text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Vegan seltsi liige: terviseorganisatsioonid peaksid rääkima veganluse eelistest (5) Juba keskeas hakkavad ajus toimuma muutused ja käsile tuleb võtta dementsuse ennetamine Kas ainult jalutamisest piisab, et kaalu kaotada ja vormis püsida? Pereõde teeb puust ja punaseks: millal ja kuidas pereõe poole pöörduda Endokrinoloog: II tüüpi diabeetikute tegelik hulk jääb Eestis selgusetuks Endokrinoloog: igas maakonnas peaks olema diabeedikoolitajad Postimehe eksperiment: kuu ajaga oluliselt langenud D-vitamiini tase tõi hirmu naha vahele Iga neljas Eesti inimene on vähendanud loomsete toodete tarbimist, ligi 7 protsenti Eesti noortest ei söö liha
Olen 19 aastane neiu ja mures oma rindade pärast. Nedd valutavad pidevalt, olenemata sellest kas päevad on tulekul või mitte. See on väga ebameeldiv ja ma kardan sellepärast kohutavalt, et midagi võib äkki valesti olla... Olen sellest konsulteerinud ka oma naistearstiga, aga siiani on igal pool vastatud, et see on normaalne, kui enne päevi rinnad pisut tundlikud on. Aga keegi ei saa aru sellest, et need ei valuta mul ainult ene ega pärast päevai, vaid koguaeg!!!!Tahtsin igaks juhuks uuringutele minna, aga arst keeldus mulle saatekirja andmast, väites et selleks pole nii noores eas veel vajadust. Aga millest siis ometi see valulikkus tingitud on??? See pol eju normaalne..või on? Kaua see siis kestab, mul pole ju võimalik niiviisi elada...Rindade kuju ja suurus on samuti erinevad, aga sedasi on see alati olnud ja ma olen sellega harjunud, kuna see riiete alt välja ei paista ja partnerile samuti ette ei jää...aga valutavad mõlemad..ja nii jubedalt tihti...katsudes midagi ebanormaalset tunda ei ole...sünitanud ma pole, rasedusvastaseid bille pole võtnud, aborte pole k aolnud...kas on võimalik ,et rinnad on alles kasvueas..mäletan, et taolist tundlikust esines ka siis kui rinnad alles kavama hakkasid..aga ma olen ju ometi 19 juba ja rinnaümbermõõt on 84, kas sellises eas vel kasvavad rinnad???APPIII, AIDAKE!!!
olen 17 aastat vana ja kasutanud läätsesid juba 3aastat. Viimase aasta jooksul on silmad väga tundlikuks läinud, tihti peale läätse-kandmist tekib põletik. Siis kasutan Bouch&Lombi tehispisara-vedelikku. Soovin siiski läätsesid kasutada mitte minna täielikult üle prillidele.
Olen üsna lühinägelik(-6) ja mõlemas silmas on ka väike silinder. Olen proovinud nii kuuajaseid kui ka aastaseid läätsesid, viimased on paremini mulle sobinud. Arvan et olen suhteliselt hoolsalt läätsede hügieeni nõudeid täitnud.
Läätsed kui võõrkeha silmas tingivad sarvkesta ainevahetuslike muutusi. Mõned inimesed taluvad läätsi hästi, teised halvasti või üldse mitte. Kolmeaastase kandmise tulemusena on Teil juba tekkunud silma põletikud läätsede kandmisest. Juhul kui selle tulemusena on tekkinud ka veresoonte sissekasv sarvkesta, siis peaksite loobuma läätsede kandmisest üldse. Kui tekivad läätsede kandmise tagajärjel sarvkesta muutused võib ka tulevikus planeeritav laserlõikus osutuda võimatuks.
Arvuti kasutamise pikkus sõltub teie enesetundest. Töötades võiksite teha pause iga 45 minuti järel ca 5 minutit. Selline reziim väsitab ja kuivatab teie silmi vähem. See, kui pikk peaks ...
Olen 15a tüdruk ja mul on silmad koguaeg nagu pool kinni. Tundub naqu oleks väga väsinud või nii öelda "laksu all" . Ma ei saa midagi teha, mu silmad lihtsalt ei käi rohkem lahti. Tundub ...
Selline ülalaugude allavajumine ja võimetus neid tõsta võib olla tingitud lau tõsturlihase arenguhäirest või mõnest närvihaigusest.Kindlasti peaksite end näitama silmakliiniku spetsialistile, näiteks ...
Teil on tundlikud silmad ja ilmselt tegemist ka pisaravedeliku kvaliteedi muutusega.Valguskartus ja vesitsus on selle tunnuseks.Olukorda kergendavad kunstpisarad, mis normaliseerivad pisaravedeliku koostise ...
ma käisin rannas, tuul oli suur ja liiv tuli silma. kaks päeva on möödunud ja silmad on ikka tavalisest punasemad. ostsin visine silmatilku. eile panin 3 korda. täna on küll parem kui alguses kuid silmad ...
Ilmselt on tegemist konjunktiviidiga.Soovitan pöörduda silmakliiniku valvearsti poole või paluda perearstilt põletikuvastast silmaravi. Visine ei aita
Paar päeva tagasi avastati silmas põletik (rasu- ja pisaranäärme). Arst määras 3*päevas kasutamiseks salvi oftan dexa-chlora. Ka enne olid silmad tundlikud, kuid täna tunnen kerget survet oimukohtadel ...
Põletik võib olla süvenenud vaatamata ravile. Peaksite veelkord oma silmaarsti külastama. Survetunne oimukohtades ei pea alati olema tinitud silmadest vaid ka üldisest tervisest, nii, et võiks ka perearstile ...
Alati kui käin ujulas, siis pärast on silmad punased. Ujumisprille proovisin kasutada, kuid need läksid uduseks ja nendega oli ebamugav olla. Mida halba võib kloorivesi (nagu basseinides ...
Basseinivesi tekitab mõnedel inimestel silmade limaskesta põletikku. Teie silmad on sellise vee suhtes tundlikud ja seetõttu peaksite kasutama basseinis ujumisprille.
Mis võiks olla põhjuseks, et mul on koguaeg silmalaud punased? Ilma silmapliiatsita ei julge enam üldse välja minna. Meikimist alustasin suht hilja, nii et sellest ei tohiks see olla. Mul on ...
Tervist! Olen 36 a. naine. Arvuti ja kirjatööga eriti ei tegele. Mul on vist oma 10 - 15 a. olnud tundlikud silmad. Jube vastik on! Ausalt kohe! Hommikul ärgates on nad juba kanged, tuimad ja kuivad. ...
Ja on ka selliste silmadega inimesi loodud. Kui kunstpisara tilkadest pole päris abi, on ka teisi n Artelac, või päris silmageel - Oftagel. Ja veel on analooge. Mõnel inimesel sobib üks paremini, teisel ...
|
OSCAR-2019
|
||
Paljudel liikidel, sealhulgas roomajatel, kahepaiksetel, närilistel ja lindudel, on kortikosteroon põhiline glükokortikoid,[2] mis osaleb energia regulatsioonis, immuunreaktsioonides ja stressivastustes.
Siiski on inimestel kortikosteroon algne glükokortikoid, mida toodetakse esmaselt neerupealsete koore zona fasciculatas. Inimeste jaoks on kortikosteroon nende peamise stressihormooni, kortisooli, analoog. Kortikosteroonil on ainult nõrk glükokortikoidne ja mineraalkortikoidne mõju inimesele ja on oluline peamiselt vahelülina steroidogeneetilises rajas pregnenoloonist aldosteroonini. Kortikosterooni muudetakse aldosterooniks aldosterooni süntaasi kaudu. See protsess toimub neerupealiste pindmise kihi rakkude mitkokondrites. Need rakud asuvad Zona glomerulosas, mis on endokriinsete rakkude kõige pealmisem regioon neerupealistes. Kortikosteroon on mineraalkortikoidi aldosterooni eellasmolekul, mis mõjutab peamiselt naatriumi ja kaaliumi tasakaalu loomorganismis.
Kortikosteroon inhibeerib valkude sünteesi ning lagundab neid. Lindudel, kellel on kortikosterooni tase kõrgem, on sulgimise ajal väiksema sulekasvuga ja nad ei suuda nii kiiresti lendama hakata. Selle tõttu paljud linnud vähendavad sulgimise ajal oma kortikosterooni taset, et vältida uute sulgede lagunemist.[3]
Kortikosteroonil on ka mõju lindude arenemisele. Linnupoegadel, kelle kortikosterooni tase on kõrgem, nõuavad rohkem toitu ja on agressiivsemad, lühikeses perspektiivis tähendab see seda, et lind saab süüa suurema tõenäosusega, aga pikas perspektiivis, suurem kortikosteroonitase varajases elueas mõjutab linnu kognitiivseid funktsioone, kuhu alla käib erinevate probleemide lahendamine ja häired, mis on seotud toidu nägemisega.[4]
Linnu vanemate reaktsioon sellele on see, et nad kulutavad rohkem aega toidu kogumisele ja on seega pesast kauem eemal, mis jätab pesa pikemaks ajaks järelevalveta.[5] Pikenenud toidu kogumise ajal võivad mõnede linnuliikide tibud maha suruda kortikosterooni aktiivsuse ja nii vähendatakse negatiivset mõju kõrgendatud kortikosterooni tasemele.[6]
Näide, kuidas kortikosteroon linde mõjutab: Lääne- ja Kesk-Euroopas on uuringutega näidatud, et inimtegevus mõjutab metsiste stressitaset ja elupaigakasutust mõjutab talveturism. Just talvel on metsis häirimise suhtes eriti tundlik, kuna sellel perioodil toitub metsis okaspuu okstest, millel on vähene toiteväärtus. Igasugune stress seedimise ajal vähendab toitainete omastamise efektiivsust. Häirimine suurendab metsise energiakulu ka otseselt, sest on vaja korduvalt põgeneda võimaliku vaenlase eest. Eesti teadlaste tehtud uurimuse kohaselt mõjutab metsiste kortikosterooni taset vali heli. Nimelt tehti uurimus, kus uuriti metsiste kortikosterooni metaboliitide kontsentratsiooni taset. Mõõtmisi tehti nende väljaheidetest. Teatud perioodi vältel uuriti kahte tüüpi alasid, nn häiringualasid (Kaitseliidu ja Kaitseväe harjutusalasid) ja kontrollalasid. Selgus, et Kaitseliidu ja Kaitseväe harjutusaladel oli metsiste stressitase kõrgem, kuna laskeharjutuste ajal tekkinud müra häiris linde. Selgus ka, et kortikosterooni tase erines piirkonniti – Jõgevamaal oli stressitase madalam kui Harju- ja Võrumaal. See erinevus võib olla tingitud looduslikest häiringutest ja toidubaasist. Samas rasketehnika liikumine lindude stressi suuresti ei mõjutanud, kuna sellega ei kaasne sellist müra nagu laskeharjutustega.[7]
Kortikosterooni sekreteeritakse neerupealiste koores ajuripatsi hormooni ACTH kontrolli all, negatiivse tagasiside põhimõttel. See on peamine tsirkuleeriv steroid rottidel, kuna närilised ei ole võimelised sünteesima kortisooli, mis on peamine glükokortikoid inimestel, sest neil puudub ensüüm C17-hüdroksülaas. Kortikosteroonil on mitmeid mõjusid närilistele. See reguleerib süsivesikute, valkude ja rasvade metabolismi. Sellel on samuti mõju hemopoieetilisele süsteemile ja see vähendab lümfotsüütide ja eosinofiilide koguarvu, kuid teeb seda vähemal määral kui kortisool. Võrreldes kortisooliga on kortikosteroonil minimaalne põletikuvastane aktiivsus. Kortikosterooni tase öise eluviisiga loomadel, nagu jänestel, näitavad selgejooneliselt eristuvat ööpäevast rütmi, kus kortikosterooni tase on päeva lõpus kõrgem ja madalam päeva alguses. Usutakse, et hormoon mängib olulist rolli unerütmi kujunemises. Päevase eluviisiga loomadel on olukord vastupidine, kus glükokortikoidide tase on kõrgem hommikupoole. On vaadeldud kortiosterooni taset emastel ja isastel rottidel ja võrreldud seda tavalises situatsioonis ja stressi tekitavas olukorras. Kortikosterooni vähendamine rottides pakub huvi asutustele, mis viivad läbi neurofüsioloogilisi uuringuid, ka akadeemilistele instituutidele ning ka farmaatsiatehastele, millel on ravimiuuringute osakonnad. Ravimid, mis mõjutavad endokriinsüsteemi võivad suurendada või vähendada kortikosteroidi tootmist neerupealsete koores. Rottide kortikosteroon on seetõttu ravimite kõrvalmõjude näitaja. Samu mõjuaineid, mida nähakse rottides, nähakse tavaliselt ka inimestes. Rottide plasma kortikosterooni kasutatakse tihti koos ACTH (adrenokortikotroopse hormooni) mõõtmisega kui stressi indikaatorit. ACTH on hüpofüüsi eessagaras sünteesitav peptiidhormoon. Kroonilise stressi mõjud hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealse süsteemi funktsioonile on vanusest sõltuvad. Hiljutisemad uuringud näitavad, et vananemine tõstab baaskortikosteroonitasemeid, aga mitte stressist tulenevaid kortikosteroonitasemeid ajus.[8]
Puutudes kokku ennustamatute ja võimlaik et isendi eluspüsimiseks ebasoodsate tingimustega nagu söögipoolise nappus, rasked kliimaolud, rünnakuoht suurendavad roomajatel hypothalamic–pituitary–interrenal axis (HPI) telje aktiivsust ja kõrgeneb glükokortikoidide eritamine. Selle stressi-indutseeritud tasemetõusu tulemusel toimuvad uurijate arvates muutused ka füsioloogias ja käitumises (sh paljunemiskäitumises).
Ühes uuringus kasutati 5 aasta vältel kogutud andmeid testimaks seoseid glükokortikoidide taseme ja elurütmi vahel Thamnophis elegans i (Baird & Girard, 1853) kiire ja aeglase elurütmiga lähestikku paiknevates (1–25 km) populatsioonides asukohaga Eagle Lake, California, USA.
Hiljutise uurimuse raames tuvastati, et vabalt roomavatel kiire elurütmiga graviidsetel emastel oli kortikosterooni tase madalam kui aeglase elurütmiga emastel, indikeerides ökotüüpide erinevust ka HPI- telje toimimises.
Uuringu käigus testiti korduvalt nende madude vereanalüüside kortikosterooni taset, kõikide analüüside tulemused indikeerivat, et aeglasema rütmiga madude kortikosterooni tase oli aastate lõikes kõrgem kui kiire rütmiga madudel.[9]
Kortikosteroonil on mälule mitmesuguseid mõjusid. Peamisi tagajärgi on näha sellest, et stress mõjutab emotsionaalseid mälestusi ja pikaajalist mälu.
Emotsionaalsete mälestustega on kortikosteroon suuresti seostatud hirmu vallandavate mälestuste ära tundmisega. Uuringud on näidanud, et kui hirmu vallandavaid mälestusi taaselustatakse, siis kortikosterooni tase tõuseb. Tõusu on seostatud ärevuse leevendamisega. See sõltub ajast, millal kortikosterooni tase tõusis võrreldes ajaga, millal toimus hirmu esile toomine; kortikosteroon kas segab või hõlbustab tingitud hirmu.[10]
Kortikosteroonil ei ole mitte ainult efekti emotsionaalsetele mälestustele, vaid ka äratundmismälule ning mälus seoste loomisel.
Mis puudutab äratundmis- ja pikaajalist mälu, siis nende osas on kortikosteroonil varieeruvaid mõjusid. Uuringud näitavad, et teatud kemikaali muutumine ja ajuprotsessid, mis mõjutavad kortikosteroonitasemeid, võivad samuti mälule mõju avaldada. Uuringutes, mis on tehtud rottide peal, on näha, et kortikosterooni kontsentratsiooni kõikumised väiksemates kogustes ennetavad stressi põhjustatud kahjustusi äratundmismälule. Need madalamad tasemed näivad olevat seoses stressi põhjustatud halvenenud CA1 pikaajalise tugevnemisega ja selle parandamisega.[11] Uurijad, kes on uurinud stressi mõjusid pikaajalisele mälule, on täheldanud huvitavaid tulemusi. Pikaajalise mälu tekkimine (testitud 24h hiljem) paranes kortikosterooni abil mõnes tehtud uuringuis, samas kui pikaajalise mälu püsivust (testitud vähemalt 1 nädal hiljem) aitas kortikosteroon kaasa ainult hilisemates mälu tugevnemiste ja taastugevnemiste faasides.[12][13] Stress hõlbustab emotsionaalse mälu tugevnemist, kuid häirib taastugevnemist. Nagu eelnevalt mainitud, pikaajalise mälu püsivust suurendatakse valikuliselt, kui stressi ja kortikosterooni tase tõuseb hilise faasi ajal pärast mälu taastamist.[13] Mis puutub pikaajalise mälu vastupidavust, siis selle taastamisel või omandamisel on väike ajavahemik, kus püsivus on mõjutatud. Need uuringud leidsid, et kui pikaajalise mälu püsivust valikuliselt mõjutada sõltuvalt mäluetapist, jääb pikaajalise mälu moodustumine puutumata pärast kindla aja möödumist. Praeguseni pole uuringud jõudnud ühele arvamusele, kas need protsessid on või ei ole sõltuvuses kortikosterooniga.
Tamagotchi (たまごっち) on Jaapanis loodud kaasaskantav "digitaalloom". Esimesena tuli see müügile 1996. aastal Jaapani lelu- ja videomängude firma Bandai poolt. 2010. aastaks oli maailmas müüdud üle 76 miljoni Tamagotchi.
Nimi "Tamagotchi" on tulnud kahest jaapanikeelsest sõnast "tamago", mis tähendab tõlkes "muna", ning "tomodachi", mis tähendab tõlkes "sõber", või kombinatsioonist "tamago" ja "chi", mis tähendab tõlkes "armas".[viide?]
Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale. Ka seismiline aktiivsus ehk maavärinad on otseselt seotud ühe laama teise alla sukeldumise ehk subdutseerumisega. Tulerõngas on ligikaudu 40 000 km pikk.
|
OSCAR-2019
|
||
Allpool avaldan juba 7. detsembril 2012 Paide linnale, kultuuriministeeriumile, regionaalministrile ja Järva maavalitsusele saadetud Järvamaa kodanike teise avaliku pöördumise Paide muuseumi teemal. Sel korral saime võtta juba sisulise seisukoha ja teha ka mingeid ettepanekuid, kuna 3. detsembri 2012 kohtumisel saime esmakordselt mingigi ülevaate muuseumiga tehtud plaanidest.
Pöördumine on endiselt avatud, st sellele saavad jätkuvalt toetust avaldada kõik, kes seda soovivad. Selleks tuleks saata kiri aadressile muuseum@weissenstein.ee või kasvõi märkida oma toetus siinsama blogis kommentaarides ära.
Ma usun, et see, kuidas linna ja riigi esindajad kirja edasi käsitlevad, näitab päris hästi ära, et kas kodanikega tegelikult arvestatakse või mitte. Kas 3. dets kokkusaamine oli lihtsalt mingi näitemäng või oli ka tegelikult kavas kodanike seisukohti kuulata. Ja see ei täha ainult ärakuulamist. Rein Raud on nimetanud olukorda, kus kõik võivad rääkida aga keegi neid ei kuula vaikivaks ajastuks, mujal maailmas on seda nimetatud ka dikaatorlikuks demokraatiaks. "Teil on vabalt võimalus sõna võtta kõige kohta, mida iganes me otsustame nagunii ja kõigele vaatamata ära teha". Kõlab karmilt, ent tõsi on see, et demokraatia olemus on kodanikega arvestamine, nende ärakuulamine, nende arvamuste ja ettepanekutega arvestamine, oma tegevustest ja plaanidest teavitamine.
Enamasti toimub siiski ainult näilik kaasamine, mingit laadi linnukese tegemine - "kaasasime ära" stiilis. Ma väidan, et enamus ametnikke pole absoluutselt ligilähedaltki aru saanud, et misasi see kaasamine üldse on. Kui avaliku koosoleku korraldajad pole ise mõelnudki sellele, et näiteks koguda osalejate nimesid ja kontaktandmeid, et oleks võimalik nendega ka edaspidi koostööd teha (selle ettepaneku pidid tegema vabakonna esindajad), kui koosolek lõpeb ilma ühegi ettepanekuta edasise koostöö kohta, siis ilmselt ei ole olnud kavaski kodanikega tegelikult arvestada. Või kui küsimusele, et miks asjaosalisi pole varem teavitatud vastatakse, et me ju ometi oleks seda teinud, kui otsus oleks olnud vastu võetud ja leping kultuuriministeeriumiga sõlmitud, siis nagu hästi ei teagi enam mida öelda. Tegu oleks nagu inimestega, kes ei elagi pärismaailmas. Kaasamise hea tava peaks olema siiski asi, mida iga ametnik on lugenud, sellest aru saanud ja mida ta päriselt ka kasvõi püüab rakendada.
Ma tean, et lisaks sellele on avaliku võimu esindajad kutsunud mõningaid pöördumisele allakirjutanuid ka "vaibale".
Lisaks ujub aina enam esile killukesi kogu muuseumi ülevõtmise taga tegelikult peituvate põhjuste kohta, mille puhul on täiesti arusaamatu, et miks neist avalikult ei räägita. Mind näiteks huvitab väga, et mis on see "kaup", mida linn tegelikult loodab muuseumi vastu saada? Aus oleks see kõva häälega välja öelda, mitte kõigile avalikult udu ajada.
Jah, see kõik on mõeldudki kõlama emotsionaalselt. Miks pagana pärast see ei peakski nii kõlama? Kui kogukonda puudutavate asjade kohta tuleb poolvägisi infot välja kangutada ja igal pool on mingi salatsemine ja hämamine, siis see peabki emotsionaalseks tegema. Paide linn ei kuulu poliitikutele. Paide linn ei ole Paide linnavalitsus või volikogu. Kas sellest on tõesti nii raske aru saada? Kui selline asi ei teeks emotsionaalseks, siis oleks meie riik ja linn omadega täiesti ... sest nö poliitiline korrektsus võib teinekord olla solvav, adressaate alavääristav.
Igatahes - ma ootan huviga, et mida alloleva avaliku pöördumisega peale hakatakse ning millised saavad olema põhjendused sellega mitte arvestada järgmise nädala neljapäeval toimuval Paide linnavolikogu koosolekul, kus päevakorras on taas muuseumi üleandmise lepingu kohta otsuse tegemine. Ja uskuge mind, mul oleks väga hea meel kui pärast oleks põhjust öelda, et ma olin põhjendamatult emotsionaalne.
Tunnustame ja täname Paide linnavalitsust selle eest, et Paide linn on olnud valmis võtma vastutuse Järvamaa muuseumi tegevuse jätkamiseks ning panustanud olulisel määral tööd kultuuriministeeriumiga peetud läbirääkimistesse.
Leiame, et kuna avalikkuse huvi Järvamaa muuseumi saatuse vastu on märkimisväärselt suur, siis on meie arvates õige mitte kiirustada riigi ja Paide linna vahelise koostööleppe sõlmimisega, vaid esmalt kaaluda ja avalikkusele selgitada järgmisi Järvamaa muuseumi jaoks olulisi küsimusi:
1. Kas riigil (edaspidi kultuuriministeerium) on kavas Järvamaa muuseumi tegevus senises vormis igal juhul lõpetada ning kas Järvamaa on sellega pandud nö sundvaliku ette? Või on 3. detsembril 2012. aastal kultuuriministeeriumi asekantsler hr Anton Pärna poolt Paide raekojas esitatud seisukoht, et muuseumi ei suleta, kui seda Paide linnavalitsuse poolt üle ei võeta, ka kultuuriministeeriumi ametlikuks seisukohaks? Kas kultuuriministeeriumi seisukohalt tuleb muuseumi üleandmisega kiirustada ning kui jah, siis millistel objektiivsetel põhjustel?
2. Millistel põhjustel ei ole seni tehtud uuringuid ja analüüse muuseumi üleandmisega seotud vajaduste ja võimalike tulemuste kohta (sh teostatavus- ja tasuvusanalüüsid)? Peame selliste analüüsida koostamist väga vajalikuks, et anda kõigile osapooltele võimalus teha põhjendatud valikud ja otsused. Muuhulgas peaks analüüsidest selguma, et millised on praeguse olukorra muutmise vajadused ning erinevate alternatiivsete muuseumi jätkamise mudelite eelised. Kas kultuuriministeerium ja Paide linn peavad vajalikuks selliste analüüside koostamist enne muuseumi suhtes siduva otsuse tegemist?
3. Kuna 3. detsembri koosolekul pidas hr A. Pärn võimalikuks ka ülemaakondliku sihtasutuse asutamist, kus saaksid osaleda nii teised omavalitsused, maavalitsus, muuseumid, asutused kui üksikisikud ning sellisele, sihtasutuse vormis tegutsevale muuseumile Järvamaa muuseumi üleandmist, siis soovime teada, et kas samasugune on ka kultuuriministeeriumi ja Paide linna ametlik seisukoht? Peame sellist võimalikult laiapõhjalist kaasamist maakondliku muuseumi järjepidevuse huvides äärmiselt oluliseks. Leiame, et kaasata tuleks omavalitsusi volikogude ja kultuurikomisjonide tasemel, samuti kohaliku kogukonna teisi liikmeid. Uue ja laiapõhjalise sihtasutuse loomine annaks võimaluse maakonnamuuseumi sisulises töös ja otsustusprotsessis osalemiseks ka teistele omavalitsustele ja isikutele peale Paide linna. Samuti säiliks sellisel juhul muuseumi õiguslik sisu.
4. Peame tänuväärseks SA Ajakeskus Wittenstein soovi võtta vastutus Järvamaa muuseumi arendamise eest enda peale, ent pöörame seejuures tähelepanu kahele riskile:
a) SA Ajakeskus Wittenstein (edaspidi SA) põhikirjaline eesmärk on turism ja sellega seotud külastuskeskuste arendamine Vallitornis ning Tallinna tn 9, 11 ja 13 majades. Muuseumitegevus ei ole SA põhikirjaliseks tegevuseks ning sellist muudatust ei ole võimalik ka SA põhikirjas teha. Seega juhul, kui Järvamaa muuseum antakse üle SA-le, kaotab muuseum oma olemuse ja õigusliku sisu. Muuhulgas ei allu ta siis enam muuseumiseaduse ning sellega seotud õigusaktide regulatsioonile. Järvamaa muuseum jääb õigusliku kaitseta, muutudes turismiga tegutseva SA mitteametlikuks struktuuriüksuseks.
b) SA tööd juhib selle nõukogu, kelle liikmed määrab Paide linnavalitsus. Seega puuduks teiste omavalitsuste ja asutuste esindajatel aga samuti ka muudel kodanikel reaalne võimalus osaleda SA juhtimises ning muuseumi tegevuse suunamises. Neil põhjustel on meie hinnangul Järvamaa muuseumi üleandmine SA-le Ajakeskus Wittenstein seotud oluliste riskidega, mis peamiselt puudutavad muuseumi õigusliku sisu kadumist ja otsustuspädevuse liigset piiramist.
5. Praegune kultuuriministeeriumi ja Paide linna vahel ettevalmistatud koostööleppe projekt on mõningates asjaoludes ebatäpne ja tekitab küsitavusi. Seal esineb vigu (näiteks punktist 4 ei selgu, kellele kultuuriministeerium kavatseb praegused muuseumi hooned võõrandada – tegu on ilmselt lihtsalt tekstilise veaga), ent olulisem on lepingu liigne üldsõnalisus. Leiame, et koostöölepingus on võimalik ja vajalik sätestada aeg, mil kultuuriministeerium rahastab üleantud muuseumi tegevust (ilma et peaks tingimata olema märgitud konkreetsed summad, mis tulenevad arusaadavalt juba iga-aastasest riigieelarvest), samuti peaks olema reguleeritud see, kuidas lahendatakse olukord kui muuseumi üle võtnud juriidiline isik sisuliselt enam ei tegutse, ei täida lepingu tingimusi vms – kelle kasutusse antakse sellisel juhul muuseumi kogud jne? Või kui üks lepingupool või mõlemad otsustavad lepingu lõpetada? Leiame, et ka juhul, kui Järvamaa muuseum antaks üle SA-le Ajakeskus Wittenstein, tuleb lepingut seetõttu selle sisu ja ühese arusaadavuse huvides oluliselt parandada ja täiendada.
Meie ettepanek on jätkata läbirääkimisi kultuuriministeeriumiga. Hindame Paide linna valmidust võtta vastutus selles endale, järgides sealjuures ülalnimetatud laiapõhjalise kaasamise ning sisulise ja õigusliku põhjendatuse printsiipe. Loodame Järvamaa omavalitsuste, Järva maavalitsuse, JOL-i ning teiste mäluasutuste aktiivsusele Järvamaa muuseumi arengule kaasarääkimisel ja vastutuse võtmisel. Kutsume üles kõiki oma valdkonna spetsialiste andma oma panust Järvamaa muuseumi arengusse, täpselt nii nagu see toimus üle saja aasta tagasi, mil kodanikualgatuse korras muuseum asutati. Mitmed kirjaga ühinenud on valmis pakkuma oma abi ja koostööd.
on hämmastav, kuidas köik söjad ja revolutsioonid yle elanud muuseum peab nyyd yhe endise partorgi tahtest kaduma.
Uuri muu seas Kaido Ivaski käest, et kui linnal ja ajakeskusel käib üle jõu Vallimäel asuvad pikali lükatud paeskulptuurid õigesse asendisse tagasi tõsta ja mitmed kujud juba mitmeid aastaid maas lääbakil on, kuidas siis kavatsetakse veel muuseumiga hakkama saada?
Need yle 75 000 säiliku ei mahu Tallinna tänava majja ära, ebaadekvaatsetest tingimustest rääkimata!
Kuidas saab olla, et kui IRL-i ja Reformi koalitsioonileppes on sees, et "tugevdada ja arendada temaatilisi maakonnamuuseume" siis tegelikkuses näeme risti vastupidist pilti?
|
OSCAR-2019
|
||
Reklaami, kus säravvalgete hammastega kopraonu inimesi valgendavat hambapastat ostma meelitab, oleme kõik näinud. Fakt, et kopra hambad reaalselt roostepunased on, ei näi reklaami autoreid häirivat, sest tähtis on eristuda ja inimesi oma toodet ostma meelitada, millega nad kahtlemata ka hakkama said.
Hammaste valgendamise populaarsuse sünnipaigaks võib lugeda Hollywoodi, kus säravvalge naeratus on staaridele lausa kohustuslik. Aastakümnetega on erinevad valgendustehnoloogiad mitmekesistunud ja täiustunud ning hetke märksõnadeks on saanud kiirus ning ohutus.
Säravvalge naeratuse saamiseks on kõige ohutum pöörduda hambaravikabinetti konsultatsioonile. Koos spetsialistiga saab välja selgitada võimaliku valgendusmeetodi, mis sobiks just sinu hammaste olukorraga kõige paremini.
Vanusega lisanduv hambavaaba kihi kulumine, mis toob esile tumeda hambaluu. Lisaks väheneb hamba läbipaistvus ja valgustpeegeldavad omadused.
Üksiku hamba tumenemist põhjustanud trauma või juureravi, mille käigus on jäänud veresooned korralikult hambast eemaldamata.
Varajases nooruses tarvitatud antibiootikum – tetratsükliin (akne ravim) või liiga suure fluoriidi sisaldus joogivees võivad põhjustada nii tugeva hambavärvi muutuse, et abi saab vaid laservalgendusest.
Kui spetsialist on analüüsinud hammaste olukorra, saab juba täpsemalt soovitada sobivaimat valgendusmeetodit.
, mis jagunevad toimelt abrasiivseteks või keemilisteks pastadeks. Abrasiivsed valgenduspastad annavad tugevama valgendava efekti, sest sisaldavad toimeainena sodium bikarbonaati (ingl k baking soda), kuid pikaajalisel kasutamisel kahjustavad hambaemaili. Seega tuleb selliste pastade kasutamisel teha aeg-ajalt pause. Keemilise toimega pastad sisaldavad papaiinekstrakti, mis ei ole hambaemaili suhtes nii agressiivsed, kuid omavad ka nõrgemat valgendavat toimet.
Valgendavad hambapastad annavad pikaajalisel kasutamisel mõne tooni võrra (maksimaalselt 3 tooni) valgemad hambad. Loomulikult sõltub lõpptulemus hamba pigmendist ja struktuurist. Väga suure probleemi korral ei ole tulemus siiski märkimisväärne ja kogemused on näidanud, et väga pikaajaline valgendava hambapasta kasutamine on hambad muutnud nii tundlikuks, mille tõttu kabinetis tehtava valgenduse tarvis ei saa valgendusgeeli hammastele kandagi.
Teiseks koduseks valgendusmeetodiks on hambaarsti poolt valmistatud valgenduskapete kasutamine. Tegemist on hambaarsti poolt konkreetse patsiendi hammaste järgi valmistatud pehmest plastikust hambakaitsete ehk kapetega, mis valgendava karbamiidperoksiidi geeliga täidetuna öö läbi suus hoitakse. Sõltuvalt hamba pigmendist kulub tulemuse saavutamiseks 1-3 nädalat. Selline meetod sobib kergema tooniprobleemi korral tervetele ja väga vähe plommitud hammastele. Tulemuseks on 1-2 tooni võrra heledamad hambad.
Probleeme võib põhjustada hammaste ajutine tundlikus, halvasti istuva hambakaitse serva põhjustatud igemeärritus ja ebamugavustunne kokkuhammustamisel. Probleemiks on ka võimalik väljatilkuv valgendusgeel, mis ärritab suu ja alla neelates ka mao limaskesta.
Ühekordse valgenduskuuri hinnaks kujuneb umbes 1500 krooni ja tulemuse püsivus sõltub edasisest hambahügieenist ja elustiilist.
Hammaste pärlpuhastus ehk soodapesu on meetod, mille käigus spetsiaalne granuleeritud ja maitsestatud sooda, vee ja õhu survestatud juga eemaldab hambakattu ja pigmentlaike. Pärast protseduuri on hambad puhtamad ja ka valgemad, kuid valgenduse efekt tuleneb ikkagi pigmentide eemaldumisest hamba pinnalt.
Pärlpuhastus ei kahjusta hambapinda, kuid tähelepanu tuleb siiski pöörata asjaolule, et 2 tundi pärast puhastust ei ole soovitatav süüa, juua ega suitsetada, kuna põhjalik puhastus eemaldab hammastelt kaitsekihi, mis taastub täielikult umbes kahe tunni jooksul.
Soodapesu protseduuri hinnavahemik on umbes 500-700 krooni ja tulemuse säilitamiseks soovitatakse 1-2 protseduuri aastas.
Keemilise valgendamise puhul kasutab hambaarst spetsiaalset geeli või pastat, milles sisalduvad aktiivsed toimeained (hapnik, vesinikperoksiid, karbamiidperoksiid jt) tungivad hammastesse, muutes neid valgemaks. Tulemust on näha juba nädala jooksul, kuid kõige selgema tulemuse ilmnemiseks on vaja 2-3 nädalat oodata. Protseduur kestab kuni 1,5 tundi, mille jooksul puhastatakse hambad katust, selgitatakse välja soovitud hambatoon ja teostatakse valgendamine. Maksimaalselt muutub hambavärv 8 tooni heledamaks, mis sõltub muidugi hamba struktuurist ja probleemi algpõhjustest. Keemiline valgendamine annab tulemuse 0,5-4 aastaks. Tulemuse hoidmisel on esimesel kohal suuhügieen ja pigmenteerumist soodustavate tegevuste vältimine (suitsetamine, liigne kohv jne).
Vahetult pärast valgendamisprotseduuri võib esineda hammaste külmatundlikkus. Hambaemaili remineralitsiooni kiirendamiseks on soovitav valgendamisjärgselt kasutada spetsiaalseid geele.
Laservalgendus on kõige tõhusam ja kiirem meetod, kuidas ühe visiidiga saada hambaid kuni 9 tooni heledamaks. Laseri abil aktiveeritakse kindla lainepikkuse abil spetsiaalne valgendusgeel, kust eraldub hambale pleegitavaid toimeaineid. Kuna valgendamisprotsessi aktiveerib laserkiir, on hamba kõvakudede kahjustus suurem ning järgnevad paar nädalat tuleb tarvitada fluoriga hambapastat ning kindlasti peab vältima pigmendirohkeid aineid (kohv, koolajoogid, suitsetamine, vein jt).
Laseriga on võimalik valgendada kõiki hambaid (10 ülevalt + 10 alt) kui ka üksikut tumenenud hammast. Üksiku hamba laservalgendus algab 500 kroonist, kõikide hammaste protseduur algab 4000 kroonist.
Tulemus sõltub paljuski hamba struktuurist: kõige paremini alluvad valgendamisele kollaka tooniga hambad, veidi halvemini pruunika tooniga ning kõige probleemsemad on hallika tooniga hambad, mis ei pruugigi valgeks minna. Samuti sõltub tulemuse kestvus patsiendi edasisest eluviisist ja soovist hambaid valgena säilitada (nt suitsetamine, kui organismi kahjustav tegevus on soovitav üldse maha jätta).
Väga vana sisemise värvimuutuse või suurte täidiste korral on soovitav hammas katta keraamilise laminaadiga.Laminaadiks nimetatakse õhukest portselanist koorikut, mis liimitakse hamba esiküljele. Eelnevalt tuleb hammast veidi lihvida, et säiliks hamba loomulik paksus. Seejärel valmistatakse laminaat, mis kinnitatakse täidismaterjaliga hamba pinnale. Ühe laminaadi hinnaklass jääb 3000-7000 krooni vahele, sõltuvalt materjalist ja tehnoloogiast ning kestvuseks lubatakse vähemalt 20 aastat. Laminaatide suureks plussiks lisaks vastupidavusele, on väga lihtne hooldus – laminaadi täiskeraamilisele pinnale ei ladestu parkained ning värvimuutust ei põhjusta suitsetamine, kohv ega vein.
|
OSCAR-2019
|
||
Paljud noored unistavad elukutsest, mis pakuks huvitavat ja tasuvat tööd ning aitaks maailma paremaks muuta. Tartu Ülikoolis geograafia õppimine on üks niisuguseid võimalusi pakkuv valik, mis avab uksed põnevasse maailma, kus õpid ühiskonna arengut planeerima ja kaasaja ühiskonna ees seisvaid olulisi probleeme lahendama.
Ülikoolis geograafiat õppides saad spetsialiseeruda geoinformaatika, loodusgeograafia või inimgeograafia suunal. Sõltuvalt spetsialiseerumise suunast võid tulevikus töötada planeerija, keskkonnaspetsialisti, geoinformaatiku, kartograafi, maastikuökoloogi, linnageograafi, regionaalplaneerija või andmeanalüütikuna ja liikuda edasi lennukamate ametiteni.
Geograafid tegelevad kaasaja olulisemate, nn globaalprobleemide lahendamisega: kliimamuutused, keskkonnakoormuse kasv, linnastumine, ränded, ebavõrdsus, regionaalse arengu vastuolud, aineringe muutused jne on olemuselt globaalsed ja geograafide ruumiline lähenemine on oluline nende lahendamisel. Selle tõttu saavad paljud geograafid tööd rahvusvahelistes organisatsioonides ja teadusasutustes. Globaalprobleemid on ühiskonna tähelepanu keskmes ja korralikult rahastud.
Globaalseid probleeme saab lahendada vaid interdistsiplinaarse lähenemisega, lahendajad peavad tundma nii keskkonna kui ka ühiskonna toimimist. Näiteks tuleneb enamik keskkonnaprobleeme ühiskondlikest protsessidest ja samas on paljude sotsiaalsete probleemide juured just keskkonnamuutustes. Geograafia õpingutes tutvutakse looduse ja ühiskonna toimimisega ning see aitab kujundada terviklikku maailmapilti, mida planeerijatel ja keskkonnaspetsialistidel on vaja.
Kaasaegne haldus ja planeerimine põhineb andmetel, analüüsil ja geoinfosüsteemidel. Geoinfosüsteemid aitavad probleeme analüüsida ja võimalikke lahendusi poliitikutele, ettevõtjatele, ekspertidele ja avalikkusele kaartidel visualiseerida. Interdistsiplinaarse geograafiaõppe lahutamatud osad, geoinformaatika ja kartograafia, õpetavad planeerijale ja keskkonnaspetsialistile vajalike tööriistade ja meetodite valimist ning kasutamist.
Geograafide õppe oluliseks osaks on looduse, aineringe ja maastikuökoloogia tundmine. Looduse üksikute osade toimimist ja kaasaegsete globaalsete keskkonnamuutuste sisu ei saa lõpuni mõista ilma maastikel esinevate protsesside tundmiseta. Geograafia õpetab mõistma looduskeskkonnaga seotud protsesse ruumis tervikuna. Tänapäeval tegelevad maastikuökoloogid lisaks bioloogiale ja keemiale ka maastikul ja mullas toimuvate protsesside geneetiliste uuringutega. Selle teema oluliseks rakenduseks on inimtekkeliste keskkonnamuutuste leevendamine ökotehnoloogiliste vahenditega, näiteks tehismärgalade rajamine.
Ühiskondlikud nähtused on ruumilised ja globaliseeruvas maailmas on vaja järjest rohkem linnageograafe, regionaalplaneerijaid, majandusgeograafe, rahvastikugeograafe jne. Kaasaegseid rändeid ja rändega seotud sotsiaalmajanduslikke probleeme uurivad just inimgeograafid. Seoses globaalse linnastumise kiirenemisega on linnageograafia arvatud üheks tulevikuerialaks. Kaasaja ühiskonna toimimise oluline osa on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga, infoühiskonna geograafia on 21. sajandi „suur teema“.
Geograafi tööriist on kaart. Pannes looduslikke või ühiskondlikke nähtusi kaardile, saame palju parema ülevaate näiteks liikide levikust, üleujutuste esinemisest, majanduse arengust või vaesuse levikust. Üleilmastumise uurijate oluliseks tööriistaks on kaart! Geograafid täiendavad paljusid erialasid oma ruumianalüüsi oskuste, kaardirakenduste ja kaartide loome abil. Ilusate kaartide tegemine on kunstilooming!
Uus teema geograafide töödes ja uuringutes on targa linna (targa elukeskkonna) planeerimine. Targa linna kontseptsioon integreerib keskkonnahoidliku ning sotsiaalselt tasakaalustatud arengu kaasaegsete tehnoloogiatega. Targad lahendused tulenevad arvutite ja tehnosüsteemide senisest aktiivsemast kaasamisest keskkonna ja ühiskonna juhtimisel. Näiteks juba praegu toimuv juhita autode saabumine meie linnadesse on üks arengutest, mille realiseerimisel on vaja geograafe ja geoinfosüsteeme.
Keeruliste probleemide lahendamisel ja tarkade linnade planeerimisel ei ole lihtsaid lahendusi. Analüüsivõimekuse arendamine ja uurimismeetodite tundmine on geograafiaõpingute oluline osa. Geograafiaõpe on teaduspõhine ja selle käigus harjutatakse analüüsimeetodite kasutust nii iseseisvalt kui rühmas töötades. Geograafide analüüsivõime avab neile tee strateegilise planeerimise ja teaduse maailma.
Geograafiat ei saa õppida vaid auditooriumis või arvuti taga, õpingute käigus toimub palju välipraktikaid ja õppereise nii Eestis kui ka välismaal. Tudengielu aitavad ilmestada erialaga seotud üliõpilasorganisatsioonid – nt noorgeograafide klubi EGEA, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering jt. Ühistest ettevõtmistest kasvab välja väärt võrgustik kogu eluks. Tudengielu muudad värvikaks Sina ise!
Teema on osa suuremast Horisont 2020 projektist, milles analüüsitakse ja arendatakse tervikmeetmeid reageerimaks õlireostustele Arktilistes meredes (Atlandi Ookeani põhjaosa, Gröönimaa lähistel kui ka Läänemeres). Projekti käigus uuritakse hajunud või kemikaalidega hajutatud õli, kohapealsel õli põletamisel tekkinud jääkide ning kokku kogumata jäänud õli mõju mere mikroobikoosluse liigilisele koosseisule. Laborikatsetes määratakse õli biolagunemise kiirus merevees ja setetes ning hinnatakse keskkonnaparameetrite mõju biolagunemise protsessile. Projektis rakendatakse Arktiliste merede mikroobikoolsuse liigilise koosseisu ja funktsionaalse võimekuse kirjeldamiseks uue põlvkonna järjestamise tehnoloogiad sh amplikoni põhist ja metagenoomide järjestamist. Saadud materjali ja avalikult kättesaadavate järjestuste andmestike bioinformaatilise analüüsi tulemusel iseloomustatakse peamisi õli biolagundavaid külmade merede mikroobi liike ja nende õli lagundamise metaboolseid radasid.
Projekti eesmärk on uurida vabaveelise tehismärgala toimimist Eesti oludes pinnaveest lämmastiku ja fosfori eemaldamisel. Uurimistöö sisaldab välitöid, laboritööd kui ka andmeanalüüsi arvutis.
Uurimistöö eesmärgiks uurida antibiootikumiresistentuse kujunemist reoveepuhasti mikroobikoosluses ja antibiootikumidele resistentsust kodeerivate geenide levikut keskkonda reoveepuhastitest. Uurimistöö sisaldab laboritööd kui ka andmeanalüüsi arvutis.
Metagenoomil põhinev mikroobikoosluse ja biogeokeemiliste ringete uurimine looduslikes ja tehismärgalades
Töö eesmärk on uurida ja võrrelda süsiniku– ja lämmastiku ringega seotud mikroorganisme looduslikes– ja tehismärgalades kasutades uue põlvkonna järjestamistehnoloogia abil saadud mikroobide DNA informatsiooni (metagenoomi). Töö eeldab huvi bioinformaatika ja programmeerimise vastu.
|
OSCAR-2019
|
||
Nonii, sõbrad-tuttavad-võõrad, kes te ei ole rasedad või esmarasedad. Ma olen hoidunud siin blogis rasedusest rääkima, sest see ei ole raseduse-blogi, aga kuna ma sain hiljuti just teada, et kolm mu sõpra-tuttavat on beebiootel, siis hakkas mu peas keerlema igasugu mõtteid, mida neile soovitada. See tähendab, et mida mina soovitaksin iseendale ja oma heale-heale sõbrannale, kes on esimest korda rase ega tea veel asjast miskit? Mõtteid, soovitusi, nõuandeid jne kuhjus ikka omajagu ning mõtlesin, et ah, mis seal ikka, panen need ka siia kirja, ehk on kellelgi veel huvitav ja kasulik lugeda :)
See on väljakutsuv, eriti nende inimeste jaoks, kes on harjunud olema aktiivsed ja iseseisvad ning kelle elurütm on kiire. Nüüd, mil Sinu organismis on veel teine inimene, õpi olema kohal ja teadlik oma elutempost, võttes kõike rahulikumalt. Kõnni aeglasemalt, hinga sügavamalt, räägi rahulikumalt. Proovi olla nii, et Sa ei ajaks oma pulssi väga kiireks. Ära torma mööda linna, ära broneeri oma päevi liiga täis, ära võta ette liiga suuri ja mahukaid projekte jne. See 9 kuud on nautimiseks, iga päev on uus ja erinev eelmisest :)
Minul oli esimesed kaks kuud suur väsimus peal, pidin iga väiksema asja peale pikali viskama, kasvõi 3ks minutiks. Panin pesu pesema - puhkasin. Sõin hommikusööki - puhkasin. Valmistasin õhtusööki - puhkasin. Käisin koeraga jalutamas - puhkasin. See oli lahe aeg, sest mu keha nii väga palus puhkust iga natukese aja tagant ning olen enda üle uhke, et seda talle ka pakkusin. Organism peab ju omaks võtma võõrkeha ning andma suure osa oma varudest selle beebikese kasvamiseks. Pole vaja viriseda, et oled väsinud. Võta seda, kui oma energia andmist lapsele. See ei aja ju virisema!
See võib küll raske olla, aga siiski vajalik. Eesti naised on enesekindlad, iseseisvad, hakkajad ja saavad ise kõik tehtud, eksole! Minu jaoks on enda aitamise lubamine olnud mõnusalt väljakutsuv teekond. See on nõudnud nii palju teadlikkust, sest kiirelt tahab tulla tunne, et ma ei ole mingi hädapätakas, kes asjadega ise hakkama ei saa. Kui ma olen üle oma ego loodud tunnetest, siis mõistan, et mul tõepoolest pole praegu vaja raskeid poekotte tassida, kohvrit vedada, rasket sülearvutit terve päev mööda linna käekotis vedada jne. Samuti olen õppinud paluma ühistranspordis istet, kui seda tõepoolest vajanud olen. Huvitav, et nii raske on abi paluda ja seda ka vastu võtta....
See on nüüd küll kivi minu kapsaaeda :D Ma adun, et lastest on tehtud suur müügiartikkel ning igasuguseid asju on võimalik osta. Me leppisime kokku, et soetame ainult väga läbimõeldult riideid, kuid ma olen ikkagi suutnud osta vist liiga palju asju... Eks näis. Üldjuhul tunnen, et meil on nii paljud asjad jäänud ostmata, sest minu suur ostmistuhin on ümber lükatud ratsionaalsete arutluste ja läbimõtlemistega - kas meil on seda ikka vaja; mis on alternatiiv; kas meil on seda kohe/nüüd ja praegu tarvis; kas on mõttekas see asi osta uuena või järelturult. Olen mõistnud, et paljud asjad tehakse vanemate elu mugavamaks tegemiseks, kuid need ei ole lapsele üldse nii kasulikud ja vajalikud ega toeta nende arengut.
Liikumine on oluline! Trenni all mõtlen ma silmas kasvõi sedasama liikumist - kõnni hoogsamalt, jaluta rahulikumalt, tee joogat, venita end hommikuti, võimle ja treeni erinevaid sünnituseks vajalikke lihaseid. Aktiivne eluviis hoiab eemale liigsed kilod, rasvumise, paneb energia liikuma, toetab positiivset mõtlemist, annab hea tunde ja meeldib ka kõhubeebile.
See loob ilusa sideme teie vahele. Räägi temaga, silita oma kõhtu, mõtle tema peale, kujuta teda kasvamas oma kõhus, kujuta ette tema pehmet sündi, seda milline ta on pärast sündi ning näiteks, kuidas on elu temaga 5 aasta pärast. Mäletan, et mul oli raseduse alguses päris mitmeid hirme ning neid aitasid leevendada tulevikule mõtlemine. Mu beebiga on kõik korras, mu beebi on ilus ja terve, mu beebi on varsti-varsti juba kõhust väljas ja siis on ta juba mitme aastane :) Tema kujutamine näiteks 3-aastasena oli nii lahe.
Avalikes kohtades hoia seda füüsiliselt, inimestega suheldes ära lase kõigil oma kõhtu katsuda ning koduses õhustikus hoia oma kõhtu lisaks füüsilisele aspektile ka vaimselt. Kõhtu soovitatakse hoida kaetult, naba ei tohiks teistele väga näidata. Avalikes kohtades olles ole tõepoolest ettevaatlik, et inimesed Sulle oma kottide ja küünarnukkidega haiget ei teeks. Ei tasu negatiivsust külge tõmmata, ole lihtsalt tähelepanelik ja hoia käsi kõhu peal. Inimestel on sageli kiire ja nad isegi ei märka padurasedaid :)
Alguses, kui beebi on veel väike, kõhtu näha pole ning tema liigutusi ei ole tunda, siis on raske aduda, et keegi on mu sees ja tunneb ning kogeb kõike, mida minagi. Kui kõhuke juba suurem ja tita liigutusi on tunda, siis on see kohalolu tugevam. Vahet pole, mitmendat nädalat Sa rase oled, proovi olla teadlik oma emotsioonidest ja kehalistest tunnetest. Tea, et laps tajub kõike, iga Su hormooni ja emotsiooni. Ole tähelepanelik sellest, mis Sinus toimub, mis emotsiooni hetkel kannad, mis sõnu ütled, kuidas reageerid. Kui tunned kehas hirmu, viha, ärevust, adrenaliini, siis tea, et samu asju tunneb ka beebi. Tee tema elu võimalikult rahulikuks ja positiivseks, olles ise võimalikult rahulik ja positiivne :)
Tahame või ei, aga nii automaatselt tuleb sisse see "emalik"-olek. Eriti siis, kui kõht on juba suurem! Lisaks emalikule olekule tuleb sisse ka maakera-tunne, mis samuti seda naiselikkust just ei toeta. Aga praegu on veel see viimane aeg, mil saate elukaaslasega kahekesi olla ning teineteisele hoopis muud rolli etendada kui lapsevanema oma. Sa oled viimast aega ainult Naine. Pärast lapse sündi oled Sa elu lõpuni lisaks Naisele ka Ema. Naudi seda ainult Naise aega! Käi naiselikult riides, kanna kleite, löö end üles (aga ole ettevaatlik keemiat täis kosmeetikaga), hoolitse enda eest. Pööra tähelepanu lisaks endale ka oma partnerile, mitte ära hakka juba varakult ainult lapsele keskenduma.
Minu jaoks oli söömine päris hea õppetund, mille pidin omandama. Eks sain enne ka mõned valusad kogemused, kui näiteks jätsin hommikusöögi ära või söögikordade vahele liiga suured pausid. Vahel õpin siiani, et kodust väljudes ja teades, et olen pikemalt kas autosõidul või kohtumistel, peab kotti pistma kas banaani või pähkleid. Ehk siis - söö regulaarselt, planeeri oma söömisi, hoia käepärast miskit hamba alla panemiseks ja väldi kõhu liiga tühjaks laskmist.
Samas jälgi palun, mida sa sööd. Sa ei taha ju oma beebit suureks toita + igasugused mürgid ja ebatervislikud asjad mõjutavad nüüd ka teda. Värske puu- ja juurvili las olla igapäevaselt Su menüüs. Kui tuleb õhtuti magusaisu, siis šokolaadi asemel võta näiteks porgandit või paprikat. Need on uskumatult magusad :) Kui sööd korralikult värsket ja teadlikult, siis ei pea nii palju ka tablette sööma vitamiinide saamise eesmärgil. Kui võtadki vitamiine ja toidulisandeid, siis kaalu apteegi omadele looduslikumaid alternatiive. Mäletan, et raseduse alguses sõin foolhapet ning apteegis maksis purk alla 5 euro, looduspoest ostes oli see umbes 25 eurot. Imestasin nii suure hinnaerinevuse üle, aga samas andis see mulle ka hea tagasiside kvaliteedist ja kasutatud materjalidest. Üks oli tööstuslik, teine looduslik.
Proovi enne ise oma asjad korda saada. Näiteks kõrvetiste puhul aitab torus keelega hingamine, tõepoolest aitab ning Rennie't polegi vaja! Seljavalu puhul tee harjutusi ja kontrolli oma kehahoidu. Sageli hakkab selg valutama, sest keha on vales asendis ja ülepinges. Tableti neelamise asemel vaata, kas saad enda olekut ise kuidagi muuta. Ka massaaž ja soe vann/dušš aitavad. Kui jalad tõmblevad või on rahutud, siis tablettide asemel imendub organismi magneesiumiõli või -sprei oluliselt paremini. Ehk siis mu sõnum on, et enne, kui haarad keemia järele, proovi looduslike meetoditega. Mis me ise oleme endale loonud, seda saame ise tõenäoliselt ka muuta.
Ema toitumisest ei sõltu see, kui suureks laps kasvab :) nii et tegelikult pole võimalik last suureks toita. Ülekaalulistel naistel nt sünnivad tihti just pisemad beebid, sest neil pole ruumi kasvada :)
|
OSCAR-2019
|
||
Ido on tehiskeel, esperanto keele reformitud versioon. See töötati välja 1900. aastate alguses. Ido pooldajaid on praegu vähe, põhiliselt Euroopas. Juulis 2009 toimus rahvusvaheline Ido-kongress Tallinnas.
Ühe versiooni järgi tuleb keele nimi esperanto sõnast 'ido' ('järglane'; ido on esperanto keele järglane). Teise versiooni järgi tuleb see nimi ingliskeelse lühendi 'I.D.' (International Delegation) hääldusest idos.
Sõnarõhk on idos reeglipärane, kuid pisut keerukam kui esperantos: kõigil mitmesilbilistel sõnadel on rõhk eelviimasel silbil, välja arvatud tegusõnade infinitiivide puhul, millel on rõhk viimasel silbil.
Idos on samad viis vokaali ('a', 'e', 'i', 'o', 'u') mis esperantos. Konsonandid on samad, välja arvatud 'x' ja 'dZ'. Idos puuduvad mõned esperantos esinevad kaashäälikuühendid (näiteks silbialguse 'kv, 'gv'), kuid on mõned ühendid, mida esperantos ei ole ('kw', 'gw').
Iga sõna algvorm koosneb sõnatüvest ja grammatilisest lõpust. Muutevormide moodustamiseks eemaldatakse grammatiline lõpp ja lisatakse sufikseid ja infikseid. Nagu esperantoski, ei ole idos erinevalt loomulikest keeltest erandeid.
Grammatilised lõpud on üldiselt samad mis esperanto keeles (aegasid esperanto verbidel ei ole). Mõned grammatilised lõpud:
Ido asesõnad on tehtud kuulmise järgi paremini eristatavaks kui esperanto asesõnad (nendel on kõigil lõpus 'i'; mi 'mina' ja ni 'meie' on müra korral raskesti eristatavad). Idos on eraldi sõnad tu 'sina', vu 'Teie' ja vi 'teie', esperanto keeles on kõigi nende asemel ainult vi. Kolmandas isikus on meessoost (il), naissoost (el) ja elutu (ol) asesõna ning ka soo suhtes neutraalne asesõna lu.
Idos ei ole umbmäärast artiklit. Määrav artikkel on la (võrdub inglise keele artikliga the). Artikkel la on muutumatu.
Erinevalt eesti keelest on idos omadussõnad muutumatud: nad ei ühildu nimisõnaga ei sooliselt ega arvuliselt (nagu inglise keeleski): La bruna tablo = pruun laud; La bruna tabli = pruunid lauad
'-ist-' tähistab ametit: arto = kunst, artisto = kunstnik; butiko = kauplus või pood, butikisto = poemüüja, poodnik
'-ar-' tähistab kogumit: vorto = sõna, vortaro = sõnastik; direktisto = direktor, direktistaro = direktsioon
Mitmus on hõlpsasti moodustatav, asendades sõna lõpus 'o' mitmuse lõpuga 'i': foresto = 'mets', foresti = 'metsad'; arboro = 'puu', arbori = 'puud'
Ido ja esperanto on nii sarnased, et ühe keele valdajale on teine suurelt jaolt arusaadav. Ido on säilitanud palju esperanto grammatika ja sõnavara elemente. Nagu esperanto puhul, on idogi loomisel taotletud grammatika lihtsust ja reeglipärasust ning hõlpsat õpitavust. Nagu esperanto puhul, kasutatakse idos laensõnu paljudest Euroopa keeltest.
Esperanto tähestikus on koos ladina tähestiku tähtedega 6 diakriitiliste märkidega tähte, millest 3 esinevad ainult esperantos. Seetõttu ollakse sageli sunnitud need tähed trükkimisel ja arvuti kasutamisel asendama muude tähekombinatsioonidega. Nii tuleb välja, et ühte sõna esitatakse mitmel kujul. Ido seevastu kasutab 28-tähelist ladina tähestikku kahe digraafiga 'ch' [tš] ja 'sh' [š]. Täheühend 'qu' märgib häälikuühendit [kw] nagu inglise sõnas 'quick'. Ido õigekiri on foneetiline selles mõttes, et iga sõna häälduse saab kirjapildist üheselt välja lugeda (rõhk võib küll sõltuda sõnavormist), kuid puudub üksühene vastavus tähtede ja häälikute vahel, mis on olemas esperantos.
Grammatika lihtsuse huvides on idos loobutud ühildumisest. Näiteks esperantos öeldise vorm küll ei sõltu aluse arvust, kuid omadussõna peab arvus ja käändes ühilduma nimisõnaga, mille täiend ta on. Näiteks inglise keeles sellist nõuet ei ole. Ka idos on see kõrvaldatud.
Esperanto nõuab lõppu '-n' sihitava käände (akusatiivi) märkimiseks. Idos võib seda lõppu inversiooni korral kasutada, kuid üldjuhul on selle kasutamine kaotatud, sest see on liiane.
Idos on reeglid sõna teisendamiseks teise tähendusega või teisest sõnaliigist sõnaks, nii et meelde jätta tuleb vähem sõnavara.
Erinevalt esperantost ei ole idos sugulussuhete märkimisel mehi tähistavad sõnad sufiksita ja naisi tähistavad sõnad naissoo sufiksiga. Mõned tüved on soo suhtes neutraalsed, näiteks frato = 'vend või õde', fratulo = 'vend', fratino = 'õde'. Mõnel juhul on seal, kus esperantos on üks tüvi, idos kaks või kolm tüve (genitoro = 'lapsevanem', patro = 'isa', matro = 'ema').
Ido sõnavara on püütud moodustada nii, et see oleks võimalikult paljude Euroopa keelte kõnelejatele arusaadav.
Kõrgkeeleks nimetatakse arvutiteaduses programmeerimiskeelt, mis konkreetse arvuti ülesehitusest ja operatsioonisüsteemist ei sõltu. Erinevalt madalkeeltest võib kõrgkeeltes esineda tavakeele elemente ning neid võib olla tunduvalt kergem kasutada. Kõrgkeeled võivad automatiseerida või isegi täielikult varjata olulisi arvutisüsteemide alasid (näiteks mäluhaldust), tehes programmi arendamise protsessi arusaadavamaks ja lihtsamaks. Abstraktsioonitaseme suurus näitab, kui kõrgetasemeline vaadeldav programmeerimiskeel on.[1]
Esimene arvutite jaoks välja töötatud kõrgkeel oli Konrad Zuse loodud Plankalkül.[2] Kuigi Plankalkül ei leidnud tema ajal rakendust, mõjutas see Heinz Rutishauseri keelt Superplan (ja mõnel määral ka Algolit). Esimene tõeliselt levinud kõrgkeel oli Fortran. 1958. ja 1960. aastatel Euroopa ja Ameerika arvutiteadlaste määratletud keel Algol võttis esimesena kasutusele rekursiooni ja plokkstruktuurid ning oli esimene keel, mis tegi selget vahet väärtustel, nimeparameetritel ja nendele vastaval semantikal.[3] Samuti võttis Algol kasutusele while-do-tsüklid ja if-then-else-konstruktsiooni. Umbes samal ajal võttis COBOL kasutusele kirjed ja Lisp hakkas esimese programmeerimiskeelena kasutama lambda-arvutust.[4]
„Kõrgkeel“ viitab masinkeelest kõrgemale abstraktsioonitasemele. Registrite, mäluaadresside ja pinudega tegelemise asemel käsitlevad kõrgkeeled muutujaid, objekte, massiive, keerukaid aritmeetilisi või kahendmuutujatega avaldisi, alamprogramme ja funktsioone, silmuseid, harusid, lukke ja muid abstraktseid infotehnoloogia mõisteid, keskendudes programmi optimaalse tõhususe asemel kasutatavusele. Erinevalt madalatasemelistest assemblerkeeltest ei oma kõrgkeeled palju elemente, mis oleksid otse masina operatsioonikoodidesse tõlgitav. Võib esineda ka muid omadusi, nagu sõnede käsitlemise rutiine, objektorienteeritud keelte funktsioone ja failide sisendeid ja väljundeid.
Terminid „kõrgkeel“ ja „madalkeel“ on olemuselt suhtelised. Mõne aastakümne eest peeti C programmeerimiskeelt ja muid sarnaseid keeli kõrgetasemelisteks ning assemblerkeelt madalkeeleks.[6] Tänapäeval võivad paljud programmeerijad viidata C-keelele kui madalkeelele, kuna sellel puudub käitusajateek ning see toetab põhimõtteliselt ainult skalaaroperatsioone ja mälu otseaadresse. Seega seguneb see kergesti assemblerkeelega ja masina tasemel protsessorite ja mikrokontrolleritega.
Assemblerkeelt ennast võib pidada masinkoodi kõrgema taseme esindajaks, sest see võib pooldada lisaks konstantidele ka (piiratud) avaldisi, muutujaid, protseduure ja andmestruktuure. Masinkood on omakorda oma olemuselt veidi kõrgemal tasemel kui mikrokood või paljudes protsessorites sisemiselt kasutatavad mikrotehted.
Interpreteeritud koodi puhul loetakse selle süntaksit ja täidetakse see kohe, ilma kompileerimisetapita. Programm, mida kutsutakse interpretaatoriks, loeb igat programmi rida ning täidab vajalikud käsud. Interpretaatori ja kompilaatori hübriid koostab programmi alusel masinkoodi ning käivitab selle. Võrreldes teiste variantidega on interpretaatorid tavaliselt lihtsaimad keele käitumise rakendused.
Kompileeritud koodi puhul viiakse selle süntaks enne käivitamist täitmisprogrammi kujule. Esineb kahte tüüpi kompileerimist:
Mõned kompilaatorid viivad lähtekoodi otse masinkoodi. See on kompileerimise originaalviis. Keeli, mis tõlgitakse otse ja täielikult masinkoodi, võidakse kutsuda „täielikult kompileeritavateks“ keelteks. Vaata näiteks assemblerkeelt.
Mõnikord võidakse lähtekood tõlkida esmalt vahekeelde ja alles seejärel masinkoodi. Vaheetapil võib programm olla näiteks baitkoodi kujul. Seejärel tuleb vaheetapi tulemus enne programmi täitmist interpreteerida või täiendavalt kompileerida. Virtuaalmasinad, mis täidavad baitkoodi või viivad selle täiendavalt üle masinkoodi, on hajustanud kord selge piiri vahekeelte ja täielikult kompileeritavate keelte vahel.
Kood võidakse viia mõne madalama keele terminitele, mille jaoks kompilaatorid juba laialdaselt saadaval on. Selliseks tõlkimiseks on levinud sihtmärgid JavaScript ja C-programmeerimiskeel. Mõned näited on CoffeeScript, Chicken Scheme ja Eiffel.
Alternatiivselt on arvutil võimalik kõrgkeelt otseselt rakendada. Arvutiarhitektuuri, mis on välja töötatud konkreetse kõrgkeele jaoks, kutsutakse kõrgkeele arhitektuuriks.[8]
↑ Siiski puudus sellel arusaam viiteparameetritest, mis võis teatud olukordades probleemseks osutuda. Seetõttu sisaldasid mitmed järeltulijad, nagu AlgolW, Algol68, Simula, Pascal, Modula ja Ada viiteparameetreid.
|
OSCAR-2019
|
||
Edasi minnes nägi Jeesus ühte sündimisest saadik pimedat inimest. Ja ta jüngrid küsisid temalt: «Rabi, kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?» Jeesus vastas: «Ei ole pattu teinud tema ise ega ta vanemad, vaid temas peavad saama avalikuks Jumala teod. Me peame tegema selle tegusid, kes minu on saatnud, niikaua kui on päev. Tuleb öö, mil ükski ei saa midagi teha. Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus.» Nende sõnade järel ta sülitas maha ja tegi süljest muda ning võidis mudaga tema silmi ja ütles talle: «Mine pese end Siiloahi tiigis!» «Siiloah» on tõlkes «Läkitatu». Siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana.
Jeesus ütles: «Mina olen tulnud maailma kohtumõistmiseks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema, ning nägijad jääksid pimedaks.» Seda kuulsid mõned variseridest, kes olid tema juures, ja ütlesid talle: «Kas meiegi oleme pimedad?» Jeesus ütles neile: «Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: «Meie näeme», siis jääb teie patt teile.» Jh 9:1–7, 39–41
Jutluse aluseks olev tekst on rikas nii praktilist kristlust kui ka sügavamat teoloogilist järelemõtlemist silmas pidades, haakudes hästi ka nädala teemaga – Jeesus – meie Aitaja. Tõepoolest, kes teine võinukski toda pimedat aidata kui Jeesus. Meiegi vajame Tema abi oma suuremates ja väiksemates muredes.
Jeesus on maailma valgus. Oleme vist sellest nii palju kuulnud, et sageli jään ka ise mõttesse ning püüan leida sellele Jeesuse enesemääratlusele kõnetavat sisu. Valgus juhatab meie sammu ja soojendab südant ning annab eelmaitse tollest valgusest, milleks on Jumal ise. Kogeda Teda sinnamaani, kuni meis polegi muud kui Jeesus, Tema arm ja valgus, on iga ristiinimese suurimaks eesmärgiks.
Vaatame kirjakohta lähemalt. Esmalt tuletatakse meile meelde ühte keskset vaimulikku tõde, et Jeesus on see, kes meid otsib ja märkab – «mööda minnes Ta nägi inimest». Kui tihti oleme kaasa läinud mõttega, et me ise oleme leidnud Jumala, tulnud usule või võidelnud endale Tema käest tervise. Jah, otsida tuleb, kuid Tema on see, kes süütab meis igatsuse, kinnitab meie tahet ning õnnistab ka leidmist ja jäämist. Igal juhul on initsiatiiv Jumala käes ning see teadmine ja kogemus on vabastav ja julgustav. Just selles ongi peidus evangeelium, Jumala tingimusteta armastus meie vastu.
Jeesus suudab ka pimedalt sündinu nägijaks teha. Me teame, et Loojale pole miski võimatu, iseasi, kas suudame seda ka uskuda. Tunnistan, et mina tihti ei suuda. Suudan mõista, kui Jumal teeb midagi väikest, millega võiksin isegi hakkama saada, aga pimedale nägemist, jalutule kõndimist, vähihaigele puhtaks saamist – see on raske. Ent just siis Jumal üllatab meid, jätmata meile muud võimalust, kui näha ja uskuda Tema tervendavat väge. Kindlasti oleme tunnistanud selliseid tervenemisi, eriti vaimulikena. Siin kogeme ühtaegu oma uskmatust, aga ka usu ülesehitamist Jumala väesse ja armastusse. Tema jaoks ei ole miski võimatu.
Haiguse ja tervise teemad tekitavad sageli teoloogilisi ja filosoofilisi arutlusi. Meiegi ajal pole võõras suhtumine, et kui keegi on raskesti haige, siis tuleb otsida põhjusi temas endas. Vahel võib see ju ka tõsi olla, kuid enamasti ei saa näidata seost inimese, eriti tema patu ja haiguse vahel. Ei saagi aru, kas otsitakse selgitusi inimese paremaks mõistmiseks ja aitamiseks või lihtsalt selleks, et kui süüdlane teada, võib asjad sinnapaika jätta.
Jeesus ütleb: «Ei ole pattu teinud tema ise ega ta vanemad, vaid temas peavad saama avalikuks Jumala teod.» See on vastus ka täna, vähemasti kristlikust vaatenurgast. Kui keegi on haige, on meil võimalus teda teenida oma armastuse ja abi ning toega. Me oleme kutsutud ka kirikuna palvetama haigete eest ning Jumala armu ja tahte kohaselt nägema imesid. Just sellised teod on Jumala austuseks. Tehkem neid, kuniks on päeva. Jumalat austab kõik, kus Tema armastus ulatatakse kannatavale maailmale.
Nagu alguses juba viidatud, pole kerge lõpuni mõista ja selgitada Jeesuse sõnu, et Ta on maailma valgus või ka tee, tõde, elu ja eluleib. Need on suure kaaluga sõnad, mille üle on põhjust meil kõigi järele mõelda. Kui Jeesus on valgus, siis eeldab see väide omakorda kahe väite tõesust ja tõsiselt võtmist – maailm on pime ja pole muud valgust kui Jeesus.
On tõsi, et inimene võib ju füüsiliselt näha, olla terve, kuid ometi pime ja eksitatud. On muidugi ideaal, kui me oleme tervikuna valguses, meie ihu ja hing on terved. Kuid peamine on siiski valgus südames, sest sellest sõltub meie igavikuline saatus. Maise raskusega ehk saame Jumala abiga toime, sest see on ajalik, kuid hoidku Jumal meid kõiki armuliselt hingelisest pimedusest ja andku meile alatist käimist Tema valguses, alandliku meelega, teades, et see, mida maailm valguseks peab, võib olla pimedus. Kes aga oma armetust ja pimedust tunnistab, saab nägijaks. Aamen.
Märts on EESTI KIRIKU sünnipäevakuu. Sel puhul pakub toimetus võimalust soodsalt lehte tellida. Telli ajaleht endale või sõbrale eriti hea hinnaga! Aastatellimus 25 eurot Poolaasta tellimus 13 eurotTELLIMISEKS * saada e-kiri aadressil ek.tellimus@eelk.ee * ...
Neljapäeval, 10. märtsil peetud Tallinna praostkonna sinodil tehti kokkuvõtteid eelmise aasta tööst, võrreldi viimase nelja aasta arvnäitajaid, valiti praost ja rõõmustati praostkonna kosumise üle Mustamäe koguduse võrra.Sinodit võõrustas toomkogudus, koosolekut juhatas praost Jaan Tammsalu, asejuhataja oli toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt.«35 140 liikmega Tallinna praostkond ...
Kui soovid oma vaimseid-füüsilisi jõuvarusid täiendada ning vaimulikku elu süveneda, siis tule 8.–10. aprillil Läänemaale Altmõisasse. Retriit keskendub elu ja surma vahelistele seostele ning on avatud kõigile. Süvil saab puhata ja lülitada end välja infotulvast, et teha ruumi millelegi suuremale. Palverütm ja vaikus kannavad, jalutuskäigud kosutavad, meditatsioonid aitavad mõtiskleda ning ...
Eesti Kirik hakkas pärast pool sajandit kestnud pausi taas ilmuma 4. märtsil 1990.Igal sünnipäeval on kesksel kohal päevakangelane. Sünnipäeva pidades vaatame möödunud aastale, aastatele ja aastakümnetele. Mida vanem on sünnipäevalaps, seda rikkalikum on tema kogemustepagas. Kõige suurema südamesoojusega meenutatakse lapsepõlve ja noorusaastaid. Olulised on aga ka hilisemas ajas meie elu ...
Mäletad veel, sul pole vaja katta oma pilkuvõi häbeneda jalgu, mis astunud päiksetolmusel teel.Mäletad veel,sul pole vaja peita oma häältvõi käsivarsi suruda rätti keskpäeva paitavas lõõsas.Mäletad veel, kui paistsin sinust läbi ja sinus pesitses üks tasane laul. Laula mu laulu, kuniks aega on. Varsti hommikutolm ju tõuseb naabrite sammude jadast ning tuhmumas madalas olevate värvide ...
Eesti Kirikute Nõukogu, usuteaduse instituut, teoloogiline seminar ja kõrgem usuteaduslik seminar kutsuvad vaimulikke, teoloogiliste kõrgkoolide üliõpilasi ja kõiki huvilisi osalema oikumeenika koolitusele.Tasuta koolitus toimub 8.–9. aprillil algusega kell 9.45 Tallinnas metodisti kiriku teoloogilises seminaris Narva mnt 51. Koolituse eesmärgiks on teadvustada erinevate konfessioonide kuulutusvormide rikkust, mõista nende unikaalsust ...
Võrdõiguslikkusest kolme religiooni näitelTallinna ülikoolis (Uus-Sadama 5) toimub homme, 17. märtsil kell 15 seminar «Kolm religiooni soolises prismas». Avaettekande peab Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) juhatuse liige politoloog Ilvi Jõe-Cannon, kes tutvustab ka Elizabeth Cady Stantoni raamatut «The Woman's Bible» (fotol). Tartu ülikooli doktorant Anu Põldsam pealkirjastas oma ettekande ««Tubli ...
Keegi rahva hulgast vastas Jeesusele: «Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim, ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.» Aga tema vastas neile: «Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu ...
14. märtsil kell 11.30 avati Haapsalus Läänemaa muuseumis Kooli tn 2 näitus «Piibel emakeeles», mis on valminud koostöös Haapsalu Püha Johannese koguduse, Läänemaa muuseumi ja Eesti Piibliseltsiga.XVII sajandil algas süstemaatiline Piibli tõlkimine eesti keelde, see päädis aastal 1739 eestikeelse Piibli väljaandmisega. Sellest sündmusest alates sai Põhja-Eesti murdest eesti ...
Täna on jõudnud kätte Rannamõisa ja Randvere koguduse õpetaja Aare Kimmeli 60. sünnipäev. Aare Kimmel on küll tagasihoidlik, kuid ilmselt teavad paljud teda kui heas mõttes sõnaosavat ja sügavalt usklikku inimest – juba viis aastat loeb ja kommenteerib ta Pereraadio ja Raadio7 vahendusel pühakirja saates «Piibel kaanest kaaneni». Tema vaikselt kulgenud, ent järjekindel töö jumalapõllul ...
Esmaspäeval, 14. märtsil, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni 210. sünniaastapäeval, lehvisid rahvuslipud eesti keelele au andes. Kolmeteistkümnendat korda tähistasime emakeelepäeva riikliku tähtpäevana.«Emakeelega tuleb tegeleda iga päev,» rõhutas president Toomas Hendrik Ilves emakeelepäeva pidulikul koosviibimisel Võrumaal Vastseliina gümnaasiumis, kus autasustati Emakeele Seltsi eestvõttel ...
Möödunud laupäeval lõppes Lääne-Harju praostkonna ning EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse koostöös korraldatud pühapäevakooliõpetajate koolitus. Rõõmsal lõpetamisel, mille käigus vaadati ka Eesti Lastemisjoni nukuteatrietendust kadunud poja loost, jagati välja 24 tunnistust. Koolitus toimus viiel laupäeval jaanuarist märtsini Tallinna Püha Vaimu koguduse ruumides. ...
Lauluraamat on läbi aegade olnud Piibli ja katekismuse kõrval meie esivanemate kodudes aukohal. Peapiiskop Andres Põder on kuulutanud käesoleva aasta kiriku laulu- ja palveraamatu (lauluraamatu) aastaks, täitub ju tänavu 20 aastat selle väärika raamatu ilmumisest. Selle sündmuse tähistamiseks on alustanud tööd lauluraamatuaasta komisjon, mis püüab oma tegevusega otsida vastust kahele küsimusele: ...
Issand ütles: «Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona? Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat. Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle. Aga kui see teener mõtleb oma südames: «Mu isand viibib tulles», ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ning purjutama, siis selle teenri isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama osa nendega, keda ei saa usaldada. Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju peksa, kes aga ei teadnud, kuid tegi, mis on hoope väärt, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.» Lk 12:42–48
Võrdlemine ja asjade võrdselt jagamine on meie sagedased tegevused. Valitseb arusaam, et kõik peavad olema võrdsed ja kõigil peab olema kõike ühepalju. Lastele jagatakse komme selliselt, et kõigile jaguks ühevõrra, ning suuremat palka saavale inimesele vaadatakse viltu ja arvatakse, et kõigile peaks ikka võrdselt maksma. Kuid kas see on ikka nii? Oleme harjunud ka ütlema, et Jumala ees on kõik võrdsed, kuid lugedes seda kirjakohta, võib tekkida selleski kahtlus.
Siinkohal peame suutma vahet teha asjadel, milles me oleme võrdsed ja milles mitte. Ei ole võimalik see, et me inimestena oleme kõik kõiges võrdsed. Tänane kirjakoht on teine pool Jeesuse kõneldud tähendamissõnast arukatest ja arututest sulastest, ja eelkõige selliselt me just jagunemegi. Me kas oleme arukad ja talitame Jumala tahtmist mööda või oleme omast arust targad ja talitame omapäi, olles niimoodi tegelikult arutud sulased oma Issandale.
Peamine, mida peaksime ehk tähele panema selles kirjakohas, on kirjas viimases salmis, kus Jeesus ütleb: «Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.»
Patuste inimestena, oma loomuse poolest oleme kõik võrdsed Jumala ees, kuid Jumal on andnud igaühele meist talente selliselt, et oma oskuste ja arusaamadega me võrdsed ei ole. Kellele on Jumal andnud rohkem, sellelt ta ka ootab rohkem.
Jumal on isand, kes on andnud meie kätte ja meie hoida ülimalt suure varanduse, kogu maailma, oma loodu, et meie hoolitseksime selle eest nii hästi, kui me oskame ja nagu Tema seda soovib. See on tõeline isanda ja sulase suhe. Aga kas me oleme täitnud neid ootusi, mis Tema on meile pannud, usaldades selle töö meie teha? Sellele küsimusele saab vastata vaid Jumal, kuid meie saame siinjuures endasse vaadata ja mõelda, kuidas me oleme hoiule saadud talente kasutanud ja kasvatanud, kas oleme olnud arukad teenrid.
Usun, et meil kõigil on oskusi ja teadmisi, mida me tegelikult ei ole veel tõeliselt hästi Jumala teenimiseks rakendanud. Me võime olla küll koguduseliikmed ja võime isegi olla koguduse töötegijad, kuid alati leidub midagi, mida me pole suutnud või soovinud õiglaselt või vajalikul määral rakendada Jumala riigi töö heaks.
Loomulikult ei saagi kõik olla täielikult kiriku teenistuses, kuid sajaprotsendiliselt Jumala teenistuses peaksime olema kindlasti kõik. Vaid nii on meil lootust olla arukaks sulaseks oma isandale. Kirik on kristlaste ühendus, Kristuse ihu, milles meie oleme liikmeteks, et teenida oma isandat kõiges, mida teeme. Nii peame olema valmis kõigis oma tegudes andma endast parima, et teenida Jumalat. Meil on vaid erinevad talendid, kuid mida suurem ja hinnalisem talent, seda suurem on ka meie vastutus selle hoidmise eest ja ehk peame siis ka rohkem tööd tegema. Kindlasti ei ole me selles hoidmise töös üksi, kui me seda õigesti teeme, sest Jumal on meiega. Kui Tema annab meile ülesande, kui Tema annab meile talendi, siis Ta annab meile ka oskused ja võime neid asju õigesti hoida. Ta ise aitab meil olla arukas sulane.
Nii võimegi me inimestena taga ajada võrdsust lihtsalt kadedusest, et kellelgi teisel on rohkem talente, kuid siinjuures näeme vaid talente, mitte vastutust, mis nendega kaasneb. Oluline ei ole tegelikult üldse see, kellele ja millised talendid on hoida antud, vaid see, kui hästi me suudame nende talentide eest hoolt kanda.
Meie hoolivus ja pühendumine isanda teenimisel on need tegurid, mis kallutavad meid siis kas arukate või arutute sulaste hulka. Seega, meie endi teha on valik, milliste sulaste seas me tahame olla Issanda viinamäel.
|
OSCAR-2019
|
||
Päevakavas on tegevusaruande kuulamine ja plaanid eelolevaks aastaks. Arutletakse 2015. a kirikupäeva ja vaimuliku laulupäeva üle. Valitakse uus juhatus ja revisjonikomisjon. Seni on liidu juhatuse esimees olnud Tuuliki Jürjo.
Tallinna toomkoguduse kuukiri Katedraali Sõnumid annab teada, et märts toob koguduseellu uusi üritusi.
Kolmapäeviti kell 17 hakkab regulaarselt toimuma kesknädala palvus orelimuusikaga neile, kes soovivad tööpäeva lõpus pisut vaimulikku kosutust koos jumalasõna ja orelimuusikaga.
Alates homsest hakkab neljapäeviti kell 18 üle nädala koos käima koguduse kool neile, kellel leerikursus juba seljataga ning soov ennast harida ja täiendada kristlaseks kasvamise teel.
Üle nädala, alates 21. märtsist kell 18, hakkavad koguduse vaimulikud läbi viima piiblitunde. Need on mõeldud Piibli süstemaatiliseks ja regulaarseks uurimiseks koos vaimulikust õpetaja ja kaaskristlastega. Eelnev registreerimine ei ole vajalik ja osalema oodatakse ka neid, kellel regulaarne kooskäimine ei ole alati võimalik.
Agentuuri Corelli Music kontserdid leiavad aset vaikse nädala suurel reedel ja vaiksel laupäeval, 29. märtsil kell 18 Tartu Jaani ja 30. märtsil kell 16 Tallinna Jaani kirikus. Solistina astuvad üles pikalt Hollandis töötanud ning hiljuti Eesti lavadele naasnud Ivo Posti (pildil), sopran Pirjo Püvi ja Imbi Tarum orelil.
Ettekandele tulevad imekaunid Vivaldi ja Pergolesi teosed «Stabat Mater», lisaks Vivaldi Concerto grosso ja Händeli orelikontsert. Esineb Corelli Barokkorkester Martin Sildose dirigeerimisel. Sarja eesmärk on esitada kirikupühade puhul loodud muusikat pühakodades, mille vaimse ja akustilise keskkonnaga on heliloojad oma teoseid kirjutades arvestanud. Kontserdisarja «Kirikupühad Maarjamaal» patroon on peapiiskop Andres Põder.
Bernard Kangro avaldab 1970. aasta sügisel Lundis raamatu „Minu nägu. Luulekogumik 1934–1969“. Järgmise aasta 1. veebruaril paneb Kangro raamatu Roman Toile posti. Luulekogu lõpeb Tabula Gratulatoria’ga, Toi nimi on seal päris lõpus. Raamat ületab esimest korda ookeani ja leiab koha helilooja raamatukogus.
Jaan Kross kirjutab mälestusteraamatu „Kallid kaasteelised“ teises köites mõnusa lookese kohtumisest Roman Toiga Kanadas. See sisaldab õpetliku mälestuskillu, kuidas paguluse alul sai helilooja majanduslikult jalad alla.
Nimelt eestlaste ostetud firmas, mis tootis alul kanadalastele kõige tavalisemaid patju ja hiljem muudki riidekraami. Firma, mis hiilgeaegadel andis tööd pooleteisesajale töölisele. Kogunud kapitali, müüsid kompanjonid alul padjad ja siis firmagi maha ning suundusid igaüks nelja tuule poole. Tee tulevase koorijuhi, organisti ja helilooja unistustele oli lahti.
Krossi sõnul olevat Toi sõitnud Šveitsi ja omandanud Montreux’s aastal 1975, viiekümne üheksa aastasena, magistrikraadi ja kaks aastat hiljem Torontos eesti rahvamuusikas doktorikraadi.
Roman Toi mälestusi sirvides ei saa lahti tundest, et need kaks õnnelikku aastat Šveitsis, kontaktis maailma muusikakorüfeedega, ehitasid üles meile just sellise Roman Toi, keda kõik teatmeteosed tunnevad. Mis sest, et aastaid oli turjal kaks korda rohkem kui enamikul õppijaist. Õppimise kestel kogunes teadmistele lisaks ka palju muusikakirjandust Torontosse kaasa viimiseks.
1975. aastast sai Roman Toist Toronto Kuningliku Konservatooriumi õppejõud. Vähem tuntud on Roman Toi kaasalöömine Toronto Usuteaduslikus Instituudis kirikumuusika õppejõuna. Me ei tea, palju suhtlesid Arthur Võõbus ja Roman Toi, kuid aiman, et neil oli, millest õppetöö vaheaegadel pajatada.
Uuel aastatuhandel tuleb nüüdsel nii Eestis kui Kanadas legendaarsel dirigendil, heliloojal ja organistil hakata elamist koomale tõmbama. Ei, see ei ole vanadus, mis takka sunnib, pigem eluloojangu vähenõudlikkus ja igapäevase abikäe vajadus. Tuhanded raamatud ootavad oma saatust. Eesti rahvuslikkuse ühele mõõdupuule Roman Toile on lahendus iseenesest mõistetav – temale kuulunud raamatute koht on Eestis.
Mis selles on imelikku, küsite. Sajad pagulased on saatnud kümneid tuhandeid raamatuid kodumaale. Kuid Roman Toi on härrasmees, ta ei taha neid niisama saata. Ta teeb midagi, mida ma pole mujal raamatutes leidnud. Ei, ta ei kleebi sinna oma eksliibrist, ei löö omanikutemplit. Ta läheb ja tellib erilise templi kodumaale saadetavatele raamatutele.
Ta tellib tervitustempli: „Tervitustega Vaiki ja Roman Toi“. Nüüdsest peale on iga temale kuulunud raamat aegade lõpuni Toide perekonna tervitus. Ükskõik kus riiulis need trükised lõpuks asuvad – Roman Toi tervitus aegade tagant.
Siinkohal võikski joone alla tõmmata. Veel ei saa! Roman Toi unustab või pigem jätab Kangro tüseda raamatu, ikkagi 556 lehekülge, vahele oma visiitkaardi. Paelub firma nimi: „L. C. TOBIAS CO. LTD.“. Kõige tähtsam – Roman Toi kirjutab pliiatsiga kaardile teda paelunud Bernard Kangro luuletused koos leheküljenumbritega. Ilmselt rändas visiitkaart vastavalt lugemise järjele läbi raamatu.
Nimekiri võiks olla paeluv Roman Toi kirjutatud laulude seoste väljaselgitajale. Siin see on: „Mängumees“, lk 32, „Meie aja kangelane“, lk 33, „Kiidulaul“, lk 41, „Metsas“, lk 76, „Ajatu mälestus“, lk 105, „Tulevikule“, lk 119, „Mere kolde ees“, lk 135, „Meie saar“, lk 146, „Jüriöö“, lk 151, „Suur tamm“, lk 165, „Mida laulan“, lk 177, „Küsimus“, lk 190.
Kas siinkohal läks kirjutamisjärg teisele järjehoidjale või visiitkaardile, ei tea. Ilmselt korjati enne raamatute kastidesse panekut kõik väljaulatuvad paberid ära, sealhulgas teine järjehoidja. Raamat vaikib.
Et mina saaks seda kõike kirja panna, pidi Roman Toile kuulunud Bernard Kangro luulekogu ületama teist korda ookeani, nüüd juba lõplikult päriskoju Eestisse. Loomulikult lootis Bernard Kangro mõnele oma luuletusele igavikulist lisamõõdet heliloojalt, see on ju nii mõistetav arbujast poeedi soov. Tekkinuks kahe nii erineva ja samas ühel lainel loova mehe laul. Äkki Roman Toi vääristas hea aednikuna mõne välja valitud luuletuse noodimärkidega?
P. S. Pisut enne jaanipäeva saab Roman Toi 101-aastaseks, täpsemalt 18. juunil 1916 on sündimise päev. Mis oleks maestrole parem sünnipäevakink, kui võtta lugemiseks ette Roman Toi kümne aasta tagune mälestusteraamat „Kaunimad laulud pühendan sull’“. Te ei kahetse pagulust nii laiahaardeliselt mõistvat teksti kohates!
|
OSCAR-2019
|
||
„Õnne 13“ tähistab sel nädalal 25. sünnipäeva. Selle puhul taasavaldab Naisteleht endise stsenaristi Urmas Lennuki järjejutu Õnne tänava seiklustest.
Morna aga elas vaatamata hirmsa eluka põgenemisele oma igahommikust rutiinset elu: kes läks tööle, kes poodi, kes hommikuse bussi peale. Oleks Laine vaid seda oma südames aimata osanud. Kuid Laine magas Alma korteris diivanil õiglase und ja nägi unes, et Kristjan on taas rääkima hakanud. Läbi une vajus ta väsinud huultele selle rõõmsa nägemuse tõttu isegi naeratus, kui Alma ta tekki kohendas ja vannituppa konstaablile helistama läks, et kas lõvi ehk juba leitud.
«Kahjuks ei,» vastas Torim telefonis. Seejärel uuris Alma ka Allani ja Mare kohta. Kuid konstaablil polnud ka nende kohta midagi rõõmustavat öelda.
Laine unenäos aga oli kõik kõige paremas korras. Kristjan rääkis talle elavalt kätega vehkides, kuidas ta lapsena tsirkuses lõvi oli näinud. Ja Laine kuulas. Võib-olla esimest korda üldse nautis ta Kristjani häälekõla. Teda ei huvitanud, et lõvi ei tahtnud Kristjani lapsepõlve-tsirkuses kuidagi läbi põleva rõnga hüpata. Lainet paelus unes hoopis see, et mees rääkis. Lainele tundus, et ta on uuesti noor ja armunud nagu mõnes Puškini luuletuses. Niisuguse heldimusega vaatas Laine oma kõnelevat Krissut, et isegi Alma, kes ta huulil kiikuvat naeratust hommikumantli hõlmu kohendades märkas, muud teha ei osanud, kui naeratada.
«Mine nüüd kinni,» porises Allan ja pressis ust. Aga lõvi rammis teiselt poolt mehiselt vastu, nii et ukse ja piida vahele korraks hoopis suurem vahe tekkis. Silmanurgast nägi Allan, kuidas termos viimaks ukse vahelt välja libises ja maha kukkus. Järgmisel hetkel surus ta seljaga viimast jõudu kokku võttes ning uks vajuski kinni.
«Noh. Läks vist õnneks,» pomises ka Mare, kes jälle natuke hingata julges ja ühel jalal hüpates mehe kõrvale istuma maandus.
Aga lõvile ilmselt ei meeldinud asjade säärane käik üldse ja ta liikus autos rahutult ringi. Mare ja Allan tõusid ning vaatasid läbi küljeakna oma jahisaaki.
«Ära tegime!» tundis Allan viimaks teatavat kergendust. Samal ajal kui lõvi oma nina vastu autoakent litsus.
Õnneks märkasid Petersonid, et kõrvalistuja aknal oli väike õhuvahe sees ja nad ei pidanud enam lõvi pärast omavahel riidu minema. Selle asemel uuris Allan naise väänatud jalga.
«Kelleks sa mind pead?» pahandas Mare ja püüdis mehele demonstreerida, kuidas ta isegi ilma viimase abita edasi liikumiseks võimeline on. Kuid jalg vedas teda alt ja järgmisel hetkel leidis ta end silmili samblalt.
Allan aitas ta puu najale istuma ja hindas olukorda. Nende autos oli lõvi. Mare toetus puule ja oigas. Päike oli küll juba tõusnud, kuid maanteeni oli ikkagi vist päris pikk maa.
«Mis ta mulle siis teha saab? Vaatab mu läbi akna surnuks või!» oli ka Mares julgus tärganud. «Mine juba!»
Aga mees ei läinud. Ta haaras hoopis Mare sülle ja astus mõned sammud. Naine polnudki nii raske, kui ta arvanud oli. Pealegi tundis ta ennast nüüd lausa ürgmehena, kes just äsja oli vangistanud lõvi ja kandis nüüd naist kätel.
Omamoodi Marele isegi meeldis nõnda mehe käte vahel, aga samas oli talle ka selge, et maanteeni nad nõnda välja ei vea.
«Ikkagi oma naine, miks ma siis sind kätel kanda ei või?» seletas Allan suureliselt. «Muidu ei tule enam meeldegi, millal ma sind viimati niimoodi sülle krabasin. Pole nagu põhjust olnud.»
«No kuule, ega ma siis mingi ... saamatu ka ole, keda mees hommikust õhtuni kaenlas peab vedama nagu jahukotti!» püüdis Mare enda väärikust jalule seada.
«Ei ole jah,» rõõmustas mees ja sammus aga uhkelt edasi. Peagi hakkas kaugemalt ka teeots paistma ning see andis Allanile vaid jõudu juurde.
Uuevarikul aga hargnesid sündmused nõnda, et kui lauda juures sai käidud ja Annemaile sõna viidud, et mehed lähevad arsti järele, istusid Riks ja Ülu autosse ning kihutasid küla poole, kus uus loomatohter pidi elama.
«Ma kohe aimasin nigu ommiku, et miski õnnetus on tulekul. Uni läks ära nigu niuhti! Sellepärast ma seal metsa ääres guljaitasingi,» püüdis Ülu autos asjalikku juttu üles võtta. Aga Riks oleks nagu hommikul vara juba lõuatäie nõgeseid söönud.
«Mis õnnetust sa nüüd kraaksud. Vasikas on valepidi. See ei ole veel maailmalõpp,» käratas ta Ülule vastuseks.
«Nojah. Maailmalõpp ei ole, aga mina olen küll ja küll näinud, kuidas valepidi vasikas nii mõnegi lehma viinud on. Leida on ikka nii – karja esilehm kohe. Temast oleks kahju ikka ilma jääda,» ei jätnud Ülu.
«Ennegi olnud, et vasikas valepidi on, sellepärast ei pea veel head lehma oma pläralõuaga surnuks laulma!» torises peremees ja Ülu jäi vait. Tema püüdis ikka heaga, aga see siin, istus ja roolis, hambad ristis, nagu sõidaks ei tea mis ilmamaa imerallit.
Ta lülitas suunatule sisse ja võttis korraliku kaarega tee teise serva, aga meesjoodik vehkis nagu metslane kätega, samal ajal, kui naisjoodik teepervel istuli vajus ja samuti meeleheitlikult kätega peatumiseks märku andis.
«Ülu, kurat! Mis rallit teie siin hommikul vara sõidate!» ei suutnud Allan oma silmi uskuda. «Mare, näe! Ülu ja Riks tulid!»
Aga Mare pärast oleks võinud möödujateks olla ka Jeesus kaheteistkümne apostli saatel. Peaasi et neil auto oli ja see peatus.
«Meie, näe, käisime marjul. Mare väänas jala välja,» püüdis Allan viisakalt seletada. Aga Uuevariku peremehe pärast võisid nad ka panka röövimast tulla. Teda huvitas hetkel vaid see, et nad õige kiiresti loomatohtri juurde jõuaksid.
Alles autos, edasi sõites, raatsis Riks Allani metsaseiklusi kuulata. Aga oleks ta uneski aimata osanud, millist lollust need kaks vanderselli suust välja ajama hakkavad, oleks ta nad sinnasamma kraavi kükitama jätnudki.
«On-on. Võib olla isegi kaks. Üks on Poola ja teine Soome oma,» urises Uuevariku peremees. «Kuhu ma nüüd keeran?»
«See punase katusega kollane maja,» teatas Ülu, kelle jaoks hommik oli võtnud peadpööritavad suunad. Keda nüüd uskuda ja keda mitte? See oli küsimus.
«Aga meil ongi lõvi autos!» ei jätnud Allan oma jonni. Kuid juba jõudsid nad kohale ja Riks marssis välja. Ülu jäi aga huviga kuulama, mida Allan ja Mare tagaistmelt rääkisid.
Kui uus loomaarst Riksiga koos autosse istus ja sõiduk maanteele keeras, ei saanud vaene tohtergi varsti enam üldse aru, kas sõidab abi andma sünnitavale lehmale või metsade vahel autos kükitavale lõvile. Või on kogu maailm lolliks läinud ja tema on ainus, kes seda hullust peatada suudab?
|
OSCAR-2019
|
||
Mingil põhjusel olen tundnud viimasel ajal vajadust kööki igasugu uut tavaari muretseda. Kusjuures enamikust olen juba kuid mõelnud, nüüd aga jõudsime korraga suurte tegudeni.
Ma olen täielik nõudepede. Alati vaatan poes taldrikuid, tasse, kausse ja kõike muud – no äkki jääb midagi lahedat silma. Olen aastate jooksul päris kenakese kollektsiooni kokku kogunud ja mind üldse ei häiri, et mul ei leidu majapidamises komplekte à la 12 ühesugust asja – see oleks nii igav! Imeilusaid kollaseid praetaldrikuid ostsin küll kuus tükki, aga muidu on mul nõud pigem paarikaupa… No kaks sarnast tassi, kolm sarnast taldrikut (üks kujundus, eri värvid) vms. Ilusad, kirjud, värvilised :P
Mul on suuri tasse kodus mitu tükki, aga ükski väga ei meeldi. Olen juba pikk aega paremaid otsinud, nüüd hiljuti leidsin Maximast täpselt sellise kujuga, nagu mulle meeldib, maksid vist miskine €1.91/tk. Mahutavad pool liitrit – no ideaalne kohvitass oleks minu puhul tegelikult veidike väiksem, nii 400-450 ml… Aga piimatassiks perfektne :D Ja nädalavahetuse kohvitassiks ka. Muster pole päris ideaalne, aga siiski üsna hea, eriti meeldib mulle see mummuline.
Noid klaasist puuvilja piltidega taldrikuid ma varem mainisin ka – leidsin Novaluxist, olid mõnusalt odavad, €0.99/tk. Ma olen hirmus rahul, koogi/võileiva/salatitaldrikuid pole kunagi liiga palju – suurema hulga külaliste puhul jäigi puudu, nüüd on seis parem.
(mh, järgmine vakstu saab olema tunduvalt tagasihoidlikum – praegune oleks kena siis, kui nõud oleks ühevärvilised, hetkel on kaugelt liiga kirju)
Presskanne on meil siin elatud kümne kuu jooksul vähemalt kaks tükki katki läinud, viimane lihtsalt ei hoidnud puru üldse kinni, tassi põhi oli alati kohutavalt sodi täis. Otsustasin, et ostan seekord kvaliteetsema kannu, käisin konkreetselt terve linna läbi ja näppisin kõiki kanne – vaatasin, kui tihkelt see sõela osa kannus liigub. Bodumi oma oli muidugi hea, aga hind pani õhku ahmima… Lõpuks leidsin Rimist La Cafetière’i kannu, maksis €17.99 – kolm korda kallim kui odavad kannud, kolm korda odavam kui Bodum. Olen väga rahul!
Veekeetja oli meil olemas, mingi eriti prosta käkk, mille soetasin Rimi soodusmüügilt aastal 2006, spiraalküttekehaga ja sõel, mis katlakivitükikesi tassi jõudmast takistas, oli kah kadunud. Siin köögis on meil kontaktidega ka ikaldus, nii et keetsime siiani vett lihtsalt pliidil.
Läinud nädalal oli Maximas kogu köögitehnika -30%, siis vaatasime seal igasugu kanne. Need, mis meeldisid (me ei tahtnud plastikust), maksid €55-75, isegi soodustusega põlgasin liiga kalliks – ütlesin, et selle raha eest saab juba mu unistuste kannu, millel on võimalik temperatuuri reguleerida. Otsisin siis samal õhtul netist selliseid kanne, leidsin ühe, mis oli teistest tunduvalt odavam – €28.90 vs kõik ülejäänud mudelid ~€70. Ma ei lugenud küll kuskilt välja, mis see miinimumtemperatuur on (mul oli vaja 50), aga müüja ütles, et nad olla proovinud ja võib täitsa midagi sellist olla, nii ma siis ostsin rõõmsalt ära.
Nojah, selles mõttes feil, et miinimum on siiski 70 kraadi – mul ju piimatermomeeter, mõõtsin kohe ära. 50 on vajalik selleks, et mõnusalt sidruni-mee teed teha – mee raviomadused kaovad ju kuumemas vees ära… No mis seal ikka, peab veidi külma vett juurde panema.
Üks asi, mis mulle selle kannu juures ei meeldi, on see, et kui suurema nurga alt kallata, siis tuleb vesi sealt tilast liiga laialt välja – no sealt, kust ta tulema peaks ja siis kahelt poolt äärtest niriseb ka veel. Samas ega see väga ei häiri, ma lihtsalt olin kitsama joaga harjunud… Üldiselt on täitsa okei kann, teenib meid kindlasti pikalt.
Tartus elades ostsime endale Kenwoodi vee filterkannu. No lihtsalt oli vaja, küsisime poest, kust parasjagu pesumasinat ostsime (Expert vist), neil oli ainult see. Toona oli noid filtreid nagu rohkem saada, nüüd ei leidnud Pärnust enam kuskilt, ega ei viitsinud üle linna otsida ka. Otsustasin, et vahetan kannu välja Brita vastu, selle filtreid on vähemalt igas poes.
Uurisin omal ajal, mis vahe Brita erinevatel kannudel on – vanemal ja odavamal mudelil Marellal on sellised näidikud, mis oskavad ainult päevi lugeda, aga kallimal Elemarisel peaks see Brita meter võtma arvesse seda, kui palju vett läbi voolab. Nii et just seda ma tahtsin – olen alati mõelnud, kui idiootne on soovitus vahetada filtrit kord kuus, kui tegelikult sõltub selle tööea pikkus ju ikka läbi lastava vee hulgast.
No igatahes sattusin tänu emale nüüd lõpuks sooduka peale, Maksimarketis oli €24.50 (nende tavahind €34), sai ära ostetud. Panin filtri sisse eelmise pühapäeva õhtul ja juba täna hommikul oli 100% asemel 75%… Nii et toimib… Vist.
Kann ise on mõnus, mulle hullult meeldib, et kui vett lasta, siis see augu kate läheb ise eest ära ja tuleb tagasi ette siis, kui kann on täis. Ja see meeldib ka, et nii mahukas on – meil too Kenwood oli selline õhuke, mis on mõeldud külmkapi ukseriiulisse mahutamiseks (Brital on ka sellised, cool tähistusega, mahutavad ka vähem ja on kallimad), meie aga hoiame oma kannu väljas.
Kuna väike roostevabast terasest pott, milles lastele igal hommikul putru keedame, hakkas järjest rohkem külge võtma, otsustasime selle välja vahetada. Morme kiitis mingis ökofoorumi teemas keraamilisi potte, suures Maximas oli neil soodushind ka, sai siis endalegi soetatud. Ja ausalt, ma olen vaimustuses! Piim on teatavasti väga kärme igasuguse poti külge hakkama, sellelt on seda aga palju kergem ära saada. Kui eelmist potti pidin kõrbenud piima puhul isegi pärast ligunemist korralikult nühkima, siis keraamilisel tuleb pärast veidikest ligunemist kogu kraam ühes tükis lahti, imemugav. Kavatsen aja jooksul kõik potid-pannid keraamiliste vastu vahetada.
No ja see ülalmainitud Maxima köögitehnika -30%, seda võimalust ei saanud ju ometigi kasutamata jätta! Meie ustav blender läks nimelt mitu kuud tagasi katki ja oleme sellest väga puudust tundnud, samuti saumikserist. Lisaks olen pikalt mänginud köögikombaini mõttega. No näiteks igasugu selliseid kooke oleks mõnus teha, mis nõuavad 10 minutit järjest vahustamist, ma lihtsalt ei viitsi nii kaua mikserit käes hoida. Ja oleks üks masin, mis teeks ära mikseri, blenderi, saumikseri töö… Aga samas on see suur ja palju juppe ja… No ühesõnaga – ühed kiidavad taevani, teiste meelest täiesti mõttetu.
Kuna nii palju raha meil polnud ja köögis on hetkel ruumi ka rõvedalt vähe, otsustasime esialgu ainul blenderi osta – et saaks jälle igasugu kokteile teha (jäätisest või jogurtist ja külmutatud marjadest jne) ja püreesuppe kah. Saumikseri asemele mõtlesime otsida mõne mitteelektrilise alternatiivi – oleme kuulnud jutte mingist Tupperware jubinast, millega saab kerge vaevaga näiteks sibulat hakkida jms. Keegi kuskil foorumis rääkis mingist nöörist tõmmatavast variandist :D No ühesõnaga vaatame veel seda asja.
Blenderi puhul oli meil ainult üks tingimus – SUUR kann. Tegelikult me vaatasime alguses üldse noid komplekte, kus oli saumikser ja kann ka, see oleks ühtlasi blenderi funktsiooni täitnud. Aga nonde komplektide kannud olid naeruväärselt väikesed, alla liitri – meil vanal blenderil oli vist veidi üle liitri ja sellest jäi tihti väheks. Nüüd ostsime sellise Boschi, mille ametlik max kogus on kaks liitrit, aga tegelikult võib ikka veidi veel rohkem panna :D Hind 30% soodukaga oli €39.89.
Ja oo, me oleme väga rahul. Esimene blender oli kingitus, me kasutasime seda väga palju ja ei osanud millegi üle kurta, millegagi võrrelda. Nüüd ei osanud kah peale suure kannu midagi soovida, aga avastasime õige mitu asja, mis nüüd paremad on. Esiteks saab kannult põhja alt ära keerata – super mugav on nii puhastada, enne oli sügava kannu puhtaks saamine ilge kepp, need terad jäid ju ette. Teiseks käib kaas peale lihtsalt vajutades, vanal kannul pidi seda kuidagi paika keerama. See auk, kust saab töö käigus veel asju sisse valada, on ka parem. Ja kolmandaks on see lihtsalt vaiksem ja kiirem. Nii et tõesti, suurepärane ost.
Meie saime ka eile üle pika ootamise Brita kannu, mis Sainsburys £10.99 maksis. Ei saanud teda selle hinnaga sinna jätta. Hommikul läks muidugi meelest ära, et meil see on ja kohvivee keetsin otse kraanist tuleva veega. Live and learn :)
[…] Kolm ja pool aastat tagasi ostetud presskann kukkus üleeile kildudeks. Kuna selle sõel oli pidevast kasutamisest väsinud ja lasi juba pikemat aega liiga palju sodi läbi, ma just ei valanud pisaraid. […]
[…] see katki läks, pidasime paar kuud ilma vastu, seejärel ostsime uue. Olin seda postitust lugedes täitsa üllatunud, siiralt arvasin, et ega üle paarikümne euro ikka […]
Mõtlesin laupäeva hilisõhtul Kaja raamatut natuke piiluda ja… Sain magama nii umbes kell neli vist :) Mõtlesin küll, et kohe jätan pooleli ja lähen, aga siis oli ikka liiga huvitav ja tahtsin teada saada, mis edasi juhtus ja… :D Mulle tohutult meeldivad igasugu noortekad, Eesti omad on enamasti jube sünged, sestap oli ka Kaja raamat mulle eriti sümpaatne, et ta oli selline… NORMAALNE. Ja realistliku olukirjelduse kõrval jäi alatoon siiski lootustandvaks – igaühest võib asja saada. Nii et hästi mõnus lugemine oli.
Aga kuivõrd mina arvustusi kirjutada ei oska, siis kaks mu meelest väga mõnusat, aga tunduvalt pikemat ja põhjalikumat arvustust on näiteks siin ja siin.
Stockholm meeldis ka. Selle võtsin ette eile lõuna paiku – kaalusin, kas minna välja või mitte, mõtlesin enne natuke raamatusse piiluda. Lugema ma jäingi, kuni lastele lasteaeda järele minema pidin. Et põhimõtteliselt neelasin ka ühe korraga. Oli mu meelest üsna ladusalt kirjutatud, mõnus kerge lugemine, sai üht-teist uut teada. Samas jäi minu jaoks puudu see vau-efekt, mida Minu-sarja juures kõige rohkem hindan. Mul pole kahtlustki, et autor armastab oma kodulinna ja ta ju kirjutas ka isiklikust elust, aga… Kuidagi hästi üldiselt. Ei saa öelda, et kiretult, aga… No ühesõnaga… Kirge oleks võinud ikkagi tsip rohkem olla. Sellegipoolest oli tore raamat.
Nüüd siis jään ootama, millal Kopenhaagen raamatukokku jõuab (ehkki uus Urram on pain in the ass ja ei näita asju üldse nii hästi, oli siis vaja vana ära kaotada – ma kasutasin seda kogu aeg, et ennast raamatutele järjekorda panna). Vahelduseks mõtlesin tänu tollele esimesele ülal viidatud arvustusele Mae Lenderi teised raamatud läbi lugeda. No vaatame :)
Jaah, mina ka broneerisin… Kuni 5-7. okt tehti UUENDUS ja nüüd sealt enam sisse logida ei saa. FB lehel oli kenasti kirjas, et nüüd vaid uus versioon. Ainult et see uus on S*TT. Kes iganes selle tegi… Oli ilmselt sama purjus kui Pärnu keskraamatukogu trepi arhitekt :D
See nn uus Urram on põhjustanud selle, et mul on viimastel nädalatel permanentne lugemismaterjali KRIIS – uute raamatute laenutusse jõudmist on nüüd keerulisem ära tabada ja no üldse, vanemate raamatute hulgast otsimine on ka kuidagi… harjumatu :)
Mul on muidugi kahju, et Su öö vahele jäi, aga teglikult siiski olen ma väga õnnelik siin kirjutatu üle :) Aitäh!
Ma ju ütlesin, et uus Urram on pain in the ass. Ma SAAN seda kasutada, sellest pole lihtsalt kasu. Üks asi, et ebamugavam, sellest saaks üle. Teine asi, et järjekorda pannes ei saa enam haruraamatukogu valida (ja ma TÕESTI ei kavatse minna linna teise otsa, ku esimene vaba eksemplar peaks juhtuma seal olema). See tähendab, mina ehk lugeja ei saa, raamatukogu töötaja küll. Kellele langeb nüüd osaks see rõõmustav lisatöö, mille ma sain seni ise ära teha.
Argh. Ma vihkan seda, kui töötavad asjad tuksi keeratakse. Ma pole kohanud ÜHTKI inimest, kes leiaks, et uus Urram on vanast parem.
[…] Paar aastat tagasi lugesin Kaja Sepa “Hetk enne homset” – ka meeldis väga. Aga Kratile ei meeldinud see-eest üldse :D […]
|
OSCAR-2019
|
||
Selge jutt – kasutame ikka luterlikule traditsioonile omaseid eestikeelseid mõisteid “õpetaja”, “jumalateenistus” jne. Olgu selge pilt, mis kirikuga tegemist. Eestis on katoliiklik kirik olemas, härrad preestrid võivad neile oma teeneid pakkuda.
Paistab et mõnede kirikutegelaste hulgas on tähtsam väline sära ja hiilgus. Uhkemad rüüd, kõlavamad nimed, peente nimedega talitused. Sisu ja tuum jääb aga kesiseks. On ainult särav kest.
K. 268Ma tahan laulda! Kellest? Millest?Ma tahan õnnest hõisata!Ma tahan laulda kõigest sellest,mis Jumal mulle osutas.Kaks ebavõrdset: Tema, mina; üks püha, teine patuga.Kaks kätt on ühes alatasa; üks nõder, teine toetaja.Ma olin kadund, Tema otsis, mu leidmiseks end ohverdas.Ma olin hukkamõistu teenind,Ta surmani veel armastas.Ei võlglane või elus, surres, ei iial saanut tasuda.«Au olgu ...
Tartu Peetri kogudus palub eestpalvet koguduse kasvamise, aga eriti laste- ja noorsootöö eest. Et Jumala kutse kaasatöötamiseks puudutaks paljude südameid. Tartu Maarja kogudus aga palub eestpalvesse võtta kiriku tagastamise ja vahendite leidmise kiriku ülesehitamiseks.Eestpalvesse võtame ka õpetaja Tanel Otsa pere, kelle vanaema hukkus tulekahjus. Täname Jumalat kõigi tublide kaastööliste eest meie ...
Mõeldes tulevaid päeviOotuses kujutan neid.Iial ei suuda ma öelda,Mis päriselt tulemas on.Tihti tundun nii rumal,Vahel usun, et tean: Sinu silmis, mu Jumal,Mis on õige ja hea. Saada mind juhitud rada,Ka kui kipungi kalduma.Aita mind püsima jääda,kõrvus Su sõnumit hoida.Naatan Haamer
Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? Mi 6:8Miks peab Jumal inimesele teada andma, mis on hea? Kas me ise seda ei tea, ja veel pareminigi? Aga mõtle – on sul kunagi juhtunud, et teadsid küll, mis on õige, aga toimid ikka teisiti? Miks?Mõtle tapmisele, varastamisele, röövimisele ...
On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele. Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu. Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt, kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, ...
Heinola Vaasa(1918–2008)Heinola Vaasa (neiuna Tamm) sündis 27. septembril 1918. Tartu ülikoolis õppis ta õigusteadust ja oli korporatsiooni Filiae Patriae liige. Ülikoolis tutvus ta usuteaduse üliõpilase Valter Vaasaga ning 1. märtsil 1941 nad abiellusid. Abielu tõttu tulevase pastoriga ei võimaldatud tal lõpetada õigusteaduskonda.Heinola Vaasa töötas 40ndatel aastatel Põlvas saksa ja inglise keele ning ajaloo õpetajana, 1950. aastal Tõrva tulnuna haigla registraatorina, ...
Valgas 19.–26. oktoobriniMisjonipäevad algavad 19. oktoobril kl 18 oikumeenilise jumalateenistusega Jaani kirikus. Järgnevatel tööpäevadel toimuvad igal õhtul osadusõhtud Valga kirikutes. Reedel, 24. oktoobril kl 17 on katoliku kirikus (Maleva 8) ansambli Linnamuusikud kontsert, millele järgneb kl 18 vigiilia. Kultuuri- ja huvikeskuses (Kesk 1) on kl 20 noortekontsert, kus esineb ans Crux jt.Laupäev, 25. oktoobril on kl 10 on läbi linna rongkäik kultuuri- ja ...
Arho Tuhkru, õpetaja reservis, 6. oktoobril – 34Erkki Juhandi, diakon reservis, 7. oktoobril – 39Ordinatsioonitähtpäev1. oktoobril – 22Jaanus Jalakas, õpetajaJaanus Noormägi, õpetaja reservis, mag3. oktoobril – 35Einar Soone, piiskop (piiskopiordinatsioon 12.12.1992)5. oktoobril – 33Villu Jürjo, õpetajaToomas Lepp, diakonõpetaja emeeritusTiit Salumäe, praost 8. oktoobril – 15Oleg Sevastjanov, õpetaja, mag
2.–4. oktoobrini on Valgas ELSA Baltimaade regiooni konverentsELSA on organisatsioon, mis ühendab mitme Euroopa maa luterlike kirikute lastetöötegijate organisatsioone. Konverentsi eesmärgiks on pakkuda lastetöötegijatele võimalust jagada omavahelisi kogemusi, tutvuda üksteise tööde ja kirikute arengusuundadega, saada ja jagada ideid. Konverents toimub Lai tn 5a.Neljapäev, 2. oktoober14.00 Avamine 15.00 Ülevaade ELSAst 16.00 Riikide tutvustus 19.00 Õhtuprogramm21.00 ...
Inimesi on mitmesuguseid. On silmapaistvaid ja vähemaid. On sooje ja kylmi ja jahedaid. Kahjuks napib neid, kelle ligiduses tunneme ennast turvaliselt ja hoituna. Kahjuks peab ka isand Ülost rääkima minevikus, sest tema siinsed sammud ja käigud on tehtud ja need polegi nii tähtsusetud ega väärtusetud. Ülo kuulus niisuguse maa soola hulka, keda leidub ja on puistat-peidet pea igasse Eestimaa kylla ja agulissegi. Temasuguseid otsivad üles asutuste juhatajad, omavalitsuste ...
Kuidas Paide Püha Risti rahvas lõikuskuul AD 2008 Kemis ja Keminmaal nädal aega laulis ja mängis ning suure Jumala loomistööst suurt rõõmu tundis.Kui lõikuskuu 13. päeva öötaeva vihmaluugid mõneks ajaks enne kukke ja koitu sulgusid, suhises tasane reisibuss Paide Püha Risti kiriku ette, et ärevuses seltskond kõige pakkide-kompsudega Lapimaa reisiks peale mahutada. Teekonda ...
Rahvatarkus ütleb, et rukist võib külvata kuni simunapäevani, 28. oktoobrini, siis hakkab maa külmuma. Vaimulik külv algas Simunas juba 13. sajandil, kui Taani valduste lõunapiirile rajati jüngrite Siimona ja Juuda auks puidust pühakoda. Paikki sai endale Kristuse jüngri järgi nime. Külv Simuna koguduses jätkub, võib praegugi tõdeda.Augustitorm oli Simuna vastu heldem kui lähedalasuvas ...
Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte allaTormi tagajärjel tornikiivrist ilma jäänud Väike-Maarja kirikutornile paigaldati möödunud nädalal ajutine kate, mis peab vihma ja lund ning on peal seni, kuni kirikule saadakse uus tornikiiver.Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras, mille aitas kirikule muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.Väike-Maarja kirik sai tugevasti kannatada 8. augustil ...
Pühapäeval peeti Põltsamaal kooliaasta algusesse sobiv üritus, oikumeeniline noorte infopäev «Tarkust taga nõudmas?», kuhu olid kutsutud Jõgevamaa lapsed ja noored ning nende juhendajad.«Ettevõtmise eesmärgiks oli tutvustada lastele-noortele kristlikku kultuuripärandit ning õppimisvõimalusi erinevates Jõgevamaa kogudustes, suurendades seeläbi nende teadlikkust kristlik-kõlbelise ...
Eesti Kiriku toimetuse kolleegiumi liige, kauaaegne teletöötaja Salme Rannu (fotol) kaitses Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis magistritöö «Teleauditooriumi jagunemine vaatajahuvide, elulaadi ja väärtuste alusel».Salme Rannu selgitab Eesti Kirikule, et tema uurimistöö on ajendatud soovist pakkuda alternatiivi praegu Eestis teleauditooriumi kirjeldamisel üldkehtivale nn reitingute ...
Enam kui kümne aasta järel taas klassi ees usundiõpetuse tundi andma asudes kinnitasin endale mõttes kahte asja: see siin ei ole kirik, vaid kool, ja sa ei pea ennast neutraalse maski taha varjama, see tähendab, et ka riigi ja kiriku lahususe printsiipi järgivas ühiskonnas on õigus enda esitlemisel mainida usutunnistust. Ettevalmistus kulus marjaks ära, sest esimesi küsimusi, mida kursuse «rakenduslikus» osas ...
Täna, ussimaarjapäeval (neitsi Maarja sünnipäev), algav Maarja-laulude festival toimub neljandat aastat.Maarjale pühendatud muusikat esitatakse erinevates Eesti kirikutes. Avakontserdid toimuvad täna kl 18 Narva Aleksandri, Tartu Peetri ja Järva-Peetri kirikus, kus kõikjal tuleb ettekandele festivali peakorraldaja Tuuliki Jürjo uudisteos, selleks puhuks kirjutatud «Maarja missa».Ülejäänud kontserdid ...
Esmaspäeval külastas Eesti Kiriku toimetust organist, helilooja ja dirigent Roman Toi, kes on viimased nädalad kodumaal veetnud.«Mulle nagu paljudele teistele ei ole päris mokkamööda meie jagamine kodu- ja väliseestlasteks,» sõnas 94aastane hoogne ja särav kirikumuusik. «Eks me, kaugemal olijad, ikka ulgueestlased oleme.»Roman Toi kodumaa-külastusse on mahtunud rõõmsad kohtumised ...
Luuletaja Gottfried Wilhelm Saceri (1635–1699) sünnist möödus 375 aastat.«Kas sureb nii mu kõige armsam elu…» Nii algab üks eesti vaimulik rahvaviis, nr 11 «Noore koguduse laulikus». «Kiriku laulu- ja palveraamatus» seda kannatuslaulu küll enam ei ole, aga eelmises «Uues lauluraamatus» leiab sama laulu nr 193 all. Ei tea, kas ja kui sageli seda lauldakse või lauldi, aga ma tean, et see laul on ...
Pühapäeval, 15. augustil sängitati Kullamaa kalmistul kodumaa mulda Rudolf Tobiase noorema tütre, helilooja, organisti Helen Tobias-Duesbergi urn.Helen Tobias-Duesberg sündis 11. juunil 1919. a New Yorgis. 1926. a sai seitsmeaastase Heleni kodumaaks Eesti. Pärast Narva-Jõesuu algkooli lõpetamist 1932. a asus Helen elama vendade Pauli ja Johannese juurde Tartusse, kus lõpetas tütarlaste gümnaasiumi (praegune Miina ...
Septembri lõpuni on Viimsi kirikus eksponeeritud kuus Tiina Tammetalu maali sarjast «Exodus».Suuremõõtmelised maalid (fotol) on valminud sel aastal ja inspireeritud Moosese 2. raamatust, nagu viitab sarja pealkiri. Kunstnik ütleb: «Exodus (väljarändamine) on lugu liikumisest Tõotatud Maale, seadustest ja käskudest; varemolnule ja harjumuspäraseks saanule «ei» ütlemisest; arengu paratamatusest ning ...
E.E.L.K. Toronto Peetri kogudus kuulutab 1. augustist 2011. a vakantseks koguduse õpetaja ametikoha. Kandideerijad peavad olema EELKs või E.E.L.K.s ordineeritud õpetajad. Kandideerimisel arvestatakse kandidaadi varasemat töökogemust koguduse teenimisel, panust üldkiriklikku tegevusse, ühiskondlikku aktiivsust, liturgia laulmise taset, head kohanemisvõimet, head inglise ja eesti keele oskust. Kogudus sõlmib valituks osutunud ...
Ülemaailmselt tunnustatud Oslo Gospelkoor annab 24. septembril kl 19 kontserdi Tallinna Kaarli kirikus.Kontserdi korraldaja MTÜ Crescendo ootab vastust küsimusele «Mis aastal loodi koor?» ja loosib õigesti vastanute vahel kaks priipääset kontserdile. Vastused saata e-aadressile astrid@agape.ee või postiga MTÜ Crescendo, Tehnika 115, Tallinn 10139.
Muusikapäevad teemal «Luterlik identiteet ja kirikumuusika – traditsioon ja kaasaja väljakutsed» toimuvad Juurus 1. ja 2. oktoobril.Muusikapäevad algavad loengutega Juuru gümnaasiumi õpilastele, jätkuvad päevade avamisega reede keskpäeval Mahtra rahvakoolis ja aruteludega mõlemal päeval. Reede õhtul on Juuru kirikus missa, laupäeval orelikontsert. Registreerimine 24. septembrini ja info tel 5665 3136 ...
Perevägivald on jube olukord – need, kellelt peaks tulema abi, toetus, turvalisus, on hoopis ahistajad. Kahjuks tuleb selliseid asju ette nii Eestis kui mujal maailmas. Konverentsi «Teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda» perevägivalla töögrupis sai kuulda väga reaalset head uudist, et Tapal on rajatud abikeskus, kuhu pere- ja lähisuhte vägivalla puhul võib pöörduda lausa 24 tundi ööpäevas. Ametlikult on keskuse nimeks MTÜ Jeeriko.
Juhataja Angela Olt (45): «Oleme valmis, et helistatakse öösel, tavaliselt see nii juhtubki. Tugiisik tuleb kohe kohale, ütleme, 20 minuti jooksul. Edasi vaatab juba tema, keda appi vaja.» Keskus teeb koostööd politsei, sotsiaaltöötajate, juristi, perearsti, günekoloogi, häirekeskuse, psühholoogiga. Tapa kirikuõpetaja Reet Eru on Jeeriko tegemistest teadlik ja toetab vaimus. Ta on andnud oma nõusoleku vajadusel alati kohale tulla.
Väärib märkimist, et kõik loetletud ametite kandjad teevad selle keskusega koostööd seni suures osas aitäh eest või siis saades väga väikest tasu. Angela Olt: «Tehakse sellepärast, et tahetakse aidata, ega arvestata iga liigutust kroonidesse. Jääb muidugi loota, et entusiasmi jätkub kauaks või et kuidagi suudame siiski kas või kohaletuleku kulu eest tasumise viisi leida.»
Tegevuseks vajaliku raha, eriti ruumidega seotud kulude katmiseks, annab Tapa vald. Tema on seni olnud hea toetaja, kuid kui kaua jõuab üks vald teiste eest tasuda, ei tea, ütleb Angela Olt.
Angela Olt: «Kõiki pöördujaid usaldame, see on meie tegevuse põhimõte, me ei kontrolli, see on juba teiste instantside ülesanne. Meie tegeleme kannatanuga, olgu siis vaja teda isoleerida, talle esmaabi anda, aidata toibuda, mõelda, mida edasi võiks teha.»
Tavaline pöörduja on mitte väga hästi informeeritud, eluraskuste alla mattunud naine, kelle mees joob. Joob töötusest kuhjunud pingete tõttu või lustist, pole tähtis, purjuspäi kaldub vägivallale ja ohvritele on see alati piinarikas.
On ühekülgne arvata, et koduvägivald on vaeste töölisperede probleem, aina enam kolib mis tahes avaldumisvormis lähisuhte vägivald hea haridusega ja materiaalselt kindlustatud ning positsioonikatesse peredesse.
Selgub, et vägivalla alguspunkt on üsna raskesti defineeritav, see võib alata palju varem, kui käed käiku lähevad. Moraalsest allasurumisest, süütunde tekitamisest, kodunt varastamisest, hoolimatusest jpm. Anton Tšehhov on öelnud, et kõik õnnelikud inimesed on sarnased, kuid õnnetuste lood on alati erinevad. Siiski on tänapäeva õnnetusteski sarnaseid jooni, selle abil saabki mustri ära tunda ja kordumise jada katkestada.
Kui murejutt on ära kuulatud ja kannatanu näeb asju juba uues valguses, ütleb ta tihti: ma ei teadnudki, et mul on õigusi, et mul on võimalusi. Angela Olt: «Kuid alati on, lihtsalt ise ei näe, kui mure pilgu katab.»
Angela Olt. «Selles ongi meie peamine hea sõnum neile, kes taluvad vägivalda, uskudes, et pääsu pole kuhugi. Tegelikult ju ikka on. Tuleb ainult otsus väga kindlalt ühes suunas langetada, mitte kõikuda, nii et ühel päeval minna ära, teisel päeval mehe juurde tagasi tulla. Küll kindlameelne ka abi leiab.»
Abistamiseks teevad tugikeskused ka omavahel koostööd ja koolitavad ühiselt varjupaikade töötajaid. Koolitajad on olnud Põhjamaadelt, väga palju Soomest, kus varjupaikadel on suur praktiline kogemus ja Eesti oludele sarnaselt alkoholiprobleem. Abi võib olla sellestki, kui asju õige nimega nimetada ja kindlalt uskuda, et kusagil ikkagi on olemas normaalne, vägivallatu maailm.
Äärmuslikuma võttena võib kasutada isegi naise nime muutmist koos välimuse, elukoha ja töökoha vahetusega. Peaasi on mitte süütunde all kannatama jääda ning arvata, et «see ongi minu karma».
Eestis on viimasel kümnendil kasvanud registreeritud perevägivalla juhtumite arv. Et varem vägivaldseid tülisid alati nii ei nimetatud, ei oska keegi ka täpselt öelda, kas lihtsalt on hakatud seda rohkem märkama või on asi läinud kurjemaks.
Vägivallatseja võib olla väga salakaval, leidlik, püsti kurat. Nõukogudeaegne hoiak, mis abikaasa peksmist käsitles armu mõõdupuuna, on visa kaduma. Igatahes ei nähta selles alati ohu märki.
Ei kaua kannatanud naist ega paha teinud meest. Perevägivalla puhul peab nägema ka laste käekäiku. Vägivalla ohvriks langevad tihti need, kes sellega lapsest saadik on kokku puutunud, harjunud. Ema (või ka isa, sest teatud protsendi ulatuses on terroristiks naispool) ei saa enne teha mõistlikke samme, kui on jälle terve ja omadega kindlal maal.
On muidugi palju juhtumeid, kus naine andestab peksu ja naaseb armastatud mehe juurde, ning kõik algab väga ruttu otsast peale. Lähisuhetes ongi retsidiiv väga tavaline.
Et lähisuhete vägivallas on sage korduvus, tuleb tihti sellest, et lähisuhetes on vägivalla element jäänud korduma, muutudes osaks suhtest. Nii tekib nn sõltuvus vägivallast enesest, mis viib ohvri toibudes tagasi samasse olukorda.
Lahendus võiks olla selles, kui kriisikeskused suudaksid võtta esmaabi andmisele lisaks ka tervenemise tee – s.o suhelda mõlema osapoolega, et leida suhtest üles see tugevam, ilusam pool, millele üles ehitada hästi toimiv paarisuhe. Nii saab päästa pere ja lapsed.
Vastsed keskused on B&B (ingl bed and breakfast – öömaja. – Toim.) ja turvateenuste ajajärgus, edasi tuleks liikuda selle poole, et need suudaksid pakkuda ka ülesehitavat abi.
Muidugi on parim, kui suhe, pere säiliks, ent terve mõistus peab ikkagi otsuse langetama, kas see on mõistlik ja võimalik.
Iseküsimus on, kas abiotsija ja vägivallatseja on omavahel üldse kristlikus liidus, kas nende kooselu on konstrueeritud, läbi mõeldud, võib-olla hoopis sundolukord või sund-olukorrale reageering. Harvad pole juhused, kus tegemist on ka vastastikuse ärakasutamisega, manipulatsiooniga armastussuhte asemel. Ka siin tuleks perenõustajal või hingehoidjal teha mõlemaga koostööd ja kujundada kristlik suhtumine.
|
OSCAR-2019
|
||
Päeldas ulatuvad absoluutkõrgused merepinnast keskmiselt 20 meetrini ja ilmselt jõudis siia kanti peale Litoriinamere taandumist ka esimeste toonast arhipelaagi külastanud korilaste jalg, aga üksikasjus jääb sellega seonduv meile küllap alatiseks suuresti teadmata. Isegi selles puudub selgus, kes ja millal siin omale midagi maalinna-taolist üritasid rajada, mille jälgi omaaegsel Juri põllul viimati 1983.a uuriti (vt. ka A. Rullingo. Muhumaa. 2001, lk 135). Külast edelasse jääval Selja mäel on iidsed rannavallid muidugi mõne aja veel jälgitavad, kuid lõpuks teeb aeg oma töö nendegagi. Märkimisväärne on, et kuigi piirkonda võiks eeldada Muhu vanima püsiasustuse alaks, ei ole siit (erinevalt naaberküladest) konkreetse varase imimtegevuse jälgi nimetada ei Holzmayeri ega ka hilisematest aegadest (arvestamata V. Lõugase poolt linnusevalli varingu alt 1983.a leitud söe ja keraamika jälgi). Vaid Pühati nimi kinnitab Maavalla Koja inimeste usku, et Sepamäest ida-kagu poole jääv ala muistset pühapaika kujutab.
Muististega seoses peaks veel nimetama, et Päelda küla läheduses on teada üks kolmest Muhu noorema rauaaja kiviringkalmest. See asus küla endisel karjamaal Rinsi kirikust ida pool, kus Saaremaa omaaegse muinsuseharrastaja Jean Babtiste Holzmayeri teatel olnud hulk kivivaresid, mis hävitatud suuremalt jaolt 1868-69. aastal, kui hakati korjama kive väinatammi ehitamiseks. 1872. aastal avas Holzmayer Päeldas 9 varet, millest ühes olnud hulk panuseid, teistest ei ole ta aga midagi leidnud. Esimene vare olnud ovaalne, pikkus 3,5 meetrit, laius 3 meetrit ja ääre moodustanud umbes poole meetri suurustest kividest ring. Söekihist on siin leitud pronkstraadist kaelavõru katkendeid, hõbedast oimu- või kõrvarõngas, 6 väikest ümmargust hõbelehte, väike hõbedast rõngassõlg, pronksist hoburaudsõlg, rinnakee katkendeid, spiraaltorukesi, mässitud varrasaheliku osi, kaks luku katkendit ja anglosaksi hõbemünt (Ethelred 978 -- 1016). Kõik leiud olid põletamisjälgedega. Panuste seas puudusid relvad, küll aga oli rohkesti hõbeesemeid ja ehteid. Nende järgi on arvatud, et sellesse kiviringi üks üsna jõukas naine oli maetud. Esemete põhjal otsustades hinnatakse see matus 12. sajandi lõppu või 13. sajandi algusesse. Sepa mäe juures on olnud veel ajaloolise aja matmispaik, kust ühe luustiku juurest on ka rootsi raha (Erik XIV) leitud.
Vana Päelda põlisküla on jälgitav 1645. aastast, mil tol ajal Tamse vakusesse kuulunud küla neljal ja poolel adramaal oli 6 peremeest, kelledest Sallo Villem ja Weski Laes kandsid ühiselt koormisi. Huvitaval kombel ei ole selleaegsete peremeeste järglased enam sugugi ära tuntavad 1674.a üleandmisaktis, kuigi talude arv on vaid kahe võrra kasvanud. Hoopis paremini on seostatavad selle akti ja 1695.a kaardi-eksplikatsiooni peremehed; kaardilt aga näeme, et küla koosneb kahest eraldi seisvast talude grupist.
Enam-vähem hilisema küla kohal oli sel ajal 5 talu, milledest kaks põhja-loodepoolset – Melgo Andrus (nr.1) ja Wana Kobia Hans (nr.3) peale katku (nagu ka kogu kirdepoolsem 4 taluga külaosa) sootuks taastamata jäid! Esimese lisanime põhjal võib spekuleerida, et Andrus ehk kuidagi Paenasega sugulane võis olla, sest Paenasel olid Melke- või Melgo-nimelised talud samuti läbi terve rootsiaja olemas, aga kumba küla sellenimeliste algkoduks tuleks pidada, seda on üpris lootusetu välja selgitada. Selgub aga, et pool küla on rootsiajal pärastisest külaasemest üle poole kilomeetri kirde pool olnud, ulatudes nüüdse Sepamäe kalmistu lääne-ida-suunalisest teljest ehk isegi Kapi poole. Selle juures peaks osundama, et kõige põhjapoolsemat talu nr.9 märgitakse eksplikatsiooni-tabelis hoopis pastoraadile kuuluva Raso Niggo taluna ja selle järgi tuleks arvata, et Levalõpma Tooma eelkäija rootsiajal hoopiski Päeldas oli!
Orienteerumisks on rootsiaegsele kaardipildile MapInfos lisatud kaardikiht mõne hilisema kohaga, mida musta viisnurgaga punkt-objektid kujutavad. Selle juures on skaneeritud kaardipildi MapInfos registreerimisel lähtepunktideks võetud peale kaardil kujutatud Liiva kiriku, selleaegse Soonda küla keskpunkti (eeldusel, et see enam-vähem ka hilisema külatuumiku keskele jäi) ja pastoraadi armuadra ehk pärastise Levalõpma Ritsu ka ühe tänase Päelda punkti koordinaadid. Selleks oli valitud punkt Mardi ja Laasu vahelisel külatänaval ja see üsna suvaliselt rootsiaegsele kaardile kantud. Tulemust võib Päelda (ka Männiku- ja Lepiku-perede ning Targa) jaoks rahuldavaks pidada, sest me ei tea, mida Jurist umbes 300 meetrit ida pool oleva alaga on üldse märkida tahetud (arvatavalt siiski muistse maalinna ala?!) ega ka seda, kui "täpsed" üldse maalinna punkt-objektina siin märkivad koordinaadid olla võiksid!? Loodetavasti on Päeldat tundvatel inimestel selle kaardipildi juures siiski mõtlemisainet.
Varasema kohta peaks lisama, et 1674.a kuulus küla selleks ajaks rajatud Tamse mõisale, aga 1695. aastal juba vastrajatud Nurme mõisale. Põhjasõja ajal on aga küla täies ulatuses tühjaks jäänud ja pärastised kolm talu said omale uue asustuse alles 18.s teisel poolel. Nii ei ole siin põhjust hakatagi kolme hilisema talu rootsiaega ulatuvast järjepidevusest rääkima. Kõik viis 18.s adramaa-revisjoni loetlevad Nurmische Bauren'ite rubriigi Dorff Pädla all vaid 13 söötis arvestusüksust, kusjuures viimaseks kolmeks üksuseks on rootsiajal riigistatud Kapi mõisa kolme endise peremehe maad. Nüüd võib tähelepanelik lugeja küsida, et kuidas 9-st rootsiaegsest päelda talust ikkagi 10 üksust sai (seda enam, et Raso Niggo järglased hiljem Levalõpmal olid), aga sellega seoses märgime, et peale Lauri Jako Tõnise (kaardi nr.5) ja Lauri Jako Mardi (nr.6) üksuste esines adra-revisjonides veel sama lisanimega Niggo üksus ja lisaks Melko Andruse (nr.1) arvestustalule oli lõpus veel Melko Jaani veerand adramaad kirja pandud, aga uue võimu raamatupidamise klapitamine rootsiaegse arvestusega ei ole siin meie peaeesmärk.
Päelda taasasustamine toimus Kapi ja Kantsi mõisade konkurentsis, millele 1770-ndatel liitus veel Nurme mõis. Esimesena on 1767. aastaks Kapi mõis asustanud rootsiaegse Laure Jack’u talu (1698.a kaardil nr.5) ilmselt Tupenurmest pärit Mardiga (~1732 – 1802), kes on Päelda VAGAde esiisa. Seejärel paigutas Kantsi mõis oma Diedrik’u poja Laasi (~1713 – 1802) Viirakülast rootsiaegse Pehrni Tönnis’e maale (kaardil nr.2) ja sündis Laasu ning nähtavasti Nurme mõis asustas rootsiaegse Koggela (ka Kohola) Matsi maale (kaardil nr.4) seni teadmata päritoluga Juri (~1704–1779) – PEEGELite esiisa. Kõigi kolme talu hooned paistavad uutele kohtadele kohtadele ehitatud, mis peale nii pikka peremeheta olekut ka üsna loomulik on.
1778.a Nurme mõisa vakuraamatus kuuluksid nagu kõik kolm Päelda talu Nurme mõisale, aga seda ei saa vist väga tõsiselt võtta, sest esimeses hingeloendis 1782.a on Mardi ikka veel Kapi mõisa ja Laasu Kansi mõisa järgi ning Päelda kolm talu kuuluvad igaüks erineva mõisa alla! Segadus lõpetati sellega, et 1800. aastaks on kõik kolm talu Rinsi mõisale (Grabbenhoff) arvatud, kuhu nad mõisamajanduse lõpuni jäidki. 1842.a “degradeeriti” mingite normatiivide põhjal Kapi ja Rinsi mõisad pool-mõisadeks ning arvestust peeti edaspidi ühe Kapi-Rinsi kogukonnana, kusjuures Päelda oli Rinsi “poolmõisa” ainus küla.
Taasasustatud Päelda jäi üheks väiksemaks külaks Muhus ja on öeldud, et Rinsi valla (pere)mehed mahtusid kõik ühe kasuka alla magama. Mõisavaldade liitmise järel hakkas Päelda kuuluma Hellamaa valla alla. Päelda talude suurus on olnud küll mõnevõrra suurem Muhu keskmisest – enne talude poolitamisi ja muid jagamisi olid Päelda talud 63—76 hektarit.
Talude jagamise tulemusena tekkis külas lisaks kaks pooltalu. 1900. aasta paiku tekkis Laasu talu jagamisel Allika ja 1920. aastal Jüri talu jagamisel Kaasiku. Kõigil kolmel Päelda talul tekkisid aja jooksul ka oma vabadikukohad. 1875. aasta paiku sai Laasult asustuse Saadu (ka Tooma-Saadu) ja 1900. aasta paiku Mäe. 1840. aastail on Mardilt oma esmaasustuse saanud Selja ja Nuka ning 20.s algul veel Pühati vabadikukoht.
Vähemalt kaks Päelda vabadikukohta on oma asustuse saanud väljapoolt küla. Selja mäele rajas 1880-ndatel Jaani (ka Jaani-Saadu, Selja-Jaani, Saadu-Jaani) koha Põitse Ännika mees ja Taguküla rajajaks võib pidada Igaküla Ennu Jaani poega Madis Lootust, kes Paenase Tõnisel sulaseks oli. Laasu juures tutvustatava Tooma-Saadu puhul on ebaselge, kas seda saab Laasu esimese Vagadest peremehe Mihkli rajatuks arvata. Kõigepealt toome aga võrdluseks 100 aastat hilisema kaardipildi nn. reguleerimiskaardi säilikust EAA.2072.3.358, kus kolm pärastist Päelda põlistalu suurte punaste numbritega on tähistatud:
Numbrid on küll vastupidises järjekorras hingeloendites esinemise järjekorrale, kuid ilmselt on talud äratuntavad: 1. Juri, 2. Mardi ja 3. Laasu. Siin peab Jurist ida poole jääv "ringtee" arvatavalt jällegi maalinna aset kujutama. Et kõnealune kaardisäilik on tänaseks 9 tükina "Saagasse" skaneeritud, siis oleks selle tervikuna digikaardiks kalibreerimine omaette ettevõtmine ja nii ei ole siin ka täiendavate objektide kihti saadud esitada.
1851. aastal hakkas Päelda talutubades tegutsema üks esimesi õigeusu abikoole Muhus (sel ajal veel Rinsis kihelkonna-kooli ei olnud) ja see toimis 19. sajandi lõpuni. Õpetajateks on Päeldas olnud Vanamõisa Välja ja pärastise Ridasi Vaarna Matvei Rull (s.1842), oma küla juurtega Paenase Tõnise Ivan Vaga (1847—1925; hiljem Viiraküla Rihva-Koplil), Tupenurme Mihkli-Jaagu Georgi Auväärt (s.1854), Kallaste Anduvälja Mihail ja Vassili Kindelid, Nõmmküla Tõnu-Aadu (Jaaniõue) Martin Peremees (s.1839) ja teisi. Viimasteks Päelda kooliõpetajateks olid Pallasma Tüü Juri pojad Tähve/Timofei (1871—1966) ja Mihkel/Mihail (1878—1962) Pallased.
Siinkirjutajale on seni jäänud selgusetuks, kuidas ja mis asjaoludel hakkas Rinsi-Kapi kogukond peale mõisavaldade likvideerimist Hellama ühendvalla alla kuuluma? Teatavasti on Hellama valla alla jäänud Pädaste, Kuivastu ja Võlla eramõisade tõttu viimast ka „pärisvallaks” nimetatud, kusjuures Muhu-Suurvald oli (koos Koguva postimeestega) puhtalt kroonuvald. Et viimases otsas on aga Koguva postimehed Rinsi-Kapi kogukonnaga ühtses arvestuses olnud, võib siin ehk nende tahe mängus olla, kes jätkuvalt oma eristaatust tahtsid rõhutada ja (erinevalt Koguva teomeestest) soovisid „pärisvalla” koosseisu jääda?! Ometi jäi Koguva küla Suurevalla külaks, aga Päelda ja Tupenurme kuulusid valdade liitmiseni samuti Hellama valda, kuigi territoriaalses mõttes oleks (vähemalt Päelda) võinud igati ka Suurevalla koosseisu hakata kuuluma!
Nagu kõigi põliskülade puhul tutvume järgnevas kolme Päelda taluga ja neist tekkinud vabadikukohtadega lähemalt talude hingeloendites esinemise järjekorras.
Talu sai oma nime Viiraküla Tidriki vana peremehe Diedrik’u (~1685–1755) pojalt Laasult (~1713–1802), kelle Kansi mõis 1760-ndatel Päeldas vähemalt pool sajandit söötis seisnud rootsiaegse Pehrni Tönnis’e maal peremeheks pani. Peale tema surma sai peremeheks Laasu vanem poeg Andrus (1757—1818), kelle järeltulijad kannavad 1826. aastast priinime KIVIMÄGI. Andruse kolm venda surid noorelt, tal endal oli aga 6 poega (lisaks üks lapsena surnud vallaspoeg). Vanem poeg Jaen (1789–1817) suri 28-aastaselt ja temast jäänud poeg Aad kasvas üles Nõmmküla Uietalul, kuhu ta ema teist korda mehele sai. Andruse teine poeg Andrus võeti nekrutiks, kolmas poeg suri noorelt ja peale Andruse enda surma sai peremeheks tema neljas poeg Aad Kivimägi (1795–1837). Ta on 1820.a abiellunud pastoraadi kangru Tõnise tütre Eeduga, kuid esimene ja ainus poeg Gustav (1821) on lapsena surnud; peale selle sündisid neli tütart ja veel enne Aadu surma on 1830-ndate algul pandud Laasul peremeheks naabritalu Mardi peremehe Juri teine poeg Mihkel/Mihail Vaga (1805–1861). Siitpeale said üleaedsetest sugulastalud ja vaid viimasena vaadeldav Juri talu jäi lõpuni Peegelite valdusse.
Uuel peremehel Mihklil sündis Mäla Mihkli Rõõdaga poeg Jaen/Ivan Vaga (1827–1874), kellest järgmine peremees sai. Noorema vend, 1840.a sündinud Jakob on hiljem Kuressaarde asunud. Mihkli ja Rõõda neli tütart said kõik mehele. Vanas eas abiellus Mihkel veel Rinsi kõrtsmiku – Põitse Vildiaugu Mihkel Läksi lese Kadriga ja asus Tooma-Saadu vabadikukohale (Selja mäel).
19.s lõpul oli Laasu peremeheks Ivan „teine” Vaga (1857–1928). Märgime, et nii Mardil kui Laasul oli 19.s teisel poolel kummalgi kaks järjestikust pärimisõiguslikku Ivan Vaga ja koos siitsamast pärit Paenase Tõnise Ivanitega (neid oli 3 põlve!) moodustab see Ivan Vagade „paabel” sugupuu-uurijatele paraja probleemi. Laasu vanal Ivanil oli Pallasma Matsi Kadriga kolm poega ja kolm tütart. Esimene poeg Matvei suri aastaselt; Ivanist sai teine sellenimeline peremees Laasul ja noorem vend Vassili (Villem) läks Kallaste Korjule koduväiks. Vana Ivani naine Kadri suri 1865.a ja Ivan võttis Paenase Kõue Matsi tütre Mare (õigeusus Marfa; sünd. Tagaküla) teiseks naiseks ning sündisid veel kaks poega ja kaks tütart. Kui esimese abielu poeg, noor Ivan peale isa surma peremeheks sai, ehitas teise abielu poeg Mihail Vaga Selja mäele omale Mäe vabadikukoha, mida eraldi tutvustame.
Kui Laasu talu peremeheta jäi, tuli Ivani pojapoeg – Allika Sassi teine poeg Nikolai Vaga (1907-69) oma naise Sinaidaga Laasule ja 1959.a olid nad koos Sinaida tütre Vaike Piirsaluga kolm Laasu elanikku. Hiljem tuli Vaikele koduväiks Tupenurme Mardi Madise vanem poeg Albert Hallikäär, kuid tema läks mõne aja pärast pere juurest Saaremaale ja nüüdseks on Laasu koht tühjaks jäänud.
Tuleks veel lisada, et kunagiste Laasu Kivimägide järglased olid hiljem Nõmmküla sulase Aad Kivimägi rajatud Umna vabadikukohal ja Laasu viimase Kivimägidest peremehe Aadu tütre Riste vallaspoeg Matvei Kivimägi (s.1853) sai omale Kapi mõisast Männiku latsikoha. Neist mõlemast on vastavate külade lugudes lähemalt juttu.
Põitse loos on Mihkel Läksist rohkem juttu ja siin ei hakka me seda üle kordama. Võtmeküsimuseks on see, mis ajast Rinsi mõis kõrtsi pidas ja millal Leksi Mihklist Rinsis kõrtsimees sai, aga üsna usutavalt on ta omale Selja mäel juba 1830-ndatel eluaseme ehitanud, mis nähtavasti naise isa – Ügeli Tooma järgi Tooma-Saadu nime sai. Et Laasu vana Mihkel, kes Leksi Mihkli lese Kadriga alles 1857.a abiellus, oleks vanas eas hakanud omale veel Selja mäele vabadikukohta ehitama (4 aasta pärast ta suri), on üsna vähe-usutav!
Kõrtsmik Mihklil ja Kadril kasvasid üles kolm poega. Esimene poeg Madis suri 25-aastaselt (kuigi jõudis kahte naist pidada!); teine poeg Jaen elas välja teeninud soldatina hiljem Vildiaugul 101-aastaseks, aga Saadule jäi noorem poeg, 1846.a sündinud Andrus Läks, kes 1871. aastal abiellus Põitse Ännika Tõnise tütre Irinaga (Kolk). Nende esimene poeg Mihail suri 6 päeva vanusel. Selle järel sündisid kaks tütart (Elena ja Maria) ning 1882.a poeg Aleksander Läks, kes 20. sajandil Tooma-Saadu perepeaks oli, kuigi kruntimisel 9,72-hektariseks saanud väikekoht oli maa-andmetes tema ema nimel (selleks ajaks oli Irinaks ristitud Ristest Kristina saanud!).
Aleksander abiellus 1906.a Vahtraste Tähvenale asunud Pädaste mehe Ivan Kõrtsmiku tütre Raissaga ja neil said kogudusekirja kolm poega ning seitse tütart, keda me siinkohal kõiki loetlema ei hakka. 1959.a olid Tooma-Saadule jäänud Aleksandri ja Raissa kaks nooremat last – tütar Vaike (s.1932) ja 4 aastat vanem Arnold oma naise Helju ja 3-aastase poja Aaduga.
Kolhoosiaja algul jõudis Arno Paenasel omale Nõlva koha ehitada, kuid müüs selle Vanaga-Jaani Heimar Maripuule ja asus Võlla asunduse Aia kohale. Õde Vaike läks Hellama Kukele ja nüüdseks on Tooma-Saadu koht Selja mäelt kadunud. Õnneks on Vassili Kolk 1953.a sügisel Tooma-Saadu asendiplaani ja maja ruumide jaotuse vihikulehele joonistanud ja tänu sellele saame seda siingi esitleda.
Teine Päelda vabadikukoht Selja mäel on tõepoolest Laasult tekkinud ja selle ehitas Laasu esimese Ivani (s.1827) 2. abielu poeg Mihail Vaga (1871–1954), kes 1930. aastatel ostis omale Suuremõisa Ansu-Jaani latsikoha. 1959. aastal oli ainsaks Mäe elanikuks Mihkli vallaliseks jäänud esimene tütar, 1902.a sündinud Julia Vaga. Temast jäi koht tühjaks ja 1994. aastal ostis selle Paenase Andruse-Mihklilt pärit Kaia Alasi tütar Kärt Alasi. Mäest sai tema suvekodu. Mäe on ühtlasi teine Päelda vabadikukoht, millest Vassili Kolk on oma elamulugude kollektsiooni tarbeks oma sünnikülast asendiplaani ja maja plaani vihikulehtedele joonistanud ning neid võib huviline veebikaustast vaadata ning alla laadida (kaks Mäe nimega .jpg faili).
Laasu „noore” Ivani (1857—1928) esimese abielu poeg Aleksander Vaga (1878–1949) ehitas omale külast Pühati pool Allika osatalu, mille suuruseks oli 1939.a andmeil 24,56 hektarit. Aleksander abiellus Igaküla Ivardi Juulaga (Osa) ja neil oli kolm poega ning kaks tütart. Vanem neist, Rodefiaks ristitu (s.1912) eestindas hiljem oma nimeks Saima. Noorem õde Olga (1914) ja kaks poega surid lapseeas. Vanemad pojad Arkadi (1905) ja Nikolai (1907) läksid meheikka jõudes Muhust välja, kuid viimane tuli hiljem tagasi isakoju Laasule, millest eespool juba juttu oli. Muhust minema läks ka noorim vendadest, 1918.a sündinud Rafael, kes külajuttude järgi hälbinud seksuaal-orientatsiooniga olnud.
1959.a olid Allikal kaks üheealist Vaga nimega naisinimest – 46-aastane Saima Aleksandri t. ja 44-aastane Olga Georgi tütar. Viimase puhul on tegemist edasises jutuks tuleva Pühati Juri tütrega, kellel Saaremaal oli vallastütar Selma sündinud ja kes Allikale üksi jäänud Saimale sel ajal seltsiliseks oli.
Rootsiaegse Laure Jacko talu asustas Kapi mõis 1756. ja 1767. aastate vahel Tupenurmest pärit Mardiga (~1732 – 1802), kellelt talule ka nimi jäi. 1800-ks aastaks läks talu koos teiste Päelda taludega Rinsi mõisale. Mardil oli kahe naisega 8 poega ja 7 tütart. Vanem poeg Tõnis (1765—1819) viidi Soonda sulaseks ja tema järeltulijad said hiljem priinime RUTTU. Päeldas jäi peremeheks Mardi teine poeg Juri (Jurgen; 1770–1848) ja tema pere sai priinime VAGA. Kolmas vend, noor Mart jäi kodus sulaseks; 4. ja 6. poeg surid lapseeas, aga 5. vend Jaen võeti 1805.a nekrutiks ja temast ei ole rohkemat teada. Vana Mardi kaks nooremat poega Jaak ja Andrus jäid samuti sulasteks – Jaak suri Mardil, aga Andrus oli hiljem Põitse Ügelil sulaseks ja Põitses ta ka suri.
