text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid. “Selle protsessiga muutub osa n.ö. looduslikus cis-vormis rasvhappeid transrasvhapeteks
“Seda, kas ja kui palju neid tekib, ei oska keegi öelda,” nendib Tervise Arengu Instituudi toitumisteadlane Tagli Pitsi. Tema sõnul langetavad transrasvhapped “hea kolesterooli” ja tõstavad “halva kolesterooli” taset organismis ja suurendavad seetõttu südamehaiguste riski.
Tartu Ülikooli Biokeemia Instituudi biokeemik Tiiu Vihalemm nendib, et kui pakendil on märgitud hüdrogeenitud rasv, jääb tihti ebaselgeks, mitu protsenti seda seal on. “Kui 1%, siis peaks kõik korras olema ja isegi kasulik, aga kui 40%, siis peaks inimene teadma, et pidevalt selliseid tooteid tarbides võib ka südamehaigeks jääda.”
Teadlaste hinnangul on tervisele ohutu, kui päevas söödu sisaldab kuni 2 grammi transrasvhappeid. Aga hüdrogeenitud rasva sisaldavad paljud toidud: jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted, majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid, tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, kohukesed ja šokolaad.
Tallinna Tehnikaülikooli toiduteaduse õppetooli dotsent Tiiu Liebert tunnistab, et maailmas on hüdrogeenitud rasvale suur vastuseis. “Meile on jõudnud hüdrogeenitud rasv viimase viie aasta jooksul ja see on praeguseks kujunenud probleemiks meie vaesuse tõttu,” nendib ta.
• Taimsed transrasvad tekivad toiduainete teatud töötlemisprotsesside tulemusel (nt friikartulite õlis küpsetamine) või taimsete õlide tahkestamisel ehk osalisel hüdrogeenimisel.
• Osaline hüdrogeenimine on tööstuslik protsess, mida kasutatakse õlide tahkestamiseks, küpsetusõlide säilivusaja pikendamiseks, töödeldud toiduainetele teatava tekstuuri andmiseks.
• Paraku ei saa tarbija praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt pakendilt teada, kas ja kui palju toode taimseid transrasvu sisaldab.
• Uuringud näitavad, et taimsete transrasvade suur hulk toidus pikema aja jooksul tõstab halva kolesterooli taset veres, vähendab hea kolesterooli hulka, soodustab veresoonte põletikke ja kolesterooli ladestumist veresoone seina ehk arterite lubjastumist. On ka uurimusi, mis lubavad taimseid transrasvhappeid siduda selliste haigustega nagu vähk, diabeet ja rasvumine.
• Taanis, Prantsusmaal, Kanadas ja USA mõnedes piirkondades) juba kehtivad transrasvhapete kasutamise keelamist või ranget piiramist käsitlevad õigusaktid.
• USA mõnes piirkonnas ei tohi ühtegi toitu, mis sisaldab osaliselt hüdrogeenitud taimerasvu või margariine, milles transrasvhappeid üle 0,5 grammi portsjoni kohta, ei kasutada ega ka ladustada toitlustusettevõtetes
Kuivõrd enamik ei vaevu jäätist, kommi või šokolaadi ostes pakendit uurima, jääb neil märkamata maiustustes üha sagedamini esinev tervisele ohtlik hüdrogeenitud taimne rasv. Riigi esileedi Evelin Ilves on seisukohal, et transrasvhappeid sisaldavatest maiustustest tuleks loobuda.
Olenemata sellest, et magusatootja presidendiproua kriitikat tõrjub, ei saa eitada, et suur osa Kalevi kommidest sisaldab kahjulikku hüdrogeenitud taimset rasva. Üldlevinud arusaama kohaselt on taimsed rasvad kasulikud ja loomsed halvad. Kui esimestes sisalduvad küllastumata rasvhapped vähendavad südame-veresoonkonna haiguste riski, siis loomsed, küllastunud rasvad suurendavad halva kolesterooli hulka ning põhjustavad veresoonte lupjumist.
Paraku kasutavad toiduainetetööstused üha enam kunstlikult tahkestatud taimseid rasvu ehk hüdrogeenitud taimseid rasvu (edaspidi – HTR), kus küllastumata rasvhapped on muudetud küllastunuks. Teadlaste sõnul ei erine säärane taimne rasv oluliselt loomsest rasvast. Hullemgi veel, hüdrogeenimisprotsessi käigus tekib olulisel määral transrasvu, mis on puhtast searasvast kordi kahjulikumad. Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad rasvumist, diabeeti ning suurendavad oluliselt enneaegsete surmade arvu. Teadlaste soovitus on tarbida transrasva nii vähe kui võimalik.
HTR-i võib tänapäeval leida enim margariinist, kartulikrõpsudest, kondiitritoodetest, šokolaadist ja jäätisest. Näiteks uurides lähemalt vana hea Kalevi toodangut, näeme, et enamik komme ja šokolaade sisaldab nüüd HTRi. Isegi maailmakuulsad: Snickersist, Marsist, Twixist ja Bounty'st võib tervislikuks vaid viimast nimetada. Taimne rasv on piimarasva väljavahetanud ka paljudes Eestis müüdavates jäätistes.
Tallinna Tehnikaülikooli toiduteaduse õppetooli erakorraline dotsent Tiiu Lieberti arvates kasutatakse HTR-i peamiselt selle odavuse pärast, sest piimarasv, mis šokolaadi või jäätisesse märksa omasem, on palju kallim.
Lieberti sõnul kasutavad enamasti šokolaaditootjad piima asemel rasvata piimapulbrit ja segavad sinna hulka taimse rasva või HTR-i .
"Paljudes riikides on seadusandlus ära määratlenud, kui palju tohivad toiduained transrasvhappeid sisaldada, aga meie tootjatel vastavalt Euroopa Liidu direktiividele selleks kohustus puudub," märgib Liebert. "Eestis saab transrasvhapete esinemise võimalikkust tuvastada ainult toiduaine koostisosana. Kui koostisosa on "hüdrogeenitud rasv", siis võib sisaldada, aga kui palju, seda ei tea."
Lieberti teada valitseb probleem just Euroopa vaesemates maades, samas kui näiteks Taani kehtestas juba 2003. aastal inimtoidus kasutatavate transrasvhapete sisalduse ülempiiriks 2%. 2008. aastal tegi sama ka Šveits.
"Arvatakse, et Taani jõupingutused võivad järgmise 20 aasta jooksul vähendada suremust südame isheemiatõppe 50%, kuid need on ainult oletused," ütleb Liebert.
"Kuna aga taimsed rasvad on oma looduslikus olekus suures osas vedelad, on sobiva kõvaduse jaoks vaja neid tahkestada, mida tehakse muuhulgas hüdrogeenimise teel," ütleb ta ning väidab, et HTR-i kasutamine ei ole sugugi seotud kokkuhoiuga, sest taimsed rasvad pole alati kakaovõist või piimarasvast odavamad. Pigem saavad siin määravaks toote omadused.
"Kindlasti ei ole kompvek suurtes kogustes tarbitav igapäevatoode ning kommist saadav HTR-i hulk ei ole rahva tervisliku seisundi määravaks osaks," arvab Heiberg.
Jäätise tootja Ingmani juhatuse esimees Aivar Tamm kinnitab, et Ingman kasutab ainult kõrgekvaliteedilist kakaorasva, mis on hea, kuid ka kallim. Ta lisab, et enamus toodangust on koorejäätised ja sisaldavad piimarasva.
"Kui aga jäätis on kaetud šokolaadi glasuuriga, sisaldab ka jäätise retsept taimset rasva, et saaksime šokolaadi ennem külmutamist vormida," seletab Tamm.
"Ka ekspertanalüüsid kinnitavad, et tervisele kahjulikke transrasvhappeid meie jäätistes ei ole," kinnitab ta ja lisab, et HTR-i sisaldab ainult glasuuriga pulgajäätisel ümber olev šokolaadiglasuur, mis on ka kirjas koostisainete loetelus glasuuri järel sulgudes. Aga sellise rasva kogus tootes on väike. Vastavalt 2007. aastal Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuses läbi viidud uuringule ei ületa Balbiino jäätistes transrasvhapate sisaldus 0,1%.
"Premia kasutab üksnes hüdrogeenimata, rafineeritud segu taimsetest rasvadest ja õlidest," teatab ta ja lisab, et taimse rasva baasil jäätised moodustavad Premia kogu Baltikumi sortimendist ligikaudu 30%, ülejäänud 70% toodangust on valmistatud koorepõhiselt.
"Väga vähesel määral sisaldub taimset rasva kasutuseolevates glasuurides, kuid ka siin ei kasuta me glasuure, mille valmistamisel on kasutatud osaliselt hüdrogeenitud taimset rasva," ütleb Kõvask.
WHO soovitus aastast 2003 on, et transrasvade sisaldus kogu päevasest energiast ei tohiks ületada 1% ehk kokku koos teiste tahkete rasvadega kuni 10%.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu andmetel on eestlased on Baltimaade suurimad jäätisesõbrad tarbides suve jooksul 2700 tonni ning aastas ühtekokku ligi 6000 tonni jäätist, millest 80% on koorejäätis. Aastas tarbib iga eestlane keskmiselt 8 liitrit jäätist, edestades lätlasi kahe ning leedukaid kolme liitriga inimese kohta.
Igal aastal lisandub lettidele 60-70 uut marki jäätist. Praegu on saada üle 300 erineva jäätisetoote, mis on ajaloo suurim valik.
Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets kirjutab muutustest tänapäeva toiduturul ning tervisele kahjulikest transrasvadest, mis hiilivad meie toidulauale vastu meie tahtmist.
Toiduturul on käimas tormilised muutused. Ühelt poolt rabab hinnatõus oma ulatusega, teiselt poolt kahaneb kvaliteet välgukiirusel. Surrogaattoitained annavad tootjatele tõusvate hindade toel ülikasumeid, kuid ruineerivad tarbijate tervise. Väheväärtuslik, ebakvaliteetne ja suisa kahjulik on saanud kandvaks komponendiks meie igapäevastes toiduainetes.
Inimorganism vajab oma igapäevaseks elutegevuseks valke, süsivesikuid ja lipiide (õlid, rasvad). Sisuliselt kõik toitained sisaldavad neid kolme komponenti erinevates proportsioonides. Eriti suurt tähelepanu on pööratud rasvadele, kuna just nende koostis ja osakaal määrab suuresti toidu kvaliteedi.
Tervisliku toitumise üldlevinud arusaama kohaselt on taimsed rasvad mõõdukal tarbimisel kasulikud, loomsed rasvad halvad. Taimsed rasvad koosnevad suures osas küllastumata rasvhapetest, mis tõstavad hea ehk HDL-kolesterooli sisaldust veres, vähendades sellega südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Loomsed, küllastunud rasvad seevastu suurendavad halva ehk LDL-kolesterooli hulka ning põhjustavad veresoonte lupjumist.
Paraku kasutab toiduainetetööstus massiliselt kunstlikult tahkestatud taimseid rasvu, nn. hüdrogeenitud rasvu (margariin, mitmed küpsetusõlid), kus küllastumata rasvhapped on muudetud küllastunuks. Tahkestatud taimne rasv leiab kasutamist loodulike tahkete rasvade odava asendajana.
Näiteks kasutavad tootjad tahkestatud rasva looduslikult tahke rasva – või - asemel küpsetistes, vähendades sellega kulusid. Tahkestatud rasvade populaarsus on samuti seotud neid sisaldavate toodete suurema säilivusega, mis jällegi suurendab tootjate kasumit.
Taimne täielikult küllastunud rasv ei erine oluliselt loomsest rasvast. Hullemgi veel, hüdrogeenimisprotsessi käigus tekib olulisel määral transrasvu, mis on kordades kahjulikumad kui puhas searasv.
Juba enam kui 15 aastat tagasi leiti, et kunstlikud transrasvad põhjustavad suurenenud infarktiriski, sest nad teevad kahte halba asja korraga: vähendavad hea ja suurendavad halva kolesterooli sisaldust.
Need tulemused on tänaseks leidnud kinnitust paljude sõltumatute uurijate poolt ning publitseeritud reas juhtivates meditsiiniajakirjades. Näiteks ainuüksi Ameerika Südameaassotsiatsiooni (American Heart Association, http://www.americanheart.org) teadusajakirjades on tänaseks avaldatud 7 213 artiklit transrasvade kahjulikust toimest. Guugeldamine annab ligi 26 0000 viidet transrasvade kohta.
Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes oluliselt enneagsete surmade arvu. Transrasva puhul pole mingit nn. ohutut vähimat kogust, mis ei mõjuks kahjulikult. Teadlaste soovitus kaasajal on tarbida nii vähe seda tapvat transrasva kui võimalik.
Kuigi transrasvade kahjulik toime oli teadusmaailmas tuntud juba ammu, ei teadnud USAs laiem avalikkus sellest suurt midagi, enne kui tervisliku toitumise aktivistid kaebasid 2003 a. mais Kraft Foods kontserni Kalifornias kohtusse, nõudes Oreo küpsiste müügilt kõrvaldamist. See protsess sai meedias tohutu tähelepanu osaliseks ning sisuliselt kolme järgneva päevaga oli probleem avalikkuse jaoks teadvustatud.
Aktivistid võitsid esimese protsessipäevaga: Kraft Foods nõustus vabatahtlikult kõrvaldama transrasvad Oreo küpsistest. See protsess tõi Põhja-Ameerikas kaasa doominoefekti, mis lõppes oluliste riiklike sammudega transrasvade kasutamise piiramiseks. Praeguseks on Kanada, Prantsusmaa, Taani, mõningal määral ka USA, eriti New York, otsustavalt piiranud transrasvade kasutamist.
Samuti peab kõigis neis riikides olema selgelt näidatud transrasvade sisaldus tootepakendil. Internetis on praegu käigus mitmeid globaalseid kampaaniad transrasvade keelustamiseks (näit. http://www.bantransfats.com).
Rida europarlamendi liikmeid on korduvalt soovitanud Euroopa Komisjonil astuda samme transrasvade kasutamise piiramiseks. Tootjate lobi küüsis vaevlev Euroopa on kahjuks ikkagi jäänud sabassörkijaks, jõudmata kaugemale seadusest, mis ei luba margariini sisaldavate toodete kohta öelda või. Eriti kritiiline on olukord postsotsialistikes riikides, kus toimus pikka aega odava transrasva baasil valmistatud toidu sissevedu Läänest ning ulatuslik transrasva kasutuselevõtt toiduainetetööstuses.
Eestis on viimasel ajal odav tahkestatud taimne rasv või sisuliselt kõigist toiduainetest välja tõrjunud.
Niinimetatud «kvaliteetne» Eesti toode - jäätis, tavaline valge sai, isegi osaliselt täisteraleib (näiteks Leiburi oma) - sisaldab suurel hulgal margariini. Eesti maiustused – küpsised, kohukesed, šokolaad - ujuvad margariinist. Müügile on tulnud uus margariini baasil juustu surrogaat. See müüb, kuna on «taimne» ja odav. Ehk mõne sepiku leiab ilma margariinita, kuigi ka sel juhul pole selge, et kas koostisosade silt mitte ei valeta. Odavad küpsetusõlid sisaldavad transrasva õli säilivuse parandamiseks.
Vanasti tehti jäätist piimakoorega ja saia võiga. Kasumi suurendamisel on tootjail olnud kõik vahendid head. Märkamatult on traditsioonilised Eesti toiduained asendatud alakvaliteetsete imitatsioonidega. Kas südamehaigustesse suremuse kasv Eestis alates 1990ndatest pole mitte seotud salamisi hiiliva surrogaattoidu kasutamise kasvuga? Eesti on terviseteadlastele (seni veel avastamata) unikaalne katselabor, kuid kes meist tahaks testida, kuidas riiulil pikema säilivusajaga tooted meie endi «säilivusaega» vähendavad?
Me saame sama või mõnevõrra suurema rahahulga korral praegu parema auto või teleka kui 10-15 aasta eest. Paradoksina on aga tänane kallim toidukorv nadim kui toona.
Kes otsib kvaliteeti ja head Eesti toodet ja oleks nõus enam maksma transrasvaga solkimata toidu eest, seda kvaliteetset toodet praegu poeriiulilt ei leia.
Me võime oodata, et valitsus ja Euroopa Liit teevad midagi. Seni on aga meil tarbijatena võim anda tootjaile signaal, et me ei soovi rikutud toitu. Isegi kui praegu on erakordselt head ajad maailmaturul ja igal pool ostetakse enam kui toodetakse, pole meie püha kohus kinni maksta ülikasumeid rämpstoidu eest.
|
OSCAR-2019
|
||
Mihklipäeval tähistas Juuru kogudus kiriku esmamainimise 775. aastapäeva näituse, ettekandeõhtu ja jumalateenistusega.
Wanade juttude järele olla üks katoliigi munk suurte kändude ja juurikate vahele kabeli ehitanud ja sealt Juuru wist ka oma nime saanud. Nõnda kõneleb vanim pärimusteade Juuru kiriku saamisloost.
Koguduse aastapäeva puhul avati 28. septembril Mahtra muuseumis näitus «Kirik keset küla», mis eksponeerib valiku foto-, kaardi- ja kirjamaterjale muuseumi, koguduse ja erakogudest alates 18. sajandist. Näitus sündis koguduse ja Mahtra muuseumi koostöös, autoriteks Kalev Kask ja Rait Talvoja.
Näituse ajalise telje moodustavad 15 viimase Juuru pastori fotod uuest ja vanast Juuru kirikust. Esimesed said olulist täiendust just varasemast perioodist tänu arhivaar Janis Tobrelutsu asjatundlikule abile. Esmakordselt on näitusel väljas kolm haruldast ja väärtuslikku fotot vanast Juuru kirikust.
Ajalise telje ümber on koondunud ajalookillud kihelkonnast, kirikust ja koguduseelust. Ülevaate Juuru kihelkonna piiridest ja kirikumõisa maadest saab kahe kaardi koopiatelt, mis pärinevad vastavalt 1902. ja 1847. aastast. Eksponeeritud on päevapilte kiriku sisevaadetest, pastoraadist, vennastekoguduse palvemajast, köstrimajast ning leerilastest.
Näha saab originaaldokumente ja kirjavara. Neist hinnalisim on aastatel 1830–1934 järjepidevalt siinsete pastorite peetud kiriku ja kihelkonna kroonika, mille vanem osa on tõlgitud eesti keelde ja leiab ehk kord tee laiema avalikkuse ette. Peale selle on näitusel välja pandud Piibel, mille pastor Berg 1850ndail Helda küla Andrese taluperele igaveseks raudvaraks kinkis. Ka erinevad tähtpäevade laululehed ja mälestustähed on leidnud näitusel oma koha.
Siinkohal kutsun kõiki üles koguma materjali Juuru kiriku ja koguduse ajaloost, et täiendada koguduse arhiivi ja ükskord kaante vahele saada kiriku ja koguduse lugu.
Samal päeval toimus ettekandeõhtu. Ajaloolane Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivist kõneles kihelkonna pühapaikadest, mida on 51, neist riikliku kaitse all 7. Välitöödel kogutud materjali arhiveeritakse.
Pastor Braschet ja temaaegset pastoraati tutvustas ajalooüliõpilane Kalev Kask. Viimane saksa rahvusest pastor Christfried Brasche (1875–1949) sattus Juuru kogudust teenima ühiskondlikult murrangulistel aastatel, kuhu jäid 1905. a revolutsioon, I maailmasõda ning Eesti iseseisvuse sünd ja hukk. Teda meenutatakse siiani hea sõnaga. kirikumõisa maadele on nüüd kujunenud Juuru alevik.
Ettekandeõhtu lõpetas Mahtra muuseumi teaduri Rait Talvoja ettekanne siinsetest köstritest, kellest on teenimatult vähe räägitud. Köster oli koguduse vaimuliku lähim abiline, kes õpetas leerilapsi, saatis jumalateenistusi orelil, juhatas kirikukoori ja asendas vajadusel vaimulikku usutalitustel.
Kolm viimast köstrit Juhan Tedder, Gustav Liima ja Karl Tuvike on jätnud olulise jälje meie koorimuusika ja heliloomingu ajalukku. Kohal oli ka köster Tedderi järeltulija Peep Teder abikaasaga.
Koorilaul «Sull’ olgu au!», mille viisi autor on Juurust pärit organist ja helilooja Hella Tedder, kõlas palvele kutsuvate kellahelide järel, andes märku, et on alanud mihklipäeva tänujumalateenistus; teenis koguduse hooldajaõpetaja Mihkel Kukk.
Kaasa teenisid Juuru Miikaeli koor ja Rapla koguduse koor Ester Ilvese ja Kaia Väljamäe juhatamisel. Ava- ja lõpukoraali saatsid Kristjan Jalukse trompetihelid.
Jumalateenistuse järel süüdati kirikuaias küünlad kogudust teeninud vaimulike ja köstrite mälestuseks.
Ajaloolises Juuru pastoraadis tutvustati kohvilauas aastapäevaks valminud armulauakohvrit, millega pühapäeviti armulauariistad jumalateenistusele viia. Kohvri tegi koguduse noorim liige, nelipühal leeriõnnistuse saanud Heiki Tali Ohekatkust.
Kui mõelda meie koguduse väärikale eale ja nendele inimpõlvedele, kes Juuru kirikus on osa saanud Jumala elavast sõnast ja sakramentidest, tõuseb südamest tänu ja kiitus: au olgu Jumalale kõrges!
Esmaspäeval jõudis oma esimese poolsajandini Võru praost, Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel. Eesti Kirik ühineb õnnitlejatega ja toob lugejateni mõne toreda mõtte juubilari otsinguterohkelt teelt.
Tähtpäevaline ise ütleb, et ega ta verstaposte kuigi oluliseks pea ja nendega ka väga ei arvesta. «No mis on see esimesed viiskümmend aastat igavese elu perspektiivis?» muigab Nagel natuke naerusui. «Pealegi,» lisab mees, «ei viitsi ma enam väga tahapoole vaadata. Kümme aastat tagasi ehk küll, aga nüüd vaatan ma ikka rohkem ettepoole ja toimetan selles suunas.»
Urmas Nagel on ühtlasi üks kahest eestlasest, kes saab sel aastal Soomest retriidijuhendaja tunnistuse, ehkki neid omanäolisi vaikuses, palves ja süvenemises toimuvaid kokkusaamisi on ta korraldanud juba mõnda aega. Rahvast tuleb, sest ennast on vaja leida. Ja Jumalat.
«Oleme abikaasa Kristiinaga praegu just arutamas, milline on meie edasine vaimuliku kasvamise tee. Oleme otsijad, mina ju päris meeletu,» mõtiskleb vaimulik. «Õnneks on meie peres nii, et me ei räägi ainult sellest, mida poest tuua ja kes mis töö ära teeb… Ma saan ikka mõnikord kitarri kätte võtta, loeme ette häid kohti mõnest raamatust, mis meid kuidagi puudutanud on. Teisalt muidugi saan ma niisugust otsingut ja arutelu lubada endale ka seetõttu, et mu suurepärane abikaasa ning Räpina koguduse juhatus ja nõukogu mulle seda võimaldavad. Ma ei pea ise kõige pärast muretsema või kõike ära tegema. Ja ma olen selle eest tänulik. Ka praostkonnas kulgeb elu üsna stabiilselt, meil on pea igal kogudusel oma ristiga õpetaja ja ega nii-öelda vabu töökohti selles mõttes praegu pole.» Lisaks aktiivsele koguduseelule käib Räpinas PRIA rahaga vana pastoraadi taastamine ja retriidikeskuseks kujundamine, väljaehitamist ootab diakooniamaja teine korrus, hiljaaegu sai korrastatud kiriku aed. «Ma võin öelda küll, et asjad sujuvad meil kõikjal võimaluste piirides,» võtab vaimulik kokku.
Kui kirikupäevade aegu Nagel ja Sakarias Leppik Antoniuse õues oma «Kirgmaastikku» laulsid, siis ütles tänane tähtpäevaline, et elada tuleb kirega, aga niisugusega, mis ennast ei hävitaks, sest olevat ka see tugev tunne kui kaheteraline mõõk. Sel kuul peaks vaimulike muusikameeste samanimeline kauaoodatud ühisplaat ka kuulajateni jõudma. Võiks suisa küsida: mis on Nageli fenomen? Tõenäoliselt see, et ta ei paku pakendatud tõdesid.
«Tegelikult muidugi ongi nii, et teatud asju ma avaldan ainult lauludes ja ei kusagil mujal. Mulle on tähtis tunne, kujundite keel, kõik see, mis jääb sõnade taha,» räägib vaimulik ja lisab ka, et ta võib päris kindlasti öelda, et on julgelt subjektiivne. «Mis puutub aga Sakariasega ühislaulmisse, siis me tunneme ju teineteist juba hirm kaua, esimesed kokkusaamised olid ülikooli folgiklubis Tartus, siis õppisime üheksakümnendate algul koos UIs, tema muidugi hulga noorema mehena kui mina. Ja mina olin Hiiumaal kümme aastat, temal seal esialgu suvekodu… Ma usun, et meie tunnetuses on midagi sarnast,» kirjeldab Nagel.
Kui kõneleme vaimuliku rollist ja elust kristlasena, tõdeb Urmas Nagel, et tema on oma eeskujud ja mõjutajad mingil moel leidnud. Nad on tulnud. «Ja ega ma ka väga usu, et vaimulikku juhendajat saab kuidagi administratiivselt suunata ja määrata… Teisalt jälle – igaüks saab ju enda teed siiski valida. See võimalus on antud. Tuleb otsida, elada oma vaimulikku elu särtsudes ja rõõmusõnumit edasi kandes. Evangeelium tuleb tõeks elada.»
Üldinimlikest, paljusid meist puudutavatest meditsiinilise eetika dilemmadest kirjutab analüüsivas ja kristlikku vaatepunkti avavas võtmes professor John Wyatt äsja ka eesti keeles ilmunud raamatus «Elu alguse ja lõpu dilemmasid».
Autor John Wyatt on Londoni ülikooli eetika ja perinataalteaduse professor, kellel on pikaajaline kogemus praktiseeriva arstina. Autor annab ühelt poolt hea ülevaate kaasaegse meditsiinieetika suurimatest väljakutsetest inimelu alguse ja lõpu valdkonnas ning teiselt poolt kaitseb selgelt ja sirgjooneliselt kristlikku positsiooni nende keerukate küsimuste lahendamisel.
Eestikeelsele väljaandele eessõna kirjutanud eetikaõppejõud Meego Remmel kinnitab, et tegemist on tähelepanuväärse sündmusega nii eestikeelse bioeetikaalase kui ka teoloogilise kirjanduse lugejaskonna jaoks.
John Wyatt kinnitab, et meditsiinieetikast on kujunenud avalikkuse tähelepanu all olev meedia tulipunkt. Üksainus meditsiiniline kaasus võib saavutada samasuguse meediatähelepanu kui värskeimad paljastused Briti kuningakojast, kinnitab ta eessõnas.
«Kirjutades tegevarsti ja anglikaani kiriku ilmikliikme seisukohast lähtudes, olen püüdnud välja tuua teoloogilise seisukoha, mis peab autoriteetseks Pühakirja ja varajase kiriku algset usutunnistust ja kontsiile,» kinnitab prof Wyatt, kes püüab mõista, mis on toimumas kaasaja meditsiinis.
Ta rõhutab, et vaagimisele võetud näited ei ole pärit «kusagilt meist kaugelt», vaid puudutavad meie sügavamat olemust, kuna meie kõigi füüsiline loomus on valusalt haavatav ja puudulik.
Neljapäeval, 7. aprillil on Tartu ülikooli Jakobi auditooriumis kell 16.15–17.45 religioonide ümarlaud.
Püha Vaim lopsakalt maalitud tuvina kolmnurkse pealmiku keskmes kaunistab Tuhala kiriku omapärast nikerdustega kantselaltarit. Maaling pärineb 17. sajandi alguspoolest.
Moosest saatis Jumal toetama «seitsekümmend meest Iisraeli vanemaist» (4Ms 11:16). Talle saadeti abilisi vastutust jagama, aga ta pidi ka ise midagi tegema – need mehed kokku koguma. See ei ole päris sama, mis tuntud lohutuslause «Aita ennast ise, siis aitab sind ka Jumal», vaid väljendab pigemini Jumala käes, Tema tahte teostajaks olemist, mis toob lahenduse keerukatesse olukordadesse.
Tunneme, kui väga vajame üksteist perekonnas, töökohas, koguduses, aga ka ühiskonnas laiemalt, et vastastikuse armastuse, mõistmise ja toetuse kaudu võiks Jumal meid üleval hoida.
Jumalik lohutus on alati seotud Püha Vaimu tegevusega. Kus iganes keegi saab mõtte jätkata teekonda ja selleks uut jõudu, seal on ka Jumala Vaim ligi.
Õpetaja Toomas Pauli arvates ei astu mitte keegi üle kiriku läve, kui Püha Vaim teda selleks ei ole puudutanud. Kirikuinimestena täname Jumalat Tema Vaimu jätkuva saatmise eest ning võime paluda Charles Wesley sõnadega: «Ma palun, Issand, tule mu südamesse Sa! Mu valguseks Sa ole, öö sünge peleta! Siis hommik hinge koidab ja patu varjud võidab Su püha Eluvaim» (KLPR 136).
Moosesele ütleb Jumal: «Ma võtan sinu peal oleva Vaimu, ja panen nende peale, et nad koos sinuga kannaksid rahva koormat ja sul ei oleks vaja üksinda kanda» (4Ms 11:17). See Vaim, mida tollal otsekui jaokaupa anti ning millest prohvetid on kõnelnud – seesama Vaim valati välja esimesel nelipühapäeval.
«Äkitselt sündis taevast mühin, otsekui kange tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, ja need laskusid iga üksiku peale nende seas. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu» (Ap 2:2–4).
Samast Vaimust on osa ka meil. Kirjast efeslastele loeme: «On vaid üks ihu ja üks Vaim, nii nagu te ka olete kutsutud oma kutsumise antud ühesainsas lootuses, üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees» (Ef 3:4–6).
Need pühakirja lõigud tahavad meile ka ristikiriku sünnipäeval meelde tuletada Jumala suure anni, Püha Vaimu, tähtsust ja tähendust nii kirikus kui ka igaühe kristlikul teekonnal, eriti aga kaasteekäijaks olemisele mõeldes.
7. veebruari Eesti Kirikus ilmunud loo „Saku Toomase koguduse esimene juubel“ peale reageeris õpetaja Urmas Karileet ja kirjutas, et Saku kogudusest noorem on EELK Narva kogudus, mis on asutatud 2.9.2016.
Loole „Pärnus saab näha piiblinäitust“ soovime lisada, et EPSi esimene president oli Üllas Tankler ja Meeli Tankler on teoloogilise seminari rektor.
Felita Viikna aga täpsustab, et mitte tema ema ja vanaema ei rääkinud kodus saksa keelt, vaid seda tehti peres, kelle juures ta suviti viibis.
|
OSCAR-2019
|
||
2011. aasta sügisel avas EBS esimese välisülikoolina oma filiaali Soomes. EBSi Helsingi filiaali eesmärgiks on pakkuda Soome tudengitele võimalust õppida rahvusvahelist ärijuhtimist EBSi ingliskeelse õppekava alusel kaugõppes oma kodumaal. EBS Helsingi tudengid õpivad inglise keeles rahvusvahelist ärijuhtimist, spetsialiseerudes turundusele ja suhtekorraldusele. Loengud toimuvad valdavalt Helsingis, kord semestri jooksul ka Tallinnas. 2015. aastal avati Helsingis magistriõppe programm.
Luua ja anda edasi uut juhtimisteadmust ning kujundada ettevõtlusaktiivsetel inimestel oskusi ja väärtusi neid edukalt realiseerida.
Koostöö - EBS on oma töötajate kaudu partneriks ühiskonnale, ettevõtetele, vilistastele ja üliõpilastele.
Kompetentsus - EBS tegeleb ühiskonnale ja organisatsioonidele pikas perspektiivis olulise teadmuse väljaarendamise ja edastamisega.
Me ei tohi kunagi unustada, et meie kätes on inimeste saatused, mida me hariduse kaudu võime mõjutada ühes või teises suunas.
Esimene meie asjade tähtsusejärjekorras on meie üliõpilaste, vilistlaste ja nende tööandjate edu. Me pingutame selle nimel, et ikka suurem osa meie vilistlastest kuuluks parimate juhtide hulka ning mitte keegi meie lõpetanutest ei oleks töötu.
Teine meie asjade tähtsusejärjekorras on meie oma töötajate edu. Me pingutame selle nimel, et neil oleks hingestav elu mõte ja pidev areng, piisav jõukus ja head töötingimused. Õnnetuse korral me toetame neid.
Kolmas meie asjade tähtsusejärjekorras on ühiskond. Me pingutame selle nimel, et ühiskond areneks võimalikult kiiresti igas regioonis, kus me tegutseme. Me tutvustame Eestit kui kiirestiarenevat kultuuririiki hariduse ekspordi kaudu. Meie soov ja kohus on pakkuda uusi võimalusi ja/või aidata nõrgemaid.
Neljas meie asjade tähtsuse järjekorras on meie ülikooli kui terviku edu. Oleme veendunud, et see juhtub siis, kui meie kolm esimest on saavutatud. Kasumlikkus on meie kõigi olemasoluks vajalik tingimus ja vahend tähtsamate eesmärkide saavutamiseks. Kasum on nagu hapnik, toit ja vesi elusorganismile, sest ilma nendeta pole elu. Siiski pole see elu mõte.
EBSi ingliskeelne rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusetaseme õppekava pälvis 2016. aastal esimesena Eestis ühe ärikoolide kõrgeima tasemetunnustuse ehk EPAS akrediteeringu. EPAS akrediteeringu saavad vaid äri- ja juhtimise õppekavad, millel on suur rahvusvaheline perspektiiv ning kõrge õppetaseme kvaliteet.
2013. aasta septembris läbis EBS institutsionaalse akrediteerimise ning sai EBS Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) akrediteeringu seitsmeks aastaks.
Rahvusvaheline hindamiskomisjon andis positiivse hinnangu nii EBSi organisatsiooni juhtimise, õppetöö korralduse, teadustegevuse kui ka ühiskonna teenimise valdkondades.
Kõrghariduse kvaliteedi kohta käivad Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsused, ekspertaruanded ning haridus- ja teadusministri käskkirjad on kättesaadavad Üleminekuhindamise andmebaasis: ekka.archimedes.ee.
2010. a. juulis läbis EBS positiivse tulemusega bakalaureuse- ja magistriõppekavade üleminekuhindamise
EBS loodi 1988. aastal esimese Eesti eraõppeasutusena. Ülikooli rajajad olid professor Madis Habakuk, professor Marshall Fitzgerald ja hr Ilmar Martens. Ajal, mil suur ja võimas Nõukogude Liit hakkas lagunema, Mihhail Gorbatshov oli alustanud superriigi reformimist, täie hooga oli käimas perestroika ja vabaturumajandusest ei osanud veel keegi unistadagi, suutsid kolm meest ellu viia pea võimatu idee – luua inglise keelsel õppel põhinev ärikool.
Kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, töötas eelmine EBSi rektor Madis Habakuk küll TPI Tööstuse planeerimise ja juhtimise kateedris, kuid tajus juba muutusi. Ilmne oli, et kui Liit laguneb, tuleb otsuseid hakata tegema kohapeal, need ei tule enam Moskvast, nagu varemalt. Samuti arvas Habakuk, et Eesti vajab spetsialiste, kes tunneks turumajanduse ning väliskaubanduse seadusi ja oskaks inglise keelt. Nii tekkiski kommertskooli loomise idee alge.
Mitmed Lääne ärimehed pöörasid sel ajal pilgud ida poole, nende seas ka Marshall Fitzgerald. Tema eesmärgiks oli parandada Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Venemaa vahelisi suhteid ning olla samas oma silmaga tunnistajaks ajaloolistele sündmustele, mis tol ajal Venemaal toimusid. Kuna ta ei osanud kusagilt mujalt alustada, siis kontakteerus Fitzgerald Nõukogude Liidule kõige lähema tuttava – soomlase Hannu Linnainmaaga, kes omakorda tutvustas teda aastal 1987 Madis Habakukega, kes oli tolleaegses Nõukogude Liidus üsna tuntud nimi ja keda tunti ka väljaspool piire.
Teine EBSi sünniloos tähtsat rolli mängiv härrasmees, Ilmar Martens, oli Eestis sündinud ning leidis Madis Habakukega kontakti kirja teel, mille viimane ühes Rootsi ajalehes avaldas. Kirjas seisis palve väliseestlastele toetada kodueestlaste 50-aastase haridusaugu likvideerimist. Martensi lennukatest ideedest sai ka Habakuk innustust ning see oli samm Estonian Business School’i loomisele lähemale.
Marshall Fitzgeraldi mägedes asuvas rantšos sai Estonian Business School’i rajamise idee juba konkreetsemad piirjooned ning Ilmar Martens asus Eesti ärimeeste Kanadasse õppima saatmise teemal läbi rääkima mitme õppejõuga, sealhulgas ka väliseestlase Rein Petersoniga. Õppesilla projekti raames said New Yorgis kokku kolm meest: Martens, Habakuk ning Peterson. Martensi New Yorgi korteris töötati kolme ööpäeva jooksul välja Estonian Business School’i alusdokumendid ning pandi paika alusprintsiibid.
Kui Habakuk Eestisse tagasi pöördus, palus ta juhtimiskonsultant Lembit Saveljevil luua Estonian Business School kooperatiivina, sest muid ettevõtlusvorme Nõukogude Liidus siis veel ei tuntud. Kuu aja pärast võis EBS tollase nimega Eesti Kõrgem Kommertskool tegutsemist alustada.
EBSi ideeks oli aastapikkune kursus, millest kuus kuud õpitaks esmalt inglise keelt ning siis suunduksid õppijad kas Ameerika Ühendriikide või Kanada ettevõtete töökorraldusega tutvuma. Kursuse viimased kolm kuud kuluksid lõputöö kirjutamise peale. Sellise kursuse hind oli tolle aja tingimuste kohta suhteliselt kõrge – 33800 rubla. Kui „Marati“ peadirektor Ants Kapral ütles, et kui kursus maksaks ka 300 000 rubla, saadaks ta ikkagi ühe mehe oma kaadrist sinna õppima, oli selge, et hoolimata soolasest hinnast pakkus ettevõtmine inimestele huvi. Nii komplekteeritigi esimene grupp IB1- International Business School 1.
Business Schooli esimeseks peakorteriks sai Madis Habakuke poja Mardi magamistuba, kes oli sel ajal sõjaväes. Õppehooneks sai aga peaministri abi Rein Kaarepere soovitusel valitsuse residents Suurupis, kus õppetöö toimus üle nädala. Töötajaid oli kommertskoolis siis kuus: peale Madis Habakuke veel juhtimiskonsultandid - organisaatorid Urve Margus ja Piia Sandla, raamatupidaja Marje Habakuk, sekretär Nelli Kolk ja inglise keele õpetaja Elin Saks.
Üldine suhtumine Estonian Business School’i ettevõtmisse oli hea, näiteks andis toonane peaminister Indrek Toome kursuslastele riigi toetusena 20 000 dollarit, kuid levinud oli arvamine, et mõned õppuritest kindlasti jäävadki välismaale. Kui saabus aeg, mil esimene grupp pidi välisriikidesse õppima suunduma, ütles Keskkomitee ideoloogiasekretär Mikk Titma Madis Habakukele: „Habakuk, kui mõni kursuslastest juhtub välismaale jääma, ärge kartke, teiega ei juhtu midagi hirmsat.“ Esimene grupp võis seega täies kindluses välja sõita.
Kuigi asjaajamine sujus üldjoones hästi, tuli esimese grupi väljasaatmisel siiski ette mõningaid takistusi. „Aerofloti“ lennupiletite hankimiseks pidi õppekonsultant Piia Sandla sõitma Moskvasse ning praktiliselt elama lennujaamas – tihti tuli ka ette, et Sandla pidi magamiskotiga piletimüügi agentuuris ööbima, et pileteid kätte saada.
Vastuvõtt Kanadas oli üliemotsionaalne, oli ju õppurite rühm esimesed eestlased, keda Kanada eestlased peale piiride sulgumist üldse nägid. Ka kursuslased ise olid täis härdaid tundmusi. Kui rühm oli juba bussi peal, mis viis nad Tartu Instituudi maja poole, ütles Tartu Ülikooli õppejõud Andres Arrak: „Alles nüüd ma usun, et olen siin.“ See lause väljendas paljude seisukohti. Kanada eestlased olid video abil juba kursuslastega tutvunud, kuid tutvumisõhtu Eesti Majas oli hoopis midagi muud. „Siin me siis nüüd oleme,“ ütles Madis Habakuk tervitussõnad, mille peale paljud lausa nutma hakkasid.
Ameerika rühm aga oli piltlikult öeldes langevarjurite dessant, kes visati maha ei tea kus ning kelle tulekuks olid ettevalmistused pehmelt öeldes tagasihoidlikud, kuid õppetöö sai siiski alata. Esimese kuu jooksul oli see ülimalt intensiivne - iga päev külastati ise ettevõtet ning tehti selle üldanalüüs. Elatist teenisid kursuslased kastivabrikus. Kuni väliseestlase Riho Martinsoni välja ilmumiseni, kes oli California Foster City aselinnapea, elasid õppurid tõelist hulkurielu. Martinson hoolitses eestlaste peavarju ja õppimise eest. Augustis tulid mõlemad rühmad täies koosseisus Eestisse tagasi.
Kuna kuuldused esimesest grupist levisid kulutulena, ei olnud IB2 komplekteerimisega mingeid raskusi. Mõlemad grupid alustasid pea samaaegselt, vahe tuli vaid keeletasemest. IB2s oli õppureid üle terve Nõukogude Liidu – Ukrainast, Lätist, Venemaalt, kokku üle saja inimese. Estonian Business Schooli olukord oli hiilgav, esimese aasta lõpus oli kasum 700 000 rubla ja hea hariduse oli saanud 30 tippjuhti. Aastal 1988 vahetas Business School peakorterit ning asus ümber Tööstuse tänavale. 1989. aasta lõpus kolis EBS taas uude peakorterisse Sakala Keskuses, kuhu jäädi üsna mitmeks aastaks.
Audoktorid on andnud EBSi teaduse ja rahvusvahelistumise arengusse suure panuse ning kõik nad on väga tunnustatud liikmed rahvusvahelistes majanduse-, juhtimise arendamise ja akadeemilistes ringkondades. Audoktorid on aidanud kaasa EBSi tuntuse ja maine edendamisel, neil on oluline osa koostöö arendamisel ja suhete loomisel EBSi ning rahvusvaheliste teaduse-, majanduse- ja ärihariduse võrgustikega.
|
OSCAR-2019
|
||
See, kes konstaabel Torimi voodist, Saara põlveõnarustest üles helistas, oli loomulikult Alma ise. Naine oli küll pärast mõttelist tüli Allani ja Marega voodisse heitnud, kuid miski seletamatu tunne ei andnud talle asu. Kui Allan ja Mare oleksid ka öö peale jäänud, siis oli värava ees ju ikka mitu vaba kohta. Oma poega tundev Alma teadis väga hästi, et too poleks kindlasti autot kaugele parkinud. Samas, kui nad oleksid varem tulnud, oleksid nad ometi julgenud ta palge ette vähemalt vabandamiseks ilmuda. Aga seda polnud kindla peale sündinud. Olid need noored, mis nad olid, aga kui nad Alma oleksid ka tukkuvana tugitoolist eest leidnud, tema päevinäinud õlaräti oleks Mare käsi ometi diivanilt talle vähemalt põlvile tõstnud. Nõnda palju Alma ometi teadis ja noori Petersone tundis.
Ja kui ta viimaks voodis enam kuidagi und ei saanud, siis kogunes temasse põletav uudishimu. Alma hiilis varuvõtmega, mis tema käes hoiul oli, Mare ning Allani ukse taha ja sisenes korterisse. Aga seal polnud kedagi! Võib-olla poleks Alma sellest tühjast korterist veel suuremat numbritki teinud, kui mitte Allani telefon poleks laadimist nõudvalt piiksatanud. Nüüd oli Almale korrapealt selge, et on aset on leidnud midagi ebatavalist, kui isegi mitte kriminaalset.
Telefonikõne peale kohale saabunud konstaabel Torim, keda Alma usaldas, näis olevat sama meelt. «Ega te täpsemalt ei tea, kuhu kanti nad marjule läksid?» uuris Priit.
«Ütlesid, et lähevad, vaatavad, et kust midagi leiab. Aga pealelõunaks lubasid kenasti tagasi olla, sest...» siinkohal Alma vakatas. Kuigi Priit Torim oli kõige usaldusväärsem politseinik nii Mornas kui võib-olla kogu maailmas üldse, siiski polnud tal tarvis teada, et Alma pidi pojaga õhtul Johannese haua peale minema. Mõned asjad võisid ikka isiklikuks jäädagi.
«Miks siis kohe patrullauto!?» muutus Alma murelikuks. See nüüd ei kõlvanud küll kuhugi, et tema poja pärast keset ööd patrullauto välja saadetakse. Nagu mõni pätt oleks või... Alma hakkas juba kahtlemagi, kas ta oli üldse õigesti käitunud, kui «noorte» elamisse niimoodi keset ööd «sisse murdis». Küll talle usaldatud võtmega, aga siiski. Äkki olid Mare ja Allan tõepoolest kuskile külla läinud näiteks ja ööseks sinna jäänud, nagu konstaabel isegi alguses telefonis oli pakkunud.
«Vaadake, proua Alma. Ma ei taha teid küll ehmatada, aga eile pealelõunal juhtus selline lugu, et sellest tsirkusest, mis seal marketi juures on... Sellest tsirkusest läks kaduma...» otsis Priit sõnu. «Üks loom.»
«Nojah,» nõustus Alma. «Kui just loom on tsirkusest kaduma läinud, siis muidugi. Minu poja pärast poleks nüüd küll vaja säärast palagani korraldada, et kohe patrullauto või nii.»
«Mis loom see ka muidu oli?» püüdis Alma ääri-veeri viisakalt uurida. «Mõni ahvipärdik? Või hobune? Ei ole küll minu asi, aga ma niisama küsin. Et kui juhtun nägema, siis tean või nii.»
«See loom... Vaadake, see loom, kes tsirkusest kaduma läks, tema ei olnud üldsegi mitte ahvipärdik ega hobune,» püüdis pisut plindrisse sattunud konstaabel diskreetseks jääda.
Kuid konstaabli ebalev olek ei kinnitanud ka seda Alma pakkumist ning vana naine muutus aina murelikumaks.
«Mis hirmus elajas siis saab veel tsirkusega vabalt mööda ilma ringi kolada?» pöördus ta otse ja resoluutselt konstaabel Torimi poole. Aga just sel hetkel helises mehe telefon ja kui ta kõne vastu võttis, siis Alma küll pealtnäha tegi näo, nagu poleks see üldsegi tema asi, kuid kõrvad jäid kohe iseenesest kuulatama – nagu aimates halba.
«Jah,» vastas konstaabel telefonile. «Ei. Ära jää ootama. Mine voodisse tagasi. Mul läheb aega. Siin on kaks inimest kadunud ja tead isegi, päeval helistati tsirkusest, et neil on lõvi kaduma läinud. Jah, ma olen ettevaatlik. Ära muretse,» lõpetas Priit kõne.
«Ma saan aru, et dresseeritud, aga ta on ikkagi... Lõvi!» ei suutnud Alma end ikkagi koguda. Mõelda vaid, tema poeg võis heidelda praegu elusa lõviga elu ja surma peale ning tema, ema Alma, istub siin ja joob südamerahuga vett!
«Härra konstaabel, te võite arvata, et ma olen vana ja rumal naisterahvas, aga kui asi puudutab minu poega, siis ma tulen ja ütlen sellele lõvile, mis ma temast arvan!» tõusis Alma järsult püsti ja kohendas vapralt oma hommikumantlit. «Kus see patrullauto teil on?»
Konstaabel vaatas proua Almat ja ootamatult kangastus talle Saara. Kogu situatsioon oli natuke pentsik, kuid ometi imetles ta seda habrast naisterahvast, kes poleks kunagi ühelgi võõral lubanud ennast hommikumantlis silmata. Kuid nüüd, kus mängus oli tema poeg, polnud sel mingit tähtsust ja Alma oleks ilmselt tõepoolest muutunud ohtlikuks vastaseks igale lõvile. Olgu need siis dresseeritud või mitte.
Midagi sarnast armastas Priit ka Saaras. Ta teadis, et tüdruk ei maganud kodus sugugi rahulikult, vaid muretses maad ning ilmad kokku. Ometi ei tükkinud ta ka kaasa, sest tema armastus õpetas talle, et Priit peab ise hakkama saama.
Kas Ursula oleks nii rahulik, et ta suudaks mehe väärikuse nimel leppida kodus muretsemisega – milles oli Priidu arvates peidus samuti teatav väärikus? Vist mitte.
Nüüd aga pidi konstaabel mängu panema kõik oma võimed, et seda väärikat naist kaitsta, kes ilmselt ei andnud endale arugi, et ta hommikumantlis lõvijahile tahab söösta.
Kui Mare viimaks mõistiski, et Allan pigem kannatab hommikuni oma hädaga ja on valmis isegi hambad ristis armastusest rääkima, siis tema küll enam kannatada ei suutnud.
«See suur et... Kannata nüüd natukenegi. Näe, taevaserv juba helendab. Varsti lähme,» püüdis mees teda tagasi hoida. Mitte, et ta kartnud oleks. Aga nii igaks juhuks. Vahepeal oli ta natuke mõelnud ja arusaamisele jõudnud, et lõvi sattumine kuskile Morna-lähedasse metsa on ikka tõenäosusteooria põhjal sama hea, kui et ta ühel hetkel oma kodusest külmikust pingviini võiks leida.
«Ma pean!» vastas aga naine. «Kui sa tahad, siis kükita siin edasi, aga mina lähen! Ja pärast süüdista ennast, kui lõvi mu nahka pistab.»
«Eks ma siis tulen ka,» torises mees ja tundis, et tegelikult olekski juba tagumine aeg kuskil põõsa taga ära käia.
Mare ei jätnud Allanile enam sugugi mõtlemisaega ja vupsas juba autost välja. Allan ajas end küünarnukkidele ja siis istukile. Väljas hakkaski juba helendama. Ta avas autoukse ja astus mõned sammud autost eemale. Mingi väärikus pidi inimesel ikka olema. Autoukse jättis ta aga nagu poolkogemata lahti. Mitte, et ta kartnud oleks, aga noh, igaks juhuks. Paljugi mis. Ikkagi metsa värk. Kui ta oma asjad korda sai aetud, vaatas ta ümberringi – kuid oma naist ta enam kusagil ei näinud.
«Mare! Mis sa lollitad!» hüüdis mees uuesti hästi ettevaatlikult ja liikus auto nina eest teisele poole sõidukit. Kuid Maret ei paistnud.
«Tohhoo tonti!» julgustas ta ennast vargsi vandudes ja kogus jõudu, et juba valjemalt naist hüüda. Kuid see hüüdmine polnudki nii lihtne. Metsaalune oli ikka veel kaunis hämar ja kogu vahepealne julgus kippus Allanist kaduma.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna oli Tartu päev. Lihtsalt oli palju asja-ajamisi ja kõik asjad veel aetud ei saanud. Tuleb veel üks kord minna. Tartu on üks väga armas linn, kus ma juba päris väikse tüdrukuna koos emaga käisin kui me maale vanaema juurde sõitsime. Võrust sõitsime Tartusse ja sealt edasi Puhja, kus minu emapoolne vanaema elas. Kui me Tartusse jõudsme, siis kindlasti käisime turuhoones, Zoloogia muuseumis, mõnikord ka geoloogia muuseumis ning kindlasti Emajõe ääres laevu vaatamas. Hiljem kui ma juba keskoolis käisin, oli Tartu mulle teatrilinn. Edasi sai ta mulle juba kodulinnaks. Täna ma neid toredaid kohti külastada ei saanud aga mõnikord peab lihtsalt aega võtma ja näiteks turuhoonesse minema, kus on kalahoones ikka sama lõhn, mis vanasti. Ma muidugi loodan, et see on nii, järgmine kord lähen kindlasti vaatama.
Täna nägin ühte väga kena renoveeritud puumaja ja selle kõrval ühte palkmaja. Linnas vana palkmaja just igapäev ei kohta ja ma tegin sellest isegi pilti. Samuti jäi silma ühe maja seinal kena maal, ka see jäi pildile, nii nagu suur kraana selle lähedal, selle foto tegin Johannile.
Fotol tundub see kraana kuidagi väike aga maainimese jaoks, kes ma olen, oli see kuidagi väga võimas
Mihklipäev juba käes, see tähendab juba talve poole vaatamist. Vanasti löödi Miklipäevaks mõni lammas maha ja tehti kindlasti lambaliha sööke. Meil täna lambaliha pakkuda polnud aga ma plaanin pakkuda lambalihast tehtud kapsasuppi kolmapäevasele grupile. Eks näis kuidas välja tuleb.
Nädalavahetusel tuli Helena Tartust koolist koju ja tegi värvilisi sügispilte. Mulle väga meeldisid ja panen Teile ka mõne üles.
Viirpuu viljad on abiks unetuse, kõrge vererõhu ja närvilisuse vastu. Minule nad lihtsalt meeldivad maitse poolest. Peaks selle ilusa ja kasuliku puukese ka meie tallu istutama.
Täna öösel 20 aastat tagasi uppus reisilaev Estonia. Minul on oma mälestused Estonia laevast. Sõitsime Taluliiduga õppereisile Taani. Tagasi tulime 12-13 novembril 1993 ja elasime üle ka minu arvates päris suure tormi. Laeva kapten oli ka tollel reisil Anderson. Stocholmis oli 4 kraadi sooja ja Tallinnas 12 kraadi külma.Tuule kiirus 22-25 m/s Külma ja sooja võitlus oli mere peal ja lained olid ikka päris suured ja lained raputasid kuidagi alt üles, mitte küljelt küljele. Kartsin ikka väga, aga et hirmust üle saada soovisin väga magama jääda. Kajutit mul tollel reisil ostetud polnud, kuna soovisin raha kokku hoida. Teistel olid kajutid autoteki all ja seal oli ka pesemisruum. Läksin sinna alla, mäletan kui kitsad need koridorid autoteki kõrval olid. Öösel tundus see kõik kuidagi vaikne ja hirmutav. Peale pesemist läksin isteruumi, kus olid need kellel kajutit polnud. Seal oli väga vähe rahvast ja ma mäletan, et mul oli väga külm ja oleks nagu uduvihma sadanud. Enne restoranis olles nägin kuidas pillimehed sidusid pillid kinni ja kõndida oli väga raske. Kuid paljud pidutsesid tormile vaatamata edasi. Minul tekkis paha tunne, et kui on looduses torm, siis peab rahulik ja tähelepanelik olema, nii oli mulle õpetatud. No tähelepanelik ma tegelikult polnud, soovisin väga unne jääda, et hirmu ei tunneks. Kuid toolil oli seda piisavalt raske teha. Hommikul kuulsin kuidas Kapten Anderson tänb kõiki ja soovib kõike head, nii nagu tavaliselt lennukites öeldakse. Mina mõtlesin kohe, et meie peaksime teda tänama, et ta meid koju tõi läbi selle suure tormi. Meelde on need kuupäevad jäänud sellepärast, et mu õel Reedal oli just 13 novembril sünnipäev. Reet on aastaid töötanud Georg Otsa peal nii koos Aavo Pihti kui ka Raul Andersoniga, kes tollal olid esimesed tüürimehed. Ka minul õnnestus tänu Reedale Georg Otsa kaptenisillal käia ja mäletan, ja nägin ka esimest tüürimeest,kumb see oli seda ei mäleta aga vist ka Anderson.
Estonist veel niipalju, et kui ma kartsin, restoranis tormiga olles, et laevaga võib midagi juhtuda, olid kõik teised kindlad, et see laev on uppumatu.
10 kuud hiljem Estonia laev uppus. Meie kuulsime sellest piima pukile viies ja see oli mulle ikka päris suur vapustus, kindlasti ka teistele.
Täna pildistama minnes, enne suurt mäge kihutas meist Ivar Tupp ja veel rattureid mööda. Juba natuke aega on näha igalpool märke , et rattasõit tulekul. Kui täna korraldaja isiklikult rada läbi sõidab on näha, et asja võetakse tõsiselt. Kõik tõusud ja langused läbi teha, kuigi meie kohtumise hetkel oleks ta pea-aegu teed silunud aga kõik need pea-aegud käivad rattaralli juurde. Järgmisel nädalal siis rohkem rattureid meie fototeel.
Ebaküdooniate valmistamise esimene laar sai tehtud. Kindlasti tuleb veel teha, aga alati on süda rahul kui midagi on juba purgis ja pudelis.
Mina korjan ebaküdooniaid ühe paraja posu ja hakkan neid siis telerit vaadates puhastama. Aastaid nägin ebaküdooniaid puhastades kõvasti vaeva, tegin nad neljaks ja hakkasin seemneid välja kraapima. Pangitäie järel olid käed mitmest kohast lõhki. Ma ei mäleta, kuidas see mul jutuks tuli tädi Salmega aga tema ütles, et lõikab südame ümbert tükikesi ja mingit pooleks lõikamist pole vaja. Nüüd olen juba aastaid nii teinud, läheb ikka väga kiiresti ja ka käed on terved. Kui ebaküdooniaid lahedalt käes, soovitan soojalt.
Mina teen nendest tükikestes siirupit ja pärast mis järgi jääb sellest tegin koos tavaliste õunte ja arooniate ja küüslauguga moosi talveks verivorsti juurde. Veel sai osa kuivatada ka.
Täna on meie isa Aare-Vello Mikkelsaare 87. sünnipäev. Kindlasti pole isa enam praegu see mees kes ta kunagi oli. Isa pidas aastaid õpetaja ametit, täpsemalt öeldest, ta oli geograafia-bioloogia õpetaja ja tema suurimaks hobiks olid vanad autod. Ta ei alahindanud kunagi kedagi, kui rääkis vanadest autodest, isegi siis kui see oli väike laps. Samas ise ta autot juhtida ei oska. Ta kirjutas raamatu Võrumaa autoajaloost aga peale raamatu ilmumist, kadus tal huvi autode vastu. Selle asemele tuli huvi eestiaegse kunsti vastu. Ta hakkas korjama ja imetlema vanasid eestiaegseid ajakirjade kaani, mis olid tolle aja kunstnike autoritööd. Vahepeal ta imestas, et ta varem selle peale ei tulnud. Muidugi on ta väga suur Võru linna ja Võrumaa patrioot. Ta rääkis põnevaid lugusid oma lapsepõlveaegsest Võrust, näiteks kuidas Võru linna elevandid külastasid.
Tänaseks on isa voodisse jäänud aga huvi ilusate asjade vastu pole kuhugi kadunud. Ta oskab rõõmu tunda lilledest, kuna ta ise enam seiklema minna ei saa, tunneb huvi teiste tegemiste vastu. Täna rääkisin talle, kuidas Türgimaal olles kogesime maavärinat. Tema kui vana geograaf tundis huvi, kuidas see ikka käis.Täna oli isa päev.
Kinkisime endisele kirglikule kalamehele suitsutatud tuura. Võrus Leoki kalapoes saadaval ja väga maitsev oli
Isale meeldivad sellised vanad ajakirjade kaaned, kõik tolle aja kunstnike tööd. Need meeldivad mulle ka. Ega käbi kännust kaugele kuku.
|
OSCAR-2019
|
||
1. Eesti Reumatoloogia Selts (edaspidi Selts) on Seltsi liikmete vabatahtlik, mittepoliitiline ja mittetulunduslik ühendus ― eriala- ja teadusselts.
3. Selts juhindub oma tegevuses põhiseadusest, mittetulundusühingute seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
4. Selts tegutseb avalikes huvides eesmärgiga arendada reumatoloogiat teoreetiliselt ja praktiliselt.
5. Selts teeb koostööd tervishoiuasutustega, vastava uurimissuunaga teadusasutustega ning rahva tervise säilitamise ja parandamise eesmärgil tegutsevate teiste organisatsioonidega.
6. Seltsi liikmeks vastu võetud isik võib samal ajal olla teiste ühingute liikmeks. Samuti võib Selts ise astuda teiste organisatsioonide, ühingute ja liitude liikmeks nii kodu- kui ka välismaal.
7. Seltsi ametlikuks nimeks on eesti keeles Eesti Reumatoloogia Selts ja inglise keeles Estonian Society for Rheumatology.
10.1. reumatoloogia teoreetiliste ja praktiliste küsimuste lahendamine; 10.2. Seltsi liikmete erialase kvalifikatsiooni tõstmine;
11.1. korraldab töökookoosolekuid ja konverentse ettekannetega, mis tutvustavad reumatoloogia kaasaegseid probleeme;
11.2. aitab organiseerida oma liikmete osavõttu kvalifikatsiooni tõstmise kursustest ja muudest koolitustest;
11.4. levitab elanikkonna hulgas teadmisi reumaatiliste haiguste ennetamise kohta ning korraldab selleks loenguid ning esinemisi massiteabevahendites, annab välja trükiseid; 11.5. korraldab teaduslikke uuringuid;
12.1 olla vahendajaks Seltsi liikmete ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja muude organisatsioonide vahel tekkinud probleemide lahendamisel;
14.1 Seltsi tegevliikmeteks saavad olla reumatoloogid ja teiste eialade arstid, sh seeniorkolleegid.
14.2 Seltsil võivad olla ilma hääleõiguseta juriidilistest isikutest toetajaliikmed. 14.3 Auliikmed nimetab seltsi üldkoosolek häälteenamusega juhatuse ettepanekul eriliste teenete eest reumatoloogia arendamisel.
15. Seltsi liikmelisus ja liikmeõiguste teostamine ei ole pärandatav ega üleantav. 16. Kõigil Seltsi liikmetel on liikmekaart, mille annab välja juhatus.
17. Seltsi liikmeteks astumiseks esitab liikmeks astuda soovija Seltsi üldkoosolekule kirjaliku avalduse.
18. Liige võib oma avalduse alusel Seltsist välja astuda vaid majandusaasta lõpul. Seltsist väljaastumise avalduse esitab liige Seltsi juhatusele.
22.3 esitada Seltsi juht- ja kontrollorganitele ettepanekuid ja arupärimisi liikmete tegevusse puutuvates küsimustes;
23.3 vahendada Seltsi tegevliikmetele meditsiinilist ja kommertsiaalset informatsiooni kirjalikult koosolekukaustades ja kodulehekülje selleks ette nähtud osas ning soovi korral kord aastas suulise esitlusena Seltsi koosolekul küllaldase etteteatamisega;
25.4 esitama taotluse ja vajalikud materjalid enda resertifitseerimiseks vastavalt ERS-i juhatuse poolt kehtestatud juhendile (kohustus kehtib tegevreumatoloogidele)
26. Seltsi kõrgeimaks organiks on Seltsi liikmete üldkoosolek. 27. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Seltsi liikmed.
28.4 Seltsi revisjonikomisjoni liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine; 28.5 juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise otsustamine või tema vastu nõude esitamise otsustamine;
29. Üldkoosoleku kutsub kokku Seltsi juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus liikmetele kirjaliku teatega vähemalt 7 päeva ette.
31. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui vähemalt 1/10 liikmetest on esitanud juhatusele üldkoosoleku kokku kutsumiseks kirjaliku taotluse, kus on ära näidatud üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus.
32. Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuavad oma kirjaliku taotlusega ning koosoleku kokkukutsumise põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest või revisjonikomisjon. Juhatus võib erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuda ka omal initsiatiivil.
34. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on vähemalt 1⁄2 liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv liikmeid, kutsub juhatus üldkoosoleku sama päevakorraga uuesti kokku hiljemalt ühe kuu jooksul.
35. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liige või tema esindaja lihtkirjaliku volikirja alusel. Esindajaks võib olla teine Seltsi liige.
36. Üldkoosoleku otsused loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liiketest, välja arvatud käesoleva põhikirja p-s 26.1. ja 26.8. toodud küsimused, mille otsustamiseks on vaja vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmete poolthääli. Isiku valimistel loetakse valitud kandidaat, kes sai üle poolt koosolekul esindatud häälte.
37. Igal liikmel on üldkoosolekul hääletamisel üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse algatamist või lõpetamist.
41. Seltsi juhatuse liikmeks võib olla Eesti kodanik või Eestis alalist elamisluba omav välismaalane.
42.1 juhul, kui juhatuse liige on jätnud olulisel määral täitmata oma kohustused Seltsi tegevuse korraldamisel ning juhtimisel;
42.2 juhul, kui juhatuse liige ei ole tervislikul või muul põhjusel võimeline Seltsi tegevust korraldama ning Seltsi juhtima;
46. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Seltsi kõikides õigustoimingutes. Juhatus võib võõrandada või asjaõigusega koormata Seltsile kuuluvaid kinnisasju või registrisse kantud vallasasju ilma üldkoosoleku vastava otsuseta.
47.9 lahendab muid Seltsi tegevusega seotuid küsimusi, mis ei ole käesoleva põhikirjaga või seadustega antud üldkoosoleku ainupädevusse.
48. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.
50. Juhatuse koosolekul võetakse otsuseid vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhatuse esimehe hääl.
52. Revisjonikomisjon on 3-liikmeline. Revisjonikomisjoni liikmed nimetab ametisse ja kutsub tagasi üldkoosolek. Revisjonikomisjoni liikmeteks ei või olla juhatuse liikmed.
53. Revisjonikomisjoni liikmed peavad olema Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased.
56. Revisjonikomisjon revideerib vähemalt kord aastas Seltsi organite poolt põhikirjaliste ülesannete täitmist ning Seltsi vara kasutamise, käsutamise ja valdamise otstarbekust.
58. Kontrolli läbiviimise kohta koostab revisjonikomisjon revideerimisakti, mille esitab tutvumiseks juhatusele ja üldkoosolekule.
60. Seltsil on õigus olla tsiviilkäibes oleva vara omanik koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
61.3 tulust, mida Selts saab väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muudest Seltsi põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
62. Seltsi eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Oma vara kasutab Selts põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
63. Seltsi liikmel ei ole õigust Seltsi varale. Selts ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis-
või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
64. Selts ei kanna varalist vastutust oma liikme varaliste kohustuste eest ning liige ei kanna varalist vastutust Seltsi varaliste kohustuste eest.
65. Riik ei kanna varalist vastutust Seltsi varaliste kohustuste eest ning Selts ei kanna varalist vastutust riigi varaliste kohustuste eest.
69. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
73. Seltsi tegevuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
74. Kui Seltsi tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsuse alusel, esitab vastava avalduse lõpetamise registrisse kandmiseks juhatus.
75. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui Seltsi üldkoosoleku otsusega ei ole määratud likvideerijateks teisi isikuid.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuulutuse sisu: Tere neiud.sooviks tutvuda saleda naisega et vahel kohtuda.Võiksid asuda tartumaal.Ise olen abielus aga otsin samade mõtetega naist et vahel kohtuda ja midagi põnevat teha.Kui helistada ei julge siis saada sms.
Kuulutuse sisu: Saatuse kurja käeläbi üksikuks jäänud mees sooviks endale elukaaslast või vähemalt esialgu lihtsalt tuttavat ! Naine võiks olla vanuses -40 ,sale ja aus! Vist palju soovitud ,lugedes neid kuulutusi ,kuid ise karske 180 pikk, ettevõtja,armastan puhtust ,ausust !Väljanägemine selline ,et lapsi hirmutada ei saa ja sobivusel arvan ,et ei pea kahetsema!Saan eluga hakkama ! Puudub vaid kena mõistev kaaslane kellest hoolida ja keda hoida!
Kuulutuse sisu: 35 aastane meesterahvas on järgmine nädal (19-22 november) töö asjus Tartus, ööbin kohalikus hotellis. Kas keegi kohalik naisterahvas tuleks mulle mõni õhtu külla? Hellitused, massaaz ja võibolla ka midagi enamat?Vanusele ja välimusele piiranguid ei sea, saan ka sponsoreerida. Ootan kirju koos enesetutvustuse, pildi ja plaaniga, mis meid ees ootaks. Kui kohtumine hästi läheb siis miks mitte ka edaspidi kohtuda? Puhtus ja diskreetsus tagatud minu poolt,ootan seda ka Sinult. Ootama jäädes :)
Kuulutuse sisu: Olen mehiselt ümar 28 aastane noormees. Sooviks tutvuda 50+ daamiga seksi eesmärgil :P koht pmst olemas. Ole tallinnast või selle lähiümbruses. Diskreetsus garanteeritud. Võid olla ka abielus. Vajadusel võin sponsoreerida.
Kuulutuse sisu: Oled 25-40a. Oled pisut väsinud elu rutiinist. Sinul on väljaelamata fantaasiaid, unistad salajas kirgest ja seiklusest. Tahad jälle tunda ennast naisena. Otsid vahelduseks salasõpra ja armukest. . Olen viisakas ja kindel mees, oskan naisest hoolida, trennitud ja sportlik, ei joo ega suitseta. 45-173-73 Otsin sind, kelle jaoks ma saaks kinkida midagi sinu jaoks tähtsat. Päevasel ajal leian alati aega ja võimalusi. Vahemaa ei oma tähtsust. Romantika, hellus, kirg, endorfiin, need on need asjad, mis äratavad meid ellu.
Kuulutuse sisu: Tutvun naisega, kes võiks olla volüümikam ja keda huvitaks kohtumine sponsoriga mõned korrad kuus.Koht on olemas ja igat kohtumist toetaks 60 euroga.Sinu poolt sooviks puhtust ja diskreetsust ja pakun ka ise sama omalt poolt.Ise olen pikemat kasvu ja tavalise kehaehitusega sõbralik mees.Vanus ei oma eriti tähtsust.
Kuulutuse sisu: Üksi elav ja olev mees on otsimas naispoolt, kes samuti on (üksik). Ma ei pea silmas, et soovin leida omale kindlasti elukaaslast või sekspartnerit; kuid kedagi, kellega saaks vahest arutada ilmaasju käia kinos või kumus vms. seda võiks küll. Kas on kedagi, keda huvitab kirjandus, kunst või ka kolamine metsas? Abielulistele ei!
Kuulutuse sisu: Hei neiud-naised! Olen igati kena, viisakas, puhas ja terve sportliku kehaga 1.75 75 45.a abielus mees Tartu lähedalt ja soovin tutvuda-kohtuda neiu-naisega kellega seksinaudinguid jagada. Meeldib teha imehead keelekat ja pakkuda-nautida mõnusat seksi igas poosis igat moodi. Olen täielikult diskreetne, liigun autoga ja tuleksin kuhu vaja. Musid ja kõike kaunist teile!
Kuulutuse sisu: Tere, Otsin nädalavahetuseks ja võimalik, et ka tulevikuks üht naist kes vastaks umbes sellisele kirjeldusele. Oled lühem kui 170cm ja su figuur on naiselikum, ehk siis voolujoonelisem mida oleks hea hoida ja nautida. Vanusele piire ei pane. Võta ühendust ja saame tuttavaks.
Kuulutuse sisu: Vallaline Tallinna noormees on armukeseks abielu rutiinist väsinud naisele. Olen jutukas, hea huumoriga, sõbralik ja hooliv ning väga vabaneelne. Terve ja kergelt karvane. 182/70.Hoolitsen enda eest. Olemas koht ja auto. Sponsorlust ei paku ega ei vaja. Räägime edasi kirja teel kus ootan Sinu soove ja pilti.
Kuulutuse sisu: Hei naisuke.Kui tunmed puudust hellusest,heast seksist ja keelekast ning kaisus olemisest ja mine tea võibolla millestki jäävamast siis anna julgelt märku.
Kuulutuse sisu: Suur, paks karvane mõmmik igavleb üksinda ja imeb käppa! Vahel võiks oma koopas ka kedagi müksata ja mõmiseda koos.
Kuulutuse sisu: Saledapoolne,alko ja suitsuvaba mees soovib tutvuda naisega kellele meeldib keeleka saamine,vastastikune oraalsex,mänguasjad jne.
Kuulutuse sisu: tutvun ainult püsisuhte eesmärgi vallalise tartumaa naisega 25 eluaastat kuni 35 eluaastat olen rahalisest kindlustatud , aga minu tutvun VALLALISE TARTUMAA NAISEGA MINU RAHALINE SISSE TULEK POLE OLEN KORRALIK JA TÖÖS MAAMEES MINA TAHA SOBIVUSEL KOOS ELU VALLALISE TARTUMAA NAISEGA kui naisel on laps see pole minule takistuseks mina vaja vallalist Tartumaa naist ja kohe minu eriala on tisler esikohal on minul armastus ja kirg mina olen valmis vallalise tartumaa naisega kokku saama mina tean mida elult tahan minu tel on 53927379 ina ootan vallalise tartumaa naise kõnesid ja sõnumeid kui valline tartumaa naine soovib kutsun külla valline tartumaa naine palun tule minule täna külla minu on naist vaja soovin leida vallist tartumaa naist kellega tulevikus pere luua vallalisel naisel võib ka lapsed olla mina võtan vastu loomulikult mina olen naisele truu bussi sõit on tasuta mina elan Tartumaal Saadjärve külas Vana-Kubjal mina vajan vallist tartumaa naist kogu eluks on arusaadav ja kiiremas korras.
Kuulutuse sisu: Otsin ilusat sekspartnerit ,kui klapib siis võib ka edasi mõelda ;) Ise olen 23a sportlik noormees (ei joo ,ei suitseta ) kui sina teed neid asju siis pole mul selle vastu midagi . Vanus võiks jääda 17-25 a . Kui huvi siis kirjuta julgelt ,olen sõbralik .(Kui tahad nalja teha ja kirjutad niisama siis ära näe vaeva )
Kuulutuse sisu: Oma elu parimais aastates mees otsib salasuhet samaväärse daamiga, kui oled huvitatud, saada foto koos väikese lühitutvustusega... oled oodatud!
Kuulutuse sisu: Otsin naist kellele meeldib mässata pissimängudega ja kergem BDSM, alandamine, rollimängud jne. Vanusele ja kehakaalule piire ei sea. Ole aus ja avatud meelega. On olemas kena suvemaja koos toimiva saunaga :) 55954983
Kuulutuse sisu: Võiks olla pikaajaliseks sponsoriks 50 +/- seksikale tüdrukule Tallinnas või Harjumaal.
Kuulutuse sisu: Keegi täna välja või külla kutsub? Olen sale noormees, kellel normaalne välimus ja soovin samaväärse naisega veidi aega veeta loogilistel eesmärkidel ;) Eelistan naist vanuses 17-25 ja arvatavasti ainult täna, aga kunagi ei tea mis juhtuda võib, niiet kirjuta julgelt :)
Kuulutuse sisu: Ärimees Lõuna-Eestist aitab raskel ajal noort neidu, kuni 22.a., 2500-3000 euroga kuus, koos vaba aja veetmise eest.
Kuulutuse sisu: Sellel nädalal võrus/ põlvas parkiv ja ööbiv noor autojuht tutvub seksi eesmärgil 19-25 aastase saleda, sportliku kehaehitusega neiuga. Olen kergesti erutuv ja vähese pidamisega, Soovin sinuga veeta seksirohke öö(d), et võimekust parandada. Vastutasuks pakun sulle korraliku keelekat. kui oled huvitatud, siis kirjuta noormees1111@mail.com Vajalik puhtus ja diskreetsus!
Kuulutuse sisu: Tutvun Tallinna/Harjumaa naiseg. Soovin nautida head seksi ja vahvat seltskonda. Välimus peaks olema kuni 180cm ja 60kg. Olen avameelne ja hea suhtleja. Pakum mulle mõni huvitav idee ja ehk teeme selle teoks. Võin olla ka armuke. Diskreetsus tagatud. Liigun autoga ja oman pinda.
Kuulutuse sisu: Otsin tänaseks õhtuks kompleksivaba keskealist naist kes on huvitatud klaasikesest veinist ja heast sexist. Võimalik ka sponsorlus.
Kuulutuse sisu: Soovin aidata kuni 25.aastast noort neidu 3500 euriga kuus salajaste kohtumiste eest.
Kuulutuse sisu: 26a väga heas vormis, kena vallaline noormees otsib kedagi kellele täna külla tulla ja kellega head, kirglikku seksi nautida. Ei suitseta, ei joo.vajadusel võin sponsoreerida. Kirjuta aga julgelt
Kuulutuse sisu: Otsin kena iseloomuga kõhna või pontsakat 30-50 aastast naist kellega aeg ajalt kohtuda. Olen 21 64/172 igati isukas.
Kuulutuse sisu: Tere! Leidub kedagi siin kes sooviks õhtul lihtsalt minna ringi sõitma ja nautida head muusikat sinu valikul? Räägiks juttu ja oleks lihtsalt muhedad. Vanus võiks jääda alla 40
Kuulutuse sisu: Noor, kena naine, kes sa oled üksi ja vajad seltsi ning inimest, kes su päeva päikest tooks, ole hea ja võta ühendust! Sind ootab aktiivne ja humoorikas mees, kes viiks sind meeleldi seiklema! Olen 175/80 treenitud kehaga, alkoga ei liialda, vabameelne ja hea suhtleja! Kui klapime, siis on kõik võimalik,,,, Kirjuta kiiresti, sest ma janunen hea suhtluse järele :)
Kuulutuse sisu: Tere .. olen üksik noormees kes tahaks elule vaheldust saada .. olen nõus tulema peaaegu et igalepoole aga mida lähemal seda parem.. olen nõus ka sponsoreerima :).. kirjuta ja leiame ühise keele
Kuulutuse sisu: Kena ja viisakas sportliku kehaga 1.75 75 45.a abielus Mees Tartust tutvub-kohtub neiu-naisega kellele meeldiks keelekas ja siis mõnus seks.
Kuulutuse sisu: Soovin tutvuda meeldiva naisega, et koos meeldivalt aega sisustada,,võiksid olla 24-40 aastane, lühemat kasvu kuni 170cm,,,, võid ka pikem olla, kui ei pelga 174 cm meest ...mulle meeldiks kui oleksid saledam,,, või nii normaalses kaalus,,,, mu oma kaal on ka pidevas kõikumises, kuid üldjoontes olen sportlik,,,, teen trenni, mulle meeldivad pikad jalutuskäigud ja elav vestlus,, meeldib ka sombune ilm, meeldib lugeda, rattaga sõita, käia jooksmas, viibida looduses, meeldivad naiselikud naised, kes teavad mida tahavad ja ei muutu selle teadmise juures ülbeks, meeldib lilli kinkida,,,, teha erilisi kingitusi, kui tuju tuleb,,,, ,,,, loen ja loen siin neid kuulutusi ja kõik suhteliselt ühe puuga löödud,,,, ma ootaks naiselt loomulikust ja tahet koos olles end vabalt tunda,,,, ei meeldi vaid maha ja taha,,, eelistatum oleks kõiksuguseid tegevusi hõlmav tutvus,,,, näites kuradi igav on minna üksi kinno,,, koos oleks see hoopis nauditavam,,, samuti kohvik,,,,, üksi istu ja vaata lakke,,,, koos jätkuks juttu kauemaks,,,,nädalavahetuse üritused,,, mööduksid samuti koos rajumalt, kui üksi unistades :D .......saunatada saaks koos, spaas ja väljasõitudel,,, pidudel,,,, restoranis,,,, rannas,,,, nimekiri oleks lõputu, kui õige partner olemas,,,, ei ole huvitatud raha eest kohtumisest,,,, olen huvitatud heast sõprusest või ,,,, kellega koos ka kõiki eelnevaid tegevusi saaks teostada,,,, võiksid olla ka reisihuviline,, võib-olla oled sina ka see kellega me lähme salsa kursustele, et elu veel lõbusamaks muuta,,,,, Ise olen igati meeldiv noormees, 35 aastane, norm kaalus, hea huumorisoonega, jutukas, arukas, meeldib pikalt kallistada, olen suudlemises ekspert :D ,,oma kodu ja auto on ka olemas nii, et väljasõitudega probleeme ei tohiks tekkida,,,, Lisan veel, et olen täiesti vaba ja avatud uutele suhetele, kui meil midagi peaks tekkima, siis minu poolt takistusi ei teki! Vabandan oma pika lause pärast,,,, kuid nii tundub seletusviis täpsem olema!
Kuulutuse sisu: Tervist neiud, kes oleks ja tahaks hädast välja aidata. Nimelt oleks vaja, et keegi õpetaks amatööri välja ja näitaks kuidas asjad tegelikult käivad (seksi vallas). Olen puhas, vormis, 184 cm noormees. Võime kohtuda kas sinu pool või hotellis. Ootan SMSe või emaile...
Kuulutuse sisu: Olen 51-aastane vaba ja tore härrasmees Lõuna-Eestist. Soovin tutvuda sexi eesmärgil vaba endast noorema naisega. Oman pinda ja autot. Kirjuta!
Kuulutuse sisu: Olen sportlik,puhas ja hakkaja noormees ,otsin 16-25 aastat vana naisterahvast kelle juures vahepeal käia ning kõik tema soovid täita ,kui saad saada ka endast pilt ja kohtume :). Tavalinemees12@gmail.com -ootan su kirja ;)
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitab Alfred Schnittke suurteose «12 patukahetsuse psalmi». Dirigent on Kaspars Putniņš. Kontserdid toimuvad 27. novembril kell 18 Viljandi Jaani ja 28. novembril kell 19 Tallinna Niguliste kirikus.
Pool tundi enne maailma kooriklassikasse kuuluva teose ettekannet toimub loeng. Tegu on kooriklassika ikoonilise teosega, mille kirjutas 20. sajandi üks mõjukamaid esindajaid Alfred Schnittke ristiusu 1000. aastapäeva tähistamiseks Venemaal 1988. aastal. Teose aluseks kasutas ta vana-vene liturgilisi tekste patust ja igatsusest lunastuse järele, muusikas põimis aga nii vana kui uut helikeelt, luues originaalse, virtuoosse ja haarava meistriteose, mis on läbi imbunud helilooja enda isiklikust kogemusest ja sügavast veendumusest.
Kontsert toimub Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdisarjas «Vitraažid», mis pakub särava valiku maailma kooriklassika paremikust koos eesti heliloojate uudisteostega.
Vabaduse väljaku äärde püstitatava samba maksumus on 63 miljonit krooni, teatas eile Tšehhi firmaga Sans Souci ehituslepingu sõlminud kaitseministeerium. Samba plaanilisele avamisele 28. novembril eelneb klaassamba valgustuse ja muu seadmestiku testimine pärast samba valmimist 15. oktoobril.
Eile eraldas valitsus kaitseministeeriumi eelarvest samba rajamiseks 36 miljonit krooni, samba põhiosa rajamine läheb kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul maksma alla 70 miljoni krooni ning see summa tuleb järgmise aasta eelarve ja valitsuse reservi arvelt. Riigikogu tegi valitsusele 2005. aasta märstis ülesandeks püstitada just Vabadussõja võidusammas, rõhutas Aaviksoo.
Samba püstitamiseks on praeguseks inimesed annetatud ligi kolmveerand miljonit krooni. Samas on viimastel päevadel, pool aastat pärast konkurssi, algatatud valjusõnalised protestiaktsioonid samba püstitamise vastu.
See on juba seitsmes konkurss, mis on Vabadussõja võidusamba püstitamiseks korraldatud, eelmised kavad pole ehituslepingu sõlmimise faasini jõudnud.
*Teisipäeval teatas Eesti Arhitektide Liit, et püstitama peaks hoopis Vabadussamba, mitte Vabadussõja võidusamba.
*Praegune töös olev projekt on liidu hinnangul nii kunstiliselt kui ka ideeliselt kõlbmatu ja lõhestab rahvast.
*Uue samba püstitamiseks tuleks korraldada uus võistlus ja samba valmimine lükata kümme aastat edasi.
*Samasuguse argumentatsiooniga protestikampaania algatati eile ka internetis, eile õhtupoolikuks oli protestiallkirju kogunenud 2000 ringis, lisaks paljudele kultuuritegelastele oli allakirjutanute seas ka riigikogu liikmeid.
*Peaminister Andrus Ansip kinnitas eile, et sammas avatakse plaani järgi ning avaldas hämmastust, et praegusel ajal taoliste üleskutsetega välja tullakse.
*“Kui nüüd öelda, et ka see seitsmes /Vabadussõja võidusamba konkurss/ läks aia taha – pärast seda, kui 75 protsenti rahvast toetab Vabadussamba rajamist – siis ma ütlen, et pisut ollakse hiljaks jäädud,” sõnas Ansip.
*Kaitseminister Jaak Aaviksoo märkis, et sambavastaste algatatud allkirjade kogumisele sarnaselt saaks algatada samba poolt olevate inimeste allkirjade kogumise.
Ja töötegijad töötasid ning parandamine edenes nende käes; nad seadsid Jumala koja korda, nagu see pidi olema, ja tegid selle kindlaks. (2Aj 24:13)
29. märtsi kaunil päikesepaistelisel kevadpäeval kogunesid Läänemaa koguduste saadikud praostkonna sinodile. Algusjumalateenistusel Lääne-Nigula kirikus teenis peapiiskop Andres Põder koos kohalike kirikuõpetajatega.
Tänavuse sinodi muutis paljudest eelmistest erinevaks see, et praost Tiit Salumäe viibib hetkel Ameerika Ühendriikides seoses sabatiaastaga pärast pikaajalist ustavat teenimist. Külalisena tervitas sinodilisi Taebla vallavanem Ülle Erman, kes tutvustas Taebla valda ning lausus kiidusõnu kohaliku koguduse ja selle töötegijate aadressil, kirjeldades positiivsena valla ja koguduse koostööd. Sinod õnnitles aasta õpetajat Ants Leedjärve.
Järgnes 2006. a tegevusaruande tutvustamine. Muusikatööst praostkonnas kõneles Lia Salumäe. Kogudustes tegutseb praegu 16 kirikumuusikut, neist 3 organisti kutsega, 10 laulukoori ja 16 ansamblit, tehakse koostööd linnade ja valdade kooridega.
Ka lastega tehakse muusikatööd, eraldi mainiti noorteansamblit Crux. Läänemaa oratooriumikoor on läbi viinud kaks suurt projekti. Salumäe soovis, et vaimulik laul kõlaks edaspidigi tänuks ja kiituseks meie Jumalale.
Lastetööd kirjeldas õpetaja Lembit Tammsalu. Läänemaa 16 kogudusest tehti lastetööd seitsmes. Põhjalikumalt meenutati praostkondlikku lastepäeva «Mida sa ootad», mis korraldati koostöös LNÜga. Käesoleva aasta 26. maiks plaanitakse lastepäeva Lihulas, teemaks seekord «Kuidas ma pääsen…». Praostkonna lastetööd iseloomustab hea kogudustevaheline koostöö ning ühised ettevõtmised.
Heikki Mutso tutvustas skautluse arengut Läänemaal ja Eestis ning kogu maailmas. Ülemaailmselt tähistavad skaudid tänavu 100. tegevusjuubelit. 1. augustil kell 8 hommikul annavad ka Eestimaa skaudid kordustõotuse, milles lubavad austada Jumalat, isamaad, oma ligimesi ning skaudiseadusi.
Skautide Läänemaa maleval on üle 200 liikme. Neid oleks rohkemgi, kuid juhtide vähesuse tõttu ei ole võimalik kõiki huvilisi vastu võtta. Mutso sõnul ei ole veel koguduste juures käivitunud skauditegevus, mujal maailmas aga kasutavad skaudid oma tegevuseks enamasti just koguduste ruume.
Noortetööst rääkis õpetaja Kari Tynkkynen. Eelmisel aastal toimusid Haapsalus esmakordselt praostkonna noortepäevad pealkirjaga «Mida sa veel ootad?». Üritustel osales 200 noort, toimusid piiblitunnid ning kontserdid koolis ja kultuurimajas.
Lisaks korraldati eelmisel aastal praostkonna noortelaager ning osaleti Soomes «Maata näkyvissä» festivalil, kuhu koguneb igal aastal ligi 12 000 noort. Tynkkynen soovitas Läänemaa kogudustel esitada taotlus sõpruskogudustele, kes võiksid oma noori festivalile saates kaasata ka Eesti noori.
Usuõpetust õpetati 7 koolis Läänemaal, 2 koolis gümnaasiumiklassidele, ülejäänud koolides algkooliastmes. Tõdeti, et koolid oleksid valmis rohkemaks, kuid õpetajaid ei jätku.
Misjonitööst kõneles Tiina Võsu. Välismisjoni 200. aasta tähistamiseks peeti Haapsalus mais misjonipäev.
Lääne praostkonnal on praeguse seisuga ka välismisjonäre, keda kodukogudus toetab, lisaks töötab praostkonnas Soome misjonär Kari Tynkkynen. Kogudustes on korraldatud kuulutuspäevi, kus misjonärid on kõnelenud oma tööst.
Abipraost Leevi Reinaru tõstis praostkonna olulise sündmusena esile Rooslepa kabeli ehitamist, pühitsemine toimub 12. augustil. Uue õpetajana on praostkonda teenima tulnud Kaisa Kirikal.
Sõnavõtuga esines ka Oru vallavanem Arno Kelnik, kes samuti kiitis koostööd valla ja Lääne-Nigula koguduse vahel, lisaks soovis ta eriliselt ära märkida sinodi head tööõhkkonda.
Peapiiskop Andres Põderi sõnavõtt kandis mõtet saada kahanevast kirikust kasvavaks kirikuks. Peapiiskop nimetas talituste arvu suurenemist möödunud aastal ning liikmeannetajate arvu languse märgatavat vähenemist.
On väga tähtis mõista kiriku ja eesti rahva ühtekuuluvust ning omada positiivset kasvule suunatud hoiakut. Igapäevases kirikutöös tuleb esikohale seada isiklik suhe ja osadus Jumalaga, ülioluline roll koguduse elus ja kasvus on väikerühmade, osadusgruppide ja piibli- ning palveringide tööl.
Viimasel ajal on rohkem tähelepanu pööratud ilmikute rollile ja võimalustele koguduses, sellega seoses koolitab Misjonikeskus ilmikliikmetest jutlustajaid.
Peapiiskop rõhutas ka 90 aasta möödumist luterliku kiriku iseseisvumisest ning selle aastapäeva seotust Eesti Vabariigi sünnipäevaga. Tuleb pöörata tähelepanu eesti rahva vaimsetele juurtele ja meenutada aega, mil kirik kui rahvuslik institutsioon ühendas enamikku Eesti rahvast. Aastapäeva raames toimub 2. juunil Tartu Jaani kirikus pidulik jumalateenistus ja ajalookonverents, mille raames pühitsetakse kiriku lipp.
Sinodil oli külalisena Titta Hämäläinen LNÜst, kes kõneles laste- ja noortetöö arendamisest, koostöövõimalustest koguduste ja LNÜ vahel ning tutvustas uue materjalina laste katekismust «Mina usun». Tooni Leedjärv andis teada 3. juunil Kullamaal toimuvast laulupäevast.
Sinodi lõpetas palvega peapiiskop Andres Põder. Tema sõnavõtus eelnevalt kõlanud mõte – me saame seda, mida usume – sobib kokku võtma kõigi viinamäe töötegijate ootusi ja lootusi.
Pealinnas süütasid advendiküünla Raekoja platsi jõulupuul linnapea Edgar Savisaar ja praost Jaan Tammsalu. Traditsioonilisel üritusel laulasid Tallinna Jaani, Kaarli, toomkoguduse, Püha Vaimu, Peeteli, Nõmme Rahu ja Viimsi koguduse koorid.
Tartus süütasid advendiküünla linna jõulukuusel linnapea Urmas Kruuse ning praost Joel Luhamets. Pärnus toimus enne advendiküünla süütamist Eliisabeti kirikus jumalateenistus koos kaunimate jõululaulude laulmisega. Esines tütarlastekoor Elise. Keskväljakul pöördus linnarahva poole ning süütas esimese küünla õpetaja Enn Auksmann.
I advendipühapäeva värv on valge – kõikjal süüdati valge küünal, mis tähendab tänulikkust, rõõmu ja pidu. Traditsiooniliselt sai igaüks advendiküünlast jõulutule ka koju kaasa viia.
«Ta on inimene meie enda seast, kes iga päev oma elu Eesti pinnal elab ja toimetab, on südamega oma saare, riigi ja inimeste küljes ja ometi loob suurt maailmamuusikat,» märkis kultuuriminister Laine Jänes heliloojale kodanikupäeval, 26. novembril Rait Präätsa klaasskulptuuri ning tiitliga kaasnevat 20 000 krooni suurust preemiat üle andes. «Praegu, 2009. aastal teeb ta seda loomingulises kõrgvormis ja laial haardel nii süva- kui levimuusikas, nii kodu- kui välismaal,» rääkis Jänes.
Kärdlas vaimuliku peres sündinud ja Hiiumaal elav Tüür (fotol), kaasaja üks maailma kuulsamaid klassikalise muusika heliloojaid, sai tänavu 50aastaseks.
Kokku esitati kultuuriministeeriumile aasta kodaniku tiitlile 23 kandidaati. Taotluses pidi põhjendama kandidaadi sobivust ja samuti seost tänavuse kodanikupäeva motoga «Loovad inimesed – edukas riik».
Lehtede langemise ja pungade puhkemise aegu on surmal rohkem lõikust. Selle rahvatarkuse kinnituseks pruugib vaid vaadata kiriku matuseraamatuid või heita pilk ajalehe leinakuulutuste leheküljele. Need aastaajad on rasked vanadusest nõrkadele ja haigusest kurnatuile.
Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. Kirikukalendris on novembrikuus kolm tähtpäeva, mis juhivad meie mõtted surmale ja surnutele: hingedepäev, pühakutepäev ja igavikupühapäev, mida paljud ikka veel surnutepüha nime all tunnevad.
Arvatavasti kutsub ka looduses toimuv – nähtavad märgid elu lakkamisest, pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine – meid tavalisest enam mõtlema neile, keda meie juures enam ei ole. Kolmes järgnevas kirjutises tahan ma lisaks surnutele pöörata tähelepanu leinajaile ning leinas toimuvale. Loodan, et sellest on abi ka neile, kes on kedagi kaotanud.
Meie suhted ei lõpe, vaid teisenevad. Kui meie lähedal olnud inimene lahkub, tunneme end kui sügava ja pimeda kuristiku serval olevat. Otsime silda, mis viiks teisele kaldale, kuhu lahkunu läks. Me ei leia ühtki teed, ei kuule ega näe, mis teisel pool toimub.
See ei tähenda, et meil pole enam mingit suhet. Armastus pole kuhugi kadunud. Meie vahekord pole nüüd enam nagu kahekõne, vaid pigem otsekui raamatu kirjutamine lahkunust. Meile tuleb meelde, mis ta on teinud ja öelnud. Me tahame talletada kõik mälestused temast ning avastame seda tehes, kuidas ta meie elus edasi elab selle läbi, mida ta meie jaoks tähendab, kuidas ta meie elu on muutnud ja veel praegugi seda mõjutab.
Aeg ise ei paranda mitte midagi. Tervenemine saab tulla vaid sellest, mida me aja jooksul teeme. Esiteks on vaja endale tunnistada, mis meie elus on toimunud ja mida me tunneme. Mistahes tunded meid ka ei valdaks, ükski neist pole vale ega kohatu. Paraneda aitab ka võimalus vähemalt ühe inimesega siiralt jagada seda, mis meie hinges toimub.
Tihti soovitatakse leinajal olla tugev ja vastu pidada. Kui sellega mõeldakse surma läbi inimeses toimunud muutustest vaikimist, siis ei aita see soovitus leinajat, vaid pigem soovitajat, kes ei julge või ei jõua ligimese valu vaadata. Kui vaikime oma tunnetest, siis salgame ennast ja lahkunut – tema elu ja kaotuse mõju ning tähendust meie jaoks.
Kui me kedagi armastame, ei unusta me teda ilmaski. Me lepime küll kaotusega, me võime sellest isegi midagi õppida, kuid me oleme selle läbi täielikult muutunud ja kogu meie elu on saanud teistsuguseks. Aastate möödudeski aga võime igatseda lahkunut täpselt samamoodi ja sama palju kui päeval, mil ta meilt võeti.
Lein ei kulge kindlat rada pidi vaikselt vähenedes. Tavaline on, et aja jooksul meenub midagi, millele me varem ei ole jõudnud mõelda. Need mälestused, olgu siis head või halvad, võivad ka uusi valupuhanguid esile kutsuda. Eriti raske võib olla pühade ja perekondlike tähtpäevade aegu.
Nii nagu pole kaht täiesti sarnaste näojoonte ja kehakujuga inimest, pole ühesugune ka meie hinges toimuv. Pole haruldane, et leinajate vahel tekivad lahkhelid selle tõttu, et kellelegi heidetakse ette liigset leinamist või leina puudumist. Kui hinges toimuvat üksteisega ausalt jagatakse, selgub aga, et inimesed väljendavad oma tundeid sootuks erinevalt, ka ei pruugi tunded kulgeda sama rada pidi ja ühtlases tempos.
Millest ühele on abi ja lohtu, võib teisele olla samal ajal talumatult raske. Sageli kuuleme lohutajate suust, et nad teavad, mis teine tunneb. Need sõnad tulevad siirast südamest, kui ollakse pealtnäha sarnast kaotust kandnud. See ei tähenda siiski, et üks lesk tunneb sama, mis teine.
Kes on kaotanud lapse, ei pruugi taibata, mida kogeb teine vanem. Nii nagu kõigil on elus üksteisega erinevad suhted, nii me ka leiname erinevalt. Palju kasu võib olla küsimusest, mida leinaja läbi elab.
Usk on suureks toeks, kuid rohkesti on neid, kelle jaoks lein on tõsine vaimulik kriis. Lähedase surm on lootuste purunemine, mis võib teha küsitavaks osa meie veendumustest ja usust. Jutt Jumala tahtest võib teha haiget. Palvetamine võib tunduda üle jõu käivalt raske. Kirikuskäik võib olla vastumeelne nagu igasugune inimeste hulka minek. Seda juhtub üsna tihti.
Rõõmsalt tänamise asemel tahaks Jumala peale vihaselt karjuda – niivõrd ebaõiglane tundub juhtunu. Kui niisugune tahtmine tekib, siis peakski kisendama. Pole oluline, kui kõva hääle või millise tooniga palvetame – peamine on, et Jumalaga kõnelemist ei katkestataks. Jumal ei ole öelnud, et Ta siis meid ei kuule.
Lein paiskab meie elu täielikku segadusse ja jätab meid üksi. Jumal on siiski lubanud olla alati meie juures. Leinas tahab Ta meid aidata oma elus tekkinud kaosesse korda luua. Ta näitab meile, millele tugineb tõeline lootus ja mis on vaid üldlevinud valearvamustele rajatud petlikud ootused.
|
OSCAR-2019
|
||
Veelgi täpsem pealkiri oleks muidugi “suvi lapsega Tallinnas”, mõtlesin, et panen kirja mõned ideed ja tegemised, mida sel suvel lapsega pealinnas ja selle ümbruses ette võiks võtta, sekka ka mõned veidi kaugemad käigud. Osad asjad on sobilikud juba koos päris pisikestega, mõned aga pigem veidi suurematele lastele – ehk siis kõigile midagi 🙂
Alustame sellest, et kui ilm on ilus, siis tasub see meie niigi lühike suvine aeg ikka õues veeta, ka linnas. Kindlasti on kõigil oma kodulähedased mänguplatsid, kus igapäevaselt käiakse juba välja kujunenud, aga vahelduse mõttes võiks ette võtta ka näiteks käigu Kadrioru parki ja Miiamilla lastemuuseumi mänguväljakule (see on tasuta!). Seal on eraldi platsid väikematele ja suurematele lastele, kohapeal töötab ka väike kohvik. Aga veelgi toredam on näiteks mõnda aega seal mängida ja siis pargis kuskil mõni mõnus koht leida ja üks piknik teha.
Jahedama või vihmasema ilmaga saab seal samas külastada seda sama Lastemuuseumit või minna hoopis KUMU-sse, kus nüüd ka olemas tegevuskaardid, mis aitavad koos lapsega muuseumi avastada.
Päikselisel päeval võib muidugi minna ka mõnda Tallinna mitmest rannast, seal hoiavad vesi ja liiv last ilmselt tükk aega tegevuses, aga rannas olles peaks siis kindlasti arvestama ka lapse ohutusega. Kasutama peaks lastele mõeldud päiksekreemi, lapsel võiks peas olla müts, mis päikse eest kaitseb (ka kukalt), eriti mõnusad on UV kaitsega nö rannakostüümid. Kui on plaanis pikem aeg rannas veeta, siis võiks mõelda ka rannatelgi või päiksevarju peale, et ei peaks pidevalt päikse käes olema. Ja loomulikult piisavalt joogivett kaasa varuda ja ujuma minnes oskustele vastavat varustus kanda. Kindlasti ei tee paha ka lapse käe ümber käepaela panemine, kus kirjas lapsevanema telefoni nr juhuks kui laps peaks rannamelus silmist kaduma.
Nii parki kui ka randa minnes võiks lapsele kaasa võtta mõned mänguasjad, mis selle käigu lõbusamaks ja tegusamaks teevad – rannas on muidugi head ämber-kühvel-vormid, aga parki võib kaasa võtta ka väiksema palli või suurematele lastele näiteks sulgpalli komplekti.
Muuseumisõpradele on toredaks kohaks ka muidugi Lennusadam, seda enam, et hetkel on käimas ju merekultuuriaasta. Tegevust ja vaatamist peaks seal jaguma nii suurtele kui ka väikestele.
Alati on variant ka vana hea loomaaed (kelle põhimõtete vastu selle koha külastamine ei ole), ka seal on olemas kohad, kus piknik pidada, kui külastus pikaks läheb ja veidi puhata on tarvis. Kui loomad vaadatud, aga jaksu üle, siis on seal ka Zoo seikluspark, kus 5 erineva raskusega rada seiklejaid ootavad.
Tuulevaikse ilmaga on tore võimalus minna ja vaadata Tallinnat hoopis kõrgemalt kui tavaliselt harjunud ollakse, sellist põnevat võimalust pakub Balloon Tallinn ja sinna saavad minna ka kõige pisemad pereliikmed (meie näiteks käisime seal väikse jaanuari beebide seltskonnaga eelmisel suvel). Lisaks on seal samas ka avatud suvine Sushi Plaza resto, nii et lisaks vaatele saavad sushi sõbrad ka keha kinnitada.
Kui juba tee sinna sadama kanti viis, siis, miks mitte minna ja veeta hoopis üks päev perega Helsinkis, hommikul sinna ja õhtul tagasi – väike vaheldus ja seiklus garanteeritud. Helsinkis on lisaks niisama jalutamisele ja linna avastamisele võimalus minna ka näiteks Linnanmäki lõbustusparki – see on ligipääsetav ka ühistranspordiga ja ei eelda autoga minekut. Samas, kel auto käepärast, siis ühe päevaga on edukalt võimalik külastada ka Muumimaad (selle käigu võtsime meie ette eelmisel suvel).
Mõnusalt ja ka harivalt saab aega veeta terve perega ka Vabaõhumuuseumis, seal tasub heita pilk ka ürituste ja teemapäevade/nädalate kalendrisse, lähim sündmus on seal juba neljapäeval, kui seal kavas jaanipäeva tähistamine. Vabaõhumuuseum on just selline koht, kus ei saa arugi, et tegelikult olete ju ikka veel linnas, pigem tundub nagu oleks ette võetud reis kuskile maale-vanaema juurde 🙂
Seiklushimulised ja sportlikku tegevust otsivad vanemad ja lapsed võivad sammud seada ka teistesse Tallinna seiklusparkidesse, nii Nõmme kui ka Pirita seiklusparkides on tegevust juba alates 2. eluaastast (lisaks on seal samas ka Nõmme välibasseinid, mis kuumal päeval on rannale lahedaks alternatiiviks).
Kui ilm vihmasem ja pigem tubaseid tegevusi soosiv, siis võib huvi pakkuda ka Energia Avastuskeskus, kus suvel toimuvad ka 3x avastuspäevad (juuni oma on küll möödas, aga juuli ja august veel ees, need siis 7-13 aastastele lastele).
Samas ilusa ja selge ilmaga võiks ette võtta teekonna Pirita poole ja külastada Teletorni ning Botaanikaaeda, võimalik on ostagi nende kahe koha ühine pilet, muideks – Botaanikaaias on ka põnevad pikniku platsid, kus peale kõrgustes käimist väike lõunapaus teha näiteks.
Sellised kohad ja tegevused jäid mulle silma, mu meelest on siin variante nii suurematele kui ka väiksematele, et oma suve veidi sisustada ja perega mõnusasti koos aega veeta ja ühiseid mälestusi luua.
Kel aga tahtmine minna linnast välja, siis esimese hooga tulevad pähe Lottemaa ja näiteks Elistvere loomapark.
|
OSCAR-2019
|
||
Paljude jaoks on suve üheks oodatumaks sündmuseks saanud Paide arvamusfestival, mis sel aastal toimub 10. ja 11. augustil.
Küllap on nii mõnigi interneti vahendusel juba selle aasta arutlusteemadega tutvunud. Seda tasuks kindlasti teha aga ka neil, kel ise mahti Paidesse sõita ja arutelusid meedia vahendusel jälgida ei ole. Teemavalikust, rõhuasetustest ja tutvustavate tekstide sõnastusest võib järeldada nimelt nii mõndagi selle kohta, millises ühiskonnas me elame.
Kodulehelt võime näiteks lugeda, et tegemist on kaasava ja ühiskonnaülese ettevõtmisega: „Festivalile on oodatud erinevate tegevusvaldkondade esindajad ja huvigrupid, kelle pakutud aruteluteemadest kujuneb festivali programm.“ Korraldajate heas tahtes pole põhjust kahelda.
Ometi pole üheski ühiskonnas kõik hääled võrdselt kuuldavad. esile tõusevad haritumate ja jõukamate kihtide huvid ja arusaamad, mida esitatakse kogu rahva omade pähe. Eestis jäävad rohkem kõlama ka eesti emakeelega inimeste ning pigem tallinlaste kui väikekülade elanike seisukohad. Oma pitseri vajutab see paratamatult ka arvamusfestivali teemavalikule.
Usuorganisatsioonid on paljudes riikides pälvinud poolehoidu sellega, et astuvad välja nende inimeste ja ühiskonnagruppide kaitseks, kelle hääl ühiskonnas nõrgaks jääb. Ehk suudavad EELK ja Eesti Kirikute Nõukogu esindajad seda rolli täita ka eelseisval Paide festivalil.
Teisalt annab kirikute nähtav kaasalöömine arvamusfestivalil tunnistust sellest, et ise ollakse nende seas, kes suudavad end ühiskondlikus debatis kuuldavaks teha. Käsitletavate teemade põhjal võib otsustada, et üheks eesmärgiks on tutvustada religiooni rolli ühiskonnas ka sellistele inimestele, kes asjast vähe teavad ja kirikusse skeptiliselt suhtuvad. Iseloomulik on näiteks aruteluteema „Religiooniõppest eelarvamusteta“. See on muide üks debattidest, mida seekord huviga ootama jään.
Kevadel gümnaasiumi lõpetanud ja nüüd esimest aastat Tartu ülikoolis ajakirjandust õppiv Ingel Undusk vaatab tagasi keskkooliajale ning meenutab õppesüsteemi õnnestumisi ja vajakajäämisi.
Ma ei mõtiskle kui läbinisti viieline ja igas elul talle pakkuda olevas olukorras veatult käituv aktiivne ideaalõpilane, vaid pigem kui üks keskmine eesti laps, kel on omad tugevused ning nõrkused, millest esimesed kalduvad pigem kunsti või kirjanduse kui matemaatika ja arvutiõpetuse radadele.
