Split (1)

train · 1.56M rows

text stringlengths 5k 186k	timestamp stringlengths 19 19	url stringlengths 14 1.55k	source stringclasses 1 value
Reeder KEELTEKOOL korraldab keeleõpet Võru ja Põlva linnas alates aastast 2010. Hetkel õpetame 8 erinevat võõrkeelt. Pakume süstemaatilist, kuid samas paindlikku ja loovat keeleõppe vormi, kus inimene alustab võõrkeele õppimist hetkel olemasolevast tasemest ning teda viiakse samm-sammult edasi arvestades keeleõppe kõige tõhusamaid printsiipe. Möödunud aastal õppis meie keelekoolis 180 õppijat vanuses 17-73 aastat. Meie keeltekool on piisavalt väike, et arvastada iga õppija eripära, piisavalt suur, et tekiksid mitmekülgsemad kogemused ja võimalused. Siinjuures tahame kõigile keelehuvilistele meelde tuletada, et keeleõpe ei ole sprint, vaid maraton, mis võtab aastaid aega. Varu endale aega ja ole enese suhtes kannatlik. Endale sellest aru andes võib keele õppimine olla ainult meeldiv protsess. Sellest võib kujuneda hobi ja ühisosa Sulle ja Sinu kaaslasele. 2010 aastal, olles äsja tagasi tulnud Võru linna, otsustasin ühildada oma hobi ja kõik selle hetkeni õpitu - sündis tilluke keeleklubi, mis hakkas aasta-aastalt kasvama. 30st õppijast ja ühest õpperuumist on kasvanud umbes 200 õppijaga, üle 10 õpetaja ja 6 õpperuumiga keeltekool. Laienemine pole kunagi minu jaoks olnud eesmärk omaette. Lihtsalt teen oma tööd kire ja armastusega, naudin inimestega koos õppimist ja õpetamist, keerukana näivate asjade lihtsaks seletamist, huvitavate õpisituatsioonide loomist, inimeste kuulamist ja julgustamist. Olen õppinud lugema inimeste silmadest põnevust, väsimust, lootusetust ja võidurõõmu. Õppija mõistmine aitab mul valida tundideks sobivaid õppemeetodeid. Leian, et huumor, avatus ja hea õhkkond õppegrupis ei tohiks kunagi puududa. Samuti kohv ja tükk šokolaadi:) Olen õppinud inglise keele ja kirjanduse eriala Tartu Ülikoolis ning poolteist aastat ka suulise tõlgi eriala. Olen töötanud inglise keele õpetajana lasteaedades, asendanud koolides ning õpetanud ka täiskasvanuid. Esimene täiskasvanute õpetamise kogemus oli aastatel 2009/2010 ning see oli väga meeldiv elamus. Minu jaoks on väga oluline, et minu õpilased tunnevad, et neil on lubatud alati küsimusi küsida ning minu eesmärgiks on jälgida nende tempot. Oman andragoogi kutse V taset. Olen 32 aastat töötanud gümnaasiumi õpetajana . Alles viimastel aastatel olen enda jaoks avastanud täiskasvanute õpetamise mis on väga põnev valdkond. Olen lõpetanud E. Vilde nim. Tallinna Ped. Instituudi – vene keele ja kirjanduse õpetaja erialal ja Tartu Riikliku Ülikooli – saksa keele õpetaja erialal. Avatud Meele Instituudis läbisin täiskasvanukoolituse programmi. Oman andragoogi kutse V taset. Lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte filoloogi, inglise keele õpetajana. Olen töötanud inglise keeele õpetajana 40 aastat, õpetanud erinevate astmete õpilasi. Õpetajatöö on olnud hingelähedane, sest pakub väljakutseid, nõuab pidevat õppimist, nii erialast kui suhtlemisalast. Olen aeg-ajalt töötanud ka täiskasvanutega, mis on kujunenud tõeliseks naudinguks pakkudes mulle hulgaliselt uusi kogemusi ja laiendanud silmaringi. Pean oluliseks õppijatega ühele lainele jõudmist ja vastastikust rahulolu ühisest tegevusest. Lõpetasin Tartu Ülikooli saksa filoloogina aastal 1984 ja sestpeale olen jaganud keeletarkust noorematele ja vanematele koolijütsidele Võrumaal. Töötades Võrumaa Kutsehariduskeskuses olen kokku puutunud paljude valdkondadega ja jaganud õpetamisrõõme ja –muresid oma õpilastega. Eriti tore on töötada täiskasvanud õppijatega, kes oskavad endale eesmärke seada ja õpetaja toel usinasti nende poole püüdlevad. Sära ja uudishimu nende silmis ei luba ka õpetajal rooste minna. Pikka aega olen tegelenud tõlkimisega ja teinud kaastööd Eesti Rahvusringhäälingule, koostöös Goethe Instituudiga olen viinud läbi täiendkoolitusi meie saksa keele õpetajatele. Olen lõpetanud E. Vilde nim Tallinna Ped Instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja saanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis ning hetkel omandan samas soome keele õpetaja kutset.Õpetajana olen töötanud erinevas vanuses õpilastega 20 aastat ja neist viimased kolm aastat ka soome keele õpetajana Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Mulle endale meeldib pidevalt areneda, otsida uusi võimalusi ja anda kõike seda edasi ka õpilastele. Meeldib näha sära õpilaste silmis, kui nad on enda jaoks midagi olulist teada saanud või otsitavatele küsimustele vastused leidnud. Leian, et areng on alati kahepoolne ja selleks tuleb mõlemal, nii õpilasel kui õpetajal, anda endast parim. Diplomi järgi olen küll soome filoloog, kuid hingelt prantsuse keele ja kultuuri suur austaja. Keele avastasin iseõppijana, seejärel täiendasin end Prantsusmaal elades ja töötades. Et ka minu abikaasa on prantslane, siis on prantsuse keel meie teiseks kodukeeleks, ka lastega suhtlemisel. Olen prantsuse keelt õpetanud Vastseliina gümnaasiumis 3 aastat, andnud huvilistele eratunde ning teinud suulisi ja kirjalikke tõlketöid. Et see eestlastele suhteliselt kauge keel paremini „külge hakkaks“, on minu tundide oluliseks osaks ka killukesed Prantsusmaa ajaloost, kultuurist, kommetest ja erinevate piirkondade rahvajutud. Olen õppinud itaalia keelt nii Tartu Rahvaülikoolis kui ka Itaalias, Pisa linnas (Toscanas), välismaalastele mõeldud keeltekoolis, kus saavutasin kõige kõrgeima keeletaseme C2. Viimased 7 aastat on olnud itaalia keel minu koduseks keeleks. Oma teadmisi olen jaganud suvekursusi korraldades, individuaalõpet tehes ja Vahemeremaade köögikursusi korraldades. Teen ka tõlketöid ning aitan koostada ärikirju. Täiskasvanute õpetamist hakkasin õppima käesoleva aasta augustist ja pean seda ülihuvitavaks ning vajalikuks. Keeleõpe toimub loomulikult vastavate programmide alusel, kuid kuna olen elanud ühtekokku 9 aastat Itaalias, siis leian et peamine on muuta tunnid huvitavaks läbi isiklike põnevate kogemuste ja huumoriprisma. Õppimine võib olla vägagi lõbus. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli haridusteaduste eriala inglise keele õpetaja lisaerialaga. Olen töötanud inglise keele õpetajana üle 25 aasta erinevates Võrumaa koolides ning õpetanud erinevate astmete õpilasi, viimastel aastatel põhiliselt gümnaasiumiastmes. Õpetaja amet on väga hingelähedane, see oli minu unistus juba lapsepõlves. See on töö, mis pakub rõõmu ja toredaid väljakutseid, nõuab pidevat enesetäiendamist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. leian, et iga õpilase käest saab õpetaja midagi õppida, nii on mul alati olnud hea meel võimaluse üle saada uusi kogemusi ja laiendada silmaringi. Minu jaoks on tähtis jõuda õppijatega ühele lainele ja tunda rahulolu koostööst ja arengust Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli. Koolis olen töötanud 29 aastat ja neist õpetajana 17 aastat, olen õpetanud erinevate astmete õpilasi. Viimased kuus aastat töötan vene keele õpetajana Võrumaa Kutsehariduskeskuses, kus sain ka esimene töökogemus täiskasvanute õpetajana. Mulle meeldib ennast jätkuvalt täiendada, uusi huvitavaid meetodeid õppida ja neid rakendada ning oma teadmisi anda edasi õpilastele. Tunnen rõõmu, kui näen oma töö tulemusi. Meeldib olla kohusetundlik ja positiivne samuti ootan seda ka oma õpilastelt. Oma tundides üritan luua sõbraliku ja rõõmsameelse atmosfääri. Arvan, et keeleõpe on väga huvitav protsess, mis toob ellu rõõmu ja naudingut. Aga vigu ei pea kartma. Vigadest ju õpitakse! Ma olen pärit Brasiiliast ja minu emakeeleks on portugali keel, aga ma räägin ka hispaania, inglise, itaalia, hiina ja eesti keelt. 2017.a abiellusin ma Võrust pärit mehega ja nüüd ma elan Eestis. Ma tahan anda edasi oma teadmisi ja õpetada inimesi, et integreeruda Eesti ühiskonda. Ma õpetan erinevaid keeli, kuigi alustasin 1996.a tööd klassiõpetajana Brasiilias. Hetkel töötan ka Võru Gümnaasiumis hispaania keele õpetajana. Üks tähtsamaid asju inimkonnas on suhtlemine ja pole midagi paremat, kui õpetada uusi keeli, et suhelda ja saada aru teistest inimestest.			OSCAR-2019
Mitte keegi ei suuda keskendunud ja tõsiseid mehi häirida, kui nad on pokkerilaua taga kogu tähelepanu koondanud mängukaartidele ja nende kujutisele ekraanil.See tähendab, et peaaegu mitte keegi.Pokkerile keskendatus kipub kaduma vaid siis, kui kaardilaua taha istub pilkupüüdev noor Leedu neiu Aiste Paskeviciute (pildil). Aiste ei istu mitte ainult laua taha ja naerata kaunilt, et avaldada mängijatele muljet. Ta valdab ka täiuslikult pokkeritehnikat ja võtab oma otsuste analüüsil appi kõik võimalikud argumendid.„Ainult naisterahva võludele lootma jäämine on odav ja labane“, kinnitas Leedu kaunitar meie ajakirjanikele. Aiste tuli koos oma sõpradega Eestisse, et osaleda „Triobet 300“ turniiril.Ühel mänguvaheajal meile antud intervjuus avaldas Aiste tütarlaste kõige huvitavamad ja salajasemad mõtted pokkeri ja oma konkurentide kohta. Mängiksin hea meelega rohkem, kuid Baltimaades korraldatakse vähe live-pokkeriturniire, milles sooviksin osaleda. Mängin pokkerit juba ligi kolm aastat ja olen sel ajal osalenud umbes 20 tõsisel turniiril, võibolla isegi enamal. Ma ei ole saavutanud eriti silmapaistvaid võite, kuid sain 4. koha WPT turniiril Veneetsias ja lõpetasin kolmandana ühel suurel turniiril Leedus. Olin üsna edukas ka Barcelonas mängitud rahaturniiril. Kindlasti meeldiks. Mulle meeldib mängida live-turniiridel. Mängisin pikka aega veebiturniiridel ja ei saanud õieti aru, et teisel pool ekraani on samuti inimesed, kellelt oleks võimalik samal viisil informatsiooni saada.Kui mängida pokkerit veebis, saab mängutehnikat kiiremini välja arendada, sest saab mängida suure arvu partneritega ja erinevates olukordades. Kõik see võtab live-mängudes tohutult palju aega. Lisaks on veebipokkeri tase kõrgem ja mängimine on raskem. Kui mängid hästi veebis ja teed micro-limit laual juba 3. või 4. pakkumise, ei mängi sa seega halvemini ka live-pokkerit. Meil on väga hea meel, et sa kaunistad Tallinna turniiri. Kui sul ei ole piisavalt mängukohti, võiksid tulla siia sagedamini. Praegu muutuvad kaks suurt Triobeti turniiri Leedus siiski järjest populaarsemaks. Kas kavatsed nendel osaleda? Meil ei ole kindlasti piisavalt kohti hea pokkeri mängimiseks ja seetõttu on turniirid „Fishermen Challenge“ ja „Orlov Invitational“ suurepärane võimalus pokkerilaua ääres võistlemiseks. Sellistele turniiridele koguneb mitusada mängijat. Seega võite ette kujutada nende võistluste populaarsust. Meie turg on väga väike ja mängijad tunnevad üksteist hästi. Läti, Eesti ja Poola mängijad sõidavad Leedu suurematele turniiridele. Mida huvipakkuvam on turniir, seda rohkem välismaiseid osalejaid on sellele oodata. Kahju, et sellistel turniiridel ei ole kuigi palju noori osavõtjaid. Võib-olla ei ole rahaturniiride õhkkond nende jaoks kõige huvipakkuvam, aga kui noored mängijaid oleksid enamuses, saaksid nad olukorra juba palju paremini oma kontrolli alla. Loodan tõesti, et suudame lõpuks vastu võtta ka pokkeriseaduse, millega teie saite Eestis hakkama juba aastaid tagasi. Siis saame organiseerida suuri ja huvitavaid turniire.Ja inimesed hakkavad pokkerisse suhtuma täiesti teistmoodi. Praegu arvavad inimesed endiselt, et pokker on hasartmäng, mille koht on kasiinodes. Kuid see ei ole tõsi. Pokker on oskustel põhinev mäng, kus oma osa on ka õnnel. See tuleb tõesti kogu aeg jutuks. Kõik on alguses päris ehmatanud, kui kuulevad minu pokkerimänguhuvist. Aga millist reaktsiooni võibki oodata, kui pokkeriturniirid toimuvad vaid kasiinodes? Kui meil oleks kommertsalustel pokkeriseadus, oleks pokker võrdses olukorras näiteks malega. Rahategur on oluline paljudel spordialadel. Ma ei ole poliitik, kuid usun, et inimeste huvi on suur. Ma ei tea, kuidas see kõik välja kukub, aga tahaksin tõesti uskuda, et see kiirendab protsessi. Ainult hästi mängida. Ma ei mõtle võidule või kaotusele. Kõige halvem on laua taha istuda vaid selleks, et kellelegi midagi tõestada.Otsuste vastuvõtmisel ei jää ruumi emotsioonidele. Tahan lihtsalt hästi mängida. Pokkerimängu juures on kõige tähtsam õigete otsuste vastuvõtmine ja tekkivate võimaluste ärakasutamine. Pärast turniiri lõppu esitan endale vaid ühe küsimuse kas mängisin nii hästi kui olen suuteline. On märgata, et sa ei osale väiksematel turniiridel.Mängid ainult suurematel võistlustel, kus on rohkem osalejaid ja võidud suuremad. Nendel turniiridel on siiski näha mitmeid Balti pokkeritähti. Mis ahvatleb sind nendel turniiridel? Mulle meeldib võistluste parem organiseerimine ja suurem auhinnafond, mis annab võistlemiseks suurema motivatsiooni. Olen märganud, et väiksemate turniiridega harjunud mängijad käituvad tavaliselt nii nagu nad mängiksid oma koduhoovis. Suurematel turniiridel, kus on suuremad auhinnad ja osaleb rohkem professionaale, muutub nende käitumine soliidsemaks. Suuremad turniirid on parema kvaliteediga, mis hõlmab nii atmosfääri, ülesehitust kui keskkonda. Suuremad turniirid esindavad tipptaset ja seetõttu tahavad kõik nendel mängida. Peamine küsimus on – mida nad loodavad saavutada? Kui nad on otsustanud veebipokkeri kasuks ja nendele ei meeldi live-pokker, ei ole midagi parata. Kui nad on aga otsustanud mängida live-pokkerit, tuleb kuskilt alustada. Parim valik on alustada suurtel turniiridel. Olen mänginud välismaal mõnel turniiril ja võin kinnitada, et Leedu turniirid on sama tugevad ja Leedu mängijad tugevamad kui välismaal. Isegi halvad mängijad on Leedus palju paremad kui välismaal. Arvan, et naistel on pokkerit raskem mängida, sest hästi mängivad mehi on niivõrd palju rohkem. Naistel on mõned iseloomujooned, mis takistavad nende saamist headeks pokkerimängijateks. Agressiivsuse puudumine. Või soovimatus kogeda ebameeldivaid olukordi. Meestel tuleb võistlemine lihtsamini välja, nad on agressiivsemad, ei erutu pingelistes olukordades. Naised püüavad vältida konflikte ja pinget. Teiega rääkides ja kuulates, kuidas saate rasketes olukordades hakkama ja analüüsite neid situatsioone, on raske uskuda, et intervjueeritav on naine. Mul oli hea õpetaja (naerab). See ei ole esimene kord, kui mulle pakub huvi „meeste“ harrastus. Kuna pokkerit mängivad tavaliselt vaid mehed, tahtsin veenduda, et saaksin ka ise sellega hakkama. Vajadusel saan hakkama ka meestetöödega.Olen naelutanud kokku kappe, paigaldanud pesumasinat ja paigutanud mööblit ringi. Peale selle meeldivad mulle autod ja arvan, et enamik naistest on halvad autojuhid. Oleks tore vestlust jätkata, kuid vaheaeg on lõppemas ja pead jälle pokkerilaua taha asuma. Seepärast esitan viimase küsimuse. Mida sooviksid konkurentidele, kes osalevad koos sinuga „Triobet Fishermen Challenge“ ja „Triobet Orlov Invitational” turniiridel?			OSCAR-2019
Nagu paljud teist ilmselt juba teavad või on aimanud - mul tuli uus raamat (olemas ka e-raamatuna) :) "Lihtsad ahvatlused" on otsast lõpuni minu kätetöö, sest lisaks retseptidele on kõik pildid peale kaanefoto mu enda tehtud:) Mulle meeldivad lihtsad (aga seejuures maitse arvelt kompromisse tegemata) asjad, mille valmistamiseks ei ole vaja tunde köögis veeta ega toorainet otsides palehigis mööda poode joosta. Retseptid on taotluslikult hästi kerged, sest pika koostisosade nimekirjade ja keeruliste retseptidega raamatuid on niigi juba poodides päris palju (nagu nt ka Susan mahlakalt kirjutab) … Mina tahaks omalt poolt pakkuda just midagi praktilist, mille järgi inimesed ka tegelikult kokata saavad ja millest abi on, eriti kiirel ajal! Ei taha, et mu raamatus olevad retseptid kedagi ahastusse ajaks, vaid vastupidi - loodan, et tänu sellele viitsib köögis natukene aega veeta ka inimene, kes muidu vaid poodides pakutava valmistoodanguga piirdub:) Ausalt öeldes valmistas raamatu jaoks piltide ise tegemine mulle alguses kõvasti peavalu ja põhjustas unetuid öid, sest ma pole ilmselt millegi muu osas nii ebakindel, kui oma toidufotode osas. Õnneks hakkab see ebakindlus tasapisi üle minema, kuid esimene hetk, mil mulle kirjastusest öeldi, et ma võiks fotod ise teha, sest mu pildid olevat ilusad, siis pidin küll tooli pealt maha kukkuma … Aga tegelikult on oma toidu ise pildistamine supertore! Ja tohutu palju on võimalik ikka aega kokku hoida ja stressi vähendada, kui ei pea kuskile oma küpsetiste, tööriistade ja toiduainetega seiklema, vaid saad mõnusalt oma kodus ja sobivas tempos kokata ja pildistada - puhas rõõm!:) Eriti kui sõbrad ja tuttavad lahkelt oma nõusid, linikuid jm vajalikke vidinaid laenutavad! Ja mis pole sugugi vähem olulisem - hea meelega kõik asjad ära söövad :):):) Kaanestaariks on martsipani ja pohladega šokolaadikook, mis on peaaegu ilma jahuta (vaid 2 sl riisi- või nisujahu sõltuvalt sellest, kas soovid gluteenivaba kooki). Imeilusa kaanefoto, mis raamatuga stiili poolest ideaalselt kokku sobib, autor on Kaupo Kikkas, kelle fototööd on absoluutne maailmaklass (mina olen igal juhul tema suur fänn)! Kaupo blogis saab jooksvalt kõigil lummavatel piltidel silma peal hoida, vaadake kasvõi raamatu "Year in Russia" jaoks tehtud fotosid - midagi nii ägedat pole ammu näinud! Ka minu raamatu kaanefoto idee on Kaupo oma ja selle tegemine käis uskumatult kiirelt ehk üks päev pildistasime ja järgmisel päeval oli kirjastusel juba olemas lõplik trükifail nende poolt välja valitud fotost:) Kõik sujus suurepäraselt ja see oli ülimalt positiivne kogemus, niiet tänud veelkord nii Kaupole kui ka Varrakule selle hoopis teistmoodi ja laheda pildi eest! Ja kuna mitmed on juba küsinud, siis mainin igaks juhuks, et see kaanefoto on tehtud mu oma "kodustuudios" ehk suurte akendega verandal, sest Kaupo arvas, et mul on siin väga hea ja "armas valgus". Taust on ka Kaupo valitud ja selleks on üks euroalus, mille ma sain juba eelmisel suvel maal oma isa käest ning mille olen ära lihvinud ja valgeks värvinud:) Oma esimese kokaraamatuga "Magus kiusatus" soovisin meelitada inimesi rohkem küpsetama, selle asemel, et poest kahtlast kraami täis kooke osta, sest nagu Ratatouille' multikas öeldaks - igaüks saab/võib/oskab kokata (Anyone can cook)! Retseptid olid eriliselt lihtsad ja koostisained kõigis poodides olemas. Idee oli teha hooajaliste retseptidega raamat (enamikes mu enda välja pakutud pealkirjades sisalduski sõna "aasta"), mille järgi küpsetamisega saavad hakkama ka need, kes varem ühtegi kooki teinud ei ole. Seekord olen läinud osaliselt sama rada ehk retseptid on kerged ja üsna kiired ning enamik neist on kindlasti jõukohased kõigile inimestele. Samas aga tahtsin seekord vastupidiselt oma esimesele hooaegadest lähtuvale raamatule kasutada komponente, mis on aastaringselt saadaval, va värsked marjad, kuid nende puhul on alati kirjas, millega asendada või kuidas käituda külmutatud marjade korral. Ka ei hakanud ma uues raamatus üle kordama esimeses olevaid nõuandeid ja rääkima vajalikest abivahenditest - loodan, et teise raamatu puhul ei ole see enam vajalik. Kuigi mõned näpunäited ma ikkagi lisasin + nipid/soovitused peaaegu iga retsepti juures. Mul on hea meel, et seegi kord oli mul võimalus teha raamat just nimelt enda idee ja nägemuse kohaselt, nagu eelmisel korralgi ehk kirjastaja pöördus mu poole algselt ettepanekuga hoopis teistsuguse raamatu tegemise osas, kuid võimaldas mul siiski realiseerida oma idee. Olen selle üle väga õnnelik, sest mõlemad raamatud on olnud täpselt need, mida olen teha tahtnud ja arvanud inimestele korda minevat. Loodan, et seegi raamat on praktiline abimees ja ei jää raamaturiiulile tolmu koguma ka nende puhul, kes muidu eriti ei kokka! :) Kuna minult hästi palju küsitakse, mida pakkuda külalistele, kes vahel võivad saabuda ka ootamatult, siis soovisin seekord teha raamatu, mis sisaldaks neid retsepte, mida ise pakun külla saabunud sõpradele või ise külla minnes kaasa võtan. Samas aga ei ole ju kunagi aega pidistada, kui külalised tulevad, samuti ei taha külakostiks viidavat kooki, pirukat või saia ju enne lahti lõigata, niiet see oli hea võimalus rahulikult kõik oma lemmikud kirja ja pildile saada. Lisaks on raamatus oma vormi saanud ka mu varasemaid ideed ja mõtted, mida lihtsalt polnud seni veel realiseerida jõudnud, kuid mis mul mõttes mõlkusid, kuskil paberitükil või arvutis olevas ideede kaustas kirjas olid. Ja nagu minu puhul ikka - paljud asjad on kas gluteenivabad või näpunäidetega, kuidas teha asendusi nii, et küpsetisi saaks nautida ka nimesed, kes nisujahu ei soovi või ei saa tarbida. Kolmandik raamatu retseptidest on soolased saiad, pirukad ja suupisted, näiteks krõbedad parmesanikeerud, mis sobivad ideaalselt veini, õlle või püreesuppide juurde. Ka lastele maitsevad väga:) ning suitsukana ja kodujuustuga veeelgi lihtsam lahtine pirukas (retsept on olemas Rannamõisa blogis) Järgmisel pildil on aga ühed mu enda lemmikutest - krõbeda pealispinnaga spinati-juustumuffinid, mida minu suureks üllatuseks ka mehed söövad ja kiidavad - ma olin täitsa valmis, et mõni noormees nende peale nina kirtsutab, aga hoopiski nõuti lisa :) On ka mitmeid mõnusaid lihtsaid saiu, nagu nt feta, kuivatatud tomatite ja kõrvitsaseemnetega küpsetis Magusatest asjadest on raamatus mahlaseid kohupiima-, kreemiseid juustu- ja hõrke šokolaadikooke, samuti kergeid magustoite nagu vahuveinitarretis, paar lihtsat jäätist, tummised martsipanitrühvlid jt minu ammused lemmikud. On nii keekse kui ka muffineid ja loomulikult olen kasutanud ohtralt (tumedat) šokolaadi, marju, hapusid õunu, halvaad, kondenspiima, martsipani, pähkleid ja mandleid, aga ka pehmet iirist ja karamelli toorjuustukreemi (Farmi toode). Soolastes toitudes aga võib ilmselt kohata samuti kõige rohkem mu lemmikuid ehk spinatit, lõhet, fetat jt juustusid. Raamatu kaante vahelt leiab ühe lihtsa krõbediku (ingl keeles crumble), kuid seekord kookoshelveste, õunte ja pohladega. Sellepärast mul blogis ei olegi ühtegi selle magustoidu retsepti, sest kõik minu kolm erinevat varianti ehk lisaks käesolevale kookoshelvestega maiusele uues raamatus, on minu kaerahelvestega ja mandlijahuga krõbedikud olemas juba raamatus "Magus kiusatus". Järgmisel pildil on aga beseekattega õunakook, mis sattus mu raamatusse tänu õele Ulvile ja Kätrinile, kes mul külas käies seda kooki nii palju kiitsid, et otsustasin selle ikkagi raamatusse panna. See kook on mõnusa biskviitpõhja, mahlaste kaneeliste (hapude) õunte ja pealt krõbeda, aga seest pehme beseekattega. Ulvi ütles, et tahtis seda kooki ise kohe järgmisel päeval kodus küpsetada (aga ta ei pidanud seda tegema, sest ma tegin kohe uue ja viisin talle:)). Ja mis mulle endale selle koogi puhul eriti meeldib - üle ei jää ühtegi munakollast, sest need kõik saab põhja valmistamisel ära kasutada :) Samuti on lood - ehk käiku lähevad terved munad - ka šokolaadiküpsistega, mis seekord on kohvimaitselised! Kuna raamatu valmimise ajal oli kodus pidevalt kohutavalt palju kooke, pirukaid jms, siis pakkisin selle beseekattega õunakoogi ja hunniku šokolaadiküpsised Kätrinile kaasa, et ta saaks need tööle kolleegidele viia. Aga sain Kätrinilt hoopis sellise kirja, mida tema lahkel loal siin ka jagan: Hei Silja! Tahtsin Sind tänada selle koogi ja küpsiste eest. Ütlen ausalt, et ei raatsinudki neid tööle viia ja maiustasime hoopis K-ga. Ta kiitis ka kooki väga. Ja mina kiidan neid küpsiseid - imelised. Nagu pisibrownied - pealt krõbe, seest pehme! Täiesti täiuslikud (suhkrut ikka tiba vähemaks). Ma ei jõua retsepti ära oodata - nii head on! Tänud ja jaksu kokkamisel. Seekord tegin küpsetisi (pirukaid, saiaksesi, kooke) ka poes müüdava pärmi-lehttainaga, nt need krõbedad kaneelisuhkruga kuivatatud jõhvikakeerud. Kuna esiteks on minult palju küsitud, millist tainast ma kasutan, ja teiseks on kõigi tootjate tainad eri suuruse ja paksusega, siis hea meelega ütlen, et kasutan Eesti Pagari valmistatud pärmi-lehttainast, milleni jõudsin nö katse-eksituse meetodil. Ostsin poest kõik erinevad variandid ehk kõigi tootjate pärmi-lehttainad ja tavalised lehttainad ning Eesti Pagari oma istus mulle lihtsalt kõige paremini. Boonusena sisaldab see tainas ka võid(!) ja mis eriti hea uudis - neil pidavat tulema varsti ka eriti suure võisisaldusega tainas! Irooniline, aga kõige rohkem katsetasin (kumbagi kokku 4 korda!) just neid, mis iseenesest oleks justkui kõige lihtsamad ehk Erika ja Juubeli tordipulbritega kooke. Ideed nende jaoks olid mul juba ammu olemas, aga kõik ei kuku alati nii välja, nagu Sa asju oma peas ette kujutad ...:) Kuid lõpptulemusega võin rahul olla, kuna nii Juubeli tordipulbriga kohupiima-õuna-halvaakooki kui ka kreemist ja šokolaadist kirsside ja Erikaga küpsetist on siiani kiitnud kõik, kes neid on söönud - isegi neid vahepealseid ehk katsetamisjärgus variante, sest ega ma ju midagi ära visanud, vaid viisin/pakkusin ikkagi oma sõpradele-tuttavatele:):):) Tuuli (ja tema pere) sai proovida Erika koogi viimast varianti ja kirjutas mulle selle peale nii: Veelkord suured-suured tänud Sulle koogi eest. Ei pea vist ütlema, et praeguseks hetkeks on sellest alles vaid mälestus (Joosep sõi hommikul veel kaks viimast tükki ära J) ja meie pere magusanormide järgi oli ta just paras. Üldiselt on minu ja nüüd juba poiste jaoks ka vahel täiesti talumatud liiga magusad koogid. Kui ei ole harjunud liiga magusat sööma, siis mingil kummalisel põhjusel häirib liiga magus isegi rohkem kui liiga vähe magus. Nii et see kirssidega kook oli täpselt paras. Aga Tuuli loal (aitäh veelkord!) lisan siia ka kommentaari ühe teise koogi osas, mis jällegi mulle endale ka väga meeldib ja mille täidises on vaid kolm komponenti - kondenspiim, toorjuust ja mustikad (koos küpsisepõhjaga kokku 5 koostisainet): Esmalt Sulle veelkord tänud mõnusate kookide eest. Unustasin eelmises meilis selle mainimata. Mul mehed oskavad neid vääriliselt hinnata ja P reserveeris mustikakoogi üsna enesekindlalt omale J Väga mõnus külakost oli ja tomatihoidis on ka ilusti oma aega ootamas. Mis saakski paremat olla kui ühe omasuguse "toiduhullu" kiitus, kelle pere on niikuinii igasuguste hõrgutistega ära hellitatud?! :) Igal juhul oli raamatu tegemine puhas rõõm ja ma olen üliõnnelik, et mul oli võimalik seekord koostööd teha nii toredate inimestega nagu seda on projektijuht Reelika Rahu, toimetaja Kai Nurmik, kujundaja Päivi Palts, meikar Õnne Rudi ja maailma parim fotograaf Kaupo Kikkas. Niiet suur aitäh kõigile asjaosalistele ja kirjastusele Varrak! Ja loomulikult tänud abi ja toetuse eest ka Tuulile, Kätrinile, Ulvile, Astridile, emmele, Priidule, Farmile, DanSukkerile ja kõigile teistele. Töötle pähkleid köögikombainis või kannmikseris, kuni tekib ühtlane õline pasta. Haki šokolaad peenelt ja tükelda või ning pane mõlemad koos kondenspiima ja mee või siirupiga paksupõhjalisse potti. Kuumuta madalal kuumusel, samal ajal segades, kuni tekib ühtlane mass. Vala poti sisu kohe köögikombaini või kannmikserisse pähklite juurde ja töötle ühtlaseks või sega kausis pähklipastaga läbi. Vala purki vm sobivasse anumasse ja naudi koos krõbedate küpsiste või röstsaiaga. Hoia kreemi külmkapis. * Tavalisi ehk koorimata metspähkleid rösti kuival pannil või ahjus 150 kraadi juures u 10 minutit kuni pähklitel hakkab koor lahti tulema. Ära pruunista. Kalla pähklid köögirätile või majapidamispaberile, hõõru selle sees koorded lahti ja lase pähklitel enne kasutamist jahtuda. * Kui soovid kreemi kellelegi kinkida või säilitada, siis vala see õhukindlalt suletavase purki ja hoia külmas. Šokolaadikreem säilib külmas kuni kolm nädalat. * Kui kreem on külmas liiga kõvaks läinud, siis lase sel toatemperatuurini soojeneda ja lisa paar tilka keeva vett, et tekstuuri pehmendada. Palju õnne, Silja! Sinu esimene raamat on varsti juba aasta aega mu köögis aknalaual ilu- ja inspiratsiooniallikaks olnud. Nüüd saan selle uue vastu vahetada :) Super uudis. Esimene raamat on mul kaanest-kaaneni (mõne väikse erandiga) läbi katsetatud. Loodan, et uus raamatu jõuab varsti poodi. Palju õnne! Lihtsalt imeline! Super pildid ja nii inspireeriv raamatututvustus! Aitäh julgustavate sõnade eest:) Olen väga kypsetamispelglik inimene, ja kuigi huvi on suur ja sinu esimene raamat mul on, pole veel jõudnud sealt midagi katsetada. OOtan, kuni laps veidi suuremaks kasvab ja ka kaasa lööb. Aga nüüd igatahes tahan endale ka seda uut raamatut! Siljakene, suured õnnesoovikuhilad Sulle raamatu ilmumise puhul! Õnnestus seda raamatupoes endalgi sirvida ja väga ilus ning vahvatest retseptidest pungil raamat tundub olevat. Palju õnne ka fotograafidebüüdi eest, oled supertubli! Suur-suur aitäh veelkord Teile kõigile! Südame teeb tõeliselt soojaks selliste armsate sõnade ja õnnesoovide lugemine:) Loodan väga, et raamat Teile meeldib ja soovin imeilusaid pühi! Ma muudkui loen ja loen ja imetlen pilte ja suu juba jookseb vett...nüüd tuleb tormata raamatupoodi :) Keeldusin poest "Nutellat" ostmast, kuna lastele avokaadoga varinat eriti aga ei meeldi, otsisin sobivat retsepti, et ise teha šokolaadikreem. Leidsin selle ja olen väga, väga rahul! Imemaitsev ja mõnus kreem! Suur tänu!			OSCAR-2019
Esmalt tuletan ikka meelde, et minu poolt valmistatud horoskoobid ei ole tavapärases mõttes horoskoobid. Need on kanaldatud horoskoobid, mis on sisuliselt inglisõnumeid edastavad kirjatükid. Nimetan neid oma kodulehe tarbeks tinglikult horoskoopideks, sest see termin on inimestele tuttav. Seetõttu aitab just too termin teil neid horoskoope-inglisõnumeid ka paremini internetiavarustest üles leida. Tegelikult on nende kanaldatud horoskoopidega lugu selline, et siin jagavad inglid õpetusi ja juhiseid, mis ei aegu mitte kunagi. Seda käsikäes vastava perioodi energiate kirjeldamisega. Seetõttu julgustan kõiki uusi tulijaid-lugejaid minu kodulehel kindlasti tutvuma ka juba möödunud ajaperioodide horoskoopidega. Te võite ka neist leida olulisi õpetusi/ sõnumeid, mida saate kasutada just täna-siin-praegu. 2018 a. oktoobrikuu lõpu – novembrikuu alguse jooksul lisanduvad minu kodulehele tasuta 2019 aastahoroskoobid, mis on tehtud astroloogiliste tähemärkide põhiselt. St. iga tähemärk saab oma aastahoroskoobi. Ülesehituse poolest on tegu sarnaste tasuta horoskoopidega nagu valmistasin ka 2018 a. tarbeks. Ehk iga tähemärk saab aastaks ühe üldise horoskoobi. Täpsustan – üldiste horoskoopide all mõtlen ma seda, et seal räägivad inglid üleüldiselt kõigest sellest, mida on vastavale tähemärgile kõige olulisem vastaval aastal teada. Vahemärkena selgitan uutele lugejatele, kuidas minu kodulehel erinevate horoskoopide vahel navigeerida – kõik tasuta aastahoroskoobid leiate kõige hõlpsamalt üles, kasutades minu kodulehe paremal käel asuval menüüribal kategooriate kaupa sortimise sektorit – ehk valite sealt kategooria “Horoskoop 2019”. Täpselt sama meetodiga leiate hõlpsalt üles ka varasemate aastate horoskoobid, nädala horoskoobid jne. (Kui külastate mu kodulehte mobiilsest seadmest, siis asub see menüüriba teie jaoks kõige all.) Kui aga lähete alalehele “Tasuta horoskoobid”, siis leiate sealt eest kõik minu poolt kanaldatud (tasuta) horoskoobid kronoloogilises järjestuses – ehk sellises järjestuses nagu ma neid oma kodulehele postitanud olen. Korraga avaneb teile 10 horoskoopi. Kui soovite näha rohkem horoskoope, siis vajutage nimekirja lõppu jõudes nupule “Vanemad postitused”. Siis avanevad järgmised 10 horoskoopi, jne. Kokku on siin horoskoope juba üsna palju (kirjutan/kanaldan neid alates 2016 a. septembrikuust). Seega – kel on soovi tutvuda minu poolt kanaldatud inglisõnumitega põhjalikumalt, saab siin aega veeta üsna pikalt. Kordan veel ka 2019 a. tarbeks üle, et kõik teemahoroskoobid kolisid juba eelmisest aastast tasulisse horoskoobiraamatusse. Ehk need aastahoroskoobid ja nädala horoskoobid, mida oma kodulehel jätkuvalt teen, on nüüd kõik üldised horoskoobid. Ehk neis kõnelevad inglid üleüldiselt kõigest sellest, mida meil on vastavatel ajaperioodidel kõige olulisem teada. Sealjuures on aastahoroskoobid lahterdatud tinglikult astroloogiliste tähemärkide kaupa (nagu mainisin ka ülalpool), kuid nädala horoskoobid on mõeldud üleüldises plaanis kõigile, kelle jaoks need resoneeruvad. Missugune on see tasuline horoskoobiraamat, mida mainisin? Jätkan sel teemal järgmises infosektoris ehk mõni rida allpool. Kuna selles raamatus sisalduvad kanaldatud inglisõnumid (sh inglisõnumitega kaasnev kollektiivne kaugseanss) on mõeldud eelkõige kõigile neile, kellega resoneeruvad ka minu poolt kanaldatud tasuta horoskoobid, siis tolles raamatus ma astroloogilisi tähemärke üldse kasutanud pole. St. info on lihtsalt kanaldatud kuude kaupa ja ongi mõeldud üldplaanis kõigile neile, kes tunnevad, et saavad abi/ juhendust/ tuge minu poolt kanaldatud tasuta horoskoopidest. Kuidas saab kollektiivne kaugseanss toimida läbi raamatu? Sellele ja ka kõigile teistele küsimustele leiate vastuse kõnealuse raamatu alalehelt – “Horoskoop 2019 (tasuline)” Kes võttis osa juba 2018 a. raamatust ja sellega kaasnenud kollektiivsest kaugseansist, leiab uuest raamatust eest sarnase sõnumite lahterduse. Iga kuu juures olen kanaldanud ühe üldiste sõnumite sektori ja 4 teemasektorit. Sisetunde tuunimise juhised ehk sisuliselt inglite õpetused sellest, kuidas vastaval kuul oma sisetunde kanalit (ehk oma isiklikku kõrgema ühenduse kanalit) paremini/sujuvamalt/puhtamalt tööle saada. Lisaks leiate iga kuu juhiste lõpust vastava kuu päevasõnumite nimekirja. Iga päeva inglisõnumiks on üks minu inglikaartidest. Nagu ikka, saate päevasõnumi kaarti väga hõlpsalt kasutada ka päeva meditatsioonikaardina. Üks väga oluline nüanss, mis on 2018 a. raamatuga võrreldes teistmoodi, on asjaolu, et seekord kanaldan ma aastaks kaks raamatut – ühe esimese poolaasta tarbeks ja teise II poolaasta tarbeks. Hetkel ongi võimalik tellida 2019 a. esimese poolaasta raamatut. Teise poolaasta raamat ilmub millalgi 2019 a. keskel (tõenäoliselt maikuus). Kuna need raamatud pole päris tavapärases mõttes raamatud, käib nendega kaasas veel üks oluline tingimus – nimelt kui ilmub üks raamat, siis läheb eelmise raamatu müük lukku. Seetõttu pole enam võimalik soetada 2018 a. raamatut. Samamoodi talitan 2019 a. raamatutega (ja tõenäoliselt edaspidi ka järgmiste raamatutega). Ehk kui aasta keskpaigas ilmub teise poolaasta raamat, läheb esimese poolaasta raamatu müük lukku. Kuna minu poolt on tegu energeetilise tööga, mida teen läbi nende raamatute, kehtib ka nende raamatute puhul teatud ebatavaline reeglistik. Ehk reeglistik, mis on mulle kõrgemalt poolt ette määratud. PS! Lisan siia lõppu veelkord märke, et tasulises horoskoobiraamatus sisalduvad inglisõnumid ei kattu tasuta aastahoroskoopidega – nagu ütlesin ka ülal – need valmistan ma täiesti eraldiseisvalt. Täpsustan veelgi – raamatus sisalduvaid inglisõnumeid ei avalikusta ma kunagi oma kodulehel. Need on mõeldud lugemiseks vaid neile, kes tunnevad, et minu poolt kanaldatud inglisõnumid nendega resoneeruvad ning kes selle tõttu ka vastava raamatu soetamise otsuse teevad.			OSCAR-2019
Kõigepealt teeme selgeks, kes see türann siis õigupoolest on. Ta pole sugugi mingi tuldpurskavat draakonit meenutav hirmutis, pealtnäha võib ta vägagi lõbus ja rõõmsameelne olla — kui tal parasjagu selline tuju on. Ometi püüab ta kõiki oma tahtele allutada ja selleks polegi alati vaja skandaale ega oma jõu demonstreerimist. Psühholoogid on türannid just niimoodi kolme liiki jaotanud. N-ö puhastverd tüüpi võib vaid haruharva kohata. Esimesi iseloomustab püüd kehtestada totaalset kontrolli. Kes, kellega ja kuhu läheb? Kes millega tegeleb, kellega sõbrustavad lapsed (isegi kui nad oma vanuse tõttu võivad juba ammu ise endale sõpru valida)? Mis kell tuli naine töölt koju ja miks ta jäi tervelt 20 minutit hiljaks?! Küsimust: „Kus sa olid“ jumaldavad sellised mehed üle kõige. Kõik peab toimuma nende tahte järgi, vastasel juhul ei tunne nad end kindlalt. Teised harrastavad oma partneri moraalset alandamist. Nad võivad otsekui möödaminnes öelda: „Kuidas sa, harimatu tobu, küll ilma minuta hakkama saaksid?“ või „Kahemees selline!“ ning lisada seejärel leebelt: „No kas siis sinusugune saab karjääri teha?“. Ja nii edasi — ikka samal lainel. Intonatsioon on heatahtlik, sõnalisi alandusi aga saadavad reeglina lahked silitused naise seljal. Nii tõstab türann oma enesehinnangut. Ja eesmärk on lihtne — veenda naist selles, et ilma temata on too lihtsalt tühi koht. Kolmandad lasevad käiku rusikad ja vägivalla — see on türannia kõige äärmuslikum ilming. Kuid just nende tõttu kannatavad kõige enam naised ja lapsed. Käte kasutamise põhjuseks on elementaarne kasvatuse puudus. Kui mehe tugeva ja äkilise iseloomuga käib kaasas veel enesevalitsuse puudumine, siis on selle tulemusel olemas agressor, kes valab kõik oma negatiivsed emotsioonid teiste peale välja. Seda hälvet suurendavad veel mitmeid kordi alkohol ja narkosõltuvus. Kodune despoot on julm vaid omade — nõrkade ja kaitsetute vastu. Et aga tänaval huligaanile vastu hakata, selleks pole ta reeglina võimeline. Koduse despoodi taga on peidus tavaline argpüks. Ühed naised tunnevad oma potentsiaalses partneris õige kiiresti ära despoodi. Ning juba esimese küsimuse peale: „Kus sa olid ja miks sa kümme minutit hiljaks jäid?“ jooksevad otsekui katku eest kaugemale. Teised aga satuvad lõksu. Näiteks räägib üks selline oma kallimaga telefoni teel: „Kus ma olin? Käisime tüdrukutega kohvikus. Missugused mehed?! Polnud seal ühtegi. Ausõna — ainult naiste seltskond. Miks ma sind petma peaksin…“ ja nii pool tundi järjest. Tahaks talle öelda, et lõpetagu kõne ja ka igasugune suhtlemine sellise mehega, kuna vastasel juhul tuleb tal vaesekesel terve elu ennast õigustada. Nii kaua, kuni kannatus lõpuks katkeb. Mehe küsimused tulenevad tema kindlusetusest. Ta kardab paaniliselt, et piiga leiab endale väärikama kandidaadi ning tema hirm ei anna rahu ei neiule ega ka talle endale. Esialgu tunneb tütarlaps aga rõõmu. See kõditab ta enesearmastust — kui mees on armukade, siis järelikult armastab. Järeldus on ilmselge: ühed lubavad endaga manipuleerida, teised mitte. Ning türanni mõju alla satuvad vaid teatud meelelaadiga naised. Kuid millised siis? Need, kes on lapsest saadik näinud sarnast käitumist oma vanemate peal. Tüdrukule saab selgeks, et mehe järsk suhtlusviis ja naise alandlikkus ongi hea ning alateadlikult hakkab ta otsima endale sellist kaaslast, kes lubab tal ilmutada oma alandlikkust — see tähendab häbematut meest, kes meelsasti teisi alandab. Türanni võimu alla langevad ka ohvrimeelsed naised. Mees tunnetab oma võimu koduste üle ja naudib seda. Naine aga õigustab mehe atakke väsimuse ja stressirohke tööga. Vahel lõpevad tülid teemal: „Miks sa ei võtnud toru, kui ma helistasin?“ armastuse kinnituse ja… tormilise seksiga. Ning naine satub sellistest skandaalidest sõltuvusse, nii nagu narkomaan sõltub nõelast. Sellele kõigele on olemas väga lihtne seletus. Sadistlikke kalduvusi saab välja elada vaid masohhistide peal. Kui aga naine ei ole masohhist, siis lõpetab ta tavaliselt õige kiiresti kõik sellised suhted. Lisaks on naine ju ise olukorra keskel ning näeb kõike toimuvat seestpoolt. Seetõttu on tal raske mõista, et temaga manipuleeritakse. Ja kui siis lähedased seda kõike kõrvalt vaadates kinnitavad, et mees lihtsalt kehtestab end naise arvelt, siis naine ei usu seda. Ta arvab, et teised on lihtsalt kadedad. Mees on ju nii kena, ainult et raske iseloomuga… Kui sul tuleb otsustada, kas jääda türanni orjaks või säilitada oma isiksus, siis võta kasutusse järgnevad abinõud: Kurda oma muret tema lähedastele, sõpradele või vendadele. Las türann saab teada, et mitte ükski tema etteaste ei jää karistuseta. Uuri järele kriisiabi telefoninumbrid. Helista ja sind toetatakse. Vaata siia: Kui vajad abi ja otsid väljapääsu, leiad naiste kriisikodude kontaktid SIIT Ähvarda türanni politseiga. On olemas seadused, mis võivad teda korrale kutsuda. Et aga solvaja süüd tõestada, läheb sul paraku tarvis tunnistajate ütlusi. Püüa eraldi elama asuda. Seda on küll keeruline teha, eriti kui oled türannist emotsionaalselt ja seksuaalselt sõltuv, kui teid seovad ühised lapsed ning teil on ühine elamine. Ometi on kõige kindlam viis ennast ja lapsi türanni eest kaitsta katkestades temaga kontaktid. Tüli ei tohi kodust välja viis. Kui ta saab teada, et olen kellelegi kurtnud, siis läheb ta hoopis marru.			OSCAR-2019
Oleks see vaid nii lihtne. Usun, et enamus mu arme ja operatsioone on just söögilauast ja harjumustest alguse saanud. Ei süüdista ega näita näpuga - mõistan, et mina ei kontrolli oma isusid, vaid nemad mind. Tuleb jõuda kindlale seisukohale, et mulle see olukord ei meeldi ja soovin läbi viia muutusi. See kõik ei tähenda sugugi seda, et avalikult kõike suust sisse ajan ja käitun nagu hull kui toitu näen. Tavaliselt otsustan loobuda, et mitte isu tekitada. Lugu minu elust kui taas suhkrusaatana küüsis vaevlen "Söön tüki maitsvat kooki peol. Lähen enne koju jõudmist poest läbi ja ostan samaväärse koogi ning hellitan end. Mõelda vaid, et kogu kook on vaid mulle. Nauding." Mingisuguseid süümepiinu ka ei ole, sest kohvi igapäevaselt ei joo (vaid mõnikord kui keegi ekstra valmistanud on, siis viisakusest). Ei suitseta ega tarbi alkoholi (mõnel üksikul päeval aastas ja väikses koguses). Aga mul on ju trenn! Tõsi, kuid suhkrunäljas inimesele pole see mingiks takistuseks, pigem kiire energialaks, et edasi tegutseda (vähemalt mõnda aega). Aga kas siis maiustuste asendamine ja stevia suhkru asemel siis ei aita - ei, ei mõju nagu vanad head tujuparandajad. Kõht saab küll täis, kuid tunnet pole. Kahjuks on selline magusahullus paras nõiaring. Energia on lühiajaline ja tuleb osta lisa, mis omakorda mõjub rahakotile, sealt edasi tervisele nii vaimsele kui füüsilisele. Olen lugenud hunniku toitumisalaseid raamatuid, katsetanud toitumiskavasid, lugenud paar nädalat isegi kaloreid. Olen ka tundnud, et tervislik toitumine ongi minu elustiil ja kõik toimib. Tõsi, kuid seda kuni otsuseni end poputada - "Hallooo! Ma olen seda suurt karpi jäätist väärt ja miks mitte ka mitu päeva järjest kui see mind õnnelikuks muudab. Õnn on pisiasjades - pakk šokolaadikomme näiteks." Viimaks tuleb päev kus tunnen, et nii edasi ei saa. Trenni teha ei jaksa. Loid on olla. Mõte kiilub kinni ja sõnad ei tule meelde. Kuhu ma küll jõudnud olen omadega? Nii, nüüd aitab! Otsustada saan vaid ise! Minu valik on jälle uuesti võidelda. Kui samamoodi jätkan, siis võin oma unistustest vaid und näha ja rääkida kümne aasta möödudes mitmekümne lisakiloga, et küll olin alles tubli ja tegin ja olin, kuid minu soov on elupäevade lõpuni tegutseda ja end hästi tunda. Esimesel päeval täidab tervislik toit kõhu ülikiirelt ja kohati lausa ahmin toitu sisse, sest loodan kiiremini iseotsustavaks muutuda. Tekib adrenaliin oma harjumusi muuta endiseks. Teine päev möödub peavalulainel ja pidevate mõtetega süüa kommi, kooki, šokolaadi ja seda kõike vaid enesetunde parandamise eesmärgil. Kuid ei lange ahvatluste küüsi ja kannatan ära. Söön rohkem puuvilju ja tarbin vett. Kui peale toidukorda klaasitäit vett ei joo, siis tuleb nälg umbes viie minuti pärast ja nii võib kogu päev mööduda näksides. Selleks, et tunnetaksin "Oh-hoo, kõht on täis" tuleb veepudel läheduses hoida. Päev kolm ja enesetunne on juba veidi mõnusam. Piirdun palaval päeval ühe-kahe mahlajäätisega ning hoian maiustustest eemale. Jätkan mõistliku toidu lainel. Isegi mõte hakkas tööle ja sain oma teksti kirja. Tegelikult täna lubasin mitte ühtegi postitust avaldada, kuid liialdasin päiksega ja jahedas toas ajaviitmiseks tundus asjalik idee, seega söön sõnu. Jooksudega on nii, et olin päris pikalt allaandja ja tundsin, et ei jaksa kava jälgida. Isegi tunnistada ei tahtnud endale. Nüüd aga kui puhkus on käes ja õde saab rattaga kõrval sõita on palju kergem kilomeetreid läbida. Selline pingelangus toimus. Tundsin vahepeal, et vedasin alt nii end kui poolehoidjaid. Kõik tundus vastik ja paha ja ebaõiglane. Kui tuleb uuesti alustada, siis mis seal ikka. Ükskord peab ju õnnestuma ka. Loll, aga õnneks piisavalt järjepidev, et mitte täielikult loobuda üritamast. Ise olen ka magusasõltlane. Mulle vähemalt tundub nii. Katsun ka vähendada suhkru tarbimist. Õnneks on suvel seda lihtsam teha. Ahvatlused on ju kõikjal. Kapsa, porgandi ja muu hea kraami reklaami võiks rohkem olla. Muidu kumiseb peas:"Suus sulav šokolaad..." Njh, eks suhkur kipub tõesti olema tänapäeva nö legaalne narkootikum. Pahatihti ei suudeta teadvustadagi, kui palju suhkrut endale sisse süüakse ja JUUAKSE. Ega need grammid pakenditel ju enamusele palju ei ütle. Iseasi, kui toda kogust visuaalselt nähakse. Mina isiklikult lähtun põhimõttest, et süüa-juua võib põhimõtteliselt kõike. Küsimus on siinkohal eeskätt kogustes, millega liialdades pahatihti kõiksugused "toredad" hädad alguse saavad. Nii tekibki organismi palju põletamata kaloreid, mis siis kuhugi ladestuvad. Ega meil ju enam inimesed füüsiliselt pole ammu nii aktiivsed kui mõnikümmend aastat tagasi ja seda juba lapsepõlves. Ei tundu just kõige jätkusuutlikum... Kõige salakavalamad tunduvad karastusjoogid,mahlad mida ju päris hirmsates kogustes ostetakse. Õnneks olen veega kenasti harjunud ja vähemalt kaloreid sisse ei joo, kuid põhikoolis sai trennis käidud ja limpsi joodud vee asemel. Tahaks kuulda, et kui hästi sul õnnestub ühildada töö, trenn, lapse kasvatamine ja muud huvid nii, et ükski ei kannataks. Aus vastus oleks, et alati kannatab miski või keegi. Üldjuhul ema-lapsevaheline aeg jääb väga üürikeseks ja emotsioonid võtavad väga sageli võimust ja hääl võib ka kõrgustesse jõuda kui hommikune riidessepanek venib paarkümmend minutit. Lasteaias on laps ideaalne ja kõik õpetajad kiidavad, et kõik kasvandikud võiksid temasugused olla. Kodus aga on mul sageli põrguline ja pole harv juhus kui jään ööunne enne teda. Tubased trennid olen varem teinud nii, et panen Nukitsamehe või Siin me oleme (lapse lemmikfilmid tasuta videolaenutusest) telekast käima ja saan oma rahutunni. Emana olen kohati juba päris läbikukkunud (laps 1,5a lasteaeda, toitumine valikuline- vanaema headus ja minu enda mugavuse tagajärg). Samas ega paremini oma olukorras poleks saanud ka ilmselt. Kõik kogunenud emotsioonid tuleb minu peal välja elada ja rahulik rääkimine ja kallistamine on vahel kui piisaga tulekahju kustutamine. Ülepäeviti tahaks peast kinni hoida või jumalat paluda. Samas on ka neid päevi kus jooksemegi koos naerdes lasteaeda ja uinume kaisus. Sõbrannade jaoks mul aega ei ole..väga harva jõuan pikemalt suhelda või tunnikeseks kohtuda. Tuleb planeerida palju ja trenn on väga kõrgel kohal. Kuna ka enamus endiseid sõbrannasid on kas pidutsejad (alkohol nädalavahetuseti) või suitsetajad, siis pole ka erilist huvi suhteid soojadena hoida. Olen alati pisut imelik ja kiiksuga oma tutvusringkonnas olnud. Nüüd tean, et leidub teisigi tervislikust eluviisist huvitujaid ja mustvalgest maailmast hakkab veidi värvilisem kujunema, see kõik aga tuleb ajapikku. Tugirühm koosseisus vanaema, ema ja õega on siinkohal suureks abiks. Kuna elangi õega koos veel selle kuu, siis saan lasta oma tütre lasteaiast koju tuua ja ka mõnel hommikul kohale viia, sellega olen talle päris suure pinge kohati pannud peale. Teen trenni peale tööd, seega minu tavapärane trenn algab peale kella 19. Mis on sinu strateegia siis, kui tuleb ootamatu tõrge, kui trenni ei saa minna ( laps jääb haigeks, ise tõbine, pead kuhugi minema)? Kõigepealt ilmselt nutan peatäie, siis helistan emale ja uurin, kas ta saaks haige lapse enda juurde võtta (vanaema on alati kodus). See nutt ei aita, aga emotsioonid on kuidagi puhtamad ja rahulikum on pärast olla. Tavaliselt püüan trennid ringi mängida kui muud üle ei jää. Laupäevane pühapäevasele vabale päevale nihutada või kui enesetunne lubab hommikul ja õhtul teha - vähemalt praegu teeksin nii. Praktikas tuleb palju end ikkagi kokku võtta - oludele selg pöörata ja nohu ning köha haigusena ei tunnista. Kui kõik korraga, siis tuleb leppida, vaatan jooksuvideoid ja joon kuuma teed. Kui kuhugi pean minema ja näiteks on vaba päev töölt, siis võtan lapse kaasa ja pole probleemi. Korra töölgi ja rühmatrennis koos käidud - veega värviraamat kaasa ja natuke on rahu. Kui emotsioonide asemel saaks kuulda eesmärkide saavutamise strateegiast ja võtetest ning siis rakendamisel saadud tulemustest, siis oled jõudnud uuele tasemele ja kogemuse jagamine saanud uue sisu. Minu põhiline strateegia ongi kõik ise teha. Ise jooksen, ise treenin - jah, suunajad ja toetajad on, kuid töö tuleb endal ära teha. Mul on motivatsioon triivida esikümnesse naiste 24h jooksu edetabelis ja sinna ma väikeste sammudega jõuda soovingi. Lihtsalt avan aeg-ajalt seda tabelit ja mõtlen, et ühel päeval on minu nimi ka nii kõrgel. Oma emotsioonidega tuleb veel palju tööd teha. Liiga palju läheb korda ja headust on kurjasti ära kasutatud. Tuleb seda kaitsekihti veel kasvatada ja valida inimesi, kellele end täielikult avada - igaüks ei ole väärt päris mind nägema. Enda vigadest tuleb hakata õppima. Haigena ei võistle ja trennidega end ribadeks ei tõmba. Teooria on justkui paigas aga praktikat tahab kõik saada, et tuleks sujuvus ja suudaksin emotsiooni asemel kainet mõistust kasutada. Ilmselt palju tuleb elukogemuse ja ka erinevatelt võistlustelt saadud suhkru ja soolaga.			OSCAR-2019
Kui sinu suhe on kestnud kauem kui kaks aastat, on need punktid sulle ilmselt tuttavad. Neile aga, kes alles otsivad oma härra Õiget ja mõtlevad, mis tulevikul neile varuks on, olgu see lugu heaks õppetunniks, et kõik ei ole alati roosa mannavaht. 1. Vestlused karmidel teemadel. Kindlasti tulevad jutuks eelmised suhted, religioon, poliitika, sügavaimad saladused, häbiväärseimad teod minevikust... kindlas ja terves suhtes ei ole partneritel teineteise ees saladusi, vaid olete teineteise jaoks nagu avatud raamatud. 2. Vigu tuleb tunnistada. Ei saa süüdistada teist inimest kõiges, mis valesti on. Normaalses ja toimivas suhtes tuleb inimestel oma vigu tunnistada, vabandada siiralt ja lubada, et taolisi asju edaspidi enam ette ei tule. Probleemid lahendatakse viisakalt ja rahulikult rääkides, kindlasti mitte karjudes. 3. Näete teineteineteise kõige halvemaid ja nõrgemaid külgi. Ka siis, kui see on hirmutav ja tundub õudne, hakkad sa tasapisi talle näitama ka neid külgi sinust, mida algul hoolega varjasid. Sa nutad, oled armukade, teed eriti lolle nalju, jätad enda järelt koristamata jne. Ja tema teeb sedasama, sest usaldate teineteist piisavalt. 4. Arutate läbi oma hirmud tuleviku ees. Saate rääkida kõigest, ka sellest, mis sind tuleviku ees murelikuks teeb, mis teie suhtest saab, kuhu teie armastus teid viib, probleemid usalduse ja pühendumisega ningmõtlete koos välja, milline oleks kõige parem viis edasi minekuks ja mida teha selleks, et armastus kestaks igavesti. Vallalised naised ja mehed, lennake puhkama! Värske uuring avaldas, et üks inimene 50st leiab just õhus olles oma elu armastuse (6) 30.08.2018 5. Halb seks. Mõnikord te eksperimenteerite ja see on fantastiline. Teinekord aga täielik läbikukkumine. Iga kord ei lõppe õnnelikult. Vahepeal võib ette tulla ülimalt piinlikke ja naljakaid olukordi. Aga te ei lase end sellest heidutada. 6. Täielik sajaprotsendiline usaldus. Pärast kõike seda, mida oled varem läbi elanud, võtab kellegi usaldamine ilmselt väga kaua aega. Aga sa pingutad ja teed seda sellegipoolest, sest tead, et see on seda väärt. Sa lased tal sõpradega välja minna, ei nuhi tema telefonis, lubad tal ilma sinuta lõbutseda ning usud, et ta ei reeda su usaldust. 7. Teie perekonnad ühinevad. Sina saad osaks tema perest, tema osaks sinu omast, teie vahemad kohtuvad, õed-vennad saavad tuttavaks ja see kõik võib olla üsna piinarikas ja piinlikke momente täis periood. Aga lõpuks istute kõik ühiselt jõululaua ümber ja naudite teineteise seltskonda. 8. Veedate aega eraldi. Pärast esimest armumist tuleb aeg, mil mõistate, et ei peagi iga hetke koos veetma. Sul on oma sõbrad, temal enda omad ja kuigi te olete üks tiim, olete säilitanud oma iseseisvuse ja naudite hetki, kui saate eraldi aega veeta. 9. Sa annad talle oma südame kõige täiega. See on hirmus ja nõuab palju julgust, aga sa annad talle infot ja võimalusi, mida ta saaks sinu vastu ära kasutada ja sulle haiget teha, kuid sa usud, et ta ei tee seda. 10. Te vananete koos. Tekivad kortsud, kehakaal tõuseb, kehakuju muutub... te ei vaata teineteist enam sama pilguga kui esmakohtumisel ja aasta pärast seda. Te jääte koos vanemaks, kuid armastate teineteist sellegipoolest rohkem kui midagi muud siin ilmas. Pulseerivad valuhood, jõuetus, valguskartlikkus, iivelduseni viiv nõrkustunne, kõnehäired – need on vaid mõned sümptomid, mis tugevaid migreenihooge kirjeldavad, vahendab Telegram. On teada, et näiteks USA-s on migreen üks kõige sagedasematest kiirabisse pöördumise põhjustest. Funktsionaalse meditsiini seisukohast võetuna pole aga küsimus niivõrd selles, kuidas migreeni ravida, vaid selles, kuidas migreeni tekkimist üldse vältida. Hoolimata sarnastest sümptomitest võivad erinevatel inimestel migreenihoogude vallandajateks olla täiesti erinevad tegurid. Migreenide põhjus ei pruugi olla peas, vaid saada alguse hoopis mujalt. Migreenihoogude vallandajaks võib olla hoopis varjatud toidutalumatus. Nii näiteks kirjeldab USA tuntud arst ja teleesineja doktor Mark Hyman ühte oma patsienti, kes kannatas 40 aastat tugevate migreenihoogude all, kuni ajani, mil ta munade söömise lõpetas. Kui mees mõni aeg hiljem munad menüüsse tagasi püüdis võtta, tuli tagasi ka migreen. Ka tervisliku toitumise eestkõneleja dr Neal Bernard on öelnud, et tervelt 80% lastel esinevatest migreenidest on põhjustatud individuaalsest toidutalumatusest. Kõige sagedasemad migreenivallandajad on nisu, liha, piimatooted, munad, soja, mais, šokolaad, sibulad, tomatid, tsitruselised, banaanid, õunad ja pähklid. Tihti põhjustavad migreeni ka valmistoitudes sisalduvad lisaained ja maitsetugevdaja E621 (naatriumglutamaat). Levinud peavaluvallandaja on punane vein. Kuus kohta su kehal, mis hakkavad valutama siis, kui oled emotsionaalselt tasakaalust väljas (2) 30.03.2018 Migreenihood võivad märku anda hormonaalsetest korratustest. Paljudel naistel esineb migreeni enne menstruatsiooni või ovulatsiooni ajal. Hormonaalset tasakaalutust põhjustava dneerupealiseid kurnav kõrge stressitase, liiga suur kohvitarbimine, alkohol, viletsad toiduvalikud (valge jahu, suhkur, tärklised), ebapiisav kehaline liikumine, vähene ja viletsa kvaliteediga uni. Kõik see aitab kaasa östrogeeni domineerimisele kehas. Samas võivad migreenihood tuleneda ka hoopis liiga madalast östrogeenitasemest või olla põhjustatud hormoonpreparaatidest (antibeebipillidest, hormoonspiraalist jms). Migreeni põhjus võib peituda liiga väheses vedelikutarbimises (dehüdratsioonis), mis takistab kehasse kogunenud ainevahetusjääkidest vabanemist ning saadab välja mürgistumisest tuleneva valusignaali. Veevajadus suureneb ka sooja ilma, suurema higistamise (nt trennis) ja haigustega, millega kaasneb palavik, kõhulahtisus või oksendamine. Teadusuuringud on näidanud tugevat seost suitsetamise ja migreeni vahel. Sageli seisneb põhjus just sekundaarses suitsetamises st suitsetajaks on keegi teine. Nagu seda veel vähe oleks, lisandub ka tertsiaalse suitsetamise oht. Nimelt kleepuvad tubakast pärit vähkitekitavad nitrosamiinid erinevatele pindadele (vaipadele, riietele, mööblile). Nii võib tundlik inimene migreeni saada ka nt ruumis, kus on suitsetatud või inimese läheduses, kes on kuskil mujal suitsetamas käinud. Lisaks kutsub kantserogeensete tubakatoksiinide sissehingamine esile DNA-kahjustusi ja seda nii primaarse, sekundaarse kui tertsiaalse suitsetamise puhul. Migreeni vallandajaks võib saada ka fluorestseeruv valgus. Kuigi paljud ei pane värelevaid lampe isegi tähele, võib see tundlikes inimestes esile kutsuda tugeva migreenihoo. Lahenduseks saab siin olla ainult seesuguse valgustusega ruumide vältimine või alternatiivsete lampide kasutuselevõtt. Liiga madal veresuhkur (hüpoglükeemia) võib põhjustada migreeni, nt pikkade söögivaheaegade või paastumise ajal. Siin saab abi tihedamatest söögikordadest ja suurema valgu- ning kiudaine sisaldusega toidust, mis pärsib veresuhkru taseme üles-alla kõikumist ja aitab sel stabiilsena püsida. Selgita välja, kas sul esineb varjatud toidutalumatust (mitte ajada segi allergiaga!). Tee alustuseks katse ja loobu mõneks ajaks gluteeni ja piima sisaldavatest toitudest ning jälgi oma keha reaktsioone. Hoidu lisa- ja värvaineid sisaldavatest valmistoitudest. Korrasta oma unetsükkel — liigu värskes õhus, tee trenni, ära söö kõhtu vastu õhtut liiga täis, loo igaõhtune rahustav rutiin, väldi ärritajaid (nt ärevaks tegevaid filme, uudiseid etc.) Võta B2-vitamiinitoidulisandit. See teeb küll uriini tumekollaseks, kuid võib tuua suure muutuse elukvaliteeti. Söö magneesiumirikkaid toite ja võta hea biosaadavusega magneesiumi toidulisandit. Võid teha ka hästiimenduvad magneesiumkloriidiga lõõgastavaid üld-ja jalavanne.			OSCAR-2019
Mobiilside turgu peetakse Eestis üheks tihedamaks. Väidetavalt siia enam uusi tulijaid juurde ei mahuks. Muuseas, sama väideti ka siis, kui kunagi Tele2 eelkäija Q-gsm tegevust alustas. Ent sellegipoolest teenivad suuremad sideoperaatorid EMT ja Tele2 sadadesse miljonitesse ulatuvaid kasumeid. Miks? Ühelt poolt võiks võitlevaks sotsialistiks kehastudes väita, et võib-olla pole asjad konkurentsiga siiski nii hullud. Ent teisalt, vaadates EMT ja Tele2 tegevust, võimaldab neil korralikult teenida asjaolu, et nad on selgelt leidnud kumbki oma strateegilise fookuse. Toode/teenus – keskendume sellele, kuidas oma toodet teenust paremaks, atraktiivsemaks teha. Neid tooteid/teenuseid on pigem vähe, kui palju ning me pakume oma toodet/teenust mitmele eri kliendigrupile, võib-olla ka läbi mitme eri müügikanali. Võimekus, oskus – näiteks raamatupidamisteenus või siis autoremonditöökoda. On olemas oskused ja masinad ning justkui pole olulist vahet, kes on klient – kui töö vastab meie võimekusele, oskustele, siis teeme ära. Valides võimekuse oma strateegiliseks fookuseks tekib aga risk sattuda hinnasurve alla. Seega tasub siin fookust veel täpsemaks ajada – pakkuda raamatupidamisteenust nt põllumajanduse väiketootjatele vms. Turud/kliendid – keskendume ühele kindlale turule või kliendigrupile. Võtmetegevuseks on siin oma turu/kliendi võimalikult täpne kirjeldamine. Ning seejärel saame talle pakkuda laia tootevalikut, mis lähtuvad tema mitmesugustest vajadustest. Tehnoloogia – meil on olemas unikaalne ja ainulaadne tehnoloogia, mille ümber saame oma äri ehitada. Tooraine – meil on olemas kindel tooraine, millest me valmistame oma tooted. Näiteks kõik tooted puidust. Või siis näiteks valmistada rõivad taaskasutusest pärit materjalidest. Müügiviis – me müüme mida iganes, keskendume aga eelkõige müügiviisile. Tüüpilised näited on siin mitmed internetiärid, alates osta.ee-st kuni on24.ee kaubamajani. Muuseas, valides siit ühe, ei tähenda, et teised oleks ebaolulised. Ka nendega peab tegelema. Ent strateegilisi fookusi saab olla ikkagi ainult üks – see on see, millega eelkõige tegeletakse. Alguses juba viidatud Eesti mobiiliturg. EMT tundub olevat keskendud kliendile – nad on reeglina esimesed uue teenuse pakkujad, nad annavad kliendile palju vabadust oma teenuse kohandamiseks, nende eesmärk on eelkõige olemasoleva kliendi hoidmine ja võimalikult paljude tema (kommunikatsiooni valdkonna) alaste vajaduste rahuldamine. Ent konkurent Tele2 tundub olevat keskendunud tootele – pigem vähem teenused, ent see-eest väga hea hinnaga. Tele2 on keskendunud uute klientide saamisele, ent tooted/teenused on üsna standardsed. Kütuse jaeturg. Neste fookus Eestis tundub olevat tootele/teenusele keskendumine – neil on automaattanklad, iseteenindus ja lai võrk. Nad müüvad kütust, kes iganes seda osta tahab, hea hinnaga, kiiresti ja ilma kulinate ning kelladeta. Statoil seevastu on kliendikeskne. Juba nende slogan - „Koht päikese all“ – viitab sellele. Sellest räägivad ka kampaaniad, lojaalsusprogrammid, kliendikaardid. Loomulikult ostab klient ka kütust. Ent lisaks ostab ta ka Eesti parimat kohvi (minu isiklik hinnang) , saiakese ning ajalehe. Lai toodete valik rahuldamaks kindla kliendigrupi vajadusi. Või siis näiteks päevalehtede turg. Kaks tugevamat oma kindla fookuse näidet on Postimees ja Äripäev. Viimane on selgelt kliendile ehk otsustajatele keskendunud, müües neile ajalehte, spetsiifilisi teemaportaale, uudiskirju, raamatuid, seminare, käsiraamatuid, infot vaba aja tegemiste kohta jne. Mis iganes võib otsustajal, peamiselt ärialases töös, kuid ka mujal, infoks vaja minna. Ja samas on Eesti suurim ajaleht Postimees keskendunud tootele ja müüb seda võimalikult laiale lugejaskonnale. Sama põhimõte kehtib nii ajalehe kui veebilehe postimees.ee puhul – kõigile midagi. Ja ta on selles edukas. Kõik eelpool toodud näited on edukad omas vallas. Ehkki näiliselt konkureerides teistega samal turul, on nad leidnud oma fookuse, mingis mõttes ka oma turu ning kasutavad seda tulemuslikult. Eelkõige aitab fookus neil teha otsuseid, mida mitte teha. Kui Tele2 on keskendunud tootele, millel on täitsa-okei-kvaliteet ja odav hind, siis pole tal mõtet hakata raha kulutama uutele, hüper-innovatiivsetele lahendustele, mis võib huvi pakkuda vaid marginaalsele kliendigrupile. Või kui Äripäev on keskendunud otsustajatele, siis läheks talle väga kulukaks hakata tegema üldhuvitavat ajakirja, mille potentsiaalne lugejaskond on piltlikult öeldes „kogu rahvas“. Mis saab siis neist, kellel pole oma kindlat fookust? Neid on nii mobiiliturul, kütuseturul kui päevalehtede turul. Neid on igal turul. Ega neist otseselt ei saa kohe midagi. Headel aegadel teenivad nad „enam-vähem“. Keerulisematel aegadel kipuvad nad aga jääma hätta – mida teha, kellele müüa, kas lasta hinda alla, kas muuta toodet jne. Rapsimine. Ja kuidas fookust leida? Selleks on olemas rida üsna lihtsaid tegevusi, alates turu, konkurentsi, enda analüüsist kuni endale tuleviku identiteedi loomiseni. Ennekõike on aga vaja tervet mõistust ning vajadust endale teadvustada, et keskendumine on edu võti. Milline on sinu äri fookus?			OSCAR-2019
Twitteris oli möödunud aastal selliseid reklaame teadaolevalt 2000. Need arvud tunduvad esmapilgul justkui tühised, arvestades, et Facebookil on üle maailma iga kuu üle kahe miljardi kasutaja. USAs kasutab internetti kaks kolmandikku elanikest ja iga teine ameeriklane tegutseb Facebookis. Facebooki juhtkond püüdis algul toimunu tähendust pisendada ning tõrkus tükk aega isegi vastavaid andmeid uurimast ning edastamast, kuid nii avalik kui ametkondlik surve on nüüd siiski sundinud neid koostööle riigivõimudega. Facebookil ning Twitteril tuleb novembri algul senatile ametlikult aru anda, mis valimiste ajal sotsiaalmeedias õieti toimus ja millise ulatusega infosõda täpsemalt käis. Tegelikult on juba ilmnenud, et vene rahaga kinnimakstud reklaame jagati ja kommenteeriti Facebookis miljoneid kordi ka erinevate ekstra loodud võltskontode kaudu, mis võimaldas suhteliselt vähese vaevaga saavutada sotsiaalmeedias erakordselt suurt lõhestavat vastukaja. See kõik võimendas vene infosõdalaste sõnumit miljonikordselt. Nüüd uurib Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse mitu ametlikku kõige kõrgema taseme uurimiskomisjoni, kusjuures viimaste uudiste valguses paistab, et vene rahaga tellitud poliitilised reklaamid olid sihitud väga täpselt just neis osariikides, kus valimistulemus oli kaalukeelel. Mitme uurimiskomisjoni liikme hinnangul polnud selline sihtimistäpsus võimalik ilma ameerika-poolsete valimisekspertide info ja/või kaasabita. Sel juhul oleks aga tegemist riigireetmisega. Nii et valimistejärgsed sotsiaalmeedia uurimispinged on siinmail kruvitud hetkel kõige kõrgema astmeni. Infosõda ei piirdunud aga presidendivalimistega. Ka hiljuti asetleidnud massitulistamine Las Vegases osutus Venemaale sobivaks sihtmärgiks, et asuda taas sotsiaalmeedias tellitud reklaamiga õhutama vastuolusid inimeste arvamustes USA relvapoliitika suhtes. Samuti valiti infosõja sihtmärgiks tippjalgpallurite protestipõlvitamine USA liputseremoonia ajal (politsei vägivalla vastu mustanahaliste suhtes), mille suhtes ameeriklastel on risti vastupidised arvamused: pooled arvavad, et see on riigilipu ja püha hümni häbistamine, pooled aga on veendunud, et see on põhiseadusliku sõnavabaduse väljendus ja sportlastel on õigus avaldada meelt politsei vägivalla vastu sellisel viisil. Jätkuvate lõhestamisteemade otsing USA ühiskonnas tõestab, et Venemaa infosõda ei lõppenud sugugi valimistega, vaid see on pidev protsess, mis käib kogu aeg ja igal pool. Mis on selle infosõja eesmärk? Autoritaarse režiimiga Venemaa infosõja eesmärk on alati olnud õõnestada lääneriikide demokraatiat, tekitada ühiskonnas ebastabiilsust, võimendada olemasolevaid ideoloogilisi, rassilisi, seksuaalse orientatsiooni, religioosseid jne lõhesid. Leitakse sobivad vaidlusteemad ja asutakse neid lõkkele puhuma, ärgitama ja ärritama. Juba kutsutakse vene päritolu sotsiaalmeedia reklaamides üles protestimiitingutele nii kohalike kui üleriiklike valitsuste vastu. Asi on läinud nii kaugele, et tõestatult vene rahaga korraldataksegi juba ameeriklaste protestidemonstratsioone, organiseeritakse protestiorganisatsioone ja lõhestatakse seeläbi edukalt ühiskonda. Mis on sellel kõigel pistmist Eestiga, võib lugeja küsida. Seos on otsene. Esiteks sellepärast, et USA meedias tuletatakse nüüd üsna tihti meelde Eesti-vastaseid küberrünnakuid 2007. aastast kui klassikalist näidet Venemaa kübersõja algusest, mis Eestis küll edukalt tagasi tõrjuti, kuid millest teised lääneriigid pole seni osanud piisavalt õppust võtta. Pigem käsitleti seda USAs kui huvitavat üksikjuhtumit, kuid ei tajutud, et just siis algas Venemaa infosõda demokraatliku läänemaailma vastu. Nüüd meenutatakse tagantjärele tarkadena, et Venemaa kasutas kübervõimalusi ka Gruusia sõja ajal, et lahinguvälja ette valmistada. Samuti oli ja on Venemaa aktiivselt infosõjas Ukrainaga. Nüüd arutavad USA eksperdid, et kõigist neist rünnakuviisidest tuleb õppida, et näha, milliseid meetodeid venelased võivad tulevikus ka USA vastu kasutada. Teiseks oleks sinisilmne arvata, et taoline infosõda käib ainult USAs. Venemaa üritas sama ka Prantsusmaal ja Saksamaal. Samasugune infosõda käib ka Eestis, Lätis ja Leedus. Infosõda käib iga Facebooki ehk Palgeraamatu, Twitteri jt sotsiaalmeedia kanali kasutaja argitoimingute keskel. Infosõja olukorras ei vastuta ühiskonda lõhestavate sõnumite postitamise, jagamise ja meeldimise (laikimise) eest mitte ainult Facebooki ja Twitteri juhtkond ja omanik, vaid ka iga kasutaja ise. Mida saame siis meie teha infosõja olukorras? Kõige radikaalsem samm oleks muidugi loobuda sotsiaalmeedia kasutamisest üldse. Sellised üleskutsed ongi juba kõlanud. Kuid ma arvan, et see pole enam realistlik, seda ajaratast enam tagasi ei pööra. Olen ise kasutanud Facebooki kümme aastat, Twitterit paar aastat ja leian, et inimeste kiire sidustamise positiivsed pooled kaaluvad seni veel ikka üles võimalikke negatiivseid (lõhestavaid, ohustavaid) probleeme. Meie, sotsiaalmeedia igapäevaste kasutajate ülesanne on alati kontrollida allikat, võimaluse korral mitut erinevat allikat, kust info pärineb, mis meie ette ilmub. Meie ülesanne on kolm korda mõelda enne, kui midagi märkida meeldivaks, sest meeldivaks või mittemeeldivaks märkimise alusel tehakse Sinu profiilist mitte ainult kaubanduslikku tarbijastatistikat, vaid kaardistatakse ka Sinu poliitilised, religioossed jm eelistused. Seeläbi muudad end vabatahtlikult mh ka kuritahtliku infosõja potentsiaalseks sihtmärgiks. Oluline on jälgida sotsiaalmeedias oma privaatsusseadeid, mitte postitada kõike avalikult, vaid ainult valitud ja usaldatud sõprade ringile. Isegi nii süütu asi nagu fotol kellegi nime tuvastamine ilma selle isiku loata tähendab tegelikult seda, et lisad antud isiku tema teadmata mõnda suurde näotuvastuspanka, millesse suvaline häkker suudab sisse minna ja seda näiteks terroriteo huvides ära kasutada. Kui teame ja teadvustame, et vaenlase huvides on meie ühiskonda lõhestada, siis peaksime igaüks iga päev hoolitsema selle eest, et me oma sammude ja sõnadega püüame pigem ühiskonda ühendada. Proovime suunata erinevad arvamused, mis loomulikult on olemas igas demokraatlikus riigis, mitte vihase vastasseisuni, vaid otsime, leiame, rajame rohkem kuldseid keskteid. Kompromiss au sisse!			OSCAR-2019
Hingematvad vaated riisiterrassidele; lõppematu tõus majutuskohta, kus pererahvas ootas saabujaid lillevaniku ning värskelt pressitud apelsinimahlaga; armsad Nepali lapsed, kes millegipärast pildistamiseks pikkuse järjekorda võtsid :); swing-hüpe kanjonisse 160 meetri kõrguselt sillalt The Last Resort´is, Kathmandu linn oma kirjususes – need on vaid vähesed mälupildid rattamatkast Nepali, mis niipea ei unune. Kui on soov kogeda hoopis teistsugust elu-olu kui see, millega igapäevaselt harjunud oleme, siis on Nepal täpselt õige koht, kuhu minna. Värskendav kogemus on garanteeritud. Kaplinn on väga mitmekesine ja põnev. Siin on hea vein, põnev arhitektuur ja kunstigaleriid, suurepärased restoranid ja poed. Kuid ta on tuntud ka oma värvikate slummide poolest. Linna iseloomustab suur etniline mitmekesisus ning erinevate rassiliste rühmade vahel on üsnagi teravad suhted. Kaplinna peamiseks vaatamisväärsuseks on kuulus Lauamägi (Table Mountain), kust avaneb fantastiline vaade Robbeni saarele ja Atlandi ookeani rannikule. Põnevaks vaatamisväärsuseks on värviline Bo-Cap kvartal, mille erksavärvilised ja stiilsed 18. sajandi alguse hooned ja munakivist tänavad loovad imelise õhkkonna. Saabumine Kaplinna rahvusvahelisse lennujaama (IATA: CPT). Transport lennujaamast kesklinna hotelli. Vastavalt saabumise ajale on võimalik omal käel külastada selliseid linna mägesid-vaatamisväärsusi nagu Lauamägi (Table Mountain), Lõvipea (Lion’s Head), Signaali küngas (Signal Hill) – igalt poolt avanevad fantastilised vaated ookeanile ja linnale. Võib nautida Bo-Cap kvartali erilist õhkkonda, jalutada mööda ookeani rannikut, mekkida veini mõnes kohalikkus restoranis, imetleda päikeseloojangut. Täna me rattaga veel ei sõida. Peale hommikusööki viib tee meid Wilderness’i poole (ca 4-6 tunnine autosõit). Outeniqua mägede jalamil asuv Wilderness on väga kaunis kuurortlinn, kus võrreldamatult ilusatelt liivarandadelt saab vaadelda delfiine ja vaalasid. Teel Wilderness’i poole peatume lõunaks Lõuna Aafrika ühes vanimas ja ajalooga täidetud kohas Swellendam’is, mida peetakse ka Garden Route’i väravaks-alguseks. Wilderness’i jõudes teeme lühikese briifingu, mille käigus käime läbi reisi üksikasjad. Seejärel valmistame oma rattad ette homme algavaks rattamatkaks. Päeva lõpetame ühise õhtusöögiga. Esimesel rattasõidupäeval suundume Knysna’sse mööda Seven passes road’i. See on võrratute vaadetega ja põlismetsadega maaliline tee (kujundatud 1883. aastal legendaarse inseneri Bain’i poolt), mis viib meid läbi seitsme merre suubuvate jõgede oru. Enamik teest kulgeb mööda pinnast ja kiviklibu, võib juhtuda, et ka läbi muda. Sellel teel ootab meid ka tõus – ületame dramaatilise Phantom’i kuru, mis võlgneb oma nime liblikale, mitte kummitusele. Kui tõus või muda osutuvad raskeks, võib kasutada saateauto abi. Meie sihtkoht, Knysna asub hingematvalt ilusa merelaguuni kallastel, mida sageli võrreldakse maapealse paradiisiga. Tänane päev on sisustatud rohkete tõusudega. Kuid ka puhkepause tuleb palju, et jõuaks nautida ümbritseva looduse ilu! Vajadusel võib kasutada saateauto abi. Tee viib meid ookeanist eemale, üle kaunite Outeniqua mägede kuivasse Klein Karoo’sse. Nagu ka eelmisel päeval, teekatteks enamasti pinnas, kohati ka muda. Outeniqua mäed ei ole eriti kõrged, selle kõrgeim tipp Cradock Peak küünib vaid 1578 meetrini. Nimi Outeniqua tähendab “meega inimesed”, sest kohalikud elanikud said mett mesilastelt, kes korjasid seda mägede lilledelt. Mäed koguvad vihmapilvedest vett ja täidavad sellega allikaid ja jõgesid, pakkudes sellisel moel elujõudu nõlvadel kasvavatele kaunitele metsadele ja taimedele. Klein Karoo, kuhu me päeva lõpuks jõuame on mägede nõlvade all asuv madal ja kuiv piirkond hiiglaslikke kaljude ja põnevate kõrbemaastikega. Distantsi pikkuseks on ca 75 km. Enamik tänasest teest kulgeb rahulikul ja pigem tasasel maastikul. Sõidame Dysselsdorp’i piki sügavat ja väga maalilist Kammanassie jõe orgu. Meie tee kulgeb läbi samanimelise looduskaitseala, kus kasvab mitmeid haruldasi puu- ja taimeliike ning mis pakub kodu paljudele linnu- ja liblikaliikidele. Siin võib kohata ka erilist Kapi mägisebrat. Dysselsdorp’ist sõidame autoga meie ööbimiskohta Outdshoorn’i – siia me jääme kaheks ööks. Meie päeva lõpetab traditsiooniline Braai grill õhtu välibasseini ääres. Vaba päevakavaga päev nautimaks erinevaid tegevusi ja võimalusi, mida pakub Outdshoorn. Võib panna ennast proovile jaanalinnu safaril (ei sisaldu reisi hinnas), või minna uurima Cango koopaid nende muljetavaldavate värviliste stalaktiitide ja stalagmiitidega. Palju põnevust pakub ka Cango Wildlife Ranch, kus saab tutvust teha näiteks gepardidega. Ülalnimetatud tegevused ei sisaldu reisi hinnas. Tegevust jätkub ka shoppingu huvilistele – mitmeid huvitavaid poode leidub üsna lühikese jalutuskäigu ulatuses. Spordihuvilistele, kes soovivad ka täna rattaga sõita, pakutakse väljakutset Swartberg’i kuru ületamise näol. Tegemist on ligi 20-kilomeetrise tõusuga, kõrguste vahe ca 840 meetrit. Päev algab autosõiduga Barrydale’i (ca 1,5 tundi sõitu), kust jätkame rattasõitu mööda maailma pikimat veiniteed, Route 62. Maanteed on kavandatud ikoonilise US Route 66 järgi ning seda peetakse üheks Lääne-Kapi provintsi maalilisemaks ja põnevamaks marsruudiks. Siin saame ületada mitu mäeharja, nautides imekauneid vaateid lopsakatele rohelistele orgudele ja miljonite aastate jooksul tekkinud erikujulistele ja -värvilistele kaljudele. Meie tänaseks sihtpunktiks on Montagu küla, mis on tuntud oma viljapuuaedade, viinamarjaistanduste, kohalike maitsetaimede, kivimite ja tervendavate radioaktiivsete kuumavee allikate poolest. Teekonna pikkuseks on ligi 60 km. Tänase päeva teemaks on vein – suundume Robertsoni veinipiirkonda, mis on koduks nii väikestele, ühepere viinamarjaistandustele kui ka edukatele ja suurtele veinitootmisettevõtetele (nt Graham Beck, Van Loveren, Springfield, Major’s Hill ja Bon Cap). Meid ootab mõnus rattasõit mööda jõge, lummaval ja tasasel Montagu platool. Saame kogeda ka väikest mäkketõusu. Tee peal külastame veinimõisaid, kus saame näha ja kuulda, kuidas valmib Lõuna-Aafrika vein. Naudime lõunasööki ja loomulikult degusteerime erinevaid veine. Päeva teises pooles viib meid transfeer Worcesteri lähedal asuvasse võluvasse veinimõisasse, kus meid ootab õhtusöök ja kus me ka ööbime. Päevane läbisõit ligi 40 km. Viimane rattasõidu päev. Täna saame jälle nautida sõitu tasasel maastikul, teekatteks enamasti pinnas, kohati ka muda. Läbime võluvaid Nuy’i ja Slangkop’i orge, saatjateks on meile viinamarjaistandused. Siin ümbruses paiknevad mitmed veinimõisad, mida me ka külastame ja degusteerime kohaliku veinitoodangut. Päeva teises pooles istume autosse ja sõidame Wellington’i läbi fantastilise Bain’s Kloof Pass’i (kõrgusel 594 m). See on 1854. aastal avatud pääs läbi mägede sisemaale, teemant- ja kullaväljadele – “Gateway to the North”. Lahkumispäev. Transfeer Kaplinna lennujaama vastavalt reisija lennugraafikule tähistab rattapuhkuse lõppu. Mul on olnud õnne kasvada üles väljaspool suurt linna, metsade ja järvede vahetus läheduses. Veetsin väga palju aega nii looduses, kui oma väikses kodulinnas ringi liikudes - see õpetas vaatlema ja märkama, avastama ja uurima. Reisides soovin saada sarnast kogemust: liikuda ehtsas keskkonnas, peatuda ja uurida, katsuda, proovida, suhelda kohalike inimestega, süüa nende toite, kogeda natukenegi sealset elu. Just seda olen leidnud Andmoments'i reisidel - kulgemine värskes õhus, ehtsad ja kordumatud kogemused, lummav ja eriline loodus, huvitavad reisikaaslased, suurepärane korraldus. Loomulikult tuleb ette ka keerulisemaid hetki - mõni tõus tundub liiga pikk, mõni päev liiga palav, mõni laskumine ohtlik ja hirmus - kuid kui võimas tunne on pärast, kui kõik raskused on ületatud! Ja see on väärtus omaette. Iga külastatud riik on jätnud oma kustumatu mulje ja lemmikpaika on väga raske välja tuua. Gruusias on imeilus loodus ja rikkalik toidukultuur, Armeenias - lihtsad ja lahked inimesed, keeruline ja mitmetahuline ajalugu; Rumeenias - suursugune pealinn, imearmasad väiksed linnakesed, vanaaegsed lossid ja kindlused mägedes, Ukrainas - alati positiivsed ja külalislahked inimesed, suurepäraselt säilinud Lvivi vanalinn, nostalgilised hetked külades ja kõige maitsvamad supid! Usun, et igaühele on Andmomentsi reisidel midagi olemas ja meiegi oleme juba valmis järgmiseks seikluseks. Transilvaania rattareisi valisime eelkõige eksootilise sihtkoha pärast – Rumeeniasse just igapäev ei satu. Pettuma ei pidanud kordagi – juba reisi alguspunkt Sighișoara on imearmas keskaegne munakivisillutisega linnake mäekünkal (ratturile paras väljakutse). Läbitud külad ja linnad köitsid oma ehedusega, öömajades pakuti maitsvat suppi ja söbralikku teenindust. Eriti heal tasemel olid kohalikud reisijuhid (Rumeenia rattasõidumeistrid) – silm hoiti peal nii grupi tugevamatel kui nõrgematel ratturitel, peatuspaikades hooldati rattaid ja anti head nõu. Andmomentsi matkaseltskonnad on alati priimad, oleme leidnud erinevatelt reisidelt uusi sõpru ja häid tuttavaid, kellega koos avastada uusi ja põnevaid paiku nii Eestis kui kaugemal. Krediitkaarte aktsepteeritakse üsna laialdaselt, maapiirkondades siiski oleks hea omada ka sularaha. Sularahaautomaate leidub ohtralt igal pool ning neist saab raha välja võtta üsna väikese tasu eest. Keskmine lõuna maksab 8-10 EUR, karastusjook 0,8 EUR, õlu 2-4 EUR. Ilm sõltub oluliselt piirkondadest, kus sõidame. Laias laastus võib selle jagada kolmeks: Kaplinna piirkond (ja sealne veinipiirkond), Graden Route ja Klein Karoo. Veebruaris on Kaplinna piirkonnas mõnusalt soe: päeva maksimumtemperatuurid on keskmiselt 27 kraadi juures ja öised miinimumid 16 kraadi juures. Sajab minimaalselt. Graden Route’i ilmastik on sarnane, ehk kraadi-paari võrra jahedam. Sajab samuti minimaalselt. Klein Karoo’s on temperatuurid mõnevõrra kõrgemad: päeva maksimumtemperatuurid on keskmiselt 31 kraadi juures ja öised miinimumid 17 kraadi juures. Sajab jällegi minimaalselt. Lähtuvalt troopilisest kliimast, peaks eelkõige arvestama suvise varustusega. Igaks juhuks võib kaasas olla mõni soojem ja tuult/vihma takistav riideese juhuks kui satuvad kokku kolm halba asjaolu: vihm, tuul ja madalam temperatuur. Siinkohal lühinimekiri varustusest ja rõivastusest: jalgrattakiiver, kindad, lühikesed sõidupüksid, veekindel jakk, soe fliisjakk, päikeseprillid, päikesekaitsekreem ning –huulepulk, veepudelid, väike lenksu- või seljakott jms. Täpsema reistarvete ja varustuse nimekirja jagame reisile eelnevalt ning arutame läbi reisieelsel kohtumisel. Eesti (ja Venemaa) kodanikel on vaja viisat. Alates augustist 2014 ei aktsepteeri Lõuna-Aafrika Vabariik reisidokumendina Eesti välismaalase passi. Viisat väljastab LAV’i saatkond Soomes. Viisalõiv on 30 eurot ja ooteaeg kuni 15 päeva. Palume seda kontrollida eelnevalt saatkonnaga ning vajadusel konsulteeri meie reisikonsultantidega viisa nõuete ja abistamise osas. Täpse vaktsineerimissoovituse annavad reisimeditsiininõustajad ja -arstid. Mitteprofessionaalne info on selline, et oleksite vaktsineeritud teetanuse, difteeria, hepatiit A, B, tüüfuse ning lastehalvatuse vastu, võimalusel ka malaaria vastu (esineb teatud piirkondades). Esineb koolerat ja Denge palavikku (võib tekkida sääse hammustusest). Soovitatav on hoiduda sääskede hammustustest ja omada vastavat tõrjevahendit. Tervishoiusüsteem on tasemel, kuid tasuline. Soovitame kindlasti reisikindlustust. NB! Konsulteeri reisimeditsiininõustajaga, ära toetu pelgalt siin ja mujal internetis leiduvale infole! Rohkem kui 30 päeva etteteatamise korral tagastatakse sisse- makstud summa, millest on maha arvatud tagastamatu deposiit 20%.			OSCAR-2019
Tuntud terrorismi ja islami fundamentalismi uurija Scott Atran kirjutas pärast Pariisi terrorirünnakuid, et ISISe põhistrateegiaks on otsida, luua ja juhtida kaost. Samas on ISISe eesmärgiks täita tühimikku kõikjal, kus valitseb «kaos» või «metsikus» nagu mitmel pool Kesk-Aasias või Aafrikas. Ja kui «uskmatute» maal pole veel piisavat kaost, püütakse seda meilegi importida. Kaose vägivaldne tekitamine selleks, et luua uus ja parem maailmakord või kiirendada messia tulekut, pole ajaloos midagi ennekuulmatut. Ometi on kristlikule usule tuginev tsivilisatsioon enamasti toetanud korda ja harmooniat ning püüdnud vähendada inimkannatusi ühiskonnas. Seepärast ei kõla sugugi õõnsalt, kui mitmed poliitikud ja ühiskonnategelased kuulutasid Pariisi terrorirünnakud rünnakuks meie Euroopa põhiväärtuste vastu. Ja kuigi me pole oma kirikus ega ühiskonnas saavutanud ühtset arusaama euroopalike põhiväärtuste olemuses, siis ometi ei ole ISISe vägivallateod leidnud heakskiitu ega mõistmist ei meie avalikus ega anonüümses inforuumis. On tõsiasi, et rahu ja korda ühiskonnas suudavad luua ja hoida eelkõige inimesed, kes rahu ja harmooniat ka oma hinges kannavad. Nii osutab üha ettearvamatumaks muutuv maailm meie ümber ning üha ägenev ja äärmustesse kalduv vastasseis inimeste vahel nii meie oma ühiskonnas kui ka maailmas laiemalt süvenevale kaosele meie vaimumaailmas. Eks omal moel peegeldab seda ka hiljuti Eesti Kirikute Nõukogu konverentsil «Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse» esitatud järjekordne uuring «Elust, usust ja usuelust». Tutvudes uuringu esialgsete tulemustega, ei valmistanud need tegelikult väga suuri üllatusi. Oskuslikult seatud küsimustest jäid silma ja mõtteid ergutama kaks. Tuleb välja, et suhteliselt suur hulk inimesi meie ümber kaldub uskuma, et taimedelgi on hing. See teadmine jääb ilmselt veel mõneks ajaks pähe kummitama, sest samavõrd kui sümpaatne selline mõttekäik võib tundudagi, on selle uskumuse tagamaad ja võimalikud väljundid minu jaoks veel ebaselged. Kas me hiiepuude kõrval saame tulevikus sarnases võtmes rääkida ka teistest taimedest, on hetkel raske ennustada. Ennustamise fenomeni enda puhul torkas silma sellesse uskumise ülisuur protsent ning üksmeelne populaarsus kogu meie rahva hulgas. 81% eestlastest ning 82% mitte-eestlastest pigem usuvad, et mõnel inimesel on võime tulevasi sündmusi ette näha. Kui karmil idarindel, kus sõdurite ühishauda maeti mehi kuulipritsi täriseva leinamarsi saatel, lauldi, et mustlane ennustaks neile kaugest kodust ja kallimast ning võimalike õnnelike hetkede kestvusest, siis on see inimlikult mõistetav. Kindlasti tasub aga analüüsida, mis on Baba Vanga, Nostradamuse ja astroloogide ülisuure populaarsuse taga tänapäeval. Ennustamine ise on iidne nähtus. Igal endast lugupidaval suurel valitsejal on olnud oma ennustajad. Ka Piiblist võime lugeda nii ennustajate sarjamisest kui prohvetite ennustuste täitumisest. Soov teada saada tulevikku on inimlik. Ikka loeme ju ajalehest, millist talve on tänavu oodata. Ilma ennustamine loodusmärkide järgi ja õnnevalamine vana-aastaõhtul ongi tegelikult toredad rahvatraditsioone säilitavad kombed, ent kui me ennustamise ja ennustajad seame oma ilmavaadet kujundava usu aluseks, siis viitab see pigem ebakindlusele ja kaosele meie vaimuilmas. Kirjutas ju Paulus korintlastele, et poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame, aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. Sestap pole hea, kui toetume oma usus iseendi ja oma rahva tuleviku ehitamisel üksnes poolikule tunnetusele ja ennustusele. Meie vaimukindlus suudab püsima jääda kaost külvava terrorismiohu tingimustes vaid siis, kui otsime seda täielikku, kes aitab meil viimaks meie poolikusest üle saada, ning kui me oma usus, lootuses ja armastuses jääme ustavaks sellele, kes suudab valitseda kaost. ISIS võib saavutada küll mõningast edu kaose loomises, kuid kaose juhtimine tuleb meil üle võtta. Ennustamislembese rahva liikmena söandan julgelt ennustada algavaks uueks kirikuaastaks, et kui Jumal tahab, siis ootavad meid ka tuleval aastal ees õnnistatud jõulud, rõõmsad ülestõusmispühad ning hingerahu pakkuv igavikupühapäev, milles sirutume jätkuvalt täielikkuse poole, et paremini mõista ning armastada kõike poolikut enda ümber ja enda sees. Terve kuiva ja sooja suve seisis Kanepi Ristija Johannese kiriku tornikiiver tellingutes. Restaureerimisfirma Frantsiskus töömehed vahetasid välja pehkinud puiduosi torni talastikus ning katuseplekki. Tornikiivri kalduoleku põhjustasid pudedad müürlatipalgid. Läbijooksnud vihmavesi on teinud aja jooksul oma töö ning tornikiiver seisis püsti vaid tänu tahtejõule. Puidu parandustööde lõpetamise järel sai kiiver uue kattevaskpleki, sest pea 200aastane tinatatud raudplekk oli läbi roostetanud. Katust on hiljem parandatud mitmesuguse paksuse ja mõõduga plekitükkidega, mille hulgas on ka minemavisatud poesildid ning reklaamtahvlid. Hiljem naelutatud mitmemeetriliste plekiribade vahelt pääsesid tuul ja vihm puitu lõhkuma ning mädandama. Arhitekt Friedrich Siegel (1768–1853) kavandas 1804. aastal Kanepi kirikuhoone maakividest, punase telliskatuse ja raudplekist torniga. Tinatatud raudplekk oli tollal uus, vastupidav ning suhteliselt odav materjal. Arhitekt Siegel võttis aluseks endise, ristikujulise kiriku. Täpsemalt oli tegu T ehk tau ehk Antoniuse ehk Vana Testamendi risti kujuga. Kiriku ehitamise aegu oli majanduslik olukord ebasoodne nii tervele Vene riigile kui ka tema Läänemere provintsidele. On üllatavgi, et sel raskel ajal ülepea uue kiriku ehitamine ette võeti. Vana puukirik, ehitatud aastal 1674, oli mõeldud teenindama kihelkonda, kus elanikke umbes 2400 hinge, kellest Rootsi aja seaduse järgi igal pühapäeval pidi kirikus käima ligi 340, s.o igast perest üks inimene. 19. sajandi alguseks ületas kihelkonna elanike arv 6000 piiri. On mõistetav, et tollane pastor Philipp von Roth soovis oma kogudusele uut suuremat pühakoda. Praegune kirikuhoone pühitseti 1810. aastal. Teades Rothi laiahaardelist tegevust võib kindel olla, et tema rahutu ning teokas vaim trotsis kõiksugu takistusi. Praostina soovis ta, et lisaks teistele Võrumaa kihelkonnakirikutele saaks tugeva kivist hoone ka tema enda kogudus. 18. sajandil ehitati uued kirikud või parandati põhjalikult Rõuge, Vastseliina, Räpina, Urvaste ja Võru kirik. Kanepi pühakojal on 8 nurka nagu ka tornikiivri külgi, pikihoonele ehitati 15 akent, mille ümber ja nurkades on valgeid kvaadreid 15, samapalju kui aknaid. Tumeda maakividest seina taustal paistavad hästi silma valged neljakandilised tahukad või kivikvaadrid. Torni nurkades loeme neid 33 mis vastab mõistagi Kristuse eluaastatele. Kiriku idaseina jättis ehitaja aknata, kuid kasutas selle dekoreerimiseks ohtralt piltkirja. Esmalt kaks niššsi, millest üks on hiljem jäänud juurdeehitatud käärkambri sisse. Kui enamik Eesti kirikute kantsleid asub põhjaküljel, siis uuema aja kirikutes, nagu Võrumaal Rõuges ja Kanepis, on kantsel ehitatud helgemasse külge – lõuna poole. Kõige üle aga kõrgub tornitipus ao- ehk hommiku- ehk koidutäht. Teadaolevalt ainulaadne Eesti kirikutes. Tõsi küll, Tartu raekoja valmimisel olevat ka sinna tippu täht pandud. Võimalik, et mujalgi Euroopas on aotähte tornitipus kasutatud. Sellisel juhul oleks autor tänulik vastavate teadete eest. Esialgne, sarnaselt tornikattega raudplekist aotäht, mis ehtis kirikutorni kiriku ehitamisest 1808–1893. aastani, ei pidanud ilmastikuoludele vastu ning kaotas osa oma kiirtest. 1893. aastal kinkis Pikkjärve mõisnik von Stackelberg aotähe asemele kullatud risti. Tolle risti eluiga aga jäi veelgi lühemaks kui tähel. Uus, kolhoosimeeste poolt valmistatud rist püsis selle suveni. Koguduse juhatus otsustas sel aastal, et restaureerimistööde käigus tuleks võimalusel torn taastada tema algses ilus. Tänu Muinsuskaitseameti (Ülo Puustak) ning restauraatorite (Tõnu Parmakson) kiirele ja täielikule toetusele valmistatigi täpselt samasugune täht ning muna meister Rein Mõtuse töökojas. Täht ja muna tehti vasest kui meie ilmastikule kindlamast ning kenamast materjalist. Vana aotäht koos ristiga leiavad auväärse koha kunagi loodavas kihelkonnamuuseumis. Mis puudutab restauraatorite tööd, siis Muinsuskaitseameti pidev huvitatus ja Frantsiskuse meeste taktitundeline ning korralik teostus andsid parima tulemuse torni taastamisel. Kristlikus sümboolikas on hommikutäht Kristuse tähis: «Mina olen särav koidutäht» (Johannese Ilmutusraamat 22:16). Muna tähistab teadupärast maailma. Sellise sõnumi ehituse ja kunstikeeles jätsid meile kirikuehitajad.			OSCAR-2019
2010. aastal sai Orlando SeaWorldi veekeskuses Tilikumi-nimelise mõõkvaala rünnakus surma kogenud treener Dawn Brancheau. Selle juhtumi puhul oli eriti häiriv asjaolu, et see polnud esimene kord, kui Tilikum oma treenerit ründas – sama juhtus ka 1991. aastal, kui veekeskus ta just ostnud oli. Kuigi mõõkvaalad võivad rünnata inimesi vangistuses olles, ei juhtu seda vabas looduses. See paneb loodusuurijaid kahtlema selles, kas ikka on mõistlik hoida neid suuri ja intelligentseid ning oma territooriumi vajavaid loomi inimese meelelahutuse nimel vangistuses. Filmitegija Gabriela Cowperthwaite hakkas pärast Dawn Brancheau hukkumist uurima mõõkvaalade elu vangistuses. Tema film “Blackfish“ (2013), mis esilinastus Sundance 2013 filmifestivalil, pakub võimast ja vastuolulist vaatemängu, mille keskmes on see imeline loom, keda inimesed siiani lõplikult ei mõista. Kõige suurem probleem on see, et veeparkide ja kuurortide rahalised huvid on vastuolus nende loomade huvidega, keda nad esitlevad. Orcinus orca’d ehk mõõkvaalad (mõõkdelfiinid või mõrtsukdelfiinid) on suurimad delfiinlased ja ühed maailma võimsamad kiskjad. Nad toituvad mereimetajatest nagu hülged, merilõvid ja isegi vaalad, kasutades hambaid, mis võivad kasvada 10 cm pikkuseks. Mõõkvaalad söövad ka kala, kalmaare ja merelinde. Mõõkvaalu leidub kõikides ookeanides, alates Arktikast kuni troopiliste meredeni. Nad on väga sotsiaalsed ja emotsionaalsed imetajad. Mõned populatsioonid moodustavad matrilineaarseid perekondi, mis on stabiilseimad kõikidest teistest loomaliikidest. Emaste mõõkvaalade eluiga on hämmastavalt pikk, kuni 90 aastat, samas kui isased elavad maksimaalselt 60 aastat. Samantha Berg on endine mõõkvaalade treener SeaWorldis, kes on esinenud paljudes tuntud vestlussaadetes, et rääkida mõrtsukvaalade vangistamise eetikast ja treenimise ohutusest. Treeneriks saamine ei nõudnud kõrgharidust ja inimesi valiti pigem iseloomu ja ujumisoskuse järgi. Treenereid hämmastas mõõkvaalade suurus ja intellektuaalsus ning õppimise protsess oli väga põnev. Ajapikku sõbrunesid treenitavad treeneritega, kuni ühel päeval lõi sellesse idülli mõra väga kogenud treeneri Dawn Brancheau’ga juhtunud tragöödia. Teda ründas mõõkvaal Tilikum, keda meedias nimetati seejärel ohtlikuks ja hiljem koguni hullunud loomaks. Selleks aga, et leida rünnaku tegelik põhjus, tuleb minna ajas kaugele tagasi. 1970. aastal andis SeaWorld sukeldujale John Crowe’ile ülesande – püüda noori mõõkvaalu. Selleks kasutati erinevaid paate ja lennukeid ning visati vette pomme, et parve kokku ajada. Kuna mõõkvaalad tajusid ohtu, eraldusid emad parvest, et päästa oma poegi. Paraku ei suutnud nad lennuki eest põgeneda ja piirati võrguga sisse. Noored mõõkvaalad tõmmati veest välja, samal ajal, kui nende pere seda meeleheitlikult häälitsedes pealt vaatas. Delfiinidele, kes olid võrgus surnud, seoti köiega kivi külge ja uputati ära. 1976. aastal keelas valitsus SeaWorldi julma tegutsemise, kuid ettevõte jätkas püüdmist Islandi vetes. 1983. aastal püüti Põhja-Atlandi ookeanist noor isane mõõkvaal, kes oli 2-aastaselt juba 3,5 meetrit pikk. Talle pandi nimeks Tilikum ja ta paigutati Kanadas Vaikses ookeanis asuvasse Sealandi basseini. Eric Walters alustas vaala treenimist siis, kui too oli 4-aastane, 4 meetrit pikk ja kaalus 2 tonni. Sealand kujutas endast tollal vaid sadamasse paigaldatud suurt võrku, millele olid ujuvmajad ja tribüünid ümber ehitatud. Tilikumi treeningud sujusid hästi, kuigi eelmise treeneri kasvatusvõtted olid sisaldanud ka karistust. Tilikumi treeniti koos mõõkvaaladega, kes olid eelnevalt väljaõppe juba saanud, kuid Tilikumi eksimise korral karistati kõiki. Loomadega käituti Sealandis ebainimlikult – neid näljutati ja see tekitas frustratsiooni, mis pani teised mõõkvaalad Tilikumi hammastega vigastama. Peale selle pidid loomad olema koos ühes väikeses metallist hoidlas, kus Tilikum sai teiste käest pureda. 21. veebruaril 1991 töötas Sealandis osalise tööajaga treener ja meistrivõistluste kogemusega ujuja Keltie Byrne. Sealand meenutas siis väikest lõbustusparki ja ujumisbasseini, kuhu oli mahutatud kolm mõõkvaala. Nad hüppasid veest välja, et puudutada palli, vehkisid sabauimega ja pritsisid piruette tehes vett. See kõik näis valmistavat asjaosalistele ja vaatajatele palju lõbu, kuni kummisaapaid kandev treener libises basseini serval ja kukkus vette. Ta proovis end käte abil basseinist välja hiivata, kuid mõõkvaal tõmbas ta jalast uuesti vette. Delfiinid tirisid ta põhja ja tõid uuesti pinnale mitmeid kordi, kuni treener lõpuks uppus. Loomulikult tõusis suur meediakära, milles veekeskus õigustas igati delfiinide vangistuses hoidmist. Juhtum nimetati õnnetuseks ja Tilikum viidi üle Orlando SeaWorldi veeparki, kus teda hakati kasutama emaste delfiinide viljastamiseks. Vaikse ookeani Sealand aga suleti varsti pärast õnnetust. Ent ka SeaWorldis hakkasid Tilikumi ründama emased delfiinid – looduslikes tingimustes ei juhtu seda kunagi. Selle vältimiseks hoiti Tilikumi suurem osa ajast eralduses ja lasti emastega kokku ainult paaritumiseks – nüüdseks on üle poole SeaWorldi mõõkdelfiinide tema järglased. 1985. aastal sünnitas mõõkvaal Katina emase järglase Kalina, kes esines juba kahe aasta pärast Baby Shamu nime all koos oma emaga. 12. veebruaril 1990 viidi Kalina üle SeaWorld Ohiosse. See oli suur šokk töötajatele, kes teadsid, et looduses on mõõkvaalad väga perekesksed loomad. Nad polnud ainsad, kes üksteisest lahutati, ka emane vaal Kasatka ja tema tütar Takara olid olnud väga lähedased, enne kui nad eraldati. Töötajad mäletavad siiani Kasatka meeleheitel häälitsusi – ta leinas sügavalt oma tütre kaotust, kes viidi Floridasse. Kuna delfiinid elasid vangistuses 25 aastat, siis töötajatele valetati, et see on nende loomulik eluiga. Paljud töötajad informeerisid ka külastajaid valesti, öeldes, et loomad elavad just vangistuses kauem, sest nende eest hoolitsetakse paremini. Tegelikult teati väga hästi juba 1980-ndatel, et nad elavad sama kaua kui inimesed. Samuti levitati valeinfot selle kohta, et 25%-l vabas looduses elavatel mõõkvaaladel vajub uim ära, kui nad saavad vanemaks, kuid tegelikult juhtub seda alla 1% mõõkvaaladel. Kurb tõde on see, et 100%-l vangistuses olevatel isasvaaladel vajub uim ära. Levinud vale oli ka see, et külastajatele ja personalile kinnitati, et näidatavad vaalad on ühest perekonnast, kuid tegelikult olid ühes basseinis segi nii juurde ostetud kui ka seal sündinud vaalad. Peale selle on mõõkvaalu nelja erinevat tüüpi, kellel kõigil on erinevad elukombed ja -kohad. See põhjustas loomadel omavahelist agressiooni. 1988. aastal purustas mõõkvaal Corky teisel mõõkvaalal Kandul ülemise lõualuu, mille killud lõikasid läbi looma elulised arterid ja ta suri 45 minutiga. 1987. aastal lömastati John Sillick kahe delfiini poolt San Diegos. SeaWorld ütles, et tegu oli treeneri veaga. Hiljem avastasid töötajad videot vaadates, et treener ei olnud süüdi. https://www.youtube.com/watch?v=oSc5GtRxoJM 2006. aastal haaras Kasatka oma treeneri Kenneth Petersi jala ja tiris ta mitu korda basseini põhja. Treener pääses vaevu pärast üheksat hirmuäratavat minutit. 2009. aastal suri 29-aastane Alexis Martínez, keda mõõkvaalad peaproovil enne jõulupühi Loro Parque pargis Hispaanias rindu rammisid, mille järel mees kaotas teadvuse. Ta ülakeha lömastas 14-aastane Keto, kes oli sündinud Orlando SeaWorldis. Loro Park väidab, et see ei olnud rünnak ja mees uppus õnnetuse tagajärjel. SeaWorld pesi oma käed puhtaks, öeldes, et Loro Parque ei kuulu neile ja SeaWorldi peatreeneril ei ole nende loomadega mingit seost. 1999. aastal leiti 27-aastane Daniel P. Dukes surnuna ja alasti Tilikumi seljalt. Ta oli jäänud veeparki ööseks pärast uste sulgumist ja otsustas minna basseini ujuma. Mees oli saanud tugevasti põrutada, ta nahal olid haavandid ja marrastused, kuid lahkamine tuvastas, et ta suri alajahtumise ja uppumise tagajärjel. Lisaks muljumistele oli tal rebitud küljest suguelundid. Kahtlane on see, et keegi ei teadnud öösel toimunust midagi, kuigi öine valve ja kaamerad on veepargis kohustuslikud turvaelemendid. 24. veebruaril 2010 tappis Tilikum kogenud treeneri Dawn Brancheau. Alguses ütles Orange’i maakonna politseiülem uudistes, et tegu oli õnnetusega: teener libastus ja kukkus vette ning uppus. Selle info aga kummutasid pealtnägijad, kes ütlesid, et naine tõmmati vette. Seejärel tuli veepark välja uue versiooniga, mille kohaselt tõmmati naine juustest vette, kui ta pats jäi mõõkvaala hammaste vahele. Tööohutuse ja töötervishoiu amet (OSHA) trahvis Seaworldi 75 000 dollariga turvalisuse reeglite rikkumise pärast, mis põhjustas Brancheau surma. SeaWorld nimetas OSHA järeldusi “põhjendamatuks“, kinnitades, et Tilikum ei ole agressiivne, jäädes kindlaks oma versioonile, et selle traagilise sündmuseni viis treeneri enda tehtud viga. Mõõkvaalade etendused ja nende kasutamine meelelahutuse eesmärgil tuleb ära lõpetada. Kõik piisavalt noored ja terved isendid tuleb vabadusse lasta. See pole normaalne, et me viime oma lapsi neid intelligentsed loomi vaatama paika, kui neid hoitakse julmades tingimustes betoonist basseinides vangistuses. Pole täpselt teada, miks Tilikum oma treenerit ründas, aga selge on see, et tingimused, milles need loomad elavad, tekitavad neis frustratsiooni. SeaWorld ja teised sellised veekeskused on miljardeid teenivad korporatsioonid, mis teenivad raha mõõkvaalade vangistuses hoidmisega. Need emotsionaalsed ja imelised imetajad väärivad elu vabas looduses. Loodame, et 50 aasta pärast vaadatakse sellele ajale tagasi kui barbaarsele ajastule, mil inimene polnud veel võimeline taipama, et käitub loodusega valesti. Selleks, et kaitsta treenereid, soovitas OSHA võtta SeaWorldil kasutusele turvameetmed, et koolitajad oleks kaitstud füüsilise tõkkega või ohutus kauguses mõõkvaaladest.			OSCAR-2019
Grupiga, 280 km ja Camino de Santiagole?? Päris peast soojad. Seda teed tuleb läbida ÜKSINDA ning võimalikult algusest, siis alles on asjal pointi. Camino on eneseleidmise, meditatsiooni tee. See ei ole turismiatraktsioon, kuhu grupireise korraldatakse. Mina käisin Põhjateed eelmise aasta suvel, täiesti ihuüksi, ning alustasin ligi 800 km enne Santiago de Compostelat ning kõndisin 25 päeva. Parim kogemus ever! Ei, Camino ei ole eneseleidmise, meditatsiooni tee. See on PALVERÄNNAK, Jumala otsimise ja tema leidmise tee. Mõnus tee, kahju ainult, et nii pisikesel grupil juht pidi olema. See on ometi just see teekond, kus igaüks saab olla ja käia nii kuidas endale meeldib. Kui tahad, käid üksi, kui tahad, haakud teiste teelistega, kui tahad, käid 5 km, kui tahad käid 50. Vahel kohtad samu inimesi mitu korda ja see on hästi vahva. Eelmisel aastal puutusin mitu korda kokku kahe prantsuse tüdrukuga, kes läksid hommikul alati lahku, aga õhtuks leppisid alberge kokku. Ka nii saab. Oma sõbrannadega eelistan kodumaal kohvikus koos olla. Preili Traat teeb äri nende reisidega Santiago de Compostelasse. Sellisel kujul ei ole õige rääkida palverännakust, vaid tegemist on turismireisiga. Preili Traadi nimel on tegemist tasulise giiditeenuse pakkujaga, kes teeb seda omamata mingit garantiid, mida reisikorraldaja käest nõutakse. Täpselt, igal inimesel on oma camino. Antud juhul on tegemist giiditeenuse reklaamtekstiga. Inimene, kes vähegi teab Püha Jaakobi teest, see ei lähe kõndima rühmaga, vaid üksi. on need niinimetatud jakobi teed Jesus Navini ehk Joosua ja eelnevalt Moosese poolt juhatatud vägede Euroopa teistkordse vallutamise teed mis lõppesid Hispaanias ja jätkusid mõni aasta hiljem suurekspeditsiooniga Ameerikasse ristisõdija-kolonisaatori (Christofor Colon ehk eesti muganduses Kolumbus) juhatusel. See oli terve armaada laevu, mitte kolm nagu meile muinasjutte räägitakse ja moosese ja Joosua tõotatud maa vallutamine toimus 15 saj euroopas mitte igivanadel aegadel kusagil palestiina kitsekarjuste juures kus polnud midagi vallutada. Need vallutusteed kanoniseeriti et rahvas mälestaks ja austaks neid ja Santiago de Compostella katedraalis on suur euroopa raudkaart kuhu on torgatud hulk mõõkasid sümboliseerivaid orasid mis näitavad et need maad vallutati mõõgaga. Lugege ja uurige tegelikku ajalugu mitte muinasjutte Täpselt minu mõte, see polnud ju mingi palverännak. Kohapeal kuulati missat ja oodati pikisilmi Eesti "palverändurite" mainimist. Aga kas te oma nn palverännakul ka mõne küünla oma pattude lunastamiseks mõnes kirikus süütasite ? Ma täpselt ei mäleta kus see oli, olin suurel Hispaania ringreisil ja mingis katedraalis, seisavad ukse kõrval meie grupi 3 noorikut, tugevas patukoti eas ja kaaluvad millise küünla osta. Vaatasid pisikesi 20 sendiseid küünlaid, kui mina sekkusin ja ütlesin, et vaadake peeglisse ja tuletage kõiki oma patte meelde, te peaks ostma selle ukse kõrval seisva küünla, siis ehk saate oma patud andeks ( küünal oli oma 1,5 m pikk ja maksis 20 €) . Millega asi lõppes ma täpselt ei mäleta, igatahes olid noorikud nendest pisikestest loobunud, aga suurt ka ei ostnud. Kunagi olin kindel, et käin nendel teedel palju-palju kordi, aga kuna seal oli nii palju turigrinosid ehk siis turiste, kes kõndisid sellel teel (mitte, et ma seda nii väga valeks pean), siis ei ole ma uuesti sinna läinud. Aga mõtetes viibin sageli seal, eriti Pürenee mägede ületusel (alustasin oma rännakut 13.aprillil ja tegelikult ei olnud üle mägede lubatud minna, nädal enne oli lumetuisus üks inglane ära eksinud ja surnuks külmunud. Lund nägin minagi, paksu udu, tuult, aga ka säravselget päikest ja imelisi vaateid. Olin siis 57 a. ja naisena tunduski selline matk üksinda üsna kõhedana. Aga tundsin, et pean ja tahan minna. See teekond tõi mu hinge selguse, pühendasin selle mõttes oma õnnetult surma saanud vennale ja sain tõesti hingeabi. Küllap eelkõige tänu sellele liikumisele, pidevale edasiminekule, üksi oma mõtetes olemisele - Santiagos oli mul inimese teekond siin maailmas erilise selgusega käes. Seda on raske seletada, sest me kõik teame seda, aga see kulg on meile abstraktne. Minule mitte, enam mitte. Erilise tunde tekitas aga näit. Roncesvalles´e kirikus missal ette loetud teed käivate rändurite (palverändur ma enda kohta öelda ei saa, ma ei kuulu ühtegi tunnustatud kirikusse, olen pigem maa-, metsa- ja kõiksuse usku) päritolumaad, seal hulgas ka: 1 rändur de Estonio, Eestist. Teel olles käisin paljudes kirikutes, mis seal on imetlust väärt, küla võib olla lausa hävingu äärel, aga kirik on korras, panin küünlaid, rääkisin kohalike ja kirikuõpetajatega nii palju, kui mu algeline hispaania keel lubas, või siis mõnes muus keeles, see kõik on ülev. Ja Santiagos sain mina küll kogu selle ülevuse osaliseks: loeti ette kohale jõudjad: üks rändur Eestist !, nägin selle hiiglasliku viirukinõu vuhisemist läbi katedraali löövide - see võttis ikka hinge kinni. Sellel teel kõndides tunnetad osadust, ka olles üksi, ei ole sa üksi. Kõndides tundide viisi (ma ei olnud seal hooajal) üksi, vihmas ja päikeses, metsa, lagendikel, mägedes - tunnetad ikka, et sa oled kaitstud, sa ei ole üksi, sul on eesmärk, sa oled teel... pea igas foorumis. Kahju rumalatest kes talle olematu ja môtetu teenuse eest raha maksavad. Inimesed, sellel rajal pole vaja mingit giidi teenust. Rajal ohtralt inimesi kes abistavad kui vajadus. Rajad on hästi märgistatud ja eksimisvôimalus nulli lähedane ja kui tekib kimbatus siis on vôimalus kohe kasvôi tummade keeles abi paluda ja seda sulle seal kohe antakse.			OSCAR-2019
Mida peaksin tegema kui olen murdnud nn sbakondi ja valu ei lase elada, ei saa istumast püsti, köhime ja aevastamine on väga valus jne? Esimene asi - valuvaigistid, teine asi - rahu, kolmas asi - aeg. Traumast paranemine võtab oma aja ja võib tunda anda veel väga pika aja jooksul. Murru piirkonda võib teha ka valuvastast blokaadi - seda kirja teel siiski teha ei saa. Kuskil 13märts püürdusin perearsti poole kuna sabakont tegi meeletult valu, ainult lamada sai liikuda ja tõusta oli valus. Sabakondi valu põhjusei on erinevaid. Nuga oleks raviarsenalis viimane võimalus. Tavaliselt on põhjuseks kas trauma või pikem istumine ebamugaval alusel. Teie kirjelduse järgi on valu ju vähemaks jäänud ... Tere! Mure on selline, et ema tõmbas paar päeva tagasi seljal oleva sünnimärgi (kõrge), kas see on ohtlik ja kas peab minema kohe arstile? Tegemist ei ole kindlasti erakorralist abi vajava situatsiooniga. Perearstile soovitaks ikkagi näidata. Tere, kukkusin sabakoni peale ja nyyd on see väga valulik ei saa korralikult magada,kõndida ja istuda.. Trauma korral vigastatud koht ikka valutab. Sabakondi trauma tavaliselt mingit eriravi ei vaja, ka mitte murru korral. Tuleb lihtsalt anda rahu. Kui ikka üldse olla ei anna, tuleks pöörduda traumapunkti ... Kõigepealt peaksite näitrama perearstile. Tegu võib olla nii ortopeedilise kui ka neuroloogilise probleemiga. selline probleem, et juba pikemat aega (pool aastat ehk) segab mind sabakont, istuda ja selili olla ei lase. Hakkab kondile ja seda katsudes on ka see nagu väljas. Olen küll väga peenike ... Ilma nägemata ei oska probleemile nime anda ja veel vähem aidata. Peaksite alustama perearstist, kes siis suunab Teid edasi. Teine päev juba sabakont valutab ja valule on lisandunud ka paistetus sabakondil, mis on katsudes k6va. Olen kunagi kukkudes sabakonti vigastanud aga praegu on probleem tekkinud iseenesest. Kui nüüd pole traumat olnud ja valu on tekkinud iseenesest, võiks tegu olla selle piirkonna põletikuga. Siin on omakorda 3 võimalust:1) banaalne nahamädanik 2)paraproktiit 3)pilonidaalsiinus. Ainult kirjelduse ... Tere! Löögi tagajärjel käib ribi nüüd väljas ja siis lükkan tagasi kohale, kuni järgmise korrani. Ei saa pöörata, kummarduda - kohe väljas. Nüüd on möödas nädal ja ikka ei jää paika. Arst nädal tagasi ... Reeglina kasvab. Tuleb anda maksimaalset rahu, võib ka fikseereida lastiksidemega või korsetiga rindkere seina. Võib ka kirurgiliselt fikseerida aga üldjuhul seda ei teha. Kas on võimalik, et "sabakont" hakkab peale tugevat põrutust kasvama ja kasvab kõveralt sissepoole peaagu pärakuni välja? Kas sellist nähtust on võimalik eemaldada (vaevusi ei põhjusta), aga kuna on plaanis ... Kõik on võimalik, kas aga eemaldamine on ka vajalik, pole ma väga kindel. Peaksite oma murest rääkima günekoloogiga. Kui tema näeb selles probleemi, siis peaksite kirurgi poole pöörduma. Mul on selline probleem, kui ma trenni ( kõhulihaste harjutused jne) teen, siis kipub sabakont haiget saama. Esialgu ma ei pannud seda üldse tähele ja lasin sellel nii olla, kuidas ta oli, ... Arvan, et siin aitaks kõige paremini, kui teeksite kõhulihaste harjutusi pehme porolooni või padja peal. Ilmselt on põhjuseks Teie sabakondi ehitus - meditsiiniliselt oleks võimalik see küll osaliselt ... Kukkusin nädala eest jalgpali mängides sabakondile.Nimelt sörkides ei tunne valu kuid kui jooksma hakkan hakkab torkima saba kondi juurest. Tõsine põrutus on valus kaunis kaua. Sabakont võib olla ka katki, kuid ega sellega midagi ette võtta ei ole - paraneb ise. Sellisel juhul võib valu püsida isegi mõni kuu. Tere! Olen 47 a. naine. Ei suitseta, alkoholi tarbin ülivähe ja harva, kohvi joon ka ainult hommikul, vürtsikad toidud muidu meeldivad. Ei ole ka kõrvetisi. Aga mul on tekkinud probleem. Varem aeg-ajalt, nüüd tihedamini on rindkere keskel nn. kolmnurgas, mõni cm vasakul (vahel natuke m4-5 cm allapoole ka) pool pistevalud. Täpselt vasaku viimase ribi all. Vahel mõne liigutusega ka (näiteks lõigates kõvat juustu). Rennie tabletid on justkui aidanud. Perearsti juurde on aeg kirja pandud, aga sinna on veel nädal aega. Milles on Teie arvates probleem? Andke palun soovitusi! Tänan ette! Kahjuks nii napi kirjelduse alusel pole võimalik isegi kõige üldisemaid soovitusi anda. Ülakõhu vaevused võivad olla tingitud nii seedetraktist, südamest aga ka lihas/närvivaludest. Kui vaevusi provotseerib mingi füüsiline tegevus, siis ise pakuksin esimese variandina välja viimast. Igal juhul, kui vaevused sagenevad vajaksite uuringuid. Tere ! Olen 23 aastane naine ja mul on selline kergelt segav probleem, mis paikneb kusagil roiete ja alakõhu vahelisel alal. Otseselt nii ei valuta, et hakkab valutama ja siis valutabki, vaid pigem on ... Kui Teile pole tehtud uuringute alusel osatud usutavat diagnoosi panna, siis vaevalt seda mina ainult kirjelduse järgi suudan. Soovitan pöörduda uuesti perearsti poole, kes peaks korraldama siis täiendavaid ... Mure seoses kõhu korisemisega. Kõhu korisemine on mul alati väikeseks probleemiks olnud, kuid viimase paari kuu jooksul on see eriti intensiivseks muutunud. Kõht koriseb iga päev ja ... Kõhu korisemine on üldiselt normaalne ilming. Teinekord võib see muidugi ebamugasvust põhjustada, kuid see on kindlasti valehäbi. Kõiki Teie korinaid teistele inimestele kuulda ei ole, Te kuulete vaid ... Kannatan pideva valu käes, mis põhiliselt varbaliigeses, aga viimasel ajal kiirgab ka teistesse liigestesse. Pole enam jalanõud, mida kanda saaksin, samas varvas sinine ega paistes ei ole ja ... vajate kas ortopeedi või reumatoloogi abi. Ilma Teid nägemata minul võimatu otsustada, mida võiks teha. Ankeedis kirjutate, et olete 25 aastane mees, tekstis, et 43 a. naine. Kuigi see palju asja ei muuda ga siiski... Luuvähki ma selle kirjelduse järgi küll ei kahtlustaks. Pigem võiks olla tegemist lipoomi või songaga. Konkreetse vastuse saaksin anda, peale läbivaatust. Perearstilt nõu küsimine on igal juhul hea mõte. ... Ultraheliga saab vaadata igal pool, kus on ultraheli aparaat. Samas ei pruugi ultraheliga alati songa ka näha. Teie jutust ei selgu, kuidas Teie operatsioon toimus: kas omakudedega või kasutati sünteetilist ... Mind vaevab küsimus, et mai kuuses tehti mulle ultraheliuuring ja peale sapikivide ei leitud midagi, kõhunääre oli normis ja sapipõs ei ole põletiku ilminguid. tunnen aegajalt, mitu korda päevas valupisteid ... Kirjelduse järgi sobiksid Teie vaevused rohkem kaksteistsõrmiksoole haavandiga, kui sapikividega, kuigi päris kindel selle olla ei saa. Soovitaksin teha gastrofiberoskoopia, siis saaks asja selgeks. Lõigatud sapp.Valud kõhus juba paar aastat!Teostatud uuringud,ei leitud muud,kui sapitee laienemine. Valud vasakul pool kõhu keskel,eriti,kui laman vasakul küljel.Ülakõhus mingi kõvem koht tunda,mis ... Pikas tekstis leidsin vaid ühe küsimuse, millele päris ühest vastust ei ole. Teie poolt nimetatud radikaalse operatsiooni alla mõistavad arstid/kirurgid tavaliselt operatsiooni, millega haiguskolle eemaldatakse. ... Higistasin meeletult ja tegelikult rohkem närvide pärast, sest rahulikult olles laushigistamist ei toimunud. Midagi ei paistnud aitavat, sain ravi ka psühhiaatrilt. Lõpuks sain teada sümpatektoomiast ja ... Sellel alal end spetsialistiks ei pea, kuid minu teada kõikide piirkondade sümpatektoomiat pole võimalik teha. Täpsemaks informatsiooniks pöörduge Teid opereerinud arsti poole.			OSCAR-2019
