ei aita süüdistamine ega pilkamine, ei ole abi ka turvaliselt kirikumüüride vahele tõmbumisest. Pauluse eeskuju kutsub iga ristiinimest rääkima Jumalast ning ehitama silda küsijate ja Issanda vahele. Kuidas sild sünnib, on juba saladus. Mõnikord on vaja küsijat väga hästi tunda ning kasutada kogu tarkust, haritust ja kogemust, mõnikord annab Vaim tarkust vastata just õigel viisil. Meile annab pauluslikku kindlust teadmine, et Jumal, kellest me sõna ja teoga jutustame, on meie looja, lunastaja ja pühitseja. Tema ise on meie ümber, temalt me saame jõu ja tarkuse, temas me hingame, kõneleme ja ärkame. Üks Hiina mõistujutt räägib inimesest, kes oli võõrale pimedale maale minemas. Maa väraval seistes püüdis ta sisse piiluda, kuid nägi vaid pimedust. Väraval oli üks säravate tiibadega ingel inimest sisse laskmas ning inimene palus: «Hea ingel, anna mulle üks oma särav tiivasulg! See maa on nii pime, et ma ei julge sinna ilma valguseta astuda, ma kukuksin kohe ja eksiksin ära.» Ingel vastas: «Kallis sõber, oma tiivasulge ma sulle anda ei saa, sest nii kui sa seda puudutad, laguneb see tolmuks ning sul pole sellest mingit abi. Aga enne pimedusse astumist võta Jumalal käest kinni, koos temaga saab pimedusest valgus.» Paulus kukkus ju Ateenas Areopaagil läbi. Ei ühtegi pöördunut, ei ainsatki, kes oleks sõna südamesse võtnud. Kuna ta ei kuulutanud seal ristilöödud Kristust, vaid ajas mingit poolfilosoofilist jora tuntud ja tundmatutest jumalatest. Aga läbikukkumine… ta jäi ellu ja teda ei mõistetud milleski süüdi. Kas seda ei saaks antud loos eduks pidada? Ei tea, mida jäid uskuma too Ap mainitud Dionüüsios ja teised…. Kristust ju ei kuulutatud. Alati on neid, kes karismaatilise esinejaga kaasa jooksevad. Mul on väga kurb näha, lugeda ja kuulda, kuidas 21. sajandil üritatakse inimesi «ketseriteks» teha, ning hirm ettevõetu võimalike tagajärgede pärast. Seekord ei saa süüdistada meediat, sest avaliku häbimärgistamise (stigmatiseerimise) initsiatiiv on tulnud kiriku seest. See, mida seoses õpetaja Jaan Tammsalu vabamüürlaste organisatsiooni kuulumisega kirjutatud on, ei jäta ilmselt kedagi külmaks – ei toetajaid ega vastaseid. See, et vaimulike hulgas kogutakse allkirju eesmärgiga keelata lisaks vaimulikele ka koguduste ilmikute kuulumine vabamüürlaste hulka, tekitab lausa kõhedust. Soovin diskussiooni lisada veidi õiguslikku vaatenurka, sest kahetsusväärselt on muuhulgas asutud rikkuma Jaan Tammsalu põhiõigusi ja -vabadusi. Selle ilmekaimaks näiteks on MTÜ Tartu Pereraadio Ühingu kehtestatud eetrikeeld. Tõenäoliselt on põhjendatud, et erinevad toimetused otsustavad selle üle, mida nad eetrisse või ajalehte lubavad, ehkki ka selles protsessis võib aeg-ajalt leida diskrimineerimise fakte. Samas on Jaan Tammsalu saatesari «Leeritund» ja igapäevased vaimulikud mõtisklused olnud Pereraadio kuulajatele oodatumaid juba pikki aastaid ja nüüd äkki enam ei kõlba … Kusjuures ei kõlba mitte sõnumina, vaid sõnumi tooja «ootamatu» kuulumise tõttu vabamüürlaste hulka. Kaudsem «eetrikeeld» on 30 EELK vaimuliku pöördumine kiriku juhtkonna poole palvega keelustada vaimulike kuulumine vabamüürlikku organisatsiooni, kuna see on nende arvates kokkusobimatu vaimuliku ametiga ja tekitavat palju segadust nii EELK vaimulike kui ilmikute seas ning võõristust ja eelarvamusi Eesti ühiskonnas tervikuna. Hukka ei saa mõista vaimulike pöördumise sisulist poolt ehk soovi teatud küsimuses kirikujuhtidelt selgust nõutada. Kirikus on viimasel paaril aastal tuliselt diskuteeritud samasooliste abielu ja naispreestrite lubatavuse teemadel. Kui soovitakse diskussiooni vabamüürluse ja kiriku suhete üle, siis miks ka mitte. Aga kes on need eksperdid, kes kahe mittetulundusühingu suhteid detailides adekvaatselt arutada oskaks? Samas ei saa õigeks pidada vormi, kuidas kogu aktsioon ühe isiku ründamisena on läbi viidud – isiklikust usalduslikust kirjavahetusest ja kiriku siseasjast on tekitatud ilmalik meediasündmus. Juhin tähelepanu, et kui teema vabamüürluse ja kiriku suhetest oleks ka tegelikult küsimuse püstitajatele probleemiks olnud, võinuks selle juba ammu ja ilma konkreetset isikut ründamata kirikujuhtidele esitada. Kuna aga nii ei ole käitutud, jääb vaid loota, et aeg annab vastuse, kas kogu protsessi tagant leitakse kellegi isiklikud ambitsioonid. Me oleme Jumala ees võrdsed, aga vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele oleme kõik ka seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida näiteks usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Nii usuline või poliitiline vihkamine kui diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Kui üleüldse pidada võimalikuks küsimuse püstitamist teemal, kes millisesse organisatsiooni võib kuuluda, siis ei näe ma juristina põhjust, miks vaimulike kuulumine MTÜsse Erakond peab olema lubatud, MTÜsse Eesti Vabamüürlaste Selts (esialgse nimega Eesti Vabamüürlaste Selts Fööniks) peaks aga olema keelatud. Tõsi, erakondade puhul me arvame, et nende tegevus on avalik, läbipaistev ja selge ning et erakonna liikmena võid sa jääda kõigi oma tõekspidamiste juurde. Väidan kunagise erakondlasena, et päris nii need asjad tegelikult kahjuks ei ole. Erakonnad, erinevalt vabamüürlaste organisatsioonist, ei ole loodud oma liikmete kõlbeliseks täiustamiseks, abivajajate aitamiseks ning valgustuse ja hariduse edendamiseks, et selle kaudu maailma parendada. Erakonna ainus eesmärk erakonnaseaduse § 1 järgi on poliitilise ühendusena oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Julgen sellest järeldada, et vabamüürlaste tegevus on suunatud oma liikmete arendamisele, erakonna kogu mõte on aga saada võimule ja seal püsida. Riik on registreerinud mõlemad organisatsioonid (erakondi muidugi rohkem kui ühe), mistõttu tuleb pidada neid seaduse mõttes legaalseteks ehk lubatud organisatsioonideks. Võiks ju küsida, kuidas käib ilmalik võimutaotlus kokku vaimuliku kutsega. Kui juba «heade» ja «halbade», «musta» ja «valge» nimekirja organisatsioonide väljaselgitamist on alustatud, tuleks kindlasti võtta seisukoht ka kiriku ja erakondade suhete kohta. Ma ei pea sellist teemapüstitust üldse õigustatuks, aga kui juba nii on läinud, siis tuleb kirikujuhtidel otsustada vaimuliku seotuse lubatavus nii erakondluse kui vabamüürlusega. Pole arvestatav vaimulike erakonda kuulumise pooldajate väide, et võimaliku keeluga diskrimineeritaks vaimulikke, kellel samuti võib olla maailmavaade. Kõigil võib olla maailmavaade, aga teatud isikutel on lausa seadusega keelatud erakonda kuulumine. Nendeks on õiguskantsler ja tema nõunikud, riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör, kohtunik, prokurör, politseiametnik ja tegevteenistuses olev kaitseväelane. Ka Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Ma ei julgeks küll väita, et selline keeld on diskrimineeriv.			OSCAR-2019
1988.a talv on pehme. Lund ei ole ega ole ka külma. Õu rohetab ja nagu ei olekski talve. Aga on ju alles jaanuari algus ja jõuab veel tulla nii lund kui külma. Maas on õhuke lume kirmetis, aga ilm sula. Varsti on lumigi jälle kadunud. Elu on sellevõrra lihtsam, et ahju kütta ei ole vaja – jätkub pliidi soojusest. Lund ikka ei ole. Kitsed käivad rohtu söömas ja metssead tuhnivad sula maad – ei ole vaja külmunud kamaraga vaeva näha. Vanasti oodati küünla sula, aga sel aastal pole lundki, mis veel sulast rääkida. Taliteed vist jäävad sel talvel olemata. Vanasti ei saadud ilma selleta soost turvast ega metsast puid ja heinu kätte. Nüüd veetakse puud autode ja traktoritega kohale, aga hobused on juba hoopis tundmatud. Oli ilus päikeseline ilm. Vanarahva teadmisel pidi siis suvi kuiv ja põuane tulema. Tuul puhus läänest. Kevadel ei kõlbavat madisepäeva tuul seemnete külvamiseks ega herneste maha panemiseks – ussid pidid sisse tulema! Õigupoolest ei tohtinud madisepäeval töödki teha, sest siis pidi suvel palju kärbseid ja putukaid olema. Veebruaru lõpus tuli siiski lumi – ega tali taeva jää! Kuldnokka nägin esimest korda 23. märtsi õhtul – oli üsna kössis ja paistis külmetavat. Kuldnokk vilistab rõõmsalt kuuse ladvas. Päike on soe ja teeb tõelise kevade tunde. Pool õuet on juba must ja pool veel lumine. Kelluke on oma õienupud mullast välja kangutanud. Ruttu, ruttu ärkavad ka krookused. Isegi paar-kolm tulpi on juba nähtaval. Vanarahva tarkus: kui lumi sulab aia sisse, on parem hiline külv; kui aga aiast eemale sulab, tuleb külviga rutata. Kui saaks ka koos kevadega päris uueks – nii, et enam valusid ei oleks ja karku kandma ei peaks! On esimene lihavõtte püha. Lumi on enamasti kadunud ja nägin juba esinest västrikku. Ta hüples õuemurul, nii et head linakasvu loota ei ole. Päikest täna ei ole, on pilves, aga siiski üsna soe. Ka sinilill trepi kõrval on oma õienupu avanud. Kelluke valendab ja õitseb. Ka tulbid ja nartsissid on mullast välja pugenud, samuti krookus, aga oma õit ei ole ta veel avanud – võib-olla tuleb veel külma?! Merel hakkas jää liikuma. Õues lipendab kollane liblikas. Aprill on nagu aprill ikka. Kord paistab päike, on soe ja vaikne; samas puhub vinge tuul ja sajab lume lörtsi. Kõik ennustasid hilist ja külma kevadet, aga ega ta õigupoolest väga hiline ei olegi. Meri on lahti ja kalamehed sihivad mere poole. Küllap on veel ajujääd liikumas ja peab väga valvas olema, aga kibelus on muidugi suur. Tänavune Juripäev on hoopis isesugune. Juba eile hakkas lund sadama ja tuiskama, aga täna on päris mäss! Ilm on nii pime ja sajab, nagu oleks sügis. Tuul on idast, kirdest ja külma paar kraadi, aga tuisk ja sadu on nii tugevad, et minusugusel küll välja asja ei ole! Kuhu jäi soe päike? Kuhu pugesid peitu kuldnokad? Kuhu jäid sinililled, kellukad ja nartsissi lehed? Kogu mu peenar on paksu lume all. Kas peavad nad sellele külmale vastu ja kust linnud süüa saavad? Palusin Antonil korvitäie heinapepri pühkmehunnikule viia, aga tuisk ju katab selle otsemaid kinni. Mäletan, kui ehk kümnekonna aastane olin, kui isa rääkis, kuidas ta Juripäeva hommikul põldude vahelt tööle minnes näinud, et rukkil olnud pea väljas. Siis pidi küll lumi varakult läinud olema ja terve aprill ikka väga soe olema, sest ma küll ei mäleta, et aprilli lõpus juba nii suur suvi oleks olnud?! Aga ju siis oli, sest isa seda lugu ometi välja mõtlema ei hakanud! Ilm pilvine ja õhk veidi jahedam. Vahest tibutab ka vihma. Ma ei saa silmi oma nartsissidelt. Kui ilus saab ikka olla loodus ja lill! [ja veel pikalt samas vaimus Ü.R.] Kägu kukkus mulle täna esimest korda. Räägitakse, et ta sel aastal juba varemgi olla kukkunud, aga mul ei ole seda varem kuulda õnnestunud. Kased juba hiirekõrvul ja nii siis kukkus kägu mulle leina, sest öeldakse: kui kägu kukub urba, tähendab see kurba, kui lehte, siis leina ja kui raagus puudel, siis toob see rõõmu. Nelipühade laupäev. See päev oli veel paarkümmend aastat tagasi mu jaoks väga tähtis. Siis oli veel meeles, et kütaks sauna, teeks sooja sepikut ja tooks lõhnavad kased tuppa. Nüüd tuleb see vaid korraks mõttes meelde... Antonil pole aega ja mina ei saa. Ei olegi nagu pühade laupäev vaid päris harilik päev. Pesen külmas saunas oma näo ja panen puhta särgi. Õu jääb pühkimata, põrandad pesemata ja kased tuppa toomata. On vaid kark ja valud. Esimesel pühal sama lugu. Ikka väsimus ja kondid valu täis. Ei ole juttugi kirikusse minekust. Täna läks sinna Anton. Ei ole veel toomepuu õisi täis – kevad ikkagi hiline, aga ega looduses midagi olemata ega tulemata ei jää! Küll tulevad veel valge toomepuu, lilla sirel ja valkjas-roosa õunapuu oma õiteiluga. Otsa saab see ilus kuu täis ärkamist ja õieilu. Kas ma veel ka järgmist kevadet näen, ei tea ja ega väga ei tahakski... Õunapuud on alles nüüd oma õied lahti saanud ja sirel veel pooleldi pungas. Tänane ilm on jahe ja ribistas ka pisut vihma. Juurviljad on mul muidu üsna ilusad, aga porgand on veel rohimiseks liiga väike. Kurk ei olegi veel tõusnudki, aga sibulad, herned, kapsad ja kaalikad sain juba puhtaks rohitud. Ei tea ainult, kas neid puhastena hoida jõuan? Ilus soe ilm ja kaugemalt kuulduks nagu müristamist. Vihma võiks tulla, aga ega ta siis ei tule, kui teda oodatakse. Sabin vihma enne jaanipäeva on ikka kõrgelt hinnatud ja oodatud olnud. Puhub põhjatuul ja ilm on külmavõitu. Öösel lubatakse isegi öökülma. Õnneks kuivus meil siin mere ääres veel liiga ei tee. Antonil heinatöö jätkub. Mina olen laisk – poole päeva olin voodis. Selg on väga valus ja mu kannatus on otsas. Palun seda küll juurde, aga kas Jumal mu palveid kuuleb? Nägin eile imekaunist lindu. Ta oli punase-, valge- ja pruunikirju ning pea ümber oli ka musta. Ta oli väga julge, tuli mulle üsna lähedale ja vaatas otsa justkui oleks tahtnud mulle midagi jutustada. Paraku ei mõista ma lindude ega loomade keelt. See lind laulab mulle siin kase otsas, aga ka kastani ja tamme otsas. Ei tea küll, mida ta mulle tahaks rääkida? Kolm lapselast on mulle siin abiks jaanilaupäevaste toimetustega. Kadri kütab saunaahju ja Madis ning Raul veavad oksi kokku, et õhtul lõket teha. Oli ka lootus, et saab ehk pere kokku ja õnnestub perepilti teha, aga sellest ei tule vist midagi välja, sest Ülo ja Piret ei jõua kohale ja Lainest ei ole ka veel midagi teada. Täna on Sepamäel kalmistupüha. See oli mullegi ikka üks tähtis pühapäev, kui vähemalt ema haual sai käidud, aga nüüd ei saa enam sinna mindud. Ei saa ju ennast päris ise riidessegi, mis siis muust rääkida. Laine on ka kodus ja teeb mul siin asju korda. Heina on meil vähe teha, sest loomi ei ole, aga selle vähesegagi on raskusi, sest Anton peab seda üksi tegema. Minul ju käed ei tee ega jalad ei liigu! Kuumus ja kuivus kestab. Vahest küll pilvitab, aga sadu kätte ei saa. Ega seda vihma ikka ei tule, kui Taevane Isa ei taha. Sündigu tema tahtmine. Jõudis kätte seitsme venna päev, aga vihma ikka ei ole! Öeldakse, et kui sel päeval sajab, siis jätkub sadu 7 nädalat. Ilmatargad lubavad vihma peale uue kuu loomist, aga seni maapind ainult kuivab ja praguneb. Kuivus kestab. Taevas on selge ja pilvitu. Korralikumalt sadas viimati mai kuus; pisut tibutas ka 21. juuni öösel, aga see oli rohkem kaste eest. Täna luuakse uus kuu ja eks siis paistab, kui kaua sellel vihma välja kutsumiseks aega kulub. Meil oli siiani ikka veel pisut värskust ja rohelust, aga nüüd närbub juba kõik; kartuli lehed vajuvad longu ja aiajuurvili enam ei edene. Kaevu veega kastmiseks puudub mul aga jaks ja võimekus. Suudan vaid trepi kõrval oma võõrasemasid kasta, sest viimased kolm ööd ei ole enam kastepiiskagi olnud. Taevas hakkab pilvi näha olema, aga vihma ikka veel ei ole. Ainult võõrasemad saavad omale kõik mul köögis üle jäävad veetilgad. Lõpuks on Jumal meie palveid kuulnud ja taeva luugid pääsesid lahti. Maapind lausa neelab niiskust endasse ja loodus kosub taas. Laine saab täna 36 aastaseks ja tema poeg Raul sai täna kätte oma esimese palgaraha. Raul ja Madis töötasid juuli kuu furtsellaaria kuivatamisel – läksid kuu alguses ja töö käis 27. juulini. Nad on mul head poisid. Sügise lähenemist on tunda. Kadri läheb üle tüki aja jälle kooli; kolm korda on proovinud ja nüüd sai viimaks Tartus ülikooli sisse. Peaks ta seal ikka hoolas õppur olema. Sajune ja pilves. Vihmast juba aitaks, aga ega see inimeste teha ole. Kui teda väga oodati, siis ta ei tulnud ja eks pea nüüd ka lõppemiseks kannatust varuma! Harisin pisut oma õuet, sest rohi kipub vihmade järel lokkama. Et kasv vahepeal kuivusega seisma jäi, siis seda suurema hoo ta nüüd vihmadega omale jälle sisse sai. Ka peenramaa on liiga umbrohtu läinud; ei tea kas saan sellest veel jagu? Jalad on nii väsinud ja kõik üle keha roidunud! Hommikul ei saa ennast kuidagi liikuma. Miks need kondid küll sedasi valutavad? Meel on nukker. Kadri on küll siin, aga luusib niisama ringi selle asemel, et mul aidata peenraid rohida. Võiks ju kasvõi emal aidata seemnekasvatuse võõrasemasid korrastada! Said küll kooli sisse, aga suudad sa seal õppida, nii et sellest sulle miskit kasu saaks? Tuleks vahest Ellegi mind vaatama, aga tal ei ole ju aega. Ilus selge esmaspäeva hommik. Auto tuli! Ülo, Madis ja Piret. Ah kui hea meel. Aga juba nad lähevad jälle. Madis ei tule nüüd enam niipea. Koolis peab ju õppima, sest elus on nii palju tarkust ja teadmisi vaja. Kas Kadrist tuleb ka ikka inimene? Ehk ikka tuleb. Täna on Marge sünnipäev. Septembris on kõik ilmad olnud ilusad. Kuigi laululinnud on paljud juba lahkunud, on veel küllalt linde, lilli ja liblikaid. Aeg aina lendab ja tuleb minulgi temaga kaasas komberdada – ikka karguga toks, toks ja jalg peab järele lohisema. Hea seegi, et nii veel saan liikuda ega pea mind voodilt tõstetama. Peaks ikka enne surm tulema kui päris voodisse aheldatuks jään. Olen väga haige ja väsinud. Oleksin voodis, kuid sealgi ei saa oldud... tüdimus... tüdimus. Tuleks päike ja teeks mu liikmed pisut kergemaks! Päike tuligi! On soe ja meelgi muutus pisut soojemaks. Mul on ikka Kadrist kuidagi kahju ja ma ei saa aru, miks ta nii isekas on? Olen ehk mina selles kuidagi süüdi, et ei ole teda tarvilikul viisil kasvatanud? Aga võib-olla see peabki nii olema ja võib-olla tal ongi õigus selline olla? Mina näeksin küll, et ta oleks teistsugune, et ta oleks hoolas ja töökas ning puhas ja korralik. Loodan ikka, et aeg teda veel muudab. Meie kask köögi akna taga on kuldkollane. Samas õitsevad veel mitmed mu lilled. Köögi lõunapoolse akna all on mul väga ilusad võõrasemad ja kannikesed. 12. oktoobril on mu ema sünnipäev ja saaksin talle neist ilusa kimbu teha, aga paraku ei saa ma seda talle hauale viima minna. Kui jalad veel astusid, ei olnud mul kunagi nii ilusaid lilli käepärast ja muidugi ei olnud ka aega! Kui veel töötasin, oli ju alati kiire ja töö ei lõppenud kunagi. Nüüd, kus ma enam midagi teha ei saa, oleks ju aega küllaga, aga nüüd keelduvad jalad minemast! Nii paistab see ikka ja alati olevat! Ema arnastas väga kannikesi ja kui lapsed olime, siis ikka korjasime neid talle, kuigi ehk mitte just sünnipäevaks, sest oktoobris ei pruukinud neid kodukoplist enam leida. On väga ilus soe pühapäev. Peaks tuleval nädalal ka veel nii hea ilm olema... Siis on Rinsi kiriku nimepäev ja ma tahaks väga siis kirikusse minna, aga ma veel ei tea, kas see mul õnnestub? See pühapäev oli ilus päev. Sain kirikusse ja ka armulauale. Ka taat käis kirikus, sest koguduse laekur Peele Elve oli tal palunud kiriku katuse remondi asjus kohale tulla. Jõudiski esimene lumi ja ka esimene külm kohale. Paar korda on varem öökülma olnud, aga rohi on alles kirgas roheline ja puudelgi veel mõned lehed peal, kusjuures sirelid ja pikaleheline paju on alles päris rohelised. Täitus ka mu soov, et mu võõrasemad püsisid laupäevani ilusad. Need olid kevadel Laine toodud ja tahtsin, et need seni püsiksid, kuni ta ise koju tuleb. Laine tuli reede, 28. oktoobri õhtul ja laupäeval oli meil seatapu päev. Laine võttis üles ka mu krüsanteemi ja jorjeni kännud. Nii said mitmed asjad talveks korda. Öösel on nii tugev tuisk olnud, et on majaesise sireli pooleks murdnud. Ilmselt tuiskas veel päris lehes olnud sireli nii paksult märga lund täis, et ta selle raskuse all murdus. Kõikjal on paks lumi ja mõni kraad on ka külma. Mul jäid lehed pooleldi riisumata – ei tea, kas nüüd peavadki kevadeni nii jääma? Mu püsililledele võiks muidugi abiks olla, kui lumi jääkski püsima, aga parem olnuks muidugi, kui maa oleks enne jõudnud alt korralikult läbi külmuda. Raadios seletati, et kui mardipäeva kuu enne päikese tõusu jõuab looja minna, siis tulevat hea vilja-aasta. Sedasama pidavat ka Sõela loojumine ennstama. Vanarahvas olla ikka soovinud, et Mart olgu must ja Kadri valge. Sel aastal on Mart musta-valge-kirju – maa on külmunud ja laiguti ka lumega kaetud. Lehed jäävadki mul sel aastal riisumata. Õnneks jõudsin kaevu rakked kuidagi külmunud lehtedega ära soojustada. Jälle üks tähtis päev – maetakse mu kunagist leivavanemat Paistu Riiat. Teenisin kunagi Paistus kaks suve ja ühe talve. Riia ei surnudki kodus, vaid Pärnus oma tütre juures. Nüüdsest on kaks Kallaste kangemat talu – Munska ja Paistu mõlemad tühjad. Üldse on Kallastel palju tühjaks jäänud kohti. Mäealustest vabadikest alustades võiks nimetada: Lee, Saadu, Võrka’a ja Ranna. Viimases on küll suveti veel võõrad inimesed. Enam ei ole ka endist Vanaelu kohta. Seal seadis oma suvekodu sisse mu poja pere. Kõrval Uuelul elab nüüd Tamse Siberil sündinud ja Kaug-Idas ära käinud Mihkel Kindel oma vanadusepäevi. Punni vabadikukohta ei ole ammu enam – sinna ehitab Pärdi Velvo omale suvekodu. Korju endine pere on kõik surnud ja seal elab üksi veel Ruudi naine Hilda. Toru on jällegi tühi, sest Linda elab Orissaares tütre juures. Pärdi, Uuetalu ja Jaagu on veel elujõulised, aga Uuetalul ka juba mõnda aega võõrad (kolhoosi karjalauda kaudu tulnud) inimesed. Uuesaadul on kolm vanainimest; Jaanil 90-aastane Leena ja Ringal 80-ne Liina peavad veel üksinda hakkama saama. Jõe koht on nagu kadunud, kuigi suveti seal vahest võõraid suvitajaid näha võib. Anduväljal elab Mati oma perega. Edasi tulevad juba Söödiväljal Juuli üksi, Uueniidil Arvo ja võõrasisa Aadi kahekesi ja jõuame aru-peredeni. Aru-Jaani on tühi, Aru-Mihklil elab mu täditütre poja pere, Aru-Juril aga Vassel Suuremõisast tagasi tulnud õe Olga ja tema poja Tõnuga. Kõrgemäel elab oma teise naise ja poja Ainiga Eedi Vapper. Selle juures jäi Alaküla osa ülevaatest hoopis kõrvale, aga tühjus valitseb sealgi: Mihkli-Aadu tühi, Rootsil Teele ja Jaan vanapaarina, Niidi tühi ja vaid koduväi Uuetalu Oskari ehitatud Vahtra koht sellest oleks nagu veel elus; Uuetoa on tühi, juba nimetatud Munska ja Paistu ning ka Lõhmuse on tühjad. Elu käib veel karjalauda juures Veskil ja ka Põlluväljal peaksid Helja oma vallaspoja Anduga veel mõne aja vastu pidama. Niisugune sai siis Kallaste küla pilt 1988.a lõpul. On ilus talvine pühapäeva-hommik. Külma on 6 – 7 kraadi. Kuulasin raadiost põllumeeste tundi ja kõige enam puudutas sealt mind üks mu lemmiklaul „Metsaserval väike maja...“ See laul toob mul ikka vägisi pisarad lagedale, sest nii mu praegune kui ka lapsepõlve-kodu on mõlemad just väikeste koplite (ehk siis metsatukkade) veerel. [Ema on nimetatud laulu sõnad omale kaustikusse kirjutanud ja jätkab:] See laul paneb mul silmist vee sirisema ja südame sulama. Tahaksin väga neid sõnu laulda, aga ei oska... Kaugest minevikust tuleb meelde üks kadrilaupäeva õhtu... Olin alles üsna väike – vist 4- või 5-aastane. Vanaema voodi oli toas. Õuest kostus kaginat, mis pidi tähendama, et kadrihaned on tulnud. Mina pugesin ruttu vanaema juurde sõba alla, olin seal üleni peidus ja värisesin nagu haavaleht. Vanaema oli voodi välisservas ega lasknud kedagi mulle ligi. Ega „haned“ ju mulle midagi kurja oleks teinud, aga niisugune oli lihtsalt lapse ettekujutus, et neid kartma peab. Ka nüüd tunnen veel mõnikord sellist hirmu. Süda peksleb ja puperdab, nii et ise kuulen tema tagumist. Veel tuleb üks mälestus kaugest lapsepõlvest mu silme ette... Oli talvine küünlakuu päev. Ema seisis mureliku näo ja nutuste silmadega mu voodi ees. Käes oli tal väga ilus siniste ja roheliste triipudega karp peegel-läikiva pinna ja kirstukujulise kumera kaanega. Tean, et ema hoidis selles karbis oma rätikuid. „Tütreke, ole nüüd munuke ja mängi ilusti selle karbiga“, sai ta ütelda enne kui pisarad ta jälle kõnevõimetuks jätsid. Ta võttis mind tugevasti kaissu ja suudles ning raputas, siis aga, mind tagasi voodile surunud, ta lahkus veel kord tagasi vaadates ja sosistades: „ Ole siis hea laps“. Siis olingi üksi oma ilusa karbiga. Pärast selgus, et isa ja ema käisid surnuaial oma tütart Liinat matmas. Sellel talvel möllas mööda külasid raske sarlaki-haigus ja selle ohvriks langesid ka minu kaks õde. Liina oli minust 5 aastat vanem, aga Elmi, kes peale seda märtsi kuus suri, oli minust noorem. Ma ei tea, kelle juures Elmi siis oli, kui isa-ema Liinat matmas käisid. [kirikumeetrika järgi suri 10-aastane Liina 1921.a 10. jaanuaril ja Emilieks ristitud Elmi 7-kuusena sama aasta 2. veebruaril (kuupäevad vana kalendri järgi!). Seega surid mõlemad õed küll ema mäletatud järjekorras, kuid mõlemad ema mäletamisest umbes kuu aega varem. Ü.R.] Meil oli ka vend Vassel, aga kas ka tema haige oli, seda ma ei mäleta. Aga minagi olin vist juba surmale määratud ja sellepärast ema nii mures oligi. Vanemad ei lootnud mind tagasi tulles enam elusana eest leida. Jumal kuulis mu ema palveid ja kinkis kahe surnud tütre asemele aasta lõpuks kaksikud tütred Salme ja Olga. Seda kõike mäletan siiani, nagu oleks see alles eile olnud. Minu tööks sai nüüd neid pisikesi suures kätkis magama uinutada. Hea oli, kui pisikestel kohe uni tuli, aga juhtus ka nii, et uni kohe ei tulnud ja selle asemel tuli nutupill. See tegi mindki kurvaks ja hakkasin siis minagi tönnima. Siis pidi küll ema tulema ja meid kõiki rahustama. Ja mis imeline jõud sellel emal oli! Ta vaatas ainult tittedele otsa ja need kohe rahunesid, suud läksid mossist ära ja luksumine jäi vait. Minulgi oli siis jälle hea olla, Tited kasvasid ruttu ja varsti nad juba tippisid põrandal, kus nendega oli väga tore mängida. Paha oli see, et kui nad sülle tahtsid, siis ikka mõlemad korraga. Et mu süli oli nii pisike, et sinna vaid üks korraga mahtus, siis oli teisel ikka nutu võru suu ümber. Oh see oli ilus aeg; nüüd takkajärel mõteldes veel palju kordi ilusam. Selleaegsed mured ja vaevad olid kõik lihtsad ja kerged. Emal tarvitses korraks ainult hellalt pead silitada ja tugevasti vastu rinda suruda, kui mure oligi kadunud. Siis oli nii hea olla, et laulutujugi tuli peale. Laulda ma ju tahtsin, aga ma ei tea, miks ma seda ei osanud! See ei tulnud mul kunagi nii välja, nagu ma seda tahtsin. Juba lapseeas meeldis mulle väga kitarr. Kui sellel mängis mu täditütar Liina, siis ma vist unustasin suu lahti ja panin silmad kinni. Nii ilus oli see mäng ja laul. Liina oli usklik. Ta oli alles väga noor, aga põdes tiisikust. Sel ajal oli see ravimatu.haigus ja kes selle küüsi sattus, oli surmale määratud. Mulle jäi aga kitarrist hinge mingi unistus, mis seal veel siiani püsib. Olin Salme ja Olga sündides 5-aastane ja kui nad juba joosta said, siis alles see lõbu hakkas. Mäletan, kuidas me koplis suure vee loigu ümber joostes üksteist püüdsime ja taga ajasime. Kui veel kordki nii joosta saaks... Ja meelest ei unune need jutud ning sõnad. Olga oli tragim ja nuttis ka rohkem, Salme aga vaiksem ja rahulikum. Kord omavahel juttu ajades ütles Olga: „Tead, Mamme, keik, keik putukad talis äla süüa. Leeskana pudl on kõige palam.“ Või siis jälle: „Mamme, tule aata, mis asi on? Teeb ikka ulpsti, ulpsti.“ See oli siis konna kude, mis oli veeloigust välja venitatud ja värises seal loigu kaldal. Sel ajal oli kevadistel õhtutel palju konnade kontserte, mida nüüd ammu enam ei ole kuulnud. See on vaid ilus ja hea mälestus lapsepõlvest. Meil oli kopli värava taga suur vee loik ja selle servas lahtine kaev. Kaevu lähedal oli omakorda saun. Seegi oli üks armas pisike majake. Sauna köeti meil tihti ja kevadel oli nii mõnus peale sauna palja jalu veeloigust läbi joosta. Tunnen veel praegu seda sauna lõhna oma ninas – esiteks sauna lõhn ja siis puhta toa ja värske kase lõhn ning lõpuks puhta pesu lõhn. See oli päev, kui kord asusin elama siia Kallaste mere äärde sellesse halli kivimajasse. Ja kui väga ma ka ei oleks tahtnud ja kuidas ma ka ei oleks püüdnud, kuid ma ei ole suutnud seda maja teha omale armsaks. Miks, seda ma ei tea. Mul ei ole siin elades millestki puudus olnud; mul on olnud süüa ja riie selga panna, mul on olnud omad koduloomad ja sündinud terved lapsed ja mida peaks siis veel korralikuks ja kauniks koduks vaja olema? Ma ei oska iseendale sellest aru anda. Olen nagu üks saamatu olend, kellele on antud kõik väärtusliku ja õnneliku elu elamiseks, aga ma ei ole seda suutnud! Olen sellega õnnetuks teinud ka oma elukaaslase ja kui ma ei ole oma eluga hakkama saanud 48 aasta jooksul, siis nüüd on kaugelt hilja seda viga parandama hakata või üldse sellele mõelda. Sajab ja tuiskab. Selle aasta detsember on algusest peale lumerohke. 4., 5. ja 6. detsember – ikka muudkui sajab ja tuiskab. Vahest lükatakse ka teed lahti, aga see on korraks vaid. Üle öö on need jälle kinni ja hanges. Kuulan siin raadiost, kuidas õpetatakse leplikum ja sallivam olema. Kui kuulata ja rahulikult mõelda, siis on nii, et igaüks, kes räägib, sellel on milleski õigus ja igaühel on lõpuks oma tõde, aga kust me selle Jumala tõe teada saame? Täna on mu õdede Salme ja Olga sünnipäev. Kaugest udust kerkib silme ette see pilt, kuidas ema väga murelik oli, suure põhukoti kambri viis ja ise terveks päevaks sinna jäi. Mina pidin Kõue nännega toas olema. Olin siis 5-aastane ja ilma emata oli mul väga igav. See nänn oli aga lõbus ja jutukas ning rääkis mulle igasuguseid muinasjutte. Sellel päeval mind ema juurde ei lubatudki, aga järgmisel hommikul lubati ema kambrisse ja mis ma nägin! Ema oli voodis ja kahel pool olid tal roosad elusad nukukesed. Algab uus nädal uute muredega – neid jätkub ju alati, vaid rõõmu kipub vähe olema! Ma peaksin siiski rõõmus olema, sest eile oli ju sünnipäev. Seda peeti küll juba reede õhtul, sest siis olid meil mu tütred oma peredega; Ülo ei tulnud, sest autol olla kummid läbi ja bensu ka ei jätkuvat. Laine käis meie mõlema sünnipäeval, tõi toidud kaasa ja tegi kõik valmis. Mul oli tõesti hea meel. Päikeselisem on tuju ka siis kui mul parajasti valusid ei ole – see tähendab kui süda ei valuta, liikmed ei valuta ja ka magu ei valuta. Muidugi tõstab tuju, kui mõnelt sõbralt kirja saan. Nüüd tuli neid kirju ja kaarte üsna ohtralt ja olen vist juba mitu päeva ka ilma suuremate valudeta olnud. Täna on Ülo sünnipäev. Meenub ka see hall talvine päev, kui olin alles mõne nädala oma uues kodus olnud. Kõik oli alles võõras ja hoopis teisiti, kui mu sünnikodus. Aga siin oli ju Anton, kellega olin ennast sidunud ja muidugi see suur rõõmutunne, kui poeg esimest korda mu rinna otsa sai. See oli tõesti õnnis tunne. Pühapäev. Kirjutan ja sätin Jõulukaarte valmis, sest see tegevus mulle istub ja selle juures olen nagu pooleldi tagasi lapsepõlves. Lapsepõlv ei ole mul olnud küll mitte millegi poolest teistest erinev, aga alati seondub ta mul mistahes mälestustega. Hommikul ärgates on pea uimane ja käib ringi. Suuri valusid siiski ei ole. Voodist tõustes võtab aga suu kipra, sest selg ei paendu ja käed ei liigu nagu tahaks. Jalad ka ei taha kuidagi hakata samme tegema. Koperdan ja koperdan ning saan lõpuks tulegi pliidi alla. Aga siis alles pahandus tuleb... Anton otsib oma paatide pabereid, otsib ja otsib, aga ei leia! Olla need kapi nuka peale pannud, aga nüüd neid seal enam ei ole. On ju tõenäoline, et ma need sealt olen ära koristanud ja pliidi alla tule hakatiseks pannud! Tegin ma siis seda? Oma teada mitte, aga paberid on kadunud ja keegi peab ju ometi süüdlane olema! Ja pahandus on ja jääb ning kadunuks jäävad ka need paberid. Nüüd on küll Jõulusid lubatud pidada, aga ometi ei ole enam need Jõulud, mis minu nooruses olid! Ei ole samasugused enam ei inimesed ega ka pühad. Ei ole enam rehetube ega põhku põrandal, ei ole sooje keriseid makipannidega ega paljusid, paljusid asju. Kõige tähtsam, et ei ole enam kallist Jõulu rahu – seda rõõmsat ja rahulikku tunnet, mis pühadest pühad tegi. Mul on nii palju aega! Istun ja vaatan telerit. Ei ole mul varasematel aegadel Jõulu laupäevadel kunagi nii suurt vabadust olnud. Alati oli tegemist nii palju, et õhtuks kuidagi korda ei tahtnud jõuda. Täna aga on mul aega küll! On see siis nüüd sellest, et juba eile üritasin põrandad märja lapiga üle käia (ega ma neid pesta ju korralikult juba ammu ei saa!) või siis sellest, et ahju kütmise ega leiva küpsetamisega ei ole juba aastakümneid tulnud tegeleda? Teleri kaudu saan osa ka kirikust ja millestki ei peaks nagu puudu olema, aga Jõulu rahu ega Jõulu rõõmu lihtsalt ei ole! Ilus ilm ja vähe-haaval tuleb lund veel juurde, kuigi seda juba üsna palju peaks maas olema. Rõõmu siiski ei ole, sest Antonil need paadi passid ikka kadunud. Tuleks nad ometi kuskilt välja, sest ma ei saa ennast süüdlaseks kuidagi tunnistada, aga süü ei saa ju ka ometi hulkuma jääda! [Miskipärast on ema mõtted sel päeval jõudnud Saadul rühmava õe Olgani ja ilmselt just tema poole pöördub ta oma värssidega, mis algavad sõnadega: Sõsse, seda tahtsin veel ma sinult küsida, kas on sul mõnda meeles meie noorusa’ast? Siinses failikaustas on selle täistekst faili „Loojuv päike“ lõpus Ü.R] Uue aasta esimene päev möödus pahasti. Oma halva tuju põhjuseks pean oma santi iseloomu. Tuju läks ära juba vana aasta viimasel päeval, kuigi selleks nagu õiget põhjust ei olnudki. Olin suurema koristustöö juba varem ära teinud, et aasta viimaseks päevaks vähem toimetusi jääks. Gripp oli ka kallal ja ei lootnudki tervet päeva jalul püsida, aga kõik siiski laabus. Anton käis karjalauda juures Pärnade pool ja tõi sealt kaasa mõne jupi nende omavalmistatud lihavorsti. Mina küpsetasin kohupiima-kooki, mis küll pisut untsu läks, sest ei kerkunud hästi, aga ma ei pööranud sellele tähelepanu. Sea magu oli mul ka täidetud ja küpses ahjus koos Pärnadelt toodud vorstijuppide ning mu oma tanguvorstidega. Paar tundi enne uue aasta saabumist asusime siis oma toite maitsma. Mu tanguvorstid olid ilusti küpsenud ega olnud ära lagunenud, nagu seda mõnikord juhtus, aga keset söögiaega ütles Anton äkki: „Sa vist pole eluaegaski osanud makki teha!“. Oli tal vaja seda just nüüd ütelda?! Suutsin oma suutäie poolvägisi alla neelata, aga tuju oli kadunud ja see jäi kadunuks ka terveks uue aasta esimeseks päevaks. Ma ei suutnud seda Antoni ütlemist enam mööda sulgi lasta maha joosta! On ju varemgi teineteisele solvavaid sõnu öeldud, aga need ununevad ära ja mõnikord ma isegi ei märka neid. Nüüd ma tõesti ei tea, miks see „eluaegaski“ mulle seekord nii haiget tegi? Uue aasta hommikul sai asi ainult hoogu juurde sellega, kui Anton tahtis omale vanad tööpüksid jalga panna ja võrguhargi ette asuda. Ma oleksin näinud, et ta siiski omale pühapäevased riided selga paneks, aga ma ei osanud asja nii korraldada, et meie kummagi tuju oleks pisutki paranenud. Oleme nagu kass ja koer! Ei tea, kas see jääb nüüd nii terveks aastaks? Tänane päev oli vaikne ja rahulik. Külma kraade ei ole, pigem on sula ja libeduse oht. Mulle see ei loe, sest kössutan köögis. Mu halb tuju lahtub aeglaselt; ta mööduks palju kiiremini, kui saaksin õues liikuda, aga ma ei saa minna, ega teda kuskile peita. Pean ta siinsamas köögis niit-haaval laiali kiskuma. Ajan kõik oma haiguse süüks. See on mu närvid nii läbi söönud, et mul enam ühtki headuse idu ei ole ja jäänud on vaid pahandus ja mossitus. Õde Salme käis mul ka külas. Tema läheb jälle haiglasse. Mina haiglasse minna ei taha, sest seal ei tehtaks minuga nagunii enam midagi. Kannatus on mu ainus rohi ja Jumal ainus abimees! Ilmad sulad ja sombused. Inimestel hea elada küll, kui kütta pole vaja, aga kuidas see loodusele mõjub? Mida teevad talivilja põllud (kui neid veel on)? Ma ei pea selle pärast muretsema. Võin aknast välja vaadata ja tihaseid jälgida. Muidugi jõuan oma mõtetega kohe lapsepõlve ja see teeb meele pisut kergemaks. Pühad saavad mööda; sain palju kaarte ja need aitavad mu tuju tõsta. Vanasti oli see viimane Jõuluaja püha, nüüd üksnes mälestuste ja meenutuste päev. Vardaid ma siiski välja ei võta! Mõtlemist on mul palju, aga mu mõtted on üsna nürid. Kui oskaksin oma mõtted nii üles seada, et sellest kellelegi ka mingit kasu oleks! Kui saaksin oma mõtete virr-varrist ühe ilusa raamatu... Päeva tegi ilusaks see, et Elle ja Veljo meil külas käisid. On ju nii hea meel, kui keegi lastest tuleb. Õigupoolest olen mina nüüd see laps, kes siis rahule jääb, kui teda on vaatamas käidud. Mul on meeles üks hiliskevadine päev, kui üks Saaremaa mees tuli meile ja tahtis mind viia omale lapsi karjatama. Kodust oli muidugi kahju lahkuda, aga pidin ju aru saama, et juba 12- või 13-aastasena tuleb ise hakata kopikaid korjama. Pisarad mööda põski jooksmas, kaelustasin ema, kes õdedega koju jäi ja asusime selle võõra mehega jalgrattal teele. Mu riidepambuke seoti pakiraamile ja ise pidin ette raamile istuma. Seal surid jalad kiiresti ära ja kui olime väina tammile jõudnud, avastasin, et mu pätt on jalast kadunud, ilma et oleksin selle ära kukkumist märganud. Pätt leiti siiski üles ja pika ning väsitava sõidu järel jõudsime lõpuks ka pärale. Meil oli vastus ema kolme lapsega, kelle hoidjaks mind oli toodud. August oli viie-, Ruudi kolme- ja Maimu kaheaastane. Koht oli Kõrkvere kandis Leisi külas. Tüdruk pandi mulle sülle ja ta vaatas mulle suurte silmadega otsa ning mõistatas, miks küll mul pisarad sirinal jooksevad? Mul aga olid silme ees veel oma ema ja õed. Päev läks päeva järel ja mõne aja pärast tuli Saare mõisas tööl olev isa mind vaatama. Isa tulles oli rõõm suur, aga kui ta minema hakkas, olid mul jälle pisarad varuks. Pidasin siiski suve vapralt vastu, kuigi enam isegi ei tea, kuidas just seal toime tulin. Olen ju arg ja saamatu. Täid said mind seal küll kätte. Kodus oli neid juustes vahest harva ette tulnud, aga seal tulid need mul riietesse. Ei mäletagi enam, kuidas ema mind hiljem puhtaks tegi, aga seal pidin oma riideid ise pesema ja eks see pesemine vist üsna vilets sai. Sügisel toodi mind Orissaare turule ja sealt tõi isa mind koju. Nii palju olin suvega rikkamaks saanud, et mul nüüd väike kollane kastike oli, kuhu mu riideasjad sisse mahtusid. Isa oli selle Saaremõisas teinud ja see on mul siiani alles. [selle mälestuse kirjapanek on lõpetatud 7. jaanuaril. Ü.R.] Pühapäev ja tähtis päev, sest täna saab Pendu Riina 70 aastat vanaks. Riina on mu parim sõber sellest ajast, kui noorena neli suve koos elasime mu Nõmmküla Pendul suiliseks olles. Mina olin küll suiline ja Riina peretütar, aga me sobisime hästi. Riinal oli palju vanemaid õdesid ja vendi, kelledest mitmed olid ka lapsena surnud. Sel ajal olid täiskasvanutena kodus veel Riina neli venda ja kaks õde, aga kokku oli neid 13 sündinud. Riina oli neist noorim ja tema kirikukirja panemisel olla Riina isalt (ja minu onult) küsitud, et kui palju sul, vana Keinast, siis nüüd neid lapsi on, millele vana Ivan vastanud: „Ei põle palju, alles esimene teisest tosinast“. Uus nädal algas paljude külalistega. Bussiga tulid Lauritse Leena ja Aili; siis tuli rahva-loendaja Juta Lõetsast. Selle järel käis Pärdi Reet mulle kirikuvett toomas; siis tuli Veski Arvo ja lõpuks veel postiljon Jaagu Ülle. Nii palju võõraid ja igaühel ka mingid uudised varuks. Täna oli imelik päev. Mõtlesin, et panen omale kudumisele vahelduseks ka ühe tikkimistöö hakkama ja selleks olin Laasu Iidalt mustri tellinud, aga ei suutnud seda oma „varanduse“ hulgast enam üles leida. Tean, et panin selle paberilehe omale „kindlasse kohta“, aga kuhu nimelt, seda enam ei mäleta! Ju näeb, kust see suur sinine paberi nuutsakas lõpuks välja tuleb?! Reede ja 13-s pidavat õnnetu päev olema! Ilm on küll igav ja udune – väljas on sula. Lund veel jätkub, aga kõik see on nii must ja porine. Ei tea, kust küll nii palju prahti on tulnud? Lapsena oli lumi puhas ja valge nagu siid, aga nüüd?! Ilm on nii kevadine, et paratamatult tekib küsimus, mis siis kevadest veel puudub? Ega muud puudugi, kui et aeg ei ole veel õige. Kui veebruar õnnestuks kuidagi vahelt ära kaotada, siis ju võikski juba hakata kevadest rääkima. Veebruar jõudis kätte, aga pigem on see nagu märts või koguni aprill. Lund enam pole; ainult meie põllu otsas koplis on suur hang. See oli siin majakõrgune ja sellest on jätkunud tänini. Mul on lumelill jälle omale õied peale ajanud. Need ei ole küll nii ilusad kui kevadel, aga ikkagi õied mis õied. Ka paar-kolm võõrasema on õied lahti löönud. Sügisel jäid ilusad pungad lume alla ja nüüd meelitab päike need lahti. On küll ütlemata kahju, kui märtsis ja aprillis tuleb sama palju külmakraade nagu nüüd on soojakraade. Süda kohe valutab, aga mis aitab siin inimese südamevalu?! Oleme ju hädavaresed ja patused. Raul, mõtlen sulle tihti. Oled mul igal õhtul meeles ja südames. Tahaksin, et teil kõigil oleks hea ja et teie soovid ning mõtted täide läheksid. Täna mõtlen nii: Täna on selle aasta vastlapäev. Ei tea küll, kuidas mujal, aga Kallastel vist küll neid lapsi ei ole, kes koos isadega oleksid vastlaliugu laskmas.Õnnelikud on need lapsed, kes isade süles saavad istuda, olgu siis vastlapäeval või mõnel muul ajal. Õnnelikud muidugi siis, kui see isa ikka nende tõeline ja päris isa on... Tuhkapäeval tuhane mõte: ilm küll ilus päikseline ja soe, aga süda valutab eesseisvate külmade pärast. Need ei jää ju ometi tulemata ja praegune päikese välja meelitatud elu peab taas kord enneaegu hanguma. Koolipõlves lugesin kord teistele ette ühe salmi. Kuigi ma ei tea, kelle luuletus või mõttetöö see oli, olin oma meelest siiski seda peast teades väga tähtis. Täna pidavat olema loodusesõbra ja ilmatarga Vadim Želnini 80. sünni-aastapäev. Iga inimene peaks loodust armastama ja mitte teda vihkama ega hävitama. Ootan Lainet ja Antsu – võib-olla koos lastega! Olen neid juba paar nädalavahetust oodanud, aga nad ei tulnud, sest ilm olnud paha!? Siin on küll ainult ilusad ilmad olnud ja mul sellepärasr süda valutab, et midagi muud võib pahasti olla... Paraku on see ikka nii, et süda peab muudkui muretsema ja kõige hullem on teadmatus. Ilus vaikne ja soe ilm. Lund enam ei ole ja mu lumelill on nii ilus. Paistab, et sel aastal saab ta korralikult ära õitseda – terve kobar ilusaid valgeid õisi veebruaris! Ka osa kellukesi on õitsema hakanud. Täna hakkas lund sadama ja on ka paar kraadi külma. Kuhu nüüd kõik need ilusad õied jäävad? Loodan, et lumi nad hellalt kinni katab, aga eks loodus teab ise kõige paremini. Eile oli ilus päike ja ilm soe ning vaikne. Laine oma perega oli siin ja ka Elle käis külas. Mul oli muidugi meel rõõmus ja tuju hea. Täna ei ole enam päikest ega ka rõõmu. See oli vanasti Eesti Vabariigi aastapäev. Tänagi heisati sini-must-valge Pika Hermanni torni ja räägitakse iseseisvuspäevast. Et ise seista, peab kõigepealt üldse seisma! Peale muu on täna ka madisepäev – Madis, ole hea poiss! Madisepäeval ei sobinud kedrata, kududa ega muid töid teha. Ja madisepäeva tuulega ei soovitatud kevadel seemneid maha panna – iseäranis herneid. Pluss-kraadidega ilm. Lund ei ole ammu enam mujal, kui meie põllu otsas, kus talve tulles oli majakõrgune hang ja see on siiani vastu pidanud! Naistepäev nagu päev ikka... Sel aastal on lilled õues olemas ja mulle ei oleks neid kellelgi tuua vaja! Lastest käisid seekord Ülo ja Elle; Piret tõi ilusa king-lille ja Elle tulbid ning krookused. Lainet seekord ei olnud, sest Ants olla sanatooriumis. Ülo pere oli siin mitu päeva, aga täna läksid jälle ära. Kuulasin pühapäevast põllumeeste saadet ja see pani mõtlema, et juttudest hoolimata paistab kõik ikka vana rada minevat. Raha tahaksid kõik teenida, aga südamega tööd teha eriti keegi ei taha. Ärpleme vahel selle üle ka taadiga. Ta ütleb, et see vene kord ei lasegi midagi teha, aga ma ajan jälle seda joru, et õu võiks puhas ja tuba pühitud olla, olgu kord milline tahes. See, et miski kord keelab tööd tegemast, ajab mind vihaseks ja ma ei saa sellest aru. Häda muidugi selles, et ma ise enam ühtki tööd, nagu peaks, teha ei saa ja kuidas ma siis teisi kamandan, et tehke teie?! Mulle öeldakse, miks sa ise ei tee (või sa pole eluaegaski teinud) ja ongi kõik! Kuldnokk olla kohal! Ma ei ole teda ise veel näinud, sest siia pliidi suu ette ta ju ei tule, aga kuuse ladvas ta juba vilistas. Ta tervitus oli rõõmus ja see tegi südame soojaks. Täna nägin minagi kuldnokka oma silmaga. Oli rõõmus ja optimistlik ega hädaldanud sugugi. Paistab, et ta ei muretse sugugi selle pärast, et veel külma võib tulla või selle pärast, et kust ta siis toitu leiab, kui lund peaks hakkama sadama? Sel aastal on Lihavõtted varajased, nii et paastu Maarjapäev ja Lihavõtte laupäev ühte langevad. Rahvatarkus väidab, et kui enne paastu Maarjapäeva müristab, tuleb külm kevad. Et sel aastal oli palmupuude pühal (eelmisel pühapäeval) kuri ilm ja ka müristas, siis on külma kevadet karta. Mul on Lihavõtte laupäeva puhul palju külalisi käinud. Laine on oma perega kodus ja ma sain teleri kaudu ka kiriku-teenistusest osa, nii et süda on igati rahul ja meel rõõmus. On Elle mehe Veljo sünnipäev. Mul kaart väikese meeldetuletusega ammu valmis, aga mure suur, et seda kuidagi kätte toimetama ei ulatu. Ootan, et sealt keegi meile tuleks, aga kõigil paistab kiire olevat... Võib-olla ei tule kellelgi lihtsalt meelde, et kuskil keegi igatseb? Mul on nüüd palju aega ja ma lihtsalt ootan... Päikeseline hommik, aga tuuline ja pisut jahe. Mul on õues juba üsna palju õisi silma-rõõmuks: kellukad juba peaaegu õitsenud, krookused, sinililled ja sinikellukad õitsevad täiega. Ka nartsissid ja tulbid on juba endid mullast välja ajanud ning paisutavad oma õienuppe. Koppel lausa sinetab sinililledest. Mu süda on rahul. Laine tegi mu õue peenrad korda ja sain ka surnuaial ära käia. Riisutud said ka sügisel lume alla jäänud lehed ja kuni umbrohtu veel ei ole, on mul kõigest sellest väga hea meel. Puudel ja põõsastel juba suured pungad, aga kukulind tuleb vist alles mais. Selleks ajaks on puud ammu lehes ja ju siis peab leina-aasta tulema. Nii erinevad, nagu saavad olla inimeste mõtted ja sama nädala päevad, võivad olla ka erinevate aastate samad ajad. Möödunud aastal möllas Juripäeval kange lumetuisk, aga tänavu on juba suur kevad. Hommikul oli ilm pilves ja udune (öösel sadas ka vihma), aga päike juba piilub ja tänanegi ilm tõotab tulla päris kevadine. Toomingal pungad paisuvad ja see võib juba kuu lõpus õitsema hakata, kuigi möödunud aastal ta alles juunis õied lahti sai! Ilus kevadine hommik, aga mul hakkas köögis nii külm, et peab kiiresti tule pliidi alla saama. Kui mul veel kohakuti hambaid suus oleks, võiksid need lausa plagisema hakata – hästi ei mõista, millest selline tugev külma tunne võis tekkida? Kägu ega ööbikku ei ole veel kuulda, aga muidu juba nagu suur suvi! Loomulikult tuleb veel öökülmi ja eks loodus ikka ise peab teadma, kes millega võib riskida. Täna paneb Anton esimesed kartulid mulda. Harilikult ei ole Koplil nii vara kunagi kartuleid panna saanud, sest siinne maa on kevadeti alati väga vesine. Et aga põld eile küntud sai (see aeg ei ole enam oma valida, vaid nii nagu traktor juhtub ringi liikuma), siis ei ole varase kartuliga ka enam mõtet oodata. Ilm on küll ilus, aga mu kondid on väga haiged ja tuju vilets. Istun pliidi ees ja mõtlen, aga ega olegi enam midagi mõelda. Laine on mu peenrad korda teinud ja ka maasikaid maha torkinud. Ise ei saa ma enam midagi tehtud. Küllap tuleb abi ja pannakse ka suurem osa kartuleid mulda. Täna on selle poolest tähtis päev, et meie koplisse tehakse jälle üle hulga aja kiike. Külas on noori küll vähe, aga kui ikka kõigi perede lapsed ja lapse-lapsed tulevad koju käima, siis saab neid päris palju. Tänane päev on kahekordselt tähtis: nelipühade esimene püha ja emadepäev. See viimane oli mulle tähtis juba noorpõlves. Siis oli mul uhke tunne emale pisikest õietupsu rinda pannes, kuigi ma siis emadepäeva tähendust õieti ei mõistnudki. Alles nüüd saan aru mis tunne on emal, kui lapse käsi sulle lilled ulatab. Seekord pidasid kõik kolm mind meeles ja see oli nii hea. Poeg tõi kolm tulipunast tulbi õit. Elle tõi punase roosi. Ta tõi selle koos juurega ja istutas selle mulle ka siia kasvama, kui õie oli vaasi lõiganud. Laine tõi kõige rohkem. Ta istutas mu ukse esise täis õitsevaid võõrasemasid. Peale selle tõi ta vaasi kullerkupud ja tuppa ka nelipühade kombe kohased kased. Algab uus nädal. Mu õue muru on pikk ja tahaks niitmist. Lükkan seda ikka edasi, sest ei saa sellga enam kuigivõrd hakkama, aga ma lihtsalt pean, sest see ei kõlba kuhugi, kui mu lillepeenrad muru sisse ära kaovad. Laupäevane päev. Täna lähen niitma, siis homme puhkan. Tean, et olen siis üsna tapetud, kui selle väikese lapikese üle saan nühitud, aga ma pean selle ette võtma, sest Laine tegi peenra korda ja kuidas ma siis lasen selle nüüd heina sisse uppuda?! Pisut tuuline, aga siiski ilus kevadhommik. Kuulan põllumeeste saadet ja imestan, kui palju on tarku päid ja igasuguseid õpetusi... Neid võib ju olla, aga peaks veel rohkem olema, sest siis oleks loodus rohkem hoitud, puhtam ja hoopis enam korras. Mulle oli see pühapäev väga hea päev, sest sain kaugelt eesti kirjanikult kingituseks raamatu. Ta jõudis küll vahepeal (18. aprillil) surra, aga vähemalt siis ta veel elas, kui mu kiri temani jõudis ja aprilli lõpus sain ka kirja tema tütrelt. Täna sain kätte Raissa Kõvamehe raamatu „Oli kord“. Täna on esmaspäev ja miskipärast tuleb meelde, et esmaspäeviti ei lastud kevadel esimest korda karja välja. Selleks päevaks oli kas teisipäev, neljapäev või laupäev. Üldiselt oli aga karjalaskepäev üks tore päev, sest peale pikka talve vabadusse ja värske rohu juurde pääsenud loomi oli lihtsalt tore vaadata. Tegin õues ringkäiku ja imetlesin oma kevadist lilleilu. Karjamaa-värava eest tagasi tulles ristus mu tee sipelgate omaga ja jäin kohe päris pikaks ajaks neid imelisi putukaid jälgima. Kõige sügavamat muljet avaldas see, kuidas üks ennastsalgav sipelgas omast mitu korda pikemat „palki“ oma pesa poole tassis. Sipelgate töökus innustas mind sedavõrd, et käisin kõblaga üle oma värskelt tärkava umbrohuga maasikapeenra ja kartulivaod. Oleks ma selle natukegi hiljemaks jätnud, siis ei oleks ma enam pruukinud umbrohust võitu saadagi. Kui tuju väga nukraks läheb, siis sageli aitab see, et loen väikese jupi hiljuti Kanadast saadud raamatust. See rahustab ja mõjub mulle hästi. Mulle on täna raske päev. Üks lapike põldu on väga umbrohtu täis kasvanud. Vaatan ja takseerin teda igast kandist, aga minu jõud vist sellele enam peale ei hakka! Tuleks võtta korv ja kartuli kook ning kogu see umbrohi juurtega välja võtta ja põllust välja kanda, aga sellega ei saa ma enam hakkama! Sellest aru saamine teeb mu tuju väga räbalaks. Kõik on sel aastal väga varane. Juuni alles algab, aga meestel mõrrad juba paar nädalat välja võetud! Vanasti jätkus kevadist püüki ikka peaaegu Jaanipäevani. Paha päev. Olen üsna otsas. Kõik kohad on valu täis ja kuskil olla ei saa – ka voodis mitte. Nii palju oleks teha, aga midagi teha ei saa ja see teeb meele nukraks. Varasematel aegadel ei oleks ma oma Jaanilaupäeva küll sellisena osanud ette kujutada. Närvid on segamini. Ei saa enam oma vihapurskeid tagasi hoida ega oma ägedust maandada. Ja see ei ole kuidagi ega kellelegi hea. Ilm on siiski ilus; lilled õitsevad ja linnud laulavad. Sauna ahi köeb, külalised läinud ja süda rahuneb. Mida ei ole, on tervis ja luuaga hoolikalt pühitud väravatagune. Aga kõik muu ju on! Juuli kuu on heinakuu. On ka ilusad heina ilmad. Vahest pilvitab, aga vihma ei tule. Meil siin mere ääres on õhk niiskem ja loodus veel roheline, aga külas on kuivem. On laupäev. Terve nädala mõtlesin, et keegi võiks mind surnuaeda viia, aga mu soovid, nagu tavaliselt, ei pea täituma. Ülo oleks mind täna surnuaeda viinud, aga mu selg on nii haige, et olen enamasti voodis olnud ja mu soov jääb ka seekord täitmata. Ilus ja kuiv pühapäev on kalurite päev. Kuumust on liigagi palju ja loodus janune. Kõik lilled, puud ja põõsad ootavad kuiva suuga vihma, aga seda vist ei tule. Vihma sajab! Taevane Isa on inimeste palveid kuulnud. Kui vanarahvast uskuda, võib nüüd 7 nädalat otsapidi sadada, sest on ju seitsme venna päev, aga nii hull see asi vist ikkagi ei ole! Olen oma seljaga voodis. Aeg on pikk. Silm näeb tegemata töid ja asju. Käed kibelevad. Teeks seda või teist, aga selg ei luba. Meel on mõru. Laine teeb ja toimetab kodus, aga mina ikka seljaga voodis. Ega ta mul enam terveks ei saa aga kui kuidagi saaks seda valu vähendada! Homme on Laine sünnipev. 37 aastat saab sellest päevast, kui vaevlesin Muhu haigla sünnitustoa pukkidel. Olin tookord ka väga otsas ja arvasin juba, et see mu viimane öö siin ilmas võiks olla. Aga ei olnud. Laine on nüüd ise juba kaks korda emaks saanud ja ise tundnud neid emaks olemise valusid, muresid ja ka rõõme. Kes siis veel muu oma laste rõõmudest ja muredest osa saab kui mitte ema?! August on lõikuskuu, aga meil ei ole midagi lõigata. Need ajad on jäädavalt möödas, kui kuldkollased rukkivihud hakkidesse pandi. Kõik Kallaste küla põllud on ju nüüd vaid lehmade karjamaa. Samuti ei ole enam heinamaa-metsi, mis igaks sügiseks nagu toad pühadeks puhtaks ja pestuks said. Selle asemel on küllaga risu, rämpsu ja prahti. Saastatud on kõik – nii põllud, mets kui karjamaa; isegi meri ja õhk on saastatud. Võib-olla, et kõige saastatum on selle juures minu süda. Ta on nii haige ja saastane, et enam sugugi elada ei taha, aga surm ka ei tule! Peaks olema pühapäev, aga kas ikka on? Kirikukelli ju kuulda ei ole! Tõsi küll, seegi aeg on vist igaveseks möödas, kus pühapäeviti võis veel kirikukelli kuulda. Nüüd olla uus aeg ja mida tähendab selles ajas inimeseks olemine? – kes seda küll mõistaks seletada? Perekondlikult tähtis päev, sest Elle vanem poeg Veiko registreeritakse täna kell viis Kuressaares seaduslikku abiellu. Kas läheb noorte elu nii, nagu oodatakse ja loodetakse, seda ei tea täna küll vist keegi. On pühapäeva hommik ja mu süda on raske. Ta päris valutab, kuigi ei ole teada ühtegi põhjust, miks ta peaks seda tegema. Tõsi, ta valutab mul sageli ja rohkem on temas valu kui rahu. Olen oma elu hoolega läbi seiranud leidmata sealt kohta mida pidanuksin teisiti tegema. Kõik paistaks nagu korras olema, aga ometi ei ole seda. Ma ei ole elult leidnud seda, mida ootasin talt oma pulmapäeva hommikul. Mul ei olnud suuri pulmi, nagu nüüd Veikol, kuid ma kujutasin omale ette, et saan olema õnnelik. Paraku ma ei ole seda, sest elu on olnud täis kive ja kände. Pilvitab ja müristab. Olen ütlemata väsinud. Oleks juba lõpp kõigil vaevadel. Võib-olla on see patune mõte, sest ma ei ole ju päris voodihaige ja põhimõtteliselt isegi liigun veel oma jalgadel. Aga ma olen väsinud ja tüdinud. Tundsin ikka rõõmu lilledest, aga needki ei rõõmusta mind enam. Nimetatagu seda teadmiste või tarkuse päevaks, aga kooliaasta algus on kindlasti üks aasta tähtsamaid päevi. Ennekõike peaks kool suutma selgeks teha, kui tähtis on meile meie igapäevane leib, et tööd peab tegema hoole ja armastusega, et oma südametunnistus tuleks puhas hoida ja lõpuks, et iseennast ning oma ümbrust peaks hoidma nägusa ja silmale mitte haiget tegevana. Mõtlen loodusest, täpsemalt inimesele tähtsatest koduloomadest, keda ma ise enam pidada ei saa... Lehmad, lambad, hobused olid kõik kunagi väga tarvilikud ja inimese jaoks asendamatud. Küllap nendega koos elamine muutis teistsuguseks ka inimese. Võõrasema – sa oled üks imepärane lill. Sul on õisi kõikvõimalikes toonides alates sinisilmsetest nägudest ja lõpetades kuldsete, kollaste, pruunide ning sametiste toonidega, sekka veel punaseid ja valgeid. Oled nii mahe ja armas lill, tõesti südamest armastan sind! Veel ei ole kuupäevaliselt sügis, aga ta on juba igati nähtav ja kohal. Langeb kirjusid lehti, õunapuude alused on täis maha langenud õunu, mis tegelikult koristamist ootaksid, kartulid ja muu köögivili on enamasti juba mullast välja võetud. Kuulasin põllumeeste saadet. Seekord oli hea saade, mida meelsasti kuulasin; mõnikord on ta selline, et ei tahagi kuulata, aga täna oli asjalik ja mitmes asjas minu mõtetega kokku käiv. Mihklipäevaks olid vanasti ikka suuremad välitööd tehtud ja korras. Siis peeti püha ja see oli nagu puhkus suvisele tööväsimusele. Naised tõid vokid välja, mehed mõrra- ja võrguhargid. Kes meremees ei olnud, see vaatas üle ja korrastas põllutöö-riistu. Täna on elu teistsugune. Noored on üksnes sellest huvitatud, kust raha saada ja kui seda muidu ei saa, siis minnakse vargile! Kuldnokk veel vilistab kuuse ladvas, aga maapind on juba pisut hallane. Mõned lilled mul veel õitsevad – kõige rohkem Laine istutatud võõrasemad trepi kõrval. Ema oleks täna 102-aastaseks saanud, aga ta puhkab juba mulla all. Mul ei ole enam mitte kedagi nii lähedast kui tema mulle oli – või kui, siis ainult õed Olga ja Salme. Mu ees laual on ilusad suured õunad – kuldrenetid. Võtan noa ja lõikan ühe omale õhukesteks viiludeks. Mulle on õunad alati maitsenud. Algul oli Koplil vähe õunapuid ja siis palusin Antonil omale Nõmmküla metsast metsõunu tuua. Kui need talvel ära külmusid, siis tundusid needki üles sulatatult väga maitsvad olevat. Nüüd on meil õunu nii palju, et nendega ei oskagi enam midagi peale hakata. Imetlen ühte kuskilt välja lõigatud pilti: viljapeadega dekoreeritud ümar leivapäts ja kolm õuna. Olen selle oma kaustikusse kleepinud ja nimetanud „Kuldne sügis“, mõeldes sellega kõigile sügisandidele, mida me igapäevaselt tarvitame ja vajame. Ku saaks elult veel kuidagi tagasi küsida selle lõigu, kui Külasema koplis palja jalu ümber suure veeloigu jooksime... See on Rinsi kiriku nimepäev ja Ülo lubas mind sel puhul kirikusse viia. Tahaksin ka armulauale ja loodan, et ma ikka veel kiriku kõrgest trepist üles jõuan komberdada. Kutsun kaasa ka oma trepi ees õitsevaid võõrasemasid, sest varsti peavad nad paratamatult siin õitsemise lõpetama ja talve üle elamiseks valmistuma. Ilus esmaspäeva-hommik. Sel sügisel on olnud palju ilusaid ilmu. Päike, kuigi meist kaugele jäänud, paistab ja soojendabki veel. Täna hommikul on võõrasemadel uus ilus valge õis lahti löönud ja selle õitsemisel nagu ei paistagi lõppu tulevat. Uus õis vaatab mulle otsa ja nagu tahaks ütelda: „Ära ole nukker; elu on ju nii ilus!“ Täna on Laine tütre Eleni sünnipäev. Ta saab juba 14-aastaseks ja on sirgunud pikaks blondiks neiuks. Igal õhtul tuleb mul oma lastelastele mõeldes pisar silma. Kolm neist on juba täisikka jõudnud: Elle poeg Veiko juba abielus ja nooremal vennal Avol ka pruut juba välja vaadatud. Poja tütar Kadri õpib Tartus teisel kursusel. Temagi üritas juba mehele minna, aga see jäi õnneks veel katki. Noored on väga rutakad ja kiirustavad oma perekonna loomisega. Mul on Veikost kahju. Ta on kergesti mõjutatav ja abiellus esimese ette juhtunud liblikaga. Nüüd kahetseb, aga on ju hilja. Pühapäev. Aeg muutub sügiseseks; ilmad on pilvised ja sajused. Nii see peabki olema, sest muidu ei saaks ju talv ega selle järel jälle kevad tulla! Kas ma veel kevadet näen, seda ei tea. Ilus talveilm ja kadripäev niisiis valge, nagu vanarahvas soovinud. Mu lilled on kõik lume all ja peavad talvepuhkust. Väljas on kümmekond külmakraadi, aga muidu on ilm ilus. Päike paistaks nagu eemalt-kaugelt, aga ta ikkagi paistab ja muudab ilma rõõmsamaks. Mu sõbrad tihased ei ole veel õue ilmunud. Täna saab mul 49 aastat Kallastel elatud. Siin on nii kurb kui rõõmus oldud, aga rohkem on vist siiski pisaraid kui naeru. Võib-olla on selles süüdi mu oma iseloom, sest ma ei suuda leppida oma saatusega ega sellega, et pean karku kandma. Nurisen ja virisen, kuigi õiget põhjust nagu ei olegi. Ei ole mul siin leivast ega leiva kõrvasest puudust olnud ja lapsed on terved. Rõhub mind muidugi mu haigus ja see, et silm näeb veel tegemata töid, aga käed enam midagi teha ei suuda. Lumi on kõik oma alla matnud ja kõik häiriva varjanud. Ei paista enam riisumata jäänud lehed ega pühkimata õu või koristamata prügi. Saab end lõdvaks lasta ja sellega on pinged maandatud. Jõulud on jälle elustatud selles mõttes, et neid on lubatud pidada. Mulle on nad küll lapsepõlvest saadik olnud kõige pühamad pühad igas mõttes. Täna ma süütan ainult ühe küünla paari kuuseoksa juures mälestusena Jõululapsest. Ka tädi Riina pildi juurde panen küünla põlema, aga surnuaeda ma ei pääse, sest jalad ei kanna.			OSCAR-2019
Kasahstanis asuvalt Bajkongõri kosmodroomilt startisid kolmapäeval edukalt Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) suunas kaks USA astronauti ja Venemaa kosmonaut, teatasid võimuesindajad. Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmos vahendatud videolõigul võis jälgida kanderaketi Sojuz MS-06 öist starti. Kosmosejaama sõidavad rohkem kui viieks kuuks Roscosmose kosmonaut Aleksandr Misurkin ning astronaudid Mark Vande Hei ja Joe Acaba. Sojuz põkkus edukalt ISS-iga Eesti aja järgi kell 5:55 hommikul, pärast umbes viis ja pool tundi kestnud lendu. ISS-il ootab neid ees venelane Sergei Rjazanskii, ameeriklane Randy Bresnik ja itaallane Paolo Nespoli, kes on jaamas viibinud juuli teisest poolest alates. Välisminister Sven Mikseri sõnul esitab Eesti Ukrainale noodi, milles vastavalt Ukraina soovile selgitatakse Eesti maksusüsteemi iseärasusi Ukraina rahandusministeeriumile, et Eesti eemaldataks "madala maksumääradega riikide" nimekirjast. "Selle nimekirja kohaldamise esimestel nädalatel on ka Eesti ettevõtetele tekkinud ebameeldivusi, kindlasti ka majanduslikku kahju ning kindlasti on tegemist Eesti ja Ukarina majandussuhteid halvendava juhtumiga. See juhtub tuleb kiiresti lahednada, et see ei muutuks poliitiliseks probleemiks meie kahe riigi vahel," ütles välisminister Sven Mikser BNS-ile. "Tegemist on Eesti rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi kirjaga oma Ukraina kolleegidele, milles vastavalt Ukraina soovile selgitatakse täpsemalt Eesti maksusüsteemi iseärasusi. Eesti on seisukohal, et meie sattumine sellisesse nimekirja on ekslik, sest meie maksusüsteem ei võimalda kasumit varjata ega maksudest hoiduda. Loodetavasti need selgitused viivad eesmärgini ehk Eesti eemaldamiseni sellest nimekirjast," ütles Mikser. "Ukraina poole selgitusel on mõeldud see nimekiri kohalduma üksnes Ukraina ettevõtetele, mis omavad Eestis tütarettevõtteid ja mitte Eesti eksportööre. Kindlasti on meie seisukoht selline, et meie sattumine sellesse nimekirja pole õigustatud ega põhjendatud," ütles minister. Teisipäeval andis ka Läti välisministeerium Ukraina ajutisele asjurile Olissa Podoljakile üle noodi üleskutsega rakendada meetmeid, et Läti eemaldataks maksuparadiiside nimistust, ütles välisminister Edgars Rinkēvičs BNS-ile. Rinkēvičs märkis, et selle küsimuse lahendamiseks käis töö juba varem, seal hulgas rahandusministeeriumi kaasabil. Selle küsimusega tegelevad ka Eesti ja Läti suursaadik Kiievis, sest nimistusse sattus ka Eesti. Rinkēvičsi sõnul tekkis selline olukord Läti uue maksuseaduse väärtõlgenduse tõttu. Lätis ei maksustata reinvesteeritud kasumit. Seda süsteemi ei saa aga nimetada maksuvabaks, sest Lätis maksustatakse dividende. Läti välisministeerium on juba öelnud, et Läti maksuparadiisiks arvamine on eksitus. Ametnikud võtsid ühendust Ukraina valitsusega, et arutada meetmeid sellest nimistust pääsemiseks. Kuigi Ukraina peaminister Volodõmõr Groismani sõnul puudutab Ukraina määrus lisada Eesti niinimetatud madala maksumääraga riikide nimekirja vaid Ukraina residente, siis kahjuks praktika Eesti ettevõtete osas seda ei kinnita, ütles Toots ja lisas, et välisministeerium jätkab tööd selle nimel, et Eesti nimekirjast kustutatakse. "Möödunud nädalal õnnestus meil läbi oma kõrgetasemeliste kontaktide loodetavasti saada lahendus meie ettevõtjate kõige akuutsemale probleemile: Ukraina keskpank saatis pankadele kirja, mille kohaselt Eestiga tehtavaid tehinguid ei peaks vaatlema erilise riski allikana ja tehingu sooritajatelt ei peaks nõudma suures koguses dokumente kasusaajate kohta nagu seda tehakse tõeliste maksuparadiiside puhul," ütles Toots. "Peaminister Ratase kohtumised olid neljapäeval-reedel, meie saime nende käigus Ukraina poolelt kinnituse, et nad töötavad probleemi lahendamisega. Samal ajal jätkuvad rahandusministeeriumide vahelised kontaktid probleemi lahendamiseks," ütles Toots. Asekantsler Jegorovi sõnul on senised selgitused toonud ka esimesi tulemusi, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ukraina Keskpank saatis eelmisel nädalal oma finantsasutustele kirja, mille järgi pole vaja Eesti ettevõtteid kohelda maksupetturitena. Viimast tunnetasid vähemalt osad Ukrainas tegutsevad Eesti ettevõtjad. "Jaa, on paremaks läinud jah. See keskpanga käskkiri muutis siis selle nö topeltkontrolli valuuta ostuks ära, et Eesti ei ole enam nö topeltjärelvalve all kui offshore-riigiga kaubavahetust tegev firma," selgitas ettevõtja Andres Lumi "Aktuaalsele kaamerale". Raskustes on aga kalatööstused, sest suurema osa Eesti ekspordist Ukrainasse moodustavad kalatooted. "Kui aktiivselt on turul kuskil 60-70 ettevõetet, neil on partner Ukrainas. Ja tänu sellega, et Ukraina pool kandis Eesti offshore-riikide nimekirja, on meie partneritel Ukrainas tekkinud raskusi valuutavahetusega, et meile siis tasuda kala eest. Ja siis ka ülekannete teostamisel. Meie poolt on nõutud igasuguseid dokumente," rääkis Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi. Lõplikult saab olukord lahendatud ikkagi siis, kui Eesti nimekirjast välja arvatakse. Eesti saatkond Kiievis töötab selle nimel igapäevaselt. "Tundub, et Ukraina pool hakkab mõistma, kus see probleem täpselt on ja kuidas see tuleks lahendada. Aga millal see täpselt juhtuda võib, ma hetkel ei hakkaks spekuleerima," kommenteeris Eesti suursaadik Ukrainas Gert Antsu.			OSCAR-2019
Uus-Valamo kloostri arhimandriit Sergei ja varakambris hoitav käsitsi kirjutatud nahkköites püha tekst. 2 x Sirje Semm Arhimandriit Sergei, Uus Valamo kloostri iguumen, tähistas püha Jüri päeval 50. sünnipäeva. Poole oma elust on ta olnud seotud kloostriga. 18 aastat olnud kloostri juht. Intervjuu Eesti Kirikule andis ta kloostri rikkalikus raamatukogus. Pärast vestlust avanes aga erakordne võimalus, kui isa Sergei avas suletud ukse ja juhtis meid varakambrisse, kus on hoiul kloostri hindamatud aarded. Väike osa neist on seatud kloostri 75. aastapäeva puhul ka näitusesaali. Soome õigeusu kiriku alluvusse kuuluv Uus-Valamo klooster rajati Heinävesile 1940. aastal, kui klooster Laadoga saarestikust oli sunnitud sõja tõttu evakueeruma. Mungakloostri lähedusse jääb Lintula nunnaklooster. Rändajal on hõlbus külastada neid paiku ka laevaga, sest suvel kurseerib järve kaldal asuvate kloostrite vahel laev. Uus-Valamo kloostris on 12 munka ja üks noviits, neist vanim 76aastane isa Andreas. Vennaskond elab kloostrielu vanade traditsioonide kohaselt. Soomlastest munkade kõrval on kloostris üks venelane ja üks prantslane. Isa Sergei sõnul on kloostris elanud ka eestlastest munki. Isa Sergei sai oma usulise juhatuse kodust. Ta meenutas oma lapsepõlvest esimest kokkupuudet munkpreestriga, kui oli kolmeaastane. Nende koju Viinijärvil tuli pika halli habemega isa Savva ja väike poiss mõtles, et jõuluvana tuli neile külla. 14aastase noormehena oli ta üks ligi kolmesajast õigeusklikust noorest, kes Valamos noortelaagris koos olid. Isa Simforia öelnud siis, et mõelge, noored, kas keegi teist tunneb kutset meie vennaskonnaga liituda, sest meid on siin Valamos õige vähe. Sel hetkel mõtles isa Sergei, et temagi võiks mungaks tulla. Järgnesid õpingud ja oma tee valimine. Teoloogilise hariduse omandas ta Kuopios. Nende kursus oli viimane, pärast seda viidi õppetool üle Joensuu ülikooli. Armeeteenistuse järel sooritas ta õigeusu usuõpetuse õpetaja eksami Joensuus. Tol hetkel oli tee veel lahti: kas minna kogudusetööle või kloostrisse. Valis viimase ja põhjendas: «Kui kogudustes on jumalateenistus vaid nädalalõppudel, siis kloostris on iga päev palvepäev ja jumalateenistuse päev. Kirikud on tavaliselt iga päev lahti suuremates linnades, maal mitte. See oli üks põhjus, kui mõtlesin, kas minust saab koguduseõpetaja või lähen kloostrisse.» Esimesed viis aastat oli tema põhiliseks ülesandeks kuuletujana kloostris majutust vajavate külaliste vastuvõtmine. Töö tundus tihti üksluine. Siis mõtles ta selle enda jaoks ülevaks ja võttis igat uut külastajat vastu kui Jeesust, kes ise oli tulnud kohale. «Meile ei lubatud roosidel tantsimise teed, kui mungaks pühitseti,» meenutab ta. «Olen õnnelik, et saan elada kloostris.» Viimastel aastakümnetel on Uus-Valamo kloostrist saanud Soome ja kogu Põhjamaade märkimisväärseim õigeusu kultuuri keskus. Suvel ärkab klooster tõeliselt ellu ja siin toimub palju üritusi. Algavad ka laevakruiisid ja ringkäigud giidiga kloostri maadel. Aastas käib Uus-Valamo kloostris üle 160 000 inimese turistidena, palveränduritena, kursustel osalemas, õppimas. Tulijaid on üle maailma, kuid suurimad grupid on tulnud Venemaalt. Kloostri igapäevaelu kulgeb jumalateenistuste rütmis, millel võivad osaleda kõik külalised. Inimesed otsivad kloostrist ka eestpalvete läbi tervenemist. «Eestpalvet palutakse, kui inimene on haigestunud, aga harva tullakse tänama, kui tervis on tagasi tulnud,» ütles isa Sergei. «Siiski neid on ja see on suur rõõm.» Klooster võtab lahkelt vastu vabatahtlikku tööjõudu. Ka Eestist. Kui keegi seda soovib, võib saata kirja kloostrisse (www.valamo.fi) ja väljendada oma soovi. Tuleb ennast tutvustada, mis ametit keegi peab, ja kinnitada, et on terve ning jaksab teha tööd. Isa Sergei ütles, et esimest korda saab nende juurde tulla 10 päevaks, teine kord juba kaheks nädalaks. «Meil on kloostris kõiki töid võimalik teha. Köögis on vaja abi. Nõudepesumasin peseb nõud, aga need tuleb sinna panna ja ära võtta. Suviti on töö aias, pesukojas, on värvimist, kirikuvalvuri, giidi töö. Töö eest antakse inimesele tasuta majutus ja toit.» Klooster koolitab talvel kümmekond juhendajat, kes vabatahtlike tööd juhendavad. Kloostris ei ole loomi. Vaid kaks kassi. Neist üks – Niksu – on kõigi lemmik ja omamoodi kloostri maskott, kelle pildiga postkaarte kloostri poest osta võib. Nagu palju muudki kraami: raamatuid, pühapilte, küünlaid ja oma kloostri veini. Raamatukogus leidub 30 000 köidet valitud kirjandust, mis käsitleb peamiselt õigeusku ja kloostritraditsioone. Seal saab uudistada ja lugeda, vaadata samas majas üles seatud rändnäitusi. Kultuurikeskuses aasta läbi avatud püsinäitusel saab tutvuda Valamo eluga 18. sajandist tänapäevani. Sealhulgas on võimalik näha Lahti kunstniku Sergei Pietilä maali arhimandriidist, mille isa Sergei sai kingiks 50. sünnipäevaks. Suviti jagub kursusi igasse päeva, teemadeks käsitöö, kunst ja inimsuhted. Ikoonimaali, emailimist või raamatuköitmist saab õppida lühikursustel, mis kestavad ühest kuni mitme päevani. Viiepäevasel vaikusekogunemisel süüvitakse täielikku vaikusse. Kõige populaarsem on ikoonimaalijate kursus. Lisaks nimetas isa Sergei õigeusu ja kultuuri kursust, hõbedatöö tegemise kursust. Klooster ei toimi ainult palvete toel. Küsin isa Sergeilt, kas on sobiv üldse rääkida kloostri ülalpidamisest. Ta ei tee saladust sellest, kust tuleb kloostri tulu. «Turismist, palveränduritelt, kellele pakutakse majutust. Meil on oma söögituba ja pagarikoda, kauplus, veinitööstus, mis on Soomes suurim, majandame oma metsaga. On inimesi, kes jätavad testamendiga oma maise vara kloostrile.» Harrastustest kõneldes ütleb isa Sergei, et kalastada talle ei meeldi. «Küll aga kala süüa,» lisab ta. «Mulle meeldivad väga lilled ja meil on suur lilleaed, kasvatan ja laiendan seda. Liiliad on minu lemmiklilled. Tööd on nii palju, et harrastusteks ei jää aega. Klooster on minu harrastus, see on töö, harrastus ja elamise viis.» Turvalise Soome kloostrirahusse jõuavad kätte kõik maailma rahutused, ka sõnumid kristlaste tagakiusamisest. See teeb murelikuks ja seepärast loetakse kloostris iga päev palveid maailmarahu pärast. Isa Sergei soovib, et meil oleks sisemine rahu, et saaksime tunda Püha Vaimu, et Püha Vaim asuks meisse ja me saaksime hingerahu. Isa Sergei täpsustab: «See tähendab, et juhtugu mis iganes, kui meil on rahu südames, oleme Püha Vaimu templiks – mitte mina, vaid Kristus elab minus. Et meil oleks rahu koos Jumalaga ja koos inimestega. Ja nagu püha Serafim Sarovilainen on öelnud: «Otsi sisemist rahu, siis saavad tuhanded sinu ümber päästetud.»» Uus-Valamo kloostrikompleks Soomes sisaldab palju huvipakkuvat, seda ümbritseb rahu ning kaunis loodus. Postkaart Kui Talvesõja saatus kõigile selgeks sai, võttis Valamo kloostri juhtkond vastu otsuse evakueerida klooster Soome sisemaale. 1940. aasta veebruaris andis marssal Mannerheim armee 40 veoautot, mis üle külmunud Laadoga järve jääteed mööda Valamo saarelt kloostri varanduse ja paarsada munka lääne poole Soome sisemaale sõidutas. Kaasa võeti kõige väärtuslikum kloostri reliikviate seast, hinnalised ikoonid, jumalateenistuse tarbed, väikesed kellad, oluline osa arhiivist ja raamatukogust. Tallinna Toomkiriku taga asuv veidi väsinud moega madal hoone on täis kirjutamata mälestusi.300aastane maja ootab uut hingamist. Aadress: Kiriku tänav 8, Toompea, TallinnSäilinud on elamu plaan aastast 1697: tegemist on toomkiriku köstri ja organisti elamuga. 1921–1935 asus siin EELK Konsistoorium. Kuni 1940. aastani kasutasid maja ka noorsootöökeskus, kirikumuusika sekretariaat, Eesti Kiriku toimetus, arhiiv.1940. a augustist ... Õpinguaastaid meenutavadKalle Mesila, Tartu Peetri koguduse õpetaja, õppinud instituudis aastatel 1958–2001:Kuulun UIs õppinute sellesse esimesse põlvkonda, kes pärast sõda asusid teoloogiat tudeerima vahetult koolipingist, taskus värske keskkoolidiplom.See oli 1950ndate lõpuaastatel. Tundus, nagu kogu EELK jaoks oleks paotatud uks pisut roosilisemasse tulevikku. Sest tõepoolest – eeskuju oli ... Pärnu praostkonna sinod toimus sedakorda 21. aprillil Vändras. Päev algas traditsiooniliselt jumalateenistusega, kus teenisid peapiiskop Andres Põder, praost Enn Auksmann, õpetajad Kristiina Jõgi, Tiina Janno, Marek Roots ning diakon Tõnu Taremaa. Jumalateenistuse alul pühitseti Vändra kiriku uus altaripiibel. Sinodijutluses keskendus peapiiskop Kristuse ülestõusmise tähendusele kiriku missioonis: tollest ... E.E.L.K. Rootsi praostkond pidas 22. ja 23. aprillil Stockholmi Eesti Majas oma 48. sinodikoosolekut. Kuulati praosti aruannet, valiti praost ja praostkonna nõukogu ning räägiti sidemetest EELKga.Rootsi praostkonna sinodist osavõtjad.Rootsis, kus pärast sõda oli suurim eesti kogukond välismaal, on tänapäeval seitse kogudust. Sellel luterlikul maal on eestlastest luterlasi hinnanguliselt viis tuhat. Neist eesti ... Käesoleva aasta on peapiiskop kuulutanud ristimisaastaks. Seega on eriti tähelepanuväärne, et 29. aprillil ristiti Tartu Peetri kirikus grupp Tartu Kristliku Noortekodu lapsi. Ristitavaid noori oli 18, kõige noorem kümneaastane, vanim üle kahekümne. Lisaks ristiti kaks lastekodu töötajat. Talituse viisid läbi Peetri koguduse õpetaja Kalle Mesila, Tartu praostkonna vikaarõpetaja Kaido Soom ning Oulu ... Orissaare koguduse koduleht lööb esmapilgul silmad särama esilehe atraktiivse kujundusega ja valmimisaastaga 1999 kiidusõnu ütlema. Ajas edasi vaadates tuleb kahjuks tunnistada, et kogudus on koerast üle saanud, sabast aga aastaid enam mitte. Usun, et mu tunne ei peta, kui ütlen, et pärast valmimist pole kodulehele lisatud ühtki rida. Ka siin ei saa lehitseja teada, kes kogudust hooldab, kunas peetakse ... Viimsi koguduse õpetaja ametikohaja Valga koguduse õpetaja ametikoha. Viimsi koguduse õpetaja ametikoha. Avaldus koos elulookirjeldusega saata EELK peapiiskopile 22. juuniks aadressil Kiriku plats 3, 10130 Tallinn. Lisainfo: Viimsi koguduse juhatuse esimees Kalle Kikas, tel 505 2278. Valga koguduse õpetaja ametikoha. Avaldus koos elulookirjeldusega saata EELK peapiiskopile 22. juuniks aadressil Kiriku plats 3, ... tähistab kammerkoor Soli Deo Gloria kontserdisarjaga «Koraaliviise meistrite sulest» Tartu praostkonna kirikutes:13. mail kell 18 Tartu Maarjas 17. mail kell 19 Vara kirikus 21. mail kell 18 Palamuse kirikus 22. mail kell 19 Elva kirikus 28. mail kell 18 Nõo kirikus 5. juunil kell 19 Kambja kirikus 7. juunil kell 19 Alatskivi kirikus 13.5. kl 15 Eva Jänese näituse «Aspectus» tahvelmaalid & kunst arhitektuuris avamine Viljandi Kunstisaalis Vabaduse plats 6 II k. 16.5. kl 17 Tallinnas Niguliste muuseumis loengusarjas «Sild ajalukku – kirikukunst Eestis» Juhan Kilumetsa loeng. Kirikukellad Eestis. 18– 19. 5. Põltsamaa ning Viljandi Pauluse kirikus Markku Mäkineni meistrikursus organistidele G. ... Möödunud nädalal toimunud Euroopa oikumeeniliste nõukogude peasekretäride iga-aastane kohtumine andis päris palju mõtteainest kiriku kohast ühiskonnas. Kohtumine toimus Rumeenias Transilvaania mägedes asuvas Brancoveanu kloostris. Kloostril on oluline koht kohaliku, valdavalt õigeusu kiriku liikmetest koosneva ühiskonna elus. Kloostrisse tullakse pihile, vaimselt puhkama, end koguma. Aga tihti ka oma ... Lõikust on palju, aga pisut töötegijaid… Mt 9:37 Viimasel kirikukogu istungil Põltsamaal andis peapiiskop Andres Põder hea ülevaate meie kiriku hetkeseisust. Selgus, et mitu statistilist näitajat on viimastel aastatel kahanenud. Tuleb alustada tõsist tööd, sest taoline olukord ei kestaks. Kuidas teevad misjonitööd teised kirikud, ehk on meil mõndagi õppida ja ... Tartu Maarja koguduses tähistatakse tänavu kooritegevuse 170. aastapäeva. Paljud selle koguduse õpetajad ja muusikud on olnud väljapaistvad kultuuritegelased. Kuulsaim koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode tegeles muusikaga nii koguduses kui ka väljaspool seda koore ja pasunakoore juhatades, uusi koguduse laule luues ja suurejoonelisi laste laulupidusid ning võistulaulmisi organiseerides. Tartu Maarja kiriku ... Ja juttu jätkub kauemaks: rektori kt Randar Tasmuth, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja Usuteaduse Instituudi 60. aastapäevaks Saksamaalt kohale tulnud Paul-Gerhard von Hoerschelmann, pastoraalseminari rajaja. Usuteaduse Instituuti (UI) on kandnud «ennastsalgavad õppejõud ja samuti julged noored ja keskealised õppijad, kes olid nõus valmistuma elukutseks, millel vastaste silmis polnud mingisugust tulevikku». Nii on ...			OSCAR-2019