Sest mida ikka on hindamissüsteemile ette heita õpilasel, kelle pea lõikab igas aines nagu nuga, mis sellest, et ta laulda ei oska ega kunagi pintslit käes pole hoidnud – sellele pöörab enamik koole väga vähe tähelepanu. Loomingulised huvid ja anded on meil koolis põhiliselt boonuseks muude alade kõrval, neis talendikas olemine on kena, ent alati ja ainult teisejärguliselt. Loevad nn päris teadmised.
Ma ei taha sugugi väita, et nood «päris teadmised» pole vajalikud või on kuidagi läilad või vastikud. Ei, vähemasti mitte oma algolemuselt. Mina mõtlen hoopis, et reaalainetest mitte kuigi sügavalt huvitujale või reaalaineid piiratult mõistvale õpilasele nende sunniviisil pähe tagumine võib inimest vastupidiselt õilsale harimiseesmärgile antud alade vastu vimma tundma panna.
Keskkoolis rõhutatakse pidevalt, et «kõrvaliste asjadega jõuate vabal ajal tegelda…». Kuid oletame, et nende näol on õpilase jaoks tegemist kõige armsamate väärtustega. Eliitkoolides on kodused ülesanded sageli nii mahukad, et tuleb valida: kas ohverdada oma kullakallid «kõrvalised asjad», surudes maha kirg neid eneses edasi arendada, või ohverdada head hinded ning muretu südamega õpetajale silma vaatamise võimalus? Või pühenduda mõlemale, nii koolitööle kui ka individuaalsetele huvidele maksimaalselt, kuid ikkagi poolikult, magamatult ja närviliselt.
Just nimelt nende küsimustega olid mu mõtted ametis pärast esimest gümnaasiumiaastat eliitkoolis. See oli olnud minu kool küll algklassidest alates, ma austasin ning armastasin teda, mitmeidki sealsetest õpetajatest, mitmeidki õpilasi… Kuid samas tundsin, et mulle lihtsalt ei piisanud sealsest mõistmisest, respektist mu loominguliste huvide vastu.
Ma polnud muidugi ainuke, kes nii tundis, paljud teisedki pisut erineva suhtumisega õpilased kannatasid selle all, et neilt igas aines samaväärselt edukaid tulemusi nõuti, et ei võetud arvesse nende kooliväliseid samme ja kordaminekuid. Või õigemini – südames neid voorusi hinnati, aga formaalses, dokumendilises mõttes nende omanike peale ei halastatud. Samuti polnud selles koolis märgata tendentsi enda viga tunnistada ja veidigi riskida, muutuda.Võib-olla olin mina siis eriti tundlik, et tookord kooli vahetada otsustasin…
Ning ma leidsin koha, muidugi mitte juhuslikult, vaid toetudes tutvustele ja ümberkaudsetele muljetele. Koha, mis kõiki mu ootusi rahuldas. Selleks oli Vanalinna Hariduskolleegium, väike, kuid väga selgete väärtushinnangutega, väga intellektuaalne, väga paindlik, väga hubane kool, kardan, et pea ainus omasugune Tallinnas.
Kuidas mind kõik keelitasid: ära mine, sest üks kool, kus õpilased on nii rõõmsad ja vabad ning kus nad mitu tundi päevas saavad, igaüks omal valikul, musitseerida, maalida või näidelda, ei saa pakkuda tõelist haridust!
Õnneks veendusin ma varsti absoluutselt vastupidises: õppisin koolis, kus sain ise otsustada, kas õppida matemaatikat kõrgtasemel või leebemal moel, kus lausa tunniplaani kuulusid ained, mis lõid mu südame rütmis, kus polnud nii kohutavalt palju kodutöid ja kus õpilasi käis keskmisest vähem, nii et õpetajate ning õpilaste vahel tekkisid usalduslikud ja sõbralikud suhted, koolis, mis polnud kunstlik, vaid peegeldas tõelise maailma sotsiaalset keskkonda, kus oli oma koht nii noorele emale kui ka pimedale lapsele, kus tundsid end koduselt nii keemia-, poliitika- kui ka fotograafiaviljelejad, kus ainuski neist polnud ekspluateeritud, vaid nendevaheline süntees oli ilus, üksteist arendav ja loomulik. Seal sai mu maailmapilt kõvasti täiustatud, mu mõistus arenes, mu viha ning arusaamatus reaalainete vastu haihtusid ja mis olulisim – minu südamehuvisid ei käsitletud enam kui «kõrvalisi asju».
Seda kõike tunnen ja mõistan ma nüüd, olles gümnaasiumi lõpetanud. Olen tänulik koolile, mis oma suhtumisega andis mulle jõudu jääda oma eesmärkidele truuks ja kus ma sain professionaalset õpetust isegi nii tähtsusetul alal nagu teatrikunst. Lõpetuseks ongi minu suurim soovitus Eesti muidu ju korralikule koolisüsteemile kõigi muude tarkuste-teadmiste kõrvalt ikka ja alati arvestada õpilaste iseärasustega.
Jaanuaris 1949 astus üks kindla sammuga mees Kanadas Montrealis Windsori jaamas rongilt maha ja hakkas linnas oma kaasmaalasi otsima. See mees oli pastor Karl Raudsepp (26.03.1908 – 18.06.1992) ja tema missiooniks oli luua Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku kogudus Montrealis. . Loonud kontaktid soome ja saksa vennaskogudustega ning kaasmaalastega, keda oli Montrealis sel ajal mõnisada, toimus esimene eestlaste jumalateenistus saksa kirikus 9. jaanuaril ...
(Algus EK nr 10, 07.03.)Islam ja teised rahvusreligioonidJälgides Eesti avalikkuses islamiga seonduvaid meediauudiseid ning üldarusaamu, võiks arvata, et Eestis puudub islami kogukond ning siinseil inimestel puuduvad isiklikud kontaktid antud traditsiooni esindajatega. Kuna islamiga seonduvate uudiste foon on pärast 11. septembri sündmusi aastal 2001 olnud läänemaailmas valdavalt negatiivne, siis on arusaadavad ka siinse islami kogukonna ...
Diakooniat on EELK seadustes ja dokumentides käsitletud suhteliselt vähe. Aastal 2004 vastu võetud EELK põhikiri arvab diakoonia siiski kiriku põhiülesannete hulka (1. peatükk § 3). Tänaseks on valmis saanud ja kirikuvalitsus heaks kiitnud «EELK diakoonia arengukava 2007–2012».Arengukava koostamise peamiseks eestvedajaks oli mag Aarno Lahtinen Soomest, kes töötas aastatel 2004–2006 ...
Galeriis Domini Canes on avatud traditsiooniks saanud ülestõusmispühade-teemaline näitus. Seegi kord on koos maali ja graafikaga eksponeeritud ka ikoonimaal. Väljapanek algab Evi Tihemetsa graafiliste töödega, kus põhiliseks ingli kujund, ning jätkub Aleksandr Baljajevi traditsioonidel põhinevate, kuid tänapäevaste ikoonidega. Edasi tulevad Maarja Vannase värvilised joonistused, kus käe kui ...
25. märtsil möödus 50 aastat päevast, mil Rooma lepingute allkirjastamisega pandi alus Euroopa riikide ühendusele. Algsest kuue riigi ühendusest on tänaseks saanud 27liikmeline Euroopa Liit. Kaugemasse Euroopa ajalukku tagasi vaadates paistab see välja imena, sest varem pole suudetud liita koostööle ei nii suurt arvu riike ega ka mitte nii pikaks ajaks. Euroopa ajaloolisest kogemusest lähtudes oleks 1957. aastal pidanud ...
Eelmisel aastal tähistasime misjoni 200. juubeliaastat. See on väärikas ajalugu, mis tänaseks pakub uusi avastusi sellest, kuidas kogudustena ja kirikuna oleme andnud oma panuse Kristuse käsu «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad» (Mt 28:19) täitmiseks. Misjoniajalugu on eeskujuks ja õppematerjal selleks, et täna uue innustusega kogudustes misjonivastutust kasvatada. Kui meile tundub, et alati ei saa ...
Saarde kiriku vana altarimaal Kristusest Õlimäel. Friedrich Ludwig von Maydell, 1835. Foto: Sirje Simsoni kogust Ja Jeesus läks välja ning tuli harjumuspäraselt Õlimäele, ja jüngrid järgnesid talle. Ja kui ta sinna paika jõudis, siis ta ütles neile: «Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!» Ta ise läks neist eemale kiviviske kaugusele, langes põlvili maha ja palvetas: «Isa, kui sa tahad, ...
Eerik Jõksi sooviks on, et valmiks korralik akadeemiline koguteos. Eesti Kirikute Nõukogu pühitseb 2009. aastal 20. sünnipäeva. Tähtpäeva puhuks antakse välja koguteos Eesti oikumeenia ajaloost. Mõttele taoline raamat välja anda tuli Eerik Jõks Inglismaal doktoritööks materjale kogudes. «Mul tekkis mõte, et need inimesed, kes olid kirikute nõukogu sünni juures, on veel meie hulgas. ...
Tiit Kuusemaa, diakon, 5. aprillil – 53Ivo Pill, õpetaja, 6. aprillil – 52Edgar Serm, diakonõpeteja emeeritus, 7. aprillil – 70Tiina Janno, õpetaja, 7. aprillil – 44Leevi Reinaru, abipraost, 7. aprillil – 50OrdinatsioonitähtpäevMaarja Sokk, diakon, 6. aprillil – 17. aprillil – 14Urmas Oras, diakonõpetajaUrmas Nagel, abipraostRaigo Ojamets, õpetajaÜlo Vaher, abipraost
Suurel Reedel, 6. aprillil ristitee-rännak läbi Tallinna kirikute! ristitee-rännak läbi Tallinna kirikute! Rännak algab kell 12.30 Tallinna Kaarli kirikust ning kulgeb läbi Toomkiriku ja Püha Vaimu Oleviste kirikusse. Seitsmes peatuses, mille on kujundanud erinevate koguduste lastetöötegijad, mõtleme tagasi Jeesuse kannatusteele ja vaeme omi tõekspidamisi. Tulla võib kogu perega!
Jämaja kogudus pakub võimalust puhata kevad-, suve- ja sügisperioodil imekaunis looduslikus kohas mere kaldal asuvas õpetajamajas (õpetaja kasutab ühte eraldi sissekäiguga tuba). Info saamiseks palume võtta ühendust juhatuse esimehe Randar Paltsiga tel 515 3558.
|
OSCAR-2019
|
||
Seitsmendal augustil avati Kohtla Nõmmel holokausti mälestusmärk. See tähistab koonduslaagri asupaika aastatel 1942 – 1944, kus hoiti vangidena tuhandeid mujalt Euroopast sinna toodud juute.
Mälestusmärgi püstitamise projektijuhiks oli Cilja Laud Eesti Juudi Kogukonnast. Tseremoonial osalesid Kultuuriministeeriumi, Eesti juudi Kogukonna ja USA esindajad, kelle hulgas asetas pärja ka USA asesuursaadik Karen B. Decker.
Klooga holokausti memoriaali korrastamine toimus laupäeval, 25.04.2009, algusega kell 11:00. Külalistena viibisid üritusel Jorma Ahonen ja Kari Saario Soomest. Kui mälestusmärk ja selle ümbrus oli koristatud ning kaunistatud, rääkis holokaustist pastor Ülo Niinemägi.
Iisraelis alanud laialdane röövlindude kasutus põllukahjurite tõrjes laieneb nüüd jõudsalt ka juudiriigi naaberaladele, vaidlusalustesse piirkondadesse ja Jordaaniasse.
Pesakasti-kampaania loorkakkude ligimeelituseks sai Iisraelis alguse 1990. aastate lõpus, kui täheldati läbirändavate röövlindude laialdast hukku. Surma põhjuseks arvati ülemäära pestitsiidide sisaldanud saakloomad.
Iisrael on teatavasti üks lindude rände nn pudelikaelu, kust rändab läbi tohutu hulk liuglendu harrastavaid ja seetõttu tõusvaid ohuvoole vajavaid tiivulisi, sealhulgas röövlinde. Kohalike põllumeeste õlul lasub sestap vastutus ka selle eest, et kullilised nende maadel toitudes ei neelaks ülemäärast hulka mürkaineid. Just sel põhjusel leiti, et põlde kahjustavate näriliste hulka tuleks piirata pigem kohalike röövlindude kui kemikaalide abil.
Traditsiooniline hiiresööja neil aladel on loorkakk (Tyto alba); paar loorkakke sööb aastas hinnanguliselt üle kahe tuhande närilise. Paraku on kaasaegne elukorraldus oluliselt vähendanud selle kaku pesitsusvõimalusi: pole enam neile meelepäraseid küüne või lagunevaid maju. Sestap hakati esmalt keskkonnahoidlikes kollektiivmajandites kibutsites loorkakkudele paigutama pesakaste ja linnud võtsid need meelsasti omaks.
Seejärel hakati pesakaste seadma ka teise närilisi ohjava röövlinnu, tuuletallaja jaoks. Kui kakud peavad jahti öösel, siis pistrikud "patrullivad" valgel ajal ja nii on närilised ööpäevaringse surve all; nende käitumine on muutunud ja saagikadu oluliselt väiksem.
Praegu on Iisraelis 1480 loorkaku pesakasti, milles hinnanguliselt pesitseb 600 paari. Juudi looduskaitsjad on oma kogemusi jaganud ka naabreile. Paraku on loorkakk muslimitele ajalooliselt olnud paha õnne sümbol ja seepärast oli vaja tõsiseid edulugusid, et veenda keskmist araabia põllupidajat pesakasti üles riputama. Nüüd olevat needki barjäärid ületatud ja Iisraelis mõeldakse juba oma "lendavate hiirelõksude" kampaania laiendusele Aafrika riikidesse. (BirdLife, 2009).
Kuigi valimised toimusid juba kaks kuud varem, sai Benjamin Netanyahu alles aprilli alguses, pärast pikki läbirääkimisi kõigi suuremate ja ka väikeste rahvuslike erakondadega, kokku valitsuse.
Iisraeli 32 valitsuse eesmärgid: Saavutada turvalisus ja sotsiaalne õiglus, parandada majanduslikku olukorda ja edendada rahu kõigi Iisraeli naabritega ning säilitada juutlus ja juudipärasus riigis samal ajal kindlustades õigused kõigile religioonidele.
Kõige vastuolulisem ja enim kõneaineks on araablastele maade loovutamise teema. Vasakpoolne Tööerakond nimetas seda ka eriarvamuseks liitumisläbirääkimistel Likudiga. Kokkulepe saavutati ühisele arusaamisele toetudes, et praktiliselt ei ole võimalik araablastele maad loovutada lähima nelja aasta jooksul niikuinii, vaatamata sellele, kas seda soovitakse või ei.
Araabia riigi loomist Iisraeli aladele Judeas, Samaarias ja Gazas soovivad nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid. Euroopa Komisjoni President Jose Manuel Barroso saatis Benjamin Netanyahule 31.03 Peaministriks saamise puhul õnnitluskirja, milles ei puudunud surveavaldus riigi kaheks jagamiseks. Barroso kirjutas: "Euroopa Komisjon loodab edaspidi teha koostööd uue Iisraeli Valitsusega … toetudes kahe riigi rajamise visioonile, kes elavad külg-külje kõrval rahus ja edukuses. (EU kiri Netanyahule, 31.03.2009). Sarnaselt reageeris Iisraeli uue valitsuse saamisele ka USA. USA valitsuse speaker Gordon Duguid ütles pressikonverentsil Washingtonis "Iisrael on lähedane sõber ja liitlane ja me jääme muutumatult pühendunuks Iisraeli turvalisusele. Töötame lähedases koostöös Peaminister Netanyahu valitsusega, et edendada rahu ja stabiilsust Lähis-idas ja pooli edasi viia kahe riigi lahenduse suunas."
Peaminister Netanyahu on paremerakondadele lubanud, et Jeruusalemma loovutamise üle läbirääkimisi ei peeta. Vastasel juhul lahkuks kõik parem- ja religioossed erakonnad valitsusest.
Netanyahu ütles oma kõnes valitsuse esitlemisel Knessetis, et valitsus peab Palestiina Omavalitsusega kohtumisi kolmel alal: majanduslik, turvalisus ja poliitiline. Iisrael loob Palestiina Omavalitsusega majanduskontakte ja aitab neid arengus, toetab võitlust terrorismi vastu ja peab rahukõnelusi lõpliku staatuse saavutamiseks. (Iisraeli Välisministeerium, 31.03.2009). Milline saab olema lõplik lahendus, Peaminister ei täpsustanud.
Nii Peaminister kui ka Välisminister Avigdor Lieberman on öelnud, et kahe riigi moodustamine hetkeolukorras on võimatu, kuna võimatu on tagada turvalisust. Teine põhjus on tõenäoliselt ka see, et nendel aladel, mida araablased oma riigi jaoks soovivad, elab ligi 600 000 juuti, kelle ümberasustamine ei tule kõne allagi. Ka Jeruusalemma loovutamine ei saa tulla läbirääkimise teemaks, kuna just selle tõttu võitsid valimised paremerakonnad, et valijad polnud rahul eelmise koalitsiooni alustatud läbirääkimistega Jeruusalemma võimalikuks jagamiseks. Saudi Araabia plaan, mis on samuti üheks võimalikuks läbirääkimiste aluseks, näeb lisaks maade loovutamisele ette ka kõigi, enne 1948. aastal Iisraeli territooriumil elanud araablaste ja nende järglaste Iisraeli riiki lubamise. Neid on praeguseks hinnanguliselt ligi 5 miljonit inimest (Araabia sõjapõgenikke 1948 aasta Iseseisvussõjas ja 1967 aasta Kuuepäevasõjas oli kokku ligi 700 000). Lieberman on öelnud, et Annapolise konverentsi tulemused Iisrael hülgab, kuna neid ei ole ükski riik lepinguna vastu võtnud. Jätkatakse Teekaardi (Road Map) alusel, mis paneb samm-sammult kohustusi mõlemale poolele, mida araablased ei ole siiani aga täitnud.
Selge on see, et surve Iisraeli riigile tuleb nii läänest kui araa¬bia maailmast tugev, et loovutada vaidlusalused alad araablastele.
Lisaks muudatustele välispoliitikas ja naabruspoliitikas, muudab uus valitsus olukorda ka siseriiklikult. Yisrael Beiteinu, kui Peaministri erakonna suurim koalitsioonipartner nõuab rohkem tsiviilõigusi immigrantidele, kaasa arvatud mitte-ortodoksidele. See puudutab abielu ja pereteemasid. Siin on mõistlikud kompromissid leitud, mis on vastuvõetavad ka ortodoks-juute esindavatele erakondadele Shas ja United Tora Judaism.
Benjamin Netanyahut iseloomustab väga laialdaste suhete võrk USA ja teiste lääneriikidega, kaasa arvatud nende maade evangeelsete kristlastega. USAs on ta suhted olnud paremad Vabariiklastega. Obama tegigi äsja visiidi Türgisse, kus ta jagas rohkeid kiidusõnu islamiusule. Tõenäoliselt näitab see Iisraeli suhete kaugenemist USAst.
Loodetavasti parandab Netanyahu valitsus kristlike organisatsioonide staatust Iisraelis, andes rohkem võimalusi pika-ajaliste viisade ja töölubade saamiseks neile, kes töötavad seal.
Turvalisuse saavutamiseks jätkavad kõik valitsused põhilistes küsimustes eelmiste liine. Just katsetati uut raketikilpi, mis töötas laitmatult, tulistades alla kõik katseks õhku lastud sihtmärgid. Loomisel on raketikilp ka lähimaa rakettide vastu, mis aitaks vähendada terrorirünnakute ohtu.
Arvatavasti lisab uus valitsus teedele uued kontrollpunktid, mis said varem poliitilistel kaalutlustel eemaldatud. Ehud Olmeri valitsus lasi kõrvaldada mitmed kontrollpostid, mille järel kasvas terroristide rünnakute arv järsult Judeas ja Samaarias Palestiina Omavalitsusaladega külgnevates juudiasundustes.
Praegusel valitsusel on tugev rahva mandaat, mis annab valitsusele võimaluse oma plaane teostada ja lubatud muudatused ellu viia.
Iisrael tähistab 22. mail Jeruusalemma päeva. Sel päeval, 1967. aastal taasühendati Jeruusalem Iisraeli riigiga, pärast Jordaania okupatsiooni alates 1948 aastast. Iisrael sai sellega pärast 2000 aastat uuesti kontrolli oma pealinna üle.
Iisraeli võit Kuuepäeva Sõjas oli ajaloo üheks kõige imetlusväärsemaks sõjatulemuseks. Sõja alguses andis Iisrael õhulöögi Egiptuse lennuväele, kes olid kogunenud Siinai kõrbe, et vallutada Iisrael. Iisraelil oli ainult 12 lennukit. Esimese 2 tunni jooksul hävitas Iisrael 300 Egiptuse lennukit. Mõni tund hiljem ründas Iisrael Jordaania ja Süüria lennuvägesid ja andis löögi Iraagile. Esimese päeva lõpuks olid Egiptuse, Jordaania lennuväed ja pool Süüria õhuväest hävitatud. Kolmandal päeval võttis Iisrael Jeruusalemma, misjärel sõda Süüriaga kestis veel paar päeva Golani kõrgendiku pärast.
Sõjas langes 777 Iisraeli sõdurit. Iisrael kolmekordistas nende kuue päeva jooksul oma territooriumi. Võitlus käis mitukümmend korda suurema vaenlase vastu, kes olid relvastatud enamasti vene relvadega. Võit oli ime. Sümboolne oli ka sõja võit kuue päeva jooksul.
Jeruusalemm on juudi rahva sümbol ja osa identiteedist. See on pealinn, mille vallutas kuningas Taavet jebuuslastelt üle 3000 aasta tagasi. Jeruusalemm oli Iisraeli pealinnaks kuni Rooma väed selle vallutasid ja hiljem, aastal 70 ka hävitasid. Pärast seda ei ole see olnud pealinnaks ühelegi riigile ega rahvale, kuni Iisrael taastas seal oma pealinna, andes välja seaduse, et Jeruusalemm jääb Iisraeli igaveseks ja jagamatuks pealinnaks.
Jeruusalemma taasühendamine Iisraeli riigiga tähistab vaimulikult uut ajajärku. Jeesus ütles oma jüngritele, nende küsimuse peale tulevastest aegadest, et Jeruusalem jääb paganate (mitte juutide) tallata, kuni paganate ajad saavad täis (Luuka 21:24). Jeruusalemma Templi kohta kehtivad Issanda sõnad kuningas Saalomonile: "Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja süda on seal iga päev." (2.Aja 7:16). Prohvet Sakarja nägi ette tulevat võitlust Jeruusalemma pärast. Ta kirjeldab Jeruusalemma kui probleemi tuuma. "Sel päeval teen ma Jeruusalemma tõstekiviks (liigutamatuks kaljuks, NIV) kõigile rahvaile. Kõik kes seda tõstavad, rebestavad endi; ja kõik maa paganad kogunevad tema vastu." (Sakarja 12:3).
Jordaania kuningas Abdullah II ütles 26.aprillil, et Iisrael on 18 kuu jooksul kogu araabia maailmaga sõjas, kui ta ei luba rajada uut Palestiina riiki pealinnaga Jeruusalemmas. (Arutz 7, 27.04. 2009). Ta ütles telesaates, et Iraani ja Al Qaeda ohud lakkavad, kui Iisrael on Jeruusalemma jaganud. "Araablaste ja muslimite meeltes on kõige emotsionaalsemaks aspektiks Jeruusalemm", ütles Abdullah, "sellest tulenevad ka kõik teised probleemid". "Ka Iraani kriisi juured on samas … nagu ka kõigi teiste probleemide puhul … kõik teed viivad tagasi Jeruusalemma". Samuti arvas Abdullah, et saab vahendada 57 islamimaa suhted otsekohe Iisraeliga, kellel täna puuduvad diplomaatilised suhted, kui Jeruusalemm on jagatud.
Kohtumisetel USAs avaldati Benjamin Netanyahule kõige kõrgemal tasemel survet, et Iisrael lõpetaks vaidlusalustele aladele uute asunduste ehitamise. Iisrael ei pea Jeruusalemma nende hulka kuuluvaks. Asepeaminister Silvan Shalom ütles oma Jeruusalemma Päeva kõnes, et Jeruusalemm jääb igaveseks ja jagamatuks Iisraeli pealinnaks. Ligi nädal enne seda andis valitsus loa ida Jeruusalemmas uue elamurajooni ehitamiseks. Iisrael laiendab Jeruusalemmast idas asuvat Keidar´i asundust, ehitades sinna 6000 kinnistut /maja. Selle vastu on ÜRO ja paljud riigid protesteerinud.
Nii Pühakirja ettekuulutustest kui ka tänastest arengutest on ilmselge, et kogu araabia-maailma probleemiks on Jeruusalemm. Muidu ei oleks neil oluline oma riigi loomine, kuna araablastel on rohkem, kui 20 riiki. Samuti ei ole nende jaoks oluline see 6000 ruutkilomeetrit maad, mida nad Iisraeli käest taotlevad. See on suuruse poolest võrreldav Harju maakonnaga. Araablaste käes on Lähis-Idas maad piisavalt. Ajalooliselt ei ole araablastel kunagi nendel aladel oma riiki olnud. Küsimus Jeruusalemma saatusest on vaimulik, mida kuulutavad ette kõik Piibli prohvetid. Jeruusalemma taasühendamine Iisraeliga, mida tähistatakse Jeruusalemma päevaga on selle ajajärgu algus.
Juudid arvestavad neid päevi oma kalendri järgi, mis on meie kalendri suhtes liikuv. 1967. aastal oli Jeruusalemma vabastamise päevaks meie kalendri järgi 7. juuni, tänavu on 22. mai. Jeruusalemmas elab täna üle 750 000 elaniku, kellest umbes kaks kolmandikku on juudid, üks kolmandik araablased. Üle 80% juutidest on Jeruusalemma jagamise vastu, vaatamata sellele, et 60% neist soostuks loovutama muid Iisraeli osi, kui see aitaks saavutada araablastega rahu.
Tänavuse "Laululahingu" zhürii poolt enimhinnatud koor WAF reisib tänavu oktoobris Iisraeli, kus esineb Lehtmajade Püha konverentsil Jeruusalemmas, mis on olnud läbi aastate suurimaks rahvusvaheliseks ürituseks Iisraelis. Lehtmajade Püha konverentsil on igal aastal umbes 7000 osavõtjat ligi 100 riigist. Lehtmajade Püha on juutide üheks suurimatest usupühadest, mis on samuti oluline kristlastele. Meie kalendri järgi liikuva pühana, on see tänavu 2 – 9 oktoobril.
Konverentsi kõnelejate hulgas on Iisraeli riigi esinejad, parlamendi saadikud, Jeruusalemma linna esindajad ja rahvusvaheliselt tuntud kristlikud liidrid. Broadway staar Dudu Fisher ja mitmed teised tuntud muusikud on olnud esinejate hulgas. Eesti rühm on läbi aastate olnud esindatud ka Jeruusalemma Marsil, mis toimub konverentsiga samaaegselt ja liidab konverentsi külalised Jeruusalemma linna suurüritusega.
Iisraeli sõidab koor esmakordselt. Lisaks esinemistele reisib ligi 40 noorest koosnev popmuusika koor Surnumere äärsesse kõrbe ja mitmetesse Iisraeli rikkaliku ajalooga seotud kohtadesse. Koori juhtidena reisivad kaasa Anneli Pilpak ja Maiken.
Iisraeli Keskus on olnud Püha Maa reiside korraldajaks alates 1993 aastast. Igal aastal on Eesti rühm osa võtnud Lehtmajade Püha konverentsist. Lisaks sügisreisidele on viimastel aastatel toimunud reisid kevadeti ja erakordselt ka muudel aegadel.
Et artikli pealkirja lahti mõtestada ja oma reisimuljeid jagada, pean alustama veidi kaugemalt. Nimelt, juba 2007. aasta oktoobrikuus rääkis Jumal mulle, et tuleb aeg, mil ma lähen Iisraeli. Sellele mõeldes, sain ka selguse millal see võiks toimuda, kuid ju siis muutusid "taevased plaanid" ja nii tegi Jumal mulle selle aasta sünnipäevaks uskumatu kingituse.
Oma teekonda pühale maale alustasime 16. märtsil. Seekordne teekond oli uudne ka meie grupijuhile Peeter Võsule, kuna ümberistumine Tel Avivi lennukile toimus Riias. 17. märtsi varahommikul nägin esmakordselt maad, mida Jumal oma poja kaudu on külastanud. Bussis kohad leidnud, alustasime sõitu Surnumere poole. Möödusime teel Palestiina omavalitsusaladest, millede ümber nägime ehitatavat kõrget eraldustara. Sai selgeks, kui reaalne on oht mõnd juhuslikku snaiperikuuli kohata. Usaldades Jumalat ei tulnud aga mõttessegi, et meiega võiks midagi halba juhtuda.
Siis paistis Surnumeri… vaieldamatult maailma ainulaadseim koht. Kohalikus keeles Soolamereks kutsutud järv on ümbritsetuna mägedest 422 m allapoole merepinda, mis loob erakordse kliima. Meie esimeseks külastuskohaks olid Qumrani koopad. Paik sai kuulsaks, kui sealt 1947. a. leiti kirjarullid peaaegu kõigi VT raamatute käsikirjadega, mida dateeritakse umbes 1. saj. pKr. Imeline on see, et Jumal on loonud maa peal sellise kliimaga koha, kus Tema sõna on säilinud ligikaudu 2000 aastat!
Järgmiseks peatuskohaks oli Ein Gedi rahvuspark ja allikad, kus Taavet end Sauli eest varjas. Looduse ilu on võimatu sõnadesse panna. Esimese päeva lõpetasime Surnumere äärses Spa hotellis, kus peale Eestimaist talve oli võrratu end veeprotseduuridega värskendada. Peale mõningast proovimist sai selgeks ka Surnumere vees (hotelli basseinis) enda kehaga toimetulemine. Loomulikult proovisime ära ka päris Surnumere vee ning mõned soolapallidki said koju kaasa korjatud. Ikkagi üks maailma imedest.
Reisi kolmas päev jäi minule, kui mägesid mittenäinud eestlasele, meelde erakordse pingutusena, et kuulsa kaljukindluse – Masada tippu jõuda. Masada on umbes 400 m kõrgune kaljukindlus, millel on juutide ajaloos oma kurb lugu jutustada. Meie saime valida, kas minna jala või sõita köisraudteega. Üle kolmandiku grupist valiski viimase variandi. Mina isiklikult püstitasin endale eesmärgi jalgsi tippu jõuda, seda enam, et Masada esitas ka vaimse kindluse väljakutse. Kes jalgsi seda kindlust on "vallutanud", teab, et üles ronides saab endale isikliku rekordiaja püstitada, mida siis järgmisel Masada külastusel üle trumbata.
Veel viimasel päeval enne Surnumere piirkonnast lahkumist, tegi meie grupijuht soovijatele varahommikuse üllatusronimise, mis võimaldas kohaliku looduse ilu väga lähedalt silmitseda. Nimelt, läksime enne hommikusööki Wadi Boqeq´i jõesängipidi ülespoole. Vett oli seal pisikese oja jagu, kuid vihmaperioodil võib mägedest alla tormata võimas vetevool. Mida kõrgemale tõusime, seda pingutavamaks läks ronimine. Vahepeal tuli tunne, et olen kaljukits. Mäed on väga erakordsed ja kahjuks ka ohtlikud. Tagasiteel kaotas üks meie grupiliige hetkeks tasakaalu ja kukkus, kuid õnneks olid vigastused minimaalsed ja arstiabi polnud vaja. Vaatamata sellele väikesele vahejuhtumile, usun ma, saime positiivse ja meeldejääva kogemuse nö."metsikus looduses" viibimisest.
Reisi järgmises etapis sõitsime bussiga põhja poole, Galilea aladele. Need on paigad, kus meie Päästja kord ringi liikus ja tegutses. Ööbisime Tiberiase – nimelises linnas ning külastasime Galilea järve ümber jäävaid Jeesusega seotud paiku. Linnad, mida Jeesus sõitles, on siiamaani varemetes – Korasin, Betsaida ja Kapernaum. Kapernaum oli Jeesuse kodulinnaks tema elu 30ndatel aastatel. Seal on välja kaevatud Peetruse ämma maja ja peaaegu selle kõrval asuvad vana sünagoogi varemed, kus Jeesus rahvast õpetas. Kum-maline tunne on astuda üles trepiastmetest, mida mööda Jeesus astus ja käia sisse – välja ustest, mida mu Isandki kasutas.
Galilea järvest kirde suunas jääb Golani kõrgendik, kus kasvatatakse mitmeid viinamarjasorte. Sel aastaajal viinamarju veel pole, kuid käisime veinitehases, kus meile selgitati veinivalmistamise põhitõdesid.
Käisime ära ka Süüria piiri ääres Bentali mäel, kus asuvad praeguseks mahajäetud sõjaväe varjendid, mida kasutati sõjategevuses. Kõrvalasuval Avitali mäel asub tegev sõjaväebaas. Üheks Iisraeli iseloomustavaks tunnuseks on võrratu ja silmapiiri taha ulatuv vaade ükskõik millise mäe otsast.
Nagu on heaks tavaks saanud, kasutavad inimesed reisi ajal võimalust lasta end Jordani jões ristida. Nii ka seekord. Üks meie grupiliige oli juba Eestis otsustanud, et soovib lasta end Jordanis ristida. Üllatusena nii allakirjutanule kui ka mõnelegi teisele grupi liikmele tuli aga pakkumine, et on võimalik lasta end ristida uuestipühendumisristimisega. Sellisest võimalusest haaras kinni veel neli inimest, mina nende hulgas. Olen ristitud natuke üle 20 aasta tagasi teismeliseeas ning oma südames ikka koos Päästjaga käinud, kuid elus on palju juhtunud ja sellega, mida Jumal praegu mu elus teeb, sobis ideaalselt kasutada võimalust ning teha taaspühendumisotsus Jumala ja inimeste ees. Nii ristiski meie grupi vaimulikurolli täitev Indrek Luide 20. märtsil Jordani jões viis õnnelikku eestlast. Kirjeldatud sündmus oli minu jaoks üks olulisemaid reisielamusi.
Reisi viimased päevad veetsime Jeruusalemmas, kus grupijuht püüdis anda sellest iidsest ja ajaloosündmustest ning arhitektuurilistest pärlitest tulvil linnast nii hea ülevaate kui see vähegi võimalik oli. Paraku paari päevaga jõuab näha väga vähe. Kõige erilisemad kohad, nagu Templimägi, Nutumüür, Läänetunnel, Ketseman, Taavetilinn, Hauaaed ja veel mõned paigad, said muidugi ära vaadatud. Jeruusalemmas aga avastamisrõõmust puudu ei tule ja ehk tekib võimalusi sinna tagasi minna.
Toredaks üllatuseks grupile oli kohtumine Ants ja Monika Seileriga. See eestlastest abielu¬paar elab ja töötab Jeruusalemmas Soome Kristliku televisiooni TAIVAS TV 7 (HEAVEN TV 7) heaks. Kuna nende stuudio asus meie hotellile suhteliselt lähedal, saime võimaluse koos mõnede sooviavaldanutega seda külastada. Põnev oli avastada, et kuulus GOD TV stuudio asub samas majas sama koridori peal. Ants ja Monika jagasid oma elust ning tööst, mis tänu maailma ühele pingelisemale piirkonnale, pole sugugi kerged. Ometi oli Jumala ligiolu, abi ja varustus nende eludes lausa käegakatsutav. Soovin neile sinna Jeruusalemma rohkeid õnnistusi, juhtimist ja rahu!
Ja oligi aeg asjad pakkida ja tagasi koju lennata. Mõned päevad kodus olnud, sain oma vaimus selge teadmise, et lähen kunagi Iisraeli tagasi. Veidi hiljem tuli ka igatsus. Aga eks see ole vist enamiku Pühal maal käinutega niiviisi – annad käe ja ta võtab südame!
Juutidel algab uus 5770. aasta meie kalendri järgi 19. septembril. Kui veelgi täpsem olla, siis 18. septembri õhtul, pärast päikese loojangut. Juudi kalendris algas sellega Tishrei kuu. Aja arvestus algab juutidel algusest, maailma loomisest. Niisiis, maailm sai loodud 5770 aastat tagasi.
Uus aasta alustab ligi kuu aega kestvat pühade perioodi. Pärast kahte uusaasta päeva, heebrea keeles: Rosh Hashana, järgneb Gedaliah paastupäev, millega tähistatakse Esimese Templi hävitamist ligi 2500 aastat tagasi. Sellele järgneb Yom Kippur, mis on tänavu 28. septembril. Kogu nädala, 3-9. oktoobrini, tähistab Iisrael Lehtmajade Püha (2. okt. Erev Sukkot). Otsekohe pärast seda, 10-11. oktoobril tulevad pühad: Shmini Atzeret ja Simchat Tora, mis lõpetavad selle pühade perioodi.
Ja seitsmenda kuu esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek; ühtegi argipäevatööd ärgu tehtagu; see olgu teile sarve puhumise päevaks! (4.Mo. 29:1)
Meie jaoks on see ebatavaline, et uus aasta algas seitsmenda kuu esimesel päeval. See on ka ainukeseks pühaks Iisraelis, mis alati algab kuu esimesel päeval. Traditsiooniliselt on see pühade periood olnud aasta alguse tähistamiseks. Arvatavasti ka seoses sellele järgnevate pühadega.
Lisaks sarve puhumisele kuulub uue aasta tähistamise juurde mesi ja õunad ning ka mesi õuntega. Söökidest ja jookidest sobib üldisemalt kõik magus. Süüakse ka palju granaatõuna. Uusaasta soovina kõlab: "Head ja magusat aastat" (shana tova umetuka).
Uus aasta ei ole väga rõõmus püha, vaid mõtlik – selguse otsimine suhetes Jumalaga. Traditsioonilised uue aasta palved sisaldavad Jumala, kui Kuninga ja Kohtumõistaja poole pöördumist. Uusaasta pidustused lähevad sujuvalt üle paastupäevaks, millele järgneb aasta kõige suurem püha – Yom Kippur (lepituspäev). See oli aasta ainsaks päevaks, mil ülempreester läks Templi kõige pühamasse paika, kus asus seaduselaegas, et lepitada kogu rahvas Jumalaga.
Yom Kippur on Iisraelis nii suur püha, et keegi ei tee mingisugust tööd. Eestis oleks see mõeldamatu. Iisraelis tähendab see seda, et keegi ei tööta ka teenindussfääris, ei sõideta autodega, ka ühistransport ei liigu. Suletud on isegi raudteejaamad ja lennujaamad.
Meenub üks reis Eesti grupiga, kui sõitsime mikrobussiga Surnumere äärest Beer Shevasse. Maantee oli nii tühi, et ei kohanud ühtegi sõidukit. Jõudes linna, vibutasid tänavatel mängivad lapsed meie suunas sõrmi. Sel ajal ei teadnud ma veel, et selleks päevaks ei oleks tohtinud ühtegi sõitu plaanida, kuna sel päeval nii ei tehta.
Yom Kippur on päevaks, mil otsitakse lepitust Jumala ja kaasinimestega. Palutakse andeks ja antakse andeks.
Kristlaskonna hulgas on ikka veel inimesi, kes arvavad, et Vana Seaduse ajal puudusid mõisted: arm ja lepitus. Vastupidi, Jumal on seesama läbi aegade. Õpetus andestusest on olnud juutidel ülioluline alates käsuõpetuse saamisest.
Yom Kippurile järgneb Lehtmajade Püha (Succoth), mis kestab 7 päeva. Kaks nendest on puhkepäevad, mil keegi ei tee tööd. Viis püha päeva ei välista igapäevaseid toimetusi. Ka kaubandusvõrk ja teenindusettevõtted on Iisraelis neil päevil avatud.
"Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud elagu lehtmajades, et teie tulevased põlved teaksid, kuidas ma Iisraeli lapsed lasksin elada lehtmajades, kui ma tõin nad ära Egiptuse maalt. Mina olen Jehoova, teie Jumal!" (3Mo 23:42,43).
Elatakse lehtmajades, mis on kerged ehitised, enamasti kangast või kilest seinte ja palmiokstest katusega. Nõue on, et katus peab olema piisavalt hõre, et taevas läbi paistaks. Lehtmaju ehitavad oma maja või korteri kõrvale kõik, kellel see on võimalik. Seda teevad ka hotellid ja restoranid. Kellel ei ole võimalik kogu nädalat lehtmajas elada, või seal magada, käivad seal vähemalt einestamas.
Vastupidiselt uusaastale ja Yom Kippurile on Lehtmajade Püha rõõmus aeg. Piiblis on isegi kästud olla sel ajal rõõmus.
"Olge seitse päeva rõõmsad, Jehoova, oma Jumala ees!" ( 3Mo 23:40) "Ole rõõmus sel oma pühal" (5Mo 16:14), "Seepärast ole rõõmus" (5Mo16:15).
Yom Kippurile järgneb Succoth, mis sümboliseerib rõõmu järgnemist meeleparandusele. Lehtmaja kaunistuseks kasutatakse puuvilju, mis tähistavad õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav (palm), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog (tsitruseline). Neist neljast puuviljast koosnevaid kimpe on sageli näha palvetavate ortodokssete juutide käes. Need neli taime tähistavad erinevaid inimtüüpe ja omavad veel mitmeid erinevaid tähendusi.
Lehtmajade Pühale järgnevad Shmini Atzeret ja Simchat Torah, mis on samuti rõõmsad pühad. Simchat Torah tähendab rõõmu Torah (käsuõpetuse) saamise üle. Sel päeval tantsivad rabid Torah rull käes, haarates teisigi mehi kaasa ringtantsule.
Eestlasele võib isegi mõte rõõmust ja tantsimisest seoses käsuõpetuse saamisega tunduda võõrana. Käsku seostatakse raske koorma või raske kohustuse täitmisega. Juudid rõõmustavad, et Jumal pidas neid piisavalt usaldusväärseteks ja väärikateks, kellele ta sai anda Torah. Simchat Torah on ka nende pühade viimaseks päevaks.
Mõnes mõttes on see ka aasta lõpuks, kuna sel päeval lõpetatakse käsuõpetuse lugemine ja alustatakse uuesti algusest. Küsisin ühe juudi käest uusaasta kohta, kes ütles, et see ei ole veel aasta lõpp ega algus, vaid aastavahetus on protsess, mis algab uusaasta õhtuga ja lõpeb Simchat Torahga.
Vana Testamendi pühad sümboliseerivad ka Messia tulekut. Kui Jeesuse tulekuga täitusid kevadiste pühade sümboolsed eeltähendused, siis sügiseste pühade täitumist veel oodatakse. Jeesuse kannatust ja surma inimkonna pattude eest sümboliseeris Paasapüha. Nädalate Püha (Jumal andis Siinail kümme käsku) vasteks Uues Testamendis on Nelipüha päev.
Lehtamajade Püha ajal tulevad palverändurid üle kogu Iisraeli Jeruusalemma Templisse kokku, et ohverdada tänuohvreid. See on eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada seda püha.
Ja kõik järelejäänud kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummardama kuningat, vägede Issandat ja pidama Lehtmajade Püha. (Sk. 14:16).
Apostel Paulus selgitas kirjas Koloslastele, et Issanda pühad ja hingamispäevad on "tulevaste asjade vari" (Kl. 2:16-17). Selliselt sümboliseerib uue aasta trompeti puhumine Messia saabumist sarveheli saatel.
Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse (1. Ko. 15:51-52).
Mitmed kristlased, kes tänapäeval lähevad nendeks pühadeks Jeruusalemma, et pidada neid koos juutidega, peavad silmas just nende eeltähendusi ja sümboleid tuleviku sündmuste kohta. Ka pühade ühine pidamine osutab tõsiasjale, et Piibel on tervik ja kõik selle osad on üksteisega kooskõlas ning kehtivad läbi aegade.
Alates tänavu suvest on kogu maailm üritanud Iisraelile selgeks teha, et igasugune arendustegevus teatud piirkondades on keelatud. Iisraelis saadi aru, et illegaalsed ehitised (outposts) araablaste alade vahel võivad põhjustada pingeid ja nõustus need ka eemaldama. Siis sai aga selgeks, et ei räägita ajutistest rajatistest, vagunelamutest või muust sarnasest, mille rahvuslikult meelestatud juudid olid rajanud ilma ehitusloa ja planeeringuta keset araablaste alasid, vaid jutt käis suurtest asundustest, meie mõistes linnadest, kus elanikke kuni 40 000. Kui Iisrael hakkas aru pidama, kas oleks mõistlik piirata teatud paikades ka tavalist ehitustegevust, tuli veel üks uudis: illegaalseteks asundusteks peeti ka Jeruusalemma idapoolseid osi.
Kahjuks oli kõige tugevamaks surve avaldajaks seni kõige rohkem Iisraeli toetanud USA. Sama juttu rääkisid ka Euroopa Liidu ja Araabia riikide esindajad. Sarnase sõnavõtuga on esinenud ka ÜRO peasekretär.
Iisraeli praegune valitsus ei ole nõus jätkama eelmise valitsuse ühepoolset maade loovutamise poliitikat. Samas ei ole nad ka seda absoluutselt välistanud. Suvel nimetas Netanyahu esmakordselt kahe riigi tekke võimalust Iisraeli territooriumil. Alasid, kus täna elavad valdavalt araablased, nimetatakse „vaidlusalusteks aladeks”. Iisrael on nõus nende üle läbirääkimisi pidama. Mingi osa loovutamine või mitte sõltub kokkulepetest, ja sellest, mida vastu pakutakse. Iisraeli kõige olulisemaks huviks on rahu ja naabritega hea läbisaamine, seda aga mitte iga hinna eest.
Iisraeli seisukohast vaadates ei ole Jeruusalem vaidlusalune ala ega kuulu jagamisele. Jeruusalem on seadusega sätestatud kui igavene ja jagamatu Iisraeli pealinn. Sellega ei taha rahvusvaheline üldsus nõustuda. Kui eelmise USA administratsiooniga oli Iisraelil selles osas kokkulepe, siis Obama ei taha seda enam mäletada.
Suvel mõistsid nii USA kui ka EU Iisraeli valitsuse hukka Jeruusalemmas aset leidnud araablastelt eluasemete võõrandamise. Ei räägitud asja sisulisest ega õiguslikust aspektist, vaid ainult sellest, et araablased jäid eluasemest ilma. Tegelikult oli konkreetne asi olnud pikka aega kohtus, kus kohus mõistis nimetatud eluaseme õigusjärgsele omanikule, kes oli juut. Kummaline oli lääne poliitikute hukkamõistusid kuulda, kes peaks aru saama, et omandiõigust ei saa poliitikud ära võtta, kui kohus selle on õiglaselt määranud. Lähis-Ida asjus on mitmed poliitikud nõus kõik oma väärtused jalge alla tallama ja eelistama pimesi araablasi juutidele.
Euroopa ja USA poliitikud hoolivad üha vähem põhimõtetest ja väärtustest. Ei tähtsustata eriti õiglust ja õigust. Euroopa Liidu Komisjoni Liige välissuhete alal, Benita Ferrero-Waldner ütles, et ehitamine ja asundused Läänekaldal on läbirääkimiste nurjumise põhjuseks Iisraeli ja Palestiina võimude vahel ja ehitustegevus asundustes tuleb lõpetada (Guysen 10.09.2009). USA President Obama on suutnud Netanyahut juba nii palju mõjutada, et ta on teatud tingimustel nõus kuueks kuuks ehitamise külmutama.
Keegi ei taha kuuldagi, kas nendel araablastel on ikkagi õigus nendele aladele riik rajada. Samuti on arutelud väga ebaratsionaalsed selle kohta, kes peaks selle riigi rajama ja kas selle õnnestumiseks on ka eeldusi.
Palestiinlased pidasid Augusti alguses oma esimese kongressi üle aastate, kus öeldi selgelt väja, et rahu ei ole nende eesmärgiks, vaid vahendiks territooriumi saamisel. Kui rahu enam eesmärki ei teeni, sobib ka terrorism. Kas selline üksus sobib rahuläbirääkimiste partneriks?
Augusti teisel poolel külastas Iisraeli möödunud USA valimistel Vabariiklaste Presidendikandidaat Mike Huckabee, kes toetas Iisraeli õigust ise otsustada piiride küsimused läbirääkimistel araablastega ning Iisraeli suveräänset õigust omal maal. Ta pidas araablasi maa kaotuses süüdlasteks, pärast selle jaotamist 1948. aastal. Huckabee ütles: „Kui araablased poleks tahtnud maad kaotada, poleks nad tohtinud sõdu alustada”. Ta nimetas, et ajaloos on palju maid vahetanud omanikke ja rahvaid sõdade tulemusel. (Arutz 7, 24.08.2009).
Mike Huckabee rääkis ka Ameerika kristlaste vankumatust Iisraeli toetusest. Ta ütles, et Evangeelsed kristlased on juutidega ühtsemad, kui mitmed juudid omavahel. „Piiblit uskuvad kristlased toetavad juutide õigust oma kodumaale”, ütles Huckabee (Arutz 7, 24.08.2009).
Rahuprotsessi kohta läbi aastate meenutas presidendi kandidaat Huckabee Einsteini definitsiooni hullumeelsuse kohta: „Hullumeelsus on teha samu asju ikka ja uuesti ning oodata erinevaid tulemusi”. Ta ütles, et ei ole mingit mõtet rääkida plaanist, mis on juba tõestanud läbikukkumist. Eriti ilmekalt tõestas maade loovutamise hukatuslikku mõju Gaza loovutamine araablastele, mille võttis kiiresti üle terroristlik organisatsioon Hamas.
Loomulikult peab Iisrael arvestama USA soovidega, kuna juudiriik sõltub Ameerikast nii praktilise varustatuse kui ka diplomaatilise toetuse osas. Siiski võib liigne maade loovutamine osutuda halvemaks, kui arusaamatus USAga. Gazast hakkas pärast sellele iseotsustamise andmist tulema Iisraeli pihta raskerelvade tuli, keskmiselt 3 raketti päevas ja nii läbi aastate. Loovutamine loob ka erineva õigusliku olukorra. Kui praegu on need alad vaidlusalused; kuigi rahvusvaheline üldsus arvab, et need peaks kuuluma araablastele; siis ametliku üleandmise järel oleks need maad juba araablaste võõrandamatuks omandiks.
Praeguseks on need alad tulnud juudiriigi koosseisu pärast 1948, 1967 ja 1973 aastate sõdasid, mille alustasid araablased. Kuna nad enda alustatud sõdades need kaotasid, ei ole neil enam seaduslikku alust neid nõuda. Jordaania, kellele need enne kuulusid, ei ole neid ka tagasi taotlenud. Etnilised araablased, kes nendel aladel elavad, ei ole rahvusvahelise õiguse järgi nõude esitamise subjektideks, kuigi kogu maailm üritab neid sellisena võtta.
Iisrael vajab rahvusvahelise surve ajal olukorda mõistvate riikide ja kodanike toetust. Sarnaselt Mike Huckabee’ga on Iisraelil nii Eestis kui ka mujal Euroopas palju toetajaid ja sõpru. Neid on valitsevates ringkondades ja ka tavalise rahva hulgas. Üheskoos on võimalik avaldada Iisraelile piisavalt toetust kõigil rahvusvahelistel tasanditel, et Piibli järgi juutidele antud maad ka jääksid nende kätte.
lisada riis, vett nii palju, et kataks 1 cm kõrguselt. Kui riis on kogu vee sisse imanud, sulgeda kaanega, keeta pilaffi nõrgal tulel veel 25 minutit.
Kasta iga lillkapsatükk munasse, paneerida jahus, asetada ühe kihina pannile. Praadida nõrgal tulel kannatamatult kuldkollase värvuseni.
Porgand, peet ja sibul puhastada, pesta, lõigata rõngasteks, peet lõigata kuubikuteks. Sibulakoored pesta.
Kala ja juurviljad asetada kihtidena nõusse, igat kihti veidi soolata ja pipardada. Kala pealmine kiht katta sibulakoortega. Peale panna loorberileht ja pipraterad.
Eemaldada sibulakoored, kala asetada vaagnale, äärtele asetada juurviljad, valada üle kurnatud puljongiga. Serveerida võib nii kuumalt kui ka külmalt (buljongi tardumisel)
Praetud tefteelid asetada soteenõusse, valada peale tomatikastet, lisada küüslauk, loorberileht, maitseained, sool. Hautada nõrgal tulel 30 minutit. Hautamise lõpus lisada veega segatud jahu. Mõne minuti pärast on tefteelid valmis.
Kui vesi hakkab uuesti keema, lisada 3 korral piima, iga kord lasta keema tõusta. Riisi segada pidevalt.
Munakollased hõõruda suhkru ja sidrunikoorega, vahustada paksu massi moodustumiseni, lisada rummi või likööri ning vahustada veel kord.
|
OSCAR-2019
|
||
Arto Paasilinna (20. aprill 1942 – 15. oktoober 2018) mälestuseks võib kasutada erinevaid omadussõnu. Muhe ja irooniline. Liigutav ja teravapilguline. Lapsepõlve lemmik. Alkohoolikust sitapea.
Arto Paasilinna perekonna lugu on üsna tuntud, Lapimaa kaheksalapselise perekonna neljast vennast Ernost, Maurist, Artost ja Reinost said tuntud kirjanikud. Arto töötas 1960-70ndatel ajakirjanikuna erinevates ajalehtedes ja ajakirjades. Kuigi ka 1972 ilmunud debüütromaan "Operatsioon Finlandia" Soome ja Rootsi sõjast aastal 1975 sai päris palju tähelepanu, olid rahvusvahelises mõttes tema läbilöögiteosed 1975 ilmunud "Jänese aasta" ning 1981 ilmunud "Ulguv mölder". Pärast "Jänese aastat" hakkas Paasilinna vabakutseliseks ning kirjutas järgmise 30 aastaga üle 30 raamatu.
Arto Paasilinna raamatuid armastati, loeti ja trükiti "suurtel kiirustel ja hulgakaupa". Õigupoolest saigi see meeletu edu talle hukatuslikuks. Paasilinna 1970ndate lõpus ning 1980ndate alguses eredalt säranud ühiskondlik satiir naeruvääristas ennasttäis ülbikuid, upitajaid ja ärimehi, kaitses inimeste õigust individualismile ja vabadusele ning aeg-ajalt nostalgitses mingi ebamäärase lihtsama ajastu järele, kui inimesed oskasid rohkem asju ka oma kätega teha, mitte ei ostnud Jyskist plastmassist sitta kokku. Ta muutus valusalt sarkastiliseks, kirjeldades oma ametiseisundit kuritarvitavaid keskastme mutrikesi, eluvõõraid linnavurlesid või näiteks oma kogemustest tuttavaid ajakirjanikke, kes reeglina on tema teostes joodikud (mehed) või lollid (naised), vahel ka mõlemat, tööd rügades, ennast haletsedes ja võimu tunnetada püüdes.
Arto elas aastaid kindlas rütmis. Septembris hakkas ta ette valmistama uut käsikirja, mille kokkuvõtte andis üle kirjastajale "väga niiske" pika lõunasöögi käigus. Koostöös paksust ja vedelast läbi käinud toimetajatega tehti sellest järgmise suve lõpuks söödav käsikiri, et see jõuaks ilmuda enne isadepäeva, mille kingiks oli väga populaarne kinkida just Arto Paasilinna raamatuid. Menu oli aastaid ette garanteeritud, iga raamatut trükiti 50-70 000 eksemplari. Arto Paasilinna raamatuid trükiti enam kui 40 keeles kokku üle viie miljoni eksemplari, tegu oli väga jõuka kirjanikuga, kes veetis olulise osa aastast soojal maal, sageli Portugalis.
Kirjastajad ja ka paljud lugejad teadsid, et tegelikult on samad ideed järjest korduma hakanud ning raamatute tase on hakanud alla käima, kuid soliidne sissetulek aitas sellest problemist mööda vaadata. Arto Paasilinna ehitas üheksa maja ning armastas rääkida, kuidas ta sel aastal ostis jälle natuke pikema jahi kui eelmine.
Arto Paasilinnal oli kombeks nina täis juua ja kakelda, eriti kehvaks läks asi pärast sajandivahetust, kui vend Erno suri ja abikaasaga vahepeal lahku koliti. Soome lehtedes ilmus regulaarselt uudiseid, millises Helsinki või Espoo kõrtsis rahvakirjanik parajasti ennast täis jõi, suitsupaki pärast kaklema kukkus või keda lubas maha lüüa lemmiklaulu esitamata jätmise pärast. Arto Paasilinnast sai vähehaaval omamoodi soome Bukowski, aga kui filmis võib selline tegelane tunduda tore, siis päriselus pigem tüütu ja riiakas. Järjekordse juuksur Merikese põrutamise pikaleveninud kirjeldamise asemel olid soome Bukowskil oma lemmikteemad, mida lõputult kedrata.
Minu jaoks oli Arto Paasilinna kõige hinnalisem lugemisvara teismelisena, meil oli kodus rida tema soomekeelseid raamatuid. Hiljem ise Soomes käies oli mul kombeks ühest Helsingi antikvariaadist igal reisil üks tema raamat osta, et seda lõputu karaoke saatel tagasisõidul lugeda. 2003 tutvusin lõpuks ka kirjaniku endaga, kui tõlkisin tema romaani "Maailma parim küla". See raamat oli noorele tõlkijale vastik väljakutse, sest pidin endale selgeks tegema kaks teemat, millest ma ei teadnud kõige vähimatki: puukirikute ehitamise ja talvise jääaluse noodapüügi terminoloogia. Paasilinna saatis mulle kalapüügi kohta faksiga käsitsi joonistatud skeeme ja mina käisin neid Kapteni viina järgi lõhnavatele kaluritele näitamas. Sain sõnavarra juurde mõisted "sadultorn" ning "uiduhark", küll aga jäid raamatusse sisse mõned lapsikud vead, näiteks räägitakse seal hirvekintsudest, kuigi "hirvi" on tegelikult muidugi hoopis põder.
2003. aasta mais tuli Arto Paasilinna Eestisse mitmeks päevaks ka raamatu esitlusele. Ta ei tulnud üksi, vaid kirjastuse poolt oli kaasa antud muidu tõlkeõiguste müügiga tegelev Sirkku Klemola. Antud juhul ta ei tulnud midagi müüma, vaid oli pigem lapsehoidja rollis. Kui Arto viina sai, hakkas ta tükke tegema. Hispaanias oli ta ühel ajakirjanikul näo täis sõimanud, kui too oli pärinud, et mitu klaasi ta juba lõunaks on jõudnud võtta. Norra saatkonna vastuvõtul oli printsess Martha Louise juuresviibimisel nõudnud valjult alkoholi juurde ja protestinud vihaselt konjaki puudumise üle.
Pärast Tallinna üritusi sõitsime segastel asjaoludel Viljandisse lugejatega kohtuma. Väljendasin pisut kahtlust, kas sinna ikka rahvast tuleb, aga soomlastele oli öeldud, et Viljandis on suur grupp Paasilinna fänne. Soome saatkond oli andnud meile sohvriga auto ning kogu tee ei jõudnud külalised ära imestada toonekurgede rohkust, sest Soomes teatavasti neid nii palju ei näe. Viljandi raamatukogusse jõudes selgus, et kohale oli tulnud umbes kaks inimest ja needki vist töötasid ise raamatukogus. Kiiruga aeti kohale mingid tunnist vabastuse saanud kooliõpilased ja kogenud rahvakirjanik pani oma tavapärase plaadi käima, mida siis lastele tõlkisin. Kui üritus hakkas lõppema, küsis keegi publikust, et kas kirjanik oma uues raamatus Viljandist ka kirjutab. Kirjanik vastas heatahtlikult, et tal on uues raamatus tsepeliin ja äkki see lendab üle Viljandi.
Just sel hetkel jõudis hilinemisega kohale Sakala ajakirjanik, kes tuli hingeldades täpsustama ilmselt pisut valesti kuuldud lause põhjal, et "mis kuupäeval täpselt see tsepeliin üle Viljandi lendab?" Tsepeliin raamatus üle Viljandi ei lennanud, kuid muidu on eestlasi ja Eestit Paasilinna raamatutest tihtilugu: raamatus "Parajajalgne laevavarustaja" on üks "tegelane" Paldiskist Soome triivinud metsseakorjus, raamatus "Kalpsaja kaugelt" kuulab Maale teel olev tulnukas Eesti Raadio saateid sipelgate elust, "Ülespoomata lurjuste ürdiaias" kasutatakse sunnitöölistena eesti pätte ning "Maailma parimas külas" saab üks tegelane Tartus tripperi.
Pärast kohtumist kummutas rahvakirjanik kiirelt mõned joogid esmalt Viljandis ja seejärel muidugi Tallinnas otsa, kuni proua Sirkku hakkas üha tugevamalt märku andma, et nüüd oleks ehk aeg hotelli magama minna. Erilist pahameelt tekitas Paasilinnas asjaolu, et vanalinna söögikohas pakuti kopraliha. "Kes v...u sööb kobrast!" oli muidu maalähedane kirjanik nördinud.
Järgnenud aastatel sama tsükkel jätkus: raamatuid ilmus ühtlases tempos ning aeg-ajalt esines kirjanik kuskil purjus peaga või kukkus kaklema ja kägistama. Folkloori juurdunud mõnusa alkohooliku müüt sai realistliku lõpu. Pärast elupõletamist ja mitmeid ohtlikke liiklusõnnetusi sai Arto Paasilinna 2009 raske insuldi ja sattus hooldekodusse, kus ta elas veel üheksa aastat. Kuigi aeg-ajalt räägiti võimalusest, et ta hakkab veel uuesti kirjutama ning üks poegadest tegi temanimelise kaubamärgiga kirjastuse, olid tegelikult tuled juba kustu.
Arto Paasilinna suri Espoo hooldekodus 76-aastaselt. Paasilinna kohta soome kirjanduses on üritatud täita mitmete analoogidega, kuid samal kujul see ilmselt ei õnnestu. Peale juba mainitud "Jänese aasta" ning "Ulguva möldri" jäävad paremikku ka "Lummav vabasurmasõit", "Poodud rebaste mets", "Maailma parim küla" ja "Armas mürgikeetja" ning rida nende põhjal tehtud edukaid filme, kuuldemänge ja näidendeid. Ikkagi inimene.
Pimedate Ööde filmifestivalil võtavad üle pika aja omavahel mõõtu Eesti, Läti ja Leedu filmid. Tagasi on Balti filmide võistlusprogrammi, mis oli viimati festivali kavas 2011. aastal.
Eestit esindavad mängufilmid "Seltsimees laps" ja "Võta või jäta" ning animafilm "Kapten Morten lollide laeval", mis on seni tiirelnud üksnes välisfestivalidel ja jõuab siinsete vaatajate ette esimest korda.
Lätist on kavas mängufilmid "Vaht suus" ja "Bille" – viimane põhineb ühe sealse tuntuma kirjaniku Vizma Belševica samanimelisel autobiograafilisel teosel ja lubab tõmmata huvitavaid paralleele "Seltsimees lapsega" –, aga ka dokumentaalfilm"Jätkub...", vanameister Ivars Seleckise värskeim töö, mis samamoodi nagu Marje Jurtšenko "Aeg on siin" jälgib laste esimest kooliaastat, andes selle kaudu läbilõike ühiskonnast. Film esindab tänavu Lätit ka võõrkeelse filmi Oscari konkurentsis.
Leedust kuuluvad valikusse mängufilmid "Hingeõhk marmoril", "Suve ellujääjad" ja"Tuhk lumes" – viimase aluseks on Ruta Sepetyse eesti keeleski ilmunud raamat "Hallaaegade algus", mis käsitleb Leedu rahva küüditamist ja elu Siberis 15-aastase tüdruku pilgu kaudu – ning dokumentaalfilm "100 aastat koos", mille peategelased on inimesed, kes on sama vanad nagu Leedu riik.
Kolme riigi koostöös on valminud dokumentaalfilm "Ajasillad", rännak läbi 1960ndatel Balti riikides tekkinud uue laine dokumentalistika poeetiliste filmimaailmade. Eesti meistritest on filmis jäädvustatud Andres Sööt ja Mark Soosaar. Ka selle linateose puhul on tegu Eesti esilinastusega.
Balti filmide võistlus oli PÖFFil kavas ka aastatel 2008–2011. Võistlusprogrammi filme hindab rahvusvaheline žürii.
Festivali juhi Tiina Loki sõnul on Balti riikide filmitööstus viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja väljatulevate filmide hulk kasvanud. "Meil on väga hea meel naasta vana idee juurde, sest PÖFFi üks eesmärke on edendada kogu regiooni filmitööstust ja tutvustada seda rahvusvaheliselt. Aga võidab ka Eesti vaataja, kellel võiks olla huvitav näha, kuhu on meiega võrreldes jõudnud Läti ja Leedu film," ütles ta.
filmpöffseltsimees lapsvõta või jätapimedate ööde filmifestivalkapten morten lollide laevalajasilladbalti filmide võistlusprogrammbillevaht suusjätkub100 aastat koostuhk lumeshingeõhk marmorilsuve ellujääjad
|
OSCAR-2019
|
||
Suurärimees ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa tõmbab lõuga vabalt kümme korda jutti ja tantsib tänaval kas või „Gangnam Style'i“. Mis on 55-aastase mehe kadestamisväärse vormi saladus?
Ma liigun kogu aeg ja igal pool. Loomulikult, igal hommikul väike võimlemine. Soovitan ka neile, kes ei oska võimelda või neil pole selliseid harjumusi, pange lihtsalt muusika mängima ja tehke paar lugu tantsu peegli ees.
Aga muidu võks õhtuti jooksmas käia ja kellel on jalgratas olemas, jalgrattasõitu teha. Peaasi on liikuda. Olen kuskilt lugenud, et eriti peale sööki tuleks tuhat kuni kakstuhat sammu teha, sellega elad 10-15 aastat tervemalt ja õnnelikumalt kui muidu.
Septembris tähistatakse töökohaspordikuud, mille eesmärk on kutsuda inimesi üles töökohal või kolleegidega liikuma ning tööandjaid üles looma oma töötajatele liikumisvõimalusi. Kuidas selle projektiga oleks kõige mõistlikum alustada?
Igas töökollektiivis on vähe sportlikumaid tegijaid. Tasuks pöörduda nende poole, kindlasti on nad nõus teisigi juhendama. Või lihtsalt, kasutage treppe ja varuväljapääse, sõitke vähem liftiga, käige üles-alla, minge jalgsi tööle, jne. Igasugune liikumine tuleb ainult kasuks.
Töötaja, kes regulaarselt liikumisharrastusega tegeleb, on tervem, õnnelikum ja produktiivsem, tal on rohkem häid mõtteid ja parem keskendumisvõime. Seega annab regulaarne liikumine palju nii töötajale endale kui ka tööandjale. Ka väikeste, lihtsate ja üldse mitte ajamahukate lahendustega saab töökohal liikumisharrastuse julgustamiseks ja edendamiseks palju ära teha nii inimene ise kui ka töökoht, peaasi on pealehakkamine ja ettevõtlikkus.
· Kontorivõimlemine ja igapäevane liikumine. Töökohtadel tehtavad teadlikud liikumispausid, mille abil saame tasakaalustada töö ajal hoitavad staatilisi asendeid või ühekülgset liikumismustrit. Siia alla käib ka näiteks teadlikult aeg ajalt kontorilaua tagant püsti tõusmine jms
· Kontorivõistlused on töökohal ja oma kolleegide vahelised kergemad sportlikud jõukatsumised. Näiteks sammulugemisvõistlused või kontoris peetav ping-pongi- või lauajalgpalliturniir. Nende eesmärgiks on motiveerida töötajaid suurendama oma igapäevast liikumishulka
· Treeningutoetus ja ühistreeningud. Töötajatele makstava treeningutoetuse või kontoris korraldatavate ühistreeningute eesmärk on tagada see, et töötaja saavutaks endale igapäevaelus vajaliku aktiivse liikumise hulga. Sellega käib kaasa paranenud tervis (vähem haiguspäevasid) ja suurenenud tööviljakus (paraneb tähelepanu ja töövõime).
· Töökohasport. Ettevõtete vahelised üleriigilised või rahvusvahelised võistlused, mille eesmärk on pakkuda sportlikku ajaviidet ja väljundit ettevõtte kõige sportlikumatele töötajatele. Väljund tõsisematele sportimishuvilistele aitab neid veelgi motiveerida ning ühtlasi läbi eeskujude suurendada ka teiste töötajate liikumisaktiivsust.
· Tööergonoomika pole küll otseselt seotud liikumise ja spordiga, kuid on eelduseks, et tööpäeva kestel hoitavad asendid teeksid meile võimalikult vähe kahju ega põhjustaks vigastusi.
TAGASI ALGUSES: Kitarrist Erki Pärnoja (vasakult), trummar Kristjan Kallas, bassimees Ivo Etti ning laulja-klahvpillimängija Ewert Sundja (kes tähistas läinud nädalal 35. sünnipäeva) on muusikat luues enda jaoks taasavastanud pingevaba, piiravate raamideta katsetamise. Stanislav Moškov
Üle kahe aasta ei avaldanud piire murdnud ansambel Ewert and the Two Dragons uusi laule. „Ma ei tea, kas see paus oli teadlik. Keegi ei astunud selleks otseselt mingit sammu ega öelnud, et mul on nüüd vaja paar aastat puhata. Lihtsalt läks niimoodi. Ju siis seda oli vaja,“ vaatab laulja Ewert Sundja tagasi ajale, kus bänd oli justkui pea liiva alla peitnud. Nüüd on Draakonid tagasi ja energiat täis.
2015. aastal avaldas indirokipunt kolmanda albumi „Circles“, tuuritas USAs ja Euroopas. 2016. aasta märtsis anti Saku suurhallis kontsert rohkem kui 6000 inimesele. Siis saabus vaikus, kui mõned harvad esinemised välja arvata. Tuuridest oli tekkinud väsimus, vaja oli uut hingamist. Bändiliikmed suunasid jõu mujale.
Mesinikud ja president Kersti Kaljulaid käisid kaemas, kui palju mett on mesilinnud kärgedesse kogunud. Maikuus täienes Kadrioru lossi mesilastarude kollektsioon kolme taru võrra. Uued mesipuud paigutati seekord lossi ette, pargi rohelisele murule. Varasemalt asub presidendi kantselei roosiaias veel kolm mesilastaru.
„Kuna ma eriti suhkrut ei söö, siis mett söön küll päris sageli. Kuid Kadrioru mett ei ole eriti proovinud. Alguses natukene proovisin, siis kui me seda vurritasime, kuid seda ei olnud nii väga palju. See on selline eksklusiivne kingitus ja kõik läks teistele,“ räägib president.
Kaljulaidi sõnul on meepurk universaalne asi, mis kulub alati ära ja see meeldib kõikidele. „See on ka tegelikult väga tore.“
Mesinik Hannes Praks sõnab, et tänavune meesaak tõotab tulla üle keskmise, vähemalt nii räägivad mesinikud üle Eesti. „Mee kogus sõltub väga palju sellest, milline ilm lähinädalatel tuleb. Kui tulevad sajused ilmad, siis mesilased korjamas ei käi. Kuid kui nüüd vaadata ilmaprognoosi, siis on see väga hea ja me ootame ikka korralikku saaki,“ märgib Praks.
Linnamesi on tihtipeale puhtam kui maamesi. „Me oleme teinud väga palju laborikatseid, mis näitavad, et siit Kadriorust tuleb väga kvaliteetne mesi.“
Praks toob välja, et mesilased käivad õietolmu kogumas enamasti pärna pealt, põdrakanepilt, pargi niitmata osades ristikult ja ka Lasnamäe tühermaa taimedelt.
|
OSCAR-2019
|
||
Kairo Kiitsak annab president Kersti Kaljulaidile üle oma foto lainelistest kihtrünkpilvedest, mis pälvis kõrge koha suvel ka maailma meteoroloogia organisatsiooni (WMO) poolt korraldatud pilvekonkursil. Pilt on trükitud satiin fotolõuendile mõõdus 150×60 cm.
Fotolõuend on toode, mida Minu Prindis valmib arvulistel kahtlemata kõige rohkem. Seoses sellega puutun kokku lõuendi teemal paljude erinevate küsimustega. Täiesti võimalik, et puudutan siin mõnda küsimust, mis Sulle ka huvi pakub.
Ma ei hakka tegema nägu, nagu fotolõuendite pakkujaid ei oleks palju. On küll. Pakutakse väga erineva hinna ja kvaliteediga kaupa, nagu ilmselt enamustel aladel tegelikult. Aga mis on fotolõuendil ja fotolõuendil vahet? Osad tootjad kirjeldavad materjale jms. oma lehel, osad mitte. Info on üldiselt selline subjektiivne, millega otseselt eri valmistajate vahel on raske reaalselt võrdlust tekitada.
Aga asja juurde. Fotolõuend on puidust alusraamile pingutatud lõuendikangas, lõuendikangale on trükitud foto tindiprineteriga.
Alustame lõuendi alusraamist. Tänapäeval on elementaarne, et see on valmistatud liimpuidust ja alusraamil on pingutuskiilud. Nende abil saab pildi raamil kenasti pingule ja vajadusel saab pilti hiljem veel pingutada, kui lõuendikangas ajapikku välja venib. Näiteks minu kogemuse põhjal venivad hiljem välja pigem 100% puuvilla baasil lõuendikangad. Minul on kasutusel praegu ainult polüestri ja puuvilla segust kangad, sellistel on järel venimise ja samas algse raamile pingutamise omadused kõige paremini tasakaalus. See ei ole lõplik tõde, lihtsalt minu ligemale 6 aastat kogemust. Pikemate külgede puhul peaksid lõuendi alusraamil olema sees ka tugipuud, et raam ei vajuks läbi. Näiteks minul on üle 150 cm küljega lõuendil lausa 2 tugipuud. Lihtsalt kindluse mõttes. Korralikult alusraamile pingutatud lõuend on sile, ühtlane ja nagu trumm (mitte päris nii pingul, aga siiski korralikult pinges).
Foto trüki jaoks mõeldud lõuendikangaid võiks jagada kolmeks – matt, satiin ja läikiv. Matt on täiesti mati pinnaga, satiin on õrna läikega ja läikiv on tugevama läikega. Valmistajad nimetavad kohati läikivat kangast ka satiiniks, eks see nende vaheline piir on selline hägune ka. Mina räägin siin matist ja satiin lõuendist, aga satiini kohta käiv sobib enam vähem ka läikiva lõuendi kohta.
Matt lõuend on täiesti mati pinnaga. Üldiselt ilma näidiseid vaatamata eelistaks enamus inimesi just seda. Sõna läige ja satiin kardetakse. Siin ongi minu ülesanne asja natuke lähemalt seletada. Matile lõuendile trükitud pilt on alati õrnem kui satiin lõuendil. Heledama pildi puhul ei ole see üldiselt probleemiks. Aga kui me võtaksime näiteks mustal taustal pildi, siis mati lõuendi puhul jääb iga näpujälg ja kraaps pildil kohe näha. Esimesena saavad kannatada pildi nurgad. Samuti võib pilt määrida ka näppe ja seina. Olen proovinud päris paljusid matte lõuendeid, tuntud ja tundmatute tootjate omasid, odavaid ja kalleid – vahet ei ole, must värv ja matt lõuend on ikkagi väga õrn. Seega selliste piltide puhul soovitan alati satiin lõuendit kasutada. Üks võimalus oleks matt lõuend üle lakkida mati lakiga. Tegelikult vahepeal kasutasingi seda varianti, aga siiski loobusin sellest. Esiteks on see aeganõudev ja suhteliselt kallis, ideaalset tulemust on raske saada ja vastupidavuse suhtes on tulemus ikkagi heal juhul võrreldav satiin lõuendi vastupidavusega (lakkimata satiin lõuend). Ühesõnaga, loobusin sellest.
Satiin lõuend on õrnalt läikiva pinnaga lõuend. Selle peal on trükitud pind märgatavalt vastupidavam. Erinevatel lõuenditel on siin ka muidugi vahe sees, aga laias laastus on nii. Võrreldes mati lõuendiga, on värvid pisut kontrastsemad, must on mustem. Õrn läige annab pildile natuke särtsu juurde ka ja peale näidiste vaatamist on nii mõnigi mati lõuendi soovija oma otsust muutnud. Satiin lõuendi läige võib olla segav, kui pilt on näiteks akna kõrval, aknaga risti oleval seinal – siis mõne nurga alt vaadates on pildi vaatlemine häiritud. Aga muidugi oma silm on kuningas – kui soovid satiin lõuendi läiget testida, saad tulla ja võtta Minu Prindi kontorist omale väikese lõuendi näidistrüki ja ise proovida. Sest tegelikult on minu ja Sinu soov täpselt ühesugune, et saaksid oma pilti nautida 🙂
Laias laastus on mati pinnaga lõuendikangad odavamad ja satiin pinnaga kallimad. Mõlemad varieeruvad väga laial skaalal ja kallimad matid lõuendid on kindlasti kallimad, kui odavad satiin lõuendid. Aga milles on vahed?
Liigselt detailidesse laskumata on kallimad kangad ajale vastupidavamad, 100 ja rohkem aastat. Odavamad ei ole päris nii pikaks ajaks mõeldud, aga kui pildid ei ole otseselt päikese käes, peavad need ka aastakümneid vastu. Nii et väga muretseda ei ole vaja. Veel on tihtipeale kallimatel lõuenditel avaram värviruum. See tähendab, et erksamaid värve saab täpsemini trükkida, varjualade detailid tulevad paremini välja jne.
See, kui täpsed tulevad värvid, sõltub mitmest asjast. Esiteks printerist – mida rohkemate värvidega printer, seda suuremat hulka eri toone suudab printer teoreetiliselt printida. Teoreetiliselt sellepärast, et kogu värvide hulga ära kasutamiseks peab printer olema täpselt seadistatud (kalibreeritud). Ja samuti sõltub täpsus kasutatavast lõuendikangast.
Nagu ma varem juba mainisin, siis minu siiras soov on teha Sulle pilt nii, et tulemus oleks nii hinna poolest kui ka visuaalselt just selline, nagu vaja. Sellepärast pakun erinevaid lõuendikangaid. Tavaline matt ja satiin lõuend ja nõudlikumale kliendile premium satiin ja premium matt.
Tavaline matt ja satiin on enamuste piltide jaoks vägagi piisavad, umbes sarnaseid materjale kasutavad paljud lõuendite valmistajad. Ja seejuures on nende hind väga hea. Näiteks 90×60 cm valmis fotolõuendi hind on ainult 38 eurot.
Aga kui on soov kõige parema järgi, on mul valikus premium matt ja premium satiin lõuend. Mõlemal on eriti suur värviruum ja väga täpsed värvid. See konkreetne matt lõuendikangas võlus mind eriti sügava musta värvi ja hea varjualade trüki detailsuse poolest. Nii head tulemust ei ole ma ühelgi teisel matil lõuendikangal näinud. Minu kasutatava premium satiin lõuendikanga puhul jäi mulle kohe silma kaks asja (lisaks muidugi väga avarale värviruumile) – see on kõikidest lõuenditest, mida olen kasutanud, kõige vastupidavama pinnaga (ka võrdluses lakitud lõuenditega) ja teine – võrreldes teiste satiin lõuenditega on see üsnagi vähe läikiv.
Korraldad näitust ja eelarve võimaldab – vali premium matt (võid küsida ka piltide lakkimist) või premium satiin lõuend.
Heledam või tavaline pilt – võid valida nii mati kui satiin pinnaga lõuendi vahel. Pea meeles, et satiin pinnaga pilt on vastupidavam.
Tumeda või musta taustaga pilt (nt öö pilt või stuudios musta või tumeda taustaga pilt) – valis satiin pinnaga lõuend.
Minult küsitakse üsna tihti, kui kiiresti saab tellitud pildi kätte. Üldiselt katsun pildid 2-3 päeva jooksul valmis teha, nii on kodulehel ka kirjas. Aga kogemus ütleb, et sellise küsimuse peale tuleb hoopis vastu küsida, “aga kui kiiresti vaja oleks?”. Sest inimeste ootused ja vajadused on ikka väga erinevad. Vahel küsitakse ääri veeri, et kas nädalaga saab hakkama, aga teinekord on ikka põhimõtteliselt kohe vaja. No tuleb ikka ette ju, eks?
Sellisel juhul tuleb lihtsalt julgelt küsida, kõige parem on helistada mulle 58 14 99 75, nii saab asja eriti kiiresti korda. Kui see on vähegi võimalik, tulen alati vastu. Näiteks eile soovis klient kiirelt kingituseks, suurt erksat looduspilti. Vaja oli umbes 2 tunni pärast, aga isegi pildifaili ei olnud ka hetkel veel välja valitud.
Käib teine tööpäev uues kontoris Mäepealse 2 aadressil. Täna sai interneti ka tööle, eile tuli läbi ajada mobiilse internetiga. Tegelikult sai täitsa hakkama. Siin on esimene pilt valminud lõuendist uues kontoris. Pildiks on taas üks Kaupo Kalda droonipilt. Trükitud satiin lõuendile ja pingutatud 150×60 cm alusraamile. Pilt on igati vägev, nagu Kaupol kombeks. Olles näinud pildifaili, mis algselt tegelikult drooni kaamerast tuli, paneb tulemus päris imestama kohe 🙂 Seal ei olnud värve ega detaile ollagi. Ilmselt oleks nii mõnelgi olnud kiusatus pilt ebasobivask tunnistada ja prügikasti saata.
|
OSCAR-2019
|
||
Juba varakevadel on paslik aiakujunduse peale mõelda, et mudasemate töödega enne muru tärkamist valmis saada. Stoneplus OÜ juhataja Raul Kuusk soovitab enne töödega alustamist tähtsamad punktid kaardistada.
"Kõigepealt tuleb selgusele jõuda, kas tahate suurt või väikest veekogu, kas korrapärast või korrapäratut, Jaapani-, Inglise-, Itaalia- või hoopis Maroko-stiilis või on südamelähedasem nn koduõue veelomp? Peab seal olema purskkaev, kosk või lihtsalt vaga vesi, mis peegeldab taevast ja tähti," pakub Kuusk.
Tagasihoidlikuma aiapurskkaevu võib soetada alates mõnest tuhandest kroonist. Suure fantaasia ja võimaluste korral hinna ülempiiri ei ole.
Kujunduse puhul peaks mõtlema ka maja ning ühtlasi interjööri peale. Haljastus, arhitektuur ja interjöör peaksid ühel krundil käima käsikäes ja üksteist toetama. Lähtuvalt stiilisoovist saab juba paika panna veesilma asukoha ja suuruse.
Võrreldes aia mõõtudega võiks veesilm olla proportsionaalselt pigem väiksem kui suurem, et aias jääks ruumi ka muudele tegevustele peale vee ääres istumise. Kui nõudmised ei ole suured, siis on tulusaimaks valikuks plastpõhjaga bassein, mis on kergesti paigaldatav ja ühtlasi ka soodsaim. Kui poes saadavate basseinide kuju ei sobi või jääb liiga väikseks, siis saab meelepärase kuju ja suurusega süvendi vooderdada basseinikilega.
Purskkaev võiks olla kas hästi nähtav või tekitada üllatusmomendi. Viimast võimendab veel liikumisanduri olemasolu, tänu millele vesi hakkab voolama alles siis, kui keegi läheneb.
Et veesilm töötaks keskse elemendina kogu aia kujunduses, peaks see olema nähtav aia eri nurkadest ja lisaks ka elutoast või köögist.
Paljud aiad on reeglina rajatud lõunapoolsesse tagahoovi, samas suunas avanevad tihtipeale ka söögitoa ja elutoa aknad. Päikesepaisteline asukoht tagab sillerduse veepinnalt, mis annab aiale palju valgust juurde. Ümbritsev plats võiks olla lage, et leherisu sügisel kohe ummistust ei tekitaks. "Langeva vee puhul on parem, kui koht kuhu te tahate rajada oma järvekese, oleks erinevates tasapindades, nii mõjub see kõige paremini," lisab Kuusk.
Üldiselt ei ole väiksema tiigi rajamine ühele aias rassimist armastavale inimesele kuigi raske. Haljastuskaupu pakkuvates poodides on erinevate mõõtude ja kujudega basseinipõhju.
Raul Kuusk toonitab siinkohal, et alati on parem, kui basseinis vesi ringleb, sest see võimaldab talveks vee basseinist välja lasta ja külmumist vältida. Samuti kergendab pump oluliselt vee lisamist basseini, sest kuumade suveilmadega kipub vesi aurustuma.
"Kui teil tekib soov oma aias midagi suursugust luua, siis on kindlasti mõttekam pöörduda spetsialistide poole. Kui aiakujundus on rajatud juba varem, siis võib lahenduse leida ka mõne basseinidega tegeleva firma abiga. Teisalt, kui tegemist on tervikliku aiakujunduse loomisega, on Eestiski tänapäeval piisavalt häid haljastusega tegelevaid firmasid, kellega koos omale sobiv koduaed luua," soovitab ta.
"Uutest materjalides peaks ära märkima klaasi. Viimasel ajal on uuesti moodi tulnud üllatuspurskkaevud, mis olid eriti moes barokkajastul.Näiteks kui teil on ilus muruplats, kus malelaua põhimõttel on üks ruut muru ja teine kivi, siis keegi ei aimagi ,et osa kividest võiks olla purskkaev, kust vesi teatud momendil purskama hakkab."
Teiseks võib keset veesilma istutada leinakase või paju ja tema okstelt veetilgad langema panna. Väga kasutatav purskkaevude liik tänapäeval on kaks ühes, st aiaskulptuur on ühtlasi ka purskkaev.
"Seega ei tasu karta olla omapärane ja oma esiti võib-olla sõgedana tunduvate ideedega spetsialisti poole pöörduda," soovitab Kuusk. Koos võib leida omanäolise ning rahuldust pakkuva lahenduse.
Roheline Ruum OÜ esindaja Eero Tali toonitab, et igasugune vesi aias tahab hoolt ja aega. "Avatud kohas ja suurema veepinnaga basseini veekadu auramise teel on küllalt suur, seega tuleb järjepidevalt vett lisada," ütleb Tali.
Muret võib valmistada ka vee roiskumine, mis on sagedasem just väiksemahuliste ja madalamate veekogude puhul, kuna nendes soojeneb vesi kiiremini.
Olukorda aitavad leevendada või vältida veevahetus, korralik veeringlus, vastavad kemikaalid ja kalad ning taimestik. Kaldale istutatud taimede lehed tuleb langedes ära koristada, muidu rikuvad lehed vee kvaliteeti, tekitavad põhjasetet ja ummistavad filtrid.
Veekogu veekvaliteeti ja ilu aitavad hoida sobivad taimed. Kroonihaldus OÜ esindaja Marje Tammai ütleb, et veesilmade taimestamisel tasub silmas pidada, et niiskuslembesed kaldataimed vajavad küll niisket, kuid samas hästi dreenitud mulda.
Veekogu äärde sobivad hästi hosta erinevad sordid: värviliste lehtedega päikese kätte, rohelised ja sinised aga varju.
Kroonihaldus OÜ esindaja Marje Tammai hoiatab, et hostade vaenlaseks on nälkjad ja teod kes söövad lehed auklikuks, kuid selle vastu aitab kui taimede ümbrus katta teravate kividega, millest nad ei viitsi üle ronida.
"Nälkjaid ei saa tõrjuda nagu tigu, kuna ta tegutseb mullas, kuid mulda võib veega viia nälkja loodusliku vaenlase," sõnab Tammai.
Sõnajalad kasvavad meelsasti ainult varjulisemas kohas. Nad ei vaja mingit erilist hoolt peale kuivanud lehtede eemaldamise sügisel.
Priimulad laamadena on suurepärane kaldataim, räägib Tammai. Need sobivad kasvatamiseks pigem varjulisemas kasvukohas, kus paljud sordid õitsevad värvikamalt ja kauem.
Iiriste valik on Eestis päris lai ja nende seast leiab igaüks endale kindlasti meelepärase värviga sordi.
Soovõhk on veekogude haljastamiseks suurepärane taim, sest ta on kaunis ka pärast õitsemist: soovõha marjad muutuvad kaunilt erkpunaseks. Tema ainus puudus on mürgisus, lastega peredes ei soovita teda kasutada, ütleb Marje Tammai.
Pipelife Eesti AS on viimase nelja aasta jooksul investeerinud keskmiselt 30 miljonit krooni aastas. "Kõiki investeeringuid tehes on arvestatud vajadusega saavutada kõrge tootlikkus väikese tööjõukuluga. Tootmise efektiivsus on viimase 12 kuu jooksul oluliselt paranenud, aprillis saavutasime senise parima efektiivsusnäitaja," kirjeldas ettevõtte tegevjuht Toomas Koobas.
Viimase pooleteise aastaga on Pipelife'is astutud efektiivsuse suurendamiseks mitmeid samme. "Moodustasime igas vahetuses võtmeisikute grupi, keda arendame püsivalt. Oleme nende abil suutnud saavutada tootmisliini planeeritud tootmisvõimsuse ja vähendada ümberseadistuste aega. Tootmistööliste sissetulek on efektiivsusnäitajast otseses sõltuvuses," tõi Pipelife'i juht välja olulise teguri. Lisaks on jooksva kuu vahetuste tootlikkus ekraanile kuvatuna nähtav tootmishallis.
"Seetõttu toodangu hulk kasvas ja kuna võtmeisikud/töölised olid paremini ettevalmistatud, saime vähendada ka vahetuses töötavate inimeste arvu," kirjeldas Koobas ja tõi näite, et kui poolteist aastat tagasi töötas seitsme tootmisliiniga 6-7 inimest vahetuses, siis täna töötab kaheksa tootmisliiniga viis inimest ühes vahetuses.
Soojuse ja küttematerjali tootmisega tegeleva Kalvi Mõis ASi direktor Kuido Kuntro kinnitas, et aastate jooksul on tootmismahtu töötaja kohta suurendatud 4-5 korda. "Selle tegid võimalikuks investeeringud suuremat tootlikkust ja töökindlust võimaldavatesse seadmetesse, automatiseerimine, läbimõeldud töökorraldus ja kvaliteedikontroll," tutvustas Kuntro ja lisas, et investeeringu suurusjärk on 30-40 miljonit krooni.
OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube sõnul on nad investeerinud põhiliselt uutesse masinatesse ja seadmetesse - näiteks kivipurustustehnika, ekskavaatorid jms. "Arvan, et investeerime aastas umbes miljoni euro ringis," ütles Haube.
Eesti ühe tuntuma köögiviljakasvataja Kadarbiku talu peremees Ants Pak ütles, et nemad on püüdnud oma tootmise efektiivsust tõsta parema tehnika soetamisega.
"Käsitsi ei tee me enam suurt midagi, kõik on mehhaniseeritud. Konkreetselt ei oskagi öelda, millise rahasumma oleme tehnikasse investeerinud, aga nii 7-8 miljonit krooni aastas tuleb ära, vahel ka kümme," lisas Pak.
Kadarbiku taluga sama teed sammub ka AS Sagro, kus samuti on kasutusele võetud uusimad tehnoloogiad ja seadmed. "Investeerinud oleme maksimaalse võimaluse ja riski piiril, rahaliselt aastate arvestuses väga erinevalt," kinnitas Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter.
Seevastu Rebase talu omanik kartulikasvataja Piia Tiigemäe mõlgutab mõtteid tootmise lõpetamisest. "Toodangu suurendamiseks oleme püüdnud efektiivsust tõsta eelkõige lisahariduse omandamisega. Laias laastus võiks öelda, et panustame ajakohasesse toorainesse ja materjali," võttis Tiigemäe kokku.
Rebase talu investeeris mullu kartuli koristamiseks käsitsi noppimise asemel kasutatud kartulikombaini. "Kahjuks viib see alla toodangu kvaliteedi. Kindlasti aitaks kartulisorteerimise efektiivsust tõsta moodsama kartulisorteerija muretsemine, aga võib kindel olla, et ka see ei asenda selle töö puhul inimest," leidis Tiigemäe.
Nii mõeldaksegi tõsiselt tootmise lõpetamisele, sest Euroopa kombel vaid toodangu suurendamisse ja lihtsustamisse investeerida kvaliteedi arvelt ei sobi nende elufilosoofiaga.
"Ilmselt on mõttekam investeerida laste haridusse, kahte jumalat ei saa teenida," lõpetas Tiigemäe jutu.
|
OSCAR-2019
|
||
Ajalooarhiivis on Liivimaa hingeloendite kollektsiooni sattunud dateerimata säilik EAA.1865.1.119, mis lähemal vaatlusel osutub Püha kihelkonna dokumendiks 1770-ndatest aastatest ja seda võib omapärase n.ö. eel-loendina 1782.a loendusele käsitleda. Nähtavasti Püha pastoraadis kokku pandud dokumendis on varasemate adramaarevisjonide spetsifikatsiooni-tabelite stiilis toodud mõisade kaupa taluperede (Gesind'ede) inimkoosseisud kolmes vanusegrupis, kusjuures talud (arvestusüksused) on ühtse ja läbiva numeratsiooniga varustatud. Hilisemais "päris" hingeloendeis on vaid 1795. aastal, kui kohustuslikult üksnes "kroonule" kuuluvaid hingi loendati, proovitud isegi kogu Saaremaa osas ühtset talude numeratsiooni rakendada, kuid selle loenduse säilinud eksemplaridest on ehk vaid Muhu loendi (EAA.1865.1.93) põhjal võimalik need Saaremaa jaoks unikaalsed talunumbrid kogu kihelkonna osas fikseerida. Teatavasti leidsid viimase (1857/58) loenduse talunumbrid (siis küll ikka mõisade lõikes) kasutamist veel 20.s alguse valdade dokumentides (nn. rulliraamatuis ja nimejuhatajais) ning nende sidumine esimeste loenduste talunumbritega võiks koduloolastele suureks abiks olla põlistalude järjepidevuse selgitamisel. Selles mõttes on kõnealune Püha kihelkonna esmaloend väärtuslikuks allikaks ja väärib pisut lähemat tutvustust.
Toome kõigepealt ühe tabeli säilikus kajastatud selleaegsesse Püha kihelkonda arvatud 14 mõisa andmetega. Viis nendest (koos pastoraadiga) oleksid n.ö. kroonule ehk publique kategooriasse kuuluvad ja 9 on rüütli- e. eramõisad (private). Kuigi kogu säilik vaid 10-le lehele mahub (11 kaadrit Saagas), lisame tabelisse ka mõisa alguskaadri numbri lingituna otse Saaga serverile:
Säiliku lõppu on lisatud viis vabade inimeste peret (ilma arvestusüksuse numbriteta), kuid selle juures tasub tähele panna, et eramõisade (näiteks Tõlluste ja Kõljala) loendeisse on mõneti eksitavalt ka sel ajal mõisarahva hulka loetud inimesi kirja saanud, kellede osas nende "seisuslik staatus" ehk täpsustamist vajaks! Loomulikult esineb hingede kokkulugemisel ja vahesummade ridade tabelisse kandmisel ka vigu kuni selleni, et Tõlluste loendis on hakatud vahesumma real sadat ületavat tööeas naiste koguarvu esimest numbrit ühtäkki number 4-na kirjutama ja edasi sai sellest loomulikult 5, kuid keegi ei ole ebatavalist "soolise ebavõrdsuse ilmingut" märganud või seda parandada püüdnud! Selle tõttu oli lihtsam siinsesse tabelisse hinged mõisade kaupa uuesti kokku lugeda ja originaali lõppsummadesse tuleks mõnesuguse ettevaatusega suhtuda.
Näitamaks võimalust siduda kõnealuse säiliku andmeid järgnevate hingeloendustega toome siin vaadeldavast säilikust väljavõtte viie riigimõisa osas, lisades täiendavad veerud viitadega hilisemaile (1782. ja 1795. aastate) loendustele. Seejuures peab tähelepanu juhtima tõigale, et 1795. aastast on Püha kihelkonna kohta Saagas ainus säilik EAA.1865.1.118 ja tabeli 3. veeru (Saagaga lingitud) numbrid kujutavad algise ehk eelloendi üksustele leitud tõenäoseid järglas-talusid paar-kolmkümmend aastat hiljem. Selles veerus lingitud number on 1795.a talunumber järgmisena lisatud veerus toodudud külas, kuna "kroonile kuuluvaid" hingi loendati 1795.a mitte mõisade vaid külade kaupa. Teisiti on lood esimese (1782.a) lisatud veeruga. Sellest ajast on 1865. fondi säilikud (4. nimistu järgi) olemas kirikumõisa (350/8), Suuremõisa (350/2), Reo (350/9) ja Ilpla (350/1) mõisade kohta ning vaadeldavas säilikus esinevaist riigimõisadest puudub vaid Sauvere (Saucküll) loend. Paraku ei ole neis üheski veel arvestusüksusi nummerdatud ja 1782.a veergu kantud (lingitud) number on tinglik üksuse järjekorra-number antud mõisa loendis, mida säilikust endast ei leiagi! Samal ajal on talude mõisaline kuuluvus 1782-ks aastaks algdokumendiga võrreldes osaliselt ilmselt muutunud. Selle tõttu esinevad juba Suuremõisa all 1782.a osas mõned *-ga märgitud viidad, mis Suuremõisa asemel Ilpla 1782.a loendile viitavad
Algises vaid kolme taluga esineva Reo mõisa puhul viitavad 1782.a numbrid Reo mõisa vastavale loendile, kus selleks ajaks juba 18 arvestusüksust on kirja saanud, kuid meie tabelis näeme vaid kolme n.ö. eelloendi üksust. Need algavad seal külanimega Klein Puttel, kus esimesena kirjas 70-aastase Lauri Mihkli pere. Neljandaks üksuseks on juba Kaarma kihelkonna küla Kirradus (tänase nimega Kiratsi) järgi Kilgi Jaani pere jne, aga käesolevaga seonduvalt peaks vaid märkima, et veel 19.s loendites oli Laadjala mõisa ainsaks külaks märgitud Puttel ja siinkirjutaja ei oska seisukohta võtta, mida tollane Putla küla endast õigupoolest kujutas?! Tänaseni eksisteerivate Liiva- ja Saue-Putla külade territooriumid olid 19. sajandil pigem Kaali eramõisa maad, aga kas tänane Laadjala kunagi (ja mis ajani?) külana ka Putla nime on kandnud ja kas selleaegset Väike-Putlat võib tänase Reoga seostada, selle üle tuleks kohapealsetel koduloo-huvilistel mõtteid mõlgutada.
Algises 8 üksusega esinev Sauaru mõis on edasises samuti raskelt jälgitav, kuna selle kohta hilisemad hingeloendid sootuks puuduvad. Nähtavasti hakkasid toonased talud peale kahe kingsepa (Tõnise ja Jaagu) perede selleks ajaks juba ammugi Kaarma kihelkonda ümber asunud Suuremõisale kuuluma. Teatavasti asus kunagine Püha kihelkonna "maksuamet" juba taaniaja lõpul piiskopilossile lähemale ja sellest ajast arvati mõisale "valurahaks" ka terve Koimla vakupiirkond Kihelkonnal. Nii ei kujuta siin kirjeldatud loendi 39 arvestusüksust ilmselt mitte kogu Suuremõisa koosseisu vaid üksnes Püha kihelkonda jäävaid talusid. 1782. aastaks on neile lisandunud neli varem Sauvere mõisale arvatud talu (nr.-d 12, 16, 26 ja 27) Püha kihelkonnas, aga kaks talu (nr.-d 27 ja 28 Ilpla loendi järgi) paistavad selleks ajaks olevat Sauverelt Ilpla mõisale arvatud!
Lõpuks peab märkima, et toodud provisoorne katse siduda algul nimetatud dateerimata arhiivisäilikut hilisemate dokumentidega ei pretendeeri mingile "absoluutsele tõele" ja vaid kohapealset paigamälu omavad koduloo-huvilised võiksid (ning peaksid!) kõnealuse säilikuga lähemalt tutvuma. Üksnes nemad saaksid toodud tabelisse lisatud veergudesse jäänud küsimärgid kõrvaldada ja selles osas kõigi meie paigamäu hoidmisele kaasa aidata. Peale Püha kihelkonda oma kodukihelkonnaks pidavate asjaosaliste peaks see samavõrra ka saarlastele laiemalt huvi pakkuma, sest näiteks andmed hiljem kadunud Loode (Lodenhoff) eramõisast võiksid ju väidetavalt juba 13. sajandisse ulatuva Lode'de vasallisuguvõsaga seonduvatele küsimustelegi mingit valgust heita ...
Isegi kui kõigisse ümberkaudseisse (Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa, Rootsi ja Soome) aadlimatriklitesse immatrikuleeritud von Lode'de suguvõsa probleem kõrvale jätta, peaks onomastika kontekstis Loode tammikuna tuntud kohanimi siiski kõigile saarlastele korda minema. Siinkohal võiks aga veel küsimuse püstitada, miks ja kuidas baltisakslaste Kadwel (rootslastel 17. sajandil Kattfell) Kihelkonnal ning Clausholm Kaarmal maakeeles mõlemad Loona nime said ja kas Valjala Löönel võib samuti selle toponüümiga mingit seost olla?
|
OSCAR-2019
|
||
Täna lükkas Riigikogu viimasel suve-eelsel istungil tagasi Vabaerakonna esitatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse eelnõu, millega sooviti tagada Riigikogu komisjonides kasutatud abimaterjalide (salvestised, memod jm) arhiveerimine.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel rõhutas eelnõu tutvustades, et mõne kuu eest vastu võetud otsus teha Riigikogu komisjonide istungitest üksikasjalised ja sisukad protokollid oli õige samm, kuid kahjuks lükati toona tagasi kõik ettepanekud, mis puudutasid komisjonide koosolekute salvestiste säilitamist. Samas peavad seda vajalikuks ajaloolased, arhivaarid ja laiem avalikkus.
Ka Vabaerakonna eelnõu seletuskiri rõhutas eesmärgina Riigikogu komisjonide töö läbipaistvuse tagamist ning vajadust säilitada ajaloo seisukohalt olulised dokumendid, dokumendikavandid ja salvestised.
Herkeli sõnul on soovimatus salvestised säilitada seda kummalisem, et nii IRL-i kui sotsiaaldemokraatide esindajad on väljendanud probleemi lahendamise osas avatust, kuid siis tõdenud, et koalitsiooni tahe on teistsugune. “Meile teeb tõsist muret Reformierakonna diktaat koalitsioonipartnerite üle, millega viiakse läbi ebamõistlikud, poliitika kui sellise mainet kahjustavad lahendused,” ütles Herkel. “Vabaerakonna meelest sarnaneb selline käitumine perevägivallale,” lisas ta.
Põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams meenutas, et vahepeal on olnud Riigikogul 13 aastat, kus Riigikogu töötas justkui täisauruga, ent nende aastate kohta ei ole ühtegi protokolli, millest võiks lugeja selgeks saada, mis komisjonis tegelikult toimus. „Kui oli vaja tegelema hakata Riigikogu õiguskomisjoni ajalooga, siis Riigikogu arhiivis valdas mind suur õnnetunne, kui nägin, et sinna olid jõudnud kõik need paberid, millel oli mingi tähendus, mis olid jäänud komisjonide istungitest lõpuni laua peale. Seal oli kodanike kirju, seal oli komisjoni liikmete töömärkmeid, ajaleheväljalõikeid ja palju muud. Võrreldes tollest ajast säilinut sellega, mis jääb meist maha tulevasele võimalikule uurijale, on see nagu öö ja päev,“ ütles Adams Riigikogus peetud kõnes. Tema sõnul soovib Reformierakond, et Riigikogu tööst jääb võimalikult vähe alles.
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõigete 1 ja 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 ja Harku Vallavolikogu 28. oktoobri 2010 määruse nr 16 „Harku valla kooli põhimääruse kehtestamise kord“ § 3 lõike 2 alusel:
(2) Kool on Harku valla (edaspidi nimetatud ka koolipidaja) haldusalas tegutsev munitsipaalkool, mis lähtub oma tegevuses seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest. Kooli tegevuse aluseks on haridus- ja teadusministri (edaspidi nimetatud ka minister) poolt välja antud koolitusluba.
(1) Kool on Harku valla üldhariduskool, mis loob võimalused põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
(2) Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne - aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult ühiskonnas teostada.
(1) Kool koostab direktori algatusel ning hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasesindust kaasates kooli järjepideva arengu tagamiseks arengukava. Harku Vallavolikogu (edaspidi ka v allavolikogu) poolt kinnitatud kooli arengukava avalikustatakse kooli kodulehel, selles määratletakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.
(2) Kooli kodukorra kehtestab ja avalikustab kodulehel kooli direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.
(3) Kooli kohustuslike õppe- ja kasvatusalaste dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab minister.
10) moodustab vajadusel käskkirjaga kooli juhtkonna, mis on direktorile kooli tegevustega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev ning täidesaatev üksus;
11) moodustab vajadusel käskkirjaga õppetoolid, mis on ainealased ühendused õppekasvatustöö tõhusamaks korraldamiseks;
13) otsustab isikute kooli nimekirja arvamise ning koolist välja arvamise vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele;
15) vastutab tuleohutuse eest, korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle;
(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse vallavolikogu kehtestatud korras.
8) kehtestab kooli õppejuhtide, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppejuhid, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.
(2) Statsionaarne õpe on õpilastele, kelle jaoks on õppimine põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.
(3) Vajadusel võivad põhiharidust mittestatsionaarses õppes omandada 17-aastased ja vanemad isikud. Nõustamiskomisjoni soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka koolikohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides.
(4) Õpingute alusdokumendiks on põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavad (edaspidi kooli õppekava), milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.
(5) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(6) Valikainete valikul arvestab kool kooli õppesuundi õpilaste, vanemate ja õpetajate ettepanekuid ning oma võimalusi.
(7) Kool võib teha õpilase õpetamiseks muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, koostatakse õpilasele riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.
(8) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes vastavalt ministri kehtestatud tingimustele ja korrale.
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtub kool kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis.
(2) Kooli direktor moodustab vallavalitsuse nõusolekul hariduslike erivajadustega õpilaste rühmi ja klasse. Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:
1) toitlustamist, sealhulgas õpilaste täiendavat toitlustamist lisaks kooli poolt tervisekaitsenõuete kohaselt korraldatavale toitlustamisele;
2) huvitegevust erinevates vormides, sealhulgas ringides, stuudiotes, treening-gruppides ja muudes vormides ning üritusi ja väljasõite;
(2) Õppekavavälise tegevuse korraldamise eest võib kool võtta tasu hinnakirja alusel. Tegevuste osutamise tingimused ning hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt vastava eelnõu arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks vallavalitsusele.
2) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi;
4) taotleda õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas muudatusi või kohandusi ja osaleda individuaalse õppekava koostamises;
8) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras.
2) saada koolist teavet vastuvõtu tingimuste ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kohta;
6) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist;
7) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;
10) pöörduda selgituste saamiseks või vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli hoolekogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õiguskantsleri, kohtu ja muude asutuste või organisatsioonide poole.
4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;
7) taotlema vajaduse korral koolilt ja/või vallavalitsuselt õpilasele koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
(4) Õpilasesinduse ülesanded ja õpilasesinduse valimiskorra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli õpilaskond ning kinnitab direktor.
(1) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja abil õpilasesinduse põhimääruse, milles sätestatakse:
(2) Põhimäärus kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.
3) saada vajaduse ja täiskasvanute koolituse seaduses ning koolis sätestatud tingimuste kohaselt täiendusõpet;
(2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.
(3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ja suhtluses õpilaste ning nende vanematega kooli arengukavas ja riiklikus õppekavas sätestatud eesmärkidest ning väärtustest.
(4) Hädaolukorras on koolitöötajad kohustatud võtma vastu oma pädevuse piire ületavaid otsuseid juhtudel, mis nõuavad edasilükkamatut tegutsemist ja lahendamist.