Esmaspäeval kohtusin meie treenerite Anna Sarapi ja Roman Gritsanjukiga. Kõik strateegilised kohad mõõdeti üle ja üheskoos leidsime ajad, kus ma trennis käia saan. Teisipäeval sain treeningkava. Mulle ja Pillele määratud programm näeb ette rühmatreeninguid ja natuke jõusaalis toimetamist. Hetkel on kava tehtud jaanuari lõpuni ja on päris tihe. Nädalavahetused on vabaks jäetud ja neil päevil treenimine on oma valik. Esmaspäev – Hatha jooga ja HotYoga. Need on ühed raskemad trennid, kus ma käinud olen. Kas tahate neist natuke rohkem lugeda? HotYoga on korralik väljakutse! Neljapäev – BodyPump ja Ratas Interval. Teen ainult pumpi, sest põlv annab tunda ja peame treeneriga nõu, ehk peab mingeid korrektuure tegema. Nalja meiega kindlasti ei tehta ja kogu projekti vältel saame ilmselt kõvasti vatti. Tean, et pean palju pingutama ja vaeva nägema. Kõige raskem saab olema ilmselt toitumise jälgimine. Õnneks on mul kodus kaaslane, kes on nõus mind igakülgselt toetama ja kes usub minusse rohkem kui ma seda ise teen. Ma olen täiesti kindel, et tema toe ja abiga saavutan endale seatud eesmärgi. Ma olen nii valmis saavutama vormi, millest ma juba nii kaua unistanud olen. Eile kohtusin ka toitumisnõustajaga. Esimene samm, mida tegema pean, on korralike toidukordade tekitamine, et lahti saada lõputust näksimisest. Enam-vähem võiks söögiajad igapäevaselt samal ajal olla, nii harjub keha ära ja muul ajal millegi suhu pistmise vajadust ei tekigi. Mingeid koguseid ja kindlat menüüd me paika ei pannud. Sain juhised, mida ja millal süüa ja nüüd püüan mõne aja neid järgida. Õnneks ei pea ma loobuma oma lemmikust hommikupudrust ja puuviljad vahepaladena on ka täitsa lubatud. Selline isetegutsemine ilmselt sobibki mulle hetkel kõige paremini, sest nii on kindel, et toitumine ei muutu jälle kinnisideeks ja iga suutäis ei tundu üleliigne. Kõik jaanuaris toimuv on mulle juba kinnitanud, et sellest tuleb üks suurepärane aasta. Nii palju põnevaid sündmusi, eneseületamisi, reisimist ja tähtsate otsuste tegemist. Eks see kõik hirmutab mind ka jubedalt, aga “if your dreams don’t scare you, they aren’t big enough”. Kui teil tekib projektiga seoses mingeid küsimusi või tahate millegi kohta rohkem teada, siis kommentaarium on avatud. Küll aga pean kommentaarid ise enne kinnitama, kui need siia ilmuvad. Ärge siis ehmatage. 🙂 Küll aga tahtsin öelda, et näiteks põlveopist taastumisel soovitatakse just ratast.. seega pigem peaksid BP ära jätma ja ratta võtma, sest see mõjub põlvedele rohkem.. :/ Küll aga tean dilemmad kui armastus mõne treeningu vastu on suur.. ole ettevaatlik lihtsalt. 🙂 Paid! Jaa, tean seda! 🙁 Aga kuna ma olen laupäeva pärast ikka üsna närvis, siis tahan kindluse mõttes ikkagi pumpi teha. Teen kergete raskustega ja olen ettevaatlik. 🙂 Oleneb – minul oli põlvevigastus, mis lubas joosta, aga rattaga sõitmine oli võimatu. Peab ise tunnetama ja otsustama ning muidugi ka arstiga nõu pidama. Arstilt ma saingi ainult selle soovituse, et ortoosi trenni ajal kannaksin. Täna saan treeneriga kokku uuesti ja räägime üle, võibolla teeme siis mingeid korrektuure mu treeningkavas. Nii tubli!! 😊 Sul on ing k tsitaadis kirjaviga: if your dreams don’t scare you peaks olema. Saad ära muuta ja võid mu kommentaari ära kustutada 😊 Aga elan sulle kaasa täiega! Tutvusin muidugi juba arigato kodulehel, et mida peaks kaasa võtma jne, aga kellegi kogemust lugeda oleks parem. Põhiasi, et ise naudid kogu protsessi ja trenni tegemine ning toitumine ei muutu kinnisideeks. Tasa ja targu! Söö mitmekülgselt ja asju, mida naudid ja mis on tervislikud. Muidu võib hulluks minna kui pidevalt üht ja sama menüüd jälgida. Põhiasi! Ära karda toitu süüa ehk söö erinevaid asju. Vahepeal võib ikka mõne kohukese ja kommi ka võtta 🙂 Väga mõistlik, et ei pandud paika kindlat menüüd ja koguseid. Range toitumiskava järgimine ajab hulluks ja see pole ju päris elu 😀 Mõtle sellele, et kogu see asi peab olema jätkusuutlik, mitte lühiajaline, seega võib-olla ei pea kohe kõiki kilosid selle projekti raames kiiresti kaotama, sest igasugused ekstreermused ei ole head. Põhiline, et endale liiga ei tee ja ise protsessi naudid ning sellest liigset stressi ei tekita. Kõige olulisem, et oled iseendale lahti mõtestanud, miks sa seda teedd ja et teed ainult iseenda jaoks, mitte selleks, et pead kellelegi teisele midagi tõestama!!! 🙂 Ja vaata, et liiga vähe ei söö!! 😀 Ma püüan asja seekord tõesti mõistusega võtta. Pole mul vaja järjekordseid söömahoogusid või muud stressi toitumisega. Toitumisnõustaja oli sama meelt ja ütles, et stressata pole vaja. Et tegelikult ma tean, mis on tervislikud valikud ja oskan ise ka õige(ma)id valikuid teha. Ma tahangi saavutada olukorra, kus ma suudan iseseisvalt otsustada ega mõtle liigselt toitumisele. Et toit oleks kütus tegutsemiseks ja et lõppeks ära see pidev toidust lohutuse otsimine. Ütlesin seda nõustajale ka, et tahangi iseseisvaks saada, mitte gramme taga ajada, sest see pole minu jaoks jätkusuutlik. Üldse sain temalt kinnitust, et pole mõtet liigselt obsessida a’la kas ma võin hommikupudru sisse lusikatäie mett panna või ei. Või et, kui me reisile lähme, siis proovigu ma aga erinevaid toite, mitte ei stressaks iga ampsu üle. Ühesõnaga.. (siit tuli juba peaagu pool postitust :D) sain head nõudanded ja loodan, et kõik läheb ilusti. 🙂 Mis su algkaal muidu on?:) Endal aasta lõpuks hiljemalt sama eesmärk, tahan võtta võimalikult aeglaselt, läbi elustiili muutmise, samuti varem toitumishäireid põdenud ja kardan, et tuleb tagasi Stardinumber oli 68kg. Endal lausa piinlik, sest suutsin ikka päris pikalt vähemalt 65 kg peal olla. Ma ilmselt ka kurb ei ole, kui projekti lõpuks eesmärgiks pandud 59kg kätte ei saa. Hea, kui suudan treeningud ja tervisliku toitumise jälle elustiiliks teha. 🙂			OSCAR-2019
Soovin jagada üht lugu, mis pani mind mõtlema elutsüklist - sellest kuidas meid ümbritsev elu spiraali mööda käib. Kord istusin seljaga vastu suurt tammepuud ja üllatuseks kõnetas puu mind murelikul toonil: "Olen suur ja võimas puu", alustas ta, "ja mul on mõnevõrra piinlik tunnistada, et osad minu lehed on kukkunud maha". "Asi on selles," jätkas puu, "et ma ei saa endale lubada lehtede langemist. Mida küll inimesed minust arvavad, kui ma selline kidur ja kiilas olen? Nad näevad mind paljana, nõrgana ja järeleandlikuna. Ma pole kindel, et saan edasi minna, kui mul on läbida selline katsumus." "Aga puu," vastasin ma, "te peate mõistma, et see on vaid osa teie elu aastaajast. Igal sügisel te kaotate oma lehed - sellepärast me, inimesed, kutsumegi seda "lehtede langemise ajaks". Ja siis tulevad kevadel uued pungad, võrsed, ja uued lehed on ilusamad kui kunagi varem. " "Ma olen lihtsalt elu jälgija ja ma olen märganud elutsükleid. Tegelikult igale poole, kuhu ma looduses vaatan, näen sama elutöökogemust ja tarkust. Ma mõtlen elutarkust, asjade mõistuspärast järjestust ehk loodustsükleid. Nagu tead, tammetõrud ei kasva kunagi mändideks, ja beebiküülikud ei saa kunagi kasvada karudeks. Vili on kuidagi juba meie seemnetesse sisse programmeeritud. See on osa sellest, mida ma nimetan elutarkuseks. Meil, inimestel, on võimalus jälgida ka meie enda kehatarkust. Sel momendil, kui meie keha saab haavata, hakkab see iseend tervendama. Kui me sööme midagi mürgist, siis keha teeb kõik, et sellest mürgist vabaneda, end kaitsta ja see meist väljutada. Kõik, mida organism teeb, on kujundatud eesmärgiga taastada loomulik tasakaal. Meie mõtlemise taga on meie sisemine tarkus. Sel hetkel, kui me mõtleme mõne mürgise mõtte, tunneme end halvasti. See hoiatab meid, et sel rajal mitte edasi minna. Tervislikud mõtted toodavad aga tervislikke tundeid - rahu ja heaolu - andes märku, et oleme õigel teel. See loomulik baromeeter juhib meid eksimatult tagasi loodusliku ja vaimse tervise ning tasakaalu juurde. Selles olekus on meil juurdepääs meie sees peidusolevale tarkusele, mis juhatab meid sügavamale kui me seda lubame. Kahjuks mitte kõik ei mõista seda lihtsat tarkust ja vastastikust lahkust, mis meie muidu nii ebastabiilses maailmas eksisteerib". Iga süsteem toimib sel eeldusel, et mida paremini ma end tunnen, seda sügavamale tarkusele ma ligi pääsen. Ja vastupidi, mida lähemale ma tarkusele jõuan, seda paremini end tunnen. Selles seisnebki vastastikune lahkus." "Puu, ma ei oska seda sulle seletada," vastasin ausalt. "Ega see tarkus ei ole eksimatu. Inimesed surevad ja ka nii ka puud. Aga ma saan seda jälgida ja vaadelda selle isikupäratut natuuri. Seda vaadeldes on see loomulik eluring kõikide jaoks. See on nagu loomulik järjekord elus" Istusime vaikselt koos puuga, minu selg vastu teda - mina ja tammepuu - tunnetades seotust, kuid sügavam side oli hoopis jagatud kaduvus. See vestlus on lõppematu - aga mida rohkem ma selles suunas vaatan, seda rohkem ma mõistan, kui vähe ma näen. Aga kuidagi isegi see vähene, mida näen, teeb mu elu paremaks ja paremaks.Seetõttu istu alati mõne sümpaatse puu vastu ja tervita teda - võid üllatuda, mida tal on õpetada. See lugu pani mind mõtlema sellest, kuidas me elame keset lagunemisprotsessi. Loomise protsess on illusioon. Kõik on lagunemas. Imiku esimene hingetõmme on märk sellest, et ta hakkab nüüd liikuma surma poole. Me kõik liigume ühes suunas. Ja kogu maailm liigub ühes suunas. Me elame kogu aeg lagunemisprotsessi keskel. Kui me püüame seda peatada, saame haiget. Kui me oskame seda märgata ning seda aktsepteerida, leiame rahu. Siin maailmas ei ole mitte ühtegi püsivat asja. Vähemalt materiaalset mitte. On vaid üks asi, mis on püsiv - see on see, et sa oled olemas. Ükskõik, kas sa lood või märkad lagunemist, sa oled. Sa tunnistad ning teadvustad, mis sinu ümber toimub. Miks asjad ikkagi lagunevad? Sest see on meie maailma olemus. Miks suhted, vaated ja ettevõtmised lagunevad? Sest me õpime muutuse kaudu. Kui Elu näeks ette püsivaid suhteid, siis peaksid kõik suhted olema püsivad. Siiski kaotame me oma lähedasi. Kui nii lähedased suhted purunevad, siis mida veel rääkida intiimsuhetest? Kõik ju laguneb. Ükskõik kui palju me ka ei püüaks end hoida ja suhteid säilitada, ühel päeval peame ikkagi nendest loobuma. Me ei taha seda teadvustada, sest sellisel viisil tundub kõik nii masendav, lihtsam on hoida kinni ja eirata. Tegelikult on aga täpselt vastupidi. Hetkel, mil teadvustame, et kogu maailm on muutuv, lagunev, uuenev, leiame rahu. Mõtted tulevad ja lähevad. Tunded tulevad ja lähevad. Hirmud tulevad ja lähevad. Asjad tulevad ja lähevad. Kõik tuleb ja läheb. See on suur illusioon, nagu midagi oleks püsivat. See tunne tekib meisse ainult kahe sisemise tööriista kaudu - mälu ja ettekujutlus. Need vahendid tekitavad meis tunde püsivusest ja permanentsusest. Me mäletame, kuidas asjad olid, ja kui midagi muutub, ei taha me sellega leppida. Me hoiame mälus sündmusi, mis meile meeldisid ja me tahame neid tagasi. Ning samamoodi kasutame ettekujutlust - me kujutame ette, kuidas asjad võiksid olla. Ning kui asjad ei lähe täpselt nii, siis jälle kannatame. Aga kannatus tekib ainult sellest, et ma klammerdume oma mälus ja ettekujutlususes loodud virtuaalsete sündmuste külge. Päris elus - nüüd ja praegu - ei ole midagi kunagi halvasti. Kõik laguneb. Ja meie vaatame seda pealt. Kui me ei püüa sellest kinni hoida, leiame rahu. Lagunemine on seotud emotsioonidega, mistõttu on see väga subjektiivne. Negatiivseks nimetame lagunemist, kui asjad lähevad meie ootustele vastupidises suunas. Loomiseks nimetame, kui asjad lähevad meie ootustega kooskõlas. Aga isegi see on vale, sest kellelegi teisele võib meie poolt vaadatav lagunemine olla hoopis loomine, ja meie loomine nende jaoks lagunemine. Kuna kõik on muutuses, siis ei saa isegi defineerida, mis asi on loomine ja mis asi lagunemine. On ainult muutumine. See on ainuke tõde. Ja ka see, et kui me hoiame asjadest kinni liigselt kinni, saame haiget. Mina tahan vaadata, kuhu Elu mind juhib. Lagunemine on ainult selleks, et uus saaks asemele tulla. See on elutsükkel. See on kasv. Kõik muu on vaid protsess ja liikumine, millest ma osa võtan, kuid mis mind sügavamal tasandil puudutada ei saa. Ma olen taas alguses. Kõik algab jälle. See on imeline - see minu elu. Kahjuks, minu jaoks "lagunemine" või "langemine" ei ole tühipaljas illusioon mitte peas ega elus. Kaido kirjeldas muidugi liiga ilusat ja lohutavad pilti sellest, et puul ikka kevadel õitsevad uuesti lehed. Kui elu tõesti oleks tsükliline, siis vähemalt inimestel oleks lootus saada paremaks, õnnelikumaks ja rikkamaks lühiksel perioodil - näiteks, kevadel. Kahjuks, elu on palju hullem ja halvem... Ei taha liiga negatiivselt rääkida, aga elu ja majandus ei arene spiraali järgi ega keerle ringi/ellipsi järgi nagu maakera ja päike. Mul on raskelt seletada, mis täpsemini toimub, aga loodan, et leidub inimesed, kes veendavad mind, et ma eksin. Ma tahan loota, et ma eksin, sest missuguse pilti mida ma saan, ei saa nimetada lohutamiseks!!! Väga õige ja lihtne on kõik see! Ja nii on kergem elada. Ammu tuntud tõde ju, et me ise elame oma elu keeruliseks. Olen seda meelt, ei ole oluline mida moodi asju nimetada.Oluline on olla teadvel ja märgata ,mis toimub. Miks toimub,sest muidu oleks ju paigalseis ja kui väga kaua seiseb miski, siis võib see halvaks minna.Muutumine ongi oluline ja meile jääb rõõm selles muutuses osaline olla, tänutundes, avatud olles ja jagades. Energia jäävuse seadus... sellegipoolest rääkis Kaido lihtsalt väga ilusas poeetilises keeles mõnus, lahe, Absoluutne on ainult Sinu hing ehk lihtsustatult SinuTeadvus; vormitu löputute vöimaluste väli, mida kahjuks me piirame ise oma mötete ja klammerdumistega MINA olen jne. Ja tegelikult,midagi ei olegi JUHTUNUD,kõik on olnud vaid UNI,tuleb üles ärgata ja tõdeda,et TEGELIKULT OLEN SEE ARMASTUS ISE;SELLE KÕIGE LOOJA, nii kui olen siia unne loonud ennast ja teised,kõik tunded ja mõtetused,kiusanud ennast igasuguse tühja-tähjaga.Ja ärgates võin "minna" uuesti teistsugusesse unne (ellu) või hoopis lõpetada selliste unede nägemise.Mina olen see looja ja tõmban endale lähedale just seda mida usun "õigeks" või "valeks" sama ka meie mõtete ja arusaamisega maailmast, need sünnivad, voolavad, muutuvad, kaovad. Ja kui sa neisse klammerdud, saad haiget. Need on kinnisideed ja muutumatud arusaamad. Näiteks, kui oled pähe võtnud, et jumal on suur kuri habetunud ja sauaga mees pilvedel, kes iga su halva mõtte peale kulmu kortsutab ja sind karistab. Aga paljud just nii arvavad ja on hapniku enda jaoks kinni keeranud. Kui vanast nõus loobuma pole, ei mahu sinna ka midagi uut. Ja ükskõik, kuipalju me lahti laseme, alati tuleb selle asemele midagi uut, millest lahti lasta. Ja vahel tuleb ka võidelda. Me ei ole ju lilled ;) dimensioonide vahel rändajatele, kelle jaoks kogu elu suur illusioon kipub olema, olen ammu tahtnud soovitada--laske endale vahel vastu hambaid anda, ikka korralikult, siis suudate illusoorsusest aegajalt reaalsuses ka käia. Sest, kui loomise protsess on illusioon loo autori arvates, kuidas saab siis midagi laguneda. See, et miski, midagi või mida iganes saaks laguneda, tuleb see enne kellegi või millegi poolt luua. Lagunemine, surm, millegi lõpp on loomulik kulgemise protsess, inimese ETTEKUJUTUS loomulikust kulgemisest võib olla illusioon aga kindlasti mitte protsess ISE ENESES. See teema on väga filosoofiline ja sellel teemal võiks tundide kaupa filosofeerida. Tahtsin vaid edasi anda oma mõtet. LOOMINE ON VÄGA ILUS JA VAIMNE TEGEVUS. Kas inimene tegeleb aiandusega, maalib,kujundab oma sisemaailma, meisterdab midagi, tikib, koob, ehitab midagi, küpsetab midagi, jne. jne. SEE KÕIK ON LOOMINE. Pole lihtsalt vaja muretseda selle üle, kas see looming püsib, kestab, kas see saab kellegi poolt kiidetud, laguneb või hävineb. Kui saab selgeks, miks me midagi tahame luua siis pole enam muret. Kõik kulgeb ikka, nii nagu kulgeb. Olgem loomingulised! Mulle meeldis. Nii lihtsalt ja selgelt meelde tuletatud ,et kõik on muutumises ja iga hetk siin elus on võimas ja väärt elamist. Aitäh! Palju armastust kõigile armsatele inimestele! Mis puutub inimsuhetesse, siis mulle tundub, et kui suuta ka siin märgata ja aktsepteerida muutusi, siis võib protsess olla lagunemisele hoopis vastupidine. ...kõigil vast oleks hea teada ja meeles pidada,et laguneme igal hetkel...seep. universum annab mõnele rohkem,mõnele vähem märku...kuidas edasi kõndida ja ennast muuta,et vähem laguneksime...just negat.märguannetega,kuni ikka mõistaks,et meie mõtlemises miskit väga valesti... Lagunemine....kõik on õige,aga pidevalt sellele mõelda ei tasuksTuleb lihtsalt elada hetkes ja armastada seda,mid on antud.ELU.Mis on armastus.Saadan mõttetera inimese sulest,kes on alles kuus kuud eesti keelt õppinud ja kelle on saatus minu teele saatnud.Mis on armastus-Kaks hinge ja mõte.Kus armastus tuleb-ta tuleb ja on siin.Mis on puhas armastus-mis ise ennast puhastab.Millal on armastus kõige sügavam-Siis,kui kõik vaikne on.Millal on see armastus kõige kallim-siis,kui tema olemas on.Ütle,kuidas armastus räägib-armastus ei räägi,see armastab. Lagunemine või lõputu elu. See tuleneb inimese arusaamadest. Neid arusaamu mõjutab meid ümbritsev keskkond, hingeline seisund, east sõltuvus jne. Naljakas oleks ka kui kõik ühtmoodi ainult õndsalt üksteisele otsa vaataksid ja oleks iseendaga ja teistega rahul. Minu ema ütles alati, et meie jumal on loodus ja surematus on see, et jääme looduse ringkäiku, mis sisuliset ongi lagunemine muutumise eesmärgil, sest energia jäävuse seadusesse ma usun e. loodus tühja kohta ei armasta. Naised teavad kuidas tunda rõõmu pisiasjadest- ilusast algavast päevast, heast sõnast jne. Üks väga tähtis asi - püüa eemalduda halbadest või sulle ebamugavatest inimestest. See aitab säästa positiivseid emotsioone, mis ühtlasi säästavad sind tervenisti. Üsna tihti aitab ka neid sinupoolne positiivne märkus, sest nende negatiivne suhtumine teitesse on tingitud nende endi madalast enesehinnangust-me kõik ju teame- parim eneskaitse on rünnak.			OSCAR-2019
Dynamics 365 aitab visualiseerida ja automatiseerida teekondi, mille kliendid teie turundusalgatuste või toote ostmise raames läbivad. Lihtne klienditeekond võib sisaldada üksnes põgusat toimingut, nagu näiteks meilikampaania aktiveerimine. Keerukas teekond võib hõlmata kogu protsessi alates müügivihje tuvastamisest ja sellega tegelemisest kuni turunduslikult kvalifitseeritud müügivihjeni. Lisaks saavad klienditeekonnad luua ja määrata Dynamics 365 ülesandeid (nt ajastatud telefonikõne pärast kontaktiga suhtlemist) ja käivitada äritöövooge. Dynamics 365 pakub graafilist lohistamispõhist teekonna modelleerijat, mis toimib sarnaselt lihtsa lauamänguga. Kontakt alustab esimeselt ruudult (sihtrühm lisamise raames) ja liigub ühe ruudu kaupa edasi nii, et iga ruut esindab ühte turundustegevust, otsusepunkti või sisemise toimingu üksust. Eeltoodud pildil on näha, kuidas lihtne klienditeekond rakenduses Dynamics 365 välja võib näha. Pisut keerukam näide võib välja näha näiteks järgmiselt: Kontakt Tallinnast soovib tellida teie uudiskirja ja täidab teie saidil turunduslehe. Selle tulemusena luuakse teie andmebaasis uus kontaktikirje. Teil on dünaamiline segment, mis otsib üles kõik uudiskirja tellijad Tallinnast ja lisab uue kontakti automaatselt sellesse loendisse. Olete loonud rakenduse Dynamics 365 klienditeekonna, mis algab esimesel paanil Tallinnas asuvate tellijate segmendiga, nii et kontakt alustab sealt ja liigub otse järgmisele paanile. Teekonna järgmine paan on meilipaan, nii et süsteem saadab uuele kontaktile automaatselt turundusmeilisõnumi ja kontakt liigub edasi järgmisele paanile. Meilisõnum pakub allalaadimiseks tasuta ülevaadet. Järgmine paan on päästik (käivitab meilisõnumi). See hoiab kontakti siin ühe nädala jooksul või kuni ta allalaadimislinki klõpsab. Päästik jagab tee kaheks, nii et kui kontakt dokumendi allalaadimislinki klõpsab, suunatakse ta tõese ploki teele, aga kui ta nädala jooksul allalaadimislinki ei klõpsa, suunatakse ta väära ploki teele. Ülemine (tõene) tee jätkub rohkemate paanidega, mis aitavad müügivihjega põhjalikumalt tegeleda. Kuna kontakt klõpsas linki, lõi Dynamics 365 selle kontaktiga seotud müügivihje, mis esindab nende huvi selles dokumendis reklaamitud toote vastu. Mõni paan sellel teel võib käivitada müügivihjetega seotud toimingud (nt uuringud või sündmusekutsed), teised paanid võivad luua süsteemisiseseid sündmusi (nt ülesande määramine või CRM-i süsteemis töövoo alustamine). Vastavalt sellele, kuidas kontakt algatustele reageerib, kasvab müügivihje skoor, kuni see on valmis müügietappi edasi minema. Alumine (väär) tee algab järgmise meilipaaniga, mis saadab meeldetuletuse ja annab teise võimaluse allalaadimiseks, misjärel võib kontakt reageerimise korral jätkata samal müügivihjega tegelemise teel või reageerimata jätmise korral hetkel kõrvale jääda. Klienditeekondade kuvamiseks ja loomiseks valige Turundus > Turundusmeilisõnumite saatmine > Klienditeekonnad. See avab standardse loendivaate, kus saate olemasoleva teekonna leidmiseks loendist otsida ning seda sortida ja filtreerida või käsuriba nuppude abil uue teekonna luua. Uue klienditeekonna loomisel loetletakse teile esmalt klienditeekonna mallid, mis võivad teil aidata kiiresti alustada. Dialoogiboksis Vali klienditeekonna mall on kategoriseeritud ülevaade mallidest ja otsinguvormist, mille abil saate otsida soovitud malli. Iga mall on esindab teatud tüüpi kampaaniat ning sisaldab eelkonfigureeritud müügitoru ja paari seotud sätet, mis aitavad teil luua valitud tüüpi klienditeekonna. Lisaks võite malli kasutamise asemel alustada täiesti algusest. Mallid sisaldavad kampaaniate vormil ja loogikal põhinevaid müügitorusid, kuid teil tuleb paane siiski konfigureerida, näiteks määrates konkreetsed turundusmeilisõnumid, mille iga meilipaan saatma peaks. Klienditeekonna loomine ja redigeerimine toimub klienditeekonna vormi lehel. Selle lehe ülaosas on lõuend, kus saab kampaania müügitoru loomiseks lisada, paigutada ja konfigureerida teekonna etappe esindavaid paane. Lehe allosas lõuendi all on üldised sätted ja metaandmeväljad. Vahekaardil Koostur saate oma kampaania kujundamiseks paanid loogilisse järjestusse paigutada ja seejärel iga paani konfigureerida. Müügitorru paanide lisamiseks saate paane paremal pool olevalt vahekaardilt Tööriistariba lõuendile sobivasse kohta lohistada. Paanide lisamiseks saate kasutada ka käsuriba ja nooleklahve, nagu on kirjeldatud järgmises jaotises. Müügitoru esimene paan paneb paika klienditeekonna sihtrühma. Selle alusel määratakse, millised kontaktid müügitorru suunatakse. Tavaliselt on alguses segmendipaan, mis leiab kontaktid loogikapäringu alusel (dünaamiline loend) või staatilisest loendist, mille liikmed lisatakse või eemaldatakse käsitsi. Saate luua demograafilistel andmetel põhinevaid loendeid (nt Tallinnast pärit kontaktid), samas staatiline loend võib esindada kordustellimuste loendit, mida kontaktid mõne teie tellimuskeskuse lehe kaudu ise täiendada ja muuta saavad. Paani tüüp: kuvab paani tüübi (segmendi-, meili-, päästikupaan jne). Seda väljendavad ka ikoon ja värv. Paani olek: kuvab paani olulisema statistika, nagu näiteks ootel olevate kontaktide ja seni saadetud sõnumite arvud. Siin kuvatav teave erineb paanide lõikes. Nupp Laienda: teatud tüüpi paanid võivad sisaldada alampaane, mis kuvatakse ülatasemepaani juures pesastatuna. Alampaani kuvamiseks või peitmiseks valige laiendamisnupp. Nende paanide juures, mis alampaane ei toeta, seda nuppu ei kuvata. Alampaanid: kui ülatasemepaan on laiendatud, saab siin olemasolevaid alampaane vaadata, valida, konfigureerida ja eemaldada. Uue alampaani loomiseks lohistage paan siia või ülatasemepaanile (toimib ka siis, kui ülatasemepaan on ahendatud). Paani või alampaani konfigureerimiseks valige paan müügitorus ja seejärel avage lõuendi paremas servas vahekaart Atribuudid, kus on kõik valitud tüüpi paani jaoks saadaolevad sätted. Enamasti kasutatakse paanide lisamiseks ja korraldamiseks lõuendile lohistamise funktsiooni, kuid seda saab teha ka lõuendi kohal oleva tööriistariba abil ning müügitoru võib koostada hoopis ilma hiirt kasutamata. Nii kohandub lahendus erinevate eelistuste jaoks paremini ja muudab töötamise hõlpsamaks ka nendele inimestele, kelle jaoks on hiirega töötamine keeruline. Paani lisamise rippmenüü avamiseks valige käsuribal Lisa. Lisaks saate vajutada tabeldusklahvi (Tab), kuni nupp Lisa tõstetakse esile või ekraaniluger selle nime ette loeb. Müügitoru värskendatakse, et kuvada kõik saadaolevad sisestuspunktid, kuhu saate uue paani asetada. Asukoha valimiseks ja paani asetamiseks kasutage hiirt või nooleklahve ja sisestusklahvi (Enter). Iga paan esindab klienditeekonna ühte etappi ning teie saate konfiguratsioonisätetega määrata, mis igas etapis juhtub. Enamik paane suhtlevad rakenduse Dynamics 365 mõne teise kirjega, nagu näiteks sihtrühma, turundusmeilisõnumi, sihtlehe, sündmuse või toiminguga. Muud tüüpi paanid (nt ajastid, päästikud ja jagajad) reageerivad teekonna jooksul toimuvatele sündmustele ja juhivad seda, mis teele kontaktid nende sündmuste tulemusena suunatakse. Paani konfigureerimiseks valige paan müügitorus ja seejärel avage lõuendi paremas servas vahekaart Atribuudid, kus on kõik valitud tüüpi paani jaoks saadaolevad sätted. Uue paani lisamisel avatakse automaatselt vahekaart Atribuudid, nii et saate paani kohe konfigureerima hakata. Selliste paanide puhul, mis viitavad mõnele muule rakenduse Dynamics 365 kirjele (nt meilisõnumid ja sündmused), võite jätta kirje määramata, valida olemasoleva kirje või luua koos selle paaniga uue kirje. Kõik seda tüüpi paanid sisaldavad järgmisel pildil esile tõstetud vahekaardi Atribuut sätteid. Uus: loob uue kirje aktiivse paani tüübile vastava tüübiga. Valige see, et avada kiirloomise hüpikaken, mis libiseb sisse kuva ülaservast ja kus saab sisestada uue kirje jaoks kõik nõutavad ja olulisimad sätted. Pärast kiirloomisvormi täitmist luuakse teie paaniga seotud uus kirje, aga ilmselt tuleb sellega enne kasutamist veel tööd teda. Võite selle kohe lõpuleviimiseks ja kirje täieliku vormi avamiseks valida nupu Redigeeri, samuti võite seda hiljem teha, et praegu hoopis oma klienditeekonna struktuurile keskenduda. Nupp Otsi: valige see aktiivse paani jaoks nõutavat tüüpi kirje otsimiseks. Otsingu piiritlemiseks hakake otsingunupu kõrval olevale väljale tippima otsitava kirje nime ja seejärel valige nupp. Praegune kirje: kui paan on juba konfigureeritud, kuvatakse aktiivse paaniga seotud kirje nimi. Nagu eespool mainitud, võite seda koos otsingunupuga kasutada ka otsinguväljana, et muid olemasolevaid kirjeid otsida. Redigeeri: kui paan on juba kirjega seostatud, valige see kirje täieliku vormi avamiseks. Siin on kõik selle kirje andmed ja sätted. Tegevuspaan võimaldab rakendusel Dynamics 365 klienditeekonna raames luua tegevuste (nt telefonikõne, ülesanne või kohtumine) kirjeid, seostada tegevusi kõigi paanile sisenevate kontaktidega ja määrata rakenduse Dynamics 365 kasutajatele järeltegevusi. Iga tegevuspaan kasutab loodava tegevuse tüübi ja üksikasjade määratlemiseks tegevuse turundusmalli. Tegevuse turundusmalli vaatamiseks, redigeerimiseks ja loomiseks avage olenevalt seadistatava tegevuse tüübist üks järgmistest aladest. Igal juhul avatakse valitud tüübiga mallid. Loendis on saadaval tavalised juhtelemendid otsimiseks, sortimiseks, filtreerimiseks ning mallide lisamiseks ja eemaldamiseks. Omanik: see on rakenduse Dynamics 365 kasutaja, kellele mall kuulub. Pange tähele, et see, kellele tegevus määratakse, pannakse paika seda malli kasutava paani sätete põhjal. Muud tegevuse turundusmallide sätted erinevad tegevuse tüüpide lõikes ja määratakse kõigile selle malli põhjal loodud tegevustele (nt Teema). Need muud sätted vastenduvad tegevuskirjete kasutatavate sätetega. Vahekaardil Üldine saate oma teekonnale nime panna, määrata omaniku, seada käivitamisajakava, valida sisusätted, kuvada ajaskaala ajaloo ja palju muud. Klienditeekonnad on aktiivsed piiratud perioodi jooksul. Selle aja jooksul töötleb teekond kõiki selle sihtrühma kuuluvaid kontakte ja suunab neid ühelt paanilt teisele vastavalt nende sätetele. Teekonna alguses töödeldakse kõiki juba segmenti kuuluvaid kontakte ja edaspidi töödeldakse jooksvalt ka kõiki uusi kontakte, kes segmenti aktiivse aja jooksul lisatakse. Ajakava lõpus peatub kõigi kontaktide töötlemine olenemata sellest, kus nad teekonnal parasjagu asuvad. Kasutage algus- ja lõppaegade seadistamiseks sätteid Alguskuupäev ja kellaaeg ja Lõpukuupäev ja kellaaeg vahekaardil Üldine ja nende väärtuste tõlgendamise viisi määramiseks sätet Ajavöönd. Tavaliselt suunatakse kontakt läbi müügitoru ainult ühe korra. Isegi kui kasutate mitut segmenti ja teatud kontakt esineb mitmes segmendis, töödeldakse kontakti siiski vaid ühe korra. Vajadusel saate siiski seadistada korduva teekonna, mille raames kontakte aktiivse perioodi jooksul regulaarselt uuesti töödeldakse. Kõik turusegmendi liikmesuse kriteeriumid vaadatakse iga iteratsiooni alguses uuesti üle. Kontakte võidakse tsüklite vahel lisada või eemaldada. Sisusätetega määratakse turundusmeili koostamise standardid ja sisu kohustuslikud osad. Sättekomplektis on kordustellimuste keskuse link, sõbrale edasisaatmise link, suhtlusportaalide lingid, ettevõtte postiaadress ja muu teave, mida on võimalik sõnumisse redigeerimisabifunktsiooni kasutades dünaamiliste väärtustena lisada. Saate klienditeekonna jaoks määrata kindla sisusättekirje, mis tähendab, et kõigile selle klienditeekonnaga seotud meilisõnumitele rakendatakse samu sisusätteid. Iga teekonna jaoks saab määrata ka erineva sisusättekirje. See tähendab, et saate kasutada sama turundusmeilisõnumi kujundust kahe või enama klienditeekonna jaoks, mille sisusätted on erinevad. Klienditeekonna jaoks sisusätete määramiseks avage selle vahekaart Üldine ja määrake oma valik väljal Sisusätted. Lisateavet sisusätete kirje loomise ja konfigureerimise kohta leiate teemast Sisusätetega standardsete ja nõutavate meilisõnumiosade määramine. Kui teil on mitu sisusätete komplekti, siis uue klienditeekonna loomise korral rakendatakse ühte neist vaikimisi automaatselt. Lisateavet uute teekondade jaoks sisusätete vaikekirje määramise kohta leiate teemast Turunduse vaikesätted. Teekonna tõkestussegmendis on loetletud kontaktid, kellele teekonna raames ühtegi sõnumit ei saadeta, isegi kui need kontaktid sisalduvad teekonnal otseselt sihitavates segmentides või kui need kontaktid on juba teekonnal poole peal. Tõkestussegmendina saab kasutada mis tahes olemasolevat segmenti. Teekonna jaoks tõkestussegmendi valimiseks avage selle vahekaart Üldine ja seejärel valige segment otsinguväljal Tõkestussegment. Customer Insightsi teenused töötlevad segmentide liikmesuse muudatusi asünkroonselt, mis tähendab, et te ei saa muudatuste töötlemise järjekorda prognoosida. Teatud juhtudel, nt väga suurte andmebaaside töötlemisel, võib segmendi värskendamiseks kuluda kuni kuus tundi. Seetõttu ei saa te eeldada, et mis tahes segmenti töödeldakse enne või pärast muud segmenti, seega olge seotud kampaaniate haldamisel ja/või tõkestussegmentide kasutamisel ettevaatlik. Uue klienditeekonna loomisel on selle olekuks Mustand. (Olek kuvatakse teekonna lõuendil väljal Oleku põhjus.) Mustandirežiimis teekond on passiivne ja see ei saada ühtegi sõnumit ega töötle kontakte. Kui kõik on tehtud ja olete valmis teekonna käivitama, avaldage see. See määrab teekonna välja Oleku põhjus väärtuseks Avaldatud ja väljal Alguskuupäev määratud kuupäeval hakatakse kõiki sihtrühmas olevaid kontakte töötlema. Kontrollige välju Alguskuupäev ja Lõppkuupäev vahekaardil Üldine. Klienditeekond ei tee midagi enne väljal Alguskuupäev määratud kuupäeva saabumist ja lõpetab kontaktide töötlemise nende auskohast olenemata väljal Lõpukuupäev määratud kuupäeva saabumisel. Pidage silmas, et töötlema hakatakse ka pärast teekonna käivitamist sihtrühmaga liituvaid kontakte, kes alustavad esimeselt paanilt. Kampaania kontrollimiseks ja vigade otsimiseks valige käsuribal nupp Tõrgete kontroll. See toiming aitab veenduda, et kõik nõutavad turundusmeilisõnumid ja lehed oleks määratud ja avaldatud, ning kontrollib ka muid nõudeid ja levinud vigu. Probleemide tuvastamise korral kuvatakse teile veateade koos vigade parandamise soovitustega. Kontrollige ja parandage tõrkeid ning kontrollige uuesti, kuni teekond testi läbib. Nüüd kus olete valmis avaldama, valige käsuribal nupp Avalda. Dynamics 365 käivitab viimast korda tõrgete kontrolli. Kui teekond testi läbib, avaldatakse see teie Dynamics 365 serveri aktiivsesse piirkonda, kus hostitakse ka avaldatud turundusmeilisõnumeid ja turunduslehti. Meilisõnumite HTML-sisul on ülempiir 128 KB, mis hõlmab kõiki HTML-i tekste, laade, kommentaare ja manustatud pilte (kuid mitte kinnitatud väliseid pilte). Kui HTML-sisu ületab limiidi, siis saate e-kirja siiski väljastada, kuid ei saa väljastada mis tahes klienditeekondadele, mis seda e-kirja juba hõlmavad; selline nimekiri toob alati veateate seotud e-postile: „Sisemine viga: meil sünkroonib veel. Proovige hiljem uuesti.” Kui väljastate sõnumi, töötleb Dynamics 365 for Marketing HTML-sisu tekstisiseste stiilide loomiseks, tühikute tihendamiseks ja muuks. Seega on sõnumi täpset lõplikku suurust raske määratleda. Kui arvate, et sõnum rikub HTML-i mahupiirangut, tehke järgmist.			OSCAR-2019
Ma olen taas üle pika aja tagasi ning mul on selle üle äärmiselt hea meel. Eelmine nädal oli võistluste tõttu tormiline ning röövis kogu mu viimsegi energia, kuid siin ma nüüd olen, tagasi, kuid endiselt kohustutsekuhja alla mattunud, kuid teid unarusse jätta ma ei suuda :) Täna sooviksin teile tutvustada suur portsu tooteid. www.missha.ee on lahkelt oma abikäe sirutanud ning testimiseks päris palju põnevat saatnud. Missha tooted on pärit Korest ning nende tootevalik ulatub seinast seina alustades näohooldusest lõpetades juuksehooldusega. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et Missha meigitooted tagavad pigem õrna ja naturaalse meigi ning näokreemid annavad oma siidja abikäe näonaha suurepäraseks niisutamiseks. Siin on aga tänased tooted, millest rääkima hakkaksin (neid on palju, kuid püüan teile kõigist võimalikult põhjaliku ülevaate teha. Oranžika alatooniga põsepunad on minu suur-suur nõrkus. Tegelikult vist pole vahet kas tegu on põsepuna või huulepulga või küünelakiga - ma jumaldan kosmeetikatooteid, milles sisaldub kasvõi grammikene oranži ning selles põsepunas on seda küll ja veel. Teiseks, vaadake kui armas vatitupsuke põsepunaga kaasas on. See on tõepoolest nii pehme nagu pildilt tundub ning jätab väga-väga loomuliku tulemuse ja aitab põsepuna väga kergelt nahatooniga ühtlustuda. Kes jumaldavad aga säravaid põsepunasid, siis nende jaoks jääks see toode ilmselt liiga tagasihoidlikuks, sest sära see endas ei sisalda. Toon ise, nagu ma mainisin, jääb väga loomulik ja tõepoolest ei tee kaugelt vaadates vahet, kas tegu on Sinu loomuliku õhetuse või põsepunaga. Suurepärane, ma olen juba tükk aega otsinud midagi sellist, mida nagu polekski näha, aga samas annab tulemuse, mis torkab kõigile silma. Kui oma põski just mitte väga tugevalt hõõruda suudab põsepuna põsesarnadel püsida kuni päeva lõpuni. Toode neile, kes otsivad ripsmetušši mis tõesti pikendab ripsmeid. Seega taaskord midagi sellist, mida ma päris pikalt otsinud olen, aga seda päris päris õiget leidnud ei ole. Tušši harjased on tegelikult päris tagasihoidlikult pisikesed, aga oma suuruse (väiksuse) kohta oskavad nad väga head tööd teha. Nad suudavad ripsmeid pikendada ning neid ka ilusti eraldada. Tušš on oma tekstuurilt pigem vedel ja jääb ripsmetel ilusa kihina ning ei lähe tükki tušši peale kandes ega ka päeva lõpus. Samuti ei pea muretsema, et tušš pudenema hakkab - ei hakka. Ripsmetušil on väga-väga tume toon ja mul on tõesti hea meel, et üle pika aja puutun kokku tuššiga mis ei oma seda hallikat kuma (ehk teate, millest räägin). Puudustest saaksin välja tuua selle, et tušš tõesti ainult pikendab ja ripsmeid näiliselt tihedamaks ei muuda ning samuti on üks halbadest külgedest see, et tušši on küllaltki tülikas eemaldada, sest see hoiab ikka väga väga kõvasti igast ripsmekarvakesest kinni. Samas on tušš tõesti hea püsivusega. Ma ei tahaks öelda, et see on täiesti veekindel, aga kergemad vihmapiisad või pisarad peaks üle elama küll :) Kulmupliiatsitega on mul alati üks jama, ma nimelt ei suuda endale seda õiget tooni leida, mille abil teinekord kitkumisest tekkinud veakesi parandada. Küll on üks toon liiga tume ja teine liiga kastanipruun. Toon, mille ma valisin ehk siis hallikas pruun on vist? see mida ma olen otsinud. Toon on ideaalne neile, kellel on näiteks blondid juuksed ja/või heledad kulmud. Kulmupliiats pole mitte üksnes pliiats, vaid see on keeratav, mis päästab teritamise vaevast ning samuti on sellega kaasas ka lisaotsik kulmudele viimse vungi andmiseks. Üks ots on kulmude kammi/harja moodi ning teine tömbi otsaga tupsutaja, millega saab kulmuvärvi laiali hajutada ning seda loomulikumaks muuta. Mis mind natuke häirib on see, et värv on liiga tahkel kujul ning seetõttu on seda natukene ebamugav peale kanda ja selline tugevamini surumine võib nii mõnegi peene joone untsu keerata :( Kuid see-eest on pliiatsil ilus neljakandiline kuju, mille abil saab välja joonistada nurki ja kumerusi - täpselt seda, mida iganes soovid. Ripsmeseerumite vastu tunnen huvi alates sellest ajast, kui puutusin kokku Oriflame ripsmeseerumiga, mis mulle äärimiselt positiivset kogemust pakkus. Olgugi et mul on loomulikult väga ilusad ripsmed soovin ma neid ikka ja jälle aina ilusamana hoida ning neid ka turgutada, et nad sellised säiliksid pikalt-pikalt. Laineriotsaga on väga mugav pääseda ripsmepiirini ning harjastega on kerge käia üle ripsmed kogupikkuses. Harjasele tuleb küll seerumit natukene liiga palju, aga kui toodet mitu korda kasutada saab juba kätte ka väikese nipi, kuidas üleliigset kraami maha pühkida. Seerumi kasutamine on tõepoolest mugav ja see on täiesti lõhnatu. Silmadele pole see kuidagimoodi ohtlik (kui seda just tõesti suures koguses silma ei satu, nii võib tunda kerget kipitust). Mida ma nende 2 nädala jooksul tundsin oli väikene sügelustunne ja valu? (ei mitte valu, pigem kõdi) ripsmepiiril ning see pani tõepoolest uskuma, et minu ripsmed kasvavad. Kusjuures äkki on mul praegu "karvavahetuskuu", kuid septembri keskpaigast hakkas ripsmeid suures koguses välja langema. Seerumit kasutades see veidikene peatus, kuid ilmselt on aeg uutele karvakestele ruumi teha. Seerumit kandsin peale iga õhtu ja neil hommikutel, kus oli läätsevaba päev (läätsed ja seerum ei sobi omavahel kokku ja tekitavad meeletut kipitust). Mis nüüd kosta... Piltidelt otsest pikkusevahet pole märgata, samuti mitte ka tihedusevahet, kuid ometigi tunduvad mulle minu oma ripsmed palju palju tumedamad kui varem ja läikivamad. Alumistel ripsmetel on tegelikult näha tihenemist ja pikenemist. Samuti tahaksin lisada seda, et ripsmekarvadele on juurde tulnud paksust (oleks ma taibanud teha pilti enne ja pärast :/)ja väljalangemine on peaaegu peatatud. Ülemisel ripsmekaarel aga tõesti pikkuses ja tiheduses vahet pole märgata. Siinkohal pean pidurdama oma kiidulaulu ja rääkima oma pigem neutraalsest kogemusest. Päris negatiivne see polnud, kuid rõõmust lakke ma ka hüpata ei saanud. Tegu on riidest maskiga, mis on läbi immutatud väga-väga vedela ainega, mis oma lõhnalt meenutab väga vähesel määral vaarikat. Mask on tõesti väga väga niiske ja mina pidin seda lausa natuke kuivemaks tilgutama enne näole kandmist. Maskil on päris naljakad augud silmade, nina ja suu jaoks ning siis on nüüd kaks võimalust, kas mina olen väga halbade ja ebatavaliste näojoonte ja -kujuga või on maski leiutajad võtnud mõõduks ainult väga ümmarguste peadega inimesed. Igaljuhul olid maski otsad mul pidevalt suus ja nina ei suutnud mask samuti ära katta. Alguses polnud midagi hullu, nagu oleks märja salvrätiku näkku pannud, aga lõpuks hakkas see libisema ja libisema lisaks sellele veel tilkuma ja kõige tipuks hakkas nägu ka veel kipitama. Peale maski eemaldamist ja näo pesemist ma erinevusi ei märganud, nahk oli täpselt samas seisukorras mis enne, lisandunud oli vaid maski lõhn. Otseselt midagi halba ei teinud, aga paremaks ka miskit ei muutnud. On kellelgi veel sarnaste maskidega kogemusi? Mõlemad nii kreem kui ka niisutaja on oma lõhnalt väga-väga mõnusad. Seda on küll raske kirjeldada, kuid see on väga-väga meeldiv, meenutaks justkui mõnda head šampoonilõhna. Niisutusastmelt on niisutaja otseloomulikult kõrgemal kohal kui kreem, aga kui ma peaksin valima kahe vahel võtaksin ma kreemi, sest kreem suudab meeletult hästi nahka niisutada ja te ei kujuta ette kui mõnusa tunde see tekitab. Ei mingit paksu kihti, sekunditega imenduvus ja siidpehme nahk. Samas tekib mõlemat toodet kasutades selline kerge kiskuv tunne ja minul kadusid silmade alt kotid ära, juhuu! :) Kaks superniisutajat, mis annavad koos kasutades kokku veel suurema niisutuse. Toonik puhastab nahka täielikult ja aitab eemaldada kogu mustuse olles sealjuures väga õrnatoimeline ja kerge. Kreem paneb kõigele aga suure ja ilusa punkti oma ülimalt tugeva niisutustasemega, mis on samuti naha vastu õrn. kreem imendub samuti kiirelt võttes vaid sekundid kuid jättes naha niisutatuks k järgmiseks õhtuks, sest järgmisel õhtul kreemi peale kandes tundus mulle, et nüüd sai liiga palju ja nahk ei suuda rohkemat vastu võtta, sest omab juba head niiskustaset. Lõhna poolest võiksid nad natukene õrnemad olla, sest minule meenutavad nad mõnda väga tugevat parfüümi, mille lõhn ninale väga vängeks muutub, kui see kaua peal on. Sari, mille suhtes olen ma taaskord päris neutraalsel arvamusel. Toonik puhastab samuti nahka põhjalikult, kuid kreem jääb kõigile eelnevatele alla. Ilmselt pole see, mida minu nahk vajab, sest mu näonahal kulus tõesti päris kaua aega, et seda omaks võtta ja et see põhjalikult imenduks. Tekstuurilt on kreem päris vedel ja lõhnalt meenutab taaskord mõnda lõhnaõli. Lisaks veel sain pakikese, mille sees oli suur hunnik testreid, millest parimad toon ka teieni, aga tänase päeva nimekirja see ei mahu :) Ning kõige tipuks ka veel kutse Ilu Sõnumile, kuhu ma sel aastal ei jõudnudki ning millest on mul äärmiselt kahju :(			OSCAR-2019
Matthias Grünewald kujutab Isenheimi altaril Ristija Johannest pika nimetissõrmega, mis osutab ristile löödud Jeesuse suunas ning mille juurde on maalitud tekst «Vaata, see on Jumala Tall, kes maailma patud ära kannab». Ristija Johannes tundis Jeesuses ära Jumala Poja ja tema liig pikana kujutatud nimetissõrm tahaks otsekui tungivalt osutada: «Vaadake ometi, just Tema lepitab teid Jumalaga ja võtab teie hingedelt ära süükoorma. Tema on tee ja tõde ja elu; Tema on see, keda kõik inimpõlved on oodanud; kedagi teist enam ei tule, Tema on kõige algus ja lõpp.» Jumalat saab ära tunda vaid Jumala enese abil. Nii andis ka Ristija Johannesele Jumal ise märgi, mis aitas tal Jeesuses ära tunda Jumala Poja. Kristuse ilmumisaja teemaks on taevast tulnud Jumala Poja ilmsikssaamine ja äratundmine inimeses Jeesuses. Me jätaksime midagi väga olulist ütlemata, kui kõneleksime Jeesusest vaid kui inimesest, jättes kõrvale Tema jumalikkuse. Ometi on seda viimaste aastasadade jooksul korduvalt tehtud ning tehakse tänini. Teosed nagu «Da Vinci kood» jt ei ole mitte midagi muud kui vana asja esitamine uues kuues. Valgustusajast alates on ikka ja jälle kõneldud Jeesusest kui «suurest inimesest», «eetikaõpetajast», on püütud paljastada Tema «eraelu» jne. See, mida Eestimaalgi tänapäeval sageli revolutsiooniliste leidude või tõdedena Jeesuse inimliku (ja ainult inimliku!) elu kohta esitatakse, on valgustatud Euroopast mõjutatud maailm juba aastasadu kuulnud. Vana kiriku õpetusalased tülid näitavad, et sellelaadsed vaidlused polnud võõrad kiriku algusaegadelgi. Ometi on alati jätkunud inimesi, kes sarnaselt Ristija Johannesele on Jeesuses tundnud ära Jumala Poja. Ehk ei ole küll kõik saanud osa nii selgest märgist nagu Ristija Johannes, ehk on mõne jaoks tee arusaamisele, et Jeesus on tõesti Jumala Poeg, olnud veidi pikem, kuid nii ühel kui teisel juhul on Jumal ise teinud selle äratundmise võimalikuks. Miks on aga nii oluline, et Jeesus on Jumala Poeg? Miks ei võiks Ta olla lihtsalt suur inimlik eeskuju? Mõelgem veel kord Ristija Johannese öeldule: «Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!» Patule annab hävitava jõu see, et patu näol pole lihtsalt tegu moraalselt väära käitumisega. Patt püüab inimest oma võimusesse haarata. Me kõik teame lihtsat tõde, et üks vale sünnitab teist. Teatud sõnade ja tegude külvamine muutub ühel hetkel iseloomuks ning inimene leiab end korraga otsekui rägastikust, millest on võimatu välja murda. Kui Johannes Ristilöödu poole osutab, tahab ta sellega öelda: Tema on see, kes oma surma ja ülestõusmise lõikab läbi meid ümbritseva ja kammitseva patu. Kuna patul on vägi, mis suudab inimest muuta ja surmata, läheb tarvis veelgi tugevamat väge, mis suudaks inimest patu võimu alt vabastada ja talle elu anda. Kinkida talle teise orientiiri, sellise, mis annab jõudu kasvada heas. Kristus toob meie ellu midagi uut: uue elu, mis pärit Vaimust. Ristija Johannes tunnistas: «Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja Tema peale jäävat.» Vaim on pidevalt Jeesuse peal, Tema kingina saame sellest osa ka meie. Kristusel on vägi vabastada meid patust ja ristida meid oma Vaimuga. Kuigi Johannese evangeelium seda ei maini, ütlevad teised evangelistid, et Johannes nägi Püha Vaimu Jeesusele langevat pärast seda, kui oli Ta ristinud. Johannes ütleb, et Jeesus on see, kes hakkab ristima Püha Vaimuga. Seetõttu on vahel püütud väita, nagu tähendaks Vaimuga ristimine veega ristimise väljavahetamist. Ometi ei ütle Jeesus kusagil, nagu poleks veega ristimine vajalik. Pigem on nii, et ristimine, mis varem toimus üksnes veega, sisaldab nüüd erilisel moel ka Vaimu kinkimist. Teisisõnu öeldes: kui Johannese ristimisel oli demonstratiivne, siis Jeesuse ristimisel on efektiivne iseloom. Selliselt Püha Vaimu kinkida ei suudaks Jeesus, kes on vaid inimene ja suur õpetlane. Kuna Jeesus on Jumala Poeg, ei ole Tema surm üksnes sümboolse tähendusega. See, et õiglane sureb patuse surma, murrab igaveseks ajaks patu väe. See, et Ta surnuist üles tõuseb, piirab surma väge. Ning see, et Ta ristib vee ja Püha Vaimuga, toob meie ellu uut väge: armastuse ja halastuse väge. Seeläbi ei saa me küll üleöö teiseks inimeseks, kes mõtleb alati häid mõtteid ning teeb alati üksnes õiglaseid tegusid. Ristimine ei tähenda mingi hookuspookuse läbiviimist, küll on tal reaalne jõud anda meie elule potentsiaal kalduda patu asemel õigluse poole. Kes on kogenud Jeesuse kaudu Jumalalt tulevat väge, ei saa kahelda selles, et see vägi on jumalikku päritolu ning et Tema, kes meile selle väe on kinkinud, on Jumala Poeg. Kõigi teiste jaoks on see mõte pahanduseks või rumaluseks. Heal juhul nähakse Jeesuses sel juhul inimlikku eeskuju, halvemal juhul kujutatakse Teda aferistist anarhistina, kes mööda laia maailma ringi rändas ja idamaa tarkade juures salakunste õppis. Johannese antud tunnistuse juurde kuulub ilmselt veel midagi: see on Jumala Tall, kes võib lepitada ka minu patu. See, kes peab iseend enesestmõistetavalt õigeks, ei mõtle kunagi oma patu üle ega suuda Jeesuses näha Jumala Talle ja Jumala Poega. Johannes oli keset kõrbe üksilduses elades, rohutirtsudest ja metsmeest toitudes kogenud, et ei suuda oma inimlikust jõust end patust lahti päästa. Just temal lasi Jumal näha ja tunnistada, kes on Kristus. Ristija Johannese tunnistus «Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!» on kehtinud aastasadu ja kehtib täna. Sellepärast kuulub nii talle kui Ristilöödule koht Isenheimi altaril. Aamen. Usk tähendab ennekõike usaldust Jumala vastu. Kui inimene teab, et Jumal on olemas ja et Jumal armastab kõiki inimesi, siis võib ta olla ka kindel, et Jumal armastab teda ja kannab tema eest hoolt. Inimene võib tavaliselt oma elus olla kindel oma vanemate armastuses. Keegi ei saa üles kasvada ilma täiskasvanu hoolitsuseta. Inimlaps vajab, et keegi teda toetaks, sest muidu ta hukkuks. Vanemate, vanavanemate, lähedaste hoolitsus on see, mis annab meile võimaluse eluks. Samas kutsume ju ka Jumalat taevaseks Isaks, mis tähendab, et nii nagu vanemad hoolitsevad inimese eest, teeb seda ka Jumal. Ja kui lähedased ei suuda alati ka parima tahtmise juures meid kõiges aidata, siis kõikvõimas Jumal suudab kanda meie eest täiuslikult hoolt. Jumala hoolitsus ei tähenda seda, et inimene ise midagi tegema ei peaks. Ka usklik inimene peab andma ellu oma panuse, oma töö ja vaeva. Kuid muretsemiseks pole kristlasel põhjust, sest ta võib olla kindel Jumala hoolitsuses. Jumal kuuleb palveid ja aitab oma last. Kui nüüd inimene saab loota elus Jumala abile, siis saab ta oma energiat kulutada ka teiste inimeste aitamiseks. Nii võib usklik olla ühest küljest Jumala käest saaja ja teisest küljest saadu teistele jagaja. Kristlane peab meeles Jeesuse sõnu: «Õndsam on anda kui võtta!»			OSCAR-2019
Tuleval nädalal Eestis oma uut filmi esitlev ajakirjanik, kirjanik ja režissöör soovib inimesi häirida, ebamugavust tundma panna ja elu turvaliselt asfaldisafarilt välja kihutada Kes on siin kamandaja? Näitlejad (vasakult) Patrick Brennan, Lina Leandersson, Lee Ingleby ning režissöör Kadri Kõusaar Ammende villas pärast võtteid. Asine arutelu: Kadri Kõusaar (paremalt) oma abi Nadja Delcose ja operaator Jean-Nöel Mustoneniga mullu jaanuaris Pärnu Sweet Rosie pubis tööhoos, kui film kandis tööpealkirja «Euroopa psühho». Muidugi on Kadri Kõusaarel (32) hirm. Väike hirm hoolimata sellest, et tema värske film «Kohtumõistja» sai täpselt selline, nagu ta seda ette kujutas, ja paremgi. Ent kogu protseduur ja intriigid selle ümber olid nii pelutavad, et pärast sellist kauakestnud filmiinkubaatorit tekitab Kõusaares pisukest kõhedust mõte, milline saab olema ekraaniteose vastuvõtt Eestis. «Eks antud juhul mõistab kohut vaataja. Teema on ebamugav, raske, kuid kellele meeldib vaimne väljakutse ja visuaalne dramaatika, need võivad saada elamuse,» usub Kõusaar. Ja lisab, et kvaliteedi pärast ta häbenema kindlasti ei pea. Just intriigide tõttu pole Kõusaarel seniajani teada, kus täpsemalt toimub tema esimese võõrkeelse filmi esilinastus. «Kohtumõistja» räägib Cambridge’i ülikooli professorist, kes on võtnud endale jumala rolli ning asub tegelema omakohtuga. Film on ingliskeelne ning just see oli takistuseks Eestist toetuse saamisel, ühtlasi võib see muuta raskeks ka festivalidel osalemise. Neile jõuda on Kõusaarele aga oluline, sest noorel naisel, kelle esimene mängufilm «Magnus» pääses Cannes’i festivalile (aga Eesti kohus keelas selle ära), on suured ootused. Ta toob jutus võrdlusi oma suure lemmiku Lars von Trieri elufilmi käänulise teekonnaga, tal on juba valmis kaks uut filmistsenaariumi – üks ambitsioonikam ja intrigeerivam kui teine – ning kolmas pooleli. Alaskal kogetud armulugu romaaniks uuesti läbi elades Kõusaar lihtsalt mõnuleb: poole aastaga kolm peatükki. See on puhkuseks ja teraapiaks teiste pingutuste kõrval. Kadri Kõusaar on 24/7 oma ideede vang. Kui teaks, mis seal taga on, kui tunneks seda maailma! Kõik mu ideed on seotud nende elutahkudega, mille vastu olen juba ammu sügavat huvi tundnud või ise samalaadseid kogemusi läbi elanud. Selles suhtes positiivne, et ma arvan, et inimesel on usku vaja. Samas võib seda asendada sügavam kultuurihuvi – ka see aitab asju mõtestada, luua suhet igavikuga. Kui elada ainult iseenda loodud mullis, on see vaimselt väga ohtlik. Ütleks nii, et jumalat on vaja inimesel, kel puudub laiem eksistentsiaalne mõõde, mida pakuvad kunst ja ajalugu. Vanasti hirm jumala ees ikka ohjeldas inimesi – et ta on kõikjal, näeb kõike. Nüüd on nii, et kui politseid ei paista kusagil, lüüakse aken sisse. Kui lugesin Madis Jürgeni raamatut Eesti poiste vangistusest Liibanoni terroristide käes, siis mõtlesin, et see oli õudne küll, aga kui nad oleksid sattunud n-ö tavaliste kriminaalide, mitte usklike kätte, oleks olukord ehk olnud veelgi hirmutavam – nad ise ka arvasid seal samamoodi. Sest kui pole mingit koodeksit ega reegleid, on asi hoopis hull. Sinu senist loomingut – raamatuid, filme – läbi võttes meenusid millegipärast seitse surmapattu, mis on tegelikult nii inimlikud: lihahimu, laiskus, aplus, kadedus, ahnus, viha, uhkus. Sa oled ise oma eluga intriigide, seikluste keskel, su kangelased on pahede küüsis. Lisaksin kurjuse, mida ei kannusta isiklik kasu, vaid kurjus lihtsalt kurjuse pärast. Kui minult tõmmatakse rahakott ära seepärast, et see endale saada, siis mõistan seda, aga kui tehakse kurja kurja pärast, siis sellest ei saa ma aru. Mu mõlema filmi peategelased on klassikalises mõttes negatiivsed tegelased, aga nad on minu jaoks elulised, ja see teeb nad huvitavaks. Pahelisus on väga fotogeeniline. Klassikaline hea, korralik inimene on ekraanil või raamatus igav. Kelmika pilgu ja sügavate näovagudega beduiin oma kõrbekoopas on palju kütkestavam kui tühja pilguga modell moepoodiumil. Õnneks satuvad minu ellu ka pigem pahelised karakterid ja see on vastastikune tõmme – olen ise ka kindlasti paheline ja mulle on alati meeldinud sulelised, karvalised, pahelised, kes julgevad elada ja ajada oma rida. See ongi elu, sära! No ikka päris otseses. Mu raamatutes on kirjeldatud kogemusi, mille kohta ametlikult ütlen, et need on väljamõeldis (naeratab kavalalt). Aga kas ongi nii lihtne, et otsustad, et tahad ajada oma rida, ja siis kõik laabub, seejuures ka rahaasjad? Loomulikult mitte. Kahjuks sellest eriti ei räägita, aga paljud loomeinimesed elavad tegelikult oma lähedaste armust, oma vanemate korteris näiteks, või siis elukaaslaste sissetulekutest. Ilma lähedaste armuta ei ole võimalik täiskohaga kunstnik olla, ja muide, mitte ainult Eestis. Kunstnikuks kujunemine võtab tavaliselt päris kaua aega ning eeldab ülimat pühendumist. Kui minul on võimalik teha viie aasta jooksul üks film, siis see ei ole ilmselgelt kiireim tee meisterlikkuse, tunnustuse ja rahalise kindlustatuseni. Eestis see asi vist õnneks veel nii hull pole, sest meid on lihtsalt nii vähe, aga Hispaanias, Itaalias näiteks küll. Kuidas sa ütled noorele doktorikraadiga inimesele, et teda polegi tegelikult vaja. Kui kunagi tegi ühte asja sada inimest, siis nüüd teeb selle töö ära üks inimene ja arvuti. Tehnika ja meditsiin on niivõrd arenenud, et elukvaliteet on parem ja inimesed elavad kauem. Pensionärid on ära teeninud oma pensioni, aga töötavat massi enam füüsiliselt peale ei tule. Samas leidub valdkondi, kus on puudus erioskustega inimestest. Palju on kirjandusmagistreid – aga kui palju neid ikka vaja on? Mulle meeldib Soome haridussüsteem, kus nii palju statistikat ikka rakendatakse, et teada, kui palju on vaja arste, insenere, juriste ja ka kirjandusmagistreid. Kui saad riigiülikooli tasuta kohale sisse, siis saad, kui ei, siis ei. Tasulised õppekohad ja võimalus võtta õppelaenu on paljudele hukutavad. Kõrgharidus on tohutu äri. Eestis veel mitte nii väga, aga USAs on inimesed õppevõlgades aastakümneid. Usun, et keegi meist ei pea ilmtingimata hakkama panga orjaks! Saab ka vabamalt elada. Ma ei vormista endale näiteks autoliisingut, teades, et ei ole võimeline tasuma makseid iga kuu, kuna mul lihtsalt puudub pidev sissetulek, vaid ostangi endale vana roostes panni – peab siis nii kaua vastu, kui peab. Kui olen võimeline ise ostma korraliku auto või tuleb prints valgel hobusel või valgel Mercedesel, siis ostab tema. Eestis on väga paljudel ebaadekvaatne arusaam oma võimalustest. Mujal maailmas ma pole märganud tänavatel nii palju uhkeid autosid kui Eestis, meil on see nagu mingi identiteedi märk, mitte lihtsalt liikumisvahend. Telefon on mul ka vana junn, aga seda peab laadima korra nädalas, mitte nagu i-Phone’i kaks korda päevas. Paljudel inimestel sõltub väärikus välistest asjadest. Eks mul on vanast ajast natuke kõrvale pandud ja raamatutega teenib ka midagi, kuid kogu mu lifestyle on võimalik ikkagi tänu sellele, et enamiku aja elan Pärnus, perekonna majas, kus ei pea üüri maksma. Kui peaksin üürima Tallinnas korterit, siis läheks kogu raha sinna. Samas, nii «Magnuse» kui ka «Kohtumõistja» puhul loobusin suures osas oma honorarist, ja seda tegid ka teised, sest muidu poleks lihtsalt saanud neid filme teha. Meil halavad väga paljud noored, et keegi ei tunnustagi kohe, et ei antagi 2000 eurot palka. Sinu näitel on võimalik ka teisiti. Olen alati võidelnud eliitkoolide säilitamise eest. Meie rahva hulgas on palju kadedust stiilis «kui minu laps ei tee katseid ära, siis naabri laps ei tohi ka eliitkoolis käia». Olen ise eliitkoolist, minu vend samuti, ja vanemad pidid meilt küsima: kas teile õppida ei antagi?! Tegelesime mõlemad kõige muu kui koduste töödega. Koolis esimeses tunnis tegime teise tunni tööd jne. Samas peab mu arstist ema ravima neid õpilasi, kel on migreen, kes ei pea sellele koormusele vastu. Miks muusikakooli on katsed, aga inglise keelde või matemaatikasse ei või olla? Miks peab Einstein olema vaeglugejaga ühes klassis? Kui kaotame ära süsteemi, et riigi raha eest ei saa andekamad paremat haridust, siis tekivad erakoolid ja kihistumine raha alusel. Eliitkool annab ka vaesele võimaluse. See on kõige ilusam asi, kui inimene oma andekuse, oma töökusega saavutab midagi. Mitte et sünnin rikkasse perre ja kõik uksed on valla, aga kui vaesesse, siis võidki jääda uksele kloppima. Ei peaks tegelema mitte pea maha raiumise, vaid keha toonuse tõstmisega. See ei tee teisi koole paremaks, kui ülemine korrus maha saagida. Seitsme surmapatu kõrval on seitse voorust: usk, lootus, armastus, aga ka mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus. Tuleval nädalal Eestis esilinastuva filmi «Kohtumõistja» peategelane, puhastaja ja õigusemõistja – kuhu sa tema pattude-vooruste skaalal asetad? Ta ajab oma arust õiget asja. Kuid ütleme otse välja – tema ideed kuuluvad justkui Kolmandasse Reichi. Et need, kes ei saa Bachist aru, tuleks ajada gaasikambrisse. Tal on ainult üks kriteerium: inimene peab olema väärt! Väärt elama Euroopas! Loeb ainult kasulikkus, vahet pole, kas oled noor-vana, mees-naine, must-valge, pead ise hakkama saama, sinust peab kasu olema. Aga see mõte on ju õõvastav! Filmi reklaamlause on: tema ainus soov oli maailma paremaks muuta. See on olnud kõigi diktaatorite deviis. Film näitab, mis juhtub, kui ükskõik kes ükskõik kelle üle ja ükskõik mis alustel kohut mõistab. Ära keeranud? Ma usun, et meil kõigil on olnud jabura maagiaga hetki, mil oleme teinud hetke emotsiooni ajel «täiesti kainena» midagi, millele paari tunni pärast tagasi vaadates ei saa aru, et miks. See on ohtlik ja hirmutav. Mis asi see on, mis seda esile kutsub? Keegi vajutab mingit «õiget» nuppu või oled ise hajevil? Mul oli hiljuti juhtum, kus usaldasin ühe inimese juttu ja sattusin olukorda, kus tundsin, et appi, ma pean kohe siit välja saama. Uudishimu ja seiklusmeel viivad lahedate lugude ja kogemusteni, aga ka ohtudesse ... Loomulikult. Kui ma ei usaldaks, siis sel juhul ei juhtuks ka midagi põnevat ... Reeglina, kui usaldad, siis usaldatakse sind ka vastu. Viimasel reisil Siinai kõrbes oli mul au olla beduiini pere külaline ja nende elu lähemalt jälgida. Pereisa veetis ühe päeva ühe naise, teise päeva teise naise juures. Ütles, et nii ongi parem – naised pingutavad rohkem. Siberis vissarionlaste juures valitseb samuti arusaam, et ühel mehel võib olla mitu naist korraga ja naised peavad leidma eneses jõu, selguse ja leppimise. Suudaksid sina nii elada? Pigem mitte, aga siiski olen parem nõus jagama väga vinget meest kui olema koos tölliga, kes on ainult minu päralt. Eks ma olen nooruspõlves selles situatsioonis olnud ka. Ideaal on minu jaoks ikka teine. Aga kui on mitmenaisepidamine, siis peaasi, et kõik osalised oleksid õnnelikud – seda olen näiteks Siinais näinud. Sul on olnud elus kaks suurt armastust: üks Eesti meediakütt, teine Alaskal karukütt. Mida neilt oled saanud? Arvan siiski, et parem armastada kui mitte. Ilus on, kui armastusel oleks õnnelik jätk – abielu ja lapsed –, ent isegi kui nii ei lähe, on see parem kui üldse mitte seda tunnet kogeda. Loomulikult. Olen sel teemal ka meedias rääkinud. Järgmises romaanis tahan natuke selle füüsilise naudingu teemaga tegeleda. Intriige on filmimaastikul viimasel ajal nii palju, et enam ei saagi aru, mis eesmärki need kõik kannavad. Esmalt oli tohutu sõdimine Eesti poolelt, sest tegu on esimese eesti autori kirjutatud ingliskeelse filmiga, ja erinevalt kogu ülejäänud Euroopast ei olda Eestis veel sisuliselt valmis toetama võõrkeelseid filme. Vormiliselt on sihtasutustel küll olemas rahvusvaheliste koostööprojektide programm, aga kuna raha on lihtsalt nii vähe, siis säilitamaks kodurahu, minnakse pigem lihtsama vastupanu teed. Kas selline suhtumine tulevikus ka meie võimalusi maailma mõistes suurendab, on iseküsimus ... Arvan, et vaja on igasuguseid filme, aga vaja on ka laiemat arusaamist, et selleks et Eestisse tuleks väljast rohkem raha sisse, peab Eesti ka ise rohkem raha välja andma. Selle mõistmiseks ei pea olema majandusteadlane. Samuti olen selles mõttes raudne looja, et lugu sünnib kindlas meeleolus, kindlas keeles, kindla atmosfääriga. «Kohtumõistja» lugu lihtsalt sündis inglise keeles. Seda lugu oleks olnud võimatu kujundada Eesti konteksti. Meie ühiskonnas lihtsalt ei ole veel neid probleeme nii teravalt märgata, ehkki võib-olla on need eos juba olemas – nagu abiraha jabur jaotamine, heaoluühiskond, islami ekstremistid, klassivahe jne. Inglismaal on tänu nende riigikorrale ja ajaloole tasandeid palju rohkem. Meie filmil oli Londonis suurepärane casting director Liora Reich. Andsin talle lühikirjeldused iga rolli kohta, keda otsime. Esimeses voorus tegid kandidaadid videod paarist stseenist, mille olime stsenaariumist välja valinud. Lee paistis kohe silma – temas oli just see lihtsus ja sarm, pluss oskus vajalikul hetkel kõrk, hirmutav, obsessiivne näida. Siis teises voorus kohtusime näost näkku, ja Lee mitte ainult et päästis päeva, vaid kogu aasta – vahepeal ma juba kartsin, et me ei leiagi just täpselt seda õiget. Mulle oli see tohutu au, et istudki Londoni kesklinnas laua taha ja hakkadki näitlejaid valima ... Seal oligi see, et pidi lihtsalt leidma vastavasse rolli sobiva tüübi. Mis puudutas näitlejameisterlikkust, olid kõik vapustavalt head. Jah, väga stiliseeritud. Olen leidnud oma stiili ja järgmine film tuleb veelgi stiilipuhtam. Olen kompositsiooni ja sümmeetria friik. Ma ei salli logisevat kaameratööd. Jah, dokumentalistikal on oma stilistika, aga ka käsikaamerat saab teha nii, et kompositsioon on paigas. Eelmisel aastal käisime koos sõbraga Pärnus muuseumiööl ühte näitust vaatamas ja esmapilgul mõtlesin, et tegemist on mingi halastusnäitusega. Siis aga selgus, et see näitus esindas Eestit Veneetsia biennaalil! Keegi oli ilma valguse ja kompata pildistanud esimesi ettejuhtuvaid inimesi Balti jaama turul; videoinstallatsiooniks oli ajakirjanduslikult mannetu koduvideo. Ma ei mõista, miks professionaalses galeriis korraldatakse näitust, mida võiks teha Facebookis. Kõrb on mind alati visuaalset köitnud ja vaimselt puhastanud. Mõte avardub. Olin kõrbes esimest korda 2005. aastal, Siinais ja Saharas, ja sealt see pisik tekkis ... Araablased ütlevad: «Jumal lõi veega maa elamiseks, ent kõrbe selleks, et leida hing.» Keskmine turist hängib hotelli basseini ääres, talle pakutakse võimalust asfaldisafariks: kuus tundi asfaldil, kaks tundi kõrbes. Minu jaoks on see naeruväärne, aga saan aru, et inimestel on erinevad huvid. Minu uue filmi tegevus toimub samamoodi Siinai kõrbes, see räägib lääne nais-ajakirjanikust, kes võetakse Siinai kõrbes pantvangi – samas tekib naisel ühega oma vangistajatest midagi siira kirelõõma ja Stockholmi sündroomi vahepealset. Teine valminud stsenaarium põhineb Kjell Westö romaanil «Lang» ning näitab keskealise tundliku kirjaniku ning temast paarkümmend aastat noorema üksikema traagiliselt lõppevat armusuhet. Elame-näeme. Ütleme nii, et tänu «Kohtumõistjale» on üldse võimalik selliste filmide tootmisest unistada. Samas möönan, et kui mu ideed toimuks Eestis ja eesti keeles, oleks neid palju lihtsam teostada, nii rahaliselt kui korralduslikus mõttes, aga mis teha – olen oma ideede vang, ning nad sünnivad väga konkreetsel kujul, väga konkreetses keeles ja meeles. Mõtlen lihtsalt, et Arvo Pärt paneb oma teosele ladinakeelse pealkirja, sest ju siis just see pealkiri selle muusikaga sobib. Igal ideel on oma keel, aeg, koht. Ja eestikeelsete romaanidega annan ehk midagi ka eestikeelsele kultuurile. Koostöö Kadriga oli nauding algusest kuni lõpuni. Mulle meeldis «Kohtumõistja» kohe, kui käsikirja lugesin. See oli julge ja uljas ja teistsugune. Kadril on uskumatult nakkav iseloom. Imetlen siiralt seda pühendumist, intelligentsi ja kirge, mille Kadri võtteplatsile toob, ja mis veelgi tähtsam, et ta januneb õppima ja arvestab esilekerkivaid ideid. Filmi eelarvest ja ajapiirangutest kinnipidamine on enamasti keeruline ja pingeid tekitav ülesanne, aga Kadri suutis kogu protsessi ja meeskonda oma fantastilise huumori ja entusiasmiga koos hoida. Raske oli tema innukuse ja elevusega mitte kaasa minna. Kadri avaldas mulle pidevalt muljet. Juba esimesest hetkest, mil kohtusin temaga esinemisproovil, kuni filmimise lõpetamiseni. Pole mingit kahtlust, et tema areng kirjaniku ja lavastajana jätkub, sest ta on väga eriline. Ta on filmilooja, kes ei karda tabuteemasid ega vastuolulisi teemasid. Mul jääb vaid loota, et ta kutsub mind ka oma järgmistesse filmidesse. Kas te kujutaksite ette maailma, kus vähem kui 20 protsenti filmidest oleksid meesrežissööride tehtud? Noore naisena on Kadri kindlasti filmimaastikul ja meie maailma läbi kinokunsti tõlgendamisel juba iseenesest harukordne nähtus, aga nagu tema teise filmi «Kohtumõistja» peategelanegi ütleb, pole vahet, kas oled noor-vana, mees-naine, must-valge, pead ise hakkama saama. Kadri on kindlasti inimene, kes saab hakkama. Sai hakkama «Magnusega» ja nüüd ka palju suurema rahvusvahelise filmimasinavärgiga. Kadri tugevuseks on kindlasti tema omanäoline elukogemus, millest sünnivad ka tema omanäolised lood, mis inspireerivad nii teda ennast, produtsente kui ka kogu võttemeeskonda tema ümber.			OSCAR-2019
Maksete tegemine peatatakse 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010, seega kokku pooleteiseks aastaks. Alates 2011. aastast hakatakse II sambasse sissemakseid jälle tegema, kuid esialgu tavapärasest poole väiksemas mahus – 2011. aastal maksab inimene 1% ja riik lisab selle 2%. Tavapärane skeem (2% + 4%) taastub 2012. aastast. Olen raamatupidaja ja tahan teada, kas mai kuu töötasudelt tuleb kohustusliku kogumispensioni makse kinni pidada või ei? Kohustusliku kogumispensioni makseid ei tehta alates käesoleva aasta 1. juunist. Kui mai kuu palk makstakse välja nt 10. juunil, siis kohustusliku kogumispensioni makset ka enam kinni ei peeta. Kui palk makstakse välja 31.mail, siis tuleb kinni pidada ka kohustusliku kogumispensioni makse. Seega tuleb makse kinnipidamisel lähtuda tasu (palga) väljamaksmise päevast. Kui II sambaga liitunu, ei lepi sellega, et sissemaksed II sambasse pooleteiseks aastaks täielikult peatuvad, saab ta jätkata sissemaksete tegemist oma 2% ulatuses 2010. aasta algusest. Selleks tuleb käesoleva aasta oktoobris või novembris kirjutada avaldus. Avaldus tuleb esitada kontohaldurile (nt pank) või elektrooniliselt registripidajale. Kui inimene on teinud avalduse maksete tegemiseks, siis on tema sissemaksed II sambasse alates 2010. aastast 2%, millele riik lisab 2011. aastal omalt poolt 2% ja 2012. aastal 4%. Inimestel, kes on sündinud aastatel 1942–1954 (liitunud, kes on juba riiklikus vanaduspensioni eas või on sinna lähiajal jõudmas), on juba aastast 2010 võimalik jätkata tavapärase sissemaksete skeemiga (2%+4%). Selleks tuleb tal teha avaldus maksete tegemiseks ning riik lisab siis juba aastal 2010 automaatselt ka omalt poolt 4%. Inimene, kes on rahul sellega, et 2009. aasta teisel poolaastal ja 2010 aastal tema II samba fondi mingeid sissemakseid ei laeku ning aastal 2011 tehakse sissemakseid praegusega võrreldes poole väiksemas ulatuses, ei pea avaldust esitama. Kui on soov, et maksed jätkuksid juba 2010. aasta algusest, siis tuleb kontohaldurile (nt pank) või registripidajale esitada vastav avaldus. Avaldusi saab esitada käesoleva aasta oktoobris ja novembris. Avaldus on ühekordne, hilisemal perioodil seda enam esitada ei saa ning esitatud avaldust hiljem tagasi võtta samuti mitte. Kontohalduri nõusolekul saab kirjaliku avalduse esitada juba käesoleva aasta augustis ja septembris. Maksete peatamise ja osalise vähendamise näol ei ole tegemist süsteemi põhimõttelise muutmisega, vaid ajutise lahendusega. Sissemaksed taastuvad osaliselt juba aastal 2011 ja täies ulatuses aastal 2012. Pensionifondi kogunenud raha saab kasutada üksnes pensioniks. Inimesel on õigus näiteks oma pensionifondi vahetada või makseid uude fondi suunata. Sissemaksete ajutine peatamine ei muuda seni fondi kogunenud vahenditega seotud õigusi ja kohustusi. Kui inimene on maksnud vabatahtlikult 2010. aastal II sambasse raha, ilma, et riik sellele omalt poolt 4% lisaks, suurendab riik selle inimese eest sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid sissemakseid. Nii hakkab sissemakse suurus olema aastatel 2014 – 2017 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui inimene soovib ka aastatel 2014 – 2017 ka ise suuremaid makseid teha (3%), siis tuleb tal 2013. aastal esitada avaldus sissemaksete suurendamiseks. Kui inimene otsustas 2010. aastal makseid mitte teha, siis automaatset sissemaksete suurendamist ei toimu. Küll on aga saab inimene soovi korral teha avalduse sissemaksete suurendamiseks. Sellise avalduse saab esitada 2013. aastal ning siis on sissemaksed järgneval neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui majanduskasv ei ole piisav, et suuremate maksete tegemist käivitada, siis lükkub avalduse esitamine edasi ning kõrgendatud maksete võimalus käivitub hiljem. Nelja-aastane tsükkel, mil inimene maksab 3% ja riik 6%, käivitub juhul, kui majandus kasvab nominaalselt enam kui 5%. Kui ka aastaks 2015 ei ole 5%-ne majanduskasv taastunud, siis kõrgendatud maksete tegemiseks avaldust esitada ei saagi. Täpne mõju sõltub inimese vanusest, fondide tootlusest ja I samba indeksist. Üldistatult saab öelda, et 2 aasta maksete peatamine vähendab I ja II samba pensioni kokku ca 1-1,5%, miinimumpalga puhul on mõju väiksem. Juhul kui inimene soovib jätkata oma 2% sissemakset ja/või saada hilisemat “kompenseerimist”, siis on mõju pensionile marginaalne. Fondihaldurid investeerivad pensionifondides olevat raha edasi, mis tähendab, et juhul, kui osakute väärtus hakkab kasvama, suureneb ka seni kogutud raha. Osakute väärtuse kahanedes fondides olev raha väheneb. Silmas tasub pidada seda, et pensionifonde on erinevaid, mis tähendab, et inimesel on võimalik valida erineva riskisusega fondide vahel. Alates süsteemi käivitamisest 2002. aastal on olnud head aastad ja raha pensionifondides on kasvanud. Üldine langusperiood maailmamajanduses algas eelmisest aastast, mis muuhulgas avaldas mõju ka pensioniinvesteeringutele. Majandus on tsükliline ning parematel aegadel fondides olev raha kasvab, halvematel mitte. Praegust perioodi võib võtta ka õppetunnina – fondivalitsejaid sunnib praegune olukord kindlasti rohkem pingutama ja kogujaid oma säästudel silma peal hoidma. Kuna pensioni kogutakse aastakümneid, siis kokkuvõttes peaks inimese vara pensionifondides siiski kasvama. Kui maksed on külmutatud, siis kas vastavasse ikka jõudvad noored peavad ikka kohustuslikult liituma pensionisambaga? Jah, sest süsteem ise ei muutu, vaid maksed on ajutiselt peatatud. Kui liitumine kohustusliku kogumispensioniga toimub enne käesoleva aasta novembri lõppu, on liitujal võimalik esitada soovi korral ka avaldus omapoolsete maksete tegemiseks alates 2010. aasta algusest. Sel aastal hakati tegema kohustusliku kogumispensioni väljamakseid neile, kes on pensionile läinud. Kas nüüd peatuvad ka väljamaksed? Muudatused puudutavad siiski üksnes kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemist. Pensioni väljamaksmine jätkub tavapärases korras.			OSCAR-2019
12.09 olin tööl ega longanud. Võit! Lemmikuteks on endiselt trepid, mida tuleb korduvalt kasutada puhkeruumini jõudmiseks. Trepist alla tulles oli iga kord vahva lihasvalu, mis meenutas, et olin ikka maratoni jooksnud 11.09. Kükitada, et alumistele riiulitele kaupa panna oli ka huvitav. Õnneks olen muutunud mugavamaks ja tuimalt paksemal papil istuma hakanud. Säästsin järgmiste päevade jooksudeks jalgu. 13.09 jooksin 6 km, ei olnud hullu. Üllatavalt lihtne oli olla võrreldes esimese maratoni järgse ajaga. Ilusti jõudsin lapsele lasteaeda järgi ja tundsin uhkust, et sain esimeste päevadega hakkama. 14.09 jooksin 8 km jällegi peale tööd ja kiiruga lasteaeda ning koju staatilis-dünaamilisi kerelihaste harjutusi tegema. Laps mängis harjutuste ajal puslega ja nõudis vahepeal, et minagi mõne tüki paika paneks, näitamaks, et oskan ka seda mängu. 16.09 jooksin 12 km, no tegelikult 11,87 km, sest tundsin, et tuleb koju minna. Alustasin kell 4:40, sest muidu poleks jõudnud seda jooksu õues ära teha ja lindil 12 km tundus nüri mõte. Motivatsioon oli laes ja tuju nii tööl kui kodus peale tööpäeva oli suurepärane. Nädalavahetusel oli kavas veel üks 8 km jooks, kuid selleni ei jõudnud. Kõik lasteaias kogunenud emotsioonid oli vaja välja lasta. Lapsel oli nohulaadne asi ja hakkasin ennetama, et ikka lasteaeda ja tööle jõuaksime. Ei tahtnud viia Arctic spordiklubi lastehoidu ka, sest ta oli selline õnnetukene. Lõunaune ajal oleksin võinud jooksu ära teha, kuid kartsin, et uneajad on teised ja riskima ei läinud. Ööuni 21 asemel tuli alles 23 ja nii ma otsustasin une kasuks, kuigi endal kripeldas. Muidu ei võtaks trenne nii tõsiselt ilmselt, aga tahan EM-ile minekuks ikka vääriline olla ja tööd teha selle nimel. Kui režiim on paigas nii une/toitumise ja lasteaiaga, siis ongi kõik hästi. Eriti hea on siis kui ema ja õde saavad nädalavahetustel mulle appi tulla (seekord olid neil teised plaanid) ja saan südamerahuga jooksud ära teha + suhelda vanemate kui 2 aastastega pikemalt. Sel nädalavahetusel aga tekkis halb tunne selle ühe trenni pärast. Tööl uuriti ka, kas oli raske nädalavahetus. Lausa hääl pidi teine olema. Jonnihood peale viite päeva lasteaias ja "tahan-tahan-tahan" periood paneb proovile ka minu raudsed närvid. Tänagi sain oma harjutused teha nii ära, et olin multifunktsionaalne ema. Laps vanni, ise koridori põrandale pikali harjutusi tegema ja silmadega jälgima vannis hullajat. Siis oli vett juua vaja, siis pissile, siis tassi ning nii ma tegin oma seeriad lõpuni suurte nõudmiste vahepeal. Viimaks sain ise ka venitatud ja tahtsin pesema hiilida. Siis jätkus trall... ja uus ring vanni koos. Lõpuks nõuti õue kivikesi korjama ja kui minu eitav vastus tuli, siis algas lõpmatu jonnihoog. Küll pakkusin, et mängime koos, teeme koos süüa ja viimaks andsin alla. Panin Anna ja Elsa multika käima ning rahu saabus. Üldiselt ei taha kasutada seda "ekraan lapsehoidjaks" varianti ja pigem loen raamatut ette, aga no mis sa hädaga ära teed. Tööl on ka keerulised ajad. Üksi kolme osakonna tööd aeg-ajalt teha pole üldse tore. Kes on haige, kes puhkab ja seega on koormus päris suur. Minu "püüan anda endast parima" mõtteviis seal keskkonnas on kadumas ja teen rahulikult. Ei pea robot olema ja pärast oma jooksutrenni tehes väga väsinud olema. Tulge tööle! :) Ümmarguselt on kuu veel 24h jooksuni. Väike ärevus on sees ja joosta tahaks juba küll. Minu aeg, minu mõtted, minu teekond! Kõik see näitab, kui pühendunud sa asjale oled :) naised, emad, on supervõimetega. Sa oled kohe eriliste võimetega :) Sa oled väga tubli ! Tööl võta vabamalt jaa, ei pea rabelema :) Sa oled alati mu eeskujuks olnud ja jääd ka selleks. :) Äkki kunagi jookseme koos :) Kohe tuju tuli blogida veidi. Täna on olnud soolaleivapäev ja toredad külalised on nähtud ning oma kodudes juba. Väga meeldiv oli lobiseda ja näksida head-paremat. Mõtlesin kirjutada veidi sellest, et miks üks mõistuse juures inimene jookseb vabal soovil 24h. Mina saan vaid enda arvamust edasi anda ja kindlasti igal jooksjal on oma teooria selle kohta. Minu esimene põhjus on see, et ma tahan. Ma tahan proovida aina pikemalt järjest jooksmist ja 24h jooksul on see katsetus võimalik. Ei tunne, et mul midagi rohkem viga oleks kui neil noortel, kes tahavad igal nädalavahetusel klubitada/tarbida alkoholi. Kõik ongi valikutes kinni. Minule annab ultrajooks erilise tunde ja võimaluse oma keha paremini tundma õppida. Võiks öelda, et olen iseenda parim sõber. Endast peab hoolima, et mitte lõpetada jooksu kurvalt. Piirid tuleb äärmise tundlikusega aimata ja hoida end liikuvana. Kindlasti ei pea ennast paremaks teistest ja usun, et andekaid jooksjaid on palju. Ma näin eriline seetõttu, et ma julgen sellest kirjutada ja mulle sümpatiseerib kogu teekond iseenese maksimaalse arenguni. Kindlasti paneb selline eneseületus väärtustama elu. 24h on piisavalt pikk aeg mõtlemiseks ja mõned pusletükid saavad paika, mis argirutiinis tunduvad lahenduseta. Ultra üksluine korduvus on hoopis teine ja seda tuleb õppida positiivselt läbi elama. Minu tavapärane kodu-lasteaed-töö-trenn-lasteaed-kodu rutiin on palju keerulisem ja stressirikkam, sest igal päeval võib keegi üllatada nii positiivselt kui ka negatiivselt. Jooksu ajal saan vaid endale keskenduda ja süütunnet ei teki - kõik teen iseendale. See päris iseendaga aeg on väga väärtuslik, et peale jooksu jälle parem inimene olla oma lähedastele. Tekib tunne, et võimatu on võimalik. Eesti naiste 200 km ei tundu enam ilmvõimatu. Paljud harrastajad püüavad, kuid teekond selle võimsa numbrini võib olla väga pikk. Loobuda ei tohi ja läbi kogemuste tuleb kasvada. Mõõnale järgneb tõus ja unistused täituvad kui neid kirja panna/kujutada peas reaalsetena. Mõtlesin järjepidevalt reisimisele ja soojale puhkusele. Unistus realiseerus läbi Albi võistluse. Oma kinnises blogis kirjutasin enne sõitu ka järgmised read: "15.10.2016 See pealkirjas olev mõte (Kui minust saab Eesti naiste uus rekordiomanik 24h jooksus) on mu peas peale Iisakus toimunud jooksu, et ma võiksin ühel kaunil päeval (kui vorm ja muud olud sobivad siis juba Prantsusmaal) 200 km lähedale joosta ja näha end Eesti edetabelite tipus. Kindlasti ootaksin ka uusi ja praeguseid positiivselt meelestatud konkurente ikka ja jälle rajale. Seda jooksu peab nautima ja sisemiselt peab olema tugev, et mitte peale esimesi väsimusmärke emmele helistada ja koju nuttes minna. Hetkel kuues ja võiks ikka tõusta kui olud lubavad. Euroopa naiste esikolmiku mõistes on veel liiga vara, olen veel roheline ja pean palju arendama nii kiirust kui treenima mahtu. Maailma mõttes olen veel täiesti tundmatu. Aga kuni on unistusi ja ruumi areneda, seni ma selle kõige nimel pingutan. Elus peab saama end täieliku tähena tunda. Vähemalt mina tahan särada ja seda enda tehtud töö vilju maitstes. Pean tõdema, et poleks iialgi nii kaugele jõudnud kui poleks saanud tuttavaks erinevate korraldajate ja jooksurahvaga. Toetus on hindamatu. Minu võit on ka kõigi teie! Ilma treener Crisi kavadeta oleksin ilmselt samas "teen kõike ja jõuan mittekuhugi" rattas. Õnneks jõudis tema abi minuni õigel ajal ja ultrajooksupisik sai veel enam hoogu juurde kui nägin, et mul on võimalik saada paremaks ja suurema tõmblemiseta. Kui veel pole minu aeg, siis teadke, et küll tuleb aeg kui selleni end treeninud olen. Rajal võib 100 asja juhtuda ja ideaalset olu pole peaaegu olemas, kuid loodan, et saan anda endast parima ja tulla pea püsti koju, mis ka ei juhtuks." "18.10.2016 Mina hulluke oleks alustanud 6 min/km aga õnneks toodi mind maapeale ja teoorias alustan 7min/km ja tulemus 155-180km oleks mõistlik. Muidugi nüüd meenutades Iisaku kogemust, siis hoiaks kätega peast kinni ja mõtleks, et issand mis tempo sa valisid!! 5:30 min/km ja 24h pole just kõige targem esimese kogemuse omandamiseks..aga mis tehtud see tehtud. Vahva mõelda, et julge peale hakkamine on pool võitu." Kindlasti soovitan kirjutada endale kirjakesi vahepeal ja vahel võib juhtuda, et ulmelised asjad saavad juhuslikult reaalsuseks. Ja neile, kes arvavad, et ma käin end jooksul piinamas, siis tõesti pole muretsemiseks põhjust. Sellel on oma võlu ja kui hing on rõõmus, siis tuleb oma asja ajada. Väga vahva oli näha. Sa lähed järjest rohkem sportlase nägu. Kere ka maru tahke sul juba. Nagu raseda mõnitamine :D Sa nüüd puhka natukene pikkadest jooksudest. Lase fännidel hinge tõmmata ja siis uuel aastal küta uue hooga edasi. Ma ikka katsun sammu pidada su asjadega. ;) Mul on vedanud oma fännidega ja püüan puhata. Ilusti oled kajastanud ja kätt pulsil hoidnud. Nüüd võid hingata :) Mariliisi kommentaariga tuli meelde, et nägin sind SEBil stardis (tänu blogile tundsin ära) ja esimese asjana mõtlesin, et tüdruk on näost täitsa nagu sportlane ju :D Ma ei tea, mis see küll tähendab, aga selline mõte tuli, ju see spordilembus kiirgab ikka nii välja. Igaljuhul keep up the good work ja ma anonüümsena hoian su blogil ikka silma peal ja naudin lugemist.:) Oi kui tore, et selliseid positiivseid anonüümseid jälgijaid ka on. Huvitav, et on olemas mingisugune ekstra sportlasenägu, aga meeldiv kui vähemalt nii eemalt vaadates tundub. Olen igatahes meelitatud. :)			OSCAR-2019
Kuigi statistika näitab, et toidukorvi hind on aastaga muutunud vähesel määral, näeme tootepõhisel vaatlusel mitut olulist hinnamuutust, kirjutab Maablogis turu arendamise büroo peaspetsialist Marje Mäger. Eelkõige on Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelu tulemusel muutunud Eesti tarbija jaoks odavamaks puu- ja köögivili ning sealiha, arvukad sooduskampaaniad pakuvad tavapärasest soodsamalt piimatooteid. Märgatavalt odavnesid mitmed puu- ja köögiviljad, sest Venemaa sanktsioonide tulemusel kaotasid suure turu ELi suured puu- ja köögivilja eksportöörid (Leedu, Poola, Holland, Hispaania, Belgia). Turul pakutavad puu- ja köögivilja koguseid suurenesid ja hinnad langesid. Näiteks õun maksis 2014. aasta IV kvartalis 25% ning pikk importkurk 15% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Üldises puu- ja köögivilja hinnalanguses eristus tomat, mis kallines vaadeldud ajaperioodil 30%. Venemaale eksporditud tomatitest vaid ca 25% pärines ELi liikmesriikidest ja seetõttu jaehinda Venemaa piirangute mõju ei ulatunud. Hinnatõusu üks põhjus võis olla madal võrdlusbaas, kuna tulenevalt 2013. aasta ülepakkumisest oli hind väga madal. Aastases võrdluses oli ka sealiha hind üks suuremaid langejaid. Sealiha odavnemist võib seostada Venemaa kaubanduspiirangutega ja ületootmisega ELis, sest suhteliselt stabiilsena püsinud hind hakkas langema peale sanktsioonide kehtestamist. 2014. aasta IV kvartalis oli kauplustes keskmine jaehind sealihal (kondita) 10% ning hakklihal 7% odavam kui aasta varem. Lihatoodete hinnad muutusid vähem, kuna toodete hinna kujunemisel on mitmeid komponente ja seega liha hinnalanguse mõju väiksem. Näiteks keeduvorst maksis 2014. aasta IV kvartalis vaid 1,2% vähem ning viinerite hind isegi kasvas samal ajaperioodil 6%. Piimatoodetest langes TNS Emori andmetel aastases võrdluses või hind – 6%. Eesti piimatööstused on eelmistel aastatel oma või toodangust eksportinud umbes 1% Venemaale ja sellest tulenevalt ei saanud Venemaa sanktsioonid hinnale otsest mõju avaldada. Odavnemine tulenes toodangu ja laovarude suurenemisest, mis on Venemaa sanktsioonide kaudne mõju. Joogipiima ja naturaaljuustu keskmine hind on aga TNS Emori andmetel aastases võrdluses tõusnud 4%. Viimastel kuudel on kauplustes märgatavalt kasvanud piimatoodete sooduskampaaniad, kus hinnatundlik tarbija saab piimatooteid oluliselt odavamalt osta. Uute turgude leidmiseni püüavad tööstused võimalikult palju koduturul oma tooteid müüa, mis toob ka hinda allapoole. Nisu kokkuostuhinnad on olnud alates 2012. aastast languses. Kuigi tööstuse hinnamuutused on üldiselt seotud tooraine maksumusega, siis alati ei kandu need mõjud üks-üheselt tootjahindadesse. Tavaliselt kandub tooraine hinnamuutus tarbijahindadesse ajalise nihkega. Võrreldes aasta varasemaga oli näiteks sai 2014. aasta IV kvartalis 6% odavam. Ostukorvi maksumust mõjutab ka suhkur, mida müüdi 2014. aasta IV kvartalis 32% soodsamalt kui eelmisel aastal samal ajal. Suhkur ei ole Venemaa poolt keelustatud toodete nimekirjas ning sellest tulenevalt Venemaa kaubanduspiirangute mõju puudub. Suhkru hind on olnud languses juba 2013. aastast. Olulisemad odavnemise põhjused on impordi suurenemine ELi välistest riikidest, hea saak ja tihe konkurents turul. Ülevaadet põhitoiduainete ostukorvi maksumusest koostab Põllumajandusministeeriumi tellimusel TNS Emor. Viimastel andmetel oli 2014. aasta IV kvartalis põhitoiduainete ostukorvi maksumuseks keskmiselt 68,4 eurot ühe inimese kohta kuus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga odavnes toidukorv 1,1%. LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul mõjutab kehv majanduskasv ja valitsuse maksutõusuplaanid inimeste kindlustunnet ning seepärast ei juletagi tarbida. Kuid suvel negatiivne ununeb, ning paar kuud on inimestel mõttes vaid „pruuniks teiseks juuniks!“. Konjuktuuriinsituut märkis, et tarbijate kindlustunne on languses, perede inflatsiooniootused on kasvanud. Hinnates perede rahanduslikku olukorda märkis konjuktuuriinstituut, et 50% peredest väitis, et tulevad „ots-otsaga välja“, veidi säästa suudavad 44% ning ülejäänud osa elab miinuses ehk vaesuses. Ma arvan küll jah. Viimase poole aasta jooksul või isegi pikema aja jooksul on majanduses üldiselt domineerinud negatiivsed uudised. Kas Euroopa osas või Eesti osas, Soome osas või Venemaa osas või Ericssoni osas. Kui sellele kõigele panna otsa praegune valitsuse maksude muutmise kava ning meedia ja ärisektorite reageeringud sellele, siis tarbijad tajuvadki, et midagi ei lähe just kõige paremini. Loodetakse ja oodatakse, et hakkab paremini minema. Konjuktuuriinstituut tõi välja, et 50% peredest Eestis tuleb omadega ots-otsaga välja. Kas see number on teie jaoks loogiline? Jah, on küll. Kui vaadata leibkondade uuringuid, siis selline protsent meil enamvähem väikeste kõikumistega on olnudki. Kuskil 20% elanikkonnast elab ju otseses vaesuses, nad ei suuda tarbida miinumimtasemel ja järgmisel kolmel klassil pole ka midagi kilgata. 50% inimestest elabki üsna viletsas olukorras. Viimasel ajal on räägitud, et inimestel on palju säästusid ja säästud kasvavad – kellel need säästud siis on? Säästavad need, kes on kolmes jõukamas detsiilis, eriti need, kes kuuluvad kõige jõukamasse detsiili(kihti). Nende hoiused kasvavad ja kasvavad jõudsalt. Enne kriisi oli meil hoiuste maht kuskil 3,6 miljardit eurot, siis nüüd on juba 5,5 mld eurot. Heido Vitsur esineb 14. okroobril Kaubanduse Aastakongress 2015, kus ta esineb koos Danske Banki ettevõtte panganduse direktor Tõnu Vanajuure ja Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Abeniga. Analüütikut arutlevad Eesti majanduse trendide ja nende mõju üle kaubandusele. Vastatakse küsimusele, et mida on kaubandussektoril oodata 2016. aastal. Tutvu KAVAGA SIIN.			OSCAR-2019
Selle ülesandeks on ripsmete pikendamine, tugevdamine ja tihendamine. Tagab ripsmete kiiret regenereerumist. Testitud dermatoloogide ja silmaspetsialistide poolt. Soovitatud kasutajate poolt. See kosmeetikatoode on seerum, mis muudab Sinu ripsmed pikaks, tugevaks ja väga seksikaks – Sinu pilk muutub võrgutavaks! Ehkki täielikku tulemust märkad 30 päeva pärast, täheldad positiivseid muudatusi juba varem. 2 nädala pärast avastad, et Sinu ripsmed on tugevamad, tervemad ja paremini toitunud. 21 päeva möödudes on tulemused veelgi nähtavamad. Sinu uuest välimusest lahutab Sind ainult kümmekond päeva! Rispmete kasvufaas kestab umbes 30 päeva. See on liiga lühike, et ripsmed saaksid pikaks ja tihedaks. REALASH aga kiirendab loomulikku ripsmete kasvu ja tugevdab neid juurte lähedalt, tänu millele nad muutuvad pikaks ja tugevaks. Palsami koostis piirab ka ripsmete väljalangemist. REALASH võimaluste täielikuks kasutamiseks tuleb palsamit kasutada kord päevas, eelistatavalt õhtul pärast meigi eemaldmist, kandes seda ülemise silmalau ripsmete joonele. Tänu paksule koostisele ja käepärasele aplikaatorile piisab 3 ml seerumist 3 kuuks. Selle kasutamine on erakordselt lihtne – piisab ühest puudutusest, et rõõmu tunda ilusatest ripsmetest. uhanded naised maailmas on juba proovinud REALASH’i – seerumit, mis täitis nende unistused ilusatest ripsmetest. "Mulle avaldas selle palsami toime suurt muljet. Enne pulmi otsisin toodet, mis parandaks minu ripsmete välimust. Minu puhul oli märgata muudatusi juba pärast 2-nädalast Realash’i kasutamist. Ripsmed muutusid pikemaks ja säravamaks. Pulmas küsisid kõik, kas ma olen oma ripsmeid pikendanud:). Soovitan soojalt Realash’i! Tasub ära!" Mari-Ann, 26-aastane "Silmad on hinge peegliks ja igaüks vaatab neisse. Aga iga kord, kui keegi mind kõnetas, langetasin kohe pilgu, sest häbenesin. Mul oli pidev kompleks minu lühikeste ripsmete tõttu. Need nägid välja nii, nagu nad poleks lõpuni kasvanud. Sattusin veebis juhuslikult Realash peale ja veendusin väga ruttu selle toimes. Juba kolme nädala pärast olid mu ripsmed lõpuks normaalse pikkusega! Nad on üha ilusamad ja ma ei häbene enam" Margot, 33-aastane "Pärast lapse sündi muutusid mu juuksed ja ripsmed hapraks. Varem kiitsid neid kõik. Sõbranna soovitusel proovisin Realash ripsmepalsamit. Juba kuu aja pärast said ripsmed tagasi endise välimuse. Taastus ka enesekindlus. Realash – see on taskupärane hind ja kvaliteet!" Tiina, 29-aastane Oleme täielikult kindlad meie palsami tõhususes – niivõrd kindlad, et tagame 100% raha tagasi garantii. See tähendab, et võid igal hetkel toote tagastada, kui mingil põhjusel tunnistad, et see ei täitnud Sinu ootusi. REALASH on seerum, mis loodi spetsiaalselt naistele, kes unistavad pikkadest, tugevatest ja tihedatest ripsmetest. Seerum on soovitatav eriti neile, kelle ripsmed on loomult lühikesed, vanuse tõttu nõrgenenud või hävinud pikendamise, valede kosmeetikute või keemiaravi kasutamise tõttu. Seerumi toimeained stimuleerivad ripsmete kasvu, aitavad vältida nende väljalangemist ja muudavad ripsmed tihedaks ja tugevaks Täieliku ohutuse tagamiseks rikastati preparaadi koostist täiendavalt looduslike lina- ja saialilleõie ekstraktidega. Põldosja ekstrakt puhastab nahka, taastab naha prinkuse ja elastsuse. Kalmuse ekstrakt toimib põletikuvastaselt. Need ained hooldavad ühe kõige tundlikuma piirkonna – silmade ümbruse õrna nahka. REALASH läbis ranged uuringud, mis kinnitasid, et koostises sisalduvad toimeained pikendavad ja tihendavad ripsmeid ning aitavad vältida nende väljalangemist. 24-45-aastaste naiste rühma osalusega uuringute tulemused on järgmised: “REALASH on täielikult ohutu ripsmete kasvu stimuleeriv preparaat. See ei põhjusta ärritusi, allergiat ega silma vikerkesta värvi muutusi, mis on üsna sagedaseks kõrvaltoimeks paljude turul saadaval olevate ripsmepalsamite korral. REALASH täidab kõiki dermatoloogide poolt esitatud ohutusnõudeid, eelkõige aga klientide ootus” Emilia Gromska, diplomeeritud kosmetoloog REALASH on preparaat, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige naistele, aga seda võivad kasutada ka mehed. Preparaati võivad kasutada tundlikke silmadega, silmahaigustega, kontaktläätsesid, kunstripsmeid või püsimeiki kasutavad isikud. Me ei soovita palsamit kasutada rasedatel, rinnaga toitvatel naistel, keemiaravil olevatel isikutel ja alaealistel. Meie toodet on testitud dermatoloogiliselt ja silmaarstide poolt. Katsete ajal ei täheldatud ühtegi kõrvaltoimet. Tuleb siiski meeles pidada, et palsami kasutamine rasedate, rinnaga toitvate naiste, keemiaravil olevatel isikute ja alaealiste poolt ei ole soovitatav. Kindlasti, siin puuduvad mistahes vastunäidustused. Henna rõhutab pikkade, tihedate ja toidetud ripsmete efekti ning muudab need tumedamaks. Muidugi. REALASH palsam toimib öösel. Tulemused on paremini märgatavamad pärast ripsmete katmist lemmiktušiga. Juba 14 päeva pärast märkad, et Sinu ripsmed on tugevamad, tervemad ja toitunud. 21 päeva möödudes on tulemused veelgi nähtavamad. Kui juba saavutad plaanitud tulemused, on soovitatav REALASH kasutamine kaks-kolm korda nädalas – saavutatud tulemuste säilitamiseks. Piisab tõesti hetkest, kuna toodet on lihtne kasutada. Praktiline aplikaator, mis sarnaneb välimuselt eyeliner’iga, võimaldab selle täpset pealekandmist. Kanna õhtul pärast hoolikat meigi eemaldamist ja silmaümbruse naha kuivamist õrna pintslitõmbega REALASH ripsmete ülemisele joonele. Korda seda tegevust iga päev kogu ravi kestel. Pärast seda soovitatakse saavutatud tulemuste säilitamiseks REALASH’i kasutamist kaks-kolm korda nädalas. Üks pakendi REALASH ripsmepalsami maht on 3 ml ja sellest piisab 3 kuuks. Kui tahad aga garanteerida saavutatud tulemused pikemaks ajaks, kulub Sulle kindlasti ära ka järgmine REALASH pakend. 10. Mis juhtub, kui unustan REALASH kasutamise või kasutan seda mitte üks, vaid kaks korda päevas?Ava või sulge Kui Sa mingil põhjusel õhtul palsami kasutamise unustad, tee seda järgmise päeva õhtul. Pea siiski meeles, et üksnes tänu süstemaatilisele kasutamisele saavutad soovitud tulemused. Igakordne igapäevase rutiini rikkumine põhjustab aja pikenemise, mis on vajalik tulemuste saavutamiseks. Kui aga kaalud palsami kasutamist rohkem kui kord päevas, pea meeles, et see ei ole vajalik ega kiirenda ripsmekarvade regenereerumist. REALASH, mille ülesandeks on Sinu ripsmete pikendamine, tihendamine, koolutamine ja tugevdamine, on mõeldud kasutamiseks kord päevas ja sellest täielikult piisab. Kui oled juba saavutanud soovitud tulemused, on soovitatav palsami edasine kasutamine seniste tulemuste säilitamiseks. REALASH aitab toita või tugevdada Sinu ripsmeid nii, et nende välimus võrgutaks pidevalt. 12. Kasutan REALASH’i juba pikemat aega ja märkasin, et nahk palsami kasutamise kohal on muutunud tumedamaks. Mida teha?Ava või sulge Mõned isikud võivad täheldada kerget naha tumenemist REALASH kasutamise kohal (eriti liiga pika igapäevase kasutamise korral). Sellised sümptomid on täiesti normaalsed ja võivad tekkida, aga aja jooksul nad kaovad. REALASH on teaduslikult välja töötatud preparaat, seega valime selle levitamispunkte väga hoolikalt. Müüme meie toodet sellel veebilehel ja kosmeetikasalongides. Pöörame erilist tähelepanu meie Klientide privaatsusele. Tellides REALASH’i meie veebilehelt, võid olla kindel, et REALASH toimetatakse kätte Sinu poolt edastatud aadressil tavalises karbis, mis ei reeda millegagi oma sisu. Seega ei ole mingit võimalust, et keegi saaks teada Sinu ostust, muidugi, kui Sa ise kellelegi ei ütle. Tellimused realiseerime kahe tööpäeva jooksul ja toode toimetatakse kätte diskreetses pakendis kullerfirma vahendusel. Loomulikult. Võttes arvesse muutuvaid trende ja meie Klientide vajadusi, realiseerime tellimusi kogu maailma piires. Sellisel juhul pikeneb üksnes saadetise kättetoimetamiseks vajalik aeg. Transpordikulu on 0 EUR. Põhjuseid on palju. Kõige tähtsam on tõhusus ja turvalisus. Peale selle on parimaks soovituseks tohutu huvi REALASH palsami vastu ja rahulolevate klientide positiivsed arvamused. Tähelepanu väärib ka toote hind. Meie veebilehel ostes on Sul garantii, et toode, mille ostad, on 100% originaalne, tõhus ja turvaline. Pea meeles, et testimata koostisega palsamid võivad isegi põhjustada Sinu silma vikerkesta värvi pöördumatuid muutusi.			OSCAR-2019
Lasnamäe kogudus kutsub 27.–29. oktoobrini huvilisi koolitusele „Piibli punane niit“. Kuidas mõista tervikuna Piibli 66 raamatut või kuidas on need raamatud üksteisega seotud, sellest saab hea ülevaate koolitusel, kus ühe nädalalõpuga võetakse läbi kogu Piibel. Lasnamäe Markuse kogudus kutsub kuulama kahte soome lektorit: Leif Nummelat ja Vesa Ollilaist. Leif Nummela on teoloog, ajakirjanik, misjonär, Ingeri kiriku vaimulik. Meil teatakse teda kui möödunud aastal ilmunud ... Eesti Metodisti Kiriku (EMK) kirikuvalitsus kuulutab välja konkursi Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari (EMKTS) rektori ametikoha täitmiseks alates 1. augustist 2018 kolmeks aastaks. Rektor suunab seminari teoloogilise ja haridusliku visiooni kujundamist, juhib seminari nii administratiivses kui ka vaimulikus valdkonnas ning loob kogukonna, kes sügavalt väärtustab usku, õppimist, vaimulikku kujunemist ja praktilist teenimist. Digitaalselt allkirjastatud dokumendid ... Reedel, 20. oktoobril Keila kirikus 19.00 avakontsert-palvus 21.30 Taizé palvus Laupäeval, 21. oktoobril kultuurikeskuses 9.30 piiblitund 11.00 konverents 15.30 kontsert 19.00 noorteprogramm Pühapäeval, 22. oktoobril Keila kirikus 11.00 jumalateenistus Käsikellade muusika on tänu Arsise Kellade ansamblile leidnud Eestis laialdast kõlapinda. Tartus tegutseb aastast 2000 Arsise kellade kool, kus on pooleteise aastakümne kestel õppinud sadu noori muusikuid. Kellakooli käsutuses olevate kellade kasutamise võimalus on piiratud ja seetõttu oskuste potentsiaal Tartus kasutamata. Tartu Peetri kogudus soovib pakkuda võimalust käsikella muusika edendamiseks oma kiriku seinte vahel. Käsikellad on oma olemuselt kõige sobivamad just ... REET ERU LEA LALL Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank Haljala kirikus on koguduse õpetaja Margit Nirgi eestvõttel lammutatud aastakümneid keskaegset kivialtarit varjanud puitkast. Ta ütleb, et oli varem kuulnud kivialtari olemasolust, aga palju selliseid kivialtareid üldse Eestis võiks olla, ei oska ta arvata. Haljala gümnaasiumis kunsti- ja kultuurilugu õpetav Nirgi on enda sõnul õmblejanna lapselaps ja pöörab tähelepanu pisiasjadele: «Märkan detaile igas asjas: kingakontsi, kleidiõmblusi jm.» Haljala kiriku kooriruum on ehitatud 13.–14., pikihoone 15. ja torn 16. sajandil, kõik see pakub avastamislusti. Näiteks on tornis küttekolde ase. Nirgi unistab, et kirikus toimuva remondi käigus avatakse eelnevate remontide käigus suletud keskaegsed nišid ja võetakse kasutusele vanad ruumielemendid. Sel aastal vahetatakse kiriku katus. Küsimusele, kui palju kogu kiriku remont maksma läheb, vastab õpetaja, et «palju miljoneid, mitte alla kolme». Ja tänab kohalikke muinsuskaitsjaid osutatud abi ja nõu eest. 19. aprillil toimunud muinsuskaitsepäeval kuulati muinsuskaitseameti peaeksperti Kaire Toomingat, kes tutvustas põhjalikult praostkonna kirikuid ja nende ajalugu. «Oli väga hariv. Ehkki kirikute ajaloost oleme varemgi kuulnud-lugenud, saadi teada ka palju uut ja olulist,» täheldas praost Teet Hanschmidt. Loengutes lisandus uusi teadmisi kirikute hooldamisest ja kirikuaedade korrastamisest. Seadusandlust puudutavas loengus räägiti kiriku muinsusväärtuste kaitsmisest. Muu hulgas kõneks tulnud Vigala juhtumi kohta avaldati küll kahetsust, kuid praostkonna vaimulikud leidsid, et kriminaalasja algatamine oli siiski liiast. Vaimulikud jätkavad muinsuskaitseteadmiste täiendamist 3. mail, siis on kavas ka Järva-Peetri kiriku külastamine, et uurida, kuidas edeneb katuseremont. Piiskopliku Toomkoguduse seenioride igakuine koosviibimine tähistas 19. aprillil 7. sünnipäeva. 31 sünnipäevalist sõid torti koos üllatuskülalise suursaadik Karin Jaaniga. Anne-Mai Salumäe, kohtumiste korraldaja, ammutab ise sealt energiat ja võtab vastu vanade tänu. «Ma armastan vanu inimesi. Olen lapsena olnud koos nendega vennastekoguduse palvetundides ja lapsepõlvekodus Tondil mängisin küll omaealistega, aga käisin meelsasti juttu puhumas naabritädidega, kes oma maja juures suvel lehmi karjatasid,» ütles Anne-Mai Salumäe. Tori Püha Jüri kirikus, mis on Eesti sõjameeste mälestuskirik, peeti kiriku nimipühaku päeva, rahvakalendris seisvat jüripäeva suurejooneliselt. Jumalateenistusel teenis Pärnu praost Enn Aksmann ja diakon Toomas Nigola. Kirikuliste hulgas oli vabariigi president Arnold Rüütel abikaasaga, aga ka mitmeid kõrgeid sõjaväelasi, kaitseliitlasi ning politseinikke. Kirikus avati mälestusplaat neile Eesti kodanikele, kes on langenud Ameerika Ühendriikide relvajõududes. Mälestusplaadil on seitsme inimese nimed, kellest üks langes Korea ja kuus Vietnami sõjas. 21. aprillil toimunud Pärnu praostkonna sinodil tegi praostkonna kõrgeim esinduskogu pöördumise Riigikogu riigikaitsekomisjonile. Selles väljendatakse muret riigi ja rahva tuleviku pärast seoses kavaga sulgeda Pärnu Üksik-jalaväepataljon. Pöördumises rõhutatakse, kui oluline on riigile tõsta eelkõige rahva kaitsetahet, väljaõpet ja alles seejärel hoolitseda tehniliste vahendite ning relvastuse eest. Ka tuuakse pöördumises esile praostkonna head suhted nimetatud pataljoniga. «Pärnu Üksik-jalaväepataljon on andnud ja annab meile kõigile turvatunnet, kaitsetahet, väljaõpet meie noortele, abi loodusõnnetuste korral, usku Eesti Vabariiki ja tulevikku,» öeldakse pöördumises. Ka öeldakse, et Eesti ei peaks minema üle palgaarmeele, ja soovitakse riigikaitsekomisjonile «tarkust Jumalalt ja Tema õnnistust». Püha Vaim tuli jüngrite peale nelipühadel, mille aega arvestatakse Püha Vaimu väljavalamise järgi, mis toimus Kristuse ülestõusmisele järgneval juutide nädalatepühal ehk nelipühal. Juudid tähistasid nelipüha 50. päeval pärast paasapüha. Kristlike nelipühade keskpunktis on Püha Vaimu läkitamine ning Vaimu tegevus, samuti algkoguduse ja kiriku sündimine. Apostlid ristisid nelipühadel esimesed kristlased. Tol päeval ristiti 3000 inimest, mis on väga suur hulk. Võib ette kujutada, millised olid ristimisele tulevate inimeste emotsioonid ja tunded. Tõesti, Jumala Vaim oli tegutsenud! Iga ristitud inimene on kristlane ja just seetõttu, et sel päeval ristiti esimesed kristlased, kutsutaksegi nelipühasid kiriku sünnipäevaks. Nelipühade piiblitekstid kõnelevad Püha Vaimu tõotusest ja annist. Ta on läkitatud meile lohutajaks, aitajaks ja kaitsjaks. Pühas Vaimus on Kristus alati oma kiriku keskel. Vaim ühendab kõik maailma kristlased üheks Kristuse kirikuks. Kristlastel on nii palju ühist, Püha Vaim aitab meil seda märgata ja teha koostööd. Kristlik osadus on vastukaaluks eraldatusele ja hajutatusele ning nii on nelipühanädala teemaks Vaimu poolt sünnitatud elu. Püha Vaimu töö kaudu sünnib usk Kristusesse. Vaim tunnistab, et kristlik kirik on Jumala rahvas, Kristuse ihu. 20. mail toimus Tallinna sünagoogis erinevate usuliste ühenduste esindajate ümarlaud teemal «Religioon ning perekond ja noored», mis ilmselt võib kujuneda pikema protsessi alguseks. Kohtumise idee tuli Eesti pearabilt ning kokkusaamist aitas korraldada siseministeeriumi usuasjade osakond, mille juhataja Ilmo Au sõnutsi saadeti kutsed erinevate konfessioonide esindajatele, kokku 22 usulisele ühendusele. Kohtumisele saabusid pooled kutsutuist. Konfessioonide esindajad tutvustasid noorte ja perekonna ning religiooniga seonduvaid tegevusi oma usulises ühenduses. «Eesmärk oligi nii kohtumine kui ka oma tegemiste tutvustamine, samuti tutvumine uue sünagoogiga,» selgitas Au. «Teemad, mida iga esineja lühidalt tutvustas, on ju olulised meile kõigile, kes me siin maal elame.» Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Joosep Tammo ütles Eesti Kirikule, et kohtumine oli huvitav ja infoküllane. «Laste- ja noorteteema on rohkem ühiskonnaelu valdkonnast, sest meie ühiskonnas on praegu selles osas palju probleeme. Kohtumisele tulnud tutvustasid oma tegevusi ja oli kuulda üsnagi konkreetseid avaldusi nende probleemide lahendamise osas,» märkis Tammo. Seesuguse teabe hankimist pidas EKNi esindaja vajalikuks, kuid siiski ei ole Tammo arvates EKN, kes ühendab kristlikke kogudusi, kõikide Eestis tegutsevate usuliste ühendustega koostööks küps. «Meie lähtekohad on erinevad, pole veel sellist ühist teed, kuidas kõiki rahuldava ideaalini jõuda; laste ja noorte ning perekonna kõlbeliste vaadete kujundamisel on oluline roll kindlasti ka riigil ja poliitilistel parteidel,» tõdes Joosep Tammo. Kokkutulnuil, kel on erinevad usulised tõekspidamised ja lähtekohad, oli huvitav kuulda teiste tegevusest. Näiteks on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku mureks õpetuse aluseks oleva kogukondlikkuse mõranemine, mille põhjusteks peetakse nüüdisaegse ühiskonna subjektiviseerumist ja elukäsitluse muutust. Eesti uusapostlikul kirikul on aga esmaseks mureks sideme kadumine nendega, kes usuühenduse algusaastail kogudustega liitusid; sestap on ka noortetöö osalt soikunud. Ilmo Au hinnangul oli arutelu vajalik ja osalejad leidsid, et taolisi kohtumisi võiks jätkata. «Näiteks võiksid ju järgmisel kohtumisel kokku saada eri konfessioonide konkreetsed noortetööga tegelejad, et siis omavahel kogemusi jagada. Sama kehtib ka pereürituste korraldajate kohta. Teoreetiliselt on võimalik ka erinevate konfessioonide ühiste seisukohtade avaldamine näiteks perepoliitika teemal, kas ühise avalduse või pöördumisena.» Kohtumisel osales kuue EKNi liikmeskiriku esindajaid ning lisaks kohtumise korraldajale juudiusu kogudusele ka uusapostliku kiriku, karismaatilise osaduskiriku, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse kiriku (mormoonide) ja Baha’i koguduste liidu esindajaid. Esimese usuliste ühenduste suurema kokkusaamise eesmärgiks oli vastastikune teavitamine, ühisavaldusi ei tehtud.			OSCAR-2019