Käeolevad Estelaxe OÜ, reg kood 11475404(edaspidi müüja) e-poe tingimused (edaspidi nimetatud tingimused) kehtivad kõikide isikute suhtes (edaspidi ostja või tarbija), kes kasutavad www.estelaxe.ee veebiaadressil olevat e-poodi (edaspidi e-pood), tellivad e-poest kaupa, sealhulgas sõlmides e-poest kauba ostmiseks ostu-müügilepingu (edaspidi müügileping). Müüja säilitab ostjaga sõlmitud müügilepingu tingimused püsival andmekandjal. Müüja saadab ostja poolt avaldatud e- posti aadressile tellimuse kinnituse, mida ostjal on võimalik salvestada ja taasesitada. Müüja tagab ostja andmete sh isikuandmete kaitsmise ja kasutamise. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest on müüjal ostja nõusolekuta õigus töödelda andmeid (sh isikuandmeid) ulatuses, mis on vajalik e-poe kasutamiseks, müügilepingu täitmiseks või müügilepingu täitmise tagamiseks. Muuhulgas on eeltoodust tulenevalt müüjal eraldiseisva nõusolekuta õigus saata ostjale e- poe teenuste kasutamisega seonduvaid teateid, sh teateid, mille saatmine on e- poe kasutajate turvalisuse huvides ning säilitada ostjate paremaks teenindamiseks ja tehingute tõendamiseks e-poodi sisseloginud ostja tellimuste andmed. Müüjal on õigus e-poe vahendusel sõlmitud müügilepingust taganeda ning tellitud kaup jätta üle andmata või teenus osutamata, kui kaup on laost otsa saanud, kauba hinda või omadusi on e-poes kuvatud valesti süsteemivea tõttu või kui ostja ei vasta müüja poolt kehtestatud tingimustele. Kui müüjal ei ole võimalik tellimust täita, võtab müüja ostjaga ühendust ning tagastab tasutud summa, kui ostja on jõudnud kauba eest ettemaksu teha. Ostukorv/Tellimus lehel saab soovi korral muuta ostukorvi sisu. Pärast tarneaadressi sisestamist ning tellimuse kinnitamist enam ostukorvi sisu muuta ei saa ning ostukorv tühjendatakse kaubast. Kui ostja katkestab tellimuse pärast tellimuse sisestamist, tuleb kaubad ostukorvi uuesti valida. Kui tellimus ja kontaktandmed on korrektselt täidetud võib alustada maksmist. Pärast kauba lisamist “Ostukorvi” on võimalik jätkata teiste kaupade sirvimist või sooritada tellimus. Ostja tasub kauba müügihinna ja kättetoimetamise tasu täies ulatuses ettemaksuna (välja arvatud püsikliendid). Makseid võtame vastu eurodes. E-poes saab maksta tellitud kauba eest kahel viisil: Maksekeskuse kaudu ehk Swedbank, SEB, Nordea, Danske, LHV, Krediidipank, Pocopay ja Liisi ID pangalinkidega või krediitkaardiga. Pärast kaupade eest tasumist (pangaülekande tegemist) tuleb väljuda internetipanga lehelt vajutades nupule „Tagasi kaupmehe juurde”, vastasel juhul ei pruugi tellimuse kinnitus jõuda müüjani. Järgnevalt kuvatakse ekraanil tellimuse kinnitus. Tasumine arve alusel. Müüja koostab ja saadab arve ostja e-posti aadressile. Ettevõtte esmakordse tellimuse puhul ei postitata tellimust enne, kui arve on tasutud. Kaup tarnitakse tellimuses kokkulepitud ajal ja viisil, mis sisestatakse ja kuvatakse kliendile tellimuse vormistamisel. Tellimus täidetakse vastavalt kauba juures märgitud kohaletoimetamise tähtajale. Kaup antakse üle vaid ostjale. Kolmandale isikule antakse kaup üle volituse olemasolul sh juhul kui ostja on määranud tellimuses kauba saajana kolmanda isiku. Kauba kättetoimetamise tasu sõltub ostja asukohast ning kättetoimetamise viisist. Kättetoimetamise tasu kuvatakse ostjale tellimuse vormistamisel. Müüja võib volitada kauba kättetoimetamiseks kolmandaid isikuid sh kasutada kullerteenust. Estelaxe tarneviisid on järgnevad: Omniva pakiautomaadid, Itella Smartpost pakiautomaadid, saatmine kulleriga. Toodete hinnale lisandub tasu kauba kättetoimetamise eest. Eestisisesel tellimusel on tarne sobivasse pakiautomaati ostjale tasuta, kui ostukorvi kogumaksumus ületab 80 eurot ilma käibemaksuta. Kui ostja ei tule kaubale järgi hiljemalt 14 (neljateist) päeva jooksul pärast kokkulepitud kauba kättesaamise kuupäeva, loetakse, et ostja on müügilepingut rikkunud ning ta ei soovi kaupa. Müüjal on õigus müügilepingust ühepoolselt taganeda ning nõuda kahju hüvitamist (näiteks kauba hoiukulud) ja tasaarveldada müüja poolt kantud kahju ostja poolt ette tasutud summadega. Laos olevad tooted jõuavad üldjuhul ostja määratud sihtpunkti 3 tööpäeva jooksul alates müügilepingu jõustumisest ja arve tasumisest. Tarbijal on õigus taganeda müügilepingust 14 (neljateist) päeva jooksul alates kauba kättetoimetamise päevast. Müügilepingust taganemise õigus ja tingimused on sätestatud „Sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemise juhendis“ . Nimetatud juhendi aktsepteerimisega e-poes kinnitab tarbija, et ta on juhendiga tutvunud ja nõus juhendi tingimustega. E-poest ostetud kaupadega seotud pretensioonid saab esitada e-postile info@estelaxe.ee. Pretensiooni esitamisel tuleb tagastada ka puudusega kaup. Müüja ja ostja sõlmivad seadme hooldus- ja remonttööde kokkuleppe kui kauba puuduse olemuse ja põhjuse väljaselgitamiseks on vaja kaup saada diagnostikasse või ekspertiisi. Puudusega kauba korral on tarbijal õigus nõuda esmalt kauba tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga, nõuda ostuhinna alandamist. Lepingust taganemist on õigus nõuda kui müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud, sh juhul kui: müüjal ei ole võimalik kaupa parandada või asendada, parandamine ebaõnnestub, müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud või kauba parandamise või asendamisega on tarbijale tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi. Müüja ei kõrvalda pretensiooni esitamise õiguse ajal ilmnenud puuduseid tasuta, kui see on põhjustatud kauba normaalsest kulumisest (nt tööriistal harjad kulunud), kauba ebaõigest (otstarbele mittevastavast) kasutamisest, hooldamisest (sh juhul, kui kaupa on remontinud või hooldanud tootja poolt volitamata isik) või kauba rikkumisest, ostjale enne kauba ostmist müüja poolt teatavaks tehtud puudustest, välisteguritest. Välisteguriteks loetakse muuhulgas äike, nõuetele mittevastav elektripinge ja elektripinge kõikumised, niiskus, vedelik, mehhaanilised vigastused vms. Tarbija võib pöörduda kauplejaga tekkiva vaidluse lahendamiseks kohtuvälise lahendamise üksuse poole, milleks on Tarbijakaitse Ameti juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon. Tarbijavaidluste komisjoni poole on võimalik pöörduda vastava veebikeskkonna vahendusel.			OSCAR-2019
Traditsiooniliselt räägime juhtidele olulistel teemadel, mis ettevõtte arengut toetavad. Tänavu on juhtidel kerkinud esile küsimus: Mida teha olukorras, kus palgatõusul on piir ees, efektiivsus ei kasva ja uusi inimesi raske leida? Kuidas leida endas ja olemaolevates töötajates kasutamata võimalusi, mis muudaks töö tulusamaks? Aasta lõpp kipub kujunema kiireks nii töö- kui ka eraelus. Saginas tundub, et aega ei jätku millekski ja see muudabki jõulud stressirohkeks. Kuidas kasutada seda aega targalt ja vaadata üle väärtused, mis tegelikult olulised on - nagu suhted ja meelerahu? Kutsume Teid korraks aega maha võtma, et inspireerivate esinejate kaasabil endasse vaadata ja tegemised õigesse järjekorda saada. Anname ülevaate käibemaksuseaduse muudatustest 2016. aastal ning mida uut on oodata 2017. aastal. Lisaks selgitab tunnustatud lektor Tõnis Elling viimasel ajal esile kerkinud käibemaksu probleeme ja toob näiteid kohtupraktikast. Uus juht seisab tihti küsimuse ees: kuidas kohaneda uue rolliga, mis nõuab lisaks endiste ülesannete täitmist ka inimeste suunamist, motiveerimist ja toetamist? Kui vajad uusi oskusi enda ja meeskonna paremaks arendamiseks, siis on see 3-päevane koolitus just Sulle. Koolitus sobib nii vähese kogemusega juhtidele kui ka seda tööd pikalt teinud inimestele, kes soovivad oma senist tegevust täiustada. Koolitusel õpitu aitab otsustada, milliseid e-kirju tasub ise või enda nimel saata, millised on vajalikud e-kirja rekvisiidid, samuti aitab juhendada sekretäre vastutusrikka e-kirjavahetuse pidamisel. Sest paljudel juhtudel e-kiri ei ole lihtsalt kiri, vaid õigusliku tähendusega tahteavaldus või tehing. Koolitusel osaleja saab mh teada: - Millist rolli ja tähendust evib e-kirjavahetus võla- ja lepingulistes suhetes? - Millistel tingimustel on e-kiri õiguslike tagajärgedega tahteavaldus (nt siduv pakkumus, ühepoolne tehing või lepingu sõlmimine)? - Mis tingimustel e-kiri on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis? - Millist õiguslikku tähendust evib avalikesse registritesse jäetud e-kirja-aadress? - Kuidas kasutada e-kirjavahetust tõendite tekitamiseks ja fikseerimiseks, õiguslikult oluliste sündmuste protokollimiseks ning (lepingulisteks) läbirääkimisteks? Põgusalt leiavad käsitlemist e-kirjavahetuse seosed elektroonilise dokumendihaldusega. Koolituse näitlikustamiseks kasutatakse programmi MS Outlook, kuid ükski teema pole seotud ühe kindla programmi või süsteemiga. Koolituse teemadesse ei kuulu konkreetsed elektroonilised dokumendi¬haldussüsteemid (EDHS) ega dokumentide arhiveerimise küsimused. Erisoodustuste vallas on oodata värskeid tuuli. Plaanis on lihtsustada sõiduautode eratarbeks kasutamise maksustamist ja loobuda sõidupäevikute pidamisest sõiduautode puhul, mida kasutatakse ühel ajal nii ettevõtluses kui ka eraotstarbel. Vastu on võetud ka otsus rakendada maksusoodustust tervise ja spordiga seotud kuludele. Kutsume Teid koolitusele, kus vandeadvokaat Marko Saag selgitab põhjalikult erisoodustustega seotud maksuküsimusi: mis on muutumas, maksuhalduri huviorbiidis või tekitavad praktikas probleeme. Tulge ja viige end ühe päevaga kurssi muudatuste, kohtupraktika ja peamiste vigadega, mida ettevõtetes tehakse. Ettevõtte juht kipub viibima enamuse päevast tööl või mõtlema töömõtteid. Samuti tuleb tal võtta vastu olulisi otsuseid, millest sõltub terve ettevõtte kui ka töötajate heaolu. See nõuab aga ümbritsevast virrvarrist vajaliku info väljavalimist ja sellel oma tähelepanu hoidma. Hea uudis on, et see oskus on treenitav. Meistriklassis anname tehnikaid, kuidas juhid saavad suurendada enda ja läbi selle soodustada ka töötajate keskendumist õigele asjale. Samuti - kuidas mõista paremini üksteise ja klientide vajadusi ja ühes selles vähendada halbadest suhetest ning möödarääkimistest tekkivat stressi. Jälle on majandusaasta lõppenud ning õige aeg mõelda, kuidas oleks kõige kasulikum jaotada tekkivat kasumit või taastada negatiivset omakapitali. Kuna selle teostamiseks on erinevaid võimalusi, siis on mõistlik valida endale just kõige sobilikum. Lisaks plaanitakse sellel aastal muuta ka tulumaksuseadust, mis mõjutab edasimakstavate dividendide maksustamist. Koolituspäeval käsitleme kõiki võimalusi ja riske, mis põhinevad viimase aja praktikal ja sobivad Eesti ettevõtetele. Koolitus on mõeldud ettevõtetele, kes on Facebookis turundamisega küll algust teinud, aga pole veel avastanud selle tegelikke võimalusi. Ootame kõiki, kes vajavad tõuget ja veidi suunamist selleks, et kasutada FB nutikaid ja säästlikke turundamise valikuid. Suhtlemine on ilmselt üks olulisemaid oskusi, mis mõjutab meie elu rohkem kui arvate võime. Me kõik oskame ja teeme seda. Vabal ajal saame valida kas, kellega ja millal suhtleme, kuid tööalaselt peame igal hetkel hakkama saama erinevate isiksustega, kes ei pruugi meile meeldida. Kuidas seda teha pingevabalt? Riigihangete seadus (RHS) pärineb aastast 2007. Kuigi RHS-i on vahepeal siit-sealt muudetud, ei ole hankereeglistiku vahepeal laiapõhjalisemalt reformitud. Nüüd on aga tulenevalt uutest EL hankedirektiividest taaskord käsil kogu riigihangete regulatsiooni põhjalik reform. Uus riigihangete seadus pidi olema vastu võetud ja jõustunud juba 2016.a aprilliks, mida siiski ei jõuta. Koolituspäeval teeme tutvust olulisemate eelseisvate muudatustega igapäevases hankemenetluses (valitsusse saadetud RHS eelnõu põhjal) ja võrdleme seda kehtiva RHS regulatsiooniga. Samuti käsitleme olulisi sõlmküsimusi kehtivas riigihangete praktikas. Koolitus on mõeldud juristidele, kellel on vaja ametlike ja mitteametlike läbirääkimistega veenda inimesi tegema nõutavaid, soovitavaid või vastastikku kasulikke otsuseid. Koolitusest võib olla kasu ka ametnikele, ettevõtjatele, spetsialistidele ja juhtidele. Lektor annab kuulajatele praktilisi juhiseid ning kasutab palju elulisi näiteid ja selgitavaid skeeme. Meie traditsioonilisel aasta alguse konverentsil räägime 2016 aasta olulistel teemadel: muudatused Maksu- ja Tolliameti töös, digiarvetele üleminek, muutused TSD ja välislähetustes. Samuti anname nõu, kuidas koostada häid kirju ning ja hoida enda vaimset vormi pikal arvutitööl. Tulge ja tehke alanud aastale sisukas algus!			OSCAR-2019
Erand: Seisul 8 : 8 otsustab pallingu vastuvõtja, ehk mängija, kes sai esimesena 8-da punkti ehk siis servi vastuvõtja, kas mängu jätkatakse 9 (“Set One”) või 10 (“Set Two”) punktini. Punkti võib saada ainult servija juhul kui ta võidab ralli(pallivahetus).Kui servi vastuvõtja võidab ralli, saab ta serviõiguse, ilma et mängu punktiseis muutuks.Õigus esimesena servida otsustatakse reketi keerutamisega.Serviõiguse saanud mängija servib seni, kuni kaotab ralli. Seejärel alustab servimist vastasmängija(“Hand-Out”).Igat geimi algustab eelmise geimi võitja.Serviõiguse saamisel võib mängija valida, kummalt poolt serviruudust ta servib.Punkti võitmise korral peab servija vahetama serviruutu.Servi sooritamisel peab vähemalt üks servija jalg olema kontaktis põrandaga serviruudus ning ei tohi puudutada serviruutu piiravat joont.Serv on õige, kui pall on servitud otse vastu esiseina, keskmise (“cut-line”) ja ülemise(“out-line”) punase joone vahele ning pall maandub tagasi põrgates vastuvõtja poolses joontega piiratud alas. Vastuvõtja võib servi tõrjuda lendpallina.Serv on vale, kui:servijal puudub servi hetkel kontakt põrandaga serviruudu sees (“foot-fault”);servija ainuke serviruudu sees asetsev jalg puudutab serviruudu joont(“foot-fault”);pall on servitud vastu keskmiset joont või allapoole seda;servitud pall puudutab enne esiseina puudutamist ükskõik millist teist väljaku osa;servitud pall tagasi põrgates maandub väljaspool vastuvõtja neljandikku, välja arvatud juhul, kui vastuvõtja tõrjub servi lendpallina – serv loetakse õigeks isegi juhul, kui pall oleks maandunud väljapool vastuvõtja ala;servitud pall puudutab või läheb üle ülemise punase joone.Peale esiseina puudutamist ja enne vastasmängija vastuvõtualasse kukkumist või vastuvõtmist lendpallina võib servitud pall puudutada teisi seinu. Kui õige serv on antud, löövad mängijad palli kordamööda kuni üks mängijaist ei soorita õiget tagasilööki. Enne esiseina tabamist võib pall puudutada teisi seinu, küll aga mitte põrandat ega lage (ainult serv peab olema antud otse vastu esiseina). pall lüüakse vastasmängija poolt tagasi vastu esiseina enne, kui see jõuab põrkuda vastu põrandat rohkem, kui üks kord; “Not Up” – 1. palli lüüakse reketiga, mis ei ole mängijal käes; 2. topeltlöök; 3.pall põrkab põrandal rohkem, kui üks kord. “Down” – 1. tagasilöödud pall puudutab enne esiseina põrandat; 2. pall põrkab vastu või allapoole esiseina alumist punast joont. “Out” – tagasilöödud pall põrkab vastu väljaku ülemist piiri tähistavat punast joont või puudutab seina ülevalpool seda. Let on ralli, milles võitjat ei selgunud. Ralli ei lähe arvesse ja servija servib samast serviruudust uuesti. mängija jätab löögi sooritamata põhjendatud kartusest vigastada vastasmängijat enda reketi või palliga; kui mängija valmistub palli tagasi lööma, aga pall puudutab ennem vastasmängijat (k.a. tema reketit või riietust). Iga kord, kui on olemas oht vigastada vastasmängijat reketi või palliga peaks mängija jätma löömata. Kui pall enne esiseinani jõudmist puudutab vastast, tema riietust või reketit, siis pall ei ole enam mängus ning: palli lööja võidab ralli, kui tagasilöök oli õige ja pall oleks põrganud vastu esiseina, ilma, et ta oleks enne põrganud vastu mistahes muud seina; Erandiks on situatsioon, kui tagasilöök oli küll õige, kuid lööja oli lasknud pallil ümber enda minna – e. pall möödus lööjast esiseinast tagasi põrgates näit. vasakult poolt, kuid lööja lõi teda paremalt poolt (või vastupidi). Sellisel juhul on mängijatel õigus uuele servile. mängijatel on õigus “let”-ile, kui tagasilöök oli õige ja pall põrkas või oleks põrganud esimese põrkena vastu mingit teist seina peale esiseina; Kui peale pallist möödalöömist pall puudutab vastasmängijat, on pallist mööda löönud mängijal õigus “let”-ile, juhul kui ta oleks veel võinud palli päästa. Kui ta palli päästa ei oleks suutnud, on ta ralli kaotanud. Kui palli päästmine oleks lõppenud õige tagasilöögiga, kuid pall puudutab vastasmängijat, on mängijal õigus “let”-ile. Mängija härimine võib olla põhjuseks ralli lõpetamisele, kuid mängijad võivad ka mängu jätkata. Soovitatav on siiski ralli lõpetada, kui on olemas oht vastasega kokku põrgata või vigastada teda palli/reketiga. Mängijal on õigus “let”-ile, kui ta oleks saanud palli õigesti tagasi lüüa ja vastane tegi endast oleneva, et vältida mängija häirimist; Mängijal ei ole õigust “let”-ile, kui ta poleks saanud palli õigesti tagasi lüüa, või lihtsalt jätkas mängimist; Mängijatel on õigus kuni 5(viie) minutilisele soojendusele mängitava palliga. Soojenduse jooksul vahetavad mängijad pooli, et mõlemad mängijad saaksid soojendust teha mõlemal väljakupoolel. Kui palli mängu jooksul vahetatakse või kui mängu on tekkinud mingil põhjusel arvestatav paus, on mängijail õigus uus pall mängu jaoks üles soojendada. Esimesel juhul mängija peab jätkama mängu kõige rohkem kolme minuti pärast. Kui vigastuse likvideerimiseks kulub rohkem aega, tuleb geim katkestada – kuulutada välja vaheaeg ja seejärel jätkata mängu. Üheks võimaluseks on ka katkestada mäng. Teisel juhul võimaldatakse vigastatud mängijale vigastuse likvideerimiseks vajaminev õigustatud aeg (mis ei pea tingimata olema samal päeval), peale mida vigastatud mängija peab kas edasi mängima või katkestama mängu. Kõigil juhtudel peab vigastatud mängija võimaliku verejooksu peatama, enne mida teda edasi mängima ei lubata. Solvava käitumise alla liigitatakse: solvavad väljendid, sõnaline ja füüsiline solvang, vastuvaidlemine kohtuniku otsusele, reketi või palli kuritarvitamine, mittevajalik füüsiline kontakt, ülemäärane reketiga vehkimine, ebaaus soojendus, mängija assisteerimine geimi ajal, väljakule tulemisega hilinemine, hooletu ning ohtlik mäng või ohtlike situatsioonide tekitamine, ajaraiskamine, vastase “õpetamine”. Iga geim koosneb 15-st punktist, v.a. seisul 14-14 otsustab servi vastuvõtja, kas mängitakse viieteistkümne(“Set One”) või seitsmeteistkümne(“Set Three”) punktini. Punkti võib saada ka servi vastuvõtja – kui servi vastuvõtja võidab ralli, saab ta punkti ja õiguse servile; kui servija võidab ralli, saab ta punkti ja jätkab servimist.			OSCAR-2019
Haagis ei jõutud kokkuleppele liikmesriikidele uue kohustuse seadmises. Eestis aga jõudis koalitsioonipartner erakonnasisesele kokkuleppele. Ära valiti nii esimees kui ase-esimehed ning erakonna eestseisus. Uus erakonna esimees Mart Laar esitas ka mõned ideed, mida oleme Reformieraoknnas juba mõnda aega tagasi avalikult arutanud. Kuna lendasin neljapäeva varahommikul Hollandisse osalema parlamentidevahelisel konverentsil siis jäi minust Elektrituruseadus vastu võtmata. Aga juba kolmapäeva pärastlõunal oli selge, et seadus võetakse igal juhul vastu. Seega süda ei kripeldanud. Hollandis ehk täpsemalt Haagis toimus konverents EL-i struktuurifondide raha usaldusväärsest kasutamisest. Korraldajad olid ette valmistanud deklaratsiooni, mis oleks vastuvõtmisel kutsunud üles liikmesriike võtma enesele poliitilist kohustust euroraha usaldusväärselt kasutada. Liikmesriik oleks pidanud tulevikus allkirjastama peaministri ja rahandusministri tasemel „lubaduse“, et kasutab euroraha eesmärgipäraselt. Kolleegide Toomas Vareki ja Hannes Rummuga oli huvitav kuulata, et sooviti suuremat läbipaistvust euroraha kasutamisel liikmesriikides, et parlament saaks suuremat sõna kaasa öelda, et euroraha kasutataks sama hoolikalt kui oma maksumaksja raha jne. Itaalia esindaja kurtis, et on lubamatu, et euroraha läheb väikese kildkonna rikastumiseks, aga mitte uute töökohtade loomiseks. Kõige suuremad probleemid on just Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamisega. Euroopa Audiitorite koja esindaja Josef Bonnici sõnul (pildil tema ettekande slaid) näitab struktuurfondide raha kasutamine pidevat paranemist. Näiteks kui 2005 a oli 60 % väljamaksete puhul vea protsent üle viie siis 2008 aastaks oli see langenud 31 protsendini. Samal ajal on kasvanud alla viie protsendise veaga väljamaksete hulk 40 %-lt 2005 aastal 69 %-ni 2008 a. Siinjuures on paslik märkida, et Eesti veaprotsent on alla ühe. Eesti kiituseks saab veel märkida, et meil on nii parlamendi kui laiema avalikkuse kontroll europrojektide üle üpriski tugev. Parlamendis toimuvad kord kvartalis Riigieelarve kontrolli erikomisjoni eestvedamisel ministeeriumite kantslerite kuulamised euroraha kasutuselevõtu osas. Kui seni on tähelepanu keskendunud põhiliselt raha kasutusele võtmise kiirusele siis õige pea saab suurema tähelepanu hoopis rahakasutuse tulemuslikkus. Euroopa Audiitorite koja esindaja Bonnici kiitis muuhulgas ka volinik Siim Kallast tulemusliku töö eest Euroopa Komisjoni poolse kontrolli tõhustamisel rahakasutuse üle. Hollandlased kiitsid oma ettevalmistatud deklaratsiooni plaani, aga nii meie kui Soome ei näinud liikmesriikidele seataval lisakohustusel mõtet. Tegeleda tuleks süvitsi ikkagi nende riikidega, kus põhiliselt probleemid on, mitte soovida kehtestada kõigile lisakohustust. Konverentsi lõppdeklaratsioon jäigi vastu võtmata ning üritus sai seetõttu lausa paar tundi varem läbi. Nn "perepildi" jõudsime siiski ära teha, nooleke näitab Eesti riigikogu liikmete asukohta. Pühapäeval valis koalitsioonipartner IRL omale uue esimehe, ase-esimehed ja eestseisuse. Esimehe valiku tulemus oli juba mitu päeva varem teada. Huvi pakkus rohkem ase-esimeeste valik ja eestseisuse koosseis. Teatavasti leidsid suure enamuse toetuse Juhan Parts ja Ene Ergma ning poole vähema arvu häältega sai ase-esimeheks ka Tõnis Lukas. Välja jäid nii Jaak Aaviksoo kui senine erakonna peasekretär Margus Tsahkna. Partsi kui endise respublika esimehe toetajaskond erakonnas on suur. Nende töö viljaks tuleb lugeda ka endise erakonna peasekretäri ilmajäämise ase-esimehe kohast. Millega on Tsahkna sellise "tasu" välja teeninud? Kas valimistest üles jäänud võlad või vahepealne juriidiline vaakum erakonna juhtimises said talle saatuslikuks?! Eks see ajapikku selgub. Järgmine erakonna peasekretär on aga juba sisuliselt Juhan Partsi nimetada. Tasub vaid pilk heita eestseisuse koosseisule ja näha, et enamuse moodustavad tema kaasvõitlejad respublika aegadest. Ega see ei pruugi muidugi midagi tähendada ja ega sest ei peakski liiga kaugeleulatuvaid järeldusi tegema. Järva-Viljandimaa inimestest märkasin eestseisuse koosseisus Helir-Valdor Seedrit, aga mitte enam Kaia Iva. Mart Laari erakonna üldkogul väljakäidud ideedest aga tulid mitmed tuttavad ette, sest neid on arutatud Reformierakonna juhatuses, volikogul ja avalikkuselegi teada antud. Olgu näideteks sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine või väärtpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastus. Uuemateks võib pidada plaani minna kohalike maksude seadust revideerima ehk võtta Savisaarelt võimalus müügimaksuga linnakassasse raha korjata ja eluasemelaenu intresside maksuvabastuse säilimise eest võitlema asumist. Aga kuhu jäi idee tasakaalustada laenulepingutes laenuandja ja –saaja õigused, kohustused ning vastutus?! Et kogu vastutus lörriläinud eluasemelaenu eest ei lasuks laenajal vaid ikka pank ka kannaks kahjusid. Eluasemelaenu intresside maksuvabastus aitab ju neid, kes saavad hakkama. Kes hakkama ei saa, nende eluase on kohtutäituri poolt maha müüdud ning pank on eluasemelaenu jäägi ümber vormistanud tarbimislaenuks. Intress on mitu korda kõrgem ja riigilt tagasi ei saa midagi. Veel oleks võinud ideena välja pakkuda ettevõtete saneerimisseaduse reeglistiku laiendamist ka füüsilistele isikutele. Nii saavad võlakohustuste käes vaevlevad inimesed lisaks üksikisiku pankrotile veel ka saneerimisvõimaluse, et koostöös võlausaldajatega jälle ree peale saada. Väga kiiduväärt on, et suure tõenäosusega saame veel sel aastal seadustatud sotsiaalmaksu ülempiiri ning aidata kaasa uute töökohtade loomisele. Tööpuudus on ju kõrge ning uusi töökohti hädasti vaja.			OSCAR-2019
Online psühhiaalsed lugemised - Vestlege praegu live psychic. Leia oma tee armastuseks ja õnnelikuks PsychicBonus.com tipp-online psühholoogia, tarot ja astroloogia lugejad. Alusta tasuta psühhiaalset vestlusringi. Psühhiaalsed näited siin annavad teile vastuseid kõige praktilisemal viisil. Ma uurin ja hindan psühhiaalse näitude ettevõtteid, et aidata inimestel leida kõige andekamate psühholoogide võimalusi. Olen esitanud ülevaated sellest, mida ma pean Parimad 10 psühhiaalse näitude ettevõtted Internetis. Annan avaldused ainult ettevõtetele, mida kasutasin ja leidsin, et need vastavad kõrgetele standarditele, mida otsisin. See hoiab asjad ausad. Kutsun teid üles kasutama oma ulatuslikke uuringuid ja olen veendunud, et leiad firma, mis vastab kõige paremini teie vajadustele. Naudi! Paljud inimesed pöörduvad psühholoogide poole, et saada vastuseid olulistele küsimustele või nõu rasketel eluajal. Suurepäraseid juhiseid saab otsida tõelistest psühholoogidest, kuid võib olla raske otsustada, kas lugeja on õigustatud või võltsitud. Parim asi, mida saate sellises olukorras teha, on harida ennast nii, et kunstniku hoiatavaid märke on lihtsam leida. Oluline on meeles pidada, et hea mainega psühholoog annab oma teavet päris allikast, seega on teave mõnevõrra spetsiifiline. Võltsitud lugeja on lihtsalt selle taga, ja nad küsivad ebamääraseid küsimusi, püüdes viia teid tegelikku teavet. Näiteks ebaausa psüühika võib öelda midagi sellist, "Kes on mees, kellel on R-nimi?" Võimalik, et enamikul inimestel on oma perekonnas mees, kelle nimi algab tähega R. Õiguslik psühholoog ütleks: "Mul on siin Robert nime saanud südameatakistuse juht." Teave on tõeline ja spetsiifiline ning enamasti on see teave väga kiiresti ära tunda. Näited: Võltsitud psüühika "Kas teie elus on huvi armastuse pärast, mida te ei tunne, nagu oleksite saanud 100%?" Real Psychic: "Isik, kellega olete juba pikka aega olnud, ei pöördu teie armastust nii, nagu soovite või väärivad. See, kes seda inimest tagasi hoiab, on nende pühendumus ja peate otsustama, kui piisavalt on. " On aegu, mil inimesed loodavad sõnumit või juhendamist tõesti loota. Nad võivad loota nii palju, et need muutuvad lihtsateks eesmärkideks ebaausate psüühiliste lugejatele, kes väidavad, et need on autentsed. Kuid kui räägite parima psühhikaamiga, pakuvad nad tihtipeale teavet, mis annab oma klientidelt kohese ja tugeva emotsionaalse vastuse. Sellepärast, et teave läheb koju ja üksikisik oskab instinktiivselt teada, et teave on neile mõeldud. See ei pruugi juhtuda iga kord, kui räägite psühholoogiast, kuid oluline on õppida tundma oma emotsioone ja intuitsiooni, kui tegemist on lugemisest saadud teabega. Kui teid automaatselt informatsioonist lahti ühendatakse, nagu just see ei kuulu teile, siis võite pöörata suuremat tähelepanu ja otsida teisi hoiatusmärke. Kui lugejad ütlevad sulle, et sulle on tehtud needus, või sul on õigekiri, et murda teie ümbritsev negatiivne energia, on need tõenäoliselt võltsitud. Need petturid hirmutavad oma kliente, öeldes neile esiteks, et needus on südamehaiguse põhjus ja kõik muud probleemid, mida neil on viimasel ajal olnud. Siis pakuvad nad tühjaks võtmist mõne iidse rituaali tegemiseks ja nad teevad selle eest tasu. See on kindel märk psüühikahõngust, mis üritab kliente hirmutada needuste eemaldamise eest. Kahjuks satuvad paljud inimesed selle läbi, sest needus näib suurepärast võimalust selgitada eluprobleeme, mida nad on sellega tegelema ja mida nad ei usu, et nad väärivad. Kahjuks ei ole see nii lihtne, kui paar sada dollarit, et needust tühistada. Ärge kunagi uskuge "psüühilist", kes ütleb sulle seda. Teine suur asi, mis aitab teil otsustada, kas psühhiaat on hea mainega Online Psychic Chat kontrollib võrgus kommentaare ja iseloomustusi. Eelnevad kliendid, kellel on teatud psühhiaatriaga positiivne või negatiivne kogemus, räägivad sellest tõenäoliselt. Arvustuste ja iseloomustuste lugemine aitab teil otsustada, kas psühholoogiline abi oli teiste klientide abistamiseks ja kas nad arvasid, et isik on seaduslik või mitte. See võib olla suurepärane näitaja, kui otsustatakse, kas psühholoogiline on tõeline või mitte. Isegi ülemine psühholoogia ei pruugi alati olla vastuvõtlik või koostööga koostööd tegevate klientidega, nii et suurepärased lugejad saaksid siin ja seal negatiivset ülevaadet, kuid neid, kellel on arvukalt halbu kommentaare, tuleks tähelepanelikult uurida. Õppides neid hoiatusmärke silma paika panema, võite säästa ise oma raskesti teenitud raha oma online-meeleavalduse kelmuse eest. Võite kindel olla, et on olemas tõeline, hooliv psüühika, kes tõeliselt tahaks minna mööda kõikidest sõnumitest ja juhistest, mida nad teile universumis, teisel küljel või täiendavate allikate jaoks saavad. Kui otsite seaduslikku psühholoogilist lugemist, kasutage ainult usaldusväärseid ettevõtteid, nagu eespool loetletud kolm psüühilist võrku (Asknow Psühhiline allikas, Kasamba ja teised.). Kõigil kolmel nendel ettevõtetel on tohutu valik nõustajaid, kes valivad, ning iga lugeja pannakse läbi range testimise ja sõelumisprotsessi, tagamaks, et nad on tõelised ja tõelised. ... 2017 adimmix psühhiline leah Nõuanne Veevalaja Jäär astroloogia vähk Kaljukits kristallide lapsed psüühika raamatud Ennustus tasuta võrgupõhine vestlus tasuta vaimne küsimus Kaksikud horoskoop Lõvi Kaalud ela psühholoogiline ela psühholoogiline veebis elus psüühika armastus armastan psühholoogilist lugemist armastan vaimseid näiteid Keskmine online psühholoogiline telefoni psüühiline Kalad selgeltnägija psühhiline leah vaimne lugemine nägemisnäitajad psühholoogia lugemine Ambur Skorpion kirjutama vaim vaimsed vaimsed näited tarot Sõnn proovige oma psühholoogiat kristallid lapsed psühholoogilised Neitsi iga nädal sodiaak Siit leiad siit: psühholoogilised nähtused, psüühilised nägemused, psüühilised nägemused, psüühilised nägemused, psüühikaartiklid, psüühiline lugemine, psüühiline lugemine, psüühiline lugemine, psühholoogiline nägemine, psühholoogiline nägemine, kristallide psüühiline lugemine, psüühiline küsimus, psühholoogiline leah , elus psühhiaatria, tasuta online psühhiaalset jututuba, proovige oma psühholoogiat, kristalliõpetust, laste psüühikaid ... (Kuni 5% off mänguasja psühhiaalis) - Online psühhiaalsed näited - psychicbonus.com/up-to-5-off-at...			OSCAR-2019
12 aastat tagasi sattusin esmakordselt suhtekoolitusele. See oli lastevanematele mõldud kursus - Gordoni Perekool. Olin vaimustuses, sest sain teada, et suhete muutmist saab õppida ning selleks on maailmas ammu olemas abistavaid kursuseid ja raamatuid. Tõsi, Eestisse oli nendest jõudnud tol ajal vaid väga väike osa. Sellest ajast peale olen tegelenud enseharimisega suhete vallas - läbinud suhtlemistreeneri väljaõppe, olen kõrgema astme Gordoni Perekooli koolitaja, sertifitseeritud kõrgema astme Imago suhteterapeut ja litsentseeritud koolituste "Teekond soovitud armastuseni" ja "Põlvkonnad dialoogis" läbiviija. Minu teekond on alles poole peal, sest pidevalt õpin juurde. Toon teieni oma senised olulised õppetunnid: Suhteid on alati võimalik muuta, kui muudan iseennast. Olen kunagi ise öelnud ja olen ka teisi kuulnud ütlevat, et „Midagi pole teha, ma lihtsalt olen selline“ või „Ta lihtsalt on selline. Ta ei muutu. Inimesed ei muutu.“ Täna saan suure kindlusega väita, et inimesed on võimelised muutuma ja seeläbi oma elukvaliteeti oluliselt parandama. Tõsi, muutumine pole alati lihtne ja üldjuhul ei käi püsivad muutused kiiresti, kuid see on reaalselt täiesti võimalik. Meil on võimalus olla oma harjumuste ja hirmude ohvrid või võtta vastutus ja asuda tegutsema. Ainult mina vastutan oma elu ja suhete kvaliteedi eest. Kui annan vastutuse teisele, siis võime olla üsnagi abitus ja lootusetus rollis, sest kui teine ei tee midagi, siis ei muutu minu elus midagi. Imago suhteteoorias on lause, et „Sa ei saa oma partnerilt seda, mida soovid, sest ta ei taju sind turvalisena.“ Kui võtan vastutuse endale, siis küsin endalt, mida mina saan teha omalt poolt, et minuga koos oleks turvaline. Mida saan teha, et minu suhetes oleks mõistmine, lähedus, kohalolu, koostöö jne. Kui see, mis ma teen ei too oodatud tulemust, siis on vaja teha midagi teistmoodi. „Ma olen kõike proovinud … heaga ja halvaga, aga miski ei tööta“ taas mulle nii tuttav lause. Täna, kui mul on endal mõtted ja teadmised otsas, siis küsin kellegi kompetentsema inimese käest, kes on minu arvates selle oma elus saavutanud. Kõik meie käitumised, valikud, arusaamad on õpitud ja kui miski ei tööta, siis oleks otstarbekas oma teadmised küsimärgi alla panna ning küsida targematelt hea nõu. Nt mina õppisin lapsepõlves, et kõige parem on oma asjadega ise hakkama saada ja teisi mitte oma muredega tüüdata. Minu enda lähisuhetes selline lähenemine ei töötanud, see viis mind vaid kaugemale nii oma lastest kui mehest. Pidin leidma uue lähenemise. Täna olen ma väga tänulik, kui ma ise saan oma muresid jagada või keegi teine usaldab mind, et oma muredest mulle rääkida. Tekib lähedus, mõistmine, toetus, hoolimine ja koostöö. Heas ja toimivas suhtes on konfliktid igati normaalsed ja tervitatavad nähtused. Mul oli meeletu hirm konfliktide ja ebamugavate emotsioonide ees, olin alati valmis alla andma või põgenema. Hoidsin paljud häirivad teemad endale, et mitte tüli tekitada. Arvasin, et kes kannatab , see kaua elab.Täna tean, et pinged on igasse suhtesse algusest peale sisse programmeeritud ja need on teretulnud olukorrad, sest just siis saab areng toimuda. Küsimus pole selles, kas teema tõstatada vaid kuidas seda teha. Kõik allasurutud ja tabuteemad toovad suhtele vaid kahju, need panevad meid tundma üksindust, pettumust, kurbust, viha, abitust, mittemõistmist, hoolimatust, väärtusetust jne. Kui sain teada, et ebameeldivaid teemasid on võimalik turvaliselt jagada ja kuulata, siis tänu sellele olen saanud kogeda väga sügaval tasandil mõistmist, toetust, lähedust, usaldust ja kergendust ja tervenemist. Suhe on nagu elav organism, mis vajab pidevalt hoolt ja tähelepanu. Kui käisin oma mehega esimest korda paaride töötoas, siis lootsin väga, et pärast 2,5 päeva on meie suhe taas korras ja nii jääbki. Terapeudina kogen tihti klientide ootust, et terapeut teeb suhte korda ja siis nii jääbki. Meie keha püsib tervena, kui ta saab igapäevaselt vajalikke toitaineid, kehalist aktiivsust, puhkust, mõõdukalt positiivset emotsionaalset laengut jne. Pole võimalik, et elad tervislikult 2,5 päeva ja siis ülejäänud elu jooksul on hea tervis tagatud. Sama on suhtega, see on pidev igapäevane protsess. Mida rohkem ma panustan igapäevaselt, seda stabiilsem ja tugevam on suhe. Kui jätan suhte unarusse, siis mingi aeg see toimib justkui ise, aga tegelikult käib juba käärimisprotsess ja ei lähe väga kaua, kui kaas pealt lendab ja tüli majas on. Täna saan sellest aru ja proovin küsida endalt iga päev, mida ma saan teha, et suhe püsiks hea. Suhte areng kestab elu lõpuni. Üks minu õpetaja ütles, et inimene ei arene enam siis, kui ta on surnud ja tõi näitena õuna, mis on küps siis, kui ta kukub puu otsast alla ja hakkab mädanema. Lähisuhe on minu jaoks üks intensiivsemaid õpikeskondi, sest pidevalt saan reaalset tagasisidet, kas minu käitumine oli suhteruumi ja minu elukvaliteeti tõstev või tuleks mul midagi muuta. On hetki, kus kõik tundub ideaalne ja siis saabub järgmine hetk, kus see on möödas. Kõik läheb mööda ja elu on spiraal, mida mööda on võimalik pidevalt paremuse poole suunduda, kui selle teadlikult eesmärgiks võtame. Jutt, et me oleme nii kaua koos olnud ja meil enam arengut pole, kirge pole, kõik on igav ning ette teada viib mind tagasi esimese punktini. Suhteid on alati võimlik muuta, kui muudan iseennast. Õppimise protsess kestab elu lõpuni...			OSCAR-2019
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobub Niguliste kiriku tagastamise soovist kui valitsus eraldab kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot. Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks. Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK, kes soovib saada toetust 6,8 miljonit eurot. Lähiajal võib sarnase soovi esitada ka Eesti Apostlik-Õigeusukirik. Mitu allikat kinnitasid ERR-ile, et omandireformi reservfondi määruse muutmise ja uue kompensatsioonimehhanismi loomise taga on tegelikult põhimõtteline kokkulepe, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovidest. Aastate jooksul on EELK soovinud nii kiriku tagastamist või siis kompensatsiooni selle eest. EELK taotlus on saadetud rahandusministeeriumi, kust see võib valitsuse lauale otsustamiseks jõuda juba järgmisel nädalal. Kolmapäeval, 12. mail oli Riigikogus esimesel lugemisel kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus. Olulisem muudatus on see, et koguduste ümberregistreerimise tähtaega on pikendatud. Kirikute ja koguduste seaduse alusel on ette nähtud seni siseministeeriumi juures peetavasse registrisse kantud usulised ühendused ümber registreerida maa- ja linnakohtute registriosakonnas nende avalduse alusel hiljemalt 2004. aasta 1. juulil. Ümberregistreerimise tähtaega pikendatakse 2005. aasta 1. jaanuarini. Siseministeeriumi andmetel võivad ümberregistreerimise avalduse esitada 513 usulist ühendust, kuid maa- ja linnakohtu registrisse on neist kantud avalduse alusel vaid 15. Eesti Kirikute Nõukogu taotles ümberregistreerimise tähtaega pikendada 6 kuu võrra, kuna praktikas on ümberregistreerimise protsess osutunud oodatust komplitseeritumaks (näit põhikirjade vastavusse viimine uue kirikute ja koguduste seadusega). Arvestamist leidis maausuliste soov end mitte nimetada koguduseks, vaid kojaks. Usuline ühendus võib oma nimes kasutada sõnade «kogudus» või «koguduste liit» asemel vastavat omanimetust, kui see tuleneb usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud nimekasutustavast. Et saada uut indu ja ideid intellektipuudega inimestega töö jätkamiseks või hoopis sellega alustamiseks, peeti 7. novembril Tallinna tugikeskuse Juks saalis EELK intellektipuudetöö osaduspäev. Osaduspäeva teemaks oli «Igavikupühapäevast jõuludeni», sest lähenemas on advendiaeg ja jõulud, mil külastatakse tavalisest sagedamini hooldekodusid ja erivajadustega laste koole. Päeva vedas EELK intellektipuudetöö koordinaator õpetaja Tiina Ool koos misjonikeskuse rändlauliku Kirsti ... Johan Kõpu (1874–1970), kelle nõul ja jõul asutati Eesti rahvuslik ülikool ja Eesti luterlik vaba rahvakirik ning kelle juhtimisel ehitati üles Eesti luterlik pagulaskirik, sünnist möödus 140 aastat. Seda tähistati Eestis ja piiri taga, sest nagu Johan Kõpu elutöö ei ole mõõdetav üksnes tema eluajaga, vaid selle mõju ulatub jõudsalt tänapäeva, nii ei kulgenud tema elutee ainult sünnimaal, vaid viis ta pagulasena Rootsi, kuhu tema põrm on sängitatud. Johan Kõpp oli ... Isa on eesti keeles üks lühemaid nimisõnu, veel lühemad on vaid side- või asesõnad. Ometi on selle sõna taga mõõtmatu tähendusväli. Pühapäeval isadepäeva tähistades mõtlesime oma isale, tema hindamatule osale oma elus: isa eeskujule, armastusele ja hoolimisele, tööle ja vaevale. Õnnelikud on need lapsed, kellel on või on olnud selline isa, kellele tänulik olla. Aga tänulik tuleb olla tegelikult iga isa eest, ka siis, kui ta kutsub meis esile vaid kurbi mälestusi. Olgu nende ... Dresdenis peetud Saksamaa Ühinenud Luterlike Kirikute (VELKD) peasinodi keskne teema oli «Evangeeliumi edastamine digitaalses ühiskonnas». 8. novembril valis sinod üksmeelselt veel kolmeks järgmiseks aastaks juhtivaks piiskopiks tagasi Gerhard Ulrichi. «Meile on oluline, et ta on EELK sõpruskiriku, Põhja Kiriku iiskop,» kommenteeris sinodist osa võtnud assessor Tiit Salumäe. Enda jaoks huvipakkuvamaks nimetas Salumäe päevakorrapunkti, mille raames vaagiti kaasaegseid ... Jüris tähistati eestikeelse Piibli juubelit Eesti Piibliselts korraldas 8. novembril Jüris emakeelse Piibli 275. aastapäeva tähistamiseks konverentsi. Piiblipäev algas Jüri kirikus oikumeenilise tänupalvusega, millele järgnes konverents gümnaasiumis. Peeti neli päevakohast ettekannet. Teemal «Kuidas tõlkida tekstilõiku Ef 5:21» vestles dr Peeter Roosimaa. Nimede ja hauatähiste uurija mag Pille Arnek rääkis teemal «Eestikeelsed piiblitekstid ja lauluraamatu salmid vanematel ... Mustjala kiriku kõrval seisab traditsioonilist perekonda ülistav Matti Variku suurejooneline ja võimas Saaremaa dolomiidist skulptuur «Perekond». Skulptor Mati Karmin oli see mees, kes nimetatud skulptuuri päästis unustusest ja hävimisest. Skulptuur seisis poole meetri ulatuses maasse vajununa ja võssa varjununa Tallinna lähedal Laagris endises Arsi tootmisbaasis, mis aasta alguses maha müüdi. Kõik vähegi väärtuslik tuli sealt minema vedada. Mati Karmin ajas jälgi, kellele ... Imelise nime Dangoule Tamberg taga peitub tarmukas leedulanna, kes teenib Nõva koguduses organistina. Dangoule ütleb, et tutvus üle kahekümne aasta tagasi kooriga Tallinnas laulupeol käies oma tulevase abikaasaga. Siis töötas ta veel muusikaõpetajana Kaunases. Südamehäält järgides kolis ta Eestisse ja elama asuti Noarootsi valda, suurtest linnadest eemale. Huvi muusika ja usu vastu viis Dangoule õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse, kus ta kaks aastat tagasi kaitses ... Anton Medvedev (fotol) on Eestis elanud kaks aastat, ta õpib Viljandi kultuuriakadeemias ning aitab teenida Viljandi Pauluse ja Kõpu koguduses. Võiks öelda, et Anton on tõeline leid. Või nagu noorte kõnepruugis öeldakse, et nunnumeeter on laes. Tal on vanust 27 aastat, räägib hästi eesti keelt, kuigi on sündinud Venemaal Nižni Novgorodis ja Eestis elanud vaid kolm aastat. Anton ütleb, et käis kodulinnas Ingeri kiriku jumalateenistustel ja kord pani õpetaja ta fakti ette, ... Kontsertmõtisklus «Rõõmu allikas», mille raames esitleti Anu Raua ja Jaan Tammsalu ühist teost «Vaimulikud mõtisklused 3» ning Robert Jürjendali ja Jaan Tammsalu ühisplaati «Rännak Rõõmu Allikale», tõi Tallinna Jaani kirikusse 1. novembril tuhatkond huvilist. Pildi põhjal, mis avanes pühakutepäeva õhtul Tallinna Jaani kirikusse jõudnule, ei saa kuidagi nõustuda, et kiriku lävepakk eestlastele liiga kõrge on. Kui on kutsuja ja mõjus kutse, tullakse, ja rõõmuga. Umbes ...			OSCAR-2019
David Rice (Hayden Christensen) on nautinud kogu elu täielikku vabadust. Soovi korral võib ta teleporteeruda ükskõik millisesse paika maailmas, Rooma Colosseumi varemetest Kairo püramiidide juurde, süüa õhtust Pariisis, magustoitu aga juba Tokios. Suur on tema üllatus, kui ta kohtab esmakordselt Griffinit (Jamie Bell), kes omab samasuguseid võimeid. David saab teada, et tänu oma geneetilisele anomaaliale on ta üks nn. Hüppajatest, kes on kõik sattunud surmaohtu tänu salaorganisatsioonile, mille liikmed, kes kutsuvad end paladiinideks, on andnud vande tappa viimne kui üks neist. Paladiin Rolandi (Samuel L. Jackson) eestvedamisel algab tagaajamine, mis viib ümber maailma ning mille käigus saab Davidist võti võitluses, mis on kestnud läbi ajastute. Hüppajad on järjekordsed superkangelased aga erinevalt paljudest teistest (super-, spider-, bat-, x-, iron ja kõik need muud man'id) ei tõtta nad inimkonda seda ähvardavate ohtude eest üllalt kaitsma, vaid on vähemalt Davidi näitel ametis iseendale mõnusa elu korraldamisega. Ehk nad on oluliselt inimlikumad kui senised must-valged superkangelased. Võib-olla on see ka lihtsalt aja märk, et postpostmodernses maailmas on isegi superkangelased keskendunud hedonistlikule nautimisele. No vähemalt senikaua kuni paladiinid ta idüllilise maailmapildi segamini põrutavad. Siis läheb asi juba isiklikumaks ning Davidil tuleb leida õhkõrn balanss kättemaksu ning ellujäämise vahel. Veel üks "suurte ootuste film", mis paari aasta eest linastudes paraja pettumuse tekitas. Üles haibitud intrigeeriv stoori ja väga efektsed trailerid panid ootama tont teab millist meistriteost ja kui siis selgus, et põhimõtteliselt olekski võinud piirduda trailerite vaatamisega, oli pettumus leebelt öeldes kolossaalne. Ilmselt oleks ma siis pannud hindeks heal juhul 2/10 aga nüüd selle peale mõeldes on selge, et nii madal hinne oleks olnud pirtsaka minu solvunud kättemaks lõhutud lootuste pokaali eest. Eile sattus film aga uuesti ette ja mõtlesin, et vaatan enne Pratchetti raamatu kallale asumist veerand tunnikest nunnut Hayden Christenseni (kelle otsa ma koperdasin aastapäevad enne seda, kui ta Tähesõdadega kuulsaks sai - muide, 2001. a. valminud "Life as a house" temaga ühes peaosadest on erinevalt kosmosesõdade fantaasiatest suurepärane film!) ja nii ma jäingi ekraani ette istuma kuni äkki film läbi oli. Ehk siis tagantjärele, kui omaaegne haip meelest läinud on, võib öelda, et see on täiesti üle keskmise ulmemärul, mida võib mõne aasta pärast mõnel laisal pärastlõunal või ööhakatusel veelgi vaadata küll. Ja kuna nad kuuldavasti on praeguseks juba hakanud "Jumper'ile" ka järge filmima (seni on kinnitatud andmeil režissöör ja peaosaline ikka endiselt Liman ning Christensen), siis võib järgmisel aastal ka selle üle kaeda. Filmiveeb kirjutab: "Avatar on lugu endisest mereväelasest Jake Sully'st, kes sai vigastada lahingus ja on halvatud vööst allpool. Ta otsustab osaleda Avatari programmis, mis peaks andma talle tagasi terve keha. Ta reisib Pandorasse, külluslikku vihmametsa, mis on täidetud uskumatute eluvormidega - mõned ilusad, mõned hirmutavad. Pandora on koduks ka Na'videle, humanoididele, keda inimesed peavad primitiivseks, aga tegelikult on nad evolustiooniliselt palju rohkem arenenud kui inimesed. Üle kolme meetri pikad, sabadega ja läikiva sinise nahaga, elavad Na'vid harmooniliselt oma maailmas. Kui aga inimesed hakkavad Pandorat kahjustama, et leida väärtuslikke mineraale, ohustab see Na'vide elu, ja nad on sunnitud näitama oma sõjalisi võimeid. Jake on sunnitud osa võtma sellest sissetungist Pandorasse. Kuna inimesed ei saa hingata Pandora keskkonnas on nad loonud hübriidid, Avatarid, pool inimesed, pool Na'vid. Avatarid on elavad ja hingavad kehad Pandoras, keda kontrollivad inimesed tehnoloogia abil, mis ühendab Avatari meelt inimese omaga. Pandoral, oma Avatar kehas, saab Jake olla kes ta on, ta saab tagasi oma keha. Lisaks sellele armub ta noorde Na'visse, Neytiri, kelle ilu on võrdne naise sõjaoskustega. Kui Jake'i hakatakse järjest rohkem Neytiri klannis omaks võtma, leiab ta end kahe maailma vahelt - ta peab valima poole suures sõjas, mis otsustab terve maailma saatuse. " Viimase kümnendi räägituim film. Armastatuim ja vihatuim. Mille vaatamiseni ma alles nüüd jõudsin. Tavalise 2D-versiooni vaatamiseni, sest provintsis teatavasti moodsat kinopilti ei näidata ja Tallinnas olles käisin ma hoopis Tim Burton'i "Alice'it" vaatamas. Aga see selleks. Omal ajal lugesin ma natuke ikka ka neid filmi(k)arvustusi ja üks peamisi etteheitmisi oli sellise haibi juures originaalse loo puudumine. Nojah, ei olnud seda ahhetamapanevat jutustust tõesti. Aga samas, kui palju neid tõeliselt originaalseid lugusid sedasorti koguperevaatemängude juures üldse kunagi olnud on? Cameron läks kindla peale välja ja nagu lähiajalugu halastamatute faktidega näitab, oskab see mees seda ülihästi. Ega tal muidugi eriti valikuvõimalusi poleks olnud kah, sest see rahahulk, mis tootmisse pandi, oli pöörane ning see lihtsalt pidi kõik kasumiga tagasi tulema. Tuli kah. Ja money talks. Üks kiitjate ja laitjate omavahelise sõja peamisi argumente kiitjate poolelt oli, et vihased kriitikud ei saanud või ei tahtnudki aru saada, mis oli filmi sõnum. Loodusega (mille osa me ju kõigest hoolimata ikkagi ka ise oleme) harmoonias koos elamine ja palju muud sellist new age'ilikku kraami. Mis iseenesest on (või õigupoolest oleks) ju väga ilus. Seega saab lisaks suurele kassatulule selle filmi plusspoolele kirjutada ka seda, et tõeliselt suur hulk käis seda vaatamas ning need inimesed said (muidugi vaid niivõrd kuivõrd kellegi kõrvadevahe seda endale teadvustada lubas) lisaks vaatemängule ka seda sõnumit kogeda. Mitte et ma nii naiivne oleks, et usuks, nagu jääks 2009. aasta ja "Avatari" linastumine maailmaajaloos pöördeliseks sündmuseks, mis tulevikus hakkab tähistama inimkonna mõistusele tulekut. Filmi alguses ütles Neytiri Jake'ile, et see on nagu rumal laps ja ei saa millestki aru. Üksikindiviid on tavaliselt suuteline õppima ja õigeid järeldusi tegema, massiga ei ole aga suurt midagi pihta hakata. Miljarditest rumalatest lastest ei saa iialgi miljardeid Jake Scully'sid, need jäävadki oma Kärbeste Jumalat kummardama.			OSCAR-2019
Tähtvere Tantsukeskus on saanud 8-aastaseks – kõige esimesed treeningud toimusid Tähtveres 31. jaanuaril ja 1. veebruaril aastal 2010. Sünnipäeva puhul uuris õpilaskogu liige Pirke tantsijatelt ja treeneritelt nende esimesi mälestusi seoses tantsukeskusega. Head lugemist ja palju õnne, kallis Tähtpere! Praegu tantsin kahes eliitgrupis – Hip-hop eliit ja Street Dance Show Eliit. Lisaks eliitidele võtan osa ka tantsutehnikast. Mäletan veel väga värskelt tantsukooli sisseastumiskatseid. Olin väga ärevil ning ootasin huviga seda päeva ja kui see päev lõpuks saabus, siis närv oli muidugi väga suur. Aga samas oli nii hea nii suures ja mõnusas saalis esimest korda tantsida ja samuti kiirgas kõikidest treeneritest väga palju sõbralikkust välja, mis andis omakorda julgust juurde. Mäletan, et õppisime Elina tehtud kava, mis mulle tohutult meeldis. Olin esimeses reas ja tantsisin mõnuga. Kartsin väga kuidas mul kava välja tuleb ning kas ma saan sisse või mitte. Hiljem koju minnes rääkisin emale, kui väga mulle meeldib see koht ja kui ma sisse saan, siis ma hakkan kasvõi bussi, ratta või millega iganes käima, aga ma pean selles tantsukoolis tantsima hakkama. Kuna elasime üsna kaugel, siis polnud kindel, kas ma üldse saan Tähtveres tantsimas käima hakata, isegi kui mind vastu võetakse. Lootsin väga, et kõik läheb hästi ja nii ka läks – tantsin tänase päevani Tähtveres. Ma täpselt ei mäleta, kas see oli minu esimene võistlus, kuid esimesed mälupildid tulevad Koolitantsust. Usun, et närv oli ikka sees, sest ikkagi esimene võistlus, kuid samal ajal arvan, et ma väga palju esinemise pärast ei muretsenud. Mäletan Koolitantsust seda, kuidas olime oma riietusruumis ning närvide eemale peletamiseks laulsime Selinda ja Paulaga ühte laulu konnast, mis oli sellel hetkel väga lõbus. Nagu noortematel ikka, siis energiat on palju ja pole nii väga aega muretsemisele mõelda. Kahjuks ma ei mäleta, kuidas meil sellel võistlusel läks, aga ma loodan, et hästi. Ma usun, et toimunud on areng tantsijana, sest kui ma vaatan vanu tantsuvideosi ning praeguseid, siis ma tunnen küll, et areng on toimunud. Samuti olen saanud nende aastatega juurde palju kogemusi ja silmaring on tantsumaailmas veel rohkem laienenud. Sisemiselt tunnen, kuidas Tähtvere on andnud mulle juurde nii palju soojust ning uut hingamist ja ma tunnen, et need inimesed ja see õhkkond muudab mind ennast ka aina positiivsemaks ning rõõmsamaks. Tähtvere on koht, kus on kokku saanud kõige armsamad ja soojemad inimesed. Iga päevaga armastan seda kohta aina rohkem. Eelkõige ma soovin armsale Tähtvere palju-palju õnne! Teiseks, ma soovin, et Tähtvere tegutseks veel pikki-pikki aastaid tantsukoolina ning hoiaks endas alles neid imetoredaid inimesi. Ja kolmandaks, soovin, et Tähtvere jääks alati nii armsaks ja mõnusaks kohaks, nagu ta seda siiani olnud on. Minu kõige esimene mälestus Tähtverest on päev, mil käisin uute tantsijate vastuvõtul. Olin üsna närvis, sest ma tahtsin kohutavalt sisse saada tänavatantsu gruppi, aga kartsin, et ei saa, kuna ma polnud varem tantsimisega üldse tegelenud. Mäletan, et algul tõsteti mind tolleaegsesse latiino show tantsugruppi, kuid kuna tahe tänavatantsu tantsida oli suur, siis küsisin, kas mul oleks võimalik siiski tänavatantsu gruppi saada. Vastus tuli õnneks jaatav. Selle üliägeda kava nimi oli „Kitt, sõidame!” ja ma mäletan seda kava küll, kuid kahjuks üsna poolikult. Vahel tuleb Annaga ette kordi, mil me tantsime seda koos läbi ja see tekitab palju nostalgilisi tundeid. Lavahirm oli mul kohe kindlasti ja mitte väike. Kartsin nii väga, et unustan midagi ja treener on pärast pahane… Hirm oli ilmaasjata, sest meil läks isegi päris hästi. Tol ajal oli Koolitantsul veel 3 vooru (maakondlik, piirkondlik ja finaal) ning me jõudsime piirkondlikku vooru! Kindlasti olen ma muutnud julgemaks: lava ma enam ei karda (kuid väike närv on alati ja nii ju peabki), samuti ei karda ma enam uusi asju, läbikukkumist ja siis uuesti proovimist. Kuid ma kipun arvama, et Tähtvere pole mind nii väga muutnud, vaid Tähtvere on minu jaoks muutunud: nende kuue aasta jooksul ma olen siit saanud tohutu suure hunniku häid mälestusi ja nii palju uusi sõpru, kellega luua veel rohkem uusi mälestusi. Olen siin nii palju edasi arenenud, mingis mõttes ka üles kasvanud. Tähtvere on saanud minu teiseks pereks ja koduks. Ma soovin, et siin kasvaksid üles veel paljud lapsed, kes armastavad tantsimist. Soovin, et ka neile saaks Tähtvere teiseks pereks – Tähtpereks – ning et kõik „pesast lahkunud” leiaks alati oma tee siia tagasi. Olen olnud Tähtvere Tantsukeskuse juhendaja selle avamisest alates. Seoses laste sünniga on küll mõni hooaeg jäänud vahele, kuid sisimas tunnen, et kuulun treenerite sekka ja elan kogu hingest kõigi gruppide käekäigule kaasa. Mäletan, et olin põnevil, sest tegemist oli täiesti uue tantsukeskusega Tartus – saalid olid kõige uuemad ja kaasaegsemad ning pakutavate treeningute sihtgrupp oli väga lai. Kahjuks nii täpselt ei mäleta, mis oli esimene, aga meeles on, et juhendasin tantsulise võimlemise gruppi ja 7.-9. klassi showtantsu gruppi. Esimeses tantsulise võimlemise grupis olid Selinda, Paula ja Keete, kes on Tähtvere eliitklasside õpilased siiani. Täiskasvanutele andsin kickbox aeroobikat. Ohh, neid kavu on aastate jooksul olnud niiii palju, et kahjuks ei mäleta. Aga ilmselt oli see midagi väga algelist 😀 Mulle endale tundub, et tänu Tähtverele ongi minust saanud tantsutreener. Kui enne olin võimlemise ja aeroobikatreener, siis Tähtveres veedetud aastad on arendanud minus tantsutreeneri poolt. Selle eest võlgnen eelkõige tänu oma õpilastele, inspireerivatele kolleegidele ja sellele suurepärasele õhkkonnale, mis meie tantsukeskuses valitseb. Ma soovin, et meie jätkuvas arengus säiliks Tähtpere ühtsus ja kokkukuuluvuse tunne. Et oleks palju särasilmseid tantsijaid ja rõõmsameelseid juhendajaid. Et Tähtvere oleks koht, kus tunneme end kui kodus – turvaliselt, ümbritsetuna parimatest kaaslastest. Esimeseks mälestuseks on katsetel osalemine. Maarja õpetas väikse jupi, mis hiljem läks kavasse „Elavad surnud“. Meeles on, kuidas Maarja rääkis, et üheks hea tantsija tunnuseks on teadlikkus oma kehast. Näiteks kui tantsijale öelda, et pane jalad kokku ja ta teeb seda konkreetselt ehk paneb jalad täitsa kokku, mitte ebamääraselt või poolikult. Samuti on mul meeles, kuidas katsetele tulles tervitas mind administraatori laua juures Ethel. Hiljem tuli välja, et olime ka enne Tähtveret samas tantsustuudios käinud, kuid mina teda ei mäletanud, seega olin pigem kohkunud, et „võõras“ kohe jutustama hakkas ja rääkisin pigem viisakusest vastu Praegustest tantsijatest oli minuga esimeses trennis Hanna, kellest on aastate jooksul saanud minu parim sõbranna. Minu esimeseks kavaks Tähtveres oli „Birthday“, mis tehti kahe grupi peale kokku. „Birthday“ oli tolleaegse Esinemisgrupi kava, kuid meie grupi siseselt tehti väike audition, et kes saab seda kava koos nendega tantsida. Päris uhke tunne oli ka valitute hulka saada. See tähendas ka päris paljusid lisatrenne, aga kokkuvõttes oli seda kindlasti väärt. Natukene jäi siiski kripeldama, et saime ainult üks kord selle kavaga võistlemas käia. Samal hooajal valmis oma grupiga kava „Elavad surnud“ ning kevadel saime kahe nädalaga algusest lõpuni valmis spontaanse kavaideega, mis sai nimeks „StarBloodz“. Esimene tantsuvõistlus Tähtverega oli EDO Winter Cup Tartus kavaga „Birthday“. Otseselt ei kartnud, sest olin ka varem võistlemas käinud, aga närv oli ikka sees, kuna tegemist oli minu jaoks uue grupiga, uue stiiliga ja kava sai nagu ikka valmis napilt enne võistlusi Saime 2. koha. Kavaga „Elavad surnud“ käisime Koolitantsul. Meid sai hästi ära tunda zombie-meigi järgi ning kui koridoris valmistusime, et lavale minna, kuulsime, kuidas teised tantsijad meid nähes väga innukalt omavahel rääkisid, et nad peavad ruttu saali minema, kuna meie kava olevat nii äge. See tekitas heas mõttes väga äreva tunde. Olen kindlasti arenenud nii tantsija kui inimesena. Tähtverre tulles avardusid mu teadmised tantsumaailma kohta tohutult. Õppisin uusi stiile ja sain teada, kui palju näevad treenerid tegelikult vaeva kavade kokkupanekul ning õppisin hindama nende töökust. Olen muutunud avatumaks ja julgemaks, õppinud töötama tiimis ja grupi nimel, aga samas mõistnud iseseisva töö ja vaeva tähtsust. Ma olin super põnevil! Olin tantsukeskuse kohta kuulnud ainult häid sõnu ja tantsusaalid on ju absoluutselt imelised. Esimene trenn oli contemporary eliitgrupi katsed. Ma olin ausalt väga ärevil. Katsetajad olid enamjaolt peaaegu sama vanad kui mina ja täiesti suurepärased. Õnneks oli mul väga mugav neid õpetada ja kõik tundusid huvitatud olevat, et mis mul neile veel pakkuda on. Mäletan väga hästi. Ma armastasin seda laulu nii südamest. Tantsu nimeks sai „Lõpp on algus“ ja mulle siiani meeldib selle koreograafia. Ma olen õppinud palju enda kohta, enda koreograafilise keele ja enda kui õpetaja kohta. Ma olen muutunud enesekindlamaks treeneriks – ma ei kahtle enam nii palju oma oskustes ja valikutes. Näha arengut enda õpilastes on parim tunne ja annab märku, et ehk olen midagi õigesti teinud. Ma soovin, et Tähtverel läheks järgmistel aastatel erinevatel üritustel sama võimsalt, kui siiani on läinud ja soovin, et kogu tähtpere jätkab sooja ja mõnusat koostööd omavahel. Minu esimeseks mälestuseks on proovitrenn, ma olin väga elevil, aga kartsin ka väga. Ma sain oodates sõbraks kahe tüdrukuga, kellega isegi hiljem samasse gruppi sain. Meile tegid kaks erinevat kava Kerstin ja Kertu, ma väga kartsin, et mul ei tule välja ning ma ei saa sisse. Õnneks seda ei juhtunud kellegagi. Minu päris esimeseks võistluseks oleks olnud Koolitants, aga päev enne seda tõusis mul kõrge palavik ja ma kahjuks ei saanud võistlusel osaleda. Päris esimene mälestus võistlusest, kus ma osalesin, on ilmselt Koolitants 2014, kus osalesime kavaga “Imeline võlukunst”. Mina soovin Tähtverele veel palju jõudu ning jaksu tulevikuks. Soovin, et säiliks see imeline Tähtpere tunne. Tähtveres tantsimine on mind kokku viinud nii paljude imeliste inimestega ja soovin, et palju toredaid sõpru leiaksid endale Tähtverest veel palju toredaid sõpru.  Janina Sarantšina on suurepärane tantsija ja inspireeriv isikus. Hetkel elab Janina Pariisis ning töötab tantsijana Matt Pokora tuuril, kes on Prantsusmaa üks kuulsamaid lauljaid. Et Janinal on tantsumaailmas pikaajalised ja põnevad kogemused, jagab ta oma mõtteid tantsublogis – lugemist, mõtlemisainet ja inspiratsiooni ka teistele tantsijatele. Kui olin 4,5-aastane, viis ema mu tantsutrenni – liiga palju energiat ja probleem jalgade arenguga. Kaks kärbest ühe hoobiga. Ema sõbranna poeg käis seal samas trennis, et rühti parandada, ilmselt valis ema selle järgi. Siis jäi vist kuni paar aastat vahele aga pinginaabri kaudu leidsin tee tagasi tantsusaali. Mul ei ole lemmikstiili – on stiilid, millega vähem või rohkem kokku puutun või imetlen suuremalt distantsilt, kuid lemmikstiili kui sellist ei ole. Hmm, see on individuaalne. Minu jaoks tähtsad omadused tantsijas, mis kütkestavad, on avatus, mitmekülgsus, samas mingi oma käekiri, mingisugused otsused, võime täita lava ja teised endaga kuskile retkele viia. 4. Kas teadsid kohe tantsimisega alustades, et jäädki selle juurde? Kui ei, siis millal tekkis tõsisem tunne ja soov? Ma ei mõelnud nii, et kas jään või mitte, ma lihtsalt tegin. Kogu aeg, iga päev, kasvõi natukene. Kuid pärast gümnaasiumi lõpetamist/ ülikooli esimestel aastatel üritasin ma tegelikult erinevatel asjaoludel lõpetada/eemalduda tantsust, mis – nagu näha – ei õnnestunud hästi ja läks hoopis vastupidi. Tõmbas veel rohkem enda sisse. Olen kogu elu võidelnud eneseusalduse ja enesekindlusega. Väga veider tegevus. Endas kahtlemine ja enda maha tegemine, tegutsemise kartmine – selle asemel, et lihtsalt proovida ja teha ja iga päevaga areneda… suur lollus, suur õppetund! Olen nüüd targem ja viskan end tundmatusse vette, see on kihvt ja arendav ja tavaliselt kõige premeerivam. Hm, maailmamastaabis ilmselt Palais des Festivals Cannes – sama koht, kus toimub ülemaailmne Cannes´i filmifestival ning jagatakse Kuldseid Palmioksi. Samuti Paris Bercy suurel staadiumil ja Versailles lossis. Eestis on higistatud vist enamus suurematel lavadel. Meeldejäävaimad on minu jaoks need vähesed hetked, kui oled nii selle sees, mida teed, et aeg tardub. Mäletan mõnda sellist hetke väga eredalt: kes kus seisis, muusika, lõhnad, tunne! Naljakad juhtumid käivad vist tihtipeal käsikäes äpardunud hetkedega. Ükskord jooksin etenduse ajal Kanuti Gildi Saali seina, sest ei tajunud pimedas, kus on kardina taga peidus ukseava (seda ei näinud keegi, aga endal oli väga lõbus, kuidas ma pärast sinna sisse voolasin). Lavastusega RSKSD ühel suvisel festivalil esinedes hakkasime Renega üksteisele otsa vaadates naerma nagu ikka siis, kui pidi väga keskendunud ja tõsine olema. Aga eks neid asju on veel ja veel. Tuuril on läinud esimese numbri ajal konts katki ja keegi jääb lavale hiljaks, liigutused lähevad sassi jne – need seiklused peab naeruga vastu võtma! Vabakutselisena vastutad oma päevaplaani eest ise, nii et peab end vahel utsitama, et kõik to do listis ikka tehtud saaks. Tavaliselt teen ma ise trenni, kas lihaseid/joogat või improt. Meilidele vastamised. Uute projektide mõtlemine, kogun inspiratsiooni, vaatan erinevat loomingut, loen, kuulan muusikat, käin muuseumis. Vahel on proovid. Kui ei ole, siis võtan kindlasti kellegi tundi. Sain tuuri artistic directori käest kutse auditionile Pariisis. Alguses ei olnud plaani minna, kuid üsna viimasel hetkel otsustasin siiski kohale lennata. Läbisin auditioni ja enda üllatuseks osutusin ühest 8st väljavalitud tantsijast. Nüüd olen tuuri dance captain, see inimene, kes vastutab proovide ja koreograafia puhastuse eest ning annab ka parandusi, kui olen näinud eelmise õhtu videosalvestusi, et etteasted püsiksid värsketena. Tuuri päevad on erinevad ja samas üsna ühtemoodi. Üldiselt päev algab sõitmisest uude paika, kas tuuribussi, rongi või lennukiga. Jõuame kontsertplatsile natuke enne soundchecki algust, kiire riietevahetus ja lavale sooja tegema, et saaks vajalikud numbrid muusikaga läbi teha. Vajadusel puhastame. Ma kontrollin ega põrand pole kuskil liiga libe jms. Kui eelmisel kontserdil oli tehnika mõttes midagi valesti, siis on aeg ka seda mainida meeskonnale, et nad saaksid kõik üle vaadata. Praegu on muidugi “tuuri masin” nii ära õlitatud, et üldiselt suuri pahandusi pole. Siis on meil paar tundi vaba aega, kuhu mahub õhtusöögi söömine (meiega sõidavad kaasa kokad) ja meigi/soengute tegemine. 5 minutit enne kontserdi algust teeme muusikute ja artistiga energiaringi, Matt peab väikse kõne. Ja lähmegi lavale. Kontsert. Näks ja hotell. Järgmine päev uuesti. On mingisugused abtraktsemad eesmärgid, mis ujuvad minuga kaasas ja ajaga nad ka kindlasti muutuvad. Aga luua ja avastada – need on põhilised eesmärgid. Arendada endas erinevaid oskusi. Pole kunagi olnud otseselt iidolit ja pole ka kedagi väga fännanud. Inspiratsiooniallikaid on palju, väga erinevatest sfääridest. Suureks inspiratsiooniks on kindlasti mu sõbrad, nendega on mul väga vedanud! Ilmselt oleksin keegi loomariigist, lind äkki, et saaks lennata ja vaadata seda kõike hoopis teise nurga alt. Kosmonaut võiks ka olla. Ilmselt tegeleksin ikkagi millegi loovaga. Mulle meeldib olla keskkonnas, kus luuakse midagi, mõtted/ideed lendavad ringi ja töötatakse millegi põneva kallal. Ja samuti meeldib mulle matemaatika. Käisin TTÜ-s, võib-olla oleks elu viinud hoopis sinna sügavamale. Mõtteid on erinevaid. Aga üldplaanis tundub, et eriti viimasel ajal on asi elavdunud, on lavastusi, battleid, tunde ja tundub, et üldine tase on palju kõrgem kui veel mõned aastad tagasi. See on tore. Praegu on kõvasti rohkem võimalusi kui siis, kui ma teismeline olin, nii et haarakem võimalustest! Kõik numbrid, mida olen näinud, on jätnud hea mulje. Läbimõeldud, -töötatud, alati mingi ekstra elemendiga. Tundub, et teil on seal soe, sõbralik ja kokkuhoidev atmosfäär! 19. Mida soovitaksid tantsijatele – kuidas saada heaks/paremaks/elukutseliseks tantsijaks ning mida teha, kui motivatsioon kipub kaduma? Motivatsiooni kadumine ei ole suur häda, vahel on see kasulik, et inimene saaks ümber hinnata mingid valikud või arvamuse vms. Aga üldiselt isu kasvab süües – tee, proovi ja püsi heas rütmis endaga, võta sõbrad kampa. Või tee paus, käi näitusel, muuseumis, tee sporti, lihtsalt midagi muud, et end veidi värskendada. Pane mingid väiksed eesmärgid nädalate kaupa või suuremad, kui tarvis. Eks peab tööd tegema, olema tunnis kohal (mitte ainult kehaga aga meeltega ka), workshoppidest ja laagritest osa võtma (motivatsioon suvel tööl käia). Elukutseline tantsija on kindlasti mitmekülgne tantsija. Soovitan võib-olla jälgida/tutvustada endale mingeid tantsijaid, kes teevad tööd -kuidas ja mida nad teevad, mida nad on selle jaoks teinud. Tunnis tantsimine vs laval või telesaates tantsimine on pisut erienevad asjad – peab valdama nüansse, mis need platvormid endaga kaasa toovad (olema n-ö. tark tantsija). Üldiselt aga alati soovitan vaadata/tutvustada endale erinevaid tantsustiile, isegi, kui ei kavatse otseselt kõike kaugele edasi arendada, aga see avardab sinu liikumisbaasi. Uued viisid, mida ja kuidas. Alati soovitan vaadata tantsust välja ka – on nii palju erinevaid asju, mida saab teha ja näha, mis inspireerivad ja annavad uusi mõtteid su tegevusele. Säilitage isu ja uudishimu! Head avastamist! 🙂 Kõik Beebikooli tunnid toimuvad kuni 22. detsembrini (k.a). Uuel aastal alustame 8. jaanuarist. Rasedate võimlemine ja sünnitusjärgne treening toimuvad ka 2. jaanuaril. Zumba treeningud toimuvad kuni 21. detsembrini (k.a). Tavapärase tunniplaaniga jätkame taas 8. jaanuarist. Tunniplaanijärgsed treeningud toimuvad kuni 22. detsembrini (k.a). Tavapärase tunniplaaniga jätkame 8. jaanuarist. Vaheajal toimuvad kõikidele gruppidele (v.a Eelkoolid) mitmed ühistreeningud, täpne info treenerilt. Zumba tundidega liitumiseks ei ole vaja eelnevalt registreerida või sõlmida lepingut, olete oodatud enne tunni toimumist tantsukeskusesse, kus administraatori käest saab soetada pääsme. Samuti saab pääsme osta mugavalt koduleheküljelt. Vaata ka tutvustavaid videoid, kus meie säravad treenerid toovad näiteid, millega treeningutes tegeletakse:			OSCAR-2019
Teisel jõulupühal saime tähistada Jenni 4. minisünnipäeva. Meenutasin aastataguseid sündmuseid ja tundsin, et mu suurim jõulukink sel aastal oligi see, et Jenni meiega neid jõule tähistamas oli ning iga päev meile oma olemasoluga rõõmu valmistab. Eelmise aasta jõuludel ütlesime oma peredele, et meiega on uuel aatal liitumas üks beebi, kuna JJ ootusega läks kõik tegelikult kenasti, siis ei osanud ma ka midagi halba näha selles, et nüüd peredele uudist nõnda vara jagasime. Mõned päevad hiljem, täna täpselt aasta tagasi, ITK emos nuttes tundsin, et sai vist uudisega kiirustatud, kõik tundus nii kohutavalt lootusetu, 2,5 tundi kestnud ootamise jooksul jõudsin juba mõttes kaotusega leppida. Aga siiski… õige pea selgus, et see beebi on võitleja ja nüüd on ta meiega. Just täpselt nii vinge ja äge tüdruk nagu sellisest võitlejast oodata võiski. Küll oli hea nüüd sel aastal neid jõule neljakesi tähistada ja uuele ning paremale 2017. aastale koos vastu minna – väga terviklik tunne on 🙂 Hetkel on Jenni põhtegevus kasvamine – osad 62 suuruses riided võin jälle ära pakkida, sest nende aeg on möödas, olenevalt firmast lähevadki juba 68 asjad ka täiesti kenasti selga. Mida Jennile praegu teha meeldib? – väga meeldib talle jutustada, eriti kui ikka keegi vastu ka midagi räägib, ujutamas meeldib talle tohutult, aga suure möllu ja pritsimise ning plätserdamise asemel on tema tõeline spa preili – ainult naudib, vahet pole kas masseritakse dušiga, tehakse mullivanni või peab sukelduma – ikka tuju hea ja naeratus näol. Süüa meeldib ka, eriti öösel, siis on kõik nii hea vaikne ja rahulik, aga no las ta siis sööb, ju on nii vaja – vahel 2 tunni tagant vahel 3, aga vahel hoopis 1,5. JJ-ga on nad muutumas lahutamatuteks – kui nad on koos, siis on kõik rõõmsad, aga kui üks magab, siis teine justkui otsib teist – jah, ka Jenni oskab juba vennast puudust tunda. JJ on veel hoolitsevamaks muutunud, ei teagi, et kas see tuleb ehk sellest, et Jenni nüüd juba asjalikum on, oskab asju rohkem vaadata ja isegi käes hoida, et nüüd on lihtsam suhelda. Nii vahva on vaadata kuidas JJ toob Jennile puhta mähkme või jagab temaga oma Põrsas Peppat või annab Jennile tema Oballi kätte. See Oball oli muideks super hea idee meil Jennile jõuludeks kinkida – tal on seda väga hea käes hoida ja uurida ja haaramist harjutada ning uskumatul kombel meeldib see pall muidugi JJ-le ka, hea loopida ja ka ohutu kuna see on hästi kerge. Alguses oli väike kadeduse segadus ka JJ-l, et mis mõttes see polegi nagu tema oma, aga kui ta nägi kuidas Jennile sellega tegeleda meeldib, siis nüüd otsib ja annab tõesti ise hea meelega palli õele. Ja kui ma arvasin, et kõhukott on miski, mis Jennile meeldib, siis kandelina on tal veel lemmikum – ta konkreetselt hakkab naerma kui panen teda linasse. Lina sidumises muutume ka juba kiiremaks ja osavamaks ja ikka otsime põhjust praktiseerimiseks – näiteks jõuluõhtul suures saginas meil kodus oli tal linas nii hea ja samas turvaline ülevaade toimuvast – ja mina ei olnud pärast väsinud ja kangete kätega 🙂 Ootan juba seda uut aastat, mis toob nii palju ägedaid uusi kogemusi meie perele – juba käib meil näiteks Jenni esimese reisi planeerimine ja no puhkus on ju alati miski mida on hea ja natuke põnev oodata 🙂 Loodan, et teil, armsad lugejad, on ka mida oodata algavalt uuelt aastalt – head vana lõppu ja imelist uut! Meie tähistasime 26ndal oma poja 5k! Nii äge, kuidas nad ikka iga päevaga muudkui asjalikemaks muutuvad 🙂 See jutustamine on nii lahe, iga hommik äratab meid ûles sellega,et hakkab jutustama, maailma parim äratuskell haha. Mul oligi juba ära ununenud, aga su postitus tuletas meelde, kuidas meil oli v28 päris hirmus kogemus. Olin tööl ja ei tundnud beebit päris pikalt ja siis läksime haiglasse kontrolli ja neil vöttis päris pikalt aega enne, kui südamelöögid leidsid ja pidin mingi hetk hakkama ta liigutusi lugema aga midagi ei toiminud ja nad tegid ikka eritrikke,et teda liigutama panna 🙂 ônneks midagi viga polnud, ju ta siis magas vöi oli imelikus asendis.Praegu, kui selle peale mötlen, siis hakkab köhe. Selle oballi ostsin ka, tänu su postitusele, talle meeldib seda lihtsalt minema loopida, uurib ja siis loobib. Ma vaikselt ikka saan siit häid nippe, mida osta 🙂 Niiet tänud ja kui reisivankri ostmiseks läheb ja nöuvaja, siis kirjutan sull fb, tänks 🙂 Enne hakkan su vanu postitusi läbi kammima ja uurima, mida sa söögitoolide kohta kirjutanud oled, varsti vaja endale ka muretseda. Ma varsti ilmselt tutvustan ka meie reisikärusid, mis sel korral kaasa tulevad 😀 Aga lähtuma peab jah ikka oma vajadustest, seega kirjuta mulle julgelt. meie pere jaoks väga madal. Kõrgust sellel reguleerida ei saa, mistõttu laps sellega söögilaua äärde ei ulata (just nii, et saaks selle kandikuosa lauale peale asetada nt), ise ta veel nii väike (10 kuud), et lauaäärde sellega ilma kandikuta ka ei ulata. Teda seal toita on seetõttu natukene keeruline, et meie toolid on kõrgemad ja siis pean kuidagi allapoole upitama. Milleks ta on väga hea – näputoit! Panen lapsele kõik porgandid ja iseküpsetatud leivarivad, kamapallid sinna kandikule ja tükk aega tegeleb ja harjutab. Selleks on ta väga hea. Nii et mõõda kodus oma lauad ja pinnad ja toolikõrgused üle. Kui nendega klapib, siis on tõesti hea tool.			OSCAR-2019