(5) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga sh:
(2) Kooli valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Harku valla kehtestatud korras.
(3) Koolitöötajate ning õpilaste õigused ja kohustused kooli valduses oleva vara kasutamisel sätestatakse vajadusel kooli kodukorras, ametijuhendites ja töölepingutes.
(2) Kooli eelarve koostamisel, vastuvõtmisel, muutmisel ja täitmisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja Harku valla põhimäärusest.
(2) Vanem võib osaleda õppekava toetava tegevuse kaasrahastamisel juhul, kui ta peab lapse arengu seisukohalt oluliseks lapse osalemist koolis korraldatavas tegevuses.
(3) Kool esitab oma tegevuse kohta aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
Tunnistada kehtetuks Harku Vallavolikogu 02.03.2010 määrus nr 25 „Tabasalu Ühisgümnaasiumi põhimääruse kehtestamine“.
|
OSCAR-2019
|
||
Registreerimisvormil saab registreerida nii ühele kui ka mitmele üritusele korraga. Registreerimiseks on kaks võimalust:
Registreerimine koos konto loomisega. Soovitame sul registreerida Tartu Maratoni kasutajaks ja luua konto, kus saad hõlpsalt uutele üritustele registreerida ja kus leiad ülevaate enda olemasolevatest registreeringutest.
Ühe ürituse raames saad registreerida vaid ühele distantsile korraga! Poolelioleva registreerimise / maksmata arve korral ei saa samale üritusele uut registreerimist alustada. Arve tühistamiseks võta ühendust: tartumaraton@tartumaraton.ee.
Sinu andmed salvestatakse ja järgmine kord üritusele registreerides täidetakse sinu kontaktandmete lahtrid automaatselt.
Kasutajakonto loomiseks vajuta kodulehel ülemises parempoolses servas LOGI SISSE nupule ja vali kõige alt KONTO LOOMINE. Täida korrektselt kõik kohustuslikud väljad.
Vali LOGI SISSE ning järgi parooli taastamise juhiseid. Kui 5 minuti jooksul ei näi uue parooliga kirja postkastis olevat, kontrolli ka spämmi.
NB! Kui parool ei saabu meili teel, siis on tõenäoline, et oled parooli loomisel sisestanud e-posti aadressi vigaselt või blokeerivad sinu meilikonto turvaseaded TM-i süsteemi saadetava automaatteavituse ära (seda võib ette tulla eriti Gmaili konto omanikel). Viimasel juhul soovitame lisada tm@tartumaraton.ee oma meilikontaktide hulka ja proovida seejärel uuesti parooli taastada.
Kui süsteem ei lase kirjaga saabunud parooli kasutades sisse, proovi parool klaviatuuril sisse tippida, mitte kirjast kopeerida. Automaatparooli saad pärast sisselogimist soovi korral iseteeninduses endale sobivamaks muuta.
Kui hoolimata korduvatest katsetest uut parooli ei tule, võta ühendust administraatoriga aadressil: tartumaraton@tartumaraton.ee.
Jah. Pärast ühe osaleja andmete sisestamist ja registreerimisvormi kinnitamist saab nupu "Lisa järgmine" abil registreerida järgmisi inimesi ja saada nende kohta üks arve. See võimalus on vaid sisseloginud kasutajatel. Kui registreeritavaid on 10 või rohkem, kasuta iseteeninduses grupiregistreerimise vormi.
6) Mida teha, kui olen registreerinud interneti vormi kaudu ja maksnud osavõtutasu, kuid ei leia end registreerunute nimekirjast?
Tõenäoliselt oled maksmise lõpus jätnud klikkimata TAGASI KAUPMEHE JUURDE nupule. Palun teata probleemist Klubi Tartu Maraton sekretariaati tartumaraton@tartumaraton.ee, lisades kindlasti ka andmed osavõtutasu maksmise kuupäeva kohta (võimalusel lisage maksekorralduse koopia).
On tõenäoline, et oled registreerimisel sisestanud e-posti aadressi vigaselt. Võta ühendust administraatoriga aadressil: tartumaraton@tartumaraton.ee.
8) Minu tööandja soovib mu osavõtutasu kompenseerida. Kuidas saada makstud osavõtutasu eest tšekk / arve?
Kui sul on kasutajakonto, siis salvestatakse kõik arved ISETEENINDUSE alla. Kui sul kontot ei ole, aga sisestasid registreerimisvormil oma meiliaadressi, siis saadetakse sulle meili peale link maksekeskkonnale, kust on võimalik alla laadida ka osavõtutasu arve.
Klubi või ettevõtte osalejate ühiseks registreerimiseks on vajalik luua kasutajakonto Klubi Tartu Maraton isteeninduskeskkonna kasutamiseks www.tartumaraton.ee.
Faili üleslaadimisel kontrollitakse isikukoodide ja distantside korrektsust. Juba varem samale üritusele registreeritud isikute puhul annab süsteem veateate.
Registreerimise ajal saab valida ka esindatava spordiklubi/ettevõtte etteantud valikust. Juhul, kui valikus soovitud asutus puudub, saab selle lisamiseks saata soovi administraatorile.
Maksta saab nii arve alusel kui ka pangalingi kaudu. Arve saab võtta nii eraisikule kui ka ettevõttele. NB! Arve on vaja tasuda hiljemalt sellel märgitud kuupäevaks. St, kui registreerimine tehakse vooru viimasel päeval, siis tuleb tasuda samal päeval!
Kõiki tasutud ja tasumata arveid saab konto omanik iseteeninduses vaadata ja vajadusel alla laadida.
Konto omanik näeb iseteeniduskeskonnas gruppide menüüs enda registreeritud osalejaid ning saab neid ka ise ümber registreerida (vahetada distantsi või muuta isikut).
Klubi/firma osavõtjad võivad olla registreerunud individuaalselt, kuid sellisel juhul peavad nad registreerudes endale juurde märkima ka esindatava spordiklubi või ettevõtte (nimekiri etteantud valikus).
Klubide ja ettevõtete arvestuses osalemiseks ei ole vaja muud, kui et klubi/ettevõtte esindajatel on profiilis või üritusele registreerimisel esindatav organisatsioon ära märgitud. Iga ürituse võistkondliku paremusjärjestuse selgitamisel liidetakse klubi/firma 5 parema osaleja punktisummad, mis arvestatakse K indeksi alusel (loe lähemalt SIIT).
Kuni 7 päeva enne üritust (Tartu Maratonil 21 päeva) saab nime ja distantsivahetust teha iseteeninduskeskkonnas tasuta, juurde tuleb maksta osavõtutasude vahe (lühemalt distantsilt pikemale muutes, pensionäri soodustus jne). Muuta saab nii iseenda distantse ühe ürituse piires, kui ka anda oma registreerimine edasi mõnele tuttavale. Nendeks toiminguteks peab registreerunud osavõtjal olema meie iseteeninduskeskkonna konto. Ümberregistreerimiseks avanevad võimalused ürituste vaates, kus iga registreeritud ürituse järel on ümberregistreerimisele viiv link. Edasi tuleb järgida instruktsioone.
Alates ürituse kolmandast voorust on isiku- ja/või distantsivahetust tehes ümberregistreerimistasu 10€ (+ osavõtutasude vahe, kui registreeritakse lühemalt distantsilt pikemale või mittekehtiva soodustuse puhul).
12) Kui veebikeskkonnas on ümberregistreerimine suletud, siis tuleb ümberregistreerumiseks käituda nii:
Ümberregistreerimiseks tuleb OSAVÕTUST LOOBUJAL saata sellekohane kirjalik teade Klubi Tartu Maraton sekretariaati tartumaraton@tartumaraton.ee ning teatada ka uue osavõtja andmed. Uus osavõtja tasub ümberregistreerimistasu ülekandega Klubi Tartu Maraton kontole või võistluskeskuses numbri kättesaamisel. Distantsivahetuse korral tuleb samuti saata kirjalik teade sekretariaati.
Ümberregistreerimine toimub ka võistluskeskuses numbrite väljastamise ajal ning lõpeb võistluseelsel õhtul kell 17.00. Ümberregistreerimistasu 10 EUR + osavõtutasude vahe (lühemalt distantsilt pikemale või mittekehtiv soodustus).
NB! Võistluspäeva hommikul ümberregistreerimist ei toimu (ei isikult isikule ega distantsivahetust)!
13) Kui ma eelmisel aastal võistlusel ei osalenud, kas käesoleval aastal paigutatakse mind viimasesse stardikoridori või arvestatakse mu varasemaid tulemusi?
Registreerimisprogramm arvestab stardinumbrite andmisel automaatselt kahe viimase aasta tulemusi, eelistades kõige värskemat tulemust. Täpsema info stardigruppide moodustamise kohta leiad konkreetse ürituse üldjuhendist.
Tõenäoliselt oli sinu ajavõtukiip valesti kinnitatud või oli tegu vigase kiibiga. Palun teatage tulemuse puudumisest Klubi Tartu Maraton sekretariaati tartumaraton@tartumaraton.ee HILJEMALT 3 PÄEVA JOOKSUL PÄRAST VÕISTLUST, lisades juurde oma oletatav finišeerimise aeg ning võimalusel ka mõne kaasvõistleja stardinumber, kellega koos lõpetasite, et lihtsustada otsimist finiši videost. Hilisemaid pretensioone ei rahuldata.
|
OSCAR-2019
|
||
Garden4you valikusse on lisandunud palju uusi tooteid, kuid omal kohal on ka kõik vanad lemmikud. Uued põnevad materjalid ja vormid pakuvad inspiratsiooni ning harmoneeruvad Home4you kaubamärgi all olemasolevate sisustuskaupade valikuga. Kui Sul juba on Garden4you aiamööbel, siis saad seda üksikute toodetega täiendada. Teine võimalus on anda oma mööblile uus elu vahetades tekstiile ja katteid – kui on vaja uut kiigekatust või patju, leiad need Garden4you valikust, samuti on võimalus lasta need õmmelda.
Aiamööbli mõiste on märkimisväärselt laienenud. Kui varem oli aia- ja toamööbel selgelt piiritletud, siis nüüd sisustatakse suvemööbliga ka siseruume. Aia funktsioonid on muutunud ning sellest on kujunenud eluruumi pikendus. Suveks kolitakse kogu elu ja tegevusega õue, et võtta viimast meie lühikesest suvest. Kui seni on olnud kindel reegel, et igas aias peab olema batuut, varikatus, grill ja aiakiik, siis nüüd on leitud tee ka teiste põnevate aiatoodete juurde. Populaarsemad on lamamistoolid, varikatused, rippkiiged ja -toolid. Uuem trend on nurgadiivanid terrassile.
Oluliselt on laienenud aiamööbli materjalide valik. Varem olid kasutusel kaks peamist materjali - puit ja plastik. Nüüd kombineeritakse erinevaid materjale omavahel, näiteks puitu metalli, plastiku või textiline’iga (tekstiili meenutav materjal). Samuti sobitatakse kokku eri materjalist mööblit, näiteks kõvapuidust laud koos plastikpunutisest toolidega.Eklektika stiilide ja materjalide valikus on värske ja trendikas.
Suve mõnusaimad hetked mööduvad aias sõprade või pere seltsis häid roogi maitstes. Garden4you söögilaua komplektide hulgast saad valida just oma aeda või terrassile sobiva. Kes eelistab klassikalist söögilaua ja –toolide komplekti, kes mugavat diivanit koos suure lauaga. Samuti leiad sobiva komplekti väikesele rõdule.
Viimaste aastate suurimateks lemmikuteks on erinevates toonides kerged alumiiniumraamil plastikpunutisega toolid ja lauad, samuti on kõrgelt hinnatud soliidsed kunstpuidust komplektid. Klassikalised puidust komplektid on aga alati moes ning sobiv valik igasuguse kujundusega koduaeda.
Värvidest on lemmikuteks naturaalsed maalähedased toonid – hallid, pruunid, mustad, beežid. Üldjuhul on aiamööbel täiesti ilmastikukindel, vaid tekstiilist padjad võiks vihma eest ära tõsta. Eriti mugav on aga kasutada textiline kattega toolide komplekte, kus kerge õhuke materjal kuivab loetud minutitega muutmata aja jooksul oma värvi ja kuju. Väga moodne on ka komplekteerida laua ümber erinevaid toole.
Möödas on ajad, kui aiamööbel tähendas kõva puidust pinki. Mugava istumiskohata enam oma elu aias ette ei kujutaks. Garden4you ülisuurest diivanite valikust leiad terviklikke sarju, pikemaid ja lühemaid diivaneid ning komplekte tugitoolide ja lauaga. Eraldi grupi moodustavad moodulitest koostatavad diivanikomplektid – saad luua täpselt sellise tulemuse nagu ise soovid ja vajad.
Kui oled pikast päevast väsinud, siis puhka ja mõnule ripptoolis, aiakiiges, lamamistoolil või miks mitte ka
diivanil. Sel aastal on suurenenud põnevate „pesade“ MUSE ja ROYAL valik, tuues aedadesse suisa idamaade luksust.
Diivan MUSE-2 on varikatusega ning diivanit saab kasutada ka väikseks uinakuks. Diivanit on võimalik lihtsa
liigutusega muuta voodiks, tõmmates diivani alt välja poolkuu-kujulise tumba ning katta istumispatjadega.
Põnev lahendus on VENETO komplekt, mis moodustab ringikujulise grupi ning kokkulükatuna võtab vähe ruumi. Samuti COUPLE komplekt, mis nagu nimigi ütleb, on mõeldud täiusliku puhkuse nautimiseks kahele.
Paljude jaoks tähendab parim puhkus mõnusat päikese käes lesimist. Meie kliimas peab selleks kasutama iga sobivat hetke ning parim koht, kus mugav päikest nautida, on lamamistool. Garden4you laiast valikust leiad klassikalisi lamamistoole ning ulmelise kujuga lõbusaid puhketoole. Lamamisosa katted on kas moodsast textiline materjalist või klassikaliste patjadega, samuti leiad stiilsetest plastikpunutistest ning traditsioonilisi puidust ja plastikust lamamistoole.
Alati ei ole ruumi suure lamamistooli hoidmiseks ja eks iga pereliige soovib ju oma tooli. Seetõttu saad valida täiesti või osaliselt kokkupandava tooli, mis mahub väikesesse panipaika ja on mugav ka randa kaasavõtmiseks. Kui ruumi on, siis vali näiteks ratastega lamamistool, mida on mugav ja kerge aias ringi liigutada.
Trendikad on voodiks muudetavad või kahekohalised kiiged, kus saab teha näiteks koos perega mõnusat lõunauinakut. Hea aiakiige tunnuseks on varikatuse olemasolu, mis kaitseb kerge vihma või kõrvetava päikese eest. Kiik JOLLY on kahekohaline kiik, mille lamamisosa on textiline materjalist.
Kui kiigepadjad või –katus on kulunud, aga kiik igati korralik, siis saad oma kiigele tellida uued padja või katuse.
Suurem osa Garden4you mööblist ei vaja erilist hooldust ning Sul jääb aega nautida suve täiel rinnal. Võid valida mööbli kunst- või looduslikust materjalist. Garden4you pakutava aiamööbli materjalideks on plastik, puit, kunstpuit, alumiinium või teras kombineerituna tekstiili või textiline materjaliga.
KUNSTPUIT on keskkonnasõbralik ja kergesti hooldatav. Oma terrassi või rõdu saad katta kiirelt ja mugavalt kunstpuidust põrandaplaatidega. Lisaks leiad meie valikust ka kunstpuidust mööblikomplekte.
PUIT on looduslik materjal, mis vajab pisut hooldamist, kuid korralikult hooldatud ning õigetes tingimustes säilitatud puidust aiamööbel pakub kasutamisrõõmu ja silmailu pikkadeks aastateks. Garden4you valikust leiad puidust mööblit nii aeda, terrassile kui ka rõdule. Mööbli valmistamisel kasutatavateks puiduliikideks on akaatsia, meranti ja mänd. Männipuidust valmistatud mööbel on toodetud Eestis.
Enamus aiamööbli materjale kannatab talveks õue jätmist, kuid soovitav on mööbel kinni katta. Ainus, mis tuleks kindlasti sisetingimustesse viia, on puidust mööbel. See materjal vajab ka enim hooldamist. Kevadel hoiupaigast välja tuues tuleb puitmööblit õlitada ning soovitavalt ka suve keskel, et kaunis välimus püsiks. Plastikpunutud mööbli hooldus on väga lihtne - piisab survepesust ning vajadusel enne pesu kergelt puhastusvahendiga üle käia. Kunstpuit vajab vaid kerget hooldust. Kui peale tekib plekk, siis tuleks seda hooldada nagu puitu ehk liivapaberiga kiht maha lihvida. Alumiinium textiline’iga vajab kõige vähem hooldust. Pesta saab survepesuriga, materjal kuivab kiiresti.
Sobiva värvi leiab igaüks – valikus on rahulikud ühevärvilised padjad, stiilsed triibulised või lõbusad värvilised ja lillelised mustrid. Toogem värvid aeda!
Lillepotid ja lillepoti ümbrised on tänapäeval aias asendamatud kujunduselemendid. Garden4you valikust suure valiku WICKER ehk plastikpunutisega kaetud lillepoti ümbriseid täiendamaks oma samas stiilis aiamööblit või põnevaid uusi sarju FICO ja TONY, mille hulgas on ka tõeliselt suuri ja raskeid lillepoti ümbriseid. Klassikaline keraamiline lillepott on aga alati suurepärane valik ning sobib nii tuppa kui ka aeda.
Värvivalik on üldjuhul tagasihoidlik, et lasta õitel särada, kuid valikus on ka põnevamaid toone, mis täiendavad hästi rohelisi taimi. Lillepottidega lood endale rohelise nurgakese kasvõi rõdule.
Kaitset leiad nii päikese kui ka vihma eest päikesevarju, varikatuse või markiisi all. Garden4you valikus on ka peotelgid. Päikesevarjude alused on saadaval graniidist või plastmassist. Varikatuste valikust leiad katuse sääsevõrkudega või kangast seintega.
Leia uusi ideid Garden4ypu laiast ja mitmekesisest valikust! 20 aastat kogemusi ja Baltikumi suurim aiamööblivalik annab võimaluse tutvuda 2015. aasta uusimate trendidega. Selleks on parim võimalus lehitseda uut ja veelgi mahukamat Garden4you kataloogi ning valida välja see oma ja õige. Sirvi Garden4you kataloogi SIIN.
|
OSCAR-2019
|
||
Innovaatilistel ettevõtetel kasvas müügitulu töötaja kohta 1,3 miljonilt kroonilt 2004. aastal 1,7 miljonile kroonile 2006. aastal ehk 31 protsenti.
Statistikaameti ettevõtluse aastastatistika talituse peaanalüütik Aavo Heinlo selgitas, et seni on innovatsiooniks peetud just tehnoloogia uuendamist.
"Eesti raudteed olid Nõukogude Liidu lagunemiseni 19. sajandi lõpu seisus. Nüüd on meie eesmärk olla võimalikult lähedal kaasajale," sõnas ta.
Näiteks tõi ta raudteesidesüsteemi ehk signaalid, mis liiguvad liiprites ja annavad muu hulgas teada, kui raudtee on katki. "Paljude asjade eest, mida enne tehti käsitsi, hoolitseb nüüd automaatika. 3-4 aastat tagasi töötas meil 3000 inimest, praegu 2000," tõi ta näiteid.
Tere ASi juhataja Ülo Kivine ütles, et innovatsioon "võtab heas mõttes une". "Kõige lihtsam on seda mõõta muidugi proportsioonis käive versus töötajate arv, kuid siin tuleb arvestada ka muid mõjureid. Näiteks on toiduainetesektoris viimase poole aasta jooksul toimunud hindade tõus, mis kasvatas sektori kogumahtu tervikuna, kuid ei saa öelda, et sektor oleks nüüd hulga innovaatilisem kui aasta varem," ütles Kivine.
Tere ASis algab innovatsioon sisemistest protsessidest ja toimub pidevalt ettevõtte sees. " Tere ASi tooteportfelli lisandusid sel kuul Dr Helluse tootesarja uudsed oomega-3 jogurtid, mis on esimesed sellised piimatooted Eestis," ütles ta.
Statistikameti avaldatud andmete põhjal võib tõdeda, et Eesti ettevõtluse innovaatilisus jäi 2006. aastal 2004. aasta tasemele, langus 48,7 protsendilt 48,1 protsendile. Tööstuses oli innovaatiliste ettevõtete osatähtsuse keskmine aastane juurdekasv aastatel 2000-2004 6,4 protsenti, aastatel 2004-2006 aga 8,3 protsenti.
Teeninduses langes innovaatiliste ettevõtete osatähtsus 51 protsendilt 2004. aastal 40 protsendile 2006. aastal. Euroopa Liiduga liitumine tõi kaasa innovatsioonibuumi. "Oli võimalus innovatsiooniks. Need otsused ei ole ühepäevaliblikad," põhjendas Heinlo uutmise kerget jahtumist.
Majanduslangusest on Eesti ettevõtetele kasu ka - me oleme sunnitud korrastama oma arusaama rahast, tööst ja puhkusest. Talupojamõistuse tagasitulek ärijuhtimisse tähendab seda, et me ei pea ilmtingimata tegema rohkem tööd, vaid peame tegema seda mobiilsemalt - rohkem vähema ajakuluga.
Ajal, mil enamik firmadest uusi ettevõtmisi ei plaani, vaid mõtlevad kiivalt sellele, kuidas olemasolevatest kõik mahlad välja pigistada, on ka telekomivaldkond muutunud rahulikumaks, isegi igavamaks. Kui varem tuli sektorist midagi revolutsioonilist iga paari kuu tagant, siis nüüd on küll palju mõtteid, aga rahaks suudetakse neist pöörata vähesed. Pigem arendatakse vanu. Terminalide koha pealt iPhone siiski raputas turgu ja muutis mõtteviisi. Kuid pigem on ta üks sähvatus tuhmis taevas kui uus päike, mis laotuse särama lööb.
Alati polegi vaja leiutada jalgratast, et midagi paremaks muuta. Mõnikord on võluvõti juba meie taskus, tuleb sellega lihtsalt uks avada - kasutada paremini ära olemasolevaid teenuseid. Mõnigi suhteliselt lihtne lahendus võib tuua väga tugeva efekti.
Meie turundajad pole SMSi kui reklaamikanalit veel õieti avastanud. Tõsi, autofirmad juba teatavad kliendile SMSiga, et teie aeg on homme kell 9. Ka mõned hambaarstid kasutavad seda meeldetuletusviisi. Kasu mitmepoolne - klient on suurema kindlusega kokkulepitud ajal kohal, teenindaja ei pea veetma kasutult aega.
Hinnakonkurents on mobiilside vallas pigem tihenenud ja tiheneb veel. Eristumisvõimalusi on jäänud järjest vähemaks ning hind on üks lihtsamaid neist. Sageli on see kergema vastupanu teed minek - hind on küll madalam, aga teenus ka viletsam. Nutikat klienti ainult hinnaga ei püüa.
Nokia endise presidendi Pekka Ala-Pietilä asutatud mobiilsideoperaator Blyk püüab kliente näiteks tasuta kõneajaga, kuid sunnib selle eest kliente ära kuulama reklaami. Sellist operaatorit äriklient reeglina siiski ei vali, sest tema aeg maksab kordades rohkem kui reklaami kuulamisega võidetud kroonid, eurod või dollarid.
Viimaste aastate moetrend on ideede laenamine teistest ärivaldkondadest ja nende mugandamine oma valdkonda. Raske on sageli tõmmata isegi piiri, mis valdkonnaga on tegemist.
Mobiilsides on pikka aega olnud prioriteet number üks kiiruste kasvatamine. Mobiiltelefoni võiks mugavalt kasutada enamgi, kui oleks vaid kiirusi, et need tegevused oleks mugavad. 3,5G mastide paigutamise võidujooks käib ju eelkõige selleks, kes suudab pakkuda kiireimat andmesidet.
Loomulikult tahavad kõik operaatorid, et mobiiltelefon oleks viimane asi, millest inimesed raskustes loobuksid. Üks selline "asi" on juba - Coca-Cola -, kui uskuda ajakirja BusinessWeek maailma väärtuslikumate brändide edetabelit. Kui mobiiltelefon asendab nii arvutit, raadiot, televiisorit kui ka sõpru, ongi ta tõenäoliselt inimese populaarseim "tehiskaaslane".
Mobiiltelefoni funktsionaalsus ongi ajas pööraselt kasvanud. Hõivatud inimesed loevad ja vastavad oma meilidele mobiiltelefonist ja võidavad sellega meeletult aega. Mida rutem tuleb vastus, seda suurema kasumi ettevõte teenib.
Viimasel ajal olen märganud, kui vale oli varasem arvamus, et kui puhkusele lähed, tuleb mobiiltelefon välja lülitada - siis puhkad paremini. Mida interaktiivsemalt suudab juht töötada, seda vähem teda "segatakse". Mida kiiremini juhi kui kivi tagant asjad lahti lähevad, seda efektiivsem ta on, organisatsioonist rääkimata. Seda vähem on ka stressi puhkuse ajal.
|
OSCAR-2019
|
||
Kus iganes puhkeb sõda või relvakonflikt, on inimesi, kes selle tõttu kannatavad või selle eest põgenevad. Me usume, et igaühel on õigus saada abi, kui ta seda vajab, ning tegutseme selle nimel, et Eesti humanitaarabi jõuaks otse abivajajateni. Väikese organisatsioonina ei suuda me sekkuda kõikjal, kus selle järele on vajadus, kuid see-eest saame oma sekkumistes olla paindlik ja efektiivne.
Ukrainas alustasime sõja tõttu kannatanud elanikkonna toetamist juba 2014. aasta lõpus, mil algatasime koos kahe teise MTÜga – Mondo ja Ukraina Kultuurikeskus – annetuskampaania "Ukraina heaks!". Eesti Pagulasabi oli selle kampaania algataja ja eestvedaja.
Meie tegevus Ukrainas on muutunud vastavalt sellele, kuidas on muutunud sealne konflikt ja inimeste vajadused. 2014. aasta lõpus alustasime meditsiini-, hügieeni- ja toidupakkida jagamisega sisepõgenikele ning rindeäärsetes asulates Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblastites. Vaata kaardilt, millistesse linnadesse ja küladesse meie abi jõudis. 2015. aastal alustasime ka meditsiiniabiprojektidega, toimetades haiglatele neile vajaminevaid ravimeid, meditsiinivahendeid ja -tehnikat. 2015. ja 2016. aastatel toimusid suvel ka sisepõgenikest lastele ja eraldiseisvalt ka erivajadustega lastele suunatud laagrid Khortitsa saarel, Zaporižžjas. Samadel aastatel lähetasime Ukrainasse kokku 11 vabatahtlikku spetsialisti Eestist.
Muutunud vajaduste tõttu alustasime 2016. aasta sügisel uue etapiga oma abiprogrammis: me pakume Donetski ja Zaporižžja oblastites elavatele sisepõgenikele ja rindeäärsete asulate elanikele väikeettevõtluse alustamiseks mõeldud grante, mille eesmärk on aidata neil saavutada iseseisev toimetulek. Grandiprogrammist on kasu saanud juba enam kui 150 inimest. Koostöös Beetroot Academy'ga pakume 2017.-2018. aastal Mariupoli ja Zaporižžja linnades ka IT-alaseid koolitusi sisepõgenikele ja teistele haavatavatesse gruppidesse kuuluvatele inimestele. Meie grandiprogrammi rahastab Välisministeerium humanitaarabi ja arengukoostöö vahenditest.
Lisaks toetatame vastavalt vajadusele muid abi vajavaid inimesi, näiteks vanureid, kes oma kodudest väljuda ei saa, ning kogutud rahaliste annetuste eest toetame ka igal aastal kooliperioodi alguses kooli minevaid lapsi koolitarvikutega. Sinagi võid Ukraina sõida tõttu kannatanud lapsi aidata, tehes rahalise annetuse meie humanitaarabifondi.
Eesti Pagulasabi tegevus Ukrainas on eriline selle poolest, et oleme algusest peale tegutsenud iseseisvalt otse kohapeal: meil on nende aastate jooksul olnud kohapeal keskmiselt 3-liikmeline meeskond ning terve hulk vabatahtlikke abilisi. Nii oleme alati kindlad, et abi jõuab alati õigeaegselt kohale.
Jordaania on viimase 8 aastaga vastu võtnud hinnanguliselt kuni 1,4 miljonit süürlast, kellest umbes pooled on end ametlikult pagulastena registreerinud. Suure pagulaste arvu tõttu vajab Jordaania välist abi, et inimeste vajadustega toime tulla. Jordaanias aitame Süüria pagulastel ja kohalikel haavatavatel gruppidel saavutada iseseisev toimetulek läbi ettevõtluskoolituste korraldamise, valitud osalejatele starditoetuste väljaandmise ajaliselt jätkusuutlike äridega alustamiseks ja põhjaliku mentorlusprogrammi korraldamise. Projekti rahastab Välisministeerium humanitaarabi ja arengukoostöö vahenditest.
Liibanon on vastu võtnud umbkaudu 1,5 miljonit Süüria pagulast, kes on pihustunud üle riigi laiali, elades enamasti linnades (sh mahajäetud majades) ja mitteametlikes telklinnakutes, kus elamistingimused ning töö- ja haridusvõimalused on krooniliselt puudulikud. Pagulased on enamasti elama asunud piirkondadesse, kus olid juba varasemalt tõsised sotsiaalmajanduslikud probleemid. Liibanonis alustame koostöös kohapealse partneri Sawa for Development and Aid haavatavate Süüria pagulaste toetamist, asutades seal sotsiaalse ettevõtte ning pakkudes täiendõppekoolitusi kolmes valdkonnas (puutöö, õmblemine ja kudumine). Projekti rahastab Välisministeerium humanitaarabi ja arengukoostöö vahenditest.
Türgi on riik, mis on võtnud vastu kõige suurema hulga Süüriast põgenenud inimesi. Suure pagulaste arvu tõttu vajab Türgi välist abi, et inimeste vajadustega toime tulla. 2016.-2018. aastal viisime vahetult Süüria piiri ääres asuvas Reyhanlı linnas (vaata kaardilt!) koostöös kohapealse organisatsiooniga UOSSM ellu humanitaarprojekti, mille raames toetasime haridussüsteemis erivajadustega (käitumis- ja õpihäired, arenguhäired) Süüria pagulastest lapsi läbi psühhosotsiaalsete teenuste pakkumise ja õpetajate nõustamise. Lisaks lähetasime Türgisse 3 erialaspetsialisti, nõustamaks ja monitoorimaks programmi ülesehitamist ja toimimist. Projekti rahastas Välisministeerium humanitaarabi ja arengukoostöö vahenditest.
Humanitaarabi võimekuse arendamine ja säilitamine nõuab palju tööd. Selleks viime ellu ka võimekuse suurendamiseks suunatud projekte ja tegevusi:
Oleme välja andnud humanitaarabi käsiraamatu alustavale humanitaartöötajale, mis on vabalt internetis kättesaadav ja allalaetav.
Teeme kaasa EU Aid Volunteers algatuses ning oleme poolel teel, et end sertifitseerida Euroopa Liidu abivabatahtlike lähetamiseks.
Koolitame end pidevalt humanitaarabi teemadel, sh koolitused missioonide ja lähetuste turvalisusest, riskide ennetamisest, humanitaarprojektide monitoorimisest ja hindamisest, humanitaarprojektide juhtimisest jne.
Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku ligi 1000 varjupaigataotlust (vaata statistikat Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt). Kõige enam on varjupaigataotlejaid olnud Ukrainast, Süüriast, Venemaalt, Gruusiast ja Afganistanist.
Varjupaiga taotlemise perioodiks paigutatakse inimesed Vao või Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, mis asuvad vastavalt Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Pahatihti peetakse varjupaigataotlejaid kinni ka Harkus asuvas kinnipidamiskeskuses.
Siiski saab Eestis varjupaigataotlejatest reaalselt varjupaika võrdlemisi väike hulk. Perioodil 1997-2017 andis Eesti rahvusvahelise kaitse 445 inimesele (pagulasstaatus 217 inimesele ja täiendav kaitse 228 inimesele). Kõige enam kaitse saajaid on selle 20 aasta jooksul olnud pärit Süüriast (165 inimest), Ukrainast (88), Iraagist (34), Sudaanist (26), Venemaalt (26) ja Afganistanist (25).
Pagulasstaatuse tunnustamisel antakse isikule elamisluba kolmeks aastaks, täiendava kaitse puhul antakse üheaastane elamisluba. Elamisluba on pikendatav, vastavalt 3 või 2 aastaks, juhul kui olukord koduriigis ei ole paranenud.
Täpsemat infot Euroopa Liidu rändekava alusel Eestisse jõudnud inimeste kohta saab Valitsuse kodulehelt.
|
OSCAR-2019
|
||
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika nagu teistegi teaduste aine ei ole midagi igaveseks antut, tardunut. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetika tekkis kauges minevikus (umbes 2500 aastat tagasi), orjandusliku korra perioodil Egiptuses, Babüloonias, Indias ja Hiinas. Esteetikaprobleeme uuriti põhjalikult valgustusajastul (valgustusliikumine).
Kõige üldisemad loogilised mõisted, mis avavad esteetika kui teaduse sisu ja üldistavad teaduslikult ümbritseva tegelikkuse esteetilist omapära.
Esteetiline elamus on emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel.
Esteetiline ideaal on terviklik, konkreetselt meeleline kujund, mis kehastab inimeste kujutlusi täiuslikust elust ja täiuslikust inimestest. Näiteks Vana-Kreekas peeti ideaalseks inimeseks tarka filosoofi; feodaalse Euroopa aadel nägi ideaali vapras rüütlis ja vaguras mungas, rahvas aga käsitöölises.
Infoteadus tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. Infoteadust aetakse sageli segi informaatikaga, kuid tegelikult on tegemist laia interdistsiplinaarse valdkonnaga, mis hõlmab lisaks informaatikale veel arhiivindust, tunnetusteadust, majandust, kommunikatsiooni, õigust, raamatukoguteadust, museoloogiat, matemaatikat, filosoofiat ja sotsiaalteadusi.[1] Infoteaduste alase koolitusega tegelevad Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut ja Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut.
Infoteadus on organismide infotöötlusprotsesse uuriv teadus. Infoteadusel on ühisosad: bioloogia, füüsika, arvutiteadus, sotsioloogia, psühholoogia;
Infoteadus käsitleb teoreetiliselt informatsiooni loomise, talletamise, kättesaadavaks tegemise ja kasutamise protsesse. Infoteaduse seosed praktikaga: indekseerimine – KWIC, andmebaasid, arvutivõrgud.
infoteadus uurib informatsiooni talletamise, säilitamise ja edastamise protsesse. Infoteadusel on seosed: raamatukoguteadus, lingvistika, arvutiteadus, psühholoogia.
Infoteadus on noor teadus, mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust.
Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel.
Infoteaduse eesmärk on tõsta informatsiooni looja ja selle tarbija soovitud relevantse informatsiooni vahetuse efektiivsust.
Infoteadus hõlmab kahte olulist terminit: informatsioon – enim kasutatav ja prestiižne termin raamatukogu ja informatsiooni maailmas, mis omab kindlat kohta teadmiste ja andmete spektris ja infotöötluse ning infovahenduse protsess.[4]
Infoteadus – teadmised info olemusest, kogumisest, organiseerimisest, talletamisest, otsingust, interpreteerimisest, edastamisest, muutustest, kasutamisest. Infoteadus on interdistsiplinaarne. Tal on seosed matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, infotehnoloogia, kommunikatsiooni, raamatukogunduse, juhtimisega. Raamatukogundus ja dokumentatsioon on infoteaduse rakendusalad. Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine, koolid, raamatukogud, massimeedia).
Infoteadus uurib ühiskonnas toimuvat kommunikatsiooni ehk protsesse, mis on seotud info edastamisega allikatelt kasutajatele. Infoteaduse valdkonnas saab eelkõige välja tuua praktiliste tööoskuste arengu. Toob infovajaduse mõiste infoteadusse.
B. Vickery räägib teaduslikust informatsioonist ja toob välja selle mõiste: informatsioon, mis on loodud teaduslike meetoditega, mille tõesust on võimalik kontrollida ning on kasutatav inimeste praktilises tegevuses ja teadustöös. Teadusliku informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine on vahetu – mitteformaalne kommunikatsioon ja vahendatud – formaalne kommunikatsioon.
Dokumenditraditsioon peaks tegelema tehnoloogilise innovatsiooniga, et suurendada tööviljakust ja efektiivsust. Arvutitraditsioon peaks enam tähelepanu pöörama inimese käitumisele, sotsiaalsetele aspektidele.
Infoteadus tegeleb infoallikate edastamise probleemidega lähtudes sotsiaalsetest, organisatsioonilistest ja individuaalsetest infovajadustest. Põhiline uurimisobjekt on inimeste talletatud teadmised. Rakendusteks on spetsiaalsed infotehnikad ja süsteemid – tehnoloogia mõju. Infoteadusel on kaheosaline struktuur:
Infoteadus on info kogumise, organiseerimise, talletamise, otsingu ja levi(ta)mise uurimine. Infoteadus kui metateadus – uuritav objekt on teiste teadusalade sisu e täpsemalt talletatud teadmised ja nende kättesaadavus. Infoteadust huvitab informatsiooni vorm, organiseerimine, struktuur. Infoteaduse kolm põhiküsimust on: füüsikaline küsimus (millised on talletatud informatsiooni universumi omadused ja seaduspärad); sotsiaalne küsimus (kuidas inimesed seostavad, otsivad ja kasutavad informatsiooni); disaini küsimus (kuidas tagada talletatud informatsiooni kiire ja efektiivne kättesaadavus).
peab olema rakendatav N. Belkini viies valdkonnas (informatsiooni edastamine, infovajadus, infosüsteemide ja infoedastuse efektiivsus, informatsiooni ja looja vahelised seosed, informatsiooni ja kasutaja vahelised seosed);
Infoteaduse eesmärk on uurida kommunikatsiooniprotsesse, mille käigus vajalik (soovitud) informatsioon jõuab loojalt (inimene) kasutajani (inimene). J. Belkin rõhutas esimesena soovitud info olulisust infovajaduse aspektist.
Leiab, et Karl Popperi kolme maailma mudel (I – füüsiline maailm, II – psüühiline maailm, III – mõtlemise objektiivne sisu, ideede ja kunstiteoste maailm) sobib infoteaduse olemuse mõistmiseks: I – loodus, inimesed, materiaalne maailm; II – indiviidide „subjektiivsed teadmised”; III – objektiivne teadmine e talletatud teadmised.
Üheks alusepanijaks arvatakse olevat prantsuse munkteadlane Marin Mersenne (1588–1648), kes hakkas 17. sajandil pidama aktiivset kirjavahetust teiste teadlastega. Sel ajal oli kirjavahetus ainus vahend sidepidamiseks kaugemal asuvate kolleegidega. Aastal 1665 hakkas ilmuma Prantsusmaal esimene teadusajakiri Le journal des scavants (Teadlaste Ajakiri), Inglismaal samal aastal ajakiri Philisophical Transaction (Filosoofiaalased Toimetised), mille väljaandjaks oli Henry Oldenburg. Neile järgnesid peatselt ka muud analoogsed ajakirjad.
Benjamin Franklin asutas 1731. aastal Philadelphias esimese avaliku raamatukogu Library Company of Philadelphia, mis kasvas hiljem teaduslike eksperimentide keskuseks, kus hakati korraldama ka teaduslike eksperimentide avalikke näitusi.
Academie de Chirurgia Pariisis avaldas 1736. aastal "Memoires pour les Chirurgiens", mida peetakse üldiselt esimeseks meditsiiniajakirjaks. 1761. aastal hakkas Pariisi Teaduste Akadeemia välja andma ajakirja Descriptions des Arts et Metiers. Ajakiri koosnes erinevate kunstide ja teaduste kirjelduste kogudest.
1796. aastate lõpus leiutas Alois Senefelder (1771–1834) kiviplaadilt tõmmiste trükkimise menetluse – kivitrüki ehk litograafia. Varasemate graafikatehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv.
19. sajandil kasvas plahvatuslikult teadusajakirjade arv. Kuna teadusajakirjade arvu suure kasvuga muutus raskemaks nende jälgimine, hakati välja andma referaatajakirju. 1859 hakkas Inglismaal ilmuma „Chemical News and Journal of Physical Science“ – esimene kord nädalas ilmuv keemiaajakiri. 1868 asutatakse Venemaal Vene Keemia Ühing, mis alustab oma ajakirja väljaandmist järgmisel aastal.
19. sajand oli murranguline ka infotehnika arengu suhtes. 1801 leiutas Joseph Marie Jaquard (1752–1834) augustatud kaardi, mis pidi kontrollima operatsioone kangakudumisel. See pani aluse hiljem oluliseks infoteaduse arenguteguriks saanud perfokaardile. 1822. aastal lõi Charles Babbage (1791–1971) diferentsiaalmasina, mis oli esimene samm kaasaegse arvuti poole. 24. mail 1844 avati esimene telegraafiliin ja Samuel Morse saatis teele esimese sõnumi. Sõnumite edastamiseks koostas Morse erilise tähestiku, mis on tuntud ka tänapäeval. See telegraafiaparaat leidis laialdast kasutamist paljudes riikides. Siitpeale algas telegraafi kiire areng.
Tekkisid esimesed infoteadusega tegelevad organisatsioonid, näiteks 1895. aastal lõid Belgia teadlased Paul Otlet ja Henri La Fontaine Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi, mis tegutseb tänaseni nime all Rahvusvaheline Informatsiooni ja Dokumentatsiooni Föderatsioon (International Federation for Information and Documentation) ja mille funktsioonideks on näiteks infotöötajate koolitamine, konsulteerimine, konverentside korraldamine ja muud erialased projektid.
20. sajandil seoses teaduse arenguga oli infohulk veelgi kasvanud ja järjest kasvas ka kommunikatsiooni vajadus. Jätkuvalt anti välja uusi teadusajakirju ja tekkisid ka raamatukogude kõrvale esimesed muud asutused, mis hakkasid osutama infoteenuseid. 1921 asutati Washingtonis Rahvusliku Teaduste Akadeemia juures Science Service eesmärgiga levitada teaduslikku informatsiooni. Massilisse kasutusse infokandjatena jõudsid perfokaardid.
1927. aastal pandi alus IFLA-le (International Federation of Library Association) ehk Rahvusvahelisele Raamatukoguühingute Liidule. 1934. aastal loodi Bibliofilm Service, mis hakkas pakkuma mikrofilmidele talletatud teaduskirjandust ja samaaegselt ka mikrofilmide lugejaid.
20. sajandil hakati rohkem uurima infoteadust teadusharuna. Uuriti informatsiooni mõistet ja olemust. Leiutati uut tehnikat informatsiooni lihtsamaks käsitsemiseks (1924 – saadeti esimene faks, 1938 – valmis esimene kserokoopia, 1941 sai USA-s alguse kommertstelevisioon). 1937. aastal käidi välja nn World Braini idee, mis sisaldaks kogu maailma teadmisi, mida pidi koguma järelepärimiste ja indekseerimiste kaudu.
1943. aastal loodi koodimurdja Colossus, mis oli esimene programmeeritav digitaalne arvuti. See tegi kuni viis tuhat aritmeetikatehet sekundis ja seda kasutati sõjalisel eesmärgil.
1945. aastal esitas Vannevar Bush oma artiklis "As We May Think" tänapäevases mõttes hüpertekstilise süsteemi Memex (memory extender e. mälu laiendaja) mudeli. Memex pidi koosnema tekstidest, märkmetest, fotodest ja graafilistest elementidest ning olema võimeline looma seoseid süsteemi ükskõik millise kahe punkti vahel.
Esimene ameerika elektronarvuti oli ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer), mis alustas tööd 1945. aastal. Algselt oli ENIAC mõeldud suurtükiväe lasketabelite arvutamiseks, kuid hiljem rakendati teda ka kosmilise ja tuumakiirguse uuringutes.
1948. aastal leidis aset I rahvusvaheline teadusinformatsiooni konverents Londonis, kus käsitleti info kasutajate huvisid, teadlaste teenindamise probleeme, infokäitumist. Tähtsamad uurimistööd 1940. aastatel olid Norbert Wieneri küberneetikaalane teadustöö ja C. E. Shannoni loodud matemaatiline infoteooria. 1958. aastal II rahvusvahelisel teadusinformatsiooni konverentsil olid ettekannete teemadeks kasutajate vajadused, efektiivsuse hindamine, kvantitatiivsed ülevaated, kodeerimine, mehaaniline tõlge, masinotsing, infootsing.
1958. aastal loodi Infoteadlaste Instituut, esimene täiemahuline infoteaduse õppekava Northamptoni Tehnikakolledžis avati 1961. aastal.
Teadusest oli saanud omaette majandusharu. Infot oli palju ja selle hulk pidevalt kasvas ja osa sellest samal ajal vananes, kuid kasutusvõimalused olid piiratud – informatsioon ei jõudnud kõigisse piirkondadesse õigeaegselt, infoasutuste töö oli puudulik, takistuseks oli ka keelebarjäär. Oli tekkinud infokriis. Hakati intensiivsemalt teostama infootsingu uuringuid. Ilmusid esimesed online otsisüsteemid esialgsete offline süsteemide (magnetlindid, perfokaardid, mikrofilmid) asemele. Kommertseesmärkidega online süsteemid Dialog ja Orbit said tuntuks ja kasutatavaks üle USA.
1970. aastal asutati EUSIDIC (European Association of Information Services), mis ühendas ja ühendab siiani kõiki infoteenuste pakkujaid Euroopas.
Infoteaduse arengus on olulise tähtsusega Interneti teke. Juba 1960. aastatel käis Paul Baran välja detsentraliseeritud infovahetuse süsteemi idee. 1969. aastal käivitas USA kaitseministeerium ARPANET-projekti, mille eesmärgiks oli luua andmesidevõrk, mis töötaks edasi ka kahjustuse järel. Ühendati neli USA eri piirkondades asuvat tolleaegset superarvutit kiirete sideliinidega. 1970 saadeti esimene e-kiri. 1977. aastal alustati teiste võrkude ühendamist ARPANET-iga ja üha enam tuli kasutusele nimetus Internet. 1986. aastal loodi Ameerikas NSFNet, mis ühendas viit superarvutit ja sai Interneti tähtsaima magistraalvõrgu alguseks. Kuni 1990. aastateni oli Interneti kasutamine keeruline, tekstipõhine ja valdavalt mõeldud teadusasutustele ja ülikoolidele. 1990. alguses muutus Internet kõigile kättesaadavaks ja hakkas kiirelt arenema ja laienema. 1989–1992 töötati välja HTML-keele alged ja võeti kasutusele hüpertekst, ilmusid esimesed veebilehed. Võeti kasutusele väljend WWW (World Wide Web). Tänapäeval on Internet levinud üle maailma ja saanud üheks olulisemaks kommunikatsioonivahendiks.
MEMEX – mälu laiendaja (vaimsete protsesside tehislik kopeerimine; ideede seostamine; informatsiooni säilitamine mikrofilmidel; informatsiooni kiire kättesaadavus; skanner; viitadega kokkuvõtvad temaatilised lehed).
1960.–1970. aastad – püüti määratleda infoteaduse põhilisi uurimisalasid ja defineerida infoteaduse piire teiste distsipliinidega
1977–1980. aastad – stabiliseerumine distsipliinina – jõuti identiteedi ja uurimisalade määratlemiseni
1961–1970 – ulatuslik sotsioloogiline uuring „teie ja raamatukogu” lugemishuvidest; mehhaniseeritud infootsisüsteemide kasutamine raamatukogu- ja infotöös;
1971–1980 – uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeeltest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi fondide koostis ja kasutamine, kordusuuring lugemishuvidest;
1981–1990 – lugemisuuringud, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest;
1991–... – teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis.[5]
|
OSCAR-2019
|
||
See artikkel räägib Louis XIII abikaasast; Hispaania kuninganna kohta vaata artiklit Austria Anna (1549–1580); samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Austria Anna (täpsustus).
Tema vanemad olid Hispaania kuningas Felipe III ja Austria ertshertsogitar Austria Margarete. Ta oli nende vanim tütar ning tal oli kuus õde-venda. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna, Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Mõlemad vanemad olid Habsburgide suguvõsast. Anna oli Karl V lapselapselaps.
Claude Dulong (2006:7–8) ütleb Rubensilt pärinevale Louvre'is asuvale portreele (umbes 1920) viidates: "Just samasugust heledat päikesevalgust kui see, mis kuldab lõuendit, kiirgas ka Austria Annast. Selles Hispaania infantas ei ole mitte midagi hispaanialikku. Rohelised silmad, prink ihu, liilia ja roosi jume, kui kasutada tolle aja kõnepruuki, olid niisama pimestavad kui juuste valevus. Tal oli ehk pisut ebakorrapärane nina ning paks alahuul, mis laskis aimata Habrsburgide verd, ent just see aimatavus muutis suu sensuaalseks. Annal oli väike, kuid laitmatu kujuga keha, mis säilis niisugusena kaua. Mis puutus kätesse, siis need olid nii peened, et seda mainitakse isegi tema matusekõnes."
Vanemad, kes olid väga vagad, andsid Annale väga religioosse kasvatuse. Erinevalt tollastest tavadest, mis nägid ette infantide lahutamise vanematest, elas Anna armastava perekonna rüpes rahulikku ja ettekirjutatud elu[4]. Perekond hoidis kokku ja Anna oli oma õdedesse ja vendadesse elu lõpuni väga kiindunud[5]. Tema hellitatud lapsepõlv erines tema tulevase abikaasa Louis XIII omast, kellel olid oma emaga konfliktid.
Hispaania õukond algatas Prantsusmaa ja Hispaania kuninglike perekondade vahelise topeltabielu[6]. Henri IV, kes pidas Habsburge põlisvaenlasteks, põikles. Ta heitis selle plaani kõrvale ja kavatses Hispaania ülemvõimule lõpu teha. Ent umbes aasta pärast, pärast tema surma tegi tema lesk Marie de' Medici katoliikliku partei toetusel poliitikas pöörde, pidades abieluliitu Hispaaniaga kahe katoliikliku suurriigi vahelise rahu pandiks. Selle mõtte andis talle Concino Concini. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Felipe III jälle lootis, et tema tütre kohalolek Prantsusmaa õukonnas toetab Hispaania huvisid, ning andis tütrele salajasi juhtnööre[7].
Annal oli õigus pärida Hispaania trooni, mistõttu ta oli kartnud, et otsustatakse tema noorema õe kasuks. Ta oli kuulutanud, et ei abiellu kellegi vähema kui Prantsusmaa kuningaga ning läheb pigem kloostrisse. Nüüd hakati Annat isa õukonnas nimetama majesteediks ja teenindama põlvini.[8]
Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Et Anna, kellel oli õigus pärida Hispaania trooni, pärandist loobus, pidi Felipe III maksma 500 000 kuldeküüd kaasavaraks. Louis XIII-l paluti "assigneerida see kindlate rentide ja tagatiste peale". Louis XIII lubas, et Annale makstakse lesestumise puhul pensioni 21 000 kuldeküüd aastas ja kaetakse tema "toakulud" ning tema seisuse kohased ja tema koja ülalpidamiseks vajalikud summad. Ta võib minna, kuhu soovib, võttes kaasa oma kaasavara, varad, mööbli, alluvad ja teenrid.[8]
18. oktoobril 1615 laulatati Burgose katedraalis 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Lerma hertsog, Hispaania peaminister. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 25. oktoobril[9] toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis (nii-öelda tegelik laulatus).
Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast.
Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid noorte kogenematuse tõttu ilma intiimläheduseta. Marie de' Medici oli poliitilistel põhjustel nõudnud abielu tühistamise vältimiseks, et abielu kohe teostuks. Louis koges seda alandusena, oli ema peale pahane ega lähenenud abikaasale enam mitme aasta jooksul.
Koos oma kaaskonnaga Louvre'isse elama asunud Austria Annale said osaks kõik kohased auavaldused, kuid ta oli hüljatud. Ühelt poolt kandis Marie de' Medici endiselt kuninganna tiitlit ega ilmutanud minia vastu vähimatki aupaklikkust.[10]. Teiselt poolt, Louis XIII ei ilmutanud tema vastu huvi. Kuningal oli küll keeruline loomus ja argus takistas tal kuningannaga suhtlemist. Anna elas oma väikeses õukonnas, kus teda ümbritses sadakond hispaania daami, hispaania kombel ja tema prantsuse keel oli veel väga kobav. Tal oli raske oma uue perekonnaga suhelda. Ja ka tema oli arg ning tal ei jätkunud kogemusi, et olukorraga toime tulla.
Asjad hakkasid arenema alles pärast Concino Concini mõrvamist ja Louis XIII riigipööret oma ema vastu 1617. Kuninga uus soosik Charles d'Albert, hertsog de Luynes, kes oli teadlik diplomaatilisest ja dünastilisest probleemist, mida kuninga ükskõiksus kuninganna vastu põhjustab, püüdis olla neile vahendajaks. Kõigepealt laskis ta Austria Anna hispaanlannadest õukonna minema ajada ning asendada nad prantsuse daamidega. Kuninganna maja peaintendant krahvinna de La Torre asendati Luynesi hertsogi abikaasa Marie de Rohani, tulevase hertsoginna de Chevreuse'iga. Kuninganna ümbrusse ilmusid Louise Marguerite de Lorraine, printsess de Conti, hertsog de Luynesi õde Antoinette d'Albert, dame du Vernet, Henri IV tütar, Louis III poolõde Gabrielle-Angélique de Verneuil ja Catherine Henriette de Balzac d'Entragues. Hertsog korraldas Anna ja kuninga vahel intiimseid kokkusaamisi. Hertsogi abikaasa mõjul hakkas kuninganna riietuma ja käituma prantslanna kombel. Ta pandi dekolteesid kandma. Abielu olevat teostunud alles kevadel 1619, kui Luynes sundis kuninga kuningannaga magama.[11]. Sellest hetkest Anna ja Louis XIII suhted järjest paranesid, ning kui kuninganna oli jaanuaris 1620 raskelt haige, jäi Louis kauaks tema voodipeatsisse. Siiski ei võetud Annat Kuninga nõukogusse, mille liige kuninganna-ema oli. Nii ei olnud Austria Annal mingit võimalust etendada seda poliitilist osa, mida isa temalt oli oodanud.
Pärast kolme nurisünnitust abielu alguses tundus troonipärija saamine lootusetuna ning Anna jäi abikaasa tähelepanust ilma. 14. märtsil 1622 juhtus kuningannal Louvre'i pimedates galeriides õuedaamidega mängides õnnetus, mille tagajärjel tal oli nurisünnitus. Louis XIII oli tema peale vihane, veel rohkem aga Marie de Rohani, hertsoginna de Luynesi peale, kellest oli tema meelest andestamatu lubada kuningannal nii ettevaatamatult mängida.[12]. Sellest ajast vaatas kuningas üha halvemini hertsoginna de Luynesi mõju peale tema abikaasa üle. Asi oli seda halvem, et hertsog de Luynes oli eelmisel aastal surnud ja kuningas oli hõivatud protestantidevastaste sõdadega.
Kuningas kõrvaldas mõneks ajaks Marie de Rohani, jättes talle kuninganna peaintendandi ülesanded. Kuid tema abiellumine hertsog de Chevreuse'iga muutis ta puutumatuks. Marie de Rohani pagenduse ajal käis Anna tal sageli külas ja oli temaga kirjavahetuses. Hertsoginnal, kes kuningat ei sallinud, oli kuninganna üle kahjulik mõju[13].
Aastal 1625 sõlmiti Prantsusmaa ja Inglismaa vahel abieluliit. 11. mail abiellus Louis XIII õde printsess Henriette Marie volituse kaudu Inglismaa uue kuninga Charles I-ga. Kadunud kuninga soosikule Buckinghami hertsogile tehti ülesanne printsessi eskortida. Louis XIII jäi Pariisi, Anna ja kuninganna-ema aga sõitsid kaasa. Selle sõidu ajal kurameeriski Buckinghami hertsog pealekäivalt Annaga. Amiensis tehtud peatuse ajal korraldas hertsoginna de Chevreuse nii, et Anna ja Buckingham jäid omavahele. Viimane käitus ettevõtlikult, Anna karjatas, kuninga kaaskond jooksis kohale, Buckingham tõmbus eemale.
Midagi halba ei juhtunud, kuid kuuldus sellest vahejuhtumist levis Euroopa õukondades ja puudutas valusalt Louis XIII enesearmastust; abielupaari suhted olid juba niigi pingelised. Buckinghamil keelati Prantsusmaale sisenemine.
Esiteks ei olnud pärast 16 abieluaastat ikka veel sündinud troonipärijat. See olukord nõrgendas dünastiat, sest kuninganna-ema Marie de' Medici ja eeldatav troonipärija, kuninga vend Gaston, Orléansi hertsog, intrigeerisid nii kodumaal kui ka välismaal.
Teiseks pidas kuninga minister Richelieu võitlust Habsburgidega. Kuigi Annal ei olnud poliitilist mõju (ta ei olnud Kuninga nõukogu liige), jäi ta lähedaseks oma perekonnale Hispaanias ning oli Richelieu vastu vaenulik. Seda vaenu jagas ta katoliikliku partei ja kuningriigi grandidega.
Jäädes hertsoginna de Chevreuse'i mõju alla, laskis kuninganna end kaasa tõmmata 1624. aastast peaministriks olnud Richelieu absolutistliku poliitika vastase opositsiooniga, niiviisi end kompromiteerides. Anna ja Richelieu umbusaldasid teineteist. Küllap see ongi sünnitanud tõendamata kuulujutud Anna osalemisest Chalais' ja Cinq-Marsi vandenõus ning salajasest kirjavahetusest venna Felipega, mis olevat ulatunud kaugemale õetunnete väljendusest.
Habsburgi ja vaga katoliiklasena oli Anna kohkunud, kui esimene minister kardinal Richelieu astus 1635 protestantlike vürstide poolel sõtta Hispaania vastu. Anna oli Richelieu Habsburgide-vastase poliitikaga opositsioonis. Ta kaitses kirikut ja vagamehi.
Augustis 1637 sattus Anna kahtluse alla. Louis XIII käsul toimus politseiuurimine kuninganna tegevuse üle. Otsiti läbi Val-de-Grâce'i klooster, kuhu Annal oli tavaks tagasi tõmbuda. Louis XIII käskis tal alla kirjutada ülestunnistusele oma lubamatu kirjavahetuse kohta. Tema kirjavahetust hakati sestsaadik avama[15]. Tema kaaskond puhastati (muret tekitav hertsoginna de Chevreuse pagendati) ja tema käikude üle hakati valvama.
Pärast 23 aastat kestnud abielu kasvavas kibestumuses oli Annal 5. detsembril 1637 saatuslik kohtumine oma abikaasaga. Viimane oli teel oma Versailles' jahilossi või Saint-Mauri, kuid pidi halva ilma tõttu sõidu katki jätma ning ööbima Louvre'is, kus kuninganna oli end talveks sisse seadnud. Tol ajal köeti lossides ainult neid isandate ruume, kus ka elati. Kuningas oli seetõttu sunnitud minema magama ainsasse sooja magamistuppa, mis kuulus kuningannale. Üheksa kuud (5. septembril 1638) hiljem tõi 38-aastane Anna ilmale oma esimese terve lapse, dofääni Louis Dieudonné, hilisema Prantsusmaa kuninga Louis XIV. Mõni aeg hiljem, 21. septembril 1640 sünnitas Anna teise poja Philippe'i. Sellega oli tema positsioon õukonnas lõpuks kindlustatud ning ta ei pidanud kartma kloostrisse pagendamist.
Kuningas oli küll õnnelik troonipärija sünni üle, kuid muutus varsti ilmselt kadedaks oma poja kiindumuse tõttu emasse. Ta heitis kuningannale ette, et too meelestab poega tema vastu.
4. detsembril 1642 suri Anna poolt vihatud kardinal Richelieu. Ka kuninga tervislik seisund halvenes järsult. Enne oma surma 14. mail 1643 tegi ta testamendiga korralduse, et alaealise Louis XIV eest ei valitseks regendina mitte Anna, vaid regendinõukogu: ta ei usaldanud oma abikaasat. Ent Anna laskis Pariisi parlamendil (kõrgemal kohtul) selle testamendisätte tühistada, kõrvaldades regendinõukogu. Esimeseks ministriks sai ta kardinal Jules Mazarin, kelle Louis XIII ise oli Richelieu soovitusel tema järglaseks määranud. Mazarin oli ka noore kuninga ristiisa. Hiljem oli ta võib-olla Anna armuke või koguni salajane abikaasa. Igatahes on Mazarini kirjavahetusest näha, et too võis Annale julgelt toetuda.
Anna esimesed poliitilised otsused äratasid tähelepanu. Selmet oma venna Felipega rahu sõlmida, jätkas ta sõda Hispaaniaga, kui Prantsuse väed olid 19. mail 1643 Rocroi lähedal Ardennides otsustava võidu saavutanud.
Annal ja Mazarinil, keda aadel ja rahvas vihkasid, tuli aga tegemist teha mässudega Prantsusmaa sees, mille hulgas oli 1648 alanud Fronde, mida juhtis Louis II de Bourbon, Condé prints. Nendest õnnestus jagu saada.
Anna regendiaeg lõppes ametlikult, kui 13-aastane Louis XIV kuulutati 1651 täisealiseks. Tema ja Mazarini võim kestis aga faktiliselt edasi. Aastal 1652 oli Anna "frondööride" survel sunnitud Mazarini ametist vabastama. Too läks Kölni lähedale Brühli eksiili, kuid nõustas kuningannat sealtki. Aastal 1653 sai ta tagasi tulla.
Kui Prantsusmaa oli 1648 Vestfaali rahuga lõpetanud sõjategevuse Saksamaal, sõlmiti 1659 ka Pürenee rahu Hispaaniaga. Rahulepingu allakirjutamisel Hispaania-Prantsuse piirijõe Bidasoa Konpantzia saarel nägi Anna esimest korda pärast 1615. aastat jälle oma venda Felipe IV-t. Kohtumine oli aga väga jahe, sest Hispaania pidi loovutama Prantsusmaale maa-alasid.
Austria Anna tõstis aadliseisusse Pierre Corneille' perekonna. Ta protežeeris püha Vincent de Pauli tegevust.
Aastal 1660 toimus rahu sõlmimisel kokku lepitud abielu Anna poja Louis' ning Anna vennatütre Austria Maria Theresia vahel.
Kui Louis pärast Mazarini surma (1661) riigiasjad enda kätte võttis, tõmbus Anna üha enam õukonnast tagasi ning elas enamasti Val de Grâce'i kloostris Pariisi lõunaservas. Selle kloostri ehitamist oli alustatud 1645 Anna korraldusel ning ta valmis pärast Mazarini surma.
Poja Louis'ga oli Annal väga südamlik suhe. Kui nad omavahel olid, ei kõnetanud Louis teda "Madame" nagu etikett ette nägi, vaid "Maman". Louis varjas ema eest oma korratut eraelu. Pärast ema surma nimetas Louis teda "üheks meie suuremaks kuningaks".
Austria Anna on üks tegelasi Alexandre Dumas vanema romaanides "Kolm musketäri" ja "Kakskümmend aastat hiljem", samuti romaanis "Naiste sõda". Temast on kirjutanud ka Briti kirjanik Evelyn Anthony oma ajaloolises romaanis "Anne of Austria" (ilmunud 1968).
|
OSCAR-2019
|
||
Justiitministeeriumi ametnik: arutada võiks alaealistele õigusrikkujate eritingimuste laiendamist - DELFI
Kogumiku "Laste heaolu" esitlusel täna sõna võtnud Jako Salla justiitsministeeriumist tegi ettepaneku arutada, kas Eestis peaks laiendama alaealiste õigusrikkujate eritingimusi.
"Me kriminaliseerime oma laste tegevust rohkem kui võiks," ütles Salla ja tegi ettepaneku arutada, kas võiks tõsta süüvõime iga. Samuti kriminaalvastutuse iga, mis hetkel on 18 aastat. "Kõik lapsed, kes saavad 18 ei ole veel võimelised vastutama oma tegude eest," tõdes Salla ja Salla ja tegi ettepaneku arutada, kas ka Eestis võiks alaealistele võimaldatud eritingimuste piir olla teatud juhtudel olla kõrgem kui 18, näiteks 21 eluaastat.
Lähiriikidega võrreldes on eapiirid Eestis pigem veidi madalamad ja jäigemad. Näiteks Lätis on süüvõimeiga 14 ning Soomes, Rootsis ja Norras 15 aastat. Leedu kasutab üldiselt 16 aasta piiri, vaid raskemate kuritegude korral on see 14 aastat.
Eestis on süüvõimeiga 14 aastat. See tähendab, et lapsi, kes on kuri- või väärtegu toime pannes alla 14-aastased, pole võimalik toimepandud tegude eest vastutusele võtta.
Vähemalt 14-aastased aga võivad jõuda kohtu ette ja hakata karistust kandma, kuigi ka nende jaoks on seadustes tähendatud mitmesuguseid olukorda leevendavaid eritingimusi.
Mitu Euroopa riiki lubab teatavatel tingimustel ka üle 18-aastaseid kohelda lastele ettenähtud eritingimuste alusel, enamasti on sel juhul piiriks seatud 21 aastat.
Seda on põhjendatud nii bioloogiliste, arenguliste kui ka sotsiaalsete teguritega ning leitud, et paljudel juhtudel aitab sotsiaalne ja rehabiliteeriv mõjutamine nende noorte täiskasvanute puhul edasist kriminaalsust vähendada paremini kui karistamine.
Kuigi statistika näitab, et laste kuritegude arv on võrreldes 2008. aastaga vähenenud üle kolmandiku võrra, on muutuse taga suurel määral demograafilised tegurid, sest laste arv kahaneb. Suhtarv 10 000 lapse kohta on aastatega püsinud enam-vähem samal tasemel ehk umbes 300 piiril.
Kõige enam lapsi puutub politseiga kokku varavastaste kuritegude tõttu, neid oli 48 protsenti kõikidest lastega seotud kuritegudest.
Varavastastest kuritegudest olid 2012. aastal levinuimad vargused, millest peaaegu iga kolmas oli poevargus. Muudest varavastastest kuritegudest olid levinuimad asja omavoliline kasutamine, millest 62 protsenti olid sõiduki ärandamised, ning kelmused ja röövimised.
Kolmandik laste kuritegudest olid isikuvastased kuriteod, mille arvu suurenemine on pärast 2010. ja 2011. aasta kasvu peatunud. Isikuvastastest kuritegudest on kõige evinumad kehalise väärkohtlemise juhtumid, mida 2012. aastal registreeriti 574.
Salla on veendunud, et läbi kinniste asutuste ei saa lapsi enamasti paremaks. Tema sõnul on last võimalik paremaks muuta üksnes peres, koolis ja ühiskonnas. Kuid siiski viibis 2012. aasta lõpus Eesti vanglates 36 last – 16 süüdimõistetut ja 20 vahistatut.
Enamik vanglas viibivatest lastest on 16- või 17-aastased, samuti on kinnipeetavate hulgas selgelt üleesindatud poisid.
Enamik vanglas karistust kandvatest lastest on seal varavastaste kuritegude eest, neile järgnevad vägivallakuritegude eest süüdimõistetud. Suurema osa vargustest panevad toime poisid, kelle toimepandud kuritegude seas on nii poevargused, korterivargused kui ka isiklike esemete vargused tänaval.
Valdav osa vanglates olevatest noormeestest on paigutatud Viru vangla noorteosakonda, tütarlapsed aga on Harku naistevanglas. Eesti viimane noortevangla, mis asus Viljandis, suleti 2008. aastal.
Salla tõi kogumiku tutvustusel välja, et enamik inimesi ei anna teada lastega seotud kuritegudest ja see, mis kajastub statistikas on, jäämäe veepealne osa.
"Tegelikult me ei tea kui suur on seksuaalvägivalla ohvrite osakaal alaealiste hulgas," tunnistas ta. Ka perevägivalla puhul on viimastel aastatel fookus paarisuhtevägivallal.
Salla pani inimestele südamele, et abivajavatest lastest tuleb teada anda. "Inimesed ütlevad küll, et kui ma abivajavat last näen, siis ma loomulikult teatan, kuid reaalselt inimesed teevad seda märksa vähem. Valmisolek on küll olemas, aga konkreetsetes olukordades inimesed kahtlevad."
Koolivägivalla suhtes tõi Salla võrdluse teiste riikidega, et Eestist rohkem on koolikiusamist veel vaid Rumeenias, Lätis ja Leedus. See tähendab, et meie probleem on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suur, kuid Eesti enda võrdlus viie või kümne aasta taguse perioodiga näitab, et koolikiusamiste osakaal on vähenenud.
2012. aastal registreeriti Eestis 2231 perevägivalla juhtumit, mida on 5,5 protsenti kõigist kuritegudest ja 28 protsenti vägivallakuritegudest.
Enamik perevägivalla juhtudest on elukaaslaste või endiste elukaaslaste vaheline vägivald (69 protsenti), laste ja teiste pereliikmete vastu tarvitatud vägivalla juhtumeid on 31 protsenti.
Enamiku lastevastastest perevägivalla kuritegudest panevad toime bioloogilised vanemad (65 protsenti), mittebioloogilisete vanematega juhtumeid on 20 protsenti. Õe ja venna vahelisi vägivallajuhtumeid on kolm protsenti ning lastelaste vastu tarvitatud vägivalla omi kaks protsenti kõigist juhtumitest.
Enamik juhtumitest toimusid eluruumides. See on ka põhjus, miks tihti on alaealiste vastaseid vägivallakuritegusid raske avastada – pealtnägijaid ei ole ja ohver ei otsi abi või ei peeta teda pädevaks tunnistusi andma.
76 protsenti 2012. aastal Eestis registreeritud 400 seksuaalkuriteost pandi toime laste vastu. Lastevastaste seksuaalkuritegude registreerimine on viimasel kümnendil oluliselt sagenenud, kuid on alust arvata, et see ei näita mitte niivõrd juhtumite sagenemist, kuivõrd inimeste teadlikkuse ja politsei menetlusvõimekuse kasvu.
Ungarlased andsid vastuolulisele peaministrile Viktor Orbánile parlamendivalimistel mandaadi veel neli aastat valitsemiseks, samas kui viiendik valijatest toetas paremäärmuslikku erakonda Jobbik.
Orbán on oma ebatraditsioonilise poliitika tõttu korduvalt Euroopa Liidu ja välisinvestoritega vastuollu sattunud, kuid paljud ungarlased peavad teda rahvuslike huvide kaitsjaks. Valijatele on meeltmööda ka see, et üksikisiku tulumaks ja elektriarved on kahanenud, vahendab Reuters.
Pärast 96 protsendi häälte lugemist oli Orbáni erakonnal Fidesz parlamendi 199 kohast 133, mis garanteerib järgmise valitsuse moodustamise.
Orbánil on esialgselt lisaks kahekolmandikuline häälteenamus, mida on vaja põhiseaduse muutmiseks. Sotsialistide juhitaval vasakpoolsete liidul on 38 kohta ja Jobbikil 23.
Jobbiki tulemust jälgitakse suure tähelepanuga, et saada aimu, kuidas läheb teistel parempoolsetel rahvuslastel, näiteks Prantsuse rahvusrindel või Hollandi vabadusparteil Euroopa Parlamendi valimistel.
Jobbik on lubanud luua uusi töökohti, võidelda karmilt kuritegevusega, pidada läbirääkimisi riigivõla restruktureerimiseks ning korraldada referendum Euroopa Liidu liikmestaatuse üle. Erakond väidab, et ei ole rassistlik, kuid ei suhtu just kõige sõbralikumalt mustlastesse ja juutidesse.
Jobbiki juht Gábor Vona käib tihti proovimas ameteid, kus makstakse miinimumpalka, et näidata, et on kursis tavaliste inimeste muredega.
Vasakpoolsete jaoks olid valimised järjekordne läbikukkumine pärast võimust ilmajäämist 2010. aastal. Sotsialistide juht Attila Mesterházy keeldus Orbáni õnnitlemast, väites, et peaminister võitis ebaõiglaselt valimissüsteemi muutmise tõttu.
|
OSCAR-2019
|
||
Palume pühapäeval, 4. mail 2008 alljärgnev läkitus jumalateenistusel ette lugeda ning võtta eestpalvesse Ühinenud Piibliseltsid ja Eesti Piibliselts. Tiit SalumäeEPSi esimees Jaan BärensonEPSi peasekretär Tallinn, 25. aprill 2008 «Tõesti,tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel.»Jh 16:23b Läkitus Armsad kaaskristlased! Eesti Piibliseltsi ...
Eesti Kirik käis külas Nissi kogudusel, kus liikmete arvuga võrreldes kõige enam tellitakse oma kiriku lehte. Nissi kogudusel oli 2007. aasta seisuga 175 liikmesannetajat, lehti telliti kogudusse 19 (mis teeb ühe ajalehe üheksa inimese kohta). Järgnevatel Nissi erikülgedel kajastame väikese, ent tubli maakoguduse eluolu.
Tallinna Kaarli koguduse lasteaia akendest avaneb vaade üle tänava asuvale Kaarli kirikule. Uurides garderoobis laste nimesilte avastan sellised Piiblist pärit tegelased nagu Taavet, Joosep, Maria, Elisabeth, Andreas, Marta, Rebeka. Tõsi, leidub ka muid nimesid nagu tänapäeval ikka. Lasteaia kristlikust suunitlusest kõnelevad põgusal vaatlusel vaid väikesed puust palveristid mõlemas rühmatoas. Lasteaia juhataja Signe Ausiga laste õppetundi jälgides ja vaikselt juttu puhudes ...
Homsest avavad 206 Eesti pühakoda oma uksed, et kõik huvilised - nii turistid, rändajad kui ka lihtsalt uudistajad - saaksid kirikutega tutvuda ning mõningates neist ka ööbida.Juba kaheksandat aastat veab Eesti Kirikute Nõukogu avatud kirikute projekti ''Teeliste kirikud", mille eesmärk on juhatada inimesi pühakodadesse tutvuma sinna talletatud kultuuri- ja ajalooga, teatas kirikute nõukogu.SLÕL, 30. aprillil 2008
Nõukogude ajal ümberehitustöödega rikutud ekspressionistlik kirik taastati!Pühapäeval pühitsetakse Tallinnas Nõmmel sisse kunagi saksa kogudusele kuulunud kirik, mida aastaid kasutati käsitööklassina. Pühapäeval pühitseb Eesti luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder sisse Nõmme Lunastaja kiriku, mis kuulus enne Teist maailmasõda kohalikule saksa kogukonnale, teatas kirikuõpetaja Ove Sander. Koos sakslaste lahkumisega 1939. aastal lõppes koguduse tegevus. Nõukogude ajal ...
Möödunud nädala reedel ja laupäeval toimusid Viljandis, loomiseks loodud linnas, XIII kirikumuusika erialapäevad. Kahe päeva ettevõtmised olid koondatud pealkirja alla «Mitmekülgne kirikumuusika – regist rokini: tänapäeva kirikumuusika vajadused ja võimalused». Konverentsi, paneeldiskussioone ja töötubasid raamistasid rahvalaulumissa Jaani kirikus ning lõppkontsert Pauluses, kus lisaks kahele gospelkoorile astusid üles Ewert Sundja ja Art Thief. Tõeline ...
Kümme aastat tagasi ilmunud ajalehe Eesti Kirik (1998 nr 18) juhtkirjas küsis assessor Andres Põder: «Milline on kiriku ülesanne tänases ühiskonnas, mida temalt oodatakse ja mida ta ise peab oluliseks? Kas pole aeg alustada selle üle mõttevahetust kõige laiemal tasandil? Ehk suudaksime siis sõnastada meie ees seisvad ülesanded ja visandada tegevuskava?» Aastakümme on möödunud ning lõpuks on konsistoorium esitanud kirikukogule seisukohavõtuks EELK arengukava eelnõu. ...
Soome peapiiskop Jukka Paarma andis jüripäeval, 23. aprillil emeriitpraost Paul Saarele ja president Martti Ahtisaarile üle Soome kiriku kõrge autasu – Püha Henriku Risti. Mikael Agricola Risti sai professor Seikko Eskola. EELK emeriitpraost Paul Saar on teinud ustavalt kirikutööd rasketel nõukogude võimu aastatel Eestis ja Ingerimaal. 1947. aastal elas Paul Saar Soomes, kus ta vahistati ja Nõukogude Liidule välja anti. Seejärel 1953. aastal arreteeriti ta taas ja saadeti ...
Olenemata ajastust valitsevad ühiskonnas alati teatud seadused, tavad ja kombed. Neist tuleb kinni pidada ja neid täita, muidu minnakse vastuollu üldiste juurdunud arusaamadega. Niisugune on juba ühiskonda reguleeriv mehhanism. Ka usul Jumalasse on olnud oma kindel koht.
Inimene on sageli püüdnud vaadata mateeriast kaugemale ja üritanud tunnetada midagi, mis ei sõltu temast. Iga põlvkond on soovinud lahti seletada seda fenomeni omasel moel, aga alati üllatab igavik uudsusega. Vaimumaailm on varjatud ja surelikule inimesele ei avane ta kunagi. Jumal on andnud meile oma sõna Piiblina ja selle valgusel võime mõista pisutki Jumala tahet.
Prohvet Jesaja on oma raamatu 55. peatükile pannud pealkirja «Armastuseand kõigile». Ta soovitab selle anni poole vaadata, kuid mida meile siis pakutakse? Esialgu paistab, et suurt midagi. Prohvet soovitab otsida Issandat, kui ta on leitav, ja hüüda appi, kui ta on ligidal. Millest ära tunda, kui ta on ligidal ja leitav? Vastuse jään võlgu. Minu arvamus on see, et enne, kui taevatuli on inimese südant puudutanud, ei sünni midagi. Jumal astub alati esimese sammu.
Tänapäeva maailmas on tõusnud uued tuuled, nii ka Eestis. Jumala sõna on minetanud paljude juures veetluse ja sellele tühjale kohale astuvad alternatiivid – teised õpetused. Otsitakse omamoodi põnevust ja uusi elamusi. Tundub, et Jumal pole enam ligidal ega leitav. Selge see, et pühakiri seab meie elule teatud raamid. Uued teadjamehed soovitavad aga iseendaga hakkama saada.
Eestis on suurt populaarsust kogunud selgeltnägija, sensitiiv ja kõike teadev Veet Mano. Ei saa salata, et midagi temas on, ega muidu tungleks tema palge ette sajad ja sajad inimesed. Mida nad siis sealt otsivad?
Minu hea tuttav, kes on muide nn korralik koguduseliige, ütles, et sealt saadakse meelerahu, ollakse iseenda otsingul, korrigeeritakse energiat ja pannakse see õiges suunas liikuma. Samuti on võimalik peletada vihahoogusid. Kõike seda muidugi «mõistliku» tasu eest. Selle jutu peale ei osanud ma midagi kosta. Minu manitsuspüüdlused ei kandnud vilja. Tundub, et hingel on midagi puudu, mida kirikujutlus ei täida.
Mõtlesin hiljem, et miks see kõik nii on. Kas evangeeliumi sõnum on tõesti nii devalveerunud, et see enam kedagi ei köida? Ma siiski ei usu seda. Valeprohveteid on igal ajal tõusnud ja ütelnud enese kedagi olevat, aga nad kõik on peagi unustatud ja kadunud. Mis on jääv, see on Jumala sõna ja tahe. Ma ei leia vastust, miks on inimesel nii raske seista Jumala ees, miks on nii raske oma käed kokku panna ja Jumalaga kõnelda. Samas ühtedele on see rõõm ja privileeg, teistele suisa vaev ja viletsus. Kui usk on kadunud, siis tuleb selle asemele midagi uut. Kas see inimesele ka mingi sügava elumõtte annab, on juba teine küsimus. Tänapäeva inimene ei kannata tõde. Talle meeldib pigem kuulata ilusat valet.
Ma ei tea, kas maailm on kunagi varem olnud nii ebastabiilne kui nüüd. Näib, et hingevaenlane on oma raskeväe lahingukorda seadnud. Räägitakse küll rahust, aga seda ei ole. Püütakse parandada maailma majandust, aga ka seda ei ole. Inimesed võivad püüelda ja otsida lahendusi probleemidele, aga nagu Koguja raamat ütleb: «kõik on tühi töö ja vaimu närimine».
Ristirahval on oma tee, temal tuleb käia oma Õnnistegija jälgedes ja sellest peaks piisama. Kui usk Issandasse kaob, siis vaevalt leiame teist trööstijat. Las maailm otsib endale uusi kõrgeid väärtusi, meie elumõte olgu pidada usku Kristusesse ja sellest saab meile küll.
|
OSCAR-2019
|
||
Aastaringis on pühad ja tähtpäevad, isikliku elu jaoks tähtsad sündmused. Meie mälu ulatub üle aegade. Olulised on 2000 aasta tagused sündmused, aga ka 700 aasta tagused või siis 70 aasta tagused.
30 aastat tagasi töötasin Põlva maakonnalehe Koit toimetuses. See oli Rahvarinde ja muinsuskaitsepäevade ning öölaulupidude aasta; ENSV Ülemnõukogu võttis novembris vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Balti ketini ja sinimustvalge tõusmiseni Pika Hermanni torni jäi veel üks aasta.
Minu jaoks oli aasta oluline seetõttu, et sügisel sündis mu noorim tütar. Aga veel enne seda tõi ajakirjanikutöö minu ellu ühe imelise naise. Ja teda ma tahaksingi meenutada.
Lähenes 1988. aasta 14. juuni. Aeg oli sealmaal, et võisime Eesti tõelisest ajaloost vabamalt kirjutada. Helistasin Vastse-Kuuste külanõukogusse ja palusin kontakti inimesega, kes oli olnud 1941. aasta 14. juuni küüditamise ohver, aga Siberist kodumaale tagasi jõudnud. Nii tuli mu ellu Erna Rosenberg, Ahja jõe kaldal Koorveres asunud veski omaniku tütar. Kui kohtusime, oli Erna saamas 80. Jäime suhtlema Erna surmani. Tolleks ajaks oli ta oma isatalu tagasi saanud.
Erna oli Eestisse tagasi tulnud 1960ndal. 1967. aastal sai lõpuks võimaluse oma isatallu kolida. Talumaja oli kolme kolhoosipere päralt, Erna sai väikese kambrikese, mis omal ajal oli tema ema ja isa magamistoaks. Seal ta siis elaski. Liikumisruumi polnud palju tarvis, sest jalad olid selleks ajaks Erna väheliikuvaks teinud. Temas ei olnud kübetki kibestumist, nurisemist ega kurtmist.
14. juuni 1941 oli tal eredalt meeles. „40nda aasta valimisi ma ei mäleta, võimuvahetus läks maal kuidagi märkamatult. Talutöid tuli ikka edasi teha. Aga 41. aasta saaki me enam koristada ei saanud. 14. juunit mäletan hästi. Istusime just hommikulauas. Oli laupäev. Mina asutasin end tube koristama. Veoauto sõitis õue. /…/ Anti aega 20 minutit asjade pakkimiseks, lubati kaasa võtta 20kilone pakk. Haarasin poribotikud ja kampsuni, öeldi: seal on isegi kõike küllalt, pole mõtet võtta. Viskasingi tagasi. Öeldi veel, et viiakse teise kohta ja antakse samasugune talu vastu. Siis arvasime küll, et viiakse surma. /…/Kõik jäi lahti. Lauta siga 12 põrsaga, kana poegadega, 8 lehma koos mullikatega, kaks hobust. Sööki võtsime ka natuke ühes: võid ja sinki, leiba, tangu. Suur siga jäi suitsutatult aita.
Tartu jaamas aeti meid loomavagunisse. Perekonna pead eraldi ja emad lastega eraldi. Ei siin lugenud vanus ega midagi. Mis laps minagi enam, üle kolmekümne olin.“ (Koit, 2.8.1988)
Erna isa suri 73aastasena Sosva vangilaagris, ema 1945. aastal 62aastasena väljasaatmiskohas Topoljovka külas. Õde-venda läksid Kolpaševo linna, kus vend hakkas tööle kalakombinaadis. Vend lõi pere ja jäigi Venemaale elama.
Kui nüüd Koorverest läbi sõidan, meenutan seda tugeva elujaatusega naist. Sest kes mäletaks meid pärast ajalikku elu, kui meie ei mäleta neid, läbi kelle hingede ja kehade on läinud eelmise sajandi valud ja kannatused.
Berliini kinos Sputnik toimus 5. veebruaril multifilmi öökino pealkirjaga «Baltic animation shorts», mille teemaks oli Balti riikide mütoloogia ja rahvalood.
Öökinos esitati 16 lühifilmi Eestist, Lätist ja Leedust. Huvi filmide vastu oli sedavõrd suur, et kõik huvilised ei mahtunud sajakohalisse kinosaali ära ning 30 inimest pidi ilma filme nägemata koju minema.
Ürituse peakorraldaja oli Leedu Vabariigi kultuuriatašee Berliinis Gabriele Žaiyte, keda toetasid õhtu korraldamisel Eesti Vabariigi kultuuriatašee Berliinis Harry Liivrand ja Läti saatkonna töötajad. Üritust kureeris Giedre Simanauskaite, kes on kuus aastat korraldanud Berliinis Leedu filmifestivale.
Hoolimata sellest, et filmiprogramm algas kell 22 ja lõppes kell 1 öösel, ei lahkunud rahvas saalist. Giedre Simanauskaite sõnul olid kohale tulnud ennekõike need inimesed, kes olid huvitatud Balti riikidest. Simanauskaite leidis, et Balti riikide mõistmiseks on vaja teada nende mütoloogiat. Filmide vahendusel tulevad esile nende riikide sarnasused ja eripärad.
Harry Liivranna sõnul oli tegu esmakordse sellise multifilmiõhtuga Berliinis. Eri aegadel on näidatud Berliinis Baltimaade animatsioone, kuid need pole käsitlenud mingit teemat. Ürituse korraldajad mõtlesid, et mütoloogia ja muinasjutud võiks paeluda laiema publiku tähelepanu ning avada kolme Balti rahva identiteeti.
See näitab, kui palju oleme läbi mütoloogia seotud rahvusvahelise kultuurilooga. Muinasjutud on sageli oma olemuselt rahvusvahelised. Müüdid ja rahvakultuur levivad naabermaadele ja näitavad sellega ühtekuuluvust, Euroopa tervikusse kuulumist, leidis Liivrand.
Eesti Filmiinstituut tegi valiku Eesti filmidest. Kõik meie filmid olid ingliskeelsete subtiitritega, mis tegi nende mõistmise võimalikuks ka kohalikele. Kahjuks polnud teiste riikide kõik filmid tõlgitud ja nii läks osa filmi mõttest kaduma.
Eesti filme tutvustas kultuuriajakirjanik Peeter Kormašov, kes rõhutas, et Eesti rahva jaoks on müüdid väga olulised. Muistne mütoloogia ei kadunud ära, vaid eksisteeris kristlusega paralleelselt edasi, mitte küll saades rahvusliku identiteedi osaks nagu suurematel rahvastel, vaid eestlaste jaoks on tegu ilusa ja maagilise maailmaga. Looduses valitsev vaimsus on eestlaste jaoks väga tähtis. Tegu on rahvusromantilise vaimuga.
Filmiöö läks igati korda ning näitas, et religioonil ja mütoloogial on oluline roll rahvusliku identiteedi mõistmisel.
Eelmisel nädalal nägi ilmavalgust setokeelne evangeelium, mis on esimene 13osalisest setokeelsete raamatute sarjast «Seto kirävara».
Sarja sissejuhatav neljast evangeeliumist koosnev trükis on 1926. aastal ilmunud raamatu teine trükk, mida on keeleliselt kohendatud.
Soome luterliku kiriku teabekeskuse andmeil kuulus Soome luterlikku kirikusse 2012. aasta lõpu seisuga 76,4% Soome elanikest, mida on veidi vähem kui 2011. aastal, mil kirikusse kuulus 77,2% elanikkonnast.
Võrreldes üle-eelmise aastaga vähenes 2012. aastal kirikust lahkujate hulk. Nii lahkus 2011. aastal kiriku liikmeskonnast 46 177 inimest, aastal 2012 aga 41 079 inimest.
Positiivne tendents on kirikusse tagasiastujate hulga kasv 13 623 inimeselt 2011. aastal 14 108-le 2012. aastal. Aasta jooksul ristiti Soome luterlikku kirikusse 44 774 last, mis on 75,3 protsenti sündinutest.
8. veebruaril peetakse Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvahelist konverentsi «Euroopa hing», kus kõneldakse Euroopa põhiväärtustest ning nende rollist kriisist väljumisel.
Peakõneleja on Konrad Adenaueri Fondi esimees Hans-Gert Pöttering. Esinejate hulgas on ka peapiiskop Andres Põder ja piiskop Philippe Jourdan. Otseülekannet alates kella 10st on võimalik jälgida aadressil www.kelam.ee.
9. veebruaril peetakse Tartus ülikooli raamatukogu konverentsisaalis esimest vähipatsientidele ja nende lähedastele mõeldud konverentsi Eestis.
Mitmekülgse teemapüstituse ning lähenemisega konverentsi «Tervis kui vaimne ülesanne» esinejate hulgas on ka Tartu ülikooli kliinikumi hingehoidja Naatan Haamer.
|
OSCAR-2019
|
||
Aadressiotsing pakub valikuna tänava või koha nime sisestamisel kuni 20 samanimelist aadressi ning otsitava aadressi leidmiseks kirjuta aadress täpsemaks, lisades juurde küla, alev, linn, vald jne nimed. Näiteks Tamme tänav 1, Mäetaguse alevik, Alutaguse vald. Seejärel tekib valikusse samuti otsitav aadress automaatselt.
Kortermaja puhul tuleb sisestada ka korterinumber aadressiväljale. Näiteks Tallinna tänav 7-2, Võhma linn.
Nublu teavitab suitsust ja/või vingugaasist alarmiga nagu tavalinegi suitsuandur. Uuenduslik on aga see, et lisaks saab kohe häireteavituse ka G4Si juhtimiskeskus.
Juhtimiskeskus saadab vajadusel välja ekipaaži. Kui Sinuga ei saa 3 minuti jooksul kontakti, saadetakse ekipaaž välja automaatselt.
Nublu saad tellida imelihtsalt– sisesta vaid andmed, allkirjasta leping ning kõik mis vaja, jõuab juba varsti Sinu lähimasse pakiautomaati.
2.1.1 toimetama suitsuanduri kliendi valitud pakiautomaati 2–7 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest;
2.1.4.1 avastatakse tulekahju oht, informeerima päästeametit ja klienti (või tema kontaktisikut) ning võtma valveobjekti mehitatud valve alla kuni kliendi (või tema kontaktisiku) saabumiseni;
2.2.7 puhastama ja testima suitsuandurit seadme paigaldus- ja kasutusjuhendile vastavalt ning informeerima G4Si kohe, kui on kahtlusi, et suitsuandur ei tööta korrektselt;
3.1 Interneti liitumiskeskkonnas teenusega liitumise korral loetakse leping sõlmituks, kui klient nõustub teenuse tingimustega ja tasub liitumistasu;
3.2 Klient on teadlik ning nõustub G4Siga selles, et G4S ei vastuta kliendile tekkinud kahju eest, kui: häiresignaal ei saabunud juhtimiskeskusesse põhjusel, et suitsuandur ei olnud töökorras (p 3.5.3 kirjeldatud asjaoludel); klient ei arvestanud G4Si soovitusi valveobjekti turvalisuse tagamisel; klient ei soovinud patrullekipaaži saatmist valveobjektile või patrullekipaaž lahkus valveobjektilt p 2.1.4.2 alusel;
3.5.2 valveobjekti mehitatud valve iga tunni eest, kui klient (või tema kontaktisik) ei saabunud valveobjektile 1 (ühe) tunni jooksul väljakutsest arvates või kui temaga ei õnnestunud ühendust saada. Mehitatud valve aeg alates 15-ndast minutist loetakse täistunniks. Kui klient (või tema kontaktisik) ei soovi mehitatud valvet, peab ta sellest teatama kohe;
3.5.3 suitsuanduri rikete kõrvaldamise eest ja selle käigus kulunud materjalide ning seadmete eest, kui suitsuandur on rikutud või muutunud vähem töökindlaks: a) kliendi või kolmandate isikute süül kasutuskorra rikkumise (eiramise) tõttu (mehaanilised seadme vigastused, ebasobilik keskkond jms); b) sest klient on suitsuandurit remontinud ise või lasknud seda remontida kolmandal isikul.
3.6 G4Sil on õigus kasutada teenuse osutamisel alltöövõttu, jäädes kliendi ees vastutavaks teenuse osutamise eest.
Teeme teenuse osutamiseks koostöö mitmete koostööpartneritega. Teie isikuandmetesse suhtume vastutustundlikult. Teeme koostööd järgmiste ettevõtetega: Creditinfo Eesti AS (maksekäitumise kontrollimine ja ettevõtte esindusõiguse kontrollimine), Maksekeskus AS (liitumistasu vahendamine), Post11 OÜ (tellimuse komplekteerimine), AS Eesti Post (tellimuse toimetamine pakiautomaati). Edastame koostööpartneritele ainult neid isikuandmeid, mis on vajalikud konkreetse eesmärgi täitmiseks. Näiteks paki kohale toimetamiseks edastame vaid liituja telefoninumbri ja pakiautomaadi aadressi.
Mitu NUBLU suitsuandurit tuleb eramu/korteri kohta paigaldada? – NUBLU andurite optimaalne arv sõltub hoone suurusest ja planeeringust, aga enamikul juhtudel piisab ühe NUBLU suitsuanduri paigaldamisest (võimalikult hoone keskele) ja teistesse ruumidesse võib paigaldada lokaalsed suitsuandurid. Kui majapidamises on ka abihooneid, tuleks sinna paigaldada eraldi NUBLU suitsuandurid.
Kas NUBLU suitsuandurit tohib paigaldada kütteta ruumi/hoonesse? – NUBLU suitsuanduri soovitatav töötemperatuur on +5 … +45 °C. Sellest madalama temperatuuri korral tühjeneb seadme patarei tavapärasest kiiremini ning seetõttu ei saa seadme tootja anda seadme toimimisele täielikku garantiid.
Kas NUBLU suudab vingugaasi tuvastad ka lakke paigaldatuna? – Vingugaas on õhust kergem ja liigub õhus vabalt. Seega suudab Nublu andur vingugaasi tuvastada edukalt ka lakke paigaldatuna.
Miks on vaja NUBLU suitsuandurit regulaarselt testida? – NUBLU regulaarne testimine annab veendumuse, et seade on töökorras. NUBLU annab oma töökorras olekust G4Sile automaatselt teada vähemalt kord kuus. Suurema kindluse saamiseks võib seadet testida ka käsitsi. Selleks tuleb 2 sekundit all hoida seadme TEST nuppu, kuni andurist kostab vali piiks.
Mida teha, kui NUBLU suitsuandur ei tee TEST nupu vajutamisel piiksu? – Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas patareilt on kaitseümbris eemaldatud ja patarei korrektselt paigaldatud. Kui see ei aita, palume võtta ühendust G4Si tehnilise toega telefonil 1911 või 651 1911.
Kuidas käituda NUBLU suitsuanduri valehäire korral (nt toit läks kõrbema)? – Esmalt tuleks vaigistada helisireen, vajutades TEST nuppu. Seejärel on oluline kohe helistada G4Si juhtimiskeskusesse telefonil 1911 või 651 1911, öelda valvatava objekti aadress ja tühistada häire salasõnaga.
Kuidas on võimalik muuta häire tühistamiseks vajalikku salasõna? – Logides sisse G4Si e-teenindusse (minu.g4s.ee), tuleb valida valvatav objekt ja sealt alt „Objekti salasõna“.
Kuidas saab NUBLU suitsuandurit välja lülitada (nt tolmu tekitavate remonditööde ajaks)? – Töötava patareiga ühendatud NUBLU suitsuandur on pidevalt sisselülitatud (valves). Seadme väljalülitamiseks tuleb eemaldada patarei.
Kas NUBLU suitsuanduri teenuse kasutamiseks on vajalik nutitelefoni olemasolu? – NUBLU suitsuanduri teenus töötab kõigi mobiiltelefonidega, sest G4S informeerib klienti häiretest kõnega.
Kui pikk on NUBLU suitsuanduri eluiga ja mis saab pärast seda? – NUBLU suitsuanduri eluiga on 7 aastat ja kui see aeg saab täis, saadab G4S kliendile uue NUBLU suitsuanduri.
Kui tihti tuleb vahetada NUBLU suitsuanduri patareid? – Kui NUBLU suitsuandur asub normaaltingimustes, häireid ei ole ja andurit testitakse kord nädalas, peab NUBLU suitsuanduri patarei vastu umbes 18 kuud. Kui patarei hakkab tühjenema, saab G4S selle kohta teate ja võtab kontaktisikuga ühendust, et uurida, kuhu võime saata uue patarei. Uue patarei saatmisega kliendile kulutusi ei kaasne.
Mis saab siis, kui G4S ei saa häire korral kontaktisikut kätte? – Soovitame lisada teenusele mitu kontaktisikut. Kui G4Si häirejuhtimise spetsialist ei saa esimest kontaktisikut kätte, helistab ta kohe järgmisele. Kui 3 minuti jooksul ei õnnestu ühtegi kontaktisikut kätte saada, saadetakse valvatavale objektile häire põhjust välja selgitama G4Si patrullekipaaž või vabatahtlikud päästjad. Kontaktisikute lisamiseks tuleb logida sisse G4Si e-teenindusse (minu.g4s.ee), valida valvatav objekt ja sealt alt „Kontaktisikud“.
Kas G4S informeerib tulekahjuhäirest päästeametit? – G4S informeerib päästeametit, kui tulekahju on saanud kinnitust. Kuna G4S informeerib klienti kõigist tulekahju- ja vingugaasihäiretest, on ka kliendil endal võimalik päästeameti häirekeskusega ühendust võtta.
Kas NUBLU suitsuandur töötab ka väljaspool Eestit? – G4S pakub NUBLU suitsu- ja vinguanduri teenust ainult Eesti Vabariigi territooriumil.
Kas G4S on valmis NUBLU suitsuanduri häiretele reageerima üle Eesti? – G4Sil on üle Eesti pidevas reageerimisvalmiduses 75 patrullekipaaži. G4Si patrullid on valmis NUBLU suitsuanduri häire korral appi tulema Mandri-Eestis ja suurematel saartel (Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu). Lisaks on G4S tihedas koostöös vabatahtlike päästekomandodega, keda G4Si juhtimiskeskus saab samuti saata NUBLU suitsuanduri häiret kontrollima. Tänu koostööle vabatahtlike päästjatega on reageerivaid inimesi veelgi rohkem, mis tagab abi kiire saabumise. Kui klient elab mõnel väiksemal saarel, saab soovi korral NUBLU suitsuanduri teenust kasutada teavitusteenusena, mille puhul teavitab G4S häire korral telefoni teel kontaktisikut, aga patrullekipaaži saatmise võimalust ei paku.
Kui kiiresti jõuab abi häire korral objektile? – G4Si patrullekipaažide ja vabatahtlike päästjate häirele reageerimise aeg sõltub objekti asukohast ja häirete üldisest hulgast konkreetsel ajahetkel. Täpsema aja saab kliendile öelda häire korral helistav G4Si häirejuhtimise spetsialist, misjärel saab klient ise otsustada, kas soovib saata ekipaaži objekti kontrollima või mitte.
Kas väljasõidud häiretele sisalduvad teenuse kuutasus? – Häire kontrollimise väljasõidud ei sisaldu teenuse kuutasus ja nende eest tuleb eraldi tasuda vastavalt G4Si hinnakirjale.
Kui palju põhjustab NUBLU valeväljasõite? – Kasutusjuhendi soovituste järgi paigaldatud NUBLU on töökindel ja reeglina valehäireid ei põhjusta. Kui peaks juhtuma, et anduril on tehniline rike, vahetab G4S selle uue vastu. Häire korral helistab G4Si häirejuhtimise spetsialist alati kliendi kontaktisiku(te)le, mis tagab, et patrullekipaaži või vabatahtlike päästjate väljasõiduga kaasnev lisakulu on kliendi kontrolli all. Ainult siis, kui ühtegi kontaktisikut ei õnnestu 3 minuti jooksul alates häiresignaali saabumisest kätte saada, saadetakse abi valveobjektile kliendi kooskõlastuseta.
Mida teeb häire põhjust kontrollima saadetud ekipaaž valveobjektil? – Turvatöötajad või vabatahtlikud päästjad teostavad objekti välise vaatluse ja kui avastatakse tulekahjuoht, informeerib G4Si juhtimiskeskus kohe päästeametit ja kliendi kontaktisikut.
Elamurajooni sissesõiduteele pandi tõkkepuu või ehitati ümber maja uus aed ja nüüdsest on värav lukus. Kas sellest tuleb G4Si informeerida? – G4Si jaoks on väga oluline jõuda häire korral võimalikult kiiresti valvatava objekti juurde ja seetõttu on oluline, et G4Si infosüsteemis oleks täpne info, kuidas valvatava objektini jõuda. Kõigist olulistest muudatustest tuleks teavitada G4Si klienditeenindust telefonil 651 1800 või saata e-kiri aadressil teenindus@ee.g4s.com.
Kui pikk on NUBLU suitsuanduri garantii? – NUBLU suitsuanduri garantii kestab seni, kuni kasutate NUBLU suitsuanduri teenust. Kui tekib kahtlusi, et suitsuandur ei tööta korrektselt, tuleb telefonil 1911 või 651 1911 võtta ühendust G4Si tehnilise toega, kes aitab tuvastada probleemi põhjuse ja vajadusel vahetab seadme uue vastu.
Kuidas tagada NUBLU suitsuanduri teenuse jätkumine, kui tuleb kolida teisele aadressile? – Aadressi muutmiseks tuleb võtta ühendust G4Si klienditeenindusega telefonil 651 1800 või saata e-kiri aadressil teenindus@ee.g4s.com) ja anda teada valvatava objekti uus aadress ja kohalesõiduks oluline info.
Kuidas saab NUBLU suitsuanduri teenust lõpetada? – Lepingu lõpetamiseks tuleb võtta ühendust G4Si klienditeenindusega telefonil 651 1800 või saata e-kiri aadressil teenindus@ee.g4s.com). NUBLU suitsuanduri teenusega kaasneb 1 aasta pikkune kliendikohustus. Soovides lepingu lõpetada enne kliendikohustuse täitmist, tuleb tasuda 50 eurot lepingu lõpetamise tasu. Esimese 14 päeva jooksul alates NUBLU suitsuanduri teenuse tellimisest on võimalik lepingust taganeda ilma lepingu lõpetamise tasuta.
|
OSCAR-2019
|
||
HINNALINE: Lenini surnukeha hoitakse Kremli kõrval asuvas mausoleumis juba üle 90 aasta. Igal aastal kuluvat selle hooldamiseks mitusada tuhat eurot Vene maksumaksjate raha.
Et hoida Leninit igavesti rahva mälus, on Vene valitsus valmis tema surnukeha säilitamise eest suurt hinda maksma.
Hiljuti teatas Vene valitsus kavatsusest eraldada 174 000 eurot, säilitamaks revolutsiooni liidri maiseid jäänuseid. Lenini surnukeha palsameerimine aitas ära hoida selle lagunemist ja kõdunemist. Nüüd on aga vaja pidevalt läbi viia protseduure, et kadunukese välisilme säiliks, kirjutab Prantsuse ajalehe Quest France veebilehel selle korrespondent Baptiste Denis.
Kohtumeditsiini ekspert ja antropoloog Philippe Charlier rääkis väljaandele detailselt, kuidas on võimalik pärast laiba palsameerimist ära hoida veetustamise tagajärgi. Ta ütles: “Laiba nahka määritakse vahaga. See võimaldab näole anda korrapärased jooned, mis on lähedased originaalile. Võib kasutada ka meiki. Kõik need meetodid on tänapäeva tanatopraktikas (surnukeha hooldamise kunst – toim) kasutusel.”
Eksperdi sõnul ei järgita tänapäeval enam nii väga vanaaja mumifitseerimise põhimõtteid. Kui ikka surnukeha originaalosi pole võimalik säilitada, kasutatakse plastikut ja muid kunstmaterjale. “Tanatopraktikas on tehtud tehnoloogilisi uuendusi ja Venemaa spetsialistid on neid ka edukalt kasutanud, et anda palsameeritud säilmetele maksimaalne sarnasus Leniniga,” ütles Charlier.
Nii näiteks on spetsialistid pidanud aja jooksul asendama revolutsiooni juhi kulmud, habeme ja vuntsid, Lenini pead katab aga loomulike juuste asemel parukas. Charlier sõnul on need kõik väga kallid protseduurid, seetõttu pole ka suur rahasumma, mille Venemaa valitsus on palsameeritud Lenini hooldamiseks eraldanud, talle eriline üllatus.
Samas pole aga suurem osa Venemaa elanikke sellise kulutuse üle sugugi rõõmsad. Hiljuti korraldatud avaliku arvamuse küsitlus näitas, et 62 protsenti Venemaa elanikest on Lenini surnukeha säilitamise vastu. Prantsuse ajakirjaniku sõnul ei olevat aga president Vladimir Putin ses küsimuses oma kaasmaalastega ühte meelt – tema olevat Leninist hoopiski suures vaimustuses.
“Moskvas Punasel väljakul mausoleumis hoitav surnukeha pole mitte üksnes ühe kadunukese maised säilmed, need on muutunud omamoodi ideoloogiliseks sümboliks,” kommenteeris prantsuse ekspert Philippe Charlier. “Nii kaua, kui surnukeha ei lagune, elavad ka selle mehe ideed.”
Lõpetuseks märgib Prantsuse lehes ilmunud artikli autor, et Lenini enda viimane soov oli, et tema põrm maetaks ema kõrvale Peterburi Volkovo kalmistule.