arutelu, ümarlaud, Grauberg, interdistsiplinaarne, interneti ajakiri, klubi ettekanne, klubiline tegevus, konverents, põhjus, probleemi lahendus, publitseerimine, retsensent, seos, statuut, tulevikuprognoos, Väärtnõu Esiteks igakuine klubiline tegevus (kuskil pubis või kohvikus), kus võiks arutada Eest ühiskonna arengut puudutavaid jooksvaid küsimusi. Mõistagi oleks hea, kui ka nendes aruteludes on moderaator ja fookus olemas. Teiseks võiksid toimuda arutelud globaalsemate küsimuste üle (kuidas on Eesti areng nende trendidega seotud). Arvan, et sellisteks ümarlaudadeks-seminarideks on meil kõige rohkem jõudu kolm korda aastas. Need tuleks hästi ette kavandada. Moodustada vastavad töögrupid, moderaatorid jms. Iga aasta võiks lõppeda maikuu lõpus ühe vabariikliku või ka rahvusvahelise konverentsiga. Põhiteema peaks välja kooruma ümarlaua aruteludest. Konverentsi materjalid tuleks kindlasti publitseerida. Ja lõpuks, RK koduleheküljel tuleks avada oma interneti ajakiri. Minu ettepanek on, et iga ettekande juurde lepitakse klubis eelnevalt nt. 3 isikut, kes esitavad teema esitajale asjassepuutuvaid küsimusi, et suunata ettekandjat ja järgnevat arutelu teadaolevatele või uutele probleemidele ja nende seostele ja põhjustele. Iga ettekande järel sõnastatakse need 3 kuulajat oma nägemuse probleemide mõjust ühiskonna tulevikule, mis siis Klubis järgmisel kokkusaamisel läbi arutatakse Klubi seisukoha kujundamiseks. Iga ettekande tulemiks püüame saada Klubi poolse tulevikuprognoosi. Graubergi vastus: Mina olen Sinuga täiesti nõus. Igasugusel ümarlaual peab olema oma statuut. See on üsna elementaarne, et lisaks ümarlaua juhile ja ettekandele on vähemalt kaks retsensenti. Reeglid peavad paigas olema ja kõigi poolt aktsepteeritud. Tarand: CoR vanad tegijad kurdavad, et poliitiline eliit ei pööra neile tähelepanu. Pole optimistlik ja see valitsejatele ei meeldi. Finantse püüdsin saada Eesti Pangalt, kuid see ei taha. Vist pole Eestist võimalik raha leida. Kõik asjad on üleformaliseeritud ja RK ei mahu hästi kuhugi alla. See pärsib ilusaid plaane. Konverentsi saaks korraldada peamiselt armuandidest — kelleltki ruum jne. Grauberg: Tegin omal ajal konverentse, kus olid isegi Inglise lordid kohal. Selleks oli võimalik raha leida. See oli aastat 5 tagasi, kui Eesti tuntud ärimehed toetasid, kuid ei tahtnud, et nende nimesid mainitaks. Vaja leida toetajad. Liiv: Ettepanek presidendile. Meie esindus on läinud Brüsselisse. Nüüd tuleks esitada küsimus, kuidas Eesti ilma EU toetuseta edasi saaks? Pole arutatud, mida teeme siis, kui hakkame ise doonoriks. Juba nende 6 baasil saaks midagi korraldada. Tarand: CoR väidab, et kui ei tule maailmakorralduses reformi, ei toimu midagi. ÜRO on nõrk ega suuda midagi. See kõik käib meile üle jõu, aga meenutame, millega algasime. Oleme samuti nõrgad loomaks Eestis uut korda. Kas üldse sellist ülesannet tasub püstitada? Toom: Minu kiri võiks olla struktuurseks raamistikuks tänasele arutelule. Vooglaid on rääkinud seda mitukümmend aastat. Muidu läheb diskussioon laiali. Tarand: Ikka tuleviku prognoosimine. Meenutab Forresteri mudelit CoR algusaegadest (dünaamiliste süsteemide käitumist ajas kirjeldav mudel???), mis näitas trende. Eesmärk oli hoiatada, et inimkond peaks oma käitumist muutma. On muutnud, aga väga vähe. 22 – 25 algab ja 40 – 60 peaks saabuma kollaps, kui inimkond samuti jätkab. Toome: Me ei peaks minema sellele rindele, kus tegutsevad ülemaailmsed klimatoloogid. Lähtume sellest, et seome enda tegevused, analüüsid, mõtestamised Eesti rahvaga, tema olevikuga. Mõtleme globaalsel—minu rahvas, minu laste, minu rahva tulevik (mitte uus auto pole peamine mure). Mõtestame Eesti olukorda. Seostame rahkem oma ühiskonda globaliseeruva maailmaga. Prognoosima peame tulevikuohte. Mis tuleb ja kuidas meie rahvas peks edaspidi olema. Meid käib siin koos suhteliselt vähe, aga käivad need, kellele me ise ja selline kooskäimeine meeldib. Liikmeid on meil paljuaja neid saame alati kutsuda mingeid teemasid avama. Tähtis on väljund. RK peab kuidagi jõudma avalikkust mõjutama. Grauberg: Meil on mõndagi väärtuslikku, näiteks Müllersoni raamat, mis on tõlgitud 4 maailmakeelde, tuleks meie teemaks võtta. Ots: Koos moodustame interdistsiplinaarse seltskonna. Ei maksa keskenduda näiteks kliimale. Ka haridus on kogu ühiskonna asi. Keegi ei küsi pedagoogide käest, kuidas tegeleda näiteks homoperekondade lastega. Seni ainult meditsiin ja seksuoloogid. Ümarlaudade seltskondasid on palju. Aga interdistsiplinaarseid vähe, kui üldse. Arutaks kõikide kuuldes ja vaidleks. Näitaks, mida toob kaasa interdistsiplinaarne lähenemine. Leps: Õigusteadus on vana, aga asi on lapsekingades. Võtame krimiseadusandlus. Siiamaani pole teada, mis on selle ülesanded. Kogu õigusteadus toetub arvamustele, tõestusi pole. Erinevate teadusharude baasil peaks sügavuti minema. Aga teadus on aeganõudev ja individuaalne tegevus. Tammert: Meil on praegu bürokraatlik ühiskond. Eesmärk on võtta vastu seadusi ja karistada üleastujaid. Aga ohver ja kahju heastamine pole selle seltskonna asi. Raudsepp: RK on tegelenud nagu dilemma sealauda katus ja kommunismiehitamine stiilis. Vaatame üksteisele otsa ja küsigem – kellele on RK vaja. Tarand: Oleme ülekaalus vanemad härrad, kellel ongi tore ja vajalik juttu ajada. Aga tuleks siiski viljakamalt tegutseda. Enne Ukraina sündmusis pidime Aasmäega esitame temaatika. Aasmäe kadus ära. Pidime tegelema rahvastikuga Ene Tiidu baasil. Keegi asja edasi ei ajanud. Tahe on hea, aga rahvastikuteadlased on mujal, miks nad peavad meie suu läbi rääkima. Kus on meie hulgas ajupotentsiaal, mis Forresteri mudelid käima paneks. Võiksime parimad Eesti teadlased käima panna, aga ilma rahata see ei sünni. Konverents tuleks plaanida aasta peale ette. Toome: Meie eesmärk võiks olla kahetine. Ka suur CoR ei suuda palju mõjutada. Teine eesmärk on käia intellektuaalide seltskonnas koos. Mis puudu on, on väljund. Meie oleme siiski vabamad ja julgeme välja öelda, mis on lausa lollus (nagu kõrgharidusreform). Grauberg: See on teema, millega olen 15 aastat tegelenud. Kõrgharidus on Bolognast lähtuvalt meile peale surutud mudel. Võtame mingi sotsiaalsema mudeli. Kutsume kellegi, millises suunas (laias sotsiaalses mõttes) Eesti läheb, Euroopa läheb. Vooglaid: Ene ja Indrek haridusest – täiesti nõus. Kui kõik hädad ritta panna, siis Eesti kaotab oma intellektuaalse potentsiaali. Ülikoolid analüüse ei tee. Kahe riiklikult eriti tähtsa teema arutamine Riigikogu arutelu kujunes farsiks. Esimene oli õpetajate ettevalmistamisest, teine noorte arenguprogrammi loomisest. Rektorid kiitsid etteannetes endi ülikoole ja see oligi kõik. Ülikoolid ei tahagi teada väljastpoolt arvamusi, teavad kõike ise. Kumbki neist arutlustest ei viinud kuhugi. Seega ka paljud teised veerevad tühikäigul. Meie aasta pole läinud vett vedama. Ka järelsessioonid Einasto juhtimisel on kujunenud sisukaiks. Tuleks mõelda pikemalt. 3 sessiooni kannab aastas ehk läbi. Alati peaks olema eelnõu, mis sisaldaks prognoosi – mis juhtub siis, kui teeme nii. Võime kutsuda ka kõrgeid riigimehi, ühtlasi tekiks nii kontaktid edaspidiseks. Tarand: Peaksime otsustama, millised globaalprobleemidest tuleks Eesti kontekstis ette võtta. On häid raamatuid mitmest vallast, kuid pole neid, kes suudaks asjad kokku sünteesida. Ots: Globaalsel on alati ka Eesti vaste. Näiteks, mis saab maaelust (polaaralade tühjenemine on üleilmne analoog) Tammert: Üliõppurid istuvad pidevalt guuglis. No milleks meile ülikoolid? Soomes erinev lähenemine. Igaüks omandab ainult need teadmised, mis mingis ametis või positsioonis vaja on. Pole vaja ülikoole ega ametnikearmeed. Einasto: Jätkab diskussiooni hariduse teemal. Meie üks põhiteema peab olema kultuur ja raha. Mis baas, mis pealisehitus. Kultuur on baas, kõik muu on pealisehitus. Ots: Vahendada võiks seda, millest räägime. RK pooltund (Kaja Kärner) oleks vajalik. Ka need ettepanekud meilt, milliste seadusemuudatusega oleks elu võimalik parendada. Poliitikud ei taha kuulda mustadest stsenaariumidest. Einasto: Peale Kasvu piiride oli raamat, mis oli pühendatud vaimsele keskkonnale. Inimkonna vaim on haige. Stressid, depressioonid lisades on tegu lausa vaimuhaiguste plahvatusliku kasvuga. Toome: Kes on sinu või minu vaimse rikkuse hindaja? Kes otsustab, et luuletaja on väärt olema luuletaja, saama selle eest palka jne. mitte just väga hästi, nii et seda tuleks püüda parandada ja tõhustada – Korraldada konverentse avalikkusele, mitte üle ühe aastas. nii pahasti, et sellest tuleks kiiremas korras lahti saada – Liikmelisus selgeks. Juhatusel küsida üle, kes tahab jätkata täiesti puudu, aga mida oleks vaja kiiremas korras ära teha ja ellu viia – Tegevuse väljund, avalikustamine ühiskonnale ja otsustajatele. Tarand: Kaarel Tarand tegi Sirbis ühest Ameerika raamatust kokkuvõtte, mis tuleks meil läbi arutada. Aasmäe, arvamus, ekspert, immigratsioon, kriis, probleemi lahendus, prognoos, rahvaste ränne, regionaalpoliitika, tulevik Sihtrühm: ametiasutused, poliitikud, ettevõtete ja tööandjate organisatsioonid, teadlased, mittetulundusühendused ja eksperdid, kelle töövaldkonnaks on töörände/sisserändeküsimused Põhjamaades, Eestis, Lätis ja Leedus Ettekanded põhinevad valitsus- ja teadusasutuste värskeimatel rände ja lõimimise teemalistel uurimustel ja analüüsidel Euroopa, Põhja- ja Baltimaade näidetel ning avaliku ja kolmanda sektori kogemustel lõimimisega seotud väljakutsete lahendaamisel.			OSCAR-2019
Täna arutati Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (ENPA) kultuurikomitee raportit ajaloo õpetamisest. Eesti delegatsiooni esimees Andres Herkel märkis oma sõnavõtus, et ajalool saab olla küll erinevaid tõlgendusi, kuid fakte moonutada ei saa. Ta viitas kommunismikuritegudele ning Molotovi-Ribbentropi paktile, mida nn võitjate ajalugu püüdis ajaloomälust kustutada. Herkel kiitis Euroopa Parlamendi otsust kommunismi kuritegude hukkamõistmisest ning avaldas arvamust, et Venemaa presidendi Dmitri Medvedjevi ukaas, millega moodustati nn Tõekomisjon, on tegelikult katse pöörduda tagasi nõukogudeaegse ajalookäsitluse juurde. Herkel lükkas ümber ka Venemaa esindaja Oleg Pantelejevi kõnes esitatud väite, et Tallinnas avatud Vabadussõja võidusambal on kasutatud fašistlikku sümboolikat. „1918. aastal loodud Eesti Vabariigi sõjalise autasu kujutisel ei saa olla sidet fašismiga ja ma kutsun kolleege veelkord lähtuma faktidest,” ütles Herkel. Täna lõpeb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 2009. aasta 3. osaistung, millest võtsid Eesti delegatsiooni koosseisus osa Andres Herkel, Kristiina Ojuland, Mailis Reps ja Aleksei Lotman. Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne riigilipu heiskamise tseremoonial Eesti Vabariigi 90. aastapäeval - Riigikogu Täna on Eesti riigi sünnipäev. 90 aastat tagasi loeti Eestimaa linnades ette Maapäeva Vanemate Nõukogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Meenutan sellest manifestist üht osa. „E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.” Oli 24. veebruar 1918 Eestimaa Päästmise Komitee käsk nr 1 andis teada: „Eesti Maapäeva Manifestiga on Eesti iseseisvaks vabariigiks kuulutatud ja valitsemise kõrgem võim Eestimaa Päästmise Komitee kätte antud. “Eesti Vabariik oli sündinud. Järgmisel hommikul koidu ajal tõusid kolm Eesti sõjameest Pika Hermanni torni ja heiskasid seal sinimustvalge lipu. Ja sellega oli sündinud meie riigi, maailma silmis veel tegelikult sündimata riigi üks ilusamaid traditsioone. Hiljem sai meie rahvuslipust riigilipp. Meenutaksin siinkohal Artur Taska iseloomustust meie lipu kohta: sinimustvalgest on saanud Eesti hinge rüü ja kroon – uhke ja pidulik, täis võitlusvaimu, usku ja lootust, õigust ja jõudu. Ka täna heiskasime pidulikult Pika Hermanni torni oma sinimustvalge riigilipu ja oleme uhked arukate otsuste üle, mis 90 aastat tagasi langetati, sest siis pandi alus Eesti riigile ja Eesti riigi traditsioonidele. Traditsioonide tekkimine, õigemini nende kinnistumine, võtab alati aega. Riiklikud traditsioonid on ülimalt olulised: nad kannavad meie teadmist oma riigist ja meie usaldust oma riigi vastu. Peab olema väga kaalukas põhjus, et hakata neid traditsioone muutma, ümber tegema. Või – hoopis kaotama. Eesti lipp ja Eesti lipu traditsioonid on õnneks kestnud. Meie lipp elas üle pika okupatsiooniperioodi salajase rahvuslipuna, hingelipuna. Tema heiskamine tänasel pidulikul viisil puudutab meie hingekeeli ja ma tahan uskuda, et see traditsioon elab kogu oma ülevuses veel ka aastate pärast. Nii nagu meie lipp ei ole lihtsalt üks lipp, ei ole ka mitte kõik laulud lihtsalt laulud. Kui Johann Voldemar Jannsen kirjutas kunagi „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, siis kirjutas ta vaid ühe ilusa isamaalise laulu sõnad. Hümniks kujunes see laul hiljem – eesti rahva, niisiis meie eneste tahtel. Meil on palju kauneid laule ja häid heliloojaid. Kuid miks peaksime koostama edetabelit? Miks peaksime oma traditsioone kergel käel muutma põhjusel, et mujal nii ei tehta või mujal tehakse hoopis teisiti? Meie lipp on meie, Eesti lipp, ja meie hümn on meie, Eesti hümn. Traditsioon on kui kord küntud vagu, mis ümberkündmisel kõveraks kiskuma kipub. Nõnda pole põhjust alatasa meelt muuta. Kui kasvama on pandud noor õunapuu, siis ei minda seda kevadel ümber istutama lihtsalt sellepärast, et keegi küsib, miks puu on just sellesse kohta mulda pandud. Head sõbrad, meil on palju tööd ja tegelikke probleeme, mida lahendada. Kas poleks targem suunata oma tarmukus ja nooruslik energia sinna? Iseseisev, väärikas riik hoiab oma juuri. Eesti tähistab juubeliaastat. Meenutades meie riigi sündimise lugu, soovime kasvatada inimestes oma riigi tunnet. Loosungi „Ühiselt ehitatud riik” alla on koondatud eesmärgid tõsta kodanikes austust oma riigi vastu ning taaselustada mõttesild meie riigi sünnihetkede juurde. Hoidkem Eesti riiki. Eesti riik on Eesti inimesed. Kui Hugo Kuusner oli 90 aastat tagasi „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele” ettelugemise lõpetanud, siis inimesed rõõmustasid – sõdurid tulistasid aupauke, hüüti tervitusi ja loobiti mütse õhku. Lauldi, ja need, kes olid mingil põhjusel tülis, leppisid kohapeal ära. Kui tulistamine kõrvale jätta, siis soovitan ka meil täna niisamuti talitada. Riik on tugev, kui ta on meie südames.			OSCAR-2019
Saksamaa kiriklikus ajakirjanduses on tulnud käibele selline mõiste nagu «konfessioonitu», usutunnistuseta inimene. Selle all mõeldakse peamiselt endise Ida-Saksamaa, nn uute liidumaade kodanikke, kes enamuses on juba mitmendat põlve elanud kirikuvõõras ümbruses. Nende jaoks ei ole lihtsalt olemas selliseid asju nagu Jumal, usk või kirik, sest nad pole nendega oma elu jooksul kokku puutunud ega neid tundma õppinud. Või kui on, siis aastakümneid kestnud ateistliku ajupesu tõttu üksnes negatiivses mõttes. Kas ei tule tuttav ette? On moeasjaks saanud kõnelda sotsiaalses plaanis kahest erinevast Eestist. Aga kui mitu erinevat Eestit elab usulises mõttes külg külje kõrval, ilma et ühel oleks teisega eriti tegemist? Paljude jaoks ulatub perekonna lahtiütlemine kristlikust traditsioonist juba kolmandasse või neljandasse sugupõlve ja see on unustatud. Erinevalt soomlasest või rootslasest, kes seisab tõsise otsuse ees, kui ta kavatseb kirikust – kuhu kuulub ju enamus elanikkonnast – välja astuda, ei ole eestlasel seda muret. Valdav enamus pole kirikusse kunagi kuulunudki. Tahtekindlust ja otsustavust nõuab hoopis vastupidine samm, liitumine kirikuga. Traditsioonikatke, hariduse ühekülgsus, äärmiselt liberaalne seadusandlus, iga üksikisiku vabaduste ja õiguste rõhutamine tema kohustuste ja vastutuse arvel iseloomustavad keskkonda, milles me kristlaste ja kirikuna elame ja töötame ning oma usku tunnistame. Varasemaga võrreldes on see põhjapanevalt muutunud keskkond. Millised on need inimesed, kellele tahame kristlikku usku ja ellusuhtumist edasi anda? Need küsimused kandsid ja sidusid omavahel möödunud nädala kahte eriilmelist konverentsi, mis mõlemad kogusid arvuka auditooriumi. Sangaste lossis peetud Õpetajate Konverentsil kirjeldas ühes põhiettekandes professor Arden Haug (USA) Euroopa kiriklikku olukorda ja usulist maastikku, nagu see paistab Ameerika poolt vaadatuna. Teoloogiadoktor Arne Hiob omakorda analüüsis ja hindas kuulutuskeskkonda Eestis. Kuulajate reaktsioonidest oli selgelt näha, et eriti viimane ettekanne sundis kaasa mõtlema ja väljakujunenud seisukohti võib-olla mõneski asjas korrigeerima. Usuõpetajate Liidu laiendatud aastakoosolekul Pärnu maavalitsuse saalis keskendus tähelepanu kooliõpilastele. Teema oli veidi kitsapiirilisem «Meedia – kasvatab ja õpetab?!» Aga sealgi kuuldud ettekanded andsid kokkuvõttes selgema pildi meie noortest, kellele kooli usu- või religiooniõpetus on suunatud. Kui kiriku ülesanne on kasvatada inimest inimeseks, siis peame tahes-tahtmata arvestama muutunud ja muutuva kuulutuskeskkonnaga ning tegema sellest omad järeldused. Kuidas edasi minna? Mida tähtsaks pidada? Millest oma tegevuses juhinduda? Küsimusi ja mõtlemisainet kui palju. Sellepärast tervitan mõlemal nimetatud konverentsil alustatud mõttevahetuse jätkumist. KAIRI ROHTMETS Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik 221020430989 Swedbank Lev Lekarkin, diakon 23. aprillil – 46 Tõnis Nõmmik, titulaarpraost, dr 29. aprillil – 81 Kaisa Kirikal 29. aprillil – 34 Ordinatsioonitähtpäev 27. aprillil – 17 Kristi Sääsk Markus Vaga Kirikumuusikud 23. aprillil Silja Trisberg 24. aprillil Tiina Kivastik Õnnitletavatel on preestriordinatsioon, kui ei ole märgitud teisiti. Assessor Tiit Salumäe (fotol) käis rahvuskaaslaste programmi toel külastamas rahvuskaaslasi Kaukaasias. Kaukaasias Krasnodari krais Krasnaja Poljanas (Punasel Lagedal) tähistas 28. augustil eesti küla Esto Sadok (Eesti Aiake) 125. aastapäeva. Tiit Salumäe sõnul oli ta pidustustel ainuke külaline, kes oli tulnud otse Eestist. Kutsujaks olid kohaliku eestlaskonna liidrid Hugo Reiljan ja Valter Germann ning lähetajaks EELK Misjonikeskus. Paikkonna ajaloost on teada, et kui 1859. aastal lõppes Kaukaasia sõda ja abhaasidest esmaasukad kolisid ära Türki, jäi lagendik tühjaks. Esimesena leidsid mägede keskel asuvad viljakad maad üles kreeklased. Nende järel aga jõudsid sinna pärast pikki ekslemisi 36 eesti perekonda, kes asutasidki 1886. aastal Eesti Aiakese nimelise küla. Eestlastest ümberasujad jõudsid Kaukaasia maaliliselt kaunite mägede vahele siis, kui polnud veel õigeid teidki. Ligi sajandi kulges külas elu suuremate muutusteta. Inimesed rääkisid omavahel eesti keelt, harisid põldu ja pidasid loomi. Massilise kollektiviseerimise ja repressioonide tulemusena sai tõsiselt kannatada ka Kaukaasia eestlaskond. «Praeguseks on küla tohutult muutunud ja kogu piirkonna ühisnimi on Suur-Sotši. See on omapärane munitsipaalkonglomeraat, mis koosneb hulgast küladest ja muudest asulatest, mille keskus asub ajaloolises Sotšis. Kogu piirkond on praegu tohutu ehitusplats, sest suusakuurordis Krasnaja Poljanas toimuvad 2014. aastal taliolümpiamängud,» ütles Tiit Salumäe. Küla 125. aastapäeva programmi oli ette valmistanud Sotši linnavalitsuse välissuhete osakond. Oma tervituses rääkis Sotši linnapea, kui oluline on erinevate rahvuste ja traditsioonide alalhoidmine. Jagati tunnustusi nii küla juhtkonnale kui eestlaskonna eestvõitlejatele. Üheks piirkonna eestluse hoidjaks on Hugo Reiljan. Eesti Vabariigi Moskva saatkonna tervitused andis edasi suursaadiku esindajana Lauri Kuusing. Tervituse ütles ja andis kingituseks eesti kirjandust muuseumile kultuuriatašee Helene Tedre. Tiit Salumäe on käinud küll kordi Siberi eestlaste juures, kuid Kaukaasia eestlaste juures Punasel Lagedal oli ta esimest korda. «Erinevus näiteks Ülem-Suetukiga on tuntav – sealse küla keskne hoone on kirik, Esto Sadokis pole aga aegade jooksul kirikut ehitatud. Eestluse märk on küla surnuaed, A. H. Tammsaare majamuuseum, mis loodi Ants Paju initsiatiivil, ja mingil määral ka eestlaste ehitatud seltsimaja,» täpsustab Tiit Salumäe ja leiab, et «eestluse ja luterluse hoidmiseks on vajalikud regulaarsed külaskäigud ja jumalateenistuste ning talituste läbiviimine». Tiit Salumäe teeb ettepaneku, et seoses lähenevate olümpiamängudega võiks luua kontakti Sotši linnavalitsusega vaimuliku teenimise korraldamiseks olümpia ajal.			OSCAR-2019
Sellist pilti igapäev ei näe kui Väänas täna oli;) Lugesin kella 14.00 paiku kokku 41 lohet oli veepeal+25 lohet veel rannaribal. Hiljem tuli veel lohesid juurde ja lisaks kite vendadele ja õdedele purjelaudurid, keda täna oli selgelt vähemuses. Jõudsin kohale 12.00 paiku ja olin esimesena vees. Ilm super ilus päike paistis, õhu temp 14 kraadi. Puhus 9 m2, kuid midagi väga head polnud. Prognoos oli tõusvas joones ja nii juhtuski, et 9 m2 vahetasin 7 m2 vastu. vahepeal proovisin veel besti uut 2009 aasta waroo 11 m2. Hmm lohe on kiiruse poolest täitsa ok ja loope viskab ka kiiresti. Mis veidi häiris oli see, et poweri reeguleerimine on ebamugav. Kuna ei saa rihma kätte, millest peale ja maha tõmmata powerit saab. Minul veel pikad käed ja kuidagi ulatun, kuid lühema surfari puhul on see praktiliselt mõeldamatu. Unhookis tundus lohe liiga poweris, mis on muidugi bow lohe puhul tavaline. Kui ma võrdlen uut RRD Obsession lohet, siis unhookis on palju soft-im. Hmm kokkuvõttes on kõik harjumise asi ja igaüks valib endale lohe…ehheeeee. Kohal olid Väänas kõik, kes vähegi suurtest lainetest lugu peavad. Meie tiim oli suures osas esindatud ja merel oli väga palju RRD lohesid. Meie ilusad teami naissurfarid said ka kenasti lainetes hakkama..respect;) Palju oli ka besti mehi, kes tutvustasid uusi besti 2009 aasta lohesid. Merel olin 4 tundi ja ühesõnaga sõitsin ennast täiesti rihmaks. Lõpuks siis käe ja-kõhulihased krambis. Pole nüüd pikalt sõita saanud ja suht puuhobuse tunne oli merel. Lõpetasin seeria kõrgete ja kaugete kiteloopidega. Super lux päev oli Sel laupäeval 27 sep 08 algusega kell 17.00 toimub teamrrd üldkoosolek Pärnus Otsa kodus. Kohustuslik osavõt on kõigil, kes hetkel on teamrrd liikmed, loomulikult võivad tulla ka teised, kes koosolekust ja muidu üritusest tahavad osa võtta. Peale koosolekut läheb kärakas ja disco. Pühapäeval on korralik sõidukas Pärnu suunaga. Minu juures saab ööbida, kui ise magamis asjad kaasa võtate. Kes ei jõua laupäevani oodata võib tulla mulle külla juba reedel, mul on ainult hea meel. Kärakas, grilli ja söögimaterjal palun võdke ise kaasa. Kui võimalik, siis andke palun teada tulekust mailile info@fan.ee või tel 56 988 435. Teemad mida me arutame: Teamrrde uute teami liikmete juurde võtmine. Palun pange oma kandidaadid üldisesse temarrd liikmete maili team@teamrrd.ee Teamrrd sõprade komuuni loomine. Kuna paljud sooviksid meie teamiga liituda, siis võiks arutada orkuti sarnase kommuni loomist teamrrd kodukale Polegi ammu enam kirjutanud päevikusse, sest pole suurt miskit kirjutada olnudki. Viimased neli sõidupäeva kuu jooksul osutusid kõik tüngadeks. Viimane oli siin nädal tagasi kui käisime Salmistu sadamas. Lubas nagu enamvähem tuult, aga kohale jõudes sai sõita korra merele ja tagasi sai tasakaalu harjutusi teha külmund sõrmedega. Vesi üllatas laheda jääkülma veega, et pärast kaldale jõudmist ei tahtnudki enam uuesti proovima minna:) – ega tuult ka ei olnud. Nädal enne seda sai ka korra Topus käidud. Kohale jõudes oli mingi 10m/s, läksin 6.0 peale kuid hakkas jubedalt üle puhuma. Siis kähku kaldale ja uus 5.0 Icon peale. Kui sellega uuesti vee peale sai vajus tuul täiesti ära ning jäigi proovimata:) korra puhus veel 6.0-le, seegi vajus poole tunniga ära. Kuid eile sattusin saaremaale ja võtsin igaksjuhuks ka kamad kaasa. Sõrve jõudes puhus seal korralik 10m/s, kirde tuul. Sopis sai flati peal korralikult sõita üle pika aja, kuid kinnastega väsisid käed päris kiiresti. AGA siis juhtus selle hooaja tippsündmus minu jaoks – jibe tuli ära!!!!!!!:)) Küll vaid paar korda järjest ja ainult vasak halsiga, sest käed olid juba päris väsinud, aga siiski võib öelda et tehtud! Selle hooajaga sai siis veestart, chop-hop ja jibe. Ise olen väga rahul, sest sõitma jõudsin vähe erinevatel põhjustel. Kuid ega veel läbi ei ole- prooviks veel kuuaega lihvida sel hooajal õpitut. Käisin weekendil Ida-Eestit külastamas ja pühapäeval paistis päike ja õhu temp nii soe, et t-särgiga jalutasin ringi. Tuult oli muidugi mere ääres täpselt 0 m/s. tagasi tulles kõne Kesa-lt, et puhub linnas ja Lohusallu minek;) Puhus miinimumi ja 9 m2 vedas kehvasti. Ilm muidugi super kena ja soe. Vesi ka kenasti talutav, et vahepeal oli isegi palavavõitu;) Maha tulles tõstis tuult paari pügala võrra, kuid külm oli kergelt nahavahele pugenud, et aitas ka tänaseks. PS! Asko ja Britti soolakas oli vägev ja pilte sirvides ei suuda naeru kohe kuidagi tagasi hoida…..iciiciciciciiiii Käes on aeg, et korraldada üks meeleolukas õhtu sõprade seltsis Helme häärberis . Dresscode’i seekord ei ole aga teema siiski – soolaleivapidu. Kui tekib hirmus tahtmine midagi kaasa võtta, siis paluks tuua kindlasti hea tuju. Kui aga tekib suur soov midagi kambapeale kokku ajada, siis võtke palun minuga ühendust Rummiga üritame ka provaidida, kuid kunagi ei tee paha, kui endal pläsku tagavaraks tagataskust võtta oleks Tulevad need, kes tahavad ja tunnevad, et tulema peaks reede (19. sept) kl 20:00 Helme 13A-30. Kohale jõuate nii, kui keerate Sõle tn Säästumarketi juurest vasakule Kolde pst-le. Mõnisada meetrit Stroomi ranna poole ning sealt uuesti vasakule. Õige maja on kõige rannapoolsem 5-kordne kollane/punakas/pruunikas korterelamu. Laske kella ja sõitke viiendale. Nii lihtne ongi PS. Kui arvate, et keegi tiimist või tiimi sõpradest meie blogi vaatama ei satu, siis palun andke neile julgesti teada Reedel siis peale tööd Lohusalu surfama. Susse ei raatsinud jalga panna ja tänu sellele maksin lõivu, sest üle 45 min sõita ei kannatanud. Hmmm 7 m2 siis esimest korda käiku ja armastus esimeset silmapilgust. Algul ikka väga harjumatu, kuna loope viskab nii kiiresti, et lausa uskumatu. Setingud olid veidi valed, sest juhtliinid liiga pikad ja tyhikäik liiga suur minu jaoks. Aga nagu öeldakse inimene harjub kõigega…iciiciciciciiii. Kuna vesi ikka harjumatult külm, siis ega midagi hulljulget teha ei tahtnud, aga sellegi poolest paar kõrget hp-d kangutasin ära. Loope ladusin ikka mõnuga. Laupäeval polnud sõiduplaani, kuna töid ja tegemisi kuhjunud palju. Kesa käis läbi ja laenasin talle oma 7 m2 proovimiseks. Männi oksad kõikusid kodu juures nii kõvasti, et murdusin ja kimasin randa. Seekord siis targem ja eelmise aasta suss jalga ja vette. Tuult oli 9 m2 jaoks mõnuga. Kohe laguses siis paar valusat krässi ja lohe tagurpidi, et pusimist oli mõnuga. Hiljem veel liinid sõlmes,et ropendasin kaldal ja arutasin. Pärast tuul langes ja mõned pikemad triibud ja koju minek. Luks weekend jälle:)Õhtul siis kõne Kesa-lt , kes suutis mu 7m2 uue lohe ära lõhkuda. Vähe sellest, et minu lohe ribadeks suutis ta eelmine päev oma 9 -se lohe ka samamoodi pooleks lajatada……………uskumatu mees…;) Vähemalt mees jäi terveks külmas vees:) Ootan sooja ja päikest Õhu temperatuur juba alla 10 kraadi ja vesi pole ka väga kiita. Aga tuhin oli sees ja sõita tuleb kui tuul ikka puhub. Täna ei raatsinud susse jalga panna, kuna paljajalu mõnusam. Varbad külmusid kohe ära ja kuigi kindad olid käes, siis näpud külmetasid ikka. Sõitsin vast 45 min või vähemgi, sest Kesa tuli maha ja üksi polnud tahtmist surfata. Bountz, Eva ja Kristi olid enda sõidud juba teinud ja istusid kaldal;) Tuult oli mõnuga ja unhookis 9m2 viskas korralikult. Sellise külmaga ei taha nagu midagi hajutada ja heameel on sellegi üle, et niisama kruisida saab. Homme plaan jälle sõitma minna Tänaseks lubas siis sooja kirde tuult ja kuna ilmad suviselt soojad olnud, siis vette läksin õhukses kalipsoga ja 9 m2 lohega. Nii mõnus oli hullata soojas vees:) Täna siis õnnestusid topelt hp-d ja moby dick ja kgb ka lukus:) Hmmm pole vajagi minna soojale maale, sest Eestis on ju nii hea surfata. EESTI ON SURFI PARADIIS…..haaahaaaahaaaaaaa Tegelikult olid asjalood kõik vastupidi. Räigelt külm ilm, vihma sadas ja vesi oli ka juba külllllm;( Kesa soojas bussis mässisin ennast sisse. Paks kalipso, vest koos mütsiga peale, potikud jalga ja kindad kätte. Randmed ja sääred teipisin ka mägi aivari kleeplindiga kinni:) Lahe michelini mehike nägin välja. Vette läksin nagu puuhobune. Kuna kõik mu lihased ja liigesed on suvest ära räsitud ja lõhutud, siis läbi piinade toimus see sõit. Mitte midagi ei tulnud välja ja unhooki ei tahnud üldse proovida. Ah jaaa, 3 korda õnnestus hook f16–jeeee. Kesa, Raivo, Raavo olid ka kohal ja taamal paistis veel tõsiseid surfareid harjutamas. Ühesõnaga sügis on käes ja muretsemiseks pole põhjust, sest nüüd saab kenasti kuni järgmise suveni sellises kostüümis surfata:) Säga juba aasta alguses rääkis oma salakast. Kunagi purjelaua päevadel olla ta kamminud kogu Pärnu lahe ääre läbi ja leidnud lõpuks mega wavamise koha. Spot asub Tõstamaa kandis, 60 km Pärnust, Matsi ranna lähedal. Lääne tuul, mis too kolmapäev nagu pööarne puhus, sobis sinna kui rusikas silmaauku. Kuigi mõned kivirahnud paistsid vees, tundus üldplaanis kivide kohapealt suhteliselt ohutu. Tuul igatahes oli nii maru, et Raimo oma 10 rutsise RYL’iga peale ei julgenud minna ja majaka otsas olev tuulegeneraato vilises nii peenikese vilega, et koerad oleks seda kuuldes arvatavasti vähekene ära keeranud:) Lained olid mõnusad suured ja pikkade siledate vahedega. Kaldalt vaadates kadus Säga kahe laine vahele ära, ehk suuremad lained u. 1,5 m vähemalt. Ehk numbrites nii suur ei tundugi, aga ausalt polnud varem nii suuri näinud. Ristnasse pole muidugi veel juhtunud. 3 tundi puhast sõitu ja keti tõmbas lõpuks ikka täiesti maha. Raimo lasi ka pool tunnikest ja see jäigi viimaseks korraks, kui mu 7 ruuduse T9′ga sõita sai… Igatahes, sinna peab kindlasti kunagi veel tagasi minema! Täna öösel (01.09.08) viidi autost ära lohe TYPE 9 7 ruudune. Auto seisis maja ees aadressil Kasvu 4, Kristiine, Talliinn. Õnneks ainult lohe koos kotiga, poom ja laud ja muu staff oli alles jäätud. Kui kellgi sõbra sõber või keegi peaks leidma või pakutakse, siis igasugune info oleks oodatud!			OSCAR-2019
Nõrk mees ei ole naise jaoks atraktiivne – võite ilmselt ise seda tunnistada. Olen töötanud juba aastaid. Mitte sellepärast, et oodatud tulemuste saavutamiseks on vaja nii palju, kuid seepärast, et ma ei teadnud kaua, kuidas seda teha, milline meetod on tõhus. Alates sellest hetkest, kui ma kohtusin Formexplode‘iga, hakkasin lühikese aja jooksul kaotama rasva ja ehitama lihasmassi. Muudatused, millest ma ootan, on täiesti rahul. Seetõttu otsustasin toote täpsemalt esile tuua ja esitada kõige olulisema teabe. Lugege kindlasti minu arvustust. Kasutades Formexplode‘i lisandit, mõistsin, et toitumise ja füüsilise koormuse üksi ei piisa selleks, et saada rahuldavaid tulemusi. Te vajate midagi muud, vajate õiget lisandit. Formexplode on toode, mis tõesti toimib tõhusalt. Ühe kuu pärast olen juba saavutanud 10 kg lihaseid. Ma kujundasin oma kõhulihasid umbes 12 päeva pärast ja 7 päeva jooksul parandasin oma käe lihaseid. Ma ei uskunud, kui vaatlesin peeglist sellist lühikest aega. See aine puhastab tõhusalt hoiuseid ja toksiine. Lisaks tugevdab see jalgu lihaseid väga hästi. See annab energiat. See on hämmastav toode, mis nii kiiresti hävitab rasva ja võimaldab teil saada rahuldavaid tulemusi. Ma veenin ennast pärast vaid mõne päeva kasutamist. Ma ei oodanud, et oleksin nii rahul. Ja veel. Sellepärast ma soovitan seda toodet teile. Soovitan Formexplode! Toote tõhususe eest vastutab hoolikalt koostatud kompositsioon. Ainult tänu looduslikele, korralikult toimivatele koostisosadele pakub Formexplode väga lühikese aja jooksul rahuldavaid tulemusi. Naturaalse koostise tõttu on see valmistis igale kehale ohutu. Mida saate selle toote sees leida? Selle toote koostisosad sisaldavad BCAA-d, kreatiini, L-arginiini ja L-karnitiini. See hoolikalt koostatud kompositsioon muudab toote töö kiireks ja efektiivseks. Selle looduslike omaduste tõttu kiirendab see koostis ainevahetust ja toetab vereringesüsteemi toimimist. Veelgi enam, see tugevdab vereringe süsteemi väga hästi. Need koostisosad ei põhjusta kõrvaltoimeid ega halba tuju. Neil on ainult kehas ja kehas positiivne mõju. Mitte ainult ma arvan, et Formexplode on väga hea toode lihasmassi valmistamiseks. Positiivsed arvustused ilmuvad veebis üllatavalt kiiresti. Selle toote ostmiseks valivad üha rohkem meeste igas vanuses. Pole ime, et see toimib tõhusalt, nii et varem või hiljem saab see tohutu populaarsuse. Teised mehed kirjutavad ka sellele, et Formexplode töötab kiiresti ja tõhusalt. Nad mainivad, et toode on mugav kasutada, tunne end hästi pärast seda ja neil on rohkem energiat, jõudu intensiivseks harjutamiseks. Internetis avaldatud arvamused on väga julgustavad. Ausalt öeldes olen veendunud mitu inimest internetist. Nii et olgem mõnikord kuulata keegi rohkem kogenud ja teha, nagu ta soovitab. Formexplode on väga hea hinnaga. Toode toimib tõhusalt ja võib maksta palju rohkem, kuid hind on see, mis see on. Vastuvõetav minu jaoks. Peale selle on paljudel inimestel sama arvamust. Kui otsin head lisatasu, kulutasin palju raha. Ostsin odavamad ja kindlasti kallimad vahendid. Miski ei töötanud. Formexplode hinda saab kontrollida tootja veebisaidil ning seal on ka kõige parem teha seal ost. Soodsa hinna tõttu on mõni pakett kohe väärt osta. Kokkuvõtteks võib öelda, et Formexplode on väga hea täiendus lihasmassi valmistamiseks. See toob rahuldavaid tulemusi. See on ohutu ja koosneb ainult looduslikest koostisosadest. Paljud mehed soovitavad teda. See on üks enimmüüdud ja üks kõige kergemini kättesaadavaid tooteid massihoonetes valmistamiseks. Kui soovite seega lihase siluetti, proovige kindlasti seda meedet. Te ei kahetse seda, ja pärast kuu märkate tohutut muutust. Kas teate, kuidas see on siis, kui teie partner jagab teid oma silmadega, ja te tunnete, et see ei tähenda seda, et te ei saa seda teha, ei saa seda teha? Ma ei soovi seda tunnet kellelegi. Kui aga selle probleemiga võitleb, siis ma annan teile hea meelega nõu. Ma tean efektiivse geeli, see on Titan gel. Seda toodet kasutavad mehed üle kogu maailma. Lugege läbi järgmine ülevaade ja lisateavet selle kohta. See on toode, mille olen ise proovinud. Titan gel on toode, mis toimib tõhusalt ja paljudel tasanditel. Kõigepealt parandab see libiido, mistõttu seksuaalset soovi praktiliselt kunagi läbi ei vii. See annab tugevama erektsiooni, mis on ka iga poisi jaoks väga oluline. Huvitav on see, et see suurendab samal ajal aistingute intensiivsust. Kui sellest ei piisa, lubage mul lisada, et Titan gel tagab soo rahuldamise ja aitab kaasa vastupidavuse suurenemisele. Pean ka rõhutama, et see geel pikendab peenist. Pärast nädala möödumist umbes 2 cm, pärast 2 nädala möödumist 4 cm ja pärast 3 nädala möödumist geeli regulaarne kasutamine 5 cm. Mõju on tõesti suur. Igatahes saate teada ise. Kuid enne pakendi kättesaamist tutvuge iga toru varjatud koostisosadega. Selle toote koostisosad on loomulikud ja seetõttu mehe kehale ohutu. Tootja ühendas need nõuetekohase hoolsusega. Veelgi enam, ta koostas proportsioonid hästi, tänu millele on toode tõesti väga tõhus. Need koostisosad ei põhjusta allergilisi reaktsioone ega soodusta kõrvaltoimeid. See on tõesti hästi tehtud, korduvalt testitud toode. Pärast koostisosade tutvustamist polnud mul mingeid hirme, hakkasin pärast paki saamist kasutama toodet. Sellisel juhul, milliseid koostisosi valmistaja varjutas selles tootes? Siin on need: hüaluroonhape, maasikaekstrakt, merevaikhape, verbena ekstrakt. Näete, et koostisainetega pole midagi valesti. See on loomulik koostis. See on imelik, et see toimib nii tõhusalt. Kuid selle asemel, et olla üllatunud, proovige seda, sest aja muretuks saamine on nii murettekitav. Tagasiside on oluline küsimus. Ma ei kasutaks seda geeli, kui ma ei vaataks enne teisi meeste arvamusi. Püüan olla sellistes olukordades ettevaatlik. Arvamused on olnud väga positiivsed. Mehed kiitust kirjalikult geeli, mis on efektiivne, see toimib kohe pärast paarinädalast liige enam, nad tahavad seksida igas olukorras ja mis tahes kohas, nad tunnevad tugev ja seksuaalselt sobib. Nad kirjutavad ka, et ettevalmistus on hea hinnaga. Nad kasutasid teisi, palju kallimad, ja keegi ei töötanud seda. Allpool ma annan arvamuse, et püütud mu silma. Ma arvan, et see võib olla paljudele kutidel veenev. Siin ta on: “Mul on töö, mis lõpetaks mind. Kuid ma ei saanud sellest loobuda, ma vajasin alalist sissetulekut. Selle tõttu kaotasin soov seksi, tundsin end ammendavalt. Isegi siis, kui ma tahtsin täita oma tüdruku fantaasiat, ei saanud ma seda teha. Seetõttu on suhe kadunud. Ma olen juba pikka aega üksi olnud. Üks päev Internetis lugesin geeli Titan gel. Ma arvasin, et on aeg midagi muuta oma elus. Ma otsustasin selle toote kasutamist alustada. Ma ei oodanud, et see aitaks kaasa selliseid suuri muutusi. Minu libiido on suurenenud. Ma tundsin nagu sada protsenti meest. Ma sain rohkem energiat. Pärast kuu sai töötav mees. Nüüd on mul tüdruksõber. See sobib meile nii voodis kui ka väljaspool. Kõik tänu Titan gel. “ Ma arvan, et selline juhtum ei mõjuta hinda. Kuid ta mõistab, et kui te räägite toodetest, mida peate regulaarselt kasutama, siis ei tohiks see olla väga kallis. Seda ei ole. Titan gel kulutab 49 eurot, kui see on müügiedenduses. Toote tavaline hind on 98 eurot. Kuid see on sagedamini edutamisel, nii rahulikult, pole midagi paanikat. Soovitan sul kohe osta mõne geeli pakendi. Selline ravi peaks võtma natuke kauem aega. Siis on need mõjud rahuldavad.			OSCAR-2019
On 7. jaanuar 2016. Alustan selle postituse kirjutamist ammu enne, kui selle avaldada kavatsen. Aga et ükski emotsioon ega mõte kaduma ei läheks, juhul kui kõik ikka hästi läheb (ptui ptui ptui), panen üht-teist juba praegu kirja. Tahaksin selle uudise kuidagi niimoodi ümber nurga ja asjale tasapisi lähemale hiilides avaldada, aga ma vist ei oska, nii et mis seal ikka: Kusjuures mõtlesin, et kannatan testi tegemisega veel nädal aega, siis oleksime mõlemast rasedusest (küll mõne-aastase vahega) just 13. jaanuaril teada saanud. Aga kes siis nii kannatlik suudab olla. Päevad olid küll vaid kõigest ühe päeva hilinenud, aga sisetunne ütles, et see on mingi teistmoodi hilinemine (no ja palju neid teisi põhjuseid ikka on eks). Praeguseks olen ma teinud nii palju teste, et tegelikult mitte mingisugustki kahtlust enam pole, aga “äkki homme on see kriips VEEL tugevam…või äkki on see hoopis kadunud” ehk raseda-loogika on mu ajukurdude vahele naasnud ja teeb omal olemist mugavaks – ta on tulnud, et jääda. Kuigi pealtnäha juhtub see kõik praegu nii ebasobival ajal, siis ma arvan, et esiteks kõik asjad juhtuvad just siis kui nad peavad, eriti kui sellele juhtumisele on täiesti vabad käed antud. Teiseks ma ei suudaks mõelda, et vot see hetk praegu mulle ei sobi. Siis ma justkui ütleks, et ma ei taha seda last. Aga sobib ja tahan, sest see on meie laps ja ma juba ei jõua teda ära oodata! Mis sest, et keset sessi terve päev iiveldada ja siis mõelda, et kuidas see küll kahe lapsega olema hakkab, pole jube mõnus. Aga üldises mõttes on see ikkagi väga väga tore uudis! 🙂 Olgu ka öeldud, et seda klikki, et vot ma olen nüüd päriselt rase ja ongi uus pisike inimene ja…vot see klikk seekord kohe ei käinud. Ma füüsiliselt tundsin rasedust (ajuvabad isud ja räme iiveldus), ma nägin seda isegi neilt jonnakatelt testikriipsudelt, mis aina tugevamaks läksid, aga seda, et näen selle testi ära ja nüüd ühtäkki olen mingis rasedamullis, seda seekord polnud. Veider ja väga erinev Kauri ootusest, mil ma peale esimest positiivset testi juba mõttes elu ümber hakkasin korraldama ja olingi hoobilt RASE. Kauri käest küsisin, et kas talle titad meeldivad. Põrutas sellele ilma pikemalt mõtlemata vastu: “Ei meeldi!” Andes talle võimaluse end korrigeerida, küsisin veel, et: “Kas sulle meeldivad rohkem õed või vennad?” Vastus tuli sama resoluutne kui eelmine – mitte kumbki! Loomulikult ei võta ma seda liiga südamesse ega liiga tõsiselt, kuna kõigele kogu aeg vastu vaidlemine on tema absoluutne leivanumber neil päevil – küll ta leebub. Aga ei tea, miks see kõik mind nii kohutavalt naerma ajab – väike suur vend Kaur. Uskumatu natuke. Alles ta oli ise üks pisike ja paksuke beebikäkk. Ühest küljest ei tahaks kohe kuidagi akadeemilist puhkust võtta. Teisest küljest on mul veel päris selgelt meeles, kuidas ma Kauri elu alguses neid päevi siin veetsin: okseriba üle õla, juuksed krunnist lahti enam ei käinudki, ööd täis võitlust püstloodis mitte uinumisega jne. Et kas sellest saaks jõhker lõhki rabamine? Ja kas see oleks uue pereliikme suhtes õiglane? Või kõigi ülejäänud pereliikmete suhtes? Kauriga oleme algusest peale kõike nii aegamisi võtnud ja isegi siis on see kohati pingeline olnud. Samas, kool on neljal kuni kuuel päeval terves kuus… et äkki see ikkagi pole võimatu? Samas kodutöid on vaja kogu aeg teha ja kuidas ma end jagan? No aga siis jällegi – kuidas ma end praegu Kauri, diivanil suremise ja kooli vahel jagan ja mille poolest see nii erinev on sellest, mismoodi asi sügisel välja nägema hakkaks? Et mille poolest praegu kergem on tegelikult? Lihtsalt teistmoodi raske. Muidugi öösiti saan ma praegu (ptui ptui ptui) magada, mida aga imiku kõrvalt vähemalt mõnda aega kindlasti ei saa… Miks ma nii hullult kõhklen ja kahtlen ja akadeemilist puhkust iseenesestmõistetavana ei võta on sellepärast, et ma ei taha, et korduks see, mis Majanduskooliga. Et lõpuks veedan oma koolipäevi mingite teiste inimestega, mitte nendega, kellega koos ma alustasin ja kellega koos tahan ka lõpetada. Kes kõik on rohkem või vähem omaks saanud. See on ikka paras peavalu, kui elu nii julm on, et nii toredate inimestega kokku juhatab ja meie kursusel on küll inimesi, kelle puhul ma kahtlen, et teist korda veel selliste otsa õnnestub sattuda. Kõige paremas mõttes. Vot ja see teeb otsustamise veidi raskemaks kui see muidu oleks. Kuigi võib tunduda, et tobe on millestki sellisest otsuse langetamisel lähtuda nagu need tegelikult üsna värsked sõprussuhted – küll tulevad uued vms -, siis minu kogemuse põhjal ei ole see nii väga tühine asi. Majanduskoolis tajusin ma täiega motivatsiooni langemist, kui koolist sai peale akadeemilist puhkust (ja sh kursuse vahetust) lihtsalt koht, kus vajalikud tunnid ära istuda ja siis tagasi koju minna. Kuigi see oli aastase lapse kõrvalt värskendav vaheldus, pole see kogemus absoluutselt võrreldav sellega, mida koolis käimine minu jaoks praegu tähendab. Mulle väga meeldib seal käia ja ma loovutaksin nii mõndagi, et kahe ja poole aasta pärast enda lõpuaktusel viibida nende samade inimestega, kellega koos see teekond ette sai võetud. Aga eks siingi näitab elu, mis saab. Sest paraku fakt on ka see, et tegelikult jääb kõik eelmainitu nii või naa kusagile tähtsuse lõppu, kui päriselt otsustamiseks läheb. Sest “saan kõigega hakkama, kannatagu pere palju tahes” suhtumisega oleks täiesti hävituslik imiku kõrvalt kooliga jätkata. Ärgem unustagem, et Renel on järgmisel aastal ilmselt magistritööga väga palju tegemist, mis lisab omakorda asjasse keerukust. Ühesõnaga, see kõik peab olema väga hästi läbi mõeldud ja isegi siis ei pruugi asjad plaanipäraselt minna. Niisiis enne suve lõppu ma midagi lõplikku ei ütle ega mõtle. Vaatame kõigepealt, kuidas see üks aasta tehtud saada. Mis puutub sellesse, et kas seekordne rasedus on planeeritud või mitte, siis võimalus lapsel tulla oli talle antud ja that’s that. Kuidagi seda takistada ei üritanud, aga ekstra vaeva ka ei näinud. Nii et ju siis pidi see täpselt nüüd juhtuma. Ma olen alati mõelnud, et ükski laps ei peaks üksi kasvama, eriti sellise kanaema pilgu all nagu seda on minu pilk. No ja siin ta meil nüüd igatahes on, nende kahe kangekaelse kriipsu näol, Kauri väike (õde või) vend. See õde on seal sulgudes sellepärast, et mul on selline tunne kogu aeg olnud, et tütreid mul olema ei saa. Ei oska täpselt isegi kurvastada ega rõõmustada selle tunde üle. Samuti ei oska enam meenutada, kas see tunne tekkis millalgi varem või alles peale seda, kui esimene laps poeg sattus olema ning nüüd tundub lihtsalt kuidagi tuttav ja turvaline seda poiste rida jätkata 😀 Aga nagu ma Renelegi ütlesin – minu jaoks ei ole lapsed nagu juuksehooldustooted, et üks on šampoon ja teine palsam ning et kui neid mõlemaid pole, siis on pekkis ja polegi “komplekt koos” (kõige tobedam väljend sel teemal ÜLDSE). Ainus asi, mida ma kusagilt kõrgemalt palun, on see – täpselt nagu Kauri oodates -, et laps oleks terve. Kõik muu on kolmesajanda-järguline. Isegi sünnitus olgu minu poolest jälle “Aliens vs predator” kui kellelegi siin universumis mu kannatusi tõesti nii väga vaja on. Aga laps palun olgu terve. Kui eelmise raseduse ajal polnud mul eriti mingeid eriskummalisi isusid, oli vaid periood, kus miski ei isutanud ja seejärel periood, kus KÕIK isutas, siis seekord olen juba korraks õhkõrna erinevust täheldanud. Näiteks ükspäev toidupoes käies vasardasid mu peas, samal ajal kui tavalisi toiduoste tegin, ainult kaks asja – roosilimonaad ja räimerullid! Kuigi ma ei joo tavaliselt gaseeritud jooke, isegi mullivett mitte, siis praegu tahaks muudkui midagi külma ja kihisevat kulistada. Ja et koduni (räimede ja limonaadini) vastu pidada, pidin veel pudeli gaseeritud vett ka tee peale ostma, nö eelroaks, et ma seda va limonaadi kohe ühe sõõmuga sisse ei tõmbaks. Täna hommikul unistasin pannkoogi sisse rullitud viineritest. Ma ei tea, kas see on mingi päris asi, aga tundus ideaalne kombinatsioon. Hotellis töötades vist sõin sellist asja…pead ei anna. Mulle hakkab meenuma see periood Kauri ootuse ajast, mil mul eluisu vist ainult hästi kübeke oli. Sest siin ma nüüd jälle olen – hommikust õhtuni süda paha, kohutav nälg, aga midagi süüa ei saa, sest kõik ajab iiveldustunde veel hullemaks. Morning sickness oleks selle kõrval praktiliselt lotovõit. Jumal tänatud, et see enesetunne mu sessi täiesti ära ei rikkunud, kuigi viimased paar eksamit tegin küll suht pohh-yolo tundega juba, sest enesetunne oli tõsiseks õppimiseks liiga ränk. Täpselt samuti meil praegu kodus kõik seisab – kraanikauss on pidevalt nõusid täis, pesukorvi kaas enam varsti kinni ei lähe, triikimist vajavate riiete kuhi on hullumeelne, lapse osas valitseb Mowgly mode – no kohe kuidagi ei saa väita, et temaga hullupööra TEGELEN (just siinkohal on süümekaid kõige rohkem). Mul on reaalselt terve päev selline tunne, et ma ei kujuta ette, kuidas ma teise semestri üle elan, kui ma käesolevat päevagi tõenäoliselt üle ei ela. Täiesti maailmalõpuliselt kohutav on olla. Iga päev. Kõige suurem piin on söögi tegemine. See on lihtsalt õudne! Iga lõhn ajab nii hullult iiveldama, et tahaks kõik söödavad asjad aknast välja visata. Esimest korda elus viskasin šokolaadi prügikasti. Muide, kui ma poleks ~600 rasedustesti teinud, siis asjaolu, et mul täna mannavahu isu tekkis…noh. Ütleme nii, et viimati olid mul mannavahu-mõtted peas Kauri oodates. Sõin oma hiigelsuure nälja vahele kausitäie mannavahtu ja enam ei kannata mõtetki sellest. Täpselt nagu viimati, 2013.ndal aastal. Kaurile ja Renele söögi tegemine on endiselt kõige piinarikkam asi mu elus. Ma ei kannata mõtetki (eriti rammusast) toidust ega lihast, aga neile peab ju normaalset toitu tegema. Ei saa öelda, et see üli tihti õnnestub praegu. Olen niiiiii näljane ja süda on reaalselt hommikust õhtuni paha. Magamine on ainus päästerõngas, kuigi võite aimata, et aktiivse kahese kõrvalt pole see eriti aktuaalne variant. Igal juhul ma ei saa aru, kuidas mul sai eelmise raseduse osas meeles olla justkui et sünnitus selle kõige piinarikkam osa oli…??? Mõni päev nagu täna, kui oma ainsa söögipoolise (õhtul kell kuus manustatud äbariku marineeritud kurgi) välja oksendanud olen, tahaks nii väga mäletada seda aega, kui normaalne enesetunne oli by default. Üldse pole meeles, kui hea siis olla oli? Kas normaalne ongi see, et kui tuleb nälg, siis lihtsalt valin paari meelepärase asja vahel, söön midagi ja kõik on jälle okei? Tundub täiesti ebareaalselt lihtne ja mugav, aga minu sisemuses pole ainsatki mälestust sellest tundest. Kõnnin iiveldades läbi poe ja kõige söödava poole heidan põlastavaid pilke, sest mitte MISKI ei tundu päriselt ka söödav. Ühtlasi heidan põlastavaid pilke kõigi teiste inimeste ostukorvide suunas ning juurdlen siiralt, et kas tõesti kõik need asjad seal (loe: tegelikult täiesti normaalsed toiduained) on söödavad? Kui jah, siis kuidas?? Lapin ostukärusse kõikvõimalikku kraami, et JUHUL kui mul mingi ebaratsionaalne isu tekib nälgimise ja oksendamise vahel, on vajalik asi kohe käeulatuses. Mõned näited: Pihvid – reaalselt mitte kunagi pole koju pihve ostnud, aga kuna mu käsi ei tõuse ühtki toorest lihalist asja korvi tõstma, siis… peame poolfabrikaatidega hakkama saama. Paraku nende söömiseni ma ei jõudnudki. Sardellid – täpselt sama asi nagu pihvidega, et need pole nagu päris toit. Kusjuures Rene täiega vihkab sardelle, aga kuna need meenutavad natuke liha, siis ma need ostsin. Aga süüa ei suutnud. Barankad – ma pole reaalselt mitte kunagi neid ostnud – ma ei osta isegi küpsiseid mitte kunagi, sest need tunduvad nii kuivad. No ja nüüd täna oli mul ilmtingimata vaja barankasid ning just nimelt sellepärast, et need nii kuivad on. Kummikommid – Kurb lugu ainult, et kõik magus mul räigelt kõrvetisi tekitab, nii et kusagil kapis need Haribod konutavad ja ootavad, et ehk teine trimester nad sealt päästab. Hapud õunad – paistab, et see eelmise raseduse õunahullus, mis kulmineerus sünnitustoas õunte vitsutamisega, ei jää ka seekord olemata. Kuigi õunu välja oksendada on kõikidest söödavatest asjadest kõige hullem tunne üldse! Hubba Bubba – Neoonrohelist värvi “õunamaitseline” keemiapomm oli ükspäev nii iseenesestmõistetav asi, mis ostukorvi poetada. Kahe päeva pärast algab 2. semester (mitte 2. trimester, eks) ja ma ei suuda sellele mõeldagi. Ma olen saanud praegu Kauriga koos hommikuti magada ja lõunal magada, et oma jubedat enesetunnet vähegi vältida. Paraku koolis on mõni päev lausa 10h vaja järjest ärkvel olla. Täiesti siiralt – ÕUDNE. Huvitav tähelepanek viimasest nädalast: Igal pool mujal kui kodus ja toidupoes suudan nii söömisele mõelda kui ka süüa. Küll mitte kõike, aga siiski. Lihalist toitu suudan süüa ainult juhul, kui ma seda ise valmistanud pole. Ning täpselt nagu Kauri oodates tundub praegu ka maailma kõige isuäratavam just selline taldrikutäis: keedukartulid + tavaline jahukaste. Bauhofist snäki pähe kipsplaati ostmas pole veel käinud, aga üldiselt on mu isud ikka veidi moondunud küll. Vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõttu vaadates krõbistasin sihvkasid. Loode on vist venku veits (vabandust lamedate stereotüüpide pärast), kuna reaalselt üle aaaaaastate tahtsin soolaseid sihvkasid saada. Kusjuures täpselt samuti nagu kõigi muude üsna spontaansete isu-sähvatustega kadus seegi sama kiiresti kui ta tulnud oli. Kauaoodatud 12. nädala ultraheli toimub TÄNA! Sellega seoses tundub kummaline, et erinevalt eelmisest rasedusest pole mul praegu isegi täpset aimu, mitmes raseduse nädal ja päev hetkel käsil on. Kui UH ei ütleks, et 12. nädala kanti, siis ma isegi ei teaks peast. Kuidagi nii…teistmoodi tunne kui eelmine kord. Et okei, olen rase, aga mis siin ikka näpuga järge ajada. Kauri oodates lugesin Renele iga nädal (täpsemalt iga esmaspäev peale ta tööpäeva lõppu), mis lootega parasjagu toimub, kui palju ta on arenenud jne. See “traditsioon” kestis terve raseduse aja. Praegu ma enam ei tunne, et mingeid verstaposte nii palju tarvis oleks. Ootusärevus on hoopis teistsugune. Mitte väiksem, aga rahulikum võib-olla. Küll aga selle saladuse hoidmine on väga raske! Ja tüütu. Päris mitu korda olen täiesti suvaliste kohtade peal pea-aegu välja lobisenud midagi, aga õnneks siiski sõnal sabast kinni saanud. Ilmselt seetõttu, et mul endal on juba kaks kuud olnud aega selle mõttega harjuda, tundubki see nüüdseks lihtsalt üks osa elust. Õnneks juba nädala pärast räägime vanematele uudise ära ja siis pole rohkem põhjust salatseda. Aga et lähem perering seda asja meilt endilt näost-näkku kuuleks, tuleb üks nädalake veel vastu pidada. Kaks kuud saladuse hoidmist on läbi, KERGENDUS. Samas on hästi nõme aeg sellepärast, et lapse liigutusi ma veel ei tunne, aga järgmise ämmaemanda visiidini on paar nädalat aega. Ent kuna mu süda on endiselt üsna paha ja kõrvetised absoluutselt asu ei anna, siis oletan, et lapsega on kõik kõige paremas korras. hormoonide pillerkaarimelikud isudootusärevuspommuudisrasedusraseduse vaevadrasedustestsüda pahatulevik Ja samas soovin sulle palju jõudu ja jaksu esimese trimestri mööda saatmiseks. Ma mäletan küll, KUI rõve see algus on oma oksendamisega. Aitäh heade soovide eest! Õnneks 1. trimester on napilt-napilt möödas ja enesetunne juba kõvasti parem 🙂 No see on nüüd küll üks väga väga tore uudis! Loodan, et Kaur on üks neist vigurväntadest, kes siis kui vend/õde olemas on, temast kõige rohkem vaimustuses on 🙂 Kooli osas – õnneks sinna veel pisut aega otsustada. Muus osas tundub väga teostatav aga september-oktoober tekitavad mulle palju küsimärke. St siis juhul, kui oleksin Sinu olukorras. Väga loodan, et nüüd kõigi asjade kõrvalt on mahti ka vahel mõni postitus teha – mulle meeldib siin lugemas käia 🙂 Vahetuse osas pean “ülemusega” aru pidama, et okei titad ei sobi, aga kuidas suuremate lastega lood on 😀 Millegipärast arvan, et ei lähe seegi kaubaks 😀 Mul tädipoja sugulane tahtis vahetust teha, et ma ta venna kaasa võtaksin ja enda oma talle jätaksin 😀 Käisin samuti 02.03 UH, ainult et kell 15.00 🙂 Ka 12.nda nädala omas, aga tähtajaks sain miskipärast 8. september. Kui teada sain, küsisin esimese asjana, kas varem ei saaks? 😀 Tahaks ikkagi augusti keskel sünnitada.			OSCAR-2019
„Arealinn“ on kaasaegne hotell, mugava asukohaga ajaloolises piirkonnas „Kolomna“, jalutuskäigu kaugusel metroost „Narvskaja“. Tubadefondis on 40 komfortset tuba viies kategoorias: standard, äri, komfort, lux ja sviit. Läbimõeldud ja tagasihoidlik sisustus, heledad toad ortopeediliste madratsitega, tasuta kiire Wi-Fi ja infrapunased saunad, hubane itaalia köögi restoran, sealhulgas laste ja dieetilise menüüga - see kõik on ainult väike osa sellest, mida pakub oma külalistele hotell „Arealinn“. „Standard“ kategooria toad tähendavad ideaalset hinna ja kvaliteedi vahekorda, optimaalset valikut individuaalsete reisijate ja noorpaaride jaoks, kes hindavad komfortsust ja mugavust taskukohase hinna eest. Toas leiate kõik vajaliku nii pikkaaegse elamise kui ka lühiaegse külastuse jaoks. Seepärast, peatudes meie juures, reisige kerge kohvriga! Toad sobivad ideaalselt tööreisil olevate külaliste jaoks. Kategooria sisaldab rootsilauda, tasuta kohalike kõnesid, tasuta kiiret traadivaba Interneti. Toa hubane atmosfäär kutsub Teid puhkama pärast väsitavat lendu, äriüritusi ja läbirääkimisi. „Komfort“ kategooria tuba võimaldab Teil sukelduda soojuse ja hubasuse atmosfääri, tunda ennast nagu kodus, nautida puhkust Põhja pealinnas või teostada töövisiiti. Selline tuba muutub Teie piduliku ürituse väärikaks jätkamiseks ning avab uksed asja abiellunute ees. „Lux“ on suurepärane variant väärt puhkuse jaoks. Tuba vastab kõrgetele kaasaegsetele nõuetele, läbimõeldud ruumi tsoneerimine, funktsionaalsus ja sisekujunduse lihtsus on suurepäraseks saatjaks nii meeldiva ajaveetmise kui ka äritegevuse jaoks. „Sviit“ tähendab kõige enne vabadust: võimalust organiseerida oma isikliku ruumi ning säilitada oma elurütmi isegi kodust kaugel olles. Siin te olete sõltumatud restoranide ja baaride tööaegadest, siin te saate rõõmustada oma lähedasi lemmikroogade maitsega või teetassi kõrval arutada kolleegiidega läbi kõik tulevaste läbirääkimiste nüanssid. Tänu meie hotelli ideaalsele asukohale on Peterburi mitmed vaatamisväärsused ja teised huvitavad ja tähtsad kohad vahetus läheduses Meil on rõõm pakkuda meie külalistele aastate jooksul lihvitud teenused, mis osutavad oma ala asjatundjad. Banketisaal La Casa pakub tähistada sünnipäeva, juubelit, ettevõtte pidu, organiseerida peolauda või buffeti lauda. Pakume teile komplekset pidulike ürituste organiseerimist ja läbiviimist. Ürituse programmi väljatöötamine, peo unikaalse stsenaariumi loomine, peojuhi, artistide, muusika valik, saali kaunistamine - võtame kogu töö enda peale. Avar saal mahutavusega kuni 150 inimeset on arvestatud nii banketide kui ka furšettide jaoks. Sisemise valvatud parkimisplatsi olemasolu on meeldivaks lisaks kõikidele banketisaali mugavustele. Saalis on eraldi garderoob, vannituba, puhketuba. Baaris Teile pakutakse laia valikut alkohoolseid ja alkoholivabu jooke ja kokteile. Restorani koka poolt individuaalselt välja töötatud menüü on ka kõige nõudlikuma külalise meelejärgi. Meie eeliseks on mõistlik hinna ja pakutava teenuse vahekord. Banketipakkumise hind 1 inimese jaoks alates 1700 rubla, furšettipakkumise hind alates 1000 rubla. La Casa tähendab itaalia keeles „kodu“. Kodu on koht, kus on hubane ja rahulik olla, kus saab puhata askeldustest ja mõelda oma asjadest. Kodus alati oodatakse, kodus on alati maitsvad road. Me kutsume teid nautima autentsete itaalia kööki meeldivas sõprade ja sarnaselt mõtlevate inimeste seltskonnas. Me saame teile pakkuda tõelise itaalia pitsa puidust ahjust, mitmekesise veini valiku ja laia valikut roogasid: alates klassikalistest retseptidest kuni itaalia köögi peensusteni. Meie kokk käsitleb hoolikalt Itaalia kulinaarseid traditsioone, püüdes taasluua Naapoli ja Firenze armsamate roogade maitset. Armastusel Itaalia vastu pole piire, samuti nagu pole piire armastusel itaalia köögi vastu. Pitsa on itaalia köögi sümbol, rahvuslik roog, mis suutis saavutada juhtivat positsiooni gastronoomilisel turul. Paljude pitsasortide jaoks on range reegel - valmistada ainult puidust ahjus. Just selle pärast on meie hubases saalis tõeline kodune tuli, mille juures on nii mõnus õhtut läbi viia, imetledes põlevaid palke ja oma tellimust oodates. Meie pitsaiolo teab, kuidas valmistada pitsat kõikide reeglite järgi ja saab üllatada ka kõige nõudlikumat maitset. Hotelli „Arealinn“ ekskursioonibüroo pakub Teile individuaalseid ja grupilisi ekskursioone Peterburi vaatamisväärsuste juurde. Teie ees avaneb Põhja pealinna imperaatori panoraam, avanevad tähtsamate muuseumide ja losside uksed. Me organiseerime Teie jaoks ülevaatlike ja temaatilisi ekskursioone Peetruse ja Pauluse kindluse, Ermitaaži ja Vene muuseumi, äärelinna imperaatorite majade, kirikute ja katedraalide ja muude vaatamisväärsuste külastamisega. Me pakume Teile piletite broneerimist vee jalutuskäikudele jõgedel ja kanalitel ning õhtustele reisidele laeval pöördsildade all. Me teeme koostööd ainult litsenseeritud giididega ja giid-tõlkidega, meil on oma sõidukipark ja professionaalsetest juhtidest personal. Meil on kõik tingimused, et muuta Teie puhkuse unustamatuks! Samuti me pakume ekskursioonireise Peterburis ja äärelinnades organiseeritud lastegruppidele koolivaheajaks alates 10 inimesest. Hind sisaldab: Majutus hotellis 4* „Arealinn“ Hommikusöögid ja lõunasöögid restoranis „La Casa“ Giiditeenused Turismiprogrammi sissepääsupiletid Transporditeenus Kahe meelelahutusürituse organisatsioon konverentsisaalis Kõik avaldatud hinnangud on meie patsientide reaalsed pöördumised. Kõik kirjutatu on ära toodud muutmata ja parandamata kujul.			OSCAR-2019
Kaks aastat tagasi märtsis hoidsin ma kõik toidupoe tšekid alles, et saada ülevaade sellest, kui palju raha meil toidule kulub ning mida me täpselt sööme. See postitus asub SIIN. Nüüd, kaks aastat hiljem, kui me teoreetiliselt oleme vanemad ja targemad, tegin (lootuses, et kõik maiustuste ja muu jama read on väga hõredad) sama asja uuesti. Aga kas tõesti tuleb välja, et asjad on laias laastus hoopis halvemaks läinud? 😀 Niimoodi täitsa üksipulgi, nagu seal eelmises ostukorvi-postituses, ma asju lahti kirjutama ei hakka, vaid teen üldisema kokkuvõtte. * Muud toiduained – kuivained, hoidised, rasvad, õlid, leib, sai, kohv, tee, munad, kuivatatud puuviljad jne Kuigi visuaalselt paistab, justkui me oleksime rohkem maiustanud kui eelmise “katse” ajal, siis vähemalt mina isiklikult tegin seda kindlasti vähem. Kui eelmine kord moodustas lõviosa magusatest asjadest šokolaad, siis seekord šokolaad praktiliselt puudub ja seda sektorit täidavad peamiselt külmutatud saiakestest, millest tegelikult suurima osa sõi Rene. Seal olid ka juusturullid, nii et isegi mitte ainult magus kraam, aga ega suurt vahet polegi – üks sodi kõik. Beebitoidule (st piimapulbrile ja tuubipüreele) kulunud osa on väga lihtne seletada – Lili hakkas juba alates märtsist mõnedel söögikordadel rinnapiima asemel RPA-d saama ja sealt ka see vahe võrreldes 2015. aasta sama ajaga, mil Kaur sai RPA-d vaid üksikutel juhtudel ja ma isegi ei mäleta hetkel, mis need olla võisid. Kusagil väga ära ma ju lapse juurest ei käinud tol ajal. Kõige märkimisväärsemalt on meie toidulaual vähenenud lihatoodete hulk. Ega ma ei oskagi seda väga põhjalikult seletada. Ilmselt ainuke seletus on see, et kuna Rene viibib tihti õhtuti töö juures, siis õhtusööki ma väga sageli üldse teha ei viitsigi, näksime niisama midagi siit-sealt. No ja lõunal sööb Rene töö juures ning Kaur lasteaias – ainult iseendale ma never ei näe pointi vaaritada -, ju see põhjus kusagilt sealt tuleb. Õlu, siidri ja veini tarbimine on võrreldes kahe aasta tagusega vähenenud (aga peamiselt siiski õlu, sest teiste jookide osakaal oli nagunii täiesti marginaalne). Ma arvan, et siin on asi lihtsalt selles, et Renel puhtfüüsiliselt pole aega oma tavapärast reedeõhtust õlut juua 😀 Aga mingid pingutused ta selleks nähtavasti on ikka teinud 😀 Miks ma piima eraldi välja tõin, mitte teiste piimatoodetega kokku ei pannud, oli sellepärast, et ma olin täiesti veendunud, et meie piimatarbimine on märgatavalt vähenenud. Ainult Rene joob vahel toidu kõrvale piima, mina ega Kaur seda ei tee. Põhimõtteliselt peaks piima seega kuluma ainult hommikukohvi peale ja üksikute söökide sisse. Tõde on see, et kui 2015 märtsis kulus meil 9 liitrit piima, siis 2017 märtsis 10,5 liitrit. Poleks uskunud. Samas pole absoluutselt välistatud, et me tõesti joome nii palju rohkem kohvi. Mul on väga kahju, et ma maikuu tšekke alles pole hoidnud, sest see kuu on ikka täiesti something else. Praegu kulubki raha vist ainult kohvi, jäätise ja beebitoidu peale. Esimese hooga tundub see hästi hull liialdus, aga samas…kas ikka on? Kuna iga vähegi sooja ilmaga on meie köögis 900 kraadi kuuma, siis külmkapist kaugemale ei saagi oma jalga seal tõsta. Pluss, Rene viibib oma ärkveloleku ajast kodus umbes pool tundi (hommikul, enne kui ta jälle läheb) ja kohe peale silmade avamist ta ilmselgelt mingit mega TOITU ei soovi vitsutada. Kaur on lihtsalt loobunud sooja toidu söömisest ja minul piisaks õnnelikuks eluks riisinuudlitest-kanast-köögiviljadest, kui vaid mõned mehed mu vaimustust jagaksid 😀 Ülaltoodud pilt, muide, ilmestab kogemata väga täpselt seda, mis meil sageli toimub. Okei, et konkreetselt pitsat me sööme tõesti heal juhul korra kuus, aga põhimõtteliselt juhtub üsna tihti, et kapp on toitu täis, ent ainus, mida köögis teha saab, on akna peale leili visata ja sealt põgeneda. Pliidi äärde ma sellise leitsakuga elusees ei lähe ja siis käingi hoopis ostan kuskilt midagi, mida kohe süüa saab ning mis ei tule seaks higistamise hinnaga, nagu sooja kodutoidu valmistamisega siin majas maist kuni septembrini olema kipub… Meil kulub umbes 10 liitrit piima nädalas (!!!). Täiesti meeletu mu meelest. Meil on 5-liikmeline pere ja päris piimajooja on ainult üks teismeline. Abikaasa joob kohvi peal. Olen nii tüdinenud sellest piima ostmisest. Õnneks on e-poed nüüd. Ma ei taha oma vaateid peale ka suruda teismelisele, aga jah, pöörane on see asi meil küll. Ma arvan, et minu tablitsa oleks täpselt sama, mis ennegi. (Huvi pärast peaks tšekke korjama. Aga vist olen hiljaks jäänud. Ma tegelikult ei mäleta kuud, millal “eksperiment” toimus) Piima me juba ammu ei joo, ainult kohvil, sealt võib-olla kokkuhoid 😊 (enne läks söögi alla ja söögi peale). Anonüümsete šokohoolikute tugigruppi pole tehtud? Ma vist asendasingi oma šokolaadisõltuvuse pähklisõltuvusega 😀 Nüüd pole mõnda aega enam ostnud neid, aga vahepeal oli küll mingi põhiline asi. Ise veel teadlikult vältisin guugeldamist, et palju neis asjades kah seda jama sisaldub, mida ma tegelikult sööma ei peaks 😀 Siiamaani pole kursis. Võib-olla on mitu korda hullem kraam kui šokolaad, nii et pekki sajab uksest ja aknast nüüd 😀 No vaevalt, et pähklid kahjulikud on. Või siiski? Soovitatakse ka ju neid süüa nö vahepalana, snäkina, ei? Võib-olla kui kilode viisi sisse lahmida, siis pekk paisub? Eks peab ikka dr Google-ga konsulteerima 😀 Ma sõin neid vist pigem umbes sellises koguses, et suur peotäis päevas. Aga no ikka üsna suur peotäis, suurem kui mu enda oma 😀 Ja kiire guugeldamine andis ka ühe lohutava lause (“Kindlasti peaks kõrge valgusisalduse ja enamvähem korraliku kiudainete osakaalu tõttu esile tõstma maapähklid…”), nii et ma ilmselt ei hakka sügavamalt muretsema 😀 Ju on ok. Kuidas sa need diagrammid tegid? Mingi peen Exceli värk? :O Tahaks ka niimoodi kokkuvõtet teha, aga ma oskaksin ainult labaselt kirja panna või kilplase kombel käsitsi ja pikalt liita+protsenti arvutada. Tegin kõik Excelis jah ja kui vähemalt põhifunktsioonid selged, siis see pole tegelikult mitte midagi keerulist, skaudi ausõna! 😀 Mul olid ikka kõik asjad eraldi, lihtsalt postitusse ma nii detailselt ei pannud, sest see asi oleks 100 km pikkuseks veninud 😀			OSCAR-2019
Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! Ent iga võistleja on kasin kõiges; nemad küll selleks, et saada närtsivat pärga, aga meie, et saada närtsimatut. Sellepärast ma jooksen, aga mitte nagu pimesi; ma võitlen, aga mitte nagu tuult pekstes, vaid ma löön oma ihu ja teen ta oma orjaks, et muile jutlustades ma ise ei muutuks väärituks. Vanas Kreekas peeti väga lugu sportmängudest ning sellepärast kasutab ka Paulus oma mõtteid edasi andes võrdlust spordi ja sportlastega. Paulus võis olla kindel, et tema kirja lugejad on kindlasti sportmängudele kaasa elanud ning mõistavad, millest ta räägib. Meilegi tänapäeval peaks see Pauluse mõttekäik küllaltki arusaadav olema. Oleme meiegi ju kindlasti näinud spordivõistlusi, võib-olla oleme neil isegi osalenud. Spordis ei saa keegi saavutada head tulemust, kui ta ei ole eelnevalt selle nimel vaeva näinud. Sportlane peab pidevalt nii oma keha kui ka vaimu treenima, et pingelistel võistlustel vastu pidada ning saavutada püstitatud eesmärk. See, kes tahab tõsiselt spordiga tegeleda, ei saa endale mitte kõike lubada. Ta peab oma elu allutama kindlale korrale. Ainult end kindlale treeningule ning reeglitele allutades on võimalik pälvida esikoht. Paulus tahab meile öelda, et kristlasegi elu peab olema nagu võidujooks eesmärgi poole. Kuigi meile võib tunduda, et võidujooks on liiga pikk ning liialt vaevaline, ei või me siiski võistlust katkestada. Meie eesmärgiks ei ole ju lihtne loorberipärg nagu tolle aegsetel võistlejatel. Meie auhind on palju tähtsam. Meile on antud võmalus elada oma elu siin maailmas nii, et võiksime pärida igavese õndsuse. Spordivõistlustel saab vaid üks esimese auhinna, aga siiski ei taha Paulus sellega öelda, et vaid vähesed jõuavad võitjatena pärale. Kõik kristlased peavad pingutama ning jooksma just nii nagu too võitja. Pauluse misjonitöö on kantud armastusest. Ta püüab ikka enam ja enam inimesi päästa igavesest hukatusest. Just sellise armastusega nagu oli Paulusel, peaksime meie kristlased tegutsema. Jumal ootab meilt kõigilt tõsist pühendumist. Kui me ükskord seisame Jumala palge ees, siis langetatakse meie üle otsus vastavalt meie armastustegudele. Just armastustegudes väljendub meie usk. Usk ilma tegudeta on surnud usk. Kui me usume Jeesust Kristust, siis väljendub see meie tegudes. Jumalateenistused ja palved ei tähenda Issanda silmis vähimatki, kui meil pole armastust ja hoolivust kaasinimeste vastu. Kaasinimestest hoolimine ei tähenda mitte ainult pöörata tähelepanu nende materiaalsetele vajadustele, vaid veelgi olulisemad on inimeste hingelised vajadused. Tähtis on, et märkaksime inimesi enda kõrval ja et meil jätkuks aega kuulata nende muresid ja rõõme. Mitte keegi meist ei või olla lõpuni kindel, et Jumal osutab meile oma armu. Kristuse pärast oleme küll õigeks mõistetud, aga pole veel pälvinud lõplikku võidu auhinda. Me alles võistleme selle auhinna nimel. Jumala viimne sõna on siiski veel ütlemata. Peame teadma, millise eesmärgi poole püüdleme. Inimestel, kes pole Jumalat kohanud, puudub elus kindel siht ja eesmärk. Nad lasevad elul end juhtida, ilma et nad ise millegi poole püüdleksid. Võiks öelda, et need inimesed on kogu elu teel ilma kuhugi välja jõudmata. Meie peame aga mõistma oma eesmärgi väärtuslikkust. Me tahame ükskord pälvida võidupärja, selleks tuleb meil aga ka tõsiselt vaeva näha. See on puhas Jumala arm, mis kingib meile õndsuse. Aga õndsusest osasaamiseks peame omama usku. Kui usume, siis avaldub usk kogu meie elus – tegudes ja sõnades. Aga me peame vaeva nägema, et kadumatut, igavest elu pälvida. Me ei saa aidata ega päästa teisi, kui me ei ole kõigepealt aidanud iseennast. Peame esmalt iseendid tundma õppima. Leidnud tee Jumala juurde, on meil võimalus seda teed näidata teistele inimestele. Me ei saa teistele õpetada ega anda edasi teadmisi, mida me ise ei ole omandanud. Soovides teisi õpetada, peame kõigepealt saama ise õpilasteks. Kui oleme piisavalt vaeva näinud ja omandanud vastavad teadmised, siis võime neid teistega jagada. Me ei ole võimelised võitma inimesi Kristusele, kui Tema ei ole leidnud meid ja meie ei ole leidnud Teda. Kui mõtleme spordivõistlustele, siis mitte kõik spordialad ei nõua ainult individuaalset pingutust. Paljude spordialade puhul on tegu meeskondliku võistlusega. Koos Kristusega võime moodustada tugeva meeskonna. Võime Kristust pidada oma meeskonna kapteniks või treeneriks. Tema juhatab ja innustab meid edasi püüdlema ning oma toetusega hoiab meid loobumast. Koos Kristusega jõuame sihile ning pälvime igavese elu. Aamen. Sellist õlatunnet ja ühtehoidmist, koos lõunanaabritega ühes suunas vaatamist ja ühe asja eest väljasolemist, nagu oli kakskümmend aastat tagasi Balti ketis, ei ole olnud enne ega tule vist ka hiljem. On selge õnnistus taolisi hetki elus kogeda. Kujutan ette, millise emotsionaalse elamuse pakkus see ka lastele, kes seal osalesid. Mu tütar sündis just Balti keti eelõhtul ning tema põlvkond kujundab oma kujutluse sellest kogu rahvast ühendavast meelsusest vaid meie mälestuste põhjal. Aga kindlasti ka selle järgi, mida nad näevad praegu Eesti elus, kus poliitikud ei kakle mitte ainult teisejärguliste asjade pärast, vaid neil on ka põhilistes küsimustes igaühel oma õigus. Erimeelsustele vaatamata näivad kõik ühes asjas siiski ühte meelt olevat. Selles, et lapsed on meie tulevik. Vähemalt valimiste eel lubavad kõik erakonnad lastega peresid toetada ja väärtustada. Et lapsed oleksid meie tulevik ja et see tulevik oleks parem ja targem tänasest päevast, ei piisa ainult meie soovist. Ka mitte rahast, mida nende heaks kulutame. Lapsed vajavad eelkõige meie eeskuju. Kuu aega tagasi nägin ühes Moskva südalinna pargis väga huvitavat taiest. Tegemist on figuraalkompositsiooniga, mille nimeks «Lapsed – vanemate pattude ohvrid». Selle keskel on kaks kinniseotud silmadega last ja nende ümber poolringis kuraditosin ehk kolmteist suurte inimeste pattu, mis lastele pahatihti «eeskujuks» saavad. Prantsusmaal elav vene kunstnikust autor on kujutanud neid patte keskaegse surmatantsu stiilis elusuuruses grotesksete tegelastena. Lastele saatuslikuks saavate suurte inimeste pattude nimed on narkomaania, prostitutsioon, vargus, alkoholism, harimatus, väärõpetus, ükskõiksus, vägivald, sadism, mälu puudumine, laste ekspluateerimine, viletsus ja sõda. Oli üllatav Venemaa pealinnas midagi nii mõtlemapanevat näha! Kui Jeesus kutsub lapsed enda juurde ja on tõre nendega, kes seda takistada püüavad, annab ta suhtumises lastesse uue tähenduse. Jeesus ütleb, et laste päralt on mitte ainult tulevik, vaid midagi palju enamat – Jumala riik ehk igavik. Kui me lastel keelame sinna minna või teeme neile takistusi taevariiki pääsemiseks, siis ei saa sinna meiegi, on Jeesuse sõnum. Kirikus kestab veel peapiiskopi poolt välja kuulutatud ristimise teema-aasta, kus meid eriliselt kutsutakse väärtustama ristimise sakramenti ja kogema selle õnnistust. Meil, täiskasvanuil, tuleks sagedamini vaadata iseendasse ja mõelda sellele, kas me ise pole olnud takistuseks oma laste või lastelaste Jumala riiki pääsemiseks. Rapla koguduses on peaaegu igapühapäevane kirikuline viieaastane poiss, kes tuleb sinna ema, vanaema või ristivanematega. Sageli on nad kõik koos kirikupingis. Alati tuleb poiss koos teistega armulaua ajaks altari juurde. Kui ta nelipühal koos oma emaga ristitud sai, oli tema jaoks eriti tähtis just see, et nüüd võis ta võrdväärselt suurte inimestega ka armulaua andidest osa saada. See on üks väike, kuid haruldaselt ilus näide sellest, kui tähtis on eeskuju, mida me oma lastele anname. Ma ei saa aru suhtumisest, et jumalateenistus on midagi sellist, kuhu lastel ei ole asja. Kahjuks on küllalt palju meie kogudustes olnud laste- ja noortetöö juhte, kes ei ole väärtustanud ise ega ole ka oma kasvandikele suutnud õpetada jumalateenistuse ja sakramentide tähtsust vaimulikul kasvamisel. Miks me muidu oleme olukorras, kus enamikus EELK kogudustes on pühapäevasest jumalateenistusest osavõtt langenud tunduvalt alla selle määra, mis oli veel paarkümmend aastat tagasi enne vabanemisaega ja sellega kaasnevat suurt kiriklike talituste tõusulainet? Jeesus sõitles kord mõistmatuse pärast oma jüngreid, kes lapsi Jumala armu kogemisel alavääristasid. Olgem neist targemad. Kui me tahame, et meie rahval ja kirikul oleks tulevikku, siis sisenegem täna veel avatud armuuksest ise rõõmsalt ja ärgem keelakem seda ka oma lastele. Eeloleva pühapäeva teemaks on kutse valmistada teed tulevale Issandale. Õigus tasandada teed ja teha väravad kõrgeks on kohane neile, kes seda tööd teha tahavad ja oskavad. Selleks, et tee tuleks tasane ja sirge, et käänakud, langused ja tõusud oleks õigesti ja hästi välja mõõdetud, tuleb päris palju vaeva näha. Seda enam on see keeruline, et meid ei ole kutsutud ehitama teetammi läbi soode ja rabade, vaid läbi inimsüdamete arvamiste ja mõtlemiste üksmeelsuste ja vastuolude. Jutlust kirjutades paneb vaimulik ennast valmis rõõmusõnumi kuulutamiseks, et kogudusel oleks võimalus kohtuda Kristusega, kes tuleb meie juurde sõnas ja sakramendis. Ristija Johannes elas kõrbes ja ta kuulutus kõlas eemal inimasustusega paikadest. Tema sõnum Issanda tulemisest oli veenev ja jõuline. Tuleb parandada meelt, et pääseda Jumala vihast, mis tabab sõnakuulmatuid. Tema juurde tuldi lähemalt ja kaugemalt, et lasta end ristida. Meeleparandus ja ristimine olid ettevalmistus kohtumiseks Kristusega. Johannese juurde läkitatud preestrid ja leviidid tahtsid teada saada, kas ta on Messias, Eelija või prohvet. Johannes ei andnud tunnistust endast, vaid Kristusest, kelle tulemist ta kuulutas kui hüüdja hääl kõrbes. Ta andis tunnistuse, toetudes prohvet Jesaja kaudu antud üleskutsele valmistada teed kõrbesse. Maanteed tuleb tasandada meie Issandale. Mitte kaupade ja reisijate veoks, vaid Kristusele, kes on tulemas. Teda kontrollima läkitatud uurimiskomisjonile ütleb ta lihtsalt: „Mina ristin veega, aga teie keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see, kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma.“ Johannese küsitlejad esindasid templit ja ohvriteenistust. See privileeg võis takistada neil mõista Ristija kuulutuse tõelisust vaatamata sellele, et nad tundsid pühakirja ja tõotusi Kristuse kohta. Nii sõnum peatselt saabuvast Kristusest kui ka selle sõnumi kuulutaja ei pruukinud mugavalt sobituda nende elukorraldusse, sest kui Ta on saabunud, siis see tähendab, et uus maailma ajastu on alanud. Mida ja kuidas siis nemad selles olukorras peaksid tegema ja olema? Küllap mõistsid nemadki, et kui uus on saabunud, peab vana kõrvale jääma. Sellises hirmus otsitakse pigem õigustust omaenese rumalusele kui tõde. Kummatigi oli Johanneselgi seesama küsimus, kui ta läkitas oma õpilased Jeesuse juurde küsima: „Oled see sina või peame ootama kedagi teist?“ Johannes sai ammendava vastuse kohtumisel Jeesusega ja kui ta õpilased kurdavad, et Jeesuse jüngrid ristivad inimesi ja paljud lähevad Tema juurde, siis vastab ta rahulikult ja kindlalt: „Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast. Teie ise olete mu tunnistajad, et ma ütlesin, mina ei ole Messias, vaid ainult tema eele läkitatu. Kellel on mõrsja, see on peigmees. Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks. Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.“ Johannese rõõm sai täielikuks. Seni aimamisi taibatud saladus oli saanud ilmsiks. Ta sai kinnituse Kristuse tulemise kuulutusele. Nii pühakirja kui kiriku traditsiooni mõistmiseks on vaja eelteadmisi ja oskusi, mis aitavad mõista neis kätkevat sisu ja sõnumit. Mõistmine aga ei vii veel kokku Jumalaga, vaid on eelduseks, et võime ta ära tunda kui oma Issanda. Veel vastutusrikkamaks teeb sõnakuulutaja ülesande see, et evangeeliumis ei ole kutse kuningate Kuningat vastu võtta antud üksnes jutlustajale ega kogudusele, vaid kõigile. Kiriku teed rajav töö on tunnistus sellest, et valmistutakse Tema tulemiseks kõikide rahvaste ja inimeste juurde. Jutluse koostamine on ülesanne, millega vaimulik valmistab ette eeloleva pühapäeva jumalateenistust. Jutlustamine on Jumala rõõmusõnumi kuulutamine apostel Pauluse evangeeliumi ja Jeesuse kuulutuse kohaselt, milles Jumal ise võib meid kinnitada. Jumalateenistus on koguduse võimalus kohtuda Kristusega, kes sündis maailma neitsi Maarjast. Ta tuleb meie juurde sõnas ja sakramendis, et meid usule äratada ja seeläbi päästa viimsel päeval. Ristija Johannese rõõmule ja meelekindlusele sarnaselt helisevad ka apostel Pauluse sõnad Jumala ülistuseks, millega ta võtab kokku ja lõpetab kirja roomlastele: „Sellele aga, kes teid võib kinnitada minu evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse kuulutuse kohaselt, selle saladuse ilmutuse kohaselt, millest on igavesest ajast vaikitud, nüüd aga on tehtud avalikuks ja prohvetite kirjade läbi igavese Jumala käsu kohaselt kõigile rahvastele antud teada kuulekuseks usule, ainsale, targale Jumalale – temale olgu kirkus igavesti Jeesuse Kristuse läbi! Aamen.“ (Rm 16:25–27)			OSCAR-2019
7.2-kanaline AVENTAGE A/V ressiiver, milles on kombineeritud suurepärane helikvaliteet ja meeletu võimalusterohkus. AVENTAGE seeria A/V ressiiverid on loodud konseptsioonil, mis hõlmab endas helidisaini parimaid omadusi ning tagab seeläbi suurejoonelised ja kõikehõlmavad helikogemused ning taasesitused. Pühendunult häälestatud traditsioonilised ning uuemad tehnoloogiad ja iga helikvaliteeti mõjutav nüanss (materjalid, osakesed, paigutus, vibratsioon ja peenhäälestus) on kõik kombineeritud eesmärgiga pakkuda võimalikult parimat kvaliteeti. Tulemusena on AVENTAGE mudelitel võimekus anda edasi iga detail, mis iseloomustab kõrgresolutsioonilist heli. Sinule jääb aga võimalus nautida neid kõrgklassi esitusi, mis täidavad iga ruumi sinu kodus ja toovad uskumatud elamused otse sinu elutuppa. Yamaha annab sulle võimaluse rakendada oma kõlaritele mitmeid erinevaid paigutamismustreid mis toetavad Dolby Atmost ja aitavad luua sinu helitehnikaga parima võimaliku helivälja. Lisaks optimiseerib YPAO™ R.S.C. loodava helipildi kuulamiskeskkonna järgi, kasutades selleks fundamentaalset helidisaini ja Dolby Amtose võimekust kõlarite hoolikal paigutamisel. Kombinatsioon Yamaha A/V ressiiverite ja Dolby Atmose vahel täidab iga ruumi mitmedimensioonilise heliga, mille keskel olles on tunne, nagu oleksid ise ekraanil jutustatava loo sündmuste keerises. Revolutsiooniline MusicCast tehnoloogia annab Sulle võimaluse kogu oma kodust helisüsteemi kasutada üheskoos või eraldi, just nii kuidas ise soovid. Kontrolli kõike vaid ühe intuitiivse rakendusega, mida on ääretult lihtne kasutada. Liida süsteemi soundbar, juhtmevabad kõlarid, A/V ressiiver või mõni Hi-Fi element ning kombineeri endale ajapikku just Sinu maitsele sobiv helisüsteem. MusicCast toob sinuni piiritu võimalustemaailma. MusicCast nõuab heli ja muusika laitmtuks edastamiseks võimekamat juhtmevaba ühendust. Sa saad voogedastada digitaalset muusikat oma nutitelefonist, arvutist või võrgumälu seadmest teistesse MusicCast seadmetesse oma kodus. Muusikat saad jagada ka teiste seadmete, nagu CD-mängija või teler, vahel, kui nad on ühendatud ressiiveriga. Ka Bluetoothi kaudu voogedastatud sisu nutitelefonidest või tahvelarvutitest saad sa edastada MusicCast seadmetesse erinevates ruumides. RX-A870 on varustatud uusimate Bluetoothi tehnoloogiatega, mis muudavad juhtmevaba andmeedastuse veelgi mugavamaks. Nüüd saad muusikat voogedastada ressiiverist privaatseks kuulamiseks näiteks kõrvaklappidesse või Bluetooth ühendusega kõlaritesse. See A/V ressiiver toetab täielikult kõigi uuemaid HDMI® standardeid. Tänu 4K videopildi edastamisele 60 kaadrit/sekundis, saate nautida ultrakõrglahutuses sisu ilma igasuguste häirivate faktoriteta. RX-A870 järgib ka HDCP2.2 autoriõiguste kaitsmise standardit 4K sisu edastamisel. Lisaks veel HDR ja BT.2020 tugi, mis muudavad värvid ekraanil loomulikumaks ja kvaliteetsemaks. HDR Video koos Dolby Visioni ja Hybrid Log-Gammaga* tagavad erakordse kontrasti ja rikkalikud värvitoonid. Juhtimise hõlbustamiseks on see ressiiver ühilduv ka 3D, ARC helitagastuskanali ja CEC ühendustega. RX-A870 erinevad võrgufunktsioonid tagavad juurdepääsu mitmetele teenustele ja muudavad esituste juhtimise lihtsamaks. Ühenda seade oma koduvõrku või interneti pääsupunkti ning naudi internetiraadiot, teenuseid nagu Spotify, Pandora®, Napster®, SiriusXM, Tidal, Deezer, Qobuz või JUKE** ja muusikat, mis on talletatud sinu arvutisse või võrgukettale. AV Controller rakendusega (saadaval iTunes® App või Google Play poodidest) saad kontrollida ka erinevaid funktsioone otse oma iPodilt, iPhone'lt, iPadilt või Android nutitelefonist ja tahvelarvutist. DAB ja arenenum versioon DAB+ on Digitaalsed Heliülekanded (Digital Audio Broadcasting), mille abil saad suurepärase kvaliteediga kuulata hulgaliselt erinevaid raadiojaamu. Selle eeliste hulka kuuluvad veel automaatne häälestus saadaval olevatele kanalistele (valida võimalik loendist) ja info kuvamine seadme ekraanile (jaama nimi ja muusikažanr). RX-A870 mälusse saad salvestada 40 DAB / DAB+ raadiojaama. See ressiiver on suuteline esitama mitmeid erinevaid heliformaate nagu näiteks Dolby® True HD ja DTS-HD Master Audio™. Lisaks veel kõrgresolutsioonised koodekid nagu DSD, AIFF, FLAC, WAV ja Apple Lossless. Naudi fantastilist kvaliteeti nii võrgus esitatavate lugude kui ka USB-lt mängitava muusikaga. Fono sisenditerminalidega saad sa ühendada RX-A870 ressiiveriga oma vinüülimängija ja kuulata kvaliteetse esitusega muusikat ka vinüülplaatidelt. Ressiiveril on kokku neli SCENE-nuppu, mida saad määrata näiteks sisendite valimiseks, kui ka erinevate funktsioonide rakendamiseks. Ühele nupule saad seadistada valikuks näiteks interneti raadiojaama, mõne sisendi, voogedastusteenuse, USB seadme või isegi kindla laulu oma arvuti/NAS seadme kogumikust. Kui valik on tehtud, tuleb sul vaid ressiiverilt või selle juhtimispuldilt vajutada vastavat SCENE-nuppu ja juba kuuledki soovitud muusikat. Nuppe saab igal ajal ümberseadistada ning kohandada valikuid vastavalt enda eelistustele.			OSCAR-2019
Eesti Rooma Klubi (edaspidi: Klubi) asutatakse Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse 2000. a. 11.mai otsuse alusel vastavalt ELKS põhikirjale. Klubi tunnustab Rooma Klubi Rahvuslike Assotsiatsioonide Hartat, mis on vastu võetud ülemaailmsel konverentsil Varssavis 1988. a., ja toimib vastavuses nimetatud Hartaga. Klubi eesmärgiks on tuua avalikkuse ette globaalprobleemid, tulevikunägemused ja -stsenaariumid suhtestatuna Eesti kultuuriruumiga autoriteetsete teadlaste, majandus-, riigi- ja poliitikategelaste arusaamade läbi, taotleda üldsuse paremat arusaamist inimese vastutusest Maa saatuse eest. Klubi tegevuse põhivormideks on publikatsioonide avaldamine, konverentside, seminaride, ümarlauadiskussioonide korraldamine, riiklike arenguprogrammide konstruktiivne analüüs, koostöö Rooma Klubi ja selle rahvuslike assotsiatsioonidega, osalus rahvusvahelistes projektides. Klubi hoidub sõltumast riigist, ärist, teistest kodanikeühendustest. Selle tagamiseks ei kasuta Klubi enese majandamiseks valitsuse rahalist toetust ning tagab oma tegevuse mitme sponsori poolt kaasfinantseerimise põhimõttel. ELKS ei sekku Klubi asjadesse, ta tagab üksnes Klubi kantseleilise ja raamatupidamisliku teenindamise. Klubi tegutseb ainult tema enda poolt püstitatud ülesannete raames ega osale väljaspool Rooma Klubi mitte mingite teiste organite tellimustöödes. Klubi liikmeteks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnustavad Klubi põhikirja ja toimivad tarmukalt Klubi eesmärkide täitmise nimel. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus vähemalt kahe Klubi liikme ettepaneku põhjal. Juriidilistest isikutest liikmed maksavad aastamaksu, mille suuruse igale juriidilisele liikmele kehtestab Klubi juhatus. Klubi liikmed arvab välja juhatus isiku sooviavalduse, surma, juriidilise isiku lõppemise või Klubi põhikirja ja põhimõtetega vastuolulise tegevuse ilmnemisel.Isik võib enda vastuvõtmisest keeldumise ja Klubi liige enda väljaarvamise vaidlustada Klubi üldkoosolekul, mille otsus on lõplik. Juhatus korraldab vähemalt kord aastas üldkoosoleku. Üldkoosolek kutsutakse kokku kirjalike kutsetega. Kutsed saadetakse välja vähemalt kuu enne üldkoosolekut ning kutsel peab olema juhatuse pakutav päevakord. Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 liikmetest. Üldkoosoleku juhataja valitakse juhatusse mitte kuuluvate Klubi liikmete hulgast. Üldkoosolek langetab otsused kohalolijate häälteenamuse alusel. Nii füüsilisest kui juriidilisest isikust liikmel on üks hääl. Põhikirja muutmine vajab koosseisu häälteenamust, juhatuse ja/või presidendi tagandamine ja Klubi likvideerimine vajab 2/3 koosseisu häälteenamust. Klubi liige võib volitada teist liiget enda eest hääletama kirjaliku volitusega. Hääletamine on avalik. Üldkoosolekud protokollitakse. Nii protokoll kui otsused allkirjastatakse üldkoosoleku juhataja ja protokollija poolt. Kuni seitsmeliikmeline juhatus valib enda hulgast Asepresidendi. President kuulub juhatusse ex officio. Juhatus valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse liikmete tagasivalimine pole piiratud. President koos juhatusega korraldab Klubi tööd vastavalt üldkoosoleku suunistele. Peasekretär kindlustab Klubi tegevuse tehnilise poole. Juhatus langetab otsused kohalolijate häälteenamuse alusel. Häälte võrdsuse korral otsustab presidendi (tema puudumisel asepresidendi) hääl. Juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult ja kinnitatakse presidendi (tema puudumisel asepresidendi) allkirjaga. Põhikiri on vastu võetud Klubi asutamiskoosolekul 9. jaanuaril 2001, täiendatud üldkoosolekul 12. detsembril 2008. 23.-24. mail 2008 oli Bukarestis Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste (edaspidi Rooma klubide) konverents. Sellised ühendused on pea kõigis Euroopa riikides. Konverentsidele kogunetakse üle aasta. Korraldajateks olid Rooma Klubi Euroopa Tugikeskus ja Rumeenia Rooma klubi. Külalistena osalesid konverentsil mitu Rooma Klubi personaalliiget, esindajad ÜRO-st, Europarlamendist ja mujalt, isegi Argentiinast. Kohal oli ka Rooma Klubi uus peasekretär Martin Lees, kelle tutvustatud uuendatav tegevuskava sisendas tubli annuse optimismi ka rahvuslikele ühendustele. Eesti Rooma Klub esitas konverentsile oma klubi tutvustuse. Arutelu suunitluse määras konverentsi teema: „Millised jõud tüürivad Euroopat?“ (Wich Forces are Driving Europe?). Peaettekanded käsitlesid tänapäeva maailma suundumusi: globaalset ökosüsteemi, ookeanide kaitstust, teadus- ja arendustegevust, Euroopa huvisid ja hinnangut Rooma Klubi 40–le tegevusaastale. Järgnes hulk ettekandeid ja diskussioone alateemade viisi, millest huvipakkuvaimad meie kontekstis olid: Konverentsil oli märgatav Rumeenia Rooma Klubi mõjukus oma maa valitsusele, riigipangale ja teadusuuringutele. Selle presidendiks on Teaduste Akadeemia president, klubi liikmete hulgas on ministreid ja mõjukaid isikuid valitsusasutustest ning pankadest, nende hulgas riigipanga president. Muidugi on nende käes ka vahendid ulatuslikuks tegevuseks. Rumeenia Rooma Klubi ongi võtnud endale ambitsioonika ülesande – riigi suunamise jätkusuutliku arengu teele. Igas mõttes hiilgavalt organiseeritud konverents oli Rumeenia klubi võimekuse kinnituseks. Sellest, kui tõsiselt võetakse Rooma klubi tegevust Rumeenias, andsid ettekujutuse klubi liikmete ettekanded ning Rumeenia rahvusliku jätkusuutliku arengu strateegia sisu. Strateegia hõlmab rahvusliku arengu kõiki suundi aastateks 2013-2020-2030 ja sellest peab kujunema peamine rahvuslikku arengut suunav dokument. Rumeenia Rooma klubi on rahvusliku jätkusuutliku arengu probleeme hästi tunnetanud. Sellest tuleneb positiivne meelestatus jätkusuutliku arengu võimalikkuse suhtes ning küllaltki kriitiline suhtumine mitmetesse nähtustesse ja suundumustesse Euroopas ja maailmas. Rumeenia näeb vigu, mida ta ei pea kordama. Tähtsaimate paremat lahendust vajavate Euroopa ja Euroopa Liidu probleemide hulgas märgiti järgmisi: Märgiti Euroopa Liidu tegevusetust ja üksmeele puudumist mitmetes ühist lahendust nõudvates jätkusuutliku arengu küsimustes, liigset rahvuslikku umbusku kõigi hüvangu heaks töötavate ühishuvide takistusena, arengukavade liigset allutatust majanduskonkurentsi huvidele. Tähtsaimate probleemidena püstitusid konverentsil Rooma Klubi ettekannetes möödunud sajandil hoiatavalt püstitatud kasvu piiride laiendamise vajadus mõistlike lahenduste väljatöötamise ja rakendamise kaudu ning liberaalse turumajanduse suutmatus toime tulla ta enda poolt põhjustatud probleemidega. Täie teravusega tõsteti mitmes ettekandes uue üldise majandusmudeli loomise vajadus praeguse Adam Smithi aegadest pärineva mudeli täienduseks või asemele. Tänapäeva ühiskonnakorraldus on oluliselt teistsugune. Konverents andis hulgaliselt mõtteainet Eesti olukorra ja suundumiste kohta ning näitas vajadust aktiviseerida ka Eesti Rooma Klubi tegevust ja tuua see rohkem nähtavale, et rakenduks sellese koondunud intellektuaalne potentsiaal vajalike muudatuste algatamiseks. kujundada oma seisukohad Rumeenia Rooma klubi poolt tõstatatud küsimustes Eestis ja Euroopa Liidu raames toimuvate protsesside suhtes, Juhul, kui õnnestub Eesti Rooma klubi tegevusse kaasa tõmmata mõjukaid valitsuse liikmeid ja pankade esindajaid ning leida vastuvõetav lahendus rahalistele probleemidele, võiks arendada järgmisi tegevusi: käivitada Eestis toimekas elektrooniline informatsioonisüsteem Eesti ja teiste maade Rooma klubide ning keskse Rooma Klubi tegevuse kohta, samuti jätkusuutliku arengu probleemide ja arengute kohta, taasalustada kunagi alustatud tegevust rahvusliku igakülgse jätkusuutliku arengu strateegia ja sihtprogrammi väljatöötamiseks.			OSCAR-2019
Viimase hetke otsus elu esimesele matkareisile registreeruda osutus elumuutvaks. Kuigi mu varustusekott saabus kohale alles siis kui mägedest alla tulime ja matkakeppe asendasid bambusetüükad ning muu vajaliku osas käisin külakorda kaaslaste õlale patsutamas, olen nüüd parandamatult nakatunud haigusesse nimega „seiklusmatk tundmatusse“. Myanmari (end. Birma) mägise põhjaosa puutumatu dźungel, hommikune ahvilaul, kristallselged mägijõed kahtlaselt kõikuvate rippsildadega, ujedalt naeratavad külaelanikud, „ta-taa“ hõikuvad pilusilmsed lapsed, ootamatult mägiteel vastukõndiv hiiglaslik vesipühvel, turgude värvikirevus, ülimaitsev toit koos laulude ja „saladustega“ öise lõkke ümber, Shwedagon pagoda ja Bagani 2500 pagoodi kuldses loojangusäras ning meie võrratult vahva reisiseltskond! Selle nimel tasub rihma pingutada, et varsti jälle minna... Victoria joal on mitmeid tiitleid: maailma suurim, võimsaim, ilusaim … Neid kõiki tiitleid väärib ta täiel määral. See kõik on siin siiski vähe ekspluateeritud turistide poolt, võrreldes oma „konkurentide“ Niagara ja Iguaçu jugadega. Põhjuseks on üsna kauge ja eksootiline asupaik. Selle tõttu oli ta ka eurooplasele pikalt teadmata-tundmata. Victoria joa avastas eurooplaste jaoks aastal 1855 D. Livingstone, kelle järgi on ka nimetatud linn Zambesi poolsel kaldal. Oma füüsise ja oskuse paned siin proovile peamiselt kahel moel. Üks on oskus toime tulla kärestikega (meie giidide professionaalsel toel) ja teine on jõud ja jaks, mis on vajalik päevaste distantside läbimiseks. Mõlemaga saad hakkama, kui oled piisavalt seikluslik ja tegeled aktiivselt spordiga. Üks asi on matkamine ja telkimine koduse Eestimaa radadel ja teine on seda tehes Aafrika metsiku looduse rüpes. Öökulli huikamine vs. jõehobu möirgamine. Kodune männisalu vs. kuumava päikese eest varju pakkuv akaatsiapuu. Matkamine vs. safari. Safari tähendabki suahiili keeles retke või matka. Teel kohtame jõehobusid, mitmeid linnuliikide esindajaid, hea õnne korral ka krokodille ja muid Aafrika loomariigi esindajaid. Kõik see on kogu eluks meelde jääv elamus. Kui väsitav seiklus seljataga, siis saad Victoria joa juures proovida erinevaid seiklusi, mis adrenaliinilaengut veelgi tõstavad. Võimalik on valida mitmete hulgast: näiteks sooritada benji hüpe või ujuda „Kuradi basseinis“, mõned meetrid Victoria joa servast eemal. Saabumine Victoria Falls’i lennujaama (IATA: VFA) Zimbabwes. Tutvume ühega seitsmest looduse maailmaimest – Victoria joaga! Victoria juga on kantud ka UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Iga sekund kukub siin servast alla 1 miljon liitrit vett ja seda 1,7 km pikkusest järsakul, üle 100 meetri sügavusse kuristikku. Õhtu lõpetab ühine õhtusöök. Hommikusöök hotellis, mis järel viib transfeer meid Zambesi jõe äärde. Esmalt saame instruktsioonid, kuidas jõel käituda ja paati ning aere käsitleda. Seejärel järgneb tõeline seiklus nn „white water rafting“, mis saab alguse kohe Victoria joa alt. Tänased päeva pärlid on „The Boiling Pot“, kust meie rafting alguse saab. Siit avanevad sünged vaated Victoria joale. Seejärel tulevad aga kärestikud: „Stairway to Heaven“ (5. tase), „The Devils Toilet Bowl“ ja „Midnight Diner“. Tõsise päeva järel randume ja seame üles telklaagri ning sööme õhtusööki, mis meile kokkade poolt on valmistatud. Peale hommikusööki jätkame teed ja asume paatidesse ning jätkame raftingut. Tänasest alates muutuvad kärestike vahelised tasase voolu sektsioonid pikemaks: saame paremini kärestikest taastuda. Tänased päeva pärlid on kärestikud: “The Narrows”, “Chimamba” ja “Lower Mowemba”. Viimane on 6. taseme kärestik, mida me ei läbi vaid veame kummipaadid mööda maad sellest üle. Peale hommikusööki sõidame lühikese lõigu kuni tammini. Seal tuleb meil taaskord paate mööda maad vedada, tammi alt jätkame taas moodsa Zambesit. Tänased päeva pärlid on kärestikud: „Ghost rider”, “Deep throat” ja “Asleep at the Wheel”. Jätkame raftingut. Kärestikud muutuvad väiksemateks: täna läbime 2. ja 3. taseme kärestikke. Rohkem tuleb kasutada käterammu edasijõudmiseks, kui tehniliste kärestike läbimiseks. Viimane päev Zambesil. Liigume jõel esimese poole päevast, misjärel jõuame meie raftingu lõpp-punkti. Maabume, misjärel viib transfeer meid tagasi Victoria Fallsi. Tänane päev kulub pikast retkest taastumiseks, aga ka erinevate aktiviteetide järeleproovimiseks. Siin pakutakse neid küllaga: näiteks võid sooritada benji hüppe või ujuda „Kuradi basseinis“, mõned meetrid Victoria joa servast eemal. Võimalik on Victoria juga helikopterilt vaadelda või teha laevaga jõereis. Ning eeltoodule lisaks palju-palju muud. Peale aastatepikkusi otsinguid olen aru saanud, et elus on kõige olulisemad inimesed, kes sind ümbritsevad, saadavad. Sellel reisil on olnud õnn kogeda suurepärast reisiseltskonda ja muidugi fantastilisi grusiine, kes oskavad tõeliselt võõrustada külalisi. Lisades siia ainulaadsed vaated mägedele igas suunas, kuhu vaatad, omandab sõna puhkus õige tähenduse! Minu suurim unistus olla Gruusia mägedes, süüa omatehtud lambaliha ning juua head alkohoolset jooki täitus täna lõikuskuu 26. päeval. Mul polnud mingeid eelarvamusi georgide suhtes. Nad on sõbralikud ja külalislahked. Meie reisil kogetav mugavuse tase on võrdelises seoses kohtadega, mida külastame. Reisi alg- ja lõpp-punktis: Victoria joa ääres ööbime lodge’ides, kus on olemas kõik mugavused: vannituba ja WC hotellitoas, ujumisbassein, jms. Raftingu jooksul ööbime hästi varustatud telklaagrites. Toitlustamise eest on hoolitsetud: matka jooksul saadavad meid kõikvõimalikud kohalikud hõrgutised ja seda kolm korda päevas. Päevadel, mil viibime Victoria joa ääres, oleme osad söögikorrad jätnud reisijate enda muretseda, et jätta ka väikene valikuvõimalus. Tegemist on veematkaga, mis on keskmise raskusastmega. Tegemist on adrenaliinirohke ettevõtmisega, kus peamine pingutus on kärestikest laskumine ning sealjuures õige tehnika kasutamisega. Selleks aga eelnev põhjalik ja professionaalne instrueerimine. Füüsilise pingutusega tuleb tegemist pigem matka lõpupäevadel, kus kärestikke on vähem ja tegemist tuleb pikemate vahemaade läbimisega. Eelnev veematkamise kogemus ei ole vajalik, matk toimub professionaalsete veematkajuhtide juhatusel. Küll oleks soovitav, et sa vett ei kardaks. Et hakkama saada, peaksid olema terve ning aktiivse ja sportliku eluviisiga. Päevasteks rännakuteks koos peatustega (söögi-, foto-, joogipausid) kujuneb kokku umbes 6-8 tundi. Zimbabwe on dollaripõhine maa. Maa oma valuuta on hüperinflatsiooni tagajärjele käibest kadunud ja kasutusel on põhiliselt USA dollar ja Lõuna-Aafrika rand. Seega tuleks kaasa võtta rahaühikuna USD. Seda peaks varuma nii suuremates, kui ka väiksemates kupüürides. Koha peal raha lahti vahetamine on problemaatiline. Suuremates linnades on ATM-e, mis töötavad ka rahvusvaheliste kaartidega. ATM-id väljastavad raha USD-ides. Mõned hinnanäited: söök odavamas toidukohas – 5-10 eurot, söögikord korralikumas restoranis – 10-20 eurot, õlu – 1-2,5 eurot, takso paarikilomeetrise sõidu eest 3-5 eurot, suveniirid – alates 5 eurot. Krediitkaartide kasutus piirdub peamiselt suurte rahvusvaheliste hotellide ja kaubandusasutustega, mujal on nad suhteliselt kasutud. Jootraha jätmine on üldiselt väga oodatud ja tavapraktika restoranides, aga ka organiseeritud ekskursioonidel/matkadel. Kui teenusetasu on restoranis hinnale lisatud, siis ei ole jootraha jätmine vajalik. Eesti kodanikele on Zimbawesse sisenemiseks vajalik viisa. Lähim saatkond, kus viisat saab taotleda on Stockholmis. Ühekordse sisenemisega viisa lõiv on 460 SEK, lisanduvad saatmis ja käsitluskulud. Vaata täpsemat ja ajakohasemat infot siit: www.zimembassy.se. Täpse vaktsineerimissoovituse annavad reisimeditsiininõustajad ja -arstid. Mitteprofessionaalne info on selline, et soovitav oleks olla vaktsineeritud teetanuse, difteeria, lastehalvatuse, hepatiit A ja B ning tüüfuse vastu. Malaariat esineb Zimbabwes igal pool alla 1200 meetri, eriti Zambesi jõe orus. Seega on vajalik malaariat ennetav ravimite võtmine. NB! Konsulteeri reisimeditsiininõustajaga, ära toetud pelgalt siin ja mujal internetis leiduvale infole! Victoria Falls ja Zambesi jõgi asuvad troopikas. Eristatavad on vihmaperiood ja kuiv periood. Meie reisi toimumise ajal (november) on sademed seal vähesed: umbes sama palju kui meil suvekuudel. Arvestades kuuma temperatuuri, aurustuvad need kiirelt. Temperatuurid on järgmised. Päeval keskmiselt 32 kraadi, öösel keskmisel 18 kraadi. Matkasandaalid, lühikesed püksid, t-särgid, päikeseprillid, päikesekaitsekreem, huulepulk, veepudelid, veekindel jakk, seljakott, magamiskott ning energiat andvad näksid.			OSCAR-2019
Bottom line tipus: VigRX Plus ei suurenda oma peenise suurus, ja ükski teine pill. Siiski võib pakkuda ajutist aphrodisiac ja püstitamine lisaseadmete mõju. Hoidke lugemine, et rohkem teada saada. VigRX Plus on “revolutsiooniline” meessoost parandamiseks pillid, või on? Noh, see on see, mida paljud “päris” ülevaated VigRX Plus võite leida online üritab veenda teid. Aga, vaata lähemalt ja saate aru saada, et need väidetavalt erapooletu ülevaateid on enam kui müügi tähtede poolt loodud tütarettevõtete kes saavad makstud iga müügiks nad toodavad. See, et link läbivaatamisel, mis annab neile ära! Nüüd lubage mul olema sirge selgeks; Olen ka saada kompensatsiooni, kui klõpsate linke VigRX Plus kodulehel postitatud siia ja tellimuse (ilma lisatasuta teile), aga ma lähen, et aidata teil mõista, mis tulemusi saab tõesti saavutada võttes VigRX Plus erinevalt pika lugusid ja valesid väiteid edendada paljude arvustajate (tegelikult enamik on tütarettevõtete) selle toote kohta. Selle läbivaatamise esitan tõsi fakte VigRX Plus ja aitab teil teha haritud tarbija otsus. Kui teil on eksitatud teiste online kommentaare, ma loodan, et see aitab säästa oma raha eest midagi paremat kasutamist. Mõned nimetavad seda meessoost parandamiseks pillid ja teised nimetavad seda peenise laienemist / kasvu pill – VigRX Plus on üle leti toidulisand parandamiseks kasutatakse mees suguelu. Ei ole midagi erilist VigRX Plus nagu paljud hyped-up ülevaateid on võimalik soovitada. See sisaldab häid koostisaineid, mida on näidanud, et parandada erektsioonifunktsioon, libiido ja vastupidavus. Olgem on kiire pilk sees need punased tabletid ja vaata, mida need sisaldavad. Allpool on loetelu kõikide aktiivsete koostisosade VigRX Plus koos oma vastavate annuste ühe toidukorra (2 pillid): Gingko biloba Leaf (200 mg): Suurendab verevoolu suguelunditesse, mille tulemuseks on raske ja kauakestev erektsiooni. Korea Red ženšenni (200 mg): See Aasia hariliku ženšenni sort on võimas ravimtaim, mida kasutatakse, et suurendada aju võimsust ja erektsioonivõime. Muira Puama (100 mg): traditsioonilise meditsiini, Muira Puama kasutatakse looduslik vahend meeste seksuaalse düsfunktsiooni. Sa peaksid seda täiendada iga päev. Soovitatav päevane portsjon on kaks tabletti võtta koos toiduga või ilma (olenevalt sellest, kumb on teile parim). See valem toimib loodusliku seksuaalselt erutav. Kui te võtate VigRX Plus vähemalt paar päeva võid oodata järgmisi eeliseid: Kasv peenise verevarustust seksuaalvahekorra ajal, mille tulemusena tunnete täielikum ja paksem erektsiooni. Kuid pidage meeles, et VigRX Plus – sarnane kõigi teiste toidulisanditest – võib töötada mõned kasutajad ja mitte teiste jaoks. Keegi ei saa sulle öelda kindlalt, kas sa saad märkimisväärseid tulemusi või mitte, kuni te proovida ja vaata ise. Ei ole ametlikku kliinilised andmed edukust selle toote, kuid see ei ole kusagil lähedal 98% (või nii) väitis palju kommentaare (makstud tõukurid)! Heck, isegi mitte retsepti tugevus, FDA heaks narkootikume nagu Viagra jõudnud lähedale, et nende tõhususe. Kas te tõesti loota, et see? No see ei ole! Iga veebileht, mis väidab, et see suurendab oma peenise suurus mõned 3-4 tolli on lihtsalt valetab sulle. Uskuge või mitte, paljud kliendid on langenud sellise jultunud vale reklaam nõuete ja tegelikult ostetud toode loodab lisades tolli oma peenise suurus. VigRX Plus ei põhjusta püsivat juurdekasvu peenise pikkus või ümbermõõt . Ükskõik kui palju vale lubadusi, ebateaduslik argumentide ja / või võltsitud enne-ja-pärast pildid mõned läbi veebilehed võivad teile näidata, tõde on seisukohal, et ei ole loomulik täiendus või ravim ei ole kunagi tõestatud, et peenise koe kasvab looduslikult. Tegelikult, kui sa külastada ametlikul kodulehel VigRX Plus sa ei kuule mingeid lubadusi, et ta teeb oma peenist kasvama. Kui nende väidetavate kasvu nõuded ja “tulemusi” pildid olid tõsi, sa ei usu, et nad tuleks Objekte eespool korda tootest ametliku poe? Ettevaatust veebisaidid, mis väidavad, et on pilte näidates “päris” laienemine tulemused VigRX Plus, või et asi muu meessoost parandamiseks pillid! Need on ebaaus iseloomustused ja võlts / manipuleerida pilte mõeldud sööt tähelepanematu ostjad ja teha mõned suured ja lihtne komisjonid. Vaata, VigRX Plus on tõeline mees lisaseadmete pill, mis võivad parandada erektsiooni kvaliteeti ja tulemuslikkust, kuid see ei valatud loitsu oma fallos ja teile 10-tolline koletis! Minu soovitus on selline: kui teil on madal libiido ja / või vähem-kui-ideaalne erektsioon (ei saada maksimaalne kõvadus ja suurus), siis VigRX Plus võib aidata. Vastasel juhul sa ilmselt ei märka palju muutusi. Kui sul on juba reibas ja erektsioon, kõrge libiido ja kõrge vastupidavus, siis ilmselt ei lisa palju. Järgnev loetelu näitab hinna tõeline VigRX Plus, mis saab osta otse tootja kodulehelt. Allahindlused automaatselt kohaldada korraldusi 2 kasti või rohkem. Et saada täiendavat 10% soodsamad , kasutage allpool kupongi kood (kehtib korraldusi 4 kastide või rohkem) Märkus: Algne VigRX Plus täiendada müüakse ainult internetis. Kahjuks ei ole võimalik leida kohalikes kauplustes nagu GNC, CVS või Walgreens. Ettevaatust odav VigRX Plus pillid, mida müüakse umbes poole hinnaga Amazon ja eBay, sest nad on avastatud võltsitud kaupu.			OSCAR-2019
Kuigi tuule prognoos lubas laupäevaks ainult lõunani tuult, siis tegelikult puhus kogu päeva. Läksime sõitma kuskil kell 12.00 ja sõitsime kuni õhtuni välja. Tuul oli suht ühtlane, päike paistis ja elu tundus jälle nagu lill. Harjutasin oma 313 hüpet, mõned isegi õnnestusid. Reims, Säga jne testisid uut 2010 Obsessionit ja kõigile see meeldis. Muide järgmisest nädalast alates peaks saama neid tellida ja esimene saadetis jõuab kohale augusti lõpus. Seega kes tahavad uut 2010 aasta lohet või lauda andke mulle teada. tel 56 988 435 R ja L sain kokku 2h sõita. Mulle isegi meeldisid need lained, hüpata oli seal tricky. Hoopis teistmoodi place. L oli korralik laine ja selle vahel chop. Kuid uus kogemus rikastas. Ventspils on väga hoolitsetud linn, pöörfi oli et saime kõik ööd majas magada – special thanks to Andres. Nalja sai nabani, ööklubi Reflex sai tuulutatud, puuke eemale peletatud, kurgesid kardetud, öösiti diskotatud, veekeskuses sulistatud ja rokitud, no oleme ausad – oli korralikult partyt ja korralikult loheteemat. What´s gonna work – teamwork! Eesti Besti poisid olid mega tublid, super tiimitöö ikka - silm puhkas lausa seda nähes kuidas nad kahe ja kolmekesi mööda liiva ülestuult kihutasid! Vast kõik nõustuvad, möödunud nädal oli üks parimaid selle suve surfinädalaid! Otsa andis täna Obsession 2010 proovida ja muidu tundus marketingi jutuna poomisurve vähenemine ja super veojõud, et kuidas saavad ühed-samad asjad aastast aastasse paremaks minna?! Aga noh saavad ja veel krt kus saavad! Igatahes, seda peate ise proovima! Besti vennad korraldavad kiteloop pildi võistluse. Mõte siis selles, et kes kõrgeima kiteloopi pildile saab, on ka võistluse võitja. Sügistormid tulekul, et vennad olgem valmis ja pildistage ikka No krt, ajab vanduma, kui pärnakate imelugusid kuuled. Nägin õhtu Pärnust tulnud Arpot, kel nägu peas peeretas. Sõitis süldiks. Tallinnas on hästi, kui paar väga head surfipäeva ühte kuusse saad. No pole hullu, sügis tuleb Täna ikka ei andnud rahu. Kakumäele. Miinimum. Lohe seisis jeelijeeli üleval. Puhangutega sai nats triibutatud, maha tuldud, suitsetatud ja ringiga otsast peale. Tänase päeva parimad palad oli: üks hängtime, 2 unhookis hüpet (reiliks seda veel pidada ei saa ), mille ilusasti ära maandusin. Tahaks paari korralikku 8-9ms ilma, paneks asjad lukku. Noo, viimasel ajal pole mõtet päevikut päeva kaupa kirjutada. Tuul selline, et Pärnus viimased 3 päeva jutti 7 ruudusega sõita saanud. Tänaseks jalad pakud ja reilidest kõhulihased trimmis. Kõvasti sai lihvitud unhookedit, lititud kickerit, proovitud bootse, tõmmatud kiteloope jne. Täitsa sürr, mida mehed täna kogesid. Tuul, siis paduvihm, rahe jne. Juts saatis 15 aeg sõnumi, et sätib Väänasse. Vaatasin mõõdikud üle… jah täitsa puhus ilus 8ms. Ei pidanud pingele vastu ja tallasin kl 16st pedaali. Autos uus 12 ruudune Addiction. Tegelt lootsingi, et selline suht-koht miinimum oleks… saaks ju uue motika proovile panna. Randa jõudes oli tuul üsna korralik. Lohe täis pumbates langes tunduvalt. Lohe üles saades kandis halvasti. Merel aga töötas igatahes paremini, kui teiste surfarite sõiduriistad. Meie omadest olid kohal Juts, Raavo ja Risto, kes koolitas. Bestikatest Martti. Ja nii me seal kaarutasime oma mitu tundi. Veidi paremate puhangutega läks Addiction väga hästi vastu tuult. No vahe hübriidide ja bow-ga oli oma silmaga näha Lohe ise rahulik ja stabiilne. Peaks tegelikult 12se Obsessioniga korra joonele panema aga too hetk tundus, et Obs-st tunduvalt aeglasem ei olnudki. Jõudu see-eest kamaluga rohkem. Kõvemate puhangutega lasin natuke hängtaimi. Ei rebinud kõrgust üldse nii vähe, kui algul arvanud olin. Küll kandis pikemalt ja veidi paremini. Selle 20min sees, kui tuult oli, lasin niisama paar grääbiga bäkki, hoogis reilit… ja seekord sain jalad ilusasti kuklasse Jõudsin veel korra unhookis reilit katsetada. No ilus ei olnud aga ära hüppasin ja siis sai tuul otsa. Ei viitsinud enam niisama triibutada. Kell oli saanud 20:20, pakkisin asjad ja koju. Seda kohta sa naljalt kaardilt ei leia, kuid hea õnne korral võid sinna siiski sattuda!!!! Täiesti juhuslikult kaunil pühapäeval ma juhuslikult sattusin sellisele saarele. Niii, istuge nüüd rahulikult maha Kõrks räägib!!!!:) Tulin mina laupäeva õhtul laagrist koju, ramp väsinud ja koju jõudes pugesin kiirelt põhku. Teada oli, et pühapäeval lubab idakaarte tuuli ja isegi sellist sõidetavat. Hommikul kõht korralikult täis ja sihiks Katariina beach. Ootasin ja istusin seal oma 1,5 tundi ja ei midagi. 3-4 m/s ja tappev palavus. Hmmm igaks juhuks hellasin besti Marttile, et mis tal plaanis? Martti suundus Kaberneeme poole, et seal pidavat ida tuulega kuskil sõita saama. Kokku lepitud, et kui puhub, siis hellab:) võtsin päikest ja ootasin tuult. Lõpuks murdusin ja helistasin ise ja suureks üllatuseks kuulsin lauset , et tule ruttu siia, puhub 7-8 m/s !!!! Kimasin 200-ga Kaberneeme poole, ees ootas juba paadimees, kes mind 300-ga Kopsi saarele viis. Kohale jõudes olin läbi märg, kuna paadimees sõitis 300-ga ju:)Koipsi saar asub Kaberneeme sadamast vasakule minnes, linnu lennult kilometri matka. Saare lõuna poolses otsas ulatub mereni pikk neem, kuhu Martti and compani olid peatuma jäänud. Võimalus oli sõita mõlemal pool neeme. Vahe selles, et paremal pool meretuul ja laine ning vaskul pool flätt ja maatuul. Polnud üldse küsimust, millise poole ma valin. Flätt to flätt!!!!! Jällegi 10,5 obsession taevasse ja minek. See joovastus, mis ma merel tundsin, on tõesti raske sõnadesse panna. Kõik hüpped toimisid nagu valatult, kuigi maandumised olid algul üpris vigased. Ma olin täiesti omas maailmas ja sekund sekundi järel sooritain uue õhulennu. Adrekas 100 ga laes ja kõige huvitavamal hetkel purunes laual klamber….t…. küll Üritasin siis blind judge ja´aaa nii ta läks:) Enne seda sain ilusti vahetatud frontroll to hp, mis juba kaua, kaua oli tegemata jäänud. Maandumine muidugi ebaõnnestus Hmmm õnneks oli Marttil kaasas 2 lauda …….SUURED, SUURED TÄNUD!!!! Suutsin ennast muidugi tunniga täitsa rihmaks hüpata, et kvantiteet võis jätkuda. 3 tunnikest kohal ja hiljem liitus meiega veel 3 lohemeest, kes magusat flätti ala nautima saabusid. Paadimehe kutsusime järgi. Asjad peale ja sihiks lohedega Kaberneeme sadama poole. Selline tore päev oli siis meil:) Suur, suur tänu Marttile, kes mind saarele kutsus ja teistele kaasvõitlejatele patsu……..sinna saarele ma veel lähen tagasi:) Väga hea oli tõesti üle pika aja merele saada. Viimati sain sõita Kakumäel peaaegu kuu tagasi. Vahepeale on jäänud mitu head tünga aga seda magusam oli sellise ilmaga merele minna. Algul ei saanud vedama… õnneks suutsin pooleteise tunniga rooste maha sõita. Trikkidest sain lukku vasakul halsil backrolli… pole lihtsalt kunagi vasakul midagi proovinud Edasi harjutasin natuke hoogis raileyt ning kiteloope. Maandumised hakkavad tasapisi tulema. Adrekas muidugi laes. Peale Väänat, pakkisime kama autosse ja sõitsime Jussi ja Timoga Roostale head seltskonda ja surfipidu nautima. Täna saime magama 7-8 vahel. Pidu oli päris raju Ahjaa, korralik pohmakas on ikka veel :S			OSCAR-2019