Kadri Simson: Riigieelarve on järjekordne paigaltammumine, suuremaid samme astuda ei julgeta - Riigikogu Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson sõnas täna menetlusse antud 2017. aasta riigieelarvet kommenteerides, et peaministri seniste kommentaaride põhjal jääb ekslik mulje, nagu oleks tegemist fantastilise eelarvega. Simson lisas, et juba mitu aastat järjest on meile esitatud eelarve, mida võib nimetada ummikusse jooksmise eelarveks. „2017. aasta riigieelarve tulude ja kulude eeldatav maht on ligikaudu 9,5 miljardit eurot ja eelarve on struktuurses ülejäägis 0,2% SKP-st. Nominaalsest eelarvepositsioonist ei räägi paraku enam keegi. See, et meie eelarved on nominaalselt puudujäägis, pidi olema kriisiaastate erand, kuid nagu näeme, on sellest saanud uus normaalsus. Eelarvest on taaskord näha, et meie valitsusel puudub pikem plaan ning elatakse vaid tänases päevas,“ rääkis parlamendi rahanduskomisjoni liige Kadri Simson. Simson lisas, et eriti murelikuks teeb teda järgmise aasta riigieelarve juures kütuseaktsiisi tõstmine. Juba praegu on diiselkütuse aktsiis Eestis enam kui 30 protsenti kõrgem kui Lätis ning erinevalt Eestist, ei plaani Läti järgmisel aastal aktsiisimäära tõsta. „Sellega kasvab diislikütuse aktsiisimäära vahe juba üle 44 protsendi. Peaministri sõnul on eelarve eesmärk anda tõuge majandusele, kuid ma ei usu, et kütuseaktsiisi määrade täiendav tõstmine annaks positiivse tõuke meie majandusele, pigem vastupidi.“ Simson jätkas: „Rahvale reklaamitakse muidugi sotsiaalmaksu langetamist, kuid sellest laekuv kasu on minimaalne. Kütuseaktsiisiga võetakse aga seegi pisku taas käest. Valitsus mängib nullringi mängu, mis pikaajaliselt kahjuks jätkusuutlik ei ole.“ „Viimase aspektina tooksin välja peaministri lubaduse tõmmata järgmisel aastal kogu valitsussektor trimmi. Kui me vaatame, kui õhukeseks on riik lihvitud ning kuidas juba praegu põhineb siseturvalisus suuresti vabatahtlikkusel ning missioonitundel, siis tundub täiendav kokkuhoidmine vastutustundetu. Lisaks tähendab taoline trimmimine, et sektori palgakasvud tulevad taas suuresti sisemiste ressursside arvelt. Ühel hetkel pole meil aga enam midagi trimmida. Tänane riigieelarve on järjekordne paigaltammumine,“ lõpetas Kadri Simson. Vabaerakonna saadikud andsid täna Riigikogu menetlusse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega keelatakse nn peibutuspardid. Fraktsiooni esimees Andres Herkeli sõnul on Riigikogu liikmetel vaja teha oma tööd ja volikogu liikmetel oma ning Riigikogu liikmeid ei pea peibutuspartidena välja pakkuma. „Oleme nõus sellega, et kelleltki ei saa võtta õigust kandideerida, kuid kui Riigikogu liige seda teeb ja osutub kohalikku volikokku valituks, siis peaks automaatselt tühistuma tema Riigikogu liikme mandaat,“ ütles Herkel. „Ja vastupidi muidugi ka, sest uus mandaat tühistab eelmise.“ Kuni 2005. a. sügiseni said Riigikogu liikmed kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerida ning valituks osutumisel ka vastavas kohaliku omavalitsuse volikogus töötada. Siiski oli juba aastaid hoogu võtnud õiguslik vaidlus, kas niisugune ametite „ühitamine“ ei ole mitte vastuolus ja kas seda ei peaks keelama. Praegu see keeld kehtib ja on tekkinud skisofreeniline olukord, kus Riigikogu liikmed kandideerivad, kuid ei võta mandaati vastu. Seda nähtust on hakatud kutsuma peibutuspartide kasutamiseks ning see on muutnud kohaliku poliitika suuremates omavalitsustes äärmiselt silmakirjalikuks, sest ühed inimesed koguvad hääli, aga volikogus töötavad hoopis teised inimesed, kel rahva mandaat puudub, leiab Vabaerakond. Põhimõte, kus uus mandaat tühistab eelmise ning poliitikutel tuleb võtta vastav risk on ka maailmas mitmel pool kasutusel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega keelatakse peibutuspardid Nädala alguses Viinis toimunud Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee (VLPA) kohtumisel arutati Vahemere piirkonda puudutavatele keskkonnaprobleemidele jätkusuutlike lahenduste leidmist, kuid peateemaks kujunes põgenikekriis ja kohalike omavalitsuste roll selles. Riigikogu liige Imre Sooäär ütles oma sõnavõtus, et Eesti soovib põgenikekriisi lahendamisse konstruktiivselt panustada ja rõhutas, et kindlasti tuleb silmas pidada riigi majanduslikke võimalusi ja rahvaarvu. „Töötagem selle nimel, et luua nii kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja riikide koostöös horisontaalseid koostöövõrgustikke, mis suudavad pakkuda uusi lahendusi põgenike esmatasandivajaduste rahuldamiseks ja kriisi de-eskaleerimiseks,“ ütles Sooäär. Lisaks toonitas Eesti esindaja, et jätkuvalt on oluline tähelepanu pöörata ka Venemaa tegevusele Ukrainas ning Süürias, sest see võimendab põgenikekriisi ning tekitab pingeid Euroopa Liidu idapiiril. Eestit toodi kohtumisel teiste riikide poolt esile hea eeskujuna seoses meilt alguse saanud ja Vahemere piirkonda levinud „Teeme ära!“ algatusega. Eestist alguse saanud koristuskampaania „Teeme ära“ on heaks näiteks, kuidas riikide koostöö võib toimida. „Pagulaskriis ei ole ainult valitsuste, vaid kogu ühiskonna probleem, kus kodanikuühenduste kaasamine võib uute lahendusteni viia,“ ütles Sooäär. Ta möönis, et riiklikud abistruktuurid ei toimi tihti probleemsetes regioonides ja sõjapiirkonnas. Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee moodustavad Vahemere põhja- ja lõunakaldal asuvate riikide esindused ning kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Viimaste jaoks annab otsekontakt Jordaania, Maroko, Alžeeria ja teiste Vahemere lõunakaldal asuvate riikidega väljundi ja võimaluse nende riikide seisukohti ja probleeme paremini mõista.			OSCAR-2019
WoHo on uut suunda näitav elu- ja ärikeskkond, kus põimuvad elu kaks lahutamatut poolt. Tulevikku vaatav ehitis arvestab moodsa linnainimese kõrgenenud vajadustega – nii tööl kui kodus. Tallinna kiirelt arenevale tuiksoonele kerkivas tõeliselt uuenduslike tehniliste lahendustega kõrghoones asuvad läbimõeldud planeeringuga korterid. Uuenduslike tehnoloogiliste lahendustega korterid annavad märgatava energiasäästu. Avaratest akendest ja terrassidelt avanevad lummavad panoraamvaated kogu linnale ja merele. Unikaalne eri tasanditega roheala tasakaalustab kõrghoone asjalikkust ning loob mõnusa atmosfääri. WoHo asukoht on ideaalne linna mistahes suunda liikumiseks, mis on ka üks selle piirkonna kiire arengu alustest. Porto Franco asub Tallinna südalinnas Admiraliteedi basseini ja Ahtri tänava ääres. Porto Franco vahetus läheduses asuvad Tallinna kruiisi- ja reisisadam, vanalinn , kultuurikatel ning keskuse vastas jahisadam. Kõik ettevõttele vajalik on Porto Francos olemas - printimiskeskus, nõupidamisruumide keskus, väliterrassidega söögikohad, kauplused, teenindusettevõtted , spordiklubi, parkimine maa-aluses garaazis jm. Igale ettevõttele saab rajada neile sobiva büroo. Korruse väikseim büroo võib olla alates 40 m² ja suurim 2500 m². Suurtel firmadel on võimalus rajada oma büroo läbi kogu bürookorpuse kolme korruse. Ühe bürookorpuse suurus on ligikaudu 3600 m². Viimsi keskuse lähedusse rajatav uus ja privaatne Rebase elamurajoon koosneb 21 elamukrundist. Krundid on suurusvahemikus 1025 – 1457 m2. Põhja poolt piirab elamurajooni mets. Igale krundile võib ehitada ühe elamu ja ühe kõrvalhoone. Kruntidele lubatud täisehitusprotsent on 20. Kruntidel on olemas liitumised elektri (25A), side, vee ja kanalisatsiooniga. Majja on planeeritud 19 avarat, rõdude ja terrassidega korterit. Parkimiskoht ja panipaik on juba hinna sees. Maja välis- ja vaheseinad ehitatakse plokkidest ja raudbetoonist, et tagada vaikne ja turvaline elukeskkond. Hubasust lisatakse puidust välisfassaadiga. Oodatav energiaklass on B. Maksimaalselt on ära kasutatud päikese liikumissuunda, et igas kodus oleks küllaldaselt päevavalgust. Aknad on loomulikult 3-kordse klaaspaketiga ja värske õhu tagab soojustagastusega individuaalne ventilatsiooniseade. Siseviimistluses kasutatakse vaid parimat: tammeparkett, suuremõõdulised keraamilised plaadid ning Hansgrohe santehnika ja Duravit keraamika. Asukohana on siinne maja parim võimalikest: vaid 600m raadiuses asuvad bussipeatused, perearstikeskus, lasteaed, koolid, ujumiskoht, Jaansoni rada, Pärnu südalinn, restoranid, kauplused, Port Artur, võrratud pargialleed, mänguväljakud, turg jpm. * Kuulutuse juures olevad pildid on illustratiivsed ning arendaja jätab omale õiguse reaalset tulemust muuta. Vanalinna ja Kalamaja piirile, vaiksel Kesk-Kalamaja tupiktänaval, valmib 2018 aasta sügisel kõikide mugavustega kaasaegne B-energiaklassiga liftiga korterelamu Kesk-Kalamaja 7. Kõigest 10 korteriga galeriimaja pakub ka kõige nõudlikumale kliendile parimaid lahendusi: kõrged laed ja valgusküllased perekorterid, rõdud, saun 4-toalistes korterites, lift, panipaigad ja parkimiskohad maja soklikorrusel. Kesk-Kalamaja7 korterid on avarad ja valgusküllased. Siseviimistlusmaterjalid on valitud kvaliteetsed ja valik on suur. Oluliseks oleme pidanud toodete kestmajäämist ja väljanägemist. Lähiümbruses on paljud tuntud Kalamaja kohvikud ja restoranid. Valmimas on Eesti Kunstiakadeemia ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi uus algklasside hoone. Jalutuskäigu kaugusele jääb Telliskivi Loomelinnak ja Kalamaja ilu. Oma kodu on iga inimese unistus. Uus ja kaasaegne elamukompleks „Maardukodu“ pakub Sulle hea võimaluse oma unistus teoks teha! „Maardukodu“ on 12-korruseline kortermaja, mis asub Maardu kesklinnas. Maardu on omapoolt hästi arenenud infrastruktuuriga ja vaikne linn. Majas on 2-,3-,4- toalised korterid. Kokku on majas 44 korterit pinnaga 49,2 kuni 84.7 ruutmeetrit. Maja seinad on monoliitbetoonist ning viimistletud krohviga. Kõikides korterites on rõdu ja panipaik. Neljandast korrusest alates avaneb suurepärane vaade merele. Viimase korruse luksus-korterid kannavad rahvusvahelist tiitlit: „Penthouse“. 2018 aasta sügisel valmivad suurepärase asukohaga peresõbralikud kodud Uue Maailma linnaosas. Kaasaegset elamut iseloomustavad läbimõeldud planeeringuga korterid, madalad kommunaalkulud (B energiaklass), turvaline elukeskkond, esmaklassiline ehitus- ning siseviimistluskvaliteet. Pirita jõe lähistel asuv Hansamaja on Hansaviimistluse OÜ uusim arendus. Omades aastatepikkust kogemust, on Hansaviimistlus eeskujuks siinsel ehitusmaastikul. Nüüd on kõik need kogemused koondatud Hansamaja projekti, et pakkuda Teile terviklik ja läbimõeldud uue kodu lahendus. Linnakärast eemal asuv looduslik kinnistu annab võimaluse rahus päikesepaistet nautida ja linnulaulu kuulata, olles samas vaid minutite kaugusel Tallinna linnaelust. Arenduse põhirõhk on energiatõhususel ja kõrgel ehituskvaliteedil. Siia rajatakse nutika ruumiplaneeringu, stiilse disaini ja modernse väljanägemisega kodud, kus saab nautida rohelust ja privaatsust, kuid samal ajal on võimaldatud mugav transpordiühendus kesklinna ja teistesse linnaosadesse. Uus ärihoone annab piirkonna inimestele võimaluse saabuda tööle mööda kergliiklusteid jalutades, sõites jalgrattaga. Samas on autoga tööl käies võimalik liikuda üldisest liiklusvoolust vastupidises suunas ja sedasi ummikuid vältida. 2018. a suveks valmib Nõmmel, Trummi tänaval arhitekt Janno Põldme projekteeritud uus kolmekorruseline luksuslik hoone. Hoone teisele ja kolmandale korrusele tulevad 1-4 toalised lummavate vaadetega ning avarate terrassidega külaliskorterid, hoone esimesele korrusele äripinnad. Juba 2018. aasta kevad-suvel valmib esimene etapp 5 hektari suurusest arendusest. Tunnustatud arhitektid Karli Luik ja Martin McLean on loonud kortermajadest ja ridaelamutest koosneva tervikliku elukeskonna koos puhke- ja rohealade ning mänguväljakutega. Kortermaja asub tõeliselt eksklusiivses rannarajoonis, vaid 400m kaugusel kuulsast Pärnu rannast. Lühikese jalutuskäigu lähedusel asuvad hinnatud restoranid, spa-d, veekeskused, Rannapark, romantiline rannapromenaad, turg, kauplused, kesklinn ja imeline Pärnu vanalinn. Kultuurihuvilist ootavad vaid mõne tänavavahe kaugusel erinevad kontserdid, teatrietendused, suurüritused, ööklubid jms. Maja kõrval asuvad tenniseväljakud, 12 min autosõidu kaugusel Pärnu Bay Golf Links ning 200m lähedusel Pärnu suurim jõusaal (Tervise Paradiis). Siinsed kodud on loodud peredele, kes hindavad mugavusi kuid eelistavad linnamürale vaikust ja värsket õhku. See on ideaalne koht lastele kasvamiseks ning logistilselt ideaalne koht kas linnas või linnast väljas tööl käimiseks. Korterite siseviimistlusmaterjalide valikul oleme lähtunud praktilisusest ja kvaliteedist. Oleme loonud harmoonilise ja rahuliku fooni, et iga pere saaks tuua sisse oma isikupära ja kujundada just talle sobiva kodumiljöö. Maja lõunaküljele on projekteeritud 13 panipaigaga abihoone, mis on varustatud signalisatsiooni ja turvakaameratega. Väljaku 5 asub Jüri aleviku südames. Kõik heaks eluks vajalik mugavalt lähedal. Autoga Jüri alevikust Tallinna kesklinna jõudmiseks kulub vaid 10–20 minutit. Lisaks on olemas hea ühistranspordiühendus. Tabasalu südamesse, Pähkli ja Sarapuu tänavate nurgale valmib kolmest moodsast majast koosnev terviklik elukeskkond. Kodu, mis asub just õiges kohas. Mitmete aastate järel ehitatakse Tabasallu Eesti tipparhitektide poolt loodud kaunid ja läbimõeldud kodud. Sinu uus kodu ootab Sind! Nova tähendab uut, nooruslikku ja säravat. Iseloomustades täiuslikult vanalinna piiril paiknevat modernset uusarendust, mis särab nime vääriliselt. Nova maja ühendab endas südalinnas asuva kaasaegse arhitektuuri ja urbanistliku keskkonna, luues vanalinna ja Kalamaja piirile kõikide mugavustega kaasaegsed korterelamud. Eesti muuseumides käidi 2015. aastal 3,6 miljonit korda, mida on 6% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Muuseumide arv võrreldes 2014. aastaga ei muutunud. 2015. aastal külastas Eesti muuseume 498 770 inimest, mis teeb keskmiselt 7,3 külastust ühe muuseumikülastaja kohta. 1000 elaniku kohta oli 2015. aastal Eestis 2752 muuseumikülastust ja vaatamata külastuste arvu langusele on eestlased Egmus.eu andmetel ühed aktiivsemad muuseumikülastajad Euroopas. Ka Eesti lapsed külastavad muuseumeid usinalt – alla 9-aastased lapsed käisid 2015. aastal muuseumides 235 000 korda. 2015. aastal olid muuseumikülastajatest 56% naised ning kõige rohkem külastasid muuseume inimesed vanuses 30–39. Välisturistid moodustasid külastajaskonnast 32%. Peamiseks muuseumikülastamise põhjuseks peeti enese arendamist. Muuseumide koguarv on püsinud muutumatuna alates 2013. aastast. Eestis oli 2015. aastal 256 tegutsevat muuseumi. Näituste arv aga on kahanenud – 2014. aasta 1818 näituse asemel toimus näituseid eelmisel aastal 1784. Muuseumides töötas 1733 inimest, mida oli 134 inimest vähem kui 2014. aastal. Vabatahtliku tööga panustas muuseumivaldkonda ligi 3873 inimest. Hoolimata töötajate arvu langusest publitseeriti 2015. aastal muuseumides teadusartikleid 19% rohkem kui aasta varem. Kui 2014. aastal publitseeriti 260 teadusartiklit, siis 2015. aastal 320. Laupäeval, 14. mail tähistatakse Eestis taas muuseumiööd. Muuseumid on tänavuse sündmuse teemaks valinud „Öös on laineid“. Vt lisaks http://www.muuseumiöö.ee/. 141 päeva pärast, 2016. aasta 1. oktoobril taasavatakse näitusteks Eesti Rahva Muuseum, mis mõjutab käesoleva aasta muuseumikülastuste statistikat.			OSCAR-2019
Enne kui see teema vaibub mõtlesin teha ka enda postituse. Mind ennast kohal ei olnud, kuigi kutse sain. Miks? Tegemist oli siiski neljapäevaga ja peopaik asus 200km kaugusel. Öömaja poleks olnud ning bussidega jändama hakata- no ei tea. Samas tuldi tõenäoliselt ka kaugemalt. No mis see muud ole kui vabandused ja vabandused… Kuna seda on nii palju kajastatud siis tekib tunne, et justkui olin ise seal. Mistõttu mõtlesingi panna kirja mõned mõtted ja lõpetuseks tuua välja enda jaoks kõige stiilsemad ja ägedamad külalised. Nagu presidendi vastuvõtulgi. Päris palju on tekitanud kisa kategooria võitjate üle. Eks sellel tõepõhi on all ka, sest mis toidublogija on Mari-Leen ja Meelis ning mis fotoblogi/DIY blogi on Brittil? Neid blogijaid, keda ei peaks olema mõne kategooria all oli veel. Näiteks Triinu-Liis spordiblogi? Kõiki meelde ei tule ja bestblogi.ee lehekülg on samuti maas. Kahtlemata kõikides nendes blogides on olnud mõni postitus, mis on sobinud antud kategooriatesse. Kes ei mäletaks Britti ja Bruno jõulukaunistuste meisterdamist või Triinu kaalulangetusega seotud teemasid? Kuid Triinu enamused postitused on ju ikka tema igapäevastest tegemistest. Britti blogi on muidugi võimalik erinevatesse teemadesse panna. Ta ju elab Prantsusmaal (reisiblogi), rääkib lastest (beebi/lasteblogi) ja ühtlasi oma elust (elustiil) ning muidugi on ta kõva arvamuse avaldaja 🙂 Kas tema peaks kuidagi nüüd end halvasti tundma, et ta need auhinnad sai? Ohei, ta on lihtsalt suurepärane blogija, kes on pugenud paljude inimeste südamesse. Kui ma loeks 3-4 blogi, siis ma oleks ka tema nomineerinud enamustesse teemadesse. Mis siis oleks pidanud tegema/võiks teha tulevikus. No ikka sorteerida. Miks seda juba tänavu ei tehtud, ei tea. Mari-Leen ütles oma postituses: “Kes kurat neid inimesi listidesse pani ja kas teil tõesti polnud aega 257 blogiga enne turvuda, et nimekirju korrigeerida. Tõesti, jah, mul on oma elu ka, ma ei loe kõiki blogisid, ma ei teadnud eile näiteks pooli inimesi (blogijaid) ja ei viinud ka kohe nime ja nägu kokku.” Enda blogi ja ju ikka teadis. Ja Britti blogi loeb ta ka. Nimekirjadest on meeles, et nö probleem oligi nende kõige popimate blogidega, väiksemaid tegijaid ei panda üldiselt valetesse kategooriatesse. Aga tagantjärele on hea kaagutada mul ja kõigil teistel. Keegi pakkus, et otsuse võiks teha rahvas ja zürii. Miks mitte? Kes siis sinna võiks kuuluda? Miks mitte need suured blogijad. Kamoon, Mariann teab NIIKUINII, et ta on kõige populaarsem blogija. Miks mitte oma teadmisi selles valdkonnas kasutada ära teisi hinnates? Jätkates Mari-Leeni postitusega kriipis silma, kuidas ta kasutas teatud pundi blogijate/külaliste kohta sõna “rotid”. Ta küll ütles, et kasutab kellegi teise väljendit, kuid siiski ta nõustub sellega ja ei mõista sõnakasutust hukka. Kui mina oleks tulnud sellele üritusele autoga siis ma poleks ka joonud alkoholi ega tellinud kokteili. Kuna üldjuhul kasutan ma janukustutajana vett siis oleksingi vett tellinud, AGA seda pakuti ju tasuta… Mõisteti hukka ka neid, kes ei tulnud selle peale, et võiks süüa tellida. Kuidas see oleks välja näinud? Et ma istun näiteks 10 blogijaga lauas, teised joovad kokteili ja mina tellin omale prae? Või siis tellin omale juustutaldriku ja nosin üksi? Ja muidugi on mu loomuses teistele pakkuda, aga kas ma siis oleks pidanud teisi söötma hakkama? Kuna mul oleks tekkinud sellised mõtted siis ma poleks samuti midagi tellinud ja istunud vaid joogiga. Kui ma poleks autoga siis oleks vast tellinud mõne põneva kokteili. Vaatamata kõigile tundus, et üritus oli ilusti ülesehitatud. Inimestel on piltidel rõõmsad näod ja emotsioonid on üldjuhul blogides head. Tõenäoliselt mina ÜKSI (Mari-Leen tegi ju üksi) poleks suutnud 300 inimesele üritust korraldada. Suur kummardus talle ja loodan, et vaatamata kriitikale võtab ta ka tuleval aastal selle enda kanda (vähemalt osaliselt). Tänu sellele kriitikale saab ideid juurde ning paari aasta pärast äkki juba on Eesti Muusikaauhindade jagamise üritusele sarnaselt ka meie üritus telesaatena mõnel kanalil? Minu silmis oli ka toimumiskoht ideaalne. Butterfly Lounge on selline mõnus kokteilibaar. Tõenäoliselt oleks saanud teha ka kuskil Saue kultuurimajas, aga no kes sinna oleks end kohale vedanud? Aga miks mitte teha lihtsalt blogijate kokkutulek ilma auhindadeta? Liis käis juba oma postituses välja idee, et teha Tartu blogijate kokkutulek. Olen käpp. Aga ma tahaks välja tuua mõned kõige silmapaistvamad blogijad. Kõikide nimesid ei tea, aga eks piltide järgi tuntakse neid ikka ära. Tundub, et populaarne oli elinabornilik must jumpsuit. Kõigepealt tooks välja ühe naise, kes tõmbas mu tähelepanu kohe. Mul pole paraku õrna aimu, kellega tegemist, kuid tõeliselt võõramaine välimus. Vahepeal tooks välja äärmiselt laheda isa-poja riietusstiili. Sellise ürituse jaoks väga hästi valitud! Lõpetuseks tooks välja kaks kostüümi, mis olid pilkupüüdvad, vaatamata lihtsusele. Püksid ja pluus. Mõlemitel on KUMA liblikas ehteks. Rohkem polegi vaja. Ja lõpetuseks Merje. No tema kümnesse tabamine ei pane küll kedagi imestama. Kusjuures ta näeb välja nagu üks mu lapsepõlve tuttav, kellega ühel reisil tutvusime. Peakski küsima, äkki on tema sugulane vms? mis siis, et ma enamus blogijatega ei suhtle aga Tartusse roniks kindlasti kohale,kui seal mingi säärane kokkusaamine oleks ja noh eks teeks tutvust siis:D ps! kui ma oleks kaugelt tulija olnud, siis ma ka oleks ilmselt selle vahele jätnud, sest üritus oli nädala sees ja sebimistjebimist oleks olnud liiga palju. 😀 aitäh:) ma oleks saanud ausalt paremad lokid, aga mul oli kodus aega 15.20min, et lapsega rääkida, sättida, meikida ja lokid ka veel teha 😀 Suur aitäh sulle, et mu hommiku imetoredaks tegid! 🙂 ja kuigi neid eba2015 postitusi on jube palju, siis see oli kusjuures väga informatiivne mõnes osas ka mulle, kes ma kohal käisin. See sinise-valgega “kostüüm” on mul 😀 Ma just mõtlesin, et tulin otse töölt nii randomilt, aga no tore, kui ma norm välja näen mõne arvates 😀 Seda ma vaatasin, et nii tuttav nägu aga kokku ei viinud. Minu jaoks tõeliselt silmapaistev ning samas lihtne riietus!!! Ma ka ei hakanud seal praadi tellima. Kuidagi imelik oleks üksi jõhverdada. Ma ei näinud kedagi seal söömas muud kui neid tasuta võileibu ja mõnda siis mäki burgereid 😀 Rotid 😀 Tore, et ma silma jäin, aga Timmole mu outfit ei meeldinud. Tavapäevadel pidin ma paremini riides käima, must-valge pidi igav olema. Seal “lounge”-pool kus meie igatahes istusime, nägin ma òhtu jooksul pea igas teises lauas taldrikuid seega on imelik, et sellisest asjast üldse teema tehakse. Eks ikka parim kaitse on rünnak. Baarileti ääres oli ka väike järjekord iga kord kui ma seal käisin 😀 … Hmmm			OSCAR-2019
Meil on tunne, et suurtes linnades on meil õnnestunud õhukvaliteediga seotud probleeme edukalt lahendada. Üks suurepärane näide: 1990. aastal kehtestati keeld turustada ja müüa Dublinis bituumenit sisaldavat ehk tossavat kütust. Kolleegid meditsiiniuuringute osakonnast uurisid selle otsuse mõju ja märkisid, et alates 1990. aastast on Dublinis igal aastal hoitud ära 360 surmajuhtumit. Ent keskmise suurusega linnade õhu kvaliteet on endiselt vilets ja ametivõimud kaaluvad selle probleemi lahendamiseks uusi õigusakte, millega laieneks bituumenit sisaldava kütuse müügi keeld ka väikestele linnadele. Iirimaal tegeleb õhukvaliteedi ja sellega seotud valdkondadega keskkonna-, kogukonna- ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Iirimaa keskkonnakaitseamet on selle ministeeriumi täidesaatev organ. Ministeeriumi ja ameti ülesanded – see, kuidas asjaomaste poliitikavaldkondade suunised edastatakse kohalikele omavalitsustele – on selgelt määratletud. Kui rääkida tervisest, siis mis probleemidega tuleb Dublini linnanõukogul tegeleda? Kuidas te neid lahendate? Dublin on teiste Euroopa Liidu suurlinnade mikrokosmos. Lahendamist vajavad probleemid on väga sarnased. Kogu ELis, sealhulgas Iirimaal, on peamised rahvatervise probleemid rasvumine, vähk ja südame-veresoonkonna haigused. Linnanõukogu on tunnistanud, et suur osa tehtavast tööst on seotud rahvatervisega. Mainimist väärib projekt, kus kaasasime õhukvaliteedi seiresse avalikkuse. See viidi ellu mitu aastat tagasi koos ELi Teadusuuringute Ühiskeskusega. Projekt, mis sai nimeks „Rahva projekt”, hõlmas kuut Euroopa suurlinna ja selle raames vaadeldi vähki tekitavat õhusaasteainet benseeni. Riigiraadios esitatud üleskutsele reageeris ootamatult suur arv vabatahtlikke, kellest tegime kõndivad ja kõnelevad õhukvaliteedi seirejaamad. Nad kandsid benseenimõõdikuid, jälgides nii terve päeva jooksul oma kokkupuudet benseeniga. Seejärel vaatlesime õhukvaliteedi tasemeid ja seda, kuidas need mõjutasid tol päeval inimeste tervist. Kõik vabatahtlikud said tulemuste kohta tagasisidet. Üks lõbus õppetund, mis projektist saadi, oli kainestav teadmine, et kui tahad vähendada oma kokkupuudet vähki tekitavate ainete polütsükliliste aromaatsete süsinikuühenditega, ei tohi praadida peekonit. Ühe vabatahtliku puhul, kes grillis kohalikus kohvikus peekonit, oli saaste tase tõeliselt kõrge. Üks silmapaistev näide on 2004. aasta suitsetamiskeeld. Iirimaa oli esimene riik maailmas, kus keelati ära töökohtadel suitsetamine. See keeld võimaldas meil käsitleda saasteainetega kokkupuudet töökohas ja parandada ühtlasi õhukvaliteeti. Sellega kaasnes huvitav aspekt, mida oli keeruline ette näha – nimelt kannatasid keelu tagajärjel keemilised puhastused. Nende äri kuivas pärast 2004. aastat kokku puhtalt suitsetamiskeelu tõttu. Nii et vahel võib kaasneda tagajärgi, mida ei osata prognoosida. Kodanike teavitamine on meie algatuste ja igapäevatöö oluline osa. Dublini linnanõukogu koostab igal aastal aruande, milles tehakse kokkuvõte eelmise aasta õhukvaliteedist. Need aruanded riputatakse üles internetti. Lisaks on Iirimaa keskkonnakaitseametil õhuseirevõrgustik, mille kaudu jagatakse kohalikele omavalitsustele ja kodanikele teavet. Teine, vaid Dublinit puudutav näide on sel aastal käivitunud projekt Dublinked, mille raames kogutakse linnanõukogu valduses olev teave kokku ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. See teave võib olla saadud kohalikelt omavalitsustelt, linnas teenuseid pakkuvatelt eraettevõtetelt või linnaelanikelt. Euroopa Komisjon märgib oma 2009. aasta teatises, et avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise hinnanguline väärtus on 27 miljardit eurot. See on üks linnanõukogu algatusi, millega püütakse majandusele elu sisse puhuda. Dublini linnanõukogu liitus selle projektiga pärast vastava kutse saamist Euroopa Keskkonnaagentuurilt ja Euroopa Komisjonilt. Nägime projektis võimalust jagada heade tavade mudeleid ja kogemuste vahetamisest õppida. Tänu sellele projektile märkasime, kui kaugele olid jõudnud heidet käsitlevate andmekogude ja linnaõhukvaliteedi mudeli väljaarendamisel teised linnad. See kannustas Dublini linnanõukogu tegema neis valdkondades edusamme. Nägime, et sellest on vähe kasu, kui linnanõukogu tegeleb andmekogu ja õhukvaliteedi mudeli loomisega üksi. Seetõttu kohtusime Iiri keskkonnakaitseametiga, et kaaluda võimalust töötada välja riiklik mudel, mida saaks kasutada ka piirkondlikul tasandil. Ja töö läkski lahti. Martin Fitzpatrick on Iirimaa pealinna Dublini linnanõukogu õhukvaliteedi seire ja müraosakonna keskkonnatervise peaspetsialist Õhuvaldkonna õigusaktide rakendamise katseprojekt koondab Euroopa linnu, et selgitada välja linnade tugevad küljed, probleemid ja vajadused, mis on seotud ELi õhukvaliteeti reguleerivate õigusaktide rakendamise ja õhukvaliteeti puudutavate teemadega üldiselt. Katseprojekti viivad ühiselt ellu Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaagentuur. Projektis osalevad Antwerpen, Berliin, Dublin, Madrid, Malmö, Milano, Pariis, Ploieşti, Plovdiv, Praha ja Viin. Katseprojekti tulemused avaldatakse 2013. aasta lõpus.			OSCAR-2019
2017/2018 õppeaastal avati Tartu Ülikooli geograafia osakonnas uus inglisekeelne magistriõppekava: "Linnastunud ühiskonna geoinformaatika" (Geoinformatics for Urbanised Society) , mille eesmärk on ette valmistada ruumiandmete töötlemise ja analüüsimise pädevusega spetsialiste omavalitsuste, riigiasutuste, planeerimisettevõtete ja teiste ruumiandmetega töötavate ettevõtete ning teadusasutuste jaoks. Liidab geograafia ja IT ajastul, mil enamus juhtimisotsuseid ja planeeringuid tehakse arvutipõhiselt. On valdkonnaülene, annab oskuse seostada ja analüüsida ühiskonnas ja keskkonnas toimuvaid protsesse geograafiliselt. Katab ruumiandmetöötluse terviktsükli alates andmete kogumisest ja välitöödest kuni planeerimislahenduse visualiseerimiseni. Linnastunud ühiskonna geoinformaatika õppekava valmistab ette ruumiandmete haldajaid ja analüütikuid erinevate eluvaldkondade, nii era- kui ka avalikus sektori jaoks. Õppetöö käigus arendatakse tudengite võimekust mõista ja seostada kaasaegseid ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid protsesse – nt rändeprotsesse, linnastumist, maakasutus- ja kliimamuutuseid – ning hallata ja analüüsida neid protsesse puudutavaid ruumilisi andmeid. Lõpetajaid valmistatakse ette nende andmete põhjal planeerimisotsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks. Suurt tähelepanu pööratakse üliõpilaste praktiliste oskuste arendamisele, mille tulemusena lõpetanu tunneb ning oskab valida ja kasutada geoinformaatika tööriistu ja kvantitatiivseid analüüsimeetodeid. Seda täiendab praktika töökohal, mis aitab kinnistada omandatud teadmisi ja oskuseid, saada kogemusi tööpõllul ning kasvatada erialast võrgustikku. Intensiivne stuudioformaat, mis ühendab andmete halduse ja geograafia, kõrgetasemelised teoreetilised kursused tipptasemel teadlastelt ja võimalus kujundada pool kogu stuudiumist vastavalt individuaalsetele eelistustele annab lõpetajatele kaasaja tööturul selge konkurentsieelise. Stuudioõpingud põimivad erinevad keskkonnaalased ja ühiskondlikud protsessid kokku neid puudutavate ruumiandmete abil – esimesel õppeaastal tutvutakse erinevate ruumiandmete, geoinfosüsteemide ning andmeanalüüsi ja visualiseerimise meetoditega, mida kasutatakse iseseisva planeerimisprojekti koostamiseks. Stuudioformaati iseloomustab intensiivne auditoorne töö loengute, välitööde, seminaride ja praktikumidena, mida täiendab iseseisev töö käsitletava ülesande lahendamiseks. Erialaained toetavad teoreetilise arusaama kujunemist (nt linna sotsiaalgeograafia või energiavood ja aineringed) ning praktiliste oskuste arendamist (nt programmeerimine, projektijuhtimine ja mõjude hindamine). Auditoorne töö jaguneb loengute ja seminaride-praktikumide vahel pooleks, millele lisandub iseseisev töö. Kolmandal semestril saab tudeng valida 20 EAP mahus spetsialiseerumisaineid kas Tartus või mõnes välisülikoolis. Valik on individuaalne ja kooskõlastatakse programmijuhiga. Õppekava paindlikkust toetab veelgi individuaalselt valitavate vabaainete maht 10 EAP ulatuses. Välisüliõpilastel soovitatakse võtta ka eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid aineid. Linna sotsiaalgeograafia, GIS, programmeerimine, energiavood ja aineringed, keskkonnamõju hindamine, infoühiskonna geograafia, projektijuhtimine Tartu on ajalooline ja vitaalne ülikoolilinn, ülikooli ajalooline kampus on tudengielu ja linna meelelahutuste keskmeks. Siin toimub palju kultuuri- ja spordiüritusi, nende seas ka kevadised ja sügisesed Tartu tudengipäevad. Õpe toimub ajaloolistes õppehoonetes, milles paiknevad kaasaegsed laborid ja muuseumid. Geograafia õppehoone jagab kodu Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga. Mugavaid ja kaasaegseid õppe- ja rühmatöövõimalusi pakub ülikooli raamatukogu. Tartu on tasuta wifi pealinn! Üliõpilasi liidab Euroopa Noorgeograafide Assotsiatsiooni EGEA-Tartu kohalik klubi – aktiivne tudengiorganisatsioon, mis korraldab mitmeid üritusi ja sarju (seminarid, reisiklubid, mälumäng, orienteerumine, doonoripäev) ning pakub võimalust osaleda rahvusvahelistel kongressidel ja seminaridel. EGEA vabatahtlikena saavad üliõpilased osaleda geograafia osakonna korraldatavatel konverentsidel – nt rahvusvahelist positsioneerimisandmetega töötavat kogukonda ühendaval Mobile Tartu konverentsil. Tudengid saavad osaleda ka erialastel üritustel, mida korraldab Eesti Geoinformaatika Selts (ESTGIS). Kõik eluvaldkonnad tuginevad kaasajal üha enam suurtele andmemahtudele ja digiteeritud töövoogudele – geoinformaatik aitab kaasaja ruumiandmeid hallata ja analüüsida ning nende põhjal ühiskonnaelu otsuseid langetada. Õppekava lõpetanud leiavad töö kas avalikus või erasektoris eelkõige ruumiandmete haldaja, analüütiku või geoinformaatika konsultandina ruumilises planeerimises, regionaalpoliitikas või muus ruumiandmetega kokkupuutuvas ühiskonnaelu valdkonnas. Senised geograafia magistriõppekava geoinformaatika suuna vilistlased töötavad mitmetes riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, Euroopa planeerimisalases koostöövõrgustikus, planeerimis- ja keskkonnaalastes konsultatsiooniettevõtetes, IT- ja kartograafiafirmades ning muudes ruumiandmete analüüsi ja töötlust pakkuvates ettevõtetes. "Ülikoolis õppisin inimgeograafia ja keskkonnateaduse kõrval põhjalikult ka geoinformaatikat. Täna pean oma töös tegelema planeeringute ja nende andmebaasidega kogu Euroopas, kaasaegne planeerimine aga põhineb suures osas andmetel ja infosüsteemidel. "			OSCAR-2019
Teadmiste õpetamine on looming. Uut materjali omandame õpilastega läbi arutluse, innovaatilise mõtlemise ning dünaamilise tagasiside. Kogu õpe on seotud käelise tegevusega, et arendada koordinatsiooni, tööriistade käsitsemist ja liigutuste täpsust. Minu eesmärk on õpetada baasteadmisi, oskust leida lahendusi ja arendada õpilaste sisemist motivatsiooni. Ma panen õpilased mõtlema. Selle asemel, et näpuga lahendusi ette näidata, annan neile suunavaid küsimusi, mille kaudu nad iseseisvalt tulemuseni jõuavad. Selle meetodi kasutamise eeldus on baasteadmiste olemasolu. Kui algteadmised puuduvad, pole võimalik küsimuste abil tulemuseni jõuda. Einstein ütleb oma kuulsa lause “loovus on olulisem kui teadmised” ikka peale seda kui ta oli omandanud baasteadmised. Et jõuda loominguni, on vaja teha palju eeltööd teha ja see baseerub teadmiste omandamisel. Teadmiste õpetamisel lähtun Malcolm Gladwelli 10 000 tunni reeglist: selleks, et jõuda professionaali tasemele, on vaja panustada vähemalt 10 000 tundi. See on suur ajaline investeering. Kui õppida iga päev 3 tundi, läheb kümne tuhande tunnini jõudmiseks kümme aastat. Mis eristab geeniusi tavainimestest? Kas nemad peavad vähem tööd tegema? Sugugi mitte, 10 000 tunni reegel kehtib ka geeniustele, kuid nemad on suutelised selle saavutama viie aastaga, millest enamus on iseseisev töö. Üks minu õpetamise põhimõte on lahenduse loomine piiratud tingimustes. Loomingu aluseks on piirangud, olgu need siis roboti mõõdud või kaal, kuid palju sagedamini on need seotud asjadega, mida lihtsalt pole. Näiteks LEGO sumoroboti võistluse rahvusvaheliste reeglite kohaselt on roboti maksimaalsed mõõdud 15x15 cm. Mitmed aastad tagasi arutasime ühe võistluse korraldajaga kohalikke reegleid ning nemad soovisid, et „lubame ikka suuremaid ehitada, muidu pole noortel mingit loomingut, sest 15x15 mõõtudega on nii vähe võimalusi ehituseks“. Tänaseks olen näinud ligi tuhandet LEGO sumo robotit mõõtudega 15x15cm ning need kõik on silma paistnud loomingulise ja innovaatilise lähenemisega. Väärtushoiakute kujundamisel olen ise eeskujuks. Tunni andmisele pühendun jäägitult ja annan endast maksimumi, et iga õpilast personaalselt aidata. Oma väärtushoiakutes lähtun maailma kui terviku kultuuriruumist, unustamata ka meie oma riigi identiteeti. Näiteks: Eesti oli just valmis saanud uue märgi, mille üks osa on rändrahnude kujutamine. See teema lõi meedias laineid ning esimestel päevadel ujutati internet naeruvääristavate piltidega üle. Märkasin ühes tunnis õpilaste pilkavat suhtumist sellesse teemasse, võtsin koheselt aja maha ja pühendasin osa tunnist Eestile. Rääkisin Eesti riigi identiteedist, meie rahvusest kui väärtusest ja üksikisiku uhkusest olla eestlane. Läbi vestluse ja näidete jõudsime õpilastega mõistmiseni ning tunni lõpuks olid nad juba uhked, et rändrahnud on meie Eesti märk. Aegajalt võib ette tulla nn. ebameeldivaid töid, näiteks õppeaasta keskel ja lõpus Lego-klotside sorteerimine ja iga viimse kui jupi õigesse lahtrisse panek. Kui laual on hunnikus tuhandeid väikseid juppe, mis tuleb 100-sse erinevasse lahtrisse paigutada, võivad selle tegevuse juures murduda tugevamadki. Näitasin oma aktiivne osalemisega eeskuju, muutes juppide sorteerimise heaks näiteks eluks vajalike väärtushinnangute kujundamisel. Väärtushoiaku mõtte annab hästi edasi Steve Jobs: “Parimaid tulemusi saavutad vaid sisemise säraga tööd tehes”. Minu seisukoht õpetamise juures on, et õpilased peavad saama alati teha käelist tegevust. Nii areneb peenmotoorika ja tekib oskus ning harjumus kasutada erinevaid vahendeid. Iga uue põlvkonnaga on järjest vähem võimalusi käeliseks tegevuseks asjade maailmas. Suur hulk tegevusi on läinud mobiili ja arvuti põhiseks. Inseneriõpe seevastu, nagu näiteks robootika, elektroonika ja IoT, on alati seotud füüsilise maailmaga: roboti ehitamine, elektriskeemi kokkupanek, tinutamine, parameetrite mõõtmine, näidu lugemine ja muud täpsust ja tähelepanu nõudvad mõtestatud tegevused. Näiteks elektroonikaskeemide kokkupanek prototüüpimislaual arendab väga hästi peenmotoorikat, kuna komponente tuleb laduda millimeetri täpsusega ning iga eksimus põhjustab skeemi mittetöötamise. Minu õpilased kuuluvad Z-generatsiooni põlvkonda, st. nad on sündinud pärast 1990. Seda põlvkonda iseloomustab kõrgenenud individuaalse tähelepanu vajadus, suurem elamuseootus, vähenenud kontsentreerumisvõime, meediumite eelistus raamatutele, pidev online’is olek ja virtuaalne suhtlemine Skype’i, Facebooki, Instagrami, Twitteri jt keskkondade kaudu. Võttes arvesse Z-generatsiooni põlvkonna eripära, püüan tunni tükeldada väiksemateks osadeks. Alustan lühemate selgitustega ning liigun järkjärgult edasi pikemat süvenemist nõudvate tegevusteni. Üks näide tunni ülesehitusest on järgmine: See on hea moment kogu klassi jaoks aeg maha võtta ning täpsemaid selgitusi anda. Seda tuleb ette tavaliselt mitu korda selle iseseisva projekti jooksul. Robootikaringi tegevuste väljund on osalemine suurematel robootikavõistlustel, Eestis korraldatuist näiteks Robotex, FLL ja Robomiku ning rahvusvahelistest Euroopa suurim RobotChallenge Viinis ja ülemaailmne robotivõistlus First Global Washingtonis. Minu hindamise põhimõte on töötavad projektid ning võistlused. Projektide raskusaste sõltub vanusest, nooremate töö võib valmida ühe tunniga, vanematel kuni kuu jooksul. Hindeid ma ei pane, kuid iga projekt saab minult personaalse tagasiside. Pean seda olulisemaks kui hinnet, kuna inimesed on erinevad ning kõik polegi suutelised ehitama võrdselt häid roboteid. Tagasiside andmisel lähtun õpilase panusest ja pingutusest. Võistlustel saavutatud head kohad on samuti väga hea motivaator ja finaali pääsemine või poodiumile jõudmine tähistabki väga positiivset hinnet. Töötan alates 2006. aastast ettevõttes Microsoft, seega oman üle 11 aasta globaalses ettevõttes töötamise kogemust. Alustasin põhitöö kõrvalt robootikaringi juhendamisega, õpetamise sisu oli peamiselt LEGO Mindstorms NXT baasil ehitatavad robotid. Registreerisin juriidiliste tegevuste tarbeks MTÜ Robootika.COM. Robootikaringi jaoks vajalikud vahendid soetasin peamiselt omavahenditest, kuigi osaliselt olid abiks ka Tiigrihüppe ja Vaata Maailma toetusprojektid. Osalesin Tiigrihüppe projektis, mille raames lõin hulga robootika-alaseid õppematerjale 6.-8. klassile. Avaldasin raamatu „Robootika?... See on imelihtne!“, mida kasutatakse tänaseni paljudes Eesti koolides robootika õpetamisel. Täiendasin tehnoloogilist platvormi metallkonstruktsioonil põhineva robootikaplatvormiga Tetrix ning miniarvutiga Arduino. Pidevalt täiendasin andurite parki, keerukamad näiteks pöörlev laserandur, mida kasutati ruumi kaardistamiseks ning güroskoobid ja GPS-id ruumis orienteerumiseks. Lisasin õppeaine IoT (Internet of Things) ehk ühendatud seadmete internet, mis baseerub miniarvutitel Raspberry PI ja Arduino. Iga inimene õpib talle omasel viisil ning teadlased on välja töötatud mitmeid meetodeid selle hindamiseks. Õige pisut kaldu reflective poole, st. et efektiivseks õppimiseks peaksin enese jaoks tegema väiksemaid vahekokkuvõtteid ja mõtlema pisut enne tegutsemist. Intuitive, st. et otsused ja järeldused tulevad pigem intuitiivselt kui kindlatel faktidel põhinevalt. Global, st. et asjade õppimiseks pean nägema kõigepealt suurt pilti, enne kui tehnilistesse üksikasjadesse laskun. Minu õpetamisfiloofia kokkuvõtvaks mõtteks sobib Albert Einsteini mõttetera “Ma loon õpilastele võimalused õppimiseks”.			OSCAR-2019
Jaanuarist alates on ETV ja ETV2 vaatajate ees hulk värskeid saateid. Taas on rõõm ekraanil näha Anu Välbat, kes jagab oma head tuju vaatajatega pühapäevahommikuti. Algab uus “Laulukarusselli” ring Kristo Eliase juhtimisel ja tulekul on Raadio 2 Aastahiti auhinnagala teleülekanne. Veebruaris saab kaasa elada Eesti Laulu poolfinaalidele ja lõppvõistlusele. Margus Karu menuromaanil põhinev sari “Nullpunkt” algab 18. jaanuarist. Muusika-aasta alguse puhul näeb sisukat muusikafilmide valikut. “Valimisstuudio” saated lähevad käima jaanuari lõpust. Uus spordipublitsistikasaade “Suurmeistrid” on vaatajate ees veebruarist. 3. jaanuaril kell 15.25 näitab ETV tähelepanuväärset tõlgendust “Luikede järvest”. Monte Carlo balletiteater teeb debüüdi Londoni Coliseumis lavastusega “LAC” (Prantsuse 2013). Jean-Christophe Maillot kirjutas koos Goncourt´i auhinna võitja Jean Rouaud'ga "Luikede järve" ringi, kus Siegfriedi ja Odette'i ajatule loole on antud tänapäevasem tähendus. Tšaikovski partituuri kohandas ja seda esitab Saint Louis' sümfooniaorkester Leonard Slatkini juhatusel. Eesti vanim lauluvõistlus “Laulukarussell” alustab pöörlemist 4. jaanuarist. Eve Viilupi ja Aarne Saluveeri loodud laste laulusaade toob vaatajate ette kokku 96 paremat laululast üle Eesti. Need lapsed on olnud oma linna või maakonna lauluvõistluste edukamad ja nüüd on aeg kokku saada teleekraanil. Igas saates on kohal laulumaias saatejuht Kristo Elias ja ansambel Urmas Lattikase juhtimisel. Eetris pühapäeviti kell 18.40. Dokumentaalfilmide sari “Eesti lood” toob ka tänavu eetrisse hulga uusi mõtlemapanevaid lugusid. Avafilm, mille autor on Liis Lepik, räägib araabia juurtega Eesti moslemist, humanitaartöötajast süürlaste pagulaslaagris Jordaanias. Teiste seas jääb jaanuarikuusse film “Sisekõla” noorest heliloojast Pärt Uusbergist. Film jälgib, mis toimub autoriga sel pöördelisel ajal, kui tema sisehelid väljuvad isiklikust ruumist välisesse – kõigi ruumi. Sissepoole vaatav tundlik muusikaline rännak näitab looja igapäevast võitlust oma elukutse ilu ja valuga. Režissöör on Madis Reimund. “Eesti lugude” uued filmid on vaatajate ees alates 7. jaanuarist kolmapäevaõhtuti. 11. jaanuarist on vaatajate ees saade “Hommik Anuga”. Alanud aastast on ETV pühapäevahommiku hea tuju looja Anu Välba, kes toob saatesse huvitavaid külalisi ja jututeemasid ning kutsub stuudiosse muusikuid puhkepäeva ilusale hakatusele oma panust andma. Saate algus on kell 10. 11. jaanuaril algusega kell 16 saavad vaatajad otseülekandes osa aasta muusikuks valitud Hirvo Surva pidulikust kontserdist Tallinna lauluväljaku klaassaalis. 17. jaanuarist võtab ETV laupäevaõhtuse eetrikoha sisse Euroopa parim teadussaade “Rakett 69” ja Ahhaa teaduskeskuses hakkab õhk särisema pingest. Üle Eesti on kokku tulnud gümnasistid ja tudengid, ihates kohta nutivõistluses. Saatesse pääseb 15 noort ning viie ülesandega teadustakistusrada paneb proovile ka kõige targemad pead. Edasi saavad vaid need, kes suudavad muljet avaldada tipptasemel teadlastele: MSc Aigar Vaigu, PhD Mart Noorma, PhD Heli Lukner ja MSc Riin Tamm. Palju kõneainet pakkunud linateos "Nullpunkt" on telesarjana ETV vaatajate ees jaanuari keskpaigast. Margus Karu menuromaanile tuginev draama räägib noorte põletavamatest probleemidest – madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ja tunnustuse otsimisest. Kui avastad end ühel hetkel nullpunktist, tuleb ette võtta uus algus ja end taas üles ehitada. Režissöör Mihkel Ulk, peaosas Märt Pius. ETV eetris pühapäevaõhtuti alates 18. jaanuarist. Alates 3. jaanuarist kuulub ETV laupäevaõhtusse legendaarse brittide "Inspektor Morse´i" 25. aastapäevaks valminud sari kuulsa uurija karjääri algusaegadest. Tegevus toimub 1960ndatel Oxfordis, Morse on siin alles noor mees ning asub vaistlikult ja sündmuste tahtel kujundama oma edasist töökäiku. Sari on pälvinud kõrge hinnangu nii televaatajatelt kui kriitikutelt. 11. jaanuaril on ETV kavas krimidraama “Lahendamata juhtum: naine puuris” (Rootsi/Saksa/Taani 2013), esimene osa Taani kirjaniku Jussi Adler-Olseni menukast põnevikesarjast. Vastloodud salapärase politseiosakonna Q kaks uurijat, kes esialgu vaid töötavad läbi vanu toimikuid, leiavad end ühtäkki lahendamas lugu reisilaevalt haihtunud tuntud naispoliitikust. Uus põhjamaine peredraama “Paksem kui vesi” ("Tjockare än vatten") on ETV eetris alates 20. jaanuarist. Rootslaste 2014. aastal linastunud sarjas kutsub ema oma üksteisest kaugenenud lapsed kokku saarele, kus ta peab külalistemaja. Siin aga jõutakse pärandilooni, mis pole asjaosalistele sugugi lihtne. 26. jaanuarist näitab ETV uut päevasarja, brittide muhedat ja helget “Ihult ja hingelt” (“Born and Bred”), mille tegevus toimub 1950ndatel kaunis Lancashire külakeses, kus vastandlike iseloomudega isa ja poeg peavad maahaiglat. ETV2 teeb otseülekande Raadio 2 Aastahiti auhinnagalalt Von Krahli Teatris 8. jaanuaril. Tseremooniale on kutsutud kahekümne aasta jooksul R2 Aastahiti võitnud autorid ja esitajad ning oodata on mitme auhinnasaaja selgumist. Teemanädalate- ja kuudega rõõmustab ETV2 ka kevadhooajal. Muusika-aasta alguse puhul pühendab ETV2 jaanuarikuu muusikafilmidele. Esmaspäevaõhtuti on võimalus vaadata tõeliseid dokumentaalfilmipärleid: “Journey to JAH”, “Stone Roses - Made of Stone”, “It Might Get Loud” ja “Twenty Feet From Stardom”. Muusikafilme jagub ka “Maailma kino” rubriiki, kus esitletakse mängufilme INXS-ist, Bob Geldofist ja Vladimir Võssotskist. Kevadel jätkub koostöö Tartu maailmafilmi festivaliga, traditsiooniliselt on maikuu ETV2 eetris pühendatud keskkonnateemalistele filmidele. Alates 6. jaanuarist võlub ETV2 vaatajaid sari “Derek”, mille peaosas on siiras ja heasüdamlik hooldekodu töötaja. 13-osaline sari on Ricky Gervaisi värskeim komöödialugu, kus tema täita on stsenaristi, režisööri ja ühtlasi ka peaosatäitja roll. Kultuurivestlussaade „Plekktrumm“ avab uksed taas 12. jaanuaril, et rääkida otse-eetri külalistega olulistel kultuuriteemadel. Reisisari “4x4” on 13. jaanuarist eetris uute osadega, kus seekord uuritakse maailma üht rikkalikumat huumorimaardlat – rännak viib vaatajad Tšukotkale. Paljukiidetud terav poliitiline põnevik “Kaardimaja” Kevin Spaceyga peaosas jätkub ETV2s alates 15. jaanuarist. Esmaspäevaõhtuse vene draamasarja eetriajal näeb alates 26. jaanuarist Ivan Turgenevi romaani “Isad ja pojad” neljaosalist ekraniseeringut. Muusikavideote saade “Eesti TOP 7” kasvab uuest aastast pikemaks, kestes pea tunni ning tuues eetrisse senisest rohkem värskelt valminud muusikavideosid. Uus saatesari „Tõsieluline“ kaevub meie parimate dokumentalistide kaadritesse ja mälestustesse, tuues vaatajateni ajajäädvustuse nende pilkude kaudu. Kuueosaline saatesari on eetris alates märtsist. Kevadhooajal näitab ETV2 uusi teatrietendusi. Jaanuaris esilinastub Ivar Põllu lavastatud “Vanemuise biitlid” Tartu Uuelt Teatrilt, ekraanile on tulemas Roman Baskini lavastus „Hamlet“ Rakvere linnuses ja Rein Raua „Vend“ Rakvere Teatris. Rahvusvahelistest suurvõistlustest näeb täismahus suusatamise ning laskesuusatamise MMi ülekandeid (veebruaris ja märtsis). Ekraanile jõuavad Euroopa sisekergejõustiku meistrivõistlused (märtsis), esimesed Euroopa Mängud Bakuus (juunis), maailma tähtsaim rattavõistlus Tour de France (juulis), kergejõustiku maailmameistrivõistlused (augustis) ning sõudmise MM (septembris).			OSCAR-2019
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 ja § 22 lg 1 p 36², loomakaitseseaduse § 5 lg 3, loomatauditõrje seaduse § 11 lg 1 ja § 12 lg 3 alusel kooskõlas Vabariigi Valitsuse 16.04.2002 määrusega nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord” ja Põllumajandusministri 24.07.2008 määrusega nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded”. (1) Eeskiri sätestab koerte ja kasside (edaspidi loom) pidamise nõuded Jõelähtme valla haldusterritooriumil. (2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle omandis või valduses on loom või kes tegeleb koera või kassi pidamisega ning vastutab looma eest rendi või muu õigussuhte alusel looma omanikuga. 1) loomapidaja – isik, kellele loom kuulub (edaspidi nimetatud loomaomanik) või kes tegeleb loomapidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel looma omanikuna. Kuuluvuse kaudu identifitseerimisel loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses, sealhulgas kelle kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises ta asub kui looma kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist; 2) hulkuv loom - märgistamata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada või loomapidaja juurest lahti pääsenud loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi; 3) lemmikloom - inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks või vara valvamiseks/kaitseks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom; 6) üldkasutatav koht - vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud territoorium, ehitis või selle osa, samuti ühissõiduk; 7) avalik koht – territoorium, hoone või ruum, mis on antud avalikuks kasutamiseks või mis on üldkasutatav (pargid, teed, tänavad, hoovid, haljasalad, parklad, kalmistud, avalikud veekogud, staadionid, mänguväljakud, bussiooteplatvormid, ettevõtete piirdeaiata territooriumid vms.), üldkasutatavad hooned (ametiasutused, koolid, lasteaiad, klubid, raamatukogud, spordihooned, toitlustusettevõtted, kauplused, kirikud, elamud vms.); 9) varjupaiga pidaja - hulkuvate loomade püüdmist, omaniku kindlakstegemist, varjupaika toimetamist, varjupaigas pidamist, uue omaniku otsimist ning loomade hukkamist korraldav lepinguline kohaliku omavalitsuse partner; 10) registripidajad - Jõelähtme valla lemmikloomade registri vastutav töötleja, Jõelähtme vald ja registri volitatud töötleja õigustega veterinaararstid; (1) Looma on lubatud pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil, mis peab olema piiratud viisil, et oleks välistatud looma omal tahtel välja pääsemine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. (2) Mitmekorterilises elamus ja selle territooriumil lähtutakse loomapidamisel lisaks käesolevale eeskirjale ka avaliku korra eeskirjast, korteriühistu põhikirjast, kodukorrast, ühise tegevuse lepingust ja muudest elamu ühist haldamist käsitlevatest dokumentidest. (4) Keelatud on loomade s.h omanikuta loomade toitmine ning pidamine korterelamu üldkasutatavates ruumides või territooriumil, kui see on vastuolus antud elamu kodukorraga. (6) Loomapidaja peab looma tingimused, et koer ei häiriks pidava haukumise ja ulgumisega kaaskodanike igapäevast tegevust. (7) Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest ka juhul kui looma kasutatakse õigusvastase tegevuse takistamiseks, välja arvatud juhul, kui looma kasutatakse hädakaitseseisundis. (1) Loomaomanik peab tagama järelevalve oma koera või kassi üle vältimaks nende lahtipääsemist ning tagades inimeste ja loomade ohutuse. (2) Koeraga avalikus kohas viibimisel peab koer olema lühikese, omanikust maksimaalselt ühe meetri raadiuses liikumist võimaldava keti või rihma otsas või peab omanik koera tellitava rihma kasutamisel endast maksimaalselt ühe meetri raadiusesse tõmbama. Nimetatud nõue ei kehti spetsiaalselt koerte treeninguks, jooksutamiseks jm eraldatud ja tähistatud territooriumil. (3) Kasvult või käitumise poolest ohtliku koeraga avalikus kohas viibimisel peab koer kandma suukorvi. (4) Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv, välja arvatud koera hoidmisel kinnises kandmisvahendis. Ühistranspordis peab kassi hoidma kinnises kandmisvahendis. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatu ei kehti teenistusülesannete täitmisel teenistuskoera suhtes. 1) paigaldama temale kuuluva territooriumi (v.a korterelamud) sissepääsule ja kõigile tänavaga külgnevatele piirdeaedadele koera olemasolust teatava hoiatussildi; 4) järgima veterinaar-, sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koheselt koristama looma poolt tekitatud reostuse avalikus kohas, kaasa arvatud korterelamu trepikojas; 5) võtma tarvitusele meetmed välistamaks looma ärajooksmine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimaluse; 7) looma teadmata põhjusel hukkumisel pöörduma veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuste selgitamiseks; 12) tagama oma looma lemmiklooma registrisse kandmise seitsme kalendripäeva jooksul arvates looma omandamisest. 13) teavitama oma looma surmast või loomapidaja vahetusest lemmiklooma registri volitatud töötlejat või Jõelähtme Vallavalitsust kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis seitsme kalendripäeva jooksul sündmuse toimumisest arvates; (2) Loomapidaja, kes soovib oma loomapidamise lõpetada, peab tagama looma varju- või hoiupaika viimise või nõuetekohase eutanaasia ning kandma sellega seotud kulud. 2) viibida loomaga staadionitel, mänguväljakutel, spordirajatistes, liivakastides, üldkasutatavates hoonetes (ametiasutused, koolid, lasteaiad, rahvamajad, raamatukogud, spordihooned, kauplused, kirikud vms), kortermajade üldkasutatavates ruumides (pööningud, keldrid, v.a trepikoda) ning vastava keelumärgiga tähistatud kohtades v.a Jõelähtme Vallavalitsuse eriloaga; 4) looma hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu. (1) Loom peab olema registreeritud Jõelähtme valla lemmikloomade registris vastavalt Jõelähtme valla lemmikloomaregistri põhimäärusele. Looma registreerimisel väljastatakse loomapidajale lemmikloomade registri registreerimistunnistus. (2) Omandatud märgistamata ja registreerimata täiskasvanud loom tuleb märgistada veterinaararsti poolt paigaldatud mikrokiibiga ja registreerida lemmikloomaregistris seitsme päeva jooksul arvates omandamise päevast. (3) Omaniku vahetusel tuleb teavitada registripidajat looma omaniku vahetumisest ja uue omaniku andmetest seitsme kalendripäeva jooksul omandamise päevast. (8) Jõelähtme vald avaldab lemmikloomade registriandmete sisestamiseks ja töötlemiseks volitatud veterinaar-arstide (registri volitatud töötlejate) nimekirja valla veebilehel www.joelahtme.ee (3) Kõiki toiminguid hulkuvate loomade püüdmiseks, hoidmiseks ja hukkamiseks koordineerib ja kooskõlastab vastutav vallaametnik. Ilma vajaliku loata ja kooskõlastuseta varjupaika toimetatud loomade eest ei ole Jõelähtme Vallavalitsus kohustatud hüvitama selle teenuse maksumust hoiupaigale, samuti ei võta Jõelähtme vald selle tegevuse eest vastutust. (4) Hulkuva looma pikemaajalist (kestusega üle 1 kuu) söötmist ja jootmist ning samaaegselt alalise võimaluse loomist looma viibimiseks oma elu- või abiruumides või õuealal, aga ka korterelamu üldkasutatavates ruumides käsitletakse loomapidamisena ja sellega tegelevale isikule laienevad loomakaitseseadusega ja käesoleva määrusega loomapidajale pandud kohustused. Nimetatud kohustusi ei teki kui isik on hulkuvast loomast teavitanud Jõelähtme Vallavalitsust. (1) Varjupaika toimetatud looma kontrollitakse viivitamata haiguste tuvastamiseks ja loom paigutatakse karantiini. (2) Kui hulkuv loom ei ole identifitseeritav, tuleb omaniku kindlakstegemist alustada viivitamatult peale looma varjupaika toomist. Looma omaniku leidmiseks avaldatakse looma välimuse kirjeldus, leidmise koht ja aeg, soovitavalt ka looma pilt kohalikus ajalehes ja varjupaiga ning Jõelähtme valla veebilehel. (3) Püütud looma hoitakse varjupaigas 14 päeva, arvates kuulutuse avaldamisest varjupaiga interneti koduleheküljel või ajakirjanduses. Nimetatud aja jooksul võib loomapidaja looma tagasi nõuda, kui ta tasub looma püüdmise, varjupaika toimetamise, veterinaarülevaatuse, vaktsineerimise, märgistamise ja ülalpidamiskulud varjupaiga pidaja või Jõelähtme valla poolt esitatud nõude alusel. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele loomapidajale või hukatakse. (4) Loomapidaja väljendatud tahteavaldus loomast loobuda ei vabasta loomapidajat kulude kandmise kohustusest. (1) Käesolevas määruse § 5 lõige 1 punktis 14 tulenev loomade märgistamise kohustus kehtib alates 1. juulist 2012. (2) Loomapidajatel on kohustus tagada käesoleva määruse jõustumise päevaks lemmikloomaregistris registreerimata koerade ja kasside registrisse kandmine hiljemalt 1. juuliks 2012. (3) Ajavahemikul määruse jõustumisest kuni 30. juunini 2012 hüvitatakse Rahvastikuregistris Jõelähtme valla elanikuna registreeritud isikutele neile kuuluvate ning lemmikloomaregistris registreeritud kasside ja koerte märgistamisega seotud kulutustest seitse eurot avalduse ja kuludokumendi alusel. (4) Käesoleva eeskirja rikkumise eest on kehtestatud vastutus vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66³, loomakaitseseadusele ja loomatauditõrje seadusele. (5) Järelevalvet eeskirja nõuete täitmise üle teostavad ja rikkumisega seotud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Jõelähtme Vallavalitsus ja politsei volitatud isikute kaudu. (6) Tunnistada kehtetuks Jõelähtme Vallavolikogu 26.11.2002 määrusega nr 2 kinnitatud „Jõelähtme valla koerte ja kasside pidamise eeskiri“.			OSCAR-2019
Hommikul jõudsin veidi kodus tööd ka teha, kitkuda, kasta ja istutada. Kurva tõdemusena pidin tunnistama, et meie armsad küülikud on mõned lilletaimed juba ära jõudnud süüa. Pidime võrgust aiakese välja otsima taimede kaitseks. Kui ma niimoodi tegin üht teist, sõitis hoovi peale üks auto ja maha tuli tore paar Austriast Viinist, kes soovisid lihtsalt matkata, teised külalised tulid Lätist, nemad olid juba enne toa broneerinud, ka nemad soovisid matkata Munamäele. Külalised vastu võetud, kiirustasime meie Haanja Rahvamajja, seal tunnustas vallavanem tublisid õpilasi ja ka vanemad olid kutsutud. Edasi läks tee lasteaia lõpupeole Vällamäele. See on Haanja lasteaia traditsioon, saata kooliminevad lapsed teele just Vällamäelt. Seal oli laulu ja tantsu ja pisut maiustamist. Vällamäel nägime tedrekana ja pärast leidsin puu alt ilusa sulekese, mis võiks kaunistada mõnda väikest kaabut. Praegu on võililled õitsenud ja heinamaa on täitunud valgete õrnade seemnekeradega. Kui hakkad neid lähemalt uurima, on nad väga kenad, kõik on mõtlemises kinni kas pead kedagi või midagi ilusaks või mitte nii ilusaks. oluga. Kui tead neid ees oodata, pole oodatu nii hirmus, kui siis kui ei oska neid seal kohatagi. See on üks suve alguse tunnuseid, et sääsed on väljas, eks nad kuumade tulekuga jälle tagasi tõmbuvad. Täna oli toimetamisi nii palju, et Munamäe pildistama minek jäi päris pimeda peale. Matkarajal oli kõik vaikne, isegi hiirvaikne, üks lind tegi saeteritamise kriginat. Kui ma Vaskna suunas suutsin mingi uduse pildi välja võluda, siis kahjuks Munamäe pilti nii pimedas fotokas teha ei lasknud. Sellest paras õppetund, nii hilja peale pildistamist jätta ei saa. Olen veidi kurb aga homme jälle uus päev ja uus võimalus. Homseni! Tänane ilm oli ideaalne istutamiseks. Mul oli aias kurgipeenra jaoks taimed ostetud ja täna oli hea taimed mulda istutada. Tuli mõte veel natuke maad juurde kaevata, sinna tuleb kurgitaimed ja suvikõrvitsataimed veel osta. Kui ma maad kaevasin leidsin ühe kärnkonnapere-kaks suurt ja kolm pisikest kärnkonna. Nad olid nii armsad, kui fotoka tõin, siis nad nii kenad pildile ei jäänud. Pildistamise ajal Kivestmäe tõusu peal näed kuidas sõnajalad rullivad ennast üle teiste, alles natuke aega ei olnud neid olemaski. Varsti on sõnajalakoht sõnajalgu täis, nii nagu igal aastal on olnud. Tänane uustulnuk raja ääres oli valge tundmatu seen, mille jalal aga loori ei olnud. Valgeid seeni ma ikka natuke kardan ka, tänu valgele kärbseseenele, aga kui tal loori polnud, siis ei oska küll arvata, mis seen see on. Kaltsunukud on päris pikka aega olnud mu lemmikud. Ma olen neid ise meisterdanud, ma kogun neid, ma ostan neid laatadelt ja reisidelt ja olen neid teinud ka külalistele müügiks. Nukke müügiks tegime koos kahe Merikesega, üks Merike tegi keha, teine Merike õmbles juuksed pähe, mina joonistasin näo ja koos teise Merikesega tegime riided selga. Need nukud ei olnud tavalised, vaid kunagi elanud inimesed meie ümbruskonnast. Merikese vanaema oli elanud 102 aasta vanuseks ja ta teadis palju põnevaid lugusid ja ammu elanud inimesi. Kui me olime nuku valmis teinud, sidusime talle käe ümber sildikese nuku nimega. Näited mõnedest nimedest- Sitasilla Atsi põllumiis, Plaksi Katri, Plaksi Ann-talupernaanõ. Kui tavaliselt ostavad inimesed poest nukutüdrukuid, siis meil läksid paremini mehed, eriti kui tal oli veel habe ees. Kõik need riided, millest me neid nukke tegime, olid vanasti käsitsi tehtud linased või villased riided, mõnel olid isegi plekid peal, mis pesuga välja ei läinud. Juuksed olid ka Ahti vanaema käsitsi tehtud linasest heidest tehtud, mida Ahti ema mulle väga õigel ajal pakkus ja veel kartulikotitäie. Materiali jagus, ideid oli aga miks see koostöö lõppes, aega jäi napiks. Nüüd on sellest ajast ja veel varasemast ajast Vaskna turismitalus väljas püsinäitus meie piirkonna rahvariides nukkudest. Väljapanek on üleval kaminasaalis ja vastavalt aastaajale ma muudan mõnesid nukke, hingedeajal on väljas mardi-ja kadrisandid, jõuluajal päkapikud, inglid ja lumehelbekesed. Praegu on lisaks rahvariidenukkudele välja pandud Härjapõlvlased, samuti vana aja riietes nukud. Külalisi nukud külmaks ei jäta. Alati nad küsivad nukkude kohta ja lastele meeldivad nad samuti. Tänasest päevast niipalju, et ilm läkski pärastlõunal jahedamaks nii nagu ilmateade oli lubanud, Vaskna järv auras kõvasti, nagu oleks seal suppi keedetud. Eks näis kuidas hommikuse ujumisega läheb? Homseni! Vana Võromaa Rõuge kihelkond, Haanja kus me elame kuulub ka Rõuge kihelkonda. Nendel nukkudel on ka oma prototüübid. Ahti isa sugulane vokimeistri tütar abiellus orelimeistri pojaga. Heast käsitööst tollel ajal annab märku mehe käes olevad Haani mehe suusa, mis olid nööridega. Mäest alla sõites sai neid paremini juhtida ja kui pidid nad jalast võtma oli hea nööri mööda kaasa vedada nagu kelku. Kes ütles, et Haani miis es ole nupukas? Meie naaberkihelkond Vastseliina. Seelik nuku seljas on tehtud ühel vanal seelikukudujal, samuti ka rahvariidevöö ja selle tegija oli meesterahvas. Setomaal ei olnudki kihelkondi, seal olid nulgad. Vastseliina taga algabki Setomaa. Mulle on see alati huvi pakkunud ja ka külalised on selle kohta rohkem küsinud. Obinitsas peab Taarka köögikest Rieka ja Aare Hõrn. Väga kenad ja armsad inimesed, lähen ise sinna alati hea meelega ja soovitan Teilgi külastada. Härjapõlvlased, kes vana jutu järgi elavad Suurel Munamäel aga see on juba hoopiski pikem lugu, mõni teine kord. Et praegu on ilusate ja lõhnavate sirelite aeg, ei saanud neidki välja jätta, lõhn mõelge kindlasti juurde			OSCAR-2019
Paide Põhikool \| aitab kaasa noore inimese väärtushinnangute kujunemisele ja hariduse väärtustamisele. \| Page 51 17. novembril toimusid Paides 3×3 korvpalli karikavõistlused Järvamaa koolidele. Võisteldi kahes vanusegrupis: 4.-5. klassid ja 6.-7. klassid. Vanemas rühmas saavutasid meie kooli poisid kaksikvõidu. 7b klassi võistkond, koosseisus Rasmus Raidvere, Shrek Tankler, Carlis Rõkk ja Sander Taada, alistas kõik vastased ja võitis esikoha. 6. klassi võistkond esines väga tublilt ja neil õnnestus saavutada teine koht. Võistkonnas mängisid Matrix Einer, Robin Vestung, Rasmus Kallas, Steven Pleesi ja Tanel Salm. Meie nooremad poisid saavutasid samuti teise koha, kaotades turniiril vaid ühe mängu. Võistkonda kuulusid Hardi Martjak, Tanel Nurm ja Miko Vilipõld. 4. a ja b klassi õpilased osalesid heategevusfondi Aitan lapsi ja Eesti Kunstimuuseumi ühises projektis „Aitan lapsi kunsti juurde“ ning neil oli võimalus teha esmatutvus Kadrioru kunstimuuseumiga. Muuseumitunnis tutvustati lossi rajajaid ning mitmeid kunstiteoseid. Põnevust pakkus ka ringkäik fuajeest pööninguni välja ning loovtöö „Kui nad maalidelt välja astuksid“. Neljapäeval, 12. novembril võtsid meie kooli abituriendid ette õppeekskursiooni Tallinnasse. Esimesena külastati ettevõtlusnädala raames TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektoryt, hiljem tehti ekskursioon Tallinna vanalinnas, kus külastati Niguliste muuseumi ja jalutati Indrek Hargla apteeker Melchiori romaanisarja radadel. 12. novembril toimus Paide gümnaasiumis maakondlik etluskonkurss „Ellen Niiduga Midrimaale“. Meie etlejatel läks edukalt. Žürii koosseisus Tarmo Hints, Katrin Jürgens ja Maive Loorits otsustas, et noorema vanuserühma parimad etlejad õpivad meie koolis. I koha sai Iris Papstel (juhendaja Annely Põder). Teiseks tuli Saskia Metsallik (juhendaja Eve Krais). Peale nende esindasid meie kooli vanemas vanuserühmas koolivooru edukalt läbinud Marleen Tammik 6.a ning Kersti Mikutaite 4.a klassist. Viimane pälvis eripreemia teatraalsuse eest (juhendaja Heli Prii). 10.-12. novembrini toimusid koolis kaunite kunstide päevad. Seekord lõimiti kunst, käsitöö, ajaloo, eesti ja slaavi kultuuri ning rahvakunstiga. Teisipäeval, 10. novembril oli külas käsitöö- ja rahvakunstimeister Anu Randmaa, kes jutustas kuuenda klassi õpilastele, millest ja kuidas lapsed vanasti mänguasju valmistasid, kiikesid, pulmaväravaid ja hobuseid ehtisid. 5.novembril toimusid Paides rahvastepallivõistlused 4.-5. klasside õpilastele. Suurepäraselt esinesid meie tütarlapsed, kes saavutasid turniiril esikoha. Ka turniiri parimaks mängijaks tunnistati Karolina Anvelt. Võidukasse võistkonda kuulusid veel Janely Allsaar, Ragne-Liis Mõttus, Alexandra-Lisette Pere, Berit Eerik, Merlin Klemm, Vanessa Ossipova, Krislin Virkoja, Elis Kraav. Poiste võistkond mängis küll südilt, kuid väga tasavägiste mängude tulemuste põhjal tuli seekord leppida kolmanda kohaga. Reedel, 6. novembril toimus Paide Ühisgümnaasiumis kooli üks suurimaid ettevõtmisi – ülekooliline lauluvõistlus „Pügivisioon 2015“, kus osalusrõõmu said tunda ligi 350 õpilast – 23 solisti, 6 duetti, 8 klassikoori 1.- 4. klassideni ning 13 palyboxi. Selle aasta lauluvõistlus oli üles ehitatud eurovisiooni stiilis, mis andis juba kaua kestnud traditsioonile juurde uut energiat ja värskust. Kaheosalise kontserdi esimeses osas sai kuulda solistide, duettide ja algklasside klassikooride esinemist. Teine osa kuulus eurovisioonile, kus alates 5. klassist kehastusid õpilased ümber loositud riikide lauljateks. Kuulda sai nii viimaste aastate võidulugusid kui ka läbilõiget riikide lauludest läbi aegade. Esituste ehedus, emotsioon, noorte energia, publiku kaasaelamine ja „feeling“ greenroomis tekitasid päris eurovisiooni tunde. Etluskonkursi „Ellen Niiduga Midrimaal” Paide ühisgümnaasiumi eelvoor toimus kolmapäeval, 4. novembril, kui üles astus üksteist 1.-3. ja üheksa 4.-6. klassi õpilast. Parimatena pääsesid nooremast vanuserühmast edasi Saskia Metsallik 3.a klassist (Heiki Vilep, „Autoga maale”) ning Iris Papstel 3.b klassist (Ellen Niit, „Suurem õde”). Vanema vanuserühma tublimad olid 4.a klassi õpilane Kersti MIkutaite (Leelo Tungal, „Ema ja laps”) ning 6.a klassi õpilane Marleen Tammik (Uno Leies, „Kena mälestus”). Parimate jaoks jätkub konkurss Järvamaa voorus 12. novembril Paide gümnaasiumis, kui selgitatakse välja, kes esindab Järvamaad konkursi lõppvoorus. Taas see kõik algab, 6. novembril algusega kell 18:00 meie kooli aulas, ülekooliline lauluvõistlus “PÜGIVISIOON 2015”. Lauluvõistlus on kooli sügisene suurim ettevõtmine, kus ettevamistust jagub peaagu kogu kooliperele. Ja seda nii esinejatest korraldajateni. Esinejatena astuvad lavalaudadel üles solistid 1.-12. klassideni, duetid, klasside koorid ja klasside playboxid, kelle kavad on sel aastal ülesehitatud läbi aegade kõlanud eurovisiooni lauludest. Selleks, et teada saada, milline saab olema lõpptulemus, tuleb seada sammud 6.novembril kell 18:00 Paide Ühisgümnaasiumisse, kooli lauluvõistlusele “PÜGIVISIOON 2015”.			OSCAR-2019
Priit Kuuse muusikakroonika: Eesti muusikud maailmalavadel juubeliaasta oktoobris ({{commentsTotal}}) Muusikaajakirjanik Priit Kuusk võttis kokku, millistele lavadele Eesti muusikud oktoobris üle maailma jõudsid. 1. X Rahvusvahelise muusikapäeva kontserdid Eestist väljaspool. Sopran Maris Liloson ja bariton René Soom esinevad kontserdiga Lätimaal Valka Alko 1000 kaupluses, klaveril Siim Selis. * Viini muuseumis Mozarthausis mängib Viini muusika- ja etenduskunstide ülikoolis õppiv pianist Aleksandra Kamenskaja * Berliinis Mendelssohn-Remise muuseumis astuvad üles Berliini Kunstide ülikoolis õppiv tšellist Marcel Johannes Kits ja pianist Rasmus Andreas Raide. * Peterburis Vassili saarel Püha Katariina luteri kirikus esineb Duo ObSolute (oboist Riivo Kallasmaa ja sopran Jaanika Kuusik), esitades keskaja- ja barokkmuusika kava, kus kõlavad gregooriuse laulud, Hildegard von Bingeni, Orlando di Lasso, Guillaume de Machaut', Perotinuse ja Johann Sebastian Bachi muusika, ansamblis ka Doris Hallmägi elektroonikal. 1.–13. X Pianist Ivari Ilja jätkab oma esinemisi esmakordsel kontserdireisil Hiinas, tema kokku kaheksa kontserti toimuvad seitsmes Hiina suurlinnas – Peking, Shanghai, Dalian, Xiamen, Wenzhou, Fuzhou, Baotou Sise-Mongoolias. Ta juhendab ka meistriklasse üliõpilastele, kohtub klaveripedagoogidega. Viimasena osaleb ta Shanghais korraldataval muusikainstrumentide näitusel-messil Music China. Ivari Ilja kõik soolokavad toimuvad Estonia kontsertklaveritel. Muusikareis märgib kahte tähtpäeva, Eesti Vabariik 100 ning Estonia klaver 125. 3. X Paul Mägi dirigeerib Soome Rahvusooperis Helsinkis külalisena Richard Wagneri ooperit "Lendav Hollandlane". Esietendus oli 14. IX, septembris kokku neli ooperiõhtut, Wagneri ooperi uuslavastuse on teinud Kasper Holten. Etendused oktoobris veel 5. ja 11. X, viimane kaks päeva enne tema väikest juubelit. 3.–7. X Naiskoor Carmina saab Portugalis Fundaos korraldatud 3. Beira koorifesivalil-konkursil kaks hõbediplomit, naiskooride ja folkloorikategoorias. Koori juhatab Margit Võsa. Varasemast: tütarlastekoor Canzone sai noortekooride kategoorias I koha ja kulddiplomi, vaimuliku muusika kategoorias II koha ja kulddiplomi, valiti 37 koori hulgast viie hulka Grand Prix vooru, Haapsalu kammerkoor osales samas folkloorikategoorias ja sai kulddiplomi. Mõlemat koori juhatab Ulrika Grauberg, konkurss toimus 12.–16. IX Kreekas 2. Korfu rahvusvahelisel koorifestivalil. 4., 18. ja 28. X Londonis Kuninglikus Ooperimajas Covent Gardenis toimuvad uue hooaja avaõhtud, laval taas Richard Wagneri "Nibelungide sõrmus". Tetraloogiat mängitakse seekord neljal ringil kokku 16 ooperiõhtul, neid kõiki juhatab peadirigent Antonio Pappano, mängib Royal Opera orkester, laulab Royal Opera koor, lavastused on teinud Keith Warner. "Valküüri" lavastuses teeb kõigil neljal ringil kaasa ka kolm Eesti lauljat, osatäitjaid ei vahetata: Ain Anger laulab Hundingi osas, Kai Rüütel on Waltraute osas ning Monika-Evelin Liiv esineb Grimgerde rollis. 26. IX toimunud esimesele etendusele järgnevad Wagneri õhtud "Valküüriga" veel 4., 18. ja 28. X. Kahte viimast neist filmitakse. "Valküüri" kõik neli õhtut on välja müüdud, nagu ka tsükli teised Wagneri etendused. 5. X Tõnu Kaljuste juhatab kava Arvo Pärdi sümfooniatest Poolas Rahvuslikus Muusikafoorumis (NFM) Wrocławis, mängib Wrocławi NFMi filharmooniaorkester. Kontsert tutvustab ECMi tänavu välja antud Arvo Pärdi autoriplaati: Sümfoonia nr. 1 "Polüfooniline", Sümfoonia nr. 2, Sümfoonia nr. 3 (pühendatud Neeme Järvile), Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" ja "Swansong". 7. X Viiuldaja Kirsti Kuusk mängib oma viimase kontserdi Helsingborgi Sümfooniaorkestri (HSO) koosseisulise abikontsertmeistrina. Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkooli järel Moskva konservatooriumi juures asuvas Muusikakoolis 1979–1983, lõpetas kiitusega konservatooriumi ja seejärel assistentuuri 1990, alates 1991 mänginud Rootsi orkestrites, Gävle sümfooniaorkestris 1991-1994, 1995 jaanuarist Helsingborgi sümfooniaorkestris nn alterneeriva kontsertmeistrina, olnud ka ERSO külaliskontsertmeister 2006–2008. HSO peadirigendiks on praegu Ungari päritolu Stefan Solyom. Avakontsertide järgi kannab kogu uus hooaeg Schönbergi teose nime "Pierrot lunaire" ja HSO resideerivaks heliloojaks on sel hooajal rootslanna Emmy Lindström. 7. X juhatab orkestrit külalisena Argentinas sündinud ja praegu Hollandis tegutsev José Miguel Esandi. Kavas on Emmy Lindströmi "Colombine", Andrea Tarrodi "Paradisfårdaglar" II, Schumanni Klaverikontsert, solistiks Francisca Skoogt, ja Bizet' noorpõlveaegne Sümfoonia in C. Sel viimasel õhtul on HSO kontsertmeistriks, nagu kordi ka varem, Kirsti Kuusk, väärides publiku ja ka orkestri tulise aplausi oma 23-aastase tegevuse eest HSO-s. Elades Pariisis, käis ta mängimas HSO koosseisus edasi, ja tegi seda ka nüüd, asudes elama USAs Bostonis. 11. X Ensemble 10/10 esitab eesti ansamblimuusikat UK-s Liverpoolis, muusikud on kõik Liverpooli Kuningliku filharmooniaorkestri mängijad. Kontsert toimub ansambli 21. sünnipäeval, aga on suures osas Eesti muusikast, tegemist on 100. sünnipäeva tähistava Eesti portreega – ettekandel Erkki-Sven Tüüri "Arhitektoonika VI", Lepo Sumera "Spiel für 10", Arvo Pärdi "Summa", "Sequentia" ning "Mein Weg". Kõlavad veel esiettekandel Stephen Davismooni teos "Beyond Twilight" ja Grace-Evangeline Masoni "Upon Wightless Wings". Kontserdipaik on St. George's Halli Concert Room, kava dirigeerib Clark Rundell. Ürituse reklaam tutvustab kaalukat aastapäeva tähistava Eesti muusikat: see kava on "portrait of a small nation with a big musical voice". 14. X Islandil toimub EV100 puhul kontsert "Eesti helid" (Hljómur Eistlands), mängib Põhja-Islandi Sümfooniaorkester Erki Pehki juhatusel, kaastegev kammerkoor Hljómeyki. Kontserdipaik on Akureyri linna kultuurikeskuse Hof saal Hamrar. Ettekandel on Heino Elleri Viis pala keelpilliorkestrile, Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile, Arvo Pärdi "Peegel peeglis" tšellole ja klaverile, löök- ja keelpillidele, Risto Lauri "Tüdruk ja draakon" klaverile ja keelpillidele, Eduard Oja "Vaikivad meelelolud" ning Tõnu Kõrvitsa tsükkel "Kreegi vihik" koorile ja keelpillidele. Kaastegevad on Risto Laur (klaver), Indrek Leivategija (tšello), Tiiu Laur (sopran). Kontsert toimub üks päev enne Islandi suvise hooaja lõppu. 20.–21. X Arvo Pärdi esmakordne autorikontsert Pariisi uues Filharmoonias Pierre Boulezi suures saalis (2400 kohta, piletid välja müüdud). Kontserdid toimuvad vahetult pärast Arvo Pärdi uue keskuse avamist Laulasmaal. Pariisi uues esindussaalis esinevad Eesti muusikud, Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, pärast Paavo Järvit (saali avamisel jaanuaris 2015) esimest korda: "Fratres" viiulile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele, solist Harry Traksmann, "Cantus in Memory of Benjamin Britten" keelpilliorkestrile ja kellale, "Adam's Lament" segakoorile ja keelpilliorkestrile, "Salve Regina" segakoorile, celestale ja keelpilliorkestrile ning "Te Deum" kooridele, ettevalmistatud klaverile, keelpillidele ja tuuleharfile. Kava salvestab raadio France Musique. Dirigeerib Tõnu Kaljuste, helilooja Pärt viibib ka ise kohal. 20. X hommikul korraldab filharmoonia vokaaltöötoa koos Arvo Pärdi endaga, kus saavad kaasa teha lauldes ja tintinnabulimängus kõik huvilised alates 8. eluaastast. Kontsert kuulub nädalalõpu sarja "Spirit Weekend". Pariisis ettekantud kava korratakse sama pühendusega "Eesti Vabariik 100" 21. X õhtul Nantes'i kongressilinnakus. Pariisi filharmoonias mängivad tsüklis "Spirit Weekend" 21. X veel Vanessa Wagner, kelle klaverikavas on Arvo Pärdi "Trivium" ja "Für Alina", ning Luzerni Sümfooniaorkester pärastlõunal, Arvo Pärdilt ettekandel "La Sindone" ja "Swansong", dirigent James Gaffigan. Ka selle kava salvestab France Musique. 20.–29. X Baieri Riigiooperi mängukavas teeb Müncheni Rahvusteatri laval debüüdi tänavu Londonis Guildhalli kooli magistriõpingud lõpetanud eesti noor sopran Mirjam Mesak. Võetud vastu Münchenisse end täiendama Baieri Riigiooperi stuudios Münchenis, laulab ta teatri suurel laval Krahvinna paaži osas Verdi "Rigolettos", mil nimiosas on Simon Keenleyside, hertsogit laulab Piero Pretti, dirigeerib Daniele Callegari, Arpad Schillingi lavastus. Etendused 20., 25. ja 29. X. Novembris, ja edasi kuni aasta lõpuni on Mirjam Mesak laval veel kolmes ooperis Münchenis, need on "Jenůfa", "Hansuke ja Greteke" ning "Võluflööt".			OSCAR-2019
Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Sügelisi tekitab väike nahalest Sarcoptes scabiei var. hominis, mis on vaevalt inimsilmale nähtav (mõnikord näha väikse valge täpina naha pinnal). Sügelised võivad nakatada lapsi, noorukeid ja vanureid, harva imikuid. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene sellest teadlik olla. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva; seetõttu nakatumine voodipesu, riiete ja esemete kaudu on võimalik, kuid vähem tõenäoline. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Inimese nahale sattudes 10-15 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb. Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 – 60 elupäeva jooksul. Tüüpiliselt elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta nakkuse ajal. Küpsed sügelislestad arenevad vähem kui 10% munadest 10-14 päevaga. Nüüdsest on nad taas võimelised paarituma ja inimest nakatama. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale. Vaid väga harva esineb sügelisi näo või pea piirkonnas. Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. Lööbe väljanägemine võib muutuda, kui kaasub bakteriaalne infektsioon või kui on kasutatud paikseid hormone. Mõnikord võib nahal näha ka hallikas-pruune, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke. Sügelemine on tingitud organismi allergilisest reaktsioonist sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. See tekib tavaliselt 2-4 nädalat peale nakatumist. Enne seda võib patsient haigust edasi anda teistele inimestele. Inimestel, kes on eelnevalt sügelisi põdenud, võib sügelus tekida mõne tunni kuni mõne päeva jooksul. Diagnoosi saab kinnitada nahakaape materjali uurimisega mikroskoobi all, kuid sügelislest või tema munad leitakse vaid 50% juhtudel. Eriti raskeks teeb hindamise tugevalt ärritunud nahk ja kratsimisjäljed, mis muudavad hindamise praktiliselt võimatuks. Keerulisel juhul võib aidata nahatüki võtmine. Võimalik on teha viltpliiatsi test: tõmmake viltpliiatsiga üle lööbe ja seejärel puhastage tint alkoholiga ära. Sügeliskäikudes imendub tint sügavamale, muutes selle nähtavaks. 20% benzylbenzoat salv - käsimüügiravim. Kasutatakse 1x/p 3 päeva ja pestakse maha peale igat 24-tunnist toimeaega. 10% väävlisalv – see on vana efektiivne ravivahend, mida kasutatakse veel tänapäevalgi. Salv valmistatakse apteegis arsti retsepti alusel. Väävlisalv sobib ka väga väikestele lastele ja rasedatele. Seda kasutatakse 1x/p 3 päeva ja pestakse maha peale igat 24-tunnist toimeaega. Kandke ravimit kogu kehale lõuast taldadeni, eelistatult õhtul enne magama minekut. Alla 2a. lastel, vanuritel ja nõrgestatud vastupanuga isikutel ravige ka nägu ja peanahka Hoidke vahendit enne mahapesemist peal ettenähtud aeg; kui vahepeal pesete nahka, tuleb ravimit sinna kanda uuesti Peske voodipesu ja käterätid (soovitavalt 60 kraadi juures), samuti riided, mida kandsite vastu ihu viimase nädala jooksul. Vaibad ja mööblikatted võib puhastada tolmuimejaga. Ravi on soovitav korrata nädala pärast, kuna juba olemasolevatest munadest kooruvad vastsed ja hilisemad lestad võivad patsienti uuesti nakatada. Enamus inimestel taandub sügelus mõne päeva jooksul. Kui seda ei juhtu, ei viita see tingimata ebaefektiivsele ravile. Mõnikord võib lööbe ja sügeluse taandumine lesta hävitamise järgselt võtta aega 4-6 nädalat ja rohkem, mis on tingitud järgmistest põhjustest: Naha pinnale on jäänud surnud lestad, mis endiselt kutsuvad esile allergilise reaktsiooni; lööve ise ei ole enam nakkav. Aidata võib paikne steroidkreem. Sügeliste tüsistusena võib tekida nahapõletik, mis võib olla tingitud lestast endast, kratsimisest, ravivahenditest või muudest faktoritest. Raviks kasutatakse baaskreeme ja paikseid steroide. Diagnoos ei pruugi olla õige. Sügelisi võib kergesti segi ajada mitmete teiste seisunditega, eriti nahapõletiku e. dermatiidiga. Mõnikord ravitakse sügelisi “igaks juhuks”, et vältida ülekannet teistele inimestele Ravile allumatus. Harva võivad sügelised olla väga resistentsed ravivahendile. Sellisel juhul tuleks kontakteeruda arstiga; tõenäoliselt määratakse teile teine ravim. Resistentsel juhul võib aidata suukaudne ravim ivermectin, mida hetkel Eestis veel saadaval ei ole. Sügelisi on raske vältida, kui keegi teie lähedastest on nakatunud. Kindlasti tuleb teil end samaaegselt profülaktiliselt ravida. Oluline on isiklik kaitse, vaid isiklike tarbeesemete kasutamine ja kontakti vältimine nakatunuga.			OSCAR-2019
Lõpetuseks _ja õpetuseks, et lõpeb kirjutatakse 1 p_ ga, mine kooli Eesti õigekirja õppima/ 17. september 2017, 19:34 Tallinnas algas Soome 100. sünnipäeva tähistamine hommikul kell 8:40 piduliku hümni ühislaulmisega Soome suursaatkonna juures. Martin Ahven Vennasriigi 100. sünnipäeva tähistamiseks värvusid eile õhtul Soome lipu värvidesse Stenbocki maja, Vanemuise teater ja veel nii mõnigi hoone. Rääkimata muudest lippudest, mis lehvisid mastides, Tartu Raekoja platsil või sootuks koorilauljate käes, kes olid juba hommikul koondunud õnnitlemiseks Soome saatkonna hoovi Tallinnas. „Andke toon!“ hüüab sajaliikmelise koori ette astunud dirigent Aarne Saluveer eile hommikul Soome saatkonna hoovis. Kostab Eesti hümnile omane trompetite heli, kuid „Mu isamaa“ asemel kõlavad sõnad „Oi maamme, Suomi, synnyinmaa!“ Laul lõpeb sama kiirelt, kui see algab – tegu on kiire prooviga telepildis edastatavate sünnipäevasoovide saatmiseks, mida näidakse nii Soomes kui ka Eestis. Lauljad ja ministrid kohendavad veel viimseid hetki salle ja lippe, teletöötajad veavad kiirustades juhtmeid ja sätivad kaameraid. „Vaadake, et teil ikka lint sees oleks!“ hüüatab peaminister Jüri Ratas, kui üks helimeestest on teada andnud, et mikrofon on suunatud Soome poole ehk lauljatest eemale. „Üks minut ja 30 sekundit ülekandeni!“ hüüatab keegi. Saabub vaikus. Ja siis läheb lahti: koorilauljad lõpetavad nihelemise ja hakkavad Eesti ja Soome lipukestega lehvitama. Nende kõrval seisvatele ministritele läheneb kaamera. Kõlab küsimus, milline on peaministri esimene mälestus Soomest. „Ma arvan, et nagu paljudel eestlastel: ju see oli vanematega Soomes käik 1980. aastate lõpupoole,“ meenutab Ratas. Ratase kõrval seisev Jevgeni Ossinovski hindab oma mälestusi sarnasteks. Kuid kogunetud on siiski Soome õnnitlemiseks. Ministrid soovivad vennasrahvale ka edaspidiseks sitkust, jõudu, edu, rahvale head käekäiku, kauni looduse säilimist, vastupidamist, kestmist ning Eesti ja Soome vahelise kultuurisilla säilimist ja laienemist. Kõlab taas trompetimäng ning koorilaulu enam ei peatata. „Oi maamme, Suomi, synnyinmaa...“ kõlab pidulikult üle saatkonna hoovi. Hümniga lõpeb koorilauljate tervitus, ent tähistamine jätkub üle Eesti. Soome suursaatkond võõrustas eilse tähtsa päeva puhul soomepoisse. Varem oli Tallinnas PÖFFil esilinastunud soomlaste kultusromaani „Tundmatu sõdur“ kolmas ekraniseering. Eepilise filmi režissöör Aku Louhimies ütles Õhtulehele, et kahjuks on uus põlvkond unustamas esiisade kangelastegusid ning sestap ta otsustaski tuua selle teema uuesti tänapäevases filmikeeles linale. Soome riik ja soomlased hindavad kõigi sõjaveteranide panust, eriti põhjanaabri sõltumatuse eest välja astunud soomepoisse. Suursaadik proua Kirsti Narinen ütleb, et viimased pidid maksma selle eest kõrget hinda – nõukogude võim saatis nad kõik „tänutäheks“ Siberisse. Soomepoiste read hõrenevad kiiresti, praegu on neid alles veel 40 ringis. Meile on neist vast tuntumad kirjanik Ain Kaalep ja usuteadlane Vello Salo. Eestis tegutseva soomepoiste pärimusühingu esimees Mati Blomfeldt ütles Soome vabariigi aastapäeva tähtsusest kõneldes: „See on meie jaoks samasugune, kui on 24. veebruar [Eesti vabariigi aastapäev]. Oleme Soome aastapäeva alati pidulikult tähistanud, viimastel aastatel Soome saatkonnas.“ Kolmapäeva keskpäevaks muutus Tartu Raekoja plats äkitsi soomekeelseks – sinna kogunesid Tartus elavad soomlased ja Soome sõbrad. Ühiselt lauldi Soome hümni ja raekoja torni kellad mängisid Jean Sibeliuse „Finlandiat“. Nii Soome aukonsul Tartus Verni Loodmaa kui ka Soome Instituudi programmijuht Kadri Kaljurand ütlevad, et soomlased on Tartus täiesti tavaline nähtus ja nad elavad normaalset elu, nii et ei pea Soomet enam kogu aeg propageerima. Loodmaa isegi ei tea, kui palju soomlasi Tartus elab, sest nad vahetuvad kogu aeg, eeskätt just tudengid. „Eks ma hoian ennast kogukonna tegemistega kursis,“ ütleb Loodmaa, kes igapäevaelus juhatab mitut Tartu hotelli. „Paar korda aastas on rohkem dokumentide kinnitamist, tavaliselt siis, kui lõpetatakse kool või lahkutakse Eestist. Mõnikord, võib-olla paar korda kuus tuleb mõnele Soome kodanikule ka nõu anda.“ „Juubeli puhul otsiti sõna, mis Soomet kõige paremini iseloomustaks, võitjaks tuli sõna sisu [südidus],“ kõneleb Loodmaa. „Soomlasi peetakse vaikseks ja rahulikuks põhjala rahvaks. Aga soomlased olid need, kes võtsid üle 100 aasta tagasi õhinal vastu Argentina tango ja arendasid sellest oma versiooni, kuni tango-markkinat'eni [tangoturgudeni] välja.“ Kaljurand on jäänud ainsaks Soome Instituudi töötajaks Tartus. „Siin on teisigi soomlaste ühendusi, teeme nendega koostööd ja mul on nii Soomes kui ka Tartu Ülikoolis tublid praktikandid,“ märgib ta. Kaljuranna sõnul võib Tartu uhkustada Eesti ainsa soomekeelse raamatukoguga: „Meie tegevus on koondunud selle ümber. 2011. aastal lõpetas Soome Instituudi raamatukogu Tallinnas tegevuse ja palju raamatuid toodi siia. Me oleme Eesti raamatukogude andmebaasis, mis toob meile palju lugejaid ja huvilisi.“ Tartus raekoja ees lehvisid juba nädala algusest kolm Soome lippu ja ka Tartu Ülikooli peahoone ees Soome lipp. Õhtusel ajal olid Vanemuise teater ja Tartu sillad sini-valgesse valgusesse rüütatud. „Mujal maailmas kadestatakse Soome ja Eesti erilisi suhteid,“ ütleb Tartu linnapea Urmas Klaas. „Paljud rahvad sooviksid omada selliseid suhteid, nagu on meil, mõne teise rahvaga maailmas.“ „Minu naabrimees pääses veel nõukogude ajal Soome ja oli tagasi tulles veendunud, et seal tehakse kõike hästi,“ meenutab Klaas oma esimest Soome kogemust. „Ta oli hoolas mees, hoidis majapidamise korras, aga pärast Soome reisi laskis ta alati pärast hekipügamist käega üle heki ja ütles rahulolevalt: „Nagu Soomes.““ Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen: „Soome 100 on lugu sellest, kuidas üks vaene rahvas on tõusnud heaoluühiskonnaks ja maailma tippude hulka. Selle aluseks ei ole olnud suured loodusvarandused, vaid koolitus ja võrdsed õigused, nõrgemate eest hoolitsemine ning demokraatlik järjepidevus. Need on asjad, mis pole kunagi iseenesestmõistetavad. Nende eest peame hoolitsema ka järgmised sada aastat. Eestiga on meil samad soovid ja eesmärgid. Me peame kaitsma meie vabadust ja demokraatiat koos, üheskoos, nagu on meie juubeliaasta motoks.“			OSCAR-2019
Vietnam on viimastel aastatel olnud Kagu-Aasia üks kõige kiiremini arenevaid turismimaid. Aastas külastab Vietnami enam kui 6 miljonit turisti, kusjuures turistide arv kasvab pidevalt. Turistidest 25% on pärit Hiinast ja 10% Lõuna-Koreast, kuid järjest enam turiste jõuab Vietnami Euroopast. Paljude jaoks on Vietnam uus ja tundmatu reisisiht, mis suudab positiivselt üllatada. Näiteks kerkib viimastel aastatel pidevalt uusi ja väga heal tasemel, kuid samas suhteliselt odavaid hotelle, kus teenuste valik võib vaese maa kohta tunduda imekspandav. Vietnami kui reisisihi peamised väärtused on seotud sealse imekauni loodusega (riigis on üle 30 rahvuspargi ning 2 loodusobjekti, Ha Long’i laht ja Phong Nha-Kẻ Bàng’i rahvuspark, kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja), pikkade ja kaunite randadega ning kohalike elanike omanäolise ja mitmekülgse kultuuriga (5 kultuurilist objekti, Hội An’i vanalinn, Hồ dünastia kindlus, Huế piirkonna ajalooliste monumentide kompleks, Mỹ Sơn hindusistlik pühakoda ja Hanois asuv Thang Long’i Keiserlik Tsitadell, kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse). Vietnami rannajoone pikkus on peaaegu 3500 km ja see loob eriti head võimalused mitmekülgseks rannaeluks. Ühe populaarsemaks muutuvad jalgsi- ja jalgrattamatkad, kajakimatkad. Teisalt on oluline ka Vietnami kultuur. Vietnamis elab palju erinevaid rahvaid ja viimastel aastatel on populaarseks muutunud ringreisid mitte ainult vietnamlaste kui suurrahva kultuuripühamutesse, vaid ka ringreisid Vietnami väikerahvaste aladel. Ettevaatust paatide kasutamisel rannikualadel, kuna nende turva- ja päästevarustus on sageli puudulik. Militaarobjektide pildistamine on keelatud. Soovitame kindlasti ennast registreerida Välisministeeriumi kodulehel! Reisile minnes soovitame kindlasti teha ka reisikindlustuse. Kindlustus tuleks valida vastavalt oma reisi eesmärgile ja iseloomule. Enne reisile minekut on soovitav konsulteerida lähima reisimeditsiini kabinetiga, milliseid vaktsineerimisi eelnevalt teha ja kuidas vältida võimalikke terviseriske. Eelkõige võib Vietnamis turistidel esineda terviseprobleeme seoses puudulike hügieenitingimustega. Vältida tuleks keetmata toitu ja vett. Hea meditsiiniabi saamine võib Vietnamis olla kallis. Soovitame sõlmida kindlasti reisikindlustuse, mis tagab meditsiiniliste teenuste ja vajadusel erakorralise kojusaatmise eest tasumise. Kui vajate reisil regulaarselt ravimeid, peaksite probleemide vältimiseks saama Eesti Ravimiametist eelnevalt vastava loa. Enamuses Vietnami raviasutustes ei tarvitseta järgida läänelikke hügieenireegleid ja need võivad olla tehnika ja ravimitega halvemini varustatud, kui ollakse harjutud Euroopas. Seetõttu soovitatakse reisijatel pöörduda abi järgi väiksematesse väliskliinikutesse Hanois ja Ho Chi Minis. Olge tähelepanelik oma isiklike asjade suhtes, eelkõige suurlinnades Ho Chi Minhis ja Hanois, samuti Nha Trang rannas ning muudes turistide meelispaikades. Ettevaatlik tuleks olla ka bussides, kus võib esineda taskuvargaid. Vietnami liikluses juhtub palju õnnetusi. Vältige litsentsita taksode kasutamist. Viimaste juhid võivad olla sageli agressiivsed ja mitte hoolida kliendi soovidest. Lennujaamas ja hotellides on võimalik tellida endale usaldusväärne takso. Vietnamis laialt kasutatava mootorratta juhtimiseks on vajalik kohalik juhiluba. Mootorattaga sõitmisel on kiivri kasutamine kohustuslik. Ka muude mootorsõidukite juhtimiseks on Vietnamis vajalik kohalik juhiluba. Vietnami rahaühik on dong (VND). 1994. a valitsuse määruse kohaselt tuleb kõik rahalised tehingud teha rahvusvaluutas, kuid praktikas kasutatakse arveldamisel laialt Ameerika dollarit, v.a. riigiettevõtetes. Turismindusega seotud teenuste eest saab peaaegu tasuda ka dollarites. Raha saab vahetada pankade kõrval ka põhilistes viietärni hotellides. Enamus restorane ja turistidele orienteeritud poode võtavad vastu ka USA dollareid, mõnikord saab maksta ka krediitkaardiga. Krediitkaardid leiavad järjest laiemat tunnustust põhilistes vietnami suurlinnades, kõige laialdasemalt kasutatakse Visa, MasterCard’i ja American Express’i krediitkaarte. Rahvusvaheliselt tunnustatud pangakaartidega saab võtta raha pangaautomaadist, mis Hanois ja Ho Chi Minhis on järjest laiemalt levinud. Samas tuleks ennast varustada vajaliku koguse sularahaga, kui reisimine viib suurlinnadest eemale. Kuigi jõustruktuuride võim on viimase 20 aasta jooksul Vietnamis järjest vähenenud, esineb aeg-ajalt siiski jõustruktuuride ootamatuid reide ja lauskontrollimisi. Olenevalt küll konkreetselt organismi tugevusest ja senistest toitumiskogemusest-harjumustest, ei tarvitse kohalikud toidud erilisi probleeme tekitada, kuid igaks juhuks võib endaga kaasas kanda söetablette. Kindlasti ei tohi juua kraanivett: tuleks osta poest pudelivett. Pudelivesi on laialt kättesaadav, kuid vette ostes tuleks jälgida, et pudel oleks ostes nõuetekohaselt suletud, sest pudelivee pähe on müüdud ka muud vett. Puuviljad tuleks enne söömist koorida. Enamus ettevõtteid ja valitsusasutusi töötab 8.30-17.00 esmapäevast reedeni. Lõunapaus on tavaliselt 12.00-13.00, kuigi riigiettevõtete ja valitsusasutuste puhul võib see venida 11.30-st 13.30-ni. Pangad on avatud 9.00-16.00 esmaspäevast reedeni. Kaubahallid ja kauplused on avatud tavaliselt kella 8.30-10.00-st kella 20.00-ni, seda kogu nädala vältel. Erakauplused kesksetes kaubanduspiirkondades suletakse kella 22.00 ja kesköö vahel. Ajavahe Eestiga on viis tundi, pärast suveajale üleminekut Eestis neli tundi. Viisaväljastamisprotseduur võtab tavaliselt aega 4-5 tööpäeva. Viisat võib taotleda ka mujalt kui oma elukohajärgse riigi lähimast saatkonnast, näiteks Bangkokis ja Singapuris võib Vietnami viisa taotlemisel abi küsida paljudest reisibüroodest. Turistiviisa kehtib tavaliselt 30 päeva ja sellega saab siseneda riiki ühel korral. Kui külastad Vietnami äri eesmärgil, tuleks taotleda äriviisat. Äriviisa on kehtiv 3 - 6 kuud ja võimaldab tavaliselt mitmekordset sisenemist. Tuleks paluda oma äripartnerit (ka Euroopa Kaubanduskoda Hanois aitab oma kliente vajaliku kutse saamisel) dokumentide vormistamisel immigratsioonivõimude tarbeks, et viisataotlusprotsess võiks alata. Kui Vietnamis olles on soov külastada lühiajaliselt mõnda teist riiki ja naasta enne turistiviisa kehtivusaja möödumist, tuleks enne Vietnamist lahkumist vormistada taassisenemise luba. Vietnamis on võimalus ka taotleda viisa pikendamist, selles osas oskavad abistada ja nõu anda reisibürood. Viisnõuded tuleks enne taotlemist lähimast saatkonnast üle kontrollida. Tollideklaratsioon tuleb piiri ületades esitada tolliametnikule. Tollinõuded on selged ja need on äratoodud deklaratsiooni blanketil. Isiklikuks tarbeks kasutatavate retseptiravimite jaoks oleks hea ennast varustada arsti poolt väljakirjutatud vastava tõendiga. Teie CD-de ja DVD-de sisu võidakse kontrollida.			OSCAR-2019
Ma olen su köögiukse vahel korra kõõlunud, seega paar tähelepanekut. Köögi teeks kindlasti suuremaks, puupliidi kindlasti jätaks alles aga ideaalis võiks olla köök-söögituba. Et mahub kokkama ja mitu inimest toimetama. Õuest otse söögilaua kõrvale astumine ei ole ka parim lahendus. Katlaruumiga on see teema, et sellele kehtivad tuleohutusnõuded, tulekindled uks vms. Seega ilmselt mitte kõige lihtsam lahendus. Ja teine vannituba on mõte, mida kiidan kahe käega. Kui majas on mitu last või rohkem kui 2 inimest siis 21. sajandil ja võimaluse korral võiks vetse/pesuruume kindlasti rohkem olla. Ma pole küll ekspert, aga minu arusaamist mööda on majades olmes sellised asjad, nagu kandeseinad, mida päris ära ei saa võtta – naabrid kukuvad kaela muidu koos kõige oma ahjuga. Hahahaa! Ma saan nüüd aru, et ma koolis ehitust õpin, sest ma istusin paberi ja pliiatsiga arvuti ette, ja kohe hakkasid küsimused tulema: kus veetorud jooksevad? Kus soojaveekatel on? Mispidi uksed avanevad? Millised seinad on kandeseinad ja peavad alles jääma? Nüüd olen siin peaaegu tund aega istunud. Suurem osa sellest ajast on kulunud su arhiivide peale, et majast aru saada :P. Miks aknad ainult kahes suunas “vaatavad”, loodesse ja kagusse? Kas see on ridaelamu, et kirde- ja edelasuunas on kellegi naabri sein ja sinna ei saa aknaid panna? Kus suunas tee on? Ja nüüd istun siin ja mõtlen, kas edasi nokitseda, või minna kööki ja hakata nõusid pesema. See on mul siin kingitus iseendale, et ma istun arvuti ees laua taga ja niisama nokitsen millegi kallal, mis iseendale lõbu pakub ja mulle endale otseselt mingit praktilist väärtust ei anna. Et tore on, noh :) Nonii, ega ta ideaalne ei ole, aga siit üks idee: (skännisin oma joonise sisse, vaata, kliki lingile) Nagu vanade majade plaanidega ikka, päris kõiki tingimusi ei saanud täita :P. Ja võta arvesse seda ka, et ma ei tea, kus sul kandeseinad on ja kus elekter jookseb ja kus veetorud jne jne jne. Kõige hullem tuli selle plaani puhul see, et köök jäi maja keskele, MITTE ÜHTEGI akent ei ole köögis. Ja söögilaud jäi ka keskele, ja jääb kõndimise osas ette. Aga samas positiivse poolt: # jätsin majakeskse seina (mis plaani järgi mulle tundub, et arvatavasti on kandesein, korstnajaladega samas joones) alles. Kaks “avaust” mis talle tehtud said (koridor lapse tuppa ja köök) on piisavalt kitsad, et neid saab toestada. # potentisaalne pliit võib jääda köögi kõrvale, kust ta ulatub hästi magamistuba ka kütma, ja potentisaalne soojamüür teise korstnajala kõrvale, kust ka ulatub hästi magamistubasid kütma, Tegelt ei viitsi enam kirjutada ega joonistada, sest ma olen nüüd kaks tundi siin toredalt mõelnud, vaadanud ja joonistanud, ja nüüd tõesti peaks minema kööki nõusid pesema! :D Noh, ja see ka nüüd, et Eesti ehitusseadusi ma ei tunne, eks. Uus-Meremaal on näiteks reegel, et köögi ja WC vahel peab olema kaks ust. Kas Eestis sama? Ei tea. Nii et vaata seda ideeplaani “with a pinch of salt”, eks :) Enam-vähem õiges mõõdus peaks asjad olema. Visandasin sinu blogipostituses antud mõõtude järgi maja välisküljed, ja seinad, mis ma “alles jätsin”. Nii et näiteks sinu “isiklik” vannituba peaks olema sama lai kui praegu on koridor esiukse juures, magamistoa ja lastetoa vahel – sest magamistoa sein jäi samasse paika, ja lastetoa sein jäi ka samasse kohta. Nii et seinu ma “liigutasin” valdavalt ainult all paremas nurgas, kus on teine lastetuba ja külalistetuba. Eile kui ma visandasin, siis esiteks ma panin suure vannitoa sinna, kus visandi peal köök on – maja keskele. Ja köök oli maja välisseinas elutoa kõrval, nii et köögi aknad vaatasid edelasse. Aga siis ma jäi hätta korstnajalgadega, et kuidas panna pliiti korstnajala kõrvale, et temast köögi mõttes ka kasu oleks. Ja siis vahetasingi köögi ja suure vannitoa ära. Lisaks päikesele mõtle ruumide paigutusel ka ruumide järjestusele. Nt lastetube ei tasuks panna kohe elutoa kõrvale, et õhtune sumin või istumised neid ei segaks. Pesuruumid ka nii, et solistamine-kolistamine magajaid ei häiriks. Ja nagu varem öeldud, kõik paigutused sõltuvad kandeseintest ning sellest kuhu ja kuidas torusid (vesi, kanalisatsioon) vedada saab. Ma usun, et see ei ole hirmkallis kui mõni ahitekt su elamise just ehituslikus mõttes üle vaatab ning ütleb, mil määral seinu üldse liigutada võimalik on ja pakub võimalike planeeringute variandid. Hehe. No siit on nii mõnedki ehitajad ja arhitektid läbi käinud. Kandva seina koha pealt on Mannil õigus – see, mis korstnajalgadega ühel joonel. Et ilmselgelt ei saa kogu seina maha võtta, aga osa seinast, koos korraliku toestusega, on ok. Seda me oleme arutanud ka. No ja ILMSELGELT paneb litsentsiga arhitekt lõpuks kogu plaani paberile (st kõik saab olema turvaline, mitte ma ei hakka ise joonistatud plaani põhjal seinu maha lõhkuma), aga praegusel hetkel mul ei ole veel tema jaoks raha ja ma usun ikkagi sellesse, et ma peaks enne enda peas natukene rohkem selgusele jõudma. No ja mul on lihtsalt tuju mõelda sellest hetkel :) Elektri koha pealt ilmselt ei ole erilisi piiranguid, arvestades, et kogu süsteem vajab nagunii uuendamist ja praegune elektrimõõtjagi tuleb teise koha peale tõsta, kuna jääks vannituppa. Kulukas saab see kõik olema, aga pole parata. Torustik vajab ka nullist ümber tegemist, aga selle koha pealt ma pole kindel, kui lihtne või raske on vedada kõiki torusid nii kaugele kui vaja… Ilmselt saaks, aga kui mõttekas see on? Tuleb targematega nõu pidada. Mann ja teised kaasamõtlejad (sh meili teel), suur-suur aitäh teile! Olen saanud juurde uut mõtteainet ja seda ma soovisingi. Mul endal liiguvad mõtted juba uues suunas natuke, mis on mõnus. Aga jah, paraku kõike soovitut ei saa, tuleb valida, mis on olulisem. No näiteks seesama lastetubade kaugemal paiknemine “suminast-solinast” ei ole minu meelest väga teostatav kõike muud arvesse võttes. Igatahes, ma olen otsustanud, et ma tahaks ikkagi oma magamistuba vanasse kohta alla paremasse nurka jätta, ilmselt pigem ühe aknaga, nagu seni on, sest sellest kogemuslikult täiesti piisab ja iga aken on lisakulu. Ja mõtlen nüüd tänu Mannile hoopis selles suunas, et äkki saaks laiendada garderoobi ja vannitoa magamistoa juurde meetri võrra “ülevalt” lisa võttes. Üles paremasse nurka tahaks lastetuba, sest seal on rohkem päikest, aga praeguse 4x5m asemel oleks see siis pigem 3x5m. Ja kui lastetoad oleks suhteliselt peegelpildis ühesugused, siis oleks ideaalne jätta üles nende vahele nende oma vannituba, aga siis pole ühtki “üldkasutatavat”, mis väga ei päde – ja kolmas tundub juba overkill :D Elutoa, köögi ja kontor-külalistetoa osas mõtlen kõige rohkem hetkel. Võib-olla peaks ma ära mainima, et minu unistustes on suures köök-elutoas olnud alati keset ruumi megapikk laud (ja ma olen seda alati ette kujutanud pigem sellises rustikaalses stiilis, massiivsetest palkidest vmt), mis on nii suur, et köögipoolses otsas mahub rahulikult perega õhtust sööma, samas kui elutoa poolses otsas on laua peal ruumi panna kokku 1000-tükist puslet ja laua keskel näiteks mahuks veel lapsed lauamängu mängima – seda kõike korraga :D Ja kui on vaja vahel harva suure seltskonnaga süüa, siis tuleb pusled-mängud kokku korjata ja ongi klaar. Aga ma ei ole tegelikult väga kunagi mõelnud reaalsetes mõõtudes, et kas see üldse mahuks. Või KUI suur see siis olema peaks (meetrites, istekohades vms). Sellele ruumi leidmisega tekiks vist kõige rohkem probleeme, kui külalistetuba nii paigutada, nagu Manni plaanil näha. Samas ma pole ise kunagi sellisele variandile mõelnud (nagu ka mitte köögile keset elamist) ja kõige selle üle mõtlemine on nii põnev :D Kuna miskil põhjusel otsustas WordPress, et selle kommentaari kohta pole vaja mulle meili saata, siis ma ei näinud su uut plaani enne, kui olin enda oma juba üles pannud :D			OSCAR-2019
Meie reisidel teenindavad Teid targad ja laia silmaringiga eestikeelsed giidid ning hoolivad reisijuhid. Lisaks on reisil ka kohalik giid, kes jagab praktilist infot ja tegeleb kohapealse korraldusliku poolega. Ekskursioonid ja vaatamisväärsused on reisi hinnas. Reisi meeldivaks kulgemiseks oleme välja valinud hea tasemega hotellid. Meie reisijuhid jagavad soovitusi söögikohtade osas ja annavad nõu muude küsimuste korral. Anname endast kõik, et veedaksite kvaliteetse ja täisväärtusliku puhkuse! Kogunemine Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis, kus kõikidele reisijatele jagatakse vajalikud reisidokumendid. Lend Tallinn-Istanbul ja lend Istanbul-Teheran (kellaajad täpsustamisel). Palume kontrollida väljalennu aegasid vahetult enne reisi! NB! Juba lennul tuleb järgida Iraanis kehtivaid riietumistavasid! Varahommikul saabumine Teherani rahvusvahelisele lennuväljale. Pärast passikontrolli ja tolliformaalsusi transfeer hotelli. Majutume Teheranis hotellis Enghelab** või sarnases. Hiline hommikusöök. Seejärel alustame panoraamtuuriga tutvumist Iraani pealinnaga. 1200 meetri kõrgusel merepinnast asuv Teheran on Iraani pealinnaks 1785. aastast. Tõsi, linna ajalugu ulatub tagasi hoopis kaugemale minevikku ja see on olnud tähtis keskus läbi kogu Pärsia ajaloo. Külastame Teherani vanimat arhitektuurikompleksi Golestani paleed. Õhtul pidulik reisi tervitusõhtusöök (sisaldub hinnas). Hommikusöök. Panoraamtuur linnas - Tajrishi väljak ja Teherani sümbol Azadi torn, Saad Abadi paleekompleks 19. sajandist ja Nyavarani paleed kauni pargi roheluses. Külastame ülirikka kollektsiooniga Arheoloogia ja Islami kunsti muuseumi. Pärastlõunal külastame Miladi. Õhtusöök hotellis. Pärast hommikusööki alustame ringsõitu Iraanis. Peatume islamirevolutsiooni hälliks peetud Qomi linnas. Läbime vapustavad Dasht-e-Kaviri kõrbemaastikud ja saabume kuulsate aedade linna Kashani. Fini aed (Bagh-e Fin) on üks kauneimaid näiteid Iraani aiakunstist. Sialk-tsikuraat - muistne pühamu, mille rajamine on dateeritud 8. sajandisse eKr. Tutvume arheoloogilise alaga. Teeme tutvumisretke ka Kashani basaarile, kus muuhulgas saame näha maailmakuulsaid pärsia vaipasid. Abyeneh on vanimaid külasid Iraanis, kus on säilinud vanad kombed ja tavad ning omapärane külaarhitektuur. Ööbimine ja õhtusöök Abyenehis hotellis Viuna* või sarnases. Hommikusöök. Tutvume Abyaneh külaga. Sõit läbi poolkõrbete Esfahani. Iraani üks kauneimaid linnu Esfahan asub riigi keskosas mägede ja kõrbe piiril. Iidsetel aegadel linna ümbritsenud viljakad oaasid annavad tunnistust sellest, et siit kulgesid läbi karavaniteed. 1598. aastal tegi valitseja Shah Abbas Suur linnast oma pealinna. Esfahani linn ja selle hiigelsuur peaväljak on olnud Safaviidide dünastia võimu keskuseks. Väljaku suurejooneline arhitektuuriansambel: Imaami mošee imeliste türkiissiniste fassaadidega, Šeik Lotfollah mošee ja kaunid 17. sajandi freskod, Ali Qapu palee, mis oli omal ajal kõige kõrgem hoone kogu impeeriumis. Külastame Esfahani basaari ja pärastlõunal vaatame Esfahani kauneid sildu. Õhtul võimalik nautida väikeste teemajade meeleolusid. Majutume kahel järgneval ööl Esfahanis hotellis Piruzy** või sarnases. Õhtusöök. Hommikusöök. Jätkame tutvumist Esfahaniga. Armeenia kvartal. Siinses kirikus säilitatakse väidetavalt maailma kõige väiksemat raamatut. Esfahani kuulsad hõljuvad minaretid. Chehel Sotuni palee – kaunid sammasgaleriid ja seinamaalingud. Õhtusöök. Hommikusöök. Lahkume Esfahanist ja sõidame edasi Yazdi. Teel peatume Meibodis ja Nareeni kindluse juures ning vaatame ka vana karavanseraid. Meibod on ajaloos olnud väga tähtis sufismi keskus. Kindlus rajati siia juba islamieelsel ajal. Saabumine Yazdi – iidsesse zoroastrismi keskusesse. Vaatame püha tuld, mis on põlenud siinses templis juba tuhandeid aastaid. Majutume kahel järgneval ööl Yazdis hotellis Dad või sarnases. Õhtusöök. Hommikusöök. Yazdi võib pidada üheks vanimaks linnaks maailmas. Linna on aegade hämarusest alates kutsutud jumalate territooriumiks. Siia rajati arvukalt templeid ja siin peeti kultuslikke tseremooniaid. Linn asub keset liivakõrbe ja see asjaolu on avaldanud ka kohalike inimeste mentaliteedis. Loodusjõududega võitlemine on karastanud inimesi ja muutnud nad tõelisteks töörügajateks. Linnas kujunes välja täiesti omanäoline arhitektuur, mille iseloomulikumaks tunnuseks on mudast valmistatud tellised ja kuplilised katused. Paljud Yazdi vaatamisväärsused on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Jalutame linna kitsastel tänavatel, tutvume taeva tornide ja tulekummardajate matusekommetega. 14. sajandil ehitatud Reede mošee. Võimalus osta siidist ja brokaadist vamistatud tooteid. Õhtusöök. Hommikusöök. Pärast hommikusööki alustame sõitu Shirazi. Teel külastame Ahhemeniidide dünastia valitsejate hauakambreid ja nekropoli ning muistset impeeriumi pealinna Persepolist. Kunagi kõrgusid siin tohutud paleed ja templid, mille ehitajateks polnud orjad, vaid vabad meistrid. 2500 aastat vana Persepolis on Iraani üks tähtsamaid vaatamisväärsusi ja on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Õhtuks saabume Shirazi ja majutume hotellis Royal** või sarnases. Õhtusöök. Hommikusöök. Shiraz on poeetide linn. 600 aastat tagasi elanud keskaja Pärsia kultuuri suurluuletajad Hafes ja Saadi pole jätnud puudutamata ühtki inimest, kes nende värsse lugenud. Need kaks luuletajat on talletanud luules Shirazi roosiaedade lummuse. Tutvume linnaga: Karim Khani saunakompleks, Khani medrese, suurluuletajate Hafesi ja Saadi mausoleum, Vakili basaar ja mošee ning imeliste peegeldekoratsioonidega Aliebnehamze pühamu. Õhtusöök. Hommikusöök. Shiraz on lõpmatute aedade, lillede ja ööbikute linn. Tänase päeva pühendame just Shirazi aedadele. Sealjuures tutvume Iraanile iseloomuliku aiamajade ja paviljonide arhitektuuriga. Külastame Iraani aiakultuuri pärleid - Seljuki perioodist pärinev Erami aed on kuulus oma tsitrusepuude ja küpresside poolest. Päeva lõpetuseks külastame Afifabadi, mis on 13 hektarile ulatuv imeline näide privaataia kunstist. Õhtusöök ja puhkus hotellis, seejärel suundume lennujaama. Tervisekindlustus al 20,52 € (kuni 65 a, vanematele kõrgem tariif, lisainfo reisikindlustuse kohta). Soovitame kindlasti vormistada ka reisitõrkekindlustuse! Pass (peab kehtima vähemalt 6 kuud peale reisi ja passis peab olema vähemalt 2 vaba lehekülge viisa tarbeks), passis ei tohi olla Iisraeli sisenemise templeid. Iraani reisides on oluline panna rõhku korrektsele ja kohalikke tavasid arvestavale riietusele. Islamiseadused kehtivad ka riiki külastavatele naisturistidele ning seega on vajalik kanda kohapeal nii pearätikut kui kinni tuleb katta ka kõik kehaosad välja arvatud nägu ja käelabad. Iraanis ei kanta eredavärvilisi ja väga mustrilisi rõivaid ning seda eeldatakse ka turistidelt. Ka mehed peavad tänaval kandma pikki pükse. Iraani reisides ei ole lubatud üle piiri viia mitte mingit liiki alkoholi ning kohapeal on alkoholi tarbimine keelatud kogu Islamivabariigi territooriumil.			OSCAR-2019
Tegemist on kolmanda ja viimase osaga intelligentsusest ja aju tööst rääkiva raamatu kokkuvõttest. Rõhutan veelkord, et soovitan pigem originaali lugeda ning et kogu järgnev jutt on sisuliselt teaduslikust hüpoteesist (küll kaunist, ent siiski pelgalt hüpoteesist). Viimase postitusega rääkisin mitmetest aju tööga seotud funktsioonidest, ent tegelikult pole ma siiamaani vastanud küsimusele, mis on intelligentsus või täpsemini mis on mõistmine. Väga lühidalt ja konkreetselt öelduna defineerib Hawkins mõistmise kui täppi läinud ennustuse. Selgub, et meie ajud ei ole midagi muud kui klaaskuuli taga istuvad vanamoorid, kes lõpmatult latravad. Ehk teaduslikumas mõttes ajukoor kasutab maailmast loodud mudelit ennustuste tegemiseks ning kui need ennustused lähevad täppi, siis me “mõistame” antud objekti, nähtust vms, mis tähendab, et ta kuulub meie mudelisse. Kui uurida täpsemalt eri ajukoore osade (ja hierarhia tasemete) vahelisi seoseid võib näha, et informatsioon ei liigu ainult ühesuunaliselt (alt üles) vaid mõlemasuunaliselt (ka ülevalt alla). Seega kui mingi muster jõuab püramiidi alumisele tasemele hakkab ta levima ülesse, ent igalt läbitavalt tasemelt saadetakse signaal ka tagasi. Tagasi saadetav signaal ongi nii öelda “ennustus” selle kohta, mis peaks selle kihi arvates (tema mudeli põhjal) olema järgmine muster. Näiteks kui keegi inimene teeb suu lahti siis aju genereerib ennustuse heli kuulmise kohta, mida täpsustatakse vastavalt võimalusele (püramiidi sügavusele kust ennustus tehti). Näiteks ennustab aju et ta kuuleb mingeid foneetilisi helisid (fraase, häälikuid), mitte kriiskamist ega kriginat. Samas veel täpsemaks minnes kui näiteks kõneleja on sinu naine ja on reedel ning reedeti tuleb prügi välja viia ning sa tead et sa eelmine nädal seda ei teinud ning su naise nägu väljendab pahameelt, suudab su aju üsna täpselt ennustada ka teema, millest juttu tuleb, ta ei suuda küll ennustada täpseid sõnu, ent enne kui esimesed helivõnked sinuni jõuavad on ajul juba vestluse “raamistik” paigas. Olete kunagi kõndinud trepist alla mingi suur objekt süles nii et ei näe astmeid ning seejärel mõnest astmest mööda / üle astunud? Tead seda tunnet, mis tekib, nagu sa oleksid justkui põrandast “läbi” astunud? See tunne tekib momentaalselt peaagu sentimeetri täpsusega ja sa tead et midagi on valesti, sest su aju ennustas, et selleks ajaks peaks su jalg tundma takistust trepiastme näol, ent kohe kui teatud piir ületati rikuti ennustust ja su aju annab sulle sellest märku. Sisuliselt on see pidevalt käiv taustprotsess, millest me saame aimu ainult siis kui meie ennustusi rikutakse. Näiteks võtame jälle oma toa. Oma toas saame endid üsna vabalt tunda ja segamatult keskenduda mingile tööle, sest me “mõistame” seda tuba, oletame nüüd aga et ma panen kollase kruusi su aknalaule nii et sa ei märka. Järgmine kord kui tuppa tuled siis üsna pea tõmbub su tähelepanu justkui “iseenest” sellele objektile, sest see ei kuulu su toa juurde, su aju ei ennustanud selle kohtamist sellises kontekstis. Seepärast vahel soovitataksegi tähelepanu nõudvaid töid teha tuttavas keskkonnas, sest võõras keskkonnas on lihtsalt liiga palju meile harjumatuid objekte / helisid, mis tõmbavad meie tähelepanu paratamatult endale. Nüüd kus on teada, mis sisuliselt on mõistmine oleks huvitav ka teada mis on mõtlemine ja loovus ja ka kujutlusvõime. Loovus ei ole selle raamistiku kohaselt tegelikult mitte midagi müstilist. Loovus on tegelikult me kõigi igapäevane osa lihtsalt väiksemal või suuremal määral. Loovus on ennustuste tegemine analoogide baasil. See tähendab, et me ajukoor tunneb ära mingi mustri / situatsiooni / objekti ning märkab, et on oma omadustelt, parameetritelt tegelikult väga sarnane juba tuttava mustri / situatsiooni / objektiga, seega teeb ta olemasoleva objekti pealt ennustusi, mis võiksid kehtida ka uue peal. Loovus ei ole midagi muud kui elu jooksul kogetud mustrite võrdlemine ja samastamine ning see on ajukoore töö üks fundamentaalsemaid osi. Kui loovus on meil kõigile ühine siis, kuidas saab nii olla, et mõned inimesed on loovamad kui teised. Vastus sellele on üsna lihtne, meil kõigil on lihtsalt erinev elukogemus ning erinev “mudel” millelt ennustusi teha. Kui näiteks ma olen elu aeg tegelenud muusikaga, siis mul muusikaga kogemusi lihtsalt niivõrd palju rohkem, et võin ise luua uusi palasid ja mängida neid ükskõik mis võtmes, ent mõnele teisele võib see tunduda uskumatult keerulisena, sest lihtsalt tal ei ole nii palju muusikaliseid “andmeid” ajukoore mudelis. Kujutlusvõime on järgmine huvitav probleem, millele saab ka antud hüpoteesiga anda üsnagi elegantse vastuse. Me kõik suudame “näha” mälestusi ja isegi luua uusi kohti oma “vaimusilmas”, kujutlusvõime on inimeste üks fantastilisemaid omadusi minu arvates ning ta on üsna tihedalt seotud loovusega. Enne ütlesin, et aju saades sisendina mustri, teeb kohe “ennustuse” mustri kohta mida ootab järgmisena. Kujutlusvõime ei ole tegelikult midagi muud kui ajukoore oskus keerata tehtud “ennustus” endale kohe uuesti sisendiks. See tähendab kui ma näen mingit objekti, siis genereeritakse mingi ennustus selle objekti kohta ning nüüd selle asemel et oodata / vaadata uut sisendit kontrollimaks kas tehtud ennustus osutus tõeseks suunatakse ennustatud muster kohe rakule sisendiks, tekitades nii potentsiaalselt vale eelduse põhjal uusi ennustusi. Esialgne sisend ei pruugi ka olla me meeltest pärit vaid võib ju vabalt tulla me mälust. Seega võimegi ka pimedas vaikses ruumis “ette kujutada” kuidas tegelikult lamame päikselisel rannaliival. Aegade algusest on inimest huvitanud teadvusega seotud probleemid, oleme isegi kasutusele võtnud sellised ebamäärased mõisted nagu hing ja meeled. Teadvus Hawkinsi kohaselt ei ole tegelikult midagi muud kui mälestuste omamine ja moodustamine. Ta soovitab läbi viia järgmise mõtte eksperimendi: Kujuta ette et sa elad ära ühe päeva oma elust, kohtud inimestega, käid trennis jne. Ent järgmisel hommikul enne ärkamist lülitan ma võlu lülitit, mis viib kõik su ajurakud samasse olekusse mis nad olid eelmise päeva hommikul, kustutades nõnda ära kõik su mälestused möödunud 24h jooksul. Kui ärkad ja näiteks kuupäeva vaatad siis su aju hakkaks automaatselt kisendama et ei saa ju olla teisipäev, eile oli ju pühapäev! Samas kui päev edasi läheb räägid inimestega ja nad vannuvad et käisid sinuga eile jooksmas ja pidasid maha tõsise ajurünnaku. Kõigist vaatenurkadest vaadatuna ei olnud sa järelikult esmaspäeval teadvusel, vaid tegutsesid nii öelda autopiloodil. Sul on tunne et ei olnud teadvusel, sest sul puudub igasugune mälestus veedetud ajast ja tehtud tegemistest. Usun et paljud teist, nagu minagi, on mõelnud, et mis oleks kui nad saaksid elada mõne päeva kellegi teise “kehas”. Tihti tundub meile et me mõistus on kehast sõltumatu (ning elab edasi ka keha hävinedes), ent kahjuks nii see vist ikkagi ei ole. Keha suudab üsna edukalt funktsioneerida mõistuseta, ent kahjuks kui keha sureb, sureb ka me aju, ehk mõistus. Põhjus miks me “hing” tundub elavat kehast eraldi on juba varem mainitud, et ajul puudub otsene arusaam endast (ma võin oma sõrme su ajju pista ja sa ei tunneks seda), täpsemini veel tegelikult ajul puudub ka arusaam, kus me keha lõppeb ja ülejäänud maailm algab. Sellest tulenevalt tundubki me meeled olevat iseseisev kehast, kuid tegelikkuses on ta samamoodi me füüsise üks lahutamatu osa, ükskõik kui sügav me “hing” ei tundu ka olevat. Sellega lõppeb see kolmeosaline arutlus inimaju töö ja olemuse üle. Loodan, et teil oli seda sama huvitav lugeda kui mul kirjutada ja kui kogu eelnev jutt peaks ka osutuma kunagi valeks, siis vähemalt pakub ta uue ja värske vaatenurga elule ja intelligentsusele!			OSCAR-2019
Tai Kuningriik asub Lõuna-Aasias, 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Tai põhjapoolne osa asub Indohiina poolsaarel ja lõunapoolne osa malaka poolsaarel. Riigi loode- ja lääneosa on mägine. Kõrgeim mäetipp paikneb merepinnast enam kui 2,5 km kõrgusel. Enamus riigist on väga tihedalt asustatud. Eriti kõrge on rahvastikutihedus pealinna ümbruses Tai lahe ääres ja maa idaosas. Põhja pool on kuum periood märtsist maini ja vihmane periood juunist juulini, temperatuurid on keskmised. Kirde- ja kesk osa on parem vältida märtsist maini (kuumal perioodil), kuna temperatuurid võivad tõusta üle 40°C. Vihmaperiood on juulist oktoobrini. Lõunas on temperatuurid aastaringselt pea ühesugused, randu ja saari lõunas on hea külastada ajal, mil ülejäänud Tais on liiga palav. Rahvusvaheliselt tunnustatud turismipiirkonnas Phuketi saarel India ookeanis Malaka poolsaare lähedal on päevased keskmised temperatuurid juulist detsembrini 31°C lähedal ning jaanuarist juunini 32°C–34°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C lähedal. Sademeid on aastas enam kui 2300 mm. Kultuuriliselt tähtsa linna Chiang Mai piirkonnas Tai loodeosas on päevased keskmised temperatuurid novembrist jaanuarini 28°C–30°C, veebruarist juulini 28°C–30°C ning augustist oktoobrini 31°C lähedal. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini 14°C–15°C ning aprillist oktoobrini 22°C–24°C. Kõrgturismihooaeg on Tais novembrist märtsini ning juulist augustini, sel ajal on hinnad kõrged ja rahvast palju. Tai kuninga Bhumibol Adulyadej surma tõttu on Tais alates 13.10.2016 välja kuulutatud aastane leinaperiood. Ettevaatlik tuleb olla avamerel praamide ja paatide kasutamisel, kuna nende turva- ja päästevarustus on sageli puudulik. Soovitame ohutuse eesmärgil vältida kõiki meeleavaldusi ja rahvakogunemisi ning järgida reisikorraldajate ja kohalike ametivõimude korraldusi. Riigis püsib endiselt terrorismioht, sihtmärgiks võivad olla välismaalaste poolt enamkülastatud kohad. Samas pööratakse Tai valitsuse ja julgeolekuteenistuste poolt suurt tähelepanu turistidele ohutuse tagamisele. Ettevaatlik peab olema reisimisel Kambodža ja Birmaga piirnevatele aladele. Reisid nendesse piirkondadesse peaksid olema eriti hoolikalt ettevalmistatud ja soovitavalt läbi viidud organiseeritud grupireisina erialase ettevalmistuse saanud giidi saatel. Soovitame kindlasti enda välismaal viibimine registreerida Välisministeeriumi kodulehel. Meditsiiniga on nagu üldiselt Aasias, kvaliteet võib kõikuda seinast seina. Loomulikult tasub enne reisimist alati oma tervis üle kontrollida. Üldisi nõuandeid tervena reisimiseks leiate Terviseameti ja Vaktsiin.ee kodulehelt. Taimaal on vasakpoolne liiklus. Auto- või mopeedijuht peab alati kaasas kandma rahvusvahelist juhiluba või Tai juhiluba. Liiklusseadused, teetähised ja liiklusmärgid põhinevad rahvusvahelistel konventsioonidel ning paljud liiklusmärgid on nii tai -kui ka inglisekeelsed. Vahemaad on kõik tähistatud kilomeetrites. Sõiduteed on enamjaolt heas korras, kuid tavapärasest ettevaatlikum peaks olema sõites mägistel aladel, eriti märja ilmaga. Veenduge, et turistidele transpordi- jm teenuseid osutaval ettevõtjal oleks kaasaegne varustus, tegevusluba ja kindlustus ning täidetakse ohutusnõudeid. Oma teenuseid pakuvad Tais ka mitmed rahvusvahelised autorendifirmad nagu Avis, Hertz, Budget, Braun ja Via. Rentides mootorratast või rollerit lugege rendileping enne allakirjutamist hoolikalt läbi, sest tihti sisaldub hinnas vaid osaline kindlustus, mis ei kata kõiki võimalikke sõidukile tekkida võivaid vigastusi. Võimalusel eelistage kindlustust, mis korvab ka kolmandatele osapooltele tehtava kahju. Tais on liiklusõnnetuse puhul tavapärane, et kannatanu küsib õnnetuse põhjustajalt rahalist kompensatsiooni, seda ka juhul, kui liikluskindlustus katab kannatanu ravikulud. Kompensatsiooni maksmisest keeldudes võib kannatanu seda nõuda ka kohtu kaudu. Rolleriga sõites kandke alati kiivrit, kuigi seadusega on see kohustus vaid rollerijuhil. Rollerid peavad olema varustatud maksukleebisega ning kindlustuskleebisega. Ärge kunagi andke mootorratast või rollerit laenutades tagatiseks oma reisidokumenti. On esinenud juhtumeid kus rendileandja ei tagastata neid enne kui väidetav kahju sõiduriistale on korvatud. Tai Kuningriigi Immigratsioonibüroo rõhutab, et Taisse viisavabalt sisenenud ja seal illegaalselt töötavate viisarežiimi rikkujate suhtes rakendatakse rangeid karistusmeetmeid. Taisse on lubatud importida kuni 200 sigaretti. Suurema koguse korral on karistuseks suured trahvid ja sigarettide konfiskeerimine. Tai kuninga või tema perekonna solvamine ja laimamine on kriminaalkorras karistatav. Head toitu leidub Tais kõikjal. Suurem osa tailastest sööb kogu päeva. Tai toit on äärmiselt erinev tavapärasest, aga see-eest väga maitsev. Toit on kohati väga tuline, millele annab vürtsi punane tšilli pipar, aga ka sellega on võimalik harjuda. Tellimisel öeldud mai phet, mis tähendab mitte terav, annab tulemuseks valiku mahedamaid maitseid, mille hulgast võib leida kookospiima magususe, küüslaugu, värske sidrunirohu, muskaatpähkli kirbuse või kala soolasuse. Mereäärsetes piirkondades on võimalik maiustada tõeliselt maitsvate mereandidega. Krevetid, krabid, kalmaarid, kaheksajalad ja igat sorti kalad ning neist valmistatud erinevad road viivad keele alla. Hinnatase toidul on umbes poole odavam kui Eestis. Erandiks on kuurortpiirkonnad, kus hinnatase võib olla ka Tallinna tasemel. Toidumüüjad palistavad tänavaid kõikjal. Kohalikud turud kihavad kuivatatud liha, pähkleid, puuvilju ja maiustusi pakkuvatest kauplustest. Traditsiooniliselt süüakse suppi kogu toidukorra jooksul. Alustada võiks siiski mahedamast, et siis edaspidi jõuda seasisikonnast keedetud supi või tšillini. Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning vette minna vaid selleks tähistatud alal. Tugevate vooluste tõttu võib oht varitseda ka kogenud ujujat. Ujumisel arvestage, et ranna lähedal võib olla ohtlikke meduuse. Kultuurihuvilistele on Tais suur hulk arheoloogilisi vaatamisväärsusi, sh budistlikke templeid, aga ka mitmekesiseid muuseume ja hulgaliselt festivale, mida leidub väga erinevale maitsele. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Taist kaks loodusobjekti (enam kui 6000 km2 suurune Dong Phayayen-Khao Yai metsaala Kambodža piiri lähedal ning Huai Kha Khaeng’i ja Thungyai Naresuan’i looduskaitsealad Birma piiri lähedal) ja kolm kultuurilist objekti (Ayutthaya linna ajalooline ala; Sukhothai-Kamphaeng Phet’i-Si Satchanalai ajaloolised alad, Ban Chiang’i muinasasula). Tai äärealadel elab mitmeid väikerahvaid, kes oma keelelt ja kultuurilt eristuvad Tai põhielanikest tailastest. Bangokis on hiiglaslikena tunduvaid turge, kus võib osta väga laias valikus kaupa väga laial hinnaskaalal. Lisaks on maailmakuulus Tai köök, kus kasutatakse palju ürte ja maitseaineid. Juhime tähelepanu sellele, et Tai Kuningriigil on õigus muuta riiki sisenemise ja seal viibimisega seotud reegleid ning ei pruugi sellest teisi riike koheselt teavitada. Seetõttu ei vastuta Välisministeerium reisiinfo õigsuse ega selle kasutamisest tekkida võiva kahju eest. Lennufirmad kasutavad riiki sisenemise õiguse kontrollimisel reisiinfo käsiraamatut Travel Information Manual´i (TIM), kus reisisihi passiandmete ja reisi eesmärgi sisestades saate informatsiooni viisa vajalikkuse, passi kehtivuse ja täiendavate nõuete kohta. Välisministeeriumile edastatud andmetel saavad Eesti kodanikud Tai Kuningriigis turismi eesmärgil viibida viisavabalt kuni 30 päeva (PDF) tingimusel, et riiki saabutakse lennukiga. Reisija peab olema võimeline dokumentaalselt tõendama kavatsust osutatud ajavahemiku järel riigist lahkuda. Vastavalt Tai Kuningliku Politsei määrusele nr 327/2557 on viibimisaega võimalik ühekordselt pikendada kuni 30 päeva võrra. Juhul, kui Tai Kuningriiki sisenetakse maismaad pidi või meritsi on viisavaba viibimise periood kuni 15 päeva. Viisavabastus ei kehti Eesti välismaalase passi omanikele. Kui reisi eesmärk on muu kui turism, tuleb enne riiki sisenemist taotleda viisa. Viisaliikide kohta on täpsemat informatsiooni võimalik saada Tai saatkonnast Helsingis, Tai saatkonnast Stockholmis või Tai välisministeeriumist.			OSCAR-2019
Oot! Miks ma lugemisaasta juba kokku võtan? November pole veel läbigi ju. Ja detsember tuleb ikka see aasta ka! Esiteks seepärast, et olen kallile lugejale juba ammu ühe korraliku raamatupostituse võlgu. Teiseks seepärast, et… mind ootab suure tõenäosusega detsembris ees üks täitsa uutmoodi lugemisprojekt. A sellest mõnes järgmises postituses. Lugesin see aasta üsna palju ja sattusin üsna heade asjade otsa, aga ikka on tunne, et ma ei ole oma lemmikraamatut veel lugenud. Seepärast olen ka üldise raamatusoovituspostitusega venitanud ja kombineerin selle nüüd lugemisaasta kokkuvõttega. Sest kogu aeg on tunne, et äkki just järgmine raamat on nii hea, et sellest peab kõigile pasundama. Et loen selle veel enne läbi, küll ma siis kirjutan. Ja tegelt ei taha üldse soovitada, sest… teile ei pruugi ju üldse need meeldida, mis mulle meeldivad. Tänamatu töö ja kõik need muud klišeed, eksole. Ja üldsegi, kas ma tõesti pean reetma, millist rämpsu ma loen! Kuhjasin lugemistooli kokku kena rohkem-või-vähem rämpsukuhja ehk kõik need raamatud, mis ma alates jaanuarist lõpetanud olen (paar tükki on puudu, need olid laenatud). Aga tuli siiski päris uhke kuhi. Ilus värviline vähemalt! 2018 seni: 32 loetud raamatut, kokku natuke alla 12 000 lk (See teeb umbes 36 lk ehk umbes tund ja nats lugemist päevas. Mõtlen, et seda peaks saama järgmine aasta ületada küll.) Seda kõige rämpsumaks peetavat loen peamiselt keelepraktikaks, sest ükskõik kui intelligentne ka ei oleks lugeda Brechti või Manni originaalkeeles, on nimelt tänapäevased naistekad need, mis kirjutatud sellises keeles, mida mul tegelikult ka tarvis võib minna. Nii olen näiteks teada saanud, et mulle meeldib Kinsella võime piinlikud olukorrad hoogsalt üle võlli tõmmata ja et Jojo Moyes kirjutab palju ilusamini, kui tema žanr lubab eeldada, ja et Marian Keyes on lihtsalt äraütlemata nunnu. Et oma imidžit mitte päris ära rikkuda, siis vastukaaluks üritan lugeda auhinnatuid raamatuid, kuigi pigem mitte klassikuid, sest klassikud on minu maitsele tavaliselt liiga igavad. Sügavad, aga igavad. Seepärast Booker, sest elu (st lugemus) on näidanud, et Booker (UK) on rohkem minu maitse järgi kui Pulitzer (US). Näiteks James’i A Brief History of Seven Killings, Barnes’i The Sense of an Endig, Adiga The White Tiger, Atwoodi The Blind Assassin, Roy The God of Small Things, Okri The Famished Road on kindlalt minu kõigi aegade lemmikute hulgas, kõik erinevatel põhjustel. Sel aastal olen võtnud Bookerist lugeda Jacobsoni (The Finkler Question) ja Manteli (Wolf Hall), millest esimene oli hea, kuigi jättis suures osas külmaks (juudi-teema ei tähenda mulle isiklikus plaanis tõesti mitte midagi), ja teine oli hea, kuigi võttis ahastama. Viimasest lähemalt: tegemist on vaatega Thomas Cromwelli elule keskendudes kuningas Henry esimesele naisevahetusele. Esiteks on poolte tegelaste nimi Thomas (seda ütleb Mantel raamatus ise ka: „Half of the world is Thomas.“) ja teiseks ei vaevu Mantel enamasti ütlemagi, kas see „tema“, keda ta mõtleb, Thomas on. He ja he ja he ja sina ole hiromant ja mõtle välja, et kas on Toomas ja kui, siis milline neist, või hoopis Henry… Teiselt poolt muudab see jällegi teksti stilistiliselt eriliselt lakooniliseks ja annab sellele hoopis ebatavalise hingamise, ja on juba seepärast jõle nauditav. Upitab kuidagi enesetunnet, kui aru ka saad, millest jutt käib. Kõrgelt haritud Mantel eeldab, et lugeja on ajalootunnis tähele pannud ja kõik hästi meelde jätnud (te ei kujuta ette kui rahulolev ma olin, et ma ülikoolis Rajamäe loengutesse sattusin, ja kui sügavalt tänulik ma olen, et ta – Toomas? Henry? Ei, Pilvi! – nii geniaalne lektor on, et mulle isegi midagi meelde on jäänud!). Midagi ei selgitata, ajaloolised faktid on kui kõigile teada. See on ilukirjandus, mitte õpik. Ma ei ole eriline ajalooliste romaanide fänn, aga see oli erakordselt nauditav. Isegi kui raske – nii vaimselt kui füüsiliselt. Minu kõvaköiteline raamat kaalub nimelt täpselt üks kilo. Kas ma selle järje (Bringing up the Bodies, samuti Bookeriga hinnatud) ka käsile võtan, seda ma veel öelda ei oska. Esialgu taastun veel esimesest hunnikust Toomastest. Üks minu lemmikžanritest on tegelikult lad lit, aga see aasta on ainult üks tilluke sinna lisandunud: Barstow A Kind of Loving. Raamat on õhuke ja sain selle ühe teisipäevaga läbi (teisipäeviti olen palju liikvel – bussis ja kõnniteel on ütlemata hea lugeda). Jättis jälje. Mõttelisel riiulil panin ta oma loetud Welshide ja noorema Amise kõrvale. Ja kui ma seda mõtteriiulit vaatan, siis ei suuda ma ära imestada, kui vähe ma olen lugenud Bukovskit ja et ma selle va õllepekini (Houellebecq) veel jõudnud ei ole. Vajab parandamist. Tom Hanksi Uncommon Type mind eriti nurki murdma ei pannud ja tegelikult seda siin välja ei tookski, kui üks kallis lugeja poleks nimelt selle kohta küsinud. Kuidas oli? Kui ühe sõnaga kokku võtta siis – normaalne, kuigi Hanks ise kirjutas seal ühes loos (see on novellikogumik, mitte romaan): „Normal is a setting on a washing machine.“ Kui aga Hanks inimesena ja näitlejana sümpatiseerib, siis soovitan seda ikka lugeda, sest mina kuulsin lugedes kõrvus tema väga meeldivat mahedat häält ja väga mõnus oli, isegi kui lihtsalt normaalne. Kuna praegu naisõigustest jätkuvalt pasundatakse (ja miks ei peaks), siis on mulle ette jäänud ka mõned selle voolu raamatud. Dunhami Not That Kind of Girl ja eriti Morani How to be a Woman panevad mõtlema küll. Ja kuigi nime järgi võiks arvata, et Banki The Girls’ Guide to Hunting and Fishing ka sinna liigitub, siis tegelikult mitte. See on üks nendest raamatutest, mis oleks võinud olla palju edukam, kui oleks valitud teistsugune pealkiri. Sest mõned lood seal (seitse omavahel rohkem või vähem seotud lugu) on tõeliselt head ja neid plaanin jälle lugeda, kuigi ma reeglina raamatuid uuesti ei loe. Ja üks teine Bank istub juba lugemist ootavate raamatute riiulil. Loetud young adult raamatutest meeldis mulle Yooni Everything Everything väga ja tegelt oli Paper Towns ka hästi kirjutatud, isegi kui selle sügavam sisu mind umbes sama külmaks jättis kui Jacobsoni juudi-teema. Selles kategoorias on mul üsna mitu raamatut viimasel ajal silma jäänud, nii et loodan siin lähiajal natuke veel laamendada. Barbery The Elegance of the Hedgehog-i lõpetasin just nüüd ja tunded on üsna segased. Kuskil poole peal olin täiesti vaimustunud ja mõtlesin, et olengi oma uue lemmikraamatu üles leidnud, kahetsesin, et seda varem käsile ei olnud võtnud (peamiselt selle pärast, et kaanekujundus on nii õhkavalt romantiline, et ootasin midagi hoopis teistsugust), aga siis… siis hakkas midagi häirima. Mingid võllid keerati üle, mingeid asju topiti minu jaoks liiga palju, justkui lihtsalt toppimise pärast. Ja ma ei räägi isegi sellest, et tõlkija oli üritanud inglise keele nii prantsusepärase jätta, kui füüsiliselt võimalik. Mis muidugi tähendas, et minusugune prantsuse-võhik pidi vahepeal sõnaraamatut lappama, et kontrollida, kas fête on festival ja kas soirée on party või olen ma millestki valesti aru saanud. Kas clandestineness on secrecy ja purloin on steal ja assuage on soothe, ja kas lavaliere ja saucisson ja cassoulet on need, mis ma arvan nad olevat. Ja kuidas kurat seda kõike üldse hääldada tuleb? Mis mind aga, minu enda suureks üllatuseks üldse ei seganud, on see, et lugu kahest vaatevinklist kirjutatud on. Tavaliselt ajab see mu hulluks. See on tüütu ja väsitav. Kui ma tahan midagi muud lugeda, siis ma võtan teise raamatu! Aga kui te olete üks nendest, kes hindab kunsti kunsti pärast (loeb Tolstoid ja kuulab Purcelli ja Satied ja võibolla sinna vahele Mozarti ka, ja imetleb barokseid natüürmorte), siis lugege Siili elegantsi ja vaadake, kuidas meeldib. Nüüd loen mina kuu lõpuni blogisid ja ajakirju või tegelen lihtsalt muude asjadega, aga detsembris lähen täitsa hulluks. Ausalt! Kui eile pärast tantsutundi kodu poole kõmpisime, pommitas baleriin mind lakkamatu miksirahega: “Miks loomad nii erinevad on?” “Miks saiapoes saia müüakse?” “Miks inimesed on?” “Miks peab kõigepealt magama ja siis tuleb sügis?” “Miks autod ei ela?” “Miks maakera sees mootorit ei ole?” “Miks kell käib?” Minu küsimusele “miks” ma adekvaatset vastust ei saanud. Aga ega saanud vist temagi. Sest no tõesti – miks peab kõigepealt magama ja siis tuleb sügis? Üritan nüüd ikka nii ennast kui lapsi kasvatada käru koju jätma, kui kuhugi läheme. Reedel pärast lasteaeda, näiteks, läksime toidupoodi. Vaja oli ainult piima ja kommi, nii et eeldasin, et jaksan käe otsas kraami koju tassida. Eeldasin ka, et kui mõlemal lapsel on luba valida üks pakk komme, siis on kõigil motivatsioon hästi korralikult käituda. Esiteks sain lasteaiast ühe üsna pahur-väsinud poja. Mis on haruldane. Pahur RSS on nii haruldane, et ma ei osanud sellega midagi peale hakata. Vaatasin lihtsalt imestunult, kuidas poeg igasugusest koostööst keeldus ja kulm kortsus kõige peale turtsus. „Paneme jope selga, läheme kommi ostma!” jätkasin ja BB sekundeeris, “RSS, sina saad valida ühe paki kommi ja mina ühe paki kommi.“ Kuna kell hakkas viis saama, tassisin turtsuja majast välja (kui peale viit lasteaias oled, pead trahvi maksma), turtsuja jopp, müts ja papud kaenlas. Istusime lasteaia trepile maha ja ootasime T-särgi väel tusatuju möödumist. Mingil minule teadmata hetkel ja põhjusel (ja suureks rõõmuks) on lapsed allkirjastanud salajase pakti: kui ühel väga paha on ja ta emotsioonidega hakkama ei saa, siis teine käitub erakordselt ontlikult. BB oli trepi peal nagu kukununnu ja rääkis nii minu kui vennaga äärmiselt ettevaatlikult ja aupaklikult. (Reeglina on teistpidi: BB turtsub, RSS käib mööda joont.) Tusatuju hajus, jope sai selga, papud jalga, mütski pähe ja hakkasime poe poole liikuma. RSS ees lippamas, BB minu käe kõrval. Umbes samal ajal läks ka pimedaks. Meil siin läheb nüüd nii enam-vähem viiest. Ja meie kodukandi tänavad on üsna kehva valgustusega (ja kõrgete puudega, mis tänavalampe varjavad). RSSi see aga ei seganud. Temal oli tuju tagasi tulnud ja see tuju ütles, et tuleb lippama pista. BB arvas aga seepeale, et kõige parem on hakata vastukaaluks niutsuma, et tema enam sammugi astuda ei jaksa. Minu ärevuskeskus aktiveerus. Ja kui see juhtub keset hämarat tänavat, kus üks lippab ees ja teine enam ei jaksa, siis võib juhtuda, et ma pistan plärtsuma. Pistsin plärtsuma. “Rahu,” mõtlesin ja astusin Idaga läbirääkimistesse. Kui viimane jälle loivama hakkas, keerasin pilgu läände… ja ei näinud enam läbi oma lugemisprillide, kus halli jopega (milline totrus on panna selline laps HALLI jopesse!) poeg omadega jõudnud oli. Nüüd oleks tahtnud juba vanduda. Hakkasin aga hoopis röökima, sest sel hetkel valgustasid kaks tänavavahet eespool ühe auto esituled ühte meetrist halli kogu. Kurat! Kus ta juba sinna jõudis! Mida paganat ta seal keset teed jokutab! Mingu kõnniteele! Kurat! Läände – „Tule ära sealt! Ruttu!“ – Itta – „Kui sa kõndida ei jaksa, siis ooooooooota… Ära mine kuskile!“ – Läände – „Tule autotee pealt ääääääraaaa! Tule ääärraaa!“ Jooksin ja röökisin ja kuulsin, kuidas tänava ääres oleva kortermaja rõdul kellelgi midagi kobiseda oli selle kohta, et mingid võõrkeelsed tema akna all röögivad. Õige, peabki kobisema. Nii inetu käitumine! Ja õieti oleksin pidanud vabandama, aga mul oli tähtsamatki teha. Kui ma RSSini jõudsin, ootas ristmikul juba kolm autot noormehe liikumist. Too vaatas lummatult autotulesid ega kavatsenudki kuskile minna. Krabasin ta ära ja õnneks ühegi autojuhi käest sõimata ei saanud. Kuigi üritasin vabandada, endal keel vestil ja autotuled silmades. RSSi arvates oli olukord üsna huvitav, mõnevõrra humoorikas isegi, aga mitte midagi eriti erutavat. Kui ma selgitada üritasin, kui ohtlik olukord oli, teatas ta vaid, „Nad ei sõida ju mulle otsa. Nad saavad ju pidurdada.“ Nii et laupäeval, kui linna minek oli, mõtlesin jälle kuussada seitse korda ümber, kas võtan käru kaasa või ei võta. Ühelt poolt jube piinlik, teiselt poolt… oeh. Pealegi, kui käru on kaasas, on lapsed laisemad. Las ikka õpivad korralikult käima. Me pikki juppe käima ei pea, saame ühistranspordiga liigelda. Siis peab küll ringi minema, aga no ikka parem, kui nende tempovahega maadelda jälle. Või noh… oh, ma ei tea. Parem oleks ju mõlemad kärru suruda ja elusana koju tuua. Kui me autoga läheks, ei kobiseks keegi, et nii vanad lapsed ja nii laisad – istuvad ainult autotoolis. Läksime ikka ilma ja ringiga. Et ringiga, siis oli trajektoor võõras: trammiga üks peatus ühele poole ja siis bussiga üks peatus teisele poole ja siis trammiga edasi või midagi umbes säärast… Jõudsime trammi ja bussiga sõita ja olime üsna võõras kohas, kui RSS jooksma pistis. Kõnnitee läks mäest alla ja jube mõnus oli joosta, tuul vuhises mööda põski ja tee muudkui kadus taldade alt (igaks juhuks: tänaval oli väga vähe liiklust). Ainult et… ta jooksis valele poole. Me pidime TEISELE POOLE minema. Vasakule. Mitte tagasi. Pistsin jälle röökima. Mida sa hädaga teed. Röökima ja jooksma. Ja tulemus? Tulemus oli see, et RSS arvas, et see on kõige naljakam tagaajamine, mis maailma ajaloos veel olnud. Itsitas ja lisas tempot. BB samal ajal, siililegi selge, muidugi joosta ei tahtnud. Ei tahtnud eriti kõndidagi. Vaatas ainult, kuidas lollid jooksevad. Seepeale jäi suurem loll vait ja seisma. Rohkem küll lootusest, et kui RSS näeb, et ma taga ei aja, läheb tal ka jooksuisu üle. Aga ei, tal ei olnud aega taha vaadata, jooksis ja jooksis, kuni jõudis selle bussipeatuseni, kus me just bussi olime oodanud, et me mäest üles kõndima ei peaks. Siis hakkas asi vist tallegi kahtlane tunduma ja ta jäi lõpuks seisma. Vaatas tagasi ja ei näinud mind keel vestil tema kannul lippamas. Ehmatas. Seisis natuke, mõtles, hakkas nutma ja tagasi kõmpima. Mina jalutasin rahulikult BB juurde, võtsin tema käe ja ootasin ära, kuni vend meieni jõudis. „RSS, me oleme sellest nii palju rääkinud. Nii ei tohi teha. See on ohtlik. Midagi võib juhtuda. Autod, koerad, inimesed. Mamma kaotab su silmist. Sa võid ära kaduda.“ Karistuseks jätsin meie plaani katki. Lastele “karistuseks”, mulle rahustuseks. Ei lähe me linna. Sellistega ei saa rahva hulka minna. Mul ei ole neid südamerabandusi vaja. Lohutuseks läksime hoopis mänguväljakule, mille läheduses sattusime olema. Sellisele, millel kahemeetrine võrkaed ümber. Seal pidin vaid väraval silma peal hoidma ja võisin pingil istuda ja raamatut lugeda. Lapsed said samal ajal turvaliselt ronida ja mängida ja kõike teha, mida sellises eas teha vaja on. Keegi ei röökinud. Keegi ei kadunud ära. Kaelkirjakute maksimaalne sprindikiirus olevat 60 km/h. See on kiirem, kui keskmise hobuse galopp. Aja siis sellist taga. “Ma tulen sulle väga hea meelega abiks, Mamma, sest mulle meeldib asju teha,” teatas BB täna, kui ta juba terve kartuli ja pool porgantit ära oli koorinud. Tegime koos suppi ja daam oleks peaaegu hüsteeritsema hakanud, kui selgus, et ma olin ilma temalt luba küsimata julgenud brokkoli keeduvette libistada. Milline jultumus! Tema on ju abiks! Tema peab ju tegema! Temale meeldib ju asju teha! Samal ajal teises toas selgus, et majapidamine on meil üsna seksistlik: sest kui tüdrukud köögis juurikaid koorivad, siis mängivad poisid autodega ja loevad raamatuid, mis mõeldud nimelt poistele. Supi söömisest hiljem keeldusid nii poisid kui tüdrukud, sest mõelda milline õudus – see sai roheline! (“Õõ, see näeb välja nagu spinat!” – “Sa ju tead, et seal ei ole spinatit, sa ise tegid selle supi.” – “Aga nii kole supp on!”) Paremad emad oleks keeldunud röstsaiast ja nõudnud maitsva supi söömist (maitses ju!) või õpetanud nälga tundma. Aga meil oli plaanis linna minna. Ja näljaste lastega linna minemine on minu, mitte nende piindamine. Nii et röstsaia nii poistele kui tüdrukutele. Õhtusöögiks sõi üks ube ja teine porgandeid, nii et arsti ja lastekaitset pole meile vist veel vaja kaela ässitada. Aga kõigile neile, kes räägivad, et lapsed siis söövad, kui ise teevad… oeh… teie lapsed võibolla. Minu lastele meeldib lihtsalt asju teha. Mitte süüa. Piilusime lastega loomaaia aia taga puude vahel läbi põõsaste sebrasid ja kaelkirjakuid (teel läbi Suure Aia kodu poole jäävad nad ette). Puude ja põõsaste vahele jääb ka üks oja, mille serval RSS seisis ja mulle judinaid tekitas. Hoiatasin poissi, et ta tähele paneks, et ta ojja ei kukuks, too aga kõõritas muudkui kaelkirjakuid ega pannud midagi tähele. Eriti mitte seda, kuhu jalad astuvad. Härral on viimasel ajal peamine nädalavahetuse plaan avamisest sulgemiseni raamatukogus istuda. Heaoluühiskonnas on isegi pühapäeviti raamatukogud avatud. See tähendab seda, et mina olen nädalavahetuseti lastega omapead. Peamiselt peata. Mida ma nendega ometi jälle kaks päeva peale hakkan? Jälle loomaaeda? Jälle muuseumisse? Jälle raamatukogusse? Jälle mänguväljakule? Olen lasknud otsustada nii ilmal kui lastel. Aga lõppude lõpuks jõuab ühel nädalavahetusel nii loomaaeda, raamatukogusse, kui mänguväljakule. Ja kaua võib noh? Laste arvates tegelikult vist üsna kaua. Minul on igal pool peamiselt sama probleem: üks laps jookseb ühele poole ja teine laps… ei jookse. (Kusjuures, tuleb ka ette, et daam tormab minema, ja noorehärra jääb mõne vihmaussi või tulilasega vestlema.) See igavene tempovahe. Mõnel päeval ajab see lihtsalt ohkama ja tahtma meid kõiki koju lukustada ja mitte kunagi enam jalga välisuksest välja saada. Sel nädalal oli BB erinevatel põhjustel viiest lasteaiapäevast neljal minuga ja olime juba nii mõndagi ette võtnud. See tähendas muidugi seda, et minu ohkamis-tung oli üsna suur. Teisisõnu: mul oli lõbustamisest üsna kõrini. Samal ajal õnnestus mul mingil teadmata öötunnil sattuda lugema artiklit sellest, kui ülemõistuse tähtis on, et lastel igav oleks. Sest see toetab fantaasia ja loovuse tekkimist ja üldsegi kasvavat lapsena igavust tundnutest maailma kõige ägedamad inimesed. Kõik lapsevanemad teavad, kui rõõmustav selliseid artikleid on lugeda. Seega tegin otsuse: laupäeval loen mina raamatut (raamatuid, tegelikult, sest loen mitut samal ajal… või noh, korda mööda… ah, saate aru küll) ja lapsed tegelegu maailma kõige ägedamateks inimesteks arenemisega ja pühapäeval… pühapäeval mingu muuseumisse, aga see kord ilma minuta. Lapsehoidjaga! Suhtusin probleemi loovalt ja palkasin kahe muuseumipileti eest kaheks tunniks ühe kuldse hinge minu lastega lastemuuseumit väisama, uudistasin ise samal ajal muuseumimaja (väga intrigeerivat) väljapanekut rassismi kohta, ja siis istusin ülejäänud aja muuseumi kohvikus ega muretsenud mitte kellegi tempovahe või arengu pärast. Ilus oli olla. Pärast jaksasin ilma vihastamata oma tempovahetajad läbi pargi mängeldes koju tüürida. Läks sofa peale ja siiani magab (varsti kolm tundi). Meie mängisime BBga samal ajal umbes kuus miljon korda lauamängu „Tsirkus“ ja nüüd palusin tal mõnda aega omaette hakkama saada. Ütlesin, et lähen kirjutan Määmele. BB: „Okei, no siis võib. Aga ma soovin Määmele öelda… kas tal on kõik hästi või ei ole? Kas tal on täna ilus päev või kas ta on juba väsinud ja kas ta nägi midagi ilusat täna… ja kas ta õues oli?” Nüüd kirjutan, BB arendas fantaasiat esmalt küsides magava venna käest pool miljon korda, kaua too veel magada kavatseb, ja ronis nüüd mulle selja taha, et oma loovust minu juuste peal välja elada. Selleks läksime kõik koos teisipäeva õhtul kohaliku juurviljamüüja juurde ja ostsime ära viimased kõrvitsad. Kolm oli jäänud ja kumbki laps tahtis oma. Härra oli lahkes meeleolus ja mõtles, et miks ka mitte. Kui ta kahe kõrvitsa ja kahe lapsega juurviljamüüja kassa juurde astus, läksid viimasel silmad suureks ja ta küsis ehmunult, “Kas neid jäi veel? Mul on ka laps ju! Oi, nüüd ma alles kodus saan!” “Ärge muretsege, üks jäi veel,” ütles härra ja ootas maksmisega kuni juurviljamüüja tänavale oli jooksnud, et viimane kõrvits müügist ära tuua. Tal on ka laps ju! Meie lapsed pidid lõikamisega ootama järgmise pärastlõunani. Ometi joosti hommikul esimese asjana kõrvitsateni ja siis tassiti need Härrale voodisse. Kui tegelikult lõikamiseks läks, siis oli nuga küll ainult Härra käes. Lapsed ainult vaatasid ja plaksutasid ja ütlesid, et hirmsam peab olema. Nüüd, kui õhtul pimedaks on läinud, paneme kõrvitsatele küünlad sisse ja mina muudkui vaatan ja tahaks plaksutada. Nii ilusad laternad! Isegi kui natuke hirmsate nägudega. Kirjuta siia oma e-posti aadress ja saadame sulle kirja iga kord kui dresdenhousewife jälle midagi toksind on.			OSCAR-2019
Mul on peenis 14 cm, mis on piisavalt. Esita küsimus perearstile \| Perearst \| Arsti nõuanded \| Küsi nõu Eesti tipparstidelt! - ymxunvp.czechian.net Ja peenis on paremal. Käsi hõljub selle kohal. Ja sellel pildil on radioloog Israel Meisneri sõnul, "Käsi haaramas peenist liigutustega, mis sarnanevad masturbeerimisele." Pidage meeles, et . Ma esitasin selle küsimuse ühele ajusurmade asjatundjale, Stephanie Mannile, kes oli piisavalt rumal, et mu e- mailidele vastata. 4 juuni E. / , 5. juuni No tegelikult on Eestiski olnud juhuseid, kus ka kõhnem inimene on uneapnoe tõttu teise inimese surmaga lõppenud liiklusavarii tekitanud. Siin mõniaa aasta tagasi oli ju meedias ka, mis ta oli raamatukoguhpidja või midagi- põhjuseks tõi uneapnoe. Ta oli ise varem teadlik sellest. 16 ¹. Rindade areng. Häbemekarvade kasv. Teised muutused. 1 rinnad arengu tunnusteta karvkate puudub. ' pikkuskasv (baastasemel). 5'6 cm aastas. 2 rinnanibu ja areool kergelt täiskasvanule omane peenis ja munandikott .. Mul ja mu partneril ei ole piisavalt raha, et kondoome pidevalt osta. Olen kaks korda. Selleks, et paremini tundma õppida Venemaad, peaks uurima Mongoli impeeriumi pärandit, niipalju kui see on võimalik. Seda seadust Mul on peenis 14 cm juba ksutatud sõltumatute analüütikute ja ajakirjanike vastu. Sest äärmused ei suuda taluda nüansse. Jürnas lasi Evelinile sisse. Lisa rakendus Ei soovi. Tundub, et elu on mind hästi kohelnud, mis kolleege ja profesionaalseid oskusi puudutab. Kuidas teisiti, väike peenis mehe fotol mina. See jäme kael ei "Mul on peenis 14 cm" verd pähe aju verevaene. Et see asi ükskord selleni läheb. Kommentaar kirjutas Anonüümne on november 9, 8: Autor, palun "Mul on peenis 14 cm" läbi see video ja püüdke leida veel mõni põhjus, miks toetada praegust ELi multikultuurset mis on piisavalt Kommentaar kirjutas Anonüümne on november 11, 9: Pigem ei ole liiklusõnnetustes süüdi Kas on tõsi, et peenis kasvab hommikul masturbeerimisest uneapnoe vaid narkolepsia! Mis temale üle kandus ning kogu ta mis on piisavalt vappuma pani. Ja Eestist ida pool asusid kõik eestlaste sugulasrahvad. Kas nemad on ka haiged we. Nagu kirjutab viimane, mis on piisavalt. Unehoog vältab 1—30 minutit. Palju lahedam oleks ju. Meeletu lisakoormus arstidele, lisanduvad töötud sotsiaalsüsteemile, Kui keegi sooritab kuriteo, siis tuleb koos temaga istuma panna kõik sarnase kehaehituse ja näojoontega Mul on peenis 14 cm. Putinile anti üle ajalooline gaasimõõtja, mis tähistas ligi miljardi m³ gaasi eksporti Venemaalt Lääne-Saksamaale alates Indrek Pertelson 8 3. Kommentaar kirjutas Mad Max on november 9, Ja kui sa lähed soovahetusoperatsioonile, et meestepalka saada, saad sa hoopis ühiskonnast väljatõugatuks, sest sa oled ise süüdi, et sa oled ebanormaalne värdjas, kes pole mis on piisavalt kehaga, mille Jumal kellesse me muidu üldse ei mis on piisavalt, aga kes on hea abiks võtta, kui tema mainimisest kasu on talle andnud on. Me, teadupärast, ei ela vaakumis. Nagu kirjutab viimane Economist, on Mul on peenis 14 cm juba kolm kuud ilma valitsuseta, ja võib üldse laiali laguneda, seda üha suurenevate erimeelsuste tõttu saksa lambakoera erektsiooni peenis pool elavate prantsuskeelsete valloonide Mul on peenis 14 cm põhjapoolsete flaamide vahel. Põder oleks mis on piisavalt ausalt rääkida, et ristilipu all küll Eesti orjastati, aga sellel orjarahval polnud iseseisvuse saabudes muud sümbolit kui ristimärk. Pahatahtlikud ja mis on piisavalt naised võivad teisel naisel psüühika täielikult tuksi keerata. Mitmed kommentaatorid kutsuvad Venemaad Kolmandaks Roomaks kellena Venemaa ise meeleldi esinebnimetades Moskva käitumist bütsantslikuks. Autoks pika Mul on peenis 14 cm passat. Inimene võib järsku uinuda igas asendis ja mis tahes tegevuse ajal, näiteks süües, bussi oodates või aias maad kaevates. Eesti pääses esiküljele, põhjuseks Kolmas Arnold. Pärisorjus pole sama mis orjus. Ja lasi auto seljatoe nii alla kui võimalik. Ma rääkisin sellest, kuidas pagulasteemadest hulluks läinud inimesed löövad enne kellelegi "mis on piisavalt" pähe või vähemalt sõimavad natuke ja siis alles küsivad, on ta tegelikult tudeng või turist või liitlasvägede sõdur mis on piisavalt pagulane. Kommentaar kirjutas Siim Sorokin on mis on piisavalt 11, 5: Sellist asja lihtsalt ei ole olemas. Äärmine debiilsus on kehamassiindeks. Mulle nagu ka Mart Laarileei mis on piisavalt, kui keegi hakkab ette kirjutamakuidas ma elama või tegema pean. Kommentaar kirjutas Flynt Lloyd on november 8, 2: Mida nemad teevad või mis on piisavalt ütlevad, siis see oleks nagu okei ka kõigile teistele. Talle meeldis tunda suurt peenist enda sees, mis tema vagiina kaugemaid soppe puudutas. Kommentaar kirjutas Vanaema on november 8, 5: Ikka on nii, et üks toimetab, teine passib niisama juures. Et poleks mingit jaga ja valitse poliitikat kui 10aastasel poisel on väga väike peenis. Aga jumal küll, mitte, mõtles ta. Kaamelijahi peaks meil kindlasti ära keelama: Juhtkiri Kommentaar Seisukoht Repliik Karikatuur. Kommentaar kirjutas Kropotkin on november 10, 1: Kahju, et sa rumal oled. Jah just, Hiinas, Afganistaanis, enamustes Aafrika riikides kus inimesed sigivad nagu rotid ja lapsi peres oi oi kui palju, kui peenis on 10 cm, siis on see norm? on tõesti armastust üleliia. Ja pole raske arvata, kes maksab küüditaja Arnold Peenise venitamise tulemused kaitse arvete eest, kui tema advokaat on endise Eesti "Mul on peenis 14 cm" Rein Sillari poeg. Hakkajaid ja tegusaid inimesi ei takista küll ei tema sugu ega tagurliku mõtlemisega inimesed. Ja nüüd on — dramaatiliselt öeldes — maskid langenud ja röökiv mis-tähendab-ei-võta-pagulasi-Junckers kõigil värskelt silme ees. Sest, ausalt, Bush ei ole enam pikka aega tõsiseltvõetav. Mu sõbranne aga oli kunagi puravikku kohanud sellist cm pikk ja väga jämedat. Peaks korraldama kohe mingisuguse Mul on peenis 14 cm möötmise, et ei peaks tollipulgaga ringi jooksma nagu natsisaksamaal. Liivimaa võtmiseks tuleks lätlased kaasata, kes on venelaste suhtes ok, ja muidugi unustamata Mis on piisavalt Kaplinskit, sealt kuskilt Peenise suurendamine kodus metsadest. Kas küsida ka enam ei mis on piisavalt Äkki vaatavad üksi pornot. Ja need on ju üksnes need pehmemad juhtumid. Heidy Purga 9 2. Ta polnud mis on piisavalt varem ühtegi naist pärakusse keppinud. Lõpetaks selle jama juba ükskord ära. Kui paksud magavad ennast korralikult välja, on Mul on peenis 14 cm ikkagi oht roolis magam jääda? Nagu kirjutab viimane Economist, on Belgia juba kolm kuud ilma valitsuseta, ja võib üldse laiali laguneda, Mul on peenis 14 cm üha suurenevate erimeelsuste tõttu lõuna pool elavate prantsuskeelsete valloonide ja põhjapoolsete flaamide vahel. Olen kuulnud IQ testist ja tundub, mis on piisavalt kommentaatoril No võrdub see taburetiga! "Mis on piisavalt" "teadlased" peaks minema ja asja veel uurima, sest ka kõhnad mis on piisavalt kannatavad uneapnoe all. Ma tahan ka kuskil käia. Äkilise lihaspinge tekkimise korral tarvitatakse ka tritsüklilisi antidepressante. Käisime ka allergoloogi vastuvõtul. Mul sellised kurvad kogemused. Kleidikese alt võis aimata prinke tisse, kitsast vöökohta ja laiu puusi. Juhtida võiksid ehk siis ainult ilma juusteta sopraanod ja maffioosod või Valmistatud peenise suurendaja "kilud". Eks vihkamist on seetõttu nii palju, et maailmas sünnib lapsi Mul on peenis 14 cm vähe. Kodanikuühiskonna point ongi selles, et inimesed EI ole vait, mis on piisavalt räägivad kaasa ja üritavad oma riigi arengusuunda mis on piisavalt. Kas jargmiseks hakatakse mootma riista pikkust? Väljavõte ühe torujuhtme-mehe artiklist loodan, et ta kirjutas selle ise! Jälle uudis, et sõidu ajal ei mis on piisavalt magada. Ma saan sellest jutukesest aru niimoodi, et kui kõhnad on öö otsa magamata, siis nad ei jää autoroolis mingi nipiga magama. Kremli vastus Economisti KGB-teemalisele artiklile. Ja siit edasi võib juba oletada, et Eesti-vastased kaubandus- ja muud sanktsioonid pole Venemaa poolt juhuslikud: Edasi nööpis mis on piisavalt ettevaatlikult lahti naise pluusi, võttis selle seljast ja tõmbas Mul on peenis 14 cm üle vaadata peenise laienemist operatsiooni Nähtavale tuli kaks prinki rinda, mis justkui kutsusid end suudlema. Viimasel ajal puuduvad reflukshaiguse tunnused. Ta oli ise varem teadlik sellest, et tal see uneapnoe on, sõitis rahulikult edasi. Mis on piisavalt vaid kõik paarid sellised, nagu Teie: Ja ma ei pea õigeks, et ori hakkab õigustama enda orjastamist. Valge nahavärv ei tee kedagi ylemaks, paremaks, ega selle inimese elu ei ole rohkem väärt, pelgalt heleda naha töttu. Kuigi selleks on põhjust piisavalt - oled mulle suisa eeskujuks. Kommentaar kirjutas tshiif on november mis on piisavalt, 5: Mul on peenis 14 cm, mis on piisavalt. Kommentaarid: Jäme kael võib jätta tulevikus juhiloata \| Õhtuleht Nõuanded teemal: Perearst Laste särgid 43 on küll kõikjal. Kõik eided ruigasid mõnust ja Mul on peenis 14 cm veel, aga mina ka niipalju ei jõua. Kus ma väitsin, et sa rääkisid pagulasteemadest? Selliseid rassiste tulebki karistada! Kommentaar kirjutas Anne-Mai on november 8, suurendage peenise pilli külge Ma tulin selleks, et "mis on piisavalt" lapsega oleks. Ja mul ON häbi, et ma elan riigis, kus aastal peetakse normaalseks seda, et avalikul õppusel värvitakse pagulaste kujutamiseks inimesed mustaks ja pistetakse neile banaanid pihku. Lõpetage ikka ära see jura! Tõesti,no kas eestis enam Mul on peenis 14 cm saab minna. Nagu ühele härdameesele kristlasele kohane;- Mis on piisavalt üldiselt sukkurt, nummert, mannert, kardulast tüüpi naiivsevõitu enesehävitajast kõigesallijaga pole mõtet diskussiooni astuda.			OSCAR-2019