Sel kevadel muutus tõeks Mustjala kandi kalurite hirmuunenägu, kui piirkonna merelahtedesse ilmus kalameeste nuhtlusena kurikuulsaks saanud ümarmudil. Mujal Eestis ja Saaremaal järjest jõudsamalt leviv kala näitas end Tagalahes ja Küdema […]
Valimisliit Saarlane tegi Saaremaa valla volikogule ettepaneku jätta esimesest lisaeelarvest välja 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimiseks kavandatud 36 180 eurot. Valimisliidu väitel on teadmata, mis selle eest saab, vallavalitsusel soovitatakse […]
Saaremaa ühisgümnaasiumi delegatsioon käis vastukülaskäigul sakslaste juures, kes mõni aeg tagasi Saaremaad väisasid. Eelmisel nädalal viibitigi Speyri linnas Friedrich Magnus Schwerdi gümnaasiumis. Käimasolev kaheaastane Erasmus+ projekt kannab nime “My Way […]
Kuna Kuressaares Voolu tänava sotsiaalmajas elav jalutu mees WC-sse ratastooliga ei mahu, õiendab ta oma ihuhädasid õues põõsas. Valla sotsiaalosakond kinnitab, et peagi lõppeva remondi järel on sotsiaalmaja tingimused erivajadustega […]
Saaremaa vallavalitsuses kokkukutsutud koosolekul tõdeti, et Kuressaare kesklinna uuendamise tõttu Rae poe ja kultuurikeskuse vahelisse kitsasse vahekäiku pandud suveniirimüüjatele head lahendust pakkuda ei ole. Vallavanem Madis Kallase sõnul võiksid suveniirimüüjad […]
12.–13. oktoobril sõidetakse 51. Saaremaa rallit ja nüüd on korraldajatel valminud ka võidusõidu uus logo. Ralli direktor Villi Pihl ütles, et väike värskendus kulub asjale ikka ära. “Logo on natuke […]
Kui enamiku inimeste kujutluses tehakse kaugtööd vähemalt sadade kilomeetrite kauguselt, siis Maasi Jäätmehoolduse OÜ juhataja Tambet Tamm (fotol) juhib Orissaare külje all olevat jäätmejaama Muhust. Veelgi enam, enne Kuivastusse kolimist […]
Tervise Arengu Instituudi andmeil tegutses mullu Saare maakonnas 43 hambaraviteenuseid osutavat tervishoiutöötajat. See arv on võrreldes 2015. aastaga kahanenud – toona tegutses hambaravi valdkonnas 46 inimest. Kui 2015. aastal töötas […]
Kaarma maanaiste selts külastab endise Laimjala, Orissaare ja Pöide valla varjatumaid soppe, kuhu nii mõnigi Saaremaa keskpaiga elanik pole mitte kunagi sattunud. Seltsi juhatuse liige Tatjana Enno ütles, et kuna […]
Homme, 8. juunil kell 14 toimub Kuressaare Laurentiuse kirikus Saare maakonna kuld- ja briljantpulmapaaride ning ühe raudpulmapaari õnnitlemine. Saaremaa vallavolikogu esimehelt Tiiu Arolt ja vallavanem Madis Kallaselt on kutse saanud […]
Sellel suvel käib külaelu täiel rindel EV 100. sünnipäevale mõeldes. Paljudes kohtades toimuvad külakokkutulekud ja simmanid. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul korrastatakse külamajasid ja avaldatakse oma küla kroonikaid. Tullakse üle […]
Kuressaares Tuulte Roosis asuv liikluspinna kohanimi Ranna tänav ei vasta kohanime vormistamise korrale, sest tänavana kasutuses olev liikluspind peab olema katkematult läbitav, kõrvalharudeta ja visuaalselt tajutav ühtse objektina. Saaremaa vallavalitsusel […]
|
OSCAR-2019
|
||
Peapiiskopi suhtes on meil kõigil omad ootused ja lootused. Ühed soovivad näha peapiiskoppi, kes oleks vahva ja tugev nagu Taavet, teised tahaksid teda näha targana kui Saalomon, kolmandad ootavad, et ta oleks nutikas nagu kaval majapidaja maistes asjades, neljandate sooviks on, et ta oleks vaga nagu Iiob. Neid soove on ilmselt veelgi. Kes suudaks seda kõike olla ühes isikus!? Ega vist ei suudagi. Seetõttu tuleb meil teha oma valikud, leppides inimliku ebatäiusega ja mõelda sellele, mida meie kirik praegu kõige enam vajab.
Vanas Idas oli karjase amet tõsine ja vastutusrikas. Karjane ei ajanud siin karja malakaga ja karjakoeraga enda ees, vaid kari tundis ja usaldas teda. Kari tundis oma karjase häält ja järgnes talle. See oli karja heaolu ja turvalisuse pant.
Peab tunnistama, et meie kirikus ei ole meie jaoks praegu kõige hiilgavamad ajad. Koguduste liikmete arv väheneb järjest, tõsised probleemid on enamikul kogudustel majandusliku toimetulekuga, rahva hulgas pole kiriku populaarsus eriti suur, puudus on heast pühendunud kaadrist.
On ju ka häid elujõulisi kogudusi, kuid suures osas on siiski järele jäänud luud, mis ootavad, et nad taas elavaks saaksid.
Nappide ressursside juures tuleb teha valikuid, mis on esmatähtis, ja pühenduda sellele. Kiriku ülesande kohta ütleb väga tabavalt Ukraina Õigeusu Kiriku metropoliit Onufri: «Kõige tähtsam missioon kiriku jaoks on inimese hinge päästmine. Mida veel enamat saab inimene otsida kirikust!» Kõik muu võib olla, aga ei pea olema. Kui me oleme leidnud jumalariigi, siis kõik muu antakse meile pealegi.
Sellest lähtudes vajame eelkõige uut elu oma kirikus, vajame karismaatilist juhti, kes suudaks puhuda vaimu surnud luudesse. Praegune peapiiskopi valimine ei ole lihtsalt isikute valimine. Kaalul on palju enam – meie kiriku edasine saatus. Esitatud peapiiskopikandidaadid on kõik auväärsed ja igaüks neist suudaks kindlasti kirikut juhtida. Kuid kas ei peaks siiski seekord andma nooremale generatsioonile võimalust püüda leida uus edasiviiv tee? Ja seda tuleks teha praegu, kuni nad ei ole ettevaatlikuks, kaalutlevaks ja pisut väsinukski muutunud, enne kui nendegi ind on jahtunud.
Peale selle on kiriku juhtimine meie luterlikus kirikus ka meeskonnatöö. Ühele on siin antud Taaveti vahvus, teisele Saalomoni tarkus, kolmandale majapidaja kavalus …
Kirikukogu saadikutel ei tuleks mitte niivõrd kuulata erinevate rühmituste soove, kuivõrd pidada aru oma südametunnistusega ja kuulata seda, mida Jumal neile nende südames ütleb.
Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond on välja andnud artiklikogumiku «Aja lugu. Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost», mis ilmub kunstiakadeemia toimetiste sarjas.
Akadeemias on muinsuskaitset ja konserveerimist-restaureerimist õpetatud kaks aastakümmet ja jõutud lühikese täienduskursuse lõpetajatest viie doktorikraadiga muinsuskaitsja ja konservaatorini, kirjutab saatesõnas Anneli Randla. See kakskümmend aastat, aga ka sellele eelnevalt on muinsuskaitsega tegeldud ja see protsess moodustab tüki ajaloost, mida on oluline teada.
«Kõigist artiklitest ilmneb tõsiasi, et see, millisena me tunneme oma minevikku, sõltub suuresti sellest, kes ja kuidas on pärandit mõtestanud ja jäädvustanud. Kui soovime jõuda millegi objektiivse(ma)ni, siis tuleb vanade, juba kirja pandud lugude juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda,» sõnab Anneli Randla.
Anu Mänd on oma artikli pühendanud kirikutes asuvatele keskaegsetele hauatähistele, eriliselt aga üle kolme aastakümne tagasi Tallinna toomkiriku käärkambrist remondi käigus päevavalgele tulnud kuuele keskaegsele hauaplaadile. Remontide käigus tuleb taolisi hauaplaate välja veelgi ja küsimus on, kuidas leida nende eksponeerimiseks parim lahendus, et neid kaitsta.
Huvitavaid teadmisi meie linnade arengust selgub Lilian Hansari artiklist, mis käsitleb 17.–19. sajandi linnaplaane ja linnade kaardistamist. Autor mainib, et 17.–18. sajandil oli Rootsi üks väheseid riike Euroopas, kus ehitati arvukalt renessansi ideaallinna printsiipidest lähtuvaid uusi linnu.
Rootsi ajal oli Eestis viis linnaõigusega linna: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu ja Kuressaare. Nende arengule pöörati suuremat tähelepanu, väikelinnade areng aga peatus, sest need kuulusid suuresti mõisnikele. Artiklit illustreerib kümmekond Haapsalu linnaplaani ajavahemikust 1683–1893 ja lisaks linnaplaani juurde kuuluvad joonistatud panoraamvaated aastast 1683.
Nõukogude aega pöörduvad Grete Nilp ja Oliver Orro, esimene kirjutab kunstiväärtuste restaureerimisest ja teine muinsuskaitsealade planeeringutest möödunud sajandi 60.–80. aastatel. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala moodustati juba 1966, olles linnaruumi hoidmisel esirinnas maailma tasemel. Kokkuvõttes nendibki autor, et tolle aja ajaloolased ja arhitektid hämmastavad oma ettenägemisvõimega ning moodsa ja vaba mõtlemisega.
Viimane artikkel kõneleb uuringutest Tartu Jaani kirikus, mida tegi Olev Prints. Puudutavad need ornamentaalseid maalinguid, skulptuure katnud värvikihte ja ebaõnnestunud konserveerimiskatseid. Autor Johanna Lamp kinnitab, et Olev Prints tegi põhjaliku ja suure töö Jaani kiriku polükroomiast, fikseerides skulptuuride värvid. Säilinud andmete põhjal on võimalik taastada kunagine värviskeem.
|
OSCAR-2019
|
||
Alates 1. jaanuarist 2018 moodustab Elva valla haldusterritoorium ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna ning Elva Vallavalitsus on alustanud uue vedaja leidmiseks riigihanke menetlust. Kuni uue vedajaga hankelepingu sõlmimiseni jätkab seni kehtinud tingimustel teenuse osutamist Eesti Keskkonnateenused AS. Muudatus toimub teenuse hindades, mis seoses jäätmekäitluskulude ja kütusehinna kallinemisega tõusevad alates 1. jaanuarist 2018 10 protsenti.
Riigihanke tulemusena jätkab aastatel 2016 ja 2017 korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist Eesti Keskkonnateenused AS. Perioodil 2013-2015 kehtinud tingimustes ja teenuse hindades muudatusi ei tehtud.
Korraldatud jäätmeveo teenust perioodil 2013 kuni 2015 osutas Eesti Keskkonnateenused AS (endise nimega AS Veolia Keskkonnateenused).
Eesti Keskkonnateenused AS infotelefon 1919, Tartu klienditeeninduse aadress Tähe tn 108, Tartu tel. 738 6700, e-posti aadress tartu@keskkonnateenused.ee, veebriaadress http://www.keskkonnateenused.ee/
Korraldatud veoga veetakse segaolmejäätmeid, paberjäätmeid ja suurjäätmeid. Paberjäätmeid on kohustus ära anda kaugkütte piirkonnas asuvates 10-ne ja enama korteriga kortermajades, vedu on tasuta. Need, kes kohustust ei oma, võivad samuti paberjäätmeid ära anda, kuid vedu tuleb vedajaga eelnevalt kokku leppida.
Suurjäätmete vedu on samuti tasuta ning vajaduse tekkimisel tuleb see vedajalt eraldi tellida telefoni või e-kirja teel. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse 3 päeva enne kokkulepitud veopäeva toimumist.
Suurjäätmed on olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse (näit: mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms).
Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed (näit: uksed, aknad, kraanikausid, viimistlusmaterjal jms), suuremõõtmelised probleemtooted (näit. autoromud või nende osad, vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (näit: pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms).
Täpsemalt on jäätmehoolduse üldnõudeid, korraldatud jäätmeveo korda ning ehitusjäätmete käitlemise nõudeid kajastatud Elva linna jäätmehoolduseeskirjas.
Erandjuhul võib jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist. Põhjendatud taotlus koos tõenditega tuleb esitada linnavalitsusele. Vabastatakse väga erandkorras ning taotluses tuleb jäätmevaldajal need erakorralised asjaolud põhjendada ja tõendada. Enne otsuse tegemist kontrollib linnavalitsus esitatud tõendeid ja asjaolusid ning kaalub, kas vabastada või mitte.Vabastus on tähtajaline ning lõpeb korraldusega antud tähtaja möödumisel.
Jäätmeseadus sätestab, et vabastuse saanud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita 20. jaanuariks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
Jäätmevaldajate üle peetakse arvestust linnavalitsuse poolt peetavas jäätmevaldajate registris, vedaja teostab vedusid registriandmete alusel. Jäätmevaldajana kantakse registrisse üldjuhul kinnistu omanik ning tema kontaktaadressiks rahvastikuregistris olev aadress. Juhul, kui jäätmevaldaja soovib kontaktaadressiks muud aadressi, tuleb sellest informeerida linnavalitsust.
Kortermajades, kus on korteriühistus, kantakse jäätmevaldajana registrisse korteriühistu. Kortermajades, kus korteriühistu puudub, kantakse jäätmevaldajatena registrisse kõik korteriomandite omanikud, kui linnavalitsusele ei ole antud infot ühise jäätmevaldaja/maja esindaja kohta.
Kinnistu omanikuga kokkuleppel võib jäätmevaldajaks olla ka muu isik, näiteks üürnik või kinnistul tegelikult elav muu isik. Sel juhul tuleb tegeliku jäätmevaldaja andmed edastada linnavalitsusele.
Jäätmevaldaja, kes naabriga ühise kogumismahuti kasutamisel sõlmib naabriga omavahelise kokkuleppe ja on kokkuleppe korras vastutavaks lepingupooleks (ehk kelle kinnistul asub mahuti ja kelle nimele käib arve), sõlmib ka jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu ja teavitab ühisest käitlusest linnavalitsust.
Pärast avalduse esitamist antakse info TVO poolt valitud jäätmekäitlejale, kes pöördub teenuse kasutaja poole et sõlmida vastava teenuse kasutamise leping. Lepinguga koos edastatakse ka veograafik. Pakendikoti äravedu toimub ühel konkreetsel nädalapäeval (lepingus sätestatud) iga 28 päeva tagant. Vajadusel ka harvem. Pakendikoti äraveost loobumiseks tuleb jäätmekäitlejat teavitada vähemalt kaks päeva ette, et jõuaks sõiduplaanid ümber teha. Juhime tähelepanu asjaolule, et juhul kui tühjenduspäeval pakendikotti väljas ei ole ja sellest ei ole jäätmekäitlejat ka eelnevalt teavitatud, tuleb teenuse tellijal tasuda tühisõidu eest 3,84 € (sisaldab käibemaksu).
Täis pakendikott tuleb jätta nähtavale kohale, näiteks olmejäätmete konteineri kõrvale ning graafikujärgsel kogumispäeval viib kogumisauto selle ära. Täis kilekoti asemele jäetakse alati uus tühi kilekott.
Kollasesse pakendikotti võib panna kartongist, plastist, klaasist ning metallist puhtaid pakendijäätmeid. Tutvu pakendikoti täitmise juhendiga siin.
Kõik keskkonnast hoolivad inimesed on oodatud seda teenust kasutama. Täpsemat infot saab tootjavastutusorganisatsiooni kodulehelt www.tvo.ee , võib ka küsida e-kirja teel info@tvo.ee või TVO teenusejuhilt Silver Tättelt tel 56232130 või 6811480.
Elanikelt võetakse tasuta vastu kodumajapidamises tekkivaid elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (EES-jäätmeid).
Selgitus: elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektrimagnetvälja, seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks.
4. Tavatarbijale määratud seadmed (raadio, televiisor, videokaamera, magnetofon, muusikariistad jne)
NB! Vastu ei võeta EES-jäätmeid, mis ei ole algse seadmega võrreldes kompaktsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad.
- ohtlikke jäätmeid (näit: õlijäätmed, õlifiltrid, õline pühkmematerjal, ohtlike jäätmetega saastunud pakendid, patareid, olmekemikaalid, taimekaitsevahendid, päevavalguslambid, värvi- ja lakijäätmed, aegunud ravimid)
Kõik pakendijäätmete kogumiskonteinerid kuuluvad jäätmekäitlusettevõtetele, kes kohustuvad tagama konteinerite tühjendamise vastavalt nende täitumisele, samuti asendama kaduma läinud konteineri. Kõikidesse ülalnimetatud konteineritesse võivad elanikud jäätmeid ära anda tasuta.
Paberpakendikonteinerisse võib panna kokkupressitud pappkaste, puhtaid paberpakendeid, pakkepaberit ja muid paberist või papist pakendeid.
NB! Segapakendikonteineritesse saab pakendijäätmeid panna konteineri külgedel olevate täitmisavade kaudu. Osadel konteineritel asuvad täitmisavad konteineri kaanel (tõsta üles kaanel asuv läbipaistev plastikluuk).
Biolagunevaid jäätmeid võtab vastu AS Eesti Keskkonnateenused Aardlapalu ümberlaadimisjaamas. Küsi infot tel 735 2001 (Aardlapalus) või 1919 ( AS Eesti Keskkonnateenused).
Asbesti sisaldavaid jäätmeid (näit eterniit) võtab vastu AS Epler & Lorenz aadressil Tartu Ravila 75a. Küsi infot tel 742 1398 või http://www.epler-lorenz.ee/
Aegunud ravimeid võtavad lisaks Nooruse tn 8 kogumispunktile vastu ka kõik apteegid, veterinaarravimeid veterinaarapteegid (vastavalt ravimiseaduse §-le 37).
Metallijäätmeid ja romusõidukeid võtab vastu Rao Metall OÜ aadressil Elva Kirde tn 4. Küsi infot tel 53076136.
Ehitusjäätmeid (betoon, tellised, kivid, asfalt, pinnas jms) võtab vastu OÜ Karimek aadressil Tartu Ropka tee 24. Küsi infot tel 552 3550 või http://www.karimek.ee/?id=teenused
Kõikidele loodusesõpradele, kes igapäevaselt jäätmeid sorteerivad ja taaskasutuseks sobivatele jäätmetele tahavad uue elu anda, on abiks Keskkonnaameti poolt välja antud raamatuke "JÄÄTMETE UUS ELU".
Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Poodides ja internetis müüakse isegi vanaõlipõleteid, kuid Eestis neid vanaõlide põletamiseks kasutada ei tohi. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel, nagu ka muude jäätmete põletamisel, eraldub palju kahjulikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid põlevaid vedelikke. Kui vanaõli on näiteks segatud bensiiniga, siis sellise vedeliku kasutamine võib olla plahvatusohtlik.
Elva Linnavolikogu 25. augusti 2014 määrusega nr 16 võeti vastu Elva linna jäätmekava aastateks 2014 kuni 2020. Jäätmekava on Elva linna arengukava osa, mis käsitleb linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmehoolduse arendamine kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Vastu võetud jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse praegust olukorda, toob välja probleemid ning püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastani 2020. Püstitatud eesmärkide ellurakendamiseks on välja töötatud tegevuskava koos rahastamisallikatega.
|
OSCAR-2019
|
||
Alma päev oli alanud vasaku jalaga tõustes ja kuskilt ei paistnud mingeid märke, et see ka paremini lõppeda võiks. Olles küll tuppa tagasi põgenedes saanud lahti tüütust Lainest, kes teda aiaväravas nagu Kerberos valvas, sai ta peagi aru, et naabrinaise lobapidamatuse vastu aitab vaid üks – see rahulikult üle elada.
«Näe, Laine, sina ikka veel siin. Nagu oleks keegi su aiaväravasse kinni kleepinud!» hüüatas Alma uuel katsel tänavale astudes, jakk õigetpidi selga aetud.
«Vaba maa, vaba naine!» teatas Laine uhkelt. «Tahan, seisan väravas. Tahan, jalutan linna peal. Meil on üldse vaba maa ja vaba riik!»
«Haa! Seda sa ainult arvad, et sa ei taha! Aga sulaselge issanda õnnistus, et sa nüüd just minuga kokku sattusid! Ma just poe juurest tulen ja seal räägiti, et küttepuude hind tõuseb taevasse! Iga päevaga kruvitakse neile säärast hinda otsa, et varsti ei julge enam binokliga ka vaadata!» jagas Laine lahkelt oma teadmisi.
«Siis on küll arusaamatu, et mida sa siin väravas valvad. Torma aga metsa ja vea siis koorem halukaupa koju, enne kui hinda lausa binokliga tuleb mõõtma hakata,» püüdis Alma vapper olla.
«Seda sa räägid ainult puhtast kadedusest, et mina ka ilma ja asjadega kursis olen. Aga ära muretse, Alma. Nõnda palju olen mina hea inimene küll, et ma sulle suure saladuskatte all võin kinnitada: küttepuude hind kerkib meiesuguste lihtinimeste jaoks sügisel kulla kõrgustesse,» lohutas Laine naabrinaist. Puhtalt heast südamest – nagu ta alati rõhutada armastas.
«Ei ole siin midagi tarvis suud pruukida. Osta kohe praegu ära! Seda ma sulle ütlen,» õpetas ta siiski kannatlikult, sest ega tema kade inimene olnud. «Sügisel jaksavad vaid mõned üksikud pealinna jõukurid salaja turult hõlma all mõne puuhalu koju kanda – seda ma sulle ütlen!»
«Aga eks ikka sellepärast, et neid vargaid ja röövlinägusid on viimasel ajal nii palju siginenud nagu seeni pärast vihma,» teadis Laine täpselt. «Neid on nii palju, et kõik ei mahu enam poliitikasse ära ja siis tehakse harvendamist. Nõrgemad visatakse ikka välja. Ja nemad siis luusivad tänaval ja passivad peale, kust aga mõni haluga mees silma hakkab!»
«Elektriga!» möirgas Laine naerda. «Elektrit pole meil sügisel enam ollagi! Kõik müüakse salaja hõlma all kalli raha eest Lätti ja Leetu maha. Mõned kavalamad käivad juba praegu pangega piiri peal ja müüvad teda lollidele lätlastele. Need ostavad kah, nagu poleks enne elektrit näindki.»
«Ja jaa! Praegu sa mõtled küll, et hull mutt, aga tuleta sügisel mu sõnu meelde!» hüüdis Laine talle veel järele. Mõnikord oli ikka paduraske inimestele head teha.
Järgmine ebameeldiv üllatus tabas Almat poe ees, kus Lepiku Salme oma lähikondsetele väärt õpetussõnu jagas. Almat nad veidike kartsid ja seega pääses ta sealt mööda vaid väärika peanoogutusega. Aga selja tagant kuulis ta liigagi hästi, kuidas teda uhkeks ja upsakaks tembeldati.
Omateada ei olnud Alma sugugi uhke ega upsakas. See, et ta poe ukse ees Lepiku Salme sajatusi kuulamas ei raatsinud käia, ei tee veel kedagi uhkeks ega upsakaks. Aga küllap siis nemad juba teadsid ja tundsid seda elu paremini.
Poes selgus muidugi, et Alma oli rahakoti üldse koju unustanud. Ja niipalju Almal juba uhkust jagus, et võlgu ta kauplema ei hakanud, kuigi kassas istus Silvi, kes Almat väga hästi tundis. Infoleti ees ründas teda noormees, kes teadis täpselt, kuidas elu paremaks muuta. Oli vaid tarvis Alma allkirja ja siis pidid piimajõed kohe otse läbi Morna kesklinna voolama hakkama. Almat jälle väga ei huvitanud, et piimajõgi just Monra kesklinnast läbi voolama hakkab. Talle oleks rohkem meeldinud, et Mornas oleks korralik mänguväljak. Noormees muutis kohe meelt ja lubas ka mänguväljakut, kui ainult Alma selle nii tarviliku allkirja annaks. Aga Almat ei huvitanud jälle allkirja andmine ja nõnda jäi järjekordne erakond ilma väärt liikmest.
Koduteel ehmatas naist üks väike klähviv kutsikas. Nende vahele jäi küll aed ja Almal polnud karta midagi, kuid siiski mõjus Almale väikese kutsika ootamatu häälitsemine ehmatavalt. Lõpuks jõudis ta siiski koju, aga ükskõik, mida ta ka teha ei proovinud, viltu ja vääriti kiskus ta käes täna kõik, mida ta ka ette võtta ei püüdnud. Koristamise asemel lõhkus ta oma ilusa vaasi. Kilde kokku korjates lõikas sõrme. Plaastrit otsides pudenes tabletipurk põrandale laiali ja neid põlvili roomates üles korjates libistas ta endale pinnu kätte. Lõpuks vajus ta väsinult ja õnnetuna tugitooli. Käsi veritsemas ja pind tuikamas.
«Ära nüüd ilmaasjata käia,» manitses Mare, kui kaasa juba kolmandat korda rooli istus ja starterit andis. «Tee ikka ka enne midagi. Pärast on aku tühi, siis ei saa enam raadiotki kuulata!»
«Mistarvis sul seda raadiot nüüd kuulata siis on vaja?» porises mees, kes oma arust oli teinud juba kõike, mida oskas.
«Noh, aga äkki Alma helistab politseisse! Sai ju lubatud talle, et õhtul käite surnuaial ära,» pahandas Mare. Et just talle see maailma kõige rumalam mees pidi sattuma!
«Kui sa loodad, et Alma nüüd politseisse helistab, kui me päevavalges kodus pole, siis oled sa küll naiivne nagu naarits!» kõhistas Allan ja kujutles, kuidas ema politseisse helistaks. Seda oleks tahtnud kohe pealt kuulata.
Aga Maret ei huvitanud hetkel üldse ei naaritsad ega nugised. «Miks sa arvad, et Alma ei või politseisse helistada, kui meid õigel ajal kodus pole?»
«No kuule!» muheles Allan. «Ega me mingid lapsed pole, kes kodunt salaja varvast on visanud. Me oleme ikkagi täiskasvanud inimesed. Mis meiega siin metsas ikka juhtuda saab?»
Samas aga libises tumedate pilvede all üks kahtlaselt kummaline ja lõvi meenutav vari üle metsatee vaid mõnikümmend meetrit nende autost eespool. Ja Allan ei tundnudki end järsku enam nii väga täiskasvanud inimesena ...
«Kas meil midagi söögipoolist üle ka jäi?» uuris härra Peterson viimaks, püüdes enda mehelikku väärikust taastada – pärast seda, kui oli veendunud, et üle tee libisev vari ka Maret ükskõikseks polnud jätnud.
«See suur et ... Mis ma siis nägema pidin?» püüdis Allan end julgustada mehe eest väljas olema ning paslikku ükskõiksust üles näitama. Aga kuna taevas kiskus aina ähvardamaks, siis ei tulnud tal see just kõige vapramalt välja.
«Eks ikka loomaaiast! Või siis tsirkusest!» sosistas naine. «Praegu liigub neid siin igasuguseid ringi. Flaieritele kirjutavad nad reklaamiks küll, et väikesed, armsad loomakesed, aga tegelikult ... Võib-olla sellepärast kirjutavadki nii?!»
Allan sai aru, et nüüd peaks ta kuidagi oma naist julgustama, kuid õiged sõnad ei tulnud meelde. Seda enam, et kahtlane vari, kes üle tee oli libisenud, ei meenutanud tõepoolest kuskilt otsast kodumaiseid elajaid, vaid tõesti loomakuningat ennast.
Öö hakkas kätte jõudma ja autot käima saada tundus Allani arvates sama lootusetu, kui surnu seljast sooja saada.
|
OSCAR-2019
|
||
Kindlasti ei ole see alati hea plaan, kuid mõnikord on see ainuke viis paluda uuendada katkiläinud emaili aadress.
Tavaline turunduskampaania - Enamus seda teeb, sest see on tõesti miinimum programm. Kogud uusi kontakte läbi uudiskirja huviliste püüdmise või ostutehingute. a) lubades saata neile uudiskirju oma uutest toodetest või uutest tarkustest ja 80% ootab tegelikult ju vaid hinnasoodustust. Ja/või võtad kontakti ostu sooritamisest ning kasutad seaduslikku õigust saata kirju, lootes, et klient ostab veel korra.
Segmenteeritud kampaania - Võimalik on saada kuni 40% rohkem vaatajaid ja kuni 30% rohkem raha. Kuidas? Ainult läbi segmenteerimise. Mailbow sisseehitatud segmenteerimise lahendus aitab lihtsalt luua huvigruppe, keda ootuspäraselt informeerides on õnnelikud kirja saajatest ostjad, turundajad ning omanikud, sest äri käib ja saadetakse asjakohast adekvaatset infot.
Teavituskampaaniad, tooteuuendused, uudistooted, blogi avaldamised - kui kõik kirjas olevad andmed on mõnes veebikeskkonnas juba olemas, saab kerge vaevaga samad andmed Mailbow kampaaniasse importida ning võita tohutult aega kirja koostamise arvelt.
Uuringu kampaania - Mailbow lihtne ja intelligentne lahendus võimaldab sul teostada keerukaid uuringuid tüütute formularide täitmist nõudmata. Sobib hästi süsteemsele turundajale ja uute teenuste/toodete uurimisel, kas üldse seda turul oodatakse.
Sünnipäeva õnnitlused - lihtne teha, kui sul on selleks info. Noh, siis tuleks ju küsida. Ja nad annavad, kui tahavad soodushinda saada. Aga sa tahad ju ka müüa!
Pole sooritanud ühtegi ostu juba 2-4 kuud. Tuleks saata varasemate ostude järgi segmenteeritult tooteid A-Z või teisi argumente, mis viiksid kliendi ostuni.
Poolik ostukorv. Alustas ostu, ent ei jõudnud sellega lõpuni. (GDPR-is on selles osas erand, lepingu sõlmimiseks on lubatud saata kirju). See on klassikaline "low hanging fruit", mis garanteerib aastas ca 25% ostukorvi jäänud käibest!
Alustas toote A ostu, ent ei jõudnud sellega lõpuni ja nüüd võiks pakkuda talle tooteid B-Z, mis võiksid alternatiividena sobida. (GDPR eeldab, et varasemalt on antud nõusolek turunduslikeks kirjadeks).
Rahulolu kampaania - NPS. Peale ostu või teenindust küsi, kas jäi rahule ja anna võimalus suhtlemiseks.
Teavitus näiteks eelootavast massaažiajast - API liidese kaudu andmete uuendus või lausa konkreetse kampaania edastamine, sisaldades saajat puudutavaid detaile. Vajadusel ka manuse kaasamisega, näiteks pakkumise või arve vms.
Ostukorvi katkestuse järel liiga mitut kirja. Eesti turul see ei tööta, inimesed jätavad ostu pooleli põhjusega ja vahest nad ei tahtnudki osta, vaatasid vaid hinda. Kogemus ütleb, et 1x on OK, 2x on kahtlane ja 3x kindlasti EI, kuigi mujal maailmas toob see strateegia edukalt raha.
Ära kuula silmad kinni oma juristi arvamust, et emailidega EI TOHI saata kellelegi, kellelt pole nõusolekut. On erandid. On teised seadused, mis reguleerivad olukorda.
Tee kõik käsitsi, kasutades modulaarset kujundamist. Sest see töötab kõikides emaili klientides, sealhulgas mobiilis. Ja täna vaadatakse veebi juba ca 2/3 läbi mobiili. Emailide lugemine on 50-80% mobiilis, mõnel juhul kordusvaatamine ka arvutis.
"Less is more" - ära kirjuta pikki tekste. 1 suur uudis ühes kampaanias korraga on parem kui 10 väikest. Lisaks võimaldab selline kommunikatsioon paremini mõõta, millised uudised kõnetavad inimesi. Inimestel puudub võime süveneda liiga pikkadesse kirjadesse. 4 pikka ilusat sisulist uudist on palju. 4 pealkirja pildiga on OK.
Toodete puhul pööra rõhku tootepiltidele ja toote hinnale, nimi ja detailid on vähemtähtsad, sest need on e-poes nagunii olemas. Suur pilt on kõnekam kui 10 rida teksti.
Korduvkasuta loodud sisu. Kasuta Mailbow võimalust kord loodud sisuelemente ikka ja jälle kasutada. Loo templiite vajalikest ridade kombinatsioonidest ja ära raiska aega sama jalgratta leiutamisele.
Integreeri süsteeme ja vähenda tarbetut ajakulu. Too üle kontakte õigete listide seostega. Too üle tooteid ja tootepilte. Too üle tehinguid, et automatiseerida oma automatiseeritud kampaaniaid. Too üle uudiseid ja blogi kirjeid, mida kutsud oma lugejaid lugema.
Kõige olulisem on alati enne kampaania saatmist seda ka testida. Korduvalt on juhtunud, et peale viimast pisiparandust läheb midagi vussi. Proovime olla paremad!
Kui sa ei tea, siis ära arva! Kutsu Mailbow külla ja me koolitame, nõustame, konsulteerime. 20 aastat kogemust annab ettekujutuse, kus on võimalik säästa ja kuhu tuleb investeerida. On olnud korduvalt vahvaid kohtumisi, kus tuleb tõdeda - oleks teadnud, oleks teinud teise valiku.
Mailbow kindlasti ei soovita pakkuda täiendavat plastikut, sest see on loodusele kurjast ja ajab taskud asjata punni.
Kasuta kliendile soodustuse edastamiseks triipkoodi, millesse on peidetud sooduskood artiklina, mida käpaga lugeda saab.
Kui kassas on vaja läbi viia keerukamaid protsesse, siis soovitame kasutada QR koodi ja Mailbow tasuta mobiili äppi.
Vajadusel võta ühendust meie klienditoega, et konsulteerida, milline oleks lihtsaim protsess kõikide osapoolte jaoks.
|
OSCAR-2019
|
||
Rotary-aasta hakkab lähenema lõpule ning ja 14. juunil andsin Munkkiniemi Rotaryklubi pidulikul koosolekul kuberneri ametiraha üle oma järglasele Harry Hedmanile. On jõudnud kätte aeg tänada kõiki piirkonna rotariaane ja Rotary-büroo töötajaid.
Sõprussuhete loomine ja hoidmine klubides on klubide juhatuste ja presidendi põhiline ülesanne. Kui meie liikmed ei tunne end korralistel koosolekutel hästi, väheneb meie liikmeskond ja uusi klubiametnikke on üha raskem leida. Samal ajal muutub ka mõjusate ja oluliste projektide läbiviimine üle jõu käivaks. Klubide liikmed aitavad luua üksmeelt ja ühtset vaimu, osaledes klubi koosolekutel. Sõprussuhteid ei saa luua ega hoida käies koosolekutel ainult korra kuus. See on osalemiskohustuse peamine põhjus. Sõprussuhete loomine ja hoidmine on lõppude lõpuks vaid vahend Rotary eesmärkide saavutamiseks ja kõige hea edendamiseks maailmas.
Teine tähelepanek möödunud aastast on olnud seotud selle tajumisega, et juhul, kui soovime endi hulka uusi innukaid liikmeid, peab rotary-tegevus olema tõesti vahva ja tore. Rotary-tegevus on vabatahtlik vabaaja harrastus. Ma ei usu, et seda oleks võimalik juhtida samade põhimõtete ja vahenditega, mida kasutatakse tööelus. Vastupidi, leian, et meie liikmed otsivad rotary-tegevuses osalemises vaheldust pingelisele tööelule ja värskendust argipäevarutiinile. Rotary-tegevuse juures räägime eelkõige inimestest, mitte organisatsioonidest. Klubidel peavad olema eesmärgid, mis on seotud Rotary suundumustega ning klubide tegevus tuleb korraldada nii, et see aitaks kaasa nende suundumuste edendamisele, kuid samas peame pidama meeles, et meie tegevus tervikuna toetub innukatele ja motiveeritud liikmetele.
Rotary-aasta lõppedes tahan eriti tänada minu eelkäijaid heade nõuannete ja toetuse eest. Kuberneriaastaga on seotud üpris palju erinevaid ülesandeid, millega ma ei oleks saanud hakkama ilma oma eelkäijate toetuseta. Samas tahan tänada ka kõiki piirkonna asekubernere ja piirkonnaorganisatsiooni liikmeid tehtud töö eest piirkonna ja Rotary eesmärkide saavutamiseks. On selge, et asekuberneride ja piirkonnakomiteede tähendus muutub tulevikus oluliselt suuremaks.
Minu eriline tänu läheb Pilvikki Wallivaarale ja Ulla Railovaarale, kes said möödunud aastal suurepäraselt hakkama Rotary-büroo ülesannetega. Tugevalt üle 3000 liikmega organisatsiooni teenindamine eeldab asjatundlikku tööpanust.
Lõpuks soovin tänada meie klubide juhatusi ja kõiki piirkonna rotariaane. Ilma teieta ei oleks meil rotary-tegevust ning meie oleme olemas teie ja teie klubide jaoks.
Soovin õnne ja edu kõikidele piirkonna liikmetele ja minu järglastele ning jään lootusrikkalt ootama, mida meie piirkonna tulevik endaga kaasa toob.
– Rotary-dollari kurss, mida kasutatakse RI-le maksude sooritamisel või Rotary Fondile annetuste tegemisel, on endiselt USD = 0,77 EUR.
Katajanokka Rotaryklubi korraldas juba kolmandat korda koos WWF-ga Helsingis Temppeliaukio kirikus 23. aprillil heategevuskontserdi Läänemere kaitsmise toetuseks. Kirik oli rahvast peaaegu pilgeni täis ning kõrgetasemelise kontserdi programmi esitasid muuhulgas Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester ja Absolute Girls bänd. Heategevuskontsert oli jätkuks 18.aprillil toimunud Läänemere olukorda käsitlevale seminarile Scandic Marina kongressikeskuses. Mõlemad sündmused näitasid, et väärt asja toetuseks on võimalik koguda palju rahvast ja raha, kui vaid pakutakse huvitavat ja heatasemelist programmi ning toetatakse projekti, millega kõikidel on võimalik samastuda. Nii Temppeliaukio kiriku kontserdi kui detsembris Porvoo kirikus Wanha Porvoo Rotaryklubi korraldatud jõulukontserdi näol on tegemist meie piirkonna selle rotary-aasta suuremate kultuurisündmustega.
Aastaid oleme sisestanud liikmeid puudutavaid andmeid kahte erinevasse registrisse. Nüüd on olukord paranenud, Soome Rotary liikmete andmesüsteem ja RI Member Access on liidetud ühiseks andmebaasiks. Liikmete andmed tuleb sisestada nüüd ainult Soome Rotary andmesüsteemi ning sealt siirduvad need juba automaatselt edasi Member Access süsteemi. Vastupidist andmete siiret ei toimu. Selle edusammu eest võime tänada suures osas Soome Rotary peasekretäri Markku Kalliomäkit, kes on olnud projekti pikaajaliseks mootoriks.
Piirkonna klubid on enamuses juba lõpetanud järgmise rotary-aasta kavandamisega seotud tegevused. Presidentidel ja juhatustel tuleb nüüd aktiivselt õpetada ja juhendada tulevasi klubiametnikke rotary-aasta alguse ülesannete täitmiseks, et ametite üleandmine toimuks võimalikult valutust ja tõrgeteta.
Rotary-aasta lõppedes on viimane aeg teha annetusi Rotary Fondi, et need läheksid veel selle aasta arvestusse.
Rotary-dollari kurss, mida kasutatakse RI-le maksude sooritamisel või Rotary Fondile annetuste tegemisel, on endiselt USD = 0,77 EUR.
Meie piirkonna üks peaeesmärke käesoleval rotary-aastal on olnud klubide ja nende kaudu ka piirkonna liikmete arvu suurendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldatakse neljapäeval, 19. aprillil kell 18.00 Helsingis Kalastajatorppas piirkonna koolitusseminar. Enne seminari toimub Munkkiniemi Rotaryklubi nädalakoosolek kell 16:45.
Koolitusel räägivad mõned meie piirkonna klubid oma õnnestunud liikmetehankimise projektidest, lisaks sellele kuuleme piirkonna 1430 punktisüsteemist, millega püütakse klubisid motiveerida.
Kutsun kõiki klubisid üles osalema koolitusel. Lisainfot annab piirkonnakoolitaja Timo Lahtinen, tel. 0400 714 043, e-post: timo.lahtinen(at)saunalahti.fi
Meie piirkonna selle aasta teine oluline eesmärk on olnud panuse andmine klubide humanitaariseloomuga tegevusse, mis on tihedalt seotud lastehalvatuse hävitamise poole pürgiva End Polio Now projekti toetamisega.
Praegu, rotary-aasta lähenedes lõpule, on kohane hetk toetada Rotary Fondi, taotledes oma liikmetele Paul Harris tunnustust. Nagu mäletate, tagastatakse pool iga-aastasesse fondi investeeritud rahast kolme aasta pärast piirkonnale ning seda saab kasutada kohalike projektide heaks. Seetõttu on väga oluline, et klubid toetaksid Rotary Fondi iga-aastast fondi.
Soome piirkonnad on üsna tänuväärsel moel vastanud Bill ja Melinda Gatesi fondi üleskutsele lastehalvatuse hävitamiseks ja 200 milj. USA dollari eesmärk täituski veebruaris 2012. Soomes on siiski 46 klubi, neist 25 meie piirkonnas, kes ei ole üldse – arvesse võtmata kõikidelt rotariaanidelt kogutavat 5 auro suurust Rotary lisamaksu – osalenud lastehalvatuse hävitamises.
Seega kutsun klubisid üles osalema lastehalvatuse hävitamises. Summa suurus ei ole kõige tähtsam, vaid projektis osalemine.
Meie piirkonna projekt ”Puhas Läänemeri” koondab kõik piirkonna Läänemere kaitsele suunatud projektid ühe katuse alla. Katajanokan Rotaryklubi korraldab juba kolmandat korda koos WWF-ga heategevusliku sündmuse Läänemere heaks. Esmaspäeval 23.4. kell 19.00 toimuvale erakordselt kõrgetasemelisele galakontserdile Temppeliaukio kirikus eelneb Läänemere olukorda käsitlev seminar Scandic Marina konverentsikeskuses kolmapäeval, 18.4. kell 17.00 – 20.00.
Rotary eClub Verkkorotary pakub kõikidele piirkonna klubidele hea võimaluse väikese tasu eest tutvuda PETS-il esitatud ettekannetega. Haarake võimalusest. Teemat puudutav kiri ja salvestused kuukirja lisas.
Piirkonna rotary-klubide liikmeskond vaheldub arvuliselt paarikümnest üle saja liikme. Klubi edukuse seisukohast ei ole aga otsustav mitte klubi liikmeskonna suurus, vaid et klubi ja eelkõige juhatuse liikmed ning president on
Meie piirkonnas on mitmeid väiksemaid klubisid, kus tehakse suurepärast rotary-tööd. Tuleb siiski meeles pidada, et väikesearvuline klubi on sageli haavatavam, kui mõelda liikmeskonna uuenemise seisukohalt ja samuti olukordades, kui mõni klubi juhtisikutest peaks olema sunnitud jätma klubi näiteks kodu- või töökohta vahetades.
Piirkonna rotary-klubides viiakse läbi mitmeid ühiskasulikke projekte, millest väljaspool klubi ei teata sageli eriti midagi. Kandke palun hoolt selle eest, et klubi ühiskonda teenivast tegevusest antakse teada lehtedes, internetis ja meie piirkonna kodulehel.
Tundub ka, et piirkonna klubides on aastate jooksul viidud ellu väga kasulikke projekte, kuid vastutus nende eest on langenud põhiliselt ühe inimese õlgadele. Au rotariaanidele, kes jaksavad aasta-aastalt sama projektiga tegeleda, kuid
– ei saa eeldada, et sama inimene askeldab aasta-aastalt sama projektiga, sest mida pikemalt üks inimene on roolis, seda raskem on tema asendamine.
On olnud tore tõdeda, et piirkonnas on palju humanitaarprojekte, mida viiakse ellu koostöös mitme klubi ühisjõududega, nagu näiteks fosforilõksu, audioraamatu või Läänemere projekt, mainides vaid mõningaid.
Et saaksime tulevikus täiel määral nautida Rotary Fondi toetusi, millest sageli sõltub projektide mõju, on oluline, et projektid oleksid laiahaardelised. Laiaulatuslike projektide läbiviimiseks pean kõige sobivamaks 6-8 klubi hõlmavat asekuberneri territooriumi.
Meie piirkonnas on klubisid, kuhu kuulub 50 – 60 liiget, kuid korralistel nädalakoosolekutel osaleb neist ehk ainult 15 – 20 inimest. Nagu me kõik teame, ei õnnestu luua sõprussuhteid ja neid säilitada, kui klubi liikmed ei osale regulaarselt nädalakoosolekutel. Klubiliikmete lähedased ja usalduslikud suhted tagavad selle, et suudame teostada ka üsna keerulisi projekte.
See on üks oluline nädalakoosolekutel osalemise kohustuse põhjus. Osalemisstatistikat peetakse selleks, et juhatus ja presidendid oleksid kursis, kui ligitõmbavad on nädalakoosolekud ja ka klubi muud programmid ning võimaldavad võrrelda klubisid teistega. Osalemisstatistika koostamine ei ole seega mingi asi iseeneses ning seda ei ole loodud lisama sekretäride töökoormust, vaid osalemisstatistika on klubi juhatuse oluline abivahend.
Nimelt on tõsiasi, et kõrge nädalakoosolekute osalemisprotsent näitab, et klubitegevus on õnnestunud, madal osalemine taas on tõendus sellest, et tegevust on tuleks paremaks muuta..
Meil on piirkonnas endiselt ligikaudu 20 klubi, kes ei teata oma osalemisstatistikat. Loodan, et alates veebruarist on selles osas oodata paranemist.
Lõpuks tähelepanek, mis on seotud klubikoosolekutel toimuva toitlustamisega. Olen ise kuulunud varsti 20 aastat klubisse, kus kõik liikmed söövad klubikoosolekul enne tegeliku päevakorra juurde siirdumist. Ühine hetk söömiseks, milles kõik liikmed osalevad, loob ühtsustunde ja meeldiva atmosfääri. Kui sööb vaid osa liikmetest, eriti kui samal ajal ülejäänud käsitlevad koosolekul tõstatatud küsimusi, põhjustab see ainult segadust ning on oht, et ühiste küsimuste käsitlemine kannatab.
Põhiline tähelepanekuna klubivisiitidest on jäänud siiski meelde, et piirkonna klubides tehakse eriti väärtuslikku rotary-tööd, millega on seotud aktiivsete liikmete lähedased sõprussuhted ja koos kaaslastega toimuvad programmid ning erinevad humanitaarprojektid, kaasa arvatud eriti elav noorsoovahetus.
Klubivisiidid on kuberneriaasta oluline osa ning tahan juba praegu tänada kõiki klubisid, presidente ja sekretäre ning asekubernere, ilma kelleta klubikülastused ei oleks õnnestunud.
2. Helsingi Barokiorkestri 15. aastapäeva tähistav pidulik kontsert toimub 1.4.2012 Muusikamajas. Helsinki International Rotary Club korraldab kontserdiga seoses korjanduse. Vt. Lisas olevat kuulutust.
3. Rotary-dollari kurss, mida kasutatakse RI-le maksude sooritamisel või Rotary Fondile annetuste tegemisel, on USD = 0,77 EUR.
Veebruari lõpp terendab ees ja sellega koos ka saabuvad suusapuhkused. Algamas on ka meie klubide presidentide lõpuspurt. Usun, et jaksame kõik pingutada rotary-aasta lõpuni, mille järel hakkavad omakorda innukalt tegutsema tulevased klubiametnikud. Uuendatud PETSi ettevalmistus on asekuberneride juhtimisel käivitunud ja tagasiside on olnud positiivne. Tuletan teile meelde, et kõikidele meie piirkonna liikmetele mõeldud PETS peetakse Munkkiniemi ühiskoolis laupäeval, 3.3.2012 ning Eestis Raplas 17.02.1012. Registreerumisjuhised leiate piirkonna kodulehelt.
Kutsun klubisid üles tegema annetusi Rotary Fondi iga-aastasesse fondi. Sellega kindlustame, et piirkond ja selle kaudu ka meie klubid saavad kasutada SHARE süsteemi järgi DDF ja DSG toetusi kolme aasta pärast. Nagu te teate, tagastatakse pool meie klubide iga-aastasesse fondi tehtavatest annetustest kolme aasta pärast piirkonna käsutusse ning piirkond saab selle abil toetada klubide kohalikke humanitaarprojekte. Iga-aastasesse fondi tehtud annetused suurendavad ka klubide PHF punkte, millega saab väärikaid rotariaane meeles pidada PHF tunnustusega.
See tähendab, et iga-aastasesse fondi tehtavatel annetustel on mitmekordne mõju klubide tegevusvõimalustele.
Praegusel hetkel oleme selgelt maas eelmise rotary-aasta sama aja tulemustest. Soovitan klubide presidentidel kindlustada, et osa klubi kasutuses olevatest ressurssidest suunatakse Rotary Fondi. Praeguse presidendi ametiaja PHF taotlused tuleb saata õigel ajal Rotary Zürichi büroosse, sest alates aprillist hakkavad taotlused kuhjuma ning nende käsitlemise aeg ja sellega seoses ka tunnustuskirjade saamine pikenevad nädalate võrra.
Vajadusel on võimalik saada lisainfot piirkonna Rotary Fondi eest vastutavalt Tapani Peltonenilt tapani.peltonen(at)kontino.fi tai 0500 409 155.
– Meie piirkonnas on 11 klubi, kes ei ole veel teatanud oma tulevasi klubiametnikke rotary-aastaks 2012–2013. Palun neil klubidel, keda see puudutab, teha aruanne nii kiiresti kui võimalik.
– Soome Rotary IT komitee on teinud klubide kodulehtede võistluse otsused. Tänavu kuulutati võitjaks Kuopio-Kallaveden Rotaryklubi piirkonnast 1430. Teise koha saavutas Lempäälän Rotaryklubi ja kolmanda meie oma piirkonna Pasilan Rotaryklubi
– Keuruun Rotaryklubi korraldab sel aastal Rotary Soome Meistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Lisainfot sündmuse kohta leiate Soome Rotary veebilehelt.
– Üleriigiline Rotary Fondi seminar peetakse laupäeval, 24.3.2012 Tamperes. Lisainfo ja registreerumisvorm asuvad Soome Rotary veebilehel.
Meie piirkonna selle rotary-aasta peamine eesmärk on pöörata langustrendis olev liikmeskonna areng kasvusuunda. Äsja minuni jõudnud rotary-aasta esimese kuue kuu statistika (vt. lisa) näitab, et esialgu ei ole meil õnnestunud seda eesmärki saavutada. Piirkonna liikmete arv on langenud 13 inimese võrra ehk seisuga 31.12.2011 oli piirkonnas 3.140 rotariaani, neist Eestis 490. Kokku on Soome rotariaanide arv langenud 98 liikme võrra.
Eestis on liikmeskonna kasv olnud positiivne ja lisandunud on 12 liiget, mis ületab tulemusena kõiki Soome piirkondi!
Tean, et ka piirkonna Soome klubides tehase pidevalt ja aktiivselt tööd uute liikmete hankimiseks ning olemasolevate liikmete säilitamiseks. Tahan tänada ka Soome klubisid ja nende juhtkondi pingutuste eest meie ühise eesmärgi nimel. Tean, et paljudes klubides on saavutatud üpris häid tulemusi uute liikmete hankimises.
Meil on veel pool aastat aega seatud eesmärgi saavutamiseks ja piirkonna liikmeskonnakomitee kavatseb korraldada kevadel seminari, mis keskendub liikmete lisandumise ja olemasolevate liikmete aktiveerimisega seotud küsimustele, pakkudes ka häid näiteid õnnestunud juhtumitest. Ärge siiski jääge seminari ootama, vaid viige juba praegu kõik kavandatud liikmete hankimise plaanid ellu, et saaksime minna järgmisele aastale vastu endisest paremini ettevalmistununa meie tegevuse uute väljakutsete suhtes.
Nagu mäletate, kutsusin detsembrikuu kuukirjas klubisid üles teatama tähtajaga 15.1.2012 oma projektidest piirkonna sekretärile Mikko Suotsalole, et saaksime informeerida neist ka teisi rotariaane. Mõned teadaanded projektidest on saabunud, kuid suurem osa klubide projektidest on veel teatamata.
Seega tuletan klubidele, kes ei ole veel oma projektide kohta infot saatnud, saatma nii andmed kui projekti lühikirjeldus (vt. eelmine kuukiri) hiljemalt 15.1.2012. Informatsiooni jagamine teistega aitab lisada üldist huvi projektide vastu ja võib sellega suurendada nii rahalisi kui inimressursse projektide eesmärkide saavutamiseks.
Maksude maksmisel RI-le või Rotary Fondile kasutatakse dollari väärtuse ekvivalendina nn rotary-dollarit. Selle praeguse hetke kurss on 1USD = 0.74 EUR.
Rotary-aasta 2011 – 2012 klubiametnikud tuli sisestada Soome Rotary andmesüsteemi ja RI Member Access süsteemi enne 2011.a lõppu. Klubidel, kes ei ole seda veel teinud, tuleb viivitamata asi korda ajada.
Rotary-teatmikus, mis saadetakse kõikidele Soome ja Eesti rotariaanidele, ehk kokku umbes 11.860 liikmele, avaldatakse ka reklaame, millega soovime korvata tõusnud tootmiskulusid. Lisas reklaamide meediakaart. Palun selgitage oma klubides, kas teie hulgas leidub ettevõtjaid, kes sooviksid reklaamida oma tegevust, toetades samal ajal sellega rotary-tegevust ja paluge neil saata reklaamid Rotary-büroosse 2012.a veebruari lõpuks.
Soome Rotary tõlketoimkond, kes tõlgib ja toimetab soome keelde olulist rotary-kirjandust, vajab endi hulka tegevuse tõhustamiseks ühe või kaks keeleoskajat (inglise-soome) inimest oma ressursse täiendama. Palun võtke kontakti jaanuari jooksul: Rune Eklund 0400 829 726.
Oma klubivisiitidel olen märganud, et klubid osalevad aktiivselt mitmetes projektides. Ilmselt on olukord siiski selline, et paljudes klubides puudub info teiste klubide projektide kohta ning seetõttu saavad rotariaanid osaleda ainult oma klubide projektides. Kannatavad ka klubide võimalused kaasata teisi klubisid oma projektidesse.
Piirkonna projektide kohta olemasoleva info kättesaadavuse parandamiseks oleme otsustanud lisada piirkonna veebilehele rubriigi, kust kõik saaksid lugeda piirkonnas käimasolevate projektide kohta, kaasa arvatud lühike projektikirjeldus ja kontaktandmed. See annab kõikidele piirkonna kodulehe külastajatele võimaluse tutvuda ja osaleda koostöös projekti vedava klubiga. Soovime jõuda niikaugele, et see loetelu kataks kõik olemasolevad projektid ning projekte juhtivad klubid peavad andmed ajakohasena, saates info muutuste või projekti lõppemise kohta piirkonna sekretärile.
Seega kutsun üles kõiki piirkonna klubisid saatma e-postiga hiljemalt 15.1.2012 piirkonna sekretärile mikko.suotsalo(at)pp.fi ja info(at)rotary.ee järgmised andmed:
Piirkonna kõikide projektide loetelu avaldatakse piirkonna kodulehel kohe, kui oleme saadud materjali töödelnud sobivasse vormi.
Tuletan meelde, et piirkonna kõikidele rotariaanidele mõeldud iga-aastane koolitus peetakse Helsingis Kalastajatorppa hotellis neljapäeval, 12.1.2012. Enne koolitust on meil võimalus osaleda Munkkiniemi Rotaryklubi korralisel koosolekul ja nautida buffet einet. Lähemat infot leiate lisa olevast programmist.
Koolitus pakub suurepärase võimaluse õppida midagi uut, tutvuda piirkonna rotariaanidega ja tunda end hästi parimas võimalikus seltskonnas. Palun klubide juhtkondi kanda hoolt selle eest, et sündmusel osaletaks igast klubist rohkearvuliselt.
Lõpuks tahan teid kõiki tänada lõppenud aasta eest ning soovida teile häid jõule ja õnnelikku uut aastat.
Meie piirkonna klubid ja nende liikmed on tänavu taas näidanud, et meie liikmeskonnas on nii soovi kui suutlikkust saavutada Rotary-tegevuse kõrged eesmärgid, mille hulgas nii tutvussuhete loomisel ja hoidmisel, ühiskonna teenimisel ja eetiliste väärtuste kõrgelhoidmisel kui rahu ja sallivuse edendamisel on keskne positsioon.
November on nimetatud Rotary Fondi kuuks. Rotary Fond on rotary-tegevuse oluline osa ning ilma selleta jääks suurim osa Rotary rahvusvahelistest humanitaarprojektidest ellu viimata; sama kehtib ka paljude kohalike projektide kohta. Samas on hea pidada meeles, et ilma rotariaanide rahalise panuseta ei suudaks Fond varasid koguda ega humanitaarprojekte toetada. Juuli kuukirjas tõin välja oma seisukohad selle kohta, kuidas tuleks tänavu Rotary Fondile mõeldud klubide toetus suunata (Annual Programs Fund või PolioPlus programm). Palun teid tutvuda ka ülalnimetatud kuukirja lisas oleva selgitusega, eriti juhul kui teie klubis puudub selge arvamus, millisesse Rotary Fondi osasse rahad suunata.
Iga-aastase fondi toetamine on meie piirkonnas käesoleval rotary-aastal aeglaselt käivitunud. Nagu me kõik teame, tagastatakse pool klubide poolt iga-aastasesse fondi suunatud rahadest kolme aasta pärast piirkonnale. Tagastatava rahaga toetatakse klubide kohalikke humanitaarprojekte. Et alates 2013. aastast meie piirkonnas kehtima hakkav Future Vision Plan rõhutab ka kohalike projektide tähtsust, võib vähene toetus iga-aastasele fondile tekitada probleeme, sest sellega vähenevad piirkonna võimalused kohalike projektide toetamiseks kolme aasta pärast.
Samas olen sügava rahuloluga pannud tähele, et klubid on üpris aktiivselt osalenud PolioPlus programmi rahade kogumises, osaledes näiteks End Polio Now komitee korraldatud korjanduses. Ise võtsin nimetatud korjandusest osa koos Espoo Rotaryklubiga kaubanduskeskuses Sello ja olin tõesti meeldivalt üllatunud rahva suurest soovist korjanduses osaleda. Korjandus on lisanud suurel määral ka Rotary nähtavust avalikkuse silmis, samal ajal kui projekt on ühendanud meie klubide liikmeid.
Õnnitlen kõiki piirkonna rotariaane ja klubisid omakasupüüdmatu töö eest Rotary eesmärkide saavutamisel.
Rotary Fondiga seoses teatan veel, et üleriigiline Rotary Fondi piirkondadevaheline seminar toimub laupäeval, 24. märtsil 2012 Tamperes ning selle peamine teema on Future Vision Plan. Eelinfo leiate selle kuukirja lisast.
Meie piirkond korraldab neljapäeval, 12. jaanuaril 2012 alates kella 18.00 koolitussündmuse Helsingi Kalastajatorppas, mis on jätkuks eelmisel rotary-aastal käivitunud koolitusele ja kus keskse tähelepanu all on liikmete teadlikkuse suurendamine Rotaryga seotud küsimustes. Sündmus on mõeldud kõikidele piirkonna rotariaanidele ning seal keskendutakse rotary-tegevusele, mida viiakse ellu rahvusvaheliselt ja osalt väljaspool meie klubisid.
Et rotary-teadmiste suurendamine on oluline selleks, et meie liikmed tunneksid end klubides paremini, kutsun kõiki piirkonna klubide liikmeid koolitusel osalema. Kuukirja lisas on eelteatena vormistatud kutse sündmusele. Lõplik kutse saadetakse klubidesse hiljem, kuid juba nüüd tasub sündmust klubides liikmetele tutvustada.
Kuukirja lisas leiate teadaande, milles DGE Harry Hedman otsib uusi soovijaid seal mainitud piirkonnaorganisatsiooni ametitesse rotary-aastaks 2012-13.
Meie piirkonnakonverents peeti oktoobrikuu esimesel nädalalõpul Raaseporis ning korraldusliku külje eest vastutasid Ekenäs Rotaryklubi liikmed. Tahan avaldada tänu kõikidele osalejatele ja konverentsi korraldajatele. Meid oli koos kaaslastega kokku umbes 180 osalejat ja omaltpoolt võin sügava rahuloluga tõdeda, et sündmus koos selle erinevate osadega täitis kõik mu ootused. Saime taas kord näidata, et Rotary võib olla tõeliselt tore ja lõbus asi.
Järgmisel rotary-aastal on taas uus võimalus osaleda piirkonnakonverentsil. Ärge jätke seda kasutamata, sest piirkonnakonverents on suurepärane võimalus suurendada oma teadmisi Rotaryst ja kohtuda teiste rotariaanidega.
Nagu olen juba PETSil ja klubivisiitidel rõhutanud, on meie piirkonna ja klubide liikmeskonna arvu tõusvas joones toimuv kasv eluliselt tähtis selleks, et piirkonna rotary-tegevus saaks elujõulisena edasi kesta. Klubide liikmeskonna suurendamist puudutavad eesmärgid on positiivsed ja klubides on neid peetud realistlikeks.
Statistika järgi oleme siiski kaotanud viimase kolme kuu jooksul umbes 25 liiget. Nüüd on aeg viia ellu klubide eesmärgid, millega on olemuslikult seotud nii uute liikmete juurdesaamine kui praeguste liikmete püsimine klubides.
Piirkonna liikmeskonnakomitee on koostanud klubidele selged soovitused uute liikmete hankimiseks ja praeguste liikmete säilitamiseks, need leiate selle kuukirja lisast. Kutsun teid üles tutvuma juhistega ja järgima neid klubide liikmete värbamisel. Tean, et mitmes klubis on liikmeskonnakasvu komitee, kes on liikmeskonna kasvu tagamiseks juba varem selliseid meetmeid ellu viinud. Neis klubides ongi areng olnud positiivne. Julgen siis lubada, et klubid, kus järgitakse neid soovitusi, märkavad varsti, et liikmeskond hakkab kasvama, kuigi see nõuab pidevaid pingutusi.
Munkkiniemi Rotaryklubi on 2010. aastal koostanud põhjaliku liikmeskonda puudutava strateegia , mis sisaldab muuhulgas lõike klubi liikmeskonnaga seotud eesmärkidest, liikmete värbamisest ja selle vahenditest ning klubi liikmete kaasamisest klubi tegevusse. Asjasthuvitatutel soovitan pöörduda klubi past presidendi Matti Taipale poole (matti.taipale(at)elisanet.fi), kellelt saab e-posti teel nimetatud dokumendi.
Piirkond 1420 korraldab kolmapäeval, 26.11.2011 kell 18.00 Rotary Fondi seminari. Täpsemad juhised ja registreerimisinfo leiate selle kuukirja lisast.
Kutsun üles kõiki piirkonna klubisid osalema seminaril. Vähemalt klubi Rotary Fondi asjur peaks tingimata osalema ning juhul kui ta mingil põhjusel seda ei saa, tuleb registreerida klubist mõni muu liige. Rotary Fond on meie organisatsiooni oluline osa ja ilma tema toetuseta jääksid nii mitmedki kohalikud ja rahvusvahelised projektid ellu viimata.
Meie piirkonna klubid osalevad tänuväärsel moel kogu Soomet hõlmaval karbikorjandusel lastehalvatuse vastu võitlemise päeval 24.10.2011. Korjanduse kaudu suurendatakse ka Rotary nähtavust ühiskonnas, samal ajal kui teised klubid koguvad raha lastehalvatuse hävitamiseks mõnel muul moel.
Soovin teile edu ja indu korjanduse läbiviimisel, et lõpuks saavutaksime oma eesmärgi – lastehalvatusest vaba maailma.
Need, kes on annetanud raha PolioPlus korjanduseks ajavahemikul 24–28.10.2011, saavad oma annetustega kahekordse kasu. Klubide presidentidele on saadetud asjassepuutuv teade, mis on igaks juhuks ka selle kuukirja lisas. Soovitan teil nimetatud kasu saamiseks järgida kirjas antud juhiseid väga täpselt.
Olen alustanud oma klubivisiite ja nende käigus on mulle selgunud, et mitmes klubis on tegevus üsna aktiivne. Klubide juhatuste ja rotariaanidega toimunud vestlused on andnud palju mõtteainet ning olen märganud, et paljudes klubides tehakse väga väärtuslikku tööd meie lähikonnas elavate inimeste heaks. On ka mitmeid klubisid, kus on hakatud aktiivselt suurendama liikmeskonda, mis on vältimatu meie tegevuse jätkumise tagamiseks.
Nagu teate, peab iga klubi pidama korraliste koosolekutel osalemise kohta statistikat, lisaks millele tuleb sekretäril sisestada osalemisraport Soome Rotary liikmete andmesüsteemi. Osalemisstatistika näitab, kui sageli osalevad klubi liikmed nädalakoosolekutel ja annab seega hea pildi juhatusele sellest, kui hästi klubil on õnnestunud oma liikmeid nädalakoosolekutele meelitada. Kui osalemisstatistika on pidevalt madal, tuleks kindlasti mõelda, kas klubi nädalakoosolekute programmis ei peaks tegema muudatusi.
Probleemiks on, et pool piirkonna klubidest jätab oma osalemisraporti Soome Rotary liikmete andmesüsteemi kaudu esitamata. Loodetavasti ei juhtu see põhjusel, et koosolekutel osalemisarvestust ei peeta, vaid pigem seetõttu, et raportid jäävad tähelepanematusest esitamata. Et osalemisstatistika annab olulist informatsiooni nii klubidele kui piirkonnale, kutsun üles kõiki neid klubisid, kes siiani ei ole oma osalemisraporteid esitanud, tegema seda edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks läbi Soome Rotary andmesüsteemi.
Piirkonna kuberneriks rotary-aastal 2012–2013 saab DGE Harry Hedman (Munkkiniemi-Munksnäs) ja aastal 2013–2014 DGN Ilkka Torstila (Helsinki-Finlandia Hall). Pärast neid vajab piirkond taas uut kuberneri ning seetõttu palun klubidel esitada kubernerikandidaate rotary-aastaks 2014–2015, kasutades selleks kuukirja lisas olevat vormi.
Asjakohaselt täidetud vorm koos võimalike lisadega tuleb saata mulle suletud ümbrikus nii, et see jõuaks minuni hiljemalt 1.11.2011 kella 16.00. Ümbrikule tuleb märkida ”Governor 2014–2015”. Pärast seda tähtaega saabunud ettepanekuid ei võeta arvesse.
Soome Rotary Arstidepank valmistab ette kaht MG projekti, milles meie piirkonna klubid saavad osaleda rahastajatena. Tegemist on operatsioonisaali seadmete kogumise ja transpordiga Ruanda Butare ülikooli haiglasse ja Ilembula haiglasse Tansaaniaas.
PDG Kari Kontula on saatnud meie piirkonna klubide presidentidele ja sekretäridele e-postiga kirja, milles ta räägib nn karbikorjandusest, mida tahetakse viia läbi 24.10.2011 ning millega kogutakse raha lastehalvatuse vastaseks tööks.
Nagu olen varem kirjutanud, on Rotary tähtsaim järgnevate aastate humanitaareesmärk lastehalvatuse hävitamine kogu maailmast ja tööd selle eesmärgi saavutamiseks tuleb toetada. Klubid ise teevad otsuse END POLIO NOW töörühma algatatud korjanduses osalemise kohta. Klubid peavad arvestama ka sellega, et neil tuleb endal kanda korjandusega seotud kulud. Meie piirkond ei ole selleks taotlenud PR granti.
Kari Kontula kiri ei kohusta klubisid korjanduses osalema ning klubid ei pea midagi erilist ette võtma, kui nad osaleda ei soovi.
Piirkonnakonverentsi raames peetakse meie piirkonna üldkoosolek ja Soome Rotary piirkonna nr 1420 ry aastakoosolek. Piirkonnakoosoleku ja aastakoosoleku päevakava on kuukirja lisas.
Iga piirkonda kuuluv klubi peab valima, volitama ja saatma piirkonnakonverentsile vähemalt ühe valijamehe. Kui klubis on maksimaalselt 37 liiget, on klubil õigus ühele valijamehele. Kui klubil on 38–62 liiget, on õigus kahele ning 63–87 liikme korral kolmele valijamehele. Liikmete arvu määramisel on aluseks kõige viimane poolaastaraport. Valijamees peab hääletamiseks osalema piirkonnakoosolekul ja esitama enne piirkonnakoosolekut klubi presidendi ja sekretäri allkirjadega volikirja. Täpsemad reeglid leiate RI põhikirja artiklist 15.050.
Eesti klubid võivad volitada ühe isiku esindama klubisid piirkonnakonverentsil ja tegutsema seal nende klubide valijamehena.
|
OSCAR-2019
|
||
Eestpalves on Inglise Kiriku Canterbury provintsi Guildfordi piiskopkond ning piiskopid Christopher Hill ja Ian Brackley (Dorkingi piiskop).
Samuti on eestpalves Islandi Evangeelse Luterliku Kiriku Islandi piiskopkond ja selle piiskopid Karl Sigurbjörnsson, Sigurdur Sigurdarson (Skaholti piiskop) ning Jón Baldvinsson (Hølari piiskop)
Palvetame «osaduse eest usus ja rõõmus» – jumalateenistuse ja vaimuliku elu uuenemise eest kogudustes.
Päevakorras on arutada ja vastu võtta mitu eelnõu, kinnitada majandusaruanne ja lisaeelarve, käsitleda 2007. a eelarvet, üle anda kirjastuspreemia. Kirikukogu kinnitab ametisse ka Usuteaduse Instituudi rektori, taasarutab EELK sümboleid: kiriku ja peapiiskopi vappi.
Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Kirikukogu otsused on kohustuslikud tervele EELK-le, tema ametiisikutele ja kogudustele. 27. Kirikukogu kogunes aasta tagasi, kirikukogu valitud liikme volitused kestavad neli aastat.
Mulle meenus üks kauge sugulane Leedumaal. Tal oli küll pere olnud, kuid elas juba aastaid üksi. Üksi ja ootamatult suri. Rumal sõnapaar, et inimese kohta öeldakse «suri ootamatult», aga nojah, ütleme siis nii – polevat olnud tõesti mingeid märke sellest, et pealtnäha terve inimene ära hakkaks minema…
Ükskord seal kandis külas käies andis tolle kadunud Povilase vend mulle lugeda Povilase kirja, mis oli määratud ühele naisterahvale. Et annab lugeda kui luuletajale, sest ta vendki oli kirjutanud luuletusi. Ei teadnud Povilase vend, kas too kiri oli ainuke või üks mitmest taolisest kirjapanekust, saadetuist või saatmata jäetuist, justkui südamevalupäevik.
Jah, armas-kallis, ei ole ma mingi headuse musternäidis; olen end kõrvalt jälginud juba lapsepõlvest saati ning oma iseloomu olen ise ennem laitnud kui kiitnud. Vihastun kergesti, olen liialt otsekohene, võin kurigi olla. Kuid seda tõesti mitte kauaks, vaid mõneks hetkeks. Hingepõhjas, usu, olen ma parem kui hetkesuhtluses.
Kahju on mul oma tõesti puhaste tunnete pärast, ei-ei, mitte kahju tunnete pärast, mida su vastu tundsin, vaid kahju, et need pole meid õnneliku lõpu poole aidanud. Kahju on elule tagasi vaadates leida, et saatus on mind ennegi kokku viinud naistega, kes mõne aja pärast unustavad meievahelised head ja ilusad hetked. Peavad meeles solvanguid ning tõelist õrnust nad enam mäletada ega tunnistada ei soovi.
Armastus pühib koolilapsena tahvli puhtaks valest ja ebaaususest. Kas aga petja ja salamängu mängija saab oma sõbra ärakasutamisest õnnesülemi, mingi rahuldusebuketi – seda ma ei hakka arvama. Küllap oleneb see hingest, kasvatusest. Kõik on siin elus võimalik, inimesi on ju igasuguseid.
Aga ütle, mis hirm see on, mis takistab olla aus ja avatud. Või on see häbi? Kasvatus? Ise tead oma elu. Sa oled mulle oma elust äärmiselt vähe kõnelnud. Nagu kord juba ütlesin, olen ise kogu hinge su ette laotanud.
Kas ikka on vaja tunda hirmu? Või häbeneda öelda, et jah, oled õnnelik, kui sind kallistatakse? Ja ka siis, kui ise kallistad. Mille muu jaoks me üldse elame?!
Kuni on õrnusetunne, ei kaugene kuhugi su lähedased ning elu on ilus. Elamisväärne vähemalt. Ja paraku, kui armastus ehk õrnus on kuhugi kadunud – kas jääb siis midagi üldse alles?
…Õudusevärinaga mõtlen sellele, kui sul teda – armastust, hellust – olemaski polnud, kui sa kõike seda teesklesid.
….Kuid nüüd pean sind oma südamest välja kandma. Nii nagu kantakse keldrist ereda kevadpäikese kätte pikkade idudega kartuleid. Kartulile annab elumahla tagasi mahapanek. Kuhu ma sinu panen?
Nende mitme aastaga, mil me hulga kordi kohtusime, kasvasid mulle kallistusesõrmed. Nüüd pean need maha raiuma. Sulle pole neid vaja, teistele need, sinu jaoks kasvanud sõrmed aga ei kõlba…
Veel oli sääl Povilase kirjas juttu sellest, et inimeses – ja isegi loomas – on õrnusevajadus. Et õrnusest ning õrnuseväljendusest puudust tundev inimene on määratud hääbuma. Et tema elumahlad kuivavad, jõud kaob, rõõm kustub nagu ojakese kosutav vulin pikas põuas. Povilase vend Arturas ütles, et vend oli liialt tundlik. Et kui too naine, kellega Povilas viimased kolm aastat kohtus, oleks Povilasele selja keeranud näiteks poole aasta pärast, poleks mees jõudnud teda südame külge kasvatada.
Kõnelgu pealegi mõned, et näe, Povilas oli juba eakas. Pensionär, mitte küll pikka aega, aga ikka pensionär, ja et milleks talle toda naist nii vaja oli.
Aga miks on inimestel vaja hommikuti kellelegi naeratada, miks on vaja õhtuti kellelegi käsi õlale panna? Miks on hea, kui saad päeva jooksul teisele silma vaadata ja sealt midagi õrna ja hella leida? Ja kas saavad tõelisuseks me unenäod, kui me õrnust vaid teeskleme?
Mida aeg edasi, seda rohkem hakkan mõistma toda Povilast, keda enam ei ole, kes aeg-ajalt elas ära ilma õrnusteta, kuid kes ei osanud edasi elada ilma õrnuselootuseta. Kui kadus õrnuselootus, nii kadus temagi.
Advendiaeg on ootusaeg. Keda siis õigupoolest oodatakse? Eks ikka jõuluvana, kes meile juba ammu igalt vaateaknalt muheledes käega viipab. Varsti on jõulud käes, ja siis jõuluvana tulebki. Ta võtab istet ja paneb kingikoti oma jalge ette maha. Kõikide silmad vaatavad ainiti kotti, et millal see ometi lahti tehakse ja kingitusi jagama hakatakse.
Kuid äkitselt tõuseb jõuluvana püsti, heidab seljast punase kasuka ja viskab peast mütsi; ta võtab eest oma valge habeme, tema rüü särab helevalgelt, ning ta hüüab: «Kasige välja minu armuriigist, teie äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg, aga teie ei andnud mulle süüa, mul oli janu, aga teie ei andnud mulle juua, ma olin võõras, aga teie ei võtnud mind vastu, ma olin alasti, aga teie ei andnud mulle kehakatet, ma olin haige ja vang, aga teie ei tulnud mind vaatama!»
Nendele, kelle pilk ja süda ei olnud klammerdunud kingikoti külge, nendele, kes taipasid oodata kedagi muud kui ainult jõuluvana – neile ütleb tulija midagi, mis pole üldse nii kole, ja ka oma annid jaotab ta nende vahel laiali.
|
OSCAR-2019
|
||
Sellel aastal tahtsin jõululaupäevaks teha teistmoodi postitust. Kuna mul on lahedaid tuttvaid üle terve maailma, siis küsisin oma kuuelt sõbralt (pärit viiest erinevast riigist) mõned küsimused nende kodumaa jõulutradistioonide kohta! Loodan, et teile meeldib see postitus ja saate teada ka midagi uut, mina olen igatahes väga põnevil!
1) Räägi mulle oma riigi jõulutradistioonidest, näiteks ehtimisest, üritustest jne. Kas te teete midagi sellist, mida mujal ei teha?
*Rootsi: Rootsis, nagu ka Saksamaal ja mujal Skandinaavias on meil kombeks tähistada advente. Advendid on neli pühapäeva, mis lõppevad jõuludega, sellel aastal oli esimene advent 3. detsembril. Tavaliselt asetame 4 küünalt ornamendile, mille tihti oleme ise kaunistanud. Igal advendil süütame ühe küünala. Nendel päevadel saame kokku perega ja mõnikord sööme küpsiseid. Detsembri alguses hakkame avama ka advendikalendrit, igal päeval tuleb avada üks aken, mille seest võib leida šokolaadiruudu või mõne vihje, mis on üks osa teleka saatest, mida lastakse telekast igal õhtul kuni jõululaupäevani. Tavaliselt on see mõeldud lastele. Meie tähistame jõule 24/12. Sellel õhtul lastakse telekast ka Disney jõulusaadet, mis on olnud eetris igal aastal alates 1960-dest. Peaaegu iga rootsi perekond vaatab seda jõululaupäeviti kell 15.00.
*Serbia: Serbias on traditsiooniline BADJANK, noore puu oks, mis tuuakse jõuluõhtul tuppa ja pannakse põlema. Puu millelt Badjank lõigatakse, eelistatavalt noor sirge tamm, langetatakse jõulu päeva varahommikul. Langetamine, ettevalmistamine, tuppa toomine ja põletamine on kindlate tavade ja kommetega millel on palju kohalike eripärasid. Oksa põletamist kasutatakse palvetamisel, mis peaks tooma uuel aastal endaga kaasa toitu, õnne, armastust ja rikkust. Oks põleb läbi terve jõulupäeva. Esimene külastaja, kes põlevat oksa roobiga torgib, nii et sädemeid lendab, soovib samal ajal perele õnne ja heaolu. Kuna enamus serblasi elab nüüd linnades, siis on badjank tihti asendatud sümboolselt kimbu tamme okstega, millel on pruunid lehed veel küljes. Sellega ehitakse oma maja jõuluõhtul.
*Kreeka: Väga klassikaline tegevus on perega jõulupuu kaunistamine, kuid linnast võib endiselt leida ka tradistioonilisi laevu (tehtud kas jõulutuledest või siis kaunistatud nendega), peamiselt on nad paigutatud kesklinna. Kreeklastel on alati olnud väga lähedane suhe merega. Ajaloos on olnud hetki, kus paljud kreeka mehed töötasid laevadel. Osad arvavad, et laeva kaunistamise tradistioon sai alguse lastest, kes tegid endale laevu, mis sarnanesid just nendega, kus nende pereliikmed töötasid. Jõulude ajal kaunistasid nad laevad ära, et meenutada pereliikmeid ja armatust mere vastu.
*Itaalia: Itaalias algavad jõulud 8. detsembril, kui kõik pered kaunistavad jõulupuid ja rõdusid värviliste jõulutuledega. Erinevaid tradistioone on täpselt nii palju kui on ka einevaid Itaalia regioone, kuid minu kodukohas tähistame 24. detsembrist õhtusöögiga ning keskööks lähme kirikusse. Vanasõna ütleb "Jõulud veeda perega, lihavõtted kellega iganes tahad", niisiis veedame jõulud (24. ja 25. detsemberi) alati vanemate, vanavanemate, tädipoegade ja kogu ülejäänud perega. Tavaliselt nädal enne jõululaupäeva on meil palju lõunasööke ja õhtusööke koos sõprade ja töökaaslastega, vahetame kinke ja tavaliselt paneme need kuuse alla ning avame alles 25. detsembri hommikul.
*Portugal: Kaunistame oma majad jõulupuuga ja ülejäänud jõulukaunistustega. Meie unikaalne traditsioon on söök, mida sööme jõululaupäeval ja jõulupäeval, sööme näiteks turska/kaheksajalga ja kalkunit.
*Rootsi: Meie Jõuluvana näeb välja nagu Ameerika oma, keda võib näha ka telekast- pika habemega ja natukene paks. Teda kustsutakse Tomteniks. Talle tuleks anda süüa riisipudingut, millesse on pandud kaneeli.
*Serbia: Me kutsume oma Jõuluvana Deda Mraziks (Vanaisa Härmatis/Härmatise vanaisa). Ta näeb välja selline nagu Coca-Colal ja tal on ka abilisi, kes on põhjapoolusel kinke pakkimas, kinke jagab jõuluvana üksinda.
*Kreeka: Meie Jõuluvana kutsutakse Άγιος Βασίλης (Agios Vassiliseks), ta nimepäev on 1. jaanuaril, sellepärast toob ta kinke vanaaasta õhtul. Ta näeb välja klassikaline, nagu Coca Cola Jõuluvana- paks, punastes riietes ja valge habemega.
*Itaalia: Meie jõuluvana on Babbo Natale, otsetõlkes Jõulude Isa. Ta on valge habemega vana mees, kes kannab punast mütsi ja mantlit. Tal on ka mõned abilised, näiteks põhjapõdrad, kes on saani ees ja palju väikseid päkapikke, kes aitavad valmistuda pikaks ööks, mil Jõuluvana jagab kinke headele lastele.
*Portugal: Portugalis näeb Jõulvana välja nagu vana mees, kellel on suur kõht ja pikk valge habe, ta kannab punaseid riideid ja suurt kotti ning ütleb “Ho Ho Ho”. Me kutsume teda “Pai Nataliks”, mis õiges tõlkes tähendab Jõulude Isa.
*Rootsi: Jõulude ajal katame suure laua, kust võib leida palju asju. Peamiselt sealiha tooteid ja toorest lõhe. Leidub ka erinevaid juuste ja Silli, mis on konservkala erinevates kastemetes.
*Serbia: Česnica on tseremoniaalne, ümmargune leib, mis on Serbia traditsioonilise jõulu õhtusöögi asendamatu osa. Leiva valmistamine sisaldab erinevaid reegleid ja rituaalide. Tihti pannakse sõtkumise ajal taignasse münt või mõni muu väike ese. Õhtusöögi alguses saadetakse leib kolm tiiru vastupäeva, enne kui see pereliikmete vahel ära jagatakse. See, kelle tüki sees on münt, saab tuleval aastal eriti suure õnne osaliseks. Česnicat kasutati vanarahva seas ka veesoonte otsimiseks ja vilja saagi mõjutamiseks.
*Itaalia: Traditsiooniliseks jõulutoiduks on Panettone, mis on tüüpiline Itaalia kook koos rosinate ja kommidega.
*Portugal: Jõulude ajal on meie söögilaud lookas! Jõululaupäeval on meil kaks rooga- üheks on tursk koos kartuli ja kapsaga ja teiseks kaheksajalg koos kartulitega. Jõulupäeval sööme turska ja kalkunit koos riisiga. Magustoiduks sööme palju šokolaadi, "golden slices", tursa palle, kuninga kooki and magusat riisi.
*Rootsi: Jagame kinke jõululaupäeval. Mõned teevad seda juba hommikul või lõuna ajal. Meil on kombeks jagada kinke peale õhtusööki, kui kõik istuvad koos ja loevad luuletusi.
*Serbia: Oleneb perekonnast, tavaliselt jagatakse kinke vanaaasta õhtul, kuid osad pered teevad seda jõulude ajal (7. jaanuaril).
*Kreeka: Oleneb perekonnast, osad jagavad kinke omavahel, osadel käib Jõuluvana. Samuti jagavad osad pered kinke jõulude ajal, osad aga aastavahetusel.
*Itaalia: Meie avame kingitused 25. detsembri hommikul, sest Jõuluvana jagab kingid laiali eelneval ööl. Samuti avatakse siis ka need kingitused, mis on saadud mõned päevad varem sõpradelt ja perekonnalt.
*Portugal: Kui lapsed usuvad Jõuluvanasse, siis avatakse kingitused 25. detsembri hommikul, sest öö enne seda on Jõuluvana käinud kostna kaudu kinke jagamas. Nüüd, mil oleme suureks kasvanud, avame kingitused 24. detsembri õhtul.
|
OSCAR-2019
|
||
Suure tõenäosusega võib sellest saada sinu lemmikpuhkusepaik. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Euskal Herria väljak ja Txindoki mägi. Ära unusta külastamast paiku nagu Araitzi linnavalitsuse hoone ja Beteluko presa.
Orendain tervitab külastajaid avasüli. See on linn, kus pole puudust hotellidest ja muudest majutusasutustest. Kui sinu sihtkoht on Orendain, ootab sind Hotels.com saidil 171 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 65%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 10 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Orendain ja selle lähipiirkond pakub.
Hotellid Twin Rivers – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Twin Rivers, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Twin Rivers hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon; 6. aprill1820 Pariis – 21. märts 1910) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik, keda tuntakse eelkõige Victor Hugo, Jules Verne'i ja teiste portreede jäädvustajana ning esimese fotograafina, kes pildistas objekte õhust (aerofotograafia) kuumaõhupalli abil. Mõnikord on esineb ta kirjanduses Gaspard Mix Tournachoni nime all.
Ta kasvas üles romantismi tormilises vaimus ning puutus kokku ja huvitus juba väikesest peale kõige radikaalsematest uutest poliitilistest, kirjanduslikest ja teaduslikest ideedest, mis kujundasid tema loomingulist isiksust. [1]
Nadar sai tavalise keskklassi hariduse. Kooli lõpetamise järel läks ta õppima arstiteadust, kuid lahkus koolist õige pea. Elutee viis ta ajakirjanduse juurde. Esmalt asus ta kirjutama teatriarvustusi, seejärel juba kirjanduslikke palasid. Kuigi tema edusamme jälgides tundus paljudele ilmne, et kirjandus on G.-F. Tournachoni õige valik, asus ta 1848. aastal vabatahtlikuna Poola vabadusliikumisse. See periood lõppes ootamatult vangistamisega ja ta saadeti tagasi Pariisi. [1]
Poolast tagasi saadetud Nadar leidis seejärel tööd illustreeritud ajakirjandusväljaannetes. Ta lõi tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest satiiriväljaannete jaoks karikatuure ja koomikseid. Tema illustreeritud ajakirjandusväljaannetes töötamise perioodi kulminatsiooniks sai 300-osaline "Nadari Pantheon", kus kujutati litograafilise meetodiga prantsuse intelligentsi. Kuigi see sari ei kujunenud majanduslikus mõttes kuigi edukaks, tegi see Nadari kuulsaks. Töö Pantheonis kujutatute fotodega karikatuuride loomiseks tekitas Gaspard-Félix Tournachonis sügava huvi fotograafia vastu. [1]
See huvi sai suurema hoo, kui 1854. aasta alguses soovitas Nadari üks pankurist sõber rajada Nadaril portreefotoäri, mida ta lubas rahaliselt toetada – portreefotode valmistamist peeti tollal väga tulusaks sissetulekuallikaks. Kuna Nadar oli juba hõivatud karikaturisti tööga, veenis ta oma nooremat venda Adrieni, kes alatasa abirahast elas, et too oleks äri peaorganisaator. Kui Nadar oli kinni maksnud Adrieni fotokoolituse Gustave Le Gray juures, hülgas noorem vend Nadari ja avas oma stuudio. Samal ajal võttis fotograafiatunde ka Nadar, võib-olla selleks, et ühineda oma vennaga. Arvatakse, et esmalt võis ta seda pidada lihtsaks meetodiks karikatuuride visandamise kiirendamiseks. Peagi ehitas ta oma koju aadressil 113 rue Saint-Lazare pimiku ning tegi fotograafiaalaseid katseid oma sõprade ja külaliste peal. [1][2]
Nadar abiellus 1854. aastal. Tema poeg Paul Nadar sündis 1856. aastal. Paul Nadar astus isa jälgedes ning oli samuti eksperimenteerija – ta patenteeris paigalseisvate piltide animeerimise projektsioonisüsteemi ning temast sai 1893. aastal Eastman Kodaki agent Prantsusmaal. [3]
Septembris 1854 veenis Nadari vend Adrien, kes küll oli hea käega fotograaf (nt skulptor Emile Blavieri portree), kuid distsiplineerimatu ja hooletu, end majanduslikust raskusest välja aitama. Tegelikult oli värskelt abiellunud Nadar ise samuti võlgades, kuid investeeris 6000 franki oma naise kaasavarast, et päästa äri, mille vend ilma temata oli loonud ja ka põhja lasknud. Nadar on öelnud, et ta andis sellele ärile kõik: töö, raha, tutvused ja oma pseodonüümi. [2]
Kõigest sellest oli kasu – pea üleöö muutis Nadar Adrieni vinduva äri tulutoovaks ettevõtteks ning jäi seda juhtima 16. jaanuarini 1855, mil vennad läksid tülli. Adrien jätkas nime Nadar jeune (Nadar Noorem) kasutamist, kuigi Gaspard-Félix Tournachon väitis, et nime, mille tema on teinud kuulsaks, on õigus vaid tal endal kasutada. Rohkem kui aasta hiljem, mil oli selge, et asjatud läbirääkimised vennaga nime kasutamise ainuõiguse taotlemiseks ei too kasu, viis Nadar asja kohtusse. Sai alguse kolme aasta pikkune rivaalitsemisperiood, kuni 1859. aasta juunis Nadar viimase kohtulahingu võitis, mille järel ei saanud laostunud Adrieni enam rivaaliks pidada. Noorem vend sõltus venna almustest ja jäi elu lõpuni tema varju. Sel pingelisel ajal pildistas Nadar hubases ja rahulikus kodukeskkonnas rue Saint-Lazare'l mitmed oma parimatest töödest. [2]
Õdusa koduateljee vahetas Nadar 1860. aastal hiigasliku ateljee vastu, mis asus aadressil Boulevard de Capucines, maja nr 35. Varem oli seda ateljeed üürinud tema sõber Gustave Le Gray ning ka Louis-Auguste ja Auguste-Rosalie Bisson. Rent, mida G.-F. Tournachon maksma pidi, oli väga kõrge. Ateljee ümberehitus osutus samuti väga kalliks, kuid oli seda väärt – maja nr 35 ehtiv erkpunane Nadari allkiri söövitas Nadari ja tema ateljee inimestele mällu. Ta jätkas oma kirjanikest ja kunstnikest klientide võõrustamist, täitis stuudio maalide ja skulptuuridega, kuid jäi sealjuures siiski tõsiseks, tööle pühendunud fotograafiks. [1] [2]
Kuna ateljee asus linna keskel ja paistis nii imposantselt silma, hakkasid seda õige pea prantsuse vaimueliidi kõrval külastama ka mitmed väikekodanlased. Kui varem oli Nadar ise kõik fotod pildistanud, siis nüüd jättis ta pildistamise enamjaolt oma palgatöölistele ja lõpuks poeg Pauli kätesse. Loomulikult oli siin ka erandeid – eriti silmapaistavaid isikuid pildistas ta ise, nii on sündinud kirjanik George Sandi, Sarah Bernhardti ja teiste ateljeed külastanud kuulsuste fotod. [2]
Nadar oli vaimustuses õhuliikluse arendamisest ja nii sai 28. juulil 1858 temast esimene fotograaf, kes pildistas Pariisi taevalaotusse tõusva kuumaõhupalli Le Géant korvist, mille ehitust ta oli ise finantseerinud. Tegu on suurima õhupalliga, mis kunagi ehitatud. Kahjuks juhtus õhupalliga teisel reisil õnnetus ja rohkem sellega lennata ei saanud. Tagasilöögist hoolimata oli tema tegevus otsustava tähtsusega õhuposti (posti toimetamine kuumaõhupallide abil) loomisel, mis võimaldas Prantsuse valitsusel Saksa blokaadis viibiva Pariisiga Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870. aastal ühendust pidada. [1] [2] [4]
1870. aasta sõjaline konflikt laostas Nadari rahaliselt. 1873. aastaks oli ta enam-vähem pensionile jäänud ning 1874. aastal sai rue d'Anjoul asunud ateljee juhatajaks tema poeg Paul. Nadar jätkas elu lõpuni pildistamist ja kirjutamist, kusjuures valmis tema värvikas ning mitmeköiteline memuaarikogu. [1], [2], [3]
Vahetult enne ateljee üleandmist pojale üüris Nadar oma stuudio välja ühele kunstnikegrupile (Sociètè Anonyme des Artistes Peintres, Sculpteurs, Graveurs, etc), kes soovisid korraldada näitust, kuid ei olnud saanud selleks valitsuse luba. Tegu ei olnud aga suvalise kunstnikegrupiga, vaid tänu Nadari ateljeele sai võimalikuks kunstiajaloos oluline sündmus – esimene impressionistide näitus aprillis 1874. Näitusel võis näha Paul Cézanne'i, Edgar Degas', Claude Monet', Berthe Morisot', Camille Pissarro, Pierre-Auguste Renoir' ja Alfred Sisley töid. [2][5]
Kuigi Nadari pensionile jäämine ei olnud päris lõplik, kuna ta jäi juhtima stuudiot Marseilles' 1890. aastateni, peetakse tema viimaseks „suureks teoks“ fotograafias maailma ajaloo esimest fotointervjuud 1886. aastal. Nadar ja tema poja Pauli vahelised suhted olid alati olnud ebastabiilsed. Nad olid aasta varem lõplikult tülli pööranud, kuid intervjuu võtsid siiski ette koos. Nadar intervjueeris ning Paul pildistas 101-aastast keemikut ja värviteoreetikut Michel-Eugéne Chevreuli. Usutakse, et see intervjuu kuulutas ette fotoajakirjanduse tulevikku. [3]
|
OSCAR-2019
|
||
Nii hästi ja kiirelt läks kõik ja oma keskkonnas. Tublii olid! Väga äge lugu, mida veel aastaid meenutada 🙂
Meil oli insipratsiooniks küll üks saksa Jens, aga nimevalikutes oleme pigem jah skandinaavia poole vaadanud 🙂
Super, Berit, tõesti hea meel on teie üle, toredat kooskasvamist teile kõigile! Minu ennustus üleeile õhtul, et sünnib 39+6 läkski peaaegu täppi:D 2 nädalat tagasi ütlesin kaa, kuidas sinu kõht meenutas minu teise tüdruku kõhtu ja selle pealt minu ennustus tuligi (minul tuli 39+4). Igatahes PALJU ÕNNE!
Nii lahe, palju õnne! Oh, ma soovik ka, et ma oleks selline kiire sünnitaja aga me punnisime 24 h sünnitustoas ja lõppes ikka keisriga.
Palju õnne! Sünnitasin 2 kuud tagasi ja sama moodi 2 tunniga. Kõik oli täpselt nii nagu sa kirjeldasid, ainult selle vahega, et jõudsin napilt itk vastuvõtutuppa. Tunne oli ja on siiani,et see oli nii lihtne ja kerge võrreldes esimese sünnitusega. Veelkord palju õnne tervele perele!
Palju õnne, tubli naine oled 🙂 Minu 12 tundi kodus ja 17 tundi haiglas sünnitusega võrreldes tundub eriti tore kogemus :d
Appike, milline kokkusattumus. Sina olidki too teine naine, kes ka kodus sünnitas. Me tekitasime töötajates väga suurt elevust 😀
Jah, tõesti uskumatu päev :D. Kusjuures ma käisin hommikul veel ämmaka vastuvõtul, too isegi kahtles, kas pea on ikka õiges kohas. Lisaks veel tehti ktg, ega ei mingit märki. Seda enam võtsin asja rahulikult. Valud olid ka täiesti leebed. Ronisin meest oodates duši alla lootes, et kui on petukaup, siis läheb üle. Aga oh üllatust, järsku tundsin hirmsat vajadust hoopis pressida. Mees ja naabrinaine võtsid lapse vastu vahetult enne kiirabi saabumist. Kiirabi arstideks olid kolm mehemürakat :D, sireenide saatel kahjuks sõitu ei saanud. Või hoopis õnneks, sest sõidu ajal oli kutsung, kus bmw oli kiirabiautole ette sõitnud. Kõige selle tralli tulemuseks oli alajahtunud laps (35 kraadi), aga selle saime öö jooksul korda. Oh jah, sellist sünnitust ei osanud küll ette näha. Tundub, et mu palveid võeti kuulda ja pääsesin tänu sellele emakakaela kontrollist, mis esimese lapsega oli mu jaoks põrgupiin. Vabandan, et nii pikk heietus nüüd tuli. Teile mõnusat kooskasvamist 🙂
Uskumatu! Kirjuta mulle FBsse (Berit Piho), ma arvan, et kui oleme kõik kosunud, siis peaksime oma imebeebidega kohtuma 😀
Kui JJ sündis, siis ka ämmaemand arvas, et äkki saan pressi üle hingata ja siis järgmise pressi ajal rohkem jõudu, aga no minu puhul see soovitus ei ole mõlemal juhul abiks olnud – kui keha ütleb, et nüüd on press, siis minust ei ole seal mingit hingajat 😂😂
Ma küll elan su rasedusele siin ju juba hulk aega kaasa, aga pärast su 25. augusti postitust ei osanud ma SEDA postitust nüüd küll veel ootama hakata!
Et tuleb selline turbo-sünnitus, oskasin ma pärast su kiiret esimest sünnitust ja pärast paljude korduvsünnitajate lugude lugemist küll arvata. Ma oleks su ikka varem haiglasse kupatanud. 😉
Aga lõppude-lõpuks läks ju kõik suurepäraselt ja see on taas üks tõend selle kohta, kui loomulik asi see sünnitus ikkagi on.
Ja no ma olin jumala valmis haiglasse minema, arvasin, et tuleb hull sõit Teeduga küll, aga, et no ikka jõuame. Ma lootsin väga, et tuleb kiire sünnitus, aga no see 2h, seda ei osanud unes ka ette näha.
Ma nüüd olen mõelnud jah, et jumal tänatud, et mul oli see mingi sisemine teadmine või ma ei tea mis, et ukselt tagasi jooksin ja ütlesin, et siia me jääme.
Ilmselt kui oleks väga paanikas olnud, oleks üritanud iga hinna eest haiglasse saada (aga no siis oleks beebi tulnud tänaval v autos, mis oleks oma kodust oluliselt ebamugavam olnud 😀).
Mul oli ühe eelmise lapsega palatis naine, kel ühel tänavanurgal sündis lapse pea ja teise foori taga kuskil lapse keha.. Ei olnud kiirabiautoa! Aga lapse päästis alajahtumisest see, et neil olid lapse asjad kaasa pakitud ja kojuviimistekk ka… Platsenta sündis ka haiglas vist. Aga kodus on ikka palju rahulikum, keegi ei sõida kurjqa liikluse tõttu sisse ega pea samal ajal võõras linnas orienteeruma 😀
Meil Jenni sõitis haiglasse vennakese voodist haaratud suure paksu teki sees. Meil siit kodust ITK-sse alla 5min tee õnneks, aga saime veidi ekstreemseid olusid ka, kuna sünnitusmajja viiv tee oli remondis ühelt poolt, aga no see brigaad andis oma parima ja rallisime üle muru, üle äärekivide ja tõkkepuude ja olimegi kohal.
Natuke teisest teemast – palun palun palun tekita kuskile küljeribale vms mingi arhiivis liikumise võimalus. Hullult tahaks vanu postitusi lugeda, aga täiesti algusesse scrollida tundub võimatult tüütu.
suured õnnitlused vapper ema!!! minu suurim hirm on ka, et kuna esimene sünnitus oli 4.5h, siis et äkki ma ei jõuagi haiglasse enne presse.
Mul esimene sünnitus kestis 5 tundi ja ämmakas siis ütles ka, et kui teist hakkan sünnitama, siis pean kohe kui valud hakkavad haiglasse minema. Pärast sinu loo lugemist teen ma seda kindlasti. 😀
Mul esimene sünnitus kestis ka 2h, õnneks jõudsime presside ajaks täpselt haiglasse. Ma ei kujuta ette kui kiiresti mul järgmine minema peaks, kui juba esimene nii kiire oli. Aga raudselt saan hoopis 20+h valutada 😀
|
OSCAR-2019
|
||
Hiina Rahvavabariigi territoorium ulatub Kesk-Aasiast Ida- ja Põhja-Aasia rannikuteni. Hiina võib jagada järgmistesse kliimaregioonidesse: põhja-, kirde-, loode-, kesk-, lõuna- ja Tiibeti regioon.
Talved põhja- ja kirde regioonis kestab novembrist aprillini, temberatuurid võivad kukkuda -40°C kraadini. Suved on kuivad ja palavad. Keskregiooni suved on pikad, niisked ning palavad ja talved lühikesed, vihmased ning jahedad. Lõunaregioon on palav ja niiske aprillist septembrini, mil on vihmaperiood ning juulist septembrini võivad kagu osa tabada taifuunid. Looderegiooni suved on kuivad ning palavad ja talved külmad.
Parimad külastusajad on märtsist aprillini ja septembrist oktoobrini. Juunist septembrini on hea külastada Tiibetit, Qinghai’ni ja Lääne Sichuan’at.
Hiina asub seismiliselt aktiivses piirkonnas mistõttu võib seal aeg- ajalt esineda maavärisemisi. Samuti võivad ida ja lõuna Hiina rannikualadel ilmastikuolud järsult muutuda troopiliste tsüklonite perioodil, mis tavaliselt kestavad maist kuni novembrini. Ilmastikuolud võivad järsult muutuda ida ja lõuna Hiina rannikualadel troopiliste tsüklonite perioodil tavaliselt maist kuni novembrini.
Tehke hiljemalt kuus nädalat enne reisi kindlaks, millised vaktsineerimised on kohustuslikud; pidage meeles, et vaktsineerimisnõuded on erinevad, sõltuvalt sellest, millist piirkonda (piirkondi) te Hiinas külastate. Vaktsineerimisinfo Vaktsiin.ee kodulehel. Kaaluge, kas peaksite oma tervist silmas pidades võtma kasutusele erilised ettevaatusabinõud. Õhu kvaliteet võib olla Pekingis halb, inimestel, kellel on hingamisvaevused, palutakse olla eriti ettevaatlikud. Suuremates linnades asuvate rahvusvaheliste haiglate juures on oma apteegid, kus leidub importravimeid. Siiski ei leia Hiinast kõiki läänes kasutatavaid ravimeid. Soovitame teil võtta kaasa piisav kogus ravimeid oma isiklikuks tarbeks. Kui võtate eriravimeid, kontrollige, et teil oleks kaasas selle ravimi retsept. Te saate oma ravimi Hiinasse viia ainult sel juhul, kui teil on kaasas kehtiv retsept või arsti kiri. Arstiabi ja ravimite eest peab tavaliselt maksma kohe (sularahas või krediitkaardiga). Maapiirkondades ei ole arstiabi alati kättesaadav. Soovitame tungivalt sõlmida kõikehõlmav rahvusvaheline tervisekindlustus. Äärmiselt oluline on kontrollida, milliseid haigus- ja õnnetusjuhtumeid teie poliis katab ning teha endale selgeks kõik kindlustuslepingu tingimused.
Hiina ettemakstud SIM-kõnekaart koos kolmesagedusliku (tri-band) lukustamata GSM-mobiiltelefoniga annab teile kohaliku numbri, mida saate reisi jooksul kasutada. SIM-kaardid (sim ka) on saadaval lennujaamas ja suuremate linnade mobiiltelefonipoodides. Internet on kättesaadav enamikes hotellides ja Interneti-kohvikutes. Enamikel Interneti-kohvikutel on väljas silt
Peamine valuutaühik on jüaan, mis koosneb kümnest tsjaost (jiao), mis omakorda koosneb kümnest fõnist (fen). Paberraha on väärtuses 100, 50, 20, 10, 5, 2 ja 1. Mündid on väärtuses 1 jüaan, 5, 2 ja 1 tsjao ning 5, 2 ja 1 fõn. Hiina (mandariini) kõnekeeles kasutatakse jüaani asemel sõna kuai ja tsjao asemel sõna mao. Ärge võtke vastu rebenenud paberraha, sest poodides ja restoranides nendega maksta ei saa. Raha saab Hiinas välja võtta rahvusvahelise krediit- või deebetkaardiga sellistest Hiina pankade sularahaautomaatidest, millel on Maestro või Visa logo. Ühekordsel väljavõtmisel kehtib limiit (tavaliselt 2500 CNY, st 250 EUR), kuid raha saab välja võtta mitu korda järjest. Krediitkaarte saab kasutada laialdaselt, kuid mitte kõikjal. Enne ostu sooritamist kontrollige, kas selle eest on võimalik tasuda krediitkaardiga. Juhul kui te peaksite kaotama krediitkaardi või kui see varastatakse helistage kohe Eestisse Pankade Kaardikeskusesse tel (372) 671 1444 või oma kodupanka, nii saate te oma kaardi kohe sulgeda.
Koguge teavet kohalike seaduste ja tavade kohta ning järgige neid kohapeal. Pidage meeles, et ilma valitsuse loata ei tohi osaleda demonstratsioonidel ega jagada poliitilisi lendlehti ning teid võidakse selle tegevuse eest arreteerida. Avalikus kohas alkoholijoobes viibimine ei ole üldiselt aktsepteeritud ja tõenäoliselt tuleb sellest pahandusi. Narkootikumide omamine ja tarbimine on keelatud. Narkootikumidega seotud seaduserikkumiste eest on Hiinas ettenähtud ranged karistusmäärad, sealhulgas surmanuhtlus. Vähesed hiinlased räägivad võõrkeeli ja inglise keelt eriti ei kasutata.
Söök on mitmekesine ning üldiselt hea ja odav. Kui teenindav personal inglise keelt ei räägi, valige restoran, mille menüükaardil on pildid. Kui teil on allergia või olete tundlik mõne toiduaine suhtes, siis paluge kellelgi see info jaoks hiina hieroglüüfides kirja panna, nii saate vajadusel näidata seda restoranipersonalile. Soovitame maksta restorani ja muud arved kassiirile. Nagu mujalgi, hoidke baaris oma jook enda lähedal vähendamaks ohtu, et sinna midagi segatakse. Pudelivesi on laialt kättesaadav, kraanivett peaks enne joomist keetma. Hiinas ei ole kombeks jootraha jätta. Kuid kui te olete korraldatud ekskursioonil, võib firma soovitada kohaseid tänuavaldusi teie giididele või bussijuhtidele.
Hiinas on palju võimalusi kauplemiseks ja poodlemine on hiinlaste rahvuslik ajaviide. Kuid tippkaubamärkide riideesemed, sigaretid, kosmeetika, DVD-d jms, mida tänavatel imeodavate hindadega müüakse, on enamasti koopiad. Piraatlus on ebaseaduslik ning sellised tooted võidakse tollis konfiskeerida. Lisaks võite saada trahvi oma riigi tollis. Turul, müügilettide juures ja väikestes poodides olge valmis kauplema. Mõned müügipakkumised võivad tunduda heidutavad, kuid säilitage kannatlikkus ja makske ainult siis, kui peate hinda mõistlikuks. Kaubamajades ei ole kauplemine kombeks, kuid võite küsida, kas tehakse allahindlust. Antiikesemeid, millel ei ole Hiina ametivõimude punast pitserit, ei tohi Hiinast välja viia.
Eesti kodanikule on Hiinasse reisimisel vajalik viisa. Täpsema informatsiooni saamiseks palume pöörduda meie või Hiina saatkonna poole Tallinnas.
Pidage meeles, et viisa kehtivusajast kauem Hiinas viibimine toob kaasa suure trahvi või isegi vanglakaristuse. Viisat ei ole vaja Hongkongi või Macau - Hiina RV erihalduspiirkondadesse reisimisel (kuni 90 päeva poole aasta jooksul). Eesti kodanik ei vaja viisat Taiwani territooriumile sisenemiseks külastuste puhul, mille kestus ei ületa 30 päeva. Vajalik on kodaniku pass, mis on kehtiv vähemalt kuue kuu jooksul alates sisenemise kuupäevast ning transpordi broneering Taivanist lahkumiseks.
|
OSCAR-2019
|
||
On 1994.a aprilli kuu. Ilmad on juba üsna kenad ja meri jääst vaba – ainult suppu ja purtsu veel täis. Kuldnokad juba vilistasid ja liblikad vist olid ka juba väljas, sest mäletan, kuidas ma nii väga tahtsin oma trepi esist vähe puhtamaks teha. See oli suure vaevaga, aga ma siiski sain, sest Taeva Isa aitas mind. Päike oli soe ja mu kellukad juba kippusid õide. Ühe päeva läbi oli suur must liblikas mu juures seal trepi ees – kord ühel ja kord teisel pool mind. Mõtlesin siis, et mida see tähendab? Et ju on minul viimane kevad siin oma trepi esist kohendada? Kollaseid ja kirjusid liblikaid oli ju ka, aga see must oli terve päeva mu ümber.