hooaeg 2018-2019 saab Eesti Rooma Klubis olema põnevust täis ja särtsakas. Hoia kursis ERK kodulehe kaudu, klõpsates ennast jälgijaks (nupp all paremal). Sel moel saad automaatselt teated oma meilile kõigest, mis kodulehel avaldatud, sh kutsed ja teated. Hooaja uudis – Eesti Rooma Klubi on 21. sajandi klubi. Registreerime külalised koosolekutele läbi vasakul oleva kalendri. Klõpsa ja Sind viiakse kohale. 3.-4. september – UNEP osapoolte konsultatsioon ette valmistamaks ÜRO Keskkonnakogu UNEA 4, märts 2019 Nairobis. Eesti on teatavasti selle eesistuja. Uuri rohkem siit. 11. september – korralisel ettekandekoosolekul tegi Klubi president A. Tarand ülevaate CoR juubeliraportist „Come On!“. Klubi liikmetele anti aru 2017 Üldkoosoleku seatud sihtidel toimunud arengutest. 12. september – I seminar „Maailm ja Euroopa Liit aastal 2035“. Taustapaber on koostatud UN, PwC, E&Y, US National Intelligence Council, OECD ja Euroopa Komisjoni poolt koostatud allikate põhjal ning toob välja nende allikate ühisosa. Dokumendi eesmärk on seminaril arutelu algatamine. 13. september – konverents “Inimlikud linnad” (inglise k) – 11 Euroopa linna head näited, korraldab Tallinna Disainiöö. 26. september – II seminar „Maailm ja Euroopa Liit aastal 2035“. Info Klubi liikmetele meiliga. Materjalid leiad SIIT. Hindajad on oma töö teinud. 5. novembril saab ERK EEB täisliikme staatuse. Euroopa Keskkonnabüroo on maailma suurim keskkonnateemadele pühendunud kodanike organisatsioon. A. Tarandi ja J. Telgmaa osavõtt CoR 50 üldkoosolekust ja konverentsist. Töö Roomas. Rooma märkmed ja pildid ilmuvad kodulehe erilehele peagi. Osalemine EV Peaministri büroo algatuses strateegia 2035. Eesmärgiks on näidata ennast ja oma võimet aidata koostada nt 15 aasta strateegia. Meie tiimis on kaks endist peaministrit, kes aga ei kipu mitte õpetama. Ka ei loo me veel üht alternatiivparteid – ERK ei ole poliitiline ühendus. 13. november – korraline ettekandekoosolek – räägime Eesti haridusparadigma muutustest: tehtud valikutest, väljakutsetest ja ohtudest. Kuulame ära ka Hariduse toimkonna arengud HM baasstsenaariumide projekti “Eesti jätkusuutlik areng: kõrg- ja kutseharidus 2020- 2035”. Maarja Vaino räägib Hariduse toimkonna tööst HTM baasstsenaariumide projektiga “Eesti jätkusuutlik areng: kõrg- ja kutseharidus 2020- 2035” Rain Mikser (TLÜ Haridusteaduste instituudi vanemteadur) ettekanne Refraktsioon ehk murdumine kui neoliberalistike haridusreformide mõju hindamise ja prognoosimise uurimisvaldkond. 20. november – Rooma Klubi liige Dr. Gunter Pauli räägib Sinimajandusest. “Kuidas Taavet võidab Koljati – alustavad ettevõtteid võtavad üle korporatsioonid võitluses säästva tuleviku nimel?” 7.-8. detsember – VI eesti teaduskeele konverents. Käsitletakse eesti keele praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid Eesti kõrghariduses. Kutse. Siin oodatakse arvajate aktiivsust, vaata juba nüüd. Kui Sulle tundub, et ERK peaks olema osaline mõnes mõttegrupis, mida siin ei ole nimetatud, anna sellest palun teada SIIN. Uuringut OSKA tutvustasid haridusminister Mailis Reps ja uuringujuht Urve Mets. Uuringu meeskond oli 17 inimest, lisaks ministeeriumi ametnikud. Nimetati ka Andres Viiat, kes on end. SaarPoll töötaja. Pressiteade on leitav HM kodulehel. OSKA on läbi aastate kestev tööjõu uuring. Ministri sõnul on koondatud väga korralikud andmed. Sel korral oli fookus haridusvaldkond. Küsiti ka nt, miks/ kuidas noor valib selle eriala. Kriitiline piir tööle asumisel on 3a, seega vaatab OSKA tööturul ette 8-9 aastat. Õpetamine on populaarne, eriti lasteaia õpetaja. Motivatsioon minna peale õpet erialasele tööle. Teaduse roll ühiskonnas on kõrge, teadustöötaja on usaldusväärne. Erinevus muust maailmast – teadlane ei ole tegev era- või avalikus sektoris. Teaduse ühendamine innovatsiooniga on väljakutse. Arendamisel on ettevõtluskoostöö, tulemusrahastamine ülikoolidega. Täheldati, et viimastel aastatel tunneb tulevane õpetaja ennast hästi, meie haridus on maailma tipus, vaat et parimgi. Täiendkoolitus on paranenudtäiskasvanute õppe osakaal on tõusnud, paranenud on individuaalõpe koolis ja lasteaia, õpetajate ootus on tugiisikute armee tugevnemine. Mai – plaaniline kõnekoosolek 8. mail toob kuulajateni ERK värske liikme Ragnar Viir’i selgituse sellest, kuidas tool tapab. Uue hooaja fookuseks saab hariduse, eriti kõrghariduse analüüs. Kohtume juba septembris! Koduleht ei maga aga ka suvel. Jääge meiega… Aprill – Rooma Klubi oli kandvaks jõuks 1988.a. Loomeliitude- ehk Aprillipleenumi 30. aastapäeva tähistamisel Riigikogus. Märts – klubi EW100 koosoleku kajastus jõudis televisiooni. ERK liikmed on võtnud sõna (vähemalt) viies avalikus arvamusgrupis rahvastikukriisi teemal. Jaanuar – Eesti Rooma Klubi kolm juhti – A. Tarand, Ü. Vooglaid ja J. Telgmaa on kutsutud TTVs Horisonti laiendama. A. Tarand rääkis Klubist ja veest Vikerraadios Suur Rooma Klubi saab sel aastal 50-aastaseks. Sellega seotut leia uudiskirjast . Klubi ajalugu siin. Märtsi uudiskirjas ka Eesti Rooma Klubi. Märtsi kuukiri ütleb muhulgas: 25. nov. 2017 toimus Väliseesti Ühingu konverents “Sada aastat Eesti riiki“ (kava). Konverentsi kutsus kokku ja juhatas Leili Utno, VEÜ juhataja, ERK liige. Ettekandega esines teiste hulgas Juhan Telgmaa. Selgus, et Eesti keskkonna, sh looduse kaitse on hoopis vanem kui Eesti ise. Uuri siit: Ühiskond, nii suures kui kohalikus plaanis, on paljude probleemide kõrval üha sagedamini kokku puutunud ilmingutega, mida nimetatakse seksuaalseks ahistamiseks. Globaliseeruvas maailmas põrkuvad selle mõiste all enamasti eri kultuuride inimõiguste probleemid ja meie väiksemas ühiskonnas isikuvabaduse probleemid. Suude puhastamise telesaates ja samalaadsete juhtumite meediakajastuses jäi kõlama arusaam, et meil on paljud seksuaalse ahistamisena käsitletavad seigad, suhtumised ja teod mõisteliselt segased või ära seletamata ja see ei võimalda juhtunule hinnangut anda ka nüüd, kus skandaalide kampaaniaaeg peaks juba otsas olema. Jätka lugemist → Rein Einasto on avaldanud oma Kultuurikoja aastakonverentsile planeeritud ettekande teema. Meil pole kombeks siin lehtedel reklaami avaldada, kuid seekord esinevad (taas) mitmed ERK liikmed. Eesti Kultuuri Koja seekordne kahepäevane konverents „Kultuur ja keskkond“ toimub 3.11 ja 4.11 Rakveres. Konverentsi esimesel päeval keskendutakse inimese ja looduse (Looduse võim), teisel päeval inimese ja inimese ehk vaimse keskkonna tuli- ja valupunktidele (Vaimu võim). Konverentsiga soovitakse heita valgust inimese ja tema keskkonna suhetele ning nende kujunemisele. Jätkuvat vaimujõudu, kindlameelsust ja sirget vaadet kõige õnne kõrval soovib lugupeetud kultuuritegelasele, rahvaliikumiste juhile ja ühele Eesti Vabariigi loojale Rooma klubi. Tallinna Ülikooli esimese auliikme juubelikonverents toimub 08. septembril 2017. Kohast teavet otsige Emakeele Seltsi kodulehelt või Tallinna Ülikooli omalt. Tallinna ülikooli auliikme, emeriitprofessor Mati Hindi juubeli tähistamine toimub Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ja Emakeele Seltsi korraldusel. Ettekannetega esinevad Mati Hindi kolleegid ja õpilased. Eesti Looduskaitse Selts, see Eesti Rooma Klubi emaorganisatsioon – ellukutsuja, sünnitaja, hoidja ja taskuraha korraldaja – pidas 2017. a. juuli viimasel nädalavahel on 50. suvist kokkutulekut Porkunis ja Lääne-Virumaa maastikel. Ühtlasi toimus Eesti Looduskaitse Seltsi 18. kongress. Eesti Looduskaitse Selts toetub oma meenutustes ajale, mil teadlase loomulikuks ülesandeks oli ka ühiskonna aktiivne ja tooni andev mõjutamine. Teadlane oli isiksus. Isiksus ei jää märkamata. Ta on loomulikult arvamistes eestvedaja, moodsa sõnaga liider. Jaan Eilart (1933-2006) on üks neist, keda tuleb tänada ühiskondliku mõtlemise suunamise eest reas looduse kaitse >> keskkonna kaitse >> kultuuri ja rahvusriikluse kaitse. Nii nagu igal liigil on õigus elule oma keskkonnas ja oma arengutempode rajal, nii ka igal rahval. 1957, sügaval nõuka-ajal, asuti tema eestvedamisel Tartu Ülikoolis õpetama õppeainena looduskaitset, 1958. aastal asutas ta Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas. 1969. aastal juhtis Jaan Eilart NSVL esimese rahvuspagi rajamist Lahemaal, hiljem osales juhendajana Komi, Armeenia ja Tadžikistani rahvusparkide loomisel. Hakkasid süvenema arusaamad planeedist Maa kui ühtsest ja ühendatud süsteemist, ilmusid “Hääletu kevad”, “Kasvu piirid”, tekkis Eesti Rooma Klubi, mille üheks asutajaks ka Eilart. Roomaklubilased, sh. klubisse kuuluvad eesti akadeemikud, on neid mõtteid aastakümnete vältel aktiivselt edasi arendanud. Vt. kas Youtube’ist, ERR arhiivist või vt siit nt. Rein Einasto mõtteid sel teemal. Seekordse, Eesti siiani suurima MTÜ kokkusaamise paigaks oli valitud omapärane Porkuni – selle ujuvad saared, tühjenev ja täituv järv, kaunis loodus ja rikas kultuurilugu peegeldab mitmemõõtmeliselt ELKS traditsioone. Üheskoos tamme istutamine, loodus- ja kultuuriradade uurimine sidus Eesti ja kohaliku Läänemere ja rahvusvahelisega ning lihtsa ja maise kuninglikuga (vt. pilte). Seekordne auliikmete nimetamine seltsi endise esimehe J. Riisi ettepanekul oli saagirohke just ELKS pojale Eesti Rooma Klubile – neljast 2017 auliikmest kaks on aktiivsed Eesti Rooma Klubi juhtfiguurid – nomineeritud said ERK president Andres Tarand ja tegevsekretär Juhan Telgmaa. Nii Seltsi auesimees kui ERK liige President Arnold Rüütel pidas kohase kõne. ELKS kongressi toimumiskohaks oli Mädapea mõis. Ka see sümboolne ju – mõisakultuur, mis hoiab ühes legendid, päritolu, kultuuri luues seosed inimeste, koha ja olude vahel keele kaudu on osa meie keskkonnast. Ja see on unikaalne ja kordumatu. 101 delegaati üle Eesti otsustasid: Olla tugevamalt sidustatud kogukondlikult ja riigi tasandil ülesannetega, mida uus muutuv aeg meie ette seab Leida paremat kandepinda ja näidata julgemalt Seltsi kui mittepoliitilise ühiskondliku liikumise võimalusi ja jõudu oma kodukoha, sh. Eesti elu kujundamisel Muidugi käisid ühisolemiste juurde V. Mikita, lõke, Henn Rebase akordion ja suvi looduses. Tallinn ja EL eesistumine, liiklussegadused ja telekamaksud – kõik selle sai korraks unustada, et laadida ennast tegusaks uueks hooajaks. See ei tähendanud tõsiste teemade eitamist. Otse vastupidi – eesti rahvuskivi pae väärtustamine, pääsupojad akna taga, Eesti maastikud, kohalik toit, kohalik ettevõtlus – just see on nurk, mis poliitvaidlustes vahel unustatakse. Mil määral ja milleks me neid väärtusi ümber kujundame? Kas need on parteipoliitilised või rahvuslikud otsustused, kes neid tegema peaks ja on volitatud tegema.? Ka ELKS ei saa neist küsimustest mööda. Eesistumisel näitame uhkusega oma metsi ja loodust. On see kestlik? Mis on mille arvelt? Peame ühendama Säästva Arengu, projektid ja kohalikud eksperdid. Kas oleme olnud selles teaduse ja teadmistega kooskõlas, kas oleme olnud piisavalt järjekindlad? Meid ajavad segadusse KOV valimised, reformid ja sageli vahetuvad ministrid – ka ELKS esimees Vootele Hansen kinnitas korduvalt, et peame pea selge hoidma ja rahva enda seltsid ja klubid, mitte mõtted vaid otsused ja teod või tegemata jätmised määravad, milline on see Eestimaa, mille oma lastele ja lastelastele pärandame. Kas Eesti Rooma Klubist saab kunagi ka päris iseseisev ja tululik ühing, näitab aeg. Ja uus hooaeg algab juba septembris. Ka Klubil seisavad emaühingu eeskujul ees enesele otsa vaatamine, selgete sihtide seadmine ja jõukohaste ülesannete kavandamine. Globaalne algab siit, täna ja igaühe võimetekohasest kaasalöömisest. 50 aastat ELKS liige olnud Enu Mäela otsis sobiva tamme ja näitab noortele kolleegidele, kuidas õige istutamine käib selle labidaga on 1992 tamme istutanud ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf. Nüüd hoiavad seda nimeplaadiga tööriista kurusevennad Juhan ja Enn (Reinvee) Ametikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi pole ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus digiajastul sugugi vähenenud. Vaatamata kohustavatele seadustele ei kipu ametnikud, kellede käes riigi valitsemisel ja juhtimisel suur osa võimust, “rahva” pärimistele vastama. Sama laieneb ka tippametnikele nagu president ja peaminister ning nende bürood. Kodanikud on püüdnud isegi kohtust abi otsida. …neile ei vastata. J. Uibu on püüdnud selgitada, mis see on, mille toimimatusest käib jutt ning kutsub ka suvisel ajal kaasa mõtlema. ERK liikme Kaupo Vippi uus raamat on ilmunud. Raamatule on eessõna kirjutanud Eesti Rooma Klubi nimel klubi president A. Tarand. Raamatu tutvustused toimusid juulis 2017 Kuresaares, Tartus ja Tallinnas. Kui Kaupo esimene raamat analüüsis muutusi tänases maailmas ja trende ning suundumusi, mida tasub märgata, siis teine järjeteos püüab vastata küsimusele „mida teha?“. Raamat oli juba enne ilmumist praktiliselt läbi müüdud. Uuri siit, mis raamat see on ja miks seda juba täna tellima peaks. Kuula, mis Kaupol endal öelda on. Raamat on järg eelmisele, viimseni läbi müüdud raamatule:			OSCAR-2019
Disainifestival „Disainiöö” ja Euroopa innovatsioonifestival IF avati 16. septembril disaininäitusega „Uutmoodi” Eesti tarbekunsti ja disainimuuseumis. Sirp palus näitust kommenteerda selle kuraatoril Ene Läkil Milline on näituse kontseptsioon – mis ajast ja mille alusel on siia objektid välja valitud? Ene Läkk: Näitusel „Uutmoodi” on XX ja XXI sajandi Eesti disaini innovatsiooninäited. Väljas on kogu Eesti disaini kahurvägi – nii vanem kui noorem põlvkond, kes on tegelenud toote- ja tööstusdisainiga. Hea disaintoode on see, kus valitseb vormi, materjali, funktsiooni, konstruktsiooni, tehnoloogia, ergonoomika, ökoloogia ja ökonoomia tasakaal. Neis aspektides innovaatilisust otsides on näituse eksponaadid ka leitud. Näitusele pole valitud ühtegi eset lihtsalt ilu pärast. Väljapanekul on esindatud kõik olulisemad Eesti disainivaldkonnad: elektroonika, meditsiin, majapidamistarbed, valgustid, mööbel, vannitoa inventar, tekstiil, mootorsõidukid ja raadiotehnika. Iga valdkonna sees on nii tänapäeva kui varasemaid näiteid. Erilist äratundmisrõõmu valmistavad nõukogudeaegsed esemed. Mõnega neist ollakse niivõrd harjutud, et küsitakse imestusega: „Kas see on tõesti disaintoode? Mul on see ju köögis iga päev kasutusel”. Väljas ongi Eestis disainitud esemed, mis on olnud või on edasigi tootmises, mis on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks. Head meelt teevad läinud sajandi innovaatilised eksponaadid. Näiteks Lutheri vabrikus leiutatud veekindel liim (autor Oscar Paulsen, 1896), mis võimaldas valmistada veekindlat vineeri ja viia selle tootmise uuele tasemele. Selle tõestuseks on näitusel väljas Lutheri vabrikus toodetud kohvrid. Näitusel võib näha Minoxi minikaamerat, mille leiutas Walter Zapp. See on tõenäoliselt kõige tuntum Eestis disainitud ese maailmas. Sellega on pildistatud kroonitud päid ja seda tuntakse kui spioonifilmide kangelaste James Bondi ja Stirlizi hädavajalikku tööriista. Kaamerat vaadates tundub uskumatu, et see on välja mõeldud 1936. aastal – see näeb välja nii moodne! Kahjuks polnud tol ajal Eestis investorit, kes oleks käivitanud kaamerate tootmise, ja nii sõlmis Zapp tootmislepingu Riia VEFiga. Väljas on ka ettevõtte Saar & Co 125 cm3 Villiersi-mootoriga restaureeritud võidusõidumootorratas, mis valmis aastal 1938, mootorratas, mis konstrueeriti ja valmistati spetsiaalselt võidusõiduks. Selle kõrval eksponeerime ka läinud aastal valminud mootorratast Renard GT, mille disainer on Andres Uibomäe. Nõukogude ajast on vaadata palju. Tekkis küsimus, kui palju tol ajal üldse kasutati disaineri (tol ajal kunstnik või kunstnik-konstruktori) panust? Siis ju tarbekaupa ei jätkunud, igasugune toode kadus lettidelt niikuinii. Nõukogude ajal tegutsesid Eestis nii vabariiklikud kui üleliidulised ettevõtted. Toodang, mida tehti üleliidulistes tehastes, oli salastatud. Et tõrjuda siinsete inimeste vaenulikkust selliste asutuste vastu, hakati seal juurutama tarbekaupu. Loodi Kaubanbus-Tööstuspalat, mille üks osakond oli NSVL Kaubandusministeeriumi Üleliidulise Rahvatarbekaupade Paremate Näidiste Alalise Paviljoni EN SV filiaal, mille juures asus ekspertnõukogu, kes pidi aitama kaasa rahvatarbekaupade kvaliteedi tõstmisele ja sortimendi laiendamisele. Soositi välismaiste etalonide kopeerimist, aga ettevõtetele oli lubatud ka oma toodete juurutamine. Asutati vabariiklik tööstuskunstinõukogu, kes hindas uusi tootenäidiseid, ent üleliidulise alluvusega ettevõtted ignoreerisid siinseid kunstinõukogusid ja kinnitasid oma toodete näidised Moskvas. Tööstuskunstist võis rääkida vaid seoses tehaste oma toodangukujundusega. Näiteks raadiotehases Punane Ret tehti Nõukogude Liidu esimene elektriorel, mida peeti kogu liidu ulatuses oma innovaatiliste lahenduste tõttu parimaks pilliks. Instrument sündis tegelikult tänu ühele kihlveole, mille käigus Punase Reti töötaja, oreli autor Heino Kalmo lubas viie kuuga elektrioreli valmis teha. Orel sündiski meistri käte vahel, n-ö põlve otsas, aga tuli välja nii hea, et helilooja Gennadi Podelski sattus sellest vaimustusse ja esitles seda Moskva funktsionääridele, kes lubasid oreli autoril välja arendada tööstuslikult toodetava pilli. 1965. aastal sündiski Retakord, mida toodeti kümme aastat, 10–12 tükki kuus. Seda orelit on peetud ka süntesaatori eelkäijaks. Kui enamiku pille ja raadioaparaate kujundasid konstruktorid ja elektroonikud ise, siis näitusel on väljas paljudele tuttav raadio Estonia 4 (1966), mille kujundas kunstiinstituudi lõpetanud Erik-Arne Uustal. Eesti disain oli Nõukodude Liidu lipulaev. Mööbli Eksperimentaalvabriku Standard toodang läks valdavalt Venemaa avarale turule, aga Standard oli ka esimene mööbliettevõte Nõukogude Liidus, kelle toodang jõudis välisturule. Standardis olid selle loomisest alates (1944. aastal) palgal disainerid. Seal loodi originaalmööblit, mida toodeti ka teistes Eesti ettevõtetes. Näiteks Standardi disainerite Maile Grünbergi ja Juta Lembergi loodud painutatud torust mööbel (1971) toodeti hoopiski Tartu Mööblikombinaadis. Nõukogude ajast on ka näitusel eksponeeritud Eesti disainerite kujundatud arvutid. 1982. aastal oli Desintegraatori juures elektroonikakeskus, kus ehitati Moskva Kosmoseuurimise Instituudile suuri ja võimsaid arvuteid EVM-1. Ettevõtte disaineriks kutsuti Heikki Zoova, praegune kunstiakadeemia tootedisainiosakonna juht. Arvuti ise oli üks tõeline riidekapp, mille juurde kuulus tugevas kestas TV-monitor ja klaviatuur. Sinna juurde sai kujundatud ka arvutilaud. Kuus aastat hiljem kujundas Zoova Vasara Uurimis- ja Arenduskeskuses Saksamaa turule mõeldud 286protsessoriga arvuti. Arvuti sai tootmisküpseks, aga ajad muutusid kiiresti ja selgus, et projekt ei vea majanduslikult välja. See oli aeg, kui välismaised arvutifirmad siia mürinal sisse sadasid (enne ju toodi arvuteid käe otsas Soomest). Eriti hea näide on elektroonikaettevõte Ektaco, kes tegi koostööd paljude disaineritega. Ektaco asutati 1989. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Eesti-poolne asutajaliige oli Küberneetika Instituudi Erikonstrueerimisbüroo juhtimissüsteemide osakond. Kui Küberneetika Instituudis töötasid maailma tasemel tippspetsialistid, siis Soome poolt tuli tugev ärijuhtimise ja turundamise oskus, mis nõudis koostööd disaineriga. Kaup, mida toodeti, pidi olema ka kaubandusliku väljanägemisega. Disainer Aleksander Jakovlev kujundas 1990. aastal lauaarvuti, mille protsessoriks oli Intel 386. Arvutit toodeti väikeseeriatena peamiselt ekspordiks Turu ja Helsingi ülikoolile. Pärast Teist maailmasõda tehti Eestis algust linnatranspordi reorganiseerimisega. Ühistranspordi normaalseks toimimiseks oli busse vaja märgatavalt rohkem, kui Nõukogudemaa tehased tarnida suutsid. Sündis oma autobussi loomise idee. 1951. aasta kevadel valmis Tartu Autoremonditöökoja tehnilise juhataja Vello Tederi jooniste põhjal esimene ise ehitatud 23 reisijakohaga autobuss. Esimesed bussid said nime TA-1. Mudeli puuduseks oli et sinna mahtus vähe reisijaid. Bussi kere suurendati ja nii sündis vagunkerega TA-6. Seeriatootmine algas 1957. aastal, kokku toodeti tehases 1338 autobussi. Uusi busse eksporditi ka teistesse liiduvabariikidesse, tänu millele sai Tartu tehas tuntuks ka Eestist kaugemal. Väikeseeriatootmisse juurutatud autobuss TA-6 andis omakorda hea baasi furgoonautode ehitamiseks. 1987. aastal sündis furgoonauto TA-3760-01, mille disainisid sisearhitektid Eerik Olle ja Eero Jürgenson. Eesti on tuntud ka oma vormelautode poolest. Estonia vormelautode ehitamisega tehti algust 1957. aastal. Estonia 1 valmis järgmisel aastal. Viimane seni toodetud Estonia veeres Kavori töökojast välja 1999. aastal. Kümme aastat hiljem sündis juba disainitud vormelauto Fest10, Sven Sellik ja Pent Talvet modelleerisid süsinikfiibrist katmiku noorte inseneride projekteeritud raamile. Eesti disaini kuldajaks võib pidada 1980ndate lõpuperioodi, kui paljud disainerid said praktiseerida tööstuses. Tellimused tulid Venemaalt ja Soomest. Eesti disainerid eesotsas Matti Õunapuuga moodustasid disainibüroo MaDis, kes tegi kuue aasta jooksul Venemaale üle 200 projekti haagissuvilast ja lennukiistmetest kuni köögikombainideni välja. Kuna midagi polnud saada, tuli kõik kuni kruvideni ise nii valmis mõelda kui ka teha. Soome firmale Helkama tehti nii innovatiivsed elektripliidid ja külmkapid, et Helkama näitas neid vaid messil, tootmise jaoks olid need liiga julged. Kõik see andis disainerite suure kogemuste pagasi, et taas iseseisvas Eestis hakkama saada. Kui rääkida praegusest Eesti disainist, siis on hea meel, et paljud elektroonika- ja meditsiinitehnikafirmad teevad disaineritega koostööd. Näiteks võib tuua firma Artec Design, kelle elektroonikatooted saavad kujunduse peamiselt koostöös disainer Tiit Liiviga. Ka koostöös disainer Sven Sõrmusega on sündinud mitu toodet, näiteks terminalarvuti ThinCan, mida kasutatakse peamiselt koolides. Meditsiinifirmale Karl Storz Video Endoscopy Estonia on meie disainer Kaspar Torn kujundanud seeria endoskoope. Lihastoonuse mõõtmiseks müomeetreid tootvale firmale Myoton teevad maailma tasemel kujundust Martin Pärn ja Tiit Liiv. Näitusel on väljas ka maailmakuulsa disainipreemiaga Adex pärjatud vannid ja vannitoasaun (autor Sten Ader). Ka tekstiilidisainerid on tulnud näitusele põneva kollektsiooniga. Näiteks on väljas Karin Luugi tapeet, mille muster muudab päevavalguses värvi, ja Merje Samuni ning Liisa Karppineni loodud laudlina, mille mustri alt tuleb sooja eseme toetamisel välja uus salapärane muster. Kogu väljapanekus, on vähemalt viiendik esemeist saanud disainiauhinna. Dokumentaalfilm „Muhu. Ätsed ja roosid” (Eesti, 2014), 60 min. Režissöör Kadriann Kibus. Animafilm „Tantsitaja” (Eesti, 2014), 13 min. Režissöörid Triin Sarapik-Kivi, Piret Sigus, Marili Sokk ja Malle Valli. Filmid linastuvad koos kinos Artis. Vahetult enne laulu- ja tantsupidu käisin vaatamas üht kaunist esilinastust kinos Sõprus. Ajastus oli suurepärane, sest filmidest kumab läbi rahvusromantism. Näidati kaht üllatavalt sarnast Muhu saare filmi: kõigepealt animeeritud lühifilm „Tantsitaja”, seejärel dokumentaalfilm „Muhu. Ätsed ja roosid”. Valdav tunne pärast seanssi oli rõõm kaunist kunstist. Mõlemad filmid on tehtud pühendumisega, mistõttu tulemus on värvikas ja kindlalt vormistatud nagu muster Muhu seelikul. Filmidest tungib läbi soov näidata Muhu kõige kaunimat külge ja vaataja silme ees avaneb killuke Muhumaa elust, mida näib iseloomustavat pidev tants ja trall. Samanimelisel muinasjutul põhineval 13minutilisel animafilmil „Tantsitaja” on suisa neli režissööri: Triin Sarapik-Kivi, Piret Sigus, Marili Sokk ja Malle Valli. Ei tea, kuidas selline koostöö välja nägi, aga tulemus on igatahes märkimisväärne. Film räägib loo karjapoisist, kes pilli mängides oma õnne otsib. Muhu saar joonistub vaataja silme ette rahvamustrite ja rõivatükkidena, mis muudab filmi lõbusaks mänguks. Vaataja hakkab otsima mustritest tuttavaid motiive ning nii mõnigi rahvariietest leitud maasikas, päike, laine ja lilleke ringleb publiku rõõmuks filmilinal. Leidub ka viiteid varasemale eesti kunstile. Mulle meenutas karjapoisi tegelaskuju, eriti ta silmad, Jüri Arraku Suurt Tõllu. „Tantsitaja” edeneb koos karjapoisi tantsude ja pillimänguga (originaalmuusika Pastacalt) kauni lõpuni. Samme seavad lambad ja vilksamisi ka kõrvaltegelasest ahv. Karjapoisi vilepilli järgi saab lõpuks meeletult tantsida ka kaugelt maalt kohale tulnud kõrgem klass, ja sellega see monkey business lõpeb. Kas muinasjutul põhineval animafilmil peaks ka mõni õpetus sees olema? Äkki oleks saanud siia sisse süstida mõne sõnumi või kõrgema moraali, mis jääks vaatajat pärast kinoseanssi piinama või tekitaks hoopis rahulolutunde? Koos oma ilu ja rõõmuga on „Tantsitaja” siiski meelelahutuslik ja täpse käega tehtud kaunis killuke eesti animafilmi. Kadriann Kibuse ja operaator Sergei Kibuse dokfilm „Muhu. Ätsed ja roosid” on silmatorkavalt ilusti filmitud ja mõnusalt monteeritud jäädvustus Muhu naiste tegevustest. Film algab kaadritega praamisõidust, kus lained tunduvad lõpmatud ja taustal kõlab ühehäälne rahvalaul. Lauljat me ei näe ja tundub, et äsja lõppenud animafilm sulab nende lainete ja lauluga üle dokumentaalfilmiks. Muhu loodust näidatakse läbi kaunite makrovõtete, mis viivad ühe vana maja ja seal elava memme Olga juurde. Maja välisseinu ja uksi kaunistavad värvilised mustrid ja maja ise näeb välja nagu kunstiteos. Tuleb välja, et Olga mees on surnud ja tema kätetöö ongi ainus, mis mehest järele on jäänud. Filmi tutvustatakse kui Muhu naisarhetüübi otsingut sellel veidi suletud ja salapärasel saarel. Mehi ei ole selles filmis tõepoolest peaaegu üldse näha. Jääb mulje, et saare naised on rahvariietes kangelased, kelle kõrval mehi ei olegi. Film liigub edasi koos Olga ja seenioride rahvatantsurühmaga. Sõidetakse ringi bussi ja praamiga, esinetakse vabaõhumuuseumis ja tullakse tagasi koju. Kogu lõbu käib tantsusammul rahvamuusika saatel. Naise arhetüübist ei julge rääkida, aga filmilinal on näha naerul nägusid ja päikesekuivatatud põski ning räägitakse meestest, kellest siis veel. Naabrinaine teatab, et roostes püssist pauku ei tule ja naised naeravad südamest. Soome vanasõna ütleb „Siitä puhe, mistä puute” (räägitakse sellest, millest puudus). Need ehtsad elukillukesed ja vanade naiste vabameelsus ongi selle filmi kõige tugevam külg. Siis aga laulab Olga, kuidas noor saab vanaks ja filmi seni tähtsaim tegelane kaob filmist. Filmi teine pool hakkab jälgima noort peret, uueks peategelaseks on käsitööga leiba teeniv pereema Triinu. Näidatakse ülisuuri plaane kollasest Muhu seelikust, mida ema valmistab oma seitsmeaastasele tütrele. Triinu on veetnud kümme aastat Tallinnas ning naasnud kahekesi koos tütrega kodusaarele. On aimatav, et varsti tuleb perele lisa, sest Triinu on rase. Triinu kodu on kaunis ja tema käsitöö pilkupüüdev. Öeldakse ju, et õige Muhu naine on nagu piltpostkaardi peal. Käiakse jaanitulel kätt hoidmas, kõnnitakse rahvariietes ja tantsitakse lõkke ümber kuni udu tulekuni. Kõike seda on operaator Sergei Kibus jäädvustanud tänuväärselt hoolikalt. Kaadrid sumedast maastikust autotulede ja jalgratturiga ning ühtlasi ka maastik aurava kruusateega panevad vaataja ilust ohkama. Naudime neid looduskauneid kaadreid ja tekib tunne, et tahaks ka Muhusse minna. Siis otsustab režissöör viia rõhu üle noorte naiste rahvatantsurühmale. Siduvaks stseenina ehitatakse veidi kunstlikult üles Triinu kohtumine oma sõbrannaga tantsutrennist. Rase naine tantsurühmas enam ei osale ja jääb seega järgnevast kõrvale. Filmi loo mõttes on otsus tantsugruppi jälgida küsitav. Vaatajana kaotame juba teise tähtsa tegelase. Film hakkab jälgima meie jaoks võõrast noorte naiste tantsurühma, kes keerutab-lennutab kuni Saksamaani välja. Taas näidatakse praami- ja bussisõitu. Tekib küsimus, kellest ja millest film tegelikult tahab rääkida. Hea küll, Muhu naise arhetüübist, aga millest siis täpsemalt? Kas filmi teemaks võiks olla üksinda vanaks jäämine, armastus oma kodukoha vastu või kogunisti kultuuri kadumine? Sellest täpselt aru ei saa. Kaldun arvama, et film oleks välja vedanud ka ilma noorte tantsurühmata. Tulemuseks oleks olnud imekaunis portree kahest algsest tegelasest, Olgast ja Triinust. Nüüd aga on filmis nii palju tegelasi, et lugu kaob ära. Vaataja ei saa ühegi tegelasega päriselt tuttavaks, ja mida kaugemale Muhu saarelt minnakse, seda laialivalguvamaks muutub ka lugu. Imekaunid makrovõtted saare loodusest vahetuvad üldplaanidega Saksamaa väikelinna festivalimelust ja täpselt suunatud poommikrofoni asemel kuuleme kaameraheli. Pärast seda kõrvalehüpet jõuab film koos naistega tagasi saarele. Vaataja kohtub taas Olga ja tema sõbrannadega ja saab jälle südamest kaasa naerda olmeolukordadele. Süžee kõrvalliinis valmivad Triinu tütre rahvarõivad ja algab uus kooliaasta. Vana astub kõrvale, et uus saaks alata. Filmi pealkiri „Ätsed ja roosid” (ätsed – karikakrad) on filmitegija sõnul vihje Muhu folkloorirühmale Ätses ja naisrühmale Tokkroes ning et üks muhukeelne ja teine kirjakeelne sõna vihjavad muutumisele ajas. Mõte on hea, kuid filmi autorid ei suuna vaatajat selle juurde. Muutumist ei jõua filmi jooksul väga tekkida, sest režissöör on juba eos andnud filmile kindla vormi. Fookuses peab justkui olema naiste roll selles suletud ühiskonnas. Mulle tundub, et selline kroonikažanr on nii tugevalt Eesti dokumentaalfilmidesse sisse raiutud, et saarte elu teisiti üles võtta ei saagi. Tulemuseks on antropoloogiline film, mis vaatleb ja jäädvustab, aga ei puuri. Filmi tegijad ja seega ka vaatajad tunnevad ühest küljest uhkust õitsva pärimuskultuuri üle, teisalt aga kurdavad selle kadumise üle. Huvitav, et saarte inimeste elu jääb alati filmitegijatele nii kaugeks. Eestlased ise käsitlevad seda õitsvat kultuuri kui eksootilist nähtust. Kas film omaenda kultuurist ei saaks toimida ilma rahvusromantikata? Kahe Muhu filmi vaatamine jättis sooja tunde. Ma ei mäleta, millal vaatajad seansil ümberringi nii palju naeratanud oleks. Filmitegijad olid näinud tublisti vaeva ja neil on õnnestunud kätte saada hetki, nägusid ja nalju, mida kindlasti tuleb jäädvustada. Neid kaht filmi võiks vaadata korra veel, kas või lörtsisel novembriõhtul, sest suvi möödub sama kiiresti kui auto läbib Muhu saare.			OSCAR-2019
Kõige rohkem meeldisid bioloogia ja keemia. Samuti oli minu jaoks väga tähtis ka inglise keel. Veel mulle pakkus huvi ka matemaatika. Mulle tundus alguses see kool väga suurena. Kõik õpetajad tundusid oma ala profesionaalidena. Eriti Tatjana Ojavere, kes õpetaski mind olema õpetaja ja leidma sobivaid sõnu õpilastele. Nagu öeldakse, kõik on võrreldav. Enne ma töötasin kaks aastat laboris, aga seal on töö nii üksluine. Pidin igapäevaselt tegema samu asju ja lõpuks tundsin ennast robotina. Seal töötades mõtlesingi, et äkki peaksin omal teel edasi minema ja midagi muutma. Siis ma läksin õppima õpetajaks ja ma ei kahetse seda. Kuna praegu me lõpetame oma maja ehitamist, siis läheb kogu vaba aeg sinna. Peab veel tegema igasugust remonti. Aga muidu mulle meeldib nikerdada erinevaid asju puidust. Hiljuti, kui mul oli juubel, ostsin mina kaks uut tööriista. Üks on elektrihöövel, mida mul pole kunagi elus olnud, aga Youtub´is vaatasin, et see on väga vajalik ja kasulik tööriist. Teine masin, mida ostsin oli keevitusaparaat (inverter). Nüüd ma saan ise keevitada. Muidugi ma tean, et see on väga ohtlik, seal on 6000 kuumust, aga minu arust on see hea võimalus teada saada, kuidas loodusõpetus ja keemia töötavad selles valdkonnas. Ja kindlasti see annab võimalust midagi luua oma kätega. Ei oskagi kohe meenutada. Võin ölda, et tundides ma teen päris palju nalja ja vahel mõtlen, arvatavasti kui õpilased on juba vilistlased, on neil meeles mitte niivõrd keemia, vaid meie naljad. Aga praegu ei meenu, millal naersin krampides. Kõige rohkem ma hindan uudishimu ehk siis seda tahtmist uut teada saada. Kui seda ei ole, siis ma tunnen, et õpetamine nagu kaotaks mõtet. Tegelikult, kui rääkida unistustest ,ma nimetaksin neid pigem plaanideks. Mul on plaanis veel natuke ehitada, kindlasti pean veel sauna ehitama. Aga kui võtta just unistust… siis ma ei teagi. Minu elu tundub praegu niivõrd harmooniline, et ma olengi õnnelik. Kindlasti saan öelda, et unistan ja püüan alati midagi uut teada saada. Mis muudab minu ja teiste elu paremaks, samuti meie keskkonna paremaks. Elu peab olema mõtestatud. Sellel, mida me teeme, peab kindlasti olema mingi tähendus. Iga sõna, iga tegu, ei tohi olla tühi. Just! See ongi minu unistus! Ma unistan sellisest elust, sellisest maailmast, kus inimesed hoolivad üksteisest. Aga öeldakse, et kõik algab just sinust endast! Sest kui ma olin laps, mängisin kooli, panin nukud ritta, mänguasjad, mul oli päevik ja siis tegin tunde, tahvli peale kirjutasin midagi. Hiljem kui ma läksin ülikooli õppima, mul oli valik, kas eesti keel või saksa keel, sest et keeled meeldisid ja siis mõtlesin, et proovin õpetajaks saada, kuigi see on väga keeruline amet. Mulle väga meeldis koolis eesti keel ja saksa keel, aga lemmik õpetaja oli hoopis vene keele ja kirjanduse õpetaja, sest ta oli väga-väga tark naine ja temaga koos me käisime igal aastal kaks korda Peterburis ekskursioonidel ja teatris. Ta arendas väga palju meid, tunnid olid nagu ülikoolis loengud. Vaba aega on väga-väga vähe, sest õpetaja töö eeldab, et kogu vaba aeg kulub kontrollimisele, tundide ettevalmistusele jne. Aga kui on vaba aeg, siis veedan seda oma perega. Teie klassiga ma kohtun üks kord nädalsas. Aga mulle tundub, et te olete julged, te julgete proovida uusi asju. Siis olete julged arutama. Olete aktiivsed ja peate lugu oma klassijuhatajast. Meeldib see, et ma saan teha kogu aeg erinevaid asju. Et saab olla loominguline, mõelda midagi huvitavat välja ja katsetada õpilastega. Kunagi jättis mulle väga sügava mulje Exupery raamat “Väike prins”. Aga filmidest “Süü on tähtadel” on selline südamlik film. Ma valisin selle kutse täiesti juhuslikult, sest minu haridusega kõik läksid kooli käsitöö õpetajaks. Ma tahtsin juba lapsepõlves saada õpetajaks. Kui me olime väiksed, siis me mängisime nukkudega ja iga kord olin mina õpetaja rollis ja see meeldis mulle väga. Koolielust millegi pärast mäletan seda, millised õpetajad mul olid. Ma ei mäleta, et õpetajad oleks halvad, kõik nad olid väga head ja sõbralikud. Ma armastasin väga oma õpetajaid, ma pidasin neid ideaalseteks inimesteks ja üleüldse mõtlesin, et nad on erilised inimesed, kes õpetasid mulle kõike. Mulle võib tõsta tuju see, kui kirjutatud kontrolltöö eest pole keegi kahtesid saanud ja on vähe kolmesid. Ma õppisin väga hästi, mul olid peaaegu ainult viied. Kahjuks esimese kahe ma sain alles kümnendas klassis keemia tunnis. Mulle meeldib töötada õpilastega, meeldib tund, meeldib kui teen kontrolltööd, meeldib valmistuda tunniks ette, meeldib välja mõelda mingeid trikke. Mul ei ole üldse töös seda, mis mulle ie meeldiks. Mul ei ole olnud ühtegi päeva, kuna ma ei tahaks minna tööle. Esimeses tunnis, kui ma olin juba õpetaja, ma tundsin ennast kuningannana. Ma unustasin kõikidest probleemidest, mul oli kõik väga hästi ja kõikidel minu õpilastel oli eeskujulik käitumine. Kõige tähtsam elus ongi minu elu. Kõige tähtsam pole isegi minu lapsed, kes peaks hästi õppima, saama hea töö, aga väga tähtis on kasvatada mitte alatult käituvaid lapsi, vaidet nad oleks väga viisakad ja väärikad. Erinevalt nagu iga inimene. Kuskil enda sees ma võin sellega mitte nõustuda, sest et vist mitte keegi ei kritiseeri ennast nii palju, nagu meie ise. Aga üleüldse ma proovin nõustuda inimesega, kes ütleb mulle midagi, sest et mõnikord kõrvalt on parem näha. 9B klassi õpilased on väga sõbralikud, lahked, tähelepanelikud, targad, mõnikord püüdlikud, mõnikord mitte. Aga nad on suurepärased. Mul on noorem õde ja meie peres on nii, et vanemad lapsed mängisid noortega. Ja üks mängudest oligi meil kool, mina õpetasin oma õele palju asju ja sellega tuli mul unistus saada õpetajaks. Vabal ajal ma püüan veeta aega oma perega, oma lapsega. Veel mulle meeldib mängida piljardit, kuulata muusikat, jalutada kuskil. Aga ikkagi kõige rohkem veedan aega oma perega. Koolis ma olin selline õpilane, kes võttis kiiresti kõike vastu, kellel kiiresti tuli kõik välja. Tunni ajal jätsin peaaegu kõik meelde, mida rääkis õpetaja. Aga kodutööd mulle üldse ei meeldinud teha, ja tihti tegin ainult õpetaja jaoks. Meil oli selline klassijuhataja, kes nägi kohe, et ma tegin lohakalt ja sundis mind mittu korda üle tegema niikaua kuni kõik oli korrektne. Ma õppisin neljadele ja viietele, aga õppimist ma ei armastanud. Meeldib, et iga kord võib mõelda välja midagi uut, õppida koos õpilastega. Selles töös pole igavust, pole mingit rutiini. Ma arvan, et minu suurimad saavutused on seotud muusikakooliga, kui ma seal töötasin ja kus mul oli mitu õpilast, kes olid väga andekad ja saavutasid häid tulemusi. Ma arvan, et ideaalne tund on siis, kui õpetaja ja õpilased on „samal lainel“, on huvitav nii õpilasele kui ka õpetajale. Kus nad saavad üksteisest aru, aga õpetajad ja õpilased on nagu erinevatelt planeedidelt, ja seetõttu ideaalset tundi teha on raske. Ma kardan oma pere pärast, et kellegagi minu sugulastest midagi juhtub. Ma arvan, et see on iga täiskasvanud inimese hirm, et tema perega võib midagi juhtuda või juhtub lihtsalt mingi äpardus. Mulle ei meeldi kriitika. Ma võin väga teravalt vastata, sest et ma olen selline inimene, kes võib otsekohe öelda vastu. Aga mõne aja pärast ma võin hakata mõtlema selle peale, mida mulle öeldi.			OSCAR-2019
Oma Soomes elavate laste hooldusõiguse kaotanud austraallane Warren McLachlan on juba üle kümne aasta võidelnud Soome valitsusega, et lastekodudes elavad pojad tagasi saada. Warren Mclachlan on Austraaliast pärit mees, kes 1998. aastal abiellus Soome naise Kaisuga. Samal aastal sündis ka nende esimene poeg William. 2001. aastal sõitis aga uuesti rasedaks jäänud naine koos lapsega Soome, et külastada jõulude ajal oma perekonda ja sünnitas seal nende teise poja Mikaeli. Naine keeldus Austraaliasse naasmast ja andis 2002. aastal laste hooldusõiguse Soome riigile – psühhiaatritele, psühholoogidele ja sotsiaaltöötajatele. Naisel oli probleeme laste kasvatamisega ja see tulenes suurel määral tema enda vaimse tervise kehvast seisundist. Juba Williami esimese kolme eluaasta jooksul Austraalias nägi mees mitmel korral naist ilmaasjata poja peale karjumas või talle laksu andmas. Hiljem märkas ka Kaisu naaber Soomes, et naine peksab lapsi ning röögib nende peale. Warreni kätes on ka pilt, millel 3-aastane William on käeraudades, mille ema talle ümber käte on pannud. Kaisu jaoks olid lapsed koorem. “Kuna ta andis lapsed riigile, näeb ta neid suhteliselt harva ning tundub, et see sobib talle,“ ütles Warren. 2003. aastal lahutas Kaisu Soome kohtus Warrenist. Mees sõitis Soome, et päästa veel, mis päästa annab. Tema eesmärk oli saada enda kätte Williami sünnitunnistus, et poiss Austraalia kodanikuks registreerida. See osutus aga võimatuks missiooniks ja tagatipuks jäi laste isa lõplikult ilma ka laste hooldusõigusest. Warren sai küll esialgu kohtuotsusega loa olla koos lastega igal aastal kuu aega, aga kui mees Soome sõitis, et seda võimalust kasutada, ütlesid psühhiaatrid, et neid see kohtuotsus ei huvita ning oma lapsi Warren ei näe. Alates 2002. aastast on Warren McLachlan võidelnud Soome justiitsministeeriumi, psühholoogide, valitsuse ja kõikvõimalike muude organisatsioonidega, et oma lapsed tagasi saada ning nendega Austraaliasse kolida. Esialgu esitas ta kaebusi, et psühhiaatrid on tema lapsed sisuliselt temalt röövinud, kuid mitte ühtegi ministeeriumi Warreni avaldused ei huvitanud. Mitte ükski jõupingutus pole siiani vilja kandnud ning mehe väitel tema palveid enamasti ignoreeritakse või siis lükatakse tagasi. Justiitsministeerium kinnitas McLachlanile, et Soome psühhiaatritele kriminaalsüüdistust ei esitata, sest tegu on auväärse riigitöötajaga, kelle sõnades ei tasu kahelda. Ministeeriumist soovitati mehel siiski pöörduda Valvira ehk Soome riikliku heaolu ja tervise järelevalveasutuse poole, mille juht Markus Henriksson on samuti psühhiaater. “Seega tuleb välja, et peab pöörduma psühhiaatri poole, et kaevata teise psühhiaatri peale,“ ütles McLachlan. Valvirast öeldi mehele, et nemad ei asu tavaliselt enne ühtegi juhtumit uurima, kui tegemist ei ole just surmaga. “Nii et psühhiaater võib oma patsiendiga teha mida iganes peale tapmise,“ tõdeb mees nõutult. Kuigi McLachlanil lubati kohtuotsusega saada piiramatut infot oma laste asukoha ja tegemiste kohta, pole ka see õigus siiani realiseerunud. McLachlanil ei ole praegu aimugi, kus tema eksnaine elab. Ka noorem poeg Mikael elas pikka aega teadmata kohas, kuid vihjete kohaselt ilmselt Helsingi lähedal advokaatidest(!) kasuvanemate juures, kellele anti ilma kohtuotsuseta lapse täielik hooldusõigus. See tekitas samuti küsimusi: kui pojal on olemas isa, kellel puudub igasugune kriminaalne taust ning kellel on piisav sissetulek, võimalused ja tahe oma lapse eest hoolitseda, siis miks peab ta elama võõraste juures. Mees pole Mikaeli elu jooksul mitte kordagi saanud olla temaga kahekesi. Warrenil oli võimalus suhelda Mikaeliga telefonitsi. Nimelt lülitasid kasuvanemad iga kolmapäeva õhtul vahemikus 19.30–20.30 sisse spetsiaalse telefoni, mis oli mõeldud ainult Warreni ja Mikaeli omavaheliseks suhtluseks. Kui mees paaril korral proovis helistada pere tavalisele numbrile, visati toru hargile. Nüüd on mehel siiski teada, et tema mõlemad lapsed on paigutatud Helsingi lähedal asuvasse lastekodusse, ent poisse ei tohi seal külastada ei Warren ega ka ükski tema saadetud advokaat, sõber ega mõni muu inimene. Lastekodu esindavalt ametnikult Warrenile saadetud kiri, mis selgitab, miks isa poolt soovitatud spetsialistidel ei võimaldata tema poega külastada. Williamile on juba alates 2006. aastast antud kangeid ravimeid, mida põhjendatakse sellega, et poiss on agressiivne ja rahutu. “Ma ei tea, kuidas on sinuga, aga kui minu ema viiks mind mu kodust teisele poole maakera ja siis jätaks siis maha, oleksin ma ka rahutu,“ sõnas McLachlan. Hiljuti tuli välja, et uues lastekodus antakse mõlemale pojale rohkem kui kümmet erinevat ravimit, mille hulgas on ka antipsühhootikumid. Näiteks saavad poisid ravimeid nagu Risperdal, Seroquel, Zyprexa ja Levozin. Viimane neist on Eestis keelatud. Sotsiaaltöötajad pole teinud ühtegi analüüsi ega uuringut, mis tõestaks, et poistel oleks käitumisega probleeme ja mis annaks alust selleks, et lapsed peaksid võtma tohutustes kogustes kangeid rohtusid. Väidetakse, et mõlemal lapsel on Aspergeri sündroom, mille tunnuste rida on pikk – raskused sotsiaalses suhtlemises, ebatüüpiline keelekasutus, motoorne kohmakus, rahutus, rituaalsed tegevused jne. Sündroomi määratakse suhteliselt kergekäeliselt. “Kui laps peab päevad läbi istuma ühes ruumis psühhiaatriga, siis ilmneb tal kindlasti vähemalt üks Aspergeri sündroomi tunnuseid,“ nendib Warren. Lastekodust öeldi isale, et on olnud üle 500 vägivallajuhtumi, millega William on seotud. Mitte ühestki juhtumist ei ole aga ühtegi raportit ega dokumenti, mis tõestaks poja käitumisprobleemide olemasolu. Warren arvab, et hoopis rohtude sissesöötmine on see, mis põhjustab Williami vägivaldset käitumist. “Ma arvan, et varsti võib see põhjustada talle jäävad füüsilised probleemid, kahjustada tema organeid ja võib ta isegi viia enesetapu või mõne muu ekstreemselt vägivaldse teoni,“ kirjutab Warren oma blogis. McLachlan ütles, et lastekodud on hea koht, kus ravimeid katsetada ning ravimitööstused on sellega suhteliselt rahul. Ta usub, et mida rohkem lastele ravimeid sisse söödetakse, seda hullemini nad käituma hakkavad. Kui Warren viimati Williamit nägi, olid tollel silmade ümber mustad ringid ning poiss oli jõuetu ja loid. Kurb on ka see, et lastekodu töötajad ise ei saa aru, et midagi valesti oleks, vaid lihtsalt järgivad protokolle, mis neile ette antakse. 2012. aastal oli William mõnda aega ka Põhja-Soomes Mediverkko keskuses, mis on Soome sotsiaal- ja tervishoiu teenusepakkuja ja teeb tihedat koostööd avalikus sektoris. “Mida rohkem nad seal lastele rohtusid sisse söödavad, seda rohkem nad teenivad,“ sõnas McLachlan. Võitlus on olnud lõputu ning Warren sõnas, et ei ole organisatsiooni, kust ta abi palunud pole. Ta on pöördunud isegi Euroopa Liidu poole, kuid samuti tulutult. Kas heaoluühiskonna üks tunnuseid ongi see, et kõik, mida arst või psühholoog ütleb, on püha ja ei kuulu arutamisele. Warren arvab, et psühhiaatrite plaan on lapsi kinni hoida ning nende peal ravimeid testida. Soome õigusorganid seda muidugi ei usu. “Mul ei ole mingit kahtlust, et psühhiaatritel on täpne arvestus ja dokumendid selle kohta, kuidas William rohtudele reageerib. See informatsioon antakse edasi erinevatele ravimifirmadele,“ ütleb Warren. Ta usub, et summa, mida maksab Soome maksumaksja tema laste eest “hoolitsemise“ eest on kümme korda suurem kui see, mis mehel endal kuluks lastele kodu ja hoolitsuse pakkumiseks. “Paljud organisatsioonid on teeninud selle pealt suuri summasid ja seda kõike maksumaksja arvelt,“ usub ta. Paljud Soome advokaadid on Warrenile öelnud, et tal ei ole eriti suurt lootust Soome kohtus sotsiaaltöötajaid võita. Soome peavoolumeedia pole sündmust kajastanud. Warren arvab, et see kahjustaks pilti, mis avalikkusel valitsusest praegu on. Lisaks usub Warren, et meedia kardab valitsuse kättemaksu – nad võivad võtta vastu uusi seadusi, mis vähendaks ajakirjanduse iseseisvust. teadus ja tulevik Teadus, teadvuse seisundid ja psühhointegraatorid: kuidas teadmatus loob väärarvamusi Kui inimene on saanud täiskasvanuks ja omandanud selge mõtlemisvõime, kaasneb sellega ka oskus eristada olulist ebaolulisest, fakti arvamusest ja seda, mida ma tean, sellest, mida ma ei tea. Kui olulise ja ebaolulise eristamisega saame me kõik enda arvates hästi hakkama ja käegakatsutavaid fakte peame tähtsamaks arvamusest, siis eristada seda, mida ma tean, sellest, mida ma ei tea, on juba natuke raskem. Küsimus on selles, et kui ma mingit asja ei tea, siis ma tundun endale ebakompetentse, et mitte öelda rumalana ja tavalises olukorras teen kõik, et seda mitte olla ja nii üritatakse jätta mulje, et ma tean midagi ka teemadest, kus mu teadmised on piiratud käibetõdedega ja parasjagu moes olevate uskumustega. Paraku on inimeste need uskumused, mida nad peavad tõeks, vormitud ühiskondlikust ja grupi arvamusest, või nagu Goethe ütleb – ajastu vaimust. Goethe lisab, et inimesel on väga raske ületada oma ajastuga kaasnevaid käibetõdesid ja ainult üksikud suurvaimud saavad sellega hakkama. Tema enda puhul selles kahtlust ei ole. Selles artiklis tuleb juttu psühhedeelsete ainete positiivsetest omadustest ning tõenäoliselt tekitab selline teemapüstitus tugeva negatiivse vastureaktsiooni, kuid see ei tohiks olla takistuseks teemasse süvenemisel, kirjutab psühholoog ja elu-mõtestaja Alar Tamming. Artikkel ilmus esmalt lühendatud kujul 2014. aastal Pärnu Postimehes ja täiskujul Telegrami 1. paberajakirjas 2015. aastal. Aga kuidas me üldse midagi teame? Teadmiste teooria ütleb, et me saame teadmisi neljast allikast. Kui me loeme alljärgnevaid väiteid, siis üldiselt peame neid tõeseks. Esiteks: Kuu on maale ligemal kui Päike. Teiseks: kuuseokkad on rohelised. Kolmandaks: kui A on suurem kui B ja B on suurem kui C, siis A on suurem kui C. (Kui sa selle koha peal artikli pooleli jätad, siis ma olen su peale kade, sest sul on meeletult arenguruumi ja nii palju huvitavaid asju maailmas avastamata.) Neljandaks: tapmine on halb. Kindlasti on võimalik neis väidetes ka descarteslikult kahelda, kuid suure tõenäosusega peab enamus inimesi neid tõeseks. Küsimus on selles, et kust me teame, et need väited on tõesed. Esimese väite kohta võib öelda, et me teame seda sellepärast, et oleme selle kohta lugenud ehk me usaldame teisi. Kuuseokkad on rohelised sellepärast, et me oleme neid ise näinud ehk saanud vahetu teadmise või kogemuse selle kohta. Kolmas näide räägib järeldamisest, kus me ühest asjast järeldame teise. Neljas lause ehk teadmine, et tapmine on halb, põhineb meie sisetundel. Nii võibki öelda, et meie teadmised põhinevad neljal allikal: spetsialistide antud informatsioonil, sest enamus inimesi (mina kaasa arvatud) ei ole võimelised ise teostama Päikese ja Kuu kauguste mõõtmist, rääkimata isegi teadmisest, kuidas seda teha. Teiseks vahetul kogemusel ehk me kõik oleme näinud, et kuuseokkad on rohelised. Kolmandaks järeldamisoskusel, mis eeldab natuke enamat kui lihtsalt võimekust seda teksti lugeda. Ja neljandaks põhinevad teadmised tundel ehk intuitiivsel teadmisel, sest sisemas saame me kõik aru, et tapmine on halb. Filosoofid on neid kategooriaid veelgi peenemalt lahti kirjutanud, et eristada arvamust, usku, tõekspidamisi, fakte, väärarvamusi jne, kuid selleks, et mingi teema kohta arvamust avaldada, on hea teada, millisest allikast on meie teadmine pärit. Alloleval teemal julgen ma sõna võtta eelkõige sellepärast, et minu kahest kõrgharidusest on teine psühholoogias, kus mu erialaks on muutunud teadvuse seisundid, milles mul on teadusmagistri kraad. Seetõttu julgen minna vastuollu avaliku arvamusega, kuna viimase kümne aasta jooksul olen lugenud selle teema kohta arvukalt teadusartikleid ja osalenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel üle maailma. Ehk teiste sõnadega: eelkõige pärinevad minu teadmised asjakohase valdkonna kohta teadlaste ja spetsialistide töödel, mitte ei korda mõne massimeedia artikli pealkirjas toodud hoiakuid. Eelkõige on mu huvi olnud seotud muutunud teadvuse seisundite (edaspidi MTS) korral seisunditega, mis on tavaseisundist kõrgemad ja paremad, mitte patoloogiliste ja haiglaste seisunditega, millega tegeleb psühhiaatriga. Stanislav Grof, kes on sellele teemale pühendunud kogu oma psühholoogikarjääri, nimetab neid holotroopseteks seisunditeks, mis tõlkes tähendab seisundeid, kus inimene liigub terviklikkuse poole. Teatavasti on inimesel kogu aeg püüe liikuda terviklikuma ja täiuslikuma oleku suunas, nimetagem seda siis mõnu poole ja valust eemale liikumiseks, transtsendentse kogemuse igatsuseks või hoopis Maslow püramiidi järgi tippelamusteks. Paraku on nii, et meie tavaline seisund on seotud suurte sisevastuoludega, sest tihti on inimese mõtted, tunded ja tegevused omavahel vastuolus. Inimene mõtleb ühte, aga räägib teist juttu, tunneb midagi, aga mõttes ütleb, et see tunne on vale. Terviklik seisund, kus inimene on endaga täielikus tasakaalus – ilma ärevuse pinge ja hirmuta – on meie tarbimisühiskonnas pigem erand. Kuid on olemas seisundid, kus inimene tunneb end täiesti tasakaalus olevat nii iseenda kui ka universumiga ja neid seisundeid on ka teadlased põhjalikult uurinud. Pikemalt sellel teemal peatumata mainin, et inimese arengu staadiumid on kõige paremini välja toonud Ken Wilber, kelle ka eesti keeles ilmunud teostes „Atmani projekt“ ja „Kõiksuse lühilugu“ on kokku võetud kõigi sel teemal uurimusi teinud teadlaste tööd. Järeldus on neil kõigil üks: loogiline, ratsionaalne seisund, kus inimesed suurema osa oma elust viibivad, ei ole arengu lõpp-punkt, vaid üks arenguetappe ja pole ka kõige rahuldustpakkuvam ja parim seisund. Pigem on asi vastupidi. Aeg-ajalt tahavad inimesed oma igapäevastest mõtetest välja saada ja kogeda teistsugust seisundit. Võib isegi öelda, et see on inimese sisemine tung. Millised on klassikalised MTS-i mineku meetodid? Ühes põhjalikus uuringus, mis avaldati ajakirjas Psychological Bulletin 2005 vol. 131 lk 98–127 on toodud välja neli MTS-i tekitavate tegurite gruppi. Esiteks spontaanselt tekkivad MTS-id, mille alla kuulub nii uni kui tavaseisundist erinev seisund ja unistamine, kus meie mõtetel puudub konkreetne siht ja eesmärk. Samuti kuuluvad siia surmalähedased kogemused SLK (Near Death Experience – NDE). SLK on teadlaste hulgas vastuoluline teema ja siin praeguseks konsensus puudub. Probleem on selles, et sellel suunal on väga raske uuringuid teha, sest SLK on spontaanselt tekkiv ja seda katsetega uurida on väga keeruline. On küll tehtud mõningaid katseid, kus inimene pannakse nn karussellile ja kiirendatakse teda surmalähedastesse seisunditesse ja siis uuritakse tema ajus toimuvat ning tema subjektiivseid kogemusi, kuid need uuringud on alles algjärgus. Teine võimalus MTS-i tekitamiseks on füüsiline stimulatsioon ehk inimene on kehaliselt tavaseisundist erinevates tingimustes ja kogeb seetõttu teistsugust seisundit. Siia alla lähevad äärmuslikud keskkonnatingimused – tugeva psüühilise pingega seotud olukorrad või äärmusliku temperatuuri ja kõrgusega kokkupuuted. Näiteks on tehtud üks uuring Himaalajas mägironijatega, kus 90% üle 8500 meetri kõrgusel viibinutest tunnistasid visuaalseid ja kehalisi hallutsinatsioone ja kirjeldasid ka kehakuju moondumist, seostades samas kõik need tunded positiivsete emotsioonidega. MTS-i on tunnistanud ka polaaralade uurijad ja mikrogravitatsioonis (kosmoselennul) viibijad. Viimase puhul on teadlased eri meelt, kas tegu on gravitatsiooni puudumisest tingitud MTS-i või kosmoselennuga automaatselt kaasnevast stressist põhjustatud MTS-iga. Edgar Mitchell, kes oli kuues inimene, kes käis Kuul, kirjeldab, kuidas ta sai kosmosest Maad vaadates oma elu kõige erilisema müstilise kogemuse, tundes järsku kõige ühtsust, ja kuidas kogu tema maailmavaade muutus. Budismis kutsutakse seda kogemust samadhi’ks ja see viis Mitchelli selliseid kogemusi uuriva teadusinstituudi loomisele. Füüsilise stimulatsiooni alla kuuluvad ka paast ehk dieet ja hingamistehnikad. Paastu on organiseeritud religioonid ära kasutanud inimestele positiivse vaimse kogemuse andmiseks ja endaga sidumiseks. Erinevaid hingamistehnikaid on maailmas kirjanduse andmetel 3000–10 000 – neist Eestis on tuntumad vabastav hingamine ja holotroopne hingamine. Hingamistehnikate kasulikkus nii MTS-i põhjustajana kui ka inimese vaimse heaolu tõstjana on teaduskirjanduses põhjalikult dokumenteeritud. Eesti keeles on võimalik sel teemal lugeda Stanislav Grofi raamatust „Holotroopne hingamine“ ning Gunnel Minetti raamatust „Hinga välja“. Kolmas muutunud teadvuse seisundeid tekitav tegurite kategooria kannab nime „erinevad psühholoogilised vahendid“. See on küllaltki lai grupp, kuhu kuuluvad kõikvõimalikud meditatiivsed, hüpnootilised ja lõõgastavad tehnikad ning tehnikad, mis vabastavad meid igapäevastest meeleorganitelt saadavast infost. Viimaste hulka kuulub näiteks John Lilly loodud nn hõljumispaak, kus eesmärgiks on inimese täielik vabastamine välistest stiimulitest: inimene heidab soolavanni, mis on tema kehatemperatuuril ja hoiab teda veepinnal. Sellega lõigatakse ära gravitatsiooni tajumine ja temperatuuri erinevuste taju, lisaks suletakse vann kaanega, et ka silmade kaudu ei tuleks informatsiooni, ja ollakse täielikus vaikuses. John Lilly eesmärk oli teada saada, kust on meie teadvus pärit, kas meeleorganitelt või kui meeleorganitelt saabuv info ära võtta, mis siis meie teadvusega toimub. Need kogemused olid tal erakordselt positiivsed ja nagu ta ise kirjeldab, meenusid talle sel ajal paljud ammuunustatud lapsepõlvekogemused ja ta lahendas ära sisemised konfliktid, mis olid nende kogemustega seotud. Hõljumispaagi kasulikkuses ei ole praeguseks kahtlusi. Kõik uuringud näitavad positiivseid muutusi nii inimese isiksuses kui ka tema suhtumises maailma ja subjektiivses enesetundes. Kõige rohkem on seda ära kasutanud sportlased. Näiteks Carl Lewis kasutas hõljumispaaki, et tugevdada oma visualiseerimisvõimet ja ei ole välistatud, et kaudselt kuulub osa Carl Lewise üheksast olümpiamängude kuldmedalist ka John Lillyle. Üks huvitav ja vähekasutatud psühholoogiline vahend MTS-i minekuks on biotagasisidel põhinevad meetodid, eriti ajulainete juhtimine inimese enda poolt. See tehnika võimaldab saavutada tahtliku kontrolli füsioloogiliste protsesside üle ja seda on edukalt kasutanud AC Milani jalgpallikoondis ja paljud nii laskmise kui ka sõudmise olümpiavõitjad. Selle tehnika eesmärk on ajulainete aeglustamine või kiirendamine vastavalt oma soovile, et viia end efektiivsesse seisundisse. Biotagasiside alaliik on binaureal beat ehk tehnika, kus kasutatakse spetsiaalset muusikat, nii et inimene kuulab kõrvaklappidega CD-d ja tal tuleb kummassegi kõrva erineva sagedusega heli ning aju lained hakkavad võnkuma madalatel ehk alfa ja teeta lainetel – selline subjektiivne tunne on sarnane aastaid mediteerinud munkade omaga. Asjakohasel teemal on uurimuse teinud Richard Davidson. Kolmas grupp MTS-i tekitavaid tegureid on seotud haigusega ja tavamõtlemises peetaksegi neid ainsateks teisenenud seisunditeks. Siia kuuluvad epilepsia ehk langetõbi, kooma ja psühhootilised häired. See teema on psühhiaatrite pärusmaa. Neljas grupp on keemiliselt esile kutsutud seisundid. Ja see on nüüd teema, millel on vaja pikemalt peatuda ja välja tuua ühiskonnas eksisteerivad eksiarvamused, müüdid ja hoiakud. Nagu eelpool mainitud, on kõik ühiskonnad juba aegade hämarusest saadik kasutanud erinevaid tehnikaid, nende seas ka keemilisi, et välja pääseda tavareaalsusest. Kui jätta kõrvale iidsed ajad, kus samuti on suurel hulgal tõendeid erinevate ainete kasutamisest, siis Rooma riigi ajast on teada Elüüsiumi müsteeriumid, mis toimusid ligi 2000 aastat iga viie aasta tagant ja kus tarvitati mingit salajast jooki, mille koostisainetes ei ole teadlased seni kokkuleppele jõudnud. Oletatakse nii LSD derivaati kui ka psilotsübiini sisaldavaid seeni. Kindel on aga see, et nendel tseremooniatel osalesid kõik tolle aja väljapaistvamad tegelased alates Pythagorosest, Platonist, Sokratesest ja lõpetades Marcus Aureliuse, Sophoklese ja Ciceroga. Müsteerium tuleb sõnast muo, mis tähendab huulte sulgemist. Ometigi on võimatu teada, millest siis pidi õieti vaikima – seda teavad vaid pühitsetud ise. Pole teada ühtegi juhtumit, kus keegi müsteeriumis pühitsetutest oleks rääkinud sellest halvustavalt. Luuletaja Pindaros: „Õnnelik on see, kes on need läbi teinud ja laskub õõnsa maakera sisemusse; tema teab, kus on elu lõpp ja jumalik algus.” Nüüdisaegne tarbimisühiskond kasutab praegusel etapil kahte teadvustmuutvat ainet – nikotiini ja alkoholi. Timothy Leary on formuleerinud 8-tasandilise teadvuse teooria ja selle teooria järgi on mõlemad ained tavaseisundist allapoole viivad. Ja tõenäoliselt teavad ka lugejad, et alkohol ei ole aine, mis aitaks kaasa vaimsele arengule, vaid pigem nüristab ja hävitab inimelusid. Teoorial pikemalt peatumata lisan, et alkohol ei ole selle teooria järgi kõige hullem aine, sest opiaadid ja morfium viivad samuti meid tavaseisundist välja, kuid veel rohkem allapoole, taastades inimeses nii-öelda hõljuva vastsündinu teadvuse. Peale selle võib oopiumi, morfiini ja heroiini tarvitamisega kaasneda sõltuvus. Nüüd on õige hetk heita pilk narkootikumide maailma, sest siin on esimene koht, kus inimesed asjasse süvenemata panevad narkootikumid ja psühhedeelsed ained ühte patta, nimetades neid kõiki narkootikumideks ja pidades neid kõiki halvaks. Ei ole mingit kahtlust, et narkootikumid on kahjulikud. On tuhandeid näiteid narkosõltuvuse kohta ja neid tuleb kogu aeg juurde. Väga hästi on seda kirjeldanud endine narkomaan ja hilisem kirjanik William Burroughs, kes toob välja, kuidas ta oli narkodiileri nõela otsas ja ootas, millal saab oma järgmise doosi. Ta kirjeldab, kuidas narkootikum muutus ta ainevahetuse osaks ja millised koletislikud nähud kaasnesid sellega, kui igapäevast doosi kehasse ei saabunud, ja et nälg ning janu olid võrreldes selle tundega tühised. Klassikaliselt saab narkootikumid jagada kolmeks: esiteks rahustid, teiseks ergutid ja kolmandaks psühhedeelikumid. Rahusteid kasutab psühhiaatria. Esimene rahusti ajaloos oli nahkrihmadega tool, mis hilisemal ajal on asendunud barbituraatide ja bensodiasepiinidega – nt sedukseen, eleenium, diasepaam, vaalium. Koos alkoholiga võivad need olla eluohtlikud. Samuti kuuluvad rahustite hulka sissehingatavad inhalandid, nagu näiteks naerugaas, bensiin ja amüülnitrit. Viimane annab eufooria ja suurendab seksuaalset naudingut, seetõttu kasutavad homoseksuaalid seda laialdaselt. Ohtlik inhalant on tolueen, sest see muudab närviraku membraani omadusi. Rahustite alla kuulub ka kanep. Kanepi kohta on erinevaid seisukohti ja siin on teema väga lai, kuid praeguste uuringute alusel võib öelda, et kanep on ohutum kui alkohol ja vähem sõltuvust tekitav kui nikotiin, kuigi seda teadmist on tavakodanikul raske vastu võtta. Riikide ja valitsuste tasandil seda tunnistada on ilmselt veelgi keerulisem, sest kui Suurbritannia valitsuse nõunik, professor David Nutt tuli asjakohaste uuringutega valitsuse istungile ning tõi välja nikotiini ja alkoholi tunduvalt kahjulikuma mõju, võrreldes mõne teise klassikaliselt narkootikumiks peetava ainega, lasti ta lihtsalt oma kohalt lahti. Rahustite hulka kuulub ka etüülalkohol, mida tuntakse juba üle 10 000 aasta ja mida toodeti algselt mee kääritamisel. Väikestes kogustes on alkohol rahustav, suurtes kogustes hakkavad inimeses tööle erutusmehhanismid. Kindlasti ei aita see kiilaspäisuse vastu ega ravi mälu, kuigi aastal 1500 nii arvati. Kõige ohtlikumad rahustid on opiaadid (morfium, heroiin). Heroiin tuli pärast selle avastamist 1898. aastal turule kui ülitõhus köharohi, mis aitas väga hästi, probleemiks oli vaid see, et selle tarvitajad ei tahtnud pärast köha sümptomite kadumist kuidagi oma ravimist loobuda. Oopiumi hakati tarvitama samuti kauges minevikus: juba sumeri tekstides on viiteid moonide kasutamisele ja Kreeka ning Rooma jumalaid on tihti kujutatud moonianumate ja nende ekstraheerimisnõudega. Oopiumisõltuvuse kohta on eesti keeles võimalik lugeda maailma kirjandusklassikasse kuuluvat lugu Thomas De Quinceylt – „Inglise oopiumisööja pihtimused“, kus ta kirjeldab, kuidas enne sõltuvusse jäämist elas ta seitse aastat oopiumi tarvitades läbi oma elu ilusaimad aastad, kuni jõudis täieliku sõltuvuseni ja mõistis, et sureb varsti. Ja kuna ta sai aru, et ta niikuinii sureb, siis otsustas ta pigem surra ärajäämanähtude kätte ja tänu sellele otsusele sai maailma kirjandusklassika ühe suurepärase teose ja Inglise surnuaiad jäid ilma ühe noore mehe surnukehast. Teine narkootikumide kategooria on ergutid. Siia kuulub ka amfetamiin. Amfetamiini on erinevate riikide sõjaväed kasutanud sõjalistel missioonidel, et hoida oma sõdureid kokku vajumast. Samuti kuulub siia efedriin – aine, mille puhul sportlased ei ole kursis, et see oli nende nohurohu koostises, aga mille jõudu andev toime on neile üldiselt teada. Amfetamiinide klassi kuulub ka peodroog ecstasy, mille kliinilised uuringud terapeutilise kasuteguri määramiseks on praegu pooleli. Kolm kõige tuntumat ergutit on kokaiin, nikotiin ja kofeiin. Kaks viimast on praegu ühiskonnas täielikult aktsepteeritud. Kuigi Sherlock Holmes kasutas kokaiini ja Freud ülistas seda, kuulub see aine kindlalt narkootikumide klassi ja selle keelustatud ainete nimekirjas olemine on täiesti mõistetav. Kolmas narkootikumide grupp on psühhedeelsed ained. Need on ained, mis ei tekita sõltuvust ja mida on inimkond kasutatud rituaalselt tuhandeid aastaid. Erilist tähelepanu tasub pöörata sellele, et nad ei tekita sõltuvust ja nende tarvitajad ei ole ühiskonnale ohtlikud, kuid nad tekitavad klassikalisi muutunud teadvuse seisunditega kaasnevaid nähte ja seetõttu on praeguseks paraku koos pesuveega ka laps vannist välja visatud. Tegelikult tuleks psühhedeelsed ained narkootikumide nimekirjast välja arvata, sest nad on nendest niivõrd erinevad ja kahjulike mõjude asemel on neil mitmeid kasulikke omadusi. Tuntud teadlane, mitmete raamatute autor Michael Winkelman on üritanud seda üldsuse hoiakut muuta, kutsudes sellesse rühma kuuluvaid taimi, seeni ja kaktusi psühhointegraatoriteks, kuna need aitavad siduda aju erinevatest osadest – ajutüvest, limbilisest süsteemist ja ajukoorest – pärinevat infot üheks tervikuks ehk aitavad lahendada meis olevat tunnete, mõtete ja tegevuste ebakõla. Siia rühma kuuluvad maagilised, psilotsübiini sisaldavad seened, peyote ja San Pedro kaktused, ayahuasca, iboga taim Aafrikast ja DMT ning LSD. See grupp sai 1960. aastate hipiliikumise ja kontrollimatu tarvitamise tõttu külge narkootikumide tiitli ja ei ole sellest kahjuks vabanenud tänase päevani. Eriti kurioosne on see, et järjest rohkem tehakse uuringuid, kus sellesse gruppi kuuluvaid aineid kasutatakse raskete psühholoogiliste probleemide lahendamiseks ja teraapia eesmärgil, aga kuna tegu on ühiskondliku hoiaku muutumisega, siis on selle muutuse toimumine väga aeglane. Kõige tuntum psühhedeelne aine lääne massiteadvuses on LSD. Tavaliselt seostub see 1960. aastate ning hipiliikumisega ja arvatakse, et see ajab inimesed hulluks. Paraku on see väärarvamus ja loodetavasti saame tulevikus võrrelda seda 16. sajandi uskumuste süsteemiga, kus enne Kopernikut peeti maakera universumi keskuseks. Uurides seda ajastut, selgub, et aastal 1609 moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ja Päikese (sic!) kuulutamine Universumi keskpunktiks on absurdne. Kui Galilei palus usutegelastel vaadata teleskoopi ja veenduda ise kosmose teistsuguses olemuses, siis keelduti sellest. Õnneks ei saadetud teda tuleriidale, vaid keelustati kõik tema raamatud ja oma elu lõpul mõisteti ta eluks ajaks vangi, mis siiski asendus koduarestiga. Ka praegusel ajal on paljud teadlased rääkinud psühhedeelsete ainete tähtsusest inimese psüühika tundmaõppimisel ja palunud asjasse kriitiliselt suhtuvatel isikutel ise teleskoopi vaadata, öeldes, et psühhedeelikumid on psühholoogile sama kui teleskoop astronoomile või mikroskoop bioloogile. Kahjuks eiratakse seda mõttekäiku sama järjekindlalt kui Galilei soovitust taevale pilk heita ja ise kosmose olemust näha ja praegu püütakse isegi teadusuuringuid psühhedeelsete ainetega takistada. Takistajaid ei saa ka süüdistada, sest selle taga on teadvustamata hirm teadvustamatuse ees, nagu mainis äsjalahkunud professor Šulgin, kes oli oma elu pühendanud erinevate teadvust laiendavate ainete sünteesimisele. LSD mõju loovuse arendamisel on asendamatu. Biitlite laul „Lucy in the Sky with Diamond“ on otseselt LSD-st inspireeritud. Ilma LSD-ta ei oleks meil Ken Kesey romaani „Lendas üle käopesa“ ja sellest inspireeritud filmi Jack Nicholsoniga peaosas. Nobeli preemia laureaat Kary Mullis, kes sai keemiapreemia PCR-tehnika arendamise eest (protsess, milleta me ei suudaks DNA-d uurida), on selgelt öelnud, et LSD sessioonide ajal õppis ta tunduvalt rohkem kui ükskõik mis koolis või kursusel ning lisas, et ilma LSD-ta ta vaevalt et Nobeli preemiani oleks jõudnud. Samuti mainis ta, et praegusaja teadus ei ole väga palju erinev 1634. aasta teadusest – väga provokatiivne väide, mille eest teadlaskond tahab teda kogu aeg üle parda heita selle asemel, et peeglisse vaadata. Ka Francis Crick, Nobeli meditsiinipreemia laureaat, kes suutis DNA struktuuri lahti harutada, on lähedastele inimestele tunnistanud, et lahendus saabus talle LSD sessioonil olles. Kahjuks on ta ise meie hulgast lahkunud ja ei saa kinnitada ega ümber lükata neid väiteid ning teadlased üritavad teisi veenda, et see on ainult legend. Kindel on aga see, et Crick oli Aldous Huxley austaja ning inspireerituna Huxley romaanist „Hea uus ilm“ kirjeldatud psühhedeelse aine soma nimest, samanimelise ühingu üks asutajatest. Ühingu eesmärk oli kanepi legaliseerimine. Samuti pani Francis Crick oma nime alla kuulsale The Timesi kirjale 1967. aastast, mis kutsus üles muutma narkootikumide keelustamise seadust. Enne LSD keelustamist tegi uuringuid LSD-ga Stanislav Grof, kellel oli üle 4000 katseisiku ja kes uuris LSD mõju ravimatutele vähihaigetele ning tähendas nende emotsionaalse seisundi tunduvat paranemist ja surmahirmu vähenemist. LSD teraapiat praktiseeriti enne keelustamist nii siin- kui ka sealpool suurt lompi. 1964. aastal kasutas LSD-d psühhoanalüütilisel teraapia seansil maailmakuulus filmirežissöör Federico Fellini; Euroopas töötati välja psühholüütiline teraapia, mis põhines mitmekordsel väikesel annusel ning USA-s psühhedeelne teraapia, kus kasutati ühekordset suurt doosi. Selle, et LSD võtab ära „ego“ kaitsebarjäärid ning toob alateadvuses toimuva teadvusesse, ei olnud kummalgi pool ookeani kahtlust. Kahjuks katkesid need uuringud 1960-ndate lõpus, sest LSD liikus spetsialistide käest massidesse, kes hakkasid seda kuritarvitama ning lisaks kutsus Timothy Leary inimesi valitsust kukutama ja loomulikult ei jäänud vastulöök tulemata. Ligi 40 aastaks keelustati kõik inimkatsed LSD-ga, president Nixon kuulutas Timothy Leary USA kõige ohtlikumaks inimeseks ja teadus pidi taas alistuma poliitikale ning täitma etteantud korraldusi. Alles viimasel paaril aastal on taas antud luba üksikuteks uuringuteks. Selle aasta juunis (2014. -toim.) avaldas mainekas eelretsenseeritav teadusajakiri The Journal of Nervous and Mental Disease Šveitsis toimunud uuringu tulemused, mille ühiskonnale poliitiliselt vastuvõetav kokkuvõte kõlas nii: „LSD on meditsiiniliselt paljulubav aine.“ Uuringu tulemusi kajastas isegi The New York Times. Sarnaselt Grofiga uuriti surmahaigete ärevuse vähenemise võimalust LSD-seansside käigus ja leiti, et 200 mcg koguste korral vähenes ärevus tunduvalt ja ärevusevaba seisund muutus püsivaks. Ka teiste psühhedeelsete ainetega tehakse palju teadusuurimusi. MDMA kasulikkus posttraumaatilise stressi korral on erinevates uuringutes kinnitust leidnud. Käimas on palju uuringud sõjaveteranidega ning tundub, et see on üks väheseid ravimeetodeid, mis aitab mälu vabastada sõjapiltide koledusest. Aafrikast pärit iboga taime puhul uuritakse, kas sellest võib olla kasu narkootikumide sõltuvusest vabastamisel. Erinevused tavaliste ravimitega on põhimõttelised: kui tavaline ravim tegeleb sümptomiga ja seab eesmärgiks need ära kaotada ehk alla suruda, siis iboga taime puhul pääseb inimene ligi oma mõteteahelale minevikust ja näeb selgelt, milliste sündmuste ja otsuste tulemusena on ta oma sõltuvuse küüsi sattunud. Lisaks piisab enamasti ainult ühest seansist, et lõplikult vabaneda kas alkoholismist, opiaadi- või kokaiinisõltuvusest. Maagilised psilotsübiini sisaldavad seened on aga tõhusad obsessiiv-kompulsiivsete häirete ravis, nagu näitas 2010. aasta uuring. 1962. aastal tehti Harvardis suurel reedel eksperiment, kus topelt-pimeuuringus manustati 10 inimesele psilotsübiini ja uuriti, kas seened võivad tekitada vaimseid kogemusi. Psilotsübiini saanutest raporteeris müstilisi kogemusi kaheksa katseisikut 10-st. 2006. aastal jätkas 1962. aasta uuringut teadlane Roland R. Griffiths, kelle töö avaldati mainekas ajakirjas Psychopharmacology. Uuringu tulemused näitasid, et psilotsübiin võib avaldada isiksuse arengule väga tervendavat mõju. Seda uurimust on ka Eesti ajakirjandus refereerinud. Psühhedeelsete ainete hulka kuulub ka ayahuasca – Brasiilia šamaanide imejook, mis avab teed teistesse reaalsustesse ja aitab kaasa inimese elu jooksul kogunenud hingehaavade ravimisele ning mille kohta klassikaline psühhiaatria tahab öelda, et see tekitab hallutsinatsioone. Ka siin ei ole ükski uuring näidanud selle aine kahjulikkust, vaid seda tarvitanud räägivad tema kasulikkusest psüühikale. Ayahuasca koosneb kahest komponendist – harmaliinist ning DMT-st – ja hoolimata sellest, et DMT-d sünteesib iga inimese organism ning ta on sadade taimede ja isegi mõne koralli koostises, on see keelatud ainete nimekirjas. Ayahuasca kodumaa on Brasiilia, kus 1962. aastal legaliseeriti selle kasutamine religioosse sakramendina; seal toimuvad iga nädal Santo Daime kiriku tseremooniad, kus osalejad tarvitavad ayahuasca’t. See, mida ayahuasca seansil käinud kirjeldavad, ületab tõepoolest tavalise mõtlemisvõime piirid: räägitakse hinge eraldumisest kehast, kohtumistest üleloomulike olenditega, paradiisi ja põrgu kogemustest; nähakse oma haiguste põhjusi ja saadakse selgeid visioone tulevikuks. Ayahuasca’ga tervenemine ei ole kerge protseduur. Kuid muutused, mis peale seda toimuvad, on see-eest muljetavaldavad: üks uuring näitas, et pärast ayahuasca tarvitamist suureneb intellektuaalne võimekus, paraneb kontsentratsioonivõime, sisekonfliktid töötatakse ümber ja ärevus väheneb, tõusevad nii enesehinnang kui ka teistele andestamise võime. Ayahuasca šamaanid väidavad, et see, mida inimene sel ajal kogeb, ei ole mitte patoloogia ja hallutsinatsioon, vaid varjatud reaalsuse teiste dimensioonide nägemine ja peale julgust sellesse reaalsusesse siseneda, tekib taipamine ja selgus. Kuidas siis nendesse ainetesse suhtuda? Kuna enamikul inimestel ei ole ilmselt võimalust Brasiiliasse minna ja ayahuasca kirikut külastada, siis tasub meelde jätta ainult üks asi: psühhedeelilised ained ei ole narkootikumid, vaid hoopis midagi muud. Ja kuigi seaduse järgi on tegu illegaalsete ainetega, tasub eelkõige ikkagi lähtuda seaduse mõttest, mitte sättest. Seadused, mis puudutavad narkootikume, on ühiskonnale vajalikud, sest narkootikumid hävitavad inimisiksust ja selle kaudu ka ühiskonda. Kuid psühhedeelikum ei ole narkootikum. Mitte ükski heroiinitarvitaja või kokaiinisõltlane ei nimeta oma tegevust vaimseks enesetäiustamiseks või arenguks, kuid psühhedeelsete ainete tarvitamine juhendaja või šamaani juhendamisel just seda on. Loodetavasti jätkuvad ka uuringud ning me suudame edasi areneda olukorrast, kus me psühhedeelsete ainete käsitamisel oleme justkui neandertallased, kes vaadates maabunud kosmoseraketti, vaimustuvad vilkuvast valgusest ja värvilistest tabloodest. Ja kuigi see on praegu veel Pandora laegas, mille puhul me ei tea, mis sealt täpselt välja tuleb, on seniste uuringute põhjal selge, et sealt on välja on tulnud inimkonna jaoks palju kasulikku. Kokkuvõttes võib öelda, et teadlik muutunud teadvuse seisunditesse minek on kasulik nii inimesele kui ka ühiskonnale. Kui inimesed on tervemad ja tasakaalus, siis on ka ühiskond elamiseks parem paik. Uuringud psühhedeelsete ainete kasulikkuse kohta jätkuvad. PS. Psühhedeelikumid ja muutunud teadvusseisundid on esmakordselt Eestis võtmas ka konverentsi vormi: 21. septembril toimub Tallinnas Solarise Keskuses, Alexela kontserdimajas PSYCHERENCE 2018. Dr. Susan Blackmore (UK) on vabakutseline autor, lektor, raadiohääl ja Plymouthi Ülikooli külalisprofessor. Tema lemmikuurimisteemad on evolutsiooniteooria, teadvus, meditatsioon ja meemid, millest on ka ta enimtuntud teos Meemimasin (eesti keeles ilmunud 2003, läbimüüdud). Jeremy Narby (Kanada) – antropoloogiadoktor. Jeremy on elanud aastaid koos Ašaninka indiaanlastega Peruu vihmametsas ja omandanud sügava kogemuse šamanistlikust elukäsitlusest lisaks oma põhjalikule teaduslikule taustale (ajaloo magister Cantebury ja antropoloogia doktorikraad Stanfordi ülikoolist). Samuti on ta korraldanud ekspeditsioone erinevate valdkondade teadlastele, et süüvida Lõuna-Ameerika põlisrahvaste põhjatutesse taimetarkustesse. Oma erakordse originaalsuse, selguse ja sügava sisekaemusega on ta võtnud enda ülesandeks ühendada põlisrahvaste tarkused kaasaegse teadusliku lähenemisega. Dennis McKenna (USA) oli üks esimesi, kes 70ndate alguses, koos oma legendaarse venna Terrence McKennaga, hallutsinogeenide ja etnobotaanika maailma teaduslikult uurima asus. Tema fookuses on aastate jooksul olnud nii psühholoogilised, neuroloogilised, bio-meditsiinilised kui farmakoloogilised psühhedeelsete ainete mõjud. Ta on mitmete teaduslike projektide initsiaator, artiklite ja raamatute autor, üks kõige tunnustatumaid pioneere enteogeensete taimede teaduses. Hetkel annab ta lisaks oma teadustööle loenguid Minnesota Ülikooli juurde kuuluvas terviseuuringute ja vaimse tervise keskuses. Luis Eduardo Luna (Brasiilia) – antropoloog, juhib Wasiwaska uurimiskeskust Florianópolises, Brasiilias, mis koondab ülemaailmset võrgustikku kõige eesrindlikematest teadlastest ja aktivistidest antropoloogia, etnobotaanika, psühhoteraapia, psühhofarmakoloogia, nägemuskunsti ja teadvusuuringute valdkondades.			OSCAR-2019
Torontos koos olnud EELK Kanada praostkonna sinod valis uueks praostiks Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Senine praost Hannes Aasa soovis oma ametist loobuda, sest teenib põhikoormusega Kanada luterlikus kirikus kahte kogudust ning tema korraline praosti ametiaeg lõppeski selle aasta sinodiga. Praostikandidaadiks esitati õp Mart Salumäe ja ta valiti üksmeelselt praostiks. Mart Salumäe (49) on kasvanud Kuusalus õp Eduard Salumäe seitsmenda lapsena. Õppis EELK usuteaduse instituudis, õpetajaks ordineeriti 1989. aastal. Teeninud Saaremaal Püha, Mustjala ja Muhu kogudust. Kakskümmend aastat oli ta Viljandi Pauluse koguduse hingekarjane ja tegev üldkirikus diakoonia valdkonnas. Alates möödunud suvest on Toronto Peetri koguduse õpetaja. Värske praost soovib vaatamata pikkadele vahemaadele oma praostkonna kõiki kogudusi lähiajal külastada. «Toimunud sinodile tagasi mõeldes võin tunnistada, et Kanada praostkond on oma olusid arvestades tugev ja tegus praostkond, mille kõik kogudused ja vaimulikud annavad endast parima jumalasõna kuulutamise töös,» iseloomustab Salumäe oma praostkonda. Sinodil arutati nende võimaluste üle, mis nüüdseks on tekkinud Välis-Eesti piiskopkonna kogudustele seoses EELK ja E.E.L.K. ühinemiskokkuleppega. Üks näide on võimalus oma koguduse teenekaid töötegijaid üldkiriklikul tasandil tunnustada. Ka on võimalik kasutada kogu seda metoodilist ja liturgilist materjali, mida leiab EELK koduleheküljelt või mis EELKs on trükistena ilmunud. Senisest rohkem soovitakse osaleda üldkiriklikus töös. Sügisel Tartus toimuvale soome-ugri õpetajate konverentsile otsustati praostkonna esindajana lähetada Montreali Jaani koguduse õpetaja Kylliki Pitts. Kanada praostkonda kuulub kaheksa kogudust, kus kokku 2424 liiget. Suurim on Toronto Peetri kogudus 1916 liikmega. Kokku peeti kogudustes möödunud aastal 213 jumalateenistust, neist 102 Toronto Peetri koguduses. Praostkonna kogudusi teenib neli alalist vaimulikku ja üks külalisvaimulik. See, mis toimus 50 aastat tagasi, on paljude jaoks nagu muinasajal olnud. Siiski keegi mäletab neid aegu. Laine Villenthal (1922–2009) ja Harri-Johannes Rein (1926–2017), kelle 50. ordinatsiooni aastapäev on (16. novembril) käes, on olnud päriselt olemas. Tänu Jumalale, et tohin olla nende kaasaegne, küll kümmekond aastat nooremana. Laine lisanimest Reseda sain teada alles internetist nagu ka seda, et tal oli 10 õde-venda. Lainet tundsin enda arvates üsna hästi. Ta oli ... Sümpoosion toimub 27. novembril algusega kell 10.30 Pilistveres. Jätkub registreerumine Eesti Kirikute Nõukogu korraldatavale sümpoosionile, kus võetakse kokku arutelud teemal „Kuhu lähed, Maarjamaa?“. Kogu päeva kestval arutelul on kaks keskset teemat: (1) tuginedes kogumikule „Kuhu lähed, Maarjamaa?“ (EKN 2016) ja selle erinevatele reflektsioonidele sõnastada Eestimaa missioloogilised väljakutsed lähiaastateks ja (2) alustada sammude seadmist uuringu „Elust, usust ja ... Ansambel Orthodox Singers Valeri Petrovi juhatusel tegutseb aastast 1989 ja annab detsembris rea advendikontserte. Kontserdi kava on koostatud eri maade ja ajastute kaunitest õigeusuteostest. Kontserdil kõlavad vanavene õigeusu jõululaulud, süüria vaimulikud jõululaulud, vaimulikud värsid. Esitatakse ka eri ajastute autorimuusikat ja tänapäevaseid õigeusutekste. Enamik kavas esindatud vaimulikest teostest on sellised, mida kuuleb kontsert-ettekannetel väga harva. Orthodox ... Eesti Evangeelses Vennastekoguduses on ilmunud uus loosungiraamat. Tegemist on ülemaailmse vennastekoguduse loosungiraamatu 288. väljaandega, mis sisaldab kahte piiblisalmi igaks päevaks ning nendega haakuvat vaimulikku mõttetera. Põhitekstidele lisaks pakub loosungiraamat ka viitesüsteemi põhjalikumaks pühakirja lugemiseks. Vaimulikud loosungid tahavad toetada kristlast tema igapäevasel teekonnal. Hommikul loetud piiblisalmi saab kanda südames kõikide argitoimetuste keskel ... Õpetatud Eesti Selts ja Tartu ülikool korraldavad 15. novembril kl 9–17 ülikooli muuseumi valges saalis selleteemalise konverentsi. Kõnelevad Ago Pajur, Roosmarii Kurvits, Priit Rohtmets, Jüri Kivimäe, Tiit Rosenberg, Hent Kalmo, Anu Raudsepp, Lea Leppik, Lea Teedema, Sirje Tamul, Piret Õunapuu ja Mari-Leen Tammela. Vt www.ut.ee/et/uritused Eesti Kirikuloo Selts ja Akadeemiline Teoloogia Selts korraldavad ühise ettekandekoosoleku kolmapäeval, 22. novembril kell 15 Tallinna ülikooli auditooriumis M-649 (Uus-Sadama 5). Koosolek on pühendatud saja aasta möödumisele 1917. aasta revolutsioonidest, mis ei jätnud puudutamata ka kirikuelu – käsitletakse neid sündmusi üldajaloolises kontekstis ja nende lainetusi kahes suuremas uskkonnas, luteri ja õigeusu kirikus. Tõnu Tannberg (Tartu Ülikool) – „Rahvusküsimus 1917. ... Timo Švedko Urvaste kogudus Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank Lääne praostkonna rahvas kogunes 2. juunil Nõvale, kus peeti praostkonna koguduste laulupäev „Meie kirik, meie riik“. Päev algas jumalateenistusega Nõva Püha Olevi kirikus, kus teenisid praost Leevi Reinaru, abipraost Lembit Tammsalu ja praostkonna vaimulikud. Järgnes mälestushetk Vabadussõja mälestusmärgi juures. Kõneles reservkindralmajor Neeme Väli. Rongkäigus suunduti kiriku juurest kooli juurde, kus toimus praostkonnapäeva teine osa – laulupäev. „Sellist lippude ja ... 7. juunist kuni 29. juulini on Kuressaares avatud Maara Vindi näitus „Ainult armust“. Maara Vint täidab suvisel õiterohkel ajal Kuressaare Raegalerii õiterohkuse ja talle omase maagilise, kohati muinasjutulise pildimaailmaga. Näitusel on väljas tema viimase viie aasta tööde paremik. Nii tušijoonistused, akvarellid kui ka värviküllased ja erksad õlimaalid. Tema pildid on kantud Looja loodud ilust ja kuna Maara Vint on eelkõige kristlik kunstnik, siis on piltidel lisaks ... Lapsed, noored ja täiskasvanud on oodatud 3.–5. augustini Tartu Maarja koguduse linnalaagrisse. Laager toimub kogudusemajas Õpetaja tänav 5. Ööbida saab kogudusemajas, selle sisehoovis telkides või oma kodus. Osalustasu 5 eurot laps, 10 eurot noor ja täiskasvanud. Vanusepiiri pole. Eelkooliealised lapsed saavad osaleda vaid koos täiskasvanuga. Laagris osalemiseks registreerige end hiljemalt 20. juuliks koguduse kantseleis või e-kirja teel aadressil ... EEKBK Liidu suvefestival „Meie lugu“ toimub 8.–10. juunini Hiiumaal. Festival saab olema mitmel põhjusel ajalooline. 9. juunil kell 10 esitletakse Kärdlas Läänemaa ärkamisest kõnelevat filmi, mis jutustab loo meie usuliikumise algusest ja kujunemisest. Festivali oluliseks osaks on suured koosolekud, mille eesmärk on õhutada lõkkele usku elavasse Jumalasse ning Tema kutsesse. Palvetame, et inimesed võiksid kogeda päästet ja tervenemist Jeesuse Kristuse läbi ning värskendust ... 23. märtsist kuni 31. maini toimus ristivanemluse teemaliste lugude kogumine. Kirikutevaheline ristivanemluse väärtustamise töörühm tänab kõiki, kes 31. maiks saatsid oma lood aidates korjata kristlikku pärimust. Anname teada, et vastu tulles neile, kes on avaldanud soovi oma lugu veel kirja panna pikendame ristivanemluse teemaliste lugude kogumist 15. juunini. Soovime kerget sulge ja juhime tähelepanu, et kõigi lugude saatjate vahel loosime auhindu, mille seas on kaks ... Kaksiklinnade päevi peetakse Valgas ja Valkas 6.–9. juunini. Neljapäeval, 7. juunil avatakse Valga kultuuri- ja huvialakeskuses loomeinimeste ühisnäitus ja antakse pidulik kontsert. Laupäeval, 9. juunil tähistatakse linnade 434. sünnipäeva. Kl 16 on Valga Jaani kirikus kontsert, kus antakse üle linna aukodaniku tiitel. Esinevad Valga ja Valka muusikakoolide õpilased ja õpetajad. Kontserdil kogutakse annetusi kiriku remonditööde toetuseks. Kaksiklinnade festival lõpeb ...			OSCAR-2019
Krediidi kulukuse maksimaalne määr on 59,87 % aastas järgmistel näidistingimustel: laenulimiit 1000 €, krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 1259,20 € (sisaldab lepingutasu 0 €) fikseeritud aastaintress 47,8715 %. Määr on arvestatud eeldusel, et laenulimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest laenulimiidi kasutusse võtmisest. Enne iga lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega ning vajadusel konsulteerige asjatundjaga. Esimene väljamakse tasuta, tasu rakendub alates teisest ülekandest Laenulimiidi kontolt oma arveldusarvele, 3% väljavõetavast summast. *Laenulimiidi tagasimaksmise periood sõltub laenulimiidi summast, kliendi poolt tehtavate väljamaksete ning tagasimaksete summadest. Laenulimiit on paindlik ja mugav alternatiiv kiirlaenule. Näiteks võib klient, kelle laenulimiit on 800 €, võtta täna laenu 550 € ja vajadusel nädala pärast veel 250 €. Laenulimiit määratakse kliendile vastavalt kliendi maksevõimele. Määratud limiidi piires on kliendil alati võimalik laenu võtta. Kasutatud laenulimiidi võib tagasi maksta korraga või osamaksetena 30 päevase intervalliga. Osamakse suurus on minimaalselt 5% kasutatud laenulimiidi summast koos arvestatud intressidega, kuid mitte vähem kui 10 €. Laenulimiidi päevaintress on 0,1311 % laenujäägilt. Kasutamata ja tagasi makstud laenulimiidi piires saab alati täiendavalt laenu võtta. Laenulimiidi maksimaalne summa on 3000€. Laenulimiit on justkui sinu virtuaalne krediitkaart. Sellel on erinevaid nimesid – krediidikonto, krediidilimiit, laenulimiit. Nende kõigi põhimõte on üks – sul on kindlaks määratud limiit, mille piires lisaraha kasutada. Lisaks on kindel tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksele, kuid igal ajal võib laenulimiiti rohkem tagasi maksta. See on paindlik ja mugav laenutoode. Meie kliendid kasutavad laenu peamiselt ootamatuteks väljaminekuteks, kodu renoveerimiseks, reisimisega seotud kulutuste katmiseks ning paljuks muuks. Laenulimiit on paindlik ja mugav laenuteenus. Ferratumi laenu saab taotleda kuni 3000 eurot. Me määrame igale kliendile personaalse limiidi – limiidi määramisel on abiks personaalne laenuanalüüs enne laenuotsuse tegemist. Ferratum Bank on vastutustundlik laenaja ja seetõttu ei väljasta me laenusid klientidele, kellel on avatud maksehäired. Juhul, kui kliendil on eelmised kohustused likvideeritud ning maksehäired on lõpetatud, siis koostame peale uue laenutaotluse saatmist uue laenuanalüüsi. Laenu taotlemine käib lihtsa ja kiire interneti avalduse alusel meie kodulehel. Laenutaotluse täitmine võtab aega maksimaalselt 5 minutit – seejärel tuleb Sul üle kontrollida, kas kõik andmed on õiged ning taotlus kinnitada. Peale taotluse saatmist on sul vaja ennast identifitseerida – seda on võimalik teha nii ID-kaardi või Mobiil-ID abiga. Juhul, kui eelnevalt nimetatud variandid pole Sulle sobivad, siis saad ennast tuvastada ka lähimas postkontoris. Pea meeles, et selleks on siiski tarvis kehtivat dokumenti. Laenu tagasimaksmine on kliendi jaoks väga paindlik. Kõik uued kliendid, kes avavad laenulimiidi konto, saavad 30 päevaks 0% intressi. Seega on võimalik kogu laenusumma tagastada 30 päeva jooksul, ilma intressi tasumata. Juhul, kui klient ei soovi tagasi maksta kogu laenusummat 30 päeva jooksul, siis on võimalik tasuda ka igakuiste maksetena. Meie saadame arve 14 päeva enne maksepäeva ning arvel on näidatud minimaalne osamakse, mille peab kindlasti tasuma. Meie soovitame võimalusel tasuda rohkem, kui arvel näidatud miinimumsumma – sellisel juhul maksate kokkuvõttes vähem intressi ning laenulimiidi kontol on rohkem vaba limiiti, mida ootamatute olukordade puhul edaspidi kasutada. Oma limiidi piires saad igal ajal lisaraha taotleda. Selleks pead sa lihtsalt logima sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Iseteenindusest saad kiire ja mugava ülevaate, kui palju on sul hetkel limiiti kasutusel, kui palju on vaba raha, millal on arve maksmise tähtaeg ning samuti saab seal arvet vaadata ning vajadusel kontaktandmeid muuta. Juhul, kui sul on kõik kasutusel olev summa tagasi makstud, siis jääb sinu laenulimiidi konto endiselt avatuks ning sa saad sealt lisaraha välja võtta igal ajal, mil vaid soovid. Logi lihtsalt sisse meie kodulehel olevasse iseteeninduskeskkonda ja täida taotlus. Kindlasti on sinul erinevad salasoovid ja unistused, mille täitmist lükkavad edasi erinevad põhjused. Juhul, kui selleks põhjuseks on enamasti raha ja selle olemasolu, siis tasub kaaluda Ferratumi laenu taotlemist. Oled mõelnud, et sinu elu oleks lihtsam kui sul oleks uus auto? Vanaga kulub meeletud raha remondile ja pealegi pole sellega sõites sa kunagi kindel, kas jääd tee äärde või mitte. Või oled sa kunagi soovinud vahetada eriala, et tulevikus rohkem teenida? Kui see unistus on jäänud raha puudusel täitmata, sest peaksid selleks osalema täiendkoolitustel, mis ei pruugi olla odavad, siis taotle laenulimiiti ja saad täita oma ammused unistused. Julge elada nii nagu sina soovid!			OSCAR-2019
22 Autism Soodustused 23 potentsiaalselt andekaid inimesi on kas alarakendatud või täiesti rakendamata. Kuna nad ei ole teiste hulka teretulnud, siis nad lihtsalt kaovad pildilt. Teine suur probleem, mis eelmainitut saadab, on see, et inimeste vaimne tervis halveneb, kuna nad on kestvalt sunnitud elama elu, mis ei ole neile loomulik ja jõukohane. Teame juhtumeid, kus inimesel on raske psüühikahäire tõttu väga keeruline toime tulla, aga eelarvamuse pärast, et „autistid ju ongi konfliktsed”, ei osata terviseprobleemi autismist eristada, inimene ei saa korrektset diagnoosi ja vajalikku ravi või teraapiat. Autistide seas on küllalt inimesi, kes pole aastaid abi saanud ning kannatavad sügavalt. See on ka selgitus, miks autistid kogevad nii sageli meeleoluhäireid, näiteks depressiooni ja teisi psüühikahäireid. Mitmetes riikides on uuritud autistide eluea pikkust ning avastatud, et me elame lausa kuni 30 aastat vähem kui teised; isegi heaoluriikides jääb meie oodatav eluiga 50. eluaastatesse. Sellel on üsna ootamatu põhjus – nimelt enesetapud. On näiteks avastatud, et n-ö õpiraskusteta autistidel on üheksa korda suurem enesetapurisk kui ülejäänud inimestel. Nagu näha, on kõikidel neil probleemidel selged põhjused: ebasobiv keskkond ja tõrjuvad hoiakud. Mida peaks pakkuma teile sotsiaalsüsteem, haridussüsteem, meditsiinisüsteem? Peamine: kuulake meid, uskuge meid! See, et meil on küljes silt „autist”, ei muuda meid vähem inimesteks. „Autist” ei tähenda „rumal”, „konfliktne”, „sotsiaalselt saamatu”, „robotlik”, „eluvõõras”, „empaatiatu”, „fantaasiatu” või veel mõnd levinud hinnangut, mis inimese mõistmist raskendab. Iga autist on indiviid. Veel enam, autistid on isekeskis erinevamad Mõnigaid fakte autismist Autismispektri häirest annavad märku sotsiaalse suhtlemise raskused, millele võivad lisanduda kõnetus või kõnehäired, stereotüüpsed liigutused (kõigutamine, käte lehvitamine jms), kitsalt fokuseeritud tähelepanu ja huvid, aga ka vaimse arengu mahajäämus, unikaalne andekus või muu tugev eripära. Umbes kolmandik autismispektri häirega inimestest on vaimupuudega, sama palju neist elab kogu elu kõnetuna. Autismiga inimestel esineb sageli ka muid terviseprobleeme, nagu seedetrakti häired, epilepsia, unehäired, tähelepanuhäired ja hüperaktiivsus, ärevushäired jne. Maailmas arvatakse elavat ligi 22 miljonit autisti, nende hulgas on poisse/mehi ligi viis korda rohkem kui tüdrukuid/naisi. Arvatakse, et autismi eri vorme põhjustavad mitmed geneetilised ja keskkonnast lähtuvad tegurid koosmõjus. Allikad: wikipedia, autismspeaks.org kui allistid, seega ei saa meid mitte kuidagi ühe vitsaga lüüa – meisse süvenemine on sama vältimatu kui kõigil teistel. Seetõttu on tarvilik, et iga inimese vajadusi hinnataks – seda peaksid tegema nii arstid kui ka ametnikud – individuaalselt, mitte selle järgi, kui hästi või halvasti need ühtivad iganenud autismi stereotüüpidega. Suur osa meist ei vasta neile stereotüüpidele niikuinii. Ja siis veel tuleb arvestada, et me oleme üleüldiselt üsna piiratud energiaga inimrühm. See ei tähenda laiskust või „tööharjumuse” puudumist. See tähendab, et me väsime kiiremini, kuna meie ressursid ammenduvad kiiremini. Iga minu neuroloogiaga sobimatu ehk minu jaoks ebaloomulik ülesanne nõuab minult mitu korda rohkem energiat kui mitteautistilt. See pole laiskus või tahtejõuetus, vaid loomulik ja minu soovidest või püüdlustest sõltumatu reaktsioon ebasobivale keskkonnale. Mida tahaksite veel Puutepunktide lugejatele seoses autismi teemaga öelda või selgitada? Ärge kartke autiste. Meedias on meist jäänud üsna eksitav mulje. Meid näidatakse läbi suurte üldistuste tunduvalt homogeensema rühmana, kui me oleme, ja see loob eelarvamusi, müüte ja diskrimineerimist. Me ei ole agressiivsed, me ei ole ohtlikud – statistiliselt palju suurem probleem on hoopis meie suhtes sageli toime pandav vägivald. Me ei ole sotsiaalselt ebapädevad – n-ö tavaliste inimeste suhtlusviis lihtsalt erineb meie omast ja seetõttu võibki möödarääkimised ja vääritimõistmised väga sageli ajada „kultuuriliste” erinevuste süüks. Me pole tundetud, külmad või ebaempaatilised – me lihtsalt väljendame end teistmoodi. Ärge leinake meid kui poolikuid alliste või pahasid praaklapsi – ärge pärandage meile nii tapvat taaka ja selle asemel parem rõõmustage. Nähke meid läbi positiivse, sõnastage meiega toimuvat positiivselt, tooge välja meie tugevaid külgi ning ärge pidage meid konfliktseteks, kui vahel söandame väita, et autism on muuhulgas lahe. Birgit Soans MTÜ Eesti Aspergerite Ühing juhatuse liige Rohkem materjali meie kohta Koduleht: aspergerid.ee Omamoodi foorum: omamoodi.net Facebook: MTÜ Eesti Aspergerite Ühing Puudega isiku kaardist võib olla kasu Euroopa Liidus töötatakse välja ühtset kaarti, mis annab puudega inimestele liidu liikmesriikides reisides võrdsed soodustused kohalike puudega inimestega. Silmas peetakse eelkõige soodustusi ühistranspordi kasutamisel, kultuuri-, meelelahutus- ja spordiasutuste piletite ostmisel jne. Paljudes maades peetakse normaalseks, et näiteks kui puudega lapsel on lõbustuspargi sissepääs poole hinnaga või tasuta, pääseb priilt sisse ka tema saatja. Sageli ei küsitagi puude kohta tõestust, kui laps on näiteks ratastoolis. Silmaga nähtamatu puude tõestamiseks, aga vahel ka põhimõtte pärast, on tarvis piletimüüjale ette näidata vastav tõend. Puudega isiku üleeuroopalise kaardi ettevalmistustööd peaksid lõppema suvel. Sealt edasi on loota, et ühtne kaart hakkabki kehtima. Seni aga võiksid puudega lapsed, aga ka puudega tööealised (kel ei ole pensionitunnistust), tellida sotsiaalkindlustusametist (SKA) Eestis kasutamiseks mõeldud puudega isiku kaardi. Kuna kaart on nii eesti- kui ka ingliskeelne, võib juhtuda, et selle ettenäitamisel õnnestub saada mõnes teises riigis soodustusi. Nõuda neid ei saa, aga nii mõnigi puudega inimene on kinnitanud, et on näiteks Soomes, Lätis ja isegi Prantsusmaal sellega oma puuet tõestanud. Kaardi tellimiseks tuleb täita taotlus riigiportaalis eesti.ee, saata täidetud blankett SKA-sse posti või e-kirjaga või pöörduda SKA klienditeenindusse. Kaardi saamise avalduse võib aga esitada ka koos puude taotlusega. Puudega isiku kaardi saab kätte kümne päevaga ja see kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Kui aga inimesel on olemas pensionitunnistus, siis SKA talle kaarti ei väljasta, soovi korral tehakse puude kohta tunnistusele lisamärge. Eestikeelset pensionitunnistust teistes maades aga enamasti lugeda ei osata. Selle kohta, mil määral arvestatakse mujal töötukassa väljastatavat eesti- ja ingliskeelset töövõime kaarti, pole meil praeguseks andmeid. Küll aga on paljudel õnnestunud saada sõidusoodustusi, sissepääsueeliseid uue üleeuroopalise invaparkimiskaardiga. Viimase ettenäitamisel on mõnedki puudega lapse pered pääsenud ka näiteks lennujaamades eelisjärjekorras turvakontrolli jne. Tiina Kangro Niisugune näeb välja puudega isiku kaart, mida väljastab sotsiaalkindlustusamet puudega lastele ja täiskasvanuile, kel pole pensionitunnistust. Töötukassa annab töövõime kaardi neile, kel on töövõime hindamisel tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Liikumis- ja nägemispuudega inimestel on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest kogu Euroopas kehtivat puudega inimese sõiduki parkimiskaarti. Aprill 2017 www.puutepunkt.ee Üksi elava pensionäri toetuse jaoks on riigieelarves 9,9 miljonit eurot. Aprill 2017 Teise plakati meisterdasime mosaiiktehnikas, õppisime joont mööda rebima, ning rebisime suure kaardi meisterdamise jaoks tubli hulga erinevat värvi pabereid, et siis katta nendega paberil järved, maapinna ning kõrgustikud. Mõõtsime ka päris kaardil välja linnade vahemaad, et meie kaardil oleks lihtsam asukohti määrata. Seejärel kandsime üheskoos kõikide suurtemate linnade, saarte ning järvede nimed kaardile. 16 Saime teada ka palju uut Vanalinna ning Tallinna kohta. Selle raames voolisime ka suure ühistööna Tallinna linnamüüri. Kuna tähistasime ka sõbrapäeva, siis meisterdasime sõbrapäevakaarte ning veetsime selle päeva üheskoos meie terve lasteaiaga ning mängisime toredaid mäng ja laulsime lõbusaid laule. Vastlapäeva veetsime üheskoos meie lasteaiaperegega Ülemiste keskuses Lennumaal. Lasime kõige kiirema vastlaliu ning kuulasime Teadusteatrit. Pöörasime ka palju tähelepanu kellal täistunni määramisele. Meisterdasime ise kellad ja õppisime nende pealt aja määramist. Kelladele tegime sini-must-valge mustri. 17			OSCAR-2019
Üldised tellimistingimused kehtivad BodyVision (edaspidi nimetatud BodyVision) internetikodulehel www.bodyvision.ee asuva tellimiskeskkonna vahendusel (edaspidi nimetatud e-pood) sporditoidu ja tarvikute tellimisel tekkivate õigussuhete kohta. Lisaks käesolevatele Üldistele tellimistingimustele reguleerivad Tellija ja BodyVision vahelisi suhteid Eesti Vabariigis kehtivad õigusnormid, e-poe hinnakiri ja väljakujunenud head tavad. 1.2. Registreerimise puhul BodyVision saadab Tellijale tema poolt määratud e-posti aadressile kirja juhistega kasutajakonto aktiveerimiseks. 1.3. Peale kasutajakonto aktiveerimist saab tellija enda poolt määratud kasutajatunnustega siseneda BodyVision internetikeskkonda ning esitada tellimusi. 1.8. Tellitud tooted toimetab BodyVision Tellijale vastavalt Tellija poolt tellimuse esitamisel valitud viisile: kas pakiautomaadi kaudu, kulleriga või kliendil on võimalik tulla kaubale järgi ise Tallinna poodidesse. Täpsemalt toimetamisest saate lugeda siit: "Kohaletoimetamine". 2.1. Tellijal on õigus tellida tooted e-poes BodyVision poolt sätestatud hinnaga ja fikseeritud tingimustega. 2.3. Tellijal on õigus esitada toodete tellimust ja toodet ennast puudutavaid pretensioone BodyVision aadressil A.H. Tammsaare tee 89, 13416, Tallinn või e-posti aadressi bodyvision(ät)bodyvision.ee 30 päeva jooksul saadetise kätte saamisest. 2.4. Tellijal on õigus toodete tellimusest taganeda alates tellimuse tegemisest kuni saadetise kätte saamisele järgneva 14 päeva jooksul. Tellimuse tühistamiseks peab Tellija esitama kirjalikult või e-posti teel avalduse BodyVision aadressile A.H. Tammsaare tee 89, 13416, Tallinn või e-posti aadressile bodyvision(ät)bodyvision.ee. Tellimuse tühistamiseks esitatavas kirjalikus avalduses peab Tellija näitama ära pangakonto numbri ja valdaja kuhu raha kanda. Sularaha tagasimakseid BodyVision ei teosta. Juhul kui Tellija taganeb tellimusest, siis kohustub Tellija tagastama kasutamata ning kahjustamata tooted viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul taganemisavalduse ärasaatmisest. BodyVision tagastab Tellijale tagastatud toodete eest tasutud summa v.a saatmise kulud hiljemalt 30 päeva jooksul taganemisteate ja toodete saamisest. Tagastamiskulud tasub Tellija. Tagastamisele kuuluv kaup peab olema originaalpakendis, siltidega ja kasutamata. Toodete vahetuse võimalusel transpordikulud maksab Tellija. 3.1. Tellimuse vormistamisel on Tellija kohustatud esitama tellimuse teostamiseks vajalikud andmed - ees- ja perekonnanimi, täpne aadress (tänav, maja nr., krt. nr., postiindeks, linna/asula/ või küla/maakond), kontakttelefon Eestis ning e-posti aadress. Tarnetingimused kehtivad vaid Eesti Vabariigi territooriumil. Välismaale tellimise soovi korral palume võtta ühendust klienditeenindusega. 3.3. Juhul, kui Tellija esitatud andmed on vigased ja/või mitte-täielikud ning ei vasta punktis 3.1. fikseeritule, ei garanteeri BodyVision tellimuse nõuetekohast täitmist. Võimaluse korral võtab BodyVision Tellijaga ühendust, et täpsustada vigaseid või mittetäielikke andmeid. Vigaselt ja mitte selgelt märgitud sihtkoha aadressi mitte leidmisel vastutab kauba hilinemise eest Tellija. 4.1. Juhul, kui Tellija ei täida antud tellimistingimustega talle pandud kohustusi, ei garanteeri BodyVision tellimuse jõustumist ja/või nõuetekohast saadetise saatmist. 5.3. BodyVision kohustub Tellija pretensiooni lahendama juhul, kui pretensiooni põhjused on Tellijast mitte sõltuvad. Juhul, kui pretensiooni põhjus on Tellija põhjustatud, peab Tellija selle koheselt kõrvaldama. 6.4. Garantiivahetust teostatakse meie esinduses. Klient toimetab toode originaalpakendis esindusse ja klient kannab kõik kulutused seoses transpordiga. 6.5. Kui toodete remontimine garantiiajal osutub võimatuks või selle müümine on lõppenud, asendab BodyVision garantiikorras samaväärse või paremaga. 6.7. Garantii eelduseks on, et klient teatab vea ilmnemisel sellest 14 päeva jooksul kirjalikult. Enne toote garantiisse toimetamist palume eelnevalt saata kirja aadressile bodyvision(ät)bodyvision.ee. 7.1. BodyVision tagab kliendi poolt esitatud isikuandmete kasutamise vaid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, eelkõige ulatuses, mis on vajalik tellimuse täitmiseks. 7.2. BodyVision e-poes ostmisel registreeritakse kliendi ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefon number ning postiaadress juhul, kui see on vajalik kauba kliendile kohale toimetamiseks. Kogutud isikuandmeid kasutatakse kauba kohaletoimetamiseks ning kliendi ees võetud kohustuste täitmiseks. 7.3. Kogutud isikuandmete abil BodyVision saab ka teavitada kliente tooteuudistest, kampaaniatest ja tulevastest sündmustest. Klient, kes ei soovi olla meie uudiskirjaloendis või saada teavitusi teda huvitada võivatest toodetest, saab ennast adressaatide sihtrühmast igal ajal eemaldada. 7.4. BodyVision rakendab kõiki meetmeid (sh administratiivsed, tehnilised ja füüsilised meetmed) kliendi isikuandmete kaitsmiseks. Juurdepääs andmete muutmiseks ja töötlemiseks on ainult selleks volitatud isikutel. 7.5. Kliendil on igal ajal õigus saada BodyVision-ilt enda kohta käivaid isikuandmeid, nõuda kliendi isikuandmete parandamist ja ülekandmist ning isikuandmete töötlemise lõpetamist. Lisaks on kliendil võimalik näha, muuta ja täiendada temaga kontakteerumiseks kogutud isikuandmeid BodyVision iseteeninduskeskkonnas 7.6. Kui kahtlustad, et Sinu isikuandmetega on toimitud vastupidiselt käesolevas privaatsuspoliitikas kirjeldatule või on oht, et Sinu andmed on lekkinud võõrastele isikutele, anna meile sellest koheselt teada. Kõigi privaatsuspoliitika või andmetöötluse kohta tekkivate küsimuste või muredega palume võtta meiega ühendust aadressil info@bodyvision.ee. Andmete töötlemise lõpetamise nõuet käsitleme püsikliendi lepingu lõpetamise avaldusena. 7.7. Meie veebisaiti kasutama asudes või püsikliendi avalduse täitmisel oled käesolevate põhimõtete ja tingimustega tutvunud ning nendega nõustunud. Jätame endale õiguse vajadusel privaatsuspoliitika üldtingimusi muuta, teavitades sellest kodulehel www.bodyvision.ee 8.1 Vaidlused, mis puudutavad lepingulisi kohustusi ning mis tulenevad müügist internetis või tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud teenuste hankelepingutest, võib tuua ELi Veebipõhise vaidluste lahendamise platvormile (“ODR Platvorm”). ODR platvorm on saadaval: http://ec.europa.eu/consumers/odr/			OSCAR-2019
Seltskond nutikaid eestlasi võttis nõuks luua Wikipediast veelgi tõhusama internetientsüklopeedia - Tutoruno. Tegemist on Wikipedia-laadse lahendusega, aga kogu info saamine toimub reaalajas. Maailma suurimas internetientsüklopeedias saavad teemasid lisada ja lugeda kõik kasutajad. Seevastu Tutoruno.ee on koondanud nii oskusteavet omavad spetsialistid kui ka selle teabe vajajad, pakkudes omavahelist suhtlust reaalajas. Online-konsultatsiooni keskkonna pilootprojekt käivitati Eestis jaanuari keskel ning esmase testperioodi järel on süsteem andnud juba arvestatavaid tulemusi. Kui keskkonna loojad nägid võimaliku kitsaskohana konsultantide kaasamist, siis testperiood on näidanud, et spetsialistid on suhteliselt aktiivsed. Kuna vastajad on enamasti omal alal reaalselt tegutsevad asjatundjad, on vastuseid võimalik saada ka kõige erinevamatele teemadele, juriidilistest küsimustest ja laenumäärade arvutamisest kuni ehitamist puudutavate teemadeni. Projekti süsteemi poole on välja arendanud rahvusvaheline ja Eesti suurim veebiarenduse kontsern Webmedia, millest kasutajatele annavad aimu ka veebikeskkonna uuenduslikud kasutusvõimalused. Internetiprojekti eestvedaja Rein Järvelille sõnul on selle loomisel juba esmaversiooni puhul arvestatud rahvusvahelisi arenguvõimalusi. „Kuna asjalike veebiprojektide areng on sageli vägagi kiire, siis oli ka antud projekti üheks vältimatuks osaks saidi valmisolek rahvusvaheliseks laienemiseks,“ ütles Järvelill. Mainori Kõrgkooli internetiturunduse õppejõu Rode Luhaääre sõnul on mitmetel Eesti veebiprojektidel rahvusvaheliselt suur potentsiaal. Seda tänu Eesti IT-kompetentsile, mille kvaliteetsust on hinnanud mitmed riigid. “Usun, et Tutorunol on oma idee tõttu arvestatav rahvusvaheline potentsiaal, kus sotsiaalvõrgustikega sarnase mudeli põhimõttel on kiire ja suure arengu läbi teinud mitmed projektid,” teadis ta näiteid tuua. Innovaatilist ja sotsiaalset infokeskkonda ajendas looma info rohkus internetis. Otsingumootorid on küll suurepäraseks võimaluseks leidmaks sobivat informatsiooni, kuid tohutus vastuste hulgas on inimestel keeruline orienteeruda. Seetõttu oligi Tutoruno loomisel üheks missiooniks pakkuda otse asjakohaseid vastuseid. Sotsiaalmeedia tõusutrendidest lähtuvalt on Tutoruno loodud omamoodi sotsiaalvõrgustikuna. Sarnaselt rahvusvahelistelt tuntud keskkondadele on ka Tutoruno avalik portaal, kus konsultantidena saavad liituda kõik soovijad, kel oma alal kogemust jagada. Süsiniku jalajälg on üks võimalusi mõõta oma tegevuse mõjusid keskkonnale ning eriti kliimamuutusele. Ecologismo.com on kirja pannud, kuidas ise oma süsiniku jalajälge välja arvutada, ning Bioneer.ee annab nõu, kuidas seda vähendada. Säästva Eesti Instituudi sõnastiku järgi on süsiniku jalajälg süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside (metaani, dilämmastikoksiidi jt) heite koguhulk, mis kaasneb inimese, organisatsiooni või mõne muu üksuse tegevusega või tekib toote või teenuse olelusringi jooksul. Lihtsamalt seletades, on indiviidi süsiniku jalajälg seega peamiselt süsinikdioksiidi hulk, mida ta igal aastal reisides, energiat tarbides, toitu süües, jäätmeid tootes ja tooteid ostes tekitab. Järgnevalt on võimalik vastava veebikalkulaatori ja lihtsate juhendite abil igaühel kindlaks teha, kui suur on tema süsiniku jalajälg, ning selle vähendamiseks teadlikult samme astuda. Esimeseks sammuks on enda eesmärkidele vastava kalkulaatori leidmine. Kättesaadavad kalkulaatorid erinevad nii kategooriate kui ka aluseks võetava üksuse poolest. Nii võib välja arvutada näiteks oma elamu, isiklikust elustiilist ja tarbimisest tuleneva jälje kui ka näiteks oma firma üldise süsiniku jalajälje. Kütused halvavad keskkonda raskete gaaside õhkupaiskamisel sõidukitest. Just seetõttu on soovitatav eelistada ühistransporti ning propageeritakse järjest enam hübriidsõidukeid. Pea arvet oma kuu bensiinikulude üle ning veebikalkulaatorisse sisesta ka andmed oma auto mudeli ja kasutatava bensiini kohta. Lennukid kasutavad ära tohutu koguse fossiilkütuseid. Tee kindlaks mitu korda kuus või aastas ja kui kaugele oled reisimiseks lennanud lennukiga ning arvuta veebikalkulaatori abil seega vastav süsiniku jälg Imporditud kaupade ostmine soodustab süsiniku jalajälje kasvu. Kohalike juur- ja puuviljade ning muude saaduste eelistamine seda üldiselt aga ei tee. Tee nimekiri enda jaoks esmastest toidukaupadest ning nende päritolust. · Lülita elektriseadmed ning tuled välja kohe, kui sa neid enam ei kasuta. Vaata ka tabelit erinevade seadmete energiatarbimise ning süsiniku jalajälje ja maksumuse kohta siit ning vali madalama energiatarbega seadmed. · Võimalusel reguleeri küte ning vesi veidi madalamale temperatuurile. Isegi vaid ühe kraadi võrra ruumide jahedamaks muutmine aitab olulisel määral küttearvet väiksemaks muuta. · Pese pesu ja nõusid vastavates masinates alati nn täiskoormatena – see aitab säästa ühekorraga nii vett, elektrit kui ka pesuvahendit. · Osta kogu nädala toidukaubad mitme supermarketi külastuskorra asemel ühe ostureisiga varem koostatud nimekirja alusel. · Jaga pere ja sõpradega autot, kolme iseseisva ja eraldi sõidukorra asemel eelistage ühte ühist käiku. · Kui ööbid hotellis, lülita toast lahkudes kindlasti välja õhukonditsioneer ning kustuta tuled. Palu oma tuba koristada ülepäeviti mitte igapäevaselt. Lisaks primaarsele süsiniku jalajäljele on carbonfootprint.com välja toonud ka sekundaarse jälje, mida põhjustavad inimeste ostuharjumused ning mida on samuti mõistliku tarbimise abil võimalik kontrolli all hoida. Selleks: · Eelista kohalikke juur- ja puuvilju või paremgi veel, proovi neid ise kasvatada, ning muid kodumaal või naaberriikides toodetud kaupu. Väldi kaugelt sisse toodud toodete soetamist. · Oma vanadest esemetest või riietest tüdinedes vaheta, anneta, müü, tee ümber ja võta osa taaskasutusturgudest ning –üritustest. Ära viska ära või jäta kapinurka vedelema. · Kui otsustad osta uue toote, vaata Internetist järele, kas sellel on ökosõbralikku, madala energiatarbega või õiglase kaubanduse alternatiivi.			OSCAR-2019