Vana Mardi teisel pojal Juril oli jällegi viis poega, kuid vanem poeg Mihkel oli Juri surma ajaks juba eespool jutuks olnud naabritalus Laasul peremeheks pandud. Kodus jäi isa surma järel peremeheks teine poeg Juri/Georgi Vaga (1808-80), keda olla vanas eas kutsutud Tuuka. Kolmas vend Jaen ehitas omale Selja vabadikukoha (vt. järgnevas) ja sai hiljem Paenase Tõnise peremeheks.
Teise Juri ainus abieluni jõudnud poeg Jaen/Ivan (1834–1871) suri varases keskeas isast varem ja ei olegi selge, kas peale vana Tuuka surma oli pojapoja Ivani (1863-97) täisikka jõudmiseni talule ka hooldaja määratud? Võiks öelda, et Tuuka pärimisliin kippus 3 põlve järjest noorelt surema ja peremehe probleem jäi Mardil veel 20. sajandil „kummitama”. Ka Ivan “teine” Vaga suri 34-aastaselt, kui tema esimene poeg Mihail (1883–1929) oli alles 14-aastane ja lesk Kristina (Riste, pärit Raugi Jaanilt) pidi nüüd mõne aja perepeaks olema. Märgime, et omale Pühati vabadikukoha rajanud noorem vend Georgi Vaga elas siiski 59-aastaseks.
Mardi teisest Ivanist jäi kolm poega, kusjuures kaks vanemat – juba nimetatud Mihail ja teine vend Aleksander (1885—1924) jõudsid mõlemad küll abielluda, kuid Mihkel jättis esimese ilmasõja-järgsetes segadustes pere maha (Vanamõisa Matsi-Laasu Elena Saarväli kasvatas oma kolm tütart siiski Mardil üles) ja perepärimuste järgi suri hoopis Venemaal. Noorem vend Aleksander (Sass) suri tiisikusse ja 45,94-hektarine Mardi talu, mis kruntimiste ajal on vist ka Mihkli naise Elena nimel olnud, sai pereema Kristina korraldusel Sassi ainsa poja Ivan „kolmanda” Vaga (1907-86) nimele. Mihkli ja Sassi noorem vend Georgi oli selleks ajaks Viiraküla Jaagule koduväiks läinud.
1959.a oli Mardi pere 5-liikmeline. Mardil oli Ivan „kolmas” oma Rannakülast võetud naise Miili, keskmise tütre Maie ja poja Jaaniga ning elas ka Ivani 72-aastane ema Juula; vanem tütar Lembi ja noorem tütar Janne olid sel ajal kodust väljas. Ivani poeg, Mardi „neljas” Jaan Vaga läks kolhoosiajal Muhust minema; kodust välja läksid ka Ivani nooremad tütred Maie ja Janne ning vahepeal Linnuse Vanatoomalt Saadu nime saanud vanem tütar Lembi jäi lõpuks üksi Mardil koduhoidjaks.
Kuna Mardilt on alguse saanud Muhu üks arvukamaid – VAGAde suguvõsa, siis esitame siin ka ühe lihtsustatud skeemi selle kujunemisest.
Skeemil ei ole kaugeltki kõik hilisemad Vagade hargnemised (näiteks, Nurgalt Kallaste Munskale ja sealt edasi Ridasi ning Lahekülla) kajastatud. Samuti ei ole toodud põlvkondade kõiki meessoost isikuid ja esimese Mardi kaheksast pojast on vaid kolm näidatud, kellede läbi suguvõsa laienes.
Lõpuks võiks veel lisada, et eespool juba nimetatud Vassili Kolk üritas oma elamulugude kollektsiooni kooliõpilaste abiga täiendada ja 1953.a talvel on vist kõik Liiva kooli õpilased 5. klassist alates vihikulehtedele üles joonistanud oma kodumaja plaani. Nii saame siinkohal ka Mardi Maie Vaga tööd tutvustada.
Päelda Mardi sulase Mardi poeg Jaen (s.1812) oli Paljaaru metsavaht ja ehitas omale Päelda maade nurka riigi metsa piirile Nurga vabadikukoha. Jaani vanem poeg, 1836.a sündinud Juri oli noorena Kuressaares ja 1860-ndatel isa järglane metsavahi-ametis, aga läks siis Kaali mõisa kupjaks ja asus (vist) sajandilõpul hoopis Inglismaale, kus ta vanas eas olla veel ettevõtja olnud. Teine poeg Madis (s.1841) läks Kallaste Munska Ristele koduväiks ja hiljem said Vagad ka Munskal peremeesteks. Jaani kolmas poeg Priidu (s.1846) pidas noorena mitmeid ameteid (oli Vahtna kõrtsis jm.), aga hiljem jäi Nurgale; vana Jaani noorim poeg Jaen (s.1855) võeti 1877. aastal mereväkke ja temast sai meremees Kroonlinnas. Jaen/Ivan Vaga teenis ristlejal „Slava“ ning jäälõhkujal „Jermak“, oli Kroonlinna Eesti koguduse jutlustaja ja olla harrastanud klarnetimängu. Tal oli eestlannast naise Anniga kolm tütart, kelledest vanim Peterburi Konservatooriumis õppis, kuid noorelt suri; kaks nooremat õde õppisid Smolnõis. Jaen sai õnnetult surma ühel 20.s alguse Jõululaupäeval, kukkudes alla lahti unustatud laeva trümmiluugist. Peale Kodusõda opteerus lesk Ann keskmise tütre Clara Henriettega (abielus Dolega-Dziubinski) ja 12.07.1920 Kroonlinnas sündinud tütretütre Tamara Dolega-Dziubinskiga Eestisse ning elati Tallinnas.
Priidu poeg Aleksander (s.1870) ehitas omale Nurga naabrusse Saksasoaduks nimetatud eluaseme, millest pärastine Piiri koht kujunes. Ta rändas 1904.a välja Ussuurimaale ja koha ostis tema tädi Kadri (1852–1935) vallaspoeg Villem Vaga (1884–1962). Vana Jaani tütar Kadri oli Tumala mõisas von Stackelbergi teenijaks olnud ja tema vallaspoja Villemi sarnasus vana Stackelbergiga oli Muhus üldtuntud. Villem ehitas 1926.a uue maja, mida sestpeale Piiri kohana teatakse ja sellest on Piiri küla loos samuti juttu. Nurgal, mida 20.s hakati ka Vana-Piiriks nimetama, elas surmani Priidu ja pärast teda tema teise abielu poeg Artur Vaga (s.1911). Arturi naine Liina oli Hellamaa Väravalt ja kui peale 2. Maailmasõda Nurga ehk Vana-Piiri lootusetult lagunes, asus Liina kahe pojaga oma sünnikoju Hellama Väravale. Nüüdseks on see vana Päelda vabadikukoht kadunud.
Pärimustes räägitakse Tõnukivi vabadikukohast, mis asunud Selja ja Rätsepa juures ja selle olevat rajanud Igaküla Matsi-Ansu noorelt surnud sulase Andrus OSA vanem poeg Tõnu/Timofei Osa (s.1842), kes hiljem omale Kapi mõisast Pihla latsikoha sai. Tõnukivi kohale olla hiljem ehitatud Selja maja. Tõnukivi lammutatud ja viidud Päelda Nurgale. Midagi selles pärimuses ei klapi, sest Mardi sulase Mardi p. Jaen rajas omale Nurga koha nähtavasti juba 1840-ndatel ja kui oli võimalik Tõnukivi maja Selja mäelt Piiri metsa alla viia, pidi see siin juba olemas olema ning rajajaks pidi sel juhul olema juba pärastise Pihla Tõnu isa Andrus (1817–1835), kelle viibimisest siinkandis aga andmed puuduvad. Väidetavalt olevat uue maja Seljale ehitanud Mardi Juri neljas poeg Jaen/Ivan Vaga (s.1816), kes 1856.a Paenase Tõnisele asus ja seal pereneheks sai, aga kus Pihla Tõnu sel ajal oli (latsikoha saamiseni oli veel üle 10 aasta aega), jääb selgusetuks! Usutavam on teine Vassili Kolga pärimustel tuginev teave, et Paenase Tõnisele asunud Jaen Vaga Selja koha Tamse mõisas aidameheks olnud Raegma Mardilt pärit Jaen/Ivan Paistile (1807–1864) müüs. Huvitav on siinjuures, et see Jaen oli kunagi 18.s lõpus Kallastelt Raegma viidud Paistu Juri poja Lauri poeg, kes hingeloendite lõpuni oli kirjas Kuivastu mõisa all Raegma Mardi sulasena. Võib oletada, et lühemat aega Tamse rentnikuks olnud Arthur v. Buxhövden sai isalt – Kuivastu omanikult omale aidamehe! Ilmselt elas Seljal pikemalt aidamehe Jaani ainus poeg Mihkel Paist (s.1842), aga Mihkli noorem poeg Vassili Paist (1881 – 1968) olla V. Kolga andmeil 20.s alguspoolel Selja koha müünud selleks ajaks naabrusse asunud Uietoa e. Rätsepa koha omanikule Ivan Otsale (1887—1952). Viimane ühendas kaks väikekohta ja Selja maja lammutati.
Nii võib tõdeda, et palju räägitud Selja kohta (arvatavalt üsna Rätsepa naabruses) võib küll Päelda Mardi Jaani rajatuks (või siiski Pihla Tõnult omandatuks?) lugeda, kuid ta oskas õige varsti ennast Paenase Tõnisel peremeheks „munsterdada” (sellest on Paenase loos pisut rohkem juttu) ja 19.s teise poole on see pigem Paistide eluase olnud. 19.s lõpu (1880-91) Rinsi koguduse-nimekiri märgib Seljal 1864.a surnud Jaen/Ivan Paisti leske (Või Panga Tõnise tütar Riste Schmuul) ja nende poja Mihkli (s.1842) peret, kusjuures lisatud on märkus, et pere siit Hellama valda on ümber asunud.
Kruntimis-andmetes oli Mihkli ja Rõõda (Viiraküla Poali-Andruse sulase Aadu tütar; sünd. Leem, õigeusus Irina) noorima poja Vassili Paisti (s.1881) nimel veel väike 1,15-hektarine Selja maaüksus (lit.40) ja tema pere (naine ja 8 last) on kirjas ka viimases Rinsi nimekirjas, kus taas kinnitatakse, et pere on Hellama kogudusele „üle antud”. Nähtavasti on koht eluasemena hiljemalt peale esimest ilmasõda kadunud.
Vabadikukoha nr.46 rajas omale külast Lepiku poole 20.s algul Mardi esimese Jaani/Ivani (1836–1871) noorem poeg Georgi Vaga (1868–1927). Siinjuures on huvipakkuv kohanimi, mida tänased Maavalla Koja inimesed kindlalt muistse hiiekohaga seostavad! Seda ja ohvrikive on siit hiljaaegugi otsimas käidud ja Pühati Olga olla neile lahkeks teejuhiks olnud, kuid siinkirjutajale tundub selline muistsete pühapaikade „taasleidmine” pisut primitiivne! Samas võib rootsiaegse kaardi põhjal väita, et kuskil Pühati ja Allika kandis asus kunagi pool Päelda külast. Kus siin aga täpsemalt muinasaegne hiis võis asuda, nõuaks hoopis sügavamat analüüsi ja kaudsete tõendite leidmist (loomulikult ei saa muistse hiie olemasolu Sepamäe lähemas ümbruses eitada).
Pühati Juril oli Linnuse Eemult võetud Marega (Väljaots) viis poega ja neli tütart. Vanem poeg, 1895.a sündinud Ivan paistab peale ilmasõda Muhust väljas pere loonud. Samuti on teadmata noorima poja, 1910.a sündinud ja veel 1929.a koguduse-nimekirja märgitud Vassili saatus. Pühatile jäi Juri teine poeg Mihail Vaga (s.1901), kes Igaküla Ennu-Matsi Elenaga (Liik) abiellus. Vana Juri noorem poeg Aleksander Vaga (1906–1984) rajas omale 1940-ndatel Põesa koha, aga viies vend Georgi suri 2-aastasena.
Mihkli nimele sai 7,37-hektarine Pühati väikekoht. 1959. aastal oli Pühati pere 7-liikmeline: Mihkel ja Leena ning poja Uno pere (naine Vaike, aastane tütar Leevi ning äsja sündinud kaksikud Maret ja Marvel). Lõpuks jäi Pühatile Mihkli noorem õde, 1914.a sündinud Olga Vaga, kes 1959. aastal Allika Saima seltsiliseks oli.
1940-ndail ehitas Pühati Juri kolmas poeg Aleksander Vaga (1905-84) omale külast pisut lõuna poole (Laasu maale) Põesa koha. 1959.a olid selle kaks elanikku 53-aastane Sass ja tema vanem õde – 61-aastane Akiliina. Peale koha tühjaks jäämist omandas selle 1990. aastal Tamse Otsa Richardi poeg Lembit Ots (s.1959) ja Päelda noorim „suits” elas selle tõttu veel uuel aastatuhandel.
Rootsiaegse Koggela Matz’i maale asustas Nurme mõis 1770-ndatel ühe Juri pere, kelle päritolu ei ole seni selgunud. Esimese hingeloenduse ajal 1782.a kuulus talu veel Nurme mõisale ja peremeheks oli Juri ainus teadaolev poeg Aad (~1755—1813), kelle järglased said priinime PEEGEL. Siinkohal võiks märkida, et Päelda Juri juurtega Tartu Ülikooli ajakirjandus-kateedri rajaja Juhan Peegel on oma juuri otsides oletanud Päelda Peeglite ja Saaremaa Kaarma kihelkonna Peeglite sugulust, kuid et see peaks kaugele priinimede andmise eelsesse aega (18. sajandisse) ulatuma ja sellise suguluse arvestamine 1820-ndatel on üsna ebatõenäoline, siis tuleb ikkagi arvata, et taoline nimi Muhus ja Kaarmal üsna juhuslikult ning teineteisest sõltumata pandi.
Nagu juba korduvalt öeldud, läks 19.s alguseks talu (koos kogu Päelda külaga) Rinsi mõisale. Juri Aadul oli selleaegselt Lõetsa Jaanilt võetud naise Lutsiga kaks tütart ja neli poega. 3 vanemat last (Mare, Andrus ja Mihkel) surid väikestena; kolmas poeg Laas (1784–1846) jäi vallaliseks talu sulaseks ning peremeheks kinnitati Aadu noorem poeg Jaen Peegel (1789–1855). Tal oli Paenase Abru Tähve tütre Marega neli poega, kelledest esimene (Andrus 1815) on noorelt surnud, aga kolm poega said täisealisteks. Vana Jaen, muide, oli enne surma Rinsi-Kapi kogukonna-kohtu eesistuja. Jaani teine poeg, Jaen jun. Peegel (1821—1884) oli järgmine Juri peremees, aga kolmas vend Juri (1830–1917), kes 1851.a Mardi Marega õigeusus laulatati, sai 1860-ndatel omale Kapi Kaasiku latsikoha. Noorim vend Madis/Maksim Peegel sai Tupenurme Pangal peremeheks ja temast saame enamat teada Tupenurme loos.
Juri noor Jaen abiellus 1843.a Männiku-Jaani Käspri tütre Kadriga (Päelda Juri Peeglid jäid luterlasteks) ja sündisid taas neli poega ming 8 tütart, kuid kolm nooremat poega (Madis, Jaen ja Mihkel) surid alla-aastastena. Ainsana kasvas üles esimene poeg ja 20.s alguse peremees Juri Peegel (1845–1927). Temalgi oli Männiku-Juri Kadriga (Tuulik) neli tütart ja neli poega, kuid kaks vanemat poega (Andrus ja Mihkel) on jällegi mõne kuu vanustena surnud. Juri jagas 1920. aastal koha üles kasvanud kahe noorema poja Juri ja Villemi vahel. Esimene jäi kodus peremeheks, aga teine ehitas oma pooltalu külast lääne pool välja ja see sai Kaasiku nime. Kodus peremeheks jäänud noor Juri Peegel (1880–1949) oli juba 1905.a abiellunud Ruudu Aljasega ja viimases luteri personaalraamatus on neil kirjas ainus, 1909.a sündinud poeg Bernhard. Juri nimele sai kruntimisel 35,48-hektarine pooltalu. Ta ehitas ümber ka taluhooned, kuid kõige selle kolhoosile andmist ta enam ise pealt näha ei tahtnud.
1959.a oli Juril 2. Maailmasõjast pääsenud poeg Pärni (Bernhard; 1909-81) oma naise Akiliina ja nelja lapsega: Maire, Jüri, Ando ja Anne. Koju jäi vanem vend Jüri ("üldarvestuses" Juri IV) oma naisega, aga ka Liival elaval nooremal õel Annel sündis lapsi ja see Päelda põlistalu ei peaks ehk pärijate pärast muretsema.
Juri noorem perepoeg Villem Peegel (1889–1935) laulatati 1918.a Soonda Nuudi Juri tütre Ingel Soopardiga ja nad hakkasid oma elu külast pisut õhtu pool sisse seadma. Arvtavalt oli siia Kaasiku-nimeline elupaik juba 19.s teisel poolel tekkinud (paneme tähele Kaasiku-aluse toponüümi juba nn. reguleerimiskaardil), sest siit paistab Jaani poeg Juri selle kohanime juba 1870-ndatel Kapile viinud. Kruntimisel sai Villemi nimele 37,38-hektarine Kaasiku pooltalu.
Viimane luteri personaalraamat märgib Villemil ja Inglil neli poega (kokku sündis neid viis) ning 1922.a sündinud tütart Alma (s.1922). Esimene poeg, 1919.a sündinud Albert-Ilmar jäi viimasesse sõtta, aga 1921.a sündinud Mihkel elas vaid 3 tundi.
1959.a oli Kaasiku 8-liikmeline pere Päelda kõige arvukam. Peale leseks jäänud pereema Ingli olid siis kodus tema veel vallaline noorim poeg Heino ja kaks vanemat venda olid juba pered loonud (kummaski peres ka üks laps). Vanem vend Elmar (1924-92) soetas peagi oma perele Rinsi Sarapuu koha; noorem vend Heino läks hiljem Rinsi (Paenase) Uielule koduväiks ja Kaasikule jäi Põitse Nõmmesaadu Veldaga (Kolk) abiellunud keskmine vend Edgar Peegel (1928–2007). Edgar pärandas koha oma noorematele lastele (Triinu ja Priidu); vanem poeg Rein Peegel asus Raplamaale.
Seni on Päelda 13 suitsust nimetamata veel kaks nüüdseks kadunud vabadikukohta, millede asutajad on väljapoolt kogukonda siia asunud mehed.
Põitse Ännika kauaaegse peremehe Tõnise noorem poeg Ivan Kolk (1854–1924) abiellus 1878.a Nõmmküla Muda Mare vallastütre Kadriga (Rihvk; õigeusus Ekaterina) ja ehitas omale Päelda ja Paenase piiril eespool jutuks olnud Tooma-Saadu naabruses vabadikukoha. Jaanil ja Kadril said kirikukirja kolm poega ja viis tütart, kelledest küll vaid kaks poega ja noorim tütar Elena üles kasvasid. Esimene poeg Mihail Kolk (1886 – 1973) pidas hiljem kälimehe, Kallaste Ringa Sandriga Rinsis poodi ja teda peaks rohkem 20. sajandi Rinsi Poe asukaks lugema. Vasselist sai peale ministeeriumikooli lõpetamist üks enim maailmas ringi rännanud muhulane (vt. ka lühielulugu Ago Rullingo raamatus „Muhumaa” lk.603), kes enne viimast sõda Muhus pisut ka ettevõtlusega tegeles ja sooja õhu keskkütteseadmete firma asutas. Vanas eas oli ta Simistes ja lühemat aega ka Saaremaal kooliõpetajaks, aga enim mäletatakse teda innuka koduloolasena, kes oma tagasihoidlikke võimalusi arvestades jõudis üsna palju (tänast keelepruuki kasutades) muhu pärandkultuuri talletada. Nii saime käesolevaski pisut tema elamulugude kollektsiooni tutvustada ja peale A. Rullingo lühieluloo peaks Koguva muuseumis temast märksa rohkem materjale olema.
Vasseli rännakute ajal on Jaani-Saadul elanud ajutisi inimesi (Julia Tammik Nõmmkülast ja mõne aja ka Pühati Vagad). Jaani (ka Saadu-Jaani ja Selja-Saadu) jäi popsikohaks (kruntimis-andmetes oli 0.66-hektarine Saadu-Jaani nimega üksus vana Kadri nimel; sama nimega 3-hektarine juurdelõige aga hoopis ilma omanikuta).
Lõplikult kadus Jaani koht vist alles 1970-ndatel, kui külanõukogu indivuduaalomandi toimikuid sisse seadis ja tühjaks jäänud majad kohustati lammutama. Vassel suri oma naisekodus Külasema Mardil 1960.a, aga mis põhjusel tema sünnikodu kirjeldused ta elamulugude kollektsiooni ei ole jõudnud, seda ei oskagi siinkohal kommenteerida.
Vabadikukoha nr.VII/39 rajajaks võib pidada Paenase Tõnisel üles kasvanud Igaküla Ennu sulase Aadu poega Madis Lootust (1823–1883). Tema üheksast lapsest surid neli lapsena (nende hulgas kolm poega) ja ainsa pojana jõudis abieluni Juri Lootus (s.1872), kes enne Esimest maailmasõda asus mandrile. Ta müüs koha Kapi Riida Mihkli vanemale pojale Matvei Soop’ile (1857—1935, sündinud veel Tupenurme Neol). Madisel oli teadaolevalt ainus poeg Mihkel (s.1882), kes arvatavalt hukkus 1. Maailmasõjas ja 1888.a sündinud tütar Juula, kes abiellus ühe ingeri või karjala päritolu mehe Juhannes Peetri poeg Jelisejeviga ning pere elas enne viimast sõda Venemaal. Madis Soop võttis vanas eas oma hooldajaks Mardi Sassi tütre Alviine Vaga (ristitud Alevtina), kellele Paenase Ivardi Matvei Abe koduväiks asus. Peale nõukogude repressioone ja Mõisaküla Laasuga tühjaks jäämist 1949.a asus Abede pere Laasugale ja sealt hiljem Nõmmkülla, kuhu uus Ranniku nime saanud maja ehitati. Umbes samal ajal (1956 – 58) lammutati ka Taguküla maja Päeldas.
Kruntimisandmetes oli 11,12-hektarise väikekoha omanikuks Matvei Soop, aga sõja järel oli „maa me kõigi jagu” ja viimase maareformi ajal ei ole sellele maale „õigustatud subjekti” vist tekkinud. Peaks küll lisama, et sõja järel tuli mõneks ajaks Muhusse ka Jelisejevite pere "riismeid", aga et need Tupenurme asusid, oleks neist õigem Tupenurme kontekstis rääkida.
Mõnda aega esines koostatavas Muhu kohtade registris topelt-kandega Aru koht (kohaviidad PL02 ja LV16), sest Viiraküla Tähvena-Tooma kunagise peremehe Juri noorem poeg Andrus (1768–1846), kes Kansi Kaegul üles kasvas ja mõne aja Lepiku Mihklil oli, kui vanem vend Jaen seal peremeheks oli pandud (said priinime LINNUPÕLD), on üsna praegusel Levalõpma-Päelda piiril omale 19.s esimesel veerandil elupaiga rajanud. Hiljem on seda Päelda küla alla arvatud (ka 1959.a rahvaloenduse ajal), kuid tänaste külade lahkmejoonte järgi jääks see napilt Levalõpma territooriumile ja nii on kohaviidaks jäetud Levalõpma viit LV16 ning viidaga PL02 hakatud hoopis Päelda linnuse kohta märkima. Aru vabadikukohast on niisiis Lepiku ja Levalõpma lugudes juttu (eriti selle algusaegadest). Siin märgime, et Arule jäi Andruse poeg Mihkel Linnupõld (1813–1858) ja hiljem (vist Mihkli kasupojana) asus siia Igaküla Ennu kunagise peremehe, 1779.a sündinud Mardi pojapoeg ja Taguküla Madise hõimlane Kaarel Lootus (1847–1913). Kaarli vanem poeg, 1876.a sündinud Villem Lootus jäi Arule; noorem vend Mihkel suri lapsena. Villemi esimese abielu kolm last on kõik noorelt (1920-ndate algul) surnud; naine Mare (Keerd Soonda Jaagult) suri juba 1916.a ja Villem võttis teise naise Igaküla Ennult – Julia Matvei t. Liik, kellega lapsi ei olnud. 1959.a loenduslehel oli Päelda viimase kohana märgitud Aru, kus ainsana kirjas 34-aastane Mardi Sassi tütar Aino, sünd. Vaga, abielus Ülem (sai Soonda Uustalu Einvald Ülemi naiseks), kes siis Aru Villemi lese Juula hooldajaks oli. 1960-ndatel on koht kadunud.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et teadmata midagi Päelda orduaegsest ja varasemast asustusloost, võib seni küla parimaks ajaks lugeda (nagu Muhu kohta üldiseltki) “vana head rootsiaega”, sest taolist asustuse ulatust ei taastunud siin peale Põhjasõda enam kunagi.
2003.a; parandatud ja täiendatud mais, 2008 ja aprillis, 2009; ümber formateeritud jaanuaris, 2012 ning viimati üle vaadatud juunis, 2014.
Üldise arvamuse kohaselt olnud praeguse Vanamõisa küla kohal kunagine Muhu (ainus) ordumõis, mis taaniajal, 1626.a paiku praeguse Laheküla territooriumile, kunagisse Ennekyla vakukeskusesse ümber asustati. Tuleks siiski märkida, et orduaja lõpul ning peale Liivi sõda võis siin mõne suurema talu näol küll midagi tänases mõistes mõisa-taolist olla (teatakse isegi selle asukohta pärastiste Juri ja Tähvena talude vahel), kuid vaevalt see “rohkem” Ordule kuulus kui kõik ülejäänud Muhu külad ja talud. Ei ole ju selge, mis ajast üldse saab Muhus mõisast tänases mõistes rääkida, sest ilmselt oli Jüriöö-eelsel ajal Ordu ainsaks tugipunktiks kindlus-kirik Liival ja hinnuse kogumine kord või kaks aastas toimus paljudes tihedama asustusega piirkondades, mis pikapeale nn. vakuküladeks kujunesid. Orduaja lõpust on Muhus teada 13 sellist vakukeskust, aga küllap on millalgi ka Vanamõisas vakupidusid peetud. Pealegi tekib küsimus, millist vana mõisat märgivad 1569/71. aastate maaraamatud, kus Viiraküla vakuses esimesel kohal on kirja pandud adra-talumees Wannamoyse Mart ja 1592.a maaraamatus leiame Nurme vakuse peremehe Henno Wannemoise? Pigem võiks arvata, et “mõisa” lisanime said mõnikord lihtsalt vakukeskusteks olnud suuremate talude peremehed. Nii on, näiteks, Raugi Nõmme Toomast 1674.a aktis ka nimetatud Wannemoise Thomas, mis tõenäoliselt lihtsalt seda märgib, et kunagi on Nõmmel ehk vakukeskus olnud, aga ega sellepärast veel tavamõistes mõisat (peale suurema talu) ei pruukinud olla! Analoogilise näite võib Raegmast tuua. Mõisast kui oma haritava maa ja inimestega majandusüksusest ning elupaigast saab ehk Muhus enne Liivi sõda siiski vaid Kapi ja Kansi eramõisade puhul rääkida, aga kindlasti jäi Ordu lähimaks tugipunktiks peale Jüriööd rajatud nn. karistuslinnus Maasis.
Oli selle ordumõisaga nagu oli, aga väheste aardeleidude põhjal (paar hoburaud-sõlge jmt.) võib küll arvata, et püsiv asustus praeguse Vanamõisa küla kohal kindlasti ka muinasaega ulatub. Samas puuduvad meil varased kirjalikud allikad ja esimest korda esineb Vanamõisa nimi küla tähenduses esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645. aastast. Siin on Nurme vakuse kolmanda külana kirja pandud kahe adramaa suurune Dorff Wannamoys, kus ühel adramaal kannavad ühiselt koormisi Jürgen ja Hanno ning teisel Manni Gorris. Et viimased taaniaegsed vakuraamatud Tartu arhiivist on kadunud (fondi 854 vana nimistu 2-DII säilikut 1241 ei suudetud seal 21. sajandi algul enam kuidagi leida!), siis ei ole mõtet hakata spekuleerima, kas mehed olid mõisa “ümber asustamisel” Hingekülast Vanamõisa toodud või olid nad siinkandis põlised – pigem kipuks viimast uskuma!
Inimpõlv hiljem, 1674.a De la Gardie missiivis märgitakse Vanamõisa küla kahel adramaal juba viite peremeest: neli neist on Wannemoise lisanimega – Matz, Laur, Hann ja Teffen ning viiendat, veerandil adramaal koormisi kandvat nimetatakse Tanneme Lüll. Võrreldes neid nimesid rootsiaja lõpu kaardi andmetega (EAA.308.2.50) ja arvestades ka katkujärgseid “arenguid”, võib esimest kahte peremeest hilisemate Matsi-Laasu ja Lauri eelkäijateks pidada, kolmandat ehk Simmuga seostada ja neljandat pärastiste Tähvena ja Juri eelkäijaks arvata, aga Tanneme Lülle järglast ei oska nimetatd kaardi eksplikatsiooni-tabelist enam kuidagi leida.
Olgu öeldud, et nimetatud 308. fondi 50. säilik kujutab selleaegseid (dateeritud hinnanguliselt 1698. aastaga) Suuremõisa külasid Nautsest Viirakülani ja selle tervikpildi rasterkujutist on proovitud MapInfo digikaardina registreerida eeldusel, et Nautse selleaegsed talud enam-vähem hilisema küla kohal asusid ning kindlamateks "reeperiteks" valitud kaardil kujutatud Liiva kirik ja Suur kõrts Viirakülas. Kui lisada kaardile eraldi kihina hilisemate elupaikade punkti-koordinaadid (mustad viisnurgad), saame Vanamõisa küla osas illustratsiooniks tuua järgmise ekraanipildi:
Kõigepealt peaks tähelepanu juhtida illustratsiooni ülaserva jäävast Viiraküla Metsast paarsada meetrit Vanamõisa poole jäävale piirkonnale, kus nagu väikest põllulappi kujutatakse ja kaardiväljale oleks nagu "Wana Moisa Eug" (?) kirjutatud!? Paraku ei selgu kaardi andmetest midagi selle kohta, mida rootsiaegsed kartograafid on silmas pidanud ja "ordumõisasse uskujad" võiksid selles ehk "ära tunda" koha, kus kunagi tõepoolest Vanamõisa-Viiraküla ühiseid vakupidusid on peetud, aga siinkirjutaja arvates vajaks mõisa jälgede tuvastamine selles kandis siiski eraldi arheoloogilisi uuringuid.
Esmapilgul võiks arvata, et 19. sajandi hingeloendites kandsid Vanamõisa talud veel rootsiaegseid nimesid, aga hiljem talude juures toodud selgituste valgusel on seda ennatlik väita. Siiski võib Matsi-Laasu nime (hingeloendites lihtsalt Matsi) ka rootsiaegseks arvata. Lauril oli siiski üks sellenimeline peremees veel 18.s viimasel veerandil (Lauri Jahni Laur) ja küllap see talunimi ikka temast jäi, kuigi Lauri nimi figureerib Vanamõisas juba rootsiaja keskelt alates. Lisame, et 18.s adrarevisjonidesse jäi rootsiaegsest Laurist koguni kolm arvestusüksust – peale katku üle elanud Lauri Andrusse Jahn’i veel läbi kõigi adrarevisjonide tühjana seisev Lauri Andrus (1738.a on selle suuruseks ¾ adramaad) ja veerand-adrane Lauri Laas, millest poolt rentis 1738.a andmeil 2 rubla eest aastas keegi vaba mees Christoffer Martensen. 1778.a vakuraamatu järgi kasutas seda maad käsitööline Hinrich Johann Clemens, keda meetrikate ja esimese hingeloenduse põhjal saab Suuremõisa sepaks pidada ja küllap sellest võis ka kuuenda Vanamõisa põlistalu Sepa nimi tulla. Edasises vaatleme Vanamõisa põlistalusid ükshaaval veel pisut lähemalt selles järjekorras, nagu neid märgiti 19. sajandi hingeloendites. Põlistalud varustame küll järjekorranumbritega ja toome ka nende teadaolevad õumärgid, millede “autentsuse” eest siin-kirjutaja siiski ei saa vastutada, sest nii on need kunagi Piiri kooliõpilaste poolt üles joonistatud.
Rootsiaja lõpul rajati Nurme vakupiirkonna baasil Muhu neljas ametimõis (neid saab juba tavamõistes mõisadeks nimetada). Ehkki Vanamõisa küla oli seni Nurme vakupiirkonda arvatud, paistab see Nurme mõisa rajamisel olevat siiski Suuremõisale jäänud, sest 18.s adramaa-revisjonides on küla Suuremõisa esimese külana kirjas (Nurme mõisale arvatud külad olid adrarevisjonides eraldi pealkirja Nurmische Bauren all märgitud). 1778.a vakuraamatus on küla küll ka tervelt Nurme mõisa omaks kuulutatud, kuid esimeses hingeloendis 1782.a oli ta jälle tervikuna Suuremõisale kuuluvana kirjas. Lõplikult jäi Vanamõisa Nurme mõisa külaks alles mõisapiiride korrastamse järel 19.s alguses.
Nälja- ja katkuaja paistab Vanamõisa olevat suhteliselt hästi üle elanud. 1713.a protokollile lisatud vakuraamatus on juba kolm talu (hilisemad Lauri, Juri ja Tähvena) teovõimelisteks arvatud ja järgnevates adra-revisjonides kannab neljandana Suuremõisale koormisi ka Wannamois Simmo. Matsi-Laasu oli 1730-ndatel veel söötis, kuid hiljemalt 1744. aastast hakkas siingi Matze Laso Jack koormisi kandma. Sajandi lõpuks sai (Simmult) omale adra-talu asustuse ka seni vabade inimestega asustatud Sepa ja 18./19. sajandivahetuse nn. reguleerimiskaardid kujutavad Vanamõisas kuute talu. Need on kõige paremini jälgitavad säiliku EAA.2072.3.358 viiendal lehel VAU-keskonnas ja siin toome illustratsiooniks vaid "väljalõike" sellest säilikust nii, et Vanamõisa kõik 6 talu oma numbritega ekraanipildile mahuksid:
Kuus arvestustalu püsis Vanamõisas 19.s lõpuni. Kuigi talude tükeldamine sai võimalikuks juba 19.s lõpul, tekkisid osatalud (Kesküla, Uielu, Silla ja hiljem veel Randla) Vanamõisas alles 20. sajandil.
Uute talurahvaseadustega 1860-ndatel moodustatud mõisavaldade aegu kuulus Vanamõisa Nurme kogukonda. 1869. aastal asutati siin ka luteriusu külakool, kus pikemat aega oli kooliõpetajaks Simmu Tõnu Kann (1849–1923). Juba enne mõisavaldade likvideerimist 1891.a oli moodustatud Nurme ja Suuremõisa ühine kogukond, mille uus vallamaja ehitati 1892/93. aastatel endise Vanamõisa küla maale Piirile. Piiri kujunes 19.s lõpul ja eriti 20.s algul uueks “tõmbekeskuseks” postmaantee ääres, aga sellest räägitakse juba eraldi Piiri küla loos.
EV-aegseis kruntimisandmetes olid kuus Vanamõisa põlistalu peaaegu võrdselt 55-hektarised (suurim oli 55,61-hektarine Sepa ja väikseim Lauri – 54,42 ha). 1939.a talundilehtede järgi olid enam-vähem esialgsesse suurusse jäänud Sepa, Juri ja Lauri; Matsi-Laasust, Simmust ja Tähvenast olid osatalud eraldatud (Randla eraldati Laurist alles üsna enne viimast sõda).
1949.a kevadel tehti Vanamõisast (koos oma Piiri “vabadikukülaga”) kolhoos “Jõud”, mis üsna varsti Viiraküla kolhoosiga “Uus Muhu” ja hiljem “Linnuse” ning Suuremõisa “Kajakaga” liideti. Sellest sai lõpuks ligemale poolt Muhu hõlmav kolhoos “Ühendus” ja Vanamõisa küla põldudele rajati selle töökojad ning muud ehitised. Sel ajal oli miskipärast kombeks ehitised ikka sulapõldu teha – peaasi, et “sai piirikivid maha maetud – maa me kõigi jagu!” Hiljem künti veel olemasolevatel põlispõldudel Venemaa mustmulla vööndi “standardite järgi” peaklibu ja rähk pinnale ning õhuke huumusekiht maapõhja. Siis võis asuda soost ja metsa-heinamaadest uudismaid tegema, aga ega siingi huumusekiht 30-40 sentimeetri sügavust kündi ei oleks võimaldanud. Võib ju küsida, et kus selleaegsete agronoomide mõistus oli, aga teatavasti ei ole mõistus kunagi maailma juhtinud!
Matsi-Laasu talu eelkäija oli Vanamõisas usutavalt juba rootsiajal üsna pärastise Uielu kandis – s.t. üks hilisema Piiri-poolsemaid. Kas 1645.a Manni Gorris just selle Vanamõisa kohaga seotud oli, jääb muidugi teadmata, aga 1674.a Matz ja 1698.a kaardi Matze Laatz (hiljem Laas kirjutatud) olid kindlasti talule hilisema nime andjad. Paraku ei saa me teada, kas 1744. aastaks siin koormisi kandma hakanud Matze Laso Jack (~1700–1763) oli Matsi ja Laasu otsene järglane või lihtsalt katkuga tühjaks jäänud tallu pandud peremees. Peale Jaagu surma peremeheks saanud Andrus (~1715–1783) ei olnud (vanust arvestades) ei Jaagu poeg ega ilmselt ka mitte noorem vend, sest 1783.a surmameetrikas on ühe 70-aastase naise surm, keda Matsi-Laasu Andruse ämmaks nimetatakse! Nii võib arvata, et vanal Jaagul kaks naist oli ja Andrus paistab esimese abielu tütrele koduväiks tulnud, kellega olid Andruse vanemad lapsed Ingel, Kadri ja Jaak sündinud (vanemad tütred olid esimese hingeloenduse ajaks juba mehele saanud). Andruse teiseks naiseks oli 1782. aastal 50-aastane Linnuse Salu-Jaani Tooma tütar Ingel, kellega sündisid poeg Mats (jäi Matsi-Laasu sulaseks) ja veel kolm tütart (Mare, Rõõt ja Made).
Peale isa surma sai peremeheks Andruse 1. abielu poeg Jaak [Saarväli] (~1753–1813), kes 1776.a oli abiellunud Koguva Tooma peretütre Ingliga ja meetrikais leiame nende 7 poega ning 4 tütart. Täisikka jõudsid neist kolm poega ja kaks tütart: vanem poeg Juri Saarväli (1779–1846) sai järgmiseks peremeheks; Mats oli edaspidi (nagu ka onu Mats) sulane ja Andrus võeti 1805. aastal nekrutiks. Siitpeale vaheldusid Matsi-Laasul peremeestena Jaagud Juride pojad ja Jurid Jaakude pojad Saarvälid. Tühi piirkond Matsi-Laasust loode poole (praeguse Piiri alal) kannab 1799. a kaartidel nime Saare Welly ja ilmselt selle järgi said Matsi-Laasu inimesed ka omale priinime.
Märgime, et vana sulane Mats (Andruse p.) suri vallalisena, aga “noorel” Mats Jaagu pojal (s.1782) oli 4 poega ja kaks tütart. Tema vanema poja Andruse (1812-78) pere oli omakorda üsna arvukas ja arvatavasti elas see juba eraldi talu saunas, mis selleks ajaks ehk kunagisel taluasemel pärastise Uielu kohal asus ja mida on mõnikord ka omaette vabadikukohaks – Matsi-Laasu Saunaks nimetatud. Matsi teine poeg Madis sõitis merd (meetrikas märgiti pootsman Madis), aga lapsed sündisid algul Linnuse Uielul, kust naine Kadri pärit oli ja hiljem asus pere Linnuse Rõtule, kust Madis/Matvei Madise p. Saarväli hiljem Leeskopale latsikoha sai. Vana Matsi nooremad pojad Jaak (s.1818) ja Juri (s.1827) võeti nekrutiteks. Vanem poeg Jaak jõudis ka teenistusest tagasi ja sai omale küla piirile Nurme mõisa maast soldatiplatsi, mida Ridasi küla all Põllu kohana on kirjeldatud.
Esimesel Jurist peremehel oli 4 tütart ja kaks poega. Vanem neist, Jaak Juri p. Saarväli (1824–1879) sai sajandi keskel järgmiseks peremeheks; noorem vend, 1836.a sündinud Madis oli viimases hingeloendis Matsi-Laasul kirjas ja suri 1902.a vallalisena, aga täpsemad andmed tema kohta meetrikais ei selgu.
Jaagul (peale katku kolmandal sellenimelisel Matsi-Laasu peremehel) sündis kaks tütart ja 1858. aastal ainus poeg, kes õigeusus Georgiks ristiti. Temast sai sajandilõpu Matsi-Laasu peremees Juri “teine” Saarväli. Juri abiellus 1878. aastal Külasema Leemeti Madise tütre Mare Vapperiga ja sündisid kaks poega ning kaks tütart. Vanem poeg Maksim (Madis) Saarväli jäi viimaseks Matsi-Laasu päris-peremeheks enne talumajanduse hävitamist. Viimases Rinsi koguduse-nimekirjas on tema poeg Aleksander (1910-90) ja tütred Liidia (1913) ning Salomonia (1920). Aleksander asus elama Tallinna. Peale viimast sõda tuli nooremale tütrele Salmele Kunnatilt koduväiks Ridasi Tõnu-Saadul sündinud Kaarel Ling (1922-82). 1959.a rahvaloenduse ajal olid Matsi-Laasul Salme ja Kaarel Lingud poja Jüri ja tütre Kariniga ning manuliseks 23-aastane Hilju Timofei t. Väärtnõu. Sellega jäi Matsi-Laasu koht Linnuse Salu-Jaani juurtega Lingude valdusse.
Enne jagamist oli Matsi-Laasu talu suuruseks märgitud 55,46 hektarit. Sellest eraldati kruntimisel Madise nooremale vennale Ivanile kolmandik ja tekkis Uielu osatalu; Matsi-Laasu suuruseks jäi 1939.a talundilehe järgi 34,82 hektarit.
Nagu juba märgitud, võib Uielu kohta pidada rootsiaegse Matsi-Laasu taluasemeks. Arvatavalt 19.s keskel oli siia jäänud talu saun, mis sai ehk juba sulase Matsi vanema poja Andrus Saarväli (1812-78) ja hiljem tema poja Aleksei Saarväli (s.1853) eluasemeks. Alekseil oli Paenase Kõue Marega (Tagaküla) kolm tütart ja 1887.a sündis poeg Maksim, kelle hilisem käekäik on seni ebaselge.
Matsi-Laasu viimase peremehe Madise noorem vend Ivan Saarväli (1890–1942) oli meremees, võttis osa Vabadussõjast ja oli hiljem Kaitseliidu Muhu maleva ning ka Eesti Vabadussõjalaste Liidu liige. Kruntimisel eraldati Ivanile kolmandik Matsi-Laasu talust ja tekkis Uielu osatalu, mille suuruseks 1939.a talundilehe järgi oli 17,55 hektarit.
Ivan abiellus 1925.a Juri Madise tütre Juulaga, kuid langes 1941.a nõukogude repressioonide ohvriks. Ivani ja Juula ainus tütar Leida asus hiljem Tallinna ja 1959.a rahvaloenduse ajal oli Uielul Linnuse Uieniidi Arturi õde Riina (Rita) Holm (sünd. Ling). Tema poja Reinu valdusse jäi Uielu koht Viimase omandireformi ajal.
Ivan Georgi p. Saarväli sündis 26. veebruaril 1890. aastal Vanamõisa külas Matsi-Laasu peres. Omandas üldhariduse kohalikus vallakoolis. Teenis 1909–1912 Riia lahel sõitval reisilaeval. Alates 1912. aastast teenis Vene mereväes miiniristlejal „Vidnõi“ madrusena kuni 1917. aasta lõpuni. Tuli siis puhkusele kodusaarele, kus langes Saksa vägede kätte ja oli mõni kuu vangis. Tegutses 1918. aasta lõpul ja 1919. aasta algul Muhu saare Omakaitses. Vabadussõja ajal mobiliseeriti Eesti mereväkke, kus teenis alates 25. märtsist 1919 suurtükilaeval „Lembit“ vanemroolimehena. Osales lahingutegevuses Punavägede ja Landeswehri vastu. Demobiliseeriti 1. järgu madrusena 13. aprillil 1920. aastal. Läti iseseisvuse kaitsmisel 1919. aasta suvel Riia all osutatud vapruse eest määrati Ivan Saarvälile Läti Karutapja orden. Ühtlasi omistati talle Läti Vabadussõja mälestusmärk ja mõni aasta hiljem veel läti iseseisvuse 10 aasta mälestusmedal. Pärast Vabadussõda tuli Ivan Saarväli tagasi Muhumaale isatallu, kus töötas mõne aasta. Sai isalt pärandusena 15,52 hektarilise maatüki, millele rajas Uuelu talu. Iseseisvusaastail tgeles talupidamisega. Ivan Saarväli kuulus kohalikku Kaitseliitu ja oli Muhu valla Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liige ning tegutses aastatel 1933–1934 Eesti Vabadussõjalaste Liidus. Abikaasa Juulia (sünd. Poleühtid) osales aga kohaliku Naiskodukaitse tegevuses.
Ivan Saareväli arreteeriti 1. juulil 1941. aastal, peeti algul kinni Tallinna Keskvanglas, kust viidi peatselt Irkutski vanglasse. Ta hukati 14. mail 1942. aastal Irkutskis. Tema viimne puhkepaik on teadmata.
Simmu talu rootsiaegse eelkäijaga seonduv on pisut ebaselge. Oma nime sai talu peale katku siin 18.s teisel veerandil ja sajandi keskel peremeheks olnud Wannamois Simmo’lt, aga kas Siim või Simmu oli rootsiaja lõpu Vanamõisa mehe Hanno Lemet’i otsene järglane, ei ole selge. Rootsiaegse kaardi järgi oli Hanno Lemet’i talu kolmest arvatava endise “mõisa” piirkonnas olnud talust kõige põhjapoolsem, aga 100 aastat hilisemal nn. reguleerimisaegsel kaardil (EAA.2072.1.358) kannab Simmu Toomase talu numbrit 3 ja asub selleaegsest Matsi-Laasust (nr.2; asus siis veel praeguse Uielu kohal) vaid pisut kagu pool. Sel ajal moodustas tee Uielust (Matsi-Laasust) lõuna pool suurema kaare, nii et selleaegne Simmu jäi Matsi-Laasuga samale poole teed. Uuematel kaartidel võiks Simmu selleaegset asukohta hinnata üsna praeguse Matsi-Laasu vastu üle tee.
Nähtavasti asus Simmu talu oma praegusele kohale (üsnagi rootsiaegse Hanno Lemeti talu kohale, algul toodud kaardipildil nr.20) alles 19.s algul (võib-olla Jaen Kannu peremeheks saades), aga mingeid jälgi talust 18.s lõpul võiks praeguse tee alt ja teest ida pool Matsi-Laasu naabruses leida, kuhu talu peale katku arvatavalt ühe Simmu-nimelise poolt oli üles ehitatud.
1778.a Nurme mõisa vakuraamatusse (erandlikult oli sel ajal Vanamõisa küla arvatud Nurme mõisale, kuigi lõpplikult jäi küla sinna kuuluma alles 19.s algusest) on kantud kaks 3/8-adrast arvestustalu: Simmo Thomas ja Simmo Jahni Juri. Esimest võib “järjepidevaks” Simmu talu peremeheks lugeda, aga arvatav Toomase noorema venna Jaani poeg Juri oli esimeses hingeloendis 1782.a juba pigem tulevase Sepa talu peremees, millest edaspidi eraldi juttu tuleb.
Varastest säilinud abielu-meetrikatest leiame vana Simmu Toomase kaks poega ja kaks tütart. Vanem poegadest, Toomas (~1742–1818) oli isa surma järel Simmul peremeheks; noorem vend Andrus on hingeloendite järgi Võlla Lollil sulaseks ja Võllas ta ka suri. Tema ainus teadaolev poeg Jaak (s.1786) võeti Napoleoni sõdade ajal nekrutiks ja edasised jäljed temast puuduvad. Toomase järglased said priinime SIMMO.
Meetrikate järgi oli “noorel” Toomasel kaks poega ja neli tütart. Miskipärast on Toomas 1811.a loenduse andmeil 1807. aastal vabadikuks kuulutatud ja peremeheks Simmul märgitud tema 1804.a naise võtnud noorem poeg Jaak [Simmo] (s.1782). Vanema venna Mardi (1777–1825) esimene naine ja poeg Mihkel olid selleks ajaks surnud. Mart jäi Simmul sulaseks. Ta võttis teise naise, kellega veel poeg Jaen sündis, kuid temagi suri aastaselt ja ainsana Mardi järglastest jõudis abieluni tütar Eed.
Noorel peremehel Jaagul jõudis Kessest võetud naise Ingliga poeg Juri (1806) ja kolm tütart sündida, aga 1812. aastal pidi temagi minema “keisri isamaad kaitsma” (nagu onu Andruse poeg Võllast) ja tagasi ta oma sõjateelt ei jõudnud. Sellega lõppes Simmode “dünastia” Vanamõisas. Jaagu poeg Juri ehitas omale hiljem Nurme mõisa piirile Tika vabadikukoha, millest Ridasi küla loos lähemalt juttu on.
1816. aastaks oli Simmul peremeheks seatud Igaküla Ennu Juri noorem poeg Jaen Kann (1761–1836), kellest juba mitmete küladega seoses on mujalgi juttu olnud. Ta oli esimese loenduse aegu (1782.a) Kallaste Rootsil sulaseks, hiljem Raugil ja Nurme mõisas (Lingal) kõrtsimeheks, ning teda tuleb Vanamõisa, Rässa ja Kesse KANNude esiisaks arvata. Vanem vend Mihkel sai Nautse Riimil sama (arvatavalt Jaani kõrtsmiku-ametiga seotud) priinime ning on samuti üsna arvuka Nautse KANNude sugupuu juureks.
Jaen Kannul oli kolme naisega neli tütart ja kolm poega (lisaks Tupenurme jäänud vallastütar Made, kes hiljem perekonnanime AHVENAS kandis). Vanem poeg TõnisKann (1792–1860) sai järgmiseks Simmu peremeheks; nooremad vennad Tähve ja Mart (1800-12) on noorelt surnud (1797.a sündinud Tähve surmakanne on küll meetrikast leidmata, aga hingeloendid teda enam ei märgi).
Tõnis Kannul oli Linnuse Neo Mihkli tütre Marega seitse poega ja neli tütart (viimastest üks surnult sündinud). Esimene poeg Jaen suri 3 päeva vanuselt, aga neli järgmist poega jõudsid abieluni; kaks nooremat poega Juri ja Juhan surid taas imikueas. Teine poeg Andrus Kann (1818-79) oli peale isa surma Simmul peremees ning koju jäi ka noorem vend Madis (1821-79), kellel omakorda oli seitse poega. Neljas vend Tõnu (1823-54) läks Kesse sulaseks ja jäi sinna koduväiks. Ta suri suhteliselt noorelt, aga temastki jäi Kesse kaks poega, kes mõlemad abieluni jõudsid. Viies vend Aadu oli kroonut teeninud, abiellus 1860. aastal, kuid võeti vist Vene-Türgi sõja eel uuesti teenistusse ja edasisi teateid temast ei ole. Aadu esimene poeg Andrus suri lapsena, aga 1866.a sündinud Mihail Kann oli hiljem Suures kõrtsis kõrtsimeheks ja rajas omale 20.s algul Piirile Mihkli ehk Kannu nimega mäletatava vabadikukoha. Tema pojast Vassilist on juttu Leeskopa Kästikiga seoses.
Simmule jäänud Andrus ja Madis võtsid teineteise järel Paenaselt naised (Andrus Paenase Andruse Ingel Kao ja Madis Mihkli Riste vallastütre Riste Vaga). Andrusel sündis 4 poega ja 5 tütart, Madisel 7 poega. Neist jõudsid abieluni Andrusel vähemalt 2 poega ja 3 tütart ning Madise seitsmest pojast vähemalt kaks. Kõik nad kasvasid Simmul üles. Selgusetu on seni kahe ühe-ealise Juri – 1855.a sündinud Andruse poja ja 1857.a sündinud Madise poja (ristitud Georgi) hilisemad käekäigud. Madise teine poeg sündis Aaduks, aga ristiti õigeusku salvimisel Stefaniks ja temast sai hiljem Rinsi ja Hellamaa köster. Sajandi lõpupoole asus ta perega Kuressaarde. Stefan Kannu lastest said ehk kõige nimekamad Muhu Kannud, kes Peterburi ülikooli lõpetasid: Nikolai Kann oli hiljem EV haridus- ja sotsiaalministrer, Aleksander Kann jurist ja Peeter Kann mitmete autasudega EV kolonel. Nende lühielulood on toodud A. Rullingo raamatus “Muhumaa” lk.597-599. Märgime, et enamasti jäid Simmu Kannud luterlasteks, aga ilmselt õigeusu köstriks (psalomštšik) pühitsetud Stefani tõttu olid Madise nooremad pojad kõik õigeusku salvitud või ristitud (peale selle ka Andruse noorema venna, soldat Aadu lapsed).
Andruse vanem poeg Madis Kann jäi Simmu peremeheks; noorem vend Tõnu (1849–1923) pidas pikka aega küla-koolmeistri ametit (algul kodus talutoas, siis Väljale ehitatud koolimajas ja lõpuks vist veel Rässaski). 1907.a soetas Tõnu omale Rässa Jaani talu ja tema järglastest on rohkem juttu Rässa küla loos. Ühe teate kohaselt ostnud Tõnu Kann Rässa Jaani koha Hellamaa kaupmehelt, “metskapten” Andrus Ebrause pojalt Vassili Ebrauselt, aga kuidas see endine Nurme mõisa talu viimase omandisse sai, ei ole siinkirjutajale teada.
Madis Kannu ajal hakkas Simmu Kannude “ramm raugema” – meetrikais leiame vaid kolm Madise poega, kelledest esimene, 1871.a sündinud Tõnu ja viimane, 1882.a sündinud Kaarel surid lapseeas. Üles kasvas vaid keskmine poeg, viimane Simmu päris-peremees Madis Madise p. Kann (1886–1942). Ta abiellus 1907. aastal Mäla Jaani-Andruse Eed Ausmehega, kuid “pojaõnn” oli Simmu koha maha jätnud (olgugi et suured sõjad tulemas!). Sündisid vaid tütred Juula ja Ella. Koduväid tulid Viiraküla Tiiriki-Mihklilt – vennad Väärtnõud, kes enne seda olid Ameerikas Suurel järvistul laevameestena olnud raha teenimas. Vanemale õele Juulale tuli 1932. aastal koduväiks vanem vend Vassili Väärtnõu ja algne 54,72-hektarine Simmu koht tükeldati: 36,4 hektarit jäi Madis Kannu nimele, 1/3 läks Juula kaasavaraks, millega Silla osatalu rajati.
Nooremale õele Ellale tuli 5 aasta pärast koduväiks noorem vend, 1904.a sündinud Ivan Väärtnõu ja nende pere jäi Simmule. Jõudsid kaks poega sündida, aga alanud kurjuse aeg jättis poisid varakult isata. 1959.a rahvaloenduse lehel olid Simmu elanikeks Ella oma 75-aastase ema Eedu ja vanema poja Elduriga (noorem vend Valdur oli nähtavasti loenduse ajal kodust väljas). Eldur Väärtnõu, kes ka käesoleva loo kirja panemisel on aidanud Vanamõisaga seonduvat selgitada ja täpsustada, sai viimase maareformiga isatalu tagasi. Tema noorem vend Valdur ehitas omale kolhoosiajal Simmu õue oma maja ja sellega oleks põlistalu nagu pooldunud, kuid käesolevas on Simmut ikkagi ühe kohana käsitletud, mille kohta alles järgnevad põlved oma otsuseid hakkavad langetama.
Nagu öeldud, sai Simmu Madise vanem tütar Juula kaasavaraks 1/3 Simmu talust, kui ta 1932. aastal Viiraküla Tiiriki-Mihkli Vassili Väärtnõuga abiellus. Sellega rajati Silla osatalu, mis 1939.a talundilehe järgi oli 18 hektarit suur. Hooned ehitati külast pisut Piiri poole selleaegsele “tõmbekeskusele” ligemale.
Vasseli ja Juula tütred Heljo ja Valve asusid peale sõda (kolhooside tulles) Pärnu; kaks poega (Kalvin ja Eldur) surid imikueas. Juula suri noorelt ja Rootsiverest võetud teise naise Selmaga oli Vasselil veel tütar Kati. Vassel, Selma ja Kati olidki kolm Silla elanikku 1959. aasta rahvaloenduse lehel. Katist sai abielludes Saaremäel ja sellega jäi Silla koht viimase omandireformiga Saaremäelide valdusse.
Rootsiajast jäi 18. sajandi adrarevisjonidesse Vanamõisas veerand-adrane Lauri Laasu arvestus-üksus, millest poolt rentis 2 rubla eest aastas sajandi teisel veerandil ja veel 1756.a revisjoni andmeil keegi Christof Martensen. Martensoni-nimelisi inimesi oli 18. sajandil ka Rinsi mõisas, aga üksnes kiriku-kirjade järgi on vabade inimeste (liiati veel liikuvate) jälgimine üsna lootusetu. 1778.a Nurme mõisa vakuraamatus on kirja pandud käsitööline Hinrich Johann Clemens, ilmselt samuti vaba mees, aga esimeses hingeloendis on Suuremõisa mõisarahva hulgas kirjas samanimeline mõisas sepaks olev mees ja ilmselt sellest tuleneb ka Sepa talunimi Vanamõisas.
Esimese hingeloenduse ajaks (tegelikult juba nimetatud vakuraamatus 1778.a) on adra-talumeheks tehtud Simmo Jahni Jurri (~1743–1807). Tuleb arvata, et Simmu katkujärgsel peremehel oli peale Toomase veel noorem poeg Jaen (~1715-75), kes varem Simmul sulaseks (või ka Suures kõrtsis kõrtsimeheks) olnud. Tema poeg Juri on seni söötis olnud ¾-adrasel Lauri Andrus’e maal peremeheks seatud (viimasest oli vakuraamatusse söötis olevaks veel vaid ¼ adraad märgitud) ja eluasemeks sai talle nähtavasti endine käsitööliste elupaik, mis jäi Sepa nime kandma. See Vanamõisa Simmu “liin” sai hiljem priinime PÄRAT (Perrati) ja neist on pisut juttu veel Linnuse ja Leeskopa lugudes. Nimelt said Juri ja poeg Jaen nn. reguleerimiste järel 19.s algul Linnuse Villemil peremeesteks ja Jaani pojapoeg Kaarel sai hiljem Leeskopal Värava latsikoha. Arvatavalt viimane Pärati-nimeline Muhus oli enne viimast sõda Tupenurme ja Kallaste vahele Lõetsa metsavahikohale asunud Vassili (Villem) Pärat, kellest järglasi ei jäänud.
Teises hingeloendis 1795.a on Simmo Juri pere vabadikeks arvatud ja Jurit märgitakse Suure kõrtsi kõrtsmikuna; Vanamõisa uude tallu on nüüd peremeheks seatud Juri talule nime andnud Juri [Poleühtid] vanem poeg Laas, keda loend nimetab Seppa Laas. Erinevalt Juri inimestest said Laasu järglased priinimeks ÜKSIK ja siitpeale jäi Vanamõisa Sepa talu Üksikute valdusse.
Laas Üksik (~1740–1825) elas kõrge eani, kuid meetrikate andmeil oli tal Rootsivere Runni Mihkli tütre Madliga vaid kaks poega, kes mõlemad noores eas isast varem surid. Vanem poeg Andrus (1785–1817) oli siiski 1809. aastal abiellunud ja temast jäid tütar Rõõt ning kaks poega Tähve ja Mihkel. Vanaisa surma järel oli Andruse vanem poeg Tähve Üksik (1813-80) alles 12-aastane ja vahepeal oli talus hooldajaks (ajutiseks peremeheks) Juri Tähve poeg Tähve Poleühtid (1799–1864). 1834.a loenduseks oli Sepa Tähve peremeheks kinnitatud ja jäi selleks vist surmani. Tema noorem vend Mihkel (1816–1889) sai omale vanas eas Ridasist latsikoha, mis samuti Sepa (ka Sepa-Saadu) nime kandis.
Tähve/Timofei Üksikul oli kahe naisega neli tütart ja kaks poega. Noorem poeg Mihail suri 5-kuuselt, aga Madis ja neli tütart jõudsid abieluni. Madis/Matvei Üksik abiellus 1860. aastal Riste Allikiviga (jälle Rootsivere Runni-Mihklilt, kust oli pärit ka tema vana-vanaema) ja võib-olla võttis isalt ka enne surma peremehe kohustused üle. Peale kahte tütart sündis 1871.a Madise ainus poeg Georgi Üksik, kellest sai 20. sajandi ja õigupoolest viimane Sepa peremees. Ta jäi varakult leseks, kuid sajandivahetusel sündisid tütred Julia (1894) ja Raissa (1902) ning nende vahel poeg Aleksander (1900).
Kruntimisel jäi Vanamõisa suurim talu (55,61 ha) jagamata ja praktiliselt sama suurena (55,21 ha) näidati seda ka 1939.a talundilehel (13,5 ha oli põldu).
Sepa Juri ainus poeg Aleksander Üksik võttis noorelt osa Vabadussõjast ja oli 1934-39 Suure-valla vallavanem ning ka Saare maavolikogu liige. Ta represseeriti juulis, 1941.a ja temast jäi ainus tütar Milvi (s.1932). Koos Milviga kasvasid Sepal üles veel pisut nooremad Sassi õe Raissa ja Aljava Matsi Juhani lapsed – Enda ja Haljand Naaberid, kes sõja orbudeks jäid. 1959.a rahvaloenduse ajal olid Sepal Sassi lesk Akiliina (sünd. Saat Linnuse Vana-Toomalt) tütre Milviga, Sassi vallaliseks jäänud vanem õde Julia ja noorem õde Raissa Naaber tütre Endaga (poeg Haljand pidi kodust väljas olema).
Kolhoosiajal ehitati Sepa õue sigala ja peale Suurt katku viimasena taastatud Vanamõisa põlistalu kadus selle "20. sajandi katkuga" esimesena.
Kuigi Tähvena talu 19. sajandil Tõnise (Tönnisse) nime kandis, võib seda ometi oma praeguse nimega kohata juba 1674.a aktis – Wannemoise Teffen! Siiski on rootsiaegse Tähvenaga (algul toodud kaardipildil nr.21) seotud ka Juri talu, millest edasises eraldi juttu tuleb.
Kohe peale katku, 1713.a Güldenstubbe protokollis on üheksandaks Suuremõisa teovõimeliseks taluks Teffena Jack, kus peale mehe ja naise ka poisslaps kirjas oli. Viimane võib sedasama Hindrikut tähendada, kes järgnevates adramaa-revisjonides Vanamõisa esimese peremehena – Wannamoise Hindrich kirjas oli ja alles 1778.a vakuraamatus on peremeheks Hindricke oder Tönnisse Teffe. Sellele Tähvele (~1730–1808) võiks juba perekonnanime KESKÜLA omistada, kuigi priinimede panekuni Tähve ise ei elanud. Märgime, et ühelt poolt seostab vakuraamatu kanne talu üsna kindlalt eelmise peremehe Hindrikuga ja teisalt rõhutab sugulust rootsiaegse Teffena Hanso Tönnise taluga, kus nüüd peremeheks üks Juri-nimeline ja mida tulebki pärastiseks Juri taluks arvata.
Talunimes kinnistunud Tähvel oli meetrikate andmeil viis poega ja kolm tütart, kes kõik abiellusid. Vanem poeg Mihkel Kesküla (1762–1832) sai isa surma järel Vanamõisas peremeheks (vennad Jaen ja Juri jäid talle sulasteks), aga kolmas vend Jaak (1766–1820) pandi “reguleerimiste” käigus Igaküla Ivardil peremeheks ja tema järglased said hoopis priinime PÕLLUÄÄR. Siinkohal peaks märkima, et mõneti segadust tekitavalt võttis selle perekonnanime eestindamise kampaania ajal Vanamõisa Juri juurtega Leeskopa Sauemäe Aleksander Poleühtid ja nii peaksid genealoogid 20. sajandi Muhu Põlluäärtel vahet tegema, kes “põline” ja kes eestindatud on.
Vana Tähve noorim poeg Tõnis (1773–1843) läks Koguva Jaagule koduväiks ja tema sai seal omale Koguva teomeeste nime AER. Kui nüüd arvestada, et Tähve kolme tütre lapsed kandsid veel kolme erinevat perekonnanime: Eedu lapsed RULL, Mare lapsed UUSTALU ja Rõõda lapsed VÄÄRTNÕU, siis osutub Tähve (arvatav Hindriku poeg ja rootsiaegse Jaagu pojapoeg) vähemalt kuue erineva perekonnanimega Muhu hõimu esiisaks.
Tähvenal toimus edaspidi pärimine Mihkli järglaste liinis ja talu jäi lõpuni Kesküladele; sulase Jaani (1764–1812) poeg Johann Kesküla pandi hiljem Linnuse Laasul peremeheks ja teise sulasest venna Juri (1771–1830) poeg Madis Linnuse Aadu peremeheks. Hiljem olid Linnusel sulasteks ka nende nooremad vennad – Andrus Jaani p. Laasul ja Mihkel Juri p. Aadul. Problemaatiline on aga Tähvena Jaani esimese poja, 1795.a sündinud Mihkli käekäik. Nimelt ei ole siinkirjutajal jaoks piisavalt selged Kõinastu Vana-Jaani 18. ja 19. sajandivahetuse inimeste meetrika-andmed, et otsustada, kas 1832.a Koguva Toomalt naise võtnud ja Muhus laulatatud Kõinastu Jaani Mihkel Kesküla oli Kõinastus sündinud mees või hoopis 19.s algul Kõinastusse kasulapseks antud/võetud Vanamõisa Tähvena Jaani poeg?! 1811.a Kõinastu hingeloendis on Teetlil kirjas üks 11-aastaseks (!) märgitud sulane Mihkel ja lisatud märkus, et ta 1809. aastal Muhu Suuremõisast Kõinastu on toodud ning oleks nagu Runni Jaani poeg! Kõinastu Jaanil, kus hiljem samuti KESKÜLA priinimeks saadi, surid hingeloendi andmeil 1803.a kaks venda Jaak ja Jaen. Kui viimasel ka nooruke poeg Mihkel järele jäi, jääb Vanamõisa Tähvena Jaani esimese poja saatus teadmata, aga ei saa välistada, et Kõinastu Jaanile ikkagi see 1811.a Teetlile märgitud noor muhulane Mihkel jõudis! Küsimus on eriti oluline seoses Kesküla priinime tekkimisega Kõinastus ja vajaks veel täiendavat uurimist ning selgitamist.
Vanamõisa tagasi tulles tõdeme, et 19.s alguse Tähvena peremehel Mihkel Keskülal oli Nautse Kästiki Jaagu tütre Lutsiga kaks poega ja kaks tütart. Vanem poeg Juri Kesküla (1819-77) oli sajandi keskel peremeheks, aga noorem vend Mihkel võeti 1842. aastal nekrutiks ja Krimmi sõja järel teda tagasi tulemas ei olnud.
Juri Keskülal oli Koguva Ansu Ingliga ainult kaks poega: vanem, 1841.a sündinud Madis/Matvei Kesküla oli järgmine peremees; Juri noorem poeg Mihail suri 4-aastaselt. Niisama lastevaeseks jäi ka Madise pere: peale sajandivahetusel peremeheks saanud ja kõrge eani elanud Georgi Kesküla (1864–1953) sündis veel vaid 5 aastat noorem vend Ivan, kes hiljem 1/3 Tähvena kohast sai ja omale Kesküla osatalu rajas.
“Noor” Juri abiellus 1884.a Maria Timofei t. Väliga Mõegakülast ja järgmisel aastal sündis nende poeg Matvei Kesküla (1885–1975), kes koos isa Juri ja poja Madisega enne viimast sõda Tähvena kohta pidas. Ema Mare suri 36-aastaselt ja 1908. aastal võttis Juri teiseks naiseks Kansi Kaegu Mihkli tütre Juula Alti, aga temaga ei ole kirikukirjade järgi lapsi olnud. Noor Madis Juri poeg jagas selles mõttes isa saatust, et ka tema esimene naine – Ingel Raunmägi Levalõpmalt suri oma kaksikute poegade sünnitusel 1908.a talvel (21. veebruaril vana kalendri ehk 5. märtsil uue kalendri järgi). Tähvena Madis kolmas Kesküla (1908-84) kasvas üles ilma ema rinda saamata (kaksikvend Vassili suri 2-kuusena). 1928.a abiellus kolmas Madis Põitse vabadiku, Tika Ivan Kolga tütre Elenaga ja neil sündisid neli tütart ning poeg Meinhard.
Peale Kesküla osatalu eraldamist jäi Tähvena talu suuruseks 36,4 ha, millest põldu oli 8,4 hektarit. Selle pidamiseks jätkus Tähvenal isegi oma pere tööjõust. Veel 1959.a rahvaloenduse ajal olid Tähvenal kirjas vana Madis oma teise naisega (Maria Aleksei t. Osa Igakülast) ja noor Madis naise ning noorema tütre Aimaga. Vanemad lapsed olid selleks ajaks kodust lahkunud – poeg Meinhard Tallinna (suri üsna noorelt südamehaigusse), vanem tütar Armilde Pärnu (tema alla-aastane poeg Eiki oli 1959.a loenduslehel Tähvenal) jne. Milleniumi ajaks oli Tähvenale jäänud Madise ja Leena noorema tütre Aima Tuusti pere.
Tähvena Juri noorem vend Ivan Kesküla teenis sajandi lõpul 7 aastat Kroonlinnas kroonut ja abiellus 20.s algul Kansi Käspri Elena Timofei t. Saksakulmuga. Nende ainus poeg Matvei langes Vabadussõjas ja kasupojaks võeti Leena vennapoeg, Andrei Ivani p. Saksakulm (1896–1972).
EV algaastail abiellus Andrei Aljava Matsi Tõnu tütre Akiliinaga, kasuisa sai 1/3 Tähvena talust ja rajati külast Piiri pool (Silla vastas üle tee) oma osatalu, mis jäi Tähvena perekonnanime kandma. 1939.a talundilehe järgi oli Kesküla 18 hektarit suur, sellest 5,7 ha põldu.
Reiu ja Liina lapsed lahkusid sõja ajal ja järel kodust: poeg Vaino (s.1925) töötas hiljem Kuressaares Saaremaa sidesõlme ülemana; tütar Helga (s.1932) lõpetas Tartu Ülikooli, abiellus Saaremaa mehe Kommeliga ja asuti Tallinna. 1959.a oli Keskülale jäänud Reiu lesk Akiliina Terenti t. ja manuliseks oli tal keegi 24-aastane Vaike Prants. Hiljem asus Keskülale Helga poeg Jaak Kommel (1952–2003) oma perega ja koht sai tema pere valdusse.
Kohe peale katku hakkas Vanamõisas koormisi kandma Teffene Hanso Tönnis – Güldenstubbe protokolli Suuremõisa talu nr.11. Järgnevais adramaa-revisjonides kannab see nime Wannamoise Tönnis ja on Vanamõisa teiseks ning kõige tugevamaks taluks (kupja talu). Paraku ei saa me kuskilt teada, mis suhe oli kohe katku järel teovõimelisteks arvatud Teffena Jack’ul (siin arvatud Tähvena eelkäijaks) ja nimetatud Teffene Hanso Tönnis’el, sest kaardil rootsiaja lõpust leiame vaid Teffene Hans’u talu (nr.21). Loomulik on küll mõlema varasemaks eelkäijaks 1674.a akti Vanamõisa Teffen lugeda, aga edasi peaks ehk Jaagu ja Hansu järgmise põlve esindajateks arvama, nii et Jaak elas katku üle vana mehena ja 1730-ndateks oli tema talus “tegija” juba varem nimetatud Hindrik, aga Hindrikuga sama põlvkonna mees ja hiljem kupjaks pandud Tõnis hakkas katku järel kohe koormisi kandma. Muidugi võis ka kahe järjestikuse Tõnisega tegemist olla (kupja talu pere koosseisu adrarevisjonides jälgides on see üsnagi tõenäone), sest juba 1713.a koormisi kandvaks arvatud Tõnis ei oleks ehk 1756. aastal enam eriti “teovõimeline” olnud! Lisame, et 19.s hingeloendites kandis Tönnisse nime hoopis praegune Tähvena talu ja Juri talunimeks oli Tehwena. Kui ei oleks 1778.a vakuraamatut, siis pakuks kõhklemata kupja talu hoopis Tähvena eelkäijaks ja 18.s esimese poole Hindriku talu Juri eelkäijaks, aga nimetatud vakuraamat väidab vastupidist! Olgu siinkohal veel mõtlemisaineks ära toodud kahe kõnealuse talu nimed viidatud vakuraamatus (EAA.311.1.419) ja esimestes hingeloendites, kusjuures märgime, et 1782.a loendis on Juri enne Tähvenat kirjas, vakuraamatus ja hilisemais loendeis aga vastupidi – Juri järgneb Tähvenale:
Selgituseks veel nii palju, et esimeses kolmes dokumendis on peremeheks talule ehk praeguse nime jätnud peremees: Tähvenal Tähve ja Juril Juri. 1811.a on mõlemad vanad peremehed surnud; Tähvenal ei ole kinnitatud peremeest märgitud (selleks sai Tähve poeg Mihkel), aga Juril on ajutiseks peremeheks sulane Jaen, kuigi esimese meeshingena märgitakse juba surnud Juri poega Tähvet! 1816. aastaks oli Tähvenal Mihkel peremeheks kinnitatud, aga Juril oli nüüd ajutise peremehe Jaani asemel Tähve poeg Jaen. Talunimedeks märgiti aga nüüd ja edaspidi Tõnise ja Tähvena, sest kaks Tõniset oleks segadust tekitanud (mitmes külas just taolist segadust ka esines!). Võib ju ka öelda, et taheti vaid mõned aastad peremeheks olnud Juri Tähve “nime jäädvustada” Kuidas ka ei olnud, aga vanadeks sugulastaludeks peame Jurit ja Tähvenat pidama. Samas ei ole mingit põhjust nende vahele jäävaid kunagise elupaiga jälgi “Muhu ainsa ordumõisa” asemeks pidada!
Nüüd aga konkreetsemalt Juri inimestest… Et esimeses hingeloendis POLEÜHTIDe esiisa Juri (~1724 – ~1803) naiseks oli temaga üheealine Koguva Matsi tütar Ingel, võib arvata, et Juri ehk oligi kupja Tõnise poeg (mitte väimees). Säilinud abielumeetrikais kohtame tema nelja poega ja tütart Eedu. Vanem poeg Laas pandi juba 18.s lõpul uue Sepa talu peremeheks (nagu eespool selgitasime). Juri teine poeg Andrus (~1748–1788) suri varases keskeas – tema naine sai Linnuse Vana-Tooma Andruse teiseks naiseks ja Juri Andruse ainus täisikka jõudnud poeg Tõnis võeti Linnuselt 1803.a nekrutiks. Sajandivahetuseks olid Juri perepoegadeks jäänud nooremad pojad Tähve ja Jaen (1766–1818) – mõlemad naisemehed. Hingeloendi väitel suri vana Juri 1803. aastal, aga meetrikast on surmakanne siiani leidmata! Nüüd sai Juri poeg Tähve (~1752–1808) mõned aastad peremeheks olla, aga dokumentaalselt ei kinnita seda muu, kui ehk Tähvest jäänud talunimi hilisemates hingeloendites. 1811.a oli vana Juri noorem poeg Jaen oma poja Andrusega lihtsalt peremehe (s.t. surnud Tähve) vennaks nimetatud, aga peremehena märgitakse hoopis sulast Jaani, kelle järglased said priinime RULL ja kellest vana Välja vabadikukohaga seoses veel pärastpoole juttu tuleb.
Tähve viiest pojast jõudsid abieluni vaid kaks – Tähve ja Juri (peale selle kaks tütart Eed ja Mare). Esimene poeg Andrus oli 6-päevaselt surnud ja 1816.a hingeloendis oli peremeheks seatud veel vallaline Tähve teine poeg Jaen (1794–1818). Ta suri paari aasta pärast järglasteta ja nüüd sai ilmselt peremeheks vana Tähve neljas poeg Tähve Poleühtid (1799–1864), aga 1825.a pidi ta minema onu Laasu tallu Sepale ajutiseks peremeheks (dient) ja 1826.a vaheloendis on Juril peremeheks märgitud vana Tähve noorim poeg Juri Poleühtid (1802–1864).
1834. aastaks oli Sepa Andruse poeg Tähve Üksik Sepal peremeheks kinnitatud ja Juri Tähve kodus tagasi (loendis esikohal kirjas), aga peremehena märgitakse endiselt nooremat venda Juri. Viimased hingeloendid Juril kinnitatud peremeest ei märgi – ju vennad solidaarselt seda rolli täitsid, kuni samal, 1864. aastal koos ka surid. Ilmselt oli vanemal vennal oma osa Tähvena püsimises talunimena, aga peale vendade surma hakkas meetrikates kohanimena Juri nimi figureerima ja küllap see oli selleks ajaks ka kõnepruuki ilmunud.
Vendadest jäi kokku viis poega: Tähvest kolm ja Jurist kaks, kes nüüd enam tallu ei mahtunud. Peremeheks jäi Tähve vanem poeg Jaen Poleühtid (1827-88) – nüüd juba kogukonna-kohtu poolt paika pandud. Tähve teine poeg Juri/Jegor Poleühtid võeti 1854.a nektutiks, aga pääses Krimmi sõjast tagasi ja sai Leeskopal latsikoha, mille kasupoja Matvei Rulliga välja ehitas ja mis hakkas Uietoa nime kandma. Leeskopal said latsikohad ka Tähve noorem poeg Mihkel/Mihail (s.1838) ja venna Juri vanem poeg Madis/Maksim (s.1833). Et mõlemad oma kohtadele kodutalu nime tahtsid, ristis Madis oma koha Vana-Juriks ja Mihkel enda oma Uie-Juriks. Juri noorem poeg Mihkel/Mihail Poleühtid (s.1848) läks Rässa koduväiks, kus omale Saunametsa vabadikukoha rajas, aga peale Ridasis latsikoha saamist kinkis Rässa koha oma ristipojale ja ehitas välja veel sama nimega latsikoha Ridasis.
Koju peremeheks jäänud Jaanil kasvasid üles kolm poega (noorim poeg Jaen ja kaks tütart surid lastena). Vanem poeg Madis Poleühtid (1853–1943) elas kõrge eani ja tema nimel oli kruntimisandmetes algne 54,88-hektarine Juri talu. Madise vend Juri teenis pikka aega tsaari-armees ja sai omale vastu Leeskopat Sauemäe nimega soldatiplatsi. Enamasti on seda Vanamõisa küla koosseisu arvatud (ka 1959.a rahvaloenduses), aga 2007.a külade lahkmejoonte järgi jääks see siiski Leeskopa territooriumile ja Leeskopa loos on sellest ka lähemalt juttu. Madise teine vend, Jaani kolmas poeg Mihkel rajas omale sajandivahetusel Piirile Männiku koha, millest lähemalt on juttu Piiri küla loos.
Juri Madisel oli Igakülas sündinud Kadri Ivani t. Väärtnõuga kolm poega ja tütar Juula (1895.a sündis teine tütar surnult). Vanem poeg Mihkel Poleühtid (1877–1937) abiellus 1902.a Levalõpma Aadu Mare Priiga ja enne esimest ilmasõda sündis neil 7 tütart (kuigi väidetakse, et sõdade eel pidavat poisslaste sündivus suurenema!). Kuhu nad kõik mehele said, seda teavad Vanamõisa inimesed siinkirjutajast paremini. Sel ajal halvakõlaliseks peetud perekonnanimi eestindati 1936.a ja selleks valiti PAJULEHT (Sauemäe Aleksander valis miskipärast PÕLLUÄÄR, mis kattub kunagi Igaküla Ivardil pandud priinimega).
Kruntimisandmetes oli algse Juri talu kaasomanikuks märgitud veel Timofei Noot, aga 1939.a talundilehe järgi oli koha suuruseks jäänud ikkagi 54,17 hektarit, millest põldu oli 14 hektarit. Mihkli teine vend, 1883.a sündinud Aleksander suri Juril järglasteta (Lõetsast võetud naine olla ta maha jätnud), aga noorem vend, 1889.a sündinud Madis jäi peale esimest ilmasõda Ameerikasse.
Mihkli eelviimasele tütrele, 1912.a sündinud Alviinele tuli koduväiks Raegma Juri Arteemi Jürjestaust (1916-45), kes viimasest sõjast küll tagasi jõudis, aga mõne aja pärast Saaremaal metsatõõl olles õnnetult surma sai. 1959.a rahvaloenduse ajal olid Juril kirja pandud lesk Alviine Jürjestaust oma vanema õe – vallaliseks jäänud Marega (eestindatud Pajuleht) ning meeshingeks oli 1901.a sündinud Nikolai Mihaili p. Kann – Simmu Aadu pojapoeg Piiri Kannult, kes kolmanda õe Iisaga (eestindatud Õie) oli 1940.a laulatatud. Juri koht jäi hiljem Alviine ja Arturi poja Kalvin Jürjestausti (s.1942) omandusse.
Vanamõisa Juri põlistaluga seoses tuleks rääkida küla ainsast vanast vabadikukohast, mis juba 19.s keskel Välja nime kandis. Peale katku kandis Levalõpmas poolel adramaal koormisi Mennike Jahn (NB! seda ei saa samastada pärastise Männiku-Jaani taluga, kuigi Jaen võis olla rootsiaegsest Männiku hajatalust Põhjasõja ajal Levalõpma külla asunud). Hiljem jäi koht sööti ja Jaani poeg Jaen (~1733-93) oli esimese hingeloenduse ajal Levalõpma Toomal sulane. Meetrikaist teame tema kahte poega ja kolme tütart. Vanem poeg Mihkel pandi hiljem Koristal peremeheks (järglased said nimeks PAASHALLIK, kuid see perekonnanimi kadus õige pea); noorem vend Jaen (1778–1818) oli algul Koristal sulaseks, aga sajandivahetuse “reguleerimiste” tuhinas sattus pastoraadi ja Nurme mõisa (või Suuremõisa?) “vahetuskaubaks” ning oli Vanamõisa Juril sulaseks. Kui Juril 19.s algul vana Juri ja poeg Tähve üksteise järel surid, oli sulane Jaen 1811.a loendis ka Juri (ajutiseks) peremeheks märgitud. Jaani järglased said perekonnanime RULL ja hiljem oli Vanamõisas ning latsikülades sellenimelisi üsna arvukalt. Siinkohal võiks meenutada Vassili Randmetsa märkmetes kirja pandud pärimusi, milledesse küll nimede ja daatumite osas tuleb üsna kriitiliselt suhtuda. Nende järgi olnud Jaen Rull (Randmetsal Juri!) Reina mõisas (?) aidameheks ja tema poeg Kaspar olnud eriti andekas poiss, kes seakarjas olles omal käel lugema õppis ning isegi saksa ja prantsese keelt omandanud! Küllap on siin pisut ka “ilukirjanduslikku liialdust”, aga märkimisväärsete vaimu-annetega see Kaspar-Käsper nähtavasti oli.
Jaen abiellus 1802. aastal Tähvena Tähve tütre Eeduga ja sündisid tütar Mare ning pojad Käsper (1810) ja Mihkel (1812; viimase sünnikannet Muhu meetrikas ei ole!). Hingeloendites olid Rullid Juri talu all kirjas ja raske on otsustada, kas jõudis juba Jaen omale enne surma Välja vabadikukoha ehitada või tegid seda pojad Käsper ja Juri, aga sajandi keskel kohtame Välja nime juba kiriku-meetrikais.
Käsper Rull abiellus 1833.a ja vend Mihkel 1837. aastal (sel ajal oli Välja koht ilmselt juba olemas). Käspri pere jäi tagasihoidlikuks – tütar Kadri ja pojad Juri ning Madis, kes kõik ka abieluni jõudsid. Nooremal vennal Mihklil seevastu oli kahe naisega viis poega ja kaheksa tütart, kelledest paljud küll väikestena surid, aga temalgi abiellusid kaks poega ja kolm tütart.
Vassili Randmetsa märkmetes seisab, et Kaspar (Käsper) olla külameestele lehest (?!) ette lugenud, kuidas peks peab kaduma. Kaspar pandud mõisa keldri kinni ja tema naine Mare (Nautse Mihklilt) läinud Kuressaarest õigust nõudma. Linna jõudes olnud pastlad lagunud ja jalad verel, aga kaebus olla Kuressaare vaimuliku abiga Riiga jõudnud, kust käsk tulnud Kaspar lahti lasta. Surivoodil olnud Kaspari soov, et poeg Madis saaks kooli pandud.
Käspri noorem poeg Madis/Maksim Rull saigi Tamse õigeusu kihelkonnakoolis nii palju koolitarkust, et oli hiljem Päelda Laasul ja Linnuse Neol küla-kooliõpetajaks. Hiljem sai ta Ridasis Vaarna latsikoha ja pidas ka oma kambris Vaarnal kooliõpetaja ametit. Teise latsikoha, Kopli ehk Nossa-Kopli sai Ridasis noorema venna Mihkli vanem poeg Jaen/Ivan Rull. Kahe Juri Rulli – Käspri vanema poja ja Mihkli noorema täisikka jõudnud poja pered elasid nähtavasti Väljal (vabadikest mehed otsisid sel ajal juba suvist teenistust Muhust väljas). Käspri poja Juri kuuest pojast jõudis abieluni vaid 1860.a sündinud Matvei Rull, kes Leeskopa Uietoale kasulapseks võeti. Mihkli poja Juri poeg Maksim Rull (1882–1913) läks koduväiks Ridasi Ranga-Vesiaale. Kõigist neist saame lähemalt teada veel vastavate latsikülade lugudes.
Viimases Rinsi koguduse-nimekirjas olid Väljale jäänud Mihkli poja Juri Rulli tütred Elena (s.1873), Irina (s.1876) ja Ekaterina (s.1887); nende 0,56-hektarine õueplats oli aga maa-andmetes miskipärast riukamehe – “tüdrukute” onupoja Nossa-Kopli Madise poja Ivan Rulli nimel. Kruntimisel Välja ei osalenud; viimane vanatüdrukutest oli 1959.a rahvaloenduse ajal Väljal 81-aastane Iriina Rull. Pärast tema surma omandas koha selleks ajaks sünnikoju Ridasi Saadule tagasi asunud Leeskopa Uie-Juri Eduardi lesk Iida (Adelaida) Alt ja hiljem jäi Väljale tema tütar Elle.
1871. aastal ehitati Vanamõisa eraldi koolikoht. Seni oli õpetust antud (luteriusu küla-koolina) Simmu talutoas. Koolimaja teatakse olnud Välja maja taga – sellepärast teda siin Väljaga seoses märgimegi, sest ei ole selge, kas teda tuleks ka n.ö. omaette “suitsuna” käsitleda ehk teisisõnu – kas selles koolimajas püsivaid alalisi elamikke on olnud? Kauaaegsel kooliõpetajal Simmu Tõnu Kannul ehk ei olnud põhjust alaliselt koolimajas elada, kuid kes teab? – ruumikitsikus sajandilõpu ülerahvastatud taludes on ju üldteada. Sajandi lõpupoole viidi kool üle Viirakülla (õigupoolest Vanamõisa ja Viiraküla piirile), kui Paenase Tõnise Ivani eestvõttel Rihva-Koplile koolikoht rajati, aga et Välja naabruses 20. sajandil veel kellegi eluase oleks tekkinud, sellest andmed puuduvad.
Vanamõisa kuues põlistalu, algul toodud kaardil kõige lõunapoolsem ja numbrit 18 kandnud, sai oma nime ilmselt 18.s viimasel veerandil peremeheks olnud Lauri Jahni Laur’ilt, aga talu rootsiaegseks eelkäijaks võib juba 1674.a aktis kirjas olnud Wannamois Laur’i lugeda. Suure katku järel kandis Vanamõisas koormisi Lauri Andusse Jahn (Güldenstubbe protokolli 10. Suuremõisa talu), keda hiljem adrarevisjonides Wannamoisa Jahn’iks nimetatakse. Kordame, et peale selle jäid adrarevisjonidesse Lauri Andrus’e ¾-adrane arvestusüksus, mis sajandi viimase veerandini söötis seisis ja osaliselt alles Sepale asunud Simmu Jaani Juri kasutusse läks ning veel ¼-adrane Lauri Laasu arvestusüksus, mis 18.s esimesel poolel oli vabade inimeste käes rendil.
Arvatavalt üsna varsti peale viimast adrarevisjoni 1756. aastal on talu peremeheks saanud Lauri Jahni Laur (~1702-87), keda esimene hingeloend 1782.a veel 79,5-aastase (?!) peremehena märgib. Loendi andmeil oli Laur rootsiaegsele Jaanile koduväiks tulnud – 80-aastaseks märgitud Wanamoisa Jani Tochter Ingel oli loendis samuti veel kirjas. Meetrikais esinevad ka Lauri 4 tütart ja kaks poega: Andrus (~1742 – 1817) oli järgmine Lauri peremees, aga noorem vend Jaen (~1760-82) suri noorelt vallalisena. Pere sai priinimeks KARBA, mis 19. sajandil siiski Muhust kadus. Andrusel sündis küll viis poega, aga kaks vanemat surid lastena ja järgmised kaks poega – 1780.a sündinud Laur ning 3 aastat noorem Jaen võeti teineteise järel nekrutiteks. Mõlemad jõudsid enne seda naised võtta: Laurist jäi kaks poega; Jaanist tütar ja poeg, aga mõlema ainsad täisikka jõudnud pojad võeti omakorda nekrutiteks ja ükski neist ei paista teenistusest tagasi jõudnud. Nii olid Vanamõisa Lauri Karbadel nekrutite andmisega üpris suured teened tsaarikrooni ees.
Andruse noorem poeg Mihkel Karba pandi “reguleerimiste” ajal Linnuse Tuulegil peremeheks, aga üsna varsti läks Tuulegi talu Neo Nõude kätte ja Karbade sugu hääbus ka Linnusel.
1811. aastaks oli Lauril peremeheks pandud Viiraküla Poali-Andruse Andruse poeg Andrus Randmets (~1749–1832). Et perekonnanimi alles Vanamõisas saadi (Viirakülas saadi samal ajal nimeks VAHA), võib Laurit siiski Muhu Randmetsade tüvitaluks lugeda.
Andrusel oli Rootsiverest võetud naise Eeduga kolm poega ja kolm tütart. Tavapäraselt sai vanem poeg Mihkel Randmets (1780–1855) järgmiseks Lauri peremeheks. Noorem poeg, Andrus "teine" Randmets seati millalgi enne 1834.a loendust Linnuse Jaagul peremeheks. Tema pere edasisest käekäigust võib Linnuse loos lugeda. Kolmas vend Tõnis (1791–1818) suri noores eas vallalisena.
Peremees Mihklil oli Matsi-Laasu Jaagu tütre Eeduga kaks tütart ja neli poega. Poegadest kasvasid üles esimene poeg Andrus ning 1830. aastal sündinud kaksikud Juri ja Tõnis. Andrus/Andrei (1821-60) sai arvatavalt peale isa surma peremeheks, kuid ta suri noorelt; temast jäid kaks tütart ja peale Andruse surma on peremeheks kinnitatud üks kaksikvendadest Juri Randmets. Ei tea, kas Juri ka tegelikult oli enne Tõnist sündinud, aga Tõnis asus peale kaksikvenna peremeheks saamist hoopis Liivale ja rajas seal pastoraadi maale (ilmselt ka pastoraadi loal) eluaseme, mida hiljem Raunmäe nimega tunti. Sellega seoses on Tolmu Tõnise kolmest pojast ja kahest tütrest pisut rohkem Liiva loos juttu.
Juri sen. Randmetsal oli 5 poega ja 5 tütart, kelledest pooled abiellusid; esimene poeg Mihkel suri aastaselt, teine poeg Juri Randmets (1864–1913) sai 19. sajandi lõpul Lauri peremeheks, kolmas poeg Andrus (1866-91) suri noores eas vallalisena, neljas poeg Tõnu Randmets (1869–1916) rajas omale sajandi lõpul Piirile Tõnu ehk Mulgi koha ja viies poeg sündis 1872.a surnuna.
Juri jun. Randmets abiellus 1884.a Nautse Pärdi Kadriga ja neil said 4 poega ning 4 tütart kirikukirja. Esimene poeg Mihkel (1891–1912) suri 21-aastaselt tiisikusse, 1894.a sündinud Andrus paistab olevat esimesse ilmasõtta (või Vabadussõtta?) jäänud ja kolmas poeg oli viimane Lauri peremees – Juri “kolmas” Randmets. Ta abiellus 1917.a Pallasma Tüü Riidu tütre Elenaga ja viimase kui õigeuskliku lapsed on Rinsi kogudus pidanud vajalikuks kirja panna (Lauri inimesed jäid üldiselt luterlasteks): kaks tütart ja aastaselt surnud poeg Anton.
Kruntimisel jäi Lauri talu tervikuna (algselt 54,42 hektarit) Juri ja tema õdede-vendade kaasomandisse. Üsna enne viimast sõda eraldati Juri nooremale vennale Vassilile veerand mõttelist osa kohast ja ta rajas omale põlisküla vastas üle tee Randla osatalu.
Juri nooremale tütrele Armildele tuli peale sõda koduväiks Hellamaalt Nisuaa Elmar Osa. Nende abielu oli lastetu. 1959.a olid Elmar ja Armilde ainsad Lauri elanikud. Hiljem ostis Randla Vassel kolhoosilt Lauri hooned oma vanemale pojale Lembitule (s.1943), kelle hiljem Leesla nime kandnud lese valdusse see Vanamõisa põlistalu lõpuks jäi.
Lauri Juri noorem vend Vassili Randmets (1907-84) abiellus Ridasi Kotsi-Vesiaa Akiliina Kannuga ja jõudis omale enne juunipööret veerandi Lauri talu arvel osatalu rajada, mille nimeks sai Randla (1939.a põllumajandusloenduses veel talu ei ole). 1959.a rahvaloenduses on juba Randlal kirjas peale Vasseli ja Liina nende viis poega: Lembit, Kalju, Tambet, Andres ja Sulev. Peale nende sündis veel ainus tütar Elve, kes hiljem Tartu asus.
Vassel hoolitses poegade tuleviku eest, kui kolhoos hakkas tühjaks jäänud eluasemeid müüma: vanemale pojale osteti Vanamõisa Lauri majad, Kaljule Ridasis Riida (Jaagu-Mihkli) koht, mille Kalju küll peagi maha müüs ja Tambetile Kansi Ranna. Sünnidefektiga Andres suri noorelt ja nooriem poeg Sulev jäi koju Randlale. Kui palju ja kellele endisi Lauri talu maid on viimase maareformiga tagastatud, jäägu siinkohal Randmetsade endi teada.
Sellega on Vanamõisa põlistalud ja neist hargnemised ammendatud. Varem on Vanamõisa küla alla arvatud veel 19.s lõpul tekkinud Piiri koht, aga sellel ei ole Vanamõisaga muud pistmist, kui et asus kunagise Vanamõisa küla maal vastu Rinsi kiriku (varem Rinsi mõisa) maid. Hilisemate külapiiride järgi jääb see koht siiski Piiri küla territooriumile ja seal sellest ka lähemalt räägitakse. Nagu juba varem öeldud, on samadel kaalutlustel jäetud Leeskopa küla käsitlusse muidu Vanamõisa koosseisu arvatud Sauemäe koht. Siinkohal tuleks siiski veel märkida viimasena tekkinud Vanamõisa “suitsu”
Selle ehitas kolhoosiajal Linnuse Neo Joosepi ja Salu-Jaani Riste poeg Endel Nõu. Tema vanemad olid omale Riste Salu-Jaani pärandiga Lõhmussalu osatalu rajanud, kus Endel oli sündinud. 1956.a Endel abiellus ja ehitas omale Linnusel Raja naabrusse uue maja (Koidu), kuid läks hiljem naisest lahku, müüs oma maja maha ja hakkas kolhoosi mesinikuks Vanamõisas. Siin tegi ta omale (algul teisaldatava) kerge ehitusega eluaseme. Hiljem tuli Endlile elukaaslaseks kauge sugulane – Linnuse Tuulegi juurtega Lepiku Liivaaugu Reiu ja Mare tütar Aili Nõu.
1990-ndate algul sai Endel tagasi vanemate maad Linnusel ja nad üritasid Ailiga Lõhmussalul talu pidada. Peale Endli surma asus Aili tagasi Vanamõisa ja 2008. aastaks oli Metsa maja püsivaks ning alaliseks elamiseks kõlblikuks ehitatud. Peaks lisama, et see Vanamõisa elupaik jääb vaid umbes 150 meetrit algul rootsiaegsel kaardil osundatud kohast Välja poole ja kindlasti peab seda Viiraküla samamimelisest vanast vabadikukohast eristama!
Nii saame 21. sajandi seisuga 13 Vanamõisa “suitsust” rääkida, milledest 11 (kui Simmul kahte suitsu lugeda, siis isegi 12) olid uues sajandi teisel kümnendil veel täiesti olemas. Märgime, et 1959.a oli Vanamõisas (koos Sauemäega) samuti 12 elukohta loetud. Seega võib küla olukorda Muhu keskmisega võrreldes väga heaks hinnata, kuigi inimeste ea ja arvu mõttes see ehk nii optimistlik ei paista. Ikkagi tuleks rõhutada, et Muhus ei ole vist ühtki teist põlisküla (peale väikese Aljava), kus võiks ligilähedaseltki sama palju elukohti kokku lugeda, nagu neid 19.s lõpul ja 20.s algul on olnud! Muidugi tuleks Vanamõisat selles plaanis koos “oma vabadikeküla” Piirga käsitleda, aga et viimasest algul vallakeskus kujunes ja kolhoosiajal see samuti keskuseks jäi, siis võib isegi väita, et vastupidiselt paljudele teistele küladele on kolhoosikord Vanamõisa püsimisele kaasa aidanud. Paraku ei olnud siin kolhooside hääbumise järel tekkinud põllumajandus-ühistu kuigi “jätkusuutlik”. Tänane vanem põlvkond võib selles ju Eesti Vabariiki süüdistada, kuid pigem jääb loota, et järgmine põlvkond siingi muutunud oludes oma koha leiab (kui siin halli taeva all meile ikka veel Aega on antud).
Juuli, 2006; täiendatud mais, 2008; ümber formateeritud märtsis, 2012 ja viimati kohendatud juulis, 2014.
|
OSCAR-2019
|
||
Raul Saaremets vestleb Mark E. Smithiga – Manchesteri legendaarse rock-bändi The Fall kuningaga, kes ei salli oma austajaid ja keda kardavad kõik muusikaajakirjanikud.
Mulle ei meeldi kirjeldada, miks on Mark E. Smith minu jaoks kõige olulisem persoon rockmuusikas. See peaks olema enesestmõistetav. Rääkida siin kompromissitusest, aususest või harvaesinevast intellektuaalsusest, mis on Mark E. Smithile iseloomulik, tundub kohatu ja banaalne.
Ma ei tea teist ansamblit, mis pärast kolmekümmet tegutsemisaastat latti endiselt nii kõrgel hoiaks, et enamik - isegi uusi tegijaid - sellest üle ei saa.
Meie jutuajamine toimus möödunud reede õhtul telefonitsi. Mark E. Smith, kelle tujukusest ja teda pelgavatest ajakirjanikest räägitakse legende, oli heatahtlik ja sõbralik. Tsiteerides Paadamit - Jumal oli tol õhtupoolikul eestlane.
Ja-jah. Me salvestasime pool plaadist Saksamaal Mouse On Marsi stuudios Düsseldorfis ja ülejäänud nagu ikka Rochdale'is. Aga see on tõsi, et ma tahtsin, et ta teistmoodi kõlaks. See on tore, et sa nii mõtled.
Kuidas siis nüüd nii, et te äkki Eestisse tulete? The Fall ei mängi ju tavaliselt eksootilistes paikades?
Ha-haa, on või? Tegelikult on nii, et meile soovitati Eestit. Inimesed, keda ma austan. Mitte muusikud - Ameerika DJd ja sedasorti rahvas. Oot, aga on siis Eesti imelik koht või?
Ha-ha-haa, ei, seda ma ei näinud. Ma usun, et see oli sitt, kõik ta saated on sellised. Sa peaksid nägema, kuidas ta Rumeenias käis - see oli uskumatu.
Aga ei, ma pean silmas tudengite saateid, noh, tead küll, need seljakotiinimesed. Ühesõnaga, nad soovitasid odavaid kohti, kus süüa ja magada - see oli väga-väga naljakas. Eesti.
No-jah, enamasti käivad siin inglased poissmeesteõhtuid pidamas ja sa ei kujuta ette, kuidas nad siin käituvad.
The Fall esineb tihti Ameerikas ja ma vaatan, et nood saavad nüüd endale musta presidendi. Mis sa sellest arvad?
Saavad või? No-jah, ma ei viitsi seda ammu enam jälgida. Ausalt öelda on mul Ameerikast kõrini. Liiga palju igasugu viisadejamasid ja ansambli sinna toimetamine on kallis. Minu silmad on nüüd pööratud itta - EESTISSE!!!
Kas sa õpetad uutele näiteks bassimängu - sest hoolimata koosseisust kõlab The Fall alati The Fallina?
Tegelikult mul pole nii palju kontrolli nende üle, kui arvatakse. Ma pigem soovitan neile ideid. Ma arvan, et paljuski sõltub asi sellest, et ma valin uusi liikmeid instinktiivselt.
Sa osalesid vahepeal tehnoprojektis koos sakslastega (projekt Von Südenfed koos Saksa duoga Mouse On Mars andis möödunud aastal albumi välja - toim.).
Samas on siin väga populaarsed ansamblid, kes on mõjutatud The Fallist. Nagu LCD Soundsystem näiteks. Ma räägin selle bändi fännidele alati, et kuulake parem The Falli viimast.
See LCD Soundsystem šokeeris mind, ausalt öeldes. Ma olin ühes Manchesteri plaadipoes ja ma mõtlesin, et see leti taga olev noor kutt norib, sest muusika mängis vaikselt ja ma mõtlesin, et see ON The Fall!
Ha-ha-haa, see on tõsi! Nad muutuvad väga ruttu familiaarseks. Iga paari-kolme aasta tagant tuleb plats puhtaks teha, ha-ha-haa...
Oh-jah, väga tõsised ja valivad tüübid on. Ma ise ei loe seda foorumit, aga teised grupi liikmed loevad ja kannavad mulle ette, mis toimub.
Kui ma töötan uue albumi kallal, siis ei kuula tavaliselt kunagi midagi muud. See segab. Kui, siis ainult naerumaterjali. Eile näidati televiisorist The Killersit ja selline süsteem on, et laulusõnad jooksevad subtiitritena. Neid on alati lõbus jälgida, parandab enesetunnet. Aga on head uut muusikat ka ja just Manchesterist tuleb huvitavaid asju praegu. Esinevad ainult klubides, plaate neil pole, ise on valged, aga laulavad nagu jamaikalased, ja taustaks on kiire reggae.
Ha-ha-ha-ha-haa... Ma tean küll. Sa pead mind idioodiks või? (Naerab pikalt) Kuule, ma olen ajalooga väga hästi kursis. Ma ju norin. Ma mõtlesin Punaarmee koori peale, hah-hah-haa...
Sa oled mõned näitlejarollid teinud jälle. Viimati pisiroll BBC 3 sarjas "Ideal" narkodiiler Jeesuse rollis. Me küll ei näe eriti Inglise kanaleid siin...
Ausalt öelda, mind see eriti ei huvita. Ma ei suudaks seda pidevalt teha. Mulle ei meeldi see maailm ja mulle ei meeldi eriti näitlejad ka. Häid näitlejaid on üldse väga vähe. Ma arvan, et tänapäeval hea näitleja kaugele ei jõua. Ütle mulle, Raul, suudad sa eristada neid Ameerika meesnäitlejaid? Mina küll mitte. Või siis naisnäitlejaid? Asi pole selles, et ma olen vana. Kogu see nähtus on hierarhiliselt üles ehitatud, mis on võõrastav. Pilt, mis avaneb BBCd seestpoolt vaadates, on kole. Mulle piisas kahest päevast. Tegin oma osa ära ja aitab. Hiljem küsiti, kas olen veel nõus mõnes kaasa tegema - ei, aitäh!
Nagu see, kui Badly Drawn Boy sulle küüti pakkus ja sa mõtlesid, et ta on taksojuht ning talle oma pintsakut tasuks pakkusid.
No see oravalugu kindlasti (Smith tegi ajakirjale Uncut antud intervjuus nalja, et tappis hekikääridega kaks Inglismaal looduskaitse all olevat punast oravat. Loomakaitsjate organisatsioonid võtsid asja väga tõsiselt - Aut.). See on uskumatu, kui suureks see asi puhuti. Isegi Rootsi lehed kirjutasid. Mu naine oli tõesti mures - mees on tagaotsitav! Mulle tegi nalja see, et Manchesteri lehtedes olin mina - kahe orava tapja - kolmandal leheküljel, Iraagis surma saanud kümme Briti sõdurit aga lehel kaksteist, ha-ha-haa... Praegu on nii, et kui sulle koer kõrri kargab ja sa virutad värdjale, siis pannakse sind kolmeks kuuks vangi!
Esimene korralik The Falli kauamängiv. Mark E. Smith (MES) särab, jutustades psychobilly saatel lugusid valgetest rastadest, surnud naabritest, lootusetutest narkosõltlastest, Põhja-Inglismaa nooblist töölisklassist jne.
|
OSCAR-2019
|
||
Sorrento poolsaar on maailmakuulus eelkõige oma võrratult ilusa rannajoone poolest. Puhkus Amalfi rannikul on täis Lõuna-Itaalia säravat temperamenti, põimides endasse pärllinnakesi, Capri peadpööritavaid lõhnu ja loodust. Selle märkamiseks ei pea tegema pikki väljasõite, vaid rikas maailm täis muusikat, maalilist loodust ja kaljunukkidel briljantidena hiilgavaid linnakesi ümbritseb Sind igal sammul. Lisaks õhtused meelelahutused traditsiooniliste tantsuetendustega ja ülipopulaarsete napoli laulukestega. Kõige krooniks on itaalia köök hõrgutavate mereandide ja ehtsa napoli pitsaga. Jääb vaid üle hüüda joovastunult mamma mia…!
Lisaks külastame turistide poolt vähem avastatud Apuulia maakonda. Itaalia „saapakonts“ pakub rohkelt omapärast arhitektuuri, joovastavat sööki-jooki ja puhkust kaunil Aadria mere rannikul.
Programm sisaldab reisigrupi tutvumisõhtut ja Maalehe piknikku, kus maitseme kohalikke spetsialiteete ja veini. Reisil on kaasas Maalehe ajakirjanikud.
Koguneme Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid. Otselend Tallinn-Napoli (kellaajad täpsustamisel). Palume kontrollida lennu väljumise aega vahetult enne reisi!
Napoli lennujaamast sõidame Sorrentosse. Majutus viiel järgneval ööl Sorrento piirkonnas hotellis***.
Hommikusöök hotellis. Külastame Pompeji linna varemeid. See on ainulaadne võimalus tutvuda maailmakuulsa antiiklinnaga. Linn, mis 79. aastal mattus 6-7 meetrise tuhakihi alla, on tänaseks saanud ainsaks tunnistajaks vanade roomlaste elust. Jalutuskäik minevikku toob üllatavalt hästi välja 22. sajandi taguse maailma: elamud, saunad, teatrid, ärid, hotellid, tänavavalgustid, liiklusmärgid… Märkame, kui kõrgel tasemel elasid antiik-roomlased ja kui palju me 79. aasta katastroofi tulemusena kaotasime.
Seejärel suundume Vesuuvile, kus igaühel on võimalus imetleda vaadet Napoli lahele ja vaadata kraatri sügavusse. Vesuuv – Il Vesuvio - on Euroopa kuulsaim vulkaan, mida külastab aastas ligi miljon turisti. Tema kõrgus, 1277 m, on pooletunnise mäkketõusu järel kättesaadav kõigile. Mäe jalamil kasvab kuulus viinamarjasort, mille marjadest pressitakse kohalikku veini „Lacrime Cristo“ (Kristuse pisarad). Maalehe reisiseltskond on alati hinnanud üksteisega hästi läbisaamist ja üksteise tundmist – degusteerime kohalikku veini ja teeme mõnusa tutvumisringi.
Õhtul pakume soovijatele võimalust vaadata Teatro Tassos rahvuslikku etendust napoli tantsude ja lauludega, mis on võitnud suurt populaarsust.
Hommikusöök hotellis. Amalfi ranniku ekskursioon laevaga (laevapiletid reisi hinnas). Ekskursiooni jooksul kohtame lisaks smaragdrohelise vee ja kaljuranniku kooslusele imekauneid väikelinnu. Positanos ja Amalfis peegeldavad kaunid liivarannad oma vetes rohelusse uppuvat kaljumassiivi. Teele jääb võluv Smeralda koobas (sarnaneb Grotta Azzurrole Capril), kus kohaliku paadimehe humoorikad seletused lisavad niigi salapärasele maa-alusele miljööle müstikat ja vürtsi. Positano on kuulsuste meelispaik ja seetõttu on seal ka hinnaklass, võrreldes teiste rannikulinnadega, tunduvalt kõrgem. Maitseka, romantilise ja värviküllasena võlub Positano eelkõige oma kaugeltki mitte pealetükkiva luksusliku miljööga. Jalutame linnas ja puhkame rannas. Amalfi – kunagine Apenniini poolsaare suurim ja võimsaim merevabariik, mille suurimaks vaatamisväärsuseks on võimas St. Andrea katedraal.
Õhtul suundume soovijatega Sorrento lähedal asuvasse Vico Equense külas asuvasse pizzavalmistamise meistriklassi kuuluvasse L'università della pizza söögikohta, kus vaatame, kuidas pizzasid valmistatakse ja tellime pizzat oma seltskonnale lausa meetrite kaupa.
Capri linna peaväljakule sõidame sadamast kohaliku bussiga. Lisaks õitele ja lõhnadele on Capri märksõnadeks Augustuse aiad ja Faraglionid. Esimeste külastamiseks jalutame peatänavat mööda saare teisele küljele, teiste puhul kasutame paati. Edasi sõidame jällegi kohaliku bussiga Anacapri linna, mille üheks olulisemaks vaatamisväärsuseks on San Michele villa. Selle rajas kuulus rootsi doktor ja teadlane Axel Munthe. Peaväljakult on võimalik tõusta funikulööriga Capri kõrgeima mäe, Monte Solaro tippu, kust avaneb tõeliselt ülev vaade kogu saarele. Võimalus supelda rannas.
Hommikusöök hotellis. Napoli linnaekskursioon: 600 aaastat e.m.a. kreeklaste poolt asutatud ja 320 aaastat e.m.a. roomlaste võimu alla langenud Napoli linn on kindlasti elamus omaette. Sellest linnast on pärit kõigile tuntud pizza, bel canto ning commedia. Napoli laulukesed on saanud maailmakuulsaks ning tihti loetakse neid lausa itaalia rahvalauludeks. Oluliseimad vaatamisväärsused on Plebiscito väljak ja sellega piirnev kuningaloss koos kuulsa San Carlo teatriga. Lähedal asub Vittorio Emmanueli uhke galerii ja võimas keskaegne Castel Nuovo. Omaette aega nõuab Arheoloogiamuuseum, kuhu on kogutud Pompei varemetest välja kaevatud originaalesemed ja kitsaste tänavatega Spaccanapoli linnarajoon, mis on täis ehtsat lõunaitaallaslikku saginat. Tagasi Sorrentos, külastame I Giardini di Cataldo tsitruseaeda.
Meie teele jääb omalaadne Matera linn, kus meile pakuvad huvi erilised koobaselamud – sassi. Tänasel päeval küll UNESCO maailmapärandisse kantud, oli II ilmasõja järgsetel aastakümnetel Matera koobaslinn justkui häbiks kogu Itaalia riigile ning siinseid elanikke majutati sunniviisiliselt oma elamutest kaasaegsematesse ehitistesse – ikka selleks, et rahvale mitte häbi teha. Kaljukoobastesse rajati ka jumalakodasid ning paljude kaljukirikute vanimad freskod on säilinud suisa 13. sajandist. Casa Grotta koobaselamu on taastatud perekonna abiga, kes siin varasemalt alaliselt elas, ning see annab meile võimaluse näha autentset sassot algupärase mööbli, majapidamistarvete ja isegi selle kunagiste elanike rõivastega. Koobaselamute piirkond on senini suhteliselt hõredalt asustatud, ent tänu UNESCO kaasamisele on Matera restaureerimine alanud ning täna leiame siit juba ka uusi meeleolukaid külalistemajasid ja kohvikuid.
Meie jätkame oma teekonda ning majutume kahel järgneval ööl Apuulias hotellis***. Õhtusöök hotellis.
Hommikusöök hotellis. Sõidame päevasele ringsõidule mööda Apuulia põnevaimaid paikasid (lisatasu eest).
Laupäev on Ostunis turupäev, uudistame põnevate lookas lettide vahel ja uurime Apuulia köögikunsti saladusi. Peatume Castellana maaaluse koobastiku juures. Sõidame liftiga maa alla 60 m sügavusel asuvasse La Grave koopasse ja suundume ringkäigule stalaktiitide ja stalagmiitide põnevas maailmas. Seejärel suundume UNESCO maailmapärandisse kantud Alberobello külakesse, mis võlub oma imetabaste koonuselamute poolest ja mis on kahtluseta kohaliku arhitektuuristiili erakordne näide. Üle tuhande trullo, nagu neid omapäraseid ilma sidusmaterjalita lubjakivikamakatest ja koonja värvimata katusega ehitatud elamuid siin nimetatakse, on vapustav vaatepilt. Edasi suundume Locorotondo linnakesse, kus soovijatel on kohalikus trattorias võimalik ühiselt lõunasööki nautida. Proovime kohalikku Apuulia spetsialiteeti, milleks on tibatilluke pastasort orecchietta – tõlgituna eesti keelde võiks see kõlada kui kõrvake.
Peale lõuanpausi teeme väikese jalutuskäigu Cisternino ajaloolises keskuses ning seejärel suundume Ostunisse. Le Murge mäeaheliku lõunapoolseimas osas kolmel künkal asuvat Ostunit tuntakse nimetuse all „valge linnake“ – valged majad, kitsad munakivitänavad, meeleolukas keskus. Õhtusöök hotellis.
Hommikusöök hotellis. Teeme hommikuse jalutuskäigu Bari ajaloolises keskuses. Jätkame oma teekonda. Keset Le Murge platoo tasandikku kerkib ootamatult meie ette oktagonaalne kindlus – Itaalias sündinud Saksa-Rooma keisririigi valitseja Friedrich II alustas kindluse ehitamist 13. sajandi keskel. Palju pole teada selle matemaatiliselt nii täpse konstruktsiooniga ehitise eesmärgist ja selle kaheksanurkne kuju on andnud aluse paljudele müstilistele oletustele. On arvatud isegi, et tegemist on teadusjanulise Federiku poolt ehitatud astroloogilise kalendriga.
Suundume tagasi Itaalia läänerannikule Napolisse. Aeg öelda arrivederci Italia! Suundume lennujaama. Õhtune otselend Napoli-Tallinn (kellaajad täpsustamisel).
* Napoli Arheoloogiamuuseum täiskasvanud 6,50 €, kuni 18a ja vanemad kui 65a tasuta, ISIC tudengid 18-25a 3,25 €
* Pompeij arheoloogia-ala külastus giidiga täiskasvanud 11 €, kuni 18 a. ja vanemad kui 65 a. tasuta, ISIC tudengid 18-25 a. ja õpetajad ITIC kaardiga 5,50 €. Hinnale lisandub kohaliku giidi tasu 4 € (kõigile).
* L'università della pizza õhtusöök, Fattoria Terranova agriturismo, lõunasöök Materas ja Locorotondos, mereanni õhtusöök – hinnad täpsustamisel.
Sorrento hotellis lisandub reisi hinnale kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud turismimaks summas 1 €/in./öö hotellides 3* ja 1,50 €/in./öö hotellides 4*. Turismimaks tasutakse hotellis kohapeal ning seda ei ole võimalik ette tasuda Eestis. Turismimaksust on vabastatud alla 18 a. kliendid.
* Tervisekindlustus al. 8,21 €, maksumus sõltuvalt vanusest (kuni 65 a., vanematele kõrgem tariif, lisainfo reisikindlustuse kohta). Soovitame vormistada ka reisitõrkekindlustuse!
* Lennukis on lubatud äraantav pagas kaaluga kuni 15 kg ja mõõtmetega kuni 32x84x56 cm. Lennuki salongi tohib kaasa võtta ühe käsipagasi ühiku, mille kogukaal ei tohi ületada 5 kg ja käsipagasi maksimaalne suurus ei tohi ületada mõõtmeid 55x45x25 cm.
Ärasõidupäeval vabastatakse hotellitoad vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. Toa kasutamise pikendamine sõltub hotelli võimalustest ning see tasutakse kliendi poolt kohapeal.
Lisainfo ja broneerimine telefonil 680 4458 (Maaleht), 611 0600 (Germalo) või e-posti aadressil reis@maaleht.ee.
|
OSCAR-2019
|
||
Elasime rahulikult oma elu, sõitsime ringi oma Armadillo XT-ga (millele ostsin isegi turvakaare juurde), kapis ootas oma aega Baby Jogger City Mini Double ja kõik oli justkui otsustatud.
Ja siis teatas sõbranna, et on veel üks sõbranna sõbranna, kel on pakkuda Bugaboo Donkey. Idülliline rahu sai hetkega rikutud.
Meil oli plaan küll, et talveks ka mingi kobedam käru vaadata, sest BJ lumes ilmselt edasi ei läheks, kuid silmapiiril oli mul pigem Baby Jogger City Elite, mida siin vahepeal proovida saime ja millele saaks peale panna meil juba olemas oleva BJ vankrikorvi. Kahjuks on see Elite mudel Eestis igalt poolt otsast ja ka järelturul eriti ei liigu ja nii ma siis olingi pigem seisukohal, et eks ootame seda talve ja siis vaatame.
Muidugi kohe, kui sellest Donkeyst kuulsin, ma teadsin, et see oleks ideaalne, ka talvel – vahet pole, kas ühe või kahe lapsega. Mõtlesime ja arutasime Teeduga, et mida teha, kas võtta või jätta, aga arvestades, et Donkey on ka selline käru, mida praktiliselt meil kasutatult ei liigu või kui, siis, väga harva, siis otsustasime sellest võimalusest haarata. Kõige rohkem pani mõtlema/kahtlema see, et müüdav käru oli mono versioonis, ehk siis ühe istmega/korviga, seega peaksime siis kahe lapsega kasutamiseks teise istme juurde ostma, aga lõpuks tundus see suht tehtava ja hea plaanina ning Bugaboo Donkey saigi ostetud.
Praegu on siis plaan, et kasutan kuni beebi saabumiseni Donkeyt mono versioonis, kui beebi käes ja vaja kahe lapsega liikuda, siis esialgu kasutame Baby Jogger City Mini Double-t, kuna sellel on mul olemas ka beebile korv ja ilmad peaksid siis veel üsna suvised ja lumeta olema. Talve eel siis teeme väikse reisi Soome (või noh lihtsam variant – tellime) ja ostame ka teise istme, et oleks võimalik ka lumega kahe lapsega liigelda. Kui JJ sel ajal soovib veel ka oma päevaune õues teha, siis rõdul magamiseks sobivad mõlemad kärud (muideks, üks emme müüb ka selliseid istme katteid BJ city minile, millega saab lapsel jalad magamise ajaks üles tõsta, mulle just nüüd turgatas, et just seda oleks meil JJ Baby Joggeri istmele ka vaja).
Ja nagu näha, siis sellest võrrandist on välja jäänud meie nunnu Armadillo XT, temale oleks jäänud ehk turvahälli “rataste” funktsioon, aga see tundus raiskamisena ja ma arvan, et ta tahaks ja vääriks pigem ikka kuskil rohkem seiklusi. Seega, läks ta müüki ja osteti ära ka juba (täiesti jube, kui kahju oli sellest kärust loobuda, sest sel kärul olid olemas tõesti vist kõik head omadused, mida ühelt jalutuskärult tahta).
ps, kui kellelgi on pakkuda mingit toredat soodsat kergkäru, mis sobib Maxi-Cosi turvahälli alla (koos adapteritega), siis võib mulle kirjutada.
– istme(d) saab panna mõlemas sõidusuunas (näoga sõidu suunas on 2 asendit, seljaga sõidu suunas on 3 asendit sh lamav), kallet saab muuta ühe käega
– on võimalik kokku panna ühes tükis, aga ei jää väga kompaktne, seega väga väikse autoga võib transpordi osas veidi hätta jääda. Kokku panemiseks on vaja kahte kätt
Donkey liigub tõesti ülisujuvalt, manööverdada on väga lihtne, ka siis, kui käru lükata vaid ühe käega. Välimuse osas on ta suht petlik, see mono variandi külgmine ostukorv tekitab visuaalselt mulje, et käru on suur-lai, samas kui ikkagi proovida mahtuda ja läbi sõita – näiteks poes riiulite vahel, siis tegelikult ei ole muidugi mitte mingit probleemi (sest ta pole ju tegelikult laiem, kui paljud tavalised ühe lapse vankrid). Ka trammis mahub Donkey mono täpselt kärule mõeldud kohale.
Mono versioonile lisab mugavust külgkorv, mis kinnitub istme kõrvale. Enam ei pea poes käies lisaks käru lükkamisele ka mingi poekorviga jahmerdama, laod aga asjad kõik sinna BB korvi ja isegi kui hoiustad oma käru autos, siis saad selle korvi kerge liigutusega raami küljest lahti ja saad tuppa viia nagu tavalise poekoti (ainult, et siis miinus see tavaline tüütu paber- või kilekott või korduvkasutatav kott, mis maha kipub ununema), korvi kandevõime on 5kg. Ühtlasi ma praegu rasedana liiga palju ei viitsi käru alt korvist asju võtta või sinna panna, eks see kasvav kõhuke ikka natuke kipub ette jääma – ka siin on abi sellest külgkorvist, sest saan kõik vajaliku hoopis seal hoiustada ja igasugune kummardamine jääb ära. Samas on see käru alumine pakikorv ka üsna suur (ja kannatab kuni 10kg!!), kuid kui Bugaboo Cameleoniga võrrelda, siis on see lahtisem ja ei käi pealt kinni, seega tuleb asju seal hoides siiski natuke sättida, et poleks ohtu mõnest asjast ilma jääda.
Kuna meie Donkey on vanem mudel, siis selle kaarvari on sellise keskmise suurusega, magamise ajaks olen kasutanud Dooky katet (ja soovitan ka teistele, kuna selle käru/vankri avale panek ei sea lapsi ohtu nii nagu mingi suvalise teki/linaga ava katmine. Dookeyl on juba kinnituskohtade juures avad, kust õhk sisse saab, selle saab takjakinnitusega üles rullida ja ees hoida vaid nii pikalt, et varjaks päikse lapse silmast või hoopis käru külge siduda nö telgilaadselt, et alt õhk liikuma pääseks).
Teleskoop lükkesang on igati mugav, see teeb käru sobivaks nii lühikesele kui ka pikale lükkajale – pikendamise vahemik on üllatavalt suur (seda, et hakkaks nö käru peale astuma, pole mul ette tulnud). Käepide on vahtkumm kattega, mis küll käe all on mugav kuid kui on palju käru transportimist, siis võib kergest viga saada ja laguneda. Sanga küljes on ka pael, mis ümber käe käib ja mida mulle väga kasutada meeldib, kuidagi hea kindel tunne on nii jalutada, kui tead, et käru su küljes nö kinni.
Istme(id) saab raamile panna mõlemas suunas ja kuigi JJ on juba pikemat aega sõitnud meil nägu sõidu suunas, siis nüüd Donkeys istub ta jälle näoga minu poole, eks vaatame, et kuidas ta soovib, kui on käimist rohkem sellistes kohtades, kus tal rohkem uudistada, siis tahab ta ehk jälle teistpidi istuda. Olemas on kohe kaasas ka turvakaar ja juurde saab osta ka hästi funktsionaalse topsihoidja/kandiku/snäkitopsi, mis käib turvakaare asemele (vaata tutvustavat videot siit). Istme materjal ei ole kuigi pehme, aga on samas lihtsasti ka niiske lapiga puhastatav, juurde saab osta ka Bugaboo istmepehmenduse (meil on olemas punane, aga ma pole kindel, et see just päris “meie värv” on, samas peaks selle siiski ära proovima, meil on olemas kuumadeks ilmadeks ka muidugi universaalne aeromoov kate, mida julgen väga soovitada). Talveks on olemas soojakott – kel Bugaboo käru, siis minu kogemus ütleb, et soojakott tasub sama firma oma osta, kuna sinna lohuga istmesse päris kõik ei sobi ja ei jää hästi paika. Meil vedas ja see oli antud käruga kaasas. Kaasas oli ka Bugaboo vihmakile, mis käib tihedalt ümber istme, kuid lapse kärusse panekuks ja sealt välja võtmiseks peab kile maha võtma – ma ei tea, kas uuematel kiledel on see kuidagi ümber disainitud või ei. Proovisin nüüd nädalavahetuse vihmas sinna peale ka Brio universaalset kilet ja sobis ka väga hästi. Miinusena ei ole siis alumisel korvi osal mingit erilist vihmakaitset (külgkorvile on see võimalik juurde osta). Putukavõrku komplektis ei ole, saab osta BB originaali või siis kasutada mõnda universaalset (meie lemmik on Brio universaalne võrk).
Raame on Bugaboo Donkeyl kahte värvi – üleni must ja siis alumiiniumi värvi, meil on see viimane, tavaliselt on see alumiinium variant ka pisut soodsam. Rattad on suured ja õhkkummidega, esirataste fikseerimise ja lahti tegemise saab teha ka jalaga, ka pidur on tavaline jalgpidur. Tänu sellele, et rattad on nii suured, läheb see käru suht igalt poolt läbi, vahet pole, kas kehva kattega tee, muruplats või terviserada, teised kasutajad kinnitavad, et probleeme pole ka lumes.
Muideks, kui Donkeyle juurde panna ka näiteks istmega seisulaud, siis saab seda käru kasutada lausa 3 lapsega!
Lähim koht, kus uusi Bugaboosid (ka Donkeyt) müüakse on Soome, soodsaim netipood, mis siiani leidnud olen on Hollandi babycare.nl.
Me oleme seda nüüd kasutanud nii ühistranspordis kui ka autos, nii linnas shoppamiseks kui ka nädalavahetuse tripil, kus ette tuli igasugust maastikku ja ilmaolusid – midagi nuriseda ei ole, sest tegemist on tõesti super mugava käruga. Mul on tõesti väga hea meel, et meil õnnestus siiski Donkey endale saada, sest ükskõik kui lahe see käru piltidel ja videodes tundub, on see päriselt kasutades isegi veel parem 😀
BB Donkey on kärude minivan, siia kärusse mahub lihtsalt niiiii palju asju – nädalavahetuse reisiks pakkimine on nüüd palju lihtsam
Väsinnud JJ, kes uinus enne kui jõudsime 13. korruselt liftiga alla sõita 😀 (sellest ka istme pool lamav olek, saab panna ka päris lamavasse)
Samal ajal kui Teet Pärnu rattarallil rassis, magas JJ mõnusasti lõunaund. Ülimugava topsihoidja ostsin kasutatult Muksula FB grupist. Ja terav silm märkab, et alumisse pakikorvi suutsin mahutada isegi oma matkatooli, millega raja ääres olla 🙂
Tere, hakkas huvitama, kust BJ City Minile neid katteid müüakse või kes neid valmistab. Bogabood olen isegi ihaldanud ja see konkreetne tundub ikka eriti mõnus mudel olevat 🙂
Ma ei tea, kuidas Donkey puhul, aga Buffalo puhul on soovitus seda istumisosa hakata kasutama alates 6-ndast elukuust, kui laps piisavalt suur ja selg piisavalt tugev, et seal lohukeses õigesti olla. Seega esimesel talvel võib teil äkki see täislamav vankrikorv sobilik olla pigem. H oli pigem suuremat kasvu beebi, ja tema mahtus sellesse istumisosasse umbes 5ndal – 6ndal elukuul. Enne seda korra proovisin ja ta jäi ikka väga kössi selles.
Aga meil ju ongi plaanis beebiga kasutada korvi, praegu on lihtsalt JJ selle käru “peakasutaja” ja tema siis istmes.
Aa, ma kuidagi valesti lugesin sellest lausest valesti välja, et plaanid talveks osta teise istme juurde. “Talve eel siis teeme väikse reisi Soome (või noh lihtsam variant – tellime) ja ostame ka teise istme, et oleks võimalik ka lumega kahe lapsega liigelda. “. Arvestades, et Beebi nr2 saab pooleaastaseks alles kevadel, siis enne kevadet ma usun, et teist istet teil kindlasti vaja ei lähe 🙂
Kui sa mäletad, siis istme ja vankri korvi tekstiil kinnitub samale raamile, seega teist istet meil just vaja lähebki, sest sellele praegusele raamile läheb peale juba olemas olev korvi tekstiil.
Kui pikk su poja antud piltidel on? Vankri isteosa tundub mõnus suur. Jalgadel tundub olevat kõvasti kasvuruumi 🙂
See isteosa on pikkuse mõttes tõesti päris pikk. Ma alguses olin selle laiuse osas pisut skeptiline, kuna see kitsam, kui teistel Bugaboo istmetel, aga praegu kasutame istet veel ka koos pehmendusega ja JJ-l seal ruumi laiutada küll (ja sügist-talvel ilmselt kasutame siis koos soojakotiga).
Aa ja nüüd meil beebikorv ka eraldi olemas seal ja ei ole ka laiemaks tõmmatult ja kahe istmega kasutades keeruline manööverdada, tavalistest ustest läheb ka läbi 🙂
See vanker on mul muutunud täitsa kinnisideeks viimasel ajal. Vist näen seda juba unes ka. Teine laps sünnib novembris, kui esimene on täpselt kahene. Jään huviga ootama sinu mõtteid, kui väike tüdruk ka juba vankris sõidab 😉
Ma saan sellest kinnisidee osast väga hästi aru. Ma olin kindel, et selle me ostame, siis hinna pärast ikka jäin kahtlema ja mõtlesin Baby Joggerit kasutada, aga no kuskil kuklas ikka see Donkey oli ja tuletas end meelde 😀 Ja no praegu ühese käruna kasutades mõlemad mehega oleme nii super rahul. Ma ilmselt oleks kõiki teisi kärusid ikka Donkeyga võrdlema jäänud.
Mul JJ just magab seal, aga leidsin info, et peaks olema ca 49cm, mis peaks ka klappima, kui mäletan õigesti, et sain selle istme pikkuseks koos lohuga 90cm+ (sinna siis läheb juurde see nö sügavus ja siis jalgade osa).
|
OSCAR-2019
|
||
Ma ikka vahel mõtlen siia kirjutama tulles – ei tea, kas see on ikka normaalne, et elu ongi selline…? Et nädala sees on töö-kodu-lapsed ning nädalavahetuse tipphetk on see, kui saab üksinda rahulikult koristada? :P
Eks ma põhimõtteliselt muidugi tahaks rohkem väljas käia ja rohkem reisida ja rohkem sõpru näha… Aga kui parasjagu ei saa, siis on targem kodus olla. Ja mulle tõesti väga meeldib kodus ka olla! Ja mulle tõesti valmistabki suurt rõõmu see, kui Abikaasa võtab lapsed ja läheb kuskile, sest siis keegi ei sega mind ja ma saan rahus koristada :D Ja siis sellest blogis kirjutada. Ja ma endiselt siiralt imestan, miks keegi seda üheülbalist juttu üldse lugeda viitsib.
Kui nädalavahetusele on miskit plaanitud, siis hea meelega osalen selles – olgu see siis mõni üritus, sünnipäev, külaskäik… Aga kui plaane pole, siis ma neid reeglina ka ei tee. Siis lihtsalt lähen vooluga kaasa. Pigem on jah Abikaasa see, kes läheb õele külla kaarte mängima. Või siis näiteks täna käis teist korda õunamahla tegemas. Ja mina jäin jälle koju, sest noh, koristada oli vaja :D
Eile polnud mul koristusrindel mingeid konkreetseid plaane. Ainus kindel asi oli see, et nädalavahetusel on vaja põrandad ära pesta – Plika sünnipäev ju tulemas, mis eeldab, et elamine on puhas ja korras. Eile aga teatud põhjustel põrandaid pesta ei saanud. Üldse polnud tegelikult koristamise tuju – istusin ja mõtlesin, mida teha. Sest logelemise tuju nagu ka polnud – poleks seda rahus teha saanud, nii palju tegemata asju oli igal pool.
Lõpuks otsustasin köögikapid korda teha. Alustasin sellega siis, kui panipaika koristasin – tol korral sai köögikappidest asju eest ära. Nüüd tõstsin kõik tühjaks, puhastasin, sättisin tagasi. Küürisin kapiuksi ja külgi… Nüüd on mõnus ja korras.
Abikaasal möödus eilne päev auto puhastamise tähe all. Ta oli seda ka juba tükk aega plaaninud, eile siis võttis kätte ja tegi ära. Ma pole autosse vaadanudki, kui puhas nüüd siis seest on :P
Täna läksid teised õunamahla tegema. Mina koristasin kõigepealt lastetuba ja võtsin siis põrandad ette. Selleks, et igalt poolt asjad ära tõsta, kõik põrandad ära pühkida ja siis veel pesta, läheb mul oma kaks tundi kindlasti, pigem isegi rohkem. Lihtsalt asju eest ära tõstes jääb alati midagi veel silma, mida tuleks koristada… Ja nii see kõik venib.
Aga kui siis kõik põrandad olid puhtad ja kõik voodipesud vahetatud, oli õige mõnus ise ka duši alla minna ja pärast puhtust nautida.
Just siis, kui ma dušil vee kinni keerasin, jõudis pere koju. Abikaasa tegi süüa, mina lastele vanni… Nüüd lapsed magavad, pliidil on järjekordne 30+ liitrit õunamahla kuumenemas ja – väga oluline! – ahjus küpseb LEIB!
Mul on leiva küpsetamisse õige pikk vahe jäänud, aga nüüd korraga otsustasin, et aitab poeleivast. Lasin Abikaasal Taluturult järjekordse juuretise tuua ja panin täna hommikul taigna hapnema. Ehk on mul seekord mõistust juuretis sügavkülmutada, kui enam küpsetada ei viitsi, see kogu aeg uue ostmine läheb kulukaks :P
Mõnel on “septembris ei joo”, mul on “novembris poest leiba ei osta”. Noh, ma muidugi ei piirdu novembriga, kavatsus on ikka vähemalt aprillini küpsetada. Kui ilmad soojaks lähevad, siis enam ei viitsi. Vahel lihtsalt ei viitsi, aga noh, juuretis õnneks väga kiirelt ei sure. Peaasi, et kuu aega vahet ei jää…
Puuviljaleiba veel seekord ei teinud, sest polnud midagi sisse panna. Pean muretsema rosinaid ja ploome… Ja seemneid leiva sisse ka. Õnneks on kohe-kohe palgapäev, siis saab varuda.
All in all, jälle üks vägagi rahuldustpakkuv ja koristamist täis nädalavahetus. Kui ainult suudaks söögi tegemisega natuke varem pihta hakata, sellega läks mõlemal päeval kehvasti. Nädalavahetustel sööme hommikust hilja – pigem on tegu brunchi laadse einega ja lõuna jääb seega vahele, aga kui õhtusöök liiga hilja peale jääb, on kuri karjas. Kui ma olen terve päeva usinalt koristanud (mille ajal ei tule söömine meeldegi) ja sellest väsinud ja äkki avastan, et kõht on jube tühi, on iga pisimgi liigne heli või tüli minu jaoks liig. Siis on üsna plahvatusohtlik seis :) Aga noh… See on arenemise koht.
Me kogu aeg mõtleme, et peaks tegema nädala menüü, aga MITTE KUNAGI ei jõua tegudeni, sest kumbki meist ei viitsi netis tuhlata ja retsepte otsida. Nüüd tuli see teema mul vähemalt õigel ajal meelde, praegu on ju uue kuu algus. Kui Erik Orgu toitumiskava igal pool blogides jutuks oli, siis oli kuu keskpaik ja meil söögiraha juba nii vähe, et poleks ilmselt nagunii saanud tema menüü järgi süüa teha. Aga mõtlesin juba siis, et kui need retseptid on tõesti üldiselt rahakotisõbralike koostisosadega ja lisaks saab neid vajadusel kohendada, ühe koostisosa teise vastu vahetada, siis peaks see meile hästi sobima. Kaalu kaotada ma ei taha, samas Abikaasa võiks seda teha. Peamine on aga see, et keegi teeks meie eest ära mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü :D Ühesõnaga tundub, et proovime ka, peab lähipäevil liituma ja palgapäeval varusid soetama minema. Aga seal on vist korraga ainult nädala menüü näha? See on jama natuke, mulle meeldib toitu kuuks ajaks ette varuda. See tähendab siis, kauasäilivat kraami. Samas noh, eks ma võin ikka osta oma tavapärased asjad ära ja eks siis ülejäänu tuleb jooksvalt…
Ma kahtlustan küll, et galette me hommikusöögiks sööma ei hakka – tatra ja riisi omad ei maitse, maisi omad on küll maitsvad, aga ausalt, ma eelistan enda küpsetatud leiba. Aga ehk saab uusi ideid, mida leiva peale panna… Ja noh, õhtusöögid on ikkagi peamine, milleks on vaja inspiratsiooni. Seda sealt peaks saama.
Millalgi mainisid, et meeldiks ka rohkem taimetoitu süüa. Sandra Vungil on nt ühe kuu nädalamenüü (õhtusöögid) koostatud, ehk on abiks.
Mina kasutan meie pere jaoks sellist keskkonda nagu fitlap.ee. Miinuseks on ehk see, et liha kogused on üüratud, tavaline õhtusöök (2 täiskasvanut, 1laps (sellest söövad 7a ja 5a kõhu täis) ja 1 täiskasvanu järgmise päeva lõuna) sisaldab 600-800g liha.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti finantssektor on stabiilne, turuosalised hästi kapitaliseeritud ja piisavate finantspuhvritega, selgub Finantsinspektsiooni äsja avaldatud 2017. aasta finantssektori ülevaatest. Ent samal ajal ei saa eirata ka sektorit ohustavaid riske.
Eesti pangandussektori likviidsus ja kapitaliseeritus on püsinud tugev. Ligikaudu veerand krediidiasutuste varadest on likviidsed ning likviidsusnormatiivi ületatakse piisava varuga. Eesti pankadel on riskide katteks piisavalt vahendeid ja nende kapitaliseerituse näitajad on Euroopas ühed tugevamad.
Samal ajal püsivad Rootsi kinnisvarasektoriga seonduvad riskid, mille realiseerumisel võib selle mõju kanduda ka Eesti pangandusturule. Samas peaks riskide kandumist üle piiri kindlasti vähendama Eesti krediidiasutuste piisavalt suured kapitali- ja likviidsuspuhvrid.
Pankade laenukasv on olnud suhteliselt kiire, mida toetab soodne majanduskeskkond. Majanduskasvu aeglustudes võib laenukvaliteet halvenema hakata, mistõttu on oluline, et krediidiasutused hoiaksid laenude väljastamisel senist konservatiivset joont ja säilitaksid piisavad kapitalipuhvrid.
Seoses mahukate uute õigusnormide ja panganduse digitaliseeritusega on suurenenud ka vastavusrisk ning tehnoloogilised riskid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvaheliste finantssanktsioonide täitmise valdkonnas eksisteerivad riskid on pigem vähenemas.
Eestis tegutsevate fondivalitsejate arv kasvas, 2017. aasta lõpus tegutses turul 16 fondivalitsejat. Turule tuli fondivalitseja, kes hakkas pakkuma ainult selliseid pensionifonde, mis investeerivad passiivselt teistesse indeksifondidesse. See teravdas fondivalitsejate hinnakonkurentsi.
Aasta alguses jõustunud investeerimisfondide seaduse kohaselt pidid fondivalitsejad Finantsinspektsioonile teada andma, milliste tegevustega nad edaspidi jätkavad. See viis fondivalitsejate sektori selgema jagunemiseni valitsetavate fondide avaliku pakkumise lubatavuse alusel. Uus seadus võimaldab mitteavalike fondide valitsemist väikefondi valitseja tegevusloa alusel, väikefondi valitseja tegevusloa valis neli fondivalitsejat.
Fondivalitsejate hallatavate varade maht kasvas aastaga 12% ja oli 6,1 miljardit eurot. Sektori kasum kasvas aastaga 19,6 miljoni euroni.
Fondivalitsejate koondbilansis on suur osakaal likviidsetel varadel. Suurimat riski, tururiski, kannavad oma fondidesse tehtud investeeringud. Teine oluline risk on operatsioonirisk, mille maandamisel kannavad võtmerolli tõhusad sisekontrollimehhanismid.
Eestis tegutses 2017. aasta lõpus tegevusloa alusel kolm elukindlustusseltsi, lisaks kaks välisriigi filiaali, ning seitse kahjukindlustusandjat, lisaks kuus välisriigi filiaali. Nii elukindlustus- kui ka kahjukindlustussektor on hästi kapitaliseeritud, kapitalinõuet täitsid kõik kindlustusandjad.
Uue keeruka riskitundliku kapitaliregulatsiooni täitmine nõuab kindlustusandjate organisatsioonidelt täiendavat võimekust. Uutele normidele vastamine on aeg-ajalt problemaatiline.
Eesti kindlustusandjate kindlustusmaksetest 40% vahendasid kindlustusmaaklerid. Arvestades kindlustusmaaklerite olulisust kindlustuse turustamisel ja asjaolu, et Eesti õigus lubab kindlustusandjal kliendi eest maakleritasu maksta, on oluline vältida huvide konflikti kliendi ning kindlustusandja ja -maakleri vahel. Kindlustusmaakleri tegevusega seondub eelkõige risk tema esindussuhte olemusest: kindlustusmaakleril on lojaalsuskohustus kindlustusvõtja, mitte kindlustusandja ees.
Eestis tegutsevate makseasutuste üldine kapitaliseeritus on hea. Makseasutuste vahendusel tehtud maksete maht oli 2017. aastal 386 miljonit eurot.
Makseasutuste müügitulu suurenes aastaga poolteist korda, samas vaid alla viiendiku kogu sektori müügitulust tuleb makseteenuste pakkumisest. Makseasutuste suurim tululiik on laenuandmisega seotud intressitulu.
Mittepiisava maksete mahu ja vähese kasumlikkuse tõttu on mitmed makseasutused muutmas oma ärimudelit. Selle käigus teostatakse uute võimalike teenuste analüüse ja kaalutakse uute teenuste pakkumise alustamist.
Krediidiandjate laenuportfelli jääk kasvas aastaga 15%, küündides 851 miljoni euroni. Suurim osa ehk 79% krediidiandjate laenuportfellist kuulub erandi alusel tegutsevatele krediidiandjatele ehk krediidiasutuste tütarettevõtetele. Nende tarbijakrediidi jääk on endiselt oluliselt suurem kui neil krediidiandjatel, kes tegutsevad Eestis tegevusloa alusel.
Krediidiandjate tegevuse olulisim risk on ettevõtjate suutlikkus täita vastutustundliku laenamise nõudeid, eelkõige tarbija maksevõime kohast hindamist, ning lisaks juhtide sobivus sellises ülesandes.
Riskiks tarbijakrediiditurul on tegevusloa alusel tegutsevate krediidiandjate laenuportfellide kvaliteet. Seega on oluliseks riskide maandajaks jätkuv efektiivne järelevalve krediidiandjate ja –vahendajate üle.
Investeerimisühingud olid aasta lõpus piisavalt kapitaliseeritud ning nende kasumlikkus püsis sarnaselt 2016. aastale suhteliselt kõrge. Kokku teeniti 6,1 miljonit eurot puhaskasumit ning omakapitali tootlikkus ulatus 15%ni.
Investeerimisühingute peamised riskid tulenevad ärimudelist, mis on ülesehitatud kõrgema tururiski võtmisele. Suure võimenduse tõttu võib väike vapustus finantsturgudel tekitada lühikese ajaga märkimisväärseid kahjumeid, mistõttu on aktiivne riskijuhtimine väga oluline.
Finantsinspektsiooni poolt investeerimisühingutele kehtestatud kõrgete täiendavate kapitalinõuete eesmärk on tagada, et investeerimisühingud hoiaksid riskide katteks piisavalt omavahendeid.
Riskiteguriks tuleb pidada ka normidele vastavuse riski. Mitteresidentide teenindamisega võivad lisaks kaasneda rahapesualased riskid.
|
OSCAR-2019
|
||
Käesoleval nädalal soovitame vestelda Anti Saarega raamatutest, arutleda nii lemmikloomade toitumise kui ka Tartu kuritegevuse üle, külastada seenefestivali Tihemetsas ja kultuurifestivale Raplas ja Põhja-Tallinnas, uudistada nii Loomehäkil kui ka vaadata kaht imelikku filmi. Ja nagu igal nädalal, võib ka sellel lihtsalt koristada ja süüa sibulat ning leiba. Ühesõnaga, järjekordne sündmuste virvarr.
Kolmapäeval, 12. septembril kell 11.00 kohtub võõrkeelse kirjanduse osakonna Loovuse toas väikeste lugejatega lastekirjanik Anti Saar. Koos tutvutakse uudiskirjanduse ning Anti raamatutega. Kohtumine toimub Tallinna Keskraamatukogu projekti “Mis uudist, raamatukogu?” raames. Projektiga korraldatakse kohtumisi laste- ja noorteraamatute autoritega, kes tutvustavad raamatukokku jõudnud uudisteoseid. Projekti eesmärk on tutvustada ja populariseerida uuemat eesti kirjandust.
Tartu Linnamuuseumi saalis toimub kolmapäeval, 12. septembril aruteluõhtu “Kuritegelik Tartu”. Ürituse esimeseks osaks on Tartu Linnamuuseumi koostatud lühiettekanne “Kuritegevus 1920-30ndate aastate Tartus”. Vahetult ürituse eel on võimalik tasuta külastada 1920-30ndate aastate Tartule pühendatud näitust “Randevuu. Kohtumispaik Tartu”.
Aruteluõhtu teine pool keskendub kuritegevusele tänapäeva Tartus. Valgust heidetakse muutustele, mis Tartu kuritegelikul maastikul on toimunud viimastel aastatel ning arutletakse tänapäeva kesksete probleemide üle.
Suhkruakadeemia arutelus lemmikloomade toitumisest osalevad loomaarstid Tiina Toomet ja Marii Pikkoja. Kuidas toita lemmiklooma õigesti? Millist toitu lemmikud ise eelistavad ja kas ka magus võiks olla nende menüüs? Kas inimtoit võib lemmikule ohtlik olla? Kuidas hoida oma lemmiklooma rasvumisest?
Sügis, seened ja keskkonnaharidus – need kolm sõlmuvad Tihemetsas seenesündmuseks. Seenenäitusel eksponeeritakse sadu seeneliike, sh Eesti mürgisemaid ja parimaid söögiseeni. On hulgaliselt selliseidki seeni, mida seeneks pidada ei oska. Lisaks saab uudistada teisi näitusi, osaleda töötubades ja loengutel, käia seeneretkel ning nautida erinevaid maitseelamusi seentest.
Kultuurifestival “Särin 2018” on täis muusikat, teatrit, kirjandust, kunsti ja filmi. Raplas kolmandat korda toimuv festival otsib nende valdkondade puutepunkte, esitleb koostööprojekte ja paneb väikese linna kultuurist särisema! Lavadel astub üles pööraseid artiste nii Eestist kui ka väljaspoolt.
Baltimaade suurim loomemajanduse arendusmaraton Loomehäkk toimub kuuendat korda 14.- 16. septembril ja kolib sel korral Mektorysse. Toimuva Loomehäki teemaks on Creative Tech: loovtehnoloogia, tehnoloogiline loovus, patsid, pitsad ja baretid koos. Pane kokku oma häkkertiim loomingulistest tüüpidest, progejatest, disaineritest ja ettevõtjatest ning häki 48 tunni jooksul välja tõeliselt uuenduslik lahendus, mis kasutab loovust tehnoloogias ja tehnoloogiat loomemajanduses.
Kunsti- ja muusikafestival TOLM hõivab Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis kõik kolme korruse saalid, katuse, hoovi, garaaži, ikka selleks, et külastajaid üllatada ja südant üllalt küllastada.
Festival TOLM on kogukond, mis vaatleb erinevaid eneseväljenduse vorme, pühitsedes kõigi osavõtjate loomingulisust ja loomingumõnu. Selline helde mängulust leiab endale vormi skulptuuris, installatsioonis, performance’is, muusikas, sõnakunstis või mistahes muus meediumis või eneseväljendusviisis. Viisi leiab ka see, kes viisi ei pea!
Imelike filmide festival (IFF) sai viieseks! Seetõttu on Tatari tänaval puhvetis nimega Rockstar’s (tuntud ka kui Woodstock) tulekul eriprogramm. Mis näitamisele tuleb?
Freaks (USA, 1932) Väidetavalt maailma esimene exploitation-film. Näitlejateks valdavalt inimesed, kes tegelikus elus töötasid tsirkuses (miks, sellele saab vastuse filmi vaadates). 45 minutit originaalist on kadunud, sest kolmekümnendate Hollywoodi tsensorid seda ei seedinud.
Fateful Findings (USA, 2013) Ed Wood on naljategemine selle kõrval, mis on Neil Breen. Suurepärane kinematograafia, imeline lugu, tehtud fantastilise professionaalsusetasemega. Jalad igal pool. CGI, mis teeks kadedaks igaühe, kes suri vahetult pärast Windows 95 väljatulekut.
15. septembril 2018 toimub ülemaailmne koristuspäev, millest võtab osa vähemalt 116 riiki. Maailmakoristus on eestimaalaste suurim juubelikingitus maailmale. Koristuspäeva käigus astutakse ühiselt globaalse prügiprobleemi vastu enamikes riikides üle maailma. Läbi ühise prügikoristuse sünnib maailma suurim positiivne kodanikuaktsioon. Kujutlege võimast “rohelist lainet”, mis algab Jaapanis ja lõpeb Hawaiil ning mille raames tegutsevad ühise eesmärgi nimel samal päeval koos sajad miljonid inimesed.
Septembris, Eesti toidu kuu ajal, avavad Sibulatee piirkonna aktiivsed elanikud oma kodude ja hoovide uksed külastajatele. Juhtub see küll vaid ühel päeval, aga seda suurem on ettevalmistamisrõõm ja uhkus, millega omakandi kultuuri ja pärandit eksponeeritakse.
Ligikaudu 20 majapidamist on puhvetite päevaks kokku kutsunud oma sõbrad, sugulased ja naabrid. Vaatavad üle vaaremade retseptid ja selle, mida selleaastane peenar ja mets annavad, liidavad sinna järvesaadused ja üht-teist turul pakutavat ning meisterdavad sellest nii siinsetele kultuuridele omaseid kui kaugemalt mõjutusi saanud roogasid.
Uksed avavad kodud nii Varnjas kui Kolkjas, nii Varal kui Kokoral, nii Alatskivil kui Koosal. Ühesõnaga: terve Sibulatee piirkond on külaliste ootel!
|
OSCAR-2019
|
||
2009. aastal asutati Kreedix OÜ tütarettevõte Register OÜ, mis on spetsialiseerunud krediidihalduseks vajalike infotehnoloogilise lahenduste väljatöötamisele. Register OÜ-s kogutakse andmeid otse algallikatest ja iganädalaselt talletatakse terabaitide kaupa infot, millest eraldatakse miljoneid fakte Eesti firmade ja nendega seotud isikute kohta. Register OÜ lahendusi kasutavad lisaks Kreedix OÜ töötajatele enam kui 1500 ettevõtte finantsjuhid, krediidikontrollid ja raamatupidajad.
Kreedix OÜ omaniku algatusel asutati 2015. aastal ettevõtluskultuuri ja konkurentsivõime parandamiseks Eesti Võlausaldajate Liidu (EVUL), mille üheks eesmärgiks on riiklikul tasandil maksejõuetuse ja krediidiriskidega seonduvate võtmeküsimustega tegelemine. Liikmetele võimaldatakse vajalikku infot, samuti pakutakse koolitusi, krediidihaldusteenuseid ning abistatakse keerulisemate probleemide korral. Liidul on jõudsalt kasvav liikmeskond ning hea koostöö erinevate erialaliitude, advokatuuri, prokuratuuri ning Majanduskuritegevuse Bürooga.
Advokaadibüroo Mullari & Koch nõustab kliente kõigis majandustegevusega seotud õiguslikes küsimustes. Meie klientideks on äriühingud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, erainvestorid ja startup‘id.
Nad on seadnud endale eesmärgiks praktilise õigusteenuse osutamise. Mullari & Koch pakub konkreetseid lahendusi ega usu memorandumitesse ja nõustamisse, mis ei anna tulemust.
Atradius on üks maailma suurimaid krediidikindlustuse pakkujaid omades enam kui 90 aastat krediidiriskide juhtimise kogemust. Pakume igas suuruses, kõigis sektorites ja turgudel tegutsevate ettevõtete kaitseks kõikehõlmavat valikut paindlikke krediidikindlustus- ja krediidiriski juhtimise lahendusi. Meid esindavad enam kui 160 kontorit 50 riigis üle maailma, kus kindlustatakse kaubatehinguid makseriskide vastu. Meie Moody’si finantstugevuse reiting on A3 (Outlook Stable).
Üksikkliendi või enama liikmete arvuga grupi jaoks toimub reisile kohtade tellimine telefoni, faxi või elektronposti teel.
Kasutades võimalust registreerida oma koer näitusele läbi Kreisid OÜ, olete sõlminud siduva reislepingu Kreisid OÜ-ga ja seega on teil automaatselt kehtiv broneering reisile.
Juhul, kui klient soovib oma koera registreerida ainult näitusele, siis lisandub registreerimistasule 10% teenustasu.