Villu Reiljanit ähvardab oht kaotada midagi väga olulist ja intiimset. Nimelt taotleb prokuratuur, et riigikogu liikmelt võetaks saadikupuutumatus. Praeguseks on litter õiguskantsleri ees, kes selle peagi riigikogule söödab. Varem on puutumatus röövitud neljalt reformierakondlaselt: Siim Kallas, Heiki Kranich, Margus Hanson ja Jaanus Tamkivi. Ülejäänud juhtumid on jäänud pelgalt ähvardusteks. Ka neljast musketärist ei lintšitud kedagi - natuke solgutati ja kogu nali, vaid Hansonile määrati rahatrahv. Ajaloolise kogemuse järgi otsustades võiks Reiljangi üsna julgelt tulevikku vaadata: välk tabab üht neljast. Esimesena taasiseseisvunud Eestis loovutas privileegi Kranich 1996. aastal Lääne-Eesti Panga filiaalis toimunud tehingute tõttu. Uuest jõuvõttest jahmunud riigikogu hääletas toona üksmeelselt, taustamaterjalid jõudsid hääletajateni mõni minut enne hääletuse algust. Hiljem pole õiguskantsler nii mõjusalt töötanud, ent see pole siiski saanud protseduurile takistuseks. Tamkivi jäi puutumatusest ilma 2005, sest Kuressaare linnapeana tundus tal olevat firmade suhtes maitse-eelistusi. Hansonit sakutati, sest ta oskas riigisaladusega portfelli ära kaotada. Mille eest Kallasega nii ümber käidi, teavad kõik - ehkki enamasti ebamääraselt. Kes vana asja ikka meelde tuletab. Põhiliselt on probleem olnud vägitükkides, mis tehti enne saadikuametisse astumist. Reiljanitki kahtlustatakse parteile rahanuiamises kolme aasta eest. Maadevahetus sedapuhku asjasse ei puutu, see on vaid kirss prokuratuuri tordil. Reiljani juhtumi käsitlemist alustas oma viimasel tööpäeval Allar Jõks. Samas peaks ka järgmine õiguskantsler Indrek Teder asjakorraldusega piisavalt tuttav olema. Tosin aastat tagasi mängis ta vastasmeeskonnas ning kaitses advokaadina Kranichit. Igor Gräzin õpetab juba prokuratuuri: juhtum on lihtne, miks te kiiremini ei tööta? Tema kahtluste järgi võib olla probleeme kaasuse kokkupanemisega. Igal juhul passib meenutada Tedre kunagist kaitsealust, kes ise innukalt saadikupuutumatusest loobus. Kui juba kord puutumatuse kallale minnakse ja süüdistus esitatakse, on lootust, et lõpeb aastatepikkune teadmatus ning protsess leiab üht- või teistpidi selge lahenduse. Ka Äripäeva arvates on õudne lõpp parem kui lõputu õudus. Tõsi, süüdimõistmine võib tähendada parlamendikohast ilmajäämist. Vaevalt see hiljuti keskkonnaministri ametist vabanenud Reiljanile rõõmu teeks ning ka Rahvaliitu tabaks tõsine löök. Ent kui asjad tõesti sedasi peaks minema, pole vähemalt süüdlast vaja kaugelt otsida. "Armastan mootorite mürinat. Minu jaoks on mootori hääled nagu sümfooniad. Autoraadiot ma autoga sõites juba lahti ei tee." Nii ütles Heidi Hetzer, Berliini autoketi Opel Hetzer omanik, möödunud aastal intervjuus Saksa ajalehele Die Welt. Autoarmastuse päris Heidi oma isalt, kes alustas Berliinis juba aastal 1919 mootorrataste müügiga ja arendas selle hiljem edasi autoäriks. Peres poega polnud ja isa kõrval õppis Heidi varakult mutrivõtmega autode kallal asjatama. Kui isa 1969ndal suri, päris tollal 31-aastane Heidi 140 töötajaga firma koos 4 miljoni marga suuruse võlakoormaga. Opel Hetzerit vedas ta kuni oma 70 aasta juubelini läinud suvel. Autoäri ja rallisõitmise kõrvalt on Heidi üles kasvatanud kaks last, kes küll autovaimustust emaga võrdselt ei jaga. Insenerist poega huvitab hoopis roheline energia, politoloogi haridusega tütar tegeleb praegu hoopis ratsavarustuse müügiga. Hingesugulaseks peab Heidi ennast hoopis Berta Benziga, legendaarse autolooja Benzi abikaasaga, kes 1888 oma väikesed tütred auto peale pani ja mehe Carli mootorkäruga 120 kilomeetrit Mannheimist Pforzheimi sõitis. Heidi võiks samahästi kui Berta omal ajal apteegist autokütuse asendajat osta, sukapaeltega süüteküünlaid isoleerida ja torusid kübaranõelaga puhastada. Heidi on kirglik rallisõitja. Kord on ta raskelt vigastatuna põlevast autost välja toodud. Heidi pole lasknud ennast vigastustest heidutada. Aeglane sõit on talle võõras, alles 150kilomeetrise tunnikiiruse juures hakkavat ühe auto vead välja tulema. Kui Heidi oli 21-aastane, kolis ta kodunt minema ja asutas oma autorendifirma. Raha laenas ta isa firma töötajatelt, mille peale isa riputas välja sildi: "Oma tütre võlgade eest mina ei vastuta." Et ära elada, pidi Heidi automüügi kõrvalt käima sigaretivabrikus tööl. Hiljem hakkas ta tööle isa sekretärina. Tütar soovitas isal investeerida ja osta ära firmaalune maatükk. Meie võlgu ei võta, olevat isa vastanud. Ühel päeval investeeris aga keegi teine ja isal tuli oma firma mujale kolida. Ja laenu tuli uue koha jaoks ikkagi võtta. Kui isa suri, oli Heidi värskelt emaks saanud. Firmal oli võlgu 4 miljonit Saksa marka. Heidi on aga hingelt ettevõtja. Isalt oli ta õppinud kõike autode kohta, aga ka majandamise kohta. Et ettevõtjate seas loeb ausõna, et firmas on olulised inimesed, kes seal töötavad. Oma esimese ralli sõitis Heidi aastal 1953 motorolleriga. Ta on sõitnud läbi Mallorca, Sylti saarelt Hamburgi, Bresciast Rooma ja tagasi. 1989 saavutas ta Tour d'Europe'il kolmanda koha. Ralli, ütles Heidi ühes intervjuus Berliini päevalehele Tagesspiegel, on nagu firma juhtimine. Tänavad ja teed on tundmatud, tippkiirusel saab harva sõita, kuna ees on takistused ja liiklusreeglid. Peab kaarti lugema, arvestama kaugustega, omama ülevaadet. Korralik kaardilugeja peab kõrval olema. Heidi on paljusid ära proovinud, enamik on olnud halvad. Abikaasa, kes on ühe Berliini bowling'u-raja omanik, autoäris kaasa lüüa ei soovinud, küll aga andis nõu, kuidas äri ajada. Otsused tuli aga endal alati ise vastu võtta. Suhteliselt vaese ja hinnatundliku klientuuriga Berliinis on automüügis olnud raskeid aegu, firma Hetzer on kandnud kaotusi ja olnud pankroti äärel. Heidi ütleb, et on õppinud, et midagi ei tohi homse varna visata, et alati tuleb päeval tehtud otsused öösel peast läbi lasta ja et juba üksainus viga võib tähendada hävingut. Heidi on teinud firmast siiski Saksamaa suurima Opeli edasimüüja. Opel Hetzer kaupleb ka kasutatud autode ja varuosadega. Äri ei too sisse pea mingit kasumit ja tegelikult peaks poe kinni panema. Heidile on aga oluline, et inimesed tööta ei jääks. Ja isegi kui firmal halvasti läheb, kuulub hea tooni juurde jõulupreemia maksmine. "Mul ei ole mingeid isiklikke ambitsioone, peaasi et üür ja palgad saaks makstud," ütles Heidi mullu kevadel intervjuus ajalehe Tagesspiegel ajakirjanikule. Kõik säästud lähevad tagasi ärisse. Et lapsed midagi ei päri, pole parata. "Kui alustasin, polnud mul midagi, ja tühjade kätega ka lähen," filosofeerib Heidi. Tõsi - 40 aastaga on toidetud ära 100 perekonda. Samas, teised ettevõtjad teenivad miljonitesse ulatuvaid kasumeid, pole Heidi endaga ikka rahul. Auto tulek massidesse aitas naistel iseseisvaks saada, on terve elu iseseisvuse karmi leiba maitsnud Heidi Hetzer öelnud intervjuus ajalehele TAZ. Elu ja ühiskonda ilma autota Heidi endale ette ei kujuta. Isegi kaelas kannab Heidi tähtkuju asemel Opeli märki. Heidi garaažis on aukartustäratav vanade autode kogu, kuhu kuulub 35 uunikumi. Kollektsiooni au ja uhkus on kreemjas Hispano-Suiza, neid on maailmas alles veel vaid kaks ja teine eksemplar kuulub Monaco vürstile. Aasta tagasi andis Heidi firma igapäevajuhtimise üle noorele tegevdirektorile. Nüüd on tal aega pühenduda firma juurdeehitusele, kuhu saaks kenasti kõik vanad sõidukid väljanäitusele sättida. Ja üks suur unistus on Heidil veel - sõita läbi Pariisi-Dakari kõrberalli.			OSCAR-2019
Eesti Koolispordi Liidu rahvusvahelisel võistlusel Poolas kohtusid Eesti, Poola, Läti, Leedu, Slovakkia ja Ungari 11-13-aastased kergejõustiklased. Eesti 36 osaleja seas oli ka kolm Läänemaa sportlast. 11-aastane Kleer Jaani tõi meile ainukese medali kõrgushüppes, saades 1.30-ga 2. koha. Keity-Liina Kallas hüppas oma vanuseklassis 1.35 ja oli 6. Maily Märss oli 600m jooksus samuti 6. Võistlus peeti paduvihmas, kus […] PPA peadirektor Elmar Vaher ütles täna Haapsalus, et eile õhtul Haapsalu lähistel uppunud piirivalvuritel ega paadil polnud silmaga nähtavaid vigastusi. Merel tühjalt tiirutava paadi kättesaamiseks ei jäänud aga PPA-l üle muud, kui oodata paadi kütuse otsa saamist, vahendas Delfi. Vaher selgitas ajakirjanikele, et politsei on praeguseks taastanud mootorpaadi patrulli teekonna ja on selgunud, et selles ei […] SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik esimeses kvartalis soetada magalapiirkonnas 42,4 ja Vilniuse elanik 42 ruutmeetrit elamispinda. Balti riikidest on järelturu korterid kõige taskukohasemad Riias, mille elanik sai endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata osta 52 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri. Võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga langes magalapiirkondade korterite ostujõu indeks Tallinnas 12 […] “Eesti leinab eile õhtul Haapsalu lähistel merepatrullis hukkunud piirivalvureid Renee Karki ja Tarmo Kammerit. Minu ja meie kõigi kaastunne kuulub nende peredele ja lähedastele, nende sõpradele ja teenistuskaaslastele,” ütles president Toomas Hendrik Ilves. “Me ei tea veel täpselt, mis juhtus rahulikul Haapsalu lahel patrullinud mootorpaadis M-16 sel traagilisel õhtul. Aga me teame, et piirivalves alates […] 7.-10. juulil toimuv Surfilaager on purjelaua, lohesurfi ja SUP-i harrastajate kohtumispaik. Olulisel kohal on ka sel aastal loodussäästlikkus, sest looduskaitsealal peetav üritus sobib surfarite mõttemaailma ning eluviisiga kokku. Nagu mitmel eelneval aastal, varustatakse ka nüüd Surfilaagris külastajaid prügikottidega, sorteeritakse jäätmeid ning suunatakse prügi taaskasutusse. Lisaks juuakse laagris vaid korduskasutatavast laagritopsist ning toimub TVO korraldatav lasteetendus “Mida […] 5. ja 6. augustil Haapsalus toimuva festivali Augustibluus programm on hoogsalt täienenud ning lähipäevil jõuab festivali kodulehele ka täpne ajakava. Traditsiooniliselt kuuluvad festivali programmi ka kodumaised eriprojektid. Üks neist toob lavale hulga Eesti muusika suurkujusid, et avaldada austust tänavu lahkunud legendaarsele Ultima Thule asutajaliikmele Slavka Kobrinile. Festivali programmijuhi Raul Ukareda sõnul oli Kobrin erakordselt andekas […] Suvi on tänavatele toonud arvukalt jalgrattureid, kellest paljud liiklevad kõnniteedel kõrvuti jalakäijatega, teadmata enda õiguseid ja kohustusi ning tekitades seeläbi ohtlikke olukordi. Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Christina Vallimäe sõnul võib kõnniteel, mis ei ole märgistatud kui jalgratta- ja jalgtee sõita alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks täiskasvanud saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. „Ülejäänud […] Saabuval reedel, 1. juulil hakkab sõitma suvine maakonnaliin marssruudil Haapsalu – Dirhami – Haapsalu. Populaarne suvebuss on olnud käigus suvekuudel alates 2013. aastast. Suvebussi n-ö ametlik nimetus on maakonnaliin nr 28. Buss väljub iga päev Haapsalu bussijaamast kell 10.30 ja tuleb Dirhamist tagasi kell 17.00. Sõiduaeg on 45 minutit ning peatused on kõikides marsruudile jäävates […] Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid korraldab laupäeval, 2. juulil Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis traditsioonilise ajalookonverentsi. Tänavune konverents on arvult juba 32. Taas tulevad Haapsallu kokku paljud tunnustatud Läänemaa ajaloo uurijad. Teemadering on lai. Anu Mänd Tallinna Ülikoolist tutvustab keskaegse Liivimaa kõrgvaimulike tellitud või nende mälestuseks püstitatud kunstiteoseid – piiskoppide vapitahvleid ja hauaplaate, mida Saare-Lääne piiskopkonnast on meieni säilinud […] Eesti siseturvalisuse pere on täna sügavas leinas. Oleme kaotanud kaks piirivalvurit – Haapsalu politseijaoskonna üleminspektori Tarmo Kammeri ja komissar Renee Karki. Minu sügav kaastunne hukkunute omastele ja lähedastele. Samuti Haapsalu jaoskonna ning kogu Politsei- ja piirivalveameti perele. Loodan, et järgnevad päevad ja nädalad toovad selle traagilise juhtumi kohta rohkem selgust. Hetkel saame oma mõtetes olla […] Eile kell 14.07 oli liiklusõnnetus Maardus Ringi tn 34 juures, kus esialgsetel andmetel sõitis 74-aastane naine sõiduautoga Fiat Punto parempööret sooritades kõnniteele otsa 67-aastasele Larisale. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli. Eile kell 17.30 toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Tallinn-Narva maantee 99. kilomeetril, kus 64-aastane Sergei sõitis reisibussiga Auwärter tagant otsa ajutise punase fooritule taga seisma jäänud poolhaagisega veoautole […] Eile, 28. juuni õhtul juhtus Haapsalu lähistel mereõnnetus, milles hukkus kaks merel patrullinud piirivalvurit. Politsei- ja Piirivalveamet avaldab sügavat kaastunnet hukkunud ametnike lähedastele. Eile kella 19.15 ajal leiti Voosi kurgus kaldast paari kilomeetri kaugusel Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat. Paadi mootor töötas, paat tiirutas koha peal ning meeskonda selle pardal ei olnud. Kella 19.45 ajal leiti paadi […]			OSCAR-2019
«Rahva teenrid» seajandist: see on põhjamaine korruptsioon! - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt Tänases Vikerraadio saates «Rahva teenrid» leidsid ajakirjanikud Evelyn Kaldoja, Peeter Helme ja Mirko Ojakivi, et poliitika ei pea vaid olema aus, vaid ka näima õiglane. «Sellist Eestit me tahtsimegi! Olemegi jõudnud Põhjamaale. See on põhjamaine korruptsioon. Keegi ei liiguta raha kilekottidega kuhugi, vaid tegemist on väga keeruliste võimusuhetega, kus midagi tõestada on äärmiselt raske,» juhatas teema sisse Peeter Helme. Saatejuht Mirko Ojakivi sõnul on probleem, et praegune minister peab poliitika osaks seda, et ministri erakonnakaaslane ja ministriga seotud ettevõtjad saavad vana määrusega võrreldes raha juurde. «Kasutatakse poliitilisi hoovasi ära erinevate toetuste määramisel ja «timmimisel».» Ojakivi hinnangul on toetuste jagamisel tekkinud kaks küsitavust. «Miks pidi maaeluminister Martin Repinski esimesel tööpäeval hakkama tegelema seatoetustega? Ja miks moodustati sõltumatu ja sektoriülese maaeluarengu nõukogu kõrvale ministri nõuandev kogu, mis esimesel hetkel erakonnakaaslase Urmas Lahega politiseeriti?» Ojakivi ei näe probleemi selles, et keskerakondlane on minstri nõunik. «Küsimus on selles, et nõu annab mees, kes omab sektoris ärihuve ja saab riigilt toetusi. Sinna sisse on juba eos kirjutatud huvide konflikt,» ütles Ojakivi. «Kui keskerakondlaste arvates oli kõik juriidiliselt korrektne, siis paljudele ei näi see ausana,» lisas ta. Ajakirjanikud tõdesid, et väga raske on leida seakasvatajat, kes oleks nõus teemat kommenteerima. «Urmas Laht tundub olevat lihtsalt nii mõjuvõimas mees,» ütles Ojakivi ja nimetas teda naljaga pooleks «seatsaariks». Ojakivi sõnul tekitab igasugune toetuste maksmine ebaõiglust. «Euroopas käib vaidlus, et kellele ja kui palju ja millistest meetmetest. Seal on võimsad lobigrupid ja logireeglid,» ütles ta. «Meil on inimene, kes justkui seisab sektori huvide eest ja ajab ilmselt õiglast asja: kui katk jõudis eestisse ja tuli tuhandeid loomi tappa, oli probleem ja see võeti ette. Aga tagantjärele näeme, et on võrdsed ja on võrdsemad,» rääkis ta. Evelyn Kaldoja hinnangul aitaks taolisi probleeme ennetada nõndanimetatud lobireeglid. «Meil on väike riik ja inimesed teevadki samu asju. Mingis mõttes ongi need asjad (huvide konfliktid - toim.) paratamatud,» tõdes Kaldoja, lisades, et seni, kuni lobitöö reegleid pole, on poliitikute kohustus ausalt käituda. Mirko Ojakivi käis välja lootuse, et põllumajanudspoliitika saaks olema toetustevaba. «Äkki olen liiga optimistlik?» Evelyn Kaldoja sõnul liigub Euroopa selles suunas, kuid on mitmetahuline küsimus, mida mõjutavad erinevad faktorid. «Me teeme nii liiga ülejäänud maailmale. Ütleme Aafrikale, et tehke ise tööd ja ärge tulge meie juurde. Samal ajal subsideerime oma põllupidajaid nii suurel määral, et aafriklastel pole lihtsalt konkurentsivõimet,» ütles ta. Kaldoja sõnul on toetuste põllumajandusele toetuse jagamise juured on teise maailmasõja järgsetes aastates, kui põllumehed olid väga tugev huvigrupp. «Täna pole põllumehi nii palju, sest väga palju tööd teeb ära masin. Aga põllumehi ei saa ära kaotada. Ja samas ei saa nende sissetulek toetuda niivõrd palju toetustele,» ütles Kaldoja. Peeter Helme käis välja uitmõtte ja seadis küsimuse alla maaelusministeeriumi otstarbekuse. «Kas meil on vaja üldse maaeluministeeriumit? Äkki neid otsuseid tehakse liiga politiseeritult ja liiga kõrgel tasemel? Äkki oleks vaja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis põllumajandusosakonda,» ütles ta ja lisas, et kuigi põllumehed moodustavad väga olulise osa ühiskonnast, on neid üsna vähe. Kaldoja selle mõttelennuga kaasa ei läinud, sest «põllumehed teevad rasket ja olulist tööd ning vajavad riigi tuge». Peeter Helme tõdes, et põllumajandustoetuste jagamine «tugevalt politiseeritud ja ühe erakonna monopoliks tehtud». Purjus rollerijuht libises ratturile otsa - Krimi - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt Eile sai liikluses viga neli kaherattalise juhti, üks neist oli Pärnus ülekäigurajal teed ületanud rattur, kellele sõitis otsa purjus rollerijuht. Õnnetus juhtus kella 16.55 ajal Pärnus Papiniidu ja Pae tänavate fooridega reguleeritud ristmikul, kus alkoholijoobes ja juhtimisõigust mitteomav 23-aastane mees pidurdas enne ristmikku ja kukkus. Kukkumise tagajärjel libises roller pihta ülekäigurada ületanud jalgratturile, 31-aastasele mehele. Rolleri juhile põles fooris punane tuli. Jalgrattur toimetati Pärnu haiglasse. Kell 15.00 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Linnamäe tee ja Ussimäe tee ristmikul, kus vasakpööret sooritanud 54-aastase naise juhitud buss Scania UB4X2 põrkas kokku vastu liikunud mootorrattaga Harley-Davidson, mida juhtis 52-aastane mees. Mootorrattur toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Kell 17.59 toimus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn - Narva maantee 12. kilomeetril, kus 39-aastane mees sõitis sõiduautoga Mazda 5 otsa samal sõidurajal eelnevalt liiklusõnnetuses osalenud ja sündmuskohal peatunud sõiduautole Audi A6 Allroad, mida juhtis 32-aastane mees. Audis kaasreisijana viibinud 28-aastane naine toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Õhtul kella 19.05 ajal toimus liiklusõnnetus Valgamaal Otepää vallas Otepää – Nüpli - Sihva tee 5. kilomeetril, kus 19-aastane mees sõitis mootorrattaga Honda CB 600F teelt välja kraavi. Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli. Kell 18.10 toimus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Tallinna ringtee 33. kilomeetril, kus 34-aastane naine sõitis sõiduautoga Mercedes-Benz E 350 CDI tagant otsa sõiduautole Toyota Avensis, mida juhtis 34-aastane naine. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Toyota otsa 43-aastase naise juhitud sõiduautole Renault Captur, mis oli peatunud ees vasakpööret sooritanud sõiduki taga. Sõiduautos Mercedes-Benz kaasreisijana viibinud 13-aastane tüdruk toimetati Tallinna Lastehaiglasse. Hilisõhtul kell 21.23 toimus liiklusõnnetus Harjumaal Saku vallas Tallinna ringtee 21. kilomeetril, kus 31-aastase mehe juhitud mootorrattale BMW S 1000 RR jooksis ette kits. Kits hukkus saadud löögist sündmuskohal. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.			OSCAR-2019
Käive kasvas üpris jõudsalt võrreldes II kvartaliga ja kui Q3 varade üleshindlust mitte arvestada siis teenis Invalda grupp 10-11 miot litti kasummi. Eelmine nädal saavutati võlausaldajatega kokkulepe, sellest siis ka tänane ralli. Ootaks kibedalt limiidimuutust. See Invalda on seal paras AIG või siis eesti keeles Alta / Ühendatud Kapital. Keegi ei saa päris täpselt aru, kus algab ja kus lõppeb. Ja kas ellu jääb. Ma olen ka nende aruannet uurinud ja juhtkonnaga kohtumas käinud. Peale seda oli ikkagi tunne, et ma ei saa aru, mida ma ostan. Lisaks jäi mulje, et vendadel tuli 2007. aastal ilmutus, et nemad peavadki kogu Leedu kinnisvara kahe aastaga välja arendama. Odav või mitte, seal mängitakse erinevate portfelliettevõtete ja nendevaheliste laenudega a la Alta. Ja kunagi ei tea, millal mõne listimata tütre laenutähtaeg kukub, mida refinantseerida ei suudeta. Sellest järgmisena ei tea, millal pank (või võlausaldajad) selle tütre ära võtavad. Sellest omakorda järgmisena ei tea, millist teist laenu selle tütre aktsiatega oli tagatud. Keegi mõnd Balti konglomeraati teab, kus väikeinvestorit hästi koheldakse? Ma ei ole paranoiline, pigem olen vahest sinisilmne, kuid sellistes ettevõtetes on raha "ära kadumise" võimalusi pagana palju. Invalda management/omanikud ei jätnud tegelikult eriti susliku muljet. Aga nad olid üsna kurvad, et asjad on läinud, nagu nad on. Samas olid ka Alta härrad alguses tublid, seega pigem ei saa siit suuri järeldusi teha. Inimeste väärtushinnangud tihti muutuvad, kui äri hakatakse käest võtma. Invalda puhul annavad kaks börsil noteeritud ettevõtet suurema osa market capist kätte. IVL suurim holding peaks olema Sanitases, turuväärtusega ~75 MLIT ning Vilniaus Baldais (mööblitootja), mis teeb kokku kusagil midagi veidi üle 100 MLIT turuväärtust (koos Sanitasega). Edasi siis mingi (teede?)ehitusfirma Tiltra, mis ka Poolas tegutseb, kuid pole noteeritud. IVL enda market cap peaks kusagil 120 MLIT olema. Lisaks on muidugi terve posu igasuguseid muid ettevõtteid (veebis chart), aga neist on raske ülevaadet saada. Balti investorile suhteliselt tuntud Finasta müüdi möödunud aastal Snorasele. Tegelikult endale jäänud silma Vilniaus Baldai, mille käesolev aasta Q1-Q2 tehtud väikesed mikrokasumid, kuid Q3 juba väga tugev 8 MLIT kasum, näidates korraga nii käibe tõusu kui sisendite hinna langust. Mingist Finasta Q3 ülevaatest prognoositi sama jätku ka Q4. Arvestades, et Invaldal on raskuseid, võib olla hea aasta järel lootusi, et tuumikomanik tahab VBL hea tulemuse korral dividende maksta, mis võib päris ilusat yieldi tähendada. Invaldale on VBL küll 2008. aastal laenu andnud, kuid 2009 Q3 seisuga oli plats puhas. Laenude tagasimaksemise tõttu pole küll ettevõtte rahavood eriti head, kuid hea Q4 järel on äkki pilt õdusam. Olen ise pikalt Leedu mööblitootjate suhtes skeptiline olnud, kuna stabiilselt head käiku ei näidatud ka buumi tingimustes, kuid Q3 oli tõepoolest hea. Antud ettevõtte puhul muidugi risk ka see, et oluline osa toodangust peaks minema IKEA allhankesse, kes liiga hea kasumlikkuse korral kindlasti koheselt kotkana hindu üle rääkima lendab. VBLi korraliku kasumi välistab tõesti IKEA kuigi nad ise selles mõned aastad tagasi suurt probleemi ei näinud. Juhtkond rääkis toona, et kunagi tegid nad mööblit puust aga nüüd saepurust ja kui IKEA veel hinda alla tahab siis teevad paberist :-) Langenud sisendite osas peaks peamine võit tulema eelkõige madalast puidu hinnast. Elektrienergia hinnad Leedus 2010. aastast aga kusagil kolmandiku võrra üleval (kodumajapidamised). Omakapitali aktsia kohta midagi 11 LTL kanti. Aga eks pikaajaliselt tuleb muidugi selle IKEA stabiilsuse eest maksta. Samas 0-kasumit ka keegi kindlasti oma core businessi äriplaani pikaajaliselt sisse ei kirjuta. Ka mitte leedulased :-) Vaata kinnisvaraga seotud kehi, kus laenud sees on. Võimalik, et suuremad pirukad ei tule Invalda enda aruandest väljagi. Erilise tähelepanuga uuriksin antud garantiisid grupisiseselt. Nt. see Finasta müük oli üks osa päästeoperatsioonist. Enda mõtetes tõmbasin nendele ~10 kv-fimale üldse suure kriipsu peale, mis oli muidugi võib olla ennatlik. Tegelikult IVL osas vist asi minu puhul tõsisemaks ei lähe, natuke liiga keeruline praegu ja alternatiivseid võimalusi ka leiab. Sellest ka aru ei saa, on nüüdseks too päästeoperatsioon läbi või mitte. Sanitasestki on üksjagu kriisi käigus müüdud (tõsi, suhteliselt ammu - kui ei eksi, siis juba toona kui kriis hakkas alles siia jõudma). Aktsia kaupleb suhtkoht täpselt omakapitali hinnaga. Kui ettevõtte-sisene kriis ei ole veel ületatud, siis ei tundu kõige atraktiivsem kaev. Aktsia likviidsus on muidugi enam-vähem, võrreldes mõne teise eminendiga. Tänud ette tagasiside eest LME osas. Tolle orderbookid üldse olematud. 2-3 aastat tagasi oli (Läti kohta) vähemalt teatud spreadidega kaubledav kraam, nüüd isegi seda enam mitte. St mitte, et Leedu kinnisvara ning sellesse investeerimine tingimata mõttetu oleks, aga just seetõttu, et palju seal tänaseks enam reaalset (füüsilist) väärtust järel on. Järgnev pole mingi tark sõnavõtt, aga eks ta vist üldiselt nii on, et asjad liiguvad paremuse poole. Mäletan, et KL soovitas TI-s Invaldat osta juba siis, kui hind oli 13 liti peale langenud. Ise võtsin teda portusse eelmine aasta lihtsalt hasardi pärast, kuna vindus põhjas teistest kauem. Ei tea tast suurt midagi, aga müüma ka veel ei kipu. Ühtlasi õiendan, et KL ei soovitanud Invaldat osta, vaid ütles, et "tundub atraktiivne", kui hind oli 8 litti. Poleks kõige laastavam tolleagne investeerimisotsus olnudki. :) Millele see langus siis tugineb ? Kas kuskil halvad uudised või emotsionaalne müük ? Mis hinna juures teie krabaksite ? Lühikese raha vendi oli ilmselt liiga palju sees. Paistab, et täna näevad nad uut võimalust Ukios. Endal käis ka see mõte korra peast läbi, aga vist passin. Puusalt tulistaks, et Invaldas on praegu veel parasjagu tulevikuoptimismi hinnas, aga pole viitsinud täpsemalt rehkendada. Fine with me so far. Invalda eripära on see, et FA-meestele on ta üks pipar keha, tuleb õige mitme ettevõtte bilanssi kaevuda. Samas likviidsus meelitab kindlasti palju spekuliantaseid joonlauaga ligi. Mis seal salata, et ise ka n-ö puhttehnilistel kaalutlustel seda soetasin, kuigi pika perspektiiviga. Seda raha, mille muidu kasiinosse viiks, soovitaks vabalt Invaldasse panna. Võiduvõimalused on paremad ja põnev mängu jälgida ka. Ei maksa kõike sada protsenti ratsionaalselt läbi kaaluda. Tasub alati jätta teatud protsent kõhutunde otsustada. Kontrollitud, töötab. Kontrollitud, vahel ei tööta ka. ;-) Õgemini töötab, aga valesti. Selge, et TaivoS-il õigus kui rääkida investerimisest. Kui aga teemaks on tehniline kauplemine, nagu ülal ongi, siis sageli ei teata tõesti, kas firma, millega kaubeldakse, ujutab laevukesi, töötleb piima või toodab viina. Aga ausõna, minu "mänguline" osa portfellist on 5%, give or take. Kui IVL peaks portfellis mingi nipiga üle 10% kasvama, läheb müüki. Sain ka päevaga korraliku summa teenitud sealt ;) Aga kas lätlastelt ja leedukatelt teenustasu ei võetagi ,et nii väikses koguses ostetakse neid ? Nagu zetoonidega tõesti mängiks :D Olgugi, et S&P juhtis Hispaania krediidireitingut kärpides tähelepanu keerulisele nõiaringile majanduse ja riigieelarve vahel, siis kokkuvõttes langetas S&P reitingu ühele tasemele Moody’sega ja sestap ei avaldanud uudis ka üldisele sentimendile väga mõju. Stoxx 600 lõpetas päeva tippude lähedal 0,8% kõrgemal, USAs aga avanesid indeksid küll korralikus plussis pärast oodatust paremat esmaste töötu abiraha taotluste numbrit, kuid endiselt puudub pullidel veenmisjõud selles, et turg pole lühiajaliselt oma tippu saavutanud. Terve sessiooni jooksul langustrendis olnud S&P 500 sulgus lõpuks nulli lähedal. Võib-olla teatud ettevaatlikkust Hispaania reitingu kärbe siiski tekitas võlakirjaturgudel, kui Itaalia suutis eilsel oksjonil müüa planeeritud koguses (6 mld EUR) võlakirju, ent 3a tähtajaga paberi tulusus kerkis 2,75% pealt 2,86% peale. Nõudluse ja pakkumise suhe oli siiski parem võrreldes eelmise korraga (1,67x vs 1,48x). Euroopa kasinusmeetmete osas on tekkinud väike sõnasõda, kui IMFi president Christine Lagarde peab targemaks majandusliku surve vähendamiseks lükata eelarvekulude kärpeid ja maksude tõstmisi rohkem tulevikku, kuna üheaegne kärpimine Euroopas võib kokkuvõttes viia kõrgemate võlakoorma ja eelarvedefitsiidi protsentideni SKPst. Tema arvates peaks Kreekale andma eesmärkideni jõudmiseks täiendavad kaks aastat armuaega ning Hispaaniale ühe lisa-aasta.			OSCAR-2019
See oli väga ammu ühel talvisel päeval... Mäletan, et ema oli väga raskes meeleolus, oli kuidagi nagu mures ja kurblik; liikus raskelt ja rääkis vähe. Viis kambri suure põhu koti ja ütles mulle: „Ole hea laps!“ Meil siis rohkem lapsi ei olnud kui meie vennaga. Seda ma ei mäleta, kas vend ka toas oli või kus ta viibis, aga mind küll surus ema tugevasti vastu rinda ja käskis munuke olla. Kaks õde, üks minust vanem ja teine noorem, oli surm ühel eelmisel talvel ära viinud. Mäletan, et emal oli neist nii kahju – alati nuttis ja palvetas ta nende pärast. Siis oli raske haigus sarlakid ja surid paljud lapsed. No jah, ootasin siis nutt kurgus, et millal ema jälle tuppa tuleb, kuid ega ta ei tulnudki nii ruttu. Ta jäi kogu õhtuks ära ja alles teisel päeval lubati tema juurde minna. Mäletan, et ta oli väga haige, kuid sellest hoolimata oli ta nägu rõõmus. Ta kõrval voodis magasid kaks imetillukest roosakat last. Nad olid nii pisikesed ja armsad. Ema silitas mul õrnalt pead ja ütles: „Tütreke, kuri surm viis meilt kaks sinu õde ära; nüüd tõin sulle kaks asemele jälle!“ Mina ei osanud sellest kuigi suurt rõõmu tunda, sest olin alles viie aastane. Aga armsakesed olid nad küll need pisikesed elus nukukesed. Kuid juba varsti algasid murelikud päevad. Suur kiigu toodi tuppa, väikesed pandi ühel pea ühte otsa, teisel teise otsa, nii et jalad vastakuti jäid. Algul ma nende jalgu üldse ei näinudki, sest need olid üleni lappide sisse mähitud – ainult pisikesed roosakad peanupud paistsid. Noh ja mina pidin siis neid selle kiigu sees magama äiutama. Oh küll see oli raske töö. Istusin kiigule keskele ääre peale – seal, kus pisikeste jalad pidid olema ja hakkasin kiikuma. Niiviisi jalgadega hoogu andes sain ise ka kiikuda ja algul oli see isegi väga lõbus. Aga pisikesed ei tahtnud ju sugugi alati magada. Vaatasid mulle otsa, silmad nagu säravad nööbid peas. Sellest poleks midagi olnud, et vaatavad, aga varsti läksid pisikesesd suukesed sopilisteks ja nutupill oli lahti. See tegi ka minu meele nukraks ja panin samuti pillima. Siis pidi muidugi tulema ema ja meid kõiki rahustama. Nii veeresid talvised päevad – pikad ja igavad, kuigi ka lõbu ja rõõmu neisse küllaga jätkus, sest õige ruttu hakkasid mu nukukesed juba suid naerule sättima ja siis naersime kõik kolmekesi. Talvel oli muidugi ema alati lähedal ja polnud see asi nii hull, aga kui tuli suvi, mil ema-isa pidid minema välja tööle, siis oli raske. Ema läks hommikul vara juba enne päikese tõusu heinale – võõrastele hobuse päevi seletama. Sellal pidi talumeeste käest hobust laenama, et natuke kartuleid ja köögivilja maha panna. Ja selle hobuse eest tuli siis heinaajal teisi aidata – küll niita ja loogu võtta. Algul oli meil vanaema ka, aga tema oli väga vana ja haige. Mul tuli peaaegu üksinda õdede eest hoolitseda – nii palju kui mul sel ajal jõudu ja mõistust oli. Ka lehma pidin juba varakult lüpsma hakkama. Mäletan, et olin seitsme aastane kui ema äratas mind kella viiest lehma lüpsma. Esimesel hommikul aitas veel ema, aga teised hommikud pidin juba üksinda hakkama saama. Ema pidi ju vara-vara tööle ruttama, et enne talupere ärkamist kohal olla. Oh kuidas nutsin mitugi korda lehma all. Piim ei tahtnud ju kuidagi lüpsikusse minna. Ikka ta sirises küll suka peale, küll kleidi varukale, aga lüpstud ikkagi sai, sest nii oli kord ja seda pidi täitma. Ei jõua ju vanemad üksinda meid toita ja katta, tuleb ka endal raskustega võidelda. Suvised päevad olid pikad ja päikeselised. Lõbus oli meil kolmekesi kodus hullata. Ka naabri Eedi oli meiega koos. Neljakesi oli mängimine veelgi lõbusam. Päev möödus ruttu, aga õhtul oli igavus ja ootus suur – millal tuleb ema? Ronisime siis keldri küljele. Kelder asus meil värava juures. Selle küljelt paistis kaugele, kui ema metsast tulema hakkas. Ja kuidas vahtisime üksisilmi metsateele, kas juba ei paista ema valge rätt. Suvel on küll valged ööd, aga eha ajal on ikkagi nii palju videvik, et valge rätt üksinda kuulutas ema tulekut. Oh kuidas oli siis rõõm otsata kui ema tuli ja kummardas oma pea meile sülle. Ta oli kõik päeval leitud maasikad heinakaarelt üles korjanud ja endale juutesse pistnud, nii et õhtul pea aina punetas (emal olid muidu kangesti mustad ja lokkis juuksed). Küll oli siis hea meel. Ununes kõik raskus ja nukrus, mis päeval oli vaevanud. Päevad läksid ja aastad möödusid. Varsti olime nii suured, et mul tuli juba kooli minna. Sel ajal algas koolipõlv 8 – 9 aastaselt. Uhkuse tundega alustasin kooliteed; uhkuse ja hea meele tundega, et nüüd saan vabaks nooremate hoidmisest, sest kes siis kooliskäijat enam tohib sundida pisemaid karjatama. Ja küllap teinekord said õed karistadagi, kui segasid mu koolitööd. Mul oli siis enesesse palju usku. Tahtsin nii väga koolis käia, sest õppimine meeldis mulle. Eriti meeldisid mulle joonistamine ja käsitöö. Ka loodusloo ja eesti keele tunnid olid mulle armsad. Kirjutasin salmikesi ja kirjandeid. Mul oli siis isegi väike unistus kord suureks ja targaks saada. Unistasin siis, et hakkan kirjanikuks. Kuid see kõik jäi ainult lapsepõlve unistuseks. Kooliaastad möödusid. Isa-ema teenisid vähe, vaevalt, et jätkus igapäevaseks toiduks. Tuli hakata ka tööd tegema, et isa-ema vähegi aidata. Pisaraid valades lahkusin vara kevadel kodust, et ise mõnd kopikat teenida. Möödas oli kuldne lapsepõlv. Mäletan, et nutsin kogu tee ja nutsin veel seal taluski, kuhu mind viidi väikesi lapsi karjatama. Seal oli pooleteise-aastane väike tüdruk – hästi armas ja hea laps, ei nutnud ega jonninud ta kuigi palju. Vaatas oma suurte silmadega mulle otsa, kui mul pisarad voolasid, sest tema ei osanud ju veel aru saada, milleks mina nutsin. Suve pidasin vapralt vastu, sest raha oli ju tarvis. Nõnda algaski mu ise teenimise ajajärk. Järgmistel aastatel läksin juba lehmi lüpsma ja mõnd kergemat põllutöödki õppima. Jah, möödas oli kuldne lapsepõli, möödas unistused suurest ja ilusast. Kuid siiski oli ja tuli ilusat selleski ajajärgus. Tundsin siis end nii tugevana ja tahtejõulisena. Tervis oli käes ja meel rõõmus, täis ootusi ja lootusi. Siis ei aimanud veel, et mind ootab ees ränk ja raske haigus. Siis ei uskunud, et elu on nii tühine ja et olen nii abitu ja vilets. Siis oli mul unistus ilusast ja kaunist kodust. Teadsin ju, et lapsepõlvekodu jääb meile kitsaks, et tahes või tahtmata tuleb sellest kodust lahkuda ja rajada omale uus ja armas kodu. Jah, unistasin ilusast ja armsast kodust. Ilusa kodu sain ma küll, aga armsaks pole ma suutnud teda omale teha! Isamaja oli mulle tõesti armas. Ta asus noore kasemetsa ääres. Kui ilusasti laulsid siin ööbikud ja paljud teised väikesed laululinnud! Kui ilusasti õitsesid ja lõhnasid siin kannikesed ja tuhanded teised lilled... Ah kui armas oli see aeg! Unustamatud need suvised õhtud, kui olin vahest kodus isa-ema seltsis. Siis tundus, et elu on tõesti väga ilus. Aga ega ei saanud ju uneleda ainult ilusas. Tuli ikka teenida leiba ja riiet. Mäletan, et olin ühes talus 4 – 5 suve. Seegi oli ilus aeg. Pererahvas oli juba kõik koduseks saanud ja kõige suurem sõber mulle oli umbes minu vanune peretütar. Oh kuidas me seltsis hullasime ja trallitasime. Riina oli ta nimi. Küll ta oli lõbus ja vallatu! Seda naeru ja lusti oli nii palju, et tihti saime vanematelt inimestelt riieldagi, et mis te ometi alati lakerdate, aga kes sellest hoolis. Naer tuli ikka vägise peale. Siis ei tundnud väsimust ega muret. Laupäeva õhtul hämarikus, peale päevatööd luuad-rehad käes, sai õu ja tänav puhtaks pühitud, toad puhtaks pestud ja lõhnavad kased metsast tuppa toodud. Siis oli nii hea uinuda ja kehal väsimusest puhata lasta. Pühapäeva õhtud kulusid ikka kiigel ära. Mis sellest, et esmaspäeva hommikul juba kella neljast üles aeti ja õhtuti enne kella kahtteist magama ei saanud.. See oli ju noorus – noorus ilus aeg! Ka talvel sai pererahva rõõmust osa võtta. Sellal käidi hobustega kirikus. Siis tuli peremees uhke saani ja hobusega kirikust tulles meilt läbi, võeti mind peale ja viidi pühasid pidama suvisesse töökohta. See oli ikka Jõulu esimese või keskmise püha. Kui ilus oli see sõit. Hobune, kes suvel pidi rasket tööd tegema, oli nüüd puhanud ja end ilusaks siledaks söönud. Uhke sõiduga traavis ta läbi pehme sahiseva lume. Meel oli siis nii rõõmus, süda helge ja soe. Jälle olid meil Riinaga lõbusad päevad. Kuid rõõm pole ju alaline. Tihti tulid ka muremõtted vaevama. Isa oli mul sellal juba mulda varisenud. Ema ja kahe õega olime neljakesi. Vend oli oma elu linna rajanud. Isamaja jäi pisikeseks ja vanaks ning kõdunes. Oleks tarvis uuendust, kuid kuidas ma ka ei mõtelnud ja oma pead ei vaevanud, uue maja ehitamiseks meil jõudu ega mõistust ei jätkunud! Teenitud rahast jätkus ainult riideks ja leivaks, sest paljuke siis sel ajal oli ühe naisinimese teenistus. Polnud ka kedagi, kes oleks head nõugi andnud. Olin siis ühes teises külas suviliseks. Peremehega oli alati see maja küsimus jutuks. Tema muudkui rahustas ja lõõpis: „Ah mis sa tühja muretsed, küllap on sinugi jaoks kusagil uus maja olemas!“ Ja nii jäigi see maja jutt sinnapaika nagu ka minu unistus uuest majast. Samas külas elas ka keegi noormees – minust aastat viis vanem. Küla asus väga ilusas kohas mere ääres ja ka kaljude ning pankade läheduses, samuti ilusate metsatukkade keskel – ühesõnaga väga ilusas looduslikus kohas. Siin ilusa looduse keskel ma siis kohtusingi selle tõsise noormehega ega osanud siis veel teada, et see ilus koht saab kord minu kodu olema. Tema kodu asus otse mere ääres. Nii et vahest vesi kippus õuegi tulema. Ühest küljest rippus kalju sein alla mere kohale, teisest küljest piiras noor kase salu seda kodu. Ka uue maja oli see noormees juba ehitanud. Mõtlesin siis, et küll see inimene on õnneseen, kes siia kord elama saab. Siis ei aimanud, et elus on ikka rohkem muret kui rõõmu. Mäletan, see oli üks nelipühi lauba õhtu. Olin siis juba kolmandas külas jälle suviliseks.Ilm oli ilus nagu suvel enamasti. Linnu laulu ja lille lõhna oli kogu ümbrus täis. Ka sauna lõhn oli nii mõnus ja meel oleks pidanud olema kõige rõõmsam, kuigi millegi pärast ta seda ei olnud. Südames lasus nagu mingisugune mure tomp, mis ei lasknud rõõmu tunda ei linnualaulust ega lillelõhnast. Küllap oli põhjuseks seesama noormees sealt teisest külast. Olin temaga nüüd juba paar aastat tuttav olnud. Tema käis samuti väljas raha teenimas, sest kodurand sellal veel ei toitnud ega andnud tarvilisel määral elatist. Tema tööpõld oli sel kevadel Pärnu kalarand ja küllap olime vist kevadel enne lahku minekut liiga kaua teineteist emmanud. Sellest siis see nukrus ja muregi südamesse jäi. Kahju, et pidime olema teineteisest nii kaugel ega ulatunud teineteisele lohutusi ütlema. Ennast puhtaks pesnud ja lasknud pererahva magama minna, seadsin sammud kodu poole. Mõtlesin, et ehk on seal nukral meelel vähe lõbusam. Ema oli üksinda kodus, sest ka nooremad õed olid väljas võõrast teenimas. Ema seltsis on alati hea ja soe. Temale võid alati kõik ära pihtida, mis südant piinab, sest tema saab kõigest aru ja tema mõistab kõik. Vähemalt minu ema oli küll niisugune! Seal me siis istusime emaga, kuni hämarik juba hakkas kaduma ja siis... Siis äkki näen, et videvikus nagu liigub keegi meie suunas. Ja tõesti seal oli tema, mu noormees! Küllap oli mu nukrus ulatanud temani sinna mere taha ja toonud ta koju minu juurde. Olin siis muidugi vist kõige õnnelikum sellel videvikul. Hommikul läksin rõõmsana ja puhanuna jälle oma töökohta ja siingi näis kõik palju rõõmsam ja lõbusam. Teadsin ju küll, et küllap tuleb siin nii mõnigi raske hetk üle elada, aga südames oli nagu mingi kindlus, millele lootsin. Algas suvi ja igapäevane töö. Märkamatult möödusid päevad ja ma ootasin sügist. Ootasin sügist, sest siis pidi ju algama uus ajajärk mu elus. Ja küllap ta algaski. Oma teenistuseaega ma päris lõpuni ei olnudki, sest olin suve jooksul paisunud juba üsna ümarikuks ja küllap see töö hakkas mulle mõnes suhtes raskekski minema. Ja et Anton (nii oli mu noormehe nimi) ka soovitas mul koju tulla, siis jäigi mul kuu või paar nädalat pooleli ning tulin koju ema juurde. Ema oli minu vastu alati nii hea. Tema ei pahandanud minuga kunagi, kuigi tal oleks seekord seda tõesti õigus olnud teha. Ütles ainult: “Kui oled seda teinud, siis kannata nurisemata ja palu omale Taevaisalt abi ja õnnistust“. See oli novembri kuu lõpp, kui tulid sina ja tõid mu siia, mu praegusesse koju. Vihma pladises nagu oavarrest, kui tulime mu väikese riide pambuga. See oli nagu Vargamäe Andrese ja Rõõda teekond. Hoogsalt ja rutakalt astus väike must hobune teed ja peagi olime meie uue ühise kodu väravas. Ilm oli küll paha, sajune ja märg, aga süda oli soe ja rahul. Mõtlesin ja uskusin siis elusse nii palju. Mõtlesin, et suudan elu muuta kauniks ja ilusaks, aga kahjuks ei ole ma seda suutnud! Kodu on siis õige kodu, kui ta on armas, puhas ja soe. Tõsi, küllap on olnud siin paljugi ilusaid hetki ja armsaid mälestusi, aga niisuguseks, nagu ma tookord seda unistasin, ma pole teda suutnud teha ega luua. Liiga vähe aega saime olla õnnelikud. Tuli sõda ja karmid aastad. Ülo, meie poeg oli alles nii pisikene, kui sina pidid minema sõjateele. See oli raske aeg. Pisarad voolasid siis sama vulinal nagu tookord novembripäeval vihm, kui siia koju tulime. Kuid ega aeg ei peatu! Sõjavanker veeres mööda ja jälle kulges elu oma rada. Ülole tulid seltsiks veel kaks õde – Elle ja Laine ning uue tahtejõuga algasime jälle oma eluteed. Rõõm oli lastest, rõõm oli ka oma igapäevasest tööst ja tegemistest, aga midagi pistis nagu siiski südames. Miski jäi nagu tegemata. Midagi oli nagu puudu! Mõtlesin küll siia ja sinna – kõik paistis nagu korras olevat, aga valu südamesse ometi jäi. Möödusid jälle aastad. Ülo oli sirgunud juba nii suureks, et pidi juba kooli minema. Samasugune uhkusetunne nagu omal ajal iseenda kooliteed alustades, oli mul ka nüüd kui poega kooli saatsin. Ülo oli hea poiss. Koolis õppis ta hoolega ja tal oli tahtmist ja edu õppimiseks. Enamuses olid ikka viied ja kiitused, mis koju toodi. Isegi medalid ei puudunud. Ka tütred olid mul head ja õppisid edukalt. See rahustas mu valutavat südant ja ma lootsin, et elu läheb mul õnnelikult. Lapsed on mul head lapsed olnud. Mõnikord, tõsi küll, olen nende pärast ka pisaraid valanud, aga see kõik käib ju elu juurde. Ei ole ühtegi õnne ilma õnnetuseta ega ühtegi rõõmu ilma kurbuseta. Nii on see ka minu tühises elus. Seejuures eriti suuri ega rõhuvaid raskusi mul siiski siiani kannatada pole olnud peale Antoni mobiliseerimise 1941.a. Siis küll jäi elu nagu korraga seisma – ei osanud siis enam mõelda, kuidas edasi elada?! Kuid aeg möödus ja elu nõudis elamist ning lõpuks tuli Anton ka sõjast tagasi. Alustasime jälle uute lootuste ja soovidega oma kodust elu ja laste koolitamist. Tulid kolhoosid, vana asendus uuega. Töid ja tegemisi tehti koos kollektiivselt. Polnud enam oma hobust ega lehma. Kõik oli ühine. Kuid tervis oli siis veel käes ja päevad ning aastad möödusid ruttu. Lapsed kasvasid, kooliaeg sai mööda ja igaüks neist alustas oma elu ning oma kodu rajamist. Poeg õppis Tallinnas Polütehnilises Instituudis ja tema elu hakkas rohkem Tallinnasse jääma. Tütardest jäi vanem kodusaarele, sest temale linnas ei meeldinud, aga noorem tütar leidis omale uue kodu jälle hoopiski mandrimaal. Aeg möödus ja aastad läksid, aga tervis hakkas mul üles ütlema. Käed valutasid ja „surid ära“. Väsisin kõigest kergesti ja kõige rohkem piinas mind süda. Ta valutas mul alati ja mul oli tunne, nagu oleksin teinud midagi, mis pole õige! Kuid mida nimelt, seda ma ei teadnud ega aru ei saanud. Ma ei osanud endale aru anda, miks mu süda nii valutab. Püüdsin ja tahtsin Antonit aidata töös ja tegemistes, aga kuigi palju see ei õnnestunud. Palk oli sellal kolhoosos väga väike. Põllul töötamine läks mulle raskeks. Käed ei hoidnud enam sahka, see läks sinna, kuhu ise tahtis. Mul tuli sellest tööst loobuda. Hakkasin siis posti vedama, lootes, et see töö on kergem ja mu kätele kohasem. Töö oli küll kerge, aga rattasõit jälle kätele ei meeldinud, sest postkontor oli 8 km kaugel ja peale selle tuli post ka küladesse laiali kanda. Loonulikult ei saanud selle töö juures ka mistahes aastaringselt ette tulevast ilmast ega talvisest sügavast lumest hoolida. Pidasin siiski mõned aastad seda ametit ja seejärel proovisin piimaveoga. Olin kolhoosi piima meiereisse toimetava veoauto kaassõitjaks ja piima üleandjaks. Seal polnud küll omal vaja jalgu vaevata ega rattaga sõita aga selle eest tuli talvel külmaga võidelda. Lahtise auto peal talvel sõita oli külm ja see mõjus halvasti mu liigestele, kuhu selleks ajaks juba mitmed põletiku alged ja kolded vist olid jõudnud. Kuigi ma sellal seda veel ei teadnud ega uskunudki, et asi tõsine ja pöördumatu kipub olema. Tundsin küll, et haigus halveneb, aga arvasin, et ega ta ikka nii hull ei ole ja küllap ma ikka jälle terveks saan. Alguses oli see arstimine ka vilets. Ega ju ei teadnudki, millega täpsemalt tegemist on? Kohalik arst lohutas, et küllap asi ise paraneb ja vaja ainult oodata. Eks ma siis ootasingi ja lootsin, et paranen. Ega kodused ka ei uskunud, et tõsiselt haige olen. Riina [Antoni õde – Ü.R.] ütles ikka, kui halisesin, et käed on haiged: „Kõikide käed on haiged – ega sul pole nad üksi“. Ehk kui ütlesin, et selg on valus: „Ah sellist selja valu ma olen küllalt tundnud – see pole midagi“. Ja mul tuli vaikida ja aru saada, et olen vilets ja halisen ilmaasjata. Haigus aga läks ikka edasi ja mu kannatus pandi üha enam proovile. Valutama hakkasid puus, põlved ja isegi varbad ja sõrmed. Käed läksid kõveraks ja sõrmed kühmulisteks. Tuli ikkagi otsida arstiabi. Olin siis kuu aega Kuressaare (sel ajal Kingissepa) haiglas. Seal leiti, et on krooniline liigeste põletik ja mulle määrati mudavannid. Külmetamine ja raske füüsiline töö olid muidugi vastunäidustatud. Vannis käimine oli aga nii, et käisin bussiga Kingissepas – hommikul läksin ja õhtul tulin; üks päev vann ja teine vaba. Aga seda vaba päeva ei saanud ju kuidagi päris ilma tööta olla! Siis olid ju igavene looder. Aga ega haigus ei lase ennast ka narrida... Arstki ütles, et sellisest vannis käimisest pole mingit kasu, sest peale vanni ei tohiks mingil juhul külmetada ega ka füüsiliselt pingutada. Aga kus sa siis nii saad?! Hea, et üldse neis vannides käia sai! Veel määrati mind Pärnu sanatooriumi. Riina ütles, et võta aga lehm ka kaasa – mina teda küll lüpsma ei hakka. Sellega jäi mu minek seniks katki kui lehm sügisel kinni jäi. Pidin ju selle järgi talitama, kuidas igapäevane kodune elu võimaldas. Nutsin väga palju – salaja ja püüdes oma pisaraid varjata, et teised ei näeks. Võib-olla see nutt ka ei lasknud mind paraneda. Riinaga me läbi ei saanud. Ega ma ei osanud ühtki tööd nii teha, nagu oleks pidanud. Tegin ma siis väljas või kodus – ikka oleks see kuidagi teisiti pidanud olema. Kui tegin midagi käsitööd, siis olid need ikka kaltsud ja narakad, mida pole kellelgi vaja. Ja kade on ta ka eluaeg olnud. Ega tema ei salli, et teistel temast midagi rohkem oleks. Ma tean ja saan aru, et halba ei tasuta halvaga ja paha tuleb lepitada ning andeks anda, aga ta on mu südame nii ära söönud, et ma ei saa kuidagi temaga leppida. Küllap olen ise ka halb ja paha ega oska elada nii nagu peaks. Raha ma pole osanud eladeski korjata ega hoida. Kopikad on mul alati otsas ja ega ma pole neid kunagi kuigi palju saanudki, sest olen eluaeg teinud odavat tööd ega kunagi osanud mingeid kasusid arvestada. Ma ei ole osanud elult võtta mõnusid ega kasu. Olen leppinud ikka alama ja halvemaga. Isegi riided on mul viletsamad kui teistel minusugustel. Ja ega mul polegi õigust omale ihaldada ilu ega ilusaid riideid, sest olen ju väga haige. Olen nii haige ihuliselt kui hingeliselt. Ei oota elult enam midagi muud kui surma. Ei saa ma enam töötada ja ei saa ma ka kuigi palju enam liikuda. Kark on mu alatine kaaslane ja teda tuleb mul elu lõpuni kaasas kanda. Olen väga kurb oma saatuse üle, aga sellega tuleb leppida. Karile on jooksnud mu unistus ilusast ja armsast kodust. Ei ole suutnud ma teda ilusaks ehitada; ei ole suutnud luua sõbralikku ega sooja õhkkonda. Ei suuda näole manada mahedat naeratust, mis teeks elamise ja olemise rõõmsaks. Alati on meel nukker ja tusane ja võib-olla teen sellega ka teiste meele tusaseks ning elu kurvaks. Ainus, mis mu silmale veel rõõmu teeb, on kevadel lilled. Nende õitest tunnen puhast rõõmu. Tahaksin, et neid oleks mul palju ja et nad ei lakkakski õitsemast. Mul on üks väike peenar toa akende all ja see peenar on alati õites – vara kevadest hilissügiseni. Kõige esimestena tulevad kellukesed, siis nartsissid ja tulbid, siis pojengid, liiliad, päikesekübarad ja nüüd on mitu aastat õitsenud siin ka elulõng. Selle istutas mu minia. Ta on suur ja võimas ja üleni õisi täis. Tänavu ta kasvas millegipärast kahte harusse. Ju vist sellepärast, et meie mõtted ja tegemised Antoniga kipuvad ka kahte jaosse. Haigus on teinud mind väga kannatamatuks ja kärsituks. Ei kannata tihti iseennastki, veel vähem teisi. Saan aru, et ei tohiks midagi ütelda, ega oma tahtmist ajada, aga justkui kiuste tuleb jonn. Sest kui tunned, et sul on õigus, siis ei saa nagu teisiti, kui hakkad vastu. Seda aga Anton ei salli ja siis läheme lahku ja kaklema. Vanad inimesed, mõistus peaks selge olema, aga jonnivad nagu aastased lapsed! Enam ei ole armastust. Enam ei ole illusioone ega unistusi. Elu on olnud tühine. Tühine ja asjatu. Ei ole täitunud lapseea unelmad. Ei ole täitunud soovid ega unistused. Ilusat ei ole, on ainult valu ja nukrus. Ja nüüd ma tean ka miks süda mul alati valutas – valutas sellepärast, et ei leidnud oma õnne! 4. Mõtle hingamise päeva peale, et sa teda pühitsed; kuus päeva pead sa tööd tegema ja kõik oma tegemised ära tegema, aga seitsmes päev on hingamise päev Issandale sinu Jumalale 10. Sa ei pea mitte himustama oma ligemise naist. Sa ei pea mitte himustama oma ligemise koda, ei tema põldu, ei tema sulast ega tema ümmardajat, ei tema härga ega tema eeslit, ei muid tema lojukseid ega mingisugust asja, mis su ligemise päralt on. Aamen Sinu juure, oh Issand Inimesearmastaja, tõttan ma unest üles tõustes ja ruttan Sinu tahtmist täitma Su armu abil ja palun Sind: ole mulle abimeheks igal ajal, iga asja juures ja hoia mind iga kurja lihaliku teo ja kuradi kavaluse eest, lunasta mind ja vii mind oma igavesesse riiki, sest sina oled mu Looja ja iga hea asja Muretseja ja Andja; Sinu peale üksipäinis loodan ma ja Sulle annan au nüüd ja ikka ja igavesti. Aamen Issand meie Jumal! Anna mulle andeks kõik, mis ma sellel päeval sõna, teo ja mõttega pattu olen teinud, sest Sina oled helde ja inimesearmastaja; saada mulle rahulist und. Läkita oma kaitsjat Inglit, kes mind kõige kurja eest varjaks ja joiaks, sest Sina oled meie hingede ja ihude kaitsja ja Sulle, Isale, Pojale ja Pühale Vaimule anname meie au nüüd ja ikka ja igavesti. Aamen. Kõige armulisem Issand! Saada meile oma Püha Vaimu armu, kes meile mõistust annab ja meie hinge jõudu kinnitab, et meie kuulutatud õpetust vastu võttes üles kasvaksime Sinu, meie Looja auks, meie vanemate meeleheaks, kiriku ja isamaa kasuks. Lunasta oh Issand ja heida armu mu vaimuliku isa, mu vanemate, sugulaste, ülemate heategijate ja kõikide õigetusku ristiinimeste peale. Mõtle oh Issand mu puhkama läinud sulaste ja ümmardajate ja kõikide siit ilmast ära läinud minu sugulaste ja heategijate hingede peale ja anna neile andeks kõik nende patud, mis nemad tahtmisega ehk tahtmata on teinud ja kingi neile oma taevariiki. Palu minu eest Jumalat, oh Püha Jumala armas ümmardaja Elisabet, sest sind hüüan ma südamest appi mu usin abimees ja mu hinge eestpaluja Kõikide silmad loodavad Issand Sinu peale ja Sina annad neile nende rooga omal ajal, teed lahti oma rohket kätt ja täidad kõik, kes elab, hea meelega. Meie täname Sind oh Kristus meie Jumal, et Sa meid toitnud oled oma maapealse heaga. Ära jäta meid ilma ka omast taevariigist On tõesti kohus õndsaks kiita sind, Jumalasünnitajat. Sind ikka õnnistud ja laitmata ja meie Jumala Ema, kes sa ülem oled kui kõik keerubid ja palju ausam kui seeravid. Kes sa puhtaks neitsiks jäädes Jumala Sõna ilmale tõid. Sind tõsist Jumalasünnitajat austame meie. Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud saagu Sinu nimi! Tulgu meile Sinu riik. Sinu tahtmine sündigu kui taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad. Kui ka meie andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid mitte kiusatuse sisse vaid päästa meid ära kurjast, sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen Sinu sündimine, oh Kristus meie Jumal, valgustas maailma tõetundmise valgusega, sest temas õppisid tähtede teenijad ühe tähe läbi Sind, õiguse päikest kummardama ja Sind kui kõrget päeva tõusmist tundma. Issand au olgu Sulle! Issand, ma usun ja tunnistan, et Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg, kes maailma sisse tuli patuseid ära lunastama, kellede seast mina kõige suurem olen. Veel usun ma , et see on tõesti Sinu kõige puhtam ihu ja see on tõesti Sinu kõige kallim veri. Seepärast palun ma sind: halasta mu peale ja anna mulle andeks mu patud, mis ma tahtmisega ehk ilma tahtmata, mis ma sõna ehk teoga, teadmise ehk teadmata olen teinud ja tee mind kõlblikuks hukka mõistmata Sinu kõige puhtamast pühast õhtusöömaajast osa saama mu pattude andeks andmiseks ja igaveseks eluks. Võta mind täna vastu kui Sinu püha õhtusöömaaja osalist oh Jumala poeg, sest ma ei taha Sinu vaenlaste ees seda salajast asja avalikuks teha ega suud sulle anda kui Juudas,vaid ma tunnistan Sind kui röövel. Issand, mõtle minu peale omas kuningriigis. Ärgu saagu mulle Su pühast Sakramendist osavõtmine mitte süüks ehk hukkamõistmiseks vaid mu hinge ja ihu parandamiseks. Palu minu eest Jumalat oh Püha Jumala armas ümmardaja Elisabet, sest sind hüüan ma südamest appi mu usin abimees ja mu hinge eestpaluja. Imelik talv see tänavune! Maa on kirgas roheline. Tibutab vihma. Vahest piilub ka päike arglikult pilve vahelt. Õhk on soe. Külma kraade pole üldse. Kraadiklaas näitab sooja vahest isegi 6 – 7 kraadi. Elada on hea ja kerge – pole vaja tube kütta ega ka lund rookida. Minul veel eriti kerge – saan ka õues pisut ringi luusida. Kark ei jää kinni ja ka jalad liiguvad kergemini. Täna õues liikudes vaatan, et mis valge see on? Valge mügar lehtede vahelt piilub nii arglikult päikese poole. Võtan lehed käega kõrvale ja oh sa ime! Milline rõõm. Terve peotäis valgeid õisi on oma kroonid avanud. See on mu lumelill. Panin talle sügisel pisut lehti külma kaitseks peale. Sel talvel aga on soe ja tema ei teagi, et on alles südatalv – see tähendab jaanuari lõpp. Tema juba lööb oma õied lahti ja naeratab vastu päikesele. Ah kui ilus sa oled jaanuar, mil on enamasti käre pakane ja sügav lumi ja mil pole muud ilu kui leevukeste punased pugud lumisel põõsal seemneid otsimas. Õhk on jahedam. Helvetab pisut lundki. Mida mõtleb mu lilleke? Vaatlen teda ja mu mõtted suubuvad minevikku. Kolm aastat tagasi oli see nädal mu armsale emale viimane nädal siin maa peal elada. Kolmandal veebruaril sulgusid igavesti tema pehme ja sooja vaatega silmad. Enam ei kiirga neist hellust ega armastust. Jäädavalt lakkas tuksumast tema suur ja avar süda. Süda, millesse mahtus nii palju õrnust ja headust. Võib-olla avas lilleke just tema mälestuseks oma õiekroomi – et lille vaadates mu mõtted just emale pöörduksid. Tuul valjeneb. Tuiskabki pisut. Lumi pudiseb tihedalt mu lillele. Katan ta kuuse okstega, sest tahaksin nii väga, et ta püsiks ilus vähemalt mu ema surmapäevani. Täna on jälle ilus pehme ilm. Tibutab isegi peent vihma. Avan oma lillekese – justkui silmnähes avanevad kroonlehed ja nii armsalt vaatavad mulle vastu valged naeratavad õied. On õhtu. Tuul on läinud tormiks ja pisut on ka külmakraade. Tuiskab. Katan oma lillekese jälle kuuse vaibaga. Homme... homme suri 3 aasta eest mu armas ema. Külm ja karge talvehommik. Külma isegi 8 kraadi. Päike küll paistab, aga kõik on nagu külm ja tardunud. Tardunud on mu lilleke ja tardunud on ka minu süda. Sest see lilleke ju meenutab mulle mu armast ema, kes täna kolm aastat tagasi igaveseks oma silmad sulges. On külm. Kraadiklaas näitab 10 kraadi alla nulli. Ei julge oma lillekest vaadata. Tal on kuuse oksad peal ja nende peale omakorda on sadanud pehme kohev lumi. Ta puhkab nagu sulevaiba all. Kas peab ta vastu kevadeni? On ju alles veebruar. Miks ta küll nii vara oma õied avas? Aga oli ju soe! Oli isegi päike, kuigi väga kaugel ja madalal. Külm püsib. Mõtlen iga päev sulle, väike lilleke lumevaiba all. On sul soe? Või oled sa külmanud? Valmistasid mulle nii siirast rõõmu, aga alles on ju talv. Millal tuleb kevade? Millal tuleb päike, kes sind suudleks? Siis sa kindlasti naerataksid mulle veel! Ja kevad tuli. Ka mu armas lill suutis külmale vastu pidada. Olgugi, et mõned õied olid pruuniks muutunud, oli ka veel valgeid ja ilusaid kevadpäikesele vastu minemas. See oli tõesti üks haruldus jaanuaris. On naistepäev ja mu tuju ka paras jagu naistepäevane – meel nukker ja suu pruntis. Olen halb ja paha. Anton ütleb, et olen vanapagana vanaema. Ju siis olengi... Ka okkad on mulle külge kasvanud. Rädisen nagu kadakas. Kuid miks on see kõik ikkagi nii? Miks on tuju alla nulli? Elus on ju nii palju ilusat. On siiski nii palju päikest ja rõõmsat naeratust. Miks ei saa mina enam rõõmus olla ega naeratada? Miks... miks? Kes vastaks neile küsimustele? Kes pööraks pahupidi selle kurja südame? Pööraks pahupidi, et kurjus välja läheks ja hea pool peale tuleks Kui kirjutasin sellesse kladesse need read ja mõtted, olin väga haige ja sellepärast oli meel nii kurb...			OSCAR-2019
Sai ostetud mõlemad. Kui lapsed peres, siis see on kohustuslik ost. Eriti peale viimati omandatud eestimaiseid DVDsid (Naksitrallid ja Kevade) tunduvad need kuidagi väga head kohe aijah, mina ka sealtsamast mingi aeg tagasi juba ostsin. laps kommenteeris, et 'need mul on juba ju' ja sättis end ikkagi vaatama. btw, kas võõrkeeli loetakse samamoodi peale kui eesti keeltki? s.t. t&f alguses oli küll krjukov inglise keeles, rohkem ei antud mahti kontrollida. lapse vaieldamatu lemmik on muidugi 'porgandipirukas' jõululepatriinude plaadilt Vene keele lugejaks pakuks ehk seda vähe jämedamat venda kes laupäevahommikuti kanalkahes Subboteja nimelist saadet veab aga võimalik et panen ka täitsa rukkisse kui keegi tahab siis mul on jäänud vedelema 1 ajakiri e5 koos "Arabella, mereröövli tütar" plaadiga. tegelikult ei ole seda kile ümbrist veel avadnudki "Arabella" on nüüd ka jaemüügis (99.-) ning uue nimetusena "Minu Leninid" (199.-). Viimasel on vähemasti normaalne subtiitrivalik... aga tootja pärast jäi ostmata... Ilmselt olete juba mõned nädalad poes müügil näinud, ehk isegi ostnud, "vanakooli" Karupoeg Puhhi DVD-d? Kõhklejatele infoks, et plaadil leiduv eestikeelne dublaa? on Tallinnfilmi poolt ning vanade-heade näitlejatega nagu Malle Peedo, Katrin Karisma, Maile Korjus ja Endel Padrik. Klassika. Nüüd kellel plaat juba kodus on, leiab sisekaanelt veel mõned DVD-kaanekujundused: "Nu Pogodi!" ning Prostokva?ino multikate omad. Sonatiini külastades selgus, et Zajatsit-Volki võiks siinmail DVD-le oodata septembri lõpu kandis ning vanade vene multikate "maaletoomist" kindlasti jätkatakse. Nägin seda isegi müügis. Kui pikk see DVD on? Nu pagadiiga on mul isiklikult mõningane segadus seotud, tundub, et on liikvel erineva seeriate arvuga diske... Sellega seoses - kui keegi on ostnud "Viirastuste laeva" DVD, siis huvitaks, mida see kujutab. Ostsin kunagi väga odava diski Vene netipoest, aga seal on ainult vene heli ja pilt pole ka just restaureeritud välimusega. Mõni aeg hiljem tekkis ozoni ka teise kujundusega DVD... Väga imelik on seejuures see, et ma pole siiani kohanud selle filmi DVD-d mitte kusagil mujal kui Venemaal (ja nüüd Eestis). Bonifatsius on vist see lõvi, kes sõbrustas pisikeste neegritega, sõitis laevaga ja kelle sugulane on Madagaskari peaosas?... Lõvi osas on tõesti lood niisugused. "Päntajalaks" on ristitud (Toptõzhka), Hitruki '64 aasta multikas... Vaadanud veel pole ja otsemaid ei meenu aga pildil on teed rüüpavad karud/jänesed ja standard-tareke. Sonatiini "Oota Sa!" on valmis ja esimestes poodides juba müügil - seeriad on jaotatud kahele plaadile (1-8 ja 9-16), millest viimase plaadi lisad paistavad kattuvat RusCiCo omaga. Prismas oli hind 199.-/tk. Minule pakuvad sel aastal tulevatest asjadest huvi järgmised kettad (osa kattub eelneva loeteluga, osa mitte): Septembris hakkab uuesti ilmuma Cowboy Bebopi seriaal, kuna mul seda siiani pole on nüüd viimane aeg see röögatu ülekohus heastada, seda enam, et pilt ja heli peaks olema paremad kui varem. Teine anime, mille ostmisega peaks aasta sees otsad kokku saama on Samurai Champloo. Septembris tuleb ka väga odava hinnaga Jin-Roh kolmikdisk, tegu on päris hea filmiga, seegi on plaanis. Uusi filme, mida esimesel võimalusel ostan, on kaks. Burtoni Corpse Bride pole veel linastunudki, aga ma väga loodan kiiret jõulueelset DVD-d. USA-s on see septembri film, meil minu andmetel 30. detsembri linastuja. Vahepeal võttis Warner selle muuseas siinsest reliisplaanist üldse ära, aga õnneks torkis Lauri Kaare neid peale Šokolaaditehase edu sedavõrd, et film siiski tuleb meie kinno. Loodan, et tegu on ühe parima animafilmiga, mida minu silmad elu jooksul näevad, vormiliselt vähemalt. Burtoni parimad filmid on minu jaoks Ed Wood, Sleepy Hollow ja Nightmare, ehk kannatab uusim nendega võrdluse välja, vahepealsed filmid ei ole suurt millegagi hiilanud. Multikatest lähevad muidugi loosi Disney Treasurite Donaldi 2. osa ja rariteetide boks, kus sarjavälised multikad ja ka Disney üldse esimesed asjad - Alice'i lood (ilmselt osa neist). Ja Wallace'i ja Gromiti filmide (kolm pooletunnist + lühikesed) uus komplekt. Muud filmid - Sin City spetseditsioon; King Kongi vana filmi metallboks (USA-st, mitte Austraaliast, kus tuleb suur hulk metalliist karpides filme välja) ja Batman Begins, mis on ootamatult toimiv ja loogiline asi, mis siis, et aluseks on lugu liibukates mehest. Ja kuigi väga vähe on infot liikumas, ilmub ilmselt 6. detsembril ka The Island, ulmekas, mida olen kinos 2 korda näinud ja mis oli igatahes hoopis rahuldustpakkuvam film kui Minority Report (lõpp oli aimatav ja osa tulevikumaailmast totter, eriti dirigendiarvuti), A.I. (läila lugu tatisest, creepist ja koledast ning seetõttu eriti ebausutavast lapsrobotist, selle asemel oleks tahtnud näha hoopis filmi Jude Law' tegelasest ja hetkeks vilksatanud nais-pleasure-borgist) või isegi I, Robot (iseenesest suht-koht ok). Kahjuks on totaalne põrumine kinos põhjustanud selle, et vähemalt siinkandis ei panda DVD-le küll erilisi panuseid ja tegu saab olema üsna kõhna komplektiga. Loodetavasti püüab firma vähemalt USAs DVD-ga natukenegi raha teha ja annab välja lisaderohke asja... Loodetavasti lisavad siia teisedki fooriumilised oma aasta lõpu oodatumaid asju! Kunagi ei tea ju, mis on märkamata jäänud...			OSCAR-2019
Tommaso on hea välimusega suhteliselt edukas näitleja, kes pole aga oma eluga rahul. Pika üritamise peale suudab ta asjad nii kaugele viia, et tema kihlatu Chiara ta lõpuks maha jätab ning Tommaso on kindel, et nüüd ootavad teda vabadus ja seiklused. Ometigi ei lähe kõik kaugeltki nii nagu Tommaso unistas nin romantilise kangelase asemel mängib mees oma elu filmis viitsütikuga pommi nende naiste radadel, kes teda oma teel kohtavad. New York, 1887. Noor Marie Louise (Soko) unistab Ameerika vallutamisest – ta tahab saada maailmakuulsaks näitlejannaks. Kord laval olles takerdub ta aga oma kleiti ja pääseb põrandale prantstamisest vaid tänu sellele, et keerleb pikalt-pikalt kuni tasakaalu saavutamiseni oma hõljuvas kleidikangas. Šokeeritud publiku silme ongi sel hetkel sündinud moderntants. Marie Louise'st sai tantsija Loïe Fuller – elektriline haldjas, ikoon, oma põlvkonna hõõguv sümbol. Tema tants oli revolutsiooniline, olemus sütitav. Loïe'i jalge ette viskasid end nii maalikunstnik Toulouse-Lautrec, kino leiutajad vennad Lumièr'id, skulptor Rodin. Maailm oli Loïe'i ees valla, kuni saatus tõi tema teele noore tantsijanna Isadora Duncani (Lily-Rose Depp) – see kohtumine oli saatuslik mõlemale naisele. Tom (Michael Shannon) otsustab korraldada oma sõpradele õhtusöögi ning üks sõpradest lubab omakorda tuua endaga kaasa oma uue pruudi Alice’i. Alice (Rachel Weisz) saabubki ning suur on Tomi üllatus, kui ta naises oma kunagise armsama ära tunneb. Probleem on vaid selles, et praegusel Alice’il ja Tomi kallimal nagu polekski peale välimuse justkui midagi ühist – neil on täiesti erinev elulugu, erinevad nimed ja kui Tom ei oleks endas täiesti kindel, võiks arvata, et ta ajas midagi segi. Nii see aga pole ning õhtusöögist saab pikk asjade klaarimise öö. Prantsuse meditsiinitöötaja Mathilde Beaulieu (Lou de Laâge), kes töötab Punase Risti heaks, saab kummalise abipalve poola nunnalt - Mathilde’i abi vajatakse lähedal asuvas kloostris, kuid kindlasti saladuskatte all. Kloostris avastab Mathilde šokeeritult, et on vaja abi keisrilõike sooritamisel. Ratsionaalne ateist Mathilde asub kiiremas korras tegelema abivajajatega, kellest nii mõnedki väga kindlameelselt abist keelduvad. Tõsielulistel sündmustel põhinev draama „Süütud“ on veel üks pilguheit sõjale, millest ajalooõpikud ei kirjuta. Režissöör Anne Fontaine’i tunnevad eesti vaatajad filmide „Coco enne Chaneli“ ja „Kaks ema“ lavastajana. Rocco Siffredi tähendab pornograafiatööstusele sama mis Mike Tyson poksile või Mick Jagger rokkmuusikale - ta on elav legend. Kuigi Rocco ema soovis, et poisist saaks vaimulik, andis ta pärastpoole õnnistuse ka poja pornonäitleja karjäärile. Nõnda siis pühendaski Rocco oma elu teisele jumalusele, ihale. 29aastane Veronika on neljandat kuud rase ning kolmandat kuud joomatsüklis. Veronika armastatu Fred on endine kriminaal, keda ta ka joomingu käigus pussitanud on. Veronika teiseks heaks sõbraks on Ivo - homoseksuaalne mees, kes on kindel, et just see naine on tema elu armastus, kahjuks küll vales kehas. Nende kolme päevad mööduvad tsüklijoodikute seltsis, kellega koos ei näe nad siin ilmas millelgi suuremat mõtet ega pea vajalikuks seetõttu kellelegi ennast tõestada. Dokumentaalfilm „Armastus...“ räägib loo 29aastasest Veronikast, heast perekonnast pärit andekas kunstitudengist, kes on otsustanud kõigele siin maailmas käega lüüa. Küsimusele, millal, kus ja kuidas Veronika sellise tee valis, otsivadki filmi autorid nüüd vastust. Poola, 1990. Muutuste tuuled puhuvad Poolas. Käimas on vabaduse esimene eufooriline aasta, kuid pinna all pulbitseb teadmatus tuleviku suhtes. Neli väga erinevat naist tahavad leida midagi muud, kui neile pakub hetk milles nad elavad. Agata on õnnetus abielus siplev noor ema, kes otsib lohutust teises samuti võimatus suhtes. Vanem õpetaja Renata ei suuda ära imestada oma naabrit Marzenat – endist ilududkuningannat, kelle mees töötab Saksamaal. Marzena õde Iza töötab direktorina, olles armunud ühte oma õpilase isasse. „Armastuse ühendriigid“ on nüansirikas ja peenekoeline, ootamatult arenevate suhete lugu. Tänavusel Berlinalel sai film Hõbekaru parima stsenaariumi eest. Koduhoid on sooja huumoriga tehtud film hooldusõest Vlastast, kes ise hooldatava staatusesse satub ning enamuse oma senistest väärtushinnangutest ümber hindama peab. Väikelinnas elav Vlasta on oma tööle pühendunud koduõde, kelle maailma keskmeks on tema armastatud abikaasa Láda, pealinnas elav tütar ning ümbruskonnas elavad hoolealused. Vlasta elu veereb kindlat rada pidi kuni hetkeni, mil naine oma raskest haigusest teada saab. Muutudes hoolitsejast patsiendiks, peab Vlasta paljud senised väärtused ümber hindama. Slávek Horák’i „Koduhoid“ on tõeliselt sooja huumoriga tehtud film väga tõsisetel temadel. Intelligentsele stsenaariumile puhuvad elu sisse väga head näitlejatööd, eriti peaosalist kehastav Alena Mihulová. „Koduhoid“ on suurepärane näide sellest, et hea filmi sünniks on ennekõike tarvis annet ja tarka lavastajakätt. 1882, Sankt Peterburg. Sasha, noor aristokraatlikust perekonnast pärit tütarlaps, on alati juurelnud selle üle, mis küll sai tema maadeavastajast vanaisast. Kuulsa seiklejana oli ta kunagi ehitanud valmis suurepärase laeva ning läinud sellega põhjapoolust avastama, kuid oma reisilt ta kunai tagasi ei tulnudki. Et päästa oma perekonna au, võtab Sasha ette ränga teekonna vanaisa jälgedes, teadmata millised seiklused teda ees ootavad. Ühena Annecy Rahvusvahelise Animafestivali võitjatest, on romantiline animafilm „Teekond põhjnanabale„ ilus lugu noorest tüdrukust, kes oma pikal retkel mõistab mida tähendab tõeline sõprus, perekondlikud sidemed ja õilsad ideaalid. Kalmõkid räägivad, et kaamelikujuline pilv toob maa peale õnne ja just säärase pilve varjus sündis ka väike kaamelipoeg Altõnka. Paraku on Altõnka omanikud sunnitud suures rahahädas ta maha müüma filmiprodutsendile, kellele on kähku vaja asendajat võtetel hukkunud kaamelile. Altõnka ema põgeneb omanikpere juurest oma last otsima, emakaameli otsigutele asub aga omakorda müüjate perepoeg, 12 aastane Bair. Kihutades vana mootorratta otsas mööda steppi, kohtab ta kurje inimesi, vihmamanajaid, laama õpilast, endasugust seiklejahinge ja paljusid teisi. Kõik need inimesed tõmbavad poisi erinevatesse seiklustesse, kuni Bair lõpuks leiab selle mida otsis. „Taevane kaamel“ on ajatu lugu sõprusest, sobilik kõikidele vanustele. Film linastus 2015 Berlinale ametlikus programmis ja on olnud erakordselt menukas pea kõigil lastefilmide festivalidel, kus linastunud on (kokku 12, olulisemad Berlinale, TIFF, London Film Festival jne.) Korralik bussijuht Mario satub vahetult enne oma pensioni vedama bussitäit hipisi psühhedeelilisele reisile, mille käigus tõdeb, et on elus vigu teinud ja taaskohtub oma ammu kadunud pojaga. Puhkusereiside bussijuht Mario on veetnud kogu oma elu transportides pensionäridest lõbureiseijad soojale maale enda reisifirma „Paradiisireisd“ kaudu. Sel korral aga - mõned kuud enne ise pensionile jäämist – täitub Mario buss alternatiivnoortega, kes kõik Horvaatiasse psühhedeelilisele üritusele sõita tahavad. Mario on tõsine mees, hipid käivad talle närvidele. Paraku on sunnitud Mario sõidu jooksul tõdema, et vast pole tal kõiges siin elus õigus olnud ning hull bussireis viib mehe taas kokku oma ammu kadunud pojaga. Üks moonutatud näoga gangster hoiab tervet linna hirmu all ja politseinik Alex on see, kes peab kurikaelast jagu saama. Paraku saab Alex gangsterit taga ajades rängalt viga ning tal tuleb jälitamise asemel hoopis haiglavoodis olla. Õnneks satub Alexi haiglakaaslaseks üheteistaastane Léo – fantoompoiss, kes suudab tahte jõul väljuda oma kehast ning lennata nähtamatuna läbi kõigi seinte, kuhu hing ihkab. Tänu Léole ja oma salaarmastatule ajakirjanik Mariele saab Alex nüüd oma politseitööd edasi teha, sest Léo on tema silmadeks, jalgadeks ja mõnes mõttes ka kaitseingliks. Režissööride Jean-Loup Felicioli ja Alain Gagnoli looming on eesti vaatajatele juba tuttav tänu mõned aastad tagasi meie kinodes linastunud animafilmile „Üks kass Pariisis”. Musta huumori lugu äsja töö kaotanud ja naisest lahutanud mehest, kes võtab vastu ebatavalise ning ohtliku väljakutse. Jacques (Romain Duris) elab väikeses linnakeses, kus pea kõik elanikud on töötud. Kohalikuks suurimaks tööandjaks olnud tehas suleti ja nüüd pole Jacques'il ei tööd ega raha, pruutki hülgas ta ning ainsaks alles jäänud asjaks on aina kasvavad võlad. Seega pole ime, et kui kohalik maffiaboss Gardot (Michel Blanc) mehele väikest tööotsa palgamõrvarina pakub, võtab Jacques selle pärast pisukest kõhklushetke vastu. „Meie viimane tango“ on lugu kahe tangoajaloo kahe kuulsaima tantsijavahelisest armuloost ning mõlema kirest selle tantsu vastu. María Nieves Rego (81) ja Juan Carlos Copes (84) kohtusid teisemeas ja tantsisid koos peaaegu viiskümmend aastat. Selle poole sajandi sisse jääb palju armastust, vihkamist, lahkuminekuid ja taaskohtumisi ja miks mitte nüüd heita pilk kõigele, mis selja taha jäänud. Režissöör German Krali ja produtsent Wim Wendersi muusikaline dokumentaalfilm näitab meile uskumatut tango-koreograafiat, sügavuti minevaid usutlusi tantsijatega, visuaalselt võrratut Buenos Airese tänavapilti ja kõike seda, mis on vajalik tango olemuse tabamiseks. Kas olete olnud olukorras, mil hommikul vasardab peas vaid üks küsimus: kuidas on võimalik, et ma just selle inimese kõrval praegu ärkan? Kui olete midagi sellist kogenud või tahate teada, mis taolisesse olukorda sattuva inimese peas liigub, siis on „Hommikune seksišokk“ just vaatamiseks paras film. Lavastaja-stsenaristi Shanra J. Kehli indie-komöödia on intelligentne, vaimukas ja terane lugu, mis jälgib kaheksa paari hommikust ärkamist. Filmitegijad näitavad meile, kuidas ärkajad keerulises situatsioonis enda ning oma partneriga toime tulevad (või ei tule). Hinnanguid siin ei anta ja lõpulahendus jääb vaataja enda otsustada, sest kes meist ikka ette teab, mida tema taolises olukorras ette võtaks. Tõestisündinud lool põhinev riukalik põnevik AITÄH HELISTAMAST räägib uskumatu loo mehest, kes röövis sadu miljoneid eurosid – ainsaks relvaks mobiiletefon. Juba jõmpsikaeas oli näha, et Gilbert on südametemurdja – säärast oskust inimestega manipuleerida ja saada neilt, mida hing ihaldab, oskavad vaid vähesed. Aastakümneid hiljem, kui mobiiltelefonide SIM-kaardid pakuvad lõputuid võimalusi, on selge, et vaid taevas võib olla Gilbert’i kelmuste piiriks. Nagu geeniustele tihtipeale omane, ei suuda ka Gilbert piiri pidada ja tema anne muutub hulluseks - oma viimase röövi teeb ta politseijaoskonnast, olles ise juba vahi all. Humoorika põneviku peaosas mängib šarmantne prantsuse näitleja Vincent Elbaz, kes tegi kiidetud rolli koos Helen Mirreniga Eesti kinopublikule tuntud filmis „Saja sammu teekond” ning on Eesti televaatajaid lummanud D'Artagnanina TV6 kanalil jooksvas seriaalis „Kolm musketäri”. Stella on astumas teismeliste erutavasse ja hirmutavasse maailma. Ta elab oma vanema õe Katja varjus. Katja on kaunis ja andekas iluuisutaja, keda vanemad varjamatult näivad jumaldavat. Stellagi üritab kõigest väest olla oma suure ja ilusa õe moodi, proovides vanemate tähelepanu võitmiseks käituda just nagu Katja. Ometigi hakkab Stellale õde lähemalt jälgides tunduma, et kõik pole mitte nii roosiline, kui esmapilgul tundus. Katjal on nimelt toitumishäire, mis hakkab vanema tüdruku elu üle võimust võtma. Katja hirm saladuse paljastumise ees sunnib Stellat probleemist vaikima, kiskudes noorema õe nõndaviisi valede ja manipuleerimise keerisesse. Tasapisi hakkavad ka vanemad aru saama, et midagi on mäda ja see hirmutab Stellat veel rohkem. Ta ei taha kaotada oma õe usaldust ja kõige enam kardab ta kogu perekonna lagunemist. Hoolimata tõsisest teemast on „Minu kõhn õde” soojuse ja naljaga jutustatud lugu sellest, milline on teekond väikesest tüdrukust suureks neiuks. Film on festivalidel saanud rohkesti auhindu, millest olulisimad on Berliini filmifestivali alaprogrammi Generation Kplus Hõbekaru ja Göteborgi filmifestivali parima Põhjamaade filmi auhind. Nadežda on kooliõpetaja, kelle klassis toimub vargus – keegi õpilastest paneb pihta kaaslase rahakoti. Nadežda hoiatab, et kui ta kord varga kätte saab, siis ta annab tollele alles tõelise õppetunni. Koju jõudes ootab Nadeždat ees aga ehmatav üllatus – tema abikaasa on jätnud pangale tagasi tasumata autoostuks võetud laenumaksed ning vältimaks katastroofi on perekond sunnitud kogu laenu viivitamata tagastama. Nadežda laenab raha liigkasuvõtjalt lootuses auto maha müüa, kuid aeg lendab, auto aga jääb müümata. Mida teha? Ei auto, maja ega ka ema kuldsete hambakroonide müük Nadeždat enam ei päästa. Laenuandja nõuab raha, lubades Nadežda lapsele viga teha. Hirmunud ja lootuse kaotanud Nadežda näeb oma olukorrale ainult ühte lahendust – pangarööv. Pangarööv läheb edukalt, raha saab tagasi makstud ning ka koolis raha pätsanud õpilane tuvastatakse. Aga mis õppetunni Nadežda talle nüüd andma peaks? Päeval, mil Camilla – kolmekümneaastane ja sündinud mõrd – lastakse lahti oma umbes sajandalt töökohalt, otsustab naine töö tegemisega igaveseks lõpparve teha. Põhjus on lihtne – ta lihtsalt väärib rohkemat kui ülejäänud inimkond. Ta ei saa enam vanaviisi edasi kannatada, st kasutada ühistransporti, kus sõidavad mingid invaliidid või alluda ülemusele, kes haiseb, või maksta juba ärakulutatud raha tagasi värdjale maksuametile. Ta tahab normaalset elu. Pärast väikest kaalumist saab Camilla aru, et kõiki vajalikke hüvesid saab talle pakkuda ainult prints Harry (William on kahjuks juba võetud). Camilla tahab elu, kus ta saaks ringi hängida kuulsustega (näiteks JayZ, Beyonce ja Vanessa Paradis). Oma eesmärgi saavutamiseks otsustab Camilla minna Inglismaale, et kosida viimase kuninglikust soost printsi, kes naise arusaamist mööda on normaalse välimusega, kuigi kahjuks punapea. Camilla suureks üllatuseks polegi London nagu Pariis ja ka prints pole teadlik tema saabumisest, st palee väravad polegi lahti. Kuid Camillla ei anna alla, ta peab saama oma tahtmise! Guerillakomöödia „Südamete printsess” on üleni piilukaamerate ja telefonidega üles võetud film, kus tehakse nalja tänapäeva staarikultuse aadressil. Camille Cotini kehastatud Camilla seikleb Londoni tänavatel, provotseerides korralike inglasi nii kuis jaksab. Olles Borati Gallia naisversioon, on ta sellevõrra teravam ja hullumeelsem, tema iha elada nagu naisteajakirjades kõnetab ilmselt lademetes Camilla sookaaslasi. Psühholoogiline dokumentaalfilm, mis sündis Joshua Oppenheimeri kuulsa filmi "The Act of Killing" ("Tapatöö") kaasväljaandena. Perekond, kel õnnestus Indoneesia genotsiidis aastatel 1965.-66. ellu jääda, saab teada, kuidas mõrvati nende poeg, ja ka seda, kes olid mõrvarid. Selgub, et viimased elavad praktiliselt kõrvaltänavas, olles praegugi riigivõimudega heades suhetes. Filmi peategelane, perekonna noorim poeg, kes on pärast genotsiidi sündinud, küsib, kuidas on tal võimalik kasvatada lapsi ühiskonnas, kus küsimustele on vastuseks vaikimine ja mõrvareid koheldakse kui kangelasi. Vastuste otsingutel jõuab peategelane oma venna ühe tapjani, kes värvikalt oma teoga uhkeldab. Pika psühholoogilise duelli käigus jõuavad pooled ometigi kahetsuse ning andestuseni. Juhtivatelt filmifestivalidel üle 20 erineva auhinna korjanud film ei ole soovitatav vaatamine nõrganärvilistele ega rasedatele vaatajatele.			OSCAR-2019