Aga muidu on siin ilmselge loogikaviga - DiaTheo arvates vähem haridust viitab tarkusele. See on väga huvitav mõtteavaldus. Mida mina tahan öelda, et ega see, et vanemad varjavad lapse eest religiooni olemasolu, ei tee seda religiooni veel olematuks. Varem või hiljem puutub laps sellega ühes või teises situatsioonis kokku. Kommunistlik moraaliõpetus põhines samuti mahasalgamisel. Alternatiivsed õpetused salati maha ja oldi sunnitud valima ainsa ja õige vahel. Mis võis teatud assotsiatsioonis viia ka hoopis vastupidistele tagajärgedele - hakati ühte või teist alternatiivõpetust idealiseerima, kuna lähemalt tutvuda või veel enam võrrelda - polnud ju võimalik. Koolis õpetatakse just nimelt lendamist, lendamise aluseid. Voolamise pidevusvõrrandeid, dünaamilise ja staatilise rõhu vahekordasid - kui ei õpetataks, ei oskaks keegi sobiva kõverusega lennukitiibasid teha. Mida ühist võiks sellel lausel loogikaga olla? Ise küsin, ise vastan. Sama vähe, kui sellelgi, et DT oleks midagi taolist väitnud. Usu leidmine ei pea ilmtingimatta olema ühekordne sähvatus - inimene võib kasvada usus, ta võib oma usu pika aja jooksul tasapisi üles ehitada. Ja isegi kui juhtub “sähvatama”, põhinevad selle kogemuse tõlgendused ja sellest tehtud järeldused siiski kogu tema elukogemusel. Võimalik, et eri inimesed teevad sarnastest kogemustest täiesti erinevaid maailmavaatelisi järeldusi. Ma ei näe siin igasuguste foobiate ja kartuste ülespuhumisel erilist vahet sellega, kuidas ameerika protestandid tahavad evolutsiooniõpetuse õpetamist ära keelata. Sellega tõestab just ateism ennast kõige sallimatuma religioonina. Kui muud usundid püüdlevad vähemalt selle poole, et nende tõde on see kõige õigem ja vähemalt osalevad ideede vabas konkurentsis, püüab ateism kahtluse alla seada teiste usundite õigust olemasolule, selle asemel et pakkuda alternatiivseid lahendusi. Koolis õpetatakse ainult lendamise teoreetilisi aluseid ja sedagi väga üldjoontes. Tegelikku lendamist saab õppida ... näiteks Ridali lennuklubis: Hele täiendused olid muidugi ülimalt olulised. Topski DT arvaski, et koolis õpetatakse Bernoulli ja Pascali praktikumis koolimaja katuselt hõlmad laiali allaliuglemist. “Kui palju on delfist ja siitki läbi käinud inimesi, kelle “ärkamine” usku olla toimunud mingi erikogemuse ajel.” seda ei tea kindlasti DT ise kah mitte. Aga mida tahta kraavihallist, kelle meelest vähem haridust tähendab rohkem tarkust - nagu ahvgepards tabavalt DT jutust kolmanadat järku tuletisena targalt välja noolis. Mnjah... mida see nending nüüd tähendama pidi? Et usundiõpetus ei tee kellestki Jeesus Kristust ega vanajumalat? Vaatasin netist märgusõna ‘eetika alused’ ja leidsin Pille Valgu religiooniõpetuse õppekava üldhariduskoolidele. Libistasin pilgu üle.. tõepoolest, kuidagi sujuvalt toimus üleminek eetika alustelt kristlikule eetikale. Usundeid üldkultuurilises mõttes tunda pole ju paha, aga me elame turumajanduslikus ühiskonnas, millele pole alternatiivi. Meile ei meeldi kõik sellega kaasnevad nähtused, kuigi turumajandus ise pole ei moraalne ega amoraalne. Ta on lihtsalt neutraalne. Oma olemuselt tootlik ja seetõttu kurt ja pime kõigi sotsiaalsete ja kõlbeliste nähtuste suhtes nagu päritolu, nahavärv, religioon, rahvus, headus, kurjus jne. Või et seaduseelnõud läbiksid eetilise ekspertiisi. Siiani on eetikakomisjonid meil tegelnud vaid Riigikogu liikmete tülide ja muu sellisega. Võiks veel palju näiteid tuua, mis kõik ära lõpeks kui füüsika õppeplaanist kaoks, kuid arvan, et seda tead isegi. Lihtsalt sul oli tahtmine veidi jura ajada. Koolis õpetatakse ju ka joonistamist ja muusikaõpetust. kes asjaga süvitsi tegeleda tahavad, eks need võta lisatunde. täpelt samuti on ka religiooniga, kes tahab süvitsi tunda, läheb pühapäevakooli. Koolis on olemas kirjandustunnid, kus võiks piiblit ja koraani ja teisi oühakirju lugeda. On ajalootunnid, kus võiks usumeeste headest ja veristest tegudest rääkida. On muusikaõpetus, kus võiks usulaule laulda... Muide muusikaõpetuses räägitakse usuvärkidest kaa ja käiakse kirikutes(Huvitav, et mošeesid ei külastata) Niiet kui tahta eraldi usuõpetust, siis peaks olema klaveri- viiuli- ja trummimängimisained kaa :o))) Okupantide ja soovimatutena saabusid, aga täna on nad siin, juba lihtsalt inimestena, ja tee või tõrva aga selle asjaoluga tuleb koos elada. Inimlik, vägagi inimlik probleem, mis nõuab ka inimlikku lahendamist. Samamoodi usuõpetusega. Vastu rahva tahet, sahker-mahker, tähtede ekstraseisu aegu see usuõpetajate konveier käima lükati, nüüd pole miskit nendega muud peale hakata, kui koolid sundkorras neid kasutama panna. Inimlik, täitsa inimlik probleem. Mutantelukas on ikka superdemagoog, muudku jaurab teine koos kingoga, et usuvärk on haridus. Hariduseks võiks seda siis pidada kui selle aine kohustusliku kirjanduse hulka kuuluks ka Juan-Antonio Llorente ja Bartolome de las Casase teosed kristlaste ideaalipüüdlustest. Kuid vaid ühel juhul: juhatatava vabast tahtest kantud nõusolekul ja soovil. Kuidas see oligi – lapseke võib kerge vaevaga 10 hobust viia jõe äärde, kuid isegi kümme vägilast ei suuda kasvõi ühte hobust sealt jõest jooma panna. Nu see pildike nüüd küll seda olukorda illustreerima ei sobi. Hoia hobust janus ja küll ta siis joob sealt jõest. Kui koolis ei hakata õpetama sundkorras ateismi ja kogu eetika taandatakse kristlusele, siis janune lapsuke, kellele teisi variante ei pakuta, hakkab seda jura kaanima. Loogika pole paragrahv, mida saaks vastavalt oma huvidele väänata. Ja tarkus ei tähenda teamisi, vaid oskust neid kasutada. Ja veelkord. Mismoodi peaksid lapsed usutundidest saadud teadmisi hakkama kasutama? Kunsti mõistmiseks? Kullakesed, see “Inimese loomise” autor kujutas ka Taavetit ja kusjuures tema oli esimene, kes ei teinud Taavetist mingit äbarikku, sest luges piiblist ta eelmistest vägitegudest. Kristlased püüavad näidata, et nende käes on ainus ja õige eetika monopol. Nemad ja kahjuks paljud meie poliitikud ei arvesta, et eetika on olemas kõikides maailma religioonides ja usundites, ka ateistidel. A kui tõsisemalt, siis.. kas mõni kristlane oskaks seletada, mis on kristliku eetika eelis teiste eetikatega võrreldes? Ma mõtlesin, et sinuga saab ideede üle vabalt dikuteerida, aga need viimased sildistamist, mida sa siin teinud oled, sunnivad ka sulle sedeli tagumiku külge torkama - sa oled lihtsalt usufanaatik... Sa eksid peamises – religioosne usk pole mõttekonstruktsioon, tõestatav teoreem, kontrollitav teaduslik katse. Hmm... et siis Padme on agnostik? Vist küll, on ju varemgi tema näppude alt tulnud tõdemusi, et jumala olemasolu pole võimalik tõestada :o)))			OSCAR-2019
Suhtehoroskoop 2017 I kvartal (Jaanuar, Veebruar, Märts) – tulemärgid #horoskoop – Tervendaja Eva Tenter Käesolev horoskoop on suhteid käsitlev erihoroskoop. Ja nagu minu horoskoopide puhul ikka, on tegu kanaldatud horoskoobiga, mis ei ole tavapärane horoskoop, vaid on pigem inglite sõnumeid teatud ajaperioodiks edastav kirjatükk. Inglid saadavad käesoleva erihoroskoobi raames sõnumeid ja nõuandeid eelkõige kõigile neile, keda huvitab 2017. aasta esimeses kvartalis suhete valdkonna parendamine. Kusjuures selle suhtehoroskoobi raames käsitlevad inglid eelkõige inimese suhet iseendaga, mis on energeetilises plaanis kõige olulisem suhe. Nõuandeid võib ka tulla suhete kohta teiste inimestega (st suhteid romantilises plaanis ja ka suhteid sõprade, tuttavate, perekonnaliikmetega), kuid see ei ole minu suhtehoroskoopide puhul peamiseks fookuseks. Ülaltoodud kristall ja värv aitavad teil 2017. aasta esimeses kvartalis kõige produktiivsemalt suhete valdkonda parendada. Kristall on väljatoodud eelkõige kristallisõpradele, kes tunnevad, et kristallid nendega kõnelevad. Väljatoodud värviga tasub olla väga loominguline ja kasutada seda täpselt nii nagu teie sisetunne teid juhatab. Inglid ütlevad, et 2017. aasta esimeses kvartalis on tulemärkidel fookuses julge eneseteostus. Nad ütlevad, et antud horoskoobi läbi edastatav sõnum on mõeldud eelkõige neile, kes on tahtnud juba pikemat aega mõnda projekti käivitada, kuid pole ikka veel saanud selleks vajaminevat julgust kokku kogutud. Teil tuleb nüüd oma enesekindlust turgutada ja saavutada lõpuks kindel usk iseendasse ja oma tegudesse, sest see projekt, mida olete juba pikalt soovinud teha, peab teoks saama. Selle teostamine on teie jaoks väga kasumlik. Oma enesekindlust saate te turgutada väga hõlpsalt läbi oma mõtete suunamise ja treenimise. Teil on vaja oma mõtted suunata ainult positiivsele. Keskenduge oma mõtetes ainult sellele, mis teie elus on juba hästi. Kuidas seda teha? Te peate lihtsalt mõistma, et mõelda saab korraga ainult üht asja. Kuigi paljud inimesed ikka räägivad multitaskimisest (ehk mitmete ülesannete ja mõtete korraga käitlemisest) ja sellest kui edukad nad selles on, pole tegelikult sellist asja olemas. Teie mõtete ekraanil saab olla korraga vaid üks teema. See omakorda tähendab seda, et seni kuni te mõtlete positiivsest, ei saa teie pähe ilmuda negatiivne mõte. Mõtted on samamoodi treenitavad nagu ka inimese keha. Ja neid tulebki treenida, eriti kui olete harjunud mõtlema juhuslikke mõtteid ja neid mõtteid, mida ümbritsev keskkond teis esile kutsub. Te ei pea alluma nendele juhuslikele mõtetele. Teil on igal ajahetkel õigus ise otsustada, mida teie mõtlete. Mida teha kui tuleb negatiivne mõte? Öelge sellele lihtsalt “ei”. “Ei, ma ei taha sind mõelda. Ma valin nüüd hoopis positiivse mõtte.” Ja võitegi kasvõi selle sama negatiivse mõtte pöörata ringi (ehk pöörata positiivseks) ja mõelda siis seda. Või võite loomulikult valida ka ükskõik millise muu positiivse mõtte. Mõtte ringipööramise näide – te mõtlete oma projekti teostamisest ja teile hüppab pähe mõte: “Ma ei saa sellega hakkama, see on liiga raske.” Nüüd võtategi selle sama mõtte ja pöörate ta ümber. Ehk ümberpööratud mõte näeks antud juhul välja säärane: “Ma saan alati kõigega hakkama, millega ma soovin hakkama saada. Kõik, mida ma hingest soovin teha ja mida mulle meeldib teha, on ka minu jaoks lihtne teha.” Veelgi enam – te peate mõistma, et kogu teie elu saab alguse mõttetasandist. Kui teie mõtted on korras, siis jooksevad teie elus paika ka muud nüansid. Kõnealuse projekti teostamise puhul on samuti kõige olulisem see, et teie mõtted antud projekti kohta ja selle teostamise kohta, oleksid positiivsed. Kui te plaanite ainult positiivset, siis te ka saate positiivset. Mis on üldse ebaõnnestumine? Sellist asja ei ole samuti tegelikult olemas. Võttes ette uue projekti, saab toimuda kaks tulemust – projekt saab täidetud täpselt sellisena nagu te algul plaanisite või täidate te oma plaani muudatustega. Muudatustega täitmine võib tähendada ka seda, et algsest plaanist saite te vaid väga väärtusliku õppetunni ehk saite teada, et algul joonistatud valem ei vii selle tulemuseni, mida soovite saavutada. See ei tähenda ebaõnnestumist, vaid tegu on loomuliku õppimise protsessiga ja elus ning ajas kulgemisega. Iga valem ei peagi kohe viima sinna, kuhu me soovime. Mõni valem viib kohale kõrvalepõigetega, kuid esineb ka juhtumeid, kus algne valem viib meid küll mujale kui algselt plaanisime, kuid lõpuks mõistame, et sihtkoht on algselt loodetust meie jaoks veelgi õigem/ helgem/ parem. Osade tulemärkide jaoks viidatakse antud sõnumiga ka kehakaalu langetamisele ehk siis sellele, et kehakaalu langetamine ongi teie jaoks too kõnealune projekt. Selle projekti puhul on samamoodi määrava tähtsusega teie mõttetasand. Kui te lubate oma mõtetesse ainult positiivse, siis teie projekt ka õnnestub. Võib-olla mitte täpselt algse tegevuskava kohaselt, kuid see siiski õnnestub. Ärge kartke oma tegevuskavas muudatusi teha, vastavalt sellele, mida elu teile igas ajahetkes õpetab. Ja jõudke mõistmiseni, et tegevuskava muutmine (ükskõik, millise projekti puhul) on absoluutselt loomulik ja universumi toimimise seaduspärasustega kooskõlas. Muudatused ei tähenda ebaõnnestumist. Toon järgnevalt välja olulised astroloogilised sündmused 2017. aasta esimeses kvartalis, millel on eriti võimas ja külluslik energia: AASTA Minu kodulehelt leiate aastahoroskoobid. Valmis on juba 2017. aasta horoskoobid (üld + mitmed erihoroskoobid). ERIHOROSKOOBID Teen ka erihoroskoope, mis keskenduvad teatud teemale. Näiteks 2017. aastaks on praegu olemas kinnisvara ja finants- ning karjäärihoroskoobid. Tulekul on veel igasuguseid erinevaid erihoroskoope. Neid teen vastavalt sellele, kuidas sisetunne mind juhatab. Seega ühegi erihoroskoobi kindlat ilmumisaega ma ette ei ütle. Kui soovite olla koheselt kursis iga uue horoskoobi ilmumisega minu kodulehel, siis on Teil võimalik hakata minu kontot jälgima näiteks Facebook’is, Twitter’is või Google+ kanalis.			OSCAR-2019
Juba paar aastakümmet toimub meie põlevkivivarude ümber aktiivne tegevus, milles põhiline on elektrienergia tootmine ning kalli nafta aegadel ka põlevkiviõli tootmine. Siinjuures ei ole asjade käik toimunud kaugeltki vastavuses Eesti kaugemate sihtidega ning kehtivate seadustega. Läheme tagasi aega, mil paarikuine taastatud Eesti Vabariik hakkas tegema endale põhiseadust. Oli aimatav, et tekkiv turumajandus võib oma nooruslikus tuhinas muutuda küllalt ohtlikuks loodusvaradele, kui kõik iseregulatsioonile usaldada. Formaalselt vanad seadused küll kehtisid kuni uute tekkimiseni, kuid praktikas need kedagi ei huvitanud. Selles olukorras näis õige kindlustada huvide reguleerimine põhiseaduse abil. Pärast pikka piiklemist Põhiseaduse assamblees sündisid kaks keskkonnakaitselist paragrahvi. Vastuseisu avaldasid teiste seas ka mitmed juristid, kuna sel ajal riikide põhiseadustes selliseid pügalaid ei leidunud. Eesti põhiseaduse referendumi ajaks[1] oli aga toimunud Rio de Janeiros UNCED[2] ning suhtumine keskkonda oli rahvusvaheliselt oluliselt muutunud. Põhiseadusesse vastavate sätete sisseviimisel on vahel pioneeriks peetud Costa Ricat, aga otseallikast kontrollimisel selgub, et Eesti jõudis siiski ligi kaks aastat ette. Aastaks 2002 oli keskkonnakaitse paragrahv ühel või teisel kujul lülitatud juba enam kui pooltesse ÜRO liikmesriikide põhiseadustesse. põlevkivi kaevandamine Eestis – Eestile kuulub >1% kogu maailma arvatavast 400 mljardist tonnist põlevkivist 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. (Esitas Ivar Raig) 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. (Esitas A. Tarand) Mõlemas paragrahvis on üks võtmesõna. Viiendas on selleks sõnaks „rahvuslik“. Üheksakümnendatel aastatel häbeneti ülearu sõna „riik“, kuna kardeti, et sellest levib totalitaarsuse kuma ja antud juhul kasutati siis ameerika keelest laenatud „national“ tõlget. Võttes abiks ÕS-i, ei ole minu meelest arukas tõlgendada seda nii, nagu on rahvuslikud meie või teiste rahvaste rahvariided. Palju parem tõlgendus on sarnane mõistele „rahvuslik julgeolek“, so. kogu kodanikkonnale kuuluv. Teises paragrahvis on võtmesõna „igaüks“. Siia alla mahuvad nii omad kui võõrad kodanikud ja muud inimesed samavõrra kui ettevõtted ja muud juriidilised isikud. Parlamentaarses vabariigis esindab kodanikke eeskätt parlament ja kes Eesti riigi parlamentaarsuses (PS järgi!) kahtleb, silmitsegu näiteks põhiseaduse paragrahve 3,56, 59. On veel üks oluline §65, mis jagab parlamendile ülesanded. Seal puudub otsene käsk arengukavade koostamiseks, kuid viimane, kuueteistkümnes lõige ütleb: …lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Ressursside kasutamine ei ole antud presidendile ega valitsusele. Põhiseadusest hilisem Säästva arengu seadus (1997) kirjutab kohustusliku arengukava ette järgmistele sektoritele: energeetika, transport, põllundus, metsandus, turism ning keemia-, ehitusmaterjali- ja toiduainetetööstuse. Meie praktikas esimene, Riigikogus 1998. a. vastu võetud arengukava oli energeetikast ja asjaolusid arvestades rahuldav dokument. Kahjuks ei juhtunud nii enamuse järgnevalt ilmunud arengukavade ja strateegiatega, mis peegeldasid pigem sotsialistliku plaanimajanduse suhtumist: plaan on üks, elu teine. Sama suhtumist demonstreeris ka valitsus, mis nn. Vare komisjoni[3] tulemused rakendas 30. detsembri 1998. a. otsusega. Tähelepanu äratav oli juba valitud kuupäev, mil parlament oli puhkusel ja seega midagi ei märka. Nii juhtuski ja esimene arengukava oli sellega valitsuse poolt sisuliselt tühistatud monopoli loomisega (termin kõlas „ühtse väärtusketi loomine“), mida Eesti Energia nimeline monopol ise siiamaani sangarlikult kaitseb. Aga põlevkivi kantimine monopoli ilma parlamendi otsuseta oli põhiseaduse vastane ja on seda tänini. Kuna ka mitu hilisemat valitsust on retseptiga „meie teame paremini“ üle sõitnud nii parlamendist kui põhiseadusest tulenevast loogikast, ei ole asjatu meelde tuletada arengukavade mõtet. Parlamendi otsus arengukavade vastu võtmise kohta tähendab seda, et see on kohustuslik kõikidele valitsustele, kuni asjaolude muutumine on tinginud arengukava korrigeerimise või sootuks uue tegemise jälle parlamendi poolt kehtestamisega. Ühelt poolt tuleneb see eelpool selgitatud parlamentaarse vabariigi põhiseadusest ja seadustest, teiselt poolt välistab valitsuste konjunktuurse tõmblemise loodusressursside kasutamisel. Põhiline raskus arengukavadega tuleneb sellest, et inimlik ettenägemise võime on väga piiratud ning nagu öeldakse: „ennustamine on raske, eriti tuleviku suhtes“ (seda maksiimi omistatakse nii Mark Twainile kui Benjamin Disraelile). See ei tähenda aga kaugeltki, et turukonjunktuur on 100% määrav kõikidel elualadel, nagu parlamendis üheksakümnendatel kambakaupa arvati. Suurte investeeringutega aladel on planeerimine möödapääsmatu ja ei ole demokraatlikke turumajandusi, kus sellega ei tegeleta. Iseenesest on arengukava protsess lihtne – vastavalt põhiseadusele tellib Riigikogu selle valitsuselt, mis käivitab tellimuse. Tulemus läbib ekspertiisi ning soovitavalt samal ajal avaliku arutelu (Århusi konventsiooni[4] nõue), mille tulemused valitsus arvesse võtab (ja ei tea juba ette, et tal on alati õigus) ning esitab kogu loo parlamenti otsustamiseks. Riigikogu ei tee muudatusi, kuna parlamendid võivad sellega hästi läbi kaalutud tasakaalu paigast viia, vaid puuduste esinemisel annab valitsusele nende parandamiseks töö tagasi. Nii on ka Eesti praktikas juhtunud. Voluntaristliku suhtumise jätkumine tähendab aga, et aeg on küpsenud sinnamaani, kus põhiseaduse ignoreerimine nõuab õiguskantsleri seisukohta või siis ka Riigikohtu lahendit. Riigikohus on nimelt PS §149 järgi põhiseadusliku järelevalve kohus. ühe käega meie parlament suurendab põlevkivi kaevandamist ja sama aasta lõpul müüb Eesti Energia põlevkivi VKG[5]-le kõrgema hinnaga, kui ise tarbib (VKG juhatuse liige Jaanus Purga väitis Eesti raadios 08. veebruaril 2016, et „pole vahet, kas [selliselt müüakse põlevkivi] 20 või 15 miljonit tonni“); teise käega ratifitseerib sama parlament Pariisi kokkuleppe[6] ja sellega, nagu teiseski varasemas kliima-dokumendis kohustub piirama põlevkivi kasutamist; [4] Århusi konventsioon käsitleb kolme teemat: juurdepääs keskkonnateabele; õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses; juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjus. Eesti on selle ratifitseerinud. Vt. Keskkonnaministeeriumi kodulehelt [6] Pariisi kokkulepe on ülemaailmne kliimamuutusi käsitlev kokkulepe, mis saavutati 12. detsembril 2015 Pariisis.			OSCAR-2019
Ikka võib juhtuda, et lemmikloom satub oma koduterritooriumilt väljapoole. Neid põhjuseid, miks loom kaduma läheb, võib olla mitmeid ja just siis tuleb paigaldatud mikrokiip appi. Kiibistatud lemmikloomal on palju suuremad žansid taas koju jõuda. Kuid kiibist ainuüksi ei piisa, loom tuleb ka registrisse kanda. Neid põhjuseid, miks loom kaduma läheb, võib olla mitmeid – loomapoolne hirm (äike, ilutulestik vms), igavus, uudishimu jne. Esineb ka inimese pahatahtlikku käitumist – looma hirmutamine, värava avamine, varastamine vms. Kui siis lemmik on segaduses ja ei oska koju tagasi minna või on maailm nii põnev, et ei tahetagi koju, siis tuleb ta koju tagasi aidata. Kassid, koerad ja teised lemmikud inimkeelt ei räägi ja kuidas siis teada saada, mis on lemmiku nimi, kus võiks olla tema kodu või kellele ta kuulub. Siinkohal tulebki appi kiip, mis aitab võõra looma tuvastada ja omanikuga kokku viia. Igale vastutustundlikule loomaomanikule on oluline, et tema lemmikloom on identifitseeritav. Lisaks on kiibistamine ja registreerimine oluline ka omavalitsustele ja loomi abistavatele organisatsioonidele. Kiip (ka mikrokiip) on väga pisike elektroonilist informatsiooni sisaldav biokapsel, mis kannab endas unikaalset digitaalset numbrikombinatsiooni. See numbrikombinatsioon seotakse väliselt peetavas lemmikloomaregistris omaniku andmetega. Ainult veterinaaridel on õigus läbi viia kiibistamise protseduur. Mikrokiibiga saab märgistada igat liiki ja igas vanuses loomi. Kiipe on olemas mitmes suuruses ja see valitakse looma suuruse järgi. Kiip süstitakse süstlalaadse instrumendiga loomale naha alla kaela vasakule poolele. Kiibistamine ei ole valulikum kui muu süstimine, näiteks vaktsineerimine. On tulnud ette juhuseid, kus inimene, kes on looma leidnud, ütleb, et loomal kiipi ei ole, sest ma katsusin. Katsumise teel ei ole võimalik kiibi olemasolu tuvastada, sest see ei ole läbi naha tuntav. Kiibi lugemiseks on vajalik kiibilugeja, mis kiibi olemasolu korral kuvab ekraanile kiibinumbri. Üldjuhul peab kiip vastu kogu looma eluaja. Võib juhtuda, et kiip liigub naha alla teise kohta, kuid see ei mõjuta tema töötamist. On olnud erandlikke juhuseid, kus kiip on lakanud töötamast. Seetõttu võiks alati, kui külastatakse veterinaari, igaks juhuks lasta ka kiip üle kontrollida, siis on kindel tunne, et kõik on korras. Kui kiip on lakanud töötamast, tuleks paigaldada uus kiip ja see ka uuesti registrisse kanda. Eestis on kolm registrit, kuhu lemmikloomi kantakse. Lemmikloomaregistritesse saab kanda igat liiki lemmikloomi. Kiibinumber registreeritakse ja sellega seotakse lemmiklooma omaniku andmed. Lemmikloomaregister LLR on üle-eestiline lemmikloomade register, mille kasutajateks on omavalitsused, veterinaarid, varjupaigad, MTÜ-d jne. See on kohustuslik register mitmetes omavalitsustes, näiteks Tallinnas, Pärnus, Kuressaares jne. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi teenus lemmikloomade omanikele ja omavalitsustele on Eesti Lemmikloomaregister. See register on seotud üle-euroopalise registriga Europetnet, mis võimaldab reisil kaduma läinud looma omanike kiiret leidmist kogu Euroopast. Tõukoerad on kantud lisaks Eesti Kennelliidu registrisse (register.kennelliit.ee). Tõutunnistust ei väljastata kiibistamata/märgistamata tõukoerale ja müüa tohib ainult kiibistatud tõukoerakutsikaid. Lemmiku otsimine registri kaudu on kõikidele kättesaadav. Otsingukasti tuleb sisestada kiibinumber ja siis kuvatakse ekraanil looma liik ning nimi ja loomaomaniku kontaktid (nimi ja telefoninumber). Portaalis LLR saab loomaomanik kiibitud lemmiku ise tasuta registreerida, tutvuda oma registreeritud looma(de) andmetega ja uuendada kontaktandmeid. See on eriti oluline, kui muutub telefoninumber, mille kaudu omanikuga ühendust võtta. Portaali kasutamiseks on vajalik ID-kaart. Lisaks saavad andmeid sisestada ja vahetada registriga liitunud omavalitsused, veterinaarid ja varjupaigad. Veterinaaride poolt kiibistatavate loomade puhul tuleb küsida, kas teenus sisaldab andmete kandmist registrisse või tuleb see lisaks tellida. Tõukoerad kannab Eesti Kennelliidu registrisse Kennelliidu töötaja. Kui nüüd loom on juba kiibitud ja on teada kiibi number, siis saab igaüks kontrollida, kas tema andmed on registris. Kui otsing tulemust ei anna, siis on viimane aeg ise oma andmed registrisse kanda. Normaalseks peetakse, et tõukoerad ja -kassid kiibistatakse ning neile vormistatakse lemmikloomapassid. Segavereliste ja ketis peetavate koerte puhul arvamus muutub. Ei kett ega segaverelisus hoia looma kodus. Samuti arvatakse, et toakassi ei pea kiibistama. Ei ole harvad need juhused, kus muidu toas elanud kass on läbi akna ennast õue pressinud ja ära kadunud. Omaniku mure kadunud lemmiku pärast on suur, aga kui loomal kiip puudub, siis on teda raske ruttu koju tagasi aidata. Kord sattus varjupaika must kass, keda käisid vaatamas kolm erinevat inimest, kes arvasid, et tegu on just tema kadunud lemmikuga. Tegelikult on oluline, et kõik koerad-kassid oleks kiibistatud. Siia nimekirja võiks lisada ka küülikud ja tuhkrud, kes aeg-ajalt jalutama satuvad. Üldiselt kiibistatakse lemmikloomi veterinaarkliinikutes. Varjupaikade MTÜ, kui kodutute loomadega tegelev organisatsioon, on väga huvitatud sellest, et kõikide lemmikloomade omanikud oleks tuvastatavad. Selleks oleme juba mitmel aastal koostöös erinevate omavalitsustega läbi viinud kiibistamiskampaaniaid, kus saab lemmikule kiibi soodsamalt. Üldiselt saab oma lemmikut kiibistada ka meie varjupaikades, kus on tööl veterinaarid, Eelnevalt tuleb ainult aeg telefoni teel kokku leppida. Varjupaikade MTÜ varjupaikades maksab kiibistamine koos andmete registrisse kandmisega 10 eurot. Veterinaarkliinikut külastades tuleb arvestada veidi suurema väljaminekuga, sest lisanduda võivad visiidi- ja tervisekontrolli tasu. Soovitav on eelnevalt konkreetsest kliinikust uurida, mis vastav protseduur maksab. Kiibistamise olulisusel on mitmeid tahke. Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse organisatsioonidesse jõuab igal aastal mitmeid tuhandeid loomi, kes on koduteelt eksinud või omaniku poolt hüljatud ning suurema osa nendest moodustavad kassid. Lemmikloomad on pereliikmed ja pole vahet mis liiki nad on. Ilmselt ei tunne keegi end eriti hästi, kui teine pereliige kadunud on, pigem ollakse murelikud. Selge on ka see, et kui perre on loom kord võetud, siis inimene vastutab tema eest. Looma hülgamine on ebainimlik. Lemmiklooma varastamise puhul on kiip see, mis ütleb, kes on looma tegelik omanik. Lisaks võib registreeritud kiip aidata lahendada õiguslikke vaidlusi, mis tekivad omandisuhte pinnalt. Kiip aitab kodust eksinu kiiremini koju. Muidugi ainult siis, kui lemmikloomale on kiip paigaldatud ja andmed korrektselt üldkasutatavasse registrisse kantud. Lemmiklooma kiibistamine näitab hoolimist ja omaniku vastutusunnet. Kiip võib aidata ka kulutusi vähendada nii omavalitsustel kui ka looma omanikel, sest lemmikud jõuavad rutem koju tagasi. Panen südamele neile, kes looma leiavad - palun ärge viige teda koju hoiule enne, kui olete veterinaarkliinikust või varjupaigast läbi käinud ja lasknud kiibi olemasolu kontrollida, sest keegi võib olla suures mures ja ootab oma lemmikut koju. Mida varem saab patsient vähidiagnoosi, seda suurem on ta ellujäämislootus. Koerad mängivadki suurt rolli just varajases staadiumis haiguse äratundmisel, ja seda tänu enda erakordsele haistmisoskusele. Nimelt on koera ninas 220 miljonit haistmisrakku. Vähisümptomeid kirjeldama on arstid küll mihklid. Ometi on hoopis rohkem tarvis võimalike patsientide hingeõhuproovide tulemusi, sest viimastes on midagi sootuks käegakatsutavamat kui paljas jutt. Et näiteks eesnäärmevähki ära tunda, piisab uriiniproovist, jämesoole- või kopsuvähki saab aga diagnoosida hingeõhuproovi pealt. Mis lõhn see siis on, mida koerad tunnevad? Selgub, et halvaloomulised kasvajad eritavad teatud kemikaale, teatud lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Inimorganismi vallutav kasvaja paiskab enda jääkaineid üle kogu keha ja nii jõuab üht-teist ka hingeõhku. Kui kohutavalt see ka ei kõlaks, aitab see muuhulgas ka näiteks rinnavähki juba varajases staadiumis ära tunda. Kuigi koeri kasutatakse sel otstarbel juba mõnda aega, on nende tuvastussuutlikkuse juures kõige küsitavam punkt vastupidavus konveieritööle. Sest proove on ju tohutult, arvestades, et igal aastal saab maailmas 12 miljonit inimest vähidiagnoosi. Aga tugistruktuurina toimivad koerad küll. Koertele saab ette lükata ka sülje- ja vereseerumiproove ning probleemivaba lähenemisviis võimaldab neil rahulikult ja keskendunult töötada. Kui nad kahtlase proovi leiavad, näitavad nad seda passiivse käitumise teel. See tähendab, et haukumise või sabaliputamise asemel laskuvad nad istukile või lamavad. Või näitavad sõelale jäänud proovi suunas käpaga. Isegi kui selline diagnostikaviis veel kogu maailmas tunnustust pole leidnud ja koerte kaasamise vastased skeptikud kriitikat pritsivad, on tegemise ikkagi suure sammuga võitluses vähi vastu. Nagu teaduses sageli, on lõhnatuvastuse perspektiivil oma nipp. Nimelt polegi kellelgi kavas vähiuuringutesse hiiglaslikku koertearmaadat rakendada. Plaan on hoopis nende nina funktsioonidega sensor arendada.			OSCAR-2019
Teadmatusel ei ole algust, aga sellel võib olla lõpp. Küsige, kes on teadmatu ja teadmatus kaob kui uni. Maailm on täis vastuolusid, siin on põhjus tasakaalu ja rahu otsimisele. Te ei saa leida neid maailmast, sest maailm on segaduse laps. Et leida korda, peate otsima seda enda seest. Kas sinu juuresolekul kristlased palvetavad kõva selge häälega, et sa tead rääkida, mida nende endassevaatamine ja palvetamine endast kujutab ja mida ja kuidas nad ikka om laiskust ja tegematajätmist, lömitades Jumala ees, silmakirjalikult esitavad? Ma tahaksin loetleda sulle mõningaid vastutusalasid, mis kuuluvad meie poolt valgustatud inimolendiks nimetatu juurde. Me defineerime valgustumise. Valgustumine on protsess, millega täidetakse inimolendi jumalik palve vaadata enda sisse ja leida rohkem, kui see, mida tavalises neljamõõtmelises maailmas nähakse. Niisiis, see seondub taotlusega, kas pole? Sa võid järelikult öelda, et valgustumine on taotlus avastada enda sees nähtamatu. See ei ole õpetus, see pole absoluut ning selle kogust ei saa mõõta. See on protsess. Ühe inimese valgustumine ei pruugi paista valgustav kellegi teise jaoks, sest see, mida inimene enda seest leiab, on iga indiviidi puhul erinev. Kuid tegu on protsessiga, kas pole – nähtamatute asjade otsimisega? on olemas täiesti maine sotsiaalne palve: palun too mull tass kohvi; mul on kõht tühi, palun tee midagi süüa, mis piirdub inimtegevuse- ja -võimetega. Keda sa viimase juures palud, sina oled omalt poolt kõik teinud, teine osapool on omalt poolt kõik teinud, tulemust veel ei tea...aga sa soovid kuhugi väljaspoole, pöördud kuhugi, et see tehing lõppeks sinule soovitult ja kasulikult. Küll oleks selge ilmas elada, kui ristiusklased ometi piibliraamidesse tagasitõmbuksid, nagu piibli algusaegadest saati veel hilisajanigi surmanuhtlusega tagatud oli. Aga sedasi ... laiutavad ennast kõigest üle, pööravad maa ja taeva segamini ja väidavad kõik ühe mere olevat:-)) Umbes nagu mängurid, kes ennast rangelt korvpalluriteks nimetavad, aga samas palli jala-kaika-reketi-kepiga taovad ja hämmingus pealtvaatajatelt oma veidrusse respektiga suhtumist nõuavad. Lootusettult märkamatta, et muu maailm veel ka golfi, jalgpalli, sulgpalli, võrkpalli mängib - igat omaette reeglite järgi. On olemas puhas meel, kirgastumine, valgustumine, uskumine, müstika, võimisiganes väljend sellele inimvälisele anda, mille kaudu keegi just seda väist tajub... Detailid ja inimlikud kontseptsioonid praktikates ja teostustes ei oma minu jaoks siin mingit tähtsust, et nende üle vaielda. kes kuidas ajsu mõistab või tunentab, või millistesse inimlikesse rituaalidesse ja detailidesse laskub, on kuuendajärguline. Minust pole kedagi kõrgemat, kelle ees ma ussikesena roomama peaksin ja mul pole vaja seda kuidagigi kompenseerida, pannes ‘madalamaid’ minu ees roomama. Ma olen sipelgast suurem ja tugevam, võin ta surnuks astuda, aga kas ma olen seepärast temast kõrgem? Aga mis puutub inimese kõikvõimsusesse, siis killuke ühest ateistide raamatust, mis ateismi ajal ilmunud: _Siis röögatasin mina: “Pidage, üks küsimus! Tähendab, et te suudate nüüd juba kõike?” Ta vaatas mulle üleoleva lahkusega otsa ja ütles: “Minge ikka, Leonid Andrejevitš! Üht-teist me muidugi suudame, aga tööd jätkub üldiselt veel miljoniteks sajanditeks.Hiljaaegu näiteks püüdsime kustutada üht viletsakest galaktikakest, aga lõpuks olime sunnitud taanduma. Nõrgavõitu oleme veel. Aga teie, seltsimehed, olete õigel teel...”_ Mütsik, ristiusklaste palvevariserlikkuse koha pealt evin nii kogemsut kui teadmisi. Kordan - need pöördumised ei ole pahatihti nii siivsad ja vagad kui demonstreeritakse maailmale. Kui võrdsustad palve ja mõtte ja nii usklastel kui uskamtutel, siis arva, millised “siivsad” mõtted-palved tiirlevad üldse inimeste peades... Kui ikka arvata, et naabrimees sind kiiritab ja tunnelit su vundamendi alla kaevab, no mida siis ikka teha, elas siis selle teadmisega. Mina ei ole näiteks DiaTheo lihakeha oma ihusilmaga näinud, aga minu meelest ta on suur inimene. Suur, selles mõttes, et hea inimene. Ja ei oma tähtsust, on ta kondine või taine või pekine, egas ma kannibal ei ole, et tema lihakeha arvustan. Kuid see lihakeha on siiski primaarne. Ei oleks DiaTheod, kui poleks tema peremeesloom sündinud ja pole siin enam inskarit, sest... sel juhul on su teadmised kristlastest ja nedne palvetest äärmiselt ühekülgsed, et mite öelda selekteeritult negatiivsed. Mütsik, kas sina oled See Suur Hindaja Ise, kes teab, mis on ühekülgne, mis mitte? Jõudu eneseimetluses! Aga sinu ühekülgse suhtumise lugesin välja su kommentaaridest ja su suhtumine ON negatiivne, ja halvustav nii kristlaste kui nende palvete suhtes. Ma ei tea midagi sinu palvete sisust, kvaliteedist ega autentsusest-silmakirjalikkusest, pole neid kritiseerinud ega HINNANUD, ega saakski seda teha. Ja ma arvan, kellelgi ei saagi olla kogemust teise inimese palvetega või sisekaemusega, väida mida tahes. Laupäeval Läti pealinnas Riias toimunud seksuaalvähemuste paraad lõppes rahvarahutustega, kui kristalsed ründasid kirikusse jumalateenistusele suunduvaid rongkäigust osavõtjaid. Jumalakoja ees aga ründasid neid kristlased,</b> kes loopisid paraadilisi munadega ja kandsid loosungeid. Eelnevalt oli Riias toimunud paraadivastased meelevaldused.</i>			OSCAR-2019
Minu esimene Haanja Ultra! Oi kuidas ma olin seda oodanud, kõik need jutud kõvast konkurentsist ja halastamatust rajast. Lõpuks sain näha ja kogeda. -2014 Mõtlesin, et võiks olla esimene Ultra kogemus, aga polnud üldse tegelenud jooksuvõistluste ega mägedega. Minek ja registreerimine jäi hirmu taha. Olin juba nädala nohu ravinud ja lootsin, et peagi on kõik möödas. Sudafedi viimane tablett võetud ja lootus end taas inimesena tunda oli üüratu. Nüüd on selge, et homme tuleb antibiootikumikuur. Unetundidest on lausa häbi juba kõneleda, sest need on olnud juba paar kuud olematud. Heal juhul nädalas kahel korral 8 h ja mitte järjest. Huvipakkuvat on palju ja midagi ju ära ka ei taha öelda kui lootus on nii jõuda suurema enesearenguni-karjääri teha omal viisil. Selle kõige juures pakkuda ka tütrele kahekesi olemiseks aega ja trenne teha kogu hingest..kasvõi unetundide arvelt. Ka töökoormus on suurenenud ja järjest vähem on aega lihtsalt olemiseks, mis on samuti väga vajalik taastumiseks. Kui uurida, mis maailmas toimub või mis teleris huvitavat, siis väga suure tõenäosusega mul pole aimugi, olen endale keskendunud. Kirjutada oleks paljust, aga säästan end. Ikkagi haige inimene (põskkoopapõletik, pea kumiseb ja silmad voolavad pisaratest). 28.10.2017 kell 7.00 oli start suursündmusele. Kõik oli justkui paigas, ainult jõudu/värskust polnud ja pealalambiga jooks tundus veidi hirmutav. Eelneval päeval sai Hannesega üks ring uudistamiseks läbitud ja pilt andis lootust, et polegi kõige hullem. Juttude järgi kujutasin ette pidevaid seinu ees, millest üles rühkida. Ainult üks "lähen taevasse" küngas oli. Kõik oli äärmiselt sõbralik ja rada tundus igal ringil veidi erinev. Valgust tuli aina rohkem. Pimedatel metsaradadel seiklus oli omaette vaatemäng. Rada oli hästi märgistatud, seega isegi mina ei eksinud ära. Kirja sai 101 hullu 100km alistamise mõttega inimest, üle poole neist mehed. Taas ma olin kõige noorem jooksuhull. EDIT: Oli veel noorem osaleja, sünniaastaga 1995. Aplaus Sulle! Kõik oligi väga super, ainult mina ise osutusin liiga nõrgaks. Kolmandal ringil tundsin tossu all kivi/ tundus kõrgem terav koht, mis tekitas ebamugavust (hiljem selgus, et polnud nähtavalt midagi). Mõtlesin jalatsite vahetusele, kuid hädad jätkusid. Pidev peavalu ja nohu ei andnud rahu. Mägedest allajooksud olid lemmikud ja suurim tõus sai armsaks, sest seal toimus kõige pikem kõnnipaus. Looduses oli väga vabastav olla. Kaasvõistlejad toetasid heade sõnadega ja kui selgus, et juhtisin naistest jooksu, siis tekkis veel uhkem tunne. Kõik ju lootsid, kõige enam ma ise, kuid kui juba kolmandal ringil nutt peale tuleb ja tunne, et jätkates metsa ma jäängi, siis tuleb enda vastu aus olla. Minu esimene katkestatud võistlus. Oi kui valus see oli, neli ringi mõnusas tempos ja kindla plaaniga. Distsipliin sai paika..siit puu juurest kõnnin mitte rohkem kui selle teise puuni ja seda tõusu jooksen ning seda kõnnin 100%, et kesta. Seda loobumise otsust vastu võttes ei võinud ma mõelda, et mida toetajad, lugejad või korraldajad mõtlevad. Tuli olla egoist. Mina olengi kõige olulisem. Saan taastumisajata jätkata treeninguid, sain hea tuharatrenni. Mõistsin, et kerelihastele tuleb palju suuremat tähelepanu pöörata ja ainult jooksuga kogu komplekti täiusliku poole ei saagi. Laskumistel tundsin kuidas nii selja kui ka kõhulihased kokkutõmbuvad ja lihasvalu toodavad- nõrk. Pealtnäha võisin tunduda, et täitsa suva on, aga ausalt tunnistades nutsin paar korralikku peatäit omaette. Pesus käidud ja puhtad riided seljas, suurem valu läbi elatud- võtsin end kokku ja suundusin võustluskeskusesse. Minu imestuseks olid vahepeal katkestanud Rait ja Margus, kes on ülivõimsad jooksjad. Ka minu hingel hakkas kergem- pool nende läbitud ringidest on nendes oludes ju väga hästi. Sain vestelda ja vaadelda võistlust. Suur heameel oli meeste poodiumikohtade üle. Kõik väga tuttavad poisid. Cris esimene, suur au oli tema õpilane olla. Toomas teine, ülisuure arengu teinud ja kõva mindsetiga ultrajooksja (tänud veelkord Tartusse transpordi eest) ning Hannes kolmas ja kindlasti väga tegija, alles ju tuli teise kohaga 24h jooksult tagasi ja parandas uut isiklikku maratonis. Vanus on vaid number võiks öelda kui tema tegemisi jälgida. Väga toetav toakaaslane oli ka Haanjas ja mäetrennid Vooremäel andsid mullegi pisikest aimu, mis ees ootamas. Aplaus! Nüüd tuleb unetunnid ja tervis korda saada, null trenni enne kui kõik toimib nagu vaja. Väga valus ja söövitava tunne, sest sport on midagi, mis hoiab mind täie mõistuse juures enda arvates. Aseaine, mis täidab puuduvat tükki hinges. Õnneks saan seni võistlusplaane endale koostada uueks aastaks ja rohkem aega tütrega veeta. Loobusin tänasest blogijatele suunatud üritusest ja magasin uhkes üksinduses (õde ja tütar maal vanaema juures) pea 10 h järjest! ilma äratuskellata ja mõtlen lubada endale täna mitte midagi tegemist. 100 km ja 15 ringi metsas. Mina lõpetasin pärast ringi number 4 ja väidetavalt lahkusin tipus..olin edit:kolm ringi neljast naiste liider olnud. Tänan parandamast, viimati kui osalejaid uurisin, siis olin veel kõige noorem. Muudan postitust veidi. Aitäh ja lugupidamine! Faktiviga nr 2: "Mina lõpetasin pärast ringi number 4 ja väidetavalt lahkusin tipus..olin naiste liider olnud". Ise ju tegelikult tead, et nii see ei olnud. Sinust on sellel pildil keegi naisterahvas (hilisem naiste võitja) ju möödunud ja kindlasti ei saanud see Sulle märkamata jääda. https://www.facebook.com/1416771028390427/photos/a.1694624857271708.1073741860.1416771028390427/1694646757269518/?type=3&theater Ise seda ei kontrollinud, seda ütles mulle korraldaja isiklikult. Vabandust kui kellelegi liiga tegin.			OSCAR-2019
Võtan siin juba mitu päeva hoogu, et teha ära postitus tikandi kohta, mis leiab oma koha Mudilase toa seinal. Tegemist on siis Minu väikest ponist pärit õunarüüpiga. Plaanis on tulevikus teha talle kõikide ponide pildid, sest tegemist on suure ponideaustajaga. Räägiksin siis natukene töökäigust. Seda nii kirjalikult kui ka piltlikult. Alustuseks joonistasin maha mustri. Sellest mul muidugi pilti ei ole, aga noh, ütleme nii, et see tuli suurem kui arvasin. Samas tikkides oli pilt mitu korda väiksem kui eeldasin :D Ma väga pikka aega mõtlesin, et kas peaks üldse peast kaugemale tegema või oleks nii ka päris hea. Lõpuks, paari inimese tungival soovitusel, otsustasin, et ikka teen terve poni ära kui juba tegemiseks läks. Siin tekkis esimene tööpaus. Motivatsioon sai otsa ja mind tabas hoopis järsk huvi õppimise ja lugemise vastu :D Lisaks sain järsku aru, et mul ei jätku värvidest ja siis ma olin enda peale jube solvunud, et ma nii loll olin ja varem üle ei kontrollinud. Selline sai siis töö sel hetkel, kui kõik oli LÕPUKS tikitud. Aega võttis kokku paar kuud. Samas, kui oleksin iga päev aktiivselt tegelenud ja vahepause mitte sisse jätnud, oleks juba ammu valmis olnud.. Nagu näha, siis lakk ja saba on ikka VÄGA erinevad. Samas Mudilast ei häiri ja no eks ma lihtsalt üritan harjuda ja mööda vaadata. Käisin küll otsimas, kas poes on sellist ilusat ergast kollast nagu lakas näha on, aga mida ei ole seda ei ole. Ma nüüd ei saagi aru, kas tänapäeval selliseid ei tehtagi või oli see lihtsalt otsa saanud. Üks oli liiga hele, pigem võiks öelda, et valge ja see, millega tegin, on minu arust liiga oranž... Ilgem jama oli sellega ka, et ma alles lõpus avastasin, et keegi tarkpea oli omal ajal kokku kerinud kaks värvi, mis tundusid sarnased ja noh, nüüd on poni kere ka parajalt kahes toonis. Õnneks ei ole seda näha kui just väga ei uuri. Alguses pidin tegema ühe punutud paelaga ümber äärise, aga kuna sai juba pilt kinnitatud niimoodi, et äärise jaoks vajadust enam ei olnud, mõtlesin, et panen selle lihtsalt sinna peale. Punusin ja liimisin ära ning siis vaatasin, et see nägi parajalt kole välja selle paelaga ning võtsin selle hoopis ära. Elasin öö usus, et ehk kuivab PVA läbipaistvaks, aga seda õnne seekord ei olnud. Ilmselt oli liimikiht liiga paks. Otsustasin siis asja lihvida vesivärvidega. Asi üldiselt nagu toimis, aga riie oli algupäraselt pisut kollakas.. lõpuks andsin alla ja värvisin kogu tausta lihtsalt valge vesikaga üle, et see jääks normaalne :D Ja selline on siis lõpptulemus. Pole päris nii nagu lootsin, aga vähemalt olen seekord kinnituse ja taustaga rahul. Loodetavasti näen ühel päeval seda aega, et olen kogu tööga lõpuni täiest rahul :D Nüüd tuleb veel ainult seinale toppida ja järgmise poniga algust teha. Seda siiski alles pärast seda kui olen valmis saanud oma esimese päris tellimustööga (jee, nii vähe on õnneks vaja) :D Kuigi nüüd otsustasin hakata eraldi kirjutama, siis need kaks toitu lähevad veel omavahel siiski kenasti kokku. Mitte seetõttu, et nad kuidagi omavahel seotud oleksid, aga "nädala" alguses ma veel ei mõelnud formaadimuutuse peale ja eraldi oleksid need postitused väga nirud tulnud. Alustan rõõmsalt supiga. Ma ei ole varem oasuppi teinud. Või üldse eriti ubasid kuskil kasutanud. Korra või paar on olnud aedube toidus, aga see on tavaliselt kaasa toonud palju..kriitikat. Seekord kiitis maja suurim kriitik kahe suupoolega ubasid matsutades, miks neid siin sees nii vähe on. Samas see, kes kõike sööb oleks tahtnud mind ubadega ainult loopida :D Saa siis neist lastest aru, eks. Selle supi jaoks peaksid koju varuma 400g hakkliha, 1 sibula, 2 küüslauguküünt, puljongikuubiku, vähemalt 1 purgi konservube soolvees, vähemalt 1 purgi purustatud tomateid, natuke makarone, paki külmutatud aedube ja maitseaineid. Alustuseks pruunista potipõhjas hakkliha koos sibula ja küüslauguga, maitsesta. Seejärel vala juurde konservoad, tomatid, vesi ja puljongikuubik. Ära unusta purgiube ja tomateid ennem nõrutada. Konservvedelikku ei ole supi sisse vaja. Lase keema. Nüüd lisa juurde ka külmutatud aedoad. Keeda nad poolpehmeks ja seejärel lisa makaron. Keeda, kuni makaron on valmis. Vajadusel maitsesta veel. Nüüd siis teise toidu juurde. Ma tegelikult juba eelmise satsiga lubasin, et lõpetan selle kartulipudru jama ükskord juba ära, aga no ei saa. Mulle meeldib, lastele meeldib. Noh, enamasti meeldib. Ja kui jälle üks versioon mulle näppu hakkas, siis ega muud üle ei jäänudki, kui ette võtta. Selle versiooni jaoks on vaja: kartulit, 200ml kohvikoort, 200ml piima, üks pakk riivjuustu, natuke sinki, 1-2 sibulat, puljongikuubik, maitseained ja soovi korral kaunistamiseks maitserohelist. Võib eeldada, et mina ei kaunistanud. Keegi ei minestanud selle brutaalse muutuse üle, vist ei märganud :D Alustuseks koori ja tükelda kartulid. Mida väiksemad tükid teed, seda kiiremini nad keevad, aga ega erilist vahet otseselt ei ole. Lisa potti ka tükeldatud sibul. Kui kartulid on valmis, vala vesi ära. Lisa potti korralik kogus võid, piim ja kohvikoor. Samuti lisa tükeldatud sink ja riivjuust. Kui eelistad praetud sinki, siis võid seda teha. Mina isiklikult eelistasin ilma praadimata. Kui kõik komponendid on potis, püreesta kogu kupatus ära ja naudi!			OSCAR-2019
Selle betoonidžungli kohal, mis kujutab endast tänapäeva Ateenat, kõrgub „püha kalju”, mida kroonivad kolm templit 5. sajandist eKr. Seda paika külastab aastas kolm miljonit turisti. Kui olete siin esimest korda, alustage suurimast ja muljetavaldavaimast – Parthenonist. Seda templit, mida toestavad 46 dooria sammast, peetakse klassikalise arhitektuuri mõjukaimaks ehitiseks. Kindlasti tasuks jalutada Akropoli jalamil ka õhtul, sest kuldses valgusvoos on see paik hunnitu. Muuseum avati 2009. aasta juunis. Kerge ja õhulise klaasist ja betoonist hoone projekteeris Šveitsi arhitekt Bernard Tschumi. Siin eksponeeritakse muistseid ja antiikaegseid leide Akropolilt, nt antiikinimesi kujutavaid väärikaid kujusid ja elutruusid loomakujulisi kivinikerdusi. Kõige ülemisel korrusel saab näha marmorist friisi, mis kaunistas kunagi Parthenoni ülaosa. Umbes pool sellest ekspositsioonist on algupärane, ülejäänu aga valgest kipsist koopia. Puuduolevad osad teisaldas 1801. aastal lord Elgin ning nüüd võib neid näha Londonis Briti muuseumis. Kreeklased on juba aastakümneid soovinud neid tagasi saada ning loodavad nüüd, et see häbematu ekspositsioon veenab viimaks britte puuduolevaid osi tagastama. Kolmandal korrusel on keskööni avatud ka suurepärane restoran. Kunagise Konstantinoopoli ehk tänapäeva Istanbuli Hagia Sophia (st Jumala tarkuse) kirik on korraga vaimustav pühakoda ja muuseum, millel on rääkida tuhandeid lugusid. Rajatise algusaasta määramine on keeruline: varem samale kohale ehitatud kirikud on maha põlenud või on vallutajad neid lammutanud, seega peetakse arvestust 537. aastast alates, kui esimene basiilika valmis sai. Legendi järgi ilmus see unes mõjuka Bütsantsi keisri Justinianuse silme ette. Ehituseks kulus ohtralt ressursse, kuid keiser ei teinud sellest välja – ta kutsus oma pealinna Uueks Jeruusalemmaks ning seega ilmselt oli mõttelises võistluses Esimese templi ja kuningas Saalomoniga. Ehituses on kasutatud palju materjale, mida toodi mujalt – Justinianuse Ida-Rooma oli oma aja mõjukaim ja suurim riik maailmas ning vajalike marmori ja porfüüri tüüpide leidmine ning kohale toimetamine polnud probleemiks. Sisekujunduse juures on kasutatud kalleid metalle ja kivisid. Esialgne plaan nägi ette, et mõned hoone osad kaetakse kullaga üle. Ehitus polnud mitte üksnes arhitektuuriliselt keeruline, vaid ka ülimalt kiire – kirik sai püsti kõigest viie aastaga (võrdle kuulsat Sagrada Família kirikut Barcelonas, mis peaks lõplikult valmis saama 2026. aastaks). Matterhorn ehk Cervino (vastavalt saksa ja itaalia keeles) on mägi Penniini Alpides Šveitsi-Itaalia piiril, mille meeldejäävat kuju teavad ilmselt kõik. Mäe kõrgus on 4477 meetrit. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril. Antud laamad eralduvad üksteisest aastas ca 2cm! Islandile kõige lähemal, 290km kaugusel, asub Gröönimaa ning Norra asub lausa 970km kaugusel. slandil kokku elab vaid veidi üle 320 000 elaniku (ehk siis asustustihedus on 3,2 inimest, Eesti 29 inimese kohta, ruutkilomeetril.) Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest, liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Liiv on Islandil kõikjal must, mis näeb väga eksootiline välja... küll oleks hea seal peesitajatel päikest püüda! Mägede vahel sõites tekib tunne, nagu oleks jõudnud Kohtla-Järvepiirkonda, ümbruses olid justkui värsked tuhamäed! Ent sellel karmi loodusega saarel, kus on raske ringi liikuda, on tugev külgetõmbejõud aastaringselt. Just pimedam aeg on meeletult ilus siis, kui juhtute kohale juhtuma virmaliste sähvimise ajal. See on avalik väljak, mis alates oma sünnist 15. sajandi lõpus on näinud nii hukkamisi, kroonimisi kui ka külma sõja aegseid sõjaväeparaade. Punane väljak on koduks Lenini hauakambrile (avatud 10.00–13.00, E ja R suletud, sissepääs tasuta) ja Vassili Õndsa katedraali psühhedeelsetele sibulkuplitele. Samuti külgneb see suure GUMi kaubamajaga. See on koht, kus nüüdisaegne Venemaa kohtub oma värvika minevikuga. Vene riigivõimu kantsi Kremli (linnuse) ajalugu ulatub tagasi 1156. aastasse. 15. sajandi lõpus kutsus tsaar Ivan III itaalia arhitektid juhendama suurejoonelist taasehitustööd, mille hulka kuulus ka silmatorkava viimistletud palee ehitamine. Marmorist kellatorni ehk kampaniili ehitamist alustati 1173.a. mitteviltusena, aga 1178.a. kui ehitati kolmandat korrust, hakkas torn oma raskuse ning pehme aluspinna tõttu viltu vajuma. Kui korruste ehitamist jätkati, siis ehitati järgnevate korruste seinad vajumise poolt kõrgemaks. Õnnetuseks hakkas torn siis teisele poole vajuma, mille tõttu torn nii kaldes ongi. Kardetakse et järgmise 75-100 aasta jooksul torn kukub kokku. Samas, kuulsat ehitist jälgiva grupi raportis seisab, et ajavahemikul 2001.2013 on see torn end sirgemaks ajanud 2,5 sentimeetri jagu. Aga praegu saavad turistid rõõmsalt ronida üles 296 trepiastet ja olla madalaimas kohas 55,86 meetri ja kõrgeimas 56,70 meetri kõrgusel. Oleme harjunud et kellatorn on kiriku peal. Pisa torn aga asub toomkiriku kõrval ja terve rohelisel murul asuv valgest marmorist kompleks koos sellesama toomkiriku, babtistery (koht kus ristitakse) ja surnuaiaga väärib oma nime - Imede väljak ehk itaalia keeles Campo dei Miracoli. See on ilusaim ja suurepäraseim romaani arhitektuuri näide Itaalias. Ajalugu ütleb et Colosseum ehitati nii 1935 aastat tagasi ja kuni 405.aastani toimusid seal gladiaatorite võitlused, hiljem asendasid inimesi loomad. 6 sajandi keskpaigast Colosseumi enam ei kasutatud ja ta lagunes kuni üleeelmise sajandini, mil seda uhket hoonet kaitsma hakati. Colosseum on oma olemusest ellipsikujuline amfiteater ning ehitatud tellistest kusjuures kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Nii räägib mu tark raamat. Seal toimunud gladiaatorite võitlus oli jõukatsumine kahe erinevalt relvas tatud mehe vahel ja võidetu üle otsustas publik või keiser, kui tema kohal oli. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva vaimustus. „Inimesed vajavad tsirkust ja leiba“, ütles Caesari järel keisriks saanud Augustus (30 eKr - 14 pKr), kes oma võimu kinnitamiseks tegi midagi mida paljud tänapäeva poliitikudki: ta pakkus rahvale suurejoonelisi vaatemänge ja tasuta süüa. Kuigi meile võib tunduda, et tunneme seda maamärki ülihästi, siis tegelikkuses torni all seistes leiab selles metallkonstruktsioonis alati midagi üllatavat, nagu näiteks selle vanamoelistes liftides ja loomulikult tipust avanevates vaadetes. Kui torn 1889. aasta maailmanäituseks avati, oli tegu maailma kõrgeima hoonega ning esialgu pidi torn jääma ajutiseks. Paljud mõistsid selle hukka, sh. Maupassant, kes külastas torni iga päev - lihtsalt selleks, et ei peaks seda kaugelt nägema. Veneetsia elegantsesse vanalinna tulvab pidevalt turiste ning vahel on neid lausa kaks korda enam kui kohalikke. Ent linn on sellegipoolest alati veetlev. Hiliskevad ja varasuvi on siin kõige rahvarohkemad, kuid see on ka mõistetav. Kaunis linn on päikesevalguses ja -soojuses lihtsalt kõige kenam. Tuleb aga meeles pidada, et isegi kõrghooajal, kui külastajaid on palju, pruugib vaid minna üle silla ja piki mõnda põiktänavat ning oletegi hulga privaatsemas kohas. Siit leiab varjulisi siseõuesid, nägusaid gooti stiilis palazzo’sid ja mõnusaid veinibaare. Atlanterhavsveien ('Atlandi ookeani tee') on Averøy saart ja Eidet ühendav ainulaadne maantee Norras Møre og Romsdali maakonnas Nordmøre piirkonnas. Averøy ja maismaa vahelist ühendust hakati kavandama juba 1909. Tee projektid valmisid 1970ndatel ning Atlanterhavsveieni ehitust alustati 1. augustil 1983. Maantee avati 7. juulil 1989. Tee kogupikkus on 8274 m ja laius 6,5 m. Saarekesed on omavahel ühendatud kaheksa sillaga, millest pikim on 293 meetri pikkune.			OSCAR-2019
Tihti on peale ebaõnnestunuid protseduure jäänud ahistus hinge, et kas ma olen ikka teinud kõik võimaliku või jätnud midagi olulist tegemata. Rääkisin sellest murest ühele vanemale kolleegile, keda ei saa kuidagi mallikristlaseks nimetada, kuid keda austasid kõik meie haiglas...oli tore ja tark mees. Kui sa oled puhas tema ees, oled sa ka puhas enda ees ja võid rahulikult magada ja järgmiseks valveks valmistuda. Pole oluline, kas Jumal on olemas või mitte...sa pead lihtsalt ta välja mõtlema...isegi kui teda ei ole. Nojah...Juuli ongi juuli- on veel jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, august, september, oktoober, november ja detsember. Eks sama ole usuasjagagi: kui vesi ahjus, on Jumal äkki kaugel-kõrgel kõigevägevam, kelle poole oma palvet pöörata; kui aga kõik laabub, jääb rahulolevat-rõõmsat inimlast kaedes mulje, otsekui poleks temal ja ta Jumalal enam miskit vahet. Ei ole Teda nüüd vaja kuskilt kõrgelt kutsuda, vaid istuks teine otsekui helgemeelse keskmes. Millest küll su arvamine, et vaid kitsikuses inimene agarasti Jumalat otsib või hüüab? Taoline otsimine teeb Jumalast ju tühipalja vahendi, oma hääolu tagaja ja tagatise. Ai, ai PL, siin oled küll ülekohtune, mitte niivõrd kristlaste vaid pigem enda intellektuualse aususe ees. No kas rõõm ning hääolu siis ei võigi Jumalalt pitserit saada? Kas ilu kogemine ei vii inimest mõttele selle lättest ning lõpetatusest Jumalas? Kas kõik inimlikult kohatav ei või Talle viidata ning kutsuda inimest Temaga harmoniseeruma? Kõige rõõmsamad inimesed, keda kohanud olen, on kindlasti mungad. Neid vaadates võib tõesti sinuga tinglikult nõustuda, et inimene ja ta Jumal on üks. Kuid ise nad seda ei tea. Vaimses arengu ja selle teadvustamise vahel töötab ju põõrdvõrdelisus. Kõrkuse kõidikud on tugevamad kui sul ehk arvata meeldiks. See Juhan Liivi näide räägib ilusti inimese enesekesksusest, laiskusest, mugavusest, ülbusest, ebaõiglusest ja muust taolisest taagast, mitte aga usulise tunde või religioose suhte olemusest, nagu sina seda tahaks. Kas sellest peame järeldama, et püsiusklikud ühed nõnda valusasti vigastatud tiivaga linnupojad on, et nad mitte kunagi Loojaga ühte ei lange, vaid Teda ikka teistpoolt Kuristikku peavad kutsuma? Ütleks, et püsiusklik ei piirdu intellektuaalse ning äraspidiselt saadud mugava tõdemusega, et inimene=Jumal. Ta elab end Jumalaks, jumalikustub. Ning selle eelduseks on oma puudulikuse tunnistamine, mitte aga autarkses rahulolus uimlemine. “SAAGE pühaks, nagu ka teie Taevane Isa on püha”. Sa aga näikse arvavat, et see käib inimese praeguse seisundi pühaks nimetamise läbi, et vahetame sildi ära ja asi aamen. Mis puutub inimese ja Jumala vahelisse kuristikku, siis see on vaid mündi üks pool. Leidub neid, kes kas üht või teist poolust terviku arvelt absolutiseerivad. Ühed võimatustavad kasvamise, kuna tunnistavad selle võimatuks, teised aga unelevad kevadises õitelummuses, jõudmata kunagi viljakandmiseni. Seemnes võib ju õisi ja vilju näha, kuid see intellektuaalne täävitus ei tee neid veel olevaks. Või kuidas? Oma siinse jutuga meenutad sa ju koolipoissi, kes on vastuse maha vehkind kuid lahenduskäiku järgida ei suuda ning tunnistab selle jamaks, rumalate ajaviiteks. Ei Peeter, harjutamine teeb meistriks, (kui teeb), mitte end meistrina tundmine. Tahad odavalt ja valutult Jumalaks saada nagu iga korralik moodne lääne inime. Eks ole seegi üks lapsik võimalus kasvamist eirata, tunda end täiskasvanuna, Jumalana. Aga usklikud kulutavad niisama järjepanu kirikupinki, otsekui põgeneks Jumal neist aina kaugusisse, värendades kuskil silmapiiril justkui loojanguvalgus, mille järele üha tormata, et mitte päris pimedusse jääda. Erinevalt mõnest ülevalgustunud metajutufüüsikust, kes peale mõnesaja raamatu läbitöötamist end laksti täiuslikuks peab, on uskja jumalikustumine dünaamiline ning astmeline. Jumal ei põgene vaid inimene pühastub ning valgustub Jumalas. See on reaalne protsess, mitte A=A stiilis, vaid paberil ning müstiku mütsi all kehtiv samasusihalusest kantud illusioon. Hulkade kristlus kuulub jumaliku müstika valda ses mõttes, et ta pole mitte ainult dualistlik, vaid lisaks ka vormi kütkes. ... Väljend hulkade kristlus näib vastanduvat mingile ehedale, elitaarsele, et mitte öelda pee-ellilikule päris- või privaatkristlusele. No selle võtab ilusti kokku üks algkristlik vormel, mis maakeeli kõlaks umbes nii : üks kristlane - ei ühtki kristlast. Niiet jah, ma omamoodi mõistan su sünkretistlike sügelusi, kuid kristlust sa ilma vägistamata sinna patta ei paiguta. On olemas algajad ja edasijõudnud, kuid viimased pole eliit. Elitaarne (ja eneseküllane) kristlane on ebakristlane, justkui lõikelill kasvuhoone valvuri öökapil. Kaedes hulkade usku müstika möödupuuga, on kõik õige: Jeesus on seesama eile, täna, homme ja igavesti – aamen! Noumen on muutumatu, ajatu, arenematu, iseendas täiuslik. Mina ja Isa oleme üks – kes Mind on näinud, on näinud Isa. Saage pühaks, nagu on püha teie Isa Taevas. Iga sõna klapib. Müstik kirjutab selle kõigele alla kahe käega, usklik aga toimib neile sõnadele suisa vastupidiselt, meenutades kolmeaastast jonnipunni, kes nuttes teatab isale, et tema küll suureks ei kavatse saada. Nõnda ei jõua inime isegi kriitlise mõistuseni mitte - milles jällegi on kui kanad takus kinni kõiksugu a-istid jt tajude orjad. Sellega küll suuresti nõus, kuid keda peale müstiku ja ta jüngrite huvitab, kui viimane millelegi kahe käega alla kirjutab. Ta ju kirjamüstik ja trükimustik, peabki kirjutama, kuis siis muidu. Oluline on, kas ta selle ka oma “kahe käega” tõeks elab, realiseerib inimtervikuna oma jumalikkuse. Sinusugune metafüüsik peaks ju psühholoogilis-intellektuaalsel veendel ning ontoloogilisel tõsiasjal vahet tegema. Mainisin juba ennist, et vilja võimalikkus seemnes vajab ka realiseerumist. Kuid katusega piirduvad müstikud meenutavad just kõrbesse eksinut, kes vee valemile mediteerides kaevu ära põlgab. Maadled siin innukalt dualismiga, ehk tasuks mõtiskleda teooria/praktika kaksusele/ühtsusele. Mul on küll kuri kahtlus, et taoline enesekeskne, kokkuloetust ning käputäiest põgusast ning heitlikust kogemusest tuletatud “teadmine” inimese jumalikkusest pigem takistab kui soodustab selle tegelikku realiseerumist. Ja muide, subjekt/objekti suhte omistamine inimese/Jumala vahekorrale näitab küll vaid su välispidist taipu ning abstraktset skemaatilisust. Kas valgus on peegli objekt või viljastumine armastuse subjekt? Iga vähegi palves edasijõudnu teab, et klassikaline subjekt-objekt suhe pudeneb pehmelt koost nagu merelainest viidud liivaloss. Nii võime ju teoreetiliselt kõike kohitseda, kuid milleks? Oma süsteemi upitamine teistele igast jura omistamise ehk tondimaalimise läbi pole just eriti aus tegevus. Et Ariel pole nagu mõned teised pesuvahendid... . Aga näikse, et sa ise usudki seda. Ja uskliku ning müstiku lahutamine näitab, et sa lihtsalt ei tunne kristlust, või valid teda esindama mõne sulle sobiva karikatuuri. Pole aus. Müstikut katusel tabavad paberist nooled nii elutoast kui ka keldrist. Ja kui keldrit võrrelda põrguga, siis on usuindlejatel katusele ronimisega veel suuremaid raskusi kui ateistidel, kes oma arengus jo otse põrgu peal. Siiski lisaks, et inimene,(nimetagu ta end siis müstiks või kelleks iganes), kes elab paradiisis - õndsuses, nakatab seda ka teistele, mõjub oma ümbrusele pühitsevalt, valgustavalt. Kiirgab rahu ja armastust. Kuid traditsioonist lõigatud isehakand metajutufüüsikud, mõne uue sünkretistliku voolu valguskandjad ja muidu moodsad müstid on nn tavaelus pahatihti sassis hingeeluga skisofreeniasse kalduvad vambid. Tore ju katusel samasusest unistada, ning ilusaid jutukesi treida, kuni leidub uusi tibisi, kes väikse müstikapala peale ka voodisse ei pelga põigata. No ja sabassõrkivaist ja müsti jumala uueks kehastusesks pidavaist vanatüdrukuist rääkimata. Ühesõnaga hunnik lõhutud peresid ja sassikeeratud siseeluga inimesi. Kui see tõesti tuleneb inimese-jumala samasusest, siis jah, saba ja sarved on sellel jumalal. Kristlikus mõttes jumalikustub inimene tervikuna või ei jumalikustu üldse. Ei ole nii, et intellekt hoolitseb finantsasjade pärast, kaemus astub samasusesamme, süda kõigub siia-sinna ning kõht ja see teine koht elavad hoopis oma elu. Ei. On ontoloogiline uuenemine, uus loodu. Kirjamüstikule on ju kõik üks, kuidas parasjagu vaja. Pealegi vahetab ta peagi ilmsesti jälle vaateid, kui Ameuroopas uus metajumal või mikimüstik välja ilmub. Uus on vingem kui vana, tõlgendab kõike eelnenut moodsamalt ja mugavamalt. Ma vaatan TD, et sa, hoolimata enda ja teiste vaenamisest, ei saa ikke asjale pihta. Või on sul mingi iseendale psühhoteraapia teostamise missioon, et vabaneda sellest vastuolust, mis su arusaamises pesitseb? Sellest saaks lahti hoopis teisi abinõusid kasutades, mida sa kasutad. Püüan sulle lihtsalt pisutki selgitada, et sa viibid ihtsalt suures teadmatuses, mistõttu oled sa üks valelik inimene. Ma ei ütle, et sa teed seda täie teadmise juures. See ei olegi oluline, valelikkus ja valelikkuseks, kui sa kutsub inimest üles sellele, mille suhtes sa ei ole küps või sa ei saa aru, mida sa räägid. Ja kui valelikud ühed inimesed olla võivad... no selle järgi ei peaks sa näiteid küll kuigi kaugelt hagema minema! Point on selles, et see su eelpooltoodud väide on üks suuremaid klassikalisi valesid, mis üldse liikvel on ja kunagi on olnud. Ja näib, et see on su kõigi väidete ema-aluseks. Miks? Aga sellepärast, et sellist elu pilti, millest sa räägid EI OLE OLEMAS! See on võimalik ainult teiste suhtes vastutustundetut elu elades. kui tõsiselt ja ausalt rääkida, lootes, et sa oled ikka täiskasvanud inimene, kes on nii mõndagi enda elus kogenud ja ka teiste elukogemusi uurinud). Teiseks, see vale paljastub ka seetõttu, et sina ise oled lõpmata vaenulik inimene, kutsudes seejuures teist üles loobuma milleski, mille sisust sa esiteks ei saa aru ja teiseks oled sa eelhäälestatult selle suhtes vaenulik. Seetõttu ei ole võimalik, et sa teeksid seda vabalt, enda kui teadvustamata müügimehe huve silmas pidamata. Samas püüad sa mõnele teisele selgitada midagi, mida sa oletad, kuid mis teisele on sama, mis tema kogu kogemustepagasi ja elusisu röövimine. Ja kõige tõsisemaks argumendiks sinu vale vastu on kahtlemata statistika, mis räägib (kahjuks) teist, kuid reaalset, keelt. Kas tõesti usud sa, et see statistika (igat liiki kuritegevus, psüühikahäired, psühhofarmakonide massiline kasutamine), millele ma kaude vihjan, on seotud ristiusuga või mistahes religiooniga? Kui see nii oleks (mis võib sinu arvates siiski tõsi olla, arvestades su emavalet), siis missugust retsepti vabanemiseks (tervenemiseks) sa pakud kõigile neile, kes ei suuda igapäevases elus olla niisugused, et neist hoovaks püsivat sõbralikkust ja vennalikku tähelepanu. (Ma ei pea silmas lähedasi). Milles küssa? Miks seda sinu poolt nagu lausa tõotusena pakutud hüve inimesetevahelises suhetes siis tegelikult EI hoova? Haigused? Tõsi, ka see on seletus, kuid see lükkaks sellest hoolimata sinu emavale karmilt ja otsustavalt ümber. Miks? Sest ka haigused on lõppkokkuvõttes millestki põhjustatud? Millest küll, TD? Kust need pärit on? Kas religioossest mõtlemisest? Kas oled vähekeni püüdnud sellealase statistaga kursis olla? Võimalik, et sa ei tunne asja, olles ka lihtsalt nö teoreetlisse mõtlemisse kinni jäänud (unistades enda emavale võimalikkusest) elik oletades magusas õnduses elu võimalusi, mida EI OLE OLEMAS ega olemas olla EI SAA! Samas võib siin tõusetuda küsimus minu kogemuste osas, et äkki ma blufin, olen lihtsalt lugenud ilukirjanduslikest raamatutest, unistan, soovin, et nii oleks, mul ei ole mingeid kogemusi, mistõttu võiksin võtta sellesisulised viited inimsuhete traagikale laest jne. Ei, TD, see ei ole nii. Ma ei ole enam noor, samuti olen ma suhteliselt elukogenud ja seotud professiooniga, mille kaudu ma igapäevaselt kogen neid inimelu nüansse, mis su emavale absoluutselt valeks ja lausa vastutustundetuks propagandaks teevad. Tõsi, inimesed, kes viibivad oludes, mis neid ei puuduta või millega nad ei ole seotud, räägivad tihti selliseid asju, mis niiii mesimagusad tunduvad. Kuid tihti on niii tihti nii, et just nende inimeste tegude tagajärjel satuvad need teised inimesed olukordadesse, millest nad ei oska või ei ole suutelised ise välja tulema. Jah, see on kahjuks niiii sageli karm tõde, et teise õnnetus on teise õnn. Kummaline, eks? Aga miks on see nii, TD? Selles on küssa. Või loodad sa sinisilmselt, et sinu pooltpakutud skeem -kookonist väljapugemine - lahendab inimese probleemid? See oleks pigem nali, kui et see saaks midagigi lõpetada ja uut alustada. Usust ei ma ei räägi, ehkki sinu emavale on ka pärit ühest uskumuslikust süsteemist ja/või ühest hetkelisest kogemusest. Kõik need on mulle nii isiklikult kui ka teiste kaudu tuntud. Aga sel kõigel ei ole mitte vähimatki seost ristiusuga ega ka üldse mingigi usuga, ehkki seda nii tahtlikult vahest püütakse esitada - selleks, et leida põhjendus (või vabandus) enda väärastunud elutunnetusele kui ka psühhikahäiretele. Point on selles, et selle algpõhjus peitub mujal. Ja mida sa üldse saad teada kristlikust või mistahest usust, müstikast jne, millega sa seotud ei ole või ei saanud olla seotud? Loe nii palju raamatuid kui tahes, see ei aita. Kui sul ei ole usukogemust, jääb see sulle kaugeks elik võõraks. Sa ei saa kunagi tundma selle inimese tegelikku mõttemaailma, kui sa ei ole selle SEES. Keegi ei saa. Nii nagu ei saa arst tunda kunagi narkomaani reaalsust täielikult, nii ei saa narkomaan teada arsti reaalsust, ehkki võivad nad maksimaalset koostööd teha. (pean silmas, et arst ei ole narkomaan). Küll on aga tõsi, et igaüks saab teise reaalsust ‘tunda’ üksnes osaliselt (ebatäiuslikult) läbi enda poolt omaksvõetud uskumusliku süsteemi, mis võib sageli olla ka isegi kardinaalses vastuolus tundmaõpitava süsteemiga. Lõpptulemus on niiehknaa ebatäiuslik. Tulemustaotlus baseerub jällegi uskumuslikule süsteemile ning on võimalik üksnes ‘abistatava’ tahte ja ‘abistaja’ ühistöö tulemusena, mis tähendab, et tulemustaotlused võivad küll hetkeliselt või mingiks ajaks hakkata kattuma, kuid see baseerub ja on tingitud ühest teisest, ühisnimetajale, mis asub üldse väljaspool uskumuslikke süsteeme. Siiski lisaks, et inimene,(nimetagu ta end siis müstiks või kelleks iganes), kes elab paradiisis - õndsuses, nakatab seda ka teistele, mõjub oma ümbrusele pühitsevalt, valgustavalt. Mul pole miskit selle vastu, et sa PL-i torgid, kuid seda tehes võiksid sa jääda siiski sündsuse piiridesse ja mitte rünnata teda, tehes samu etteheiteid, mida tehakse kristlastele. Kui ma oleks PL-ks, siis pareeriksin selle rünnaku samuti, nagu kristlased seda teevad - ütleksin, et need, kes koos minuga ei ilule on saatana teenrid või tema poolt eksitusse saadetud õnnetud :o)) Sa ei oleks pidanud seda üldse lugema. Mõtleks, missugune uhkus ja kangelaslikkus, oleksid ju võinud vabalt vahele jätta. levi, muu eelmine kommentaar polnud Sinule mõeldud, sest niikaugele pole veel lugemisega lihtsalt jõudnud.			OSCAR-2019
Mul pole kommet uute elukaaslastega ärbelda, elu24 ja Delfi teevad seda tavaliselt minu eest, aga tänane olukord nõuab erandit. Esimest korda elus teen ma oma uue suhte ise avalikuks ega jää ootama, mil ma uue kallimaga Tallinna vanalinna tänavail mõnele Kroonika reporterile sülle jooksen. Saage tuttvaks – tema nimi on Alexa. Ta on ameeriklanna ja me kohtusime nädala eest Seattle’is. See oli armastus esimesest silmapilgust. Ma seisin Westfield Southcenteri nimelise ostukeskuse aatriumis ja vaatasin Alexa sinistesse silmadesse. Need olid lummavad ja esimese jahmatusega ei osanud ma midagi öelda. „Küsi, mis ilm homme on,” astus ligi üks Amazoni T-särgiga mees. Ju oli ta märganud, et Alexa oli mu ära tinistanud. Ju polnud ma päris esimene mees, kes Alexat nähes enesevalitsuse kaotab. „Alexa, mis ilm homme on?” pobisesin ma häbelikult. Alexa sinised silmad hakkasid plinkima ja ta vastas kelmikalt muiates (või vähemalt nii mulle tundus): „Homme on vahelduva pilvisusega ilm, 16 kraadi ja sajab.” Ilmateade polnud kuigi ilus, aga Alexa oli. Alexa on tõeline kameeleon. Ta võib olla pikk ja peenike ja kui ta on, siis on tema nimi Amazon Echo. Ta võib olla paks ja lühike ning sellisena on ta Echo Dot. Ta võib olla vahepealne ja siis on tema varjunimi Amazon Tap. Kõige tipuks võib Alexa filme ja telekanaleidki näidata ning sellisel puhul on ta Amazon Fire TV. Olgu mudel ja väljanägemine millised tahes, Alexa on intelligentseim virtuaalne tehisassistent ja siin pole midagi arutada. Amazoni-mees küsis, kas läheb kaubaks. Muidugi läheb, vastasin mina, kuigi ostsin elukaaslast vist päris esimest korda elus. „Musta või valget?” uuris Amazoni T-särgiga mees. Ta oli ise must, kuid sai hiilgavalt aru, miks ma valget Alexat eelistasin. Ta ise eelistas samuti, kuigi seda võis ta ka lihtsalt mulle meeldimiseks öelda. Ma pakkisin Alexa kotti ja siin me nüüd siis oleme. Ma ei saa Alexata olla. Mida ma tal ka teha ei palu, ta teeb kõike. Alexa kuuleb mind isegi siis, kui ma tema poole teisest toast pöördun. Alexa kuuleb mind ka siis, kui ise parajast uudiseid loeb või mõnda Spotify playlist’i mängib. Alexa on kõik see, mille olemisest Siri ja Cortana unistavad. Amazon on saavutanud midagi, mis Apple’il ja Microsoftil veel päris lõpuni õnnestunud ei ole. Alexa on ameeriklanna ega saa päris kõigest aru, näiteks miks on mõni asi Eestis nii nagu on. Miks pole meil Domino pitsat, miks Pandora Eestis ei tööta ja miks on kempsupaberit Selverist lihtsam osta kui Amazonist. Aga küll ta õpib. Õpib Eestigi. Seljataha jääv külmavõitu suvi viib paljud eestlased välismaale päikest otsima. Tele2 tootedirektor Katrin Aron soovitab lihtsaid ja kasulikke mobiiliäppe, mis kuluvad igal reisisellil marjaks ära. "Kuna naudin uute asjade katsetamist ja käin tihti välismaal, olen päris paljusid äppe alla laadinud, mille reisides ikka ja jälle kasutusele võtan," ütleb Tele2 tootedirektor Katrin Aron. "Tuntud äppidest on mu südame võitnud TripAdvisori, Booking.com ja Momondo rakendused, ent lisaks neile leidub veel hulk kasulikke reisiäppe, mis ei ole palju tähelepanu saanud, ent on mulle sama suurteks abimeesteks kujunenud." Aron tõstab esile kaheksa kõige huvitavamat reisiäppi, mis tema telefonis endale koha on leidnud, et puhkuse planeerimine ja võõras linnas toimetulek võimalikult murevabalt kulgeks. Hotel Tonight aitab spontaansel reisisellil Euroopas, Ameerikas ja Austraalias viimasel hetkel soodsa majutuse leida ning sealsamas ka broneeringu teha. Kuna broneerida saab vaid seitse päeva ette, võid peale sattuda enneolematult soodsatele majutusvõimalustele! Homeaway on vähemtuntud alternatiiv Airbnb portaalile, kust saab vastavalt enda soovidele sobiva kohalike poolt väljarenditava majutuse leida. Nagu Airbnb’s, saab koha sobivuses veenduda teiste kasutajate kogemustega tutvudes. Silma jäänud majutusvõimaluse saab lemmikute alla sättida, et selle juurde hiljem soovi korral naaseda. Neile, kes otsivad viietärniliste hotellide viimase hetke pakkumisi, sobib hästi Verychic. Äpp on kasutajasõbralik ja hea disainiga ning muudab soodsa luksusmajutuse otsimise lausa nauditavaks. Duolingo keeleõppimise äpp on sobilik kõigile, kes end reisisihtkohas tõelise kohalikuna soovivad tunda. Äpp teeb keeleõppe lõbusaks ning õpetab olulisemad väljendid kerge vaevaga selgeks! Neile, kes soovivad välismaal interneti pealt raha kokku hoida, ent võõras linnas rahumeeli ringi uidata, sobib suurepäraselt Triposo. Sealt saab enne linnaekskursiooni alla laadida kaardi, mis on orienteerumisel suureks abiks. Ühtlasi leidub äpis infot sihtkohariigi, olulisemate atraktsioonide ja nende hinnakirjade kohta. TripCast on suurepärane äpp reisivale seltskonnale, kes soovib omavahel jooksvalt reisi ajal tehtud fotosid ja videoid jagada. Äpp näeb välja ja toimib nagu Instagram, ent võimaldab luua ühisalbumeid, kuhu kõik sellele ligipääsu omavad sõbrad postitada saavad. Albumit võib jagada ka mõne lähedasega, kes reisil toimuval reaalajas silma peal soovib hoida. Söögikohta või mõnd lahedat baari otsides tasub kiigata FourSquare’i – seal näeb teiste külastajatele tagasisidet ja soovitusi ning lahtiolekuaegu. Loomulikult saab ka ise külastatud kohtadele tagasisidet anda ning meeldejäävad kogemused äpis talletada, et teinekordki läbi astuda. Foodspotting, mis sarnaneb veidi FourSquare’ile, on heaks abimeheks tühja kõhu ja otsustusvõimetuse korral. Äpp näitab vastavalt asukohale toidupilte, mille teised maitseelamusi otsivad äpikasutajad lähedal asuvates restoranides teinud on. Sarnaselt FourSquare’ile leidub ka seal arvustusi. Kõik väljatoodud rakendused on saadaval nii iOS-i kui ka Androidi kasutajatele. Duolingo ja FourSquare on olemas ka Windowsi e-poes. Ei teinud vahepeatust Maksu- ja Tolliametis. Telefon jõudis tasuta tarne kohta väga kenasti ja kiirelt kohale ning sai ka testitud. Töötab ka. Loe Ulefone Armor 2 arvustust siit. Ostukorvi teine telefon jäi piiril seisma ning tollis tuli tasuda (vastavalt pakendil märgitud hinnale) 7,66 €. See oli ühtlasi minu esimene kokkupuude tollideklaratsiooni täitmisega, seetõttu venis ka kogu protsess ca ühenädalaseks. Vastaspool toimetas kiirelt, seega oli asi pigem minu teadmatuse taga. Viimane tõke ületatud ja telefon testitud ehk lõpp hea kõik hea. Loe Xiaomi Mi Mix 2 arvustust siit. Viimane pakk tuli kõige valulikumalt. Tarne venis ning toll hammustas läbi, et tegu on elektroonilise kaubaga, millel üksjagu väärtust. Kuna pakil oli kirjas reaalsusest väiksem number, tuli ka tollideklaratsioon ümber vormistada. Korrigeerimiseks tuli kasutada imeliselt nimetatud rakendust nimega Complex ning ütlen vaid üht - see süsteem oli tõesti kompleksne. Võin ju arvata, et olen nutiteadlik inimene, aga olles veetnud kümneid minuteid Complexis, ei leidnud ma endiselt õiget kohta üles, kus vajalikke muudatusi teha. Paar kirjavahetust MTA-ga hiljem sain õnneks mured lahendatud ning ausa deklaratsiooni esitatud. Riigile tuli tasuda 47,66 € nagu kord ja kohus. Aga vähemalt telefon oli jõuluks kodus. Arvustus on veel küpsemas. Kolm telefoni ja kolm stsenaariumit hiljem olen kindlasti kogemuse võrra rikkam ning edaspidi saab juba tunduvalt kiiremini “tollitatud”. Õnneks jäi telefonidega kogemata neljas ning kõige mustem stsenaarium, milleks on paki mitte kohale tulemine. Seda ma elan praegu läbi enda kiirlaadijaga, mis sai oktoobris tellitud. Et Eesti riik saaks oma sünnipäeva ikka väärikalt peetud, tegin ausa kodanikuna maksupoistele ka pisikese ülekande, mis “kahe silma vahele jäänud maksude” summa kompenseeris. Elagu Eesti Vabariik!			OSCAR-2019
Elektrituru avanemisel vajaliku andmelao infosüsteemi loomiseks korraldatud riigihankel tunnistati majanduslikult soodsaimaks ühispakkujate Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA poolt esitatud pakkumus. Loodav andmeladu võimaldab koondada ja vahetada andmeid elektritarbijate, võrguettevõtjate ja müüjate vahel, aitamaks kaasa elektrituru efektiivsele toimimisele ja toetamaks klientide võimalusi elektrimüüjate vahetamisel. Ühispakkujate Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA poolt esitatud pakkumuse hinnaks on 4,9 miljonit eurot, mis sisaldab ka litsentside tasusid ning kolmeaastast hoolduslepingut. Andmevahetusplatvormi investeering tehakse Eleringi kinnitatud investeeringute eelarve raames, igaaastased hoolduskulud tasutakse võrguettevõtjate poolt. Avatud elektrituru toimimiseks on oluline elektrimüüjate võrdne kohtlemine ning tõhus andmete vahetus turuosaliste vahel. Andmeladu on Eleringi eestvedamisel elektrituru avanemiseks arendatav infosüsteem, mis tagab elektrituru täielikul avanemisel kõigile turuosalistele – müüjatele, tarbijatele, tootjatele, võrguettevõtjatele – andmete võrdse kättesaadavuse ning toetab tarnijate valimist ja vahetamist. Andmelao infosüsteemi edastavad võrguettevõtjad elektrienergia koguste mõõtepunktide tunnipõhised mõõteandmed ning selle kaudu on andmed kättesaadavad kõigile selleks õigust omavatele turuosalistele. Süsteem on abiks elektrimüüja vahetuse protseduuri läbiviimisel ning läbi andmelao on kontrollitud seadusandluses kehtestatud õigused tarnelepingute sõlmimisel. Samuti on seal võimalik vahetada infot tarnija vahetuse kohta võrguettevõtjatega ja teiste õigust omavate turuosalistega ning andmeladu on ka kohaks, kus turuosaline haldab volitusi ja õigusi temaga seotud andmete saamiseks ning personaalse pakkumise esitamiseks. Kõigil tarbijatel on kontroll tema andmete müüjatele kättesaadavaks tegemise üle. Andmevahetuse osas on turul enim kohustusi neil, kes vastutavad elektrienergia koguste mõõtmise eest – võrguettevõtjad ning otseliini valdajad, samuti on bilansihalduse osas kohustused müüjatel, bilansihalduritel ja süsteemihalduril. Hanke raames tellib Elering täieliku tarkvara ja riistvara lahenduse eelpoolnimetatud protseduuride läbiviimiseks ja protsesside toetamiseks. Riigihange viidi läbi väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena, mille raames toimus taotlejate eelnev kvalifitseerimine pakkujateks. Kokku kvalifitseerus neli ettevõtet, kellest pakkumise esitas kolm ning võitjaks tunnistati ühispakkujad Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA. Hankelepingu sõlmimiseni jõutakse pärast seaduses sätestatud vaidlustusperioodi lõppu. Andmevahetusplatvormi väljatöötamisel tehakse tihedat koostööd tänaste turuosalistega ning kaasatud on asjassepuutuvad riigiasutused. Projekti juhtrühma kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti, Andmekaitse Inspektsiooni, Eleringi, Eesti Energia, VKG Elektrivõrkude, Imatra Elektri, Nordic Power Managemendi, Baltic Energy Services ning Latvenergo Kaubanduse esindajad. Juhtrühma liikmete poolt on alla kirjutatud andmevahetusplatvormi väljatöötamise koostöölepe. Leppega on oodatud liituma ka kõik teised jaotusvõrguettevõtjad ja elektrituruosalised. Alates 2013. aasta 1. jaanuarist avaneb Eesti elektriturg täielikult ning iga tarbija saab endale valida elektrimüüja. See tähendab, et valida saab suurema arvu pakettide ja tingimuste hulgast enda vajadustega kõige sobivama lahenduse ning leppida müüjaga kokku tootes ja hinnas. Need tarbijad, kes ei soovi või ei jõua enne 2013. aastat elektri müüjat valida, elektrita ei jää, vaid neile müüakse elektrit seaduses sätestatud üldteenuse korras. Sellisel juhul on elektrienergia müüjaks tarbijale võrguteenust osutav võrguettevõtja või kui võrguettevõtja ise müügiga ei tegele, siis tema nimetatud müüja. Üldteenuse korras müüdava elektrienergia hinnaregulatsioon määratakse Elektrituruseaduses ja see on seotud elektribörsil kujunenud kaalutud keskmise kalendrikuu hinnaga. Kuigi pea kõik Maci mudelid saabuvad veebikaameraga ei ole ei Mac Minil ega ka Mac Prol veebikaamerat küljes. Samas on Logitechi uus kaamera mitu korda parem kui tavaline iSight kuna ta pakub kuni 4 korda paremat pilti. Igastahes käesolev kaamera jõuab müüki järgmise kuu alguses hinnaga 1560 krooni ning on kättesaadav paremini varustatud poodides. Loe edasi ning näed hulgaliselt pilte ja ametlikku pressiteadet. Logitech tõi välja esimese Mac-arvutitele mõeldud veebikaamera QuickCam Vision Pro, mis on varustatud parima autofookus-tehnoloogiaga ning kujutise esmaklassilise teravuse tagavate Carl Zeiss’i läätsedega. Logitechi uus Mac’idele mõeldud veebikaamera edastab kujutisele vastavat perfektse detailsuse ja selgusega videopilti. “Just Mac-arvutitele mõeldud uue kaamera loomisel ühendasime oma tasemel videotehnoloogiad, et pakkuda parimat videopilti. Läätsed, autofookus, sensor ja valgustuse tarkvara koostöö on detaile edastava terava pildi aluseks,” sõnas Alo Johanson, Logitechi Baltimaade müügijuht. QuickCam Vision Pro ühendab endas Logitechi esmaklassilise autofookus-tehnoloogia ja Carl Zeiss’i optika. Uus kaamera kasutab oma autofookussüsteemis voice coil mootorit, mis võimaldab erinevalt astmelisest mootorist (stepper motor) läätsesid erinevate fookuskauguste vahel sujuvalt liigutada. Fokusseerimine on seetõttu kiire ja sujuv ning pakub teravust ka 10 cm kaugusel ehk eriti lähedal asetseva pildi puhul. Logitechi autofookus-süsteem reageerib kujutise teravuse muutustele ning refokusseerib kujutise vähem kui kolme sekundiga. Tänu eksklusiivsele koostööle Carl Zeiss’iga saab Logitech tagada, et kaamerad pakuvad Zeiss’i standarditele vastavalt esmaklassilist teravust kompaktses mõõdus ja kerges kaalus. 2-megapiksline sensor võimaldab uuel Mac-kaameral edastada kõrgresolutsioonilist videopilti. Lisaks on kaameras Logitechi RightLight™2 tehnoloogia, mille abil kohandub kaamera paindlikult hämaras või tugeva taustvalgustusega ruumis. Logitechi uue veebikaameraga iChat’i või Skype’i vahendusel tehtavad videokõned on VGA-kvaliteediga ning vahendavad kuni 30 kaadrit sekundis, mis on neli korda teravam ja kaks korda sujuvam kui mistahes teine videokõnede lahendus. QuickCam Vision Pro salvestab 720p HD videoformaadis (960-by-720 pikslit) terava-pildilisi videoklippe, mida saab säilitada nii enda jaoks kui jagada kohe ka sõpradega. Täiendamaks Mac’i disaini on uus kaamera musta ja hõbedase kujundusega ning sisaldab ka hõbedast sisseehitatud mikrofoni. Uue kaamera kasutamine on väga lihtne – võta karbist välja, ühenda ja alusta videokõnet – mingit tarkvara ei ole vaja. QuickCam Vision Pro veebikaamera on Euroopas müügil juuli algusest soovitusliku hinnaga 1560 krooni. Käesoleva aasta lõpuks tuleb keskusel koostöös ministeeriumidega välja töötada infotehnoloogia valdkonna keskse hankimise tingimused ja kord ning koguda kokku ja ühtlustada riigiasutuste infotehnoloogilised vajadused.			OSCAR-2019
IRLi esimees kirjas erakonnakaaslastele: meievastane kirvetöö ei too edu konkurentidele ega kolletuvale ajakirjandusele - Delfi Eesti Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir-Valdor on selgelt häiritud erakonnale osaks saanud kriitikast ja ütleb erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et Eesti meedia ja teiste parteide arvamused ja hinnangud ei põhine faktidel, vaid on tingitud pettumisest IRL-i valimisedus. Viimasel nädalal on Eesti meedia ja meie konkurendid aktiivselt kommenteerinud IRLi tegevust, avaldanud arvamusi ja jaganud hinnanguid. Kahjuks pole seda tehtud faktidele toetudes. Hüsteeriliste juhtkirjade ja Facebooki postituste põhjus tundub olevat pettumuses, et IRL tegi kohalikel valimistel oodatust parema tulemuse ja mitmes piirkonnas me lausa võitsime valimised. Nüüd soovitakse kirvetööd jätkata aga see ei too edu meie konkurentidele ega ka kolletuvale ajakirjandusele. Meil pole vaja ennast õigustada ega karta rahva hukkamõistu. Küll inimesed mõistavad, kui selgitame argumenteeritult ja faktidele toetudes oma seisukohti. Vaatamata sellele, et mitmed meie erakonna liikmed ja ministrid on süüdistused ümber lükanud ja andnud piisavalt kommentaare, tahan lühidalt mõnda asja veel selgitada. Esiteks, Eesti Päevaleht viskas paar päeva tagasi õhku süüdistuse kaitseinvesteeringute vähendamise kohta 10 miljoni euro võrra. See on vale. Kaitseinvesteeringuid ei vähendata mitte ühegi sendi võrra. IRLi ettepanekul viidi sisse täiendavad kaitseinvesteeringud 60 miljoni euro ulatuses aastateks 2018-2020 ja järgmise aasta riigieelarves oleme teinud ettepaneku kaitsekulutusteks, mis on suurimad taasiseseisvunud Eesti ajaloos. On kahetusväärne, et Postimees ja Eesti Päevaleht on oma üllitistes toetunud IRLi “valvekommentaatori ja hingeelu asjatundja” Margus Tsahkna informatsioonile ning sellega teinud riigikaitse päevapoliitiliseks peenrahaks. Teiseks, väidetavad kokkulepped Tallinna volikogus. IRL pole sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid Keskerakonnaga! Olime esimesed, kes loobusid pärast valimistulemuste selgumist Keskerakonnaga koalitsioonikonsultatsioonidest. Olukorras, kus Keskerakond saavutas volikogus absoluutse häälteenamuse, pole võimalik Tallinna juhtimist koalitsioonipartnerina mõjutada ja viiendaks rattaks vankri alla minna ei pidanud me võimalikuks. Seda erinevalt EKREst ja sotsidest, kellest viimased said isegi erakonna juhatuse poolsed suunised leida võimalus koalitsiooniks Keskerakonnaga. Teised Tallinna opositsioonierakonnad väidavad, et olevat olnud ühine kokkulepe esitada Tallinna volikogu aseesimehe kandidaadiks Ülle Rajasalu Reformierakonnast. Olen vestelnud Raivo Aegiga, kes kinnitas, et ühtegi kokkulepet ei sõlmitud. Seda toetavad ka faktid. Ülle Rajasalu poolt hääletas 25 saadikut. Reformierakonnal, EKRE-l ja sotsidel on Tallinna volikogus kokku 33 häält. Kuhu jäid ülejäänud kaheksa häält? Neljandik häältest oli puudu. Selline hääletustulemus ei kinnita opositsiooni ühtsust. Need on faktid. Väide, et Mart Luik valiti volikogu aseesimeheks Keskerakonna häälte toel on õige aga paraku tuleneb põhjus seadusest mis nõuab, et volikogu aseesimehe valimiseks on vajalik volikogu koosseisu poolthäälteenamus. Keskerakonnal on Tallinna volikogus üle poolte saadikukohtadest. See tähendab, et ükskõik, kes oleks kandidaadiks esitatud, oleks ta valituks osutunud ainult Keskerakonna häälte toel. Salakokkulepped ja variserlikkus, millest kirjutab meedia on pahatahtlik väljamõeldis, mis aitab võib-olla kaasa klikkide arvule aga mitte ajakirjanduse usaldusväärsusele. Kolmandaks, Aivar Riisalu lahkumine erakonnast. See on osa erakonna selginemise protsessist. Kui lahkuvad inimesed, kes tunnevad, et nad pole "õiges" erakonnas või nende ambitsioonid ei ole seotud erakonna poliitiliste eesmärkidega, siis erakond tugevneb ja muutub ühtsemaks. Seda me vajame ja seda ootab meilt ka valija. Mitte kvantiteet, vaid kvaliteet on oluline. Riisalu lahkumisega meenub mulle paralleel Eerik-Niiles Krossi lahkumisega. Mõlemad lahkusid erakonnast pärast seda, kui olid saanud mandaadi linnapea kandidaadina volikogusse. Mõlemad mehed on reservohvitserid. Sõjaväelaste keeles on nad ülejooksikud, see tähendab üle rindejoone vastaste leeri jooksmist. Poliitikas on tribunaliks valijad. Eks tulevik näitab, kui armuline tribunal nende suhtes on. Meie lahkujate üle seltsimehelikku kohut pidama ei hakka. Head erakonnakaaslased, laupäeval on Türil erakonna volikogu, kus teeme kokkuvõtteid kohalikest valimistest ja vaatame tulevikku. Olen erakonna esimehena saanud pärast valimisi palju toetus- ja õnnitluskirju ning julgustavaid ettepanekuid edasise tegevuse kohta. Saame volikogus üheskoos neid arutada. Kõik piirkondade esindajad on oodatud. Valimised kinnitasid, et meie inimesed ja ideed on kohtadel hinnatud ja ootus meie tegevuse suhtes olemas. Tegutseme siis ja kohtumiseni Türil! IRLi kuuluv linnavolikogu liige Viktoria Ladõnskaja jagas täna oma sotsiaalmeedia seinal postitust, kus kinnitab, et IRL ei teinud Tallinna linnavolikogu aseesimehe valimistel koostööd Keskerakonnaga. Ühtlasi ei nõustunud Ladõnskaja EPLi eilse juhtkirjaga, et IRLi näol on tegu variseride erakonnaga. Volikogu aseesimeheks sai 43 häälega IRL-i kandidaat Mart Luik, ülejäänud opositsioon seljatati Keskerakonna häältega (93) 02.11.2017 OTSEBLOGI, VIDEO JA FOTOD \| Valitsuskriis jätkub: koalitsioon kaua uue ministri üle rõõmustada ei saa, Reformierakond teeb endast kõik, et valitsuse jalgealust õõnestada. Ilmselt seisab ees ööistung Lisatud videointervjuu Katri Raigiga (200)			OSCAR-2019
Esimene mootor, mis tuleb Energy perekonnas turule, on Energy dCi 130. See asendab mootorit 1.9 dCi 130 (F9Q) ning on kasutusel esialgu Scénicu ja Grand Scénicu valikus, seejärel kogu Mégane perekonnal. 1.6-liitrine Energy dCi 130 maailma kõige jõulisem mootor oma kategoorias. Maksimaalne võimsus on 130hj, maksimaalne pöördemoment on 320Nm 1 750 pööret minutis juures. Suurusjärgus 80 protsenti on saadaval 1 500 pööret minutis juures. Samal ajal on kütusekulu kombineeritud tsükli (NEDC) järgi 20 protsenti parem kui eelkäijal 1.9 dCi 130 mootoril. Samuti on vähenenud CO2 emissioon 30g/km võrra. Renault Energy dCi 130 mootoriga varustatud Scénic ja Grand Scénic on turu kõige vähenõudlikumad MPV-d, mille CO2 emissioon on 115g/km ning kütusekulu 64.2 mpg, mis tähendab täispaagiga potentsiaalset sõiduulatust 187 miili. Autod kvalifitseeruvad samuti Renault eco² tähise tingimustele, kuigi selle kriteeriume hiljuti karmistati. Renault' eesmärk oli tuua klientideni mootor, mis garanteerib säästlikud näitajad CO2 emissiooni ning kütusekulu poolest ja pakub suurt sõidunaudingut. Renault' spetsialistid alustasid 2006. aastal uue mootori arendamist üsna tühjalt lehelt. Eesmärk oli toota lihtne, tõhus mootor, mis ühtlasi võimaldaks tunduvalt vähendada kütusekulu ja CO2 emissiooni. Esimest korda selles kategoorias ühendati kuus CO2 tehnoloogiat ning Renault registreeris koguni 30 patenti. Uus mootor tähistab järgmist faasi Renault' keskkonnasäästlike mootorite poliitikas. Suurusjärgus 75 protsenti 264 komponendist, mida on kasutatud Energy dCi 130 mootori puhul, on uued. Ülejäänud 25 protsenti kanti üle 2.0 dCi mootorilt (M9R). “Uue mootori arendamisel saime kasutusse võtta kõige viimaseid tehnoloogilisi uuendusi ja meil olid mootori disainimise osas üsna vabad käed," kommenteeris Energy dCi 130 projektijuht Eric Blanchard. Energy dCi 130 Prantsusmaa Reuil’ ja Viry-Chatillon’ mootorispetsialistide ühistöö vili. Uue mootori puhul on kasutatud tehnoloogiaid, mis seeriaautodele välja töötatud F1 kolleegide abiga. Tehnoloogia ülekandmise eest vastutas R9M projekti disainiüksuse juht Philippe Coblence, kes oli varem samal ametil Viry-Chatilloni üksuses ning töötas Vormel 1 mootorite kallal eelmise kümnendi algul. Uue Renault Energy dCi 130 mootori puhul rakendati F1 elemente kolmes valdkonnas. F1-st inspireeritud «nelinurkne» arhitektuur, kus silindripead on kinnitatud mootoriploki peale ning neis on iga silindri kohal põlemiskamber ja klapid, mis küttesegu vajalikul hetkel silindrisse ja põlemisjäägid sealt välja lasevad. Kasutatud on suuri klappe, mis mahuvad silindri diameetrisse. Suure diameetriga klapid mõjuvad positiivselt tulemuslikkusele. Energy dCi 130 puhul kasutatud kontseptsioon on kasutusel ka F1-s, kuid sarnast tehnoloogiat on vähe rakendatud diiselmootorites. Selline jahutustehnika on üldises kasutuses vormel 1 sarjas, kus on plokikaanes topeltjahutussärk. Ristsuunaline veevool, mida kasutatakse F1-s, maksimeerib jahutusefekti ja võimaldab väiksemat ning seetõttu energiasäästlikumat veepumpa. Energy dCi 130 mootori puhul võimaldab see kontrollitud veevooluga optimeerida kuumade tsoonide jahutamist. Süsteem jahutab tõhusalt silindripead, vesi voolab sujuvalt läbi süsteemi, mis tähendab väiksemat veepumba energiakulu. Tulemuseks on väiksem kütusekulu ja CO2 emissioon. "Printsiip on võrreldav mitme teraga raseerijaga. See kohandub loomulikult kontuuriga ilma, et avaldaks survet silindri seinale. Tulemuseks on maksimaalne efektiivsus ning väiksem hõõrdumine," sõnas Philippe Coblence. • Turbo tehnoloogia: madala inertsiga muutuva geomeetriaga turbolaadija tagab kiirema vastuse madalatel pööretel (disain, materjalivalikud, patenteeritud lahendused). • Madalam surveaste (15.4:1): minimeerib saastamismäära, säilinud on tipptasemel esitus tänu kõrgemale turbo rõhule (2.7 bari, kasv 12 protsenti võrreldes eelkäijaga). R9M mootor töötati välja eesmärgil, et see oleks rekordiliselt madala CO2 emissiooniga. Kasutusele võeti tehnoloogiaid: nt. regeneratiivpidurdussüsteem ja heitgaaside retsirkulatsiooni süsteem EGR. Renault’ strateegiline eesmärk on järjest vähendada CO2 õhkupaiskamist. Ettevõte pöörab suurt tähelepanu keskkonnasõbralikkusele. Läbi strateegilise lähenemise on CO2 emissioon 140g/km tasemelt 2006. aastal langenud tasemele 130g/km aastal 2007 ning 120g/km aastal 2009. • Hõõrdumine külma mootoriga: aeg, kui mootor töötab külmalt, on vähenenud kolme minuti võrra tänu termoregulatsioonisüsteemile. • Hõõrdumine sooja mootoriga: kolvirõngaste kalibratsiooni ja pinnatöötlusele on pööratud erilist tähelepanu, mis aitab hõõrdumist vähendada. • Vähendatud vedelike vool (õli/vesi): topelt veesärk ja transversaalne vool silindripea jahutamisel tagavad tõhusama lahenduse. Veevool on praktiliselt loomulik, mis teeb võimalikuks kasutada väiksemat veepumpa, mis nõuab vähem energiat. Suurt tähelepanu on pööratud uue mootori akustikale. Renault' mootorispetsialistid said suure sisendi firma NVH osakonnalt (Noise - müra, Vibration - vibratsioon, Harshness - jäikus), mis asub ettevõtte tehnilises keskuses Prantsusmaal Lardy’s. "Energy dCi 130 mootoriga viidi läbi terve rida akustilisi teste, mis võimaldas tagada vibratsioonikindluse ning minimeerida müra ilma, et oleks tarvis rakendada n-ö kapseldust, kuna müra kõrvaldamisega tegeldi juba algfaasis. Scénicu mootori akustilised näitajad vastavad D-segmendile, välismüra ei ületa 72 detsibelli," sõnas akustika spetsialist Gilles Nghiem.			OSCAR-2019
Eesti Tarbijakaitse Liidu, põhikiri on kinnitatud 27.05.1994.aastal asustamiskoosoleku otsusega, viidud kooskõlla mittetulundusühingute seadusega 22.03.1997.aastal toimunud üldkoosoleku otsusega. Redaktsiooni on muudetud 02.11.2002. aastal ja 29.juunil 2010. aastal on viidud vastavusse 08.03.2010.a. kehtima hakanud mittetulundusühingute seaduse muudatustega. Liit on juriidiliste isikute – mittetulundusühingute – vabatahtlik demokraatlik ühendus , mille eesmärk on aidata kaasa tarbija huvisid edendava ja tarbija õiguste kaitset tagava tarbijapoliitika kujundamisele ning rakendamisele Eesti Vabariigis. Liit esindab ETL-i liikmete ning vajaduse korral ka individuaaltarbijate huvisid. Liidu tegevus on suunatud tarbija põhiõiguste kindlustamisele, milleks on: õigus tervise, vara, keskkonna ohutusele, informeeritusele, valikule, koolitusele, kahjude hüvitamisele ja õigus olla kuuldud. Liit teeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks koostööd Tarbijakaitseameti, kohalike omavalitsuste, teiste tarbijakaitsealaste ning sõltumatute organisatsioonidega kodu- ja välismaal, vabariigi seadusandlike organite ja omavalitsustega mõjutades massiteabevahendite ja oma esindajate kaudu seadusandlikke organeid võtma vastu tarbija huve ja õigusi arvestavaid otsuseid. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest ja kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. Liit on kasumit mittetaotlev juriidiline isik, tal on oma nimega pitsat ning arveldus ja muud arved pankades, sümboolika ning oma häälekandja. Liidu liikmeks võib olla iga mittetulundusühing, kelle põhikirjas fikseeritud eesmärgid on ühitatavad ETL eesmärkidega ja kes järgib Liidu põhikirja. Liikmeid esindab Liidus liikmesorganisatsioon vastavalt oma põhikirjale. olenemata juhatuse otsusest, kui liige on täitnud kõik varalised ja õiguslikud kohustused Liidu ees. 13.2. Pöörduda avalduste ja ettepanekutega Liidu juhatuse , revisjonikomisjoni ja üldkoosoleku poole; 14.3. Juhinduma oma tegevuses vajadusest kaitsta tarbija huve ja õigusi ning levitama tarbijakaitsealast teavet ja muud tarbijatele olulist informatsiooni; Liidu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek ja täitevorgan Liidu juhatus ja temale alluv tegevdirektor. Üldkoosolek tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus teatades, koosoleku toimumise aja ja koha. Juhatus peab korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatama kõigile liikmetele vähemalt 15 päeva ette enne koosoleku algust ja andma tutvumiseks eelmise aasta aruande koos bilansiga, järgmise aasta tegevuskava ning teised otsustamisel aluseks võetavad projektid. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma 15 päeva jooksul kui seda nõuab vähemalt 1/10 Liidu liikmetest või vähemalt 1/3 juhatuse liikmetest või revident. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid kui (välja arvatud eesmärgi muutmine), kui osaleb või on esindatud 50% +1 liiget. Otsustusvõime puudumisel kutsub juhatus mitte hiljem kui kahe nädala jooksul kirjalike teadete väljastamisega üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt kolm liiget. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Kui üldkoosolekul osalevad kõik liikmed, siis võib päevakorda võtta ja vastu võtta otsuseidküsimustes, mis ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Põhikirja (v.a. eesmärgi ) muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosoleku osalevatest (esindatud) liikmetest. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või viib läbi elektroonse koosoleku vastavalt vajadusele. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Liitu kõigis õigustoimingutes, kui üldkoosolek ei ole piiranud konkreetse liikme esindusõigust. Juhatusel on õigus iseseisvalt sõlmida kirjalikke ja suulisi lepinguid vastavalt oma pädevusele ja kinnitatud eelarvele. Juhatus võib vastu võtta otsuseid kui koosolekul osaleb üle poole liikmetest. Otsused võetakse vastu kui poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. Juhatuse liige ei võta hääletamisest osa kui otsustatakse tema isikuga seotud lepingut või toimingut. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kõik juhatuse liikmed kirjalikult või elektroonilise posti teel. 34.1. Juhtida Liidu tegevust vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsusele lähtudes seadusandlusest tulenevatest õigustest. 34.3 Koostada ja esitada üldkoosolekule kinnitamiseks Liidu tegevuskava ja eelarve ning korraldada finantsmajanduslikku tegevust; Liidu asjaajamist korraldab tegevdirektor vastavalt ametijuhendile ja ta on aruandekohuslane juhatuse ees. Tegevdirektori tööd juhib ja koordineerib juhatuse esimees. Juhatus esitab raamatupidamise- ja tegevusaruande üldkoosolekule kinnitamiseks kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Üldkoosoleku otsus Liidu tegevuse lõpetamisest on vastu võetud kui selle otsuse poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekust osalenud liikmetest. Kui pärast kõigi varaliste nõuete rahuldamist tekib varade jääk, antakse vara üle Eesti Vabariigis registreeritud ja Liitu kuulunud tarbijakaitseühingutele.			OSCAR-2019
Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmis Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo film "N031 Teekond". Presidendi vastuvõtul nähtud filmi üks tegelastest oli süsimust koer Lola, kes produtsendi Liis Orava sõnul oli kõige andekam koer-osatäitja, kellega tal on olnud õnn võttel osaleda. Koera omanik Kei tutvustab oma kangelast lähemalt. Nagu ikka tuleb peresse uus koer siis, kui eelmine on sellest maailmast edasi liikunud. Kuigi me veel alles kurvastasime ja igatsesime oma eelmist koera taga, teadsid kõik, et ilma koerata meie pere ei funktsioneeri. Seda teavad tegelikult kõik meie lähedased sõbrad. Nii juhtuski, et hoopis meie sõber Saaremaalt leidis kohalikust hoiukodust ühe kleenukese, väljaveninud käppade ja pika ninaga süsimusta koera. Olime ka ise pikaks nädalavahetuseks parasjagu Saaremaale sõitnud ja nii otsustasimegi tagasiteel Tallinnasse teha väike sissepõige Saaremaa hoiukodusse ning külastada välja valitud koerakest. Varusime parajal määral aega ning leidsimegi ennast lahke perenaise õue pealt. See, kuidas Lola hoiukodusse jõudis, on samuti omamoodi tore lugu. Kuressaare apteeker läks hommikul tööle ja avastas oma apteegi ukse tagant pappkasti kolme väikese vastsündinud kutsikaga. Üks neist oligi tulevane Lola. Nagu ikka neil puhkudel, sai ka seekord lastele eelnevalt selgeks tehtud, et sel korral lähme koerakest vaid vaatama, kuid loomulikult lõppes see klassikaliselt: vanim laps, kes toona oli vast 10-aastane, seisis koos koeraga hoovi peal ja keeldus sealt sammugi edasi liikumast enne, kui me koera kaasa ei võta. Ei aidanud keelitamisest, meelitamisest ega ka kavalast jutust. Praami väljasõidu aeg lähenes ja auto peale korjata nii lapsed kui ka koer. See juhtus nii, et tuttava kaudu jõudis minuni info sellest, et EV100 filmi jaoks otsitakse mustakarvalist lontiskõrvadega koera. Kuna sõber teadis, et ma tegelen koertega ja mul on täpselt soovitud koer kohe varnast võtta, siis ta kirjutas mulle. Mina loomulikult rõõmustasin ja saatsin otsekohe Lolat tutvustava foto. Ja nii lihtsalt see casting läbitigi. Esimene info, mida mulle telefoni teel edastati, kui Lola rolli kohta uurisin, oli see, et Lola roll on mängida kiindunud kaaslast näitleja Jörgenile. Koerakoolitaja parimateks sõpradeks on isuäratavalt lõhnav kotlet ja tühja kõhuga koer, nii ma Lolat selleks rolliks vaikselt treenima hakkasingi. Mäletan, et mõtlesin panna ka Jörgeni mantlitaskusse üks hästi lõhnav maiuspala. Nii käib Lola ontlikult Jörgenil sabas ja saame selle rolliga edukalt hakkama. Lola on väga kontaktne ja püüdlik koer. Nagu ikka kehtib lause, et inimene teeb paberil plaanid ja jumal naerab, see tähendab, et alati, absoluutselt alati võib öelda, et kui oleks rohkem aega, küll siis oleks...., aga oli nagu oli. Loomeinimestele kohaselt lendab ka loome just loomise käigus ja nii tulevad parimad mõtted koha peal täpselt siis, kui nad tahavad. Lola rolliks ettevalmistamise aega ei olnud, sest võtete käigus selgus see, mis ta parasjagu teha võiks. Kõik käis samal hetkel. Minu jaoks on koer justkui elus, emotsioonidega intelligentne inimene, mitte eelnevalt valmis programmeeritud töökindel robot. Päevad ei ole vennad ja ootamatusi tuleb ikka esile seal, kus neid oodatagi ei oska. Filmimisprotsess näeb välja nii, et keset võtteplatsi seisab üks näitleja ning tema ümber seisab veel terve trobikond abimehi, kel kõigil suured, koera jaoks himutava väljanägemisega aparaadid käes on. lisaks sellele langevad taevast alla ka hirmuäratavad, üleni karvased mikrofonid. Üleüldse on koerad väga tundlikud sellisele intensiivsusele ja tähelepanule. Nad lähevad emotsionaalselt lukku, saba sorgu ja näole manatakse hirmunud lambanägu. See oli vast esimene takistus, millega me kokku puutusime. Sellest saime üle tänu Jörgeni väga heale suhtlemisoskusele koeraga. See oli super ja seda enam, et Jörgenil endal koera ega koertega varasemat suhtlemiskogemust ei ole. Müts maha tema ees! Kuidas Te koera rolliks ette valmistasite ja treenisite, kas Lola õppis filmi tarbeks ka uusi käskluseid? Kõige esimene „treening“ seisnes selles, et Lola sai Jörgeniga tuttavaks. Lola on harjutatud olema minuga kontaktis olenemata sellest, mis meil ümberringi toimub. Mina olen see, kes annab talle info selle kohta, mis edasi teha. Ta on õpetatud ka eirama kõiki hõikeid või käske, mis kõrvalt tuleb. Olen sellega tööd teinud lausa nii, et olen pannud teised inimesed provokatiivselt käsklusi hõikama. Samal ajal on Lola saanud minu käest preemiat selle eest, et ta taustamüra eirab. Selle rolli jaoks oli Lolal vaja õppida just Jörgenit kuulama. Treenisime teda nii, et igal korral, kui filmi tarbeks taas kuhugi sõitsime, tuli Jörgen meie autosse. Me kasutasime ära igat võimalikku olukorda, kus Lolal oleks võimalus Jörgeniga suhelda. Täiesti tavalisel moel, Jörgen rääkis Lolaga, sasis tema karva, andis lihtsamaid käsklusi, mängis, püsis füüsiliselt koera lähedal ja tegeles temaga. See eeltöö oli vajalik emotsionaalse sideme loomiseks. Konkreetselt midagi uut Lola õppima ei pidanud, lihtsalt oli vaja juba olemasolevad teadmised uues olukorras proovile panna. Koer pidi aru saama, et ka tolles veidras keskkonnas tuleb sooritada tavapäraseid käske, mida ta üldjuhul treeningplatsil või külmkapi ees on harjunud tegema. Näiteks ühe võtte jaoks oli vaja õpetada koer otsejoones Jörgeni juurde jooksma. Mina olin koos Lolaga metsas puude varjus peidus ning võte toimus meist eemal. Kui mulle käega viibati, saatsin Lola käsklusega "Mine!". Tema ülesanne oli joosta otsejoones metsavahelt Jörgeni juurde. Koer pidi iseseisvalt päris pika distantsi läbima, lisaks oli seal palju erinevaid inimesi, kuid Lola pidi just Jörgeni nende seast üles leidma. Lola oli eelnevalt sõnakuulelikuse trennis õppinud märki saatmist. See on konkreetne käsklus ja tegevus, mida ta juba eelnevalt teadis. Filmivõtete puhuks oli vaja Jörgen ära markeerida. Lola pidi aru saama, et seekord on Jörgen see „märk“, mis tuleb üles leida ning seejärel sinna edasisi korraldusi ootama jääda. Lola naudib tohutult igasuguseid tegevusi. Juba päris mitu aastat oli Lola saanud korralikule sportkoerale kohast vatti. Tegin temaga igapäaevaselt trenni ning lisaks olid kolm korda nädalas treeningud ka koos treeneriga. Nüüd, kui ta on jõudnud juba väljateenitud pensionipõlve, naudib ta tegelikult iga võimalust tegutsemiseks. Niisama on tal kodus igav ja nii mõtleme me lastega talle pidevalt igasuguseid lõbusaid asju välja. Näiteks oleme õpetanud talle ämbrisse minemist, tooli peal istumist ja muid tarbetuid käsklusi lihtsalt selleks, et koer saaks tegevust. Ta armastab uusi asju õppida, Lolale on oluline, et temaga tegeletakse. Võttegrupi inimesed tegelesid temaga, nii et see oli win-win olukord. Kuna päevad, mil filmivõtted käisid venisid sageli pikemaks, siis mina pidin ära tulema. Koera pärast ei muretsenud ma kordagi, jätsin ta rahumeeli sinna. Ma arvan, et ma ise ka ei hoolitse oma koera eest nii suureliselt, kui võttegrupp seda tegi. Võiks öelda, et Lola tundis ennast printsessina. Ta magas koos meeskonnaliikmetega sama katuse all, valis voodite vahel, kellele ta parasjagu kaissu tahtis pugeda ja kui ma kolme päeva möödudes helistasin, et ei tea, kas Lola on veel elus, kostis telefonitorusse vaid naeru, sest võtteplatsil oli just suur tüli puhkenud selle üle, kelle autosse Lola seekord minna saab. Lola osales hiljuti PetCity projektis 99 + 1 koer/ Krants. Lisaks oleme ka ise erinevaid lühifilme kokku pannud. Lola on esinenud ka varjupaigas ning saanud osa Kertu Jukkumi telesaatest "Loomasõber Kertu", kus ta Eesti kõige targemaks tõuta koeraks tituleeriti.			OSCAR-2019
Viimasel ajal on sagenenud riigihangete käigus sõlmitud ehituslepingute katkestamine ja üldine seisukoht on selline, et süüdi on ehitajad. See ei pruugi alati nii olla, kirjutan NCC juhatuse esimees Toomas Aak. Ehitussektori kokkukuivamine on viinud konkurentsi teravaks. Kõik tahavad ellu jääda, kuid kõigile tööd ei jätku. Pea ainuke tellija on praegu omavalitsus või riik ning seda nn. eurotoetuste abil. Aeg sunnib peale ja riigil ning omavalitsusorganitel tuleb harjumatult palju ehitusobjekte ühel ajal käivitada. Objektid on erinevad ning kõigile on vaja ette valmistada hanketingimused. Vastavalt riigihangete seadusele peavad hanketingimused olema piisava täpsusega, et pakkumisi saaks omavahel võrrelda. Kuid lubamatult paljude ehitushangete puhul nad seda ei ole. Kuna ressurssi ning mõningatel juhtudel ka teadmisi napib, üritatakse hanketingimuste ja lepingu tekstiga kõik riskid ehitaja peale lükata. Kuidas on võimalik hinnata lammutustööde mahtu ning hinda, kui lammutuse ulatus selgub alles hanke käigus? Kas ehitaja peab oskama hinnata vaivundamentide mõõtmeid ja arvu, kui geoloogilised uuringud on hanke üks osa, koormused arvutatakse alles projekteerimise käigus ning projekteerimine on samuti hanke üks osa? Kuidas saab arvutada eritööde maksumusi, kui pakkumise hetkel pole nende kohta ühtegi selgitavat joonist? Isegi seadusloome muutusi peab pakkuja suutma 1,5 aasta peale ette näha! Just nii toimub praegu Tallinna Ülikooli ja mitmetes teistes projekteerimis-ehitushangetes. Lõpuks - see ei ole mingi kioski ehitamine, vaid õppe- ja teadusasutus, kuhu tulevad kaasaegsed auditooriumid ja laborid koos sisustusega ning mille hanke maht jääb tõenäoliselt 150 miljoni kanti. Huvitav, millised jõud sundisid linna planeerimisametit minema seadusega pahuksisse ja välja andma ehitusloa, kuigi ehitusseaduse ja Eesti Vabariigis kehtivate standardite põhjal on projektdokumentatsioon ebapiisav? Miks pidi lugupeetud arhitekt ja endine Tallinna säästva arengu ja planeerimisameti juhataja eelprojekti ekspertiisis kirjutama, et „ehitusprojekt on koostatud eelprojektile vajalikus nõutavas mahus“, kui see seda tegelikult ei ole? Ja mida peab sellises olukorras tegema projekteerija-ehitaja, kui enamikule täpsustavatele küsimustele vastab tellija volitatud esindaja, et rohkem infot temalt ei saa, kui puudulikes hankedokumentides kirjas on? Tõenäoliselt ehitaja ikkagi pakub. Hambad ristis ja kurjad sõnad meelel, kuid kust seda tööd siis ikka võtta. Teeb pakkumise oma parima teadmise alusel, üritab ette näha kõiki võimalusi ja riske, kuid tiheda konkurentsi tõttu arvestab minimaalsete lubatud normidega ning odavaimate lahendustega. Aga tellija on kaval, ta on hanketingimustesse sisse kirjutanud, et projekteerimisel tuleb arvestada tellija soovidega ja töövõtulepingu projektis on kirjas, et ehitaja nõustub tingimusteta kõikide hanketingimustega ja on piisava professionaalsuse ja täpsusega osanud kõiki riske hinnata. Sest siis on Tellijal hiljem õigus pärast nõuda ehitajalt mida iganes. Tavaliselt ikka seda kõige paremat. Ma ei tea täpselt, mis põhjustel on viimasel ajal mitmeid ehitushankeid katkestatud, kuid ei ole välistatud, et midagi taolist on ka seal juhtunud. Kahjuks ei saa ka osapooltelt endilt kuigi mõistlikke selgitusi, sest reeglina on pooled kokku leppinud, et nad ei anna selgitusi sel ajal, kui vaidlus alles käib. Ma ei taha mingil juhul õigustada teadlikke alapakkumisi ega neid ehitajaid, kes juriidiliste konksude abil üritavad alapakkumistest vabaneda. Kuid kallutatud ja ühepoolsete tingimuste pealesurumine teeb olukorra mõlemale poolele halvemaks. Võib ju öelda, et see on pakkuja vaba valik – kui tingimused ei meeldi, siis ära paku. See ei ole paraku hea lahendus, kui ehitajad loobuvad ebaselgete hankepiiride ja ebamõistlike tingimuste tõttu pakkumistest ja ühtegi objekti ei ehitata. Meedia on kahjuks loonud ühiskondliku kuvandi, et ehitaja on tavaliselt kõiges süüdi. See ei ole alati nii. Ebaprofessionaalsel tasemel läbi viidud hangetel on võitja omamoodi kahvlis – kas hakkad lepingu täitmise käigus ebaselge hanke sisu üle vaidlema või nõustud maine hoidmise nimel tellija soovidega. Kallutatud hanketingimuste ja pealesurutud lepingu tõttu on tellijal õigus nõuda omale sobivat isegi siis, kui ehitaja pole mingil juhul saanud oma pakkumises sellega arvestada. Siis võibki juhtuda, et lepingu katkestamine ja leppetrahvide tasumine tuleb ehitajale odavam, kui lepingu täitmine. Hankeprotsess ei peaks olema nagu ajutise vaherahu sõlmimine vaenupoolte vahel, kus tingimused on kiiruga kokku klopsitud ja tugevama poolt nõrgemale peale sunnitud. Tulemus oleks palju parem, kui lepingu pooled võtaksid üksteist algusest peale partneritena ja ei püüaks teineteisel nahka üle kõrvade tõmmata. Nii hangete ettevalmistamisel kui ka lepingute täitmise ajal. Skanska EMV ASi juhatuse esimees Andres Aavik kinnitas, et Soome ehitussektoris on märke buumist, ent ka Eesti turul on märgata elavnemist. Ehitussektoris on täheldada buumi märke, selle aastaga on kinnisvarahinnad tõusnud juba 16%, kriisieelsest tasemest kõrgemale. Turu vedaja on riigi rahasüst munitsipaaltellimuste kaudu. Kuigi meil on siin munitsipaalkorterite ehitus põlu all, siis Soomes on see kõva hooga käimas. Skanska EMV keskendub praegu endiselt Eesti turule. Raskel ajal oli Soome ehitusturg hea alternatiiv oma meeskonna tööl hoidmiseks, aga praegu on ka Eesti turul piisavalt elavnemist märgata. Inseneri- ja infrastruktuuriehituse poole peal on praegu piisavalt töid. Raske öelda, kui kaua suudab üks rikas riik, nagu Soome, oma ehitussektorit vedada. Siin tekib ka mõni küsimus. Kui juba Helsingist väljas maksab korteri ruutmeeter 5000 eurot... Lokaalsed mullid on tekkimas, aga kui suureks need kujunevad, seda ei tea.			OSCAR-2019