See oli kolmapäev. Ilm jälle nii ilus ja päikeseline. Mehed olid juba paar-kolm päeva rannas tööl olnud kibekiiresti paate ja mõrdu korrastades, mis peatselt merre pidid minema. Anton ütles hommikul: „Ma ei tule päeval kodust läbi, kui lavkale lähen. Läheb liiga palju aega kaduma; õhtul toon leiva ja saia koju.“ Ma tuhitsesin kodus ja õhtul, toit valmis, ootasin Antonit. Läksin õue kiisudele süüa viima, kui kuulsin auto häält ja ukse klõmmu. Mõtlesin, et see kostub rannast. Äkki seisis Elle mu selja taga ja ütles: „Ema, lähme nüüd kööki, ma aitan sind.“ Ütlesin, et ju ma ise ka ikka saan, olen ju iga päev õues. Siis lisas Elle nii tasa: “Isa tuuakse ka varsti koju.“ Siis sai mulle asi selgeks – isa ei tule ise, ta tuuakse... Suutsin ennast siiski rahule sundida ega olnud liiga närvis. Olin juba mitu korda varemgi mõtelnud sellele, et see aeg ikka tuleb, kui peame lahkuma. Isa toodi koju, Elle pesi ta puhtaks ja pani (Veljo ja Veiko abiga) riidesse. Mina ju otseselt aidata ei saanud. Ta viidi kanderaamil õue-kööki puusärki ootama. Veiko jäi mu seltsiks, sest üksi ma koju jääda ei julgenud. Hommikul ütlesin Veikole, et sa mine mureta koju. Sul seal nii palju tegemist, aga ma saan siin väga hästi üksi hakkama. – olen ju iga päev üksi olnud. Päev möödus. Kella kolme paiku mõtlesin, et teen tule pliidi alla – et tuba siis soojem, kui teised tulevad. Ei jõudnud veel tuld teha: koorisin kartulaid pliidi suu ees istme peal istudes, kauss süles. Korraga tunnen, et ma kukun ja olengi pliidi suu ees, kartulid ja vesi põrandal. Nuga oli läinud pöidla sisse ja sealt tuli pisut verd. Ise ma üles ei saanud ja Anton mind enam aidata ka mitte. Olin seal siis seni, kuni Laine ja Ants õhtul tulid. Ants tõstis mind üles, aga ma ei saanud ennast ise põrmugi toetatud. See kukkumine oli vasakule küljele. Mõtlesin, et nüüd ma olen puruks ja pihuks ja tuleks nüüd ka lõpp mulle, oleks üks matus! Aga inimese mõtted ei ole Jumala mõtted. Viidi mind voodisse ja sealt ma enam ise liikuma ei saanud – aidati mind ämbri peale ja pandi jälle asemele. Kõik oli mul valu täis ja ma olin kindel, et midagi on katki.
Matus korraldati ruttu, sest tööinimesed ei saa ju tööpäevi nii kergesti vabaks. Lapsed tegid ja kamandasid. Nüüd pidi neil aega olema! Olin oma valudega ega ei osanud neid mitte üheski asjas aidata. Pühapäevaks (matuse päevaks) toibusin siiski nii palju, et sain voodi ääre peal istuda. Kõik matustega seonduv jäi mul nägemata.
Isa... enam ei avane su silmad. Enam ei lausu sõnu sinu huuled... Väsinud on jalad sammudest ja lakanud on tuksumast su süda. Ei olnud kerge su elutee, kuigi sa astusid seda kindlalt ja kartmata töid ning raskusi. Üle kõige armastasid sa merd. Mere peale vaadates lõppeski su rännu ring. Olgu emake maa sulle pehme ja soe, kuigi sa meelsamini puhkaksid mere ääres kividel. Puhka rahus.
Sulle vist luges Ülo surnuaial enne hauda laskmist. Mina olin kodus kukkumisest nii oimetu... Kui kõik vaikseks jäi ja Anton juba õuest väljas oli, vajusin pisarateta patja. Pisaraid lihtsalt ei tulnud.
Mu süda oli rahul, et see kõik oli nii ruttu mööda sai; et Anton ei olnud pikalt haige ja et ta suri seal, kus oli ta armsaim koht elus. Ta suri rannas, kus ta kõige rohkem tahtis olla ja seal kustus ta küünal keset tööruttu. See kõik pidi väga kiiresti toimuma – peaaegu nagu üks silmapilk. Ma usun, et tal ei olnud piinavat valu ja kui oligi, siis ikka vaid lühikeseks ajaks.
Anton suri 13. aprillil ja maeti 17. aprillil, 1994.a. Nädal aega peale matuseid toodi mind voodiga Paenase Otsale, kus mul nüüd väga hea olla on. Mu süda on rahul ega valuta enam, kuigi ma arvan, et raske aeg mul alles ees on. Aga kui Jumal on mind aidanud siiani, küllap ta siis aitab ka lõpuni.
Iisa kirjanikutee algas kodust kaugel. Sõda lahutas nii paljud oma kodudest. Vaid vähesed tulid tagasi kodusaarele; enamus jäi võõrsile või puhkavad võõras mullas. Olime Iisaga üheealised. Tema oli minust 9 aastat vanem ja kasvas Piiril. Selleks ajaks oli Nurme mõisa vabadikukülast juba vallakeskus ja üks Muhu rahvarikkamaid paiku saanud. Täisikka jõudes töötas Iisa Muhu Tarbijate Ühisuse kaupluses. Ta oli ka pisut rohkem kooliharidust saanud, aga kirjaniku vaim oli talle ilmselt kaasa sündinud, sest ta oli juba üsna noorelt ka ajalehele kaastööd teinud.
Iisa abiellus Muhu ühe tuntuma talu -- Mõisaküla Vaaduma perepoja Vassili Kõvamehega. Vassel ei olnud siiski mitte talu pärija ja ehitas omale kodutalu maale Viiraküla-Nõmmküla tee äärde poekoha, mis sai Lumiste nime. Sel ajal elasid taludes sageli veel mitu perekonda koos ja ega selline elu, kui kaks või kolm paari pidid ühte majapidamisse mahtuma, just kõige "kuldsem" ei olnud ning on alati pingeid tekitanud. Iga pere soovis ju ikka oma pesapaika. Nii said ka Vaaduma maale Lumiste ja Palmi kohad.
Lumiste ei olnud minu sünnikodust kuigi kaugel. Pealegi oli Vaaduma ka minu ema-ema sünnikodu. Peale abiellumist olime aga mõlemad oma eludega nii hõivatud, et kaugemaid hõimlasi enam meeldegi ei tulnud. Peagi algas sõda, mis kõik segi paiskas ja laiali pillutas. Iisa põgenes oma tütre Jutta ja poja Hainiga mehele järele. Kannatajateks olid kõik -- nii need, keda viidi kui ka need, kes ise läksid. Merel varitsesid lennukid ja miinid, aga surm varitses õigupoolest igal pool.
Kui minu mees sai Siberist tagasi, pidi Iisa oma perega võõrsile jääma. Algul elati Rootsis, kust edasi Kanadasse mindi. Oma võrratud romaanid kirjutas Iisa kaugel Torontos. Ta kirjutas nii, nagu elu seda ette seadis. Need olid omaaegsest muhu külaelust ja lihtsast ning tugevast maaga seotud inimesest, kes oma kodu ja perekonda armastasid. Kõige sagedamini olid Iisa tegelaskujudeks oma pere ja õiguste seisvad naised, kellede prototüübid on muhulaste seas enamasti hästi tuntud.
|
OSCAR-2019
|
||
Allan arvas juba hommikul, et ega see kõik hästi lõpe. Kui Mare midagi nii suure kiiruga ette võttis, siis ei saanud see kohe kuidagi hästi lõppeda. Ei olnud lõppenud varem ega lõppe tänagi.
«Kust mina tean, miks ta sul käima ei lähe! Sina oled meil see tehnikamees. Tee siis korda, mis sa jokutad!» juhendas Mare meest. Allan vaid ühmas midagi vastuseks.
«Mis Elmar? Mis asja sa seletad?! Oled mees või ei ole? Tee auto korda ja sõidame edasi!» oli nüüd Mare kord solvuda.
Naine sai aru küll, et Allanile absoluutselt ei meeldinud, et keegi temast targem või tundlikum oli. Mees kohe vihkas inimesi, kes tajusid siin ilmas teistest natukenegi rohkem energiavooge ja muid ebatavalisi nähtusi. Aga sellepärast ei pidanud veel kogu aeg nii noriv olema. Ise ta oli üks paras Ennustaja Elmar! Juba hommikust peale sõdis ja põtkis vastu, kui temal oli tulnud ka ükskord hea mõte. Õnneks oli ta metsas maha rahunenud ja kenasti oma ämbri marju täis korjanud.
«No mida? Minul on tuline jutt taga?! Minul huugab tagumikus!?» ajas Mare käed puusa ja sõjasuled puhevile.
«Kuule mees, tead ... Kui siin kellelgi üldse midagi kuskil huugab, siis oled see just sina!» alustas Mare, aga tema hääletoonist võis aimata, et see oli alles viisakas sissejuhatus. «Kui sa teadsid, et see pann sul otsad annab, mis sa siis kodus oma karburaatorit ei käperdanud! Sõidab aga uhkelt välja, nagu oleks mingi ... Ma ei tea, mis ilmamaa uhke isand! Ja nüüd olen mina veel süüdi kah!»
«Ei ole süüdi, aga ise sa hakkasid hommikul vara peale, et tarvis nüüd kallil vabal päeval oma karumustikaid korjama minna!» püüdis mees end kaitsta, aga sai juba isegi aru, et hilja. Kui Mare oma kraanid lahti keeras, siis lahti nad jäidki. Ei aidanud siin enam torutangid ega tinavile.
«Ära nüüd nii luuleliseks ka ikka mine,» püüdis Allan veel omast arust vabandada, aga naist oli juba hilja peatada.
Mare arvates oli see karjuv ülekohus. Päevad läbi jõlkus mees Uuevarikul ja kabistas oma karburaatoreid, katalüsaatoreid ja mis nad tal seal kõik olid. Ja kui õhtul ka mõnikord koju jõudis, oli ta küünarnukkideni õline. Issand jumal! Säärane oleks võinudki mõne traktoriga abielluda, aga näe – jumal tahtis, et just Marele see tavotinäpp sõrmuse sõrme pistis. Ja nüüd, kallil puhkepäeva õhtul, kus nad võiksid ka koos metsa vahel jalutada, lõhub see lollpea auto paiga peal seistes tükkideks!
«Ega ma siis meelega ...» pomises Allan ja püüdis naisega lepitust otsida, asetades oma käe kaasa õlale.
«Noh, nukkvõllist on asi ikka kaugemal kui Kuu Maast. Küllap ta ikka mõni süüteviga on.» muheles Allan. «Ja ega ma siis meelega ise oma autot nüüd katki ajanud. Kõik, mis liigub, kulub. See on elu seadus,» püüdis mees tõde jalule seada.
«Allan!» karjatas Mare ja haaras tõustes mehe käsivarrest. «Minul ka ei ole telefoni kaasas. Ma mõtlesin, et mis ma teda metsa vean. Pärast keegi veel helistab!»
Nüüd vaatasid mõlemad kord ka lõpuks teineteise silmi ning korraga haaras neid hirm. Õhtu hakkas juba tõesti kätte jõudma ja ega kumbki nüüd päris täpselt teadnud, kustmaalt nad maanteelt metsa keeranud olid. Mare oli tee peal aina hüüdnud, et nüüd keera siia ja nüüd keera sinna. Oleks mees siis vähemalt jälginudki, aga jah ... Tagantjärele tarkus on ikka kõige targem. Nagu kiuste pistis kuskil põõsas üks metsiku häälega lind kisama. Hirm lepitas Petersonid nagu võluväel.
«Noh, pisut seda päevavalgust veel on, küllap ma selle vea ikka üles leian,» pomises Allan natuke kahtlevalt ja asus taas mootori kallale.
«Noh, kui jääme ka öö peale, siis – suvine aeg ...» tahtis Allan naist natukenegi lohutada, aga põõsas tõstis hull metsalind taas oma kisa taevani ja mõlemad tardusid viivuks teineteise embuses.
«Küll ma selle vea üles leian. Ära muretse. Mine istu sa niikaua autos,» juhatas ta naise, tollele ust avades, autosse istuma. Nüüd oli siis kõik taas tema kätes. Aga taevasse kogunes nagu kiuste pilvi ja ümberringi tõmbus mets aina tumedamaks, kuigi kell veel väga palju ei saanud olla.
Samal ajal askeldas Alma kodus tuba koristada ja kiikas aknast, kas noored juba peaksid oma marjulkäigult tagasi tulema. Hommikust alates oli tal kõik viltu vedanud. Alma kahtlustas selles vasaku jalaga tõusmist. Kui sellele mitte mõelda, siis polegi vasaku jalaga tõusmises midagi halba, aga Almal käis kohe nagu südame alt läbi, kui ta jala põrandale küünitas, et – vasak! Loomulikult kõrbes siis piim põhja, kui ta putru keetis, ja loomulikult kukkus võileib just võipoolega põrandale. Loomulikult ajas ta kodust väljudes jaki pahupidi selga ja loomulikult seisis nagu kiuste väravas Laine, kes seda kohe ka märkama pidi.
«Vaata nüüd, mis uus mood ilma on leiutatud. Ajad aga jaki pahupidi selga ja oledki kohe tähtis proua valmis!» parastas Laine nagu harakas Alma õnnetuse üle.
«Mis asja sa seletad!» püüdis Alma veel päästa, mis vähegi annab. Aga jakk oli pahupidi mis pahupidi ja Laine jalgupidi maas värava vahel kinni, nagu oleks talle juured kasvanud.
Oli nüüd seda Lainet siia väravasse passima veel tarvis, oli Alma mõelnud ja pöördus toa poole tagasi. Kuid Laine püsis tal nagu takjas tagumikus. Lainet jätkus sel suvel kohe üldse igale poole, kus aga midagi viltu läks, ja tema suur suu ei püsinud ilmaski kinni. See ilmatu jutt, mis sealt aina välja voolas, see pidi teinekord kohe kõrvad ära ummistama. Nagu nüüdki. Õnneks sai Alma Laine nina ees välisukse varmalt kinni tõmmata. Ta taganes tuppa ja pööras jaki õigetpidi selga.
Ka ülejäänud päev möödus Almal nagu needuse tähe all, aga kõige hullem ootas teda veel ees. Hommikul oli Mare lubanud, et käivad korra Allaniga marjul, et siis õhtul saab Alma pojaga surnuaiale minna. Ega see nüüd teab mis pikk maa olnudki, aga Almal oli plaanis seal ka natuke lilli kasta ja Johannese hauda korrastada. Nii et kõik vajalik tuli ikka kodust kaasa võtta. Kuid nüüd oli varsti suur õhtu käes ja autost ega Allanist polnud ei kippu ega kõppu. Naine küll helistas nii poja kui ka minia telefonile, kuid kuulis vaid vastuseks, et mõlemad on välja lülitatud või asuvad teeninduspiirkonnast väljas.
|
OSCAR-2019
|
||
Tööstuse börsiülevaate 19. nädala peamised teemad: järjest rohkem rauamaagi tootjaid raskustes; Glencore süüdistab toorainete hinnalanguses konkurente; Prantsuse tööstusgiganti ähvardab lagunemine; nafta hinnale prognoositakse edasist langust.
Rohkem kui 160 tonni rauamaaki võib sellel aastal turult lahkuda, sest hinnalangus sunnib kõrge tootmiskuludega kaevandajatel toodangut vähendama, ütles maailma suuruselt teise tootja tegevjuht.
„Selleks aastaks on meil prognoos, et 85 miljonit tonni lahkub turult ning ülejäänud 80 miljonit on küsimärgi all,“ ütles Rio Tinto tegevjuht Sam Walsh. „Küsimärgi all tähendab seda, et tegemist on kõrgete kuludega kaevandustega. Kui nad ei saa millegi ebaharilikuga hakkama, siis on risk, et nad lahkuvad turult.“
Rauamaagi hind langes eelmisel aastal 44 protsenti. Aprilli alguses jõudis hind 10 aasta madalaima tasemeni – 47,08 dollarini tonnist. Hinnalangus on nõudnud ka ohvreid – kaevandusi on pidanud sulgema väiksemad kaevandajad nagu Atlas Iron Ltd, African Minerals ja London Mining Plc.
Sellel kuul toimunud järsk rauamaagi hinnatõus oli tingitud Hiina metallitehaste varude suurendamisest ning BHP Billitoni otsusest oma laienemist tagasi hoida. Nädala ajaga on rauamaagi hind tõusnud 9,7 protsenti 60,89 dollarini tonnist.
„Maailma suurimad rauamaagi tootjad suurendavad märkimisväärselt pakkumist. Seega on rauamaagi hinnatõus pigem lühiajaline,“ ütles LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees Äripäevale.
Kiivramees tõi esile, et Hiina majanduse struktuur muutub, investeeringute osakaal pigem väheneb ja tarbimise osakaal suureneb. See tähendab tema sõnul ennekõike metallide väga järsku nõudluse langust, mida turuosalised Kiivramehe sõnul praegu sisse ei hinda. „Sellistel juhtudel kukub hind enamasti madalaima tootmiskulu juurde või isegi alla selle, mis Lääne-Austraalia tootjate puhul on 20 dollarit tonnist.“ Ta lisas, et rauamaagile sarnane olukord valitseb ka vasetootmises.
Kaevandaja ja tooraineturul kauplemisega tegeleva Glencore’i tegevjuht süüdistas ettevõtte aktsia languses konkurente. Tema sõnul on konkurendid üle tootnud ning see on kõigile probleeme tekitanud.
Tegevjuht Ivan Glasenberg ütles, et teised ettevõtted on turu pakkumisega üle ujutanud ning pakkumise ja nõudluse põhiolemusest ei saada aru. Glencore’i aktsia maksis IPO (aktsiaemissioon) ajal Londoni börsil 530 penni. Praegu maksab ettevõtte aktsia 305 penni.
„Kahjuks on meie konkurendid tootnud nõudlusest üle ning seetõttu on toorainete hinnad ka langenud,“ ütles Glasenberg iga-aastasel kokkusaamisel aktsionäridele. „Ma teen oma parima, et seletada konkurentidele sõnu nõudlus-pakkumine.“
Glasenberg on ka varem konkurente kritiseerinud, näiteks Rio Tintot ja BHP Billitoni. Mehe sõnul on ettevõtted turud toorainetega üle ujutanud.
Prantsuse tuumaenergia ettevõte Areva koondab kolme aasta jooksul 6000 inimest – 14 protsenti kogu ettevõtte tööjõust, sest võimalused valitsuse tagatud päästepaketi saamiseks vähenevad.
Eelmisel aastal 4,8 miljardi euro suurus kahjumis olnud Areva ütles, et vähendab ka palkasid, et jõuda ühe miljardi euro suuruse kulude kärpimise eesmärgini.
Riigi kontrolli all olev ettevõte plaanib koos Electricite fe France’i (EDF) ja Prantsusmaa valitsusega veelgi radikaalsemat restruktrueerimisplaani.
Asjaga kursis olevad inimesed on öelnud, et kõnelustel on lauale jäänud vaid kaks varianti: EDF ostab tuumareaktorite- ja tehnoloogiaäri ära ning võtab kontrolli uute reaktorite ehituse ja praeguste jaamade üle. Teise variandi kohaselt ostab EDF ära vaid Areva tehnoloogiaäri.
Esimene variant tähendaks seda, et kunagi Prantsusmaa tuumatööstuse kroonjuveeliks peetud Areva erinevad ärid löövad üksteisest lahku. Teise variandi puhul oleks eraldumine väiksem.
Nafta hind on eelmise nädalaga võrreldes püsinud praktiliselt samal tasemel, sest dollari tugevnemine ja suur pakkumine on mõjumas hinnaralli peatanud.
Neljapäeval langes nafta hind ligi 3 protsenti, sest USA senaator Lisa Murkowski ütles, et esitab seaduseelnõu, mille kohaselt eemaldatakse USA naftaekspordi keeld. Teisalt tuli andmeid selle kohta, et Hiina nõudlus tõusis hüppeliselt, mis aitas järsu hinnalanguse peatada.
Analüütikute sõnul on nafta hinnaralli kurnatud ning pärast 45protsendilist tõusu on oodata edasist langust.
„Nii kiire taastumine on pigem tulnud üllatusena, sest USA laovarud on endiselt suured ja ka teises kvartalis oodatakse laovarude kasvu,“ märkis Swedbanki LC&I valuuta, toorme ja intressi toodete vanemspetsialist Robert Uudisaru Äripäevale.
USA nafta laovarud on 80 aasta kõrgeimal tasemel ning varud on tõusnud juba üle 15 nädala järjest. Paljud väidavad, et tootmise vähenemise tulevikuootused on investorid turuhindadesse praeguseks juba sisse arvestanud.
„Praeguste fundamentaalsete näitajate baasil on raske leida põhjuseid, miks nafta hind peaks veel tõusma, sest laovarud on endiselt suured ja madalad hinnad pole tarbimismahte märkimisväärselt suurendanud,“ ütles Uudisaru. „Kui ei vähendata tootmismahte ja tekkimas ei ole uusi geopoliitilisi pingeid, prognoosiks pigem naftahinna langust.“
Teistest toorainetest tõusis vase spothind 1,37 protsendi võrra ning üks nael maksab 2,92 dollarit. Plii spothind tõusis nädalaga 1,39 protsenti ning tonn maksab 2114 dollarit.
Nikli spothind kasvas nädalaga lausa 8,5 protsenti ning tonn maksab 14415 dollarit. Aprilli alguses kukkus nilki hind 6 aasta madalaima tasemeni. Alates sellest on hind tõusnud üle 15 protsendi.
Eile tegi Läti parlamendi rahandus- ja eelarvekomisjon ootamatu otsuse tõsta järsult õlle ja sigarettide aktsiisi, mis pani töösturid avalikkuses vanduma sarnaselt sellega, mis juhtus Eestis. Samas jääb aktsiis ja pärast järsku, ligi 50 protsendist tõusu kordades Eesti aktsiisile alla.
Nii plaanitakse esimeses etapis tõsta õlleaktsiisi 6,8 sendini ühe etanooli mahuprotsendi kohta liitris, kuigi esialgu plaaniti tõusu 5,6 sendini. Samas käis komisjonis läbi ka mõte tõsta aktsiisi 8 euroni ja rohkemgi. Nii jõuti kompromissile, et alates 1.märtsis 2018 kuni 28. veebruarini 2019 kehtib 6,8 sendine määr ühe etanooli mahuprotsendi kohta liitris, mis kasvab 2019. aastal 7,4 sendi ja 2020. aastal 8,01 sendini.
Võrdluseks Eestis oli sama aktsiisimäär 8,3 senti juba 2016. aastal ning alates juulist kehtib Lätiga võrreldes kolm korda kõrgem aktsiisimäär ehk 15,52 senti ühe etanooli mahuprotsendi kohta liitris. Aastaks 2020 peaks see tõusma aga 22 sendini.
Hoolimata jätkuvalt suurest vahest Eestiga Läti kasuks, võtsid õlletootjad ähvardava seisukoha teatades, et nii kiire (ligi 50%) aktsiisitõus sunnib neid koondama 30% töötajatest, kusjuures enamik neist on maapiirkondade töötajad, vahendas Läti Delfi Läti õlletootjate liidu juhi Peteris Lininši sõnu. Tema sõnul on aktsiis niigi kolme aasta jooksul kasvanud 45protsenti ning korraga 50protsendine lisatõus ei kannata kriitikat.
„Osade poliitikute tegevus on destruktiivne, sest see seab ohtu õlletööstuse tuleviku pikas perspektiivis. Arvestades, et valdkond juba aastaid kõigub rentaabluse piiril, kuna sisetarbimine langeb, sunnib kiire aktsiisitõus sisuliselt osad töötajad koondama ning väikesed regionaalsed pruulikojad on sunnitud mõtlema tegevuse lõpetamisele. Sellele viitavad mitte ainult meie hinnangud ja prognoos, vaid ka teiste riikide kogemused,“ teatas Lininš.
|
OSCAR-2019
|
||
Veidi enam kui kaks aastat tagasi tellis õde minu käest ühe salli. Tema sooviks oli lillat tooni salli, mida hea talvel jope all kanda. Kuna ma olin pikka aega soovinud järgi proovida Drops Lace lõnga ning kätt harjutada pitsi kudumisel. Ideaalse mustrina tundus Olive Garden, mis oli ilusti eesti keelde tõlgitud Mustrimaailma salakudumise projekti raamas.
Kahjuks tegin selle salli juures mitu saatuslikku viga. Esiteks on Drops Lace minu jaoks liiga peenike lõng. Oskustest ning närvidest jäi puudu, et sellest midagi ilusat meisterdada. 🙂
Teiseks ei valinud ma pitsi osa kudumiseks piisavalt suuri vardaid, lisaks maha kudumist ei teinud heegeldades. Mille tulemusel ei saanud tööd piisavalt venitada, et sellele õiget vormi anda.
Lõpptulemuseks oli sall, millega mina kuidagi rahul ei olnud. Lubasin tol korral seda mustrit uuesti proovida ning seda ma nüüd ka tegin.
Pean piinlikusega tunnistama, et viimased pool aastat on mu käsitöö tegemised täiesti taha plaanile jäänud. Ma vaikselt ikka tegutsen aga midagi valmis pole saanud. On üks poolik ja teine poolik ja kolmas poolik … Vahepeal kerin mõne pooliku töö tagasi lõngakeraks ning alustan uuesti. Lootus sureb aga viimasena ning seni on veel kõik hästi. 🙂 Varsti ehk võtan ennast käsile ning saan ka midagi valmis…
Teen ühe võla kustutamise. Antud projekt sai varrastelt küll maha kootud juba aprillis aga uus omanik sai selle endale alles nüüd kätte. 🙂
Seda projekti kuduma hakates ei teadnud ma ise ka, mis sellest tuleb. Valiku võimalusi oli mitmeid – sall, sokid, kindad, müts või hoopis midagi muud. Nimelt osalesin jälle Mustrimaailma salakudumisel ja mustrit sain osadena.
Foorumis käis jutt, et on sokid. Vaja läks ikkagi sukavardaid ja sokilõnga. Samas keegi kindel ei olnud, selline mõnus keerutamine käis. Lisaks sokilõngast saab ka palju muud teha ja etteantud lõnga kogus tundus ka imelik.
Kui esimene vihje tuli ja see valmis sai kootud. Olin kindel, et siit küll nüüd sokke ei tule aga mis tulla võiks, selleks ka kindel ei olnud. Ühed ütlesid sokk, teised jälle arvasid, et ikkagi midagi muud. Kuidas sellisest motiivist tuleb sokk? Mis osa sokist varrastelt vastu vaatab? Kuid arutelu lõpuks ja enne teist vihjet olid enamik veendunud, et tegu on sokkidega. Peamist veenmis rolli mängis see, et osadele oli muster tuttav kuigi nad päris kõike veel ei reetnud.
No ma ei osanud seda motiivi veel sokina ette kujutada, aga pani fantaasia tööle kohe, mida sellisega veel kõike kududa annab.
Ma ei ole varem sedasi sokke teinud, alati ikka säärest alustatud. Kuid selline mõnus pusimine oli. Iga vihje tekitas natukene paanikat ja segadust aga valmis sain. Uus ja huvitav kogemus.
Lõpetanud teki kudumise, vajasin enne järgmise tekiga alustamist veidi vaheldust, samas häid ideid uueks kudumiks nagu ei olnud. Õde kasutas kohe juhust ja palus endale rõngassalli, tal vist juba äkki neljas sall minu varrastelt pärit.
Selle salli juures oli mustri valik kõige lihtsam osa, sest see oli mulle juba ammu silma jäänud ja teadsin, et tahan sellest ühe roosa salli teha. Samas, päris roosat Raasiku villast ei raatsinud siin ära kasutada, hoian seda enda salli jaoks. Seega osutus valituks hoopis Raasiku roosa-valge üleminekuga villane lõng.
Mustrist veel nii palju, et ma ei tea, mis selle nimi on. Alla serva on küll “Lumeroosi” kirjutatud, aga see on isetegija kasutajanimi, kelle blogist antud muster pärineb. Muster ise jõudis minuni läbi Facebooki grupi.
Tegin mustris ka väikese muudatuse. Kui skeemis on igal real õhksilmused ja kokkuvõtmised , siis mina kudusin ühe parempidise rea vahele. Ise olen selle muudetud mustri tulemusega ülimalt rahul.
Lubasin teha ühe postituse decoupage ehk salvrätitehnika kohta. Kasutan ka natukene interneti abi, et lähemalt sellest tehnikast rääkida. Ise ma käisin paar nädalat tagasi vanaema juures tasse ja küünlaid tegemas. Teist korda siis olen seda tehnikat kasutanud.Selline mõnus nokitsemine.
Kõik algab tegelikult sellest, et tuleb valida ese, mida kaunistada. Mina valisin siis tassid ja küünlad, tegelikult saab tunduvalt rohkem asju kaunistada. Näiteks võiks kaunistada vana mööblieset või hoopis igavavõitu lambivarju värskendada. Lisaks sellele on salvrätitehnikat edukalt rakendatud ka prügikastide, pildiraamide, fotoalbumite, riiulite, vaaside, karpide, vannitoa plaatide ja isegi tenniste peal. Igal juhul peab valitud ese olema puhas ning tolmu- ja porivaba.
millega see katta. Salvrätitehnikas võib kasutada nii ajakirjadest, kataloogidest või raamatutest võetud pilte, kui ka pakepaberit, tapeeti, õnnitlus- ja postkaarte, salvrätte ja riidetükke. Käsitööpoodides on müügil isegi spetsiaalselt salvrätitehnika jaoks mõeldud pabereid. Lisaks võib kasutada isiklikke fotosid, aga nendest on targem lasta kvaliteetsed koopiad valmistada, kuna neid on enamasti kergem töödelda.
Kui meelepärased pildid on välja valitud ning lõigatud, tuleb vaadata, kuidas neid sättida. Võimalusi on palju ja pildid võivad üksteisega kattuda. Kui lõpptulemus ei vasta ootustele, võib materjali olemasolul kõike uuesti otsast alustada. Enamike liimide puhul väidetavalt on enne lakkimist võimalik pilt maha võtta. Samas liim ei ole üleüldse nii oluline. Meie kasutasime pildi paika panemisel vett. Tegime aga pinna märjaks ja sättisime pintsli abil salvrätiku tükid paika. Muidugi ei tohi lasta pinnal kuivada.
Kui pilt on paigas, siis tuleb see üle lakkida. Seejärel tuleb kuivada lasta ja siis kogu ese veel ühe laki kihiga katta. Võib veel paar kihti panna, eriti siis kui eset tihti kasutada. Lisaks mida rohkem lakikihte, seda enam tunduvad kaunistused tahaplaanile jäävat ja pind omandab joonistatud või maalitud ilme. Enne järgmise lakikihi pealekandmist peab eelmine olema täiesti kuivanud. Mõned inimesed kannavad oma tööle lausa kümme või 12 kihti lakki, aga see on igaühe enda otsustada.
Üks päkapikk eksis natukene aadressiga ning tõi töökaaslase kingituse minu juurde. 🙂 Sai täna pakk ikka õigele omanikule edastatud…
Alguses ei olnud need planeeritud sinna pakki, aga kui rõõmsat uudist kuulsin, siis kiusatus oli nii suur, et tuli lihtsalt väike muudatus teha ja need sinna lisada.
Teki suuruseks tuli 140cm x 170cm. Lõngaks ikka ja jälle Raasiku Aade lõng, seekord tooniks “vikerkaar”.
Tunnistan ausalt, et seda tekki oli piin kududa vahepeal. 🙂 Piin seisis lihtsuses, igav hakkas koguaeg üks ja sama. Ripskoe võlud. 🙂 Lisaks tegu on nurgast alustatud ja nurgast lõpetatud ehk siis vahepeal oli vardal üle viiesaja silmuse ning asi edenes väga aeglaselt. See eest algus ja lõpp läksid kiiresti.
Muidugi oli selle teki venitamine ka omaette lõbus katsumus. Panin matid suurde tuppa maha, otsisin nööpnõelad välja, tegin teki märjaks ja hakkasin venitama. Pool ühest servast oli paika pandud, kui selgus, et ei mahu ära. Tuli välja, et mul pole piisavalt matte, et korralikult venitada ega seda ruumigi just ei olnud.
Siin kohal ongi hea küsida. Kui keegi on osav puiduga mässaja võiks mulle appi tulla. 🙂 Nimelt on olemas selline hästi tore asi nagu venitus raam. Põhimõtteliselt on see neli tala/latti vms, millel on piid ja augud vaheldumisi. Eks kui osav isik minuga ühendust võtab, siis saab täpsemalt rääkida. 🙂
Mustrimaailma salakudumise raames sai üks õlasall valmis kootud. Muster on vardasoe, mis anti meile õnnelikele salaja kudumiseks. 🙂 Väga mõnus muster, lausa lust oli kududa.
Sellesse lilleaeda said minu esimesed nupud sisse kootud. Vajavad harjutamist veel ehk lähiajal tuleb valida uus kudum, kus neid kuhjaga.
|
OSCAR-2019
|
||
Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) jääb sooviga uurida Venemaalt okupatsioonikahjude hüvitamise võimalust jälle üsna üksinda, sest teistest Eesti erakondadest toetab seda otsesõnu vaid EKRE.
"Eesti ja Läti justiitsministrid rõhutavad, kui oluline on mäletada nõukogude okupatsiooni inimkaotusi ja uurida kahju hüvitamise nõude võimalusi Nõukogude Liidu õigusjärgselt riigilt Venemaa Föderatsioonilt," seisab ministrite Dzintars Rasnacsi ja Urmas Reinsalu 21. augusti avalduses, mis järgnes Riias toimunud Eesti ja Läti valitsuste ühisistungile ning pälvis mõistagi Venemaa meedia tähelepanu.
Omavahelisel kohtumisel tutvustas Reinsalu Läti kolleegile ka õiguslikku uuringut, kuidas rahvusvahelise õiguse seisukohast okupatsioonikahjude hüvitamise teemaga edasi liikuda, sest detsembris 2016 kutsus Reinsalu kokku Eestis sellekohase komisjoni.
Eesti peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas nimetas Rasnacsi ja Reinsalu nüüdset avaldust "kahe ministri algatuseks, millel puudub Eesti valitsuse mandaat".
"Eesti välispoliitika on järjepidev ja nagu eelmised valitsused ei tegele Eesti riik [ka praegu] Venemaa Föderatsioonile aktiivselt kahjunõude koostamise ja esitamisega," ütles Ratas Keskerakondlaste juhitud Tallinna linna munitsipaalportaalile stolitsa.ee.
ERR-i andmetel püüdsid Reinsalu ja Rasnacs suruda okupatsioonikahjude teemat Eesti-Läti valitsuste ühisistungi ametlikku lõppavaldusse, kuid ei Tallinnast ega Riiast nad oma ideele toetust ei saanud.
Keskerakonna mõjukama konkurendi ja suurima opositsioonipartei, Reformierakonna parlamendifraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul peaks justiitsministril olema ammu teadmine, et Venemaalt sentigi ei saa. Ligi sõnul peab raha asemel Venemaalt tihti nõudma tsiviliseeritud väärtuste austamist.
"Välispoliitiliselt ei tee me end nende nôudmistega suuremaks, vaid väiksemaks, sest raha asemel peame Venemaalt alatihti nõudma tsiviliseeritud väärtuste austamist. Raha küsimine on piisavalt labane tegevus, et varjutada nôudmisi vabastada okupeeritud alad, austada inimôigusi vôi mitte sekkuda teiste riikide poliitikasse. Eestil on oma usalduslimiit Venemaa suhtes nõudlikud olla näimata väiklasena, seepärast peame teemasid valima ja reastama," kommenteeris Ligi.
Samuti jätavad Reinsalu toetuseta koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid. Juba 2016. aasta lõpus kinnitas välisminister Sven Mikser, et "Eesti riigil ei ole kavatsust esitada okupatsioonikahjude nõudeid Venemaale" ja nimetas Reinsalu vastupidist tegevust sooloks. Miksergi kinnitas välispoliitika järjepidevust, meenutades eelmise peaministri Taavi Rõivase (Reformierakond) ja välisministri Marina Kaljuranna eitavat suhtumist Venemaale okupatsiooniarve esitamisse.
"Mingisugust rapsimist ei ole kindlasti mõistlik endale väikese ning julgeolekut ja stabiilsust hindava riigina lubada. Astuda samme, esitada pretensioone, nõudmisi, millel ei ole tegelikult mingisugust perspektiivi ja mis ka ei tekita mõistmist meie olulisemate partnerite seas – seda ma ei pea mõistlikuks," rääkis toona äsja välisministriks saanud Mikser.
Sotside esimees ja riigikogu fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski kinnitas, et tal ei ole neile Mikseri sõnadele midagi lisada. "Meie arvamus ei ole muutunud," ütles ta nüüd ERR-ile.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel, parlamendi väliskomisjoni liige, toetab küll "retooriliselt teema tõstatamist", ent ei pea lahenduseni jõudmist praegu realistlikuks.
"Kommunismi kuriteod on hukka mõistetud, neid tuleb veel hukka mõista, kuid Venemaal ei ole demokraatliku režiimi, kellega saaks neist asjadest rahvusvahelise õiguse mõttes rääkida," sõnas Herkel.
Möödunud aastal Isamaast ja selle riigikogu fraktsioonist lahkunud Marko Mihkelson, parlamendi väliskomisjoni esimees, tõdes samuti inimsusevastaste kuritegude aegumatust ja lootis, et ka Venemaa puhul jõutakse ükskord kohtupäevani. "Ent justiitsminister Reinsalu populistlikust soolost jääb mulje, et ta tegutseb selle nimel, et me kunagi ei jõuaks nendes küsimustes Eestile vastuvõetava reaalse lahenduseni," ütles Mihkelson.
Jõudmaks ligilähedalegi sellele, et Venemaa võiks korvata tema poolt toime pandud moraalset ja füüsilist kahju Eesti rahva suhtes, peab ta esmalt jõudma arusaamiseni oma tegude sügavast ebaõiglusest, aga on sellest veel väga kaugel nagu näitab Gruusias ja Ukrainas toimuv, lisas Mihkelson.
Vaid EKRE parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme annab täieliku toetuse Eesti-Läti justiitsministrite sõnadele okupatsioonikahjude hüvitamisest. "Loomulikult tuleb sellega tegeleda," ütleb ta ja loetleb siis: "Esiteks peaksime loobuma [Eesti-Vene] piirilepingust. Siis minema null-punkti ja panema kõik oma pretensioonid lauale. Loomulikult on nende seas ka okupatsioonikahjude hüvitamine [Venemaa poolt]."
Reinsalu moodustas okupatsioonikahjude hindamise komisjoni, Mikser kahjunõude esitamist mõistlikuks ei pea
Reinsalu: vabariigi institutsioonid ei ole võtnud vastu otsust okupatsioonikahjude nõudest loobumise kohta
Trump edastas teate McGahni lahkumisest Twitteri vahendusel. Presidendi tähtsaim õigusnõunik lahkub ametist "varsti pärast Brett Kavanaugh kinnitamist (loodetavasti) USA ülemkohtunikuks", sõnas president.
50-aastane advokaat on üks vähestest Valgesse Majja jäänud inimestest, kes etendasid Trumpi valimiskampaanias kandvat rolli. McGahn oli kampaania ajal Trumpi peanõustaja.
Teadaanne McGahni lahkumisest langeb ajale, kui eriprokurör Robert Muelleri juurdlus Venemaa sekkumisest USA 2016. aasta presidendivalimistesse on tõmbumas presidendi ümber koomale ja ohustamas tema lähimaid abilisi.
McGahni, kes on nõustanud Trumpi selles, kuidas Muelleri uurimisega ümber käia, on eriprokuröri meeskond ka koostööd tegeva tunnistajana pikalt küsitlenud.
Meedia peab McGahni võimalikuks ametijärglaseks tema praegust asetäitjat, Valge Maja aseadvokaati Emmet Floodi. Flood on Washingtoni veteran, kes esindas 1990. aastate lõpus toonast demokraadist president Bill Clintonit tema vastu algatatud tagandamisprotsessi ajal.
Kui Valge Maja õigusnõuniku ülesanne on nõustada presidenti ametialastes küsimustes, siis eraasjades esindavad Trumpi mitu advokaati, keda juhib New Yorgi endine linnapea Rudy Giuliani.
McGahn on etendanud võtmerolli kümnete vabariiklasi toetavate konservatiivsete kohtunike kinnitamises ülemkohtusse ja teistesse föderaalkohtutesse üle kogu riigi.
New York Timesi andmeil on McGahn viimase üheksa kuu jooksul andnud uurijatele enam kui 30 tundi tunnistusi Trumpi käitumise kohta juurdlusega seoses ja sellest, kuidas president on palunud McGahnil uurimisele vastata.
Mueller uurib Venemaa sekkumist USA 2016. aasta presidendivalimistesse, Trumpi kampaaniameeskonna võimaliku kokkumängu Venemaaga ja seda, kas Trump takistas 2017. aasta mais Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktorit James Comeyt vallandades õigusemõistmist. Enne eriprokuröri uuris Venemaa sekkumist FBI.
McGahn võib olla uurijate jaoks tähtis tunnistaja selle uurimisliini juures, mis puudutab võimalikku õigusemõistmise takistamist.
Muelleri meeskond esitas juulis tosinale Vene luuretöötajale süüdistuse häkkimises Demokraatliku Partei arvutitesse. Neli Trumpi kampaaniameeskonna liiget on samuti saanud kuriteosüüdistuse, kuid need ei ole otseselt seotud kokkumänguga.
|
OSCAR-2019
|
||
Loomade huvide ja õiguste eest seisva organisatsiooniga Loomus on liitunud popstaar Hanna Martinson (25). Hanna on suur loomasõber, kes on võtnud oma südameasjaks suunata inimeste tähelepanu probleemile, mille kõrval eksisteerime – kurvad ja piinatud loomad. Elu24 uuris, mida arvab Hanna ehtsast karusnahast ja mida loomaaktivistidega liitumine tema elus muutnud on.
Hanna Martinson leiab, et liiga palju on neid isendeid, keda kasutatakse meelelahutuses, põllumajanduses, loomkatsetes ja karusnahatööstuses. Koostöös Tallinn Dollsi ja Loomusega lõi Hanna muuseas sõnumitega dressipluusid ja T-särgi: «DOG TO ME», «MAKE LOVE NOT FUR» ja «MÄRKAMISKULTUUR».
Olen muutunud oma seisukohtades julgemaks ja saanud aru, et loomade heaolu on see, mille nimel tahan rohkem ära teha. See ongi PÄRIS teema ja PÄRIS probleem, millega peab tegelema!
Minu jaoks tähendab märkamiskultuur oskust panna tähele rohkemat kui vaid iseendaga seonduvat. Ja pärast märkamist võtta midagi ette, et olukorda paremaks muuta.
See on miski, mida meie inimestena võiksime rohkem harrastada. Märgata, kui meile on antud silmad ja olla empaatiline, kui meile on antud võime tunda. Märgata, kui keegi vajab abi või kui midagi saaks teha paremini, rohkem. Märgata, kui keegi saadab korda midagi kaunist. Märkamine tuleb kusagilt sügavamalt, kaugemalt.
Ma usun, et oskus märgata on palju kinni kasvatuses. Kuid kasvatajad ei ole vaid meie vanemad – me saame ka ise end kasvatada. Teen seda iseendaga pidevalt. Hoian end toimuvaga kursis; tunnen elu vastu huvi; parandan end, kui tean, et saaksin paremini teha...
Minu lemmikmuster on leopardimuster – see kajastub ka mõnes minu ja Tallinn Dollsi kollektsioonis kasutatuds. Küll aga ei kannaks ma kunagi päris leopardikarvast rõivaid või aksessuaare. Vahel on feik okei!
Kuidas sa suhtud kunstnahast rõivastesse ja aksessuaaridesse? Kas tõelisest nahast tagi kandmine on sul nüüd keelatud?
Miski ei ole minu jaoks keelatud, ma kannan seda, mida tahan. Ja üks, mida ma mitte kunagi kanda ei taha, on loom, kes on kunagi hinganud, tundnud, elu nautinud. Seega suhtun kunstnahast toodetesse väga hästi. Mul on ühed tanksaapad, mis on minu täielikud lemmikud! Kandsin esimese paari ribadeks ja siis ostsin need samad uuesti, nii väga meeldisid. Need on mugavad, ei aja jalga higistama ja näevad superbossid välja!
Kõik on kinni tarbimises. Kui tarbida tohututes kogustes ükskõik mida, on see keskkonnale kahjulik. Pigem osta üks korralik kui kaks-kolm keskmise väärtusega asja.
Kas sa ei karda veel, et võltskarva(-kasukate) kandmine annab kogemata vale signaali su fännidele, kes võivad pidada neid ehtsaks ja sinust eeskuju võtta?
Kes on minu fännid, teavad, et ma ei kannaks mitte kunagi päriskarvast valmistatud tooteid. Tihti märgin ka ära, et tegu on kunstkarusnahaga: #fakefur (#võltskarusnahk).
Pigem tahan ma olla eeskujuks ja näidata, et stiilset kasukat võib kanda ka nii, et ükski loom ei ole sinu eelistuste pärast surnud ja enne surma pikalt piinarikkalt kitsas puuris elanud.
Mul on väga ilus kunstnahast jakk ja kunstkarvast kasukas – jah, on võimalik näha ilus ja stiilne välja ka ilma kedagi tapmata. Loomad saavad väga hästi aru, kui neid viiakse tapamajja või hukkamisele. Kui inimene kannab päris karusnahka, kannab ta surma, neil riietel on halb ja kurb energia.
Ühe päriskarvast kasuka tootmiseks peab surema kümneid kauneid loomi. Palun seletage, kuidas selline riiete kandmine on vabandatav käitumine? Me ei ela enam kiviajal, kus karusnahk oli ainukene soe riideese. Tänapäeval on nii palju alternatiive, mida karusnaha või sulejope asemel kanda.
Jälgid sa nüüd veel teadlikumalt, millist kosmeetikat kasutad? Kuidas tead olla kindel, et tuubil kirjutatu on õige?
Ma jälgin väga teadlikult, millist kosmeetikat kasutan. Ükski toode ei tohi olla loomadel testitud ehk peab olema cruelty free. Samuti ei tee ma koostööd brändidega ega reklaami nende tooteid oma sotsiaalmeedia kanalites, millel on seos loomade väärkohtlemisega.
Võib arvata, et see on keeruline, kuid hoopis vastupidi – mul on välja kujunenud kindlad ilulemmikud, mida tarbin ja kui tahan midagi uut proovida, guugeldan poes leti ääres seistes kohe välja, kas saan ühe või teise brändi tooteid osta. See teeb elu lausa imelihtsaks.
Igasugune sõna levitamine on aitamine, kuid päris abi saavutatakse ikka tegutsedes. Laikimine ei muuda probleeme olematuks.
Konkreetselt tegevustena meenub näiteks minu paari aasta tagune sünnipäev, mil soovisin omale kingituseks koeratoitu. Kui pea 20 inimest kingivad sulle koerakrõbinaid, siis saab kokku väga suure koguse koeratoitu. See on palju vingem kingitus kui näiteks kõrvarõngad, mida on naisel niikuinii rohkem, kui olema peaks ja millest keegi kasu ei saa.
Kui läksin koeratoitu varjupaika viima, siis valdas mind tohutu tänutunne. Ma teen midagi enda jaoks väikest, kuid kellegi jaoks suurt, mõtlen veidi rohkem kui ainult iseenda heaolule.
Muutused algavad inimese valikutest. Kui lähed järgmine kord poodi süüa, kosmeetikat või riideid ostma, mõtle, kuidas see kedagi teist mõjutab. Ja võib-olla langeb valik hoopis mõne loomasõbralikuma toote kasuks.
|
OSCAR-2019
|
||
Lapsekandmisega seonduvalt võib ekslikult jääda mulje, et see on miski, mis on mõeldud väikestele beebidele ja no või maksimaalselt esimesele eluaastale, Tegelikult see muidugi nii ei ole, aga, et ka suurema lapsega oleks kandmine mõnus ja vaevata tegevus mõlemale, tasub siis kui aeg seal maal, investeerida õiges suuruses kandmisvahendisse. Näitan, mis meil JJ-ga kasutuses on.
* kuna enamud väikelapse suurus kotte on inglisekeelselt “toddler size”, siis on mul see toddler igapäevaselt nii kasutuses sõna ja kui instagramis otsida väikelaste kandmise pilte, siis töötab hästi #wearallthetoddlers, nii, nagu beebidega on kasutusel # wearallthebabies 🙂
Kuna Standard Tula on JJ-le väike mis väike ehk siis ei koti põhi ei ole piisavalt lai, et ulatuks tal põlve alt põlve alla ning seljaosa ei ole ka enam piisavalt pikk, siis võtsime kasutusse Tula toddler koti, sellest olen ma pikemalt kirjutanud siin postituses. Ega seda kotti ju pidevalt vaja ei ole, aga kuna tihti tuleb ette käike, kus minnes on ta väga ise kõndija, aga tulles on peal väsimus – näiteks mänguväljakule, siis on see kott hea kiire viis selga visata ja suurema vaevata see 13kg last koju tuua. Selle koti kaalupiirang on kuni 27kg, nii et tegemist on päris pika kasutusajaga ka (NB! seda kotti ei saa kasutada lapsega, kes on kergem kui 11kg ja lühem kui 81cm).
JJ-le kotis meldib ja no miks ei peakski, sealt on ju imehea vaade ümbrusele ja palju mõnusam täiskasvanutega suhelda, kes muidu temast palju kõrgemal ju on. Seda viimast tunnetasin ise ka, kui JJ oli Teedul seljas ka siis jalutades temaga nii vahvalt rääkida sai – nagu võrdsega 😀
Sellest, et JJ-l seal kotis mõnus ja mugav on, annab aimu kindlasti ka see, et näiteks loomaaia külastuse lõpetuseks jäi ta Teedul seljas magama ja magas seal segamatult terve lõunaune, mille jooksul me jõudsime ka toidupoe shoppingu teha 😀
Uuuhhh… linaga on liikvel nii palju eksitavaid eelarvamusi ja mis seal salata, eks olin ka mina seal küüsis siis kui JJ beebi oli, et keeruline ja kole ja palju võtab aega jne.
Reaalsus on muidugi vastupidine täiesti. Kootud (ehk siis lina ei ole trikotaažist, nagu on olemas trikoolinad, aga need on umbsed ja sobivad oma kandevõime mugavuspiiri pärast pigem kuni 6-8kg beebi kandmiseks) lina on lihtsalt kohutavalt lihtne ja mugav kandmisvahend. Väiksema beebiga on hea kõhule siduda, aga juba suurema lapsega eelistan mina selga sidumist. Kootud lina annab hästi palju võimalusi, kuidas siduda ja kõik need võimalused tähendavad seda, et lina peaks selga saama kõik endale mugavalt.
Kui baassuuruses lina on keskmist kasvu inimesele suurus 6 ehk siis 4.6m, siis selga sidumiseks meeldib mulle kasutada linasid suurus 3 ja 4 ehk siis vastavalt 3.2m ja 3.7m. Kui kerget beebit kandes sobib hästi ka õhukese tihedusega lina, mille gsm on 200 ringis ja vahel alla selle, siis raskema, üle 10kg lapsega on parem tihedam lina, mis toetab kandjat rohkem ja aitab lapse raskusel paremini jaotuda, omast kogemusest ütleks, et tasub vaadata linasid, millel see tihedus ehk gsm on märgitud vähemalt üle 250, aga vahel oleneb see ka tootjast ja konkreetsest linast, seega tasub uurida teiste kasutajate kogemusi.
Hetkel on mul lühikesed linad mõlemad Oschalt, vahepeal oli kasutuses ka laenatud Yaro puuvilla ja kanepisegust lina, mis minu veendumust lühikese lina mugavusse süvendas – Yaro linasid kiidan, need on hea kvaliteediga ja mõistliku hinnaga, seega eriti sobilikud oma linatamise tee alguses 😉 (Eestis saab neid ka näiteks Villapai.ee tellida, nad teevad ka ühistellimusi, kui parasjagu pole seda lina sees, mida soovid ja näha saab neid Telliskivis Minu Väike Maailm poes).
Teine lina on suurus 4 Oscha Alto Bergamote ja selle materjal pisut huvitavam, koosneb see kaamlikarvast, siidist,linasest ja orgaanilisest puuvillast, gsm 250. See lina nõuab käsipesu ja eks sissetöötamist on olnud omajagu, aga kasutada on super – samas, JJ kandmiseks jääb ta natuke liiga nõrgaks ja õhukeseks ning võib mind soonima hakata. Jenni kandmiseks on see praegu mu suur-suur lemmik, kuigi ma villaseguga lina esmalt pelgasin, siis praegu on see nii imepehme ja meeldiv hoopis.
JJ ja tegelt ka Jenni kandmiseks (sest ega on ju temagi varsti meil väike toddler) meeldib mulle sidus “ruck tied at shoulder with candy cane chestbelt” , lühidalt “ruck tas cccb” miks ma selle inglisekeelsena kirja panen on see, et nii on kõige lihtsam otsida õpetusvideosid (selle oma siin). See sidus on MEGA lihtne ja VÄGA kiire, seega kasutan seda alati, kui on kärmelt vaja emb kumb lastest selga panna ja mingi toimetus ära teha.
Lina pluss ja eelis koti ees on see, et selle saab veel väiksemaks kokku panna, kasutada ka tekina või pleedina või lihtsalt omale salliks ümber panna (just lühema linaga) ja see ei nõua kandja vahetumisel mingit rihmade ümberseadistamist nagu kotiga on vajalik.
Tegelikult võiks teise linaga Jennile omale ka ette siduda 😀 , pildil Yaro kanep+puuvill ja suurus 3 lina
Cairised ostsin ma meil eelkõige Jenniga kasutamiseks ja seepärast babysize suuruses, aga kuna JJ ei ole just maksimum mõõtmetega, siis väikeste mööndustega saab isegi teda selles suuruses kanda. Kui see peaks olema tema jaoks igapäevane ja ainus kandmisvahend, siis valiksin kindlasti Toddler mõõdus Cairise, sest ka see on olemas. Oscha Cairisest kirjutasin hiljuti rohkem siin postituses. Hetkel on meil üks Cairis selle sama Stewart Tartan mustriga ja teine siidi-puuvilla segust Misty Mountains Aduial.
Kui lina mugavusse ma uskusin enne proovimist nüüd, siis Cairise ja võrdlemisi raske lapse kooslus tundus veidi kahtlane, Seda suurem oli üllatus, kui JJ Cairisega selga panin – niiii mõnus. Kindlasti tuleb need seotavad linaosad suuremal lapsel mõnusalt laiali tõmmata pepu alla lisatoeks, see annab palju juurde ja jälgima peab, et laps liiga madalale ei jääks, sest siis hakkab ka raskus kergelt kandja õlgadele.
Cairise põhi eelis koti ees on ehk lihtsalt mõneti ägedam ja vähem robustne välimus. Miinus on see, et tuleb ka veidi siduda ja eelnevalt linaosa pingutada, ning kuna otsad on pikad siis võivad need ka mööda maad lohiseda sidumise ajal. Samas, kõik on õpitav ja minu jaoks isiklikult need miinused ei ole.
Oscha Misty Mountain Aduial Cairisega kõhul – siit näha, et ideaalselt see JJ-d enam ei toeta, aga hädapärast oleks ok küll
Need on meie toddleri kandmise vahendid ja kuigi ma olen vist varemgi öelnud, et mul on kahju, et ma JJ beebieas kandmisvahendeid ei kasutanud, siis see aeg praegu on ikka väga hea ja tore viis ka temale lisaläheduse pakkumiseks. Mulle tundub, et see lähedus võib veel eriti teemaks tulla nüüd, kus lasteaiaga alustame. Seepärast ei välista võimalust, et näiteks Jenniga temale järgmi minnes, panen Jenni kärusse ja JJ selga – seda muidugi siis, kui ta ise väss või seda soovib – ühtlasi maru hea trenn emmele 😀 Lisaks lasteaiatee transpordile on kandekott suurema lapsega hea variant ikka ka reisidel, eriti siis, kui käru kaasa võtmine tundub juba tarbetu, aga päevased vahemaad lapsele siiski väsitavaks võivad osutuda + lennujaamades liikumine.
Ühesõnaga, ärge peljake lapsekandmist ka juba pisut suuremate põnnidega, enesekindla lapse kasvatusel mängib lähedus suurt rolli ja see on võrratu võimalus vanemana seda oma lapsele pakkud – lisaks muudele mugavustele, mida see endaga kaasa toob. Meeldiva ja mugava kandmisvahendi peaks ka kõik edukalt leidma 🙂
Mulle nii meeldib, kuidas Sa põhjalikult kirjutad. Ja pean mainima, et suuresti tänu Sulle ja lapsekandmise grupile on minulgi “kotibeebi”. Kindlasti läheb sinna ka toddler kui ta ise seda tahab.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui töölt tulen, võtan aega iseendaga olemiseks. Koolid on ikka veel kinni külma ilma tõttu, lapsed kodus või õigemini seitsmendas taevas, ning arvasid, et võib-olla lasevad end ära ristida. Neli päeva ilma koolita olevat käegakatsutav tõend jumala ja kõikide pühakute olemasolust ning nende suurest väest...
Alates kella 12st kuni keskööni teevad kõik itaalia veebiTV-d ühise otseülekande saatejuhi Red Ronnie käe all.
Rock on niivõrd internatsionaalne nähtus, et on raske näiteks lihtsalt kuulates aru saada, kust maalt esitaja pärit. Rocki standardid ongi sellised, ülemaailmsed ja kõigile mõistetavad, kuid Vascos pole midagi internatsionaalset.
Vasco on üdini itaallane ja tema poeesia välismaalasele vähe aru saadav. Kui keelebarjäär ületatud, siis võib komistada ta ääretult nappide ning kuivade väljendite peale, mis mitte alati verbaalset loogikat ei järgi. Need on pildikesed elust, katkendid emotsioonidest, mis rohkem hinge kui mõistuse poole pöörduvad väga itaallasliku keelekasutusega.
Ei ole küll rohkesti rockikuulajaid, kes hoolega sõnu jälgiksid, kuid Vasco puhul on sõnad ja muusika üksainus üksus umbes nagu „aegruum“, nagu vesi ja vihmapiisad. Vasco ise arvab, et tema sõnadel pole muusikata elujõudu - emotsioonil on kaks tiiba selleks, et lendu tõusta, kui üks neist on nõrk, jääb lend madalaks ja väetiks. Mina tahaksin aga nende sõnade abil aidata pilku heita sellesse maailma...andku Rocki Jumal mulle andeks need kohmetud kohmakad tõlked...
Mulle ei meenu, millal täpselt ja kuidas Vasco mu ellu tuli. Tundub, et olen teda kogu aeg, terve elu tundnud, sünnist saati. On laule läbi mille saan taas elada oma kaugeid Eesti-aastate kogemusi ning meeleolusid ja see teeb Vasco minu jaoks ajatuks.
Vasco on täiesti tavaline inimene. Seda väljendab ka tema perekonnanimi – Rossi, kõige levinum Itaalias. Meeleolud, millest ta laulab, on tuttavad frustreeritud kontoritöötajaile, palju läbi elanuile elus kannatanuile, mahajäetuile, rõõmujanulistele, eksijaile, maailmaparandajatele.
Vasco annab hääle sellele seletamatule ning põikpäisele rahutusele, mis me kõigi sees pesitseb, mis sunnib tuhandeid küsimusi esitama, aga mis ei leia vastuseid. Ka Vascol pole vastuseid.
Vasco laulud ei vanane, sest südame seisundid ei vanane.Läbi aastakümnete oleme ikka milleski pettunud ja uuesti uskuma hakanud, ikka iseennast otsides sotsiaalsete kohustuste, südame hääle, vastuhaku ja moraali järgimise vahel.
Vasco võtab kitarri ning laulab „Sally“ mitmetuhande inimese ees, ilma oma võimsa grupi ning arranzeeringu abita niimoodi, et ka kõige külmaverelisemal vippistikul pisar silmas ja meik voolamas. Vasco võtab De Gregori, itaalia 70ndate Bob Dylani, „Generale“ ning annab talle jõu ja elutungi, mis ületab kaugelt originaali.
Tõmbaksin hea meelega paralleele tema ja mõne teise laulja vahel, aga sama hea meelega tunnistan, et pole võimalik.
Tema oli see, kes esimese itaalia lauljana 90ndatel staadioneid täitma hakkas ning terve selle staadionitäie ka „lendama“ suutis panna. Tasuta kontsert Catanzaros, Sitsiilias 2004 tõi kokku 400 000 pealtvaatajat ja ristiti kohe Vascstockiks (Woodstocki järgi).
Ütleb Vasco: „Ega ma siis enne ei otsusta, et nüüd kirjutan sellise laulu. Laul tuleb välja ning alles seejärel näen seda ka ma ise, et kas on tõeline või mitte.“
On tundeid, mis inimestes elavad, aga mida on keeruline kirjeldada. Vasco leiab selle õige lause, Vasco on nende tunnete fotograaf ja emotsioone peab silmaga nägema...
Vascol on naisterahva tundlikkus ning mehelik jultumus. Tundlik võib-olla sellepärast, et teda lapsepõlves ainult naised ümbritsesid: ema, tädid, õed... ja jultunud ehk sellepärast, et kasvas rekkarmehe perekonnas . Kindlasti on ta jäägitult aus ning vahetu...rahva meeleolude, hinge rabdomant...
Minu lapsed oskavad Vasco laule peast ja seda juba 5-6 aastaselt. Ma ei kuula üldse tihti kodus muusikat ja vahel olen imestanud, kuidas see võimalik on. Hiljuti sain teada, et nii on juhtunud ka paljudes teistes peredes. Võib-olla hõljuvad laulud tõesti õhus, nagu väitis Eduardo De Filippo, tuntud Naapoli näitleja. Aga on ka neid, kes arvavad, et Vasco tungib DNAsse. Kuidas muidu ära seletada, et tema muusika austajate hulgas on pea 3 generatsiooni ja selle mõjuvõime ei tundu vähenevat.
Tema elu on olnud tormiline nagu rokkaritel ikka, probleemid anfetamiinide ja kokaiiniga, mille pärast ta 22 päeva 1984 aastal ka vanglas veedab.
Vasco tahab elada täie rinnaga, nõuab taga oma õigust eksimustele ning see tahtmine viib ta elu kõrvalteedele.
Kirjutab „Vado al massimo“, „Vita spericolata“, viib nad oma jultumuses San Remo lavale ning jääb viimaste sekka. Kriitikud süüdistavad teda hümni laulmises seaduse ääremail elatavale elule ning narkootikumidele. Aga plaatide läbimüügis jääb ta esikohele mitmeks kuuks.
„On kummaline näha vananevat Vascot, sest paljud meist nägid temas 80ndatel elupõletajat, nagu kangelased, kellest ta laulis – Steve Mc Queen, Sid Vicious. Aga siin ta näed on, oma 59 aastaga ning Emilia-Romagna mägilase kortsuma hakkava näoga.“(M.Monina)
Vasco ei õpeta, vasco pole intellektuaal ega targutaja. „Siddharta paadimees“, nimetas teda ajakirjanik Lorenza Biasi.
Ütleb Vasco:„Jagada halbadeks ja headeks on alati ohtlik Arvustamine tuleks minu meelest peatada, vähemalt inimeste suhtes. Vanasti öeldi, et kohtumõistmine tuleb jätta jumalale. Mina ütlen, jätame kohtumõistmise üldse ära. Inimolevus on kompleksne. On olukordi ja elukogemusi, mis viivad sind teatud teele, sunnivad sind teatud viisil käituma. Seega ei või iial teada. Inimeste hinnang on ühekülgne.“
Vasco kontsert on kollektiivne rituaal, mille käigus aetakse seljast maha sotsiaalne roll, avatakse süda ja ollakse iseendaks. Siis näed enda ümber 130 000“iseennast“ ja mõtled, kui sarnased me sismas oleme – naised või mehed, vasakult või paremalt, noored või vanad, põhjast või lõunast, rikkad või vaesed.
Tema lauljakarjääri algusaastatel oli Bolognas rohkesti rockgruppe, kes ta peale kõõrdi vaatasid, kuna ta ei järginud rocki klišeesid. Enamus rockeritest ahvis välismaiseid suurnimesid, aga Vasco laulis põikpäiselt itaalia keeles ning kirjutas itaallastele omase meloodilise tunnetusviisiga.Aeg aga andis talle õiguse, publiku armastus samuti.
1990 pakkus Rolling Stones Vascole võimalust esineda nende soojendusbändina. Torino kontserdile polnud piisavalt pileteid müüdud ning Vasco osalemine oleks staadioni täitnud. Rolling Stones olid (ja on!) Vasco vaieldamatud iidolid, aga ta ütles ära pakkumisest, mis oleks iga kohaliku rokkari õnne tippu viinud: “Austan neid väga, aga keeldun olemast turunduse hammasrattaks. Väärikuse küsimus.“
Minu äranägemist mööda on väärikuse küsimus ka see, et ta välismaal pole sama kuulus kui Ramazzotti või Pausini. Selleks, et teistes riikides nime teha, peab teatud kommertslikke valikuid tegema. Vasco puhul oleks see tähendanud sõnumi ohvriks toomist.
„Ma ei lähe välismaale nagu Ramazzotti, tema on palju ilusam. Samuti ei laula ma ei inglise ega hispaania keeles. Eksportida itaalia rocki on sama hea, kui eksportida itaalia Coca-Colat . Minu saavutus on teha rocki usutavalt itaalia keeles. See on ainus tähtis asi. Paljud maailma rocki suurnimed teevad vähem publikut kui mina. Välismaal käin ma puhkusel...“
Tema oskab itaallastest välja tõmmata selle poole, mis illusioonivabalt teistsugust tulevikku unistab. Kus sirgjoonelisus oleks au sees ning kus ei pea äraelamiseks lömitama. Vasco publikut võlub see siirus ja kompromissitus, mis annab toitu järjekindlusele, et läbi korruptsiooni, valede ja roomamise selga sirgelt hoida.
Ütleb Vasco:„Kui ma alustasin, tahtsin iga hinna eest inimeste südamesse jõuda ja olin valmis selle eest surema. Tolle aja müüdid olid sellised. Mu isa suri 56 aastaselt, oli olnud koonduslaagris sõja pärast, mis talle korda ei läinud, mina võisin ju siis ohverdadad oma elu asja eest, millesse uskusin. Ühel heal päeval leidsin, et olen ellu jäänud. Ütleme nii – olen elav näide, et uljast elu võib ka rahulikult elada:“
26.juunil 2011, “Vivere o niente” turnee ajal lausus Vasco Rai1 uudistesaadetes sõnad, mis levisid hetkega üle terve Itaalia. Oli hilisõhtu, peaaegu öö, aga juba järgmiseks hommikuks polnud kedagi, kes poleks teadnud - Vasco smette. Vasco jätab rockstaari karjääri.
Paljudele oli see justkui noahoop südamesse, aga leidus ka neid, kes oma rahuolu väljendasid. Vasco on üks nendest, kes äratab armastust või viha.
Jäin hetkeks uskumatu uudise ees mõttesse. Ei saa eitada, et oma viimaste lava-aastate jooksul oli Vasco end muusikaliselt kordama hakanud, aga iga tema esinemine, kasvõi vanade lauludega, laadis õhku millegi seletamatult ehtsaga. Millegi sellisega, mida praegustel kergelt plastmassist ja hingetult digitaalsetel aegadel nii väga lihtsalt ei leia ja millest nii väga puudus on.
Jäin mõttesse, sest pidin tunnistama üht tõsiasja, mida kunagi pole tahtnud sõnadesse panna. Tundus liiga lapsik. Võtsin aga endale selle luksuse - olla sentimentaalne, võib-olla ka naeruväärne - ja lasin oma teadvusesse tõe, et ilma Vasco lauludeta oleksin ma teistsugune inimene.
Need on muutnud ja mõistnud mind rohkem kui paljud inimesed, kellega reaalselt kokku olen puutunud. Tema poolt kirjutatu on mu tundeid paremini kirjeldanud kui ma ise olen kunagi suutnud. Sellest see piinav hellustunne ning tänulikkus Vasco vastu.
Pole olulised tema mõnikord provotseerivad või vaieldavad arvamused, mida ta nüüd sotsiaalvõrgustikes levitab, olles avastanud selle uue kanali.
Jäävad noodid ja sõnad, milles vibreerivad miljonite hingede keeled, mida ta on võnkuma pannud. Minu oma on vaid üks nendest.
On üks laul, mis mulle eriti südamelähedane, räägib sõdurist, kes sõja lõppedes rindelt koju tuleb ning mis minu jaoks on igasuguse vabanemise,uue elu alguse ning paremasse maailma usu metafoor. Laul on Francesco De Gregori sulest, aga ometi kuulen oma kõrvus seda alati Vasco armastusväärselt rämeda häälega, lohakalt väljavenitades sõnu, kus kerget emilia-romagna aktsenti.
Ohjaaaa. Vasco on vist iga itaallase südames. Siin põhjapool, kui on mõni sagra, siis on alati mõni cover bänd, kes Vasco lugusid esitab, ning itaallased, suu sööki täis, teda kaasa laulavad.
|
OSCAR-2019
|
||
Ja miks peakski naine rahuldama kodus meest, keda jätab külmaks naise rahuldamine? Peaasi, et endal hea ja siis inisevad et naine ei anna!
Julgen oletada, et mingisugune peast soe ja petetud naine kirjutas selle sisutu artikli. Kui sa ei suuda oma meest rahuldada, siis ega ta sinu juurde jäägi.
Milline naisshovinistlik artikkel. Kui kirjutatakse naiste petmistest, siis on sadu vabandavaid asjaolusid...
Kui ütled taimetoit, siis keskmine eestlane mõtleb – salat. Paljud ei teagi, et ka šokolaadid, saiakesed ja isegi kotletid võivad olla taimsest toorainest tehtud. Samuti pole inimestel õrna aimugi, kuidas maitseb poes müüdav taimne valmistoit. Meie võtsime kätte ja proovisime!
Vähe sellest, et šokolaadiruudud näevad imeilusad ja isuäratavad välja, on need ka tõeliselt maitsvad. «Kuidas on võimalik, et nii head maiused on taimsed?» imestame me justkui ühest suust. Tõepoolest – nii mõnigi meist leiab siit endale uue lemmiku (keele viib alla näiteks maapähklišokolaad, särtsakas elamus on ka tšillišokolaad). Kuid miks peaks keegi kokku segama sinepi ja šokolaadi ... vaat sellest me enam aru ei saa. Igal juhul tasub Karu talu šokolaade kindlasti proovida. Avastamisrõõmu jätkub, maitsemeeled saavad meeldivalt erutatud ja erapooletuks jääda pole võimalik.
Huvitav leid! Kohukesed meenutavad maitselt Bountyt. Klassikalistest kohukestest eristab neid ampse see, et harjumuspärase kohupiima asemel on kookos. Maitselt mahedad, üks kohuke teeb kõhu üllatavalt täis. Meeldivad kindlasti kookosefännidele.
Šokolaadikreem meeldis ka nendele testijatele, kes end üldiselt väga suureks magusasõbraks ei pea. Väga tummine, puhta ja täidlase maitsega – pisike kogus võtab magusaisu ära ja karbikesest jätkub tervele perele kohe mitmeks päevaks.
Üldiselt head, arvasid maitsjad. Tunduvad tervislikud. Kes on rohkem harjunud taimetoitu sööma, teab rääkida, et veganmajonees sobivad peedikotlettidega eriti hästi kokku. Teine arvab aga, et tema praeks kõrvale ka sinki ... Halvaks ei pea peedikotlette keegi. Mõni leiab suisa, et väga hea mõte, peaks proovima koduski teha. Selle toote suur pluss on asjaolu, et soovija leiab neid peaaegu igast suuremast toidupoest.
Hummused on ka eestlaste toidulaual juba tuntud toit, seeõttu maitsesime neid julgelt ja mõnuga. Pettuda ei tulnud – maitsekombinatsioonid olid väga head, kõike oli parasjagu. Lihtsad, selged ja puhtad maitsed teevad kõhu kuidagi kiiresti täis, pidime nentima. Panime hummust leivale ja möksisime vrappide sisse. Sööks neid teinekordki!
La Muul on mõni veganjäätis müügil suuremates toidupoodides, osa aga saadaval vaid nende Tallinnas Telliskivi tänaval asuvas kohvikus. Just viimased said meie toimetuses positiivse vilekoori osalisteks. Maitsenauding, super hea elamus, parem kui seks – just nii kiideti mojito- ja mandli-kirsimaitselist jäätist. Poejäätistest meeldis meile kõige rohkem brownie-jäätis. Jäätise tummist mekki kiitsid isegi mehed. Banaani-šokolaadijäätise kiitsid oma lemmikuks aga lapsed. Pannkookide kõrvale ülihea!
Külmalt joomiseks mõeldud 100% veganpiimakohvid tekitavad natuke segadust. Nimelt on kohvimaitset kuidagi liiga vähe ja taimse piima maitset liiga palju. Taimsete piimadega kipubki olema nii, et need kas meeldivad või ei. Mandlipiim teeb kohvi natuke läilaks, kaerapiimaga kohvil on lihtsalt mingi harjumatu mekk man. Tooteinfot lähemalt uurides tundub, et imeliku maitse allikas võib olla päevalilleõli, mida kohvipurk miskipärast sisaldab.
Kohvisõbrad ütlevad, et neist jääks see toode poodi. Ei ole kõige parem. Samas ei ostaks me poest ka mõnda teist piima ja suhkruga üheskoos purki topitud toodet.
Vaat, tofu oli toit, mis tekitas meie testijates kõige enam segadust, paraku ka miinuspoolele jäävaid emotsioone. Ühine arvamus oli, et see toit jäägu küll edasijõudnud taimetoitlastele.
Seda, kuidas tofut süüa, tuli lausa guugeldada. Proovisime praetuna, nii soovitati. Maitses nagu kergelt maitsestatud hallikas tomp. Meie seltskonnast ilmselt keegi oma elus rohkem tofut süüa ei ürita. «Näljaga eelistaksin ka pigem metsast marju korjata,» arvab üks kolleeg.
Kaneelirullid nagu kaneelirullid ikka – see oli üldine arvamus. Kõik testijad pidasid neid pigem heaks ja ütlesid, et ostaks teinekordki. Paar testijat leidsid, et on liiga magusad, mõni märkis ära natuke jahuse maitse.
Maitsed on erinevad. Nii öeldakse. Meilgi oli arvamusi seinast seina. Tuleb ausalt tunnistada, et loomulike maitsetega mitteharjunud inimesed panid salvräti delikaatselt suu ette ja ... noh, neile ei meeldinud need šokolaadid. Üks kolleeg aga leidis, et šokolaadid on väga hea konsistentsiga: suus sulavad, kreemjad ja võised. Paraku nentis temagi, et maitsed jäid tagasihoidlikuks, pakendil kirjas olnud koostisosi polnud eriti tunda.
Toode, mille puhul läksid arvamused kahte lehte laiali. Osa testijate jaoks on merevetikakrõpsud ammused lemmikud ja vana hea kartulikrõps juba ammu vetikanäkside vastu välja vahetatud. Kinoõhtu jaoks näiteks. Teised aga leidsid, et maitseb nagu roiskunud kalanahk.
"Mina söön taimetoitu pidevalt, aga veganlus on mulle pisut segaseks jäänud. Lehmapiima ma näiteks ei väldi, aga kui isu tekib, ostan kookos- ja mandlipiima. Söön seda, mis maitseb!"
"Mulle maitsevad taimetoidud väga, kui need on hästi tehtud. Tihti isegi eelistan taimetoite lihale."
"Pean end lihasööjaks, kes taimetoitu ei pelga. Olen seda saanud väga maitsval kujul. Ise valmistan harva, tavaliselt salateid. Kuna minu lemmikud on seened, siis igasugu seentest tehtud toite sööks küll veel ja veel."
"Mina võiks vabalt lihata elada. Piimatooted pole samuti mu lemmikud. Nii et kui ma oskaks taimetoitu ise väga hästi teha ja kui kogu pere oleks nõus nii toituma, sööksin neid praegusest palju rohkem. Praegu on minuga samas paadis ainult poeg, teised nõuavad ikka liha. Toidukohtades ongi sageli mu esimene valik pigem taimetoit. Ka suuremat osa seekordse testi toitudest olin varem proovinud. Seega suhtun taimetoitulsse väga hästi ja üldiselt olen alati väga häiritud, kui keegi taimetoitlaste kohta midagi halvasti ütleb. Samas ei tohiks ka vastupidi olla, et taimetoitlased kommenteerivad lihasööjaid. Igaüks söögu, mida hing ihaldab."
"Mõistan küll inimesi, kes püüavad oma toitumises loomset vähendada, aga ise usun, et inimene on kõigesööja, ja seepärast söön ka liha. Taimetoitu maitsen aga aeg-ajalt hea meelega."
"Minul pole taimetoitude vastu midagi, kui need on hästi tehtud. Samas tunnen lähedalt sportlikku inimest, kes ainuüksi vegantoitudega välja ei vedanud, tema organism andis sellest ise märku ja nii tuli lihasöömise juurde naasta."
Kui suhe saab läbi, siis võib ühel osalisel olla raske olnule käega lüüa. Kas sinu eks on sinust üle saanud?
|
OSCAR-2019
|
||
Misjonikeskuses on müügil 4 uut piltpostkaarti vaimuliku sõnumiga Psalmide ja Õpetussõnade raamatust ning «Kiriku laulu- ja palveraamatust». Ühepoolsed, valge tagaküljega kaardid maksavad 25 senti.
Vanematest kaartidest müüakse piibli- või laulusalmidega kaarte hinnaga 25 või 30 (ühepoolsed) ja 45 senti (kahepoolsed). Alates 25 kaardist on hind soodsam.
Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda kuuluva usuteaduskonna lõpuaktused toimusid magistriõppes 16. juunil ja bakalaureuseõppes 21. juunil. Usuteaduskonnas kaitsti kevadel 4 bakalaureusetööd ja 13 magistritööd. Magistriõppes lõpetas Elise Nemliher nominaalajaga kaks õppekava: religiooniuuringud ja religioonipedagoogika. Lisaks läbisid kaitsmise talvel üks bakalaureusetöö ja 2 magistritööd. Tiit Arge, Toomas Erikson, Helen Haas ja Tanel Meiel lõpetasid ...
Eesti kuulub maade hulka, kus põlvkondadevaheline kultuuriline järjepidevus on olnud habras. Lisaks viimase aastasaja poliitilistele vapustustele on selle taga küllap ka meie kõrgkultuuri noorus ning kiriku ja teiste minevikupärandit alal hoidvate institutsioonide vähene mõjuvõim ühiskonnas. Seetõttu pole paljudel meie kommetel ja „traditsioonidel“ tegelikult kuigi pikka ajalugu. Heaks näiteks on äsjased koolilõpetamised. Veel paari sugupõlve eest oli noorte täisikka ...
Eeloleval suvel on mitme EELK koguduse pühapäevasele jumalateenistusele oodata vormis politsei-, kaitseväe- või kaitseliidukaplaneid eesmärgiga kutsuda koguduste liikmeid üles märkama vägivalda meie ümber ja kodudes. Mida kujutab endast koostööprojekt „Vägivallatu pere“? Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peakaplan Valdo Lust: Koostööprojekt kasvas välja EELK peapiiskopi Urmas Viilma ja PPA peadirektori Elmar Vaheri töökohtumisest, kus arutati, mida saame üheskoos teha ...
Tänavu oma 70. aastapäeva tähistava EELK Usuteaduse Instituudi õppeaasta lõpupäev, 16. juuni oli sündmusterohke – jumalateenistus, lõpuaktus, professorite inaugureerimine, raamatu esitlus, töötajate tunnustamine, rektorite portreede galerii avamine. Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimunud pidulikul lõpujumalateenistusel oli liturg peapiiskop Urmas Viilma, jutluse pidas kanoonik Gordon Oliver. Kaasa teenisid emeriitpeapiiskop Andres Põder, piiskop Einar Soone, assessor ...
Tee paradiisi Saarte praostkonna kirikupäevade ja laulupeo ajal koguneti Kuressaares pärast avajumalateenistust kirikuaeda, et olla tunnistajaks õunapuu istutamisele. Häid sõnu noorele puule kosumiseks jagasid peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Joel Luhamets (fotol). Toetavat väge pakkusid koguduse õpetaja praost Anti Toplaan, õpetaja Hannes Nelis ja Tõnu Veldre. Et puu vajab peale sõnade ka vett, sai see ohtralt kastetud. Laurentiuse kiriku aeda jääb kasvama ...
Maikuu peamiseks sündmuseks meie kirikus oli vaieldamatult EELK 100. aastapäevale pühendatud kirikukongress Tartus. Kuid kirikus on ikka nii, et pühitsemist väärivad pidupäevad ja ajaloolise kaaluga otsuste tegemine käivad käsikäes. Eks kõik ajalootähtpäevadeks vermitud sündmused on kunagi olnud meie eelkäijate ette kerkinud olukordades lahendamist vajanud probleemid või antud ajahetkes vastutuse võtmist vajavad keerukad otsused, millest nüüdseks on saanud ajaarvamise ...
15.–19. mail toimus Ruhnu delegatsiooni merereis Gotlandi saarele. Reisist võtsid osa Ruhnu koguduse diakon Jaanus Torrim ja Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson. Läänemere suurim saar Gotland ehk Ojamaa, mis oma hiilgeaja pärandina saab rõõmu tunda saarel asetsevast 92 keskaegsest kirikust, on Eestis tuntud eelkõige oma suurepärase kvaliteediga käiade poolest. Nõnda võis Ruhnus Ringsi sadamasse laeva saatma tulnute seas kuulda hüvastijätuhõikeid: „Ärge ...
Narva Aleksandri kiriku paljunäinud müürid olid taas tunnistajaks filmivõtetele. 8. juuni Põhjarannik kirjutab režissöör Ari Alexander Magnussoni Islandi-Eesti-Norra ühisfilmi „Mihkel“ võtetest kirikus. Artikli autor Teet Korsten ütleb, et see on kolmas film, mille kaadreid kirikus filmitud. Esimene neist oli 2005. aastal Vene režissööri Oleg Fessenko „Nõid“. Teine film oli Rainer Sarneti „Idioot“, mis võeti peaaegu tervikuna selles pühakojas üles 2010. aastal. 1. juunil ...
Kirikupäevade ajal Saaremaal jutlustas piiskop Joel Luhamets ka Pöide kirikus. Koguduses oli ristimis- ja leerijumalateenistus. Kuigi juuni keskpaik oli peaaegu käes ja väljas lõõskas soe päike, võttis Pöide kirik kirikulisi vastu jäise külmusega – talvekülm ei olnud pühakoja kolossaalsetest müüridest veel välja peletatud. Ent inimeste südamed olid soojad ja avatud ning koos Saueri segakoori ja Kose kiriku pasunakooriga peletati kallale kippuvat külma. Üks võimsamaid ja ...
Tallinnas Pirita sotsiaalkeskuses (Metsavahi tee 4) avati esmaspäeval, 19. jaanuaril erivajadustega noorte loomingu näitus. Imekaunid kudumid on valmistatud Saori telgedel.
Saori nimi koosneb kahest silbist. Silbil «Sa» on sama tähendus, mis Zen sõnastiku esimesel silbil «Sai» ja tähendab, et kõigel on oma individuaalne väärikus. Silp «Ori» tähendab kudumist.
Nii nagu elu voolib meid erisugusteks, näitab Saori kangas kuduja sügavat isikupära. Tihedus ja tugevus. Paindlikkus ja vabadus. Värviküllus ja tagasihoidlikkus. Soojus ja erksus. Kõik õied on kaunid, isegi kui igaüks neist erineb teistest kuju ja värvi poolest. Just selle erinevuse tõttu «on kõik head». Noored näitavad oma hingevärve läbi lõngade pehmuse.
Kudumid on valminud Tallinna Puuetega Noorte Keskuse Juks tekstiilikojas ja autistide rühmas, juhendanud Häli Metstak ja Anneli Säre.
|
OSCAR-2019
|
||
Ilmselt on paljud seisukohal, et Tallinna börsil võiks hakata tasapisi positsioone sisse võtma ning et turg on pigem ala- kui ülehinnatud. Ei välista muidugi, et tehakse veel uusi põhju. Algataks arutelu teemal, et millistel aktsiatel on paariaastases perspektiivis suurimad tõusuvõimalused. Seega ei peaks silmas mitte niivõrd head dividenditootlust (Telekom, Tallinna Vesi) vaid võimalust oluliseks hinnatõusuks (50% ja rohkem).
Ise olen hiljuti näpuotsaga ostnud Harju Elektrit ja Eesti Ehitust, kaalun OEG-d, TKM-i, Normat, Sakut, ei välistaks Baltikat.
EEG, TPD, VSN, ARC, KLV ja TAL on juhtkonna riski tõttu välja praagitud ja Starmaniga pole mu meelest seoses Börsilt lahkumisega midagi peale hakata. Väljapraakimine ei tähenda, et antud ettevõtetega pole lühemas ja ka pikemas perspektiivis võimalik teenida. Lihtsalt nende puhul risk ületab oodatava tootluse, kuna nimetatud ettevõtete juhtkond tegeleb rohkem sahkerdamise ja spekuleerimisega, kui ettevõtte arendamisega.
Suuresti Sinuga nõus, vaid ARC väljapraakimine juhtkonna riski tõttu on minu arust vaieldav. Aga võib-olla pole ma asjaga piisavalt kursis.
jah võibolla tõesti selline järeldus arco kohta ülekohtune, lihtsalt nimetatud ettevõttes segased ajad nii turu kui ka juhtkonna (ümberstruktueerimised ja liikmete vahetus) mõttes.
Minu arvates on SFG huvitav mitmel põhjusel ja sarnasusi (talupojamõistuse tasandil) võib leida mitmete teiste Tallinna börsiettevõtete käekäigust. Nimelt:
Sarnasus OEG-ga - SFG on suuresti laienenud Ida-Euroopa suunal - poodide arv, müügipindade hulk, sortiment, firmamärgid - kõike on juurde tulnud. Samuti on tõusnud tublisti ka käive ja kasum (kordades), mis muidugi ei näita koheselt, et seda osta tasuks, sest käive ja kasum on kordades tõusnud kuna on laienetud, ning seetõttu võrrelda 07 ja 06 aasta aruandeid ei ole päris lihtne. Kui üldiselt tundub, et kui on aset leidnud laienemine, siis võiks oodata jätkuvat käibe- ja kasumi kasvu ning see peaks olema ainult positiivne - iseküsimus on aga selles, et millal see SFG rahamasin täistuuridel tööle hakkab - kas ta töötab juba praegu maksimumi lähedal, hakkab seda tegema sellel aastal või alles järgmisel. OEG puhul on näha, et laienemine tõi kaasa kasumimarginaali languse, ja suuremat edu võiks oodata alles aasta või kahe pärast - kas SFG sarnaneb selles suhtes OEG-ga?
Sarnasust võiks kontrollida ka SFG ja Baltika vahel - mõlemad on tegevad rõivatööstuses. Baltikal aga viimaste tulemuste järgi öeldes ei lähe vist eriti hästi? Üks aspekt miks Baltika hetkel taevasse ei tõuse on võib olla see, et Venemaa suunaline areng on Pronksöö mõjude tõttu soikunud? või on asi globaalses majanduslanguses, mis on tinginud rõivaste ostmise languse? Sellest aspektist vaadates võib SFG küll laienev olla, kuid kas ei ole oht minna Baltikaga sama teed? Minu arvates Baltikal just eriti hästi ei lähe. aga see on muidugi minu arvamus.
SFG teeb minu jaoks huvitavaks ka see, et viimasel ajal on tehingute arv ning maht olnud väga väike. üheltpoolt ostusoove on, ja on ka müügihuvi, kuid vahe ostu ja müügipakkumiste hindadest on olnud päris suur. Kuigi täna, jah, on see vahe kohati praktiliselt kadunud. Kas võiks arvata, et on oodata häid uudiseid ja keegi ei taha seetõttu müüa? Minu jaoks jääb ikkagi väga arusaamatuks, miks SFG-ga nii vähe tehinguid on tehtud viimasel ajal. (ta ei ole just tallink aga.. natuke võiks ju tehingud ikka olla:) )
Olen oma mõttekäikudega jõudnud sinnamaale, kus on üheltpoolt tekkinud huvi SFG-d ostma hakata, kuid teisalt jälle on teinud mind ettevaatlikuks OEG ja Baltika käekäigu nägemine. - kas põhjendatult? ei tea. Ehk oskab keegi aidata hinnata SFG perspektiive?
Oota vähekene.. Lähinädalatel on SFG IV kv. aruannet oodata ja ehk leiab ka võrdlusmomenti OEG/BLT saatusega.
Praegu on mõtet osta ikka dividendi aktsiaid: Telekom, Tallinna Vesi siis pisut tühja maad ja tulevad kõne alla Saku ja Norma. Muid asju ei näpiks praegu.
VSN peaks kindlasti lisama siia nimekirja. 2007 a. kasumi 12,7 mln. ja hetkehinna 1,89 järgi P/E=10,5. Käesolevaks, 2008 aastaks prognoosib juhtkond kasumiks 20 mln.(+57% kasvu) ja aastaks 2010 kasumiks juba 56 mln.(+340%)(vt. arenguvisioon). Käive peaks tänaselt u.250 mln. kasvama u.520 mln. kroonini aastal 2010. Samas on nad kahel eelneval aastal maksnud ka dividende, kas ka sel aastal- ei tea, aga võimalik. Võrreldes teiste meie nn. ` kasvuaktsiatega ` BLT (P/E=20,8) hinnal 2,91 ja OEG (P/E=18,7) hinnal 2,91 saab VSN puhul kasvu osta märksa odavamalt. Aktsia puuduseks on kindlasti vähene likviidsus.
Velikij, õige jutt. Kõik tahavad pärast uhkustada kui odavalt said ja kui hea asi on aktsiahindade langus.
Ahjaa...farmaatsiat tasuks osta...antidepressantidel ja südamerohtudel nüüd mõningat aega hea minek...
Teeks ettepaneku pakkuda välja 3 ostetavat aktsiat järgmistes kategooriates (koos minu pakkumistega):
3. Eduka sündmuste arengu korral võib tõus olla 3-4 korda nt järgmise 5 aasta jooksul: siin on nüüd raskeim pakkuda, aga äkki OEG.
Eesti suurim riskikapitalifirma Alta Capital peab lähikuudel kulutama võlakirjade lunastamiseks üle poole miljardi krooni.
Arvestage et investorite rahavajadsed hakkavad suurenema kuna rahamass väheneb. Üks kiire võimalus on aktsiad müües oma likviidsust kiiresti suurendada.Kõik muud kiired rahasaamise võimalused on võrreldes sell nupu vajutamisega aeglased.
Kristjan kirjutas TI foorumis, et müügisurve on seotud margin-callide realiseerimisega balti turul ja üks null päev kasvõi päästaks olukorra. Täna siis on see murdepunkt? :)
vaade Tallinna indeksi ajaloole. Mõtlesin korra selle SEB likviidsusfondi kontekstis võrrelda, millises turufaasis kunagi 1998 aastal HOP RTF pidi oma osakuhinna alla hindama. Tagantjärgi vaadatuna toimus see üsna turu põhjade lähedal (1998 suvi), kuid ometi olin ma kunagi 1998 lõpus ühte fondi likvideerides olukorras, kus MA PIDIN müüma enne 31.12.98 ja ma müüsin Hansapanga aktsiaid hinnaga 55 EEK tükk, kirjutades samas investoritele, et ootan nende aktsiate hinna kahekordistumist iga järgneva kahe aasta jooksul (mis ka laias laastus juhtus). Edaspidi oli vähe neid aastaid, kus kohalik börs ei näidanud kahekohalist tootlusenumbrit, 99-l oli see +38%.
Meil on pragu olukord, kus väljastpoolt vaatlejate hulgas on peaaegu konsensus, et siin on hetkel Islandiga sarnane kriis. Mina nii ei arva. Kuigi aktsiahinnad võivad vabalt mõne tõelises hädas oleva investori sundmüükide tõttu langeda ostjate puudusel mistahes tasemele, kordan oma soovitust: Baltikumist võib langeval turul juba osta tugeva bilansi ja positiivse rahavooga ettevõtete aktsiaid puht nende dividenditootluse pärast. Sellest kordades enam võivad aga lähemate aastate perspektiivis tõusta "2009 aastal 1/3 Baltikumi laenudest mahakirjutavad" Skandinaavia pangad.
USA majandus suudab näidata küll vaevu kasvu, kuid tänu FEDi rahatrükile ja ettevõtete kiirele kriisijärgsele kasumite taastumisele leiab Dow Jones indeksi taas uusi ajaloolisi tippe tegemas. Pärast värske rekordi saavutamist jäi aga turg tasaseks ning kulges terve päev külgsuunas. Psühholoogiliselt on see ilmselt veidi keeruline seis, kuna üsna oluline siht on nüüd saavutatud ning siin võib tekkida küsimus, mis saab edasi või kui palju võib turg veel rallida.
S&P 500 indeks veel päris oma 2007.a oktoobri tippe ei saavutanud, kuid protsendise tõusu järel jääb sellest tasemest lahutama vaid 1,6%. Ka Euroopas olid emotsioonid laes, kui Stoxx 600 kerkis 1,8%, kuid antud indeksil jääb oma ajalooliste tippudeni veel oluliselt rohkem ruumi, täpsemalt 36%.
Liikumise taga oli oodatust parem makro ning ühtlasi Olli Rehni kommentaar, et majandusliku surve tõttu võidakse mitmetele Euroopa riikidele eelarvedefitsiidi eesmärkideni jõudmiseks täiendavat aega anda.
Eurotsooni veebruarikuu teenuste sektori lõplik PMI revideeriti 0,6 punkti võrra kõrgemaks 47,9 punkti peale, kuid siinkohal tasub mainida, et võrreldes jaanuari 48,6 punktiga oli indeks siiski madalam. Tänu sellele korrigeeriti ka teenuste sektori ja töötleva tööstuse ühist PMI indeksit 0,6 punkti võrra 47,9 puktile (samuti madalam võrreldes jaanuari 48,6 punktiga).
Poliitilisel maastikul teatas Itaalia president Napolitano, et tal pole võimalik alustada läbirääkimisi erakondadega enne 15. märtsi, kuna kohus peab enne ametlikud hääletuse tulemused kinnitama. Kuna hetkel mingit kompromissi võimalust ei paista, siis võib president määrata uue tehnokraatliku valitsuse ning nimetada selle etteotsa poliitikas mittetegeva isiku.
USAs oli ainsaks makrouudiseks veebruari teenuste sektori ISM, mis kerkis 0,8 punkti võrra 56,0 punkti peale vs oodatud 55,0. Uute tellimuste indeks paranes 3,8 punkti 58,2 punkti peale ja kuigi tööhõive indeks tuli veidi allapoole, siis jäi tase siiski üsna kõrgeks (57,2 punkti).
Tulles tänase päeva juurde, siis pärast Hugo Chavezi surma võib Venezuela stabiilsus päevakorral olla. Makro poolel avaldatakse eurotsooni neljanda kvartali SKP revideeritud näit, USAs jälgitakse ADP küsitlust ja FEDi majanduse hinnangut.
Kui vaadata S&P 500 indeksi valuatsiooni poolt, siis turuhinna ja järgmise 12 kuu oodatava kasumi suhtarv (oranž joon) on vaikselt roninud 13,5x peale, mis pole muidugi röögatult kallis, kui vaadata kus liiguti enne kriisi. Aga samas tuleks ettevaatlikuks jääda ka analüütikute kasumiootuste suhtes, mis aasta teises pooles eeldavad endiselt korralikku tõsu. (S&P 500 Q1 EPS ootus on näiteks viimase kahe kuuga toodud +2,2% pealt -0,2% peale ja Q2 EPS +6,3% pealt +4,9% peale).
USA turg rallib täpselt nii kaua, kuni töötavad Bernanke'i rahapressid. Nagu näha, siis turud ei ole olnud väga mõjutatud makrost, ehk siis fiscal cliff, sequester jne. ei ole suuremat korrektsiooni turgudele toonud. Buffett ütles hästi, (tõlgituna): "Market reflects the companies' perfmormances, not the overall economy." Küsimus on pigem, mis saab siis, kui Bernanke lahkub 2014 jaanuaris oma ametipostilt? Kas järeltulija oskab alustatut ka lõpuni viia? Kas rahapress keeratakse kinni?
Kui USAs oleks praegu vabariiklasest riigipea, peaks suuremat muret selles osas tundma, kes võiks saada FEDi uueks bossiks. Aga ma usun, et Obama, kelle ülesandeks on Senatile kandidaat välja pakkuda, siis tema huvides oleks inimene, kes pooldaks sõbralike suhete püsimist rahandusministeeriumiga.
No need suhted on läinud liiga sõbralikeks. Kui nii edasi, siis varsti toimub rah.mini ja Fedi ühinemine. Ise kirjutan tšeki, ise prindin raha.
Ja ega selles mõttes pole sisuliselt väga oluline, kas presidendiks on vabariiklane või demokraat: keskpanka on neil ühtemoodi nagunii vaja. Retoorikas on erinevus küll olemas, aga sellega asi ka suuresti piirdub.
Viimase kuu jooksul pole EUR/USD aktsiaturgude riskiralliga kaasa läinud ja liikunud hoopis vastupises suunas. Tõenäoliselt võib edasise suuna osas määravaks saada EKP neljapäevane istung, mille eel kardetakse natuke, et keskpank mõtleb jälle rohkem baasintressi langetamise peale. Kui seda märki ei tule, siis pakun, et euro on üsna kiire taastuma.
|
OSCAR-2019
|
||
Aruanne on esitatud majandusaasta kohta 1. maist, 1618 – 1. maini, 1619 – s.t. Viilipi Jakobi-päevast sama päevani järgmisel aastal. Maksuvahendiks olid rahast enamal määral mitmesugused naturaalid – teravili, loomad, kalad jne. Aasta tulud ja kulud on esitatud enam-vähem ühesuguste liikide ja struktuuri järgi.
Sel ajal on kogu halduskonnas olnud 21 ametit (Ambt), mida Leesment esitab (lk.8) järgmises järjekorras:
Selgitatakse, et Roobaka ja Tumala (eramõisad) on endistelt omanikelt ära võetud nende süütegude (riigiroidu ehk crimen laesae majestatis) karistuseks ja esimene arvatud Muhu ametkonna ning teine Kuressaare lossi juurde. Paneme tähele, et esimesena nimetatud Sõrve pidi ilmselt Jämaja kihelkonna ametit kujutama ja ilma haldurita Tiirimetsa oli pigem tekkiva Anseküla kihelkonna amet. Tähele panna tasub sedagi, et Elme riigimõisat juba sel ajal on Magnushoff’iks nimetatu ja see nimi siis kindlasti Holsteini Magnuselt (mitte Rootsi maa-marssalilt) pärineb! Küsitav on toonase Püha kihelkonna ameti nimetamine Kaarma-Suuremõisaks! Käesolevas on „Kaarma“ 8. ameti nimes teadlikult ära jäetud, sest teadupärast hakati Püha kihelkonna Suuremõisat nii alles 18. sajandil nimetama. Jaani ameti puhul toob autor (vist oma eestikeelsete nimede õigustamiseks) joonealuse viite A. W. Hupelile (Topographische Nachrichten) ja teab, et see vana hospidalimõisa kujutab ning et Jaani kirikukihelkond alles 17.s lõpul kujunes. Kokkuvõtteks selgub, et Pöide kihelkonnas on sel ajal olnud (koos Jaani ehk Spittelhoff’iga) neli riigimõisat, Kihelkonnal kolm (Paju- ja Tagamõisa ning Lümanda); Kärla ja Kaarma kihelkondades oli kummaski kaks (esimeses Kärla ja Paadla ning teises Elme ja Pähkla) riigimõisat. Ülejäänud seitsmes kihelkonnas (kui Mustjala juba sel ajal kihelkonnaks lugeda!) oli igaühes üks riigimõis. Viimasena nimetatud Abruka Ambt kujutas vist Schultzenhoff’i karjamõisa, kust kümnisena 21 tuhat kuivatatud räime on saadud.
Teravilja mahumõõtudeks olid sälitis (Last), pund (Pundt), tünder (Thonne), vakk (Lop) ja külimit (Külmet). 6 külimittu moodustas põhiühikuna vaka; punnaks loeti 5 vakka ehk 2 tündrit (tünder oli seega 2,5 vakka) ja 12 punda ehk 24 tündrit moodustas ühe sälitise.
Raskusmõõduks oli kaal (Schippundt), mis jagunes 20 leisikaks (Lißpundt) või 400 naelaks (Marktpundt) – seega 1 leisikas = 20 naela. Hinnalisemate ainete puhul on eraldi selgitatud mahu- ja raskusmõõtude vahekorda. Näiteks võid väidetakse tündrisse minevat 16 leisikat, kusjuures taara ehk pakise peale tuleb 2 leisikat arvata.
Rahaühikuiks on taalrid, margad ja šillingid (1 taaler = 6 marka ja 1 mark = 36 šillingit. On esinenud ka veering, mis võrdus ¼ margaga. Tavalist ehk „halba“ taalrit (schlechter Taler) tuleb eristada riigitaalrist (Reichstaler), mis jagunes 8 margaks ehk 6 Taani margaks. Omaette kursiga oli käibel veel Riia mark.
Raha omas sel ajal vähest tähtsust ja põhilisteks hüvisteks olid terevili (nisu, rukis, oder ja kaer), loomad ja linnud ning karjapidamise saadused (liha, või, nahad, vill). Kolmanda grupi moodustasid kalad. Ülejäänud hüvised on jaotatud kohalikeks ja mujalt saaduteks ning neid on vaadatud ühes grupis.
Brošüüri põhisisu moodustavat eriosa on siin refereeritud või kommenteeritud vaid üksikute alalõikude osas. Kui toonase Taani riigi ülemere-provintsi majandus peaks täna kellelegi huvi pakkuma, tuleks vahetult Leesmendi brošüüri poole pöörduda.
Keegi Muhu talupeg oli maha niitnud kasutamata (wüst) heinamaa ja maksis selle eest trahvi nisus. Sõrves oli Pätsi Jaak sama süüteo eest tasunud oina ja Klaus Knubben 3 oinast ning ühe talle sõõtis põllu omavolilise kasutamise eest.
Muhus olid Läänemaa talupojad maksnud trahvi (ühe noore härja ja 2 taalrit ning 3 marka) oma loomade omavolilise karjatamise eest Muhu ametkonna karjamaal.
Kulu Tõnu Sõrvest oli sõnakuulmatuse eest maksnud trahviks ühe oina. Palasmäe Hans Muhust oli maksnud ühe taalri vereraha (Bluttgeldt – s.t. haavamise eest, kui haav oli verine). Gerdt Kocks Valjalast on maksnud 32 taalrit (!) selle eest, et ta Saaremaalt välja saadetuna on omavoliliselt tagasi tulnud.
Rahalisest tulust moodustas põhiosa kõrtsidest saadud tulu – kokku 1074 taalrit. Sellest ligemale pool (452 taalrit) tuli Muhust.
Muhu kohta leidub rukki külviga seoses märkus, et lisaks ameti külvile on rukit külvatud veel Kapimõisa (Cappenhoue) maale 6 sälitist ja 2 vakka. Suurim oli Muhus ka kaera külv – 9 punda ja 1 vakk.
Kõrtsides oli õlle pruulimiseks tarvitatud linnaseid ühtekokku 17 sälitist, 10 punda ja 3 vakka. Esikohal oli Muhu 7 sälitise, 6 punna ja 2 vakaga.
Kalakümnise soolamiseks oli kokku antud 11 tündrit ja 4 külimittu jämesoola; või soolamiseks kokku 5 tündrit ja 4 külimittu peensoola.
Schreiber Stuben kulutas aastas 6 riisi paberit (18 taalrit), peale selle 2 taalrit tindipulbri ja ühe taalri punase vaha eest
Kahel korral oli kaks aadlikku saadetud läbirääkimisteks Tallinna Saaremaalt ära viidud talupoegade tagasi saamiseks. Taanikeelsest ääremärkusest selgub, et jutt on paarisajast talupojast, kelle rootslased olid viimase (Kalmari) sõja ajal Saaremaalt Rootsile alluvaile maadele viinud.
Kuressaare kirikuõpetajalt oli ostetud 120 taalri eest 7 kaalu ja 10 leisikat humalaid. Kaupmees Enewoldt Matzson’ilt oli veel (sama summa eest) 6 kaalu humalaid ostetud.
Lüübekist oli ostetud üks kast (30 šoffi) klaasi 7 taalri eest ja Lüneburgist 5 tündrit peensoola (2 ½ taalrit tündri eest).
Ostukohta täpsustamata oli ostetud 2 kaalu kangrauda (20 taalrit), 5 naela inglistina (kokku 5 marka) ja üks kruus puuõli lossi ajanäitaja jaoks (3 marka).
Eespool nimetatud kaupmees E. Matzson’ile oli müüdud 7 punda nisu ja vasika-nahku, halduritele mitut liiki kuivatatud kalu, kanepi seemet ja lõngu. Talupoegadele oli müüdud ühtekokku 12 tündrit jämesoola (14 taalri eest) ja kaheksale ostjale kokku 55 sälitist lupja (1 taaler sälitise eest).
Hollandisse oli laevaga viidud ja müüdud 3 sälitist ja 3 punda nisu, mille eest on saadud 195 taalrit.
Ostjat näitamata on halduskond müünud 112 sälitist rukist, 140 lammast, villa, rasva (Tallich), soolatud räimi ja kuivatatud kammeljaid.
Paistab silma, et müük suuresti ületab sisseostu. Kui kaupade müügist oli saadud 5082 taalrit ja 27 šillingit, siis ostetud kaupade eest oli makstud vaid 363 taalrit ja 2 marka (peale selle 4 punda rukist ja poolteist vakka otri).
L. Leesment järeldab, et peamisteks sissetulekuteks olid maksud ja halduskonna majanduslikud ettevõtmised. Väljaminekute põhiosa moodustavad peale halduri palga sõjaväelaste palgad.
Rukist laekus maksuna kõnealusel majandusaastal suurimast kihelkonnast Pöidelt (selle nelja ameti laekumisi kokku võttes) 13 sälitist, 9 punda, 4 vakka ja 4 külimittu. Järgmisel kohal oli Muhu 10 sälitise, 5 punna ja 3 külimituga. Järgnesid Lümanda amet (8 sälitist, 4 punda, 4 vakka), Suuremõis (s.t. Püha amet – 7 s., 6p., 3 vakka ja 3 külimittu) ning Sõrve (koos Tiirimetsaga – 7 s., 4 p. 1 vakk ja 3 külimittu). Laekumised ülejäänud ametitest jäid alla viie sälitise, kusjuures Lossile arvatud endisest Tumala eramõisast ega Abruka karjamõisast ei olnud rukist üldse saadud. Selle juures jääb üsna arusaamatuks, mis elu sel ajal Ariste ja Rahula erb-Baurenid elasid?
Peaks ehk märkima, et kui Lümanda ametile lisada Paju- ja Tagamõisa ametid Kihelkonnal, siis ületaks nende rukki-maks isegi Pöide kihelkonna oma – kokku 14 sälitist, 10 punda, 3 vakka ja 3 külimittu.
Leesmendi brošüüri refereeris ja kommenteeris arvuti-kandjal Ülo Rehepapp novembris, 2013 ilma mingite pretensioonideta "autoriõigustele". Nii võib iga huviline sellega suvaliselt toimetada.
|
OSCAR-2019
|
||
Sisekosmos sai alguse minu isiklikest otsingutest 2006 aastal, kui mu firma pankroti äärele jõudis ning aasta hiljem pankrotistuski. 2006 oli väga raske aasta, sest olin nii emotsionaalselt kui majanduslikult põhja jõudnud. Ja lisaks kõigele oli mu ego väga palju haiget saanud - olin ju tahtnud olla see ilus, rikas ja edukas poiss, aga lõpetasin tegelikult halelda läbikukkumisega.