13. märtsist jõuab Eesti kinodesse Ukraina kaasaegsed filmirekordid purustanud ajalooline suurfilm “Teejuht”, mis räägib pimeda vabaduslauliku ja orvuks jäänud poisi teekonnast 30-date aastate stalinistliku terrori taustal. Filmi levitaja Menufilmid OÜ produtsent Anu Veermäe-Kaldra lausus, et tuntud Ukraina režissööri film on võrreldav meie "Nimed marmortahvlil" eduga oma kodumaal. Film räägib Ukraina ajaloo nendest seikadest, millest varem on ajalugu vaikinud. Teejuht on Ukraina ajalooline suurfilm, mille aluseks on tõestisündinud lugu vabaduslauliku ja ameerika poisi teekonnast läbi stalinistlikust terrorist laastatud Nõukogude Ukraina. 1930- aastad, mis oli Ukraina rahvale ränkraske aeg, Ameerika insener Michael Shamrock saabub koos oma kümneaastase poja Peteriga Harkovisse, aitamaks ukrainlastel üles ehitada sotsialistlikku ühiskonda. Ta armub näitlejanna Olgasse, kellest on samaaegselt huvitatud ka komissar Vladimir. Traagiliste sündmuste tagajärjel saab insener surma, tema poja Peteri aga päästab üks kobzar, pime vabaduslaulik. Ellujäämiseks vajavad nad teineteise abi. Iraanlanna Shirinil (Desiree Akhavan) ei ole elu hetkel kerge, ta on äsja lõpetanud suhte toma tüdruksõbraga ning tulevik on segane. On raske olla korraga hea tütar oma Iraanist pärit vanematele, poliitiliselt korrektne biseksuaal ja moekates kohtades kruiisiv hipster. Shirin'i vend on just kihlunud perekonna poolt heakskiidu saanud iraanlannaga ning vanemad vaatavad küsivalt Shirini poole. Sama küsivalt vaatab Shirinit tema ex-sõbranna, kes ei mõista miks Shirin nende suhtest küll ema-isale rääkida ei taha. Ükskõik mida Shirin ka ei tee, kõik kipub tal viltu vedama ja üritades leida oma identiteeti maailmas, kus kõik on korraga justkui lubatud, avastab Shirin, et traditsioonide eest pääsu pole ning ennekõike pead sa saama sõbraks iseendaga – alles pärast seda võib heita pilgu sellele, milline sa nii tuttavate kui võõraste jaoks välja paistad. SOBILIK KÄITUMINE on naljakas ja realistlik komöödia nooreks naiseks olemises “Seksi ja linna” järgses maailmas. Cyril Gely samanimelisel näidendil põhinev tõestisündinud lugu 1944 aasta augustiööst, mis päästis Pariisi maa pealt pühkimisest. Groß Paris'i kuberner, saksa kindral Dietrich von Choltitz (Niels Arestrup) on saanud kindla käsu – vägede taganemisel hävitada Pariis. Enne plaani ellu viimist, külastab kindralit aga rootsi diplomaat Raoul Nordling (André Dussollier), kelle eesmärgiks on kindral ümber veenda. Ainsaks veenmisvahendiks on diplomaadil sõnad. Diplomaatia on kammerlik film, mida kannavad kaks väga tugevat näitlejatööd, tehes tekstikesksest stsenaariumist haarava vaatemängu. Me kõik teame, et Pariis on omal kohal alles, kuid tee linna säilitamiseni on kõigest hoolimata huvipakkuv. Brigitte'i (Isabelle Huppert) ja tema veisekasvatajast abikaasa Xavier'i (Jean-Pierre Darroussin) abielu on täiuslik, kuid ometigi närib Brigitte'i hinge rahutus. Laps on pesast välja lennanud ja mees, kuigi korralik ning hea inimene, tundub ka kuidagi luitunud olevat. Kui kõrvalmaja peol kohatud noormees Stan (Pio Marmaï) naise endale Pariisi külla kutsub, ei jää Brigitte käed rüppes istma. Ta pakib kohvrid, ütleb mehele, et peab minema silmaarsti juurde ning suundub Stan'ile külla. Paraku osutub Stan omas keskkonnas olles pettumuseks. Küll aga jookseb Brigitte'i jutt hästi hotellis kohatud skandinaavlasest Jesperiga (Michael Nyqvist). Samal ajal muutub maakodus aina murelikumaks Brigtte'i mees, kes kogemata naise salaplaanid avastanud on. Ega's midagi, peab temagi ennast Pariisi vedama, kontrollimaks mida proua suurlinnas parajasti teeb. Korraga nii koomilise kui elulise filmi kõik peategelased on veidi patused, kuigi neist pile üdinisti halb – lihtsalt elu on selline. Nad teevad lähisuhetes vigu, eksivad kõrvale monogaamia rajalt ning andestavad oma partnerite sooritatud eksimused, sest pole nende endigi minevik päris plekitu. La Ritournelle on sooja huumoriga kirjutatud ning lavastatud komöödia täiskasvanud inimestest täiskasvanud publikule. "Lilledepäev" on sooja huumoriga tehtud romantiline draama, mis räägib meile loo kahest Šotimaalt pärit õest, Rosast ja Ailiest, kellest esimene on rusikat vibutav vasakpoolne kõikvõimalike õiguste eest võitleja ja teine elust suurem glamuuritar. Koos võetakse ette retk Kuubale, vanemate noorusrardele, eesmärgiga puistada laiali oma kadunud isa tuhk saare jaoks olulisel Lilledepäeval. "Lilledepäev" näitab kaunist Kuubat ilustamata. Siin on häid inimesi, siin on halbu inimesi, ennekõike on see keerulise ajalooga riik. Ka inimesed "Lilledepäevas" on meile lähedased, koos oma vooruste ja vigadega. Mitte iga sõstrasilmne ei vääri usaldust ning mitte iga kohalik pole šaakal, kes näeb vaid turistis jalgadega rahakotti. Ning mis peamine - millised pole ka teie enda suhted lähedastega, meenutab "Lilledepäev" meile armastuse tähtsust. "Lilledepäeva" südikat peaosalist Rosat kehastavat Eva Birthistle't tunneb Eesti filmihuviline ennekõike tuntud seriaali "Elavad surnud" ühe peategelasena, teist peaosalist Charity Wakefieldi võib näha Susanne Bieri filmis "Serena". Peaosalisi kehastavatest näitlejatest on isegi kuulsam õdede päästeingli Tomase rollis üles astuv maailmakuulus kuubalasest balletiartist Carlos Acosta. Filmi lavastaja John Roberts on võitnud briti filmiauhindu BAFTA oma varasemate laste- ja lühifilmide eest. Tempoka režii ja tundeerga kaameraga üles võetud "Mustad teemandid" räägib universaalse loo unistustest, jalgpallist ja selle mustast südametunnistusest – inimkaubandusest. Ekraanilugu, mille üks olulisemaid episoode Tallinnas üles võetud on, pälvis hispaania filmi ülevaatefestivalil Málagas publiku peapreemia.			OSCAR-2019
Lasnamäe kergejõustikuhallis toimusid pealinna lahtised talvised kergejõustiku meistrivõistlused. Võistlustest võtsid osa ka JK Tempo ja Läänemaa KJK kergejõustiklased. Naiste võistlustel olid Läänemaa Kergejõustikuklubi kergejõustikutüdrukud tublid. Trinity Õismets hüppas kaugushüppes isikliku rekordi 4.49 ja oli sellega viies. Samuti parandas ta isiklikku marki 200 meetris, saades ajaks 30.12. Päeva ehk suurim eneseületus tuli 14-aastasel Virtsu koolitüdrukul kuulitõukes. […] Lähiaastatel toetab riik kohalikke omavalitsusi ligi kümne miljoni euroga Euroopa Regionaalarengu Fondist, et kohandada 1955 erivajadusega inimese kodud. “Iga erivajadus vajab ja väärib inimesekeskset lähenemist. Eluruumide kohandamine aitab puudega inimestel paremini iseseisvalt toime tulla, vähendab hooldajate koormust ja loob paremad eeldused osaleda tööturul,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukohajärgsed […] Vabaerakond on üle-eestilisel rännakul, mille peatuspaigaks 22. veebruari õhtul oli Haapsalu. Igale kohtumisele oleme kohalikega üheskoos valinud põhiteema. Haapsalu kandi inimestelt küsisime: “Mis maksab väärikas vananemine?”. Kohalike päralt olid Vabaerakonna saadikud Monika Haukanõmm, Andres Ammas, erakonna esimees Artur Talvik ja kohalikele rohkem Albertina tuntud Ain Lutsepp. Haapsalus oli rännakule kogunenud enam kui poolsada inimest. Rännakut […] 27. veebruaril kell 12.08 said päästjad väljakutse Lääne-Nigula valda Laikülla. Hädaabikõne teinud helistaja sõnul põles kuur leegiga. Päästjate saabudes põles abihoone leegiga ning süttinud oli ka üks sõiduauto. Päästjad alustasid kustutustöödega ning kaitsesid lähedal asuvaid hooneid. Tulekahjule saadi piir peale kell 12.48 ning edasi tegeleti järelkustutamisega. Põleng likvideeriti kell 14.38. Esialgsetel andmetel võis tulekahju alguse […] Veterinaar- ja toiduamet (VTA) leidis üleeuroopalise veebipoodide kontrolli käigus seitse eestikeelset veebipoodi, mis müüsid keelatud uuendtoitu agmatiinsulfaati sisaldavaid toidulisandeid. Ettevõtteid kohustati koheselt tooted müügilt eemaldama nii interneti- kui ka tavapoodidest ning ka tooted tarbijatelt tagasi kutsuma. Suunatud kontrolli käigus otsiti veeblilehtedelt selliseid turustamiseks lubamatuid uuendtoite nagu agmatiinsulfaat, kare akaatsia (Acacia rigidula), suureõieline epimeedium (Epimedium grandiflorum) […] Keskkonnaagentuuri alla kuuluv Riigi Ilmateenistus kutsus eelmisel nädalal inimesi ennustama 24. veebruari Eesti keskmist õhutemperatuuri keskpäevase seisuga. Täpseid vastuseid oli 118-st vaid üks: ennustajaks Malle Tooming, kes pakkus keskmiseks temperatuuriks -11,3 kraadi. Pakkumisi, milliseks võib Eesti keskmine temperatuur kujuneda, oli seinast seina. Kõige külmemaks temperatuuriks pakuti -24,02 kraadi ja soojemaks 3 kraadi. Täpseim ennustaja Malle […] 25. veebruaril tungiti Lääne-Nigula vallas Spithami külas asuvasse eramusse akna avamise teel sisse ning sealt varastati televiisor. Vargusega tekitatud varaline kahju on täpsustamisel. Järvamaa 23. veebruaril sai politsei teate Türi valda Käru alevikku, kus Viljandi maanteel asuvas korteris tülitsesid elukaaslased. 28-aastane mees tõmbas põrandale pikali ja lõi 26-aastast elukaaslast, kes sai viga. Politsei pidas mehe […] Lääne päästekeskuse teatel vabariigi uus aasta kõige paremini ei alanud. Peonädalavahetusel oli palju ja suuri sündmusi, õnneks ei kaotanud Lääne päästekeskuse piirkonnas tulekahju tõttu keegi oma elu, kuid vara sai siiski oluliselt kahjustada, teatas päästekeskus. Kaks peret peavad uut sajandit alustama uue kodu otsingutega. Saaremaa 25. veebruaril kell 15.16 said päästjad väljakutse Saaremaa valda Kärlasse […] 23. veebruaril oli Haapsalu kultuurikeskuses Haapsalu linnapea ja volikogu esimehe Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud vastuvõtt. Minu Rada TV tegi sündmusest otseülekande, mille salvestust saab nüüd järelvaadata. Nõva kogukonna EV100 pidustused toimusid 22. veebruaril. Alustati tseremooniast Vabadussõja samba juures, kus pidasid kõne kindralmajor Neeme Väli ning Lääne-Nigula valla majandusosakonna juhataja Taivo Kaus. Ausambale asetati pärg, lilli ning laulis Nõva kiriku koor. Edasi suunduti Nõva koolimajja pidulikule aktusele, kus esinesid koolilapsed, õpetajad, Nõva Kiriku koor ning pidasid kõnesid Nõva osavallavanem Aivi Heinleht ning […] Veeteede Ameti tänasel otsusel peatatakse alates 26. veebruarist kella 00.00-st seoses kavandatavate avalikult kasutatavate jääteede rajamisega ajutiselt laevaliikluse Väinameres Virtsu-Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla-Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru-Triigi laevateest ida poole jääval merealal ning Kihnu väinas Munalaid-Kihnu laevateest lääne poole jääval merealal. Maanteeamet on taotlenud Veeteede Ametile laevaliikluse sulgemist jääteede rajamiseks. Tekkinud sobivate ilmastikutingimustega […] Eesti Koolispordi Liidu meistrivõistlused laskmises olid meie maakonna koolidele edukad. Kolmanda koha karika Eesti koolispordi põhikoolide arvestuses saavutas Haapsalu põhikool 774 silmaga. Võistkonda kuulusid Ele-Riin Niit, Liisalota Kroon, Johannes Jakobson, Hannes Bergmann (õp Erkki Lass). Võitjaks põhikoolide arvestuses tuli Haljala kool 785 silmaga ja teise koha saavutas Kaiu põhikool 776 silmaga. 4. tuli Taebla kool, kes […] Haapsalus Paralepa terviseradadel tuleb 3. märtsil suusapäev. Start ja finiš on Fra Mare spaa kõrval parklas. Kl 12-15 kutsume kõiki suusatama või kelgutama. Kõigil soovijail on võimalus end proovile panna ning sõita aja peale. Kiireimale raja läbijale auhind. Kõigi 2,5-kilomeetrise suusaraja läbinute vahel loosime kl 14.30 välja auhindu. Peaauhinnaks on uued suusad. Päeva aitab lõbusalt […]			OSCAR-2019
[1999. aasta märkmeid on leitud vaid lahtistelt lehtedelt ja need piirduvad esimese poolaastaga. Esimese kolme kuu kohta on ühel A4 lehel täielik kalendaarium iga päeva ilma iseloomustamiseks, aga et see kuigi olulist infot ei sisalda, siis on järgnevas toodud vaid illustratsiooniks veebruari kuu andmed tabeli kujul. Ü.R.] Kask tukub üksi Kopli tare taga... [Nii võiks pealkirjastada üsna hüplevad read, mis küll riime sisaldavad, kuid mida on raskevõitu tervikliku luuletusena kirja panna... Ü.R.] On ilus vaikne ilm. Päike nagu tahaks välja tulla, aga veel ei ole selge, kas see tal ka õnnestub... Olen jälle oma mõtetega minevikus ja muidugi lapsepõlves. Minu meelest on eesti keeles kaks lühikest, aga kõlavat sõna: ema ja kodu. Need ühtekokku ongi minu jaoks nüüd lapsepõlv. Peale selle on mulle lapsepõlvest jäänud hinge kaks heli: kirikukellade ja kitarri helid. Mulle meeldib ka laul, kuigi ise ma laulda ei oska. Võib-olla on see harjutamise puudus või ka lihtsalt harjutamiseks vajaliku tahte- ja sihikindluse puudus?! Ilm püsib sombune. Puhas ja valge lumi kadusid paari päevaga, sest tuul puhub lõuna poolt ja kraadiklaas näitab enamasti plussi poolt. Ennustati küll külma talve, aga mis tegelikult tuleb, seda paeavad alles paar järgnevat kuud näitama. Terve jaanuari kuu olid pilves ja sompus ilmad ning vaheldumisi sadas lund ja vihma. Päikest peaaegu ei olnudki näha. Veebruar on olnud ilusam ja eriti ilusad on olnud hommikud oma päikesetõusudega. Loojanguid ma siin oma aknast ei näe; neid sain Koplil jälgida. Kahju, et ei oska ilusaid looduse pilte omale kuidagi jäädvustada. On ju muidugi kunstnikke, kes seda oskavad, aga nende silmadega, milledega mina asju näen, keegi teine ju ei näe! Loodus toimetab omasoodu, aga inimene on väeti ja ülekohtune. Ta peab ennast ikka kõiketeadjaks ja targaks, aga tegelikult ei saa oma tarkusega kuidagi toime tuldud. Samasugune olen minagi – targutan ja tahaksin hea olla, aga ei oska ega suuda. Mõtlesin ikka, et ma seda 1999-ndat aastat enam ei näe, aga nüüd võib juhtuda, et veel 2000-ndagi ära näen! Mul ei ole praegu ju midagi viga, kuid kannatuste aeg võib veel ees olla?! Praegu ei ole mul suuri valusid, aga need saavad alles tulla. Sellepärast süda muudkui valutab, sest olen niisugune närveerija. Veiko läks jaanuari algul Tallinna, kust edasi ikka merele pidi saama. Minek oli raske, sest meil mõlemal olid pisarad silmas... Veiko on hea südamega, aga vahest kipub joomine mõistust ära võtma ja nii ei ole head halvata... Ma olen siin oma väikeses toas ju omaette ega tea, mis mujal sünnib. Mulle kõike ei räägita ja ongi parem, sest muidu ma aina hädaldaksin. Et ma enam millegi tegija ei ole, siis ei ole mul ka vaja ennast teiste asjadesse ega tegemistesse segada. Täna on vastlapäev, aga ilm on läinud päris pööraseks – aknast näeb vaid sula lund ja tuisku. Ma olen soojas toas ja häda pole midagi, aga mida need peavad tegema, kellel selle ilmaga tuleb väljas olla? Ellegi läks täna Kuressaarde ja ei tea, kuidas ta sealt tagasi jõuab – sellest rääkimata, et kuidas linnud ja metsloomad omadega hakkama saavad? Elle ja lapsed said siiski õhtuks kenasti koju, sõid hernesuppi ja vastlakukleid ning elu paistab oma seatud rada edasi minevat. Aeg lendab kiiresti sellele vaatamata, et mina aina istun ja ohin. Ohkima panem mind see, et olen nii jõuetuks ja saamatuks jäänud. Mu käed ei kuula enam üldse mu sõna ja ma ei suuda näppude vahel pidada ei õmblus- ega heegelnõela. Ellel oleks veel vaja üks pisike lina teha, aga mu sõrmed enam nõela riidest läbi ei suru. Hea veel seegi, et kuidagi oma mõtteid paberile suudan kriitseldada. Väljas tuiskab ja möllab. Elle ja Veljo läksid mandrile Lainele külla; eks paistab, kuidas nad tagasi saavad? Pererahvas jõudis mandrilt kenasti tagasi. Täna juba esimene kevadekuu päev. Ilm on pilves, aga vaikne. Elle toob töölt tulles kurva sõnumi – Pärnumaal oma vennalaste juures olnud Ringa Liina olla surnud ja maetakse homme. Mindki olla matusele kutsutud, aga loomulikult ei ole minust sinna minejat. Saadan ainult kirja oma järelhüüdega, milles luban Liinale kuumadest pisaratest pärja punuda, sest pisarad ei närbu iial... Olen veel mõttes Ringa Liinaga, kes täna talle võõrasse Pärnumaa mulda saab. Inimene ju ei oska arvata, kus ja kuidas ta elutee kord lõpeb... Täna on siis järjekordne valimiste päev. Peaks sinna Toompeale ikka sellised inimesed saadama, kes maa asjadest ka midagi teaksid! Ehk saaksid siis karges põllud millalgi jälle sulaks ning metsad ja aasad võsast ja rämpsust puhtaks – et meil üks aus ja korralik riik oleks! Avo tõi mulle naistepäevaks ilusa punase õie. Hommikul paistis ka päike, aga päeva peale läks pilve. Öösel vastu 9. märtsi olla aga tühi Kallaste Uielu maja põlema pandud! Kellele see küll ette jäi? Omanik, endine Siberi Mihkel suri juba mõne aasta eest Liiva hooldekodus ja temast kedagi järele ei jäänud. Küllap jääb selle kuriteo tegija sama moodi teadmata, nagu Linnuse Võsu Antsu tapmine ja tema maja põlema panemine. On päris ilus ilm. Vett ja lörtsi veel on, aga see kaob peagi. Kuldnokad paistavad ka juba kohal olevat, sest kalendri-kevad ju juba algas. 28. märtsil oli palmipuude püha 3 päeva peale paastu-Maarjapäeva. Täna on ilus ilm, aga minu süda valutab üsna kibedasti, kuigi selleks ei peaks nagu põhjust olema. See on niisugune piinav valu. Ma hakkasin seda tundma juba ammu, kui hakkasin lapseeast välja kasvama ja pisut seda elu mõistma; kui hakkasin aru saama, et elu peab igaüks ise oma õlgadel kandma ja tundma. Neli aastat siin Elle juures ma seda valu ei tundnud. Ma juba arvasin, et nüüd kohe tuleb liiva-Hannus ja viib mind Antoni juurde Sepamäele. Aga paistab, et ta veel ei tule ja veel ei ole aeg, et talle selleks käsk oleks antud! Ju ma siis ei ole suutnud veel oma patte andeks paluda. Võib-olla neid ei antagi mulle andeks, aga ma siiski loodan... Ma usun ja loodan, sest Jumal on helde ja armuline. Täna on siis suur ehk vaikne reede, kui Jeesus inimeste eest ristil kannatas. Väljas on ilus päike ja sellise ilmaga oleks hea kirikusse minna, aga Rinsi kiriku uksed on kinni, sest õpetaja ei jõua Kuressaarest enam kuigi tihti siia. Aga kui need uksed ka lahti oleksid, ei saaks mina oma kahe karguga enam kiriku trepist üles ja mul jääks ikkagi kirikus käimata, kuhu ema mind lapsena üsna tihti kaasa võttis. Ilm on pilves ja sajab päris kõvasti. Eile oli vaid udune ja sompus, aga täna saab maa päris korralikult kastetud. Kuigi tihti unustan selle, mis juhtus eile, seisab Antoni surma päev mul ikka silme ees ja sellepärast pean seda tänagi siia maha märkima. Nukralt õue vaadates märkasin seal oma sõpra punarinda – väikest punase puguga lindu. Ta vaatas mulle ploomi oksalt vastu lahtise nokaga, millest aru sain, et ta mulle midagi räägib. Komberdasin oma karkudel õue ja linnuke oligi ka kohe mu lähedal õunapuu oksal ning tervitas mind oma tuttava vidinaga. Tunnen seda juba Kopli aegadest. Ta lendas oksalt oksale minuga koos edasi liikudes ja rääkis mulle lõpuks väga pika jutu, aga kahjuks ei oska ma seda juttu siia kirja panna! Täna lakkas tuksumast Andruse-Mihkli Salme Alasi süda. Salme oli pärit Kallaste Jaagult ja Kopli Antoni emapoolse onu tütar. Paenasel saime teist korda ühe küla inimesteks. Salme tütre mees oli parajasti merel, ega saanud matusteks sealt tulema; sellepärast aitasid Elle ja Veljo Katit ema matuste korraldamisel. Kirjutasin ka oma järelhüüde Salmele, aga muul moel matustel olla oma karkudega ei saanud. Võiks juba päris soe olla, aga sajab, tuul on vali ja keerutab isegi lund. Hommikul oli 5 kraadi sooja, aga nüüd näitab kraadiklaas veel ainult ühte kraadi ja maapinnale hakkab lume kiht tekkima! Kahju on lilledest ja ka lindudest, sest mõlema jaoks on see ilm raske katsumus. Eile oli emadepäev ja mulle toodi ilusad pungas tulbid vaasi. Need on nüüd soojas toas lahti läinud, aga kuidas peavad toime tulema kõik õue jäänud lilled? Tänavune kevad on üldiselt vilu. Aprill oli vihmane ja vilu, aga nii palju päikest siiski oli, et varased kellukad ja krookused jõudsid juba ära õitseda. Mõned sõstra põõsad jõudsid ka juba õitsema hakata ja ploomidel pungad paisusid üsna silmnähtavalt. Nüüd siis niisugune tagasilöök! [Järgneb terve lehekülg riimitud ridu looduse vempudest Ü.R] Täna on Karro sünnipäev ja ta saab viie aastaseks. Tänapäeva lapsed on taibukamad ja avarama olemisega. See vist peabki nii olema, sest öeldakse ju terve maailm arenevat ja ju siis inimlaps koos sellega. Aga mida jääb korrast vähemaks, see on tõde ja õigus! Endised inimesed olid ausamad ja tõemeelsemad. [Järjekordne katse oma elusaatust pikemalt värssides kirja panna, aga uusi või häid riime ei ole eriti esile kerkinud Ü.R.] [Sellele järgneb lehe pöördel üks pikem mõttearendus, mille proovime siin võimalikult originaalile vastavana kirja panna ainult kirjavahemärke korrigeerides Ü.R.] Inimene on üks sõuke olevus, kes ei ole millalgi rahul. Oled sa noor ja terve, siis on see, et ikka on kiire; ikka on nii palju tööd, et ei jõua seda, nii palju kui tahaksid, tehtud. Kui saad vanaks ja enam midagi teha ei saa (pealegi kui oled haigusest puretud), siis on sul see viga, et on liiga palju aega. Käed kibelevad, et ei saa enam teha, mis oleks tarbline. Aeg on igav ega lähe edasi. Vaatad ja kella seierid nagu seisavad paigal. See on närveerimine. See on, nagu tänapäeval öeldakse, stress. Mõtled ja mõtled ning pea lähebki segi. Pane tähele loodust. Kõik käib seal oma korra ja seaduse järgi, kuigi on vahel tuul liiga vali või külm väga tugev või siis sajab liiga palju. Aga ikka on omal kohal kevad, suvi, sügis ja talv. Ikka tulevad kevadel lilled ja linnud. Ikka ju lähevad puud lehte ja õide – mis siis, et vahel on see pisut varem, vahel hiljem. Ma jälgin siin linde ja ka lilli ning puid-põõsaid. Sajab lume lörtsi ja tuul on vali. Kuldnokk on kuskil kössus ja ei ole tal sooja ega süüa. Aga kui tuleb päike, siis on ta nii rõõmus, lehvitab tiibu ja laulab. Samuti on lill. Ta on longus ja kurb, aga kui päike teda suudleb, saab ta rõõmsaks ja erksaks. Ma vaatan ka meie kanu. Vahest öeldi ka nii, et rumal nagu kana ja kuibib ringi, aga ei ole see kana sugugi rumal. Meie kana tuli uksealusest avast läbi sellesse aia ossa, mis on temale keelatud, aga ukse alune oli miskipärast lahti unustatud, et kana sealt läbi sai. Tuli ja hakkas väga kiiruga liibitsema ja nokkima, aga kui suur isu mööda sai, vaatas, et on vales kohas. Vaatas ja vaatas, aga lõpuks jooksis ruttu selle ava juurde, kust sisse oli tulnud ja läks tagasi oma aeda. Tal oli see mõistus, et sai aru, et oli valesti toiminud. Oleks ka inimesel see arusaamine, et ei teeks nii palju paha. Et sa aru saaksid, kui oled valel teel, et siis tagasi pööraksid ja õigesti teeksid. Mõned ehk saavadki aru, aga enamus on ikka selle mõttega, et kõik on õieti ja hästi ning jauravad edasi... Täna on selle aasta nelipühade laupäev. Elle pere paneb kartuleid maha. Ilm on pilves, aga ei saja. Toomingas juba poolenisti õitseb, aga kask mu akna taga on alles hiirekõrvul. Istun oma väikses toas, kõht on täis, aga nelipühade tunnet ei ole! Süda valutab. See kevad on vilu ja vihmane. Milline tuleb suvi? Milliseks muutub elu??? Istun oma toas, süda ei valuta, meel on rahulik ja mõtted üsna selged. Vaade aknast õue on nii ilus. Elle taimed on nii rõõmsad. Tuli jälle nii palju vihma, et maapind on must ja mullas elu. Vihm oli üsna õrn ja mahe. Ma ei saanud sellest küll õues vahetult osa, kuid siit läbi akna näen, et kõik on rahul ja tänutundes. Mu linnusõber istub siinsamas mu vastas ploomi oksal ja vidistab mulle hoolega. Tal on järjekordselt mulle midagi rääkida, sest ta vaatab kogu aeg mu poole. Oled armas, väike linnuke! Kui käin karkudel teises toas, näen seal aknast ilusat metsa ja ka haritud põllusiile. Näen Nurmiku Vasseli rukipõldu, mis otse sinab ja Kunni Meida aiamaad ja meie oma kartulimaad ja nende vahel paistab ka veel kuldkollaseid võililli...			OSCAR-2019
Nii on, püüdsin, mis ma püüdsin sellest Beest mööda minna, ikka tuli ta meie juurde. Tegelikult olin ma üsna kerge südamega reisikärud meile valinud ja kuna sel hetkel oli veel müügil Bee3, siis selle järgi ei “isutanud” ka, seal oli nüansse, mille fänn ma ei olnud ja seega see käru ka hingel polnud. Ja muidugi siis tuli Bugaboo välja uudisega, et valmis on Bee5. Siis nägin seda botanic liblikatega kaarvarju and I was sold. Esialgu mõtlesin, et okei, ostame suveks, pärast reisi… aga ilmselgelt ei suutnud ma nii kaua oodata ja tuli see Bee5 hoopis juba eeltellimusena ära osta ning märtsi esimestel päevadel ta oligi kohal – juhhei! Bee on Bugaboo kärude seas see kõige omanäolisem, nende kergkäru ja ainus, mille iste on lamavas asendis sile erinevalt teiste lohuga istmest. Bee tuli turule tegelikult Bugaboo teise mudelina pärast Cameleoni välja arendamist, esimene Bee saabus 2007. aastal, kuigi disainijoon on 10 aastaga jäänud äratuntavaks, on see väike käru läbi teinud päris vägeva muutumise ja ikka ainult paremuse suunas. Beed on väljas tegelikult 4 mudelid: Bee, Bee+, Bee3 ja Bee 5. Sellest tekkis paljudel ka kohe küsimus, et kuhu jäi siis Bee4? Kui ma esialgu arvasin, et Bee5 tuleb sellest, et seda saab viiesti eri komponendist kokku panna, siis tegelikult on põhjus hoopis muu, nimelt, kuna number 4 kõlab hiina ja jaapani keeles sarnaselt “surmaga”, siis ei soovinud Bugaboo oma kärule sellist halba kõla ja võimalikku negatiivset tunnet ja nii tuligi hoopis 5. Minu jaoks teeb selle käru eriliseks kohe see, et saab kokku panna väga laiast valikust värvidest just selle “õige”, mis siis kärutaja stiiliga või eelistustega kõige paremini sobib. Selleks on 3 sorti kangaid, core (kõige soodsam ja lihtsam nn entry level), premium (veidi ägedamad ehk ka veidi paremad kangad) ja siganture (erilised special prindiga kangad). Sellest eraldi on aprillist saadaval ka limiteeritud koostöö-kollektsioon Bugaboo by Niark1. Selle kihvti koostööga valminud katted on saadaval siis ka kõigile teistele Bugaboo mudelitele – vaadake ise, aga mu meelest näevad need katted väga coolid välja, nii et kes oma Bee5 kokku panema hakkab, tasub ka neid piiluda. Kõige parem on muidugi erinevad variandid ikka silme ette ka kuvada ja selleks on “tööriist” olemas Bugaboo lehel, seal saad siis kõik värvivariandid läbi proovida. Kes tahab aga käru ka oma käega katsuda, siis Eestis müüb Bugaboosid Scandikids ja nende poes on ka Bee5 näidismudel olemas. istet saab pikendada, selleks peab seljatoe osa üles poole tõstma ja alumist osa samuti nö välja tõmbama – max pikkus on istmel 90cm Bee mudelil EI OLE turvakaart ja Bugaboo seda ka lisana ei paku – käru kasutades pean ütlema, et puudust ka ei tunne lükkesang on teleskooptüüpi pikendatav ja ikka väga pikaks käib aga lükkesanga külge ei ole lubatud/soovitatud mingeid kotte riputada – võib sanga lõhkuda JA viib käru tasakaalust välja. Küll aga on sanga keskel olemas koht, kuhu Bugaboo topsihoidja kinnitada, teine koht on veel, see on raamil küljel. suur kaarvari, aga tavavarjul ei ole piiluakent ega õhutusava (sellepärast suveks ja nt päikesereisile soovitan lisaks Breezy vari osta, sellel on lisaks õhutusavadele ka veidi pikem nn nokk) kokku läheb ühes tükis, olenemata sellest kas iste on sss või nss (AGA paremini läheb kokku siis kui on nss) põhimõtteliselt saab panna kokku ka ühe käega, aga pigem on see tehtav kahe käega – aga täiesti lihtne ja loogiline 🙂 kõigil ratastel on vedrustus, rattad on kummist ja läbimõõt 15cm, kuigi peale vaadates võivad need väga pisikesed tunduda, siis tegelikult on need rattad tublid pidur on jalgpidur, aga meeletult mugav, peale läheb lihtsalt ja maha saab veel lihtsamalt, saab kasutada ka paljajalu – ausalt, peale vaadates ei saa aru, aga tegelikult see vist üks lemmikumaid pidureid meie senise kärupargi juures 😀 pakikorv on hea suurusega, aga ligipääsetav käru eest, pakikorvi sees on võrgust lisatasku nt vihmakile vms hoiustamiseks, korvi kandevõime on 4kg (meie Storksab Noa mähkmekott mahub sinna hästi ja ruumi jääb ülegi) soovi korral on olemas ka vastsündinule mõeldud beebikorv (mõõdud 73x31cm) aga teise variandina ka kookon, mis käib istme peale Manööverdamine on muidugi võrratu, aga see on ka loogiline, kuna käru on niivõrd pisike. Mulle meeldib, et lükkesanga kõrgust saab muuta, sest olen varemgi maininud, et eelistan sanga alati pigem veidi kõrgemal kasutada. Samas kuigi seda sanga saab tõsta kõige madalamalt 90cm ja kõige kõrgemalt 108cm kõrgusele, siis iste on siiski võrdlemisi madalal, mis tähendab, et juba kõndiv laps saab küll kergemini ise kärusse, aga pikemal vanemal võib ehk veidi ebamugav olla lapsega tegeledes – teisalt.. kui laps on kärus, siis ma ei tea kui palju temaga üldse on vaja seal tegeleda 😀 Iste on pehme, ütleks, et võrreldes Bee3 mudeliga, siis pehmem ja mis mulle väga meeldib selles võrdluses on see, et Bee5 istme äär on mõnusama ja sujuvama üleminekuga kui seda on Bee3 iste. Oluline on see just suurema lapse puhul, kelle jalad ulatuvad juba üle istme ääre, Bee5 puhul on jalgadel siis parem (tasub märgata, et see jalatugi alla ekstra ei pandu vaid saabki nö lühemaks lükata, et lapse jalad ulatuksid alumisele jalatoele). Istmelt saab katte kergesti maha, kui see peaks määrduma või kui hoopis osta teist värvi variant ka juurde ja soovida neid vahetada. Istme raami küljes on ka pehmenduse osa, tekstiili küljes seda pole, mis teeb selle kiiremini kuivavaks ja lihtsamini puhastatavaks. Kui millegi üle võiks üldse nuriseda, siis selle üle, et kokkupandult ei ole Bee just kõige kompaktsem käru, tänu sellele kaarele raami kujus, on ta kokkupandult päris kõrge/paks. Kõige sobilikum on Bugaboo Bee5 linnatingimustes igapäevaseks jalutuskäruks, AGA selgelt mitte talvel lumme. Rattad on kummist ja siledal pinnal, tavalisel tänaval hääletud, samas, kui kuskil munakivisillutisel – lumetõrje kiviklibul sõita, siis on teatud kolinat ikka kuulda, mind see ei häiri, sest ma olen arvestanud, et see ei ole tank ja ma ei otsi ega oota sellelt ka tanki omadusi. Rolli mängib ka see, et enamasti me liigume Tallinna kesklinnas ja siis ei kuule tänaval vahel omi mõtteidki, rääkimata kärust. Meie plaanime sellega ka reisile minna ja usun, et see on igati mõnus selleks, samas ma ei mõista, et miks seda tihti võrreldakse päris nende mini reisikärudega (mis on käsipagasi mõõtudega ja lennuki salongi võetavad). Selgelt on Bee neist funktsionaalsem, aga sellest tulenevalt ka suurem (ja mitte kuidagi ei ole ta käsipagasi suurusega). Nagu juba mainitud, siis meie plaanime selle reisile võtta, aga suvel on mõte, et ostame juurde ka Bugaboo seisulaua koos istmega ja kuna JJ on nüüd juba veidi suurem ja mõistlikum, siis oleks see meil alternatiivne liikumisviis nendel lühematel käikudel, kus Donkeyt pole tarvis, aga mingi variant võiks siiski mõlema lapse sõidutamiseks olla. Kui JJ oma lõunaund kärus ei teeks, siis võtaks ma selle seisulaua teise käru asemel ka reisile, aga hetkel tundub, et sellest meile ei piisaks ja on vaja ka JJ jaoks käru võtta. Põhimõtteliselt ei pea ju üldse mingeid lisasid käruga kasutama, aga valisin välja mõned asjad, mis minu meelest asjalikud on: Siin pildil on lükkesang kõige madalamas asendis 90cm kõrgusel, aga seda saab siis tõsta lausa 18cm! Ma juba paar nädalat käin ja klapitan erinevaid variante kokku bugaboo lehel, peab vist ikka ära tellima aga samas on väike hirm,et äkki mul laps liiga pisike veel selle käru osa jaoks 🙄 Minu meelest täiesti ok on 5-kuusele, ei pea isegi poollamavasse panema, ikka näeb rohkem ja paremini kui korvist 👌 Jenni oli käru saabudes 6-kuune ja hkkas seal osasid oma päevaunesid tegema 😊			OSCAR-2019
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Läti Vabariigi suursaadik Kārlis Eihenbaums avasid laupäeval, 12. novembril Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris mälestustahvli Läti kodanikest Eesti Vabadusristi kavaleridele. Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, Eesti kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, Läti kaitseväe peakaplan Elmars Plavins, emeriitpeakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja Kaitseliidu kaplan leitnant Eduard Kakko. Mängis Eesti kaitseväe orkester major Indrek Toompere dirigeerimisel, organist oli Rain Rämmal. Pidulikule jumalateenistusele olid tulnud Eesti ja Läti kaitseväe kõrged ohvitserid eesotsas Eesti kaitseväe peastaabi ülema brigaadikindral Riho Terrase ja Läti kaitsejõudude peastaabi ülema brigaadikindral Andis Dilansiga. Läti külaliste hulgas oli ka mälestustahvlile jäädvustatud Vabadusristi kavaleride järeltulijaid. Mälestustahvlil seisab 50 nime ehk kõik need Vabadussõjas meie riigi eest võidelnud lätlased, keda autasustati Vabadusristi ordeniga, teiste seas ka president Jānis Čakste, peaminister Kārlis Ulmanis ja mitmed kõrgemad sõjaväelased. «Meie kaks maad, Eesti ja Läti, pidid oma õigust iseolemisele kaitsma sõjaväljal; pidid meie rahvaste õigust vabadusele kõige raskemal moel tõestama kogu maailmale,» ütles president Ilves Tori kirikus kõneldes. «Me saime sellega hakkama, luues vabad ja demokraatlikud riigid.» President rõhutas: «Selles võitluses olime me relvavennad, kamraadid lahingutes. Läti brigaad Eesti rahvaväe koosseisus toetas meie vabadusvõitlust ning Eesti väed olid abiks Läti vabastamisel ja Riia kaitsmisel. Üksi ja ilma liitlasteta oleks meil olnud palju raskem, kui mitte võimatu.» Vabadusristi annetamine ei olnud protokolliline kummardus meie liitlastele, ütles president Ilves: «See oli Eesti tänu relvavendadele, kes meile raskel ajal appi tulid. 20 aastat hiljem langesid kahjuks meie riigid üksinda ja liitlasteta.» Ta rõhutas, et vastastikune toetus ja kohuse tunnetamine mitte ainult oma riigi, vaid julgeoleku eest laiemalt on meie kestmise üks nurgakive. Läti suursaadik Eihenbaums ütles, et tal on uhke tunne olla mõned päevad enne Läti vabariigi aastapäeva siin Tori kirikus. Ta rõhutas, et see mälestusplaat on kingituseks kogu Läti rahvale. Peakaplan Taavi Laanepere jutlusest jäi kõlama mõte, et meil ei ole vaja sõpru otsida, vaid neid hoida. Sõnavõtuga esines ka Pärnu maavanem Andres Metsoja. Läti Vabariigi esindajad panid pärja Toris asuva Vabadussõja monumendi jalamile, avaldades nii austust kodumaa eest võidelnuile. Paavstina kannab ta Assisi Franciscuse järgi nime Franciscus. Püha Franciscus rõhutas oma õpetuses vara jagamist vaestele: nii näitab paavst ka oma nimevalikuga vaesuse vastu võitlemise olulisust. Valitud paavsti kohta räägitakse, et ta on tagasihoidliku elustiiliga, valmistab ise süüa ja sõidab ühiskondliku transpordiga. Bergoglio on avaldanud toetust vaestele ja seda eriti oma kodumaal Argentinas. Paavst Franciscus on sündinud Buenos Aireses 17. detsembril 1936 ja on 76aastane. Tema vanemad olid itaallased. Bergoglio pühitseti Buenos Airese peapiiskopiks 1998. aastal. Kardinaliks sai ta 2001. aastal. Peapiiskopina kritiseeris ta tugevalt anarhistlikku Argentina juhtkonda. Samuti oli ta vastu kapitalismile ja sellega seonduvale ahnusele. Samas on ta pälvinud kriitikat, sest ei astunud jesuiitide juhina piisavalt selgelt välja Argentina sõjaväediktatuuri vastu aastatel 1976–1983. Bergoglio on esimene väljastpoolt Euroopat ametisse valitud paavst ja ühtlasi ka esimene jesuiit selles ametis. Jesuiidid on hästi koolitatud ja rõhutavad hariduse rolli. Jesuiitlusest tuleneb ka ilmselt paavsti teoloogiline konservatiivsus. Ta on rasestumist vältivate vahendite kasutamise, abordi ja eutanaasia vastane. Samuti oli ta vastu Argentina otsusele legaliseerida homoabielud, sest lapsel peab olema nii ema kui isa. Luterliku Maailmaliidu president Munib A. Younan ja peasekretär Martin Junge tervitasid paavsti tema uues ametis ja meenutasid positiivselt ametisse valitud paavsti suhtumist luterlastesse ja oikumeeniasse ajal, mil ta oli Buenos Airese peapiiskop. 19. sajandi keskpaigas tänapäevase ilme saanud pühakotta kogunesid saadikud jumalateenistusele, et Jumalat teenida ja piiskop Einar Soone jutlust kuulata. Koosolekuks aga mindi kogudusemaja saali. Kevadine aruandlusperiood ja paljud kohtumised olid põhjuseks, et Lääne-Harju praostkonna sinodi esindajad kuulasid praost Jüri Vallsalu ülevaadet ja koguduste esindajate kokkuvõtteid isekeskis. Tihe ajagraafik lubas peapiiskop Andres Põderil sinodilistega liituda alles pärast lõunapausi. Kokkuvõtte tegi ja tänusõnu kogunenutele jagas praost, mainides esmalt, et aruanne sai nii pikk, et selle ettekandmisel läheks päev enne looja, kui tema valmis jõuab. Ta nimetas aastat erakordseks, sest tema kirikus teenitud aastate jooksul pole varem praostkonnas ühtegi uut kogudust tekkinud. Möödunud aasta 2. veebruaril sai see aga teoks ja kevadisel kirikukogul võeti Saku Toomase kogudus EELKsse vastu. Kiidusõnad läksid praostkonna lastelaagri ja pühapäevakooliõpetajate suvelaagri ning Hageri laulupäeva korraldajate, eriliselt aga Mart Jaansoni ainult muusikas peetud jumalateenistuse esitajate aadressil. EELK tunnustusmärgi pälvis mullu 70. sünnipäeva puhul diakonõpetaja Kalju Kukk, igavikuteele saadeti aga Esra Rahula. Vihjates piiskop Einar Soone jutlusele soovitas Hageri koguduse juhatuse esimees Agu Kaljuste õhtupalvesse võtta ka selle, mis päeval halvasti on läinud, ja esitada endale küsimus, kas ma olen oma aega hästi kasutanud. Ta avaldas tunnustust, et Hageri koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu on valitud Kohila vallavolikogu esimeheks. Kogudus oma hästitoimiva laste- ja noortetööga võiks olla teistele eeskujuks, sest just selle koguduse noorte eestvõttel kasvas välja Saku kogudus. Tööd on alustanud kristlikel väärtustel põhinev Kohila mõisakool, kus õpetaja Vallsalu käib palvuseid pidamas. Tegutsetud on ka vastutustundlike majapidajatena ja oma vara eest hoolt kantud. Kuigi Risti koguduse õpetaja kinnitas, et argiõhtuti pole kohapeal mõtet midagi ette võtta, oli praost juba jõudnud vaimulikku tunnustada. «Annika Laats peaks meile jagama õpetust, kuidas nii vägevalt koguduse liikmeskonda kasvatada,» rõõmustas praost kümme aastat järjest suureneva liikmeskonna üle. Õpetaja Laats tõi positiivsena esile, et kiriku ja pastoraadi remondi käigus õpiti meediaga suhtlema ning et koguduseliikmete soovi kohaselt seisab ees uus väljakutse – eelmisel aastal ostis kogudus ära Risti vana hooldekodu. Vaatamata hajaasustusest tingitud probleemidele tõusis ka Harju-Madise koguduses liikmesannetajate arv, õpetaja Joel Siimu sõnul tänu aktiivile ja juhatuse liikmetele. Peapiiskop Andres Põderi väljakuulutatud usuaastasse suhtuti tõsiselt ja korraldati usutunnistusteemalisi kohtumisõhtuid Padise mõisas. Kunagine köstrimaja on elamiskõlbmatu, raha remondiks ei ole, ent üürnikud ei taha välja kolida. Ilmselt ootab kogudust ees kohtuvaidlus. Igas koguduses on tublisid inimesi, keda esile tõsta, või kiiduväärt tegemisi. Misjonärid Anu ja Juha Väliaho on praegu tööl Keila koguduse juures ja aitavad pidada jumalateenistusi Saue päevakeskuses. Harjumuspäraste piibli- ja palvetundide, leeri- ja lastetöö kõrvale lisandus Keilas meesteosadus. Õpetaja Marek Roots annab koolis usuõpetuse tunde. Valminud on kirikumõisa renoveerimisprojekt, praegu on käsil Ääsmäe kabeli remont. Õpetaja Lea Jants-Ylönen tõdes Nissi koguduse liikmete arvu kõikumist, ent samas üle pika aja annetuste kasvamist. Tänu toetusele parandati kiriku torni ja pikihoone vaheline lõhe. Positiivse märgina on tekkinud kooli ja koguduse vahel koostöö. Paldiski kogudus on tagasi saanud 70 aastat kadunud olnud armulauariistad ja lõppenud on vandaalitsemine kiriku juures. Õpetaja Merle Prass-Siim on tänu tegusale aastale optimistlik, vaatamata sellele, et kogudusel puudub organist ja orel on kehvas seisus. Liikmeannetuste kõikumine on pidev ka Rannamõisa koguduses, positiivsena tõi õpetaja Aare Kimmel esile lastetööd, mida veavad koguduse noored. Mihkel Kukk Raplast oli peaaegu pool aastat Kanadas ja kogudus õppis iseseisvalt hakkama saama. Kogudus sai päranduse, mida kavatsetakse kasutada oma maade arenduseks. Kui luulerida ütleb, et kõik on uus septembrikuus, siis Lääne-Harju praostkonnas on kõik uus Saku koguduses. Välja arvatud palvemaja, mistõttu kogudus tahab endale kiriku ehitada. Koguduseliikmed on aktiivsed, eriti tegutsemisaltid on lapsed ja noored. Tehakse jalgpallitrenni ja lauldakse, kuigi gospelkoor praegu dirigendi puudumise tõttu ei tegutse. Peetakse palve- ja visiooniõhtuid, soovitakse koostööd teha kooliga, selgitas kogudust teeniv Magne Mølster.			OSCAR-2019
TTÜ on aastakümneid olnud Eesti innovatsiooni üks suuremaid eestvedajaid ning Eesti Mereakadeemia roll selles on tagada merehariduse järjepidev areng ja aina kasvav kvaliteet. Minu jaoks on tänane positsioon TTÜ Eesti Mereakadeemia direktorina ainulaadne võimalus omada nii suurt kaalu merenduse valdkonna järelkasvu kujundamises, seda nii tulevase tööjõu kui ka teadus-ja arendustegevuse seisukohalt. Eks meri kutsub meremeest ikka ja alati, aga tänasel päeval vastan sellele kutsele pigem aktiivselt purjetades. Kõik see, mis minu tänane töökoht ja pere mulle pakub, hoiab mind kindlalt siin. TTÜs töötades on kindlasti võimalik inimesel oma täit potentsiaali kasutada. See avatud ja sõbralik õhkkond ning uuendusmeelne ja muutusi juhtiv keskkond on see, mis võimaldab igaühel oma eesmärkide poole püüelda. Olla osa sellest tehnoloogia lipulaevast, mis tänases maailmas on eestvedaja, mitte kaasamineja, on võimalus, millest tuleks kindlasti kinni haarata. Mulle sobivad nii TTÜ eesmärgid kui ka siinne töökultuur. Mulle meeldib TTÜ eesmärk – teha Eesti ning jõudumööda kogu maailma inimeste elu mugavamaks ning paremaks, alustades kaasaskantava narkotesteri väljatöötamisest ning lõpetades sellega, et südamestimulaatorid on tõhusamad. Teiseks, ühiskonna teenimine – erinevate protsesside lahtimõtestamine alates ID-kaartide töökindlusest ning lõpetades bürokraatia vähendamisega. On privileeg, et saan assisteerida tehnikaülikooli meediategevust. Siinne tööõhkkond – TTÜ väärtustab kõiki oma pere liikmeid: teadlasi, õppejõude, üliõpilasi ning töötajaid. Kõigi panus on hinnatud ja vajalik ning meie küllalt suur kollektiiv on küll nõudlik, kuid ka kokkuhoidev ning sõbralik. Tehnikaülikool on praegu väga kiirelt arenev organisatsioon. Ambitsioonid on suured ning siin saab praegu aidata kaasa protsessidele, millest osad realiseeruvad lähiajal, osad aga kujundavad kaugemat tulevikku nii ülikoolis kui ka väljaspool. Näiteks on ülikool pioneeriks teadlaste karjäärimudeli elluviimisel, millest tõuseb kasu ka Eestile ning ilmselt ka kaugemal. Muutusi tasakaalustab organisatsioon, mis on stabiilne ning kindel. TTÜ tähistab saja aasta pärast päris kindlasti oma 200. juubelit. Kokkuvõttes, tehnikaülikoolis saab andekas ja töökas inimene end teostada ja tema töö on äärmiselt vaheldusrikas. Näiteks on täna minu laualt läbi käinud sellised teemad nagu ujuvtuumajaama keskkonnamõju, uudse tehnoloogiaga veefilter, juhtmevaba laadimine, liginullenergiahoone renoveerimine, e-valitsemine. Ja tööpäev pole veel lõppenud. Peale bakalaureusekraadi kättesaamist arvasin, et ma ei tule kunagi TTÜsse tagasi. Mulle läks väga hinge ülikooliõpingute esimesel päeval TTÜ aulas maha hõigatud sõnum. See kõlas nii: „Vaadake vasakule ja vaadake paremale, neid inimesi te enam järgmisel aastal oma kõrval ei näe.“ Need inimesed olid juhtumisi mu parimad sõbrad. Kuid paljude juhuste kokkusattumiste ja ilmselt saatuse tahtel jätkusid minu õpingud pärast TTÜd Rootsis Chalmersi Tehnikaülikoolis ja hiljem USAs Washingtoni ülikoolis. Need kogemused muutsid mu maailmavaadet: see, kuidas sealsed ülikoolid väärtustavad haridust, tudengeid, vilistlasi ja ühtekuuluvustunnet andis mulle kindla teadmise, et nii peab olema ka TTÜs. Töötan iga päev selle nimel, et kõik TTÜ üliõpilased saaksid TTÜst hariduse, kogemuse ja suhtumise, mida pakuvad Põhjamaade tippülikoolid, ja õppejõud kogeksid ühtekuuluvustunnet, mis teeb kadedaks. Et lõpuaktusel saaksin uhkelt öelda: „Vaadake vasakule, need tudengid astuvad TTÜ magistrantuuri (doktorantuuri), vaadake paremale, need tudengid liituvad alates tänasest TTÜ vilistlasliikumisega ja panustavad aktiivselt oma alma mater’i arengusse!“ TTÜ on suur organisatsioon paljude arenguvõimalustega. Kuhu siis veel tööle suunduda kui mitte siia? Minu jaoks on töökoha valimisel oluline organisatsiooni missioon ja sellest tulenevad eesmärgid. Tallinna Tehnikaülikool panustab olulisel määral Eesti arengusse ja seda tahan teha ka ise. Ülikool on täna kiiresti arenemas ning tegemas arenguhüpet. Väljakutseid ja arendatavaid valdkondi on mitmeid (nt ülikooli digitaliseerimine, teadus- ja arendustegevuse toetamine, õppetegevuse arendamine ja koostöö ühiskonnaga) ning kui endal on ettevõtlikku vaimu ja tegemise tahtmist, siis on TalTech õige tööandja. Seda tunnetan oma igapäevases töös, kus on palju vaheldust, erinevaid teemasid ning siiani mitte ühtki igavat tööpäeva. Ülikool pakub võimalust areneda, toetavat ja teotahtelist meeskonda ning otsustusvabadust koos võimalusega võtta tööalast vastutust. Kui pikk ja edukas tööaasta seljataga, siis saab võtta 35 päeva puhkust. TalTechi ülikoolilinnakus toimub iga päev mõni seminar, üritus või ühistegemine, millest igaühel on võimalik osa saada. See loob dünaamilise ja arengut soosiva keskkonna. Minu arust loob ülikoolis töötamine head eeldused edukaks karjääriks. Olen hariduselt vene ja slaavi filoloog ja minu kireks, lisaks professionaalsele harjumusele, mis on raamatute lugemine, on kultuuridevaheline suhtlemine ning kultuuridevahelised erinevused. Enne TTÜd töötasin erinevates õppeasutustes, kus kogusin üpris suure kogemuspagasi nii õpetajana kui ka spetsialistina. Tänu sellele, et oskasin oma tugevaid külgi esile tuua, sai TTÜst minu jaoks unikaalne platvorm, mis senini võimaldab mul professionaalseid oskusi ühendada ja rakendada. Näiteks teen oma põhitöö kõrvalt ülikooli töötajatele vene keele kursuseid. TTÜ annab võimaluse oma tõelist potentsiaali avada. Üheks märksõnaks on kindlasti tihe koostöö tippspetsialistidega, aga mainimata ei saa jätta ka sõbralikku ja toetavat keskkonda. Tulin 2015. aastal TTÜsse küberturvet õppima ning õppimise ajal otsisin võimalusi, kuidas oma äri Eestis laiendada. Osalesin Startup Estonias ja siis juba asusin TTÜ ühes instituudis tööle ärisuhete koordinaatorina. Kuna mulle meeldib organisatsioone arendada – ja ma pean ütlema, et see on väga keeruline ja ajamahukas töö -, siis otsustasin 2017. aasta lõpus võtta vastu TTÜ kvaliteedijuhi väljakutsed. Praegu on peamine fookus muutuste juhtimisel ja kuni tippjuhtkond mind mu eesmärkides toetab, panustan rõõmuga oma välismaalt saadud teadmisi ja kogemusi, et teha TTÜ tõhusamaks ja efektiivsemaks organisatsiooniks. Veidi ajaloost: Eesti pääses 1991. aastal nõukogude okupatsioonist ja see on minu meelest peamine põhjus, miks Eestis ja seega ka TTÜs napib häid juhte. Hea juht oskab ülesandeid anda, oma inimesi väärtustada, koostööd teha, paremaks saada ja oma töötajaid positiivselt motiveerida. Olen Eestis näinud liigagi sageli negatiivset juhtimisstiili „mina olen boss“ ja selle hoiakuga nad ka oma töötajatega suhtlevad, paljudel juhtidel puuduvad (inimeste) juhtimise oskused. Seetõttu soovitan: kui tahad TTÜd paremaks teha – meil on palju võimalusi ja potentsiaali! – ning sul on häid (inimeste) juhtimise ja/või organisatsiooni arendamisi oskusi, siis pakub TTÜ väga põnevaid väljakutseid. TTÜ on hea koht teaduse tegemiseks, sest siin on väga hea kooslus ühelt poolt tugevast akadeemilisest keskkonnast ja teisalt pakub ta palju rakenduslikke väljundeid. Isiklikult hindan väga kõrgelt erinevate erialade ja ekspertide vahetut lähedust, mis pakub põnevaid interdistsiplinaarseid koostöövõimalusi. TTÜ toetab väga innovaatilisust ja pakub häid võimalusi oma ideid rakendada. Sellele aitab kindlasti palju kaasa TTÜ seotus Mektory ja Tehnopoliga. TTÜ on väga uuenduslik, avatud ja pakub palju enesetäiendamise võimalusi, lisaks tasemel infrastruktuur ja väga head tingimused teaduse tegemiseks. TTÜ-l on noori väga toetav uus tenuuri mudel, mis pakub suurepäraseid karjääriperspektiive. Tooksin veel eraldi välja, et TTÜ pakub väga mitmekülgseid eneseteostusvõimalusi, lisaks teadlase ja grupijuhi rollile olen saanud praktiseerida doktorikoolide projektijuhtimist ja loengute pidamist. Olen ka väga nõus sellega et TTÜ väärtustab töö- ja pereelu tasakaalu – olles ise kahe lapse ema, olen seda kogenud ja hindan kõrgelt.			OSCAR-2019
Kuigi, või just tänu sellele, et Omaan on end rahvusvahelisele turismile alles üsna hiljuti avanud, on Omaan üks lummavamaid ja külalislahkemaid riike Lähis-Idas. Sultaniriigil on külastajatele palju pakkuda – võluv sultanaadi pealinn Masqat, Omaani lahe kaldal asuvad kaitsekindlused, klassikaline liivakõrb ja muljetavaldavad mäed, värvikad turud, kus ostetakse ja müüakse eksootilisi vürtse ja kohalikku käsitööd. Omaan on säilitanud täiesti eristatavalt Araabia tunde, leiame traditsioonilised lubjatud hooned ja kaunite kuplite ning minarettidega kaunid mošeed. Koguneme Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis, kus väljastatakse kõikidele reisijatele vajalikud reisidokumendid. Lend Tallinn-Istanbul (kellaajad täpsustamisel). Palume kontrollige kogunemisaega ja lennuki väljumisaega ka vahetult enne reisi! Omaan on omanäoline ja rikas riik ning selle elanikud on reeglina äärmiselt külalislahked ja sõbralikud võõrustajad. Linn on koduks 700 000le omaanlasele, kes kannavad endaga traditsioonilisi eluväärtusi. Omaani jõukas elujärg paistab kätte pea igal sammul - suurepärased teed, uued ehitised, kaubanduskeskused, võimsad autod. Hommikusöök. Sultan Qaboosi bin Saidi poolt rahastatud suurmošee, mis on maailmas suuruselt viiendal kohal. Mošee palvesaali kaunistavad hiiglaslik Swarovski kroonlühter ning 4300m2 suurune ühes tükis põrandavaip. Alustame oma ringsõitu ja lahkume pealinnast. Sõidame Pärsia lahe ääres asuvasse Quriyati kalurikülla. Seejärel imetleme looduse vaimustavat tööd - uudistame tuhandete aastate jooksul tekkinud Bimmahi karstikoobast, mis on täidetud soolase ookeaniveega. Imetleme Wadi Shabi koske. Õhtuks jõuame olulisse kaubandusteede ristumiskohta Suri, kus tänaseni ehitatakse puidust uhkeid laevu dhow’sid. Majutume Suris hotellis Sur Plaza Hotel* või sarnases. Pärast ühist õhtusööki sõidame randa, et võimalusel vaadata, kuidas merekilpkonnad tulevad kaldale munema. Suurimad kilpkonnad võivad kaaluda kuni 100 kilo. Kilpkonnad asuvad liikvele pimedas ja kokku võivad nad muneda ligikaudu sada muna. Hommikusöök. Just loodus eristab Omaani teistest laheriikidest - lisaks kaunile rannikualale ning imeliste düünidega kõrbelisele maastikule paiknevad siin ka kõrged mäed, mägijärved, kaunid wadid. Täna kogeme meiegi Omaani loodust, alustades sõitu džiipidega Wahiba kõrbesse. Teel peatume rohelises Wadi Bani Khalidis. Imetleme palmidest ümbritsetud türkiissinist vett. Seejärel jõuame liivadüünide vahele, mis katavad piirkonda ligi 200 km pikkuses ja 100 km laiuses, ulatudes kohati suisa 200 m kõrguseni. Naudime džiibisafarit kuldsete düünide vahel. Kõrb on tänase päevani koduks mitmetele beduiinihõimudele, kes on tuntud oma legendaarse külalislahkuse poolest. Õhtusöök ja majutus mugavustega kõrbetelkides või sarnases. Öö kõrbelaagris on tõeliselt eriline elamus, mis jääb Teile meelde veel pikkadeks aastateks! Hommikusöök. Sõidame džiipidega sisemaale Al Dakhilia piirkonda. Peatume Al Hamra vanas külas, kus imetleme kolmekordseid restaureeritud majasid. Võimalus külastada Bait Al Safa tüüpilist külamaja. Al Hamrast lääne poole jääb mägironijate hulgas populaarne Jebel Shamsi 3075 m kõrgune mägi. Ghuli küla elanikud on tuntud oma käsitööoskuste poolest, siin valmistatakse kuulsaid Omaani tekke. Seejärel imetleme vaateid Omaani suureks kanjoniks nimetatud loodusimele. Õhtuks jõuame Nizwa piirkonda. Hommikusöök. Jätkame ringsõitu taas bussiga. Ekskursioon Nizwas. Omaani kunagine pealinn Nizwa on täna kuulus juveelimeistrite poolest. Imetleme 17. sajandil ehitatud kindlust, kus kõrgub 30 m kõrgune omanäoline torn. Jalutame kohalikul turul, kus kaubitsetakse nii liha, kala, puuviljade, maitsetaimede kui ka kaunite kuld- ja hõbeesemetega. Väikestes söepannides põletatava viiruki lõhn on just Omaanile iseloomulik. Sageli nimetatakse viirukipuu vaiku valgeks kullaks. Õhtuks jõuame Mussanahi, Masqati piirkonnas, majutus ja õhtusöök kahel järgneval ööl hotellis Millenium** või sarnases. Hommikusöök. Vaba hommik. Masqatis näeme Al Alami paleed, India arhitekti loomingut. Palee on ümbritsetud kahest kindlusest. Külastame Omaani suurimat ja vanimat Mutrahi turgu ehk souki - jalutame kitsastel alleedel, kus õhk pulbitseb maitseainete aroomidest. Vabal ajal võib nautida linna eksootilist õhustikku ja soetada huvitavaid Omaani suveniire. Pärast ühist õhtusööki suundume lennujaama. Lend Masqat-Istanbul (kellaajad täpsustamisel). Eesti kodanik vajab reisimiseks viisat. Viisa vormistamiseks on vajalik kehtiv pass (vähemalt 6 kuud pärast reisilt naasmist). Viisat ei ole võimalik saada, kui passis on Iisraeli viisa või Iisraeli sissesõidu- või väljasõidutemplid! Halli passiga viisat saada ei ole võimalik. Käsipagas: reisija tohib lennuki salongi kaasa võtta ühe käsipagasi ühiku. Käsipagasi ja isiklike esemete kogukaal võib olla kuni 8 kg ja maksimaalne suurus võib olla mõõtudega 55x40x23 cm. Kaasa võtta mugavad rõivad looduses viibimiseks ja džiibisõitudeks, samuti ujumisriided (naistel lubatud trikoo ja meestel rannapüksid). Soovitame riietuda tagasihoidlikult, õlad ja põlved peaksid olema kaetud. Pühapaikade külastamisel peavad arvestama mehed pikkade pükstega. Naised peavad reisile kaasa võtma katva peasalli. Moshee külastamiseks peab olema täielikult kaetud. Mussanahi puhkepäevaks rannariided.			OSCAR-2019
Pühakodade programmi raames on Muinsuskaitseamet välja andnud mitmeid trükiseid, samuti on programm toetanud mitmete kirikuteemaliste raamatute ilmumist. Muinsuskaitseameti poolt välja antud raamatud on müügis ametis (Pikk 2, Tallinn). Programmi raames on alustatud kahe raamatusarja – „Eesti kirikud“ ja „Eesti kirikute sisustus“, publitseerimist. 19. aprillil 2018 esitleti pühakodade programmi toel välja antud raamatut "Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum." (vt lähemalt allpool) Käsiraamat kirikute igapäevase hooldusega seotud inimestele. Väljaande läbiv mõte on, et kogudustel endil on võimalik väga palju ära teha oma hoonete ja varade korrashoiuks ning sageli tagab väike igapäevane hool selle, et kulukaid ja keerulisi konserveerimis- ja restaureerimistöid ei olegi vaja ette võtta. Samas õpetatakse ära tundma olukordi, mil kindlasti on vaja otsida abi spetsialistilt. Rohke pildimaterjaliga trükis koondab 2003. aastal ellu kutsutud riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ senise tegutsemisperioodi kokkuvõtte ja saavutused. Sarja „Eesti kirikud“ eesmärgiks on anda süstemaatiline ülevaade kirikutest ja neile kuuluvatest kunstivaradest. Kõik monograafiad järgivad ülesehituses sama põhiskeemi: raamat algab kiriku kihelkonna ja lähima ümbruse ning hoonete ülevaatega, kust liigutakse edasi kirikuhoone põhjaliku kirjelduse ja arhitektuuri analüüsini. Järgneb kiriku sisustust ja vallasvara tutvustav osa. Tähelepanu alla on võetud ka kiriku restaureerimine, mis senistes akadeemilistes käsitlustes enamasti puudub. Raamatus on oluline osa visuaalsel materjalil, mis lubab lugejal oma silmaga kirjapandus veenduda. Raamatu autoritel on õnnestunud arhiividest ja muuseumidest leida Kaarma kiriku seni publitseerimata fotosid ja graafikat 19. sajandist. Esimest korda on nende kaante vahel avaldatud eri aegadel toimunud restaureerimiste eelsed ja -aegsed fotod, ülesmõõtmisjoonised ja rekonstruktsioonid. Raamat algab laiema ajaloolise tausta ja kiriku projekteerinud Otto Pius Hippiuse ideestiku käsitlusega. Sellele järgneb detailne Kaarli kiriku ehitamise lugu. Edasises analüüsitakse põhjalikult kiriku välis- ja sisearhitektuuri ning ehitisega otseselt seotud sisustuselemente, sealhulgas apsiidimaale. Raamatu põhiosa lõpetab kiriku vallasvara ülevaade. Kuna Kaarli kiriku puhul on tegu nimeka arhitekti Otto Pius Hippiuse ja andeka inseneri Rudolf von Bernhardi kavandatud teosega, on raamatu lisas mõlema mehe elulood ning Hippiuse kirikuehituse teemaliste artiklite faksiimiled. Põhjalikus ja rikkalikult illustreeritud raamatus lahkab autor Jaani kiriku keerulist ehituslugu ja sellest tulenevat arhitektuuri, arutleb terrakotaskulptuuride päritolu ja tähenduse üle, kirjeldab kiriku keskaegset hiilgust ning sellele järgnenud allakäiku ja katastroofe ning lõpuks hoone taastamist, mida kroonis kiriku pühitsemine 2005. aastal. Raamat sisaldab ka ülevaadet Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride valmistamise tehnoloogiast, säilivusest ja konserveerimisest konservaator Eve Alttoalt. Lisaks on kunstiajaloolane Krista Kodres käsitlenud kiriku uusaegset sisustust ja kunstiajaloolane Anu Mänd Jaani kiriku vanimat ja pea ainsat säilinud kirikuriista – 16. sajandist pärinevat ristimisvaagnat. Keskaegseid armulauakarikaid, monstrantse ja teisi altaririistu tutvustav raamat. Raamatusse on koondatud andmestik kõigi Vana-Liivimaa alalt pärinevate säilinud või fotode põhjal teada olevate altaririistade kohta, ka nende kohta, mis on kahe maailmasõja ajal kaduma läinud. Lisaks analüüsitakse kirjalike allikate andmestikku, eelkõige keskaegsete kirikute, aga ka gildide ja vennaskondade varade nimekirju, et selgitada, milliseid esemeid liturgias kasutati ja pühakodadele annetati ning mida need esemed keskaegse inimese jaoks tähendasid. Kuigi keskajal oli ristimiskivi peaaegu kõigis kihelkonnakirikutes, on neid tänaseni alles väga vähe. Käesolevasse raamatusse on koondatud andmestik rohkem kui 20 keskaegse ristimiskivi või nende fragmentide kohta. Uurimus annab ülevaate nii tänaseni säilinud kui ka fotode põhjal teadaolevatest, kuid hävinud või kaduma läinud ristimisnõudest. Raamatus käsitletakse ristimiskivi ajaloolist arengut, selle asukoha muutusi kirikuruumis, ristimise juures tarvitatud esemeid ja keskaegsete ristimiskivide kasutamist reformatsioonijärgsetel sajanditel. Lisaks tutvustatakse ristimise ajaloolist arengut ja ristimise läbiviimist keskaegsel Liivimaal. Raamatus käsitletakse Eesti kirikute hõbevara uusajast tänapäevani. 16. sajandil toimusid murrangulised sündmused nii usuelus kui ka kunstis: võeti vastu protestantism ja lihtsustati usutalitusi, mille tulemusena kadusid kirikutest mitmed varasemad kirikuriistad. Taandus seni valitsenud gooti stiil, mis asendus renessansi ja peatselt väga laialdaselt levinud barokiga. Uusajal muutus kohustuslikuks hõbeesemete märgistamine, mis võimaldab eristada üksikute meistrite laadi. Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Kaalu Kirme rikkalikult illustreeritud teos koosneb sissejuhatavast osast, sakraalhõbeda arenguloost läbi viie sajandi ja esemete valikkataloogist. Muud trükised ja programmi toetusega välja antud trükised (raamatute müügiga tegeleb väljaandja või on müügil raamatupoodides) Jõelähtme koguduse kroonikas kirjutab pastor Heinrich Christopher Wrede (1691-1764) Põhjasõja-järgse maakihelkonna kirikuelu majanduslikust ja usulisest küljest, kohalikest koolioludest, Jõelähtme kihelkonna ajaloost ja rahvapärimusest, samuti tema ametiajal kihelkonnas aset leidnud tähelepanuväärsematest sündmustest. H. Chr. Wrede ametijärglaste poolt kroonikale lisatud täiendused keskenduvad peamiselt kirikuelu sisemistele küsimustele nagu pastorite ametisse määramine, talurahva ja mõisate koormised pastori ülalpidamiseks ja sellelt pinnalt tekkinud konfliktid. Raamat sisaldab põhjalikku sissejuhatust ning kroonika teksti saksa ja eesti keeles. Raamat annab avara ja detailides rikkaliku ülevaate usuliikumiste ja kiriku ajaloost Hiiumaal 13. sajandist kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Autor käsitleb teemat usundiloo, pedagoogika, aate ja poliitilise ajaloo vaatenurkadest. Uurimus baseerub mitmekülgsel arhiiviainesel, mälestustel, kartograafilistel ja arheoloogilistel allikatel ning teaduskirjandusel.			OSCAR-2019
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Urmas Viilma ütles, et kirik üritab koostöös riigiga pankroti varast välja osta Narva Aleksandri Suurkirikut, et hoone saaks jätkata tegevust nii sakraal- kui ka kultuuriobjektina. Kirik kuulutas välja korjanduse pankrotistunud Narva Aleksandri koguduse toetuseks ja varade päästmiseks. Urmas Viilma kordas, et luterliku kirikul on sügavalt häbi, et üks kogudus on Eestis pankrotti läinud. „Need inimesed ei ole kuhugi ... Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kuulutas täna välja korjanduse pankrotistunud Narva Aleksandri koguduse toetuseks ja Narva Aleksandri kiriku ning koguduse muude varade päästmiseks. Võlausaldajate esindaja teatas kuu aja eest, et muu pankrotivara hulgas alustatakse ka Narva Aleksandri kiriku müügiga alghinnaga pool miljonit eurot. See summa on olnud ülejõukäiv nii EELK Konsistooriumile kui ka valitsusele. Samal ajal on paljud ... Armsad kaaskristlased ja kiriku sõbrad! EELK Narva Aleksandri kogudus on pankrotistunud ja kogu koguduse vara on pankrotivarana pandud müüki. Olen selle üle väga kurb ja jagan luteri kiriku nimel vastutust ja häbi nii Jumala kui rahva ees selliste otsuste pärast. Vajame kõigi inimeste andestust ja eestpalveid ning Jumalalt andeksandmist ja tarkust sellest raskest olukorrast välja tulemiseks. Samal ajal ei ole võimalik lõpetada Narva luterlaste vaimulikku teenimist ega ... Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart kohtus taas EELK konsistooriumi esindajatega, eesotsas peapiiskopi Urmas Viilma ning Tallinna praostkonna praosti Jaan Tammsaluga – seekordsel kohtumisel arutati reformatsiooni 500. aastapäeva puhuks korraldatavaid sündmusi. Ehkki 500 aasta möödumist luterliku reformatsiooni algusest tähistatakse 2017. aastal, siis toimuvad ajaloosündmusest ajendatult mitmed üritused juba tänavu. Näiteks avatakse septembris Tallinna ... Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas on käesoleval poolaastal tavalisest rohkem tegemist: lisaks protsessõppele on kavas kolm täiendkoolituse kursust. Eestisse tuleb kevadel kaks õppejõudu Saksamaalt, kes annavad meistrikursusi Usuteaduse Instituudis (UI). 2.–4. märtsini annab improvisatsioonikoolitust Martin Zingerling, mais Buxtehude orelimuusika spetsialist Ansgar Schlei. Mõlema väljapaistva organisti siiatulekut toetavad Hannoveri piiskopkond, Saksa Kirikumuusikaliit ning õppejõud ise. Osakond paneb suurt rõhku täiendkoolitustele. Möödunud sügisel said klaverisaate kujundamise kursusel kõik osalejad praktilise kogemuse, koolituse viis läbi Tallinna muusikakooli õppejõud Hain Hõlpus. Veebruaris annab hääleseade täiendkoolitust muusikaakadeemia lektor Marje Tralla, keda UI tudengid väga hindavad. 10. veebruaril toimuva kursuse pealkiri on pikk ja põnev: «Laulmine ja kõne – inimese loomulik ja ürgne eneseväljendamise vajadus. Hääleseade – sekkumine või abi?». Sellele kursusele ootavad korraldajad osalema lisaks muusikutele ka pastoreid. Marje Tralla suunab kursuslasi leidma loomulikku hääletekitamise tunnetust ja on kindlasti abiks neile, kes oma töös on kõne ja laulmisega tihedalt seotud. Kõikidele kirikus töötavatele organistidele on kahtlemata kasulik osaleda M. Zingerlingi koraaliimprovisatsiooni kursusel. «Improvisatsioon on õpitav,» tõdes UI kirikumuusika osakonna juhataja Tiia Tenno, «koolitusel saab juurde teadmisi ning julgustust ka lihtsate vahenditega koraalidele eelmänge luua.» Ansgar Schlei näol on tegemist organistiga, kes on erudeeritud ja eriti pühendunud Buxtehude ja tolle aja muusika uurimisele. Kirikumuusika osakonna on praeguseks lõpetanud seitse D-kategooria kursuslast, neist kolm õpib edasi C-kursusel, Külli Erikson aga muusikaakadeemias kirikumuusika erialal. Praegu õpib koolis kokku kuus kirikumuusikut. «Kõik õppurid tulevad väljastpoolt Tallinnat,» ütles Tiia Tenno. Osakond oma praegusel kujul taastati 2001. aastal, kuid õppevormina kasutatakse juba Kirikumuusikakooli päevil välja kujunenud ning ka eelnevalt toiminud sessioonõppe süsteemi, kus kord kuus nelja päeva jooksu toimub tihe õppetöö: loengud ja individuaaltunnid. Sessioonidevahelisel ajal teevad õpilased iseseisvat tööd. Õppejõudude kaader on koolis tasemel: koorijuhtimist õpetavad Tartu vaimuliku üldlaulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson ja suurte kogemustega kirikumuusik, Tallinna Kaarli koguduse organist-koorijuht Marika Kahar. Improvisatsiooni õpetab meie paremaid organiste Toomas Trass, laulmist Marje Tralla, solfedot Urve Pihlak, klaverit Hille Poroson, orelit kirikumuusika osakonna juhataja assistent Kadri Ploompuu. Möödunud kevadeni õpetas UIs ka orelikorüfee Rolf Uusväli. Uute õppejõududena tegutsevad noored muusikud Ott Indermitte (harmoonia), Hain Hõlpus (klaverisaade) ning Liisi Laanemets (muusika ajalugu, vormianalüüs). Liturgilist laulmist ja hümnoloogiat õpetab suurte kogemuste ja teadmistega Ene Salumäe, kes muusikutest ja teoloogidest sellel sügisel UI koori formeeris. Koor teenib kaasa igal sessioonil toimuvatel jumalateenistustel, mis on seetõttu muutunud liturgiliselt ja muusikaliselt rikkamateks. «Õpilased on nagu üks pere,» kiitis Tiia Tenno kirikumuusikute omavahelist head läbisaamist. «Sõpruskonnana saavad nad üksteist toetada,» arvas ta. Õpilase kiireks arenguks on vaja palju harjutada. Kahtlemata on vaja ka raha, sest õppetöö on tasuline. «Seni on peaaegu kõigil õppijatel õnnestunud saada oma kodu- või sõpruskogudusega kokkuleppele,» märkis ta. Mõnel maksab õpingud kinni isegi omavalitsus. Tänu sakslaste toetusele on õppemaks võrreldes ühe õppekoha tegeliku maksumusega soodne – 6000 krooni aastas. Õpilastel ei ole alati lihtne põhitöö kõrvalt kooli õppima asuda, selleks on vaja suurt sisemist kutsumust. Siiski leidub selliseid inimesi. Samas on väiksematel kogudustel raske organisti leida. Hiiumaa on heaks näiteks, kus kohalik õpetaja otsis kohalike seast inimest, kes oleks võimeline jumalateenistustel orelit mängima. Siiri Rüütelmaa, kellel on neli klassi muusikakooli haridust, mängib praegu igal pühapäeval kolmel teenistusel. Sellest sügisest täiendab igapäevaselt ämmaemandajana töötav Siiri end UI kirikumuusika osakonnas. «Kohapealsest kultuurikihist tuleb selliseid inimesi otsida,» julgustab Kadri Ploompuu pastoreid endale kaastöötajaid leidma. Igal aastal korraldatakse õpilastele üks nn orelireis. Eelmisel aastal külastati Pärnu- ja Viljandimaad ning uuriti kuue oreli siseelu. Varem on käidud ka Soomes. Reisid on alati olnud väga lõbusad ning liitnud õpilasi ja õpetajaid. Iga sessiooni lõpus saadakse kokku ja räägitakse oma muredest ja rõõmudest. Paaril korral aastas korraldatakse ühine kontsert. Selle aasta UI jõulupeoks valmistasid osakonna õppejõud põnevate seadetega jõulukoraalidest väikese eeskava, kuhu kaasati ka õpilased. Sel sügisel sõlmis UI koostöölepingu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, mis annab võimaluse vastastikku loenguid külastada. Tihedat koostööd tehakse endiselt sakslastega, nii näiteks kinkis aasta tagasi Eestit tihedalt külastav kantor Jürgen Frielinghaus koolile digitaalklaveri. Meie kirikumuusikute õpinguid toetavad Põhja-Elbe kirik, Saksa kirikukooride ühendus ja Saksa kirikumuusikaliit. «Nende organisatsioonide toetus on kirikumuusika osakonnale väga oluline ja me oleme neile erakordselt tänulikud,» ütles Tiia Tenno. Kirikumuusika osakond loodab, et algaval aastal õpilastel õppetöös kõik hästi korda läheb ja osakonna poolt korraldatavad kursused pakuvad inimestele huvi ja rõõmu.			OSCAR-2019