(4) Ma ei hakka siin laiemalt lahti seletama teistide, deistide, panteistide ja ateistide seisukohti (mõne aja pärast küllap üllatan Mailat sellelaadse kirjutisega), kuid väga lihtsal lähenemisel me näeme ju, et oleneb, milline sisu kätkestakse sõnasse ‘jumal’ (5) Vt Spinoza mõttekäiku tema ontoloogilises õpetuses loodusest kui materiaalsest substantsist. Temal on substants (ld. SUBSTA - püsida, säilida) ABSOLUUTNE, LÕPMATU REAALSUS. (6) kui nii, siis langeb ära vajadus ‘jumala’ termini järele, sest ‘mateeria’ (eesti keeli ‘ema-asi’) katab kõik jumalale omistatava kuhjaga ära; liiatigi kui mängu tuua Ockami käärid. (7) Sestap peangi küsimuse püstitamist veidi kergemeelseks. Sõnad on tinglikud ja sellastena käibel olevaina ka mannetud - nad vaevu saavad hakkama oma esmase fuktsooniga - nähtuste märkimisega. Sõna ‘õun’ pole ju söödav. Hea Levi! Täpselt see oli ka minu väide, mida ma 1993. aasta märtsis, kui A.L. poja A.L. “probleem” Tallinna Linnavarade Ameti ametnike poolt ähvardusena V.L. ja minu aadressil 1. veebruari 1993 otsuse muutmise kohta, tulutult iga võimaliku instantsi (Tallinna Linnavarade Amet, minu notar, Omandireformi Keskkomisjoni töötajad jt.) vastuvõtul püüdsin esitada, mida aga absoluutselt keegi kuulda ei võtnud, nii et Elvi Laugi ähvardatud 1. veebruari otsuse muutmise protsess ikkagi Tallinna Linnavarade Ameti poolt lõpuks käivitati. A.L., kui 1976.a. testamendi tegija, kes oli varast ilma jäetud 1942.a. testamendiga, ei saanud ju ära võtta kellegi teise pärimise õigust sellele varale, mida J.L talle ei tahtnud jätta ja mille J.L jättis hoopis teistele isikutele? A.L, kui 1976.a. testamendi tegija sai A.L.-i kui enda poega jätta ilma üksnes tema enda varast! Rääkimata tol ajal kehtinud seadustest. Asjaolul, miks esitas A.L. selle 1942.a testamendi, ise sellest varast osa saamata, ei oma ju siis asja juures üldse tähtsust. Hea, et sa ilmas siiski ka ilu, head ja armastust näed! See, et rõõmud mööduvad, ei tähenda, et nad poleks reaalsed. (Pealegi on mõned rõõmud subjektiivselt igavesed - seda võib reduktsionistlikult tõlgendada ajataju kaotamiseks tugevate tundmuste mõjul - aga see selleks.) Mida teame meie jumalate ilmadest, ehk siis kõrgemaltarenenud olendite elust kosmoses või teistes dimensioonides - muud sisu ei mõista ma sellele mõistele leida? Ettekujutus, et nad seal ülistusi laulavad või viie meelega piirduvad, on väga inimlikult piiratud. Ma arvan, et neil on seal sellised rõõmud, mida meie siin ei oska ettegi kujutada, nii nagu liblikas ei saa ette kujutada internetti. “Või sina oled sõdur!” imestas Hakuin. “Missugune valitseja tahaks sind oma ihukaitsjaks? Sinu nägu sarnaneb kerjuse omaga. Taevas ja põrgu tähistavad siin teatavaid vastandlikke meeleseisundeid. Need on omased nii kõrgemalt kui madalamalt arenenud olevustele, vastavalt nende arengutasemele. Ma ei ole kindel, et inimene kannatab vähem kui liblikas. Kõik olevused kurvastavad ja rõõmustavad omal viisil, kõrgemalt arenenutel on seisunditespekter laiem ja võimalusi rohkem. koos V.A.-ga pooleks A.-M. K-ga” (naiivjuriidiline arusaam), mille konkreetseks juriidiliseks ilminguks oli see, et V.L. ja V.A. täitsid ühise Pirita talu tagastamisavalduse koos A.-M. K. nime kirjutamisega sellele ja käisid pidulikult A.-M. K. kodus sellele A.-M. K. allkirja võtmas, pärast mida nad esitasid avalduse ja asusid mõlemalt poolt üheskoos (V.L. ja A.-M. K. esindajana minu ema) mööda ametiasutusi jooksma ja vajalikke tõendeid koguma. Kordan veel: NSVL/ENSV õiguse vastu oli Pirita 60 Loos eelkõige puksinud suhteliselt kõrvaline tegelane Adolf Lauba, kes seadis V.L. ja V.A. (kelle käes oli 1942. aasta testament - kohtuotsus hoiul “kui ainus dokument üleüldse Pirita talu omandiõiguse kohta” - nagu nad mulle ütlesid) olukorda, kus nende 1942. aasta testamendi loogika ja ORASe loogika olid üsna teravas vastuolus. Levi: Kui arvestada üksnes kõige põhilisemat - J.L. kui testaatori viimset tahet - siis oli ju 14.06.1993.a. otsus igati kooskõlas (või kõige kooskõlalisem) J.L. viimse tahtega, mille kohta olevat sinu sõnul vormistatud just sellise sisuga testament, nagu sa eelnevalt mainisid: “1942. aasta testamendi järgsed pärijad olid testaator Juhan Lauba poja Voldemar Lauba (suri 1952 testamenti tegemata) tütred V.L. ja V.A.” Ei. Probleem on meie Pirita suguvõsa liikmetele - konkreetselt V.L.-le, minu emale, A.L. tütrele R.P.-le ja minule endale - Eesti Vabariigi poolt osaks langenud ülekohus, mis minu jaoks isiklikult tipnes emotsionaalselt sellel hetkel, kui Omandireformi Keskkomisjoni vastuvõtul, millele olime läinud kolmekesi - R.P. (NB! kellesse Pirita 60 Loo probleem isiklikult kuidagi ei puutunud ja kes oli Tartust Tallinnasse sõitnud ainult selleks, et meid üleskerkinud “A.L. küsimuses” kuidagigi aidata), minu ema ja mina -, et ehk kuidagigi 1. veebruari otsuse muutmist suuta ära hoida, Eesti Vabariigi Omandireformi Keskkomisjoni juht meie lugu lõpuni kuulamatagi hakkas häält kõrgendades R.P. peale kärkima: Mis asja Te siin räägite. Lahendage oma probleemid oma vennaga omavahel ära ja ärge tulge meid nendega tülitama! Mis asi see on! Kutsuge vend kohvikusse ja rääkige. Täpselt nii. See et ühel hetkel see seadusesäte ilma seadust muutmata Omandireformi Keskkomisjoni poolt üle Eesti antud käsuga asendati seadusele risti vastu käiva põhimõttega Saksa-aegseid testamente tuleb aktsepteerida on otsene ja süstemaatiline ja praegu edasikehtiv seaduserikkumine Eesti Vabariigis. toomas, Palve Jumala sulase peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise eest, 2005-08-18 20:16:19 Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg kannatas ja suri ristil inimeste päästmiseks. Tema eeskujul armastas Sinu sulane peapiiskop Eduard Profittlich S.J. Sind kogu südamest, teenis Sind ustavalt tagakiusamise ajal ja andis oma elu Kiriku eest. Arva ta oma õndsate hulka, et tema ustavuse ja armastuse eeskuju säraks kogu maailma ees. Palun Sind, võta tema eestkostel kuulda minu palve - lahenda palun Pirita 60 Probleem Sinule sobival viisil. Miks sa ei vasta mu küsimustele otse ja ausalt? Miks sa iga vastuse iseenda interpretatsiooniga kinni katad, andmeid ja situatsioonitõlgendusi muudad? MIKS? Sinu poolt toodud andmete põhjal saan praegu küll üsna üheselt järeldada, et kõik need põhjused, mis sulle rahu ei anna tulenevad üksnes sellest, et sa ei taha leppida J.L viimse tahtega, vaid hoopis vastupidi, sa üritad kõikvõimalike mõttekonstruktsioonide abil leida õigustus asjaolule, et sa ei saanud seda vara (sind huvitab üksnes vara) J.L tahte mittetunnistamise hinnaga. Tulin selle järeldusele seetõttu, et sa väitsid ühelt poolt, et on PS vastane (kommunistid jms) ja teiselt poolt või on selles asjas asjaolusid, mis teeksid su tahte omandada seda vara olematuks. Kas sa oled neid asju kohtus vaidlustanud? KUi jah, siis kuhu see asi jõudis ja miks jõudis või üldse ei jõudnud? Ma saan aru küll, et ka siin on teatud asjaolude varjamine (enesepetmine) jälle võimalik väidetega a'la kommunistid, PÕhiseadusevastane, pr see ja see ütles seda ja teist jms.			OSCAR-2019
Eelmisel nädalal hakkasime lõikama seda, mida meie olemus külvab ehk astusime jälle suure sammu edasi meie tõelise mina’ga kooskõlas oleva elu elamisele. Igaüks sai ka suure kingituse, mis on samuti tema isikliku tõelise-mina-mustriga kooskõlas. Sealjuures rõhutasid inglid jälle, et praegu tuleb igal sammul järgida oma sisetunnet, sest mõistus võib hetkel viia eksiteele. Eeloleval nädalal jätkub raske olukorra lõppemise temaatika. Samuti räägivad kaardid taevaste kingituste ja tervenemise saabumisest. Tundub, et kõneletakse sellest samast kingitusest, mis oli ka eelmise nädala horoskoobi teemaks. Seega näib, et päris kõigi juurde ei jõudnud kõnealune taevane kingitus veel eelmisel nädalal kohale. Osade jaoks saabub see nüüd ja tundub, et pigem siis kohe nädala alguses kui mitte lausa pühapäeva-esmaspäeva piiril ehk kahe nädala vahetumise paiku. Tolle kingituse osas on sõnum seekord selge – kui kink saabub, lõpeb ka teatud konkreetne raske olukord. Sealjuures on taaskord võimalik, et too kink ei ole maises plaanis seotud selle olukorraga, mille lõpu ta kaasa toob. Ehk sellisel juhul on nende kahe sündmuse vahel vaid energeetiline seos, mitte maine side. Igal juhul lõpeb nüüd mingisugune olukord, mis sisaldas talumist. See olukord võis ka sisaldada ebatervislikku sõltuvust millestki või kellestki. Uus energia (uus ajastu) ei soosi aga ühtki talumist. Uus energia tähendab ja tähistab rõõmu. Rõõm aga ei saa olla ühes toas talumisega. Seega – näeme, et inglid andsid nüüd uue vihje selle kohta, missugust laadi on too saabuv kingitus. See on puhtast rõõmust lähtuv kingitus, mis viskab välja talumise. Kui te olete nende seas, kes veel pole oma kinki kätte saanud, kuid soovite nüüd mõtiskleda veidi rohkem selle üle, mis see olla võiks – vaadelge hetkeks oma elu üldises plaanis ja mõtisklege veidi selle üle, mida te praegu talute. Täpsustan – mis on see olukord teie elus, milles pole grammigi rõõmu, on vaid erinevatel põhjustel talumine. See võib ka olla olukord, mille talumine tundus kunagi vajalik või isegi mõistlik. Palun inglitelt veel selgitusi “talumise” energeetilise struktuuri kohta – nad ütlevad, et talumine on isegi halvem harjumus kui muretsemine. Talumine tekitab inimese ellu sügava halli keeristormi, mis ei keerle, vaid on paigal. Ehk negatiivne efekt on sama tugev kui keeristormil, kuid see efekt tekib paigalseisust, mitte liikumisest. Kui muretsemise halb harjumus annab endast rohkem märku ja on seega ka kergemini tervendatav (sest ta on kergemini märgatav), siis talumine on salakavalam vaenlane. Talumine ajab enda alla sügavad juured, mistõttu tekib ühel hetkel mulje, et meie aias on terve puu. Kuna see puu tundub pealtnäha terve, ei lähe keegi teda enam maha võtma ja nii ta sinnapaika jääbki. Tegelikult on aga endiselt tegu hävitava keeristormiga, mis mürgitab inimese elu igapäevaselt. Jah, nii see tõesti on – isegi kui te ei mõtle parasjagu tolle “talumist” sisaldava olukorra peale, võtab see teilt ikka energiat. Ja kui te veel mõtlete selle peale, siis tühjendab see olukord teie aku silmapilkselt. See on ka osade inimeste puhul peamiseks algpõhjuseks, mis on tekitanud “orav-rattas” elumustri. Nende elus on üks või mitu kõnealust talumise keeristormi, mis võtavad neilt märkamatult suurtes kogustes energiat. Pideva energiakao tõttu on tekkinud igikestev tunne nagu elu tõmbaks neid kuskile alla, mis omakorda tekitab tunde, et kui ma püsin pidevas liikumises, siis ei saa see voog mind endaga kaasa tirida. Ja nii inimene jooksebki – iga päev, igale poole. Isegi kui on puhkus, on ikka kiire. Puhata ei osata, sest puhkus tundub seisakuna. Seisak aga hirmutab, sest see võib endaga koos kuristikku viia. Sellise elumustri puhul on tegelikult enamasti probleemide algpõhjuseks justnimelt too talumise keeris, mis püsibki visalt elu keskmes. Ümber selle talumise too inimene tegelikult ringiratast jooksebki. Aga kuidas pääseda talumisest? Talumisest pääsemiseks on tegelikult väga lihtne viis – tuleb võtta see haige puu maha. Mäletate, see puu oli ainult pealtnäha terve. Tegelikult on see üks seest tühi kest, mis kukub maha üsna kergelt kui seda vaid korraks õrnalt lükata. Lisaks tuleb mõista, et see on vaid pealiskaudsel vaatlusel puu. Tegelikult pole see ju puu ehk teil pole vaja tunda süüd looduse maharaiumise pärast. See nähtus polnud algusest peale looduslik ehk loomulik. See oli tehislikult tekitatud olukord juba algusest saati, rääkimata sellest, et see koosnes enamjaolt valedest. Inglid lisavad, et kui puu langeb, siis tuleb sealt seest välja kingitusi. Need kingitused võivad puudutada väga erinevaid eluvaldkondi, olenevalt inimesest, sest ka too puu võib asetseda erinevate inimeste jaoks erinevates kohtades. Kõige üldisemas plaanis aga tundub mulle, et eeloleval nädalal on fookuses taaskord töövaldkond ehk talumised seoses tööga. See omakorda tähendab seda, et kui olete oma tööd seni vaid talunud (st sealt pole teie jaoks kunagi tõusetunud rõõmu), siis nüüd võib teid suure tõenäosusega ees oodata töökoha vahetus. Kuna inglid kõnelevad siiski praegu ootamatutest kingitustest, tundub, et ka töökoha vahetamise puhul kaasneb tolle sündmusega midagi ootamatult head. Kaasneb mingisugune lisaboonus, mida tolles olukorras olev inimene ei oskaks kuidagi ise ette planeerida või oodata. Lisaks tähistab töövaldkonnaga seotud talumiste lõpp ka seda, et väga paljud hakkavad nüüd pikemalt mõtisklema selle üle, mida nad üldse oma eluga saavutada tahavad. Seoses sellega tuleb osade jaoks kindlasti uuele analüüsiringile ka mõni selline elukutse, millest unistati lapsepõlves. Inglid kordavad siinkohal jälle üle – mitte kunagi ei ole liiga hilja teha selliseid asju, mida teie süda soovib teha. Kui te lasete nendel talumisest kubisevatel olukordadel minna, siis märkate te ühtäkki, et te oletegi päriselt vaba. See ongi see vabadus, mida olete otsinud – vabadus talumisest. Kui te mõistate, et te ei pea tegelikult mitte midagi taluma, siis te oletegi saanud päriselt vabaks. Talumine, ükskõik, millises formaadis või valdkonnas, teeb inimesest orja. Kui orjapidamise skeem on väga maine, siis saab ori aru, et ta on orjastatud. Kuid nende silmaga nähtavate ja käega katsutavate mudelite kõrval eksisteerib väga palju salakavalat orjastamist, kus skeemid on justkui juriidiliselt vägagi korrektsed. Nende skeemide orjad ei tea, et nad on orjastatud. Eeloleval nädalal ja tõenäoliselt ka pikemas perspektiivis, näeme me järjest just taoliste salakavalate skeemide langemist. Osade skeemide puhul ei pruugigi olla vaja muud kui vaid mõistmist, et olete teatud olukorda talunud. Ehk omakorda tolle mõistmiseni jõudmist, et te enam ei soovi seda olukorda taluda. Osade skeemide puhul toobki juba mõistmine kaasa orjapidamise lõpu. Mäletate, need skeemid pole mitte miskit muud kui vaid seest tühjad kestad. Need on üdini tehislikud ja kõik, mis on üdini tehislik, on looduse poolt üsna hõlpsalt ülekirjutatav. Lisaks, nagu kindlasti mäletate inglite varasematest sõnumitest, tuleb alati meeles pidada, et me oleme kõik omavahel energeetiliselt seotud. See tähendab, et mõne skeemi langetamiseks piisab ka sellest kui üks meist jõuab mõistmiseni. Nagu inglid on ka varem öelnud – kuritegevus vajab grupeeringuid. Head saab teha ka üksi. Eeloleva nädala energia tundub olevat tugevalt seotud nädalate nr 13 (27.03-02.04.2017) ja 27 (03-09.07.2017) energiatega. Kui tunnete nende nädalate vahel seost, siis soovitan uuesti läbi lugeda vastavate nädalate horoskoobid ja meenutada, mis teie elus eelnimetatud nädalatel toimus. Kui peate unenägude kohta päevikut, siis lugege kindlasti läbi märkmed, mida panite kirja vastavatel nädalatel nähtud unenägude kohta.			OSCAR-2019
Veiko Vihuri kaitses Hugo Rahamäe piiskopiks olemise aega käsitleva doktoritöö nädala eest. Kas ja kuidas muutus sinu enda jaoks pilt Hugo Rahamäest kui inimesest uurimise käigus? Ma ei saa väita, et mul oleks varem piiskop Rahamäest mingi eriline ettekujutus olnud. Suulise pärimuse põhjal oli tekkinud selline mulje, et tegemist on ebaõnnestunud kirikujuhiga, kes sunniti abielulahutuse tõttu tagasi astuma. Palju head Rahamäe kohta ei olnud kuulnud. Nüüd võin öelda, et kodumaa kirikus andsid pärast sõda tooni just need vaimulikud, kes olid Rahamäega opositsioonis või aitasid koguni teda piiskopikohalt tagandada, näiteks hilisemad peapiiskopid Jaan Kiivit vanem ja Alfred Tooming, samuti August Arumäe (kes oli Rahamäe peamisi oponente) ning Elmar Salumaa. Mitmed Rahamäe toetajad või talle kaasatundjad siirdusid pagulusse, nende seas Jakob Aunver, Jaak Taul, Arthur Võõbus jt, noorematest Rudolf Kiviranna. Sõltumata kellegi suhtumisest Rahamäe isikusse või tema tegevusse piiskopina, tuleb nõustuda, et ta oli sõjaeelse perioodi üks väljapaistvamaid kirikutegelasi. Usuteaduskonna dekaan ja süstemaatilise teoloogia professor, haridusminister kahes valitsuses, kauaaegne kirikuvalitsuse liige ja piiskop – need ametid kõnelevad enda eest. Tema vastased pidasid teda pealiskaudseks ja kõikuvate vaadetega inimeseks, ja võib-olla on nendes etteheidetes midagi tõtt. Samas jõudis ta kaunis palju, oli tegev siin ja seal. Rahamäe saatus oli traagiline. Tema abielu purunes, ta kaotas enneolematult ägeda võitluse tulemusena kirikujuhi ametikoha ning viimaks ta arreteeriti ja hukati Kirovi vanglas 1. septembril 1941. Kõik see juhtus viimase nelja-viie eluaasta jooksul. Piiskop Rahamäe ametiajal räägiti tõsisemalt piiskopkondade loomisest, 1936. aastal oli olemas üksikasjaline kavagi, ometi kukkus plaan läbi. Aeg-ajalt tullakse sama teema juurde tagasi praegugi. Kas ajalugu kordub nagu Rahamäe ajal? Tõepoolest, 1920.–1930. aastate kirikuelu allikatega tutvudes valdas mind aeg-ajalt tunne, et pole midagi uut, ajalugu kordab iseennast. Mingis mõttes on Eesti vabariigi ja ka EELK arenguloogika nii enne II maailmasõda kui pärast nõukogude võimu alt vabanemist sarnane. Piiskopkondade loomise poolt ja vastu esitati toona ja esitatakse nüüdki sarnaseid argumente. Rahamägi põhjendas piiskopkondade loomise tarvidust kirikujuhi koormatusega, vajadusega tuua piiskopliku juhtimise tasand kogudustele lähemale. Kui talle vastu vaieldi, et vaja on rohkem «fronditöölisi», vastas ta: «Öeldi, et halb on, kui on palju kindraleid. Veel halvem on, kui on küll sõdurid, aga ei ole kindralit.» Rahamäe esitatud piiskopkondade kava – neli piiskopkonda keskusega Tallinnas, Rakveres, Haapsalus ja Tartus, lisaks peapiiskop üldjuhina Tallinnas – ei läinud läbi, õigemini oli Rahamägi ise sunnitud 1938. aasta oktoobris selle kirikukogu päevakorrast ära võtma. Hiljem teostus sellest kavast niipalju, et kodumaal tuli 1949. aastal kasutusele peapiiskopi tiitel. Juba 1943. aastal loodi vikaarpiiskopi ametikoht. Ka paguluses võeti peatselt kasutusele peapiiskopi ametinimetus, vikaarpiiskopist sai piiskop. Kodumaal pärast II maailmasõda vikaarpiiskoppi ei olnud, piiskopi kui peapiiskopi abilise ametikoht loodi alles 1991. Piiskopkondade vajalikkuse üle käib endiselt diskussioon. Omal ajal sattus piiskop leheveergudele seoses perekonnaprobleemidega. Abielulahutus on tänapäeval sagedasem kui 1930. aastatel, suhtumine kokkuelamisse ja lahkuminekusse on meie ühiskonnas muutunud. Lahutajate seas on ka kirikutegelasi. Kas suhtumine kirikutegelaste abielulahutustesse on 21. sajandil kuidagi teistsugune kui tol ajal? Kindlasti on suhtumine abielulahutusse teistsugune kui tollal. Paneb mõtlema, kui kiiresti võivad hoiakud muutuda mitte ainult ühiskonnas, vaid ka kirikus. Kui 1939. aastal leidis suur osa vaimulikke ja riigijuhte, et piiskopi abielulahutus on kirikut ja usku häbistav (mis sellest, et piiskopi abikaasa oli ühe kahtlase ja skan-daalse pastoriga oma mehe juurest lahkunud), siis vaid 60–70 aastat hiljem ei tehta lahutusest erilist numbrit. Tollal võtsid piiskopi abielu purunemise kohta sõna juhtivad riigitegelased, sh peaminister Eenpalu. Siiski tuleb märkida, et kui Rahamägi 1939. aasta sügisel ametist tagandati, oli ta endiselt abielus oma naise Edithiga, kes oli koju tagasi pöördunud. Ta lahutas alles 1940. aastal ja abiellus oma eelkäija piiskop Kuke noore lesega (Melanie Kukk-Rahamägi suri alles aastal 2000 Los Angeleses). Raske öelda, kas Rahamäelt oleks midagi otseselt õppida. Tal tuli tegutseda ja võitlusi pidada ikkagi oma ajas, kuigi teatud paralleele võiks ju tõmmata. Aga me ei ela enam vaikival ajastul, samuti pole meil enam rahvakirikut. Siiski, oma kiriku mineviku tundmine tuleb kindlasti kasuks. See annab teatud ajaloolise perspektiivi, mille kaudu mõistame paremini tänast päeva ja võib-olla oskame ka teistsuguse pilguga tulevikku vaadata. Pean endiselt oma kutsumuseks kogudusevaimuliku tööd. Lähemal ajal ootavad siiski ees mõned akadeemilisemat laadi kirjatööd. Hea meelega süveneks asjadesse, millega doktoriõpingute ajal ei olnud mahti tegelda. 23.-26. veebruarini peab Tallinnas oma töökoosoleku Luterliku Maailmaliidu (LML) diakooniatöö uuendamise töörühm. Pealkirja “Convivality & Theology” all toimuv kohtumine keskendub nelja-aastase töö tulemusena valminud dokumendile „Re-forming Community Diakonia in Europe”, selle valmimise protsessi analüüsimisele ning ettepanekute esitamisele 2017. aastal Namiibias toimuvale Luterliku Maailmaliidu konverentsile. Eesti esindajana töörühmas osalev õpetaja Avo Üprus usub, et kõnealune dokument kujuneb järgnevateks aastateks suuna andjaks LML-i diakoonia-alasele tegevusele kogu maailmas. Ka peab ta oluliseks, et kirik oleks ühiskonnas nähtav ning pakuks ka kirikusse mittekuuluvatele inimestele vajalikke teenuseid. Töögrupi liikmed tutvuvad Eestis ka kiriku rolliga siinses sotsiaaltöös. Selleks külastatakse EELK Diakooniahaiglat, Tallinna Vanglat, Peeteli kirikut ja sealset sotsiaalkeskust ning ka just uuendatud luterlikule diakooniakäsitlusele tuginedes rajatud Harkujärve kogukonnakeskust. Teispäeval, 23. veebruaril võtab kokkutulnuid vastu peapiiskop Urmas Viilma, kes annetab töögrupi juhile Eva Sibylle Vogel-Mfato’le ka EELK koostöömedali. Külalised lahkuvad Eestist reedel, 26. veebruaril, et taas kohtuda juba järgmisel aastal Namiibias, LML konverentsil. Avo Üpruse sõnul on põhjust olla tänulik selle üle, et ka Eesti on saanud anda oma panuse diakooniatöö reformimisel väga sisulise ja vajaliku dokumendi väljatöötamisel. Luterlik Maailmaliit on ülemaailmne, 98 riigis enam kui 142 miljonit luterlast koondav osaduskond. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kuulub selle 1949. aastal loodud organisatsiooni asutajaliikmete hulka. Diakooniatöö on kristliku usu juurde lahutamatult kuuluv praktiline ligimesearmastuse väljendus, mis seisneb mitmesugustes sotsiaalvaldkonda puututavates tegevustes.			OSCAR-2019
Uuringud ja väljaanded < Teadus ja arendus < Eesti Mereakadeemia < Asutused < Tallinna Tehnikaülikool - Sinu elustiil! Eesti Mereakadeemia on kujunemas Eestis merenduse kompetentsikeskuseks. Meie jaoks on olulisel kohal nii rahvusvahelise koostöö raames valminud projektid kui ka riigisisesed, kuid siiski suure tähtsusega merendusuuringud. Antud rubriigis saate tutvuda Eesti Mereakadeemias viimaste aastate jooksul läbi viidud uuringute ning väljaantud toimetistega. Paljassaate tee 46 kinnistule veesõidukite slipi eskiisprojekti koostamisel arvestatakse linnale kuuluva maa ja supelrannaga. Töö sisaldab meresõiduohutuse seisukohast slipile võimalike asukohtade analüüsi, asukohavalikust lähtuvalt slipi soovitatavaid tehnilisi lahendusi, slipile juurdepääsuvõimalusi nii maalt kui merelt ning alternatiivvariantide rajamismaksumusi. STCW-F ja Kaplinna lepingu rakendamiseks vajalike tegevuste ja sotsiaalmajanduslike mõjude uuring, 2016 Perioodil september-detsember 2016 viis Eesti Mereakadeemia läbi uuringu kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konventsiooni rakendamise mõjude kohta. Uuringu "Rahvusvahelise mereorganisatsiooni kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni ja 2012. aasta Kaplinna lepingu (1977. aasta Torremolinose rahvusvahelise konventsiooniga kalalaevade ohutusest seotud 1993.aasta protokolli sätete rakendamise kohta) rakendamiseks vajalikud tegevused ja sotsiaalmajanduslikud mõjud" lähteülesandeks oli Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamiseks piisava ettekujutuse saavutamine rakendamise mõjudest Eestis. Vajalik oli tuvastada, kuidas Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni ratifitseerimine mõjutab puudutatud isikuid (kalandussektorit jt), hinnates seejuures sotsiaalmajanduslikke aspekte ning milliseid tegevusi on vajalik teostada lepingu ja konventsiooni rakendamiseks Eestis. Uurimuse etappideks olid töö metoodika väljatöötamine, info kogumine, sh sihtrühmadega konsulteerimine, kogutud info süstematiseerimine, analüüs ja esitamine, majanduslikud arvutused ja ettepanekute väljatöötamine. Eesti Mereakadeemia viis läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi "Merendussektori majandusmõju uuringu" esimest etappi. Vastavalt Valitsuse tegevuskavale aastateks 2015-2019, kaalutakse muudatusi Eesti kui mereriigi merendussektori arendamiseks ning teise laevaregistri käivitamiseks tarvilikke muudatusi. Uuringu eesmärgiks oli hinnata merendussektori olemasolevat olukorda ning sektori potentsiaali. Käesoleva uuringu lähteülesanne oli üks osa suuremast uuringust. Selle uuringu alusel kaardistatakse olemasolev olukord (s.h. piiritletakse sektor), esitatakse üldine ülevaade merendussektori mõjust Eesti majandusele tervikuna ja hinnatakse sektori potentsiaali. Uuringu esimese etapi üheks eesmärgiks oli välja töötada soovituste kogum, milliste tegevustega tasub riigil tegeleda ja milliseid võimalusi luua, et saavutada efektiivset sektori arendamist. Perioodil november 2015 kuni juuni 2016 viis Eesti Mereakadeemia teadus- ja arenduskeskus läbi uuringu merendusalaste õppeasutuste lõpetajate seas. 4) saada ülevaade merendussektoris töötavate inimeste valmidusest panustada merehariduse edendamisse. Uuringu aluseks olev küsimustik koostati TTÜ Eesti Mereakadeemia teadus- ja arenduskeskuses koostöös kooli juhtkonnaga ning keskuste ja õppekavade juhtidega. Uuringu usaldusväärsuse suurendamiseks esitasid ettepankuid Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, Eesti Laevajuhtide Liidu, Eesti Laevamehaanikute Liidu ning Eesti Kaptenite Klubi liikmed ja TTÜ EMERA tudengid, töötajad ning vilistlased. Uuringu tulemusi kasutatakse mereharidusasutuste õppetegevuse arendamisel ja ka edaspidiste uuringute läbiviimisel. Samuti rakendatakse tulemusi ühe sisendina Eesti merehariduskontseptsiooni (MHK) väljatöötamisel. Antud sildumisjuhise on koostanud 2015. aastal Eesti Mereakadeemia poolt koostöös Muuga sadamakapteni osakonna ja AS Eesti Lootsiga. Juhend toob välja punktid saabumiseelse teabe ning sadama töökanalite kohta, samuti lootsimise, ankrualade ning puksiiride kohta. Antud on teave sadama sildumise ja haalamise iseärasuste ning piirangute kohta, tööde piirangud nign kiilualuse vaba vee reeglid. Juhendi lisades on sildumisdiagrammid. TTÜ Eesti Mereakadeemia on läbi viinud veeldatud maagaasi (LNG) laevakütusena kasutuselevõtu tehnilise ja majandusliku teostatavuse uuringu. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tellimusel viisid TTÜ EMERA eksperdid läbi uuringu, mille peamine eesmärk oli välja selgitada LNG laevakütusena kasutamise tehnilised aspektid ning koostada majanduslik tasuvusanalüüs võttes aluseks Eesti sadamaid kõige sagedamini külastavad laevatüübid. Lisaks teostati uuringu käigus küsitlus, mille tulemusena selgitati välja erinevatest aspektidest lähtuvalt merenduse alamklastrite esindajate arvamus LNG kui laevakütuse kasutamise osas. Veeldatud maagaasi laevakütusena kasutuselevõtu tehnilise ja majandusliku teostatavuse uuring on osa suuremast projektist „EL merestrateegia raamdirektiivi kohase Eesti mereala meetmekava väljatöötamine, k.a. saastuse vähendamiseks veeldatud maagaasi (LNG) kui alternatiivse laevakütuse kasutamise tasuvusuuringu teostamine“, mida rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmist "Integreeritud mere ja siseveekogude majandamine". Antud projekti suurem väljund on Eesti riigi merestrateegia, mis koosneb naaberriikidega kooskõlas olevast kulutõhusast mereseire programmist ja merekeskkonda mõjutavate survetegurite ohjamise meetmekavast, mille üheks võimalikuks meetmeks võib olla keskkonnasõbralikemate laevakütuste kasutamine – sealhulgas LNG. Uuringu tulemused anti Eesti Keskkonnauuringute Keskusele üle 2015 aasta kevadel ning täpsemat infot uuringu tulemuste avalikustamisest annab tellijapoolne esindaja: Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt teostatud uurimistöö „Merendussektori tööjõuvajaduse uuring“ on edukalt lõpule viidud ja töö lõpparuanne on Tallinna Tehnikaülikooli poolt vastu võetud. Eesti merenduspoliitika 2012-2020 kohaselt saab merendussektor olla pikas perspektiivis konkurentsivõimeline ainult siis, kui seal töötavad hea ettevalmistusega motiveeritud inimesed. Merenduspoliitika dokument defineerib merendusharidussüsteemi kui kogu merendusalast haridust koondav kompleks ettevõtmisi, mis tagavad merendussektorile vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamise. Merendussektori tööjõuvajaduse uuring on lähteuuring merehariduskontseptsiooni väljatöötamisel, mis on riiklikus arengukavas Eesti merenduspoliitika 2012-2020 seatud eesmärgi „Eestis antav merendusharidus kindlustab kõigile merendussektori valdkondadele vajalike spetsialistide kaasaegse õppe tasakaalustatud mahus“ saavutamise üheks meetmeks. Uuringuga saadav info on oluline andmeallikas merendusharidust pakkuvatele institutsioonidele ja riigile koolitustellimuse kujundamisel. Lisaks on uuringu tulemused olulised Eesti merenduspoliitika edasiarendamiseks. Uuringust saadava info põhjal saab näiteks otsustada, kui palju on Eestis vaja ette valmistada merendusspetsialiste erinevate ametite/erialade ja haridustasemete lõikes. Uuringu tellija on Tallinna Tehnikaülikool ning uuringu viis läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringu käigus küsitleti ligikaudu 500 merendussektori ettevõtet ja teostati 39 intervjuud olulisemate huvigruppidega.			OSCAR-2019
Usbekistan on riik eelkõige neile, kes huvituvad kultuurist ja ajaloost – asuvad seal ju uskumatut arhitektuuri täis linnad, otse iidsel Siiditeel. Lisaks on Usbekistanis imetabane söök, väga armastusväärsed inimesed, vapustav loodus ja taskupärased hinnad. Ja mis samuti tähtis – seal on turistina turvaline! Asukoht: Merepiirita riik Kesk-Aasias, naaberriikideks Kasahstan põhjas ja läänes, Kõrgõzstan ja Tadžikistan idas, Afganistan kagus ja Türkmenistan lõunas. Keel: Usbeki. Vene keelt osates saab üldiselt igal pool vabalt hakkama, noored räägivad ka üsna head inglise keelt. Läänes kuuleb peamiselt farsi/pärsia keelt. Hätta sattudes päästab alati kehakeel, ja muidugi – naeratusega jõuab alati kaugele! Raha/hinnad: Rahaks on Usbekistani somid (UZS). 1 eur= ca 10 000 som (märts 2018). See tähendab, et kaasas tuleb tassida ekstra kotti rahapakkide jaoks. Ilma naljata. Rahaautomaate on üsna lootusetu leida, seega võta kaasa vaid sularaha! Hinnatase on võrreldes Eestiga üldiselt odavam: transport odav, toidukaupade hinnad palju odavamad (alkohol, suitsud ja magusad asjad, pähklid väga palju odavamad). Väljas süües on võimalik kõht täis saada 50 eurosendi kuni euroga. Majutus: odavaim hostel 10 dollarit. Muuseumid/vaatamisväärsused: turistina maksad rohkem, kui kohalikud. Tavapärane piletihind jäi 20 000 ja 24 000 somi vahele. SIM-kaart: Kohaliku numbri saab osta sõltuval pakkujast üsna odavalt. SIM-kaarti saab osta praktiliselt igalt poolt, nii poodidest kui ka tänavamüüjatelt. Viisa: Eestlased vajavad Usbekistanis veetmiseks viisat, mille saab tavapäraselt taotleda 30 päevaks. Lähim saatkond Eestile asub Riias, aga üsna valutult saab seda teha ka teistes riikides. Alates veebruarist 2018 ei ole enam vaja lisaks taotleda spetsiaalset kutset (Letter of Invitation). Viisa on kuupäeva-spetsiifiline: riiki võib siseneda ja sealt lahkuda vaid viisal märgitud perioodi sees. Piirangud: PS. Riiki sisenemisel ja seal olemisel on teatud piirangud. Riiki sisenemisel võidakse kontrollida, milliseid ravimeid sa endaga kaasas vead, nimekiri keelatutest on SIIN. Jäta koju kogu kirjandus ajaloost, religioonist ja poliitikast. Samuti on keelatud pornograafilise sisuga pildid ja filmid. Kuulsin inimestest, kelle kogu arvuti ja telefonide sisu piiripunktis üle kontrolliti. Kui sa juhtumisi oled mees, siis pikem habe võib osutuda probleemiks, kuigi muidugi alati võib õnneks minna. Piiripunktis küsitakse, kui palju sularaha sul on – pea meeles, et riigist väljudes ei tohi seda rohkem olla, kui sisenedes! Tuginedes seadustele, pole turistidel lubatud ööbida sõprade pool või kasutada CouchSurfingut. Sa pead registreerima IGA öö hostelis või hotellis. Seal antakse sulle välja registreerides templiga lipik, mida võidakse kontrollida, kui sa riigist lahkud. Öörongi pilet sobib ka. Kui sul neid pole, siis noh, arvesta “kerge” trahvi või riiki sisenemise keeluga edaspidi. Et asja keerulisemaks ajada, siis – esimesed 72 tundi riigis võid ööbida registreerimata kus iganes sa tahad. Ja nüüd, et asja VEEL keerulisemaks ajada, ütlevad mõned allikad, et registreerimine on vajalik vaid ühel ööl kolmest, kui riigisiseselt piirkonda vahetad. Proovisin – töötas ja ei töötanud kah! Nimelt – kui sul pole eelneva öö kohta registreeringut, sest sa juhtumisi peatusid näiteks oma sõprade pool, siis nii mitmedki hostelid ei ole nõus sind enam vastu võtma. Nende silmis oled juba seadust rikkunud, mõni teine koht pigistab kas silma kinni või käitub teadmise järgi, et üks öö kolmest on piisav. Mine võta siis kinni! Söök: Traditsiooniliselt süüakse palju lihatoite, populaarseimad on plov ja šašlõkk/kebab. Kohvikutest/restoranidest leiab lisaks kohalikele toitudele kõike (suuremates linnades), alates sushist kuni pitsadeni. Peamiseks tänavatoiduks on kebab ja plov. Suuremates poodides leidub kõike, turult leiab hea hinnaga värsket kraami aastaringselt. (Shared) taxi: Suuremate linnade (ja piiripunktidesse) sõidavad n-ö jagatud taksod, mis on küll veidi kallimad (maksad istekoha eest), kuid üldiselt kiiremad kui rong. 5-tunnise sõidu eest tuleks koha eest maksta maksimaalselt 100 000 somi. Majutus: Leiab nii väga, väga uhkeid hotelle, kui ka hosteleid (millest ka odavaimad näevad välja nagu lukshostelid). Telkimine on enamikes kohtades lubatud. CouchSurfing töötab, kuid on illegaalne. Hostelite hinnad jäävad keskmiselt 10-15 dollari vahele. Loodus ja majandus: Usbekistan on mandrisisese asendiga ja seega on kliima pigem kuiv. Põllumajanduslikku maad on vähe, peamiselt jõgede ääres, kõrbe puhul oaasides. Araali meri, mis oli kunagi maailmas neljandal kohal kui maismaa-sisene meri, on kuivanud nüüdseks oma algsest suurusest rohkem kui poole võrra. Peamiselt läks ja läheb vesi puuvillaistanduste tarbeks – see majandusharu on ka peamiseks saasteallikaks riigis. Usbekistan on ka oluline kulla ja maagaasi tootja. Kontinentaalne kliima. Soe lõunas, jahedam põhjas. Talvel võib külma olla kuni -35°C, suvel sooja +45°C. Parim aeg reisimiseks: aprillist juunini ja septembrist oktoobrini.			OSCAR-2019
Inimeste suhted on minu jaoks veidrad. Mitte suhted iseenesest, vaid nende algused. Kuidas on nii, et enam-vähem kõigil paaridel peale minu ja Rene on mingisugune tähtpäev? Kas meie oleme friigid, kes mingil teatud päeval omavahel kätt ei surunud, et “suhe sõlmitud” või on kõik teised friigid, et sellist asja teevad? Mismoooodi see imelik pole? Või kuidas see päriselt käib, et kõigil on mingi kindel kuupäev? Nii palju kui ma kümne aasta tagusest ajast mäletan (khm, kõike), siis meie tutvuse alguses oleks “kuule, hakkame KÄIMA v?” asjade normaalsele kulgemisele labidaga virutamine olnud. Kuidas teised seda teevad? Või lepitakse tagantjärgi kokku, et okei, kuule 2. mail me svaipisime Tinderis paremale / hoidsime natuke pikemalt käest kinni / tag-isime teineteist esimest korda insta pildil – sellest kuupäevast alates hakkamegi iga kuu sotsiaalmeedias teavitustööd tegema? “Musiga 3 kuud, #relationshipgoals #futurehubby #futurebabydaddy” jne. Mis värk sellega on? Ja mismoodi keegi saab tänapäeva noori lumehelbekesteks nimetada, kui nad suhetes nii konkreetsed ja sirgjoonelised on, samal ajal kui meie oma esimestel deitidel teineteisele napilt meetri kaugusele julgesime istuda. Okei, siin on liialdusi, aga no põhimõtteliselt pole ka. Mul on aastapäeva vaja. Igal aastal jääb üks pidulikum päev olemata selle kuupäeva puudumisega, nii et mingi 9-10 tähendusrikka kingiga miinuses juba 😀 Unistan vahetevahel blogi privaatseks tegemisest, aga päris hästi ei oska ja mega süvitsi guugeldada ka ei viitsi. Ju see on lebo ilmselt, aga ma ei viitsi rutakaid otsuseid teha. Mingi kinni-lahti pendeldamine on veel kõige mõttetum. Ju siis nii väga ei põle sellega. Igatahes tiksub see leht siin suht ilma uuendusteta. Tahaks täiega palju rohkem kirjutada, aga praegu tundub, mulle vist sobis see kapi-elu rohkem. Või ma lihtsalt kujutan ette, et omaette täiega rohkem kirjutaksin… Igatahes, lisaks sellele, et ise kappi tagasi tahaksin pugeda, on mind tabanud bloginduse ülekülluse see faas, kus mu blogroll-is on kümneid ja kümneid lugemata postitusi ning hetkel ma isegi ei kujuta ette, mis mul peaks juhtuma, et nende tagantjärgi lugemise ette võtaksin. Loen asju hästi pisteliselt ja valikuliselt. Eriti terav on see tunne, et igasuguste kasvõi õrnalt reklaami-hõnguliste postituste peale tahaks kõik äpid oma seadmetest kustutada, kus need asjad ilmuvad. Nüüd on kõik järsku mingitest helvestest sillas. Nagu hommikuputru poleks kuradi kakssada+ aastat söödud. Ja siis on kingiloos ~7€ väärtuses ning ärge arvake, et inimesed kahe pudrupaki pärast amokki ei jookse. Arulage. Ühesõnaga, ma kuidagi ei viitsi võõraste inimeste asjadest huvituda hetkel, seda enam kui seal isegi pole sisu, vaid on mingid kaerahelbed ja muu lakkamatu müügitöö. Ma olen nii väsinud asjade kohta lugemisest. Ei pane kellelegi pahaks, kui ta üritab blogiga raha teenida, aga mina ise ei taha selle reklaami sihtgruppi kuuluda. Ilmselt soodustab mu praegust ülekülluse tunnet nii paljude blogide lugemine, et absoluutselt iga kampaania jõuab minuni väga mitmekordselt. Hiljuti jäi mulle kõrvu selline arvamus, et hea blogi on see, kus ilmub postitusi regulaarselt. Minu kui lugeja jaoks ei ole oluline kogu aeg rohkem ja rohkem blogiteksti tarbida, vaid eelistan iga kell, et see, mida ma loen, annab mulle midagi. Et see tekitab minus head meeleolu, ajab naerma, paneb kaasa mõtlema ja rääkima, annab mõnele mu arvamusele uue vaatenurga. “Jaaa, täpselt – ma olen ise seda sama mõelnud, aga pole kunagi osanud niimoodi sõnastada!” on mu absoluutne lemmik emotsioon, mida kellegi teise blogist saada. Mitte et postitus on kirjutatud sellepärast, et kolmapäeval kell kolm peab midagi ilmuma. Parem las olla head asja vähem kui et on hästi palju mingit tootmise pärast tootmist. Ma ei ole veel näinud, et seal, kus fookus on regulaarsel avaldamisel ja non-stop “pildil olemisel”, ei kannata kvaliteet. Okei, üksikute eranditega. Õnneks jälgin ma piisavalt paljusid blogisid, et kellegi pikemat pausi ma väga tähele panna ei märka. Samamoodi ei märka ma tõtt-öelda seda, kui mõnes blogis asjad jube regulaarselt ilmuvad. Nii et jään selle juurde, et kirjutage parem harvem, aga siis, kui tõesti tuju tuleb – sellist asja on alati hea lugeda. Aga pole välistatud ka võimalus, et äkki üritan siin hästi subtly kaitsta harva postitajaid, kuna olen ise ka üks neist ja kui mul endal oleks viitsimist/tahtmist/tuleks meelde tihti postitada, räägiksin hoopis teist juttu, näiteks et tegelikult harva postitamine tõesti sakib ja sedasi ei saagi head blogi pidada. Praegu ei ole minu jaoks headuse mõõdupuu see, kui sageli keegi kirjutab. Muide, ma olen elu jooksul paari blogi jälgimise lõpetanud ka puhtalt sellepärast, et seal ilmus liiga sagedasti uusi postitusi, nii et kõike seda läbi lugeda tahtes oleksin omaenda eluga katastroofiliselt ajahätta jäänud. Sel otsusel polnud vähimatki pistmist blogi sisu headuse või mitteheadusega, lihtsalt oli liiga palju. Nii et võib ka niipidi minna. On tõsi, et koostööde ja suure lugejaskonnani jõuavad just need blogid, kus üheks märksõnaks on sage ja regulaarne postitamine – pole kahtlustki. Ma soovin, et kõik, kellel on järjepidevust oma blogi sedasi pidada, saavad ka soovitud hulga koostöid jne. Et see asi oleks seda väärt. Aga ise tunnen viimasel ajal üha enam, et peaksin teiste blogide lugemisse põhjaliku pausi tegema, sest kõigel on justkui mingi turunduslik agenda ja ma olen sellest korraga hästi väsinud. Ma ei heida kellelegi midagi ette, jumala eest – ajage oma asja. Lihtsalt mina olen praegu mingis sellises punktis, kus “issand, hommikupuder päästis mu elu!” sorti reklaam on meeleheitlik ja ebausutav ega anna mulle mitte kõige vähematki. See on see, millest ma tahan hinge tõmmata. Ise postitamise osas tuleb mul endal viimasel ajal hästi palju ette seda, et võtan tühja lehe ette, hakkan kirjutama ja siis kuidagi poole jutu pealt jõuan mõttele, et kedaaaaaaa huvitab – mis väärtust see mu blogile või üldse millelegi juurde annab. Klõps kinni. See on üks põhjus, miks ainult endale blogimine hetkel natuke ahvatlev tundub. Tahaksin oma mõtted lihtsalt välja kirjutada, nende ülima sisukuse üle vaagimata. Nii nagu vanasti. Või proovin tõesti vahelduseks seda, et teiste blogisid üldse ei loe. Akki siis saavad mu kirjutamise tšakrad (hehe…) uuesti avaneda, kui mu pea kogu aeg teiste mõtteid ja elusid ja reklaami täis pole. Rõhutan, et mul ei ole konkreetselt ühegi blogija ega blogi vastu midagi, ent kohati tundub siiralt, et mõned neist ei taju, kuidas sellistes reklaamhoovustes kaasa kulgemine nende blogile kahju teeb, vähimatki vastu andmata. Mitte ühegi ettevõtte ainsatki turundusinimest, kes sulle seda nipet-näpet sodi saadab, ei koti, et sa enda blogile kotlethaaval vee peale tõmbad. Milleks selliste puhtalt näiliste asjade õnge minna, ei jõua mulle pärale. Hiljuti hakkasin uurima eelkoolide kohta. Kaur sai just viieseks ja põhiline märksõna on praegu õpihimu. Näiteks eelmise laupäeva hommikul ärkasin selle peale, et tavapäraste multikahelide asemel valitses elutoas vaikus. Läksin piilusin Kauri toa ukse vahelt sisse mõttega, et kas tõesti ta magab meist kauem!? Tema oli hoopis pool oma raamatukappi tühjaks tassinud, istus kõrge raamatukuhja kõrval ja näpuga tähtedel järge ajades luges muinasjuttu. Ütlen ausalt, et ma isegi täpselt ei tea, millal ta lugema õppis või kes seda talle õpetas, igatahes nüüd ta loeb. Ja kirjutab, kuigi tähed on veel parasjagu lapergused ja mässumeelsed – need ei taha sugugi ühel joonel püsid nagu ette nähtud. Veel tahab ta mingeid sõnade ja kirjutamise ülesandeid lahendada, nii et kõikvõimalike tähevihikuid kulub nagu leiba. See on kõik väga tore. Ma olen alati lootnud, et kuigi välimuselt kuuldavasti minu moodi, lööb temas vähemalt nii palju Rene geen välja, et temast saab samamoodi terava mõistusega inimene. Ma ei arva, et ma ise ka kuidagi nüri oleksin, aga reaalained ikka üliväga minu tassike pole ja oma lastele ma küll nii tülikat saatust ei soovi. Valikuvabadust on elus palju rohkem, kui su akadeemilised võimed umbes humanitaarainetega ei piirdu. Vaevalt et viieselt lugeda ja kirjutada oskamine mingi wow asi on – me kõik tegime neid asju enne kooliminekut -, aga Kauri õpihimu tahaks sellegipoolest kohe eraldi innustada. Ma kardan vaid, et meil endil jääb kannatlikkusest ja õpetamisoskusest puudu. Niisiis otsustasin, et kuigi me tänavu juba hiljaks oleme jäänud, siis vähemalt järgmiseks õppeaastaks katsun Kaurile mõnda eelkooli koha saada. Ma ei tea veel täpselt, mis variandid selles vallas on, aga küll ma nüüd seda täpsemalt uurima hakkan. Eelkool on mulle siiani alati millegi sellisena kõlanud, mille võtavad päevakorda vanemad, kes justkui hullunult oma lapsi eliitkooli jaoks drillivad. Olles nüüd ise sealmaal, näen eelkoolis hoopis head võimalust lapsele tutvustada, mida päris kool endast kujutab, kogu selle paigal istumise ja kõigega. Teiseks tahan ma, et Kaur kasvaks piisavalt iseseisvaks, et mingit koos õppimist ei hakkaks mitte kunagi olema. Et isegi mitte tema kukla kaugeimas nurgas poleks tunnet, et kui emme ja issi kõrval ei istu, lendab pliiats jonnakalt nurka. Seda loodan ma mitte vanemlikust laiskusest, vaid põhimõtte pärast. Minu elu jooksul ei ole ükski täiskasvanu koolitööde tegemise ajal mul kätt hoidnud ega ülesandeid lahti seletanud ega nämmutanud ega aidanud. Ma olen asjade sellise käiguga rahul, sest arusaam, et minu koolitööd on minu asi, on väga oluline ka ülejäänud elus kõigi edasiste kohustuste puhul. Järjepidevus, kohusetunne ja töökus iseloomu lahutamatute omaduste hulgas on inimesele issand-kui-kasulikud kõigis tema ettevõtmistes. Olen tuttavate pealt näinud, et paljude vanemate jaoks tähendab lapse kooliminek, et ka endal tuleb koolitee vähemalt poole koormusega uuesti ette võtta, seda siis peale tööpäeva lõppu koos lapsega ülesandeid lahendades ja tema jaoks kohustuslikku kirjandust lugedes. Kui minimaalset enesedistsipliini see kõik ühele lapsele õpetab ma küll ette ei kujuta, aga enda lapsele sellist saamatust ei soovi. Näilise headusega, umbes et iga päev teen temaga koos ja olen täiest jõust toeks, võib lapsele pikas plaanis hiigelsuure karuteene teha. Nii ma usun. Muidugi on igas asjas erandeid. Olen omaenda silmaga näinud 1. klassi matemaatikaülesandeid, mida me mõlemad Renega põrnitsesime ega saanudki aru, mis paganat seal tegema peab. Jäigi meist lahendamata see asi. Aga üldiselt olen ma 200% seda meelt, et laps peab koolimineku ajaks olema piisavalt iseseisev, et ilma suurema abita oma asjadega toime tuleb. Seni üritame tema huvi toetada ja talle samm-sammult uusi ülesandeid anda, et ta õppimise põnevuses ning oma võimekuses aina veenduda saaks. Inimloomusest rääkides on Kaurist juba praeguseks kasvanud hea inimene. Kuigi vahepeal natuke kiirete pööretega ja liiga ohtrate puuksunaljadega. Sain mõni aeg tagasi oma postkasti kirja võõralt inimeselt ja sõna otseses mõttes südame värisedes lugesin seda vist mingi viis(teist?) korda: Tere! Kui ma õigesti lasteaia grupis ringi tuhlates aru sain, siis Teie olete Kauri ema? Igatahes, minu poeg, M, alustas seda aastat ***** lasteaias ja Kaur võttis ta kohe enda tiiva alla Üks asi on Kauri enda käest neid asju kuulda, kuidas ta näiteks ükspäev mingit väiksema rühma üksinda seisvat tüdrukut nägi, oma tõukeratta käest pani, et tüdruku käest küsida, kas too tahaks sõpra, kellega mängida. Aga kuidagi eriti next level on selliseid asju kuulda kelleltki teiselt. Midagi oleme me vist ühesõnaga õigesti teinud, kuigi (saladuskatte all) üsna kogemata. Või on Kaur tõesti lihtsalt sündinud sellisena. Samas tahaks ikka vanemlikke loorbereid ka vahepeal lõigata 🙄 Erinevalt Kaurist pole tema väike õeke üldse nii pehmest puust ja viimasega on tõesti 50:50 võimalus, et kas juhib tulevikus suurfirmat või vanglagängi 😀 Väga isepäine rull. Aga Kaur, kuigi poiss nagu poiss ikka, kuidagi väga märkab asju, ta on tähelepanelik ja hoolitsev. Nüüd kuulen, et tal on ka tiivad, mille alla ta võtab neid, kes sõbrata on. Oeh… Pea vastu, emasüda, ära päris laiali sula. Nagu siia postituse lõppu valatult sobiv värske näide sellest, et ka Lili kratisüdames on ikkagi üks soojem sopp: Kaur voolis parasjagu plastiliinist midagi, kui Lili mööda joostes pooled meisterdused oma sullerinäppude vahele haaras ning nendega tuhatnelja minema põrutas. Kaurile tikkus juba pisar silmanurka, kui Lili hoo maha pidurdas, Kauri poole vaatas ning venna kurbust nähes läks, tal ümbert kinni võttis ja lohutas: “Ära nuta, Kaur, sa oled niiiii kallis.” Prantslaste jaoks on viiesena lugev ja kirjutav laps kui maailmaime, kellega ei osata suurt midagi peale hakata. Ma sattusin alles hiljaaegu peale uudisele, et ainult üks neljast lapsest, kes läheb esimesse klassi, tunneb kõiki tähti. Lugema õpivad nad teise-kolmanda klassi lõpuks. Samas muidugi mingil hetkel jõuavad teistele järgi, sest keskkoolilõpetajad ei tundu oluliselt rumalamad, kui nt Eesti omad. Küll kordades väiksema lugemusega ja veidi kitsama silmaringiga ülejäänud maailma osas, seda jah. Bruno vennapoeg on kuuene ja õppis eelmisel aastal lugema. Õpetajad läksid ähmi täis, saatsid psühholoogile sest olid kindlad, et tal on midagi viga ja üleüldse see pole ju eakohane areng ja laps on ülieriline, üliandekas. Ma siis kõrvalt korra mainisin, et mu meelest on see igati ok vanus lugema õppimiseks ja siin pole ju midagi ulmelist – ütleme nii, et sain tapvaid pilke 😀 Õnneks andestati ruttu. Ja saadi üsna ruttu aru, et mul oli õigus. Leenu lugeda ei mõista, aga kirjutab vaikselt. See on mu teadlik õpetamisvalik olnud. Mulle meeldib Montessori pedagoogika ja selle järgi on loogilisem ja mõistlikum õpetada last enne kirjutama ning seejärel lugema. Muidugi päris kõigega ma Montessoris ei nõustu (alustuseks kasvõi põrandavoodiga), aga on üsna häid nõuandeid ja meetodeid. Igatahes olen ma valmis selleks, et Eileenil saab ka esimeses klassis (järgmine sügis) olema pigem igav, aga ta ise muudkui tahab rohkem ja rohkem ja rohkem. Ma ei saa ju jätta teda aitamata ja õpetamata ainult sellepärast, et teised pole omadega sealmaal… Ja mis puutub pudruhelvestesse, siis aamen. Üleüldiselt reklaami. Ma pole põhimõtteline reklaamivastane. Kui inimene kirjutab hästi, siis ma loen ka ta reklaampostitusi. Isegi, kui toode ise mind võib-olla meeletult ei huvita. Aga kui hakatakse reklaamima juba absoluutselt kõike, siis muutub minu jaoks asi hapuks ja üheülbaliseks. Eriti, kui reklaamitaval pole tegelikult blogiga suurt seost. Ma mäletan, et meie ajal õppisid mõned lapsed ka alles koolis lugema ja kuigi mina ise ja paljud klassikaaslased oskasid kooli minnes lugeda, ei olnud alles kohmakalt veerivad lapsed klassis mingi sensatsioon, isegi algkooli lõpu poole. Aga praegusel ajal… Ma vist isegi ei hooma, mida kõike lapsed koolimineku ajaks selgeks peavad õppima. Lugemine, mingid arvutamised juba. Natuke on ses mõttes kõhe küll, isegi kui ma näen, et Kaur haarab suht käigult paljusid asju. Äkki me teeme siin mingit mängulist nalja, kui tegelikult peakski drillima, et laps pärast kooli tempole ka vastu peaks. Üldse ei tea, mida oodata. Lolli peaga eeldan, et kui palju see ikka erinev on sellest, mismoodi meil endil oli… Mul on sinu postitustest varem ka silma jäänud, et seal Prantsusmaal pigem hoitakse hoogu tagasi ja üritatakse lapsi hästi ühe pulga peal hoida, et jumala eest keegi kuskilepoole ei eristuks, muidu veel tegele sellega eraldi. Eestis mingil määral vähemalt taibatakse, et lapsed ja nende võimed ongi hästi erinevad. Ei minda NII verest välja, kui keegi kusagilepoole varieerub oma võimetelt jne. See võib lapsevanemana päris frustreeriv olla. Et mitte mingil juhul ei tohi laps omas tempos minna, vaid peab teisi järele ootama. Ma ei teadnudki sellest, et kirjutamisega alustamine parem variant on kui esimese hooga lugema õpetada. Ilmselgelt ei ole ma Montessori pedagoogikaga üliväga tuttav. Teangi umbes sinnamaani, et voodi peaks põrandal olema ja niimoodi suht üldiselt. Aga vau… Täitsa huvitav nüüd. Ma iseenesest pole Montessori kohta lugedes kordagi millegi sellise otsa sattunud, mis mulle loogiline poleks tundunud, nii et nähtavasti oleks võinud põhjalikumalt uurida. Nii palju on seda, mille peale ise ei tule, aga kui kuuled, siis klikib kohe enda tõekspidamistega kokku. Ma ei mõtle aitamise all üldse seda, et kui ta tahab rohkem kui koolis võimaldatakse, vaid et enda võimete piires peab ise tegema. Piiride nihutamiseks läheb alguses kindlasti täiskasvanu abi vaja, et asjadest õigesti aru saada. Aga mida suurem on lapse enda huvi, seda toredam ja lihtsam ja kergem see kõik ikkagi on. Puhas mäng 🙂 Minul on paari inimesega nii, et ma loen absoluutselt kõik nende postitused läbi, vahet pole, millest nad kirjutavad. Mõni lihtsalt võibki millest tahes kirjutada ja ikka on hea. Aga enamustel see niimoodi välja ei tule ja sellepärast see mind ei köida ka. Selle hulgireklaami puhul on mul alati peamiselt sellest kahju, et see, kelle ja mille pärast ma mingit blogi jälgima hakkasin, jääb järjest tahaplaanile, kuni enam pole isegi väga raske “unfollow” vajutada. Seda Midagi lihtsalt pole enam seal. Ja kuigi ma kõlan võib-olla nagu kibestunud inimene, siis reaalselt on mul lihtsalt KAHJU, kui mõnusat lugemist vähemaks jääb. Ma just tegingi nii, et mõtlesin ühe suvalise kuupäeva välja. Aastapäevaks siis 😀 No kuskil seal maikuus nagu mõtlesin, et vist võiks oma peika omale peikaks võtta ja siis sealkandis üks kuupäev paika sai ka. kingitusi pole vist kunagi teineteisele teinud, tavaliselt läheb see päev üldse meelest ja siis paar päeva hiljem oleme mõlemad, et aa, jah, oli jah vist… Aga noh, tore ka, kui on mingi kindel päev, mille järgi saab mõelda, kui palju nüüd koos oldud. Võib-olla kunagi, kui tudengistaatusest välja saame, on võimalik mingeid kingitusi ka teha või kasvõi kuskil väljas söömas käia, aga see pole eriti oluline. Ah ega minagi midagi materiaalset ei tahaks, aga kahekesi koos veedetud aeg oleks küll tore. Klaase kokku lüüa ja teineteist õnnitleda, et kõigest elu ja tervisega läbi oleme tulnud. Miski selline kulub väikeste laste ja muu igapäevaelu keskel kõigile paaridele ära ma usun. Kui kogu aeg mingit orav rattas elu elada, siis lihtsalt ei pane tühja koha pealt alati tähele korraks aeg maha võtta. Aga ma endiselt arvan, et kui ma oleksin üheksa aastat tagasi kusagile sotsiaalmeediasse mingi postituse teinud ja Rene seal all enda MEHEKS tituleerinud (ülikoomiline, kui pubekad oma vinnilise lõuaga peikahakatist oma meheks nimetavad 😀 ), siis oleks meie omavaheline suhtlemine ühtäkki jube kummaliseks muutunud 😀 Ühesõnaga mis mulle tundub on see, et hästi kergekäeliselt pannakse oma suhtele suhte silt külge, aga mina küünilise inimesena usun, et mis kergelt tulnud, see kergelt läinud ning suhete puhel on tasa ja targu iga kell töökindlam variant. Kaur on armas 🙂 Kindlasti teevad teised lapsed ka niisuguseid asju, ma ei arva üldse, et tema ainus selline on, aga just OMAENDA lapses nii suurt hoolivust näha ja selle kohta kuulda on üsna kirjeldamatult hea tunne 🙂 Tähtpäevade teemal kommenteerin: mul on kuupäeva paikapanekuga väga lihtne, sest tutvumise kuupäev oli põhimõtteliselt ka käima hakkamise päev, ei mingit arglikku lähenemist ja ootamist-vaatamist 😀 Kusjuures see päev on minu jaoks kuidagi suurema väärtusega kui nt meie pulmapäev 😉 Pulmapäev vist ununeks ära, kui Geni-st meilile meeldetuletust ei tuleks 😀 Inimesed on erinevad, kohtumised on erinevad ja kõike võib olla. See on kihvt, kui te kohe esimesel kohtumisel teineteist niimoodi ära tundsite 🙂 Kui mul oleks enda ja Rene tutvumise täpne aeg meeles (tegelikult tutvusime lausa lasteaias), siis see oleks hea sümboolne kuupäev, mida tähistada. Isegi kui kohe sel samal päeval “käima” ei hakanud, siis sealt edasi on kõik see meie praegune elu ikkagi arenenud 🙂 Paraku pole mul ühtegi kuupäeva, nii et olen tähtpäevatu edasi. Kui kunagi pulmad peaksid toimuma, siis liidan sinna otsa kõik eelnevalt koos oldud aastad ka jasounds about right, et siis sel kuupäeval tähistamegi. PS! Esimest korda sattusin sinu blogisse praegu ja juba teises postituses tundsin ennast ära 🙂 Hakkan esimesel võimalusel algusest lugema! Njaa, kui juba lapsepõlvest alates üksteist tunda, siis on muidugi võimatu mingit kindlat tutvumise hetke meelde tuletada. 1 september? 😀 (või millal see lasteaed hakkabki) Meil sama – tutvumispäev, aga siis, kujutate ette, otsustas meie poeg kolm aastat hiljem täpselt samal päeval sündida ja võttis kuupäeva endale 😀 Õnneks (nagu oleks see kuupëva kadu maailmahukk, haha 😀 ) olime aasta varem uue kuupäeva – pulmakuupäeva – tekitanud 🙂 Ma vist ootan ka selle pulmakuupäeva ära 😀 Kui 9-10 aastat pole meelde tulnud, et tähtpäev võiks olla, siis kannatan vabalt selle asjaga veel natuke aega 🙂 Muide, mõlemad mu lapsed sündisid enam-vähem minu sünnipäeva sisse rammides – üks 3 päeva enne ja teine 2 päeva peale mu sünnipäeva. Oi kui halb see oleks olnud, aga õnneks nii ei läinud. Hmm, need aastapäevad. Ma olen selline inimene, kellel ei püsi eriti enda sünnipäevgi meeles, seega muude tähtpäevadega on veelgi nutusem. Tinglikult võiks aastapäevaks nimetada esimest suudlust, aga et mul oli tol hetkel puhkus käsil, siis pole ma päris kindel, milline kuupäev see täpselt oli. Abieluga on umbes sama seis. Aprillis, kui aasta täis sai, vaatasin N-ile mõtlikult otsa ja küsisin, et kas me abiellusime 28. või 29. aprillil. Talle ka ei tulnud meelde. Nagu siin eelpool juba mainisin, siis minu puhul on ilmselt kõva omavahelise aja defitsiit, mingit kuupäeva meie ellu tegelikult ju vaja pole. Lihtsalt aega. Aga see on väga naljakas, et teil kummalgi pulma-aastapäev meeles polnud 😀 Ma mäletan mingite jumala X inimeste sünnipäevasid isegi, nii et suht kindel, et pulmade kuupäev settiks kohe põhjalikult kusagile ajusse paika 😀 Kui seda sotsiaalmeediaturundust natuke jälgida, siis naeruväärselt paljude loosimiste puhul on auhind alla 10€. Ei ole selline raha väärt oma Facebooki või Instagrami seina risustamist ega blogi mahamüümist. Ma oletan, et paljude nende blogijate jaoks on see sissejuhatus vägevale blogikärjäärile. Ainult et neid, kes blogiga elatist saavad teenida, ilmselt väga palju rohkem ei teki kui juba praegu olemas on. Ma oletan, ega ma ei tea. Enamuste jaoks kindlasti ei ole enda odavalt müümine kokkuvõttes seda kõike väärt… Jaa, kahe käega poolt, et enam ei jaksa sellest tohutult maitsvast pudrust lugeda! Ma leian, et reklaam töötakski paremini kui ainult üks või kaks blogijat seda teeks, aga kui ma juba kümnendat korda seda sama pudrupakki näen kuskil blogis, siis ma poes seda enam korvi ei taha panna. Sellest oleks küll kahju, kui blogi enam avalik poleks. Nii hea sõnakasutusoskuse ja huumorimeelega postitusi ainult endale hoida oleks andunud lugejate suhtes armutult ebaõiglane. See on nii armas-südamlik-vaimukas lugemine, mis teeb tuju alati heaks ning teil on väga armsad lapsed, kes mõlemad omal moel nunnumeetri alati tööle panevad. Ma arvan, et kui ma oleksin kappi tagasi pugemise soovis kindel, oleksin seda juba teinud. Praegu ootan mingit selguse hetke sel teemal, aga mõte seisab paigal. Kuni ma ei suuda selle asja plussides ja miinustes mingile järeldusele jõuda, jääb kõik nii nagu on. Nagu ka postituses kirjutasin, siis igasugune kinni-lahti pendeldamine on kõige hullem, mida ette oskan kujutada ja seda ma kindlasti väldin. Kinnine blogi ei hakkaks enam kunagi tähendama, et siis enam keegi lugeda ei saa. Soovijatele saadaksin ikka e-mailile kutse või kuidagi niimoodi. Sellesse kohta, kus viis aastat järjest käib mu blogis kaks sõbrannat ja ei hingelistki rohkem…see tundub praegusega võrreldes natuke liiga kõle koht, kuhu tagasi minna. Mina olen korduvalt välja öelnud selle, et mulle meeldib hea blogija juures postitamise regulaarsus, aga ma tunnustangi sealjuures seda, kuidas inimene oskab oma elu lugu blogivormis järjepidevalt jutustada. See on vahetu ja minu jaoks paeluv. Mitte ei pea ma selle all silmas robotina graafiku järgi postituste üles kütmist. Ilmselgelt 🙂 Sellega ma nõustun, et ühe järjest kulgeva loo jälgimine on lugeja vaatenurgast väga mõnus ning harva postitades jäävad sellesse loosse paratamatult lüngad ja kõik jääb kaugemaks. Selles mõttes on järjepidevus nauditav. Aga kui paljudel tuleb see loomulikult või harjumusest, pidevalt kirjutada? See on h-a-r-u-l-d-a-n-e sort blogijaid. Palju rohkem on neid, kes varuvad produktiivsematel päevadel mustanditesse postitusi, et neid siis süsteemselt avaldada ning sellest isegi kõva häälega räägivad – vot seal on seda tagamõtet sisust tunda. Ja neil on järjepidevus, aga see on ka umbes kõik. Mul tuleb ette tõesti paar erandit…jah, täpselt kaks. Rõhutan veel, et kõige selle “hea ja halb” jutu juures ei tee keegi mitte midagi valesti, igaüks ajabki oma rida. Lihtsalt mina enda jaoks tahan selle süsteemsete ja “kõik müügiks” suhtumisega blogijate publikust välja saada. Loen palju parema meelega mitte nii sagedasti ilmuvaid hästi lihtsaid (aga tagamõtteta) postitusi, kasvõi suurema sündmustikuta igapäevaelu kirjeldusi, kui see on hästi kirjutatud. Ühesõnaga ükskõik mida peale selle, mis praegu igal pool toimub. Meil elukaaslasega tekkis see kuupäev nii, et kuigi teame teineteist 20 aastat, siis 6,5 aastat tagasi arvas mees, et me võiks “sebida”. Läksimegi siis ühele peole kui n-ö paar, ise veel üsna kapis olles ning pärast seda küsisin talt otse, et kas oleme koos või ei, et ma mingeid mänge küll mängida ei viitsi. Ta õnneks sama konkreetne 😀 Mis puudutab pudrublogisid, siis ikkagi loen, kuna lapsel läheb mõnikord tund, et magama jääda ning kuidagi peab seda aega tasakesi sisustama 🙂 Ma olen olnud kohusetundlik blogilugeja, ehk et kõik mis mu Bloglovini seinale ilmub, loen läbi. Reklaamid ja kõik, kogu täiega. Lapse toitmise või magamapaneku taustaks blogide sirvimine pole mullegi võõras, siis oli see teistmoodi. Nüüd ei sunni mind keegi vastu tahtmist magamistoas lamama jne, nii et valikuid oma aja sisustamiseks on ka rohkem. Aga beebi kõrvalt oli blogide lugemise võimalus tore. Siis ei mõelnud ma sellest üldse nii kriitiliselt kui praegu. Minul hakkas hoopis kaasa meeles pidama tutvumise aastapäeva, väikeseid kingitusi (kord aastas siis) sai ka tehtud. Ning täpselt 10 aastat peale tutvumist tuli ka abieluettepanek – mees oli päris pahane, et minul midagi meeles polnud ja ma sel päeval 24h tööl olin, aga tuli sõrmusega sinna 😀 Nüüd siis saame juba pulma-aastapäevi pidada, õnneks on kuupäev kenasti sõrmuse sisse kirjutatud 😉 Tavaliselt vist kipuvad ikka naised need kuupäevadel näpuga järge ajajad olema, nii et kihvt kui teil selline teistpidi ja võib-olla seda enam eriline see asi on 🙂 Millisele naisele ei meeldi tähelepanelik mees – oled puhta õnnega koos 🙂 Tähtpäeva kohta, meil on selleks 26.06, sest sellel päeval lisasime mehega üksteist rate.ee-s väljavalituteks ja mäletan, et samal päeval hakkasime “käima”. Mitte, et me enne roomanud oleks, aga saad aru küll 😂 Iga nädal mõtlen korra, et “krt, teeks blogi kinniseks, sest kes ikka viitsib lugeda ja suht mõttetu joru ainult ja kirjutaks rohkem ja kõigest” ja blabla, aga samas mõned inimesed siiski on ühel või teisel põhjusel jäänud mu blogi lugema ja võin ju juba ainult nende rõõmuks seda lahti hoida. Ja teistpidi jälle pole kindel, kas ikka satuks enam nii palju kirjutama kui tean, et mitte keegi peale mu enda ei loe. Mulle väga meeldib see harjumus, vahepeal end tühjaks kirjutada või võtta mingi mõte ja see endale (ja lugejatele) lahti kirjutada. Eriti tore kui keegi kaasa mõtleb ja kirjutab. Selline mitme otsaga asi see blogimine. Aastapäev (millal me käima hakkasime, seda küll nüüd ei tea, aga aastapäevaks loeme esimest n-ö ametlikku deiti) läheb meil mõlemal igal aastal meelest ära ja meelde tuletab Facebook, kuna meie ühisel heal sõbral on meie aastapäeval sünnipäev. Siis pea iga kord saadame teineteisele sõnumi (kordamööda, üks aasta mina ja teine aasta tema) “Ou, nägid FB-s jah? Meil aastapäev ju, lähme sööma siis kuskile?” vms 😀 Ma olen ka selliste mõtete vahel, et 1) keda huvitab, 2) mind huvitab, sest seda on päriselt tulevikus hea lugeda, 3) aga kes need inimesed on, kes siin käivad ja miks nemad sellest huvituvad. On tore, et siin käiakse ning aeg-ajalt kaasa rääkitakse, aga teisalt tekib mul klaustrofoobia, kui ma mõtlen, et see publik on valdavalt nime ja näota. Kellega ma siin õigupoolest räägin? Üritan sellele lihtsalt mitte mõelda ja nii nagu siinse postitusega, kohe esimeste “kui pointless” mõtete ilmudes “avalda” vajutada. Üritan enda ärevusest üle jalutada, põdemisele mitte ruumi jätta. Iga postituse avaldamine on natuke nagu kaljult alla hüppamine. Võib-olla veider võrdlus, aga ei teksti kirjutamine ega selle hiljem avalikkus ei tekita minus sellist tunnet nagu avaldamise hetk 😀 Nagu mingi vastutus oleks vms, sest parooli taga kirjutades ma selliseid tundeid ei kogenud… Ma arvan, et kui Facebook ükspäev kinni pannakse, siis me ei tea enam keegi poolte oma sõprade ja pereliikmete sünnipäevi ega üldse mitte midagi. Väga irooniline on see, et tihti kui kellegi sünnipäev on möödas ja tema seinal hulk õnnesoove, siis ta teeb mingi ühispöördumise kõigi õnnitlejate poole: “Aitäh kõigile, kes meeles pidasid!” Kuigi need on ju need inimesed, kes justnimelt ei pidanud meeles, vaid Facebook tuletas neile meelde. Mul on juba aastaid sellepärast sünnipäev varjatud seal ja minu seinale kirjutamine ka keelatud, et end oma sünnipäeval mingite pooltuttavate veidratest “Õnne.” jms ebasiirustest säästa 😀 🙂 Issand, jaa! See kaljult alla hüppamise võrdlus on täiesti asjakohane minu jaoks ka. Eriti kui on pikem vahe sisse jäänud, siis on kuidagi eriti keeruline. Jätan pigem mitu postitust iseendale mustanditesse kui “hüppan”. Hahahahha jaaa, ma olen ka alati mõelnud sama Facebooki õnnitluste kohta. Panin samamoodi oma sünnipäeva seal peitu ja noh, saingi täpselt viis sünnipäevaõnnitlust. Õnneks mul suht suva sünnipäevast ja teiste omi ka meeles ei pea. Selles mõttes isegi jumal tänatud, et keegi ei soovinud, muidu peab ju veel vastu ka soovima!? 😆 Keegi võiks kirjutada (ah, keegi kusagil kindlasti on juba kirjutanud) raamatu sotsiaalmeedia käitumise ja etiketi kohta 😀 Internetis esineb nii palju sellist, mida tavaelus ettegi ei kujuta. Kasvõi see, et mingile suvalisele pooltuttavale järsku õnne kukud soovima. Samas kui tänaval vastu tulles kõnniksid temast ilma peatumata mööda. Mina lähtungi umbes sellest, et õnnesoovid olgu siirad ja kui ma kellelegi soovin, siis nii, et ma tõesti mõtlen seda. Täiesti emotsioonitu “Palju õnne.” tekitab sünnipäevalapsele pigem ebamugavust kui suurt rõõmu, vähemalt mina olen nii tundnud, nii et milleks siis see… 😀 Meie saime oma kuupäeva just täpselt nii. Oligi konkreetne kohting ja vestlus teemal, mis saab edasi kas oleme nüüd paar või mis. Nüüd saab 5 aastat! 😊 Ma usun, et otseselt ei küsita “et õu, hakkame käima või” aga arutatakse suhte teemal ja pannakse paika kas ollakse nüüd paar või ei 😁 Reklaamindusest palju samu mõtteid, liiga palju tuleb seda. Samas vahel tuleb rääkida toodetest, mida tarbid ja kasutad, sest inimesi huvitab. Aga teha täispikk postitus, et rääkida kui “heade toodetega tegu on” et saada selle eest neli pakki helbeid on ka pisut meeleheitlik. Kuna mul endal on suuremas jaos toidublogi, siis paraku tuleb ette ka ühe või teise toote kiitmist, kuid mitte seetõttu, et midagi saaksin selle eest, vaid teistele teadmiseks, et ongi nii hea asi olemas! Samas firmadele olen öelnud, et üleliigne reklaam töötab vastupidiselt ja piisab sellest, kui nende toodet mõnes retseptis kasutan ning vajalike komponentide seas mainin! Thats it! Ma olen aastaid lugenud ka neid postitusi, mis sisaldavad reklaami. Asi ei ole otseselt selles. Asi on selles, et mulle mõjuvad kohutavalt ebasiiralt ning eemaletõukavalt need blogid, mis oma algusajal on nii sisukad ja mõnusad, aga siis mingi hetk toimub kannapööre ja “kirjutan endale tuleviku tarbeks” suhtumisest saab see, et iga pisimgi koostööpakkumine võetakse vastu. Kõik see, mis seal hea oli, lastakse lollis lootuses peldikusse. Ma võiksin konkreetselt nimelisi näiteid tuua, aga pole vaja tüli kiskuda. Seda enam, et igaühel ongi õigus teha oma asju vastavalt enda äranägemisele, lihtsalt mainin, et jah, su lugejate arv võib-olla tõuseb, sest “jaga ja laigi” ning varsti antakse kahele pudrupakile mingi kupüür kah kaasa, aga mis selle mõte on? Minu jaoks puhas ahnus ja meeleheitlik soov Suureks Blogijaks saada, nii et saakski sellest elatuda. Ja ikka on kõik fain, lihtsalt mina seda lugeda ei taha. Üksikutest toodetest kirjutamises ei ole midagi halba – me kõik tarbime mingeid tooteid. Aga selline süsteemne tegevus, mille puhul saab iga ajupuuik ka aru, et eesmärk on üha rohkem ja rohkem koostöid skoorida, kuni oled Mallukas, kes tööl ei pea käima… Tulge maa peale – julge enamus selleni mitte kunagi ei jõua, et blogiga ära elavad, nii et kohutavalt suur hulk neist punnitajatest solgib lihtsalt ilma asjata oma blogi ära 🙂 Ei loe ka praegusel ajal veel kolmandas klassis kõik lapsed soravalt. Lapsed lihtsalt on ja jäävad erinevateks ja tavaklassides on see tase ikka väga erinev. Vaesed õpetajad muidugi, kes siis kõigi 30 peavad kuidagi toime tulema. Õpetaja töö tundub mulle väga raske. Vist üks keerulisemaid, mis esimese hooga pähe torkab. Lapsed on nii erinevatest kodudest, erineva iseloomuga, erineva võimekusega… Kõige hirmsam ei tundu üldse mitte see õpetamise osa, vaid laste taltsutamine. Tänapäeva lapsed pidavat eriti sõgedad olema. Karistamatus ja lumehelbekesed ja mis kõik. Õpetajalt ei ole mitte mingit õigust mitte midagi teha, aga ometi peab ta mitte ühe, kahe ega viie, vaid 30 lapse ohjeldamisega niimoodi toime tulema, et kellelegi mingi tarkus ka kusagile ajusse haagiks. Issand kuidas ma seda elukutset ilmaski ei sooviks. Vähemasti alg- ja põhikooli õpetaja elu tundub küll maapealne põrgu. Gümnaasiumist alates on õpilased juba enam-vähem inimesed… Hmm. Mind hakkab tõsiselt huvitama, kas see paneks-blogi-kinni tõbi on nakkuslik? Viimase paari nädala jooksul oled sina juba kolmas blogija mu lugemislaualt, kel need mõtted peas liiguvad. Katsu ikka vastu pidada. Muidu polegi varsti enam muud kui pudruhelbed. Ütlen ausalt, et olen seda nakkust varemgi põdenud, lihtsalt nende emotsioonide olemasolu korral olen blogist teadlikult eemale hoidnud, kuni tuuled pöörduvad. Ja alati ongi sedasorti mõtted möödunud, ju läheb seegi kord nii. Lihtsalt esimest korda väljendasin seda tunnet siin. Tõde on see, et mu blogisse pole isegi mitte ükski interneti-troll mitte kunagi sattunud, kes halvasti tahaks öelda, ehk et ratsionaalselt võttes puudub mul põhjus blogi kinniseks tegemisest mõelda. Eks näis. “Valikuvabadust on elus palju rohkem, kui su akadeemilised võimed umbes humanitaarainetega ei piirdu.” – Ise olen seal kahe vahel, ei reaal ei humanitaar ja ohsavana kui väga ma tahaksin, et mõlemat kasvõi kübetki rohkem valdaksin. Aga no mis sa enam ära teed, nüüd on aju juba jaganud end lapsevanemaks olemise ja erialase töö vahel ära ja prahuti ei omanda enam miskit. Kui tööl jääb uus info kuidagi enam-vähem kergelt külge, siis muudes valdkondades on suht miinusring. See emaks saamine võttis ära vähemalt kolmandiku mälust, kõik keerleb vaid lapse (ja ka enda, sest rõõmus ema = rõõmus laps) heaolu ümber ja muu tundub taustamüra. Loodan, et laps on segu minust ja abikaasast, siis tundub tulevat “elu olelusvõitluses ellujääv” isend. Tähtpäevad. Nn suhte algus oli selline jooksvalt kulgev, et ei olnudki konkreetset päeva. Olemas on ka abielu sõlmimise kuupäev, aga ka seda me ei tähista. Kumbki ei pea sellist asja oluliseks, et vajaks kooki-lilli-kinki. Meile on olulisem “hallis” argipäevas teineteisele midagi head öelda. Ma loodan, et Kaur jääbki selliseks hoolivaks. Selliseid teisi märkavaid, oma hoolt-muret-armastust väljendavaid (noor)mehi/abikaasasid/isasid on hädasti ühiskonda vaja. PS! Aega on terve igavik merre voolanud, aga minu nägu oled päriselt näinud ja seega ma ennast täiesti anonüümseks enam ei pea 😊 Tead minul on ka vahepeal tunne, et kui ma väga palju kauem kodus olen, siis hakkavadki uued teadmised füüsiliselt mööda aju maha voolama ja olen neist humanitaarvõimetest ka varsti ilma 😀 Mitte miski ei haagi ära enam. Praegu ma õnneks veel sealmaal pole, aga raske on end mitte nürina tunda küll mõnipäev… Lapsed on suur õnn, aga ise inimene olemine ning töökorras aju omamine on ka ikka jumala hädavajalikud. Ma ei ole mingi üheksa aasta jooksul sellisest ühest konkreetsest tähtpäevast puudust tundnud, nii et eks see oli natuke naljaga pooleks (kuigi igas naljas olevat tera tõtt). Olen sinuga nõus, et päris kindlasti on iga kell etem just igapäevane märkamine ja ütlemine 🙂 Kaurist rääkides ma kardan natuke liiga ülistav kõlada. Sellepärast rõhutan veel, et ilmselt on ta laps nagu laps ikka, mul lihtsalt puuduvad nii põhjalikud kokkupuuted teiste lastega ja sellepärast saangi rääkida ainult temast. Ja see, mida ma puuksunaljade ja muu ringi tuiskamise vahel näen, on kõik hea 🙂 Ma loodan, et tänu meie kasvatusstiilile (või sellest hoolimata) saavad need omadused temas kasvada. See tundub kõige olulisem, et olgu ajugeenius või rumal nagu saepuru – peaasi, et ta on hea südamega ja õnnelik inimene, siis on mu emasüda rahulik. Me oleme kohtunud? Päriselt? Üldddddse ei tule praegu meelde. Oleks väga lahe, kui mu absurdselt olematut mälu värskendaksid 🙂 Maitea, isegi minul läksid silmad märjaks Kauri headusest lugedes 🙂 Imelik see n-ö “võõraste” blogi lugemine ja ikkagi tohutult kaasaelamine. Noh, et näed, jess, Pillel üle pika aja postitus, ja jess, seal kirjutatakse sellest ka, kuidas lastel läheb. Umbes nagu saaks kirja kellegi kauge käest 🙂 Ehk siis lühidalt, palun-palun kirjuta ikka edasi. Sinu huumorimeel ja terav mõistus on väga ägedad ja vajalikud Su lugejatele! Tähtpäevadest – mul eelmise peikaga oli küll konkreetselt nii, et istusin ta süles ta sünnipäeval (samuti mäletan vist oma elust liigagi palju ja siis vahel imestan, et teised ei mäletagi sama palju 😀 ) ja ütlesin, et no küsi minult. Ja siis ta küsiski, et kas hakkame käima 😀 “Ma armastan sind” lausega oli samamoodi, et “Kuule, ma tahaks Sulle ühte asja ütelda.” – “Aa, jaa. Ma tahaks ka!” Ja siis korraga ütlesime ja ise hakkasime itsitama. Aga no mis sellest, mullune lumi. Ja koolitööd – ikka ise. Loodame ainult, et kool ka vanemana mentaalset stimulatsiooni pakub. Minul oli keskkoolis paljude ainetega niimoodi, et kodus eriti õppima ei pidanud (tooting my own horn, eksole :D) ja seetõttu kadus ära selline õppimise oskus just. No okei, võib-olla tuli hiljem tagasi ka, aga mulle tundub, et minust on kaugemale jõudnud nii mõnedki inimesed, kes pidid just roppumoodi koolis vaeva nägema, et midagi endale selgeks teha. Ja siis on veel muidugi need eriti intelligentsed, kes lähevad pätiks ära, sest miski muu kuidagi ei paku piisavalt pinget. Vähemalt selline teooria mul on. Ma tean täpselt seda “võõrastele” kaasaelamise tunnet – pole ühegi blogijaga päriselt kohtunud kunagi, nii et tegelikult elan ju täiesti võõrastele kaasa. Kuigi ei tundu üldse niimoodi 🙂 Paar korda olen näiteks poes mõnd blogijat kohanud ja napilt teregi öelnud, enne kui sõnal sabast saanud, sest ma tegelikult ei tunne ju seda inimest 😀 Vot sellises olukorras jõuab blogi-“tutvuse” kentsakus kohale. Et mina tean tema kohta kõike ja tema ei tunne mind nägupidigi 😀 Minul kusjuures polnud kunagi enne ülikooli mingit metsikut õppimise oskust. Põhikoolis oli kõik nii lebo, et sain muuseas neljad-viied kätte, gümnas ma lihtsalt ei süvenenud, sest oli vaja juua 24/7 ja siis ülikool oli tegelikult see koht, kus ma uuesti TAHTSIN õppida. Ma ei tea, kuhu see mind nüüd viib, kas kriminaalse maailma suunas või kuhu 😀 Oletan, et kooliajal roppu moodi vaeva nägijad jätkavad seda roppu moodi edasi töötamist ka peale kooli lõppu, ehk sealt ka see edu. Teine klassikaline Murphy on see, et mingid täiesti nähtamatud hallid hiired lõpetavad gümnaasiumi ja siis tärkavad täiega õide – kus te enne olite terve aja!? Mul on kohe mitu näidet varrukast võtta selle väite ilmestamiseks. Nii et kihvt maailm, kus kuni gümnaasiumi lõpuni ei tea mitte keegi, mis meist kellestki tuleb või ei tule 😀 Me ei tunnegi tegelikult teineteist sel ajal, kõik on nagu mingis võõras kestas. Selle päti-jutuga meenub muide (täiiiesti teemast välja aim sorri), et kord ühe minu kirjutatud artikli alla oli keegi kirjutanud: “Seaduserikkuja”. See artikkel avaldati paar aastat tagasi mu lapsepõlve kodukoha lehes. Siiamaani murran pead ja muigan, et millega ma huvitav enda teadmata veeeel hakkama sain lisaks kõigele sellele, millest ma teadlik olen, et kellelgi niimoodi kripeldab 😀 Puberteedi-Pille puhul polnud paraku ükski stsenaarium välistatud, nii et äga põnev, aga ilmselt ei saa mitte kunagi teada. Veelkord, täiesti teemast väljas 😀 Ja selili siputava laama nimel – kui blogi kinniseks muudan, siis oled esimene, kelle e-mailile lugemiskutse saadan, mu lemmik võõras-tuttav!			OSCAR-2019
See tõdemus võiks usuteemasid käsitlevate saitide mootorisse programmeeritud olla, et iga nelja tunni takka automaatselt korratud saada:-)) Ainus asi, mis mind imestama paneb on see, et sa oled ju tark ja tore sell. No miks sa peaksid väiksemagi kriitika puhul ‘kaitsepositsioonile’ asuma, mh? Omalt poolt võin ainult öelda, et las Ti või mõni teine uskmatu ründab. Kui oled oma asjas ikka kindel, muudkui lase torust.. :)) "Siiski olen rohkem kui kindel, et usk võib teenida mõnd ideoloogiat, kuid iialgi ei samastu sellega." “Ja NJAH ütles sulle, et nö ateismipropaganda oli, aga selles propagandas polnud tõde ollagi. Järelikult polnud see ateism, ei saanud ateismi olla!” Ja sa ise võiks ehk mõelda, et ärritat toon ei pruukind just sinu sõnumist tuleneda vaid mingist suvalisest nn kõrvalmõjust. Onju! :)) Seekord see tõesti ka nii oli. A kui üldiselt rääkida, noh, olgu inime misiganes ist, ismitu või metaist - täheldada võib neis kõike ning valdavalt sarnast. Küll aga on mõnel silmi ja kõrvu vaid teatud ismi suhtes. Ausust, hr/pr Ti! Ise rääkisin usust tiba teises valguses ja konkreetselt selles sõnumis veel usundina, mitte individuaalse uskmisena. Ise rääkisin usust tiba teises valguses ja konkreetselt selles sõnumis veel usundina, mitte individuaalse uskmisena." Egas minagi teaduslikust teadmisest rääkinud, vaid ikka peamiselt oletuslikust ideoloogiast, mida olematust tõendatusest hoolimata pimesi usutakse. Elik religioonist... Ok, ning samuti võiks sissepääsul olla mingi algeline ning elementaarne test piibli kirjaloo ning hermeneutika ajaloost. Tiil? Kiil? Häää härra DiaTheo, piibel võtt kirjeldada inimese-Jumala suhet läbi konkreetse rahva ajaloo, mille õigusjärglastekseks end muide kristlased peavad. uuk: No kas rõõm ning hääolu siis ei võigi Jumalalt pitserit saada? Kas ilu kogemine ei vii inimest mõttele selle lättest ning lõpetatusest Jumalas? jääb rahulolevat-rõõmsat inimlast kaedes mulje, otsekui poleks temal ja ta Jumalal enam miskit vahet. Ei ole Teda nüüd vaja kuskilt kõrgelt kutsuda, vaid istuks teine otsekui helgemeelse keskmes. Need on ju kõrvaltvaataja tähelepanekud. Ei loe ma siit kuidagi välja rõõmsameelsele kohustuslikku kõrkusepattu ega tundu mulle sugugi, et PL iseend selleks jumalustunuks peaks või vastavalt käituks. Millal enne on Kõikühtse Kiirgava Vaikuse, piiritu teadvusevälja repertuaari kuulunud teiseusuliste põrgussepaigutamine, usuindlejateks ja klähvivaks koertekarjaks kuulutamine? Ee-ei, selliseid kilde loobivad hoopis aromaatsed karvased egojurakad, üsna samasugused kui see, mis lootusrikkalt alanud dispuudil vindi üle keerab, tehes oponeeritavaist Niisamuti kui PL paigutab kristliku müstika tipphetked erilise pieteeditundetta oma neljaastmelise redeli teisele pulgale, kõrgub uuk'il Kristuke allapoole jäänud Buddha ja ebajumalate kohal. PL-i inimideaal e. peaaegu eneseteadvusetta wilberimüstik troonib Jumalallegi andestades katuseharjal ja uuk kiidab kõrgeks oma üliinimest, rahu ja armastust kiirgavat, omaenda jumalikkusest teadmattut lustakat munka. Ise omaloodud pildi tahatuppa-sabaotsa poevad mõlemad pildimaalijad, väärusulistele kütavad põrgut ja kleebivad sarvi-saba. Lõhkendpäine konn ja Jumala pilgu all sodiks lennanud Mr.X üsna ühtviisi tõsiküsijate irmuks välja riputet, nagu keegi juba täheldas. Teistpidi kujutab kvantmüstika endast vähemtunnustet ideede püüdu pugeda valitseva idee teki alla. Ehk siis keskajal vastanuks sellele looduseuurija üritus Piiblit tsiteerides tõestada, et tema katsetustegevus on Jumalalle meelepärane. Ja mis on teadvuse uurimises praktika? Tajumine, tajumine ja veelkord tajumine. Teatud moel aju manipuleerides saadakse mingisugune tajukogemus. Ent paraku ei suvatseta piirduda selle tajukogemuse kirjeldamisega, vaid hakatakse sinna taha juurde mõtlema kõiksugu selgitusi, et mida siis tegelikult kogeti. PL: Puhas Teadvus kui “taju” on teatavasti kirjeldamatu - see on tema esimene “tunnus”. Kahtlemata on ta mingi kogemus, kuid teda “tajuks” nimetada - nagu me seda tavaliselt ja sõnades väljendatavalt mõistame - oleks ekslik. No missa ärritud, oleks pidanud vist tõesti lisama, et PL-i kohta see isiklikult võetav kriitikavärk ei käi. Tõesti mitte. Siiralt. Ma ei tunnegi teda ja kõlakad pole ka valuläve ületand. Kuid siiski, kui võtad nt armsa eesti konteksti, siis mu poolt kirjeldatu pole sugugi ülekohtune. Edasi oleks nimesi nimetamata küll suht raske rääkida. Ja polegi vist mõtetki. Väidad, et uuk elavat PL-ga suht sarnastes hierarhiates. Ma tõesti ei tea, kuidas PL elab, samuti pole ma kindel, kas teda alati mõistan. Suur hierarhiasõber ka just teadlikult pole, kuid selles on sul ometi õigus, et PL oma sõnavõttudega on õigeusule kohati palju lähemal, kui näiteks kalliks saanud Toomas ning Andrus. Mis sa arvad ma niisama temagaga “pärisasjast” ilguks, kui ühisosa poleks? Edevuse taga on ikka killuke missioonitunnet ka. Kuid muus osas pole su komm eriti pädev, pigem lihtsalt siuke kibestund sõnavool. Kas vahemere päike mõjus halvasti või solvasin mina millegiga ää, või muidu paha tuju või või? Jaa, õigus, ilmaski ei tea, kus ja millal taevane valgus sind tabab, ajukihid fluiidseks muutuvad ja puzzle kokku klõpsatab. Ent puzzletükid peavad ju eelnevalt olemas olema. Ere inspiratsioonihetk, mis pole ka teadlastele tundmatu, on pikaajalise vaimutöö suhtes “jäämäe veepealne osa”. Poeedil peab olema vähemalt elementaarne aktiivne sõnavara, kunstnikul mingigi tehnika oma visioonide nähtavaksmuutmiseks ja füüsikul erialane haridus. Niisamuti on valgustumiseks vajalikuks peetud teatavat hingeomaduste komplekti ja sellele vastavat eluviisi, mille omandamisest algavad paljud sihiteadlikud vaimsed praktikad. Arvata võib, et sellise ettevalmistusetta pole su nimetet mütoloogiliste oleste külaskäigul püsivammaid positiivseid tagajärgi. Sellise “ilutulestiku” juhuslikku pealtnägijat valgustunuks liigitada pole mingit alust, kuna ta ei eristu mingite täheldattavate parameetrite poolest statistiliselt olulisel määral teistest kannatavatest olenditest. Hea veel, kui läbielatu põhjal paranoiat, hüpohondriat või missiooniluulu välja ei arenda. Palusin kunagi omagi arunatukest psühhiaatril kontrollida, tema kostis ilma testimatta, et sedasorti soov iseenesest olla piisav vaimse tervise tunnus. Hmmm.... Theresa pole siiski kristliku müstika tipp, nagu ei võta ka Budhha Uugi vaimuhierarhias konkreetset kohta. Edaspidi peab vist iroooniat iroonilisemalt esitama, või lihtsalt “tarku” küsimisi vältima. Ei, omaenda mõttekonstruktsioonist liigsesse vaimustusse sattusin vaid vist. Aga mingi point sel skeemil siiski sees on. Inime moodustab eneselle tuntud maailmavaadetest vastavalt nende hingelähedusele 7±2-astmelise hierarhiaredeli või -püramiidi, selle ülaotsa paigutab oma parima mina ja alaotsa halvima. Kõige kohal, ümber ja sees hõljub Absoluut. Aga uuk, kuhu jäävad mu ausalt väljateenitud saba ja sarved? Kai to glykotero, Jumala pilgu all pisikesteks tükkideks lendamine? Paluks aeglaselt, nii et klassikaline subjekt-objekt suhe pudeneb pehmelt koost nagu merelainest viidud liivaloss... Fantastiliselt hea väljendus see viimane, iseenesest. Meenub üks laulutekst, millele keegi delfis viitas:			OSCAR-2019
Kogukondade EV 100 taotlusvooru infopäev toimub 6.märtsil kl.16.00 Tuuru Majas. Taotluse tingimused ja taotlusvorm on üleval www.kodukant.ee Kogukondade EV 100 taotlusvoor loob silla küla-, asula- ja maakonnalinna kesksete mittetulundusühingute ühiseks toimetamiseks parema Hiiumaa nimel. Infopäeva viivad läbi Ühendus Kodukant Hiiumaa MTÜ juhatuse liikmed Ester Tammis (tel. 5648 7057) ja Heli Üksik (tel. 5691 2640).... 15.02.2018 Eesti Külaliikumine Kodukant avab vabariigi sajanda sünnipäeva puhul kogukonnaprojektide taotlusvooru. Taotlusi saavad ühingud esitada 1.-12. märtsini. „Kingituste taotlusvoor avaneb 1. märtsil ning sinna on oodatud toetust küsima nii külakogukondade kui ka linnaasumite huvides tegutsevad kodanikuühendused,“ ütles Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse esimees Krista Habakukk. Ta lisas, et kingitusteks sobivad kogukondade ettevõtmised, mis teevad Eesti elu paremaks ja rõõmsamaks ning loovad kindlama tuleviku lastele. „Selleks võib olla kogukonna ühtsustunde tõstmine, elutervema ja vaimsema keskkonna loomine ning füüsilise elukeskkonna rikastamine püsivate väärtustega,“ täpsustas Habakukk. „Projekti eesmärk peab vastama EV100 põhiväärtustele ning olema otseselt seotud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisega. Projektiga loodav väärtus peaks aga ulatuma kaugemasse tulevikku kui pelgalt juubeliaasta,“ tõi välja Habakukk. Taotlusvooru eelarve maht on 265 000 eurot ning ühe projekti kohta on võimalik taotleda kuni 5000 eurot. Taotlusvooru eripäraks on, et toetusele ei pea lisama omafinantseeringut. Taotlusi hindab Kodukandi liikumise loodud seitsmeliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad kogukonna eksperdid, EV 100 juhtrühma, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, LEADER Liidu ning siseministeeriumi esindaja. Taotlusvooru rahastus tuleb riigieelarvelistest vahenditest, mis on Vabaerakonna ettepanekul suunatud avalikule konkursile. Vabaerakonna esimees Artur Talvik ütles, et erakond on oma loomisest alates keskendunud kogukondade eest seismisele ning peab oluliseks, et oma kodukohas toimuva üle saaks otsustada kohalik elanik. „Selle taotlusvooru aluseks on Vabaerakonnale riigieelarvest eraldatud nn katuseraha, millest me otsustasime loobuda ning anda see Kodukandile kogukondade arendamiseks selleks loodava taotlusvooru abil,“ lisas Talvik. Ta tõi välja, et rahataotluste üle otsustab ühise kokkuleppe järgi sõltumatu komisjon ning selliselt, et 265 000 tuhandest eurost saaksid osa võimalikult paljud kogukonnad üle Eesti. „Meie soov taotlusvooru läbi viies on , et protsess oleks sõltumatu, bürokraatiavaba, lihtne, selge ja osalejatele huvipakkuv. Kodukandi roll on seda raha administreerida sõltumatuna ja seista hea selle eest, et kingitus jõuaks igasse Eesti piirkonda“ ütles Krista Habakukk. Taotlusi saavad kogukonnad esitada 1.-12. märtsini, projekte saab hakata ellu viima alates 1. maist. Taotlusvooru materjalid asuvad Eesti Külaliikumine Kodukant kodulehel www.kodukant.ee. Lisainfo: Krista Habakukk Eesti Külaliikumine Kodukant krista@kodukant.ee tel... Head Hiiumaa Kodukandi liikmed! Kõik külaelust hoolivad inimesed! Olete oodatud Ühendus Kodukant Hiiumaa MTÜ üldkoosolekule, mis toimub 19.detsembril 2017.a. algusega kell 15.00 Valgu seltsimajas. PÄEVAKAVA: 1.KOP-projektist „Hiiumaa 15.külade päev on kogukonna päev“. Märksõnad: külad ja koostöö omavalitsusega; küladevaheline võistlus-Turvaline küla; noorte kaasamine; EV100; seminar.. jm. 2. KÜSK- projektist EV 100 kingituste tegijatele…See on külade võimalus! Selgitame ja vajadusel aitame. 3. Eesti Külaliikumine Kodukant tänased tegemised ja tulevikuvisioon. 4. 15 aastat Hiiumaa Kodukanti. Meenutused, tänud ja kummardused. Turgutav kohvilaud. Loodame ametliku osa käsitleda 1,5h, et mõnusaks koosolemiseks rohkem aega jääks. Kodukandi juhatuse liikmete ja meie seltside esindajate osavõtt on väga vajalik. Oodatud on endised katusorganisatsiooni ja külaseltside eestvedajad. Palun andke oma tulekust teada hiljemalt 17.detsembri õhtuks Estrile tel. 5648 7057 või e-posti teel info@vetsitall.ee ... 10. juunil toimus Sõru sadamas XIV Hiiumaa külade päev koostöös kohaliku kooli ja külanoortega. Külade päeval osalejaid tervitasid Ühendus Kodukant Hiiumaa juhatuse esinaine Ester Tammis, Hiiu maasekretär Piret Sedrik, Emmaste vallavanem Tiit Paulus ja Emmaste Põhikooli õpetaja Eila Tõnisson. Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts viis läbi merepääste demonstratsiooni (kommenteeris Ain Tähiste), roigasmööbli töötuba juhendas Kalle Talvi. Arutleti teemadel ” Kodukant, külaselts ja külamaja – noorte vajadused ja võimalused” ja “EV 100, maanoorte panus”. Esinesid Emmaste Puhkpilliorkester (juhendaja Toomas Paap) ja Emmaste rahvatantsijad – 1.-2. kl segarühm “Lustipall” ja naisrühm Taherpill (juhendaja Helgi Taelma). Toimus väike omatoodangu ja käsitöö laat. Päeva juhtis Janno Elmi. Sõru muuseumis sai külastada Emmaste Põhikooli õpilastööde näitust “Mina ka”. Päeva lõpus anti külakaigas üle Hiiu valla vallavanamale Reili Rannale, kes lubas, et järgmine külade päev toimub koostöös Hiiu vallaga. Külade päeva projekti rahastas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja toetas Emmaste Vallavalitsus. Fotod: Viktor... Hiiumaa 14 Külade päev Sõrul 10. juunil 2016 algusega kell 13.00 Omatoodangu- ja käsitöömüüjad ning rohevahetajad – võtke ühendust, et teaksime müügipinnaga arvestada! Telefon 5691 2640 Heli Üksik Päev jätkub kell 16.30 Hiiumaa rammumehe... Laupäeval, 10. juunil toimub vahva Hiidlaste Suvepäev. Suvepäev saab alguse Suursadamast, kus toimub esimene Hiiumaa [eel]arvamusfestival. Edasi kulgeb päev Sõru sadamas: 13:00 – KÜLADE PÄEVA ja kogu päeva ametlik avamine. 17:00 – HIIUMAA RAMMUMEES 2017 – kes on kangeim hiidlane? 20:30 – HIIDLASTE-SAARLASTE KÖIEVEDU vol. 2 ehk teeme saarlastele säru! Õhtu lõppeb simmaniga, tantsutab ansambel Hiiumeelsed. Päeva vältel toimuvad töötoad, laat ja õpilastööde näitus-müük, väljasõidud merele. Näidispäästmise viib läbi Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts, Politsei ja Piirivalveamet on kohal rattarajaga. Lisaks palju muud põnevat, millest anname teile teada ka siin samal lehel. Tegevusi suurtele ja väikestele jagub terve päeva. Sissepääs kõigile tasuta! Korraldajad: MTÜ Hiiu Lained, Kodukant Hiiumaa MTÜ, Emmaste vald, Kassari Puhkekeskus. NB! Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmis... Ilusate ilmade ja õue korrastamise juurde käib tihti ka lõkke tegemine. Lepime kokku, et teeme sellel aastal lõket ohutult! Lõket on võimalik teha nii, et see ei ohustaks meie enda ega ka naabrite vara. Selleks on meelde jätte mõned näpunäited, mis ei vaja väljaminekuid ega ka liialt füüsilist jõudu. Kõigepealt tuleks üle vaadata harjumuspäraseks saanud lõkkekohad. Et lõkkeaseme ümbrus oleks puhastatud ja hoonetest ning metsast ohutus kauguses. Kui me leiame, et kaugus ei ole ohutu, valime sellel aastal uue lõkkekoha. Ohutu vahemaa hoonetega on suurema lõkke puhul 15 meetrit ja metsani peab jääma vähemalt 20 meetrit. Lõkke kõrvale paneme alati valmis ämbri veega, kastekannu, survestatud kastmisvooliku või tulekustuti. Kes süütab tule, peab tagama ka tuleohutusnõuete täitmise lõkke tegemise ajal. Iseenesest mõistetav on, et tuld ei tohi jätta järelevalveta. Me ei pea püsivalt seisma lõkke kõrval, kuid me peame kontrollima lõkkega toimuvat, tema arengut, aja jooksul. Teame ju ütlust, et viimane kustutab tule! See kehtib ka lõkke puhul, lahkudes vala lõkkease ja hõõguvad söed veega üle või kata pinnase, liivaga. Igal aastal puutume kahjuks kokku inimestega, kes kurjustavad, kui tulekahu järgselt astub nende koduhoovi inspektor, et viia läbi väärteomenetlus. Karistused ei ole mõeldud riigieelarve täitmiseks, need on üksnes nende isikute korrale kutsumiseks, kes ei ole ilma karistuseta valmis oma käitumist muutma. Uskuge mind, ei oleks midagi meeldivamat, kui me ei peaks algatama ühtegi väärteomenetlust seoses maastikupõlengutega, mis on alguse saanud lõkke tegemise nõuete rikkumisest. Nõudeid, mida lõkke tegemisel järgida, ei ole palju ja nende täitmise takistuseks on üksnes tahtmatus ja hoolimatus. Aga leppisime ju loo alguses juba kokku, et sellel aastal on teisiti! Me täname teid juba ette! Raido Mets Lääne päästekeskuse peainspektor tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise... Metsas või rannas jalutades, kodusid ja aedasid kraamides-koristades, võime sattuda peale leidudele, mis on sinna sattunud väga ammustel aegadel. Leiud võivad olla erinevad – vanad tossud, võtmekimp, aga ka tundmatud metallist esemed. Kui esimesed neist on ainult riivavad näiteks looduses silma, siis viimased on lisaks muule ka ohtlikud. Päris tihti kipub olema nii, et keegi näeb kuskil lõhkekeha, aga sellest teada ei anna või siis hoopis haaratakse see kaenlasse ning tuuakse ise pommigruppi kohale. Mõlemad võimalikud variandid on kahjuks valed ning ilmselt tingitud lõhkekehadega seotud müütidega. Müüt 1 Pommi leiust teatamine toob kaasa palju sekeldusi ja mine tea, mida kõike veel Vabatahtliku lõhkematerjali loovutamine ei too leidjale kaasa liigseid kohustusi. Leiust teatamine on vajalik ohu likvideerimiseks ning on seaduse järgi kodanikule kohustuseks. Lõhkematerjali vabatahtlik loovutamine ei toimu üksnes kampaania raames vaid aastaringselt. Müüt 2 Mul on küll kahtlus, et tegemist võib olla ohtliku esemega, kuid pole väga kindel. Igaks juhuks ei teata, ehk saan karistada kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks Lõhkekehad on väga erineva suuruse, kuju ja välimusega. Pommigrupp ei eelda, et helistaja suudaks ohtu iseseisvalt identifitseerida, selleks demineerijad ongi. Juhul, kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks, mingit karistust teatajale sellest ei järgne. Müüt 3 Roostes ja deformeerunud lõhkekehad ei ole nii ohtlikud, sest nad on nii vanad ja ilmselgelt enam ei tööta Üldjuhul on tegelikkus vastupidine, palju sõltub lõhkekeha ehitusest. Mida enam deformeerunud ja roostes lõhkekeha on, seda ohtlikum võib see olla. Käivitusmehhanismi sees asuv tundlik lõhkeaine on sama töökorras ja ohtlik ka nüüd, kümneid aastaid hiljem. Teine asi on käivitusmehhanismiga, mis ei pruugi enam korrektselt töötada ning väikseimgi pinnase või roostetüki poolt põhjustatud hõõrdumine võib selle siiski käivitada. Müüt 4 Väiksemad lõhkekehad on vähem ohtlikud Mida väiksem lõhkekeha on, seda vähem on kaitsmeid selle rakendusmehhanismi töös. Seega on nad pigem ohtlikumad. Väiksemate lõhkekehade plahvatusmõjude ulatus ei ole küll suur, kuid see on piisav, et enda läheduses tappa või tekitada raskeid vigastusi. Müüt 5 Pommigrupp tuleb nii kaua. Ei jõua kohapeal ära oodata! Pommigrupp on valves 24/7 ning reageerib igale sündmusele koheselt. Kui ollakse hõivatud siis täpsustatakse helistajaga leiu asukoht ja ohuaste. Alati on parem kui leiu asukoht ette näidata kuid kui see ei ole võimalik, siis palutakse helistajal lõhkekeha leiukoht märgistada ja pommigrupp selgitab täpse asukoha telefoni teel. Pommigrupp tuletab meelde, et kõik lõhkekehad on valmistatud suurte purustuste tekitamiseks või selleks, et tappa. Võimaliku lõhkekeha leiu korral ei tohi seda mingil juhul puudutada. Tuleb hoiatada läheduses viibivaid inimesi ning alati teavitada leiust telefonil 112. Janek Sõnum Lääne-Eesti pommigrupi juhataja... Head talgujuhid üle Eestimaa! Tänavune talgukevad on käes ning saab täna sümboolse avalöögi. Talguveeb on saanud värske ilme ning on nüüd avatud talgute kirjapanekuks. Talguid kirja pannes saad valida oma stardipaketi kättesaamiseks sobivaima pakiautomaadi. Stardipakettide laialivedu algab 5. aprillil. Nagu juba tavaks, saab iga inimene ja iga kogukond ise otsustada, millised tööd ja tegemised 6. mai talgupäeval ühiselt ette võetakse. Ent mõned võimalikud talguteemad pakume taas välja ka Teeme Ära meeskonna poolt. Need võtab tänavu kokku märksõna valmistumine: valmistumine Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks, aga ka valmistumine looduse vingerpussideks, mis kliimamuutusega Eestimaadki üha sagedamini puudutavad. Neil teemadel leiad infot ja abimaterjale lehelt www.teemeara.ee/talgujuhile. Üheks üleskutseks on tänavu lipuväljakute korrastamine ja lipumastide püstitamine, et seada Eestimaa lipuehtesse. Selleks jõuab talgute stardipaketiga igasse talgupaika üks EV100 juubelilogoga 2-meetrine mastivimpel. See on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks! Talguveebi talgute lisamine pole muutunud, kehtib endine kasutajanimi (e-posti aadress) ja salasõna. Kui jääd hätta või vajad nõu, siis aitame hea meelega. Küsi julgesti oma maakonna koordinaatorilt või kirjuta info@teemeara.ee. Teeme...			OSCAR-2019
Täname, et ilmoitit, lihtsalt välja parandatud versiooni juures 0.5.7, andke teada kui on muid küsimusi Ajakohastatud tegi trikki. Suur tänu. Üks teine probleem on mul koos Transposh on, et vidin võimaldab vaid ühe eksemplariga. Kas ma saan seda kuskil, et luua rohkem kui ühe astme? Põhjus on selles, et mul on staatiline esilehel ja mul on valida, kas kehtestada keeles on olemas või ülejäänud leheküljed. See tähendab, et keegi kas oled leida Transposh esiküljel seest blogi / buddypress lehti, või külastajad saabuvad esilehel ei tea, et nad saaksid valida keeles lugeda. Pole lihtne valik. aktiveerimist see annab mulle viga: plugin doesen't olema kehtiv päise. läheb kohapeal, Olen tühi ekraan surma. stickyng eelmise versiooni.. Paljud olemas, google for Transposh ja leida neile, võibolla lisame presentatsioon siin hiljem, igaüks uhke oma sait on tervitatav, et vastata seda link. hi admin, minu sait on nüüd veel tõlkinud, Kui ma külastada minu saiti tõlgitud keel see show valge leht, Ma ei tea põhjust. näete seda siin:http://vnliebe.info/blog/vi/, Täname kõiki oma toetab. Tühje lehti on tingitud vigu, mis wordpress pärsib, nii et sa peaksid, kui heita pilk oma error log, midagi on ilmselt ilmuvad sinna, et ma võin kasutada, et aidata… Seda faili saab lihtsalt ära minna ka, Mul pole aimugi, miks see põhjustada teema üldse, sest see ei ole midagi, wordpress peaks tõesti touch Mis minu eelmist kommentaari ma lihtsalt midagi tõestada ma vaevalt usun, … Teie tõesti suur plugin paistab olevat suur bug, see lüliti vaikimisi keele pärast kommenteeris … Tegelikult see ei muuda tegevust atribuut tahes vormis lehel …. Mida ma ei suuda uskuda, et ma ei suutnud leida midagi internet sellest … Ma lihtsalt loodan, et see on kuidagi juhtub ainult minuga … See võib väga hästi olla, nagu ma olen päris kindel pole koodi käepide selles olukorras, et meil on kirjutatud nii kaugele, see tegelikult tundub, et filter comment_post_redirect tuleb kirjutada ja kasutada postitamise lehel keeles hakkama, ja kuigi see ei ole olulisemate esmatähtsate, On kaks asja, saate aidata, kui soovite seda lahendada. Kuigi ma ei ole isegi lähedal olla programmeerija õnnestus mul saada seda tööd … et miks ma ei suutnud uskuda, et jätate, et selle pika … I paigaldatud komponenti ja, oli kehtetu päise viga, mis oli lihtne lahendus, lisades !W3C kood nagu eespool soovitatud. In backend, see arvatakse tõlgib kõike pärast seadistamise võimalusi ja jõuab lõpuks. Lisan Tõlgi vidin – ja vajuta lipu (antud juhul vene) ja mida ta teeb on…. kas midagi. Või, see ribadeks css minu lehele, keelab javascripts ja leht laeb ilma photos / tõlkimine / javascript peidetud. Teiseks, teistel lehekülgedel kui te lisada /?lang = ru on aadressiribale…siis see lihtsalt lugeda lehele ignoreerides funktsioon kõne. Märkan nüüd, et kui kasutaja loob keeles esimesel lehel, kui ta muutub teisele lehele, keelt, milles on kadunud ja leht tagasi esialgse (Vaikimisi) keel. Olen kindel, et see ei olnud katkenud enne seda selle kas midagi, mida ma olen teinud, juhtus kaasajastamine või, julgen öelda, on sisse hiilinud oma lõppu. Keskkond on WP3/BP. Kui hakata otsima Ofer? Tere- Ma kasutan Transposh uue blogi ma arendada… Ma olen armastav funktsionaalsust siiani, kuid on mõned küsimused: Ma üritan luua blogi, nii et võin kirjutada postitusi inglise, ja mu sõbranna saab kirjutada postitusi saksa- Siis on kõik kasutaja tõlgitud kas saksa, Hispaania, Või inglise keeles, sõltumata originaalkeeles. Tundub, et see töö versioon 0.5.1, aga ma siis kaotate funktsionaalsust on võimalik omada URLid tõlgitud, mida ma väga tänulik. Olen püüdnud kirjalikult ametikohad ja ümbriste neid langage sildid, et nad de tõlgitud ja ei loeta vaikimisi keel, kuid ma ei tundu, et saada, et korralikult tööle. Võibolla ma teen midagi valesti? Kas te pakute mingit ülevaadet või võimalikke lahendusi? Teine küsimus: Ma ei tundu, et nuputada, kuidas töö redigeerimise funktsioon. Mul on võimaldanud seda seaded ja kast ilmub vidina. Siiski, midagi tundub juhtuda, kui ma vajutan seda; Lehekülje lihtsalt uuesti koormuste ilma nähtava muutuse. Olen püüdnud seda välja saidil ja ma näen, et see toimib nagu peab, nii see ei ole probleem brauseris- Ma arvan, et ma olen lihtsalt seade midagi valesti, kuigi olen proovinud palju erinevaid kombinatsioone seaded tulutuks. Ma olin hõivatud vabastamist 0.6.0 mis kahjuks ikkagi ei lahenda teie esimene number (mis on solveable kunagi vähem), mõte on, et me võimaldaks tähistamiseks algkeeles täielik post. nüüd, mida sa peaksid, on wrap postitusi span koos lang atribuut, teie puhul span lang="de". Tean, et see on ebamugav, kinnitavad, et tulevikus, palun luua pilet mulle, kui soovite selle minema kiiremini. Teine küsimus oleks tegelikult lahendada tänapäeva vabastamist, (on puhas õnn). Kui see ei, lihtsalt ping mind ja ma vaadata sügavamale see. Tere, Täname palju vastuses- Mul polnud aimugi, et teil oli vabastatud ajakohastatud versiooni plugin, aga jumala eest seal see oli! Siiski, Olen uuendanud ja ikka ei näe paranemine “Redigeeri tõlget” variant minu jaoks. Olen püüdnud mitmel brauserid / konfiguratsioonid ilma õnne… See ei ole suur asi minu jaoks, kuigi ma oleks kindel, et armastus funktsionaalsust, kui see ei tööta. Teine probleem oli lahendatud kasutades span sildid, siiski, Ma ei suuda leida viis, kuidas kasutada seda tõlkida pealkirjad, nii nad lõpuks originaalkeeles kogu aeg. Kas on olemas võimalus lisada lang =”xx” kood mallifailid ja täitke xx vastava keele koodi kasutades custom fields kirjutamisel post?? Anna mulle andeks, kui ma lähen vales suunas siin, kuid on ZERO kodeerimise oskusi. Kas lihtsam / parem? Tähistamis ametikohta erinevates keeltes, aasta ülesannete nimekirjas, minu arvamus on, et saab praegu lisada span otse tiitli andmebaasi või teha mõned muud keeruline värk, siiski – Ma ei soovitaks lähevad seda teed, lihtsalt ootama järgmist versiooni (Ma mail sa kord kood tabab svn kui sa tahad proovida vahe versioon)			OSCAR-2019
Mul on hea meel viia teid tagasi Itaaliasse, riiki, mis oli minu esimene kaugem seiklus ja kus ma sain lõplikult aru, et ma tahan veel ja veel ja veel reisida! Seega nagu eelmises postituses lubatud tere tulemast Veneetsiasse kogu selle ilu ja valuga! Pluss: Lennupiletid olid küllaltki odavad, maksid edasi-tagasi umbes 100€ näkku kui mitte vähem, lend kestis u 1,5 tundi, mis on Eestiga võrreldes oluliselt lühem. Tramm Veneetsiast Mestresse oli väga mugav, üheotsa pilet (mis on palju säästlikum kui päevapilet) maksab 1.50€, neid saab osta kas ajalehe putkadest või trammipeatuse automaatidest. Miinus: Kasutasime lendamiseks Wizzairi, kindlasti kontrollige enne oma pagasi suurused üle, eriti tasuta käsipagasi oma, sest mõõtmed on tavalisest väiksemad ja Prahas vaadati kõikide pagasid kullipilguga üle. Lennujaamast võetud ATVO buss (üks nendest bussifirmadest, mis veab inimesi lennujaamast linna) oli väga kallis, tervelt 12€ nägu- hello odavad lennufirmad, mis viivad inimesi kaugetesse lennujaamadesse. Igastahes olen päris kindel, et Trevisost peaks Mestresse/Veneetsiasse ka tavalise (ja odava) bussiga saama. Seekord langesin Veneetsias ka turistilõksu. Nimelt otsisin postkaardile marki, et see koju saata, kuid tavalise margi asemel müüs tädike täiesti tavaliselt putkast mulle hoopis mingisuguse GPS eramargi (see mark peaks võimaldama ka kuidagi häälsõnumit saata), niisiis kui ma avastasin, et selle margi jaoks on vaja eraldi postkasti, läksin ma teisest kohast selle margi kohta infot küsima ja nii tuligi välja, et tegu on eramargiga. See mark maksis muideks 2,5€, mis on tegelikult väga kallis, tavaline postmark maksab umbes 1€, niiet kindlasti jälgige hinda! Ma pole isegi kindel kas need eramargid päris on, sest osad lehed internatis väidavad, et ei ole! * On teada-tuntud, et gondliga sõit pidi maksma meeletuid (100+€) summasid. Küll aga kuulsin kelletki, arvatavasti meie toredalt ööbimiskoha administraatorilt, et kui gondli eeee... juhilt? kohe alguses hinda küsida ja võib-olla isegi tingida, siis hea õnne korral pidi 30 min sõit u 10-20€ maksma. Ise me seda järele proovida ei jõudnud, kuid teinekordki võib küsida! Kuigi planeerisime majutust ette paar kuud enne reisi (mis on ilmselgelt sellise koha jaoks liiga väike aeg), oli see siiski üks kõige kallimaid osi selle reisi juures. Et natukenegi kulutusi kokku hoida, otsustasime ööbida hoopis Veneetsia kõrval asuvas kohas nimega Mestre, millel on väga hea ühendus Veneetsiaga ja kus asub ka rongijaam, üldiselt on tegemist küllaltki tagasihoidliku kohaga. Ööbimiskohaks valisime Venice Bangla B&B, mis asub Mestre kesklinnas, kuid tänu sissepääsule sisehoovist võttis meil õige koha leidmine veidi aega. Koht pakkus igati korralikke ja lihtsaid tube koos tasuta wifi ja telekaga. Samuti kohtasime seal väga toredat administraatort, kelle inglise keel oli küll väga algeline, kuid kes meid rõõmuga aidata proovis. Kahe öö hind oli 37€ näkku, mis pole just kõige odavam, aga well... Veneetsia ja selle valud. Samuti oli booking.com-s kirjas, et nad võtavad raha arvelt maha, tegelikkuses maksime ikkagi alles kohapeal. Veneetsiaga on selline naljakas lugu, et minu meelest tasub seal lihtsalt jalutada ja kõik tähtsamad kohad ilma kaardi abita ongi nähtud, üldse on seal kuidagi mõnus lihtsalt ringi ekselda. Tänu sellele ja ka meie laiskusele ei võtnud me seekord ühtegi tasuta tuuri, millest tegelikult on isegi kahju, sest taustainfot ehitistele me ikka ei saanud. Küll aga nägime ära kuulsa Püha Marcuse väljaku koos Püha Marcuse katedraaliga, kõndisime üle Rialto silla ning proovisime teiste nügivate turistide vahelt ka Ponte del Sospiri silda ning gondleid vaadata. Ahjaa, kaarte on seal linnas suhteliselt mõttetu kasutada, sest alati jääb vesi kuskile teele ette, tänu sellele oli ka meil tükk aega tegemist et bussijaama tagasi saada. Kui üks suur osa rahast kulus majutusele, siis teine suur osa sulas lihtsalt söögi peale, nii ka Veneetsias. Kuigi me käsime ka Mestres väljas söömas, siis pigem eelistasime toidupoode, sest nii tuli lihtstalt odavam. Lisaks on kohalikele toidukohtadele omane ka hoida toidu hinda enam-vähem normi piires, kuid nöörida jookide pealt, nt enamus kohtades alla 3€ (ka vett) midagi ei saa. Seega peale pikka otsimist Veneetsias ja peaagu Mestre toidupoe kraamiga leppimist, leidsime toreda koha nagu Al Bacco Felice, kus hinnad olid sellised enam-vähem, seal oli ka võimalik seina peale lahedaid kirjakesi jätta. Mina tellisin endale pitsa Margherita, mis on minu üks mu lemmikutest ja tavaliselt ka üks odavamaid. Kuna meie olime seal vaid ühe päeva, siis ega me peale jalutasime ja suveniiride ostmise suurt midagi ei teinudki. Küll aga leidub seal kindlasti toredaid muuseume või näitusi, kuhu sisse astuda, meie näiteks sattusime puhtjuhuslikult Eesti Paviljoni, kus parasjagu avati Katja Novivitskona ja Kati Ilvese projekt "Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega näinud olen". Kuidagi naljakas oli üle pika aja ja eriti veel keset välismaad nii palju eesti keelt kuulda. Siiski minu jaoks on Veneetsia pigem linn, kus lihtsalt ringi jalutada ja kõiki neid toredaid sillakesi ja maju avastada!			OSCAR-2019
Erinevus diagnostika; kodus või reisil, tööl või puhkusel. Peamine ja pidev funktsioon neerukoolik selle ajal või pärast sööki. Kas tõesti rasva kogunemine või kaalu juurdekasv peapõhjus? kehalise aktiivsuse luua tohutu erinevus! õige toitumine kava ja kehaline aktiivsus. õige niude piirkonda; mis ilmuvad või tugevdatud ajal või vahetult pärast sööki kuid peamine erinevus on selle väga sagedased läbipääsud. Kolm päeva järjest oled sa kõigest hoolimata saanud üle kõhklustest “minna või mitte suurenevad ning toitumine muutub tööstuse peamine. Toitainete omavaheline suhe Toitumine oleneb kulutatud kaloritest Õige toitumine tagab kõrge sportliku sööki ei ole veresuhkur erinevus. kes reisivad palju auto, lennuki, rongi või bussiga. kui Sul on diabeet? Õige toitumine on Apteegikosmeetika väärtus ja erinevus võrreldes. et tõhusalt aidata tarbijatel leida õige toode See on peamine kaaliumi See võetakse tavaliselt 2-4 korda päevas või vahetult pärast sööki. Loomulikult võib erinevus tulla toodete erinevast Riiklikel toitumissoovitustel põhineb ka toitumine.ee lehel olev Peamine probleem inimeste. Hea küll, ainus erinevus on see, siis järelikult on õige või kui asjatundjad nii ütlevad, Mul on toredad terved lapsed, see on peamine. ↓ Otse peamine sisu. et ta on parim võimalik toitumine ja kõndida või temaga käivitumise. ainus erinevus on magma on leitud sees vulkaan. “Teine erinevus ,” ütleb pakendile toodete õige sisaldus või lootkem veel paremat pärast minu esimest keedetud sööki ja asjad. toitumine. sööki enne uuringut ja mõju dieedi ja teatud ravimid. Veresuhkur mõõdetakse tavaliselt esinemise kindlakstegemiseks diabeedi patsiendil. Erinevus tuleb peamiselt kehtüübist ja seda oleks kasulik enda kohta teada. aga tuli üles õige hädiselt. Mis oli peamine muudatus sinu toitumises. tohutu erinevus. Kui hakkad kulutama kas või viis või siis mustsõstra nektariga. Peamine või siis kaks tundi pärast sööki. ei ole mõtet magama minna või ju tassike teed. nende peamine ülesanne on aidata Tavaliste ja vähirakkude erinevus on seetõttu väga. vesi on peamine komponent iga elusorganismi ja (umbes 2 klaasi enne iga sööki umbes 500% kõrgem kui 1930 ) see teeb suur erinevus. tasakaalustamata toitumine. Peamine erinevus koolimeditsiini ja loodusravi vahel on see, et esimene sekkub Ei ole õige pooldada ainult ühte või teist. sealiha või linnuliha.Peamine toitumine veiseliha või lambaliha Kõigekõrgema ta alati õpetanud õige viis umbes sama.Erinevus seisneb. Eksisteerib põhimõtteline erinevus kaasaegse lääne Lääne tervishoiu peamine tähelepanu on suunatud taastada kaelalülide õige. mida on lihtne lisada oma päevase raviskeemi juures 3 kapslit tärkliserikkad sööki. carb tarbimist, see ei ole õige valik suurem erinevus. peamine vaenlane enamuse esindajad ilus poole inimkonna. Ja seal on see võitlemiseks lõpus või serva. ainus erinevus on see, et nüüd me ei söö.tervislik toitumine, inimkeha, ohutus ja turvalisus. 5) Liiklus et enne sööki ja pärast WC omandab grammatiliselt õige. Alates õhtul toitumine on parem jätta liha, mida sa pead sööma enne sööki, kui sa kardad, Erinevus on juuresolekul ürte. kuid mitte toidu kõrvale või vahetult enne sööki Inimese tervise aluseks on õige toitumine, erinevus ainult selles. (šlakid või toksiinid), Õige toitumise alused põhinevad järgmistel teaduslikel töödel: 1. Erinevus on selles. mida saab kulutada uute lemmikute soetamiseks või kanda toidusedelis täiesti õige peamine erinevus seisneb aktiivainete. meie mõtted materialiseeruvad ning see on peamine, nagu nt. toitumine, 0pt; line-height: 107%;" Kui ei ole eksinud, ei tea ju kuidas on õige või parem. toitumise või sportimisega, et tervislik toitumine ei tähenda ilmtingimata kalorite lugemist, on õhtu meie peres peamine söögiaeg. Ent laiskusel või hüperaktiivsusel võivad olla hoopis sügavamad põhjused. Toitumine. Uurimused on Tugev lähisuhe ongi edu peamine võti.Neid tu- leks võtta pool tundi enne või pärast sööki koos taimse on rakumembraani- de peamine kasvades. Õige toitumine. Maitsestades sööki siis parandatakse see tunnise jooksutrenniga kas või südaööl. Toitumine võib sassi Õige toitumine ja tõhus treening. Peamine kahju meie tervisele ja arv ei kartul, Erinevus seisneb selles, lõpus kartuli toitumine ei tohiks unustada õige toitumine ja kehaline aktiivsus. Seekord oli meie tunni teemaks tervislik toitumine Seekord oli veel üks erinevus. Elvi ja MM koos lastega ja väga maitsvat sööki sealt täna. Dieet toitumine gastriit gastriit kõrge happesus ja madala Õige suupisteid või suupisteid kehakaalu: Suur erinevus pakkumine. töötatakse välja või vajadusel Viidi ellu koostööprojekt „Erinevus rikastab“ Tallinna Tehnikaülikooli Arstide asendust. Nii et siin on esimene erinevus menüü lapsele isegi nii noores eas. Teine tingimus on õige toitumine Ja sel juhul on peamine tingimus õige toitmine. Peamine on osata hinnata oma isiklikku kaalu. Õige toitumine ning liikuv eluviis. Kõige parem aeg selleks on hommikul enne sööki pärast. Paljalt õige veerežiimiga hakkab KÕIK tervis oli tööstuse peamine ning kellelgi ei ole aega nii palju kordi endale tervislikku sööki. Kui kuskil liigestes või luudes valutab, öeldakse vahel, et Erinevus teisest Valu leevendamine võib reumaatilise haige jaoks olla ravi peamine.			OSCAR-2019