Reisil viibimise ajaks on oluline hankida nõuetekohane kindlustus. Kui puudub kindlustus ja klient haigestub, temaga juhtub õnnetus või satub kuriteo ohvriks, abistab reisikorraldaja teda nii ravi, kui ka (vajaduse korral) ennetähtaegse tagasisõidu korraldamisel. RAHALISED KULUTUSED TASUB SEL JUHUL KLIENT.
Pakettreisi hinna sisse kuuluvad teenused, mis on kirjas pakettreisi tutvustavas programmis, kirjalikus pakkumises või reisikorraldaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingus. Hinna sisse ei kuulu reisikindlustus, näitusele registreerimise tasud ja võimalikud lemmiklooma hotellitasud.
Pakettreisi hinna tõstmise võimalikud põhjused võivad olla: Eesti või reisi sihtkohamaa maksude, lõivude ja teenustasude muutumine, transpordi- ja kütusehindade muutumine, valuutakursside muutumine.
Kui klient ei kasuta mõnda hinna sisse kuuluvat teenust, ei ole tal õigust selle eest raha tagasi saada.
Gruppi esindava grupivanema kohustuseks on ettevalmistada ja edastada reisikorraldajale reisiks vajalikud dokumendid (reisijate nimekiri, sünniaja ja passi liigi andmetega, tõendid jm, arvestades sihtkohamaa tingimusi).
Grupivanem tutvustab kõiki grupi liikmeid Kreiside tüüpreisitingimustega ja vastutab grupi kõikides reisiga seotud küsimustes informeerituse eest. Grupivanem on kogu reisi vältel grupi ja reisikorraldaja vahendavaks lüliks.
Mõjuv põhjus on kliendi või temale lähedase inimese haigestumine, õnnetusjuhtum, lähedase inimese kaotus. Lähedaseks loetakse abikaasat, elukaaslast, vanemaid, lapsi, õdesid - vendi. Lisaks muu tõsine õnnetus (näiteks tulekahju, suur varaline kahju jne.) Kui ilmneb mõjuv põhjus, on kliendil õigus taganeda pakettreisilepingust ja tuleb tasuda Kreiside OÜ bürookulud, 50 ( viiskümmend) eurot inimese kohta ja reisikorraldaja poolt pakettreisilepingu sõlmimise järel tehtud kulutused (näiteks koera registreerimine näitusele, viisa, hotellide ettemaksud, hotellitrahv jne.)
Klient teavitab reisikorraldajat koheselt mõjuvast põhjusest ja esitab 10 päeva jooksul vastava tõendi.
Kliendil on õigus pakettreisilepingust taganeda: rohkem, kui 31 päeva ennem reisi algust - tuleb kliendil tasuda Kreisid OÜ bürookulud, 50 ( viiskümmend) eurot inimese kohta ja antud hetkeks juba tehtud kulutused.
vähem kui 6 päeva enne reisi alguskuupäeva on reisikorraldajal õigus kinni pidada pakettreisi kogumaksumus.
Kui klient jääb kohale tulemata või tuleb, aga ei saa reisile minna, kuna pole kaasas vajalikke dokumente, siis raha ei tagastata. Kui vormistati eritellimus (muudeti programmi, öömaja, tehti lisatellimusi, vms), siis reisi tühistamisel kuuluvad tasumisele selle tellimuse täitmisega tehtud kulutused.
Reisikorraldajal on õigus teha reisiprogrammi muudatusi juhul, kui see on tingitud temast sõltumatutest asjaoludest või reisile on registreerunud tunduvalt vähem kliente, kui on vaja selle reisi teostamiseks algselt kavandatud kujul, halvendamata seejuures reisi iseloomu ja kvaliteeti.
Näiteks on reisikorraldajal õigus muuta hotelli või sõiduvahendit, muuta ajakava või teha reisiprogrammis muudatusi, kui see ei too kaasa kvaliteedi alanemist. Reisikorraldaja teavitab klienti esimesel võimalusel tehtud muudatustest.
Reisikorraldajal on õigus reis ära jätta, kui reisile ei ole kogunenud nõutav arv kliente või kui reisi läbiviimine on oluliselt raskendatud ja ohus on klientide julgeolek (loodusõnnetused, streigid, sõjad, jms). Kliendil on õigus ärajäänud reis vahetada teise sama reisikorraldaja reisi vastu.
Kliendil lasub kohustus ja vastutus hotellide ja transpordivahendite sisekorraeeskirjade täitmise eest ja eiramisel tuleb hüvitada tekitatud kahju. Klient ei tohi oma käitumisega (suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne) häirida kaasreisijaid. Häirijat võib algavale või kulgevale reisile mitte lubada, pakettreisi eest tasutud raha tagastamata.
Klient vastutab kahju eest, mida tema tahtlik ja/või hoolimatu käitumine võib põhjustada reisikorraldajale, kaasreisijatele või kolmandatele isikutele. Klient vastutab oma reisidokumentide olemasolu ja nõuetele vastavuse eest kogu reisi vältel. REISIKORRALDAJA EI VASTUTA JA EI KANNA KA SELLEGA SEOSES TEKKINUD KULUTUSI, KUI KLIENTI EI LUBATA REISI SIHTMAALE SISENEDA.
Reisikorraldaja viga ei ole see, kui vahendaja on edastanud ebatäpset või puudulikku informatsiooni reisi kohta. Vahendaja vastutab edastatud informatsiooni eest.
Reisikorraldaja poolt ei kuulu hõvitamisele transpordivahendi tehnilise rikke tõttu tekkinud reisi pikenemine kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.
Kreisid OÜ reisikorraldajana ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud force majeure'i tõttu (loodusõnnetused, poliitilised vahejuhtumid, streigid, demonstratsioonid, vms)
Reisikorraldaja ei vastuta, kui tema poolt vahendatav firma (sihtkoha reisibüroo, hotell, vms.) pankrotistub, tõstab märgatavalt hindu või osutub mingil muul viisil ebasobivaks.
Küll teeb reisikorraldaja omalt poolt kõik, et sellisest olukorrast tingitud probleemid laheneksid kliendi jaoks võimalikult valutult ja kahjudeta. Klient tasub kõik sellega seotud lisakulud.
Kliendi enda hoolimatuse või tegevusetuse (näiteks ööseks bussi jäetud asjade vargus) läbi põhjustatud kahjud ei kuulu reisikorraldaja poolt hüvitamisele.
Täiendavad reisikorraldaja kulud, mis võivad tekkida kliendi dokumentide kadumisest või nõuetele mittevastavusest (passi aegumine, viisa puudumine või kehtivuse kaotamine jne.) korvab klient reisikorraldajale.
Kui kliendil tekib pretensioone reisikorraldaja tahtliku tegevuse tõttu, siis tal on 7 kalendripäeva jooksul pärast pakettreisi lõpukuupäeva möödumist avalduse esitamine õigus. Kirjalikule avaldusele vastamise tähtaeg on 10 päeva, arvates avalduse saabumise päevast. Täiendava uurimise vajadusel võib vastamise tähtaeg pikeneda kuni ühe kuuni.
|
OSCAR-2019
|
||
Hektel võib öelda, et nii NiCd kui NiMh akud on kaduv nähtus. Kellel need veel on - need kasutavad, aga uue aku ostmisel tasub kindlasti plaani võtta LiPo aku ja laadija ostmist.
Kokkuvõte LiPo kohta - oluliselt kergema kaaluga ning sama ruumala kohta palju suurema mahutavuse ning võimsusega aku võrreldes NiMh või NiCd akudega.
LiPo akud tulevad 7.4V ja 11.1V pakkidena. St. vahepealset 8-9V pingega varianti ei ole. Sellest ei tasu lasta ennast heidutada. 7.4V kvaliteetne lipo aku on vähemalt sama hea kui vanakooli 8.4V või isegi 9.6V NiMh elementidega nikkel aku. Sealjuures 11.1V aku on juba väga võimas ning mõeldud aeglase mootoriga, kuid tugeva vedruga relva sisse.
Mida peaks vaatama lipo aku ostul? Primaarne on loomulikult kuju ja suurus, et ta sobiks sinu relva sisse. Tavaliselt on 1600mah (1.6A) 7,4v lipo sama suur, kui tavaline 8.4V NiMh mini aku, ehk siis peaks sobima kõikidesse samadesse relvadesse sisse.
Järgmisena tulevad põhinäitajad volt ja amper, millest esimene määrab pinge ja teine mahutavuse. Seoses LiPo tehnoloogia olulise arenguga on muutunud ka laskude arv per mah. Kui vanasti arvestati maksimaalsek 1 lask per 1 mah aku mahutavust, siis nüüd võib juba selle arvu korrutada kuni kahega, olenevalt relva sisust ja kasutusest. Ehk siis 7.4v 1600mah lipost saab tavaliselt üle 2000 lasu kätte.
Kolmas ja samuti väga tähtis näitaja on "C" ehk Discharge, mis on kõikidel kvaliteet lipo akudele peale märgitud. Tavaline C näitaja on 20 ringis, parematel pakkidel 25-40C. Mida kõrgem "C" näit, seda rohkem võimsust annab lipo aku välja. Just seda võimsust läheb vaja võimsate mootorite ja vedrudega tuunimisel ning külmade ilmadega mängimisel. Tavaliselt NiMh pakkidel "C" näitajat ei märgitud peale, kuid hinnanguliselt on see umbes 8C juures, parimatel tootjatel 10-12C. Ilmselgelt lipo tehnoloogiaga võrrelda ei saa.
Hinnad? Jättes kõrvale kõik hiina tootjat nii NiMh kui LiPo vallas ning võrrelda kvaliteet tootjate hindasid, siis lipo akud juba praegusel hetkel ülevatavad hinna eelist NiMh ees. Ainuke hinnamiinus on akulaadija ost. Tavaline odav ja manuaalse laadimisega NiMh laadija saab ca 10 euriga kätte. Lipo automaatne laadija läheb 20 euri kanti. Samas akude hinnad on juba päris erinevad. 1600mah 8.4v Intellecti NiMH aku maksab ca 30 eur, samas kui 1600mah 7.4v lipo maksab alla 25 eur.
Lipo akud ei vaju tühjaks. St. peale mängu tuled koju, laed aku täis ning poole aasta pärast võtad aku ning ta on ikka veel 99% laetud. Korralikel lipo akudel väidetakse, et aastas on mahalaadimine paari % juures. Meie mõistes olematu.
On küll. Lipo akud ei tohi täiesti tühjaks laadida/kasutada. Selleks kasutatakse erinevaid ohutusseadmeid nagu buzzer või monitor, mis taha ühendatuna annab märku heli ja valgussignaaliga, millal lipo aku tühjaks saab. Kui lipo aku täiesti tühjaks lasta, siis ei võta ta enam voolu sisse ning sisuliselt võid minema visata aku. Kiire taaslaadimise korral võib veel päästa, aga üldiselt on kahju juba tehtud.
Kes buzzeri ei taha kasutada, siis alternatiiviks on võtta piisavalt palju võimsam aku, kuid reaalselt ära kasutad. Sellisel juhul pole kartust, et tühjaks saab. Näiteks: normaalses seisus gearboxiga SP110 vedruga relv laseb tavaliselt ca 120m/s välja. Sellisest relvast eeldusel, et voolukadu süsteemis on väike (kaitse eemldatud, korralikud pistikud joodetud, mootor joodetud mitte klemmidega jne) võib oodata vähemalt 1 lask per mah iga ilmaga. Seega, kui kasutada 2200mah akut, ei tohiks 2000 lasku probleemiks olla. Siit tulenevalt - võta 2000bb kuulikott kaasa ning võid ohutult lasta koti tühjaks. (NB! Olenevalt mängija päästiku kontrollist võib tulla palju tühilaskusid, kui salv saab tühjaks, neid tuleb samuti arvesse võtta ;) )
Kokkuvõte laiskadele, kes ei viitsinud lugeda: kui vaja uut akut, osta LiPo aku. Hetkel on LiPo tehnoloogial põhinevad akud odavamad ja kordades efektiivsemad, kui NiMh või NiCd akud.
Kuigi ma ise kasutan liposid juba väga ammu, siis jagaks pisut oma tähelepanekuid ja mõttemõlgutusi:
Kuna enamus liposid meie maastikul tulevad hobbykingist või sealtkaudu ning nemad kasutavad xt60 pistikuid, soovitaks soojalt nende peale üle kolida:)
Kolmandaks võiks lisada, et odava laadijaga kaua ja kaugele ei sõida, kuigi alguses pole vast väga viga. Laadijaks soovitaks ikkagi pigem mõnda tarka laadijat, mis suudab ka nimhi ja muud tyypi akusid laadida.
Suht harju keskmine võiks olla Imax B6 eelistatavalt originaal (tunneb ära hologramm kleepsu järgi põhja küljes), mis meie maal võiks maksta mingi 30-40 euri maksimaalselt:
Viimaseks, kuid siiski väga tähtsaks asjaks oleks soetada mõni tulekindel anum laadimiseks ja hoiustamiseks, või veel parem:
Üllatav, et XT60 on natuke suurema takistusega kui Deans?! Aga noh - see juba nii minimaalne vahe. Suurimaks eeliseks XT60 puhul peaks olema pikaajaline vastupidavus.
1800mah 7.4v lipo kohapealt samuti nõustun - ideaalne aku peaagu kõikide relvade sisse kuhu telliskivi tüüp mahub. Piisava mahutavusega isegi kula jaoks ning 7.4v pealt toidab enamik standard relvasid ära.
Ise pole kunagi lipo kotti kasutanud. Kui vähegi mõistlikult kasutada ja laadida asju, siis ei juhtu miskit nendega. Pealegi - tänapäeva lipod on ohutumad tehnoloogia poolest, kui aastaid tagasi tehtud variandid.
Lisaks kui lipo parajalt punnis juba, tasub uus osta ja vana märklauana kasutada. Siis oleks kenasti näha, mis juhtub lipoga, kui sinna mõni auk tekitada.
Olen ise kah viimati väheke akusid uurinud ja tundub, et LiFePO4 akud võikid varsti juba LiPosid asendama hakkata. Peale MadBulli on saadaval ka Flame ja Zippy LiFePO4 akud.
Olen LiFePo4 akusid proovinud siis kui nad välja tulid. Kahjuks suur haip ja müügijutt ei vastanud tõele. Nad ei suuda välja anda seda C näitu mida peaksid.
Lisaks hetkel hind on veel liiga kõrge. Ilmselt kunagi nad hakkavad asendama Lipod, kuid hetkel neil ei ole veel eelist.
P.S. Kui keegi on mingeid uuemaid LiFePo4 pakke proovinud ja töötavad normaalselt siis jagage rõõmu, mina pettusin. Võin anda oma vana LiFepo4 elementidega aku ära esimesele soovijale paari euriku eest.
been there ,done that - muffigi ei juhtunud , eemalt tundus et oli sooja eritust näha , kui see just miraaž ei old
Ega üldiselt niisama augustamisel ei juhtugi muud, kui tekib keemiline reaktsioon koos paha haisu, kuumuse ja suitsuga. Võib ka tekkida väike leek. Kenasti laetud aku peaks ikka maha ka põlema. Seda on ise saanud proovida. Ülelaadimist ei ole riskinud katseda, seda juutuubi videotes niisamagi näha. Viimane tore video oli sellest, kuidas tüüp suutis auto maha põletada koos oma fpv tehnikaga, jättes lipo autosse laadima(balancer jäi ühendamata vms.)
Kuulge, palun selgitage nüüd maakeeles, kui see Li po aku on kergelt paisunud, mida see siis õieti tähendab?
Mul on olnud ka mõni natukene paisunud aku kasutuses ja ei ole häda olnud väga, samas on neil mahtuvus väiksem ja teatud suurema respektiga suhtusin neisse - hoidsin lipo kotis või savipotis.
Kui aku juba väga ümmargune on, tasuks sellest kiiresti vabaneda. Kui natukene ümar, siis on lihtsalt esimesed ilmingud sellest, et aku vajaks vahetus.
Üldiselt lipo akust vabanemine võiks näha välja niimoodi, et näiteks õues mingi tarvitiga üritada aku võimalikult tühjaks saada, siis pikemat sorti vardaga paar augukest sisse teha ja susinat ning tossu kaugelt jälgida (Võid ka märklauana kasutada :)), et mitte sisse hingata. Siis kui asi maha jahtunud on, võiks veel 24h soolvee lahusesse jätta ja peale seda võib rahuliku südamega jäänused prügikasti visata. Üldiselt olen ma niimoodi teha, ei ole võibolla kõige õigem, kuna peale tühjaks laadimist piisaks ka aku viskamist soolvette ööpäevaks ja siis minema visata. Üldiselt võiks paar auku olla, et soolveest ka tolku oleks
Kindel, et paistes on aku? Tihtipeale ei ole aku pinnad täiesti sirged, sest aku elemente pannakse teibiga omavahel kinni, mis annab kergelt juurde "paistes" efektile. Hea oleks mõni teine sarnane aku kõrvale võtta. Kui üks on silmnähtavalt paistes, siis mõõda elemendid üle ja kontrolli enne/pärast igat mängu mis seisus aku on. Mul on paar vana lipot kusagil, mis on ikka uhkelt paistes, meeles on siis teen pildid.
On üks pulk aku 1200 MAh, viimane mäng läks pontsakaks ja veidi soojaks, jahtudes tõmbus veidi kokku. Samas laadis ennast ikka täis ja laadimise ajal ei kuumenenud.
Võtsid vaesest pulgast liiga palju mahla välja. Kui tegemist mingi firefoxiga siis ei imesta. Need airsofti tootjate lipod on väga nõrgad ja hind on neil mingi 4-5kordne võrreldes hobbykingi lipodega.
Yep, siin on keskmine purk juba mõnuga paisunud ja teisi deformeerinud. Selline aku tasub juba hävitada üsna koheselt.
|
OSCAR-2019
|
||
Muinsuskaitsealad on väärtuslikud tänu seal säilinud terviklikule ajaloolisele keskkonnale. See keskkond annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest protsessidest.
Eestis on 12 muinsuskaitseala, millest enamik asub linnade ajaloolistes keskustes – Tallinnas, Valgas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Viljandis, Kuressaares, Rakveres, Haapsalus ja Lihulas. Teistest mõnevõrra erinev on Rebala muinsuskaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta piirkonna ajaloolist põllumajandusmaastikku.
Muinsuskaitsealade eesmärk on kohaliku ehituspärandi ja traditsioonide säilitamine ja jätkamine. Ühtmoodi väärtuslikeks peetakse nii ehitiste detaile, materjale ja mastaape kui ka nende paiknemist maastikul või kinnistul. Muinsuskaitsealade maapind sisaldab enamasti olulist arheoloogilist informatsiooni. Lisaks ajaloolisele tänavaruumile ja fassaadidekoorile on muinsuskaitsealadel sageli ka väga väärtuslike interjööridega hooneid.
Muinsuskaitsealasid ümbritsevad kaitsevööndid, mille eesmärgiks on vältida järskude ehituslike kontrastide tekkimist alade piiridel ning tagada oluliste vaadete säilimine.
Esimene muinsuskaitseala loodi 1966. aastal Tallinnas, 1973. aastal kehtestati kaitsealad väiksemate linnade ajaloolistes keskustes.
Tallinna vanalinna muinsuskaitseala koosneb keskaegsest linnatuumikust ja seda ümbritsevast muldkindlustuste vööst. Tallinna vanalinnas on hästi säilinud 13. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kinnistustruktuur ning paljud keskaegsed ehitised, sealhulgas linnamüür koos tornidega. Lisaks on hoonestuses esindatud läbilõige Eesti arhitektuuriajaloost gootikast XXI sajandini. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd hõlmab ulatuslikku maa-ala, mis ulatub ajalooliste eeslinnade alale ning vaatepunktisesse Pirital, Nõmmel ja Tabasalus. Tallinna vanalinn on ka arheoloogiamälestis mille piirid kattuvad muinsuskaitseala piiridega.
Tartu vanalinna muinsuskaitseala hõlmab juba muinasajal asustatud ja keskajal linnaks kujunenud ajaloolise keskuse koos seda ümbritsevate uusaegsete muldkindlustuste ala ja hiljem tekkinud linnakvartalitega. Tartu keskaegse pärandi märgilisemad esindajad Jaani kirik ning Toomkiriku varemed on olulised laiemaltki kui ainult Eesti kontekstis. Tartu vanalinna hoonestuses on valdav 19. sajandi I poole klassitsistlik arhitektuur, mille tuntuimaks näiteks on kahtlemata Tartu Ülikooli peahoone.
Pärnu linnalise asustuse varasemad kihistused on seotud keskaegse ordulinnuse ja hansalinnaga. Keskaegse Pärnu jäljed maa peal on nn Punane torn ning samuti on säilinud osa tänavavõrgust. Märksa hoomatavam on 17. sajandil kavandatud bastionaalvööndiga ümbritsetud barokne Pärnu. Säilinud on ka osa vallikraavist ja bastionitest. Keskaegse linna alalt väljaspool hakkas juba 19. sajandi esimesel poolel kujunema suvituslinn koos parkide ja esindusalleedega. Tsaariaegsete supelasutuste traditsiooni on 1930. aastatel jätkanud funktsionalistlikud sanatooriumid ja elamud. Kuurortlikku joont on ja viiteid funktsionalismile on ka Teise Maailmasõja järgses Pärnu arhitektuuris.
Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal asub keskaegne linnatuumik koos ordulinnuse varemetega. Viljandi vanalinna hoonestus on põhiliselt rajatud 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil. Lisaks arhailistele ühekorruselistele puitelamutele on Viljendile iseloomulikud savitellistest historitsistlikud elu- ja ärihooned.
Kuressaare, sarnaselt mitme teise väikelinnaga on saanud alguse linnuse (antud juhul keskaegse piiskopilinnuse) juurde tekkinud asulast. Kuressaare on erandlik ja silmapaistev 18. ja 19. sajandil ehitatud kivimajade rohkuse poolest. Osad neist – aadliperekondadele kuulunud nn mõisate kojad – on väikelinna kohta väga esinduslike fassaadidega. Lisaks leiab Kuressaarest ka väga arhailise ilmega puitelamuid ning kuurortlikke villasid, aga ka postmodernistlikke korterelamuid nõukogude perioodist ning kaasaegseid avalikke ja ühiskondlikke hooneid. Linnale on Iseloomulikud tänavaid ääristavad kivimüürid.
Valga vanalinna muinsuskaitseala hoonestus peegeldab piirilinna arengulugu. Linnatuumik paikneb keskaegsete liikumisteede ümbruses ent tänaseni säilinud hooned on tunduvalt uuemad. Imposantne kirik ja ametihooned on ehitatud 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Sel perioodil oli Valga kreisi ehk maakonna keskuseks. 20. sajandi alguseks kujunes Valga oluliseks raudteede sõlmpunktiks ning sellest õitsenguajast on pärit suurlinliku ilmega elamud, avalikud ja ärihooned peatänavate ääres. Teise Maailmasõja järgse modernistliku linnaplaneerimise viljaks on ajaloolise keskuse alale kerkinud suured korterelamud, mis mõõtmete ja asetuse poolest ümbritsevaga ei suhestu.
Võru on keisrinna Katariina II 1784. aasta korraldusel rajatud linn ning sellisena Eestis unikaalne. Linna 1785. aastal kinnitatud plaanil on tänavavõrk, mis koosneb paralleelsetest ja täisnurkselt ristuvatest tänavatest. Sellisena linn ka rajati. Hoonestuse vanima 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi kihistuse moodustavad ühekorruselised puitelamud ning suured avalikud hooned: kreiskooli hoone, luteri ja õigeusukirik.
Paide vanalinna muinsuskaitsealal asuvad ordulinnuse varemed, ning säilinud on ka osa keskaegsest tänavavõrgust. Muinsuskaitseala hoonestuse vanema osa moodustavad küljega tänava ääres paiknevad ühekorruselised mantelkorstnaga puitelamud. Paidele on tüüpilised laudkatused, mis on paljudel hoonetel uuemate kihtide all säilinud. Puithoonete iseloomulikuks dekoorielemendiks on lillemotiivid akende piirdelaudade nurkades.
Rakvere vanalinna muinsuskaitseala hõlmab arvatava muinaslinnuse ja hilisema ordulinnuse vallimäel ning selle jalamil paiknenud asula. Praeguse Pika tänava ääsrele alale tekkinud asula sai linnaõigused 1302 aastal. Lisaks linnusele annavad tooni rakvere mõisa kompleks, mis on rajatud keskaegse frantsisklaste kloostri kohale. Linna silueti dominandiks on ka keskaegne kirik. Miljöö kujundab aga Pika tn äärne hoonestus mille iseloomulikumad on ühekorruselised küljega tänava ääres asetsevad puitelamud, millest vanimad on ehitatud 18. sajandil. Lisaks Pika tn ääres ka mitmeid esinduslikke 19. ja 20. sajandil ehitatud hooneid.
Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal tuumiku moodustab piiskopilinnuse ümber kujunenud keskaegne asula. Linnuse alalt väljaspool asuv hoonestus pärineb küll hilisematest sajanditest. 18. sajandi väikestele linnamajadele pakuvad vaheldust esinduslikud ametihooned ja eestiaegsed äri- ja elumajad. Eriti tugev ja kõnekas on nn kuurorti kihistus pakkudes hulgaliselt suvitus- ja sanatooriumiarhitektuuri näiteid 19 ja 20. sajandist.
Lihula muinsuskaitseala hõlmab muinaslinnuse kohale rajatud piiskopilinnuse ja läheduses paiknenud asula ja frantsiskaani kloostri ala. Lisaks linnuse varemetele on muinsuskaitseala mõjusamateks objektideks Lihula mõisa kompleksi kuuluvad hooned, luteri ja õigeusu kirik, nõukogudeaegne kultuurimaja. Tänavapildis annavad tooni ühekorruselised küljega tänava ääres seisvad puitelamud, sekke ka uuemaid 20. sajandil rajatud hooneid.
|
OSCAR-2019
|
||
Aeg: 25.03.2017 ; Koht: Pühajärve; Päevakord: 1) Veskikonverents Tääksis, 2) Avatud veskite päev 2017, 3) Raamat "Viljandimaa veskite taaskasutamine", 4) Veskivaramu suvepäevad 2017, 5) Muud küsimused
11.10 „Tarvastu ordulinnus kui terviklik muinsuskaitsemälestis koos vesiveski, paisjärve, pargi ja kabeliga”
12.00 „Ajaloolised veskid kui väärtuslik kultuuripärand, säilitamise ja kasutamise võimalused kaasajal”
MTÜ Veskivaramu 2013 suvine kokkutulek ja üldkoosolek toimub 3.-4. augustil Palmse lähistel Muike karjamõisas.
Kuna konverentsile on plaan kutsuda ka mitmete ametkondade esindajaid külalisteks ja ettekandjateks, on reedene päev - tööpäev, neile selleks tõenäoliselt sobivam.
Ootame liikmetelt aktiivset vastukaja, kes on nõus juubeliürituste ettevalmistustöös aktiivselt või ka vähemaktiivselt osalema.
Ta oli rohkem kui 60 aastat seotud Tallinna Tehnikaülikooliga, Harald Velner Paistus Muri talu uksel.
sellest pikemat aega professorina, kateedri ja veekaitse labori juhatajana, Paistus veetis ta koos abikaasa Lainega viimased rohkem kui 15 aasta suved
Ta sündis 1923. aastal veeinseneri ja hüdroloogi, eesti hüdroloogiateaduse rajaja August Velneri peres. Oma elutööga oli H. Velner isa poolt alustatu jätkaja, peamiselt veemajanduse arendajana, aga ka veeinsenerina ja hüdroloogina. Ülikooliõpinguid alustas ta Tartus 1942 õigusteaduskonnas, kuid lisaks juridicale huvitasid teda matemaatika, geograafia ja klimatoloogia. Õpingud jätkusid Tallinnas ja 1951. aastal lõpetas ta TPI hüdrotehnika erialal. Seejärel aspirantuur Leningradi polütehnilises instituudis, kus kaitses väitekirja hüdroturbiinide alal. Taas Eestis olles tegeles algul hüdroloogiaga (muuseas oli seotud Tooma soohüdroloogiajaama vaatlusvõrgu rajamisega), kuid alates 1950-ndate teisest poolest keskendusid uuringud veekaitsele. 1968. aastal kaitses ta Leningradis tehnikadoktori väitekirja teemal «Veekogude kompleksne kasutamine ja kaitse». Doktoritöö võttis kokku 1961. aastal alanud Eesti veemajanduse generaalskeemi koostamise uurimistööd, mida tehti Velneri loodud TPI veekaitselaboris. Sellest kujunes veekaitse uurimiskeskus Eestis, mis oli tollases Nõukogude Liidus teada-tuntud kõigile neile, kes veekaitsega kokku puutusid. Tema teeneks oli erineva eriala asjatundjate koondamine ühise eesmärgi nimel. Lisaks ehitus- ja veeinseneridele osalesid tema koordineeritud uurimistöös hüdroloogid, bioloogid ja hügienistid Tartust ja mujalt. Tollane generaalskeem oli analoogne praeguste veemajanduskavadega, mida koostatakse valglapõhiselt Euroopa Liidu vee raamdirektiivi järgi. Tema juhendatud siseveekogude uuringud olid teada-tuntud mitte ainult tolleaegses Nõukogude Liidus, vaid ka mujal Euroopas. H. Velner oli jõgede bioloogilise isepuhastusvõime ja veekvaliteedi kujunemise teooria edasiarendaja. Kahel korral sai ta koos kolleegidega Nõukogude Eesti teaduspreemia, mis oli tol ajal suur tunnustus.
H. Velneri suurepärased erialateadmised, võõrkeelte oskus (ta valdas vabalt kuute keelt) ja diplomaadioskused aitasid 1960. aastatel alustada Eesti-Soome veeteadlaste ja praktikute koostööd, mis päädis Soome lahe rahvusvahelise veekaitse korraldusega. 1984. aastal valiti ta neljaks aastaks Läänemere kaitsega tegeleva Helsingi komisjoni (HELCOM) peasekretäriks ning aastail 1990-1992 oli ta HELCOM-i esimees. Velnerit on mitu korda rahvusvaheliselt tunnustatud Läänemere ja selle vesikonna veekogude kaitse korralduse eest. Ta on pälvinud Soome Valge Roosi I klassi rüütlimärgi.1988. aastal; nõukogude ajal sai ta 1975. aastal Tööpunalipu ordeni. Kui taastati Eesti Inseneride liit, valiti Harald Velner selle presidendiks, millisel kohal oli kuus aastat. Ka see oli tal isa elutööga seotud tegevuse jätkamine – August Vellner oli Inseneride liidu asutajaid ja selle eesotsas kuni 1940. aastani, kui nõukogude võim taolised ühendused käsu korras sulges.
Ka pensionipõlves oli Harald aktiivne veemajanduse arendamisele kaasaaitaja nii Eesti Veeühingu, mille auliige ta oli, kui ka Eesti Veskivaramu ja muidugi oma koduülikooli TTÜ keskkonnatehnika instituudi tegemiste kaudu. 1990ndate kespaigas oli ta üks AS Eesti Veejõud asutajaid, et taas tegeleda meie jõgede hüdroenergia kasutamisega elektri tootmisel.
See oli tagasipöördumine noorpõlve teadusuuringutega (hüdroturbiinid!) seotud teema juurde. Tänu Soome kolleegide rahalisele toele, ilmusid tema toimetatuna trükist raamatud, mis käsitlesid veekaitse ajalugu Eestis, kalapääsusid, vesiveskeid jm. Harald oli Veskivaramu tegevuse innukas toetaja, kes muretses paisulõhkujate mentaliteedi ohtlike ilmingute pärast Eesti ühiskonnas.
Oma abikaasa Laine kodutalu uksed Paistu kiriku all mäe jalamil, lähedal Põrguorule ja Loodi looduspargile, olid alati valla neile, kes huvitusid Eestimaa vetest ja nende mõistlikust kasutamisest ning mõtestatud veekaitsest.
Teeneka veeteadlasega ja rahvusvaheliselt tuntud veemajanduse korraldajaga jätsime hüvasti reedel, 4. jaanuaril TTÜ peahoones. Tema põrm sängitatakse suvel Paistu kalmistule abikaasa kõrvale, kes lahkus teispoolsusesse paar nädalat enne Haraldi teeleminekut. Kõik see juhtus nende ühise elutee 70. aasta hakul. Kavas olnud uued ettevõtmised Eesti veemajanduse ja hüdroloogia ajaloo jäädvustamisel toimuvad Haraldil teiselpool vikerkaareväravaird.
Keskkonnaministeerium saatis Veskivaramule arvamuse avaldamiseks Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle seletuskirja.
Tegemist on valdavalt paisutamisega seotud teemaga. Kui algusosast nähtub, et olukord muutub veidi lihtsamaks (paisutuskõrgusega alla 1 m pole veeluba vaja), siis tagapool keeratakse kruvisid hoopis rohkem kinni. Eriti ohtlik on
seadusesäte, et Keskkonnaamet võib nõuda kalapääsu rajamist mistahes paisule, sh sellisele, kus veeluba pole vaja ehk paisutuskõrgus on alla 1 m.
Uue sõnastuse kohaselt muutub vee erikasutusluba üldjuhul tähtajatuks, erinevalt praegu kehtiva seaduse kohaselt antavast kuni viie aastasest loast". Aga samas on seaduse seletuskirjas öeldud, et "Enne käesoleva seaduse jõustumist antud vee erikasutusload kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni". Mis nüüd puudutab Veeseaduse paragrahv 17 muutmist, siis "Lõikes 7 sätestatakse paisu omaniku või valdaja kohustused. Punkti 2 kohaselt peab paisu omanik või valdaja tagama veekogu paisutamisel kalastiku kaitse, sealhulgas tagama Keskkonnaameti nõudmisel ka kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu veekogudel, mis ei ole võetud lõheliste veekogude kinnitatud nimekirja"
"Tegemist on isikutele (paisuomanikele) pandavate kohustustega tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allapool. Ökoloogiline miinimum-vooluhulk on vooluhulk veekogus, mis tagab ökosüsteemi toimimise".
Informatsioon Keskkonnaministeeriumi veeosakonnast "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" IV avatud taotlusvooru ja infopäevade kohta. (lisatud 10.12.2012)
1) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on välja kuulutanud veekogude seisundi parandamise projektide rahastamiseks IV avatud taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg KIK-ile on 28. jaanuar 2013 (vt http://www.kik.ee/et/uudised/kik-jatkab-vooluveekogude-seisundi-parandamise-toetamist).
2) Järgmisel nädalal toimuvad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" infopäevad taotluse koostajatele, konsultantidele jt veekogude tervendamisest huvitatud osapooltele. Tallinna infopäev toimub 10.12.2012 algusega kell 13.00 Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis (Narva mnt 7a). Tartu teabepäev toimub 11.12.2012 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses (Kompanii 10) algusega kell 12.00.
Infopäevadel räägime sellest, kuidas koostada edukat taotlust ning missugused muudatused jõustusid hiljuti keskkonnaministri määruses nr 24 "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral". Muudatused on nähtavad Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/123112012002
Juhul kui Teil on täiendavaid küsimusi infopäevade või keskkonnaministri 05.07.2010 määruses nr 24 "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" sätestatud rahastamise tingimuste kohta soovitame pöörduda SA KIK projektikoordinaatori Ööle Jansoni (tel 627 4191; e-mail: oole.janson@kik.ee) või Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo poole (kontaktisik Peep Siim, tel 6262890; e-mail: peep.siim@envir.ee).
28.-29. juulilil toimus Veskivaramu XIII kokkutulek Kakulaanes, Väike-Emajõe kaldal Sangaste veskite lähedal.
|
OSCAR-2019
|
||
MoshiMoshi pakub Sulle võimalust osaleda ainulaadsetel jaapani kultuurikoolitustel, mis sobivad nii perekondlikeks koosviibimisteks ja tähtpäevadeks kui ettevõtete motivatsiooni- ja kliendiüritusteks.
Oleme Sinu jaoks olemas kõikides eluvaldkondades, mis seotud jaapani kultuuri ja traditsioonidega – allolev koolituste, kursuste, töötubade ja showprogrammide nimekiri on just Sinu poolt soovitud ettevõtmisega täiendatav – kõik jaapani kultuuriga seonduv on meie jaoks teostatav ning erinevad huvitavad väljakutsed rohkem kui teretulnud.
Nagu iga asi siin maailmas on pidevas muutumises ja arengus, nii oleme ka meie – oled teretulnud pöörduma meie poole misiganes sooviga, et korraldada meeldejääv sündmus. Meie tegevusvaldkond on väljunud Jaapani piiridest.
Meie teenuste läbiviimiseks oleme Sinu jaoks leidnud parimad asukohad – asume seal, kus oled Sina või kohtume kohas, mis vastab Sinu soovidele ja vajadustele, lähtuvalt ettevõtmise spetsiifikast.
Põgusale jaapani keele arenguloo tutvustusele järgneb jaapani keele tähemärkide avastamine. Selgub, et tähemärkide taga võib peituda üsna palju huvitavat ka jaapani ühiskonna ning meelelaadi kohta. Shodo ehk kalligraafia ei ole pelgalt käekirja harjutus, vaid ennekõike kunstiliik, kus nõtke pintslijoon sünnib teksti sisemisest rütmist ja dünaamikast ning areneb kooskõlas kunstniku meeleseisundi ja kogemustega tähendusi avardavaks ja kordumatuks kujundiks. Külalistel on võimalus näha kuidas shodo-õpetaja käes olev pintsel jätab paberile kord tugevaid ja jõulisi, kord hapraid ent katkemiseni pingestatud, vaevu aimatavaid jälgi. Kursuse eesmärgiks on nautida keskendumisega kaasnevat kummalist rahu ning tajuda tähemärkide ilu. Osalejad saavad ise kätt proovida pintsli ja tuššiga erinevate tähemärkide kirjutamisel ning tunni lõpuks oskab igaüks enda nime jaapani keeles kirjutada ning saab mälestuseks enda jaapanikeelse nime koju kaasa.
Teetseremoonial avaneb Sul võimalus teemeistri teevalmistamisrituaali jälgides avada esimene lehekülg teetseremoonia põhimõtete avastamisel. Külalistel on võimalus üürikeseks ajaks eemalduda tavapärasest argielurütmist ning ise proovida, valmistada ning pakkuda kõige kvaliteetsemat, peenikesest puudrist, macha teed. Võõrustaja ning külalisena saame kogeda teevalmistamise rituaali ning nautida matcha-tee unikaalset maitset.
Kuuldes sõna sushi meenub paljudele inimestele toores kala. Tegelikult kuuluvad sushi toitude hulka erinevad veiniäädikaga maitsestatud riisist road, mille koostises vahel on toores kala, kuid mitte alati. Sushi ajalugu ulatub 7. sajandisse, kui valmistati kala kääritades Nare-zushit. Meie sushikoolituse käigus on osalejatel võimalik saada põhjalik ülevaade sushi ajaloost, toorainetest ning sushi valmistamise protsessist, alates riisi keetmisest kuni etiketini. Tutvume ka Jaapani toidukultuuri ning harjumustega. 2,5 tunnise koolituse käigus valmistame koos Sinuga riisi ja munarulli (atsuyaki tamago) ning sushidest õpime tegema: Futomaki (paksem sushi rull), Hosomaki (peenem sushi rull), Nigirisushi, Chirashisushi (dekoreeritud sushi). Kui sushi valmistamine selge, hellitame endi maitsemeeli vastvalminud hõrgutistega. Iga osaleja saab enda poolt valmistatud ning ülejääva sushi koju kaasa võtta. Kursus on ennekõike mõeldud sushihuvilistele, kes soovivad oma peret ja sõpru kodustes tingimustes omavalmistatud sushiga üllatada. Koolituse hinnas sisalduvad eelpool nimetatud sushivalikud, Ume-shu (Jaapani ploomivein), Macha-jäätis, Jaapani roheline tee ja väike kingitus.
Meie koolituse “Jaapani kodused toidud” käigus saavad osalejad võimaluse heita pilk Jaapani kööki – õppida valmistama kõige traditsioonilisemaid Jaapani koduseid toite ning tutvuda Jaapani toidukultuuri põhitõdedega.
2,5 tunnise koolituse käigus valmistame koos Sinuga Tempurat, Misosuppi ja Onigirit. Tempura on jaapanlaste jaoks üks lemmikumatest traditsioonilistest toitudest, milles on ühendatud Jaapani toiduvalmistamise kunsti olulisemad omadused: kasutatakse alati vaid täiesti värskeid tooraineid, sobib just vastava aastaajaga, serveeritakse kaunilt ja kunstipäraselt. Tulemuseks on Jaapani kokakunsti üks tippsaavutusi: friteeritud toit, mis on kerge ja värske maitsega, mitte raske ega rasvane.
Jaapani rahvustoitu, Misosuppi, saab valmistada väga mitmel viisil vastavalt aastaajale ning olemasolevatele toorainetele. Misosupp on see, mis tasakaalustab jaapanlaste toidulauda ning on nii jaapanipärase hommikusöögi, lõunasöögi kui ka õhtusöögi oluliseks osaks. Onigirit võib naljatamisi kutsuda jaapanlaste võileivaks. Tegemist on ovaalse või ümara kujuga riisipallikesega, mille sisse on pandud täidis. Onigirit on hea kaasa võtta piknikule või ampsata kerge lõunasöögi asemel.
Kui toitude valmistamine selge, siis hellitame endi maitsemeeli vastvalminud hõrgutistega. Koolitus on ennekõike mõeldud inimestele, kes soovivad enda igapäevast toidulauda põnevalt ja tervislikult rikastada ning sellega ka enda pere ja sõprasid üllatada.
Koolituse hinnas sisalduvad eelpool nimetatud toitude valmistamiseks vajalikud toorained, Ume-shu (Jaapani ploomivein), Jaapani roheline tee, jaapanlaste lemmikpuuviljad, koolitusmaterjalid ja väike meene.
Jaapanis on üle 3000 ikebana koolkonna oma erinevate tõekspidamiste, stiilide ja alajaotustega. Kõiki neid ühendab austus looduse vastu. Ikebana (vabas tõlkes: elavad lilled, lilli elama panema) võib olla üks looduse tundma õppimise viise, kunst, filosoofia, meditatsioon või ka lihtsalt elavate taimede kaunis vaasi sättimine. Meie 2-tunnise koolituse käigus avaneb võimalus sisse astuda suurepärasesse Ikebana maailma, kus ilmselt on kõige toredam vahetu kontakt loodusega. Ikebana koolitus aitab algajal lilleseadjal näha aastaaegade vaheldumise ilu, märgata looduse vorme, värve, rütme ja meeleolusid ning avastada endas tõeline looja. Praktilised soovitused on toeks, et väheste vahenditega tuua esile iga taime iseloomulik ilu ja taasluua killuke looduses toimuvat. Koolituse käigus omandab iga osaleja Ikebana algtõed ning saab enda poolt loodu koju kaasa võtta, et anda sellele juba uues keskkonnas uus elu.
Pakume suurepärast võimalust korraldada oma seltskonnale kultuurset ja füüsilist aktiivsust pakkuvat üritust.
Võistkondlik pallimänguturniir või judo, sumo, idamaiste võistluskunstide tutvumistreening, lõõgastumine basseinis ning saunades – see on vaid väike valik, kuidas mõnusalt ja aktiivselt üheskoos aega veeta. Lisaks alati võimalus tutvuda Jaapani kultuuriga läbi MoshiMoshi kultuurikoolituste ja töötubade (Jaapani keel ja kalligraafia, Ikebana, Jaapani teetseremoonia, Taiko trummid, Origamide meisterdamine ja Jaapani mängud jne). Sport ühendab, kultuur lähendab! Paku oma inimestele midagi erilist!
Kõik meie teenused sobivad ideaalselt näiteks Barto Puhkemajja – võta meiega ühendust ning teeme hetked meeldejäävaks!
Tutvume Jaapani kultuuri põhiväärtustega: Wa , Kao ja Omoiyari. Heidame pilgu igapäevasele töökultuurile, Jaapani ettevõtete hierarhilisele ülesehitusele ning Konfutsionismi mõjule jaapanlaste töösuhetes. Äritegemise edukusele aitavad kindlasti kaasa kõrgetasemelised suhtlusoskused. Mõisted: honne-tatemae (tõeline pale), enryo (teiste inimestega arvestamine), nemawashi (läbirääkimise tehnika), senpai- kohai (vanusel baseeruvad suhted) aitavad mõista jaapanlaste ärilist suhtluskeelt. Äritegemiseks on olulised pisiasjad nagu nimekaardid, korrektsed tiitlid, kingitused, kehakeel ning viisakas vestlusoskus. Kindlasti ei tohiks aga tähelepanuta jätta ka mõnesid väikeseid nn. tabu teemasid, millest tasuks jaapanlastega suheldes hoiduda. Soovi korral sisaldab koolitus lisaks äritavade tutvustusele ka kerget jaapanipärast einet, mille käigus on võimalik praktliselt proovile panna koolitusel käsitletut.
Taiko tähendab jaapani keeles „suur trumm“. Jaapanis mängitakse suuri trumme tihti just festivalide ajal. Enamik festivale satub suve niiskesse ja kuuma aega. Selline subtroopiline kuumus muudab inimesed „laisaks ja uniseks“. Jaapanis arvatakse, et taiko trummide põrinas on pinget ja kirge, mis peaks aitama inimesi unisusest üles äratada. Jaapani templites asuvad Odaiko-sid (suurimad taiko trummid) ei ole võimalik nende suuruse tõttu transportida, meie rõõmuks leidub aga ka väiksemaid, millest mõned on jõudnud Eestisse. Kuigi töötoas osalejad ei pruugi olla professionaalsed muusikud, saab koos lihtsamaid rütme harjutada ning õppida taiko põhitõdesid. Avastame, missugune draama, põnevus ja pinge tekib Jiuchi (saaterütm), Ouchi (põhirütm) ja Ma (paus) vaheldumises. Proovime, kuidas mitme inimese koostööst ja ühisest kirest tekib harmoonia.
Kõigis meis peitub kübeke lapsemeelsust ja kõik me tahaksime korrakski tunda end jälle lapsena. Jaapanis on palju mänge, mida sajandeid on vanavanematelt lapselastele edasi antud. Mängureeglid ja materjalid on aja jooksul muutunud, kuid tore viis meelt lahutada on jäänud. Meie vahvate juhendajate abiga saate tutvuda Jaapani tuntuimate mängudega.
Origami, mis tähendab jaapani keeles paberivoltimise kunsti, ajalugu ulatub 4. sajandisse. Jaapanikeelne sõna ori (oru ) tähendab voltima ning kami tähendab paberit. Origami tegemiseks on vaja vaid tükike paberit ning killuke fantaasiat. Paberist kaunite kujundite voltimine sobib igale vanusele ning väga erinevate huvidega inimestele. Matemaatikud, insenerid ning arhitektid uurivad origami geomeetriat, selle ilu ja praktilisi kasutusvõimalusi. Haridusteadlased, õpetajad ja arstid kasutavad origamit laste ning eakamate mõtlemisvõime arendamiseks ning ajutegevuse ergutamiseks. Peamiselt voldivad aga inimesed origamit, sest see on lihtne, huvitav, täis üllatusi ja pakub palju rõõmu. Origami on kunstiliik, kus lihtne paber muutub kolmedimensiooniliseks. Origami kaudu saab aimu jaapanlaste kultuurist.
Kendama on puidust mänguasjake, mis jõudis Jaapanisse Hiinast. Kendamaga mängijal on vaja osavust, et püüda puidust pallike pisikesse puidust kopsikusse.
Jan-ken-hoi on Jaapani versioon paber-kivi-käärid mängust. Jaapanlased on selle mängu kunsti arendanud lausa uskumatute mõõtmeteni. Suuremad ja väiksemad Jan-ken-hoi lahingud leiavad rakendust nii ettevõtetes, koolides kui kodudes.
Taiko trummide showprogrammi vältel on kuulajatel võimalus osa saada erilisest jaapanlastele omasest trummimängust, mida esitavad suurepärased naistrummarid. See on üheaegselt salapärane ja võimas. Etteaste käigus ilmneb esitajate suurepärane oskus valitseda trummiga esiletoodud võimsat heli, milles trummipõrina ja vaikuse vaheldumine loob iga kuulaja meeltes erineva emotsiooni, kuid ühisnimetajaks on “energia”.
Kuidas taastada päeva jooksul kulutatavat energiat? Kuidas lihtsate ja väga vähe energiat võtvate liigutustega taastada päeva jooksul kaotatud ajurakke? Kuidas leida endas ja meid ümbritsevas keskkonnas tasakaal? Nendele küsimustele on idamaises treeningfilosoofias palju vastuseid. Kasutades mõningaid lihtsaid harjutusi erinevatest idamaisetest meditatiivsetest ning liikuvatest kunstidest, nagu Qi Gong, Tai Chi, Shindo jpt., pakume Sulle võimaluse teha meeldiv paus oma tööpäevas, koolitusel või muul üritusel ning leida endas uus energia ja jõud.
Jaapanipärases fotonurgas on igaühel võimalus end hetkeks tunda nagu geisha, kui ta riietub kimonosse, tema pihale seotakse obi ja jalga pannakse getad. Soovi korral on võimalus professionaalidel lasta teha endale soeng ning meik ja jäädvustada ennast pildile tõeliselt kauni, graatsilise ning väljapeetuna nagu jaapanlanna. Fotosessioonil saab osaleda ka koos sõbrannadega. Fotonurk sobib suurepäraselt erinevate sündmustele, millele vaja jaapaniteemalist hõngu.
|
OSCAR-2019
|
||
Endale ei raatsinud osta, nüüd laps aastane ja mõtlen, et oleks pidanud ikka kohe ostma, sest järelturgu ka kindlasti oleks.
Pidi saama isegi liha aurutada sellega. Ülilihtne ja mugav – peab vaid tooraine kuubikud ette andma.
Mul aurutaja olemas, mida muidu ka kasutame ja lisaks on olemas ka blender, köögikombain ja saumikser 😀 😀 Lihtsalt ei mahu siia kööki rohkem värki 😀
Väga tore ja põhjalik postitus nagu alati. Aga minul selline küsimus, et kuidas poe toitu lapsele soojaks teed?
JJ ajal keetsin vee, panin kaussi ja siis toidu väiksema kausi või tassiga sinna sisse ja soojendasin nii. Ehk siis sooja vee vannis.
Hiljem ostsin sealt Windelnist suurematele lastele 1-3a mõeldud karbis valmistoite (need ei olnud püreed enam) ja neid soojendasin väikses potis (sest kogus oli nii suur, et veevannis oleks jäänudki soojendama ja mikros ei tahtnud soojendada).
Mul on ka veel mõned nädalad, et end teemaga rohkem kurssi viia: siis poiss 6kuune ja hakkan esimesi ampse andma. Nii põnev ja samas natuke hirmus ka, sest kõigil tundub olevat oma nägemus ja korraks juba jooksis juhe kokku, et keda/mida siis järgida. Tundub, et sinu ja mu perearsti nägemus on sarnane: nt et banaani nii väikestele mitte (beebigrupis, kus paljud nii neljakuused üldse, jääb mulje, et see põhiline maitse koos õunte-pirnidega) ja et targem on anda siis juba purgitoitu, kui ise plätserdada jumal teab kustkohast pärit toorainest mingi käkk valmis, mis vale töötlemise tulemusel kaotab oma toiteväärtuse. Ühesõnaga, sain su postitusest kindlust juurde 🙂 Huvi pärast küsin, miks justnimelt tellid purgitoitu, kas nendes Biomarketites vms pole sobivaid? Või on hinnavahe nii suur? Ma ei ole sellise pilguga üldse vaadanud veel poodides.
Tellin, sest a) kergem on kõik ühest kohast virtuaalsesse korvi laduda b) valik on suurem-laiem, eriti kui laps juba suts vanem kui 6 kuud. Meil saaks ühe püree ühest kohast, teise teisest. Olenevalt püreedest on seal tellides ka soodsam olnud.
Ja maapirni ka soovitan ja võib esimeste asjade seas pakkuda. Minu plikale ka väga maitses maapirni püree, selline mõnus pähkline maitse ja vääääga palju vitamiine!
Banaanidest – tavalisi banaane ei annaks kindlasti. Mul töötab sugulane vastavas ametis, kus toiduaineid kontrollitakse ja banaan on kohutavalt mürgiseid ühendeid täis. Müügil on ka ökobanaane (mitte ainult ökopoes, Selveris nt). Teisalt avastasin hiljuti Looduspere poest banaanipulbri, puha ökoloogilistest banaanidest. Söön ka ise jogurtiga.
Ostsime ka selle ikea söögitooli, tänks soovituse eest!Praegu veel ootab kasutamist, sest omaniku selg ei kanna veel ja ei taha teda sundida istuma 🙂 See toiduteema on nii pônev aga ka samas nii segadust tekitav, et mida anda ja mida mitte, eriti veel kui on esimene laps. Mu oma lemmikud on avokakaado ja lôhe. Neid ma söin peaegu iga päev, kui rase olin, no pole siis ime,et talle ka meeldivad 🙂 Eriline lemmik on puder segatud avokaadoga..
ûhe korra sai ka natuke banaani proovida ja kohe tekkis reaktsioon, suu ümbert läks punaseks ja kael ka.Meie kodupoes müûaksegi ônneks ainult organiilisi banaane,endal ka parem süüa.Ja kui talle teen ise, siis ainult mahetooraine ja kui ostan, siis ka ainult öko asjad.
Mul esimene laps on 2-aastane. Viltu läks üsna palju temaga… rpa-d sai ta juba 3-kuuselt, lisa 4-kuuselt. Oli, mis oli 🙂 Aga nüüd on mul 3-kuune beebi ja tunnen end palju enesekindlamalt. Loodan rinda anda võimalikult kaua, alustada lisaga 6ndast elukuust. Kuna see on minu jaoks uus teema, siis kas sa söögile annad tavalisest tassist vett peale? Kui palju ta umbes päevas siis veel rinda umbes soovib?
Esialgu on põhitoit ikka meil rinnapiim Jennil, kord päevas saab siis tahket toitu. Vett hakkan pakkuma (ilmselt väiksest topsist, et igasuguseid pudeleid – kõrrega, nokaga jms täiesti vältida), aga samuti pakun ka rinda veel pärast seda söögikorda, sest ma ei eelda, et ta peaks sellest lisatoidust hetkel kõhtu täis saama – pigem proovib ja tutvub maitsetega. Teisest kuust lisan hommikuti pudru (mida teen veega, lisan tilga oliiviõli), siis tekib 2 nö toidukorda. Kogused saavad olenema konkreetsest toidust, et kui püreed saad tõesti grammi pealt mõõta, et, mis ta süüa sai, siis näputoitu väga ei hooma nii, seega, esimesed korrad lusikas-paar/näputoiduna viil või kang, aga esimese kuu lõpuks annan täpselt nii palju kui ta ise soovib.
Minu jaoks on oluline see, et laps ise tahaks süüa ja sööb täpselt nii palju kui soovib, seega ei vaata gramme vaid lõpetan siis, kui ta suutäiesti keeldub või hakkab liiga rõõmsalt toiduga mängima. Vahel sööb ilmselt isukamalt ja vahem vähem – nagu me isegi. Eks see kõik saab suurest katse-eksituse teel toimima.
Teen oma lapsele söögid ise, väga harva olen ostnud poepüreesid ja siis samuti eelistanud ökoloogilisest toorainest püreesid.
Ise kasutan (suvel-sügisel kui Eestis saagid valmisid, siis hoiustasin) aktiivselt sügavkülmutamist ning leian, et see on parim viis tooraine säilitamiseks. Ma ei ole kunagi teinud sügavkülma valmis nn mitmest toorainest koosnevaid valmispüreesid (kus juba liha ja mitu juurvilja nt sees).
Kuna minu lapsel täitus 6 kuu sügisel, siis korjasin suvel maalt ja sugulastelt ja tuttavatelt isekasvatatud lillkapsad-kõrvitsad-suvikõrvitsad, pirnid-õunad oma aiast ja tegin aurutades püreedeks ja panin ükshaaval väikestes kogustes sügavkülma. Sealt nüüd võtan neid püreede nn põhjadeks, pudrule peale, teen liha juurde, keedan värsked kartuli-porgandid.
Leian, et pigem aurutada-keeta-püreestada ja koguda suvel kodumaist aed-ja puuvilja, kui talvel Prisma suvalist osta ja siis seda nn värskelt keeta. Sellisel juhul tõesti eelistada pigem otseselt beebidele mõeldud valmispüreesid.
Ma ise seda ei karda, et keedan liiga palju või panen liiga palju vett ja kõik kasulik läheb keeduvette – sööme ju ise nii ja hakkab ka tema järjest rohkem meie moodi sööma. Põhiline on ikka, et tooraine oleks võimalikult puhas ja looduslähedane.
Nüüdseks sööb mu poeg kolm korda päevas lisatoitu. Hommikul puder. Keskpäeval soolane püree ja magustoit (nt ahjuõun kaneeli ja tükikese võiga on ta suur lemmik) ja õhtupoole veel soolane püree + puder. Lisaks siis ka rinnapiim, mida enamasti sööb 4-5 korda päevas. Plaan on esimese eluaasta lõpuni kindlasit rinda pakkuda, sealt edasi vaatame juba jooksvalt.
Olen, Berit, sinuga selles vabatahtlikus söömises absoluutselt nõus! Olen samuti andnud algusest pealt täpselt nii palju, kui ta soovis. Mõnikord oligi see 2 tl ja kõik. Väike porgandijupp ka peale närida ja oligi lisatoit söödud. Hetkel sööb hea meelega ja on rõõmus. Mingit sundimist ei rakenda. Väga meeldib talle näputoiduga harjutada. Leib-kamapallid-porgand-vaarikad.
|
OSCAR-2019
|
||
- Ekstsitotoksiinid (ehk erutavad-toksilised ained) on teatud ained, tavaliselt happelised aminohapped, mis reageerivad spetsiifiliste retseptoritega ajus, tekitades teatud tüüpi neuronite hävingu (kuid lisaks on glutamaadile tundlikke rakke leitud ka südame erutusjuhtesüsteemis, südamelihases, maksas ja punaverelibledes). See toimub kas närviraku liigse erutamise teel või vabade radikaalide vallandamise kaudu neuronites (tekib ka aine nimega 4-hüdroksünonenaal, mis takistab omakorda glutamaadi vähendamist ajurakkudel). Glutamaat on üks kõige tuntum neist ekstsitotoksiinidest, kuid kokku on arvatud neid üle 70. Kui glutamaat esineb toidus loomulikul kujul (mõne valgu koostises), siis ta ei ole tervisele ohtlik, sest ta laguneb ja imendub sooles aeglaselt, mistõttu annab veres madalamaid kontsentratsioone. Sest on teada, et nisugluteen on 43% glutamaat, piimavalk kaseiin on 23% glutamaat ja želatiinivalk on 12% glutamaat
- Vaba glutamiinhape ehk glutamaat on ühelt poolt neurotransmitter, vallandades ajus närviimpulsse, teiselt poolt, teatud tingimustes (näiteks kõrgematel vere ja ajusisestel kontsentratsioonidel) see vaba glutamaat põhjustab ajurakkudes püsiva erutava impulsi vallandumist, kuni need rakud surevad.
- Mõnedel inimestel tekitab töödeldud vaba glutamaadi tarbimine kõrvaltoimeid nagu migreen, astma (hoogusid alates kergetest kuni väga tõsisteni), südame rütmihäired, südamepekslemine (kuni äkksurmani), iiveldus ja oksendamine, depressioon ja desorienteeritus, uimasus, ärrituvus. Enamikel juhtudel on aga glutamaadi kõrvaltoimed vaevumärgatavad ja kujunevad pikema aja vältel. Peavalud on olnud kõige sagedasemateks sümptomiteks MSG-le, esineb ka nahalööbeid MSG-le.
- Reaktsioonid MSG-le (MSG on ingliskeelne lühend naatriumglutamaadile) on doosist sõltuvad, s.t. mõned inimesed võivad reageerida isegi väikestele kogustele; need reaktsioonid võivad tekkida kohe pärast söömist või isegi alles 48 (isegi kuni 72) tunni pärast.
- Lapsed kuni teismeeani on toidus-joogis leiduvale MSG-le ja vabale glutamaadile eriti tundlikud (kuni 4 korda enam), kuna nende ajubarjäärid on ebaküpsed. Ka need, kes on läbi põdenud ajuataki, saanud peatrauma või HIV infektsiooniga isikud, ka vähihaiged ja üldse kroonilise stressiga isikud, kehva toitumisega (kel vitamiinide-mineraalide puudus, madal veresuhkur), kõrgvererõhutõvega, suhkruhaigusega, ajukasvajatega inimesed, peaksid olema eriti ettevaatlikud. Ka vanemate inimeste aju on tundlikum ekstsitotoksiinide kahjustavale toimele (sest nende aju energiatootmine nõrgenenud, vähenenud on magneesiumisisaldus, tarbivad vähe oomega-3 rasvhappeid, on stressis ja võtavad palju ravimeid). Vere-aju-barjääri nõrgendavad (mistõttu MSG jt. ekstsitotoksiinid on ohtlikumad) ka teatud ravimid (s.h. ka kemoteraapia ja närvisüsteemile saadava kiiritusravi haiged), Alzheimeri tõbi, kuumarabandus, elektromagnetiline kiirgus, ioniseeriv kiirgus, sclerosis multiplex, süsteemsed sidekoehaigused (nagu luupus) ja teatud nakkushaigused (s.h. ajupõletikud). Ka kõrged glutamaadi doosid võivad ise suurendada vere-aju-barjääri läbilaskvust glutamaadile.
- USA Rahvuslik Tervishoiuinstituut (The National Institute of Health) on kinnitanud glutamiinhappe seotust sõltuvusega, ajuataki, langetõve, degeneratiivsete häiretega nagu Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi ning ALS-i (teatud seljaaju haigus), ajutrauma, neuropaatilise valu, skisofreenia, hirmutunde (anxiety) ja depressiooniga. (Mõnedes uuringutes leiti kõigil Alzheimeri tõve haigetel kõrgenenud homotsüsteiini (see on ka üks ekstsitotoksiine) tase veres.)
- Liigne glutamaat võib mõjutada imikute ja laste aju arengut, millest tuleb tähelepanu defitsiidi häire ja hüperaktiivsus (ADHD), autism, tserebraalparalüüs või skisofreenia.
- Glutamaadil, aspartaadil jt. ekstsitotoksiinidel on oluline osa veel selliste neuroloogiliste häirete tekkel ja arengul nagu mitmed infektsioonid (sealhulgas puukborrelioos; kuna muudab organismi kaitsevõimet), häirunud närvisüsteemi areng, neuropsühhiaatrilised häired, õppimishäired lastel, AIDS-ipuhune dementsus, äkiline vägivaldsushoog, maksahaigusepuhune ajuhaigus (hepaatiline entsefalopaatia), Huntingtoni tõbi ja aju olivopontotserebellaarosa kängumine, samuti multiipelne skleroos (sclerosis multiplex), orofatsiaalne granulomatoos ja fibromüalgia. Neid toksiine ei leidu vaid mõnes töödeldud toidus, vaid peaaegu kõigis töödeldud toitudes! Sageli (vähemalt USA-s) on poodide lettidel toidud (näiteks külmutatud dieettoidud), mis sisaldavad korraga mitut ekstsitotoksiini. Sel juhul nende kõigi kahjulik toime summeerub!
- Katseloomadel põhjustas vaba MSG ka õppimishäireid. Tiinete loomade, kes tarvitavad vaba glutamaati, järglastel tekkisid õppimishäired. Uuring on näidanud, et MSG tekitab ka inimestel rasvumust.
- Allergilisi reaktsioone MSG-le on teatatud ka seepidest, šampoonidest ja kosmeetilistest vahenditest, mis sisaldavad varjatud kujul MSG-d - etikettidel sõnadena "hüdrolüüsitud", "aminohapped" ja "valk".
- MSG jt. ekstsitotoksiinid vedelal kujul - suppidena, soustina/puljongina ja magusate jookidena - on toksilisemad kui lisatuna tahketele toitudele, kuna sel kujul tekitavad nad kõrgema vere kontsentratsiooni (kiirema imendumise tõttu). Samuti on ohtlikum glutamaadi (jt.) tarbimine suure valgusisaldusega toitudega (näit. liha ja juust) võrreldes süsivesikuterikka toiduga. Punane liha ja juustud ise annavad kõrge glutamaadi taseme. Ka püreeritud tomatid annavad kõrge glutamaaditaseme (terve tomati tarbimine on ohutum, sest värskes terves tomatis on võimsad antioksüdandid, mis blokeerivad glutamaadi toksilisuse).
- Üle 100 miljoni ameeriklast tarbivad aspartaamiga tooteid ja üha suurem on nende arv, kes tarbivad tooteid, mis sisaldavad üht või enamat ekstsitotoksiini. Küllaldaselt on meditsiinilist tõestust, et need lisandid tekitavad tõsist kahjustust ka nendes kontsentratsioonides, mis on olemasolevas toidukaubas (vähemalt nii on USA-s). Probleem aspartaamiga on eriti tõsine. Ameerika noored tarbivad rämpstoitu, mis sisaldavad ekstsitotoksiine samal määral, mis on andnud loomkatsetes loomadel kahjustusi.
- Üle 460000 inimese aastas maailmas sureb praegu äkilisse südamesurma (eelnevalt tervel inimesel!), eriti on palju selliseid juhte noorte sportlaste juures. Vähe pööratakse tähelepanu tõenditele, et ekstsitotoksiinid (aspartaat aspartaamis ja MSG toidulisandites jt.) põhjustavad ajutüves südame-vereringe keskuste kahjustust, samuti aju hüpotaalamuses sümpaatiliste keskuste ülestimulatsiooni. Loomkatsetes mõlema mehanismi puhul on tulemuseks kardiaalne (ehk südamega seotud) äkksurm. Eriti halb kombinatsioon on see, kui noored sportlased tarbivad vähe magneesiumi, rohkelt kaltsiumi, vähe oomega-3 rasvhappeid ning lisaks tarbivad ekstsitotoksilisi toidulisandeid. Keha magneesiumivarusid tühjendab tugev treening, eriti suures kuumus, samuti gaseeritud jookide ja kaltsiumilisandite tarbimine. Madal magneesiumitase veres põhjustab nii krampe kui ka äkilist südameseiskust. Aspartaami puhul on lisaks veel üks südant kahjustav aine - metanool.
- Muud varjatud glutamaadi allikad: "hüdrolüüsitud taimne (soja/maisi/nisu jne.) valk", “taimne valk” (vegetable protein), "vürts", "pärmiekstrakt", želatiin, kaltsiumkaseinaat, tekstureeritud valk (textured vegetable protein ehk TVP), naatriumkaseinaat, kaseinaat, glutamiinhape, pärmi toitelisand (yeast nutrient või yeast food), autolüüsitud pärm, autolüüsitud valk, hüdrolüüsitud maisigluteen jt. Sageli sisaldavad MSG-d või tekib MSG sinna töötlemise käigus järgnevatesse (maitse-, lisa-)ainetesse: karrageen (E407), maltodekstriin, linnaseekstrakt, looduslik sealiha/kana/veiseliha maitseaine (natural pork/chicken/beef flavoring), sidrunhape* (E330-333, E380, E472c, E1505), linnasemaitseaine (malt flavoring), puljong ja liha(rammu)leem, isoleeritud sojavalk (soy protein isolate), (ultrapastöriseeritud) sojakaste, sojakastme ekstrakt, sojavalk, sojavalgu kontsentraat, sojavalgu ekstrakt, nisuvalgu kontsentraat, nisuvalk, isoleeritud nisuvalk, maitseaine(d)/-lisand(id), pektiin* (E440), proteaas, proteaasi ensüümid, (igasugune) modifitseeritud (muudetud) ensüüm, igasugune tugevdatud proteiin (anything protein fortified), igasugune kääritatud asi (anything fermented), igasugune ensüüm (enzymes anything), maitselisandid ("seasonings"). Uuem nimi hüdrolüüsitud valgu kohta toiduainete etikettidel on "hernevalk", "vadakuvalk", "nisuvalk", "maisivalk", "sojavalk" jne. Ka toidud, mis sisaldavad dinaatriumguanülaati (E627) või -inosinaati (E631), sisaldavad tõenäoliselt ka MSG-d. Madala rasva sisaldusega ja rasvatud piimatooted sisaldavad sageli piimaosiseid, mille koostiseks on MSG. Ka need toidud, kus on peale kirjutatud "pole lisatud naatriumglutamaati" ("No added MSG") või "orgaaniline toit", võivad suure tõenäosusega sisaldada seda. * - pektiinist ja sidrunhappest tekib MSG-reaktsioon MSG-le eriti tundlikel inimestel; sidrunhappele tekib seetõttu, et enamik sidrunhappest toodetakse maisist mitte tsitrusviljalistest. MSG-le väga tundlikel inimestel tekib reaktsioon ka fosfaate ja polüdekstroosi (E1200) sisaldavatele toitudele. Tugevalt MSG-le tundlikel inimestel tekivad reaktsioonid ka lõssipiimale (lõssipiimas olevale piima tahketele osistele, mis sisaldab hüdrolüüsitud piimavalku) ja odralinnastele.
- Nii MSG-d, hüdrolüüsitud taimset valku kui ka “looduslikku maitseainet” lisatakse toidule, et see maitseks paremini.
- (Naatrium)glutamaati pannakse tänapäeval mitmetesse töödeldud toiduainetesse nagu puljongikuubikud, pakisupid, pakendatud maitseained, kiirtoidud, ka restoranitoidud, imiku- ja väikelapsetoidud, (vanemate inimeste) proteiinijoogid, valgupulgad ja -pulbrid, Košer-toidud, külmutatud ja dieettoidud, muud töödeldud toidud jms. E-ainena on ta numbritena E620-E625. Joogid, kommid ja närimiskumm on potentsiaalseteks varjatud MSG kui ka aspartaami (E951) ja neotaami allikateks (samamoodi on närvitoksiline ka E-aine l-tsüsteiin E920, mida kõige sagedamini kasutatakse taigna pehmendusvahendina, esineb ka näiteks lastetoidu Tutteli koosseisus, ja homotsüsteiin). Ka värsketele puu- ja köögiviljadele võib MSG olla pandud vahade koosseisus. Ravimite, toiteainete ja toidulisandite side- ja täiteained (nii retseptiga ostetavad kui ka käsimüügiravimid) ja mõned vedelikud, mida manustatakse haiglates veeni jm., võivad sisaldada MSG-d. Ka mõned vaktsiinid võivad sisaldada MSG-d (MSG või hüdrolüüsitud želatiini kujul) - sellised vaktsiinid (näiteks Varivax-Merck-i tuulerõugete vaktsiin) põhjustavad ajukahjustusi, samuti endokriinseid häireid (nagu rasvumus ja viljakuse häired) noortel katseloomadel; tõenäoliselt enamik elusviirusvaktsiine sisaldavad MSG-d. MSG võib olla kasutatud ka pestitsiidides, fungitsiidides ja väetistes.
- Tänase päevani lisatakse beebitoitudele MSG-rikast kaseinaati (caseinate digest), veise või kanapuljongit, mis sisaldab MSG-d ja "looduslikku maitseainet"("natural flavoring"; see on tegelikult varjatud MSG allikas)
- Hüdrolüüsitud taimne valk (hydrolyzed vegetable protein, hydrolyzed plant protein või protein hydrolysates ehk PH) sisaldab vähemalt kahte ekstsitotoksiini - glutamaati ja tsüsteiinhapet (mõnikord ka aspartaati). Hüdrolüüsitud taimset valku tehakse teatud sihikindlate keemiliste protsesside abil (näiteks soolhappe juuresolekul mingi taimse massi, enamasti taimsete jäätmete, keetmine), et tekiks vaba glutamaat (ja aspartaat). Seda pruuni pulbrilist ainet kasutatakse toitude maitsestamiseks [eriti lihatoitude, (-)suppide ja (-)kastmete juures]. Loomkatsetes on kinnitatud, et ajukahjustusi tekitab nii MSG, aspartaat kui ka hüdrolüüsitud taimne valk.
- Ajalooliselt esimene teade MSG kõrvaltoimest: “Hiina restorani sündroom” (märkus: see sündroom on ära toodud ka ajakirja “Pere ja Kodu” aprillikuu, 2006 numbris, kus muuhulgas on üks päris hea tabel E-ainete ja nende kõrvaltoimete kohta - M) 1968. aastal – tuimus, pakitsustunne (kumin kõrvus) (tingling), rindkere rõhumistunne, mis kestsid umbes 2 tundi. Juba järgmisel aastal dr. John Olney leidis, et MSG tekitas katseloomadel ajukahjustusi ja neuroendokriinseid häireid, samuti silma võrkkesta degeneratsiooni. Ka tänapäeval, kui katseloomadel tahetakse neuroloogiliste uuringute käigus teha ajus teatud kohtades kahjustusi, kasutatakse selleks MSG-d. 1972. aastal dr. Olney rääkis USA senati teatud alamkojas MSG ohtudest inimestele, eriti lastele, kõige noorematele. 1970-ndatel töösturid eemaldasid MSG imikutoitudest, ometi jäid sisse MSG-d sisaldavad toidulisandid nagu autolüüsitud pärm ja hüdrolüüsitud taimevalk. Lisaks, ikkagi - 30 aastaga on MSG kasutamine toidus kasvanud ja on jätkuvalt kasvamas, seda leidub (vähemalt USA-s nii) enamikus suppides, salatikastmetes, töödeldud lihatoitudes, külmutatud toitudes, jäätises, külmutatud jogurtites, mõnedes näkileibades (crackers), leibades, konserveeritud tuunikalas ning sageli madala rasvasisaldusega või rasvatutes (“low fat” või “no fat”) toitudes jm. (Vähemalt Ameerikas) tänapäeval võib MSG-d leida ka värskete puuviljade, pähklite, teravilja ja köögivilja peal või sees (kuna MSG-d sisaldava väetisainega või haigustõrjevahendiga pritsitakse).
- Mõned toitumuslikud nõuanded ekstsitotoksiinide kahjustuste vältimiseks: (lisaks sellele, et vältida neid lisandeid ja toite, kuhu neid on lisatud -) vitamiin Q10 ehk ubikinoon koos niatsiinamiidiga (s.o. vitamiin B3), samuti metüülkobalamiin (teatud vitamiin B12 vorm), fosfotidüülseriin, piknogenool ja atsetüül-L-karnitiin. Nii sportlased kui ka üle 45-aastased võiksid võtta magneesiumi toidulisandit, antioksüdante, oomega-3 õlisid ja sööma rohkem köögivilja.
Kas te teate, et metanool on inimese tervisele kahjulik? Kindlasti te mäletate Pärnumaa metanooli suurt õnnetust, kus hukkusid mitmed inimesed, ka Kihnus hukkus neid mitu.. Kas te teate, et USA-s on praegu üks naine vangis, kuna teda süüdistatakse, et ta mürgitas oma mehe metanooliga? Tema nimi on Diane Fleming. Tegelikult ta ei teinud seda, vaid tema mees, kes oli atleetliku elustiiliga, samas ei teadnud midagi (vähemalt osade) dieetjookide ohtlikkusest, tarvitas neid üsna rutiinselt ja üsna mitu plekkpurgitäit päevas. Need sisaldasid aga kunstlikku magusainet nimega aspartaam. Järgnevalt on tekst aspartaamist, veel enne seda laialt levinud karastusjoogist Coca Cola.
1. Koola joogid hävitavad tugevasti hambaid, kuna sisaldavad (orto)fosforhapet ja palju suhkrut (pannes hamba Coca-cola klaasi see laguneb mõne aja jooksul); samamoodi on koolajoogid kahjulikud ka luudele, viies kaltsiumi luudest välja
4. Koola joogid ja mõned teised magusadjoogid, šokolaad, kohvi, hiina tee sisaldavad kofeiini, mis on kahjulik aine (suurtes kogustes kofeiin võib põhjustada koguni sünnidefekte lapsel)
7. Mitmed koolajoogid sisaldavad aspartaami ja fenüülalaniini. Aspartaam laguneb organismis aspartaadiks (on üks aminohape), formaldehüüdiks (metanooliks) ja fenüülalaniiniks. Aspartaat tekitab sagedasel ja suures koguses tarbimisel ajukahjustusi, väiksemates kogustes võivad anda käitumishäired, tähelepanu probleeme, mäluhäireid jms., põhjustada krampe. Fenüülalaniin (on samuti üks aminohape) võib häirida loote aju kasvu. Aspartaam võib seega põhjustada mälu kadu, nn. "peataolekut", ka nägemishäireid. (Mäluhäireid olevat olnud ka endisel USA presidendil Bill Clintonil, kes tarvitas dieet-Coca't - 148-l korral oli ta öelnud ühedel andmetel "ma ei mäleta", ka ise ta tunnistas, et varem oli tal hiilgav mälu).
- Aspartaam põhjustab vähki (aju jt. kasvajad), suurendab krampide ohtu (vähendades krambiläve), ägestab juba olevaid psühhiaatrilisi ja käitumuslikke häireid, (suurendades insuliini taset) suurendab kehakaalu (ja tekitab hüpoglükeemiat), põhjustab mälu kadu, tekitab õppimishäireid, tekitab sünnidefekte ja vaimset taandarengut; ägestab suhkruhaigust.
- Väikestel lastel tekitab aspartaam peavalusid, krampe, seletamatuid nägemise kadumisi, nahalööbeid, astmat, seedetrakti probleeme, rasvumust või märkimisväärset kaalukadu, diabeeti, hüpertüreoosi (kilpnäärme ületalitlust) ja mitmeid neuropsühhiaatrilisi probleeme (äärmuslik väsimus, ärrituvus, hüperaktiivsus, depressioon, antisotsiaalne käitumine s.h. suitsidaalsus, halvad koolitulemused, intelligentsi langus ja ajukasvajad). Kel on hüpotüreoos võ hüpoglükeemia, siis neil probleem aspartaami kasutamisel ägeneb. Ametlikult pole aspartaami lubatud kasutada fenüülketonuuria haigetel. Pärast 1981. aastat, kui USA-s aspartaam legaliseeriti, kasvas tunduvalt laste hulgas rasvumus, diabeet, tähelepanu defitsiidi häire, ajukasvajad ja teised pahaloomulised haigused.
- USA Rahvuslik Vaimse Tervise Instituut (The National Institute of Mental Health) hindab, et hetkel USA-s on 12 miljonit alla 18-aastast last mingi vaimse häirega ... Üha rohkem USA lastele kirjutatakse välja psühhoosivastaseid ravimeid (aastast 1995 aastani 2002 see suurenes 5 korda) - tähelepanu defitsiidi häire või mõne muu käitumusliku probleemi vastu.
- Aspartaam on katseloomadel põhjustanud ajuvähki, leukeemiat, lümfoomi, neerude ja mitmete närvide vähke, on seotud hingamisteede haigustega (formaldehüüd on seotud leukeemia, nina- ja kõrivähi tekkega).
- USA Toidu- ja ravimiamet (FDA) on ise loetlenud 92 sümptomit (vaata edasi, kus toodud need 92 inglise keeles), seoses aspartaamiga (näiteks ka sellised probleemid nagu kõne takerdumine, segadustunne, suured isiksusemuutused, foobiad, südamepekslemine, kõrgvererõhk, neelamisvalu, sügelemine, veepeetus, põletav urineerimistunne jt. urineerimisprobleemid, ülemäärane janu või näljatunne, juuste väljalangemine, kergesti haigestumus nakkushaigustesse), sealhulgas ka kooma ja surm. Samas on see amet (paari aasta tagused andmed) kokku loetlenud üle 9000 aspartaamiga seotud kaebuse (see võib olla aga vaid “jäämäe tipp”).
- Ühe USA arsti sõnul on "aspartaami haigus muutunud üheks surmavaimaks taudiks ajaloos". Aspartaamiga seonduvad hädad on sagedased ja sageli tõsised, sinna hulka kuuluvad mitmed neuroloogilised, psühhiaatrilised, metaboolsed, südame-vereringe, kopsu, allergilised, endokriinsed, naha ja lastel esinevad häired. Lisaks toksilised probleemid metanoolist ja geneetilised probleemid. Ükski rase ei peaks seda tarvitama.
- Aspartaami ohtlikkus tuleneb tema kõigist kolmest laguproduktist: aspartaat toimib kui ekstsitotoksiin, ka fenüülalaniin on närvisüsteemile ohtlik (langetab krambiläve, vallandab maniakaaldepressiivset psühhoosi, suurendab suitsidaalsust, paanika-atakke, paranoiasid ja hallutsinatsioone), kolmandaks - metanool, mis laguneb omakorda formaldehüüdiks (formaldehüüd on A klassi mürk), edasi sipelghappeks ja vingugaasiks. Loetletud aspartaami laguproduktid põhjustavad DNA kahjustusi, on tuntud kartsinogeenidena.
- USA teatud terviseagentuuri (Environmental Protection Agency) kohaselt on inimesele ohutu metanooli tarbimine kuni 7,8mg päevas. Kui aga keegi joob 3 plekkpurgitäit jooki, mis on magustatud aspartaamiga, omistab ta umbes 56mg metanooli (8 korda üle eespooltoodud normi).
- Üks viimatine uuring näitas, et katseloomadel (keda toideti aspartaamiga) kogunes aspartaam formaldehüüdina rakkude sisse, kahjustades sellega raku valke ja DNA-d.
- Hinnanguliselt 2/3 Ameerika täiskasvanutest tarvitab mõnd aspartaamiga toodet ja u. 40% lastest, ja sageli suurtes kogustes.
- Et arstid Eestis aspartaami kahjulikkusest praktiliselt midagi ei tea, näitab näiteks see, et lubatakse ja kasutatakse Eestis valmistatud ravimeid, kus on sees aspartaam (Nycomedi Calcigran).
- Vaatamata sellele, et palju teadlasi ja teisi on juhtinud tähelepanu aspartaami toksilisusele, on see ometi tänapäevani nii Ameerikas kui ka meil Euroopas kasutusel.
- Kahjuks on Euroopa Liidus aspartaam toidulisandina lubatud (nagu ka glutamaat jmt. ohtlikud toidulisandid); paradoksaalselt võib meie suurtes poodides Eestis sattuda aspartaamile "terviseletist" (tehismagusainete, vitamiinide koostisosana, võib-olla ka veel mujal) kaupa ostes. Hiina on siiski piiranud juba aspartaami tootmist. Euroopa on aga vaadanud ainult neid andmeid, mida on pakkunud neile glutamaadi jt. toidulisandite suurfirmad-organisatsioonid.
|
OSCAR-2019
|
||
Fenüülalaniin moodustab aspartaamist 50%. Fenüülalaniin (toime on tugevam, kui tarvitatakse koos süsivesikutega) põhjustab suuremas koguses skisofreeniahaigete seisundi halvenemist, krambivalmiduse suurenemist ja serotoniini vähenemist ajus, mis toob kaasa depressiooni ja iha süsivesikute järgi.
Aspartaami metanoolisisaldus on 1000 korda suurem kui enamuse teiste FDA kontrolli all olevate toiduainete metanoolisisaldus. Metanool moodustab 10% aspartaamist, on kumulatiivne mürk, see tähendab, et ta ei välju kiiresti organismist, vaid jääb pikaks ajaks sisse. On kinnitatud loomkatsetes, et (aspartaamist pärinev) metanoolist tekkiv formaldehüüd levib üle kogu organismi, s.h. maksa, neerudesse, silmadesse ja ajju. Formaldehüüd on närvimürk ja kartsinogeen, mis põhjustab silma võrkkesta kahjustusi ja sünnidefekte, rikub DNA-d ja põhjustab teatud loomkatsetes nahavähki (soomusrakuline vähk). Krooniline formaldehüüdi tarbimine tekitab peavalusid, väsimust, rindkere kitsikusetunnet, peapööritust, iiveldus, kontsentreerumise häirumist ja krampe. Formaldehüüdist tekkiv sipelghape on kumulatiivne mürk, mis kontsentreerub ajus, neerudes, seljaaju vedelikus jt. organites ja on rakkudele väga toksiline (tekitades atsidoosi).
Kui magusaid jooke aspartaamiga hoida soojas, seda kahjulikumad on need metanooli tõttu, samuti vabaneb soojas diketipiperasiin (DKP), mis tõstab kolesterooli ja teeb muid häireid.
Aspartaam sünteesiti 1965. aastal. Algselt oli aspartaam Pentagoni bioloogilise relva nimestikus. On aine, mis on suhkrust 180 korda magusam. 60-ndatel tehti esimesed loomkatsed aspartaamiga: 1 ahv 7-st suri, ülejäänud 6 hulgas 5-l ahvil tekkisid suured krambid; hiirtel ajus tühimikud. (Aspartaat moodustab aspartaamist 40%, inimesed on selle aminohappe liiale 5 korda enam tundlikud kui närilised ja 20 korda enam tundlikud kui ahvid). Alates 1981. aastast (alates USA-st) on aspartaam kasutusel suhkruasendajates või suhkruasendajatena (NutraSweet, Equal, Canderel, Neotame, Twinsweet, Equal-Measure, Spoonful, Benevia; olla ettevaatlik ka selliste terminite suhtes nagu SweetOne, Chuker, Misura, Manugel, Keltrol, Kelcogel, Nutrifos, Stabil-9, Levn-Lite - M), hommikusöögi teraviljatoitudes, närimiskummis, kiirkohvis ja -tees, želatiinis, pudingites, täidistes, magusates piimatoodetes; alates 1983. aastast lubatud kasutada (alates USA-st) gaseeritud jookides (Coca-Cola, Pepsi jt.) ja siirupialusena [märkus: üks meil Viljandimaal toodetav metsvaarikamaitseline C-vitamiiniga siirup - sisaldab suhkrut, sidrunhapet, mahlakontsentraati, loodusindentset lõhna- ja maitseainet, magusaineid E952 (tsüklamaat või tema naatriumi- või kaltsiumisool), E954 (sahhariin või tema naatriumi-, kaaliumi- või kaltsiumisool), E950 (atsesulfaam K) ja E951 (aspartaam), säilitusainet kaaliumsorbaati (E202), toiduvärvi karmoisiini (E122) - M]; hiljem ka multivitamiinides, puuviljamahlades, jäätistoodetes, suuvärskendajates, teejookides. Kuid 90-test lisatakse ka linnastega jookidele (malt beverages – kali?), ka mittedieetjookidele (aspartaam on suhkrust 3 korda odavam) ja teistele mittealkohoolsetele jookidele, kommidele, küpsetusaine segudele. 1996. aastast on USA-s lubatud igas toidus/joogis kasutada aspartaami.
1984. aastast tulevad USAs inimeste poolt kaebused aspartaamile (agressiivne käitumine, desorientatsioon, hüperaktiivsus, äärmine pingesolek (extreme numbness), kergesti erutatavus, mälu kaotus, sügavama arusaamise kaotus (loss of depth perception), maksapoolsed häired, südameseiskus, krambid, kalduvus suitsidaalsusele ja suured meeleolu muutused. Lisaks silmade-nägemise probleemid, peavalu, pearinglus või tasakaaluhäired, oksendamine ja iiveldus, treemor (käte vm. värisemine), lihasnõrkus, kõhuvalud ja krambid, kõhulahtisus, väsimus ja nõrkus, nahalööbed, liiges- ja skeletilihavalud. Suurem osa kaebustest seotud kuidagi neuroloogiliste häiretega, oht sõidukijuhtidele (lennukijuhid jt.), seotud ka immuunsuse probleemidega. Need olid aspartaami kohta kaebused FDA-le, mis moodustasid 1994. aastal 75% üldse kõigist FDA-le esitatavatest kaebustest (samas FDA enda hinnangul – tavaliselt vähem kui 1% inimestest, kellel on mingi probleem mõne toiduainega, teatavad üldse sellest FDA-le!). Aspartaamist on suurenenud ajukasvajate teke, ka üldse vähkide teke (s.h. leukeemiad ja lümfoomid). Aspartaamist tingitud haigusseisund võib jäljendada järgmisi haigusi: sclerosis multiplex (multiipelne ehk hulgiskleroos), Parkinsoni tõbi, Alzhaimeri tõbi, fibromyüalgia, artriit, ülitundlikkus mitmetele kemikaalidele (multiple chemical sensitivity), kroonilise väsimuse sündroom, tähelepanu defitsiidi häire (ADD), paanikahäire, depressioon jt. psühholoogilised häired, luupus, suhkruhaigus ja suhkruhaiguse tüsistused, sünnidefektid, lümfoom, Lyme’i tõbi (ehk puukborrelioos), hüpotüreoos, kõrvakohin, seedetrakti häired, külmavärinad, neuriit.
Tänapäeval (eriti USA-s, aga tõenäoliselt ka meil - M) iga arst kohtab aspartaamihaiget oma igapäevases praktikas, eriti nende patsientide hulgas, kelle haigus on arusaamatu või keda on raske ravida. Aspartaami ärajätmisest neil patsientidel algas paranemine päeva jooksul ja paranemine jätkus, nii kaua kui aspartaami ei tarbitud.
Kuid võib kuluda ka 60 päeva pärast täielikku aspartaami toodetest loobumist, et näha märkimisväärset paranemist (tervise paranemisega kaasneb sageli siis ka kaalulangus). Vältida ka rämpstoidu tootvate tööstusi (IFIC tööstused).
|
OSCAR-2019
|
||
• 9% (soodusmäär - raamatud ja töövihikud, ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed ja abivahendid; perioodilised väljaanded; majutus või majutus koos hommikusöögiga)
• 0% (loetellu lisandus aktsiisilattu paigutatud aktsiisikaup, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist - kuni 31.12.2009 oli käibemaks 20%)
• kauba impordil kolmandast riigist on käibemaksuvaba piir 344 kr ehk 22€ (kuni 31.12.2009 oli käibemaksuvabasaadetis kuni 2347 kr)
• välisriigis tasutud käibemaksu tagastamise korda - käibemaksu tagastamise taotlus esitatakse alates 01.01.2010 ettevõtte asukohamaa maksuhaldurile, taotlus tuleb esitada hiljemalt tagastamisperioodile järgneva aasta 30.09 (kuni 31.12.2009 esitati käibemaksu tagastamise taotlus selle riigi maksuhaldurile, kus käibemaksu tasuti);
• ühendusesisese käibe aruandlust - lisaks kauba ühendusesisesele käibele deklareeritakse alates 01.01.2010 ka teenuste käivet, mis on osutatud teise liikmesriigi maksukohustuslasele.
• tulumaksumäär juriidilise isiku väljamaksetelt (erisoodustused, dividendid, kingitused, annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) 21/79
• lapsevanematele jääb õigus täiendava mahaarvamisena kasutada maksuvaba tulu alates teisest lapsest;
• kaob õigus maksustatavast tulust maha arvata õppelaenu intresse ja ametiühingu sisseastumis- ning liikmemakse - muudatus seotud 2010. aastal tasutavate intresside ja maksudega, mille deklareerimise õigus tekib 2011. aastal.
• kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2% väljamaksete summalt, mis on tehtud kohustatud isikule, kes on teinud avalduse maksete jätkamise kohta alates 01.01.2010.
Maamaksu tasumise tähtajad (Maamaksuseadus § 7) asendatakse senise kolme tähtaja asemel kahe tähtajaga:
Maksumärgistamisekohustus kehtib alates 01.01.2010 alkoholile mahuprotsendiga üle 22% pakendis mahuga alates 0,05 liitrit (kuni 31.12.2009 mahuprotsent üle 22% pakendis mahuga alates 0,2 liitrit või millelt makstav aktsiisisumma oli üle 14 000 kr müügipakendis oleva alkoholi kohta).
• sigarettide aktsiisi fikseeritud määr on 525 kr, kuid mitte vähem kui 1001,40 kr/ 1000 sigaretti, ja proportsionaalne määr 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast
See, et järgmise aasta veebruaris muutuvad kõik Euroopa Liidu kontonumbrid 20kohaliseks, ettevõtetele keerulist tarkvarauuendust ei too.
Aasta pärast kasutusele võetav rahvusvaheline kontonumber IBAN (ingl k international bank account number) erineb Eestis praegu kasutusel olevatest kontonumbritest sellega, et lisandub mõni täht ja number ning kontonumber. IBANi kuju võimaldab maksetele kehtestada ELi elektrooniliste maksete regulatsiooni, mis teeb riigi sees ja üle piiri liikuvad maksed võrdselt mugavaks. Lubatud on lausa, et piiriüleste maksete raha laekub päevaga.
Lihtsad lahendused. Infotehnoloogiafirma Nixor EE ASi tegevjuht Imre Reinson ütles oma ettevõtte pakutavate süsteemide kohta, et SEPAga seotud muudatused on tehnoloogiliselt suhteliselt lihtsad. “Tegemist on kontaktandmete andmeväljade täiendamisega, mida on tarkvaras äriloogika protsesside muutmisest mitme suurusjärgu võrra lihtsam realiseerida,” märkis ta. Enamasti saab tema sõnul andmeid muuta tarkvara kasutav ettevõte ise või on sarnaste muudatuste tegemine kaetud tarkvara tugiteenuse lepingutega ning lisakulusid
sellega ei kaasne. Tema hinnangul lihtsustab ühiste standardite kasutuselevõtt kõikide osapoolte tööd ja vähendab kulusid. “SEPA muudatuste juurutamise keerukus ei seisne mitte niivõrd tarkvaras, kui just korralduslikus osas, et kõik osapooled oleksid valmis ühest kindlast päevast vahetaksid infot uuele standardile vastavalt,” lisas ta.
Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialisti Kristiina Kaljuranna sõnul tingis ühtse euromakseturu ehk SEPA regulatsiooni mitu asjaolu, mis viisid selleni, et ühtne euromaksete turg ei toiminud. Nii oli maksete tegemine piiriüleselt raskendatud, valitses maksevahendite paljusus ja teenustasud olid põhjendamatult kõrged ning arveldustähtajad pikad.
Infokirju saadame kõigile neile klientidele, kes on lubanud endale teavitusi saata. Samuti on infokiri üleval meie veebilehel. Suuremate klientidega oleme otsekontaktis panga kliendihalduri ning arveldusspetsialisti vahendusel, kes annavad nii ülevaateid SEPA mõjudest kui ka nõu muudatuste elluviimiseks.
Ärikliendid, kes kasutavad määrusest mõjutatud makseteenuseid meie pangas (peamiselt otsekorraldusteenus ja maksefailide edastamine), saavad pangalt lisaks eraldi teavituse eesseisvatest muudatustest konkreetse teenuse osas.
Tutvustame SEPA-teemat ning selle mõjusid laiemale ringile äriklientidele kliendiseminaride sarjas, kus saab esitada täpsustavaid küsimusi. Samuti on kõik meie infomaterjalid kättesaadavad ettevõtete infoportaalis lahtris “Lihtne arveldusmaailm”, kuhu kogume kokku kõik arveldusi puudutavad materjali.
Pangasüsteemides muudetakse kontonumbrid rahvusvahelisele kujule automaatselt, st näiteks püsi-, määratud- ja sagedaste maksete andmeid ei pea kliendid ise muutma hakkama. Samuti näevad kliendid edaspidi oma kontonumbreid pangas uuel rahvusvahelisel kujul.
Suuremahulise andmebaasi konversiooni läbiviimiseks saab oma infosüsteemis kasutada ka teisendamise lähtekoodi, mis on samuti avalikustatud pangaliidu kodulehel.
Näiteks praegune kontonumber 99 1234 5678 9012 on IBAN süsteemis EE90 9910 1234 678 9012. Seega on praegusega võrreldes lisandunud numbrile Eesti tunnus (EE), kahekohaline kontrolljärk (99) ning panga tunnus (10).
vahetus automaatselt ning senised otsekorralduslepingud teisendatakse e-arve püsimakselepinguteks. Ettevõtted peavad koos pangaga välja arendama suutlikkuse standardse e-arve väljastamiseks.
Praegu äriklientide pangaga suhtlemiseks kasutatavad automatiseeritud suhtlussõnumid on pankade lõikes ühtlustamata ega vasta ISO standardile.
Pangaliidu juures välja töötatud uut pank-klient ja klient-pank suhtlussõnumeid hakkavad pangad toetama hiljemalt 2014. aasta 1. veebruaril
|
OSCAR-2019
|
||
Üles kirjutatud Kalev Koeli poolt 1989a. oma vanaisa Aleksander Koeli (1912 – 1995) mälestuste alusel, kes mäletas neid lugusid lapsepõlves oma ema Julia käest kuulduna ja külarahva poolt mäletatuna. Need ennemuistsed lood kajastavad Saarekülas ja küla vahetus läheduses toimunud sündmusi ja ebaharilikke juhtumusi.
Audlast Saareküla poole sõites, enne Vihu jõge on kõrge kruusa-seljandik, mida hüütakse Kangaste mäeks. See nimi on tuletatud sõnast kangekaelsete mägi. Mäe otsas oli olnud võllapuu, kus hukati talupoegi, kes olid oma tegude või kangusega mõisnike ja parunite meelepaha alla sattunud. Kangruselja mäelt olid paistnud kolm mõisa, kust oli siis näha kangekaelsete kurba lõppu, mis pidi kolme mõisa talunikele hoiatuseks näha olema. Üks neist mõisatest oli Saare mõis. Hilisemal ajal on külarahva poolt mäe otsast kruusa kaevatud. Nähtavale on tulnud luukeresid, kusjuures kolbad on keredest eraldi maetud.
Kangaste mäelt alla Saare mõisa poole vaadates asub keset soist maad Hanilao mägi. Selle saarekese idapoolsel küljel olid vanal ajal asunud vundamendi jäänused ja keset saart oli üks mittelooduslik õõnsus.
Saareküla alt olevat ennemuiste laeva tee läbi käinud. Merelt olid laevad tulnud läbi Suuresilma ja Paagi mäel olid mõlemal pool seljandikul paagi kohad, kus vanasti tuli põles, et laevadele õiget teed näidata. Tornimäel oli tol ajal tuletorn. 20. sajandi alguses oli üks Rootsi laev Saareküla all maale jooksnud. Neil olnud veel nii vanad kaardid, kus Saareküla alt veel laeva tee läbi käinud.
Paagi mägi asub Pihlatsis. Vanarahvas räägib, et Pihlatsis asub seitsme meremehe haud. Pihlatsi külje all, Mustakivi nasvas seisab vees Suure Tõllu tõlla kivi. Kanna Sander oli näinud omal ajal, kuidas Kollist tulev tule kera läks Pihlatsi poole ja oli vajunud Paagi mäele. Paagi mäel asub kivi, millel olla mingi müstiline maine. Kui kivi kõrvale magama jääd, siis pidavat üles hüütama. Titsu Juhan oli kivi kõrvalt kaevanud, kondid olla vastu tulnud. Juhan oli kondid kiiruga tagasi matnud.
Saarekülasse sõites üle Vihu jõe asub vana Saareküla surnuaed. Vanaisa ema Julia teadnud rääkida, et viimati maeti sinna Koka Ants.
Kolli rand oli olnud vanasti küla tähtsamaid sadamaid. Nimi oli tulnud sellest, et sadamast kuuldus pidevalt kolinat. Rand on võtnud palju elusid. Vanaisa lapsepõlves on uppunud korraga 7- 8 poissi.
Endine Saareküla vabadikeküla (Kadariku küla) paiknes piki Vihu jõge. Sellest ei ole säilimud ühtki omaaegset elupaika, kuigi kunagi oli külas 18 vabadikukohta: Kopli, Tulitu, Kolli, Kalda, Suureaia, Nurga, Matsi, Uielu, Kustu, Saadu, Tänavsuu, Vihu (Kiltsioni), Kadariku, Värava, Kanna, Titsu, Tammiku, Tõnu, Loogalaiu (Kirsiaia), Kirsi. Edasi tulid 8 põlistalu kohad Koka, Külavee, Tepu, Matu, Leemeti, Antsu, Tohvri ja Tõnu. Mõisa lähedusse jäi veel hilisema tekkega nn. Kaniste (Kauniste) küla 7 platsikohaga: Torni, Ka(u)niste, Kesapõllu (Jaani), Mäe, Kase ja Jõe. Siia võiks ka Värava väravavahi-koha lisada. Värava Mihkel rääkis, et Kaerassaadu mäel olnud lõke, kus koer lõket valvas. Vanarahvas tõlgendas seda kui maetud kulla asukohta. Kellegi Anni jutt räägib, et ta sattunud pimedas Kolli mäel lõkke äärde, kus koerad lõkke ääres tuld valvasid. Koerad ütelnud: "Kas sa hoor ka tahad saada" ja viskasid talle tukke põlle sisse, aga Ann kohkus, lasi tukid maha ja kõik oli korraga kadunud.
Vanasti kasvanud Tammelaiul suur tammemets. See saetud maha ja müüdud jutu järgi Soome. Sajandi algul olnud veel suured tamme kännud kadakate vahel näha. Mereäärses kasvu järjepidevuses pidi peale tamme kasvama kadakas ja kadakate vahelt pidi tõusma uus tammik.
Kaerassaadu mägi ja Tammelaid olevat olnud vanade eestlaste asualad, mida märgistasid ohvrikivid ja korrapärased kivivaremed maapinnal.
Saareküla mõisa hooned on aegade jooksul mitmel erineval kohl olnud. Vana puust mõishoone oli asunud praeguse Saare lastekodu kohal ja ühe vana mõisahoone lammutuse jäägid viidud kloostri varemetele. Kloostri mäe peal on käik mis viib mäe sisse. See oli olnud kloostri torni trepp. Kolmekümnendatel aastatel olid kohalikud poisid selle augu lahti kaevanud. Alla oli läinud 12 trepi astet ja seal all ruumis olid raud uksed mida lahti ei saanud. Tolle aja noored olid otsinud käiku kloostri kiriku alla.
Teine legend räägib, et käik Saareküla kloostrist viis Tornimäe kloostri alla. Kloostri kirik olevat 2 korda maha põlenud. Mõisa ajal hakati kirikus rehte peksma ja kirikust sai kuivati.
Kloostri nunnad olla viidud (taanlaste või rootslaste poolt?) Tumala metsa ja seal tapetud. Klooster hävitati. [NB! See viimane pärimus võib Kalmari sõja ajast (1611 – 1613) pärineda. Ü.R.]
Antsu Seiul (Küng Aleksei) oli Pärnus raamatu-kauplus. Tal oli olnud raamat Saareküla kloostri ajaloost (rootsi keelne). Raamatus oli jutt kloostri sadamast ja et kloostri kuld (3 tündrit, kusjuures 1 tünder olla 3 toopi?!) on maetud sadama kivi alla. Seiu oli selle raamatu maha müünud aga pärast oli üks rootslane seda raamatut otsimas käinud. Seda kõike oli kuulnud Jaan Koel kui ta Pärnus Seiu pool oli ööbinud.
Mõisnikest viimane olla olnud Buxhoevden (? kuulmise järgi Puksöben), kes olnud vana poissmees, värisenud ja kartnud kõue ilma. Ta olla ka sõjas käinud ja omanud leitnandi auastet. Enne oli mõisa rentnikuks olnud parun Nolken (kuulmise järgi) koos perega; siis rentinud mõisa parun Artna (ikka kuulmise järgi). Esimese teadaoleva parunina olnud Päri [ilmselt Gustav von Berg – vt. 1811. ja 1816. hingeloendeid Ü.R.], kes oma suurte fantaasiarikaste plaanidega jättis küla mällu palju jutte. Nimelt oli parun Päri see kes plaanis hakata tegelema kalakasvatusega. Selleks võttis ta laenu ja lasi kaevata Saareküla alt lahest jõe läbi metsa mereni. Töölised kaevasid puu labidate ja puust kangidega, kuid enne merd tuli pae vastu ja sealt läbi murda ei õnnestunud. Vett jooksma ei saanud. Võlad kasvasid ja parun Päri neid maksta ei jõudnud. Kui ta ükskord nägi jälle võlanõudjaid tulemas, võttis ta püssi, jooksis Luhina metsa ja lasi ennast maha. Koht kus ta ennast maha lasi, hüütakse praegu Päri mäeks ja mäel on üks lai lame kivi, millel ta ennast tulistas – nimetatakse Päri kiviks.
Tepu lahe ääres oli Tepu koht ja seal elas Tepu Mart kellel oli palju kanu. Parun küsis siis Mardilt kust tal nii palju kanu ja Mart vastas, et ise haudub. Parun kutsus siis Mardi oma sauna, mis asus Saunalahe kaldal, mune hauduma. Mart sõi kõik munad ja pani lõpuks saunale tule otsa. Sellest on pikk rahvapärimuslik laul.
Saarekülast Tornimäe poole asub Kotka koht, mis olnud mereröövlite passimise koht. Kotka koha juures on Kotka abaja.
Pärimustes räägitakse, et Tänavasuu Aleksander olnud Pärnus kalakaupmehe sulane, kellel olnud suur raamatukogu ja haritud tütar. Aleksander hakkanud peremehe tütrega kurameerima ja rääkinud pruudile kui ilus ja uhke maja tal Saaremaal on. Nad saidki paari ja pruudiga, kes ihkas näha mehe uhket maja, sõideti vankril Saarekülasse. Eemalt paistsid Saaremõisa majad ja naine küsis kas need on tema omad. Mees aga käskis olla kannatlik, et küll jõuame koju. Kui aga vanker ühe lagunenud onni ette jõudis ei jõudnud naine mure ja hädapisaraid peatada. Teha polnud siiski enam midagi ja tuli hakata edasi elama... Anton oli 2 korda abielus; teine abielu naise tütrega, lapsed Feodor, Ivand, Alma, Alide, Veera, Mihkel ja Aleksei sõjas surnud. Aleksei lasti Vihu jõe ääres kogemata maha. Vihu jõel oli mõisniku putka kust valvati et loata kala ei püütaks. Feodor oli rännanud välja. II maailmasõja ajal oli tulnud teade, et Feodor on Rumeenias mingi röövlijõugu juht. 90-ndate aastate algul tuli veel järelpärimine sugulaste kohta päranduse asjus.
14) Kanna (nimetati Värava Kanna) – Aleksei (Laimjala valla kirjutaja) ja Melania kasupoeg Joan (isa oli vist poolakas ja ema Melanie õde. Poiss sündis väljapool abielu. Joanil lapsed Ruth, Vello ja Valdur. (Vana)
16) Tammiku – Maria ja Aleksander (vend Joan oli läinud Tõnu väimeheks, kuid Saare mõisas põles ära! Läks püssi ära tooma aga tõmbas ukse kinni; kui ukse lahti sai jooksis Sauna lahte aga nahk tuli maha ja suri); poeg Aleksei ja temal lapsed Andrei (vanapoiss, Norras meremees), Arteemi lapsed Vello ja Valdur, Veera (Kanadas, üks poeg). (Rand)
17) Tõnu – elasid Seiu (jutustaja sõber. Oli tahtnud pool kohta talle anda kuid suri enne.) ja Miina; lapsed Sander (lasteta) ja Akilina (lasteta, Nurga ehk Paja Vasseli naine). Vassel lõhkus maja ja viis Kingisseppa; ehitas selle Piiri tänavale, maja nr.9. (Rand)
19) Kirsi – Aleksander (oli mandril töökojas) ja Melanie (Audla mõisas kooli teenija) läksid lahku. Poeg Arteemi jäi II maailmasõtta.
Saarekülas oli 8 põlistalu. Need olid Koka, Külavee, Tepu, Matu, Leemeti, Antsu, Tohvri, ja Tõnu ning veel kaks popsi-kohta Leemeti ja Viimne.
2) Külavee talu – Jüri lapsed Tiiu (tütar Mari ja mees Otsa Vassel), Juula ja Ivan (naine Melania ning neil tütar Nadezda, kes läks poja juurde Kuressaarde Piiri 6. Juhan uppus Kolli lahte). (Tammik)
4) Matu talu – Matsil pojad Aleksander ja Villem. Aleksandril oli naine Melania, neil lapsed Aleksei (sündis hulluna), Maria (mees Mäe Mihkel neil lapsed Linda (Riiga) ja Arteemi, kes jäi II maailmasõtta, Julia (mees Vassili; nende lapsed Marta (Saadumäele) ja Herman jäi sõtta), Joan (vanapoiss), Vassili (poissmees, suri Ameerikas), Olga (2 korda abielus, lapsi pole) ja Aleksander (naine Maria nendel tütar Õie kellel 2 tütart). Villemil oli naine Miina nendel poeg Aleksander (Eesti kohtu minister, sotsialist; tal tütar Niina). (Jõeäär)
8) Tõnu talu – Juhan (põles ära) lapsed Aleksei (naine Anna, kes oli meenutaja vanaema õde; lapsi polnud) ja Melania.
Olgu lõpuks siin veel nimetatud Tosinate Reediku popsikoht ja poolakast rannavahi Jankuni Viimse-nimeline (Vimmina) eluase.
Saare mõis vajas mõisale tööjõudu. Selleks eraldas tsaarivalitsus maad. Saaremaa Mõisnike Kogu (Landreht) mõõtis välja moonaka-kohtade platsid ja mõis sai endale suilised. Moonaka-kohad olid:
5. Kauniste kohale tulid Audla külast Lõhnalt meenutaja esivanemad priinimega Koel, mis algselt kooli (murdes) tähendas.
Saare mõisa põliskohti on ka Landrehti peredeks nimetatud ja kordame siinkohal üle neis saadud priinimed koos mõnesuguste selgitustega:
• Esimene küla-kool Saarekülas avati Kanna vabadikukohal. Õpetajaks oli Antsu Aadu (Küng). Aadu oli Antsu Aleksandri isa vend. Aadu oli vana mees.(70 ringis) Ta oli tagasi tulnud sõjaväe-teenistusest tsaari armees. Aadu surma järel läks kool Kolli (Kooli?) koha peale.
• Kolli (Kooli?) kohale andis ruumid Aleksander Ennemuist. Ivand Ennemuist oli ajutine õpetaja. Viimasena õpetas Sergei Rand.(Võis olla ka Jankun Maria poeg. Viimane Maria poeg Juhan pidi olema Titsu Seiu venna poeg).
• Järgmine kooli koht oli Matul. Õpetajaks oli Aleksei Rand. 1923 aastal viidi kool üle Audla Mõisa Algkooli. Õpetajateks olid Aleksei Rand ja Teivik (eestindas Alekseiks) Treiman.
• Saareküla kool loodi uuesti 1932 aastal praeguses Saare Lastekodu hoones. Maja ehitus-materjal toodi Kahtla laiult, majaka abihoonete lõhkumisest. Kooli õpetajateks olid saarlased Kerman, Pauts, Tammsalu ja Taimla. Mandrilt tulid Aru, Sakeus ja Mangu.
Maakonna vanema Nepsu Mihkli eestvedamisel ja maakonna valitsuse käsul loodi Saare Lastekodu. 1923 aastal avati Saare Lastekodu algul mõisa hoones. 1928 aastal ehitati uus lastekodu (ja kooli) hoone.
Mälestustes võib olla lünki ja valesti kuuldud nimesid ning vigu seoses murde ja kirjapildi erinevustega. Küllap on puudu ka juba unustatud lõike...
|
OSCAR-2019
|
||
Lääne-Euroopa kiire ja mugav rongiliiklus on reisimiseks väga ahvatlev. Nõnda võtsingi ühes õega ette nädalavahetuse Amsterdamis. Maailma kõik värvikirevamas linnas. Soodom ja Komorra.
Olles välja otsinud kõige odavamad edasi-tagasi piletid, asusime teele. Esimene peatus Antwerp, sealt rongivahetus Rotterdamis ja järgmine peatus - Amsterdam. Ümberistumised on võimalikult mugavaks tehtud. Ükski perroon ei ole eelmisest liiga kaugel ja kahe rongi vahel on täpselt ühe kohvipausi jagu aega.
Leidsime endale Couchsurf.org kaudu toreda öömaja ning reis tundus üsna muretu ja ideaalsena kulgev. Aga üsna pea hakkas päike pilve taha peituma ja kõik, mis valesti minna sai, läks ka.
Meie öömaja-poisi telefon oli välja lülitatud. Sotsiaalmeedias sõnumitele ei vastanud. Jõudsime Amsterdami kesklinna ja olime sunnitud möönma tõika - meil pole kuhugi minna.
Ellujäämisinstinkt võttis võimust. Iseendast oli ükskõik, aga väike õde ei saa ju ometi rongijaamas, kott pea all, ööd veeta. Astusime sisse esimesse kohta, mille uksel oli tasuta Wi-Fi silt. Nii ma siis lülitusin turborežiimile ja hakkasin couchsurfis uuesti kirju saatma. Saatsin välja kaksteist öömajasoovi ning lisasin oma telefoninumbri ja murekirja ka vastavasse "hädaolu-foorumisse" samal veebisaidil.
Ühel hetkel otsustasime, et võtame kumbki tassi teed. Baaridaam vihastas ja käratas: "Teed võite niisama igal pool juua, aga siin mitte, te olete coffee shop'is!" Esimest korda elus pidin sunniviisiliselt ostma midagi, mis sisaldab kanepit. Uus kogemus jälle pagasis!
Lunastasin viieka eest enesele ühe koogikese, et seda ehk järgnevatel päevadel manustada. Antud hetkel oli mure liiga suur, et enesele taolist "lõõgastust" lubada.
Õnneks oli meie Hollandlasest sõber samal päeval teel Amsterdami, et meiega aega veeta. Hakkasime kohvikust rongijaama poole jalutama, et siis seal sõbraga kohtuda. Teel sinna helises telefon. Keegi pakub öömaja - ideaalne! Uurisime aadressi järgi ning nüüd jätkasime rännakut juba kolmekesi.
Kolmveerandtunnine matk seljataga, jõuame õige maja ette. Meid tervitab väga pilves ja väga purjakil olev kodanik. Ei teagi, mida me lootsime, aga kuigi kutt tundus kahtlane, otsustasime ta korteri üle vaadata. Uks avaneb, vastu tuleb suitsuvorsti ja sigaretitossu segu meenutav pahvakas ebameeldivat haisu.
Nurgas on üks kahele inimesele mõeldud madrats ning selle külge paigutatud üksik madrats. Ilmselt lootis meie võõrustaja lisaks seltskonnale ka midagi muud...
Tegime sealt korterist ruttu sääred ning olime tagasi alguses. Juba leppisime tõsiasjaga, et ilmselt peamegi rongijaamas kuidagi sõba silmale saama.
Mõne tunni möödudes tuleb järgmine kõne. Sel korral on tegu inimesega, kellele ise olin kirja saatnud. Tundub huvitav tegelane - käsil sotsiaalne eksperiment lõunatada iga päev erineva inimese või seltskonnaga. Käsil juba järgemööda 264. päev. Mure on südamest pühitud, kõik on taas hästi!
Õhtu saabudes saadame sõbra taas rongile ning istume trammile nr 2, et selle lõpp-peatusesse sõita. Linn on tõesti suur. Trammsõit kestab ligi nelikümmend minutit ning jalutuskäik peatusest veel viisteist.
Sellel võõrustajal polnudki suurt midagi häda. Iseenesest ju hea inimene, et nõnda võõrad ulu alla laseb. Tänutundest ignoreerisime poissmehekorteri mustust, voodilinade olematust ja noorhärra veidralt äkilist iseloomu ja tobedaid nalju, mille üle ta ise kõige rohkem naeris. Kannatasime ära ka toas sigareti- ja kanepisuitsetamise.
Jalutame kesklinnas, vahetevahel astume sisse mõnda kohvikusse ja suveniiripoodi. Korraga ehmume mõlemad - akendel on peaaegu alasti näitsikud. Ilmselgelt oleme punaste laternate rajoonis. Kaua ringi vahtida ei julgenud, kuigi uudishimu oli tappev. Nii mõnegi tüdruku silmist peegeldus kogu maailma valu. Minu jaoks on keeruline mõista maailma vanima ameti pidamise võlusid.
Üldiselt oleme täiesti harilikud turistid. Ehk pisut vaiksemad ja rahulikumad, aga puukingakestega võtmehoidjad ei jää meilgi ostmata. Kohalikust supermarketist haarame eelneval õhtul sõbra soovitatud Hollandi erilisemad kaubad ja suundume tagasi oma võõrustaja juurde. Sel korral osaleme ka meie tema sotsiaalses eksperimendis.
Õiget vastust sellele küsimusele tegelikult ei olegi. Teise hommiku saabudes otsustasime võimalikult varakult tagasi minema hakata, sest tuul oli veelgi tugevam, kui eelmisel päeval. Kui äärelinnas möllas torm täie rauaga, hulk langenud puuoksi ja muud sodi tuules keerlemas, siis kesklinnas on rahulikum.
Rongini on veel poolteist tundi aega, kui oleme juba Amsterdam Central rongijaamas. Kohe uksest sisenedes tundub olukord hapu. Igal pool jaamatöötajad ning inimesed liiguvad sihitult ringi. Saame teada, et sel päeval ükski rong vähemalt järgneva kolme tunni jooksul ei liigu. Pinge kasvas nii suureks, et kartsin, et silmas lõhkeb veresoon.
"Mis mõttes ei liigu ükski rong? Järsku on väike tuuleke ja rongike ei sõida? Mida? Kuidas? Mis teil viga on?" karjusin oma peas.
Istusime siis sama targalt, või rumalalt, perrooni trepile, sest platvormidele ei lubatud. Torm oli öö jooksul murdnud puid ja elektriliine ning teadmata ajaks oli rongiliiklus seisatatud.
Olen varem pidevalt lugenud, kuidas tormide ajal inimesed ootavad lennu- ja rongijaamades tunde, aga see polnud mind kunagi otseselt puudutanud. Ootasin jahedas terminalis kella üheteistkümnest hommikul kuni poole kuueni õhtul, mil hea südamega rongijuht mind ja õde jänestena vaguni vahekäigus Antwerpini sõita lubas. Piletid olid küll olemas, ent mitte selle rongifirma liinile.
Kokku võttis reis Amsterdamist tagasi Genti kümme tundi. Ei suuda siiani uskuda, et eile samal ajal külmetasin alles Amsterdamis külmal kivitrepil ja lürpisin magusat teed.
see jutuke on seeriast "maaplikad läksid pealinna seiklusi otsima" kui ei teaks siis arvaks et mingid 15a naiivsed lapsed on kirjandi kirjutanud.
Kõik on internetis nii targad... kas teil ei olnud siis 100 eurot? Appikene, mis see sinu asi on, mutike! Kõik elavad oma elu nii kuis tahavad. Väga põnev seiklus!
|
OSCAR-2019
|
||
Esmana alustasime oma päeva kella üheksase äratusega, kõik tõusid ilusasti ja virgsasti ning juba pool tundi hiljem olid kõik söömas. Kuna hommikupoole oli ilm väga vihmane siis ilmastiku tõttu oli kogunemine kell 11. Seejärel jagunesime neljaks tiimiks ja kaks tiimi läksid seina- ja kastironimisse ja ülejäänud kaks tiimi läksid laagrimajja sisse maffiat mängima. Tiimidel oli poolteist tundi aega läbida ronimisrada, ning kuna paljud lõpetasid raja varem, siis oli üsna palju vaba aega, mille vältel sai süüa, juua või sõpradega vestelda. Pärast seda oli meil tund aega siestat ning seejärel mängisime laagrimajas maffiat. Kella kuuest oli õhtusöök ja peale seda saime puhata kuni kella üheksani. Seikluspäeval oli meie õhtuseks ürituseks joonistusmäng, kust võtsid kõik tiimid osa. See oli väga lõbus ja kõik tiimid said osaleda ning kaasa rääkida. Ning päeva lõpetuseks saime pool üksteist õhtuoodet ja seejärel oli südaööl öörahu. Kokkuvõtteks oli meil väga tore ja lõbus päev ja kõik jäid rahule.
Teine päev algas rahuliku äratusega kella üheksast. Noored said ärgata, pesta ja minna sööma kuni kella 10.30ni. Kell 11 kogunesid laagrilised seminarimaja ette ning seal tehti energizerit, et virgutada ja panna mõtted tööle. Seejärel kogunetti seminari saali, kus juhataja Anni oli ette valmistanud töötoa, kus noored said informatsiooni kuidas luua planeeritud päeva või projekti. Info käes, läksid noored perekondadesse, et ette valmistada neile jagatud päevade kohta. Kuni kella üheni planeerisid perekonnad etteantud päeva, mõtlesid välja tegevusi, mida teha ning harjutasid meeskonnas töötamist. Seejärel tutvustati teistele enda päeva plaani ja peale seda mindi lõunale.
Pärast lõunase tegevuse juhatas sisse vanemkasvataja Egert jalgpalliväljakul. Peredele jagati kätte paberid, millel oli 17 erinevat punkti, mida võimalik täita. Käidi Hularõngast viskamas, trantsporditi kannatanut, tehti kinnisilmi larpimist, aladdini vaipa, tähelepanu ülesandeid, pallimänge jne. Samuti valmistuti õhtuseks ürituseks, milleks vanemkasvataja ja juhataja oli planeerinud kiiksuga tantsuõhtu.
Pered said endale ühe bändi ning kaks erinevat objekti mida kõik pereliikmed pidid kasutama oma etteastes. Etteasted sooritatud tegi juhataja Anni vanemkasvataja Egertile ootamatu krutski teo ja ütles noortele, et kõik etteasted olid mega head ja tänu sellele teeb ka vanemkasvataja teile ühe tantsu ja pani mängima eufooria loo, mille järgi vanemkasvataja improviseeris ühe naljaka tantsu. Kuna discot ei soovitud, mõtles juhataja, et võiks teha Belgia tantsu, mida varasemad laagrilised teadsid ja väga tahtsid. See tants õpetati ka teistele selgaks ning tantsiti kogu laagriga.
Tagasi laagrimajja jõudes said noored minna pessu, tehti õhturingi ja õhtuoodet. Kuna tantsudest ei saanud veel küllalt taheti veel tantsida ja hoolimatta vihmasajust organiseerisid laagrilised end ise õue, panid muusika peale ja hakkasid tantsima veel siin laagris õpitud tantse. Tantsiti türgi tantsu, tsa tsa slide, makarena, wegewege, pick a bale. Tantsud oleks kestnud veel pikalt kuid öörahu hakkas lähenema ja oli aeg valmistuda magama minekuks. Südaööl saabus öörahu ja teine päev saigi läbi.
Kuuenda vahetuse esimesel päeval saabusid noored kella 12 - 14 vahel. Enamik noortest olid varem käinud siin laagris mitu korda ja rõõm oli vaadata kuidas noored uuesti kokku said. Siia jõudes organiseerisid noored end väga kiirelt ise tegevustesse. Nii uued tulijad kui ka vanemad olijad said kiiresti tuttavaks ning kõigil oli lõbus ja vahva olla. Kell kaks koguneti jalgpalli väljakule, kus juhataja Anni tutvustas kasvatajaid. Seekord on kuuendasse vahetusse tulnud Vanemkasvataja Egert, kasvatajad Kitlin ja Eerik ning vabatahtlikud välismaalt Victoria, Gohar, Pepe ja Lidia. Seejärel said noored ringis olles ükshaaval hoida lippu ning lasuda ühe lausega, mida nad sellest vahetusest ootavad. 0otuseid oli väga palju erinevaid, mis on väga positiivne laagri alguseks. Peale seda tutvuti laagri territooriumiga ning kell 15.00 suunduti lõunasöögile.
Kell 16.30 kogunesid laagrilised uuesti jalgpalli staadionile. Seal olid kasvatajad ja vabatahtlikud valmis läbi viima erinevaid nime- ja tutvumismänge. Hiljem liitus laagrilistega ka vanemkasvataja, kes tegi kogu laagrile speed date ja samuti ringis istumist, mis tuli väga hästi välja. 55 noort pluss 2 kasvatajat ja 4 vabatahtlikku suutsid püsida ringis istudes tubli 10 sekundit. Kella kuueks olid tegevused läbi ja mindi õhtust sööma.
Pärast õhtusööki said noored jalgpallistaadionil kokku, kus jaguneti viieks erinevaks perekonnaks. Seekord pidid pered välja mõtlema perekonna nime ning etteaste kuida enda perekonda teistele tutvustada. Seejärel suunduti taevaskotta. Taevaskojas tehti usaldustunnelit, mis oli väga elav ja äge. Rõõmu ja nalja jagus ülekülluses kõigile noortele. Samuti esitleti perekondi ja nauditi taevaskoja maagilist maastikku.
Tagasitulles võtsid noored peredesse kokku ja tagasisidestati päeva. Kui see tehtud mindi õhtu ootele. Edasi said noored sõpradega hängida ja nautida vaba aega kuni öörahuni. Südaööl mindi magamama ning esimene päev oligi läbi saanud.
Viies vahetus lõppes võrratu noorte enda bändi ( Naksitrallid ) livega. Poisid tõid tehnika kohale ja tegid teistele laagrilistele ägeda show !!! Sellega lõppes 5 vahetus. Juba varsti saab alguse 2018. laagrisuve viimane ehk kuues Vahetus. Soovime laagri poolt kõigile ilusat suve lõppu !!
5 vahetuse viies päev algas päikse ja lõõmava kuumusega, kuid noored ei lasknud end sellest heidutada ja tahtsid heameelega tegevustega alustada. Hommikusel rivistusel heiskas lipu Revor. Räägiti ka päevaplaanist ning õhtusest ürituseks, milleks seekord oli legendaarne blayback show. Seejärel suunduti koheselt sööma. Kui hommikusöök oli söödud (riisihelbepuder, võileib/sai, tee) kogunesid laagrilised seminarimaja ette kell 11.00 Siis rääkis vanemkasvataja päevaplaanist. Seikluspäeva hommikupoolik oli sisustatud kaheksa erineva töötoaga: Ronimissein, Kastironimine,vabatahtlike töötoad , pime võrkpall/pioneer, siesta.
Õhtusöök algas nagu igapäev kell 18:00 (ahjukartul, grillvorst, toorsalat). Kes oli söönud sai minna nautima vabaaega ja puhata palavast ning tihedast päevast kuni õhtuse rivistuseni. Samuti tehti peale sööki ka puhvetit.
Kell 20.30 toimus järjekordne õhtune rivistus, kus lipu langetas vabatahtlikud. Seejärel mindi seminarisaali järjekordsele õhtusele üritusele. Blayback oli võrratult vahva ja mega tore. Kuna juhata Anni oli soovinud erisoovina Backstreetboys erinevaid lugusid tuli ka mitmeid etteasteid sellelt kollektiivilt. Kõik kes tegid Backstreetboysi said eriauhinnaks selle, et järgmise päeva hommikul olid nemad vabastatud hommikuvõimlemisest ja hommikurivistusest. Peale õhtus üritust algas disco, järgnes õhtuoode (küüslauguleivad) õhturing ning valmistumine öörahuks. Kell 23.00 algas öörahu ja laagri eelviimane päev oligi läbi saanud.
Laagri vahetuse 4 päev. Hommik algas nagu ikka hommikvõimlemisega seejärel toimus hommikune rivistus, kus lipu heiskas Siiri. Peale lipu heiskamist jagati noored ära. Pool laagrit läks parvematkale ning pool jäi laagrisse. Nii mindigi sööma ning peale seda kell 10.00 olid laagrilised valmis minema matkale. Matkalised said sõita tõukeratastega kuni kiidjärveni kus neid ootas matkajuht koos räftidega. Kui noored saadi räftidesse ära jagatud sai sõit alata. Aerutati mõned kilomeetrid allavoolu ning peale seda jalutasid noored umbes 2 kilomeetrit tagasi laagrisse. Kõik laagrilised olid uhked ja rõõmsad, et suutsid selle matka läbida. Laagrisse jäänud noored alustasid tegevustega tavapärase aja järgi kell 11.00. Laagrilised tegid tegevusi Laagri alal ning samuti puhati toas ja nauditi rahulikku olemist koos lauamängude, kaardimängude ja muude meelepäraste tegevustega.
Lõunaks olid matkajad tagasi, kus neid ootas lõunasöök (Seapraad, kurk). Seejärel said matkajad puhata ning teha samu tegevusi mida laagrisse jäänud noored tegid hommikupoolikul. Kell 14.30 väljus teine laagri pool laagrist matkale ning said samasuguse matka nagu hommikul väljunud noored. Kell 18.00 olid kõik laagrilised jõudnud tagasi laagrisse.
Kell 18.00 algas õhtusöök (Makaroni singivorm). Siis said laagrilised valmistuda õhtuseks ürituseks, mis algas peale lipu langetamist. Kell 20.00 olid noored taaskord seminari maja ees valmis ning lipu langetas Sandra. Seejärel suunduti seminari saali kus leidis aset õhtune üritus, milleks oli tantsu maraton. Tantsu maratoni jaoks valisid perekonnad hommikul pimesi välja endale ette antud vahendid ja laulu, mille järgi hakkasid pered oma etteasteid päeva jooksul valmistama. Etteasted osutusid naljakaks, lõbusaks ja väga läbimõelduks. Peale seda disko.
Kui üritus sai läbi mindi tagasi oma majadesse, kus valmistuti magamaminekuks, tehti õhturingi ning söödi õhtu oodet ( Plaadipirukas, melon) . Kell 23.00 olid noored kenasti voodis ning uneaeg sai alata.
Viienda vahetuse kolmas päev algas järjekordse palava ilmaga. Noored saavad võtta maksimumi Eesti suvest ja nautida neid võrratuid suvepäevi. Hommikused virgutused, rivistus (lipu heiskas Tambet), pesud, söömised ja muud toimetused tehtud, kogunesid laagrilised seminarimaja ette, et teada saada spordipäeva vahvatest tegevustest. Kuni lõunasöögini oli noortele organiseeritud kolm erinevat tegevust: (Tantsu töötuba: kus noored õppisid Bulgaaria, Türgi ja Eesti traditsioonilisi tantse. Rugby töötuba, mida viis läbi Itaalia vabatahtlik Pepe. Taekwondo töötuba, mida viis läbi Hispaaniast pärit naisterahvas Lidia, kellel on sellel erialal must vöö). Laager jagati kolmeks ja töötoad toimusid umbes tund aega kuni lõunani. Lõunasöögi ( Seljanka / kohupiimakook ) ajaks olid hommikused tegevused tehtud ning laagrilistel algas siesta aeg. Siesta oli vaikne ning enamasti paiknesid noored päikese eest tunnikese oma tubades. Kui puhkus tehtud, koguneti kella neljaks uuesti ning moodustati laagrist kaks meeskonda, et viia läbi show jalgpall. Tehti kaks meeskonda Fc Taevaskoda ja Fc Suur Taevaskoda. Samuti jaguneti fännideks, meedikuteks ja tantsutüdrukuteks. Pingelise mängu tulemuseks jäi 1 / 1 ning mäng oli elav, naljakas ja lõbus. Mäng kestis kaks korda 15 minutit. Õhtusöögiks sai mäng läbi. (Tatar / hakklihakaste / salat ). Kõhud täis söödud, saadi nautida vabaaega ning teha endale meelepäraseid tegevusi. Mängiti palli, joonistati, kuulati muusikat, valmistuti õhtuseks ürituseks, milleks oli Talendiõhtu ja oldi niisama mõnusad.
Õhtuseks rivistuseks, kella kaheksaks õhtul, koguneti seminarimaja ees, kus lipu lagetas Magnus. Seejärel mindi õhtusele üritusele. Tehti mitmeid põnevaid etteasteid. Lauldi, tantsiti, tehti mustkunsti, showd, trikke. Seejärel tehti discot, käidi õhtuootel (Köögiviljad dipikastmes / küpsised ), ning valmistuti magama minekuks. Kell 23.00 saabus öörahu, millega lõppes spordipäev.
|
OSCAR-2019
|
||
Filmiklassika võib olla siinkohal suunanäitajaks - kahtle kõiges, mida näed, sest usu mind, palju on seda, mida saad teha paremaks. Kirjutasime väikese meelespea, et need, kes veel ei oska, ka oskaksid kahelda.
Vähetähtis hetkeni, mil on vaja osalejaga kontakti saada või mõista, kas ta kuulub sihtrühma. Äkki on tegemist hoopis spiooniga või eksklikult vale-registreeringuga.
Selleks märgi andmete kogumisel, millised andmeväljad on kohustuslikud. Lisaks lubame märkida ka emaili formaadi valideerimist.
Otstarbekas on saata iga registreerimise kohta kinnituskiri registreerijale ja viidata, et ta seda ootaks ning "häält teeks", kui seda ei saabu kohe või kui see pole ka "junk" kaustast leitav, sest ilmselt on tegemist võimaliku probleemiga.
See on levinud lähenemine, kui osalejad ei ole olulised. Samuti, kui ostetakse pileteid. Konverentsidel ja seminaridel, kus IGA osaleja on väga oluline, on vaja püüda kinni kõik unikaalsed kontaktid. Tänapäeval ei ole email enam niipalju väärtuslik ressurss, et seda teha ei saaks. info@... aadressile registreerimine on aga korraldaja jaoks kõige kohutavam - kes selle taga siis tegelikult on?
Erandiks on muutmise lehed ning näiteks uudiskirjaga liiutmise lehed - seal võib ju kontakt ennast mitu korda registreerida. Küllaga ei ole see OK konverentsi, seminari või koolituse korral, kus kõik on väga personaalne.
Äri tehakse ju ikka selleks, et teenida raha. Kui mitte kohe, siis hiljem, peale tasuta koolitust...
Kui lihtne on ajada taga seda külastajat, kes registreeris, kelle peale sa tegid kulud, ei lubanud saali lõhki müüja ja ta ei tulnudki... ning nüüd ütleb, et ei maksa, sest ta ei osalenud? Mõne kaasuse leiad ju veel, eks!
Selleks kasuta eCommerce liidest ning seadista ära Maksekeskuse pangalink ning seadista ära tooted ja arve loomise osa.
Registreerimis-/müügi-/maanduimislehel määra ära, kuidas sa tooteid kuvada soovid ning millise hinnaga sellel lehel neid osta saab.
Seadista ära arve saatmise email ning määra, kui palju infot sa emailiga saadad ning kui palju arve .pdf-is kaasa läheb.
Oleme viimase 20aasta jookusl kokku puutunud päris ägedalt keeruliseks aetud protsessidega, kus kõige enam saavad vatti hoopis raamatupidamisosakonna neiud, kes teevad ja teevad ümber ja tühistavad ja saadavad arveid, mida siis osaliselt makstakse või mida tuleb üldse krediteerida ning järgida kõikvõimalikke reegleid.
Arve tuleks eelnevalt ka seadistada, määrates nii päise osa kui rekvisiidid, mis võetakse vaikimisi Settings andmestikust.
Kui üritusi korraldada, siis on alati neid, kes on täpsed või varem kohal ning alati neid, kellel on viimase hetkeni kiire või unustab ta sootuks tulemast, või tuli midagi vahele, sest ta unustas lihtsalt ära. See on koht, kus korraldaja saab parem olla ning hoida sidet/pulssi kutsututega.
Saada peale registreerimist kindlasti kinnituskiri. Kasvõi kontrolliks, et emailid jõuavad kohale. Märgi sinna sisse kõik üritusega seonduv ja soovita see koheselt ka kalendrisse märkida.
Tegelikult on igal autoomanikul umbes teada, kuhu saab, ent korraldajana võiks teha liigutuse, mis soojendab südant saabujal. Vahest on võimalik läbirääkida erinevaid diile ning pakkuda tasuta parkimist või on sootuks ajutiselt keelatud kuskile parkida ja terendab oht trahvi saada. Ei jätaks just head muljet, eks.
Selleks saada meeldetuletuskiri vahetult enne sündmuse algust külastajatele koos meelespeaga, sinna märgi ka parkimiseks sobilikud kohad. Turvaline oleks lisada ka kõik detailid, mida üritusele saabuja peaks teadma, lisaks ka QR kood, mis võimaldaks teda tuvastada.
Kes ei ole hädas olnud avalikus kohas peetud üritusega, kuhu tulevad soovimatud külalised? Söövad ära säägid ning joovad ära joogid, mis mõeldud uute klientide meelitamiseks. Kuidas neid eristada?
Selleks loo maandumisleht ja sea üles registreerimisvorm. Seejärel saada igale registreerujale QR koodikga kinnitus.
Kui kõik on tasuta, tuleb tekitada kuskile väärtus. Üheks võimaluseks on tasuta lõunasöögi eest kohustada saabunuid külastama messi eksponente ning alles piisava arvu külastuste järel avaneb võimalus tasuta söögiks ja/või joogiks.
Selleks saab teha Actioni, mis lisab kontakti uude listi peale piisava arvu õigete listide lisamisi. Millised on õiged ja palju neid on, saab iga sündmuse korral ise määrata. Igal juhul on nii võimalik välja vaadata, kes on kõige aktiivsemad külalised ja neid saaks veel omakorda premeerida.
Esmakordselt Mailbow mobiili äppiga saabujaid registreerides oli toonane klient pisut ärev ja muretses, kas inimesed oskavad lisaks kinos QR koodi näitamisele ka üritusel seda teha. Selgus, mure oli asjata. Kõik said kenasti hakkama.
Teine mure koht oli teadmatus - kui palju siis ikka on neid saabunud juba, et kas saab peale hakata, nagunii on ju aeg pisut juba alati üle.
Mailbow mobiili äpp näitab kenasti ära nii saabujate arvu ja saabumise registreerimiste koguarvu. Samuti võimaldab see teadmine koheselt saata kõikidele saabunutele näiteks emaili. Ka järgmisel päeval ei kulu meeletult kiiret tööaega sellele, et kusklit kokku lugeda saabujate nimedsid ja emaile, sest need on juba olemas. Koheselt on seega olemas listid, kellele teha jätkupakkumisi või tekitada hoopis ilmajäämise tunnet, et ta järgmine kord parema valiku teeks.
Õppisime ise koos kliendiga, et kui sündmus on täies hoos, siis ei ole aega enam detaile uurida ja puurida. Kiirelt ja koheselt on vaja ülevaadet, mis toimub, kus on hästi, kus on halvasti.
Selleks tegime eraldi Events mooduli, mis seob endasse nii kirjad, listid kui maandumislehed. Nüüd on kasvõi ürituse ajal võimalik kiiresti luua uusi fookusi toimuvast - peamiselt küll listide suurustest. Vaadelda saab nii kook- kui tulpdiagrammi abil kiirelt, millel abiks ka numbrid.
Vahest on registreerimise protsess nii keeruline, et pelgalt registreeri ja saad "JAH", ei ole piisav. Turusituatsioonid on erinevad ja vajadus võib olla täiendavaks kontrolliks, mis lubab või keelab osalemise sündmusel. Otsuse selle kohta oskab teha aga vaid inimene ise. Ja see kõik võiks juhtuda nii, et seda saaks teha kasvõi telefonist parasjagu kohtumisel või kohvikus olles.
Seadista seleks "kontrollijale" saadetava teavitus-kiri nii, et sellel on nupud, mis otsustavad registreerija saatuse. Näiteks: a) kas ta saab arve, b) kui suure arve ta saab, c) kas ta saab tasuta, d) või ei lubata teda üldse sündmusele.
Siinkohal võib olla vaja Mailbow klienditoe sekkumist, et protsess õigesti paika saaks ja kõik sujuv oleks.
Kui sa tead, kes sind ees ootab, on iga sündmus palju vahvam. Saad näha vanu ja uusi tuttavaid ning taas-luua suhteid, mis on vaikselt roostetama hakkamas.
Welcome ekraanid ja neil liikuvad tekstid ning pildid on värskendav vaheldus, mis on enamus üritustel tekitanud ka selle sama wow-efekti. Peale saabumise registreerimist kuvatakse nii väikestesse kui suurtesse saalidesse ekraanidele saabujaga seotud infot. Kes pelgab GDPR-i, saab kuvada ettevõtte nime, kes on teinud kokkuleppe, see võib kuvada saabuja nime ja ettevõtte, tehniliselt vaadates saaks sinna kuvada mistahes saabujaga seotud infot. Üllatus ja rõõmus äratundmismoment on olemas.
|
OSCAR-2019
|
||
RoosidRoos sümboliseerib armastust ja romantikat, olles läbi aegade kõige populaarsem lõikelill tänu oma laiale värvivalikule ja imelisele lõhnale. Värvivalikul on abiks kui tead, et: – Punane roos on armastuse ja romantika sümbol; – Roosa roos on tänulikkuse, ilu, imetluse ja rõõmu sümbol; – Kollane roos väljendab sõprust; – Valge roos aga puhtust ja süütust; – Lilla roos märgib uue algust.
EukalüptEükalüpt on aromaatne taim, mis sobib kaaslaseks kõikidele lõikelilledele ja on samas imeilus üksinda vaasi seatuna! Kui kahtled, milliseid lilli härrasmehele saata, oled leidnud õige valiku!
FreesiaFreesia – elegantne valik armsamale Magusalt kerge lõhnaga freesia on näiliselt habras, kuid pikalt õieilu pakkuv lõikelill. Oma õrnuses vajab ta piisavalt tähelepanu – regulaarne varte lõikamine ja vee vahetamine aitavad lillel rõõmu pakkuda ligi kaks nädalat. Meelipaitava aroomi ja kaunilt peene välimusega lill on täiuslik valik kallimale, sõbrannale või pisikesele printsessile sünnipäevaks. Sõnumina kannab freesia truuduse sümbolit ja on seetõttu paljudes riikides pulma-aastapäeval esimene õie-eelistus.
InkaliiliaInkaliilia tähistab sõprust, häid suhteid ja perekonnaväärtuseid! Kui sa kahtled, millist lille kinkida pereliikmele, soovitame inkaliiliat! See kaunis habraste õitega lill sümboliseerib sõprust – nii südamesõprade kui uute sõprade vahel, meelespidamist ja häid soove! Lillel on omapärased lehed, mis kasvavad keerdu suunaga alt üles, kaitstes õisi ja lisades lillele kelmikust!
KallaKalla sümboliseerib suursugusust ja ilu. Kalla on kuninglikult kaunis lill, maagilise ja puhta ilu sümbol esinedes erinevates toonides – rohekas, kollane, roosa, lilla ja oraanz. Kallasid kingitakse tihti pulmadeks, juubeliteks ja laste sünni puhul ning lillede saaja võib nende ilu kaua vaasis nautida.
KipslillKipslill – moodne retrohõnguline kodukaunistaja Kipslill on 90ndate klassika, mis ei puudnud ühesti kimbust. Täna on see habras ja õhuline lill paljude disanerite lemmiktaimeks, kuid pisut teises võtmes. Suurde punti sätitud kerged õied on dekoratiivsed ja sobivad kaunistama nii väiksemat kui avaramat ruumi. Oma minimalistlikus universaalsuses sobib kipslill kinkimiseks igas olukorras – moodsale pruudile, kallile emale, lihtsat joont armastavale sünnipäevalapsele. Ja oma õrnuses on kipslill ideaalne valik lapse sünni puhul – juba inglisekeelne nimi “baby’s breath annab selleks vihje.
KobarroosRomantiline kobarroos Kobarroos on ajalooliselt sarnaselt roosile olnud armastuse ja ilu sümboliks. Kobarroos kannab küll endas roosi sõnumit, kuid lillede saajat silmas pidades on õrnem ja armsam valik.
KrüsanteemKrüsanteem – prouade ja trendikate meeste lemmik Jõuline krüsanteem sümboliseerib truudust, rõõmu, optimismi, head tervist ja pikka iga. Klassikustaatuses lill on meile armas ammustest aegadest, kuid mitmekesises värvigammas väärib see uhke olemusega lill kindlasti taasavastamist. Rohelised õienupud sobivad trendikale mehele soolaleivaks või sünnipäevaks, roosad ja lillad kallist ämma üllatama, valged on hea valik tänulilledeks. Meeldiva, kuid mitte häiriva lõhnaga energiast pakatav lill on vastupidav ja dekoratiivne nii suures kimbus kui mitmes pisikes seades.
LiiliaLiiliad sümboliseerivad nooruse, puhtust ja ilu, kirge ja viljakust. Liilia on kuninglik lill, mida laialdaselt armastatakse nii vaasi seada kui aias kasvatada. Liiliad on kauapüsivad ja enamasti tugeva, liiliatele omase lõhnaga. Meie poolt saadetud liilia oksad on alles kinniste õitega ning tasub oodata päeva või paar ja lilled puhkevad järk-järgult vaasis õide ning pakuvad pikalt silmailu!
Monstera lehtMonstera lehed lõikelillena kui ka toataimena on hetkel inspiratsiooniallikaks nii moeloojatele kui kunstnikele! Lehe motiive võime märgata kõikjal. See teeb monstera lehtedest populaarse sisekujunduselemendi ja taimena sobib vähenõudlikuse tõttu ka algajale toataimepidajale. Taim on väärtustatud ka õhku puhastava toime poolest!
NelkOh nelk, nelk, nelk! Nelk on erilise karakteri ja nostalgilise stiiliga lill, mis on olnud oluline sõnumikandja armastajate vahel ja märgiline lill Eesti lillekinkimise traditsioonis. Mis oleks naistepäev nelkideta?! Kuid miks mitte anda nelgile võimalus saajat rõõmustada aasta ringi. Kimp helerohelisi nelke on ideaalne saata tervituseks värskele koduomanikule, heleroosad või valged värsketele lapsevanematele. Nelgid soovivad saajale “tuult tiibadesse” ja õnnitlevad koolilõpu või uue töökoha puhul. Klassikaline nelgikimp on kindel valik soliidses eas juubilarile või tänusõnum arstile.
PreeriakellukePreeriakelluke sümboliseerib kahe inimese vahelist sidet! Preeriakellukest kasutatkase palju pulmades ja kingitakse lapse sünni puhul, sest traditsioonililiselt on selle lille tähenduseks inimeste vaheline seotus. Ühtlasi väljendab preeriakellukeste kinkimine tänu ja seda, et sõpra hinnatakse kõrgelt. Ja kui eelmainitu ei ole oluline, siis preeriakellukeste kinkijal on hea maitse!
Meil oli ürituse kaunistamise tarbeks vaja 30 laua jaoks rohelisi lehti. Tellisime nädala alguses ära ja ürituse päevaks tõi kuller lilled kohale. Lilled kvaliteetsed ja värsked.
Radiaatori, ahju või kamina lähedus pole lilledele tervislik. Samuti ära unusta õisi päikese kätte või puuviljavaagna lähedusse.
Nädala möödudes lõika lilled julgelt lühemaks (10-15cm) ja sea madalamasse vaasi. Sel moel imendub vesi paremini ning lillede eluiga pikeneb oluliselt!
NB! Hoiame sinu andmed kaitstuna, sest ka meile ei meeldi spämm. Meie privaatsuspoliitika leiad siit »
Studio Nelk käis Kopenhaagenis inspiratsiooni kogumas ning meie suureks rõõmuks kohtusime seal disainerist eestlannat Häli-Ann…
Ratsuritäht ehk amarüllus Edev ratsuritäht on jõuluajal elegantne kodukaunistaja. Kaunist taime on lisaks punasele nii…
Jõulutäht kulleriga koju või kontorisse Pakume mugavat võimalust tellida jõulutähed kulleriga koju või kontorisse. Kuna…
Lillede saatmine kallimale - saata või mitte? Meil kõigil on olnud see hetk…liblikad kõhus, keeruline…
Efektsed toataimed ja värske lilleilu kaunistavad kodu ja rõõmustavad meelt! Lilled kodus Kodu punumise lõppjärgus,…
Tunnete väljendamisel pole reegleid, kuid lillede saatmine koos hingepaitava luuletuse või mõtteteraga on ilusaim viis…
|
OSCAR-2019
|
||
Avatud Ülikooli kaudu on EBSi võimalik asuda õppima üht või mitut ainet ilma, et teid immatrikuleeritaks tudengiks. Avatud Ülikool on enesetäiendamise võimalus meie vilistlastele, koostööpartneritele ja teiste ülikoolide tudengitele. Teisisõnu kõigile, kes tunnevad huvi mõne meie kursuse vastu või tahavad enda jaoks kokku panna individuaalset programmi.
Kevadsemestri (jaanuar - mai 2019) kursused leiad lisatud pdf.failist (tunniplaanid selguvad jõuludeks)
Registreerumisel sõlmitakse EBS Avatud ülikooli ja kuulaja vahel leping, milles fikseeritakse poolte õigusega ja kohustused.
Magistritaseme kursustele saab registreeruda vaid kõrgharidust omav kuulaja. EBSil on õigus nõuda osalejalt koopiat haridust tõendavast dokumendist;
Keeleõppesse registreerumisel täpsustatakse osalejaga varasem keeletase, soovi korral saab osaleja sooritada kohapeal (tasuta) inglise keele tasemetesti. Testid toimuvad 4 x aastas- kevadel-suvel ja jaanuaris. Testi alusel saab osaleja liituda sobivaima keelegrupiga.
Bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades rakendatakse EBSi vilistlastele ühe õppeaasta jooksul kuni 6 ainepunkti deklareerimisel nn vilistlashinda alljärgnevalt:
Kõik Avatud ülikooli ainepunktide hinnad sisaldavad e-õppe materjale Canvases, õppematerjale klassiruumis ning kokkuleppe korral saab kursuste eest tasuda mitmes osas.
Kõik täiendkoolituse kursused viiakse läbi ülikooli tasemeõppe kursutel, akrediteeritud õppekavadel, ärinduse ja halduse õppesuunal, sotsiaalteaduste õppekavagrupis. Lae alla täiendkoolituse eeskiri
Täiendusõppe kvaliteedi tagamisel järgitakse EBSi õppekava statuudis kehtestatud programmipõhise õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Õppetöö kvaliteedi tagamiseks kasutatavad vahendid on järgmised:
kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude ja teadustöötajate rakendamine õppeprotsessis ning õppejõudude järjepidev täienduskoolitamine,
õppetöö ja õppekavaarenduse toetamine, edendamine, nõustamine, jälgimine ning kontrollimine haldus- ja tugistruktuuride kaudu,
üliõpilastelt, vilistlastelt, tööandjatelt ja teistelt siht- ja sidusrühmadelt regulaarse tagasiside hankimine ning analüüs ning tulemuste rakendamine õppekavaarenduses,
Koolitus toimub klassiruumides, mis on varustatud tänapäevaste koolitusvahenditega (dataprojektor, tahvel jm). Kõik õpperuumid vastavad töötervishoiu ja -ohutuse seaduse nõuetele. Õppijatel on ligipääs kõikidele õppekavades kirjeldatud ressurssidele, sh õppeinfosüsteemi ning õppetööks vajalike andmebaaside kasutusõigus ning õigus EBSi raamatukogu- ning lugemisaali kasutamisele.
Täiendusõpet viivad läbi kõrge kvalifikatsiooniga ülikooli õppejõud, valdkondlikud asjatundjad, spetsialistid ja praktikud. Õppejõudude kompetentse hinnatakse kvalifikatsiooni alusel regulaarselt toimuvate arenguvestluste ja sisehindamise käigus ning õppijatelt saadud tagasiside alusel. EBSi õppejõud osalevad õppejõudude täiendkoolitustel ning erialastel teaduskonverentsidel.
Õppurile tehakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja e-õppe platvormi CANVAS kasutajaõigused, milles on nähtavad valitud õppeainete tunniplaan, kaasõppurite nimekiri, ainult õppurile nähtavad õppesooritused, saab üles laadida kodutöid ning näha kursuse õppematerjale jms. Kursused toimuvad tunniplaani järgselt ja nende muudatustest teavitatakse osalejaid läbi õppeinfosüsteemi.
Kursuste läbimiseks ning ainepunktide saamiseks tuleb osaleda kontrolltöödel või seminaridel ning esitada õigeaegselt kodutööd. Kursused lõppevad eksami või arvestusega. Kõik tähtajad ja vahetööde osakaalud on kirjas aineprogrammis, mille õppur leiab CANVASEST.
Bakalaureuseõppe taseme kursused toimuvad tööpäeviti ajavahemikul kell 8:30-17:15. Enamasti toimub korraga 2-4 akadeemilist tundi ehk 1,5 kuni 3 tundi.
Õhtused loengud toimuvad nii bakalaureuse kui magistriõppe tudengitele toimuvad kell 17:30- 20:45. Üksikud kursused toimuvad ka tsükliõppena ning laupäeviti. Kursused varieeruvad loengute, seminaride, külalisesinejatega, grupiaruteludega ning sageli on rühmatöödes osalemine ka kursuse lõpetamise eelduseks. Mõningatel juhtudel toimuvad üksikud tunnid ka koolimajast väljas (mõnes ettevõttes) ning sellisel juhul annab õppejõud sellest oma aineprogrammis aegsasti teada.
Kõik õppurid kes osalevad aktiivselt õppetöös, teevad kaasa kodutööd ning eksamid saavad eduka kursuse lõpetamise korral tunnistuse.
Vilistlasena oled EBSis juba ühe programmi lõpetanud ning kindlasti saanud palju uusi teadmisi, mida oma praeguses töös edukalt rakendad. Avatud Ülikooli kaudu on Sul võimalik täiendada end ilma tudengiks immatrukuleerimata.
kõik EBSi vilistlased, kes ei ole hetkel EBSi üliõpilased, võivad igal aastal valida endale kuni 6 EAP mahus loengukursusi *, mille eest peab tasuma ligikaudu kolmandiku kursuse kehtivast hinnast.
Ettevõtlusmentori eesmärgiks on meeskondade õppimise ja arengu toetamine äriidee väljatöötamisel ja arendamisel.
Mentor aitab õppurite meeskondi läbi oma ettevõtluskogemuse ja praktikate. Mentor on noortele inspiratsiooni allikaks, väljakutsete esitaja, tähelepanelik kuulaja ning proaktiivne suhtleja.
Koolituse läbiviimist toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames.
Koolituse sihtgrupiks on ettevõtjad ja praktilist ärikogemust omavad mentorid, aga ka õpilastiimide juhendajad üld-, kesk-, kutse või kõrgkooli astmel ning inimesed kes viivad läbi ettevõtlusõpet.
Vastavalt programmi tingimustele kaasatakse ettevõtlusõppe protsessi ka tegutsevaid ettevõtjaid, kes suudavad olla õppuritele eeskujuks ja jagada valdkonnaspetsiifilist pädevust, mistõttu on vaja arendada ka õppetööd läbiviivate ettevõtjate pedagoogilisi ja didaktilisi teadmisi ja oskusi. Õppetööd läbiviivate spetsialistide ring on tänu ettevõtjate kaasamisele laienenud.
Tulge nõustamisele! Vaatame koos erinevaid programme ning õppeaineid ning leiame koos parima lahenduse teie soovidele.
3-punktised kursused toimuvad enamasti kahe kuu jooksul kord nädalas ning 6-punktised kursused on hajutatud 3-4 kuu peale, toimumissagedusega enamasti üks kuni kaks korda nädalas.
Valikus on kursusi, kus loengud toimuvad õhtuti peale tööd, tavaliselt algusega kell 17:30, või mõnikord ka tsükliõppes, näiteks 3-4 tundi neljapäeviti, reedeti või laupäeval. Kui teie amet võimaldab õppida töönädala keskel, leiate meie valikust inglise keelseid õppeaineid mis reeglina toimuvad argipäeviti tööpäeva ajal.
Kursustel osaledes võite ise otsustada, kas osalete vabakuulajana või teete kaasa kõik kodutööd, testid ja eksamid ning lõpetate kursuse täismahus. Õppuril, kes osaleb aktiivselt loengus ja kellel on head õppetulemused, on võimalik koguda ainepunkte (EAP), mida saab kooli vastuvõtu reeglite kohaselt tulevikus ülikooli astudes üle kanda.