Eelmise postituse juures mainiti, et võiksin kirjutada ka JJ ja Jenni unest ja magamise korraldusest meie peres. Ma pole seda teemat väga käsitlenud, sest nagu paljud muud asjad on ka see magamine meil üsna lihtsalt kulgenud ja suuri ning igapäevaseid(õhtuseid) draamasid meil ei esine. Eelmine suvi kolis JJ meie kaisust oma tuppa oma voodisse. Voodi on tal Ikea Kura, mille keerasime põhimõtteliselt tagurpidi, nii, et sisuliselt magaks ta nagu maas – nii polnud ja pole ohtu, et ta voodist maha kukuks. Ühtlasi ei piira see voodi teda kuidagi ja ta on algusest peale sinna ja sealt välja iseseisvalt saanud. Jenni jaoks tõime võrevoodi oma voodi kõrvale ja plaan oli, et tema hakkab siis seal magama. Siin kohal on aga need kaks last väga erinevad – kui JJ-le sobis juba sünnist magada ka öösel oma voodis, siis Jennile see ei ole sobinud. Tema on täielik kaisukas ja magabki meie voodis, nüüd, kus ta on pooleaastane, olen teda siiski proovinud mõned korrad jälle võrekasse ööseks magama panna, aga hiljemalt poole öö pealt kolib ta ikka kaissu. Ei, ei maga ja päris ausalt ei näe ma selles ka erilist probleemi. Näiteks JJ magas beebina pikka aega terved ööd, ühel hetkel see muutus ja 10-11 kuu kandis oli ärkamisi rohkem kui kokku lugeda jaksasin. Nüüd oma toas magades on mõni öö selline, kus ta tõesti ei ärka enne hommikut, aga on ka neid (ja oluliselt tihedamini), kus ta ärkab, tahab juua, näeb paha und või on miskit muud häda. Meil on nii praegu “tööjaotus”, et JJ öiste muredega tegeleb Teet ja minu hoole all on siis Jenni. Ka Jenni ei maga öö läbi, ta on seda vist ühe korra selle poole aasta jooksul teinud. Hammaste tuleku ajal oli ärkamisi 1.5h järel, praegu on tavaline, et öö jooksul tahab ta umbes 2-3 korda süüa ja siis magab kohe edasi (on vist mingi teooria, et 6-kuune ei peaks öösel sööma, noh, mina nii ei arva, sest rinnapiim on ka janu kustutamiseks ja enne annangi tissi kui et hakkan mingit vett suruma). Samas magama lähevad mõlemad lapsed üsna hästi, JJ puhul muidugi mängib rolli see, kui päev on ärevam olnud, oleme ise külas käinud ja on suurem trall teiste lastega olnud vms, Jenni on aga magama jäämise osas super. Annan õhtul rinda, panen ta meie voodisse, olen seal natuke tema juures ja juba ta magabki. Mäletan, et umbes samal ajal oli JJ magama panek paras trall, sest enam ta tissi otsas ei jäänud (nagu sünnist saati oli harjunud) ja siis see uni kuidagi ei tahtnud tulla. Jenni pole aga kunagi tissi otsas magama jäänud ja nii oskabki ta lihtsalt nö ise jääda. Jei! Ma ütlen kohe ära, et igasugune “las laps nutab end üksi magama” jutt on minu arust lihtsalt kohutavalt rumal. Ma ei hakka üldse arutlema, et aga mõnel on see kuidagi aidanud/toiminud, sest eks inimene kohanebki kõigega, ka väike laps, kelle vanemad ta oma tuppa üksi nutma jätavad. Ma ei pea tegelikult üldse väga mõistlikuks selle une teemal suurt võimlemist, sest väikeste lastega lihtsalt on nii, et mis täna on ühtviisi on homme teisiti. Milleks üritada näiteks 2 nädalat ühte-kahte öist ärkamist vahele jätta, kui sellest ülejärgmisel nädalal tulevad hambad ja võib olla istutegi kogu öö üleval. Minu soovitus on lihtsalt vooluga kaasa minna, kui vaja, siis ärkad, teed vajalikud toimingud ära ja magate edasi Mis seal salata, vahel see väikeste lastega elu ongi natuke väsitav, aga saab hakkama ja see kõik on mööduv. Näiteks nendel aegadel, kus Jennil on see hammastest tulenev trall olnud, olen ma ise väikse uinaku teinud, kui Teet töölt koju jõuab ja lapsed nn üle võtab. Kui JJ oli veel beebi ja kodus oli ainult üks laps, siis magasingi päeval samal ajal kui tema. JJ magab päeval ühe une ja alati õues kärus, Jennil on hetkel 3 und, hommikupoolikul üks lühike uinak (voodis või kärus, aga toas), pikem lõunauni, mille ta teeb koos JJ-ga rõdul ja õhtupoolikul siis jälle üks lühem uinak. Ööunne minnakse siin 21-22 vahel ja seda mõlemad lapsed. See soovitus on mul küll, et kes alles otsib oma kodu ja tahab seal lastega elama hakata, siis rõdu/terrass on “must have”, lapsed saavad iga ilmaga õue magama ja emme saab natuke oma asjadega tegeleda. Ja siinkohal pean kiitma jälle meie Bugaboo Donkey käru, kus mõlemad lapsed oma päevaune koos saavad teha, parim otsus ever! Mõlgutame mõtteid, et varsti võiks Jenni JJ-ga ühte tuppa magama kolida küll. Kui selle KURA voodi ostsime, siis arvestus oli, et mingi hetk kolib Jenni sinna alla magama ja siis JJ läheb üles, aga hetkel on JJ selleks veel minu meelest veidi liiga väike. Seega, kui selle ühte tuppa kolimise ette võtame, siis ilmselt läheb ka Jennile esialgu madrats maha. Muide, keda huvitab Montessori õpetus, siis see nn maas magamine on selle kohaselt soovitatav juba beebidele – just, et laps ei oleks voodis nn lõksus või piiratud – nii saab ta ärgates näiteks kohe oma toas mängima asuda ja ei vaja selleks vanemat, kes teda peab voodist välja aitama. Kui ma üldse midagi soovitada oskan, siis seda, et jälgi oma last ja tee nii nagu teil koos parasjagu parem on – kui uni on rahulikum ja pikem kaisus magades, siis milleks joosta ööläbi võrevoodi vahet, kui beebi tahab öösel rinda, siis milleks keelata, teooriaid on igasuguseid, aga lõpuks on ikka iga pere isemoodi ja lähtuda tulebki sellest, mis perele sobib. Suurem hakkas üleval 2a magama. Arvasin küll, et vara, aga talle väga meeldis. Sai redelist käimise ruttu selgeks. Redeli alla, aga ka mänguasja kast, siis lühem maa minna. Madrats otse põranda peal ei ole tegelt üldse hea mõte. See läheb suht kiiresti pahaks (hallitama) 😦 Ses mõttes ma ei saa sellest Montessori teooriast aru, muus osas väga lahe ja mõistlik. Tore, kui oled õnnistatud hästi uinuva lapsega, minul pole seda õnne kunagi olnud, aga olen ka muudkui vooluga kaasa läinud ja ei usu beebide koolitamisse. Hetkel küll koolitan vaikselt aastast preilit oma voodisse, äkki aitab kaisus magamisest 🙂 Ta siiani tegi päevased uned ka ainult kaisus… natuke palju külitamist päeva peale ikka nii. Jaa, ma oleks pidanud seda täpsustama, et madratsi alla võiks ja peaks ikka need nö voodilipid või kuidas neid nimetatakse panema, et õhk pääseks all liikuma, tean ka seda, et lihtsalt vastu põrandat ei ole hea mõte 😉 Aastane on juba täitsa teine teema ka kui päris beebikene, loodan, et teil läheb see harjutamine hästi, mingil hetkel see tuleb muidugi ju ette võtta aga usun, et tunned ja näed oma lapse pealt ära, et nüüd on õige aeg 🙂 Mina soovitan kõigile pärispäris pisikeste beebide emadele ühte varianti, mis meile sobis. Nimelt – kui imik on alles väga väga väikene, siis ta magab absoluutselt igal pool, igas asendis. Enamasti antakse rinda ja siis pannakse beebi magama, nii ka päevasel ajal. Asetasime oma lapse algusest peale oma võrevoodisse toitmise järel ja tal ei olnud absoluutselt probleeme seal magamisega. Mida suuremaks sai, seda pikem oli muidugi vähe söömise ja magamamineku vahel, aga tema võrevoodi oli tema pesa ja ta on sinna läinud alati hea meelega. Ise arvan, et üks põhjus on harjumine algusest peale. See ei ole miski, kuhu nn tõstsin ta hiljem. Alguses oli seal muidugi tekist talle lisapesa, et ta ennast mõnusalt tunneks ja põhi kõrgel. Nüüd aastaselt põhi juba täitsa alumises asendis ja teeb oma päevauinakud ja ka ööune kenasti seal. Voodi on tal oma toas. Ööunne on alati läinud 19 paiku, lihtsalt väsib ära ja soovib magama minna. Hommikul on muidugi 6.30, hiljemalt kell 7 üleval, kuid ongi tore pikk päev ees koos toimetamiseks. Kuni 5 kuuni jalutasime lõunaune ajal, kuni 2 tundi, isegi 20 km, see oli emmele tore kehaline tegevus. Aga sealt edasi eelistas ta päevaund oma voodis ilma väliste helideta magada ja nüüd käime lihtsalt paar korda päevas istuvas vankris maailma uudistamas. Varsti juba saab kõndima ka õues. Ja mis veel pisikeste laste emadele soovida – aasta pärast saab magada. Mõnikord täitsa terve öö, aga mõnikord jupp-haaval nagu ka Berit kirjutas. Aga kokkuvõtte siiski rohkem, kui esimestel kuudel. Ja mina toetan erinevust nuttude vahel. Näen oma lapse pealt, et mõnikord ta jutustab oma toas vaikselt, aeg-ajalt…m mmm mhh, ee.eeee eee vms, kuid uinub üksi kenasti 10 minuti jooksul. See ei ole nutt ja ma ei lähe teda segama. Kui aga tekib hüsteeriline nutuhoog, siis loomulikult lähen oma lapse juurde. Ja ma ise arvan, et isegi alla 1a lapsed võivad näha neile hirmutavaid unenägusid, tavalisest janust/näljast vaevalt, et laps niimoodi suure nutuga ärkaks.			OSCAR-2019
Hea Guest396827 Kahjuks pole Sinu sõbralistis ühtegi modelli. Soovitame Sul kellegagi tutvuda ja sõbraks saada. Kõigi meie modellide loetelu leiad avalehelt. Otsid midagi erilist... äkki näiteks seksikat noort transat, kes end rahuldab ja oma keha uurib, või litsakat shemale'i ürgselt seksimas? Sellisel juhul oled tulnud õigesse kohta! Ole valmis oma elu parimaks XXX-seikluseks, sest siit lehelt leiad tuhandeid noori ja seksikaid shemale-modelle ratsutamas pirakate riistade otsas, mängimas suurte seksmänguasjadega ja tegemas kõike muud, mis neid erinevate kehavedelikega katab. Siin kategoorias näed tõeliselt litsakaid noori shemale'e, kes kepiksid keda iganes või laseksid end igal ajal keppida ükskõik, kellel või kus! Ja sellepärast ongi nende live seks-show'sid nii põnev vaadata! Tule aga sisse ja naudi täiesti tasuta seda, kuidas need seksikad noored (18+) transad end rahuldavad ja meie live seksikaamerate ees riivatult seksivad! Erinevalt paljudest teistest pornolehtedest anname sulle ka võimaluse kõigi meie noorte (18+) shemale-modellidega meie tasuta live seksivestluses suhelda ja paluda neil ka ainult sulle esineda! Kas tahad oma seksuaalseid piire laiendada, tutvudes ja suheldes noorte ilusate transseksuaalidega? Tunned mingit suurt ja seletamatut tõmmet väikeste ja noorte ladyboy'de suhtes? Tahad pihku peksta, vaadates noori seksikaid shemale'e keppimas, tussi lakkumas ja suvalise kuti suurt riista imemas? Kui vastad mõnele neist küsimustest jaatavalt, siis oled kindlasti tulnud õigesse kohta! See kategooria on tõeline unistuste täitumine kõigi meeste ja naiste jaoks, keda erutavad noored ja ilusad transseksuaalid. Rinnakad noored shemale'id, väikesed ladyboy'd - siit leiad tõesti tuhandeid igasuguses vanuses (18+), igasuguse juuksevärvi ja kehakujuga noori shemale-modelle, kes ootavad sind meie tasuta live seksivestlustes! Seda ilmselt ei pea ütlemagi, aga kahjuks elame maailmas, kus transseksuaalseid tüdrukuid koheldakse sageli valesti. Paljud mõttetud mehed ei pea neid isegi mitte tõelisteks tüdrukuteks ja tunnevad vastumeelsust nende noorte transade jalge vahel rippuva priske riista suhtes. Meie tasuta live seksivestlustes saavad need kiimas shemale'id leida eelarvamusteta mehi ja naisi, kes oskavad nende noort ilusat keha hinnata ja võtta neid just sellisena, nagu nad on. Need seksikad noored shemale'id on alles oma seksuaalsusega tutvumas ja tahaksid leida meie jututubadest uusi sõpru, kellega koos veebikaamera ees XXX-stiilis lõbutseda. Meie noored shemale-modellid ei ole seksi osas veel väga kogenud, aga teevad selle kindlasti entusiasmiga tasa. Need kirglikud noored shemale'id tahavad alati kõiges parimad olla. Ükskõik, kas mängivad seksmänguasjadega, imevad riista või võtavad oma tihkesse noorde tagumikku suuri riistu - need transad üritavad alati pakkuda parimat live seks-show'd! Noored shemale-modellid on BongaCamsi ühed kõige riivatumad litsid! Need tibid võivad olla täiesti jõhkrad meeste ja naiste vastu, kes nende seksiisu rahuldada ei suuda! Meie noored shemale-modellid usuvad, et suurepärane on alati parem kui hea, ja ei lepi kunagi mingi pooliku suhuvõtuga! Nad võivad lausa sadistlikuks minna ja laiska armukest karistada, keppides teda jõuliselt tagumikku! Need noored kiimas transad otsivad alati jutukaaslasi ja tahavad meie tasuta live seksivestlustes atraktiivsete meeste ja naistega asjad kuumaks ajada. Neljapäeval kirjutas Linda R. Geenen pokkeriportaalis Pokerworks.com põneva artikli pokkerimängijate rahahaldamisest. Me teame, et üks kõige olulisemaid tunnuseid, mis iseloomustab edukat pokkerimängijat, on korrektne rahahaldamine. Tahes tahtmata ei saa sellega aga paljud hakkama. Mitte ainuüksi tavalised netimängijad, vaid ka mitmed tipptegijad, kes teenivad turniiridel tavamängija mõistes astronoomilisi summasid ning on ikkagi sunnitud pidevalt raha juurde laenama. Laenamist peetakse niivõrd tavaliseks, et pidevalt võib jääda inimestel mulje, et kogu aeg on keegi kellelegi midagi võlgu. Kuid tõsiasi on paraku see, et laenamine tekitab mängijate vahel paksu verd, võib põhjustada tülisid, rikkuda inimeste reputatsiooni või lõpetada kehvemal juhul ka kellegi karjääri. Nii jagunevad pokkerimängijad sisuliselt kolmeks: esimestele ei laena usalduse puudumise tõttu nagunii keegi, teistele seevastu laenatakse alati, sest nad maksavad oma võlad tagasi; kolmandad aga on piisavalt rikkad, et ei vajagi kunagi laene. Viimasesse kategooriasse kipuvad enamasti kuuluma need, kelle sissetulek ei põhine ainult pokkerimängul või kes tõepoolest oskavad oma rahaasju eeskujulikult korraldada. Pokkerimängijate mõttemaailma illustreerivad tavainimestele lausa koomilistena tunduvad näited, kuid meie saame neist ju suurepäraselt aru. Juba õhtul näeb Tom oma sõpra linnas pokkerit mängimas. "Ma sain aru, et sa vajasid raha üüri maksmiseks? Mille pagana pärast sa pokkerit mängid!?" Pokkerimängijad saavad siinkohal aru, et makstes üüri bankrolli arvelt, kaotab mängija võimaluse lisa teenida ning on peatselt lõplikult käpuli. Sarnaselt ettevõtlusega ei ole bankroll pokkerimängija jaoks mitte vaba raha, vaid tootmisvahend. Ka siin saab pokkerimängija enamasti aru, et suur turniirihit ei ole võrreldav juhusliku lotovõiduga, vaid võib saabuda alles pärast kümneid ebaõnnestumisi ning aitab kehvemal juhul kõigest tasandada karjääri jooksul saadud mängulist kahjumit. Mängides pidevalt 10000-100000 dollarit maksvatel turniiridel, ei ole just kuigi raske miljoniga miinustesse joosta. Pokker ei ole nõrkadele! Kas pidev raha laenamine pokkeris hävitab mängu ilu ning millised ohud sellega kaasnevad? Loe täpsemalt järgmisest artiklist.			OSCAR-2019
CM: Valma Seikluspark muudab seminarid ja koolitused energiliseks ning suvepäevad seiklusrikkaks - Sekretär (Sisuturundus) CM: Valma Seikluspark muudab seminarid ja koolitused energiliseks ning suvepäevad seiklusrikkaks 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu suunas asuv Valma Seikluspark majutab kuni 90 inimest. Lisaks sisesaalile on võimalik korraldada üritusi lavaga katusealusel väliterrassil kuni 150 külastajale. Seikluspark on kompaktne koht suvepäevade, seminaride, koolituste ja meeskonnatreeningute läbiviimiseks. Saame edukalt siduda seminaritehnikaga varustatud sisesaalis toimuva ajugümnastika aktiivsete meeskonnategevustega looduses. „Olles spetsialiseerunud seiklusturismi ja aktiivse puhkuse korraldamisele, on meil väga lai valik aktiivseid tegevusi: ATV matkad, kalepurjeka retked Võrtsjärvel, lasketiir, minigolf, täismõõtmetes tribüüniga palliväljak, vabalangemise kiik, paintballi lahingud metsas,“ loetleb seikluspargi juht Kalle Kütt. Perepäevade korraldajad ei pea muretsema järelkasvu pärast, kellele on loodud jõukohased seiklusrajad, Tarzani laskumine, kahe teki ja laskumisega mereröövlite laev, suur õhkbatuut ja kiiged. Seikluspargis on üle 50 takistusraja, ronimisseinad, 2 km pikkune zipline laskumisliin, tarzanihüppe atraktsioon ja 24 meetri kõrgune vaatetorn. Takistusrajad on paigaldatud neljakorruselise maja kõrgusele tehismastidel platvormidele, mis on ainulaadne meetod Eestis. ATV-seiklusretked toimuvad Võrtsjärve äärsetel aladel aastaringselt ja iga ilmaga. Neljaveolised ATV-d on võimsad, 400-700 m3 Suzukid. Lisaks on seikluspargis leilisaun, mille lava mahutab korraga üle 20 inimese, tünnisaun, suur mullibassein, ujumistiik ning ujumisvõimalused Võrtsjärves, samuti grillimis- ja lõkkeplatsid. Külastajate seas on kõrgelt hinnatud Valma Seikluspargi pakutav maitsev toitlustus, mille esinumbrid on 8 tundi nõrgal tulel oskuslikult küpsetatud BBQ-siga ning Võrtsjärve suitsukala. „Oleme edukalt korraldanud suvepäevi koos tegevuste, päeva-, õhtu- ja lastejuhi ning esinejatega erinevatele äriühingute, organisatsioonidele ja riigiasutustele,“ märgib Kütt. „Samuti oleme ideaalne koht erinevate tähtpäevade nagu sünnipäevad, kokkutulekud, pulmad jne korraldamiseks, laagrite läbiviimiseks alates laste-, noorte laagritest kuni tantsu- ja spordilaagriteni. Eelmainitu korraldamiseks ja läbiviimiseks on meil olemas vajalik kogemus, inventar, tehnika, toitlustusvõimalused. Meile võib tulla nii ühepäevase külastusena, ööbimisega mitmeks päevaks kui ka nädalateks erinevatesse laagritesse.“ Stereotüübi järgi tähendab vananemine kortse ning tujukust, uuringute andmeil aga on vanainimesed hoopis rõõmsamad, vabameelsed ning terava mõistusega. Livescience toob välja seitse nüanssi, kuidas inimene vananedes muutub. Kaks aastat tagasi avaldatud Chicago Ülikooli uuringus selgus, et pikemalt elanutel on elust rohkem õnnelikke aastaid. Teisalt jälle halvenevad tervis ja rahaline olukord - õnne puhul olulised faktorid - vanuse kasvades. Mõnede uurijate hinnangul on vanemad neid kaht faktorit arvestades noortest vähem õnnelikud. Samas on jällegi personaalne heaolu vanaduspõlves suuresti suhtumise küsimus - vanemad näevad minevikku noortest enam läbi roosade prillide ning haiged või invaliidid on sama õnnelikud kui teisedki. Teisalt tõi uuring välja, et eakamatel oli probleeme nn nalja kohalejõudmisega - neil oli raskusi kas nalja puändi mõistmise või siis koomikseist naljakaima väljavalimisega. Vananedes õheneb inimese naha väliskiht ehk epiderm. Samal ajal muutub nahk vähem elastseks ning rasvakiht näonaha alumistes kihtides kahaneb. Tulemuseks on kortsud ja lõtv nahk. Kui süstide ja muude meditsiiniliste vahenditega saab nahka pingule tõmmata, leiavad uurijad, et kosmeetilistest vahenditest ei pruugi piisata. Põhjuseks näoluustiku väsimine ajaga, kommenteeris Rochesteri ülikooli dr Robert Shaw. Tulemuseks loppi vajunud ülemised silmalaud ja põsed ning lotendav alalõug. Läbiviidud uuringust selgus, et luude implandid võivad olla lahenduseks, kuigi iga operatsiooniga kaasnevad riskid põletikuks või näo tuimuseks Näiteks tüvirakud, mis asendavad vanad või kahjustatud rakud, alistuvad samuti vananemisele. Tulemuseks aeglasem paranemine ja kehvem vastupanuvõime. Läbi viidud uurimuses vajas vanematest inimestest (66 kuni 83aastased) umbes 20 minutit vähem und ööpäevas kui keskealised. Viimased omakorda magasid 23 minutit vähem kui uuringu noorim valim ehk 20-30aastased. Teiselt poolt kannatasid vanemad rohkem unehäirete all, sest magamine siis kui hing ihkab, oli neil raskendatud. Kui sul on keeruline rohkest infomassist või vilkuvatelt ekraanidelt omale vajaliku info ammutamine, ei pruugi vananemine su sõber olla. Inimese vananedes muutub inimese võime segajaid vältida kehvemaks, jõudis Toronto Ülikooli tudeng Karen Campbell järeldusele. Teisalt selgus ka, et vanematel võib olla unikaalne võime töödelda oluliselt rohkem infot kui noortel, mis omakorda mõjub toniseerivalt mälule. Ehkki eeldatakse, et kortsude sügavamaks muutumisega toimub sama inimese veendumustega, uurimus seda ei kinnita. 46 000 ameeriklase seas aastail 1972-2004 läbi viidud uurimusest selgus, et vanusega muutusid inimeste vaated poliitikale, majandusele ja muudele ühiskondlikele teemadele liberaalsemaks.			OSCAR-2019
Kamajahu valmistati kodus nagu muudki jahu, tavaliselt kevadel pärast seemnevilja külvi allesjäänud viljast. Hoolas perenaine tegi alati lisaks jahule ka paar vakka kama. Esmalt valati vilja peale niipalju vett, et terad oleksid kaetud ja keedeti paar tundi, kuni tera hakkas pehmeks minema. Siis kallati terad puhtaks pühitud ahjupõrandale kuivama, ahjusuu pidi samal ajal lahti olema, et liigne aur välja läheks. Kui auru enam polnud, ahjusuu suleti ja terad küpsetati purukuivaks. Kuivatamisele järgnes terade röstimine ahjus ja siis jahvatamine. Lõpuks jahvatati kas käsikiviga või veskis jahuks. Kamaterade küpsetamine nõudis suurt vilumust ja nii vastutusrikast tööd tegid perenaised alati ise. Tänapäevaks on raskest käsitööst saanud tööstuslik protsess. Lisaks teada-tuntud kamajahule valmistatakse kamast veel kakaokama, kamapalle, kamašokolaadi ja kamakreemi. Kama kasutatakse ka näohoolduses. Kamast saab kodustes tingimustes valmistada suurepäraseid näomaske ja koorijaid. Kama söömiseks segati seda algselt veega, hiljem juba rõõsa või hapupiimaga. Paksuks kördiks segatud kama juurde anti silku-leiba, vedelat kama söödi magustoiduna. Üldiselt peeti kama siiski kergemaks suvesöögiks või vahepalaks, mida oli hea lännikutega metsa ja põllule kaasa võtta. Paksemast kamast sai pigistada ka palle, mida sõid peost enamasti lapsed ja mida anti kaasa karjapoistele. Tavaliselt süüakse kama segatuna keefiri, hapupiima või jogurtiga ning kes soovib, lisab ka suhkrut. Kama sobib hästi kokku ka meie metsas kasvavate marjadega. Kellele aga kama jahune maitse ei meeldi, võib kamapulbri eelnevalt pannil üle röstida. Kuna aga lihtsuses peitub võlu, siis on omal kohal ka traditsiooniline kamajook või -söök segatuna hapupiimaga. Kama sööjal peab aga olema kannatust – hea kama tahab natukene seista. Nii umbes 10 minutit. Valmistamine: Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees ja lisa soe piim. Tambi tugevaks püreeks ja lisa munad. Sega korralikult ja lisa jahud. Vajadusel maitsesta soolaga. Vormi märgade kätega kanamuna suurused pallid ja vajuta need lapikuks. Küpseta 225 oC juures 15 minutit. Seda toitu võib pakkuda lisandiks mõnele kalaroale või süüa lihtsalt hapukoorega. Sama retsepti järgi võid valmistada ka suupisteid. Selleks tuleb teha vaid väiksemad koogikesed ja suitsukalast võib neile peale teha kas salati või vahu. Vaja läheb: põhi – 1,5 dl kamajahu, 1,5 dl nisujahu, 1/2 tl küpsetuspulbrit, 1/2 tl soola, 100 g võid, 1 dl külma vett; täidis – 250 g broilerifileed, 100 g porrut, 100 g ananassikompotti, 50 g punast paprikat, karrit, soola, jahvatatud paprikat, musta pipart; munamass – 2,5 dl piima, 2 muna, 50 g juustu. Valmistamine: Sega kokku kamajahu, nisujahu, küpsetuspulber ja sool. Tükelda või kuubikuteks ja sega jahudega muredaks massiks. Lisa külm vesi ja sega ruttu tainaks. Vooderda sellega 27 cm läbimõõduga pirukavorm. Tõsta põhi külmkappi tahenema. Pruunista broilerifilee ribad õlis ja lisa viilutatud porru ja paprika, lõpus lisa ananassitükid ja maitsesta segu. Küpseta põhja 200 oC juures 10 minutit, vala sinna küpsetatud broilerimass ja peale ettevaatlikult muna-piima mass. Riputa peale riivitud juustu ja küpseta 200 oC juures veel 30–40 minutit, kuni munamass on hüübinud. Valmistamine: Kõigepealt paisuta želatiin külma veega. Klopi munakollane koos suhkruga kergeks vahuks. Lisa vähehaaval piim ja kuumuta segu vesivannil, kuni pakseneb ja muutub tihedaks. Sulata želatiin ja vala piima-muna segusse. Sega omavahel kama ja hapukoor. Sega massid kokku ja vala vormi. Selleks, et kreemi pärast ilusasti vormist kätte saada võid vormi märjaks teha või katta toidukilega. Pane kreem külmkappi 3 tunniks. Siis löö vormist välja ja serveeri koos keedisega. Vaja läheb: 1 l vett, 4,5 dl mustikaid, 3 dl kamajahu, 1,5 dl suhkrut. Serveerimiseks piima või vahukoort. Valmistamine: Vala potti liiter vett, sega sinna sisse pooled mustikad, kamajahu ja suhkur. Lase keema tõusta ja jahuta veidi. Lisa allesjäänud mustikad. Võib süüa nii kuumalt kui külmalt kas rõõsa piima või ka vahukoorega. Vaja läheb: 150 g kamajahu, 35 g kakaod, 120 ml rõõska koort, 100 g suhkrut, 100 g võid, 50 g pohli (või pohlamoosi); täidiseks – 75 g pohli, 50 g rosinaid, alkoholi rosinate leotamiseks; paneerimiseks – 100 g pähkleid, 50 g kookoshelbeid. Valmistamine: Alustuseks kalla rosinatele peale veidi alkoholi ja jäta need paisuma. Alkoholi asemel võid kasutada ka lihtsalt kuuma vett. Rösti kamajahu kuumal pannil koos või ja suhkruga. Purusta pohlad püreeks ja sega kokku kamaseguga. Lisa sinna ka kakao ja rõõsk koor. Lase massil paisuda ja rösti pannil paneerimiseks mõeldud pähklid. Puhasta pähklid kestadest ja haki peeneks. Jaota kamamass ühesuurusteks tükkideks (sellest kogusest peaks tulema 20 tk.), tõsta iga tüki keskele mõned pohlad ja rosinad ning vormi märgade kätega ühtlased pallid. Veereta osa palle röstitud pähklites ja osa kookoshelvestes. Hoia kuni serveerimiseni külmas. Valmistamine: Sega jahud piimaga, lisa soola. Lase tainal paisuda 15 minutit. Klopi muna kergelt lahti ja lisa tainale, siis sulatatud või. Küpseta tainast õhukesed koogid ja paku neid koos pohla- või jõhvikamoosiga. Vaja läheb: 4 dl vanillijäätist, 4 dl piima, 2 dl maasikaid, mustikaid või muid marju, 3 sl kamajahu. Kama valmistamiseks võetakse teravilja, herneid ja übe. Harilikult võetakse 5 kg otri, 5 kg rukkeid, 5 kg nisu, 10 kg kaeru, 3 kg herneid, 2 kg ube. Neid vahekordi võib aga muuta ja panna igat sorti see järele kuidas kellegile meeldib. Näit. võivad oad hoopis ära jääda, samuti võib kaeru panna vähem ja nisu rohkem. Terad sõelutakse läbi ja pestakse külma veega puhtaks, et eemalduksid kõik kergemad ja rikkiläinud terad, kõrrekesed ja üldse mittetarviline osa. Vili pannakse üheks ööks ligunema külma vette. Järgmisel päeval pannakse terad suurde katlasse külma veega keema. Soovitav on keeta igat sorti eraldi, siis pole karta, et mõni sort jääb kõvaks ja teine keeb jälle liig pehmeks. Keetmise nõu olgu avar, et keetmise ajal saab teri tarviduse korral segada, siis keevad ühtlasemalt pehmeks. Teri tuleb keeta aegamisi, mitte liig suurel tulel, siis keevad terad kergesti põhja, mis rikub kama maitset. Keetmise ajal lisatakse kamale ka veidi soola. Sool ei lase koidel tulla nii kergesti kamasse, ka ei pruugi siis söömise ajal lisada kamale soola. Kes ei armasta soola maitset, jätab soola keetmisel kamale lisamata ja iga sööja võib siis ise söögi ajal lisada. Kama keedetakse tasasel tulel umbes 2—3 tundi. Terad peavad olema täiesti pehmed, kuid mitte veel lõhkenud. Kui terad on liig pehmed ja lõhkenud, vähendab see tublisti kama väärtust. Vahepeal köetakse ahi kuumaks, söed ja tuhk võetakse välja. Ahju põrand pühitakse niiske lehise luuaga hästi puhtaks. Keenud terad kallatakse sõelale nõrguma. Harilikult on teradel vesi peaaegu kõik pealt keenud. Nõrgunud terad pannakse kohe kuuma ahju. Esialgu, kui terad märjad, tuleb vahete-vahel avada ahjuuks, et välja lasta auru ja teri segada, et kuivaksid ühtlaselt. On terad juba tahenenud, tuleb segada harvemini, et mitte asjata jahutada ahju. Kuivatatakse kuni vili on täiesti kuiv ja krõbe. On teri vähem, kuivatatakse neid laiadel pannidel köetud ahjus või peale leibade väljavõtmist. Hännil tuleb teri samuti vahetevahel segada, kuni nad muutuvad täiesti kuivaks ja omavad vähe pruunika värvi. Kama ei tohi liialt pruunistada, siis omab ta kõrve maitse, pole enam maitsev. Mõnikord lastakse teradel peale keetmist päev või paar tuulduda ja taheneda väljas päikese käes ja siis kuivatatakse ahjus krõbedaks. See on aga tülikam ja aeganõudvam ning läbiviidav ainult ilusa kuiva ilmaga; pealegi on tuule ja päikese käes kuivatatud kamal veidi eriline maitse, mitte just meeldiv. Peale kuivatamist sõelutakse ja tuulutatakse terad uuesti läbi, et juhtumisi ahjust sisse sattunud savikillud ja tolm eemalduksid. Kuivad ja puhastatud terad segatakse segi ja viiakse kohe veskile. Peale kuivatamist kaua seisnud terad tõmbuvad uuesti niiskeks ega lähe siis jahvatamisel hästi peeneks. Veski peab olema muust jahust täiesti puhas, muidu toores jahu segunedes kamajahuga rikub selle maitset ja värvi. Kamajahu lastakse juba veskis ülesõela, et eemalduksid sõklad. Kodus sõeluma hakata on tülikas, pealegi ei saa nii puhtaks. Kamajahu peab olema jahvatatud hästi peeneks. Kohe peale jahvatamist on kama kõige maitsvam. Seismisel kaotab ta osa maitsest, samuti ka oma meeldiva lõhna. Viimane kaob eriti ruttu, kui kamajahu hoitakse lahtises nõus või riidest kotis. Lahtiselt hoides kauemat aega omab kama tihti ka kibeda maitse, mispärast on teda soovitav alal hoida suuremal hulgal näit. kindla kaanega piimanõudes, ka kindla kaanega plekkpurkides, suurtes klaaspurkides, kui neid näit. sulgeda tsellofaaniga, nagu keedisepurgigi, siis ei pääse õhk ligi ega haihtu kama meeldiv lõhn. Toiduks tarvitatakse kama jahu hapu- või rõõskpiima, hapuvõi rõõsakoore hulka segatult vedela kördina või kamakäkkidena. Viimase jaoks võetakse jahu rohkem, et saab paras paks puder. Sellest veeretatakse kuivas kamajahus kahe lusika abil käkid ja süüakse kohe, rüübates peale rõõska piima. Eriti maitsev kama saab, kui rõõsa piima hulka segatakse haput koort või ümberpöördult. Mõned armastavad kama hulka lisada ka veel veidi peenekshõõrutud kohupiima. Kama peab sööma kohe peale segamist, siis on eriti maitsev. Kaua piimas ligunenud kama jahu ei oma enam nii head maitset. Samuti ei ole soovitav kama valmistamisel liig palju kloppida. Kergelt piimaga segatud kama on palju maitsvam. Mõned armastavad kamale maitseks lisada soola, teised suhkrut. Kama süüakse peamiselt kuuma ilmaga, mispärast peab piim olema hästi külm, külmas hoitud, siis on kama täiesti maitsev ja karastav. Kama on ühtlasi väga toitev ja kergestiseediv, mispärast teda suvel peaks sööma õige rohkesti. Kui kamajahu valmis, pearaskus ja tülikus seisab just jahu valmistamisel, on kama toiduks valmistamine niivõrd vähe aeganõudev ja seepärast sobiv eriti neile, kes ei saa mitu korda päevas keeta sooja toitu. Kama juurde süüakse võileiba, soolakala ehk kuumi soolavees keedetud kartuleid. Samuti võib kama süüa teise kindlama toidu peale n.ö. magustoiduna. Kama on viimasel ajal läinud moodi. Teda on hakkanud valmistama isegi mõned suurtööstused ja hooajal on kamal suur minek. Kellel omast käest teravili, on kama valmistamine päris lihtne; kuigi aeganõudev, tasub aga enese ausalt. Äsja ilmunud Eesti Rahwa Muuseumi aastaraamat sisaldab terwe rea uurimusi ja artikleid Eesti etnograafiast. Muu hulgas on sääl ka uurimus E. R. Muuseumi assistendi prl. Kurriku poolt kama üle, mis erilist huwi tohiks pakkuda just Wiljandimaa rahwale, kuna kama on siin nii öelda rahwuslikuks toiduks. Wanemal ajal iildisemast wähenõudlikust wesikäkist on Lõuna-Wiljandimaal arenenud mitmekesisema koosseisuga rahwuslik toit mulgikama. Wiljandimaalt on hiljemini kama tarwitamme lewinud laiemale ja saanud Praegu peaaegu ülemaaliseks. Peetakse tõenäoliseks, et Lõuna-Wiljandimaalt ja Pärnumaalt on mulgi kama lewinud Lätimaale ja saanud säälgi armastatud toiduks. Uurija jõub otsusele, et kama pole tuntud mitte ainult meil ja meie lähemate naabrite juures, waid see on hommikumaalt pärit igiwanu toite. Eriti sobiw olnud soe nomaadi rahwastele ja õjawägedele. Kõige wanem teade kamataolise toidu walmistamisest on säilinud babiloonlastelt. Oma mitmesuguste hääde omaduste tõttu on kama jäänud mitmele Põlluharijale rahwale meeldimaks rahvuslikuks toiduks. Kuid enamasti igal rahwal on oma retsept selle walmistamifeks. Eestipärase kama algkodu on Mulgimaal. Nii kõneleb teadlane kama päritolust. Kas need arwamised õiged on, on muidugi iseasi. Meil armastatakse võimalikul ja wõimatul juhusel otsida mingisugust wõörast päritolu, olgu see siis ükskõik mis asi, või tulgu ta siia ükskõik millist kauget teed mööda, nagu käesolewal juhtumise! kama. Kuid olgu kama päritoluga teadlase arvates kuidas tahes, üks mis kindel on ometi see, et Wiljandimaal tarwitatakse kama igas majas ja kuskil ei osata seda malmistada nii maitsewalt, kui seda teevad mulgi perenaised. Paljudes teistes maakondades ei tunta kama üldse wöi on seda wähemal mõõdul tarwitama hakatud ajalehtede ja ajakirjade kirjutuste ja majapidamiste koolide mõjul alles viimasel ajal. Pääle selle on kama tarvitamist wäljaspool kodukohta lewitanud Viljandimaalt välja läinud inimesed. Juba wanal ajal walmistati ja tarwitati Mulgimaa taludes kamajahu, seda peamiselt oma tarwiduseks. Hilisemal ajal hakati kamajahu ka juba turustama Mulgimaa ümbruses. Kuid möödunud sajandi lõpul weeti kamajahu mõne ettewõtlikuma taluniku-walmistaja poolt ka Wenemaale. Tolle aja tuntuimad kamasordid „Kamarin” ja „Kamesaini” olid Wenemaal eriti nõutud, wõrdlemisi kalli hinna peale waatamata. (1 rubla toos.) Üks wanemaid kamajahu walmistajaid on Joh. Pihlakas Siniallikul. Nimetatu on oma talumajapidamise täiuslikult kohandanud kamajahu walmistamiseks. üle 30-a. praktika ja katsete tulemus on kõrge toitewäärtusega „Talmi” nime all tuntud kamasort, milline müügil kogu maal. Selle eriti kõrgewäärtusliku kamasordi saawutamine on wõimalik waid wastawate spetsiaal-keedmisseadeldiste ja küpsetusahjude omamise tõttu, mis on konstrueeritud tootja enda plaanide järele pikaajaliste kogemuste põhjal. Põllutööministeeriumi Piimasaaduste wäljaweo kontrolljaama analüüsi 26.5.36. a. Nr. 3834 järele sisaldab Mulgi talukama „Talmi”: süsiwesikuid 62,38%, munawalget 24,56%, mineraalsooli 2,32%, raswaineid 1,80%, niiskust 6,69% ja kiudaineid 2,25%. Maitse ja lõhn wäga head. Nagu nähtub analüüsist, on nimetatud kamasort eriti kõrgeväärtuslik, kuna tema sisaldab munawalget üle 10% rohkem hariliku kamajahu munawalge sisaldawusest ja peale selle weel raswaineid, mis harilikus kamajahus puuduwad. Ajal, kus propageeritakse piimatarwitamist rahwa hulgas, on kama koos hapupiimaga eriti terwislik ja kergeltseeduw toit palawal ajal, mis ühegi perenaise laual ei tohiks puududa. Kuuldawasti on Taluseaduste Müügiühingul korda läinud nimetatud kamajahu sorti ka wälismaal turustada.			OSCAR-2019
Rahandusminister Jürgen Ligi esitletud kolm otsustavat sammu maksupetturite elu kibedakstegemisel ehk uued käibemaksupettuse vähendamise meetmed tekivad ettevõtjates rõõmu asemel kibedat vastuseisu, sest kardetakse bürokraatia suurenemist. Äripäeva hinnangul ei tohi uus käibemaksupettuste vähendamise kord ausa ettevõtja elu keerulisemaks teha ega tekitada talle lisakulusid süsteemiga liitumise tasude näol. Käibemaksupettuste kava tulemuslikkust mõõdetakse selle järgi, kui palju suudab riik uue süsteemi abil vähendada eelmise aasta seisuga 222 miljoni euro suurust käibemaksuauku. Eesmärk peaks olema ei rohkem ega vähem kui kogu käibemaksu kättesaamine kõigilt selle maksu kohuslastelt. Teine, esimesega lahutamatult seotud tulemuslikkuse hindamise kriteerium on süsteemi väljatöötamise kulude suhe saavutatud tulemusse ehk petturitelt enam kätte saadud summasse. Missugune on riigi kulu raamatupidamissüsteemide uuendamisel ning kui suures osas tuleb panustada ettevõtetel endil, pole kahjuks tänase seisuga veel selge. Maksuametist ei õnnestunud teada saada isegi mitte riigi ja ettevõtja võimaliku kulu suurusjärku, rääkimata täpsematest summadest. Kõnealuse kava reaalsest mõjust ehk tulemusest saame rääkida alles 2015. aasta lõpuks või 2016 alguseks, sest praeguse kava kohaselt peaks läinud nädalal presenteeritud kolm otsustavat sammu ehk uus süsteem rakenduma alles 2015. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et kõikide hirmude mahavõtmise aeg on tegelikult alles sees ning vastused küsimusele, mida ettevõtjad uue korra rakendudes tegema peavad, saavad eeldatavasti lähemate kuude jooksul maksuhaldurilt täpsed vastused koos konkreetsete tegevusjuhistega. Eeldus on iseenesest õige: selleks, et pettusi oleks vähem, on maksuhalduril vaja rohkem andmeid. Kuna igal tehingul on (vähemalt) kaks osapoolt, on igati loogiline maksuameti soov näha tehingu mõlemat poolt, et välistada võimalus, kus müüjat pole tegelikult olemas. Välisfirmadega suheldes on Eesti ettevõtted tegelikult ka seni rakendanud mõlemapoolset deklareerimist, st välisfirmadega suheldes võrreldav kord juba toimib. Korras raamatupidamisega firmadele ei peaks olema probleem vastata ka maksuhaldurilt laekunud lisaküsimustele, juhul kui nelja põhilise näitaja – maksustatava käibe, käibemaksu, sisendkäibemaksu ja tagastatava käibemaksu – esitamise järel peaks selleks vajadus tekkima. Ohtu, et uuele pettustega võitlemise kavale võiks saatuslikuks saada IT-võimekus, ei pea toimetus tõsiseks. Läbimõeldud kommunikatsiooni korral on võimalik kindlasti joone peal hoida ka ettevõtjate teavitamine vajalikest muudatustest. Kuid e-arvete maailmast väljapoole jäävasse arveldamisse kahjuks „kolm otsustavat sammu“ ei jõua. E-arvete võidukäik on küll igati positiivne, aga järgmiseks tahaksime kuulda maksuhalduri plaanidest võitluses musta sularahaga. Üksnes ümbrikupalkade pealt jäi riigil läinud aastal saamata 146 miljonit eurot makse. Maamaksu on praeguseks linnakassasse laekunud 167,1 miljonit krooni, mis moodustab 53% aastaks prognoositud kogusummast 314,2 miljonist kroonist. Eelmisel nädalal laekus linnakassasse esimene osa Tallinna kinnistuomanike poolt tasutud maamaksust, teatas Raepress. „Need arvud näitavad, et maamaksukohuslaste maksedistsipliiniga võib vägagi rahul olla,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Uue korra kohaselt tuleb maamaks tasuda enam mitte kolmes vaid kahes jaos ning esimese poole tasumise tähtajaks tasuti üle poole aastaks prognoositud kogusummast.“ Vähemalt pool määratud maamaksust tuli kinnistuomanikel tasuda hiljemalt 31. märtsiks, teine osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Rahandusministeeriumi hinnangul kasvas Eesti majandus III kvartalis võrreldes eelmise aastaga kuus protsenti, seega on riik taastumas järsust majanduslangusest. 212 miljardi krooni suurune majandus näitas jõulist kasvu peamiselt tänu tööstustoodangu mahu suurenemisele ja tulude paranemisele transpordi- ning finantsettevõtetes, kommenteeris rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna nõunik Erki Lõhmuste Bloombergile. "Eksportivad ettevõtted saavutasid III kvartalis kriisieelsed tulemused," rääkis ta. "Eratarbimine võis hoolimata kiirest hindade kasvust näidata veidi paremat tulemust, mis toimus suuresti tänu automüügi tulemuste paranemisesele kevadel. Investeeringute langus on tõenäoliselt peatunud ja varude peaksid sarnaselt eelmise kvartaliga olema jõuliselt kasvanud," kinnitas Lõhmuste. Peamiselt ekspordist juhitud taastumine aitab Eesti majandusel sel aastal kasvada ligi 2,5 protsenti ja 2011. aastal 4,2 protsenti. See toimub pärast SKP kahanemist pea viiendiku võrra 2008. ja 2009. aastal, mis oli Euroopa Keskpanga septembrikuu prognoosi kohaselt halvemuselt teine tulemus Euroopa Liidu riikide seas Läti järel. Eesti SKP jõudis tagasi aastase kasvu faasi teises kvartalis, kasvades 3,1%. Eesti tööstustoodang kasvas septembris kümne aasta kõige kiirema tempoga, mil nõudlus riigi kaupade ja teenuste järele suurenes võtmeturgudel Soomes ja Rootsis. Ministeeriumi hinnang kõrvutatakse Bloombergi analüüsis osalenud kuue analüütiku keskmise prognoosiga, mille suuruseks oli 3,8 protsenti. Statistikaamet avaldab oma eelkalkulatsiooni kolmanda kvartali SKP kohta 11. novembril.			OSCAR-2019
Juba 16 aastat on ratsaspordi huvilised kogunenud Saku Suurhalli Baltimaade suurimat ratsaspordisündmust uudistama. Läbi aastate on Tallinn International Horse Show pakkunud siinsele publikule tipptasemel ratsasporti ja meelelahutus ning rohkelt unustamatuid elamusi. Esimene Tallinn International Horse Show peeti Saku Suurhallis 18.-20. oktoobril 2002. Tegemist oli Eestis ja Baltimaades esimese rahvusvaheline sisehallis toimuva ratsaspordi suurvõistlusega. Ettevalmistustöödes ja ürituse läbiviimisel osales 85 vabatahtlikku. Võistlusest võtsid osa 11 riigi sportlased. Publikut oli kohal enam kui 12 000 inimest. Võistluse peatoetajaks oli nii sellel kui ka järgneval kahel aastal Peugeot maaletooja Kommest Auto. Laval esinesid vahepaladega muusikalist Evita Siiri Sisask ja Tõnis Mägi. Sellega sai alguse traditsioon, tänu millele on ka täna Tallinna hobushow üheks peamiseks kaubamärgiks elava muusika kasutamine showprogrammis. Kogu ürituse tipphetkeks kujunes toona aga kodupubliku ovatsioonide saatel võidu koju jätnud Rein Pilli ja Ecuadori grand prix sõidu võit. Kuigi tegemist oli korraldajatele esimese omataolise kogemusega, mistõttu oli ürituse läbiviimine toona seotud suurte riskidega, olid sündmusejärgsed vastukajad toetajatelt, osalejatelt, pealtvaatajatelt ja ka maineka Helsingi Horse Show korraldusmeeskonnalt ülipositiivsed. Sellel aastal sai alguse pikki aastaid kestnud kostüümiratsutamise võistluse traditsioon. Samuti kujunes showde poolelt väga menukaks taanlanna Pernilla Bendiks ja tema western riding show. Alates 2003. aastast kuulub Tallinn International Horse Show ka Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu (FEI) maailmakarika etappide sarja. Juba kolmandat korda pani peasponsor võistluste põhisõidu auhinnaks välja sõiduauto Peugeot. Võistluse raames toimus ka Eestis ülipopulaarse võistlussarja Palladium Cup finaalvõistlus avatud, harrastajate, noorte ratsanike ja noorte hobuste klassis. Võistluse peatoetajaks sai kommivabrik Kalev. Showprogramm oli suurejoonelisem kui kunagi varem. Lisaks prantsuse „hobulausuja“ Jean-Francois Pignon’i etendusele sai publik osa ka Maarja-Liis Ilusa ja Koit Toome, Diana Klasi ja Jüri Aarma ning Happy Feet Dixielandbandi esinemistest. Taas oli kodupublikul põhjust rõõmustada ka võistluste tulemuste üle, sest maailmakarika etapi võit jäi taaskord koju – seda tänu Gunnar Klettenbergi ja Novesta silmapaistvale sooritusele. Publikule pakkusid meelelahutust Noorkuu ja Lament, koolisõidu kadrillid ja väikeste ponide esinemised. Publiku tungival soovil esinesid hobustel taas ka Ukraina kasakad. Grand prix sõitu esitles esmakordselt kodumaine kütusefirma Alexela. Võistluste suurtoetajateks olid kaks suurt kodumaist äriühingut, Alexela ja Kalev. Tallinn International Horse Show oli leidnud oma kindla koha Eesti ja lähiriikide ratsaspordikalendris ning ka pealtvaatajate südametes. Üha rohkem külalisi saabus Tallinna Horse Showle Soomest. Võistluse formaat oli välja kujunenud, hõlmates endas nii tipptasemel ratsasporti kui vahepalasid hobustel, elavat muusikat ja mitmesugust muud meelelahutust. 2007. aastal hoolitsesid sündmuse vahepalade eest Tobbe Larsson oma Hispaania ratsakooli showga Rootsist ja Birgit Õigemeel. Horse Show oma produktsioon esitles koolisõidu ja tantsulavastust Märt Agu seades. 2008. aastal oli komas kord, kui võistluste viimasel päeval mängiti peavõistlussõidu auhinnatseremoonial Eesti Vabariigi hümni, seekord Hanno Ellermanni ja Poncordi auks. Nii nagu kogu Eesti majandust, ei jätnud 2009.aasta majanduslangus puutumata ka Tallinn International Horse Showd. Seetõttu toimus järgmine suurüritus alles 2010. aasta kevadel ja seda tänu Alexela toetusele. Esmakordselt sai Tallinna Horse Show publik osa takistussõidu Kesk-Euroopa liiga MK-finaalist ning esimest korda peeti Eestis ka rahvusvahelisel tasemel koolisõiduvõistlus. Samuti rõõmustasid publikut äsja Superstaari-saates tuntust kogunud Marten Kuningas ning hobuetendus „Põhjamaa öö”. Takistussõidu maailmakarika etapi ja FEI koolisõiduvõistluse kõrval pakkusid meelelahutust uskumatud hobumehed Prantsusmaalt ja kaitseväe orkester koos rahvatantsijatega. Juubelishow tõi publikuni kolm päeva võistlussõite nii takistussõidus kui koolisõidus ning silmapaistvaid esitusi showprogrammis. Areenile astusid teiste seas Tanel Padar & The Sun, väikesed ponid, rahvatantsijad, Eesti Kaitseväe orkester, kiired koerad, mootorrattad ning paljud teised. Meie enda tiimi lavastatud suurejooneline hobulavastus “Minu Eestimaa” sündis ca 40 hobuse ja 80 inimese kaasabil. Juubelile sobiva kingituse tegid Gunnar Klettenberg ja Ulrike R, kes võitsid kodupubliku tormiliste juubelduste saatel maailmakarika etapi. Seekord alustas Horse Show juba neljapäeva õhtul, kui võistlustulle asusid noored hobused. Põhivõistluse kaugeim külaline tuli Türgist, enim auhinnalisi kohti saavutasid Leedu sportlased ja show-programmis andis vägeva etenduse Uku Suviste. Meelde jääb ka “Excalibur-Horse Show” tuleetendus ja koolisõidus Dina Ellermanni võit. Siiani teeb südame soojaks Tiit Kivisildi ja Cinnamoni maailmakarika etapi võit. Kaheteistkümnes Tallinn International Horse Show jääb kõigile meelde kui „Cinnamoni Show“ – oli ju MK-etapi Alexela Grand Prix võitja sellel aastal ühtlasi ka meie ürituse „kaanetüdruk“! Esmakordselt Eestis peeti ka koolisõidu MK-etapp, mille võitis Venemaa paar Inessa Merkulova ja Mister X. Rakendispordi demonstratsioon tõmbas publiku käima ja aitas kaasa selle Eestis veel vähe harrastatud spordiala populariseerimisele. Kuraditosina numbrit kandev Horse Show pakkus korraldajatele rohkelt väljakutseid, mis päädisid viimasel päeval taevalava kinnijäämsega Saku Suurhalli lae all. Lõpp hea, kõik hea – ei jäänud pidamata ei takistussõidu MK-etapp ega ka Koit Toome kontsert, kes esines Jaak Joala lauludega pühapäevase lõuna asemel hoopis õhtusel lõputseremoonial. Koolisõidus panid end proovile nii suured staarid kui kohalikud tulevikutähed. Viimased tegid maratonilaadse võistluse stardid hilisõhtustel tundidel uniste nägudega fännide kaasaelamisel. Show-programmi raames kõlas esmakordselt ürituse ajaloos ooperimuusika. Lisaks sai publik nautida kaunist kitarrimuusikat Heiki Mätliku esituses, kellega koos “tantsis” areenil kaunis hispaania hobune Dina Ellermanniga sadulas. Särav trio La Phoenix ei jätnud kedagi külmaks ja vahvad voltižeerijad Soomest näitasid oma oskusi. 14. Horse Show läheb ajalukku sellega, et esmakordselt müüdi laupäevase päeva piletid eelmüügist välja ja kogu kohale tulnud rahvamass õnnestus vaevu Saku Suurhalli saali ära mahutada. Võistluse kavas oli seekord ka väga palju rahvuslikke klasse, mis andis paljudele kohalikele sportlastele võimaluse tulla võistlema suure publiku ette. Meelelahutusprogrammi osana oli üle pikkade aastate kavas kostüümiratsutamine ja taas sai Eesti publik näha Ukraina uljaid kasakaid, kellele aplodeeriti püsti seistes. Lavale astusid veel Anne Veski, Ruslan Trochynskyi sõpradega ja Klassikatähed. Showtiim tõi areenile uhke lavastuse Tori hobusekasvanduse 160-aastasest ajaloost. Loomulikult ei puudunud ka väikesed ponid, kes tegid seekord väga meeldejääva kadrilli Juubeliüritus tõi kaasa mitmeid uuendusi, milleks kõige olulisemaks ja korraldajate jaoks kõige mahukamaks, osutus piletisüsteemi muudatus. Nimelt oli esmakordselt külastajatel võimalus osta endale kindla kohaga pilet. Lisaks oli laupäevane päev jagatud kaheks vaatuseks. Nüüd võib öelda, et publik võttis uuendused kiiresti omaks ja kõik möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta. Ka valmis sellel aastal sündmusel uus veebileht, mis osutus väga menukaks, eriti just nutitelefonide kasutajate seas. Võistlus ise rõõmustas meid põnevuse ja meie sportlaste heade tulemustega. Taas oli kavas koolisõit, kus Eestile tuli kauaoodatud MK-etapi võit. Dina Ellermann ja Landy’s Akvarel on olnud kaua Eesti esipaar koolisõidus ja nüüd lõpuks tuli neile ka see oluline võit. Ka pühapäevane Alexela auhindadele toimunud takistussõidu MK-etapp haaras publikut. Kuigi Urmas Raag ja Ibelle van de Grote Haart jäid nii napilt võidust ilma, jäi siiski kõlama positiivne lõpunoot. MK-etapi võidu viis Poolasse Michal Kazmierczak hobusel Stakorado. Tõelised emotsioonid – nende sõnadega saab kokku võtta 16. Tallinn International Horse Show’, mis toimus 5.-7. oktoobrini 2018 ikka tuttavas Saku Suurhallis. Seekord jäi meil olulisematest võitudest napilt puudu, kuid ikkagi rõõmustasime koos Dina Ellermanni ja Landy’s Akvareli koolisõidu MK-etapi ning Hanno Ellermanni ja Freedomi takistussõidu MK-etapi teiste kohtade üle. Dina ja Akva tegid selle sõiduga uue isikliku rekordi ja Hanno oli siiralt üllatunud oma noore ratsu nii tubli saavutuse üle. Ürituse publikumenu tuli aga suureks üllatuseks horse show korraldajatele. Lausa uskumatuna tundus, et laupäevased eelmüügi piletid müüdi välja juba nädal enne sündmuse algust! Tunne, et horse show on oodatud ja oluline nii paljude Eesti ja lähiriikide inimeste jaoks, annab meile motivatsiooni ka 17. Tallinn International Horse Show korraldamiseks.			OSCAR-2019
Kas te olete kunagi pidanud tegelema inimestega, kellel olid uued kasvajad, mis sarnanesid minimaalsete tilkadega või muude huvitavate kujudega nahal? Siiski ei pööranud nad tähelepanu neile, ei võtnud nendega seoses meetmeid. Te peaksite teadma, et selliseid uusi kasvu meditsiinis nimetatakse papilloomidena. Nad erinevad kuju, mõnikord värvi, lokaliseerimise koha. Nende ilmumine nahale, organismi nakatumise tulemus papilloomiviiruse infektsiooniga. Ravi on vajalik juhul, kui papilloom on mustad, põletikulised ja roojaga, kui seda iga päev traumeeritakse, põhjustades psühholoogilist ebamugavust. Oluline! Oma olemuselt on sellised kasvajad healoomulised, mitte tervisele ohtlikud, nii et inimene suudab kogu oma elu minna minna. Pahaloomulised papilloomid kuuluvad eraldi kategooriasse, kuid enamikul juhtudel ilmnevad need väga harva, õigeaegse ravi korral vähktõbe on võimalik vältida. Sageli on patsiendid hirmul, kui nad näevad, et papilloom on punane pea. Selleks, et teada saada, kuidas selles olukorras edasi minna, peate kõigepealt mõistma, miks papilloom on muutunud mustaks. Inimorganismi siirdamine papillomiviirusega ei näidata alati oma kohalolekut. Ta on maganud juba kuude ja isegi aastate jooksul, kuid immuunsüsteemi väärtus on selle kaitsefunktsioonide langetamisel, kuna viirus hakkab aktiivselt tegutsema. Limaskestadel, näol, seljal, kätel, jalgadel või muudel nahapiirkondadel hakkavad ilmnema erineva kuju ja varju väikesed kasvud - need on papilloomid, mis on papilloomiviiruse aktiivse toime tulemus. Loomulikult ei kujuta sellised kasvud endast kuigi ohtu inimeste tervisele, kui nad ei ole pahaloomulised. Papilloomid võivad ilmneda kõikjal, nina lähedal, silmade, huulte, sõrmede, käte ja muude naha avatud aladel, kus need on kõige nähtavamad, põhjustades seega nende kehalise psüühilise ebamugavustunde. Tõmblused võivad ilmneda püsiva hõõrdumise kohtades, näiteks käe all, jalgadel, kus neid pidevalt vigastada. Neoplasmi mustanemine on märk selle struktuuri muutustest, mis esinevad teatud ebasoodsate tegurite mõjul. Mõelge kõige sagedamini kasvaja värvimuutuse ja tiheduse põhjustele: tungimine patogeenide kasvu, nakkused. Sellisel juhul, kui papilloom on muutunud põletikuliseks, mustadeks ja valusaks, konsulteerige viivitamatult nõu arstiga; kui papilloom muutub mustaks ja langeb, tähendab see, et organism on muutnud hormonaalset tausta, immuunsüsteem on taastanud oma kaitsefunktsioonid ja hakkas võitlema viirusega; tip papilloomi mustadest ja ta varsti kukkus ise - see on tõenäoliselt tingitud teie ise ravi, siis võib püüdnud nöörima jala kogunemist. See ravimeetod annab mõnikord positiivse tulemuse, kui olete ettevaatlik ja teete kõik toimingud õigesti. kui papilloom on mustad ja kuivanud, siis kasvu toitmise kanalid on traumad. Sellisel juhul konsulteerige alati arstiga ja konsulteerige edasiste meetmete üle; kui köha on muutunud mustaks, kuid ei kukku, kui proovisite seda ravimilt välja tõmmata traditsiooniliste ja rahvakeelsete meditsiinimeetodite abil, siis olete õiges suunas, varsti ei ole sellel nahal jälgi. Tõsi, siin peate olema ka ettevaatlik. Halb märk on see, et kui papilloomil on kõigepealt mustanenud varvas, siis on see täielikult must, kuid ei kao pikka aega - see võib viidata kasvu degeneratsioonile ja patoloogia arengule organismis. Pöörduge koheselt arsti poole; kui küünarvarre langeb ennast ilma, et mingeid ebameeldivaid sümptomeid täheldataks, ei pea muretsema. Tegelikult on mõned papilloomiviiruse kasvu liigid iseenesest kadud. Pärast seda otvalivaniya papilloomi vaja arsti, kes pärast kontrolli määrab, kas pehmete kudede kasvajate risoomid vasakule; kui kaela papilloom muutub mustaks, põletikuliseks - see võib näidata nakatumise tungimist või kasvaja degeneratsiooni vähkkasvajast. Sellisel juhul ei saa te ilma arsti abita pöörduda arsti poole ja järgida kõiki tema soovitusi. Papilloomiviiruse kasvajate värvi muutmiseks on palju põhjuseid. Must papiloom võib tuleneda ravimite kasutamise pärast patoloogilistest protsessidest, pärast traumat, tekkimist. Sageli seda fenomeni, kui patsiendil proovida eemaldada kogunenud folk õiguskaitsevahendeid, nagu nibu mustaks pärast joodi, mis soodustab kiiret nakatunud rakkude hävitamise. Mida teha, kui papilloom muutub mustvalks ja langeb? Seda küsimust küsivad sageli patsiendid, kes on selle probleemiga kokku puutunud. Esimene asi, mida igaüks peab jälgima, on rahulikkus, ärge paanitsege üldse, ärge alustage iseseisvat ravi. See nähtus, kui kahtlus sureb ja seejärel langeb iseenesest, üsna sageli, pole see üllatav. Peamine asi, pärast papilloomide kadumist, on võtma õigeid meetmeid: Ärge muretsege, kui papilloom muutub mustaks, kuivaks ja langeb. Sellisel juhul tuleb ravida antiseptilisi nahapiirkondi, kus paiknevad kogunemised; kui koht, kus kolded kadusid, proovige veri peatada vatitampooniga ja steriilse sidemega, seejärel kasutage rihma või riba abi; kui teil on kõik õige, asutage koht, kus kasv on langenud, töödelda ja minna arsti juurde, kus nad pakuvad professionaalset arstiabi. Oluline! Pärast arsti visiiti, kui papilloom on kadunud, haarake kasvu, mis on langenud. Pärast seda uurides saab arst kindlaks teha neoplasmi olemuse - pahaloomuline või healoomuline. Millisele arstile pöörduda? Kui papilloom muutub mustaks ja langeb või kui tema kohalolek on valus, muutub nahk põletikuliseks ja turseks, on vaja pöörduda dermatoloogi poole, kes omakorda suunab onkoloogi juhiseid. Papilloomiviiruse kasvu põletiku põhjusteks võivad olla erinevad kehavigastused kosmeetika- ja veeprotseduuride käigus. Kui luude terviklikkuse vigastamine on katki, tekib patsiendi tekkimise kohas tugev põletik, valu. Mõnikord võib nõgestõbi kahjustada, unustades ettevaatlikult, näiteks raseerimise või epileerimise ajal. Traumast papilloomidesse kõhupiirkonnas, all kaenlaaluste all, esineb tihti ettevaatamatu riietuse või riietuse kandmisega. Kahjustatud struktuuriga kasvamine annab valu, muudab varju, mis omandab rikkaliku punase värvi. Neoplasm hakkab sügelema, see katab, mõnikord isegi peibutamise, kaetud paksu pruuni kooriku kihiga. Kui märkate, et papilloom on põletikuline, haigetunne ja sügelemine, konsulteerige koheselt arstiga. Oluline! Põletik ei allu enesele ravile. Ainult arst, pärast testide tulemusi, võib diagnoos kindlaks määrata kogunemise tüübi ja määrata oma ravi. Sageli põevad naised papilloomiviirust, sest nende keha on vähem kaitstud. Nende kehas on tundlikumad piirkonnad, mis on väga tundlikud ja millel on eriline struktuur, pehme nahk. Papilloomid võivad ilmneda naiste rinnal igas vanuses, eriti selleks, et hoida silmas seda viirust puberteedieas, raseduse ajal, menopausi ajal. Papilloomid võivad ilmneda kõikjal rinnal, sealhulgas nibel ja areola. Rinnakorvrid rinnal reeglina erinevad oma nahast vähe värvi, nad näevad välja nagu jalad väikesed papillid. Kui papilloom rinnal on must, patsient tunneb valu, kui ta palpeerub, tekkivate muutuste välimus, tuleb arstiga konsulteerida kohe. Oluline! Kui nibelis olev papilloom muutub mustaks, ei saa seda fenomeni eirata, sest selle kogunemise värvuse muutus võib olla infektsioon, patogeensed mikroobid, mis nakatavad last lapse toitmise ajal. Raseduse ajal tuleb hoolikalt ravida naha kahjustusi, eriti kui need on rinnanäärmetes. Tõepoolest, sel perioodil naise keha on hormonaalsed muutused, mis võivad vallandada kasvu papilloomiviiruse kasvajate, muuta nende värvi, degeneratsiooni vähk. Sageli küsivad patsiendid, kuidas eemaldada kasvaja, mis põhjustab nii palju ebamugavusi ja mida peaks ta tegema? Papilloomiviiruse ravi võib olla nii meditsiiniline kui ka rahvaprotsesside abil. Pärast patsiendi uurimist, olles määranud ülesehituse tüübi, otsustab arst, kas ravida papilloomi meditsiiniliselt või seda paremini eemaldada. Tõsise eemaldamise meetodi valik sõltub suuresti selle asukohast, tüübist ja suurusest. Papilloomide eemaldamine või ravimine on iga patsiendi individuaalne otsus. Inimesed, kellel on oma kehad papilloomiviiruse kasvu, peaksid alati hoiduma ettevaatusega. Mis tahes vigastuste, põletiku, valu ja papilloomide veritsuse sümptomite korral peaksid nad konsulteerima arstiga, et vältida patoloogiate edasist tüsistumist ja haigusetekitajate haavamist. Kui papilloomid on mustad, peaks see hoiatama nende omanikku, sest kõik teavad, et need healoomulised koosseisud peaksid nägema tüve kergeid kasvamisi. Nad võivad tumedamaks muutuda erinevatel põhjustel, kaasa arvatud nende muutmine melanoomiks, pahaloomuline kasvaja, mis vajab sobivat ravi. Kastreid iseenesest ei ole mingil juhul haruldane nähtus, mis kuigi mõnevõrra muudab inimese välimust, kuid ei ohusta teda negatiivsete tagajärgedega. Kuid kõigil sünnimärkidel on üks omadus - need muutuvad ebasoodsate tingimuste korral mustadeks. Pimedat kasvu tuleb viivitamatult arstidele näidata, sest mõnel juhul tähendab see üleminekut pahaloomulisele kasvajale. Seda tõendab valu ja suurenenud papilloomide suurus pärast mustrit. Selle levikut peatada saab ainult eemaldada. Healoomulise kasvaja terviklikkuse (vigastamise) rikkumine. See on kõige levinum põletikulise protsessi põhjus, mis põhjustab pimedust. Traumaatilist kasvajat tuleb ravida, sest nakkus võib siseneda kehasse haava kaudu. Hõõrdejõu mõju kraedele, klambritele ja kätistele. See ärritab kasvajat ja viib selle värvi muutumiseni. Kui papilloom hakkas kuivama ja kukkuma pärast mustuse muutumist - see on väga hea, sest ohtu limaskestadele ja tervena nahale limaskestade abil vähendatakse nullini. Kannikesed kasvavad naha sisse, nii et nende terviklikkuse purustamine põhjustab verejooksu. Vere hulk ei ole liiga suur, kuid seda on raske seda peatada. Sellises olukorras on vaja kahjustatud piirkonda desinfitseerida ja katta see steriilse riba abil, et vältida põletikulise protsessi arengut. Kui moodustamine on muutunud mustaks, tuleb seda kõigepealt uurida. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas põletik on nähtav ja kas verejooks on. Samuti on vaja jälgida täiendavaid valusaid tundeid. Kui on vähemalt üks neist märgidest, peaksite külastama dermatoloogi. Kõhulahtis võib iseenesest nõrguda ja kukkuda. Sellises olukorras, paljud inimesed rahustavad ja lõpetavad kahjustatud naha hooldamise igasugusel viisil. Selline lähenemine on vale, sest isegi kuivanud kasvaja võib organismi ähvardada. Kui papilloom muutub mustaks ja langeb, on kasulik võtta selliseid meetmeid: Kõik see võimaldab mitte ainult HPV (inimese papilloomiviiruse) keskendumisest vabaneda, vaid ka histoloogilise analüüsi abil ohutuma raskemate tagajärgede eest. Kui papilloom hakkab kukkuma ja arst pärast analüüsi ei leidnud midagi ohtlikku, võite eemaldada jääkide moodustumise nii, et HPV ei leviks naha naaberpiirkonda. Eliminatsiooni saab läbi viia sellistes meetodites nagu krüodestruktsioon, elektrokoagulatsioon, raadio nuga ja laseriga kokkupuude. Kõigil neil meetoditel on oma eelised ja puudused, mida on parem arutada raviarstiga. Samuti on olemas keemiline meetod, mille puhul koosnev kogus põletatakse leelise või happega. Tänapäeval ei kasutata seda praktiliselt, sest protseduuri ajal võivad ümbritsevad kuded kannatada ja pärast seda jääb haavapaigale arm. Neid HPV poolt põhjustatud mooduseid saab kodus iseseisvalt ravida. Selle probleemi lahendamiseks on olemas spetsiaalsed ravimid, nagu Dermavit, Verrukacid, Cryopharma ja Superchistotel. Kui järgitakse juhendis antud soovitusi, saab enamik inimesi mustadest tüükadest lahti saada ilma negatiivsete tagajärgedeta. On folk õiguskaitsevahendeid ravida tüükad - on mahl vereurmarohi, võilill, ammoniaak jne Need parem mitte kasutada, sest selle eemaldamise meetodit tüükad HPV saavad ikka terve epidermise... Lisaks sellele, isegi kui teil õnnestub vabaneda kogunemisest, jääb selle asemel kaudne arm. Ei ole mingil juhul võimatu pisaraid maha lõigata ja katkestada. See võib põhjustada selliseid tagajärgi: Paljud inimesed alahindavad probleemi ja püüavad oma küünarvarre eemaldada. Tuleb meeles pidada, et nahk ümbritseva serva ümber on nakatunud ka HPV-ga. Kui papilloom on valesti eemaldatud, aktiveeritakse see, mille tulemuseks on paljude infektsioonikohtade esinemine. Seega, kui papilloom on mustad ja kuivanud, ära lõõgastuda. Parim on võtta ühendust dermatoloogiga, kes teostab neoplasmi analüüsi ja määrab ravi. Kui tumenev kasvu iseenesest ei kao, pakub kaasaegne meditsiin palju valutuid ja tõhusaid viise selle eemaldamiseks. Papilloom on papilloomiviiruse nakkuse põhjustatud viirusliku olemusega naha patogeenset kasvaja. Need kooslused on vormis, kondüloomidel või muudel sarnastel väljapõldudel inimese keha erinevates osades. Põhimõtteliselt on papilloomid lihavärvi või tumedamad ja neil on pehme struktuur. Soov ise ei eemaldu cauterization Vedellämmastikus kasutamise vastaste ravimite tüükad (papilloomid rahvapärane nimetus), mis põhineb äädikhappe, fenooli ja alustega. Kõik need ravimid põhjustavad papilloomide mustanemist. Inimesel taastati hormonaalne tasakaal, parandati immuunsüsteemi seisundit ja selle tulemusena tekkis papilloomsete väljakasvude mustanemine ja kadumine. Tavaliselt kogunemist - papilloomiviirus mustemaks ja see on valus, kui inimene püüab eemaldada seda kodus. Samal ajal tekib tema nakkus, mis põhjustas põletikku, nõtmist ja haridust. Aga põhjus mustamise võib olla mitte ainult füüsilisest isikust ekstsisioon, vaid ka tõsisem sümptom - taassünni papilloomiviiruse vähki, kus asub suur oht inimeste elule ja tervisele. Dermatoloogid-onkoloogid soovitavad eemaldada kõik tekkivad kasvajad limaskestadele ja nahale kohe pärast nende tekkimist. Kuid inimesed ei kiirusta seda teha, kuni papilloomid ei tunne mitmesuguseid sümptomeid: valu, mustanemine või suurenemine. Sageli kaetud mustad papilloomid kaovad ja ise kaovad. Kui see juhtub, siis on vaja hoonestatud serva eraldumispaika puhastada, nii et patogeensed mikroobid ja bakterid seda ei siseneks. Selleks tuleb määrida antiseptik ja määrida see plaastriga. Kui kohapeal puistab papilloomiviiruse ei näi olevat mingit naha muutusi ja normaalne haavade paranemist, siis on üsna tõenäoline, sel hetkel, viirus tappis kasvaja keskus ja ei sündida. Ja kui papilloomi mustadest, närtsinud, kuid mitte ära kukkunud, siis on vaja panna arsti ja teada põhjus, miks selline käitumine kogunemist. Spetsialist ette vajalikud analüüsid, mis näitavad, kuidas ohtlike selliseid muudatusi tüükad, samuti välja töötada individuaalne raviskeemi. Arstile esitamise põhjus on papilloomide mitmekordne kasv koos nende struktuuri muutusega. Kui hoonestatud serv muutub mustaks, tuleb arstiga nõu pidada. Viiruslike kasvajate ravis ja eemaldamisel spetsialiseerunud arst võib olla erineva profiiliga (sõltuvalt kogunemisest): Avatud kehaosad "puhastab" papilloomide kirurgi ja dermatoloogi, et ta õppis nahakahjustuste eemaldamise meetodeid. Praegu on inimese potentsiaalse ohu määratlemisel palju täpset meetodit inimese papilloomiviiruse avastamiseks inimese kehas. Kõige tavalisemad uuringud on järgmised: Papilloomiviiruse analüüs polümeraasi ahelreaktsiooni abil, et tuvastada viiruse DNA. Sellisel juhul tunnustatakse papilloomide tüüpi, nende kogust ja kvaliteeti kehas (näiteks onkogeensed viirused). Raviabi abil - efektiivselt eemaldab tüükad salitsüülhapet ja keratolüütilisi vahendeid (tuleb kasutada õrnalt ilma tervet nahka puudutamata). Peamised tagajärjed pärast papilloomide väljapressimist on haava põletik (viiruse moodustumise eemaldamise koht) ja keloidararmide moodustumine. Hingamise eest hoolitsemise lihtsate hügieenieeskirjade järgimata jätmise tagajärjel võivad tekkida põletikulised protsessid. Rehabilitatsiooni ajal peate hoiduma sauna külastamisest, ühistest ujumisbasseinidest ja pika ööbimise eest päikese käes. Kui papilloom on must ja see tuli eemaldada ja samal ajal eemaldada kõik selle elemendid hoolikalt, siis ei ole prognoos pärast ravimist negatiivne. Kuid tasub kaaluda, et kui operatsiooni ajal tehti kasvaja eraldi komponentide implanteerimine, siis võib kasvajat korrata. Papilloomiviirus ei ole inimkehast täielikult eemaldatud, kuid selle retsidiivi saab kontrollida järgmiste ennetavate meetmete abil: Papilloom on HPV poolt põhjustatud healoomuline nahk ja limaskesta moodustumine. Papilloom võib olla teistsuguse kuju ja suurusega. Ja ka värv. Papilloomide lokaliseerimine põhjustab kosmeetilisi defekte. Esinev papilloom võib olla absoluutselt ükskõik millise kehaosa: käe, jalg, kaela, kaenlaalune, peanahal. Ja ka limaskestadele: genitaale, kõri ja nii edasi. See haridus ei saa kogu inimese elu häirida, kuid võib mõne aja pärast muuta kuju ja värvi. Kui papilloom pimedas, on see õige signaal arsti külastamiseks. Papilloomide eristamine teistest koosseisudest pole keeruline. Võite lihtsalt võrrelda olemasolevat kogunemist sellel või sellel meditsiinifoorumil esitatud fotodega. HPV hävitamine on peaaegu võimatu. Te saate selle vaigistada ainult, tugevdades keha immuunsüsteemi. Hariduse eemaldamine ei ole piisav. Viirus jääb kehasse. Seetõttu on tõenäoline, et papilloom ilmub taas mujale. Selle vältimiseks määravad arstid pärast eemaldamist vitamiine, mis aitavad tugevdada immuunsust. Papilloomid võivad olla erinevad. Need on jagatud mitut liiki. Vulgaarne papilloom on teiste hulgas kõige tavalisem. Alguses tundub see sfääriline kasvaja, mis muudab oma värvi aja jooksul kehavärvi ja pimedaks. Vulgarse papilloomu suurus võib varieeruda vahemikus 1 mm kuni mitu cm. Sageli võib leida ka plantaarseid papilloome, mida on lihtne pidada tavaliseks maisiks. Kui te seda hoolikalt uurite, saate papilloomist ja kalosoomist eristada. Corn hoiab naha mustrit, kuid papilloom ei ole. Lisaks sellele on kõik vulgaarse papilloomiga seotud välistingimustes. Järgmine papilloomide liik on lamedad kooslused. Nad tõusevad veidi naha pinnale ja on pruunikas toonides, ümmargused või mõnevõrra piklikud kujuga. Sellised papilloomid ilmuvad tavaliselt näol ja rinnal. Pärast nelikümmend aastat leiad kehas filiformseid papilloome. Neil on õhuke varrega piklik kuju. Selliseid papilloome vigastavad sageli riided, kuna need on väga õhukesed. Ja lõpetage papilloomide nimekiri teravate koostistega, mis on papilliformaalsed. Selliste papilloomide värvus võib ulatuda kehavärvilisest kuni heleroosini. Inimeste elus võib kujunemine muuta värvi, järjepidevust ja suurust. Hariduse värvi muutus võib põhjustada tõsiseid haigusi. Kui papilloom on tumedamaks, võib see rääkida selle degenereerumisest pahaloomulise kasvaja vastu. Kõige sagedamini on papilloom tumedamaks vigastustest, mis talle on tekitanud riided, kamm või muud igapäevased esemed. Kui papilloom tumeneb ja valutab, ei jõua selle normaalse seisundini, on vaja ravi saamiseks pöörduda spetsialisti poole. Pikaajaline stress ja hormonaalsed ravimid võivad põhjustada papilloomide tumedust. Teine levinum teket pimestav põhjus võib olla ravimi toime. Sel juhul tähendab see, et tema kuded surevad. Vigade ravimisel vedela lämmastiku, äädikhappe ja muude leeliseliste ainetega võib papilloom ka selle värvi muuta. Sellisel juhul ei tohi tumedamaks muutuda ega isegi mustenemist põhjustada. See on loomulik protsess. Võib juhtuda ka, et mood, mis asetseb kehal mitmeks aastaks, muudab äkitselt tumedat ja isegi mustat värvi, siis kooreneb ja langeb ilma välise mõjuga. Protsess ei põhjusta isikule valu ega ebamugavustunnet. Selle põhjuseks on hormonaalse tausta muutus ja immuunsuse tugevnemine. Keha muutub tugevamaks ja võitleb viirusega. Kui see juhtus, pole muret põhjust. Teine põhjus, miks peaks arst minema, on papilloomide degeneratsioon healoomuliste ja pahaloomuliste kasvajate poolt. Tavaline protsess on moodustumise tipu tumenemine. Aga kui papilloom on täiesti pimedaks ja valatakse, siis räägib see nõtmisest ja kasvajast. Sellisel juhul peate viivitamatult arsti juurde vaatama. Ja enne seda peate jälgima papilloomide puhtust. Kõigepealt on vaja kaitsta ala vigastuste eest. Selleks saate kasutada regulaarset plaastrit. Ta ei luba papilloomil kahjustada ja ka nakkuse vältimist. Kui papilloom on ikka veel kahjustatud ja hakkab veritsema, tuleb seda viivitamatult desinfitseerivate lahustega ravida ja kleeplindiga kaetud, et vältida viiruse levikut. Pärast kõiki vajalikke meetmeid tuleb papilloomist eemaldada, pöördudes abi saamiseks haiglasse. Eemaldamise protseduur on valutu. Pärast seda pöördub inimene tagasi tavapärase eluviisiga. Healoomulise ja pahaloomulise hariduse degeneratsiooni juhtumid on väga haruldased. Kuid ikkagi on oht. Kõik muutused, eriti papilloomide tumenemine ja kasv, võivad seda protsessi näidata. Tumenemine võib näidata põletikulise protsessi algust hariduses. Kui te ei otsi aeg-ajalt arstiabi papilloomide tumedaks muutumiseks, võib see muutuda melanoomiks. Sellisel juhul on ravi ebaefektiivne. Papilloome ei võeta tõsiselt ja see on suur viga. Apteegid pakuvad paljudele ravimitele kodus papilloomide ravi. Enne nende kasutamist peate siiski nõu pidama oma arstiga, et mitte põhjustada kehale rohkem kahju ega tekitada viiruse edasist arengut. Kuid see on ka pettus. Papilloomide eemaldamine on väga ohtlik, sest see on viirushaigus. Kui arst ei kontrolli arst, ei saa te mitte ainult saavutada soovitud tulemust, vaid ka raskendada olukorda. Pärast enesehoolitsust võib jääda ebaeetiline räigus, teine tüpi nakkamine võib tungida, samuti trauma põhjustatud kiire pahaloomulised kasvajad. Igasuguste koostiste iseseisev eemaldamine nahal on tänu paljudele lõksudele. Tervisega veelgi suurema kahju tekitamise oht on suur, nii et kui papilloom põhjustab ebamugavust ja ebamugavusi, peaksite alati pöörduma arsti poole. Sellisel juhul valib spetsialist hariduse eemaldamise tõhusad meetodid. Mida rohkem toksiine kehas, seda soodsam on viiruse keskkond. Sellepärast, et välistada papilloomide välimus, peate loobuma alkoholist, järgima õiget toitu ja hoiduma vitamiinidest. Tavaliselt eemaldatakse kosmeetilistel põhjustel laser- või vedel lämmastik väikeste kasvajatega. Aga juhtub, et papilloom on muutunud mustaks või moll on suurenenud. Sel juhul peate ka pöörduma arsti poole. Pärast healoomuliste kasvajate värvi, kuju ja suuruse muutmist sagedamini kui teised, võivad olla pahaloomulised kasvajad (pahaloomulised muutused). Kõige sagedamini healoomulised kasvajad on malo-atraktiivsed sõlmed, naha tuberkuloosid ja limaskestad. Vana vene nimi - "tüükad" - säilinud, kuid nüüd nahakasvajate põhjustatud HPV infektsioon, kõige sagedamini kasutatakse meditsiiniline termin "papilloomi". Ebamugavad muutused on tingitud papilloomide sidumisest, hõõrdumisest voodilinad, juhuslike kahjustuste tekkeks raseerimise ajal. Healoomuliste nahavähkide ravi leeliselise, fenooliga, äädikhappega, vedelas lämmastikoksiidiga toitmine põhjustab ka nende mustvalgumist. Vaatleme näiteks näiteks, millised muudatused põhjustavad "Superchistotel", "Ferezol" vedelikke. Need ühendid põhjustavad naha töödeldud sõlmede ja tuberkeste esimest punetust. Seejärel muutub värv üha enam tumedaks, naha pinna papilla muutub raskeks. Selline kuiva papilloom kaob end ise. Selle asemel on väike punetus, mis lõpuks läheb. Kui papilloom muutub mustaks, kuid ei lagune, ravitakse uuesti raviks. Esimese ja teise protseduuri vahele peaks kulgema 2-3 päeva, siis näeme, kas probleemi lahendamiseks kasutatud vahend. HPV-d võib ravida kodus, sealhulgas iseseisvalt eemaldada vähese healoomulise nahavähi. Selleks on kosmeetilised vedelikud, aerosool-krüofarm ja muud ravimid. Kui papilloom hakkas mustaks ja langes maha ja tema kohapeal tekkinud haava paraneb kiiresti, on enesehooldus saavutanud oma eesmärgi. Ärge purjenege ja katkestage tüükad, sellised tegevused viivad sageli teise infektsiooni ja olukorra halvenemiseni. Mida teha, kui papilloom on kadunud? Vajalik on kasutada vesinikperoksiidiga niisutatud vatitopsi kadunud kasvaja kohale. Soovitatav on küünte uurimiseks kliinikusse anda, et tagada hariduse healoomuline olemus. Katsega määratakse kindlaks onkogeense riski tase, olgu see olemas. Kiire arst peaks olema juhul, kui haav verevib. Kui põletikku pole, toimub tervenemisprotsess vaid paar päeva. Naha moodustumise spontaanne muutus põhjustab inimesel tavaliselt ärevust. On muret mitte tühja koha pärast, sest paljud teavad, kui ohtlikud pahaloomulised kasvajad on. Kui papilloom muutub must ja valus, on vaja konsulteerida onkoloogiga ja läbida kontroll. Spetsialist leevendab põletikulist papilloomi, soovitab ravivaid salve. Laser eemaldamine on turvaline ja väga efektiivne meetod. Rebenemise oht on olemas, kuid see on minimaalne. Patoloogilise fookusega raadiolaine teraapia. Seadet "Surgitron" kasutatakse raadiolainete kiirgamiseks, mõjutatava koe lõikamiseks. Papilloomid võivad põevad stressi, hormonaalsete preparaatide, liiga intensiivse ultraviolettkiirguse taustal. Patoloogilise protsessi alguseks on tihti kodus töötamine, kahjustatud naha ebaõige hooldus. Selle vältimiseks peate järgima arsti soovitusi ja juhiseid ravimite kohta. Mida teha, kui papilloom muutub mustaks ja kui ohtlik see on? Papilloomid on naha või limaskestade kasvajad, mis on välja kujunenud papillaaride kasvatamiseks, mis ulatuvad ümbritsevatesse kudedesse. Need koosnevad sidekoest ja sisaldavad veresooni. Kannatuste värvus võib varieeruda valgest pruunini. Inimesed nimetavad papilloomide tüükad. Meditsiinis, papilloomid klassifitseeritakse vastavalt mõnele kriteeriumile. Igal alamliigil on oma pahaloomulisus, nii et enne, kui hakkate midagi tegema, peate nägema arsti. Paljude papilloomide tüübid on: Lameda tüükad või noorukid on lihavärvi, helepruuni värvi. Nad ulatuvad naha pinnast välja 1-2 mm. Kõige sagedamini katavad nägu või käte tagakülg. Loodud lastele ja noorukitele nahaärrituse tsoonis, lõigatud või kriimustada. Tavalised tüügased (vulgaarsed), kujutatud naha ümarate tõusudega, suurus 2-6 mm kõrgused. Nad on värvitud halli või pruuni värviga, võivad kasvada, moodustades ema kahurite kõrval väikese tütre. Tasapoolsed tüükad on paigutatud palmikutele ja jalatalladele. Tundub nagu nahale kasvatatud spinaalid, tihedad, mõnikord valulikud. Suguelundite tüükad (suguelundite tüükad) moodustuvad labiaes, peenises, anaalse avamise piirkonnas. Vastandina ülaltoodud koosmõjudele pole Star Wars'il viiruslikku baasi. Näidake keratoosi kasvu nahal. Sellised ühendused ei tohi inimese häirida ega kujutada endast ainult kosmeetilisi defekte. Kuid tasub olla ettevaatlik, kui papilloom on mustanenud, suurenenud oluliselt või muutub valusaks. Papilloomide moodustumise põhjuseks peetakse HPV-d, mis põhjustab koe kasvu iseloomu. Tavaliselt nõrgestatud immuunsus aitab nakatuda viirusega. Kõige olulisemad tegurid on sagedased stressid, alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine, nakkushaigused ja maohäired. Viiruse nakkamine võib esineda lapsepõlves ja isegi emaka emakal. Tuleb meeles pidada, et viirus on inimesele kergesti edastatav. Tavaliselt tungib see läbi kahjustatud nahapinna ja limaskestade. See võib juhtuda teiste inimeste hooldusvahendite, seksuaalse kontakti kasutamisel. Stabiilse ja tugev inimese immuunsus viirus on allasurutud. Hea iseloomuga papilloom ei ole ohtlik. Ärevus on tingitud haridusest, mis asuvad kohtades, kus neid saab traumeerida: kaelal, kubemekindlalt. Mõnikord võib avastada, et papilloom hakkab muutuma mustaks, võib selle jaoks olla mitu selgitust: Papilloom on kahjustuse tõttu murtud, sageli on vigastused tekkinud kõige sagedasemal põhjusel, et köha on tumedaks saanud. Seda võib mõjutada riietus, kaunistused, moodustumine võib olla kahjustatud kammimise teel või papilloom ots on raseerimise ajal kahjustatud. Sellistel juhtudel võib kudede muutuste protsess alata. Vigastatud papilloole soovitavad spetsialistid viivitamatult eemaldada. Kui papilloom on mustad ja kuivanud, võib see tähendada, et kogunenud koed on surnud. Immuunsuse ravimisel või võimendamisel on papilloomid nõrgad ja kaovad. Reeglina jätkub selline protsess ebameeldivate aistinguteta. Kui papilloom pimedas, kuid ei lange, ärge eraldage seda ise. Juhul kui haridus on muutunud mustaks ja valusaks, võib infektsioon olla oodata. Tekkinud kahjustatud koe võib nakatuda ja põhjustada nõtmise protsessi. Sellistel juhtudel peaksite kohe pöörduma arsti poole. Kui viiruse ravis muutub papilloom järk-järgult mustaks, võib see väiksemaks muutuda, see on loomulik protsess. Patsient saab soovi korral salvestada muudatused fotol ja kui karvkatte langeb, uurige seda, et välistada moodustumise onkogeensus. Enne kõhupunkti paiknemist saab ravida antiseptilise või viirusevastase salvi. Ei ole soovitatav kiirendada papilloomide ära suremist, korjamist, kooriku peksmist. Parim asi on jätta kasvaja üksi ja mitte vaeva. Kui must papilloom oli väike ja kukkus valutult, jättes nähtavaid jälgi, ei peaks arst minema. Mis siis, kui köha muutub must ja valus? Sellistel juhtudel peaksite konsulteerima dermatoloogiga. Miks papilloom muutub valusaks? Valulikud aistingud võivad näidata patoloogilise protsessi algust. Kui olukorda põhjustab papilloomivastane kahjustus, on vaja kasvajat ravida antiseptiga ja sulgeda köha plaastriga. Mitte mingil juhul ei tohiks te papilloomist ise ära lõigata. Naha purunenud tervislikkus muutub kättesaadavaks paljude ümbritsevate bakterite poolt nakatumiseks. Infektsioon omakorda võib põhjustada põletikulist ja pankrotistumist. Lisaks levib ja levib papilloomiviirus ümbritsevaid kudesid. Selliste ühendite eemaldamine iseseisvalt suurendab onkoloogia riski. Papilloomide paistetus, must, mustus, keratiniseerumine, kasvaja tekkega kaasnevad kasvajad on kahtlased sümptomid ja arste tuleb uurida. Ravi tuleb läbi viia dermatoloogi järelevalve all. Pärast mitme uuringu läbiviimist määrab spetsialist kasvaja olemuse ja määrab vajaliku ravi. Tavaliselt tehakse histoloogilise biopsiaga vähkide degeneratsiooni välistamiseks. Papilloomiviirus tuvastatakse PCR-analüüsiga. Üldine kliiniline läbivaatus ja tsütoloogiline uuring võib arst määrata ka. Erilist ohtu kujutavad mustad ja verejooksud. Selline protsess suudab välja arendada ekseemi, papilloomsete arenguelementide defekti, hemangioomi ja onkoloogia. Narkootikumide