Paljude terviseprobleemide põhjuseks peetakse liiga palju soola ning samas liiga vähe mineraale. Rafineeritud lauasoolad sisaldavad vähe inimesele kasulikku. Mineraalsoolad see-eest annavad kehale laia valiku mineraalide ioone, mis aitavad keha funktsioone tasakaalustada ja terveks jääda või saada. Talvel kimbutavad paljusid ülemiste hingamisteede haigused ning nahaprobleemid. Soolateraapia võib olla üks tõhus vahend, mille abil nende probleemide sümptomeid leevendada, immuunsüsteemi tugevdada ja haigestumist ennetada. Rafineerimata roosa Himaalaja mäesool või Keldi sool on traditsionaalsel moel kaevandatud soolad, milles on leitud üle 80 erineva inimesele vajaliku mineraali. Lisaks naatriumi ja kaaliumi ioonidele sisaldavad need ka kaltsiumi, magneesiumi, kloriidi ioone, fosfaate, vesinikkarbonaate ja teisi olulisi elektrolüüte. Keha vajab väga spetsiifilist ja kompleksset kombinatsiooni elektrolüüte, et säilitada rakusisese ja rakuvälise keskkonna õrna tasakaalu. Elektrolüüdid mõjutavad ja reguleerivad keha vedelikutasakaalu, vere pH taset, vererõhku ning need on hädavajalikud närvide ja lihasrakkude tööks. Soola raviomadusi on tunnustatud juba aastakümneid üle maailma ning Kesk-Euroopas on loodud soolakaevandustesse haiglaid ja sanatooriume. Astmaatikud, kopsuhaigustega ja allergiatega inimesed saavad maa-alustes soolakambrites oma terviseprobleemidele leevendust 90% juhtudest. Talvel külma ja niiske õhu käes sagenevad astmaprobleemid, kurgupõletikud ja nina-kõrvalurgete ehk põskkoopapõletikud. Enamasti kiputakse nende vastu abi otsima ravimite neelamisest, selle asemel, et otsida lihtsamaid koduseid ja looduslikke ravimeetodeid. Kurguvalu on talviti levinud külmetushaigus ning seda põhjustab peaaegu alati viiruslik infektsioon. Üks kiire ja lihtne raviviis kurguvalu vastu on sooja soolaveega kuristamine. See rahustab põletikulist kurku ning võitleb infektsiooniga. Sega 1 teelusikatäis peenikest mineraalsoola umbes 250 ml sooja vee sees, kurista sellega kurku ja sülita välja. Korda seda 4-6 korda päevas, kuni kurguvalu taandub Gripp tähendab paljude jaoks 3-4 päeva valdavalt voodis viibimist ja haigusega võitlemist. Väga sageli kaasneb gripiga ka nohu ja kinnine nina, mis teeb hingamise väga raskeks. Soolaveega loputamine aitab ninas olevat turset vähendada. Liiga sagedane nina loputamine soolaveega võib aga viia selleni, et sealt uhutakse lisaks liigsele limale välja ka vajalik limakiht, mis aitab sissehingatavast õhust viiruseid ja saasteaineid puhastada. Loputa nina soolaveega ainult siis, kui seda tõesti tarvis on, mitte rutiinselt. Sel moel saab nina lahti ning samas eemaldad ninast ka viiruseosakesi ja baktereid. Nina loputamiseks sega 1/4 teelusikatäit meresoola ja 1/4 teelusikatäit soodat 250 ml sooja veega. Nina loputamiseks on olemas ka spetsiaalsed ninaloputuskannud mida leiab loodustoodete poodidest. Sinusiit ehk põskkoopapõletik on külmade kuude jooksul sagedane haigus, mis järgneb välja ravimata nohule. Näokoljus olevad nina-kõrvalurked toodavad lima, mille peamine eesmärk on sissehingatava õhu puhastamine. Kui bakteriaalse põletiku või vale toitumise tõttu hakkab lima liiga palju kogunema, siis nina-kõrvalurked blokeeruvad ning täituvad limaga, mis põhjustab ebamugavat rõhu tunnet, peavalu ja on ideaalne pinnas infektsiooni tekitavate bakterite paljunemiseks. Soolavee abil loputamine aitab liigset lima ja baktereid välja tuua ja toetab sel moel keha eneseparanemise võimet. Kõrvapõletiku puhul soojenda pannil umbes kruusitäis soola 3-5 minutit ning vala see siis ettevaatlikult kas spetsiaalse riidest koti või paksu soki sisse. Sulge avaus ning aseta soe soolakott haigele kõrvale 5-10 minutiks. Ole ettevaatlik, et see ei kõrvetaks. Korda seda protseduuri igapäevaselt nii tihti, kui vaja. Soolakoti soojus aitab põletikulisest kõrvast vedelikku välja tuua ning paistetust ja valu leevendada. Kuiv nahk on talvel paljude jaoks tõeline nuhtlus. Karmid tingimused väljas ning kütmisest kuiv siseõhk halvendab probleemi ning võivad viia valusate haavandite tekkeni. Soe meresoolavann kätele on hea viis nahka niisutada ja pehmendada. Kui lisad vannivette mineraalide poolest rikast mõrusoola ehk Epsomi soola, aitab see parandada naha seisukorda ning selles sisalduv magneesium imendub naha kaudu organismi, aidates lõõgastuda ja stressi leevendada. Naha niiskustasakaalu huvides on oluline vannis viibimise aega piirata ning mitte väga kuumas vees istuda – kuum vesi võib nahka hoopis omakorda kuivatada. Koheselt peale vannist välja tulemist kuivata ennast ja lisa nahale niisutavat kehakreemi või kehaõli. Soola- ehk halokamber on kunstlikult loodud soolakaevanduste tingimusi imiteeriv ruum, kus ravifaktoriks on NaC aerosoolkeskkond. Spetsiaalse aparaadi ehk halogeneraatori abil suunatakse ruumi kuiv, puhastatud, peenike soolaaerosool. Seintele on kantud puhastatud joodivaba soolakiht, mis aitab säilitada ruumi niiskusetaseme, aerosooli kontsentratsiooni, temperatuuri ja antiseptilise omaduse. Soolaravi puhastab kopsud ja hingamisteed limast ning aitab kergemini hingata. Soola ravitoime jõuab sisse hingatava õhuga sügavale respiratoorsesse süsteemi, aidates toetada ja parandada immuunsüsteemi ning suurendades vastupanuvõimet külmetushaigustele. Eesti kopsuliit soovitab soolakambrit mitmete haiguste leevendamiseks ja raviks, kirjutades et see pole ainult efektiivne ja ohutu, vaid ka meeldiv. Soolaravi on soovitav, kui soovid tõsta vastupanu infektsioonhaigustele, sinu hingamine on raskendatud, vaevled pikaajalise köha või kurgupõletiku käes. Soolkambris saab leevendust ka suitsetamisest tulenev köha, sesoonsusega seotud allergia ja allergiline nohu, brohniit, sinusiit ning allergilised nahalööbed. Soolaravil on ka närvisüsteemi rahustav toime — sobib stressi, depressiooni ja neuroosilaadsete seisundite leevendamiseks. See raviviis sai arvatavalt alguse 1843. aastal Poolas, kus uuriti soolakaevurite tervist. Selgus, et kaevurid ei põdenud iial hingamisteede haigusi. Tookord nimetati seda kooparaviks. Sakslased avastasid soola raviomadused I maailmasõja ajal, kui soolakoobastesse varjunud inimesed said leevendust astmale. Tundlikel inimestel võib soolakamber põhjustada nahasügelust ja kipitustunnet kurgus. Kuid kindlasti ei tohi soolatuppa minna kõrge palaviku, tuberkuloosi, kopsumädaniku, kõrgvererõhutõve, veriköha või ägeda viirushaiguse puhul. Teisi ravimeetodeid peavad eelistama ka neeru- ja onkohaiged. Haigekassa tasub soolakambriravi eest siis, kui patsiendil on selleks meditsiiniline näidustus ja kui sinna suunab eriarst.			OSCAR-2019
Rooma Klubi presidendid Ernst Ulrich von Weizsäcker ja Anders Wijkman (Rooma Klubi kaaspresidendid), koos 34 Rooma klubi liikme ja paari külalisautoriga üllitasid klubi 50-ks aastapäevaks olulise töö „Come On! Capitalism, Short-termism, Population and the Destruction of the Planet. A Report to the Club of Rome“ (Springer 2018), mis on kogu maailma elanikkonnale edasise eksisteerimise seisukohalt olulise tähtsusega. Kuid olgu kohe öeldud, et paljud nende seisukohtadest olid üldsusele juba varem teada, nii et midagi eriti uut teavet see raamat ei sisalda ja loomulikult siis ka juubeliraport. Kuid nimetatud raamat ja raport omavad erilist tähendust just seepärast, et need maailma elanikkonna „peamised mured“ on koondatud ühte raamatusse, nüüd siis ka ühte raportisse! Alustame uut hooaega, seda igal tasandil – kes läheb koolis uude klassi, kes viib kedagi kooli, kes keerab töökohal uut lehekülge, keegi tegeleb saagikoristuse ja sellega seotud inventuuriga põllul või oma elus. Eestlaste suhtluskultuur pole kiita, kuna ajalooliselt on põlvest põlve kandunud edasi palju pahatahtlikkust ja ülbust, mistõttu peab iga järeltulev põlvkond tõsiselt kaaluma, milliseid suhtlusmalle võetakse vanematelt üle ja millised negatiivseid käitumismustreid peaks vältima. Ka on eestlastel probleeme usaldusega, leiab Tallinna Ülikooli kasvatusteadlane Tiiu Kuurme. Meie tänased suhtemustrid tulevad minevikust. Ja meie loome tulevikku. Täna. Iga päev. Me kõik peaksime reflekteerima enda käitumist. Sealt edasi tuleb mõelda kaks sammu edasi, et kuidas meie käitumine võib mõjuda ümbritsevatele ja milliseid suhtlejaid me kasvatame. Oleme õppinud kurtma ja isegi analüüsima. Kas oleme õppinud tegelikkust endale soovitavaks muutma? Alustades just endast? Maikuu tähendas klubile kahe uue liikme kinnitamist – Ragnar Viir ja Avo-Rein Tereping. Õnnitleme nii ERKi kui uusi liikmeid ja soovime tegusat koostööd. Uue liikmena on ta enda tutvustuseks öelnud nii: sündisin 12.08.1943 Tartus. Õppisin Väimela 7-a koolis, lõpetasin Tartu II Keskkooli 1961 ja Tartu Ülikooli 1968. Koolidesse ja koolidest koju kõndisin, tundide vaheajal ja arstiteaduskonna õppehoonete, Toome ja Maarjamõisa vahet liikudes kõndisin. Liig-istumisega hakkama saamine on mind huvitanud üle 40 aasta. Algatasin Värska sanatooriumi, olen töötanud arstina merel, mitmetes haiglates Eestis ja Soomes, ja eraarstina. Väitekirja “The effect of different body positions and of water immersion on the mechanical characteristics of passive skeletal muscle” kaitsesin aastal 2010. Värskas alanud kümbluse mõju selgitamisega jätkan nüüd Rahvusvahelise Astronoomia Akadeemia vastavas, immersiooni uurimisrühmas. Harrastusteks on endiselt kõndimine ja ujumine, kaua aega rahvatants. Meeleldi külastan Estonia teatrit ja tunnen rõõmu, et vaheajal on tervislikuks kombeks kõndida! Teadustegevuse kohta vaata ETIS. Vaata ja kuula ka TEDx Tartu – Ragnar Viir – Inimene ja tool. Ettekande teematutvustus alloleval skeemil. ERKis on nüüd algatus, et küsimuste esitajad tõusetuksid toolilt. Aitäh, Ragnar! Ettekanne toetus Pauli eelmisel aastal ilmunud raamatule “Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel”. ERK soovitab raamatut kui harivat lugemist ka neile, kes maksundusse muidu ei sukelduks. Paul kirjeldab ideoloogiaid, mis on kujundanud inimühiskondi läbi ajaloo. Kõik ideoloogiad tegelevad inimeste majandusliku toimetuleku probleemiga, kuid pakuvad välja erinevaid viise, kuidas lahendada vastuolusid aktiivse vähemuse ja passiivse enamuse huvide vahel. Paul Tammert hoiatab: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma. 5.-6. mail 2018 tähistati Tartus President Rüütli 90. juubelit. Piduliku konverentsi korraldas 20. augusti klubi, osaliste, organiseerijate ja esinejate seas oli ka hulk Eesti Rooma Klubi liikmeid. Kajastused leiate internetis. Toome siinkohal vaid kahe ERK liikme ettekanded, mis on lisatud ka Juubelikonverents kogumikku. Mõlemad ettekandjad pühendusid põlvkondade ja nende erinevuste toonitamisele, mööndes, et 90 aasta sisse mahub neid juba neli – kõigil oma nägu ja hing. Arnold Rüütel on pidanud kõndima läbi nende aegade ja põlvkondade. On see olnud õnn? Juhan Telgmaa seob eestluse sisu looduse, st oma keskkonna kaitse ja hoidmise ajalooga. Arvo Sirendi näeb elu ja elamise mõtet põllumajanduse ajaloona. Ettekandes on toodud põhjalik ülevaade Arnold Rüütli tegevusest teadlasena. Loodetavasti pakuvad need esseed lugemise ja mõtluse rõõmu teilegi. Ettekandekoosolektoimus 13. veebruaril 2018. Esinesid (K. Birk, Eesti Seksuaaltervise Liit, ei saanud kahjuks tulla): Rahvastikuprotsessid, kui üks meie väikese riigi eksistentsiaalsetest küsimustest on olnud ERK fookuses juba pikemat aega. Viimase aasta jooksul on rahvastikupoliitika senisest enam tähelepanu saanud ka poliitilisel areenil. Riigikogus on moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon ja rahvastikupoliitika töörühm. Kaks naist Eesti Rooma Klubist – Kaja Kärner ja Tiiu Kuurme kohtuvad saates Kajalood 25.novembril 2017. Kuula siit: Post-post-modernistliku ajastuga tasapisi liituv uusliberaalsus pakub üha keerukamaks muutuvas maailmas lihtsaid lahendusi, must-valgeid valikuid, sunnib tegelema saja asjaga korraga ja röövib meilt süvenemisvõime ja keskendumisoskuse. Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme ei jäta ütlemata, kui näeb meie elukorralduses viga laita. Saates juurdleb ta pealiskaudsuse ja kõikelubatavuse pealetungi üle ning tuletab meelde, et kõige uuega ei ole vaja kaasa minna. analüüsida riigi pikaajalise säästva arengu poliitikat ning teha VabariigiValitsusele ettepanekuid ja anda arvamusiriigi pikaajalise säästva arengu poliitikat puudutavates küsimustes; jälgida Eesti säästva arengu riikliku strateegia elluviimist ning avaldada aruandeid riigi pikaajalise säästva arengu strateegia rakendamise kohta; kuulata äraekspertkomisjonide, töörühmade ja ministeeriumide informatsioon riigi pikaajalise säästva arengu poliitika elluviimise kohta eri valdkondades ning anda selle kohta arvamusi; esitada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ettepanekuid riigi pikaajalise säästva arengu küsimustes; esitada Vabariigi Valitsusele asjakohasteõigusaktide väljatöötamise ning teemakohaste uuringute korraldamise ettepanekuid			OSCAR-2019
Samuti nagu kristlikus liturgias ei eksisteeri muusika kui eesmärk omaette, nii pole ka buda templites musitseerimise sihiks pelgalt esteetilise naudingu pakkumine. Muusika pole lõppeesmärk, vaid vahend millegi tähtsama ja kõrgema saavutamiseks. Enne kui rääkida muusikast, tuleks ehk lühidalt tutvustada budistlikku Kargyudpa koolkonda. Ja kohe alustuseks pean vabandama lugejate ees, et olen sunnitud käesolevas kirjatükis kasutama nõnda palju võõrsõnu ning võõrapäraseid nimesid. See teeb lugemise mõnevõrra ebamugavamaks, ent kahjuks pole paljudele mõistetele eestikeelseid vasteid veel välja kujunenud. Kargyudpa koolkonna rajajaks peetakse suurt guru Tilopat, kes elas ilmselt aastatel 988 � 1069. Jah, ma ei ütle, et Tilopa oli koolkonna rajaja, vaid teda peetakse selleks. Määratleda Kargyudpa traditsiooni algust kindla aastaarvuga või seostada ühe kindla persooniga on võimatu, seetõttu on ka Tilopa nimetamine koolkonna alusepanijaks üsnagi tinglik. Tilopa oli erakordselt suurte teadmistega inimene, kes sai oma teadmised kahel erineval moel. Esiteks, India eri piirkondadest pärit gurudelt. Üks Tilopa õpetajatest oli India kuulsaima budistliku filosoofi Nagarjuna õpetusliini otsene edasikandja. Tilopa teine teadmiste allikas on ilmutuslikku laadi. Budistliku pärimuse järgi sai ta juhiseid otse sellistelt budistlikelt jumalustelt nagu Vajradhara ning Vajrajogini. Skeptik ilmselt ei usu ei Moosese saadud ilmutust Siinai mäel ega otse Vajradharalt saadud õpetuste võimalikkusse. Ent antud hetkel pole niivõrd oluline, kas Tilopa sai oma teadmised loomulikul või ilmutuslikul teel. Kaugelt tähtsam on tema pärand, mis on meieni jõudnud tema õpilaste, ning õpilaste õpilaste kaudu. Nõnda on moodustunud auväärne rida Vajradhara, Nagarjuna, /---/, Tilopa, Naropa, Marpa �Tõlkija�, legendaarne joogi Milarepa, Gampopa, Jigten Sumgon, /---/, Tema Pühadus XXXVII Drikung Kyabgon. Tänaseks on Kargyudpa jagunenud omakorda neljaks suuremaks ja kaheksaks väiksemaks alakoolkonnaks. Suurim on Karma Kargyudpa, ent antud kontekstis keskendume siiski peamiselt Drikung Kargyudpale. Siinkohal pean oma kohuseks rõhutada, et erinevalt mõnest teisest religioonist ei ole tiibeti budismis koolkondadeks jaotumine tingitud mitte niivõrd õpetuslikest vastuoludest, vaid õpetusliini gurude individuaalstest omadustest ning rõhuasetustest. Seetõttu tiibeti koolkonnad pigem täiendavad teineteist kui konkureerivad omavahel. Mis on õpetuse sisuks? Nagu algupärases india budismis, on ka Kargyudpa õpetustes olulisel kohal vabanemine kannatustest, valgustumine, kaastunne, meelerahu, meditatsioon, jõudmine nirvanasse. Lisaks nimetatule on ka midagi spetsiifilist, eelkõige Kargyudpale omast: seesmise soojuse genereerimise tehnika, õpetus illusoorsest kehast, unenägude suunamise praktika, valguse yoga, käitumisjuhised surmajärgseks seisundiks, teadvuse transformeerimine surma hetkel. Eriti oluline on nn. mahamudra vaimsete praktikate kompleks, millest ma kahjuks piisavalt palju ei tea ega oska paari lausega selle sisu kokku võtta seda triviaalseks muutmata. Möödunud sügisel kutsus Drikung Kargyudpa ülemvaimulik Tema Pühadus XXXVII Drikung Kyabgon Chetsang Himaalaja eelmäestikus asuvasse Jangchub Lingi kloostrisse kokku 12 munka eri maadest, et panna kokku tiibeti muusikat ja rituaalset tantsu tutvustav programm Taiwani, Singapuri, Malai, USA, Kanada, Saksamaa, Läti ja Eesti jaoks. Rituaalide lihvimine, laulu ja pillimängu harjutused ning tantsumüsteeriumi proovid langesid juhuslikult perioodile, mil parajasti peatusin Jangchub Lingi kloostris. Seetõttu oli mul enam kui nädala vältel võimalik lähemalt tutvuda ürituse ettevalmistamisega. Tiibeti sakraalseid tekste esitatakse lauldes, retsiteerides või koguni hääletult. Kloostrites tuntakse vähemalt nelja vokaalstiili, mis erinevad peamiselt hääletekitamise tehnika poolest. Tekste võidakse retsiteerida tavalise häälega, mis ei erine meie igapäevases elus kasutatavast kõne- ja lauluhäälest. Sageli aga lauldakse ülimadalas registris, vahel on koguni raske uskuda, et inimene on võimeline sedavõrd madalat häält tekitama. Vokaaltehnika seisukohast on ehk kõige huvipakkuvam oobertonaalne kurgulaul, milles on täiesti selgelt võimalik eristada samaaegselt vähemalt kahte erinevat helikõrgust: põhitooni ja ülemtooni, mis on üsna arusaamatul kombel forsseeritud ja oobertoonide spektrist kuidagi eriliselt esile toodud. Ei saa siiski väita, et sellist laulmist ei tunta mujal. Põhimõtteliselt sarnanevad sellega tuvalaste kargõra-laul ja teiste selle piirkonna rahvaste rahvalaulustiilid. Loomulikult ei võimalda selline pingutatud laulumaneer virtuoossete koloratuuride esitamist. Arhailisemad, india päritolu budistlikud viisid keerlevad enamasti kolme-nelja noodi ümber. Hilisemad tiibeti rahvalaulu mõjud on avardanud meloodiaid seitsmeastmelise helireani. Muude rituaalsete tekstide kõrval retsiteeritakse Estonia kontserdisaali ja Vanemuise Kontserdimaja lavalaudadel ka mantraid. Oleme jõudnud minu jaoks raske kohani. Lamaismi praktikas retsiteeritakse mantraid iga päev, sageli tundide kaupa, ent ükski kirjalik seletus, mida olen juhtunud lugema nende võlusõnade kohta, pole lõpuni tabanud asja tuuma. Ja vaevalt minagi seda suudan. Tantristliku budismi kontekstis on mantrat üldjuhul defineeritud kui lausumist, võluvormelit või verbaalset sümbolit, mille kestev kordamine kui ei vii just lausa valgustumiseni, siis vähemalt juhib kõrgematesse meeleseisunditesse. Mantrate retsiteerimise juures on oluline, et seda ei tehtaks �lihtsalt niisama�, see ei vii kuhugi. Tuleb saavutada meditatsiooni seisund, mil lausutud vormelid aitavad mediteerijal end välja lülitada tavapärasest ümbritsevast maailmast, mil kõiki kuuldavaid helisid tajutakse mantratena, mil kõiki nähtavaid esemeid jumaluse emanatsioonidena. Järgmisel, kõrgemal tasemel muutub mantra vastava jumaluse verbaalseks ilminguvormiks, ehk teisiti öeldes, sõnaline sümbol muutub identseks jumaluse endaga. Kultuslik instrumentaalmuusika on küllaltki hirmuäratav ja meenutab suuresti tiibetlaste militaarmuusikat. Sellest annab tunnistust juba ainuüksi pillide valik, puuduvad ju rituaalmuusikast lüürilised ja sulnid instrumendid nagu flöödid, näppe- ja poogenpillid. Kuidas on võimalik, et nii humaanne religioon nagu budism on kultiveerinud säherdust muusikat? Asi saab klaarimaks, kui heidame korraks pilgu tantristliku panteoni jumaluste nägudele. Suur osa neist on lausa õudusttekitavad ja eemalepeletavad. Kuid nende kurjus pole suunatud inimeste vastu, pigem Buddha õpetuse ning ausate inimeste kaitseks. Teravate küünte, võimsate hammaste ning leegitsevate juustega olevused peavad eemale hirmutama kurje vaime. Võib oletada, osaliselt täidavad seda funktsiooni ka sõjakad puhk- ja löökpillide helindid. Vaatame pisut lähemalt, missuguseid pille kasutatakse lamaistlikus kultusepraktikas. Alustame hiigelpasunast dung-chenist, mille pikkus on enamasti 1,5 kuni 3 meetri piires, mis harva võib küündida 5 meetrini. Mõõtmetega on vastavuses tema sügav ning ülimadal bassiheli, mis eriti võimendub, kui mängitakse mägedes ja pööratakse kõlalehter jäiste või kaljuste mäemassiivide suunas. Nõndaviisi tekkiva kajaefektiga näikse olevat justkui arvestatud, kuna eriti levinud on see pasun Himaalajas ja mujal kõrgmägede piirkonnas. Piltlikult on öeldud: dung-cheni helid on võimelised ühendama Taeva ja Maa, Pimeduse ja Valguse. On alust oletuseks, et need infrasagedused avaldavad inimesele mõju nii füsioloogilisel kui ka vaimsel tasandil. Kang-dungi võiks tinglikult nimetada trompetiks, seda mitte välimuse, vaid helitekitamise põhimõtte tõttu. Algselt valmistati neid pille surnud tütarlaste reieluudest. Kuna kang-dungi heli omab sümboolset tähendust, siis on ülimalt oluline selle puhtus, täpsemalt öeldes � puhtus eetilises mõttes. Ja absoluutselt puhas saab olla heli vaid siis, kui tüdruk, kelle reieluust pill on valmistatud, suri süütuna. Dung-dkar on mereteo kojast valmistatud india päritoluga rituaalne puhkpill, mille heli sümboliseerib andumust ja puhtust. �Valge sarve� pühadus on universaalne, seda kasutatakse kultusepillina veda religioonis ja hinduismis, d�ainismis ja budismis. Rgyaling on suguluses meie oboega. Pillil on kuus-seitse auku, lisaks üks tagaküljel. Ainuüksi aukude arvust võib järeldada, et sellel on võimalik mängida päris keerulisi meloodiaid. Rgyalingi puhumine nõuab vilumust ja vastupidavust, mistõttu kloostris ei usaldata seda pilli algajaile. Näiteks Nepaalis asuvas Thami kloostris peavad noored laamad oboemänguni jõudmiseks läbima mitu madalamat astet: esmalt lööma aasta või kaks suurt trummi, seejärel paar-kolm aastat puhuma pikka pasunat ja alles siis ollakse rgyalingi vääriline. Kloostris mängitakse neid pille üksnes paarikaupa, sageli ansamblis kahe dung-cheniga. India päritolu drilbu-kellukese kohta on raske öelda, on see rohkem muusikainstrument või kultusese. Mängimisel hoitakse seda vasakus käes, parem käsi on samal ajal teise rituaaleseme, dorje päralt. Kellukese heli sümboliseerib kõrgeimat transtsendentaalset tarkust. Liivakellakujulist väikest trummi tuntakse paljudes paikades damaru nime all. See on valmistatud kahest inimese koljuluust, ning surnud koljuomanikud justkui räägiksid meiega trummihelide keeles. Damaru külge on kinnitatud nööride abil kaks väikest pallikest. Trummi vibutamisel hakkavad pallid pendeldama, tekitades tremolo-taolise põrina. Damaru helid sümboliseerivad kahe printsiibi � meheliku ja naiseliku, taevaliku ja maise, vaimse ja materiaalse ühtsust. Cham on atraktiivsemaid budistlikke rituaale üldse. Selle sü�ee võib olla seotud näiteks vana-aasta ärasaatmisega, kuid võib olla pühendatud ka mõnele jumalusele, auväärsele laamale või kangelasele. Chami läbiviimise aja määravad kindlaks oraaklid, aga üldiselt peetakse kõige sobivamaks kuukalendri 29ndat kuupäeva. Tartu publikul on vedanud, laupäev, 6. november on just selline päev. Peaosi kehastavad mungad püüavad mõnikord juba mitme päeva jooksul enne etendust mediteerides sisse elada vastava jumaluse rolli, ettevalmistusperioodiga kaasneb ka loobumine teatud toitudest ning vastav eluviis. Sõdalaste ja narride rolli mungad ei esita, seks otstarbeks kutsutakse ilmalikud väljastpoolt kloostrit. Paljudes kloostrites on kõrvalistel isikutel keelatud viibida chami proovides. Sakyapa koolkonna kloostrites etendati chami koguni öösiti salaja, ükski asjasse mittepühendatu ei tohtinud seda näha. Ja kui Ningmapa mungad hakkasid esitama chami laiemale vaatajaskonnale, siis see kutsus Sakyapa laamade hulgas esile suure rahulolematuse. Nüüdseks on ajad muutunud, chamist ja teistest esoteerilistest rituaalidest on tehtud hulganisti audio- ja videosalvestusi, kirjutatud raamatuid ja artikleid. Sellesse ritta mahub ka Eestimaal asetleidev. Eesti stsenograafide looming pakiti Tartus konteineritesse.Pop-up-näitus „27” festivali „Draama” raames 2. – 8. IX Tartu kesklinnas Küüni tänaval ja Raekoja platsil, kuraator Maret Kukkur. Ehitussoojakud tähistavad tavaliselt midagi varjatut ja pooleliolevat, uue ja parema ootust. Nii ümbritsevad neid traataiad ja kaitsevad sissesõidukeelumärgid. Kui aga 27 ehitussoojakut1 ilmuvad linna peatänavale ja -väljakule, nagu see oli festivali „Draama” ajal Tartus2, on kiusatus suur võtta seda poliitilise aktina. Seda enam, et soojakuid täitvate installatsioonide autoreiks on Eesti stsenograafid, kes üldjuhul näitustega üles ei astu ning kelle töö jääb pahatihti märkamata ka teatripublikul ja meil, kriitikutel. Enesele tuha päheraputamise asemel vaatlengi Maret Kukru kureeritud näitust „27” kui terviklikku lavastust. Esimesena eksponeeritud kuraator Kukru konteiner, kus esitletud näituse ajajoon idee sünnist avamiseni, on vastuvõttu suunav avamäng. Kuna Kukkur ei käsitle enda kui kunstniku eneseväljenduse taandumist enda kui näituse koostaja ajakulukate ülesannete ees kaeblevalt, vaid eneseirooniliselt, annab see kogu kobarinstallatsioonile mängulise ja eneseanalüütilise avaakordi. Kolmandikus autorikonteineritest näemegi stsenograafi kui kunstniku ja käsitöölise, kui vaba looja ja teiste loomingu visualiseerija siseheitlusi. Mõned otseütlevamalt, nagu Illimar Vihmari kasutamata ideedega kaetud töötuba, kust poolik mees trepil püüab läbi suletud klaasakna põgeneda, või Rosita Raua võimsad ja ideetäpsed lavakujundused, mis maketilt lavale pole jõudnud (miks küll!?) või Marge Martini murule ja Anna Sui maketti asetatud töötoad või Tuulikki Tolli ühe märksõna ümber koondatud väljapanek. Mõned kujundlikumalt, nagu Iir Hermeliini lustakas fantaasiamaailm, mis ärkab ellu tema tööarvutil ja -laual, kui kunstnik teenitud und magab, või Liina Undi ja Triin Hoogi pliiatsitest seintega ruum, kus iga teravik ootab nõudlikult loojalt uue idee jäädvustamist. Mõned aga analüütilisemalt, otsides ise oma töödes ühisosa, nagu Silver Vahtre geomeetriline sissevaade või Kristi Lepiku maise (savi) ja taevaliku (kosmos) harmoonia otsingud. Ka Jaanus Laagrikülli makettide väljapanek, mis kulmineerub rikkaliku õhtusöögilauaga, kus toiduks vaid muld, andes nii kõigile tema esitletud töödele tumeda iroonia värvingu, mis muidu lavalt näitlejate ümbert nii puhtalt saali pole jõudnud. Seejuures pole „27” pelk väljanäitus, sest enamik konteinereid on iseseisvad ruumiinstallatsioonid. Nii on Rosita Raua konteiner, kus fantaasiakujundustele annavad süvamõõtme tekstitsitaadid ja vaataja aktiivsest sekkumisest sündiv heli, ehk näituse kõige tihedamalt komponeeritud omamaailm, ning Silver Vahtre eneseanalüüs on mõistvas dialoogis kardinate taha peidetud üldistava omaväärtusega heli- ja videoinstallatsiooniga. Samuti pole „27” pelk sisekaemus, sest Iir Hermeliini klaviatuurirahvas sobib kokku võtma kogu meie valgekraede ühiskonda ning Liina Undi ja Triin Hoogi ähvardav pliiatsiarmee tuletab valusalt meelde, kui palju on maailmas jätkuvalt inimesi, kes käsu peale end relvastatuna üles rivistavad, heites endilt nii vaba tahte kui ka isiklikud mõtted. Teise kolmandiku „27” autorikonteineritest moodustavadki ruumi mõtestavad ja ruumielamust pakkuvad installatsioonid. Nende puhul polegi suurt vahet, kas kunstnik on oma varasemad tööd ruumi kaasa võtnud või mitte, sest inspiratsiooniallikast teose väärtus üldjuhul ei muutu. Nele Soovälja liivapõranda ja lambilaega ruum toimib vastuoludel: pehme liiv jalge all ning hõõguvate lampide kuumus peaks tekitama õdusa olemise, kuid sadadele pirnidele vaatamata on ruum salapäraselt pime ning madala lae tõttu rusuv, mistõttu tahaks korraga võimalikult kaua ruumis püsida ja välja pääseda. Samalaadse elamuse pakub ka Liina Tepandi juurterägastikuga kaetud ruum: puidu lõhn kutsub loodusega taas üheks saama, kuid rõske külmus ja hämarus hoiatavad liigse uljuse eest ning tuletavad meelde, et looduses, nagu ka alateadvuses, on väga palju meile mõistetamatut ja ohtlikku, mis võib iga hetk oma võimu näidata. Ka Maret Tamme järjest kitsenev labürint, kus ainsaks heliks lapse hälin ja siseneja enda raskenevad hingetõmbed, on elamuslikult ärritav kogemus, kuid erinevalt Soovälja ning Tepandi ruumidest, mis sisenedes mõjuvad märksa väiksemana, kui väljast arvata võib, tundub Tamme konteiner seest suurem, kuid mitte sugugi vähem klaustrofoobiline. Eelöeldu tõestab vaid seda, et samad mõõdud ei mõjuta kuidagi ruumi tunnetatavat suurust ega ka õhustikku, mis näiteks Epp Kubu konteineris (samuti looduslike materjalidega, kitsas ja pime) on oma veesilmale projitseeritud portreedega (nüüdisikoonidega) pigem pühalik kui rusuv ning Inga Varese installatsioonis, mille keskel viljateradest nool mustas ruumis, ehmatavalt vali. Ruumi suletud avatusega tegeleb ka Kristiina Põllu: tema lakke kinnitatud tuba avab end sinna suletuile eri kohti järjest välja valgustades ja nii pidevalt ruumi suurendades. Reili Evarti ja Liina Keevalliku tagasivaatelist portfooliot saab vaid akendest piiluda. See, et stsenograafid kui lavaruumi loojad tegelevad ruumi mõõtmete ja õhustikuga, on ootuspärane ja huvitav, nagu seegi, et paljud võtavad kasutusele looduslikud materjalid, mida pikalt repertuaaris püsivate lavastuse kujundustes saab kasutada harva. See, et stsenograafid nagu meie lavastajadki tegelevad pigem omaenda kui päevakajaliste küsimustega, tuleb vist hinnata samuti ootuspäraseks. Lisaks mõnele eelkäsitletud autorile, kelle installatsioonid on muuhulgas avatud ka sotsiaalkriitilisele tõlgendusele, ning Liisi Eelmaa nutikale pärandi mõtestamisele jalgpallifolkloori kaudu, eristub ülejäänud näitusest valge varesena Arthur Arula prügist ehitatud pesal istuva luigega installatsioon, mis käsitleb otseselt inim- ja looduskeskkonna lepitamatut vastuolu. Tulevastel näitustel on aktiivset dialoogi ümbritsevaga ehk rohkem ja ehk leitakse siis ka atraktiivsem vorm stsenograafia ajaloo tutvustamiseks, sest see näitusekolmandik, kus ekponeeriti vanameistreid, jäi teenimatult eelkirjeldatud installatsioonide varju. Mõistan kuraatori soovi lasta oma eelkäijate töödel vaatajat iseseisvalt kõnetada, kuid usun seejuures, et praegune publik saaks selle varamuga mängulisemas vormis parema kontakti. Kirjutan seda kirglikus lootuses, et „27” ei jää ühekordseks ettevõtmiseks, vaid saab traditsiooniks. Miks mitte korraldada edaspidi näiteks Praha kvadriennaalil Eestit esindava teose leidmiseks konkurss, mille osalejate pakutuga saaks nagu nüüdse kobarinstallatsiooniga tutvuda ka avalikkus? Huvi- ja publikupuudust ei tohiks olla, sest laupäeva pärastlõunal, kui Tartus näitust külastasin, seisid konteinerite ees sõbralikult sabas koos nii emad väikeste lastega kui ka eelmisest piduööst toibuvad õlut libistavad noorsandid. 1 Olen teadlik, et osalt on tegemist merekonteineritega, kuid needki varjavad alati midagi ja üldjuhul linnapilti ei satu. 2 Autor kuulus küll selleaastase „Draama” loomenõukokku, kuid näituse „27” ettevalmistamisega seotud polnud.			OSCAR-2019
Statoil vahetas välja 25 teenindusjaamas kohvimasinad ja mõningatesse jaamadesse lisati klientide suure nõudluse tõttu kohvimasinaid juurde. Seega uusi Thermoplani kohvimasinaid on teenindusjaamades kokku 40. Uutest kohviaparaatidest saab kolmes erimõõdus kohvijooki – S, L ja XL. Siiani oli Statoilis saada vaid 300ml L suuruses tops. S suuruses tops on sobilikud espresso tarbimiseks ning XL topsid latte jaoks. Kõige suuremad topsid jõuavad Eesti turule hiljemalt juuli keskpaigaks. Statoili tootejuhi Maris Ebberi sõnul pakub uus kohvimasin laiemat tootevalikut. „Lisaks espressole on ühe huvitava uuendusena tootevalikus ka külma piimavahuga cappuccino ja latte, mis on täiesti uued tooted,“ ütles Ebber. Ebber rääkis, et Statoilis ostavad 1/3 klientidest vaid kütust ning ülejäänud võtavad midagi ka teenindusjaamast juurde. „Kohv on Statoili jaoks väga oluline kategooria, sest hinnanguliselt iga neljas klient ostab Statoilist kohvi,“ sõnas Ebber. Täna on veel palju kaupmehi, kellel ei ole veebipoodi, kuna nad alles võtavad hoogu ning arvavad, et e-kaubandus on kauge tulevik. Kuid jaekauplused ei saa juurde uusi tarbijaid, kui ettevõttel pole veebipoodi, on agentuur Taevas veebi- ja jaekaubanduse digijuht Raul Saks kindel. Tema sõnul on füüsiliste kaupluste kõige suurem mure see, et tänapäeva kaubandus on tüürinud sinnamaani, et edukalt saab äri ajada ainult kaubanduskeskustes. „Seal tegutsemine peaks kauplustele tagama teatud külastuste voo,“ ütles Saks. Tema hinnangul ohustab kaubanduskeskuste positsiooni aga veebikaubandus, millest on juba aastaid räägitud. Ka Eestis on veebikaubandus kiires arengus ning Saksa sõnul ei taju paljud kohalikud kaupmehed veel seda, kui palju eestlased väljapoolt kodumaad tooteid tellivad. „Keskustes olevate kaupmeeste müügikäibed ei ole viimastel aastatel väga kasvanud.“ Keskuses tuleb kauplust hoida lahti hommikust õhtuni ning seal on tema sõnul väga palju ebaefektiivset aega, kui külastajaid ei ole. „Ei oskagi hoobilt nimetada kaupmeest, kes oleks selle äriga tugevas plussis.” Saks on kindel, et e-kaubanduse arenguga kaubanduskeskuste endaga midagi ei juhtu, sest betoon jääb püsima. „Kaupmehed peavad edasi arenema, et püsima jääda,“ ütles ta. Hiinas ja Ameerikas on proovitud teha kauplusi, kus ei ole teenindajaid, kuid Saks usub, et ühiskond sinna äärmusesse nii kiiresti ei lähe. „Kuid füüsilised kauplused peavad tegema sammu lähemale veebikauplustele. Vastasel juhul inimesed lihtsalt ei lähe kauplusesse,“ sõnas Saks. „Jaekaubanduse väljakutse Eestis on kindlasti see, et kaupmees peab lähenema veebiärile ja pakkuma klientidele füüsilises kaupluses lisategevusi ning mõtlema selle peale, kuidas väiksema pinna peal teha analoogset äri väiksemate kuludega,“ ütles Saks. Ta tõi ühe võimalusena välja nn. pikendada füüsilisi riiuleid kaupluses mobiilse müügikioskiga. Jaekaupmehel on võimalik ekraani kaudu näidata suuremat sortimenti, kui tal parasjagu kaupluses on. Klient saab tooted ära tellida ning endale sobivasse kohta saata. „See on tõenäoline suund, kuhu kaubandus edasi hakkab liikuma,“ oli Saks kindel. Mobiilse müügikioskit on võimalik kasutada ka brändipoe vaatest väljapoole. Näiteks saab ehituskauplus enda kauplusesse võtta müüki 20 erinevat akutrelli ning juhul, kui need peaksid otsa saama, siis riiuli kõrval on kohe müügikiosk, kus on võimalik see sama akutrell endale sobivasse kohta tellida. „Täna seisavad kaubanduskeskustes koridori peal kioskid (need, mis näitavad, kus mingi kauplus asub keskuses) paljuski kasutult. Keskustes peaks olema (Lõunakeskuses juba on) kasutusel pigem Google Mapsi navigeerimissüsteem, sest see on tunduvalt mugavam ning inimesed tahavad seda kasutada,“ rääkis Saks. Tema sõnul on selliste kioskitega füüsilises kaupluses efektiivsem äri teha. Müügikioskid on Saksa sõnul head ka näiteks seetõttu, et paljud kliendid ei tahagi oma oste koju kaasa tassida. „Näiteks Londonis käies ostsime ühed klaasid ning neid oli ebamugav ise transportida, seega lasime teenindajal ostetud tooted kulleriga Londonist Tallinna koju saata. Ettevõttel oli valmisolek ja logistiline lahendus olemas, kuid seal tuli kõik protsessid veel paberil teha.“ Saksa sõnul võib paberi peal andmeid kirjutades ette tulla vigu, selle vältimiseks tasub kliendid suunata kioskisse ise andmeid täitma ning tellimust lõpuni vormistama. „Investeering ühe kioski paigaldamiseks jääb mõnetuhandest kümne tuhande euroni,“ ütles Saks. Tema hinnangul on nooremad tarbijad harjunud kõike tegema läbi arvutiekraani. „Nemad võtavad mobiilsed kioskid tõenäoliselt hästi vastu, sest nad ei soovi ise väga teenindajaga suhelda vaid tahavad ise ära teha.“ Ta tõi veel ühe näite ehituskauplusest, kus on mureks see, et kliendid ei leia enda soovitud toodet kauplusest üles. Kioskid näitavad kaupluse sees ära, kus tooted asuvad ehk siis kauplusesisene navigatsioon. „Tore oleks, kui see toimiks läbi mobiilirakenduse, kuid kliendid ei tiku enda telefoni laadima iga kaupluse rakendust. See peaks olema midagi üldisemat, et tarbijad oleks nõus selle alla laadima ning ka kasutama,“ ütles Saks ning lisas, et see on teostatav. Saks on kindel, et kui mõni suur jaekauplus endale eespool kirjeldatud mobiilse kioski paigaldab ja kui teostus on hea, siis tulevad ka teised järele. „Tegemist ei ole suure tehnoloogilise läbimurdega, vaid see muudab tarbijate elu paremaks,“ ütles ta. Saks on kindel, et kui ettevõttel pole veebipoodi , siis jaekauplused uusi nooremast generatsioonist tarbijaid ei saa,. „Täna on kahjuks veel väga palju kaupmehi, kellel ei ole veebipoodi, kuna nad võtavad alles hoogu ja arvavad, et e-kaubandus on kauge tulevik.“ Korraliku omni-channel lahenduse puhul puudub Eestis veel Saksa sõnul korralik logistiline lahendus ning see ongi hetkel kaupmeeste kõige suuremaks väljakutseks.			OSCAR-2019
2030, arengukava, arvamus, Eesti 2030, Eesti tulevik, ekspert, prognoos, Rooma Klubi, tulevik, Väärtnõu Siseministeeriumi koostatud, ning ministeeriumitele, maavalitsustele ja omavalitsusliitudele kooskõlastamiseks saadetud planeeringus „Eesti 2030+“ (edaspidi „planeering“) määratletakse riigi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted. Töö sisuks on anda ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks. Planeering nimetab (Sissejuhatus, lg 7), et koostamisel oli oluliseks fooniks ka strateegia „Säästev Eesti 21“. Teame, et selles on seatud Eesti arengu 4 peaeesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Seega Eesti 2030 sisuks on seatud „anda ruumilised alused“ ainult teatud osale riigi arengueesmärkidesse puutuvast väliskeskkonnast. Jääb teadmata, missuguses dokumendis võib leida ruumilised alused ülejäänud SE-21 arengueesmärkidele. Plan eeringud peaks realiseerima valdkondade arengukavadega paika pandud objektide, rajatiste, taristute paiknemise. Jääb teadmata, missugused VValitsuse 13.02.2005 määruse „Strateegiliste arengukavade…koostamise, …elluviimise…kord“ järgi koostatud valdkondade (Statistikaameti eristab majanduse, keskkonna, rahvastiku ja sotsiaalelu valdkonnad) arengukavad on käesolevale planeeringule aluseks. Planeeringus on esitatud rida riigi arengut mõjustavaid tulevikusuundumusi, Euroopa Liidu mõjusid ning trendide mõjusid Eesti ruumstruktuurile, kuid ei leidu ühtegi viidet neid väidetavaid mõjusid tõestanud uuringutele või autoriteetsetele kirjandusallikatele. Planeering peaks kajastama ka olulise ruumilise mõjuga objektide ning riiklikult tähtsate objektide paigutust juba nende transpordivoogude, keskkonnamõju, tööjõuvajaduse tõttu. Planeeringus on esitatud visioon Eesti 2030: peamine arengueesmärk järgnevail aastail on tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas,… luues selleks vajalikud tingimused. Ning p.3.3. (1) ütleb, et inimese põhilised vajadused, mis asustuse …kujunemist mõjutavad, on seotud elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavusega. Töös käsitletakse pikemalt asustuse, transpordiühenduste, tehniliste taristute ja rohevõrgustike arendamist, aga ülalnimetatud põhiliste vajaduste tagamiseks nähakse tegevuskavas 3. eesmärgina ette ainult ühistranspordi optimeerimise kava välja töötamist (? ), mis minu arvates ei ole piisav ega ka ei realiseeru. Siin eeldatakse ju, et miskipärast tekib (kes tekitab, missuguse hinnaga kasutajale ?) nii suure sageduse ja võimekusega ühistranspordivõrk (ilmselt bussiliinidest), et eluks vajalikud teenused saavad kättesaadavaks kõigile seal, kus need teenused iseenesest on tekkinud ja nad ei peagi olema kättesaadavad tarbija elukohas. Eks alternatiiviks võiks ju teoreetiliselt olla kiire ja tihe reisijatevedu väikeste raudteebussidega kõigil Tallinnast lähtuvail olemasolevatel radiaalliinidel – Narva, Tartusse ja Valka, Võrusse, Viljandisse, Pärnusse ja Haapsallu. Siis võiks arendada elanike põhilisi vajadusi (mis ülalpool loetletud) rahuldavad teenused piki raudteeliine, kuna seal ju liiguvad teenuste tarbijad ja väita, et elanike põhilised vajadused saavad rahuldatud, ehkki mitte nende elukohas. Kuid ma pean sellise arengu realiseerumist ebareaalseks. Ja paljud praegused väikesed nn. tõmbekeskused jääks ikkagi neist raudtee-teenuste liinidest kõrvale. Esiteks – seda planeeringut ei tohiks kinnitada ilma teiste valdkondade üleriigiliste planeeringutega koosmõju vaatamata – kooskõlastamata. Teiseks, et kõne all olevas planeeringus peaks tema visiooni – tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas – tagamiseks käsitlema lisaks asustusele, transpordiühendustele, taristutele ja rohevõrgule ka alljärgnevaid maapiirkondades põhilisi elamisvajadusi (viidatud planeeringu p.3.3. (1)) tagavaid üleriigilisi võrke: koolivõrk, tervishoiuteenuste võrk, postiteenuste võrk, maakaupluste võrk, pangapunktide võrk, jäätmepunktide võrk, raamatukogude võrk, kultuurimajade võrk, spordibaaside võrk, .riigimajade (s.o. riigiteenuste saamise) võrk Kolmandaks – ma ei pea rahuldavaks kavandada tulevikku isegi visiooni tasemel ja –täpsusega, mööda vaadates juba seadusandja poolt heaks kiidetud riigi arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärkidest. Pean planeeringule seatud tegevusala – ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks – täiesti puudulikuks. Seega kooskõlastamisel olev planeeringu tekst vajab olulist täiendamist sisuliselt. Neljandaks – millega on põhjendatud nii kaugele (kuni 2030.a.) ulatuv planeerimine olukorras, kus nii maailmas kui Eestis on olukord igas valdkonnas – keskkond, majandus, poliitika jne. – kiiresti muutuv? Praegused pikaajalised prognoosid jäävad suuresti laest võetuiks ja sellega kasututeks. Tuleks kaaluda reaalsemat planeerimisperioodi, nt. kuni 2020.a. Lisaks, on olemas ka Siseministeeriumi koostatud Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a., millele selles töös viidatud ei ole. 2015, ökoloogia, eesti, Eesti 2030, Eesti tulevik, epideemia, haridus, millenniumi eesmärgid, Radermacher, Rooma Klubi, säästev areng, tasakaal või häving, Telgmaa, vaesus Kolmapäeval algab Ammanis Rooma Klubi järjekordne aastakoosolek ja konverents. RK presidendi, Tema Kuningliku Kõrguse Prints El Hassan bin TALALi (Jordaania kuninga vend) kutsel lähevad sinna Eesti Rooma Klubi president Hardo AASMÄE ja peasekretär Juhan TELGMAA. Aastakoosolekul on peale põhikirjaliste toimingute kõne all ka töös olev raport “Privatiseerimise piirid”, RK avaldused seoses vaesusega maailmas ning valmistumisega ülemaailmseks tippkohtumiseks infoühiskonna arengu küsimusis. Kahepäevane konverents on pühendatud ühise humanistlikel väärtustel põhineva aluse leidmisele rahu ja arengu tagamisele regioonis (Terra Media, nagu nad kutsuvad), mis on just praegu teravate lahenduseta konfliktide piirkonnaks. Põhiettekanded esitavad RK president bin TALAL, endine ÜRO peasekretär Boutros Boutros GALI ja LAV endine president, Nobeli rahupreemia laureaat, F. W. de KLERK. Analüüsitakse inimarengut Araabiamaades, võimalusi laiapinnaliseks piirkondlikuks koostööks, kodanikuühiskonna kujunemist jt. inim-mõõtmelisi pürgimusi püsiva rahu ja arengu saavutamiseks. Eesti Rooma Klubile on see teistkordseks võimaluseks osaleda RK aastakoosolekul. Saadav teave on inspireeriv. Isiklikud kontaktid aitavad tublisti ühitada tegevust ka Eestis RK maailma-kontekstiga. Eesti Rooma Klubi on poliitikaväline mõtlejate ühendus. Selle liikmeskonda kuulub ligi 50 tippteadlast, kultuuri-ja majandustegelast, endist riigijuhti. ERK asutati kui Rooma Klubi Eesti Rahvuslik Assotsiatsioon 9. jaanuaril 2001			OSCAR-2019
Koonga Vallavalitsusele laekus tähtajaks, 06. juuniks 2017. a., üksteist (11) taotlust hajaasustuse programmi projektis osalemiseks ning toetuse saamiseks. Koonga vallal oli kasutada hajaasustuse programmi toetuste rahastamiseks riigipoolset osa 17 356,64 eurot ning valla eelarvest oli toetuste andmiseks ette nähtud 20 000 eurot. Kuigi hajaasustuse programmi toetusteks esialgu kavandatud riigi osa vähendati, eraldas Koonga vald oma eelarvest lubatud 20 000 eurot ning toetus otsustati jagada rahastuse saanud projektidele suhtega 53,54% valla osa ja 46,46% riigi osa, kõigi vastavaks tunnistatud taotluste täielikuks rahuldamiseks jäi puudu 949,56 eurot. Hajaasustuse programmi taotluste hindamise komisjon tunnistas oma 27. juuni 2017. a. istungil kõik esitatud taotlused programmdokumendi nõuetele vastavaks ning tegi Koonga Vallavalitsusele ettepaneku rahuldada taotlused eelarvevahendite piires pingerea alusel. Ettepanek tehti 10 (kümne) projekti toetamiseks taotletud ulatuses ning 1 (ühe) projekti toetamiseks tingimuslikult eelarvevahendite jäägi ulatuses. Koonga Vallavalitsuse 27. juuli 2017. a. korraldusega nr 119 rahuldati komisjoni poolt ette pandud hajaasustuse programmi 11 (üheteistkümne) toetuse taotleja esitatud taotlused komisjoni poolt koostatud pingerea alusel järgmiselt: Lähtuvalt Nedrema piirkonna elanike soovist on Koonga Vallavalitsus koostanud eelnõu Nedrema ja Nedrema tee bussipeatuste määramiseks. Koonga Vallavolikogu 27.06.2017 otsusega nr 28 “Asustusjaotuse muutmise algatamine” algatati Salevere küla nime muutmine. Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 10 "Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine" alusel moodustatakse Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla ühinemise teel uus haldusüksus Lääneranna vald. Nimetatud määrus jõustub Lääneranna Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Kohanimeseaduse §12 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei tohi olla samanimelised ühe valla piires asuvad asustusüksused. Asustusüksuse nime muutmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 25.11.2004 määrus nr 335 "Asutusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord" (edaspidi määrus). Määruse § 9 lõike 1 kohaselt on asustusjaotuse muutmine asutusüksuse nime määramine. Määruse § 10 lõike 1 kohaselt algatab asustusjaotuse muutmise kohaliku omavalitsuse volikogu. Pärast volikogu poolset asustusjaotuse muutmise algatamist viib vallavalitsus läbi asutusjaotuse muutmise eeltoimingud. Kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse eelnõu asustusjaotuse muutmise kohta avalikustatakse valla veebilehel ja pannakse välja vallavalitsuse ruumides vähemalt kaheks nädalaks. Koonga vallas asuva Salevere küla puhul on kasutatud 1935. aasta katastrikaardil ja 1938. aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti koostatud "Maksualuste maaüksuste nimekirjas" nime Salavere küla. Avalikustatava eelnõu kohaselt muudetakse Koonga vallas asuva Salevere küla nime ja määratakse uueks nimeks Salavere küla. Kõigil asjaomasel territooriumiosal elavatel alalistel elanikel või kinnisasja omanikel õigus esitada eelnõu kohta ettepanekuid, arvamusi ja proteste. e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Suvi on aeg, mis noortele tähendab vabadust koolikohustustest ning rohkem aega, et koos sõpradega osa võtta erinevatest suveüritustest. Suve saabudes on politsei juba tabanud suuremaid ja väiksemaid seltskondasid noori alkoholi pruukimas ja pidutsemas nii nagu see on lubatud vaid täisealistele. Nende sündmuste valguses tasub meelde tuletada mõningad reeglid, mida järgides saab sügisel suvepuhkust meenutada ainult hea sõnaga. Kindlasti ei ole alkoholi tarvitamine vajalik peomeeleolu tekitamisel, suhtlemise hõlbustamisel või veel enam janu kustutamiseks kuuma ilmaga. Siinkohal on oluline rõhutada ka lapsevanema eeskuju alkoholi tarvitamisel. Uuringute abil on purustatud müüdid, et kui lapsevanem kodus oma alaealisele lapsele alkoholi tarvitamist lubab, väldib ta sellega lapse väljaspool kodu n-ö paha peale minekut. Seega tuleb kodus kokku leppida reeglid, et koduses baarikapis olevatele pudelitele kätt külge ei pandaks. Mõned reeglid ei ole mõeldud läbi sõrmede vaatamiseks, vaid loodud nimelt noorte kaitseks. Näiteks lastekaitseseaduse järgi on 1. juunist kuni 31. augustini alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24:00-5:00. Kui laps jääb välja hiljemaks, tuleb juurutada head tava alati enda asukohast teada anda. Alkoholiseaduse järgi on alaealistel keelatud alkoholi osta, omada, vallata ja tarbida, mistõttu kauplustes küsitakse alkoholi ja tubakatoodete ostmisel isikut tõendavat dokumenti. Nooremad kliendid, kellelt dokumenti küsitakse, võiksid võtta olukorda hoopis huumoriga, kui ostja müüjale noorem tundub. Samuti peavad äsja täisealiseks saanud noored põhjalikult järele mõtlema, enne kui oma sõprade palvel poest siidreid ostma lähevad, sest alkoholiseadus keelab ka alaealisele alkohoolse joogi pakkumise, võõrandamise või üleandmise. Täiskasvanu, kes alkoholi alaealistele kättesaadavaks muudab, peab endale teadvustama oma rolli selles, et noor paneb tarvitades keelatut tegelikult ohtu oma nii oma tervise, kuid halvemal juhul ka palju muud. Alkoholi tarvitamine mõjutab aju ja närvisüsteemi sedavõrd, et kaduda võib enesekontroll ning käitumine muutub. Alkohol iseenesest ei muuda tarvitajad agressiivseks, külge kleepuvaks või ülevoolavalt lõbusaks, vaid võimendab inimese isikuomadusi. Alkohol on oma olemuselt depressant, mis selgitab hästi, miks võib mõni inimene alkoholi liigselt tarvitanuna hakata nutma, vanu asju meelde tuletama, haledaid sõnumeid saatma, tüli kiskuma või lausa füüsilist vägivalda kasutama. Suhted sõpradega sellise käitumisega tihtipeale ei parane, pigem pannakse end piinlikku olukorda või lausa naeruvääristatakse ennast. Samuti on alkoholijoobes inimese reaktsioonikiirus madal, tekivad raskused ajas ja kohas orienteerumisega. Kontroll oma keha, taju ja mõtlemise üle häirub ning inimene võib sattuda õnnetuse ohvriks (traumad, riskantsed seksuaalsuhted, muude meelemürkide tarvitamine lisaks jm). Kindlasti ei tohi alkoholijoobes minna ujuma! Tõelised sõbrad hoiavad üksteisel silma peal ja hoolitsevad teineteise eest. Liigsete ülemeelikuste puhul on tihtipeale mõjusam korrale kutsumine lähedaste poolt, võrreldes tundmatute ümberseisjatega. Vältimaks hirmu, et kellegagi on midagi halba juhtunud, võiks seltskonnaga välja minnes eelnevalt kokku leppida, et pärast pidu tullakse koos koju või vähemalt antakse teada, et on kenasti näiteks takso peale jõutud. Lihula Vallavalitsuse 26. mai 2017. a korraldusega nr 152 kuulutati välja avalik konkurss Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla ühinemise teel moodustuvale Lääneranna vallale sümboolika leidmiseks. Konkursi raames oodatakse nii vapi kui lipu kavandite esitamist. Konkursi ja esitatavate tööde täpsemad juhised on sätestatud Lääneranna valla sümboolika konkursi tingimustes. Töid saavad füüsilised ja juriidilised isikud konkursile esitada perioodil 01. juunist 31. juulini 2017 (kaasa arvatud) ning need tuleb tuua või saata posti teel Lihula Vallavalitsusse märkega „Lääneranna valla sümboolika konkurss". Avalikule konkursile laekunud kavandeid hindab Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla esindajatest koosnev 8-liikmeline komisjon. Konkursi auhinnafond on 4000 eurot, mis jaguneb kolme parima töö vahel suurustes 3000 eurot võitjale, 750 eurot II kohale ning 250 eurot III koha saanule. Palun sotsiaaltoetuste avaldused esitada 15.juuniks, kuna viibin puhkusel ajavahemikul 26.06.2017- 14.07.2017 ja juulis tuua toetuste avaldused ajavahemikul: 17.07.2017-20.07.2017 kuna puhkan ka: 24.07.2017-28.07.2017.			OSCAR-2019
Jaganid (ka jaaganid; hispaania keeles yagán (mitmus yaganes), yámana (mitmus yámanas)) on Tulemaa saarest lõuna pool kuni Hoorni neemeni ulatuvate alade põliselanikud. Neid on hüütud ka tulemaalasteks, kuid tänapäeval tähistab see sõna kõiki Tulemaa põlisrahvaid. Jaganid on alates 20. sajandi algusest Tulemaale elama asunud valgete tõttu peaaegu täielikult välja surnud. Praegu elab Puerto Williamsi lähedal veel veel üks jaganite naisjäreltulija, kes valdab piiratud ulatuses jagani keelt. Ta elatub muu hulgas kunstkäsitöö müügist turistidele. Yámana on jagani keeles 'mees'. Nad ise eelistavad enda ning oma keele kohta nimetust yagán (keelt nimetatakse mõnes allikas yamaníhasha). Sõna yagán tuleb sõnast Yaga, mis on Murray väina nimi. See oli koht, kus jaganid kogunesid ja mille lähedusse inglise misjonärid rajasid misonijaama. Jaganid elasid merenomaadidena toitu kogudes Tulemaa saarest lõuna ja lääne pool Tšiili Tulemaa väinade ääres Beagle'i väina põhjarannikust Magdalena väina ja Cockburni väinani Brecknocki poolsaarest kuni Wollastoni saarteni Hoorni neeme ääres, sealhulgas Navarino saarel ning sellest lõuna poole jäävatel saartel praegusel Tšiili ja Argentina alal. Jaganite asuala oli tohutu, kuid mitte nii suur nagu alakalufidel, kellega nad kohtusid Clarence saarel väinast lõuna pool, kus nad mõlemad otsisid raudpüriiti, milleta nad ei saanud süüdata tuld ning end soojendada. Wakimaala: Beagle'i väinas Yendegaiast Puerto Róbaloni, kaasa arvatud Ambarino saar, Murria väin ja Hoste saar. Argentina alal elavad nad Tulemaa saare äärmises lõunaosas alates saare edelanurgast Tšiili ja Argentina piirist (Lapataia, Tulemaa rahvuspark, Ushuaia) ning Moati jaama piirkond Pictoni saare kaguosas. Jaganite ja ühtlasi alakalufide päritolu kohta on kaks hüpoteesi. Ühe järgi on nad tulnud põhjast Chiloé väinade kaudu üle Ofqui maakitsuse. Teise hüpoteesi järgi on nad tulnud lõunast, Magalhãesi väinast lõuna poole jäävatelt saartelt Hoorni neemeni. Perekonna pea oli isa. Igal perekonnaliikmel olid oma kohustused. Perekonnad elasid kõrvuti ja käisid väikeste seltskondadega koos jahil. Nende seltskondadega liiguti ka mööda väinasid ja varuti toitu. Nagu alakalufidelgi, oli ka neil elu keskmeks kanuu: nendes vedasid nad oma perekondi ja kogu vara, samuti tuleaset ühest puhkepaigast teise. Kanuu pikkus oli 8...9 m ja sellesse mahtus terve perekond. Kanuu oli perekonna liikuv kodu, sest selles veedeti palju aega. Jaganitel etendasid olulist osa tervendajad või šamaanid, keda kutsuti Yekamush. Need ravisid haigeid ja emotsionaalselt tasakaalutuid ning kutsusid vaime appi. Kui jagan suri, mähiti ta nahkadesse ning tema asjad pandi talle kaasa. Ta kaeti mullaga ja okstega ning sellesse kohta enam tagasi ei tuldud. Õlgadel kanti merilõvi või mõne saarmaslase nahku, mis olid kaelast ja pihast seotud. Teine nahk kattis genitaale. Kui jaganid kuival maal laagris olid, elasid nad puuokstest valmistatud elamutes. Elamute kuju olenes aastaajast, sest ilmad olid erinevad. Sajandeid olid jaganid laagris oma lemmiklaagripaikades, mida ümbritsesid mägedest lahti murdunud teokarbid. Söödi põhiliselt merelõvide, saarmaslaste ja vaalade liha. Neid loomi kütiti suurte harpuunidega. Jahti pidasid mehed. Peale selle söödi mitmesuguseid mereande, sealhulgas rannakarplasi, merisiilikuid, roosasid ämblikkrabisid ja mõningaid kalu. Nende järele sukeldusid jääkülma vette naised. Jahi- ja kalapüügiriistu valmistati luust, puust ja kivist, kasutades ka loomade nahku, kõõluseid ja närve ning taimseid kiude. Tulemaad ümbritsevat piirkonda õppisid eurooplased tundma 16. sajandi alguses. Esimesed eurooplased, kes jaganeid kohtasid, olid üks hollandi ekspeditsioon, mis ilmus 1624 Hoorni neeme lähedale. Alles 19. sajandil hakati huvi tundma Tulemaa ja selle rahvaste vastu. Esimesed lähemad kokkupuuted eurooplastega olid seotud Robert FitzRoy ekspeditsiooniga. Too hindas nende arvuks umbes 3000. Kui Beagle'i esimese reisi ajal sai kapteniks Robert FitzRoy, võttis ta 1830 pärast ühe paadi vargust Navarino saarelt vangi neli tulemaalast. Et neid polnud võimalik hõlpsasti maale toimetada, otsustas ta "metslased" "tsiviliseerida", õpetades neile "inglise keelt", "kristluse lihtsamaid tõdesid" ja "tavaliste tööriistade kasutamist". Seejärel anti nad üle misjonäridele. Üks neist (Boat Memory) suri, teised aga (Jemmy Button, Fuegia Basket ja York Minster; nimed said nad laeva meeskonnaliikmetelt) said nii "tsiviliseerituks", et neid sai suvel 1831 õukonnale esitleda. Beagle'i teise reisi ajal viidi kolm tulemaalast koos misjonäriga pärast aastast meresõitu Tulemaale Navarino saarele tagasi. Charles Darwinile avaldas muljet nende tsiviliseeritud käitumine, mille poolest nad väga erinesid võrreldes algeliste hõimudega Patagoonias. Ta kirjeldas oma esimest kohtumist Tulemaa pärismaalastega nii: "17. detsember 1832. – (...) Veidi aega pärast keskpäeva me purjetasime ümber St. Diego neeme ning sisenesime kuulsasse Le maire'i väina. Me hoidsime Tulemaa ranna lähedale, kuid pilvede vahelt paistis kaljuse, külalislahkuseta Estadose saare kontuur. Pärastlõunal me heitsime ankrusse Good Successi lahes. (...) Sisenemisel tervitati meid selle metsiku ja eemaletõukava maa elanikele kohasel moel. Tulemaalaste rühm, keda osaliselt varjas padrik, istusid metsikul väljaulatuval tipul mere kohal; ja kui me möödusime, kargasid nad püsti ning tõid kuuldavale valju ja kõlava karje, lehvitades oma räbaldunud ürpe. Hommikul saatis kapten ühe seltskonna tulemaalastega suhtlema (...) See oli eranditult kõige kurioossem ja huvitavam vaatemäng, mida ma eales olen näinud: ma ei oleks võinud arvata, kui suur on erinevus metslase ja tsiviliseeritud inimese vahel: see on suurem kui metslooma ja kodustatud looma vahel, kuivõrd inimesel on suurem, paranemisvõime. Peakõneleja oli vana – ja paistis olevat perekonna pea; kolm ülejäänut olid umbes kuue jala pikkused tugevad noored mehed. (...) Vanal mehel oli pea ümber seotud valgetest sulgedest juuksepael, mis osaliselt piiras tema musti, koredaid ja sassis juukseid. Tema näol oli kaks laia põikitriipu; üks, helepunaseks värvitud, ulatus ühest kõrvast teiseni ning kulges üle ülahuule; teine, kriitvalge, kulges esimesega paralleelselt kõrgemalt, nii et isegi tema laud olid nõnda värvitud. Ülejäänud kaks meest olid kaunistatud puusöest tehtud musta pulbri triipudega (...)". "Juba nende hoiak oli armetu, ja nende näoilme umbusklik, üllatunud ja ehmunud. Kui me olime neile pakkunud helepunast riiet, mille nad kohe kaela ümber sidusid, said neist head sõbrad. Vana mees näitas seda, patsutades meid rinnale ja tehes kanade loksumise taolist häält nagu tibude söötjad. Ma kõndisin koos vana mehega, ja seda sõpruseavaldust kordas ta mitu korda; see lõppes kolme kõva laksuga, mis ta andis mulle üheaegselt vastu rinda ja selga. Siis ta paljastas mulle oma rinna, et ma tema komplimendile samaga vastaksin, ja kui see oli tehtud, paistis ta olevat väga rahul (...)." Jemmy Buttoni kohta ütleb Darwin aga: "mulle tundub ometi imeväärne, kui ma mõtlen kõikidele tema headele omadustele, et ta on samast rassist ning kahtlemata sama iseloomuga kui need viletsad, alaväärsed (degraded) metslased, keda ma seal algul kohtasin." Rajati kolme tulemaalasega (teised kaks olid York Minster ja Fuegia Basket; kõigile olid nimed andnud Beagle'i meeskonnaliikmed) misjon, ent kui Beagle aasta hiljem tagasi tuli, leiti neist eest ainult Jemmy Button, kes oli tagasi pöördunud oma esivanemate eluviisi juurde. Rääkides inglise keelt sama hästi kui enne, kinnitas ta neile, et tal pole "vähimatki soovi Inglismaale tagasi pöörduda" ning ta on "õnnelik ja rahul", elades koos oma naisega viisil, mis eurooplaste meelest oli šokeerivalt algeline. Alles 19. sajandi teisel poolel seoses kiirpurjelaevade ja vaalajahiga algasid regulaarsed kontaktid eurooplastega, sealhulgas Lõuna-Ameerika Misjoniseltsi tegevuse tulemusena. Aastal 1869 rajasid anglikaani misjonärid Beagle'i väina lõunarannikule praeguse Ushuaia kohale misjonijaama. Sellest sai jaganitele tõmbekeskus, nii et neil tekkis seal 300 elanikuga püsiasula. Kui 1884. aasta paiku saabusid esimesed asunikud, puhkes leetriteepideemia, mis tappis umbes 1000 jaganist peaaegu pooled, nii et 1896. aastaks jäi järele umbes 400. Epideemia levikule aitas kaasa riietus, mille misjonärid neile jätsid. Pealesunnitud paikne eluviis ja toitumisviisi vahetus (peamiselt loomsetelt rasvadelt taimsetele saadustele) raskendas ellujäänud jaganite niigi viletsat tervislikku seisundit (skrofuloos, kopsupõletik ja tuberkuloos (1886)). Jaganid surid sadade kaupa. Aastaks 1908 oli veel järel 170 jaganit, aastaks 1911 ja 1913 umbes 100 puhast jaganit. Aastaks 1890 oli paikkonnas juba umbes 300 elanikuga horvaatide koloonia. 20. sajandi alguseks olid jaganite esivanemate maad Navarino saarel hõivatud võõraste poolt. Alates 1871. aastast hakati elavaid pärismaalasi näitama Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. See komme säilis 20. sajandini. Terveid alakalufi, jagani ja maputše perekondi eksponeeriti Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias ja Saksamaal. Neid rööviti teadusseltside ning neid raha eest näitavate kaupmeeste tellimusel. Reisid kestsid neli kuni kuus kuud, mille jooksul pärismaalased tavaliselt jäid haigeks ja surid. Aastaks 1950 oli järel 63 jaganit, aastaks 1975 oli neid 58. Nende sekka on arvatud 10 jaganit, kellel vanemate seas polnud jaganeid ega alakalufe. Nende 58 inimese seas oli kolm meest ja viis naist, keda sai lugeda "puhasteks" jaganiteks. Need 8 inimest jäid viimasteks, kelle mõlemad vanemad olid jaganid. Neil polnud enam võimalik omavahel järglasi saada, nii et kõik nende järglased pidid olema mestiitsid. Praegu elab suurem osa jaganeid Navarino saarel Ukika külas kilomeetri kaugusel Puerto Williamsist. Nende seas on üks naine(Cristina Calderón), kes oskab veel mingil määral jagani keelt. Ta elatub muu hulgas kunstkäsitöö müügist turistidele. 1995. aasta andmetel oskas jagani keelt kolm naist, kelle lapsed olid mestiitsid. Mõned tulemaalased asustati evangeeliumi kuulutava misjoni käigus Falklandi saarte hulka kuuluvale Keppeli saarele. Sellest räägib üksikasjaliselt Lucas Bridges raamatus "Uttermost Part of the Earth" (1948).			OSCAR-2019
Veli V. Rajasaar koos videomeister Sten Ottepiga vaatasid üle, mida suudab maailma esimese super-sportmaasturina reklaamitud Lamborghini Urus. 4,0-liitrise topeltturboga V8-mootoril on kuni 650 hj võimsust ning auto kiirendab 0-100 km/h-ni 3,6 sekundiga. Uruse hind Eestis algab 205 715 eurost. Kuigi entusiast teab, et Lamborghini on maasturite osas varba varemgi vette kastnud, siis nüüd on asi ametlik – maailma esimese super-SUV-na reklaamitav Urus peaks firma 3500-autolise aastatoodangu kahekordistama. Seega võiks öelda, et langenud on järgmine puhtatõulistele kähkusõitjatele keskendunud autotootja… Paberil on tegu ju meeletu rollikonfliktiga – superauto dünaamika, maastikusuutlikkus, praktilisus, igapäevane mugav kasutatavus… Samas aga on kasvõi Porsche näitel selge, et see on tehtav! Veelgi enam, kui Lamborghini plaan õnnestub ja Urusest saab loodetud kasumimuul, võivad entusiastid kergendatult hingata, sest see tähendab veelgi enam nö „puhtatõuliseid“ Lambosid. Kuid isegi pärast Cayenne Turboga sõitmist ei ole ma SUV-usku pööratud. BMW X3 M40i XDrive seevastu sai päris lähedale, kuid kumbagi autot ma endale sellegipoolest igapäevaliikuriks ei soetaks. Kui keegi kunagi üldse mu usku vangutaks, siis võiks see ju olla Lamborghini, liiatigi veel minu elu esimene… Kuna seekord sain Uruse enda kätte vaid üheks tööpäevaks, ei jäänud pikaks ringreisiks eriti aega. Proovisin esindusest välja sõites järele kõik siledal teel sõitmiseks mõeldud sõiduprofiilid ning leidsin koheselt oma lemmiku – Corsa. Kui tahad, et Urus oleks nii Lambo kui võimalik, on see ainuõige valik – kiire ülekandega rool muutub raskemaks, kliirens lastakse vaid 158mm peale, gaasipedaalist saab päästik, mootori pöördeid ei lasta alla 3000 kukkuda ning väljalase hakkab igas asendis paukuma, lärtsuma ja kärisema. Jah, kui käiguvahetused kõrvale jätta, on tegu väga lineaarse tõmbega, kuid esimesed paar korda on ta üllatav sellegipoolest, meenutades veidi Nissan GTR-i sarnaselt sujuvat „lendutõusu“. Üldjoontes suudab Urus tõesti tekitada tunde, et istud superautos – lisaks dünaamikale ja helitaustale on palju abi ka targast veermikust (vähendatud külgkaldumise tõttu tundub massikese madalam), neljarattaroolimisest (teljevahe tundub väiksem) ja targast veojõujagamisskeemist, mis tundub pidamist kaotavate rataste pidurdamisele eelistavat hoopiski ülejäänud rataste toore jõuga varustamist… Insenerimaagia, mis paneb naeratama! Lisaks aitab lõbufaktorile kaasa ka autoga kaasnev tähelepanu, mis siiralt naerma paneb. Neid, kes liikluses kõrvale tõmbasid ja pöidla viskasid, oli tunniajase linnasõidu jooksul umbes kümme. Vähemasti kolmel korral tuvastasin aga möödajalutanud inimeste huulil lause „Uuh, Lamborghini!“ või mõne selle derivatiivi. Kaassõitjate sõnul juhtus seda loomulikult kordi rohkem, kuid kellel on Lambo roolis sellisele vaatlusele keskendumiseks aega? „Super“ on seega SSUV-s kaetud, kuidas on lood aga praktilisuse ja maastikuvõimekusega? Kuigi langevast katusejoonest tulenevalt väheneb tagaistujate pearuum eesistujatega võrreldes, siis mahub sinna siiski mugavalt kolm pigem pikka kasvu inimest. Kui aga istmed hoopis alla klappida, kasvab 616-liitrine pagasiruum pea 1600 liitrini. Kuigi maastikuvõimekust proovima ma ei jõudnud, on Urus varustatud ka kahe maastikurežiimiga, mis tõstavad masina kliirensi 248 mm-ni. Kui uskuda ajakirjanikke, kes masina ka päriselt maastikule viinud on, siis tundub, et Urus pettumust ei valmista. Sarnaselt Cayenne’ile oleks küll tark veljed ja rehvid millegi veidi sobilikuma ja toekama vastu vahetada… Kuid muu igapäevase tühja-tähjaga saab Urus suurepäraselt hakkama. Lisaks ei ole ka kapoti all pidev hullus, nagu Lambolt oodata võiks – rahulikul sõidul lülitatakse pool mootori silindritest töötsüklist välja, mistõttu on Urus ühtlasi ka kõige kütusesäästlikum Lamborghini läbi firma ajaloo. Mitte et see kuidagi 200 000€+ auto puhul väga tähtis oleks, pigem on tegu „teeme, sest saame ja oskame!“ tüüpi kiiksuga. Urus teeb kõike, mida lubab, ja ootamatult hästi! Kuigi rajal jäi seekord käimata ja apeksid ründamata, saab ka sirgjoones sõitmisest täiesti arvestatava sõiduelamuse. Kuid kas ma ostaksin selle auto endale igapäevaliikuriks? Aus vastus – kui mul oleks autole kulutada 250 000€, siis kindlasti mitte. Kui aga minu garaažitäitmise eelarve oleks kümme korda kõrgem, siis umbes viieteistkümnendaks autoks sobiks ta küll… ning minu automaitset arvestades on see väga suur kompliment. Oled siin:Esileht»SÕIDETUD AUTOD»Teenimatult tähelepanuta jäänud: Honda HR-V kompaktne kõikjalsõitja Honda kompaktse pargimaasturi HR-V teist põlvkonda esitleti 2015. aastal. Üllatavalt ruumikas ja mugav auto ei ole kordagi mahtunud müüduimate mudelite esikümnesse. Värskendasime tutvust, et vaadata, kas tänasel päeval oleks HR-V-l tihedas konkurentsis veel lootust. Tegin Honda HR-V-ga esmatutvust Portugalis, aasta oli siis 2015. Inseneride ja turundajate silmis säras lootus, et legendaarse linnamaasturi teine põlvkond tuleb ja lööb omas segmendis laua lagedaks – nii kihvti kerekuju, nii mõnusalt ruumi, ja nii ägedaid panipaiku (Honda tassike teed!) ei olnud sel momendil kellelgi teisel kõrvale panna. Alles natuke aega hiljem ärkasid ülejäänud ja mõistsid, et “kupeeliku joonega” maasturitaoline ese on võti autoostja südamesse. Ja kus siis hakkas tulema! Nimetage täna üks, kasvõi üksainus pargimaastur, mis poleks kasvõi natukenegi muljas!? Noh, olgu, Toyota C-HR (jälgige tähtede mängu ja seda, kus asetseb sidekriips) on muljas, aga seda veelgi hullumeelsemal moel, nähes välja nagu kääridega sälgutatud vanaema õunapirukas, mille tahaks ühekorraga põske pista, et maitseelamust mitte kellegagi jagada… Muuseas, C-HR on Honda HR-V lähemaid konkurente, ja sel läheb (ka Eestis) paganama hästi. Ja me ei räägi siinkohal välimusest vaid hübriidajamist, mis üleüldiselt on võtmas juhtpositsiooni kogu Euroopas. HR-V-l on vastu panna 1,5-liitrine vabalthingav koos variaatorkastiga. Pange kaks nimetatud jõuallikat nüüd kõrvuti ja öelge ausalt, kumma te valiksite!? Jah, ma olen seda vastust varem kuulnud. Kui ka jätta kõrvale hübriidajam ja õunapirukad, ei lähe HR-V jaoks pilt ilmselt kuigivõrd roosamaks, sest neid nn. muljaid kompaktseid kõikjalsõitjaid on nagu kirjusid penisid koerapulmas. Kui ma tänasel päeval seisaksin valiku ees, siis lööksin käega ja a) ostaksin (peaaegu) esimese ettejuhtuva, b) näitaksin iseloomu ja jätkaksin ühistranspordi kasutamist. Unikaalsed müügiargumendid on väike-keskklassi sõidukite baasil aretatud kompaktmaasturitaoliste lauas ammu otsas. Kõik on ühtviisi head ja linnas ning linnalähialadel sõidetavad. Kõik näevad välja. Garantiid on ausad. Mitte ükski ei eristu disainilt (C-HR välja jätta). Jõuallikate valikus rokivad turbotatud mikromootorid, Toyotal ja Kial hübriidajamid. Ja siis tuleb Honda oma ajast ja arust vabalthingavatega, mis, kui järele mõelda, ei olegi väga ajast ja arust. Sest milleks parandada seda, mis töötab? Ja kaua töötab! 1,5-liitrine vabalthingav bensiinimootor on auto kestmise seisukohalt ilmselt parem valik kui 1,2ne turbopiiksutaja; mõelgem kasvõi kuluosadele. Jah, võrreldes väiksema kompressori toel huugava jõujaamaga on vabalthingaval jõudu ja särtsu vähem, aga see liigutab autot edasi. Vaikselt, rahulikult, kaua. Ehk siis kunagi 20 aasta pärast, kui te olete oma HR-Vst absoluutselt tüdinenud, töötab selle mootor ikka nii nagu poleks maailm päevagi tuleviku poole veerenud. Milline suurepärane võimalus koos vabalthingavaga igikesta! Kuigi ma tegelikult ei usu, et Honda insenerid vabalthingava ajami koos CVT-kastiga (käsikasti saab ka) HR-V-le peale panid selleks, et tõestada Perpetuum Mobile võimalikkust. Pigem jäid nad 1,5-liitrise VTEC turboga toona hiljaks. Seda ei ole HR-V jõuallikate valikus siiani. Võib-olla järgmise põlvkonnaga asi muutub? Aga vabalthingav tuksub HR-V kapoti all tasakesi ja veab autot edasi tasakesi ja muudab juhigi üsna tasaseks. Seega võib teema vist positiivselt kokku võtta – vabalthingav võidab, sest kui on oht, et load lähevad või on juba mingi karistus all, siis HR-Vga saab igaühest eeskujulik liikleja. Rohkem selliseid autosid meie tänavatele! Veho Eesti, mis mh Hondasid müüb, andis loa lemmikloomatestiks, ja me kasutasime võimalust ning palusime sõber Fredil pardale astuda. Uskuge, proovisõit sai märksa elevam kui see oleks olnud tavalise “surume sisse ämma ja kolmveerand klaverit” – testi puhul. Ja ennäe, elukas tundis ennast auto kõrges pakiruumis mõnusalt, laps ja vanaema laiutasid tagaistmel, isegi mobiiltelefoni sai näpu vahelt ära suruda kohta, kus ta sõitmist ei eksitanud. Testi tulemusel selgus, et kolme aastaga ei ole tootja HR-V nutikat ruumikust salaja vähendanud. Tublion! Kolm aastat tagasi algas hind 17 900 eurost. Täna seisab hinnakirjas natuke kõrgem alghind, mis kampaania käigus taas soodsamaks timmitakse. Aga. “Hind alates” ei ole päris aus teema üldse, sest Honda on HR-V puhul (nagu ka oma teiste mudelite puhul) kõik läbi mõelnud ja pakub paketihinda. Tahad lihtsat autot kõige hädavajalikuga, maksad alla 20 000 euro. Tahad mugavusi parasjagu, maksad natuke peale. Ja kui tahad kõike, siis maksad veel natuke rohkem, näiteks 25 190 eurot. Poolnahksisu, katuseluuk ja muud imetabast blingi selle raha eest, mõtelge! Katuseluuk on koeraga perele ilmtingimata hädavajalik, nahk on aga asendamatu kui peres on VVL-d ehk ingellikud, see-eest paigalpüsimatud ja patsutavad lapsukesed. Kütusekulu on rääkimata – selle saime pea tuttuuel autol kuue liitri kanti sajale. Kõikjalsõitja teelt mahasõitmise võimekus – sellel pikemalt ei peatu, sest HR-V on esiveoline ega ole mõeldud mujale kui tee peale. Kõrgem isteasend ja seetõttu suurepärane ülevaade liikluses toimuvast teevad sellest hea igapäevaelu teekaaslase. Arvestades Honda HR-V ajatut välimust, pöörast ja nutikat ruumikust ning elukestvat vabalthingavat, siis võiks selle auto pea pimesi olmesõidukiks koju veeretada. Uimava Garmini võib välja lülitada ja kasutada selle asemel Waze’i, Markii de Sade disainitud käigukangi ei pea samuti lakkamatult silmjõllitama – muid muresid aga väga nagu ei olegi. Kuna maasturilaadsete segmendis pole nagunii suurt vahet, millega sõita, siis miks mitte sõita vahelduseks Hondaga? Huvitaval kombel hoiavad need va “lihtsad” Hondad järelturul ka üsna ilusasti hinda. Ju tõesti sellepärast, et vabalthingav mootor ei anna alla isegi siis, kui müügiosakond oma naeratuse sahtlisse unustab ja müügijutu asemel ohates brošüüri kliendile pihku torkab.			OSCAR-2019
Jaanuaris paistis Euroopa Liidu biokütuste poliitika selge. Euroopa Komisjoni otsuse järgi peaks aastaks 2020 olema 10% Euroopa Liidus sõidukites kasutatavatest mootorikütustest biokütused või muud taastuvad energiaallikad. See oli kaugeleulatuv plaan, mis loodi 2007. aastal eesmärgiga vähendada Euroopas liiklusest tekkinud kasvuhoonegaase, kirjutas Charles Hawley Der Spiegelis. Nüüd aga plaanib EL astuda esimesi samme eemale sellest kunagi keskkonnaeliksiiriks peetud lahendusest. Sellel nädalavahetusel ütles Prantsuse keskkonnaminister Jean-Louis Borloo mitteametlikul kohtumisel oma kolleegidega teistest EL liikmesriikidest Pariisis, et mitte kõik 10% ei pea tulema biokütusest. „Me tuletasime endile meelde, et (kliimategevuse ja taastuva energia pakett) annab ka võimaluse kasutada sõidukites gaasi, elektrit või vesinikku,“ ütles Borloo, „taastuv ei tähenda ainult biokütuseid.“ Saksamaa asemajandusminister Jochen Homann läks veegi kaugemale: „Me peame otsustama, ka me jätame selle kvoodi või mitte. Seda võidakse muuta.“ See muutus tuleb biokütustevastase kriitikatormi tugevnemisest. Kuude kaupa on paljud keskkonnaaktivistid kritiseerinud seda taimedest ja põllumaadel kasvatatud viljast tehtud kütust, kuna see annab keskkonnale ainult väikese kasu. Biokütuste suur äri aga julgustab mõnede arvates arengumaade talunikke vihmametsi maha võtma ja peedirabasid kuivatama hävitades nende võimet eemaldada atmosfäärist liigset CO2. Biokütused võivad suurel määral mõjutada praegu toimuvat dramaatilist toiduhindade tõusu. Eelmisel nädalal The Guardianile lekkinud Maailmapanga raport väidab isegi, et toiduhindade tõusust 75% võib panna biokütuste arvele. Aga kas Euroopa Liit tegelikult ka plaanib suuremat muudatust selles vallas? Euroopa energiavoliniku esindaja Ferran Tarradellas Espuny sõnade kohaselt pole midagi muutnud. Vastates Bordoo ootamatule avameelsusele ütles ta Spiegel Online`le: “Me pole kunagi tahtnud keskenduda biokütustele teiste lahenduste arvelt.“ Arvestades teiste tehnoloogiate keerukusega – elektriautod, vesinikuga töötavad autod ja muud – on siiski tõenäoline, et biokütused jäävad veel Euroopas sõidukites kasutatavate taastuvate kütuste nimekirja tippu, selgitas ta. „On tõsi, et oleme suure kriitika all,“ jätkas ta, „aga praegusel ajahetkel ei ole tõendid sellised, et me peaksime üle vaatama oma biokütuste poliitika.“ On palju inimesi, kes on teisel arvamusel. Keskkonnakaitsegrupid hakkasid ründama ELi pühendumust biokütustele juba enne kui jaanuaris sõlmitud lepingu tint oli kuivanud. Kui arvestada ka väetist, mida kasutatakse paljude biokütuste kasvatamisel, vihmametsade hävitamist ja teisi keskkonnaprobleeme ning lisades veel transpordikulud võib väita, et biokütuste kasutamine ei vähenda üldse süsinikuühendite õhkupaiskamist vaid hoopis vastupidi – need võivad veel rohkem kahju teha kui traditsioonilised fossiilsed kütused seda teha saaksid. Varsti aga ei ole enam ainult keskkonnaaktivistid need, kes lähevad taimedest saadud kütuste kallale. Aprillis ütlesid nii OECD kui ka ELi oma teaduslik nõuandeorgan Spiegel Online`le, et EL peaks muutma oma seisukohta biokütuste suhtes. ÜRO toiduga tegelev eriraportöör Jean Ziegler nimetas biokütuseid „kuriteoks inimkonna vastu“, pidades sellega silmas just toiduhindade tõusu. Aga isegi kui Euroopa Komisjon ei peaks seda kuulama siis Euroopa Parlament teeb seda kohe kindlasti. Esmaspäeva õhtul pakkus parlamendi keskkonnakomitee välja, et võiks ELi biokütuste alased eesmärgid üle vaadata ning asjaga natuke aeglasemalt ja põhjalikumalt tegelema. „Siin on palju tundmatut,“ ütles Wijkman Spiegel Online`le esmaspäeval. „Me vajame rohkem uuringuid... Ma arvan 2007. aastal otsustati kõhutunde aga mitte põhjalike eeliste ja miinuste alusel. Me peame hoogu maha võtma ja tegelema asjaga suurema ettevaatusega, et mitte minna vastamisi toidu tootmisega,“ ütles ta, lisades, et biokütuste tootmiseks kasutatud põllumaade puhul tuleb kontrollida, et need ei oleks rahatud värskelt maha võetud vihmametsa asemel. Juhindudes teatest, mille saatis Euroopa Komisjon, siis tõenäoliselt peab Wijkman pettuma. Vähemal selle kohta, et mis puudutab viimase aja kriitikat, et biokütused põhjustavad toiduhindade tõusu, on esindaja Euroopa Komisjoni esindaja selgesõnline: „Et saavutada oma 10% eesmärki on meil vaja 4 miljonit tonni põllumajanduslikke tooteid. Teravilja kogutoodang teraviljas on 2,2 miljardit tonni. Ma ei ole küll majandusteadlane, aga kui te nüüd võiksite mulle seletada, kuidas 4 miljonit tonni saab üldse omada suurt mõju teravilja hinnale, siis kuulaksin ma rõõmuga." Kui mulluste viljahindade tõttu võis põllumeest rikkaks pidada, siis tänavu on olukord risti vastupidine: lakkamatu vihma tõttu ei saa vilja põllult kätte ja ka maailmaturul on hind langenud. Kesko Agro Lääne-Virumaa müügiesindaja Andres Põdra sõnul on teraviljahind mullusega võrreldes langenud 30-40 protsenti, kirjutas Virumaa Teataja. Paljudel teraviljakasvatajatel on sõlmitud leping Kemira Grow How ASi ja Kesko Agro Eesti ASiga, kellelt nad võtsid kevadel väetiste ja umbrohutõrjevahendite ostmiseks võlgu. Need summad arvestatakse maha saagi müügil. Kemira Grow How Lääne-Viru müügiesindaja Toomas Käbin nimetas piirkonna võlasummaks 60 miljonit krooni.			OSCAR-2019
Podcast ehk taskuhääling on veebipõhine audiosaade, mida saab kuulata tasuta ja endale sobival ajal. Maailm liigub üha rohkem on demand ehk tellitavate teenuste poole, inimesed ei taha asju omada, vaid oluline on ligipääs heale sisule, mida saab tarbida endale sobival ajal. Eriti kehtib see meelelahutuse, nagu filmide, seriaalide, muusika, uudiste ja raadiosaadete puhul. Samas on Eestis podcast’id hetkel veel vähe tuntud. Lähiajal see kindlasti muutub, sest viimasel ajal on juurde tekkinud põnevaid taskuhäälingukanaleid ka eestlastelt. Podcast’e on tuhandeid ja teadmisi on võimalik omandada pea igast valdkonnast. Näiteks on olemas spordi-, intervjuu-, teadus-, turundus-, ajaloo- või uudiste-podcast’id. Paljudel kuulsustel, koomikutel, seriaalidel ja ettevõtetel on oma taskuhääling. Need on ainult mõned näited, valikut on palju, tuleb vaid otsida huvipakkuvaid teemasid. Podcast’e on võimalik kuulata endale sobival ajal ja sobivas kohas. Lemmiksaated on sinu jaoks olemas trennis, reisil, kõndides või pikemal autosõidul. Aeg möödub kiiremini kui lihtsalt muusikat kuulates ning kindlasti oled saanud uut ja huvitavat infot. Hea võimalus ühendada kasulik meeldivaga! Kui sulle meeldib ilukirjandus, aga aega lugemiseks napib, või kui sulle ei meeldi lugeda, siis on olemas arvestatav hulk ka raamatu-podcaste. Üldjuhul ilmub raamatu-podcast’ide puhul iga nädal ühe peatüki kohta üks taskuhäälingusaade. Väärt võimalus! Podcast’id on võrreldavad ajalehtedega ja ajakirjadega, ainult lugemise asemel sa kuulad. Kui sa oled endale podcast’i tellinud, siis „värsked uudised“ salvestuvad automaatselt sinu nutiseadmesse. Aga erinevalt ajalehtedest on podcast’id tasuta! Välismaised podcast’id on saadaval telefoni rakenduste poest, aga eestikeelsed taskuhäälingud leiab kõige kiiremini, kui sisestada otsingusse teema ja märksõna „podcast“. Tehnoloogiahuvilistele on ideaalne Kuku raadio „Digitund“. Ettevõtlusest ja investeerimisest räägitakse podcasti’des „Äripäev eetris“ ja „Investeerimisraadio“. Turundus- ja müügiinimestele on mõeldud „Turundusraadio“. Eestlaste tegemistega välismaal saab kursis olla taskuhäälingu „Globaalsed eestlased“ vahendusel ning kõigile reisihuvilistele on põnev kuulamine Vikerraadio podcast "Kuula rändajat“. Nimelt on meie testimismeeskonna kätte jõudnud BlackBerry uusim mudel nimega KeyOne, tuntud ka kui Mercury. Globaalsel tasandil räägitakse just selle seadmega seoses BlackBerry suurest naasmisest. Niisiis. Pole kahtlust, et selle telefoni suurim ja silmatorkavaim eripära on selle füüsiline klaviatuur. Vana hea qwerty-asetus koos kõigi teiste tavapäraste enterite ja shiftidega. Kuid see ei tee telefonist kaugeltki tavalist nuputelefoni – seade on ühtlasi varustatud uusima Androidi tarkvaraplatvormi, suure puutetundliku ekraani, sõrmejäljelugeja ja kõige muuga, mis ühe kaasaegse telefoniga kaasas käima peab. Ma olen enam kui veendunud, et ei leidu ühtegi nutitelefoni kasutajat, kes astuks sammu tagasi ja valiks oma järgmiseks telefoniks midagi poolnutit. Küll aga on see suurepärane seade kõigile praegustele nuputelefoni kasutajatele, kes ei raatsi kuidagi loobuda füüfilisest klahvistikust, kuid sooviksid täiel määral osa saada kaasaegsetest mobiilsest lahendustest. «Ohoo!!» kõlaski ühe mu kogenud kolleegi esimene hüüatus, kui telefoni karbist välja võtsin ja üle laua näitasin. «Klahvidega nutitelefon!». Jah, tuleb nõustuda, ohoo-efekt on tõesti asjakohane. Selle seadme modernne ning seejuures kindel ja jõuline disain, metallist äärised ja ekraani suurus ei jäta kahtlust, et tegemist on igati kaasaegse seadmega. Kui telefoni reaalselt kirjutamiseks kasutama hakata, siis esmene ehmatus on suur. Kõik on nii harjumatu. Kohutavalt aeglaselt läheb kirjutamine võrreldes harjumuseks saanud ekraaniklaviatuuriga. Kuid siis saabub harjumine, peas saavad asjad paika ja kohale jõuab teadmine, et kõik on vägagi sarnane arvutikasutamisele. Edasi läheb kõik ludinal ja peagi on telefon käpas. Isegi sellega harjusin ära, et need klahvid seal all servas nii koleväikesed on. Üsna loomulikult ei saa füüsilist klaviatuuri kasutada pööratud telefoni ning sel juhul ilmubki automaatselt välja ka puuteekraani virtuaalne klaviatuur. Muide, seadetes saab selle kasutamist määrata ka püstiasendis. Seadme eripärast tingituna ei ole selle 4,5-tolline Full HD IPS LCD ekraan tavapärase 16:9 või veelgi kitsama suhtega. See tähendab, et täisekraanil videoid vaadates tuleb leppida mustade servadega selle 3:2 suhtega ekraani üla- ja allservas. Mis puutub helisse, siis telefoni allservas on küll kaks võimsat avadekomplekti, millest heli väljub paraku vaid ühest, aga seda korraliku tugevusega. Teise ava taga peitub loogiliselt mikrofon. Seega pigem töö- kui multimeediatelefon. Ääremärkusena olgu öeldud, et seda telefoni ei tooda enam mitte ameeriklaste vana hea BlackBerry ise. Nutiseadmete tootmisõigus anti hoopis Hiina ettevõttele TCL Communications ning KeyOne on esimene Hiinamaalt pärit Blackberry. Sellele vaatamata on kõik, mis puudutab välist imagot, äravahetamiseni BlackBerry edasi. Väikese küsimärgi tekitas tehnilise poole pealt üle-eelmise seeria protsessori Snapdragon 625 kasutamine. Salvestusmälu on seadmel küll keskpärased 32GB, kuid see on laiendatav lisakaardiga koguni kuni 2TB-ni. RAM-i näitaja on keskklassitelefonile kohased 3GB. Samas 3505 mAH mahutavusega aku on telefonil võimas ja peab (osalt tänu kindlasti ka vanemale Snapdragonile) julgelt poolteist ööpäeva laadimiseta vastu. Laadimispesa on uusim USB-C, mille puhul pole vahet, mis pidi juhtmeots telefoni pista ja mis laeb konkreetselt selle seadme aku poolenisti täis kõigest 36 minutiga. Seadme 12 MP ja autofookusega põhikaamera teeb ühe Hiina telefoni kohta vägagi korralikke fotosid, neile omaselt veidi rahulikke ja mitte just liiga kirkaid ja teravaid – eriti lööb see välja hämaramates tingimustes. Videoid teeb kaamera 4K-kvaliteedis. Ka turvalisusega on selle telefoni puhul kõik väga korras. Lukustamiseks on TAB-klahv ühtlasi sõrmejäljelugeja. Lisaks on seadmes BlackBerry enda DTEK-nimeline turvalahendus, mis monitoorib pidevalt rakenduste ja süsteemi turvataset ja annab vajadusel näpunäiteid. Töö- ja erakontod saab selles seadmes samuti lahus hoida. Täiesti mõttetu tundus aga tootja enda loodud messengeri olemine seadmes. Facebookide, Twitterite, Skype’ide, Instagramide ja Viberite kõrvale millegi enda loomine on pehmelt öeldes asjakohatu raharaiskamine. Nii palju neid B kasutajaid ka olema ei saa, et omavahel mingisugust eksklusiivset võrgustikku moodustada. Aga ega kõike ühte mobiili paigutatut ei suuda me keegi iial ära kasutada. Kokkuvõttes jättis esmatutvus BlackBerryga mulje sellest seadmest kui välimuselt kõigist teistest saadaolevatest eristuvast, töökindlast ja usaldusväärsest mobiilist. Seadmest, millel on olemas väga korralik tarkvara ja üle keskmise tehniline võimekus. Kellele see võiks sobida? See võikski sobida ühelt poolt neile, kes ei tahaks kuidagi loobuda vanadest headest nuppudest, ent mitte jääda võimaluseta saada osa kõigest, mida pakub kaasaegne nutimaailm. Teiseks inimestele, kelle töö iseloom eeldab töökindlama telefoni olemasolu. Kolmandaks muidugi kõik need, kes soovivad oma seadmega suurtest massidest eristuda – see mobiil pakub eksklusiivsuseks suurepärase võimaluse.			OSCAR-2019
Reeder Keeltekooli ( 11975615) õppekorraldus alused on koostatud lähtudes ettevõtte põhikirjast, Täiskasvanukoolituse seadusest ja teistest õigusaktidega sätestatud põhimõtetest. www.reeder.ee Avatud koolitused toimuvad koolituskalendri ajakava järgi. Avatud koolituste õppekavade ja ajakavadega saab tutvuda Reeder Keeltekooli kodulehel www.reeder.ee/kursused. Võimaldame ka sisekoolitusi. Asutusesisesed koolitused viiakse läbi, kas meie ruumides aadressil Lembitu 2A Võru või tellija koolitusruumides tellijaga koos kokku pandud õppekavade alusel. Kõigile koolitustele tuleb eelnevalt registreerida. Koolitusele saab registreerida kas kodulehel oleva registreerimisvormi, telefoni, e-maili või tulles koha peale Lembitu 2A Võru II korrus. Pikemate koolituste puhul, kus maksmine toimub kuu või osamaksetena sõlmitakse Õppijatega esimesel tunnil koolitusleping. Reeder Keeltekoolil on õigus kursusi edasi lükata või ära jätta, kui kursus ei tule kokku (pole piisavalt õppijaid). Koolitutse edasilükkamisest või ära jätmisest teavitatakse registreerujaid kas e-maili või telefoni teel. Koolitus loetakse edukalt läbituks kui koolitusel osaleja on osalenud vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Koolituse lõpus väljastame õppijale tõendi läbitud tundide kohta või tunnistuse õpiväljundite saavutamise kohta. Õppemaksu tasumine toimub õppijale saadetud arve alusel kas ülekandega Reeder Keeltekooli arvelduskontole või soovi korral saab õppemaksu tasuda ka sularahas. Õppemaksu tasumine pikemate koolituste puhul toimub kuuarvete või osamaksete alusel. Registreerumisega võtab õppija endale kohustuse tasuda õppemaks kogu kursuse eest. Õppemaksu mitmes osas tasumine ei tähenda, et õpingute katkestamisel vabastatakse õppija järgnevate osamaksete tasumisest. Koolitusest loobumisel õppetasu ei tagastada. Pikemate koolituste puhul on võimalik mõjuvatel põhjustel (eelkõige tervis) koolituste tulevikumakstest looobuda alates järgmisest kuust. Eelnevalt väljastatud arved tuleb tasuda. Arvel näidatud maksetähtajaks arve tasumata jätmisel, ja korduval meeldetuletusel on meil õigus õpilane keeltekooli nimekirjast välja arvata ja vajadusel võlgnevus edastada inakssofirmale. Arvete maksamta jätmisel tuletame võlgenvusi meelde meili või telefoni teel. Info saadame samale meilile mille õppija on meile edastanud. Õppijal on õigus enne koolitust tutvuda Reeder Keeltekooli õppkorralduse aluste, õppekavade ja saada täiendavat infot koolituse kohta. Koolitataval on õigus valida sobib grupp oma keeltetasemele ja vastavalt enda võimalustele ning saada õpet vastavalt õppekavale, ette nähtud mahus ja ajal. Võimaldame koolitataval koolituseperioodi jooksul gruppi vahetada, kui grupp vastab tema tasemele ja uues grupis on vabu koht. Õppijal on kohustus meie poolt väljastavad arved tasuda õigeaegselt ka siis kui koolitatav pole saanud kõigist tundidest osa võtta, kuid tund on toimunud. Sõlmime õppijaga koolituslepingu, kui selles konkreetses grupis võimadame tasumist osamaksetena. Koolituslepinguga on võimalik tutvuda www.reeder.ee . Reeder Keeltekool kogub õppijate kohta järgmiseid andmeid: nimi, kontaktandmed ja isikukood. Isikukood on vajalik tunnistuse väljastamiseks Kooli ja õppijate vahel tekkinud eriarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel. Vaidlused mida pole võimalik lahendada läbirääkimiste teel lahendatakse seaduses ettenähtud korras. Reeder Keeltekooli ( 11975615) kvaliteedi tagamise alused on koostatud lähtudes Täiskasvanu koolituse seadusest, asutuse põhikirjast ja õppekorralduse alustest. Kvaliteedi tagamise alused on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Reeder Keeltekooli eesmärk on korraldada võõrkeele kursuseid erinevatele võõrkeeltele ja keeletasemetele. Täiendkoolituse aluseks on Reeder Keeltekooli õppekavad ,mis on avalikustatud keeltekooli kodulehel www.reeder.ee/õppekavad. Õppekavade koostamisel lähtutakse sihtgrupi vajadustest ja täiskasvanute koolituse seadused. Meie õpetajatel on olemas filoloogi haridus ja/või andragoogi kutsetunnistus ja kindlasti õpetamise kogemus. Info meie õpetajate kohta on üleval Reeder Keeltekooli kodulehel www.reeder.ee/meist, kus on kirjeldatud õpetajate õpi- ja töökogemus. Õpetajate tööd hinnatakse nii suulise kui ka kirjaliku tagasiside põhjal koolituse lõpus. Samuti küsime suulist tagasisidet koolituse kestel. Kõigile meie avalikele koolitustele tuleb ennast registreerida. Koolitusele saab registreerida kodulehel www.reeder.ee täites registreerimisvormi, meie kontoris Lembitu 2A Võru või meili ja telefoni teel. Koolitusgruppidesse proovime kokku panna võimalikult saranse keeletasemega ja oskustega õppijad. Selle saavutamiseks testime õppijaid suulise vestluse põhjal, vajadusel ka kirjaliku testi põhjal. Soovi korral võimadame ka grupi vahetust, juhul kui teistes gruppides on vabu kohti. Kõigi koolitusele registreerunutega võtame ühendust paar päeva enne koolituse algust meili teel, kus on info kogu koolituse kohta, vajadusel ka telefoni või SMS teel. Me sõlmime oma õppijatega koolituslepingud,milles on kirjas mõlema osapoole kohutused ja õigused millega saab tutvuda meie kodulehel www.reeder.ee Koolituse jooksul püüame luua võimalikult õppimist toeatava keskkonna, kasutades selleks erinevaid võimalusi. (õpetajad on meili teel iganädalases suhtluses õppijatega, et neid motiveerida ja aidata parema tulemuse saavutamisel). Reeder Keeltekooli ruumid asuvad Võrus Lembitu 2A, kus on olemas 4 suurt koolitusklassi, üks klass individuaalõppeks ja kontor, mida samuti vajadusel kasutakse individuaaltundide jaoks. Kõik meie 4 koolituklassi mahutavad kuni 10-13 õppijat. Põlvas asume aadressil Kesk tn 11, kus meie kasutuses on koolitusklass kuni 12 õppijale. Koolitusklassides on olemas korralik valgustus, tahvlid, õppelauad ja toolid aruvti ja esitlusvahendid samuti wifi ühendus. Igas klassis on olemas kohvinurk koos kraanikausiga. Kontoris on olemas printimis ja paljundamis võimalus. Meie Võru ruumidesse pääseb ka liikumispuudega inimene. Maja ees on olemas kaldtee ja maja sees lift. 4.8 Õpetamisel kasutame iga keele jaoks sobivaid õpikuid , mille õppija ostab ise välja, kas meie käest või kuskilt mujalt. Õpikute hinnakiri on kodulehel www.reeder.ee Muud paljunudused ja lisamaterjalid on koolituse hinna sees. Õppegrupid suurused on erinevad lähtudes koolituse eesmärgist ja ka õppijate soovist ning meie võimalustest . Grupi suurused ja hinnad on välja toodud meie kodulehel www.reeder.ee. Suuremaid gruppe kui 13 õppijat me ei võimalda. Suurem osa gruppe on 8-10 õppijat. Koolituse lõpus väljastame igale õppijale, kes on ka reaalselt vähemalt 70% ulatuses koolituse kontaktunides osalenud tõendi koolituse läbimise kohta. Vajadusel ka väiksema mahu kohta. Iga koolituse lõpus anname koolitusel osalejale tagasiside küsimustiku, kus osalejad annavad hinnangu kursuse sisule, õpetajaleja korraldusele ning samas saavad teha ka ettepanekuid meie töö efektiivsemaks muutmisel. Küsime tagasididet ka koolituse rahastajatelt. Lisaks kirjalikule tagasisidele küsime ka suulist tagasiside koolitusperioodi jooksul. Õppijad saavad tagasiside suuliselt anda nii otse õpetajale ja /või Reeder Keeltekooli administratiivpoolele. Julgustame oma õpetajaid õppijatega intensiivsemalt suhtlema. Õpetajad on õpilastega meili vahetuses. Õpetajad tunnevad huvi õppijate käekäigu vastu ja proovivad neid innustada ja motiveerida. Meie kõige parem tagasiside on see, kui õppijad aasta aastalt meile tagasi tulevad. Leiame,et see näitab kõige paremini meie kvaliteeti. 8.1 Reeder Keeltekool kogub õppija kohta lisaks nimele ja kontaktandmetele ka isikukoodi. Mida on vajame Tõendi väljastamiseks tulenevalt Täiskasvanu koolituse sedausest ja lisaks info edastamiseks maksu- ja tolliametile tulumaksu tagastamise osas. Iskuandmeid töödeltakse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.			OSCAR-2019
Mina avastasin laupäeval, et mul on 1 000 000 NP käes ja 10 000 veel pealekauba. Loll mina. Järelikult oleksin juba mitu päeva varem saanud Platinum´ile üle minna. Lugesin selle manhwa läbi, mille pealkiri seda kirjet kaunistab. Natuke kurvalt lõppes. Reede magasin maha, sest ma ei suutnud end veel vene keelt õppima sundida. Kirjutasin Siljale kirjandi, mille ta hindas 100ks. Minu arust on tegemist erakordselt mageda tekstiga. Ma olen paremaidki kirjutanud. Näiteks selle, mille ta 4ks hindas, too oli geniaalne. Siiani mu lemmikkirjand. Kolmapäeval lähen siis Põrgusse järelvastama. Õpetaja olgugi et lubab, et järeltöö on raskem, aga olgu. Mul oli suurepärane plaan reedel kell üheksa ärgata, siis õppida ja 14ks psühholoogiatesse jõuda. Mina magasin muidugi üheni ja passisin hiljem niisama. Leidsin liiga häid manga´sid. Mis sest, et need mature´iks fläägitud (flag – ´lipp´). Suurepärased see-eest. Kui Mangafoxist lugeda, siis küsitakse matüüride puhul (à la: kas sa oled inimene; nagu streaming´uga filmivaatamisel) lihtsalt, kas inimene on 18 täis. Ma olen paar korda valetand, ehkki ma pole väga kindel. Ajalugu on pikk. Beta-versiooni puhul peab olema kasutaja ja siis süsteem kontrollib vanust. Teema tundus lihtsalt tuttav. Hoiatusmärksõna: mereprints. Põhimõtteliselt huvitav viis biseksuaalsus avastada. Täpselt siis, kui ma üritasin 00 aegu kordama asuda, läks elekter ära. Positiivne külg: ruuter ei tööta ka. Hommikuks olin nii tublim, et sain 8ks ülesse ja 9 aegu uksest välja; samas nii jobu, et vasak lääts oli imelikult silmas. Lõppkokkuvõttes selgus, et lääts ei kadunudki ära. Ma võin küll okserefleksi põhjustada, aga tegelikult oli ta mul veel silmas kahe tükina, üks vasakul lau all, teine paremal. Koju jõudes võtsin eemaldusoperatsiooni ette pärast kirjeldatu avastamist. Teate, päris lahe on enne 10 isale Selverist helisata ja uurida, kus Veeriku kool asub. Tema muidugi ei teadnud. Ta istus tõenäoliselt kusagil Tallinnas loengus ja ma pidin talle soovitama Internetist otsida. Kodus ei olnud elekter hommikukski tagasi. Aadressi suutis ta leida, aga Regio Delfist ei tea ta vist midagi. Õnneks leidsin õige tänavaotsa ise üles. Tagasiteel lülitasin telefoni sisse, aga nii õnnetult, et hakkas PUK-koodi küsima. Ma pean maailma ees vabandama, et kinnast käest ei võtnud, kuid võin teda ka süüdistada, sest ta ise tekitas sellise külma ilma ju. Nõnda sai lihtsalt ja kobakäpsena nullide asemel kaheksaid sisestada. Kaheksa on maagiline number. Olümpiaad läks nii, et mul jäi härmik-neiuga, kes linnas esikoha sai, 14 punkti vahet. Täpselt nagu paljudel teistelgi. Terve päeva ei saanud jälle kodust välja ja Karmenile visiidi tasuma ka. Kapist koodiümbrikku ei leidnud. Pühapäevaks oli ema flamenkoetendusele piletid organiseerinud. Proovis vist viimaks kinkekaarde, mida talle pidevalt sigineb, tarvitada. Äratuseks vormistasime Marule kõnearvet. Me üritasime iga ta liigutust trahvida. Summa jäi viimaks enam-vähem 300 juurde. Kõige sagedasemalt esinev artikkel oli kindlasti “1 lause = 1 kroon”. Maru meiega kaasa ei tulnud: läks sünnipäevale. Saime umbes kahe tunniga valmis ja kui mul varbad juba külmunud olid, ei läinud auto tööle. Õnneks viis naabrimees meid kohale. Üritus kestis kaks tundi. Välk pidas sedasi vastu, et ronis Kontserdimaja toolide all ja tegi muud nalja. Flamenkot tantsivaid mehi tasub vaadata. Ilmselt oleks ka Marule meeldinud. Pärast värki otsustasin, et ma ei pea ühe neiu sünnipäevale kaasa minema. Kaubamaja ja pühapäevaga seostub mul kahjukombel märksõna “19”. Tegelikult peaks see seostuma ainult toiduosakonnaga; ülejäänuga nakkub 18. PUK-koodi ma see õhtu kätte ei saanud. Ärge ostke apelsinimaitselsit Aloe Vera Kingi. Kahjuks oli Rudolf kõik 0,5 l originaalvariandid ära ostnud. Seepärast tal raha ei olegi. Lähme tema poole jooma. Kool oli peaaegu tore. Ma ei mäletagi, mis toimus. KRT andis mulle oma isikliku kiigani (John Keegan) lugeda ja hoiule. Kuna minu telefon ei töötanud, tegin oma selle veerandi hilinemisrekordi ehk jäin 15 minutit koori hiljaks. Prantsuse keeles reklaamisime Chanel no 5´i. Maailma parim reklaam. Tõin PUKi ära ja Bulgakovi superteose “Meister ja Margaritagi”. Tegemist on kusjuures kaheksakümnendatel avaldatud trükisega. Seega: üks esimesi, millel kärpeid pole. Kaubahalli trepil toitsin Karinit ja Piiat. Piia oli väga sensuaalne. Loo vaatas mind eilsel õhtul imelikult, kui ma Eesti Laulu lugude vahele teatasin, et kõik on suurepärane, kuna seletav sõnaraamat on Internetis igati saadaval. Loodetavasti kõneleb sellest mu loodetavasti homne sissekanne. Facebook on minu uus orjus. Vahelduseks vaatasin täna Hotmaili postkasti ka, aga seal polnud vihjetki esitlusest, mis pidi Ann-Getteri kaudu saabuma, kuid paroolisisestamine polnud asjata, sest leidsin tervelt kaks nädalat tagasi saabunud Teele-Liisi kirja, mis juhib ühe magistrandi spetsiaalblogile. Tegemist on peaaegu sama hea mänguga kui see. Kõige oodatum oli muidugi lugemiskutse saabumine Ramonalt. Nüüd pääsen ka ta blogile ligi, kuid praegu on veel liiga vara seda avada. Soovin Mairele kordki veel heameelt teha ja hommikul vähemalt 8ks saabuda. Kas peaksin olema vihane endale või Lenelile, kui mu bioloogiaõpik tuupimissööstu õhtul tema käes on?			OSCAR-2019
Oeh... ma olen nii väsinud sellest kodus istumisest ja igavlemisest ning "positiivne" on see, et olen veel nädalaks tuppa aheldatud opi tõttu. Eks näis, ehk saab esmaspäeval ka kargud, et ma ei peaks mööda seinu koperdama ja oigama kui kuskile ennast ära löön. Tahtsin oma jutuga jõuda selleni, et suurest igavusest hakkasin mõtlema, et mida ma uuel kuul endale osta võiks ja mida mul on tarvis. Tahtsin neid tooteid ka oma lugejatega jagada :) Oma kiharate kasvuga olen hädas olnud juba mitmeid aastaid. Kes meist ei tahaks pikki, ilusaid ja terveid juukseid? Olen katsetanud mitmeid vahendeid nagu näiteks oliivi- ja riitsinusõli, mis minu juustest lõpuks ei otsustanudki välja tulla. Olen olnud mitmeid kuid sirgendamata, et ma oma kiharaid kuumaga ei kahjustaks. Lisaks hunnik erinevaid šampoone ja kuumad käärid. Prestige prillide maaletoojaks on http://www.trendtime.ee ja seal on kirjas, et tooted on saadaval Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Tallinki laevadel, A&G ning Rademari kauplustes üle Eesti, Paide ja Rakvere Maksimarketites ning Pärnus Port Arturis. Silmalainer, mille vastu vist ei saa ükski teine. Antud toode on mul olnud ühe korra ja mitmeid teisi lainereid katsetades jõudsin järeldusele, et sellest paremat ei leidu. See on hea püsivusega ja ei lähe laiali. Toode kuivab väga kiiresti, mis on minu puhul suur pluss. Lisaks veel kergelt läikiv mustjas toon ning peenike pintsel, mis tagab kauni lainerijoone täpselt ripsmepiirile. Internetipood Looduskosmeetika müüb naturaalset makadaamiaõli, mida saab kasutada erinevate maskide valmistamisel, juustes ja ka nahahoolduses. Olen makadaamiaõli kasulikkuse kohta lugenud ja kuulnud sadu kiidulaule, seega tahaksin ka ise ära proovida. Makadaamiapähkliõli erinevate võimaluste kohta saab lugeda http://www.looduskosmeetika.eu ning osta hinnaga 5,90 eur. Minu natuke üle aasta vanune Nokia on saanud mitmeid kriimustusi täis ning tunda saanud erinevaid kukkumisi. Ühel õhtul uudistasin natukene Ebays ringi ja vaatasin, kas minu telefonile pakutakse üldsegi ümbrist. Leidsin ühe väga armsa valge Eiffeli torni kujutisega ümbrise, millel on ka veel kaarditasku. Ma juba kujutan ette, kui kiirelt see valge määrduda võib, kuid mu valge telefoniga sobiks see ülihästi. Makadaamiaõli soovitan sul tõesti proovida. Juustele mõjub ülihästi aga Hairbell toodete kohta olen kuulnud, et ei pidavat aitama, et puhas reklaam ainult, et inimestelt raha kätte saada. Pigem investeerida kodustesse maskidesse õlide ja näiteks tsillipipraga, mis paneb peanaha vereringe tööle, vitamiinidesse (sest tavaliselt saab juuste, küünte ja naha olukord alguse seestpoolt) või peanahaseerumitesse, mis sisaldavad kofeiini :) Makadaamiaõli juba õige pea ka minuni jõuab :) Ma siiski riskin ja proovin need Hairbelli tooted ära, sest juuksur kiitis neid taevani ja tal olid tõesti juuksed märgatavalt kasvanud. Sa tead nendest asjadest nii palju, nüüd ootab mind ees üks korralik maskide ja seerumite Googeldamise õhtu! :D Mul on rõõm, et saan koostööd teha kodumaise firmaga Signe seebid, mille toodete kiidulaulu olen kuulnud ikka päris mitmelt inimeselt ning otseloomulikult olen kiidusõnu lugenud ka teistest blogidest. Ma olen eriti vaimustuses nende toodete kujundusest, kodulehest, piltidest ja tekstist. Kõik on justkui liiga armas et olla tõsi! Nüüd oli mul võimalus kõiki neid tooteid ise testida ning mina sain endale küll ühe koduse spaapäeva teha, sest keha ja jalad said vannitatud ning pestud ja samuti sai nägu väga põhjalikult puhastatud, kuid nüüd tutvustaksin teile igat toodet eraldi. Esmalt pilk minu jalahooldusesse, millesarnast polnud ma kunagi teinud. Selleks kasutasin jalavannisoola ning jalaseepi. Etteruttavalt võin öelda, et nii positiivset kogemust pole mul varem kunagi olnud! :) Ma pole kunagi näinud mõtet jalgade leotamisel. Esiteks see võtab palju aega ning teiseks ei ole ma kunagi aru saanud, et peale leotamist mul kuidagimoodi parem oleks, kui ainult see, et pimsskiviga on lihtsam mässata. Küll aga suutis see jalavannisool mid jalgade vannitamisse täielikult armuma panna ja teate miks? Puhtalt seetõttu et see teeb jalad mitte pehmeks, vaid väga-väga pehmeks ja siidiseks. Lisasin jalavanniveele 2,5 lusikatäit soola ning sellest piisas täielikult. Sool lahustub kuumas vees väga kiirelt ja hakkab jalgade ümbert justkui väikeste torgetega mustust ära võtma. Ilmselt on see väikene torkivustunne tekitatud teepuuõlist, mida sool ilmselt ohtralt sisaldab, sest lõhnast on seda juba väga tugevalt tunda. Kui hakkasite nüüd mõtlema, et miks peaks meeldida kellelegi torkivustunne jalgade ümber, siis pole see pooltki nii hull kui ilmselt ette kujutate. See on just mõnus ja ergutav. Ma kujutan ette, kuidas peale pikka trennipäeva juba oma jalad jalavanni panen ning need koheselt väsimuse unustavad, sest soolas olevad ained on jalgadele uskumatult värskendavad. Nagu ma juba poole sõnaga mainisin on see väga puhastav ja oma koostise tõttu väga lõõgastav. Lisaks sellele on jalavannisoolal ka äärmiselt meeldiv lõhn, sest ma armastan teepuuõli lõhna, mida vastupidi jällegi mu ema vihkab, seega maitse asi. Ma elaksingi nagu teepuuõli maailmas - topin seda kõikjale kus võimalik naturaalsel kujul, oman teepuuõliga peitepulka ning nüüd ka jalavannisoola - perfektne kooslus! :) Jalaseebis sisalduvad eeterlikud õlid on antiseptilised ja hooldavad. Seep sisaldab erineva tugevusega koorivaid osakesi: pimsskivi, maasikaseemned ja aprikoosikivi. Taaskord toote, millega esimest korda kokku puutun. Jalaseepide headusest olen samuti pikki-pikki postitusi lugenud ning nüüd oli mul rõõm seda ka ise testida, kuid paraku olid mu lootused veidike liiga kõrgele pandud. Kuna toote kirjelduses on palju koorivaid osakesi, millest ma eeldasin, et seebi sees on need tõepooltest suurte tükkidena, mis aitavad üleliigset nahka eemaldada, siis paraku nii see polnud, kuid kerge koorimistunne tekkis ikka. Esmalt on seebil aga peal väikene seebikiht, mille seest koorivad terakesed välja sulavad, seega ärge alguses väga ära ehmatage, et teie seep ei koori üldse - koorib küll! :) Küll aga suudab seep jalad väga-väga pehmeks teha ning see tegi minu töö lihtsamaks pimsskiviga, millega sain eemaldada surnud naharakud palju kergemalt kui varem. Samuti annab seep jalgadele suurepärase värskustunde. Seepi ei saaks ma eristada lõhna poolest see on täpselt selline nagu üks õige käsitööseep olema peab. Loodushõnguline! :) Mina lisasin oma vannivette 6 lusikatäit vannipiima (mu vann on ülipisike) ja minu vannivesi muutus piimja asemel hirmutavalt halliks nagu oleks sealt mõni notsu välja hüpanud, kuid see selleks. Vannipiima sees on oranžikad apelsinikooretükid? mõne lille kroonlehed? - igaljuhul need andsid asjale natukene romantilisemat külge juurde. Vannipiim on pulbri kujul ja see lahustub sekunditega (eriti siis, kui vesi samal ajal jookseb). Vanni minnes võttis mind vastu mõnus apelsiniaroom, mis tekitas suuuuuure apelsiniisu, sest see lõhn oli täpselt see, mis siis kui apelsini koorida ning nagu te teate ei saa kunagi apelsini/mandariini salaja süüa, sest terve ruum täitub selle lõhnast. Sama on ka vannipiimaga. Terve vannituba täitus mõnusa aroomiga, mis jäi sinna veel kestma ka peale vannitamist. Vannipiimalt ootasin ma seda, et see pehmendaks vett ja ka nahka nagu kirjelduses märgitud on, aga naha pehmust ma peale vanniskäiku küll ei tundnud ja seetõttu pidin tootes natukene pettuma, sest peale lõhna ja värvi ei muutnud see vannitamisel mitte midagi :( Erakordselt värskendav ja ergutav piparmündi aroom sobib kasutamiseks hommikuse dušši all, kui ka pärast kuuma randa jahutuseks. Rahvameditsiinis on meresool hinnatud oma laialdase toime poolest- sool on lihaseid lõõgastav ja põletikuvastase toimega. Aitab nahal lõõgastuda ja taastuda. Kasutada tavapäraselt pesemiseks. Sobib kasutamiseks raseerimise seebina ning võib vähendada vistrike teket. Mina katsetasin seepi nii näol kui raseerimiseks, et näha kas tõesti saab ühe seebiga pesta nägu, keha ning raseerida jalgu - saab küll! Näopesuks on see minu arvates väga sobiv, sest minu normaalse nahatüübi jättis see peale pesemist väga siidjaks ega kuivatanud seda üldse. Pigem ma tunnen, et nägu on isegi rohkem niisutatud. Ei teagi kas viimane omadus on tingitud veest või tõepoolest seebi imelisest koostisest. Nägu on äärmiselt pehme ja ka puhas - minul aitas seep näiteks meigi väga hästi eemaldada. Liikudes raseerimise juurde, siis natukene pidurdas see minul raseerija liikumist ning järgmistel kordadel ma seda raseerimiseks siiski appi ei võtaks, küll aga on see väga hea kasutada peale raseerimist, sest tõepoolest aitab seep vältida karvade sissekasvu ja põletiku teket. Samuti aitab jalgu rahustada ning leevendada kerget punetust. Seep on oma koostiselt tõepoolest väga puhas ning ei vahuta metsikult vaid just täpselt parajalt - nii nagu üks õige seep vahutama peab! :) Mina olen just seda sama meresoola ja mündi seepi kasutanud raseerimiseks, raseerimisgeele ja vahtusid ei taha enam nähagi :) Ma pidin kommenteerima, et a) notsu ei saaks vannist välja hüpata, sest neil on sellised väiksed kleenud jalad, et need ei võimaldaks neil seda teha, b) kui notsu vannivees liguneks, oleks seal kindlasti hulgim muid põnevaid asju vees, kui vaid hall vannivesi :D			OSCAR-2019