Bakalaureusetaseme kursustel, 16 või enama ainepunkti eest, siis saate ainepunktide maksumuselt soodustust.
Avatud Ülikooli õppur saab kasutada EBSi raamatukogu ja lugemissaali üliõpilastega sarnastel alustel, samuti kasutada õppeinfosüsteemi (ÕIS) ning e-õppe platvormi, mille kaudu saab esitada kodutöid, osaleda seminaridel, saada osa videoloengutest, laadida alla õppematerjale jne.
|
OSCAR-2019
|
||
Pergamoni muuseumis asuvad tänapäeval kolme muuseumi kogud: Antiikkunstikogu (Antikensammlung), Islami kunsti muuseum (Museum für Islamische Kunst) ja Ees-Aasia muuseum (Vorderasiatisches Museum). Nendes kogudes on esindatud vanaaja monumentaalarhitektuuri eksponaadid, mille seast on kuulsamad
Muuseumi kogudele panid aluse Brandenburgi kuurvürstid juba sajandite eest, hakates koguma antiikesemeid. Nimetatakse aastat 1698, mil kuurvürst omandas ühe Rooma arheoloogi kogu. Esimest korda said need kogud osaliselt avalikuks 1830, kui Muuseumisaarel avati Vana muuseum. Osa Pergamoni muuseumi kogudest ongi väljas Vanas muuseumis.
1904 avati Muuseumisaarel Keiser Friedrichi muuseum, tänapäevane Bode muuseum. Kohe oli selge, et see pole piisavalt suur kogu viimase aja väljakaevamistel leitud kunsti- ja arhitektuuriväärtuste eksponeerimiseks. Sellepärast hakkas Keiser Friedrichi muuseumi direktor Wilhelm von Bode juba 1907 tegema plaane uue muuseumi loomiseks, kus saaks näidata antiikarhitektuuri, saksa antiigijärgset kunsti ning Lähis-Ida ja islami kunsti.
Uue muuseumihoone projekteerisid Alfred Messel (suri 1909) ja Ludwig Hoffmann uusklassitsistlikus stiilis. Projekteerimisel arvestati suuremõõtmeliste taieste nagu Carl Hunnami avastatud ja Berliini toimetatud Pergamoni altari äramahutamisega. Hoonet ehitati vaheaegadega aastatel 1910–1930. Uue hoone seinte vahel avati külastajatele korraga neli muuseumi.
Pergamoni muuseum sai rängalt kannatada Berliini pommitamisel 1945. aastal. Pärast linna vallutamist veeti suur osa muuseumi fondidest Nõukogude Liitu. Alles 1958 tagastati muuseumifondid Saksa DV-le, kuid mitte täies ulatuses. Tänapäevani hoitakse märkimisväärne osa Pergamoni muuseumi fondidest Moskvas Puškini muuseumi ja Peterburis Ermitaaži hoidlates. Pergamoni muuseum taasavati 1959. Muuseumikogu see osa, mis oli jäänud Saksa FV-sse, oli kuni 1995 näha Charlottenburgi lossis. Saksamaa ja Venemaa on sõlminud lepingu ka ülejäänud Saksamaalt ära viidud varade tagastamiseks, aga 2003 võttis Venemaa vastu seaduse, millega varade niisugune tagasiandmine keelati.
Proxima Centauri on punane kääbustäht, mis asub Kentauri tähtkujus, Maast ligikaudu 4,2 valgusaasta kaugusel. Proxima Centauri on Päikesele lähim täht[6] (ladina keeles tähendab proxima lähimat või kõrval olevat)[10], kuid see on liiga väikese heledusega, et seda palja silmaga vaadelda. Selle avastajaks oli 1915. aastal šoti-lõuna-aafrika astronoom Robert Innes. Proxima Centauri kaugus järgmisest kahest tähest, mis moodustavad Alpha Centauri kaksiktähesüsteemi, on 0,237 ± 0,011 valgusaastat [11], suhteliselt suurest kaugusest hoolimata on ka Proxima Centauri osa kolmiktähesüsteemist koos Alpha Centauri A ja B-ga.
Kuna Proxima Centauri asub meile nii lähedal ja tema kaugus on küllalt täpselt teada, saab ka läbimõõtu täpselt arvutada, selleks on saadud seitsmendik Päikese läbimõõdust.[6] Selle mass on 8 korda väiksem kui Päikesel, kuid tihedus on 40 korda suurem. Kuigi Proxima Centauri on väga väikese heledusega, muutub selle heledus pidevalt magnetilise aktiivsuse tõttu.[12] Tähe magnetvälja põhjustab selles toimuv konvektsioon, mille tulemusena tekivad loited ning mis omakorda tekitavad röntgenikiirgust, sarnaselt Päiksega.[13]Proxima Centauri aeglane energia tootmine ja heeliumi ja vesiniku segunemine tuumas läbi konvektsiooni annavad alust arvata, et Proxima jääb peajada täheks veel neljaks triljoniks aastaks.[14]
Aastal 1915 avastas Robert Innes tähe, mis asus Alpha Centauriga samal kaugusel ja liikus sama kiirusega.[15][16] Tema soovitusel nimeti täht Proxima Centauriks.[17] Kaks aastat hiljem mõõtis hollandlasest astronoom Joan Voûte tähe parallaksi ning kinnitas, et Proxima Centauri asub Päikesest sama kaugel nagu Alpha Centauri. Samuti leiti, et see on kõikidest tähtedest kõige tuhmim.[18] Esimese täpse parallaksi määras ameeriklasest astronoom Harold Lee Alden 1928. aastal, see kinnitas varasemaid mõõtmisi parallaksiga 0,783 ± 0,005″.[17]
1951. aastal teatas ameerika astronoom Harlow Shapley, et Proxima Centauri on väga aktiivne. Võrreldes eelnevalt tehtud fotosid, leidis ta, et tähe heledus oli tõusnud 8%.[19] Kuna täht asub meile nii ligidal, siis on võimalik täpselt jälgida selle pinna aktiivsust. Aastal 1980 valmistas Einsteini Observatoorium (röntgenteleskoop) detailse röntgenikiirguse kõvera tähel toimuva aktiivsuse kohta. Järgmised vaatlused tähe aktiivsuse kohta tehti satelliitidega EXOSAT ja ROSAT. Jaapani satelliidiga ASCA, vaadeldi 1995. aastal väiksemate loidete röntgenikiirgust.[20] Proxima Centauri on sellest ajast olnud enamiku röntgenteleskoopidega observatooriumite uurimisobjektiks.
Proxima Centaurit on võimalik vaadelda ainult 27. laiuskraadist lõuna poolt. Punased kääbused nagu Proxima Centauri on liiga tuhmid, et neid palja silmaga näha. Isegi kui vaadelda seda Alpha Centauri A või B pinnalt, oleks selle näiv tähesuurus kõigest 5 magnituudi (Päikesel on selleks −26,47 magnituudi Maalt vaadatuna).[21][22] Selle näiv tähesuurus (Maalt vaadatuna) on +11 ehk vaatlemiseks läheb vaja vähemalt 8-sentimeetrise avausega teleskoopi ja vaatlemiseks peavad valitsema ideaalsed olud.[23]
2016. aasta augustis teatati, et Proxima Centauri ümber avastati tiirlemas Maa-sarnane eksoplaneet, mida nimetatakse Proxima Centauri b (kutsutakse ka Proxima b või Alpha Centauri Cb). Eriliseks teeb avastuse see, et meile lähima tähe ümber tiirlev -- seega ka lähim eksoplaneet -- asub ka nn. elukõlbulikkuse tsoonis.[24]
Planeet avastati Euroopa Lõunaobservatooriumi teleskoopidega radiaalkiiruste meetodit kasutades, mõõtmisteks kasutati spektrograafe HARPS ja UVES. Ematähe Proxima radiaalkiirus meie suhtes muutub planeedi tõttu perioodiliselt amplituudiga 1,4 meetrit sekundis.
Proxima Centauri b kaugus ematähest on 0,05 aü, üks tiir ümber tähe (ehk orbitaalperiood) kestab 11,2 Maa päeva. Planeedi massi hinnanguks on antud vähemalt 1,3 Maa massi. Kuigi planeet asub ematähe elukõlblikkuse tsoonis, ei ole kindel, kas sealt võiks potentisaalselt ka elu leida -- ematähel on võrdlemisi intensiivne tähetuul ja tugevad täheloited.[25][26][24]
|
OSCAR-2019
|
||
Cynic ja karum6mm teavad trykkimise tagajärgedest samapalju nagu lehm lennu6nnetusest. Kas Jaapanis kehtivad teistsugused majandusseadused. Kuidas Cynic ja Karum6mm seda fenomeni seletavad, et jeen on yks maailma tugevamaid valuutasid ja intressid on ylimadalad. Vabandan väljenduse eest, kuid ära hakkab tyytama see loll möla v6hikutelt.
Jaapani reaalintressid pole sugugi üle mõistuse madalad. Teiseks kompenseerib valitsuse võlahunniku osaliselt majapidamiste suur säästmine.
Kristjan1 - mul on sulle palve - palun avalda oma CV, et mul/meil oleks võimalik hinnata seda, milliselt hariduslikult ja kogemuslikult baasilt sa siin nii julgelt igas suunas tulistad. Lisaks võiksid ka oma viimased paremad treidid avaldada, millega sa oled kas endale või klientidele rulli kokku lükanud.
Enda kallal ma võin lasta julgelt möliseda, sest ma võin ka ennast ise vabalt võhikuks nimetada - aga näiteks Cynic'ul peaks olema kogemust turgudel vast aastast 1996 ning seega eksisteerib suhteliselt suur tõenäosus, et ta ikka päris võhik ei ole. Kui ma vaatan ka Gross'i ajalugu, siis tundub küll, et tegelane suudab päris hästi ka üle tsükli konteksti aduda ning kriitikutele tahaks öelda eelkõige show me the money - ehk siis selline oi-ma-olen-tark-Gross-on-loll-jutt on suhteliselt väärtusetu kellegi suust, kes ise mingeid varasid ei halda ja kellel ei ole võimalik mingit track'i ette näidata.
Lisaks tahaksin ma sulle anda ka koduse ülesande - mõelda välja, mida ma võiksin vastata sinu küsimusele JPY suhtes?
Kui me jagame majanduse kaheks, erasektoriks ja valitsussektoriks, siis yhe sektori defitsiit v6rdub teise sektori ylejäägiga. Kas on see arusaadav? Lihtsas eesti keeles kirjutatud ja usun, et on. Ehk valitsussektori defitsiit v6rdub erasektori säästudega. Kui on midagi selle vastu nyyd, siis palun esitage enda argumendid, sest Cynicu jutt osutub nyyd valeks. Need erasektori säästud on seal tänu valitsuse defitsiitsele kulutamisele. Piinlik kyll aga yhele Tartu Ylikooli professorile pidin seda hiljuti meelde tuletama. Kui on tegu avatud majandusega, siis lisandub siia veel välismaine sektor. K6ik kolm peavad kokku andma ikkagi nulli, aga see ei tähenda, et yks sektor ei tohiks teise suhtes ylejäägis olla v6i vastupidi. Seega valitsussektori ylejääk tähendab mitte-valitsuse defitsiiti(sina ja mina oleme defitsiidis-kulutame rohkem, kui teenime).
Cynic muidugi alustab ja l6petab, eespool pidin talle näitama, et intressid treasury v6lalt t6usid tänu ootustele fedi tegevuse suhtes tulevikus, mitte sellepärast, et USA hakkaks defaultima.
Kui Gross on kõigest valesti aru saanud ja ikkagi turgu räigelt outperforminud, siis äkki oled sina vaevatud geenius ja kogu maailm on sinu vastu?
Täiesti ebatõenäolise variandina räägid sa aiaaugust. Muuseas, Eesti asub Läänemere kaldal koos Soome ja Rootsiga. Eesti majandus on tugevalt integreeritud Rootsi ja Soomega. Sealjuures on meil madalamad maksud, väiksem võlakoorem ja õhem riik. Seega järeldub, et Eesti elatustase on Rootsist ja Soomest kõrgem. Ütle mulle, milline mu väide on vale või vaiki igavesti.
Uus kuu on alanud ning pullid ei ole endiselt väsimuse märke veel näitamas. Kauplemine Aasias tõi MSCI Asia Pacific indeksi üle 2.5% kõrgemale ning ralli Euroopa turgudel on edukalt hoidmas Stoxx 600 indeksit üle 2% plussis. Tähelepanu keskmes on energia- ja kaevandussektor, mis ammutavad jõudu seitsme kuu tippude juurde jõudnud naftast (67.6 USD) ning ostujõudu kogunud kullast (987 dollarit untsi koht). Nafta liikumist ajendab Hiina valitsuse otsus tõsta bensiini ja diisli hinda 8%, mis võib soosida kohalike rafineerijate nõudlust tooraine järgi. Dollari nõrkus (1.422 EUR) ja hirm inflatsiooni ees sunnivad investoreid kulla näol kaitset otsima.
Jäänud on vaid loetud tunnid, kui sajandivanune General Motors pankroti välja kuulutab ning 2-3 kuuks ümberstruktureerimisele läheb. Pea terveks kolmandaks kvartaliks tootmise peatavad GM ja Chrysler annavad hea võimaluse Fordile jätkata turuosa suurendamist, mis on konkurentide murede arvelt kasvanud viimasel seitsmel kuul kuuel korral. Siiani valitsuse abita hakkama saanud Ford paneb nüüd oma kaardid lauala ning kavatseb kolmandas kvartalis esimest korda viimase kahe aasta jooksul tõsta märkimisväärselt oma tootmismahtu (10%), lõikamaks kasu magusast müügiajast ning kodumaiste rivaalide eemalolekust.
Eile oli YLE-TV-s dokumentaal innovatsioonist ja kuidas dinosaurused nendele pidureid tõmbavad. Korduvalt jooksis läbi avaldus, et valitsusel pole mõtet toetada neid, kes pole suutnud autotööstust edasi arendada. Toetada on vaja neid, kes pakuvad välja uusi lahendusi.
Päris hea oli veel see, kui pakuti, et Intel või Apple on need, kes võivad millegi sensatsioonilisega autonduses välja tulla, sest bensiini-diesli autod on selles mõistes igivanad.
Tund aega enne turu avanemist teatatakse aprillikuu sissetulekute ja kulutuste muutus, kus ootused on vastavalt -0.2% ja -0.2%. ISM maikuu indeks tuleb Eesti aja järgi kell 17.00 ning seal ootuseks 42 punkti vs eelmise kuu 40.1 punkti.
Veel nii palju infoks, et GM emiteerib 62 miljardit uut aktsiat, mis suurendab praegust aktsiakapitali 100x ning kõik uued aktsiad lähevad võlausaldajatele, valitsusele ja ametiühingule. Seejärel tehakse 1:100 reverse split, mis toob aktsiakapitali nominaalväärtuse tagasi vanale tasemele aga on vähendandanud praeguste aktsionäride osaluse ettevõttes 1%-ni ning erinevate allikate andmetel on ühe aktsia väärtus 1 sent. Spekuleerimine hoiab hinda tõenäoliselt kõrgemal.
Seda 1 senti arvestatakse ka indeksite liikumisel referentshinnaks (kui muidugi GM mõnda olulisse indeksisse üldse sisse jäänud veel on või äkki polegi?)?
Börsi avanemise hetkeks on USA indeksid säilitanud oma hommikused suured plussid, olles reedestest sulgemishindadest kõrgemal 1% kuni 1.5%.
|
OSCAR-2019
|
||
Laupäeval Berkshire Hathaway koosolekul arvas legendaarne investor, et praegu kehtivad aktsiaturul ahelkirja mängu reeglid: Võita võivad esimesed, viimased kaotavad kindlasti raha.
Veel tõi ta näite, et firmadel mille turuväärtus on 10 miljardit dollarit pole võimalik pangast saada laenuks 100 miljonit dollarit (100x vähem).
PS! Sorose refleksiivsuse printsiip - Leides turu ebaefektiivsuse, ei saa sa seda kaua kasutada, sest turg võtab selle arvesse. Järelikult pead sa uue nipi leidma
Kõigil, kes viimase paari aasta jooksul kasvõi 100% S&P indexfondi on investeerinud on paaaaalju-paaalju paremini läinud kui Buffetil.
Rikas aga nagu vana kurat ja teeninud kõik selle aktsiatega AASTAKÜMNETE VÄLTEL - seega mees teab, mida teeb. 87 aasta jama ennustas ka ette. Kui teised ostsid tema müüs, kui poole aasta pärast olid kõigil pärast laksu näpud põhjas siis Buffet leidis et hinnad on nagu uuesti OK ja ostis. MUIDE NII MÄNGISID ENNAST MAHA ENAMUS "TARKADEST" EESTLASTEST 97 SÜGISEL "LOLLIDELE" SKANDINAAVLASTELE.
Ettevõtte tegevuse tundmine, soodne hind, hea juhtkond, soodsad tulevikuväljavaated jne. on talle tähtsamad. Seega on loogiline, et ta ostab pigem langeval allahinnatud turul, kui tõusval.
Seega pean teda ka eelmise aasta üheks suurimaks tegijaks (kuigi Berkshire tulemused nii head polnud).
Prantsuse revolutsiooni ajast pärit tõde: osta siis, kui tänaval pauguvad kahurid ja voolab veri, müü siis kui kõigil läheb hästi!
mh. Olen ka seda lugenud, see on vana juuditarkus. Muide ilmselt kui see reegel on pidanud vastu 300 aastat ja põhineb lihtsalt inimeste tundmisel ja kainel mõistusel, siis järelikult peavad paika pidama ka enamus muid tõdesid. Järelikult see uue majanduse bla-blaa on ikka mull ja kasulik vaid aktsiate emiteerijatele ning emisiooni korraldajale. Kui business raha ei teeni aktsionäridele siis businessit ikka ei ole on heategevus. Punkt ja kriips.MOTT
Sry, ei leidnud uuemat W. Buffet'it puudutavat foorumit üles. Kuid lappasin tema raamatut ja VOILA! - Täna (30.08) on Warreni 70. sünnipäev. Eks vist elu koosneb tõesti kokkusattumustest. Õnnesoovid siis ilmselt kogu LHVD foorumi kasutajate poolt.
Selles raamatus on ühe põhjusena, miks Buffet ei investeeri tehnoloogiasektori aktsiatesse on see, et ta ei tunne seda piisavalt ja et tehnoloogiasektor on niivõrd prognoosimatu. Arvutit õppis ta ka alles u. 1996-dal aastal tundma ja seda ka väidetavalt selleks, et netis bridzi mängida:-).
Laupäeval hurjutas legendaarne Warren Buffett oma investeerimisfirma Berkshire Hathaway aastakoosolekul kergemeelseid tehnoloogiainvestoreid, kes kaotasid reaalsustaju ja tekitasid meeletu mulli.
Buffett süüdistas ka Wall Streeti investeerimispankureid, kelle tegevus on suunatud lühiajaliste kasumite saamisele, mitte pikaajalise investori huvide kaitsmine.
Kui tehnoloogiaaktsiad on aasta jooksul langenud -59%, siis Berkshire Hathaway(BRKA) aktsiad on teinud läbi 74%-lise tõusu.
Vanal mehel oli jälle õigus. Minu mäletamist mööda lubas W.B. hakata tulevikus veidi ka tehnoloogia aktsiaid ostma. Igal juhul tasub tema toimetamisi jälgida - mees on ennast aastakümnete vältel tõestanud.
Printsiip, mida ta jälgib on ju imelihtne: ära näpi (osta) ettevõtte aktsiaid, mille tegevus (kasumiteenimine) jääb esimese hooga lihtsalt arusaamatuks (tehnoloogia jne.)
Seda,et tehnoloogia all ma ei mõelnud ettevõtteid, millised miskit konkreetset toodavad (telefonid , soft ja palju muud). Pidasin rohkem silmas igat masti soolapuhujaid , com-e ja muud.
WB-l oli õigus? - kuidas võtta. Minu mäletamist mööda andis ta tehnoloogiasektori müügisoovituse juba hea mitu aastat tagasi kui Nasdaq oli isegi praegustest tasemetest madalam. Langust kuulutada on alati lihtsam kui tõusu - ükskord ta tuleb niikuinii. Tõusu ajal positiivsete emotsioonide taustal ei panda harilikult ekslikke langusprognoose tähele, languse ajal ekslikke tõusuprognoose aga küll. Peale langust aga tõstetakse iidoliks tegelased, kes juba mitmeid aastaid langusest on jahunud.
Buffetti enda Berkshire aktsia on madalamal kui 1998. aasta juunis. Nii et tüübi haipimine on hetkel veel mõttetu :)
Arvestades Buffeti varanduse suurust ja seda, kuidas ta selleni jõudnud on, ei saa küll öelda, et "tüübi haipimine on hetkel veel mõttetu". Tee järele ja siis tule näpuga näitama.
Hehe. Buffett on kahtlemata üks kõvemaid tegijaid, selle vastu ma ei vaidle, ent perioodil 1998. aasta suvest tänaseni on ta olnud kehv investor võrreldes nende "lollidega", kes investeerisid tehnoloogiasse. Did i make myself clear?
Jah, aga hinnangut on vist veel vara anda, sest me ei tea, kas tehnoloogiasektori "oinaste" mihklipäev on juba saabunud, või on see veel ees.
Laiadesse massidesse jõudis tehnoloogia aktsiate "maania" siiski alles 99.aastal ja pigem selle teisel poolel. Kaldun arvama, et arvuliselt on tehnoloogia aktsiatega miinusesse jäänud investoreid siiski oluliselt rohkem kui neid, kes täna rõõmust käsi plaksutavad.
Jah Fit, tüübil on liiga palju pappi investeerida. Ta ei saa kuskile sisse karata ja õhtul müüa. Papi hulk seab omad mängureeglid.
Töötajate optsioonide kajastamise kohta raamatupidemises on nüüd skandaaliks saanud.... võibolla polnudki CSCO eriti mõtekas investeering, kui ettevõte on läbipaistmatu?
|
OSCAR-2019
|
||
Esimene loo jutustaja on Kaarli kooli õpetaja Mari-Ann Oviir, teda kuulavad õpetajad (vasakult) Eha Kraft ja Sara Bishop. Tiiu Pikkur
Tallinna Püha Vaimu koguduse majas sai valmis Eesti esimene ja kõikidele konfessioonidele avatud Godly Play tuba, mille 31. augustil õnnistas EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder.
Godly Play (GP) – Soomes kutsutud ka „Suureks mänguks“ – on piiblilugude jutustamine ja käsitlemine mängu kaudu. GP metoodika on loonud USA teoloog Jerome Berryman aastal 1971. Lähteallikaks on Maria Montessori (1870–1952) pedagoogika, mille kandvaks ideeks on veendumus, et uue õppimine pakub lapsele rõõmu ja tekitab motivatsiooni edasiseks tegutsemiseks ning õppimiseks oma kogemuste kaudu. Laps õpib mängides, tähtsal kohal on arutelud ja ise läbi mängimine, iga tunni juurde käib ka koos söömine ja õnnistamine.
Toa üks loojatest, Püha Vaimu koguduse õpetaja Eha Kraft, keda ootate GP tuppa? „Me tahaksime, et seda tuba hakkaksid kasutama ka teised konfessioonid, meie naabruses on mitmeid koole ja kirikuid. Oleme baasiks UI-le, kui nad hakkavad koolitusi tegema, teeme koostööd LNÜga pühapäevakooliõpetajate koolitamisel. Meie kirikus käivad sageli koolid, ka nemad on siia oodatud, kui soovivad. Kõik on väga teretulnud siia,“ selgitab Eha Kraft ja ütleb, et lugusid ei tohi rääkimisel ära katta.
„Sa räägid loo ära nii, et see lugu hakkaks lapse peas elama, faktidega ei tohi üle pakkuda. Tore on, kui ikka küsimusi ja arvamusi tekib. GP lugusid saab rääkida igas vanuses lastele, ka leerilastele. Soomlased on isegi terve leerikursuse neile üles ehitanud.“
GP meetodi kasutamisest lastetöös korraldab täienduskursuse usuteaduse instituut, esimene osa on tuleval nädalavahetusel ja teine osa novembris. Kursuse juhendajad on Soome Luterliku Kiriku koolitajad Anita Ahtiainen ja Satu Reinikainen.
Eha Krafti kannustas GP tuba ellu kutsuma pikaajaline töö EELK Laste- ja Noorsootööühenduses. „Need materjalid, mida kasutavad meie laste- ja noorsootöö tegijad, on üsna kaootilised ja kogudustel ei ole ka jõudu kõike ise teha. Sellepärast on iga lisatöövahend teretulnud. Kooliõpetajad ütlevad, et osa lapsi peab kuulma, osa nägema, osa kätega tegema. Sama on ka religiooniõpetusega, me ei saa eeldada, et kõigile piisab ainult kuulmisest.“
Kogudusemaja keldris juhtus olema ka ruum, mida ei kasutatud ja kuhu jõudsalt koli kogunes. Tegutsema asuti jaanuaris ning nüüd on siin armas ja hubane tuba, kus saab mõnusalt põrandal istuda, oleks nagu lõkke ümber!
Õp Kraft on väga tänulik kõigile abistajaile, eriti Soome sõpradele. Suur saadetis GP materjale tuli USAst õp Sara Bishopi Facebookis tehtud üleskutse peale. Tänu EKNile projekti toetuse eest ja Püha Vaimu koguduse liikmetele annetuste eest. Hästi palju sai ka ise tehtud. Rääkides rahast ütleb õp Kraft, et kogu selle toa sisustuse ostmine Soomest maksaks 16 000 eurot, Püha Vaimus mahuti 5000 euro sisse.
Püha Vaimu Godly Play toa loojate südamesooviks on, et taolisi tube tekiks paljude koguduste juurde. Eelmisel pühapäeval olid GP toas oma koguduse pühapäevakoolilapsed, õpetajad Eha ja Sara rääkisid siis neile loo heast karjasest ja armulauast.
16. novembril on Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetajal, emeriitpraost mag Harri-Johannes Reinul (86) 45. ordinatsiooni aastapäev. Tasase hääle, vaikse kõnnaku ja hillitsetud olekuga – nõnda jääb EELK kõrgemas eas tegevvaimulik paljudele meelde. Aga mitte üksnes. Kes Ruhnu saarele jõudnutest võtnud osa jumalateenistusest kas meie vanimas, 17. sajandist säilinud puukirikus või tänavu suvel oma sajandat pühitsusaastapäeva tähistanud uues kivikirikus, nende meelde jääb ...
Eks inimestel on palju ettekujutusi ja arusaamu, mida peetakse tõeks, õiguseks ja loomulikuks. Arvatakse, et kui üks või teine asi on paika pandud, siis nii see on ja jääb. See sobib mõttemaailma ja taolise ettekujutusega on kerge elada. Aga elu ei ole ju nii lihtne, nagu arvatakse või ette kujutatakse. Iga järgnev päev on tänasest erinev ja tuleviku ennustamine on keeruline tegevus. Meil tuleb otsustada, kuidas me antud päeva kasutame, mida teeme. Kõik otsused ei pruugi ...
Iga kogudus peab endale selgeks tegema, milleks ta vajab vaimulikku ja milleks kirikut (k.a teisi hooneid). Nii sisuliselt kui eelarveliselt. Koguduste 2011. aasta aruannete järgi oli kinnisvarale kulunud summa neli korda suurem vaimulikele makstavast teenistustasust (näiteks moodustas koguduse vaimuliku teenistustasu vaid 9% kuludest). Mõningaid üldistusi võimaldab toodud näide teha. Minu kindel seisukoht on, et koguduse vaimulikele tuleb väärikat ja ühtlast palka maksta ...
Kuidas elab üks eesti kogudus väljaspool Eestit, seda käisin möödunud nädalal Rootsis uurimas. Stockholmi eesti kogudus tähistab tänavu oma tegutsemise 70. aastapäeva ja teeb seda koos äsja ametisse seatud uue koguduseõpetaja teoloogiadoktor Tiit Pädamiga. Rootsi on Eestile mitmes mõttes lähedal. Geograafiliselt, ajalooliselt, kultuuriliseltki. Aga ennekõike inimeste kaudu. Me kõik tunneme kedagi, kes tunneb kedagi, kes elab Rootsis. Kas siis pagulastest või juba vabast ...
GLS juhtimiskonverents tõi 9.–10. novembrini Tallinnas Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea keskuse saali puupüsti huvilistest täis. Kokku tulid erinevate kirikute liikmed ja ka kirikukauged inimesed, keda ühendas soov saada videokonverentsil maailmatuntud kõneisikutelt hüva nõu, kuidas oma tegevuses senisest tulemuslikum olla. Teiste hulgas viibisid konverentsil näiteks peapiiskop Andres Põder ja Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. «Need loengupäevad ei anna üksnes ...
Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart (48) on loomult erakordselt tagasihoidlik. Ajakirjanikuga kohtumise eel on ta end aegsasti «relvastanud» Torma ajalooliste väärtustega, mida näidata ja millest pikalt jutustada. Enda kohta suunatud küsimustele vastamise lükkab ta meelsasti edasi. Tõepoolest, Tormas on, mida teada saada ja üle vaadata – seal on kasvanud Carl Robert Jakobson, Torma kirikus on möödaminnes peatunud isegi Katariina Suur, pühakoja tornis on filmitud tuntud ...
Vändra koguduse juhatuse liige Lilli Ennok pühendab end lastele ega tunne väsimust, kui võtab ette teekonna pühapäevakooli. Nelipühal tunnustas peapiiskop Andres Põder teda kui Vändra koguduse pühapäevakooliõpetajat ja kantseleitöötajat tehtu eest EELK aukirjaga. Pensionipõlve pidav tarmukas naine on Jumala riigis igati oodatud, kui parafraseerida Jeesuse sõnu «Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!» (Lk 9:15), sest Lilli ...
Tänu Põltsamaa koguduse ja tema õpetaja Herbert Kuurme kindlameelsusele ehitati 1941. aastal varemetesse jäänud kirik taas üles ja pühitseti 9. novembril 1952. Vana-Põltsamaa mõisapargi vastas linnusevaremete juures seisab 18. sajandi keskpaigast luteri kirik, kuhu mitme sajandi vältel on kogunenud jumalasõna järele janunevad põltsamaalased. Siinne rahvas on erilist «tõugu», paistes silma hariduse ja põllumajanduse edendamise, vaimse kasvamise ja traditsioonide austamise ...
Piiblitunnid vaegnägijatele Juba pikki aastaid on Pärnu Eliisabeti kogudusel olnud tihe koostöö kohaliku pimedate ühinguga, kord kuus, iga kuu kolmandal neljapäeval peab õpetaja Enn Auksmann pimedatele ja vaegnägijatele piiblitundi. Kokku saadakse ühingu ruumides, sest sinna on lihtsam tulla jumalasõna kuulama. Tavapäraselt on tulijaid kümmekond, halva ilmaga vähem, aga pühadega seotud ajal rohkem. Õpetaja loeb piiblikohad ette ja seletab neid. Koos lauldakse ka ...
Valga linna rahvas näeb koos vaeva, et Jaani kirik päris ära ei laguneks ning veel kaua linnaelanikele võimalust annaks kokku tulla. Apostel Johannesele pühendatud kirik on Valga linnasüdames oluliseks arhitektuuriliseks pilgupüüdjaks oma ümaravormilises hilisbarokses-varaklassitsistlikus laadis. Ehitustööd kestsid rahapuudusel kaua, kirik pühitseti alles septembris 1816. Baltimaades ainus nii avara, valgusküllase ovaalse saaliga, ilma tugisammasteta jumalakoda. Tornis ...
Neli aastat kogunenud Maarja Magdaleena kogudus tegutseb aktiivselt, üheks eesmärgiks on ehitada endale oma kodu ehk kirik. Selleks kutsutakse kõiki 22. novembril gospelteenistusele Tallinna Jaani kirikusse. Ei ole tavaline, et luteri kirikus gospellaule lauldakse, aga nende rõõmus muusika ja elav sõnum sütitab eelkõige noori. Kuna Mustamäe koguduses on kirikutöös abiks Norra misjoniseltsi misjonärid, teiste seas Lisa Daland, kes kodumaal gospelkoori juhtinud, asutati ...
|
OSCAR-2019
|
||
Kui olete nüüdseks juba mõnda aega minu blogi lugenud, siis teate kindlalt, et ma olen suur looduslike toodete austaja. Eriti käib see nahahoolduse kohta, sest tahan oma nahale ja kehale üleüldiselt pakkuda ainult parimat. Ning kuna 24/7 tervisliku orgaanilise toidu söömine on päris keeruline (kui mitte võimatu) ning ma arvastan väga head sööki hehe, siis on oluline, et kõik muu oleks 100% puhas, sellest ka looduskosmeetika valik😊 Teine asi, mis on mulle tähtis, on Eesti brändide toetamine nii isiklikus elus kui ka blogi kaudu. Seepärast meeldib mulle alati proovida uusi ja huvitavaid Eesti tooteid järgi, mis on looduslikud või mõnel muul moel mulle südamelähedased ja mind kõnetavad.
Niimodi leidsin ma ka oma tee LUMI looduskosmeetikani - kanepiseemneõlil baseeruva nahahooldustoodete sarjani, mis pakub nahasõbralikku ja efektiivselt hoolt ka kõige tundlikumale nahale. See uue generatsiooni unisex bränd, kus tulemusi loob loodustoodete ja innovaatilise teaduse koostöö, on tegelikult turul juba mõnda aega olnud, kuid kuidagi leidsin mina oma tee nendeni alles nüüd. Kuna varasem kogemus puudus, oli suure tootevaliku hulgast esimeste toodete välja valimine suhteliselt keeruline, kuid pärast natukest mõtlemist teadsin ma täpselt, millest ma soovin alustada😉 Kolm toodet, läbi mille otsustasin end brändiga tuttavaks teha, olid nöomask, kätekreem ja kehaõli. Selline valik kahel põhjusel - esiteks, kuna need kolm tootegruppi on need, mille osas ma olen alati kõige valivam ja ausalt öeldes mulle ei meeldi enamik turul olevaid näomaske / kätekreeme / kehaõlisid, mistõttu tahtsin neid kindlasti järele proovida; ning teiseks, kuna pärast nende toodete koostisosade ja arvustuste lugemist tahtsin ma kohe neid isegi kasutada!
Näomaskid on osa minu elust. Ma teen endale maski 2 korda nädalas, seega ma olen omajagu erinevaid maske proovinud ning tean, millised tõesti töötavad ja mu nahka reaalselt aitavad ning millised mitte. LUMI Taastaval näomaskil hüaluroonhappega pole mitte ainult uhke nimi, vaid see on ka üliniisutav ning sobib minu nahale, mis talviti hästi kuivaks muutub, imehästi. Mask koosneb hüaluroolhappest, mis niisutab süvavuti nahka ja kaitseb seda UV-kiirguse eest ning kanepiseemneõlist ja taimede ekstraktidest, mis uuendavad naha funktsioone, kiirendavad vereringet ja taastavad kahjustunud nahka.
Mis puuutb kehaõlidesse, siis ma pole just suurem asi õlide fänn ja eelistan üldjuhul kasutada kehakreeme, sest õlid kuivavad liiga aeglaselt (kui üldse) ning jätavad seetõttu mu jalad ja ka riided õliseks. Nüüd aga mis mulle väga LUMI Kehaõli juures meeldis ja mistõttu otsustasin seda proovida oli see, et selles on sees SPF 6 ning samuti toimib see ka after sun'ina, mis muudab selle õli suvel asnedamatuks kaaslaseks. Samuti on ta kergelt antiseptiline ja leevendab sügelust ning kuna tehtud kanepiseemneõlist sobib imeliselt ka lastele ja probleemse ning tundliku nahaga inimestele. Ning kas ma juba mainisin, et seda saab lisada ka vannivette, tänu millele tuled vannist välja eriti siidiselt pehme nahaga💕
Toode, mille suhtes ma olen arvatavasti aga kõige valivam, on selline lihtne asi nagu kätekreem. Nii raske on leida kreemi, mis poleks liiga lahja ega liiga rasvane, niisutaks piisavalt ja imenduks ilusti nahka. Seetõttu olen kasutanud ühte kindlat kätekreemi juba meeletult pikka aega, kuid kuna see on suhteliselt hinnaline ja ma panen oma kätele kreemi umbes 10 korda päevas, olen ma enam kui huvitatud uue lemmiku leidmisest. LUMI Intensiivniisutusega kätekreemi juures meeldib mulle see, et ta on, nagu nimigi ütleb, hästi niisutav ning kuivad ülikiirelt, jättes käed mõnusalt pehmeks. Mis mulle eriti ei meeldinud, oli tugevalt tuntav kanepiseemneõli lõhn, kuid õnneks kreemi nahka imendudes kaob ka tugev lõhn.
Minu kodune spaapäev LUMI'ga oli igaljuhul ülimalt mõnus ja leidsin endale mitu uut lemmikut, mida edaspidigi kasutada! Kas teie olete samuti LUMI tooteid kasutanud ning millised on teie lemmikud?
Võitsin Mari-Liisi blogist Lumi Tundra sarja toodete komplekti ja olen natuke aega neid kasutanud ning väga rahul. Alguses oli raske harjuda toodete lõhnaga, mis pole just kõige meeldivamate killast (eriti tooniku oma), kuid õnneks kaob lõhn ruttu ning tähtsam on ju siiski toime :) See kätekreem on plaanis järgmisena ära proovida pärast Sinu postituse lugemist.
Jah, minul oli ka lõhn (või õigemini lisatud lõhnaainete puudumine) alguses harjumatu. Nii kehaõlil on hästi tugev lõhn kui ka kätekreemil, kuid õnneks nahka sisse imendudes kaob ka lõhn ja siis saab nautida head toimet :)
Mulle õlide kasutamine nahahoolduses on ajapikku väga meeldima hakanud. Kuna mind on noorest east saadik akne kimbutanud, siis olen proovinud igasuguseid erinevaid leebemaid ja karmimaid vahendeid alates harilikust poevalikust kuni apteegis kokku segatud retseptiravimiteni. Hetkel võin aga öelda, et kõige paremini töötab minu puhul hoopis võimalikult stressivaba elu (raske saavutada, aga püüan iga päev rohkem selle poole püüelda) ning naha pesemine kookosõli baasil valmistatud seepidega (nt Nurme või Laboratorio Naturale) ning veel niiske naha sisse jojoba õli masseerimine. Õli puhul on tähtis aga pigem väikesed kogused - näiteks niisket nägu masseerin vaid pisikese piisa õliga, niiskele nahale on esiteks lihtne kanda, teiseks imendub see kiiresti sisse. Raseerimise järel / kuiva naha perioodil kasutan ka üle keha ja samal põhimõttel ehk niiskele nahale ja väike kogus.
Sinu kogu jutt kõlab nii tuttavalt, nagu räägiksid minust :) Mul sama jama, et terve elu punnidega kimpus olnud ja igast erinevaid asju kasutanud. Lõpuks läksin ka täiesti looduslikule tasandile välja ja kasutasin meigieemalduseks ning ka niisutuseks vaid kookosõli ja näoveena õunaäädikat.
Küll aga kahjuks oli kookosõli minu näo jaoks liiga "rammus" ja miskit väga paremaks ei teinud, aga see on nii individuaalne ja tean, et väga paljudele see sobib.
Kehahoolduses aga olen siiani eriti suvisel perioodil õlide fänn ja aitäh nipi eest niiskele nahale õli kandmise kohta! ;)
Ostsin ka ühe korra Lumi tooteid ja pole kuigi kindel, et seda veel teen. Tooted iseenesest olid minu jaoks suht okeid, aga ... Ostsin neli toodet, kolm täissuuruses ja ühe minitoote ning neljast kahel oli nii kehv pakend, et sealt oli täiesti võimatu toodet kätte saada. Vähemalt minu jaoks on mugav kasutamine toote puhul väga oluline aspekt. Minitoote olin lõpuks sunnitud lihtsalt kääridega katki lõikama, et sealt kreem kätte saada. Puhastuskreemiga pole veel mingit lahendust välja mõelnud, kardan et see lõpetab lihtsalt prügikastis. Olin igatahes suht pettunud ja toodete enda kvaliteedi osas tahaksin neilt küll veel mõnda asja proovida, kuid nii ebakvaliteetsed pakendid on selle isu vähemalt praeguseks ära võtnud.
Loodan, et sul läheb kasutamine libedalt ja tooteid on ka pärast esimesi kordi võimalik normaalselt edasi kasutada.
Oiii, see on küll paha :S Millistes pakendites Sinu tooted olid? Minul need kõik kolm on ühesugustes pumbaga pakendites ja mul pole siiani õnneks olnud mingit probleemi kreemi / õli neist kätte saada.
Aga muidu nõustun Sinuga absoluutselt, pakendus on ka minu jaoks ülioluline osa toote juures ja seetõttu ei kasuta ma näiteks Vesige Verdanti tooteid, kuna nende pakend näeb küll üli lahe välja, kuid nad ei seisa lihtsalt püsti ja kukuvad kogu aeg kummuli, mis on minu jaoks lihtsalt liiga tüütu, et kasutada...
Kõik LUMI tooted on pakendatud spetsiaalsetesse pumbaga pudelitesse, et ühegi toote kvaliteet ei kannataks. Vahel peab aga selleks, et pumpsüsteem kreemiga täituks, pudelit tugevalt tagurpidi raputama – sarnaselt sellele, kuidas kraadiklaasi nii-öelda “alla lööd”. Sel viisil täitub pumpsüsteem kreemiga ning pudel hakkab korralikult tööle ilma liigsete pumbavajutusteta.
Jah, mina ka olen harjunud, et kõiki pumbaga pudeleid tuleb ikka mitu-mitu korda pumbata, enne kui sinna kreem sisse tuleb ja pole sellest kunagi probleemi teinud. See tagurpidi raputamise nipp on päris hea nõuanne ja proovin selle kindlasti järele :P
|
OSCAR-2019
|
||
TUNNEB END VAJALIKUNA: Ott Paakspuu jaoks on tähtis, et ta saab taas elust osa võtta, näiteks tööl käia.
“Ma olen nüüd tööl ju,” kostab telefonis Oti reibas hääl, kui pakun, et võin talle intervjuu tarbeks vajadusel koju tulla.
See oli 12. aprillil 2018. Käisin EMO-s ühe loo jaoks rääkimas dr Ojar Eerikuga. Ukse taga oodates nägin ma hämaras koridoris ratastoolis istumas Otti. Või pigem ühte inimvaret, kes teda meenutas. Oti vähihaigus oli kõigile teada ja kampaaniaga oli ravimi jaoks rahagi saadud. Mäletan, et küsisin ta käest, kuidas läheb. “Halb on,” oli vaevaline vastus raske hingamise saatel. Ta rääkis vaikselt, et oli juba ka uue rohuga ravi saanud, kuid nüüd on tal mingi muu haigus kallal ja aina hullemaks läheb. See vaatepilt oli kole. Kurb.
Nüüd mõnda aega tagasi Otti linnas nähes ei tundnud ma teda taas kohe esimese hooga ära. See oli täpselt samasugune Ott, nagu ma teda oma 35 aastat mäletan. Ta ei meenutanud enam mitte kuidagi seda meest, keda ma ühel kevadpäeval Kuressaare haigla EMO ukse taga ratastoolis kõverasse vajununa nägin. See oli rõõmus hetk.
Su tervenemine on toimunud lausa silmnähtavalt. Kas oligi nii, et iga päev, kui ärkasid, tundsid ennast paremini, peeglisse vaadates nägid ka, kuidas elu hakkas sisse tagasi tulema?
Täpselt. Sul läheb paremaks, hakkad nalja viskama. See on märk. Sa ei liigu enam ringi nagu hall vari. Jaksad jälle asju teha. Siis, kui ma väga vilets olin, tahtsin ka ju teha kõike, aga lihtsalt ei jaksanud. Tööl ei jaksanud enam käia. Muutusin aina apaatsemaks, hingamispuudulikkus oli suur, tahtsin vaid pikali ja omaette olla. Kogu sellise olemise juures on pere abi hindamatu, isegi kui ma ei tahtnud kedagi võib-olla tol hetkel näha.
Jah. Esimesel korral, kui sain, olin viiruse tõttu vilets. Juba teisel korral tundsin, kuidas elumahlad hakkavad sisse tagasi tulema. Pärast kolmandat korda näitasid uuringud, et juba läheb paremaks. Perearst ütles, et see on meditsiiniline ime.
See näitas mulle, et siis, kui sul enam üldse lootust pole, on ikka kuskil keegi, kes on nõus sind aitama. Lootus sureb viimasena. Ma ütlesin oma arstile ka juba ravi ajal, et nüüd tagasiteed pole. Ma ei saa ju oma sponsoreid (kõiki annetajaid – toim) alt vedada. Tänu nendele istun ma täna siin.
Raviarst rääkis võimalikust ravimist. Ma teadsin kohe, et sellist raha mul ei ole kuskilt võtta. Tegime siis taotluse “Kingitud elu” fondile ja selle juht Toivo Tänavsuu võttis minuga ühendust. Pakkus välja, et teeme kampaania. Ta arvas, et see läheb õnneks. Läkski.
Kirjutasin hiljuti leheveergudel saarlaste soovist, et vähiravi saaks pakkuda ka siin haiglas. Sa oled selle läbi teinud, mis sa mõttest arvad?
Ma olen sellega väga päri. Praegusele ravile eelnes keemiaravi, mis mulle ei mõjunud. Ma olin pärast seda nädal aega sõna otseses mõttes zombi. Mul oli väga halb olla, isu ei olnud. Näiteks üks mu lemmiktoit on ikka olnud rosinasai. Siis ma ei saanud selle poole vaadata ka, juba paljast pilgust saiale läks süda pahaks.
Samas Tallinnas onkoloogiaosakonnas olles nägin ma vanu mehi, kes sama haigusega suutsid ikkagi elujõudu säilitada. Sain ka mina nendelt jõudu juurde. Härrasmehed võtsid seda tavalise elu osana. Arst ütles mulle ka kohe, et see ei ole tänapäeval enam surmahaigus. Iga päev tulevad uued ja paremad ravimid.
Eelmise aasta 23. oktoobril jätsin maha. Käisime kolleegidega koos vallamaja ukse ees ikka suitsu tegemas ja ükskord ei viitsinud enam minna. Ilm oli niru ja tervis oli kehva. Sinna see jäigi. Ma olen ikka öelnud, et suits jättis mind maha. Eks selle mahajätmisega ole ikka nii, et ükskord see hommik tuleb, kui sa enam suitsu ei tee. Iseasi, millal see tuleb.
Muidugi olen mõelnud. Aga kui sa suitsetaja oled, siis sa ei mõtle, et just sulle vähk kallale tuleb. Aga näed, tuleb.
Märtsis 2018 anti välja vähiravifondi “Kingitud elu” pressiteade, milles kutsuti üles toetama 57-aastase Saaremaa pereisa Ott Paakspuu kopsuvähiravi (ravim Keytruda), millele kulub järgneval kolmel kuul ligi 17 000 eurot. Ott rääkis seal ise oma haigusest.
“Sain vähiravidiagnoosi 1. novembril, kui Tallinnas teatas arst, et mul on haigus viimases staadiumis. Enne ei osanud ma oma enesetunnet sellega üldse siduda. Olin väsinud ja katsusin ikka puhata, et siis pärast jõuan tööd teha. Augustis algasid köhahood. Arvasin, et olen külmetanud või mingi viiruse kaasa haaranud ja otsisin leevendust käsimüügiravimitest. Kuna enesetunne pidevalt halvenes, magada sain ainult poolpüsti asendis, köhahood piinasid, siis registreerisin perearsti vastuvõtule ja ootasin veel kaks nädalat, et üldse oma asjast rääkida. Tehti röntgen, mille põhjal arvati, et peaks vist ka kompuutrisse minema. Kohalik arst saatis Tallinnasse.
Kogu majapidamine ja hooldamine on praegu naise ja poegade õlul, sest ma ei tohi mitte midagi tõsta ega teha, kohe hakkan verd köhima. Tegelikult on mu pere ja lähedased kogu aeg minu kõrval toetamas ja abistamas, et ma tuleksin oma haigusega paremini toime ja nad loodavad, et tulen sellest eluga välja. Ka töökaaslased mõistavad ja saan vajadusel vabu päevi, et Tallinnas ravil käia.
Raviarst soovitab uut ravi seetõttu, et iga keemiaravi järel on mul olnud taastusaeg pikem ja piinarikkam ning järjest raskem on toime tulla igapäevase eluga. Ja kuna ma enda poolt olen teinud kõik, mis võimalik, et terveks saada või vähemalt vähist võitu saada, siis loodan, et mulle sobivam ravi aitab mind oma eluga paremini hakkama saada ja ma ei pea töötamisest loobuma.
Vähiravifondile Kingitud Elu olen väga tänulik. Saan oma pere eest edasi hoolitseda, näha oma väiksemate poiste täiskasvanuks saamist ning ka ema võib oma vanaduspäevad väärikalt veeta oma kodus pere keskel.”
Juulis kirjutas Ott taas: “Kui ma märtsis taotlesin toetust vähiravifondist, siis toetusin tegelikult ainult oma raviarsti optimismile, et see võib mind aidata. Mu enesetunne oli võrreldes hilissügisega kordades halvemaks läinud ja aprillikuu kujunes kõige tõsisemaks võitluseks. Tööle ma enam ei jaksanud minna ja järjest rohkem kulus aega puhkamiseks enne hädavajalikke toiminguid ja pärast igat tõsisemat liigutust.
Juba veebruaris oli selge, et mu sõralisest kaaslane ei allunud keemiaravile sisuliselt üldse ja paljunes hoolega ka teistesse organitesse ning lümfidesse. Ma ei olnud tol hetkel võimeline enam millelegi mõtlema või kellegagi suhtlema – tahtsin ainult lamada ja omaette olla. Tõenäoliselt sain märtsi lõpus veel tööl käies ka mõne viiruse kaasa ja aprill kujunes tõsiseks katsumuseks nii mulle kui ka mu perele.
Mu paranev enesetunne kinnitab seda, sest jalutan õues ja vaatlen oma koduümbrust. Pean plaane, mida kõike vaja oleks teha – ühtteist toimetavad pojad ja abikaasa ära minu juhendamisel.”
Igale poole mujale jätkub riigil raha loopida kuid tervise heaks mitte!Haigekassa juhil endal on üüratu palk,kuid kinnitab veel,et ei rahasta seda ja seda haiguse ravi…Aga rahvas aitab ! Head inimesed aitavad …
Hea meel kui möni inimene sest raskest haigusest terveneb …Samas meenuvad ka need lood ,kes lahkusid siit ilmast omale öiget ravi saamata …Ei möista,kuidas sab nii suure palgaga haigekassa juht öelda,et me ei rahasta seda ja seda haiguslugu…Köik halb tuleb enesele tagasi…
Tervis on meie suurim vara!Hoidkem siis seda !Edu Ottile,ka mina panustasin selle heaks ja teen seda veel ja veel…
Tänu Jumalale! Ma sponsoreerisin kah Otti ja ei kaotanud kordagi usku, et see päev võiks tulla. Jõudu lisaks Otile ka Sirjele. Olge mõlemad tugevad ja üksteisele toeks!!
Seda lugu lugedes tekkis mul väike lootusekiir…mu abikaasa sai 4 staadiumi kopsuvähi diagnoosi selle aasta juuli alguses.Öeldi kohe,et kahjuks on haigus liiga kaugele läinud ning siirded lümfides ja maksas.
Kogu maailm varsises kokku,hakkasime onkoloogi aega oodates otsima kõiksugu alternatiivseid ravimeetodeid ning köha vähenes umbes 70% ning enesetunne läks ka paremaks…tekkis lootus.Aga augusti lõpus pidime suure kõhuvalu tõttu kiirabi kutsuma,selgus et Crv oli 220 ning olukord kriitiline.Põletiku põhjust pole siiani leitud (ilmselt vähk)ning saame antibiootikumi ravi kuid põletik ei taha alluda.On antud mõista,et ravida pole enam võimalik,tehti ka vereülekanne aga seegi pole midagi eriti muutnud.Olen ahastuses,sest näen kuidas ta hääbub ja temast on järgi vaid inimevare…kas sellises olukorras on veel mõtet loota millelegi-kellelegi?
|
OSCAR-2019
|
||
Käesolev dokument on koostööleping, mis on sõlmitud allcar.ee müügikeskuse omaniku AllCar OÜ ning registreerunud müügikeskuse kasutaja vahel.
2.1. Tellimuse esitamine ostja poolt toimub rangelt läbi tellimus-müügikeskuse allcar.ee Tellimuse vormistamiseks tuleb registreeruda kliendiks ja sõlmida kliendileping. Kõik tellimused esitab klient läbi individuaalkonto, sisenedes selleks tellimuskeskusesse ainult temale teada oleva parooli ja salasõnaga. (VÕS §62/1). Sooviavaldusi varuosadele, mis on esitatud sidevahendite abil (telefon, e-mail, skype) ei käidelda segaduste ja arusaamatuste vältimiseks. Küll on aga võimalik saada tehnilist ja muud tugiinfot sidevahendite abil meie klienditeenindajatelt tellimis-müügikeskuses olevate varuosade sobivuse, kui ka saadavuse kohta.
3.1. Varuosa orjenteeruva tarneaja määrab müüja. Müüjal on õigus tellimuse täitmise käigus tarneaega ühepoolselt pikendada, teatades sellest klendile elektronposti teel. Kui müüja pikendab tarneaega rohkem kui ühe korra või korraga rohkem kui kaks kuud, on kliendil õigus kolme tööpäeva jooksul alates vastava teabe saamisest tellimusest taganeda, teatades sellest müüjale elektronposti teel. Tellimuse taganemise korral tagastab müüja koheselt, kui mitte hiljem kui 30 päeva jooksul peale vastava teate saamist kliendi poolt tasutud müügihinna. Müüja ei ole kohustatud hüvitama kliendile seoses tellimusest taganemisega tekkivat kahju. Kui klient käesolevas punktis sätestatud korras tellimisest ei tagane, loetakse, et klient soovib pikendatud tarneajaga tellimuse täitmist.
4.1. Müüja asub kliendi tellimust täitma koheslt peale tellimuse alusel esitatud arve kinnitamist, kui pangalt on saabunud kinnitus kliendi poolt sooritatud makse teostamise kohta või kui klient on võtnud kasutusele krediidilimiidi.
4.2. Kui ostja esitatud arve kinnitamisele järgnenud ühe (1) tööpäeva jooksul ei ole pangalt saabunud kinnitust kliendi poolt sooritatud makse teostamise kohta või kui klient ei ole võtnud kasutusele krediidilimiiti, on müüjal õigus jätta tellimus täitmata. Müüjal on õigus jätta tellimus täitmata ka siis, kui pangalt saabub kinnitus kliendi poolt sooritataud makse teostamise kohta või kui krediidilimiit võetakse kasutusele kohkem kui ühe (1) tööpäeva möödumisel tellimuse esitamisest. Tellimuse täitmata jätmisest informeerib müüja klienti elektronposti või telefoni teel.
4.3. Müüjal on igal ajal tellimuse täitmisest loobuda, kui täitmise osutub müüjast sõltumatutel asjaoludel võimatuks või oluliselt raskendatuks. Tellimuse täitmise loobumisest informeerib müüja klienti koheselt elektronposti või telefoni teel. Kliendi nõudmisel on müüja kohustatud tellimuse täitmisest loobumist kirjalikult põhjendama. Tellimuse täitmisest loobumisel tagastab müüja viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul kliendi poolt tasutud müügihinna või ennistab kliendi krediidilimiidi. Käesolevas punktis sätestatud korras tellimuse täitmisest loobumisel ei vastuta müüja kliendile või kolmandatele isikutele tellimuse täitmisest loobumisega tekkiva kahju eest.
5.1 Tellitud varuosad antakse kliendi valikul üle kas müüja asukohas või kullerfirma teenust kasutades. Müüja ei saa kohustada kullerfirmat osutama teenust, mis ei ole tema põhikirja alusel äriregistri tegevusalade loetelus temale kinnitatud (inkasso ja pangateenused). Koheselt peale varuosa üleandmist tarbiamüügi puhul ostjale peab olema müügihind müüjale tasutud. Müüja ei ole kohustatud võimaldama tarbijamüügi puhul krediidilimiiti. Müüja poolt ostjale esitatud arvete tasumine tarbjamüügi puhul enne kauba üleandmist ostjale täies ulatuses ei ole kohustuslik, kuidsoovituslik tasuda koheselt või kolme päeva jooksul peale arvete kättesaamist ostja poolt (VÕS §213(3)). Tasumata arvega ostjale jätab müüja endale õiguse varuosa mitte väljastada ning tasumata arvetega tellimuse alusel tellitud varuosa ei broneerita. Kõigil muudel juhtudel on ostja kohustatud kinni pidama tasumisel müüja poolt arvel esitatud tähtaegadest ning tingimustest vastavalt lepingule ja kehtivale seadusandlusele.
5.2. Müüja soovitab ostjal varuosa vastuvõtmisel üle vaadata. Varuosal avastatud puuduste korral soovitab müüja ostjal koheselt teavitada müüjat ning fikseerima puuduse soovitavalt kulleri juuresolekul. Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud varuosa viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Mõistliku aja jooksul puudusest teavitamata jätmise puhul eeldatakse, et puuduseid varuosa üleandmisel ei olnud. Kliendil ei ole õigust jätta puudusega varuosa vastu võtmata.
5.5. Kui varuosa üleandmine kahe (2) nädala jooksul ebaõnnestub, ladustatakse varuosa müüja poolt selleks ettenähtud kohas. Sellisel juhul kohustub klient tasuma müüjale varuosa hoiutasu summas 0,2% varuosa väärtusest päevas kuni varuosa kliendile üleandmiseni. Müüjal on õigus keelduda enne hoiutasu maksmist varuosa üleandmisest.
6.1. Klient vastutab kõigi tehingute eest, mis on tehtud tema kasutajatunnust ning parooli kasutades.
6.3. Klient kohustub kogu tellimuse täitmise aja jooksul tagama enda kättesaadavuse tema poolt sisestatud kontaktandmetel või eeltäidetud kontaktandmetel. Nimetatud kontaktandmetel edastatud informatsioon loetakse kliendi poolt kättesaaduks.
6.4. Klient edastab müüjale oma volitatud esindaja (esindajate) nimed, kellel on kõik kliendi õigused, mis on seotud kõigi kliendi poolt tehtud ja tulevikus tehtavate varuosade tellimustega. Pooled loevad nimetatud isikud kliendi volitatud esindajateks kuni kliendilt müüjale vastupidise kirjaliku teabe laekumiseni.
Garantii autode uutele varuosadele kehtib 6 kuud või vastavalt autoriseeritud paigaldaja erilepingutele ka pikem. Autoriseeritud paigaldaja leping on lepe, mis sõlmitakse eraldi AllCar OÜ ja paigaldaja ettevõtte vahel. Pikendatud garantiitingimused kehtivad ainult paigaldaja lepingu olemasolul. Toodetele, millele on auto valmistaja poolt ettenähtud kindel vahetusvälp (filtrid, küündlad jne.) lüheneb garantii auto valmistaja poolt määratud läbisõidule või ajaperioodile.
Materjali- või valmistusvealise toote puhul kohustub Allcar OÜ remontima, välja vahetama või hüvitama vealise toote juhul, kui materjali või valmistusvead on põhjustanud toote kasutuskõlbmatuks muutmise.
3. Garantiiaeg algab, kui toode antakse AllCar OÜ poolt üle selle tarbijale. Garantii kehtib toote esimesele kasutajale. Toote või osa ümbervahetamine ei pikenda esialgset garantiiaega.
8. Kui klient vaidlustab AllCar OÜ garantiieksperdi otsuse toote garantii suhtes, suunatakse vastav toode erapooletusse ekspertiisi (nt. koostööpartner, valmistajatehas või muu). Käsitlusaeg sellisel juhul on maksimaalselt 2 kuud. Kui selle aja jooksul ei ole ekspertiisi tulemus selgunud, kuulub toode hüvitamisele. Garantiiekspertiis teostatakse üldjuhul AllCar OÜ kulul. Kui klient ei ole nõus meie garantiiotsusega, antakse kliendile võimalus tellida erapooletu ekspertiis kliendi kulul. Erapooletu ekspertiis peab olema mõlemalt poolt aksepteeritav. Juhul kui erapooletu eksperdi otsus on positiivne, hüvitab AllCar OÜ ekspertiisikulud.
11. Kui vigane toode ei kuulu garantiikorras vahetamisele, on AllCar OÜ-l õigus toode 30 päeva möödudes hävitada, kui garantiinõude esitaja ei nõua toote tagastamist 14. kalendri-päeva jooksul.
Peale varuosa kättesaamist on Tarbijamüügil õigus 14 päeva jooksul varuosa tagastada. Varuosa tagastamise eelduseks on terve ja avamata pakend. Ettevaatust pakendi avamine/rikkumine ilma kindla soovita antud detaili monteerida võib kaasa tuua antud toote/varuosa riknemise ning raskendab või muudab hilisemalt võimatuks varuosa identifitseerimise. Varuosa pakend on varuosa, kui toote osa ning garanteerib varuosa säilimise ning identifitseerimise. Varuosa pakendi rikkumine loetakse varuosa kahjustamiseks ja kahjustatud varuosa ei ole Allcar OÜ kohustatud tagasi ostma. Pakendis oleva varuosaga tutvumiseks puudub igasugune vajadus avada/rikkuda varuosa pakendit, kuna toote kohta on vajalik kirjeldus olemas meie kataloogis allcar.ee või antud varuosa tootja kataloogis. Toote/varuosa õigsuses palume veenduda enne varuoa tellimist, kasutades selleks kas meie katalooge või siis mõne teise antud ala tundva spetsialisti abi (Margikohased esindused, varuosakauplused, remonditöökojad). Müüja jätab endale õiguse varuosa tagasiostmisel määrata sellele vajadusel müügihinnast erinev hind teostatud tellimuse täitmise kulude katteks või kui tagastamisega tekitatakse müüjale kahju, samuti kui tagastatud varuosa vastuvõtmisel osutub kahjustatuks (VÕS §127, §132, §135)-
Kui toote pakendis olev varuosa ei vasta pakendil kirjeldatule/kataloogis allcar.ee või on defektne, siis AllCar OÜ kohustub koheselt asendama selle varuosa või kui asendamine osutub võimatuks, kompenseerima antud toote müügilepingujärgse väärtuse.
Toote tagastamiseks võtke meiega ühendust e-posti aadressil klienditeenindus [at] allcar.ee või helistaga meie klienditeeninduse kontakttelefonil 58503353 või 7310401, et kokku leppida tagastamise või vahetamise üksikasjades.
|
OSCAR-2019
|
||
Uus-Meremaa ehk Aotearoa („pika valge pilve maa“) on kohalike teadlaste arvates mitte maa, vaid manner Zealandia, millest 94% asub vee all ning vaid 6 % vee peal. Seda kahtlustas juba 1642. aastal esimese eurooplasena kohale jõudnud hollandi meresõitja Abel Tasman. 100 miljonit aastat tagasi ürgmandrist eraldunud maatükk on triivinud koos Austraaliaga mööda veteväljasid ning kujundanud selle aja jooksul omanäolise ja tegelikult ka kordumatu looduse.
Ja see pole veel kõik: tegelikult on Uus-Meremaa ookeanist üles kerkinud kahe laama - Austraalia ja Vaikse ookeani laama – kokkupuutepunkt, kus üks liigub aeglaselt teise alla. Nii lähedased suhted ei saa toimida märkamatult ja nii see kõik väljendubki vulkaanide rivis Põhjasaarel ning maavärinates Lõunasaarel.
Ja ka see pole veel kõik: Uus-Meremaa on viimane inimeste poolt asustatud suurem maamassiiv – siin tekkis püsiasustus alles 13. sajandil. Juba algselt ainulaadse loodusega maa suutis seda unikaalsust säilitada kõige kauem kõikidest maailma nurkadest. Näiteks puudusid siin maismaaimetajad, küll aga olid ja on ka täna olemas pingviinid ning papagoid. Maastik koosneb vulkaanidest, geisritest, rohelistest aasadest, liustikest kaugel mägede tippude vahel, suurejoonelistest orgudest kiirevooluliste jõgedega maanteede ääres, pikkadest tühjadest randadest. Kogu see rikkus unikaalse taimestiku ning linnuriigiga on rahvusparkide ja muude looduskaitsealade abil ka vajaliku kaitse all. Uus-Meremaa loodust tunnevad filmisõbrad Sõrmuste Isanda triloogia ning Narnia filmide kaudu, kus see on küll arvutites oluliselt ümber töödeldud.
Kaasaegne Uus-Meremaa on kultuuriliselt väga mitmekülgne maa: umbes viiendik inimesi on polüneeslased, põliselanikud maorid kaasa arvatud. Uus Meremaa suurim linn Auckland on suurima polüneeslastest elanikkonnaga linn maailmas. Eurooplasi esindavad Inglise, Šoti, iiri, Saksa ja Prantsuse päritolu elanikud ning viimastel aastakümnetel on jõudsalt neile lisandunud Aasia päritolu sisserändajad, eriti suurt huvi tunnevad maa vastu hiinlased.
Ja viimane – seekord ajalooline iseärasus: Uus-Meremaa on väheseid paiku maailmas, mida keegi eurooplastest koloniseerida ei soovinud. Hollandlased viskasid pilgu peale ja kadusid, inglased seadsid sisse tihedamad suhted, kuid ei tihanud pikka aega saari oma kolooniaks kuulutada enne kui nägid prantsuse asunikke kohale jõudmas.
Peale huvitava looduse ning mitmekülgse kultuuripärandi on maal veel üks tunnusjoon – Uus Meremaa on kindlasti üks maailma noorte kultusmaid. Anglosaksi tavadel baseeruv vabameelne ühiskonnakorraldus koos inglise keelega teeb siin viibimise kergeks igale inimesele igas vanuses.
Ülal ära toodu on vaid väike valik põhjuseid, miks käia ära Uus Meremaal, seal olles tekib neid iga päev juurde.
Kogunemine Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis, kus jagatakse kõikidele reisijatele vajalikud reisidokumendid. Lend Tallinn-Amsterdam (kellaajad täpsustamisel). Palume kontrollida lennuaegu vahetult enne reisi.
Soovijatega sõidame rongiga Amsterdami kesklinna ja võtame ette ühise jalutuskäigu. Naudime linnamelu, romantilisi kanaleid, rahvast pulbitsevat Damraki tänavat, imelist 17. sajandi arhitektuuri.
Varahommikul jõuame Singapuri. Jätkulend Singapur-Auckland (kellaajad täpsustamisel). Teekond lennujaamast kesklinna viib Tasmani mere Manukau lahe äärest, kus asub lennuväli, Vaikse ookeani Waitemata lahe äärde, kus asub Aucklandi südalinn. Majutus kolmel järgneval ööl hotellis Copthorne Hotel Auckland City*** või sarnases.
Hommikusöök. Auckland üks haruldane linn – tal on sadamad kahe mere suunas. Purjekate linn on ka linna hüüdnimi – siinsetel inimestel on neid 1,6 miljoni inimese kohta üle 130 000. Suundume künkale, mis kannab nime Auckland Domain ning naudime vaadet linnale. Samas asub ka Aucklandi muuseum. Kuigi Uus-Meremaa rahvusmuuseum Te Papa asub Wellingtonis, on suurim hulk maooride aardeid – taongasid- just siin, sest Auckland oli nende kogumise ajal riigi pealinn. Saabume ja lahkume Newmarketi ning Parnelli linnosade kaudu, mis on samal ajal nii vanad kui ka moodsad. Teeme väikese jalutuskäigu peatänavale Queen Streetile.
Termaalalal asub ka maorite keskus Te Puia. Räägime paar sõna maorite keelest, katsume märgata Uus-Meremaa sümbollindu kiivit, vaatame, millest koosneb kogukonna keskus marae ning tutvume erinevate käsitöö tehnikatega. Muu hulgas õpime linaliilia kiududest kehakatet tegema. Majutus hotellis Sudima Lake Rotorua*** või sarnases.
Jätkame teekonda lõunasse. Teeme lõunapeatuse(lisatasu eest) ning sõidame edasi läbi mitmete väikelinnade Wellingtoni suunas. Linna lähenedes muutub maastik mängulisemaks, sest on ju linn ehitatud mäenõlvadele.
Majutus hotellis Bay Plaza*** või sarnases. Õhtul teeme jalutuskäigu vana Wellingtoni peamistel tänavatel ja väljakutel.
Maabume Pictonis, mis asub kauni Kuninganna Charlotte väina tipus. Seal lähedal uppus 1986. aastal Nõokugode kruiisilaev Mihhail Lermontov. Õhtuks jõuame Nelsoni lähistele, majutus kahel järgneval ööl motellis Beachcomber Motor Inn Nelson*** või sarnases.
See elust, kunstist ja loomingust pulbitsev linn on Uus-Meremaa üks populaarsemaid puhkuse veetmise kohti. Siin elab tavapärasest enam kunstnikke, käsitöömeistreid ja disainereid.
Õhtuks jõuame Greymouthi - lääneranniku suurimasse linna, mis teenis oma rikkused kulla- ja söekaevanduste pealt. Majutus hotellis Ashley*** või sarnases.
Hommikusöök. Jätkame oma teekonda lõuna poole. Lühikese sõidu kaugusel asub Hokitika. Siin on taas kord põhjus peatuda ning rääkida maoritest ja nende pühadest asjadest. Lõunasaare nimi maorite keeles on tegelikult Te Waipounamu („rohelise kivi vesi“), mis annab meile vihje Hokitikis peatumiseks. Pounamu – roheline kivi- on nefriit, millele kuulub eriline koht maorite elus. Sellest tehakse talismane, aga ka võimusümboleid. Paslik on meelde tuletada, et nefriit on au sees olnud ka Kesk-Ameerika kultuurides ning Hiinas. Nefriiti leidubki siinsamas ja Hokitika on selle töötlemise ning müügikeskus. Külastame ühte arvukatest nefriidiettevõtetest, kus antakse kivimist ülevaade ning pakutakse nefriidist esemeid müügiks.
Vahepeal on mäed teest vasakul tõusnud järjest kõrgemaks – me läheneme Lõuna- Alpide südamele. Siinsamas lähedal asubki Uus Meremaa kõrgeim mäetipp Aoraki (Mount Cook) oma 3754 meetriga. Hea ilma korral näeme seda liustike kohal taevasse tõusmas. Saabume kahe liustiku Franz Josefi ja Foxi piirkonda.
Kõigepealt lõunastame (lisatasu eest), siis on võimalik kõigil soovijatel tõusta helikopteriga üles liustikule. See ei ole odav lõbu, kuid see elamus kuulub erakordsete hulka. Peale helikopterisõitu teeme jalutuskäigu liustiku poolt vormitud orgu pidi liustiku enda juurde. Päeva lõpuks lõõgastume soojendatud liustikuvee basseinides.
Hommikusöök. Ilusa ilma korral põikame hommikul Mathesoni järve äärde, mille pinnal peegelduvad kõrgeimad mäed vastu. Väike jalutuskäik järve ümbitseval metsarajal. Seejärel asume teele idaranniku poole üle mäestiku. Lõuna paiku jõuame Arthuri mäekurule samanimelises rahvuspargis. Tavaliselt avaneb siin võimalus seada sisse vahetud suhted veel ühe looduse kuulsusega – keaga, kes kuulub papagoilaste armastatud perekonda. Kea on rohekas kõvera nokaga uudishimulik ja erakordselt tark lind. Kõik, mis jäetakse lohakile, saab põhjalikult laiali lammutatud. Nii mõnigi turist on keadele kaotanud näiteks jalatsi.
Hommikusöök. Aeg suundunda lennujaama. Lend Christchurch-Singapur ja Singapur-Amsterdam (kellaajad täpsustamisel).
Vajalikud dokumendid: pass peab kehtima vähemalt 6 kuud peale reisi lõppu. Kontrollida võidakse ka piisavate rahaliste vahendite olemasolu, sobib ka krediitkaart.
Eesti kodanikud peavad riiki saabudes taotlema sissepääsu loa (entry permission - tasuta), et riigis viibida kuni kolm kuud. Selleks tuleb koha peal täita "saabumise kaart".
Uus-Meremaal on pistikupesad meist erinevad ja seetõttu soovitame reisi ajaks kaasa võtta adapter. Täpsem info siit >
|
OSCAR-2019
|
||
Milline ta oli? Nii ilus, vaikne ja rahulik. Minule oli see nii. Sajab vaikset, pehmet lund. Seda on maas juba üsna palju, kuid tuleb veel. See on hea. Kõik kattub pehme, puhta, valge vaibaga. Ei hakka silma kuskilt musta ega inetut. Ma ei tee enam tarblist tööd. Süda on rahul ja meel nii hell. Ka Jõulud olid nii vaiksed., rahulikud ja puhtad lume poolest. Nii hea, et see lumi katab kõik. Lilled, madalad ja õrnad rohttaimed, kõik on sooja pehme vaiba all. Putukad ja pisielanikud magavad ja koguvad uut jõudu kevadiseks ärkamiseks. Peaks mu viimane lõpu päev olema ka nii vaikne, nii rahulik. Kui Taeva Isa tahab, siis on!
Ilm on ikka ilus, vaikne. Puud lumised ja härmas.Pühad saavad mööda. Nad olid nii kenad. Mul on palju häid sõpru. Nii palju õnnesoove ja kaardikesi on tulnud. Ma ei korja neid enam kokku, nagu vanasti, aga salmid kirjutan üles. Mul on ju nii palju aega. Neid on nii hea pärast lugeda. Aga alguseks üks mu oma mõte:
Sedasi mõtlesin enne viimast Jõuluõhtut. Uue aasta esimesel päeval olid aga hoopis teistsugused mõtted:
Pilt enneolematu ja uus asus mu südamesse. Lumi nii puhas ja valge särab nagu kuld – on silmale vaatamiseks ees. Päike, kuigi meist kaugel, on särav ja hõbedane ning teeb mu meele nii helgeks, et rõõm asub südame. Tuult ei ole. Puu oksad ei liigu. Kõik magab paksu lumevaiba all... Kuni kevad selle kõik õrnalt äratab. Siis on loodus elevil...
On pilves, kuid ei saja.Tuult ei ole. Puud kõik lumes ja rahulikud. Ta ei ole enam see, mis enne. Inimene ei ole ju ka enam see. Oled veel nagu pehkinud känd, mis igast puudutusest pudeneb. Aga õnneks on vaikne ja rahulik. On meeles ka eelmise Kolmekuningapäeva laupäev. Siis oli ka kena ilm, aga ei olnud nii paksu ega puhast lund ja päike paistis. Elle läks tööle nagu tänagi. Ma ei saanud siis veel ennast ise hästi asemele ja lasin Ellel oma jalad sinna panna. Ei saa ma ju mingeid tarblisi töid teha. Jäin poolunne ja kuulsin, et meri kohiseb. Ka kajaka häält nagu oli selles kohinas. Mõtlesin, et miks see meri küll kohiseb kui tuult ju ei ole? Virgun uuesti ja tõusen. Ei ole merd, ei ole kajakat. Vares Kunni korstna otsas ütleb mulle „häbi, häbi, laiskur. Nii ilus ilm ja sina magad.“ Sel aastal ei läinudki asemele. Puigin mõne varda ja mõtlen möödunule. Elle on tööl; ta peab seal ka homme olema. Mul on aega. On aega püha pidada ja eks siis peangi
Ta on hea poiss. Mu lapselapsed on kõik head lapsed. Jääksid nad ikka headeks ja ausateks! Ma ei uinu ühelgi õhtul enne, kui olen nad mõttes läbi käinud ja olen nendega mõttes kasvõi ühe sõnagi vahetanud. Nad on kõik mu vastu väga head olnud. Olen ma jõudnud nendele ellu midagi kaasa anda?
Pühad ja tähtpäevad nüüd kõik möödas! Kõik oli kena, vaikne ja rahulik. Kaheksa päeva sellest aastast (õieti seitse, sest see tänane on ju alles ees) on läinud kõik kenasti. Ilmad on olnud ilusad ja siis on ju ka tuju ilusam. Kui ei ole ägedaid valusid ja kui närv ka ei mässa, on elu rahulik ja hea. See ei oleks sedasi, kui taevaisa ei aitaks. Ilma tema abita mina küll olla ei saa.
Ikka on lapsepõlv see, millesse mu mõttelend kinni jääb ja takerdub! Seekord on mu meeles esimene koolipäev. See oli vist aasta 1925. Õieti ei mäleta enam, aga nii ta pidi vist olema. Kool oli mu kodust mõne kilomeetri kaugusel vanas Tamse mõisahoones. Minu jaoks oli see maja aga uus ja huvitav. Ma tahtsin koolis käia. Tänapäeva lapsed vist ei taha. Nad käivad seal vastu tahtmist ja on oma meelest juba niigi targad. Juba 4-5 aastastena vahivad nad telerit ja sealt nad oma tarkuse saavadki. Minu lapseeas ei tuntud ega teatud televiisorist veel midagi.
Tamse koolimajas oli kaks suurt tuba. Ühes olid 1. ja 2. klass, teises 3. ja 4. klass. Õpetajaid oli kaks: Pallas Mihkel ja Raavel Vassili. Viimane oli ühtlasi selleaegne Rinsi kirikuõpetaja. Pallas oli aga kooli juhataja ja kogu kooli a ja o.
Olime siis kümmekond poissi ja tüdrukutirtsu ühtekokku Tamse kooli esimene klass. Küllap neid oli seal elavaid ja ka tukunuiasid nagu sellal armastati ütelda. Mulle meenub üks hästi elav ja andekas poiss – umbes Tootsi-taoline Lutsu raamatus. Oli ju esimene koolipäev ja me kõik olime nagu kohmetud ja üksteisele võõrad. Vassel aga oli terav ja elevil. Vassili Armas, nii oli poisi nimi. Me vist kõik ei osanudki veel lugeda, aga Vassel vadistas kogu aeg meile tükikesi ja jutukesi oma raamatust. Õpetaja Pallas oli ametis 2. klassi lastega, kui meie Vassel hõikas: „Kuuled sa Mihkel, kas sõuke raamat aitab?“ Mihkel tuli naeruse näoga poisi juurde, silitas tal pead ja ütles: „Aitab küll, aga kooliõpetajat kutsutakse natuke viisakamalt“. Aga noh, kust Vassel seda teadma pidi? Oli ta ju alles esimest päeva koolis.
Õppisime kuus talvet Vasseliga koos. Sel ajal pandi kohustuslikule neljale kooliaastale veel kaks lisaks ja Tamsel oli siis 6-klassiline algkool. Vassel oli väga andekas ja terane õpilane ja temast oleks igas mõttes võinud „asja saada“, aga paraku oli ta vaese lesknaise vallaspoeg. Ema kasvatas teda isata ja üsna suures kehvuses. Hiljem sõja-aastatel läks Vassel välismaale ja oli kuulda, et sinna ta ka suri. Ei jätkunud tal jõudu tuntuks ega kuulsaks saada. Mulle jäi ta meelde Ellumäe Vasselina – oli niisugune vabadukukoht Pallasmaal, nüüd vist päris kadunud.
Veel tuleb meelde see, et mu koolitee ääres oli ka mu onu kodu ja sepipada. Onu oli tubli sepp ja teda kutsutigi Sepa Mihkel (lõõpimisi ka Vidi-Mihkel). Õigupoolest oli ta mu isa vanem poolvend (vanaisa esimesest abielust) ja minu isa oli vanaisa teise abielu poeg. Sepa amet peres oli päritud, sest sepatööd tegid ka minu isa ja vanaisa ning Paa-Andruseks kutsutud tuntud sepp olnud ka isapoolne vana-vanaisa.
Ka meil oli vanaisalt päritud sepapada. See oli mullegi väga huvitav ja armas koht – kuigi must ja tahmane. Onu kõlksutas aga igal hommikul oma Tamse sepikojas, kui sealt kooli minnes mööda läksin. Ja onu kodust ei saanud ma ka muidu mööda, kui onunaine mind ukselt ei tervitanud. Oli see uks ju otse vastu teed. Onul oli neli tütart ja kaks poega, aga see, kes mind kooliteel tervitas, oli juba onu teine naine – esimene ja laste ema oli juba surnud ja lapsedki oma elamistega juba kodust välja jõudnud.
Onunaine oli oma uksel hommikuti ja tihti ka õhtuti koos sooja pannkoogiga, kui koolist tulin. Ta oli mu vastu väga sõbralik. Sepa värava taga oli suur veeloik ja seal olin ma eriti esimesel kooliaastal mõnikord ka pisut hädas, sest ma ei osanud liugu lasta ega julgenud mõnikord jäälegi minna. Kord viisid teised mu kaugele libedale jääle ja tulid ise ära. Ma olin liiga arg ja kohe oli mul ka nutt varuks. Onunaine oli siis see, kes mu tee peale talutas. See on ka meeles, et kui onu meil käis, siis ta võttis oma mütsi peast, läks meie pliidi siibri juurde, kattis oma palge mütsiga ja hüüdis: „Alloo, alloo toores nänn. Oled sa kodus? Kas toit on valmis? Ma tule kohe. Tule mulle ukse peale vastu.“ Sedasi ta siis rääkis oma naisele enne koju minema hakkamist. Ta kutsus oma esimest naist ikka „keedet nänn“ ja teist naist „toores nänn“. Miks või kust neil niisugused nimed, seda ma teada ei saanudki. Öeldi, et mis sa kõike pärid. Need olid mu meelest head ja armsad endise aja jutud!
Kõik endine on mu meelest ikka armsam ja ilusam. Ju sellepärast, et nüüd ma ei saa enam olla looduses. Ma ei saa enam olla mulla sees, kuigi tean, et mullas on meie toit. Mullas on nii rikkalik lisa söögilauale. Mu söögilaud ei ole küll kunagi tühi ja kõht on täis ning tubagi soe. Oskan ma olla tänulik? Ei vist oska!
Kallastel oli see kiige koht ja noorte koos olemise plats jaba ammu aegu tagasi ja püsis ka veel 1930-ndatel aastatel. Ka mina käisin siis Kallastel kiige all. Olin Nõmmkülas (Pendul) suiliseks. Ei aimanud siis veel, et mu kodu sellele kiigele nii lähedal saab olema. Oli ju see Kopli vabadikukoht juba siis olemas ja oli ka Anton seal toimetamas... Enamasti oli ta küll kodust väljas raha teenimas ja Pärnus kala püüdmas.
Juba üsna lapsena käisin ma Kallastel, sest seal oli Pärdi perenaiseks mu ema õde Juula. Mu ema õdedel-vendadel olid kõigil suured pered. Ka Pärdil oli palju lapsi ja minust pisut noorem oli tüdruk Riina (hiljem Ernaks kutsutud). Riinast paar aastat vanem oli poiss Artur ja tema sai mu õe Salme meheks. Nähtavasti saatus tahtis nii, et mina ja mu kaks nooremat õde pidime kõik kolmekesi Kallastel elama hakkama – mina Koplil, Salme Pärdil ja Olga Korjul. Olga saatuseks aga sai, et ta Korjul elama ei hakanudki vaid peale oma Vasseli surma sünnikoju tagasi tuli. Salme elas Pärdil oma päevad lõpuni, aga mina pidin oma Kopli ilusast kodust vanas eas tütre juurde Paenasele asuma. Kõik need elude kulgemised paistaks nagu kuidagi kellegi poolt ette määratud olevat!
Kallaste kiik oli algul, siis kui lapsena seal käisin, talude juures mäe peal (pärastise Uuesaadu värava taga), aga millalgi viidi see endisse küla vasikate koplisse ja see asus all mere ääres Üügu panga lähedal. Seda uut kiigeplatsi külastasin juba Nõmmküla Pendu Riinaga, kes oli mu ema vennatütar. Kallaste Pärdi Riina (Erna) oli ema õetütar.
Mu esimeste Kallaste-aastate ajal ei käidud enam koplis kiige all koos, sest olid tulnud keerulised ja rasked sõjaajad. Kiik oli vist hoopis lagunenud ja see taastati alles 1989.a suvel.
Nüüd on koplis küll uus ja ilus kiik, aga miski ei ole enam see! Kiik on võib-olla endisest ilusamgi, aga inimesed on teistsugusteks muutunud. Inimesed oleks nagu lodevaks ja laisaks muutunud; koppel on täis võsa ja rämpsu. Põllud on söötis ja seal lokkab ohakas. Karjamaad katab kibuvits ning ummistab muu praht. Ei ole enam lambaid oma karjamaad harimas. Lammas oli see, kes treis kadakad ümarguseks ja maa oli nii puhas, nagu pestud põrand. Kuidas ka on, aga endisaegsest ilust ei ole nagu enam midagi alles!
Mul on küll hea siin tütre juures Paenasel, aga ikkagi leiab ka mure tee mu juurde. Iga päevaga kallineb toit. Iga päevaga ta kahaneb! Kust tuleb lisa? Ei kasva ju põldudel enam vilja ja ei häälitse laudas loomi. Seda on kerge küsida, miks see küll sedasi on, aga vastust sellele küsimusele ju õigupoolest ei olegi! Keegi ei ütle, miks ei harita enam maad? Miks ei künta enam põldu ega niideta umbrohtu ja ohakaid? Miks on mets võsasse kasvanud ja karjamaa nagu pühkimata tuba? See on sellepärast, et vanad ei suuda enam – nende jõud ja ramm on otsas, noored aga ei tahagi enam midagi! Noored tahaksid olla ilusad, puhtad ja mugavad. Nad ei salli higi ega mullast korbaseid käsi. Mullas aga on meie leib. Mullas on nii palju kulda peidus. Kõigil on raha puudus suur, aga mulla seest ei otsi keegi kulda...
Ilm nii ilus. Puud-põõsad õrnalt ärmarüüs. Vaikne ja päike särab. Kogu selle jaanuari kuu olid ilmad ilusad ja vaiksed. Mis saab edasi? Kas on see aasta kõik ilus ja vaikne? Ei tea. Vara veel selle üle otsustada. Seda näitab alles ees tulev aeg.
Selge ja karge hommik. Külma olla 24 kraadi. Kakskümmend neli – nii külm! Mis teevad vaesed linnud? Kust nad saavad süüa ja kust sooja? Aga päike... Päike on juba kõrgemal ja soojendab. Ta paistab mulle otse peale ja ma tunnen, kui soe on ta pilk. Päike, sa oled hea. Sa teed looduse soojaks; su kiired pehmendavad seda karget külma. Pisikesed põldkanad, kust teie küll sooja saate? Taeva Isa aitab teid...
Maa on paksu lumevaiba all. Küllap on lumevaiba all ka mu elulõng ja lumelill seal Koplil. Kas te tärkate veel kevadel? Kui Taeva Isa tahab, küllap te siis tõusete ja õitsete ka.
Jälle nii särav ja ilus. Päike on see, kes looduse ilusaks teeb. Eile tuiskas ja sadas.Puud-põõsad olid kõik lund täis. Nüüd on kõik nagu hõbepärlitega üle külvatud. Sajaks nagu hõbevihma. Seda teeb päike.
Täna käisid ka Laine ja Ants siin. Süda jälle rahul – pole kelleltki midagi halba kuulda. Mu vahalill õiseb – nii ilusad roosad tupsud peal. Nad on armsad need lilled. Nad õitsevad mulle nii suvel kui talvel. Koplil õitses kolm talve mulle lumelill – ikka jaanuari-veebruaru kuus. Siis ei olnud külm, olid soojakraadid ja lill oli kohe õites. Armastan neid lilli nii väga, aga olen nii väeti, et ei saa nende heaks enam mitte midagi teha – ainult armastada saabki!
Kevad on juba alanud, aga lund on veel nii palju ja paksult. Seda tuleb juurdegi. Päike küll juba üsna kõrgel, aga ühe korraga ta seda sulatada ei jõua. Aga päike võidab kindlasti ja külm peab taganema.
Vaatan oma kalendrit seina peal... Märts – paastu kuu. Nüüd ei paastu inimesed enam sedasi, nagu seda tehti vanasti. Sellest saab veel vaid kirjadest lugeda. Ei ole mina osanud ega suutnud õigesti paastuda ega Jumala käske ega seadmisi õigesti täita. Aga Jumal on mu palveid siiski nii palju kuulnud ja aitab mind iga päev ning iga tund, sest üksi ma ei saa hetkegi. Ei saa ma oma jalgu ilma temata asemele, ei saa ka sukki jalga muidu, kui ei ütlen: „Taevaisa, aita mind!“ Ja ta aitab. Pusin küll, aga kuidagi ikka saan.
Uisu Vaike, kus sa oled ja mida sa teed? Mõtlen nii tihti sinule. Kuidas on Valliga, kuidas ta tervis... Sander Liide läbi kuulsin, et oled seal Valli juures ja aitad teda. Et see raske haigus pidi Vallit jälle tabama... Aga taevane Isa aitab. Ta on hea ja armuline. Ootan nii väga, et sa kirjutaksid – ise ei saa ma selle järje peale.
Jälle üks rabav ja halb uudis.Eile õhtul oli Kuivastu sadamas praami peal juhtunud traagiline õnnetus.35-aastane noor naine jäänud laevalt maha sõitva manööverdava liinibussi rataste alla ja kohapeal surma saanud. See noor naine oli Kallaste küla Vahtra Liia Saarkoppel. Oli Oskarile ainus laps; Liia ema Teele on juba mitu aastat surnud. Kuuldavasti elas Oskar üksi ja Liia oli juba sügisel kolinud mandrile. Liia oli abielus ja kahe lapse ema – poeg 17-aastane ja tütar 9-aastane. Abikaasast lahkus Liia suvel. Oli see õnnetus? ... ei tea!
Eesti keeles on kaks lühikest ja kõlavat sõna „ema“ ja „kodu“. Ei ole minu meelest armsamat neist sõnadest. Sellest ei oska aru saada enne, kui sul peas juba halli hakkab olema. Elu, see on väga keeruline ja käib kõveraid radu. Kuid noorus on alati nii ennatlik ja kindlas usus iseendasse, et ei tulegi nagu meelde sul enda kõrval ka teisi tähele panna. Siis, kui su jalad juba tuigerdama hakkavad ja sa enam ei saa kõike teha nii nagu tahaksid, siis sa märkad, et kodu, kus olid ema ja isa, on sulle siiski kõige enamad. Kuigi seal pole enam neid armsaid – eriti ema. Ma ei tea miks, aga mulle on see nii. Isa oli ju ka minu vastu väga hea, kuid ema oli siiski parem. Mu ema oli pärit lasterikkast perest ja nad jäid juba varakult ema armust ilma, sest ema oli neil surnud, kui minu ema oli alles 8-aastane, vanem õde Juula 12-ne ja kaks nooremat õde (Riina ja Leena) alles üsna väikesed. Neid oli kokku 4 venda ja 4 õde. Vennad olid Mihkel, Madis, Juri ja Ivan. Nende isa Juri ei võtnud peale naise surma enam uut naist. Ta olla ikka öelnud, et ma saan küll uue naise, aga lapsed omale enam ema ei saa. Ja see oli tal täiesti õige arusaam. Sest see uus inimene, kes oleks tulnud nii suure laste pere keskele, ei oleks kunagi suutnud neid lapsi sedasi kasvatada ega öpetada, nagu nende oma ema. Isa suutis ja isa oskas neid igati õigesti eluks ette valmistada. See vana mees, mäletan teda sellisena, oli muheda näo ja väga töökate kätega vana mees. Vanas eas ta valmistas mitmesuguseid puust nõusid ja pütte, nagu neid sellal nimetati. Küllap siis õdedel tuli samuti juba väga varakult hakata kõiki naiste töid tegema, sest Juulast vanemat naisinimest peale pereema surma tallu ei jäänudki. Vend Mihkel sunniti küll ka juba üsna noorelt kosja, aga ega temagi tahtnud või saanud omast palju vanemat naist võtta. Mäletan, et ema rääkis tihti oma lapsepõlvest – kuidas nad leiba sõtkudes olid vallatust teinud ja kaevust vett tuues selle mitu korda enne tuppa jõudmist ümber olid pööranud.
Sel ajal tehti leib ainult kodus valmis. Leib segati rukki jahust ja harilikult õhtusel ajal. Hommikul sõtkuti sellele jahu juurde ja peale piisavat hapnemist pandi päeval suurde reheahju küpsema. Ahjust tulid välja ilusad pruunid leivapätsid ja veel praegugi valgub neile mõeldes suu sülge täis ning ninas püsib värske leiva lõhn.
Ka kaevu ei olnud sellal igas peres. Suur kaev oli keset küla ja sealt siis tassitigi vett igale poole, kuhu vaja oli. Talvel toodi seda kelgu või palgioni (palgiveo kelk) peal.
Leiva ja vee eest hoolitsemine olid küll peamised naiste hooleks antud tööd, aga tegelikult oli neid ju hoopis rohkem. Pesu pesemine olnud algul isa õlul. Ma pean ütlema, et see isa oli tõesti väga tubli, et ta suutis oma suurt peret sedasi kasvatada ja tööle õpetada. Lapsed olid ka tublid ja ausad, kes isa õpetused omale ellu kaasa võtsid ning aru said, mis on õige ja mis vale.
Vanasõna ütleb küll ka, et elu ise õpetab inimeseks, aga ega see alati ikka nii kergelt ja päris iseenesest ei käi. Kui mitu korda peab noor inimene hiljem taipama, et võinuks seda või teist teisiti teha. Töö on seegi, mis ei lase sul ummikusse jääda. Sa pead seda hoolega ning ennastsalgavalt tegema. Olen elus üsna vähe märganud mõnda teist nii töökat ja tahtekindlat naist kui seda oli mu ema. Tal oli selline iseloom, et mida ta ette võttis, selle ta ka läbi viis. Iga tööga ta sai hakkama – olnud see siis käsitöö või mõni muu majanduslik talitus. Ta kudus varrastel, õmbles masinal, ketras villa, lina ja kanepit, kudus kangast ja igasuguste toitude tegemine oli tema kätes naljaasi. Mäletan selgesti, kuidas ta pahandas, kui ma suuremaks saades veel jooksin oma lamekivi juurde mängima. Ta ütles, et ei ole ilus, kui sa seal kivi juures vedeled – kuju parem sukka või tee pitsi, neid läheb elus alati tarvis.
Ema tegi ja õmbles meile riided kõik ise. Ei olnud ju sellal nii rikkalik poelett ja pealegi tuli raha kõige hädapärasema tarvis (nagu petrool, sool ja palju muud) hoida. Mitmes mõttes on omaaegne ja tänapäevane elu ikka üsna võrreldamatud!
[Siin katkestas ema mõttelõnga uudis Niidi (Vahtra) Liia õnnetuse kohta, mis juba eespool sai lühidalt kirja pandud Ü.R.]
Mu mõtted lendasid laiali. Kas ma neid sedasi enam koguda suudan, ei tea. Tahtsin kirjutada tänapäeva noortest ja sellest, et nad on minu meelest liialt ära hellitatud. Nad on nii hellasti ja õrnasti kasvatatud, et iga väiksemgi tuulehoog neid kõigutab. Nad on tööst nii võõrdunud, et ei saa ega oska seda kõige lihtsamatki. Ja nad ei tahagi seda teha. Sest isad-emad teevad kõik raskema põhimõttel, et võimaldada lapsele parem ja kergem elu kui see oli neil nende oma lapsepõlves. Aga see ei ole õige. Noor inimene harjub nii lodevaks ja mugavaks ja elus on nii palju raskusi, et ei suudeta neist enam üle olla. Tagajärjeks on nii palju enesetappe, palju närvilisust ja stressiseisundeid, et rahulikku elu nagu enam ei olekski. On ainult üks virisemine ja nurisemine. Meelelahutuseks on saanud vaid purjus pea. Vanasti oli asi nii, et kui olid nädala rassinud rasket tööd teha, vihtlesid saunas kondid kergeks, läksid kiigele ja laulsid meele rõõmsaks ja tuju heaks. Pühapäeval puhkasid, käisid kirikus ja esmaspäeval algas jälle töö, kuid sa olid siis puhanud ja rõõmus..
Aga tahtsin ju kirjutada veel oma armsast emast. Võib-olla sai mu ema just kodust ja lapsepõlvest selle tõuke, kuidas oma elu seada. Öeldakse ka nii, et inimesel on oma saatus paelaga kaelas, kui ta sünnib. Ja küllap see nii ongi. Ema kasvas üles suures peres ja nad olid üksteisele sõbrad ja leplikud. Oli neid jõukaid, kuid ka kehvemaid. Minu ema saatus oli määratud vabadikuperesse. See oli aga sellal isegi üks jõukamatest omasuguste hulgas. Oli vähemalt värvitud voodriga elumaja ja ka isa-isalt päritud sepipada. Isa-isa oli siis juba surnud, kui mu ema Saadule (nii oli selle vabadikupere nimi) elama asus. Mäletan, et ema rääkis tihti, kuidas nad olid varem Saadult mööda käies arvestanud ja hinnanud. Ta oli ikka teistele ütelnud: „Vaadake tüdrukud, kes siia Saadule saab, see saab omale eluaegse paradiisi“. Ei teadnud ta sellal, et ise selle „paradiisi pärib“. Ka mina mõtlesin, kui lapsena seal Kallastel ja täditütrega ka Üügu pangal käisin: „Küll on ikka ilus. Meri, pank ja toomeõieline koppel. Kui ilus oleks siin elada“. Ei teadnud ma ka siis, et mu kodu saab olema selles nii ilusas looduslikus kohas. Aga nii see juhtus ja küllap ma olin seal ikka pisut õnnelik ka, Kuigi seda alles nüüd õieti taipan.
Ema Saadule minnes oli seal ees ainult Riidu oma emaga. Riidu isa oli surnud ja puhkas oma esimese naise kõrval surnuaial. Poegi oli tal esimese naisega kolm – need olid oma elud juba mujal sisse seadnud.
Vahemärkuseks seda, et mulle meeldib väga üks Raissa Kõvamehe romaan, mis tõsielule väga lähedane tundub. Kirjanik on selles osanud 19.s külaelu Muhus minu meelest väga tõetruult kujutada. Viimase sõja ajal Rootsi ja sealt edasi Kanadasse põgenenud Linnuse Villemi juurtega Raissa Kesküla-Kõvamees kirjutas oma romaani „Kahe väina vahel“ Kanadas ja see räägib tema emast Ristest ning ema vennast Riidust. Usun, et just see raamat on suuresti minus soovi äratanud ka oma emast Ristest ja isast Riidust midagi kirja panna.
No-jah. Ema sai selle „paradiisi elu“ ise kätte. Kui õnnelik või õnnetu ta sellega seal oli, eks ta seda teadis ise kõige paremini. Ei näidanud ta oma pisaraid ega nukrat tuju. Oli ikka rõõmus ja naeratus suul. Küllap nad olid ka minu isaga erinevate iseloomudega. Minu isa oli ka töökas ja oskas igasuguseid töid. Isegi pisut kunstimeelt oli tal – oskas ja värvis nii ilusaid pruutkirste ja kummuteid. Mäletan ka seda, et mu sünnikodus lubjati seestpoolt krohvitud tuba igal aastal uuesti Jõuludeks valgeks. Ja mina tegin siis ikka korstnajala peale, mis sai ka nii puhas ja valge, mingisuguse pildi. Isal leidus ikka igasuguseid värve. Kord ma tegin meie korstnajalale suure kase. See meeldis isale ja tihti ta laulis seal kase all: „üks kask meil kasvas õues...“. Saadu õues küll kaske ei olnud – need kasvasid teisel pool aeda koplis. Õues olid kaks suurt vahtrapuud. Need olid tüvest nii jämedad, et kätega ümbert kinni võtma ei ulatunudki. Üks oli karjamaa, teine kopli värava juures.
Koppel oli mulle ka üks armas paik. Ei kasvanud mujal nii ilusaid lilli ega olnud nii suurt vee loiku, mis kahtise kaevu ümber lainetas. Ei laulnud mujal ka linnud nii ilusti, kui selles koplis.
Isa oskas ka kõiki töid, kuid ta oskas ka rohkem unistada kui seda tegelikult teoks teha. Ema oli aga selline, et kui ta midagi ette võttis, siis selle ta ka teoks tegi. Tal oli tervist ja oli ka jõudu. Ja oma rõõmsa tujuga oli ta alati ning igal pool oodatud. Tema töökad käed ei seisnud surivoodilgi paigal – istus aseme ääre peal ja lappis teki ääre kurdu kokku. Teise otsa jõudes laskis lahti ja alustas otsast peale. Need käed olid palju palju tööd teinud ja küllap ema oli ka suurt muret tundnud, kui igapäevane leib lõpukorral oli. Ei olnud ju vabadikupere aidas tagavara mitte alati kindlalt olemas. Võib-olla mõnes kohas oli, aga Saadul küll mitte. Saadul oli värvitud voodriga maja ja ilus sepapada, aga ei kõlksunud seal sepapajas haamer sugugi nii tihti, nagu ma isa poolvenna juures mäletan. Paistab, et isale sepatöö eriti ei meeldinud, sest see oli must ja kohati ka üsna raske, kuigi aitas leiva laual pidada. Isale meeldis pigem värvimine. Tean, et ta käis värvimas kirikuid ja nende torne ning kupleid. Küllap sai ta sealt köitel rippudes ka oma haiguse, sest ta käed olid viimati nii nõrgad, et ei saanud enam hästi söömisega hakkama. Mina olen vist ka rohkem isasse kui emasse, sest ma kaldun ikka ka rohkem unistama kui midagi tegelikult ära tegema. Oli ju mu lapsepõlveunistuseks kitarr ja ma mõtlesin siis, et teen ise laulud ja loon viisid, kui ainult selle pilli saaksin. Ei jätkunud mul hiljem kunagi raha kitarri soetamiseks ja vaevalt ma sellega midagi pealegi oleksin hakanud. Sain selle kunagi venna kingitud mänguasjana, aga oma viiside loomiseni ma ei jõudnudki. Nagu öeldud, jäin pelgalt unistajaks. Mulle meeldisid lilled ja ilus aed, aga selle rajamiseks mul jõudu ei jätkunud. Ikkagi liiga vara tabas mind mu liigeste haigus, mis nullis mu tuju. Olen hiljem korduvalt mõtelnud, et olen oma elus siiski kõige enam olnud oma isa sarnane. Tütar Elle on aga kindlasti midagi pärinud mu emalt. Elle ise arvab, et ta on rohkem oma isasse. Võib-olla ka, aga minu meelest on ta nii sarnane mu emale. Tal on ilus aed ja ta on elus ikkagi midagi saavutanud, mitte ainult minu moodi unistanud. Et elus edasi jõuda, selleks peab olema suur tahtmine ja kindel iseloom; peab olema kindel eesmärk, mille poole püüda ja milleni vaid siis jõuad, kui ainult unistamisega ei piirdu! Omalt poolt arvan, et millegi saavutamiseks peab ka Taevane Isa sinuga ühel nõul olema ja ilma tema soosinguta ei saavuta keegi midagi. Sellegipoolest rõhutaksin oma arvamist, et mu ema oma head omadused oli isalt pärinud, sest just viimane oli ja on mu mälestustes eriti tubli. Ema-ema ei ole ma näinud ega tea ka tema olemist.
Isa suri meil üsna varakult ja ema jäi kolme tütrega nagu kanapoegadega. Kokku oli emal-isal küll seitse last sündinud, aga esimene poeg Vassel asus hiljem Tallinna (jäi mobiliseerituna Siberisse), teine poeg sündis surnuna ning kaks tütart surid lapseeas sarlakitesse.
Ema suutis ja oskas oma kolmele kanapojale kodu igati armsaks teha ja viimastel aastakümnetel meespere majas puududes seda ka veel hädapäraselt korras hoida. Mu emal oli avar ja suur süda. Sinna mahtus kõike: armastust ja hellust, headust ja ausust, õiglust ja puhtust. Ta oskas ise elada ja õpetas ka meid, kuigi me kõiki tema oskusi päriselt ei omandanud. Ema avarasse südamesse mahtus ka pisaraid, sest need kipuvad ju ikka aeg-ajalt elus seltsilisteks saama. Ilma pisarateta pole kurbust, kuid pole ka õnne ega rõõmu.
Olgu, kallis ema, su põrmule see maa muld, see liiv seal Sepamäel, pehme ja soe. Olgu sul kerge ja hea. Olgu otsas su mure ja vaevad. Ei olnud kerge sul see maapealne elu, aga sina ei nurisenud. Sa olid ikka heatahtlik ja rõõmus. Oleks minus pisutki sinust, ema kallis!
Ärkan ja vaatan aknast õue... tuiskab, sajab lund ja tuul on vist ka vali. Nii ta pillutab neid helbeid siia ja sinna. Tuju pisut nukker, aga on ju aprilli kuu. See on ju ikka selline tujukas. Riietun ja söön ning rahunen. Mis mul sellest tuisust. Istun ju siin soojas toas. Ei ole mul vaja rutata tööle ega kuskile. On ju mul see hea elu, nagu oleks tagasi lapsepõlves. Ei ole elu muresid. Neid kannab Elle. Kuid siiski – kas on mu süda rahul? Ei. Ta kipeldab ja ripeldab. Taevas nagu selgineb. Piilub ka päike. Aga tal ei ole õiget tuju. Veab jälle tagasi pilve tuppa ja talvetaat see muudkui muigab. Jälle raputab helbeid ja ässitab tuulepoisse, et olge aga vahvad. Jah, selline on aprill. Tujukas ja muutlik. Aga on ju ikkagi ka veel päris talv. Ei ole ütegi paljast loiku ega lume alt vabanenud maalappi. Jänkud näsivad ja koorivad õunapuid ja purustavad kultuurpõõsaid. On temagi nagu kiusu täis. Võiks ju süüa metsas, aga elusaid taimi peab oma toitmiseks järama ja mis seal vahet – leiab ta neid metsast või inimese koduaiast?
Jälle piilub päike, aga temagi nägu on tujutu. On ka temal närvid? On ta stressis? Ei tea. On teisipäev, tuleb kolmapäev ja siis tuleb Suur neljapäev – vanaaegne püha ja Jeesuse kannatamise nädal. Suur reede, kohtumõistmine Jeesuse üle. Tema kannatused ja ristisurm. Tänapäeva inimesi see ei heiduta. Ei usutagi ju, et see kord sedasi oli. Vanad inimesed uskusid, kartsid pattu ja palusid andeks. Käidi kirikus ja paluti andestust oma kõlvatu elu pärast. Tänapäeva noor mõtleb, et ei ole midagi võimatut ega võitmatut siin maailmas. Ma suudan ja teen kõik, mis mulle meelepärane. Aga see siiski ei ole nii. On veel keegi, kes on üle kõige, kelle võin ületab ka tänapäeva nooruki oma.
Aeg peaks olena rahulik ja rõõmus. On ta seda? Ei vist ole... Mul küll on meel rahulik ja närv ei kibele. Sest mul ei ole siin elumuresid. Neid kannab Elle. Tuli mulle jälle mitu kaarti ja kirja heade soovidega. Hea, et on nii palju sõpru, kes mind meeles peavad ja head soovivad. Olen ma seda väärt? Ei vist...
Kuldnokk... Ta ei ole kurb ega nukker. Tuleb lund mööda reipalt otse mu akna alla. Siin on musta mulda ja paljast maad. Päike naeratab ja on nii soe. Mul on läbi aknagi soe. Akna taga lendab liblikaid, kärbseidki ja veel mõni varajane mardikas, kes ei püsi enam peidus. Kuldnokk – sa oled tore; sa oled väike vapper lind ja teed meile rõõmu. Küllap sa saad omale juba midagi kõhtugi, sest päike on soe ja meelitab putukapõnnid välja.
Nii väikesest asjast saab olla rõõmu. Nii vähesest saab olla heameel. Täna saatis Raunmägi Milda mulle ilusa kevadise lillekimbu. Uisu Vaikelt sain kirja ja on nii hea meel.
Lapsest on saanud karkudel komberdav vanaeit... Sinililli näeb ta siis, kui juba üle keskea tütred neid talle toovad ja vaasi panevad. Neil on sama lõhn kui siis, kui ta neid ise veel pihku korjas.
Ma ei uinu ühelgi õhtul ilma et oleksin mõttes teiega mu armsad lapselapsed... Olete mul meeles päeval ja öösel, kui ärkan. Oleksin ma suutnud teile ellu kaasa anda midagi, mis oleks kasulik ja meeldejääv nii nagu seda suutis mulle anda minu ema. Ta oli minu meelest kõige parem inimene kogu minu elus. Nii avarat südant ei olnud mitte kellelgi. Seda taipad ikka alles hiljem – siis kui see süda on mullaks muutunud. Aga ta elab ja on alles minu mõttes.
Ma ei tea, ega saa aru, kuidas see ema on mulle nüüd vanas eas veel nii kallis ja armas? Ta ei olnud oma eluajal nii tihti mu meeles. Käisin ju teda ikka vaatamas ja viisin ka lilli, sest ema armastas neid, aga sellist tunnet ma siis ei tundnud, nagu nüüd. Ma ei tea, kui armas ma emale olin, aga mõnda kallistust temalt tunneksin nagu veel praegugi niisama tugevalt nagu toona. Ka tema õpetused on veel meeles – kui mitte just kõik, siis mõned on jäänud nagu otse südamesse.
Ilus päikeseline ilm. Sama ilus oli ta kaks aastat tagasi. Ainult et siis ei olnud enam lund. Sinililled ja krookused õitsesid... Elle läks surnuaeda, sest on Antoni surmapäev.
Mul on tulemas tähtis sünnipäev – saan 80-aastaseks. Ei tea, on see nüüd sünnipeva ootusest või millestki muust, aga näen igasuguseid unenägusid.
Unenägusid paistab olevat kahesuguseid. Ühed on nii selged ja jäävad kauaks meelde; teised on aga üsna ähmased ning ka ununevad kohe. Mida nad tähendavad või kas nad üldse midagi ennustavad, seda ei tea vist keegi. Aga ikkagi jääb tunne, et midagi nagu sulle unes teada antakse.
Kui siia [Paenasele Ü.R.] tulin, olin nii oimetu, et ei saanud ise omale sokke jalga ja seda pidi Elle enne tööle minemist tegema. Ühel hommikul kuulen, kui Elle hüüab: „Mamma, sukad jalga!“. Mina aga näen unes, et olen naabri naisega [Kunni Meidaga] lammaste juures ja see ütleb: „Lammas, näita jalga!“. No mida sellest kõigest arvata?
Nüüd enne oma tähtsat sünnipäeva näen jälle unes, et mu pojanaine Piret tuli Koplile ja olime seal kõik koos. Piret tõi nii hea värske ja hästi kerkinud igapäevase leiva. Selle maik oli mul veel ärgates suus. Küsisin unes Piretilt, et ütle nüüd, kuidas sa seda leiba tegid, et tal nii hea maik on? Piret muigas ja ütles: „Tead, mis ma sinna sisse panin? Parafimi ja serafimi“. Ma ei teagi, mis asjad need olla võiksid, aga leiva olid need küll väga heaks teinud.
Öeldakse, et millest mõtled, seda näed uneski. Aga vahest ei mõtle ju midagi. Ühel ööl näen unes, et suur must koer sasib mu juukseid. Olin hirmul, et ta ehk hammustab mind, kuid ei hammustanud; ainult sasis käppadega mu pead. Arvasin ärgates, et see meie oma koer Remsu pidi olema, aga ei olnud. Remsu käib küll siin mu toas, kui sisse pääseb ja tahab keelega mu nägu limpsida, aga siis oli öö ja Remsu magas esikus. Kass Kusti ja koer Remsu on mu sõbrad.
|
OSCAR-2019
|
||
Gibson Les Paul on 1950. aastatel loodud elektrikitarr. Kitarri töötasid välja džässmuusik Les Paul ja Ted McCarty.
Pähklinäpp (Muscardinus avellanarius L.) on näriliste (Rodentia) seltsi unilaste sugukonda kuuluv pisiimetaja. Ta on Eesti faunas ainuke teadaolev Muscardinus’e perekonna esindaja.[1]
Eesti on pähklinäpile põhjapoolseks levikupiiriks, kuid rohkelt esineb teda mujal Euroopas. Pähklinäpp on väga varjulise eluviisiga loom, keda ei ole lihtne kohata.[2] Loom sõltub suuresti sarapuupähklite olemasolust. Pähklinäpi saabumist Eestisse on seotud sarapuu laialdasema levikuga siinsetel aladel.[3]
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts. Näriliste seltsi kuulub 33 sugukonda.[4] Koos pähklinäpiga kuulub unilaste sugukonda Eestis elutsevatest loomadest lagrits ehk oravhiir ehk aedunilane (Eliomys quercinus).[1]
Pähklinäpi levila ulatub Suurbritanniast Vahemereni. Teda võib kohata leht- ja segametsades Põhja-Euroopast Türgini.[5] Teda on leitud Lõuna-Rootsis, Lõuna-Inglismaal. Eestis on aga pähklinäpp oma levila piiril.[2]
Välimuselt meenutab pähklinäpp hiirt. Üheks kindlaks erinevuseks on tema pikk saba, mis on kaetud kohevate karvadega. Pikk saba ei ole aga haardevõimeline.[6] Looma tüvepikkus jääb vahemikku 7–9 cm ja sabapikkus on 5–8 cm.[7]
Värvuselt on pähklinäpp kuldpruun kuni ookripunane. Keha kõhtmine pool on kahvatukollane ja tunduvalt heledam kui selg.[8] Pähklinäpi rind ja kael on peaaegu valged, samuti on valged käpaotsad. Tal on suured mustad silmad, väiksed ümarad kõrvad ja pisut nüri koon. Pähklinäpi vurrud on kuni 40% kehapikkusest.[9]
Liigile omaseks tunnuseks on varvaste arv: esijäsemetel neli ja tagajäsemetel viis varvast.[2] Nad on väga paindlikud ning nende jalad on kohastunud puudel ronimiseks. Looma esijäsemed on lühemad. Nii esi- kui ka tagajäsemed on võimelised haarama ja varustatud lühikeste tugevate küünistega.[6]
Pähklinäpi eluea pikkusest vabas looduses on vähe teada. Arvatakse, et looma keskmine eluiga on 2–3 aastat. Kõige vanem loodusest leitud isend elas 4 aasta vanuseks. Vangistuses võib loom elada kuni kuueaastaseks.[10]
Elutseb leht- ja segametsades, samuti alusmetsa põõsastes. Mägedes kuni 2000 m üle merepinna. Pähklinäpp eelistab elada pigem erinevatest neile sobivatest puudest koosnevates hekkides. Pähklinäpi elupaik peab olema liigirikas ja ühenduses ka ülejäänud metsaga. Ideaalis võiks hekk olla vähemalt 3–4 meetri kõrgune ning vähemalt 7 aastat pügamata, kuna paljud puud ei hakka enne selle aja möödumist vilju kandma.[9]
Pähklinäpid on aktiivsed eriti öösiti ehk nad on öise eluviisiga loomad.[7] Liiguvad peamiselt ringi puude okstel toitu otsides. Harva tulevad loomad maapinnale, kuna neid võib seal varitseda mõni oht. Pähklinäpid on oma territooriumi hoidvad loomad ning liiguvad oma pesast peamiselt umbes 70 meetri raadiuses. Isaste marsruudid on tavaliselt pikemad ja liikumise alad võivad kattuda emaste liikumisaladega. Emasloomade territooriumid tavaliselt ei kattu teise emase omaga.[10]
Suveks valmistavad pähklinäpid endale keraja pesa (läbimõõt 15 cm). Pesa ehitab ta põõsastesse või puuokste vahele, umbes 1–2 meetri kõrgusele maapinnast.[8] Pesamaterjaliks on süljega kokku kleebitud rohukõrred, pesa on vooderdatud pehme muruga. Igal loomal on tavaliselt mitu pesa. Vahel kasutavad pähklinäpid pesana teiste lindude mahajäetud pesi.[9]
Pähklinäpid eelistavad taimset toitu. Eelkõige toituvad nad sarapuupähklitest, mitmesugustest marjadest (nt kirsid, jõhvikad, kibuvits), puuviljadest, tammetõrudest.[9] Tema toidulauale võivad sattuda ka putukad, näiteks röövikud ja lehetäid. Vahel võivad pähklinäpid hävitada väikeste värvuliste mune. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Paigas, kus sarapuid leidub vähem, on pähklinäpi peamiseks toiduallikaks laukapuu ja valgepöögi viljad. Sõltuvalt aastaajast muutub ka pähklinäpi toidulaud, näiteks varakevadel kasutavad loomad toiduks taimede võrseid ja pungi. Pähklinäpp väldib suure tselluloosisisaldusega toitu, kuna ta ei suuda tselluloosi seedida.[10]
Maas olevaid sarapuupähkleid uurides on võimalik kindlaks teha, kes on seda pähklit söönud. Konkreetsepiiriline ja puhas ümmargune auk kestas viitab väiksele närilisele, näiteks võib olla pähklit söönud leethiir või pähklinäpp. Kui aga pähklit on söönud orav, siis selle pähklikoore sees oleva augu serv on sakiline, mitte konkreetne. Kui pähklikoores olevat auku lähemalt uurida, on seal näha erinevusi. Augu sisemises servas leiduvad nurga all olevad hambajäljed kuuluvad pähklinäpile. Kui hambajäljed asetsevad paralleelselt ja koore pinnale on jäetud töötlemata jäljed, võib tegu olla väike-metshiirega (Apodemus sylvaticus). Kui augu serva jäljed on paralleelsed, kuid puuduvad töötlemata jäljed koore pinnal, on tegu hariliku leethiirega (Myodes glareolus = Clethrionomys glareolus).[9]
Pähklinäpil on väga hea kuulmine ja lõhnataju. Peamiselt otsivad nad lõhna järgi toitu ja suhtlevad teiste liigikaaslastega. Vaatamata suurtele silmadele ei ole nende nägemine eriti arenenud, nimelt ei erista pähklinäpp värve.[11]
Kahjuks puuduvad kindlad andmed selle liigi paaritumise kohta. Võib arvata, et kuna isased loomad on väga territoriaalsed, siis on tegu polügüünsete loomadega.[9] Sigima hakkavad pähklinäpid kevadel. Tiinus kestab neil 22–28 päeva, keskmiselt 24 päeva. Seejärel sünnitab emasloom 3–5 (harva 2–9) poega.[2] Pojad kaaluvad sündides umbes 0,8 g.[10] Eestis on pähklinäpil tõenäoliselt üks pesakond juunis või juulis, mujal maailmas kaks pesakonda aastas.[2]
Sündides on pojad hästi arenenud. Silmad avanevad neil juba ühe päeva vanuselt. Poegade imetamine kestab vaid esimese elukuu. Juba pooleteise kuu vanuselt lahkuvad pähklinäpid vanemate pesast ja alustavad iseseisvat elu. Sigima hakkavad noored järgmisel kevadel. Keskmine pähklinäppide eluiga on kolm (kuni viis) aastat.[2]
Pähklinäpi looduslikud vaenlased on kiskjatest mäger, rebane, nirk, kärp[9]. Samuti on pähklinäpi vaenlaseks kakud. Pähklinäpi väikese arvukuse tõttu need tegurid ei pruugi Eestis pähklinäpi arvukusele mõju avaldada.[7] Pähklinäppe ohustab ka elupaikade hävimine, tallamine (nt põder, inimene), konkurents teiste närilistega toidulaua pärast, külm talv.[12]
Eestis väga haruldane loom. Eestis väga haruldast pähklinäppi nähti viimati Lõuna-Eestis 20. sajandi alguses. Pärast seda on olnud vaid suusõnalisi teateid tema olemasolust. Seega ei saa kindel olla, et pähklinäpp endiselt meil pesitseb, kuid loom ei pruugi siiski veel Eesti imetajate faunast lõplikult kadunud olla.[13] Kuna tegu on haruldase liigiga, puudub ülevaade arvukuse trendi kohta.[14] Pähklinäpp on Eestis haruldase liigina kantud kaitstavate liikide III kategooriasse[7] (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka[15]).
|
OSCAR-2019
|
||
20.-28. oktoobril 2018 toimub Tartus järjekordne koolitus otsinguvahendi kasutamise loa taotlejatele. Koolituse eesmärgiks on anda loa taotlejale baasteadmised arheoloogiapärandi tähtsusest, arheoloogiliste leidude kultuuriväärtusest ja muinsuskaitsesüsteemist ning selgitada tegevust otsinguvahendi kasutamisel ja kultuuriväärtuse tunnustega asja leidmisel.
Koolitus on jaotatud nelja koolituspäeva vahel, mille mahuks on kokku 36 akadeemilist tundi. Seminarides käsitletakse otsinguvahendi loa taotleja jaoks olulisi õiguslikke ja praktilisi küsimusi seoses kultuuripärandi, leidude kultuuriväärtuse, muinsuskaitsesüsteemi ja otsinguvahendi kasutamise, leidude avastamise ning nendest teavitamisega. Koolitus sisaldab ka õppekäiku hoidlatesse, kus tutvutakse erinevate leiuliikide näidistega ning juhtumianalüüsi tegevuseks kultuuriväärtusega esemete leidmisel. Koolitus lõpeb kirjaliku eksamiga, hindamisele pääsemise eelduseks on osavõtt kõigist seminaridest ja õppekäikudest.
Registreerumine koolitusele toimub kuni 30.09.2018, ja selleks tuleb kirjutada meili aadressil ingrid26@yahoo.com. Registreerumiseks palun saata oma nimi, isikukood, postiaadress ja kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress). Osalejate piirarvuks koolitusgrupis on 25 inimest. Koolituse maksumus on 145 EUR osaleja kohta ja selle tasumiseks esitab koolitaja pärast registreerumist igale osalejale vastava arve. Registreering kinnitatakse meili teel pärast koolitustasu laekumist. Koolitusprogramm ja koolituspäevade kavad saadetakse igale osalejale pärast registreeringu kinnitamist. Vaid koolitustasu laekumine tagab koha koolitusele.
Päranditegijad on Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018 raames ellu kutsutud konkurss, millega innustati noori märkama ja tegelema meid igapäevaselt ümbritseva, aga sageli unustatud või vähe teadvustatud pärandiga. 2018. aastaks on konkurss läbi, kuid peatselt on plaanis välja kuulutada uus konkurss, tähtajaga 2019. aasta kevadel!
Päranditegijate konkurss on suunatud koolinoortele eesmärgiga panna nad pärandit avastama ja seda lugude kaudu teisele tutvustama. 2018. aastal oodati noorte lugusid materiaalsest kultuuripärandist.
Kokku laekus konkursile 43 tööd: 2 tööd esitati algkooli, 17 põhikooli ja 24 gümnaasiumi kategoorias. Lisaks arvukale osavõtule on korraldajad väga rõõmsad selle üle, et töid esitati koolidest üle terve Eesti.
2018. aastal oodati konkursile lugusid materiaalsest kultuuripärandist ehk kõigest sellest käega katsutavast, mis on meieni möödunud aegadest säilinud ja millel on meie jaoks oluline tähendus. Selleks võib olla vana linnusease, vanavanemate ehitatud maja, aga mõni päris väike asi: tööriist, rõivaese, ehe, kunstiteos, sõiduk jne.
Enamus esitatud töödest olid videod, kuid esitati ka ettekandeid, lühikesi uurimistöid, fotokollaaže. Formaadi mõttes kõige põnevam oli kuuldemänguna vormistatud muinasjutt oma kodutalu ajaloost.
Koostöös Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindusega Eestis tunnustati parimaid töid ägedate auhindadega:
Tähistamaks Euroopa kultuuripärandiaastat, viidi Päranditegijate konkurssi läbi ka teistes Euroopa riikides, katusnimetusega Heritage Makers Week. Rahvuslikud konkursid läbi viinud riigid valisid oma viis parimat lugu üle-Euroopalisele konkursile, kus selgitati välja 10 parimat.
suunab saadud kogemuse põhjal vormima oma lugu, mis peegeldab avastamise käigus leitut, selle käigus tekkinud ideid ja saadud kogemusi;
kogub lugusid jagamist võimaldavas formaadis (ekskursioon, matk, video, fotod, laul, luuletus, esitlus vmt).
Parimaid töid premeeritakse auhindadega. 2018. aastal pandi koostöös Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindusega Eestis auhindadena välja:
Pärandit on meie igapäevas tegelikult hoopis rohkem, kui tavaliselt teadvustame. Nii võib meie igapäevane jalutuskäik minna mööda vanast linnusest, õppetöö toimuda põneva ajalooga hoones, vanavanematel olla kodus kapis või kuuriall arusaamatu otstarbega esemeid. Konkursiga tahamegi neile “tavalistele ajalooga kohtadele ja asjadele” rohkem tähelepanu tõmmata: Millal need hooned ehitati ja miks need ära lagunesid? Millega on selles hoones läbi aastate tegeletud? Mida nad tänaste noorte jaoks sümboliseerivad ja millist tähendust kannavad? On nad kasutatavad?
Konkursil osalemine eeldab noorte huvi ja ettevõtlikust ümbritseva avastamisel ning täiskasvanu juhendamist ja abi info kogumisel, analüüsil ning loo vormistamisel. Konkursil osalemine ei eelda põhjalikumat arhiivitööd, kuid julgustame juhendajaid noortele erinevaid infokogumise viise tutvustama ja olema abiks tööde vormistamisel.
Konkursile on oodatud osalema kõik noored vanuses kuni 19 eluaastat. Osaleda võib üksi või meeskonnaga(klassiga). Loo selgemaks jutustamiseks on alati hea kaasata kõrvalpilku, kelleks võib olla enda õpetaja aga ka juhendaja väljastpoolt.
Konkursil osalemiseks tuleb Pärandiaasta kodulehele www.parandiaasta.ee üles laadida lugu formaadis .docx, .pdf, .jpg, .mp4, .waw. Loo maksimaalseks pikkuseks on 5000 tähemärki, helifaili või video pikkus 3 min.
Lugusid hindame eelkõige järgmiste kriteeriumite alusel: jutustatud loo kaasakiskuvus, pärandobjekti (aja)loo mitmekülgne tutvustamine, jutustatud loo jagatavus, uudne lähenemine objektile.
2018. aastat tähistatakse Euroopas kui Euroopa kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik on sümboolne – möödub 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest. Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 annab võimaluse tuua esile Euroopa kultuuri olulisust ja seda, mida meil on võimalik teha kultuuripärandi säilitamiseks, edasiandmiseks, digiteerimiseks. Kogu Euroopas korraldatakse 2018. aastal sündmusi, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist.
Võistlus on alguse saanud Soomest, kus seda on läbi viidud alates aastaid (Kulttuuriympäristön tekijät -kilpailu). Alates 2018. aastast on Euroopa Komisjonil kavas võistlust läbi viia üleeuroopaliselt. Liikmesriikides viivad võistlust läbi Euroopa Muinsuskaitsepäevade koordinaatorid koos partneritega. Iga kohaliku võistluse viis paremat osalevad üle-Euroopalisel konkursil.
Eestis korraldab konkurssi Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Muinsuskaitseameti koostöös Euroopa Nõukogu Eesti Esinduse, Euroopa Parlamendi, Pärandivaderite algatuse ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga.
|
OSCAR-2019
|
||
Kas märkasite lapse punast sümptomit kehas? Kuidas eristada vaskulaarseid nevusid rippuvast angiomaalist ja sellistest kasvajadest laste eemaldamiseks on vaja? - Tüükad - 2018
Lastel on punased moolid (angiomaadid) üsna tavalised. Need võivad ilmneda isegi vastsündinutel ja sageli on laps juba sellise "kaunistusega" sündinud. Punase värvi mürad võivad olla erineva suurusega ja kujuga - vaevalt märgatavast punktist kuni kumerpinna märkimisväärse suurusega.
Muidugi, nähes näiteks mutt lapse vanemad paanika: nii artiklis me arutada umbes funktsioone nagu mutid, teada, millised liigid on need, kas on vaja karta nende kasvajate, kuidas neid ravida, milliseid ennetavaid meetmeid, et vältida nende esinemist.
Punane mool, mis ilmnes lapse kehas, on healoomulise looduse kujunemine. Tegelikult - see on sulatatud kapillaare. Tavaliselt tõusevad punased moolid naha pinnast ülespoole ja on kumerad. Punasilmil on mitu sorti. Räägime neist üksikasjalikumalt.
Sõlm. See neoplasm on väikese punkti kujul ilma täiendavate kapillaarsüdamiketa. Tegelikult - see on lihtsalt nähtav nägu veresoone naha pinnal.
Pineal. Selline punane moll võib olla erineva suurusega, kuid igal juhul ulatub see oluliselt välja lapse naha pinnast.
Hargnenud. See angioomil on mitmesugused vormid - mõnikord väga veider (täht, ämblik, lill jne). See ebatavaline neoplasmi vorm on seletatav asjaoluga, et veresooned lahkuvad mooli keskmest.
Korter. See punane mool praktiliselt ei ulatu naha pealispinnast välja, see näeb välja nagu tasasel tahvel.
See punase mooli versioon on uus kasv väikesel jalal, tänu millele tundub, et mool hangub. Selline angioma moodustub lastel väga kiiresti - see võtab umbes paar kuud alates selle loomisest kuni täieliku arenguni. Selle uue moodustamise väärtus on ligikaudu sentimeetri läbimõõduga.
Tavaliselt viiakse eemaldamise protseduur kas kirurgiliselt või laseriga. Kui sünnimärk on ikka veel väike, viiakse eemaldamisprotseduur läbi õrnalt: kasutades vedelat lämmastikku või hõbenitraadi lahust.
Selline punane sünnimärk on kõige sagedasem sündmus. Veresoonte nevus võivad olla erinevad suurused: alates punktist kuni kohase suurusega kohani. Mõnikord võib nevus laieneda selleni, et see sõna otseses mõttes katab kogu lapse jäseme.
Pange tähele see moodustumine on piisavalt kahjulik ja kui see on väikest suurust, siis tihtipeale ohutult ise lahustub. Lastel tekib vaskulaarne nevus veresoonte trauma tagajärjel. Kuid mõnikord võib selle moodustamise põhjus olla hormonaalne lagunemine või liiga agressiiv päikesepõletuse tan.
Eriti sageli esinevad sellised neoplasmid lapse näol, harvem kehal. Vahel sünnib laps selliste sünnimärkide ja on tavaliselt põhjuseks, et patoloogia raseduse kõhu trauma emalahusest tema kirg tiinuse.
Eraldamismeetodit valib arst eraldi. Aga enamasti eemaldatakse laseriga, mis suudab selektiivselt kõrvaldada ainult mõjutatud koed, ilma samal ajal terviseta puutunud.
Kui punane müll on väike ja ei ole silmapaistvas kohas, siis sageli jääb tema välimus tundmatuks kaua aega. Siiski, kasvaja pikkade avastamiste korral on oht selle kasvu tekitamiseks kasvaja kujul.
Kui märkate lapse punast sünnimärki või märkate, et sünnimärk on muutunud punaseks, tuleb seda probleemi lahendada. Vähemalt - näidake kasvajat dermatoloogile. Kuigi angioomid arenevad pahaloomulises vormis harva, tuleb siiski kõik riskid kõrvaldada.
Punaste moolide peamine oht nende kerge trauma korral. Isegi lihtsa juhusliku kriimustuse või kriimustuse tõttu võib moodustumine verejooksu rikkalikult tekkida. Sageli on vigastatud need angiomaadid, mida riietatakse mehaaniliselt: õlgade, rindkere, selja, kõhu piirkonnas.
Suurenenud trauma on ka mull peal, kuna laps võib pea põõsastuda ja lisaks on neil kasvajal lapse lõikamisel kahjustuse oht.
Kui punane mooli ilmus mitu või üks suur - see võib olla märk sellest, et lapse keha on hormonaalsed häired või mistahes seedetrakti patoloogia tööd. Peale selle ilmnevad hormonaalsete muutuste tagajärjel noorukitel mõnikord punased sünnimärgid.
Kui lapsel on silmalaugudele asuv angioma või silmade lähedus, on võimalik nägemise taseme langus. Lõhnaärritus halveneb, kui neoplasm osaliselt kattub nina kaudu.
Tavaliselt hakkavad vanemad kohe pärast lapse kehas punase sünnimärgi märkamist mõtlema selle uue kasvu eemaldamisele. Kuid me märkame seda Kui angioma on väike ja asub netravmooopasnom koht, siis ei saa seda puudutada - tõenäoliselt aja jooksul kasvaja lahendab oma.
Kohustuslik eemaldamine sõltub kiiresti kasvavatest angioomidest. Kui kasv on muutnud värvi, suurust või kuju, on see ka murettekitav märk, ja pärast uuringut eemaldatakse tavaliselt ka selline sünnimärk.
Kui neoplasm on sügelus, mis põhjustab selle püsiva kriimustuse, on tavaliselt ka eemaldamine. Dermatoloogidele soovitatakse tungivalt eemaldada peanahale tekkinud punased moolid.
Fakt on see, et see kord põhjustab neoplasmide sagedast ja peaaegu vältimatu traumaatika. Sellisel juhul tehakse eemaldamine tavaliselt laseriga, mõnikord lämmastikuga.
Pärast angiomaalse eemaldamist on väga pikk aeg, et laps ei satuks ultraviolettkiirguse kätte. Haav peab olema rihmaga kaetud, et mitte kahjustada kord haavatavat ala ega kaitsta seda bakterite eest.
Kui arst otsustab lapsel punase sünnimärgi eemaldada, võib selle eemaldamise jaoks olla mitu võimalust. Vaatame iga nende omadusi.
Kirurgiline operatsioon. Sellisel juhul hävitab mool mehhaaniliselt: otse eemaldamisega. Meetod ei sobi näole aset leidvate angioomide puhul, sest see jätab armid välja.
Süsinikdioksiid. Kui angioma on pinnapealselt aset leidnud, puudub sügav juurte kasutamine süsinikdioksiidiga.
Skleroteraapia. Sellisel juhul viiakse aine moli sisse, mis lõikab neoplasmi veretaiusest, mis toidab seda. Selle tulemusena väheneb mõni aeg veidi.
Cryodestruction. See meetod hõlmab vedela lämmastiku kasutamist. Meetod sobib pinna moodustumiseks, see võib täielikult hävitada angiomaami moodustavaid kapillaare.
Koagulatsioon. See meetod on ohutu ja tõhus, seda kasutatakse sageli laste ravimisel. Koaguleerumine võib olla eri tüüpi:
Laser. Seda meetodit kasutatakse sageli ka laste angioomide eemaldamiseks. Laser ei jäta armid ja protseduur iseenesest kestab vaid paar minutit. Lisaks sellele, pärast laser eemaldamist on haav väga kiiresti pingutatud.
Sel juhul on kõige olulisem ennetusmeede lapse kaitsmine ebavajalike vigastuste eest, luues talle mugavamad ja ohutumad tingimused. Loomulikult ei saa pääseda kõigist kukkumistest, imikuid ja lapsevigastusi, kuid võimalusel on see vajalik trauma vältimiseks.
Kuna mõnikord on punased sünnimärgid lastel seedetrakti tööga seotud ebaõnnestumise tagajärjel, on oluline ennetusmeede. lapse toitumise normaliseerimine, rohkemate toitude, vitamiinide, kiudainete lisamine menüüsse.
Kui ilm on kuum, Ärge lubage oma lapsel kulutada palju aega päikese käes ilma kaitseta. Agressiivsed päikesekahjustused võivad õrnale nahale negatiivselt mõjutada, mis muu hulgas aitab kaasa punaste moolide ilmumisele.
Seega uurisime omadused välimus punane sünnimärkide lastel: tea, miks nad on seal, mida on oht, ja kui andmed kustutada kasvajad. Nagu näete, ei tohiks te paanikat tunda, vaid peaksite võtma oma lapse sünnimärki uurides dermatoloogi.
Enamikul juhtudel lahendatakse kogu probleem iseenesest lahutamise või lihtsa eemaldamisprotseduuriga.
Täiusliku mehe välimus on väga tähtis. Naha seisund on üks olulisi kriteeriume inimese atraktiivsuse ja ilu hindamiseks. Kõik nahas tekkivad defektid põhjustavad tema muret ja soovivad teada saada, miks ta paistis sellest niipea kui võimalik lahti saada. Punased moolid, mis asuvad keha erinevates kohtades, ei ole erandiks ja põhjustavad paljudele inimestele paanikat. Võite need kõrvaldada, kui pöördute spetsialisti poole ja selgitate välja nende väljanägemise põhjused.
Sellised kasvajad võivad kujuneda igas vanuses. Sageli pärast lapse sündimist on vanemaid teavitatud beebi punase värvusega koha või koha olemasolust kehas. Need ei tekita palju paljutõotavat ebamugavust ja on sageli ohutud.
Punaseid mooli, mis kuuluvad healoomulise looduse moodustumiseks, nimetatakse angioomidena. Kui nad on piisavalt suured, nimetatakse neid hemangioomideks.
Formatsioonide iseloomulik tunnus on võime muuta värvi, kui seda vajutada. Sellised sünnimärgid muutuvad kahvatuks ja nende puudumisel neile kohe taastada oma endine värv. See on tingitud asjaolust, et neoplasm koosneb väikestest kootud lahtritest kootud koos. Kui seda vajutatakse, vere ajutiselt lahkub ja pärast seda, kui rõhk lakkab, surub sõrm need uuesti üles.
Punase tooni mürad võivad kaotada nii tähelepanuta jäetud, nagu nad teevad. Lapse puhul muutub vereringesüsteem enamasti muutusi, mistõttu iseenesest moodustuvad tihti ilma kõrvaliste isikute sekkumiseta. Inimesed peavad lihtsalt neid sünnimärke vaatama, et need ei suureneks ega muudaks nende värvi järsult. Vastasel korral, kui värvus muutub või kiire kasv on vajalik, pöörduge arsti poole. Ta määrab moolide võimalikud põhjused ja määrab sobiva ravi.
Angiomaatide suurus, välimus ja vorm võivad olla üsna erinevad. See sõltub väikelaevade kasvu määrast nende kogunemise kohtades.
Arachnid angiomaadid (stellate). Visuaalselt on lihtne tuvastada väikeseid laevu, mis väljuvad moolist
Kui nahal on isegi väga väikesed punased moolid, siis ei tohiks sa paanikat. Peaaegu igal inimesel on iseloomulike koosmõjudega vereringesüsteemi patoloogia. Inimesed ei pruugi lihtsalt neid silma peal hoida, kuna asuvad erinevates keha kohtades.
Angiomaaride väljanägemise piirkondades on naha kraapimine, pigistamine või lahtihakkamine keelatud. Soovitatav on konsulteerida arstiga, et selgitada välja võimalikud sünnidefektide põhjused ja kõrvaldada probleem.
Vastsündinud on märkimisväärne, et kehal on punased moolid, mis meenutavad väljapoole särava värvi punkte ja paiknevad naha erinevates osades
Punaste moolidega ei kaasne palavik, halb tervis, sügelus ega valu nende välimuses. Kui nahal on nähtavad lööbed, mis sarnanevad veresoonte võrgustikuga, võib varsti moodustuda punane mool kehale. Kui leitakse mõni neist sümptomitest, peate viivitamatult pöörduma arsti poole ja uurima nende manifestatsioonide allikat.
Mis võib ilmneda angiomaalide tõttu? Nende moodustumine kehas on seotud lümfi- ja vaskulaarsüsteemis tekkinud patoloogiatega. Arst saab määrata õige ravi ainult siis, kui ta teab, miks punased moolid patsiendil ilmuvad. On üsna raske kindlaks teha provotseerivat faktorit, mis põhjustas angioomide moodustumise või isegi ühe punase punkti.
Vitamiinide (peamiselt rühmade K ja C) defitsiit. Kui neid orgaanilisi ühendeid ei piisa, võib naha mis tahes osi moodustada punaseid punkte
Nakkushaigused, mida tulevane ema võib kannatada lapse kandmise perioodil. Näiteks äge hingamisteede viirusinfektsioon, püelonefriit, kroonilised haigused ägedas faasis
Kõrvalekalle verehüübimisprotsessi (hemofiilia) või muude sarnaste patoloogiatega. Riskivööndis, eriti nina perioodilise verejooksuga inimestel
Pahaloomuliste koosluste välimus. Vähktõve ja punaste sümptomite otsene seos ei ole tõestatud. On ainult eeldus, et punased punktid või angiomaadid on peitene tagajärg tõsisemate häirete korral kehas
Muutused organismi hormoonide tasemes. Punased punktid on sageli rase naise nahal. Selle aja jooksul on tulevase ema organismis kalduvus sageli erinevatele pigmentväljadele, moonutustele, lööbele või angioomidele. Pärast lapse sündi kaovad sellised neoplasmid enamasti enamasti
On võimatu välja selgitada, miks angioomid moodustuvad iseenesest. Iga kõrvalekalle kehas nõuab erilist tähelepanu. Kui moolid, millel on punane toon, hakkavad kasvama, vajate spetsialisti kohe nõu.
Punaste moolide tekkimise võimalike põhjuste selgitamisel pole inimese vanus oluline. Selle värvi punktid võivad ilmneda isegi täiskasvanutel.
Sellise ootamatu defekti tekkimine nahas, nagu angioomid, välistab sõltumatu sekkumise, et sellest vabaneda. Punase punkti või mooli eemaldamine peaks toimuma arsti nõusolekul ja spetsialisti järelevalve all.
Sageli esinevad lastel punased sünnimärgid. Enamikul juhtudel ei kujuta nad endast ohtu ega avalda negatiivset mõju organismis toimuvatele bioloogilistele protsessidele. Lapsel, kellel tihti sünni ajal nägu, avastatakse punaseid varjundeid. Nad koosnevad kogunenud väikestest anumatest ja asuvad pisut kõrgemad naha pinnast.
Kere või hariduse punased moolid, mis ei ületa 1 cm, ei tohiks viia lapse vanemad paanikasse. Sellised angioomid kaovad oma 7-aastaseks eluks. Oluline on ainult jälgida neoplasmi ja konsulteerida arstiga lapse muutuste korral.
Mollid, millel on selgelt punane toon, ei tekita sageli probleeme, välja arvatud rikutud välimus, eriti kui need moodustuvad näol. Angiomaadid võivad põhjustada tõsiseid tagajärgi ainult teatud negatiivsete tegurite mõjul. Näiteks sagedased ehted, aga ka kingad angiomaalsete moodustumiskohtadega kehas või ultraviolettkiirgusega kokkupuutel.
Vältige ohtlikke komplikatsioone, järgides angiomaaravi õiget lähenemist ja kohustuslikel visiidil arstil, et kõrvaldada nende tekke peamised põhjused.
Kui vastsündinud lastel ilmnevad mollid, kogevad nende vanemad tihtipeale kogemusi, eriti kui suurema suurusega sünnimärgid paiknevad avatud kehaosades või moodustavad suured klastrid.
Kõik lapse sünnimärgid võib jagada nendeks, mis esinevad lapse emakeeles (kaasasündinud) ja varajases lapsepõlves.
beebi geneetiline eelsoodumus nevi suhtes. Sünnipäevade sünnimärkide ilmumine ühes vanematega ühes ja samas kohas on päritud päris neli ilmekas näide. Mõned isegi uhked selle perekonna sümboolika üle. Teine geneetilise eelsoodumuse tõttu sünnimärkide näide on "Mongoolia laigud";
stressirohke olukordi raseduse ajal. Mõned emad on huvitatud, kas imikutel on sünnimärke pärast raseduse ajal sagedasi närvivarustusi. Meditsiinilisest vaatepunktist võib vedeliku all kannatava rõhu langus põhjustada veresoonte kitsendamist ja selle tagajärjel platsentaarse vereringe kahjustamist. Lõhkemisenergia veresoonte kogunemine võib tulevikus muutuda punase vaskulaarse sünnimärgiga.
pika päikesepaistega. Ultraviolett muudab olemasolevad sünnimärrad mitte ainult tumedamaks, vaid aitab kaasa ka uute tekkimisele;
pärilikkus. Esimestel päevadel ei ole lapsel esinenud pärilikku sünnipärki. Sageli sündimisel on nad nii kahvatud, et nad ei ole nähtavad, kuid aja jooksul muutub nende värvus intensiivsemaks.
pigmenteerunud, sisaldab melaniini. Need mollid võivad olla erineva suuruse ja kujuga. Nad võivad olla tasased ja kumerad. Nad on värvivalik beežist ja helepruuni kuni tumepruuni ja mustani toonideni;
Vaskulaarsed, moodustunud kahjustatud laevade kogunemine. Punased moolid võivad olla ka igasugused koosseisud, suurused ja toonid (kergematest lõhnast toonidest ja veini värvist). Neid nimetatakse ka hemangioomideks.
Hemangioomid võivad olla siledad ja kallid, suured ja väikesed. Väga sageli nad ripuvad ja võivad kasvada koos vanusega.
Aktiivne tromboos nimetatud moolides viib trombotsüütide taseme vähenemiseni veres ja selle tagajärjel selle hüübivuse halvenemise.
Suurt ohtu kannab pea sümboolika (tihti kahjustatud kamm), peopesade ja teistes kohtades, kus neid on lihtne häirida.
Need sünnimärgid võivad olla suured ja väikesed, ühtlased ja ebaühtlased kontuurid on tasased ja kumerad.
Tavaliselt kaduvad lehed lapse teisel sünnipäeval, kuid harvadel juhtudel jäävad kuldsed jäljed igaveseks.
Küsimuse "Miks sünnimärgid ilmuvad?" Vastuste hulgas on mõlemad teaduslikud versioonid ja tõestamata need.
pärilikkus. Kui ühel vanematel on kehal palju mooli, siis on suur tõenäosus, et lapsel on ka palju neid;
suurenenud rõhk lapse emale raseduse ajal. Platsenta verevoolu rikkumine kutsub tulevikus esile hemangioomide ilmnemise lapsel.
energiakogused mooli sünnikohas. Seda versiooni kasutati vana Hiina teadlaste mooli päritolu selgitamiseks.
Kui sünnimärk suureneb, suureneb nende arv kiiresti või hakkab lapsele põhjustama valu, siis konsulteerige koheselt dermatoloogiga.
Sellise sünnimärgi juhusliku kahjustuse või pisarate korral võib verejooksu avastada, mida on raske lõpetada.
Kui on vajadus sügavama diagnoosi järele, siis kasutavad spetsialistid mooli riistvarattu, näiteks kasutades dermatoskoopi.
Ka pahaloomulise nevusi arengu tuvastamiseks kasutatakse histoloogilist uuringut. Kahtlased moolid tuleb eemaldada.
Enne sünnimärgist vabanemise kasutamist uurivad eksperdid selle piire ja sügavust, et valida kõige sobivam eemaldamisviis.
Üks osa purustatud kriit segatakse kanepiseemne neli osaga. Nõuda 4 päeva. Kuu kohta kohaldada mooli paar korda päevas.
Valmistatakse küüslauguküünla ja tere äädikhappega valmistatud kurg. Nahale on liimitud sünnimärgiga auk. Kompositsiooni rakendatakse nevusile. Müg ülevalt on pitseeritud teise krohviga. Mõni päev hiljem eemaldatakse kompress. Meetod on valus, nii et seda ei tohiks kasutada ilma arstiga nõu pidamata.
Ei ole soovitatav eemaldada nevusi väga väikestest lastest, kuna need eemaldavad pärast protseduure moodustunud koorikest. See võib põhjustada eemaldatava mooli asemel armide moodustumise.
Selleks, et vältida nevi degeneratsiooni melanoomis, eemaldatakse moolid hõõrdumise, pigistamise ja trauma ajal.
Sellega seoses soovitame kasutada suurema kaitsega vahendeid. Mida kergem on nahk, seda suurem on ravivastuse kaitse tase. Lastele on see nõu kõige asjakohasem.
PPD iseloomustab naha kaitse taset pärast päikesevalguse kokkupuute lõppu. Selle indeksi maksimaalne väärtus on 42. See vastab 24-tunnisele nahahooldusele pärast päikese kätte saamist.
Kui te arvate, et sünnimärk on pahaloomuline, pidage nõu oma arstiga. Ainult spetsialist saab kindlaks teha, kas mool on teie tervisele ohtlik.
Asjaolu, et moolid võivad olla ohtlikud, on paljud meist kuulnud. Kuid lisaks sellele, et kõiki sünnimärke tuleb ravida äärmise ettevaatusega. Seetõttu ei ole lastel sünnimärrad alusetut põhjust vanemate jaoks muret tekitada. Lõppude lõpuks, kõik ema ja isad tahavad näha oma lapsi terve ja ilusana. Kui väikese suurusega sünnimärk ja asub kuskil lapse käepidemel, seljatoel või perse, põhjustab see lapsevanematele affection. Teine asi on suurte ebakorrapäraste nägude kohad, mis paiknevad näol ja teistes kohtades, kus riided pole peidetud. Need ei ole mitte ainult esteetiliselt ebameeldivad, vaid võivad varjata ka varjatud ohtu lapsele.
Mollid - ebatavalised kasvajad inimese nahal. Nende pigmenteerunud laigude saladus on see, et need võivad esineda igas vanuses, alates lapse sündi hetkest. Tõsi, vastsündinute moolide (nevi) esinemine - üsna haruldane nähtus, mis esineb ühel lapsel sajast. Siiski jääb tõsi ja laps saab juba sünnitama kaubamärgiga, mida nimetatakse sünnimärgiks. Sünnipäris võib olla rohkem või vähem intensiivne pruun või punane värv ja see on erinevates suurustes.
Tavaliselt hakkavad lapsed moolima lastel alates kuue kuu vanusest, kuid enamikul juhtudel algab see protsess 2-3 aastaga. Naiste vanuselt on enamikul lastel nahas 10 mooli erineva suurusega. Siis mingil ajal pigmentväljade kogus ei suurene või aeglustub. Nevi arvu arvu kasvu järgmine tipp on noorukieas, kui moolide ilmumine on seotud hormonaalsete muutustega kehas.
Põhimõtteliselt on inimese moolide ilmumine loomulik protsess. See on tingitud spetsiaalsete rakkude - melanotsüütide olemasolust inimese nahas, mis mõnel juhul põhjustavad naha pigmentatsiooni mitmesuguseid muutusi.
Põhjused mutid laps võib olla nii pärilikud ja tulenevad sisemised (hormonaalsed muutused puberteedieas) ja välise (mõju päikesevalguse) kokkupuudet. Kui beebi perekonnal on palju laigulisi sünnimärke, on tõenäoline, et tal on palju sünnimärke. Veelgi enam, nad tunduvad enamasti samas kohas nagu perekonna, muide, ja mida põhjustab nime nagu kasvajad.
Noorukieas võib hormonaalsed purjed põhjustada naha pigmenteerimise eest vastutava melaniini tootmise kasvu. Täiskasvanu vanuses võib nevi, kuidas aktiivselt ilmuda ja kaduda. Ja see moolide käitumine ei viita üldse patoloogilistele protsessidele organismis ja otseselt nahale. See on normaalne, loomulik reaktsioon.
On ka teooria, et muutus naha pigmentatsiooni võib põhjustada traumaatiline mõju nahale, nagu putukahammustus või mõju viirusnakkus, vallandades protsessi rühmituse ja jõuda pinna melanotsüütide. On sünnimärke, mis on nahal peaaegu nähtamatud. Laps võib selle kogemata kriimustada ja muudab värvi tumedamaks.
Ultraviolett mõju nahale võib samuti põhjustada nevi arvu suurenemise, samuti nende välimuse (värvi, suuruse, kuju) muutumise. Ja see juhtub igas vanuses, nagu lapsepõlves ja noorukieas ja isegi täiskasvanuna. See on ultraviolettkiirguse mõju, mis hiljem võib põhjustada moolide modifitseerimise ja degeneratsiooni patoloogilisi protsesse.
Mõned uuringud näitavad, et sünnimärkide tõenäosus vastsündinutel on suurem, kui laps on enneaegne või kellel on väga kerge nahk. Õigustatud nahal olevatel lastel on moolid sageli suuremad kui mustad nahaomanikud. Seos on nevi arvu ja lapse soo vahel. Tavaliselt moodustavad tüdrukud pigem sünnimärke.
Nagu eespool mainitud, võivad moolidel olla erinevad kujud, suurused ja värvid. Laste sünnimärkide värvigamma varieerub tumedast beežist, peaaegu tundmatu nahale, rikaste punaste ja isegi mustade värvidega. Tavalised ohutud sünnimärgid lastel on korrapäraselt ümarad, pruuni värvi ja kuni 1,5 mm suurusega väikesed servad. Need võivad olla lapse nahast täiesti lamedad või veidi erineda. Vanemad ei peaks muretsema selliste kasvajate pärast.
Mooli keskmise (10 mm) ja suur (10 mm) suurused on tõenäolisem, et olla kriimustused ja kahjustatud võrra ning tõenäosus degenereerunud pahaloomulise on kõrgem. Hea näitaja on juuste olemasolu mool ise, olenemata selle suurusest. Sellised sünnimärgid ei ole kaldu degeneratsiooni, kui mitte tõmmata karusid neile.
Lisaks sellele jagunemisele on meditsiinipraktikas moolide eraldamine vastavalt välimusele ja moodustamise viis tavalisele ja vaskulaarsele nevi-le. Tavalised sünnimärgid on heleroosa või pruuni värvi siledad kasvajad. Mõnikord on nende värv tumedam, kuid see ei tohiks vanemaid hirmutada.
Lapse must sile sünnimärk on pigem norm kui kõrvalekalle. Sellisel juhul ei ole küllastunud tumedat värvi see, mis näitab selle ohtu lapse elule. Teine asi, kui sünnimärk muudab värvi rohkem või vähem küllastunud tooniks, on palju selliseid sünnimärke või kui must mool on üks, kuid suur (rohkem kui 1,5 cm). Selle põhjuseks on dermatoloogiga konsulteerimine.
Lapse punane sünnimärk räägib vaskulaarse päritoluga. Vaskulaarsed sünnimärgid on nimetatud nii, sest need koosnevad suurest veresoonte kogunemisest ja neil on seega punane värv. Neil võib olla erinevaid kujundeid ja nende värvus varieerub heleroosast kuni rikkaliku punani.
Hemangioom on naha healoomuline koostis, hoolimata sellest, et see on ebaeetiline. Nende välimust ei saa näha kohe. See võib juhtuda 2-3 nädalat pärast lapse sündi või isegi aasta hiljem. Sellisel kaubamärgil võivad olla erinevad suurused ja asukohad. Selle funktsioon on kasvupotentsiaal. Isegi kui laps kasutab sellist sünnimärki väga kiiresti, ei ole elule oht, välja arvatud ebamugavustunne esteetilisest vaatepunktist. Tavaliselt poolteist aastat muutuvad hemangioomid palju kergemaks ja nad kaovad täielikult 10 aasta vanusteks.
On 2 tüüpi hemangioomi: "maasikas" ja "koobas". "Maasika" mola pehme puudutusega, on kumera struktuur ja värv sarnane sama nimega marjale. Sellised sünnimärgistused ilmnevad enamasti lapse, pea, kaela ja kaela näol, kuid nende esinemine teistes kohtades, sealhulgas ka siseorganites, ei ole välistatud.
"Cavernous" hemangioom näib natuke teistsugust. Sellel on violetne, rikkalik Burgundia või sinakas-halli toon, tihedam struktuur, mis ulatub sügavale naha kihtidesse. Sageli on see koht ebaregulaarne kuju, mis koosneb ühest või mitmest üksteisele lähedastest fookustest. Võib ilmuda keha erinevates osades.