Ja siis see juhtus. Ma komistasin Õpetaja otsa. Kahjuks ei ole ma Ralfiga juba aastaid suhelnud, mis aga ei tähenda, et tema õpetused minus tänaseni vastu ei kajaks. Just Ralf oli see, kes mind mediteerima ja endasse vaatama pani.
Aga sellest ei piisanud. Muutused meie sees ei toimu lihtsalt nii kiiresti, mistõttu hakkasin üha enam rääkima ning kirjutama sellest, kuidas ma ideaalis oleksin soovinud elada, mõelda ja olla. Tegelikkus ei olnud aga see, millest ma kirjutasin. Loomulikult ei saanud ma sel hetkel sellest aru, sest meie mõistusel on kalduvus luua meist kui persoonist igasugu "lugusid", misjärel me nendesse kinni jääme. Kuna inimestele Sisekosmose kirjutised meeldisid, juhtuski, et hakkasin ühel hetkel uskuma, et olengi selline, nagu artiklites kirjutasin. Kahjuks ei olnud see aga tõsi. Ma soovisin see olla, ja ma pingutasin, et selleks saada, aga ei saanud tänaseni. Ka täna olen jätkuvalt oma negatiivsete mõtetega sageli hädas ja ka emotsioonid ei ole veel kõik kontrolli all. Ehk siis võib öelda, et ma ei ole selle 8 aastaga eriti palju edasi liikunud.
Kui Sisekosmos 2008 alustas, oli see põnev ja uudne lugemine paljudele. Isegi, kui see tootis lihtsalt päevast päeva vaimset populismi, oli see tuhandetele inimestele innustuseks ja andis lootust, et elu muutmine paremuse suunas on võimalik. Ongi. Täna on aga Eesti vaimset populismi äärest ääreni täis. Raamatud, kursused, filmid, blogid jms toodavad päevast päeva üha uuesti ühte ning sama sõnumit - ole õnnelik juba täna. Miks see sõnum tänaseni nii hästi "müüb"? Sest kellelgi ei õnnestu see lõplikult vist. See on nagu "Saladuse" raamatuga, mis on tänaseks müünud 1 000 000 000 + koopiat - see lubab kõikidele seda, mida ta oma elult soovib. Kahjuks ei ole ka see lubadus lõpuni pidanud.
Eriti kurioosseks muudab asja veel lihtne fakt, et üldjuhul on vaimse populismi tootjad ise kõige õnnetumad. Just nii nagu olin ise Sisekosmost tootes kõige suuremas segaduses, tean täna isiklikult mitut autorit, kes ilusaid sõnumeid toodavad, aga tegelikkuses suures tühjuses elavad. Mis on see vibratsioon, mida nad tegelikult välja saadavad?
Kui ma ei oleks Sisekosmoses veel 2 aastat tagasi näinud 700+ lugejat päevas, arvaksin, et ainult negatiivset, aga täna tean, et kõik need kirjutajad teevad tänuväärset tööd. Isegi, kui nad ise ei suuda elada nende väärtuste ja tõdede järgi, millest kirjutavad, annavad nad iseendale ja lugejatele lootust. Ja lootust on meil kõikidel vaja. Olen saanud viimase 6 aasta jooksul kümneid kirju inimestelt, kes on mind nende elu muutmise eest tänanud. Tegelikult pole ma ju kellegi elu teadlikult muutnud - ma kirjutasin lihtsalt sellest, mille poole püüdlesin. Kui keegi selle baasil päriselt oma elu korda sai, on see vaid rõõm.
Tegelikult piisab kõikide probleemide lahendamiseks ühest tõest - Elule täielikult alistumisest, sest asjad ei ole niikuinii meie kontrolli all. Kahjuks ei suuda me seda aga teha. Peale 2011 aastal toimunud teadvuse laienemise isiklikku kogemust tean Tõde, aga ei suuda selles püsida. Tean omast kogemusest, et see kõik on illusioon ja see kõik toimub meie "peas", aga see ei tähenda, et mentaalsus ning emotsionaalsus taas kontrolli ei võtaks. Tõde on liiga lihtne, et selles püsida.
Usun, et just see on peamine põhjus, miks enam nii palju ei kirjuta. Ühelt poolt ei taha toota enam vaimset populismi, mis tegelikult kedagi ei aita (või äkki siiski aitab), ja teiselt poolt ei ole veel lõplikult ka ise vabanenud, et seda teistega jagada. Millest siin siis kirjutada?
Sinu kirjutised on pannud võrdlema lugejat oma eluga ja kaasa mõtlema, uusi järeldusi tegema, avastama... Tasub loobuda suurest pingutamisest millegi poole püüdlemisel . Parem lasta see soov vabaks ja pigem loobuda. Mingi hetk võib äkki avastada, et soov on täitunud . Sa oled ka vist praegu loobumise faasis :-)'
Arvan ka et parim. Usun, Kaido, nüüd oled valmis pärisasjadega tegelema, soovin et jõuaksid õpetuse juurde sulle sobival kujul. See mis oled kirjutanud, ehk on see tõesti kellegi jaoks vaimne populism, aga mina näen selles lihtsalt duaalset ajas muutuvat inimese tõekspidamist, mis on ka teistele lugeda antud.
Kui päike tõuseb, mida ta teeb nagunii, ei oota ta kunagi, et teda kiidusõnadega ja ülistades vastu võetakse. Samuti nagu jumalal on täiesti ükskõik, kuidas teda nimetatakse. Nagu keegi surelikest pole suutnud veel kunagi ära seletada mis on armastus. Või miks OSHO ise mitte kunagi midagi üles ei kirjutanud ? Kaido, sa hakkad kuskile kohale jõudma. Kunagi keegi on ilusti öelnud: "Ei ole olemas teed õnneni. Õnnelik olemine ongi tee." Head teed sulle.
Kaido,sinu kirjutised mind on inspireerinud ja julgustanud mõtlema asjade üle, mis materiaalses maailmas ei ole teema.
Tänu sinule olen lugenud palju seda "populismi" ja olen kogunud sealt erinevaid infokilde, millest analüüsimise tulemusena on võimalik tõele lähemale jõuda.
Siit tuleneb ka elu paradoks. Kõik toimub meie peades ja sellel ei ole pistmist tegeliku eluga. Ükski teooria elu kohta ei kehti täielikult ja sellepärast ei saa teooria olla kunagi lõplik TÕDE vaid jääb ikkagi ainult teooriaks. Tänan Sind!
Kõik on kinni inimese mõtlemises. Kui mõtted on negatiivsed, siis on elu ka negatiivne ja halb. Kui mõtted on positiivsed, siis hing on rahul ja õnnelik! Tuleb lahti lasta mittevajalikust ja astuda püstipäi edasi!
Kindlasti on tänu sinu lugudele inimesed hakanud rohkem mõtlema asjade üle, arutama elu väärtuste üle, nagu minagi.
Kuskilt jäi kõrvu ütlemine-Elu on sündmuste ahel mis ei allu meie tahtele.Küllap selles peitub ka tõde.
Õpetajaga kohtumine pani Sind nägema teistsugust reaalsust. Vahva, et suutsid ja julgesid luua Sisekosmose ja sinna oma mõtted kirja panna, nagu Sa näed, on sul tänulik publik, nii mõnegi jaoks oli tähtis, justkui temale tähendatud inspiratsioonikilluke, oli seal Sinu poolt kirja pandud ja mosaiik valmis saigi... Iial ei tea...
Ise olen selline frukt, kes nüüdseks usub end ainult praktikas toimunu põhjal(s.o. loeb praktika, teoorias olen ma pidevalt tugev). Peale korduvaid märke, mida olen samuti korduvalt eiranud, kõliseb mats, millest ei ole võimalik mööda vaadata, sest ma olen ju käpuli. No, julgen öelda, et nii mõnigi kord on tekkinud teadmisevälgatus, nagu Newtonil, kui õunapuu all õunaga pihta sai... , aga korduseksam tuleb ka... Ah, nii lihtsalt on siin mu elus. Viimasel ajal tuleb julgusest puudu ja juba tükk aega on see nii.
Negatiivsete mõteteta ja emotsioonideta oleksid ilmselt kas pühak või surnud. Oled aga inimene ja kõik see kuulub inimeseks olemise juurde. On normaalne. Sõltub ka, kellega end võrrelda. Mõtlen võrdlemist vaimsel teel käijatega. Kas kõik on ideaalsed? Ei:) Mina ei ole ca 20 aastaga kuskile jõudnud kuna kasutan teadmisi harva...emotsioonide taltsutamisest rääkimata.
Keegi ei saa kohustada kirjutama. Paljud vastused saabuvad vaikuses. Paljud siis, kui vastusteks õige aeg või kui teatud teemadele üldse ei mõelda. Jõudu ja rõõmsat suve!
Tegelen pidevalt oma vaimse arenguga ja seda pidevalt juba 10 aastat aga vahepeal on tunne nagu poleks kuhugi jõudnud ja ei tea kas jõuabki.Kui hakkad tundma, et oled nagu kuskile jõudmas siis tuleb alati mingi periood mis tõmbab kogu tehtule kriipsu peale ja pead jälle otsast alustama. Erinevaid tehnikaid ja tseremooniaid õppides/läbides olen kogenud erinevaid teadvuse seisundeid ja mõned on nendest olnud nii sügavad ,et sellel hetkel olen tundnud, et kas ongi nii. Et kas ongi nii lihtne see kõik. Kuid pärast jääb sellest ainult udune teadmine ilma mõistmisetta.
Ühes olen kindel ja ka proovinud ja katsetanud ,et suur osa sellest mida me teeme ja mida me tahaks teha oleneb sellest palju meil on energiat. Energiat juurde saab erinevate tehnikatega aga konks on selles, et Iga kord kui sa annad järele mingile soovile isule või negatiivsele mõttele võetakse see energia sult ära ja sa oled alguses tagasi. Siin on ka konks miks enamus inimesi ei suuda muutuda kuigi nad tahaks. Kõik me tahame muutuda:).Selleks et neid tagasilangusi ei tekiks tuleb oma energiaga ümber käia väga targalt ja see ei ole lihtne sest nõuab põhimõtteliselt koguaeg siin ja praegu olemist. Aga ma olen teel ja katsetan ja kogen kuni leian:)
Soovin sulle Kaido ja ka kõigile teistele teel olijatele jõudu ,väge ja tugevat tahet minna edasi isegi siis kui see tundub mõttetu sest ainult nii on võimalik astuda järgmisele trepiastmele.
Kaido, kuula ainult ennast! Sul on oma laul, mida laulda - ole vaikselt iseendaga ja kuula... õpetajad tulevad.. ja lähevad, kui on aeg. Parimate soovidega, Tiina.
ma usun, et nende meeste ajal ei olnud vaimset populismi veel nii palju (ja ei usu, et ükski nendest ise populist oleks). Praegu on esoteerikast, vaimsusest ja "ärkamisest" saanud paljude jaoks elustiiliäri ja sissetulekuallikas, mistõttu on vaja kogu aeg läbi kirjutamise end pildil hoida.
Hea pool on selliste nähtuste avalikuks tulemine.Siis saab neid vaadelda ja mõista.Ja mida on täielikult mõistetud,seda on ka võimalik lahustuda.
Ei ole mingi"patt" tunda rõõmu ja headmeelt enda teadmiste üle,samal ajal teadvustades,et nii keha kui meel,on ainelised ilmingud,mis vajavad muutumisteks faktiaega.
Sinu artikleid oli alati meeldiv lugeda,need olid südantliigutavad,need panid kaasa mõtlema,neist kumas läbi ka Sinu ausus ja siirus.
Usun, et kui kirjutada oma isiklikest kogemustest ja teekonnast - nii vaimsest kui maisest - koos kõige sinna juurde kuuluvaga, siis sel on alati lugeja jaoks oma väärtus - olgu see siis inspireeriv või hoiatav või mõtlemapanev. Vaimse populismi kategooriasse kuuluvad pigem tekstid, kus on küll ilukõnet, aga vahetut kogemust ei pruugi olla.Või siis meelitatakse inimesi meeldivate seisundite - õnne, rahu, kõikehõlmava armastuse - "porganditega".
Kui Sa ikka meditatsiooni pidevalt edasi praktiseerid, siis selle käigus kerkib paratamatult ikka uusi ja sügavamaid kihte teadvusesse, aga kui vankumatult distsipliini järgid, nende külge ei klammerdu, siis mõne aja pärast sa ikkagi enam ei samastu nendega.Mida edasi, seda raskemini määratletavad need seisundid on. Olin aastaid joogaga tegelenud, kui sain aru (teadvusse jõudis), et suurimaks motivaatoriks oli surmahirm, muudest ma ei räägigi :-)
Meditatsiooniga tegeledes tuleb meil vältimatult läbida erinevaid seisundeid ja staadiume, millest mõned on kaugel meeldivast. Erinevates traditsioonides on kirjeldatud, kuidas teel ülima õndsuse poole tuli läbida teatud ebamugavusi, nagu näiteks raevuhood või apaatia või lausa põrgutules põlemise erinevad variandid :-)
Oma mõtete ja emotsioonide kontrollimiseks on aga hoopis teistsugused protsessid, millel on ilmselt ka oma koht ühiskonnas toimetades.
Ken Wilberi teostest leiab hea kaardi, mille abil on lihtsam määratleda ja mõista, kus me parasjagu oma vaimse arengu teel asume. Temalt on ka pärit vaimse arengu seisundite(states) ja staadiumite (stages) eristamine.See ei ole lihtsalt teoretiseerimine, vaid on ka vägagi praktiliselt kasutatav. Sealt saab ka vastuse sedalaadi küsimustele nagu "miks ei ole minu elus peale sellist vapustavat vaimset kogemust ikkagi midagi oluliselt muutunud" Kui ei ole lugenud, julgen küll soovitada.
Aitäh ausa "aruande" eest ja nagu mulle kunagi soovitas üks kogenud süstamatkaja enne väikese kose läbimist: "Ole sa vee all või vee peal, käed peavad edasi käima!"
Armas Kaido! Tere Sulle ja ka kõigile lugejatele! Oli aegu, kus ma lugesin Sinu kirjutatud artikleid iga päev, see andis jõudu elus edasi kahlata. Sinu kirjutatus oli alati LOOTUS sees ja see andis endalegi lootust, et ühel päeval suudan ka oma elus tasakaalu ja harmoonia luua. Olen tegelenud selle ja tolle ja kolmandaga, otsinud ennast taga ja pean tõdema, et kui olen ühe asja suutnud selgemaks saada elus ja midagi mõista, siis tuleb varsti uus ja suurem lahendamist vajav olukord, justkui testides, et kuidas ma siit nüüd läbi lähen. Kui astusin teadvuse tõstmise kooli ehk avatarkooli "Ilmapuulaste kasvatus", kaks aastat tagasi, mida juhendab Ingliterapeut Marija ehk Marija&Angels, algas kiirem evolutsioonitrepil edasi liikumine. Mida see tähendab? Aga seda, et maises sageduses me ei suuda inimestena vanu mõttemustreid muuta. Kuid Marija&Angelsiga koos, (kes esindavad Inglite sagedust ehk siis maavälist sagedust)õppides on võimalik kõikide elus ettetulevate probleemide lahendamine ja samal ajal rahusse jäämine. Tegemist on kõrgteadvusega, kes on maalastele appi tulnud, mis loomulikult meie peade järgi ei ole võimalik. Kuid ka Krayon räägib oma kirjutistes ülestõusnud meistrite tagasitulekust ja sellest, et nihe tuleb raske. Meistrid naasevad meis enestes, kui oleme treeninud ennast taaskord kõrgema hingetaseme vääriliseks. Arvan, et oled saanud kogemuse, et inimkehastunul jääb puudu teabest, kuidas kõiki vaimseid teadmisis ellu rakendada ja selleks on Inglid valmis meid igapäevaselt juhendama, et me tõuseksime kõrgemale sellest madalast teadvusest ja saaksime kokku oma Kõrgema Minaga ehk avatariga ehk iidse hingeväega. Ja nii see on. Kummardus Sulle Sinu tegevuse eest ja aitäh! Armastusega, Magdalena
|
OSCAR-2019
|
||
Salatsemine on brittidele iseloomulik, britid elavad saladustele, ütleb Tallinna külastanud Briti näitekirjanik David Hare.Foto: Siim Lõvi
Näitekirjanik David Hare on teinud koostööd tõeliste tähtedega, näiteks Meryl Streepi, Anthony Hopkinsi ja Nicole Kidmaniga.
Inimestel on ikka mingid ootused. Mis tunne teid tabas, kui saite teada, et kaht teie tükki, „Amy seisukoht” ja „Vertikaaltund” mängitakse kauges Eestis?
Ega ma alati ei tea, kus mu loomingut esitatakse. Mind on näiteks mängitud Ladina-Ameerikas ja ma ei olegi aru saanud, miks mu looming seal popp on. See on ettearvamatu.
Miks midagi kuskil mängitakse – ega sellest ei saa enne aru, kui oled konkreetset lavastust näinud. „Amy seisukohas” on ema-tütre suhted, mis huvitavad paljusid. Seal on väga hea vanema naisnäitleja roll, mida vajatakse sagedasti igal pool. Tavaliselt suur näitlejanna mängibki seda rolli.
Mul on väga meeldiv siin Eestis olla, aga oma loomingut teatrilavalt vaadata pole sugugi kerge. Paljudele näitekirjanikele ei meeldi oma näitemänge teatris näha.
Teie näitemängudes on juttu sissetungidest. Kosovosse või Iraaki, nagu on „Vertikaaltunnis”. Kuidas mõjutavad sellised teosed diskussiooni neil teemadel?
Kommentaarid - Ühest võimsast vulkaanipurskest piisaks, et Eesti tulevased suved jahedamaks muutuksid - Eesti Päevaleht
Ühest võimsast vulkaanipurskest piisaks, et Eesti tulevased suved jahedamaks muutuksid - kommentaare 1-8
Küll aga pole normaalne Maa üldine seismiline foon. Kuu jooksul pole toimunud ühtegi maavärinat magnituudiga 6 ja 7M ei ole juba veebruarist saati. See pole normaalne. Hakkasin jälgima igapäevaselt 2013a. jaanuaris ja sellist jama ei ole olnud. Värinate arv on langenud mis üldiselt head ei tähenda pikemas perspektiivis..
Kristiina, millele su hinnang tugineb? Ütled, et "pikaajalises peespektiivis." Kas sul on mingid pikaajaliste vaatluste andmed, kust joonistub välja, et mitmekuuline tugevamate maavärinate puudumine toob endaga pikas perspektiivis kaasa jamasid? Ma ise arvan, et sa oled lihtsalt midagi kanget suitsetanud.
Jääb küll kui Euroopa Liit tantsimist keelava direktiivi vastu võtab. Tantsimine raputab maakera ja võib esile kutsuda vulkaani purske.
Ajaloo näitel on kõrgenenud vulkaaniline aktiivsus reaalses seoses päikese päikese langenud või madala aktiivsusega.
Paegune lõppev päikese 24 aktiivsustsükkel on olnud üle saja aasta nõrgim mis mõõdetud. Järjest kasvav hulk teadlasi on veendunud, et oleme järgmise grand solar minimumi lävel, mil päikese aktiivsus langeb järgmisel kümnendil kuni 60% ja päikeseplekid kaovad teadmata ajaks. Viimane kord kui see 1645-1715 juhtus (Maunder Minimum) külmusid talviti regulaarselt kinni nii Thamesi jõgi, Hollandi kanalid, New Yorki lahed kui osadel talvedel ka terve Läänemeri. Toonane kliima oli keskmiselt 2-3 kraadi praegusest jahedam, tavatult heitlik, ebaloomulik ja eksteemne, mis hävitas järjestikulistel aastatel pea kogu mahapandud saagi. Euroopas suri sel perioodil ligi kolmandik inimesi külma, nälja ja näljast tingitud haiguste tõttu, milles süüdistati kiriku eestvedamisel raviaid(nõidu). Sinna ajajärku jääb ka Eesti suurim näljahäda Suur Nälg 1695-1697, mis tappis kahe aastaga enam kui viiendiku elanikkonnast (80 000 inimest).
Kogu see inimtekkelise globaalse soojenemise propaganda loodi eeltadmises, et saabumas on uus väike jääaeg ja et hoida ära sellega kaasnevat massipaanikat. Kõik toimuvad ebaloomulikud kliimapõiked saab hõlpsalt lükata inimeste kaela ja teenida sealt kena kopikas. Järgnevate kümnendite põhiliseks probleemiks saab olema toidupuudus, söögipoolis ikaldub ja hinnad tõusevad juba praegugi järjest kiirenevas tempos.
Tekst algas normaalselt, aga edasi läheb ikka väga käest ära. Esiteks oleme suundumas suurde jääajaperioodi ja sinna vahele jääbki pisemaid jääaegu. Teiseks peaks temperatuur olema praeguseks jahedam ja hetkel on liiga soe. Probleemiks polegi see jahedam aeg, vaid probleemiks saab olema periood, kui tuleme uuesti suurest jääajast välja - saab olema tõsine katastroof. "Igatahes liigume praegu kindlal sammul Veenuse suunas."
Kui mõni vulkaan kergelt köhatab nagu Toba Sumatral 73 000 aastat tagasi, siis on see maailmale umbes sama nagu oli Minose tsivilisatsioonile Thera purse ca 1200 a e. Kr. Ükskord selline pauk ära tuleb, küsimus on vaid millal.
Veel jahedamaks? Ma lootsin, et kliima soojenemine ei lase midagi jaheneda :) Mul oli isegi hea meel, et kliima soojeneb :))
Reformierakonna võimu all oleva Tartu iga-aastaseid nutulaulud, kuidas iga natuke tugevama vihmaga mitmel pool uputab, ei ületa vist enam uudisekünnistki...
Jama, kas pole? Ja proštšaij või goodbye see kliima soojenemine. Ja meie matame selle vastu võitlemiseks varandusi, hoiame kokku ja elame kallimalt, kõik ilma asjata? Kaks sellist purset ja pole meil midagi tulevastele põlvedele pärandada. Ei ela ise ega ela ka nemad. Ja kõik see vehklemine ilmaasjata? Ütlete, et tõenäosus seda ei luba? No kellel seda tõenäosust vaja on. Vaadake kaugesse minevikku. Looduse kaitsmise ja kokkuhoiu tuhinas raiskame tegelikult energiat, loodust ja vara, mida niigi napib. Miski pole siin ilmas igavene ja kõik, mis me teeme, on suures perspektiivis nonsenss. Inimene oma tegemistega on täpes looduse võimsuse ees. See kõik meenutab millegi pärast kilplaste tegemisi.
Ühe vulkaani purskest piisab,et Ameerika Ühendriike enam ei ole ja see oleks alles algus.Suved on olnud kord jahedamad kord soojemad,talved kord külmemad kord soojemad ja nii see on olnud ja jääb kuni globaalse katastroofini.Meteoriit,seismiline või siis tuumasõda ! Üks neist meid tabab ja tänase maailmapildi juures tõenäoliselt viimane !
|
OSCAR-2019
|
||
Olete oodatud eeloleval laupäeval, 5. aprillil Tartu Budoklubisse Uus tn. 56 ida tervisekunste shindot, taijid ja neikungi tutvustavale päevale. Teretulnud on nii algajad kui kogenud harrastajad.
Shin on jaapani keeles süda ja do on õpetus või kulg. See on Kazuko Kuratomi poolt loodud shiatsu juurtega jaapani massaaž, kus kasutatakse venitusvõtteid ja punktmassaaži, mis reguleerib eluenergiat energiakanalites ja organites. See on tõhus patsiendile ja energiasäästlik tegijale. Shindo on üsna lihtsalt omandatav ja sobib suurepäraselt kasutamiseks pere ja sõprade ringis. See on hea profülaktikaks ja samas suurepärane ravimeetod.
Qi on eluvägi ja gong tähendab harjutamist või kunsti. Eesti keeles oleks paremaks vasteks väljendid „väekunst“ või „vägitaid“, mida ühel orientalistikaseminaril pakkusid välja Andres Ehin ja Anzori Barkalaja. Qigongi juured ulatuvad enam kui 5000 aasta taha ja see on hiina kultuuri ja traditsioonilise meditsiini oluline osa. Qigongi mõte on keha, vaimu ja eluväe tasakaalustamine. Qigong jaguneb kaheks suuremaks vooluks – waidan (väline eliksiir) ja neidan (sisemine eliksiir) või ka neikung ja waikung.
Neikungis tegeletakse põhiliselt sisemise energia arendamise ja suunamisega. Saate tutvuda muistse Hiina Tangi dünastiast (7.-10.saj.) pärit neikungiga.
on hiina loodusfilosoofia mõiste. See tähendab kõiksust, yin-yangi kooskõla (valgus - vari, taevas - maa, mees - naine jne). Selle eesmärk on inimese harmoonia loodusega, kaasinimestega ja iseendaga. Kui taiji printsiipe kasutatakse võitluses, nimetatakse seda taiji-quaniks (quan tähendab võitluskunsti). Tervendamiseks või qi (eluvägi) arendamiseks kasutatavaid taiji põhimõtteid nimetatakse taiji-qigongiks.
9.-27. oktoobril toimuvad Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis (Munga tn 18) taas tunnustatud hiina meistri Zhang Shangmini kursused. Põhilises kavas on kaks erinevat treeningut: Taiji ja qigong ja Kombineeritud sisemine stiil, neist viimane sisaldab nii taiji, xingyi kui bagua elemente.
Võimalus tasuda kas sularahas või MTÜ Festivitas Artium arveldusarvele Hansapangas 1120282082, märkides selgitusse enda nime ning stiili nime, mille treeningutel soovite osaleda.
6. oktoobril kell 14.00 on Veski villas (Veski tn 6) võimalik kuulata-vaadata meister Zhangi loengut "Liikumine ja lõdvestus; wushu ja qigong", mis toimub XII Rahvusvahelise Tartu Vanamuusika Festivali "Orient et Occident" raames.
Zhang Shangmin on õppinud maailmakuulsa võitluskunstide meistri Sha Guozheng’i juures, ning on nii sisemiste kui väliste stiilide nagu Taiji, Bagua, Xingyi, Tanglang, Shaolin jne. tunnustatud meister. Muuhulgas valdab ta paljusid relvi nagu mõõk, oda, saabel jne. Zhang Shangmin on võitnud Hiina üleriigilised xingyi meistrivõistlused 1998, Shandongi wushu meistrivõistlused 1984 ja 1986 ning palju kohalikke võistlusi. Tema õpilased on võitnud Hiina xingyi meistrivõistlused 1999 – 2001. Meister Zhang on Shandongi provintsi Xingyi Assotsiatsiooni asepresident, Weifangi Wushu Klubi president, I kategooria wushu kohtunik.
Taiji quan’i yang stiili iseloomustab lõdvestatud, ühtlane ja voolav liikumine. Selle praktiseerimine on suurepäraseks vahendiks stressist vabanemisel ning sisemise harmoonia ja tasakaalu saavutamisel. Taiji keskmes on ürgse väe kahe vastandi, yin’i ja yang’i pidev vaheldumine ja muutumine.
Xing yi, taiji ja bagua on nn sisemised stiilid, mis tähendab seda, et põhirõhk on rohkem sisemise energia (qi/chi) kui välise lihasjõu arendamisel.
Xingyi quan on kõige vanem teadolev sisemine stiil. Nimi xing yi sümboliseerib keha ja tahte ühtsust. Võrreldes taiji quan’i ja bagua zhang´iga on tehnikad sirgjoonelisemad, kiiremad ja plahvatuslikud. Paljud harjutused imiteerivad erinevate loomde liikumist.
Bagua zhang (’kaheksa trigrammi käsi’) on sisemine võitlusstiil, mis loodi taoistliku meditatiivse ringiskõndimise põhjal. Nii lähtub ka bagua’s käte, jalgade ja kogu keha liikumine ringidest-spiraalidest, ning on lõdvestatud nagu pöörlev- voolav vesi.
Alates 30. septembrist 2009 alustab uus taiji yang stiili treeningugrupp algajatele. Treeningud sobivad erinevas vanuses inimestele. Treeningugrupiga on võimalik liituda!
Trennid toimuvad kolmapäeviti ja reedeti kell 18.30 Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis, Munga tn 18, Tartu.
Taiji on hiina nn. sisemine võitluskunst. Treenides arendatakse peale füüsiliste võimete ka sisemist energiat ehk chi'd ning sisemist tasakaalu. Taiji on suurepäraseks vahendiks stressist vabanemiseks, oma sisemaailma kontrollimiseks ja arendamiseks.
„Olen vanahiina kultuuri ja selle ühe osana tao õpetust, taolaste harjutusi ja ka võitluskunste uurinud nüüd juba üle kahekümne aasta. Sellega seoses pean märkima, et taiji’ga seoses valitseb inimeste ettekujutustes hämmastav segu müütidest, liialdatud eksootilisusest ja ignorantsusest. Käesolevas loengus püüan selgitada, mida nimi tai-ji-quan üldse tähendab, kuidas on kujunenud selle müütiline ja tegelik ajalugu, millised poliitilis-ideoloogilised tegurid ta nii tuntuks tegid. Taiji eri stiile ja meistreid illustreerin ka lühikeste videoklippidega. Pisike kõrvalpõige ka ba-gua zhang’i. Kõik huvilised on heal meelel oodatud.“
|
OSCAR-2019
|
||
Väga suure tahtmise juures saaks Kuutsekal veel lumemõnusid nautida: www.kuutsemae.ee/kasemetsa-l...
01.02 seisuga jäänud pakkuda veel 6 vaba kohta! Buss on küll suur aga inimesi võtame kaasa ainult 35. ,et sõit oleks võimalikult mugav!!!!
Otsime toredaid reisikaaslasi Austria (Saalbachi) suusareisile.Veedame viis päeva Saalbachi mäesuusakeskuses.
Hei! Kas kellelgi oleks motivatsiooni(näiteks magusa eest) natuke lumelauaga sõitu meelde tuletada? Nimelt kord-kaks aastas mäele jõudes ei jõua kõik kinnistuda, kuid tahaks siiski Soome minnes juba natukene lauaga midagi teha.. Ja Tallinnas, Nõmmel peaksid nõlvad peagi avatud olema..
tea kuidas siin Turu kuulutuste postitajaga ühendust vütta ? Kuulutustes ühtegi numbrit ega muud viisi pole, liikme avatari all kah miskit
Kes tahab loosimises osaleda ja võita unikaalne lumelaud, siis palun väga. Pärnu surfikeskuse FB lehel on käimas loosimine.. www.facebook.com/parnusurf/...
Tere! Otsin lumelaua saapaid suurusele 43, võiksid olla Burton või Nitrod. Kõik pakkumised meilile või telefoni teel
Hey teen veelauasõidut uurimustööd ja oleks megalt abiks, kui vastaksite mu küsimustikule! docs.google.com/forms/d/e/1...
Pidime sõpradega ise minema, kuid kahjuks peame reisi nädala võrra edasi lükkama ja nüüd on meil üle üks äge 6-8in privaatmaja, mille me oleme valmis väga soodsa hinnaga kellelegi edasi andma.
17-26 märt SAALBACHI suusareisile jäänud veel 4 vaba kohta! Kui on veel huvilisi võtke ühendust, saadan rohkem infot! olutarmo@hot.ee
Pakkuda veel mõned vabad kohad Austria suusareisile 17-26 märts 2017 Ööbimine Saalbachis hotellis „SEIGHOF“. Kõik toad on kahekohalised.
@loheints kui sa ei taha lumeoludes pettuda ja tahad naha kaunist maastiku mine Pyhalle. Hästi paljud käivad Hankos snowkitingut tegemas. Hetkel meri ei ole jääd. Aga põhja Soomes nad teevad seal laagreid.
Tahaks minna Jõulude ajal Soome lumelaudlema oma autoga Eestist, kas oskate soovitada nii mäge kui majutust mis võib olla ka mäest eemal aga mõistlikus hinnas!? Äkki isegi mingid snowkitingu spotid?
Pakkuda 3 kohta suusareisile Ukrainasse Bukoveli suusakeskusesse 11-18 veebruar. Majutus on 5 magamistoaga puhkemajas, mis asub suusakeskusest 25 km kaugusel. Minek on 9 kohalise bussiga kaheksakesi (hetkel minejaid 5). Minnes ja tulles ööbimine Poolas. Sõit ja majutus läheb maksma 200 euri. Kellel huvi, leiab mind Facebookis Ants Aasalaidikus nime alt ja kirjutab. Julgemad helistavad 56 256 749 kellaaegadel 17:00-19:00
Pakkuda 6 vaba kohta Austria suusareisile 17-26 märts 2017 Ööbimine Saalbachis hotellis „SEIGHOF“. Kõik toad on kahekohalised. (Kui on eri soovi saab tellida ka mõne kolmese).
Kes soovib kõige uuemat, ülisooja tippkvaliteetset C-Skinsi neopreenikraami -30% alega, siis 20-27.10 saab seda soetada Pärnu surfikeskusest või www.maxwave.eu. www.facebook.com/parnusurf/...
Tünnisaunas naised rääkisid, et Harku Wakeparkis hakkavad ainult trennid toimuma, aga kui vägaväga tahad, siis köik on vöimalik.
Eva keegi 25, 26 võI 27 ei liigu Kuutsekale, Munakale või Kiviõlli mäele päevks ja on autos vaba kohta . Kui ja siis FB Kristjan Erala võib kirjutada, telefon 58871129
Kõigile, kes antud teemat jälgivad ja tulihingeliselt kaasa elavad, siis saapaparanduseks sain motivatsiooni sellest õpetusest:
Kas keegi oskab öelda, et kas sellise lumelauaga, millel on ainult üks ots üleval, on normaalne sõita?
varvaste juurde oli kulunud auk, kuid selle lappisin musta värvi silikooniga. ja peale kleepisin musta kummi superglue-ga.
Kasutatud rendilauaga sain kaasa tasuta 3 hooaega kasutatud lumelaua saapad. Igaks juhuks leotasin soolvees, et pakterid ja muud haigused saaks minema aetud, pluss lisaks korralik higi hais (juustukas). Lõpus pritsisin sisse ka Asept dessifitseerijat.
no loogiliselt võttes sõltub põhja lihvimiste arv sellest, kui sügavad on kriimud. Mida sügavam kriim, seda rohkem vaja selle väljasaamiseks lihvida.. ise lasen enne iga hooaja algust põhja korda teha. väga sügavaid lõhesid olen sula plastmassiga täitnud.
Kas on mingi kindel arv kordi, kui palju saab lumelauale seda põhjalihvi teha? Või kas kaovad väikesemad kriimud lihtsalt uue vahaga ära?
-DelfiTV teeb finaalidest mingeid ülekandeid, aga seal ei jaga kommentaatorid tavaliselt mitte midagi
Hei! Otsime paari reisikaaslast 5.-11. märtsil Rootsi Are-sse. Kuna paar inimest langesid ära siis olemas autos 2-3 vaba kohta (laevapiletid kahele liitujale olemas). Kogu reisi orjenteeruv eelarve (koos mäepiletitega 3 päeva) 350.-€
Hawaii müüb Nitro laudu. Odavamate kohta info puudub, kuid Nitro Team lauda on soovitatud aastaid ja tänavu oli ka üks Transworld testivõitjaid.
Ega keegi juhuslikult lähiajal Levile või Rukale ei plaani minna või kuhugile mujale ja oleks enamvähem hea hinnaga reis pakkuda ?
soovitaks twin-tip'e (freestyle suusad), kui vähegi huvi trikitamise vastu. All mountain ja muude suuskadega pole pooltki nii lõbus.
tere suusa hundid! selline küsimus mis suuska valida algajale ja mis üldse on ok suusk mida osta? Ilmselt võiks olla twin tip ja all mon. suusk. teie soovitused! parimat mets!
Viimased vabad kohad pakkumisel Slovakkia suusa/lumelaua reisile! Tasuda võimalik kahes osas!!! Esimene osa enne reisi ja teine osa veebruaris! info: olutarmo@hot.ee või 5278563
Lisaks 24.-30. jaanuari Slovakkia reisile! Tõsistel huvilistel on võimalus tasuda reisi eest kahes osas! Esimese osa peab tasuma enne reisi ja teise osa võimaldame tasuda veebruris! Kes otsustab veel ühineda võtke kiiresti ühendust ja räägime läbi! olutarmo@hot.ee või 5278563 (vabad on veel viimased 6 kohta)
-Otsime oma reisiseltskonda vingeid reisikaaslasi. Oleme hetkel 5kesi, aga majutuses kohti jagub 7le.
Kui sa tunned, et tahad osaleda selle talve ühel vingemal suusareisil, võta minuga ühendust lisainfo saamiseks markusre27@gmail.com
Slovakkia infole lisaks : buss on küll 48 kohta aga inimesi tuleb kaasa 34! Tegemist ei ole ühe suure sõpruskonnaga vaid mitmed väiksemad pundid on oma jõud ühendanud! Vabu kohti ei ole enam palju nii,et kes tahab veel kaasa tulla andke võimalikult ruttu teada!!!
Otsime toredaid reisikaaslasi Slovakkia suusareisile. Veedame viis päeva Jasna mäesuusakeskuses ning külastame Tatralandia veeparki ja Besenova termaalvee basseine.
Reisi algus Rakverest 24.01 varahommikul seejärel Tallinn-Pärnu-Jasna. Tagasi Rakvere jõuame 30.01 hilisõhtul.
tegu siis üldiselt ühepäevaste bussireisidega Tallinn - Läti (Ozokalns suusakeskus). Tagasi sama päeva kesköö paiku.
Tere, Kas keegi korraldab siin väikeseid lumelaua reise kas läti või kuutsemäele Tallinnast või Pärnust?
Veebruari teisel nädalal asume taas teele, Levi suusakuurordi poole, mis on tuntud oma puutumata looduse ja lumiste nõlvade poolest.
Sel aastal ööbime eriti tuusades ja superluksides 6-8 kohalistes mökkides, otse Levi keskuses 200 m kaugusel liftidest.
- Kui soovid leida esmapilgul nähtamatuid külgi mägedes, soovitame kasutada suusagiidi teenust, grupihind 150€, max 15 inimest
Suusakeskuses on omavahel ühendatud mitmed külad nagu Söll, Ellmau, Scheffau, Westendorf jne. Kõik külad on omavahel ühendatud nõlvade ja kondlitega. Kokku on 280km radu ja 90 gondlit/lifti. Lisaks on valgustatud rajad pimedas sõitmiseks, mitu parki ja väga melukad afterski’d. Mäel veedame 6 päeva. Lund on palju, puudrit leidub ja päeval soendab päike.
- transport lennujaamast sihtpunkti ja tagasi. Sõit kestab umbes kaks ja pool tundi. Pluss meie käsutuses on terve nädal kaks 9 kohalist rendibussi;
Kes see vend oli kes selle "turu" välja mõtles? Kus on otsing? Miks ainult üks lehekülg kuulutusi? Hinna filter ei toimi !!?? Usun et see veebidisainer võiks endale mõne kromosoomi juurde disainida.
ostaks laua saapaid nr 44-46 selles vahemikus ja hind võiks jääda 150 eur kanti ,pakkumised .meilie :ardoatka20@gmail.com või fb ardo atka
Ise tellisin www.warehouse-one.de/ paar nädalat tagasi ja laud käes ja kõik tip-top. Julgen soovitada.
|
OSCAR-2019
|
||
Möödunud aasta oli tapmiste ja mõrvade arv Eestis taasiseseisvumisaja madalaim, ütles justiistminister Andres Anvelt mullust kriminaalstatistikat tutvustades.
Anvelti sõnul vähenes perevägivallaga seotud tapmiste arv, mis eelmisel aastal oli 19, tänavu 10-le.
„Pidevalt langev kuritegevus ja perevägivallaga seotud tapmiste arvu suur vähenemine kinnitab, et oleme valinud väga õige tee, millega tuleb kindlasti jätkata. Meil tuleb jätkuvalt tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute muutmisega, et väheneks nende perevägivalla ohvrite hulk, kes ei julge või ei taha endiselt abi otsida. Perevägivalla vähendamisega väheneb aga vägivald kogu ühiskonnas,“ rõhutas Anvelt.
Vägivallaga seotud kuritegusid registreeriti 2014. aastal 7489, mis on 6% vähem kui 2013. aastal. Justiitsministeeriumi ohvriuuringu kohaselt puutub vägivallaga aastast kokku 1-3% elanikkonnast ning hinnanguliselt 40% kannatanutest teavitab sellest ka politseid.
„Meie uuring näitab, et vägivallajuhtumite puhul on peamiseks riskiteguriks alkohol, kuna enam kui pooltel juhtudel on kas ohver, toimepanija või mõlemad olnud joobes. Samuti saab just uuringute põhjal väita, et inimesed pöörduvad vägivalla tõttu politsei poole rohkem kui mõne aasta eest,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla.
Tapmiste ja mõrvade arv oli taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel – kokku oli 2014. aastal 42 tapmist (neist 10 tapmiskatsed) ja 13 mõrva (neist üks katse).
Oluliselt oli tapmiste ja mõrvade hulgas langenud perevägivallaga seotud juhtumite osakaal. Esialgsete andmete järgi oli neist perevägivallaga seotud neljandik ehk 10 juhtumit, 2013. aastal oli see suhe kolmandik ehk 19 juhtumit. Üldise järeldusena võib öelda, et tapmiste-mõrvade arv on vähenenud perevägivallatapmiste arvelt.
2014. aastal registreeriti kokku 2721 perevägivalla juhtumit, mis tähendab, et perevägivalla kuritegude arv on jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Jätkuvalt pannakse 2/3 perevägivallajuhtumitest toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel, vanemad laste vastu 16% juhtumitest ja lapsed vanemate vastu 10% juhtumitest.
„Samas on tapmiste ja mõrvade arv Eestis pidevale langusele vaatamata endiselt liiga kõrge, Euroopa keskmisele tasemel jõudmiseks tuleb meil seda arvu vähemalt kaks korda vähendada,“ märkis justiitsminister Anvelt.
Üle poolte kõigist kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod, millest omakorda suurim osa on vargused. Varguseid registreeriti 2014. aastal 15738 ning nende arv vähenes võrreldes 2013. aastaga 4%.
„Kõige enam registreeritakse kauplusevargusi, samas vähenesid vargused autodest ja eluruumidest. Ka ohvriuuringu järgi näitavad kõik varguseliigid vähenemist ning võrreldes näiteks 10 aasta taguse ajaga on inimesed langenud korterivarguste ohvriks kaks korda vähem. Seejuures ei ole vähenenud kuritegudest teatamine,“ selgitas Salla.
2014. aastal lahendati veidi enam kui pooled registreeritud kuritegudest, s.h sai lahendatud kolmandik vargustest. Üldiselt on lahendamiste protsent jäänud varasemate aastate tasemele. Kohtusse saadeti 8700 isikut, esimeses astmes mõisteti süüdi 7670 ja õigeks 87 isikut.
„Lisaks ohvrite arvu vähenemisele on oluline ka inimeste turvatunne. 2014. aasta näitas ka selles osas positiivset tendentsi, kuna inimeste turvatunne on kasvanud. Ebaturvaliselt tunneb end pimedal ajal üksi kodukandi tänaval 20% inimestest, 1993. aastal oli see number 49%,“ rääkis Salla.
2014. aastal suurenes registreeritud kuritegude arv 87 kuriteoliigis, vähenes 113 puhul ja jäi samaks 171 puhul (2013. aastal suurenes 108-s ja vähenes 83-s). Registreeritud kuritegude üldarv langes kaheksas maakonnas ning tõusis kuues maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Põlvamaal (19%), Võrumaal (18%) ning Läänemaal (12%). Võrreldes 2013. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Saaremaal (25%), Hiiumaal (8%) ja Tartumaal (7%).
„Kõikide kuritegude menetlemisel on olulised terviklahendused – nii näiteks perevägivalla, rahapesu kui ka narkokuritegude uurimisel. Teisisõnu peab riik süsteemselt vaatama, mis on ühiskonnas probleemiks ja üritama seda erinevate valdkondade kaudu läbimõeldult lahendada. Kriminaalmenetlus üksinda on pahatihti vaid tagajärgedega tegelemine ning ei lahenda probleemi olemust,“ ütles riigi peaprokurör Lavly Perling.
Perlingu sõnul on kriminaalmenetluse siseselt süsteemse tegutsemise heaks näiteks prioriteetsetes valdkondades kriminaaltulu konfiskeerimine, mis on 2014. aastal jõudsalt kasvanud. „See annab märku, et üha enam panustatakse kriminaalmenetluses tõendite kogumise kõrval ka kuritegeliku tulu tuvastamisse ja see töö täidab otseselt riigikassat,“ selgitas riigi peaprokurör.
Justiitsminister Andres Anvelt tõi kriminaalstatistikast ülevaadet andes välja, et varasemate aastatega täismahus võrreldavat statistikat tegi justiitsministeerium tänavu viimast korda, kuna 2015. aasta algusest muutus karistusseadustik, muutus kuriteo ja väärteo piir ning seetõttu tekivad olulised erinevused statistikas just varavastaste jmt kuritegude statistikas.
Riigireformi üks vedajatest Olari Taal näeb hetkel küll poliitkute silmis entusiasmi, et riik teha õhemaks ja ratsionaalsemaks, kuid tõde selgub tema sõnul alles parteide valimisprogramme lugedes.
Täna avati Rae vallas Tallinna linna piiril asuvas Soodevahe külas pidulikult uus Tallinna vangla, mis alustab tööd detsembris.
Raamatu "Tulbid ja bonsai" autor, muusik Marek Sadam, räägib Anne & Stiili podcasti neljandas osas, kuidas olla parem inimene, näha head üksinduses, säilitada siirust ja leida oma ellu hea kaaslane.
"Ühendriigid ei vaata tegevusetult pealt, kui Venezuela koost laguneb," vahendas The Washington Post Trumpi avaldust. "Kui Maduro režiim sunnib 30. juulil peale oma põhiseaduse assamblee, astub USA jõulisi ja kiireid majanduslikke samme."
Venezuela rahvas näitas tema sõnul taas selgelt, et "seisab demokraatia, vabaduse ja õigusriigi eest" ja lisas, et "diktaatoriks saamisest unistav halb riigijuht ignoreerib jätkuvalt nende tugevaid ja julgeid tegusid".
Maduro plaanib korraldada 30. juulil valimised kodanikest koosneva põhiseadusliku assamblee moodustamiseks, mis hakkaks koostama riigile uut põhiseadust.
Venezuelat räsivad mitmendat aastat majanduskriis ja poliitiline vastasseis, mis on süvenenud alates aprillist, kui opositsioon hakkas korraldama igapäevaseid valitsusvastaseid meeleavaldusi.
Rohkem kui 100 päeva kestnud opositsiooni protestidel on surma saanud vähemalt 93 ja kannatada 1500 inimest.
Maduro on rahva hulgas äärmiselt ebapopulaarne. Küsitluste põhjal kritiseerib tema valitsemist 80 protsenti elanikkonnast, kuid presidendi taga on osa vaestest elanikest ja sõjavägi.
|
OSCAR-2019
|
||
Antud materjal on vaba vaid eraviisiliseks mittekommertseesmärgiliseks kasutamiseks, eeldusel, et materjalist ei tehta üle kahe elektroonilise ega füüsilise koopia. Igasugune muu, sh. kommertskasutus on lubatud vaid autori kirjalikul loal.
Seletav sõnaraamat sai alguse Peep Krusbergi eeltööst terminite valikul, millele käesoleva aabitsa kirjutamise käigus lisandus termineid veelgi. Aabitsa tekstis on enamasti toodud eestikeelsete terminite järel sulgudes nende ingliskeelne vaste. Et aabitsast oleks kasu ka pöördtõlke tegemisel ning ingliskeelsete allikate lugemisel, valisin sõnaraamatu vormiks ingliskeelse mõiste tõlke eesti keelde koos mõiste eestikeelse lühiseletusega. Kuna enamusele terminitele puudusid kirjutamise momendil teadaolevad eestikeelsed vasted, on antud aabitsa raames esmakordselt eestikeelsesse kasutusse pakutud suurt hulka termineid. Osade terminite osas on aga teadlikult ignoreeritud olemasolevates allikates pakutud termineid ning asendatud need harrastajate kasutuses reaalselt levinud suupärasemate variantidega.
Tsüklilise labanurga juhtimisfunktsioon vasak-parem suunal, mille ekvivalendiks lennukil on kaldtüür.
Tiiva (antud juhul: laba) ristlõike kuju, millest sõltub suurel määral tõstejõu ja takistuse suurus. Teatud lennustiilid esitavad lennuprofiili tüübile konkreetseid nõudmisi. Näiteks 3D lennutamisel peab pealabade profiil olema sümmeetriline, raskuste tõstmisel on efektiivsem ebasümmeetriline pealabade profiil. Sünonüüm on Aerofoil.
Profiili kõõlu ja õhuvoolu suuna vaheline nurk (labal). Labaringi ja õhuvoolu suuna vaheline nurk (rootoril). Tähistatakse [?] (alfa).
Mudeli ehituskomplekt, mis tarnitakse lõppkasutajale mehhaaniliselt kokku monteerituna. Enamasti on paigaldatud ka mootor, kuid ei ole paigaldatud pardaelektroonikat. Vt. ka Kit.
Lennumanööver, mis seisneb seiskunud mootori abil maandumises. Turvalise maandumise teeb võimalikuks laskumine, mille vältel säilitatakse negatiivsete labanurkade kasutamise abil maandumiseks vajalikud pearootori pöörded.
Spetsiaalne kemikaal tsüanoakrülaatliimi lahustamiseks ning vastava liimiga tehtud liidete lahti sulatamiseks.
Profiili kõõl [b] on sirge, mis ühendab omavahel kaht profiili kontuurjoone kaugemat punkti või nende projektsioone horisontaalpinnale. Kõõlu suhtes vaadeldakse profiili asendit õhuvoolus.
Servo, mille mootoril puudub raudsüdamik. Servol on kiirem reageerimisaeg, suurem jõud liikuma hakkamise hetkel. Samas on neid võimalik pingestamata olekus kergemalt liigutada.
1C, 2C jne., st. lubatavat tühjakslaadimisvoolu tähistav väärtus, aku mahtuvuse kordaja. St., 120 mAh 10C LiPo akut võib tühjaks laadida 10x 120 mA= 1200 mA= 1,2 A vooluga.
Kopteri kogukaal jagatuna rootori pindalale. Kõrge rootori koormatus tähendab, et kopter on liiga raske antud rootori pindala kohta või rootori pindala on liiga väike, st. labad liiga lühikesed antud kopteri kaalu kohta.
Ründava ja taganeva laba kiiruste erinevusest tulenev tõstejõu erinevus, mida üritatakse kompenseerida kopteripea laperdamise abil.
Töötava rootori poolt põhjustatud õhuvool. Madalam laba töötab kõrgema laba poolt põhjustatud turbulentses õhuvoolus, mis vähendab tema efektiivsust.
Vastuvõtja tüüp, kus vastuvõetav signaal konverteeritakse kaheastmeliselt. See tagab suurema häirekindluse, kuid vastuvõtja kaalu ja keerukuse kasvu hinnaga.
Kallutusautomaadi juhtimine selliselt, et juhtimisfunktsioonide täitmiseks liigutatakse kõiki otse kallutusautomaadi külge ühendatud servosid raadiosaatja poolt koordineeritult.
Tsüklilise labanurga juhtimisfunktsioon ette-taha suunal, mille ekvivalendiks lennukil on kõrgustüür.
Rootori pöörlemisel laba kerkimine või laskumine ja sellele vastav labaringi kallutumine, tuleneb edeneva ja taanduva laba kiiruse erinevustest õhuvoolu suhtes.
Lennumanööver ja ka autorotatsiooni viimane faas, kus toimub järsk horisontaalsuunalise lennu pidurdamine kopteri kohtumisnurga muutmise ja kollektiivsete labanurkade juhtimise abil.
Raadios defineeritud lennurežiim kiireks otselennuks ja akrobaatiliste manöövrite sooritamiseks. Sünonüümid on Stunt Mode, Idle Up.
Labade ostsileerimine kõrgemal sagedusel kui rootori pöörlemine, millega kaasneb iseloomulik plärisev heli - labaplärin.
Info edastamiseks raadiosides mõjutatakse saatja poolt väljastatava kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandesagedus, lendavate mudelite puhul 35.x MHz) mingit parameetrit (amplituud, sagedus või faas) madalama sagedusega infosignaaliga. FM modulatsiooni korral on mõjutatavaks parameetriks sagedus.
Maa lähedal töötava rootori õhuvoolu allasuune tekitab maa ja rootori vahele padja, mis muudab rootori efektiivsemaks, aga kopteri samas ebastabiilsemaks.
Täispööretel töötava rootoriga maa peal seisev kopter võib sattuda resonantsi, mis võib lõppeda kopteri purunemisega. Vastav ilming esineb ka mudelkopteritel, kuid mõnevõrra väiksemal määral kui 1:1 skaala kopteritel. Ilming esineb tugevamalt kõval pinnal, mis ei absorbeeri vibratsiooni.
Pöörleva keha tendents vastata teda kallutavale jõule vastumõjuga, mis on 90 kraadilises nihkes algselt mõjunud välise jõu suhtes. Praktikas tähendab see tsükliliste labanurkade juhtimise hilistumist pöörlemise suunas 90 kraadi võrra.
Rootori pöörlemisel labade labahoidjates veidi ette- või tahapoole pöördumine, tuleneb edeneva ja taanduva laba kiiruse erinevustest õhuvoolu suhtes.
Mudeli ehituskomplekt, mis tarnitakse valmisosadena, kuid tuleb piloodil ise koostada. Enne koostamise algust võib vajalikuks osutuda väikesemahuline osade viimistlemine, näiteks tuuleklaasi välja lõikamine või kabiini värvimine. Vt. ka ARF.
Laba serv, mis läbib ruumi kõige esimesena. Erandiks on taganeva laba esiserva kinnituse poolne osa, mis asub tagurpidise kiiruse regioonis.
Rootori pöörlemisel tekkiva aerodünaamilise kogujõu komponent, mis mõjub rootori pöörlemistasapinnaga ristisuunaliselt. Tuleneb laba profiili poolt tekitatud tõstejõust.
Kallutusautomaadi juhtimine läbi mehhaanilise lingistiku selliselt, et igale juhtimisfunktsioonile vastab kindel servo.
Modulatsioon, kus signaal kantakse üle digitaalselt kodeeritud kujul. Saatja iga juhtorgani asendi info muudetakse kahendsüsteemis numbriks, kõikidest juhtorganitest tulnud infoga (numbritega) tehakse selle häirekindluse tõstmiseks teatav andmetöötlus (nt lisatakse vigade parandamist võimaldav lisainfo), tulemus muudetakse impulsside jadaks, mis sagedusmoduleeritakse kandesignaali. Erinevad tootjad kasutavad erinevaid juhtorgani asendi digitaliseerimise täpsusi (512 (9 bitti), 1024 (10 bitti) või 2048 (11 bitti) taset) ning kodeerivad infot erinevalt. Seega ei ole erinevate tootjate PCM saatjad-vastuvõtjad omavahel ühilduvad.
Labanurk [?] on profiili kõõlu ja rootori pöörlemistasapinna vaheline nurk. Labanurk [?] = kohtumisnurk [?] + õhuvoolu suuna nurk rootori pöörlemistasapinna suhtes [?].
Poolkabiini ja sabatoruga, st. täispikkuses kereta kopter. Kasutatakse eelkõige sportkopterina 3D ja FAI võistlustel, kuna seda tüüpi kopteritel on väiksem külgsuunaline tuuletakistus.
Modulatsioon, kus signaal kantakse üle analoogsel kujul. Igat servokanalit esindab ülekantavas infojadas üks muutuva pikkusega impulss, kusjuures impulsi pikkus on proportsionaalne saatja juhtorgani (kangi) asendiga. Levinuima standardi järgi on kangi keskasendis impulsi pikkus 1,5 ms ning ühes äärmises asendis 1 ms ja teises 2 ms. Kõik servokanalite impulsid (sõltuvalt saatjast min. 2, max. 12-14) saadetakse järjest, kusjuures impulsside vahe on 2 ms. Peale kõikide servokanalite impulsside saatmist järgneb jadas suurem paus, see kõik moodustab ühe paketi. Pausi pikkus on minimaalselt 6 ms ja selle abil sünkroniseerib vastuvõtja oma tööd (oskab alustada impulsside e. servokanalite loendamist infojadas). Moodustunud pakettide jadadega sagedusmoduleeritakse kandesagedust. PPM vastuvõtjad on tundlikud häirete suhtes kuna ei suuda eristada korrektset impulssi raadiohäiretest moonutatud pikkusega impulsist (impulss saadetakse täiturile sellisena nagu vastu võeti).
Rootori pöörlemisel tekkiva aerodünaamilise kogujõu rootori pöörlemistasapinnas mõjuv komponent. Rootori pöörlemist takistav jõud, mis tuleneb mh. laba profiili õhutakistusest. Jõudude korrutamisel nende õlgadega saame summaarse momendi, mida nimetatakse reaktsioonimomendiks ja mis püüab kopteri korpust pöörata rootorile vastupidises suunas. Antud moment kompenseeritakse näit. sabarootori abil tekitatava vastusuunalise momendiga.
Taganeva laba see osa, mis asub tagurpidise kiiruse regioonis ei tekita tõstejõudu, vaid satub varisemisesse.
Pöörlemiskiiruse e. rootori ringkiiruse mõõtühik. Levinud mh. kopteri rootori ja mootorite pöörlemiskiiruste mõõtmisel.
Servo iseloomustamiseks kasutatav suurus, näitab servo reageerimisaega käsklusele. Tavaliselt vahemikus 8 (standardservo) kuni 1 (kiired servod) ?s.
Servo iseloomustamiseks kasutatav suurus, näitab servo väljundvõlli vastumõju suurust välisele momendile.
Elektrimootori kiirusregulaatori funktsionaalsus mootori sujuvaks käivitamiseks. Säästab hammasülekandeid.
Lennumanööver, mis seisneb 90-kraadilises lennutrajektoori muutuses püstsuunaliseks, sellele järgnevas tagasipöördes ning teistkordses 90-kraadilises lennutrajektoori muutuses, taas horisontaalsuunaliseks.
Selili asendis (telik taeva poole) viibiva kopteri lennutamine ilma raadiosaatja juhtfunktsioonide reverseerimiseta vastava lüliti abil. Tänapäeval selililennuks kasutatav tehnika, mille võidukäik on kaotanud raadiosaatjatelt isegi vastava lüliti. Vt. Inverted Flight.
Tasapind, mis on määratletud rootori pöörlemisel labaotste trajektoori järgi õhku joonistuva ringi alusel.
Rütmiline saba paremale-vasakule liikumine. Kiire „saagimine” võib olla põhjustatud güro liigsest tundlikkusest.
Ühendus, mis on realiseeritud kuuli ja selle peal istuva lingiotsa abil. Lingiots liigub vabalt kuuli peal ning võimaldab ühendatud kehade omavahelist nurka muuta.
Spetsiaaltangid kuulliigendite lahti ja kokku monteerimiseks. Tangi ühel mokal on U-kujuline väljalõige kuulliigendi lingiotsa survestamiseks, teisel pisikene kausikujuline kõrgendus kuulliigendi kuuli fikseerimiseks ning läbi lingiotsa surumiseks.
Kiirusregulaatoriga integreeritud spetsiaalne pingealaldi, mis võimaldab toita pardaelektroonikat jõuakust, alaldades selleks aku pinge pardaelektroonikale sobivaks (4,8..5,0V).
Siduri komponent, mis võtab vastu siduritalla poolt edastatud pöördemomendi rakendunud tsentrifugaalsiduris.
Tsentrifugaalsiduri komponent, mis pöörleb pidevalt. Teatud pöörlemiskiiruse ületamisel rakendab siduri, pöörlemiskiiruse langemisel lahutab aga siduri taas.
Mootori detail, mis vahendab mootori kolvi üles-alla suunalise liikumise väntvõlli silindriliseks liikumiseks.
Mootori detail. Kolbi liikuma panevate plahvatuste abil tekitatud jõud kantakse kepsu kaudu väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja kantakse tema abil mootorist välja. Tänu väntvõllil paikneva hooratta inertsile säilitab väntvõll liikumise ja sunnib kolvi uuesti ülesasendisse. Samaaegselt liigub piki väntvõlli uus küttesegu põlemiskambrisse.
Hirobo nimetus sabarootori autorotatsiooniülekandele, kus sabarootori kontroll säilib ka autorotatsiooni ajal.
Võll, millele kinnituvad labahoidjad ning mis võimaldab labade labanurga muutumist (sõudmist) ning mis muudab oma nurka peavõlli suhtes, pöördudes laperdamisteljel. Sünonüüm on Blade Spindle Shaft.
Kopteri sabas: horisontaalne ja vertikaalne stabilisaatortasapind. Erinevalt lennuki stabilisaatorist ja kiilust ei kasutata mudelkopteri kiiludel enamasti aerodünaamilist tõstejõudu arendavat profiili.
Varras, mis kiigub koos kiigega, pöördudes samas kiige sees, et muuta stabilisaatorilabade nurka. Varda otstesse on kinnitatud stabilisaatorilabad. Sünonüüm on Stabilizer Bar.
Mudelkopteri korpuse ehk raami moodustava plaadipaari plaat. Tihti kasutatakse seda mõistet, viidates spetsiifiliselt just alumise plaadipaari plaadile.
Sisepõlemismootori küünla hõõguma ajamiseks kasutatav abivahend, mis ühendatakse otse küünlaga ja annab küünla soojendamiseks vajalikku toitepinget.
Eraldiseisev seade või kiirusregulaatori funktsioon, mis tagab mootori või pearootori pöörete püsimise sõltumata rootori koormusest.
Pardaelektroonika, mis stabiliseerib välistest jõududest (nt. tuul) või pearootori poolt tekitatava pöördemomendi muutumisest põhjustatud saba liikumist sabaservo täiendava juhtimise kaudu.
Mootori detail, mis sulgeb põlemiskambri ava, mille külge paigaldatakse süüteküünal ja mis tagab mootori efektiivse jahutamise.
Mehhaaniline varraste ja õlgade süsteem mehhaanilise liikumise ülekandmiseks servolt täiturmehhanismile (näit. labahoidja), kus komponendid on omavahel ühendatud tavaliselt kuulliigendite abil.
Tavaliselt elektrimootori võllile või sidurikorvile kinnitatud hammasratas, mis edastab mootori pöördemomendi peahammasrattale.
Mootori detail, mis teisendab küttesegu plahvatamisel tekkinud soojuspaisumise mehhaaniliseks liikumiseks.
Kuullaager, mis on mõeldud töötama radiaalsuunaliste, st. pöörlemisteljega risti mõjuvate jõudude keskkonnas.
Rootoripea ajastuse seadistamiseks kasutatav detail rootoripeas, mille ülesandeks on üles-alla liikuva mikserploki hoidmine ülejäänud rootoripea suhtes kindla nurga all.
Kopteri hõõgküünla pikendusjuhe, mis on paigaldatud kopterile ja võimaldab küünla soojendamiseks vajaliku elektrikontakti luua mugavamal moel. Täiskerega kopteritel pole otsene ligipääs küünlale enamasti võimalik.
Aerodünaamilist tõstejõudu tekitav rootoripea tööelement, mille ekvivalentideks lennukis on propeller ja tiib.
Raadiosüsteemi osa, mis on monteeritud helikopterile ja transleerib raadiosignaali servode juhtimiseks vajalikuks elektriliseks signaaliks.
Rootoripea kesktükile kinnitatud kiikuv detail, mille sees pöörleb stabilisaatorivarras ja mille külge kinnitub Bell-Hiller mikser või antud mikserist lähtuv stabilisaatorilabade labaringi kallutust juhtiv link.
Võrreldes tavalise alalisvoolumootoriga on harjadeta mootor tunduvalt efektiivsem. Harjade puudumine teeb mootorist ka pikaealisema. Harjadeta mootorid vajavad spetsiaalset juhtelektroonikat. Sensorita mootori korral piisab mootori ja juhtelektroonika omavaheliseks ühendamiseks kolmest juhtmest.
Mudelkopteri korpuse ehk raami moodustava ülemise plaadipaari plaat, mille külge kinnituvad ka servod.
Detail, mille abil kantakse võlli moment üle võllile kinnitatud detailile. Liist kinnitub võlli ja temale kinnitatud detaili liistusoontesse. Alamtüübiks on Woodruff Key.
Osadel rootoripeadel kaelkookude kohal olev plaat, mille abil on võimalik tühikäigul pöörlevat rootorit pidurdada.
Kuullaager, mis on mõeldud töötama tangensiaalsuunaliste, st. pöörlemistelje suunaliste jõudude keskkonnas. Sellised jõud on eriti suured labahoidjates.
Spetsiaalne kopteri teliku alla kinnitatav lisatelik, mis hoiab ära kopteri ümbermineku algaja esimeste lennutuskatsete ajal.
Kaitseb käsi külma ilma eest raadiosaatjaga opereerimisel. Sisuliselt on tegemist muhviga, mille sisse mahub lisaks kätele ka raadiosaatja.
Summuti, mis tema poolt tekitatava tagasisurveresonantsi tõttu suurendab mootori võimsust teatud pöörete vahemikus.
Raadiosüsteemi osa, mille abil piloot juhib mudelit ja mis transleerib juhtimiskangide mehhaanilise liikumise raadiosignaaliks.
Üles-alla suunal piki peavõlli liikuv plokk, millele kinnituvad kiikuvad mikserploki mikseri õlad. Koos vastava mikseriga eemaldab kallutusautomaadi poolt edastatava kollektiivsete labanurkade juhtimise komponendi Bell-Hilleri rootoripeas, kandes edasi vaid tsükliliste labanurkade juhtimise komponenti. Sünonüümideks on Pitch Compensator ja Mixing Base, aga tihti kasutatakse ka nimetusi Slide Block, Pitch Slider.
Mikserid, mille abil mikserplokk eraldab ning edastab tsükliliste labanurkade juhtimisfunktsiooni ning kompenseerib ning absorbeerib kallutusautomaadi poolt edastatava kollektiivsete labanurkade juhtimisfunktsiooni. Vt. ka Washout Block.
Võlli liistu realisatsioon, mis on ketta segmendi kujuline. Võlli liistusoon on seetõttu samuti kumer. Vt. ka Shaft Key.
Rootoripea kesktükki labahoidjatega sidestav, labahoidjate vahel asuv detail, mille abil realiseeritakse labahoidjate võlli (sõudmisvõlli) laperdamine ning sõltuvalt rootoripeast ka laperdamishinge distantseerimine peavõllist.
Juhtpindade (kald-, kõrgus- ja pöördetüüri) juhtimisfunktsiooni mõju mittelineaarseks muutmine raadios.
|
OSCAR-2019
|
||
Peale hommikusööki ajan mõned sukeldujad kokku ja lähme koos vee alla lõbutsema. Palju meid pole, ainult Dave, John, mina ja Tyrone.
Hommikul käin jälle ringi ja nuian rahvast endaga sukelduma tulema. Saame lõpuks mõned inimesed kokku. Suures sukeldumis tuhinas aga unustan, et Stefi tahab hirmsasti lohede inventuuri teha. Luban, et ühinen nendega kohe peale sukeldumist ja käsen tal kõik suured lohed mulle pumbata jätta. Kuigi mina milleski probleemi ei näe ägestub Stefi päris korralikult ja heidab mulle ette, et me peaks seda kolmekesti koos tegema ja üldse ma käin liiga palju sukeldumas ja teen liiga vähe tööd. No nahhui ma rügasin esimesel kahel kuul 10x rohkem, kui tema ja ei olnud mul ka abistavat sibi Laureni näol. Nii ma talle siiski ei öelnud vaid jäin rahulikuks, selgitasin, et mul ei pruugi palju sukeldumis võimalusi enam tulla ja seejärel tulin tulema.
Mis seekordse sukeldumise eriliseks tegi oli MJ, üks meie kõige ägedamatest giididest. Ta on juba 4 aastat üritanud oma Padi open wateri diveri kursust lõpetada aga hooajad on nii kiired ja tal pole kunagi aega olnud. Seekord nabib Beverly ta kinni ja kutsub kursust lõpetama. Õnneks on meil hetkel sees väike grupp ja giididel rohkem aega ning MJ ühinebki meiega.
Peale sukeldumist jooksen ummisjalu lohe osakonda, et 15m2 Stefile täis pumbata. Kuigi jään 40 minti lubatust hiljaks on Stefi juba maha rahunenud ja rohkem mu kallal võtma ei hakka. Toimetame lohedega lõunani, siis aitan köögis nõusid paigutada ja peale lõunat viskan end randa pikali, et kojutulekuks vähe jumet ka peale saada.
Peale lõunat on mul jälle võimalus sukelduma minna, kusjuures privaatselt ainult divemasteriga aga just siis, kui lähen end ette valmistama nabib mind kinni Charlie, kes palub abi purje parandamisel. Otsin juba peas sõnu, kuidas sukeldumiseks end sealt välja vingerdada aga peale hommikust draamat poleks see eriti hea mõte. Löön käega ja lähen Charliele appi. Parandame ära ühe väikse lastepurje ja minu ettepanekul ka 5.8, mida ise päris palju reenanud olen. Lisaks suurele rebendile allosas leiame ühe ka tipust.
Õhtul peale sööki tuleb uhke tantsu turniir koos Johniga. Ta on jube hea tantsija ning keerutab mind platsil päris pikalt. Kahjuks on see ta viimane päev.
Tänaseks on mul ainult mõned märksõnad kirjas sest üldse pole aega päevikut pidada. Tavaliselt teen seda õhtuti peale sööki aga kuna käes on mu viimane nädal saarel siis võtan maksimumi ja hängin õhtuotsa rahvaga saalis.
Spordipäev. Kohe hommikul lähen sukelduma ja see nädal juhtus nii, et sukeldumisosakonnas ei taha keegi sukelduda. Kõik on snorgeldajad. Saan meie osakonnast Larry nõusse mulle kaaslaseks tulema ja Tyrone ongi nõus ainult kahe inimesega välja sõitma. Selline luksus. Seekordseks kohaks akvaarium ja näemegi tohutul hulgal elu. Suur roheline angerjas, palju vähki ja mõned haid.
Peale veeall käiku tagasi lipates tundub tuul üsna vaikne. Ajan supi välja ja lähen surfama. Lained on väiksed aga harjutamiseks ok.
Peale lõunat mul ühtegi sukeldujat leida ei õnnestu, nii et lähen hoopis purjelauda sõitma. Sama sett, mis alati. Go board ja 5,8 puri. Tuul on hea ja saan kohe glissi. Paarutan edasi tagasi, kui üheltmaalt ilge katapuldi panen. Tagasi lauale ronides ja uuesti sisse haakida proovides avastan, et polegi kuhugi haakida sest konksu enam pole. Sõuan tagasi kaldale ja võtan teise trapetsi. Samal ajal kõnnib Stefi mööda ja käseb mul loheshowd tegema minna, et homseks õpilasi saada. Lubab minu eest natuke nõusid pesta. Võtan tehingu vastu! Teen mõned tiirud veel purjelauaga, et uut trapetsit testida ja siis kolin lohele üle. Võtan 12m2 rpmi ja laon kõik oma trikid rahvale ette. Tuul aina tõuseb ja sõidan päikeseloojanguni välja. Õhtul pesen nõusid.
Hommik algab tegusalt, ärkan kell 6:00 ja koristan tualette ning dusse. Siis aitan köögis sehkendada ja peale hommikusööki lähen kohe Lizi ja Matti koolitama. Need kaks on nii agarad lohetajad.
Lõunaks olen tagasi ja aitan poistel paati tühjaks laadida. Saadame vana rahva ära ja võtame uue vastu. Peale seda veel natuke nõudepesu ja siis olen jälle vaba, kui lind sest Stefi on tagasi koos uue abi instruktoriga. Tõmban tunnise kõne Tommale ja kell neli lähen sup surfama. Viimaste päevade tuulised ilmad on lainetes kaose korraldanud ja päris raske on aru saada, kes kus murdub. Kukun päris palju ja korraks isegi lähen natuke närvi. Õnneks see möödub peale paari ilusat lainet.
Hommikul on ikka veel tuuline aga lohe perekond tahab peale intensiivset nädalat päeva vabaks, et muid asju vahelduseks teha.
Riisun veidi veel ja siis lähen surfama. Täna on lainetes tohuvabohu ja raske on õigele momendile pihta saada. Poole kuuest tuleb järjekordne vihmapilv tugeva tuulega, nii et pean surfamise katkestama. Ongi paras sest olen täna jälle nõudepesus.
Hommikul ärkan üles rahamaik suus ja hirmus kihk tööd teha. Lohe perekond tahab jälle terve päeva vees veeta, nii et palk on kindlustatud.
Lähme kohe hommikul välja mina, Matt, Liz ja Sadie. Meie saare taga lohesid rigades näeme musti pilvi meiepoole liikumas. Matt paneb pidurit ja ütleb, et me peaks ootama. Torm möödas, rigame edasi aga tegelikult juba aiman, mis juhtuma hakkab. Tuul kukub ja sõita on pea võimatu. Hakkan õpilasi järjest peale korjama. Kõige usinamad on juba naabersaareni välja jõudnud ja kui mina sinna jõuan on tuul jälle tõusuteel.
Pärastlõuna on alguses kuidagi tuuletu ja läheb aega enne, kui briis end ilmutama hakkab. Sõidame alles kell kolm välja. Seekord Matt, Liz ja nende 11 aastane poeg Joachim. Tagasi jõuame alles päikeseloojanguks.
Hommikul ärgates puhub väljas sama tuul, mis igapäev, kuigi pidi suur torm tulema. Nii et olen natuke pettunud. Täna kell 9:00 on graafikus jälle Triina loheshow aga peale hommikusööki kukub tuul veelgi. Rigan igaksjuhuks 9m2 ja 12m2 mõlemad.
8:30 lähen 9m2 peale ja saan vaid natuke aega normaalselt sõita, kui juba pumpama pean hakkama. Tulen maha, et lohe 12m2 vastu vahetada ja samal hetkel näen, et üks meie külalistest Matt kavatseb 7m2 peale minna. Lõpuks on nii, et mina olen 12m2 ja Matt seitsmesega. Kummalgil meil aga pikka pidu pole. Taamalt paistavad mustad pilved, mis esialgu kõik vaakumisse tõmbavad, nii et Matt loobuma peab. Ja peale vaakumit lööb hirmsa purgaa peale, nii et mina samuti loobuma pean.
|
OSCAR-2019
|
||
Raadi mõisa peahoone oli Lõuna-Eesti mõisate seas üks silmapaistvamaid mõisaarhitektuuri näidetest. Mõisahoone oli ehitatud barokk ja neorenessanss stiilis. 18. sajandi keskpaigast pärinev mõisa park on üks eredamaid pargikujunduse näiteid Eesti mõisaparkide ajaloos.[1]
Pärast mõisate võõrandamist 1919. aastal tegutses mõisahoones alates 1922. aastast Eesti Rahva Muuseum. 1944. aastal mõisa peahoone hävis pommitamisest alanud tulekahju tagajärjel.
Lisaks uhkele mõisahoonele oli mõis tuntud ka von Liphartide perekonna suursuguse kunstikogu poolest.[2]
Mõisa ajalugu ulatub keskaega. Kuna mõis kuulus algselt Tartu linnale (raele), siis sai mõis selle järgi ka vastava nime. 1584. aastal sai mõisast Poola kuninglik majandusmõis.[1] 1638. aastal ostis Raadi mõisa Bengt Gabrielsson Oxenstiern, kes oli Rootsi kuninga esindaja ja hilisem Eestimaa kuberner.[2] 17. sajandil kuulus mõis ka von Fersenite perekonnale. Põhjasõja järel kinkis Vene keisrinna Katariina I mõisa kindral Ivan Bibikovile. Aastast 1751 kuni 1919. aasta mõisate võõrandamiseni kuulus mõis von Liphartidele.[1] Mõisa ostis 1751. aastal Carl von Liphart, kuid mõisasse kolis 1792. aastal alles tema poeg, Reinhold Wilhelm von Liphart, kes lasi eelmise puidust peahoone lammutada[2] ja selle asemel 1783. aastal ehitada uue ja esimese esinduslikuma peahoone.[1] Liphardid lahkusid Eestist Esimese maailmasõja ajal ja mõis läks võõrandusjärgselt Tartu Ülikooli omandusse.[3]
Võõrandamise järgselt kolis 1922. aastal mõisa ruumidesse Eesti Rahva Muuseum ja jäi sinna kuni 1944. aastani, mil mõis pommitamise järel varemeteks põles.[3] 17. aprillil 1988 toimus Raadi varemete juurde Eesti lippudega jalutuskäik, millest võttis osa umbes 7000 inimest. Mõisa varemed olid endiselt nõukogude armee valduses ja okastraadiga piiratud. Hoolimata rahva soovist ERM tagasi Raadi mõisasse kolida, jäi taastamine Eesti Vabariigi taaskehtestamise kõrval teisejärguliseks. Taastamiseks koguti hulk raha, osaliselt ka heategevuslike oksjonite abil. Kahjuks Raadi mõisat ei taastatud, kuna selgus, et lossi varemed olid peaaegu taastamatus seisukorras, nõukogude majanduslik seisund oli languses ja koos sellega langes ka kogutud raha (rubla) väärtus märgatavalt. 2003 aastal võeti lõplikult vastu otsus, et ERMi uus hoone ehitatakse Raadile. 2006. aastal valiti välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutöö uue muuseumihoone ehitamiseks ja uue hoone nurgakivi pandi 2013. aastal.[4] Uus muuseumihoone ehitati Raadi mõisa peahoone lähedal asuvale nõukogudeaegsele sõjaväe lennubaasi aladele. Hoone on 355m pikk ja selle maapealne osa on suuresti klaasist.[5] Uus ERMi hoone avati 2016. aastal. Mõisast on säilinud ümberehitatud kujul mõned kõrvalhooned, mida Eesti Rahva Muuseum kasutab hoidlatena. Mõisaaladel on rahvale avatud veetorn ja jääkelder ning korda tehtud pargis peetakse vabaõhuüritusi. Eelmise sajandi lõpus restaureeriti ka mõisa piirdemüür koos väravahoonega.[6]
Esmakordselt teostati Raadi mõisasüdames arheoloogilisi uuringuid 1989–1990, mille käigus leiti, et arheoloogilist kultuurikihti esineb peamiselt mõisasüdame lääne- ja edelaosas. 2015. aasta uuringutes leiti vähe huvipakkuvat. Mõisaaladelt on leitud üksikuid leide, millest vanimad – enamasti keraamika – pärinesid arvatavasti I aastatuhandest pKr. Rohkem on leitud esemeid hilisrauaajast (11.–13. sajand) ning kesk-ja uusajast.[7] Esimeste uuringute ajal leitud 11. sajandist pärit asulakoha arvas 1998. aastal Muinsuskaitseamet arheoloogimälestiste hulka.[8]
Pärast Liivi sõda oli Raadi mõis üks kuninga suuremaid ja tulutoovamaid valdusi. 16. sajandi lõpus jäi mõis tolleaegsest Tartu linnapiirist umbes veerand miili kaugusele. Mõisa toonane puidust peahoone oli siis uus, avar ja enam-vähem ruudukujulise põhiplaaniga sõrestikehitis. Sel oli kolm suuremat ja mitu väiksemat ruumi. Selle kõrval asus valitsejamaja, suveköök, juustukoda, karjalaut, ait ja järve kaldal paiknev saun. Hoonetel olid õlgkatused.[2]
Esimene esinduslik peahoone ehitati 1783. aastal von Liphartide tellimusel prantsuse arhitekt Fanguet'i projekti järgi. Tolleaegsesse mõisakompleksi kuulus neli hoonet: peahoone, madal vaheehitis, üks raskepärane eenduva keskresaliidi ja kolmnurkviiluga kaunistatud hoone ja veel üks väiksem ehitis. Baroksel peahoonel oli kõrge kelpkatus, nurgatorn ja kõrge sokkel.[1]
1840–1842 ehitati mõisa peahoonet ümber ja häärber sai neorenessansilikus stiilis välisilme. Heinz Pirangi andmete järgi võis ehitusprojekti autoriks olla itaalia arhitekt Francesco Botta, mis on aga kaheldav, kuna skulptor tegutses Venemaal alles alates 1850-ndatest ja tema peamisteks töödeks olid aiakujukesed ja purskaevud.[10] Samuti on pakutud, et arhitektiks võis olla hoopis sarnase nimega Francesco Carlo Boffo, kelle tööalane ja ajalooline taust sobib Botta omast paremini kokku Raadi mõisa ehitusaja ja – projektiga. Ehitustööde tellijaks oli Carl Gotthard von Liphart. Raadi mõisahoone fassaadil olev daatumkivi märgib valmimisaastaks 1841, kuigi sisetöid tehti ka järgnevatel aastatel.[2] Uue projekti järgi ühendati varasemad ehitusosad ja kaunistati dekoratiivelementidega, mille seas on näiteks kaaraknad, karniisid, neljakandiline nurgatorn ja lamekatuse selrval olev balustraad. Esindusruumid olid põhiplaanilt anfilaadsed. Siseruumide seinad olid tehtud mitmevärviliselt scagliola -tehnikas (marmori mustri imiteerimine). Ruume kaunistasid stukklaed ja seinamaalingud.[1] Mõisasse oli projekteeritud Eestis ainulaadsena silmatorkav maaligalerii, kus puudusid aknad ja valgus pääses sisse ruumi katuselt tornilaadselt kerkiva valgusšahti kaudu. Maaligalerii kõrval oli nn varakamber, mis oli ehitatud toonaste residentslosside eeskujul. [2] 1901–1905. aastatel ehitati peahoone taaskord ümber. Ehitustööd tellijaks oli Reinhold Karl von Liphard.[2] Peahoone muudeti osaliselt kahekorruseliseks ja hoone keskosa sai suure kupli, mille all paiknes galeriiga raamatukogu – maalingute, peeglite ja kullatud stukkornamentidega rokokoostiilis tuba. Kuna mõisa omanikel oli suur kunstikogu, kohandati paljud ruumid selle hoiustamiseks ja olid üliuhke interjööriga.[1] Vestibüüli oli paigutatud hiigellaternad ja antiikkujude kipskoopiad. Vestibüüli kõrval oli valge saal, mida kasutati piduliku söögisaalina ja kus oli galerii Liphartide perekonna portreedest. Söögisaali kõrval oli punane saal, mille seinad olid tehtud scagliola-tehnikas ja seintelt asusid perekonna vapid ning renessansslikud arabesk- ja groteskimotiivid. Ruumis leidus Jaapani portselanvaase, pronks- ja marmorkujusid, muud kunsti ja uhkeid mööbliesemeid. Saalist edasi pääses maaligaleriisse ja kollasesse ehk muusikasaali. Sealt omakorda sai sinisesse kabinetti, kust edasi sai rokokoosaali. Kõik ruumid olid sisustatud uhke mööbli ja kunstiga. Rooma Panteoni stiilis kujundatud kuppelsaalis leidis koha ligi 30 000 köitest koosnev raamatukogu.[2] Ümberehitatud mõisahoone oli uhke, ülipika ja rikkalikult kaunistatud fassaadiga. Fassaadil olid pilastrid, frontoonid ja räästa äärt kaunistas balustraad. Hoone vasakpoolses otsas asus von Liphartide matusekabel.[1]
Mõis oli von Liphartide käes kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Pärast seda kasutas peahoonet alates 1922. aastast Eesti Rahva Muuseum kuni 1944. aastani.[1] Muuseum sai Raadi mõisa peahoone ühekorruseline osa omakasutusse ja kahekorruseline osa, mis oleks muuseumile paremini sobinud, jäi veel Tartu Ülikooli kasutusse.[2] 1940. aasta sügisel võeti üle 100 ha mõisa maad Nõukogude Liidu lennuvälja laiendamiseks. 1944. aastal süttis mõis pommitamise järel põlema[3] ja põlenud mõisasüda jäeti varemetesse. Enne põlengut suudeti päästa umbes 95% muuseumi kogudest. Peale sõda rajati mõisa lähedusse nõukogude sõjalennuväli ja varemetes mõisahoone ehitati ümber ühekorruseliseks laohooneks. Nõukogude Liit tagastas ERMile mõisa jäänused 1986. aastal.[4] Enne tagastamist oli sõjaväelaoks ümber ehitatud peahoone taas varemetes. Peahoonest ümber ehitatud laohoonel polnud enam katustki. Peahoonet ei ole siiani taastatud. Nüüdseks on mõisahoone konserveeritud.[1]
18. sajandil oli mõisa ümber regulaarse planeeringuga pargiosa, mis paiknes Raadi järve põhjakaldal. Järve juurde viisid terrassidena geomeetriliselt kujundatud trepistik ja parteritega regulaarpark. Peahoone põhjafassaadi ees oli korrapärase kujuga väljak, millest edasi asus vabakujuline looduspark.
Aastatel 1840–1842 toimusid pargis saksa pargiarhitekti Peter Joseph Lenne kujundusprojekti alusel ümberkujundustööd.
20. sajandi alguses kujundati parki jälle ümber. Parki ilmestasid trepistikud, balustraadid, aiavaasid ja muud väikevormid. Terrasside kujundajaks oli Maximillian von Sievers.
1923. aastal lasi professor Andres Mathiesen pargi kõrvale rajada üliõpilaste õppebaasiks Raadi dendropargi. 1925. aastast kuulus osa mõisast Tartu Ülikooli põllumajandusosakonnale.[1]
Tervet Liphartide suguvõsa iseloomustas keskmisest suurem huvi hariduse ja kultuuri vastu.[2] Raadi mõis paistis silma oma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu poolest. Liphardid olid seotud Tartu Ülikooli ja muude siinsete baltisaksa haritud ringkondadega, olles ka vahendajaks suhtlusel Peterburi aadlikega. 19. sajandi alguses suhtlesid Liphardid paljude nimekate muusikute ja kunstiinimestega.[3] Arvatakse, et suguvõsa suursugusele kunstikogule pani aluse Reinhold Wilhelm von Liphart[2], kes algatas ka nn. pühapäevaakadeemia ehk Raadil kooskäimise ning ettekandepäevade traditsiooni, mis tõi kokku kultuurihuvilise Tartu haritud seltskonna. Ta oli tihedalt seotud taasavatud Tartu Ülikooliga ning aitas kaasa Ülikooli kollektsioonide täiendamisele ja botaanikaaia rajamisele.[10]
Pärast mõisa võõrandamist võttis Reinhold Karl von Liphard 1920. aastal välismaale kolides väärtuslikuma osa suguvõsa kogudest kaasa. Liphardid jätsid väikse osa oma kogust Tartu Ülikoolile, kes omakorda andis saadud kogu peale ERMi Raadile kolimist muuseumi kasutusse.[2] Väidetavalt oli Liphartide kunstikogu Baltikumi suurim.[11]
↑ Krista Aru. "Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus". Sirp, 28.01.2011.
↑ Jaak Juske. "Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: uhke Raadi mõisa lugu läbi aastasadade ja seos kuulsa vene poeedi Puškini duellisurmaga". Forte, 25.03.2017.
Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 66–69.
Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 439-40 [1].
|
OSCAR-2019
|
||
Kui sa oled aga täiesti kindel et suudad laenud tagasi maksta siis proovi erinevaid variante – näiteks võid võtta tagatisega laenu. Üldiselt peaks laenu valimisel pöörama rohkem tähelepanu krediidi kulukuse määrale sest intress ei ole ainus laenu tasu ning krediidi kulukuse määra väljendab kõige objektiivsemalt aastast laenu kulu. If you live or work outside the EU in any of the countries that comply with the EU’s anti-money laundering directive you can invest through Bondora if you are an accredited investor. Laen korteriühistule on tagatud ühistu nõuetega liikmete vastu ning finantsinstrumendina on kasutusel vaid annuiteedil põhinev makselahendus. Kui varasemalt võis laenupakkujad väljastada laene kiiresti ja lihtsasti isegi ilma palgatõendita ja ka maksehäireid kontrollimata siis enam ei ole see võimalik. EBSi Helsingi filiaali tudeng Pauliina Pihajoki analüüsis oma bakalaureusetöös Euroopas ja ka Eestis populaarse ühisrahastusportaali Bondora laenuandmeid. Nimetuse kiirlaen hulka on liigitatud eestis pakutavad laenutooted nagu sms laen ja kiirlaen internetis. SMS laenu firmade inkassomenetlustega tegelevad needsamad kandid kes esiti seda laenu sulle annavad. Kinnisvara laenu taotlemisel ei pööra nii suurt tähelepanu sissetulekutele vaid tagatisele millele hüpoteegi seadmine ei piira Teil kinnisvara kasutamist ega käsutamist seega võite kinnisasja piiranguteta ka müüa. Niisiis enne kui tormad laenu võtma firmalt mille nime nägid või kuulsid kuskilt võrdle erinevaid laenufirmasid ja nende pakkumisi et leida soodsaim laen parimate tingimustega just sulle – aitab. Esitatud küsimuse puhul jääb kahjuks selgusetuks mis eesmärgil majarahvas laenu otsustas võtta ning mis seisus hoone on. Kuna laenud tuleb kajastada kohustuste hulgas siis tuleb samaväärselt seal näidata ka allutatud laenud. Erapooletud või ei osalenud hääletamisel 1 häält mis moodustab 111% korteriühistu liikmete arvust kellele kuulub 069 % kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Juhul kui laenuvõtja ei suuda tagastada laenu siis nõutakse laenu tagastamist käendajatelt. Soodne Laen. Enne laenamist tutvu finantsteenuse tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga! Õhuke konkurentsivõime online isikliku laenu turul tähendab laenuandjad proovida töö kodus eristuda kui traditsioonilised laenuandjad teha kas laenamise juhised mis lähevad kaugemale traditsioonilisest krediit-punktisüsteemi või koos lisadega näiteks võlanõustamise ja töötus garantiid. Aastast alustasime tegevust laenude väljastamise ja ettevõtete finantseerimise alal. Aastal jõustub nõue et ühisrahastusplatvormid oleksid Finantsinspektsiooni järelevalve all litsentsiga (samas see kehtib vaid eraisikutele laene väljastavatele platvormidele) siis kuidagi muutuvad ka need laenud seal § 171 all kirjeldatud tingimustele vastavaks. Laen väljastatakse 5 päeva pärast ning selle perioodi vältel on kõikidel Bondora investoritel võimalik teha pakkumisi. Novaator. Kuna laenud mida Bondora väljastab on maksimaalselt 5-aastase kestusega millele lisanduvad veel maksepuhkused ümberstruktureerimised ja muud viivitused siis ilma järelturuta oleks sellistesse laenudesse investeerimine äärmiselt ebalikviidne. Kuna nüüd on bondora oma skeemi muutnud siis ilmselt on antud postitus tänaseks aegunud. Andrus Alberi kommentaar: Kui laenude suhe SKPsse on Eestis arenenud riikidega võrreldav siis võlakirjaturu maht on pea olematu. Mugav kalkulaator aitab Teil valida sobiva laenusumma -perioodi ja kuumakse summa. Korras raamatupidamisega ja kogutud rahalise reservi korral on laenu võtmise vajadusel ka pankadega kergem suhelda. Kohus selgitas et teenuste puudulikust osutamisest tulenevaid nõudeid saab teenuse osutajate vastu esitada korteriühistu kui teenuse tellija. Kui oled juba mitmete väikeste laenude kütkeis oleks paslik mõelda laenude refinantseerimisele mis võimaldaks laenusummad kokku koondada ja seeläbi vähendada laenu kuumakset. Kui korteriomanikud on oma makseprobleemile lahenduse leidnud hakkavad nad kortermaja remondiks võetud laenu maksma ise sealtmaalt kuhu jõudis KredEx. Enamasti on SMS laenu summaks 50 – 1 000 eurot ning tagasimakse perioodiks 15 päeva kuni 6 kuud. Mõlemad kulud on käsitatavad vajalike majandamiskuludena mille tasumises peab korteriomanik korteriühistu liikmena osalema. Tallinnas ja Harjumaal pakume eluasemelaenu alates 6400 eurost ning mujal Eestis alates 3200 eurost. Laenusumma kasutamine peab toimuma vastavalt kokkulepitud eelarvele ja sihtotstarbele. Kontakt Ocean Finance ja hüpoteegid Limited ® väikeste ja suurte laenude summa. Kujutage ette et on olemas firma kes annab autolaenu nii et autot ei pea ümber vormistama omaniku nimelt laenuandja nimele ja sõiduk jääb laenusaaja kätte.Samuti pole vaja teha kasko kindlustust. Kiirlaenud & Väikelaenud Võrdle Parimaid Tarbimislaene Eestis Et Leida Kiiresti Soodsaim Ilma Tagatiseta Laen Eraisikule. Minu kaks laenu on võetud ealamispinna soetamiseks ja remondiks kui oleks saanud ilma laenudeta poleks võtnud paraku sissetulek pole nii suur. Ettevõtja ja pankurina on mul raske uskuda et Eesti ettevõtjatel puuduvad finantseerimiskõlbulikud ideed. Laen Väikelaen Kiirlaen Kinnisvaralaen! Samas kannab aga riik kindlasti kaasvastutust et suur osa ühiskonnast on olnud sunnitud SMS-laenu spiraali sattuma ja seal lausa enesetappu kavandama võib hakata.
|
OSCAR-2019
|
||
Mina plaanin muretseda vesti, mis käib rihma külge - kuidagi tundub usaldusväärsem. On kellelgi kogemusi? Seni pole veel õnnestunud leida rihma/trakse, kust tuhkur välja ei vingerdaks kuigi nad istuvad Harri kui sellise toeka tuhkrupoisi ümber päris tihedalt. Bramhami poes on müügil - mingi "jogging" jookseb nimest läbi. Viimane kogemus on eilsest õhtust, kus rihma otsas ja traksidega Harri jooksis puu taha ning välja tuli teiselt poolt puud juba traksideta Harri.
Marilini Maasikal on/olid sellised vestitaolised traksid, ehk oskab tema midagi nende kohta öelda. Tegelikult olen ka ise nende "vestide" soetamisele mõelnud, sest muudest traksidest suudavad need suslikud küll ennast tahtmise korral välja vingerdada.
Meil jah sellised vesti taoline olemas. Ei kurda, on püsinud täitsa ilusti seljas tal. Ja meil päris pikalt need olnud juba ning krõpsu osad ei ole ära ka kulunud.
aga meie Vikatsil juba teised traksid. esimesed jäid väikeseks. meie kaabak igatahes oskab krõpsud kiirelt lahti tõmmata. selle vastu on rohtu ka krõpsule tuleb lisaks nööp õmmelda. Tartus on neid trakse sõbra keskuse loomapoes. esimesed traksid saime ülemiste keskuse loomapoest suvel.
Mis firma vest see on (Ferplast, Trixie, Karlie vm)? Kus Tallinnas saab seda osta? Ja kas vest on tuhkrule paras või tuleb väiksemaks õmmelda?
Ma ostsin Maasikale Rakveres Bramhami loomapoes..ja Tallinnas usun, et peaks ka Bramhamis neid olema. Neid veste on mitmes suuruses. Kuna selle vesti peal, mis mul on, pole mitte ühtegi silti küljes ja pakend on ka ära visatud, siis ei mäleta üldse, mis firma oma see on ja ka seda, mis suuruses see on . Aga üritan meenutada ja ehk leian kuskilt netist ülesse.
Üks vesti taoline on mul ka mis on minu mäletamis mööda ostetud Maksimarketi loomapoest. Selle firma on ferplast. See näeb välja selline(See esimene pilt).
Ferplast, jah. Kusjuures pakendil on mõõdud ja joonis, kuidas ja kuskohast mõõta, et parajat suurust leida. Sai siis Harri mõõdetud ning vastavalt tulemustele ostetud medium suurus. Veidi kahtlesin aga mõõdud ju sobisid. Bramhamis neid müüakse, jah. Kui õhtul Harrile vesti selga püüdsime ajada, selgus, et ikka oleks pidanud vist suurema ostma. Näeb sellega välja nagu sipelgas - esiosa on peenike ja sellele järgneb kohev tagakeha. Minu arust ta solvus. Villu üritas aidata tal neid seljast ära närida - kindel märk sellest, et Harri oli alandatud ja allaandnud. Vesti küljes olev kelluke on päris kõvasti kinni - selle lahtikiskumine nõudis parajat vaeva - päris julm oleks nõuda loomal sellega ringijooksmist. Nüüd ma ei suudagi otsustada, kas peaks muretsema uue ja suurema vesti või jätaks selle, mis kindlasti ja kõvasti ümber looma istub ja millest raskem oleks välja pugeda.
Minu omad jooksevad enamasti metsas vabalt ringi, kuid olen mõelnud ka nende vestide ostmisele juba pikemat aega, sest nende punaste rihmade otsast vingerdavad nad end ilusti vabaks, eriti Hugo. Kuigi ma kahtlustan, et sellest vestist suudab ta ka välja pugeda kuidagi moodi. Aga enne pean mõõdulindi ostma, et nad ära mõõta.
Minu omadel on just need punased musta nupuga tuhkrutraksid ja need on ainukesed asjad mis neid kinni pieavad. Muudest traksidest poevad kohe välja. Nende nupuga trakside puhul o n oluline see, et see nupp oleks kõvasti kinni tõmmatud ja ma mõtlen et tõsiselt kõvasti. Nende trakside puhul ongi hea see, et neid saab reguleerida täpselt nii palju kui vaja, pole ohtu et nad on liiga suured. Kui ennast sealt välja libistab, sisi järelikult on traksid liiga lõdvalt seljas. Vähemalt minu omad pole tavalise jalutamise ajal küll neist välja pugenud, oht on aint siis kui väga kaua kas ühe koha peal seista või tuhkur rihmaga kuskile kinni siduda, et ta ei saa eriti edasi liikuda. Enda angerjate puhul ma vestidesse küll ei usu
Minu omal ka need punased. Ja täitsa rahul, pole üksi mul neist veel välja vingerdanud. Pongole sai kunagi ostetud küll mingi kassipojatraksid, aga need olid liiga suured ja nii nad siiamaani kasutult seisavadki.
Alguses on nupp nii kõvasti kinni, aga see annab vaikselt järgi millegi pärast ja lõpuks on nii lõdva, et pole mingi probleem sealt välja saada.
Mulle need punased kaheksakujulised traksid sellepärast ei meeldigi, et alguses panen küll kõvasti kinni, aga kui tuhkur seal natukenegi vingerdab siis hakkab rihm ka kohe järgi andma.
Punastest saab väga head traksid, kui neile lisada üks väike rõngas ja kinnitav klõpsakas, mis kahepeale ühendavad kaks traksipaela tuhkru seljal. Toimib. Mul pole kogemust, et traks järgi annaks.
Mina eelistan nöörtrakse,on kuidagi kindlamalt seljad. Algul sa muretsetud ka vest, aga see oli talle juba alguses väike. Nii, et sai ära visatud. Nööre saab ka palju kergemini selga. Ja minu teada müüakse neid ka igas lemmikloomapoes.
Meile sobivad ka nöörtraksid , aga kardan , et kui liiga kõvasti kinni tõmban siis on Tal valus. Aga tavaliselt me ikka välja ei rabele nendest , sest kui õue läheme, oleme kohe süles või kapuutsi sees
Minu Laimal on ka punased nöörtraksid, ta ei siple küll nende sees(kõik muidugi oleneb loomast), saame ilusti hakkama on ka enamusajast süles
Sonyal on aga rohelised traksid mis said kunagi ostetud , et talle krae panna, mis muidugi ei õnnestunud, ja saame hästi ka väljas nende traksidega hakkama, aint mind ennast häirib seal juures see et topitakse neid kõrinaid igasuguste trakside külge, ja arvan et ei ole meeldiv mingi vidina kõlinat enda seljas iga astumise juures kuulda.
Ka nöörtraksid peavad suht kõvasti kinni olema. Ma panin alguses liiga lõdvalt, kartsin ka, et teevad haiget aga kui nuustik ikka tagurpidi käigu sisse kükkas siis tõmbas traksid üle pea.
Käisin ka nüüd õhtul Laimaga väljas jalutamas, panin ta nöörtraksid ka kaela, natukene aega sikutamist ja läksid ka traksid lõdvaks vble siis süles olles või siis tõesti on need halvad traksid.
Ka meie Pliksu oma suure rahmeldamisega ei poe neist punastest nupuga traksidest välja - üks kord on vist juhtunud aga siis olid need lihtsalt talle valesti selga pandud.
Mina ei osta vist elusees neid trakse enam vist. Kunagi kui mu merisiga veel kahe kuune umbes oli siis mõtlesin osta. Ostsin ära ja ei tahetudki seda, hakati piiksuma ja rabeleti sealt välja. Nüüd on see talle väike ka. Kaela ja kõhu juurest ei lähe kinnigi!
Ostsime kõige suurema numbri, see loomapoe müüja ütles et see peab isegi suurtele merisigadele minema aga meil küll niimoodi pole.
Olen kuulnud siin ka kui keegi ütles et tuhkur kraabib selle vesti ära vms.. Minuarust on lihtsalt need rihmad vms kõige õigem valik. Talvel ju tal külm ei hakka kuna paks talvekarv tuleb ju peale..
Õige suurusega vestist on raskem välja saada kui niisama traksidest, mille pingutid annavad järele, ja vestist väljapugemise probleemi saab lahendada nööbiga, nagu ülal pool öeldud.
mina ostsin mõmmikule algul traksid,need lõhkus ta ära..kuna häirisid teda..hiljem käisin temaga niisama väljas..lahtiselt.nyyd aga nii pööraseks ära läinud et pidid ikka vesti ostma.vesti krõpsud juba nii nõrgaks jäänud et ei julge eriti vabalt väljas käia..vahest roomab endalt vesti seljast.. kaval võiks leida kuskilt mingi eriti turvalise vesti v traksid..
Ostsin Abakhanist paela, ja need jubinad, millega dressipluusidel paelu kinni hoitakse. Selle jubina ajasin paela otsa, ja tegin veel väikese aasa ka kust pikem rihm läbi panna. Pael käib kaheksas ümber keha, ja seda, kui tugevalt ta tuhkrul ümber on, saab jubinaga reguleerida. Minu omadele meeldib see igatahes rohkem kui vest. Vest oli nende jaoks liiga piirav.
Taolised nagu sa väike kuradike kirjeldad, peaks isegi leiduma mõnes poes. Mul sellised ka kodus olemas.
|
OSCAR-2019
|
||
Tunnen õpetaja Villu Jürjot ajast, mil ta Tartus elas. Siin teenis ta Tartu Maarja kogudust (1995–2000) ja oli toimetuse teoloogiliseks konsultandiks.
Lehega on Jürjol erilised sidemed: oli Eesti Kiriku peatoimetaja kt aastail 1993–1994. Tartust lahkus ta Narva, silme ees sihiks lagunev Aleksandri kirik. 1. juulist 2000 on ta sealse koguduse õpetaja.
Narva. Seda sõna võib öelda mitu korda ja mitut moodi. Nii palju vastuolusid on selle sõna taga. Nagu Ida-Virumaal üldse. Ühtpidi ümberringi Looja vapustav kätetöö ja teistpidi see, mis inimene looduga «parema» hüvanguks peale on hakanud. Nii ka Narvaga. Vanadel fotodel on pärast 1610. aasta hiidtulekahju püstitatud kirikud, uhked kaupmeeste hooned, raekoda – ühesõnaga omanäoline barokkstiilis ansambel.
6. märts 1944 tõi katastroofi. Pole isegi enam neid tänavaid, kus inimesed 60 aastat tagasi elasid. 1665–1671 rajatud raekoda kuskil paneelmajade vahel on kui kummitus endistest aegadest. Keset seda poolvõõrast elu ja maailma turritab meie oma eesti asi – Narva Aleksandri Suurkirik. Nimetan hoonet seepärast eesti asjaks, et ta ehitati 1881–1884 Eestimaa kubermangu alale, kuigi Narva oli aastal 1719 liidetud Peterburi kubermanguga.
Ja nüüd elab ja töötab seal õpetaja Villu Jürjo koos organistist abikaasa Tuulikiga. Otsekui pagenduses. Vähemalt alguses, kui õpetaja Jürjol lahutuse tõttu Tartust lahkuda soovitati ja paluti uus teenimispaik otsida. Pakkumisi oli üle Eesti, aga oma valiku kohta ütleb Villu: «Narva kõrval ei tundunud neis pinget. Narvat peetakse ju kohaks, kuhu õige aruga inimene ei lähe…» (SL Õhtuleht 21.07.2000.)
Elanikke on Narvas umbes 70 000, neist eestlasi 4,3%, Aleksandri koguduses liikmeid 118. Kirik on pikka aega olnud see paik, mis eestlasi koos hoidis. Vähemalt nii väidab koguduse juhatuse esimees Ülo Korjus, kes on 50 aastat kuulunud koguduse juhatusse (alates 24. veebruarist 1957).
Korjus meenutab, kuidas inimesed pärast 1944. aasta pommitabamust kirikut taastasid ja selle käekäigule kaasa elasid. Kui ilus ja kaunis oli kirik, kui õpetaja Elmar Kull 2. mail 1956 seal Korjuste abielu laulatas.
1962 võeti koguduselt kirik ja anti kasutada mahajäetud tööstushoone. Ega teistelgi linna kogudustel pole paremini läinud: 1940. aastal oli koos Ivangorodiga linnas 16 kirikut, millest enamus hävis. Lagunenud katoliku kirik lammutati 1980, et see olümpiamängude ajal Eestit külastavate välismaalaste silma ei riivaks. Kogudus pidas oma teenistusi sellessamas luteri kirikule antud (tööstus)hoones. Vasakul pool saalis oli luterlaste altar, paremal katoliiklaste oma.
Praegu näeb hoone, kus kogudus juba üle 40 aasta teenistusi peab, üsna kiriku moodi välja, lõhnabki nagu kirik pisut igavikuliselt. Küllap see rõskusest tuleb, ütleksid targad. Ülo Korjuse sõnul olnud mõte, mis temale üsna vastukarva, enne Jürjo Narvasse asumist kogudus mõne suuremaga liita, nii lootusetu tundunud olukord. Õpetaja Jürjo aga on olnud kangekaelne: nüüd on selles kirikusaalis ilus vitraaaltar, väike orel ja uued pingid. Viimased toodud küll kuskilt vanakraami laost, ütleb õpetaja, ent neile kõlbavat küll.
Suurkiriku juures on sel päeval vaikne. Ei hingelistki. Õpetaja avab hoone tagaküljel raudukse. Kõik tundub kui mõnes vanas mustvalges filmis. Kui seda ei segaks neli uut veel kiledes ust. Taolised tulevad ka kõik ülejäänud, ütleb õpetaja. Narvas tehtud, lehisest. Töö tehti mööblikombinaadis Narova, mille omanik on kiriku suur toetaja.
Uste ja akende osas on õpetaja oma nõudmistes kindel: kui siin kontserte hakatakse andma, ei tohi väljast automüra sisse kosta. Ja kontserte hakatakse kindlasti andma.
Õpetaja Jürjo jonn oli see, tänu millele ehitati tema praostiks olemise ajal üles Kraavi abikirik Võrumaal ja seati korda Tartu Maarja kogudusemaja. Maarja kiriku tagastamine jäi aga venima, mis oli Narva tuleku üks põhjus.
Narvas väljakutsetest puudust ei ole. Ega minagi sest müstikast õieti aru saa, et haledal ja põhjalikku remonti ootaval Aleksandri kirikul on imeilusad Dolores Hoffmanni aknavitraaid, nüüd siis ka uued uksed, aga jääb vaid tõdeda, et nii on. Ja võib-olla aitavadki sellisel moel unistada ja lisada lootust nende täitumisse.