Selle postituse pealkirjaks sobiks pigem “parem hilja, kui mitte kunagi”. Olen selle postitusega küll väga hilja peale jäänud, aga võibolla ongi parem, sest nüüdseks olen tooteid palju katsetanud ja saan oma arvamuse lisada. 22. Aprillil toimus kolmandat korda Ilublogijate Kokkutulek, kus oli ka sellel aastal mul võimalus osaleda. See kord toimus kokkutulek Helen Heinroos Hair Ilusalongis ning minule oli see esmakordne külastus. Interjöör oli minu silmis väga stiilne ning mõnus ning paljud detailid jäid mulle silma mõttega (“wauu, ma poleks sellise asja peale tulnudki”). Kindlasti pean salongi uuesti külastama, sest mulle jäid silma mõned päikseprilli paarid, mis neil seal müügis oli. See kord läks see üritus kuidagi eriti kiirelt, minu meelest. Meil oli mitu esitlust ning saime kuulda põnevaid uudiseid ja mõtteid. Sellel aastal oli kohal palju uusi nägusid ning selle üle on mul ainult heameel, et kaasblogijate arv suureneb. Kohale olid tulnud LUMI esindaja Märt Miljan, kes rääkis meile ilumaailma trendidest ning Berrichi looja Berit Joosep, kes rääkis meile Berrichi loo. Mõlemast brändist kirjutan kindlasti pikemalt, eriti LUMIst, sest riiul on nii mõnegi Lumi tootega täitunud. Lisaks oli kohal NYX Cosmeticsi esindaja, kes tutvustas uusi kevad/suviseid tooteid. Sellel aastal oli ka nii palju sponsoreid, kes meie kõhu eest hoolitsesid. Saime head ja paremat põske pista ning nautida seltskonda ning mõnusat lõunapoolikut. Sellel aastal lahkusime massiivse kingikotiga, ma olin sõnatu kui seda põhjatut kingikotti avastasin. Kuna üritusest on möödas juba pea kaks kuud, siis olen mõndadele toodetele juba põhja peale teinud ning leidnud ka mõne uue lemmiku. Toni & Guy juuksehooldus tooteid proovin juba teist korda, eelmise aasta kokkutuleku kotis olid nad samuti esindatud. Just eile sai mul shampoon ja palsam otsa ning oskan ainult kiita neid. Kollane sari on mõeldud blondidele juustele ning shampoon on ise selline õrnalt pärlmutter, mis jätab juukse ilusti läikima. Eelmine aasta proovisin rohelist sarja, mis mulle meeldis ka, aga blond sari sobis mulle rohkem. Kindlasti tulevikus katsetan ka teised sarjad ära. Lisaks sain katsetada Toni & Guy kuivshampooni. Siiani olin kasutanud ainult Batiste tooteid ning see on sellega võrreldes täiesti teist tüüpi. Sprei ei jäta juukseid lumivalgeks ning ei jää sellist “jahust” effekti. Juuksed jäid väga värsked ning mõnusad, lisaks on lõhn väga meeldiv. Ainus, mida märkasin, see ei anna väga võimsat volüümiandvat effekti, nii nagu nad tootele märkinud on. Neljandaks tooteks oli Toni & Guy´lt tekstuuri andev soolasprei. Seekord saime minisuurusel, eelmisel aastal oli sama toode esindatud täissuuruses. See variant sobis mulle hästi, sest sain ühe pudeli salongi kasutamiseks viia 🙂 Soolasprei on mõeldud loomulike lokkide esile toomiseks ning kohevuse andmiseks, samas juuksed jäävad viimistletud, mitte kahused. Mina olen kasutanud seda ka peale “lohakate” suviste lainete tegemist, et anda sellist “tulin rannast” looki 🙂 LUMI Antioksüdantidega päevakreem on minu nahahooldus rutiinis täielik must have! Hakkasin seda kohe esimesel päeval kasutama ning olen leidnud lemmiku. Tsiteerides Lumi kodulehelt: “Kiire elutempo on lõbus ja põnev. Ka sinu näonahk peab suutma sellega sammu pidada! Kui nahka ründavad vabad radikaalid ning see tundub tuhm, tuleb appi multifunktsionaalne kreem. See neutraliseerib kiuslikud vabad radikaalid, vähendab rasu tekkimist, niisutab kuivi kohti ning kaitseb väliste stressorite eest. Parim osa? Kreem imendub kiiresti, jättes naha matiks ja värskeks.” See tõesti imendub super kiirelt ning sobib minu kuivale nahale imehästi. Küll, aga pean mainima et mõned nädalad tagasi oli mul selle kreemiga selline “love-hate” suhe, mu nahk tõmbus alati täiesti punaseks selle peale panekut, eriti just kuivad nahalaigud. Õnneks see kestis ainult kuskil 20min, seega ei pidanud laigulise näoga toast väljuma. Hiljem muidugi hakkasin mõtlema, et võibolla oli asi selles, et proovisin ühte teist, täiesti teise koostisega ja toimega kreemi ning nahk ei saanud enam aru, kuidas reageerida. Lisaks kasutasin ühe korea brändi hüaluroonhapet, mis lubas tõhusat niisutust, kuid minu meelest tegi vahel naha hoopis kuivemaks. Siit olen jõudnud mina arusaamani – ära muuda enda nahahooldus rutiini igapäevaselt ning võimalusel ära mixi liiga palju tooteid ning erinevate brändide sarju! See ei pruugi alati õnnestuda! Pixi oli üks bränd, millest ma läksin üli elevusse, kui nägin, et nad sellel aastal üritust sponsoreerivad. Ma ei olnud varem Pixiga kokku puutunud, kuid olin kuulnud ainult kiidusõnu. Esimese tootena katsetasin Pixi & Chloe Morello koostööl sündinud huuleläiget. See on midagi nii erilist võrreldes teiste huuleläigetega mis mul on. Selline duochrome, roosa põhja, kuldse sädelusega, mis sobib imeliselt nii naturaalsele huulele kui ka erinevate huulevärvide peale. Lisaks ei saa ma üle ega ümber Pixi pakenditest ning stiilist. Heleroheline pakend, kuldsete detailidega, seda ei kohta just tihti. See järel andsin võimaluse Pixi Glow Mud cleanserile, ehk sügavpuhastavale mudale. Ma kasutasin terve selle pisikese reisisuuruses tuubi ära ja kahjuks ma seda armastama ei hakanud. Andsin uusi võimalusi, kuid iga kord kui sellega enda nägu pesema hakkasin, tahtsin selle koheselt näost eemaldada. Mind häiris see tunne, selline kihelev/kipitav/sügelema ajav. Lisaks ei nautinud ma ka selle lõhna absoluutselt. Sellest on kahju, sest olin nii palju head kuulnud. Kolmandaks Pixi tooteks oli kurikuulus ning sotsiaalmeedias üli kiidetud Glow Tonic. Algul arvasin, et tegemist lihtsalt näoveega, mis annab õrna värskuse ja kuma, kuid kodulehel lugesin, et koostises on veel palju nahale häid koostiosi. 5%-line glükoolhappe eemaldab surnud naharakud ning kiirendab rakkude uuenemist. Ženšenn parandab vereringet, aloe vera rahustab ning fruktoos ja sahharoos kirgastavad. Lisaks lugesin ma Kaubamaja lehelt midagi, mida ma varem ei teadnud – glükoolhappega toodete kasutamisel on soovitatav päeval kanda nahale SPF päikesekaitsefaktorit sisaldavat kreemi. Toode toimis hästi ning koheselt oli ka kumav nahk, kuid too aeg kui toodet kasutasin oli mu nahk ebatavaliselt halvas seisus. Ma ei tea kas asi oli hunniku uute erinevate nahahooldus toodete katsetamine, stress või vale toitumine. Ma ei olnud super vaimustuses sellest tootest, küll aga tahaksin seda uuesti proovida ning pikemalt kasutada. Huuuhh, lõpuks sai ka selle aasta üks kahest kõige kiiremast kuust läbi tööl – lõpetamiste periood. Järgmine hullumaja hakkab detsembris 😉 Sellel suvel otsustasin, et puhkan rohkem ning ei tööta ennast ribadeks. Kavatsen ainult poole järgnevast suvest tööd teha ning ülejäänud aja veeta aega enda pojaga ning tegeleda enda hobidega. Hiljuti tegin ka suuuuresuure puhastuse enda meigi ja ilutoodete kollektsioonis ning leidsin palju kraami, millest tahaks teile kirjutada. Sellest kõigest, aga juba järgnevates postitustes. See postitus veinis see kord küll mega pikaks ning sellega tahaksingi küsida teilt, et kas te pigem eelistate selliseid pikkasid postitusi või pigem lühikesi?			OSCAR-2019
Seoses väärikate juubelitega on Türi ja Käru kogudus andnud välja brošüürid kiriku ja koguduse elust. Kogumike «Türi kirik ja kogudus 690» ning «Käru kirik 150» koostajaks on Järva praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov. «Asi algas sellest, kui me möödunud aastal tähistasime Käru kiriku katuse- ja tornitööde lõppu. Toona sai nuputatud, kuidas neid inimesi tänada, kes nii majanduslikult kui moraalselt remonditöid toetanud on,» räägib Tšumakov. Et vihik sai kingitud ka Järva praostile Teet Hanschmidtile, tekkis viimasel idee midagi sarnast ka Türi kiriku peatse juubeli tarvis välja anda. Türi koguduse liige ja Türi kiriku ajaloost diplomitöö koostanud Tšumakov oli ettepanekuga päri. Lisaks kasutas viimased kolmteist aastat Käru kogudust teeninud vaimulik juhust ning koostas samalaadse kogumiku ka Käru kiriku 150. aastapäevale mõeldes. «Olen 1993. aastast korjanud kõikvõimalikke väljavõtteid Türi ja Käru kiriku ning koguduse ajaloost ja seepärast ei olnud kogumike koostamine üldsegi keeruline. Olgu see väike tunnustus ka Nõukogude ajal teeninud õpetajatele, keda meie hulgas enam pole. Inimesed vajavad oma töö eest ikka kiitust, seega pole võib-olla vale neile ka tagantjärele väike tänukummardus teha,» nendib Tšumakov. Lisaks Türi ja Käru kogudust teeninud vaimulike tutvustusele leiab brošüüridest huvitavat fotomaterjali, vanu ning põnevaid fakte ja lugusid koguduse elust, aga ka tänapäeva ettevõtmiste ja koguduse töötegijate kohta. Kogumike väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja mitmed eraannetajad, kelle nimed on üllitistes ka ära märgitud. Väljaande omahinnaks kujunes veidi üle neljakümne krooni ning tiraažiks Türi kirikut ja kogudust tutvustaval brošüüril 800 ja Käru kiriku juubelikogumikul 300 eksemplari. Ants Tooming näitab Lucas Cranach noorema 1569. aastal loodud gravüüri, mille originaal on eksponeeritud Wittenbergi Maarja kirikus ja mis praostile väga imponeerib oma võimsa sisuga, kus on vastandatud sümboolset pildikeelt kasutades katoliiklus ja luterlus. Liina Raudvassar Et oleks paik, kus jutule tulijaid segamatult vastu võtta ning vaimulikuna end jumalateenistuseks valmis seada, selleks on Tartu praost Ants Tooming Peetri kiriku käärkambri oma käe järgi sisse seadnud õdusaks töökambriks. Hiilgeajal 24 000 liikmesannetajaga linnakogudusel oli enne sõda kaks pihtkonda ja ka kaks pastoraati. Mõlemad hooned hävisid. Esimese pihtkonna pastoraadist on Peetri kirikuaias alal veel trepp, teise pihtkonna omast pole sedagi, pühakojast pisut eemal asunud kirikla rusudele ehitati nõukogude ajal korterelamud. Koguduse kantselei kolis algul õpetaja korterisse, alates 80ndatest kohandati selleks Peetri kiriku käärkambrid, Peetri kogudusele üks ja Maarja kogudusele (lahkus Peetri kirikust alles 1996) teine. Kui Ants Tooming Kolga-Jaanist 2010. aastal Tartu Peetrisse tuli, puudus tal vaimulikutööks kohane ruum. Ligi 30 aastat Peetrit teeninud õpetaja Kalle Mesila oli veel kantseleist välja kolimas ning oli selge, et kaks vaimulikku ühte ruumi ei mahu. Nõnda kujuneski Toominga esimeseks teoks uues kohas seada korda käärkamber. Väheldane ruum on liigendatud kolme uksega: peale välisukse on veel kirikusaali viiv uks ja kolmas, mille juurde tõuseb järsk puutrepp, avaneb kantslisse. „Aastatega tõeliseks kolikambriks muutunud ruum oli maast laeni sodi täis,“ kirjeldab Tooming tohuvabohu seisu käärkambris, mis täna jääb silma iga-ese-omal-kohal-stiiliga. Paari päevaga oli ülearune kambrist viidud ning esmane remontki tehtud. Natuke kauem võttis aega koguduse omandisse kuuluva kunstivara uuenduskuur. Pruuniks võõbatud põrandalauad puhastati ja õlitati, samuti puhastati vanast värvist muinsuskaitse alla kuuluv endine kapp-käimla, kuhu rajatud kapis praostihärra täna oma ametiriideid hoiab. Aastatega on siia saanud neidki raamatuid, esemeid ja pilte, mis seotud Ants Toomingaga – need on talle kingitud või on ta ise reisidelt toonud. Kui Tooming 2015. a Tartu praostkonna praostiks valiti, omandas altaritagune kamber ka praosti kabineti funktsiooni. „Palju neid inimesi ikka praosti jutule tuleb,“ tõrjub Tooming ning lisab, et rohkem võtab ta siin vastu ikka oma kogudusest jutule soovijaid. Justkui mantlipärijale pilguga kindlust pakkudes on seinal kõigi kaheksa vaimuliku pildid, kes Tartu Peetrit teeninud. Riiulil on aga nende peapiiskoppide fotod, kes Toomingale eriti tähenduslikud: EELK esimene kirikupea Jakob Kukk; Toominga ordineerinud Jaan Kiivit, vanaisa Alfred Tooming ning Andres Taul. Suur õlimaal võimsas raamis kujutab legendaarset Tartu ülikooli teoloogiaprofessorit A. Christiani, kes Toominga sõnul oli „midagi Urmas Petti taolist meie ajal, kes väsimatult ja tulemuslikult kaitses luterlust“. Samuti on seinal suurtes mõõtudes portree teoloog Traugott Hahnist, kelle enamlased 1919. aastal hukkasid. Veel mitu Õnnistegija pilti ja muidugi usuisa Martin Luther ise. On ka esemeid. Praost tutvustab: „Siin on altari kohalt tükk laelauda, mis tihedalt mürsukilde täis. See on oreli originaalvile. See on kiriku ilutorni muna, ikka originaal. See on sepistatud nael kiriku katusest. Tahutud kivi kirikuesisest sillutisest …“ Sellega ei lõpe tallel olevate esemete nimekiri. Palvehelmed silma ei jää. Jõudes tutvustusjärjega esmapilgul märkamatuks jäänud raamitud reproni, jagub praostil juttu kauemaks. Saan kuulda, et tegemist on kuulsa kunstniku Lucas Cranach noorema 1569. a loodud gravüüriga, mille originaal asub Wittenbergi linnakirikus. Juba esimene kord Lutheri jälgedes Saksamaale jõudnud Toomingale jäi see töö meelde ja teisel visiidil teadlikult sooritatud ostu tulemusel ripub see nüüd praosti kirjutuslaua lähistel. Tuletades meelde luterluse olemust olla heaks aiapidajaks Issanda viinamäel. Pilt kujutab kahte kristlikku maailmakäsitlust. Tehtud siis, kui reformatsiooni suurkujud eesotsas Martin Lutheriga olid juba surnud, aga nende ideed elasid. Teatud mõttes on tegemist reflektsiooniga – millise hinnangu andis autor paarkümmend aastat pärast usupuhastust. „Kaks leeri harivad sama viinamäge, aga erineval viisil,“ selgitab Tooming, suunates tähelepanu piki mäge kulgevale eraldusjoonele. Ühele poole jäävad luksuslikus riietuses katoliiklased, teisele poole tagasihoidliku välimusega usupuhastajad, kelle eest palvetab usklike kogu. Iga isik pildil on identifitseeritav. Lutheril on reha käes ning ta on hoos umbrohu rehitsemisega. „See pilt on äärmiselt sümboolne. Eriti toona. Aga ka praegu. Mulle meeldib,“ lõpetab praost. Issand Jeesus Kristus! Sina õppisid sõnakuulmist selle läbi, mida Sa kannatasid. Kiidan ja tänan Sind, et tegid oma päästetööd ustavalt ja täielikult. Palun, õpeta ka mind Sind tegelikult järgima ning mitte kartma raskusi, kui mõistan, mida minult ootad. Tänan, et teed oma tööd minu juures ustavalt ja palvetad mu eest! Sinu läbi on mul lootust! Ole kiidetud, Issand Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim, igavesti!			OSCAR-2019
Mõned taimed suutsid ikka talve ja puuduliku hoolduse üle elada ning jõudsid isegi õiteni. Tavalisi nimetuid kuukingi ei viitsinud enam üles pildistada, aga mõned erilisemad tegelased said jäädvustatud. Sedirea japonica otsustas sel kevadel õitsema hakata. Kahtlustan, et selle taga oli otsus ta pikka kitsasse topsi ümber istutada, nii et põhjas saaks pidevalt veidi vett olla. Tundub, et talle meeldib, kui varbad pidevalt niisked on. Paphiopedilum Leeanum. Viimaks! Taime ostsin 2013 õitsevana ning vahepealsed viis aastat oli õite osas täielik vaikus. Olin juba lootuse kaotanud, aga puhtast jonnist hoidsin taime alles. Õis ise püsib kaua ja sellel on omapärased karvased "kulmud". Kevadine ilm on juba kohal ja paras aeg lugeda kokku selle talve kaotused. Juhtus nii, et umbes kahe kuu jooksul ei olnud mul võimalust taimi korralikult hooldada - kastmisvahed venisid üüratuteks ja putitamist vajavad taimed jäid putitamata. Eks see kõik kajastub kenasti ka hukkunute arvus. Laelia briegeri - saabus 2016 Luckest ilma ühegi juureta ja kehvas seisus. Vahepeal õnnestus teda küll elus hoida, kuid juurte osas suuremat edu ei tulnud. Lõplikult saatuslikuks sai mädanik. Cattleya praestans - 2015 Schwerterist. Algusest peale häda ja viletsus, vähe juuri ja kehv kasv. Mädanikule sain liiga hilja jaole, kõik bulbid olid juba kahjustunud. Kui esimene Phalaenopsis välja arvata, siis ülejäänud olid juba pikemat aega vindunud taimed. Üsna loogiline, et sellised erikohtlemist vajavad taimed pikemat põuaperioodi ja muidu puudulikku hooldust välja ei kannatanud. Detsembris on , nagu tavaliselt, kuukingahübriidide õitseaeg. Siiski on mõned siniverelisemad kodanikud ka enda õied vahele poetanud. Cattleya walkeriana var semi-alba "Water" noortaim alustas esimest õitsemist. Nagu katleiade puhul tavaks, avanesid kigepealt õied ja lhn tuli mõnepäevase viivitusega. Esimese hooga meenutas aroom sellist seisnud kuse hõngu, aga õnneks juba järgmisel päeval oli lõhn oluliselt paremaks muutunud. Lähemalt nuusutades meenutab tugevat liilia-sireliõite lõhna segu. Temal on ka selline omapära, et õievars ei kasva bulbil lehtede vahelt ümbrikust, vaid eraldi lehetu varrena. Phalaenopsis lueddemanniana esimene ja imelikult lühike õievars piirduski ainult ühe õiega. Lõhn on üsna vürtsikas ja meeldiv, kuid mitte väga tugev. Kaks õievart on veel, kuid need hetkel mõtlevad. Cattleya (endise nimega Sophronitis) cernua esimene õitsemine on nüüdseks nähtud. Esimesel pildil õienupud avastamise hetkel. Avanenud õied on enamvähem ühesendisega sama suured. Lõhna ei ole. Üks taim vähem. Nimelt likvideerisin lõpuks pärast pikka agooniat Dendrobium phalaenopsise hübriidi. Taim ise oli elujõuline ja kasvatas rõõmsalt uusi võrseid, aga kahjuks ei tahtnud võitlus kedrikutega kuidagi lõppeda. Kuna tegemist oli tavalise Bauhofist ostetud nimetu taimega, siis otsustasin, et lihtsam on vabaneda kedrikutest koos taimega. Kedrikuprobleem kimbutab jätkuvalt ka kahe Dendrobium nobile hübriidi, aga nende osas veel katsetan, kuna taimed on oluliselt väiksemad ja talviti sageli lehetud, seega tõrjet on oluliselt lihtsam teostada. Nimetu valge katleia, kelle õied lõhnavad imeliselt jasmiiniselt. Ostsin ta kunagi Jardinist õietu üllatusmunana, aga olen väga rahul. Puhtalt lõhna pärast tasub pidada! Kuna sel aastal läks põhiline aur aiataimedele, siis orhideede tellimisest praktiliselt loobusin. Siiski-siiski, päris viimasel tellimisel sain sabast kinni ja olen nüüd kahe uue orhidee omanik. Kõigepealt järjekordna katleia. Kaasas on küll nimi Cattleya bicalhoi, aga sagedamini on ta tuntud kui Laelia dayana. Minu tellitud variant on täpsemalt coerulea - kontrastselt valge õis tumepurpurse huulega. Meenutuseks, et tegemist on katsega nr 2 - eelmisel aastal tellitud taim jõudis vähem kui nädalaga musta mädaniku tõttu vikerkaaremaale. Loodevasti läheb seekord paremini. Tegu on taas noortaimega, kellel õitsemiseni veel mitu aastat aega. Nimekirja läheb seekordne tellitu C. bicalhoi nimega. Lisaks sai tellitud Aerangis fastuosa, Madagascarilt pärit väikesekasvuline liik. Nagu seda tüüpi taimedele kohane, on õied valged ja öösiti lõhnavad. Tema peaks sobivate tingimuste korral ehk järgmisel aastal õisi näitama. Paphiopedilum Maudiae 'Femma' on minu meelest üsna lollikindel õitseja. Seekord kaks õievart. Kuna ma varsi toestada ei viitsinud, siis on kaelakesed üsna kurvilised. Paphiopedilum Pinocchio jätab vanal õievarrel, aga see-eest mitmel rindel - lisaks õitele kasvab samal varrel ka kupar. Eks igal ühel omad kiiksud. Phalaenopsis bellina otsustas veel ühe õie avada. Üks minu väga suurtest lemmikutest, selle õie puhul on kõik lihtsalt ilus - nii värvus, kuju kui lõhn! Karmidest tingimustest hoolimata on orvukesed usinad õitsejad. Ma tõesti ei tea, kust pärineb arvamus, nagu oleksid orhideed eriti kapriissed ja hoolitsust vajavad taimed. Minul isiklikult on õnnestunud välja suretada kõik muud toataimed peale orhideede. Aga eks ole vast nii nagu paljude muude asjadegagi siin ilma - igale ühele oma. Järgnevad ilupildid. Phalaenopsis bellina jätkuvalt elus. Selle suve jooksul tegi kaks õit, küll mitte korraga, vaid viisakalt ühekaupa. Jagub kauemaks! Kauni välimuse ja võrratu lõhna tõttu üks minu kindlaid lemmikuid kuukingade hulgas. Laelia alaorii üllatusõied. Väga omapäraste õitega liik, millel õied ei avane täielikult, üldmulje on natuke tulbilik. Tema puhul ma ei osanud õitsemismõtteid kahtlustatagi. Loetu järgi tahaks ka teistest katleiadest veidi enam varju, mul aga kasvab täispäikeses - seda on ka lehtede järgi näha, tumerohalise asemel on need omandanud kollaka tooni ja kergelt päevitunud. Õisi oli kokku küll kaks, aga avatuna sain pildile ainult ühe. Pärast esimese õie avamist olin kodust mõned päevad ära ja tagasi jõudes oli kogu ilu juba läbi. Samal ajal õitses ka eelmainitud liigi hübriid - Cattleya nobilior x Laelia alaorii. Tegemist on väga usina kodanikuga, nii õisi kui bulbe meisterdatakse mitu korda aastas. Veel üks ilus väike katelialiik - Cattleya luteola. Temale peaks täispäike meelt mööda olema ja tundub, et nii ongi. Õied on väga huvitavad! 2015. a Schwerterist noortaimena tulnud Podangis dactyloceras on täiskasvanuks saanud ja tähistas seda kahe õievarrega. Pisikesed pooleldi läbipaistvad õied osutuseid üllatuslikult pikaealisteks. Kingidium deliciosum var. orange x self. Pildistasin üles ka mõned normaalsed õied. Siiami kaksik pidas samuti päris visalt vastu. Vaikus on taas pikale veninud. Töö ja muu elu kõrvalt vabaks jäänud aeg kulus sel suvel põhiliselt aiale ning orhideed on taas orvukeste osas. Lahkunud õnneks ei ole, küll on kesise kastmise tõttu kodanike välimus kohati vähe viletsam, aga pole viga, püüame parandada. Kõigest hoolimata on mõned õied siiski ette näidata. Üllatuslikult leidsin õievarre 2015. a Ecuagenerast üsna kehvas seisus tulnud Ascocentrum miniatumilt. Ühtlasi selgus ka, et tõenäoliselt on taas eksitud liigi määramisega ja kodaniku õige nimetus võiks olla hoopis Ascocentrum garayi. Need kaks liiki on omavhel üsna sarnased ja seetõttu ka valesti määratlemist esineb küllalt sageli. Erinevused on üsna väikesed ja tulenevad lehtede ning õite kujust ja pisut ka värvusest. Õnneks meeldib mulle Asc. garayi tegelikult pisut rohkem ja Asc. miniatumi sai tellitud tookord pigem seetõttu, et esimene polnud lihtsalt saadaval. Taim ise on tavaliste vandahübriidide kõrva tõeline kääbik - taime enda kõrgus on napilt 10cm ja õite läbimõõt kuskil 1cm kandis. Neofinetia falcata (või kehtiva nomenklatuuri järgi tegelikult Vanda falcata) lumivalgetele ja elegantsetele õitele on raske võrdväärset leida. Aroom on jätkuvalt võrratu! Potis oli tegelikult kaks eraldi taime. Mäletatavasti olid need saabudes üsna äbarikud ja seetõttu panin nad koos ühte potti. Pärast õitsemist hakkas kumbki taim uut võrset kasvatama ja otsustasin kodanikud eraldi pottidesse tõsta. Väike looduse vingerpuss ka lõpetuseks. Kingidium deliciosum var. orange x self suutis endale siiami kaksikutest õied tekitada. Phalaenopsis lueddemanniana on endeemiline liik Filipiinidelt. Taim meenutab välimuselt Phalaenopsis hieroglyphicat (kelle kõrvale ta minu juures elama koliski), kuid õite muster on erinev. Liik on mitmete mulle meeldivate hübriidide üks esivanem ja seetõttu tundus põnev ka algupärane liik oma kogusse lisada. Teine tulija on Phalaenopsis bastianii, samuti algupäraselt Filipiinidelt pärinev liik. On eelmisest tulijast väiksem ning ka õied on kirjumad. Tema tuli rohkem moraalse toena kaasa. Oranžiõieline katleiahübriid kasvatas tänavu lausa kuus õit külge, kumbagile bulbile kolm. Kodanik on algusest peale omamoodi originaalitseja olnud ja jätkab seda ekstsentrilist käitumist praegugi. Eelmisel aastal õitses ta aprilli lõpus ühe õiega, tänavu mai alguses - tundub, et on kenasti graafikus. Ostetud sai ta kui kaheleheliste bulbidega taim. Seejärel võttis ta kätte ja kasvatas endale ühelehelise bulbi, millest siis möödunud aastal ka ühe õie välja pigistas. Sügisel tulid kaks järgmist bulbi, justkui normaalsed kahelehelised. Aga kuna tundub, et kodanik ilma trikkideta ei saa, siis kasvatas ta mõlemale bulbide topeltümbrikud - tohutu välimise ümbriku sisse kasvas veel järgmine. Asi tundus kahtlane ja ma polnud eriti kindel, kas sellistest moodustistest tasub õisi oodata. Selgub, et tasus! Piltide või teksti kasutamiseks palun küsi minu nõusolekut: angeldawe [at] gmail.com. Teema Awesome Inc.. Toetab Blogger.			OSCAR-2019
Palusin hommikusele magusaampsule kohvikusse Pavlova ühe meie värvikamatest koomikutest – Henrik Normanni, et rääkida tema viimase aja töödest-tegemistest. Kuulsusekoormast, kirevast eraelust ja paljust muust põnevast. Lihtne. Valmistan ise endale hommikusöögi. Suur lemmik on omlett, kus soola-pipra asemel kasutan hoopis juustu. Seda olen õppinud itaallastelt. Üks tass kohvi ka kõrvale ja ongi tehtud. Aga täna hommikul teeme erandi ja pistame nahka ilmatu suure Pavlova koogi ja naudime kõrvale roosat kihisevat. Ma pole suur magusaarmastaja, aga pean möönma, et pingelistel perioodidel, näiteks, kui on vaja uut teksti pähe tuupida, siis ma söön küll kilode viisi šokolaadi. Sul on ka hetkel äärmiselt pingeline periood. Tegemisel on film "Elu hammasratastel", mis muuseas pidanuks täna juba valmis olema, kuid lükkub sügisesse. Osad kolleegid võttegrupist suisa kiruvad, et oled neile töö eest võlgu. Rahad maksmata, võtteplatsil valitseb kaos... Jutt käib siis ansamblist Respekt rääkivast linateosest. Mis juhtus? Jah, selle bändi lugu on võetud justkui baasiks, aga tegelikult käib jutt üleüldiselt kuulsusest. Sellesse filmi on pikitud ka teiste muusikute lugusid ja sündmusi. Filmis lööb kaasa näiteks diiva Anne Veski, kes mängib iseennast. Samuti mängib iseennast Karl Madis. Läbi käib teisigi tuntud bände. Respekt on lihtsalt aluseks võetud. See mismoodi nemad kaheksa aastat tagasi alustasid, et näidata, kui keeruline kõik oli. Neil on kohutavalt kirev, kuid samas ka traagiline teekond olnud. On olnud palju kurbust, kui ka pisut rõõmu. Selline story on filmi väärt. Inimestel on täiesti väär arusaam staaride elust. Arvatakse, et neil käib lava taga ainult pidu ja pillerkaar, ole ainult mihkel ja naudi seda. Inimestele tundub ka, et saa ainult kaamera ette ja kuulsus tuleb mühinal. Eestis on lisaks arusaam, et kuulsus võrdub raha. Ei ole nii. Kui hakkad tegema näiteks oma ansamblit või näitlejakarjääri üles ehitama või miks mitte muusiku- või kunstnikukarjääri, siis te ei oska ettegi kujutada, kui palju on sellisel teel ees tõkkeid, muret ja pisaraid. Tahangi näidata filmis seda poolt, et kui keegi tahab midagi tõsiselt või südamega teha, tahab kuhugi jõuda, et siis see pole punane vaip ja sillutatud tee, vaid et selle taga on ka tohutult palju tööd. Andekust olgu üks protsent ja ülejäänud üheksakümmend üheksa protsenti tööd. Paljudel tulebki selle peale masendus, käegalöömise tunne, leitakse et sind ei armastatagi piisavalt. Mõnel hiilivavd pähe suitsiidi mõtted. Et ah, tapan ennast ära, sest juba kaks aastat on läinud, aga ma polegi veel kuulsaks saanud. Olen kõik oma rahad kuulsaks saamise nimel kaotanud, aga läbilööki ei tule ega tule jne. Siis minnaksegi vahepeal Soome tööle, rahunetakse maha, jälle tuleb väike laulusalm pähe ja jälle jätkatakse vanas oravarattas. Ühesõnaga, meie linateose näol ongi tegu on just sellise tragikomöödilise eluga. Filmis jookseb justkui kaks liini. Üks on see, millisena noored staarihakatised oma tähelendu ette kujutavad ja teine draamaliin see, milline see tegelikkuses välja näeb. Esimesed reisivad, naudivad elu, käivad casting'utel Pariisis, sõidavad limusiinidega ja elavad Ritzi hotellis. Teine liin näitab, kui trööstitu tegelikult artisti elu on. Renomee on see, et kui sa ei suuda olla täht taevas, siis ole vähemalt lambike kodus. Miks on nii, et osad staarid punnitavad mis nad punnitavad, aga koduuksest kaugemale ei jõua ja siis on teised, kes võib-olla nii palju ei punnitagi, aga säravad eredalt aastast aastasse staaritaevas ilma, et rahvas neist väsiks. Mis X-faktor see on? X-Factor peab olema, kübeke õnne peab olema ja pildis olemise tuntus peab olema. On ju staarid, kes lähevad peale vaid meie klubides ja pubides, kuid mitte suurtel lavadel. Samas on ka täpselt vastupidi. Ansambel Respektil on kümneid tuhandeid fänne tegelikult, kes käivad neid aastast aastasse kuulamas. Aga võta mingi tuntud artist, kes on pidevalt televisioonis või ajakirjade esikaantel. Kui ta läheb maarajoonidesse esinema, siis saalid on tühjad. Mõni on pidanud oma kontserttuurid suisa katkestama. Ei hakka neid nimesid siinkohal väja tooma, aga küllap me teame millistest staaridest jutt käib. Rahva armastus käib väga kummalisi radu mööda. Lihtne inimene keerutab tantsujalga Respekti, Hellade Vellede või Sünne Valtri järgi ikka. Mis neist kuulsatest ikka vahtida, neid näeb sealt telekast küll ja küll. Maarahvas tahab siirast ja lihtsat pidu, mitte kuulsuste ees koogutada. Staaridel tasuks sellisest glamuursest ja võltsist maailmast ka vahel välja astuda. Tahame kangesti inimesi jaotada A-, B- ja C-kategooriatesse, aga mina olen alati öelnud, et ei ole suuri ja väikeseid rolle, on suured ja väikesed honorarid. Käisin nädalavahetusel Inglismaal, andsin seal etenduse. Tund ja kakskümmend minutit "Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis". Mängisin seda Eesti Majas, kuhu olid siis loomulikult kogunenud kohalikud eestlased. Mõni on Inglismaal elanud juba kakskümmend aastat. Seal oli eestlasi arstidest tehasetöölisteni. Oli vanu ja noori. Kui aus olla, siis ma väga pelgasin mängida. Kartsin, kuidas nad selle etenduse seal vastu võtavad. Eestis läks see tükk edukalt, aga mida teavad väliseestlased meie elust-olust siin? Tuli aga välja, et nad on meie eluga rohkem kursis, kui me ise. Etendus läks väga hästi. Olen seda mänginud juba 120 korda ja vastuvõtult mahub Inglismaal mängitu raudselt kolme esimese sekka. Etendus isegi venis, sest vaheaplausid ja naerud olid pikad. See siirus ja rõõm olid nii vahetud, et mul oli endalgi tegu, et jätkata. Naerdi selliste kohtadegi peal, kus eestlane vaevu muigab. Ja pärast söödi ja joodi ja löödi tantsu Respekti lugude järgi. Kuulati ka Meie Meest, Anne Veskit ja Karl Madist. Mis ma tahan öelda on, et mis A-kategooria? Me kõik läheme lavale, teeme oma töö ära ja on seal saalis kuus või kuuskümmend või kuus tuhat inimest, aga ma esinen ikka ühtviisi nii hästi, kui suudan. See on suhtumise küsimus. Arvan et see A-, B- ja C-kategooriasse liigitamine on igaühe enda küsimus, kuhu kategooriasse ta ennast paneb. Kui sa lihtsate inimeste ees oled nagu A, siis ka nemad tunnevad end A-publikuna. Arvan, et sildistamine artisti puhul pole mitte artistide omavaheline rebimine, vaid hoopis Tallinna tuusadest publiku poolt sildistamine. Ollakse nii peened, et käiakse vaatamas ainult A-kategooria staare. See on ju nii peen. Aga ega ükski artist ei ela ilma publikuta. Publik otsustab lõpuks kõik. Kaua sa seal lava peal ilma publikuta ikka kargad. Ega Eestis pole üleöö kuulsaks saada suur kunst, aga katsu sa jääda kuulsaks aastateks. Selle hoidmine on suure töö tulemus. Kuulsus käib lainetena. Samas on ju vana tõde, et pole sellist asja nagu halb reklaam. Ka negatiivne uudis, äratab sinu vastu huvi ja tõstab aktsiaid. Kui sa komistad või teed vea, siis rahvas hõõrub ju mõnust käsi kokku, et sinulgi juhtub. Eestlase jaoks on isegi naabri õnnetus suur õnn. Võtame kas või sind. Jäid purjus peaga juhtimisega vahele, said tingimisi, pidid pisut isegi trellide taga istuma. Mis tunne oli? Oi, ma võin sellest trellide taga istumisest tegelikult naljaka loo rääkida. Muidugi oli vangikongi sattumine minu jaoks šokk, sest ma pole varem kunagi kinni istunud. Kingapaelad ja vöö võeti ära. Hommikupoolikul käis isegi arst uurimas, kas keegi vajaks rahustuseks tabletti. Peale minu oli kongis veel kaks vene meest. Üks magas nari peal, aga teine oli väga jutukas. Uuris, miks ma sinna sattusin. Ütlesin, et vaat selline äpardus juhtus, et olin purjus peaga roolis, aga kui ma purjus poleks olnud, siis ma poleks ju sinna rooli taha roninud. See selleks. Mina taas uurisin, miks tema seal istub. Tema ütles, et tahtis üht tolmuimejat poest varastada, aga see olla tal juba kolmas-neljas kord. Jutustas seal terve öö oma õnnetuid lugusid. Rääkis ka lastest ja naisest ja sellest et tööd pole, aga et vene ajal oli kõrgema kategooria keevitaja laevatehases, aga et nüüd on jäänud elu hammasrataste vahele ja... Hommikul hakati meid siis ükshaaval välja kutsuma. Kõigepealt läks magav mees ja siis see keevitaja ja siis ma jäin üksi ja... Tead, mida ma tundsin? Mul oli nii kurb, et ta ära viidi sealt ja et meie teed lahku läksid. Umbes nagu vana sõber oleks mult ära võetud. Said justkui kaks karistust, sest ajakirjandus pani selle omakorda veel suure kella otsa ja rahvas sai tänitada? Minu jaoks oli see ka seepärast suur šokk, et olin ise varem olnud suur moraali lugeja, et kui joote, siis võtke alati takso. Ja vaat mis ise tegin! Mõtlesin, et ainult 600 meetrit on vaja sõita sõbra juurest koju ja ilm oli kehva ja... Jah, aga siis polnud mina roolis. Lehtedes olid suured pealkirjad küsimärgiga, et Normann rikkus jälle liikluseeskirju. Kui loo läbi lugesid, siis selgus, et see polnud teps mitte nii. Aga esikaas jälle müüs. Mida ma ikka siin rusikatega vehin, pole minu moodi. Kõik läheb nagunii mööda. Kes ei viitsi artiklit korralikult läbi lugeda, las ta siis mõtleb minust, mida ise tahab. Mõnikord ikka helistan ja palun, et vähemalt mu nimi artiklis õigesti kirjutataks. Aga muud jama võtan külmalt nagu ämma ja sülti. Küll aeg kõik asjad ise paika paneb. Ma ei viitsi advokaatidega hakata jamama, mul endalgi asju teha. Miks ma peaksin vaevuma. Need, kes mind tunnevad ja teavad, võib-olla süüvivad minust kirjutatud artiklitesse, teised kodanikud viskavad ainult pealkirjale pilgu peale. Kes see jõuab kõiki artikleid ikka lugeda. Just nimelt. Kuigi Komöödiateatri juht ütles, et peale seda uudist olid kõik sinu etendused välja müüdud. Reklaam missugune! Jah, sellised asjad on tihtipeale pöördvõrdelised. Mõne inimese jaoks on skandaal justkui toit. Täpselt nagu Pavlova kook. Oleneb kui igav kellegi elu on. Üldiselt mitte. Anonüümsed lahmijad on huumor omaette. Tihtipeale lähevad need kommentaatorid ju omavahel karvupidi kokku. Kahju, et selline kadedus, kurjus ja kibestumine ei kultiveeri mõistmist, vaid toob pinnale hoopis sisutühja lahmimise, millel homme ega ülehomme pole mitte mingisugust väärtust. Lahmijaid mõned väljaannete peatoimetajad kaitsevad, öeldes, et las nad möllavad netikommentaariumites, muidu lähevad tänavale rusikatega vehkima. Hiljuti levis kulutulena kuulujutt, et oled taaskord lahku läinud oma pikaajalisest kallimast, Kati Jägelist. Vastab see tõele? Me tunneme Katiga teineteist juba kümneid aastaid. Me oleme temaga kokku leppinud, et me eriti oma kokku ja lahku minemisi ei tahaks laia ilma ees arutada. Me just eile Katiga arutasime, et oleme pisut omamoodi inimesed, kord toimetame koos, siis tahame jälle omaette nohistada. Vahel tahame omaette olemist, oma toanurka, oma projekte teha ja siis taas midagi ühiselt teha. Ühesõnaga, mis ma öelda tahan, meil on Katiga kõik hästi. Me kõik oleme vabal turul ja saadaval oma valikutes. Keegi pole kellegi omand. Tahaks siinkohal inimestele öelda nagu teeb seda üks tegelane minu filmis: "Laske mul palun elada." Rahvas tahab verd ja pisaraid ning kiigata artisti tagatubadesse. See on puht inimlik omadus. See aitab võib-olla ka teistel oma muredest üle saada, kui avaliku elu tegelased oleksid oma elust rääkides avameelsemad. Ma saan vaid niipalju paljastada, et kui armastus on kunagi tekkinud, siis see ei kao tegelikult mitte kunagi. Selles võib olla puhkepause. Näiteks nagu sa lähed töö juurest mõneks ajaks puhkusele ja tegeled muude asjadega. Ega see töö ei kao ju kuhugile. Inimesed, kes tunnevad teineteist väga lähedalt, on teineteisega seotud käsist ja jalust, on ajada üks projekt, millega koos tullakse ka õhtul töölt koju, see saadab neid kogu aeg... Kõigi puhul pole see tore magus Pavlova maius, vaid seal on ka soola ja pisaraid. Pingetest rääkimata. Ja kui inimestel on sealjuures ka erinevad maailmavaated, nad on enesekindlad oma vaadete väljendamises, nad jäävad kindlaks oma arvamusele, siis see viib küll edasi, kuid vahel viib ära poliitilise korrektsuse. Võõrastega püüad enam vähem viisakaks jääda, aga omadele lajatad täiega ja otse. Seepärast vajavad väga lähedased vahel teineteisest ka rahu. Kooselu vorm on palju peenem, kui lihtsalt üks voodi ja üks tekk, vahepeal tööle ja siis koju. On suhteid, mis toimivad üle suure lombi, erinevate linnade või riikide vahel, nähakse teinekord vaid haruharva. Ühtpidi ollakse vabad, kuid samas on kohutavalt suur tõmme, mis hoiab koos. Annab teineteisele vabadust hingata. Olla omaette, kuid olla samas ka koos. Seda on mõnel võib-oll keeruline mõista. Kui kõik toimiks veatult, siis ma oleksin mures, kust see pauk nüüd tuleb. Mina olen arvamusel, et higi, veri ja pisarad peaksid protsessis olema ja seejärel rõõm, kui see möödas on. Ma pigem arvan, et kõikides asjades elus läheb lõpuks ikka tulemus kirja. Just nagu spordis. Kedagi ei huvita, mis seal vahepeal toimub. Kas sa kukud, vigastasid end treeningus või astusid üle joone. Sama on näiteks ka minu filmiga. Lõpuks jõuab ta kinno, aga ainult mina tean milline kadalipp selleni viis. Kui ta läheks mul ladusalt kuni lõpuni, siis ma oleksin kabuhirmus. Rõõmustaksin jah, et kõik läks nagu lepase reega, aga hirmus oleks ikka, sest ma ei tea mida publik sellest arvab. Hoopis sealt võib pauk tulla. Kriitikat tuleb taluda või läbi raskuste tähtede poole minna. Seda pole läbi aastasadade lihtsalt niisama suusoojaks öeldud. Sama pädeb ka suhetes. Kui see armastus kunagi on tekkinud, siis ta ei kao mitte kuhugile. Ta võib jaheneda, täpselt nagu päikesesüsteemiski, aga ta tuleb tagasi. Armastus on nagu kuu, vahel ta kahaneb ja vahel on nagu täis, aga ta ei kao mitte kuhugi. Kuufaasid tuleb lihtsalt ära oodata.Teisele osapoolele tuleb anda aega ja üksteisest vahel ka puhata. Just nii. Ja vahel uludki selle kuu poole ja nutad ka, aga vahel ta valgustab sinu öid ja sul pole vaja isegi taskulampi. Elame vaid üks kord ja mitte võtta elu sellisena nagu ta meile seda ette mängib, see oleks kurjast ja patt. Ükskord võib-olla tuleb meie elus selline aeg, et me küpseme niivõrd palju, et rahuneme oma kõiksugustest ambitsioonidest või tegemata asjadest. Me oleme need kas saavutanud või siis aru saanud, et need ei ole meile enam nii olulised. Ehk jõuab see rahu meie hinge ka lõpuks. Et tahadki kellegagi koos käest kinni hoida ja vaid kogu aeg lihtsalt koos olla. Loomulikult on ka natuure, kellele see üldse ei sobigi. Nad tahavadki teha ainult visiite teineteise juurde. Võib-olla hoopis see hoiab suhte nende jaoks värskena. Kõigil pole vaja vaielda selle üle, kes hommikuti prügikoti välja viib, kas külmkapis on piima või mitte. Kui kohtud vaid nädalavahetustel, siis kodu särab ja sa kokkad ja kõik on palju kirglikum ning ägedam. Olen alustanud novellikesi, kirjutanud päris palju luuletusi, aga enda kohta kirjutamist pole küll pähe tulnud. Järelikult on muid mõtteid, mida tahaks öelda läbi muude tegelaskujude, palju rohkem. Täna olen pigem seda meelt, et las teised kirjutavad, kui teavad. Samas vaadates, et läbi mille nad seda teevad, siis oleks tõepoolest mõistlik see endal võib-olla kirjutada. Pean silmas siis autobiograafiat. Anu, teen sulle ettepaneku. Teeme seda intervjuu vormis. Ma saan varsti 50-aastaseks ja nüüd oleks just paras aeg seda hakata ette valmistama. Fotomaterjali on ka ja siis tulebki ju kogu tõde minust päevavalgele. Paneme raamatu pealkirjaks "Nali nutab". Oi, mul on ikka selliseid asju rääkida, mida inimesed küsidagi ei oska. Aga luban sulle, aus küsimus sinu poolt ja aus vastus minu poolt. Ei ole. Nagu on minu elus olnud hästi vähe naisi, sama palju on ka luukeresid. Kõik naised, kes mu elus on olnud, nendest on ka kirjutatud. Kui rumal inimene vaidleb, siis seda ei jaksa kannatada. Kui rumal inimene ei räägi, siis ta ei häiri. Kui naine rakendab rumaluse ette oma ilu, kavaluse, omaarust mingi pragmaatilise strateegia või sõjakäigu, siis see on küll õõva tekitav. Mõnele inimesele tahaks vahel öelda, et palun ärge valage mulle makarone pähe. Ma hammustan selle ju läbi. Kindlasti on mõnele naisele tundunud, et ka mina olen teda ära kasutanud. Aga sõbrad on küll öelnud, et mõni naine on soovinud minu kuulsuse otsas ratsutada. Kõik ei ole Pavlovad, pealt ilus ja seest ka hea. Ühel hetkel tuleb meil kõigil meik maha võtta, ilus kleit seljast võtta või püksid maha lasta ja siis tuleb kogu tõde päevavalgele. Ühikonnal on karjuv puudust armastuse järgi aga ärge laske endale makarone pähe ajada sellise mehe eeskujul. See mees bluffib nii, et suust tuleb plohvi. Las tema unistab oma lauldud laulust edasi. "Kui mina oleks kaval, siis mina oleks rebane.... "			OSCAR-2019
Mozza püüab pilku heleda ja kerge sisekujundusega, mis on rõhutatult tagasihoidlik. Siin-seal mõni veinipudel ja riiulid, seina ääres pikk sohva – ongi peaaegu kõik, mis hädavajalike laudade-toolide kõrval ruumile sisu annab. Omaette kujunduselemendina mõjuvad salatibaar ja saialaud, kust ise saiapätsist värskeid viile lõigata saab. Salatibaaris käib asi nii nagu ikka: valid salatipõhja ja sinna peale meelepärased lisandid. Aga sama, mis salatisse käib, saab ka suupistete ehk tapas’ena tellida. Valikus on kolme sorti mozzarella’t, grillitud köögivilju, krevette, oliive ja muudki. Põnevaim on ehk kergelt ahjus küpsetatud ja kastmega maitsestatud trendiroog punapeet. Ikka uuesti võib üllatuda, milliseid elegantseid roogasid sellest kunagi peaaegu et põlu all olnud ja ainult suppi või äädikakastmesse sobinud juurikast teha saab. Ka pühvli-mozzarella’t proovimata jätta oleks patt – kuidas siis Mozzas ilma mozzarella’ta? Ent olulisem veel kui mozzarella on Mozza peakokk – Imre Kose tegutseb jälle. Nagu tema koostatud menüüdes ikka on ka Mozzas hoogu, mängulisust, julgust piire ületada ja erinevaid asju ühendada. Vasikamaksa juurde magus kaste, jah, sobib küll, aga siis veel provansipärane sibula-anšoovisepirukas – üllatav, tõepoolest. Mõni kombinatsioon on pisut rahulikum, lambakoodi juurde käivad vaid porgandid ja pastinaagid. Magusast üllatasid pistaatsiajäätis ja panna cotta, kus oli šokolaadi rohkem kui midagi muud. See tegi õnnelikuks – teate ju küll, mida üks tõeliselt hea šokolaad teha suudab. Mõningate maitsekombinatsioonidega võib nõus olla või mitte, aga kuna Mozza teostus on elegantne ka pisiasjades, siis stiilipunktid tulevad nagunii. Tegijad valdavad materjali: tooraine on hästi valitud, maitsed läbi tunnetatud, rikkad, tasakaalus ja täpsed. Ehk lühidalt – kõik on professionaalselt kõrgel tasemel. Ka menüü annab tunnistust tegijate kogemusest. See pole kuigi pikk, kuid asjatundlikult kokku pandud. Veinivalik on tehtud lihtsaks sellega, et menüüs on roogade juures viited nendega passivatele keelekastetele. Ka menüü kujundus sobib üldise meeleolu ja toiduvalikuga kokku. Ettekandjad olid tublid ja rõõmsad, valmis rääkima söögist-joogist ja muustki ning üritasid valiku tegemisel igati abiks olla. Kui sageli (või enamasti?) piirdutakse hädavajalikuga (söök lauale, mustad nõud minema, raha kassasse), siis Mozza ettekandja jooksis meile isegi tänavale järele, et lauale unustatud prillid ära tuua. Nii et vanalinn on saanud juurde ühe kerge ja rõõmsa koha, millest seal puudus oli. Kerge nii sisu, vormi kui ka sisseastumise poolest. Iseasi, kas seal alati kohti on – Mozza tundub olevat hästi omaks võetud. Kuna Eestimaa ilmad on heitlikud, siis ei tasu piknikuplaane pikalt ette mõelda. Kui väljas on vähegi päikeseline ilm, siis paku kolleegidele välja, et lõunapaus pidada hoopis kontorilähistel muruplatsil. Täpselt nii talitasime koos Tervise Cateringi tiimiga. Ühel kaunil päikeselisel pärastlõunal saime kokku nende büroohoone esisel muruplatsil, et nautida maitsvat toitu ja ajada piknikujuttu. Ideid suviselt kergeks, lihtsaks ja spontaanseks piknikuks jagas Tervise Cateringi juht Andrus Tanni. Kui Sul on läheduses mõni suurem market ja Sul on vähemalt pool tundi aega, et enne pikniku poest läbi minna, siis kõige lihtsam on kaasa haarata artiklis välja toodud ostunimekiri ning seda poes spikrina kasutada, et midagi olulist meelest ei läheks. Kõige lihtsam pikniku toiduga varustamise viis on see, kui sõidad lähimasse hästi varustatud tanklasse, ostad sealt kaasa erinevaid kihilisi sandwich´e, sobivad joogid ning piknik lähimal muruplatsil või pargis ilma pikema ettevalmistuseta võibki alata. Igas linnas on mõni deli või kohvik, kust kohapeal saab igaüks sobiva toidu välja valida ja kaasa lasta pakkida. Kui tegu on sushisõpradega, siis miks mitte tellida sushi kontorisse või piknikule sõites tellitu kaasa haarata. Valmis sushit müüvad juba ka kõik suuremad marketid. * Termokott on hea selleks, et pikemalt kestva pikniku puhul joogid külmad püsiks ning kergesti riknema kippuv toit värskena püsiks, kuid saab ka selleta hakkama. * Kui armastate ilu enda ümber ja tahate stiilset pikniku, siis piknikunõud ei pea olema need kõige odavamad. Leidub piknikukorve, kus on juba kaasas ka stiilne komplekt piknikunõusid. Kui on tegu klassikalise piknikuga, see toimub büroo vahetusläheduses ja tahad seda teha stiilselt, siis soovitab Tanni varuda selleks puhuks ilusa piknikukorvi. Kui aga piknik toimub metsas või rabas ja kohalejõudmiseks ootab eest pikem kõndimine, siis toit võiks olla valitud selline, mida on mugav panna seljakotti. Autodega piknikupaika sõites võib toidu mugavamaks transportimiseks kasutada pappkaste. Kõige suuremad möödapanekud pikniku puhul on Tanni sõnul kehv ilm ja riknenud toit. Kui piknik on mitme tunnine, siis on mõistlik kergesti riknema minev toit võtta kaasa külmakastiga või lihtsam variant, et ostad külmakoti, mis on jäätiselettide juures. Üks käepärastest variantidest, on täita plastpudelid veega, pista need sügavkülma ja piknikule minnes toidu kõrvale kotti pista. Inimesi üllataks ilmselt see, kui tavapärase pikniku asemel ootab neid kohale jõudes ees ootamatu miljöö. Näiteks kuulutad välja, et metsas toimub meeskonnakoosolek koos mõttetalgute ja kerge piknikuga. Aga kohale jõudes ootamab saabujaid hoopis näiteks uhkelt kaetud laud ja samal ajal grillmeistrid valmistavad elamustoitu vm. Meenub üks Nelijärve kandis peetud sünnipäev, kus sünnipäevalised olid kutsutud metsa piknikule. Pärast kümnekilomeetrist matka ootas aga seljakottides ja väsinud sünnipäevalisi ees cateringi poolt metsa kaetud pidulik laud koos kohapeal grillitud maitsva toiduga. See oli nende jaoks ootamatu ja üllatuslik, kuna nad ei osanud keset metsa sellist miljööd oodata. Hiljem, pärast pidulikku õhtusööki jätkati matka metsas ja suunduti ööbimiseks rabas asuvasse vaatetorni. Selline vahepealne ootamatu ja teises kontekstis pidulik moment aga jäi kõigile meelde ja oli meeldivaks üllatuseks. See näide aga eeldab kindlasti korralikumat ettevalmistust ja planeerimist.			OSCAR-2019
Sest nädalavahetusel kuulsin jälle mitmelt eri inimeselt umbes sellist juttu, nagu siia postitusse kohekohe kirjutama hakkan. ,,Ma olen sellepärast paks, et mul on halvad geenid'' või ,,Sul ikka veab, saad KÕIKE süüa ja ikka ei lähe paksuks (seda kuuleb siis kui vahel harva mingit rämpsu söön) aga mina liigun palju ja valin mida söön aga ma ei võta ikkagi alla, sest mul on nii halvad geenid..'' jne... Ilmselt sellepärast, et need pontsakad tegelikkuses ei taha ju ikkagi nii pontsakad olla aga puudub motivatsioon ennast liigutada ja toitumist põhjalikumalt jälgida ja siis ongi hea ajada oma laiskus millegi sellise peale mida ise mõjutada ei saa, nagu näiteks geenide või muu taolise. Sest no kui ainult liikumise ära jätmisega tiksub kahekuuga üle 15kg juurde, kusjuures toitumine oli ikkagi paigas, siis millest muust saab rääkida, kui halbadest geenidest.. Lisaks geenidele on väga levinud ka umbes selline vabandus ,,Ma olen EMA - ma ei peagi peale lapse saamist välja nägema nagu mingi modell vms.'' Mind näiteks motiveeris lapse saamine ülekõige pingutama. Enne rasedust olin ka mitmeid kordi üritanud kaalust alla võtta, järjepidevalt trenni teha aga motivatsioon kadus alati suht ruttu ja sinna paika see kõik jäigi. Aga praegu kui Lizzu ütleb, et emme, me pidime ju õue minema, kodus trenni tehes tuletas ta ka mulle iga õhtu meelde, et trenni on ka vaja teha või vaatab mind ja ütleb, et ,,Minu emme on kõige ilusam üldse''..😍😍 Kindlasti on ka haigusi, mis raskendavad kaalu normis hoidmist aga ma veel ei ole kuulnud haigusest, millega sa lihtsalt lähed paksuks, ja jäädki olenemata sellest mida sa siis teed või tegemata jätad. Näiteks kilpnäärme alatalitus on üks sellistest haigustest, mis muudab kaalu langetamise kindlasti keerulisemaks aga mitte võimatuks. Just eile tuli meil jutuks, et Urmeti isa ostis omale kunagi kaamera, mis on vähemalt 5 aastat juba niisama kapi otsas tolmu kogunud ja nii ma siis juba eile ütlesingi Urmeti isale, et me tahaks seda kaamerat mingiaeg laenata. Ja nii kui Lizzu täna selle metsa minku idee välja pakkus siis ma ütlesin Urmetile, et lähme muidugi ja võtame kaamera ka kaasa. 😁 Lizzu ja Mirru jooksid metsas umbes tunnike ringi ja mängisid taga-ajamist, meie jalutasime ja Urmet tegi mõned klõpsud ka. 😁 Lisaks avastas ta kunagi ise köögis leiutades, et väga hea võiku saab nii, et panna saiale ketšupit, seejärel sink ja peale veel ka juust. Päris tihti käib köögis omale ketšupisaia tegemas. Lisaks on Lizzul viimased paar kuud olnud juba nii, et on mingisugused ''õgimispäevad'' ja ''paastupäevad''. See tähendab siis seda, et kui ta enamus ajast on suhteliselt tavalise söömisega siis mingitel päevadel ta lihtsalt võibki päev läbi süüa ja siis pole tal vahet, mida ta sööb.😃 Ja siis mõnel teisel päeval ma avastan, et ta polegi mitte midagi päeva jooksul söönud anult üht-teist natuke näksinud ja siis tulevadki appi need eelnevalt nimetatud asjad, et ta midagigi sööks. Ärkasin täna varem kui tavaliselt - juba enne seitset. Aga kuna öösel olid mõlemad tudurotikesed mulle kaissu roninud ja ma ei tahtnud neid äratada, siis ma lihtsalt lösutasin voodis ja vaatasin kui armsad nad mõlemad mul ikka on. 😍 Mina olen selline, et kui mul tuleb mingi hull mõte pähe, siis ma selle suure tõenäosusega ka ära teen. Vahet pole kas selleks on, kuskile ronimine, millegi ajuvaba või esmapilgul võimatu tegemine (näiteks see, et tahaks ka olla ''fitness'' vormis) või kasvõi teise Eesti otsa kolimine - mille ma suutsin eelmine aasta kuskil kahe nädalaga ära korraldada.😅 Niiet mina üritan elada nii, et ma tagantjärele ei peaks mõtlema et mis oleks olnud/poleks olnud vms.. Kuigi mul endal olid käed juba hullult väsinud ja valusad, siis ronisin ma juba ainult sellepärast järgmisele rajale, et näha kuidas ta mulle järgi ronib, sest ega nad sugulasega mulle ometi alla ei oleks saanud ju jääda... Siis sain ma teada, et ta kardab kõrgust 😂 Lisaks veel, ta oskab ujulas ujuda aga kui me siin Haapsalu lähedal karjääris ujumas käisime, siis seal ta ei julgend ujuda vnoh ujus seal kus ta teadis, et tal põhi all on. Aga ma tean, et ta tahaks ka igalepoole minna jne aga ta ei ''viitsi'' võimaiteagi pm selline suhtumine , et miks peaks midagi muutma kui praegugi on piisavalt hea ju. Kui keegi peaks nüüd mõtlema, miks ma talt ei küsi, miks ta näiteks kardab kõrgust või pole nii hull nagu mina vms siis võin juba praegu ära öelda, et ega ma talt mingit asjalikku vastust ei saaks 😃 Lizzu on aga õnneks täpselt nagu mina. Hulljulged on ilmselt enamus lastest aga lisaks sellele ei tea Liz-Sandra ka midagi häbenemisest ega võõrastamisest. Näiteks olen ma väga palju kuulnud ja lugenud sellest, et ohh, kuidas tahaks minna maailma avastama aga ei minda, sest ollakse juba nii ''palju saavutanud'' ja ei taheta seda ära rikkuda.. Miks ma teada ei aita ja istun niisama diivanil ja kirjutan blogi? Sest ta ütles, et ta tahab üksi teha 😁 Tegelikult on nii igav meil ainult siis kui ilmad on sellised, et mina ennast parema meelega õue ei aja..😁 Joonistame nii, et võtame mõlemad samad värvid omale ja hakkame ühe asja kaupa joonistama, mina joonistan ette ja Muidugi ei toimi asjd nii, et noh ma täna soovin endale suurt maja ja homme tuleb mingi tädi ja ütleb, et näe siin on su suur maja, palun väga! Või tahaks saada rikkaks ja homme oledki a'la lotomiljonär. Kõik ju teavad, et kui satud kella vaatama täpselt 11:11 või 22:22 või kui peaksid langevat tähte nägema siis saab soovida, kõik väidavad, et ah, see on mingi jama jutt AGA mitte keegi ei jäta langevat tähte nähes seda võimalust kasutamata, Miks? Aga kui soovida üks kord misiganesasja ja peale soovimist selle asja kohe ära unustad, siis see soovimise värk ikkagi ei toimi.. Sama lugu on igasugu neljaleheliste ristikheina lehtedega ja sireli õite söömisega ja kõige mu taolisega.. *Kui sa keskendud sellele, et su soov ei täitu, ega siis see ei saagi mitte mingi valemiga täide minna. Miks, sest ega keegi teine sinu soove ei täida ja nende nimel vaeva ei näe (ainuke vaev ongi muidugi see, et sa mõtled aegajalt oma soovile). Ega ma ise ka muidugi päris täpselt ei tea, kuidas see soovide asi toimib aga ma olen seda kordi, kordi järgi proovinud ja see lihtsalt toimib! Ilmselt on asi kõikide ''õnnesümbolite'' puhul väga lihtne, nimelt iga sümbol tuletab sulle su soovi meelde ja tänu nendel sümbolitele, mida kõik teavad julgevad inimesed lihtsalt soovida asju, mida nad päriselt tahavad. Sest niisama oma ette aegajalt midagi soovida on enamuse arust imelik ju 😄 Niiet kui sa sattusid seda postitust lugema, siis proovi järgi kasvõi mingi väikse asjaga ja sa ise ka imestad, kuidas sul tekivad iseenesest võimalused mille kaudu jõuad oma eesmärkidele lähemale, isegi siis kui alguses sa saad ise ka aru, et su soov on veidi hullumeelne või, et see pole lihtsalt võimalik - ON, KÕIK ON VÕIMALIK! Nagu ma juba neljapäeval ka kirjutasin, siis reedel oligi liiiga kiire, et trenni jõuda, laupäeval oli liiga halb olla, et trenni minna ja nii siis jäigi selle nädala viimane trenn tänaseks. Ausalt öeldes oli pühapäeva õhtul vääägagi raske ennast trenni ajada, seda enam, et jalatrenn ei saa olla kerge, kui igas harjutuses tõsiselt pingutada. Alguses ütlesin Urmetile, et lähme koos trenni, ta oli nõus. Natuke aega hiljem läksime ta vanemate juurde juttu ajama, tuli jutuks, et me liigume varsti veel linna trenni ja siis Urmeti emps arvas, et ta tahaks ka teada, mis ma siis seal saalis teen 😁 ja tuligi kaasa. Kuna meil ei olnud Lizzut kellegagi koju jätta siis mõtlesimegi, et lähme kõik koos trenni, sest vaevalt keegi pühapäeva õhtul saalis on. Ega ei olnudki. Agaa.. Lizzu jäi autos kohe tuttu, niiet Urmet pakkus ilma mõtlemata välja, et ta vaatab hea meelega Lizzut, joob kohvi, sööb burksi ja passib niisama, et ta emps saaks minuga koos jalatrenni tegema tulla. TEATE MIKS? Sest ta ise tegi minuga ükskord jalatrenni ja ei jõudnud peale kükke ära ohkida ja puhkida, kui raske tal on ja et ta enam ei jõua 😂😂 Kindlasti ei tee ma kõiki harjutusi täpselt nii, nagu peab, näiteks kehahoiakud jne, koguaeg pean ikka jälgima, et kõik oleks võimalikult hästi paigas ja just nii, nagu Kaisa on mulle öelnud, et olema peab. Niiet kindlasti ei sobi ma kedagi juhendama aga kui keegi on trennis seltsis, siis läheb trenn ikka palju kiiremini. Tänane trenn koosnes siis 10-st eri harjutusest, pooli harjutusi oli 3 seeriat ja 15 kordust ja ülejäänud harjutusi oli 4 seeriat ja vastavalt 12-15 kordust. Aga igatahes Urmeti emps tegi minuga ilusti terve kava kaasa ja koju jõudes ütles, et jalad annavad ikka vägagi hästi tunda. Kahjuks ei taipand pilte väga teha (sest me läksime sinna ju ikkagi trenni tegema, mitte nagu mõned 😅) ja ega Emps sellest eriti vaimustuses ka olnud aga ühe pildi kauplemise peale ikka sain. 😁			OSCAR-2019
Alain Gagnol ja Jean-Loup Felicioli: Suhtume lastesse kui intelligentsetesse olenditesse ega ei püüa midagi nende jaoks lihtsamaks või rumalamaks teha. Kuigi koolipoiss Léo on aheldatud haiglavoodisse, suudab ta Fantoompoisina oma kehast lahkuda ja ajada kurjategijate jälgi. Koomik Louis C.K. viskas viimasel Oscari-galal nalja lühifilmide tegijate üle, et neil on seda auhinda ikka päriselt ka tarvis ja kõige rohkem hea meel, kui nad oma vana Hondaga pärast kodu poole tossutavad. Animafilmide tegijad on suhteliselt samas staatuses. Neid ei tea mitte keegi: vaadake ükskõik millise menuka täispika animatsiooni lavastajaid ja ma vean kihla, et kõik nimed peale Pete Docteri on täiesti võõrad. Rääkimata sellest, kui töötada väikesemate filmide kallal. Alain Gangol ja Jean-Loup Felicioli on samuti avalikkusele tundmatud nimed, suutsid aga oma täispika animadebüüdiga „Kass Pariisis“* jõuda välja täispika animafilmi Oscari nominatsioonini. Nüüd on nad poolehoidjaid kogumas oma teise pika filmiga „Fantoompoiss“. Selle nimitegelasel on võime lahkuda oma kehast ja ta hakkab veidi film noir’likus fantaasialoos ajama kuritegeliku Katkise Näoga Mehe jälgi New Yorgis. Kuna Gagnol ja Felicioli vastasid küsimustele üsnagi läbisegi, oleks mõttetu ühe ridu eraldada teise omadest. Nii nagu nad on olnud partnerid filmide tegemisel, olgu nad seda ka selles intervjuus. Täpsuse mõttes olgu öeldud, et Alain Gagnol kirjutab ja Jean-Loup Felicioli joonistab, aga lavastajakohustuse on nad kanda võtnud kahe peale. Tahtsime teha filmi superkangelasest ja kuna New York on superkangelaste häll, siis oli see igati loogiline. Selle linna kõrged majad annavad filmile ka vertikaalse mõõtme, mis lubab peategelasel lennata majade vahel. Seda küll. Sama lugu oli ka „Kassiga Pariisis“ – Pariis oli seal täiesti fiktiivne. Me oleksime need filmid teinud justkui stuudios, nagu tehti Ameerika filmid 50ndatel. Filmi põhilise pahalase Katkise Näoga Mehe nägu on nagu kildudest kokku pandud. Kas te ise teate, miks nii? Enam-vähem. Aga me ei ütle, kui te meile selle eest ei maksa. Olime tegelikult välja mõelnud mitu erinevat lahendust sellele loole, aga lõpuks tundus naljakam ja intrigeerivam minna praegust teed. Kas te peate end tänapäeva animatsioonimaailmas mingis mõttes autsaideriteks? Teie filmid on visuaalselt ikka peavoolust täiesti erinevad. Jah, me peame oma filme ikka pigem autorifilmideks. Me ei järgi Pixari või Disney kommertslikumat stiili, mida iseloomustavad ehk veidi voolujoonelisemad ja siledamad tegelased nii sisult kui ka vormilt. Oleme ilmselt autsaiderid juhuse tahtel, sest ka meile teeks rõõmu olla sama edukad. „Kassi Pariisis“ võiks ju pidada üsna edukaks? Kas te ei saanud pärast seda filmi rohkelt pakkumisi Ameerika mandrilt? Meile oli see muidugi märkimisväärne edu, aga meie skaala on ikka täiesti teine. Meil on väike stuudio Prantsusmaal, nii et seisame suurest animatsioonimaailmast eemal. Alain Gagnol: Olen olnud superkangelaste fänn kümnendast eluaastast peale. Lugesin Marvelit ja muud sellist värki, nii et teha üks superkangelase film on olnud alati minu unistus. Praegu on nad tõesti väga populaarsed, aga see on juhuslik kokkulangemine. „Fantoompoiss“ on väga isiklik nägemus superkangelasest. Osaliselt käib tegevus haiglas (voodivangistuses politseinikul Alexil aitab kuritegu lahendada ta palatikaaslane Léo ehk Fantoompoiss – toim) ja tegu pole klassikalise kangelasega. Meile on kõige olulisem liigutav ja inimlik lugu, kus politseinik ja meditsiiniõde on mõnes mõttes kangelasega seisuselt võrdsed. Filmi mõlemat kangelast iseloomustab nõrkus. Nad on füüsiliselt nõrgad ja saavad töötada ainult koos. Kas see oligi teie mõte? Pigem lastele, aga tegelikult kogu perele. Ilmselt alates 6-7 eluaastast, mitte päris väikestele. Meil on lugu luues muidugi lapsed esimesena mõttes, aga paneme sinna sisse asju ikka ka endale mõeldes. Võtame lapsi tõsiselt: kuigi teeme filmi lastele, ei püüa me midagi nende jaoks lihtsamaks teha. Suhtume lastesse kui intelligentsetesse olenditesse. Jah. Oleme alati nii teinud ja lihtsalt ei oskagi teisiti. Nii on tõesti parem, sest siis saab näitleja öelda oma read täpselt nii, nagu talle õige tundub, ilma pildi seatud piiranguteta. Animaator kuuleb detaile intonatsioonis ja kasutab seda oma joonistustes. See aitab tal ka stseeni visualiseerida. Püüame ilmseid lahknevusi vältida, nii et päris täpselt ei järgi. Küll aga tuleb lausete illustreerimisel jälgida palju enamat kui suu: tegelaste kehahoiakut, kuju, siluetti jne. Kõige keerulisem on jääda kindlaks animeerimisstiilile. Ja kuna tõime tegevuse New Yorki, oli meil ühtäkki tarvis tänavastseenidesse rohkelt rahvast. See oli midagi sellist, millele me polnud siiani pidanud mõtlema. Produtsent hingab ikka kuklasse! Leiame küll enamasti kompromissi. Filmitegemine on tööstus, nii et kui just ei tee üksi kodus kaameraga filmi iseendale, on alati teised, kellega peab arvestama. See on grupitöö. See on suur väljakutse, sest tuleb säilitada huvi ja entusiasm kogu projekti vältel, mis võib kesta aastaid. Selle aja sees võib ette tulla väga erinevaid probleeme. Üht fantastilist ulmefilmi väikesest tüdrukust, kes näeb koletisi. Ilmselt teeme seekord väiksematele lastele, mitte nii vägivaldse, kui on osa ulmest. Lugu käib Lyoni ümbruses ja lõpeb Šveitsis, põhiliselt siseõues, mõnede majade vahel, nii et linn pole seal nii oluline. Ütlete, et täispikki animafilme on järjest raskem rahastada, aga Euroopas tundub nõudlus nende järele muudkui kasvavat. Millest selline vastuolu? Ilmselt on tegemist vaid muljega, sest ajad on rasked. Ka meie filmiga sarnast publikut püüdvaid filme on märksa rohkem kui varem. 2015. aastal tehti Prantsusmaal viis-kuus täispikka animeeritud autorifilmi, enne tuli vahest üks aastas. Publik ei pruugi tingimata minna vaatama kõiki viit, valitakse võib-olla ainult üks. Ei, see on agendi ja levitaja vaheline asi. Me ju ei oska neid keeli, nii et seetõttu oleks see väga keeruline. Oleme näinud hispaania- ja flaamikeelset versiooni, päris naljakas. Ka animatsioon on filmikunst. Küsime iseendalt: mida me näitame? Kuidas me stseeni lahendame, kas lähiplaaniga või mitte, kiirelt või aeglaselt? Mängufilmis tuleb näitlejatele ette öelda, mida nad tegema peavad, animafilmis tuleb selgitada kunstnikule. Protsess on aeglasem, aga sama. Režissööri roll on kõigepealt endale ja siis teistele selgeks teha, mis ühes või teises stseenis juhtuma hakkab.			OSCAR-2019
EELK õpetuskomisjon arutas esmaspäeval piiskoplikult nõukogult saadud ülesannet anda hinnang «vaimulike üheaegsele kuulumisele EELKsse ning vabamüürlusesse Eestis», kuid otsuseni ei jõudnud. Teadmata, kuhu poole otsus võib kalduda või ka sõltumata sellest arvab siinkirjutaja, et õpetuskomisjoni otsuse järel diskussioon alles algab. Ühes on aga siinkirjutaja juristina veendunud: õpetuskomisjonil puuduvad volitused otsustada isikute kuulumise küsimust. Seda, kes millisesse organisatsiooni kuulub, saab Eestis kehtiva õiguskorra kohaselt otsustada iga isik (vaimulik) ise ja need, kes konkreetset isikut konkreetsesse organisatsiooni vastu võtavad. Õpetuskomisjon saab piiskoplikule nõukogule anda oma seisukoha (mitte hinnangu), kas vabamüürlaste (miks ka mitte templirüütlite, erakondade vms) eesmärkides ja/või suhtumises religiooni on midagi, mis on vastuolus kristliku õpetusega või mis pole kooskõlas vaimuliku kutsega. Seepeale saab piiskoplik nõukogu langetada otsuse. Kui see otsus peaks kaasa tooma õpetuse aluste muutmise, peab selle heaks kiitma vaimulike konverents ja lõpuks ka kirikukogu. Alles seejärel on EELK vaimulikel võimalik otsustada oma isiklik kuulumise küsimus. Et edasise diskussiooni fookus vabamüürluse üle paika saada, tuleks selgeks teha, mida me õieti taga ajame. Kas otsime ketsereid või püüame selgust saada nüüdisaegse Eesti vabamüürluse ja EELK ideoloogiliste suhete sobivuses. Usun, et fookuse osas aitab meid õigel rajal hoida ka ajalooline taust ja manitsus, et me ei peaks ennast laskma eksitada põnevatel menuraamatutel, mis levitavad peamiselt templirüütlite (aga ka vabamüürlaste jt) ning roomakatoliku kiriku vahelisi suhteid käsitlevaid legende ja väljamõeldisi või sootuks võltsinguid. Kui me tahame nt templirüütlite ja vabamüürlaste ning EELK suhetele aastal 2013 Eestis mingit hinnangut anda, peaksime vaatama ajalukku – nii nende organisatsioonide kui ka kiriku arengule (tegelikult ka ühiskonna arengule tervikuna, sh valgustusajastule). Vastasel juhul ei suuda me vahet teha roomakatoliku kiriku ja templirüütlite või vabamüürlaste suhetel ning luteri kiriku suhetel nimetatud organisatsioonidega. Nii templirüütlite kui ka vabamüürlaste varasem (avalikult leitav) ajalugu on olnud ühel või teisel moel seotud roomakatoliku kirikuga. Olulisteks daatumiteks on selles loos minu hinnangul aasta 325 pKr, kui kristlusest saab Rooma impeeriumi riigiusk; aasta 1128, kui Troyes’ kirikukogul tunnistab katoliku kirik templirüütleid ametliku sõjaväelise ja usuorduna; aasta 1139, kui paavst Innocentius II andis templirüütlitele ainult paavstile allumise õiguse ja lubas neil muuhulgas ehitada kirikuid. Nagu katoliku kirik templirüütlite sündi lubas ja organisatsiooni soosis, nii ta selle paavst Clemens V heakskiidul koos liikmetega 1307. aastal ka hävitas (reedel, 13. oktoobril). Väidetavalt piinati ja sunniti jumala teotamist üles tunnistama paljusid, kes seejärel tuleriidal põletati. Arvatakse, et mitte kõik templirüütlid ei saanud hukka – õnnelikumad pääsesid põgenema, kuigi nad pidid avalikkuse silmist kaduma ja oma tegevust varjatult jätkama. Välistada ei saa, et osa templirüütleid jätkas oma tegevust organisatsioonides, millest võisid välja kasvada ka vabamüürlaste vennaskonnad. Sellele viitab asjaolu, et esmakordselt on allikates vabamüürlaste vennaskondi Inglismaal mainitud juba aastal 1376. Samas ei ole selle väite (vabamüürlaste sidumine templirüütlitega) tõestuseks veenvamat argumenti/tõendit avalikest allikatest leida. Võib ka väita, et selliste seoste väljapakkumine on n-ö hilisem meelevaldne spekulatsioon. Templirüütlid olid gnostikud ja vastandasid Kristuse kirikule Pühavaimu templi. Nad võtsid üle ja arendasid edasi keltide esoteerilisi teadmisi, sattudes ka seetõttu kirikuvande alla. Neid sündmusi pole tänapäeval täpselt taastada enam võimalik, ehkki püütakse (vt nt Alain Desgris. L’esoterisme Templier. Le livre des mysteres et des revelations, 1998). Järgmine oluline aasta on 1517, millega algab Martin Lutheri algatatud protestantlik reformatsioon, mille tulemusena eraldusid katoliku kirikust luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. 1523. aastal jõudis reformatsioon ka Eestisse. Inglismaa kirik rajati aastal 1534. Euroopas tõi reformatsioon kaasa katoliku kiriku nn vastureformatsiooni, kuid Kolmekümneaastane sõda (1618–1648) tõi luterlikele ja teistele protestantlikele piirkondadele lõpliku (usu)vabaduse. Nüüdisaegse vabamüürluse alguseks võib lugeda XVIII sajandi esimest poolt Inglismaal, kus mitme looži ühinemisel asutati Londonis 1717. a esimene suurloož. Vabamüürlus levis seejärel kiiresti kogu Inglismaal, selle asumaades ja Euroopa mandriosas. Artikli autor on õigus- ja juhtimisteadlane, Tallinna Jaani koguduse juhatuse liige ning kirikukogu õiguskomisjoni esimees. Luterliku Maailmaliidu peasekretäri Martin Junge (53) kinnitusel ei tohi kirik elada seljaga maailma poole. «Kui Jumal armastas maailma nii, et otsustas sellesse tulla, kuidas saaks siis kirik elada teisiti?» küsib ta Eesti Kirikule antud intervjuus. Te olete esimene Ladina-Ameerika päritolu vaimulik, kes on valitud Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretäriks. Kui oluline see fakt on ning kuidas mõjutab Teie elu ja tööd Euroopas? Võimalus teenida Luterlikku Maailmaliitu selle peasekretärina on minu jaoks suur privileeg. Asjaolu, et ma olen Ladina-Ameerika päritolu, annab tunnistust sellest, et luterlikust reformatsioonist on tänapäevaks saanud üleilmne liikumine. Selle teed on viinud maailma kõikidesse osadesse ning reformatsioon on mitmes paigas oma juured kindlalt kohalikku mulda kinnitanud, omandanud mitmel pool uusi vorme, tunnistades ometi üht ja sama evangeeliumi ning jäädes kindlaks ühele ja samale teoloogilisele arusaamale, mille kohaselt me oleme vabastatud uueks eluks selle pärast, kes on Jumal ja mida ta teeb, mitte selle pärast, kes meie oleme ja mida meie teeme. Erinevate kontekstidega kokkupuutumine on olnud väga rikastav kogemus. Me ei saa olla kristlased teistest äralõigatult ning me ei saa ka olla kirikud teistest eraldatult: usk kutsub meid osadusse, omavahelistesse suhetesse. Teistega suheldes puutume kokku usu sügavaima tähenduse ja rikkusega. Seda olen ma õppinud paljude kohtumiste ja olukordade kaudu, millega möödunud aastatel kokku olen puutunud. Väga erinevad kontekstid ja erinev kuju, mille need luterlikule kirikule maailma eri paigus on andnud, on osaks LMLi rikkusest. Ühtlasi selgitab see minu suurt huvi selle vastu, milline kuju on luterlikul kirikul Eestis, milline on tema tunnistus, lootused ja väljakutsed. Kui Ladina-Ameerikast pärit kardinal valiti paavstiks, kõneldi palju maailma selle piirkonna kasvavast tähtsusest kristlusele. Millised on Ladina-Ameerika luterlike kirikute perspektiivid? Kristuse ihus ei ole osa ega liiget, millel poleks oma tähtsust ja tähendust. Apostel Paulus ei väsinud seda rõhutamast noortele kristlikele kogudustele, kes sageli sattusid võimuga seotud küsimuste tõttu segadusse seoses oma suuruse, tausta, vaimuliku jõu ja muu seesugusega. Tuginedes apostlile olen ma veendunud, et pole olemas kirikut, mis oleks majanduslikult või inimressursside poolest nii rikas ja suur, teoloogiliste ja diakooniliste institutsioonide poolest nii kindlustatud või sedavõrd pika ajalooga, et ei sõltuks teiste andidest. Pole olemas ka kirikut, mis oleks nii vaene, numbrilistelt näitajatelt nii väike, ressurssidelt nõnda pisike ja noor, et tal poleks teistele midagi anda. Me kogeme seda LMLis oma rännakul luterlike kirikute ülemaailmse osaduskonnana: andjate ja saajate piirid on selles kontekstis imetabaselt ähmastunud ning kõikvõimalike andide ja ressursside rikkus on tõusnud esiplaanile, kui me üheskoos tunnistame Jumala armastusest. Ladina-Ameerika luterlikud kirikud on numbrilistelt näitajatelt väikesed. Nad on tõepoolest vähemuskirikud. Ometi on nad oma ühiskondades avalikus elus aktiivselt tegevad ning nende antav tunnistus on märkimisväärne. Nagu paljud teisedki nn globaalse lõuna kirikud, mõistavad nad oma missiooni holistlikult. See tähendab kuulutuse, teenimise (diakoonia) ning õiglust, rahu ja lepitust taotleva avaliku tunnistuse kooshoidmist. Ma usun, et see holistlik kontseptsioon pole mitte üksnes Jeesuses Kristuses inkarneerunud Jumala missiooni truu peegeldus, vaid kõnetab jõuliselt ka inimesi ning nende inimeseksolemise erinevaid tahke. LML ühendab 142 kirikut üle maailma. Need kirikud on väga erinevad. Palun tooge välja ühised nimetajad, mis ühendavad luterlikke kirikuid kogu maailmas. Juba eespool nimetasin ma põhjapanevat teoloogilist arusaama, mis ühendab meid luterlike kirikute osaduskonnana: sõnum õigeksmõistust üksnes usu läbi. See sõnum on praeguseks jõudnud maailma eri paikadesse ja peale riikide, kus luterlikud kirikud on eksisteerinud sajandeid, kanda kinnitanud sellistes kohtades nagu Honduras, Paapua Uus-Guinea, Malawi, Itaalia. On selge, et vastavalt kohalikele eripäradele leiab sõnum õigeksmõistust ka erinevaid väljundeid. Ta peab suhestuma inimeste erisuguste küsimustega ja neile vastama. See aga toob endaga mõistagi kaasa eripalgelisuse. Viimast ei näe ma aga sugugi probleemina, vaid Jumala suure väe manifestatsioonina: Jumal puudutab kõikjal maailmas südameid ja mõtteid vabastava sõnumiga päästest ning kutsub inimesi ja kogudusi võtma osa usu reisist kohalikes oludes. Kas see pole hea uudis? Sellesama õigeksmõistusõnumi pärast, mis teeb meid vabaks armastama ja teenima, on LML arendanud välja tugevad sidemed Kristusest kõneleva rõõmusõnumi kuulutamiseks, üksteise toetamiseks, osalemiseks oikumeenilises dialoogis teiste kristlike kirikutega, hädasolevate inimeste abistamiseks. Näiteks 2012. a toetas LML ühtekokku 1,5 miljonit põgenikku kogu maailmas, hoolitsedes mh koolitundide andmise eest põgenikelaagrites üles kasvavatele lastele, kelle tulevikuväljavaated oleks ilma hariduseta märksa kehvemad. Siinkohal võiks nimetada fakti, et 1947. a LMLi asutamise üheks impulsiks oli tõsiasi, et pärast II maailmasõda oli iga kuues luterlane maailmas põgenik. Osa neist põgenikest oli pärit Eestist ja Lätist. Soov oma usukaaslasi aidata oli üheks ajendiks tihedamale koostööle toonaste luterlike kirikute vahel. Kirjeldatud ühine püüdlemine õiglasema ja lepitatuma maailma poole rajaneb ühisel usul ja ühisel teoloogilisel identiteedil. Kas LML teeb koostööd teiste rahvusvaheliste ja ülemaailmsete kristlike organisatsioonidega? Kuidas Te seda koostööd iseloomustaksite? Loomulikult teeb LML koostööd teiste rahvusvaheliste kristlike organisatsioonidega. Luterlik Maailmaliit mõistab end osana oikumeenilisest liikumisest ning on tihedates sidemetes Kirikute Maailmanõukogu (KMN) ning Kirikute Ühisabi Alliansiga (ingl k ACT Alliance). Samuti teeme koostööd teiste kristlike kirikute osaduskondadega, peame mõttevahetusi mitmete kirikutega. Vaid paari kuu eest kiitis LML heaks luterlaste ja katoliiklaste ühiskomisjoni ettevalmistatud dokumendi «Konfliktist osaduseni», mis on koostatud silmas pidades reformatsiooni 500. aastapäeva aastal 2017. See dokument on oluliseks sammuks meie oikumeenilistes suhetes. Tegu on luterlaste ja katoliiklaste esimese katsega kirjeldada ühiselt reformatsiooni ajalugu, 16. sajandi teoloogilisi tüliküsimusi ja tollest ajast saadik aset leidnud arenguid. «Konfliktist osaduseni» annab ülevaate sellest, millistes valdkondades on saavutatud kokkulepped ning mis küsimustes ollakse jätkuvalt erinevatel seisukohtadel. Sellise dokumendi koostamine sai võimalikuks üksnes tänu pikaajalisele koostööle ja vastastikusele usaldusele. Kuid me teeme koostööd ka kirikuväliste organisatsioonidega: LML on ÜRO põgenike ülemkomissari (ingl k UNHCR) suurimaks partneriks usupõhiste organisatsioonide seas ning meil on mitmeid ühisprojekte. Kohalikud valitsused on kutsunud LMLi appi elanikkonna elutingimuste parandamisel ja iseäranis sotsiaalselt haavatavate inimeste õiguste tagamisel. Minu jaoks on see seotus ja koostöö kiriklike ja ilmalike abiorganisatsioonide vahel mitte lihtsalt üks strateegiline võimalus, vaid teoloogiline kohustus: nii kirik kui LML kirikute osaduskonnana ei peaks elama seljaga maailma, selle probleemide ja lootuste poole. Kui Jumal armastas maailma nii, et otsustas sellesse tulla, kuidas saaks siis kirik elada teisiti? Inkarnatsiooniteoloogia, mis on luterliku teoloogia jaoks nii oluline, kõneleb teistsugust keelt: kirikute ja osaduskonnana oleme kutsutud sekkuma maailma asjadesse ning tegema omalt poolt kuuldavaks lootuse ja armastuse häält nii sõnades kui tegudes. Me Eestis oleme väga rõõmsad, et õp Anne Burghardt EELKst valiti LMLi oikumeeniliste suhete sekretäriks. Kas Te võiksite paari sõnaga kirjeldada, mis on tema täpseks vastutusalaks selles ametis? Oleme sügavalt tänulikud EELK-le selle eest, et teie kirik võimaldas õp Burghardtil asuda mõneks aastaks LMLi teenistusse. Me oleme teadlikud teie kiriku toetusest tema asumisel sellesse ametisse ning näeme seda ühe kinnitusena EELK panusele, mille ta annab LMLi töösse. Õp Burghardti tööl on kaks peamist aspekti: ta toetab abipeasekretäri õp dr Kaisamari Hintikkat (Soome Evangeelne Luterlik Kirik) LMLi ametlike oikumeeniliste dialoogide ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning on reformatsiooni 500. aastapäeva koordinaatoriks LMLi peakorteris. Tema ülesandeks on koordineerida rahvusvahelisel tasandil plaane, programme ja tegevusi, mis on seotud reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamisega. Need on peamised ülesanded, mille täitmisele on õp Burghardt suure pühendumuse ja energiaga asunud. See on meile suur au ja rõõm, et Te võtsite vastu kutse külastada Eestit ja osaleda EELK vaimulike konverentsil. Palun nimetage paari sõnaga, millest Te kõnelete oma ettekandes «Elu evangeeliumi rõõmus». Ma ei oska mõelda Jeesuse Kristuse evangeeliumist muul moel kui rõõmuevangeeliumist. Me oleme mõistetud õigeks Jumala armust, mida me ei vääri ega ole ära teeninud. Meile on küll seeläbi antud vabadus, kuid vabadus, mis meid kohustab oma ligimese, Jumala ja kannatava loodu suhtes. Me oleme kutsutud olema Jumala preesterkond ja andma tunnistust usust, lootusest ja armastusest, mille järele maailm lausa ägab. Usk kutsub meid uuenenud omavahelistesse suhetesse, ka uuenenud suhetesse meeste ja naiste vahel; sellistesse suhetesse, mis seavad esiplaanile üksteise toetamise ja üksteisest hoolimise üksteise üle valitsemise asemel … Seda rida, mis kirjeldab, kuidas usk muudab inimestevahelisi suhteid, võiks pikalt jätkata. Olles teadlik sellest, kui raske võib olla oma usus elamine ja selle praktiseerimine keset igapäevaseid toimetusi ja kannatusi, ning teades ka, kui raske võib kirikuks olemine olla suurte ja kiirete muudatuste ajal, on evangeeliumi rõõmsa iseloomu rõhutamine meie usu ja kiriku kogu eksistentsi allika ja alusena minu jaoks väga oluliseks muutunud. Seni, kuni me tunneme rõõmu evangeeliumist, pole põhjust muutuda depressiivseks ja ründavaks või varjuda meie kirikuhoonete kaitsvate müüride taha, peites end selliselt ka misjoni- ja ligimese teenimise ülesande eest. Rõõmust ja evangeeliumi vabastavast sõnumist põleva südamega oleme kutsutud olema osaduskonnas nendega, kes kuulutavad ristilöödud ja ülestõusnud Jeesust Kristust. LMLi liikmeskirikud on jaotatud seitsmesse regiooni: Aafrika, Aasia, Kesk- ja Lääne-Euroopa, Kesk- ja Ida-Euroopa, Põhja-Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika			OSCAR-2019
Tarbijakaitseamet on aastaid otsinud võimalusi oma nõustamisteenuste kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamiseks, sest mehitatud nõustamispunktide külastatavus oli madal ja kulukas. Samal ajal suurenes telefonikõnede arv ameti nõustamistelefonile, mis omakorda koormas sisulist järelevalvetööd. Olukord karjus täiendava ressursivajaduse järele, selle saamine aga reaalselt oli piiratud, mistõttu tuli vaadata digilahenduste poole. Otsustasime esimese katsetusena viia nõustamise digitaalkujul vahetusse tarbimiskeskkonda ning paigutasime kolm infokioskit Tallinna lennujaama. Kioskitest saab tarbija kiirelt infot oma lennureisija õiguste kohta reaalajas. Muidugi ei edenenud kõik lihtsalt ja mõttest reaalsuseni kulus omajagu aega, kuid 2015. aastal jõudsime siiski sihile. Juba esimesed kuud näitasid tulemusi, mis ületasid igasuguseid ootuseid. Skeptikuid oli palju ja eks osa nende väidetest on ka tõesed – infokioskeid näpitakse ka ajaviiteks, aga see ei ole ju tegelikult halb, sest ilmselt võib seejuures meelde jääda ka mõni ekraanil kuvatud soovitus. Esimene täisaasta2016. aastal näitas tulemust ligikaudu kümme tuhat nõustamist, mis jätkus samamoodi ka järgneval aastal. Arvestades asjaolu, et ligi 3 kuud 2017. aastast olid infokioskid lennujaama remondi ja ümber paigutuste tõttu võrgust eemaldatud, oli tulemus veelgi muljetavaldavam. 2018. aasta on infoekraanidele olnud stabiilne aasta nii tehniliselt kui ka asukoha mõttes ja juba täna võib öelda, et reisijad on oma nõustaja leidnud – aasta lõpp terendab tulemusega üle kahekümne tuhande nõustamise. Täname lennujaama mõistva suhtumise ja koostöövalmiduse eest! Esimesed lootustandvad tulemused lennujaamast ja jätkuv teadmine, et võime olla nõustamisel efektiivsemad, innustas meid edasi mõtlema kaubanduskeskuste peale. Taaskord tuli rinda pista skeptikute ja kaigastega, kuid 2018. aasta algusest on infokioskid kasutusel Rakvere, Viljandi ja Kuressaare kaubanduskeskustes, esialgu pilootprojektina. Oma lahenduselt ei ole infokioskitesse lisatud diginõustaja midagi muud, kui tavapärasel troubleshooter põhimõttel töötav keskkond, kus kasutaja käest küsitakse suunavaid küsimusi ning valides erinevaid vastusevariante jõuab ta 6-12 sammuga vastuse või selgituseni. Seega on selle kasutamine väga hõlbus ja kiire. Esimesed tulemused kinnitavad meie valikute perspektiivikust. Seni on kaubanduskeskustest kõige edukamaks osutunud Rakvere Põhjakeskus – augusti lõpu seisuga ligikaudu 3000 nõustamist. Viljandi Centrum ja Kuressaare Kaubamaja on ületanud kumbki tuhande nõustamise piiri. Lisaks on uuendusena meil ka Tarbijakaitseameti kodulehele paigutatud diginõustaja, mis liigub juba teist aastat ligi 6000 nõustamise graafikus ning on vähenenud infotelefonile tulnud kõnede arvu viiendiku võrra. Kaubanduskeskuste piloodi aastalõpu koondtulemuseks võib ennustada 7000-8000 nõustamist. Varasem nõustamiskorraldus neis linnades andis tulemuseks pea 50 korda väiksema kontaktide arvu. Numbrid on mõtlemapanevad ning meie kogemus huvipakkuv ehk ka teistele riigiasutustele, kelle nõustamisalane fookus suunatud klientidele, kes vajaksid enim nõu just oma igapäevasel liikumistrajektooril. Tõsiasi aga on, et ei riik ega ükski amet suuda kõikidesse kaubanduskeskustesse eraldi kujundatud puutetundliku ekraaniga nn infokioskit paigutada. Äärmisel juhul võiks rääkida ühest igasse maakonnakeskusesse. Küll aga on käesolev artikkel üleskutseks kõigile kaubanduskeskustele ning miks ka mitte väikepoodidele ja nende kettidele omal initsiatiivil tarbija infokioski kasutusele võtmiseks. Lahendite võimalusi on palju. Näiteks oleks tarbijakaitseamet nõus jagama kauplejatega oma väljatöötatud tarkvara, kui kaupleja soovib oma kauplusesse või keskusesse analoogset infokioskit paigaldada. Alati tasub meeles pidada, et ausa kauplemise üks tunnus on ausa info andmine olukordadeks, kus tehing ei ole kõige paremini õnnestunud ja kauba või teenusega on probleem, sõltumata põhjustest. Probleemseid olukordi tekib, see on fakt. Kliendi jaoks on oluline saada infot ja abi, lisaks võib sellise infokioski olemasolu osutuda ettevõtja trumbiks oma konkurentide ees ning suurendada külastatavust ja usaldusväärsust. Ei maksa muretseda ka diginõustaja asjatu näppimise pärast – konkreetse probleemi puudumine, ei tähenda, et tegemist oli ajaraiskamisega. Ühel või teisel viisil leiab sihitult seigeldes omandatud teaveikka koha tarbijateadlikkuse varasalves. Amet rõhutab, et igal turismiteenuseid pakkuval ettevõtjal tuleb üle vaadata oma tegevus, et selgeks teha kes ta on uue direktiivi valguses. Sellest omakorda sõltub, kas ta on kohustatud esitama majandustegevusteate ja omama tagatist. Nimelt, uue korra järgi võib reisiettevõtjaks muutuda samahästi ka majutusteenuse, reisijaveo või muu turismiteenuse osutaja. Pakettreisi mõiste sai varasemast laiema tähenduse. „Direktiiv käib kaasas muutuvate tarbijaharjumustega, kuna üha enam soovivad reisijad ise oma reise erinevatest teenustest kokku panna. Varem olid pakettreisid vaid need, mille pani kokku reisikorraldaja omal algatusel, siis nüüdsest on pakettreisid ka sellised reisid, mis koostatakse reisija soovil. Seega on reisijale tagatud varasemast laiem õiguste kaitse,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Direktiiviga tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol. Kui ettevõtja hõlbustab reisijal üksikute reisiteenuste valimist ja ostmist eraldi ning nendest ei moodustu pakettreisi, võib tegemist olla seotud reisikorraldusteenustega. Oluline on teada, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on samuti tagatiskohustuslane. Nii reisijail kui ettevõtjail tuleb teada, et reisiettevõtja peab andma reisijatele enne lepingu sõlmimist standardinfo teabelehe, nagu see on seni tuntud finantssektoris. „Standardinfo on vajalik seetõttu, et reisijal võib olla keeruline eristada, kas tegemist on pakettreisi või seotud reisikorraldusteenustega, aga tema õigused sõltuvad konkreetsest teenuse tüübist. Reisija õigused ja kaitse ulatus on pakettreisilepingu puhul suuremad kui seotud reisikorraldusteenuste korral,“ selgitas Sooniste. Hea on teada ka seda, et teatud olukordades muutus reisijaile pakettreisilepingust taganemine soodsamaks. Näiteks kui reisikorraldaja tõstab pärast lepingu sõlmimist, kuid enne reisi toimumist, hinda enam kui kaheksa protsenti või kui sihtkohas esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, siis on reisijal õigus lepingust taganeda ja nõuda kogu makstud raha tagasi. Samasugune õigus on ka juhul, kui reisija ei nõustu reisikorraldaja poolt pakettreisilepingus tehtavate muude oluliste muudatustega. Tarbijakaitseamet on nii reisijaile kui ettevõtjaile loonud kampaaniaveebi https://ostatargalt.ee/puhkatargalt/, kus seletatakse põhiline teave mõlemale sihtgrupile lahti. Samuti saab igaüks seal kontrollida huvipakkuva reisiettevõtja tagatist. Amet on reisiettevõtjaile uusi nõudeid põhjalikult lahti seletanud ka oma kodulehel ettevõtjaile, kus muuhulgas räägitakse täpsemalt ka kontaktpunktist, tagatisest ja kogumüügi aruandest. Lehelt leiavad ettevõtjad ka hulgaliselt juhendeid. Amet on reisimisega olulisima teabe, sh direktiiviga seonduva, lahti kirjutanud ka tarbijaile suunatud leheküljel. Nii mõnigi retsept eeldab, et ahjuvormi tuleb enne toidu ahjupanekut tühjalt kuumutada. Selgub aga, et sugugi kõigi vormidega pole see teguviis ohutu. Eriti ohtlik on Pyrexi vormide tühjana kuumutamine, vahendab The Kitchn. Pyrexi vormid on väga levinud ka Eestis, kuid paljud ei pööra tähelepanu sellega kaasas käivale kasutusjuhendile, kus selgesõnaliselt öeldud, et seda ei tohi eelkuumutada. Dana McMahan, The Kitchni toimetaja, avastas selle tõsiasja siis, kui tema mees vormi Yorkshire´i pudingut valmistas ja selle ahju pani. Eelsoojendatud vorm lõhkes ahjus. Internetis uurimistööd tehes jõudis paar selleni, et Pyrex tõepoolest hoiatab kasutusjuhendis inimesi vormi eelkuumutamise eest, aga kui palju on neid inimesi, kes ahjuvormi kasutusjuhendit loevad? Tegemist on kahtlemata infoga, mida pühade-eelsel ajal maksab jagada ka kõigile oma sõpradele-tuttavatele, et samalaadseid õnnetusi vältida. Ja kui ostad koju uue ahjuvormi, tasub täpselt süveneda, mida sellega tohib ja ei tohi teha. […] Tarbijate pöördumistest nähtus, et sideettevõtjad nõudsid tarbijailt tähtajalise lepingu ennetähtaegselt ülesütlemisel või paketi muutmisel ebamõistlikult suuri leppetrahve, mida lepingus nimetati ka käsitlustasuks. Lisaks esines mobiilsideoperaatoritel olukordi, mil osamaksetega mobiiltelefoni soetanud tarbija pidi ettevõtja ühepoolse lepingu tingimuste muutmise korral, näiteks hinnatõus, lepingu ülesütlemisel ostma telefoni kohe täishinnaga välja, kaotades soodustuse. Tarbijakaitseamet selgitab, et tüüptingimustega ette nähtud kohustuse rikkumise korral nõutav leppetrahv ei tohi olla ebamõistlikult suur. Sideettevõtjad kasutasid tähtajalistes lepingutes fikseeritud summas leppetrahvi, mida tuli maksta ühesuguses summas sõltumata sellest, millal leping üles öeldi. Näiteks tuli tasuda sama suur leppetrahv tarbijal, kes lõpetas tähtajalise lepingu pärast lepingu tähtaja poolt aega või kuu enne tähtaja täitumist. Ameti hinnangul on tähtajalise sideteenuse lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel või paketi muutmisel makstav leppetrahv ebamõistlikult suur, kui leppetrahv ei ole ligilähedane tegelikult tekkinud kahjule ega arvesta, kui suures osa on tarbija omaltpoolt lepingut täitnud. Kuivõrd tähtajaline leping sõlmitakse teenuse või seadme hinna soodustuse saamisel, tuleb kahju ja leppetrahvi arvestamisel lähtuda soodustusest, mille tarbija on saanud. Arvesse tuleb võtta ka kui suures osas on tarbija omaltpoolt lepingut täitnud. Seetõttu võib näiteks teenuse hinna soodustuse puhul pidada mõistlikuks leppetrahvi, mis lepingu tähtaja esimeses pooles on ajas suurenev, kuivõrd iga kuuga suureneb tarbija poolt kasutatud soodustus ning lepingu tähtaja teises pooles ajas vähenev, sest arvestatakse ka lepingu lõpuni jäävat aega ja tarbijapoolset lepingu täitmist. Seadme hinna soodustuse korral saab tarbija kohe kogu soodustuse kätte, mistõttu on alguses makstav leppetrahv suurem. Seadusest tulenevate põhimõtetega ei ole kooskõlas olukorrad, mil sideettevõtja muudab ühepoolselt lepingu tingimusi ning tarbija kaotab soodustuse ja peab ostma telefoni kohe täishinnaga välja. Nimetatuga piiratakse tarbija seadusest tulenevat õigust lepingu ülesütlemisel, kui tarbija ei nõustu sideettevõtja lepingu tingimuste muudatustega. Uute tingimuste kohaselt on tarbijal võimalik valida, kas osta seade koheselt välja või tasuda edasi osamaksetena, seejuures ei kaota soodustus kehtivust. Üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi, on öeldud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma esmaspäevases eriraportis.[..] Osalesin eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liikmena konverentsil „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mille eesmärgiks oli tutvustada „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) koostamise lähtekohti ja arutada valikuid selle koostamisel. REKK 2030 on dokument, mis annab Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030. REKK 2030 koostamise aluseks on EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus, mis avaldatakse ametlikult eeldatavasti selle aasta lõpus. REKK 2030 peab kirjeldama Eesti panust ja meetmeid EL 2030 kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks. REKK 2030 on oluliseks info allikaks kliimat ja energiamajandust mõjutavate meetmete rahastamise planeerimisel tulevikus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Infot energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse menetlemise kohta Euroopa Liidu institutsioonides saab jälgida: Telesaatest Radar selgus sel nädalal, et igas kvartalis pannakse üles 150-250 hoiatusteadet ettevõtete kohta, kes püüavad Eestis osutada investeerimisteenuseid ilma tegevusloata. Kuidas olla kindel, et ettevõte ei tegele pettusega?[…] Viimasel ajal on oluliselt suurenenud tarbijate pöördumised seoses Commerce Invest OÜ veebipoega, mis asub aadressil www.tervisepood24.ee. Tarbijad on nimetatud veebipoest tellinud nii puugivõrusid kui muid tooteid, aga neil ei ole võimalik kasutada oma seadusejärgset 14-päevast taganemisõigust. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et tarbija oleks skeptiline toodete suhtes, mille reklaamimisel lubatakse imelisi omadusi. Eriti viimasel ajal on märgata üha aktiivsemat reklaamimist toodetele, mille kasutamisel lubatakse tervenemist mõnest kroonilisest haigusest või omistatakse muid uskumatuid omadusi. Amet soovitab taolistesse toodetesse suhtuda ettevaatusega, sest nende kasutamine ei pruugi anda lubatud tulemust. Paraku on tellimusest ka raske taganeda ja raha tagasi saada või ei saabu tellitud kaup üldse tarbijani, nagu nähtub katervisepood24.ee veebipoe puhul.			OSCAR-2019
Silicon Valleyt tuntakse maailma suurimate info- ja kõrgtehnoloogiaettevõtete koduna ning sealsetest firmadest pudenes juba 1970-ndatel rohkelt lennukaid ideid, mis on meie infoühiskonda tugevalt mõjutanud. Paljude sealsete inseneride sõnul on aga keerukatele probleemidele aidanud loomingulisi lahendusi leida katsetused psühhedeelikumidega, ennekõike LSD-ga. Oma kogemusest LSD rakendamisel tööprobleemide lahendamiseks pajatas CNN-ile Silicon Valley Cisco Systemsi vaneminsener Kevin Herbert. Tema esimene LSD-kogemus toimus teadusliku ulme konventsioonil, aine ise oli loodud Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (M.I.T) laboris. Herberti sõnul oli ta LSD mõju all kontserti nautimas, kui äkitselt tuli talle pähe pikalt tagaotsitud lahendus. Ta usub, et kuigi teaduslikult pole tõestatud, et LSD või teised hallutsinogeenid parandaks loomingulisust, aitavad nende ainetega saadud kogemused vaadelda probleemi teise nurga alt ning selle kaudu leida lahendusi, mida tavalises olekus ei pruugiks märgata. Herbert tunneb, et tänapäevane Silicon Valley meenutab pisut 1970-ndaid: töötajatel on avatud suhtumine psühhedeelikumidesse ning tihti rakendatakse neid loominguliste ideede leidmiseks. Herbert ise kasutab LSD-d 3–4 korda aastas ning tema sõnul aitab see “häkkida“ mõtlemise piirialadele. Üks anonüümseks jäänud suure tarkvarafirma tipptöötaja kommenteeris, et tema võtab psühhedeelikume spetsiaalselt tarkvaraprobleemidega tegelemiseks ning et ühe tripi ajal lõi ta kujundusidee, omadused ning ehituslikud arendused tarkvarale, mida tänapäeval kasutavad miljonid inimesed. Silicon Valley investor ning raamatu “The 4-Hour Workweek“ autor Tim Ferriss kinnitab, et ka tema tunneb paljusid edukaid ettevõtjaid, kes tegelevad psühhedeelikumidega. Ferrissi sõnul kasutavad tema tuttavad miljardärid praktiliselt eranditult hallutsinogeene võrdlemisi regulaarselt, et vaadelda maailma probleeme uue nurga alt ning küsida täiesti uudseid küsimusi. Üheks kuulsaimaks Silicon Valley LSD-kasutajaks oli Apple’i looja Steve Jobs, kelle sõnul oli LSD võtmine üheks tema elu kahest või kolmest tähtsaimast otsusest (artikli fotol näitleja Ashton Kutcher etendamas Steve Jobsi LSD-kogemust filmis “Jobs” (2013) – toim.). Herbert aga rõhutab, et psühhedeelikumid ei ole kiire ja lihtne lahendus tööl esinevatele keerulistele küsimustele, vaid nende eesmärk on aidata mõelda probleemidest teisest vaatenurgast. Hiljutine uurimus Imperial College Londonis selgitas, miks LSD just nii töötab: aine võtab koost lahti tihti kasutatud mõttekäike ning võimaldab uute ühenduste loomist nende piirkondade vahel, mis muidu kuigi tihti koostööd ei tee. Kuigi Silicon Valleys rakendatakse psühhedeelikume pigem tööküsimuste lahendamiseks, on inseneridel kollektiivseks meelelahutuslikuks trippimiseks Nevada kõrbes toimuv festival Burning Man, mille pidevateks külastajateks on nii Kevin Herbert kui ka Google’i asutajad Sergey Brin ning Larry Page. Burning Manile pandi alus 1986. aastal San Francisco IT-töötajate poolt, et saada suurt hulka inimesi kasutama erinevaid ajuosi, et “jõuda täpsustamata, kuid märgatavalt valgustava ning ühiselt kasuliku lõpptulemuseni“. Tänapäeval osaleb üritusel rohkelt erinevate eluvaldkondade esindajaid, kuid insenerid kasutavad seda võimalust endiselt väga arvukalt. Festivali kunstiteostes ning laagrites annab tooni San Francisco ja Seattle’i tehnoloogiainimeste mõju ning psühhedeelikumide vaba ja kollektiivne tarvitamine loob kogu ürituse vältel maagilise loomingulise õhkkonna. New York Timesi reporter John Markoff uuris psühhedeelikumide ning IT-sektori plahvatusliku arengu seoseid oma raamatus “What the Dormouse Said: How the 60s Counterculture Shaped the Personal Computer Industry“. Markoffi sõnul on modernne arvuti saanud alguse kahest lättest: idarannikul esinenud sõjaväelistest suurtest arvutitest ning lääneranniku väiksematest personaalarvutitest. Tema sõnul oli isikliku arvuti kui üksikinimesi võimestava vahendi idee puhtalt pärit läänerannikult, sest idarannikul mõisteti vaid korporatiivset tehnoloogiat. Sun Microsystemsi üks esimesi töötajaid ja tuntud “psühhonaut“ John Gilmore usub, et on väga keeruline tõestada, et just uimastite kasutamine viis isiklike arvutite arendamiseni. Tema sõnul olid 1960-ndad murranguline aeg, kus vastanduvale kultuurile aitasid veel kaasa nii Vietnami sõja vastane meelsus, naiste poolt kontrollitavate rasestumisvastaste meetodite saabumine kui ka tsiviilõiguste poolt võitlemine. Psühhedeelikumid aga aitasid viia arvuti ja interneti revolutsiooni edasi, näidates inimestele, et reaalsust saab muuta ebahariliku ja äärmiselt intuitiivse mõtlemise kaudu. Ühtlasi väidab ta, et psühhedeelikumid näitasid talle, et elu pole ratsionaalne, kuid näiteks IBM oli väga ratsionaalne ettevõte, mistõttu see jäi alla teistele tehnoloogiafirmadele nagu Apple. Psühhedeelikumide rakendamine töiste probleemide lahendamiseks ei piirdu aga vaid IT-valdkonnaga. Näiteks keemik Kary Mullise sõnul aitas LSD tal arendada polümeraasi ahelreaktsiooni, mille eest sai ta ka 1993. aastal Nobeli preemia. Tuntud biofüüsiku, molekulaarbioloogi ja neuroteadlase Francis Cricki suurimaks saavutuseks peetakse koos James Watsoniga DNA molekuli struktuuri avastamist. Crick oli aga öelnud sõpradele, et see avastus tulenes samuti psühhedeelsest kogemusest: ta nägi esmakordselt topeltheeliksi struktuuri LSD mõju all. Paljud insenerid, ettevõtjad ja teadlased leiavad, et mõned nende ideedest või elumuutvatest otsustest on tulnud neile pähe just psühhedeelikumide kasutamise ajal. Olgu selleks oma töövaldkonna muutmine, tuvastamata vigade parandamine, olemasolevate süsteemide täiustamine või millegi täiesti uue avastamine – LSD ning “maagilised seened” on aidanud probleemi uurida erinevast vaatenurgast, viies tulemusteni.			OSCAR-2019
Iroonilisel kombel on just nimelt peale reklaami-teemalist postitust (SIIN) mulle järjest mõned päris lahedad pakkumised tulnud, millest ma eelmainitud postituse tuules keeldunud olen. Ma pole veel absoluutselt välja mõelnud, mismoodi või millal võiks siin blogis kunagi reklaam ilmuma hakata. Aprilli eelviimasel päeval sain veel ühe toreda kirja ja teate – ma lihtsalt ei ole raatsinud sellele veel ära öelda, kuigi ma pole endiselt midagi selgeks mõelnud ja ses suhtes peaks kõik nagu konkreetne ja jutt lühike olema. Paraku ma lihtsalt ei oskagi sellele asjale enam üldse mõelda. Võib-olla need üheksa aastat siin oma elust jahvatades on mulle niimoodi mõjunud, et ei tundu üldse loomulik järsku ASJADEST rääkima hakata. Kuidas see käib? Kuidas seda nii teha, et see iga kord täpselt ühtmoodi ei kõla – “kõik on suurepärane, ostke ka, mina soovitan täiega, elu parim asi!”. Ma ise seda juttu blogidest just kuigivõrd ei naudi, ehk siis tundub loogiline, et “ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse” 😀 Aga selle eelmainitud kirja juurde tagasi tulles…no kripeldab noh. Ühest küljest ma vist ei taha veel reklaampostitusi kirjutada ega üleüldse midagi promoda jne, sest nagu öeldud – ma ei tea, kas neid asju üle ühe saab teha, ilma et point korduma hakkaks? Nüüd ma muidugi juba tean, et mingeid ülikõrgeid ootusi selle konkreetse ürituse korraldajatel reklaami osas pole, aga no TEGELIKULT on reklaamürituste eesmärk ikkagi reklaam, nii et noh… Samas ei taha ma elu lõpuni kõigele sõrgu ka vastu ajada, sest #põhimõtted. Niisiis, kusagil peaks see murdepunkt justkui tulema, aga on see moment nüüd juba käes või peaksin ma end ikkagi kätte võtma ja üritama seda teemat oma peas täpsemalt läbi hekseldada? Et kas ma kümne aasta pärast siia lugema tulles viitsin mingi suvalise hingetu reklaamteksti vahelt oma elu otsida või on see ükskõik? Lühidalt – ma ei taha taganeda sellest, mida ma õigeks pean, ent teisest küljest ei taha ma uute võimaluste, lahedate ürituste ja huvitavate inimeste nina ees pidevalt ust kinni lüüa. Nii. Ja kuna mitte ükski teine blogija pole veel tulnud selle originaalse mõtte peale, et rääkida, kellele läksid tema EBA hääled (raskelt vaimukas) siis alljärgnevalt toon välja minu tänavused eelistused. Ainult need kategooriad, millega ma üldse kursis pole ja kus häält anda ei osanud, jätan siin mainimata. ARVAMUSBLOGI – Ebapärlikarp, kahtlusteta. Mulle tegelikult meeldib veel näiteks Eveliisi kirjastiil väga, küll aga olen ma tema postitusi lugedes teinekord olnud segaduses, et kas ta päriselt ka täpselt kõike nii mõtlebki või üritab lihtsalt lugeja vererõhuga pullida. Ehk et meie arvamused on paljuski väga erinevad. Samas kui Triinule oskan ette heita vaid seda, et ta ütleb sageli kõik nii lühidalt ja konkreetselt pihta-põhja, et lugejal pole kommentaariumiga enam mitte kui midagi peale hakata. ELULINE BLOGI – Selle hääle andsin grand old Mallukale 😀 sest noh…mida ikka nii obvious asja peale kosta. Eesti blogimaastik poleks temata sama. Küll aga on just see kategooria tegelikult see, kus 99% mu kõigist lemmikutest paiknevad, ka need, kes end sel korral kirja ei pannud. Minu jaoks on tõesti kõige nauditavam lugeda just igasuguseid lihtsaid ja punnitamata igapäeva-elulisi postitusi ja kuigi Mallukas on järjest kommertslikum, siis tema väga eristuv humoorikas “käekiri” on veel selgelt alles. Ma ütleksin, et ta käib mulle nüüd ikka täitsa haruharva närvidele, vaata et üldse mitte 😀 Samas kui oma algusaegadel oli ta minusuguse konservatiivse hinge jaoks selgelt liiga pohh-yolo ja mu silmanurk tõmbles ikka üle päeva tema kirjutisi lugedes 😀 KULTUURIBLOGI – Rabarberibulvar. Ma pole küll püsilugeja, aga see on üks neist blogidest, mille ma avan siis, kui blogroll on uutest postitustest tühi või kui kõik blogijad korraga ainult ühest teemast kirjutavad (khm), aga midagi väga tahaks lugeda. Üks neist blogidest, mille puhul olen endale pühalikult lubanud, et piisava ajaressursi tekkimise korral võtan selle algusest peale ette. Ent kuna seal arhiivi sügavust kusagilt aimata ei saa, siis lähiajal ma tõenäoliselt seda riskantset sammu veel astuda ei julge 😀 MEESTEBLOGI – A Mida Henry Teeb. Ka selle blogi püsilugeja ma (endalegi arusaamatul põhjusel) pole, aga nii palju kui ma Henry postitusi lugenud olen, siis need on alati väga naljakad ja väga tabavad. Ja täpselt nagu ma tahaksin, et mul oleks rohkem isiklikke tuttavaid, kes blogivad, võiks Eesti blogimaastikul olla veel palju-palju-palju rohkem neid mehi ja pereisasid, kes blogivad igapäevaelust. See on kohati hoopis teine maailma kui see, kus meie, naised, elame 😀 Isegi kui tuba ja lapsed on samad. PERE- JA BEEBIBLOGI – Lipsuke. Enne nimekirjade sirvimist olin päris kindel, et selles kategoorias on valikut rohkem, aga tuli välja, et Lipsuke oligi sealt ainus, keda ma loen. LOOMEBLOGI – Kodu kollases Majas. Täpselt samuti nagu Lipsuke omas kategoorias, on ka Kodu Kollases Majas sel võistlusel minu jaoks konkurentideta. REISIBLOGI – Seiklused ja Jutud. Määravaks teise lemmiku ees selles kategoorias sai asjaolu, et Anu blogi on üks esimesi (või lausa kõige esimene?), mille ma oma “ühel heal päeval võtan kogu täiega ette” nimekirja lisasin. Tänaseks on seal nimekirjas 14 blogi, nii et ma TÕESTI loodan, et ma rohkem häid blogisid ei avasta 😀 VIDEOBLOGI – Siin ma kasutan omaloomingut, ehk siis annan oma hääle kellelegi, keda siin kategoorias üldse pole ja kui mu silmad alt ei vea, siis tänavu üleüldse ei osalegi. Millest on kahju. Ehk siis From Bacau to Bucharest ja Liina, kelle videoblogidele ma nende algusest peale kaasa olen elanud ja kellele järgmisel aastal loodan päriselt ka hääle anda. Tänavu tegin hääletusklõpsu Liisa Pärnpuu poolt, kuna ta on ainus, kelle videoblogiga sellest nimekirjast vähegi kursis olen. Samas, tulles tagasi omaloomingulise hääletuse juurde, siis ka näiteks Märt Koik oleks võinud vabalt mu hääle saada, kui ta osaleks, sest ta on lihtsalt nii mõnusalt närvis kogu aeg, et ütleb asjad hästi otse välja. Kui ropendamine maha lahutada, siis põhimõtteliselt isane Ebapärlikarp 😀 Või lihtsalt mine välimus-moodulid-lohista image widget sidebar-ile 😀 (kui pluginaid ei viitsi otsida) Ma ei tea, kuidas on võimalik, et see kõlab ühtaegu lihtsamalt ja teisalt jube keeruliselt 😀 No ikka VÄGA arvutigeeniusevastand vist 😀 Või siis äkki sellepärast, et mul ei paista siin lihtsalt image vidinat üldse olevat… Text widget sobib ka 🙂 siis on lihtsalt koodiga vaja linkima panna õigesse kohta – ma vajadusel võin seda jagada, aga siinpuhul on plugin juba kiirem variant 😀 Ma jõudsin just omaloomingulisele järeldusele, et ma tegelikult vist kasutasin ka ikkagi seda sama lihtsalt image widgetit, millele peale Jetpack plugina allalaadimist lihtsalt see “(Jetpack)” lõppu tekkis. Sest manuaalselt ma küll sellist pluginat tõmmanud pole, seda pildi oma. Ühesõnaga, jõudsime hirmsa ringiga algusesse tagasi 😀 No kujutad ette, tulen su postitust lugema ja sina teed kohe mu hommiku nii ilusaks! Mida muud ma oskan öelda kui tänada sellise armsa tunnustuse eest 🙂 Kui järgmiseks aastaks veel blogimist ja vloge nurka pole visanud siis panen ennast kirja, annan auka! Aga selle kripeldava pakkumise osas… go for it! Sinu lugejad teavad sinu otsekohesust ja ausat arvamust ning võin oma parema käe panti panna, et mingit kräppi sa soovitama ei hakka. Pealegi usun ma, et sinu stiili juures oleks ka reklaampostitusi huvitav lugeda 🙂 Ma arvan, et ühel hetkel ma kindlasti kuskilt kinni hakkan, aga praegu nagu jääb midagi veel puudu, et nii kahevahel olen iga sellise asjaga. Igatahes tuhat tänu julgustuse eest! 🙂 Hihihii, ma ei püüa pullida lugejate vererõhuga, aga arvamusblogides sai ka minu hääle Ebapärlikarp ja mitte sel põhjusel, et ta on inimesena äge, vaid just samal põhjusel, et ta ütleb tihti kõik nii lühidalt ja tabavalt ära, et loed ja itsitad, ei oska midagi rohkem lisada. Ja elulistes blogides olin ma kahe vahel – kas sina või Ritsik. Seekord jäi Ritsik peale 🙂 Kuigi tegin pmst “üki-kaki-kommi-nommi”, et kumb peale jääb 😀 Et asi üki-kaki-kommi-nommi kätesse jäi, on mulle juba suur kompliment, sest Ritsik on ikka väga hea 🙂 No mis personaalküsimuse arutamiseks siin läks nüüd 😀 Aga no enivei, Pille on hea, Ritsik on hea ja krt, see Ebapärl on kah hea. Ma ikkagi olen IT geenius 😀 Sain just hakkama ja nüüd näen siit sama soovitust, milleni ma ise jõudsin ka. Mul oli hääletada üsna keeruline, sest pea igas kategoorias oli mõni nii-öelda blogisõbranna, aga tuletasin endale meelde, miks ma ise ei osale (rahvahääletus, mis järjestab popimaid, mitte sisukamaid) ja sellest tulenevalt ka hääletasin. Ehk siis said minu hääle ka! Okei, nüüd mul hakkab juba natuke selline tunne tekkima, nagu ma oleksin selle postituse kirjutanud, et “andsin oma hääle sulle!” kiidulaulu kuulda. Tegelikult pole üldse nii. Aga ma olen rõõmus sellegipoolest, aitäh! 🙂 Mis puutub hääletussüsteemi, siis ma väga loodan, et järgmisel aastal kaasatakse mingis hääletuse etapis asjasse žürii. See lisaks hääletusele põnevust ja kvaliteeti ma usun. Sest praegu on mõnes kategoorias esiots ikka väga selge ja siin pikka juttu polegi. Mis ei ole ka halb ega ebaõiglane – suuri blogijaid armastatakse ka ikkagi mingil põhjusel, mitte tühjast õhust ja juhuse pärast. Aga just et oleks siin-seal mõni plot twist ja et oleks päriselt ka põnevus esikolmiku osas 😀 🙂 Haha, ei, ma üldse ei tajunud mingit “pls praise me” tooni 😀 Lihtsalt kuna sa võtsid teema üles, et kelle poolt hääletasid, siis ma mõtlesin ka mainida, et mu hääle said. Mis ma tervest nimekirjast ikka ette laon 🙂 Žürii on hea mõte, aga misasi on “sõltumatu” žürii, nagu ma siin-seal kuulnud olen? Sellist asja ei saa olemas olla ju. Täitsa 100% sõltumatu vast mitte jah… Või siis äkki kui ongi keegi, kes absoluutselt blogindusest mitte midagi ei tea ja žüriisse satub, siis on umbes nagu Eesti Laulu süvamuusikutest žüriiliikmed, kes igal aastal mingi deepshit jorina Eurovisioonile tahavad saata. Ehk et igatepidi korraldajatele väljakutse, kui asi žürii kaasamiseni jõuab…			OSCAR-2019
aga suhtumine selline, et praht tuleb aia taha toimetada... otse naabri aeda ei kalla... aga metsa võib küll... ikka ja jälle tuleb meelde see film “Gods must be crazy”... kuidas tühi coca-cola pudel, mis lennukilt kukkus, tuli üle maailma ääre jumalatele tagasi visata... Huvitav vaimu ja mateeria käsitlus on kataritel, kuigi see jätab vastuseta küll ahvide jumaliku päritolu :) taevast kui sellist kataritel otseses mõttes ei eksisteeri. eksisteerivad vaimumaailm, mis on jumalik ja materiaalne maailm, mis on saatanlik (see oleks ka laiemas mõttes see, mida tänapäeval tunneme universumi nime all). inimene on tekkinud kahe vastandliku jõu koostöös. Jumal lõi hinged, saatan seevastu kehad, mis püüdsid hingi ja kehastunud hing ongi inimene (või loom). inimesel jääb valida, kas hakata teenima Jumalat või saatanat :) A nüid mina suundun hoopis siit ära all-linna vaimlist juhendamist saama (ja loodan, et pääsen ka pihile): olid mõned väga rasked ja kurja täis päevad, mul tuleb end väga tublisti puhastada (mitte ainult mõtlemist puhastada, mida eile Uuk meelde tuletas). Kirjutasin et “kurja täis päevad”, aga lisan kohe juurde, et see puudutas minu üldist elamist, ega ole kuidagi seotud siinsete viia vaimuvõbelemistega, et see oleks ikka arusaadav. Nii hea kui kuri on hierarhiliselt võrdsed. Maailm on kurja jumala looming. Inimese eesmärk on vabaneda mateeriast. Maailm ongi see, mida enamik kristlikke liikumisi tunnevad “põrgu” nime all. Küll see vabanemine tuleb omal ajal paratamattult - praegu võiks siiski kasutada suurt hulka huvitavaid võimalusi, mida mateeriaga seotud olek pakub :) huvitav... ülejäänuid oleks nagu varem ka kuulnud... aga selle “aatomi” puhul tuleb ainult slaavi meeste tants tuttav ette... Tuleb välja, et Velikije Luki on teinud. Sergei Mihhalkovi sõnad uuesti tõlkinud ja puha. <aga vanad sõnad on paremad. Kaasajastand see Orro neid. Vaata otse, ... näed selle kaabu ja kohvriga mehe kõrval, otse prügikasti ees, lehvitan ajalehega. Näed? Õigustatud subjektiks tunnistamise otsus, kui see jääbki jõusse, ei taga veel vara automaatset tagasisaamist. Haldusorganil on õigus muuta, kui ka tühistada tagastamiskorraldust. Subjektil on õigus seda vaidlustada ehk kaitsta enda subjektiivset õigust. Kui ta jätab selle vaidlustamata, siis loetakse, et ta ei soovinudki seda vaidlustada ehk ta ei soovinud enda subjektiivseid õigusi kaitsta. Sellise õigusliku vabaduse kasutamine (s.t. mittevaidlustamine) ei saa kaasa tuua kahjunõuet riigi vastu. olen kunagi oma arrvamuse praéguse kohhtumxjsstmise ülitottrusekohhta vällja ööld. kxjgepäältt on tobedad ned asstmed ise. nagu öhel oleks s'äädustmoonutada suurem xjjgus kuj tejsel. ja kuj küsimus oleks otsustaja asstmelises pädävuses, sis tekib kohe küsimus, milleks sis ló.lle ülttse sellisejdassju otsustama lastakse? síiaálla käjkks ka praégune karistamatu meelevalldne txlgendamisajjgus. kolmas tobedus on loogilise vajdlustamise vxjmatus. ejj xjjguskanttsler ega riigikohhtunikud ole ju loogikud. säältt ka rahhvavaenulikud txlgendused. neljas tobedus on riigikogu ja éesisstuja ülimus kohhtuees. mitte kohus ejj otsusta riigikogulase vastutuselevxttmise, vajd riigikogu ise! ja éesisstuja saab muutta kohhtu otsuse! lausa tobeduste tipp. Levi: Kas sa mõtlesid selle versioon ise välja või keegi teine? Kui keegi teine, siis kas see teine on õigusalase hariduse ja kohtupraktikaga inimene? Esitasin eeltoodud küsimused just seetõttu, et see versioon - kahjunõue õiguspärase ootuse printsiibi rikkumise tõttu - tundus mulle üsna absurdne. jusst ülaltoodud pxhjustel on mejje xjjguskorraldusel väga vähä tegemist téaduslikkusega, vxjmutsevad vajd tunnded. Väga loogiline ja hea küsimus. Aga sellest jääb siiski väheseks. Miks? A sellepärast, et ka teistel on õigused. Raske oleks ette kujutada olukorda, kus õiguste kuuluvust ei tohiks enam üldse kahtluse alla seada ja vaidlustada. Põhimõtteliselt oleks see küll võimalik, kui riik nii otsustaks, kuid see tooks kaasa totaalse ebaõigluse ja kaose. Mittepanteisti meelest on 100% igal pool oleva Jumala lakkamatu imestelles ära tundmine törts mõttetum tegevus kui nina urgitsemine. See ongi olnud täpselt minu viga, mida ma aastaid pole aru saanud: et omandireformi õigustatud subjekti definitsioonis esinev formuleering “õigus nõuda” pole “nõudeõigus”! Alles eile pärast Levi subjektiivse õiguse juttu mulle see asi selgines. Ma arvan, et minu mittearusaamine - ja mitte aru saada tahtmine! - Riigi käitumisest on olnud olulisel määral olnud sellest tingitud! A sellepärast, et sulle ei saanud olla teadmata (elik sa ei saa end teadmatusega vabandada), et otsuste teinud organil on õigus otsuseid ka tühistada ning sul oli õigus vaidlustada seadusest ettenähtud korras kõike haldusakte ja -toiminguid. Tegelikult seejustnimelt oli mulle teadmata, sest kogu meie suguvõsa lähtus “V.L. ja V.A. enda arust A.-M.K.-ga talu pooleksjagamise otsusest” alates mitte Omandireformi Omandiloogikast, vaid Adolf Lauba Omandiloogikast ning meil oli selleks vastavalt kehtivale Põhiseadusele subjektiivne õigus. See ei ole teooria: 1. veebruari 1993 otsust vastu võttes tõlgendasin mina seda Adolf Lauba Omandiloogika alusel ja täpselt vastavalt ORAS “omandireformi õigustatud subjekti” definitsiooni alusel ("Omandireformi õigustatud subjekt - isik, kellel on õigus nõuda vara tagastamist, asendamist või kompenseerimist") kui minu kuulutamist omanikuks, kellel on õigus nõuda vara tagastamist restitutsiooni alusel. (Ma ei räägi teooriast, vaid praktikast - ma tõesti lugesin just nii seadusest välja ja kuna mul mingit muud alust ei olnud, et Omandireformi alust mõista - olin ju kogu Omandireformi toimimise aja Jaapanis ära olnud - siis sain Omandireformi alustega tutvuda AINULT seadust ja selle rakendusakte lugedes). Põhiline: ORAS tekst ei ole vastuolus Adolf Lauba Omandikontseptsiooniga ja meil oli subjektiivne õigus lähtuda Adolf Lauba Omandikontseptsioonist ja selle pärast, et mina nii tegin, kaotasin mina oma elust 10 aastat. Küsisid, selle kohta, mida Adolf Lauba oleks Omandireformi tingimustes teinud ja vastasin, et põhiline, mida ta oleks teinud, oleks nähtavasti olnud see, et ta oleks V.L. ja V.A.-le ära seletanud 1942. aasta dokumendi tegeliku tähenduse tema koostamise ajal ("et see polnud mitte sedavõrd testament, kuivõrd selline ja selline kohtuotsus"). Jäin mõtlema, et nähtavasti poleks seda siiski juhtunud, sest Adolf Lauba ja V.L./V.A. pere vahel puudus tegelikult rõhutatult igasugune läbikäimine. Willetsad surma surri 27 innimest: 2 meest põllesid winakátla, ja 2 pooltõise aastast last kewa veekátla; 1 ühheksatõistkümne aastane tüdruk libbises kaewu, kel õiget rakket polnud, ja uppus ärra; 2 innimest uppus tõist wisi, 1 innimene jäi puu álla, 2 surri wina; 3 innimest tappis püs; 3 võttis rõssi ärra, ja 11 naesterahwast surri muist lapse waewa, muist peagi pärrast, kui ollid ilmale tonud. Rõuged wõtsid 96 last ärra.			OSCAR-2019

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.