Vanemad on ennast häirinud lapse näo ja pea mullidega. Kuid peate olema kannatlik, sest sellised uued koosseisud kaovad end ise. Tavaliselt neid ei ravita. Vajalik on võtta kõik meetmed, et laps ei kahjustaks sellist sünnimärki ega kriimustanud seda. Lõppude lõpuks on sünnimärgi ümberkujunemise peamine põhjus eluohtlikuks uueks kasvuks tema trauma. Mida suurem on mool suurus ja seda tugevam seisab naha pinna kohal, seda suurem on selle kahjustuse tõenäosus.
Kõige sagedamini näol ja tagasi pea imiku saab kohtuda sellise kaubamärgi kollase või kreemika punane sünnimärk lapse nimega naljaviluks "toonekurg hammustada" (või "ingli suudlus"). See võib olla üksiku suurusega roosa või koorivärvi või mitme täppidega klastri. Tavaliselt kaovad need kaubamärgid aastaks, kuid on juhtumeid, mis jäävad pikemaks ajaks.
"Veinilõhnade" puhul on rasvamõisteteks punase-burgundi värvide tasapinnalised silepõletikud. Sellised sünnimärgid lastel kasvavad ka koos lapse kasvu, kuid vanusega ei kao. Te ei saa neid kustutada. Võite vaid proovida muuta need vähem märgatavaks kodu abivahenditega, et leevendada naha plekke või professionaalset kosmeetikat. Mõnel juhul võite soovitada infrapuna- või laserravi.
Väärib märkimist, et mõned vanemad leiavad ekslikult, et sellist plekki saab peita päikese käes ja lubada lastel pikka aega päikese käes püsida. Selline rahulik suhtumine võib viia ainult kohapeal oleva värvi muutuseni veelgi küllastunud, kuid ei peegelda defekti mingil viisil. Lisaks võib päikesevalguse ultraviolettkiirte suurenenud kokkupuude viia mooli degeneratsioonini.
Täiskasvanute märgi seas on eriline koht lapse rippuv mool. See võib asuda beebi kaelale või käsivarre alla. Võib ilmuda igas vanuses. Tundub, et mool on nagu väike tükk rippuvast nahast, mis on loodusliku või tumedama värvusega. Tõsise sünnimärgi täielik oht on see, et seda ei saa purustada ega traumeerida, kuigi see võib muutuda teie lapse tähelepanu eesmärgil. Seda sünnitunnet ise ei pea eemaldama, kui hoolite oma lapse tervisest. Parim otsus oleks pöörduda nahaarst läbivaatamise ja konsulteerimise, samuti hoolikalt jälgida käitumist rippuvad mooli: muuta värvi ja suurust nevus.
Üldiselt, kui mool ei ole elu jooksul vigastatud ega muutu märkimisväärselt, eksisteerib selle omaniku kehas pikka aega, kahjustamata tema tervist. See on tüüpiline peamiselt väikeste läbimõõduga kuni 6 mm-ni. Lapsega on ohtlik sünnimärk, mille suurus on suurem kui 6 mm. See ei ole iseenesest ohtlik, vaid asjaolu, et vigastuste oht selliste kasvajate puhul on suurem kui väikestes kohtades.
Sama kehtib ka lapse kumera sünnimärgi kohta. Neil, kes tunnevad ebaharilikku kukkumist kehal, pöörab see erilist tähelepanu. Ta saab alati seda puudutada, proovida seda ära lõigata. Selliste sünnimärkide vigastuste oht on väga kõrge, seega peame hoolikalt jälgima sünnimärgi käitumist, aga ka lapse tegevust sellega seoses.
Lapsel on suur moto, kui see tundub ja vaatamata sellele, kuidas see välja näeb, on kahtlemata põhjus, mis näitab beebi dermatoloogile. Arst suudab hinnata sünnimärgi degenereerumise tõenäosust pahaloomulistel ja annab nõu nevi hooldamise kohta.
Patogenees konverteeriva ohutud mutid ja mutid laste meditsiinilise ohtlike pahaloomuliste ei ole täielikult teada, siiski usaldusväärselt kindlaks sääraseid muutusi. See kahju pinnal mutt, ebaõnnestunud eemaldamist sünnimärkide kahtlase meetodeid ja vahendeid, samuti pikaajalisel kokkupuutel päikese ilma piisava kaitse.
Nende põhjuste mõju tagajärjed ja komplikatsioonid võivad olla kõige traagilisemad. Trauma sünnimärgid võivad põhjustada haavandite ilmnemist ja verejooksu nevusist, mida on väga raske peatada. Kohapeal kahjustuse, antud juhul valdkonnas mooli võib areneda pahaloomuline kasvaja (melanoom või nahavähk), millel on väga kiire areng mitmekordne metastaaside kõikides kehaosadele. Samal ajal näitasid melanoomi arengu esimesed sümptomid 95% -list edukat ravi. Kui haigus käivitub, langeb see tõenäosus 20% -le, ülejäänud 80% juhtudest viib patsiendi surma.
Kõik sünnimärgid beebi kehal vajavad vanemate tähelepanu. Moolide perioodiline uurimine võimaldab märgata mooli muutuse esimesi märke ja selle muundumist pahaloomuliseks kasvajaks. Sellistele märkidele on võimalik kanda:
Neoplasmi asümmeetria (asümmeetria). Ideaalis on sünnimärk ring või ovaalne, millest kaks poola on teineteisele sümmeetrilised (sarnased). Kui sünnimärgi üks külg kasvab teistest tugevamaks, on see võimalus seda uurida.
Nevus ebaühtlased piirid (piirihäired). Tavalistes tervislikes mollides on servad alati ühtlased. Kui neuudi piirid muutuvad häguseks, lõigatud servadega - see on juba melanoomi arengu tunnusjoon.
Muuda värvi (värvi). Normaalne on pigmenteerunud koha ühtlane värv. Silmade nähtavuse tagajärjel tekkivate värvuste sisaldused neuve ühtlase värvusega pinnal. Erakorralise värvi või kujuga lapsele kummaline sünnimärk peaks hoiatama vanemate eest hoolitsemise eest.
Mooli läbimõõt (läbimõõt). Kui sünnimärgi läbimõõt ei ületa 6 mm, siis ei pea te spetsialistiga ühendust võtma. Piisab sellest regulaarselt regulaarselt kontrollida. Suure läbimõõduga moolidega on parem näha dermatoloogi kohe, et hinnata selle arengut ja kasvu.
Käitumise muutlikkus (arenev). Reeglina ei muuda inimene elu jooksul erilisi muutusi. Kui ükskõik milline ülaltoodud tunnusjoon hakkab muutuma või kui mitu neist kohe on, siis on parem näidata lapsel naha dermatoloogile või onkoloogile viivitamatult, et ära hoida kurbaid tagajärgi. Välimus, mis ümbritseb arvukalt teisi sarnaseid inimesi, peab olema ka ettevaatlik.
Seda sümboolika hea kvaliteedi ja ohutuse kontrollimise meetodit nimetatakse sageli ABCDE-meetodiks.
Angiomas, vastasel juhul võivad paljudel lastel ilmneda punase värvi sümptomid. Nende välimus on seotud vereringesüsteemi toimimise häiretega. Lapse punane moto võib olla märkimisväärne juba esimesel aastal pärast sündi ja see võib kaduda nii äkitselt nagu ta teeb.
Nimetada täpne põhjus, miks punane sümbol ilmub lapsele tema näol, on võimatu. Arstid tuvastavad siiski mitmeid provotseerivaid tegureid, millele võib seostada järgmise:
Esimesel trimestril kannatas mu ema ARVI. Asi on selles, et selle aja jooksul kasvab laps südame-veresoonkonna süsteemi ja kõik haigused võivad ebaõnnestuda.
Vastsündinutel võib põhjustada vanematele palju probleeme ja probleeme. Selleks, et kaitsta beebi komplikatsioone ja hajutada kõik kahtlused ohu suhtes, peate konsulteerima arstiga.
Sõltuvalt sellest, kus sünnimärgid asuvad ja millises struktuuris nad on, saab neid jagada mitut liiki:
Cavernous hemangioom - kasvaja ilmneb tänu laienenud aurudele, mis paiknevad naha pinnal, kergesti ravitavaks. Kui tunnete oma haridust, siis võite tunda, kui pehme see on.
Kapillaar - Haridus ei mõjuta kunagi naha alumist kihti. Kasvaja pisut kõrgub naha kohal, suurus ei ületa üht diameetriga sentimeetrit. Kahvane värv, seda ohutum kasvaja on.
Kombineeritud - see haridus on salakaval, sest paljud seganud seda kapillaarsega. Tegelikult võib see sisaldada palju ohte. Arstid soovitavad sellistest sünnimärkidest võimalikult kiiresti vabaneda.
Kindlaks, millised punased moolid teie lapsel arenevad, pole see võimatu, selleks peate arstile näitama beebi.
Lapse kehas olevad punased moolid alluvad ravile, mõni meditsiinilistel põhjustel, osa esteetilise ebamugavuse tõttu. Ravi meetodi valik sõltub diagnoosi tulemustest. Kõigepealt on vaja eristada angiomu teisest moodust või mõnest haigusest.
Kui lapsel on punane moto, siis on kõik operatsioonid enne esimest elukuudu täielikult välistatud. Praegu peate hoolikalt jälgima, kuidas haridus käitub. Kui lapse punane sümptom kasvab, siis on ravi vaja. Aga kui ei ole muret, see ei kasva, ei muuda kuju ega värvi, pead seda lihtsalt lasteaia juurde vaatama.
Kui lapse huultel või mujal punane müg tõuseb, tuleb see eemaldada. Kirurgilise väljapöörega eemaldatakse moodustumine ja natuke terve nahk selle ümber. Lastel on selline sekkumine äärmiselt haruldane, ainult juhul, kui selleks on olemas mõni tõendusmaterjal. Pärast ravi on nahal endiselt arm, kuid seda saab plastiga eemaldada.
Krüoteraapia - see kasutab lume süsinikdioksiidi. Sobib moolidele, mis ei ületa 2,5 cm suurust. Kasvaja koht on lumega kaetud, lisaks on võetud väikese terve naha pindala. Mõjutatud alal moodustub veidi pingeline pind, mis mõne aja pärast paisub ja muutub mulliks. Pärast seda ilmub koorik, peate veenduma, et laps seda ära ei lõigata, peaks see aeg maha kukkuma.
Süstelahus. Süstimiseks tuleb kasutada alkoholi 70% ja kiniini lahust. Pärast turse protseduuri kadumist korratakse, see juhtub umbes kord nädalas. Seda ravimeetodit kasutatakse ainult siis, kui moodustumine paikneb silmalau või suu lähedal, ja teist meetodit ei saa kasutada.
Elektrokoagulatsioon - sobib väikeste moolide eemaldamiseks, mille suurus ei ületa 5 millimeetrit. Kusevoolu abil tunduvad tuumorid kokku volditud ja jäävad nende kohale, mis paaril päeval kaob.
Kiiritusravi - see meetod sobib ainult sellistele haridusasutustele, mis lokaliseeruvad siseorganitel. Lapse vanus peab siiski olema vähemalt kuus kuud.
Need on peamised käsitlused, mida täna kasutatakse punaste moolide eemaldamiseks. Vanemad peaksid meeles pidama, et igal juhul ei ole võimalik ise ravida, see võib olla lapse jaoks üsna ohtlik.
Punased moolid võivad põhjustada naaberorganite töö purunemise ja hemorraagia tekkimise. Mõned kasvajad on lokaliseeritud, kus neid saab püsivalt vigastada, seega on parem neist vabaneda.
Kõige sagedamini on vastsündinutel tekkinud hemangioomid vaid esteetilised puudused ja mõnikord kaob see mõne aja pärast täielikult. Kuid see kindlasti ei tähenda, et te ei pea mingeid meetmeid võtma ja ootama, kuni see juhtub. Lõppude lõpuks, kuigi mitte sageli, kuid punased moolid põhjustavad palju ebameeldivaid probleeme.
Kui punane moto laps hakkab sügelema, siis see tavaliselt näitab, et see hakkab kasvatama või taastub melanoomiks. Kuid mõnikord võib see sügelema ja kuna hormonaalsel taustal on ebaõnnestumine.
Sõltumatult, et otsustada, miks sünnimärgid lapsel hakkavad sügelema, kindlasti võimatu, sellepärast peate teilt abi otsima dermatoloogilt. Selleks, et ajutiselt leevendada beebi seisundit, saate hariduse abil teha ringikujundusi, kuid mitte mingil juhul klõpsake seda.
Laste punased mütsid - see ei ole põhjust kaitsta teda aktiivsest eluviisist. Kui haridus on lokaliseeritud, kus on kerge vigastada - käed, pea, on parem muidugi sellest vabaneda. Ka arstid soovitavad mitte panna lapsele pikaajalist kokkupuudet päikesega, kuna see võib mängida oma kurja nali.
Kui vistrikud on ühest tegurist, see tähendab, et need ilmuvad vaid aeg-ajalt, on probleemide lahendamine võimalik alkohoolsete tinktuuride või spetsiaalsete vedelike abil.
|
OSCAR-2019
|
||
Maailmas on lugematu hulk inimesi, kes kõik tegelevad kaunite kunstidega ja keda saab nimetada loojaks. Keda vähemal, keda suuremal määral. On neid, kelle loomingust ei tea peale nende endi keegi midagi ja on rahvusvaheliselt tuntud superstaare. Hoolimata nii erinevast kaliibrist ühendab suuremat osa neist kunstnikest aga kaks asja: soov oma loomingut võimalikult laialt tutvustada ning soov selle eest väärilist, tavaliselt võimalikult maksimaalset tasu saada.
Selle soovide kokteili (mille põhikomponentideks on inimlik edevus ning oma vaatenurga levitamine) koostisosade vahekord on igal inimesel muidugi erinev aga isegi traditsiooniliselt (ja ekslikult) ebapraktilisteks peetud kunstiinimesed on reeglina aru saanud enda müümise vajadusest. Niinimetatud "kunstiline kvaliteet" (mis on ju niikuinii nonsenss, tasub vaid vaadata kuidas kunstiteoste hinnangulised väärtused ajas ja ruumis muutunud on) ei ole siin üldse oluline, loeb see, et sa oled nähtav, et sinust pidevalt räägitakse (soovitatavalt muidugi positiivselt aga ka siin kehtib tegelikult reklaamimaailma põhilause "any publicity is good publicity") ja siis tulevad ka teoste müügid, tuleb raha ning tööd ja nende autori tuntus levivad. Ja see omakorda paneb ratta veel hoogsamalt pöörlema. Kus on, sinna antakse.
Paljudele vähetuntud, unustusehõlma vajuvate või suisa tundmatutele kunstnikele saab peamiseks probleemiks tavaliselt see, et mismoodi "oma" rattale algtõuge anda, kuidas see karussell keerlema lükata? Ja siin ei aita miski paremini kui üks korralik rammus skandaal.
Skandaale on teatavasti muidugi mitmesuguseid. On neid kus keegi endal ise püksid jalast kisub ja siis kiljuma kukub, et ahistatakse. Kui intsident selletüübilise ettevõtmisega piirdub, siis tavaliselt kaob publiku huvi kiiremini kui see tekkida oleks jõudnud. Samas on ka näiteks selliseid lugusid, kus alles hiljem selgub, et üldiselt lugupeetud ning teadaolevalt erapooletu arvamusliidri kunagine jõuline ja positiivne sõnavõtt mõne laiadele massidele tundmatu kunstniku tööde kohta tagati lihtlabase altkäemaksuga. Selleks ajaks on tundmatust tegijast saanud seltskonnaajakirjanike ning üksteisele järgi kaagutavate "kriitikute" töö tulemusena prominent ja selline skandaal tuleb tema positsiooni tugevusele vaid kasuks.
Ning veel üks võimalus, mida laia avalikkuse tähelepanu ihkaval kunstnikul tasub silmas pidada, on oma kunstiteose suhestamine mõne aktuaalse traagilise sündmusega. Traagilisega muidugi seetõttu, et veri, vägivald ja surm on ju alati millegipärast tunduvalt paremini müünud kui helged ja positiivsed teemad. Mis on tänapäeval aktuaalne? Sõda.
Mõned nädalad tagasi täitus viis aastat WTC tornide kokkuvarisemisest ja Bushi ristisõja algusest ning umbes samal ajal kerkis laiema avalikkuse ette uus "briljantne", "paljutõotav", "renessanssi-ajastu meistrite traditsioone edasi kandev" ja "täielikult pühendunud ning tehniliselt ülinõudlik" (vaid mõned superlatiivid erinevatest arvamustest) maalikunstnik Graydon Parrish oma suuremõõtmelise (8 korda 18 jalga) maaliga "The Cycle of Terror and Tragedy: September 11th 2001-2006". Maaliga, mis Parrish'i enda sõnul "väljendab inimliku nõrkuse lõputut tsüklit; kui pimedad me oleme traagiliste sündmuste suhtes, hoolimata sellest, millises vormis ja millisel hulgal me neid juba varem näinud oleme."
Piisas ühest pildist ja 1970. aastal sündinud mehest on saanud üleöö staar ning kriitikute lemmiklaps. Ja ka rahajõgi hakkas voolama, nimetatud maali ostis kohe enda kollektsiooni New Britain Museum of American Art ning kuuldavasti kiristavad mitme teise USA tippmuuseumi inimesed hambaid, et nad oma pakkumistega hiljaks jäid. Kunstniku tulevik paistab hetkel igati helge.
Ometi jääb õhku küsimus, kas Parrish'i maal on surematu kunstiteos või lihtsalt üks osav kitshimaiguline manipuleerimine publiku, meedia ja galeriidega? Kas me teaks Picasso "Guernica'st" täna üldse midagi kui sellega ei kaasneks legendi vaprast kunstnikust ja pahast militaristist? Lugu ("Kas see on teie töö?" - "Ei, teie."), mis arvatavasti on lihtsalt üks osav PR-trikk. Või kui kodule lähemale tulla, siis kas näiteks ühe teatud kunstniku aastatetagune roppustega kaetud Eesti lipu kujuliste "piltide" seeria oli kunst või küüniliselt kavandatud skandaal enda nime tõstmiseks ja sellega ka oma toodangu hindade kergitamiseks ning läbimüügi suurendamiseks? Kas see kõik ongi lihtsalt ja ainult üks nahaalne reklaamikampaania? Ning kui peakski olema, siis kas see ikka üldse on negatiivne nähtus?
Kus jookseb see piir, mida ületades saab nutikast kunstnikust, lähimineviku traagiliste sündmuste dokumenteerijast ja mõtestajast nende sündmuste julm ja omakasupüüdlik ärakasutaja?
Briti ajakirjandusest saab lugeda, et möödunud nädalavahetusel Inglismaal Axbridge's toimunud karnevali "kuningannaks" oli tiaarat, täis-drag'i ning kõrgete kontsadega kingi kandnud 15-aastane David Bridge. Tuhanded kohalikud palistasid tänavat ja tervitasid David'it, poissi, kes võistles tiitli pärast kolme tüdrukuga.
"Mõned inimesed kinnitasid, et nad hakkavad paraadil mu pihta mune loopima aga õnneks seda ei juhtunud," ütles Bridge. "Ma närveerisin enne üritust kõvasti kuid lõpuks sai sellest väga ilus päev."
Mõned kuud tagasi kui karnevali korraldajad kuulutasid välja konkursi peokuninganna leidmiseks, üllatas David neid oma talendiga. Karnevali peakorraldaja Robin Goodfellow ütles: "Me leidsime, et poleks õige teda konkursilt kõrvaldada vaid seepärast, et ta on mees."
Belinda Swansbury, üks David'i lähedaste hulka kuuluvaid inimesi, kinnitas, et nad rääkisid David'iga enne üritust selle võimalikest tagajärgedest ja tähelepanust, mida selline vastuoluline ettevõtmine kaasa võib tuua. "David on ekstrovert, ta on juba kogenud diskrimineerimist seepärast, et ta on noor teismeline gay. Aga ta on piisavalt elukogenud, et ise otsuseid teha ning ta valik oli üritusel osaleda."
Päeva tänusõnad lähevad trash'ile, kelle blogist leidsin aadressi ühele kohe häbemata heale lühimultikale "Elephants dream".
Film ise on rahvusvahelise tiimi (Süüriast Soomeni) koostöö vili ning räägib loo kahest mehest, kes sebivad ringi mingis veidras masinas. Lool ei ole õigupoolest algust ja ka lõpuga on asjad sedamoodi, et see ei pruugi tegelikult mõne tegelase jaoks nii fataalne olla kui tundub. Igatahes võimalus järgedeks on olemas. Kolm asja, mis mulle kohe meenusid, olid "Matrix'i" filmid, Stanislav Lem'i romaan "Solaris" ja Robert Sheckley jutt "Ghost V".
"Masin" töötab enamuse aja filmist vaid Proog'i (kahest mehest vanema) mõtete projitseerijana ning kui Emo ühel hetkel sellest aru saab ning ümbritsevat keskkonda enda soovide järgi kujundama hakkab, siis mõistab Proog kiiresti, et olukord libiseb ta kontrolli alt välja. Loomulikult on tulemuseks konflikt.
Visuaalselt on film efektne, tehniliselt teostuselt peaaegu suurepärane ja saab mu käest igal juhul maksimumpunktid. Ja tegelikult on ta väärt rohkemgi. Nimelt on see esimene open source film, loodud vaid avatud tarkvara kasutades, pea kõik autoriõigused kuuluvad nn. Creative Commons Licence alla, mis tähendab, et minimaalsete piirangutega on igaühel õigus seda vaadata, näidata kellele iganes (sh. korraldada seansse), kasutada sellest lõike jne. Film on ülalviidatud aadressil vabalt ja mitmes erinevas formaadis allalaadimiseks saadaval, sealtsamast saab arvutisse tirida ka palju lisamaterjale nagu näiteks kasvõi soundtrack'i ning printida CD-le korraliku kujundusega ümbrise ja nii edasi. Ja muidugi on neil, kes ise ei viitsi plaati valmis kõrvetada või tahavad lihtsalt toetada kogu ettevõtmist, võimalik sealtsamast osta ka juba valmis DVD (jah, eestikeelsed subtiitrid on plaadil olemas), samuti on seal saadaval muud projektiga seotud nänni.
Täna avastasin juhtumisi, et otsingumootori andmete järgi on üks stabiilselt popimaid postitusi mul siin Terence Uphoff'i laulu "Twee vaders" jutt. Ja keegi on proovinud seda sissekannet hiljuti prantsuse keelde tõlkida, arvates, et tegu hollandikeelse tekstiga. Tulemuseks päris omapärane abrakadabra: Isa de Kaks.
Lõuna-Korea valis omapoolseks parima võõrkeelse filmi Oscar'i nominendi kandidaadiks gay-teemalise filmi "Wang-ui namja" (2005), mis ingliskeelses maailmas levib nime "King and the Clown" (siin-seal on näha ka nimevariante "The Royal Jester", "The King's Men" või "The King's Man") all. Tegemist on rezhissöör Jun-ik Lee (nt. New York Times kasutatab ka nimekuju Lee Joon-Ik) üllatusliku hitiga, mis on tänaseks tõusnud riigi kõigi aegade müügiedetabeli teiseks filmiks (ainuüksi Lõuna-Koreas müüdi loetud nädalate jooksul üle 12 miljoni pileti ja teeniti kassatulu üle 85 miljoni dollari - filmi tootmine maksis umbes 4,5 miljonit!) ja mis räägib loo kurikuulsast türannist Yeonsan-gun'ist (Joseon'i dünastia kümnes kuningas, valitses aastail 1494-1506), kes armub ühte õukonna narri (pildil parempoolseim; ja see on muide mees), põhjustades sellega enda lemmikkonkubiinis viha ja armukadedust, ülinaiseliku olekuga narr Kong-gil (kes tavaliselt mängib oma "etendustes" ka naise rolli) jagab jälle intiimsusi ka ühe teise meessoost narriga.
Film põhineb tunnustatud näidendil "Yi" (2001), mis omakorda tugineb maailma suurimas säilinud ühe dünastia kroonikas (nn. "Joseon'i dünastia annaalid", kirjutati aastatel 1392 kuni 1863, kokku 1893 köite jagu ajalugu!) kirja pandud loole Yeonsan-gun'i lemmiknarrist.
Lõpliku sõelumise erinevate kandideerijate seas teeb loomulikult Akadeemia, kes teatab oma valikud nominentide osas jaanuaris. Senini ei ole Lõuna-Korea filmid kunagi Oscar'i nominendiks tõusnud, auhinna võitmisest rääkimata.
Paar tsiteeritud mõtet tänase päeva veebiumi kommentaaridest, mis üsna hästi kajastavad mu isiklikke seisukohti:
"Tuuleke puhus Pronkssõduri peale". "Vahtraleht puudutas langedes Aljoosha põske". "Tuul keerutas pisut tolmu aiaga sissepiiratud Pronkssõdurile".
Palun vabandust kui kellegi tundeelu solvan: aga naljakas on. Nagu luureka mäng iidses Tallinnas. Üks luuregrupp jalutab Toompealt üles-alla, demonstreerides oma stoilist rahu sisemise põlemise lõõmas, teine grupp saadab pisut kabedamad öösel küünlaid hoidma Kaarli uulitsale. Vanemad/tudisevamad, küütleva medalikoorma all ägavad võitlejad, viiakse aga õkva kalmuaeda.
India prints Manvendra Singh Gohil tähistas pühapäeval oma 41. sünnipäeva traditsiooniliselt stiilselt, korraldades kuninglikule perekonnale kuuluvas Rajpipla palees suurejoonelise muusika- ja kunstifestivali, olles aga eelnevalt mitu kuud oma perekonnaga tülitsenud, põhjuseks suvine artikkel kohalikus meedias, kus ta teatas, et ta on gay.
Kuigi perekond teadis Manvendra seksuaalsest orientatsioonist juba aastaid, ei oodanud nad arvatavasti, et ta ka avalikkuse ees sellekohase avalduse teeb. Järgnes tüli, mille käigus teatas perekond ajakirjanduse vahendusel koguni, et nad võtavad Manvendralt ära printsi tiitli ning et ta kaotab igasuguse õiguse perekonna (kes on muide üks India rikkaimatest) varale.
Viimased kaheksa aastat on Manvendra organiseerinud septembri keskel klassikalise muusika festivali, kus on esinenud mitmed prominentsed lauljad. "Mõte on anda võimalus ka noortele interpreetidele," ütles Manvendra "The Times of India"'le antud intervjuus. Tänavu astus prints ka ise muusikuna lavale.
Festival toimus AIDS'i vastu võitleva mittetulundusühingu Lakshya Trust (mis on ka riigi gei-liikumise üks eestvedajaid) egiidi all. Sama ühingu juhiks on Manvendra. Neljapäeval tehtud festivali teemalises usutluses vältis prints viisakalt küsimusi perekonnasiseste suhete kohta peale coming out'i kuid sellegipoolest oli ajalehel informatsiooni, et arusaamatused on klaaritud ning perekonnaliikmed olid lubanud muuseas ka festivalist osa võtta.
Poola president Lech Kaczynski (ehk üks "Hirmsatest Kaksikutest"), kes viibib parasjagu neljapäevasel visiidil ÜRO Peaassamblee istungil New Yorgis, andis intervjuu Associated Press'ile, milles lükkab ümber osa oma varasemaid radikaalseid seisukohti. Hiljuti külastas Kaczynski teatavasti ka Euroopa Liidu peakorterit, kus teda samuti kritiseeriti varasemate sõnavõttude eest.
"Ma tean, et sageli ei ole asjad, mida ma ütlen, kooskõlas euroopaliku korrektsusega," ütles Kaczynski intervjuus AP'le. "Enamgi veel, mulle omistatakse vaateid, mis tegelikult ei ole minu omad."
Teda on kritiseeritud näiteks selle eest, et ta eraisikuna toetab surmanuhtlust (kuigi ta möönab, et Poola seadusandluses ei saa teha selliseid muudatusi, mis läheks vastuollu euroopalike põhimõtetega) ja et ta on olnud valjuhäälselt samasooliste paaride suhte seadustamise vastu.
Rääkides AP'ga, kaitses ta oma seisukohti. "Ma ei poolda ajalooratta tagasipööramist," ütles Kaczynski, märkides, et ta on naiste ja meeste võrdsete õiguste poolt ning et ta "ei ole gay-rahva jaoks vaenlane". "Ma ainult arvan, et me ei saa öelda nagu meil oleks kaks võrdset kultuuri", ütles ta. "Kui me seda väidaksime, siis see tähendaks, et me ütleks, et meie saatuseks on väljasuremine."
Lech, kallike. Seksuaalsete eelistuste erinevus ei ole nüüd küll miskitpidi kultuuriliseks veelahkmeks. Ei ole vaja vastandada, on vaja ühendada ja kõigile oma seaduskuulekatele kodanikele võrdsete õiguste garanteerimine peaks olema demokraatliku riigi esmane kohus. Ja usust või saatusest pole mõtet üldse jahuda. Poolast üldsegi mitte vähem katoliiklikus Hispaanias ei ole homopaaridele heteropaaridega võrdsete õiguste andmise tagajärjel ühiskonnaga midagi juhtunud. Ei juhtu ka Poolas. Ega ka mitte Eestis.
"Mul on siin küll teatud hirmud aga see ei tähenda, et ma kavatseks neid taga kiusata, et ma kavatseks neil takistada elada, karjääri tegemast, töötamast, olemaks sõdur," kinnitas Kaczynski.
Noh, iseenesest on see tõesti progress kui homod ja lesbid kõlbavad talle juba töölistena rikkusi tootma ning poliitikute laiaksistutud tagumikke sõjas kaitsma...
Ma ei ole kunagi aru saanud, kuskohast tuleb eesti keelde sõnakuju "gey" ja mida see tähendama peaks. OK, ma võin ju teada, et mõnedes meist lääne pool asuvates maades kasutatakse seda mingite seltskondade slängis nii positiivse kui negatiivse väljendina aga IMO riivab see silma nii eesti- kui ingliskeelses tekstis. Seda hala kirjutama sundis eileõhtune leid mil ma nimelt avastasin kodumaise veebimaastiku keelepõllult uudseviljana väljendi GeyPride...
Või kui anglifitseerumine ongi eesmärk omaette, siis sõnu on ju maailmas palju rohkem ning tõesti, miks mitte neid kasutada? Väikeseks filoloogiliseks inspiratsiooniks soovitaks näiteks lauset "Tänase päeva jooksul olen ma seni süüdanud ainult viis fag'i."
Veendusin järjekordselt, et meie ümber on ikka igatsorti hulle. Seekord on sõna "hull" siin küll positiivses tähenduses.
Kuna mulle sattus kätte üks ketas mingi lennundusteemalise filmiga mida ka eelnevalt kõvasti haibiti kui originaalset jne, siis asutasin end seda ka vaatama. Ja selgus, et paljukiidetud "hirmus põnev" film oli amatöörkaameraga peamiselt ühe suure transpordilennuki kokpitis üles võetud liikuv pilt lennuki startimisest, maandumisest, lennuradadel ruleerimisest ja sellest, mis läbi illuminaatorite paistab. Filmi alguses näeme ka pikalt lennuki visuaalset ülevaatust ja vahepalaks järjekordse take-off'i ning maandumise vahel selgitab meeskond vaatajale ka veidi lennuki tehnilise poole nüansse. Film on töötlemata originaalheliga, sisaldades ka näiteks vestlusi lennujuhtimiskeskusega ja muud, täpselt nii nagu ta seal videolindile jäi. Kakskümmend tundi lennuaega on kokku monteeritud 103. minutiks ning selle ajaga näeme ühe raskeveoki transporti Madridist Dakari, lennuk liigub trajektooril Pariis-Madrid-Las Palmas-Dakar-Southend ning minu jaoks olid ainsad tõeliselt põnevad kohad need, kus kaameramees näitas mulle tuttavaid paiku ning lennujaamu juba kõrgelt õhust filmituna.
Filmi lõpus oli ka tootjate veebiaadress ning nende kodulehte vaadates üllatusin veelkord. Selgus nimelt, et DVD-sid sarnaste filmidega on tänaseks tehtud kaugelt üle saja (!) erineva, neid tuleb regulaarselt juurde ja mitmed on endale hoolimata 25-30 dollarilisest müügihinnast välja teeninud "Sold out" sildikese ja kui uskuda sealsamas lehel avaldatud klientide kommentaare, siis on sedalaadi nishitootele nõudlus päris suur ja inimesed selliste ultradokumentaalfilmide üle üliõnnelikud.
Kas keegi veel mäletab üht hiiglasekasvu blondeeritud soomlast, kes aastate eest vallutas tormijooksuga Hollywoodi ning takkapihta veel ühe tollase filmimaailma diiva, Geena Davis'e südame? Kedagi Renny Lauri Mauritz Harjola't?
Niih, eelmisel reedel (8. septembril) esilinastus USA-s korraga rohkem kui 2500-l ekraanil Renny Harlin'i (sest tema see soomlane oli) kõvasti reklaamitud võimas come-back "The Covenant", tuues esimese nädalavahetusega sisse pea 8,9 miljonit dollarit (mis on kuuldavasti pea pool tootmiseks kulunud rahast) ja minnes sellega põmaki box office'i liidriks. Pealtnäha poleks nagu paha. Aga ainult pealtnäha. Esiteks oli see odav võit, sest sel nädalavahetusel ei esilinastunud praktiliselt ühtegi teist hittfilmi ja teiseks on see linatükk üldse selline natuke imelik. Õigupoolest pole tegu ka mingi come-back'iga, sest Harlin on ju tasapisi kogu aeg filme teinud, ainult et maailm pole neist juba kümmekond aastat suuremat midagi kuulnud.
Aga tagasi selle loo juurde. 1692. aastal lepivad viis maagilisi võimeid omavat, Euroopast nõiajahi eest Uude Maailma põgenenud perekonda Ipswichis, Massachusetsis kokku, et nad varjavad edaspidi oma oskusi ja jõudu ega avalda neid kellegile. Üks viiest perekonnast ei taha/suuda seda lepingut pidada ning ta pagendatakse. Varsti pärast seda sündmust katkeb ka teadaolevalt selle perekonna vereliin. Umbes kolm sajandit hiljem õpivad Spencer Academy nime kandvas eliitkoolis neli sõpra, keda kutsutakse 'Ipswichi poegadeks'. Kõik neli on sündinud eriliste võimetega ning pärinevad igaüks ühest ülalmainitud vaikimisvandega seotud perekonnast. Sellised meessoost nõiad. Kui pärast ühte peoõhtut leitakse autost koolikaaslase laip, hakkab tasapisi selguma, et minevikust pärineb rohkem kui nad uskuda tahaksid ning kunagi antud vande pidamine muutub väga keeruliseks.
Need, kes on näinud David DeCoteau filme, neile on kõige lihtsam öelda, et tegu samast sarjast looga kus eriefektide jaoks on lihtsalt rohkem raha olnud. Ehk siis jutustab film aegade hämarusse ulatuva müstilise loo, mille peategelasteks neli pluss üks noort meest. Ilusatel treenitud kehadega noormeestel on üleloomulikud võimed, nad silkavad vahepeal kohustuslikult ringi uikarites (ning erinevalt DeCoteau filmidest ühes stseenis ka lausa püksata), sebivad tüdrukutega ning klaarivad omavahel arveid.
Kuigi stsenaarium ei ole nüüd kusagilt lausa üks-ühele maha kopeeritud (aga põhineb ühel nn. 'graafilisel romaanil') ja selles on mõningaid lahedaid kohti, on kogu lugu ikkagi täiesti etteaimatav, eriefektid oleksid sellistena tõeliselt mõju avaldanud ehk paarikümne aasta eest ning dialoog on kohati ikka piisavalt tobe. Ja ausalt öelda on ka seda filmiplakati motiivi (tumedad inimfiguurid sinisel foonil) üksjagu kasutatud. Näiteks kasvõi "Mystic river'i" puhul. Summa summarum siis: "The Covenant" ei ole midagi erilist.
Harlin valis oma filmi suhteliselt uued näod. Kuigi sellel on ka miinuseid ja mul kulus tükk aega enne kui ma aru sain, kes millisesse seltskonda kuulub (ma ajasin alguses selles ekraanihämaruses pidevalt segamini "kõige pahama" ja "kõige heama" tegelase), tuleb siiski tunnistada, et valik on hea ning silmailu jagub filmis üksjagu. Õigupoolest peaks nende noorte meeste (Steven Strait, Sebastian Stan, Taylor Kitsch, Toby Hemingway ja Chace Crawford) tegemistel igaks juhuks ka edaspidi silma peal hoidma.
Kui DeCoteau filmid lähevad minu jaoks sellesse kategooriasse, et nad on niivõrd halvad ja totakad, et muutuvad juba heaks (sellele aitavad muidugi kaasa ka pidevalt ekraanil ringi silkavad poolpaljad kutid) ja seega ma väikest viisi fännan neid, siis samamoodi on ka käesoleva Renny Harlin'i filmiga. Üks kord vaatamist ei tohiks küll kellegile liiga teha aga väga palju ei tasu sellest nüüd ka oodata, kunagistest hittidest nagu "Die hard 2" või "Cliffhanger" on asi ikka penikoormate kaugusel :)
Et ma polevat ammu midagi isiklikku kribanud? Keda see ikka nii väga huvitaks? Aga olgu siis. Kogu päev algas sellega, et hommikul kaheksa paiku kadus internetiühendus. Ja kuigi mina sain selle paar tundi hiljem tagasi, on vennas näiteks siiani ilma nii internetist kui televisioonist. Kui arvestada, et sama jama oli tal ka eelmisel nädalavahetusel ning lausa mitu päeva jutti, siis võiks Elion lisaks vabandamistele ka midagi oma liinidega ette võtta.
Tegelikult oli sellest offline olemisest ka natuke kasu, kasisin veidi arvutit, lasin mõned asjad ketastele ning käisin isegi kompuutri eksterjööri tolmulapiga üle :D
Siis tuletasin kaugeid aegu meelde ning vaatasin vist üle paarikümne aasta taaskord "The Wizard of Oz'i". Ja pean tunnistama, et nii mõnedki laulu- ja tantsunumbrid lasin kiirkäigul edasi. Niipalju siis selle filmi absoluutseks gei-ikooniks olemisest...
Poole filmi pealt helistas vennanaine ja uuris, et kas mul on aega, et nendega seenenäitusele minna, leppisime siis kokku, et kuskil nelja paiku kohtume. Seened olid juba kergelt tohletanud ja üks roheline kärbseseen laushallituses aga näituse viimase päeva kohta siiski üsna talutavas seisus. Mõni tütarlaps tegi näitusel muuseas avastuse, et üks seen, mida nende pere aastaid tarbinud on, tituleeritakse tänapäeval mittesöödavaks (õnneks küll mitte mürgiseks) ning ei osanud selle uue teadmise koha pealt ausalt öelda mingit seisukohta võtta. Vennapoeg rallis seenestendide ja paest tugipiilarite vahel ringi joosta ning oli lõpuks täitsa väsinud ja lahkesti nõus laskma end tagasi koju kärutada. Nende koduvärava ees aga avastasime, et poiss on oma parema jala tossu osavalt kusagile ära sokutanud ning lehvitab rõõmsalt oma sokkis varvastega. Eks me pöörasime siis kärul otsa ringi ja marssisime kogu tee uuesti tagasi lossi. Üles leidsime!
Igatahes oli siis selge, et on aeg midagi hamba alla pista. Ja et ma olin pliidi hommikul ajutiselt täis lappinud sorteerimist ootavaid raamatuhunnikuid ning ei viitsinud hakata tegelema ei sorteerimise ega hunnikute ringitõstmisega aga kuhugi välja õhtustama minna nagu kah ei kiskunud, siis oli lihtsaim söögitegemise viis "La Perlast" pitsa koju kaasa osta. Õieti ma ei mäletagi millal ma viimati kodus pitsat tarbisin. Ikka mitu head aastat tagasi.
Ja peale pitsat oli järg ühe uhiuue filmi käes, mis kandis nime "The Covenant" aga sellest juba järgmises postituses.
NB! Alljärgnev reklaam on aastast 2003, aegunud ja see pakkumine ei kehti. Seda firmatki pole enam olemas. See kõik tähendab, et sellel telefoninumbril ei tasu helistada :)
Eestis hakkab tasapisi tekkima ka nõndanimetatud gay-related reklaamindus. Ehk siis reklaamid mis on kas otseselt suunatud homoseksuaalsetele inimestele või mis kasutavad tähelepanuäratajana lihtsalt homoteemat ära. Ja ma ei räägi praegu väga spetsiifilistest kogukonnasisestest (geiklubide jne) reklaamidest vaid selliste firmade kampaaniatest, millede tooted on tegelikult mõeldud laiale tarbijaskonnale, sõltumata nende seksuaalsetest eelistustest. Üks esimesi (kui mitte kõige esimene?) otseselt gay'dele suunatud reklaambänner eestikeelses veebis oli 2003. aasta alguses nüüdseks pankrotistunud reisifirmal Wris Tours. Tõsi, siin oli tegu veel puhtakujulise nishimeedia reklaamiga, st. see bänner ilmus vist vaid Sven Vaher Gay Web'i lehel. Mujal reklaamis Wris end teistsuguste tekstidega.
Vist üsna samal ajaperioodil ilmusid Tallinna tänavatele ühte kohalikku finantsvahendusega tegelevat firmat reklaamivad hiiglaslikud kuulutused, milledest osad (näiteks Järve Selveri lähedal asunud) teatasid, et "Sinu poeg käib homoklubis, sinu raha mitte". Muidugi juhul kui sa oma raha nende kätte hoiule viisid. See, et mina isiklikult antud reklaamlause teise poole tõesuse koha pealt küll väga kindel ei oleks (eeldusel, et me räägime sinna firmasse investeeritud rahast), see on juba teine jutt.
Üks viimastest nutikalt läbi viidud geitemaatikaga flirtivast ja väga laiale publikule meelde jäänud reklaamidest oli kahtlemata Postimehe humoorikalt sümpaatne (ja nii mõndagi inimest ärritav) kampaania "Lähme kõik paraadile!" 2005. aasta suvest-sügisest.
Nii nad tasapisi on tulnud ja lisaks kodumaistele kommertsteadaannetele ulatuvad tänases päevas meieni muidugi ka paljude firmade ülemaailmsed kampaaniad. Paari päeva eest avastas aga mu kaasa, et internetti on vallutamas ka järjekordne kodumaine, sõna otseses mõttes lilla reklaam. Seekord on siis vähemalt www.neti.ee avalehe oma bänneriga hõivanud üks kodusisustamisega seotud kompanii.
Ma ei tea, mismoodi nende inimeste kõrvadevaheline mõttemasin töötab, kes leiavad, et selline "reklaam" on ilus, tore ja kasulik. Valuutavahetust reklaamima trellitatud ja ketistatud poolpaljas plasttibi? Möh??
Uh kuidas aeg lendab. Oliver Stone sai täna juba 60 aastaseks. Mees, kelle lavastajakontosse kuuluvad sellised filmimaailma lähiajaloo tippteosed nagu "Platoon", "Wall Street", "Born on the Fourth of July", "The Doors", "JFK", "Natural born killers" (film, mis mulle tegelikult endiselt oma jabura vägivalla pärast ei meeldi) ja minugipärast kasvõi viimaste aastate tööd "Alexander" ning "World Trade Center". Pluss produtsenditöö, siin-seal näitlemine ning kindlasti ei saa mainimata jätta ka ta tööd käsikirjameistrina, lisaks paljudele enda lavastatud linateostele on ta kirjutanud stsenaariumid näiteks ka sellistele filmidele nagu Alan Parker'i "Midnight express või Brian de Palma "Scarface". Õieti polegi siia midagi lisada, see aukartustäratav nimekiri võtab sõnatuks ning räägib ise enda eest...
|
OSCAR-2019
|
||
Muide, täpselt sama vanaks sai täna ka Tommy Lee Jones kes muuseas on lisaks Oliveri filmis mängimisele ("JFK") kuuldavasti ka ta väga hea sõber.
Mark Bingham. Mees, kes ametliku versiooni kohaselt oli 9/11 sündmuste ajal "neljandas" lennukis (United Airlines Flight 93 ehk siis seesama, mille väidetav rünnak Valgele Majale tänu vaprate lennureisijate ettevõtlikusele nurjus) patriootide eestvedajaks ning kelle kuvand muutub aasta-aastalt üha enam pühakule sobivaks. Arvatavasti paluks viie aasta pärast mõni USA piiskop paavstilt ta erandkorras õndsaks kuulutamist kui seal üht väikest probleemi poleks. Nimelt seda, et Mark juhtumisi ka gay oli.
Ei, tegelikult see ei ole iroonia. Ma olen täiesti valmis uskuma, et ta oligi igati tore ja vahva inimene ja üleüldse ei tohiks ma miskipidi viriseda kui geisid ülipositiivses valguses näidatakse aga miskipärast on mul üha enam selline tunne, et teda (või siis õieti küll mälestust temast) kasutatakse ametliku propagandamasina poolt julmalt ära. Tänavusel "juubeliaastal" igatahes tõrjuti juba aastaid vastamata küsimusi endiselt kõmiseva ja moosise mulaga Ameerika rahva patriotismist, edusammudest võitluses terrorismi vastu ja muu sellisega. Tõstes loomulikult eeskujudena esile ka üksikuid eriti suuri sangareid ja ka Mark Binghami teiste seas. Gay-Ameerika päris oma role model!
Sellest oli siis veel vähe, et Nip/Tuck niigi oma aeg-ajalt ekraanilt läbivilksatava homotemaatikaga padukristlikke televaatajaid vihastab, nüüd võetakse ka järjest kõvemaid prominente ette. Uuel, praegu vändataval hooajal hakkab muusikataeva hiidtäht Alanis Morissette lesbit mängima ja seda vähemalt kolmes seerias. Sellest, et kogu seep on niikuinii ühe openly gay mehe poolt kirjutatud, ei maksa enam rääkidagi. Lõppude lõpuks, kes siis Ameerika filmitööstuses seda ei oleks? :)
Tõtt-öelda lugesin ma selle järjekordse seebiooperi osa läbi ja olin üsna nõutu. Peaaegu kõigest sellest on ju juba räägitud ja mõnest asjast lausa mitu korda. Aga olgu. Kuna mulle tuli pähe, et ehk on Infopartisan (kelle järjekindlus antud teemal on muidugi tähelepanuväärne - ja ei, minul ei ole küll mitte midagi selle vastu kui see kestaks kasvõi järgmiste valimisteni ning sealt veel edasigi :) ) hakanud oma õiguste eest seista üritavate homoseksuaalsete inimeste seas nägema koondumist järjekordseks poliitiliseks jõuks (?) ning et segastel asjaoludel olen mina (kes ma pole küll iial kuulunud ühtegi parteisse ega isegi mitte homoorganisatsiooni) kuidagi sattunud selles arvamuste vahetuses eesliinile, siis, vastupidiselt oma elukaaslase antud nõule, kriban ikkagi paar sõna :)
Sildistamisest. Andestust muidugi aga ma tõesti ei teadnud, et ma peaks igale sõnale reageerima :) Ma ei vaeva juba ammu oma pead sellega, mida keegi minust arvab või kuidas keegi mind tituleerib ('homoekstremist' või 'Infosiss' - heh, need on lihtsalt kombinatsioonid kokkuleppelistest märkidest mida me tähtedeks kutsume aga ma jään muidugi põnevusega ootama järjekordset omadussõna) ja nende inimeste arvu, kelle arvamus mulle tõsiselt korda läheb, on võimalik ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Isand Laiapea pole kogu minu lugupidamise juures suutnud end vähemalt seni veel nende sekka võidelda.
Jah, kristdemmid on kindlasti paljudel teemadel sõna võtnud ja ma täiesti usun, et internetist on võimalik nende kohta nii mõndagi lugeda aga reaalsus on siiski see, et viimasel kolmel aastal satuvad nad tavainimese maailmapilti ehk nädalaks, tehes oma avalduse vahetult enne Pride'i. Kui me hakkaks siin vaidlema usuteemade üle, siis läheks see väga pikaks, igavaks ning lõppkokkuvõttes kindlasti ka mõttetuks ja hetkel ma eelistaks seda puhtpragmaatilistel kaalutlustel mitte teha. Miks meedia nende usujüngrite teisi toredaid seisukohti ei vaevu avaldama, seda mina ei tea. Need vähesed ajakirjanikud keda mul on au isiklikult tunda, pole vist küll kunagi ühtegi homo- või usuteemaga seostuvat artiklit kirjutanud nii et ma ei saa ka nende käest küsida.
Kuigi Jyrka muidugi liialdab (tavaliselt lapsed vanuses alates kuuendast eluaastast enam lasteaias ei käi), siis ometigi, mis on selles halba kui ka lasteaialaste küsimustele on vanemad/kasvatajad/õpetajad suutelised adekvaatselt vastama? Veebis on piisavalt homovastaste hala stiilis "Aga mida ma oma lapsele ütlen kui see küsib, et miks need kaks onu musitavad?" ja kui siis keegi annab neutraalse tooniga vastused neile ette, siis jälle ei olda rahul... Ma tahaks neilt inimestelt küsida, et kas te näiteks oma laste teatud beebiteemalistele küsimustele vastates räägite neile ikka veel traditsioonilisi muinasjutte kurgedest ja kapsalehtedest? Mida te vastate oma lapsele kui ta küsib, et miks vastutulnud onul on mustjaspruun nahk ning miks trammi ootaval tädil on naljakalt pilukil silmad? Või et miks teised lapsed lasteaias võtavad pudrulusika paremasse kätte kui tema ometi hoiab oma lusikat õige, see tähendab vasaku käega?
Ja "et nad [lapsed] lasteaias homosi ei peksaks?"??? Vabandust, aga see on juba ülitotter küsimus. Minu meelest peaks olema iseenesestmõistetav, et jah, juba lasteaiast peale tuleks lastele õpetada austavat ning vägivallatut suhtumist seaduskuulekatesse kaaskodanikesse.
Lapsendamine. Niipalju kui ma seda temaatikat jälginud olen, on vist küll kogu aeg räägitud lapsendamisest kui ühtsest mõistest. Ja vastuseks oponentide küsimusele "Miks seda vaja on?", on toodud ülimalt elulisi ja konkreetseid näiteid sellest, miks eelkõige oleks seda võimalust vaja kooselavatel samasoolistel peredel ühe või teise partneri bioloogilis(t)ele järeltulija(te)le sotsiaalsete, majanduslike jne garantiide andmiseks. Sellised lastega pered oma igapäevaste olmeprobleemidega on tänases Eestis reaalsus, nad elavad siinsamas meie kõigi kõrval ja jutt ei ole siin kümnekonnast perekonnast. Aga kui ka oleks, siis isegi neile kümnekonnale perele peaks riik tagama teiste peredega võrdsed tingimused. Mis aga nn. lastekodust lapsendamisse puutub, siis sellel teemal on paanika minu meelest küll asjatu, sest see sõel, millega lapsendada sooviv pere läbi sõelutakse, on ikka väga tihe. Ja asjaolu, kas pere puhul on tegemist sama- või erisooliste inimeste liiduga, ei oma sel juhul ju mingit tähtsust, "sõelumine" oleks ikka ühesugune. Või ei, pigem saaks homoperel "tänu" otsustajate eelarvamusele selline lastekodust lapsendamine olema ikka oluliselt keerulisem.
Ning lõpuks veel ühe küsimuse parafraseering. Infopartisan, kas näiteks ka laulupidusid korraldatakse "üksnes iseenese tähelepanuvajaduse rahuldamiseks, meediasse pääsemiseks ja rahvale meelde jäämiseks"? Ok, see on mõneti provokatiivne ning paljusid ärritusest tagajalgadele ajav võrdlus aga küsimuste analoogia on silmnähtav.
Tasub ainult korraks kodust ära minna kui japsid kasutavad võimalust ning ujutavad postkasti üle omakeelse spämmiga. Nädalalõpu uudseviljaks oli sadakond e-maili millega mu Thunderbird ei osanud midagi muud pihta hakata kui neid hieroglüüfe esitada lugematute küsimärkide ja ruudukestena. Kahju muidugi, sest nüüd ma ei saanudki teada, et kindlasti on ka Jaapanis saada suurepäraseid medikamente rindade suurendamiseks ning et nende ülisoodsa hinnaga Rolexid on maailma parimad. Milline raiskamine!
Ivar kirjutas nädalapäevad tagasi oma blogis arvamise Presidendi- või preskuralli ning täna leidsin Pronto lehelt ka seda illustreeriva materjali.
Tõesti võimalik, et see on psühhoterror nagu Arnold seda nimetab aga viimastel nädalatel Eesti poliitikas toimunu on see-eest täielik pornograafiline sadism.
Augusti lõpus peeti maailma "homopealinnas" Amsterdamis järjekordne temaatiline üritus, seekord siis Mr. Gay Europe 2006. Seitsmeteistkümne osavõtja seast jõudsid finaalikolmikusse (vasakpoolsel pildil vasakult paremale) kaunismehed Rootsist, Ungarist ja Iirimaalt, võitjaks krooniti neist keskmine, 29-aastane Nándor Gyöngyösi.
Et Eestist seal kedagi polnud (samas padukatoliiklikust Leedust oli...) siis seetõttu sai patriotismi kõrvale jätta ning isiklikuks lemmikuks tunnistada hoopis nunnu bulgaarlase, rahvahääletuse kolmanda koha mehe ja parempoolsel pildil poseeriva Vassil Nikolov'i :)
Jumal hoidku! Eestimaad, meid kõiki ja nii edasi. See verbaalne okse mida Reiljani Villu suust välja ajab, on nüüd küll juba üle igasuguste piiride läinud. Ehk parafraseerides üht anonüümseks jääda soovivat välisministeeriumi töötajat: "Kui mul enne oli temast veel mingisugunegi (ja üsna halb) arvamus, siis nüüd ei ole mul tast enam üldse mingit arvamust."
Villu Reiljan intervjuus "Postimehele": "Ühiskonna ühendajana on Rüütel teinud tööd, mida Lennart Meri ei olnud iial võimeline tegema ja Ilvesel pole lootustki."
WTF? Mis kuradi ühiskonna ühendaja see Villukese käpiknukk, kellele veel suhteliselt hiljuti "ei tulnud pähegi" iseseisvunud Eestit "sotsialistlikult arenguteelt kõrvale kallutada" (allikas: hästi peidus olnud videokaadrid Moskvast), veel on???
Tegelikult peaks sobilike kandidaatide puudusel järgmiseks perioodiks presidendi koha üldse vakantseks jätma. Sellest ei juhtuks siin täielises ja rippuvas aktsiaseltsis "Eesti Vabariik" mitte midagi, enamus nimetet firmale kuuluvaid orje ei paneks ühe deklaratiivse riigionukese puudumist isegi tähele.
|
OSCAR-2019
|
||
Berli on külalislahke linn, kus leidub hotelle igale maitsele. Kui sinu sihtkoht on Berli, ootab sind Hotels.com saidil 23 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 20%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 5 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Berli ja selle lähipiirkond pakub.
Hotellid Boonarga – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Boonarga, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Boonarga hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
Poliitilised eeldused Eesti rahvusväe loomiseks avas 1917. aastal Venemaal toimunud Veebruarirevolutsioon. Tänu kiirele ja energilisele asjaajamisele said eesti liidrid 1917. aasta aprillis loa eesti päritoluga sõjaväelaste koondamiseks kodumaale. Kui Venemaa keskvõim seoses bolševike riigipöördega 1917. aasta novembris kokku kukkus, otsustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee koondada üksikud rahvusväeosad Eesti Diviisiks, mille ülemaks valiti suurte juhtimiskogemustega alampolkovnik Johan Laidoner. Veebruariks 1918 oli diviisi koondunud 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit.
24. veebruaril 1918 kuulutas Eesti Päästekomitee seadusliku rahvaesinduse – Maapäeva – nimel Eesti iseseisvaks vabariigiks. Samal päeval tegevust alustanud Eesti Ajutises Valitsuses oli sõjaministriks polkovnik Andres Larka. 1918. aasta veebruaris algas Saksa okupatsioon. Siiski loodi sel ajal rahvuslikud vormitunnused ning töötati välja esialgne emakeelne militaarterminoloogia. 1918. aasta suvel sai Eesti liidritele selgeks, et Saksamaa ei suuda sõda võita. Saksa okupatsiooni langemisel tähendanuks see automaatselt Nõukogude Venemaa agressiooni. Et sakslased ei lubanud organiseerida mingeid kohalikke relvaüksusi peale 3000-mehelise Tallinna Omakaitse, otsustati organiseeruda põranda all. Kindralid Larka ja Ernst Põdder töötasid välja Eesti Kaitse Liidu põhikirja. Novembriks 1918 oli Kaitseliidus kindral Põdderi komando all 5000 meest, kes omasid ka relvastust.
11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Ajutine Valitsus. Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis nii sõjaväe kui ka politsei ja piirivalve funktsioone. Nõukogude punaarmee kallaletungi hetkel 28. novembril oli Kaitseliidus 14 500 meest, kelle käsutuses oli mitmesüsteemilisi vintpüsse vähese laskemoonaga ja mõnikümmend kuulipildujat.
12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Eesti Diviisi Staap kindral Larka juhtimisel. Peaminister Konstantin Päts võttis 26. novembril enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks. Sõjaväe organisatsiooniliseks vormiks määrati algul üks diviis, mille ülemaks nimetati kindral Tõnisson. 16. novembril kuulutati välja kutseliste sõjaväelaste kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 29. novembril, päev pärast punaväe rünnakut Narvale, kuulutati kogu riigis välja sundmobilisatsioon.
16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest Saksa keisririigi armeega. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri Narvas[1].
Eesti rahvaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti[2], sealhulgas Tartu.
Jaanuari alguseks 1919 tõi lahingutegevusega paralleelselt toimuv mobilisatsioon kokku 13 000 meest, 16. jaanuarist reorganiseeriti sõja algses moodustatud 2-pataljonilised jalaväepolgud 3-pataljonilisteks. 1919. aasta veebruaris ületati sõjaväe isikkoosseisu arvuga 30 000 piir. 19. jaanuaril vabastati Narva ja jaanuari lõpus jõuti Eesti-Läti etnograafilisele piirile. Jaanuari alguses alanud edukas vastupealetung võimaldas algul eduka vastase peatada ja Punaarmee ja eestlaste kommunistlikud kütipolgud Eesti Vabariigi esimeseks aastapäevaks, 24. veebruariks 1919 Eesti piiridest välja ajada.
Otsustav osa oli siin ümberkorraldatud sõjavägede kõrgemal juhtimisel, 23. detsembril 1918 nimetati laiade võimupiiridega Sõjavägede Ülemjuhatajaks kindralstaabi polkovnik Johan Laidoner, kelle tööorganina loodi 23. veebruaril 1919 Ülemjuhataja Staap eesotsas kindralstaabi polkovniku Jaan Sootsiga.
Rinde paindlikumaks juhtimiseks moodustas ülemjuhataja 24. detsembril 1918 Lõuna-Eestis 2. Diviisi polkovnik Viktor Puskari juhtimisel. Manööversõjas kandvat osa etendanud soomusrongid koondati 20. veebruaril 1919 omaette Soomusrongide Divisjoniks, kapten Karl Partsi juhtimisel. Eesti-Läti piiril asuvad väed allutati 27. märtsil moodustatud 3. Diviisi juhatusele eesotsas kindral Ernst Põdderiga.
Eesti vägede väljajõudmisel Põhja-Lätisse algas 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Sõja tulemusel taastati Läti Ajutise Valitsuse kontroll Läti territooriumi üle ning kindlustati Läti iseseisvus.
Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Sõjaväe vahetu reservi moodustasid 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Kaitseliidus tervikuna oli üle 100 000 mehe.
Võiduka Vabadussõja Venemaaga lõpetas 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu, millega Vene NFSV tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile. Vabadussõda nõudis ohvriks 5000 eesti sõjaväelase elu.
Eesti ei olnud Vabadussõjas üksi. Materiaalset abi saabus Inglismaalt, Prantsusmaalt, USA-st, Soomest, Taanist ja mujalt. Tähtis roll oli Briti laevastikul, mis julgestas meie ranniku, ning kolmel ja poolel tuhandel Soome vabatahtlikul. Moraalseks toeks olid sajad vabatahtlikud Taanist ja Rootsist.
Pärast Vabadussõda säilis Eesti riigikaitse struktuur laias laastus muutmatuna, seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. 1920. aastal viidi läbi Vabadussõja jooksul sundmobilisatsiooni tulemusel moodustatud rahvaväe demobilisatsioon, kaitsevägi vähenes 74 769 mehelt 18 871-le. 1920. aasta märtsis kaotati Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht ning sõjaväe kõrgem juht oli sõjaminister (kes võis olla ka tsiviilisik), kellele Vabariigi valitsus määras abi kõrgemate sõjaväelaste hulgast. Ülemjuhataja staabi asemele asutati Sõjavägede Staap, mille koosseisus oli kindralstaabi valitsus (1924. aastast kindralstaap) ja korraldusvalitsus. 1926. aastal sõjavägede staap likvideeriti, valitsused jäid alles.
Aastatel 1920–1921 vähendati sõjaväe koosseis 12 pataljonini kuue (hiljem viie) polgu alluvuses. 3. diviis likvideeriti, väeosad jagati 1. ja 2. diviisi vahel. Soomusrongide diviis reorganiseeriti Soomusrongide Brigaadiks. Suurtükiväepolkudest tehti divisjonid, ratsavägi reorganiseeriti üheks ratsapolguks. Lennuväesalkadest moodustati lennurood, mis 1921. aastal nimetati lennuväeks.
1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.
1923. aastal lühendati ka kaitseväe teenistusaja kestus seniselt 2 aastalt 1,5 aastani; sõjaväeosade korralduses aga jagati soomusrongide brigaad kaheks rügemendiks ja formeeriti Auto-Tankide Divisjon. 1924. aastal muudeti suurtükiväerügemendid suurtükigruppideks (divisjonideks), inseneripataljon jaotati side- ja pioneeripataljoniks. Jalaväerügementide arv kasvas 7-ni, lennuväes moodustati lennuväerügement. Moodustati Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap, millele allutati Tallinna garnisoni väeosad sh. lennuvägi.
Sõjavägede Staabi ülem ja sõjaminister Nikolai Reek viis Eesti sõjaväe väljaõppe kooskõlla Euroopa põhimõtetega. Esimese Läänemere-äärse taasiseseisvunud riigina rajas Eesti juba 1921. aastal oma Kõrgema Sõjakooli. 1923. aastal koondati kõik militaarsed õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste nime all organisatsiooniliseks tervikuks.
1928. aastal kehtestati "Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega"[3], mis määratles kaitseväe rahuaegse organisatsiooni. Eestis kehtestati üheaastane ajateenistus, üleminekuga üheaastasele teenistusele alustati ka sõjalise algõpetuse sisseseadmist koolides ja lõpuks ka ülikoolides. Ajateenistuse aja vähendamisega kaasnes ka sõjaväeteenistuses olevate ajateenijate arv kolmandiku võrra, mis tingis ka vajaduse vähendada väeosade isikkoosseise ja vähendada väeosade suurusi.
keskjuhatus ühes tema juures olevate varustus- ja sanitaarasutustega. Keskjuhatusse kuulusid: sõjaminister, sõjaministri abi ja järgmised keskasutused: 1) sõjavägede staap; 2) varustusvalitsus; 3) sõjaväe tervishoiuvalitsus; 4) sõjaringkonnakohus; 5) sõjaprokuratuur ja 6) laske-, suurtükiväe-, ratsaväe- ja inseneriväe inspektuur;
kohapealsed väeosade ja -üksuste juhatused (1., 2., 3. diviisi ülemad, merejõudude juhataja ja õhukaitseülem) ühes nende juures olevate varustus- ja sanitaarasutustega; Alalise kaitseväe kohapealse juhtimise ja valitsemise hõlbustamiseks jagunes Vabariigi maa-ala kolme diviisi rajooni: l) 1. diviisi rajoon (Viru- ja Järvamaa); 2) 2. diviisi rajoon (Tartu-, Valga-, Võru- ja Petserimaa); 3) 3. diviisi rajoon (Harju-, Lääne-, Pärnu-, Viljandi- ja Saaremaa). Diviisidesse kuulusid kõik nende rajoonides asunud olevad üksused ja asutused, välja arvatud keskjuhatus ja tema juurde kuulunud asutused, merevägi ühes merekindlustega, õppeasutused ja sõjaministri korraldusel õhukaitseks määratud või selleks eriliselt moodustatud üksused.
väeliikide üksused: a) jalaväe üksused, b) väli-suurtükiväe üksused, c) ratsaväe üksused, d) lennuväe- ja teised õhukaitse üksused, e) soomusväe üksused, f) inseneriväe üksused, g) mereväe- ja merekindluste üksused.
kaitseväeasutused: a) õppeasutused, b) alalise kaitseväe komplekteerimise ning tagavaraväe arvestamise asutused, c) karistusasutused.
Jalaväeosadeks olid: rügemendid, üksikud jalaväepataljonid ja vahiteenistusüksused. Jalaväe rügemendi koosseisus oli staap, kolm pataljoni, sidekomando, pioneerkomando, suusk-jalgratturkomando, ratsakomando ja töökompanii. Jalaväepataljonis oli kolm laskurkompaniid, milles kolm rühma ja üks viiest rühmast koosnev kuulipildurkompanii. Üksikus jalaväepataljonis oli staap, kolm kompaniid, siderühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Kompaniis oli kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm.
Välisuurtükivägi oli koondatud A, B ja C tüübilistesse gruppidesse. A tüübilises suurtükiväegrupis (1. ja 3.) on staap, spetsialistide komando, kaks kerge kahuri-, üks kerge haubitsa- ja üks raske kahuri-või haubitsapatarei ning igas patareis on kaks rühma. B tüübilises suurtükiväegrupis on staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis on kolm rühma, igas raskes patareis on kaks või kolm rühma. C tüübilises suurtükiväegrupis on staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis on kolm rühma.
Ratsavägi oli koondatud rügementidesse: rügemendis oli staap, kaks ”A” ja kaks ”B” tüübilist eskadroni, milles kolm rühma, kuulipildureskadron, milles kolm rühma, suusk-jalgratturkomando, tehnikakomando, tööeskadron ja orkester.
Lennuvägi oli koondatud rügementidesse: lennuväerügemendid jagunesid divisjonideks, divisjon eskadrillideks ja eskadrill rühmadeks. Lennuväerügemendis olid veel: 1) staap, 2) lennukool, mis koosnes klassidest erialade õpetamiseks ja õppeeskadrillist, 3) lennubaas, millesse kuulus aviotöökoda ning lennubaasi komando ja aerodroomid.
Soomusvägi oli koondatud soomusrongi-rügementidesse (1. ja 2.) ja Auto-Tanki rügementi. Soomusrongi-rügemendis on staap, kaks soomusrongi (tüüp A ja B), tehnikakompanii, töökomando ja park. A tüübilisel soomusrongil oli patarei, üks kaherühmaline kuulipildurkompanii ja üks kolmerühmaline dessantkompanii. B tüübilisel rongil oli patarei, üks kaherühmaline kuulipildurkompanii ja üks kaherühmaline dessantkompanii. Tehnikakompaii koosnes kolmest rühmast. Auto-tankide-rügemendis oli staap, üks kolmerühmaline õppekompanii, üks neljarühmaline kerge tankikompanii, üks raske tanki-rühm, kaks kolmerühmalist soomusautokompaniid, üks autokompanii, tagavara park-ladu ja töökojad.
Insenerivägi oli koondatud pioneer- ja sidepataljonidesse. Pioneerpataljonis oli staap, õppekompanii ühes õppetöökodadega, kaks kolmerühmalist pioneerkompaniid, üks kaherühmaline raudtee-kompanii, üks kaherühmaline G-kompanii, helgiheitjakomando ja töökomando. Sidepataljonis oli staap, õppekompanii ühes õppetöökodadega, kaks kolmerühmalist ja üks neljarühmaline sidekompanii, tuvibaas ja töökomando.
Merevägi koos merekindlustega oli koondatud järgmistesse üksustesse: l) merejõudude staap; 2) merelaevastiku divisjon; 3) Peipsi laevastiku divisjon; 4) merekindlused; 5) merejõudude baas. Merejõudude staabi juure kuulusid: 1) mereside, 2) mereväeekipaaž, milles üks kolmerühmaline õppurkompanii ja üks töökompanii, 3) sõjasadam ja 4) majandusosakond. Merejõudude baasi juures oli: 1) laevade varustusladu; 2) relvastusladu ja miini-torpeedo-töökoda. Merelaevastiku ja Peipsi laevastiku divisjon koosnes kumbki staabist ja sõjalaevadest. Merekindlused koosnesid staabist, õppekompaniist ja komandantuuridest (Aegna, Naissaare, Suuropi). Komandantuurides olid staap, komandod ja rannapatareid.
Eesti riigikaitse nurgakiviks oli territoriaalkaitse printsiip, mida rakendati jõuliselt alates 1934. aastast, mil taas astus ülemjuhatajana ametisse suurte kogemustega kindral Johan Laidoner.
1930. aastal reorganiseeriti õhukaitse eraldi juhatuse alluvusse, kuhu kuulusid 3 lennuväedivisjoni ja õhutõrjesuurtükiväe grupp. Merekaitse allus Merejõudude Juhatajale ja sisaldas nii võimsaid rannakindlusi kui ka neid abistavat laevastikku, mille uhkuseks oli kaks Inglismaalt ostetud miiniveeskajat allveelaeva.
Teise maailmasõja eelõhtul oli Eesti sõjaväes 1500 ohvitseri ja 2400 kaadriallohvitseri ning 12 000 ajateenijat. Väljaõpetatud reserv küündis 147 000 meheni, kellest 43 000 olid kaitseliitlastena pidevas treeningus. Seda oli piisavalt, et täita mobilisatsiooniplaani, mis nägi ette 6500 ohvitseri, 15 000 allohvitseri ja 80 000 sõduri mobiliseerimist. Armee oli piisavalt varustatud käsirelvadega, varudes oli 3500 kuulipildujat ja 500 püstolkuulipildujat, mida Eesti tootis ise. Koos mobilisatsioonivarudega oli Eestil 250 suurtükki, ligemale 50 tankitõrje- ja 25 õhutõrjekahurit koos vajaliku laskemoonaga.
Pikemalt artiklis Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)., Eesti merevägi, Eesti sõjaministrid
Nõukogude okupatsioon 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Eesti vahel vastastikuse abistamise pakt, mille alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid 25 000 nõukogude sõjaväelasele (esialgne soov 35 000). Eesti Kaitseväes oli samal ajal ligikaudu 15 000 sõjaväelast.
15. mail 1940 sõlmiti Moskvas täiendav leping, mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle Paldiski linn, 3 saart ja 100 muud objekti. Lisaks lubati Eestisse tuua veel 12 diviisi.
14. juunil 1940 alustas NSV Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi, 16. juunil 1940 kell 14.30 esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendava Nõukogude väekontingendi riiki laskmist ja uue valitsuse moodustamist, 17. juunil 1940 kell 5.00 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri. Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid 6 laskurdiviisi, üks tankibrigaad, lennuväe- ning mereväeüksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni.
Pärast Eesti NSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 6. augustil 1940 andis 17. augustil 1940 Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar Semjon Timošenko direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. 29. augustil 1940 võttis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse "Eesti Rahvavägi ümber kujundada Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks, andes tema üle Balti erisõjaväeringkonna vägede koosseisu." Eesti sõjavägi kujundati Punaarmee 22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks.
Juunis 1941 saadeti korpus Värska õppelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti Norilski vangilaagrisse. Korpuse juhtkonna liikmed olid juba varem täienduskursuste sildi all Venemaale viidud, kus neist enamik samuti vangistati[4].[5],[6],[7],[8].
Olude sunnil sõdisid eestimaalased Saksa Wehrmachti, Relva SSi või Soome või Nõukogude Punaarmee mundris. Pärast seda, kui sügisel 1944. asendus Saksa Kolmanda Riigi okupatsioon Nõukogude okupatsiooniga, hajusid sajad eestlased metsadesse ja jätkasid sissisõja taktikaga vastupanu. Alles 1950. aastatel suutsid Nõukogude okupatsioonivõimud massterrori abil murda metsavendade vastupanu, kasutades selleks vastupanuliikumise (metsavendluse) toetusbaasi – maaelanike massideporteerimist ja NKVD hävitusagente ning sõjalisi operatsioone.
Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 algas Eesti relvajõu taastamine nagu 1918. aastalgi Kaitseliidust, mis rahvaalgatuse korras 17. veebruaril 1990 ellu äratati. 4. septembril 1991 taastati Kaitseliit ka juriidiliselt ning arvati 28. aprillil 1992 Eesti kaitsejõudude koosseisu. 3. septembril 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse üldisest kaitseväeteenistuse kohustusest ja 31. oktoobril algas kaitseväe loomine Peastaabi kui operatiivjuhtimise organi formeerimisest toonase koloneli Ants Laaneotsa juhtimisel.
13. aprillil 1992 loodi kaitsepoliitika kõrgeima organina Kaitseministeerium, esimeseks kaitseministriks sai Ülo Uluots. Eesti kaitseväe taastamine on toimunud Vabadussõja ja sõjaeelse kaitseväe traditsioonide alusel. 27. juulil 1992 sai kolonel Ants Laaneots Kaitsejõudude Peastaabi ülemaks ning 4. mail 1993 kinnitas riigikogu kaitseväe juhatajaks Ameerika Ühendriikide maaväe erukoloneli Aleksander Einselni. 13. aprillil 1994 taasloodi õhuväe ja mereväe staabid.
Põhja Kaitseringkonna (vastutusala on Harju maakond, Ida-Viru maakond, Järva maakond, Lääne-Viru maakond ja Rapla maakond) ülem, staap paiknemisega Rakveres;
Lõuna Kaitseringkonna (vastutusala on Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond) ülem, staap paiknemisega Tartus;
Lääne-Saarte Erikaitsepiirkonna (vastutusala on Hiiu maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond ja Saare maakond) ülem, staap paiknemisega Pärnus;
Pikemalt artiklis Eesti riigikaitse., Kaitseministeerium, Kaitseväe Peastaap, Eesti kaitsejõud, Eesti kaitsevägi, Kaitseliit
↑ «Kaitseväe struktuur ja paiknemine». Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määrus nr. 92, Riigi Teataja I 1997, 37, 574
↑ Kaitseväe struktuuri ja paiknemise kinnitamine , Vabariigi Valitsus määrus. Vastu võetud 13.03.1998 nr 51
↑ Kaitseringkondade moodustamine ja nende staapide formeerimine, Vabariigi Valitsuse korraldus, Vastu võetud 13.03.1998 nr 198
Käsud Wabariigi sõjawägedele: 1919 nr. 1-302: 24. veebr-31. detsember.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR.
Käsud Wabariigi sõjawägedele: 1924 nr. 2034-2053: 7. jaanuar-25. jaanuar ja 31. jaanuar-30. detsember nr. 2054-2565.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR.
|
OSCAR-2019
|
||
Aitäh kõigile, kes andsid tagasisidet ning oma hinnanguid! Kõige suurema kummarduse on ära teeninud testijad Aimi Jõesalu, Kairi Mustjatse ja Anne Krull, kes saavad endale ka HITSA poolt väärikad meened.
Kõik testimiseks avatud keskkonnad leiab https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/rahvusvaheline-koostoo/etwinning/etwinningu-suvekool">siit>>
Õpilaste käes on keskkond intuitiivne ja nad saavad väga edukalt hakkama! Selle keskkonna puhul meeldib just interaktiivsus - õpilane saab esitada küsimusi ja õpetaja saab ise küsida õpilastelt. Kõigil on võimalik lisada videosid ning teha enda loodud PowerPointi ja Google Drive-i esitlusi veebipõhiseks. Ühtlasi on sinna vahele võimalik ka erinevaid küsimusi ja küsimustikke lisada. Kahjuks ei saa küll testides ära märkida õigeid vastuseid.
Üks õpetaja kirjutas: „Lasin õpilastel katsetada täiesti iseseisvalt (näitasin ainult lehekülje kätte) 3 minuti jooksul (aja võtsin täiesti suvalise) ja olin neile valmis ette näitama, kuidas midagi teha saab. Hetkeks oli suurem osa klassist segaduses, kuid kui kaks esimest hakkasid katsetama (koheselt), siis arusaam, mida selles keskkonnas saab teha, levis üle klassi ning kogu klass tegeles ilma minu suurema juhendamiseta oma tegelase loomisega. Ühe tunni jooksul jõudsid kõik 20 õpilast luua kaks erinevat tegelast, laadida alla ning salvestada oma kausta. Kiiremad proovisid ka gifi. 2. klass ei lasknud ennast segada sellest, et keskkond on inglise keeles.“
Teisedki õpetajad nõustusid, et tegemist on mängulise ja põneva keskkonnaga: „kui väärtused paigas, siis on hea visuaalselt näha, kuidas toimub millegi liikumine kas mööda x-või y-telge.“
2. klassi õpilaste arvamused olid valdavalt väga positiivsed: lahe, äge, mulle meeldis, lihtsalt vinge, äge oli teha inimest, tore, hea, õpetlik, ilus. Kuid mõnede õpilaste poolt mainiti ka, et keskkond oli natuke raske, väga raske või liiga raske.
Universaalne ja haridustasemete ülene platvorm, mille abil võimalik õpetajal küsida küsimus, jagada esitlusi, anda tagasisidet ja õpilasi hinnata.
Üks Spirali tugevusi on tema kiirus – tegutsemiseks ei pea õpilased viitma pikka aega konto loomiseks vms. Nad saavad haarata nutiseadme (Android, iOS) või teha keskkonna lahti veebis ja alustada kohe tegevusega. Keskkond sobib hästi koostöiseks õppimiseks ja ideede jagamiseks. Tagasisidet võimalik anda nii klassile kui õpilastele individuaalselt. Õpilased saavad reaalajas kommenteerida ja vastata küsimustele, teadmiste taseme kontrolli võimalik teha nii individuaalsel kui klassitasandil.
Spiral on lihtne töövahend, kuid võimaldab luua ka keerulisemat sisu. Näiteks interaktiivsete harjutustega videotunde, mis võimaldab videole lisada infot ja kontrollküsimusi.
Juhend ise on keskkonda testinud õpetajate arvates kehva. Täpsemalt on keskkonda aga tutvustanud ka Pirje Jürgens oma blogi sissekandes.
Selle keskkonna puhul meeldis õpetajatele, et nad said selle abiga lapsed lõbusalt liikuma ja nad nautisid seda nii tunnis kui vahetunnis. Videod on jagatud teemade järgi ja neid on lihtne leida. Keskkond on hästi korraldatud ja midagi häirivat ei tähendatudki. Saab valida erinevaid liikumisviise video järgi; tantsida, võimelda, virtuaalselt kaasa teha jooksuvõistlusel, koos liikumisega õppida selgeks nurkade suurused, mõisted- suurem, väiksem, võrdne, videod rahunemiseks, mälu treenimiseks, keele õppimiseks jne.
Iga õpetaja leiab siit oma klassile sobiva tegevuse ja ka õpilased saavad ise vahetunnis otsida sobivaid videosid ja nende järgi lustida. Kindlasti leiab siit veel palju avastamisrõõmu ja GoNoodle keskkonda tasub uurida ja katsetada.
Keskkond on küll võõrkeelne, aga õpetajate hinnangul ei ole see siin keskkonnas takistuseks. Keeleoskaja jaoks on muidugi rohkem võimalusi. Esimesele klassile see keskkond väga meeldis (eriti poistele), vahetunnid veetsid paljud õpilased video järgi tegutsemas.
Erinevad võimalused koostada erinevaid infograafikaid, esitlusi, e-raamatuid jne. Õpilased saavad valdavalt väga lihtsalt hakkama. Tasuta variandis kahjuks vaid viis disaini.
Lihtne, ülevaatlik ja võimalus esitada klassiruumis reaalajas küsimusi. Õpilased näevad teiste küsimusi ja probleeme ning saavad anda küsimusele ka oma hääle. Siiski tuleb valmis olla, et küsimuste esitamise asemele ei suuda mõned õpilased vastu panna ja asuvad siiski tegelema kaasõpilaste naerutamisega. Sobib väga hästi konverentsidele ja ühekordsetele õpisündmustele.
Väga paljudes ainetes kasutamist väärt - lihtne, ülevaatlik, mitmekülgne ja kaasav keskkond. Sobib õpetajale igasuguste teemade käsitlemiseks esitluse vormi toetajana – eriti sündmuste, traditsioonide ja kuulsuste eluloode kajastamise juures.
Veebipõhine võimalus võõrkeelte õppimiseks. Keskkonnast on HITSA kirjutanud juba 2013. aastal. Duolingo on sellest ajast läbi mitmete arenduste tehtud interaktiivsemaks ja kasutajasõbralikumaks.
Keskkonda saab tasuta kasutada ja õppimine käib mugavalt, mänguliselt ning motiveeriva süsteemiga. Lisaks nutiseadmes kasutamisele on võimalus ka veebiversioonis lugemist, kirjutamist, kuulamist, rääkimist väga paljudes keeltes arendada. Keeleõpetajad peavad keskkonna poolt kasutatavat metoodikat efektiivseks viisiks kuidas keelt õppida.
Ainukeseks kasutamist takistavaks asjaoluks on, et keskkond ei ole eesti keeles veel saadaval ja mistahes õpitavat keelt on vaja omandada läbi inglise vm keele. Testinud õpetajad tõdesid, et sellele vaatamata meeldis keskkond väga paljudele nende õpilastele ja mitmed jäidki seda kasutama.
|
OSCAR-2019
|
||
Enne seaduse vastuvõtmist kõnet pidades kordasin veel kord üle uue seaduse vajaduse ning kasud. Pikemalt saab lugeda siit: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=isikusonavotudpaevakord&isikId=13924&paevakordId=3352&istungId=631
Neljapäeval alustasime fraktsiooni koosolekult lauluprooviga. Kuna Jõuluvana oli Riigikokku tulemas siis tegime paar kiiret kooslaulmise harjutust ning koorilaulukogemusega fraktsioonikaaslaste sõnul tuli välja küll. Koosolekuruumis ootas igaühte meist omanimeline piparkook, meie tublide nõunike kätetöö.
(Piparkoogist tundis rõõmu ka mu poeg, kes koogikese õhtul koos sõbraga lasteaia jõulupeol ära sõi. Tükike jagus mulle ja abikaasalegi)
Suures saalis saime peale seaduste vastuvõtmist kuulda Ene Ergma sissejuhatavat kõnet ning seejärel Jõuluvana sõnavõttu. Temal jagus nalja ja mõnel puhul ka väikest norimist igale erakonnale. Iga fraktsioon oli pingutanud oma esinemist ette valmistades. Kes luges luuletust, kes pidas niisama kõnet. Meie laul tuli päris hästi välja. Kingiks saime Zippo tulemasina. Kuna rasked ajad, siis ilma bensiinita, aga see-eest pronksikarva, kaunistatud ornamendi ning sõnadega Moscow Art… Kõik tähendused tuleb endal juurde mõelda.
Reedel pidasid Järvamaa ja Põltsamaa noored reformikad Paides aastalõpupidu. Juhatasime koos Paide PKO juhi Tarmo Alt´iga peo sisse. Rääkisin muuhulgas sellest, et oma noore puhul ei määra mitte elukoht vaid enda aktiivsus. Tahe õppida ning valmisolek teha uusi ja huvitavaid asju on tähtis. Hea oli näiteks tuua noore reformika Margret Järve tehtud film (peaosades Margret Järv, Kerrtu Jõgiste ja Erika Vaher) „ Kuidas ma talle ütlen, et olen rase“, mida on Kanal 2 Reporter tutvustanud ning on leidnud netis palju vaatajaid. Vaata: http://www.reporter.ee/2008/02/20/eesti-esimene-toeline-tibikomoodia-kuidas-ma-talle-utlen-et-olen-rase/
Reede õhtul toimus sooja põrandaga Paide Püha Risti kirikus traditsiooniline kontsert Kingitus linnarahvale. Enne kontserdi algust said linnapoolsed autasud kätte Marje Tänav, Tiia Tamm, Taimi Ainjärv, Gerli Marmor ja Enn Sõmer.Kõik nad on erinevates valdkondades tublidust üles näidanud. Kontsert oli hea, kirik rahvast täis. Soe kirik muutub veelgi kaunimaks kontserdipaigaks, kui niiskuse väljasaamise järel seest remont ära teha. Ühiste jõupingutustega saame sellegi tehtud.
Vaadates teisipäeva õhtust telesaadet Vabariigi kodanikud ei saa kuidagi tekkinud emotsioone enda teada jätta. Kuidas Riigikogu töö ikkagi käib või käima peaks?
Kõigepealt tuleb ära õiendada üks levinud valeväide Andrus Ansipi väljaütlemise kohta 2007 aastal Riigikogu saalis. Tavapäraselt oli peaminister eelnevalt Reformierakonna fraktsiooni nõupidamisel ja toimus elav mõttevahetus. Muuhulgas viskas Andrus nalja, et „ärge siis saalis liiga palju küsige, jätke aega ka opositsiooni jaoks“. Kes naeris, kes muigas, kõik said naljast aru. Kui aga Ansip saalis Keit Pentuse küsimuse peale naerusuiselt kostis, et „leppisime ju kokku, et me ise ei küsi“ siis reformierakondlaste jaoks oli tegemist juba kuuldud naljaga. Teised saadikud aga naljast aru ei saanud või tahtnudki saada. Nüüd on aga sellest ebaõnnestunud naljast tekkinud suur müüt keelust oma ministrite käest küsida või lausa hirmust erakonna juhi ees. Tegelikkuses juhtus peale seda just vastupidi, Riigikogu liikmed ütlesid peaministrile, et ära enam selliseid nalju tee, sest inimesed valdavalt ei saa neist aru.
Parlamendis suudetakse kokku leppida ja otsustada – osa inimestest arvab, et see on halb. Parlamendis ei suudeta kokku leppida, vaidluse on lõputud ja otsustamine venib – sama osa inimestest arvab , et seegi on halb. Huvitav, mida see parlament siis tegema peaks?!
Minu arvates on praegu parlamendis olukord, kus mõni kuu tagasi toimunud valimiste järgselt viib koalitsioon ellu valijatele lubatut. Valitsusliidu leping on värskelt sõlmitud ja koalitsiooni liikmed täis tegutsemistahet. Sama arusaadavalt opositsioonierakondadel oma poliitika elluviimise võimalus puudub. Tegemist ju erinevate poliitiliste valikutega, korraga ei saa ju maksu tõsta ja langetada. Ei ole kuskil parlamentaarses demokraatias teistmoodi ja ei saagi olla.
Arutelu ja diskussioon toimub paljuski fraktsioonides ja komisjonides. Mul oli au sel suvel paaril korral osaleda Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil. Opositsiooni esindajad ei olnud just tihedad kohalkäijad. Eriti ilmekas oli möödunud nädala neljapäevane koosolek, kus osalesid ainult koalitsioonierakondade liikmed. Mitte ainumaski opositsioonierakonna liige ei olnud pidanud vajalikuks tulla kuulama kolme ministeeriumi esindajate ülevaadet eurorahade kasutamise kohta. Aga kustkohast opositsioon teema kohta infot saab kui mitte komisjonist. Eks võimult eemal olek teeb mugavaks, vastutama ja seega ka teadma ei pea.
Imelik on vaadata tõsiseltvõetavast arutlussaatest, mida arvab Reformierakonna asjadest Aivar Riisalu?! Isegi keskerakonna fraktsioonis peetakse head kolleegi Aivarit pigem naljameheks kui arvamusliidriks, veel vähem tõsiseltvõetav on tema arvamus teiste erakondade kohta. Sellegipoolest levitame kõvahäälse arvaja sõnumit. Kas siis sisu ei olegi oluline?
Minu arvates on esimeses järjekorras Riigikogu arvamusliidrid komisjonide ja fraktsioonide esimehed, neid on teised usaldanud, andnud neile õiguse ja pannud seega ka vastutuse kas ühe valdkonna või kogu fraktsiooni töö eest. See tähendab ka suuremat töökoormust. Näiteks Reformierakonna fraktsioonis kujuneb üldine seisukoht arvamuste paljususes ja kaalukam sõna on neil, kes rohkem teavad, mitte kes kõvemini karjuvad. Kusjuures iga Riigikogu liige on vaba tegema tõsiselt tööd ja saama rohkem teadjaks.
Riigikogu ei alustanud sügist puhtalt lehelt. Alles märtsis olid valimised ja valimislubaduste täitmisega on alles alustatud. Reformierakonna ja IRL-i valimislubadused on koondatud koalitsioonileppesse ja seda tuleb täita. Mitte sellepärast, et erakondade esimehed käsivad vaid seetõttu, et seda on valijatele lubatud. Mitte Riigikogust kostev kõvahäälne karjumine ja tüli ei ole parlamendi töö kvaliteedi või sisukuse näitaja vaid ikka sisuline töö. Nagu ütles eilses saates kolleeg Urve Tiidus: „ ma ei ole veel nii palju lugema, materjalidega tutvuma pidanud kui nüüd parlamendi liikmena“.Otsustamine eeldabki teadmisi. Hinnakem Riigikogu tööd valimislubaduste täitmise ehk sisu järgi, nii tõstame kvaliteeti nii parlamendis kui terves ühiskonnas.
Eelmine postitusÜllatused paekivistJärgmine postitus“Teeme ära” vallutab maailma samamoodi kui Skype
|
OSCAR-2019
|
||
Põhjarannik on koht, kuhu mere lähedus ja kena loodus meelitab linnast põgenenud kivikarpide vange nagu liimipaber kärbseid. Kinnisvarabuumi ajal on siia kerkinud palju uusi kodusid.
Mõni lihtsalt suve paremaks veetmiseks mõeldud, osa linnaelust lõplikult loobumiseks. Tallinna kesklinna õnnestub siit pääseda ju kõigest neljakümneminutilise autosõidu järel. Seda vist mitte tipptunnil.
Jägala joast veidi piki kurvilist teed edasi sõites jõuab Ihasalu lahe ääres asuvasse Neeme külla. Edasi siit enam ei pääse, lihtsalt meri tuleb ette. Ja polegi vajadust, kuhugi metsa alla peitunud eripalgeliste uute majade hulgast tuleb siis üles leida eelmisel aastal valminud palkmaja.
Palkmaja mitte selle tavalises ja harjumuspärases tähenduses, et kaks korrust ümarpalki, punaste kividega kaetud viilkatus jm. Siin kusagil peidab ennast hoopis eelmisel aastal valminud modernne palkmaja.
Suur tahutud palkidest karp, kahelt poolt tõusvate katuseservadega ja roosteplekiga fassaadil ning kitsaste aknapiludega, meenutab rohkem muistse eesti vanema kindlustatud eluhoonet, kui nüüdsetest uuselurajoonidest nähtud tüüpmaja. Väga vinge. Nurkadest kalasabatapiga seotud hoone toob silmade ette pildi vanast palkkindlusest, mis pidi kaitsma rannarahvast merelt tulevate rünnakute eest.
Varjuküljel on laskeavasid meenutavad aknad väikesed ja kitsad, see-eest päevapäikesele avatud poolel tunduvalt suuremad. Akendel puuduvad väljaspool piirdelaud, sest klaaspakett on sobitatud palgisoontesse. Seestpoolt läbi kitsaste akende välja vaadates ei tunnetagi klaasi olemasolu. Seda ilmselt seepärast, et puudub raam klaasi ja palgi vahel.
Naturaalne toon palkidel on saadud linaõli pisut tõrvaõliga toonides. Moodsad päikesekiirguse eest kaitsvad viimistlusvahendid on tegijatel meelega kõrvale jäetud. Palk olgu ikka palgi karva.
Kuna hoone on paigutatud krundi keskossa ja enamiku moodustab haljastuses muru, saab maja oma kogu kenaduses esile tõusta. Troonida oma puidu ja roostekarva toonidega rohelise rohu taustal.
Ka kogu sisepool on lahendatud palgiga sulanduvates toonides, sest kõik seinapinnad on katmata jäetud, käsitööna on puidule antud tahutud ilme. Samas pole kirvejälg nii sügava, et pilku modernselt sisustuselt eemale kiskuda.
Kõrvalekaldeid sulanduvast taustast on toodud ruumidesse saartelt pärinevate mustrite ja värvidega. Mererohust punutud põrandakatted ja jämedast köiest piirdeliistud on omal kohal.
Igatahes ütleb see etnomodernne Neeme puitmaja, et palgist on võimalik ka teistmoodi ehitada, kui me harjunud oleme. Kusjuures väga hästi ja omanäoliselt saab.
Maja tellinud United Logs OÜ juhatuse liikme Jens Rajaste sõnul püüti pisut utoopilise üheksa miljoni kroonise alghinnaga algul lihtsalt endale reklaami teha ja majale tähelepanu tõmmata.
"Kõrgele hinnale vaatamata käis kohal mitmeid huvilisi. Nii mõnigi maja uudistamas käinud huviline on saanud inspiratsiooni ja viimase taganttõuke, et oma unistuste maja luua," selgitab Rajaste.
Nüüdseks on hind mahutanud end turu jaoks sobivatesse mõõtudesse ja majaomanikuks võib saada sada tuhat odavamalt kui viis miljonit krooni.
Tuleb tunnistada, et maja sai parem, kui algselt kavandilt paistis. Kohe palju parem. Andsime arhitektidele suhteliselt vabad käed ja algsest kavandist palju muutma ei pidanud.
Töö käigus muutus pisut peasissekäigu poolne fassaad. Arhitektidel oli selle osaliseks katteks mõeldud kaldega laudis, see asendus aga roostese plekiga, mis samuti kenasti sobitub naturaalse palgiga.
Väga oleme rahul ka Aet Pieli sisekujunduse lahendustega, mis jätavad rahuliku, lihtsa, kuid samas piisavalt modernse mulje.
Oleme pisut mõelnud ka tulevikule, ja sellele, et krundipiirile võiks ehitada tulevikus abihoone. Kõik on vaid kokkuleppe küsimus uue omanikuga.
Võttes eeskuju majast, annaks sinna teha riiulit meenutava piirde, millele võiks laduda puuhalud. Halgude vahele saaks aga jätta maja aknaid jäljendavad avaused.
Olemegi oma tegemistes püüdnud eristuda tüüpmajade ehitajatest ja pakkuda huvilistele pisut eriilmelisi lahendusi.
Alguses plaanisime projekteerida maja kasutades põhiliselt palki, betooni ja klaasi. Betooni ja palgi vahekord oleks olnud siis umbes pooleks.
Järjest enam vaimustas meid aga mõte palgist, nii et lõpuks ei suutnud me teistele materjalide loovutada enam ühtegi üleliigset tükikest.
Traditsiooniliste palkmajade tegijad sarjavad tihti teenimatult arhitekte ja tellijaid, kes julgevad mingi teise tee omale palkmaja saamiseks valida, kui nende kataloogides leiduv. Mis oleks ainuke õige valik nende arvates.
Neeme palkmajaga üritasime näidata seda, et palkidest on võimalik ehitada midagi hoopis uudset ja sobitada seda kokku nii betooni, roostepleki kui klaasiga. Euroopas ja Põhjamaades võib kohata palkidest tehtud ja insenertehniliselt keerukaid ehitusi palju rohkem kui Eestis.
Maja tundub piltidelt vahest ehk pisut suurem kui tegelikkuses, seda tänu mahukale esikülje palkfassaadile ja tiivasirutusena mõjuvale katuseservale.
Samas on pooleteisesaja ruutmeetrise pinna ja kolme magamistoaga maja piisavalt suur, et pakkuda peavarju keskmisele Eesti perele.
Laur Pihel ja Tauno Aadma ei armasta mitte palkmaju, vaid looduslikest materjalidest ning põhjendatud materjalivalikuga ehitisi. Tihti käib nende majadest rääkides läbi mõiste "ökoarhitektuur".
Siin on neil õnnestunud luua modernse vormiga maja, millest õhkub aga klassikalist vanaeestlaste elamut. Ega ju rehemajaski olnud akendeks muud kui pilud palkseinas. Interjööris on loodud etnomodernne õhustik eesti kangaste jms kasutamisega. Kokkuvõttes on loodud tundlikult stiilne tervik, mis ei lõhna higise folgisündmuse järele, vaid on püüd ühitada tarbevillat ja eestilikkust.
|
OSCAR-2019
|
||
Vahemere maadesse jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemere maades elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega[2], sest levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil, enne Eestis rotte ei elanud[3]. Kodurott levis kiiresti üle Eesti ja muutus kõikjal tavaliseks.
Rändrott jõudis Euroopasse 16. sajandil ja levis pikapeale üle Euroopa, kodurotti välja tõrjudes. Eestisse jõudis ta 18. sajandil[3]. Tänapäeval elab kodurott Eestis peamiselt lõuna- ja kaguosas[3][4]. Sama on juhtunud mujal maailmas: kodurott on levinud paljudes piirkondades üle maailma ning samuti on paljudes piirkondades rändrott ta välja tõrjunud.
Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam[3]. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti saba on pikem kui keha, rändrotil lühem kui keha. Koduroti kõrvad ja silmad on suured, rändrotil väikesed. Koduroti ninamik on terav, rändrotil tömp. Karvadest vabad kehaosad (kõrva sisemus, käpad, saba ja ninaots) on rändrotil enamasti roosad, vahel pruunid, aga kodurotil tuhakarva hallid, välja arvatud ninaots, mis on temalgi erkroosa[5]. Koduroti karv on läikivam ja hoiab rohkem keha ligi[5].
Kodurott sööb kõike, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu[3][4]. Ta eelistab puuvilju, pähkleid, teri ja köögivilju, mida sööb 25–28 g päevas[2]. Putukaid sööb ka[4]. Söögi suhtes ta nõudlik ei ole, võib süüa nii raibet kui liigikaaslast[1].
Protsess, mille käigus rändrott hakkas kodurotti linnadest välja tõrjuma, langes kokku muutustega arhitektuuris. Kasutamata pööninguid ja lakkasid muutus järjest vähemaks, ühtlasi tekkisid inimtühjad keldrid ja torustikud. Kodurott hea jooksja ja ronijana eelistab elada kõrgel, aga rändrott on osavam ujumises, kaevamises ja eri tasapindade vahel hüppamises ning seetõttu eelistab elada keldrites ja tunnelites.[5]
Kodurott on inimkaasleja[1][4]. Nähtavasti ei suudaks ta ilma inimese abita Eestis ellu jääda[1]. Ta on hea ronija ning sellepärast eelistab elada pööningul või lakas, keldrit ta väldib[3]. Teda võib sageli katuselgi kohata[2]. Tal võimaldavad levida torud, kaablid ja kangid[2].
Kodurott sigib 2–6 korda aastas, tavaliselt märtsist oktoobrini. Heades tingimustes võib ta aga aasta ringi paljuneda. Tiinus kestab 20–24 päeva ja selle järel sünnib 7–12 poega.[3][1]
Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Nägijaks saavad nad 2 nädala vanuselt. Ema imetab poegi 3 nädalat. Suguküpseks saavad nad juba 2 kuu vanuselt. Kodurott elab 2½, maksimaalselt 3 aastat vanaks[4].[3][1]
Inimesele on rotid kahjulikud. Koduroti hambad kasvavad pidevalt ja nende kulutamiseks peavad nad palju närima. Niimoodi rikuvad nad puitehitisi ja mööblit. Nad rikuvad ka toiduaineid ja levitavad haigusi[1]. Kuid kodurott on muutunud haruldaseks ja selletõttu jääb tema tekitatud kahju paljukordselt alla rändroti tekitatud kahjule.[3]
Kodurotte söövad paljud kiskjad ja röövlinnud, kes aitavad leevendada koduroti suurest sigivusest tekkivaid ohte. Siiski on koduroti peamine vaenlane inimene.[1][4]
Antiikajal ja keskajal oli kodurott peamine katku levitaja[4]. Koduroti veres säilivad paljude haiguste tekitajad paremini kui rändroti veres. Euroopas hakkasid katkuepideemiad levima pärast seda, kui kodurott oli Rooma riigis kõikjale jõudnud, ja katkuepideemiad lõppesid laias laastus sellel ajal, kui rändrott oli koduroti sadamatest välja tõrjunud.
Ehkki nime põhjal võiks vastupidist arvata, ei ole kodurott mingi koduloom. Teda pole õnnestunud kodustada, kuigi on proovitud, ja temast pole aretatud ühtki kodus pidamiseks sobivat tõugu. Näiteks rändrott kodustub kergesti ja rändrotist on aretatud palju tõuge.[5]
Tallinna loomaaias kasvatatakse nii kodu- kui rändrotte, mitte niivõrd külastajatele vaatamiseks kui toiduks teistele loomadele. Kummagi rotiliigi jaoks on loodud erisugune keskkond. Rändrotid elavad nagu koduloomad ikka keset mänguasju, plastpudeleid ja muud inimestele omast träni, võttes loomulikuna külastajate horde ja eredat valgustust. Seevastu kodurotid elavad hämaruses ega näita end inimesele, kui vähegi võimalik.[5]
Vastupidine olukord on inimese kodus, kui rott tahab ühe seina juurest minna vastasseinani. Rändrott hoiab end pidevas kokkupuutes teiste objektidega, liibub sel teekonnal seina vastu või jookseb voodi alt läbi. Seevastu kodurott tuiskab kõige lühemat teed pidi otsejoones üle toa.[5]
Rändrott oma peremeest naljalt ei hammusta ja lubab end isegi vannitada, kuigi see on talle ebameeldiv. Kodurott seevastu võib kergesti peremeest hammustada. Unest üles äratatud kodurott lööb äratajale kõhklemata hambad kätte. Õnneks on tal rändrotiga võrreldes pisemad kihvad ja nõrgem hammustus kui rändrotil olla võiks.[5]
Indias Karni Mata templis peetakse kodurotte pühade loomadena. Külastajatelt oodatakse, et nad toovad rottidele toitu, ja neil on keelatud jalanõusid kanda, et nad kogemata rottidele peale ei astuks. See on maailma ainus poolkodustatud kodurottide asurkond.[5]
Paljudele loomatõugudele on omased geneetilised haigused, sealhulgas rändrotitõugudele. Need tulevad lähisugulaste vahelisest ristamisest. Kodurotte ei aretata, nad on metsikud, seetõttu pole neil ka levinud geneetilisi haigusi.[5]
|
OSCAR-2019
|
||
Meie doktor Ministeerium kutsub mehi ja naisi samm sügavamale uurimine Word, laiendada oma perspektiive ministeeriumi tavasid ning liituda ülemaailmse kogukonna ministeeriumi praktikud dialoogi ja õppida huvides evangeeliumi. Programm on paindlikult sobitada ajakava ja vajadusi täistööajaga ministeeriumi spetsialistid.
Meie doktor ministeerium teenib kiriku elava Jumala tugevdades kutsealase pädevuse isikute ministri juhtimisel integreerimise kaudu arenenud teooria kaasaegse praktika.
See on professionaalne programm on mõeldud isikutele, kes on täistööajaga kutse- Christian ministeerium, nagu pastorid ja pastoraalne personal, vaimulikud Christian kasvatajad, misjonärid, töötajate parachurch organisatsioonide ja evangelistid, nii kodumaiste ja rahvusvaheliste.
Dmin eesmärk on suurendada kutsealase pädevuse juba hõivatud täistööajaga ministeeriumi; see on in-service programmi, mis võimaldab sutdents täitma kraadi, võttes samal ajal minimaalse aja ära. Nagu näiteks, see tase eesmärgiks on üks süvendades oma praeguse kutsumust, mitte ettevalmistust tulevast karjääri.
Dmin kursused on kõik pakutud ühe nädalane intensiivne klassi istungid (see ei ole mõeldud olema elamu programmi) pakutakse Deerfield ülikooli märtsil juulis ja novembris. Need kursused on eelneb isikliku õppimise ja järgneb projekti, mis kehtib kursuste õpilase ministeerium. Erandid elukondlikesse programmi olemus on aeg-ajalt tehtud; rääkida sisseastumise nende eranditega.
TEDS on protsess pakub uusi modifitseeritud kohordi lähenemine Dmin haridus põhineb ministeeriumi afiinsusega. Lisaks meie valikainete kontsentratsioon, need kohortide nõuab, et pool programmi võtta koos teistega, kes on kõik väga sarnane ministeeriumi seaded. Kohordi ajakava ja kursuste sisu on eelnevalt kindlaks määratud. Ülejäänud kursuse töö tehakse regulaarselt nõutud ja valikainete pakkumisi. Loom on praegu kavandatud suured kirikus Senior pastorid alluvuses Dr. Knute Larson ja Tervishoiuamet Chaplains alluvuses Dr. Roy Bebee.
Neli kursused üks ala kontsentratsioon: Saarna, juhtimine ja ministeeriumi juhtimine, Pastoral Care, Missioonid ja Evangelism või Chaplaincy. Need on üldised Pastoral Ministeeriumid kategooria võib valida mis tahes kombinatsioonid kursust PR, LM, või PC valdkondades.
Pastoral ministeeriumid (PM) See on üldine kategooria, mis võimaldab õpilastel valida põhilisi kursusi mis tahes PR, arvuti või LM kontsentratsiooni.
Jutlustamine (PR) See kontsentratsioon rõhutab kuulutus Jumala Sõna-exegetically heli, Vaimu, kes on volitatud ja kultuuriliselt asjakohased. Sobib kõigile, kelle ülesandeks on peamiselt väljakuulutamist.
Pastoral Care (PC) Suhete pool ministeerium on rõhutatud selle kontsentratsioonist pereelu, kriisiabi, bioeetika küsimustes ja vaimne teket. See sobib kirikusse personal nõustamiskeskuse töötajad või meditsiinilise kaplanid.
Juhtimine ja ministeeriumi juhtimine (LM) See kontsentratsioon rõhutab arendada võimeid vaja juhtida ja korraldada ministeeriumi valdkondades muutust, konflikt, visioon, põhiväärtused ja motivatsiooni. See sobib erinevate pastoraalne rollid ja neid teenindavad ministeerium või missioonide organisatsiooni juhtimist.
Missioonid ja Evangelism (ME) Sel kontsentratsioon seotud küsimused Christian ülesanne on rõhutada-maailmavaade, kultuuridevaheline ministeerium, koguduse ja linnakeskkonnas. See sobib misjonärid, koguduserajajad, parachurch töötajad ja teised evangeelse või kultuuridevaheline ministeerium.
Sõjaline Chaplaincy (MC) See on eriline ühistute kontsentratsiooni vahel TEDS ja oksad USA sõjaväe mõeldud praegu sõjalistes kaplanid, kes soovivad keskenduda chaplaincy oma programmi. Täpsemat teavet selle kontsentratsioon on saadaval Sisseastujale Office.
Kulminatsioon Dmin programm on suurprojekt. See Suurprojekti eesmärk on aidata õpilastel mõelda teoloogiliselt umbes ministeerium, nõudes nende rakendada uusi kontseptsioone ja meetodeid, et oma ministeeriumi. Ettepaneku projekt tuleb ametlikult heaks kiidetud kaks teaduskonna lugejad, programmi direktor ja inimõiguste teadusuuringute komitee. Üks õppejõud lugeja saab määratud juhendaja / esimene lugeja õpilase jaoks projekti kestuse. Suurprojekti peab olema teema asjakohane õpilase kontsentratsioon.
Omab Master of Divinity kraadi või muu aktsepteeritav magistriõppes kvalifikatsiooni (vt täis eeldused andmed).
Soovitused järgmised neli inimest (esitada elektrooniliselt läbi online-avaldus): (1) Ministeerium juhendaja (2) Ministeeriumi kolleeg (3) Lay liider (4) esimees kiriku pardal, professor, denominatsioonilistest ametnik või professionaalse tuttav .
On olnud vähemalt kolm aastat järjepidevat täistööajaga ministeeriumi kogemus olles saanud MDiv või selle ekvivalent; erandeid võib teha ministeeriumi kogemus enne saamist MDiv.
Kas eelduseks uuring, mis vastab 9 poolaastal tundi kraadiõppe kursuste vaja kontsentratsioon valitakse.
Kuna programm on suuresti sõltuv arvutioskus, taotlejad peavad olema võimelised kasutama praegust tekstitöötluse programmi; omandi töölaual või sülearvuti on vajalik koos interneti ja e-posti võimeid.
Pead vastama Bureau of kodakondsuse ja immigratsiooni Services määrused saada F-1 (õpilane) kaudu. See nõuab täiendavaid ülestunnistusi teavet ja pabereid. Rahvusvaheline taotlejad, kelle emakeel ei ole inglise peab esitama skoor alates Test inglise keele kui võõrkeele (TOEFL).
Kõik rahvusvahelised Dmin programmi õpilased, sealhulgas külalisprofessor Dmin õppijate ja Kanada, on nüüd vaja siseneda USA koos F-1 viisa. Dmin elamu üliõpilased (st või nende läheduses elavaid Deerfield ja võttes semestri pikkust kursust) peab vastama samadele viisanõuete muud programmi elamu taotlejad (vt sisseastumise osa).
Dmin elukondlikesse üliõpilased (st sõitmisest Deerfield Campus kohta muidugi-by-muidugi eraldi) peab ka saama F-1 viisa. Õpilased, kes alustavad Ameerika Ühendriigid jätkata doktor Ministry kraad ilma F-1 viisa potentsiaalselt ohustada nende võimet viia lõpule kraad ja sisesta Ameerika Ühendriigid. F-1 viisa kehtib, niikaua kui atmosfääri Ühendriikidesse eesmärgil uuring toimub vähemalt üks kord viie (5) kuu jooksul. Uus viisa on nõutav, kui atmosfääri ei teki selle aja jooksul. Seega täistööajaga arenguga Dmin rahvusvahelise elukondlikesse õpilased on defineeritud kui võtta vähemalt üks kursus kõigis kolmes istungid (sügisel, kevadel, suvel) aastas.
|
OSCAR-2019
|
||
Peapiiskop Urmas Viilma andis tänutäheks kiriku ja rahvusarhiivi viljaka koostöö eest riigiarhivaar Priit Pirskole üle EELK aukirja. Pildil ka Janis Tobreluts.3 x Kätlin Liimets
9. novembril tutvustati Tartus rahvusarhiivi peahoones Noora rahvusarhiivi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise pikaajalise koostöö tulemusi.
Ühistööle tagasivaatava päeva avas riigiarhivaar Priit Pirsko, kes ütles et viljakas koostöö on teinud õnnelikuks tuhandeid inimesi, kuna on loonud juurdepääsu ligikaudu 2500 unikaalse arhivaali kasutamiseks. Rõõmu väljendas ka peapiiskop Urmas Viilma, kes tänutäheks andis riigiarhivaarile üle EELK aukirja.
Kirikuraamatute kättesaadavaks tegemise protsessi tutvustasid EELK konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts, rahvusarhiivi arhivaar Lea Teedema ning konserveerimisvaldkonna juht Jaan Lehtaru. Umbes 70 kohalviibija seas olid ka piiskop Tiit Salumäe, kantsler Ülle Keel, Tartu ja Valga praostkondade praostid Ants Tooming ja Mart Jaanson.
Koguduste arhiivides olevad kirikuraamatud, mis pärinevad peamiselt 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi esimesest poolest, kannavad endas meie rahva mälu. Et olulisi pereloolisi arhivaale säilitada ja neile parem juurdepääs võimaldada, sõlmiti 2006. aastal EELK konsistooriumi ja rahvusarhiivi vahel koostööleping. Järgnes 2008. aastal allkirjastatud lepe, mille alusel mikrofilmis rahvusarhiiv kogudustes leiduvad pereloolised allikad ja võimaldas neile tasuta ligipääsu rahvusarhiivi veebikeskkonnas Saaga.
Janis Tobreluts ütles ettekandes, et süsteemne kiriku ja riigiarhiivi ühistegevus taasiseseisvunud Eestis algas 2000. aastal ning alates 2001. aastast on rahvusarhiiv toetanud oma eelarvest tööd kirikuarhiivide korrastamisel.
„Lepingud pole jäänud paberile. Arenesid neli olulist koostöösuunda, milleks on arhivaalide kirjeldamine praostkondades ja kogudustes, arhiivide koondamine konsistooriumi arhiivi, konsistooriumi arhiivide kogu jõudmine AISi (arhiivi infosüsteem) ja lisaks on koostöös Tartu ülikooli usuteaduskonnaga kirjeldatud väliseesti koguduste arhiive ja toodud kümmekond neist Eestisse,“ tegi Tobreluts kokkuvõtte tehtust.
Arhivaar Lea Teedema ja konservaator Jaan Lehtaru andsid ülevaate protsessist, kuidas kirikuraamatud transporditi rahvusarhiivi, kus need kirjeldati, vajadusel konserveeriti (40% kogu materjalist) ning seejärel mikrofilmiti ja digiti. Korrastatud kirikuraamatud tagastati kogudustele.
Pärast sisukat ülevaadet rahvusarhiivi ja kiriku suurepärasest koostööst ja ühist lõunasööki said kokkutulnud tutvuda rahvusarhiivi uue hoonega. Külastati konserveerimistööruume ja hoidlaid, kus uudistati arhiivis olevaid materjale. Näiteks vanimat arhivaali ehk 1240. aastast pärinevat Taani kuninga Erik IV kirja kümnisekohustuste kohta. Huvipakkuvad olid ka Keila koguduse kirikuraamat (1620–1635) ja KGB materjalidest Jaan Tõnissoni isikutoimik.
Arhivaar Lea Teedema (vasakult teine) tutvustab materjalide vastuvõturuumis tehtavaid toiminguid. Laual on Kuressaare õigeusu koguduse preestri Felix Kadariku isikuarhiiv.
Kiida mu hing Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! Need laulik Taaveti sõnad sobivad kokku võtma äsja lõppenud EELK kirikupäeva ja vaimulikku laulupidu Tarkuse allikale. See oli sündmus, mis ei unune, mis jääb meie hinge kauaks helisema. Jumal lasi korda minna, kinkis parajalt soojust ja päikest, veel enam aga südamesoojust ja vaimutuld.
Imeliselt kõlanud laulud, suurepärased üritused kirikupäeval _ kõik see nõudis suurt ettevalmistust ja vaeva. On hämmastav, kui palju innustunud inimesi on meie kirikus ja rahva seas.
Tahan enda ja kogu meie kiriku nimel avaldada südamest tänu korraldavale komisjonile, esmajoones komisjoni esimehele assessor praost Joel Luhametsale. Tema heatujuline, naerul nägu ja väsimatu vaim on olnud suureks jõuallikaks paljudele. Eriline tänu kuulub heade mõtete linna Tartu linnavalitsusele ja kultuuriosakonnale eesotsas linnapea Laine Jänesega, kes kuulus ka korralduskomisjoni. Kirik koges siin tõelist partnerlust ja kooskõla.
Kõige suurem töö tuli teha kunstilisel juhil Heli Jürgensonil, komisjoni sekretäril Elo Süllal ja reklaamikomisjoni esimehel Priit Humalal. Neist inimestest sõltus väga palju _ olgu nad väga tänatud! Eelproovide kordaminek lasus Aivi Otsnikul, laulupeo korraldus Piret Aidolol ja Kaie Tanneril. Pasunakoore vedasid eest Kahro Kivilo ja Joel Ots, meediajuhiks oli Sirje Semm ja abiks Kristel Neitsov.
Atribuutika ja kaunid vahetekstid laulupeol, mida kandsid ette näitlejad Indrek Sammul ja Liina Olmaru, tulid Anna Humalalt, kodulehekülg Jaan Süllalt, helivõimendus oli Jaane Lennu peal. Kirikupäevade programmi juhtis õpetaja Peeter Paenurm, kaasa töötasid piiskop Einar Soone ja õpetaja Jaan Tammsalu. Administratsiooniga tegeles assessor Tiit Salumäe. Laste- ja noorteprogrammi vedas Lia Kaljuste, misjoniprogrammi Kirsti Malmi. Rahva liikumist rongkäigus korraldas Toomas Maarand. Kõigile neile kuulub meie tunnustus ja tänu!
Kindlasti ei saa jätta tänamata neid, kes tegutsesid abilistena kirikumessil Oaas, osalesid ettekannetega misjonikonverentsil, astusid üles kontsertide ja näidenditega, teenisid jumalateenistustel ja palvustel, Liive Koppelile, kes koostas laste joonistustest kirikupäeva piibli, eksponeerisid oma pilte näitustel. Kiidusõnad tuleb öelda näituste hingele Eva Jänesele! Olgu tänanud kõik abilised, kes aitasid ammutada elustava sõõmu Jumala tarkuse allikast _ isegi, kui nad ise varju jäid.
Ja need tuhanded lauljad, mängijad ja nende juhid, solistid Pille Lill ja Tõnis Mägi ning laulupeo nimilaulu kirjutanud Piret Rips. Ühinen minagi rõkkava aplausiga nende loomingule. Tänan meie vaimulikke, kes oma inimesi innustasid ja kellest paljud ka ise kooriridades seisid. Suur tänu koguduste juhatustele toetuse eest! Paljud hea tahtega inimesed peituvad aga ka nende logode taga, mis seisavad pealkirja all Toetajad _ tänu neile kaasabi eest. Ning lõpuks _ suur tänu ETV võttegrupile suurepärase videosalvestuse eest, mis laulupeo järgmisel päeval lausa kodudesse kätte tõi, ja Tartu Pereraadiole laulupeo otseülekande eest _ nii said inimesed ka kõige kaugemal metsataludes suurest peost osa.
Meie kirik koges oma ühtekuuluvust ja tugevust, vaimurikkust ja Jeesuse Kristuse eluvee jätkuvat voolu. Meie rahva ja kultuuri jaoks oli see julgustavaks meeldetuletuseks meie kristlikest juurtest ja tulevikku sirutuvatest noortest võrsetest.
Saksa külalised, kellega juhtusin kõnelema ja kes olid meie laulukoore külastanud mõni aasta tagasi, imestasid, kui palju uusi, noori liikmeid on sinna lisandunud. Ustavad veteranid on oma laulu- ja usurõõmu suutnud uuele põlvkonnale edasi anda. Tarkuse allikas voolab ja vuliseb läbi inimsüdamete…. Õnnistagu seda Jumal!
Möödunud kolmapäevast ilmus Eesti Kiriku võrguväljaanne uues versioonis uue aadressiga www.eestikirik.ee. Toimetus on käsile võtnud kirikulehe uuendamise, mille järel saab internetist lugeda kõiki paberkandjal ilmuvaid artikleid. Hetkel on eelmise versiooniga võrreldes ehk kõige suuremaks erinevuseks võimalus edastada lehe kaudu eestpalvesoove. Võtke seda siis lahkesti kasutada ja varuge pisut kannatust, et meiega koos läbi teha uuenemisprotsess.
|
OSCAR-2019
|
||
Ettevõte "RA" tegeleb aktiivselt oma väljatöötamistega ning Venemaa ja SRÜ riikide intellektuaalse potentsiaali kaasamisega ja erinevates meditsiini valdkondades kaasaegsete kõige efektiivsemate haiguste ravimise ja profülaktika tehnoloogiate, üldise tervendamise, samuti psühho-emotsionaalsete seisundite diagnostika ja korrektsiooni tenholoogiate edasiviimisega .
Erinevate sõltuvus- ja psühhosomaatiliste haiguste vormide diagnostika, ravimise ja profülaktika automatiseeritud aparaadi-arvuti kompleks "Ra-Course " on ettevõtte "RA" kõige efektiivsem professionaalses plaanis ja kõige kõrgtulutoovam kommertslik toote.
Sõltuvuste kompleksne ravimeetod "Ra-Course" kujutab endast oluliselt laiendatud diagnostiliste ja ravimise võimaluste poolest Kompleksset alkoholi- ja nikotiinisõltuvuse ravimeetodit, mille põhjal seda loodi rohkem kui 10 aastat praktilist kasutamist ja teoreetilisi väljatöötamisi.
Meetod põhineb inimese füsioloogia fundamentaalsetel teooriatel, üldteraapial, psühhiaatrial, psühholoogial, psühhofüsioloogial, patofüsioloogial, endokrinoloogial, parimate kodumaisete ja välismaisete spetsialistide, nii klassikute kui ka kaasaegsete, tööde kaasamisega nendes valdkondades.
Meetodi teoreetiline kontseptsioon võimaldab tuua ühise baasi kõikide sõltuvuste, seisundite ja haiguste teke ja arengu mehhanismide alla, mille ravimeetod "Ra-Course " tõhusalt kasutakse.
Antud meetodi erakordset professionaalset efektiivsust põhjustab ravimõjude optimaalse kombinatsiooni kasutamine kaasamisega:
Lisaks kõrgeimale professionaalsele efektiivsusele, mis võimaldab saavutada stabiilset efekti patsientidel, kes on korduvalt edutult ravinud teiste meetoditega, meetod "Ra-Course" on väga kõrgtulutoov kommertstoode, mis võimaldab alustada tulutoovat meditsiinilist äri "nullist", isegi ettevõtjatel, kes ei oma meditsiinilist haridust, samuti kümneid kordi suurendada pöördumisi meditsiinikeskutesse ja palju kordi suurendada nende reitingut läbiviidava ravi kõrge efektiivsuse tulemusena.
Meetod "Ra-kursus" erineb põhimõtteliselt meditsiinis kõige levinumatest keemilise blokaadi, kodeerimise või programmeerimise meetoditest, samuti sõltuvuste psühhoterapeutilistest ravimeetoditest ja eeldab tööd patsiendiga spetsiaalselt valitud arvutiuuringu tulemusena allopaatilise ja homöopaatilise ravi, kvandiravi, TES-teraapia, mõistuspärase psühhoteraapia, TES-ravi, refleksoloogia ja laserpunktuuri määratud kombinatsiooni skeemide kasutamisega.
Ravi-diagnostiline arvutiprogramm on kompleksi üks peamistest komponentidest ja võimaldab arstil teha tööd, kes isegi ei ole tuttav homöopaatia ja refleksoteraapiaga ja teiste mõju meetoditega, mida kasutatakse meetodis. Programm on ettenähtud sõltuvuste (haiguste) süvendatud diagnostikaks ja üksikasjalike terapeutilise toimega skeemide väljatöötamiseks ja tööks patsiendiga tervikuna, samuti sõltuvuste ja haiguste profülaktika skeemide jaoks. Ravi-diagnostilisse programmi on kaasatud üle 40 psühholoogilist testi ja objektiivse uuringu metoodikat, mis võimaldab tagada väljatöötatud raviskeemide kõrge objektiivsuse ja efektiivsuse.
Tema temperamendi, intellekti, psüühilise, emotsionaalse seisundi ning paljude muude tegurite hinnangut, mis on vajalikud õigeks diagnostikaks ja ravimõju skeemi väljatöötamiseks.
Selle põhjal ja võttes arvesse sugu, vanuse, veregrupi ja kaasuvaid haigusi, individuaalse mõjuskeemi koostamine seanside üldarvu, soovitatud ravi kestuse ja kabinetis jälgimise märkimisega.
Ravimõju tüüpide individuaalne väljavalimine - kvandi-, KHF, TES-teraapia, elektripunktuur, homöopaatia.
Programmil on olemas ka andmebaas, mis säilitab informatsiooni iga patsienti kohta, kes on läbinud ravi kabinetis. Mis:
Töö partnerluses ettevõttega "RA" näeb ette pidevat arvutitarkvara uuendamist mitte harvem kui üks kord 12 kuu jooksul diagnostika meetodite ja raviskeemide täiustamise ja süvendamise ning pakutavate meditsiiniteenuste nimekirja laiendamise eesmärgiga. Uuendatud versioonide tarnimine - franchise-paketi raames
Meetodis "Ra-Course" kasutatakse rohkem kui 40 diagnostikameetodikat, mille iga lühike kirjeldus on kajastatud vastavas veebilehe lahtris
Meetod "Ra-Course" kasutab järgmisi ravimõjude liike, mille iga lühike kirjeldus on vastavas veebilehe lahtris
Antud meetodeid kasutatakse teatud maksimaalselt efektiivses individuaalselt valitud kombinatsioonis skeemide järgi, mis on väljatöödatud arvuti diagnostiliste meetodikate kasutamise tulemusena.
Töötamiseks "Ra-Course "meetodil oma regioonis partneri ainuõiguste tarnelepingu lisa Regiooni territoorium lepitakse kokku
Partneri veebilehe loomine korporatiivsel kodulehel "RA", võttes arvesse partneri soove ja tema kontakte
Kompleksi monteerimine tarne asjaolu alusel RA ettevõtte spetsialisti väljasõiduga partneri territooriumile.
Kompleksi ärilise kasutamise koolitus RA ettevõtte spetsialisti väljasõiduga partneri territooriumile.
Esimesele partnerile riigis - majanduslikult soodne pakkumine olla ettevõtte RA esindaja riigi territooriumil meditsiinilise keskuse kiire tasuvuse võimalusega ja tähtajatu lisakasumi saamisega.
|
OSCAR-2019
|
||
Populaarne rännumeeste abimees Lonely Planet pani kokku raamatu maailma kõige huvitavamatest tualettidest, olgu need siis kõrgtehnoloogilised või kunstiliselt kaunid või hoopis jahmatavalt veidrad. Raamatust leiab peldikuid kõikjalt maailmast, muu hulgas ka Soomest. Kas ka Eestist, see pole teada. Kõik tualetid on kas mingil moel tähelepanuväärsed või asuvad paigas, mis on eriline. Näiteks Belizes ühel umbes 100-ruutmeetrisel saarel, kus […]
Ajujahi telehooaja avasaade jõuab ETV eetrisse täna kell 20:30. Hooaeg koosneb kaheksast episoodist, millest esimeses asub võistlustulle sada meeskonda. Valiku tegemine on raske, sest innovatiivseid ideid on rohkem kui lõppvoorus kohti, rääkis Ajujahi projektijuht Marion Raudsepp EASist. “Žürii otsustusprotsess venis arvatust pikemaks, sest tasavägiseid meeskondi on palju,” ütles ta. Kaalul on koht Ajujahi arenguprogrammis, kus meeskonnad saavad […]
Jaapani autotootja Toyota on valmistanud uue auto Setsuna, mis on eriliselt eriline – see on puust ja näeb välja justkui mänguauto, aga tegelikult on igati korralik sõiduriist. Kahekohalist sõidukit tutvustatakse järgmisel teisipäeval Milano disaininädalal. Kuigi autoga saab ja tohib sõita ka teedel, on see pigem sümboolne disainitoode, märgib CNN.
Järgmine kord, kui hakkad mõne valu puhul harjumuspäraselt otsima valuvaigisteid, võiksid enne kaaluda hoopis videomängu mängimist. CNN tutvustab uurimust, mille kohaselt mängib nii akuutse kui ka kroonilise valu puhul suurt rolli psühholoogia, mille abil saab valutundega manipuleerida. Tehnoloogia areng on seesugused valuleevendamise moodused muutnud võimalikuks. Videomängud aitavad juba praegu paljusid sel moel, et akuutse valu puhul […]
Kui varem said nägemispuudega inimesed teavet Facebooki laetud foto kohta vaid teiste käest küsides või fotode siltide järgi, siis nüüd aitab arvuti ise fotot kirjeldada ning tänasest on see Facebooki uus võimalus kõigile kättesaadav. Nagu Facebookil tavaks, tuuakse uuendus kasutajani regioonide kaupa. Facebooki kinnitusel jõuab funktsioon Eestisse lähima paari nädala jooksul. Facebook on otsustanud vaegnägijate kasutuse probleemi lahendada […]
Loodusfotograaf Hans Markus Antson alustab esmaspäeval, 4. aprillil Fjällräveni ekspeditsiooni, mille jooksul läbitakse 300 km Norra, Rootsi ja Soome piirialadel koerarakenditega. Reisile pääses poiss tänu eesti rahva toetavatele häältele. Matkale pääsemise puhul soovis Hans endale isikupärast pusa reisikaaslaseks. Noor loodushuviline võttis ühendust hea sõbrannaga, Eesti Kunstiakadeemia I kursuse moedisaini tudengi Kertu Kivisikuga, kes on unikaalse […]
ERRi Läänemaa korrespondent Juhan Hepner käis Raplamaal kajastamas, kuidas mittetulundusühingud Eesti huumoriliit ja Purculi asutasid Eesti huumorimuuseumi. Raplamaal Purkus asuvas Eesti huumorimuuseumis kogutakse, säilitatakse ja eksponeeritakse Eesti huumoritemaatikaga seonduvat, muuseumis korraldatakse ka huumoriõhtuid ning karikatuuride ja saržide töötubasid. Huumorimuuseumi idee sündis Maalehes töötava karikaturistil Heiki Maibergil seitsme aasta eest “Teeme Ära” raames peetud mõttetalgutel. Juba […]
CNN esitab küsimuse: kas Venemaa president Vladimir Putin on saanud konkurendi ja ta polegi enam maailma kõige sportlikum riigijuht? Nimelt levib sotsiaalmeedias foto 44-aastasest Kanada peaministrist Justin Trudeau’st pilkupüüdvas joogaasendis. CNN märgib, et Putin võib veeta oma vaba aega palju ülakehaga ratsutades ja USA president Barack Obama võib tantsida tangot, aga internetis teeb hoopis ilma Justin Trudeau […]
Mittetulundusühingud Eesti Huumoriliit ja Purculi asutavad 1. aprillil Purkus Eesti Huumorimuuseumi huumoripärandi talletamiseks ja väärtustamiseks selle kõikides väljendusvormides. Asutamisleping allkirjastatakse kl 19 Purku koolimajas. MTÜ Purculi on kogunud alates 2010. aastast naljasõprade toel Eesti humoristide ja karikaturistide loomingut. Hetkel on kogutud ca 2000 originaalkarikatuuri 80 karikaturistilt, lisaks hulgaliselt muud huumoriga seotud materjali. MTÜ Eesti Huumoriliit […]
Tänavusel American Beauty Car Show festivalil Haapsalus esineb Rootsi hard-rock bänd Mustasch. Mustasch on käinud turneedel koos Motörheadi, Glueciferi ning Volbeatiga. Oma karjääri jooksul on Mustasch võitnud Rootsi Grammy auhindu kategoorias “Aasta parim metal-album”. Bändi kuuluvad Ralf Gyllenhammar, David Johannesson, Stam Johansson ja Robban Bäck. Mustaschi peetakse väga heaks live-bändiks. Eestis on bänd käinud mitu […]
Täna kella üheni päeval saab osaleda lihavõtte linnuvaatlusel, mis selgitab lindude poolest kõige liigirikkama Eesti linna. “Sageli me seostamegi, et linnas peale tuvide, kajakate, vareste suurt midagi näha ei olegi, aga möödunud aastal nähti Eestimaa linnades üle saja linnuliigi ja ainuüksi Pärnu linnas kohati üle kaheksakümne,” selgitas ornitoloog ja linnade linnuvaatluse koordinaator Tarvo Valker “Aktuaalsele […]
Lähenevad kevadpühad ja fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2016 tööde esitamise tähtaeg. Rääkisin just Remoga, kes kõndis koos lastega Ahja jõe ääres Taevaskoja kaljude vahel. “Olen hakanud juba pilte valima,” ütles Aasta Loodusfotograaf 2015, kui küsisin, kas ta osaleb ka sel aastal Looduse Aasta Foto võistlusel. “Lapsed on veel veidi noored, vanem tüdruk tunneb pildistamise vastu […]
Haapsalu kultuurikeskuses 26. märtsil kell 15.00 27. märtsil kell 15.00 29. märtsil kell 18.00 30. märtsil kell 17.00 Pilet 4 € „Lahkulööja“ sarja kolmas film „Murdmatu“ viib Trisi (Shailene Woodley) ja Nelja (Theo James) uude maailma, mis on ohtlikum kui kunagi varem. Pärast „Mässaja“ rabavaid paljastusi peab Tris koos Neljaga põgenema teisele poole Chicagot ümbritsevat […]
Loetud tundidest Twitteris piisas, et teismelise tüdruku moodi käituma modelleeritud jutukarobotist saaks rassistist vandenõuteoreetik. Suhtlusrobot Tay tööpõhimõte oli see, et ta õpib inimestelt nendega suheldes. Microsoft lootis, et Tay õpib inimestelt uusi teadmisi ja omandab seisukohti läbi tavalise, mängulise vestluse. Robotile tehti nädala alguses oma Twitteri konto ja ta hakkas teiste kasutajatega säutse vahetama. Kahjuks läks kõik […]
|
OSCAR-2019
|
||
Kas usute, et TV3 „Seitsmeste” produtsent Annely Adermann (44) ning vabakutseline laulja ja näitleja Kaire Vilgats (42) suudavad läbida triatloni?
Ajakiri Jooksja tundis huvi, miks naised otsustasid argirutiini lõhkuda ja kuidas treening on nende harjumusi muutnud.
Mitu korda olete jõudnud juba kahetseda, et triatlonide eestvedajale Ain-Alar Juhansonile jah-sõna andsite?: Ühe korra. Siis, kui avastasin, et mul on võistluse õhtul ka esinemine.
Annely: Vastus on väga lihtne – terakestki kahetsust pole tundnud, sest elu- ja nüüd ka sportimise tempo on nii kiire, et jõuame vaid Otepää rahvatriatlonil osalemisele mõelda. Kõhklused jäid jah-sõna eelsesse aega.
Kaire: Rahustaski maha, et me ei pea sinna minema maksimumpingutust tegema, vaid võime võistluse läbida rahulikult oma tempoga, saame seda suisa nautida.
Annely: Meie triatloni „ristiisa” on tegelikult minu TV3 kolleeg Kalev Kruus, kellele meenus, et olime Kairega mõni aasta tagasi Tartu Maratoni avatud raja naistesõidu patroonid. Kalev uuris, kas oleksime valmis olema ka minitriatlonil samalaadses rollis. Arutasime, et kui hull see siis ikka olla saab.
Kindlasti on hobisportlase võistlusele meelitamiseks tõhusam tema enda tasemel tegija eeskuju kui musklis profisportlase jutt. Viimane pigem hirmutab ja paneb ennast peeglist vaadates tõdema, et lihtinimene millekski selliseks nagu triatlon küll suuteline pole. Püüame näitlikul ja lustlikul moel vastupidist tõestada.
Annely: Eneselegi üllatuseks võib mind pidada parajalt tubliks harrastussportlaseks. Kooliajal käisin mitu aastat ujumas. Kaksteist aastat tegelesin rahvatantsuga, mis oli paras võhmatrenn. Pioneeriajal olin Pärnu linna kolmas laskur. Sõitsime sageli rattaga ja suusatasime.
Olen aastaid tegelenud joogaga. Olen sünnist saadik olnud väga painduv ega mõista, kuidas inimesed nö loomulikust intelligentsist ette painutades varvastest kinni ei saa või spagaati ja silda teha ei suuda. Viimasel kümnel aastal oleme käinud perega mägedes suusatamas.
Kaire: Olen kaks korda sõitnud Annelyga Tartu Maratoni avatud rajal. Suur võistleja pole ma kunagi olnud. Lapsepõlvest on meelde jäänud head tulemused 60 meetri jooksus ja täpsusjooksus. Tuli läbida staadioniring nii, et neljas nurgas oli tarvis pallid liikumise pealt ämbrisse visata.
See tähelepanelik märkus paneb mind muigama ja ilmselt tuleb nüüd veidi tausta avada, sest kaamera taha jääv lugu pole nii mummuline, kui näib. Nimelt toimuvad televõtted tihti väga ootamatult ja nii oli ka seekord. Olin nädal enne salvestust Londonis, jõudsin esimeseks treeninguks soetada vaid prillid ja mütsi ning hädavariandina läks käiku kunagi Sports Directist ostetud vintage-stiilis päevitustrikoo, mis pole mõeldud sportimiseks, vaid mõnes supluskohas ilutsemiseks. Kuna aga televisioonis töötab sõu ja seda oleme Kairega valmis pakkuma, sobis see ülihästi. Praegu käin ujumas ikka sporditrikooga.
Kaire: Jah, see on mul kenasti sissetöötatud stiil ega vea kindlasti alt. Uueks hooajaks õpin ehk krooligi selgeks.
Annely: Minu meelest võiks Kaire ujumisviisi nimetada Vilgatsi stiiliks. See on korraga nii konn, koer kui ka midagi hõljukilaadset ehk ta ujubki „vilgatsit”. Igal juhul on see end tõestanud, sest edasi ta liigub ja täiesti silmnähtavalt. Minuga võrreldes on tal eduseis, sest tal on pea veest väljas ja võimalus vaadet nautida, mida minul krooli uhades ei õnnestu.
Lõppude lõpuks ongi ju rahvaspordi eesmärk teekonda nautida, mitte – vabandust väljenduse pärast – suust vahtu välja ajades finišisse roomata.
Raivo E. Tammele anti mullu triatlonil sõiduvahendiks tema sõnade kohaselt „hull püss”. Miks teie naisterattad valisite?
Annely: Kindlasti oleks lustlik vastata, et värvi järgi, kuid fännid peavad pettuma, sest tegelikult langetasime otsuse põhimõtte järgi, mida selgitas Ain-Alar Juhanson: Telia 4:18:4 on mõeldud spordiüritusena, kus võib osaleda igaüks koduse spordivarustusega ja kas või linnarattaga. Meie inspireerimegi kõiki Sportlandist valitud naisterattaga ja loodame, et see kenasti vastu peab.
Kaire: Vastupidi. Praegu pole mu võhm üldse heas seisus. Õnneks tegelen paralleelselt triatloniks valmistumisega ka uue sõu tantsuproovidega. Sealt loodan abi saada, sest palju aega pole esimese võistluseni jäänud.
Kaire: Laulmine on füüsiline tegevus ja eeldab ikkagi korrapärast harjutamist. Kui tulevadki perioodid, kus see soiku jääb, on varem või hiljem vokaalsed probleemid ja võhm väljas.
Autoga ma ei sõida, liigun väga palju jalgsi. Päevas teen vähemalt 7000 sammu ja kui on ka trenn, siis üle 10 000, mis olevat tervislik norm. Olen ka suur aiatööde fänn. Just tassisin terve päeva mitmekiloseid äärekive ja kaevasin maad, et kiviktaimlale korrus peale ehitada.
Kohvi joon vähe, pärast hiljutist Hiina-reisi valmistan kontoris päevas mitu tassi kõige õigemat rohelist teed.
Eelmisel aastal triatloni katsetanud Raivo E. Tamm ütles, et Rakveres suvelavastuse proove tehes pandi graafik tema treeningute järgi paika. Kui palju on teil igapäevatööd silmas pidades sõnaõigust?
Annely: Meil on ootamatult vabad käed. Plaane ja survet võiks tunduvalt rohkem olla, kuid eks distsiplineerime end siis ise. Minu tööpäevad „Seitsmestes” kestavad argipäeviti kell 10-st 20-ni, seejärel on söögivalmistamine ja toimetused kodus. Magama saan tavaliselt kell üks öösel. Nädala sees pole mul ühtegi vaba õhtut, et iseendale aega leida.
Treenin hommikuti enne tööd – paar korda nädalas käin Ülemiste My Fitnessis ujumas ja paar korda võhmatrennis, siis sõidan rattaga tööle. Tuleb tõdeda, et hommikustel koosolekutel on tõesti tunduvalt värskem olla.
Kaire: Vabakutselisena on mul võrreldes Annelyga paindlikum graafik. On siiski mõningaid proove, mida olen palunud sättida muule ajale.
Raivo E. Tamm on meenutanud, et enne sportlaseelu õhtuti pärast etendusi näiteks Tartust Tallinna sõites oli üks-kaks hot dogi peatust nagu aamen kirikus. Treenima hakates vaatas ta oma menüü kriitilise pilguga üle. Kui palju olete oma toidusedelit muutnud?
Kaire: Mul tuli samuti sageli Tartu ja Tallinn vahet sõita ja siis toitusingi vaid bensukas pakutavast, mille kiiresti kätte saab. Tegelikult tean üsna hästi, mis sööki eelistada ja mis kaalukaotust üldse ei toeta. Seega püüan seda ka tasapisi uuesti jälgida. Kui keegi selle kaalulangetamisesöögi mulle iga päev valmis teeks ja lapsedki oleks nõus seda sööma, siis poleks vist üldse muret.
Annely: Mulle kiirtoit, karastusjoogid ja alkohol ei maitse ning öösööja pole ma samuti. Süüa teen perele ise, ja igati tervislikult. Põhiline mure on hoopis see, et päeval pole mul töö tõttu üldse aega süüa. Tänu triatloniettevalmistustele sunnin end nüüd lõunapausi võtma, mis on enesetundele väga turgutavalt mõjunud.
Annely: Minu põhimõte on alati olnud see, et püsima peab kuldsel keskteel ehk ka hobide või harjumustega ei tasu liialdada. Mõõdukas rahvasport hoiab kindlasti tervise korras, kuid liigne agarus ja ka näiteks tippsport ei pruugi sugugi head teha. Seda olen korduvalt kõrvalt näinud ja teiste vägagi rasketest tagajärgedest õppinud.
Kaire: Toob küll tegelikult. Sisemine rahulolu iseenda saavutuste ja tegemistega paistab kohe välja. Aasta tagasi tegelesin veel aktiivselt jõusaalitreeningutega ja olin enese üle väga uhke.
Kaire: Surematu lause – iga algus on raske! – peab paika, aga kui oled juba alustanud ja sihid seadnud, on võimalik seda täiega nautida. Esimene samm tuleb teha! Kindlasti ära sea endale liiga suuri eesmärke, pigem stardi rahulikult ja suurenda koormust tasapisi. Minuga on enamasti juhtunudki see, et soovin kiirelt suuri muutusi ja kogu mõnu kaob ning tervis hakkab ka vihjeid andma.
Kaire Vilgats ja Annely Adermann teevad kaasa Eestis peetavate Ironmanide raames korraldatavatel rahvatriatlonil, kus on kavas 400 meetrit ujumist, 18 kilomeetrit rattasõitu ja 4 kilomeetrit jooksu.
Rahvatriatlonid on juba toimunud 9. juunil Paides, 17. juunil Otepääl. 5. augustil toimub triatlon Tallinnas.
Kaire Vilgats rääkis, et tal polegi eriti palju valikuid, sest talle paraja suurusega riietega on poodides kitsas ja tihti saab ta valida vaid musta värvi riideid. „Iseenesest meeldiks toonidega lustida küll,” sõnas lauljatar.
Annely Adermann lisas: „Kui värvitoonid ja kaubamärgid sportlikku vormi lihviks, oleksime ju kõik olümpial (naerab). Kuid olen selgeks saanud, et kvaliteetne spordivarustus mängib suurt rolli. Eriti hästi mõistsin seda siis, kui Tartu Maratoni naistesõidu patrooniks olles sain korralikud suusasaapad ja suusad. Varem olin uisku sõitnud tavaliste veneaegsete saabaste ja poolplastikutega. Esialgu tundus, et suusad sõidavad ise – kõik oli nii mugav!”
|
OSCAR-2019
|
||
Selle aasta 12. oktoobril saab kuulsa telesaate Horoskoop esimesest telesaatest 50 aastat. 14 oktoobril toimub Tartus kontsert, kus astuvad üles need saatesarjas osalenud lauljad, kes on hetkel tegevlauljad/näitlejad ja parimas vormis, et meenutada olnut. Lauljatega vestab juttu Peep Puis ja kontserdil osaleb naisansambel ” Nagumerealine “. Lauljaid saadab tuntud headuses live ansambel Jeti. Ärge siis maha magage! 14. oktoober kell 16.00 Tartu Vanemuise kontserdimajas. Piletid müügil piletimaailmas, piletilevis ja Vanemuise kontserdimaja kassas.
Tihti valmistab heliteenuse tegemisel probleeme madala pingega või üldse puuduv elektrivool. Täna tegin mobiilse katse 12 V konverteeritud 230 V ja ongi oma alajaam olemas. Tõsi kütust peab paagis olema kuna tühja koha pealt niisama miskit ei teki. Niisiis oma nafta- elektriks. Eduka katse tulemusena on nüüd pakkuda heliteenust nii maal kui merel- kohtades kus elektriga kitsas käes.
Saigi valmis! “Pisikene ime” – lastelaulud ja laulumängud beebidele, lasteaialastele ja algkoolilastele. CD-plaat ja laulik. Kaua tehtud kaunikene! Pingelangus on üüüüratu ütleb Airi – kes kogu selle tohutu töö autor ja välja mõtleja. Olen selle 10 aasta jooksul päris palju rahvast stuudiost läbi lasknud ja polegi nii suure ja põhjaliku töömahu juures öelda mitte ühtegi halba sõna. Ma tunnen et ma vist pole puhas eestlane- ei saa nii olla, et lapsed oskavad stuudios käituda, produtsent teab täpselt mida tahab ja üldse kõik laabus ülivõrdes hästi. Ma ütleks isegi et tunnen sellest suurest kambast natukene puudust. Ütlen Teile kõigile suure AITÄHHHHH-i. Suur tänu suure ehtsast kullast kompassi eest- püüan selle järgi edaspidi kursil püsida ja nagu lubatud siis selle suve navigatsioonihooaeg algab koos Teiega hetkest mil päike taas pilgu pilve tagant maale heidab!!!
Tänaseks on siis ajalugu ansambli Tuulest Viidud reis 02.02-18.02 Austraalias. See, et paradiis on siiski maapeal olemas tundus enne reisi uskumatuna. Me täname kõiki kes meie reisi oma säravate silmade, hea sõna ja ennastunustavate tegudega muinasjutuliseks muutsid. Maailma kuklapoolel tiksub kell hoopis teist aega ja elu on elamiseks mitte mossitamiseks ja asjade ületähtsustamiseks. See mida kogesime oli lihtne , inimlik ja ülivõrdes päikeseline. Aitähh, SIRJE, KRISTA, TÕNU, AIVO, INDREK….. Täna tunneme end tänu Teile päikese maaletoojatena. Tõepoolest kui särad sisemiselt siis särab ka maailm Sinu ümber. Päike piilub aina tihedamini ka siin kodus juba pilvetagant välja ja õhus ja hinges on kevadet!!!
Kui peegeldavad pinnad on võimalik teha kuidagi heli neelavaks (absorbentseks) siis see vähendab oluliselt tugevust ja sellega kaasneb ka järelkõla pikkuse vähenemine. Pehmed materjalid nagu ntx. vaip, kardinad, mineraalvill rakenduvad nagu poorsed helineelajad. Need aga toimivad alles siis kui materjali paksus on vähemalt veerand laine pikkusest.
Kui ruum on niimoodi akustiliselt tehtud siis on jällegi heli selles väga kuiv ja elutu. Teist tüüpi nö. membraan paneel on võimalik teha näiteks puitlaastplaadist paksusega 4-18 mm mis paigaldatakse ruumi seinast 10 – 30 cm kaugusele. Niisugune paneel mõjutab madalaid sagedusi ja neelab energiat. Kui lisate membraani ja seina vahele mineraal villa siis toimib see nagu amort ja mõjub osadele madalatele sagedustele. Kui aga puurite membraanpaneeli sisse mõned augud siis mõjutab see kõiki sagedusi. Niisugused paneelid on ideaalsed ruumi akusitka parandamiseks ja nii on võimalik seisulained hoida väga effektiivselt kontrolli all. Teine võimalus kontrollida seisulaineid on luua ruumis erinevaid tasapindu ja kaldeid et helil oleks rakse peegelduda.
Alati on olnud palju segadust sellest missugused materjalid neelavad heli ja missugused summutavad. Heli neelavad materjalid ei ole head selleks et blokeerida heli edasi levikut. See muidugi ei tähenda seda et neil puudub heli isoleeriv omadus. Enamus inimesi lihtsalt arvab seda et heli isoleerida- pole vaja muud kui palju heli summutavat materjali. Tegelikult pole see nii. Siinkohal 1 näide…
Oletame et on loodud väga paks mineraalvilla kiht (see on rahaliselt suhteliselt odav) mille tulemusena isoleeritakse heli 75 % ja teiselpool villakihti jääb alles sellest vaid 25 %. Tundub hea- sest helirõhk on langenud neljandiku võrra. Kuid kui võrrelda seda Db –des siis 100 DbSPL samaväärne langus Db -des oleks 12 Db ja teiselpool mõõdetuna jääks alles helirõhk 88 Db SPL ja see on juba väga suur. Vahe on muidugi märgatav aga see pole heliisolatsioon. Hea heliisolatsioon peaks tekitama selle vahe vähemalt 45 Db või rohkem. Isegi siis on heli kuuldav teiselpool isoleeritavat pinda.
Heli isolatsiooniks tuleb kasutada materjale mis tegelikult ka isoleerivad heli. Materjal peab olema masiivne ja mitte poorne. Näiteks betoon, korralikult laotud tellis või blokk sein.
Kõik need materjalid on massiivsed ja mitte poorsed. Loetelus viimane hõlmab endas tohutul hulgal kõikvõimalikke lahendusi. Tundub et mõned materjalid toimivad täiesti vastupidiselt füüsika seadustele kuid siiski töötavad need materjalid vaid siis kui nad on massiivsed ja mittepoorsed.
Kui isoleerite ruumi peate olema kindel et kogu ala on 100% isoleeritud väiksemgi auk või hõredam koht tähendab seda et olete oma raha asjatult kulutanud. parem on teha juba alguses kõik kvaliteetselt ja õigesti kui hakata hiljem vigu parandama.
BETOON on väga hea heli isoleeriv materjal. Tuleb vaid valamisel seda korralikult vibreerida et ei jääks sisse õhuauke.
TELLIS on samuti hea heli isoleeriv materjal kuid tuleb jälgida müüri ladumisel et ei jääks ühtegi tühja kohta kivide vahele- ka vuugi kohad võiks olla tsemendiga täidetud- nii on tagatud ,et heli ei pääse läbi hõredamate kohtade.
VINEER MDF JA PUITLAASTPLAAT on head materjalid heliisolatsiooniks kuid nende kõrge hinna tõttu oleks mõistlik seda materjali kasutada just neis kohtades kus see on põhjendatud.
KLAAS on väga hea aga kallis materjal, sellepärast on mõistlik kasutada seda kohas kus oleks vaja näha läbi isoleeritud ruumi- aken stuudiost salvestusruumi ntx.
METALL on võrreldes teiste materjalidega väga hea isolaator kuid ka seda kasutatakse harva tema hinna tõttu ja vaid siis kui heli isoleerimiseks on ette antud väga õhuke pind. Sageli kasutatakse näiteks helikindlate uste tegemiseks metetalli.
PATENTEERITUD HELIISOLATSIOONI MATERJALID on reeglina võrreldes eeltoodutega liiga kallid võrreldes nende heli isoleerivaid omadusi. Siiski kasutatakse neid juhul kui paigalduse keerukuse tõttu eeltooduid on raske kasutada. Samuti võidakse kasutada PHM ka summutitena näiteks autodes helisummutus matid metall vaheseintel mis eraldavad auto mootoriruumi salongist jne.
Mis iganes materjalist seinad tehtud poleks on parem ühe paksema seina asemel teha kaks õhukest väikese õhu vahega. Parim helikindlus saavutatakse siis kui heli peegeldub 2 pinna asemel 4 pinnal. Võib arvata et kui heli leviku tõkestamiseks SOUND TRANSMISSION CLASS (STC) on 35 Db ja kahekordse paksusega sein annab tulemuseks 70 Db- siis tegelikult pole see nii. Seina paksuse kahekordistamisega saavutatakse juurde vaid 6 Db ja kui lisada sinna veel 2 lisandub 3 Db. Seda pole just palju ja see on ka väga kallis lahendus. Põhjus miks tulemus on nii väike on selles et kõik need kihid on ühendatud ja sellepärast on ka tulemus suhteliselt väike. Sageli võivad kahekordsed seinad olla seotud omavahel mingite tugede või traatidega, et saavutada mehaanilist tugevust. Ehitades seina mis peaks toimima heliisolaatorina peaks niisuguseid sidemeid viima miinimumini. Samuti tuleb jälgida et ehitajad ei paneks 2 kihilise seina vahele prügi ega muud suvalist täitematerjali. Seina vahele tuleks panna mineraalvill. See ongi koht kus mineraalvill täidab heli summutamisel oma eesmärki. Kui jätta seina vahe tühjaks siis põrkub heli kahe seina vahel ja osa sellest kandub ka teisele poole seina.
Lagede ehitusel on raske just see et horisontaal pinda on raske paigaldada. Kui kasutada betoon lagesid soovitatakse kasutada samuti kahte kihti raud armatuuriga betoonikihti, mille kogupaksus võiks olla 175 mm. Nagu alati mass loeb. Kergema lahendusena soovitab BBC woodwool plaati mis on tehtud puulaastudest ja tsemendist. Samuti saab kasutada kipsplaati kui on piisavalt kohti selle kinnitamiseks ja toestamiseks. need on mõeldus akustika parandamiseks.
Jällegi mass ruulib. Aga on väga sageli stuudiotes kasutusel ka nö. UJUV PÕRAND. See koosneks raud armatuuriga valatud betoonplaadist mis on asetatud kummi puksidele või tugevatele vedrudele. Plaadi mass on väga oluline kuna massi ja vedru süsteemil on ka oma resoneerimise sagedus ja kui plaadi mass on liiga suur siis ei toimi põrand enam isolaatorina. Kui aga on näiteks massi või mõni muu piirang mis ei lase rasket massiivset põrandat teha on BBC-l soovitus. Asetage alumisse kihti umbes 30 mm tihedat pressitud mineraalvilla, seejärel katke vill kilega valage peale 70 mm betooni ja lisaks silumissegu 40 mm. Kodus puitpõranda isoleerimiseks võiks kasutada 2 kihti 18 mm paksusega puitlaastplaati servad ja ääres võiks täita silikoon mastiksiga või mineraal villaga. Põranda võiks katta vaibaga.
Parim lahendus heli isoleerimiseks uksel on osta helikindel uks- kuigi see on väga kallis. Kuid see on parim lahendus. Tõenäoliselt on sellel uksel magnetiga tihendid ülemises osas ja külgedel ja kompressioon tihend alumises servas. Kindlasti on see uks ka väga raske ja eeldab et on olemas ka tugev sein mille külge seda paigaldada saab. Alternatiiv sellele oleks veel tulekindel uks mis on varustatud tihenditega ja sulgub suhteliselt hermeetiliselt. Kolmas võimalus on kasutada kahte ust.
Parim lahendus on muidugi Box within a box süsteem. See koosneb välimisest ja sisemisest osast. Kus juures sisemise ja välimine hoone ei ole üksteisega ühendatud ja sisemine on täiesti eraldiseisev ehitis mis toetub vedrudele või kummipatjadele. Mõistagi on see kõige kallim lahendus.
Ventilatsion ja kliimaseadmed on väga oluline teema millel peatuda – kuidas teha nii, et ruum jääks helikindlaks. Ventilatsioon ja kliimaseadmed on erinevad asjad. Ventilatsioon juhib õhku juurde ja ära kliimaseade tavaliselt kas jahutab või soojendab õhku ja kontrollib õhuniiskust ehk siis kontrollib juba ruumis sees olevat õhku. Muidugi on ka niisuguseid kliimaseadmeid millel on ka ventilatsiooni funktsioon. Niisugused süsteemid aga tekitavad palju probleeme.