Mõne nädala pärast peaks hakkama kirikus keema vilgas tegevus: õpetaja Jürjo on hiljuti allkirjastanud lepingu Tartu ehitusfirmaga Eviko, kes hakkab torni ehitama. Pärast lõputut paberimäärimist ja ootamist on kindel, et ehitus algab. Õpetaja Jürjo tahtis ehitama just seda firmat, kes ise tõepoolest ehitaks, mitte ei võtaks teab mitu alltöövõtjat –, et vastutus ei hajuks ja oleks võimalikult garanteeritud torni ehituseks kokkulepitud summa. Selleks on ehitaja küsinud 29 486 351 krooni koos käibemaksuga.
Jutu peale, et see on suur hunnik raha, hakkab Villu Jürjo naerma: see pole ju tegelikult tänapäeval raha, vaid virtuaalne mäng. 15 miljonit sellest tagatakse Euroopa Liidu kohaliku piirkonna arengufondist, kantakse koguduse arvele sihtotstarbeliselt ja panga kaudu edasi sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik kontole. Euroopa Liit suhtleb koguduse kaudu, aga meie riigis tuli arvepidamiseks sihtasutus moodustada. Õpetaja on selle juhatuse esimees ja saab sealtkaudu endale palga.
Kiriku ehitamise projekt on uhke, unistamist väärt. Torni tuleb kuus korrust: ruumid kogudusetööks, esinejate tarvis harjutusruumid, maise teekonna lõpetanutele külmkamber jm. Pärast vaidlusi küpses siiski arusaam, et ilma liftita tänapäeval läbi ei saa, mis sest, et 19. sajandil, kui Peterburi arhitekt Otto von Hippius Kreenholmi töölistele kirikut rajas, lifti ei tuntud. Aga õpetaja Jürjo ainult ei taasta vana kirikut, vaid loob tänapäeva inimesele paika, kus kuulata igikestvaid tõdesid ja helisid.
Kui õpetaja Jürjo Narva asus, hindas ta kiriku taastamiseks vaja minevat 18 miljonit, täna arvab ta selleks kuluvat 120 miljonit. Ainuüksi sobiv orel maksab umbes miljon eurot. Ettevõtmist ja summasid kuulates kinnitan endale, et on ikka eesti asi küll. Võib-olla märgiks, et 50aastane ajalugu on seljataha jäänud. Kadunud president Lennart Meri nimetas Aleksandri kiriku Suurkirikuks.
Kogudusemajas, algses Narva Peetri koguduse koolimajas, saan üllatuse osaliseks. Õpetaja oli seda küll juba ette lubanud: olen üks esimesi, kes siinse saali seinal näeb eelmisel päeval üles pandud altarimaali.
See on just Tallinnast restaureerimiselt tulnud ja pannakse kunagi üles Suurkirikus. Maali leidis õpetaja Tallinnast ühe antiigikoguja käest. Ilmselt on maal Eestisse sattunud sõja ajal, toodud kusagilt Euroopast.
Siingi saalis on orel, Tartu Pauluse koguduses juhatuse esimeheks olnud Priit Humal aidanud leida. Kohale toodud üle mere Rootsist. Ja temal on kanda suur roll: lisaks teenistusel kaasamängimisele õpetab Tuuliki Jürjo sellel oma õpilasi, praegu seitset. Muusikal on Narvas oma eriline koht: Tuuliki käe all laulab duett Klassika, noortekoor Alfa & Omega ja veel kaks koori. Ülemöödunud aastal hakkas Muusikaakadeemias õppima Tuuliki oreliõpilane Gulnara Barambajeva.
Räägitakse, et oma energiaga ja muusikaarmastusega Tuuliki õpetaja Jürjo pea segi ajaski. Ent tol õhtul koju jõudnud, on Tuuliki väsinud ja tujust ära: kevaditi lõpetavad noored kooli ja lahkuvad Narvast ja igal sügisel alustab ta otsekui algusest. Selleks aga, et ise üht korralikku pneumaatilist orelit mängida, andis ta koos Leena Laasiga mööda Eestit kontserti «Kirg ja kirgastus», kas või tühjale saalile. Et mitte vilumust kaotada ja osata unistada, missugust orelit taastatavasse kirikusse tahta.
Õpetajaproua on otsekohene: abikaasal ei ole kunagi aega. Tal on vaja kirikut ehitada. Narva läinud, töötas ta linnavalitsuses, siis veel parteiasjad. Õpetaja Villu Jürjo kuulub nimelt Keskerakonda: isamaaliitlane Mart Laar ei lubanud õigel ajal Tartu Maarja kirikuhoonet tagasi anda, aga Edgar Savisaarega olla ta alati saanud oma asjad aetud. Igasugustes võimukoridorides on ta omainimene, ta oli viimase Ülemnõukogu saadik.
Seal, kus enese jõust on väheseks jäänud, ja kus ehk isegi igavaks läinud, sõnum Jeesusest on ju 2000 aastat vana, on õpetaja Jürjo leidnud lahenduse. Möödunud aastast teenib tema kõrval abiõpetajana kogudust Turkmeeniast pärit teoloogiamagistri kraadiga Oleg Sevastjanov, kes peab venekeelseid teenistusi.
Sevastjanov on tööl Ingeri kirikuga lähetusega, stipendiumi aga saab Ameerikast Missouri Sinodist Illinoisist, kus kogutakse vahendeid tema misjonitööks. Koguduse juurdekasvu ongi enam oodata paljurahvuselise elanikkonna venekeelsest osast.
Kui õpetajapaar viimati kinos käis, näidati seal «Leiutajateküla Lottet» – terve saal oli Jürjode päralt, nad olid seal kahekesi.
Selle Narva looga on olnud üks ilmelik asi või jama. Plaanisin Narva sõita palavatel augustipäevadel, leppisin õpetajaga kokku, aga välja ei tulnud midagi: buss läks enne katki, kui Tartust välja jõudis sõita. Üritasin kuu aega hiljem uuesti ja sain meeldiva kogemuse. Tulemus oli küll kehvavõitu, sest diktofon arvas heaks ragistama hakata. Näitasin küll kangekaelsust üles, et lindistatud materjal üles kirjutada, selle töö aga nullis helendav ekraan mu töölaual. Jäid lünklik mälu ja muljed.
6. märtsil 1944 toimunud Nõukogude armee pommirünnakus tabas kiriku kuplit mürsk. 24. juulil õhkisid kiriku torni taganevad sakslaste väed.
Minu jõuluaeg sai tänavu sissejuhatuse Aegviidu Aleksandri kiriku 120. aastapäeva pühitsemisega 2. advendipühapäeval, kus jutlustas minu hea ordinatsioonivend õpetaja Mihkel Kukk.
Nädal enne seda viibisin veel operatsiooni järel Paide haiglas. Tänan ametivendi naaberkogudustest ja oma praktikanti, kes pidasid minu eest 1. advendi teenistused ja kalli ootusaja avamised koolis ja alevites kuuse all.
Ambla abikirikuks ehitatud Aegviidu pühakoja tähtpäeva lauas tulid jutuks ka varasemad jõulud ja jõuluteenistuste ülekanded Eesti TVs. Aegviidust toimus jõuluõhtu otseülekanne TVs 1992. aastal. Selleks ajaks oli pool aastat käibel olnud Eesti kroon ning sooviti kokkuhoidlikult majandada ja leida Tallinna-lähedane koht. Nii langeski valik Aegviidule, kus asus ka telemast. Eelnevalt käidi tegemas võtteid kiriku eest väljast lumega, sest jõuluõhtuks prognoositi pehmemat ilma. See osutus vägagi ettenägelikuks.
Närveerimist enne otseülekannet oli palju. Soome sõpradelt Ylivieskast saadud pedaalidega elektriorelil mängis, koguduse naiskoori juhatas ja solistina laulis Anu Altmäe (nüüd Rautio), kes nüüdseks on juba hulk aastaid oma igapäevast leiba teeninud Oulu piiskopkonnas kantorina. Vana Testamendi lektsioone luges juhatuse esimees Herbert Kübar ja laulsid ka pühapäevakooli lapsed.
Kuni viimase hetkeni oli aga lahtine minu tütarde Maarja-Liisa ja Hanna-Liina laulmine duona, sest nad kartsid üpris väga. Kuid lõppkokkuvõttes olid väga tublid ja ilmestasid teenistust kenasti. Kui olime end Õnnistegija hoolde usaldanud, võis teenistus alata ning seda erilist teenistust on saanud veel hiljemgi lindilt vaadata.
Enne tänavust Kristuse sünnipühade pühitsemist seisab ees veel advendikontsert Ambla Maarja kirikus, kus musitseerivad Ambla ja Tapa koguduse kirikumuusikud Ave Prints ja Evely Traublum. Aravete keskkooli õpilased tulevad kirikuga tutvuma ja jõululaule laulma ning Aegviidu kool peab oma jõuluhommiku kohalikus pühakojas. Jõuluõhtul teenib Amblas kaasa kogukonna poolt armastatud Lehtse kammerkoor ning Kristuse sünnipühal teenib kirikus oma koguduse naisansambel.
Uhke ja sihvakas kuusk on keskaegses Ambla pühakojas juba üleval ning ootab kirikulisi jõuluevangeeliumi kuulama.
Jõulupühad loodan veeta koos oma poja Tõnis-Daanieliga, kes oktoobrist alates teenib kaitseväes Tapal. Abikaasa ja üks kahest peretütrest, kes elavad ja töötavad naaberriigis, on otsustanud sel aastal jõulud ja aastavahetuse veeta soojal maal. Kolmas peretütar viibib teist aastat Austraalias. Ta küll kurtis aasta tagasi, et õiget jõulutunnet seal ei tekkinud. Kõik oli väga teisiti kui harjumuspärases koduses Eestis.
Kaks Eesti naisteoloogi osales 6.–9. septembrini Soomes Põhjamaade naisteoloogide 14. konverentsil, kus muu hulgas arutati ka Eesti ja Läti naisteoloogide positsiooni ja tegutsemisvõimalusi.Ligi 50 Põhjamaade ja Eesti ning Läti naisteoloogi kogunes eelmise nädala lõpus Soome Lohja lähedale Vivamosse oma 14. konverentsile, «et kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel kõnefoorumil ja saada hingelist tuge», vahendas korraldajate, Soome naisvaimulike ühenduse eesmärke Soome kiriku infokeskus. Konverentsi teemaks oli tänavu «Elav vesi». Kokkusaamise avas piiskop Mikko Heikka, ettekannetega esinesid Soome kiriku teoloogid. Muu hulgas tuli jutuks ka naisteoloogide positsioon nii Põhjamaadel kui ka Eestis ja Lätis.
Huvitava ettekande pidas dr Satu Saarinen, kes on uurinud Oulu piiskopkonna naisvaimulike töökogemusi. Teised ettekanded käsitlesid teoloogianaiste vaimulikuks pühitsemise ajalugu ja tagamaid. Et konverents toimus Soomes, puudutasid ka vestlusteemad ja arutelud rohkem meie põhjanaabrite tegevust.
Ühenduse Naised Teoloogias (ÜNT) esinaine Hedi Vilumaa ütles Eesti Kirikule, et Eestit esindas kaks naist: õpetaja Tiiu Hermat ja Miina Piir. Meie esindajad ettekandeid ei pidanud. «Oma maad ja kirikut tuleb küll traditsiooniliselt tutvustada,» märkisid asjaosalised.
Põhjamaade naisteoloogide konverentsi peetakse traditsiooniliselt üle aasta, eelmine konverents toimus 2005. aastal Pärnumaal Valgerannas, korraldajaks oli Ühendus Naised Teoloogias.
Eesti naisteoloogide organisatsioon tegutseb jõudsalt juba 1994. aastast alates, liikmeid on 40 ringis. Tunnustamaks ühenduse head tööd valis Gustav-Adolf-Werk Saksamaal Eesti organisatsiooni projekti «Mina annan teile hingamise» oma 2008. aasta projektiks, mida ka rahastama hakatakse.
«Oleme seda tutvustanud GAWi esindusele siin suve jooksul, seda tuleb tutvustada veel ka Saksamaal. Tegemist on 2009. aastaks planeeritud vaimuliku retriidi ja koolitusprojektiga Eestis, mis mõeldud kõikidele meie kiriku vaimulikele, kel töökoorma all mingil põhjusel raske,» selgitas Hedi Vilumaa. «See, et meie projekt aasta projektiks valiti, teeb uhkeks, tehtud töö ja seatud eesmärgid on seega sobivad mõlemale poolele; tegevus on mõtestatud, mitte tühi ilus kest,» lisas Vilumaa.
kas tuleks asutada ÜMT või mitte!? Mis või kes on naisteoloog!? Kas sa oled teoloog või ei ole?! Kui jah, siis jah! Kui ei, siis ei!
«Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale! Teile on täna Taaveti linnas sündinud Päästja, kes on Issand Jeesus Kristus.»
Ühteviisi kirgas, hele jõuluöö on kõikidele – need Leelo Tungla jõululuuletuse read on mulle ja ilmselt paljudele teistelegi olnud armsad ja tasased saatjad advendiajast pühasse jõuluõhtusse ja jõuludesse endisse.
«Jõulud tulevad – nii hüüab armas lahke lapsesuu –, taevataat toob täna mulle kalli, kena jõulupuu. Jõulud tulevad – nii hüüab elust väsind vanamees –, need mu ainsad armsad tunnid, rahupalmid elu sees!» Nõnda on ärkamisaja laulik ja kirjamees Ado Reinwald andnud edasi enam kui sajanditagust jõuluootust ja ei midagi uut päikese all – öö on sama, sõnum sama.
Veebruar on nii kiriku- kui rahvuslike sündmuste kalendri seisukohalt oluline kuu. 2. veebruaril pidasime küünlapäeva ehk Issanda templissetoomise püha ja meenutasime Jeesuse toomist templisse. 12. veebruaril on vastlapäev ehk lihast loobumise päev, järgmine päev, 13. veebruar on tuhkapäev, paastuaja algus ja palvepäev. Millised erinevad värvid: küünlapäev on valguse püha; palvepäev on paastuaja alguses ja vana traditsiooni kohaselt on see kogu rahva patukahetsuse päev, tuhkapäev. Kindlasti rohkem on tuntud vastlapäev, päev enne paastuaja algust. Kirikukalendrile ongi omane hingamine, päevad ei ole kunagi hallid ega ühetaolised.
Veebruar on eriline kuu ka Eesti riikluse seisukohalt. 2. veebruaril tähistasime Tartu rahu 93. aastapäeva, 24. veebruaril on Eesti Vabariigi 95. sünnipäev. Haapsalus süütasid küünlapäeva õhtul noorkotkad ja kodutütred 93 küünalt ääristama teed Vabadussõjas langenute samba juurest Jaani kirikusse. Jutustasin noortele, mis oli rahu hind, milline oli olukord 93 aastat tagasi. Lõppes 431 päeva kestnud kurnav sõda, mis nõudis 5000 langenut eesti rinnetel. 10% rahvast oli rindel ja võitles Eesti Vabariigi eest. Rahu ei tulnud kergelt ei sõjas ega diplomaatias. Aga eesti rahvas oli ühtne ja ihkas rahu.
Rahulepingut ei soovinud ka lääneriigid. Soome välisminister Rudolf Holst teatas: «Soome ei pea võimalikuks tervitada rahuloluga eestlaste ja bolševike vahelist rahu.» Vaatamata kõigele sündis rahuleping, mille allakirjutamise puhul ütles välisminister Jaan Poska: «Nüüd, kus Eesti on täna allakirjutatud lepinguga saanud enda iseseisvuse de jure tunnustamise, on eesti rahvale avanenud tee ise määrata oma tulevikku.»
Rahuleping annab õigused ja kohustused. Nõnda ka see kahekümnest artiklist ja lisadest koosnev suurepärane diplomaatiline tekst. Lepingu sisu ei ole ühe poole diktaat teise suhtes, vaid vastastikune tunnustamine. Lepinguga antakse ja võetakse kohustusi. Üks eeltingimus riigi tunnustamiseks ongi rahu kinnitamine oma naabritega. Tartu rahu on palju ulatuslikum kui ainult piirikokkulepe. Lennart Meri on nimetanud Tartu rahu Eesti sünnitunnistuseks. Ma arvan, et see on ka küpsuse ja vastutuse võtmine – isikutunnistus ehk pass.
Mulle on oluline rahvuslikke tähtpäevi tähistada ja oma rahva ajaloost rääkida. Ebameeldiv on lugeda mahakiskuvaid ja segadust külvavaid kirjutisi ajakirjanduses nii ühiskonna kui kiriku kohta. Aeg-ajalt on sisu ainult kirjutaja enese eksponeerimise soov. Laupäevases Õhtulehes oli lugu «Lugejad: me pole oma kodumaa üle uhked». Ajendatuna proua Evelin Ilvese kirjutisest, et Eestis on liiga palju virisemist ja vaenamist, esitas Õhtuleht küsimuse, kas inimesed on kodumaa üle uhked. Vastuseid laekus 18 075. Vastanutest 61% ütles, et nad pole oma kodumaa üle uhked, 25% arvas, et nii ja naa. Vaid 14 protsenti leidis, et nad on uhked ja et Eestist paremat paika pole.
Samas lehes kirjutas Malle Pärn artikli «Mida oled sina teinud oma riigi heaks?». Tsiteerin: «Ikka ja jälle tuletab keegi meelde seda kuulsat lauset: Ära küsi, mida on riik teinud sinu heaks, küsi, mida sina oled teinud riigi heaks. Ma võtan endale siinkohal julguse vastata sellele küsimusele paljude (võimalik, et sadade tuhandete) kaasmaalaste eest. Et kaitsta neid meie europoliitikute ja nende käsilaste eest, kes oma artiklites ja kommentaarides süüdistavad ühiskonnakriitikuid virisemises ning küsivad demagoogiliselt: mida sa ise oled teinud?»
John Kennedy ütles 1961 oma ametiaja alguses: «Ärge küsige, mida saab kodumaa teie jaoks teha. Küsige, mida saate teie kodumaa jaoks teha.» Päris kindlasti ei pidanud president silmas enda ja oma administratsiooni tegemata jätmisi ja mugavamat teed. Olen esitanud korduvalt seda Kennedy küsimust. Vajalik on mõelda oma kodumaale mitte süüdistades, vaid armastades. Vaja on mõelda ka oma kirikule palvetades ja armastades. Alati on lihtsam leida vigu, kui võtta ette see tänamatu ülesanne ehitada ja armastada. Sõltumata sellest, kas kõik, mis toimub, mulle meeldib, on see siiski minu ainus võimalus. Ka lapsed võivad teha meile valu ja eksida, aga nad on meie lapsed. Nagu lapsi ja vanemaid ei saa valida, nii ei saa valida ka oma isamaad. Veebruarikuu õpetab meid: «Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!» (Lk 11:35).
|
OSCAR-2019
|
||
Peruu – see on eeskätt ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa. Just tänapäeva Peruu territooriumil asub inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega.
Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi! Peruus on lisaks hispaania keelele ka koguni kaks põliselanike keeltest ametikeeled – need on ketðua keel ja aimara keel.
Enamuses Peruus valitseb kaks põhilist aastaaega - kuiv ja niiske, kuigi ilm on väga erinev sõltuvalt geograafilisest piirkonnast. Temperatuuri mõjutab peamiselt kõrgus, mida kõrgemal seda jahedam. Peruus on esindatud koguni 28 kliimat või mikrokliimat maakera kokku 32-st erinevast kliimast! Rannikul on kliima subtroopiline ja väga väheste sademetega. Andide mägedes on külm või väga külm kliima koos suhteliselt sademeterohke suvede ja väga kuivade talvedega. Idapoolsetel tasandikel valitseb ekvatoriaalne kliima, kusjuures soe ja sajune on aastaringselt.
Vahemere rannikul on 5 lõunalaiusest põhja poole jäävatel aladel poolkõrbe kliima. Temperatuuride vahemik on 14°C-st 38°C-ni. Suved on päikeselised, soojad ja kuivad. Vihmahood võivad olla vägagi ootamatud. Igal aastaajal on sademeid maa põhjaosas, Ecuadori piiri lähedal. Lõunapoolsetel rannikualadel on sademed on väga harvad ja mõnel pool võib aastas sadada vähem kui 150 mm. Suvel on temperatuurid enamasti vahemikus 18°C kuni 22°C. Väga harva kui temperatuur jõuab 30°C lähedale. Kõrbepiirkonnas võivad temperatuurid ulatuda aga kuni 35°C-ni.
Talvised temperatuurivahemikud on enamasti 14°C-st 21°C-ni. Väga harva langevad temperatuurid alla 10°C. Rannikualale jääb ka Peruu pealinn Lima. Seal on päevased temperatuurivahemikud läbi aasta 18°C-st 27°C-ni. Kõige külmem on augustis ja kõige soojem on veebruaris. Öised temperatuurivahemikud on 15°C ja 19°C vahel. Sademeid on aastas alla 15 mm (!). Peaaegu pool sellest tuleb maha septembris.
Andide mäestikus sõltub konkreetne kliima oluliselt kõrgusest merepinnast. Aastakeskmine temperatuur on madalamatel aladel 18°C, kuid nulli lähedal kõrgmägedes. Ka sademete hulk varieerub koos kõrgusega merepinnast ulatuslikult. Enamasti on kõige enam sademeid jaanuari ja märtsi vahel. Maist augustini on sademeid väga vähe. Andide kaguosas on sademeid aastas ca 200 mm, kuid idapoolsetel aladel võib see ulatuda 1000 mm-ni aastas ja mõnel pool mõnel aastal isegi 5000 mm-ni aastas (!).
Idapoolsetel tasandikel on ekvatoriaalse kliimaga, enamuse aastast soe ja vihmane. Aastane sademete hulk varieerub sõltuvalt piirkonnast 1000 mm-st 4000 mm-ni. Kõige kuivem on juunist augustini. Temperatuurid on enamasti vahemikus 18°C kuni 36°C.
Passi kaotuse või muude probleemide tekkides soovitame kindlasti võtta ühendust Eesti aukonsuliga Peruus.
NB!Eesti Terviseamet soovitab muhk- ja kopsukatku ohu tõttu vältida Ascope provintsi külastamist. Peruu tervishoiuministeeriumi andmetel on katku riskipiirkondadeks ja Chicama, Chocope ja Santiago de Cao provintsid.
Vihmaperioodil Peruusse reisides tuleb arvesse võtta loodusest tulenevaid riske. Novembrist kuni aprillini võib esineda suurtest vihmadest põhjustatud mudalaviine, maalihkeid ja teede läbimatust, mille tõttu võib katkeda ligipääs Aguas Calientesse ja Machu Picchusse. Ka Puerto Maldonado-Inambari maanteel Boliivia ja Brasiilia piiril on esinenud maalihkeid. Ettevaatust nendes piirkondades! Peruus võib esineda ka maavärinaid, vulkaanipurskeid jms.
Tuleks säilitada tavapärast ettevaatlikkust oma isiklike asjade suhtes. Eriti ettevaatlik tuleks olla suurlinnades, Lima Jorge Chavez rahvusvahelises lennujaamas ning ööbussidega reisides.
Aeg-ajalt võib Lima tänavatel esineda protestiaktsioone ja demonstratsioone, mis võivad põhjustada ajutist tänavate sulgemist ja rongiliikluse katkestusi. Samas võivad kogunemised kergesti muutuda vägivaldseks, mistõttu tuleks suuri rahvakogunemisi vältida.
Liikudes mägedes kõrgemale kui 3000 m (Cuzco, Puna, Colca Kanjon või teised kõrgmägedes asuvad turismiobjektid) võib hõre mäestikuõhk põhjustada tõsiseid vaevusi. Esimestel päevadel tuleb kiiremaks kohanemiseks juua palju vedelikku, süüa kergelt, vältida liigset kehalist aktiivsust ja alkoholi tarbimist. Kui kannatate kroonilise kõrgvererõhu, südame- või respiratoorsete haiguste käes, tuleks kindlasti juba enne reisile minekut konsulteerida oma perearsti või vastava valdkonna spetsialistiga vältimaks tõsiseid tervisehäireid mägedes.
Hea meditsiiniabi saamine võib Peruus olla kallis. Soovitame sõlmida kindlasti reisikindlustuse, mis tagab meditsiiniliste teenuste ja vajadusel erakorralise kojusaatmise eest tasumise.
Seoses Nazca liinidel esinenud väikelennukite õnnetusjuhtumitega on Peruu lennuamet teinud ettekirjutuse kõigile lennufirmadele, kes pakuvad teenust Nazca liinidel, kas Nazca või Ica linnast - turvakaalutlustel peab sõit toimuma kaaspiloodiga, väikelennuk ei tohi olla vanem kui 15 aastat vana ja mahutama vähemalt 8 reisijat ja 2 meeskonnaliiget.
Peruu mõnedes piirkondades, kus enamuse moodustavad indiaanlased, võib raskusi olla nii hispaania- kui ka inglise keelega, sest kohalikud räägivad üksnes mõnda indiaani keelt.
Viimastel aastatel on Eesti kodanikke Peruus arreteeritud seoses narkootikumide smugeldamisega. Kõik narkokuriteod on Peruus rangelt karistatavad ja karistusmäärad on pikad. Peruu kinnipidamisasutuste tingimused ei ole võrreldavad Euroopa omadega. Seetõttu pakkige alati oma reisikott ise ning ärge kunagi võtke kellegi palvel tema asju tollipunkti kaasa.
Reisile minnes soovitame kindlasti teha ka reisikindlustuse. Kindlustus tuleks valida vastavalt oma reisi eesmärgile ja iseloomule. Reisikindlustuse saate broneerida iizilt SIIT ››
Ühele maailma kadunud suurele tsivilisatsioonile koduks olnud Peruu on rikas kultuuriliste kontrastide ja väärtuste poolest, muutes...
|
OSCAR-2019
|
||
Rühm määratles end (ja selle kaudu meid kõiki siin ja praegu) paadirahvana XXI sajandi ajavoolus (ajajões). Meid kannaks kui kiirevooluline kärestikuline ja rahnuline jõgi, mille kaldad kord lähenevad, kord jäävad meist kaugele.
Lääneliku tavakujutluse asemel, kus tulevik kangastub meile meie eneste ehitatud ja meie soovidele üha paremini vastava tulevikupildina ,püüdsime end Katrini ettepanekul kujutleda mingi metsiku suguharu ilmakorralduse pildile vastavalt siin maailmas elavatena. Selles kultuuris ei nähta tulevikku mitte ettepoole kujutatuna, vaid nii-öelda seljatagant tulevana. Kõik see, mida inimene on võimeline oma meeltega hoomama, on juba aset leidnud. Sinu nägemisväljast põhimõtteliselt väljapoole jäävas maailmas kujundub sulle saabuv hetk, et kohemaid kanduda mineviku poole.
Paadirahval jääb selles maailmas valida: uju või upu! Valides „Uju!”, on tarvis kogu aeg kasutada paadi tasakaalus hoidmise vahendeid.
XXI sajandiks on paadirahvas välja arendanud tohutu tehnoloogilise masinavärgi. See masinavärk on hakanud üha rohkem muutma enda osaks ka inimest ennast. Mida enam see protsess edeneb, st mida rohkem muutub tehnoloogia kõiki inimesi ühe eesmärgi (või ühesuguste eesmärkide kompleksi) teenistusse rakendavaks, seda enam hakkab paat kreeni kalduma. Õnneks on inimestele loomuomane omaenese isiklike eesmärkide seadmise võime, neile on omane refleksioon ja mängimisvõime (vt. S.Popovi artiklit siin foorumis http://talgujad.tartu.ee/popov.pdf ). Sestap on XXI sajandi olemuslikuks jooneks totaalsele tehnologiseerimisele vastukaaluks kujunema hakkavad protsessid ja liikumised (kogukondlikud, ideelised võrgustumised, tagasipöördumised kooskõlalisemate elukorraldusviiside-kultuuride poole, lahus hoitava mõtte ja tegevuse kokkusulandamine „kaksainsaks” mõttetegevuseks ). Sel moel „kasvavad” vastukaaluks tehnoloogilisele püramiidile välja uued , kaasaegsete „maailmadega” kokkukõlavamad uued kultuurinormid/_kultuurinäidised/kultuurietalonid.
Vaadates, millised tendentsid praeguses kriisi situatsioonis avalduvad, leidsime, et kuigi kriisidel arvatakse olevat selle läbipõdejatele puhastav mõju, mis majanduskriisi puhul peaks endaga kaasa tooma nn sotsiaalse kapitali ümberstruktureerumise vastavaks tuleviku väljakutsetele ( Eesti puhul nt allhankemajanduselt innovatsioonimajandusele), töötavad inimlikud hoiakud ja nendele vastavuses ka näiteks meedia „lohutustpakkuvas” võtmes, et vaid veel veidi kannatust ja juba hakkab vana hea elu jälle vanaviisi veerema.
2. Kvalitatiivsete muutuste jaoks tuleb üritada luua väljalennanute jaoks uued tuumikud, kus neil oleks teine roll, teistsugused seosed ja teistsuguse kultuuri alged (tase 2 joonisel 2)
3. Kuna õppimine käib läbi kogemuse, siis üritatakse säilitada kõike seda , millest tuldi, kõike seda, milleks on end koolitatud. Vanasse pessa naasmise korral on püüd teha kõike sedasama, mis varem, ainult et paremini kui varem, et see pesa muutuks endisest kindlamaks ja raskemini kõigutatavaks .
Joonis 2 tase 2 kujutab skemaatiliselt ümberstruktureerimise protsessi, kus vanadest pesadest väljalennanuid ei suunata ükshaaval vabanenud vanadesse või juhuslikult tekkinud uutesse pesadesse, vaid korraldatakse ühistegevuseks organisatsioonilised tuumikud, kus inimesed koos hakkavad otsima ja leidma uusi jätkusuutlikke lahendusi.
Kolmas tase kirjeldab teise taseme protsesside edenemisega kaasnevate erinevate tuumikute omavahelise koostöö vormide teket.
Kogu eelneva skeemi sünnitas arutelu selle ümber, mis on põhilised takistused, miks Tartu Töötukassa juures kavandatav projekt haritumate ja andekate tööotsijate haaramiseks mõttetalgulissse ühistegevusse edeneb raskelt.
Ülalkirjeldatud probleemsituatsiooni lahkamiseks võtsime aluseks nüüdseks juba metodoloogia klassikaks saanud Mõttetegevuse kolmevööndilise baasskeemi ( Vt. ka Eesti Vikipeedias artiklit: Mõttetegevus). Me ei lasku siinkohal selle G.P. Štšedrovitski fundamentaalseima skeemi lahtiseletamisele (seda teeb ilusas populariseerivas vormis ära Juss oma ettekandes talgujate refleksiooniseminaril Vt videoklippi http://video.delfi.ee/video/PKg2WMHO/ ),vaid vaatasime meie eelmises rühmatöös kavandatavat projekti sellest vaatevinklist, millised näevad sellel seemil välja nö meiega konkureerivad projektid .
Joonise 3 parempoolsel pildipinnal on esindatud klassikaline tööandjate keskliiidu (olgu see siin tingnimetus, mitte isikuline)lähenemine : Alumises vööndis kujutatud funktsionaalsete pesade ja nende täidetuse põhjal puhta mõtlemise vööndisse „heidetud” nõudluse mudel tugineb ilmselgelt mineviku olukordade kirjeldusele, olukorra laias laastus kvalitatiivselt samamoodi jätkumisele. Ja sellest tulenevalt tegelevad meie „konkurendid” sellest valdkonnast pildi „pesade” kohendamise ja täitmisega.
Joonise 3 vasakpoolse välja esindajad, vastupidiselt eelmistele, määratlevad soovitud olukorra puhta mõtlemise tasandil ja üritavad loodud konstruktsioone elule peale suruda. Mida detailsem,selgem ja konkreetsem skeem, seda paremini peaks nende arvates asi tegelikkuseks saama.
Mõlemad need lähenemised jätavad mängust välja keskmise, mõttekommunikatsiooni vööndi, mis on aga mõttetegevuse kogu tuum. Just selles vööndis toimub kommunikatsioon inimeste vahel, vastastikune mõistmine (meie terminoloogias jagatud arusaama kujunemine). Ka sisuline arusaamine õppimisest kui mõttetegevuse omakssaamisest käib läbi mõttekommunikatsiooni .
Lõpetuseks tegime oma kogemuse pinnalt ettepaneku võtta mõttetalgute kavandamisel edaspidi ühe võimaliku variandina kasutusele ka kaheinimese- e. dialoogrühmad. Need on üliintensiivse töö rühmad, mida ilmselt on otstarbekas rakendada mitte alati, mitte pidevalt läbi kogu mõttetalgu ja muidugi üksikjuhtudena.
Tahan täpsustada, et minevikku tagasi ei saa. Meile võib küll tunduda, et me teeme midagi vormis, mis omane kunagi minevikus, kuid tegelikult on see ikkagi sobitumine uues olukorras.
Ma saan MinuEesti materjalidest nii aru, et nn reaalajas mingit analüüsi või andmete kammimist, sidumist ei korraldata. On moodustatud üks ekspertide seltskond,
kes siis teevad suve lõpus või sügisel mingi soliidse sotsioloogilise ülevaate.ekspertide seltskond[td][td]
Viimati muutis seda agu (Reede Mai 29, 2009 11:30 pm). Kokku muudetud 1 kord (Muutmise põhjus : Lisatud Tallinna andmed)
asjaliku ja tubli töö on ära teinud Agu ...või kuidas see õnnestus ? hea on vaadata ideid niiöelda statistiliselt, teemavaldkonniti ja asukoha järgi
|
OSCAR-2019
|
||
Vastuvõtu tingimused: Õpilaste vastuvõtul skulptuuriringi katseid ega eksameid pole. Oodatud on kõik, kellel on huvi end teostada ja arendada. Õpetuses lähtume sellest, et kõik õpilased on andekad, vaja on ainult anne üles leida. See seisukoht on väga oluline ringi tegevuses, sest kannatliku tööga võib oma tulemustes imet teha.
Skulptuuriring töötab Tallinna Huvikeskuses Kullo juba enam kui 50 aastat, olles üks pikema järjepideva ajalooga ringe Kullos. Skulptuuriringi tegevus neil aastail seondub Kalju Reiteli(1921-2004) nimega, kelle käe alt on sirgunud palju nimekaid kunstnikke: Leo Rohlin, Jaak Soans, Hille Palm, Tiiu Kirsipuu, Tauno Kangro jt.
Kalju Reiteli omaaegne väga edukas tegevus pedagoogina on mõjutamas ka tänaseid skulptuuriringi tegemisi: püüame kõike head nendest kogemustest säilitada.
"Armastada lapsi ja oma tööd," sõnastas Kalju Reitel ise oma pedagoogitöö kreedo. Tegelikkuses tähendas see eelkõige iga lapse personaalset tunnustamist.
Iga õpilase jaoks koostatakse vajadusel individuaalne õppekava, mis lähtub käesolevast õppekavast ja arvestab konkreetse õpilase vanust, üldist arengut, eelnevaid teadmisi- kogemusi kunsti alal.
Õppe eesmärgiks on lapse igakülgne areng õppeprotsessi käigus. Õppe- ja kasvatusprotsess peab aitama lapsel sirguda väärikaks ühiskonnaliikmeks. Kasvatustöö märksõnadeks on ausus, viisakus, heasoovlikkus, vastutus, loodussõbralikkus.
Vanematel vanuseastmetel on üldkasvatuslike eesmärkide kõrval peamiseks eesmärgiks erialaste oskuste omandamine kõige laiemas tähenduses.
Spetsiifiliseks eesmärgiks on tutvumine kolmemõõtmeliste kunstiliste objektide ja nende loomise seaduspärasustega. Antakse ülevaade vormimaailma mitmekesisusest ja selle ruumilise organiseerimise printsiipidest. Vaadeldakse skulptuuri ajaloolise arengu põhietappe ja jälgitakse kaasaegse vormiõpetuse suundumusi. Õpitakse tundma ja valdama plastilis-mahulise modelleerimise ja konstrueerimise võtteid ja vahendeid. Arendatakse vaatlus-, kujutamis- ja eneseväljendamise oskust.
Õppeprotsess on jagatud seitsmeks tasemeks. Järgmisele tasemele üleminek toimub reeglina peale eelneval tasemel õpitu omandamist.
Tutvuda kolmemõõtmelise maailma eripäraga. Tutvuda modelleerimise kui klassikalise skulptuuri ühe alusega.
· Skulptuuri liigid (vaba- ja pisiplastika, dekoratiiv- ja monumentaalskulptuur, installatsioonid jt.). Skulptuuri dekoratiivsed funktsioonid.
· Toetuspunktid. Plastilised punktid ja nende seos tervikuga. Esi- ja tagaplaan. Ülaosa ja alaosa. Skulptuurne tervik ja selle liigendamine. Vormielementide ühendamise võtted.
· Figuraalne kompositsioon. Figuraalse kompositsiooni temaatiline mitmekesisus. Ühe- ja mitmefiguuriline kompositsioon. Figuraalsete gruppide paigutamine. Inimfiguuri kasutamisvõimalused. Tegevuste kujutamine. Figuuri ja esemete seostamine ja vormiline ühtsus. Loomafiguuride plastiline variatiivsus.
· Ümarplastika ja reljeef. Kõrg-, pool- ja madalreljeef. Reljeefi spetsiifika. Ruumiillusiooni loomine reljeefis. Vormi eesmärgipärane ja süsteemne deformeerimine. Sügavustunnuste kasutamine. Valguse osa reljeefse kujutise tekkimisel. Valgus ja vari skulptuuris.
· Vormi väljendusrikkus. Vorm idee väljendajana. Sisu ja vormi vastavus. Vormi väljendusrikkuse tõstmise lihtsamad vahendid. Pinnakäsitlus meeleolu edasiandjana. Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus. Keskkonnanähtuste (ilmastik jne.), atmosfääri ja psüühiliste seisundite (meeleolu jms.) kujutamine.
· Vormiõpetuse põhimõisted. Vormide tüpoloogia. Avatud ja suletud vorm. Kumer ja nõgus vorm. Vormihari ja vormipõhi. Skulptuuri omaruum. Osa ja tervik. Tsenter ja perifeeria. Monoliitsus ja fragmentaarsus. Vormielementide ühendamine (lõikumine, neeldumine jms.). Ruumi ekstensiivne ja intensiivne kasutamine. Orgaanilised ja geomeetrilised vormid. Kehad. Staatiline ja dünaamiline kompositsioon.
· Mass ja maht. Masside konstruktiivsed omadused. Masside reaalne ja visuaalne raskus. Mahtude suhe ja tasakaal. Proportsioneerimine ja mastaap. Kombinatoorika alused. Arhitektooniline (tektooniline) komponeerimine. Tasakaalu tingimused. Sümmeetriline ja ebasümmeetriline tasakaal.
· Vorm ja ruum. Figuuri ja fooni seaduspärasused. Kontuuri kasutamine. Ruumiline jada. Vormide omadused. Vormiloogika. Vormi visuaalsete tunnuste muutmine. Vormide seostamine ja vastandamine. Skulptuursete objektide paiknemisest tingitud visuaalsed pinged ja nende korrastamine. Vormikontrast.
· Looduslike ja tehisvormide mitmekesisus. Looduslike ja tehisvormide analüüs. Looduslikud ja sünteetilised materjalid. Materjalide funktsionaalne mitmekesisus, sobivus ja otstarbekus. Materjali omaduste kasutamine vormiloomes. Materjali ja vormi vastavus. Materjalide säilivus. Looduslikud materjalid (savi, kivi, vesi, liiv, kips, puit, vill jm.) ja nende kasutamise võimalused. Töödeldud materjalid (klaas, paber, lina, puuvill jms.). Sünteetilised ja tehnilised materjalid (plastmassid, penoplast, kile, ruberoid, makrofleks jt.).
· Keerukamad modelleerimisvahendid ja -võtted. Tugialuse (karkassi) kasutamine. Aluste tüübid. Loodimine. Pinnatöötlus, faktuuri ja tekstuuri kasutamine. Töövahendi jälje väärtustamine.
Karakteriseerimine ja fantaseerimine. Keskkonnaobjektide karakteersed tunnused. Floora ja fauna iseloomulike tunnuste eristamine ja analüüs. Karakter ja liikumine. Realistlikud ja fantastilised vormid ning nende ühendamine. Fantaasiakompositsioon.
Arendada kunstilis-käelist pädevust. Arendada mõttetegevuse pädevust. Arendada kommunikatiivset pädevust.
· Skulptuur ja keskkond. Skulptuuri seosed ümbritseva keskkonnaga. Miljöötegurite mõju. Skulptuur interjööris ja eksterjööris. Skulptuuri ruumiline paiknemine. Taustruum. Skulptuuri eksponeerimise põhimõtted. Plastika seosed arhitektuuri ja disainiga.
· Vorm ja valgus. Valguse kulg vormil. Valgus kui vormilõige. Valguse nägemine ja fikseerimine. Valguse muutumine (suunamine, hajutamine). Valguse liigid (pehme, mahe, terav, ere). Valgus keemiliste ja füüsiliste muutuste põhjustajana. Materjalide valgustundlikkus. Valgus ja ese. Valgus kui märk. Valgust peegeldavad ja neelavad pinnad. Läbipaistvus. Vormi rõhutamine valguse abil. Aktsenteerimine. Teoste eksponeerimine ja valgustingimused.
· Vorm ja materjal. Materjali võimaluste avanemine. Materjal ja struktuur. Materjali struktuursed omadused ja nende kasutamisvõimalused. Domineerivate omaduste kasutamine teoste loomisel. Kunstiline idee ja struktuuri omapära. Materjalide füüsilised omadused (kõva ja pehme, veniv ja jäik, sile ja karvane, tihe ja poorne). Materjali muutmise võimalused (mõjutamine temperatuuriga, mehhaaniline töötlemine jms.). Füüsiline (peenestamine, poleerimine jms.) ja keemiline (söövitamine, patineerimine) töötlemine. Materjal ja kontseptsioon. Materjalide omadused tähenduse kandjana. Semantilised tunnused. Materjal kui märk.
· Keerukamad vormiloomevõtted. Plastika ja raidkunst. Konstrueerimine ja modelleerimine. Moodulile rajatud kompositsiooni printsiibid. Looduslike ja tehismaterjalide seostamine. Valmisesemete kasutamine. Täis- ja poolproduktid. Valiku ja kasutamise põhimõtted. Valmisdetail aktsendina. Assamblaazh ja ready-made. Valmisesemete semantiline potentsiaal. Kontekst ja selle muutmine. Tähendusnihked eseme väljarebimisel harjumuslikust miljööst.
· Rütm ja dünaamika. Elementide ühendamise võtted. Korduste kasutamine. Elementide ja intervallide varieerimise võtted ja printsiibid. Rütm ja seriaalsus. Rütmide tüübid.
· Inimese portreeline kujutamine. Pea konstruktsioon. Aktiivsed skeletipunktid. Pea sidumine õlavöötmega. Õlavöötme ehitus. Kaela üldvorm. Näoosade analüüs (silm, kõrv, nina jms.). Näolihaste jaotumine. Juuste üldistatud kujutamine. Jäsemete ehitus ja plastika. Liigeste ehitus, funktsioon ja seos välise vormiga. Liigutuste amplituud.
· Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus. Individuaalne lähenemisviis ja käekiri. Kompositsiooni ilmekuse suurendamise võtted ja maksimaalse väljendusrikkuse saavutamine.
· Ajamõõde skulptuuris. Eelprogrammeeritud objektid (kineetiline, heli- ja valgusskulptuur). Stabiilne ja mobiilne skulptuur. Protsessuaalne kunst (performance, happening jt.). Keskkonnakunst (land-art).
· Inimene kui kunstilise kujutamise allikas. Inimese kujutamise viisid ja vahendid. Inimkeha peamised mahulised vormid. Skelett ja selle tähtsus organismis. Inimfiguuri plastilised (konstruktiivsed) punktid. Proportsiooniõpetuse põhijooned. Ealised ja soolised iseärasused. Kehaehituse tüübid. Figuraalne kompositsioon. Kineetika. Liikumise biodünaamiline analüüs.
· Vorm ja värv. Värvus kui kultusobjektide osa. Värvus eseme funktsionaalse tähenduse kandjana. Värv ja materjal.
· Illusionism ja optilised efektid skulptuuris. Op-kunsti kogemuse analüüs. Lihtsamate nägemisillusioonide kasutamine kunstiteostes. Ruumi ja vormi näiline ja tegelik deformeerimine. Virtuaalne reaalsus kunstilise keskkonnana.
· Skulptuursete objektide semantilised tasandid. Skulptuuritehnika ja tähendus. Materjal ja aeg. Materjali sõnum konkreetses ajas. Materjali ajalooline sõnum. Stiil ja tähendus. Teoste stiililine ühtsus ja sobivus. Eklektilisus. Kitši erinevad vormid. Kunstivoolude ja stiilide avaldumine skulptuuris.
Arendada mõttetegevuse pädevust. Arendada kommunikatiivset pädevust. Arendada kunstilis-käelist pädevust.
· Materjali kogumine ja kavandamine. Avatus ümbritsevale maailmale. Ikonograafilise materjali (fotod, reproduktsioonid jms.) kasutamine. Valikuvõimaluste paljususe loomine.
· Individuaalse ja sotsiaalse ühendamine. Olulise ja ebaolulise eristamine. Lahendusvariantide analüüsimine. Ettepanekute ja soovituste kriitiline analüüs.
· Kunstilise kujundi loomine. Kunstilise kujundi kontsentreeritus ja intensiivsus. Tegelikkuse interpreteerimine. Teema ja süžee sidumine. Abstraheerimine, detailiseerimine ja nüansseerimine. Viimistlemise võtted.
· Alternatiivsed eneseväljendamise võimalused. Teose verbaalne analüüs. Argumentatsioon ja kriitiline mõtlemine kunstilise probleemi käsitlemisel.
I tase: Lapsele ei valmista raskust käeline tegevus. Ta suudab iseseisvalt valmistada väikeskulptuure. Laps on viisakas, sõbralik ja kaasõpilastega arvestav.
II tase: Õpilane on omandanud klassikalise skulptuuri põhitõed. Oskab savist modelleerida ja teostada kipasivalu.
V tase: Õpilane oskab jälgida sotsiaalseid protsesse ühiskonnas ja püüab anda oma panuse probleemide lahendamiseks kunsti abil.
VI tase: Õpilane on tutvunud erinevate väljendusvahenditega kaasaegses kunstis ja suudab neis orienteeruda.
Hindamiseks ei kasutata ringis hindeid, vaid õpilane saab tagasisidet oma tööle vestlustes õpetajaga. Positiivseks hinnanguks on õpilasele esinemine oma töödega näitustel ja õpetaja ning kaasõpilaste tunnustus. Tähtsaks peame iga lapse personaalset tunnustamist just temale sobival moel.
|
OSCAR-2019
|
||
Uhh, milline päev! Huvitav, kas õnnestub kunagi kolida ka nii, et asjad saavad kokku pakitud loogiliselt ja korralikult ja rahulikult ja õigeaegselt… Ma lootsin, et seekord õnnestub, aga otse loomulikult ei läinud taas kord nii.
Ma lihtsalt ei suutnud ennast õigel ajal kokku võtta. Aega ju oli, aga kogu see värk oli nii… Kõikehõlmav :D Et oli raske kuskilt otsast pihta hakata. Vaimne tõrge. Osaliselt kindlasti ka laiskus. Aga siiski, ma lihtsalt ei tahtnud oma elamist kokku pakkida, viimse hetkeni.
Nii et põhimõtteliselt olin enne tänast teinud minimaalselt. Mingid kaugemad ettevalmistused ainult. Ja kogu elamine ühe päevaga kokku pakkida on ikka päris ränk.
Oleks, et saaks autoga kolida, eks. Aga ei, jälle lennuk ja selle pagasilimiidid :) Nii veetsingi päeva palavikuliselt ringi tuulates ja sortides välja asju, mis tulevad Norrasse kaasa või jäävad ema juurde. Pakkisin need kuidagimoodi kokku ja õhtul peale kaheksat tuli sõbranna oma tuttavaga, kel furgoon ning aitas kõik ema juurde viia. Kui oleks pidanud seda tavaari ema autoga vedama, siis oleks vist küll viis korda sõitnud :)
Njaa… Pagas saab olema 3×20 + 3×8 kg ja noh, ütleme ausalt, ema juurde sai ikka rohkem asju kaasa võetud. Praegu viskasin nagunii üsna suvaliselt kottidesse, kõik tuleb ümber pakkida… Eks siis näis, palju veel maha jääb. Külli peaks novembri lõpus autoga tulema ja lubas minu asju ka tuua. Ma olen pähe võtnud, et kõik fotod, mis seintel, peavad Norrasse kaasa saama ja Iirise joonistatud lastetoa maal ka. Külli arvas, et mahutab need autosse küll. Nojaa, ja siis mul on veel seitse kotti lasteriideid :) Neid, mis ootavad parajaks saamist. Ma loodan, et ta mulle need ka ära toob, sest kolme aasta jooksul lähevad kõik ju käiku. Ma tõesti ei tahaks oma hoolega kogutud varusid maha jätta, et koha pealt ostma hakata. Nojaa, oleks ju võimalus, et Külli tooks praegu ainult need, mis on lähiajal parajaks saamas ja veidi suuremad saaks keegi kunagi hiljem tuua. Aga need on mul kõik läbisegi ja ma ei jõua hakata veel suuruste järgi ka sortima… Loodame parimat.
Nüüd on juba sügav öö, olen tühjaks teinud lastetoa ja koridori, aga elutuba, köök ja magamistuba on kõik pooleli. Tuleb kõik asjad läbi vaadata ja ära paigutada. Elutoaga olen peaaegu ühel pool, köögikapid on tegelikult kõik läbi sorditud ja asjad ära pandud, aga musti nõusid ja suvalist kraami on kõik kohad täis. Magamistoas on kaos :P Seal on kõik need asjad, mis peab veel kuskile ära mahutama – teisel pool on ruumi laialt, aga seal ju ei köeta, nii et sinna ma riidest ja paberist asju niiskuse ja hallituse hirmus panna ei julge, neile peab siin sellise koha leidma, et uuele elanikule väga ette ei jääks.
Ja kell on nii palju ja ma olen nii väsinud ja kohutav kopp on ees :P Lapsed saatsin ema juurde, ise olen viimast ööd kodus, homme 11-12 paiku annan elamise üle.
Aga tundub, et ma täna valmis küll ei jõua, katsun homme kella peale ärgata ja jätkata… Või noh, ega ei juhtuks midagi ka siis, kui mina veel viimaseid asju kokku pakin samal ajal, kui uus elanik oma asju lahti.
Vähemalt suutsin ma just pallide päevataseme lõpuks ära teha – kell kolm tuleb ju uus ja oi seda häbi, kui oleks üks tegemata jäänud, siiani kõik tehtud :D No mul polnud täna üldse aega arvutis istuda, alles õhtul võtsin puhkehetke, aga kaheksa elu said kiirelt läbi ja… Nüüd, tund enne “tähtaega”, sai ikkagi tehtud ja suisa kolme tähekesega. Selle peale tulingi suurest rõõmust blogi kirjutama :D
Uurin ühe inimese tarbeks, äkki keegi oskab midagi/kedagi soovitada, mille peale me ise tulnud ei ole.
Oli mõte rentida järelkäru, aga see eeldaks esiteks lahket inimest, kes oleks nõus selle oma auto sappa haakima ja nii Tartusse sõitma, lisaks võiks olla võimalus käru Tallinnast rentida ja Tartus ära anda (nt Lukoili tanklad põhimõtteliselt rendivad ja on ju üle Eesti, aga ei tea, kas nii saab). Või siis teine variant, kui see lahke inimene oleks veel nii lahke, et viiks käru enda sabas Tallinna tagasi ka, aga sel juhul peaks need kaks sõitu ööpäeva sisse mahtuma, muidu läheks käru rent kallimaks.
Kahtlemata oleks tunduvalt kergem, kui leiaks kellegi, kes oma kaubiku/kolimisautoga nagunii selles suunas sõidab ja kel seal ehk nii palju vaba ruumi oleks, et ülalmainitet kraam ära mahuks. Kellegi, kes oleks nõus viisaka tasu eest abistama.
Me pidime oma ülejäänud mööbli Tartust juba ammu ära tooma, aga jäi kuidagi venima. Ja siis ei läinud Pets Tartusse ja siis oli tal sealt tulles auto täis ja nüüd kolivad meie viimase elamise üürnikud ootamatult varem ära, täpsemini siis jaanuari viimasel päeval.
Selles mõttes me väga suures jamas õnneks pole, et nende praeguste üürnike uues elamises on hetkel üks mitte kasutuses olev tuba, kus nad olid nõus meie kraami nii kaua ladustama, kuni Petsiga tuldud saame. Aga oleks kahtlemata kõige ideaalsem, kui me leiaks hiljemalt 31. jaanuariks võimaluse selle Tartust Pärnusse saada.
Ma arvan, et on suht kaduvväike võimalus, et mu blogi loeb mõni inimene, (kes teab mõnda inimest), kellel on kaubik (või mingi eriti suur tavaline auto), kes sõidab juhtumisi just sel nädalal tühja autoga Tartust Pärnusse ja saaks meid aidata. aga küsima ju igaks juhuks ikka peab :D
Igasugu ametlikud kolimisteenused on nii kallid, et neid me kasutama ei hakka, sel juhul ootame Petsi ära. Või kui keegi äkki teab mitte nii ametlikke veidike odavamaid teenuseid, siis võib ka soovitada :P
Ma olen oma elu jooksul tohutult palju kolinud – erinevate Eesti linnade vahet, Londoni ja Eesti vahet. Tuli meelde, et olen sellest kokkuvõtvalt juba kirjutanud – näe, siin. Jätkates sealt, kus toona pooleli jäi, siis…
12. Märtsis 2008 pidime Brixtonist ära kolima, elasime nädala sõprade juures ning leidsime kaheks kuuks ajutise elukoha Coldharbour Lane’il, ka Brixtonis. Seal oli aga nõme, lisaks avastasin, et olen rase, seega
16. septembris 2009 taas Londonisse, peatusime esimese nädala oma viimases korteris Iire ja Steni juures ning kolisime siis korrus kõrgemale (mõned pildid siin, rohkem ei viitsi otsida)
Kraadisin viimati kümne paiku, 38.64. Pärast mõningat kõhklust otsustasime siiski ööseks kaks küünalt panna (need imiku omad, eks, et tema kaalule vajalik kogus kätte saada) – neid tohib kasutada kuuetunniste vahedega, seega minu loogika kohaselt nii kaua toime kestab… Ei viitsi iga kahe tunni tagant kella peale tõusta ja kraadida, nüüd saab ilma selleta hakkama. Öö tuleb ilmselt rahutu nagunii, usun, et varahommikul ma ärkan niisamagi üles.
Seekord läheb Eestisse kaks suuremat kasti, kohvimasin, suur kott voodiriietega, Plika voodi ning söögitool. Otsustasime ikka mõlemad kaasa võtta, lisaks elutoa laua – saime diili, et 50 kg asju + kolm mööblieset läheb kokku £100, seega jällegi paras allahindlus – asjad üksi oleks ju hinnakirja järgi juba £75 olnud. Voodi ja tool kaaluvad kokku tõenäoliselt umbes 15 kg, massiivne täispuidust laud – ei taha mõeldagi. Kõik mööbel käib muidugi ilusti tükkideks lahti ja ei võta seega suuremat ruumi, ses mõttes on soodukas täitsa õigustatud.
|
OSCAR-2019
|
||
Hoovihm kestab vahelduva eduga kuni hommikuni välja, nii et olen natuke zombie üles tõustes. 6:10 ajan end voodist välja, et meie uuele instruktorile töid tutvustada. Täna algab ta nädalane treeningprogramm, mis tähendab seda, et nüüdsest peab tema kõiki neid tüütuid töid tegema.
Kuigi meil on täna gruppide vahetus, siis pean ikkagi koolitama minema. Õnneks on päris ilus ilm üle pika aja, nii et olen õnnelik. Koolitus läheb samuti hästi. Lõuna ajal aitan paadi tühjaks laadimisel ja nõudepesul. Peale seda pean jälle koolitama minema.
Õhtuks olen täiesti kutu. Raske on isegi õhtusöögile minna. Kõigele lisaks pean veel enda ja lohesurfi tutvustuse uutele inimestele tegema.
Hommikul on mul eriti kehv olla ja palun ingleid, et saaksin natuke aega voodis vegeteerida. Palved saavad vastatud. Terve päeva otsa kõmistab äikest. Saan hommikupoole poolteist tundi voodis olla ja pärastlõunal samuti natuke aega.
Õhtul on peavalu juba väiksem ja saan öösel kuni kella kaheni rikkumatult magada, kui tohutu tugev hoovihm vastu plekkkatust mu üles ajab
Hommik on sombune aga uskumatul kombel tuuline. Peale sööki võime kohe koolitama hakata. Saame mõlemad Steffiga omale kaks õpilast. Tuul ei tundu väga tugev, nii et võtame kõik suurused va. 7m2 kaasa. Kohalejõudes puhub päris hästi, nii et 9m2 toimib hästi. Steffi kurdab ülepurjestuse üle aga sügavas vees lihtsalt tundub nii. Igaljuhul mõlemad koolitused lähevad ülihästi ja minu õpilased on ülimotiveeritud jätkama. Pärastlõunal tuul jätkub ja seekordseks õpilaseks on mul vanem meesterahvas Rick, kes hirmsasti hüppamist ja trikke tahab õppida. Kaasas on tal omad lohed, ilus sett RPMe.
Kohalejõudes marginaalne tuul, nii et rigan 14m2 RPMi. Rick sõidab veidi, siis näitan talle posu trikke ette, mida õppida. Korra seljataha vaadates näen ilget musta pilve meie poole rühkimas. Nagu ikka ei suuda ma õigel ajal loobuda ja lõpuks on nii, et puhangud on nii tugevad, et mind lihtsalt veest välja tõstavad ja üle vee lennutavad. Tõmban safetyt ja õnneks väga kaugele paadist ei maandu.
Korjasin Steffilt selle viirusebakteri üles ja nüüd olen ise haigeks jäämas. Õhtuks pea valutab ja lümfid juba paistes. Jube kehv aeg sest meil on terve trobikond õpilasi.
Keset ööd hakkas hirmsat paduvihma valama, mis mind korrapealt jalule lõi sest olin kogu pesu välja kuivama jätnud. Kibekiirelt jooksin välja, et päästa, mis päästa annab aga lõpuks olin nii mina, kui ka pesu läbimärjad. Alles natuke hiljem lõi pähe, et meil on kuivati ja hommikul oleks kõik asjad lihtsa vaevaga uuesti kuivaks saanud. Mis siis ikka, see vihma ja pesu päästmise refleks on mul saarelt nii sees juba.
Edasine uni oli üsna vaevarikas ja tõusin juba kuuest üles, et kõigi toimetustega enne paati astumist valmis saada. Hommikusöögile läksin jälle Biltmore'i hotelli koos meie giidide ja külalistega. Midagi erilist see polnud. Kaneelirullid olid eilsed ja piim oli hapuks läinud. Pettusin sügavalt. Lisaks pidin seal niisama mõttetult passima ja giide aitama.
Paadi väljumine jäi samuti natuke hiljaks ja saarele jõudsime alles 12:15. Maha ja peale laadimine võttis jubedalt aega ja lõuna sain alles kella kaheks söödud. Tuult ei ole, nii et kõik koolitusplaanid jäävad ära. Kella neljaks lepime 4 õpilasega siiski miitingu ja teema ära teooria ja lohe ülespaneku. Kuna meil on palju õpilasi siis peame järgnevat kolme päeva hästi ära kasutama.
Teisipäev ehk viimane päev linnas. Homme hommikul sõidame saarele tagasi. Kuna kõik toimetused on enamuselt tehtud siis saan lihtsalt molutada. Laen üles kogu oma päeviku. Pean Tommaga whatsappis nii pikki kõnesid, et lõpuks meil mitte millestki enam rääkida pole ja siis lihtsalt vaikime. Kirjutan ka kõik ootele pandud emailid lõpuni. Lõuna paiku käime Stefiga poes, teeme süüa ja peseme pesu.
Õhtul pean Maryga uuele grupile infotunni tegema. Ka lähen koos Neri ja grupiga õhtusöögile. Jube head toidud jällekord või olen ma koguaeg lihtsalt näljane. Igaljuhul pugin alati meeletult.
Öösel jälle ei maga väga hästi sest olen oma viisa pärast natuke mures. Eelmine kord nad küsitlesid mind päris pikalt ja seekord olen kaks päeva üle oma viisa olnud. Boss kinnitas mulle juba ammu, et saadab Mary minuga kaasa ja nii kui ametnikud liiga palju kiusama hakkavad hüppab Mary vahele. Hommikul 8:30 ootangi tema saabumist aga selle asemel saan hoopis telefonikõne, kus ta ütleb, et perekondlike probleemide tõttu ei saa ta mind kontorisse saata. Aiai
Kontorisse sisse astudes on juba hulk inimesi ootamas. Annan oma passi ametnikule ja vabandan kohe ette, et hiljaks jäin. Ta vaatab mu passi ja ütleb vahet pole kas üks päev või kuu, trahvi pean ikka maksma. Siis küsib miks ma hiljaks jäin. Vabandasin end tormise merega välja. Ja juhtus nii, et trahvi ma ei pidanudki maksma ja imekombel sain oma passi kõige esimesena kätte. Vot, kus lops kõik see stressamine asjata.
Tulen juubeldades kontorist välja ja tähistamiseks viib Ryan mind kohalikule suurele puuvilja ja juurvilja turule. Haaran igast putkast midagi ja lõpuks on kotid pungil täis. Siis koju ja 12:30 peame uue instruktori Stefanie lennujaamast peale korjama. Jääme natuke hiljaks sest Stefi juba ootab kodinatega väljas.
Hommikul ärkan varakult lootuses Tommiga ühendust saada aga see ebaõnnestub. Kell 9:00 viib Mary mõned meie eelmise nädala külalised Belize loomaaeda ja kutsub mindki kaasa. Lähen heameelega sest olen tollest loomaaiast palju head kuulnud. Zoo asub 60-70km linnast väljas, nii et sõit kestab tunnikese. Kuna on pühapäev, siis eeldan, et loomaaed on paksult ülerahvastatud ja karjuvaid lapsi täis. Kohale jõudes on aga ainult 4 autot parklas ja ümberringi valitseb meeldiv vaikus. Väga ebatavaline!
Ostame piletid ja asume ringkäigule. Huvitav selle loomaia kohta tõik, et elanikeks on vaid kohalik loomastik. Ja kõik sellised, kes on kusagilt päästetud. Mary on giidiks ja jutustab meile loomaaia sünni ja tema elanike kohta. Tuuri tipphetkeks on jaaguar, kes end oksal peesitades demonstreerib. Tema silmis on aga kurb pilk. Seda pilku kohtan mujalgi seal.
Peale tuuri selgub, et buss ei käivitu enam. Mary oli tuled põlema unustanud ja aku tühjaks jooksutanud. Natuke paanitsemist aga lõpuks saab kõik korda ja inimesed jõuavad õnnelikult lennujaama.
Õhtul teen tiiru poodidesse aga enamus on pühapäeva tõttu suletud. Minu saagiks langeb vaid poolik arbuus.
Täna hommikul olen sunnitud oma armsast mereäärsest bungalost ikkagi välja kolima sest uus grupp on nii suur, et kõigile on maju vaja. Olen sellest sokeeritud sest boss isiklikult lubas mul seal lõpuni elada. No mis siis ikka ega see Tortuga nii jube polnudki, lihtsalt põhjatuulega on ilge tuuletõmme toas. Kolin asjad üle ja aitan Charliel ja Polil randa rehitseda. Peale seda hakkame tube koristama. Palju neid pole aga siiski läheb kuni lõunani. Tegelikult viimastel päevadel on üks uus hobi päris palju mu vaba aega röövinud.
Nimelt kinnisvaraga hangeldamine. Jajah lugesite õieti! Meie saar on paksult erak krabisid täis, kes paisuvad minutitega ja enam oma majadesse ära ei mahu. Eile kookoseid avades leidsin ühe sellise indiviidi, kelle karp oli täitsa katki ja hele tagumik puhta kaitseta. Teadsin, et mul on onnis just üks täpselt talle sobiv maja. Võtsin krabi kaasa ja andsin talle uue karbi. Veits inspekteerimist ja vupsti juba ta uues lossis oligi. Vana karp jäi maha.
Hiljem aga, kui oma onni juurde tagasi tulin avanes mulle üllatav pilt. Katkine karp oli terve trobikonna tegelasi ligi meelitanud, kes nüüd kõik kraaklesid omavahel, et seda omale saada. Üks turske vennike tegigi vahetuse aga kahetses seda kibedalt ja oli sunnitud end kaks korda väiksemasse karpi tagasi vahetama sest vahepeal oli keegi tema vana karbi juba pihta pannud.
Mul läks süda nii haledaks, et viskasin katkise karbi ära ja otsemaid läksin otsisin mereäärest talle uue kodu. Leidsin veel mitmeid erinevas suuruses karpe ja vedasin nad kõik kinnisvara turule, lootes enamuse isusid rahuldada. Sellist buumi ei osanud keegi ette näha ja igas suuruses krabisid hakkas kohale voorima. Kõige naljakamad on pisikesed pöidlaotsa suurused krabid, kes kõik asjalikult suuri rusikasuuruseid karpe omale mõõtmas käivad.
Peale seda trilli-tralli lähen lõunat sööma ja siis jään paati ootama, MIS MIND LINNA VIIB!! Juhhei aeg jälle viisat pikendada ning linnas omaette vegeteerida.
Paadisõit kestab 2,5h ja hoolimata suurtele lainetele ma seekord merehaigeks ei jää. Linnas tõttan kohe jälle puuvilju ostma ja õhtuks teen omale taas plantaane juustuga. Magustoiduks saarelt kaasa võetud porgandikook, mida sealsed kokad jube hästi teevad. Pean retsepti võtma.
|
OSCAR-2019
|
||
Islandi noorsootöö ekspert: Islandi noorte alkoholitarbimine on vähenenud paljuski tänu noorsootööle : Mitteformaalne.ee
16.-18. septembril käisid Islandi noorsootöö eksperdid Eestis tutvumas meie noortepoliitika ja sellest tuleneva noorsootöö korraldusega. Nüüd, kus visiidist on kuu aega möödas, uurime ühelt osalejalt Jakob Frímann Þorsteinsonilt (Islandi Ülikooli vaba aja korralduse ja sotsiaalpedagoogika osakonna programmijuht) milline mulje jäi tal Eesti noorsootööst, mida kasulikku islandlased enda jaoks kõrva taha panid ning kuidas saadud kogemust kodumaal rakendada plaanitakse.
Mida Eesti visiidilt ootasite ja kas reaalsus vastas ootustele? Minu ootused oli tõeliselt suured, lausa hullud. Tahtsin paari päevaga kogeda noortepoliitikat ja selle elluviimist kõiksugu eri vaatenurkadest – kohaliku omavalitsuse, noorte, ministeeriumi ja kogukonna. Ning see hull ootus saigi teoks. Aga ma ei kujutanud ette, et me sealjuures nii mõnusalt aega veedame ja et meil tekib võimalus valdkonnas tegutsejatega väga vabas vormis vestelda ja noortepoliitika üle arutleda.*
Üllatas mitte noortepoliitika ise, vaid see, kuidas te selle reaalsuses tööle olete saanud. Me saime väga väärtuslikku infot selle kohta, kuidas te olete ühildanud poliitika ja reaalse elu koostöös erinevate sidusrühmadega ning kuidas te olete suutnud panna valdkonna ühiselt tegutsema. Ka see on suur saavutus, et te olete lühikese ajaga loonud noortepoliitika ning sidunud selle kvaliteedi hindamise süsteemi ja korrapäraste uuringutega.
Põhiline erinevus on see , et meil ei ole veel päris noortepoliitikat. Meil on küll noorsootöö seadus, kuid seda uuendati viimati vist aastal 1999. Ühtegi noorsootöö strateegiat pole Islandil tänaseni olnud. Ma ei ütle, et selle tõttu halba tööd tehakse, aga see tegevus on suuresti projektipõhine. Üks asi lõpeb ja teine algab ja need ei pruugi loogiliselt sama eesmärgi suunas viia. Iga omavalitsus tegeleb sellega, mida oluliseks peab. Tähtis oleks aga, et me lepiks kokku ühise sihtkoha, mille suunas liikuda.
Raske öelda. Hetkel tundub, et nii mõnigi pika ajalooga organisatsioon tahaks hoida status quod hirmust, et kui miski muutub, võib ka nende regulaarne toetus kaduda. Samas ministeeriumi tasandil on soov olemas. 4 aastat tagasi loodi Islandil noortevaldkonna nõuandev komitee, millesse ka mina viimased 2 aasta olen kuulunud. Meile seatigi ülesandeks luua Islandi noortepoliitika. Just nädal tagasi andsime Haridusministeeriumile üle oma töö esimese tulemuse. See on midagi poliitika- ja strateegiadokumendi vahepealset. Üks meie Eesti visiidi eesmärk oli just tugevdada oma usku sellesse, et poliitika loomine on tähtis, praktiline ja aitab valdkonnal edasi liikuda. Ja selle kinnituse me enda jaoks ka saime.
Hea meel kuulda. Kas Eesti visiidi tulemusel tekkis ka mingeid plaane või koostöömõtteid tulevikuks?
Hetkel tegelengi selle visiidi mõtestamisega, kuna 24. novembril toimub meil suur noortepoliitika konverents, kus pean loengu sellest, mida me Eestis kogesime ja kuidas neid uusi teadmisi Islandil rakendada saaks. Ja võib-olla järgnevatel aastatel on eestlastel võimalik tulla Islandile külla, näiteks nõuandvas rollis selle osas, kuidas loodud noortepoliitikat reaalsuses ellu viima asuda.
Oled väga palju rääkinud sellest, mis on Eesti noorsootöös hästi ja millest Island saaks eeskuju võtta. Kas Islandi noorsootöös on ka midagi, millest hoopis meie saaksime õppust võtta.
No näiteks on meil on väga pikaaegne avatud noorsootöö kogemus ning see valdkond on küllalt hästi paigas ja riiklikult tunnustatud. Enamikul avatud noorsootöö tegijatel on erialane kõrgharidus ning ka filosoofia, millel töö põhineb, on üsna kindlalt määratud. Usun, et meie 40-aastane kogemus on piisavalt pikk, et võiksime nii mõndagi ka teiega jagada. Teiseks on meil minu arvates väga hea süsteem toetamaks seda, et noored oleksid vabal ajal aktiivsed. Süsteem põhineb sellel, et lapsevanemad panevad interneti kaudu kirja, mis on nende lapse huvid ning kui palju nende huvidega tegelemine maksma läheb. Kohalik omavalitsus aga maksab igale lapsele aastas konkreetse summa toetust huviringides käimiseks. See on oluliselt tõstnud Islandi noorte osalemisest huvitegevuses. Kolmandaks on meil päris hea uuringute süsteem. Me viime iga kahe aasta tagant läbi üleriigilise noorteuuringu, kus uurime nii noorsootöös osalemist kui ka näiteks riskikäitumist: suitsetamist, alkoholi tarbimist ja muud sellest. Seejuures on kõige tähtsam see, et me kasutame saadud infot väge efektiivselt ennetustöös. Islandi noorte alkoholitarbimine on viimase 10 aasta jooksul vähenenud drastiliselt paljuski tänu noorte suuremale kaasatusele noorsootöösse.
Mulle meeldivad inimesed, kes tegutsevad meie valdkonnas, ma leian nendega alati ühise keele. Mulle tundub, et üks põhjus on see, et me võtame tõsiselt küll enda tööd, kuid mitte iseennast. Ja seda ma kõigile soovitangi. Tehke seda, mis ta juba teete ja ärge võtke iseennast liiga tõsiselt.
*Islandlased külastasid õppevisiidi käigus SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bürood, Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonda, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendust, Eesti Noorteühenduste Liitu, Tartu linnavalituse noorsooteenistust ja Tartumaa Noortekogu.
Islandi õppevisiit on SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Islandi Erasmus+ büroo Evrópa unga fólksins koostööprojekt.
|
OSCAR-2019
|
||
2011. aasta kevadel loodud ajaveebi on oodatud kirjutama kõik head kaasautorid kellele Türi vallaga seonduvad teemad on hingelähedased ja lähevad korda positiivsed arengud Türi kogukonnas.
Käesolev teabenõue on esitatud Avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel, mis sätestab avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. AvTS § 5 lg 1 alusel on teabevaldajaks riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutus. AvTS § 9 lg 2 järgi on teabevaldaja kohustatud tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääs. Teabevaldaja on kohustatud abistama teabenõudjat ja mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele.
Enne Türi Vallavolikogu koosolekut saatsin Türi Vallavalitsusele ja Türi Vallavolikogu liikmetele kirja, milles selgitasin oma seisukohti Türi Vallavolikogus 27.12.2012 arutusele tulevate küsimuste kohta. Volikogus peaks toimuma küsimuste sisuline arutelu, erinevalt Riigikogust ei tohiks Türi Vallavolikogu muutuda kummitempliks, mis kõik ettevalmistatud eelnõud ilma aruteluta heaks kiidab. Kahjuks toimub meil kõik nagu riigi tasandil. Koalitsiooni hääletusmasin töötab laitmatult ning teistsuguseid arvamusi ja seisukohti keegi kuulda ei taha.
Aastavahetus on kingituste tegemise ja saamise aeg. Türi valla noortele peredele osakssaaval kingitusel on aga mõru mekk. Nimelt oli valla lasteaedade kohatasu kuni 31.12.2012 12,8€, mis oli Järvamaal igati keskmise suurus. Kuigi näiteks Väätsa vallas oli see 6,39€ ja Paide linnas 20€. Teistes Järvamaa valdades jäi kohatasu Türi vallaga ligilähedaselt samasse suurusjärku, pigem oli lapsevanema poolt makstav sellest veidi väiksem.
Lugesin 29. detsembril 2012 Järva Teatajast, et Türil valitsevad IRL ja Reformierakond, kes on moodustanud koalitsiooni Türi Vallavolikogus, tegid vana aasta sees kõikidele Türi valla lasteaias käivate lastevanematele ebameeldiva uusaastakingituse ja tõstsid lasteaia osalustasu. Osalustasu määraks on alates 2013. aastast 6,9 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. 2013 aastal on töötasu alammääraks 320 eurot, seega on osalustasu suuruseks mitte lubatud 20 eurot vaid 22 eurot. Volikogu määrus võeti vastu 27.12.12 ja see jõustub 5 päeva pärast, 1. jaanuaril 2013. Seega jääb lapsevanematele aega uue olukorraga tutvuda 5 päeva.
Niimoodi on hüüdnud mitmed Türi inimesed, kes on pidanud külastama Tartut, Tallinna või Pärnut ja parkinud auto kohta, kus maaomanik (linn, eraomanik) parkimise eest raha tahab saada. Need kolm suuremat linna on kasutanud seadusest tulenevat võimalust suurendada linna eelarvet parkimismaksu näol.
Parkimistrahviks hüütud trahv on tegelikult kohalik maks (KoMS § 5 p 10) ja see läheb omavalitsuse eelarvesse.
Tundsin huvi, kas ma pean alates 2013 oma Tallinna tänaval asuvalt kinnistult tasuma maamaksu. Teadsin, et Tallinnas Savisaare poolt 2012 aastal kohaldatud maamaksuvabastus oli pigem maamaksu tõstmine.
Alkoholipoliitika teemadel ilmunud lehelugude sirvijatele, viimasel kuul televisiooni vestlussaateid või „Ajavagude“ saadet vaadanute jaoks pole Lauri Beekmanni nimi võõras: nimelt on see türilane vedanud aastaid Eesti karskusliikumist ning võidelnud kainema ja tervema ühiskonna nimel.
Kunagi oli mul lugeja ja reklaamiostjana unistus paremast Türi Rahvalehest, täna on see täitunud. Arvan, et meie armastatud kogukonnaleht ongi riigis üks paremaid – tekstidelt ja piltidelt sisukas, dünaamilise ülesehituse ning kindlate reklaamimahtude ja reeglitega omavalitsusleht. Täna on Türi Rahvalehte mõtet kirjutada arvamuslugusid ja avaldada lehes reklaami, sest see jõuab kõikide Türi valla elanikeni, lisaks on veebiväljaandel juba rohkem kui tuhat lugejat! Lehe tegevtoimetaja Teet Reier ja kogu Türi Arengu Sihtasutuse (TASA) meeskond on teinud lehe arendamisel head tööd.
Novembrikuu istungil arutas vallavolikogu mitut hariduse ja noortega seotud eelnõud. Koalitsiooni häältega lõpetati edukatele noortele preemiate maksmine ning kitsendati õppetoetuse võimalike saajate ringi väga hea õppeedukusega õpilaste väljajätmisega. Samal ajal tõstsid volinikud üksmeelselt valla eelarvest tasustatavate pedagoogide palgamäära, sest nagu volikogu esimees R.Pink eelmises RL-s kirjutas: „Oleks kohatu, kui võrreldes aineõpetajatega jääksid valla palgal olevad haridustöötajad kehvemasse seisu." Tõe huvides tuleb siiski öelda, et kuu aega varem koostas vallavalitsus eelnõu, mille kohaselt oleks 2013 aastal pedagoogide töötasu jäänud muutmata. Hariduskomisjoni ettepanekul otsustati volikogu eestseisuses seda eelnõud siiski volikogule mitte esitada.
4. detsembril toimus Türi Arengu SA nõukogu koosolek, kus kolmest nõukogu liikmest kaks - Arnika Tegelmann ja Kristjan Männa (IRL) olid teinud kõva eeltööd, et mind sihtasutuse juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda. Nagu arvata võiski, kulges nõukogu koosolek KGB stillis ülekuulamise vormis, kus poliitprokurörideks olid Tegelmann ja Männa, mina olin süüdistatava rollis. Ettemääratud otsusega koosolekult lahkudes tekkisid ka minul kui juhatuse liikmel mõned küsimused ja need krijalikult ka esitasin. Tõsi, vastust ei ole tänaseni saanud ja ega arvatavalt ei saa ka:). Arnikale esitasin viimati küsimusi siis, kui ta Järva Teataja juhi kohalt vallandati, ka neile küsimustele ei ole tänaseni vastust saanud (vaata minu ajaveebis ühte varasemat kirjutist).
|
OSCAR-2019
|
||
Esmaspäev. Täna üles ärgates ja terassile astudes tervitab mind ilus päikesetõus ja meretäis jäneseid. Tuul on päris kõva ja otsustan kindlasti sõitma minna. Peale hommikusööki rigan oma 12m2 RPMi ja Steffi aitab mul üles lasta. Tuul on veidi off ja juba esimeste hüpetega panen pange ja suudan lohe otse tuulevarju maha potsatada. Seda otse sukeldujate osakonna ees. Õnneks tuul on siiski piisavalt tugev ja saan lohe uuesti õhku. Järgneb kaks tundi üle erinevate paatide ja algajate purjelaudurite lendamist. Väga lõbus!
Lõunal pesen nõusid ja peale seda tahaks natuke aega maha võtta ja puhata aga see sukeldumine ei anna jälle rahu ja lähen lepin ikkagi aja kokku.
14:45 sõidame välja ja seekord on mul ainult 3 kilo raskusi. Olen vette hüpates põnevil. Esialgu on nii harjumatu, et ma kohe põhja ei vaju aga tegelikult on nii hoopis parem sest kõrvad vajavad rohkem aega nagunii. Natuke pean jälle teiste kohal hõljuma enne, kui samale kõrgusele jõuan. Midagi väga erilist me seekord ei näe. Mõned barrakuudad, stingrayd, igasugu pisi krevetid. Üks põnev koralli moodustis, mis enda külge asju imeb. Jne
Tagasitulles suundun otse purjelaua osakonda ja ei saa aru miks keegi ei windsurfa sest tuul on päris hea. Kraban varustuse ja lähen peale. Tuulesuund on palju parem, kui hommikul, lisaks ka palju stabiilsem tuul. Sõidan enamuse aja trapetsis ja mõnel harval korral tundukse nagu saaksin glissi juba. Juhhei!! Enne päikeseloojangut tuul siiski kukub ja maagilise hetkeni ma veel ei jõua. Alati on homme!
Hommikul pakub Steffi purjelaua koolitust, nii et sukelduma ma ei lähe. Hea ongi sest paat on paksult rahvast täis. Võibolla ma poleks mahtunudki.
Purjelaua sessioon samuti ebaõnnestub sest tuul puhub otse välja ja saare esine on kõik tuulevarjus. Õigepea avastan end jälle avamerelt ja pean häbikõnnaku tagasi tegema. Rohkem ma ei viitsi jaurata ja viskan purje käest.
Pärastlõunaks 14:30 lepin sukeldumise kokku. Seekord on meil uus divemaster Elric ja olen natuke närvis.
Juba paadist backrolli tehes kaotan maski peast ja juuksed tulevad lahti. Dooh... Samuti allaminnes näen jälle kurja vaeva kõrvadega ning pean tükk aega teiste kohal ujuma enne, kui samale sügavusele saan minna. Nagu oleks nullist sukeldumist alustanud. Ma ei oleks uskunud, et ainult divemasteri vahetamine mulle niimoodi mõjub.
Elric on selles mõttes tore, et ta kirjutab kõik info väikestele tahvlitele ja nii on lihtsam kalu identfitseerida ja meelde jätta. Tyrone kasutab ainult viipekeelt.
Aga samas manitseb Elric mind mitmel korral rahunema ja mitte niipalju uimedega siputama. Kahjuks siplen ikka liiga palju ja kasutan kogu oma õhu teistest palju kiiremini.
Laupäev. Hommikul ärkan varakult, et sukeldumisosakonna lahkujatele hüvastijätuks lehvitada. Kuna tuul on üsna tugev ja stabiilne, siis teeme Steffiga loheshow. Kõik tulevad randa vaatama. Tuulesuund klapib ka nii hästi, et saan kõik oma trikid otse inimeste nina all ära teha.
Lõuna ajal olen jälle nõudepesus, mis venib kolme tunniseks sessiooniks ja vahepeal vanurite järgi oodates jõuame Steffiga ära parandada ühe lohe.
Pärastlõunal üks korralik kõne Tommale ja siis kolin Tortugast välja, tagasi oma mereäärsesse majakesse nimega Grotto. Juhhei. Loodetavasti saan siin lõpuni olla.
Hommikul olen nõudepessu pandud ja hommikusele sukeldumisele 8:30 ma napilt ei jõua. Lõpetan pesu täpselt siis, kui paat välja sõidab. Sellest on päris kahju sest läheb väike grupp ja väikses grupis on alati mõnusam. Mis siis ikka järgmine võimalus 10:30. Seekord on paat täis ja pooled on algajad, mis tähendab, et nad peavad 12m peal püsima. Kogenud saavad 18m peal olla. Divemaster Tyrone jääb algajatega, nii et saame omapäi ringi uidata. Samuti seekord jõuan põhja väga kiirelt. Ei teagi, millest see nüüd tuleneb.
Pärastlõunal ühtegi sukeldumist ei korraldata sest paljud inimesed lendavad järgmisel päeval koju. Sean sammud purjelaua osakonda, panen trapetsi peale ja asun jälle harjutama. Ja mis te kostate, 90% ajast sõidan konksus!! Ma ei saa üldse aru, miks keegi peaks tahtma ilma trapetsita sõita...
Õhtupoole lähen sukeldujatele külla ja aitan Barbaral, Randyl ja Daveil (inimesed kellega ma nädalotsa sukeldusin) viimast õhtut veeta. Muidugi on laud lookas alkoholi täis ja ei pääse minagi ning pean aitama neil tekiilat hävitada. Õhtusöögi ajaks olen täitsa purjus. Õnneks läheb see kiirelt üle ja tuduajaks olen juba kaine.
Täna on tuul kaunis nadi, nii et sean sammud jälle sukeldumis keskusesse. Hommikul lähme Durgen reefile ja pärastlõunal suundume Jims cracki. Ehk siis sukeldume läbi koralli koopa, mis on nime saanud Off the Walli omaniku Jimi järgi. Jim saadab meid paadisillalt hirmujuttudega, mis koledused meid seal aanuses ootavad. Instruktor Beverly kurdab liigsete krabide üle. Uskumatul kombel saan oma kõrvad ülikiirelt tasakaalu ja jõuan põhja rekordajaga. Olen päris üllatunud ja samas hirmunud. Äkki mu kõrvad läksid katki?
Hommikul olen natuke tujust ära sest kõrvad on ikka veel vett täis ja eile divemaster Tyrone ütles, et võibolla minust ikka sukeldujat ei saa, kui mul kõrvadega niipalju probleeme on. Niisiis mossitan hommikul toas ja lähen hoopis purjelauda sõitma. Kurele need sukeldujad!!
Tuul on üles alla aga saan sõidetud. Üks külalistest, Maude, on väga hea windsurfar ja utsitab mind trapetsit kasutama. Ma ei julge hästi seda sammu teha aga luban pärastlõunal proovida.
Peale lõunat voodis väherdes ei anna see teema, et ma sukeldujaks ei kõlba mulle sugugi rahu ja otsustan end siiski tõestada. Kõigil on hea meel, et ma jälle tagasi olen ja lubavad mu kallal rohkem mitte norida.
Peale sukeldumist teen järjekordse purjelaua sessi ning seekord proovin trapetsit ka. On ikka nikerdamine. Igakord, kui end konksu otsa panen kukun kohe pikali. Õnneks Maude ja Sandy hoiavad mul silma peal ja jagavad igasugu juhtnööre, kuidas paremini hakkama saada. Lõpuks juba saangi lühemaid distantse sõita aga päris palju katapulte viskab ka sekka. Ma ei saa üldse aru, miks keegi trapetsit peaks tahtma kasutada...
9:30 sõidame välja ja seekord lähme jälle oma saare taha. Kohe alguses näeme suurt barrakuudat, kes otse mu nina eest läbi ujub. Võttis natuke äredaks küll. Seejärel leiame tohutu piraka lobsteri ja siis avastan korallipraost tähnilise moreeni.
Pärastlõunal olen valmis uueks veealuseks sessiooniks aga millegipärast läheb mul seekord kõrvade avamisega hirmsasti aega. Võibolla on see märk, et pean väikese puhkuse võtma.
Asukohaks on seekord akvaarium, middle caye ligidal ja koht väärib oma nime. Korall on luksuslik ning paksult elu täis. Näen niipalju erinevaid sorte groupereid, samuti näen esimest korda puhverkala. See kes end ohu korral täis puhub. Pluss veel igasugu põnevaid väiksemaid ja suuremaid tegelasi.
Täna suudan alarmi peale 6:35 üles ärgata. Pressin omale jälle apelsinimahla ja siis lähen uurin sukeldumis võimaluste kohta. Olen vist natuke sõltuvuses. Eloralt saan uue nipi, kuidas kõrvadega kiiremini hakkama saada. Nimelt suu kinni haigutades. Olen põnevil, et uut meetodit proovida.
Allaminnes proovin haigutamis tehnikat ning see toimibki ülihästi. Kõrvad lähevad piu ja piu ilusti lahti.
Kahjuks midagi väga erilist me ei näe. Põnevaim oli ehk üks suur barrakuuda, kes parajasti hambaarstil oli. Pisikesed kalad sibasid suus edasi tagasi. Naljakas
Peale sukeldumist joon kolm kookost ja helistan Tomile. Peale lõunasööki olen sunnitud jälle tudupausi tegema, et pärastlõunaseks sukeldumiseks energiat korjata.
Tagasitulles windsurfan kuni päikeseloojanguni. Tuul on hirmus puhanguline ja ma ei saa üldse oma purjega hakkama ning kukun päris palju. Vahelduseks harjutan kaldastarte.
|
OSCAR-2019
|
||
Mõned pesuotsad ja vanade naiste jutustused on lihtsalt aja ja raha raiskamine. Siin on kümme pesumaja müüte, mille sisu on tühjaks saanud ja mille abil saate pesu lihtsamaks muuta.
Idee kasutada juuksepõrandat pesu tinti eemaldamiseks algas 1950-ndatel ja oli tegelikult kehtiv vihje. See oli alkohol juuste pihustikul, mis tindipurul töötanud. Kuid tänapäeva juustepragud erinevad eelmiste aastate aerosoolidest. Paljud valemid ei sisalda isegi alkoholi ja võivad tegelikult põhjustada plekke, mis ühendavad endiselt teie rõivas olevat tinti.
Ma ei kuulnud seda müüti veel hiljuti, kuid lugeja oli veendunud, et see, et musta kohvi tassi loputusveele lisamine takistaks mustade teksade kukkumist. Selleks, et muuta mustade teksade värvide vahele, võtaks espresso pesumasin.
Kohv võib värvida kangast ja ma kasutasin seda, et värviks mõni valge või valkjas kangas armas pruun. Kuid ühe tassi lisamine ei hoia teie mustad riided tuhmumist. Selle asemel järgige neid näpunäiteid mustade riiete mustamiseks.
Eriti ei ole pesupesemisvahendi puhul midagi paremat. Me kõik oleme sunnitud kasutama liiga palju pesuainet ja tekitama ülemääraseid pestid, mis tegelikult päästavad meie riided.
Paljud vedelad pesuvahendite mügid muudavad mõõtmisliinide nägemise keeruliseks. Nende ridade tõhustamiseks võtke aega alalise markeri kasutamiseks. Te saate säästa raha ja saada puhtam pesu. Samuti on hea mõte kasutada soovitatud pesuvahendit poole võrra ja näha, kas olete tulemustega rahul. Saate alati lisada rohkem, kuid ei saa kunagi seda välja tõmmata.
Kui teil on esikoormuse pesumasin, võib teie masinast pärit lõhn olla tingitud sellest, et kasutate liiga palju detergenti ja kangast pehmendajat.
Nagu ahvatlev, kuna see on tõrjumiseks särgi peitsimine, keerake see seest välja ja alustage seal. Rõiva töötlemisel kangast tagaküljelt asetate plekki kangaskiududest välja, mitte hõõrudes seda sügavamale. Lisateavet plekide kohapeal töötlemise kohta, et päästa ennast piinlikkuses ja vähendada oma pesu koormusi.
Kloorvalgendaja ja pesuvahendid võivad üksteist tegelikult üksteist tühistada ja jätta oma riided endiselt välja nägema igavaks ja värvituks. Et võimaldada pesupesemisvahendite ensüümidel, et teha oma tööd valgendamiseks ja säraeks, oodake umbes 5 minutit pärast pesutsükli algust lahjendatud valgendi lisamisega. See kiri ja kloorivahusti õige kasutamise õpetus salvestab teie riided pleegituspinnast ja annab teile parema vaatega pesu.
Kahjuks ei kasuta pesu pesemine kuuma veega ainult kõiki mikroobe ja baktereid. Pesemine riided või voodipesu keegi, kes on haige, võib levida mikroobe kogu pesuri jooksul, kas te kasutate kuuma või külma vett.
Ainult desinfektsioonivahendid, nagu kloorivahjastus, männiõli või fenoolne desinfektsioonivahend, puhastavad pesu ja pesumasina.
On mitmeid põhjuseid, miks riided vähenevad. Mõni neist on väljaspool teie kontrolli tulenevalt tootjate otsustest.
Kuid on võimalusi vältida riiete venitamist ja vähendamist. Mõned kangast kokkutõmbed on tingitud niiskuse puudumisest kiududes, mis pärinevad ületäitumisest. Rõivad tuleks kuivatuskohast eemaldada, kuid veel veidi niiske ja lasta õhul kuivada, kui kokkutõmbumine on murettekitav.
Pisut pingutust, võib teie pesu rutiin olla parem ja turvalisem. Kuivatist väljalaskeava tühjendamine peaks olema iga kord kuivati kasutamisel tavaline samm. Enne sisselülitamisnupu sisselülitamist kontrollige lihtsalt valgusfiltrit. Lihtne, lihtne ja lihtne.
Seejärel võtke aega üks kord aastas, et kanalis töö puhastada ja vajadusel uuendada. Sul raha ja võib-olla ka oma pere elu.
Traditsioonilises keemilises puhastuses kasutatakse perkloroetüleeni ja teisi lahusteid. Isegi rohelised keemilised puhastusvahendid kasutavad oma protsessides silikoonvedelikke ja vedelat süsinikdioksiidi. Puhastuspuhastuse edu võti on valida oma piirkonnas parim puhastaja.
Oled sa kunagi kohtunud Sock Monsteriga? Enamik puuduvaid sokke ei söödud teie pesumasinas või kuivatites ega isegi masinas lõksus. (Sa teadksid, kas sokk tuli ükskõikse päris kiiresti mootorisse).
Enamik sokke kaob jalgsi, takistuse, takistuse ja masinate lahkumisest. Kontrollige oma pesumasina ja kuivati tagurpidi sokkide eest. Samuti kontrollige staatilise elektrienergia tõttu nende salajaste klindrite sisemust.
Kõigil teistel sokkidel hoidke pesumasinasse korv, prügikast või võrkkott. Sorteeri ja sobitage üks kord kuus. Või lihtsalt tehke seda, mida ma tegin, osta oma lastele ainult ühte sokki, nii et nad kõik sobivad!
Malvern pakub midagi huvitavat igaühele. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Adelaide'i keskturg ja Victoria väljak. Populaarsete ja meeldejäävate turismiobjektide hulka kuuluvad näiteks Rundle Mall ja Lõuna-Austraalia kunstigalerii.
Malvern tervitab külastajaid avasüli. See on linn, kus pole puudust hotellidest ja muudest majutusasutustest. Kui sinu sihtkoht on Malvern, ootab sind Hotels.com saidil 1837 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 40%. Tubade hinnad alates 13 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Malvern ja selle lähipiirkond pakub.
|
OSCAR-2019
|
||
Uganda on üks kõige kiirema majandusliku kasvuga riike Aafrikas. Turiste meelitab siinne kaunis mägine loodus oma matkamise ja ronimise võimalustega, mägigorillad ning uue Uganda modernne ja toimekas pealinn Kampala.
Ugandas on kümme rahvusparki ja mitukümmend eri tasemega looduskaitseala. Turistide sihtmärgiks Ugandas on eeskätt rahvuspargid. Turistide seas populaarsemad on maa edelaosas paiknev 1978 km2 suurune Kuninganna Elizabeth’i rahvuspark (üle 500 linnuliigi, peaaegu 100 liiki imetajaid, sh jõehobud, elevandid, lõvid, leopardid, ðimpansid), maa kirdeosas paiknev 3480 km2 suurune Murchison’i jugade rahvuspark (seal paiknevad Murchison’i joad ja Karuma joad, parki läbib Valge Niiluse jõgi, loomadest elavad muuhulgas elevandid, piisonid, lõvid, leopardid, jõehobud, kaelkirjakud), maa edelaosas asuv 260 km2 suurune Mburo järve rahvuspark (seal elavad muuhulgas sebrad, pühvlid, impalad, linnud enam kui 300 liigist) ja samuti maa edelosas asuv 331 km2 suurune Bwindi läbitungimatu rahvuspark (lauskmaa ja mägidþungel, mille looduslikku mitmekesisust peetakse Aafrika kõige rikkamate hulka kuuluvaks – seal elab ca 120 liiki imetajaid, peaaegu 350 liiki linde, üle 200 liigi liblikaid, üle 25 liigi konni jne; seal kasvab üle 150 liigi puid, üle 100 liigi sõnajalgu; rahvuspargi kuulsamad asukad on enam kui 300 mägigorillat; rahvuspark on läbitav üksnes jalgsi).
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Ugandast üks kultuuriline objekt ja kaks looduslikku objekti. Kultuuriliseks objektiks on Uganda lõunaosas pealinnas Kampalas Kasubi mägedes asuvad Buganda kuningate haudehitised (pärinevad 19. ja 20. sajandist, nimistus aastast 2001). Looduslikud objektid on juba nimetatud Bwindi läbitungimatu rahvuspark (nimistus alates aastast 1994) ning maa lääneosas asuv 996 km2 suurune Ruwenzori mägede rahvuspark (samuti aastast 1994). Viimatinimetatu hõlmab suurema osa Ruwenzori mäestiku Uganda piiresse jäävast alast. Rahvuspark asub Kongo Demokraatliku Vabariigi piiri ääres ja piirneb sealse Virunga rahvuspargiga. Ca 70% rahvuspargist paikneb merepinnast kõrgemal kui 2500 meetrit.
Uganda asub Aafrika idaosas, 5. põhjalaiuse ja 2. lõunalaiuse vahel. Uganda asub merepinnast suhteliselt kõrgel. Madalaim looduslik punkt on Alberti järv, mis asub 621 m kõrgusel merepinnast. Kõrgeim punkt on aga merepinnast 5109 m kõrgusel olev Stanley mäe Margherita tipp (mägi ise asub Uganda ja Kongo Demokraatliku Vabariigi piiril). Tegemist on Aafrika kõrguselt kolmanda mäetipuga Kilimandþaaro (5895 m) ja Kenya mäe (5199 m) järel. Lisaks Margherita mäetipule on Stanley mäel veel 8 enam kui 4,5 km kõrgust mäetippu.
Ugandas on palju järvi ja soid, mis katavad 15% pindalast. Victoria järve ja Kyoga järve vesi voolab Niiluse ülemjooksu lisajõgedesse.
Et Uganda asub kahel pool ekvaatorit, siis sajab Ugandas igal pool peale piiriäärsete põhja- ja idapiirkondade väga palju vihma. Vihmaperiood kestab 9–11 kuud. Kõige vihmasem aastaaeg on märtsist juunini. Victoria järve ümbruses ja Lääne-Uganda mägedes on sademeid 150 cm aastas, mis võimaldab põllumeestel aastaringi toiduvilja kasvatada.
Suuremas osas riigist on temperatuurid kõrge asendi tõttu rohkem troopilised kui ekvatoriaalsed. Pealinna Kampala keskmine temperatuur on 22 kraadi.
Uganda lõunaosas Victoria järve ääres asuva pealinna piirkonnas umbes 1200 m kõrgusel merepinnast on päevased keskmised temperatuurid aprillist augustini 25 °C – 26 °C ja septembrist märtsini 27 °C – 28 °C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 16 °C – 18 °C. Üldjuhul ei kerki temperatuurid kõrgemale kui 36 °C ega lange madalamale kui 12°C. Sademeid on aastas peaaegu 1200 mm. Jaanuaris, veebruaris, juunis ja juulis sajab igas kuus 45–75 mm. Augustist oktoobrini ja detsembris sajab igas kuus 85–100 mm. Ülejäänud kuudel on sademeid 120–175 mm.
Uganda edelanurgas mitme rahvuspargi piirkonnas peaaegu 2 km kõrgusel mägedes on päevased keskmised temperatuurid 20 °C – 27 °C ja öised keskmised temperatuurid 7 °C – 15 °C. Sademeid on piirkonnas 1400–2000 mm. Kõige enam on sademeid märtsis, aprillis ja septembrist novembrini.
Eesti kodanikul on riiki sisenemiseks vaja viisat, mida on võimalik taotleda Uganda saatkonnas Taanis.
Välisministeerium soovitab Uganda kirdeossa (Kotido, Moroto, Nakapiripirit, Katakwi, Kaabong, Abim, Kapchorwa ja Bukwa maakondadesse) mitte reisida kuna kuritegevuse tase seal on väga kõrge. Kongo DV ja Sudaaniga piirnevad alad võivad samuti olla ohtlikud. Maanteel sõitmine on öösiti väga ohtlik (v.a maantee Kampala linna ja Entebbe lennujaama vahel). Uganda pealinn Kampala on suhteliselt ohutu linn, kuid siiski soovitame säilitada tavapärast ettevaatlikkust oma isiklike asjade suhtes.
Taskuvargusi ja relvastatud kallaletunge aeg-ajalt esineb. Krediitkaardipettused on Ugandas tavalised seega soovitame võtta kaasa piisavas koguses sularaha (USA dollareid, eurosid või naelsterlingeid) ning hoida seda turvalises kohas.
Kõik narkokuriteod on Ugandas rangelt karistatavad ja karistusmäärad on pikad. Uganda kinnipidamisasutuste tingimused ei ole võrreldavad Euroopa omadega. Seetõttu pakkige alati oma reisikott ise ning ärge kunagi võtke kellegi palvel tema asju tollipunkti kaasa.
Ugandas on oht nakatuda malaariasse. Esineb ka koolerajuhtumeid. Koha peal on soovitav vältida jookides jääkuubikuid ja juua vaid keedetud või pudelitesse villitud vett.
Belgiat külastab aastas peaaegu 7 miljonit turisti. Turistide seas kõige populaarsemad on Belgia rannikuala, Kagu-Belgias asuv Ardennide piirkond, pealinn Brüssel ning ajaloolised väikelinnad.
Belgia on germaani- ja romaani kultuuriruumi kokkupuuteala. Belgia põhjaosa ehk Flandria on germaanlaste hulka kuuluvate hollandlaste etnilise rühma flaamide ala; lõunaosa ehk Valloonia on romaani rahvaste hulka kuuluvatele prantslastele lähedaste valloonide ala ning keskel asuv Brüsseli regioon, mis sisuliselt on Euroopa Liidu pealinn, on rahvaste paabel, kus võib kohata väga erinevat kultuuri.
Koguni kümme Belgias asuvat kultturiobjekti kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nendeks on Brügge linna ajalooline süda; Brüsselis asuv La Grand-Place; Notre-Dame katedraal Tournais; Flaami piirkonna keskaegsed arhitektuuriansamblid (béguinage), mis koosnevad elamutest, kirikutest, kõrvalhoonetest ja rohelistest aladest; neoliitikumiaegsed ränikivikaevandused Spiennes, arhitekt Victor Horta poolt projekteeritud neli linnamaja Brüsselis, Plantin-Moretus hoone-muuseum Antwerpenis, Stocleti häärber Brüsselis, Canal du Centre neli hüdraulilist laevatõstukit Hainauti provintsis, 33 kellatorni mitmel pool Belgias.
Belgia asub Lääne-Euroopas, 49. ja 52. põhjalaiuse vahel. Enamus Belgiast on tasane, kuid maa kaguosa on mägine. Belgia kõrgeim looduslik punkt asub Saksamaa piiri läheduses ja peaaegu 700 m kõrgusel merepinnast. Belgia rahvastikutihedus on vägagi ebaühtlane. Kõige tihedamalt on asustatud selle maa põhja- ja keskosa ning kõige hõredamalt lõuna- ja kaguosa.
Belgias valitseb pehme, mereline parassoe kliima, mis on tingitud ookeani lähedusest. Keskmine temperatuur suvel 16 °C kuni 18 °C kraadi. Talvine temperatuur harilikult alla null kraadi ei lange. Ilmad on pehmed, pilvised ja sageli esineb udu.
Kesk-Belgias pealinna piirkonnas on päevane keskmine temperatuur detsembrist veebruarini 5°C – 6°C, märtsis ja novembris 9°C, aprillis ja oktoobris 13°C – 14°C, mais ja septembris 17°C – 18°C ning juunist augustini 20°C – 22°C. Keskmised öised temperatuurid on detsembrist veebruarini 0°C – 3°C ning juunist septembrini 11°C – 13°C. Aastas sajab selles piirkonnas keskmiselt 820 mm. Sademed jagunevad kuude vahel vägagi ühtlaselt. Kõige enam (80 mm kuus) sajab juunis, novembris ja detsembris. Kõige vähem (50 mm kuus) sajab veebruaris. Sademeid on umbes 130-l päeval aastas, igas kuus 9 – 13 päeva. Kõige vähem sajupäevi on augustis.
Samuti ei vaja viisat Belgiasse reisimisel Eestis elamisloaga elavad kolmandate riikide kodanikud. Piiriületamiseks on vajalik kehtiv kodakondsusjärgse riigi pass ja kehtiv elamisluba.
Asudes Belgiasse elama tuleb end registreerida kohalikus omavalitsuses (kommuunis) 7 päeva jooksul. Kindlasti peab kaasas olema isikut tõendav dokument ja fotod, tõenäoliselt võidakse küsida ka sünnitunnistust, karistusregistri tõendit vms. Täpsema info saab elukohajärgse kommuuni administratsioonist. Vaata Belgia kommuunid ja kontaktandmed.
Sõltuvalt kommuunist võib olla vajalik dokumentide tõlkimine kas prantsuse või hollandi keelde (soovitame alati eelnevalt konkreetsest kommuunist järele uurida).
Enda püsiva elukoha muutumisest tuleb teavitada ka Eesti Rahvastikuregistrit. Püsiva elukoha andmed välisriigis saab edastada rahvastikuregistrile ka saatkonna vahendusel.
Ajutiselt või osaliselt Belgias töötamiseks, peab end registreerima riikliku sotsiaalkindlustusameti juures (info kolmes riigikeeles, kuid teatud osas ka inglise keeles). Registreerimiseks peab esitama nn Limosa deklaratsiooni, mida saab teha elektrooniliselt aadressil www.limosa.be või posti teel.
Enamikel juhtudel möödub reis Belgiasse probleemideta. Soovitame olla tavapäraselt valvas oma asjade suhtes (reisikott, käekott, dokumendid, telefon, jne). Võimalusel ärge hoidke kõiki dokumente, krediitkaarte ja kogu raha ühes kotis või taskus. Soovitame teha oma dokumentidest fotokoopia ja kirjutada sellele ka mõned olulised telefoninumbrid (juhuks kui telefon peaks kaduma või varastatakse).
Vargad, taskuvargad tegutsevad rahvarohketes kohtades, eriti kesklinnas ja raudteejaamades või nende naabruses. Eriti tähelepanelik tasub olla õhtul hilja ja pimedas:
Reisirongides (nt liinidel Pariis - Brüssel, Brüssel - Amsterdam) - on olnud juhtumeid, kus rongis (TGV, Thalys) pagasiriiulile pandud kott varastatakse. Seetõttu ärge jätke oma asju valveta ega usaldage võõra inimese hoolde, isegi siis, kui ostate piletit või olete kohvikus.
Autoga liikudes ärge jätke väärtuslikke asju nähtavale, kas siis kui olete ise autos. Tiheda liiklusega tänavatel soovitame hoida auto uksed lukus igal ajal. On olnud juhtumeid, kus valgusfoori taga oodates vargad (mootorrattal v jala) avavad auto ukse või löövad sisse aknaklaasi et kõrvalistmel olnud kott varastada.
Olge tähelepanelik ka olukorras, kus keegi teile otsa komistab või pöördub teie poole kellaaja või suitsu küsimiseks.
ID-kaardi ja passi kehtetuks tunnistamiseks välismaal peab isiklikult pöörduma Eesti Vabariigi saatkonda töövälisel ajal helista välisministeeriumi konsulaarabi telefonil +372 5301 9999)
Eesti Vabariigi saatkonnast saab vajadusel ajutise reisidokumendi Eestisse pöördumiseks. Tagasipöördumistunnistus väljastatakse nii kiiresti kui võimalik. Dokumendi väljastamiseks on vajalik isiku tuvastamine ja 2 fotot. Vaata lisaks konsulaarabi info saatkonna kodulehel.
Imekaunite kanalite ja nende ääres olevate huvitavate ehitiste tõttu Põhjamaade Veneetsiaks kutsutav Brugge on 118 tuhande elanikuga linn Belgias
|
OSCAR-2019
|
||
STAAŽIKAS BUSSIJUHT: Kolmapäeval Tallinnast Kuressaarde väljunud reisil keeras Lux Ekspressi bussi rooli Madis Viilu, kes on varem aastaid sõitnud Saaremaal maakonnaliine.
Tallinn-Kuressaare liini bussijuht Madis Viilu pidas kolmapäeval teel Kuressaarde kinni autojuhi, kes kohati liikus edasi vaevu 10 km tunnis, siis aga “lendas” mööda maanteed 130-ga, tekitades sedamoodi liikluses ohtliku olukorra.