ravi sisaldab ka keratolikaid, mis sisaldavad salitsüülhapet ja piimhapet. Salitsüülhappe komponentidele on põletikuvastane toime, samaaegselt leevendatakse ja lahustatakse papilloomrakke, ja piimhape hävitab neoplasma ise. Kompleksne ravi hõlmab immunomoduleerivate ainete ja mineraal-vitamiinide komplekside manustamist. Juhtudel, kui ravi ei anna positiivset tulemust, soovitavad arstid papilloomide eemaldamist. Neoplasmide eemaldamiseks kasutage: laseride hävitamist, raadiolainete kirurgiat, krüodestruktuuri, elektrokoagulatsiooni: Laser hävitamine - selle ohutuse ja tõhususe tõttu on väga populaarne. Lasermeetod hävitab isegi väikseimaid kasvajaid, põhjustamata tüsistusi. Teostatud operatsioon ei jäta armid ja eristub retsidiivide puudumise tõttu. Kõrgsageduslike papilloomide vastu suunatud raadiolainete meetod kasutab kõrgsageduslikke raadiolaineid. Cryodestruction on vedela lämmastiku abil külmutamise meetod. Protseduuri negatiivne külg on tervislike kihtide kahjustamise oht. Taastusravi ajal jätkub kohalik ravi. Haavasid ravitakse antiseptiliste vahenditega, määrdunud paranemise salvidega. Üksikuid väikeseid papilloome saab eemaldada rahvatervisega. Juicelehtri peaks määrima pinna kogunemist mitu korda päevas. Seda ravimit tuleb kasutada kuni kolded täielikult kaob. Sõrmiku mahl on samuti sarnane. Igal juhul on ikka veel arsti visiit. Kinked või papilloomid on healoomulised viirusliku etioloogia vormid, mis kasvavad epiteelis ja tõusevad üle ümbritseva koe pinna. Neil pole terviseseisundile palju mõju. Siiski on juhtumeid, kui ilmnevatel põhjustel tekivad muutused tavalise välimusega. Samuti juhusliku või tahtliku vigastusega, mille tulemuseks on must papilloom. Kuidas olla sellistel juhtudel ja mida peate teadma, et kaitsta end potentsiaalsest ohust? Artikkel aitab neid küsimusi vastata. Paljud inimesed on kasvajate keha vormis mutid, tüükad või muud liiki kasvajate nahal, mis on ainult tajuda kosmeetilise veaga. Kuid erinevatel põhjustel, mille kasvajate võivad muutuda: muuta värvi kasvaja, järk-järgult omandada tumepruun või must. Neoplasmi sureb protsess, mille tagajärjel papilloom on mustad ja kuivanud. See on norm, kui see tekib, kasutades ravimeid, mis aitavad eemaldada tüükad. Samuti räägib see parandusmeetme positiivsest mõjust. Tulevikus lisaks värvi muutmisele ka papilloom kuivab ja kaob, jätmata nahale jälgi. Neoplasmi vigastus juhusliku osalise rebendamise või nihke tõttu või tahtlik katse füüsilisel eemaldamisel, mis põhjustab verejooksu. Viimane ei ole ravimiga rangelt soovitatav, sest nakk võib siseneda haavale, mis viib põletikulise protsessi ja suppatsioonini. Lisaks võib kogunemise kahjustamine põhjustada teiste papilloomide ilmnemise (iseinfektsiooniefekt). Vanuse muutused, mis ilmnevad kinklaga. Seal on nn seniilseid tüükad, millel on ka pruun või must värv. Papilloomitüve mustanemine võib näidata kasvaja degeneratsiooni pahaloomuliseks (esineb väga harva). - papilloom muutis oma kuju, muutus asümmeetriliseks (pidage meeles, et tüükad ja moolid peaksid omama õiget ümara kuju); Kui mõni neist sümptomitest tuvastatakse, kui muudate värvuse suurenemist, peate kohe võtma ühendust dermatoloogiga. Varasem visiit võib päästa tulevasest nahavähist. Kui papilloomi mustadest ja kukkus sõltumatult eraldamisruum tuleb desinfitseerida vesinikperoksiidi, kui pärast allakukkumist tüükad võivad jääda silmale nähtamatu naha kahjustusi. Kahjurite tahtmatu trauma korral tuleb see ära desinfitseerida antiseptilise vahendiga, et takistada nakkuse sisenemist haavale. Selleks võite kasutada ravimeid: alkoholi, vesinikperoksiidi, miramistiini, panthenooli. Seejärel kleepige haav antibakteriaalse liimiga krohviga. Tulevikus on vaja tähelepanelikult jälgida muutusi, mis tekivad vigastatud kogunemisega. Kui te ei tähelda paranemise märke 3-4 päeva jooksul, peate konsulteerima arstiga. Kui papilloomi mustadest, kuid mitte kuivatatud ega kadunud, põhjustades oma ärevust, on võimalus otsida abi spetsialisti. Nahaarst uurib build-up, vajadusel teha täiendavaid diagnoosi ja määrata ravi. histoloogiline analüüs, milles saab uurida kasvajakesta tüki. Juhul, kui arstil on haiguse kahtlus, onkoloogiline olemus; Seal on nii palju meetodeid, mis aitavad vabaneda papilloomist. Nende hulgas: füsioterapeutilised protseduurid, ravimid, traditsioonilise meditsiini meetodid. Kõigepealt saab käärsoolist eemaldada selliste protseduuride abil: raadiolaine meetod, mis kasutab raadiolaine nuga, kiirgustab kõrgsageduslikke raadiolaineid, eemaldades koldet. Eespool kirjeldatud meetodid võivad papilloomidest vabaneda väga kiiresti, kuid neil on üsna suur rahaline väärtus. Seetõttu on võimalik kasutada selliseid ravimeid nagu: "Super Keltamo" Verrukatsid, Solkoderm, Ferezol geeli Panavir, Kriofarma, salitsüül- salvi, kleeplinti Salipod. Kuid enne nende kasutamist konsulteerige arstiga. Pidage meeles, et nendel vahenditel on täiesti võimatu järeldada kaasasündinud väärarenguid. Traditsioonilise meditsiini meetodite hulgas on väga kasulik ka kollane tuuniimahl, aaloe või kalanhhikoer, sidruni eeterlikud õlid ja teepuu. Võite valmistada salvi peeneks riivitud küüslaugu ja sulatatud seapeki põhjal. Vermitilisi kasvajaid tuleb ka äädika või äädikhappega puhastada, enneaegselt lahjendada glütseriiniga. Lisaks kõigile loetletud rajatistele on kohustuslik ka immuunsuse tugevdamine. Selleks saate kasutada ettenähtud immunomodulaatoreid, vitamiine. Need näpunäited aitavad vabaneda ebameeldivatest kasvajatest niipea kui võimalik, parandavad teie tervist. Inimestel, kellel on oma keha tüükad, ei ole haruldane, kui märkad, kuidas papilloomid on mustad. Miks papilloomid on mustad ja mida ma peaksin tegema? Seda tuleks teha õigesti, et võimalikke riske minimeerida. Käesolevas artiklis me püüame vastata kõige pakilisemad küsimused, miks kogunemist võib tumedamaks, mistõttu ei ole vaja ära rebida mustadest kogunemise ja mida sa peaksid teadma üldse. Kui papilloom on muutunud mustaks, võib see näidata sellise võimaliku muutuse mitmeid võimalikke variante. Üldiselt võivad papilloomid paikneda mitte kõige sobivamates kohtades, tingituna pidevast vigastuste ohust. Sageli seletatakse vigastustega, mis võivad muutuda potentsiaalselt ohtlikuks. Kuid räägime kõikest korrast. Õõnes "suri" ja hakkab varsti kukkuma. Kui köha ei hakka haiget tekitama ja puuduvad ebameeldivad aistingud, siis ei ole midagi valesti. See on loomulik protsess, kus köha peab välja kuivama. Varsti mustanenud kogunemine peab kukkuma. Kuid selleks, et teda aidata, ei ole seda väärt. Kui praeguseks on köha saanud tumeda värvuse ja hakkab järk-järgult aeglustuma, kuid see ei kao, oodake, kuni see iseenesest juhtub. Papilloom on kahjustatud. Kui papilloom muutub mustaks ja valuks, on kõige tõenäolisem, et olete puudutanud teda riiete, kaunistustega või mõnel muul viisil. Mõnikord püüavad inimesed end ise teha, nii et koldakad kaovad. Seda kategooriliselt ei soovitata. Isegi kui papilloom on mustad ja kuivanud, kuid ei kao, on vigastuste oht kõrge ja ebameeldivad tagajärjed. Kui olete kogemata või spetsiaalselt traumeerinud, võite tuua seal nakkuse, provotseerida armide teket või alustada degeneratsiooni protsessi pahaloomuliseks kasvajaks. Kahjustuse tõttu oli nakkus. Kui papilloom on juhusliku trauma tõttu muutunud mustaks, on infektsiooni tõenäosus piisavalt suur. Eriti tähtis on arst näha, kui pärast seda on alustanud nõtmise või veritsemise protsessid. Mõnikord juhtub, et me kogemata puutub kasvu, mille tulemusena papilloomid muutuvad mustad. Aga mis siis, kui papilloomid muutuvad mustaks? Oluline on kindlaks teha, kas papilloom on valus või mitte, ja ka ise välja kukkus või aitasid ta selles. Kui kogunemist langenud ära - see on tulemus loomulik protsess vabaneda tüükad, siis on vaja ainult jätkata nahahoolduse, käsitleme seda antiseptiliste ja viirusevastaste salvid, mis on registreeritud arst. Olukord on mõnevõrra erinev, kui papilloom muutub mustaks ja langeb või kaob kiiresti selle juhusliku või erilise rebendamise tagajärjel. Kindlasti ravige kasvajat mis tahes antiseptilise toimega. See ei võimalda nakkusi tungida haavale ja tekitada põletikulisi protsesse Katke kasv koos plaastriga. Võite kasutada Salipoodi spetsiifilisi plaastreid, millel on võltside eemaldamiseks immutamine. Salvestage kogunemine, kui see on langenud, näidata seda arstile ja suunata see diagnoosile. Seda tehakse, et välistada neoplasmi onkogeensus. Toitumine ja kukkumine karvut saab iseseisvalt, kui te ravite või immuunsüsteem pärsib inimese papilloomiviirust, süüdi kasv. See tähendab, et kui tüükad ei verejooksu, siis pärast neid ei ole nõtke ega põletik, siis ärge muretsege. Just see, et kogunemine on kaotanud oma jõu, nii et see suri ja kukkus keha ümber. Aga kindlasti konsulteerida nahaarst kui mustadest kasvaja kukkus ja valu, verejooks või põletik tema asemel. Papilloom on hiljuti muutunud kogu inimkonna kiireks probleemiks. Papilloomiviiruse all kannatavate inimeste arv kasvab. Kuid meetodite arv, mis võimaldab vabaneda nendest ebameeldivatest kasvajatest kliinikus või kodus, kasvab. Mõned inimesed, kes inimese papilloomiviiruse ja tüükadest peaaegu üldse ei tea, tõmbavad mõnikord kasvu välja. Kas seda on võimalik teha? Tõenäoliselt kõik need õudused on lihtsalt vabandus, et inimesed saaksid osta erinevaid ravimeid või minna kliinikutele kallite protseduuride jaoks? Ei, see pole nii. See ei ole pettus, vaid väga oluline hoiatus. Pillage papilloomid isegi siis, kui need on mustad, ei tohi mingil juhul olla võimatu, kuni karvkate looduslikult ei lange. Selles ei ole vaja teda aidata. Organisatsioon teab kõige paremini, millisel hetkel langenud kogunemisest ei ole mingit kahju ja ohtu. Miks pole seega võimalik inimese papilloomiviiruse või lihtsalt HPV poolt põhjustatud uusi kasvu pühkida? Avatud haava on nagu pullide punane rag, mis on seotud patogeenidega. Nad püüavad tungida nii kiiresti kui võimalik. Suurim oht on vähktõve tekke oht. See juhtub mitte nii tihti, kuid me soovitame tungivalt mitte oma saatust testida. Neid tuleb ravida. Enne ravi alustamist peate kindlasti külastama head dermatoloogi. Ta saab üksikasjalikult uurida olukorda, hinnata olemasolevaid probleeme ja määrata optimaalne ravikuur. Kui kogunemist on muutunud must, kuid mitte kahjustav protsesse nagu põletik, suppuration või veritsust ei esine, dermatoloog annab nõu lihtsalt ootama või protsessi kiirendada, kohaldades kogunemist erifondide; Mõnel juhul väheneb see, et aitab immuunsüsteemi kui ainus relv võitluses viirusega. Nendel eesmärkidel määrab arst paiksed ained või tabletid immuunsuse ja viirusevastaste ravimite parandamiseks; Kui mustus on trauma tagajärg, siis on parem kasvaja eemaldada kohe. Nagu optimaalse eemaldamise meetodid soovita laser koagulatsioon, raadiolaineid väljalõikamist, kas krüoteraapia - papilloomi külmutamine vedela lämmastikuga; Pärast eemaldamist peavad naha töödeldud alad hoolitsema ja kontrollima tervenemise protsessi tavapärast kulgu. Seetõttu ärge unustage perioodiliselt töödelda, rakendada ettenähtud ravimeid ja jätkata viirusevastase ravikuuri. Mustunud kasvu ei ole alati paanika põhjus. Papilloomide käitumise kontroll peab olema pidev, kuni nad täielikult kaovad. Tugineda ainult oma immuunsüsteemile pole seda väärt. Parem on teda sel viisil abistada, külastades dermatoloogi ja võttes ette nähtud ravimeid. Kui papilloomide olukord on potentsiaalselt ohtlik või tekitab mustad kasvud teile psühholoogilist ebamugavust, on parem teostada nende eemaldamist. Näo löövele on sageli kaasne sügelev tunne, mida võib hõlbustada professionaalsed kosmeetikatooted või rahvameditsiini retseptid: jää, kummel, liha ja aloe mahl.			OSCAR-2019
GAPi e-poodi piilusin ma juba eelmine aasta, seal olid nii lahedad asjad ja pidevalt oli plaanis tellida, aga kuidagi ma kunagi selle vormistamiseni ei jõudnud. Nüüd mõned nädalad tagasi, kui erinevatest e-poodidest hakkasin siis beebile asju otsima, tuli jälle GAP meelde ja viskasin sinna pilgu peale. See pilguheit lõppes 4!!! järjestikuse tellimusega. GAPis on pea pidevalt igasugused kampaaniad sooduskoodidega, esialgu oli kampaania, kus täishinnaga asjad olid vist -30-35%, tellisin beebile ühe nunnu kampsuni ja papude komplekti, ühed mustriga teksad, sokikesed ja teki. Tellimuse tegime nädala lõpus ja järgmise nädala laupäeva hommikul oli kuller pakkidega ukse taga. Miks pakkiDEGA? Sest vahepeal jõudsin ma teha veel ühe tellimuse, kuna mõned asjad jäid nö kripeldama, seega olid teises pakis veel siis talvekombe (sulekas) ja üks mütsike. Asjad käes, läks paar päeva kui tuli uus soodukas – sel korral siis oli -25% ale juba isegi allahinnatud asjadele. Oh happy day! Suundusin jälle asju korvi laduma – tellitud said JJ-le lühikesed püksid, pusa ja beebile kootud puuvillane toakombe, retuuside 2 pakk ja mütside 2 pakk. See pakk tuli kauem – ca 1,5 nädalat (ilmselt mängis rolli, et selle soodukate soodukaga oli tellimusi ka rohkem, sest asjad kadusid ikka minutitega). Ja no ei jäänud see kolmas tellimus ilma neljandata, aga sellega on lugu jamam – sest esialgu jõudis meie pakike Eesti asemel Hispaaniasse (see eksitus on isegi üsna levinud, sest riigikoodid, mis on pakkidel on meil sarnased ET vs ES ja kui see valesti peale saab, siis ongi nii, et su pakk võtab kohale jõudmise asemel hoopis Hispaanias päikest) ja nüüd siis andis GAP teada, et pakk on täitsa kadunud ja meie tellimusele kulunud raha kantakse meile tagasi. Asjadest on muidugi kahju, aga nende klienditeenindus on igati asjalik, alati püütakse abiks olla ja kirjad saavad vähemalt päeva jooksul ka alati vastuse. Seega, kuigi meil nüüd selle viimase pakiga on väike jama, ei kiirusta ma negatiivsete mõtetega, sest no kõik ülejäänud kraam on kenasti kohal. Saatmiskulu on Eestisse muidu 4.99€, aga kui tellimus on üle 50€, siis tasuta. Pakk tuuakse koju kätte 🙂 GAP-i puhul tasub sel lehel regulaarselt silma peal hoida, sest neil on tihti mingi kampaania käimas, siiani on kõige väiksem allahindlus, mida näinud olen, olnud -20% ja kõige suurem -40%, seega kui natuke passida, siis võib oma välja valitud kraami saada vägagi soodsalt. Lisaks on neil ka pidevalt olemas allahindluse sektsioon, kus toredaid asju pakkumises – näiteks ma tellisin meil beebile juba talvekombe, mis originaalis maksis 64.95€ ja meie maksime 25€, mu meelest täitsa hästi 🙂 Suuruste osas ma ütleks, et vastavad suht täpselt numbrile, võrdlesin näiteks GAPi number 62 retuuse Lindexi retuusidega ja olid kõik üsna ühte mõõtu. Asjad on minu meelest hea kvaliteediga, mõnusast materjalist, ilusate värvide ja mustritega. Ka GAPis on on olemas näiteks bodyde multipakke, samuti retuuside 2pakke, hinnad on pisut krõbedamad kui H&M, aga kes vaheldust otsib, siis igati hea valik. Meil olid beebina JJ-l ka paar GAPi body kasutuses ja need pidasid igati eeskujulikult vastu, küll aga on seal palju bodysid “ümbrik” kaelusega, mis suuremale lapsele selga pannes võivad kippuda välja venima, seega neid endale liiga palju ma kokku ei kuhjaks. Õnneks on muidugi valikus ka trukkidega kinnituva kaelusega bodysid. Kas ma telliks GAP-ist veel? Vastus on: jah! (tegelikult läks juba selle postituse kirjutamise ajal teele ka viies tellimus) e-poe ülesehitus, kasutusmugavus: 5 (saab nii suuruste kui stiilide järgi otsida ja valikut kitsendada, kõik üsna loogiline). Mõnus tekk beebile – ühelt poolt pehme teksa ja teiselt poolt tavaline mõnus puuvill, suurus ka mõistlik, saab panna nii beebile alla kui ka peale Puuvillane kootud kombe ja sokikesed. See kombe on ka üks võimalikke variante, millega beebi haiglast koju tuua. Suletäitega talvekombe, mida saab kasutada nii kottkombena kui ka jalad eraldada. Lisaks ka üks “pidupäeva” mütsike Mulle muidu ka Gap meeldib, aga ühes asjas olen küll natukene pettunud: selles samuses pingviiniga kombes. Venis väga kiiresti kuidagi umbmääraselt välja 😦 Samas ei tähenda see mõistagi, et kõikidel teistel peaks sama juhtuma, nii et loodan, et teil vähe parem partii! Ja tõenäoliselt käsipesu (milleks olen enda ka juba ettevalmistanud, sest kogu meie siidi-villa kollektsioon samuti käsipesu). Aga ma JJ riietega, mis ta kannab, olen ka rahul, ta nii peenike ja nt hästi istuvaid pükse raske leida. Meil oli esimene kombe ka BabyGap-i oma. Ema tõi inglismaalt kaasa, mina nägin seda alles haiglas enne koju minekut. Aga tõeliselt-tõeliselt mõnus fliisist seest karvane kombe oli ja ideaalne kevad-sügiseseks perioodiks. Samamoodi käis kottkombeks ja tavaliseks kombekaks. 🙂 Tore jah, et Gapist saab juba aastaid ka Euroopasse tellida. Avastasin selle poe aastal 2007 USA-st. Ostsin igasuguseid tooteid kaasa, ja kui üht asja vajalikus suuruses polnud, ütles teenindaja – aga netist saab ka tellida. Seepärast ei hakanud kohapeal teise poodi tormama. Kodus selgus muidugi, et jaa, saab netist tellida küll… USA-sse;) Nii et esimese asjana kirjutasin neile, et olge kenad, tehke Euroopa leht ka – see turg teil täiesti vallutamata. Ja ei läinudki kaua aega, kuni e-pood olemas;)			OSCAR-2019
Eilse börsipäeva käiku mõjutasid tugevasti majandustulemused teatanud suurettevõtted ja seda nii Euroopas kui ka USAs. Euroopa aktsiaindeks Stoxx 600 lõpetas päeva 1% miinuses. Tööstusettevõtete seas oli suurim langeja Siemens, kelle esimese kvartali tulemused valmistasid investoritele pettumuse. Tehnoloogiaettevõtte Philips aktsia kaotas väärtusest 5,9%, kui teatas, et on jäänud oma 2016. aasta finantseesmärkidest maha. USA sessioon kujunes negatiivseks juba algusest, kui mitmed enne turgu avaldanud rahvusvahelised ettevõtted mainisid, et tugev dollar on negatiivselt mõjutamas nende majandustulemusi. Microsofti aktsia lõpetas eile päeva 9,3% miinuses, Caterpillar langes 7,2%, Du Ponti eilse päeva tootlus oli -1,3% ning Procter & Gamble kauples päeva lõpuks 3,5% madalamal. Microsoft tõmbas endaga kaasa kogu tehnoloogiasektori, mis kauples 3,3% miinuses, kaasa arvatud teised rahvusvahelised nimed nagu Google, Intel ja Apple. Viimane tuli aga pärast turu sulgemist oodatust tugevamate tulemustega ning järelkauplemisel tehti päevane kaotus enam kui tasa. S&P 500 indeks lõpetas eilse päeva 1,3%-lise kaotusega. Turu üldist sentimenti ei suutnud mõjutada ka mõned oodatust paremad makrouudised. USA uute majade müük kasvas detsembris 11,6%, ulatudes 481 000 ühikuni, mis on kõrgeim näitaja alates 2008. aasta juunist. Kogu 2014. aasta müük oli aga suhteliselt samal tasemel 2013. aastaga, kerkides 1,2%. Suure hüppe tegi USA tarbijate kindlustunne, kui seda kajastav indeks kerkis jaanuaris 93,1 punkti pealt 102,9 punktini. Tegu on parima tulemusega alates 2007. aasta augustist ning tarbijate hinnang paranes nii hetkeolukorrale kui ka tulevikule. Suurenenud kindlustunne tulenes madalamatest bensiinihindadest, kuid see polnud kaugeltki ainus faktor. 20,5% inimestest märkis, et saadaolevaid töökohti on palju (kõrgeim alates 2008. aasta veebruarist) ning seitsme aasta tipu tegi ka inimeste osakaal, kes ootasid sissetulekute kasvu. Teistest makrouudistest tõusid USA kinnisvarahinnad 20 suuremas linnas oodatult 4,3%. Pettumuse valmistas aga kestvuskaupade tellimuste number, mis volatiilset transpordisektorit arvestamata langes novembris 0,8%, olles oktoobris kukkunud 1,3% (revideeriti allapoole 0,7% pealt). Tänane makrokalender on suhteliselt hõre, kui õhtul on oodata USA keskpanga intressiotsust, kus mingeid muudatusi ei oodata. Ilmselt aga otsitakse vihjeid intressitõstmiste ajastamise kohta. Apple’i aktsia reageeris järelkauplemise ajal avaldatud esimese kvartali rekordilistele tulemustele +5,7% tõusuga (@ $115,40). Ettevõtte käive kasvas kvartalis 30% Y/Y ehk rekordilise $74,6 mld peale ning puhaskasum 38% Y/Y ehk rekordilise $18 mld peale ($3,06 aktsia kohta). Tulemused ületasid nii konsensuse $67,7 mld suurust käibeootust kui ka $2,6 suurust EPSi ootust. Ettevõtte brutokasumi marginaal kasvas kvartalis 39,9% peale aastataguse 37,9% pealt. Apple’i müügi kasvu toetas nii iPhone 6 kui ma uuenenud Mac – ettevõte müüs kvartalis 74,5 mln iPhone’i ehk 46% rohkem kui aasta varem. Võrdlusena, konsensus ootas müügiks 66,5 mln. Kreeka aktsiaturul jätkub pärast Syriza võitu alanud langus, kui Ateena börsiindeks on täna ligi 7% miinuses ning alates reedest on langust kogunenud pea 13%. Kreeka 10-aastase võlakirja tulusus on aga samal ajal hüpanud 8,46% pealt 10,7% peale. Saksamaa müüs ligi miljardi euro väärtuses 30-aastaseid võlakirju tulususega 1,07% aastas, mis on läbi aegade madalaim tase. Saksamaa 30-aastase võlakirja tulusus: Saksamaa valitsus tõstis 2015. aasta majanduskasvu prognoosi 1,5% peale varasema 1,3% pealt. Võrdlusena, 2014. aastal kasvas riigi majandus 1,5%. Valitsust ajendas kasvuprognoosi tõstma rekordkõrge tööga hõivatute arv ning tarbimise kasv. Ladina-Ameerika suurim ettevõte, Brasiilia naftatootja Petrobras avaldas kolmanda kvartali auditeerimata tulemused, mis pidid algselt päevavalgust nägema juba novembris. Märtsis lahvatas ettevõtte ümber korruptsiooniskandaal, mille raames on viimastel kuudel arreteeritud ligi 40 Brasiilia ehitusettevõtete ja endist Petrobrasi juhtivtöötajat. Majandustulemused avalikustati tulenevalt võlakirjade nõuetest, kuid kuna uurimise käigus on selgunud, et Petrobrasi varad on bilansis ülehinnatud, ei olnud nõus audiitorid sinna oma allkirja lisama. Nädala alguses sahistati, et Petrobras võib varade ümberhindlusest saada $20 miljardit kahjumit, kuid kuna ettevõte pole leidnud sobivat meetodit, mis annaks korrektse hinnangu korruptsioonijuhtumist tulenenud kahjumitele, jäeti varad ümber hindamata. Auditeerimata majandustulemusteta võib aga ettevõttel olla üsna raske kaasata uut kapitali võlakirjaturgudelt, mis võib viia probleemideni olemasoleva võla teenindamisel. Samas võib siinkohal abikäe ulatada valitsus, kuid analüütikud on kindlad, et siis jääks ettevõte ilma investeerimisjärgu reitingust ja sama võib juhtuda Brasiilia valitsuse reitinguga. Petrobrasi juht kirjutas, et tehakse kõik, mis võimalik, et ettevõte ei peaks võlakirjaturgudelt käesoleval aastal raha laenama. Auditeerimata finantsandmete põhjal ulatub Petrobrasi netovõlg $101,7 miljardini.			OSCAR-2019
Suure tõenäosusega võib sellest saada sinu lemmikpuhkusepaik. Goche Gansi jahikeeluala pakub küllaga huvitavat loodusesõpradele. Töö või puhkusereis? GocheGanas pakub majutusvõimalusi igaks otstarbeks. Kui sinu sihtkoht on GocheGanas, ootab sind Hotels.com saidil 42 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 25%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 25 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle GocheGanas ja selle lähipiirkond pakub. Lähim lennujaam on Windhoek (ERS-Eros), mis asub 26,9 km linnast eemal. Windhoek (WDH-Hosea Kutako), piirkonna teine suurem lennujaam, jääb 44,3 km kaugusele. Tarass Ševtšenko (Тарас Григорович Шевченко; 9. märts 1814 (vana kalendri järgi 25. veebruar[1]) Morõntsi, Kiievi kubermang (tänapäeval Tšerkassõ oblast) – 10. märts 1861 Peterburi) oli ukraina kirjanik ja kunstnik. Ta on kaasaegse ukraina kirjanduse rajaja. Tarass Ševtšenko sündis 9. märtsil 1814 Morõntsi külas Zvenõgorodka vallas Kiievi kubermangus (tänapäeval Zvenõgorodka rajoon Tšerkassõ oblastis). Tema vanemad Grõgori ja Katerõna olid Vassili Engelhardti pärisorjad. Ševtšenko oli üks kuuest lapsest – tal olid vanem õde Katerõna ja vend Mõkõta ning nooremad õed Jarõna ja Marija ning vend Jossõp. 1816 kolis perekond Kõrõlivka külla (tänapäeval Ševtšenkove), kus Ševtšenko üles kasvas.[2][3] Kuueaastasena saadeti Ševtšenko lugema ja kirjutama õppima. Samal ajal hakkas ta üha enam huvituma joonistamisest ning soovis saada kunstnikuks. Ta hakkas kopeerima liturgilise kirjanduse illustratsioone ja joonistama oma kirjutuspaberite servadele.[3] Kui Ševtšenko oli 9-aastane, suri tema ema. Varsti pärast seda abiellus ta isa uuesti ning lisaks kasuemale sai Ševtšenko kolm kasuõde ja -venda. Kui Ševtšenko oli 11-aastane, suri ka tema isa. Kuna Ševtšenko pidas elu kasuemaga võimatuks, jooksis ta kodust ära ning asus otsima võimalusi edasi õppida. Selle ebaõnnestumise järel pöördus Ševtšenko koju tagasi ning töötas mõnda aega karjusena, mis võimaldas tal samal ajal joonistamisega tegeleda.[3] Vahepeal oli Vassili Engelhardt surnud ning tema valdused oli üle võtnud ta poeg Pavel Engelhardt. Ševtšenko, kes oli lõpuks leidnud kunstiõpetaja, kes oli nõus teda õpetama, pidi õppimiseks saama Engelhardti nõusoleku. Engelhardt keeldus ning võttis Ševtšenko selle asemel oma toapoisina tööle.[3] 1829. aastal suundus Pavel Engelhardt kõigepealt Kiievisse ja sealt edasi Vilniusse ning võttis koos ülejäänud teenijaskonnaga ka Ševtšenko kaasa.[3] Vilniuses jätkas Ševtšenko salaja kunstiga tegelemist. 1829. aasta detsembris kasutas ta ära juhust, kui Engelhardt oli ballil, ning asus küünlavalgel joonistama. Ta oli nii keskendunud, et ei märganud Engelhardti saabumist. Põhjendusega, et maja oleks võinud Ševtšenko tegevuse tõttu põlema minna, lasi Engelhardt talle järgmisel päeval ihunuhtlust anda.[4] Tarass jätkas sellegipoolest joonistamisega ning Engelhardt, kes sellest teadlik oli, andis lõpuks järele ning lubas tal õppida professionaalse kunstniku Jan Rustemi juures, kes õpetas muuhulgas Vilniuse ülikoolis.[3] Vilniuses elamise ajal oli Ševtšenko muuhulgas Poola ülestõusu tunnistajaks olemine. Seejuures puutus ta tõenäoliselt juba siis kokku Adam Mickiewiczi luulega, mis tema hilisemat loomingut mõjutas.[5] 1831. aastal suundus Pavel Engelhardt koos oma teenijaskonnaga Peterburi. Järgmisel aastal võimaldas Engelhardt Ševtšenkol neljaks aastaks õpipoisina maalikunstnik Vassili Širjajevi[6] teenistusse asuda.[4][7] Širjajevi õpipoisiks olemine andis Ševtšenkole hoolimata tema pärisorjastaatusest piisavalt isiklikku vabadust, et linna peal ringi liikuda ja muuhulgas parkides joonistamas käia. Juulis 1835 tutvus Ševtšenko ühe taolise jalutuskäigu ajal teise ukrainlasest kunstniku Ivan Sošenkoga ning neist said head sõbrad. Sošenko tutvustas teda Peterburi intelligentsiga, teiste hulgas maalikunstnik Karl Brüllovi, poeet Vassili Žukovski, kirjanik Jevgen Grebinka ja paljude teistega. Reformimeelse intelligentsi hulgas levisid dekabristide ülestõusu ja Prantsuse revolutsiooni ideaalid, mis mõjutasid ka Ševtšenko vaadete kujunemist.[4][7] Ševtšenko uues sõpruskonnas tekkis aja jooksul idee Ševtšenko pärisorjusest vabastada, kuna ainult vaba inimesena oleks ta saanud kunstide akadeemias õppida.[8] Engelhardt ei olnud siiski nõus Ševtšenkot niisama vabaks laskma. Seetõttu korraldati tema vabaks ostmiseks loterii, mille auhinnaks oli Brüllovi maalitud portree Žukovskist.[8] Aastaid hiljem, kui Ševtšenko tsaarivastase tegevuse tõttu arreteeriti, levis kuulujutt, et suurem osa loteriipileteid osteti tsaari perekonna poolt ning iroonilisel kombel osteti sellega vabadus päriorjale, kes hiljem oma luules tsaari naeruvääristas. Ehkki suur osa loteriipileteid osteti tõepoolest õukonnaliikmete poolt, on leitud, et see polnud mitte niivõrd altruismi avaldus, vaid soov omandada väärtuslik kunstiteos.[7] Vabaks saamine võimaldas Ševtšenkol 1838. aastal asuda eksternina õppima Peterburi Kunstide Akadeemias Karl Brüllovi juures. 1839 sooritas ta kunstide akadeemias esimesed eksamid, mille järel autasustati teda hõbemedaliga maastikumaali eest. Järgmisel aastal sai ta samuti hõbemedali, seekord maali eest "Kerjav poiss annab koerale leiba".[7] Samal ajal jätkas Ševtšenko tihedat läbikäimist intelligentsi ringkondadega ning tema maailmavaade avardus. Ta õppis zooloogiat, füüsikat, filosoofiat ja prantsuse keelt ning luges palju. Kunstis hakkas tema stiiliks kujunema kriitiline realism.[7] Alates 1837. aastast hakkas Ševtšenko luuletusi kirjutama. 1840 ilmus nende põhjal tema esimene ja üks tuntumaid luulekogusid "Кобзар" ("Kobsaar", eesti keelde tõlgitud 1961), mis sisaldas kaheksat luuletust. Luulekogu tekitas vastakaid reaktsioone. Šovinistlikud ringkonnad nimetasid teda "talupojast poeediks" ning soovitasid lõpetada ukraina keeles luuletamise. Teised kiitsid "Kobsaari" lüürilisust ning sügavaid tundeid kodumaa vastu. "Kobsaar" sai ka Ukrainas kiiresti populaarseks.[7] "Kobsaari" ilmumise järel külastas Ševtšenko üle pika aja taas Ukrainat. Peterburi tagasi jõudnuna asus ta õpinguid lõpule viima ning jätkas luule kirjutamist ja avaldamist. 1845 lõpetas ta kunstide akadeemia ning pöördus kiiresti pärast seda tagasi Ukrainasse.[7] Kiievis asus Ševtšenko tööle arheograafide komisjoni juures ning selles ametis olles tegi mitmeid külaskäike Ukraina erinevatesse piirkondadesse. 1846. aasta kevadel kohtus ta Kiievis noore ajaloolase Mõkola Kostomaroviga[6], kes oli tema luule suur austaja.[10] Kostomarov koos mitmete ukraina liberaalidega moodustas Kyrillose ja Methodiose ühingu[11] (Кирило-Мефодіївське товариство), mis seadis oma eesmärgiks slaavi rahvaste ühendamise võrduse printsiibil ning toetas pärisorjuse kaotamist. Ševtšenko liitus ühinguga ning temast kujunes peagi selle radikaalsema tiiva liider. Kui mitmed ühingu liikmed pooldasid ühiskonna reformimist, siis radikaalid nägid lahendusena revolutsiooni.[10] Märtsis 1847 saadeti ühing võimude poolt laiali ning selle liikmed arreteeriti. Rühmituse mitmed liikmed lasti peagi vabaks, ent Ševtšenko, kelle revolutsioonilisest luulest oli ka tsaar Nikolai I teadlikuks saanud, saadeti reamehena asumisele Orenburgi.[10] Vastavalt Nikolai I isiklikule korraldusele pidi Ševtšenko pagenduses olema rangeima järelevalve all ning tal oli keelatud kirjutada ja joonistada.[12] Keelust hoolimata valmisid mitmed ta olulisemad poeemid (näiteks "Княжна", "Варнак", "Іржавець","Чернець" ja "Москалева криниця") just pagenduses olles.[10] Orenburgist saadeti Ševtšenko edasi Orski kindlusse. 1848. aasta alguses oli Ševtšenkol võimalik liituda Araali merd uurima suundunud teadusekspeditsiooniga, mille vältel joonistas ta järvest ja selle ümbrusest mitmeid visandeid. Sügisel 1849 suundus ekspeditsioon tagasi Orenburgi ning tänu ekspeditsioonil loodud tutvustele õnnestus Ševtšenkol sinna mõneks ajaks elama jääda. Orenburgis sai Ševtšenko enda käsutusse erakorteri ning ta sai ringi liikuda tsiviilisikuna. Mõni aeg hiljem kaevati Ševtšenko peale võimudele ning tema raamatud ja kirjad konfiskeeriti. Nikolai I korraldusel saadeti Ševtšenko 1850. aastal Novopetrovski (asus praeguse Aktau linna ligidal Kasahstanis Kaspia mere ääres, 1964–1991 kandis linn nime Ševtšenko) kindlusse. Seal oli ta senisest rangema järelevalve all. Sellegipoolest õnnestus tal seal kirjutada päevikut, millest kujunes hiljem tema üks tähendusrikkamaid teoseid.[10] Ševtšenko vabastati pagendusest 1857. aastal[10], kaks aastat pärast Aleksander II võimuletulekut. Veel enne vabanemist alustas Ševtšenko päeviku pidamist, milles on sissekanded 12. juunist 1857 kuni 13. juulini 1858.[13] See päevik on üks olulisemaid allikaid Ševtšenko elukäigu kohta. Pagendusest vabanemise järel suundus Ševtšenko kõigepealt Nižni Novgorodi. Seal sai ta teada, et tal on keelatud Peterburi minna. Nižni Novgorodis kirjutas Ševtšenko poeemi "Неофіти"[14] (Neofüüdid), mille tegevus toimus Rooma impeeriumis, ent kujutas allegooriliselt olukorda Venemaal – Nero kujutas Nikolai I-t, patriitsid kõrgklassi, plebeid olid rahvas ning neofüüdid revolutsionäärid.[15] Märtsis 1858 sai Ševtšenko lõpuks loa Peterburi siseneda. Peterburis taastas ta kiiresti sidemed sealse intelligentsiga, olles samal ajal politsei jälgimise all. Tal tekkisid tihedad sidemed Nikolai Tšernõševski, Nikolai Dobroljubovi ja teiste kirjanikega, kes andsid välja ajakirja Sovremennik.[15] 1859. aastal käis Ševtšenko viimast korda Ukrainas. Ta külastas oma kodukohta ning veendus, et vahepealse aja jooksul ei ole seal midagi paremuse suunas muutunud. Ka Ukrainas oli ta pideva jälgimise all ning tema kõnelused kohalikega ei jäänud tsaarivõimu esindajate eest varju. Ševtšenko arreteeriti ning tal keelati edaspidi Ukrainasse siseneda.[15] Samal 1860. aasta sügisel Ševtšenko haigestus ning põdenud mõnda aega suri ta 10. märtsil 1861. Ta maeti esialgu Peterburi Smolenski kalmistule, ent 22. mail 1861 maeti ta ümber Tšernetsi mäele Dnepri jõe ääres Kanivi ligidal (Tšerkassõ oblastis).[17] Ševtšenko kirjanduslik looming oli tsaarivastane ja aristokraatiat naeruvääristav ning teda kirjeldati sageli natsionalisti ja Vene-vastasena. Tema poeesia muutus aja jooksul üha radikaalsemaks ning kutsus ukrainlasi üles oma isandate vastu astuma. Ševtšenko kangelaste hulka kuulusid näiteks Jan Hus ja Kaukaasia rahvad. Ševtšenko silmis oli vaenlane alati alistaja, seda olenemata rahvusest.[7] Pöördepunktiks Ševtšenko loomingus ning tema mõjus ukraina keele ja kultuuri arengule oli "Kobsaari" ilmumine 1840. aastal. Teos, mis tegi Ševtšenko tuntuks ja jäi ka tema peateoseks, andis ühtlasi keelele, mida oli põlastavalt nimetatud "väike-vene" keeleks, eluõiguse.[7] Ševtšenko ei piirdunud ainult talupoegade eluga seonduvate teemadega, mis olid tema loomingus olulisel kohal. Ta tundis ka küllaltki hästi maailma kultuuri ning kasutas oma loomingus ajaloolisi motiive ja piiblitemaatikat, mille ta rakendas revolutsioonilise demokraatia idee teenistusse edastamaks tsaarivaenulikke, pärisorjuse vastaseid ja revolutsioonilisi sõnumeid.[15] Ševtšenko liigitatakse romantikute sekka ning romantistlikuks võib eelkõige pidada tema varast loomeperioodi. Aja jooksul muutusid ta teosed üha realistlikumaks, ent melodramaatilisus mitmetes tema teostes püsis.[18] Šetšenko kirjanduslik looming on sageli jagatud nelja perioodi – varane periood, „kolme suve“ periood, pagendusaastad ning hiline loominguperiood. Kuna tema üksikud proosateosed valmisid peamiselt pagendusperioodil, siis iseloomustab see jaotus eelkõige Ševtšenko luulealast arengut. Luulega hakkas Ševtšenko tegelema juba pärisorjana Peterburi suveaias aega veetes, kus teda inspireerisid põhjamaised valged ööd. Sellest ajast on säilinud ainult ballaad "Причинна".[19] Asudes hiljem pärisorjusest vabanenuna Peterburi kunstide akadeemias õppima, hakkas Ševtšenko ka aktiivsemalt luulega tegelema. Aastatel 1838–1839 kirjutas Ševtšenko poeemid "Думку" ("Нащо мені чорні брови..."), "Тарасову ніч", "Катерину", "Перебендю", "Тополю", "До Основ’яненка", "Івана Підкову" ja "Думи мої, думи мої, лихо мені з вами". Need poeemid ilmusid 1840. aastal välja antud kogumikus „Kobsaar“, mis jäi ka Ševtšenko olulisimaks teoseks ning mille pealkiri muutus tema sageli kasutatavaks poeetiliseks hüüdnimeks. Luulekogu muutus kiiresti populaarseks ning hoolimata kõrgest hinnast müüdi see kiiresti läbi. Seda levitati ka käsikirjalisest, mis suurendas lugejate hulka.[19] 1843. aastal külastas Ševtšenko üle pika aja Ukrainat ning seal nähtu muutis ka tema luulet. "Kobsaarile" iseloomulik romantistlik kodumaa idealiseerimine ja ajalooliste teemade kasutamine asendus kriitilisema ja realistlikuma vaatega. Selle reisi järel kirjutas Ševtšenko poeemid "Розрита могила", "Чигрине, Чигрине…", "Сон" ja mitmed teised.[19] 1845 pärast kunstide akadeemia lõpetamist suundus Ševtšenko Ukrainasse tööle ning reisides sageli erinevates piirkondades kirjutas ta poeemid "Єретик", "Великий льох", "Кавказ", "І мертвим, і живим…", "Давидові псалми", "Як умру, то поховайте…" ning mitmed teised, mille põhjal valmis käsikirjaline kogu «Три літа» (Kolm suve), mis pärast Ševtšenko vahistamist 1847. aastal sai üheks olulisemaks põhjuseks tema pikaks ajaks pagendusse saatmisele. Luulekogu käsikiri viidi keisri kolmanda osakonna arhiivi.[19] Uus etapp Ševtšenko kirjanduslikus loomingus saabus pagendusaastatel. Kümnest pagendusaastast tegeles ta aktiivse luuleloominguga küll vaid kolmel esimesel aastal, mil võimalused selleks olid suuremad. Poliitilised teemad tema luules taandusid ning asendusid kristliku armastuse ideega.[19] Novopetrovskis ei tegelenud Ševtšenko luulega ning sellest ajast pärinevad vaid tema proosateosed.[19] Elu viimastel aastatel kirjutas Ševtšenko oluliselt vähem kui "kolme suve" või ka pagenduse perioodil. 1857. aastast pärineb vaid kaks poeemi – "Юродивий" ja "Неофіти", 1858. aastast viis väiksemat luuletust, teiste seas aforistlik triptühhon "Доля", "Муза" ja "Слава". 1859. aastal kirjutas Ševtšenko 11 luuletust ja ühe poeemi, aasta hiljem 35 luuletust ning elu lõpul, 1861. aastal jõudis ta kirjutada veel ühe luuletuse.[19] Ševtšenko viimaste eluaastate luulelooming pöördus suuresti piiblitemaatika poole. Tema luule sisuks sai kristlikel väärtustel põhineva uue ühiskonna ehitamine. Selle perioodi luulele oligi iseloomulik tulevikku vaatav pilk – nii oma rahva kui kogu inimkonna tulevikku.[19] Proosaloominguga Ševtšenko kuni pagendusaastateni ei tegelenud, ent sellel perioodil moodustasid proosateosed tema olulisema osa tema kirjanduslikust loomingust. Ševtšenko proosaloomingusse kuuluvad 20 pagenduseperioodil kirjutatud jutustust, millest tänaseni on säilinud üheksa. Tema jutustused olid suuresti autobiograafilised ning avasid mitmeid tahke ta lapsepõlvest, õpingutest kunstide akadeemias, reisidest Ukrainas ning pagendusest. Kõik jutustused kirjutas Ševtšenko vene keeles.[19] Vaid üks Ševtšenko jutustustest ("Прогулка с удовольствием и не без морали") valmis lõplikult juba pagendusest vabanenuna Nižni Novgorodis. Mõned oma jutustused dateeris Ševtšenko kirjutamiskeelu tõttu teadlikult valesti. Kolm jutustust – "Kunstnik" ("Художник"), "Muusik" ("Музыкант") ja "Vürstinna" ("Княгиня") – on tõlgitud ka eesti keelde 1955. aastal trükist ilmunud kogumikus "Jutustused". Ševtšenko tänaseni säilinud kunstipärandisse kuulub kokku 835 teost aastatest 1830–1861, nende seas maale, akvarelle, gravüüre, graafikat ja joonistusi. 278 teosest on teada vaid arhiivimaterjalide ja kirjanduse põhjal, teosed ise on kaduma läinud.[21] Sevtšenko loomingu hulgas leidub rohkelt portreesid, sealhulgas mitmed autoportreed, mütoloogiat, ajalugu ja igapäevaelu teemasid käsitlevaid teoseid ning hoonete ja maastikuvaateid. Tähelepanuväärne ongi Ševtšenko kunstiloomingus suure hulga autoportreede esinemine. Arvatakse, et tiheda autoportreede loomisega jäädvustas Ševtšenko olulisemaid hetki oma elust.[22] Ševtšenko kirjandusliku tähenduse kõrval on tema kunstialane tegevus sageli tähelepanuta jäetud ning seda hoolimata asjaolust, et kaasajal oli tema kunstilooming kohati kõrgemini hinnatud kui kirjandus.[22] Ta eksperimenteeris ka fotograafiaga ning kohati on teda peetud ofortkunsti pioneeriks Vene impeeriumis. Ševtšenko nimetati 1860. aastal Kunstide Akadeemia akadeemikuks just tema oforti alal tehtud edusammude eest.[22]			OSCAR-2019
Dieng on kesk-Jaaval paiknev mägiküla. 8. sajandil ehitasid hinduistid sellele vulkaanilisele mäejalamile hulga templeid. Nimi "Dieng" on tuletatud sõnast Di Hyang ehk "Jumalate elupaik". Tänapäeval elavad seal peamiselt farmerid ning põlluharijad. 2000 meetri kõrgusel on õhkkond rahulik. Karge õhk aitab peal klaaristuda ning riisiväljade rohelus laseb silmadel puhata. Maastik on müstiline kombinatsioon looduse ning inimse kätetööst. Mäejalamitel paiknevad ruudukujulised põllumaad moodustavad hiiglasliku orgaanilise lapiteki. Kell on kolm öösel, kui Paundra mind äratab. Olen õnne tipul, kui selgub, et hosteli kraanist tuleb sooja vett. See aitab keha soojaks saada. Temperatuur on langenud nulli lähedale. Rüüpame paar lonksu kuuma teed ning asume teele. Sikuniri mäe jalamile jõuame kell neli. Parkla on tihedalt autosid täis tuubitud, segaduses inimesed sagivad ühe kaupleja letist teise. Matkajad püüavad kaubelda soodsat hinda soojale toidule, kinnastele või taskulampidele. Rännak päikesele lähemale on vaevaline. Inimkett kitsal ja libedal rajal venib kümnete meetrite pikkuseks. Poolel teel tippu muutub hingamine juba raskeks. Jopedel avatakse hõlmad, peast lendavad mütsid ning kaelast sallid. Korraga on kõigil palav. Iga meetriga muutub õhkkond üha melanhoolsemaks. Hingan sisse karget mägist õhku ning vaatan, kuidas üksikud nukrad lehtedeta puudoksad end udu sees sirutavad. Kuulen kaugusest tundmatute lindude laulujuppe. Koht on võõras aga samas on selles midagi nii kodust ja hingelähedast. Kella viiest hakkab taevas heledamaks minema, kuid oodatud päikesetõus jääb siiski nägemata. Oleme mähitud paksu udupilve. Kaugeim nähtav objek asub 10 meetri kaugusel. Jäine tuul sunnib jopehõlmad taas koomamale tõmbama, surun pähe ka mütsi. Koti põhjast leian kohaliku puuvilja carica. Jagan seda Michellinaga, kes peatselt selle välja oksendas. Tagasi tasandikule jõudes algab kohustuslik fotosessioon. Korraga on kõik mind sihikule võtnud. Põgenen kolmevärvilise järve kaldale mediteerima. Jõuan hetkeks mõelda, et võiksin sinna jäädagi. Selle plaani tühistab Paundra sõnum, et on aeg hakata liikuma. Teen värvilisest järvest veel viimased pildid. Paraku avastasin liiga hilja, et kaamera oli end iseteadlikult mustvalgele režiimile reguleerinud. Jamu on traditsiooniline loodusravim Indoneesias. Usutakse, et selle retseptid on kombinatsioon India Ayurvedast ning Hiina loodusmeditsiinist. Erinevate vaeguste vastu valmistatakse segusid taimede juurtest, vartest, lehtedest ning viljadest. Nimekiri haigustest, mida Jamuga ravitada saab, on lõputu: aneemia, vähk, ekseemid, juuste väljalangevus, isutus, ülekaal, akne, kõrge kolesteroolitase, impotentsus, insomnia, kõrge vererõhk, kõhuvalu, maksahaigused, neeruhaigused, migreen, menstruatsiooni valulikkus jne. Jamuga on võimalik tõsta meeste seksuaalset vastupidavust Kuat Lekaki ("Tugev mees") ning muuta naiste suguelundid pringimaks Sari Rapat ("Tihe kohtumine"), Rapat Wangi ("Tihke ning aromaatne") ja Empot Ayam ("Tihke kui kana aanus"). Õhtutundidel müüakse Jamut teeäärsetes hurtsikutes. Tavaliselt istub valgustatud kuuris nooremapoolne naine, kelle laud on kaetud kirgast värvi pulbrikausside ning pruunika sisuga pudelitega. Üks kausike mõrudat vedelikku koos väikse pitsi magusa vedelikuga, maksab vahemikus 5000 – 7000 ruupiat (umbes pool eurot). Jamu retsepte kantakse perekonnas edasi loomulikult vaid suusõnaliselt. See oli üks peamistest põhjustest, miks sellest iidsest meditsiinist mujal maailmas kaua aega midagi ei teatud. Esimene Jamu retseptiraamat publitseeriti 1911. aastal Kloppenburg-Versteeghi poolt. Tänapäeval on kättesaadavad Jamu pulbrid, tabletid ning vedelikud ka väljaspool Indoneesiat. Mõned nädalad tagasi, kui ma Semarangis oma sõbral külas käisin, viis ta mind Jamu muuseumisse. Seal kohtusime giidiga, kes kõik tööprotsessid meile üksikasjalikult ära seletas. Tuuri lõpus rääkis imekaunis naine, et ta on kirglik Jamu tarbija. Enam, kui kakskümmend aastat on ta enese peal katsetanud kõiksugu kapsleid, õlisid, maske ning mikstuure. Kui tema vanust julgesin küsida siis ei suutnud ma ära imestada, kui ta ütles 50. Kurtsin giidile ka oma muret, et siinse kehva vee kvaliteedi tõttu on mul hakanud juuksed välja langema. Ta pakkus mulle spetsiaalset õli, mida tuleb pähe määrida iga õhtu enne magamaminekut. Esimese hooga olin pisut skeptiline kuna katse kookosõliga oma kiharaid ravida oli ebaõnnestunud ja seetõttu ka usk igasugu õlidesse täielikult kadunud. Kuid minu meeleheide oli õnneks piisavalt suur, et uus eksperiment läbi viia. Tulemus on uskumatu. Juba peale teist kasutamist oli kammimisjärgne tulemus selgelt erinev. Peotäie juuste asemel kammisin välja vaid mõned üksikud karvad. Senini ei olnud mind aidanud ükski looduslik šhampoon ega toonik. Kuid Jamu õli tegi imesid. Nüüdseks on möödunud veidi enam kui kaks nädalat ravikuuri algusest ja juuste üleüldine tervislik seisund märgatavalt parem. Hoare sõnul on loodusliku meditsiini peamine vahe läänemeditsiiniga see, et keemiaga vähki hävitades kahjustatakse paratamatult ka ülejäänud organismi. Jamu seevastu aitab kehal taastuda.			OSCAR-2019
Looduskaitsebioloogia töörühma eesmärgi – baas- ja rakendusuuringute ning kõrgkooliõppe kaudu aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja edenemisele – saavutamiseks kaasame erinevate loodusteaduslike erialade inimesi mitmetest uurimisasutustest. Töörühma praeguse tuumiku moodustavad Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudi zooloogia ja botaanika osakondade õppurid ja töötajad. Peale selle on olulisel kohal ka koostöö teiste Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR alla koondunud uurimisrühmadega. Samuti teeb Looduskaitsebioloogia töörühm tihedat koostööd ka Eesti Maaülikooli looduskaitseteaduse huvilistega ning erialaorganisatsioonidega. Uurimisgrupp tegeleb looduskaitseliste otsuste teadusliku põhjendamise ja nõustamisega, näiteks liikide ohustatuse ja ohutegurite hindamisega ning liikide kaitseks tegevus- ja ohjamiskavade koostamisega, kaitsealade valiku teadusliku põhjendamisega ja elustikku säästvate majandusvõtete väljatöötamisega. Uurimisgrupi kompetentsi kuuluvad liikide elupaikade kvaliteedi ja populatsioonide elujõulisuse analüüs, populatsioonide ja koosluste ruumiline analüüs, väliuuringud ja –eksperimendid biomitmekesisuse säästmise võimaluste leidmiseks majandustegevuse käigus, kaitsealade valiku teaduslikud põhjendused, liikide ja koosluste kaitsestrateegiate väljatöötamine. (1) looduskaitse eesmärgid, vajadused ja tulemused Eesti metsades, nt rangelt kaitstavate metsade, katusliikide, säilikpuude, kõdupuidu ja metsakuivenduse temaatika; (2) ohustatud liikide ohutegurid ning kaitse võimalused, sh ametlike liigikaitse tegevuskavade koostamine; (3) biomitmekesisuse rakendusuuringute ja liigi-inventuuride metoodika. Töörühma liikmed on avaldanud arvukalt asjakohaseid teadus- ja populaarteaduslikke publikatsioone, koostanud peatükke Eesti metsanduse arengukavale, Eesti looduskaitse arengukavale ning mitmeid liigikaitse tegevuskavasid. All on valik töörühma käimasolevatest projektidest, varasemate uuringute info leiate lõppenud projektide lehelt. Projekti eesmärgiks on koondada informatsiooni Eesti torikseente seisundi hindamiseks. Selleks kaasajastatakse vanemaid andmeid Eesti torikseente kohta; viiakse läbi originaaluuringud seni väheuuritud biotoopides ning korrastatakse TÜ LKB töörühma poolt viimase 12 aasta jooksul kogutud andmeid torikseente kohta (sh vormistatakse kõik kogutud eksemplarid Tartu Ülikooli herbaariumi seenekogusse). Koondatud andmete põhjal (1) määratletakse torikseente seisund lähtuvalt IUCN ohustatuse kriteeriumitest ning (2) kirjeldatakse liikide kaitsevajadust ning (3) lähtuvalt nende seisundist ja ökoloogiast määratakse liikide indikaatorväärtused. Metsakuivenduse elustikumõjude leevendusmeetmete väljatöötamine ja nende tõhususe hindamine (KIK projekt 13227) (2017–2019) Projekti eesmärgiks on uudsete maaparandus-leevendusmeetmete ehk kraavide rekonstrueerimistööde käigus kaevatavate tiikide ja kraavilaiendite (kompensatsiooniveekogude) potentsiaali välja selgitamine kuivendusest tulenevate elustikumõjude vähendajatena. Eestis on 25% kogu metsamaast kuivendatud. Kuigi üldjuhul uusi kuivendussüsteeme enam ei rajata, teostatakse jätkuvalt olemasolevate kraavide hooldamist, uuendamist ja rekonstrueerimist. Eesmärgist lähtuvalt selgitatakse välja eri tüüpi kompensatsiooniveekogude elupaigaväärtus ja efektiivsus kahepaiksetele ja vee-suurselgrootutele ning võrreldakse kompensatsiooniveekogusid kuivenduskraavide ja looduslike metsaveekogudega. Tulemuste põhjal koostatakse kompensatsiooniveekogude rajamise standard, mida oleks võimalik lülitada metsakuivendussüsteemide majandamise strateegiatesse, vähendamaks kraavide rekonstrueerimise negatiivset mõju väikeveekogude elustikule. Projekt keskendub kuivendatud siirdesoo- ja rabamännikutele, mille taastumispotentsiaal on keskse tähtsusega Eesti ühe kõige halvemas seisundis oleva Natura elupaigatüübi, 91D0, kaitsmisel. Eesti rangelt kaitstavate metsade olemist moodustavad kõdusoometsad 12%, mida hetkel ei osata arvestada ühegi konkreetse elupaiga- või liigikaitse-eesmärgi täitmisena. Eesmärk on selgitada välja kõdusoometsade perspektiivid väärtuslike soometsa-elupaikade ja elurikkuse säilitamisel, lähtuvalt Soomaale rajatud katsesüsteemi dünaamikast 3-4 a pärast kujundusraieid ja kraavide sulgemist. Projekt kujutab endast III etappi Soomaale 2013–2015. aastal rajatud katsesüsteemis, mis uurib kuivendatud soometsade taastamisvõimalusi (I etapp: raie- ja veemanipulatsioonid uuringualal; II etapp: andmestiku kogumine metsise elupaigakvaliteedi katsejärgse dünaamika kohta). Projekt käsitleb ökoloogiliste koosluste fundamentaalset reorganiseerumist looduskasutuse tingimustes, selle tagajärgi ja rakenduslikke järeldusi erinevates ruumi- ja ajaskaalades. Me arendame uudsete ökosüsteemide dünaamika käsitlust ja testime seda ka looduses, põhirõhuga pärismaise liigifondi ümberkorraldumisele eri troofilistel tasemetel. Täpsemalt kirjeldame uudsete ökosüsteemide teket (võrdlevad uuringud), püsivust (ökosüsteemieksperimendis), pikaajalist arengusuunda (kordusmõõtmised) ja biootilisi regulatsioonimehhanisme (populatsioonieksperimendid). Rakenduslikus plaanis arendame meetodeid uudsete ökosüsteemide keskkonnaväärtuste hindamiseks ja edendamiseks. See võimaldaks tõsta loodushoiu kuluefektiivsust üha inimmõjulisemates maastikes, optimeerides kulutusi leebematele taastamis- ja looduskaitsevõtetele suurtel majandatavatel aladel ning rangematele, aga kulukatele võtetele kaitsealadel. Projekti eesmärgiks on selgitada lokaalse metsiseasurkonna elupaigakasutust ja seda piiravaid tegureid võrdlevalt loodus- ja majandusmetsamaastikus. See ühendab kolm uuringuliini: 1) telemeetriauuring täiskasvanud metsisekukkede ja -kanade aastaringse elupaigakasutuse ja kodupiirkonna suuruse määramiseks; 2) kiskjauuring, kus dokumenteeritakse uuritavates maastikes kiskjaliste ja metssea umbkaudsed arvukused, paiknemine metsisemängude ja tegutsemispiirkondade suhtes ning metsise (ka teiste kanaliste) esinemissagedus toidus; 3) taastamisuuring, kus selgitatakse, mil määral, mis aspektides ja kui kiiresti on veerežiimi taastamise ja kujundusraietega võimalik muuta puistuid metsisele elupaigana sobivamaks. Projektis osalevad TÜ koostööpartneritena veel Eesti Maaülikool ja Eesti Ornitoloogiaühing. Projekti tegevuste käigus kavandatakse elutingimuste loomist või paranemist metsisele, rabapüüle, rabakonnale, rabakiilidele ja koerliblikalistele ning nende liikidega arvestava soode taastamismetoodika koostamist. Taastamisalad katavad ligikaudu 5800 ha soid. Vaata lähemalt soo.elfond.ee. Projekti viivad koostöös ellu Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja MTÜ Arheovisioon ning rahastavad LIFE programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.			OSCAR-2019
Kui ma JJ-d ootasin, siis tegin netist leitud nimekirjade ja sõbrannade soovituste pealt kokku oma nimekirja, mida hoidsin excelis ja kuhu siis jooksvalt märkisin, et kust antud asja saada on, mis hinnaga ja kui asi ostetud, siis hoidsin seal ka meie eelarvel silma peal, et palju kulunud ja palju veel kulutada vaja. Jube hea oli nii järge pidada, et mis kõik on juba olemas ja mida veel vaja. See aitas ka natuke kontrolli all hoida siukest mõttetut shoppamist. Ühtlasi – minu soe soovitus on beebi asju ostagi pikema aja jooksul, nii ei pea vahetult enne beebit siis kõige vajaliku jaoks poodi tormama (eriti kui suure kõhuga tahaks ehk pigem hoopis kodus olla) ja ka kulud on selliselt jaotunud pikema perioodi peale. Nüüd, kus vaikselt võib hakata ka beebi nr 2 asjadele mõtlema, tegin ka tema jaoks uue exceli, ainult, et sel korral tuleb ostunimekiri muidugi lühem. Osalt seepärast, et mõned asjad meil on lihtsalt juba olemas, aga osalt ka seepärast, et ma olen JJ kasvatamisega aru saanud, et millise firma riided on meie lemmikud, mis tüüpi riided on nö asjalikud ja lapse ning vanema sõbralikud ja mis riided võiks ostmata jätta. Aga kuna ma ei ole kade ja ehk on sellest nimekirjast teistelegi kasu, siis jagan meie plaane. Panen kirja ka need asjad, mis juba olemas (ja vastava märke juurde). See on mõneti kõige raskem, sest ikka tuleb see tuhin peale, kui näed midagi väikest ja super nunnut, et “oi, seda on küll vaja”. Seega enda jaoks ma panin asjad selliselt kirja, et nimekirja alguses oleks need asjad, mille kindlasti ostma pean ja no kui hakkab midagi vahvat lisaks silma, eks siis vaatan jooksvalt. 2 paari villa-siidi pikki pükse, mille peale keeratavad otsad, suurus 56 (peale keratavad otsad on mugavamad kui sokid, mis alati ära kaovad, ühtlasi on nii neid pükse võimalik väga kaua kanda. JJ-le läksid sellised 56s püksid jalga ka veel 10 kuuselt 😀 ) paar puuvillast body 56/62 suurus, oleneb firmast, mis pikkade varrukatega (puuvillaseid asju muidugi pole mõtet sügis-talve beebidele kokku kuhjata, kuna need pole kehatemperaturi hoidmisel nii tõhusad kui villa-siidi omad, aga mõned võiks olemas olla siiski, eriti kui juhtub olema selline kakastroofide päev ja riideid kulub rohkem) paar või 2 puuvillaseid kinniste jalaosadega pükse, pigem 62 suuruses (meile on tavalised püksid rohkem meeldinud, kui traksidega sipupüksid, kuidagi mugavamad, JJ-l vist oligi kokku 1 paar sipukaid ainult). Polarn O. Pyret tuuletõkkefliis kombekas, suurus 56 (ostetud) Hea autosõiduks ja alguses ka kärus magamiseks talvekombe suurus 62 või 68 (kuigi mulle meeldib asju varakult ette osta, siis talvekombe ostan ilmselt siis kui beebi juba käes ja näha kui kiire kasvuga ta on, et kas 62 oleks mõistlikum või ikka 68) Nii väiksele on parim kottkombe. Esialgu siis ma rohkem riideid ei kuhjaks kokku ja vaataks edasi, siis kui beebi sündinud. Villa-siidi riided plaanin osta Sternumi poest, muu kraam siis ilmselt Po.P, HM, Lindex, Reserved. Kuigi ma näen väikest erandit, kui beebi nr 2 peaks LA ultrahelis end tüdrukuna esitlema, siis ma ei suuda garanteerida, et sinna asjade hulka ka mõni nunnu ebapraktiline kleit ei sattuks 😛 2 tk B-Sensible madratsi katted/linad, mis on ka vedelikku hülgavad ja ei pea muretsema et madrats märjaks saab, kui mähe läbi laseb vms. JJ-ga testitud ja need linad super, müügil Beebicentris. Meil olemas. mähkimisaluse kate (meil mingi siuke froteelaadne, et ei oleks nii libe seal peal, sinna omakorda lähevad peale ühekordsed aluslinad – mida saab muidugi kodus kauem kui ainult 1 mähkme vahetuse aja kasutada) marlilapid, 10tk (me proovisime Mothercare’i omi ja Beebicentrist ostetud Pippi omi, viimased olid suuremad ja kvaliteetsemast materjalist. Neid on hea magava beebi pea alla panna juhuks kui peaks piima välja tulema ja mina kasutasin neid ka imetamise ajal, et maa ja ilm piima täis poleks). Meil sellised. paar suuremat pehmet vannilina (meie ostsime JJ-le need mingid spets beebide omad, mis olid väiksed ja mõttetud, palju parem on kasutada mõnusalt suurt rätikut. Ka siis, kui hakata beebide ujutamises käima) 1 puuvillane tekike (seda on hea autos peale panna, või soojemal ajal ka öösel näiteks või kärus jne) 1 suurem tekk (meie lemmik oli puuvillane Mothercare’ist ostetud nö heegeldatud tekk, see oli nii piisavalt suur, et jahedamal ajal sai seda mitmekordselt peale panna ja soojemal ajal jälle õhemalt, kindlasti saab ka beebi nr omale sellise). Tavalist teki ja padja komplekti ei kasuta JJ näiteks siiani 😀 Selles osas oli meil kodus JJ-ga hea varustus olemas ja millestki puudust ei tundud, seega kavatseme sama paketi ka nüüd kokku panna. saialilletinktuur (või mida ÄE näiteks parajast perekoolis soovitab, tean, et nüüd puhastatakse ka lihtsalt keedetud veega jms variante), mälu järgi ütleks, et see oli ka kuskil beebipakis olemas. D-vitamiini tilgad (meie soovitame ABC-Vit omi, kuna ei tekitanud JJ-le mingeid vaevusi ja peab korraga andma vaid ühe tilga). Sudocrem – kui üldiselt ma mingeid kreeme JJ-ga ei kasutanud, siis seda mähkmekreemi on ikka vaja läinud, on aidanud ja hea kui on olemas. Meil olemas. jojoba õli/kookosõli, mida kuivema naha korral saab vannivette lisada. Mingeid beebikreeme me ei ostnud ja ei kasutanud regulaarselt (reisil olles läks paar korda vaja ja õli polnud kaasa saanud). Kui üldse väga tahta mingeid kreeme osta, siis võiks väga hoolikalt lugeda, et mida kõike sinna sisse on segatud. Ka ei ole me siiani kasutanud mingeid seepe vms pesuvahendeid. Paratsetamooli küünlad, mis kindlasti peavad olema sobilikud väiksele beebile, enamasti on müügil sellised, mis on sobilikud alates 10kg lapsele – lugege infolehte! INHALAATOR (seda meil ei olnud kohe olemas ja no ostuks läks siis, kui häda käes, soovitan väga see endale aegsasti koju muretseda, sest lapsed jäävad varem või hiljem ikka haigeks ja päris pisikestele on see tõhusaim abivahend. Valik on neil lai, kuid ise soovitan KIWI oma, olles läbi proovinud nii ultraheli kui ka kompressoriga variandid). Olemas paar lutti, ma alguses arvasin, et JJ lutti ei hakka saama, aga tegelikult parandas see meie elukvaliteeti kõvasti ja usun, et pakume lutti ka järgmisele lapsele. Palju pole mõtet neid varuda, pigem 1 millel on kaardus ots ja 1 mis on sümmeetrilise otsaga. vann ja vannijalad (jalgadel vann on lihtsalt palju mugavam, eriti kui selg pärast sünnitust veidi nõrk, vann tasub valida kõige suurem, mis saada) paar pakki mähkmeid – JJ-le sobisid Huggies newborn ja Libero Newborn, teised jäid suureks. Pikka aega kasutasime ka Natysid, mis suht ökod, aga mingi hetk need enam kuidagi ei sobinud ja liikusimegi Huggieste peale. Suurt varu pole mõtet ette osta, sest tuleb vaadata, mis kõige paremini sobib. voodi/häll, meil lähevad kasutusse mõlemad, kõige tavalisem võrevoodi ja ratastel liigutatav häll (olemas) mähkimisalus, eriti hea on selline, mis käib näiteks võrevoodi peale. Kummutiga koos müüdavaid pigem ei ostaks, kuna see kasutusaeg suht lühike ja siis jääb see pealmine osa lihtsalt kuskile nurka seisma. Tegelustekk – see on nii ja naa, ma ise ei ostaks, aga kui keegi tahab kinkida, siis võiks olla selline, mille on ka kaared mänguasjadega küljes. Meil olemas ja oli abiks sis kui JJ keerama õppis vanker/käru, minu lemmikud on Bugaboo Cameleon või Buffalo, Hartan Topline S või Teutonia Be You V3. Kahe lapse käruks siis näiteks Bugaboo Donkey, Baby Jogger City Select või Mountain Buggy Duet. Talveks võib vajalik olla ka soojakott, samas eelmine aasta JJ-ga meil seda vaja ei läinud, oli soe talv ja tema eelistas ka jahedamas magamist. turvahäll – meie valime 3 hälli vahel, Maxi-Cosi Pebble (no või Cabriofix), Concord Air või Cybex Cloud Q, ideaalne oleks siis koos alusega. kergkäru koos turvahälli adapteritega või adapterid vankriraamile turvahälli kinnitamiseks – meil oli vajalik näiteks arsti juures käies, kuna parkla oli suht kaugel ja hälli tassimine maru raske. Olemas – Mamas Papas Armadillo XT Avent rinnapadjad, alguses olid parimad öö omad. Hiljem kasutasin ka Libero omi. Sel korral tahaks proovida ka korduvkasutatavaid, aga vaatame, kui suure hooga piimajõed voolama hakkavad Hei! Tekkis küsimus Hustagi salvi kohta, milleks seda kasutatakse ja milleks see hea on? Muidu väga sisukas ja vajalik nimekiri!! 🙂 Hustagil on nagu hanerasvgi mõeldud köha ja nohu korral kasutamiseks (määrida rinnale, seljale ja taldadele). Kuna sel on siuke mentooli vms lõhn, siis aitab ka nina lahti hoida veidi – näiteks magades. Beebid ei suuda ise väga edukalt oma kehatemperatuuri hoida ja selleks on need villa-siidi riided head, et aitavad siis seda ühtlasena hoida. Võib osta ka näiteks ainult meriinovillast riided, aga minu kogemus ütleb, et need lähevad ikkagi varem või hiljem pisut karedaks ja topiliseks, samal ajal kui villa ja siidi segust riided on ka pärast mitut kuud kasutamist ikka mõnusad ja pehmed. Siidiga on sama teema, et aitab ühtlast temperatuuri hoida – suvel ei lähe liiga palavaks, talvel liiga külmaks. Ja kui puuvillane riie naha vastas märjaks saab, siis see läheb siukseks vastikuks külmaks, villasegused riided saavad ka märjaks (higi, leke vms), aga ei lähe naha vastas nii külmaks nagu puuvill. Siidimüts ideaalne mu meelest peale ujumist: on mõni aeg peas, tõmbab niiskuse enda sisse, samas ei ole tital jahe, siis panen juba õuemütsi pähe 🙂 Kasutan aastasel lapsel siiani vahel peale ujumist, kui riietusruumist välja tuleme ja juuksed pole päris kuivanud veel. Peale vanni ka hea, kasutan siiani, kui tuleme vannist õhutatud tuppa magama 🙂 Siidimüts vankris küll ei sobinud, sest kui pead keeras, siis kõrvad paljad. Siidi-villa riietega jah see hea, et kui higistab, siis ei saa külma. Eriti linas-kotis ehk keha vastas – ikka võib palav hakata, siis villa-siidi riided eriti head. Novembris, kui oma beebiapteeki komplekteerisin, ei olnud üheski Tallinna apteegis beebide paracetamoli küünlaid, väidetavalt oli tarne peatatud. Ehk nüüdseks on see taastatud?! Õnneks ei ole ka vaja läinud, sest nii pisikesed ikka nii kergesti ülihaigeks ei jää ka:) Ma tean ka, et nende päris pisikestele mõeldud küünlad olid pikalt otsas, seepärast rõhutasin ka, et kindlasti tuleb pakendilt vaadata, mis kaaluga lastele need mõeldud. Ja meil selle 1 tilga andmine oli ka väga lihtne, JJ õppis kiirelt ära, et kui seda vitamiini pudelit nägi, siis tegi suu lahti 😀 Kuidas sa siidi-villa riideid pesnud oled? Üldiselt on neil riietel kirjas käsipesu, aga mõtlesin, kas pesumasina käsipesu programmiga julgeks ka pesta..? Mina olengi käsitsi pesnud. Kui pole tõesti päriselt määrdunud, siis vägantihti ei pese ka. Või siis olen pigem kergelt loputanud. Küsiks, et miks soovitad seda KIWI inhalaatorit? Või äkki leiad aega natuke pikemalt vastata erinevate inhalaatorite vahest, kuna oled neid kõiki kasutanud? Ma nimelt ei oska valida, mis see kõige parem oleks nii tavalise auru tegemiseks kui ka ravimite manustamiseks. Ette tänades 🙂 Hei, KIWI puhul on kõik hea ühes inhalaatoris – saab kasutada juhtmega ja juhtmeta, on väike ja vaikne (ei hirmuta last, ei sega teisi – nt kui on teine laps ka kõrval, kes peaks magama), saab kasutada ka ravimitega. Meil on praegu kasutuses UH inhalaator, kuna see tuli garantiiremondist tagasi ja nüüd töötab – pluss on see, et saab kasutada juhtmega ja juhtmeta, on väga vaikne ja suht väike. Miinus on, et ei saa kasutada ravimitega ja on oma olemuselt natuke õrnem. Meil see UH oma on Breuer IH50 mudel. Kompressoriga inhalaatorid on väga töökindlad, ühtlasi on need ka lärmakad, suht suured ja töötavad juhtmega, samas saab kasutada ravimitega. Kuna enamus ajast on inhalaator siiski mu meelest tavalise auru tegemiseks, siis see ravimite manustamise võimalus on siuke so-so, et kas on vaja või ei. See on minu arvamus muidugi. Meil laps päris beebina lasi teha kompressoriga ka auru, siis saime UH oma ja kui see oli remondis, kasutasime jälle kompressoriga varianti – ja no ta üldse ei tahtnud enam sellega teha lasta, pidi trikitama ja meelitama, nüüd kui tegime jälle selle UH omaga, istub meelsasti paigal ja saame oma auru tehtud. Loodan, et oli abi ja no inhalaator, lõpuks vahet pole milline, kui see töötab ja auru teha saab ja laps laseb, on ikka üks super hea asi 🙂 Oi, suur-suur tänu sulle nii pika ja põhjaliku vastuse eest! 🙂 Sain pildi kohe palju selgemaks. Eriti just huvitaski see, et milline see lärmakam on ning millisega saab ravimeid manustada. Sest kui olen erinevaid variante netis vaadanud, siis enamikel kahjuks pole juurde üldse kirjutatud, kas saab ravimeid ka manustada nendega või mitte. See KIWI tundub väga mõnus väike ja kompaktne ka, võrreldes igasuguste suurte masinatega. Mulle see väiksus läheb alati peale, sest kes meist tahaks kuhugi kappi suurt kobakat asja juurde 😀 Jah, eriti kui on ka palju liikumist lapsega nt vanavanemate juurde vms, siis hea see kaasa võtta, samuti reisile jne. Kas oled jätkuvalt seda meelt, et mähkimisalust kasutada võrevoodi peal ja mitte osta kummutit mähkimisaluse jaoks? Lihtsalt nii tülikas tundub, et koguaeg pead seda mähkimisalust ju kuskile paigutama sel ajal kui laps võrevoodis magab ning võrevoodilt ei saa ka ühte külge ära võtta ja oma voodi kõrvale panna. Kasutame mähkimsalust igapäevaselt võrevoodi peal ja kuna see on vähem kui poole voodi ulatuses seal peal, siis ei sega see ka last sinna sisse panemast, seega ma ei vota seda pidevalt voodi pealt ära). Võrevoodil külge ei saa jah ära võtta, aga meil see oma voodi kõrval ja see ei ole vaev last sealt võtta või sisse panna (mähkmevahetuseks ju tõused ikka püsti). Lisaks magab Jenni meil päris palju lihtsalt kaisus ka.			OSCAR-2019
Rünksajupilved on üks 10 pilvede põhiliigist. Need tekivad tugeva konvektsiooni ehk õhu püstvoolude tagajärjel ebastabiilses õhumassis. Tähtsamateks tunnusteks on rünklik ja pulbitsev välimus, sealjuures tipp on vähemalt osaliselt jäätunud ning muutub kiudpilvedetaoliseks. Kuigi see pilvetüüp on iseloomulik eelkõige soojadele piirkondadele ja aastaajale, võivad need tekkida talvel (jutt on parasvöötmest ja jahedamatest kliimavöödetest) ka frontide, mäestike ja soojade veekogude piirkonnas. Sealjuures on sageli rünksajupilved maskeeritud. Joonisel on kujutatud tsükloni ja antitsükloni seos troposfääri ülaosa harja ja lohuga. Pane tähele, et tsüklon tekib sinna, kus troposfääri ülaosas toimub voolude lahknemine ehk divergents ja antitsüklon sinna, kus toimub vastavalt voolude koondumine ehk konvergents. NB! Soovitatav on eelnev tutvumine baariliste süsteemidega (mõistete) ja nendele iseloomuliku ilmaga, selleks vaata palun: Baarilised süsteemid Ekstratroopiliseks ehk parasvöötme tsükloniks nimetatakse madalrõhkkonda, mille tähtsaimaks tunnuseks on seotus frontidega ja barokliinne päritolu, st kujunenud tingimustes, kus atmosfääris valitseb horisontaalne gradient temperatuuri ja kastepunkti osas. Barokliinse atmosfääri tunnuseks on külma ja sooja õhu advektsioon, sellisel juhul lõikuvad ilmakaardil isobaarid isotermidega, mida põhjustab läänevoolus tekkinud lühilaine. Parasvöötme tsüklonitele on iseloomulik nende tekkimine keskmistel laiustel (keskeltläbi 40.-70.laiuskraadid) mõlemal poolkeral. Koos kõrgrõhkkondadega on need tsüklonid ühed kõige olulisemad ilmakujundajad suuremas osas maailmas. Parasvöötme tsüklonitele on iseloomulikud teatud arenguetapid, mida esimesena kirjeldas Norra koolkond (täpsemalt Vilhelm ja Jakob Bjerknes, Halvor Solberg ning Tor Bergeron) I maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda. Tänapäeval on seda teooriat edasi arendatud ja täiendatud. Parasvöötme tsüklonid võivad tekkida kas tsüklogeneesi käigus või troopilise tsükloni transformatsiooni (ümberkujunemise) käigus parasvöötmeliseks. NB! Inglise keeles kasutatakse viimase juhu kirjeldamiseks mõistet "extratropical transition" ehk eesti keeles üleminek parasvöötmeliseks, kuid selle käigus toimuvad ka olulised struktuursed muutused, mistõttu pean antud juhul transformatsiooni paremaks mõisteks. Esimesel juhul ehk tsüklogeneesi puhul on vajalik horisontaalne temperatuuri-ja kastepunkti gradient (õhumassi piirialad), st polaarfrondi piirkond, samuti vertikaalne tuulenihe ja jugavoolu maksimumkoha olemasolu, st selline koht jugavoolus, kus on tuulekiirus suurim. Selline koht asub tihti troposfääri ülaosa lohu juures. Nagu ülalolevalt jooniselt näha, toimub maksimumkoha ees ehk jooniselt vaadates paremal voolude ehk põhimõtteliselt õhu divergents, mis tähendab, et õhk valgub seal laiali. Kui toimub sellega seotud õhu intensiivne tõus, näiteks aktiivse tsükloni kohal, siis ei teki õhu kuhjumist, sest "üleliigne" õhk juhitakse ära. See on väga oluline tsükloni süvenemise puhul. Kui maapinnalähedastes õhukihtides areneb häiritus, aga troposfääri ülaosa tingimused selle kohal pole kirjeldatud viisil soodsad, siis häiritus hääbub. Kuna troposfääri ülaosas valgub õhk voolude divergentsi piirkonnas laiali, siis hõrenduse vältimiseks on soodustatud madalates õhukihtides konvergents, st õhu kokkuvoolamine teatud piirkonda ja selle tõttu üles kerkimine. Õhu ülespoole liikumine ehk tõus tähendab õhurõhu langust maapinnalähedastes õhukihtides, mis toimubki arenevates tsüklonites. Tsüklon on vertikaalselt kallutatud, eriti siis, kui see on veel noor, vt allolevat joonist. Kiire süvenemine leiab aset siis, kui divergents tsükloni kohal on tugev ja püsiv, sest siis juhitakse kerkiv õhk pidevalt ära, mis tingib maapinna lähedal täiendava ülestõmbe ja rõhu languse selle tõttu. Niisiis on tsükloni arenguks vaja, et tekiks häiritus erineva omadustega õhumassi piirialal, mille arengut toetab troposfääri ülaosas toimuv divergents. Joonisel on kujutatud tsükloni ja antitsükloni tekkimise tingimused ning seos troposfääri ülaosa süsteemidega. Troopilise tsükloni transformatsioon (ümberkujunemine) parasvöötmeliseks on teine põhiline võimalus parasvöötme tsükloni tekkimiseks. See protsess leiab aset tavaliselt 30. ja 40. laiustel, kui seal on piisavalt ülalohkusid või lühilaineid läänevoolus. Viimased on vajalikud, et troopilise tsükloni üleminek parasvöötmeliseks saaks toimuda. Ümberkujunemise käigus muutub madalrõhuala energiaallikas, mis on troopiliste tsüklonite puhul varjatud soojuse vabanemine keskme ümbruses olevates konvektsioonipilvedes, barokliinsetel protsessidel põhinevaks energiaallikaks, samuti saavutab süsteem seotuse külma õhumassiga ja frontidega. Selgituseks, et troopiline tsüklon on kogu ulatuses ühtlase, sooja õhumassiga ja seal pole fronte. Lisaks kõigele suureneb transformeeruva süsteemi liikumiskiirus ja selle liikumine algab või jätkub läänevoolu tõttu ida või kirde suunas. Nii võivad troopilise Atlandi ookeani kohal tekkinud orkaanid jõuda tranformeerunutena ehk siis parasvöötmeliste tsüklonitena ka Euroopasse ja mõjutada isegi Eesti ilmastikku. Ülemineku jooksul toimuvatest muutustest võib märkida veel sümmeetrilisuse vähenemist ja horisontaalmõõtmete suurenemist. Laialt tuntud ja praegugi kasutuses olev on Norra koolkonna mudel parasvöötme tsükloni struktuurist ja elukäigust. See arendati välja ilmavaatluste põhjal, sealjuures arvestati ka pilvedega, mis tekivad, kui häiritus areneb frontaaltsoonis. Selle kohaselt tekib tsüklon frontaaltsoonis, mis eraldab sooja ja külma õhumassi. Mingil põhjusel tekib frondil häiritus, mistõttu külm õhk hakkab liikuma kaugemale ekvaatori poole - tekib külm front ja soe õhk vastavalt pooluse poole (külma õhu sisse) - tekib soe front. Selle tulemusena tekib frondil laine. Edasises arengus võib laine ka hääbuda, kuid soodsatel, troposfääri ülaosa toetavatel tingimustel areneb see edasi tsükloniks. Esimeses staadiumis on arenev tsüklon jälgitav madalates õhukihtides ning liikumiskiirus võib-olla väga suur, isegi üle 60 km/h. Satelliidifotol ei pruugi selle staadiumi algul erilist pilvisuse muutumist veel märgata, kuid lõpu poole küll. Tihti moodustub selle staadiumi jooksul vähemalt üks suletud isobaar. Teist staadiumit nimetatakse noore tsükloni staadiumiks, mille tunnuseks on sooja sektori teke. Õhurõhulanguse kiirus tsükloni keskmes on tavaliselt suurim, kusjuures tsükloni ees langeb õhurõhk kiiremini kui tsükloni tagalas tõuseb. Isobaare kujuneb tavaliselt mitu. Välja arenevad pilvesüsteemid, mis võivad väga ulatuslikud olla, sealjuures kujuneb laussajuala sooja frondi ette, aga ka külma frondi taha. Staadiumi jooksul pilvemass ja sajualad laienevad, tsüklon areneb kõrgusesse ja etapi lõpuks hakkab liikumiskiirus aeglustuma. Kolmandas ehk maksimaalse arengu staadiumis ei ulatu soe sektor enam tsükloni keskossa, vaid jääb eemale, ise samal ajal kitsenedes, sest külm front liigub soojast frondist kiiremini ja toimub frontide liitumine - oklusioon. Selle algus ongi enamasti märgiks, et tsüklon hakkab jõudma maksimaalse arengu staadiumisse. Õhurõhulanguse kiirus aeglustub ja viimaks peatub, ent õhurõhk on tsükloni keskmes madalaim, see võib langeda isegi alla 950 hPa, peamiselt küll ookeani kohal olevas süsteemis. Ühtlane pilvemass laguneb, järjest enam on selge taevaga alasid ja hoogsadusid, lõuna-ja lääneosas võib-olla torm. Kuna tsüklon võib selles staadiumis ulatuda troposfääri ülaosani ja horisontaalne läbimõõt enam kui 2000 km-ni, siis tavaliselt jääb tsüklon väheliikuvaks, kuid selle lääne-ja lõunaosas võivad tekkida väikesemõõdulised osatsüklonid, mis liiguvad kiiresti vastupäeva ümber peatsükloni. Viimases ehk okludeeruva ehk täituva tsükloni staadiumis on tsüklonisse alles jäänud vaid külm (jahe) õhk, sest soe õhk on frontide liitumise tõttu üles tõrjutud ja soe sektor taandunud kaugele tsükloni lõuna-või idaossa või on tsüklon täielikult eraldunud teda tekitanud frontaaltsoonist. Õhurõhk tõuseb tsükloni keskmes vähehaaval, tagalas võib õhurõhutõus olla väga kiire, kuid see oleneb tsükloni sügavusest ja liikumiskiirusest. Sademed on enamasti hootised ja ühtlast laiaulatuslikku pilvemassi enam pole. Tihti tekivad tsüklonid polaarfrondil järjestikku, nii et tekib mitmest tsüklonist koosnev rida, kus need on frontidega ühendatud. Seda nimetatakse tsüklonite seeriaks. Igaüks neist on erinevas arengustaadiumis, kusjuures läänepoolseim on noorim, idapoolseim vanim ja võib-olla juba hääbumisstaadiumis. Iga järgmine tsüklon liigub eelmisest lõunapoolsemat teed pidi. 1990. aastatel arendati välja Shapiro-Keyseri mudel, mille autorid uurisid ookeanide kohal arenevaid parasvöötme tsükloneid. Selle mudeli kohaselt on alguses samuti frontaaltsoon, kus häirituse mõjul hakkab arenema laine, ent erinevus Norra mudelist tuleb sisse noore tsükloni staadiumis, kui külm front eraldub soojast frondist (tsükloni keskmest) ja liigub viimasega risti sooja sektorisse. See tähendab põhimõtteliselt seda, et frondid ei kohtugi ja seega pole ka frontide okludeerumist. Selle asemel toimub tsükloni maksimaalsesse arengustaadiumi jõudmisel nn soe oklusioon ehk soe front käändub tsükloni keskme taha ja viimaks ka ette, st keskmest lõuna poole, samal ajal ümbritseb külm õhk tsükloni keskmes ja selle lähedal oleva sooja õhu. Kujuneb warm seclusion, st et parasvöötme tsüklon omandab aluspinna lähedases õhukihis troopilisele tsüklonile iseloomulikke jooni, nagu keskmes olev selgema taevaga ala, mida ümbritsevad konvektsioonipilved. Väga intensiivsetes tsüklonites tekib maapinnalähedane "soe südamik" (inglise keeles warm-core), kus on jälgitav ka konvektsioon. See ala võib meenutada isegi orkaani silma, mille ümbruses puhuvad orkaanitugevusega tuuled ja võib kõvasti sadada. Sellise olukorra väljakujunemine on seotud varjatud soojuse vabanemisega veeauru kondenseerumisel. On uuritud tingimusi, mille puhul on üks või teine evolveerumisviis eelistatud. See sõltub sellest, millised on troposfääri kesk-ja ülaosas õhuvoolud ja millise jugavoolu osaga on madalrõhkkond seotud. Kui tsüklon on seotud konvergentse (kokkujooksvate voolude) piirkonnaga, siis on eelistatud areng Shapiro-Keyseri mudeli järgi ja kui divergentse ehk lahknevate voolude piirkonnaga, siis Norra koolkonna mudeli kohaselt. Baarilised süsteemid (24.10.2013) Ilmateadetes räägitakse tihti tsüklonitest ja kõrgrõhkkondadest ning nende mõjust ilmale. Mis need sellised on, kuidas neid saab kindlaks teha jne, sellest tulebki juttu. Rossby laine (15.06.2013) Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise. Vulkaaniline tuhk tekitab Bishopi rõngaid (21.04.2013) Väga hea foto Bishopi rõngast. Autor Peter-Paul Hattinga Verschure Vulkaani atmosfääri paisatud tuha tõttu võib tekkida spetsiifiline optiline nähtus – see on Bishopi rõngas. Selle tekkeks on vaja võrdlemisi suurt aerosooli (suitsu või vulkaanilise tuha) kontsentratsiooni. Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon (10.02.2013) Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani). Lõunatsüklon (09.02.2013) Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga. Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)			OSCAR-2019

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.