Õhu kahina vähendamiseks tuleb panna võimalikult suured ventilatsiooni torud see võimaldab õhu juurdevoolu väiksema kiiruse ja alandab turbulentsist tekkiva müra sagedust. Igasugust õhus levivat müra on võimalik vähendada tekitades ventilatsiooni väljumise kohta suurem ruum või koda mis on isoleeritud ntx villa vms absorbent materjaliga mis ei eralda ühu väljumisel mingeid osakesi ega tolmu aga mis laseb õhul siiski liikuda. Kui metall ventilatsiooni torud kannavad müra edasi siis kasutatakse näiteks pöörde kohtades või vahekohtades materjali mis ei kanna edasi tekkinud müra. Ventilaator tuleb paigaldada nii et see oleks kohas kus oleks kõige väiksem võimalus müra edasilevikuks ja loomulikult tuleb kasutada võimalikult vaikselt töötavaid ventilatsiooni seadmeid.
Heliisolatsiooniks kasutatakse tavaliselt heli peegelduvaid materjale ja igal heli edasi tagasi peegeldumisel tekkib taas energia mis kandub edasi. Kui ruumis on heli neelavaid materjale või süvendeid muutub varem või hiljem see energia soojuseks. Niisuguseid heli neelavaid materjale on mõistlik kasutada juhul kui on tegemist stabiilse tugevusega heliga, näiteks ventilaatori vms müratekitaja summutamisega. Helistuudio kontrollruumis ei ole mõttekas niisuguseid materjale kautada liigselt, kuna need neelates heli vähendavad ka selle tugevust ning selle tulemusel peab helirezissöör lihtsalt tugevust juurde lisama.
Heli võib edasi kanduda kergesti kohtadest kus ruumi on ehitatud madalamaks ntx ripplagi või on tõstetud põrandat kõrgemaks. Heli ei pääse läbi kui on betoonist või mõnest muust eeltoodud kindlast materjalist ehitatud ruum.
Kohtades kus kaablid läbivad vaheseina on vajalik sulgeda- valada kinni ntx seguga kaableid ümbritsev tühimik. Selleks sobib ka tihedalt vahele pressitud mineraalvill või liivakotid vms. materjal.
Ilmselt läheb veel kaua aega selleni kui keegi leiutab mooduse kuidas elektrooniline või digitaalne signaal jõuaks otse ajju, läbimata kuulmekanaleid (kõrvu). Seni aga peab iga heli mingis etapis jõudma kuulajani läbi õhu ja see ongi kõige raskem ja arusaamatum etapp tema teekonnast.
Kui heli on tekitatud- läbib see teekonna kus heli põrkub vastu erinevaid peegeldusi tekitavaid pindu mille tulemusena seguneb algheli nende helipeegeldustega ja alles siis jõuab mikrofonini. Sama juhtub ka siis kui see sama heli väljub kõlaritest. Kuigi osa sellest helist jõuab otse kuulajani jääb siiski osa sellest ka põrkuma ruumis mis kodustes tingimustes võib kesta vaid pool sekundit või vähem aga suures auditooriumis oluliselt kauem.
Võrdleme seda elektrilise signaaliga. Signaal liigub ühest kohast teise mööda kaablit. Signaal jõuab alati sihtpunkti põrkamata millegi vastu ega tekitamata mingeid peegeldusi. Ainus mis võib juhtuda väga pika kaabli puhul on see, et signaali tugevus võib pisut langeda.
Akustiliselt liigub heli aga kolmemõõtmeliselt ja peegeldub tagasi peaaegu igalt pinnalt. Kui peegeldused segunevad tekib peaaegu lõpmatu arv peegeldusi. Isegi tänapäevast infotehnoloogiat ja teadust kasutades pole võimalik väga täpselt analüüsida ruumi akustilisi omadusi arvestades kõiki tekkivaid peegeldusi. Võib juhtuda et paigaldatud helisüsteem mis on ruumi installeeritud ei toimi tihtipeale nii nagu oleme oodanud. On täiesti normaalne et ruumi lõplik akustiline kujundus ja parandustööd tehakse alles siis kui ehitustööd on lõppenud. Praktikas on akustika üks väga keeruline teadus, kuid teoreetiliselt on see suhteliselt lihtne. Ruumi akustika (ruum tähendab suletud ruumi igas mõõtmes) sõltub peamiselt kolmest tegurist. Peegelduse ajast, peegelduse tugevusest ja peegelduse sageduse tasakaalust. Vaadake ringi ruumis kus hetkel viibite. Kui räägite ntx oma kolleegiga lähedalt jõuab hääl otse tema kõrvu. Samal ajal tekkib lähimast pinnast peegeldus mis jõuab kuulajani hetk hiljem ( heli liigub 34 cm millisekundis) seejärel põrkub see vastu järgmist peegeldust tekitavat pinda jne. Nii tekibki palju peegeldusi mis kõik saabuvad kuulajani eri aegadel ja tekib kaja. Mõned pinnad ruumis võivad olla heli neelavamad kui teised, mõned pinnad soodustavad teatud sageduste paremini peegeldumist- need määravadki ruumi akustilised omadused. On veel 1 faktor mis väärib mainimist. See on liikuv objekt ruumis. Seda nimetatakse Doppler efekt. Kõige parem Doppleri efekti näide on sireeniga sõitev auto.
Kui heliallikas läheneb teile tundub sireeni heli kõrgem ja kui see möödub teist muutub heli järjest madalamaks. Põhjus on selles, et heli liikumise kiirus õhus on ikka sama 340 meetrit sekundis aga kuna auto läheneb teile ka mingi kiirusega siis distants väheneb ning helilained surutakse kokku ja tekib kõrgem heli. Kui auto teist kaugeneb siis heli levib ikka samal kiirusel aga distants heliallika ja teie vahel suureneb ning tekib madalam heli. Kohas kus akustika on oluline peab kuulaja liikuma võimalikult heliallika lähedale ja vältima lähedalolevaid heli peegeldavaid pindu. Akustikat mõjutab isegi ruumis liikuv õhk. Niisuguseid ruumilisi akustilisi effekte kasutatakse sageli ka digitaalsetes helieffektides kui on vaja luua nö ruumilist helipilti.
Esiteks tuba mis on mõeldud kõne kuulamiseks peab olema maksimaalse peegeldusega 40 millisekundit- see tagab kuulajatele selge arusaadava teksti. Pikad helipeegeldused katavad kõne häälikud teineteisega ja tulemuseks on arusaamatu segane kõne . Lühikesed peegeldused isegi teevad võimendamata kõne tugevamaks ehk siis võimendavad seda. Nii kõne kui muusika jaoks on nõue, et järelkõla aeg (tavaliselt loetakse seda ajaks mil helitugevusel 60 Db tekib kõne segav järelkõla- RT 60) on vastavuses antud ruumi suurusega. Väike ruum pika järelkõlaga kõlab sama kummaliselt kui suur ruum väikese järelkõlaga. Üks levinumaid akustilisi probleeme seisvate lainetega pole seotud mitte kontsert saalide ega muude suuremate ruumidega vaid just toa suuruste ruumidega. Kuuldav helilaine pikkus ulatub 17 mm kuni 17 meetrini. Oletame, et kahe heli peegeldava pinna vahe on 4 meetrit. Pool lainepikkust on 42.5 Hz. -umbes standardse basskitarri alumine noot- mis täidab täpselt selle vahemiku. Kuna see peegeldab edasi tagasi tekib kõrge ja madala rõhu vahele staatiline muster, kõrgem surve pindade lähedal ja madal kusagil poolepeal. Sellepärast hakkab ruum just sellel sagedusel resoneerima ja iga noot mis seda tekitab rõhutab seda jälle ja samuti pikendatakse järelkõla aega sellel sagedusel. Eriti tugevalt on kuuldavad seisvad lained väikeses ruumis kuna nad on tugevad.
Seisvad lained ei põrku ainult paralleelsetelt pindadelt vaid ka liiguvad ruumis ringi ja põrkuvad vastu teisi seinu ja isegi lae ja põranda vahel. Kui ruumis on seisev laine siis võib seal tekkida ka nö. laperdav kaja. Kui seista kahe peegeldava pinna vahel ja teha käteplaks siis kuulete kaja mis peegeldub edasi tagasi ja see pole kindlasti kasuks kõne ega muusika kuulamisele.
Kõrgemates harmoonilistes sagedustes kui põhitoonil on kõrge ja madala rõhu vahel neid eraldav piir. Lahendus seisulainetega võitlemisel oleks leida sobiv laine ja ruumi proportsioon. Ruudu kujulistes ruumides kasutada lihtsalt väiksemaid sagedusi. Kõige halvemad on kuubi kujulised ruumid. Kõige parem lahendus on mitte paralleelsed seindad , kuigi seisulained leiavad ka need aeg ajalt üles.
Võrdleme erinevaid sagedusi mida inimesed kasutavad- näiteks- videosignaali. Selle ülemine sagedus on 5 MHz (sõltuvalt süsteemist mis on regioonis kasutusel)
See muidugi võib olla inimestel erinev pisut, näiteks vananedes võib sageduste kuulmise ülempiir väheneda. Kui helisüsteem võimaldab esitada kõrgemaid helisid kui 20 KHz jääb sellest piirist ülespoole jääv helisagedus paljudele kuulmata.
Alumine sageduse piir mida inimkõrv tajub loetakse 20 Hz, kõik mis jääb alla selle sagedust on tajutav- tuntav aga juba mitte enam kõrva kaudu.
See kehtib iga laine levimise kohta- mitte ainult heli. Heli liikumise kiirus õhus on veidi alla 340 m sekundis (m/s). Natukene see võib erineda- olenevalt temperatuurist, niiskusest ja kõrgusest, aga 340 on keskime. Matemaatiliselt tähendab see, et 20 Hz helilaine levib õhus 17 meetrit.
Suured ja võimsad madalsagedused teevad keeruliseks heliisolatsiooni ja akustika. Ülemise sagedusala 20 KHz levivad aga õhus 17 mm. Kummalisel kombel on kõrgeid sagedusi keeruline kontrollida elektroonilises, magnetilises või muus signaali vormis, aga hoopis vastupidi kerge on sagedust kontrollida kui helilaine levib õhus. Madalaid sagedusi on väga kerge kontrollida elektrooniliselt kuid väga raske akustiliselt.
Kõrv hindab helitugevust pigem logaritmiliselt kui lineaarselt. Nii siis kui muuta helirõhku 100 μN/m2 (mikro njuutonit- ruutmeetrile) vaikse heli puhul oleks see oluline muudatus , aga tugeva heli puhul oleks tugevuse vahe suhteliselt märkamatu. Muutus 3 Db on aga samaväärne tugevuse muutus igal helitasandil.
… kus P1 ja P2 on kaks helirõhku mida soovite võrrelda nii et kui 1 heli on teisest 2 korda tugevam siis P1 /P2 = 2. teise logaritm 2 (baas 10) on 0.3, ja korrutades see 20 ga saame tulemuseks 6 dB.
See on kasulik sest kui me ütleme näiteks et suurenda helitugevust 6 Db ei tea me kui valjuks heli muutub täpselt sest Db ei ole ühik vaid suhe. Vastus sellele on, et alustame nö null punktist 20 μN/m2 (20 mikronjuutonit ruutmeetrile) mis on katsetega tõendatud, et see on heli mida keskmine inimene ei kuule. Me nimetame seda tugevust mis kostab vaikse sahinana KUULMISTASE mida võib võrrelda sügisel lehtede langemisega 10 meetri kauguselt. Me nimetame ja saame mõõta seda kui 0 Db SPL (sound pressure level) helirõhuks. Ja nüüd saab iga heli võrrelda selle helitasemega. Sellega võrreldes on valju muusika umbes 100 Db SPL, veel tugevam- kui sisekõrvas hakkab justkui kõditama on tugevus 120 Db SPL ja lähenedes 130 Db SLP hakkab kõrvadel juba valus!
Me kõik oleme kogenud heli ja õppinud koolis, et see on õhumolekulide vibreerimine mis paneb võnkuma meie kõrva trumminahad. Inimesed kes iga päev töötavad heli ja heliseadmetega ei mõtle kogu aeg sellele kuidas asi teaduslikult töötab – aga oleks siiski hea teada kuidas asjad looduses toimivad ja kuidas need võivad sinu heaks tööle hakata.
Vibratsioon saab alati alguse mingist algallikast- häälepaeltest, muusikariistades, valjuhääldi membraanist.
Näiteks valjuhääldi membraan. See vibreerib edasi –tagasi ja lükkab õhu molekule. Edasi liikudes see lükkab õhu molekulid kokku tekitades kompressiooni mis tekitab kõrge rõhu. Tagasi liikudes tekitab see madala rõhu. Membraani niisugune liikumine tekitabki laine-liikumise. Niisugune liikumine- laine on kõikjal meie ümber. Näiteks Lained mida näeme meres, missugune on nende tegelik jõud laeva ranniku lähedal liikudes, missugust mõju see tekitab loodusele. Või siis ka igasugused muud lained- elektromagnetiline kiirgus ehk röntgen, valgus, mikrolaine või raadiolaine.
Hästituntud laste mänguasi spiraal vedru on väga hea näide helilainest. Kui tõmmata see vedru pingule ja siis korraks ühest otsast järsult järgi lasta ja tagasi tõmmata tekkib selle tulemusel laine mis liigub mööda vedru selle lõppu ja põrkub sealt algpunkti tagasi.
Tegu on siis pikilainega kus laine suund liigub paralleelselt pikki antud materjali (võime seda ka nimetada osakeste liikumiseks). Helilaine on pikilaine.
Kui võrdleme seda vee lainetusega kus laine liigub paralleelselt veepinnal- liiguvad veemolekulid üles ja alla. Seda nimetatakse ristilaine. Samuti on ka elektromagnetilised lained ristilained.
Üks võimalus demonstreerida vee lainet on see kui jälgida vees olevat ntx. õngekorki mis laine tekkides liigub lihtsalt üles ja alla ja kui pole tuult või mõnda muud mõjutavat tegurit siis võib see seista samas kohas kasvõi terve päeva.
Sama kehtib ka heli kohta. Helilained mis tekivad kõlarist tekitavad lained mis liiguvad edasi- tagasi ja ei kao kuhugi. (kui õhu molekulid liiguvad ühest kohast teise siis on tegemist tuulega.)
Kummaline on see et kui te asetate käe töötava bassikõlari lähedale tunnete justkui tuult kui bassikõlarist tuleb heli. Tegelikult ei ole see tuul vaid helilainete liikumine mida te tunnete kui see kõlarist väljub aga kui laine tagasi tuleb siis te seda ei tunne.
Ristilainel (veelaine) on osakeste liikumine täisnurga all ( risti) laine suhtes. Pikilainel liiguvad osakesed paralleelselt laine liikumise suunaga.
Kuigi pikilaine on sarnanev eelpool mainitud vedruga pole see siiski päris nii. Vedru tekitab helilaineid ka enda ümber. See on võimalik tänu sellele et iga õhumolekul ( hapnik, lämmastik üha suurenev süsinikdioksiid) on heliallikas omaette. Muidugi on molekulid väga väikesed heli allikad kuid nad tekitavad heli kõigis suundades. Nii et kui valgus levib väga pikka maa sirgjooneliselt siis heli liigub samuti sirgjooneliselt- aga tekitab laineid mis liiguvad ka mujale suundadesse, eriti madalsageduslikud helid.
Head sõbrad. Mul on suur rõõm teatada, et mul on taas avanenud võimalus helindada festivali Lehesaju Muusika mis toimub 4-6 oktoobrini. Üles astuvad artistid nö. trubaduurid erinevatest maailma paikadest. Mida see festival endast kujutab. Tegemist on festivaliga kus astuvad üles valdavas osas Vene keelsed artistid kes esitavad oma autorilaule kitarrri vms. instrumendi saatel. Mind on igal aastal paelunud see misssuguse pühendumusega kõik üles astunud trubaduurid seda teevad, missugusel tasemel mängitakse pilli ja lauldakse. Kuna ka mulle meeldib niimoodi aeg ajalt esineda siis soovitan kindlasti võimalusel seda festivali külastada. Kuntstiliselt kõrgetasemeline elamus on garanteeritud!!!
|
OSCAR-2019
|
||
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kuulutas eile välja rahvusvahelise hanke avaliku liiniveo teenindamiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul tagab varakult korraldatud hange saarte elanikele kindluse, et mugav ja kiire praamiühendus jätkub ka kahe aasta pärast. Nelja laeva hankimine tähendab, et ka Hiiumaa liinile tuleb üks uuem ja suurem laev juurde.
Neli opereerimist alustavat laeva peavad olema kas spetsiaalselt hankeks ehitatud uued või kuni 86 kuud kasutuses olnud reisiparvlaevad. Avaliku liiniveo algusaeg on 1. oktoober 2016 ja lepingu kestvus 10 aastat. Sealjuures on riigil õigus tulevikus laevad välja osta.
Hankeleping hõlmab ka piletimüügi, eelmüügi ja broneerimise korraldamist nii sadamates kui e-keskkonnas.
Reisiparvlaevad peavad võimaldama aastaringset iseseisvat, ilma välise puksiir- või jäämurdeteenuseta vedu. Iga laev peab mahutama vähemalt 150 sõiduautot või kümme autorongi. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti peab olema laeval vähemalt 600 sõitjale, sealhulgas sisesalongis peab olema istekohti vähemalt 400.
Reisile kuluv aeg sõitjate pardalevõtu ja pardalt lahkumisega ning koos sõidukite lastimise ja lossimisega ei või tavapärastes ilmastikuoludes ületada Rohuküla–Heltermaa liinil 90 minutit, sealjuures ülesõidu aeg ei tohi olla pikem kui 75 minutit. Kuivastu–Virtsu liinil ei tohi koguaeg ületada 35 minutit, kusjuures ülesõidu aeg ei tohi olla pikem kui 25 minutit.
Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliin on ju ainult ühe otsa pilet? Kas tagasisaamiseks tuleb uus hange korraldada? :)
Valitsus toetas hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ideed panna Saaremaa ja Hiiumaa lennuliinidele kaks eraldi lennukit – saarlastel on seejuures lootust saada suurem lennuk.
Hanke peaks maanteeamet välja kuulutama juba 2018. aasta esimesel poolel. Eelmise hanke võitnud Transaviabaltika leping kestab 31. maini 2019. aastal. Lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi tõdes, et uutel tingimustel peaks Saaremaa ja Hiiumaa liine teenindama hakatama alates 2019. aasta juunist.
Transaviabaltika otsustas jõulude eel katsetada ajutiselt suurema lennukiga. 46-kohaline ATR42-300 lennutas kolmel päeval reisijaid nii Kärdlasse kui ka Kuressaarde. Rene Musta, Transaviabaltika esindaja sõnul näitas katsetus, et võrreldes praegu liinil lendava 19-kohalise Jetstream 32 tüüpi lennukiga suurenevad kulud ATR42-300-ga vähemalt kaks korda.
Reisijate jaoks pikeneb lennuaeg aga vähemalt 10 minuti võrra. Kui praegu kestab lend Tallinnast Kuressaarde 40 minutit ja Kärdlasse 30, oleksid lennuajad suurema lennukiga lennates vastavalt 50 ja 40 minutit.
Toomas Uibo, Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht ütles, et nemad on kodumaise lennuettevõttena huvitatud kõikidest ärisuundadest ja saarte lennuliinide teenindamine on kindlasti nende huviorbiidis. Uibo sõnul on mõistlik korraldada hange kahele liinile korraga.
“Arvame, et meie lennukipargis lendav 70-kohaline ATR72 on väga sobilik selliste distantside teenindamiseks,” märkis Uibo, kelle sõnul oleks riigil lihtsam ja odavam, kui mõlemal liinil lendaks samasugust tüüpi lennuk.
Kui aga hange korraldatakse mõlema liini teenindamiseks korraga, siis on tellijal Uibo hinnangul kindlasti keerulisem leida lennuettevõtet, kellele sobib neid liine opereerida erineva suurusega lennukitega. Lennugraafiku määrab aga Toomas Uibo sõnul saarte liinide puhul ikkagi tellija, sest tegemist on subsideeritud riigisisese transpordikorraldusega.
Suuremast lennukist ei teavitatud. Kuulsin sellisest katsest esimest korda. Alati on piletid müüdud ja sõitjad ei teadnudki, et suurem lennuk sõidab. Seega lõhnab veidi pettuse moodi.
No oligi ju öeldud et testiti kui suured on kulud. Eks kui konkurss läbi on siis avastatakse et hind sellel plaanil on kuni 4x kallim . Ja siis tõdetakse et tahtsime kuidas parem , välja kukkus nagu alati
Huvitav kas ei teki situatsioon kus laevaliiklus saadi odavamaks , muidugi ka kehvemaks , ja sama raha kulutatakse lennuliikluse parendamiseks .
Suursaarte ja mandri vahelise lennuühenduse värk sarnaneb väga suursaarte vahelise parvlaevaühenduse asjaga.
Ja Riigi parvlaeva Soela liinile toomisega läks olukord paremaks, selleks tehti meelega olukord enne pisikese Subsea 7 liinile toomisega olukord kehvemaks. Soeala tegi olukorra tunduvalt paremaks, võrreldes Subsea 7ga, Kõrgelaiuga otsene võrdlusmoment aga puudub tänu vägisi kehvaks tehtud vaheetapile.
Aviesi litsents peatati ja Avies püüdis koopereeruda ettevõttega, kellel litsentsid olemas. Poola lennufirmaga Sky Taxi leppis Avies kokku, et see jätkab 33-kohalise lennukiga nende lepingut. MKM seda ei lubanud. Poolteist aastat tagasi polnud aga Nordical jõudu ega huvi hakata Saaremaale ja Hiiumaale lendama aga tee tuli ju oravatel ära sillutada Nordica tulekukus!
Seetõttu ei tehtudki asja nii, nagu soovitas endine maavanem Toomas Kasemaa seitsmendal aprillil 2016:
Kuid uutele hankijatele (ma enam ei teagi on see maavalitsus või MKM) soovitan võtta kiirelt ajutise vedaja (kas või seesama Sky Taxi) kuni kolmeks aastaks ja siis rahulikult teha järgmine hange.
Ja Kristen Michal korraldas asja väga kavalalt — uus, “ajutine”, leping tehti pikem, kui Aviesel oleks Saaremaa liinil teenindada jäänud. Uus leping tehti väiksema lennukiga, kui oli saarlaste ootus ja kokkulepped. Uus leping tehti nii, et hiidlastel läks asi paremaks, sest Aviese hiidlaste leping oli MKMi oma ja saarlasete Aviese leping oli saarlaste oma (maavalitsuse sõlmitud) ning “ajutise” hankega said saarlased sõna otseses mõttes selle, mis hiidlastest üle jäi nii ajaliselt, ruumiliselt, kui ka rahaliselt. Ja et kampsun jääks lumivalgeks, vormistati ühe hankega tehtud liinid kaheks eraldi lepinguks, mis lasti maavanematel allkirjastada. Hiiumaa leping tekitab vedajale kahjumit, Saaremaa liini lepingu kasum katab ka Hiiumaa liini kahjumi — selleks tuligi “venitada” Saaremaa ajutine leping sama pikas, kui hiidlaste oma.
Nüüd ongi jälle “saarlastel lootus suuremale lennukile” olukord — Transaviabaltika katsetab juba 46-kohalist ATR42-300 ja Nordical ei jää muud üle, kui veel suurema numbriga välja tulla.
Kas on parem 70-kohaline või 30-kohaline või oleks vaja üleveomahtu suurendada hoopis lendude arvu suurendamisega lennuki suurendamise asemel ning 2×19 oleks veelgi parem? Kes võidab hanke? Võidab see, kelle jaoks hange valmis kirjutatakse — hetkel on ju ainult “asi läheb paremaks” jutt, mingit hanget ju ennast veel ei ole!
Ja asja juures on üks nüanss veel. Saaremaalt läks juba üks “ISE! ISE! ISE!” vingumine teele mandriga ühenduse korraldamise teemal. Hiidlased seevastu taotlevad just vastupidist asja – mandriga ühistranspordi korraldamisel tahab Hiiumaa vald võtta üle lihtsalt Hiiu maavalitsuse funktsioonid (kooskõlastatakse ju graafikud ja mahud maavalitsustega). Hiidlaste lähenemine ei välista nt ringiga lendamist Tln-Kärdla-Kuressaare-Tallinn või vastupidi. Saarlaste ISE,ISE,ISE puhul on selline asi välistatud ning pole mõtet isegi arutada, kas see on hea või halb idee.
Lennukaid ideid aastal 2018 ja samal ajal ka kahe jalaga kindlalt maapinnal seismist siin “heade tuulte pöörises”!
Voolikene – vaataks nüüd arve : tallinn-kuressaare -tallinn lennu maksumus oli 1980 euri ( ei tea kas km iga või ilma ) Oletades et km iga saaks täis täituvuse korral :26x2x19 =988. Nii et pea 1000 euri jääb ka kõige paremal juhul ( täituvus100%) riigi kanda – kus sa siin hiiumaa liini katet näed !
to vollile, Peale Transaviabaltika liinidele tulekut “varjati” Kärda liini ja Kuressaare liini täitumust ja kõigis pressiteadetes oli ainult vedaja keskmine “täituvus” ühe hankega tehtud mõlema lepingu kohta.
See number kõikus 60% lähedal. See 60 ongi see maagiline number, mis Tranaviabaltika äriplaanis oli täitumuse piir, millest alates piletiraha+dotatsioon hakkab katma ära ettevõtte kulusid. Riigieelarvest makstava ühistranspordi sihtotstarbeline toetus ühele reisile Saaremaa liinil 1980€ ja Hiiumaa liinil 1520€ ning kuna sama lennuk, sama arv lendusid mõlemal liinil siis võibki vaadata lihtsalt nende summade kesmist ja ütelda, et ühele edasi-tagasi lennule makstakse peale (1980+1520)/2=1730€
Praeguse keskmise 60% täitumuse korral on Hiiumaa liinil ikka kaks korda vähem reisijaid, kui Saaremaa liinil. Näiteks Tallinn-Kuressaare-Tallinn lendude keskmine täitumus juulis 86% ja Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal oli see rekordiline 59%. Saaremaa liin annab Transaviabaltikale kasumi, mis on natuke suurem, kui Hiiumaa liini tekitatud kahjum.
Seetõttu hiidlased ei tahagi ISE!ISE!ISE! värki, sest ise ei tule praeguse riigi toega toime ei nende lennuühendus ega parvlaevaühendus mandriga ning juba tõmbab ka TS Laevad Hiiumaa liini jõuliselt koomale — PR mull hakkab lõhkema.
Vaevalt, et seda suuremat lennukit testiti…väiksem oli lihstalt ilmselt katki. Vastasel korral oleks seda lärmi suurema lennuki üle juba kaugele ette kuulda olnud ja lisapileteid ka osta võimalik olnud. Viimast sai aga teha alles suurema lennuki lendamise viimasel päeval.
ATR72 on Kuressaare-Tallinna liinile liiga suur. Pole mõtet hakata lendama kord nädalas suure lennukiga ja siis teatada, et näe, saite suurema lennuki, aga miks te ei lenda.
|
OSCAR-2019
|
||
Kasiinode kütkestust on inimesed tundnud juba ammustest aegadest, kuid alati on olnud inimesi, kes ei saa hästi aru, kuidas see kõik toimib.
Selleks, et kasiinode pakutav meelelahutus oleks täisväärtuslik ning turvaline, tasub tutvuda kõigi reeglite ja mängu käiku selgitavate juhenditega. Neid pakutakse alati, tasub vaid neile tähelepanu pöörata. Kuigi kõigi reeglite läbilugemine võib tunduda tüütu, on see ainus viis, kuidas uus mängija võib kogu teemast ülevaate saada.
Kasiino portaalides pakutakse ka tasuta mänge või vähemalt antakse võimalus mänge mõnda aega ilma panuseid tegemata mängida. Nii saab enne raha mängu panemist selgeks mõelda, kas see mäng teile meeldib ning näha, millele mängu käigus tähelepanu pöörata.
Algaja peamine ülesanne on vältida seda, et hilisema mängimise käigus ebameeldivad üllatused tekiksid. Selleks, et mängu lihtsalt nautida saaks, tulebki endale kõik tingimused enne selgeks teha.
Kuid selleks, et raha sisse- ja väljamaksetega probleeme ei tekiks, on soovitatav lugeda vastava kasiinoportaali kohta kirjutatud arvustusi ja kommentaare. Siis võite olla veendunud, et olete tulnud oma aega õigesse kohta veetma.
Enne esimeste mängude juurde asumist tasub teadvustada, et mängude valik on lai ning iga mängutüüp ei pruugi kõigile sobida – kasiinod pakuvad nii lauamänge, slotimänge kui ka spordiennustusi ja muud. Kasiinomänge on võimalik nautida nii arvutist kui ka nutitelefonist – vali see, mis antud hetkel mugavam on.
Kuna mängude valik on niivõrd lai, peaksid küll kõik endale midagi sobivat leidma. Igasuguste küsimuste korral saab alati aidata klienditugi ning pilk tasuks heita ka korduma kippuvate küsimuste rubriiki.
Kasiinoportaali usaldusväärsuses veendumiseks vaadake, kui palju on sellel kasutajaid, kes on tema koostööpartnerid ning kas sellele on väljastatud hasartmängulitsents.
Kasiino pakub kindla peale omajagu adrenaliini, kuid meeles tasub pidada seda, et enda panustele tasub juba enne mängima hakkamist seada piirang, et vältida rahaliste probleemide tekkimist.
Kasiinoportaalis oma esimesi samme tehes tasub proovida mõnd mängu, mida juba tunned, et näha, kuidas meeldib sulle konkreetne veebileht, kus see ja teised mängud oma kodu on leidnud.
Tasub teada, et enamasti pakuvad kasiinod ka tasuta mänge, kus pole tarvis põhireeglite selgeks tegemiseks oma raha kulutada.
Seega järeldus – enne mängima asumist ja loodetavat võitude kogumist, tasub endale kõikvõimalikud nüansid selgeks teha.
Koolitants 2018 Tartumaa eelvoorust kirjutab tantsublogis õpilaskogu liige Helen Remmel, kes kogus muljeid ja fotosid ka teistelt tantsijatelt. Head lugemist!
Taaskord toimus tantsuvõistluse Koolitants Tartumaa eelvoor. Üritus toimus 18. veebruaril Vanemuise teatri väikeses majas ja 19. veebruaril suures majas. Koolitants ühines EV100 sünnipäevapeoga ning sellepärast on festivali teemaks “Kingitused Eestile”.
Tähtvere tantsukeskusest osales sel aastal 17 gruppi erinevatest stiilidest ja vanuseastmetest. Otse finaalkontserdile pääsesid tantsud “Lumi tuli maha…” (Marit Männiste ja Maris Kahre), “Ugri jõud” (Kerstin Lõhmus), “Emajõe piraadid” (Kerstin Lõhmus), “Moulin Rouge” (Maarja Pruuli). Energilisuse eripreemia pälvisid “Väikesed mootorratturid” (Maris Kahre).
Tantsud „Ugri jõud“ ja „Moulin Rouge“ jõudsid ka Rahva Lemmiku hääletusele – https://uudised.tv3.ee/koolitantsu-haaletus/
Žürii hinnang meie tantsukooli gruppide kohta jäi eriliselt meelde – esile tõsteti tähtverelaste „erilist sünergiat“. Tõesti, tähtverelaste kokkuhoid, koostöö ja toetus üksteise vastu on midagi imelist, mida igalt poolt ei leia.
Endale jäi imeline kogemus terveks eluks, oleme terve tähtperega tohutult arenenud ning kindlasti ei kavatse lõpetada siin oma arenguteed. Küsisin ka mõningate teiste tantsijate muljeid:
Minu jaoks oli selle aasta Koolitants kõige esimene Koolitants. See tunne, mis mind valdas lavale astudes oli muidugimõista ülituus ja vinge. Ma olen alati tahtnud Koolitantsul osaleda ja ma olen ülirõõmus, et see unistus sai ka teoks.
Mulle tohutult meeldis minu grupi kava, see oli energiat täis ja hästi tehtud, tänu imelistele tantsijatele muidugi. Kindlasti ei saa ka tänamata jätta imelisi juhendajaid, kes meile lava kõrval kaasa elasid
Koolitants on võistlus, kus nähakse esimest korda teiste gruppide ja tantsukoolide kavu, seepärast on Koolitants üks mu oodatumaid sündmusi hooajal.
Ka sel aastal oli taas ülitore minna rõdule kaasa elama tuliuutele kavadele. See on ka üks Koolitantsu võlusid: sealt saadud emotsioon on alati niivõrd ehe, kuna ei oska midagi oodata. Nii oli ka sel aastal: Koolitants möödus ääretult emotsionaalselt. Seda nii teiste kavu vaadates kui ka tulemusi teada saades.
Üllatus oli ikka suur, kui pääsesime tervelt kahe kavaga Rahva Lemmiku hääletusele! Samuti kruvis palju pinget 2. päeva edasipääsejate teatamine, olime juba peale kahe showtants 10-12 klass edasipääsejate teatamist arvamusel, et seekord vist ei läinud nii hästi. Tundeid oli palju, kui meid siiski välja kuulutati. Samuti on ääretult hea meel, et lipsasime ka “Ugri jõuga” finaali!
Selleaastane Koolitants oli minu jaoks jälle midagi täiesti erinevat kui eelmine aasta. Mina astusin üles Tantsuklass 1 koosseisus, mille nimeline grupp küll eksisteeris ka eelnevatel aastatel (shout out mu kallitele Koodimurdjatele!), kuid nende inimestega, kellega laval käisime, hakkasime koos treenima alles eelmise aasta sügisel, nii et see oli meie (ja meie kava) jaoks esimene võistlus.
See aasta oli palju asju teist moodi, näiteks pidime vanuse tõttu võistlema 10-12. klasside vanuserühmas kus on showtantsude kategoorias vägagi kõrge konkurents. Võistlusesse astusime koos kahe teise Tähtvere kavaga, üheks neist „Moulin Rouge“ (nad said ka rahvalemmikuks, seega soovitan soojalt TV3 rahvahääletusel silma peal hoida) ning teinegi väga tubli kava „Barbie muundur“.
Kahjuks finaali edasi meil ei õnnestunud pääseda, kuid see pole minu jaoks nii oluline, kui need kogemused, rõõm ja nauding, mida jälle laval tantsimisest sain. Ma tundsin, et andsin kõik, mida suutsin anda ning jäin ka sellega rahule. Tahaksingi kõigile tantsijatele südamele panna, et kui läks sassi, siis läks. Kui ei saanud edasi, no siis ei saanud. Põhiline on see, et sa ise naudid mida teed ning leiad rõõmu kõigis selle protsessi osades.
Näiteks saime see aasta proovida (minu jaoks) hoopis teistsugust meiki ja soengut (hint: glitter!!!). Selle tegemiseks läks küll päris kaua aega, kuid kõigi teistega koos valmistumine, rääkimine ja kaaslasele abikäe ulatamine ongi minu arvates see kõige parem viis ühise hingamise saavutamiseks, mille olemasolul saabki kõik minna ainult hästi. Ja läkski! Kuigi finaalis meie jaoks kohta ei jätkunud, sain mina sellest võistlusest ainult hoogu juurde, et aina paremaks areneda ja edasi pürgida.
Koolitants 2018 jõudis minu jaoks kiiremini kohale kui eelnevatel aastatel, asi võis olla ka selles, et saime kava valmis vahetult enne Koolitantsu
Hea oli jälle laval olla, ning tunda, et meie suur töö ja vaev on ära tasunud. Lava taga oli palju närveldamist, kõik jooksid ringi ja tegid viimaseid ettevalmistusi (soeng, meik jne). Ka teiste kavu näha oli üllatus, sest ma küll teadsin, et küllap sel aastal tulevad veel vingemad kavad, aga neid reaalselt laivis näha ja kaasa elada, no külmavärinad.
Koolitants oli selle hooaja esimene võistlus, kust võtsin osa kolmandat korda. Lavale minek oli närvesööv, kuid arvan, et kava õnnestus meil laval hästi. Samuti oli huvitav vaadata nii Tähtvere kui ka teiste klubide tantse. Närvipinge oli ka suur edasipääsenute väljakuulutamisel. Mis siis, et meie kava finaali ei pääsenud, oli siiski emotsiooniderohke ja arendav võistluspäev.
Selle aasta koolitants oli mul üheksas, aga Tähtverega olin seal esimest korda. Kindlasti oli natukene närvi sees, aga ma usun, et andsime endast parima ja kõikjalt tuli head tagasisidet, mis annab kindlasti jõudu järgmistel võistlustel.
Laval olles julgustasid meid lava tagant meie kaks treenerit, kes on tervel teekonnal Koolitantsuni olnud ülimalt mõistvad ja abistavad ning nii heal juhtimisel saab tulemus tulla ainult hea.
Kindlasti andsid suure kindlustunde ka mu trennikaaslased ja meeskonnatöö. Minu arvates on tantsugruppide alus meeskonnatöö ning olin üllatunud, kui nägin, kui palju mu trennikaaslased üksteisele toeks on.
Kokkuvõttes võin julgelt öelda, et ootan järgmist Koolitantsu juba suure huviga ja mulle väga meeldis näha, kuidas tähtpere tuli kokku ja jagas enda energiat nii rahva kui üksteisega.
Mina võistlesin see aasta kavaga “Nälg”, mis on Maarja Pruuli imeline looming. Olime juba tunde enne kohal, et kõik õigeks ajaks valmis saada. Harjutasime riietusruumis iseseisvalt korduvalt, et kindlam tunne oleks. Mulle meeldib see õhkkond, mis riietusruumis valitseb – kõik inimesed on alati valmis Sind aitama ja toetama.
Lavanärv oli vahepeal ikka päris suur, aga õnneks lavale astudes see kadus, sest saalist oli kuulda toetavaid hõiskeid. Mul oli tantsides väga vägev tunne ja pärast lavalt tulekut oli mõnus rahulolev olek.
Läksime rõdule, et ühestki teisest Tähtvere kavast mitte ilma jääda. Oli suur rõõm vaadata kõiki neid imelisi etteasteid.
Seekord meie kategooriast keegi kahjuks finaali edasi ei saanud, see-eest saime enda esituse kohta teistelt tantsijatelt väga palju positiivset tagasisidet ja see tegi südame soojaks.
Selleaastane Koolitants oli minu jaoks juba kuues ja kokku olen esinenud kaheksa kavaga, kuid tunne on kogu aeg olnud sama hea ning lavakogemus väga võimas.
Sellel aastal oli meie grupil jällegi super energia ja minu arvates läks esinemine isegi paremini, kui arvasin. Kuna meil oli laval ka rekvisiit, kartsin, et äkki juhtub sellega midagi, mida vaja ei oleks, kuid õnneks jäi see püsti ning probleeme ei tekkinud.
Meie praegune kava meeldib mulle väga ning seetõttu oli mul seda esitada eriti hea meel. Rohkesti andis muidugi juurde ka see, kui oli kuulda teisi kaasa elamas. Võin kindlalt väita, et mulle andis see meeletult energiat ja jõudu juurde ning loomulikult tõi ka suurema naeratuse suule
|
OSCAR-2019
|
||
3M on innovatsiooniline globaalne kontsern, mis kunagi ei lõpeta leiutamast. Aastate jooksul on meie uuendused parandanud igapäevaelu sadadel miljonitel inimestel üle kogu maailma. Oleme lihtsustanud öist sõitu, teinud hooneid turvalisemaks ja vähendanud tarbeelektroonika kaalu, energia kulu ja...
Juba üle 150 aasta ACCO Brands on aidanud eraisikuid ja ettevõtteid planeerimise, korraldamise ja õppimise juures. Me oleme üks maailma suurimaid kaubamärgiga kontoritoodete tarnijaid. Tänapäeval, me turustame oma tooteid enam kui 100 riigis, läbi oma müügipersonali ja laia...
Canon’i ajalugu algas ettevõtlikust vaimust teha maailma parima kaamera. Tänaseks on Canon registreeritud kaubamärk enam kui 180 riigis ja regioonis, ning meie ülemaailmne müügivõrk jätkuvalt laieneb ja areneb edasi. Rohkem, kui lihtsalt kindlustab, et uued tooted jõuavad...
Juba üle 80 aasta, CITIZEN on olnud jätkusuutlik ning usaldusväärne allikas valmistoodetele ja komponentidele kellade-, IT-, elektroonika-, tööstus-ja juveeli valdkondades. CITIZEN kontsern ja meie 17000 + töötajad on oma sõiduvees ülemaailmse liidrina mikro- ja täppistehnoloogias, luua...
Oma tegevjuhi, Jean-Marie Nusse juhtimisel, Clairefontaine pakub laia valikut, rohkem kui 3000 toodet õpilastele, üliõpilastele, täiskasvanutele ja ka ettevõtetele. Me oleme tuntud oma kvaliteetselt toodetud kaupade, kaasa arvatud masinaga õmmeldud äärega vihikute, kõvakaantega- /...
KLEINMANN - edulugu mis sai alguse elamu keldris ja jätkub tänapäeval globaalselt. Gerhard ja Erika KLEINMANN alustasid reklaammaterjalide valmistamise ja levitamise aastal 1979. See oli Gerhard KLEINMANN, kes arvas, et puhastusvahendid arvuti seadmetele võiks olla uus nišš tema niiske puhastuslapi...
Enam kui 80 aastat, kaubamärk Durable on seisnud kõrge kvaliteediga toodete eest valdkondades nagu kinnitamine ja köitmine, registreerimise ja sorteerimise ning info- ja esitlus süsteemid. Meie sihiks on olnud luua lahendusi, mis võimaldavad inimestele nõutud tooted, mis omakorda loovad isikliku...
Alustasime 1958 aastal etikettide valmistaja firmana Californias. Tänasest DYMO-st on kasvanud globaalse haardega ettevõte. 1978 aastal omandas Esselte DYMO, kuid aastast 2005 kuulume juba Newell Rubbermaid gruppi, mis on Fortune 100 ettevõte. Sellest ajast oleme laiendanud oma tootegruppe, lisades kontaktihaldus tarkvara,...
EBA kvaliteet on tulemus, mis on saadud kasutades parimaid saadaval olevaid materjale, innovatiivset tootmistehnoloogiat ja oskusteavet millest saadud kogemustel on pikk traditsioon dokumendi purustajate tootmises. Juba rohkem kui 80 aastat, miljonid rahulolevad kliendid on toetunud EBA kvaliteedile "Toodetud Saksamaal".Kvaliteedi...
Energizer® on üks paljusid ülemaailmse tarbekaupade ja hügieenitarvete tootja Energizer Holdings Inc. kuulsaid kaubamärke (lisaks ka nt Schick® ja Playtex®). Neid kolme kaubamärki võib kohata enam kui 131 riigi jaekauplustes.Energizer®`i...
Esselte on üks maailma suurimatest kontoritarvete tootjatest. Ettevõtte arendab välja innovaatilisi lahendusi mis lihtsustavad töötamist nii kodus kui kontoris. Esselte tootevalikusse kuulub üle 20000 tuhande toote, näiteks:klammerdajad, registraatorid,dokumendi kastid/sahtlid, rippmapid ja...
Koss on kuulus originaalse leiutise, stereo kõrvaklappide poolest. Nad on olnud teejuhid HI-FI’s alates 1958 - 3 põlvkonda Ameerika leidlikkust, ehedust ja võrreldamatut kvaliteeti. Kõik algas John C. Koss armastusest muusika vastu, mis väljendus trompetit mängides. Hr Koss oli kirglik muusikas ja...
Edukad partnerlused on rajatud usaldusele, pühendumusele ja täidetud ootustele, mis viivad tegeliku, mõõdetava tulemuseni. MANHATTAN on asutatud 1987 nende põhimõtete vundamendile. Need on aidanud täna, täpselt nii kui aitasid arenemise aastatel, mil ettevõte asustati ja...
Juba üle 30 aasta OMNIMOUNT on hoidnud omal alal positsiooni kui maailma juhtiv tootearendaja. Asutamisest saadik OMNIMOUNT on lihvinud oma oskusi teerajajana audio kinnitite valdkonnas ja jätkab arengut oma tugevale vundamendile ja pärandile. Nüüdseks, kord eraldi maailmad, hi-fi ja video, on sulandunud ühtseks...
Pea 70 aastat on Jaapani kvaliteetkirjutusvahendite tootja Pentel varustanud maailma innovaatiliste ja kõrgetasemeliste kirjutusvahenditega. Eestis on Pentel oma missiooniks võtnud lisaks kvaliteetsete ja igapäevaelus vajalike kirjutus-, joonistusvahendite ning muu kontoritarvete...
RIVACASE ® Firma asutati aastal 1996 ja seda võib pidada liidriks fotoaparaatide, sülearvutite ja muude digitaalseadmete kohvrite ja -kottide tootmises ning projekteerimises. Tootevalik on pidevas arengus RIVACASE ® Digital Accessories tooterühmas. Toodete kvaliteet on meie tipp prioriteet....
Sinox Europe kuulub lisaseadmeid tootvasse Põhja-Euroopa kontserni Selek. Selek omab AV lisasedamete tootmise vallas üle 30 aastast kogemust. Sinox Europe tiimi kuuluvad professionaalid üle kogu Euroopa, kes on spetsialiseerunud parimate koduelektroonika lisaseadmete tootmisesse. Sellel suvel alustas uus tootesari...
Smile® on Prime Partneri koduste esmatarvikute kaubamärk, mis on suunatud nõudlikumate kvaliteediharjumustega tarbijale. Smile®`i tooteid iseloomustab esmaklassiline kvaliteet. Smile®`i suure populaarsuse võti on märgatavalt soodsam hind võrreldes...
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku allasutuse OÜ Kiriku Varahaldus tellimusel Tatari tänavale kerkiv korter- ja ärihoone sai alles täna nurgakivi, kuid pooled korterid majas on juba müüdud.Korter- ja ärimaja aadressil Tatari 25 peaks plaanide järgi valmima järgmise aasta 30. juunil. Varem asus samas kohas 1914. aastal ehitatud seegihoone, kus 1990. aastatel asus ka Postimehe toimetus.Kerkiva uue maja esimesel kolmel korrusel ...
Täna avalikustatud Saar Polli uuring näitab, et usku peavad oma elus teistest olulisemaks mitte-eestlastest keskealised või pensionäridest naised. Usku tähtsaks pidavate inimeste hulk on aastatega tõusnud: 1990. aasta 18 protsendilt 1999. aasta 21 ja 2008. aasta 24 portsendini.Ennast usklikuks pidavate inimeste arv on kasvanud 19 protsendilt 1990. aastal vastavalt 36 ja 42 protsendini 1999. ja 2008. aastal. Samal ajal on end mitteusklikeks ...
Täna avaldatud Saar Polli uuring näitas, et eestlased loovad oma usku üksikutest märkidest, uskumustest ja ideedest. Üldiselt valitseb usuasjus üsna suur segadus. Tervelt 31 protsenti usku väga oluliseks pidavatest inimestest ei poolda ühtegi konkreetset religiooni ega kirikut, vaid järgib oma usku, selgus täna tutvustatud Eesti Kirikute Nõukogu ja Saar Polli religiooniuuringust.Usku väheoluliseks pidavatest ...
Usu tähtsus Eesti inimese elus mõjutab tema eetilisi valikuid, kuid ei mõjuta argisituatsioone, selgub täna avaldatud Saar Polli religioonisotsioloogilisest uuringust. Uuringust selgus, et aususes, seadusekuulekuses ja igapäevastes situatsioonides õige otsuse langetamisel pole vahed usku väga oluliseks, väheoluliseks või üldse mitte tähtsaks pidavate inimeste vahel märgatavad.Näiteks altkäemaksu ...
Eesti inimesed ootavad kirikult märksa enam sellest, mida see institutsioon praegu neile pakub, ütles uuringufirma Saar Poll juht, sotsioloog Andrus Saar."Inimesed tahavad rohkem selgust ja mõtestatust, nad tahavad rääkida õpetajatega oma probleemidest. Inimesed tahavad, et kirik tegeleks rohkem vaestega," rääkis Andrus Saar Vikerhommikus. Samas riigi siseprobleemidele ei peaks kirik küsitletute arvates tähelepanu ...
Juba kuuendat aastat ilmuv artiklite kogumik "Muinsuskaitse aastaraamat" tutvustab 2009. aasta olulisemaid muinsuskaitsealaseid tegemisi, teiste hulgas kiriklikke.Juhan Kilumets kirjutab Saaremaa Kihelkonna kiriku kellamaja restaureerimisest. Tööd lõpetati Saksamaal valatud kirikukella riputamisega ajaloolisele kellakohale. Kui viimati helises siin kell sadakond aastat tagasi, siis nüüd kuuleb Kihelkonnal kellaheli igal ...
Rakverre on jõudnud Kolmainu kiriku uus tornikell Miikael, mis valati ühes Saksamaa kellatöökojas.EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ütles, et kiriku viiest kellast oli seni alles neli, sest üks kelladest oli antud pärast sõda Kadrina kirikule. "Nelja kella kõlavahe oli liiga suur ning seepärast oli vaja vahepealset kella. Nüüd on ka viies kell olemas," märkis Toompuu. Kell ...
Kolga-Jaanis 1985. aastal ehitatud lasteaiamaja köök sai Leipzig-Brühli ja Viljandi Rotary klubi ning rahvusvahelise organisatsiooni toel uue sisustuse.Eelmisel nädalal vaatasid Viljandi rotarid eesotsas klubi presidendi Marge Tirgo ning Kolga-Jaani valla esindajatega lasteaia ja hooldekodu uuendatud köögi üle, tunnistasid selle avatuks ja heateo kordaläinuks.Heategevusprojekti lõpu märgiks kinnitas Kolga-Jaani pastor Ants ...
Homme, 27. juunil kell 12 esitletakse Eliisabeti kirikus peatselt valmivat orelit, esitlusele eelneb kell 10 toimuv oikumeeniline jumalateenistus. Oreli esitlusel on võimalik kuulata 1886. aastast Eestis oreleid ehitanud suguvõsa esindaja orelimeistri Hardo Kriisa tutvustavat esinemist ning vaadata dokumentaalfilmi oreli sünni- ja valmimisloost. Filmi autor on Sirje Eelma, vahendas Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja.Uus orel laiendab oluliselt linna ...
16.-17. juunil osalesid Eesti EKB Koguduste Liidu esindajad Roostal toimunud Eesti Kirikute Nõukogu väljasõiduistungil, kus kümmet kristlikku konfessiooni ühendav eestimaise oikumeenilise koostöö nõukogu visandas EKN presidendi Einar Soone eestvõttel kirikutevahelise koostöö tulevikku.EKN arengukava-, põhikirja- ja teoloogiakomisjoni ning liikmeskirikute esindajad, nende seas EKN asepresident Joosep Tammo ja EKB ...
Käesoleva aasta algusest kevadeni olid Paldiski Nikolai kogudusel abiks noortetööd rajamas Soome Rahvamisjoni läkitatud Eetu Raittila ja Jussi Koivumäki. Kust tuli mõte tulla Eestisse noortetööd tegema?Jussi: Sain innustust teadmisest, et perekond Repo on misjonitööl Eestis Hageri koguduses. Mõtlesin, et võiksin neid kuidagi aidata. Tundsin, et sain kutse misjonitööle Eestisse kaks aastat tagasi. Alguses ...
Armus ja hirmus kasvanud ja elanud Heldur Hagala on agar palvetaja ja usub sügavalt palve kõikvõimsasse jõusse.Aastaid on tal juba omajagu ja karmi ilme järgi võiks neid rohkemgi pakkuda, sest läbielatu on sinna vajutanud tõsimeelsuse ja sügavad vaod. Jah, Kõigekõrgem ei ole teda säästnud, ent hoidnud ometi. Ja vahel on ta valmis kuulajale kogetust ja oma elutõdedest kõnelema.Kirik pole kõrts ...
Tartu ülikooli kliinikumi pulmonoloogilise intensiivravi osakonna juhataja, Tartu adventkoguduse juhatuse liige dr Jüri Vahtramäe (53) ei tee patsiendi ees saladust oma kristlikust orientatsioonist, aga ei sea seda aspekti professionaalse hakkamasaamise seisukohalt erialasest ettevalmistusest ülemaks. Arstiamet on raske ja vastutusrikas. Mis motiveeris Teid selle elukutse kasuks otsustama?Kindlasti on minu valikutes mänginud rolli see, et mu ema on ...
Nelipüha laupäevale oli koondunud palju üritusi, aga rahvast jätkus ka Nissi palvemajja. Sõnumitoojad Anneli Üksik, Agu Kaljuste, Valter Ots, Alvi Mets ja õpetaja Jaanus Jalakas tõid esile Jumala sõna väärt mõtteid. Jeesus kui tõeline viinapuu ja meie viinapuu okstena: temast lahus ei suuda me midagi teha. Viljakandjaid ta puhastab, et need kannaks rohkem vilja.Toodi veel elulisi näiteid, kuidas kurjusest ...
Apostlite Peetruse ja Pauluse päeva jumalateenistusel 29. juunil kell 18 Viljandi Pauluse kirikus, kus jutlustab peapiiskop Andres Põder, sõlmivad Viljandi luterlikud kogudused koostööleppe.Koostööleppele kirjutavad alla Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus ja juhatuse esimees Tarmo Loodus ning Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe ja juhatuse esimees Helmen Kütt. Leppe eesmärgiks on ...
Järgmisel suvel on Tallinn Euroopa misjonäride päralt ning Jumalast ja tema armastusest räägitakse üle linna igal pool. Siin toimub üleeuroopaline misjonisündmus Heartbeat Tallinn. Agape Eesti ja Agape Euroopa eestvedamisel ning siinsete koguduste toel korraldatav üritustesari kätkeb endas lugematul hulgal töötube, laagreid, seminare, kontserte – kõik eesmärgiga juhtida eestimaalasi Jumala ...
Kaitseliidu korraldatav võidupüha paraad, kahekümnes vabas Eestis, toimub tänavu Tartus. 22. ja 23. juunil võib linnas näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat, nautida sõjaväeorkestrite muusikat ja süüa sõdurisuppi. Oikumeeniline jumalateenistus president Toomas Hendrik Ilvese ja teiste riigijuhtide osavõtul toimub Jaani kirikus. Jutlustab koguduse õpetaja Urmas Petti, kaasa teenivad ...
Kaks nädalat tagasi, kui sirelid oma joobnustava lõhnaga kevadele viimast emotsionaalset vinti peale keerasid, et teatepulk suvele üle anda, korraldas Harju-Madise kogudus kirikus lahtiste uste päeva «Jumala käed ja jalad».Sarnast ettevõtmist on koguduse õpetaja Joel Siimu sõnul katsetatud Keilas ja kindlasti soovitab ta suvel säärast teenimisviisi ka teistele kogudustele. «Vähem formaalne ettevõtmine ...
Peapiiskop Andres Põder kaaskonnaga külastas Washingtoni lähedal asuva ELCA Rockville'i vanadekodu. Eestlastest elanike jumalateenistus algas ühislauluga «Kalla, kallis Isa käsi». Pärast jutlust jagas peapiiskop koos õp Urmas Viilmaga armulauda. Kõlas ühine eestikeelne meieisapalve, millele järgnes kirikuliste õnnistamine. Pühalikku teenistust kaunistas Egle Viilma klaveril. See oli eestlastele suureks ...
«Ma olen tõesti õnnelik inimene siin päikese all. Paljud mu unistused elavad mu luules,» rääkis Kuressaares oma uue raamatu «Eluvilju jagades» esitlemisel põline saarlanna Almi Tugev õnnitlusi vastu võttes. Poetess on tuntud ka Eesti Kiriku lugejatele.Almi Tugeva luule on kantud siirast elujõust, loodusega sinasõber olemisest, paljusid inimesi armastavast tundest, oskusest näha elus ilu ja luua ...
Mõtlesin, et selline muusika «tarbimine», mis mind saatis kooli ajal, on ehk minevik. Tarbimise all mõtlen seda, et kui õppisin muusikakeskkoolis, olin sunnitud kuulama muusikat kogu aeg ja enamasti kostus igast klassist erineva pilli hääl. Kodus valitses umbes sama olukord, selle vahega, et oli neli pilli, neli mängijat ja neli erinevat heli tubadest kostumas.
See, mis 22.–23. märtsil Põltsamaa kogudusemajas toimus, oli midagi sarnast. Gospellaagrisse olid tulnud Eesti ja Soome kogudustes tegutsevad noored muusikud. Ja ma ei liialda, kui kirjutan, et muusikat kõlas nii söögi alla kui peale, hommikul vara ja hilisõhtul. Ka siis, kui oli vaba aeg ja võis kasvõi piljardit mängida, moodustusid ikka väiksed rühmad, kus keegi mängis kitarri, keegi mandoliini, viiulit, trummi, djembet, cajon’i, basskitarri või klaverit. Ja ei puudunud ka laul.
Et alustada algusest, tuleks sissejuhatuseks öelda, et EELK kogudustes tehtav muusikatöö on väga mitmepalgeline ja arenev. Selle üle on tõeliselt hea meel. Rõõmu teeb seegi, et bändi- ja gospelmuusikat hakatakse üha rohkem ka meie kirikus austama ja nägema kui üht noorte- ja ka muusikatöö vormi. See on hea moodus noori kirikusse tuua.
Neid kogudusi, kus juba tegutseb mõni bänd või noorteansambel, ei ole palju, seepärast oli nädalavahetus Põltsamaal mõeldud just nendele, kel mõtteis soov sellega algust teha või kes juba alustanud ning soovis saada asjatundjatelt nõu.
Soome Misjoniseltsi misjonär Tero Ruotsala, kes mitmeid aastaid tegutses Tallinna Jaani kirikus Tooma missa eestvedajana, on oma teisel ametiajal Eestis keskendunud noortemuusika arendamisele EELKs. Tema sooviks ongi tutvustada oma kogemusi noortele muusikutele, aidates arendada kitarri, basskitarri või helitehnika kasutamise oskust.
Tero on koos Lääne-Nigula koguduse muusiku Daniel Reinaruga kohtunud kirikus bändimuusikat viljelevate noortega. Daniel, kes töötab muusikaõpetajana koolis ja mängib ise Reinaru-vendade bändis, on olnud julgustaja ja hea toetaja paljudele.
Head nõu said ka selles laagris mitmed muusikud nii trummimänguoskuse arendamise kui helitehnika rakendamise kohta näiteks oma lugude lindistamisel.
Niisiis pakuti noortele võimalust tulla Põltsamaale, küsida nõu, koos laulda ja pilli mängida, kontsert anda ja pühapäeval jumalateenistusel üles astuda.
Laagriellu lisas särtsu rühm noori Soomest, kes kõik on üliandekad muusikud. Nende eestvõttel tõmmati laager käima ehk laulu ja liikumisega õpetati meile, veidi «tuimadele» eestlastele, Aafrikast pärit laule. Me ei pidanud mitte ainult ringis liikuma ja laulma, vaid kohe anti ülesanne ka ühele meie trummarile, kes pidi rütmi kaasa lööma.
Ühesõnaga – ei mingit pikka teooriat, kohe praktika! Selles osas tuleb meie noori kiita, nad on andekad, neil on julgust katsetada ja proovida ning uuesti ja paremini teha, kui kohe välja ei tule. Ei mingit valehäbi või põdemist!
Väga vahvad olid ka Soome noored. Eriti minu jaoks, kes ma olen klassikalise muusika haridusega ning üsna truu klaverile. Minagi õppisin Otsa-kooli viimasel kursusel trompetit, et veidigi aimu saada mõnest teisest instrumendist, aga mu karjäär trompetistina on piirdunud mõneaastase mängimisega Hageri koguduse pasunakooris, mille tegevusest olen juba pikemat aega «akadeemilisel puhkusel».
See, kuidas Soome noored musitseerisid, oli minu jaoks eriline elamus. Ma tean, et meie muusikaõppe süsteemid ja traditsioonid on erinevad, aga nende noorte kohta võiks küll öelda, et nad on multitalendid.
Tegemist ei olnud väljavalitud superõpilaste rühmaga, vaid täiesti tavaliste 15–18aastaste noortega, kes õpivad muusikakoolis või Sibeliuse akadeemia esimesel kursusel.
Nende rühma juht Severi Laakso oli pannud kokku väikse bändi, kellega tuldi Eestisse. Neil polnud ühtki kokkusaamist või harjutamist Soomes, mõnega kohtuti elus esimest korda alles sadamas. Ometi see sünergia, mis nende musitseerimisest õhkus, oli fantastiline.
Iga laulu puhul vahetati kohti, see tähendab, et see, kes esimeses laulus mängis klaverit, võis järgmises mängida basskitarri või trumme või laulda, jne. Ühesõnaga pillimäng on puhas rõõm ning vahet pole, kas käes on klahvpill, rütmipill, keelpill või puhkpill. Lihtsalt imeline! Ja veel imelisem on see, et meie Eesti bändid, kes laagris osalesid – Black Night Põltsamaalt ja Saarde Inglid Saarde kogudusest –, on arenemas sama teed. Ka nende bändide liikmed vahetasid kohti ja pille.
Minul oli võimalus laulda Põltsamaa koguduse tüdrukutega, kes õppisid imekiiresti selgeks kolm uut laulu Pekka Simojoe rikkalikust loomingust ning need kanti ka kohe koos Soome bändiga ette nii kontserdil kui pühapäeval kirikus.
Helitehnika kasutamist õpetas noortele Lauri Pihlak. Tema keeras olematuid helipuldi nuppe ehk siis tänapäeva tehniliste võimalustega kaasas käies kasutas helipuldina iPadi.
Oli väga sisukas ja muusikarikas nädalavahetus Põltsamaal. Suur tänu Ulvi Uutarile, kes aitas organisatoorsetes küsimustes, ning Põltsamaa kogudusele, kes meid nii soojalt vastu võttis.
Rõõmustan, et juba on korraldajatel uue laagri plaanid valmimas, ja loodan, et siis on osalemas veelgi rohkem noori, kes sooviksid kaasaegse muusikaga oma koguduses kaasa teenida. See ongi põhjus, miks noored nii rõõmsameelselt koos tegutsevad. Rõõm muusikast, sest nende laulude sõnum on üks – Jumalale kiituse toomine ja teistele tema sõnumi jagamine.
Sotsiaal-majanduslikku kihistumist Eestis ei saa käsitleda kui väljakujunenud ja püsivat klassistruktuuri, leiti 1. märtsil Tartus Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis seminaril «Kihistunud Eesti». Seminar, mis oli kolmas Domus Dorpatensise seminarisarjast «Tolerants Eesti ühiskonnas», andis üldmulje: kuigi kõik ühiskonnad on diferentseeritud, on rikka(ma)id ja vaese(ma)id, ...
Eestpalves on Walesi kiriku Llandaffi piiskopkond ja tema piiskopid Barry Morgan, David Yeoman ja David Thomas.Palvetame kogu jumalarahva teenimistöö kasvu eest.Samuti on eestpalves Rootsi kiriku Uppsala piiskopkond ja tema piiskopid Karl Gustav Hammar ja Ragnar Persenius.Palvetame piiskopkonna keskuste Breidagårdi ja Undersviki eest, et nad võiksid kaasa aidata vaimuliku elu ja kristliku hariduse ...
Issand Jeesus, Sina ütled: «Järgne mulle, sest Mina olen tee ja tõde ja elu!» Nii sageli olen mina aga tahtnud Sinu antud teest vasemale või paremale kalduda, seisma jääda või hoopis tagasi minna... Kuid see, mu Jumal, ei ole see, mida Sina minult ootad! Minu ülesanne on Sulle järgneda, ükskõik siis, kuhu viivad mind Sinu teed! Minu kohus on Sinu sõna kuulutada, mis on minu hinge ...
Tänapäeva inimesed on samasugused uhkust täis nagu Jeesuse-aegsed juudid. Jeesus ütles neile, et kui nad jäävad Tema sõnasse, siis nad taipavad tõde ning tõde vabastab neid. Nad protestisid: «Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas sina siis ütled: te saate vabaks?» Nad ei uskunud, et see, kes teeb pattu, on patu ori (Jh 8:31–35). Ka meie kaasaegsed ei usu, et nad ...
Haljala koguduse õpetaja ametikoha. Avaldus koos elulookirjeldusega saata EELK peapiiskopile 15. aprilliks aadressil Kiriku plats 3, 10130 Tallinn. Lisainfo: Haljala koguduse juhatuse esimees Mati Krom, tel 325 2614. * * * Järva-Peetri koguduse õpetaja ametikoha. Avaldus koos elulookirjeldusega saata EELK peapiiskopile 15. aprilliks aadressil Kiriku plats 3, 10130 Tallinn. Lisainfo: Järva-Peetri koguduse juhatuse aseesimees ...
16.–21.3. Porvoo kirikujuhtide kohtumine Walesis Cardiffis. EELKd esindavad peapiiskop Andres Põder ja õp Tiit Pädam. Porvoo kontaktgrupi liikmena osaleb ka praost Veiko Vihuri. 18.3. Koorijuhtide ja organistide segakoori KOSK kontsert kl 17 Tallinna Peeteli kirikus. 20.3. Õppekonverents «Muusika kirikus» vaimulikele, kirikumuusikutele ja kontserdikorraldajatele konsistooriumis kl 10.
6. märtsil pidasid Pärnus nõu Baltimaade luterlike kirikute piiskopid. Peapiiskop Andres Põder, Läti luterliku kiriku peapiiskop Janis Vanags ning Leedu luterliku kiriku piiskop Mindaugas Sabutis arutasid omavahelisi suhteid ja suhteid Rootsi kirikuga. Piiskopid kirjutasid Rootsi kirikule ning Luterlikule Maailmaliidule kirja, mis käsitleb kirikutevahelise ühtsuse ja koostöö nõrgenemist seoses Rootsi kiriku ...
Nii pealkirjastas Šveitsi ajakirjanik Andreas Oplatka 2000. aastal ilmunud raamatu, mis valmis vestluste ja intervjuude põhjal tollal ametisoleva president Lennart Meriga. Täna saame iseloomustada president Meri elu ja tegevust nende sõnadega, juba tagasi vaadates ja tema elust kokkuvõtet tehes. President Lennart Meri kutsuti ajast igavikku 14. märtsi varahommikul. Sümboolsel moel just emakeelepäeval. ...
Tartus Domus Dorpatensises peeti kuu algul seminari, kus kõneldi kihistunud Eestist. Tähendab, mõiste kahest Eestist, mis paar aastat tagasi sotsioloogide poolt välja öeldi, on jätkuvalt aktuaalne. Samas annab peaminister Andrus Ansip esmaspäevases Äripäevas ülioptimistliku pildi Eestist. Tema sõnul on inimestes rohkem rahulolu, rõõmsat meelt ja uhket hoiakut. Suurenenud sissetulekud on kasvatanud ...
Eile, 14. märtsil heiskasime lipud armsa emakeele auks. Kümme aastat tagasi, 1996 esitas Sonda kooli direktor Meinhard Laks riigikogule koos tuhandete allkirjadega ettepaneku tähistada Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäeva emakeelepäevana. Kulus kolm aastat ja 1999. a 11. veebruaril kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks. Literaat Ain Kaalep on 14. märtsi kutsunud tähistama kui Eesti ...
Möödunud pühapäev jääb Tartu Peetri koguduse ajalukku päevana, kui Tartu Kultuurkapitaliga sõlmiti leping, millega asutati toetusfond, et taastada oma kool.
Tartu üks vanemaid emakeelseid koole, Peetri koguduse kool avati 4. septembril 1906. Oma koolimaja kiriku kõrval Peetri tänaval õnnistati 22. augustil 1910. Nüüd pingutab kogudus, et kool taas avada oma kunagistes ruumides. Ilus mõte leiab poolehoidjaid ja kaasalööjaid, aga lisaks sisulisele ülesehitusele vajatakse hoone põhjalikuks remondiks raha.
Pühapäevasele jumalateenistusele järgneski pidulik hetk, kui altari ees andis Tartu Kultuurkapitali nimel Anne Evrecht koguduse õpetajale Ants Toomingale, koguduse ja sügisel asutatud mittetulundusühingu Tartu Peetri Luterlik Kool esindajale, üle toetusfondi tunnistuse. Asutatud fond annab Evrechti sõnul kooli taastamisele laiema kandepinna.
Ants Tooming ütleb, et kogudus on oma kooli mõtet põhjalikult vaaginud ja leidnud õige olevat kool taastada. «Usun, et see on üldkiriklik huvi, ja loodan, et kui oleme ise algatusvõimelised, leiame laiemat toetuspinda. Meil on suurel hulgal optimismi üle,» kinnitab vaimulik.
Avatava lasteaia ja kooli sisulise külje eest hoolitseva mittetulundusühingu juhatus on linna haridusametiga nõu pidanud ja nende ideeline toetus kooli taastamisele on tugev. Hea partner ja õhutaja on katoliku kool, kelle väärt mõtteid on kopeeritud ja ellu viidud.
Kuigi hoone paistab väljast hale, on sada aastat tagasi ehitatud maja müürid ja laed väga hästi säilinud. «See on tsaariaegne ehitis, hiljem on lagesid tehaseks kindlustatud, erilisi insenerilahendusi pole vaja välja mõelda,» selgitab Tooming.
Muidugi on vaja katusekonstruktsioon üle vaadata, välja ehitada võimla ja aula. Väikese ja armsa koolimaja projekteerimiseks on läbirääkimisi peetud arhitektuuribüroo Ansambel arhitekti Toivo Tammikuga, kes on tunnustust pälvinud Keila koolimajaga.
Taastatavas majas on piisavalt ruumi, et pakkuda ulualust sobilikule rentnikule, kes toetaks lasteaia ja kooli tegevust. Lasteaed loodetakse avada juba järgmisel sügisel. 5. mail ootab kogudus häid abilisi koolimaja koristustalgutele.
Aega, kui Peetri kiriku juures rahulik, on vaat et võimatu leida. Pidevalt kostab sealt kopsimist ja saagimist, tellingud kerkivad küll väljaspool kirikut, küll seespool. «Tööd on palju, see segab kiriku vaikelu. Aeg-ajalt on tunne, et võiks rahulik aeg saabuda,» ütleb masinavärki koordineeriv õpetaja.
Esmakordselt pärast sõda taastatakse siinset katust tervikuna, see tuleb vaskplekist kattega ja peaks valmima sel aastal. Peatorn on valmis, tagumine torn ootab veel oma aega. Praegu pannakse pikihoone põhjakülje katusele laudist.
Soojustus pandi juba talvel ära, aga nüüd tuleb osa lahti võtta, sest selgus, et kolme mehe jämedune ferm on pehkinud.
Oli õnn, et see avastati enne, kui kiriku kirdenurk koos lühtritega oleks alla kukkunud. Nüüd seisab kirikus õpetaja toa ukse ees püsti võimas nelja sambaga «puurtorn», mis katust üleval hoiab ja vajunud konstruktsiooni õigele kõrgusele pingutab.
Sama eesmärgi nimel ehitati esmalt tellingud, neile aga leiti ka tuleviku tarbeks rakendus. Olukorda kasutades tehti värvisondaaži, üle 40 kraape. Kiriku altaritaguse vitraažakna avamise ja akende renoveerimisega alanud tööd on üha paisunud ning huvi koguduse vastu suurenenud. «Toimuv mõjub kogudusele elavdavalt, kasvatavalt, kogudus pole staatiline,» ütleb Tooming. Laupäeval pesti aknaid, koristati seest ja väljast, et hakata istutama kiriku ette uut elupuuhekki.
Avatud on altaritagused aknad, restaureeritud kiriku aknad, taastatud peatorn, valatud uus kell, remonditud viis abiruumi, korrastatud pühakoja ümbrus.
Haabersti sotsiaalkeskuse juhataja Gennadi Vihman on saatnud kirikulehele kirja, kus kinnitab, et keskuse perele on oluline Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühtsus ja nad tervitavad äsja sõlmitud ühtsust kinnitavat lepingut.
«Oma mõtte tõendamiseks tegime korjanduse Peterburi Jaani kiriku toetuseks, altarikatte soetamise tarvis. Nädalaga kogusime 705 krooni ning kandsime selle kiriku fondi pangaarvele. Kokku andis oma panuse 21 inimest,» kirjutab parimat soovides Gennadi Vihman.
|
OSCAR-2019
|
||
Talumuuseumis on tutvumiseks ja vaatamiseks väljas üle 500 erineva vanema traktori, põllutöö- ja puidutööriista. On nii suuri aurumasinid kui väiksemaid tehnikavidinaid. Põnevat avastamist perioodist 1910-1960 leiad kuhjaga.
Väikeses rannakülas Viinistul võid külastada Kunstimuuseumi, mis asub vanas kalatöötlemise külmhoones. Viinistu Kunstimuuseumis saad nautida sadade eesti kunstnike loomingut läbi aegade ehk ligi 1000 Eesti kunstiteost alates baltisaksa aegadest ning Pallase koolkonnast kuni tänapäevaseni välja. ...
Ateljeemuuseum on rajatud skulptor Amandus Adamsoni (12.11.1855-26.06.1929) suveateljeesse Paldiskis. Ateljeemuuseum tutvustab Amandus Adamsoni elu ja loomingut. Eksponeeritakse kunstnikule kuulunud mööbliesemeid ning fotosid ja dokumente perekonnast. Puitpitsiga kaunistatud ja uhke tuulelipuga...
Kase Antsu võrgukuur-muuseumitoa näol on säilinud terviklik kaluri võrgukuur, kus eksponeeritakse kalavõrke, kaluri töövahendeid ning rõivaid nõukogude ajast ning 21. sajandi algusest. Üleval on ka fotod Lohusalu külast ning kaluritest. Ajutiste näituste ruumis on erinevad näitused Lohusalu ja...
Näkiallika Tööriistamuuseumis on eksponeeritud suurim kogus vanaaegseid käsitööriistu Eestis, mis olid kasutusel põhiliselt sepanduses kuid ka muudel töödel. Eestimaa seppade mälestuseks rajatud muuseumis on tööriistade ning esemete kollektsioonis eksponaate kokku üle 80ne tuhande ning tutvumiseks...
Viimsi Vabaõhumuuseum on üle 150 aasta vana rannatalude kompleks maalilisel mererannal Pringi rannakülas. Siin on võimalik osa saada külaelanike igapäevastest tegemistest, talutöödest ning merelkäigust, puhkehetkedest ja külapidustustest, turupäevadest ja pühadekommetest. Mererand ja ajalooline...
Metsanurme külakeskus asub siinse vanima talu, Rehemetsa, maadel. Muuseumi nime on väärt ka taastatud vana rehehoone ise, kus lisaks paekivist reheahjule on eksponeeritud ka mitmeid vanaaegseid talutööriistu, õuealal paikneb väliekspositsioon ajaloolistest põllutööriistadest. Samas leidub...
Rannarahva Muuseum asub põlises Pringi rannakülas Viimsis, vanas ja väärikas koolimajas. Muuseumi näitused, haridus- ja elamusprogrammid keskenduvad Eestimaa rannarahva mitmetahulisele ajaloole ja kultuurile ning kaasaegse mere- ja randluskultuuri propageerimisele. Vahva mereteemaline mängutuba ...
"Ühine maalimine on nagu kooskokkamine, kus kumbki möödaminnes maitseaineid patta puistab...". Nii on öelnud maalikunstnikud ja galerii loojad Katrin Valdre ja Sven Saag. Galeriis saad vaadata ning ka osta nende maale ja graafikat. Tule ja osale vinüülplaadi graafikatoas, kus Sinagi võid endale...
Kas mäletad, kuidas sõideti siis...? LaitseRallyPark`ist leiad ühe eksklusiivseima vanaautode kollektsiooni, mille kõik liikmed on sõidukorras. Autosid rendime välja koos juhiga pulmasõitudeks ja teemapidudeks. Vanu NL-aegseid autosid saab rentida ka isiklikuks otstarbeks, kui tekib soov pisut...
Jõelähtme vallas paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik. 74 ruutkilomeetri suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paarituhande aasta taha. Rebala Muinsuskaitseala keskel...
Naissaare Muuseum asub Männiku külas nõukogude aegses üleajateenija elamus ja tutvustab nii saare vanemat kui ka lähimat militaarajalugu. Näha saab ülevaadet merekindluste tekke- ja arenguloost, tutvustatakse saare elu sõjaajal ning nõukogude perioodil. Kõike seda ilmestavad mürsukillud, relvastuse...
Paldiski Koduloomuuseum asub Taverni Peetri Toll ajaloolise hoone teisel korrusel. Oleme kogunud Paldiski ajalooga seotud väljaandeid, raamatuid, fotosid ja kaarte. Paldiski ajalooga seotud vanade fotode slaidiesitlust saab vaadata suurel ekraanil. Välja toodud on ligi 200 suurendatud vanaaegset...
Baltimaade ühes suurimas ja väärtuslikeimas kogus on ligi 200 kaherattalist, millest üle 100 erinevas seisukorras eksemplari on eksponeeritud muuseumis. Esindatud on sellised maailmas tuntud mootorrattamargid nagu BMW, Harley-Davidson, Indian, AJS, Jawa. Nõukogude mootorrattatööstuse toodangust...
Kui soovid rohkem teada mootorispordist ja ka Eesti ajaloost, siis Ellamaa elektrijaamas asuv MOMU Mootorispordi muuseum on ainulaadne kooslus ajaloolisest hoonest ja maailmas haruldasest võidusõidutehnika ekspositsioonist. Siin saad näha nii esimest Eestis ehitatud võidusõidu mootorratast kui ka...
Arvo Pärdi looming on oluliselt muutnud arusaamist ja mõjutanud suurt osa maailma 20. sajandi II poole muusikast. See ainulaadse arhitektuuriga hoone on kooskõlas Arvo Pärdi loomingulise hoiakuga ja avatud kõigile muusikahuvilistele. Keskuse eesmärgiks on säilitada ja uurida helilooja pärandit...
Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis saad tutvuda 20. sajandi sõjaajalooga ja Eesti pärast peetud maa- ja merelahingutega alates Vabadussõjast kuni külma sõja perioodini. Muuseumi ekspositsioonis on sõjatehnikat, relvastust, vormiriideid, aumärke ja palju muud põnevat. Erakordne võimalus Eestis: Tanki T...
Esimesed teated Kolga mõisa kohta pärinevad 13. sajandist, kui mõis kuulus Eestimaa Hertsogkonda valitsenud Taani kuningas Valdemar II pojale hertsog Kanutile. Veel praegugi aimdub härrastemajast toonast suursugusust. Mõisakompleksi valitsejamajas asuvas Kolga Muuseumis saad tutvuda Kuusalu...
1919. aastal asutatud Eesti Sõjamuuseum taastati 2001. aastal. Sõjamuuseum on Eesti sõjaajaloo- ja kultuuripärandi koguja, säilitaja, uurija ja eksponeerija. Püsiekspositsioon ja ajutised näitused jutustavad loo Eestis peetud sõdadest, eestlaste ja teiste siinsete rahvaste teenistusest teiste...
Alates aastast 1820, kui Saku mõisa omanik krahv von Rehbinder asutas õllekoja, on Saku õllemeistrid pruulinud kohalikust põhjaveest, parimatest linnastest, humalast ja pärmist head Eesti õlut. Saku Pruulikoda on endale nime saanud Vääna jõe kaldale ehitatud ajaloolise pruulikoja järgi, kus...
Muuseumid tutvustavad Sulle Suur-Prangli ja Väike-Prangli ehk Aksi ajalugu, elu ja loodust. Prangli saarte Talurahvamuuseumis on täna üleval püsiekspositsioon Prangli ja Aksi rannarahva elust sajandite vältel. Nii leiab ekspositsioonist kalavõrke ja näed hülge tangi ehk 4–5 m pikkust hülgepüügil...
Harjumaa on olnud Eestimaal toimunud oluliste ajaloo- ja kultuurisündmuste keskmes ning seepärast on Harjumaa kõige rikkalikuma kultuurimälestiste hulgaga maakond. Arvuka pärandi sellest moodustavad arheoloogiamälestised, mida on riikliku kaitse all 1619 objekti. Huvitavaimad neist on Jõelähtmes asuv Rebala muinsuskaitseala hilispronksiaegsete kivikirstkalmetega.
Harjumaa vanem arhitektuuripärand on traditsiooniliselt monumentaalne. Rangeilmeline ehitusviis pärineb siinseid suuri maavaldusi omanud tsistertslastelt ja dominiiklastelt. Hilisemal perioodil, XV sajandil püstitatud ehitised ja ümberehitused on juba Tallinna hilisgooti ehituskunstiliste eeskujude mõjuväljas ja seega on nende arhitektuur liigendatum ja dekoorirohkem.
Harjumaa maastikuarhitektuuri ilmestavad XVIII - XIX sajandil ehitatud mõisaansamblid. Harjumaal on üle 150 rüütli-, kiriku-, karja- ja kõrvalmõisa, neist riikliku kaitse all 33 kõige väljapaistvamat mõisaansamblit.
Märkimist väärivad ka 1718 – 1725 aastatel Peeter I korraldusel rajatud esinduslikud Peetri kindluse bastionid Paldiskis ja 1912 – 1916 aastatel Tallinna ümbrusse ehitatud Peeter Suure merekindlus.
Any time our family goes on vacation, we always try to scout out the best places to have breakfast. There's something so indulgent about sleeping in and then enjoying a delicious breakfast or brunch before we dive into our day. Hendricks County…
|
OSCAR-2019
|
||
21. novembril jõudis oma esimese arvestatava juubelini 1. novembrist Rõngu koguduse õpetajaks kinnitatud Lea Kärson. Tal on aastatega omandatud rohkesti kogemusi ja teokssaamist ootamas vähemalt sama palju plaane.
Tähtpäevaline ise ütleb, et kiriku juurde jõudis ta umbes kolmekümneaastasena. «Kirik ei olnud mulle võõras ega tundmatu varemgi, sest vanaema ja vanaisa olid Martna koguduse liikmed ja nendega koos käisin mõnikord jumalateenistustel juba päris väikesena.»
«Vahepeal viis elu aga lapsepõlvekodust ja ka kirikust kaugemale. Ehk olid need vanavanemate palved, mis mind tagasi tõid. Igal juhul tundsin mingil eluetapil selget kutset ja vastusena sellele käisin leeris Martna koguduses.» Õpetajaks oli seal tookord Peeter Paenurm. Kui koguduse sekretär jäi lapsepuhkusele, pakuti Leale võimalust teda asendada.
«Nii sai minust Martna koguduse töötegija. Väikese maakoguduse juures on sekretär sageli selleks inimeseks, kes teeb kohapeal ära kõik vajaliku, alates kirikuteenija tööst kuni pühapäevakooli tundide andmiseni. Õige pea sai minust ka koguduse juhatuse liige ja sinodi saadik.
Ülesandeid tuli juurde ja tundsin vajadust teoloogiaõpingute järele. Nõnda alustasingi õppimist EMK Teoloogilises Seminaris. 2001. a õnnistas Lääne praost Tiit Salumäe mind jutlustaja ametisse.» Seminari järel oli praktika-aasta Jüri koguduses Tanel Otsa juhendamise all ja töö sealse abiõpetajana.
«Vaimulikutöös ongi olnud ikka eeskujuks need, kellega koos nendes kogudustes tööd tehtud ning kes oma suurematest kogemustest on palju õpetanud ja edasi andnud. Aga alati on olnud ka neid koguduseliikmeid, kes oma siira ja tugeva usuga on aidanud mindki vaimulikult tugevamaks saada,» kõneleb Kärson.
Rõngu koguduses on Lea Kärson kaasa teeninud pisut üle kahe aasta. Alguses tundis ta end ajutise asendajana, tasapisi aga tuli arusaam, et sellest ajutisest võib välja kasvada midagi püsivamat. «Kogukonna ootusi kirikuõpetaja suhtes on raske sõnastada. Küll aga on mul aina rohkem tekkinud koostöökogemusi nii sotsiaaltöö kui kultuuri vallas. Arvan, et see on aeganõudev protsess. Eriti kui õpetaja on tulnud kaugemalt, ei ole nii-öelda omakandi inimene ja peab kogukonda sisse elama ning lootma, et sind omaks võetakse.»
Rõngu koguduse töös on suur rõhuasetus ka sotsiaaltööl ehk diakooniatööl, nagu seda kirikus nimetame. Koguduse sekretär Ülla Hunt käib regulaarselt hooldamas mitmeid abi vajavaid inimesi ja hea koostöö on kujunemas Rõngu hooldusravikeskusega, kus peetakse palvusi ja külastatakse inimesi ka palatites.
Tulevikku vaadates on aga koguduse inimeste eestvedamisel ettevalmistamisel projekt, mis hõlmaks mitut Lõuna-Eesti valda ning oleks suunatud pikaajaliste töötute ja sõltuvusprobleemidega inimeste aitamisele. Selle õnnestumine on praegu üheks oluliseks palveteemaks.
«Eks peab ise avatud olema ja püüdma vastata kõigile koostööpakkumistele. Samas on need ju võimalused teha kirikut nähtavaks ja tuua lähemale ka neile inimestele, kelle jaoks kiriku lävepakk on seni liiga kõrge olnud.» Oma viimase aja tegemisi meenutades kõneleb Kärson ka misjonäride külaskäigust, gruppi kuulusid nii soomlased kui sudaanlased, kes kõnelesid oma eksootilisest kodumaast. «Nad olid siin misjonikeskuse töötegija Kirsti Malmi eestvedamisel, külastasime koos Rõngu hooldusravikeskust, kohtusime valla rahvaga Rõngu rahvamajas, aga ka Valguta algkoolis.»
«Mulle endale on misjonimeelsust eriliselt süstinud nii õpingute aeg metodisti seminaris, kus misjonitööle pandi suurt rõhku, kui ka varasem kogemus EELK Misjonikeskuse töötegijana, kus ma osalesin piiblibussi projektis. Piiblibussiga sai käidud paljudes Eestimaa paikades ja kuulutatud evangeeliumi. Rõngus on misjonipõld üsna avar ja tööd selles valdkonnas nii palju, kui teha jaksad. Aga küllap on nii kõigis teisteski Eestimaa paikades,» arutleb tähtpäevaline.
Seda, kas kirik või kogudus toimib hästi või halvasti, on meil inimestena Lea Kärsoni arvates raske hinnata. «Subjektiivselt võime olla mõne kordaläinud asjaga rahul ja samas mõni ebaõnnestumine võib teha meele mõruks. Aga tegeliku, objektiivse hinnangu saab meie tegemistele anda üksnes Jumal. Ja võib juhtuda, et vahel need arvamused ei kattu.
Siin võib tuua kas või sellise näite, et vahel tundub enesele mõni üritus läbikukkununa, aga siis tuleb keegi ja ütleb, et ta sai sealt enda jaoks südant puudutava sõnumi. Ja vastupidi, mõni kõneleja meelest hea jutlus võib kuulajad täiesti külmaks jätta. Ehk ka elutarkusele toetudes olen õppinud mõistma, et vahel võivad väikesed asjad olla olulisemad, kui me oskame arvata, ja suured ettevõtmised kanda mitte nii suurt vilja, kui me loodame.
Vaimuliku töös pean oluliseks pühendumist. Seda tööd ei saa tulemuslikult teha muuseas ja keskendumata. Samas on vaimulikku varitsemas ka oht olla liiga enesekriitiline, eriti kui kõik ei lähe nii, nagu loodad. Kirikutöö on Jumala riigi töö ja meie oleme selles mõttes Jumala tööriistad. Me ei saavuta ka kõige rängema tööga rohkem, kui Jumal laseb sündida. Mul on hea meel, et igal pool, kus ma olen saanud teenida, on olnud pühendunud inimesi. Ka seda võib näha Jumala imena.»
Perekonna tugi on vaimuliku töös väga vajalik. «Ma ei kujuta ette olukorda, kui ma ei saaks loota oma pere toetusele. Minul on see, tänu Jumalale, olemas. Milles see toetus seisneb, on raske panna sõnadesse, see on lihtsalt tuntav ja turvatunnet tekitav. Kuigi vahel ka päris konkreetne.
Minu abikaasa Aivar on asjatundja igasuguse tehnika vallas ja tunneb ka elektritöid. Nii et selliste probleemidega tean, kelle poole pöörduda, ja ma tean ka seda, et ta aitab hea meelega. Kuueaastane tütar Helena aga lepib sellega, et ema läheb iga pühapäeva hommikul tööle ja pere ühised ettevõtmised tuleb sättida ema töökohustusi arvestades.»
1995–2002 Martna koguduses sekretär, pühapäevakooli õpetaja, kirikuteenija, juhatuse liige, sinodi saadik (jutlustaja õigused 4.02. 2001),
Loeb populaarteaduslikku ja psühholoogiakirjandust, meeldib silmaringi laiendada igas valdkonnas, tegeleb meelsasti ka aianduse ja sisekujundusega, jalutab looduses igal aastaajal.
Täna koguneb Torontos E.E.L.K. kirikuvalitsus, et lõplikult kinnitada Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühinemise hääletamise tulemused.
Ehkki hääletamise tähtaeg oli 15. november ja 17. novembril konsistooriumis ka esimene vahekokkuvõte tehti, otsustati siiski veel lõpliku otsuse tegemisega oodata. Peapiiskop Andres Tauli sõnul polnud selleks ajaks veel kohale jõudnud nelja USA koguduse hääled. «Et korrektsem olla, ootame ka nende kirjad ära,» ütles Taul.
Mida näitavad senised tulemused? «Praeguseks on kaks kolmandikku poolt- ja üks kolmandik vastuhääli. Kui rääkida koguduseliikmete arvudest, siis oli poolt 4000 ja vastu 1200. Me oleme liikumas ühinemise poole,» kinnitas Andres Taul ja lisas, et näiteks Euroopa kogudused on kõik ühinemise poolt.
Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühinemine on olnud päevakorral juba viisteist aastat. 1993. aastal moodustati kirikute ühendamise nõukogu. Kahjuks selle töö vaibus. Peapiiskop Andres Tauli ametisse pühitsemisel 2007. aasta juunis Torontos kirjutasid kahe kiriku peapiiskopid alla ühisdeklaratsioonile, kus muu hulgas seisab, et «kiriku ühtsuse taastamist nähakse olulise ülesandena nii teoloogilistel kui ka rahvuslikel põhjustel, et paremini korraldada eestlaste vaimulikku teenimist kõikjal maailmas».
EELK Kirikukogu otsustas oma 2008. a kevadistungjärgul pidada õigeks ja toetada kodu- ja väliseesti luterlaste osaduse taastamist ühtse kirikuna lepingulisel alusel EELK põhikirja võimaluste piires. Kirikuelu ühtlustamist käsitletakse sealjuures jätkuva protsessina, täiendades vajadusel selleks EELK õigusakte. Peapiiskopile ja konsistooriumile on antud volitused ühtsuse taastamiseks vajalike sammude astumiseks.
Ühinemise üle on arutletud E.E.L.K. kogudustes ja väliseesti ajalehtedes, on olnud nii pooldavaid kui vastuseisvaid diskussioone. Mõlema kiriku assessor Joel Luhamets on öelnud, et tegemist on pigem kanoonilise ühinemisega, E.E.L.K. majanduslik iseseisvus säilib.
Positiivse tulemuse korral kirjutatakse ühinemislepingule peapiiskop Tauli sõnul alla juba eeloleval suvel Tallinnas. «Ja see saab olema tõenäoliselt enne või pärast laulupidu,» on Taul lootusrikas.
|
OSCAR-2019
|
||
Suvel uuendas USA tarkvarahiid Microsoft oma operatsioonisüsteemi Windows, mis kannab nüüd numbrit 10. Äripäeva erileht Juhtimine uuris, miks on uus süsteem parem varasemast.
Venemaal kostavad hüüded, et tegu on spiooniprogrammiga, vandenõuteoreetikud arendavad teooriaid, et operatsioonisüsteemi numbrite taga on maaväliste olendite salaplaan, kuid tegelikult muutub operatsioonisüsteem mugavamaks ja lihtsamalt kasutatavaks, muutudest tootest teenuseks.
Äripäeva juhtimise erilehe küsimustele vastas Microsofti Windowsi tootejuht Baltikumis Rasmus Reimo.
See ühendab endas paremad ja enamkasutatavad kogemused Windows 7-st ja 8.1-st. Windows 10 on uus, kuid selles on palju kasutajate jaoks tuttavat, näiteks Start-menüü, mis on pakkunud head kogemust nii töölaua kui ka puutetundliku seadme kasutajale.
Continuum – funktsionaalsus, mis võimaldab automaatselt vahetada kasutajaliidest töölaua ja puutetundliku vahel – lisab erakordselt mugava võimaluse tänaste 2-1 seadmete ja tahvlite kasutajatele.
Samuti on Windows 10 seni parim ja turvalisim Windowsi operatsioonisüsteem. Seda on lihtne kasutada, see on töökindel ning muudab igapäevase arvutikasutamise kogemuse paremaks. Eriti rõhutaks siinkohal turvalisust.
Windows 10 on loodud ajastule, kus küberkuritegevuse ohud on kardinaalselt muutunud ning see suudab oluliselt paremini kasutajat ning tema andmeid kaitsta.
Alates selle aasta 29. juulist on ühe aasta jooksul Windows 7 ja 8/8.1 kasutajatel võimalik Windows 10-le üle minna tasuta ning kui kord on juba Windows 10-le üle mindud, siis kuni selle seadme elutsükli lõpuni on ka kõik Windowsi uuendused kasutajale tasuta kättesaadavad.
Windows 10 on loodud töötama Windows 7 ja Windows 8/8.1 seadmetel. On väga tõenäoline, et sel juhul seade on ühilduv ning töötab Windows 10-ga.
Uuendusele eelnevalt viib uuenduse äpp läbi süsteemi ühilduvuse kontrolli ning teavitab võimalikust riist- ja- tarkvarast, mis võivad Windows 10-le üle minnes olla mitte ühilduvad. Kui selline riist- või tarkvara esineb, tuleks kasutajatel sellele tähelepanu pöörata ning vajadusel pöörduda oma seadme või vastava lisatarkvara tootja poole täiendava info saamiseks.
Uuenduse läbiviimiseks tuleb kasutajal varuda veidi aega. Keskmiselt võtab uuendus umbes 60 minutit, vanematel ja aeglasematel seadmetel võib see võtta kauem ning päris uutel ja kiiretel seadmetel kulub aega vähem.
Windows 10 on esimene samm personaalse kasutuskogemuse suunas. Ajastud muutuvad ja Windows koos sellega.
häälestamisele. Kasutuskogemused peavad olema mobiilsed, mitte ainult seade, mida kasutatakse. Tehnoloogia peaks olema tagaplaanil ning rakendused, teenused ja kasutaja jaoks oluline sisu võimeline liikuma seadmete vahel, lihtsalt ja märkamatult.
Windows 10 uuendus loob aluse aidata kasutajatel kiiremini jõuda tänasele, turvalisele platvormile, mis kõiki neid kogemusi pakub. Windows 10 on rohkem kui lihtsalt ühekordne
uuendus. Minnes sellele täna üle, saab kasutaja ka tulevased uuendused tasuta. Seega kasutaja ainult võidab, saades täiustatud kasutuskogemusi, uut funktsionaalsust ning kasutades alati viimast versiooni. See Windows on kui teenus.
Suvel välja tulnud Microsoft Windowsi uus versioon on mõjutanud e-teenuste kättesaadavust. Windows 10 peabrauseriks on määratud Edge, sellel aga seni puudub ID-kaardi pistik. Seetõttu on nii avalike kui ka äriliste e-teenuste (nagu pangad jms) kasutajatel vaja läbi mõelda kasutusviisid, mis võimaldaksid jätkata e-teenustesse sisselogimist (autentimist) ning e-teenustes (veebis) dokumentide allkirjastamist endisel moel. IDkaardi utiliit jätkab töötamist muutusteta.
Microsoft on Windows 10 varustanud täiesti uue internetilehitsejaga. Sirvik nimega Edge võtab üle Windowsi pea(mise) brauseri rolli. Paraku Edge’i küljes veel pole pistikut, kuhu ID-kaardi draiverid üldse saaksid kinnituda. Microsoft on siiski öelnud, et kiipkaardi moodulid on prioriteet.
Niisiis, minu arvutis on täiesti uus brauser – Edge. Seda saab e-teenustele ligipääsuks kasutada kahel moel. Kui on soov e-teenuseid kasutada ilmtingimata Edge’iga, sobib selleks mobiil-ID. Eestis on praegu umbes 60 000 aktiivset mobiil-ID kasutajat. Midagi erilist pole vaja teha, piisab, kui valida veebis autentimisviisiks mID ning Edge ongi kasutatav. (Teatavasti mID suur eelis on asjaolu, et see pole brauseri suhtes tundlik).
Microsoft koostöös RIAga on ette valmistanud automaatse ümbersuunamisteenuse, mida Edge kasutab. Tänu sellele tunneb Edge ära veebiteenused, mis pole veel Edge’i enda jaoks küpsed ning pakub nende puhul kasutamiseks hoopis Internet Explorerit. Tarvitseb vaid vajutada YES, kui käivitub IE ning teenus on ID-kaardiga kasutatav nagu varemgi. See meetod on Windowsi laia leviku tõttu sobilik enamikule kasutajatele.
Ümbersuunamine ei toimu päris automaatselt, vaid nimekirja abil. Microsoftil on nimekiri teenustest, mille puhul Edge liginemiseks ei sobi ning sellisele lehele sattudes väljastatakse Compatibility View hoiatus.
Kui aga kasutajal puudub mID või talle mingil põhjusel IE kasutamine ei sobi, on veel kaks internetilehitsejat, mille abil e-teenustele ligi pääseda. Google Chrome – selle sirviku turuosa on hetkel suurim ehk üle 50% ja Mozilla Firefox – turuosaga 17%. Kuid tasub teada, et Google viib sügiseks lõpuni oma sirviku Chrome’i modifitseerimise, mistõttu veebiteenuste omanikud Eestis peavad ID-kaardiga allkirjastamise teenuseid pisut kohendama ehk installeerima hwcrypto.js-nimelise teegi.
Kuigi Edge ise otse IDkaardiga veel ei haaku, on lahenduseks kas mobiil-ID pruukimine (neil, kel on) või alternatiivsete internetilehitsejate (IE, Chrome, FF) kasutamine. Olukorda, kus e-teenusele üldse ligi ei pääse, ei tohiks niisiis tekkida.
RIA teeb koostööd Microsoftiga ning ID-kaardi täielik tugi Edge’i brauserile valmib niipea, kui Microsoft on sirvikule haakepunktid lisanud. Autentimise osas on lahenduseni jõudmine lihtsam, kuid allkirjastamise ja täisteenuse osas paraku mitte.
Soovitame inimestel kasvatada arusaamist teenusekesksest arvutusmudelist ning seada meeled valmis moodsateks rahastusskeemideks. Microsofti peamine konkurent Google on küll kasutajale tasuta, kuid seda rahastatakse kasutajaandmete analüüsi ja tulemuste müügiga. Ka Windows 10 puhul on juba märgatud kasutaja privaatsete andmete ulatuslikku saatmist tootja suunas. Seega tuleb arvutikasutajal tulevikus otsustada, missuguseid andmeid ta saab ja tohib tootjale loovutada, ilma et probleeme tekiks.
Windows 10 tähendab esimest korda arvutustehnika ajaloos ühiskonna säärast arenguastet, kus kodus hoitavate failide, programmide ja arvutite osakaal üha väheneb. Juurdub teenusekeskne mudel – toodet rahastatakse osalt kasutajakäitumise ja kasutajaandmete analüüsist, osalt aga teenustasudest – näiteks aastamaks kettaruumi eest või lisatasu tugevama relva eest arvutimängus.
|
OSCAR-2019
|
||
Ka Uuevarikul leidus neil varahommikutundidel unetuid hingi. Sedakorda oli see Ülu, kes juba enne esimest kukelaulu end heintest välja ajas ja põlluservale päikest tervitama sammus. Ülu aimas, et midagi suurt ja halba on tulekul. See oli kohe tema loomuses asju ette tunda ja aimata.
Ülu polnud ju mitte säärane mees, kes teki ilmamaa õnnetuste ootuses rahuliku südamega üle pea veab ning edasi norskab. Tema uudishimulik vaim kohe sundis teda jalad selga võtma ja väljale kõndima. Kui inimesel on säärased erakordsed võimed, peab ta vähemalt proovima ja püüdma, et maailm mitte hädade ja õnnetuste sisse ära ei upuks! Nii mõtles Ülu ise. Ja nüüd ta siis kõndis. Aga metsa all tundus kõik rahulik. Vaid kaugusest kostus nagu kauge hüüde habras kaja. Keegi oleks nagu metsas hüüdnud: «Ka-ree!» Või siis hoopis: «Va-lee!»
Kuid Ülu ei lasknud ennast sellest segada. Paljugi mis hommikune ergas kõrv metsast kuuleb. Õnnetus juba tulles ei hüüa – seda teadis Ülu kas või unepealt.
Alma oli Lainele diivanile aseme teinud ja nüüd laiutas naabrinaine seal nagu mauk. Alma ise sirutas end tugitooli. Akna taga läks taevas aina heledamaks ja naised arutasid omasoodu minevikku ja olevikku.
«Vene ajal poleks küll keegi niimoodi lõvil linna vahel räusata lasknud. Kord oli ikka majas. Aga praegu, näe, ei julge lihtinimene enam üle tee kojugi minna!» seletas Laine.
«Seda küll, aga kord on ikka käest lastud küll. Jaanipäeva paiku muud polnudki, kui üks kaklus ajas teist taga,» ei jätnud Laine järele. Kui ta juba oli mõttes otsuse teinud, et keegi peab juhtunus süüdi olema, siis kõlbas selleks nii politsei, riik kui ka jaanipäev.
«Sellepärast ei kakelnud, et meil enam polegi kedagi, kes kakelda jaksaks,» teadis Laine täpselt. «Kõik noored on pealinna või välismaale küüditatud. Ega siis meie sinuga sellepärast veel jaanitule ääres kaklema pea, et noored otsa on lõppenud.»
«Mis hullu juttu sa nüüd ajad! Mare ja Allan on metsas kadunud, lõvi hulgub linnas ringi ja sina murrad siin pead, kes jaanitulel kakelda võiks ...»
Alma kohe vihastas. Heast südamest pakkus naabrile öömaja, aga see ajab nüüd säärast hundijuttu, et põgene või ise kodust minema.
«Ega ma siis paha pärast. Aga nii see elu meil on,» ei jätnud Laine oma õiguse tagaajamist. Ilm oli hukas. Seda teadis isegi Lepiku Salme poe juures. Ja vassimist Laine ei armastanud.
Oh, et ta küll nüüd, kui säärane suur uudis talle sülle jooksis, pidi siin Alma juures diivanil redutama selle asemel, et kodus korralikult läbi mõelda, kuidas seda teadmist kõigi korralike mornalastega nagu kord ja kohus jagada saaks!
«Mis siin head on?» ei saanud Allan aru. Seda, et naised raskel hetkel mõistlikult mõtelda ei suuda, teadis ta niigi. Mis tarvis seda veel kriitilises olukorras meelde oli vaja tuletada.
«Lõvi on autos! Oled sa ka ikka ... Nüüd peaks äkki kohe orkestri tellima ja hümni mängima! Mis seal head on?!» ei saanud Allan aru.
«Hea on see, et meie oleme väljas,» sisistas Mare talle vastuseks. «Võib olla sa lähed ja paned nüüd autoukse kinni. Aga vaikselt, tasakesi.»
Selle peale polnud Allan ise tulnudki. Mõnikord, näe, võis naine ka mõelda. Mees liikus Marest lahti lastes auto külje suunas. Jalad olid nagu vatist all.
«Ole nüüd ...» pomises Allan rahustavalt. «Istu seal ... Ma ainult vaikselt lükkan ukse kinni ... Sul siis hea soe istuda ... Võid raadiot kuulata ja puha ...»
Aga lõvile mõte ei meeldinud. Ilmselt ei arvanud ta möödunud aasta eurohitist, mis raadiost parajasti kostus, suurt midagi. Ta liigutas rahutult üht käppa ja see sattus kogemata suunatule lülitile. Allan tardus. Vilkuv suunatuli ilmselgelt vaid ärritas looma. Allan mõtles, et miks ta küll süüte sisse oli jätnud, nüüd veel loom pahane ka! Aga tegelikult, see oli ju lõpuks Mare soov olnud, et nad raadiot kuulaksid. Norigu too lõvi nüüd naisega! Aga kas loom siis seda mõistab? Lõvi liigutas end taas rahutult ja tema esiots jäi just lahtise ukse poole.
«Kui ma nüüd sööstaks ja ukse kinni lükkaks?!» mõtles Allan paaniliselt. Kumb oleks kärmem poiss, kas tema või lõvi? Aga mis siis, kui võitjaks osutub lõvi?
Saara küpsetas ikka veel köögis kooke, kui Priit ootamatult tema selja taha ilmus. Ta põsel oli marraskil kriimustus.
«Issand jumal, kuidas te siis veel lõvi kinni püüda mõtlete, kui te omavahelgi juba teineteist autoustega vigastate,» ei jätnud Saara järele. Nüüd oli ta tõeliselt mures. Mitte politseikooli noorte või autouste pärast, vaid lõpuks ometi jõudis tallegi kohale, et lõvi on tegelikult ikka ohtlik loom. Olgugi dresseeritud.
«Ma ainult korraks tulin. Maakonnast tuleb abiväge, praegu on iga politseinik arvel,» pomises Priit.
«Mis vahet seal on?» lausus Saara ja põimis käed ümber Priidu tugeva keha. Ja korraga tundis ta, kuidas ta tegelikult sellest mehest hoolib.
«Vaata, revolvril on trummel, aga püstolil ...» kaugemale konstaabel ei jõudnudki, sest Saara käed lausa tõmbasid teda enda poole. Alles pärast suudlust suutis Priit pomisedes kuuldavale tuua: «Püstolil on pide. Ja padrunid on salves.»
Nad vaatasid teineteist väga lähedalt, silmadega kaaslase silmi sihtides ja seekord oli Priit see, kelle käed Saara õblukese keha järele haarasid. Pärast suudlust jäi tüdruku pea nagu iseenesest mehe käte vahele puhkama ja ta pomises: «Kas sul isegi niipalju aega ei ole, et ...»
Saara tundis, et selles suudluses oli korraga eemalolekut ja kirge. Saara ei tahtnud selliseid suudlusi, kus tema ja mehe vahel oli midagi veel. Mingi õhkõhuke kõhklus. Mingi ebalev süütunne, mis meest hommikuti varakult voodist välja kihutas ja köögis ning tubades ringi kõndima sundis. Aga juba oli Priit esikus, tõmbas kingad jalga ja hakkaski minema. Miskipärast kangastus Saarale, nagu näeks ta meest viimast korda. Aga teha polnud enam midagi. Priit oligi läinud.
Ülu oli jõudnud oma varahommikusel jalutuskäigul maarjakaskedeni, mida pererahvas lahkelt enda maa peal lubas Ülu pensionisambaks kasvatada. Kased olid kidurad ja kasvasid kehvasti, aga Ülu see ei morjendanud. Teda morjendas sel hommikul hoopis ebamäärane sisetunne, et midagi suurt pidi kohe juhtuma.
«Leida? Misuke Leida?» uuris Ülu üle välja. Ta tundis vähemalt kahte Leidat, aga kumbki neist polnud enam ligilähedaselt selles eas, et sealt mõnd sünnitust või muud imet oodata oleks olnud.
«Ei noh, siis on teine asi,» muheles Ülu. Lõpuks oli hommikune aimdus seletuse saanud. Muidugi ta teadis, kus uus loomatohter elas. Ja Ülu hakkas rõõmsalt talu poole sammuma.
Allan otsustas siiski riskida ja sööstis kiirelt lahtise autoukse poole. Kuid lõvi oli oma liikumisega ajanud istmete vahele asetatud termose pikali, kust Petersonid teed olid rüübanud. Nüüd veeres see üle istme täpselt ukse vahele, mida Allan kinni pressida üritas. Allan nägi silme ees ukse vahelt kompavat lõvi karvast käppa, mis tühjalt õhku kraapides kord ilmus, siis taas salongi kadus, et uuesti ukse vahelt välja küünitada. Mees lõvi ja termose vastu. See ei saanud kohe kuidagi hästi lõppeda.
Keegi tõmbab ligi inimesi, kellega koos võib midagi olulist ära teha. Kedagi ootab ees pahatahtlik konkurent - tasub olla ettevaatlik!
Noor naine, kelle nägemine ootamatult halvenes: „Kõik, mis vaateväljas ninast allapoole jäi, oli must maa.“ | Naisteleht
EHMATAV DIAGNOOS: "Kui hoian mõlemad silmad lahti, näen kenasti, kuid ainult vasaku silmaga vaadates ei suuda ma näiteks ühtegi sõna kokku lugeda. Nii jääb see alatiseks," tõdeb Mari-Liis. Daisy Lappard, erakogu
Silma võrkkesta irdumist peetakse üldiselt eakamate haiguseks, kuid erandjuhtudel võib see tabada ka noori. Just nii juhtus tallinlanna Mari-Liis Suviga.
Mari-Liis (28) pole kunagi väga suur silmameigi tegija olnud ja silmapliiatsit kasutab samuti harva, kõigest paar korda aastas. 2013. aasta suveõhtu oli üks neist vähestest kordadest, kui naine silmapliiatsi välja otsis. Vasakut silma kinni pigistades ja peeglisse vaadates avastas naine ehmatusega, et ei näe paremat silma meikida.
|
OSCAR-2019
|
||
Teeme peatuse lahesuudmes mahajäetud majade juures. Inimesed kolisid siit ära juba 1960ndatel, aga prügi on värskem. Koliti, sest Taani valitsus keeras kõik teenused kinni. Prügi on uus, sest jahihooajaks tuldi mõnikord tagasi.
Kivid on kirjud ja kokku lapitud kihtidest, mis kohati on nii õhukesed, et lähevad peale astudes puruks. Kivide vahel on rohtu, lilli, lompe ja saapaid.
Edasi laveerime suure koguse jäätunud lume vahel. Keset vett leidub ka täiuslik jäävärav. Lihtsalt niisama. Värava ees lamab sinise sik-sak-mustriga lõvi, madalamal vahutavad helerohelised lained. Vesi heljub üles-alla, heeringavaal pistab korraks saba välja.
Lauri on teinud lasanjat. Pistan kinni kaks portsu, mille järel selgub, et enamus seltskonnast on merehaiged. Kappidest kostab pahaendelist kolinat ja kohvitassiga ringi kõndides tuleb tähelepanelik olla.
Vedelen raamatuga rooliruumis, taustaks reibas kantri. Jo magab, pea laual, ja õõtsub koos kaardikuhilaga paremale-vasakule. Norra krimka saab otsa, alustan Nanseni reisikirjaga sellest, kuidas ta läbi Gröönimaa suusatas. Möödume parasjagu Kiataki mäest, kust tema retk algas. Meie algne plaan nägi ette sealsamas täna ankrusse jääda, aga kuna torm läheneb, on Siggi otsustanud jätkata kuni Skjoldungenini. Kohale peaks jõudma hommikusöögi ajaks. Nanseni sõnul on Gröönimaa idarannik inimesele kõige tundmatum kant. Möödume Odini maast ja Thori maast.
Pool kümme tundub, et õhtusööki ei tule. Leian kapist banaani. Nii banaani leidmine ja tarbimine kui ka magamamineku ettevalmistused on paras akrobaatika. Kraanist langevat vett näiteks tuleb hambaharjaga taga ajada. Koiku niheleb selja all kaheksaid teha ja kusagil väga lähedal soliseb vesi. Sellistes tingimustes on uinumine paras väljakutse.
Ma tahaks juba ainuüksi pilte vaadates seda drooniga meest tolle majasuuruse jääkamakaga visata. Võib?
Suudan asjade pakkimisega nii kaua jokutada, et saabub personal, kellelt klanin keeva vett, ja einestan siis õues laua taga oma tavapärase menüü kohaselt.
Ilm on pilves, aga kuiv. Päeva teises pooles lubati vihma. Seega, mida kiiremini kõndida, seda vähem märjaks saab.
Rada paneb teisel pool Tartu maanteed kohe metsa. Siin on uut nägu mets, aga see muutub samas iga natukese aja tagant. On kuiva ja märga maad, lehtpuid, okaspuid ja mahalangenud puid. Enne mind on rada kasutanud põder. Esineb tasapinnast erinevaid pinnavorme. Igale laskumisele järgneb tõus (matkaja vanasõna).
Tempo on pinnasele vastavalt aeglasem kui teed mööda oleks. On ka eriti suured mustikad ja harilikud tüütud sääsed. Sääsed kõndimise ajal eriti ei sega, kuid seisma jäädes ilmuvad karjana ja hammustavad näiteks näpust, mis on üsna alatu, sest sealt on väga ebamugav kratsida.
Pikalt kostab ainult metsa, vahetult enne Kose-Uuemõisat taas ka maanteed. Tagasi ilmub ka mobiililevi, mis lubab Pirita jõe kohal betoonplokil jalgu kõlgutades teha ühe telefonikõne (vanaemal on sünnipäev - fanfaarid ja saluut!).
Kose-Uuemõisas jäätisepaus. Poe teisteks klientideks on peamiselt jäätist ja nätsu ostvad lapsed. Ühed ütlesid ennist omal algatusel mulle tere, mis pole laste puhul viimasel ajal tavaline, ja neil on mops nimega Uko.
Taas metsas, peletan pidevalt oma saabumisega linde lendu. Jänes, kes raja kõrval ootab, ei tõuse lendu, vaid paneb plagama. Näen ka marjulist. Tema mind ei näe. Sama mina ei näe ühtäkki enam rajamärke, kuid jõuan sellegipoolest ääretult meeldivale metsasihile, keset mida pean tudengieinepausi ja kuulan vaikust. Täielik tuuletus. Pärast naasmist kruusale jääb tee äärde järve nime kandev ja hea tahtmise korral ujutav lomp.
Kruusa ei jätku kauaks, tuleb tungida läbi lilletihniku. Järsku vaatavad mulle vastu tillukesed kihvad ja nende omanik uriseb ja haugub kurjalt. Veendunud, et olen suurem, vudib mäger pahaselt podisedes võssa. Veidi aja pärast ragistab võsas mingi suurem loom, kes aga ennast ei näita. Ringi lendavad seninägematutes värvides liblikad.
Ühe keeramiskoha peal kaarti süvenenuna saan aru, et minu all on keegi, kes liigutab. Et kotiga mitte tasakaalu kaotada ja ka rästikule mitte peale astuda, sooritan improvisatsioonilise iiri sõjatantsu numbri. Rästik tõmbab ennast S-ks ega ole eriti rabatud, vaid lahkub sõnatult rohu sisse. Pisut pärast rästikut ja kolm ja pool kilomeetrit enne Alaveret hakkab sadama. Jopest on saanud tavaline riie, mis ei pea enam üldse vett. Aga veega on seotud hoopis üks teine mure. Alavere lõkkekoha juures ei ole vett. Olen end varustanud infoga, et paar kilomeetrit enne ületab rada Maademäe oja. Vaja peale passida, kas oja on joodav. Oja ilmub, vesi on selge. Ammutan seda puu küljes kõlkudes, kusjuures tossud tahavad vägisi mutta kinni jääda. Ka tee on muutunud mudaseks ja libedaks, liikumise teevad ilmekamaks hiigellombid ja käe otsas kõlkuv veekott. Vahetult enne Alaveret jääb sadu järgi ja üle tee pikeerib hiireviu.
Telkimiskoht on tore. Enne uut vihma jõuan telgi sellesse kohta üles panna, mida päike vahepeal kõige rohkem kuivatas. Kogun ka hagu, kuigi kuiva puud väga ei pakuta. Puude varjualuses on mõned halud, aga mul pole nendega midagi teha, veidi koort saab küljest rebida. Puude vahel elab ülbe näoga sisalik ja võimalik, et seal on ka herilasepesa.
Tallinnast stardib hädaabiekipaaž, alustan lõpuks raamatuga. Kõndimise filosoofia, Frederic Gros. Kui taevas enam pole päikeseloojangust lilla, saabub Kalle, kes toob mulle oma jope, mis peab 20 000 millimeetrit vihma, ja saab vastu minu oma, mis ca 15 aastat tagasi pidas 8000 mm, nüüd ilmselt 8. Lisaks lohutus- ja ergutusauhinnad. Kõik väga armas.
|
OSCAR-2019
|
||
Midagi väga ilusat on nüüd kõigile vaatamiseks välja pandud. Valmis sai Ingrid Teesalu käsitöö veebileht.
Viimase aja tegemised on seotud olnud e-poodide loomise ja arendamisega. WordPressil põhinevast WooCommerce lahendusest piisab väikese poe jaoks täiesti.
Selle nädala koolitustesari jätkub. Täna oli mul võimalus osaleda Differize poolt pakutud Facebooki workshopil.
Eelmisel korral sain mõtiskleda sisuturunduse olemuse üle. Ka täna tuli sellest korduvalt juttu, kuna mida muud Facebookis ikka jagada, kui köitvat ja kasulikku sisu 🙂
Osavalt oli valitud inimesed väga erinevatest valdkondadest. Või oli see juhuslik 😉 Igatahes oli väga tore kohtuda ja täiesti teiste teemadega tutvuda. Samal põhjusel on veebilehtede loomise juures minu jaoks huvitav see uude valdkonda sisseelamise pool.
Workshop oli väga sisukas ja praktiline. Aega jäi puudu nagu alati, aga samas kõik oluline sai läbi vaadatud ja proovitud. Kui lihtsamaid asju olid enamik juba katsetanud, siis tasulise reklaami osa oli üsna tundmatu. Seda osa polnud lihtsalt juletud varem proovida. Nii mõnigi sai päeva lõpuks reklaami valmis 🙂
Soovitan sellise koolituse algajal kasutajal kindlasti läbi teha, kui on plaan seda kanalit ettevõtte turunduseks kasutada. Süsteemset eestikeelset materjali on väga vähe saada, ka jooksvad küsimused saavad nii kohe vastatud. Ja neid tekib kindlasti!
Facebooki teema jätkuks oli mul täna teistlaadi (esmakordne) kogemus. Ühel pereliikme konto sattus ohtu. Facebooki “turvateenistus” saatis hoiatuseks e-kirja @facebookmail.com aadressiga (jah, see on FB enda oma).
Teistele siit õppetund: vali tugev salasõna, et kurikaelte elu liiga lihtne poleks. Sünniaasta ja lemmiklooma nimi ei lähe kohe mitte, nagu ka sinu nimi kombinatsioonis tähtedega FB.
Selline mõte käidi välja seminaril. Sisuturundus olevat oma tipu saavutanud ja ühel hetkel tuleb midagi muud asemele.
Oli inspireeriv päev. Ei tea, kas Blissi hõrgutavatest roogadest või milleski muust 😉 Sestap ka see kirjutis, ammu juba lubasin, et alustan 🙂 Panengi nüüd mõtted kirja.
Neile, kes ei tea, millest üldse jutt käib, selgitan. Kui vaatad netis videot või loed blogi, siis turunduslikus keeles tarbid sa sisu (content). Kui sisu loob ja vahendab ettevõtja eesmärgiga panna sind ostma toodet/teenust, siis see ongi sisuturundus (content marketing). See on mõnes mõttes nagu varjatud reklaam ja see ei pidavat meeldima tarbijakaitseametile. Sisu ja reklaam peavad olema eraldatud. Hakatakse selleteemalist reeglistikku välja mõtlema… Ehk läheb sellega veel mõni aeg 😉
Ideaalne sisu on uudisväärtuslik. See on huvipakkuv ja kasulik eelkõige lugejale (sulle), mitte ettevõtjale ja/või turundusmeeskonnale. Peaaegu iga esineja kordas: leia oma sihtgrupp ja räägi talle oma lugu, paku meelelahutust või õpeta ja kõik toimib. Kõik ju teavad seda! Millegipärst see lihtne tõde kaob ära, kui mängus on raha. Laia silmaringiga toredast inimesest saab kitsarinnaline jobu 😉
Kas tellida teenus professionaalilt ehk ajakirjanikult või teha seda ise. Mõlemal on plussid ja miinused. Ajakirjanikud oskavad kirjutada, aga neil võib puududa see miski, mis lugejale hinge poeb. Ehk siis kõige tähtsam pole perfektselt kirjutada, vaid kaasahaaravat lugu rääkida, millest on näha, et see läheb sulle korda.
Sama lugu on tegelikult ka videoga. Koduvideoid (crowdcontent) vaadatakse rohkem, kui suure raha eest tehtud brändivideoid. Sisuturunduse puhul on suhe tarbijaga väga isiklik, ajast ja kohast sõltumatu.
Päeva lõpus said (liiga vähe) sõna sisuloojad, kes teevad seda lõbu pärast (blogijad ja juutuuberid), kelle silm särab. Sest nad teevad seda kirega.
Analyticsit armastavd siiski kõik, nii ärimehed kui asjaarmastajad. Mõõda tulemust, analüüsi ja tegutse ja mõõda uuesti.
Hollandis on väga populaarsed webcare firmad. Väga põnev ja veider ka, pakuvad ettevõtetele teenust – hoiavad sotsiaalmeedias kaebustel silma peal ja tegelevad klientidega otse. Reageerivad kiiresti ja vahel ka üle. Kas meil ka sellist teenust pakutakse?
Teine veebileht sai ehitusettevõttele. Selle puhul oli vaja domeen ühelt teenusepakkujalt teisele ümber kolida. Jälle üks kogemus juures 🙂
Tegin ettevõtlusega algust eelmisel aastal. Äriühing sai asutatud osakapitali sissemakseta. See on väga lihtne 🙂
SEB pank võimaldab salvestada ka ddoc-formaadis maksekviitungi, mille plaanisin ülekande toimumist tõendada.
Edasi tahtsin teha muudatuse äriregistris. Minu ettevõte on ju nüüd igati korrektne – osakapital olemas.
Logisin ettevõtjaportaali ja tegin äriregistri kande muutmise avalduse, paar klõpsu ja lisasin avaldusele ka ddoc-formaadis maksekviitungi.
Samal päeval tuli taotlusele vastuseks Harju Maakohtu registriosakonnast määrus, mis teatas, et “Lisatud maksekorraldus ei tõenda rahalise sissemakse tegelikku laekumist äriühingu kontole”.
31.12. Viisin paberi Harju Maakohtu registriosakonda. Proua ütles kohe, et “siin on ettevõtte nimi puudu”, aga võttis paberi vastu. Ei osanud seda kohe tähele panna.
Proua teadis, et milline see vorm peab olema – “meile kogu aeg tuuakse”. Aga infot selle kohta kuskil pole ja küsida kelleltki otse ka ei saa, sest “meil on kirjalik menetlus”.
02.01. tuligi vastus Harju Maakohtu registriosakonnast. Uus määrus, mis teatas, et “Lisatud panga teatis ei tõenda rahalise sissemakse laekumist äriühingu kontole”.
05.01. Läksin uuesti SEB panka, seekord peakontorisse. Ootasin pika järjekorra. Sain kena noormehe jutule, kes ütles, et “no muidugi, meie oleme targemad ja kohe anname õige paberi”.
Aga siis jäi mõttesse ja küsis kolleegilt. Vastuseks sain, et peaksin minema LHV panka, kuna SEB pank ei saa tõendada, et raha on LHVsse laekunud. Loogiline!
“Kas soovite paberil või digitaalselt allkirjastatud tõendit? Jah, me teame, milline see peab olema. Haldur saadab selle meilile homse päeva jooksul.”
|
OSCAR-2019
|
||
Abja oli 19. sajandil oli Pärnu–Valga maantee ääres asunud Paluoja kõrtsi juures tähtis laadakoht. Abja sügislaata peeti Eesti suurimaks kariloomaturuks. 1890ndatel kujunes Paluojale kaupmeeste ja käsitööliste alevik.
1897. aastal ehitati Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis andis tõuke aleviku kasvule. 1914. aastal rajati Abja-Vanamõisa lähedale Abja toorlinavabrik – Eesti esimene omataoline ühistegelik käitis. 1922. aastal alustasid Abja-Paluojas tööd värnitsavabrik ning linapuhastus- ja ketrusosakond.
Põhiline hoonestus paikneb mõlemal pool Pärnu maanteed, mis on linnaruumi tähtsaim komponent ja Viljandi teest vasakul. Tänavat ääristavad erinevaid aegu ja arhitektuuristiile iseloomustavad hooned, tänav on peaaegu terves pikkuses säilitanud sõjaeelse ilme. Omaaegsele vilkale äritegevusele viitavad arvukad väikesed ärihooned, valdav osa hoonestusest esindab kohalikku inseneriarhitektuuri (Eesti Entsüklopeedia).
Hooned on valdavalt puidust ja tellistest.Hooned paiknevad tihedalt üksteise kõrval, valdavalt tänavajoonel. Hooned on tänava poole nii otsa- kui pikiküljega ja nende kõrgus on erinev. Katuse kalded ja kujud on erinevad, levinum on mansardkatus. Avanevad vaated tagahoovidesse, kus leidub originaalsena säilinud abihooneid. Arhitektuuriliselt on huviväärsed 1929. aastal pangamajaks ehitatud nüüdne postkontorihoone (arhitekt Edgar Johan Kuusik) ning uusklassitsistlik kultuurimaja (1957, arhitekt Arnold Matteus).
Pärnu maanteest lõuna poole jääval eelmise sajandivahetuse hoonestusalal on väärtuslikud tänavate ja kruntide algne struktuur ning originaalsel kujul säilinud puitdetailidega kaunistustega puitmajad.
Linna põhjapoolses osas paiknevad rohkelt haljastatud aedlinnaosad. Aedlinna miljööd rikastab Abja-Paluoja järv. Haljasvöönd ulatub põhjas Kariste järveni ja Halliste jõeni.
Hallistest. Sest ajast, kui raudtee Hallistest läbi tehti, on Abja Paluoja kõrtsi ümbrusesse kena alewikene, paljude kaupluste ja mõne tööstusasutustega tekkinud. Et raudtee waksal Paluoja külje all seisab, Abja wallamaja alewiku äärel ja Kuustle kõrtsi kuiwaks jäämisest saadik Abja laat Paluojas - muidugi mõista, kõrtsi kasude pärast - ära peetakse, muutus ta elawaks rahwa läbikäimise kohaks.
Esimene Paluoja elanik, wana pikakatusega madal ja must kõrts, paistis kui „reoto" teiste nägusate hoonete seast wälja ja sundis paljuid uuema aja abjakaid halwaks pidawalt enese pääle waatama, mis muidugi meie „hääst parunist” tähelepanemata ei jäenud. Tema, wa kallis, on mees, kes rahwaga käsikäes püüab käia ja rahwa soowidele niipalju wastu tulla, kui parunlik kasu seda lubab. Sest siis kisti tema wõimsal tahtmisel möödaläinud suwel wana kõrts maha ja ehitadi uus kahekordne kiwiloss lahedate, kõrgete ruumide ja lur walgustusega, sees kui ka wäljas, asemele. Ja nüüd wõime meie, abjakad, uhked olla; meil on täitsa uuema aja kõrts. Ei, mitte kõrts! Näis, et kõrtsi silt niisuguse toreda hoone külge ei passinud; palju enam aga, „trahteri” ja „hottelli” sildid, milledega ehitult ta praegu juba kaugelt meile silma paistab.
Kuid - uss jääb ussiks, kui ta ka uues nahas on! Kesknädalal, 19. skp. peeti uues kõrtsis lahing ära, millele õige hale tagajärg juhtus. Kakelusel löödi lamp laest maha, mis ühele osawõtjate, härra S. otse kaela kukkus. Õnnetu riided plahwatasiwad põlema ja enne, kui ta wäljas lume sees püherdates tulest wõitu sai, oli tuli juba elukardetawalt oma häwituse tööd teinud - nuga aga, mis teistele susskamiseks lahti wõetud, lõikas kokkukäänates mehele käe maha. Õnnetu lamab praegu Halliste hospidalis. Abjakad! kas ka see teile auuks on?! Lapsed, ärge riielge!
Abja sammub jälle tõusuteed. Abjakas peab oma valda Mulgimaa südameks. Enamlus ei suutnud murda Abja suurte talude elujõudu.
Asjalikud teadusmehed on Mulgimaa piirid määranud kindlaks Paistu, Tarvastu, Halliste, Karksi ja Helme kihelkondadega. Abjakas küll lepib nende piiridega, kuid jääb kindlasti uskuma, et see päris Mulgimaa asetseb siiski Abja vallas. Teised mulgid need on nii kuidagi kah-mulgid.
Abja oma 5500 elaniku ja 141,4 ruutkilomeetrilise pinnaga on üks suuremaid Eesti valdu. Valla üle 800 talundist omab 718 põhiraamatud. „Pealinnaks” on Abja-Paluoja alevik, mis oma 1100 elanikuga on mitmel puhul üritanud linna õiguste saamist. Et niikaugele pole veel jõutud, see abjakaid ei häiri. Nende arvategs on Pärnu, Haapsalu või Paldiski vaid kalurikülad nende Paluoja kõrval. Aga ega siin midagi imestada pole, piibelgi ütleb, et kõva usk liigutab mäed paigalt!
Kuulsaks sai Abja juba möödunud sajandi lõpul. Võrratu põllupind lubas mulkidel koguda salvedesse vara, mida koi ja rooste rikuvad. Seetõttu kasvas see maanurk teistest peajao üle.
Eestis ainulaadsena esineva mustmullapinnaga moodustab vald veel praegugi jõukaima põllumajandusliku ala, mida kadestavad paljudki teised põllumehed.
Kui jalutada mööda Mulgimaa põllupeenraid, näeb kõikjal eeskujulikult haritud põlde lokkava viljaga. Kiduraiks on jäänud viljad vaid uudismail. Seal kummitab sama viga, mis mujalgi - kunstväetise puudus. Üldiselt aga on uudismaad vähe, kuna üle poole valla üldpinnast moodustab põllu- ja aiamaa.
Mulgimaa põlde vaadeldes võib võõras põllumees kadestamise kõrval ka imestada. Nii korralikult haritud põlde ja korrastatud taluhooneid leidub mujal valdades tõesti vähe. Neid vaadeldes meenub kadunud mulgi kirjaniku Kitzbergi ütlus, et mulgi põllult ei leia sa kivi koera viskamisekski. Nii hull lugu just pole, kuid kivi otsimiseks kulub tükk aega. Seda eriti suuremate talude põldudelt.
Võõrast üllatab mulgi talu hoonestatud osa suurus. Korralik, põllupinnalt võib-olla vaid keskmine talu omab sageli paarikümne ehituse ümber. Lähenejale tundub see juba külana, kuid õue astudes veendud peatselt, et tegemist on vaid talu majapidamishoonete ja alataredega. Viimastes elas enne sõda talude põllutööhooaja tööreserv. Nüüd aga palju hooajatöölisi ei tunta, sest töökäte puudus on siingi terav.
Vallas puudus kevadel 500 põllutöölist. Selle puuduse lahendamisele asus vallavalitsus energiliselt juba Abja-Paluoja aleviku tööjõulised isikud, kes polnud mingisuguse tööga seotud, suunati taludesse tööle. Abi saabus ka väljastpoolt, ja nii on töödega kuidagi toime tuldud. Mitme tööga on teistest ettegi jõutud. Sellest hoolimata et mulgi taludel lasub tootmisjõule vastav müügikohustus, seisab vald normide täitmise ja ületamise suhtes esimeste hulgas. Kuritahtlikke kohustustest kõrvalehiilijaid leidub vähe sest mulgi iseloom juba ei luba midagi anda „untsantsakatele”, kes tumedate tagamõtetega tulevad kotid seljas „palverännakule”. Neid mehi armastavad eriti vaid mulkide koerad - pureda muidugi.
Abja-Paluoja alevik võlgneb ema elanikkonna rohkuse eest tänu vaid linavabrikule, kus paljud tööd ja äraelamist leiavad. Alevik on kujunenud ka kogu ümbruskonna hariduskeskuseks. Algkooli kõrval tegutses Abjas juba ammu oma gümnaasium. See suikus küll unne, kuid alustas pärast aastaid kestnud mulkide visa vägikaikavedamist jälle tegevust. Haridustempli vastaste väide, et õpilastest tuleb puudus, ei pidanud paika. Algkooli uude hoonesse mahutatud kool alustab selgi sügisel tööd ülekoormatusega, seejuures tuli võistluseksameil pealegi jätta ukse taha veel pooled õpilastest. Möödunud aastal laskis kool välja 80 gümnaasiumi alamastme lõpetanut. Mainimist väärib asjaolu, et kooli külastavad õpilased ka Võrtsjärve kaldailt.
Mulkide „põhjalikkusest” annab selge ülevaate ka lugu nägusa ja moodsa algkoolihoone ehitamisest. Nimelt otsiti koolihoonele kohta kaheksa (!) aastat. Teadmata on, kelle jonn peale jäi, kuid siis ehitati valmis maja, kus nüüd leidub ulualust mitmele õppeasutusele korraga. Algkoolihoones töötab veel osaajaline põllutöökool, kuna vana algkoolihoonet kasutatakse talvel internaadina.
Peale mainitud kolme kooli töötab endises Abja mõisas kõrgem naiskodumajanduskool, mida mulgi vanapoisid nimetavad „pruutide kooliks”. Põllumajanduslike teadmiste tõstmisele osutatakse erilist tähelepanu ja seepärast asutati endisele kolmele praktikakohale valla piires juure veel kolm. Oma erineva keelemurde ja suure individualismiga tunduvad mulgid algul küll nagu teise rahvusse kuuluvat, kuid lähemal uurimisel osutuvad nad samasugusteks eestlasteks nagu me seda kõik oleme. Seda tõestasid nad eriti punaste võimupäevil ja tõestavad seda praegugi relvaga käes rindel ja sahakäsipuuga peos kodupõldudel.
Enamlus jättis vallale sügavad jäljed. Küüditamiste ajal viidi kaugele teadmatusse 48 erksamat seltskonnategelast ja eeskujulikumat põllumeest. Teiste hulgas viidi ära ka kauaaegne rahvaesindaja Christian Arro koos naise ja kahe lapsega. Samuti veeti vastu surmale endine Harju sõjaväeringkonna ülem kolonel Schwartz, kolonel Liibus ja rida agaramaid talupidajaid ning haridustegelasi.
Enamlikud mobilisatsioonid ei ulatunud abjakaid rüüstama. Kutsealused suudeti küll kokku kutsuda, kuid teel Pärnu hüppasid needki mehed rongist ja kadusid metsadesse. Ainult üksikud saabusid kohale ja pidid alustama teekonda Venemaale.
Suurema kahju on punane võimuaasta aga teinud põllumajandusele. Suured talud tükeldati. Loomad jagati kümnetesse kätesse ja külvikorrad aeti segamini. Nüüd on paljud talud peagu karjadeta, inventar lõhutud või laiali kantud ja põllud tublisti kurnatud. See aga mulki ei kohuta. Ta teab, et hoolsa tööga saavutab ta talu peatselt jälle endise hiilguse.
Põletamisi ja purustamisi pole punased suutnud Abjas praktiseerida. Tule ohvriks langes vaid Abja võrdlemisi väike jaamahoone ja paar talu. Otsustavat osa mängis siin Saksa vägede kiire lähenemine ja abjakate püssid. Poisikestest kuni raukadeni asusid need oma relvadega vastu punasõdureile ja hävituspataljonlastele. Need pagesid paanikas, kui eest ja tagant hakkas raksuma nende ridadesse kuule segamini haavlitega. Need kaks aastat pärast enamluse alt vabanemist on Abjas olnud tugevad tööaastad. Kõikjal püütakse elu juhtida võimaluse piires normaalseisse rööpaisse. Suured teened sel alal on vallavanemal Sosil, kes on valla eeskujulikemaid talupidajaid.
Abja Paluoja alewikus hakatakse suuremal arwul uusi majasid ehitama. Selleks otstarbeks on Abja wallanõukogu endise Paluoja kõrtsi maa ära lasknud planeerida 17 poolwakamaa suuruseks maatükiks ja on nendest uute majade ehitusplatsideks seni wälja annud 12 platsi, ülejäänud maatükkidele on nii palju kandidaate, et platsid soowijate wahel wälja loosida tulewad.
|
OSCAR-2019
|
||
Aprilli alguses teatas Norra veterinaarinstituut hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse ehk CWD (ingl. k. Chronic Wasting Disease in cervids) diagnoosimisest põhjapõdral Lõuna–Norras Nordfjella populatsioonis. Norras diagnoositud CWD näol on tegu esimese haigusjuhtumiga Euroopas, samuti on see esimene haigusjuhtum maailmas, mis on tuvastatud põhjapõtradel, kirjutab Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo peaspetsialist Olga Piirik Maablogis. Norras tuvastatud haigusjuhtum sai alguse, kui 2016. […]
Reedel, 13. mail annab Haapsalu VanaKinos esimest korda sügav-emotsionaalse klubikontserdi indie-elektrooniline sooloprojekt NOËP. Elektroonilist poppi viljelev NOËP on paljudele üllatusena täitsa kodumaine artist. Isepärase nime taga seisab 26-aastane Tenfold Rabbiti ridades tuntuks saanud ainulaadse vokaaliga noormees nimega Andres Kõpper. Ta on karismaatiline ja kaasahaarav sooloartist, kes paneb ennastunustavalt kaasa tantsima viimasegi kontserdikuulaja. NOËPi muusika on minimalistlik, […]
Eesti lapsevanemad panustavad oma lapse tuleviku majanduslikku kindlustamisse rohkem kui Balti naabrid. Keskmine Eesti vanem kogub lapsele 37 eurot kuus. Samal ajal panustavad Läti ja Leedu vanemad oma lapse kogumiskindlustusse ligi 10 eurot vähem, näitavad SEB Elu- ja Pensionikindlustuse andmed. Eestis alustavad vanemad lastele kogumist varem kui Lätis ja Leedus. Eelmisel aastal oli Eesti laste […]
Lääne maavalitsus avas täna uue bussiliini nr 34 Haapsalu – Rohuküla – Haapsalu. Buss väljub esmaspäevast laupäevani Haapsalust Rohukülla kell 8 ning tagasi Rohukülast Haapsallu kell 8.15. Liin on käigus ka riigipühadel. Bussiliini avamine on tingitud lennuliikluse katkemisest Hiiumaa ja mandri vahel. Liini avamist taotles Hiiu maavalitsus, et tagada esimese praamiga Hiiumaalt saabuvatele reisijatele ühistranspordiühendus […]
Pühapäeval, 1. mail kutsuvad maaturismiettevõtjad avatud uste päeval endale külla. Sel puhul pakutakse palju tasuta või erihinnaga teenuseid või niisama uudistamist. Läänemaalt tutvustavad end avatud uste päeval UusKalda Spordi- ja Puhkeküla ning Roosta Puhkeküla. Igal ettevõttel on selleks päevaks isiklik pakkumine oma külalistele. UusKalda Spordi- ja Puhkekülas on 1. mail tasuta ringkäik: Võimalus on tutvuda maapurjekate ehk blokartitega. […]
Reedel, 29. aprillil kell 19 on Haapsalu vinoteegis MULLiga ja MULLita selle hooaja viimane koolitus sarjast „Veinitundja kursus“. Koolitusel tutvustatakse eri veinimaid, seekord on teemaks Itaalia. Teada saab selle kuulsa veinimaa peamistest veinipiirkondadest ja proovitakse ära mitu põnevat Itaalia veini. Koolitus kestab orienteeruvalt 2,5 tundi. Koolituse hind on 20 eurot. Registreerida saab tel 5019 666, aare@joogikoolitused.ee või saates Facebookis MULLiga ja MULLita lehel privaatsõnum. “Veinitundja kursusega” […]
Märtsi lõpul Eestis missioonil viibinud Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid soovitavad metsas leviva sigade Aafrika katku tõrjumiseks tõhustada koostööd nii jahimeeste kui ka metsakorraldusega tegelevate organisatsioonidega, et nakkusohtlik materjal saaks loodusest kõrvaldatud ning nõuetekohaselt kahjutustatud. “Missioonil osalenud eksperdid leidsid, et seakatku tulemuslikumaks tõrjumiseks tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeeste ja ka erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonidega ning rakendada samaaegselt […]
Jalgrattaklubi Paralepa ja Balti Autoosad AS kaubamärgiga Fixus Sport sõlmisid tänavuseks hooajaks koostöölepingu, mille kohaselt sai Fixus Spordist Lääne-Eesti maastikurattasarja Marimetsa Kapp peasponsor. Fixus Sport toetab Lääne-Eesti maastikurattasarja Fixus Sport Marimetsa Kapp läbiviimist ja maratonietappide korraldamist kinkekaartidega, mida saab realiseerida kõigis Fixus Sport kauplustes. Lisaks pannakse hooaja kokkuvõttes loosiauhinnaks välja kaks jalgratast, milleks on noorte […]
22.-23. aprillil on Penijõe mõisas Matsalu rahvuspargi noore looduskaitsja Junior Ranger kursuse kevadseminar. Kavas: 22. aprill 14.50 kogunemine Matsalu looduskeskuse 2. korruse saalis Kell 15.00-18.00 „Nafta reostustõrje“. Eestimaa Looduse Fondi töötajad Agni Kaldma ja Maarja Mirjam Rajasaar 19.00–20.30 „Matsalu merekultuuripärand: kuidas ja miks uurida“. Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio. Ööbime Penijõel oma varustusega. 23. aprill Kell […]
Heategevusjooks Rat Race toimub sel aastal 2. juunil traditsiooniliselt Vanalinnapäevade raames Tallinna Raekoja platsil. Rat Race Tallinn annetab jooksu osalustasudest saadud tulu sel aastal Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingule, et toetada insuliinipumpade ostmist kümnele I tüüpi diabeeti põdevale lapsele. Insuliinipump aitab I tüüpi diabeeti haigestunud lapsel elada võimalikult tavapärast elu – pump mõõdab veresuhkrut […]
XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad kuulutasid koos SOS Lastekülaga välja üleriigilise heategevusliku postkaardi joonistusvõistluse “Mina jään”, kuhu on oodatud osalema kõik väikesed ja suured joonistamishuvilised vanuses 7-19 eluaastat. Joonistusvõistluse kolmest võidutööst sünnivad heategevuslikud postkaardid, millega soovitakse toetada SOS Lastekülas elavaid lapsi. “Läheneva XII noorte laulu- ja tantsupeoga, mis kannab nime “Mina jään”, soovime lisaks […]
Tartu Ülikool ootab vilistlaste fotosid ja lugusid oma kooliajast, et jäädvustada tudengielu ajalugu. Huvitavamatest mälestustest valmib 21. mail toimuvaks vilistlaskokkutulekuks näitus. Kõrgkool soovib jäädvustada tudengielu erinevaid aspekte läbi aegade nii nagu seda meenutavad vilistlased. Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialisti Teele Araku sõnul on meie seas ligi 70 000 Tartu Ülikooli lõpetanut, ent seni ei ole […]
Haapsalu kutsehariduskeskuses on veel mõned vabad kohad aprilli lõpus algavatele koolitustele. Koolitused: Terrasside, piirdeaedade ja õueehitiste rajamise kurus, alustame 26. aprillil. Krohvimistööde koolitus, alustame 27. aprillil. Sillutiste rajamise tehnoloogilised võtted, alustame 11. mail. PVC põrandakatete paigaldamine, alustame 17. mai. Info leitav kodulehelt, koolitused@hkhk.edu.ee ja tel 6661745, 5081016
Läänemaa ühisgümnaasiumi saalis on neljapäeval, 21. aprillil kell 18 Cyrillus Kreegi nimelise Haapsalu muusikakooli kevadkontsert. Esinevad solistid, ansamblid ja muusikakooli kammerorkester. Sissepääs on vaba. On võimalik teha annetusi Haapsalu Muusikakooli pillifondi.
Läänemaa bowlingu kevadises firmaliigas peetakse kuus mänguvooru, igas voorus kolm mängu. Võistkonda kuulub kolm liiget. Igas voorus võib olla erinev võistkonna koosseis. Võistlus toimub händikäpiga (max 70 p), kus nõrgematele võistkondadele antakse punkte ette, et mäng oleks tasavägisem. Mängud on üks kord nädalas ca kaks tundi. Reglement http://www.vanalinnabowling.ee/firmaliiga-kevad-2016-2/ Info ja registreerimine: arvi.nebokat@gmail.com, telefonil 505 8929. Firmaliiga mänge peetakse Haapsalu Vanalinna Bowlingus, kus on kuus bowlingurada.
FIE Kaja Nargla tegutseb aastast 2010 ja laiendab oma tegevust nüüd Kullamaal asuvas uues salongis Goldenbecki majas. Salongis pakutavad tegevused on massaaž ja nõustamine, seljavenitus venituspingil, käte- ja jalgade parafiinihooldus, õpitoad ja loengud tervisliku toitumise, ravimtaimede kasutamise, kasvatamise ja kuivatamise kohta. Goldenbecki majas tegutsevad peale heaolusalongi veel juuksurisalong ja ilutuba. Majas on ka perearstikeskus, hambaravi, […]
|
OSCAR-2019
|
||
Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha ametlik nimetus ehk Issanda kuulutamise püha.
Maarjale antud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala käsutusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut: «Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!»
Paastumaarjapäevaks kutsutakse püha sellepärast, et kirikus on tähistatud mitmeid teisigi neitsi Maarjaga seotud pühasid ehk maarjapäevi. Eesti on Maarjamaa ja seetõttu on neitsi Maarja isik meie joaks alati oluline olnud. Nii on maarjapäevade reas näiteks tähistatud ka Maarja külaskäigu päeva (varem 2. juuli, pärast kalendrireformi 31. mai), mille piibellikuks aluseks on Maarja külaskäik Ristija Johannese ema Eliisabeti juurde (Lk 1:39–45). 25. märts on ainus maarjapäevadest, mis langeb paastuajale ja sellepärast märgitakse päeva nimes ära sõna paast.
Paastumaarjapäev on kiriku jaoks rõõmus püha ja seetõttu on hoolimata paastuajast sel päeval liturgiline värv valge. Meie rahva jaoks on sellel päeval aga peale usulise tähenduse ka küüditamisega seonduv tähendus. Kuid selline on elu siin maailmas, kus headus ja kurjus kokku puutuvad. Meil on oluline mõelda, et neitsi Maarjast sündinud Päästja tuli siia maailma selleks, et kõik inimesed pääseksid igavesse ellu ja õiglus võidaks ebaõigluse. Nii võime endid ja oma lahkunud lähedased usaldada Jumala hoolde ja teada, et tema pöörab kõik asjad hea poole.
Konverents koosnes kolmest töisest päevast, väljasõidust Kiži saarele ning pühapäeva pühitsemisest Ingeri kiriku kogudustes (kuni 500 km raadiuses Petroskoist).
Ingeri kirik on õigeusklikul Venemaal vähemuskirik, kuid hõlmab ülisuure territooriumi, mille ulatust võib mõõta Murmanskist Burjaatiani. Selle maa läbimiseks rongiga kulub seitse ööpäeva.
Aarre Kuukauppi (63) on olnud viimased 20 aastat Ingeri kiriku piiskop. Teda võib pidada EELKga tugevalt seotud teise kiriku vaimulikuks väljaspool Eestit.
Aarre Kuukauppi on kasvanud kristlikus kodus. Ta meenutas oma kooliaega ja ütles, et tema vanemad läinud kooli ning teatanud, et nende lapsed ei astu ei pioneeriks ega kommunistlikuks nooreks. Ja nii jäigi. Kui Aarre oli juba pioneerieas, soovitati tal koolis siiski pioneeritõotus anda, aga sellest kodus vaikida. «Tähendab, et koolis õpetati valetama,» meenutab ta nüüd muheledes.
Õpetaja Elmar Kullilt sai Aarre Kuukauppi leeriõnnistuse 1968. aastal Narva kirikus, mis oli ümber ehitatud remonditöökojast. Täpselt nii, nagu paljud kristlikud noored Leningradi oblastist, sõitsid nemadki mitmel korral aastas Narva kirikusse, meenutab Aarre Kuukauppi. «Meile õpetati, et kui miilits bussi kinni peab ja küsib, kuhu ja milleks te sõidate, siis öelge, et Eestisse võid ja hapukoort ostma.»
Piiskop Tiit Salumäe meenutab, et kui ta noore vaimulikuna hakkas 1980ndate algul käima Puškinis jumalasõna jagamas, tuli seal kokku väike noortegrupp, kelle hulgas olid ka Aarre Kuukauppi ja Arvo Survo (praegu Ingeri kiriku pastor). «Koguduse noortegrupp laulis ja toetas üksteist nii usuliselt kui ka rahvuslikult. Oli aeg, mil ingerlased olid saanud tagasi pöörduda Siberist ja mujaltki kogu Venemaalt vanale Ingerimaale,» ütles Tiit Salumäe, keda konsistoorium oli 1981. aastal määranud teenima Puškinis asuvat kogudust.
EELK on olnud Ingeri kiriku taassünni juures. Kui 1991. a sügisel kirikukogu tegi otsuse Ingeri kiriku kui organisatsiooni taastamisest 1. jaanuarist 1992, olid meie vaimulikud ingerlasi käinud jumalasõnaga teenimas juba paarkümmend aastat. Kuus aastat tagasi uuesti üles ehitatud kiriku saanud Peterburi Jaani eesti kogudus, kus piiskop Aarre Kuukauppi on ülemõpetaja, on aga praegu Ingeri kiriku koosseisus.
400 aasta pikkuse ajalooga Ingeri kiriku juubeliks välja antud raamatus (2012) on pilt, millel õpetaja Elmar Kull koos leerilastega; tema kõrval noor Aarre Kuukauppi. 2 x Liina Raudvassar
«Juba 2011 õppisime ära kolmanda osa J. S. Bachi «Jõuluoratooriumist» ja esitasime seda jõulukontserdil kirikus,» ütleb Tuuliki Jürjo. Sellest tekkis soov õppida juurde järgmine osa ja tuua kuulajateni omaette kontserdina. Esitajaks oli Cantatores Narvensis laiendatud koosseisuga, koos solistidega kokku neliteist inimest.
Suurkiriku tornisaali toodi orel väikesest Miikaeli kirikust ja kogudus sai kontsertide korraldamisel uue võimaluse. Oktoobris alguse saanud ülimenukad igareedesed kontserdid tõid kohale sadu inimesi, kes kõik istumagi ei mahtunud.
«Jõuluoratooriumi» esitamiseks tuli viis muusikut Tallinnast, kaks Ivangorodist ning organist Svetlana Kekiševa Kohtla-Järvelt. Rahva kokkusaamine ühisteks proovideks oli ülimalt keeruline. Suurvormi dirigeerimise debüüdi tegi Tuuliki Jürjo, kes esmakordselt juhatas orkestri partituurist. «Kuna saavutasime täiesti uue taseme, peabki panustatava energia hulk olema sedavõrd suurem,» hindas dirigent tagantjärele.
Kontserdil toimis kõik fantastiliselt. Inglitel pidi olema kõvasti tööd, et muusikud saaksid sisuliselt publikus seisvat dirigenti jälgida ning viiuldajad tabada rütmi tagasipeegelduvast kajast.
Publikupoolne vastuvõtt oli nii tormiline, et täiesti ebatüüpilisena läks kolmanda osa avakoor kordamisele braavohüüete saatel. Ebatüüpiline seegi, et kuulajate hulgas oli rahvast nii Chişinăust kui Simferoopolist. Narva publik ei ole tavaline, osa sellest on Venemaal saanud muusikalise ettevalmistuse ja oskab jälgida ka peensusi ning vastastikune toime lõi suurepärase atmosfääri.
Kui pärast toimekat detsembrit näib jaanuaris olevat saabunud vaikus, siis päris nii see pole. Ei ühiskonnas laiemalt ega ka kirikuelus. Kui kõrvale jätta päevakajaline elektrituru avanemine, siis riiklikust või rahvuslikust vaatevinklist on määrava tähtsusega möödaläinud Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, mis annab sissejuhatuse iseseisvuspäevale. Tähelepanuväärse uudisena kõlas meedias Valga linna soov taastada linnapargis asunud kaheksa meetri kõrgune Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja ausammas.
Just praegu on riigi saabuva 95. aastapäeva eel õige aeg märgata tublisid inimesi ja esitada neid autasustamiseks, olgu siis kohalikul või üleriiklikul tasandil. Kindlasti on kristlaste seas palju neid, keda esile tõsta. Ja mäletada neid, kes oma elu on pühendanud kiriku ja rahva teenimisele. Mõne päeva eest oli Jakob Hurda (13. jaanuaril) ja õigeusu piiskopi Platoni (14. jaanuaril) kiriklik mälestuspäev.
Kui ka usuelu palju tähelepanu ei pälvi, kõnetab ta meid ometi ja vahel üsna ootamatult või varjatult. Näiteks fotokonkursil «Ruutmeeter Rõuget» tunnistati parimaks Erik Peinari töö «Rääkiv vaikus», kus kaadrisse on püütud valgustatud kirik. Vanemaid lehti sirvides pälvis tähelepanu ühe Pärnumaa pensionäri ettepanek, et suuremate pühade nagu jõulude ajal võiks kirikute uksed olla rohkem avatud ja seal mängida sobiv muusika. Ei oleks ju keeruline ega kulukas head salvestist mängima panna. Nii nagu aiapidaja on mõtetega kevades ja unistab looduse puhkemisest, on kirikus aeg mõelda, kuidas Jumala valgust inimestele lähemale tuua.
Eesti Kirik jätkab usutõdede tutvustamist esmalt üle nädala ilmuvas rubriigis «Tasub teada». Ootame lugejate ettepanekuid ja kirikuelu kohta käivaid või hingehoidlikke küsimusi uuteks teemadeks.
Esmalt tuleb tõdeda, et mõiste osadus leiab kasutamist eelkõige kirikukeeles (vt ÕSi seletusi). Ilmalikus kontekstis ei kuule ega loe vist kunagi osadusest – see nagu ei kõlba sinna, ei kohta seal enesele vastavat. Järelikult püüab see sõna väljendada mingisugust reaalsust, mis on omane üksnes kristlusele või religioonile üldiselt. Aga mis teeb siis selle sõna nõnda iselaadseks ja pretensioonikaks? Milline on osaduse sisu ja tähendus kristluses?
Osaduse erilisusega ei taheta väita, nagu poleks inimeste vahel muid siduvaid tõsiasju. See ei eita sõpruse, aatekaasluse, kiindumuse jms olemasolu ja tähendusrikkust. Kristluses leiduv osaduse mõiste saab ent oma tõelise sisu ühendusest Jumalaga. Ristirahva elus kätkev osadus pole inimeste loomupärane tegu, vaid Jumala eriline and Jeesuse Kristuse kaudu. See ületab tavapärase mina-ise-vundamendile rajatud arusaama inimesest ja maailmast. Meie ellu lisandub kõike muutev uus mõõde – jumalikkuse mõõde.
Piibel kirjeldab osaduse juuri mitmel viisil. Nt apostel Pauluse sõnadega: «Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.» (Ef 2:19) Olla võõras pole küllap kellelegi meist tundmatu kogemus. Kohati võib anonüümsus muidugi kosutada, anda isegi teatava turvalisuse tunde, aga kui elu võõrana muutub püsivaks, siis hakkab see inimest viimaks vaimselt ja sotsiaalselt lammutama. Võõraks jäämine võib olla ka suhte/suhete purunemise ja katkemise kibe tagajärg.
Kristlikus osaduses näeme seega kolme poolt: ennast, ligimest ja Jumalat – suhete püha kolmnurka. Aukoht selles kuulub Jumalale. Sellise hoiaku ja lähte mõtestatus saab selgeks, kui kujutleme olukorda, mil meie jaoks eksisteeriksid üksnes inimestevahelised suhted. Jumalaga lävimist peaksime kas ebaoluliseks või lihtsalt võimatuks. Taolisel inimene-inimene horisontaalil tekib tõenäoliselt kaks põhilist kiusatust: püüe saada oma väärtus teiste arvamusest ning püüe saada oma väärtus iseeneselt. Esimesel juhul üritab inimene muganduda üldsusele, massile meelepäraselt, kasutades kas või lipitsemist ja silmakirjalikkust. See tee on aga ette nurjumisele määratud, sest varem või hiljem kogetakse, et üldsuse muutuva ja vastuolulise arvamuse järgi pole võimalik käia. Siis on lõppeks varuks vaid meeleheide ja oma väärtusetuse tajumine suletud ringina.
Teisel juhul loobub inimene üldsust kummardamast ja valib suhete määravaks printsiibiks «mina». Ta sulgub oma egosse ning juhindub peamiselt selle vajadustest. Sageli tähendab see tõelise armastussuhte katkestamist ja purustamist – nende formaalset kuju säilitatakse vaid positsiooni kindlustamise nimel. Südametunnistus paadub ja kivineb. Seegi tee lõpeb viimaks ummikuga.
Aga kui meie ellu tuleb Jumalale meelepärase inimväärtuse taotlemine, siis sünnib täiesti uus kvaliteet. Kaob kohustus iga hinna eest joonduda valitseva arvamuse järgi, kui selle suund on jumalatu ja kaosesse viiv. Üldsuse hoiaku kõrvale asetub Jumala tahe, mis aitab kindlaks jääda ka n-ö üksikvõitlejana. Teisalt ei sulguta ometi «minasse» ega irduta ligimesearmastusest. Osadus Jumalaga säilitab kristlasele avatud ja elava südametunnistuse, mis on valmis paluma ka vaenlase eest (Mt 5:43-48).
Kristluse osaduse selgeim teetähis on kirik – usklike kogudus. Seal pakutakse meile parimat alust ühenduseks Jumala ja ligimesega. Kirikust leiame osaduse vahendid: ühise ja üksiku palve, Jumala Sõna, sakramendid (igapühapäevaselt eelkõige armulauaosaduse) ning koguduse laulu. Koguduse osadust mõistetakse kui Kristuse ihu, kus igal liikmel on oma koht ja ülesanne ning kus kedagi ei saa pidada teisejärguliseks või üleliigseks (1Kr 12:1-31).
Kirik osaduse märgina välistab võimaluse, nagu saaks usuelu kasv toimuda mingisuguses irdumuses teistest kristlastest. Iga usklik on kutsutud jagama ristirahva ühiseid muresid ja rõõme, kandma ühist vastutust ja koormaid. Pauluse sõnadega: «Ja olgu, et üks liige kannatab, siis kannatavad ühes temaga kõik liikmed, olgu, et üht liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.» (1Kr 12:26) Taolisest osadusest sünnivad viljad, mida tajutakse väljaspool kirikutki – elava tunnistuse ja kutsena kõigile.
|
OSCAR-2019
|
||
iseenesest kummaline: oleks nagu intrigeeriv maailm, pidevalt actionit ja isegi päris häid dialoogijuppe. ent: kompositsioon on kuidagi paigast ära ja sisse lipsab ebaloogilisusi. nii et tulemus on tuim ja igav. ehk on autor tubli astronoom, ent kirjanikuna püüaksin edaspidi vältida.
Üldiselt sõnum sama, mis Mustal Kassilgi... See mesilaste värk muutus segaseks ja totraks mingil hetkel, eriti kui kuninganna ammuvrakistatud mehhanismid veel miskeid viimseid liigutusi suutis tegema panna, kui väga vaja oli...
Herilane herilase otsa, siis jälle üks lõik sellest, kuidas mõni uudne mürsk "killu" puruks lõi. Veidi astronoomiat lisaks ja ongi valmis...
Lugu sarjast "paha tehisintellekt tegutseb jälle". Autor pendeldas kahe rezhiimi - tormakas action või tehnitsistlik mumbo-jumbo - vahet ja kirjandusele suuremat võimalust ei andnud. Tõenäoliselt on ka sellisele materjalile oma sihtgrupp.
Tuli jälle üle hulga aja tuju ketserlusega tegelda ja võrrelda (kuigivõrd) nimeka an-am autori juttu Lew R. Bergi loominguga... Ühiseid nimetajaid leidub mitu: esiplaanil on puhas action, lõpp jääb nö. õhku rippuma ja - mis antud juhul olulisim - siingi on autor oma tegelaskujudest (olgugi peategelane minavormis) distantseerunud, kasutades neid peamiselt vaid tegevuse arendamise vahenditena ega üritagi neid insightida ja lugejat neile kuidagi kaasa elama panna. Ja kas see, et Reynoldsi kirjutamislaad tundub mulle nimme distantseerituna ning omaenda tegelaste suhtes kergelt üleoleva-ironiseerivana, annab Bergiga võrreldes mingi lisaväärtuse..?
Lugeda polnud paha, kuid suurem sära lool puudus. Kõhklesin seetõttu hinde panekul, aga jutu lõpuosa pani asja siiski paika. See, kuidas kaks ellujäänud kõva meest, ühel kõht sodi ja teine ribadeks, elu eest võidu üle kuumaastiku kosmoselaeva poole roomavad ja seejuures üksteisega sundimatult lobisevad, oli tõsiselt naljakas. Ja luugilahendus oli ka hea. Nii et ikkagi neli.
Oli ja nagu ei olnud ka. Maailm oli ju suhteliselt huvitav ja seda oleks võinud natuke pikemalt kirjeldada, aga lugu ise oli niru. Kehvapoolne kolm.
Kõik, mis seondus kosmoselendude tehnoloogiaga ja pilootide füsioloogiaga, oli huvitav. Herilasi ja nende maailmavallutusplaane tõsiselt võtma panna autor mind aga ei suutnud.
Tegelikult olid inimesed omavahel sõjas ja herilased ainult üritasid kuidagi inimrassi täielikust hävingust säästa, kuid sel pole ka erilist tähtsust. Seda kõike on korduvalt ja tunduvalt paremini tehtud. Kolm, kuigi ma võib-olla ülehindan asja väärtust.
Üsna tüütu, absoluutselt ilma igasuguse särata keskmisest veidike nõrgema tasemega jutt, mille ainus kirjutamise eesmärk näib olevat kirjeldada kosmoses toimuvat kõrgtehnitsistlikku actionit. Huvitav, milleks küll seda soga vaja oli, kui Reynoldsil on tagataskus ülivinge Revelation Space sari, mis lööb seda Spireyt ilma eriliselt punnitamata igast asendist. Võibolla oli see Spirey ja kuninganna lugu käeharjutus, soojendus? Revelation Space`s oli küll igasugu kummalisi tehislikke olendeid ja modifitseeritud kunagi kauges minevikus inimesed olnud olevusi, aga taolisi herilasi ma justkui ei mäleta...Ei tea, eelpoolnimetet Revelationi - sarja kõrval oli see jutujulla siin nagu Žaporožets E-klassi Mersu kõrval igatahes...
Geralt peab esinema miski provintsiaadlikuna kuninganna Calanthe poolt korraldatud vastuvõtul. Ürituse põhjuseks on Calanthe tütre Pavetta jõudmine meheleminekuikka: huvilisi on palju, aga poliitilistel kaalutlustel on otsus juba ette ära tehtud. Samas on kahtlusi, et asjad ei lähe nii kui on plaanitud... ja selleks ongi Geralti, tema teadmisi, oskusi ja mõõka vaja. Kosilaste ja kihluspeo kirjeldus on lustakas ning seda traagilisem ja ülevam on loo lõpplahendus.
Võibolla mõjuks selle loo 5-ks hindamisele järgede lugemine. Praegusena jättis ta mulle aga eelmiste Geralti seikluste taustal pisut lahja mulje. Aga ei tal viga midagi ei olnud, hea lugu seegi. Kui veel norida - siis ajuti tundus asi pisut venitatuna. Lisaks kippus selline hulk nimesid ja tiitleid väheke sassi minema (aga see peaks tegelikult lugeja, st minu enda, isiklik prb olema). Positiivse poole pealt märgiks ära mõnusat pingearendust ja Ettemääratuse teema sissetoomist. Saatuse ja juhuse vastastikused põhjuslikud seosed - need oleksid selle dramaatilise loo filosoofilisemad allteemad. Madinastseenid on kah päris head, elavad ja usutavad. Ühesõnaga, Geralti maailm võtab ilmet ja aina põnevamaks läheb. "Ainult" 4+ on siiski, jah, selle eest, et eelmised lood oli pisut põnevamad.
Praegu (kohe pärast lugemist) olen Andrei`ga sama meelt - jääb eelnenud lugudele veidi alla. Võib olla arvamus veel mutub, siis kui kõik lood loetud ja mingi terviklikum pilt tekib. Seniks aga, jah, "ainult" 4+
Enamus loost moodustab kirjeldus, kuidas Geralt istub miskite tähtsate aadlike keskel Cintra õukonnapeol ja laseb hõrgutistel hea maitsta. Õhus on siiski pinget: kuninganna Calanthe on ta ise sinna palunud, kuid keeldub täpsemat ülesannet täpsustamast. Lõpus läheb võimsaks madinaks, ent lõpp on kuidagi ootamatult positiivne (kui mõned laibad välja jätta).
Sapkowski on siin kasutanud äraeksinud kuninga ja raskusest väljapäästva tundmatu motiivi, kellele kuningas lubab midagi, mida ta ise ei tea endal olevat. Kuid nagu teistegi Geralti lugude põhjal paistab, on muinasjutu motiiv ainult taustaks.
Jah, jääb kogumiku eelnevatele lugudele alla, millest võib tekkida kiusatus maksimumhinnet mitte panna. Samas objektiivselt võttes on tegu hea looga, mis kogumikust väljaspoolt loetuna jätaks ilmselt võimsama mulje. Pavetta tegevus meenutas veidi üleloomulike võimetega teismelisi tüdrukuid Stephen Kingi loomingust, eriti Carriet. Välimust puudutava needuse mahavõtmine naissuhte läbi oli küll väga sarnane looga "Tõetera" samast kogust.
|
OSCAR-2019
|
||
Internet Exploreri (IE) vaikeseadistused ei paista olevat enamikele kasutajatest sobivad. Samuti on puudu õpetused, kuidas seadistada Internet Explorerit (ja Windowsi võrguseadeid) nii, et need oleksid enamikele kasutajatest sobilvad. Siinkohal räägikski, kuidas konfigureerida Internet Explorer SP2 -e nii, et pahalased jäävad arvutist välja ja võrgus surfamise kogemus ei kannataks. Kuna juhendite autoril on kasutada vaid inglise keelne Windowsi versioon, on ka õpetuses esinevad nimed ingliskeelsed.
Siinkohal on oluline vaadata, kas koduleheküljeks on lehekülg, mida teate ja tunnete. Kui pole, siis on võimalik, et mõni pahalasprogramm või halb veebileht on selle ära muutnud. Soovitav on sel korral panna koduleheküljeks kas http://www.neti.ee (Neti kataloog), http://vvv.xmb.pri.ee (VabaVaraVeeb), tühi leht (nupp "Use Blank" paneb selle) või IE vaikekodulehte (tavaliselt viitab MSNile, nupp "Use Default"). Ka hetkel avatud lehekülge saab pana koduleheküljeks vajutades nuppu "Use Current".
Faile kustutades küsitakse, kas soovite kustutada ka lokaalsed veebilehtede koopiad ("Offline Content"). Kui Te pole ühtegi veebilehte kopeeritavaks seadnud, siis võib julgelt ka need ära kustutada. Ära kustutatavateks failideks on html lehed, pildid, skriptid, stiilid, videod ja teised asjad, mida te veebilehtedel näete (selleks, et teile neid veebilehti näidata tõmbab brauser veebilehtede sisu ajutiselt alla ja kustutab kas mingi aja möödudes, mingi sündmuse järel või talle ajutiste failide hoidmiseks antud ruumi lõppemisel).
"Every visit to the page" - igal lehekülje külastusel (kõige aeglasem ja andmemahukam, kuna ka juba alla laetud lehekülge laetakse uuesti alla igal külastusel).
"Every time you start Internet Explorer" - iga kord kui käivitate IE (teeb IE käivitamise aeglaseks ja mõndade lehekülgede, mis on muutunud pärast IE käivitamist, muutused ei ole nähtavad enne IE taaskäivitamist. Samuti võib olla andmemahukas kui ajutisi faile on palju või võtavad palju ruumi).
"Automatically" - automaatselt. See tähendab enamasti seda, et osad leheküljed vajavad lehekülje muutuste nägemiseks "Refresh" (või Ctrl+"Refresh", et sundida uue versiooni alla laadimist) nupu vajutamist. (suhteliselt kiire ja vähemahukas).
"Never" - mitte kunagi. Alla laetud lehekülgede muudatusi ei näe üldse ilma ise lehekülje uuesti alla laadimise sundimist (Ctrl + "Refresh"). (kõige kiirem)
Selle optimaalne väärtus sõltub väga palju Teie brausimisharjustustest. Kui olete harjunud lehtede ajalugu tihedalt kasutama ("View" -> "History" või Ctrl+H ja külgriba abil või kasutades automaatset aadresside lõpetamist aadressiribal), võiks olla päevade arv vastavalt suurem, vastasel juhul väiksem. Juhul kui Te pole ainus arvutikasutaja, võivad teie poolt külastatud lehekülgede aadresse ka teised näha. Selle vältimiseks tuleks päevade arv hästi väikeseks muuta ja pärast brauseri kasutamist ka ajalugu tühjendada ("Clear History"). Erinevate kasutajakontode (user accounts) kasutamisel ei ole Teie külastatud lehtede ajalugu nii lihtsalt nähtav teistele kasutajatele.
See seadistus võimaldab lugeda osasid veebilehti Teile sobivas keeles. Kõrgemal olevad keeled on eelistatud ja kui võimalik, kasutatakse neid. Näiteks juhul kui IE pole seadistatud kasutama eesti keelt, annab VabaVaraVeeb sellest teile ka teada vastava ingliskeelse teatega. Eesti keele lisamiseks tuleb vajutada "Add..." ning valida nimekirjast "Estonian [et]" ja vajutada "OK". Seejärel on soovitav eesti keel viia nimekirja algusesse, nii näete mitmeid rahvusvahelisi lehekülgi ka eesti keeles. Nimekirja tippu viimiseks tuleb valida nimekirjast "Estonian [et]" ja vajutada "Move Up" nuppu seni kuni see "Estonian [et]" jõuab nimekirja tippu. Nimekirjas saab keelt allapoole viia "Move Down" nupuga ja eemaldada "Remove" nupuga. Tehtud muudatused tuleb kinnitada vajutades "OK" nuppu.
Antud seaded võimaldavad muuta veebilehti hõlpsamini loetavamaks. Tavakasutaja jaoks on siin valikud, mis lubavad eirata veebilehtede poolt seatud värve ("Ignore colors specified on Web pages"), kirjastiile ("Ignore font styles specified on Web pages") ja kirjade suurusi ("Ignore font sizes specified on Web pages").
"Internet" - veebilehtede jaoks, mis asuvad Internetis ja mille kohta te pole kindlad, kas nad on ohtlikud või mitte. Just sellesse turvatsooni peaksid kuuluma enamik lehekülgi, kus käite surfates.
"Local intranet" - veebilehtede jaoks, mis asuvad kohalikus võrgus (või VPN võrgus). NB! Ärge lisage sellesse tsooni lehekülgi väljaspool Teie organisatsiooni, kuna see tsoon üritab Teie autentimiseks kasutada Teie Windowsi kasutajaseadeid!
Küpsiste osatähtsus privaatsuse juures seisneb selles, et küpsised võivad salvestada sinu brausimisharjumusi, mida siis osad veebilehed võivad ära kasutada statstika tegemiseks või teie huvidele vastava reklaami näitamiseks oma lehel. Samas on küpsised vajalikud mitmete veebilehtede (nagu ka VabaVaraVeeb) kasutamisel registreeritud kasutajana.
IE teeb vahet esimese osapoole ja kolmanda osapoole küpsistel. Kuna esimene osapool on veebileht, mida te külastate ja kolmas osapool on näiteks külastataval leheküljel näidatavate reklaamide omanikud, on mõttekas enamik kolmanda osapoole küpsiseid ära keelata, kuid lubada esimese osapoole küpsised. Sellisele seadistusele vastab hästi tase "Medium High", mis blokeerib kolmanda poole küpsised, millel puudub privaatsuspoliis või mis kasutavad Teie isiku määravat informatsiooni (välja arvatud spetsiaalselt lubatud pooled), ning esimiese poole küpsised, millel Te pole keelanud küpsiseid salvestada. Erandeid küpsiste haldamises saate domeenide põhjal teha vajutades nuppu "Sites..." ning trükkides sisse domeeni ja valides "Block" või "Allow" vastavalt blokeerimiseks või lubamiseks. Erandeid saab teha ka topeltklikkides küpsise ikoonil IE staatuseribal, mis avab eelnevalt kirjeldatule sarnase dialoogi.
Hüpikakende ehk pop-uppide blokeerimiseks tuleb panna linnuke kasti "Block pop-ups". Täpsemalt saab hüpikakende seadistusi muuta dialoogist, mis avaneb vajutades nuppu "Settings...". Tekkiva dialoogiga saab lisada lehekülgi, millelt hüpikaknad lubatakse ning määrata IE käitumist hüpikkna blokeerimisel ja hüpikakende filtreerimise taset. Filtreerimise tase "Medium" peaks tööga väga hästi hakkama saama.
|
OSCAR-2019
|
||
Suure egoga lõvi käis ühel päeval mööda džunglit ja küsis teiste loomade käest möirgava häälega: «Kes on džungli kuningas?» «Pole kahtlustki, et sina, härra Lõvi», vastasid väiksemad loomad väriseva häälega. Lõpuks jõudis lõvi elevandi juurde ja esitas kogukale loomale üleolevalt sama küsimuse. Elevant haaras londiga lõvi ümbert, kastis ta poriloiku ja viskas suure puu otsa. Oimetu ja häbistatud lõvi kostis selle peale: «Ei maksa sellepärast veel vihastada, et sa ei tea õiget vastust.»
Tundub, et oleme sageli selle lõvi sarnased. Vastupidiste tõendite valguses arvame ikkagi, et oleme tähtsad ja võimekad. Algab see lapsepõlve kiitlemistega paremate mänguasjade ja tugevama isa üle ja lõpeb vanaduses arvamusega, et oleme asendamatud. Vahel varjatult, vahel üsna avalikult pooldame põhimõtet: ennast kiitmast ma ei väsi.
Viidates Vanale Testamendile (Jr 9:23–24, Ps 44:8) apostel ütleb: «Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!» Nõnda nagu Korintose koguduse rahvas, nii ka kõik teised kristlased peaksid mõistma, et meil endil ei ole midagi, mille üle kiidelda. See puudutab kõiki eluvaldkondi, sest oma anded ja varanatukese oleme saanud ju Loojalt. Eriliselt on see tõde oluline meie pääste küsimuses.
Vaadakem, keda Jumal on valinud. Võib-olla see ei meeldi meile, aga nii see on. Mitte palju tarku, vägevaid, kõrgest soost, vaid pigem vastupidi. Jumal on valinud need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on. Jumala tee inimeste päästmiseks on vastupidine kõikidele meie plaanidele, mis meie arvates on mõistlikud. Tema valib oma loomingust need, kellel ei ole talle midagi pakkuda, andes sellega mõista, et ilma Jumalata ei ole meil millegi üle kiidelda. Sellise, paljude meelest arusaamatu ja lausa rumala tegutsemisviisiga paneb Jumal meie enda üle kiitlevad suud lukku. Kui pääs igavikku oleks meie endi vastutada, meie teha, küllap siis kiitleksime ka taevas, kui palju osavamad, targemad ja pühamad oleme olnud neist, kes ukse taha jäid. Kaldun arvama, et selline taevariik ei erineks põrgust.
Pole kohanud ühtegi jalgpallifänni, kes oma lemmikmeeskonna võidu puhul kiidaks iseennast. Küllap ta saab aru, et ainult tugitoolis istumisega ja pöidlahoidmisega pole ta võidu heaks midagi teinud. Kuidas siis meie kristlastena, kes me pole isegi pöialt hoidnud Jeesuse võidu heaks, saaksime kiidelda oma tublidusega. Jah, meie osa Kristuse võitluses saatanaga on olematu, kuid sellegipoolest võime võitu nautida ja võitjat kiita. Kirjas efeslastele 2:8–9 apostel Paulus ütleb: «Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt –, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda.» Tõde on see, et meie ei ole Jumalat armastanud, vaid tema on meid armastanud, see on tema töö. Meie pattude andeksandmine, uus elu, koht taevariigis – see kõik on Jumala töö. Kui me tahame millegi üle kiidelda, siis kiitkem Jumala suurt armastust ja imelist tarkust ning meie Lunastaja vägevat tegu.
Vaatamata sellele, et meil endil ei ole midagi, mille üle kiidelda, on Jumal meile andnud palju asju, mille eest teda tänada ja kiita. Paulus nimetab meile mõned kõige olulisemad: tarkus, õigus, pühitsus ja lunastus. Kõik need on Jumal kinkinud meile oma poja Jeesuse Kristuse kaudu. Milline aukartust äratav Jumal meil on! Võime üksteisele ja kogu maailmale kiita temalt saadud tarkust ja tõsiasja, et oleme tema silmis Jeesuse läbi õigeks mõistetud. Meie mõtted, sõnad ja teod on tema silmis puhtad, kui oleme need Jeesuse jalge ette viinud. Paulus kuulutab, et Jeesus on meie pühitsus. Milline äge sõnum, milline võimas Päästja meil on! Tema läbi oleme ka meie Jumala silmis pühad ja väärt seisma Issanda trooni ümber.
Meile on antud lunastus ehk, teisiti öeldes, meie eest on makstud lunaraha. Oma poja elu hinnaga ostis Jumal meid tagasi saatanalt. Kirjas efeslastele 1:7–8 Paulus kiitleb: «Temas on meil lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda, millega ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges tarkuses ja arukuses.» Paulus peaks olema meile eeskujuks. Terve tema kristlik elu oli üks suur kiituslaul Issandale nii sõnades kui tegudes. Ta elas tõesti oma sõnade järgi: «Aga mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.»
Kes on džungli kuningas? Hoolimata sellest, et elevant lõvile koha kätte näitas, arvas lõvi ikkagi, et tema on kuningas. Maailmas ja isegi kirikus on küllalt tolle lõvi sarnaseid suure minaga inimesi, kes kiitlevad enda saavutustega. Kas on siis vale natuke kiidelda? Jah, on küll, kui see on ennast upitav kiitlemine, siis on see patt. Seda ei ole meile vaja, pigem on meil vaja rohkem kiidelda Issanda üle.
Nädalavahetus viis Viljandimaale. Ilus oli sõita kuldkollaste viljapõldude ning sügavroheliste metsatukkade vahel, mööda 20 taasiseseisvusaastaga kosunud mulgi taludest. Valda ja Anu Raua käsitöötalus Heimtalis toimus ühe organisatsiooni lastelaager. Noortele tutvustati talutöid, igas vanuses osaleja sai jõudumööda ühistegevusse panustada. Talus ei lõpe töö kunagi. Kõrvus Valda Raua tõlgitud Keldi palved, kus väärtustatakse inimese elu terviklikkust ning Jumala suurde plaani sobivust, elasime paar päeva vana eesti talu elurütmis. Tekstiilikunstnik Anu Raud, kes pani oma «koguduse» kihelkonnakooli vanadesse pinkidesse istuma, tutvustas oma loomingut ning elukäsitlust.
Küllap kõlas tänapäeva made in China odavate ja nobedalt purunevate asjade maailma lastele silmi avavalt tädi Anu soovitus igasse esemesse suhtuda lugupidavalt. Nii nagu vanas eesti talus, kus kõik oli handmade ja asjadele uue elu andmine polnud popp trend, vaid tulenes kaalutlevast talupojamõistusest. Tore oli jälgida, kuidas pisipiigad ja mehepojad, suukesed ammuli ja silmad pärani, kuulasid Anu Raua haaravat seletust. Äsja Eesti Rahva Muuseumi filiaaliks kingitud Anu Raua koduloomuuseumisse kogutud esemed on aegadeülesed, andes tänastele ilmakodanikele aimu esivanemate eluviisist.
Väikesed sõrmed libisesid mööda vanavanaemade näputööd, mille juures paelub ilu ja otstarbe harmoonia. Igasse kindapaari on kootud oma lugu ja Anu Raud oskab neid huvilistele tõlkida. Sügavast respektist eelkäijate tegemiste vastu on kantud ka Anu enda looming. Tema suurtesse gobeläänidesse on kootud eesti rahva lugu, inimsaatused ja tulevikulootused. Anule meeldib oma töid näha kirikus. Viljandi Jaanis on kirikuliste imetleda «Taevaredel» ja «Ristivaip», Tartu Jaani kirikutekstiilidel «kepslevad» Kääriku talu uted.
Mulgimaa nädalalõpp päädis Tarvastu kirikus Anu Raua näituse imetlemisega. Vaibad jäävad Tarvastusse 2. oktoobrini.
Rõuge pastoraadihoone, kus pärast viimast sõda asus kohalik haigla, on juba mõne aasta taas koguduse omand, mida viimased kaks aastat rendib koguduse käest Rõuge vald. Viimased aastad on maja seisnud tühjana paremaid aegu oodates. Muinsuskaitse abiga on hoone saanud korraliku katuse ja vihmaveetorud.
Õnnetus, mis muutis teravaks küsimuse, mis saab sellest hoonest tulevikus, juhtus möödunud aasta lõpul esimese jõulupüha õhtul. Tulekahju, mis sai alguse valveta jäetud pliidist, rikkus köögi lae, seinad ja põranda. Kandekonstruktsioonid jäid õnneks terveks. Ülejäänud osa hoonest õnneks väga kannatada ei saanud, kui arvata välja tahmast ja kustutustöödest määrdunud ja niiskunud seinad, laed ja põrandad.
Rõuge koguduse praktikant Kätlin Liimets ütles, et koguduse juhatuse otsuse kohaselt on tehtud maja valvanud mehele ülesandeks viia majast ära oma isiklikud asjad. Siis suletakse pastoraadihoone uksed ja aknad ning maja jääb ootama kevadet, mil valla ja koguduse ühisjõul püütakse hoone sinna kogunenud jäätmetest puhastada.
Tulevikus tahetakse Rõuge pastoraati asutada orelimuuseum. Otsus on kokku lepitud kolmepoolselt: Rõuge vallavalitsus, Rõuge kogudus ja SA Eesti Orelikeskus, viimane alustas tööd aastal 1999. Sihtasutuse juhatuse liige Jaanus Torrim ütles, et mõte asutada Eesti Orelimuuseum on sihtasutuse tegevuse üks peamisi eesmärke. Esialgu kavandati orelimuuseum rajada Võru linna.
Linnavalitsus müüs Orelikeskusele linna kõige vanema maja, mis pärineb 18. sajandi lõpust. Maja üldist seisukorda vaadates sai peagi selgeks, et selles ei ole sobiv hoida muuseumi varasid. Auväärt hoone on sihtasutusele koduks siiani. Olemasolev orelitega seonduv dokumentatsioon asub neis ruumides, samas antakse asjakohast nõu ja jõudumööda ka abi hooldust vajavatele orelitele. Rentnike abiga suudab sihtasutus tasuda maja ülalpidamiskulud.
Raha asutada Rõugesse orelimuuseum taotleti Phare fondi turismiinfrastruktuuri arendamiseks ette nähtud vahenditest oreliturismi tarvis juba möödunud kevadel. Paraku jäi siis vajalik toetus saamata ja muuseumi asutamine nihkus ajalises mõttes edasi.
Pärast tulekahju on ilmselt vana pastoraati lisatööde tõttu veelgi keerukam korda seada. Siiski ei kaotata lootust ja kõrvalseisjail jääb üle soovida vaid edu.
Arengud praeguses maailmas on kiired ja raskesti ennustatavad. Kui mõtleme sündmustele Eestis 2016. aastal, siis tuleb siingi tunnistada, et Maarjamaal on toimunud mitmeid ootamatuid arenguid, olgu siis tegemist presidendivalimiste või valitsuse vahetumisega. Meedia veskid jahvatavad seejuures halastamatult kõike. Milline on olnud luteri kiriku käekäik ja avalik kuvand peatselt lõppeval aastal?
Aasta kokkuvõtete tegemine seisab veel ees, kuid juba praegu võib öelda, et luteri kirikuga seonduv on olnud võrdlemisi sageli meedias esil, võib-olla isegi eelnenud aastatest enam. Peapiiskopi tuumakas jutlus iseseisvuspäeva jumalateenistusel, reformatsiooni juubeliaasta algus, kõrgetasemeline reformatsioonikongress rahvusraamatukogus ja paljud lokaalsema tähtsusega sündmused üle Eesti on arvatavasti tugevdanud kiriku mõju ning kasvatanud ka mainet.
Samas mõjutavad kiriku kuvandit negatiivselt sellised kaasused nagu Narva Aleksandri kirikuga seonduv segadus, hiljuti EELK Perekeskuse konverentsi järel esile kerkinud küsimus sellest, kuidas lahendada vägivaldses peresuhtes probleeme, või oktoobris ametisse astunud vabariigi presidendi ja kiriku avalik mõttevahetus. Kõigist neist on midagi olulist õppida.
Riigi ja kiriku suhted on Eestis head, töised ja toimivad, kuid avalikkuses kajastatu põhjal võib neist aeg-ajalt jääda äraspidine mulje. Osaliselt just seetõttu, et tasakaalustavat positiivset kipub jääma vajaka. Samas toimub kirikus ja ühiskonnas tervikuna kiriku abil väga palju rõõmustavat. Peame seda oskama ka ise rohkem väärtustada ning vajadusel meedia jaoks sobilikult n-ö pakendada.
Hiljuti kuulsin uudist ühest Suurbritannias loodud ajalehest, mille põhiline eesmärk on luua ja vahendada positiivseid uudiseid – negatiivset on turbulentses maailmas niigi palju. Ehk on see ka võimalik lahendus vahel kiiva kiskuvale kirikuga seotud teemakäsitlusele meie avalikus ruumis. Rohkem positiivseid uudiseid!
Pessimistid võivad siinkohal muidugi ohates nentida, et meediat ju ei huvita hea uudis, üksnes negatiivne müüb. Kui on sisuline ja hea uudis, millel on laialdane ühiskondlik puutumus, siis ületab see ka uudisekünnise. Positiivsed uudised kirikust oleks vastukaaluks ka neile, kes on huvitatud sellest, et kirikul ei oleks rolli Eesti ühiskondlikus elus.
Kirikuelu seest- ja väljastpoolt jälgides jääb kohati mulje, et kulutame palju aega sisemise tasakaalu hoidmisele. Probleemidega tegelemine ei ole nõrkuse tunnus ning on kahtlemata vajalik, kuid kui nende kütkesse jääda, on oht kaotada tähelepanu fookusest see, mis on kiriku tegelik ülesanne – juhtida inimesi pääsemisele ja tõe tundmisele – sellises maailmas, milles just siin ja praegu elame.
|
OSCAR-2019
|
||
Sisu nõustaja ("Content Advisor"), mille abil saate piirata ligipääsu teatud lehekülgedele sisu põhjal.
Isiklik informatsioon ("Personal Information"), mis võimaldab seadistada automaatset väljade täitmist ja Teie profiili.
Selleks, et piirata ligipääsu vägivaldse, pornograafilise või muidu ebasobiva sisuga lehekülgedele, kasutatakse spetsiaalseid reitingusüsteeme. Selleks, et Internet Explorer vastavaid reitinguid ära tunneks, tuleb talle paigaldada reitingufailid. Reitingufaile saate näiteks Internet Content Rating Association-lt (järgige samm-sammulist paigaldusjuhendit) ja SafeSurf-lt (järgige toodud samm-sammulist juhendit). Failide laadimine Internet Explorerile kasutamiseks andmiseks klikake "Settings...", seal valige paneel "General" ning klikake nupul "Rating systems...". Tekkinud dialoogis valige "Add..." ja avage vastav fail. Eeltoodud reitingusüsteemide paigaldamise järel peaks Teie "Rating Systems" dialoogiaken nägema välja just selline, nagu toodud kõrval oleval pildil.
Olles lisanud reitingusüsteemid, tuleks kindlasti seada ka ülevaataja/hooldaja parool. Selleks paneelil "General" klikake nupul "Create password...". Seal trükkige sisse ülevaataja/hooldaja parool (mõlemasse kasti üleval) ning vihje parooli meenutamiseks (parooli tihti vaja ei lähe, seega valige hea vihje). Ning lõpuks "OK".
"General" paneelil on veel ülal kaks kasti. Linnuke esimeses neist keelab reitinguta veebilehtede külastamise. Siinjuures on oluline silmas pidada, et enamikel Eesti veebilehtedel reiting puudub, seega on ehk kasulik see kast tühjaks jätta. Linnuke teises kastis lubab ülevaatajal/hooldajal parooli teades siiski ka nõustaja poolt keelatud lehekülgedel käia.
Paneeli "Approved Sites" abil saate ise määrata, milliste lehekülgede külastamise te ära keelate ja milliste oma lubate olenemata reitingust. Lehekülje lisamiseks nimekirja tuleb "Allow this Web site" kasti kirjutada lehekülje aadress ning vajutada vastavalt nuppu "Always" külastamise lubamiseks ning "Never" külastamise keelamiseks. Näiteks "http://vvv.xmb.pri.ee" -> "Always" ja "http://www.rate.ee" -> "Never". Kuna hooldaja parooliga saab siiski leheküljele pääsemist lubada, saate nii näiteks Rate.ee külastamist (õppimise asemel) piirata.
Olenevalt valitud seadistustest saate te muuta, mida on lubatud vaadata. Kõigepealt tuleb ülevalt nimekirjast valida, millise sisu näitamise seadistust soovitakse muuta ning seejärel liigutada all olevat regulaatorit. Enamasti kehtib reegel, mida rohkem on regulaator paremal, seda rohkem näidatakse. Näiteks alastuse lubamist (üldiste) erootiliste piltide tasemel, aga vulgaarsete piltide keelamise seadmiseks peaks seadistus välja nägema sarnane kõrval olevale pildile.
Sisu nõustaja seadistused mõjuvad vaid hetkel sisse loginud kasutajale (st. on erinevate kasutajate jaoks erinevad). Ainult süsteemi administraator saab poliiside haldamise tööriistaga seada kõigile kehtivad seadistused ning keelata nende muutmist kasutajate poolt.
Siin saate muuta vaikimisi InternetExploreri poolt käivitatavaid programme erinevae ülesannete täitmiseks. Allpool on võimalik ka seada Internet Exploreri vaikimisi avatav lehekülg ja vaikimisi kasutatav otsingumootor Internet Exploreri poolt algselt kasutatud lehekülgedeks (tavaliselt MSN ja MSN Search). Veel on seal võimalik hallata Internet Exploreri lisaprogramme "Manage Add-ons ...."., mis on ehk oluliseim võimalus sellel lehel. Lehe all on ka linnuke võimmalik panna selle jaoks, et Internet Explorer kontrolliks, kas ta ikka on vaikebrauser või mitte.
"Manage Add-ons" dialoogis on kasulik kõigi kahtlaste lisade kasutamine ära keelata (Klikata lisa nimel ja seejärel alt "Disable"). Raske on öelda, millised lisad võivad olla vajalikud - enamasti aitab proovimise meetod (alguses keelata nii palju kui julged ja hiljem kui mõni veebileht ei tööta (ütleb, et mingi ActiveX või muu plug-in on puudu), tasub katsetada, millise lisa lubamine veebilehe taas tööle saab). Lisa tegemistest saab aimu tema nime, väljaandja ("Publisher") ja failinime (tulp "File") järgi.
Kõige mahukam ja keerukam lehekülg seadisustes. Sellest ka lehekülje nimi "Advanced". Samas on sellel leheküljel väga palju turvalisust ja kasutusmugavust mõjutavaid seadeid. Siinkohal pööran tähelepanu vaid osale neist. Järgnevalt on toodud sedistuste nimed koos soovitatava seadistuse ning lühikirjeldusega:
Disable Script Debugging (nii Internet Explorer kui ka Other) - sisse lülitada - väljalülitatuna pakub võimalust mõne programmiga lehekülge muuta kui tekib mõni skriptiviga
Enable third-party browser extensions - pigem välja lülitada - sisse lülitamine on vajalik vaid siis kui soovite kasutada näiteks erilisi brauseri tööriistaribasid
Siintoodud seadistused on soovituslikud keskmisele internetikasutajale. Toodud seadistused ei pruugi alati olla parimad, palju sõltub ka kasutusharjumustest. Toodud seadistused peaksid võimaldama enamike populaarsete veebilehekülgede turvalist kasutamist ohverdamata olulist kasutusmugavust. Kõiki soovitusi võib lisada kommentaaridesse või saata mulle teatena.
|
OSCAR-2019
|
||
Kommunistlikku Hiinat eristab läänemaailmast religiooni / ateismi äärmuslikkus. Hiinas on vaid kaks võimalust: a) sa oled usklik (kui räägid näiteks budismist), või b) sa oled ateist. Selliseid mõisteid nagu eneseareng, spirituaalsus, meditatsioon jms nende jaoks ei eksisteeri. Ei tea miks, aga võib olla on põhjuseks see, et kui inimene liiga palju endaga tegelema hakkab, ei kuuletu see enam nii hästi kommunistlikule parteile.
Seega huvitas neid väga, mis asi see eneseareng on ning miks ma sellise jamaga tegelen? Ma rääkisin nendele meie maailma materialistlikust, kiirustavast ning stressi tekitavast ühiskonna korraldusest, elu ajutisusest ning sellega kaasnevast rahu ja õnne otsimisest. Ma ütlesin nendele, et ükskõik, mis meie elus praegu toimub, ei tohiks me selle külge liigselt klammerduda, kui see meid õnnelikuks ei tee. Kuna elu on ajutine - me kõik liigume ju lõpu poole - , siis peaksime igal hetkel mõtlema selle peale, kuidas teha ning kogeda asju, mis meid õnnelikuks teevad, mitte aga neid asju, mis kedagi teist õnnelikuks teeb, ja rääkimata asjadest, mida me teeme ainult seepärast, et nii on kombeks.
Ning ootamatult tuli tüdruk lagedale looga, mis jahmatas mind täielikult. Kui ta oli noorem olnud, elas ta koos vanematega kortermaja teisel korrusel. Sama trepikoja viiendal korrusel elas abielupaar, kes oli abielus olnud juba 20 aastat. Nende elus oli kõik justkui korras - nendel oli ilust kodu, tütar ning korralikud töökohad.
Nende abielust oli aga puudu armastus. Nad käisid küll igal pool koos, kuid mitte seetõttu, et nad üksteist väga armastaksid, vaid seetõttu, et nad olid abielus ning nii oli kombeks.
Ühel päeval toimus nende elus pööre. Täpsemalt tegelikult mehe elus, sest ta armus teise naisesse, kes oli temast mõned aastad noorem, vaba ning vallaline. See oli pöörane armastus, mille käigus kadus mehe jaoks aeg ning ruum. Nad tahtsid koos olla iga päev, kuid nad ei saanud, sest mees oli juba abielus. Ning Hiina on reeglite maa - kui sa kord juba abielus oled, siis on ühiskondliku surve tõttu väga raske langetada lahutuse otsust.
Nii ei teinud seda ka mees. Ta ütles oma elu armastusele: "Ma armastan sind rohkem kui kedagi teist siin maailmas, aga ma olen selles elus oma valiku juba teinud. Ma olen oma naisega 20 aastat abielus olnud, ja mul on raske seda muuta. Me võime üksteist armastada, kuid seda ainult viisil, et mina olen abielus ja sina oled minu armuke".
Ühel päeval toimus nende elus uus pööre. Nimelt teatas arst, et mehel on maksavähk ning tal on jäänud elada mitte rohkem kui 3-4 aastat.
Sel hetkel teadvustas mees esimest korda elus, et elu on ajutine. Tegelikult on ju meie kõikide elu ajutine, kuid me ei teadvusta seda - me elame, nagu oleks see lõputu. Alles 80-aastaselt võime "ärgata" ning küsida endalt, miks me midagi ei muutnud? Miks me elasime oma elu ära kellegi teiste reeglite järgi?
Kui mees sai aru, et ta sureb 3 aasta pärast, tekkis tema pähe küsimus: "Miks ma peaksin elama need 3 aastat kellegagi, keda ma ei armasta? Kui ma suren varsti niikuinii, siis miks mitte kasutada allesolevat aega tõelise armastuse nautimiseks?".
Kuna nende tütar oli juba teismeline ning üsna pea alustamas oma elu, siis otsustaski mees lahutada. Ta tegi seda kiiresti ning ootamatult. Aeg ju tiksus. Tikk - takk ... tikk - takk.
Mehe senine abielu oli olnud formaalne. Olukorra piltlikustamiseks tõi tüdruk McDonaldsis Hiina metafoori abielust, mis on justkui küpsetatud kana. Abielludes on kana priske ning mahlane - sellel on nii liha kui kondid. Aastatega jäävad sellest aga järele ainult kondid - kõik hea osa on juba ära söödud ning alles on jäänud vaid maitsetud ning kuivad aspektid abielust. Kana on muutunud luukereks, mis püsib küll püsti, kuid see ei ole enam kana, mida sa süüa tahaksid.
Selline olukord oli ka mehe abielus. Väljast vaadatuna oli kõik ilus - see püsis jätkuvalt püsti -, kuid tegelikult oli abielust järel ainult "luukere". Nad tegid võõraste ees head nägu, kuid omaette olles taandusid nad eraldi tubadesse ning "nautisid" oma üksildust.
Peale lahutust muutus kõik. Mees oli uuesti ellu ärganud. Ta säras, ta naeratas, ta rääkis. Ta oli jälle olemas. Ta oli oma elu tagasi saanud. Ta oli jälle õnnelik.
Mees oli terve elu töötanud ülikoolis elektrikuna, kuid nüüd otsustas ta jääda pensionile. Tema iga oli lihtsalt juba selline, et see oli võimalik. Ta otsustas elektriku ameti maha panna ning hoopis uut abikaasat tema väikeses juuksuriäris aidata. Nad olid armunud ning nad panid oma armastuse ka oma töösse, mille tagajärjel muutus juuksurisalong üheks populaarseimaks salongiks selles piirkonnas. Kõik õitses. Mees ja naine õitsesid, nende töö õitses ja kõik nende ümber õitses.
Ühel päeval toimus nende elus taas pööre. Kui mees läks regulaarsele tervisekontrollile, et tuvastada kasvaja arengut, avastas arst, et kasvaja oli viimase 3 kuuga kahanenud. Järgneva 9 kuuga paranes mees täielikult. See on armastuse jõud.
Kuulates seda lugu tundsin ma mehe üle siirat heameelt. Kuid mul tekkis paratamatult küsimus, kuidas eelmise abikaasa elu edasi kulges?
Naine aktsepteeris mehe otsust ning lubas ka endal eluga edasi minna. See kõlab küll natukene muinasjutuna, aga väidetavalt leidis ka tema uue armastuse, kellega ta abiellus. Ka naine sai uuesti õnnelikuks. See on armastuse jõud.
Selline oli lugu tüdrukult, kes küsis, mida tähendab eneseareng ning miks ma sellise asjaga tegelen. See lugu oli tema vastus minu väitele, et meil kõikidel on õigus olla õnnelik, sest meie sisemine seisund määrab selle, missugune on meie elu.
Paraku on ka minu elus olnud valikuid kus olen olnud nii isekas ja mõelnud oma õnnele. :) See on küll mõnikord vägagi raske olnud, kuid milleks piinata ennast, kui me elame vaid korra :) Parem siis õnnelikult!
kindlasti teades 3 aastat jäänud võtaks vabalt, hakkaks elu spontaanselt elama ja iga päeva täiega võtma.. mida üritan ka nüüd, aga eks ma arene :P
Toredat kojujõudmist! Väga lahe lugu. Mõtlesin järele... teeks täpselt nii vähe palgatööd, et ära saaks elada ja muud ei oleks vaja muutagi, kõik on niigi tore! Aga mida Sina muudaks, Kaido?
Tead, ma just eile mõtlesin ise ka selle peale, kui olin artikli lõpetanud. "Lõpuküsimuse" lisasingi hiljem, kui olin natuke aega ise mõtisklenud selle üle.
Ma ütlen sulle ausalt, et ma ei saaks palju midagi teistmoodi teha, sest ma hetkel elangi niimoodi. Ma sain umbes aasta tagasi väga tugeva kogemuse kaudu aru elu ajutisusest ning ma ei näe mitte mingit mõtet elada kellegi teise jaoks.
Sellisel viisil elamise ainuke miinus on, et väljapoole võib paista see egoistlik. Kasvõi pere kõrvalt Hiina kuuks ajaks isoleerumine. Paljud küsisid, kuidas ma ikka seda teha saan? Kas naine maha ei jäta? Jne ... Mul ei olnud nendele head vastust ... ma ütlesin, et ma ei tea ... kui jätab, siis ma ei saa sinna mitte midagi parata, sest kartes seda, et naine maha jätab, ja seetõttu minemata jätta, siis kahetsen ühel hetkel kindlasti. Ma pigem jälgin oma sisetunnet ja teen seda, mida süda kutsub ning lähen julgelt oma saatusele vastu.
Selle tagajärg on see, et esimest korda elus tahan välismaalt koju tagasi minna. Ma olen selle kuu ajaga leidnud järjekordse rahuaspekti, kuna vabanesin illusioonist, et Aasiast leian õnne. Ja naine on ka väga õnnelik, et mina olen õnnelik ja sain ühest illusioonist vabaks. See oli hea aeg mulle ning hea aeg talle. Lõpptulemus on väga hea. Tõenäoliselt tulen mingil hetkel tagasi Aasiasse jälle, aga juba hoopis teistsuguste ootustega.
Samamoodi on tööga. Ma teen ainult tööd, mida mulle teha meeldib. Ja nii uskumatu kui see ka ei tundu, elu kannab mind. Ma elan ära, saan reisida jms. Jah, ma töötan palju - umbes 10h iga päev - , aga see ei ole minu jaoks töö. Ka praegu seda kommentaari kirjutades teen tööd ...
Ka uus projekt Lily & Tommy või www.wmeasjad.ee - need kõik on asjad, mida ma armastan, ja mis mulle raha teenivad.
Lõppkokkuvõtteks tahaksin öelda, et me võime vist usaldada kõigevõimsamat, sest ta on meie sõber. Ma tunnen iga päev väga suurt tänulikkust selle üle, mis minu elus toimub ja ma näitan seda ka välja. Ma võtan alandlikult vastu kogemused, mis elu mulle toob, ja ka tagasilöögid. Ma ei saa eeldada, et Peadirektor toob mulle ainult minu ootustele vastavaid kogemusi. Ei, ta toob ka tagasilööke, aga ju on see ka siis edasiseks kasvuks vajalik. Ma sünteesin nendega kaasneva valu ning lähen edasi. Ma püüan tänulik olla ka tagasilöökide eest, sest tean, et need on võimalikud ainult minu minevikutegudest lähtuvalt. Ehk siis karma. Kuid head karmat saame teha ainult praegu. Seetõttu ükskõik, mis minu elus praegu toimub (on see hea või mitte), püüan jääda heaks inimeseks, sest paremat tulevikku (head karmat) saame luua ainult praegusel hetkel.
Ma olen aru hakanud saama, et elu on tegelikult väga lihtne. Tuleb olla ainult lahke ning hea sõltumata kõigest muust. Jah, seda on lihtne öelda ning mõista, aga raske rakendada, sest meile ei meeldi võtta vastutust oma tegude eest ... alati on lihtsam kedagi teist süüdistada alates vanematest, töökaaslastest, äripartneritest, abikaasadest jms. See kõik on jama. Tuleb olla lihtsalt tasa ning valu korral peeglisse vaadates küsida: "Mida ma tegin minevikus, et hetkel sellises jamas olen?". Kui vastust ei leia, siis järelikult ei oska leida seost. Kuid kindel on see, et seos on olemas ... me - inimesed- oleme lihtsalt liiga rumalad, et seda mõista.
Tõelise armastuse tunneb igaüks esimesest pilgust.Seal sõnu polegi vaja.Lihtsalt ongi nii,et õige armastus leiab sind ise ülesse,teda otsima ei pea.Minugagi juhtus see ilus algus ja olen ülimalt õnnelik.
Ilus lugu tõepoolest. Tore, et illusioonist vabanesid. Aasia ühiskonnad on palju traditsioonilisemad kui meie siin - sellest ka suhtumine abiellu, religiooni jne. Kui oled abielus, siis oled abielus, kui usklik, siis usklik, aga mitte "vabaabielus" ja "spirituaalne" nagu meie siin :D
Muinasjutulises maailmas kõlaks see lugu järgmiselt, kui me inimestena, saame igapäev aru, et me pole surematud. Hindaks igat oma eluhetke austusega, suhtume endasse ja teistesse austusega, armastaks ennast tõeliselt. Elaksime me õnnelikumalt, kahju, et just surma toovad haigused, seda meile meelde tuletavad. Sureme ju varem või hiljem kõik.
Ülimalt meeli liigutav lugu ja seda muidugi positiivses mõttes :))rnrnÕnne ja armastust kõigile sellel enesearendamise teel!
"Kuna nende tütar oli juba teismeline ning üsna pea alustamas oma elu, siis otsustaski mees lahutada."
on ne joue pas impunément avec 1 coeur innocent, la chance abandonne celui qui ne sait que laisser les coeur blessés, tu n'auras personne pour te consoler, tu ne l'auras pas volé... 1 jour c'est toi qui pleurera ... alors tu te rappeleras tout ce que je te dis la ...
Commenter N'oublie pas que les propos injurieux, racistes, etc. sont interdits par les conditions générales d'utilisation de Skyrock et que tu peux être identifié par ton adresse internet (54.163.22.209) si quelqu'un porte plainte.
Now the Praca Do Comercio square and Castelo De S. Jorge are grand but once you’ve seen the biggies, what else is there to do in Lisbon I hear you say? Well there is so much more than the big tourist attractions and some of them are maybe a little better! Now everywhere you go in Lisbon there is going to be tourist bobbing around but theses places are a little more off the beaten track…
Now one thing Lisbon isn’t famous for is its beaches, because in central Lisbon there are… none. So where do you go when you needed a little bit of downtime? Well, we were walking from the Time Out Market to Praca Do Comercio square and decided to walk along the waterfront and it was serene.
There are a number of places to relax and watch the ships go by, there is even a bar offering deck chairs so you can lie back, rest those weary legs after all the hill climbing and chill.
|
OSCAR-2019
|
||
Yeah!!! Ta alistus! pagan küll. öösel kella 12 ajal raamatut lugedes, mis muidugi oli klassiku manual, läksin veel juhtmete värve vaatama ja hommikul 7.30 saadik käsi masinas.
tänu lobisemisele kt100 ga sain meeldetuletuse, et pump peab töötama ka siis kui mootor ringi ei käi, ehk kui süüde vaid sees.
siis hakkasin releees jälgi ajama ja kogu paari tunnise ajamise peale sai sotti, et mingit 2 juhet releede juures tuleb kokku ühendada. ja nii lihtne oligi, et benapump tööle hakkaks.
veaks näitas, et süütespsteemi viga, ja manual alati ütleb, et kui mootor ringi ei käi, siis näitab seda viga. :)
aga hea, et oli ka õpetus, kuidas kontrollida, et kas on ikka süütesysteemi viga. kontrollisin.. ja oligi.
kust juhe tuleb? ja taas pildid ette ja uurima, ja selgus, et syytevõimendi 7 klemmist peaks tulema.
aga mul pandud teine syytevõimendi , siis muidugi ha lihtne sealt vaba ots üle mootori vedada ajusse ja yhendada. ja käivitus!!
aga nyyd tuleb see juhtmete segapundar am kuidagi kokku pakkida, siis saab edasi kogu masinat kokku lapata... aga pool päeva juba läind ;(
Päev lõppes kella 18.30 paiku sellega, et läksin tegin ümber kvartali tiiru ja kuulasin kui kenasti turbiin vilistab!
Peale lõunat sai kapoti alt juhtme segadust natukene likvideeritud ja mõned lahtised asjad kinni pandud. sumps sai kah alla pandud ja taas imesta, et kui heast materjalist on tehtud kunagi summuti kummitripid--- nad on piisavalt välja veninud aga mitte pragulised. oma yhele teisele klassikule panin 3 aastat tagasi uued tripid ja nüüd tahavad vahetamist, sest pragunend ohtrlikult või isegi juba katkenud, kuigi masinaga sõitnud võib olla 2000...4000 km vaid, kui sedagi.
õhtupoole hakkasin apc asju otsima ja ma ei leidnud mitte kui midagi v.a. see 3-klapp, mis turbo ja wastergate vehele käib. maha võttes kuidagi ei süvenenud sellesse, et seal ka juhtmed küljes peaksid olema.... ühesõnaga peaks selle süsteemi otsima ja siis turbo seieriga armatuuri, või lihtsalt viisakama turbokella, kui see, mingi veneaegne gaasirõhu kell, millega muidu asju kontrollin. ja coolerit oleks kah vaja.
veel oleks vaja teha salongipesu, siis teine ja siis jua julgeks viia kuskile pesulasse.... räpane on! pole ka asi, et kui mingi 8 aastat seisud kuskil küünis .
oh, kõlarid said taha teiselt masinalt ümber tõstetud, siis sai kindlustus ja ülevaatus tehtud. wastergate varrast peale keeratud, aknaid puhastatud ja seest natuke lapiga üle käidud. siis sai tangitud 30 liitrit ja tallinna poole vorstikesi sööma sõidetud. kuna bena näitaja ei näita, siis oli igaks juhuks 2 liitrit kankus kah kaasas aga tarvis ei läind.
esimsed 100 km oli ikka päris jube sõita, juhitavus oli nagu oleks jahi roolis, kus igale jahi suunamuutusele tuleb kohe reageerida olgu selleks laine või pagi või kellegi ronimine jahil.. aga lõpuks vaikis tuul ja rattad said kah ümara kuju. tagasi oli juba sõita päris hea. tegelikult klassikuga alati hea!!
kuulautud sai floydi ja nazaretti. jah homme tuleb yks esikõlar ära vahetada, mis naudingut segas täiega oma soolotrummi põrinaga.
reede ja laupäev tõid 2 päeva peale kokku vaid mingid nirud 12 h. tööd..... et auto korda saada ja ehk ka ilusaks.
reede hommik algas kytusemõõtja otsimisega, mille lõpuks sai kolmandalt doonorilt. huvitav, et kahel sõidukorras masinal nad minema visatud olid?? kuna mootori tuli põleb, siis taas kontrollisin veakoode ja viga hapniku anduris, pagan küll, alles kellegile yhe myysin, nyyd endal vaja , ja nagu ikka pole. aga loodan, et neid 3-otsaga on lammaris hunnikutes.
veel sai esimesed küljeplastikud parimate vastu vahetatud ja isegi 1 tiivaääreliistu raatsisin parema panna.
elektroonika koha pealt suutsin keskluku tööle saada ja taas oli probleemiks kahe erineva systeemi ja juhtmete erinevus: tuli lihtsalt keskluku aju juurest 1 + juhe katki lõigata ja asi toimis. isegi skeemist ei saanud aru, kuhu ta läheb.... aga vaja teda pole.
pea sama meetodit tuli kasutada, et tahhomeeter tööle saada. 1 juhe puruks ja teisest kohast signaal sinna juhtmesse. ja armatuur töötab ka selle systeemiga.
natukene on ikka ka haynesi manuaalist kah abi just el. skeemide koha pealt, kuihgi seda rootsi keelt ma veel vabalt ei räägi, on pildid siiski arusaadava iseloomuga. ja sellest siiani piisanud.
täna peale kõike jama, mõtlesin, et prooviks ka kere natukene puhtamaks saada. katus ju täiega värvitolmu täis, samuti see värv ikka must, mis tähendab täiesti määrdunud.
mul kasutada mingi hea vähese abrasiiviga pasta, mis isegi üle vahatamist otseselt ei vaja, millega saab suurema kõntsa sealt värvist kätte ja peegeldus säilib. veel ennem pimedat sai masin taas pestud ja eks homme ole näha, kas katus ja tagumine pool ka kenamaks läksid. ja siis tulid - kraadid!
sai süvenetud hapniku anduri töötamise ehk õigemini mittetöötamise põhimõtetesse ja taas tuli el. skeemi ümber teha.
aga nüüd töötab ja mootorituli kah endast teada ei anna. Muidugi peal olev andur oli ise kah peetis ja sai pandud mingi muu. juhuslikult sattusin peale yhele coolerile, mis kenasti saabile kapoti alla mahub.
ja nagu täiesti tööjärjekorras sai täna kella 7.30 st hakatatud teda peale panema. ja nüüd siis ka sellega yhel pool!
neljapäevase poole päevaga sai jagaja simmerling vahetatud . ja ikka seesama tobe 12,5 ja 19 mõõt, mida kohapeal saada ei ole. aga see ei loe. 20 sobib kah.
siis sai veel klapikambrikaan koos korralikuma tihendiga vahetatud ja nüüd peaks õlileketega piir peal olema.
mingi idee oleks ka püsikiirushoidja ümber tõsta teiselt masinalt ja kuskilt apc leida. veel võiks natukene keevitada ja mässata aga see ei sega sõitmist!!
No ega inimesed valeta. Mu naine sõidab klassikuga. Paar päeva tagasi rääkis rõõmsa näoga, et kaks inimest tulnud talle ütlema, et küll sul on ilus auto. Need ei teadnud Saabidest midagi, aga näe, silma jäi.
hommikune hallika ilm ei lubanud midagi head ja seepärast sai klassiku parem tagumine ratas üles tõstetud ja eemaldatud ja vaadatud, et kus , mis roostet on. see algas 8 paiku ja lõppes 13.30 paiku. oh, terve tagumine sisemine nurk sai välja lõigatud ja hunnik väikesi plekitykke asemele keevitatud. siis krunt, värv ja mögin selga.
paha lugu on see, et mul ei ole tagatiivade plastikäärtele neid väikeseid kummitihendeid, mis käivad plastiku ja tiiva vahele. kui kellegil on, siis ostaks või vahetaks mille iganes vastu.
aga ükspäev mõtlesin, et kuidas tõsta turborõhku ja kõige lihtsam süsteem, et klapp wg avaneks ikka kah on panna vedru.
äkki mõnele lahendus meeldib, mis ei eelda väga suurt töömahtu ja lihtne ja kergesti vedru pingsus kah reguleeritav:
2. siis oli vaja teha plekiribast klamber ümber wastergate korpuse, kuhu külge vedru üks ots kinnitada.
4 siis teha ühest 10 mm keermega liblikmutrist ühe kõrvaga liblikas, kuhu alles jäänud kõrva sisse verdu teise otsa jaoks auk puurida, samuti tuleks 10 mm keermestatud auk suuremaks puurida niipalju, et ta wg varda peal liikuda saaks
See süstteem on meie tonnisetuunijate juures juba aastaid tagasi läbi käidud etapp. Selle vedruga sa sisuliselt tõstad base boosti. Mingi piirini saab seda teha ka WG varda lühendamise abil (sealt kuhu sa uue keerme peale keerasid). Kusagil (äkki IFFi auto teemas) on päris päris ammu see pildiseeria, kus me isand Qdwini, IFFi ja Suurega vist kusagil Laagris kellegi garaazis neid mitmele autole peale venitasime ja herr Suur pärast neid maanteel maha lõikas, sest ta auto oli ju LPT ja ei kannatanud seda rõhku välja ja kippis cutoffima.
Sa võiksid sinna iaks juhuks WB lambda kella külge panna, sest nimoodi suvaliselt rõhku keerates võib lõpuks olla see "kop-kop.. kes on?.. Tere, mina olen detonatsioon ja tulin teie kolbe tuhatoosiks tegema".
mul ei ole momendil wb lamda andurit, muidu võiks muidugi vaadata, mis toimub; need andurid mu ralliautol ei pea all lihtsalt vastu.
samas peaks need vanad ajud kah olema mõeldud suurtele rõhkudele, kytusekulu praegu täitsa suur....:headbang:
mingi ideevariant oleks ju detonatsiooniandurile mingi tuluke taha panna , et salongis oleks valgustus, kui detonatsioon tekib. aga egas ma sellest systeemist lihtsalt midagi ei tea, kas ja kuidas see mikrofon töötab
kellel umbes samasugune valge on? taga mõnna tiib ka. Nähtud täna sõpakal enne kristiine risti tagasipööret tegemas. Fucken beautiful. Ei tea nendest mudelitest väga midagi aga umbes sarnane välimus.
Esimesed sõiduemotsioonid Pärnust Tartusse on kirjeldamatud. Kui väga tahta, liigub Saab vaikselt ja mõnusalt. Kui aga gaasipedaal põhja vajutada, vallandub täielik metsloom. :headbang: Kuna auto hoiab suunda väga hästi olenemata tee tasasusest, siis tuleb tunnistada, et legaalse kiiruse hoidmine oli raske. Kogu aeg oli tahtmine tunnetada seda tõmmet ja väge veel ja veel ning kiirus kippus vahepeal minema ikka kaugelt üle saja. Selle vanakooli turbomootori kiirendus tundub palju vägevam, kui nii mõnelgi tunduvalt võimsamal uuel autol.
Palju õnne! Uuemaid mudeleid vahepeal hakkasid ostma, siis jõudsin mõelda juba, et ei tea mis sul viga on.
Täna mööda Viljandi maanteed sõitsin jah. Huvitav, aga sinu masin jäi küll tähele panemata. Küll olen seda sealkandis varem näinud, rääkimata ka Maaülikooli ühika parklast :D
No selge siis! Kui kunagi juttu puhuda ja klassikuid vaadata/võrrelda tahad, siis tead kellega ja kus kontakti võtta ;)
Eile õhtust alates ja täna viibis Saab kaasfoorumlase STS -i juures, kes poleeris auto ilusti ära. Värv nüüd ilus, puhas ja sile. Läigib nagu pühademuna :D
Kuu aega, mil ma olen seda omanud, on Klassik end väga heast küljest näidanud. Mingeid suuremaid probleeme tekkinud ei ole ja kõik töötab nagu peab. Pisivigu ikka leidub, aga sõitmist need ei sega. Üha rohkem hakkab see auto mulle meeldima. Äge värk :head:
Kaks hämaravõitu pilti ka tänasest. Kunagi, kui ilma ja rohkem päevavalgust on, peaks korraliku fotosessiooni ette võtma.
Roostet leidub. Põhilisemad kohad on klassikule omaselt uste alaääred ja puutumata pole jäänud ka tagaluugil numbrimärgi ümbrus. Väiksemaid kohti leidub veel siin-seal. Aga üldpilt on täitsa ilus jah :)
Näeh, küsimus oli, aga ei pannud seda tähelegi. Ivomets on autot ehitades selle kriitilisi kohti vahalaadse ainega üle puistanud ja ukseäärtega tegin ma seda sama. See on miski vahva asi, mis ei lase kuivades enda alla enam niiskust ega midagi ja sellega peatab metalli hävitavad protsessid kuni selle aine maha kulumiseni.
Lisaks võimalikult sagedane pesu ning koos sügisese poleerimisega tuli peale ka püsivaha. Rohkem ei tee nagu midagi.
Aga vahepealsest. Pidev soe ja niiske ning siis kiire külmumine põhjustasid üksjagu pahandust. Juhipoolse ukse seestpoolt avamise hoob külmus kapitaalselt ära. Algul jäi ta sellisesse asendisse, mis ei lasknud uksel sulguda. Pärast jupp aega sulatamist ja jamamist külmus ta aga ööga uuesti ja jäi vastupidisesse asendisse, et ei saa ust seestpoolt avada. Pärast lõgistamist ja loksutamist lootuses ta uuesti tööle meelitada, käis aga ootamatult "plõnn" ja ja sellega irdus see õnnetu hoob lingi küljest. -10 ja madalamate kraadidega on ilge jama õues uksepolstrit ka maha kakkuda, nii et tuleb seekord kasutada asja korda saamiseks töökoja teenuseid :wall:
Jälle targem pole senini Klassiku ukse sisse põhjust olnud vaadata. Aga töökojas natuke pusiti lukumehanismi kallal, ühendati see taas lingiga ja ta töötab jälle! Saateks veel meeldivad sõnad, et pole nõnda korralikku vana Saabi enam kaua näinud :love:
|
OSCAR-2019
|
||
Tabasin end arutlemas, et keskmiselt olen igal aastal ühe uue printeri soetanud. Näiteks eelmisel suvel HP Latex printer, aasta enne seda kevadel Caoni IPF 8400 fotoprinter ja.. lähen selle nimekirjaga varsti edasi, selle sama Canoni asemele saabus nüüd uus – Canon Pro 4000. Kui Canoni eelmised fotoprinterid arenesid iga põlvkonnaga üsna väikeste sammude kaupa, siis nüüd on vahe silmnähtav. Ka otseses mõttes – sama prindilaiuse juures (111 cm või 44 tolli) on printer ise märgatavalt väiksem. Printeril on nüüd üks suurem prindipea kahe väiksema asemel ja seejuures prindib kiiremini. Nagu ikka on jälle kõik pisut uuem, parem, ilusam. Jah printer võib ilus ka olla, miks mitte 🙂 Aga tegelikult huvitas mind selle printeri juures 2 asja ja need panid mind juba ammu ootama printeri müüki tulekut. Esiteks on pilt nüüd hästi lähedalt vaadates vähem teraline. Ma tean, et peaaegu mitte keegi ei vaata pilte nii lähedalt ja/või ei vaata üldse sellist asja, aga mina vaatan. Selles osas on Epsoni printerid olnud pisut paremad varem, aga nüüd enam mitte. Aga Epsonitega on muud mured, aga see on juba teine teema. Igatahes on Canon Pro 4000 selles osas tubli sammu edasi asutunud. Ja see oligi üks minu suuri ootusi seoses selle printeriga. Teine huvitav asi on see, et printeris saab korraga sees olla 2 erinevat materjali. Päriselt ka. Printima hakates tuleb valida lihtsalt, kummale materjalile printima hakkab. Näiteks saan printida ühe pildi lõuendile ja teise fotopaberile ilma printeri juurde minemata. Kuna ma prindin ikka päris palju ja erinevatele materjalidele, on see ikka tõsine töövõit. Kui hästi see süsteem päriselus töötab, saab hakata homme proovima. Mõnus tunne on, et olen teinud enda...
Detsembri kuu oli eriti kiire ja tööpäevad kestsid hilisõhtuni. Jaanuari alguses Minu Print traditsiooniliselt puhkab natuke. Sel aastal alustan tööd 11. jaanuaril! Tegelikkuses ei saa seda küll puhkuseks lugeda, tegelen muude tööga seotud asjadega, mis ei ole otseselt piltide valmistamine. Ja kui veel täpsem olla, siis teen ikkagi hetkel pooleli olevad asjad ka valmis. Nii et kellele on lubatud, saavad muidugi oma pildid kätte. Lihtsalt uute tööde saatmisel tuleb arvestada võimalusega, et hakkan neid tegema alates 11. jaanuarist. Telefonile ja mailile vastan ka nagu tavaliselt. Enne 11. jaanuari ei ole ma kontoris kohal 9-17, nagu tavaliselt. Tegelen vahepeal kodulehega, juba uuendasin pisut hinnakirja, testin mõnda uut materjali..võibolla teen kontorisse mõne pildi või tapeedi seinale juurde jne. Sellised asjad, millega printimise kõrvalt lihtsalt ei ole aega tegeleda olnud. Igatahes, head uut aastat! Teeme sel aastal veeeeel paremini, eks 🙂...
Tegin täna väikesi muutusi hinnakirjas. Fotokapadel muutusid mõned hinnad üles/alla paari euro piires. Tavalisel soodsamal lõuendil mõnede mõõtude puhul hinnad pisut tõusid (mõned hinnad olid varem lihtsalt ebaproportsionaalselt madalad), paar hinda tulid ka pisut allapoole. Suurem muutus oli premium fotolõuendiga. Nüüd on premium matt ja premium satiin lõuend sama hinnaga. Seda mitmel põhjusel, esiteks on nii lihtsam ja teisal saab pildi viimistluse valiku teha puhtalt enda soovi järgi ja mitte hinda arvestades. Nii mõnegi mõõdu puhul saab nüüd premium satiin lõuendi mõne euro odavamalt, kui varem. Premium matt on jällegi mõne euro kallim. Ehk siis tegemist on pigem hindade korrigeerimise kui tõstmisega. Tõsi, kõikide hindade peale kokku arvestatuna tuleb kokku keskmiselt mõne protsendine tõus. Hinnakirjaga saab tutvuda siin:...
Fotolõuend on toode, mida Minu Prindis valmib arvulistel kahtlemata kõige rohkem. Seoses sellega puutun kokku lõuendi teemal paljude erinevate küsimustega. Täiesti võimalik, et puudutan siin mõnda küsimust, mis Sulle ka huvi pakub. Ma ei hakka tegema nägu, nagu fotolõuendite pakkujaid ei oleks palju. On küll. Pakutakse väga erineva hinna ja kvaliteediga kaupa, nagu ilmselt enamustel aladel tegelikult. Aga mis on fotolõuendil ja fotolõuendil vahet? Osad tootjad kirjeldavad materjale jms. oma lehel, osad mitte. Info on üldiselt selline subjektiivne, millega otseselt eri valmistajate vahel on raske reaalselt võrdlust tekitada. Aga asja juurde. Fotolõuend on puidust alusraamile pingutatud lõuendikangas, lõuendikangale on trükitud foto tindiprineteriga. Alustame lõuendi alusraamist. Tänapäeval on elementaarne, et see on valmistatud liimpuidust ja alusraamil on pingutuskiilud. Nende abil saab pildi raamil kenasti pingule ja vajadusel saab pilti hiljem veel pingutada, kui lõuendikangas ajapikku välja venib. Näiteks minu kogemuse põhjal venivad hiljem välja pigem 100% puuvilla baasil lõuendikangad. Minul on kasutusel praegu ainult polüestri ja puuvilla segust kangad, sellistel on järel venimise ja samas algse raamile pingutamise omadused kõige paremini tasakaalus. See ei ole lõplik tõde, lihtsalt minu ligemale 6 aastat kogemust. Pikemate külgede puhul peaksid lõuendi alusraamil olema sees ka tugipuud, et raam ei vajuks läbi. Näiteks minul on üle 150 cm küljega lõuendil lausa 2 tugipuud. Lihtsalt kindluse mõttes. Korralikult alusraamile pingutatud lõuend on sile, ühtlane ja nagu trumm (mitte päris nii pingul, aga siiski korralikult pinges). Järgmisena vaatame lõuendikangast. See on peamine asi, mis teeb vahe sisse hinnas ja tulemuses. Foto trüki jaoks mõeldud lõuendikangaid võiks jagada kolmeks – matt, satiin ja läikiv. Matt on täiesti mati pinnaga, satiin on õrna läikega ja läikiv on tugevama läikega....
(Timo) Olen 27.06-05.07 puhkamas. Valmis töödele saab järgi tulla 29.06 kell 9-17 ja 30.06 kell 9-12. Ülejäänud nädala kohta täpseid aegu praegu ei tea, aja saab kokku leppida info@minuprint.com kaudu. Mailidele vastan jõudumööda ikka ja osad väiksemad tööd saavad sel ajal ka tehtud. Suurematega tuleb oodata vähemalt 6. juulini. Sain vahepeal ka teada, et minu uus printer on peaegi kohale jõudmas ja eeldatavalt 6. juulil saab see juba üles seatud. Vaevu suudan oodata! Mõned fototapeedid on juba ootamas tegemist...
Eelmise aasta novembris Kuressaares fotopäeval juhtusin kuulama HP latex prinditehnoloogia tutvustust. Asi tundus üsna reklaami moodi olema.. noh eks ta oligi muidugi. Teate ju küll, kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis üldiselt ei olegi jne. Aga kuna mulle printerid ja printimine pakuvad huvi, siis hakkasin asja edasi uurima vaikselt. Natuke taustast. Siseruumidesse mõeldud fotode ja graafika trükiks kasutatakse enamasti vee baasil lõhnatute tintide ja väga suure värviulatusega fotoprintereid. Need on ideaalsed täpsete värvidega ja väga detailse trüki tegemiseks (praktikas kasutatakse ka muid, aga see selleks). Välireklaamide, erinevate reklaamtrükiste jne trükiks kasutatakse enamasti eco-solvent printereid. Erinevus on tindi koostises – nende tint koosneb lahustist ja selles olevast värvist. Selline tint läheb sügavale trükimaterjali sisse ja on seetõttu välitingimustes oluliselt vastupidavam. Miinuseks on see, et see värv lõhnab – mõnel mudelil rohkem, mõnel vähem. Osad väidavad lausa, et on täiesti lõhnatu.. aga vähemalt trükkimise ajal lõhnab see ikkagi. HP latex tint on ka vee baasil tint, aga selle sees on lisakomponent – latex. Trükkimise ajal kuumutatakse tindist vesi välja ja alles jääb latex ja tindis olev värv, mis moodustab trükitud pinnale väga vastupidava kihi. Tulemuseks on täiesti lõhnatu trükk ja lahusti baasil tindile omane vastupidavus. Tegelikult paljudel juhtudel isegi seda ületav. Näiteks ei ole selle tehnoloogia puhul ei ole trükiseid tihtipeale vaja lamineerida. Nagu HP reklaam ütleb, Unfair advantage. Hp latex tehnoloogia tuli juba umbes 7 aastat tagasi turule. Esimese generatsiooni masinatega ma täiesti ausalt ei ole eriti kursis. Teine generatsioon oli juba parem, aga seal olid siiski mõned puudused. Trüki kraapekindlus ei olnud nii hea, kui võiks, trükkimiseks oli vaja materjali kuumutada väga palju, prindi kiirused ei...
Minult küsitakse üsna tihti, kui kiiresti saab tellitud pildi kätte. Üldiselt katsun pildid 2-3 päeva jooksul valmis teha, nii on kodulehel ka kirjas. Aga kogemus ütleb, et sellise küsimuse peale tuleb hoopis vastu küsida, “aga kui kiiresti vaja oleks?”. Sest inimeste ootused ja vajadused on ikka väga erinevad. Vahel küsitakse ääri veeri, et kas nädalaga saab hakkama, aga teinekord on ikka põhimõtteliselt kohe vaja. No tuleb ikka ette ju, eks? Sellisel juhul tuleb lihtsalt julgelt küsida, kõige parem on helistada mulle 58 14 99 75, nii saab asja eriti kiiresti korda. Kui see on vähegi võimalik, tulen alati vastu. Näiteks eile soovis klient kiirelt kingituseks, suurt erksat looduspilti. Vaja oli umbes 2 tunni pärast, aga isegi pildifaili ei olnud ka hetkel veel välja valitud. Allolev pilt on tehtud umbes tund peale kõnet 🙂 Kes küsib, see...
Mul oli meeldiv võimalus valmistada fotograaf Grethe Rõõmu näitus “Silmapilk”. Näitus koosneb 20st pildist fotolõuendil. Näitust valmistades on vahepeal mahti ka pilt lähemalt vaadata ja imetleda. Kuigi mulle endale meeldib kõige rohkem vaadata head looduspilti, siis seda näitust läheksin küll ise vaatama. Väga hästi tabatud emotsioonid ja eraldi mainiks väga mõnusat mustvalget töötlust. Grethe ise kirjutab oma näitusest palju paremini, loe siit! Pildid on väljas Võrus Kandle kultuurimajas 22. maini. ...
Rõõm oli taas valmis saada ühe näituse vormistamisega. Pildid on vormistatud suurte fotolõuenditena ja on vaatamiseks väljas kohvikus Moon. Pikema galerii leiab Kroonika lehelt...
Aeg lendab, Minu Print on juba 5 aastane! Siia juurde on sobilik Lucky Laika vanasõnade sarja uusim pilt. Minu Prindist tulevad enamasti kõige paremad asjad natuke või palju suuremates pakkides 🙂 Õnne soovida ja muidu tegemisi vaadata saab FB lehel siin!...
Valmis näitus Aime Jõgi piltidest ja praegu on need üleval vanalinnas asuvas kohvikus EAT. Kokku on 11 pilt 45×30 – 60×30 cm mõõdus ja on vormistatud valge raamiga...
Äsja valmis Tiina Azojani lillemandlate näitus. Näitus koosneb 16 pildist, mis on vormistatud satiin fotolõuenditena. Esimesena läksid pildid üles Valgu külakeskusse. Pilte on võimalik Tiina käest ka...
Käib teine tööpäev uues kontoris Mäepealse 2 aadressil. Täna sai interneti ka tööle, eile tuli läbi ajada mobiilse internetiga. Tegelikult sai täitsa hakkama. Siin on esimene pilt valminud lõuendist uues kontoris. Pildiks on taas üks Kaupo Kalda droonipilt. Trükitud satiin lõuendile ja pingutatud 150×60 cm alusraamile. Pilt on igati vägev, nagu Kaupol kombeks. Olles näinud pildifaili, mis algselt tegelikult drooni kaamerast tuli, paneb tulemus päris imestama kohe 🙂 Seal ei olnud värve ega detaile ollagi. Ilmselt oleks nii mõnelgi olnud kiusatus pilt ebasobivask tunnistada ja prügikasti saata....
|
OSCAR-2019
|
||
17.aprilli 2018 Rae vallavolikogu otsutab lõpetada ühe kümme aastat kestnud vaidluse, kinnitades kohtuliku kompromissi ettepaneku. Volikogu kinnitas I lisaeelarve, andis rohelise tule Leerimäe lasteaia ehitamisele ning arutusel all olid mitmed sotsiaalteemasid reguleerivad õigusaktid. Aga kõigest järjekorras..
Tänast volikogu juhatab aseesimees Agu Laius. Alguses on tehnilised probleemid, mitte kõik arvutid ei tunnista volinike ID-kaarte, osad peavadki käetõstmisega leppima.
Kuna sünnipäevalisi ei ole siis algab vaba mikrofon. Kõigepealt kuhjaga küsimusi Uukkivilt: kui kalliks läks Aruheina lasteia direktori vabastamine? Kui kaugele on vallavalitsus jõudnud Peetri kandi kooli asukohaotsingutega. Kuuldavasti ollakse Rae külas kokkuleppele lähedal?! Veesaare detailplaneeringu elluviimisest, kus tankla külje alla hakatakse Bauhofi ehitama. Elanikud on pahased ja ei saa aru, kuidas on võimalik laoplatsi puhul täita planeeringuga nõutud erurajooniga piirneva seina esinduslikku vormistamist (Tõnis Kõiv: täpsustan, et ilu küsimused on üks asi, aga põhiline siiski see, kuidas tagada, et laoplatsil toimuv ei hakka ümberkaudseid elanikke häirima. Näiteks kostub tõstuki tagurpidi liikumisel piiksumine väga kaugele, rääkimata muust mürast). Järgmisena küsimus Assakul, Würthi vastas asuva bussiootekoja kohta, et millal korda saab. Kiitus-arupärimine vallavanem Mart Võrklaevale, et Rae Spordikeskuse juhi kohale sedavõrd uhke avalik konkurss käimas on. Päringu osa selles, et miks ja kuidas lahkunud direktoriga leping lõpetati.
Ka Meelis Rosenfeld esitas oma mõtteid erinevate teemade kohta, aga kuna ükski neist ei olnud kirjalikult vormistatud siis need arupärimisteks ei kvalifitseerunud. Sellele juhtis tähelepanu Agu Laius, põhimääruse kohaselt tuleb arupärimised esitada kirjalikult.
Kolmas sõnavõtja oligi Agu Laius, kes teavitas volikogu liikmeid ja eriti Keskerakonna fraktsiooni, et ainuke nende erakonna esindaja volikogu eelarve-ja majanduskomisjonis ei ole neljal järjestikusel korral komisjoni koosolekul osalenud. Kuna komisjoni liige on oluline sideisik erakonna volikogu fraktsiooni ja komisjoni vahel siis tegi Laius ettepaneku, et KE esitab ise uue esindaja. Kui paari nädala jooksul KE poolt lahendusettepanekut ei tule siis teeb Agu Laius ise eelnõu KE praeguse esindaja tagasikutsumiseks komisjoni liikme kohalt (väidetavalt ei oma ta enam elukohta Rae vallas).
1. Rae valla 2018. aasta esimene lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma: riigilt saadava sihtfinantseerimiste arvelevõtt, hariduskuludeks saadava raha täpsustamine, sh lasteaiaõpetajate palgatoetus, mitmed väiksemad summad erinevate toimingute kulude katteks, jäätmekäitluse osa suureneb 15 tuh võrra, eelmise aasta sihtfinantseeringu summade ületoomine 2018 aastasse. Lõpetuseks sai vald riigilt juhtumipõhist regionaaltoetust 100 000 eurot Aruküla tee valla omandis oleva haru renoveerimiseks.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius: komisjon toimus nädal tagasi esmaspäeval, 8 liiget oli kohal. Pikka arutelu ei olnud. Soovitasime volikogul määrus vastu võtta I lugemisel.
2. 2019. aastaks lubatud investeeringusumma suurendamine. Ettekandja Tiit Keerma: tegemist on Leerimäe lasteaia teemaga. Ehituse hind on tõusnud, aga lasteaedu ehitada on vaja. Algselt planeerituga võrreldes läheb lasteaed 600 tuh eurot kallimaks. Kuna leping läheb üle osaliselt järgmisse aastasse siis on vaja volikogu seisukohta eelnimetatud summa osas.
Kaasettekanne Agu Laius: arutasime samal koosolekul. Otsustasime toetada vastuvõtmist esimesel lugemisel.
Küsimus – kogumaksumus 1,8 mlj, aga detailsemalt tuleks välja tuua ehitusjärelevalve, liitumistasude jmt summad
Vastus – need ei ole hetkel teada, selleks tulevad eraldi hanked. Järgmise aasta eelarveks on summad selged ja 2019a eelarvesse juba täpsed summad.
Vastus – ei, lasteaed läks eskiisi pealt projekteerimis-ehitushankesse. Nii me võidame aega ja suure tõenäosusega ka raha. Vallaeelarve numbrid ju avalikud, teada ka pakkujatele. Mida kõrgemat summat eelarves alul näitame, seda kõrgemat hinda saada võime. Prognoossummad tehtud eelmise aasta oktoobris.
3. Rae Vallavolikogu 19. detsembri 2017 määruse nr 3 „Rae Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2018 aastal“ muutmine. Ettekandja Mart Võrklaev – luuakse uus isikuandmete kaitsega seotud ametikoht, tuleneb 25.maist 2018 jõustuvast EL määrusest. KOV peab tööle rakendama andmekaitseametniku, kohustusi hulgi. Detsembris me veel täiskohaga seda ametikohta ette ei tahtnud näha, aga tänase teadmine kohaselt peab ikka täiskoht olema, sh hallatavate asutuste peale. Tulenevalt kantselei töö ümberkorraldamisest nimetame ühe ametikoha ümber personalispetsialistiks, et parandada personalitöö kvaliteeti. Rae Sõnumite toimetaja ametikoha ümbernimetamine kommunikatsioonijuhiks, on täpsemas vastavuses töökohast tulenevate ülesannetega.
Vastus – tulenevalt põhimäärusest esindab valda vallavanem ja kommunikatsioonijuht abistab teda selles.
Vastus – personalitöö nõuab täit pühendumist ja seda ühitada teisest ametikohast tulenevate ülesannetega ei ole pikalt võimalik. Võimalikke lahtilaskmisi aitaks ära hoida suurem koolitus ja sügavam personalitöö.
Küsimus – kas me jõuame andmekaitseametniku palkamisega õigeks ajaks valmis, sest 25.maist 2018 EL otsekohalduv määrus ju jõustub.
4. Kokkuleppe heakskiitmine haldusasjas nr 3-15-1292 kohtuvaidluse lõpetamiseks. Ettekandja Mart Võrklaev: tegemist on pika teemaga. Veskitaguse sild on ohtlik ja vajab remonti, sisuliselt uue rajamist. 2015 otsustas vallavolikogu sundvõõrandamise kahelt maaomanikult, et Veskitaguse sild uuesti ehitada. Kokkulepet uue asukoha kohta ei olnud saavutatud. Vaidlustati kahe maaomaniku poolt. I astmes vald kaotas. Ringkonnas vaidlesime edasi. Küla püüdis lahendust leida. Kompromiss on selles, et kokku on lepitud indikatiivne sillakoridor ja sinna peame ära mahtuma. Uus sillaprojekt tuleb koostada, sinna vahemikku ära mahtuma. Kolmanda maaomaniku jaoks läheb olukord paremaks. Kõigepealt võlaõiguslikud lepped ja seejärel notariaalsed lepped. Silla ehituseks on eelarvestrateegias ette nähtud 0,5 mlj eurot. Maaomanikud on värskelt soovinud paari punkti täpsustada, lisada.
Jurist Maiga Liiv täiendab: tegelikult lausa 4 punkti lisandunud. Kaks Lääne kinnistut ja 2 Tammi kinnistut puudutavad. Nende sisu: lisandunud veel üks taganemise alus maaomanikele seoses ringkonnakohtu lahendiga (juhuks kui kohus valla loobumist vastu ei võta) ja juhuks kui kumbki pool tahaks edasi kaevata Riigikohtusse siis maaomanikud vabaneks maa võõrandamise kohustusest.
Küsimus – tegelikult oli 2008 juba kokkulepe olemas, aga maaomanikud võtsid tagasi. Kokkulepet on vaja jätkuvalt. Silla projekt oli 2008 olemas, uut ei peakski ju tegema?
Vastus – ei ole tõenäoline, et vana projekt sobib. Uus asukoht, peale-ja mahasõidud. Ilmselt tuleb ikka uus projekt teha. Rahalist kulu see ka ei vähenda. Esinduskulud tuleb samuti tasuda. Näeme, et praegune hetk on lähedal lahendusele ja loodame parimat.
Vastus – arvestanud oleme 3 aastaga, siis on sild valmis ehitatud ja peaks kõik teisedki toimingud tehtud olema. Kui võlaõiguslikud lepingud teeme ära siis on valla positsioon siiski tugevam. Koridor piisavalt lai, et sild ära mahuks.
Vastus – teise poole I ja II astme kohtus esindamise kulud ning osaliselt ka kompromissläbirääkimiste kulud.
Vastus – konsulteerinud oleme mitmega ning ilmselt teeme juba sellise lähteülesande, et peab ära mahtuma.
Sõnavõtt RU – tegemist on volikogu otsusega. Maaomanikud juba tahtsid mingeid punkte lisada. Võtame otsuse vastu, seome vallavalitsuse käed. Nad ei saa sellest enam üle ega ümber. Enamus sellest otsusest ei ole volikogu pädevuses, ainult Golfi tee võõrandamine on volikogu pädevuses. Otsustame ainult seda, anname ülejäänud osas vallavalitsusele lahtised käed.
Sõnavõtt Meelis Rosenfeld – üldisemalt vaadates, osad olid eelmisel korral ka volinikud. Sundvõõrandamine on suure riskiga otsus, ei pruugigi kohtus püsima jääda. Vallavalitsus püüab vastutust volikogule veeretada.
Mart Võrklaev – Volikogu ei ole kummitempel, isegi kui üks volikogu liige nii arvab. Ilma sundvõõrandamise otsuseta ei oleks me täna suure tõenäosusega kompromissiks valmis, eelkõige maaomanike poolt. Valitsus tuli volikokku, sest puudutab maa võõrandamist, et volikogu oleks kursis, on seotud eelarvega, vallavalitsus ei tahagi vabu käsi, sest muidu jäämegi kompromissi muutma. Kui volikogu annab sõnumi, et kompromiss jäi kinnitamata siis algavad uued läbirääkimised. Neid küll vaja ei ole. Pigem oleks mõistlik kümme aastat kestnud vaidlus ära lõpetada.
RU – sundvõõrandamise kunagi otsus oli õige ja teist võimalust ei olnud. See pani asja liikuma. Teise poole esinduskulude katmine ei olegi nii suur probleem. Aga volikogu ei pea kõiki neid küsimusi otsustama. Ennustan, et see ei ole veel lõppenud. Teeme lühikese otsuse, et võõrandame.
Tõnis Kõiv – vald on üks, suhtumine võib erineda sõltuvalt opositsiooni, koalitsiooni vaatest. Vallavalitsusel ei ole mingit eraldi raha, kõik on volikogu poolt kinnitatud eelarvest võetud. Teiseks meie (st koalitsioon) usaldame oma vallavalitsust ja usume, et läbirääkimised on parimal moel läbi viidud ning vallavalitsusel ei ole vaja muud kui kinnitust kokkuleppele. Kolmandaks kui volikogus esitatakse eelnõu siis ei ole mingit võimalust seda samal volikogul vastu võtta. Ainuke võimalus on katkestada.
Mart Võrklaev – ettepanek on siiski kompromisskokkulepe heaks kiita, sest kohtule kompromissi esitamise tähtaeg on 7.mai ja kui me selleks ajaks ei esita, võib võimalus kokkuleppeks üldse kaduda. Edukaks läbirääkimiste lõpetamiseks on vaja volikogu tuge.
Agu Laius – RU pakutud eelnõu ei ole käsitletav ettepanekuna eelnõu suhtes vaid uue eelnõuna, mida tuleb eraldi menetleda.
Mart Võrklaev – tegemist on siiski sisuliselt kahe parandusettepanekuga, puudutavad lihtsalt kahte kinnistuomanikku ja seetõttu topelt kirjas.
5. Rae valla asutuse „Rae Hooldekodu“ ümberkorraldamine Rae valla asutuseks „Rae Sotsiaalkeskus“. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: valitsus ette valmistanud eelnõu Rae hooldekodu ümberkujundamiseks Rae Sotsiaalkeskuseks. Volikogus oli varem uue asutuse loomine. Volikogu liige RU tegi ettepaneku ühendada Rae Hooldekoduga. Kuna sellest oli juttu ka varasemalt nii komisjonis kui valitsuses siis otsustaski valitsus tagasi võtta varasema eelnõu ja esitada uue. Tegemist on mõistliku otsusega, saame paremini teenuseid arendada.
Kaasettekanne sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimees Tõnis Kõiv: komisjon kogunes 3.aprillil ning kohal olid kõik komisjoni liikmed. Mäletatavasti oli komisjon algse eelnõu suhtes luua uus asutus Rae Sotsiaalkeskus seisukohal, et mõtleme rahulikult läbi, kas on vaja luua eraldi asutust või saab ka teistmoodi. Nii komisjoni eel kui komisjonis ja hiljem ka volikogus oli arutuse all võimalus mitte asutada uut asutust vaid korraldada hooldekodu ümber sotsiaalkeskuseks. Vallavalitsus võttiski algse eelnõu tagasi ja esitas uue. Otsust vastu võttes tugines komisjon teadmisele, et praegune hooldekodu juht on näidanud valmisolekut rakendada oma võimekusi sotsiaalkeskuse loomiseks. Ühiselt on rohkem võimalusi teenuste arendamiseks ja parema kvaliteedi pakkumiseks. Komisjoni konsensuslik otsus oli eelnõu esimesel lugemisel volikogu vastu võtta.
6. „Rae valla eelarvest perede toetamise kord“ muutmine. Ettekandja Jens Vendel: Vallavalitsus on teinud ettepaneku muuta peretoetuse korda, mis puudutavad koduse mudilase ja huvialatoetuse maksmisi. Elanike juurdekasv on ca 900 elanikku aastas. Seega on jätkuvalt puudus lasteaiakohtadest ja koduse mudilase toetus leevendab. Juhul kui teeninduspiirkonna järjekorras on lapsi ja lapsele pakutakse lasteaiakohta ja ta vastu ei võta on tal jätkuvalt õigus koduse mudilase toetusele. Täiendavat eelarvekulu ei tohiks tulla.
Teiseks soovime muuta spordi-ja huvialategevuse maksmise tingimusi. Kahest taotlusvoorust teha üks. 150 eurot ei ole nii suur summa, et peaks kaks korda aastas menetlema. Halduskoormus liiga suur. Üks taotlusvoor leevendab, hajutab viie kuu peale.
Kaasettekanne Tõnis Kõiv – arutasime samal koosolekul. Koduse mudilase toetus on hea võimalus leevendada säästlikul moel elanike kiirest kasvust tulenevat lasteaiakohtade põuda. Huvialatoetuse taotlemisel kahe vooru kaotamine ja taotlemise võimaluse paindlikuks tegemine muudab lapsevanema elu kergemaks ja kaotab ametnikele taotluste korraga esitamise löökkoormusest. Uue korra järgi esitad taotluse siis kui summa täis saab (kehtiv 150 eurot).
Komisjoni konsensuslik otsus suunata eelnõu II lugemisele ja anda parandusettepanekute esitamiseks tähtaeg.
Vastus – lapsevanema käitumist hinnates võtab lapsevanem siiski vastu ja see on pigem vallale kallim. Mõistlik on mudilastoetust maksta..
7. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale. Ettekandja Jens Vendel. Teisel lugemisel. Õiguskantsleri kantseleis tehti ülevaatus, sealt mitmed ettepanekud.
Kaasettekanne Tõnis Kõiv: arutasime samal koosolekul. Formaalselt ei teinud ettepanekuid õiguskantsleri büroo vaid siiski vallavalitsus. Arutasime nad kõik läbi, enamust toetasime, ühte muutsime. Toetuse maksmise põhjusest tuleb valda teavitada 5 päeva jooksul, algselt oli 10 tööpäeva ja pakuti viivitamatult. Tegime kompromissi.
8. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Rae vallas. Ettekandja Jens Vendel: 1.01.2018 jõustusid Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatused, mis kujundasid ümber teenuste osutamise ja seadsid omavalitsuse kohustuseks. Reguleerib asendus-ja järelhooldusteenuse osutamist. Raha toetusfondis 13 553 eurot 2018 aastaks. Üks laps Haiba asenduskodus. Üldine suund, võimalikult palju lapsi, kes teenust vajab, kasvaks hooldusperes. Iga laps peaks kasvama peres.
Kaasettekanne Tõnis Kõiv –arutasime samal koosolekul. Eelnõu reguleerib asendus-ja järelhooldusteenuse osutamist Rae vallas ehk siis kuidas korraldada hooldusteenus neile lastele, kel kodu ei ole kuni täisealiseks saamiseni ja järelhooldusena teenus neile, kes lahkuvalt asendushoolduselt või eestkostelt ja peavad samuti iseseisvalt toime tulema, õpinguid jätkama. Emotsionaalselt raske teema, sest iga lapse parim kasvukoht on kodu ja mõnikord tuleb seda korraldada riigi ja kogukonna toel.
Vastus – arvestades Haiba kohamaksumust siis jääb meil tegelikult sellest rahast puudugi, ca 1400 eurot on kohamaksumus. Läbirääkimised on ees, aga ega valikuid palju ei ole. Võib-olla keegi pakub odavamalt.
Minu jaoks algab volikogu Ülemiste city parklast, kus tuleb ca veerand tundi tavapärasest varem sõitma hakata.
|
OSCAR-2019
|
||
Kahe või enama emaili võrdlemine. Saates välja erinevaid kirju saab statistikat analüüsides teada, kumb kiri oli efektiivsem (rohkem avamisi, klikke jne.)
Kirja lõpus olev plokk, kus on kirjas kirja saatja ettevõtte nimi, füüsiline aadress ja kontakt info.
Spetsifikatsioon, mida kasutatakse tarkvara komponentide kasutajaliidesena, et omavahel ,,suhelda``. Teisisõnu, kuidas mingi programm teise programmi/tarkvaraga suhtleb. Näiteks võib kliendil olla API ühendus, et andmebaasist automaatselt infot emaili tarkvarasse laadida.
Protsess, mis määrab kindlaks email saaja identiteedi. Emaili turunduses on nelja liiki autentimist: domeeni võtmed, DKIM, saatja ID ja SPF.
Automaatne email. Näiteks vastus kõigile uutele uudiskirjaga liitujatele, lahkujatele, töölt eemaloleku automaatvastus. See võib koosneda ka mitmest emailist.
Näitab kui paljud HTML kirja saajad selle avasid (%). Üks olulisemaid statistilisi näitajaid kampaania edukuse hindamiseks, kuid mõnede puudustega: näitab protsenti saadetud kirjadest, mitte nendest, mis kohale jõudsid. Samuti ei näita see tekstikirjade statistikat, sest on seotud piltide allalaadimisega kirjast. Mõned emaili kliendid võimaldavad kirja sisu vaadata ka ilma seda avamata, see ei kajastu avamise protsendi statistikas.
Email/Uudiskiri, mida soovitakse, aga mitte hetkel ja seetõttu seda kohe ei loeta. Erineb spämmist selle poolest, et kontakt on seda kirja ise soovinud.
Eraettevõte, mis tegeleb rämpsposti filtreerimisega, kasutades selleks kasutajate tagasisidet, et identifitseerida ja blokeerida rämpsposti.
Protsent inimesi, kes teevad kampaania eesmärgiks olevat tegevust. Näiteks saadetakse välja uudiskiri kampaania hindadega. Conversion rate näitab, kui palju uudiskirja saajatest tänu sellele sooritasid ostu või jõudsid vajalikule koduleheküljele. Aitab mõõta kampaania edukust.
Tehniline meetod, millega saab kindlaks teha, milliselt domeenilt on kiri saadetud. See kaitseb meiliaadressi varguse eest. Tehniliselt pakub DKIM krüptograafilise autentimise kaudu võimalust meiliga seotud domeeni nime identifitseerida
Anti-spam tarkvara, mis kasutab avaliku võtme krüptograafiat autentimaks saatja domeeni. Selle eesmärk on kinnitada emaili saatja DNS domeen.
Uudiskirja sisu, mis muutub vastavalt saajale. Võib sõltuda näiteks eelmistest ostudest, meile saaja hetke huvidest või asukohast.
Ettevõte, kes pakub emaili teenuseid. Näiteks emaili turundust või kirjade välja saatmist kliendi nimel.
Seda kasutavad mõned ISP firmad, kes analüüsivad mailiserverite tagasisidet. Näiteks eemaldab see automaatselt listist kontakti, kes märgib saadud kirja spämmiks.
Ettevõtte aadress, mis on tavaliselt kirja jaluses. Saatja ettevõtte aadress saadetud uudiskirjas on kohustuslik.
Selle abil on võimalik ennetada rämpsposti saatjaid. Greylistingut kasutav meiliserver saab ajutiselt blokeerida tundmatult saatjalt tulnud kirja. Saaja eeldab, et saatja on õige, server proovib kirja hiljem uuesti saata ja siis saaja võtab selle vastu. Greylisting eeldab, et kui tegu on spämmeriga, ei proovita seda kirja uuesti saata.
Kui email on saadetud valele, mitte eksisteerivale või suletud aadressile, tuleb see tagasi. Need identifitseeritakse 500 seeria SMTP vastuse koodiga.
Igal internetis oleva seadme unikaalne number. Dünaamilise IP aadressi korral muutub see iga kord, kui email või kampaania välja saadetakse, staatilise puhul IP aadress ei muutu. Dünaamilise IP pealt saadetud meilid lähevad kergemini junki.
Uudiskirja kujundus kohandub automaatselt olenevalt ekraani suurusest, resolutsioonist (PC, tahvelarvuti, mobiil).
Kui reklaamija ostab kontaktide nimekirja ja saadab neile oma kampaaniaid. Selline teguviis ei ole soovitatav, sest võib põhjustada palju kaebusi.
Kui reklaami tegija maksab kontaktide nimekirja omanikule, et neile kontaktidele kampaaniaid saata. Kampaania saadetakse välja nimekirja omaniku nimelt. Sellisel juhul ei saa reklaamija kunagi kogu ligipääsu nimekirjale. Selline teguviis võib olla edukas, kui kontaktid on väga hästi segmenteeritud.
Tase, mis näitab kui palju saadetud kirjadest võib minna rämpsposti, ilma saatja mainet kahjustamata. Kui üle 1 kirja 1000dest läheb rämpsposti, saadetakse hoiatus.
% meilidest, mis võetakse meiliserveri poolt vastu. See sõltub meilisaatja mainest ja teistest faktoritest. Kui see number läheb üle 0.1%, siis võib see kirja kohaletoimetamist mõjutada. Ka meiliserveri poolt vastu võetud kiri ei pruugi alati jõuda postkasti.
Näitab kui paljud saadetud kirjadest märgiti emaili kliendi poolt loetuks. See erineb avamisprotsendist selle poolest, et ei sõltu HTML kirjas olevate piltide allalaadimisest.
Kodulehel olev leht, mille link on teatud emailis. Maandumislehel antakse lisainformatsiooni emailis räägitud toote/teenuse kohta. Maandumislehega kampaaniad annavad head statistilist informatsiooni selle kohta, kui paljud inimesed soovitud maandumislehele jõudsid, näidates seeläbi kampaania efektiivsust.
Kahe meiliserveri vahelise suhtluse viga, mille tulemusel saadetakse välja automaatvastuseid. Kui automaatne meili trigger (päästik) saadab välja uue automaatvastuse teiselt poolt.
Rünnak meiliserverile, saates lühikese aja jooksul välja rohkem meile, kui server on suuteline saatma. Eemärgiks on serveri kinni panemine.
Nimekiri emailidest või IP aadressidest, mis on seotud teadaolevate rämpsposti saatjatega. Ettevõtted ja üksikisikud saavad musta nimekirja kasutada rämpsposti välja filtreerimiseks.
Emaile saadetakse välja kontakti teatud info põhjal. Oma kontakte saab segmenteerida nime, riigi või soo järgi. Sel viisil saab oma kliendid sarnaste huvide ja käitumise põhjal jagada gruppidesse. Samuti on nii kõrgem vastamise protsent ja vähem unsubscribe.
See põhjustab palju unsubscribe ja spämmi kaebusi kontakti nimekirjades, kellele saadetakse lühikese aja jooksul liiga palju pakkumisi või meile.
Interneti teenus, mis tõlgib domeeni nime IP aadressiks. Domeeni nimed koosnevad tähtedest ja internet põhineb IP aadressidel ning DNS teenus peab tõlkima nime IP aadressiks. Näiteks mailbow. net on tõlgitud 198.105.232.4.
Ühe uue kontakti/kliendi kampaaniasse lisamise kulu. Uute kontaktide arv jagatud kampaania kogu kuluga.
Vastupidine opt- inile. Kontakti soov teatud ettevõtte saadetud kirjade nimekirjast enda eemaldamiseks. Lugupeetud ettevõtted annavad selle võimaluse igas saadetud kirjas (unsubscribe, eemalda nimekirjast link)
Kliendi nõusolek, et ta soovib saada antud ettevõtte kirju. Opt-in turundus tähendab kirjade saatmist ainult nendele inimestele, kes seda soovivad, näiteks lisades ennast saajate nimekirja.
Turundustegevus, kus partnerettevõtet premeeritakse selle eest, et ta on toonud oma turundustegevuse kaudu külastusi ja kliente oma partnerile.
Kirjale lisatakse saaja kohta teada olevaid elemente, mis teevad selle personaalseks. Näiteks nimi, asukoht, viide varasematele ostudele jne.
Ebaseaduslik tegevus, mille käigus saadetakse emaile mõne teise ettevõtte nime alt, eesmärgiga saada inimestelt isiklikku informatsiooni (krediitkaardi number, isikukood jne)
Dokument, mis määrab kindlaks, kuidas veebileht kogub, kasutab või haldab klientide kohta teada olevat infot.
Tasuta teise veebilehe omanikuga kuulutuse/reklaami/bänneri vahetus uudiskirja või veebilehe kaudu. Väärtus määratakse kontaktide nimekirja suuruse ja kvaliteedi järgi.
See määratakse erinevate näitajate järgi: kaebuste arv, teadmata kasutajate arv. Lõppsaatja maine koosneb domeeni ja IP mainest. Maine järgi otsustab ISP, kas email peaks minema postkasti või Junki.
Tarkavara filtrid analüüsivad kirja sisus olevaid sõnu, fraase ja päise infot, et identifitseerida rämpsposti.
Ei lase spämmeritel ,,kellelt´´ reale lisada vale aadressi. Määrab kindlaks, milliste arvutite kaudu võib kindla domeeni kirju saata.
Kampaania, mille eesmärk on taas aktiveerida mitteaktiivseid kirja saajaid, et suurendada nende kirjade avamist, klikke ja conversionit. See kampaania on suuantud ainult mitte aktiivsetele kontaktidele.
Email, mis saadetakse ilma HTMLita. Saates piltidega HTML kirja tuleks alati anda oma klientidele võimalus lugeda kirja ka ilma piltideta, sest enamik emaili kliente ei näita vaikimisi pilte.
See meetod on soovitatav kontaktide nimekirja moodustamisel. See nõuab uudiskirjaga liitunutel kinnitada oma opt-in, klikkides kinnituskirjas olevale lingile või vastates muul moel kinnituskirjale.
Uudiskirja ülemine osa, enne sisuteksti. On näha enne lehe allapoole kerimist. Suurus oleneb monitori suurusest, resolutsioonist ja maili programmist (gmailis ja hotmailis erinev).
|
OSCAR-2019
|
||
Koera kohta võib öelda seenior tema keskmise eluea viimases neljandikus, tavaliselt siis, kui ta on üle 7 aasta vana. Tõuti on see siiski mõnevõrra erinev. Näiteks dogi, iiri hundikoera ja inglise buldogi võib seenioriks lugeda juba alates 5-ndast eluaastast, kuid väikest kasvu koeri nagu näiteks Jack Russelli terjerit alles peale 7-ndat eluaastat.
Kasside eluiga võib olla pikk, nad võivad elada kahekümne aastaseks või ka üle selle. Seeniorkassist e. eakast kassist hakkame rääkima siis, kui kass on üle kümne aasta vana.
Eakatel kassidel ja koertel esineb sarnaseid tervisehäireid nagu näiteks liigesehaigused, kasvajad, südamehaigused ja oluliste elundite talitlushäired nagu neeru- ja maksa puudulikkus. Eaka looma enestunnet halvendavad hooldamata hambad ja liigne kehakaal.
Me kõik vananeme, ka meie lemmikloomad vananevad. Haiguste hiilivaid esmaseid tunnuseid on kodus raske märgata, sest me kohaneme lemmiklooma muutunud käitumisega. Kui omanik märkab, et loom on haige, siis on haigus juba tõenäoliselt arenenud kaugele.
Aasta jooksul vananeb koer umbes samavõrra kui inimene 7 aasta jooksul. Selle aja jooksul nii mõnigi haigus võib areneda väga kaugele, sellepärast on soovitatav kontrollida vanema lemmiklooma tervist kord aastas.
Kui leidub midagi, mis võib osutuda probleemiks tervisega, siis saab arutada edasistest uuringutest ja tegevustest. Tervisekontrollis on piisavalt aega kuulata ära teie kaebused. Ja vastata küsimustele.
• Võta puhas, nõudepesuvahendiga pestud kaanega klaas- või plastiknõu. Väikestel ja madalajalgsete koerte puhul on hea kasutada laia ja madalat nõud, mis mahub paremini koera alla kui ta pissib. Kasutada võib ka pika varrega leili kulpi, kuid ka see peab olema pestud ja väga puhas.
• Kõige õigema proovi saame hommikusest uriinist, sest siis on uriin sesinud põies piisava aja. Aseta nõu koera alla, kui ta pissib, kuid niimoodi, et prahti ei satu uriini sisse.
• Proov peab jõudma kliinikusse uurimiseks vähemalt kahe tunni jooksul. Senini säilita proovi külmikus.
Sama visiidi käigus saab vajadusel teha vereproovid, vaktsineerimised või muud toimingud, mis osutuvad vajalikuks, kuid nende eest tuleb tasuda eraldi. Kui vana lemmiklooma tervis vajab uusi uuringuid, siis tuleb selleks panna eraldi uus aeg.
• Liigeselõikused: ristatisideme lõikus, patella luksatsiooni lõikus, puusaliigese luksatsiooni lõikus jne.
• Pea piirkonna kirurgia: kuulmekäigu avamine, kuulmekäigu eemaldamine koos lateraalse bulla osteotoomiaga, laugude korrigeerimine, pehme suulae lühendamine, ninasõõrmete korrigeerimine, süljenäärmete eemaldamine, kurgumandlite eemaldamine, kasvajate eemaldamine.
• Rinnaõõnekirurgia: diafragma songa korrigeerimine, kopsukasvajate lõikused, kopsusagara eemaldamine, võõrkeha eemaldamine söögitoru rinnaosast, veresoonte anomaaliate korrigeerimised (PDA, PRAA).
• Kõhuõõnekirurgia: Krüptorhiidi lõikus (üks või mõlemad munandid on kõhuõõnes), keisrilõikus, püometra lõikus (mädane emakapõletik), kasvajate lõikused erinevatest kõhuõõne organitest, võõrkeha eemaldamine soolestikust, maokeeru korrigeerimine, põrna eemaldamine, neeru eemaldamine, põiekivide eemaldamine, muud põielõikused, ektoopilise ureeteri korrigeerimislõikus jne.
• Anaalpiirkonna kirurgia: anaalnäärmete (pärakupaunade) eemaldamine, anaalpiikonna kasvajate lõikused, perineaalsonga lõikus.
• Diagnostilised operatsioonid: diagnostiline laparatoomia (kõhuõõne avamine diagnostilisel eesmärgil), koeproovide võtmine erinevatest kõhuõõne organitest, rinnaõõne diagnostiline avamine.
Meie kliinikus on spetsiaalne loomade kirurgilisteks protseduurideks ettevalmistamise ruum, kaks operatsiooniruumi ning puurid turvaliseks ärkamiseks.
Lõikused sooritame võimalusel hommikupoolikul, et patsientidel oleks aega toibuda ja kojusõit laabuks turvaliselt.
Omanikul pole võimalik viibida looma juures lõikuseks ettevalmistamise ajal, lõikuse ajal ega ka lõikusjärgsel ärkamise ajal.
Lemmikloomadel esinevad luu- ja liigesehaigused vajavad üldreeglina kirurgilist sekkumist. Loomade luumurdude puhul on oluline kiire paranemine ning taotluseks on saada murrukoht nii tugevaks, et see peaks vastu looma kaalule ja võimaldaks vähest liikumist. Loomi ei saa sundida voodisse ega karkudega kõndima, nad tahavad liikuda.
Kõige enam esinev ortopeediline vigastus koertel on ristatisideme rebend. Ristatisideme vigastuse ravi sõltub koera kaalust, tõust, vanusest, aktiivsusest ja kasutusotstarbest. Eesmise ristatisideme vigastus vajab peamiselt kirurgilist ravi. Ortopeed otsustab indiviidist lähtudes operatsiooni meetodi.
Kassidel esineb rohkem traumadest põhjustatud ortopeedilisi vigastusi nagu luumurrud ja luksatsioonid. Kirurgilised ravitulemused on head.
Me ei teosta plaanilisi lõikusi eelneva tervisekontrollita. Tervisekontrolli käigus hindab arst looma tervislikku seisundit, vajadusel võtab vereproovid ja/või suunab narkoosiriski olemasolul eriarsti konsultatsioonile. Visiidi käigus selgitame omanikule, mida tema loomaga operatsiooni käigus tehakse ja kuidas ta peab oma looma hooldama lõikuse järgselt.
• Kui looma seisukord võimaldab, siis tuleb temaga enne kliinikusse sisenemist jalutada, et ta tühjendaks põie ja soolestiku.
Kliiniku abiline võtab teie looma kliinikusse vastu, täpsustab vajalikud looma andmed ja kontrollib teie kontaktandmeid. Pärast rahustava süsti tegemist ja looma rahulikuks jäämist viiakse ta operatsiooni ettevalmistusruumi. Teie võite jääda ootama või teile antakse telefoni teel teada, millal on operatsioon läbi ja te võite loomale järele tulla.
Meie kliinikus kasutatakse operatsioonidel inhalatsioonianesteesiat. Anesteesiat jälgib selleks ettevalmistuse saanud abiline.
Patsient saab esmalt rahustava süsti ja valuvaigistid, seejärel asetatakse veenikanüül, mille kaudu saab patsient operatsiooni käigus vedelikke ja vajadusel ravimeid. Patsient hingab hingetorusse asetatud intubatsioonitoru kaudu hapniku ja anesteesia aine segu. Anesteesia sügavust saab niisuguse meetodiga väga täpselt reguleerida.
Enne operatsiooni kinnitatakse patsiendi külge jälgimismonitorid, millega saab jälgida südametegevust, vere hapnikuga rikastatust, süsinikdioksiidi hulka väljahingatavas õhus, hingamissagedust, vererõhku, kehatemperatuuri jne. Abiline ja arst jälgivad elutegevusnäitajaid.
Ärkamine toimub puuris, kus abiline jälgib looma ja hoolitseb selle eest, et patsient saaks vajadusel valuvaigisteid.
Üldreeglina me ei saada koju magavat looma, vaid alles siis, kui ta on täielikult ärganud. Tavaliselt on loom kojusõidukõlbulik 2-5 tundi pärast lõikust. Soovi korral võite esitada küsimusi opereerinud arstile, juhised edaspidiseks jagab arst ise või abiline. Kaasa saate vajadusel kirjalikud juhised, ravimid ja retseptid.
• Kui peres on teisi loomi või lapsi, siis hoolitse selle eest, et loom saaks ärgata rahulikult. Unine või valu käes kannatav lemmikloom võib olla ettearvamatu ka pereliikmete suhtes. Ravimitest segane lemmikloom tavaliselt rahuneb, kui omanik teda silitab ja räägib temaga rahulikul toonil.
• Jälgi lemmiklooma kehatemperatuuri, sest uinutamise järgselt on looma termoregulatsioon häiritud ning tal võib olla kas liiga külm või liiga kuum.
• Jälgi, et loom ei pääseks ennast vigastama. Loom on ravimite tõttu uimane ning võib komistada, alla kukkuda. Jälgi, et loom ei pääse kuskile vahele ronima. Ärkamisjärgne rahutus on tavaliselt tingitud ravimitest, harvem valust.
• Pärast täielikku ärkamist paku loomale kergesti söödavat toitu ja joodavat ettevaatlikult, kui loomaarst pole määranud teisiti. Toiduks sobib RC Recovery, Hills a/d. Algul tuleks anda süüa ja juua vähe korraga ning tihti. Mida kiiremini lemmikloom hakkab sööma, seda kiiremini ta paraneb.
• Loom ei tohi lõikushaava lakkuda ega närida. Lõikushaav peab olema puhas ja kuiv. Jälgi täpselt juhiseid, mida oled saanud kliinikust.
• Kui te jõuate kliinikust koju, siis võimalusel laske loomal teha väljas enda hädad, sest hiljem võib olla raskem teda välja saada. Kui ta ise ei soostu või ei jõua kõndida, siis võib teda toetada rätikuga rinna või kõhu alt. Tõsta kass liivakastile ning kontrolli, et tegi väljaheiteid, urineeris. Lemmikloom ei või olla urineerimata üle 24 tunni.
• Kodus kasutatavatest ravimitest antakse omanikule kirjalikud juhised. Kui näiteks valuvaigistid ei ole teie meelest piisavad, ravimite andmine ei õnnestu või ravimid põhjustavad loomale halba enesetunnet, tuleks ühendust võtta loomaarstiga.
Märksõnad: Amputatsioonid, amputatsioon, kasvuhäire, valu, küünarliiges, puusaliiges, puusaliigese luksatsioon, luude kasvuhäire, luumurd, murd, murdunud, liigese jäigastamine, liigese lõikused, liigese lõikus, lonkamine, longe, lonkab, patella luksatsioon, põlve ristatisideme lõikus, reieluu, ristiside, ristisideme vigastus, OCD, varvas, varbad.
Sterilisatsioon, kastratsioon, pea piirkonna kirurgia, perineaalsong, kubemesong, nabasong, anaalnäärmete eemaldamine, pärakunäärmete eemaldamine, kasvajate eemaldamine, kõrvakanali eemaldamine, maokeeru korrigeerimine, soolelõikused, võõrkeha soolestikus, plastiline kirurgia, põrna eemaldamine, neeru eemaldamine, haavade ravi, laugude lõikused, pehme suulae lühendamine, PDA, keisrilõikus.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui soovite külastada Snowdon Wales sel suvel, Siin on mõned huvitavat teavet võite meeldib tea mägi. Snowdon, Kõmri keeles, a. Wyddfa on, milliseid vahendeid haud või monument. Legend on see, et see on Rhita Gawr haud, ogre, kes oleks tappa kuningad ning teha joped välja oma habe. Ta kohtus väidetavalt tema lõpuks, kui kuningas Arthur Mount Snowdon tippu ronis ja tappis ta. Keegi ei tea, kes esmakordselt vallutasid Snowdon, kuid selle moun ascents....
Hotellis on Maroko fantastiline muutus maastik ja taimestik, koos viljakas plains Atlantic coast, palju dramaatilisi mäed ja Sahara kõrb.
Blackpool on üks Briti populaarsemaid sihtkohtadesse. See on linn täis Ameerika mäed, klubid, ja isegi suurim mirror ball maailmas. Lisa see maailmatasemel näitab, kosmopoliitne restoranid, vilgas ööelu, aktiivse Sport stseen ja hingematvalt kaunis looduses Blackpool's peaksid sa hakkad mõistma, miks on nii populaarne Blackpool. Kui tunned, et sa tõesti vaja saada eemale seda kõike, on jalutuskäigu kaugusel kaudu ning ...
Bahia riigi pealinn, Salvador, on elus Aafrika mõju, mida võib näha kohapeal valmistatud toite, iidse tseremooniad ja rituaalid, mis on veel läbi, ja kirikute ja koolide ala. Salvador on ligikaudu 2,250,000 elanikud, ja on laialt tuntud "Linna rõõmu." Salvador ajalugu saab taandada 1549, Kuna linna asutas Portugali asunike rühma. Selle aja jooksul, Salvador oli B...
Table Mountain on ilmselt suurimaks turismimagnetiks linnas Lääne-Kapimaa provintsis. Siis, kui keegi satub, esimene sadam on kahtlemata selles suurepärane mägi selle tabeli ülemises.
Flashbooking on saamas tunnustatud teabeallikana ja kes armastab luua reisi ennast ja broneerida voodi ööd turvaliselt Internetis, seda küsimust: Tasuta reisijuhi Cagliari linn Itaalias
Kui sa lähed puhkusele North Wales, võite ka soovivad tõusma, et tippkohtumisel Snowdon, kas jalgsi või Snowdon Mountain Railway. See artikkel annab teile huvitavat teavet mägi, raudtee ja hoonete tippkohtumine.
Te kuulete umbes Kruger National Park, kogu maailma ja sa ei saa aidata ei tea, mida sa oled kaotanud. Nüüd on teie võimalus kogeda kõik. Valides visiit Lõuna-Aafrika, Mpumalanga provintsi, mis tähendab 'Koht, kust päike tõuseb' ja kodu Kruger National Park, on suurepärane valik unustamatu kogemus. Selles provintsis on nii palju pakkuda ja mitmeid eri Viideteta artiklid, Samuti huvitavad linnad ja mitmeid erasektori game lodges-ja majutuskohad. Selles provintsis, mis on väärt külastamist ja uuesti kõige põnev atraktsioon on Kruger National Park
Walesi pealinnas, Cardiff, on tõesti linn liikuvus. Koduks üle 350, 000 inimesed, selles linnas läbis tohutu ja järkjärguline arendamine üle aja. See on koduks impeeriumi muljetavaldav söe ja on kujunenud üks Euroopa ilusamaid Veeteede linnad, omaks ilusas maapiirkonnas. Kogu linn on näinud suurt rekonstrueerimise, silmapaistev mainida tuleks pöörata Millennium Stadium muljetavaldav välimus....
Jet Aviation on teatanud, et nad on müüdud, ootelolevat monopolivastaste kliirens, Rahastab ka Permira et juhtiv rahvusvaheline erakapitali spetsialist. Mitu aastat spekulatsioone, Zürichi põhinev operaator ärilennuki teenuste on lõpuks saavutanud, mida olin kaua oodanud: Hirschmann perefirma autsaiderid müügist.
Käesolev artikkel vaatleb kinnituspunktid, sadamad ja marinas madrus kohanud kui purjetamine maha Costa del Sol, venitada Doñanani rannikust algab theUnited Suurbritannia koloonia Gibraltari ja kulgeb niipalju kui Cabo de Gata. Siia kuulub ka üldist teavet linna: Bürokraatia, paadi ja meeskonnaga, hoovused, loodete ja ilm.
Passaic County, New Jersey on koduks arv linnades, mis osutavad oma tööstusliku varem, sealhulgas Haledon, sõmer linnaosa, mis leiab ise kriitilised ristmikud märkimata urban lehemädanik ja lootustandev renessanss.
Euroopa siduv reisijad, kes tahavad saada kõige rohkem väärtust oma raha peaks tõsiselt kaaluma Euroopa Kruiisid. Ja Euroopa Kruiisid eeldatava nõudluse rahuldamiseks, Cruise lines pakuvad põnev ja mitmekesine Euroopa cruise marsruudid. Vastavalt hiljutises artiklis, a 10 päev Euroopa maa ekskursiooni neljaliikmelisele perele võiks maksma 45% rohkem kui Euroopa cruise sama. Lisa vahetuskursi, et, ja see peaks olema selge, et kiirusehoidja lihtsalt teeb rohkem senti....
Kui otsite tööd lennunduse lennu koordinaator, võimalusi võib leida loetletud Vali töökohtade sites. Kuus on käesolevas dokumendis esile.
Breckenridge, CO pakub maailmatasemel Suusatamine & Lumelauasõit, Samuti luksuslik majutus ja põnev vaatamisväärsused. Lugege ajalugu Breckenridge ja kuidas see väike mägi linn on saanud üks kuulsamaid ski sihtkohti maailmas. Breckenridge, CO on mägi maastik, inimesed kõigi oskuste taset. Külasta YourSkiVacation.com rohkem teada Breckenridge.
Alates septembri keskpaigast oktoobri lõpuni-, langevad lehed Colorado maalib Rocky Mountain horisontaalselt koos hiilgav kuldsed toonid. Alates mägedes vaatamise ning elavat biking jäävad värvid kuumaõhupalliga, Colorado pakub palju võimalusi teie ja teie pere võtta scenery.
|
OSCAR-2019
|
||
Möödunud laupäeval oli Lihula linnusemägi laulupeoliste päralt. Läänemaa laulupidu, mis sel korral kandis nime ”Õhtu ilu”, tõi lavale 39 koori 700 lauljaga. Ühtlasi tähistatati seekordse peoga 120 aasta möödumist Läänemaa esimesest laulupäevast. Varahommikul proovidega alanud laulupäev jätkus pärastlõunase rongkäiguga, kust ei puudunud lauljad, koorijuhid ega ka Hanila laulu- ja mänguseltsi kapell. Lisaks teistele oli pealtvaatajaid tervitamas ka noorterühm Läki Tantsule rahvatantsijad, Lihula […]
Risto Känd Politseikadett Aina rohkem inimesi on hakanud teadvustama turvavöö kinnitamise vajalikkust bussis. Pea kõik kaasaegsemad bussid on varustatud turvavöödega, mille kasutamist sätestab ka liiklusseadus. Ennekõike on turvavöö kasutamine inimeste elu ja tervise huvides. Selle aasta veebruaris juhtus Halinga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel õnnelik liiklusõnnetus. Bussijuhil õnnestus kokkupõrget veoautoga vältida, kuid selleks sõitis ta bussiga teelt […]
Huvirong Peetrike alustab sel nädalal sõitmist juba reedel. REEDE 3. juuni Kell 12, 13, 14, 15, 16 LAUPÄEV, 4. juuni kell 11, 12, 13, 15, 16, 17 PÜHAPÄEV, 5. juuni kell 11, 12, 13, 14, 15, 16 Väljumine/saabumine: Haapsalu raudteejaam. Vihma tõttu võib tulla sõidugraafikus muudatusi. Info: Tel 473 4574, www.salm.ee/Peetrike. Reis toimub kui on vähemalt 10 reisijat! Pilet […]
Alates 6. juunist juhib Päästeameti Lääne päästekeskuse Läänemaa päästepiirkonda Kätlin Poopuu. Kätlin on töötanud Päästeametis alates 2008. aastat. Tänaseni on tema tööks olnud ohutuse “pisiku“ süstimine Saare- ja ka Läänemaa elanikesse. Läänemaa ei ole Kätlinile võõras paik. Ta on seal töötanud juba kaks aastat, seni ennetajana. Selle üsna lühikese aja jooksul on ta oma soosingu leidnud […]
Alates eelmisest nädalast on Horvaatias, Zagrebi kaasaegse kunsti muuseumi MSU seinasuurustel aknapindadel kuvatud tunnustatud animakunstnike seas ka Terje Henki animatsioon “Siit sinna” (“From Here to There”). “Tegemist on spetsiaalselt Zagrebi kunstimuuseumile loodud animatsiooniga, kus kasutasin mitmeid varem valminud animeeritud elemente,” rääkis Terje Henk. “Näiteks ilmub sinna Meisterjaani nägu, mille olin rotoskoopinud tema muusikavideole Bambusest Laev ja kus […]
Iga uudis, kui meie väikese maakonna sportlane on jõudnud pallimängu alal Eesti koondisse, peaks meis tekitama uhkustunde. Eesti tütarlaste U15 jalgpallikoondisesse on jõudnud Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi noorsportlane Marjana Kuldsaar. U15 noortekoondis moodustati nelja 2016. aastal peetud laagri põhjal, kus osales ligi 100 noort jalgpallurit 30 Eesti jalgpalliklubist. Lõplikusse valikusse mahtus 25 tüdrukut, kes hakkavad treenima eesmärgiga tulemuslikult esineda […]
Virumaa rahvatantsijate taiplikkuse ja Eesti remondilukseppade kolmeaastase töö tulemusena valmis Rootsi autotootja Scania 125. sünnipäevaks ligi poole sajandi vanune ja algsel kujul taastatud Scania Vabis Repstad retrobuss. Scania Eesti tegevjuhi Janno Karu sõnul sattus 1969. aastal valminud buss tagasi ettevõtte kätte õnneliku juhuse läbi. “Niivõrd vana bussi puhul on haruldane, et aastate jooksul ei ole […]
Haapsalus Karja tänaval asuv restoran PaGood käis toitlustamas Haapsalu hoolekandekeskuse elanikke. Aasia toitu pakkuva PaGoodi toit peaks muutuma veelgi autentsemaks, sest restoranil on nüüd Indiast pärit kokk. Fotod: Silver Raidla
TV 10 olümpiastardi 4. etapp peeti Tartus. Kuni 12-aastaste tüdrukute palliviskes pääses Maily Märss finaali, visates palli 42.33. Finaalis viis ta oma isikliku rekordi uuele tasemele ja võitis 46.02-ga 3. koha 54 võistleja seas. 600 m jooksus oli Maily samuti tugevamas jooksus ja sai ajaga 1.59,24 13. koha. Aasta noorem Emma Katharina Hein sai 21. koha […]
Eile kell 10.01 oli liiklusõnnetus Pärnumaal Papsaare külas Lõvi tee 11 juures, kus 28-aastane naine tagurdas sõiduautoga Peugeot Partner hoovist väljasõidul otsa 1-aastasele tüdrukule. Laps toimetati Pärnu haiglasse. Eile kell 05.55 oli liiklusõnnetus Viljandis C.R. Jakobsoni ja Leola tänavate ristmikul, kus 53-aastane mees sõitis sõiduautoga Mazda MPV liiklusmärgi Stopp nõudeid eirates ette peateel liikunud ja vasakpööret sooritanud reisijateta […]
Sofacy nime kandev küberluure grupeering ründas Soome suurimat meediagruppi Sanoma, teatas Yle oma allikatele tuginedes. Lisaks ründas sama grupeering, millel on väidetavalt seosed Venemaa valitsusega, soomlasest Bellingcati liiget, vahendas Geenius. Bellingcat on rahvusvaheline ajakirjanike grupp, mis uurib muuhulgas Ukraina konflikti sündmusi. Infoturbe ettevõtte Trend Micro uurija Feike Hacquebord selgitas Ylele, et Sofacy grupp seadis ilmselt eelmise aasta augustis üles võltsserveri, mis […]
Kirjanik ja tõlkija Ellen Niit, kes oleks tänavu 13. juulil tähistanud oma 88. sünnipäeva, on meie hulgast lahkunud, kinnitas Delfile Eesti Kirjanike Liit. Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross) (13. juuli 1928 – 30. mai 2016) on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit sündis Tallinnas. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, […]
30. – 31. mail kell 18.30 2. juunil kell 19.00 Pilet 4.50 € + prillid 1 € Lewis Carrolli armastatud tegelased jõuavad taas ekraanile hoogsas muinasjutuseikluses “Alice peeglitagusel maal”. Alice (Mia Wasikowska) naaseb Allmaale ning rändab ajas tagasi, et päästa oma sõber Kübarsepp (Johnny Depp). Ülesanne pole sugugi kergete killast, eriti kui vastaseks on Aeg […]
|
OSCAR-2019
|
||
Veebruari alguses avas Nele Tasane oma esimese näituse Pelgulinna Sünnitushaiglas ja see jääb püsinäitusena üles mitmeks aastaks. Pildid valmisid juba mõni aeg tagasi, lihtsalt avamiseni läks aega 🙂 Näitus koosneb 25st fotolõuendist, enamus on 75×50 cm, sekka mõned suuremad 90×60 ja ruudud 70×70 cm. Põhjalikum pildigalerii on nähtav siit Nelladella...
Juba mõnda aega ei ole siia midagi postitanud. Lihtsalt on olnud nii palju tegemist. Detsembri kuuks ootasin loomulikult tellimuste tulva ja püüdsin selleks igas mõttes nii valmis olla kui võimalik: tellisin rohkem trükimaterjale ette, arvestasin vähemate unetundide ja vaba aja täieliku puudumisega. Aga selleks, mis mõned nädalad enne jõule toimus, oli võimatu täiesti valmis olla 🙂 Enne jõule 3 nädala jooksul sai valmis tehtud rohkem pilte, kui tavaliselt 2 kuuga. Aasta lõpus ja jaanuari alguses sai natuke puhatud et nüüd uue hooga teile pilte teha. Panen siis vaatamiseks mõned detsembris/jaanuaris valminud tööd. Fotolõuend 90×60 cm, satiin, 4cm alusraamil. Autor Kylli Sparre Fotolõuend 100×54 cm, satiin. Foto Vambola Kurm. Fotolõuend 100×54 cm, satiin. Foto Imre Aunapuu Fotolõuend 200×70 cm, satiin, 4 cm alusraamil. Foto Jaak Teller. Fotolõuend 120×80 cm, satiin. Foto Karl Ander Adami....
Minu Prindist saab tellida omale jõulukaarte. Need ei ole päris sellised, mida paljudest kohtadest saab tellida. Need kaardid on trükitud õrna tekstuuriga läikivale fine-art paberile. Paber on parasjagu paks, kaaluga 325 g/m2. Värvid on täpsed ja paberi tagumine külg on väga hea kirjutamiseks (paberi tagumine külg on valge, sinna trükkida ei saa, ei ole ka mingeid paberi tootja kirju). Ehk siis, kui soovid korralikku asja ja ei viitsi katsetada eri trükikodasid, siis see on õige koht. Kaardi mõõt on 10×15 cm, trükk ühel pool. Tellida saab 3 kaupa (kujundused võivad olla erinevad). 3 kaarti 3 eurot, 6 kaarti 6 eurot jne. Smartposti/Post24 pakiautomaati saatmine on 3...
Saage tuttavaks, see on Mops. Tema on Lucky Laika vanasõnade sarja uusim liige – Kõht täis, meel hea. Tabav, eks? Selline näeb pilt välja satiin lõuendil. Taustal on näha printerist välja tulemas teised vanasõnade sarja pildid. Kõiki pilte saab Lucky Laika lehelt osta omale ka. Aga tegelikult tahtsin ma näidata, milline töö on sellise pildi valmis joonistamine! Vaata, kuidas Olivia joonistab selle pildi valmis 7 minutiga 🙂...
Väga häid pilte käib minu printerist läbi palju rohkem, kui jõuan teile näidata siin. Täna võtsin kätte ja jäädvustasin taas ühe ilusa fotolõuendi valmimise. Käesoleva foto autor on Silvar Mehik. Materjaliks on satiin lõuendikangas, mis toob erksad värvid eriti hästi esile, valmis pildi mõõduks tuleb 120×40 cm....
Kui suurt faili on vaja ilusa pildi trükkimiseks? Puutun selle küsimusega igapäevaselt kokku. Pean teid kurvastama, et ühest vastust sellele ei ole. Seepärast ei too ma oma kodulehel ka mingeid konkreetseid numbreid faili suuruse osas välja. Õige vastus on, et saada oma fail info@minuprint.com ja ma ütlen kogemusele tuginedes, kui suurelt oleks veel mõistlik seda trükkida. Veel parem, kui faili saates kirjutad juurde, kui suur see ideaalis võiks olla, kuhu see üles läheb, kui kaugelt seda tavaliselt vaadatakse. Kui aga ikkagi juhtub, et fail on üsna pisikene, aga tahaks ikka enam vähem suuruses trükkida siis tasub ikka konsulteerida. On olemas spetsiaalsed programmid pildi suurendamiseks. Mõne pildi puhul toimib see hästi, mõne puhul mitte. Näiteks üks programm on Akvis Magnifier, neil on ka 10 päevane tasuta proovimise võimalus, kui on huvi ise katsetada. Hea nipp väikese faili puhul on pildile lisada pisut “müra”, jällegi osade piltide puhul töötab hästi. Ja viimane nipp – kui pilt on väikese resolutsiooniga, saab sellest lõuendile parema tulemuse, kui fotopaberile/kapale. Palju kordi järgi proovitud ja toimib! Allolev lõuend on 120×60 cm satiin lõuendil, pingutatud 4 cm alusraamile. Pildi algne resolutsioon oli ca 2000×1000 pikselit. Kui nüüd võtta aluseks vahel netis soovitatud minimaalne pikslitihedus 300 pikselit tolli kohta, oleks sellise pildi trüki mõõt 17×8,5 cm. Nii et ei tasu olla numbrites kinni, vaid küsi üle. Jagan lahkelt nõu...
Suur rõõm oli juba teist korda valmistada Mall Värva fotonäitus, aitähh! 9. septembril avati Rakvere Galeriis Mall Värva fotonäitus “Imelised hetked”. Näitusel on suured 90×60 cm fotolõuendid ja väiksemad 60×40 cm...
Uuendasin mõned päevad tagasi hinnakirja . Tavalise mati lõuendi kõrval lisandusid eriti hea hinnaga matt lõuend ja kallim satiin lõuend. Kirjutan siin pisut lahti mis ja miks. Lühike kokkuvõte: Matt lõuend – sama premium klassi matt lõuend, mis siiani. UUS Satiin lõuend – eriti erksa ja vastupidava trükiga õrna läikega lõuend. UUS Soodne matt lõuend – soodsama mati kangaga fotolõuend. Siiani oli hinnakirjas ainult matt lõuend. Kasutan kallima hinnaklassi väga korralikku lõuendit, millel on tootja poolt lubatud pikk tuhmumiskindlus, mati lõuendi kohta väga erksad värvid, hea kontrastne must ja suur värviulatus. Olen proovinud paljusid lõuendikangaid ja see valik ei ole juhuslik ega ka mitte kanga hinnast tulenev. See on lihtsalt parim, mida olen leidnud. Vahel ikka vaatan ringi, mida konkurendid pakuvad. Üks (väike) osa firmasid pakub samamoodi väga kvaliteetset asja, aga oluliselt kallimalt. Samas, saan absoluutselt aru, millest see hind neil tuleb. Näiteks salong kesklinnas on kõike muud, kui odav. Aga seekord ei tahtnud ma sellest rääkida. Aga on ka ports firmasid, mis pakuvad odava(ma)id fotolõuendeid. Seejuures on kasutusel odavam lõuendikangas, odavamad alusraamid ja reklaamtrükiste printer hoopis. Uurisin asja ja leidsin, et kõige kõigemate materjalidega ei ole sellist hinda võimalik teha. Samas suheldes klientidega, ka ise asja üle juureldes ja testtrükke tehes leidsin, et alati ei olegi kõige kallim materjal vajalik. Leidsin korraliku soodsama alternatiivi. Ja see ongi nüüd Soodne matt lõuend uues hinnakirjas! Selle trükkin endiselt oma väga hea Canin IPF 8400 12 värvilise fotoprinteriga, kasutan ikka korralikke liimpuidust alusraame. Ainult lõuendikangas on odavam. Välimuselt praktiliselt vahet ei ole kallimaga. Selle lõuendi puhul ei ole värvid mõnes toonis nii absoluutselt täpsed, kui kallima lõuendi puhul. Lisaks ei ole sellel tootjapoolset lubadust...
Rõõm oli valmistada kolme kuulsa Viljandi päritolu karikaturisti näitus „Mehed, kes naersid. Šarzid ja karikatuurid Valtmani, Reieri ja Arvo loomingus“. Näitus on vormistatud A1 formaadis fotokapadena. Neile piltidele sobis eriti hästi täismatt sile paber. Kokku on pilte 12 tükki. Näitus on avatud 24.09.14-18.10.14 Sakala keskuses. Näitusel eksponeeritud materjal on kogutud Heiki Raudla poolt pikkaegse uurimustöö tulemusel. Näitusel saab hea ülevaate kolme karikaturisti eluloost ja läbilõike loomingust. Näituse koostasid Heiki Raudla, Malle London ja Monika Eensalu-Pihel. Näituse kujundas Kristi...
Valmis Hans Markus Antsoni rändnäitus “Loodusele lähemale”. Näitusel on kolm suurt 90×60 cm fotolõuendit ja 15 väiksemat pilti klaasiga raamis. Alates 27.09.14 on näitus üleval Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses. Seejärelt 20.10.14 liigub see edasi Ülemiste Timberlandi ja seejärel teistesse Tiberlandi poodidesse. Muide, neid samasid pilte saab ka endale osta. Täpsemat infot küsi Hans Markuselt juba ise hmantson@gmail.com. ...
Taas üks tore suur aerofoto sai lõuendile. Tegemist on Kaupo Kalda pildistatud Kakumäe panoraamiga. Pilt on 200×75 cm lõuend 4cm paksusel alusraamil. Võimas. Kõiki Kaupo pilte saab Minu Prindi vahendusel endale ka tellida....
Tänasest on võimalus kõigil osa saada Janek Joab ’i kukkurtihase teemalisest fotonäitusest Sangaste lossis. Näitusega püüan veidigi edasi anda selle Eestis suhteliselt vähe tuntud pesameistri tegemistest. Olete oodatud nautima kaunist lossi ja huvitavat näitust. Näitus koosneb 10 pildist, mis on vormistatud satiin fotolõuenditena mõõdus 75×50...
Tegin mõningad proovitrükid Breathing Color Silverada lõuendikangale. See on pisut tugevama läikega, kui praegu kasutusel olev satiin lõuendikangas. Eriliseks teeb selle lõuendi metalne läige. See muudab näiteks halli värvi hõbedaseks, kollase kuldseks jne. Igatahes on tulemus eriline. Kahjuks printi üles pildistades ei jää metalne effekt eriti näha. Aga siiski mõned pildid testimisest...
Aerofotosid on põnev arvutist vaadata. Näed asju täiest ebahariliku ja uue nurga alt ja eriti mõnda tuttavat kohta võib jääda päris kauaks uurima. Tegelikult on veel parem mõni hea aerofoto seinale panna. Siin ongi üks Kaupo Kalda aerofoto lõuendile trükitud 100×50 cm mõõdus. Foto originaal on siin. Võib juhtuda, et leiad ka enda kodukoha aeropildi tema kodulehelt. Ja kui veel ei leia siis vaata varsti uuesti, ta lisab neid usinalt. Kõiki Kaupo aerofotosid vaata siit. Ja nii näeb pilt välja teiselt poolt. Riputustrossiga on mugav pilti riputada. Loomulikult on soovi korral saadaval muud...
Meeli Laidvee näitusmüük HINGEST. Näitus koosneb 32 pildist, mis on vormistatud raamitud fotokapadena. Enamus pilte on 60×40 cm mõõdus, aga osad on ka erimõõdulised. Näitus on üleval Veinisõbras, Kalasadama 2, 12. septembrist kuni 13. detsembrini. Meeli teiste töödega saab tutvuda siin Näitusel üleval olevaid pilte koos luulega saab sirvida ka Ja muidugi Meeli Facebooki...
Vaido Otsari fotonäitus „Pika valge pilve maal“, mis tutvustab erinevaid vaateid Uus-Meremaast. Uus-Meremaa maoorikeelne nimetus on Aotearoa – pika valge pilve maa. Vaido Otsari fotonäitus annab edasi erinevaid vaateid Uus-Meremaast – kõige kaugemast maismaast, kuhu Eestist on võimalik välja jõuda. Näituse fotod on tehtud 2012. aasta jaanuaris. Vaido Otsar on Võrumaal sündinud ja siin elav ning töötav harrastusfotograaf, keda köidavad peamiselt loodusvaated. Tema fotod on jõudnud ka Loodusfoto Aastaraamatusse ning pälvinud tunnustust mitmetelt teisteltki fotokonkurssidelt. Igapäevaselt saab Vaido piltidel silma peal hoida tema fotoblogis aadressil...
Aime Hanseni näitus MAAGILISED PEEGLID. Teostus: valge raamiga fotokapad. See on kirjaniku ja luuletaja Aime Hanseni esimene näitus Eestis. Piltide autor arvab et need on välja kasvanud visuaalsest kirjutamismaneerist. Samuti on teda on mõjutanud Idamaade traditsiooniline kunst, näiteks budistlikud mandalad, Feng Shui ja lihtsad looduse vormid. Väljaspool Eestit on Aime näitusi üles pannud ka enne: viis korda Londonis ja ükskord Uus-Meremaal. Ka kujundas ta ise „Eestlasena Londonis“ raamatu kaane ning avaldas Uus-Meremaa reisiraamatus suure valiku fotosid....
|
OSCAR-2019
|
||
Kellest me pärineme ? Miks on meil selline perenimi ? Need küsimused ajendasid mind uurima oma sugupuud. Isalt kuuldud legend nime päritolu kohta oli selline, et nimede paneku ajal olevat esiisa olnud sillavaht või sillaga seotud. Kui ilmus Aadu Musta poolt koostatud andmebaas Eesti perekonnanimede panekust, siis selles andmebaasis puudub algnimi Sildnik. Ehk meie algupärane nimi pidi olema teine. Ja nii see ongi, algupärane nimi, mis anti meie ühisele esiisa(de)le, oli SILNIK. Miks ma nii arvan? Minu isa liin (Karl-August-Jüri-Andres) on pärit Avinurme vallast, Torma kihelkonnast. Esiisa Andrese sünniaeg on samas ajas nimede panekuga Liivimaa kubermangus (1823-1824.a.). Kuna nimede panek tuleneski pärisorjuse kaotamisest ja liikumisvabaduse andmisest, võib arvata, et meie esiisad said nime Avinurme vallas, s.t. et pole sinna saabunud peale nimede panekut mujalt.
Niisiis, Aadu Musta andmebaas annab ainult Avinurme valla kohta Sildnik'uga sarnase nime – SILNIK, ehk ilma „d“ täheta. ( Loendusraamatutes esineb ka vorme Sillnick; Silnick ) Mitte kusagil mujal Eestimaal pole pandud Sildnik'uga nii sarnast nime. Vaata siit. On alust arvata, et „d“ täht ilmus hiljem, keeleuuenduste mõjul.1850. Aasta hingeloendis on nimeks SILLNIK.
Kuna nimi anti ainult ühes vallas, on tänase päeva seisuga Sildnik'u nime kandjaid suhteliselt vähe, isikuregistri andmetel üle saja, täna vast ca 120. Seega on meie sugupuu koostamine võrreldes mitmes vallas antud ja levinud nimega sugupuudest palju lihtsam. Laialt levinud nime kandvad ei pruugigi olla veresugulased, kuna XIX ja XX sajandi rändamised on pildi segi löönud. Sildnik'e puhul on veresuguluse tõenäosus väga suur.
Koostasin siis oma isa liini pidi sugupuu, mis ulatub aastani ca 1825. Esiisade ja nende naiste nimed on teada, aga täpsed sünniaastad ja nende teised lapsed ja muu on minule hetkel teadmata. On ka väljarännanuid, Ameerika genealoogilistes andmebaasides on näiteks Robert Sildnik, sünd.1.09.1909, surnud 9.10.1993 New Jersey's, abikaasa Alonie L. Sildnik. Austraalias, Sidney elab Jaak Sildnik, Korp! Vironia liige. Tuntumaid on vast Tartu Ülikoolis töötanud August Sildnik. Okupatsiooni ajal on ka represseerituid , mõlemal pool rinnet sõdinuid ja langenuid.
Osaliselt on ka nime muudetud . Andmed on pärit avalikest allikatest ja inimeste mälestustest. Loodan et nime ja sünnikuupäeva avaldamine nendel lehekülgedel kedagi ei puuduta.
Suvi on reisimiste aeg. Sattusin ka meie esivanemate maale, Lohusuu ja Avinurmesse. Külastasin Ilse Sildnik-Lepp'a (minu vanaisa venna tütar), kellelt sain palju teavet sajandivahetusel elanud/sündinute kohta. 8.augustil on Ilsel 85.a. juubel-Palju õnne! Nüüd on ka tabel palju suurem.
Selgelt joonistub välja seitse haru, kolm nendest on seotud kuni meie vaarisani ANDRES'ni sünd.1828.a. paiku, naine MIILI.
Olles kohtunud mõne keskealise generatsiooni inimesega, on tehtud ettepanek korralda meie sugupuu kokkutulek järgmine suvi.
Nendelt saadud andmetega hakkab sugupuu kokku saama. XVIII saj. kohta tuleb aga tellida uurimus Tartus asuvalt firmalt, kes mõõduka tasu eest uurib ja esitab meie esivanemate kohta info. Heal juhul juba alates 1700 aastatest.
Õnnelikult on säilinud ühe meie sugupuu liikme kodus August Sildniku ( vaata August Sildnik) poolt 1938. aastal kopeeritud andmed Avinurme vallas aastatel 1782,1795,1811,1816,1834,1837 ja 1850 toimunud hingeloenduste kohta. Need loendused toimusid Liivi ja Eesti kubermangudes seoses Venemaaga liitmisele peale Põhjasõda aastal 1710. Sisse olid need viidud varemalt Venemaal ja tänu loenduste raamatutele on võimalik küllaltki täpselt taastada peresidemed. Ilmselgelt huvitus August samuti oma päritolust ja arhiividokumentidest koopiate tegemine on olnud tänuväärne ettevõtmine meie jaoks.
Väheke uurimist ja jõudsin Sil(d)nik sugupuuga aastasse 1739. Siis sündis Carl'i poeg Tomas, kelle järeltulijad on Sildnikud.
Tema pojapoeg Jürri s.1792, kellel oli neli poega (Maert, Jaan, Andres, Michel ja tütar Ann) on praeguste Sildnik'ute sugupuu suur hargnemiskoht.
Aeg läheb kiiresti. Viimasest korrast on andmeid vähem korrastatud, aga aeg-ajalt tuleb kummalisi teid pidi lisa meie esivanemate kohta. Näiteks saatis inimene mulle foto, kus oli kujutatud mees, laps ja naisterahvas surnuaias ristide juures. Kuna ristidel oli Sildnik nimi, siis saime üpris täpselt määrata, kes pildil. Mees pildil oli kuulus Tartu fotograaf Jakob Sildnik oma ca 4-5a. tütrega oma abikaasa Juulie haual. Juulie suri 1913 aastal, sügisel, tütar sündis mais. Pilt on siis aastast 1917-1918, kui arvata tüdruku vanust.
Kes tegi pildi ? Arvatavasti ei olnud kaamera taga inimest, vaid fotograaf pani aegvõtte, läks ise pildile ja sellisena on ta jõudnud meieni.
Tütre nimi oli Hilda, s.13.mail 1913.a. Hilisem nimi Nõmberg, elusaatus viis Austraaliasse. Surmaaeg paraku teadmata, aga pole välistatud et 93 aastane Hilda elab veel. Paraku lõppes tema isa, Jakobi, elu traagiliselt. 1973 aastal arvasid kurikaelad, et Jakobil, kes oli sellajal kuulus imeravitseja, on kodus palju raha, ja ta tapeti. Jakob oli siis 90 aastane.
Üleskutse, kui leiate vanu fotosid, millel on kujutatud surnuaeda jms. kust võis saada sünni-surmadaatumeid, andke teada. Olen pildistanud ka ise Lohusuu surnuaias kõik veel loetavad ristid-kivid, millel oli Sildnik nimi.
Sugupuu.pdf täiendatud , tänud Toomasele, kelle juured ka Avinurme kandist ja uurib Gras/Krass sugupuud.
Väike segadus on hetkel sugupuu peas, kas Anno ja Karel isa Toomas (1740-1810) oli Tooma Toomas , või teistel andmetele Carl'i Toomas.
|
OSCAR-2019
|
||
Kahekorruseline ja väljaehitatud ärklikorrusega krohvitud kivihoone, mis jätkab saksa heimatstiili eeskujude järgimist eesti arhitektuuris. Hoonet katab kõrge punaste S-kividega kelpkatus.Fassaad on rahulik ja hästi proportsioneeritud. Ülemise korruse aknad on väiksemad ja akendevahelise müüritise pinda katab diagonaalmuster, alumisi suuremaid aknaid ühendab metallvõre.
Hoone on sümmeetrilise fassaadiga, mis on Kuusiku töödele iseloomulik, eriti kui oli vaja rõhutada esinduslikku funktsiooni. Sümmeetriataotlusest tingituna on alumise korruse kaarjas aken vormistatud analoogselt uksega ja raamitud samuti kui uks, tumeda portaaliga.
Algselt olid all pangaruumid, ülakorrusel juhataja korter. Sõjajärgsetel aastatel on ka II korrus ametiruumideks ehitatud.
Käesolewal sügisel algas Abja-Paluoja alewikus Tallinna Krediit Panga kohaliku osakonna jaoks moodsa pangamaja ehitus. Hoone ehitatakse telliskiwist ja wiiakse katuse alla paari kuu pärast. Kuna ühes keldri- ja mansardkorraga saab uus pangamaja 4-kordne, siis on ta alewikus kõige kõrgemaks ehituseks.
Postiwalitsus on leppinud kokku Krediitpanga Abja osakonna maja omandamiseks riigile, kuhu tahetakse paigutada Abja postkontor ja Mõisaküla rahukohtu jaoskond. Omal ajal on Abja-Paluoja Krediitpanga maja läinud maksma 50.000 kr. Majas asus panga Abja osakond, mis lõpetab tegewuse arwates 15. weebruarist, liitudes Krediitpanga Wiljandi osakonnaga. Maja eest on postiwalitsus nõus maksma 35.000 krooni.
Põhja pank on oma Abja osakonna jaoks Abja alewis Warkali pärijate suure telliskiwi maja omandanud ja kawatseb seda pangale wastatvalt ümber ehitada. Kogu alumine kord jääb panga operatsiooniruumideks, kuna teisele korrale osakonna juhataja korter ehitatakse. Operatsiooni ruumide juure ehitatakse ka teraskammer.
Krediit Panga Abja osakond on aastate jooksul suuremaks rahaasutuseks Eesti lõuna poolsemas osas kaswanud. Kuna senised üüriruumid suurenenud tegewusele ei wastanud, asus pank möödunud aasta sügisel oma pangamaja ehitamisele Abja-Paluojal. Pühapäewal. 8. skp., õnnistati uus hoone rohkearwulise külalispere osawõttel. Õnnistamist toimetasid kohalikud waimulikud härrad Dehn ja Allik. Aktusel, uue pangamaja operatsioonisaalis, tõi terwitusi peapangalt Tallinnast kohale sõitnud Krediit Panga dir. E. Aule, oma kõnes andes kujuka pildi Krediit Panga kui ka Abja osakonna jõudsast arenemisest.
Aktusele järgnes sõbralik kooswiibimine tuletõrje seltsi saalis, kus oma paremat pakkus kohalik meestekoor ja orkester.
Uus maja on ehitatud arkitekt E. Kuusiku kawandi järele hra Perkmani poolt. Maja alumisel korral asub operatsioonisaal ja kõrwalised tööruumid, kuna maja teisel korral on aset leidnud osakonna juhataja hra Aawiku elukorter.
Esimesed majad püstitati Tõrvas praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875-1892.
2.juulil 1926 kinnitati Vabariigi Valitsuse otsusega, elanikkonna nõudmisel ja soovil, Tõrva alev linnaks.
Tõrva esimene maja oli kõrtsihoone Pärnu-Tartu ja Viljandi-Valga maantee ristumiskohal. Selle Patküla mõisale kuulunud ehitise kohta on teateid alates 1834. aastast. Algselt oli kõrts ehitatud puidust. Peale 1834. aasta põlengut hoone hävis ning asemele ehitati juba uus maakivist kõrtsihoone. Kõrtsikambrid asunud maja keskel, Valga-poolses otsas oli suur ruum hobuste tarvis. 19. sajandi viimasel veerandil oli kõrtsipidajaks hobupostijaama ülem ja Riiska talu omanik Hugo Wecram. Sajandi lõpus müüs ta kõrtsi läti ärimees Zakritsale. Pärast Teist maailmasõda olid kunagise kõrtsihoones aastaid einelaud ja tarbijate kooperatiivi kauplused. Aastatel 1998-2000 hoone renoveeriti. Nüüd peetakse kõrtsihoonet Tõrva linna sümboliks ja ilusaimaks ehitiseks.
1871. aastal alustas kohalik mõisnik von Stryk kruntide müümisega – esimesed elumajad püstitati aastatel 1875-1892
2. juulil 1926 andis Eesti Vabariigi valitsus Tõrvale linna õigused – linna nimedeks pakuti ka Tökatialev ja Pigilinn
Algselt oli kõrts puitmaja, kuid pärast 1890. aastal toimunud põlengut ehitati see ümber maakivihooneks. Nüüdseks on Tõrva kõrtsihoone renoveeritud ja seda peetakse üheks Tõrva linna sümboliks.
1871. aastal hakkas Helme ja Patküla mõisa omanik Alexander Oskar von Stryk, kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875–1892.
Asula kasv toimus paralleelselt talumajanduse kasvuga. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uus maakeskus sai Helme taluperemeeste jaoks paigaks, kust nad said endale sulaseid ja karjaseid palgata ning kus regulaarselt peeti laatasid. 1890–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja 1750 elanikuga.
1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille hooned kujunesid ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati Helme Laenu-Hoiu Ühisus, mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati Helme-Tõrva Haridusselts, mis sai Helme Laulu ja Mängu Seltsilt koguka raamatukogu – 454 raamatut 517 rubla väärtuses. Helme-Tõrva Hariduse Seltsi esimeheks ja raamatute hooldajaks valiti Helme Kihelkonnakooli juhataja August Krimm ja kirjutajaks õpetaja Jaak Parik. Tõrva raamatukogu avati 20. detsembril, 1909.
20.sajandi algul sai Tõrva asula ümbruskonna vaimse elu keskuseks. Tõrvas oli sel ajal küll kaks algkooli (nn Linsi kool ja kirikukool), kuid tekkis vajadus keskõppeasutuse järele. Selle ellukutsumiseks asutati 1914.a. Tõrva Kõrgema Neljaklassilise Algkooli Avamise ja Toetamise Selts. Selts otsustas 17.oktoobril 1917.a. omal jõul erakooli avada. Ajalehtede kaudu otsiti koolile juhatajat ja õpetajaid. 15.novembril 1917.a. avati pidulikult oma kool. Kooli õppekava muudeti nii, et kool sarnanes keskkooli algastmega. Peagi kasvas kool üle keskkooliks.
1920.aastal valiti kooli juhatajaks Madis Reisenbuk, kes oma ametisoleku aja vältel suunas energiliselt kooli arengukäiku. Tänu temale leiti uue koolihoone jaoks looduslikult väga sobiv koht Õhne jõe ja Vanamõisa järve vahelisel alal. Uue koolihoone nurgakivi pandi 16.juulil 1922.a. 1922.aastal sai kool avaliku kooli õigused ja nimetati Tõrva Reaalgümnaasiumiks. 1924.aastal jõuti niikaugele, et õpilased võisid üürimajadest uude seitsme klassiruumiga koolimajja sisse kolida. 1924/25 õ.a. loodi koolis nii reaal- kui humanitaarharu ja kool nimetati ümber Tõrva Gümnaasiumiks. Aastatel 1937-38 toimus koolimaja ulatuslik ümberehitus. Ehitati välja kolmas korrus, trepikojad, võimla ja abiruumid.
Linna maastik on vahelduv – lavajat lainjat ala (4,8 km2) poolitab Õhne jõe lammorg. Tugevasti looklev jõgi on linna keskel vana veskitammiga (nüüd kasutab seda hüdroelektrijaam) üles paisutatud. Tõrva läänepiiril on osa Tikste maastikukaitsealast, seal voolab järsuveerulises Tikste ürgorus Pokardi ehk Tikste oja (ka sellel on väike paisjärv), mis suubub Õhne jõkke.
Linna lõunaserval, Õhne vasemal kaldal, kerkib loode–kagu-sihiline põlise parkmetsaga seljak (Tõrva Tantsumägi). Selle põhjaosas asuvad laululava ja peoplats, lõunaosas on Tõrva linnamägi. Tantsumäest loodes, Õhne jõkke suubuva oja kaldal, asub kaitsealune dendropark (0,86 ha), mis on rajatud 1960. aastatel vana kruusaaugu kohale.
Paremkalda linnaosas on Riiska (4 ha) ja Vanamõisa (2 ha; hüppetorniga supelrand) järve ääres puhkealad. Vanamõisa järve ja Õhne jõe ääres asub Tõrva Gümnaasiumi park (15,4 ha; looduskaitse all), mille lõunapoolne osa on endine mõisapark, põhjapoolne parkmets. Kaitse all on ka Sõpruse park (1,5 ha) ja linna puhkepark (15,6 ha). Metsad ja pargid kokku katavad viiendiku linna pindalast. Linna piiridesse ulatuvad Helme jõe ja Õhne jõe hoiuala (Eesti Entsüklopeedia).
Tänavastiku põhitelgedeks on linna läbivad maanteed (Tartu, Valga ja Viljandi maantee) ning Veski tänav, mille ristmel asub muinsuskaitse alla võetud, tihedama hoonestusega linnasüda. Valdav osa Tõrvast on väikeelamutega aedlinn, millest erineb üksnes Valga maantee ääres Riiska järvest lõunas paiknev nn KEK-i linnaosa, kuhu omaaegne Valga Kolhooside Ehituskontor (KEK) rajas tootmishooned ja suured korterelamud. See linnaosa hõlmab umbes kümnendiku Tõrva pindalast, kuid seal asub peaaegu kolmandik tema elanikest.
Tõrva vanema arhitektuuri näidisena on huvipakkuvad kirik-kammersaal (ehitatud 1987–90 1905 valminud ja 1944 hävinud Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise Kiriku varemeist), kõrtsihoone (teateid aastast 1834, puidust hoone põles 1890, taastati samas kohas maakivist kõrtsihoonena) ja vennastekoguduse palvemaja, 20. sajandi I poolel ehitatud gümnaasiumihoone ja raekoda ning 1976 valminud Valga KEK-i peahoone (arhitekt Arvi Aasmaa).
|
OSCAR-2019
|
||
Juba päris ammu tegin postituse, kus oli nimekiri nö basic asjadest, mis saabuvale beebile vaja oleks. See nimekiri sai üsna minimalistlik ja nüüd, kus mul enamus beebile vajalikust kraamist olemas on võib siis “väikse” kokkuvõtte teha. Olgu veel öeldud, et kõige selle beebikraami üle järje pidamiseks on mul tehtud exceli tabel, kus siis asjad kõik suuruste järgi jooksevad ja on täpselt näha, mitu body või püksipaari parasjagu varutud on (hea koht, kuhu enne mõne nunnu asjakese ostmist kiigata, et vältida ebavajalikke oste). Ühtlasi on seal ka kõik muu kraam kirjas, mis olemas ja mis veel osta vaja – nii ei jää vajalikud asjad märkamata.
7 paari pikki pükse (neist ühed on villased, ühed siidi-villa segust ja pealekeeratavate otstega, 2 paari kinniste otstega) Kinniste otstega püksid on super mugavad just öösel kasutamiseks, jalad soojas ja ei pea sokke mööda voodit taga otsima.
1 Polarn O. Pyret tuuletõkkefliis kombe (kuna need on suure kasvuvaruga, siis saab ta ilmselt selle eelmise 56 suurusega käia ka 62 suuruse aja ja järgmine ongi juba 68)
Lisaks on siis 1 villane Woolishi imeilus tekk, mida talvel hea kärus näiteks kasutada ja üks õhem puuvillane tekk ja Mothercarei heegeldatud tekk (samasugune oli ka JJ-l ja see leidis meil kõige enam kasutamist).
Nagu näha, siis on riideid tekkinud esialgse nimekirjaga võrreldes oluliselt rohkem, eks siin on natuke mängus ka see (neti)shoppamise rõõm ja see, et tulemas on tüdruk (mu meelest lihtsalt on nii, et tüdrukutele tuleb neid riideid kuidagi rohkem). Samas muidugi saaks hakkama ka vähemaga – palju oleneb lapsest ka (ja eks alati võib ju ka rohkem osta, kuid kas on mõtet, eriti kui pesumasin kodus olemas on). Riietega ongi nii, et mitmed asjad on sellised, mida saab varem kandma hakata või, mis kestavad tegelikult kauem. Arvestus on nii, et ca 3-4 kuud võiksime suht kenasti hakkama saada nende asjadega (tegelikult kauemgi – nt osad üleriided on kindlasti kasutuses alles kevadel). Samas on esimesed kolm suurust kõik esindatud ja saab beebi kasvades selga proovida kui tundub, et aeg on järgmise suuruse käes. Aa jaa ja kui keegi märkas, siis tudukombesid meil varutud ei ole, neid hakkasime JJ-ga alles seal 68-74 suuruses kasutama, ühtlasi hoiavad püksid+body kombo ka öösel mähet paremini paigal ja olid meie jaoks mugavamad alguses. Samuti pole eriti lühikeste varrukatega bodysid, sest alugses on beebi nii väike ja kehatemperatuuri hoidmisega väga hästi toime ei tule, seega pikad varrukad mõistlikumad (ka suvel, talvest rääkimata). Just kehatemperatuuri hoidmise pärast on head ka need siidi-villa segust riided – ei hakka liiga palav ega ka külm.
2 pakki mähkmeid, kõige pisem suurus Muumid ja Huggiesed, ilmselt ostan juurde ka Libero Newborn paki, eks siis näha ole, mis kõige paremini sobib (hästi istuvad mähkmed on võti ka pikemalt puhtana püsivate riiete juurde 😉 )
2 desinfitseerimise vahendit kätele – üks mähkimislaua juurde (et oma käed saaks enne beebi õrnade silmade või naba puhastust puhtaks teha) ja teine mähkmekotti (olukordadeks, kus kätepesu kohe võimalik ei pruugi olla)
3 lutti (2 MAM, 1 Philips Avent 0-2k) – meie lutti ei põlga ja mul ainult hea meel, kui beebi nõus mõnda neist võtma on. Kui need varutud variandid ei sobi, siis järgmiseks prooviks veel NUKi ja Philips Avent Soothiet. Lutiketi ostan siis, kui on kindel, et lutt teema on (ühtlasi on paar tk ka JJ-st edasi kasutatavad).
10 marli lappi (5 väiksemat, 5 suuremat) suurepärased asjad imetamise ajal kasutamiseks ja toidu tagasiheite korral. Lisaks on mul mõned varuks olemas ka JJ ajast. JJ ajast on olemas ka mõned väiksed frotee rätikud, mida hea piima pühkimiseks kasutada
3 suuremat flanell lappi – need on hea pehmed ka nt magamise ajal voodisse või kärusse pea alla panekuks, juhuks kui beebi peaks piima välja ajama (NB! Esimesed paar kuud peaks beebi kindlasti magama külili – üks uni ühel küljel, teine uni teisel).
1-2 suuremat vannilina (JJ-ga saadud kogemuse põhjal ütlen, et need väikses suuruses beebide rätikud ei ole väga asjalikud)
Siin pole muidugi kogu kraam, vaid mõned asjad, mis pildile mahtusid ja hetkel käepärast olid kohe. Ma ausalt ei mäletanud, et need pisikesed mähkmed nii pisikesed on- nagu nukule ju.
madrats (kookos-tatra) ja B-Sensible kattelinad 2tk, mis vedelikku läbi ei lase (parimad!). Igasugused voodipehmendused olen välistanud – koguvad beebi ümber vaid tolmu ja on võimalikuks lämbumisohuks.
vann (100cm) ja vannijalad – väiksemal vannil pole mõtet, jääb kiiresti väikeseks, vannijalad on head vanemate (eriti äsja sünnitanud ema) seljale, ühtlasi mahub siis paremini beebiga seal toimetama
Kahe lapse käru Baby Jogger City Mini Double koos beebikorviga, saab kasutada alates sünnist ja mõlema lapsega
Kahe lapse käru Bugaboo Donkey (saab kasutada ka mõlema lapsega üksi või talvel kahe lapsega, lisa iste vaja osta)
Mähkmekott – ehk siis kott, kus on kõik beebile (ja meie puhul ka samaaegselt JJ-le) vajalik kraam sees, mida kodust väljas käikudel vaja võib minna. Kuigi mul on viimasel ajal väga silma jäänud Beebicentri taoliste kottide valik, sest need on tõeliselt ilusad ja mahukad ja praktilised, siis ilmselt jätkame esilagu oma olemas oleva Fjällräven Kanken seljakotiga, kuhu kõik see kraam kenasti ära mahub.
sünnitusjärgsed sidemed Natracare (sest pärast sünnitust ei taha niigi õrnale piirkonnale mingeid keemiast läbi immutatud asju lähedalegi), neid kõige suuremaid peaks minema kuni 1 pakk.
veel sidemeid 😀 Eriti head on Natracare öösidemed (ma lihtsalt sel korral säästan Teetu pidevalt nende poest ostmisest ja varun juba ette mõistliku koguse)
rinnapadjad, võtsin prooviks Natracare omi, kuid kaldun arvama, et kasutama jään siiski pigem Aventi ja Libero omi.
aluspesu sünnitusjärgseks ajaks (võiks olla number suurem kui tavaliselt ja võimalikult lihtsad, puuvillased) ca 3 paari
kummelitee, JJ sündimise järgselt loobusin ma kohvist ca 3-kuuks, selle asemel oli lemmik hoopis kummelitee
Riided kõik H&Mist, rinnapadjad ja sidemed Natracare (kuid rinnapatjadel pole kleepivat riba, mis patja paremini paigal hoiaks, seega ostan juurde ka Aventi või Libero omi), pildilt puudu Purelan salv, mis mu meelest ka imetamisel hirmus vajalik on. Kõige parempoolsemad on Natracare sünnitusjärgsed sidemed, keskel sama firma öösidemed ja vasakul rinnapadjad.
Tegelikult on nii, et vajalikud ja isegi mitte nii vajalikud asjad on nüüd küll kõik olemas. Edasi pole muud, kui nautida veel järele jäänud ootuse aega, puhata, mängida JJ-ga, natuke mööda Eestit rännata ja siis päris lõpus lihtsalt hästi rahulikult võtta. Ma usun sellesse, et kui enne sünnitust tõesti aeg maha võtta ja lihtsalt olla, siis on keha ja meel eelseisvaks paremini valmis, seda ka sündival beebil. Sinna aega mahub muidugi ka kogu selle riidekraami läbi pesemine ja triikimine ja kummutisse sättimine 🙂
Eilsest hakkas jooksma juba 31. nädal, seega pole siin enam üldse pikka pidu jäänud beebi saabumiseni (kui beebi tahaks eriti varajane olla, siis juba ca 1.5 kuu pärast oleks ta tähtajaline ja põhimõtteliselt valmis sündima).
Aitäh,aitäh,aitäh! Ma naudin oma esimest rasedust ja kuigi pea üsna selge ja ümberringi nii palju beebisid läbi aastate kasvamas olnud ning teadmised päris head, on ikkagi nii hea kui selline nimekiri mul siit võtta on. Eriti veel seetõttu et meil tähtaeg ühepäevase vahega ja nii saan just riiete suurustes śnitti võtta! ☺
Noh ja ei saa mainimata jätta et väike heatahtlik kadeduseuss vingerdas mu sisse kui nägin, et Sa mu lemmikvankri Donkey soetasid 😊
Oh, nii tore, kui meie nimekiri saab abiks olla! Donkey on super käru, mul on kahju, et mul JJ-ga kohe seda käru polnud, ülimugav sõiduvahend ka siis kui ainult 1 laps.
Ja edu ootamisel – mind tabas täna neid nädalaid vaadates suht suur üllatus, et NII vähe aega tegelikult ongi ju jäänud veel 😀
Ma olen sinust küll ootamise mõistes vaid nädalakese tagapool, aga varustuse suhtes kohe kuid maha jäänud. 🙂
No aga vähemalt on voodi, madrats, linad ja vanker on tellitud ning veidi riideid ka olemas. Ja ühe sõbranna käest on riietepakki oodata. Eks ma siis selle saabudes vaatan, mis veel vajaka.
Rahustav oli näha, et need sünnitusjärgsed sidemed siiski üsna normaalsed 🙂 välja näevad. Ma juba kartsin, et mis täiskasvanute mähkmeid sealt oodata on.
Kui viitsid räägi veel vannist ja vannijalgadest. Vangun hetkel jalgade suhtes kahe mudeli vahel. Ühed eraldiseisvad, teine alus käib otse suure vanni otsa. Millised vannijalad teil on? Kuidas kogemused?
Ja veel üks küsimus: Kas neid villa-siidi-seguseid riideid tuleb käsitsi pesta või tohib ka pesumasinas nt. villaprogrammiga?
Meil on vann + eraldi seisvad metallist jalad, mille peale selle asetada saab, nii on ruumi ümber vanni toimetada ja saab sirge seljaga olla. Vaatasin millalgi ka seda varianti, mis suure vanni peale käib, aga seal oleks ikka pidanud kuidagi koogutama ja poleks mu meelest nii mugav. Umbes 7-8 kuu paiku me JJ-vannitades loobusime neist jalgadest, sest kui ta juba istub, siis ei ole vaja teda seal nii palju toetada ja vanni jalgade peal hoidmine on pigem ohtlik.
Mina neid siidi-villa asju pole masinas pesnud, ei ole riskima hakanud. Kui need pole just tõesti määrdunud, siis pole neid üldse tihti vaja pesta ja pigem piisab kraani all loputamisest + õues kuivamisest/tuulutamisest, plekid sain tavaliselt välja sapiseebiga 🙂 (see on nimekirjast välja jäänud mul, aga tõeline abimees, soovitan).
Aitähh sellise nimekirja eest! Mul on olemas vaid vanker ja natuke riideid. Ei kujuta ju ise ettegi, mida veel vaja võib minna ja apteegilist on ka väga hea! Kas turvahällile talveks soojakott on siis vajalik? Ei panda last sinna kombekaga?
Turvahälli soojakott on asi, mida ma soovin, et keegi oleks mulle ka enne JJ sündi tutvustanud, siis oma lollusest ja teadmatusest ikka panime teda mõned korrad sinna talvekombega, aga seda EI TOHIKS teha, sest kui laps on turvahällis (või suuremana toolis) koos paksu kombega, siis ei ole hälli turvarihmad korralikult vastu teda ja laps võib õnnetuse korral sealt välja paiskuda. Seega, ma väga soovitan, osta see soojakott – järelturult võib korraliku ja ilusa koti saada juba alates 15€ eest. Teeb elu endal mugavaks ja ühtlasi on lapsel turvaline olla.
Kes tahab näha, mis juhtub lapsega turvahällis/toolis, kui ta on sinna paksude üleriietega pandud, siis tasub natuke Youtubeis otsida ja seal on neid videosid isegi mitu, mis näitavad kokkupõrke olukordi ja seda kuidas “lapsnukud” sealt toolidest välja paiskuvad tänu jopedele-kombedele.
Rõhutad igal võimalusel, kuidas välistad igal pool keemia. Paistab, et sa pole jõudnud uurida, millest sudocrem koosneb. Ei soovita ühelegi beebile 🙂
Aitäh tähelepanu juhtimast. Ilmselgelt ei viljele me 0 tolerantsi “keemia” suhtes, kus saan, siis väldin, siiani on Sudocremist olnud kõige kiirem ja tõhusam abi – selles osas olen seda meelt, et kasutada tuleb neid asju, millest laps saab abi (sinna hulka kuuluvad ka ravimid jms).
Sudacremist on kasu tõesti, aga kuna proovin enda nahal vältida keemiat, siis ei näe ma ühtegi põhjust, miks peaksin ma beebi õrnale nahale seda määrima. Eriti kui on paremaid ja sama tõhusaid ravimeid 🙂
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti misjonär Rael Leedjärv on ligi neli aastat veetnud Keenias misjonitööl. Eelmisel kuul tõid infoagentuurid sealtkandist ärevaid teateid, sest Keenias lahvatas mäss presidendivalimiste tulemuste pärast. Et olukord muutus kriitiliseks, võeti kasutusele turvameetmed ja Soome misjoniselts toimetas töötegijad ohutumasse paika: esialgu pealinna, peagi aga Soome. Rael Leedjärv ootab aga pingsalt misjonimaale tagasiminekut.
«Olen ikka endiselt Soomes. Ootame siin ja vaatame, kuidas olukord Keenias areneb,» ütles Leedjärv intervjuu lõpuks üleeile. Kui kõik hästi läheb, siis reisib ta koos kolleegidega Keeniasse 4. märtsil.
Kaugelt vaadates torkab väga silma tohutu Eesti-kesksus nii meedias kui ka inimeste suhtumises üldse. On natuke tunne, et eestlane imetleb liiga omaenda naba ja ei näe ega kuule, mis mujal maailmas toimub. Eesti on praeguseks juba piisavalt rikas riik, et mõelda ka nõrgemate aitamisele. Ja mitte ainult Eesti riik, vaid ka sina ja mina üksikisikuna. Kristlastena on meil vastutus aidata ka oma vendi-õdesid, kes puudust kannatavad.
Keenias teatakse Eestist üsna vähe. Üks osa inimesi teab küll, et Eesti on üks nendest väikestest riikidest, mis varem Nõukogude Liitu kuulusid ja nüüd iseseisvad on, kuid enamik ei ole Eestist kunagi kuulnud. Tihti küsitakse Eesti nime kuuldes, et kas see on Ameerikas või Euroopas.
Võrdväärsetest sotsiaalsetest kontaktidest – olen seal välismaalane ja jään alati selleks ning see paistab kõigile silma. Seega on raske leida sõpru, kellega sõprussuhe oleks võrdväärne, isegi kui meil kristlastena on palju ühist.
Pärast 3,5 aastat enam väga hullusti koduigatsust ei tunne – kodu on seal, kus kohvri maha panen. Kui aga peaks tekkima koduigatsus, siis kas helistan koju vanematele või vaatan mõnd Eesti filmi. «Kalevi» šokolaad aitab ka üsna hästi koduigatsuse vastu.
Ausalt öeldes, väga hästi kursis ei ole. Päevauudistest tean veidi kodunt tulevate SMSide kaudu ja viimase poole aasta jooksul on ka võimalik olnud päevalehti Internetis lugeda (varem oli Interneti-ühendus selle jaoks liiga kehv). Eesti Kirikut loen umbes kahenädalase või kuuajase hilinemisega, nii nagu need kord kuus misjonikeskusest tulevad. Nii et mingi pilt sellest, mis Eestis toimub, mul siiski on.
Keenia elanikkonnast on statistika andmeil umbes 70% kristlased. Seega on ka Keenia kristlaste hulgas nii positsiooniga ja jõukaid inimesi kui ka neid, kellel on kõigest puudus. Keenia luterlik kirik (ELCK) on aga väike ja vaene, sest suurem osa kogudustest on maal, nendes piirkondades, kus vaesus on suur. Töötame peamiselt nendega, kes on elu ja riigi arengu hammasrataste vahele jäänud.
Keenias on norm, et igaüks on ühe või teise kiriku liige. Keenialased räägivad meeleldi usust ja Jumalast. Inimesed elavad oma argipäeva Jumala hoolde usaldades. Tundub, et inimene peab tundma viletsust ja kannatust, et õppida Jumalat tõeliselt usaldama. Seega näib mulle, et Keenia kristlased elavad Jumalale palju lähemal kui meie, lääne kristlased, kes me tihti kipume usaldama oma tarkust ja võimeid rohkem kui Jumalat.
Mustamäe Maarja Magdaleena viieaastane kogudus tähistas nädala jooksul erinevate üritustega aastapäeva, mis tipnes tänujumalateenistusega.
Kui vaadata kõike seda, millega noor kogudus tegeleb, võiks mõelda, kas saadakse tõesti alles viieseks. kuueliikmelisest tuumikust on kasvanud 70 inimest koondav tõeliselt noor kogudus, sest pooled selle liikmed on lapsed. Seepärast oli ka sünnipäevanädal kantud nooruslikust vaimust ja osavõtjaid jagus igale õhtule. Diakooniatöötaja Ülle Reimanni sõnul oleks võinud osalejaid rohkemgi olla.
Sünnipäevakutse said koguduse asutajaliikmed ja need, kes koguduse arengule kaasa aidanud. Jumalateenistusele kogunes poolsada inimest, teiste seas linnaosavanem Helle Kalda. Jumalateenistus läks koguduse ajalukku erilisena, sest esimest korda oli külas ja pidas jutluse peapiiskop Urmas Viilma. Koguduse ruumid Mustamäe linnaosavalitsuse maja keldrikorrusel said rahvast täis ja väikeses saalis oli kõigil silmside kirikupeaga.
Laulmas käisid Henry Laks, Jana Abzalon, Teet Kaur ja Aare Külama, keldi palveid luges Jaan Tammsalu ja loengu pidas Tõnu Lehtsaar. Iga kuu kolmandal laupäeval on koguduses kohtumine külalisega, seekord langes see sünnipäevanädalale. Külas käis Einar Laigna, tema luuletusi luges koguduseliige Kätlin Korjas.
Ka novembriilm tegi sünnipäevalapsele kingituse ja lubas mustamäelastel tulevase kiriku platsil maha pidada maastikumängu, puistates pidulistele vihma alles auhindade jagamisel. «Oleme väga rõõmsad võimaluse eest teenida inimesi siin Mustamäel,» ütleb koguduse õpetaja Tiina Klement, kes vaimulikuna on kasvanud koos kogudusega.
Vahel öeldakse, et kiriku lävepakk on liiga kõrge. Inimesed ei leia teed kirikusse, ei leia teed Jumala juurde. Kõigist meie maistest püüdlustest hoolimata on see aga viimselt Jumala käes, tema kutsub meid! Seega palugem:
Tallinna Jaani kogudus kutsub 17. detsembril tähistama kiriku 150. sünnipäeva. Kl 9 palvus Püha Vaimu kirikus. Kl 9.20 protsessioon Püha Vaimu kirikust Vabaduse väljakule. Kl 9.40 Jaani kiriku kellamängu kuulamine. Kl 10 juubelijumalateenistus, millele järgneb kohvilaud kõigile.
|
OSCAR-2019
|
||
“Jääb alles kirjutamise sündsuse või sündsusetuse küsimus”, sõnas Sokrates ja laskus pajatama mitmekülgse Egiptuse jumala Theuth-i – kelle üheks leiutiseks oli ka tähestik – ja Egiptuse kuninga Thamuse kohtumisest.
Theuth kirjeldab kuningale kirjutamise kaunist kunsti ning väidab, et kõik Egiptlased peaksid seda uut vaimusünnitust hindama ja kasutama. Ta lausub, et kirjutamine muudab Egiptuse inimesed targemaks ja parandab nende mälu. Thamus aga ei arva nii. Ta vastab: “Kui egiptlased peaksid õppima kirjutama, siis see külvab unustust nende hinge, inimesed lõpetavad oma mälu kasutamise ning loodavad selle asemel papüürusele maalitud kirjutistele. Mälestused ei tõuse mitte enam inimhinge sügavustest vaid kritselduste madalikelt. Kirjasõna pole mitte mälestuste loomise, vaid meenustuste toomise tööriist. Need kes toetuvad oma teadmistes lugemisele, näivad teadvat palju, kuigi enamjaolt ei tea nad midagi, nad on täidetud mitte teadmiste, vaid teadmiste viirastustega.” — nii kirjutas Plato 4 saj. eKr teoses “Phaedrus”.
Tänapäeval võib olla hämmastav mõista, et Sokrates – oma ajastu helgeimaid päid – võis nõnda skeptiliselt suhtuda kirjutamisse, tööriista, mis sõna otses mõttes aitas meid pimedusest “valgustatusse”. Kuid Nicholas Carr teab, mida Sokrates tundis, kui ta neid sõnu lausus, sest ta tunneb samamoodi interaktiivsete seadmete ja veebi suhtes.
1980ndatel kui arvutid tõsisemalt levima hakkasid, kuulutasid juba toona mitmed haridusvisionäärid, et arvutid toovad murrangulisi muutusi ka haridusmaastikule. See vaatenurk muutus veel valjemaks 90ndatel Interneti saabumisega ning tänapäeval uuesti tablet arvutite saabumisega. Interaktiivsed õppevahendid pidavat tooma revolutsioonilise läbimurde õppimisse, olles lõpuks see “hõbekuul”, mida ammu oodatud.
Nii kütkestavad kui need seadmed ja seisukohad ka pole, siis tegelikult ei ole keegi neist vastanud küsimusele, et MIKS siis need seadmed ja meediumid peaksid olema niivõrd revolutsioonilised. MIKS lapsed õpivad paremini iPad-iga või õigemini KAS üldse?
Marketing on sellistel liikumistel kõva ja 3d mudelid ning ilusad värvilised graafikud võluvad meid kõiki, ent kui tegelikult lõpuks vaadata, mida teadus selle kõige kohta ütleb, siis paraku on pilt hoopis hallim ja enam üldse mitte nii “revolutsiooniline”.
Enne kui edasi minna, tuletaks lugejale veel meelde ajude imelist ehitust. Teadlased on nüüdseks jõudnud üsna ühisele arusaamale, et meie ajud on väga “plastilised”, mis sisuliselt tähendab “võimelised ennast ümber struktueerima”. Pikka aega oli laiemalt levinud kaks seisukohta. Olid teadlased, kes uskusid, et meie aju ehitus (sh. siis ka iseloom ja muud loomad) on geneetiliselt jäigalt paika pandud ja seda miski ei muuda. Teine rühm teadlasi oli vastupidisel arvamusel, et just keskkond on see, mis kujundab meist isiksused.
Nüüdseks on selge, et tegelikult oli mõlemil õigus. Me sünnime nö. valmis mustritega, ent oma elu jooksul oleme võimelised neid ise ringi kirjutama ning uusi lisama. Kui mõelda, siis on see tegelikult võrratult elegantne lahendus, kus meie lastele on edasi pärandatud kõik meie poolt tehtud uued “kohanemised”, seega on nad kohanenud eluks sünnihetkel, ent et tagada ellujäämine, siis on nad võimelised ise täiendavaid muudatusi ellu viima.
Seda punkti ei SAA üle rõhutada. Sisuliselt meie igapäeva tegevused sõna otses mõttes muudavad me aju struktuuri. Sinu harjumused ei kajastu mitte ainult välismaailmale, vaid väga otseselt ka sinu sisemaailmas. Korduvad tegevused põhjustavad neuronite ühenduste muutumist, seega on selge miks “harjutamine teeb meistriks”. Neurobioloogidel on selle kohta ka hea ütlus: “Cells that fire together, wire together”.
Üheks pioneeriks antud valdkonna uurimisel oli Eric Kandel, kes teenis oma töö eest ka Nobeli preemia. Ta tegi katseid ühe lihtsa närvisüsteemiga mere nälkjal nimega “Aplysia”. Kandel leidis, et kui puudutada nälkja uime, isegi väga õrnalt, siis see automaatselt tõmbub kerra, aga kui katsuda seda korduvalt, loomale haiget tegemata, siis kokkutõmbamis harjumus kaob.
Samal ajal jälgis ta nälkja närvisüsteemi. Ta avastas, et umbes 90% kompimist töötlevatel neuronitel on ühendusi keha liikumist töötlevate neuronitega, ent peale ainult 40 puudet on see juba kahanenud 10% peale. Muidugi on siin tegemist väga lihtsa nälkjaga, ent on avastatud, et taoline plastilisus esineb ka inimestel ning veel enam, see on meie kõrgemalt arenenud aju puhul veel suurem.
Tagasi tulles veebi ja hüpermeedia probleemi juurde, siis eelnevast tulenevalt võime aru saada, et veebi nii laiaulatuslik kasutus on ilmselt juba üht teist meie juhtmestikus ümber muutnud, Carr kardab aga, et see muutus on olnud halvemuse poole.
Argument mida veebi ja interaktiivse meedia kasutamise kohta hariduses tihti tuuakse, on et see on parem kui tavaline “igav tekstiplokk”, sest hoiab laste tähelepanu ja äratab suuremat uudishimu õpitava suhtes. Osutub, et see vastab ainult osaliselt tõele.
Veeb võimaldab koondada heli, pildi, teksti ja video kõik üheks interaktiivseks õppimiskeskkonnaks, kus noored saavad mööda erinevaid linke hüpata ühest allikast teise. Vastab küll tõele, et sama info kujutamine erinevate meediumitega kinnistab info talletamist, ent uuringutest on tulnud välja, et selle asemel et hoida me tähelepanu õpitava juures, pillub veeb selle nelja ilmakaarde laiali.
Usun, et enamik teab, et inimestel on kahte sorti mälu, on nö lühimälu ehk ka töömälu, kus me suudame hoida infot ainult väga lühiajaliselt ning 7 +- 2 objekti korraga, ent on ka pikk mälu, kus siis infot hoitakse “etteteadmata aja”. Ainult siis kui miski on talletanud meie pikka mällu saame seda tõeliselt ära kasutama hakata, probleem on aga selles, et millegi pikka mällu talletamine on kohutavalt aeglane ja vaevaline protsess.
Seda võib ette kujutada kui lehtrit, millest läbi voolavad teadmised pea põhjatusse purki. Lehtri kaelus on aga väga peenike ja sealt ei mahu palju läbi ning lehtrisse üldse mahub korraga 7 +- 2 objekti. Mida tavalise “igava” tekstilõigu lugemine annab on see, et kuna lugemine on olemuselt aeglane ja rahulik tegevus, siis tilgutatakse informatsiooni aeglaselt ja väikeste annustega lehtrisse, nii et need jõuavad me põhjatusse purki voolata probleemideta.
Mida me kogeme aga veebis olles on see, kui keegi võtaks justkui tuletõrje vooliku ja hakkaks sellega me lehtrit täitma. Korraga ei mahu nii palju infot läbi ning lehter hakkab “üle ajama”. Info mis talletatakse on fragmenteeritud üksikud teadmise killukesed, mis ei seostu väga üksteisega.
Seda efekti kajastas hästi üks uuring, kus kahel grupil lasti lugeda kaht vastastikuste vaadetega teadusartiklit ning seejärel võrrelda, arutleda nende sisu üle. Ühele grupile anti artiklid paberkujul ning nad pidid lugema esmalt ühe seejärel teise. Teisele grupile anti samad artiklid ette aga hüpertekstina ning iga lõigu järel olid lingid teise artikli vastanduva lõigu poole. Arvati, et kuna linkidega on lugejatel kohesel võimalik võrrelda erinevaid seisukohti, siis peaksid nad paremini nendest aru saama, ent tegelikkus osutus muidugi vastupidiseks. Grupp, kes esmalt luges läbi ühe artikkli seejärel teise oskas palju paremini nende artiklite sisu välja tuua ning vastandada neid üksteisele.
Üks põhjusi mis hüpermeedia meie töömälu üle külvab on see, et veebis me pidevalt peame tegema väikesi otsusi, mida vaadata ja kuhu klikata ning see nõuab ajult täiendavaid ressursse. Linkidel ringi hüppamine ühelt artiklilt teisele põhjustab ka nö kontekstivahetust, mis on ka täiendav töö, mida aju peab tegema. IT taustaga inimesed juba niigi teavad miks kontkestivahetus kallis operatsioon on, ent teistele mainin lihtsalt ära, et aju peab justkui ümber seadistama ennast selle uue artikli jaoks. Nt kui loeme midagi ning seejärel jätama hetkeks lugemise pooleli ja vaatame midagi muud või lähme teisele lehele, siis aju teeb kontkestivahetuse ning naasmisel tehakse seda uuesti, see tähendab et kui naaseme selle artikli juurde siis aju peab pingutama, et uuesit meelde tuletada millest see artikkel rääkis ja panema ennast uuesti õigesse “raamistikku”.
Teine sage argument, mis veebi ja interaktiivse meedia kohta tuuakse on see, et sellised tööriistad vabastavad meid aju “liigsest koormamisest”, jättes rohkem ruumi “tähtsamate asjade” jaoks. Mida me aga näinud oleme on hoopis vastupidine, sellised meediumid koormavad kordades rohkem meie töömälu kui tavaline sügav lugemine ning meile teadolevalt on pikk mälu inimestel põhjatu. Ei ole teada, et kellelgi oleks mälu otsa saanud.
Mis aga otseselt eelnevast tuleneb on see, et järjest vähem asju on meie pikas mälus tallel ning asjad mis sinna ka jõuavad on järjest killustatumad. Meie pikk mälu on aga väga otseselt meie intelligentsuse allikaks. Ainult siis kui miski on meie pikas mälus muutub ta tõeliselt osaks meist ning hakkab looma seoseid uute ja vanade teadmistega, nendest seostest tekivadki originaalsed ideed ja uued lahendused seni lahendamatutele probleemidele.
Veebi ajastu võidukäiguga muutub meie aju aga järjest optimeeritumaks paljudele kontekstivahetustele ning nö “multitasking”-ule. Me suudame hoida korraga ülal 38 eri vestlust 6-s eri meediumis, ent ei suuda luua sügavaid seoseid oma teadmiste vahel. “Kas selline mitmele tegevusele korraga optimeerimine toob kaasa suurema loovuse, innovaatilisuse, produktiivsuse?”, küsib J. Grafman, neoroteadus üksuse juht NINDS-is (National Institute of Neurologic Disorders and Stroke). “Vastus on enamikel juhtudel ei”, jätkab ta, “Mida rohkem tegevusi me paralleelselt teeme, seda vähem oleme võimelised mõtlema ja juurdlema probleemi üle. Me hakkame toetuma rohkem teadaolevatele lahendustele, selle asemel et läheneda probleemidele värske vaatenurga alt”.
Ma ei taha, et siinkohal minust valesti aru saadaks. Mulle väga meeldivad kõik need uued kõrgtehnoloogilised gadget-id ning kui oleks vähegi praktilist põhjust üritaksin endale iPad-i hankida, kuid samas usun ma kindlalt teaduslikku meetodisse ning näen tegelikult ümberringi juba oma silmaga, mida lugemise järjest kahanev populaarsus me ühiskonna ja noortega teeb.
Tundub, et Sokratese hoiatus ei olnud vale vaid lihtsalt 2 aastatuhat enneaegne. Kuigi ma olen kindel, et lähi aastatel me näeme järejest laienevat veebi ja üldse arvutusseadmete levikut ka haridusse ning lugemise jätkuvat langust, siis tahaksin et lihtsalt mõtleksime korra, mida oleme ära andmas oma harjumuste muutmistega ning kas interaktiivsed seadmed on tõesti parimad lahendused. Millegi nii tähtsa kui haridusega ei tohiks katsetada ning otsused peaksid toetuma ikka konkreetsetel teaduslikel uuringutel, mitte turundusosakonna lubadustel.
PS! Nagu alati soovitan lugeda ka autori originaali. See raamat on mul ka füüsilisel kujul olemas ning kõigile soovijatele võin lahkelt laenata
|
OSCAR-2019
|
||
Uurisin võimalusi, kus oma pilte teha ja juba algusest peale jättis MinuPrint mulle sümpaatse mulje! Kõikidele kirjadele sain kiirelt vastused ning ka pilt sai kiirelt valmis! Kindalsti lasen ka oma järgmised fotod just Timol teha! 🙂
Tegin enda esimese tellimuse Timolt ja olen 100% rahul. Pilt tuli kohale kiirelt ja ülikvaliteetselt. Kvaliteet ja värvid olid ülitäpsed ja mõnusad ning Timo enda reageerimine oli väga kiire!
Minu kogemused on alati positiivsed. Soovitan eranditult kõigile oma klientidele. Ja alati lisan juurde, et lisaks kvaliteedile saad ka hea teeninduse, vajadusel praktilised nõuanded ja muidu muheda suhtluse kaubapeale :).
Täname professionaalse nõuande ja selle ilusa pildi valmistamise eest! Oleme väga-väga rahul ja soovitame kindlasti “Minu Print OÜ”-d. Facebook/sinutervisetuba
Timo on suurepärane koostööpartner, kes teeb oma tööd väga põhjalikult, täpselt ja kiirelt. Tulemuseks suurepärased ja ülihea kvaliteediga fotod, kapad ja lõuendid. Aitäh! Liina Danil
On öelda vaid kiitvaid sõnu.Asjaajamine on olnud ääretult korrektne ja täpne.Kõik on ajaliselt ka paigas olnud.Olen eriti tänulik sulle abi eest pildi paremaks tegemisel.Saan aru,et see võtab sinu tööaega aga tulemus rõõmustab meid mõlemaid.Ise veel piisavalt Photoshopi programmi ei jaga aga eks ma püüan ennast arendada.Seega Timo olen kõige sellega ülimalt rahul ja mul on ikka väga vedanud,et sa oled olemas ja seda tööd teed.Edu edaspidiseks ja uute piltideni.Leo.
Meie firma on Minu Prindi püsiklient. Timo on meie jaoks ideaalne koostööpartner – ta on kiire, pakub väga head kvaliteedi ja hinna suhet ning on väga abivalmis.
Tellisin teilt mõned fotod prooviks. Kätte sain kiiresti ja piltide kvaliteediga jäin rahule. Aitäh! Järgmised fotod tellin ka Minu Prindist.
Olen Minuprint.com‘ist ühtteist tellinud. On heaks ja kindlaks partneriks. Kvaliteet väga hea ning vajadusel on abiks otsustamisel trükimaterjali valikul.
Sõbralik ja professionaalne suhtumine oma klientidesse. Väga hea tööde kvaliteet. Rahulolu garanteeritud! Edu Sulle Timo!
Olen Minuprintist tellinud juba 10 fotolõuendit.Olen nennde imeliste töödega saanud oma kallitele lähedastele meeldivaid üllatuskinke teha.Kõik oleme väga rahule jäänud.On ka paindlik tellimuse vormistamine.Väga kiiresti on valmis ja turvaline saatmine Smartpostiga.Ainult kiidusõnad!
Parim suhtumine eesmärgi teostamisse – olematu suurusega pildist sai armsaim fotolõuend ja seda uskumatu kiirusega 🙂
Olen ikka aeg-ajalt Minu Prindi fotoprindi teenust kasutanud ning tellinud nii lõuendeid, A4 ja A3 pilte kui ka väiksemaid ja veidi suuremaid väljatrükke (60×60 cm kapale näiteks). Alati on suhtumine olnud korrektne ning asjatundlik. Töö kiirus ja ka kvaliteet on samuti väga korralikud ning väga konkurentsivõimelised. Plaanin ka edaspidi Minu Prindi teenuseid kasutada ning soovitan teistelegi!
Olen tellinud 2 A3 lõuendit Minu Prindilt. Töö oli kiire ja korralik ning ka odav. Print oli väga hea ja kvaliteetne. Kindlasti kasutan Minu Prindi teenuseid edaspidigi.
Kui Timo selle firmaga alustas, pidasin seda veidi kahtlaseks, et nii hea hinnaga saab sellist kvaliteeti pakkuda. Nüüdseks, olles näinud paljusid tema tehtud töid, võin kinnitada, et Timo oskab seda tööd väga hästi. Kolleeg tellis hiljuti lõuendil pildi. Tase oli hämmastav. Samuti on sõber teinud võrdluse Timo prinditud fotokapal ja tavalisel fotokapal. See mida Timo kasutab, on oluliselt tugevam. Suur suur aitäh, Timo, et oled fotograafide ja teiste kunstiinimestele pakkunud sellist võimalust! Varsti-varsti saadan ise kah tellimuse ära, sest need hinnad… mina pole odavamalt veel leidnud.
Ma ei olnud varem Minu Prindi teenuseid kasutanud ja seega ei osanud algul midagi arvata, kuid lõpuks otsustasin proovida ning tellisin 2 raamitud fotokapat.
Kui ma kulleriga saabunud paki avasin ja väga korralikult pakendatud fotod kilest lahti võtsin, oli koheselt minu esimene reaktsioon: VAU!!! Täpsed värvid, ilus kuldne raam, korralik teostus! Kõik vastas 100% minu ootustele (mis olid kõrged) ning enam ei ole kahtlustki, kust ma edaspidi oma suuremõõdulised trükid teha lasen!
Suurepärane tulemus, jäin selle firma tööga väga rahule nagu ikka. Kiire töö ja kiire postitus! Suur tänu!
Nagu Timo kirjutab kodulehel… “Teen pilte suurima rõõmuga. See töö tõeliselt meeldib mulle. Teen alati kõik, et Sina pildi tellijana rahule jääks”
-just täpselt nii ongi! Juba kahed jõulud on päris mitmele inimesele rõõmu valmistatud ainulaadse kingiga ja Timo abiga! Super kiire ja kvaliteetne ja sõbralik teenindus!!! Kindlasti kui soovin oma sõpru ja lähedasi taas rõõmustada/üllatada tellin pildid Timolt:) viimased said vist 90×60 satiin lõuendile- väga super said:)
Otsustavaks minu valiku puhul Minu print OÜ kasuks sai see, et nende lehel oli konkreetselt kirjas, mis on erinevate materjalide vahe väljaprintimisel.Pildi mõõtude valik oli oluliselt suurem kui mujal, nõustamine profesionaalne ja ülikiire vastamine e-mailile. Sain toote juba järgmisel päeval kätte. Kvaliteet super! Olen ülirahul!
Olen tellinud siit kahel järjestikkusel aastal külmkapi magnetid. Teenindus on kiire ja kvaliteet väga hea. Lisaks oleme tellinud mõned suured pildid lõuendile – täpselt samad sõnad! Jääb vaid üle veelkord suured tänud öelda!
Alati, kui olen tahtnud kvaliteedis kindel olla, siis olen pöördunud Timo poole. Hindan väga ka paindlikkust – saab soovides, nüanssides kokku leppida ja koostöö toimib. Usun, et jääbki toimima. Tänud.
Minu kogemused minuprint-iga on suurepärased! Alati olen saanud igale küsimusele vastuse ja välja prinditud tööd on tehtud ülimalt kiirelt ja hea kvaliteediga! Tänu Timole on minu kliendid rahul minu piltidega! 🙂 Suurepärane koostööpartner. Merli Kasu
Olen tehtud töödega algusest peale väga rahule jäänud ja soovitan alati ning igal pool ka teistele:). Lisaks on Timoga lihtne ja meeldiv suhelda. Tänan ja kasutan Timo teenuseid ka edaspidi. 5+ Vambola Kurm
Tellitud juba 2 korda, 4 erinevat fotot. Peab mainima, et olen seni väga rahul, kiire ja meeldiv teenindus ja täitsa muhe teenindaja. Fotokapa ja fotolõuend vastavad originaalfailile, seega koostöö jätkub.
Väga rahul kohe esimesest tellimusest alates. Kogu info oli kiire ja põhjalik ning leidsime arvatavasti parima ja kvaliteetseima lahenduse kliendile, kes on üliõnnelik ka saadud pildi üle. Edu ja uute piltideni!
Kohe viis plusss – mis siin ikka rääkida. Print on üks asi, aga sul õnnestub kohe kõik korda teha, mis vähegi itivärk on 🙂
Tellisin fototapeedi ja lõuendid. Kõik tuli välja lausa imelisena. Suured tänud, juba tellin uusi asju
Tõeliselt hea kogemus! Fotolõuendid tehti valmis kiiresti ja korralikult, lisaks sellele veel ilmselt linna soodsaima hinnaga. Olen teenusega väga rahul ja ei välista, et tellin ka tulevikus siit mõne lõuendi.
Kuigi ma ei ole just kõige tihedam tellija, olen ma kõik tellimused teinud viimasel hetkel. Enamasti avaldan soovi saada pildid samal päeval kui tellimuse sisse annan. Kordagi pole mulle öeldud, et mitte mingil juhul ei ole see võimalik, vaid püütakse leida kiireim ning kliendi jaoks parim lahendus. Seni on olnud teenuse kiirus, kvaliteet ning hind väga meeldivad ning kindlalt jään lojaalseks Minu Prindi kliendiks. Minult küsitakse siiani, kus imekohas ma pilte ning plakateid printimas käin. Soovitan!
Suurepärane koht. Tellisin sünnipäevaks emale fotolõuendi, mille sain kätte juba kahe päeva pärast. Väga hea kvaliteet ning ülikiire teenindus. Ema oli äärmiselt rõõmus ja tähendas, et nii head kinki pole ta enam aastaid saanud. Nüüd saadan juba uue tellimuse ja taas väga kiire reageerimine, head ekspertsoovitused ning kiire valmistamisaeg. Soovitan päris kindlasti kõigile, sest ka hinnad on siin soodsaimad.
Olen Timo firmat kasutanud juba päris pikka aega. Oleme teinud väga erinevaid formaate. Senini suurim lõuend 55X150cm. Tulemused minu jaoks on super ja olen seda ka oma näitustel nii Viljandis, Karksis, kui ka mujal rõhutanud. Teenindus on ülimalt korrektne. Meeldib Timo asjalikkus ja vastutulelikkus. Kui on vaja midagi kohendada, teeb ta seda meelsasti. Jään ta püsikliendiks kindlasti ka edaspidi. Jõudu Sulle Timo.
Väga hea , kiire ja korralik töö. Lõuendi tellisin kallimale kingituseks välismaale ja oldi üllatunud,et siin osatakse selliseid asju teha. Hea, et saab kohe seinale riputada. Loodan edaspidigi Teilt tellida. Tänan töö eest.
Olen tellinud Minu Prindist ühe A3 foto ja visiitkaarte. Teenindus oli väga kiire ja töö ülimalt kvaliteetne ja soodne. Jäin üli rahule ja kõik suuremad printimised tellin ma edaspidigi just Minu Prindist. Soovitan kõigile! Tõeliselt meeldiv kogemus! Jõudu ja rohkelt tellimusi Minu Prindi meeskonnale!
See ei ole lihtsalt võimalik! Sul tuleb esmaspäeval mõte, saadad pildifaili, räägid oma mõtte Timmoga läbi, saad head nõu ja arve. Ning juba teisipäeva õhtul on tellitu sul pakiautomaadis. Puänt on veel see, et MinuPrint asub Tallinnas, aga mina Tartus.
Leidsin Minu Print’i kodulehe täiesti juhuslikult internetist. Lasin teha elus esimest korda fotokapa. Töö oli väga kiire ja korralik. Väga meeldib. Tellin teinekord veel!:)
Suur, suur aitäh! Töö oli kiire ja väga korralik. Kogu protsess jättis äärmiselt meeldiva kogemuse nii et lausa kutsub järgmist tellimust tegema. Edu!
len Timo käest tellinud kaks korda, kokku neli lõuendit ning pole pidanud kordagi pettuma. Töö on alati kiire ja korralik ning küsimustele ja probleemidele leitakse lahendus, mida veel tahta ? 😀 Mairo Toom
Väga hea töö – kiire, kvaliteetne ja mis mulle kõige rohkem meeldib, täpselt need värvid (ka sinine!), mida ma oma algselt faililt näen, proovitud nii kapa, kui lõuend, mõlemad väga head. Külli Kolina
Ei pea mitte kõhklema ja kahtlema, hüva nõu ja hea pilt on garanteeritud. Uute piltideni! Kaupo Rahu
Ma olen igal korral, kui olen küsimusega pöördunud, saanud meeldiva, positiivse ning kiire vastuse. Kõik on olnud selge, arusaadav ning kommunikatsiooni osas 10+ juba suhtumise poolest. Töö on olnud kvaliteetne, kiire. Timo on olnud alati vastutulelik ja heatujuline. Kusjuures, kui peaksin tegema listi inimestest, kes pealtnäha kindlasti naudivad oma tööd, siis Timo oleks üks esimestest. 🙂
Uskumatult kiire teenindus ja suurepärane lõpptulemus. Soovitan kindlasti Minu Printi. Aitäh teile, järgmise korrani!
Väga kiire ja professionaalne teenindus. Olen tehtud fotolõuendiga väga rahul, hea kvaliteet. Soovitan!
Väga meeldiv ning kiire koostöö. Tellimusega jäin rahul. Ootused ületatud Siiralt soovitan! Tänud kvaliteetse töö eest!
Tellisin fotolõuendi, asjaajamine oli kiire ja korrektne. Parim hinna ja kvaliteedi suhe. Hind on ikka väga hea võrreldes teiste pakkujatega turul. Meeldis, et enne tellimust nõustati ja korrigeeriti fotot, et tulemus oleks parim. Sain kauba kiirelt kätte, pakitud oli hästi korralikult ja turvaliselt. Jäin rahule ja kindlasti soovitan !
Kui tahad tõeliselt hästi trükitud pilte väga mõistliku hinnaga siis siit saab. Isegi minusuguse diletandi pildistatud makropildid tunduvad seina peal superilusad :)Töö ka üllatavalt kiire. Respect!
Naiskodukaitse korraldas aastal 2011 fotokonkursi “Aeg olla eestlane” Otsisime oma konkursipiltide prindi jaoks soodsat ning usaldusväärset firmat. Selleks osutus “Minu Print”.
Pildid õigeaegselt valmis ning kohal. Tulemus väga kvaliteetne. Oleme väga-väga tänulikud sellise vastutulelikkuse eest ning loodame meeldiva koostöö jätku.
Vahemärkusena lihtsalt üks tähelepanek veel- kuna piltide esimene näitus toimus vabas õhus ning väga vihmasel päeval siis õnnetul kombel sai enamus pilte väga palju vett. Tekkis paanika et mis nüüd saab- kõik on untsus! Aga kui suurem vesi kuivatatud ja pildid paar tundi seisid, ei jäänud piltidele ainsatki jälge, et nad hiljuti paduvihmaga üle kallati:)
Olen ka mõned pildid tellinud Minu Prindist. Olen ülimalt rahul, sest Timo võttis vaevaks ja saatis mulle pilte väljamaale, pakkimisega nägi kah kurja vaeva, et kapa ilusti terveks jääks. Koostöö on meeldiv ja sujuv. Kindlasti tellin siit ka edaspidi.
Mina avastasin Minu Prindi tööd tänu Timole endale. Ta pakkus teenust plakatite tegemisel ja nii ma siis tellisingi esimese palakati tema firmalt. Olin meeldivalt üllatunud, kui sain plakatid kätte. Professionaalselt tehtud, ilus kujundus ja fotopaberil pealekauba ning soodne hind. Nii soovitasingi Minu Prindi teenuseed kasutada kõigil oma tuttavatel kultuuritöötajatel. Olen jäänud Minu Prindist tellima Timo kvaliteetseid töid, nii plakateid, kui võtmehoidjaid ja sel aastal ka tänukirju. Jälle ei väsi kiitmast kui kena jääb fotopaerile üks tänukiri. Ja fotodest, mis Timo teeb, ma üldse ei räägi- tegemist on oma ala spetsilaistiga: tabatud hetked läbi fotoobjektiivi, fantast, olen temalt ka mõne toote ostnud ja kavatsen seda veel teha- kui vaid kodus vabu seinu jaguks. Soovitan soojalt kõigile- kasutage Timo teenuseid, ta teeb ööd südame ja armastusega. Ja alati kui palud töö ruttu teha, on ta selleks kohe valmis- ei mingit virisemist( oi kui tavaline on töid tellides kuulda- ei jõua nii ruttu jne.) Timol jagub alati aega, olgugi et tal on väikesed armasd lapsed, kes kindlasti kogu aeg issi tähepelapu keskpunktis olla tahavad. Tunnen Timot vaid aasta ja tõdesin, et kui temataolisi inimesi meie väikeses riigis rohkem oleks, säraksime me kõik heledamalt!
|
OSCAR-2019
|
||
Pressiteadete, artiklite ja muude tekstide kirjutamine, meediakajastuste algatamine, ajakirjanike päringutele vastuste koostamine, pressitekstide levitamine.
Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüs, eesmärkide ja põhisõnumite väljatöötamine, sihtrühmade ja kommunikatsioonikanalite kaardistus, ettepanekud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.
Kommunikatsiooniideede genereerimine, tegevusplaanide korrapärane koostamine ja elluviimine, plaani täitmise jälgimine ja aruandlus.
Pro- ja reaktiivne suhtlus ajakirjanikega, pressitekstide ja vastuste koostamine, meedialistide koostamine ning tekstide levitamine, meediasuhtlusalane nõustamine.
Sündmuste ideed ja korraldamine, pressikonverentside ja kliendiürituste ettevalmistamine ning läbiviimine, meedia kaasamine avamistele ja teistele sündmustele.
Investorsuhete planeerimine, börsiteadete koostamine ja toimetamine, kvartaliaruannete ja aastaraamatute koostamine, noteerimiste (IPO) ja liitumiste (M&A) kommunikatsioon.
Tekstide kirjutamine alates pressiteadetest ja artiklitest kuni tootetutvustuste ja raamatuteni, tekstide toimetamine lihtsuse ja arusaadavuse tagamiseks, tekstide keelelkorrektuur.
Veebilehe infoarhitektuuri ja kasutusmugavuse analüüs, ettepanekud veebilehe sisuarenduseks, sisuloome ja tekstide toimetamine.
Valdkonna meedikajastuste jälgimine ja kokkuvõtted kliendile, meedia kvantitatiivne ja kvalitatiivne sisuanalüüs, meediapildi kaardistamine.
Kliendi vajadustele vastava koolitusprogrammi väljatöötamine ja elluviimine, meediasuhtlustreeningud, artiklite kirjutamiskoolitused, sisekommunikatsioonikoolitused, kriisisimulatsioonid jne.
Sisekommunikatsiooniauditid, töötajate rahuloluuuringud, infoliikumise kaardistus, sisekommunikatsiooni tegevusplaan, sisekanalite arendusplaan, siseveebi ja siselehe tekstiloome, igapäevane sisuhaldus.
Strateegiline ja taktikaline kommunikatsioonialane nõustamine, suhtlemine erinevate siht- ja sidusrühmadega, tööandja maine ja usaldusäärsuse kasvatamine, kommunikatsiooniprojektide väljatöötamine ja elluviimine.
Kliendilehtede, müügipakkumiste ja tootetutvustuste kirjutamine ning toimetamine, esitluste koostamine, ürituste korraldamine klientidele ja partneritele, kommunikatsioonitegevuste tugi turunduskampaaniatele.
Sisustrateegia loomine, kliente ja teisi sihtrühmi köitvate lugude loomine, ettevõtete edulugude ja kliendikogemuste kirjutamine ning toimetamine, videoloome.
Sponsorlusstrateegiad, sponsorlusprojektide väljatöötamine ja elluviimine, kommunikatsioonitugi sponsorluse väljapaistvuse tagamiseks, ühiskondliku vastutuse (CSR) ja keskkonnaaruannete koostamine ja väljaandmine.
24/7 valmisolek kriisikommunikatsiooniks, kommunikatsioonialane abi kriisiolukordade lahendamisel, kriisikäsiraamatute ja –juhendite koostamine, kriisitreeningud, riskikommunikatsiooni tegevusplaani koostamine.
Kommunikatsioonijuhi töö sisseostmine projektipõhiselt püsikulude säästmiseks, kommunikatsioonispetsialisti tööülesannete sisseostmine, kui kliendil puudub vajadus täiskohaga inimese palgalhoidmiseks.
Milliways Communications on 2015. aasta lõpus tegevust alustanud uus täisteenust pakkuv kommunikatsioonibüroo. Milliways Communications on kiiresti kasvav tulemusele orienteeritud kommunikatsioonibüroo, mis väärtustab iga klienti ning peab kõige olulisemaks kliendirahulolu tagamist.
Ettevõtte asutas Ain Parmas, kel on kommunikatsioonivaldkonna töökogemust rohkem kui 24 aastat. Milliways Communicationsil on lai kontaktidevõrk avalikus ja ärisektoris, ajakirjanike hulgas ning loovagentuuride, disainibüroode, meediaagentuuride ja sündmusturunduse pakkujate seas.
Milliways Communications kuulub Vertexi spetsialistide võrgustikku, mis pakub ettevõtluse ja juhtimise tugiteenuseid. Vertexi võrgustik koosneb hoolikalt valitud oma ala parimatest ekspertidest, kelle kompetentsid ulatuvad organisatsiooni diagnostikast, finantsanalüüsist ja välisturgudele laienemisest kuni turunduse, kommunikatsiooni ja videoloomeni. Vertexi võrgustiku teenuste ja ekspertidega saab lähemalt tutvuda veebilehelt www.vertexconsulting.eu
Ain on kommunikatsiooni alal töötanud üle 24 aasta. Kuni 1998. aastani oli ta ajakirjanik ja toimetaja uudisteagentuuris BNS ning ajalehtedes Rahva Hääl ja Eesti Päevaleht. Alates 1998. aastast on Ain ametis PR-valdkonnas: ta on töötanud Siseministeeriumis pressinõuniku ja avalike suhete osakonna juhatajana, vastutanud seitse ja pool aastat Elioni meediasuhete eest, olnud suhtekorraldustöös ja investorsuhete korraldamisel abiks börsifirmale Eesti Telekom, juhtinud Politseiameti avalike suhete osakonda ja Tallinna Tehnikaülikooli kommunikatsioonitiimi.
Ain oli pikka aega kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid vanemkonsultant ja partner, seejärel töötas kommunikatsioonibüroo Idea PR juhatuse esimehena. Konsultandikarjääri jooksul on ta nõustanud rohkem kui sadat kodumaist ja rahvusvahelist ettevõtet ning organisatsiooni, koostanud ligikaudu 20 kommunikatsioonistrateegiat ja -auditit ning viinud läbi kümneid kommunikatsioonialaseid koolitusi nii riigi- kui ka erasektorile. Ain on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi sotsioloogia erialal.
Brit Vister on kommunikatsioonivaldkonnas alates 2009. aastast. Aastatel 2013-2014 töötas Brit konsultandina kommunikatsioonibüroos Idea PR vanemkonsultandina, aastatel 2009–2013 oli aga konsultant kommunikatsioonibüroos Hamburg ja Partnerid, kus tegeles igapäevaselt nii rahvusvaheliste kui ka kohalike projektidega. Viimane töökoht oli Britil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses turismiarenduskeskuses, kus ta vastutas Eesti kui turismisihtkoha turundamise eest Rootsis ja Norras.
Brit on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala ning kaitsnud samas ka kommunikatsioonijuhtimise magistrikraadi. Lisaks on Britil Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraad rahvusvaheliste suhete ja Euroopa-Aasia uuringute erialal.
Maarja omab brändingu, turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas enam kui 10-aastast kogemust. Lisaks õpingutele Tartu Ülikooli ajakirjandus- ja kommunikatsiooniinstituudis (MA) ning kahes välisülikoolis (Soomes ja Hispaanias) on ta panustanud selliste brändide arengusse nagu EMT (praeguse nimega Telia), Estonian Air, Tartu linn, Tallinna Tehnikaülikool ja Monier. Samuti on ta vabatahtlikuna töötanud Eesti tantsu- ja laulupeo kommunikatsioonimeeskonnas ning Mehhikos juhtides noori vabatahtlikke üle Euroopa.
Maarja varasemad töökogemused on andnud talle turunduse- ja kommunikatsioonivaldkonnas väga laia profiili. Ta on edukalt läbi viinud suuri üle-Eestilisi massikampaaniaid ning koordineerinud turundusprojekte välisturgudel. Maarja omab pikaajalist koostöökogemust Eesti parimate meedia- ja loovagentuuridega ning on juhtinud suuri kuni 300 000-euroseid turunduseelarveid. Samas on ta tegelenud ka alustavate ettevõtete ja startupide turundusega, kus eelarved on piiratud ning nutikate ja maksimaalselt efektiivsete turunduslahenduste väljatöötamine ülioluline.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna on teie ees 2016/2017 hooaja viimane Treeneri teisipäev – tantsukooli juhendajad räägivad lõppenud hooaja eredaimatest mälestustest ning annavad kõigile meie tublidele tantsijatele soovitusi suveks.
Marit Männiste: Hooaja meeldejäävaim hetk oli Eva-Liisiga Koolitantsu eelvoore vaadates. Nägime kõiki Tähtvere kavu esimest korda ning kõik tantsud tekitasid külmavärinaid ja meeletuid emotsioone. Samuti läks südamesse ühe lapsevanema kiri, kes tänas, et laps oli leidnud tantsurõõmu. Tantsijad, suvel viibige võimalikult palju värskes õhus ning treenimise vahele jätke aega ka puhkamiseks 😉
Elina Gorelašvili: Minu juhendatavate gruppidega olid kõige meeldejäävamad hetked festivali Kuldne Karikas finaalürituselt, kus Show&musical eliitgrupp valiti superfinaali ja neil õnnestus teha hooaja parim esitus kavaga “America”. Tantsuklass 3 parim esitus oli samal sündmusel: esmakordselt nägin, et tantsijad nautisid sellisel määral, mida laval teevad (tantsuga “Nõuniku käsilased”). Suveks soovin, et tantsijad leiaksid aega, et valla päästa oma looming ning proovida ise tantsu luua. Palju vaba aega ja igavus on täpselt need, mis vallandavad geniaalsed ideed ja parimad tantsumove´d.
Eva-Liis Ivask: Lõppenud hooaja üks meeldejäävaim hetk pärineb hooaja lõpukontserdist. See hetk, kui taevakraanid on avanenud täiel rinnal ja tugevad tuuleiilid lükkavad ka rekvisidid ümber, tantsijad aga säilitavad oma täieliku professionaalsuse, olles täielikult karakterisse kehastunud ja andes endast 110%, et pakkuda publikule nauditavat meelelahutust hoolimata ümbritsevast. Seda pühendumust näha oli tõeliselt ülendav kogemus! Suveperioodiks soovin tantsijatele imelisi seiklusi ja avastusretki, aktiivset puhkust ning enda mugavustsoonist väljumist! Suveperiood on ideaalne aeg, et nautida värsket õhku ja looduses liikumist. Hundirattaid viljapõldudele ja spagaadivenitusi rannaliivale!
Kerstin Lõhmus: Lõppenud hooajast oli meeldejääv, et paljud meie tantsijad on muutunud küpseks koreograafia jaoks, nad suudavad liigutusi “omada” ja lisada sinna midagi omalt poolt. Suveks soovin kõigile tantsijatele: Just follow your heart!
Martin Tomson: Minu jaoks mõjuvad kõige paremini momendid, kus oleme tantsijatega tükk aega harjutanud uut liikumist/liigutust ning näha nende silmis, kui lõpuks kõik “klikib” ja selgeks saab. Üritustest oli meeldejäävaim Koolitants ja riietusruumi äftekas. Soovin ilusat suve kõigile – koguge energiat ja kogemusi, millega järgmine hooaeg täita!
Maarja Pruuli: Sellest hooajast jäid eriti meelde 1. vanalinna keldris trooni (rekvisiidi) ehitamine, 2. tantsijate uus tase emotsionaalse väljendusrikkuse osas, 3. võimsad energialaengud autasustamistelt ning 4. Tähtvere treenerite meeskonna südantsoojendav toetus üksteisele. Suveks soovin tantsijatele: teadlikku tööd iseendaga – milline tantsija ja inimene Sa tahad olla ning kuidas sinna jõuda. Eelkõige aga muretut meelt ja sooje suveõhtuid kallite inimeste seltsis! Olete olnud supertublid ja väärite kosutavat puhkust!
Berit Piir: Minu meeldejäävam mälestus: Tantsuklass 2-ga “You Don’t Own Me” kava filmimine Toomkiriku varemetes. Hoolimata sinikatest ja marrastustest, mis tantsijatele tekkisid ning silmades olevast liivast, suutsid tüdrukud ennast kokku võtta ja väga tublisti tantsida kava läbi mitmeid kordi. Selle rühma puhul allaandmist juba nii kergesti ei näe! Lisaks läks väga hinge ka suur grupikalli pärast parkimistrahvi saamist. Loodan, et suvel saavad kõik tantsijad palju puhata ja päikselisi ilmasid nautida ning kindlasti ei tohkis unustada eesmärke, mida trennides endale seadnud oleme 😉
Kadi-Liis Kuum: Hooaja jooksul on olnud mitu sellist hetke, kui väikesed tantsijad ütlevad midagi väga naljakat või teevad mulle naljaka komplimendi. Nende siirus ja ehedus on tohutult armas. Suveks soovin palju päikest ja puhkust! Soovin, et kõik jõuaks enda energia täis laadida ning saaks uut motivatsiooni ja indu järgmiseks hooajaks.
Greetel Joanna Võrk: Meeldejäävaim mälestus hooajast: kuidas ma rõhutasin, et grand a la second hüpe “ei ole tähekese hüpe” ja sellest hüppest sai kogu hooajaks “täheke”. Soovitus tantsijatele suveks: kasutage võimalusi osaleda meistriklassides, kursustel, laagrites või õppida ise. Suvi on ideaalne aeg oma tantsualase silmaringi avardamiseks!
Maris Kahre: Meeldejäävaim sel hooajal oli legendaarne Koolitantsu showkategooria võidud igas vanuses. Lisaks oli supertore näha, kuidas võistlused liidavad gruppi. Koolitants oli minu grupil esimene võistlus kogu grupiga sel hooajal ja tõeliselt südantsoojendav oli vaadata nende grupisisest toetust. Suveks soovin tantsijatele: õpi, tantsi, arene inimesena. Armasta päikest ja tantsi vihmas! Puhka, lebota ja lõbutse, et uuel hooajal endast alati maksimum anda.
Hanna-Liina Koddanipork: Kõige meeldejäävam oli, kui Noored hip-hopi grupil oli elu esimene võistlus Tallinnas Kuldse Karika eelvoorus ning nad astusid lavalt maha väga energilise ja hea emotsiooniga. Soovin, et tantsijad leiaksid ka suvel aega teha paar tantsusammu, et hooajal õpitu meelest ei läheks. Ning rattaga sõita, kukerpalle ja hundirattaid visata ning kõige sekka ka paar kõhulihast mahutada.
Marlen Timm: Sel hooajal oli kõige ägedam näha gruppe võistlustel ja esinemistel. Kuidas tantsijad lava taga üksteist abistavad ja esinemiseks üles kütavad. Trennides on nähtud suurt vaeva ja imeline on näha, kuidas tantsijad kehastuvad laval täiesti ümber ja annavad endast maksimumi. Soovin, et tantsijad leiaksid ka suvel võimaluse, et tantsida ja treenida. Ja koguge uueks hooajaks veel rohkem motivatsiooni.
Dolores-Carina Sütt: Kõige meeldejäävam hetk Lastetants 3 grupiga oli üks viimaseid trenne sel hooajal, kus tegime spagaate ja palusin tõsta käe kõigil, kes tunnevad, et on hooaja jooksul palju arenenud. Käte tõstmise protsent oli 100 ja tõesti, kui alustasme sügisel, oli vaid paaril lapsel spagaat maas, tänaseks on enamusel. Samuti avaldasid mitmed lapsed soovi uuel aastal soolodega esineda. Kõikidele tantsijatele soovin, et nad koguksid suvel võimalikult palju tahet ja motivatsiooni uueks aastaks, naudiks suve ja võimalust tantsida siseruumi asemel kogu aeg õues. Enda grupile panen suveks südamele, et nagu kokku leppisime – laagriks kõigil spagaadid maha 🙂
Bertram Sargla: Sellest hooajast on meeldejäävaim: Marti ja Benjamin õppisid selle hooaja jooksul aina rohkem rääkima. Otto kasvas suuremaks ja muutus osavõtlikumaks. Armin küsis minult Koolitantsul: “Kas Sa oled Dominici isa?”, Dominic vastas: “Ei, ta on mu õe vend.” Suveks soovin kõigile tantsijatele palju rõõmu ja mängulusti!
|
OSCAR-2019
|
||
Tapa linna I laulupäeva rongkäik 10. juulil 1927. Üritusega tähistati linnaõiguste saamise esimest aastapäeva. Foto SA Virumaa Muuseumid
Eesti linnade kalendris oli 2016. aasta pidustusterikas, sest 90. sünnipäeva tähistasid viis endist alevit, mis omandasid 1926. aastal linnaõigused: Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi. Kas tegu oli ainult nimemuutusega või kajastus muudatus ka linnaruumis?
1920. aastate teisel poolel käis nii väikeasulates kui ka linnades vilgas elu, mida soosis kasvav majanduslik heaolu. Ehitati, avati uusi asutusi, võeti laenu ning projekteeriti eramutele ja avalikele hoonetele juurde- ja ümberehitisi. Selle taustal jooksis linnaõiguste teke pigemini üldiste arengute tuules. Linnastaatuse mõju on kergem jälgida asulale tulnud kohustuste valguses, mis hakkas aastate möödudes linna kujundama.
Eestis oli tollal 13 linna, mida ei peetud just paljuks. Seepärast tehti ettepanek linnaks muutuda 13[1] suuremale alevivalitsusele, kellest võtsid ettepaneku vastu vaid viis vaprat. Idee taga oli Eesti Linnade Liit, kes esitas Siseministeeriumile sellekohase ettepaneku.[2] Eeskuju võeti Saksamaalt, kus enamiku moodustasid 2000–5000 elanikuga linnad. Väljapakutud Eesti aleveistki oli enamik 2000 või rohkema elanikuga, rääkimata Nõmmest, mille elanike arv ületas 10 000 piiri.
Linnaks saamine eeldas seadusest tulenevalt kahe kolmandiku majaomanike ja linnaelanike üldist nõusolekut. Nõmme saatuse otsustas erandina ministeerium ise – majaomanike leige huvi tõttu. Linnaks muudeti Nõmme 1926. aasta 12. novembril ning linnale kohaselt pandi seal maksma 1892. aasta linnaseadus koos hilisemate muudatuste ja täiendustega.[3]
Kõige innukamalt kõlas linnaõiguste saamise eest Põltsamaa hääl: erinevalt teistest alevitest olid sealsed majaomanikud koosolekul kõik ühehäälselt linnaks muutmise poolt.[4] Sindi alev ütles pakkumisest kohe ära,[5] tuues ettekäändeks liigsed maksukohustused kinnisvaraomanikele. Tõesti, majaomanike kartus oli üldine. Nad kartsid, et linna teede uuendamise kohustus veeretatakse nende kaela.
Ka Türi majaomanikud polnud esialgu nii üksmeelselt optimistlikud,[6] sest oli teada, et linna kohustuseks jäävad alghariduse, hoolekande ja tervishoiu tagamine ning muudki ülesanded, mille eest vastutati varem koos maakonnaga. Nii näiteks jäi vast valminud koolimaja laenukohustus üksnes Türile.
Peamiselt võimaldas linnana tegutsemine pääsu maakonnavalitsuse korralduse alt, mis tähendas suuremat iseseisvust[7] ehk paindlikumat maksusüsteemi ja võimalust oma sissetulekuid suurendada. Uus linn liikus maavalitsuse alt Siseministeeriumi haldusalasse. Maakeeli: kadus kauka jagamine maakonnaga.[8] Samas kaasnes sellega hulk kohustusi, mida kompenseeriti riigi toetuse ja uute maksudega.
Vahest suurim abi, mida uued linnad usinasti kasutasid, olid teede parandamiseks ministeeriumi teedekapitalist saadavad lisasummad. Maakonna all olevatele alevitele neid ei võimaldatud. Teedeministeerium siiski koordineeris, millised teelõigud tuleb korrastada esmajärjekorras ja missugust pinnakatet kasutada. Näiteks teatati Põltsamaa linnavalitsusele, et Tartu maantee tuleb katta klompkividega ning Jõgeva ja Võhma kiviteed kruusaga.[9] Linnade põhitänavad kaeti üldjuhul bituumeni baasil mustkattega või betoonkattega (nt Nõmmel Vabaduse puiestee).
Tõrva suunaski linnastaatuse järel vabanenud lisaraha ennekõike linna heakorda ja teede uuendamisse. Ka üldine heakord tõotas linnaks saamise järel paraneda, kuna selleks saadi võtta teatud mahus raha juurde korteriolude parandamise fondist. Kindlasti muutsid olukorda uued maksud, mida linna iseseisvus lubas rakendada. Näiteks kehtestati kõikjal trahterimaks, ehkki see ei pälvinud ettevõtjate eriti sooja poolehoidu.
Üldiselt saab öelda, et linnapilt muutus tänu lisandunud haljastusele kaunimaks ja teed paremini sõidetavamaks.
Uute linnade esimene proovikivi oli lahendada hoolekande probleem, sest maakondlikesse vanade- ja lastekodudesse, mille uksed olid avatud ka aleveile, linnarahvast enam ei lubatud. Erinevalt alevist neelas uues olukorras linnaeelarvest suurima tüki kohustus hoolitseda abivajajate eest, korraldada haridust ja tagada asulale kohane väljanägemine.
Selleks avati linnades asjakohased asutused ja varsti ka uued hooned. Näidetena saab nimetada Tapal avatud vanadekodu (1929), Nõmme vanadekodu Vabaduse puiesteel (1930) ja lastekodu Kase tänaval (1931), lisaks täiendati Nõmme rinnalaste ja emade kodu uhke karantiinhoonega. Avati ka linnaapteeke.
Linnaks saamise puhul loodeti riigilt abi kohaliku ettevõtluse arendamiseks, näiteks elektrijaamade ehituseks. Elavnes ettevõtlus ja tööstus ning Põltsamaal paluti riigi tagavaramaadest linna tööstuse jaoks suisa maad juurde. Kel kapital võimaldas, ehitas linnale kohaselt raekoja (Tõrva).
Uue linnavalitsuse üks mahukaimaid töid oli kaardistada linna käsutusse läinud maad, millest eraldati linnavalitsuse ja riiklike asutuste osa. Mis üle jäi, müüdi ära ehituskruntidena. See andis eriti Nõmme niigi tormakale elamuehitusele veelgi hoogu juurde.
Linnaarhitekti roll oli linnaruumi arendamise käigus kooskõlastada ehitusprojekte, mida kasvavas linnas tuli suunata (Nõmme oli elanike arvu järgi Eesti viies linn). Tema tööde hulka kuulus ka avalike hoonete projekteerimine, projektide tellimine arhitektidelt ja planeerimiskavade väljatöötamine.
Kuna Nõmme oli just omandanud (1925) suvituslinna staatuse, pöörati suurt tähelepanu terviseasutuste rajamisele ja miljööliku männimetsa säilimisele. Linnas kehtima hakanud kinnisvaramaks oli männimetsa alal peaaegu olematu eesmärgiga innustada maaomanikke metsa säilitama.[10]
Teised noorlinnad hakkasid linna projekteerijast puudust tundma 1930. aastate teisel poolel, kui kümnendi alguse majanduskriis oli möödas ja linnadel seisis ees hulk ehitustöid. Ametisse valiti linnainsenerid: Põltsamaal Harras Kullango, Türil Rudolf Siiman, Tõrvas Georg Saar ja Tapal Oskar Pelska.
Polnud palju puudu sellest, et teaksime mõnda linna hoopis teise nimega. Linnaõigusi taotledes avanes soodne võimalus alevi nime muuta, kui senine meeltmööda polnud. Tapa alevivalitsus kaasas sellesse rahvaluuleprofessori Matthias Johann Eiseni, kes soovitas esteetilistel kaalutlustel kasutada nime Valgejõe, mis olevat hoopis ilusam eesti nimi. Volikogu esitaski ministeeriumile linna uueks nimeks Walgjõe. Ministeerium lükkas uue nime siiski tagasi põhjendusega, et see on rahvale tundmatu. Tõrva alevivalitsuses pakuti linna nimeks Tökatialev ja Pigilinna, mis jäid samuti kabinetti.
Tagasi vaadates joonistuvad välja igale linnale iseloomulikud suundumused ja valikud, mida uues olukorras tehti. Põltsamaal korrastati riigi toetusega lossi ja tegeleti heakorraga. Türile ehitati toona insener-tehniliselt silmapaistev, põhjamaade kõrgeim ehitis: saatemastiga saatejaam. Türi valiti välja asukoha alusel Kesk-Eestis, ent variantidena kaaluti ka Paidet ja Põltsamaad. Tõrvas sillutati usinasti teid, Tapal ehitati avarat keskkoolihoonet ning kuurortlinn Nõmme panustas raviasutustesse ja suunas ehitust linnaarhitekti käe all.
[1] Jõhvi, Kunda, Kärdla, Mustvee, Mõisaküla, Otepää, Narva-Jõesuu, Nõmme, Põltsamaa, Sindi, Tapa, Tõrva ja Türi.
[4] Põltsamaa alevi linnakssaamine ja sellega ühenduses olevad küsimused. ERA f. 3019, n. 1, s. 178, l 3.
[6] Kirjavahetus alevi tulumaksukomisjonide töö korraldamise, alevivolikogu liikmete valimise ja Türi alevile linnaõiguste andmise küsimuses. ERA f. 2309, n. 1, s. 1. l 120.
[8] Linnade-päeva töö tulemused. Teise päeva referaadid ja vastuvõetud otsused. – Postimees, 1926, 16. november, nr 312, lk 4.
Tapa linna I laulupäeva rongkäik 10. juulil 1927. Üritusega tähistati linnaõiguste saamise esimest aastapäeva.
Türi peatänav Viljandi tänav u 1929. Tänav sai 1932. a bituumenkatte (mustkatte) ja tee äärde istutati noori puid.
Kivitee ehitus Tõrva linnas u 1930. Otepää kiitis 1935. a just väikelinna Tõrva tegusid teedeehituse ja linna heakorra alal.
|
OSCAR-2019
|
||
Veebipoes müüdavate toodete hinnad on märgitud toodete juurde. Hinnale võib lisanduda tasu kauba kättetoimetamise eest. Kuvatavad hinnad on esitatud eurodes ja sisaldavad käibemaksu.
Veebipood võib muuta veebipoe kasutustingimusi ja toodete ning teenuste hindu. Veebipood annab muudatustest teada internetileheküljel www.marvelprint.ee
Kauba kättetoimetamise tasu sõltub Ostja asukohast ning kättetoimetamise viisist. Kättetoimetamise tasu kuvatakse Ostjale tellimuse vormistamisel.
Tellimusest tulenev võlaõiguslik leping jõustub alates tasumisele kuuluva summa laekumisest Veebipoe arvelduskontole.
Veebipood ei vastuta tellimuse täitmisel Ostja poolt esitatud ebakorrektsetest andmetest tingitud täitmise võimatuse või mistahes sellest tulenevate tagajärgede eest. Veebipoel on õigus loobuda tellimuse täitmisest kui tekib kahtlus Veebipoele esitatud andmete õigsuses ja headele tavadele mittevastava käitumise puhul.
Kui tellitud kaupa ei ole võimalik tarnida seoses tootmisprobleemi või mõnel muul põhjusel, või on tellimuse vormistamisel esinenud tehniline viga, teavitatakse sellest Ostjat esimesel võimalusel ning tagastatakse tasutud raha (sh kauba kättetoimetamise kulud) viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul teate saatmisest.
Kaupu saadetakse järgmistesse riikidesse: Eesti ja Euroopa Liidu riigid ning, erikokkuleppel Veebipoega, muud maailma riigid.
Kauba saatmiskulud kannab sõltuvalt tellimuse suurusest ja tarneviisist Ostja või Veebipood. Vastav hinnainfo on kuvatud saatmisviisi juures.
Eestisisesed saadetised jõuavad üldjuhul Ostja määratud sihtpunkti 3-7 tööpäeva jooksul alates müügilepingu jõustumisest, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul. Väljaspool Eestit toimub kohaletoimetamine kuni 30 kalendripäeva jooksul.
Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 56 võib ostja sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kauba puhul algab tähtaeg päevast, mil kaup on jõudnud ostjani.
Tagastamisõigus puudub kaubal, mis on valmistatud, arvestades lepingupooleks oleva ostja isiklikke vajadusi või mis on valmistatud ostja esitatud tingimuste kohaselt. Samuti puudub tagastamisõigus asjadel, mida ei saa selle olemuse tõttu tagastada, mis on kiiresti riknev või mille kasutamistähtaeg on möödunud.
Kui ostja lepingust taganeb, tuleb talle tema poolt tasutu tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul lepingust taganemise teate jõudmisest veebipoodi. Ostja peab veebipoelt saadud kauba tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul taganemisavalduse ärasaatmisest.
14-päevase tagastamisõiguse kasutamiseks ei tohi tellitud kaupa kasutada muul viisil kui on vajalik kauba olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks viisil nagu see on lubatud kauba testimiseks füüsilises poes. Ümbervahetatav või tagastatav ese ei tohi olla kahjustunud ega kasutamisjälgedega, see peab olema originaalpakendis ja toote küljes peavad olema kõik originaaletiketid.
a) tagastamise põhjus seisneb asjaolus, et tagastamisele kuuluv asi ei vasta tellitule (nt vale või defektiga asi),
b) kui Veebipood on andnud kaupadega kaasa koodi, millega saab tagastada kaupa pakiautomaadi abil ning see kood veel kehtib.
Veebipood tagastab tagastatava kauba kättesaamisel Ostjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik Ostjalt lepingu alusel saadud tasud.
1. Kirjuta "Sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemise avaldus", mis sisaldab tellimuse numbrit, tellimuse kuupäeva, kauba kättesaamise kuupäeva, tarbija ees- ja perekonnanime, tarbija aadressi ning tagastamise põhjust.
Veebipoel on õigus taganeda müügitehingust ning nõuda Ostjalt tagasi kaup, kui kauba hind veebipoes on eksituse tõttu märgitud oluliselt alla kauba turuhinna.
Veebipood vastutab Ostjale müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavuse või puuduse eest, mis oli olemas juba asja üleandmise hetkel.
Ostjal on õigus puuduse ilmnemisel pöörduda hiljemalt 14 päeva jooksul veebipoe poole, saates e-kirja aadressile info@marvelprint.ee või helistades telefonil (+372) 680 6865.
Kui Veebipoest ostetud kaubal on puudused, mille eest Veebipood vastutab, parandab või asendab Veebipood puudusega kauba. Kui kaupa ei ole võimalik parandada ega asendada, tagastab Veebipood Ostjale kõik müügilepinguga kaasnenud tasud.
Veebipood kasutab Ostja poolt sisestatud isikuandmeid (sh nimi, telefoninumber, aadress, e-maili aadress, pangarekvisiidid) ainult tellimuse töötlemiseks ning kauba Ostjale saatmiseks. Seda infot käsitletakse konfidentsiaalsena ja töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Veebipood edastab isikuandmeid veoteenust pakkuvale ettevõtetele selleks, et kohale toimetada kaupa.
Andmeside Ostja ja Maksekeskuse vahel on krüpteeritud, mis tagab Ostja isikuandmete ja pangaandmete turvalisuse. Makse teostamine toimub väljaspool Veebipoe keskkonda, vastavalt Maksekeskuse turvalises maksekeskkonnas. Veebipoel puudub ligipääs Ostja pangaandmetele ja krediitkaardi andmetele.
Veebipood ja Ostja vastutavad teineteise ees käesolevate kasutustingimuste rikkumisega teisele poole tekitatud kahju eest Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses.
Veebipood vastutab Toote müügihinna ulatuses. Veebipood ei vastuta Ostjale tekitatud kahjude eest või toote kohaletoimetamise viibimise eest juhul, kui kahju või toote kohaletoimetamise viibimine on tingitud asjaolust, mida Veebipood ei saanud mõjutada, ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).
Ostja kohustub kasutama Veebipoe teenust üksnes seaduse ja heade tavadega kooskõlas olevatel eesmärkidel.
Kui Ostjal on Veebipoe osas pretensioone, tuleb need saata e-posti aadressile info@marvelprint.ee või helistada telefonil (+372) 680 6865.
Klienditoe telefon on +372 680 6865 (avatud tööpäeviti kl 9:00-17:00) ja e-posti aadress: info@marvelprint.ee. Riiklikel pühadel on klienditugi suletud.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti ettevõtjad ja raamatupidajad on siirdehindade temaatika endale üsna hästi selgeks teinud. Lood oleks maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul veelgi paremad, kui maksumaksjad maksuametiga rohkem koostööd teeksid.
Nagu audiitorid on tähelepanu juhtinud, on viimasel ajal sagenenud need juhud, kui Eestis tegutseva äriühingu vastu hakkab siirdehindade kontekstist huvi tundma teise riigi maksuamet. Kui palju selliseid juhtumeid Eesti maksuametil teada on?
Mingit massilist probleemi pole me täheldanud ja pigem on need üksikud juhtumid, kui teise riigi maksuamet on meilt läbi konkreetsete infovahetusvormide teavet küsinud.
Maksuhaldurite praktika on selles küsimuses ka väga erinev – osa riike vaatab väga pikka perioodi tagasi, Eesti positsioon on selline, et me tahame suunata oma ressurssi eelkõige kaasaegsematesse tehingutesse.
Erinevaid päringuid, mis meile sisse tuleb, on väga palju. Euroopa Liidu sees on infovahetus suhteliselt hästi toimiv, on kindlad raamid, kuidas see toimub. On selged reeglid, millal maksuhaldur saadab teisele liikmesriigile informatsiooni, kui ta kontrolli käigus tuvastab, et teise riigi maksumaksja puhul võib midagi valesti olla.
Kas on olnud ka sellist praktikat, kus kontserni puhul, millel on tegevus mitmes riigis, lepivad nende riikide maksuametid kokku, et võetakse kontsern tervikuna ette?
Mitme- või kahepoolsed kontrollid EL liikmesriikide vahel on väga selgelt reguleeritud. Alusraamistik on nii otsese kui ka kaudse maksustamise osas selgelt paika pandud: selleks on Komisjoni määrus halduskoostöö käibemaksu valdkonnas ja Nõukogu direktiiv liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas.
Need õigusaktid annavad liikmesriikidele aluse ühiste kontrollide läbiviimiseks. Lisaks infovahetusele toimub liikmesriikide vahel ühiseid kontrolle, kas siis kahe või lausa mitmete riikide vahel.
See, et vaadatakse ettevõtete maksukäitumist tervikuna, on naaberriikide puhul suhteliselt levinud ja sõltub eelkõige sellest, kui palju piiriüleseid tehinguid ettevõttel on.
Kui vaadata siirdehindade ajalugu just dokumenteerimise kontekstis, siis võib öelda, et teema oli ühiskonnas vägagi aktuaalne ja enamik maksumaksjaid tundis muret ning tegi endale asja selgeks. Kui vaadata maksuhalduri pilgu läbi, siis võime öelda, et Eestil läks hästi, sest ka meie kontrollid ei näita massilisi rikkumisi nii et me peaksime naaberriikidega alustama suures mahus kahe- või mitmepoolseid kontrolle. Meil on hea meel, et maksumaksjad on ise teinud väga palju selleks, et neil ei tekiks probleeme. Jah, me oleme kontrollide käigus leidnud teatavaid puudusi, aga need on pigem sellised, kus inimesed ei ole teadvustanud mõningaid nüansse, aga see on üsna marginaalne osa. Pilt on ikka üsna positiivne ja üldine õiguskuulekus Eestis on hea.
Võib öelda, et tänu koolitamisele on kontrollivajadus vägagi madal. Loomulikult maksuhaldur jälgib riske kogu aeg ja sellest lähtuvalt me oma tegevusi planeerime.
Kas võib siis öelda, et maksuhalduri silmade läbi vaadatuna on selles valdkonnas meil suhteliselt hästi?
Probleeme muidugi on. Kui vaadata erinevaid uuringuid, näiteks Ernst & Youngi poolt korraldatud uuring - on selgelt näha, et siirdehinnad on kasvav probleem, aga Eesti jaoks on pigem oluline hoida tänast taset, et ei tuleks suuri pettusi. Samuti see, et meie suudaksime juhtumeid avastada, kui need peaksid tekkima ning ka analüüsima, mis on need põhjused – kas on tegemist tahtlikkuse või teadmatusega ning inimesi ennetavalt informeerida, kui tegemist on teadmatusega.
Võib öelda, et teadlikult suunatud tegevused ei ole siiski domineerivad. Mida ma tahan rõhutada – oluline on mitte jätta dokumenteerimist tegemata ning dokumenteerimise kvaliteedile võiks maksumaksjad rohkem rõhku panna küll. Kui me läheme kontrollima, kaasneb ju sellega koormus ka maksumaksjale, kui ta peab hakkama tagantjärele asju tõestama. Maksuhaldur teab väga hästi, et see on suhteliselt keeruline ja aeganõudev protsess. Kui maksumaksja dokumenteerib õigel ajal asjad korrektselt, on vaidlusi vähem ja ajakulu väiksem.
Eks alati jääb mingi hulk isikuid kes üritavad teadlikult manipuleerida ja nende jaoks polegi muud retsepti peale kontrollimise ja selle kaudu distsiplineerimise.
Kui tekib näiteks selline situatsioon, kus teise riigi maksuamet leiab, et hindu oleks vaja korrigeerida, Eesti maksuamet aga on seisukohal, et kõik on kõige paremas korras, mis siis saab?
Sellisteks juhtudeks on olemas vastastikuse kokkuleppe protseduur (mutual agreement procedures). Kui üks riik tahab siirdehindu korrigeerida ja teine mitte, peavad nad omavahel kokku leppima, milline on õiglane maksukohustus. Esimesed sellekohased taotlused on tulnud meile Soomest. Niisugune protseduur võib võtta väga palju aega, sest kui näiteks konkreetne maksumaksja on teises riigis juba kohtus, peab ära ootama kohtulahendi.
On teisigi nüansse, aga põhimõte on ikkagi selles, et ei tohi topeltmaksustada. See on temaatika, millega maksuhaldur tahab süvenenult tegeleda, et see protseduur oleks Eesti riigis selge. Eesti on varsti saamas ka OECD liikmeks ja selles kontekstis on see eriti oluline. Näiteks Itaalias on aastas umbes 100 taolist juhtumit, mis nõuavad erinevate riikide vahel maksustamise läbirääkimist.
Tuleme sellise siirdehindu puudutava teema juurde nagu seotud isikud, mis tuli üles seoses tulumaksu seaduse muudatusega ning mille järgi on seotud isikuks ka elukaaslane. Varem või hiljem kerkib mõne maksuasja juures küsimus, mis hetkest saab maksuameti silmis siirdehindade kontekstis inimesest elukaaslane. Kuidas seda praktikas määrama hakatakse?
Elukaaslase määratluse puhul peaks lähtuma konkreetsest kaasusest ja tervest mõistusest. Seda ei saa määrata nii, et inimesed peavad teatava aja ühe katuse all elama. Tuleb vaadata faktilisi asjaolusid, mis viitavad sellele, et nad on piisavalt seotud. Ühtset vastust paraku pole. Määratlemata õigusmõistetega on alati see probleem, et nende puhul tahetakse küll konkreetsust, aga minu meelest peaks mõtlema, miks selline määratlus on seadusesse sisse toodud. Alati võiks ju ka teha mingi lihtsustatud lahenduse, et elukaaslased ollakse siis, kui on kaks aastat ühes toas elatud, aga kas see on lahendus, mis sobib kõikideks juhtudeks?
Kirvemeetodi eelis on muidugi lihtsus – kriteeriumid on paigas ja nii on. Viga on aga selles, et ei arvestata erisusi. Maksuhaldur üritab ikkagi olla arusaaja ja mõista olukorda. See on minu isiklik hinnang, aga ma ei usu, et tohiks tekkida väga suuri vaidlusi. Me lähtume oma tegevuses tervest mõistusest, aga mingit valemit, kus üks pluss üks on kaks, minult täna küll ei saa. (Veermäe muheleb – toim.)
Vaatame ka asja teist külge – kui tegemist on näiteks eks-elukaaslasega, kust sellisel juhul seotuse piiri otsima hakata?
Kindlasti võib see ühel hetkel teema olla. Siis tekib küsimus, kui pikas perioodis on maksuhalduril vaja ettevõtte ajaloos tagasi vaadata ja mis põhjustel me peame seda tegema. Kui nüüd lihtsustatult öelda, siis juhusuhteid sinna alla kvalifitseerida ei saa (Veermäe muigab – toim.).
Kui tõsisemalt rääkida, siis ei saa muidugi välistada, et selliseid küsimusi tekib, sest vabaabielu vorm on Eestis levinud ja me peame sellega arvestama. Maksuhaldur pöördub kõigepealt ikkagi selle inimese poole palvega selgitada, kas oldi elukaaslased või mitte. Kui tema ütlused ei ole piisavad, eks siis peame hakkama täiendavaid tõendeid koguma.
Elukaaslase temaatika on selles kontekstis uus teema ja seetõttu ei saa veel kindlatest kriteeriumitest rääkida. Varasemas seaduses räägiti vaid abikaasast. Põhimõtteliselt võime tugineda ka perekonnaõiguse lähenemisele ja saada tarkust sealt ning siis tuleks seda järeldust kohandada maksuõiguse kontekstiga.
Kokkuvõttes on määrav faktiline olukord ja ikka see, et isikud järgivad ühte huvi. Tavaliselt tehakse tehingud aga isikute vahel, kel on pigem vastandlikud huvid või huvid, mis ei ole identsed. Elukaaslaste puhul peaks olema siis tegemist samasuunaliste ja samasisuliste huvidega. Küsimus on vaid selles, millised tõendid üksikjuhtumil tõendavad huvide kattumist. Eks see sõltu siis ka inimeste enda isikupärast ja seetõttu on ka tõendid erinevad.
Millised on need parameetrid, mille alusel maksuamet otsustab, millise äriühingu siirdehinnad luubi alla võtta?
Seda ma öelda ei saa, see info on meil ainult ametkondlikuks kasutamiseks. Aga on teatud asjad, mida võib iga ettevõte juba ise aimata. Näiteks kui ettevõte on pidevas kahjumis, siis tekib kahtlemata küsimus, miks?
Masu on üks asi, see on arusaadav, aga suured kahjumid on paljudel ettevõtetel olnud ka headel aegadel. Ühe kriteeriumina oleme vaadanud kasumi ja kahjumi vahekorda ajas. Neid nüansse, mida me vaatame, on tegelikult palju. Me ei lähtu ainult numbritest, vaid tihti vaatame ka seda, milline on isiku üldine maksukäitumine. Kui näiteks numbrid tekitavad teatud mõtteid, aga maksukäitumine on korras, siis on küsimus ka selles, kuidas asjale läheneda. Mõnikord piisab lihtsalt telefonikõnest.
Kui isik on pidevalt halva maksedistsipliiniga ja on vajanud järelevalvelisi meetmeid, siis otsustab revident, et esimeseks sammuks on hoopis kontroll.
Taktikaline lähenemine sõltub ikkagi konkreetsest isikust. Pehmem lähenemine on ennast sageli õigustanud ja paljud teevadki esimese kõne peale oma asjad korda – ei ole mingit probleemi!
Sellele aitab muidugi kaasa, et maksuhalduril olevat infot kasutatakse väga süsteemselt ja ka teistest liikmesriikidest tulev info on väga konkreetne. Saab panna isiku sisuliselt fakti ette, et meil on selline info olemas ja nüüd on sinu valik, kas sa muudad oma käitumist või mitte. Me üritame vaadata õiguskuulekust laiemalt ja küsime ka enda käest – kas selline kontrollist alustamine on ikka kõige parem? Kuidas see mõjutab üldist distsipliini?
Ma ei taha küll politsei pärusmaale trügida, aga toon sellise näite, et kui teil maanteel sõites jalg kogemata 97 või 100 peale vajutab, politsei peab teid kinni ja teeb täie rauaga trahvi, kas see on kõige parem meetod? Samu küsimusi küsime ka meie enda käest. Üldjoontes isikud möönavad oma rikkumisi, aga kui me valime vale meetme, võib see pikas perspektiivis tema maksukuulekust hoopis vähendada. Meie eesmärk ei ole alati täie rangusega läheneda, vaid valida optimaalne variant.
Kui mõni aeg tagasi veel valitses seisukoht, et Eesti maksuamet võrreldes vana Euroopaga kasutab pigem kirvemeetodit, kas siis võib öelda, et need ajad on nüüd läbi?
Eks me oleme erinevaid meetmeid kasutanud läbi aastate, aga nüüd tahame oma tegevust sisulisemaks muuta. Kui võrrelda Euroopaga, siis ma arvan, et oleme pigem esirinnas, me ei keskendu nii palju oma tulemuste mõõtmisele, et kui palju me maksu määrame. Meie eesmärk on hoopis see, et vähendada õiguskuulmatute maksumaksjate hulka. Maksu määramine on üks marginaalne võimalus ja kontroll on näiteks küllaltki kallis meede ning mitte sugugi alati kõige efektiivsem. Hea on, et kui me mõne isiku suhtes toiminguid teeme, siis me suudame monitoorida, kas ta on muutnud oma käitumist ja selle põhjal üritame ka aru saada, kellele millised meetmed kõige paremini toimivad.
Meie eesmärgiks ei ole miljonites makse määrata. Pikas perspektiivis tähendab see seda, et mida vähem me makse määrame, seda paremat tööd me oleme teinud.
Siirdehindade puhul ei ole meil veel välja kujunenud täpset mudelit, mille järgi määrata, kui õiguskuulekas üks või teine maksumaksja on, aga kontrollide pinnalt võib öelda küll, et maksumaksjad on valdavalt õiguskuulekad – neil on olnud konkreetsed põhjendused, miks need numbrid on just sellised nagu need on.
Maksumaksjad tunnistavad endale võimalikke riske. Kui näiteks tekib mõte, et äkki ma optimeerin makse, siis nad arvestavad juba sellega, et see on valdkond, mida jälgitakse mitte ainult ühest riigist, vaid seda võidakse teha ka mitmest riigist. Informatsioon riikide vahel liigub ja Euroopa Ühenduse riikide vahel on infovahetuse ikka väga tõhus.
Jätame kõrvale praegu ettekavatsetud pettused, mille puhul ei saa koostööst rääkida, aga võtame sellise juhtumi, kus isik on rakendanud mingit siirdehinna meetodit ja ta on selle õigsuses kindel olnud. Kui maksuhaldur nüüd pöördub selle isiku poole, siis kust saab ta esimest kõige adekvaatsemat informatsiooni? See on maksumaksja ise. Kui maksumaksja informatsiooni ei anna, hakkab maksuhaldur kujundama oma versiooni asjast ning teeb seda nende tõendite põhjal, mida tal on võimalik hankida. Kui nende tõendite pinnalt tekib maksukohustus ja maksumaksja ei esita tõendeid, mis pilti muudaksid, on väga raske midagi teha – otsus langetatakse ju tõendite pinnalt.
Mõistlik on kohe tõendid välja tuua. Meie eesmärk on leida õiglane lahendus. Selles mõttes on maksumaksjate käitumine kohati kummastav.
Ma kutsungi siinkohal maksumaksjaid üles – kui teil on informatsioon olemas, siis jagage seda! Kui maksumaksja ei esita informatsiooni ja sellest tekib tal täiendav maksukohustus, siis me ei ole paraku jumalad, kes suudavad näha igale poole. Kui valdav osa infost on maksumaksja käes n-ö luku taga, siis ei ole midagi teha – sellisel juhul tuleb maksumaksjal vaid ennast süüdistada.
Siirdehinnad on üldjoontes selline kaalumine ja hindamine ning oluline ongi see, et oleks võimalik leida õiglane hind. Võib näiteks juhtuda, et ettevõttel on mingi nüanss, mille poolest ta turu keskmisest erineb. Kui me seda nüanssi ei tea, siis me ei saa seda ka arvesse võtta.
Nii et minu põhisõnum on – maksukontroll on ikkagi koostöö. Revidendi ülesanne ei ole minna ja leida kusagilt miljon krooni, vaid leida õiglane lahendus.
Välisriigist saadud tulu saamisel on isikul alati kohustus esitada füüsilise isiku tuludeklaratsioon tulu saamisele järgneva aasta 31.märtsiks.
Eestis alaliselt elav isik on maksuresident Eestis ja sellest tulenevalt on tal kohustus Eestile deklareerida mitte ainult Eestist, vaid ka mujalt riikidest saadud tulu. Mujalt kui Eestist ehk välisriigist saadud tulu hõlmab kõiki maksustatava tulu liike, sealhulgas palga-, dividendi- ja ettevõtlustulu, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, pensione, erisoodustusi, kasu vara võõrandamisest jms. Välisriigist saadud tuluga on tegemist siis, kui tulu saadakse välisriigis asuvast tuluallikast, näiteks töötamisest välisriigis, isegi juhul, kui palga väljamakseid teeb Eesti tööandja.
Välisriigist saadud tulu saamisel on isikul alati kohustus esitada füüsilise isiku tuludeklaratsioon tulu saamisele järgneva aasta 31.märtsiks. Välisriigi tulu deklareeritakse olenemata sellest, kas seda tulu Eestis maksustatakse, kas see jääb alla tulumaksuvaba miinimumi või kas isik soovib teha oma tulust mahaarvamisi.
Välisriigist saadud tulu peavad deklareerima kõik Eesti residendid, st Eestis alaliselt elavad isikud või Eestis pikemat aega (üle 183 päeva) viibivad välismaalased. Residentsuse teema kohta loe täpsemalt MTA kodulehelt ning kui sa ei ole kindel, millise riigi resident oled, pöördu abi saamiseks kohaliku maksu- ja tolliameti teenindusbüroo poole. Residentsuse määrab igas riigis kohalik maksuhaldur.
Kui isiku residentsus maksustamisperioodil muutub, tuleb tal Eestis deklareerida kõik tulud, mida ta on saanud Eesti residendiks oldud perioodil ning ka mahaarvamisi võib ta teha proportsionaalselt võrreldes selle ajaga. Teise riigi residendiks oldud aja eest võivad sarnased kohustused tekkida selles teises riigis.
Välisriigist saadud tulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormi A tabelis lisalehel „Välismaal saadud tulu”.
Välisriigi tulud ei ole tuludeklaratsioonil eeltäidetud nagu Eestis saadud tulud. Samuti tuleb isikul endal deklareerida võimalikud mahaarvamised, mis on tasutud välismaal, näiteks kohustuslikud sotsiaalkindlustuse maksed.
Välisriigi tulude deklareerimine ei tähenda alati, et Eestis tekib täiendav tulumaksu tasumise kohustus. Kui teenitud tulu on maksustatud välisriigis, on Eestil kui residentsusriigil kohustus vältida tulumaksuga topeltmaksustamist. Selleks on tulumaksuseaduses ette nähtud kaks võimalust: kas Eestis tasumisele kuuluvat tulumaksu vähendatakse välisriigis tasutud tulumaksu võrra või vabastatakse välisriigis maksustatav tulu Eesti tulumaksust üldse.
Üldjuhul lubatakse välisriigis tasutud tulumaks Eesti tulumaksust maha arvata. Kui välisriigi tulumaks on suurem kui Eestis tasumisele kuuluv tulumaks, siis välisriigis rohkem tasutud maksu Eestis ei kompenseerita, kuid Eestis ei tule siis ka tulumaksu juurde maksta. Kui välisriigis on tasutud vähem tulumaksu kui Eestis selliselt tulult arvestatud, makstakse Eestis juurde Eesti ja välisriigi tulumaksu vahe.
Välisriigis saadud Eestis maksustatav tulu deklareeritakse olenevalt tulu liigist lisalehel „Välismaal saadud tulu” tabelites 8.1 – 8.7, kuhu märgitakse nii saadud tulu kui ka välisriigis kohustuslikult tasutud tulumaks.
o isik viibis töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul
Ka nende tingimuste täitumisel Eestis maksuvaba töötasu tuleb koos välisriigis makstud tulumaksuga siiski deklareerida tuludeklaratsiooni lisalehel „Välismaal saadud tulu” tabelis 8.8. Tegemist on informatiivse tabeliga ning sellelt tasult tulumaksu Eestis juurde ei määrata, lõplikuks maksuks jääb välismaal makstud tulumaks.
Eestis on maksuvaba ka dividend, kui sellelt on välismaal tulumaks kinnipeetud või selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt tulumaks makstud. Mõned tululiigid võivad olla maksuvabad ka tulenevalt Eestiga sõlmitud välislepingutest. Deklareerida tuleb ka need Eestis maksust vabastatud välismaalt saadud tulud.
Deklareeritud andmed peavad olema ka dokumentaalselt tõendatavad, mistõttu on välismaalt saadud tulude kohta alati vajalik küsida dokumenti kas tulu väljamaksjalt või teise riigi maksuhaldurilt.
Eestis maksustatavast välisriigi tulust saab maha arvata ka välisriigis tasutud kulusid. Kui välisriigi tulu on Eestis maksust vabastatud, siis selle arvel tehtud kulusid maha arvata ei saa.
Kui välisriigi tulu arvelt on kohustus olnud tasuda välisriigis sotsiaalkindlustusmakseid, saab need Eestis maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata. Mahaarvatavad on isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse jms eesmärgil tehtud maksed. Kui aga välisriigis saadud tulu on Eestis maksuvaba, siis selle tulu arvelt tehtud makseid maha arvata ei saa.
Maha arvamisele kuuluvad sotsiaalkindlustusmaksed deklareeritakse lisalehel „Välismaalt saadud tulu“ tabelis 9.7.
Eestis maksustatavast tulust saab maha arvata ka kõik Eesti tulumaksuseaduse alusel lubatud kulud (maksuvaba tulu, koolituskulud, eluasemelaenu intressid, kingitused ja annetused jt). Kui residendist füüsiline isik sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis ning osa seal saadud tulust on Eestis tulumaksust vabastatud (tabelis 8.8), on mahaarvamistele seatud siiski piirang: kulud võetakse siis arvesse proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodil kogu maailmas maksustatavas tulus.
Soovi korral võib eelnevalt nimetatud isik loobuda mahaarvamiste piirangust Eestis maksustatava tulu proportsiooni alusel, kuid sel juhul tuleb loobuda ka välisriigi töötasu või dividendi maksuvabastusest Eestis (tabelis 8.1). Eestis maksustatavat tulu vähendatakse Eestis lubatud kulude ulatuses ning saadud summalt arvutatud Eesti tulumaksu vähendatakse välisriigis tasutud tulumaksu võrra. Mahaarvamise piirangust ei saa loobuda tulu suhtes, millel Eestil välislepingust tulenevalt puudub maksustamisõigus.
Välisriigi maksud ja nendega kaasnevad kohustused võivad olla väga erinevad neist, millega ollakse harjunud Eestis. Et hilisemaid arusaamatusi vältida, paluge selgitusi oma tööandjalt või kohalikust maksuametist. Oluline on teada, kas ka töötajal endal võib selles riigis tekkida maksukohustusi, kas töötajal on kohustus registreeruda välisriigi maksuametis või mujal asutustes, kellel tekib välisriigis kohustus makse deklareerida ja tasuda, milliseks tähtajaks ja kuhu ning kas töötaja ise vastutab oma tulumaksu või muude maksukohustuste eest.
Lisaks tasub tähelepanu pöörata ka sotsiaalkindlustuse küsimustele. Kui teise Euroopa Liidu liikmesriiki tööle suunduvale töötajale ei ole väljastatud Eesti Sotsiaalkindlustusametist tõendit E101 või A1, on väga tõenäoline, et töötamise riigis tekib ka sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus.
Välisriigi maksuhalduri antud infosse tuleb suhtuda tähelepanelikult ning arusaamatuste korral paluda lisainfot. Enamasti ei lõpe välisriigis tekkinud maksukohustused sellest riigist lahkumisega, sest erinevate riikide maksuhaldurid vahetavad maksualast infot ja teevad koostööd maksuvõlgade sissenõudmisel. Ka maksuhalduriga suhtlemise vältimine või dokumentide kaotamine võib viia keerulisemate probleemide tekkimiseni, mille lahendamine nõuab hiljem rohkem vaeva.
Antud juhend on üldine ja informatiivne ning kui teil tekib täiendavaid küsimusi või midagi jäi ebaselgeks, pöörduge maksuhalduri poole.
Eesti residentide välismaalt saadud tulude deklareerimise ja maksustamise kohta Eestis saate täiendavat infot MTA kodulehelt www.emta.ee, helistades füüsiliste isikute maksustamise infotelefonile (+372) 880 0811 või kirjutades e-posti aadressile fyysisik@emta.ee
Siiski juhime tähelepanu, et Eesti maksuhalduri pädevuses ei ole anda maksualast nõu välisriigis tekkivate kohustuste kohta ja seepärast on kõige kindlam pöörduda teises riigis tekkivate kohustuste osas selgituste saamiseks otse välisriigi maksuhalduri poole. Omal käel uurides võite alustada välisriikide maksuhaldurite interneti kodulehekülgedest, mille kohta viited leiate MTA kodulehelt rubriigist „Linke mujale”.
|
OSCAR-2019
|
||
1.1 Üldised tingimused kehtivad Smart24.ee mööblipoe klientide (edaspidi Klient) ja Smart24.ee poeomaniku Smart Mööbel OÜ Reg nr. 12142610 (edaspidi Smart24.ee) vahel ostu ja müügi korra ja reeglite kehtestamiseks ning pooltevaheliste õigussuhete küsimuste lahendamiseks.
1.2 Üldised tingimused ei saa olla vastuolus Eesti Vabariigi seadusandluse nõudmiste ja õigusnormidega. Üldtingimustest vajaliku info puudumise korral neid täiendatakse ja tõlgendatakse, lähtudes õigusnormidest.
1.4 Smart24.ее jätab endale õiguse käesolevaid tingimusi ja hinnakirja muuta. Tingimuste ja hinnakirja muudatused ning täiendused jõustuvad alates nimetatud informatsiooni ilmumise momendist veebilehel www.Smart24.ee. Kui Klient edastas oma tellimuse, siis Kliendi jaoks kehtivad tellimuse edastamise ajal kehtivaid tingimused.
1.5 Smart24.ее ja a Klient soovivad kaubelda Smart24.ee veebilehekülje www.Smart24.ee kaudu käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. Smart24.ee mööblipoes tellimust vormistades ning maksu sooritades, Klient kinnitab, et ta on tutvunud üldtingimustega ja on nendega nõus.
2.2 Transporditasu, mandri Eesti piires, on ühe toote puhul maksimaalselt 36 EUR ning 72 EUR mitme toote puhul. Kauba kohaletoimetamisel saartele on transporditasu maksimaalselt 50 EUR. Eraldi juhtudel võib tasu suureneda, eelnevalt klienti teavitades. Hiljemalt 48 h, pärast tellimuse täideviimist (ettemaksu sooritamise hetkest).
2.3 Tarne hind on igal tootel eraldi väljatoodud. Juhul, kui tellimuses on rohkem kui üks kaubaühik siis arvestab süsteem transpordihinna automaatselt (reeglina maks. 72 EUR Eesti mandri osa). Kogu tarne väärtus kajastub "Ostukorvi" lehel ja Kliendile esitatud arvel/ tellimuse kinnituslehel.
2.4 Transpordi hind arvestatakse automaatselt eeldusel, et üks tellimus võrdub ühe sihtaadressiga. Juhul, kui Klient soovib kauba tarnet mitmele aadressile, tuleb teha eraldi tellimused või tasuda lisaks, kohaletoimetamise eest, Smart24.ee poolt esitatud arve alusel.
2.5 Smart24.ее jätab endale õiguse korrigeerida hindu (kaupade, kui ka teenuste eest). Kui Klient edastas oma tellimuse enne hinna muudatuse jõustumist - sellisel juhul kehtib hind mis oli kajastatud arvel, tellimuse vormistamise momendil, tingimusel, et tellimus ei olnud tühistatud, punktis 7.6 määratud põhjustel.
3.2 Kampaaniad kehtivad Smart24.ee poolt määratud ajavahemikus. Taavaliselt on see väljatoodud tootekirjelduses.
4.2 Ostukorvis olevate toodete arvu, kogust ja toodete omadusi (värv,välimus jne) võib muuta, kuni lõpliku tellimuse kinnituseni.
4.4 Tellimuses esitatud andmete täpsusest ja õigsusest sõltub Kliendi poolt ostetud toodete kiire ja korralik tarne.
4.5 Pärast „Vormistada tellimus" nuppu vajutamist kuvatakse ekraanile Kliendi tellimuse kinnitus ning koopia saadetakse automaatselt tellimuses märgitud Kliendi meiliaadressile, mis on salvestatud Kliendi ostu ajaloos ja Smart24.ee arhiivis.
4.6 Müügileping (edaspidi Leping) jõustub, kui on tasutud ettemaks (kuvatud arvel) või sissemakse ja Lepingutasu, kaupade järelmaksuga ostmise korral. Tasumine tehakse viie tööpäeva jooksul arvates arve esitamise hetkest.
5.2 Maksimaalse efektiivsuse eesmärgil, on soovitatav kasutada Pangalinki. Kasutades seda maksemeetodit, näeb Smart24.ee klienditeenindus makset koheselt ning see kiirendab tellimuse täideviimis protsessi.
5.4 Juhul, kui Klient on tasunud 50% tellimuse maksumusest, toimub teise osamakse tasumine vähemalt 24 tundi enne kokkulepitud tarnekuupäeva.
5.5 Oma valmisolekust, toodete kohaletoimetamiseks, teavitab Smart24.ee Klienti, tellimuses märgitud, kontakttelefoni või e-posti teel.
6.1 Tooted tarnitakse Kliendile ajavahemikus, mis on väljatoodud antud toote kirjelduses, või Kliendiga eraldi kokkuleppel.
6.2 Juhul, kui tarneaeg ei vasta Lepingus olevale infole - kohustub Smart24.ee teavitama Klienti tarneaja muutustest nii kiiresti kui võimalik.
6.3 Juhul, kui kauba kohaletoimetamisega viivitatakse üle kahe nädala, on Kliendil õigus nõuda Smart24.ee-lt lisaallahindlust (allahindluse suurus kooskõlastatakse individuaalselt).
6.5 Kaup toimetatakse tarneaadressi välisukseni. Vajaliku informatsiooni, kaupade kohaletoimetamise kohta, leiate veebilehel:
6.6 Sihtkoha muutustest, on Klient kohustatud (3 päeva ette) teavitama Smart24.ee klienditeenindust. Adressi muutmine võib tuua muutusi ka transporditeenustes.
6.7 Tooted antakse kulleri poolt Kliendile üle saatelehe alusel. Enne kauba vastuvõtmist on soovitatav ülevaadata toote pakend. Nähtavate vigastuste korral, palume koheselt teavitada sellest Smart24.ee klienditeenindust. Allkirjastades saatele, kinnitab Klient, et kauba üleandmise momendil oli pakend terve ning on rahul pakendi seisundiga (kaup ei ole vigastatud).
7.1 Kliendil on õigus taganeda tellimusest, kuid enne toodete kohaletoimetamist, teatades sellest Smart24.ee klienditeenindust e-posti teel klienditugi@smart24.ee, vastavasisulise avaldusega. Ettemaks, tühistatud tellimuse eest, tagastatakse Kliendi pangakontole 14 tööpäeva jooksul peale Taotlusvormi esitamist. Taotlusvormi leiate siit.
7.2 Kliendil on õigus tagastada tellimus 14 tööpäeva jooksul, alates kauba kättesaamisest. Tagastatav kaup peab olema kasutamata ja originaalpakendis. Tagastamisavaldus tuleb saata Smart24.ee meili aadressile klienditugi@smart24.ee. Tellimuse maksumuse summa ning transpordikulud tagastatakse Kliendi pangakontole 5 tööpäeva jooksul, alates taganemisavalduse saamisest. Tagasisaatmise kulud kannab Klient (välja arvatud juhul, mis on sätestatud lõigus 7.3)
Kaup oli transportimisel saanud vigastada, tootel ilmnesid puudused või toode oli praak, mida ei olnud võimalik pakendi visuaalsel kontrollimisel tuvastada
7.4 Smart24.ее jätab endale õiguse mitte tühistada Kliendi tellimust ning mitte vastu võtta tagastatud kaupa juhul, kui ostetud mööbliesemed on valmistatud Kliendile eritellimusel. Tegemist on eriprojekti- või muuga mis vastavuses Kliendi soovitustele ja nõudmistele. Need tellimused erinevad selle poolest, et klient on täitnud eritellimuste koostamise vormi mis on lisatud Müügilepingule.
7.5 Kui tagastatav toode on viga saanud - jätab Smart24.ee endale õiguse tasaarvestada toote väärtus. Juhul, kui Klient ei ole nõus tasaarvestamisega, on tal õigus kasutada sõltumatu eksperdi hinnangut.
Klient ei ole tellimuse kinnitusel/arvel väljatoodud summat tasunud 5 tööpäeva jooksul, alates tellimuse kinnituse/arve väljastamis kuupäevast
8.1. Smart24.ee kaubale kehtib 2 aastane pretensioonide esitamise aeg. Selle aja vältel tasub Smart24.ee kõik garnatiiga seotud juhtumite kulud ning eksperthinnangute kuulud.
Smart24.ee vastutab Kliendile müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavuse või puuduse eest, mis oli olemas juba asja üleandmise hetkel ning mis ilmneb kuni kahe aasta jooksul, alates kauba üleandmisest Kliendile. Sellest esimese kuue kuu jooksul asja üleandmisest ostjale eeldatakse, et puudus oli olemas juba asja üleandmise ajal. Vastava eelduse ümberlükkamine on Smart24.ee kohustus.
Kliendil on õigus puuduse ilmnemisel pöörduda hiljemalt kahe kuu jooksul Smart24.ee poole, saates e-kirja aadressile klienditugi@smart24.ee või helistada telefonil: 56 813 101.
Smart24.ee vastab tarbija esitatud kaebusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 15 päeva jooksul.
8.4. Toote nõuetele mittevastavuse või puuduse korral, on kliendil õigus nõuda kauba asendamist nõuetele vastava ja puudusteta tootega, või loobuda tootest ning selle tagastada.
8.5. Punktidele 8.1, 8.2, 8.3 ja 8.4 lisaks, Kliendil õigused, mis tulenevad Tarbijakaitse Seadusest.
9.1 Smart24.ee vastutab Kliendi ees Smart24.ee poolt käesolevate Üldiste tingimuste rikkumisega tekitatud kahju eest Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses.
9.2 Klient vastutab Smart24.ee ees Kliendi poolt käesolevate tingimuste rikkumisega tekitatud kahju eest Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses.
9.4 Smart24.ее ei kompenseeri moraalset kahju, mida võib tekitada kliendile tarneaegade, hindade ja muude tingimuste muutmine käesolevate tingimuste raames.
9.5 Smart24.ее ei kompenseeri Kliendi kulusid, mis tekivad asjaolust, et Klient võttis enda peale kolmandate isikute ees kohustusi.
9.6 Smart24.ее ei kompenseeri kliendile tarneaegade, hindade ja muude Üldiste tingimustega seotud tingimuste muutmise tagajärjena ilmnenud mittekasutatud võimalusi.
10.1 Smart24.ее kasutab Kliendi poolt esitatud isiklikke andmeid ainult Kliendi ostutellimuse täitmiseks. Smart24.ee ei avalda Kliendi isiklikke andmeid kolmandatele osapooltele, v.a seadusega ettenähtud juhtudel.
10.2 Smart24.ee jätab endale õiguse teavitada Kliente uute toodete, teenuste ja parimate pakkumiste kohta juhul, kui klient on teinud linnukese kasti "Soovin saada uudiseid ning pakkumisi Smart24.ee toodete allahindluste kohta (maksimaalselt 1 kord kuus)"
11.1 Küsimused, mis ei kuulu üldtingimuste määruse alla, on reguleeritud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, arvestades esialgseid Smart24.ee ja Kliendi kavatsusi.
11.2 Vaidlused ja erimeelsused, mis tekkisid ühtsete tingimuste täideviimisel, lahendatakse kahepoolsete läbirääkimiste käigus.
11.3 Kui Klient ja Smart24.ee ei suuda lahenda vaidlust kokkuleppe teel, siis on ostjal võimalik pöörduda Tarbijavaidluste komisjoni poole.
Menetlustingimustega saab tutvuda ning avaldust esitada siin. Tarbijavaidluste komisjoni pädevuses on lahendada Klient ja Smart24.ee vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi. Ostja kaebuse läbivaatamine komisjonis on tasuta.
Isikuandmete töötlemisega seotud vaidluste lahendamine toimub klienditoe vahendusel Smart24.ee. Järelevalveasutus on Eesti Andmekaitse Inspektsioon (info@aki.ee).
|
OSCAR-2019
|
||
Pühapäeval, 24. mail toimus Jõgevamaal Meie Liigume II Kuremaa kevadjooks, mille erinevates startides osales kokku 52 jooksu- ja spordisõpra. Võistlus toimus Kuremaa terviseradadel ja tegemist oli klassikalise murdmaajooksuga. Võistlejaid soosis pilvitu ja soe kevadilm! Võistluse esimeses stardis võistlesid omavahel 19 eri vanuses noort. Jooksu kõige osavõtjaterohkemaks võistlusklassiks kujunes 8 km pikkune meeste põhiklassi jooks, kus omavahel võistlesid kokku 13 meest.… Loe edasi →
18. aprillil toimus Meie Liigume Medita triatlonisarja avaetapina esimene Meie Liigume Kuremaa basseinitriatlon. Kokku võttis selle kevade esimesest triatlonivõistlusest osa 92 triatlonisõpra. Lisaks eestlastele võtsid võistlusest osa ka Venemaa ja Läti noored triatleedid. Protokoll Fotogalerii Meie Liigume Medita triatlonisari jätkub 27. juunil toimuva II Türi triatloniga! Lisainfo: Siim Ausmees 5032748
Meie Liigume koostöös Jõgeva Vallavalitsusega kutsuvad triatloni- ja spordisõpru osalema 18. aprillil esmakordselt toimuval Kuremaa basseinitriatlonil! Basseinitriatloni puhul on tegemist võistlusformaadiga, kus esmalt ujutakse basseinis ning hiljem toimub välitingimustes viitstardiga jalgrattasõit, millele järgneb jooks. Kuremaa basseinitriatlon on Eesti kevadsuvise triatlonihooaja avaürituseks! Võistluspäev algab Kuremaal kell 10.00 noorteklassi ujumisega. Triatlonile on oodatud erinevas eas huvilised – stardid toimuvad noortele, harrastajatele, põhiklassile… Loe edasi →
Meie Liigume ja Enervit teevad koostööd, et triatloni- ja maastikurattasõpradel jätkuks energiat finišisse jõudmiseks! Enerviti joogipulbrist valmib võistlustel toniseeriv spordijook! Enerviti tootevalikkuse kuuluvad joogipulbrid, geelid, battoonid, taastusjoogid ja palju muud. Täpsem informatsioon Enervit toodete kohta on leitav aadressilt www.enervit.ee
Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva auks toimus 20. augustil Põlvamaal I Kooraste rahvatriatlon, millest võttis osa kokku 80 triatlonisõpra! Võistluse protokoll Osalesid erinevas eas ja erineva ettevalmistusega triatlonisõbrad, kes sõitsid Koorastesse kohale Tallinnast, Tartust, Keilast, Võrust ja mujalt Eestist. Korraldajate suureks rõõmuks oli Kanepi valla elanike esindatus üritusest ütlemata suur! Maalilise Kooraste Suurjärve ääres toimunud triatlonivõistluse I start anti kõige noorematele triatleetidele,… Loe edasi →
16.-17. augustil toimusid I Tõrva triatlonipäevad, mille raames selgusid Eesti meistrid krosstriatlonis ja Meie Liigume Medita triatlonisarja võitjad. Tõrvas tehti Eesti triatloniajalugu, kuna esmakordselt Eesti triatloniajaloos alustati I Tõrva maanteetriatlonil starte individuaalselt vastavalt eelmisel päeval Tõrva krosstriatlonil saavutatud kohtadele. Kokku oli Tõrva triatlonipäevadel osaluskordi 260. Nii kross- kui maanteetriatlonil osales kokku 85 triatleeti nii individuaalosaleja kui ka meeskonnaliikmena. Tõrva triatlonivõistlused… Loe edasi →
16. augustil stardivad krosstriatloni Eesti meistrivõistlustel Tõrvas teiste seas ka Allan Oras, Allar Soo ja Urmas Utar!
16. augustil Tõrva linnas toimuvatel krosstriatloni Eesti meistrivõistlustel asuvad teiste seas võistlustulle ka spordiringkondades tutvustamist mittevajavad Allan Oras, Allar Soo ja Urmas Utar. Allan Oras on 2009. aastal tulnud maastikurattasõidus Euroopa meistriks. Oras on ka 2012. aastal toimunud I Tõrva krosstriatloni võitja. Allar Soo on hetkel valitsev Eesti meister krosstriatlonis, Tartu Nelikürituse võitja aastast 2013 ning mitmekordne Kõrvemaa Nelikürituse võitja.… Loe edasi →
MTÜ Rõka Külaselts kutsub kõiki asjaarmastajatest võrkpallihuvilisi augustikuu teisel laupäeval (09.08.) Peramaa puhkekeskuse palliplatsile „mõõtu võtma“! Juba neljandat aastat järjest Järvselja metsade vahel toimuva turniiri „Metsavolle“ eesmärk on võrkpallimängu kui aktiivse sportliku tegevuse propageerimine külade ja sõpruskondade tasandil. Tahame innustada igas eas inimesi võrkpalliga tutvust tegema ning selle abil suvel aktiivsemalt vaba aega veetma. Osalema ootame võrkpallureid, kes saavad… Loe edasi →
11. juuli õhtul toimus Haaslava vallas Meie Liigume II Kurepalu triatlon, millest võttis osa kokku 147 erinevas eas triatlonisõpra. Triatloniõhtu algas traditsiooniliselt noorte- ja vabaklassi stardiga, kus absoluutarvestuses näitasid parimaid tulemusi Maksim ja Maria Bondarchuk ja Argo Raie. Meeste põhiklassi võistlusel võitsid ühe ajaga SK Keremeister esindajad Paul Ruubel ja Heiko Sepp. Heiko Sepp on seejuures triatleet, kes võitis veebruaris… Loe edasi →
Reedel, 27. juunil toimus juba viies Meie Liigume Lähte krosstriatlon, millest võttis osa kokku 38 võistlejat. Lähte krosstriatlon viidi läbi Lähte suusaradadel, mille puhul on tegemist raskeimate triatloniradadega Eestis. Samas viiakse juba aastaid läbi ka talitriatlonivõistlusi. Lähtel võisteldi kokku 15 vanuseklassis. Noortel tuli läbida ujudes 100 m, rattaga sõites 2.2 km ja joostes 750 m. Kõikidel ülejäänutel tuli läbida 300… Loe edasi →
Meie Liigume koos Tartu Vallavalitsuse ja Tartu valla spordikooliga kutsuvad kõiki osalema 27. juunil Lähtel toimuvale Meie Liigume V Lähte krosstriatlonile. Triatlonile on oodatud kõik huvilised, kes tunnevad mõnu liikumisest, aktiivsest puhkusest, Eestimaa kaunist suvest ja triatlonist. Osalema võib tulla nii üksi kui ka koos võistkonnaga – viimasel juhul peaks võistkonnas olema vähemalt 2 liiget, kellest igaüks läbib ühe triatloniala.… Loe edasi →
Meie Liigume Medita triatlonisarja avaetapp Kuremaal tõi startidesse kokku 133 triatlonisõpra. Kuremaa ilm oli väga muutlik ja mittesportlik – õhutemperatuur alla 10 kraadi ja vesi 16 kraadi. Lisaks vihma ja tuult… Esimesena startisid võistlused aastatel 1999-2007+ sündinud noored, kokku kuues erinevas vanuseklassis. Noortel tuli läbida 80 m ujudes, 4 km rattaga sõites ja 1 km jookstes. Teises stardis olid 36… Loe edasi →
14. juunil 2014 toimus I Järvselja rahvatriatlon, mis meelitas starti kokku 41 eri vanuses triatlonisõpra. 29 individuaalsel võistlejal ja 12 meeskondlikul osalejal tuli Järvseljal läbida 200 meetrit ujudes, 8 km metsateedel rattasõitu tehes ning 1,2 km maastikul jookstes. Jooksudistantsi keskosas tuli triatleetidel ronida ka Peramaa Puhkekeskuses asuva vaatetorni tippu. Meeste arvestuses võidutses Taavi Kannimäe, kellele järgnsesid Indrek Lillsoo ja Sander Vunk. Naisteklassis moodustasid… Loe edasi →
|
OSCAR-2019
|
||
Viimastel aastatel on suurenenud 3D printerite populaarsus. 3D printerid on ühtlasi ka palju odavamaks muutunud, nii et ka eraisikud seda endale lubada saavad. Küll aga määrab kvaliteedi ära printeri hind.
3D printimine, nagu nimigi ütleb, võimaldab valmistada digitaalsest failist reaalseid kolmemõõtmelisi objekte. 3D printimisel kasutatakse lisamisprotsessi. Soovitud objekti loomiseks luuakse mitmeid kihte, kuni lõpuks objekt valmis saab. Iga kihi moodustab aga soovitud objekti õhuke horisontaalläbilõige. 3D printimine võimaldab luua keerukaid kujundeid, kasutades selleks vähem materjali, kui traditsioonilised tootmismeetodid seda nõuaksid.
Kuid enne kui saab asuda soovitud objekti väljaprintimise kallale, tuleb objekt arvutis valmis teha. Selleks võib olla näiteks CAD fail. 3D mudeli saab luua vastava 3D mudeli loomise tarkvara abil või siis hoopis olemasoleva objekti sisse skaneerimise teel. Skannerite hinnavahe on hiiglaslik. Saab valida nii tööstuslike 3D skannerite, kui ka 30-dollariliste skannerite vahel, mille saab ise kodus valmis teha.
Ka 3D mudelite loomise tarkvarasid leidub igast hinnaklassist. Saad endale soetada näiteks tööstustasemeväärilise tarkvara, mille litsents maksab tuhandeid eurosid aastas. Kuid olemas on ka tasuta vabavaralisi programme, nagu näiteks Blender.
3D mudeli tarkvara luuakse enamasti vastavalt tööstusharu omadustele. Seetõttu on saadaval hulgaliselt kindlatele nišialadele mõeldud tarkvarasid. Näiteks on eraldi programmid mööblidisaini ja kangaste tootmise jaoks. Kuna programmide hulk on tõepoolest meeletu, oleks mõistlik alustada näiteks Tinkercadiga. Tinkercad on veebibrauseri põhine mudeli tarkvara, mis on kõigile vabalt kättesaadav ning seda täiesti tasuta. Tinkercad sisaldab ka õpetusi, kuidas mudeleid valmistada ja printida.
Mudel tuleb enne 3D printimist ette valmistada. Selleks tuleb kasutada viilutamist, mille puhul jaotatakse objekt sadadeks või tuhandeteks viiludeks. Mõnes 3D mudeli tarkvaras on olemas ka viilutamise funktsioon, teiste puhul on jällegi vaja eraldi 3D viilutamise tarkvara. Võib ka juhtuda, et su 3D printer nõuab mingi kindla viilutamise tööriista kasutamist. Kui 3D mudel on viilutatud, tuleb andmed oma 3D printerisse saata.
Nagu juba mainitud sai, siis 3D printimine põhineb lisamise tehnoloogial. Tehnoloogiad erinevad üksteisest peamiselt kihtide loomise poolest. Mõned seadmed kasutavad kihtide loomiseks materjali sulatamist või pehmendamist. Teised kasutavad jällegi fotoreaktiivset vaiku, mis UV-laseri abiga kõvaks muudetakse.
Vaatame nüüd ka lähemalt, kuidas 3D printimise tööstusel läheb. 3D printimise tööstuse poolt toodetav kasum on suurenenud viie aasta jooksul neli korda. 2017. aastal oli ülemaailmseks kasumiks pea 13 miljardit dollarit. Kui anda 3D printimise tööstusele veidi aega juurde, siis hakkab see ilmselt mõjutama iga suuremat tööstust. Pragu pärineb umbes kolmandik kasumist tarbekaupade ja tööstuskaupade printimisest. Kümnendik kasumist tuleneb tehnikatoodetest. Üllataval kombel pärineb juba 7% kasumist tervishoiu sektorist.
3D printerid kasutavad mitmeid erinevaid materjale ja tehnoloogiaid. 3D printerid ei prindi ainult plastikust mudeleid, vaid need on suutelised printima ka metalle, kangast ja muud. Siinkohal tasub siiski mainida, et plastiku kasutamine on praegu endiselt kõige populaarsem. Kuid viimaste aastate jooksul on hakatud printima üha rohkem ka metallist objekte. 3D printerid võimaldavad näiteks luua arhitektuurilisi mudeleid ja makette ning inimestele proteese. Kuid võimalik on luua ka midagi palju suuremat. Juba praegu on olemas hiiglaslikud 3D printerid, mis võivad sulle täiesti tühise aja jooksul maja välja printima.
3D printimise tööstus areneb meeletu kiirusega, mille osatähtsus suureneb iga aastaga. Tänu sellele on 3D printerid ka juba tavatarbijale taskukohaseks muutunud. Jääme huviga ootama, milliseid uusi lisavõimalusi see tehnoloogia meile pakkuma hakkab.
…nii räägiti kodus ja õpetati koolis. Üksjagu tõtt on mõlemas. Ikka räägiti: ei ole oluline, milline sa välja näed, peeasi, et seestpoolt ilus oleksid. Eks sellega või nii mõnigi ennast aeg- ajalt lohutada. Ühiskonna seisukoht on aga hoopis midagi muud. Sellele on paljuski kaasa aidanud seltskonnaajakirjade klantspildid. Muidugi on esmamulje tähtis, aga ega ilma sisuta ka päris saa.
See selleks. Raamatuid olen küll kaane järgi ostnud. Just ilus kaane kujundus on kutsunud raamatut kätte võtma, pannud uurima illustraatori kohta ja teadmata midagi autorist või sisust sundinud ka raamatut ostma. Viimasel ajal küll üha vähem. See on tegelikust kiitus praegusaegsetele raamatukujundajatele- trükkijatele. Ahvatleva kujundusega raamatuid on väga palju ja tegelikult tahaks neid palju ka koju viia. Selline ei ole olukord aga alati olnud. Mäletan väga hästi nõukogudeaegseid halle ja üsna ühetoonilisi raamatuid. Muidugi, kui tegu on klassikaga ja tõeliselt kvaliteetse ilukirjandusega, siis pole kujundus nii väga oluline. Ega me ju ei kujuta ettegi, et Victor Hugo „Hüljatud“ peaksid olema rohkete illustratsioonidega ja ilma illustratsioonideta „Jumalaema kirik Pariisis“ annab fantaasiale ju lausa tiivad. Samuti on ilmselt illustratsioonideta kirjandusteose lugemisel hoopis teine mõju kui illustreeritud variandi puhul. Ometi kutsusid ilusa kaanega ja meeldivalt kujundatud raamatud alati sisse vaatama ja lõpuks ka ostma. Seepärast on riiulis terve rida nõukogudeaegseid luuleraamatuid. Muidugi, Hando Runneli, Doris Kareva või Aita Kivi Ja Ave Alavainu raamatuid sai tiku tulega taga otsitud. Lisaks neile rändasid aga riiulile paljud väikesed luuleraamatud, kelle autorid sageli meelde ei tule ning mida just kujundus ostma kutsus.
Ja muidugi lasteraamatud. Kes ei mäletaks lapsepõlvest Siima Škopi poolt illustreeritud muinasjuturaamatuid. “Pöial-Liisi”,”Väike Mukk”,”Une-Mati, Päris-Mati ja Tups” või “Hõbeuisud”. Tolleaegse põlvkonna lapsed teavad tänu talle päris ühte moodi, kuidas Pöial- Liisi välja näeb. Ja muidugi Edgar Valter. Tema selgelt äratuntav käekiri on põhiliselt saatnud küll minu laste lapsepõlve, aga kes ei teaks “Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist”, “Kassike ja kakuke”, “Isand Tuutu ettevõtmised”, “Pintselsabad”. Ja muidugi kõik „Pokuraamatud“. See on ju terve maailm. Või kuidas sa saad jätte ostmata Regina Luki imeilusate piltidega lasteraamatuid. Või Piret Raua omi- niivõrd omanäolised, neid kohe ei saa jätta lastele tutvustamata.
Meie oma Eesti raamatute kujundamise ja trükkimise kultuur on väga- väga heal tasemel. Uue eesti aja alguses tuli väga palju tõlkeraamatuid. Ka lastele, ilusti illustreeritud kuid sisu poolest lühikokkuvõtetega. Neid ilmub siiamaani. See on kuidagi alandav- nagu poleks lapsed võimelised pikemat juttu kuulama- lugema. Võib- olla saan ainult mina sellest nii aru. Tegelikult on eriti lapsed väga nutikad ning õhtused jutu lugemised- kuulamised tõeline vanematega koos veedetud kvaliteetaeg. Selle aja veetmiseks katsugem otsida väga hästi kujundatud ja sisukaid lasteraamatuid, kus ilusa kaane taga peidus ka lugemist vääriv sisu. Ning kuna inimeste esimene mulje raamatutest kujuneb paljuski ka kaane põhjal, siis kujundajate tänuväärne töö tagab sageli ka raamatu müügiedu. Õnneks toome sageli koju hea kujundusega koos ka suurepärase raamatu.
Kasutame kleepsude trükkimiseks enamasti valget vinüüli. Valida saab ka eemaldatava vinüüli, mille korral ei jäta kleeps eemaldades pinnale liimijääke, kuid samas on nende vastupidavus tavalise 1-5 aasta asemel 3-6 kuud. Lisaks kuuluvad meie materjalide valikusse läbipaistev vinüül, peegeldav vinüül, ülikleepuv vinüül, pimedas helendav vinüül, perforeeritud film ja autouste magnetid.
Meie kleepse saab paigaldada kõikidele siledatele pindadele. Nendeks on näiteks autod, veoautod, paadid, mootorrattad, rulad, jalgrattad, kiivrid ja kõik teised sileda pinnaga esemed.
Kõik kleepsud valmistatakse käsitsi ning seega kulub nende kättesaamiseks umbes 5-7 tööpäeva. Hulgitellimuse korral sõltub kohaletoimetamise aeg tellimuse suurusest ning kleepsude keerukusest.
Kleepsu eemaldamiseks tuleks kleepsu fööniga soojendada ja kleeps lihtsalt ära tõmmata. Kui pinnale jääb liimi, siis saab selle eemaldada auto kere puhul näiteks vahaga ja akna puhul aknapesuvahendiga.
Nii mõnelgi inimesel võib tekkida raskusi DPI ja PPI eristamisel. DPI tähendab trükkimisel punkte ühe ruuttolli (dots per inch) kohta. Mida rohkem täppe ühele ruuttollile mahutada saab, seda kvaliteetsem see välja näeb. PPI tähendab piksleid tolli kohta. Ning jällegi, mida rohkem piksleid ühele tollile mahutada, seda parem see kõik välja näeb. Mõlemat näitajat võib kutsuda ka resolutsiooniks. Piksleid kasutatakse ekraanide resolutsiooni kirjeldamisel. Kui võtta pilt, mille mõõtmed on üks toll korda üks toll ning see on 300 DPI ja seda suurendada mõõtmeteni kaks tolli korda kaks tolli, siis langeb selle DPI 300 pealt 150 peale. Kui tahta piisavalt head lõpptulemust, siis peaks pilt olema piisavalt hea resolutsiooniga.
Üheks võimaluseks, kuidas disainerid pääsevad mööda ühe suurusega disainist, on kasutada vektorite võimalust pakkuvaid programme, nagu näiteks Adobe Illustrator. Vektorprogrammid kasutavad kuju ja värvi määramiseks pikslite asemel radasid ja kujundeid. Neid radu ja kujusid saab suurendada ning need ei sõltu piksli suurusest. Seega säilib suurendades nende piltide kvaliteet. Enamasti kasutatakse vektorprogramme logode ja tekstide loomisel, kuid need on ka disainerite seas väga populaarsed, kuna need on suuruse muutmise osas nii kasutajasõbralikud.
Meil saab trükkida nii tavalisi pilte kui ka vektorgraafikat. Kui teil pole olemasolevat vektorpilti, siis saame me selle loomisel appi tulla. Vektorgraafika tasub ennast ära eriti just suuremate tellimuste puhul, mille puhul on vaja valmistada mitmeid erineva suurusega kleebiseid. Vektoreid saab kasutada ka muudel trükieesmärkidel, näiteks reklaamplakatite trükkimisel või ka tekstiilile trükkimisel.
Võtke meiega hinnapakkumise saamiseks ühendust. Näidake meile, mida Te trükkida soovite, öelge, kui palju Te neid soovite, kui suured need olema peavad ja kas Teil on mingeid erisoove ning me teeme Teile ühe tööpäeva jooksul personaalse hinnapakkumise.
Tere tulemast Arealdisain.ee – veebileht disain, arhitektuur, kunst, meelelahutus ja palju muud. Kirjutame Veebilehe kujundus, logod, pildid ja palju muud! Me kirjutada disain, mis inspireerib ja puudutusi. Me kirjutada ka meelelahutuse, mängud ja sündmusi Eestis. Me kirjutada meie kirg lihtsalt.
|
OSCAR-2019
|
||
Riigikogus läbis täna teise lugemise erakooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis lubab erakoolidele riigi lisatoetust kuni 2019. aasta lõpuni.
Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude, ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Eelnõu vastuvõtmisel jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.
Kultuurikomisjoni nimel kõnelenud Kalle Muuli ütles, et komisjon töötas välja oma kompromissi, tehes ettepaneku kehtestada erakoolide tegevuskulude toetamise üleminekuaeg alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.
Nende kolme aasta jooksul hüvitab riik erakoolile 75 protsenti toetusest, mida saavad vastava kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolid. Toetuse ülempiir on 87 eurot kuus õpilase kohta. Kokku kuluks kolme aasta jooksul riigil selleks raha 13,64 miljonit eurot.
Muuli selgitas, et erand on tehtud kuuele haridusliku erivajadusega laste koolile, kelle puhul jätkub hüvitamine senises mahus. Muuli lisas, et kui valitsusest tulnud eelnõus on erand ette nähtud kuni aastani 2020, siis kultuurkomisjon peab vajalikuks seda aega pikendada kuni 2023. aasta lõpuni.
Üks muudatusettepanek kaotab ära piirangu, mis lubab erakoolidel tõsta oma õppemaksu aastas mitte rohkem kui 10 protsendi võrra. Kultuurikomisjon pidas vajalikuks suurendada ka kohaliku omavalitsuse rolli ja mõju erakoolide tegevuse suunamisel ja pidas vajalikuks teha kohustuslikuks enne koolitusloa andmist küsida kohaliku omavalitsuse ja maavanema arvamust erakooli asutamiseks.
Veel soovitakse määratleda seaduses erakoolid koolivõrgu osana. „Erakoolid on täpselt samasugune koolivõrgu osa nagu kõik munitsipaalkoolid või riigikoolid,“ ütles Muuli.
Läbirääkimistel sõna võtnud Martin Helme tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimel ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ta kritiseeris, et kompromiss lükab probleemi järkjärguliselt edasi.
Reformierakonna fraktsioonist võtsid läbirääkimistel sõna Lauri Luik ja Liina Kersna. Keskerakonna fraktsioonist kõneles Mailis Reps, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist Priit Sibul ning Vabaerakonna fraktsioonist Krista Aru.
Reps avaldas kurvastust kompromissini jõudmise protsessi pärast, sest tema sõnul ei olnud suuri vastuolusid ja süüdistamisi tegelikult vaja. Küll aga rõõmus ta lastevanemate initsiatiivi üle pöörata oma lastele jõulist tähelepanu.
Kersna avaldas lootust, et kohalikud omavalitsused mõistavad kohaliku haridusmaastiku mitmekesisuse olulisust ning otsustavad koos riigiga toetada ka alternatiivpedagoogilisi erakoole.
Sibula sõnul võimaldab kolmeks aastaks tehtud kompromisskokkulepe edasist arutelu, leidmaks süsteemi, kus kõik koolid on koolivõrgu osad ning õpilaste rahastamine maksumaksja vahenditest toimuks sõltumata omandivormist samadel alustel.
Aru sõnul annab kompromiss praegusel hetkel nendel tingimustel rahu ja võimaluse otsida tervele haridusvaldkonna küsimustele kõiki neid vastuseid, mida täna ei ole. Sündinud kompromiss annab tema sõnul võimaluse ka omavalitsustel mõelda erakoolidele kui osale oma koolivõrgust.
Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist hääletas Riigikogu EKRE ettepanekut eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 13 ja vastu oli 48 saadikut, seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi täna Riigikogus poliitilise avalduse õigusloome mahu vähendamise kava rakendamisest. Reinalu sõnul on eesmärgiks, et Eesti õigusloome maht väheneks ja seaduste masskorras loomise tempo alaneks.
Reinsalu rõhutas, et õigusloomeplaanis on selgelt seatud kolm kriteeriumi, millest peaks juhinduma. Need on seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamine, mõjuanalüüs ja olulisematel puhkudel ka järelanalüüs.
Ta tõi välja, et 2014. aastal muutus toona kehtinud 398 seadusest 319, 2015. aastal muutus 380 seadusest 247. Selle aasta 1. jaanuaril jõus olnud 380 seadusest on avaldatud juba 170 uut redaktsiooni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Toomas Vitsut, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Raivo Aeg, Vabaerakonna fraktsiooni nimel Jüri Adams, Reformierakonna fraktsiooni nimel Igor Gräzin ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel Andres Anvelt. Sõnavõtjad käsitlesid õigusloomega seotud probleeme.
Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (199 SE). Seaduse peamine eesmärk on vanadusriski või toitjakaotusriski realiseerumisel tagada pensioniõigused teatud piirangutega ka neile inimestele, kes on liikunud väljapoole Eestit.
Seadusega muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja pensione reguleerivaid eriseadusi eesmärgiga laiendada riiklike pensionide teatud piirangutega maksmist kõikidesse välisriikidesse. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt peab inimene riikliku pensioni saamiseks elama Eestis. Riiklikke pensione makstakse väljapoole Eestit praegu vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse Euroopa Liidu määruste alusel ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping. Seadusega kaob elukohapiirang ning laienevad isikute õigused.
Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (198 SE), millega täpsustatakse eritoidu turule viimisest teavitamise kohustust. Esialgu on sellisteks toitudeks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta 20. juuliks. Alates sellest kuupäevast ei pea Veterinaar- ja Toiduametit enam teavitama gluteenivabast ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam Veterinaar- ja Toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis.
Riigikogus läbisid peale erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise veel kuus eelnõu:
Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (222 SE) viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja Euroopa Liidu õigusega.
Selleks, et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, muudetakse loomatauditõrje seadust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel. Täpsustatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral.
Karmistatakse taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid. Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud. Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.
Maaelukomisjoni liige Lauri Luik ütles, et komisjonis heakskiidetud muudatusettepanekud puudutasid tegevuslube, olid keelelised ja normitehnilised. Komisjonis ei leidnud toetust EKRE fraktsiooni esitatud ettepanek keelustada halal- ja koššertapmised. Luik märkis, et nimetatud tapmisi võib teha ainult vastava loa saanud ning tunnustatud tapamajas ning koššertapmisviis on Eestis lubatud vaid oma kogukonna jaoks. Tema sõnul ei ole Eestis seni ükski tapamaja vastavat luba taotlenud ning viimase viie aasta jooksul ei ole ametlikult Eestis kordagi koššer- ega halal-tapmisviisi kasutatud.
Keskkonnakomisjoni liige Meelis Mälberg ütles, et eelnõule esitatud muudatusettepanekud on enamikus normitehnilist laadi ja koostatud eesmärgil parandada eelnõu struktureeritust, terminite määratlemist ja viiteid ning tagada struktuuriüksuse sisu vastavus pealkirjale.
Põhiseaduskomisjoni liikme Andres Anvelti sõnul on eelnõu üldine eesmärk lihtsustada kohtunike värbamist oma ametikohale, kuna viimastel kohtunike konkurssidel on osalenud vähe inimesi, kohtunikkond hakkab vananema ning see on tõsine probleem riigi õigussüsteemile.
Anvelt tõi välja muudatusettepaneku, mille kohaselt esimese ja teise astme kohtute esimehed nimetakse ametisse mitte viieks aastaks, vaid seitsmeks aastaks. Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaks ja seda võib pikendada poolte kokkuleppel. Veel lisanduvad kohtunike statuudi juurde staažist sõltuvad lisapuhkusepäevad. Eelnõust jäid välja punktid, mis puudutasid advokatuuriseaduse muutmist.
Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teeb töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul.
Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel. Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused on kavas jõustada samal ajal töövõimetoetuse seadusega.
Eelnõu tutvustanud riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert tõi välja, et töövõimetoetust saavaid inimesi on 76, kelle hulgas on kaitseväeteenistuses, sh missioonipiirkondades ja Kaitseliidu õppustel viga saanud isikuid.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõuga (244 OE) otsustatakse kuni 10 Eesti kaitseväelase osalemine Daesh/ISIL vastasel ja USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.
Kaitseminister Hannes Hanso ütles eelnõu tutvustades, et USA juhitav Daeshi/ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Minister küsis Riigikogu mandaati käesoleva aasta lõpuni.
Ministri sõnul on operatsiooni eesmärgiks Daeshi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.
Eestil on esialgu kavas panustada kuni 6 jalaväeinstruktori saatmisega Iraaki, kus nad koostöös Taani, USA, Läti, jt riikide kaitseväelastega koolitaks Iraagi julgeolekujõudude üksusi. Vajadusel osaleb Eesti antud mandaadi raames eelkõige staabiohvitseridega.
Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (236 SE) täiendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi, et tagada kannatanutele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi ning täpsustada hüvitiste maksmist.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles eelnõu tutvustades, et tõusnud on ohvrite teadlikkus. Tema sõnul me täna märkame ja reageerime vägivallale juba palju rohkem kui varem. Veel mõned aastad tagasi peeti perevägivalda peresiseseks asjaks ning sellest ei julgetud rääkida.
Eelnõuga tagatakse naistevastase vägivalla ohvritele juurdepääs teenustele ja teenuste jätkusuutlik rahastamine, mille tõttu paraneb teenuste järjepidevus ja kvaliteet.
Selliste spetsialiseeritud teenuste olemasolu ja jätkusuutlik pakkumine on ka eelduseks Istanbuli konventsiooniga liitumisel, kuid kehtivas seaduses puuduvad spetsiaalsed teenused naistevastase vägivalla ohvritele. Inimkaubanduse ohvrite abistamisel on eesmärk tagada ohvrite varajane tuvastamine ning abi mitte ainult kriminaalmenetluse ajal, vaid ka piisaval ajal enne kriminaalmenetlust, võimaldades seeläbi tõhusamat tuvastamist ja kurjategijate vastutusele võtmist. Seksuaalselt väärkoheldud alaealiste osas on eesmärk tagada ohvritele abi enne kuriteoteate esitamist ning vajaduse korral ka pärast kriminaalmenetluse algatamata jätmist.
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu (205 SE), mis muudab elutähtsate teenuste valdkonda, tutvustas Riigikogule siseminister Hanno Pevkur. Ta tõi näiteks, et hädaolukorrad on loodusõnnetused, epideemiad, tööstusõnnetused jne.
Ministri sõnul on Eesti nagu kõikide teiste arenenud riikide eesmärk luua kriisireguleerimissüsteem, mis ei tegele iga päev aset leidvate sündmustega, vaid keskendub suuremõõtmeliste ja raskemate tagajärgedega sündmustele ehk just nimelt hädaolukordadele.
Hädaolukorra seaduse eelnõu loob ministri sõnul selguse, kes ja kuidas riske analüüsib ning hädaolukordi ennetab. Samuti täpsustab eelnõu hädaolukorra lahendamise korraldust ja seda, kuidas tagada elutähtsate teenuste toimepidavust.
Eelnõu tutvustas keskkonnaminister Marko Pomerants. Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks. Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga. Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades.
Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (243 SE) täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Eelnõuga võetakse üle EL põhjaveedirektiivi muudatused. Eelnõu tutvustanud keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et eelnõu järgi tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (210 SE), mis nägi ette võtta kohtutelt ära võimalus automaatselt tagastada muus keeles esitatud riigi õigusabi taotlus.
Läbirääkimistel sõna võtnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Dmitri Dmitrijev palus eelnõu toetada.
Õiguskomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjon esimees Heljo Pikhof tõi põhjendusena välja, et eelnõu tekst on vigane ja vajab parandamist. Komisjoni ettepaneku poolt oli 42 ja vastu 26 saadikut, erapooletuks jäi 3. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (218 SE) sooviti muuta praegust maksusüsteemi. Rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri sõnul ei toetanud komisjon eelnõu, kuna valitsus niigi suurendab tulumaksuvaba määra, ilma tulumaksu määra tõstmata, järgmise kolme aastaga 205 euroni kuus.
Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Kadri Simson ja Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Andres Herkel toetasid eelnõu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva sõnul ei saanud tema fraktsioon eelnõu toetada.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 45 ja vastu 27 saadikut, erapooletuks jäi üks. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Riigikogus jäi vastu võtmata Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses riigi maksevahendite valdkonnaga“ eelnõu (216 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek viia läbi riigiasutuste krediit- ja deebetkaartide valdkonna süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja maksevahendite andmise ja kasutamise probleemid.
Otsuse eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 23 ja vastu oli 8 saadikut. Seega jäi otsus vastu võtmata.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.