Lux Ekspressi kliendikogemuste juhi Paul Kristjan Lilje sõnul juhtus intsident Riisipere kandis, kus bussijuhile hakkas silma, et auto bussi ees vingerdab kummaliselt. Kohati vajunud auto bussijuhi sõnul vastassuunda ja kaasliiklejad pidid vältima kokkupõrget, siis kaldus see aga sootuks kraavi suunas, kiirus küll 30 km/h, küll 130 km/h.
“Bussijuhile tundus, et on väga hull lugu ja et sellist ei saa teele jätta,” rääkis Lilje, kelle sõnul palus bussijuht seepeale reisijatel politseisse helistada. “Ühel sirgel lõigul, kui auto sõitis 10 km/h, otsustas bussijuht möödasõidu teha ja auto liikumise blokeerida tasapisi hoogu vähendades ja jälgides, et auto ei saaks bussist mööduda,” kirjeldas Lilje.
Lux Express ja bussijuht avaldavad Lilje sõnul tänu kõigile reisijatele, kes olid nõus selle operatsiooni kaasa tegema, ja eriline tänu neist neljale: Aivar Antsovile, Albert Volkovile, Jüri Naabrile ja Viktor Sarapuule.
Politsei saabumist oodates jagas bussijuht reisijatele vett ja hoidis neid toimuvaga kogu aeg kursis. Plaanitud laevale buss seega ei jõudnud, kuid järgmisele küll. “Bussijuht viis kaks reisijat oma autoga koju, tehes seega 75 km ringi, seejärel läks koristas bussi ja jõudis magama kell 1 öösel,” kõneles Lilje. “Reisijad pidasid hästi vastu ja keegi bussi hilinemise osas rahulolematust ei väljendanud.”
Lilje kinnitusel kavatsevad nad bussijuhti kiire reageerimise eest kindlasti tunnustada. “Mõtleme midagi lahedat välja,” lubas ta.
Politsei liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juhi Varmo Reinu sõnul sai häirekeskus kolmapäeval kella 17.30 paiku teate, et Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteel on bussijuht kinni pidanud autojuhi, kes sõitis kahtlaselt ja võib olla narkojoobes. “Politseinikud tegid kiirtesti ja veendusid, et 38-aastane mees polnud ei alkoholi- ega narkojoobes,” rääkis Rein.
Küll aga selgus, et mees tarvitab ravimeid ega olnud teadlik nende kõrvalmõjust. Sõiduk pargiti seega tee äärde ning autole ja selle juhile kutsuti sõber järele. Kuna juht ei olnud joobes, siis juhtunu osas süüteomenetlust ei alustatud. “Tänan siiralt bussijuhti, kes nägi kahtlaseid manöövreid sooritavat juhti, sekkus ja kutsus politsei. Nii aitas ta meie teid turvalisemaks muuta,” sõnas Varmo Rein.
Juht ilmselt võetakse ka firmas vaibale laevale hilinemise eest..meil on graafik täita aga sina mängid koos reisijatega rambot mööda teid..
Mida vingu! Kui see ravimi toime all olev ohtlik juht oleks sind või su pereliiget ramminud ja vigastanud ning sa oleksid teada saanud, et bussijuht oleks saanud su päästa aga ei teinud, kas siis ka egotsed siin? Õnneks olid bussijuht ja reisijad vastutustundlikud ja kaasliiklejatest hoolijad ning tegid ohtliku olukorra elimineerimiseks seda, mida sina vist iial ei teeks.
kui kergeusklikele politseinikele võib ehk “ravimi mõju” muinasjutuga kärbseid pähe ajada, siis arukam lugeja suhtub sellesse ikka tõsise umbusuga. Kui inimesele selliseid ravimeid antakse, siis tavapäraselt on ta kinnises palatis – küllap on sellel laksul muu põhjus
Selliseid bussijuhte võiks rohkem olla. Päästis kindlasti mõne elu, kas või selle vingedava auto juhi .
Narkomaan, ei muud. Mulle meenusid kommentaarid Anti Liiva artkilile, milles ta taunis kanepi legaliseerimist. Niivõrd hea õigekirjaga kommentaare ajalehes polnud mina varem, ega ole ka hiljem lugenud. Haritud inimesed kõik pooldasid kanepi legaliseerimist. Hämmastav! Inimesed tõmbavad end pilve, näevad hallutsinatsioone, ning ronivad süüdimatult rooli taha. Seekord läks selle jooves juhiga küll õnnelikult, et kogenud bussijuht ohtu märkas, ja tegutses.
Kahjuks peab bussijuhi teguviisi liigitama nn omakohtutaoliste juhtumite valdkonda. Kui bussifirma ei näe probleemi, et bussijuht riskis bussitäie süütute inimestega, siis politsei peaks sellistele uljaspeadele selgelt märku andma , et see on siiski omavoli, otsest ohtu bussis olevatele inimestele ju polnud. Samas kui roolis oleks olnud psühhoosis inimene vōi pilves narkomaan, oleks lugu võinud saada pealkirjaks reisijad hukkusid bussijuhi nn kangelaslikkuse tõttu. Las tegutsevad proffid, liigse kuulsuse nimel panna ohtlikku olukorda reisijaid???!!! Tulge mõistusele. Ma ei julge küll tuttavatele Luxi busse soovitada, äkki lähevad veel mingit kangelastegu sooritama.
Ei tahaks küll sellise mehe juhitud bussis istuda,kes 130ga mööda teed kihutab.Pole eraisikul mitte ühtegi muud võimalust kõrval sõitva auto kiirust mõõta,kui ise kõrval sama kiiresti sõita.Eelmisel aastal oli bussiõnnetusi rohkesti,polegi tahtmist selliste härrade juhitud bussis istuda.Ükskord,kui Tallinna sõitsime,bussijuht peaaegu magas roolis.Istusin tema selja taga ja nägin,kuidas silmad kuidagi lahti ei tahtnud seista.Teine inimene esimeses pingis jälgis teda samuti.Hea,et üldse sinna jõudsime.Politsei on selleks,kes teel korda hoiab,kihutavaid bussijuhte tuleb samuti karistada.
Masendav on lugeda neid kommentaare – kui öelad,kadedad,halvustavad,pessimistlikud on eestlased.Igas teguviisis näevad nad aina halba ja negatiivset- narkar,joobes,kohusetundetu jne. hämmastavald halvustavad ja mustalt nägevad.INIMESED OLGE LEPLIKUMAD JA POSITIIVSEMAD.Tubli bussijuht,kuigi söidan ise väga,väga harva bussiga – tubli olid
Bussijuhi töö on rooli keerata ja reisijad punktist A punkti B sõidutada. Kui nägi teel kahtlaselt liikuvat sõidukit, siis valinud 112. Politsei töö on liiklushuligaane ja muid pätte taga ajada ja raudu panna. Kui bussijuht tahab kangesti pätte taga ajada, siis palun mingu oma vabast ajast abipolitseinikuks.
Kaabeltau-saalijalgpalli liiga 2019 – Niidu Fc vs. Fc SÜG kl 19 Kuressaare Spordikeskuse väikeses saalis
|
OSCAR-2019
|
||
Kogukonnapraktika annab sulle selgema pildi kodanikuühiskonnast ja kolmandast sektorist ning võimaldab sul laiendada oma maailmavaadet, panna teadmisi proovile, praktiseerida oskusi ebaharilikul moel ning õppida enda kohta midagi sellist, mida sa pole varem osanud märgata või väärtustada.
See kogemus annab sulle ideid, kuidas sa ise võiksid rohkem märgata, panustada ning muuta meie ühiskonda õiglasemaks ja paremaks kohaks, kus elada. “Kõige olulisemaks [kogukonnapraktika] tulemuseks on vast selgem arusaam, et elu meie ümber on just selline, milliseks me ta ise oma ettevõtmistega kujundame, ning igaüks saab seejuures oma oskuste ja teadmistega panustada, olgu koolieas või hiljem.” Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president
Kogukonnapraktika protsess on lihtne: kõigepealt valid vabaühenduse, kelle teemavaldkond sind köidab või pakub sulle piisavalt väljakutset ning samal ajal läbid ühiskonnaõpetuse ainekursuse, kust saad konteksti tajumiseks vajalikud teadmised.
Enne kui alustad praktikaga, vaata üle sammud, millest praktika koosneb. Allpool on kirjas ka vajalikud materjalid, soovitused teistelt noortelt ning vastused korduma kippuvatele küsimustele (KKK). Kui sa oma küsimusele sealt vastust ei leia, siis kirjuta või helista meile.
Pane paika, et mis on sinu praktika eesmärgid. Vaata üle oma eesmärgid ja uuenda oma plaanid vajadusel kogu praktika kestel.
Täida praktikaülesanded, küsi, uuri ja löö kaasa. Sulle ja juhendajale on abiks ka vabatahtliku tegevuse ja praktika hea tava.
Esiteks, põnevad inimesed. Praktika ajal tutvud inimestega, kes teevad meie maailma hoolivamaks ja õiglasemaks ning mõistad paremini, kuidas ka sina ise saad ühiskonda panustada, et just need valdkonnad, mis sulle kõige enam korda lähevad, saaksid paremaks. Võib-olla oled neist organisatsioonidest või inimestest enne meedia vahendusel midagi kuulnud, aga nüüd on sul võimalus nende käest otse kõike kodanikuühiskonna ja vabaühendustega seonduvat küsida ning oma küsimustele vastused leida.
Teiseks, mõlemapoolne õpe. Ühelt poolt saad sina kogukonnapraktika käigus eluks vajalikud oskused nagu probleemide märkamine, neile lahenduste leidmine, koostöö, oma kogemuste sõnastamine ja analüüsimine – oskused, mida üksnes teoreetiline õpe ei paku. Teisalt on ka sinul selliseid teadmisi, mis aitavad selle organisatsiooni, kuhu sa praktikale lähed, tööd lihtsustada ja efektiivsemaks muuta. Seega on praktika näol tegemist sellise kahele osapoolele kasuliku ja huvitava koostööga.
Kolmandaks, õpid ennast tundma. Kuna sa saad endale ise valida fookuse, millele praktika jooksul keskenduda, siis õpid vastutust võtma, saad kaardistada oma nõrku ja tugevaid külgi ning enda arengut selle kogemuse jooksul. See võimaldab ka sul endal ühiskonnas kergemini oma kohta leida, kui tunned ära küsimused, mis sind kõige enam puudutavad.
Neljandaks, töökogemus. See aitab see viia end kurssi töövõimaluste ja erinevate ametitega. See annab sulle eelise sisenemisel tööturule ja oma õpingute jätkamisel ning aitab kaasa, et leiaksid õige eriala, millele pühenduda.
“Valige võimalusel selline vabaühendus, mis kattub teie huvidega. Usun, et siis on lihtsam ja meeldivam praktikat läbida.” Võrumaa Arenguagentuuri praktikant, Antsla Gümnaasium
“Uuri enne valiku tegemist põhjalikult variante, kuid samas ole vabaühendust valides ka piisavalt kiire. Nii ei jää midagi viimasele hetkele ning saad ka ise olla oma valikuga rahul ja õnnelik, et said nii toredaid kogemusi ja uusi teadmisi.” Tarvastu Noortekeskuse praktikant, Tarvastu Gümnaasium
“Hea tunne on teisi aidata ning see on seda aega väärt.” Loomeruumi praktikant, Rapla Ühisgümnaasium
“Kogukonnapraktika on kindlasti kasulik, sest see arendab koostööoskusi ning õpetab organisatsioone seestpoolt tundma.” Karmeli koguduse praktikant, Rakvere Gümnaasium
“Esialgu võib tunduda, et ei ole tuju kogukonnapraktikaga tegeleda, kuid kui jõuate kokkuleppele ning alustate ülesannetega, siis tekib kohe tuju sellega tegeleda. Ärge kindlasti valige seda, mida valivad teie sõbrad – valige see, mis teile endale meeldib ning mis teid huvitab.” Virumaa loomade varjupaiga praktikant, Rakvere Gümnaasium
“Ole julge! Ära karda võtta midagi põnevat ja head! Kindlasti saad kõigega hakkama!” Haapsalu Toidupanga praktikant, Läänemaa Gümnaasium
“Kindlasti peate seda võimalust kasutama. See on päris huvitav ja kasulik tegevus. Saab teisi aidata ja lisaks saab ka eesti keele praktikat.” Viljandi kodutute loomade varjupaiga praktikant, Tartu Annelinna Gümnaasium
“Võib tunduda õudne, et pead selle peale oma vaba aega kulutama, aga see on lõbus. Mine koos sõbraga ja teil on väga vahva. Saate teha midagi, mida te tavaliselt ei tee. Väga arendav.” HÕFFi (Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival) vabatahtlik, Läänemaa Ühisgümnaasium
“See kogemus on kindlasti väga vajalik selleks, et mõista ühiskonnas neid probleeme, millega igapäevaselt kokku ei puutu. Seda muidugi juhul, kui valida vabaühendus, mis tegeleb mingil moel abivajajatega.” Pagula praktikant, Läänemaa Ühisgümnaasium
“Kogukonnapraktika on väga lõbus ja kasulik ettevõtmine, kindlasti soovitan seda järgmistele noortele, kellel on selline asi veel ees.” Haljala noortekeskuse praktikant, Rakvere Reaalgümnaasium
“See paneb uskuma, et kõik on võimalik.” Aasukalda Päästekomando praktikant, Rakvere Reaalgümnaasium
Vabaühendus on avalikes huvides tegutsev kodanikualgatus, mille tegevus ja juhtimine on sõltumatud avalikust võimust ja äriettevõtetest ning mis on suunatud ühiskondlike muutuste elluviimisele: mõne ühiskondliku probleemi lahendamisele, kindla ühiskonnagrupi huvide kaitsmisele või laiemalt ühiskonna heaolu suurendamisele. Vabaühenduste käitumist Eestis reguleerib vabaühenduste eetikakoodeks.
Vabaühendused on seltsingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid, aga ka registreerimata liikumised. Sama tähendusega on ka sõna kodanikuühendus. Ingliskeelne vaste on non-governmental organization (NGO) ehk valitsusväline organisatsioon. Näiteks rahvusvaheline organisatsioon Greenpeace on vabaühendus, seevastu UNESCO aga mitte; Eesti Roheline Liikumine on valitsusväline organisatsioon, Riigimetsa Majandamise Keskus mitte.
Eestis kuuluvad vabaühenduste hulka huvikaitse organisatsioonid, külaliikumised, sotsiaalseid teenuseid pakkuvad ühendused, huvitegevuse, rahvaspordi ja vaba aja korraldamisega tegelevad klubid, kogudused ning erialaliidud juhul, kui vähemalt osa nende tegevusest on suunatud avalikkusele ja ühiskonna huvide eest seismisele.
Vabaühenduste alla ei kuulu korteriühistud, erakonnad, äriettevõtete ühendused ja eratulu teenimisele keskenduvad ühendused ega ka ainult oma liikmetele suunatud tegevustega kogudused ja erialaliidud, isegi kui nad on juriidiliselt MTÜ-d.
Vabaühenduste Liit (end. EMSL ehk Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit) on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste katusorganisatsioon, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osaluse ning koostöö kaudu juhtida ühiskondlikke muutusi.
Vabaühendused, kes ootavad noori praktikale, leiad andmebaas.heakodanik.ee, klikkides aknal “Osaleb kogukonnapraktikas”, et lülitada see filter sisse. Vabaühendusi saad filtreerida piirkonna või teemavaldkonna järgi.
Kui ei ole sobivat või kohti ei jätku, siis uuri samas andmebaasis ka teisi ühendusi, lülitades välja filtri “Osaleb kogukonnapraktikas”.
On olemas ka teisi vabaühendusi, kes on tublid tegijad, aga ei kuulu veel nendesse andmebaasidesse. Nende kohta uuri oma kohaliku maakondliku arenduskeskuse MTÜ-de konsultandilt või noorte ettevõtlikkuse konsultandilt.
Küsi ka vanematelt, sõpradelt, tuttavatelt õpetajatelt, sest tihti nad kuuluvad huvitavatesse ühendustesse või organisatsioonidesse.
2.-6. variandid eeldavad, et sa võtad ühendust vabaühendustega, kes ilmselt veel kogukonnapraktika programmist ei tea, kuid kellel võib samuti olla huvitavaid ja kasulikke ülesandeid, mille tegemisel sa saaksid abiks olla. Ole lihtsalt veenev ja põhjenda ära, et miks sa soovid oma praktikat teha just selles vabaühenduses!
Võta ühendust. Leia sellest vabaühendusest endale kontaktisik, kellele helistad ja kirjutad. Tutvusta talle kogukonnapraktika programmi, ajakava, oma eesmärki ja soovi ning räägi veidi ka tema rollist selles programmis.
Kui kirjale paari päeva jooksul vastust ei tule, siis helista talle. Telefonikõne on sageli kiireim variant, et kontakti luua. On võimalik, et ta pole seda näinud, pole jõudnud vastata või võttis aega mõtlemiseks – igal juhul aitab telefonikõne tal mõista, et sul on tõsine soov panustada.
Anna talle aega mõtlemiseks ja meeskonnas arutamiseks, lepi kokku aeg, millal uuesti temaga kontakti võtad ja hoia kokkuleppest kinni.
Kui jõuad lõpuks vabaühendusega kokkuleppele, et saad seal praktikat teha, siis lepi juhendajaga kokku esimene kohtumine ning registreeri praktikale, märkides vormi ka tulevase juhendaja kontaktid.
Mõtle, kas tahad sellest teemast rohkem teada, otsid ideid leidmaks sobivat elukutset või soovid hoopis tegeleda sinu jaoks tundmatu teemaga ning praktika abil oma silmaringi laiendada.
Vali endale huvipakkuv ühendus ja tegevused – nii saad paremini rakendada kõiki neid teadmisi ja kogemusi, mis on sinus peidus.
Vali ja paku neid tegevusi, mis panevad sind ennast proovile – nii saad ennast paremini tundma õppida ja ennast ületada, mistõttu on tulemused sinu jaoks tähenduslikumad.
Kindlasti võib ette tulla ka neid tegevusi, mis on sinu jaoks igavamad, aga võib juhtuda, et vabaühenduse arengu ja toimimise jaoks on just need väga väärtuslikud. Ära loobu, vaid tee ära! ! Mõtle juurde veel ka midagi huvitavat! See on tihti koht, kus andmisest tekkiv hea tunne kasvab veelgi.
Kogukonnapraktikat saab läbida nii mittetulundusühingutes (MTÜ) kui ka sihtasutustes (SA) tingimusel, et ühing tegutseb ühiskonna huvides ning praktikategevused kannavad sotsiaalset või ühiskondlikku eesmärki ja toovad kasu eelkõige kogukonnale, näiteks taotletakse sotsiaalseid muutusi või ühiskonna heaolu parendamist mõnes kitsamas valdkonnas (linnaruumis, hariduses, soolise võrdõiguslikkuse vallas jne).
Praktikat võib samadel tingimustel – fookus kogukondlikul kasul ja ühiskondlikul muutusel – läbida ka teistes juriidilistes vormides, nagu sotsiaalsetes ettevõtetes, mis on ettevõtlusega tegelevad vabaühendused või sada protsenti sotsiaalse eesmärgiga eraettevõtted, või kohaliku omavalitsuse allasutustes (noortekeskustes, huvikoolis või hooldekodus jne).
Praktikategevused peavad nendes kohtades olema väga selgelt suunatud kogukonnale või ühiskonnale laiemalt, näiteks veebilehe koostamine või turunduskampaania tegemine mõnele sotsiaalsele ettevõttele, noortekeskuse koostöö Toidupangaga toidukogumispäevadel, tantsuklubi korraldatav heategevuskontsert koolis või kodukohas, jõulupidu hooldekodus koos külaseltsiga.
Korteriühistud, erakonnad, äriühingud ega eratulu teenimisele keskenduvad ühingud ei ole vabaühendused, mistõttu need praktikakohaks ei sobi.
Päevik aitab sul olla praktikal tähelepanelikum, märgata olulisi detaile vabaühenduse töös ja iseenda juures, tuua praktikal tehtust ja nähtust välja kõige olulisem ja paigutada see laiemasse pilti. Päevik on sulle tunnis abiks analüüsiülesandeid täites ning ka tulevikus, et meenutada praktikal kogetud oskuste ja teadmiste arengut.
Päevik aitab ka õpetajal ja juhendajal mõista sinu tegevuste käiku, mida sa enda arvates oled õppinud, ja teha praktikast järeldusi.
Olenevalt sellest, kuidas lepite kokku õpetajaga, võib päevik olla täidetav kas käsitsi või elektrooniliselt.
Vabatahtliku pass on mõeldud igale vabatahtlikule, kes soovib vabatahtliku tegevuse käigus saadud teadmised, oskused ja kogemused üles tähendada. Seda saab kasutada koos elulookirjeldusega tööturul, õpingutes või stipendiumidele kandideerides. Eriti kasuks tuleb see rahvusvahelistes programmides, näiteks Euroopa vabatahtliku teenistuse, noortevahetuse ja Erasmus+ programmi puhul, kuna kirjeldab hästi sinu õppimisvõimet, mis on töömaailmas üks olulisimaid pädevusi.
Praktikapäevik on vabatahtliku passi sõsardokument, mida saab kasutada samal viisil kui vabatahtliku passi, aga ta erineb selle poolest, et seda saab täita vaid korra, keskendudes vaid ühele kogemusele. Seega kui jätkad vabatahtliku tegevusega pikemalt pärast praktikat või lööd aktiivselt kaasa mitmetes ühendustes, on mõistlik uued kogemused üles tähendada vabatahtlikku passi, kuna seda saab pidevalt täiendada.
Vabatahtliku tegevuse hea tava on vabatahtlike ja vabaühenduste vahelisi häid suhteid soodustavate põhimõtete kogum. Head tavad aitavad ühtlustada erinevate osapoolte arusaamu ja vastastikuseid ootuseid tegevuste elluviimisel nii, et tulemused oleksid nii kõigile osapooltele kui ka ühiskonnale parimad. Hea tava aitab luua soodsat ja toetavat keskkonda vabatahtlikuna tegutsemiseks ning eneseteostuseks aktiivse kodanikuna.
Kuigi kogukonnapraktika ei ole sinu jaoks vabatahtlik tegevus, sarnaneb organisatsiooni jaoks sinu vastuvõtmine, sinu eest vastutuse võtmine ja juhendamine vabatahtliku vastuvõtmisega. Nii praktikandil kui ka vabatahtlikul on samuti vastutus oma tegevuste võtmiste, läbiviimise ja lõpetamise eest.
Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja rahalist tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Samas ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks oma pereliikmete abistamist ning rahalisi või esemelisi annetusi neile. Vabatahtlik tegevus võib olla omaalgatuslik ehk iseseisev või osalemine mõne organisatsiooni algatatud tegevustes.
Töövarjuks olemine tähendab töö jälgimist ja/või töötamist teises organisatsioonis eesmärgiga tutvuda selle organisatsiooni töö ja valdkonnaga. Töövari on inimene, kes tööd jälgib, võõrustaja on inimene või organisatsioon, kelle tööd jälgitakse. Jälgimine võib toimuda terve päev või lühemat aega, soovituslikult küll mitte alla nelja tunni.
Praktika on osa õppekavast, mil (üli)õpilane on juhendaja juhendamisel ajutiselt töökeskkonnas ning õpib vastavalt praktikale seatud eesmärkidele ja ülesannetele oma teadmisi ja oskusi töös rakendades. Kõige levinum on praktika erialaste teadmiste ja oskuste saamiseks ülikooli tasemel, kuid praktika toimub nii tööl ametikohustuste täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks kui ka üldhariduskoolides teadmiste süvendamiseks valitud teemavaldkonnas. Kvaliteetne praktika tähendab (üli)õpilase ajutist tööl viibimist, tavaliselt väljaspool (üli)kooli, mis toimub õppimise ja hindamise raamistikus, kus (üli)õpilane võtab individuaalselt vastutuse õppida. Praktika peamiseks sisuliseks küsimuseks peab olema „Mida ma praktikal õppisin?“, mitte „Mida ma praktikal tegin?“.
Kogukonnapraktika annab sulle võimaluse õppida väljaspool kooli, tutvuda uute inimestega ning õppida võtma vastutust. Praktika vabaühenduses arendab sinus empaatiavõimet, ettevõtlikkust, planeerimis- ja suhtlemisoskust ning kasvatab meeskonnatunnet. Samuti õpid oma tegevusi analüüsima, andma tehtud tööle tagasisidet ning ammutama saadud kogemusest teadmisi. Juhendajate abil on seda lihtsam ja kiirem õppida.
See aitab sul ühiskonnaõpetuses õpitut paremini mõista ja näha seoseid teemade vahel, mis esmapilgul ei tundu seotud olevat. Praktika kestab väga lühikest aega, aga see annab hea sissevaate ühiskonna toimimisse: mis on selle head küljed, mida väärtustada, ja halvad küljed, mida ennetada. Tänu kogukonnapraktika kogemusele orienteerud sa paremini ühiskonna protsessides. Seetõttu ongi kogukonnapraktika just ühiskonnaõpetuse osa. Ühiskonnaõpetus omakorda arendab sinu kodanikupädevust, mis on kiiresti muutuvas maailmas üks olulistest pädevustest – ühiskonnateadlik kodanik on hooliv, märkab olulisi detaile, julgeb seista enda ja teiste õiguste eest ning osaleb meie ühiskonna heaolu loomises. Kui riigis elavad passiivsed inimesed, siis nõrgeneb kodanikuühiskond, kitsenevad kodanikuõigused ning heaolu väheneb, sest see protsess on otseses seoses inimeste enda aktiivse hoiakuga.
Organiseeritud kodanikuühiskonnast ehk vabaühendustest saad ülevaatliku pilti kodanikuühiskonna amanahhist, mis koondab endas mitmete uuringute tulemusi. See koostati 2015. aastal.
Kae ka uudiseid ja arvamusartikleid kodanikuühiskonna aladelt (neid saab jooksvalt lugeda ka uudiskirja ja Facebook’i kaudu liidu lehelt või kogukonnapraktika lehelt).
|
OSCAR-2019
|
||
Eile saime Kardoga lapsed küla peale laiali jaotatud ja ise võtsime suuna The Grill House’i poole, sest meid kutsuti sinna külla sööma. Varem oli seal Mehed Köögis, mis mulle väga meeldis ja kuna lubati, et mehed on köögis ikka alles ja teevad lihtsalt veel eriti südamelähedast toitu grillil, siis olime müüdud ja lubasime uut menüüd katsetama tulla.
Hetkel võetakse kliente vastu õueterrassil ja kuna eile oli ilm väga soe, ei olnud meil õues istumise vastu midagi. Igaks juhuks oli siia-sinna paigutatud ka soojakiirgureid, üks oli täpselt minu vastas, mistõttu oli mul väga soe terve õhtusöögi vältel. Muidugi võis soovi korral ka pleedi peale tõmmata, mida ma tegin ja no teed jõin ka, seega ma ei andnud jahedusele isegi võimalust naha vahele pugeda.
Kuna ma restot ennast seest näinud ei ole, siis sisekujundust ja “vaibi” ma kommenteerida ei saa, aga mulle meeldis väga, et õues oli tavaliste toolide-laudade asemel ka kohti diivanitega. Ma selline mugav inimene ja seal oli tõepoolest hea lesida, teed juua, juttu puhuda ja noh, süüa ka muidugi.
Kardo oli kohe menüüst haaratud, sest igasugune liha + grill on põhimõtteliselt ainus, mida ta sööks, kui valida antaks ja varnast võtta oleks. Samas olen ma teda tasapisi ka mereanni radadele harjutanud, sest just need on minu lemmikud. Seega meile kahele ideaalne koht, sest mõlema meelisroad on menüüs laialt esindatud.
Me eeldasime, et krevette on heal juhul kolm, aga oli sootuks rohkem, lisaks veel salat ja mega mõnus ja vähevürtsikas kaste. Seega 5.80€ eest enam kui kabe taldrikutäis mis maitses väga hästi. Kohe nii hästi, et ma neid enda toidu kõrvalt veel Kardo taldrikustki sisse kühveldama hakkasin.
Minu sinimerekarbid olid täitsa head. St ma oleks võib-olla eelistanud neid natukene vähem küpsetatuna, et nad mahlasemad oleks, aga ma olen varsti juba paras sinimerekarbikriitik valmis, sest ma olen neid nii-iii paljudes kohtades söönud ja teen neid ka kodus tihti. Maitse poolest aga väga head. Eriti see leem, mille tegi huvitavaks lisatud ingver. Vot selle peale ma pole ise kunagi tulnud ja enne ka niimoodi neid kuskil maitsta saanud. Küll aga väike soovitus restoranile – tooge karpidega lusikas ka! Saia küll oli, mida leeme sisse kasta, aga kui see otsas ja karbid ka nahka pandud, oleksin ma seda hõrku leent hea meelega lusikaga sisse söönud. Praegu ma muidugi mõtlen, et kui ma oleks KÜSINUD, oleks ma raudselt lusika saanud ka, nii et jälle üks kena näide korrast, kus tuleb lihtsalt suu lahti teha.
Pearoogadega oli nii, et Kardo küsis teenindajalt soovitust ja võttis kõige populaarsema roa – searibid. Mina olin aga kimbatuses, sest kõige rohkem ahvatles mind menüüst just vegantoitude valikust kartul kukeseente ja hapukoorega. No tundub ju hea? Aga kuidas ma lähen GRILL restorani ja ei proovi midagi grillitut? Seega tegime nii, et jätsime Kardoga lisandid võtmata ja jagasime hoopis kolmandat rooga kahe vahel. Parim. Otsus. Ever.
No minu lõhe oli imeline. Ei mingit küsimustki. Just ideaalselt küpsetatud, suussulav, ei mingit “mudamaitset” vaid ainult puhas ja mõnus kalamaitse, millele kirsiks tordil oli kergelt soolane ja krõbe lõhenahk. Kõrvale hammustasin seda värsket kurki ja no tõesti viis keele alla.
Rasedus on viinud minult aga lihaisu, pole midagi teha, aga no menüüs vaadates ei isutanud mind ükski liharoog. Kui aga Kardo mõmisedes enda ribi nosis, siis ma pidin lihtsalt ampsu võtma. Ja teise. Ja no lõpuks endale lihtsalt suurema tüki lõikama, et rahus süüa ja mitte kogu aeg “anna veel üks amps” lunida. Liha tuli kondi küljest imelihtsalt lahti, oli pealt krõbe ja seest suitsune ja mahlane. Soovitan!
Aga need kartulid. Need kartulid kukeseentega! Nagu te aru saate, siis ma nautisin meie pearoogasid 100% aga need “lihtlabased” praetud ahjukartulid koos krõbedate kukeseentega olid täpselt nii head, et ma sööks neid vist nädal aega hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks. Uskumatu, aga minu lemmiktoit maailmas praeguse seisuga :D Nii suvised, kõik on niii värske ja nii hea, et mul läheb juba praegu suu vett täis ja ma ei jõua ära oodata, millal ma sinna tagasi saan. Seega kõik veganid*, minge julgelt, sest teid ootab just The Grill House’is maailma parim roog. Ma luban! Öeldakse ju, et lihtsuses peitub võlu. Nii see on ka. 6.70€ ja maailma parim kõhutäis garanteeritud.
Ma pole suur magustoidu fänn ja pigem on tavalisem, et mu restoskäik näeb välja eelroog-pearoog-eelroog, aga sedapuhku otsustasime magustoite ka mekkida ja valikusse jäid tiramisu ja rabarber passioonikreemiga.
Kellele meeldivad kohvimaitselised asjad, siis see tiramisu on õige valik ja see jäätis seal kõrval viis ka keele alla. Aga ma pean tunnistama, et mulle meeldis Kardo magustoit siiski rohkem, mõnusalt hapu ja see krõmps rabarber koos selle tsitruselise sorbetiga oli ideaalne lõpp õhtule!
Ühesõnaga – mis ma oskan öelda. Mõnus koht, kus kesklinnas kõht täis saada, või miks mitte sõbrannadega kokteile libistada. Minul seda võimalust muidugi ei olnud, aga teed oli ka päris mõnna juua. Teenindaja oli väga sõbralik ja tore, ning kui isegi muu mind tagasi ei viiks, siis need kukeseened küll. Aga noh, muu ikka ka!
Kas on keegi veel juba jõudnud The Grill House’i külastada? Kui ei, siis piiluge nende Fbi lehte, mis asub SIIN ja vaadake üle ka nende menüü, mis asub SIIN. Jätke mulle kommentaar, et mis roog teid kõige enam tõmbab ja juba reedel loosin ma välja õnneliku, kes võidab endale 50€ kinkekaardi, mis The Grill House’is laiaks lüüa!
Ma ei ole seenefänn aga neid kukeseenega kartuleid prooviks isegi ?? Pilti vaadates ma pühkisin ila lõualt ja juba nagu tundsin maitset.. ?? Aga samas tegelikult sa niiiiiii palju nendest karpidest kirjutad ja teed neid – no tahaks ära proovida ka kord neid.. Pole elus peale jänese, siga ja kana midagi proovinud ?? Õudne on olla oma harjumuste ori.. Aga samas.. Ma äkki ei oskaks neid karpe süüagi? ? Aaaaga, proovida tahaks.. ?
Kuna olen vegan ja suurem osa menüüst jätab külmaks, siis see kartulisalat kõlab ja näeb välja ikka väga hästi.
Mina võtaksin samuti kartuli kukeseente ja hapukoorega, sest see tundub NII maitsev ja tegelikult pole iidamast-aadamast saanud head värsket kartulit. :)
Lisaks sooviks väga põhjust võtta kätte ja minna mehega lõpuks kuhugi kahekesi aega veetma, sest pere elu on meid alla neelanud.
Mulle piisas Sinu kirjutatud combo – kartul ja seened ning ma olen nii lihtsalt ja labaselt müüdud. Pole vaja ei liha ega magustoitu..andke aga kartulaid ja seeni ?. Ja kui ei võida, siis kaaslasega ikka astun sealt läbi, sest tahaks juba proovida kõiki neid häid asju ?
Ma pole peaaegu 5 aastat enam üheski restos söömas käinud, sest küll sain juuksekarvu toidus, seest täiesti toorest ahvenat, tulisoolast kana, maitsetut nuudlirooga jne. Aga ma tõesti tahaks head restorani kogemust. Mulle meeldib süüa teha ja MKR vaadata ja siis kuhugi sööma minnes ootad ju ikka parimat maitseelamust, aga ehk ootused liiga kõrged. Kukeseened mu lemmikud, et seda kartuli kukeseene rooga tahaks küll proovida ja eriti veel kui nii kiidetud! Läheks koos lapsega seda proovima!
Ohoo, see oleks küll vägev kingitus. Eriti kuna mul reedel koolilõpetamine. Sellel puhul läheks küll kuhugi sööma ja see retoran tundub päris kobe. Kõik sealt menüüst tundub nii isuäratav, et on raske ühte lemmikut välja valida. Mina võtaksin eelroaks Capri salati ja prooviks ära Tiigerkrevetid vardas.
Mina võtaks kindlalt Tiigerkrevetid vardas!!! Lihtsalt parim toit maailmas ja ma ei liialda! Kaaslane eelistaks lihtsalt tervet kala. :)
Legendaarne must burger. Üleüldse väga isuäratav menüü ja hinnad ka head, peaks vist Tallinnasse tuleku plaani võtma ??.
Nüüd on mul kaa vaja neid kartuleid kukeseentega ja KOHE ? Lõhe tundub kaa mõnus. Üleüldse kõht läks tühjaks ??
Omg, tahaks ka neid värskeid kartuleid kukeseentega!! Nüüd ja kohe! ? peab vist viimase karbi kukeseeni sügavkülmast välja võtma.. Väga ahvatlevad söögid ❤️
Kindlasti tahaks lõhe ja neid kartuleid, mida nii kiitsid. Lapsega lihtne, tavalised friikad ja asi ants :P
Ma olen juba mitmedes sinu poolt soovitatud restodes käinud ja 90% olid head.Eks tahaks ka nüüd proovida seda kohta :) Pakkub huvi varajane kartul ja Antrekoot.
No meie pere nagu üksühele sinu omaga. Abikaasa jumaldab sealiha igas astmes ja mina mereandide armastaja. Ilmselgelt läheks loosi ribid ja no ise pigistaks silmad kinni ja julgus kokku, prooviks karbid või austrid ära.?
Kuna ma armastan mereande ning kala, olen ma siiski merekarbid ja austrid oma menüüst välja jätnud põhjusel- kardan, et ei maitse.
Mina võtaksin lõhe või tiigerkrevetid ja varajane kartul kukeseentega tundub ka isuäratav. Arvan, et abikaasa ja lapsed võtaksid ribid. Kõik tundub nii isuäratav! Polegi ammu perega väljas söömas käinud.
Mina võtaks julguse kokku ja prooviks elus esimest korda sinimerekarbid ära. Julgusest on puudu olnud, kuna varem olen neid pelglikult molluskiks pidanud ning nad on tundunud liialt eksklusiivsed, millest kõht ehk tühjaks jääb. Nii et teeks õige esimest korda proovi ja telliks molluskeid! ☺
Tellin peaaegu alati väljas süües lõhet, nii et ilmselt võtaksin ka seekord lõhe…aga kartuli ja kukeseente vastu suutsid ka korraliku isu tekitada. :)
Kindlalt lõhe! Ma olen selline lõhefänn, et tellin seda võimalusel alati igal pool. Lisaks kõlab ka taevalik kookosejäätis nii… Taevalikult! :)
Mina ei kujutaks elu ette ilma grillimiseta ja seega köidab mind seal menüüs eriti just need grillribid ja haaraksin endaga ka oma tulevase ämma/äia kaasa ning teeks neile väärt väljasōidu Tallinnasse :) Oleks pōhjust miks lõpuks üle aastate Räpinast nad Tallinnasse saada :)
Kuna ei ole veel sinimerekarpe maitsta saanud siis telliksin neid. Suure magusasõbrana kindlasti ka midagi magusat mida saaks koos oma mehega jagada(mis tavaliselt tähendab, et mina söön enamuse).??
Pildid ja kirjeldused on sul nii isuäratavad tehtud, et prooviksin hea meelega kõike! Aga kõige rohkem tekitasid isu lõhe, kukeseentega kartulid ja see marjadega üle küllatud kohivmaitseline tiramisu jäätisega! Polegi veel sinna söögikohta sattunud, oleks väga hea võimalus kukrut kergitamata ära mekkida, mis toitu need mehed siis seal köögis teevad ka! :D :P
Kartulid ja kukeseened on parimad asjad maailmas, just neid tahaks nüüd ja kohe praegu saada… ila voolab juba :D
Vastupidiselt enamus meestele, pole mu mees lihausku. Seega võites äkki suudaksin ta teist usku pöörata, kui ta näiteks ribi prooviks. Ise võtaksin midagi magusat. ?
Hiidkrevette prooviks ja neid kartuleid kukeseentega, samuti rabarberi magustoitu, mõni hea kokteil ka kõrvale ?
|
OSCAR-2019
|
||
Euroopalike väärtuste ülla loosingi all meile viimasel ajal uksest ja aknast sissemurdev sallivuseideoloogia näitab üha enam oma tegelikku nägu, mis on kõike muud kui kaunis.
Ja üks, kellele võib selle eest tänu väljendada, on end kirjanikuks nimetav ja ideoloogilise puhtuse eest võitlemise oma südameasjaks võtnud Jaak Urmet. Urmeti uljatest väljaastumisi olen äramärkinud ka varem, ent viimati selgitas kirjanikuhärra ajalehele Pealinn, et nn vihaõhutajad poliitikud tuleks eemaldada poliitikast ja vihaõhutajad avaliku elu tegelased avalikust elust.
“Esimene samm võiks olla vestlus politseiametnikuga. Kui asi ei parane, siis teine samm on trahv ja kolmas vastavasse registrisse kandmine, mis keelab neil ühtlasi relva omamise ja Kaitseliitu kuulumise,” loetles Urmet, “neljas samm peaks olema mõistlik järelemõtlemisaeg vangimajas.”
Pole raske arvata, mis ühiskonnas juhtuma hakkaks, kui niisugused inimesed, nagu Jaak Urmet võimu enda kätte saaks. Arvata võib, et sarnaste ambitsioonidega isikuid on ka poliitikute seas, ent nood ei julge veel oma mõtteid nii avalikult lauale lüüa.
Igal juhul ei ole küsimus ei minu ega Markuse jaoks lihtsalt teoreetiline, vaid vägagi eluline. Püüdsid ju homoradikaalid saavutada juba 2013. aasta kevadel, mil tegime algust kampaaniaga “Kaitskem üheskoos perekonda!”, et politsei algataks meie suhtes menetluse just nimelt vaenu õhuetamise süüdistuse alusel (vt lähemalt siit). Toona ei läinud korda meile karistusi kaela väänata, ent nüüd töötatakse edasi, et jõuda soovitud tulemuseni ning saada ideoloogilise diktatuuri kehtestamisele vastuseisvad isikud jõuvõtetega kontrolli alla. Nagu Urmet ütleb – anda neile “mõistlik järelemõtlemisaeg vangimajas”.
Kui ühiskondlikud protsessid jätkuvad ideoloogiameistrite poolt juhitud suunas, siis on reaalne vabadusekaotus meie ja iga inimese jaoks, kes peab truudust südametunnistusele olulisemaks kui kuuletumist dominantsele ideoloogiale, asi, millega tuleb tõsiselt arvestada.
Mall Hellam on Sorose fondi juhatajana töötanud juba palju aastaid vasakliberaalse ideoloogia maaletoojana Eestis.
Sellest, kuivõrd ühemõtteliselt tüürivad need huvigrupid, mis taotlevad nn vihakõne keelu laiendamist karistusseadustikus, ideoloogilise diktatuuri kehtestamise poole, andis tunnistust ka täna Vikerraadio eetris olnud saade “Reporteritund”, kus ristasid piike Markus Järvi meie oma SAPTK-st ja elukutseline vasakliberaalne ideoloogiatöötaja Mall Hellam Sorose fondist.
Omamoodi huvitav oli täheldada, kuidas Hellam näib siiralt uskuvat, et ta saab lõputult argumentide asemel loosungeid lehvitada ning kui muu ei aita, siis süüdistada oma opponenti venemeelsuses. Kohati kiskus see kõik lausa koomiliseks – ka siis, kui Markuse seisukoht, et Eesti võiks etteantud mallide tuima järgimise asemel püüda ise mõelda ja ise otsustada oma tuleviku üle, kutsus pr Hellamis esile vaid üleolevat iroonitsemist, nagu oleks tegu täiesti jabura ettepanekuga.
Kokkuvõtlikult öeldes on aina selgemini näha, et inimesed, kes väidavad end seisvat nn euroopalike väärtuste eest, ei taha ise mõelda, milline tee oleks meie ühiskonnale tegelikult õige ja hea, ning nad ei salli ka seda, kui keegi teine tahaks seda teha. Kokkuvõtlikult öeldes on tegu orjamentaliteedi kibedate viljadega.
Vikerraadiole ja saatejuht Arp Müllerile tuleb aga siiralt tänu avaldada selle eest, et üle pika aja oli meie ajakirjandusmaastikul ideoloogiliselt tundlikul teemal pealkirja “debatt” all ka tegelikult võimalik (vähemalt korraldaja poolset taotlust silmas pidades) täheldada debatti, kus osapoolte vaadete erinevused ei piirdu üksnes detailidega, vaid on põhimõttelised.
Mart Helme kirjutab õigesti, et nn vihakõne keelu laiendamise sügavamaks tagamaaks on ideoloogilise diktatuuri kehtestamise püüdlus.
“Lääneriikide kogemuse põhjal on selgelt näha, et niinimetatud vihakõne paragrahve kasutatakse eksklusiivselt immigratsioonivastaste ja ka näiteks homoliikumise kriitikute mahasurumiseks. See on selges vastuolus Eesti põhiseadusega, mis tagab kõigile inimestele õiguse oma isiklikule arvamusele ja selle vabaks väljendamiseks. See on ka karjuvas vastuolus tegelike euroopalike väärtustega, millede eest võitlesid Martin Luther, Voltair, Rousseau ja teised Euroopa vaimsed isad. Vihakõne paragrahv ei ole midagi muud kui totalitaristlike riikide praktika suruda maha valitsuse kritiseerijaid. Et selle kehtestamist nõuab meilt Euroopa Liit, näitab, missuguseks on vorminud selle ühenduse praegused Euroopa poliitilised liidrid.”
Põhimõtteliselt on tõsi, et uus vaikiv ajastu on mitte üksi tulekul, vaid suures osas juba kohal, sest väga paljud (eriti kõrgematel ametikohtadel olevad) inimesed ei julge enam avalikult oma tõekspidamiste eest seista – hirm kaotada kas töökoht, karjäärivõimalused, äripartnerid, sõprade poolehoid vms on kasvanud juba sügavalt haiglaste mastaapideni.
Ebaõnnestunud on aga viide Voltaire’ile ja Rousseau’le kui euroopalike väärtuste eestkõnelejatele. Ikka ja jälle tõusetub küsimus, mida nende müstiliste euroopalike väärtuste all silmas peetakse.
Vao süütamine on kahetsusväärne ja lubamatu tegu, mis võinuks lõppeda väga tõsiste tagajärgedaga. Aga mis ei ole vähem oluline – see oli erakordselt rumal tegu, sõltumata sellest, millised olid teo toimepanija motiivid.
Vasakliberaalsele poliitilisele ja ideoloogilisele eliidile, mis püüab juurutada ka Eestis kõikjal hävingut külvanud multikulturalismi mudelit ja nn vihakõne keelu abil teisitimõtlejaid vaigistada, on see juhtum nagu taevast sülle kukkunud kingitus – umbes samuti, nagu oli Reformierakonnale kingituseks nii valimiste eelsele ajale langenud Ukraina konflikt kui ka pronksiöö.
Ühelt poolt räägitakse sellest, kui jube ja kole see kõik on, aga teiselt poolt samal ajal piltlikult öeldes korgitakse pudel lahti, sest tuntakse ilmselt väga hästi ka ise, et kasvab soodus pinnas olukorra enda kasuks pööramiseks. See, millise innukusega on asutud juhtumit oma ideoloogilise programmi teenistusse rakendama, on kahtlemata muljetavaldav.
Riikliku propagandateenistuse (ERR) esilehel oli eile avaldatud tore uudistekomplekt. Kuid nagu nõukogude ajal, nii vajavad need uudised ka nüüd veidi tõlkimist tavainimesele arusaadavasse keelde.
1) Vihamõtted (loe: mõtteroimad ehk maailmavaatelised seisukohad, mis ei ühildu dominantsete vasak-liberaalsete hoiakutega) tuleb “seisata” (loe: maha suruda ja ühiskonnast välja juurida). (Seda, mis on vihamõtted ja kuidas neideristada lihtsalt dominantse ideoloogiaga mitteühilduvatest mõtetest, pole muidugi selgitatud – aga see pole ka lihtinimese asi, sest niisugustele küsimustele vastamiseks on riigiasutustes eksperdid ja küll nemad juba teavad, sest see on ju nende töö.)
2) Euroopa Komisjon teeb ettepaneku (loe: annab korralduse) KVOOTIDE kehtestamiseks, et paigutada põgenikke kõigisse EL-i riikidesse. (Kes sellega ei nõustu, kannab endas vihamõtteid ning on sallivuse, mitmekesisuse, pluralismi, solidaarsuse ja progressi vaenlane. Mida selliste inimestega tuleks teha, selle kohta vt punkti 1.)
3) Haridusminister nimetab vanemate elementaarset õigust valida oma lastele maailmavaateliselt sobilik haridus ja kasvukeskkond “erisooviks”, mida ei tule rahastada ühiskonna “ühisest potist”. (Ühelt poolt võiks ju algatuseks küsida, kas Reformierakonna riiklikku rahastamist tuleks nimetada erivajaduseks või erisooviks – kuid ainuüksi sellise küsimuse tekkimine kellegi peas, eriti veel praegusel tundlikul ajal, annab tunnistust mitte ainult kalduvusest ühiskonna lõhestamisele ja valitsuse autoriteedi õõnestamisele (et mitte öelda riigivastasele tegevusele), vaid ka vihamõtete kasvamisest või koguni nende vohamisest. Kuidas selliste mõtetega toimida, selle kohta vt punkti 1.)
Rait Maruste, kes on tuntud nii ühe aktiivsema kooseluseaduse läbisuruja kui ka parlamendi komisjonide istungite salvestiste hävitamise eestkõnelejana, on avaldanud Postimehes arvamusloo pealkirjaga “Vihakõne vääriks kriminaliseerimist”. Artikkel kujutab endast head näidet sellest, kuidas ka Eestis kasvab vasak-liberaalide kihelus edendada oma ideoloogilist projekti läbi selle, et rakendada teisitimõtlejate suhtes riikliku karistusaparaadi raudset rusikat.
Ainuüksi sõnavara, mida Maruste kasutab, on kõnekas – oma artikli kokkuvõtvas lõigus kirjutab ta, et “õigusriiklik kriminaalkaristuse ähvardus taoliste arengute eos elimineerimiseks ja süüdlaste karistamiseks on leebe vahend võrreldes potentsiaalse kahjuga, mida [ühiskonna ideoloogiline] mürgitamine põhjustada võib.”
Ilmselt pole raske arvata, kelle suhtes Maruste ja tema euroopalike väärtuste ülla loosungi all tegutsevad kambajõmmid tahaks oma unistuste regulatsiooni ning sellest lähtuvaid repressioone esmajoones käiku lasta, et tirida Eesti ühiskonda käsukorras nattipidi suurema vabaduse, võrdsuse, vendluse, sallivuse ja mitmekesisuse õilsate ideaalide poole. Kindlasti pole need nt religiooni ja usklikke mõnitavad pilapiltide joonistajad ega krutsifikse uriini sisse uputavad “kunstnikud”.
Aktuaalne Kaamera pööras 22. veebruaril tähelepanu meie teavituskampaaniale, mille raames saatsime laiali sadu tuhandeid voldikuid, et tuletada inimestele üle Eesti meelde, kes olid kooseluseaduse läbisurujad ning milliseid poliitikuid võib ja milliseid ei või meie hinnangul pereväärtuste seisukohast parlamenti usaldada.
Seejuures väljendas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Ardo Ojasalu arvamust, et meie kampaania näol on tegemist keelatud annetusega ja et sellisena on meie ettevõtmine seadusevastane. Sama seisukohta kordas Ojasalu vastates Õhtulehe küsimustele.
Ojasalule sekundeeris poliitikaeksperdiks ja valimiste valvuriks tituleeritud homoaktivist Alari Rammo, kes avaldas samuti Aktuaalsele Kaamerale arvamust, et meie kampaania kujutab endast keelatud annetust, konflikti õhutamist ja hea valimistava rikkumist. (Huvitav, kas veel erapoolikumat “eksperti” ei õnnestunud Aktuaalsel Kaameral leida, pidades silmas kui naeruväärselt kallutatult, pahatahtlikult ja ajakirjanduseetika põhimõtteid rikkudes Rammo sügisel meie meeleavaldust Vikerraadios iseloomustas.)
Pean tunnistama, et tegu on väga kõneka materjaliga, millest nähtub, kuidas rahvale nn psühholoogilise kaitse teostamisel lisatakse gaasi ehk kuidas poliitilise eliidi, jõustruktuuride ja meedia koostöös rahva meelsust vormitakse – mh valede abil.
Loomulikult saab oma osa kätte ka SAPTK, mida julgeolekueksperdiks tituleeritud Eerik-Niiles Kross ühes saate autoritega püüab täiesti naeruväärsel moel näidata Kremli käsilase ja vene propaganda instrumendina.
Kaader saatest “Kuidas peatada Putinit?”, kus SAPTK-st luuakse teadlikult ja samas täiesti alusetult kuvandit kui Venemaa käsilasest.
Mille pärast, küsite? Aga eks ikka selle pärast, et me püüame kaitsta aastasadu meie kultuuri aluseks olnud üldinimlikke väärtusi ja tõekspidamisi, mida tõstab juhtumisi esile ka Venemaa poliitiline juhtkond ja Ortodoksi Kirik. Kas mingeid fakte ka välja tuuakse, mis õigustaks SAPTK seostamist vene võimuringkondadega? Loomulikult mitte – kellele neid fakte tarvis on!?
Elame uue paganluse, õhtumaade kristliku kultuuri allakäigu ajastul, mil vähegi tähelepanelik silm märkab kõikjal autentsete väärtuste hülgamise, tsiviliseerituse kadumise, vabadust mahasuruvate totalitaarsete ilmingute kerkimise, tõe eiramise ja eitamise ning mõistusele selja pööramise märke. Paljud inimesed mõtlevad murelikult, kuhu küll on meie kultuur suundumas.
Sel lehel püüan arutleda peamiste kultuuris aktuaalsete filosoofiliste, religioossete, moraalsete, õiguslike ja poliitiliste teemade üle lähtudes kristlikust traditsioonist. Püüan kommenteerida võrdlemisi laia ringi kuuluvaid küsimusi, seades eesmärgiks selguse loomise kõikvõimalike või(s)tlevate arvamuste, maailmavaadete, ideoloogiate ja väärtussüsteemide lõputus rägastikus. Püüan mõista, kuhu on meie kultuur suundumas.
1. Jätan endale õiguse heade kommetega vastuolus olevaid kommentaare toimetada ja nende avaldamisest keelduda.
2. Suure tõenäosusega jätan avaldamata kommentaarid, mis ründavad minu isikut, milles väljendatakse end ebasündsalt või milles laimatakse kedagi.
3. Kommentaarid peaks olema teemakohased, viisakad, konstruktiivsed ja konkreetsed (paremal juhul mitte pikemad kui 100 sõna).
4. Kuivõrd kirjutan oma nime varjamata, ootan sama ka kommenteerijailt. Avaldan üksnes kommentaarid, mille juures on märgitud kommenteerija täisnimi.
6. See lehekülg on mõeldud selleks, et saaksin oma seisukohti väljendada. Kui soovite leida kanali oma vaadete laiemaks tutvustamiseks, soovitan luua oma blogi.
Siin avaldatud tekste võib reprodutseerida, tsiteerida ja refereerida, andes viite nende algallikale ning saates mulle selle kohta e-postile teate (varro.vooglaid [ät] gmail.com).
"Uus paganlus jälestab mõistust ja on uhke ilu ründamise üle. See esitleb uhkusega muusikat, mis on kakofooniline, ehitisi, mis on eemaletõukavad, pilte, mis kujutavad endast ei muud kui kaost, ning irvitab loogilise arutluse üle, tehes sõnast 'loogiline' põlgliku mõnituse."
"Barbarid ei oota oma hetke teisel pool piire; nad on meid valitsenud juba õige pikka aega. Ja teadmatus sellest moodustab osa meie olukorra raskusest. Me ei oota mitte Godot'd, vaid uut - mõistagi väga erinevat - püha Benedictust."
"Olles heitnud kõrvale kogu üleloomuliku reaalsuse ning pöördunud paganlikku ratsionalismi, leidsid ühiskonna moderniseerijad, et nad ei suuda enam peatuda. Nad pidid oma hävitustööd jätkama, alustades rünnakutest ühiskondliku olemise ja korra aluseks olevate moraalitõde vastu ning minnes edasi kogu ühiskonna loomuliku orgaanilise struktuuri purustamisega ... Nüüd jääb veel üle saavutada, et üksikisikud kaotaksid kõigi asjade olemuse tunnetamise võime, eitaksid kõiki loogikaseaduseid ja kaevuksid täieliku ignorantsuse pimedusse, kantuna soovist jõuda täiusliku vabaduse kõrgpunkti."
"Keegi ei tee suuremat viga kui tema, kes arvates, et tema võimuses on teha vaid natuke, ei tee mitte midagi."
|
OSCAR-2019
|
||
Valimistesaginas läks sedavõrd kiireks, et ei jõudnud isegi oma traditsiooniks kujunenud tegemisteülevaadet terviklikul kujul kirjutada. Nüüd siis parandan selle vea, et võtta kokku eelmise, XI koosseisu viimaste kuude tegemised.
Kuna minu kampaaniaplaan oli ajatatud nii, er põhiline ja kõige aktiivsem töö algab 2010. aasta lõpus, siis just sel perioodil moodustasid lõviosa minu tegemistest just kampaaniale suunatud ettevõtmised.
3. detsembril osalesin erakonna korraldatud Suurel Majanduskonverentsil, kus arutlesime, kuidas minna vastu uuele majanduskasvule.
Detsembrikuusse jäi riigi 2011. aasta eelarve vastuvõtmine, mis on ühtlasi ka uue eelarveaasta tähtsaim dokument.
EELK Haapsalu koguduse nõukogu koosolekul, 11. detsembril, rääkisin kogudusekaaslastele oma plaanidest uue riigikogu koosseisu ajal.
Detsembri 14. päeval toimus ka selle aasta viimane koopaorav, kus vaatasime tagasi möödunud neljale aastale.
MES-i (Maaelu Edendamise Sihtasutus) nõukogu koosolek oli sel korral pidulikum kui varem. Kogunesime Volga restorani, et teha tavapärast projektihindamist ning seejärel võtsime tööaasta einelaua taga kokku.
Hasartmängumaksu nõukogu aasta viimane koosolek toimus samuti veidi pidulikumas õhkkonnas. Sisu oli aga tavapärane- jagasime headele projektidele toetusi.
27. detsembril osalesin Haapsalu Toomkirikus Johannesepäeva aktusel. Oleksin oodanud veelgi aktiivsemat osavõttu, kuid ka pool saali on kiirel ja sündmusterohkel aastalõpuajal hea tulemus.
Veel viimastel detsembrikuu päevadel kohtusime haridusministeeriumis, et pidada skype vahendusel maha videokonverents Eesti hariduse arendamise teemal.
2011. aasta esimesel RE juhatuse koosolekul oli lisaks päevapoliitilisele arutlusel loomulikult ka valimised ning erakonna uus programm.
7. jaanuaril kõnelesin Läänemaa spordikonverentsil riigi võimalikest suundadest spordivaldkonnas. Kohal oli suurem osa Läänemaa spordiaktivistidest.
Järgmisel päeval osalesin Viljandimaal ERNK eestseisuse koosoekul, kus modereerisin debatti valimisea langetamise teemal ning rääkisin oma teekonnast poliitikasse.
10. jaanuaril külastasin Haapsalu Rotary klubi ning tutvustasin oma nägemust järgmiseks RK koosseisuks.
12. jaanuaril toimus taas kord erakonna juhatuse koosolek, kus lõime lukku viimased RE programmilõigud. Järgmisel päeval kogunesime taas MES-i nõukoguga, et otsustada maaelu arendamisele kaasa aitavate projektide üle.
14. jaanuaril kuulutasime keskkonnaministri ja linnapeaga metsapäeva raames Valgevälja metsas Haapsalu metsapealinnaks.
Nädalavahetusel toimus RE üldkogu, kus kinnitasime valimisnimekirjad ning erakonna programmi. Järgnes meeleolukas ball.
Riigikogus oli 20. jaanuaril arutlusel õppetoetusi puudutav temaatika. Esindasin erakonna seisukohti.
25. jaanuaril kohtusime Saare-, Lääne-, Hiiumaa riigikogu kandidaatidega ning panime paika ühise tegevusplaani valimisteks.
Samal päeval hakkas kehtima ka poliitilise välireklaami keeld, mis tähendas minu jaoks seda, et pidin oma näo linnapildist kahjuks eemaldama.
28. jaanuaril kohtusime RE Lääne MKO juhatusega, et teha viimaseid plaane valimiste võitmiseks Läänemaal. Tundub et läks asja ette.
Järgmisel päeval avasime Haapsalu Universaalhalli. Oma sõnavõtus juhtisin tähelepanu liikumisharrastuse aktiviseerimisele ning tervislikele eluviisidele. Loe sõnavõttu SIIT.
2. veebruaril osalesin Haapsalu Gümnaasiumis valimisdebatil. Loomulikult kasutasin ma seda võimalust aktiivselt, kuna sinna kooli kahjuks poliitikuid tavapäevadel ei lasta. Vaata ka SIIT.
5. veebruaril osalesin Läänemaa valdade mängudel. Sel korral pealtvaatajana. Rahvast oli palju nii võistlemas kui ka pealt vaatamas. Vaata pilte.
Teisipäeval, 8. veebruaril käisime Läänemaal (Ristil Paliveres ning Ridalas) ringi ja kontrollisime inimeste silmade tervist. See andis hea võimaluse väga mitmete Läänlastega suhelda ning uurida, kuidas neil läheb ning mida nad sooviksid riigis paremaks muuta. Vaata pildimaterjali SIIT.
Järgmisel päeval toimus Palivere mõisas Läänemaa Omavalitsusliidu Päev, kus tutvustasin erakonna seisukohti ning debateerisin teiste kandidaatidega.
10. veebruaril rääkisin ETV-le, mida huvitavat on Reformierakonnal oma programmis pakkuda spordi arendamiseks. Järgneva päeva vältel külastasime silmabussiga inimesi Haapsalu sotsiaalmajas ja spordihoones.
11. veebruaril korraldasime järjekordse ReformParty, mis tõi Africasse jälle täismaja. Sel korral oli külaliseks Mr Happyman.
Järgmisel päeval osalesin aga oma hea varalahkunud sõbra Tõnise mälestuskontserdil kultuurikeskuses. Tänud korraldajatele eesotsas Mauriga, tõeliselt südamlik ja soe üritus oli.
Nädalavahetus taas tänavatel, kus liigub väga palju erinevaid inimesi. See on ääretult põnev. Mõni sõimab vargaks ja lubab tappa anda, kuid valdava osa moodustavad ikka sõbralikud ja reeglina rõõmsad inimesed.
14. veebruaril osalesin Lihulas Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasiumi avamisel, kus kiitsin kahe omavalitsuse, Lihula ja Kullamaa koostööinitsiatiivi.
17. veebruaril külastasin Kullamaa Hooldekodu ning uurisin, mida saaks teha, et sealsete inimeste elu paremaks muuta.
18. veebruaril osalesin Haapsalu sotsiaalmajas sotsiaaltemaatilisel debatil, kuhu olid kokku tulnud maakonna pensionärideühenduste juhid. Sealt liikusin edasi Kuressaarde linnateatrisse, kus toimus rahvakohtumine. Järgmisel päeval kohtusin Saaremaa noortega.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis toimunud valimisdebatil rääkisin koolikaaslastele oma mõtetest, kuidas Eestit veelgi paremaks muuta.
Vabariigi aastapäev möödus vastuvõttude tähe all. 23. maavanema vastuvõtt Haapsalus, 24. linnapea ning presidendi vastuvõtud Haapsalu kultuurimajas ja Estonias ning 25. vastuvõtt Lihulas.
Laupäeval, 26. veebruaril osalesin EELK nõukogu koosolekul, peale seda kohtusime Haapsalu linnarahvaga kultuurikeskuses.
Veebruarikuu viimasel päeval külastasin ühes Ene Kaupsiga Hiiumaad. Käisime koolides jm haridusasutustes. Õhtul kohtusime valijatega kohvikus.
Kolmapäeval, 2. märtsil käisime Jaanus Tamkiviga mööda Läänemaad ning uurisime, kuidas saame inimeste elu paremaks muutmisele kaasa aidata. Osalesime ka Haapsalu linnagaleriis näituse “Orav ilma rattata” avamisel.
Kõik pingutused, higi, pisarad ja ränk töö kulmineerus 6. märtsil, mil sain hinnetelehe oma valijatelt- 1934 häält. SUUR TÄNU TEILE USALDUSE EEST!
|
OSCAR-2019
|
||
Enamik inimesi Ameerikas või USA kõvasti treenida ka töötada välja iga päev, kord nädalas, võttes uskumatu summa terve valgu, süüa tervislikku toitumist, saada palju magada igal öösel, kuid saadud tulemusi ei ole ootuspäraselt.
Marine Muscle pühendatud varustamise sa hardcore objekte, mis imiteerivad looduslikke anaboolsed steroidid ja luua tulemusi ilma kõrvaltoimeteta.
Kasutades sõjaväelise kvaliteediga täiendada valem, siis kindlasti aidata teil luua parem, tugevam ja ka mahukam keha.
See hindamine analüüsib Marine Muscle õigusliku steroidid seoses eesmärgi ära, ja ka täpselt, kuidas nad toimivad sisaldama praeguseid kulusid iga toote.
Marine Muscle on siin vastata pettumuste inimesi Ameerikas või USA, kes kogevad palju puudusi, kui nad lähevad muuta end ise, sest nad võtavad ebapiisav toidulisandeid ja kasutades madala kvaliteediklassi toimeaineid.
Erinevalt teistest steroid täiendada esemeid, mida ei tehtud Ameerikas või USA ja ka mitte ameeriklased tõttu ta tegi Ameerikas ja ka loodud spetsiaalselt vastata nõudmistele Ameerika või USA kere.
kõik Marine Muscleteemad on riskivaba ja 100% õiguslikke võimalusi hardcore anaboolsed steroidid. Nende asjade ei ole steroidid.
Kui te otsustate kasutada Marine Muscle, te saate suurepärase anaboolsed õiguslik võimalus steroidid.
Marine Muscle on õigus steroid valik Ameerika riik, mille on läbi märkimisväärse teadus- ja ka rohkem kui aasta sõnastades täpsusega konstrueeritud.
Samuti teaduslikult väljatöötatud puhta, ravimite kvaliteedi koostisosade täielikku korjatud, et pakkuda teile parem, kiirem tulemusi.
Iga komplekt Marine Muscle õigusliku steroid alternatiive on valmistatud kasutades tehnoloogiliselt arenenud USA rajatised, mis on heaks kiitnud FDA.
Massive rahalist kokkuhoidu hunnikutes võrreldes ostmine Marine Muscle asi sõltumatult (Pöörduda 2 ühe virna)
Kui te võtate oma koolituse tõsiselt, sa pead tegema täpselt seda, mida sa pannakse keha tõsiselt. Marine Muscle ‘S täiesti õiguslik anaboolsete steroidide alternatiive on ohutud ära ja pakkuda teile kiire tulemusi.
Marine Muscle põhjalikult kasutab loomulik ressursiks kõikide toimeainete teha teatud teil parimaid tulemusi kõige tõhusam seaduslikult pakutud steroid valikuid Ameerika riigi (USA).
Iga Marine Muscle õigusliku alternatiivi steroidid spetsiifiliselt loodud suurtes annustes uuenduslike toimeainetega äärmuslikud tulemused.
Märkimisväärset uurimus, Marine Muscle on välja töötanud Virnad oma kuulsamaid ja ka silmapaistev seaduslik võimalus steroidid mingil vajate alates täidisena, õlga rasva kuni rohkem tugevam, kui vajutad jõusaal.
Et saada head tulemused, Marine Musclesoovitab 8-nädalase tsükli koos enese üle dieedi kava ja kasutamise. Nad samuti soovitame võtta 1,5 nädalat off vahel tsüklit.
Täidisena tsükkel on periood, mil põhieesmärgiks on arendada lihaste, pannes kaalule, tõstes sitkus, või kõik eespool. Kalorite tarbimist suurendada, nii et kalorite üle olemas.
Marine Muscle loodud täiteaine Stack, võimas juriidiline steroidid eri kombinatsiooni USA, eriti ühe eesmärgi: et aidata teil saavutada olulist kasu ka siis, kui sa oled kõva massilisaja.
DRILL MASTER pärit Marine Muscle formuleeritud on seaduslik Dianabol steroid valiku, mis on funktsioon suurendada lämmastiku retentsiooni ja äratada tõhus anaboolne seisund jooksul keha lihaste kasvu.
DRILL MASTER soovitatav üksikisikute USA, kes otsivad kiire lihaskoest võimenduse ja äkk vastupidavust. DRILL MASTER on sobivad lisaks teise juriidilise steroid inimestele, kes soovivad säilitada oma saavutusi vahel treeningut tsükli.
DRILL MASTER Lisaks sisaldab 10mg DHEA mis võib aidata organismil parandada oma kraadi testosterooni lööbeline lihaste kasvu.
DRILL MASTER saab tohutult tõsta hea valgusünteesi protseduur, mis võimaldab oma keha oluliselt suurendada lämmastiku kogust, mis hoiab lihasmassi koe.
Suurendades lämmastiku kogus võib vallandada suurenemine terve valgu lihaskoest areng peab olema suurem. Just paar lühikest nädalat, siis kindlasti vaata märgatav kasu, ning tunnevad end elus ja kontrolli.
ENDURO on vahel õigusliku Deka-steroid alternatiiv aidata neutraliseerida oma nõrkus, kurnatus, samuti vabandusi.
Suure annusega lihaste hoone steroid, mis suurendab teie lämmastiku retentsiooni ja kiirendab kasvu korras.
ENDURO väljavalitud komponendid aitab keha pumbata terve valgu sünteesi ehitada oma lihasmassi rakke.
ENDUROSamuti suurendab punaste vereliblede tootmist tuua rohkem hapnikku lihaskoes. Kuna täiendava palju hapnikku, siis võiks saada koolitada ennast enam kiiremini kosumine võrreldes enne tarbida.
Mitmesugused muud omadus ENDURO, siis kindlasti tõsta kollageeni sünteesi, mis vastutab tugevdada organismi sidemete ja sidemete. ENDURO kindlasti aidata leevendada ja kergendada laiendatud liigesvalu.
GUNNER Marine Muscle, parim trenbolone steroid võimalus, on kõige tõhusam pre-workout korduva mis arendas andma lööbeline energiat ja jõudu kogu treeningut.
Marine Muscle soovitab üksikisikutele, kes teevad suuri lihasmassiga ja samal ajal luua oma vastupidavusele. GUNNER võiks kasutada massi üles või katki läinud nende füüsiline.
GUNNER pärit Marine Muscleon ainulaadne komponent, 50mg kurkumi sisuliselt mis on kõrgekvaliteetsed osa põletikuvastase ja ka antioksüdanti. See on kindlasti abi oma keha heita rasva kasutamise energia kütuse.
GUNNERlisaks aitab keha säilitada lämmastiku lihaskoe terve valgu hoone. Kuna rohkem valku, siis võiks ehitada lihaste kiire.
Jättes kõrvale, et GUNNERparandas ka punaste vereliblede tootmist tuua isegi rohkem hapnikku kogu oma rakke. See on kindlasti pakkuda plahvatuslikku jõudu ja ka sitkused samas täieliku kasutamise.
Tulemuseks on suurendanud elukallidust Testosteroon on tõesti tunne on tugevam, suurendada lihaskoe massiliselt ja on ka lühike aeg taastumiseni järgmisel treening sessiooni.
Tahad rebenenud raske keha? Soovite eemaldada oma t-särk rahuloluga?Marine Muscle annab teile ülima termogeensetest lõikamine virna kergesti kättesaadavad ilma retseptita.
Cutting StackEriti soovitas, et aidata teil saada hakitud lihaseid ja alandab ka keha rasva. See saab abi teile lõigata rasva maha oma vöökohale, arendada parimaid lõuend teie uhiuus lihaseid.
Marine Muscle on toodetud juriidiline steroid eri kava rahuldada extra nõuded kulturistid, kes töötavad lõikamine tsüklit.
Cutting virn Marine Muscle on kahe õigusliku steroidid, mis võivad parandada termogeensetest kord sulamine rasva energiaks, tasuta negatiivset mõju, ja 100% seaduslik.
nii ALPHA sobib lõikamine tsükli ribadeks rasva ja kaitseb lihasmassi säilitades oma tugevuse ja ka vastupidavus.
Tegelikkus, oma lihaseid lihtsalt sisaldama piisavalt ATP anda võimu paar sekundit liikumist. Ainult sa pead phosphocreatine veelgi ATP, mis aitab kiiresti taastada ATP kutsus anda puruneb võimu vajate, kui tõsta kaalu.
ALPHAon töö. See on kindlasti suurendada phosphocreatine tase meie keha tootma rohkem ATP palju kiiremini võrreldes varem. Pärast oma ATP tõstetud, saab välja töötada veelgi enam ja ka raskem võrreldes tüüpiline.
Kui otsite seaduslik klenbuterooli steroid alternatiiv saada sama eelis ilma ohtlikud kõrvaltoimed on COLONEL pärit Marine Muscle võib olla asjakohane valik sinu jaoks.
Nagu me teame, klenbuterooli on igapäevaseks kasutamiseks keha ehitaja heita rasva ehitamise ajal lihasmassi korras. Nii klenbuterooli omastab keha ehitaja, kui teed trenni lõikamine tsükli kestust.
Ometi aga klenbuterooli on mõned kõrvalmõjud, mis võivad kahjustada tervisliku ja tasakaalustatud, näiteks lihaskrambid, hüpertensioon (reljeefne kõrge vererõhk), aktiveeritud südame löögisagedust, südamepekslemine, unetus, suukuivus.
Mitmesugused muud tunnustatud klenbuterooli negatiivset mõju oksele, laaste (rahutus eriti märgatav käed), stress ja ärevus, rahutus / uneasyness, pettumusi, võttes hinge mured ja ka higistamine.
COLONEL funktsioone, et suurendada oma keha ainevahetuse hind (BMR) ja ka suurendada hapniku voolu keha.
Nagu oma ainevahetuse käigus suurendab teie keha teisendada rasvad jõuallikast te kasutate kogu treeningut.
Suurendades hapniku kogus oma lihaseid kasutada võib ka suurendada teie immuunsüsteemi võimsam ja enam harjutusi.
SERGEANTaitab teil saavutada oma rinna vähendamise eesmärgi. Kuna selle valemi loodud günekomastia ravi, mis on suunatud oma nahaalusest rasvast mees piimanäärmed.
Peamiseks tunnuseks SERGEANT , See vähendab kasvu meestel rindade rakkude ja kõrvaldada oma mehe rind.
Mis erilist valemit pluss koosneb 75 mg lambalääts kontsentraadi saamiseks SERGEANT pärit Marine Muscle aitab kindlasti vähendada suurus ja kogus rasvhapete rakud oma piimanäärmed, mis muidu nimetatakse oma mehe rind.
Winstrol või Stanosolooli on üks üks populaarsemaid ja ka populaarne anaboolsed steroidid täna. Arvukad keha ehitajad US kasutada Winstrol suurendada tõhusust ja kui lõikamine agent samas kaalulangus.
Kuid pärast kasutamist Winstrol teatud aja, palju leitud kahjulikku mõju kogenud kulturist nagu suurendades kolesterooli tase, väga ohtlik maksa, akne, juuste väljalangemine, ja võib hävitada daamid on naiselikkust.
Juriidiline Winstrol steroid alternatiivi Marine Muscle on WINGER . WINGER töötatud, et aidata kere saada Winstrol eeliseks ilma kahju negatiivset mõju.
WINGER soovitab üksikisikutele või kulturist, et huvitatud täita kõhn kehaehitus samas lõikamine jooksul. WINGER kindlasti suurendada oma energia pikemaks treening kui enne.
Nad on kindlasti suurendada oma võimsust, võimekust, sitkus ja tõsta veresooned pakkudes tohutu rasva põletamine.
WINGER on oluliselt säilitades lihasmassi kudede ja ka sitkus, ja see on väga hea kvaliteediga ajal kalorite piiratud dieet.
Marine Muscle tõhus anaboolne steroid võimalusi lihtsalt koostisosi, mis on 100% riskivaba ja õiguspärase jooksul Ameerika riik, ja nende esemed on valmistatud kõrgeima kriteeriumid ka täiesti ohutu.
Seaduslikke steroidid Marine Muscle , Siis saada kõik kasu steroidid nagu olulist kasu tippkvaliteediga lihasmassi rakud, tõstis füüsilist jõudu, täiustatud võimsust ja vastupidavust, suurem vastupidavus ja ka tõhustatud ainevahetuse kiirust null kõrvaltoimeid.
Kui kombineerida Rangelt programmi dieedi ja ka teostada Marine Muscletooted aitab kindlasti saavutada märkimisväärset tulemust 3 kuni 4 nädala jooksul. Veelgi pühendunud ja keskendunud sa oled, seda parem tulemused.
Täites elemendi kasutamise juhised, õige toitumine ja rutiinne treening programm, oma raske töö ja ka enesekontroll, ühe kuu jooksul, siis kindlasti täita keha sa soovid.
Marine Muscleon eriline tegeleda, kui ostate virna parema tulemuse. Sa võiksid ostaMarine MuscleKestab ja ka siis saada teise virna täiesti tasuta. Just veeta ühe virna.
Muide, et saada eriline asi on üsna lihtne, lihtsalt valida 2 Marine Muscle Stack soovite, ja ka kõige odavamad hinnaga virna saavad diskontomäära mingit kui sa lõpuks järjekorras või vaadake korras.
Peale selle, et kõik järjekorras Marine Musclekõik USA asukoha saavad tasu tasuta jaotus shipping. Kõik plaanib diskreetselt märkimisväärne, et tagada teie privaatsust.
Aga kui sa kindlaks osta juriidiline steroid ükshaaval, siis kindlasti saada diskontomäära umbes 20% off hinnakirjas.
Kahjuks õiguslik steroid tooteid Marine Muscleei pakuta Euroopas või UK! Kuna suurtes annustes ei sobi need põhinevad Suurbritannias, Euroopas või muude komponentide maailmas.
kõik Marine Muscle õigusliku steroid ei esitata igal tüüpi kohaliku poe, ega mis tahes tüüpi seas eelistatud Internetis täiendada müüjad.
Et tagada, et teil on saada tõelise seaduslik anaboolsed steroidid kiireks lihaste kasvu ja maksimeerida oma treening kindlalt, see on suurepärane, et sa seda osta otse Marine Muscle veebilehel.
Kui soovite osta Marine Muscle seaduslik steroidid eset, siis liituvad isikutele, kes on pühendatud parandada oma keha vaadates ohutu ja ka looduslike vahenditega.
kõik Marine Muscleteemad on riskivaba ja ka juriidiline valikuid anaboolsete steroidide USA. Nad kasutavad kõik loomulik koostisosa teenida et saate optimaalse tulemuse.
Kui te võtate oma koolituse tõsiselt, mida on vaja teha täpselt seda, mida te võtate oma keha tõsiselt. Marine Muscle on parim vastus ja riskivaba kasutada kiire tulemusi.
|
OSCAR-2019
|
||
Plaanitavad tulumaksuseaduse muudatused võivad teha lõpu senisele füüsiliste isikute maksuplaneerimisele, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Tõnu Kolts.
Rahandusministeerium saatis selle aasta kevadel kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse täiendavad reeglid maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks.
Tegemist on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega ning muudatused planeeritakse jõustada alates 2019. aastast. Füüsilisi isikuid puudutab eelkõige uus üldine kuritarvituse vastane säte.
Planeeritavate muudatuste kohaselt lisatakse uus säte tulumaksuseaduse algusesse, mis sisuliselt tähendab seda, et see kehtib kogu tulumaksuseaduse puhul.
Selle sätte kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid, mille üks põhieesmärk on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ega ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehinguid ei peeta tegelikuks, kui need ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu.
Samuti lisatakse tulumaksuseadusesse säte, mille kohaselt maksustatakse tulumaksuga summa, mille füüsiline isik oleks tuluna saanud, kui oleks puudunud tehing, mille üks põhieesmärk oli saada maksueelis.
Seaduse seletuskirjas toodud näite kohaselt võib uue sätte alusel maksustada tulumaksuga osaluse müügist saadud kasu, kui füüsiline isik teeb vahetult enne aktsiate või osade müüki nende samade aktsiate või osadega mitterahalise sissemakse äriühingusse, mis kuulub samale füüsilisele isikule.
Seletuskirja kohaselt on sellise tehingu üks põhieesmärk saada maksueelis ning tehingu tegelik majanduslik sisu on füüsilise isiku osaluse võõrandamine. Aga kas ikka alati on?
Kirjeldatud praktika on Eestis üsna levinud mitmel põhjusel ning tuleneb ennekõike Eesti tulumaksuseaduse eripärast. Veelgi enam, see on läbi käinud riigikohtust (nn Hansapanga aktsiate müügi kaasused ja Sylvesteri kaasus) ja lõppenud maksumaksja võiduga.
Millegipärast soovitakse sellist tegevust nüüd hakata maksustama. Ei tahaks aga uskuda, et Euroopa Liidu direktiivi välja töötamisel (mis võetakse seadusemuudatusega sisuliselt sõna-sõnalt üle Eesti tulumaksuseadusesse) mõeldi niivõrd Eesti tulumaksuseaduse eripäradele.
Tekib küsimus, kas isik peab edaspidi hakkama tõesti käituma viisil, mis toob kaasa suurima maksukohustuse või on tal siiski lubatud kasutada seaduslikke võimalusi oma maksukoormuse vähendamiseks või edasilükkamiseks?
Seaduse seletuskirja lugedes tekib mulje, et inimene peab edaspidi hakkama ette nägema, mida ta teeb või mida elu toob viie, kümne või rohkema aasta pärast. Kui täpselt prognoosida ei suuda, jääb võimalus, et maksuhaldur tuleb ja maksustab näiteks aktsiate või osade müügist saadud tulu füüsilise isiku tasemel, kuigi tegelik müüja on äriühing.
Kui seletuskiri kirjeldab juba sellise tehingu maksustatavaks, siis võib tuua mitu samalaadset näidet maksuplaneerimise juhtudest, kus edaspidi on kartus, et maksuhaldur võib jõuda järeldusele, et tehingu tegelik majanduslik sisu on füüsilise isiku tulu realiseerimine, mis kuulub maksustamisele.
Näitena võib tuua äriühingu jagunemise, kui füüsilistest isikutest osanikel on äriühingu tuleviku kohta erinev arusaam. Ka siin võib maksuhaldur asuda seisukohale, et äriühingu oleks pidanud esmalt likvideerima, mis tooks kaasa likvideerimisjaotise maksustamise, ning pärast seda oleks pidanud iga osanik alustama uue äriga.
Teise levinud näitena võib tuua kinnisasja (nt korteri) paigutamise äriühingusse mitterahalise sissemaksena ja üüritulu teenimise äriühingule.
Kas ka siin valitseb oht, et maksuhaldur näeb seda füüsilise isiku tuluna, kuna maksukohustus lükatakse edasi?
Kuigi planeeritav uus reegel kehtib sarnaselt siseriiklike ja piiriüleste tehingute korral, võiks maksuhalduri huvi eelkõige olla rakendada seda agressiivsete piiriüleste maksuplaneerimiste olukordades, millele seletuskiri samuti õnneks viitab.
Seni on maksuhalduri huvi piiriüleste struktuuride puhul olnud üsna kesine, piirdudes peamiselt siirdehindade kontrollimisega.
Lõpetuseks, kui on soov maksustada iga-aastaselt ettevõtte kasumit tulumaksuga, siis peab tegema ideelise valiku traditsioonilise ja Eesti praeguse tulumaksusüsteemi vahel, mitte välja mõtlema asju nagu panditulumaks või proovima maksustada füüsilise isiku tehtud seaduslikke tehinguid.
Täna jõudsid USA ja Mehhiko uuele kaubanduskokkuleppele, mis asendab Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingut (NAFTA) ning läbirääkimised Kanadaga soovitakse lõpule viia juba reedeks, vahendab Reuters USA valitsuse kaubandusvaldkonna tippametniku sõnu.
General Motorsit, Fordi ja Fiat Chrysler Automobiles’it esindava Ameerika Autonduse Poliitikanõukogu president Matt Blunt ütles, et nad on uue kokkuleppe osas optimistlikud, kuigi nad veel vaatavad kokkuleppe detaile üle.
NAFTA kaubandusleppe partnerriigid pidasid läbirääkimisi üle aasta ning korduvad ähvardused Trumpi poolt, et ta võib 1994. aastal sõlmitud lepingust väljuda on finantsturgudele survet avaldanud, kui nii Mehhiko peeso kui ka Kanada dollar on USA dollari vastu langenud.
"Arvestama peab sellega, et maailma taimestik, nagu ka kliima on väga mitmekesine, on ka igale kliimavööndile iseloomulikud omad taimed, mis ühtedes või teistest kasvutingimuste on kohastunud ja kohalikele oludele piisavalt vastupidavad," sõnab OÜ Aiasõber tegevjuht Lembit Kaarna.
OÜ Aiasõber tegeles viis aastat taimse materjali ja taimede postimüügiga, nüüd müüb aga taimi vaid kohapeal.
"Paaril esimesel tegevusaastal esines meil aeg-ajalt nii kvaliteedi kui ka teeninduse osas vajakajäämisi, kuid mida aasta edasi, seda rohkem olid kliendid meiega rahul," sõnab Kaarna.
Kaarna sõnul omandati vajalikud oskused ja äri läks tõusujoones, klientide arv kasvas kiiresti, tellimuste mahud suurenesid ja tuntus tõusis saavutades Eesti oludes maksimaalse tulemuse.
"Meil tekkis ideede puudus, kuidas edasi minna ja areneda. Tulevikus pole välistatud postimüügi juurde tagasi pöördumine, kuid siis juba laienenult naaberriikide turgudele."
Bakker Holland OÜ müüb ainult Hollandist pärit sortimenti postimüügikataloogi vahendusel ning firma pressiesindaja Helen Siimsen kinnitab, et Bakkeri taimed on Eesti tingimustes edukalt kasvatatavad.
"Kõikide taimede juurde on märgitud, kas taim on mõeldud kasvatamiseks aias, toas või talveaias," sõnab Siimsen. "Külmaõrnade taimede juures on alati juhis, kuidas nende eest hoolitseda." Taimede seisukohalt ei ole oluline, kas neid paljundatakse Eestis või mõnes muus kliimavöötmes, vaid hoopis see, millises kliimavööndis nad looduslikult kasvavad.
"Taimed ei arvesta üksnes talviste miinuskraadidega, vaid neile on olulised ka päikesetunnid, sademete hulk, õhu niiskusesisaldus eri aastaaegadel, mullastiku tingimused jm, mis kõik võivad taimede kasvu ettearvamatus suunas mõjutada," sõnab Kaarna.
Eesti oludes võib paljudele sissetoodud, aga samuti ka kohalikele sortidele lumeta talve korral kiire temperatuurilangus või talvine liigne niiskus õhus või mullas saatuslikuks saada.
Taimi, mille looduslik kasvuala on märksa lõunapoolsemates piirkondades, saab meil kasvatada suvilillena, toataimena või kaevata juurikaid ja mugulaid talveks mullast välja ning hoida neid keldrikoopas külmumisvabalt üle talve.
Kaarna juhib tähelepanu kahele asjaolule. "Esiteks võivad ümbritseva keskkonna tingimused igal ajahetkel ja kus tahes mõjutada taimede kasvamist ettearvamatus suunas. Teiseks on oskuslike agrotehniliste võtete abil võimalik maandada taimede kasvatamisel paljusid riske ja saavutada väga häid tulemusi ka nende liikide ja sortidega, mis muidu justkui ei peakski meie ilmastikuoludega sobima."
Kuigi sortimendi päritoluteemalisi uuringuid ei ole Eestis läbi viidud, võib postimüügi kataloogide sortimenti vaadates leida sealt Eestis toodetud taimi vaid mõne üksiku protsendi.
"Probleem on selles, et sobivate tootmistehnoloogiate puudumisel kipuvad Eestis toodetud taimed olema tunduvalt kallimad, kui neid on võimalik Hollandi masspaljundamisega tegelevatelt firmadelt soetada," põhjendab Kaarna.
Enamik importtaimedest on Hollandis aretatud sortide seemned ja taimed, samuti sealses kliimas paljundatud ning kasvatatud istikud.
Kui kasutada taimede massilisel paljundamisel kunstlikult loodud parimaid kasvutingimusi, on taimed tundlikud ümbritseva keskkonna tingimuste muutumise osas.
"Šokk tabab taimi siis, kui nad viiakse mikropaljunduse laborist kasvuhoonesse ja kui nad viiakse kasvuhoonest avamaale. Seepärast on kohane taimi selliste muutustega harjutada, mis neil paremini uues asukohas kohaneda aitab. Just sellepärast hurjutataksegi ekslikult ka Hollandi päritolu taimi," selgitab Kaarna.
Samad probleemid on ka Eestis masspaljundatud taimedel. Taimede seisukohalt on raske tõmmata selget piiri, mis on Eesti taim, mis mitte. "Kui pidada Eesti taimeks Eestis aretatud ning paljundatud taimi, siis kindlasti enamik jaemüügi ostukeskkondades pakutavast sortimendist on välismaise päritoluga," sõnab Kaarna. "Kui pidada Eesti taimeks selliseid taimi, mis on toodud küll välismaalt, kuid on siin aasta või rohkemgi kasvada saanud, siis on olukord palju parem. Kui pidada Eesti ilmastikuga sobivaks taimeks selliseid taimi, mis meie kliimas võivad suurepäraselt aias kasvada ja talvituda, siis on olukord tervikuna hea. Olgu nad siis paljundatud Hollandis, Poolas või mujal."
Eesti Aiaklubi müüb interneti teel aiaomanike endakorjatud ilutaimede ning arbuuside ja melonite seemneid, räägib Anu-Kristin Tara Eesti Aiaklubist.
Tara sõnul ostetakse nende pakutavaid aiaomanike seemneid suhteliselt vähe, seda ilmselt seetõttu, et aiaklubi pakub tavalisi aiataimi. "Inimesed otsivad odavaid seemneid ning päritolul ei ole nende jaoks erilist tähtsust, v.a köögiviljaseemnete puhul. Nende puhul eelistatakse eestimaiseid sorte," märgib Tara.
Kuigi taimede ja taimsete toodete hoiustamiseks ja transpordiks on olemas suurepärased tingimused, on reguleeritava kliimaga laod ja autod kallid ning osad taimemüüjad ei suuda või ei soovi teha vajalikke kulutusi, mis kajastub ka kvaliteedis.
Bakker Holland OÜ pressiesindaja Helen Siimsen kinnitab, et Bakker oma pikaajalisele kogemusele toetudes suutnud transpordi ja ladustamise aja miinimumi viia.
Taimed ja taimne paljundusmaterjal taluvad postiga saatmist erinevalt. Seemned on kuivad ja püsivad kenasti pakis, taluvad madalaid temperatuure, neid võib tellida tavapostiga.
Saatmiskindlad on ka paljud lillesibulad, samuti daaliate muguljuurikad ja kroonjate ülaste ning tulikate kuivatatud risoomid.
Paraku ei arvesta kataloogimüügiga tegelevad firmad alati istutusaegadega Eestis. Näiteks nartsisside sibulad, mida meil istutatakse augusti lõpul ja septembris, on saabunud kliendile novembris, kui maa on juba külmanud ja lumi maas.
Elustaimede hulgas on hea vastupidavusega liigid ja sordid, nt aediirised ja päevaliiliad. Mida kiiremini jõuab taimne materjal ostjani, seda parem.
Kõige kiirem viis on kullerteenus, soovitab Siimsen ja lisab, et eelistada tasuks siiski eestimaiseid taimemüüjaid.
Oma kodulehel jagab Bakker klientidele nõuandeid ja vajalikku infot taimeliikide, nende kasvutingimuste ja muu kohta.
"Kliendid peavad meeles pidama, et neile saadetud taimed on puhkefaasis ja seega ei ole neil lehti ega õisi," sõnab Siimsen. "Puhkefaasis olevad taimed on vastupidavamad kui kasvufaasis taimed ja neid on seetõttu parem transportida. Mõnikord juhtub ikkagi, et toode on kannatada saanud, kuna tellitud kaup saabub posti teel."
Bakkeri tellimistingimustes on kirjas, et tellijal on õigus taganeda tellimuse alusel sõlmitud ostu-müügilepingust ilma põhjenduseta 14 päeva jooksul alates tellitud kauba üleandmisest tellijale. Siimsen kinnitab, et Bakkeril on rahulolevaid kliente, kes tellivad neilt korduvalt ja saadavad neile hiljem pilte.
|
OSCAR-2019
|
||
Selline esmareaktsioon on loomulik sest kõik mis me toidupoest ostame on ju vajalik. Ettevõtja ja pankurina on mul raske uskuda et Eesti ettevõtjatel puuduvad finantseerimiskõlbulikud ideed. Laen 4000. Peaaegu iga kiirlaenukontor erineb mingil määral neil on erineva sihtgrupp ja turg aga samas oleme leidnud ühised nimetajad hõlbustamaks kliendil leidmaks just kõige paremat ja kõige madalama intressiga kiirlaenu mis sobib just tema nõudmistega. Bondkick AS ei tee Finantsportaali Arvelduskontodel hoitava rahaga tehinguid ilma klientide nõusolekuta. SMSlaen on lühiajaline laen tavaliselt $ 500 või vähem mis on tavaliselt tingitud oma järgmise palgapäev. Selleks võite kasutades näiteks veebilehte Interneti vahendusel laenu taotlemine on kiirem ja mugavam kui erinevatest pankadest laenupakkumiste võtmine. Isikut saab tõendadada ja tuvastada ID-kaardiga või väikese panga ülekandega (mõni sent) ning reeglina vastuse saab mõne sekundi või minutiga. Kui kõik tundub ok tee katsetuseks väike ülekanne ja tee kogu investeerimisprotsess läbi. Taotle hea ilma tagatiseta ja parima intressiga soodne laen internetist eraisikule Eestis kiiresti ning mugavalt mõistlikel tingimustel ja odava lepingutasuga sularahas või pangaülekandega. Vajad natukene rohkem raha kui kiirlaenud võimaldavad ja soovid laenu võtta pikema perioodi peale? Laenu antakse tähtajaga kuni 10 aastat (kuni 15 aastat – uue kinnisvara soetamisel). Samuti kehtib kuldne reegel: mida kiiremini laen tagasi maksta seda vähem tuleb tasuda intressi. Kuna ilma tagatiseta laenamine on laenuandja jaoks suhteliselt riskantne tegevus siis on laenusummad pigem väiksemad laenuperiood suhteliselt lühike ning laenu riskihind ehk intress suhteliselt kõrge. Ilma pangata asju ajades tasuks ära mainida ka erinevad liisingu pakkumised mille toovad teieni liisingupakkujad liisingufirmad keda samuti inimesed eelistavad suuremate ostude tegemiseks. Igaüks tahab leida parim isiklik laenud madalaima võimaliku hinna kuid odavad laenud ei ole üks suurus sobib kõigile”. Tean ise üht 50-aastast invaliidsuspensionäri kes maksab igakuiselt kogu oma pensioni eelmise kuu SMS-laenu katteks ning võtab seejärel kohe uue SMS-laenu millest makstakse siis kommunaalid ja elatakse järgmise pensipäevani. Kui on plaan pikemaajaliselt tegutseda ja natukene suuremaid summasid sisse panna siis tasub luua selleks OÜ. Asutamine maksab natukene alla 200€ aga pikemas horisondis tuleb tulusam. Kellele poleks tuttav kõnekäänd et kui soovid sõbrast vabaneda laena talle raha. Alati eelista võtta laen eraisikult sest see on parim kiirlaen üldse – saad madala intressiga soodsaima kiirlaenu. Kuidas Bondorast Laenu Saada? Turuhind tähendab seda et millise intressiga saaks ettevõte samadel tingimustel pangast laenu (laenu pikkus eesmärk tagatisega/ilma). Seega enne laenamist loe kindlasti läbi allolev tekst mis annab sulle väga häid juhiseid ja näpunäiteid kiirlaenu võtmiseks. Aastal jõustub nõue et ühisrahastusplatvormid oleksid Finantsinspektsiooni järelevalve all litsentsiga (samas see kehtib vaid eraisikutele laene väljastavatele platvormidele) siis kuidagi muutuvad ka need laenud seal § 171 all kirjeldatud tingimustele vastavaks. Smslaen tuntud ka kui sms kiirlaen on laenuliik mille puhul taotletakse laenu mobiilisõnumi teel. Kui oled oma kohustused õigeaegselt täitnud ei tohiks see mõjutada panga laenuotsust kuna tarbimislaen on levinud finantseerimisviis nagu seda on ka muud laenud või liisingud. Eraisiku Laen. Kuna nüüd on bondora oma skeemi muutnud siis ilmselt on antud postitus tänaseks aegunud. Taotluses on vaja ära märkida õppeasutuse nimetus õpitav eriala õppe algus kursus nominaalne õppeaeg haridustase (kutsekeskhariduse õpe bakalaureuse- või diplomiõpe magistriõpe doktoriõpe õpetajakoolitus) ja õppevorm (täiskoormus osakoormus ekstern). Kui liituks nendega veel paras hulk vesiniku molekule ja elektrone oleks planeetide kogunemine suhteliselt kiire ja massi suurenemine ning tiheduse suurenemisel kokkupõrked tooks tõenäoliselt neid päiksele lähemale. Lisaks vanusele on laenu saamise piiranguks ka asjaolu kui sul peaks olema mõni kehtiv maksehäire. See raskendab saada raha ilma laenuandja on väga hea mis tähendab et sa saad kõike mida vaja. Tehes kasvõi ühe lihavaba päeva säästad sa oluliselt raha enda tervist ja ka loodust. Laenu kiirem tagasimaksmine ise on tasuta ning selle eest eraldi lisatasu pank ei küsi. Riigikohtu tsiviilkolleegium otsustas 22. aprillil tühistada Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsuse millega Kuressaares asuva kortermaja Mooni 10 elanik soovis tühistada korteriühistu otsuse võtta 20 aastaks 200 000 eurot laenu elamu renoveerimiseks. Raha laenud on tuntud ka kui palgapäev laenud ja need laenud on paigutatud inimeste tööhõivet kes leiavad end olukorrast kus nad on lühikesed vahetu vahendeid. Soov oleks kuumakset vähendada ja seetõttu oligi soov koondada kõik laenud ühe võlausaldaja alla ja tasuda väiksemat kuumakset. Küll aga pikeneb laenuperiood kuid kuna see aitab säästa Ragnaril 350 eurot kuus saab ta parandada pere finantsolukorda ning mõne aasta pärast võib ta juba viia oma laenu panka veelgi soodsamatel tingimustel. Kui olete kindel et teil on võimalik laenu tagasi maksma kiiresti see on eriti kiire lahendus – raha kantakse saaja kontole täites mõne väljad taotlusi. Eestis ei ole küll palju ettevõtteid kes laenavad tagatiseta 10 000€ ent võrdlustabelis leiad parimad laenupakkumised sellele summale. Meie eesmärgiks on aidata sul leida enda jaoks sobivaim laen ning heita valgust pisut laenumaailma eri külgedele et sa ei peaks tegema otsust pimesi. Acesse nosso simulador de crédito tenha informações sobre crédito online para pagar uma dívida ou fazer financiamento de forma simples e prática. Võta kalkulaator liida kokku kõik oma kulud ja tulud ning vaata milline laenuperiood oleks mõistlik ja reaalne. Selline firma võib lubada endale riskantsemate laenude väljastamist ja suuremat hulka probleemseid kliente sest osa kaotustest saadakse tagasi inkasso kaudu. Palun jäta meelde et sa pead tasuma laenu õigeaegselt vältimaks viiviseid ja muid lisakulusid. Osad sms laenukontorid käisid kohtus ja nendel piisab autentimisest läbi pangalingi.
|
OSCAR-2019
|
||
Viipekeele tõlketeenusest on siin blogis mitmel korral juttu olnud. Ikka ja jälle lükatakse kõik konstruktiivsemad otsused selle taha, et Tallinna linnal pole ju raha ja pealegi - hankisime teile odavama teenuse, tunde saite ka juurde, mis teil ometi häda on?
Mai alguses pöördus meie poole ajakirjanik Tallinna häälekandjast Pealinn, sooviga saada vastused mõnedele küsimustele ning nende põhjal siis üks arvamuslugu kirjutada. Kiri (ja lisakiri) siis selline:
info jõudis minuni abilinnapea Merike Martinsoni koosolekult Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga. Ja kuna mulle näis teema huvitav, siis mõtlesin tõepoolest, et see tasuks lahtikirjutamist.
Lugu on plaanis avaldada järgmises, 9. mai numbris, nii et loomulikult sooviksin vastuseid võimalikult ruttu. Üldiselt oleks viimane tärmin neljapäev, aga kuna ma neljapäeval olen toimetusest eemal, siis hiljemalt homme lõunaks sooviksin ikkagi mingil (kas või väga lühidal) kujul vastust saada. Meie huvi ei ole küll kellelegi hinnangut anda, aga mind ennast ärritab, et üks ettevõte on teenusest peaaegu monopoli kujundanud ja laob igal aastal sellele hinda juurde. Samas – äkki ma olen valesti aru saanud?
Kuuldavasti muutis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet sel aastal viipekeele tõlketeenuse osutajat, enne oli selleks Viipekeeletõlkide OÜ, nüüd MTÜ Viipelend.
Kuna viimane osutab teenust pea poole odavamalt, tähendab see kurtidele peaaegu poole suuremat teenuse mahtu, nii et teenuseosutaja väljavahetamine näib mulle kui kõrvalseisjale äärmiselt mõistlik.
* Ometi kuulsin, et kurdid ei ole uue teenuseosutajaga rahul. Miks? Milliseid konflikte või suhtlemistõrkeid on teil ette tulnud?
* Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis ja tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see kurtidele ju suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu aru saan, lihtsalt rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?
* Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses seisundis või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?
* Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?
* Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi kursis), siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.
Sellele kirjale vastasime üsna kiiresti ja põhjalikult, sest sooviti lugu avaldada juba 9.mail. Päris viimasel hetkel, kui vastused olid juba saadetud, teatati, et ikka nii ruttu ei jõua, sest teine osapool on ajahädas ja omapoolseid kommentaare ei jõua esitada. Seega lugu pidi ilmuma 16.mai lehes. Ei ilmunud. Mõtlesime, et lihtsalt ei mahtunud lehte, ootasime veel nädalakese - ikka ei midagi. Nüüd on meil juba kuri kahtlus, et seda artiklit ei kavatsetagi kirjutada või siis vähemalt mitte sellesse lehte - ei näita see ju meie linnaviletsust kuigi heas valguses..
Samuti tahan ka juhtida tähelepanu Eesti Kurtide Liidu 2009 – 2013 arengukavale, kus on selgelt välja
Nii on siis lood - meediagi suhtub teemasse nagu kuuma kartulisse ja ametnikud on tulivihased, sest julgesime avalikkuse ette tuua võrdlevad andmed, mis paraku näitavad pealinna haldussuutmatust või siis hoopis prioriteete ja suhtumisi...
teiseks, kuidas sai nii naiivne olla, et usaldata ajalehte pealinn? see on niikuinii parteikeskne, on linnavalitsuse alluvuses, kritiseerib sageli eesti valitsust ja kiidab tallinna valitsust taevani. ikka parem avaldada ajalehes linnaleht.
Pealinn ise küsis meilt ju neid asju, seega kirjutasime vastuse. Arvata oli, et kõrgemalt poolt tuleb avaldamiskeeld. Aga vihje eest Linnalehe kohta aitäh, kaalume asja :)
Minu mäletamist mööda Joosep Toots Paunvere kihelkonnakoolis füüsikat ei õppinud, aga nii palju tervet talupojamõistust oli tal küll, et teada - vesi voolab ikka ülalt alla, mitte vastupidi. Et Toots koolitükkide tegemisel laisk kui lohe oli ja ainult pika vestluse tulemusena nõustus tegema pool rehkendusülesannet, on aga olnud eeskujuks meie linnaviletsusele, täpsemalt siis kommunaalametile.
Kaks aastat tagasi jõudis linna lubatud õnn ka meie õuele ehk siis rajati kanalisatsioonitorustik. Töö käigus maha võetud asfalt taastati ja algul tundus, et kõik on parimas korras. Paraku ainult esimeste suuremate vihmadeni. Tuli välja, et projekteerija näpuka tõttu oli mõnedes kohtades asfaldi kaldenurk vale ja vihmavesi hakkas kogunema just meie majade ette ning nii õnnetult, et sõidutee ja aia vahele ei jäänud ribakestki kuiva maad. Loomulikult kaasnes "boonusena" möödasõitvate autode poolt täispritsitud majasein ja aknad, kooruv värvi- ja krohvikiht, läbivettinud piirdeaed ning vajadus hoida kättesaadavas kohas kalamehekummikuid. Lombid ulatusid ikka tublisti poolde säärde...
Naabrinaine võttis enda peale vaevarikka kirjavahetuse ja telefonikõnede pidamise, eesmärgiga, et ehitajad oma praagi parandaksid. Esialgu laiutati käsi - raha pole. Siis selgus, et töid teostanud firma on hoopiski pankrotis (muidugi, kui linn neile minimaalset võimalikku tasu maksis ning lisaks sellele ka praaktöid omal kulul parandada tuli), seega nagu polekski kelleltki midagi nõuda.
Jonni aga ei jätnud, kirjad koos fotomaterjaliga liikusid pidevalt linnaviletsuse poole. Ametnikud käisid isegi kohapeal asja uurimas ja leidsid, et olukord on kehv küll...
Kevadel siis hakati lõpuks rääkima, et jah, teeme korda, pole midagi parata. Esialgne tähtaeg pidi olema 1.august, aga selleks ajaks ei juhtunud muidugi midagi. Eelmisel nädalal siis lõpuks töödega alustati. Ja mis ma nüüd avastasin: korda tehakse ainult naabrite majaesine, meie pool ei liigutatud lillegi. Nädalavahetusel polnud loomulikult kedagi arupärimisele vastamas ka ja ega pole tänase tööpäeva jooksulgi kõssatud. Homme aga pidi juba uus asfalt maha pandama.
Töömehed lohutasid mind, et küll see vesi meie juurest ka hakkab ära voolama kui restkaev valmis. No ma ei tea, kes siis nüüd füüsikatundidest poppi on teinud, kas ehitajad ise, projekteerija või Kommunaalamet kui tellija. Lisatud fotol on üsna hästi näha, et meie kahe maja vahel on teekattes kõrgem koht. Kuidas vesi üle selle peaks pääsema, on mõistatus. Samuti on näha, et seal, kus seisab töömeeste auto, on teeserv tunduvalt madalam ning laupäevasest vihmast jäänud mudaloik pole siiani kuhugi kadunud. Varasematel piltidel on olnud näha ka, et uputus ulatub natuke kaugemale elektripostist ning lomp lõpeb sealtmaalt nagu lõigatud - sealpoolsete naabrite juures on teekate jälle kõrgem.
Ühesõnaga on Tallinna Linnavalitsus selgelt järginud Tootsi eeskuju - pika kauplemise peale küll rehkendusülesannet tegema asunud, aga leidnud, et tervet siiski ei jõua ja leppinud poolega. Mina aga sellega rahule jääda (erinevalt õpetaja Laurist) ei kavatse.
|
OSCAR-2019
|
||
Purustagem müüt: Suud vett jooksma ajava toidu valmistamine ei pea tingimata olema raskem või aeganõudvam. Teie visiitkaardil ilutsevate Michelin’i tähekeste arv või teadmine, mis on haute cuisine ja nouvelle cuisine erinevus ei ole vajalik selleks, et haarata põll ja võtta aega. Igaüks võib kogeda kulinaarset elamust. Kuid nii nagu elus ikka, peab olema julgust proovida ning muidugi tuleks hankida mõned abistavad gurmaanlikud nõuanded. Seda saate hankida järgmistelt lehekülgedelt. Nii et istuge maha, lugege, nautige ning pidage meeles, et toiduvalmistamine on lõbus.
Iseõppinu või õpilane. Inimestel on kalduvus panna oma gurmeeunelmad riiulile suurte kokaraamatute kõrvale ning otsustamise asemel võtavad välja spageti lihapallidega. See on tõeline häbi. Toiduvalmistamine on lõbus. Teie maitsemeel ergutab teid iga päev. Nii et järgige seda nõuannet: Ole iseõppinud gurmeekokk, kasutades oma kööginõusid tihedamini või mine kursustele. Maailmas on sama palju kokanduskoole kui on toiduvalmistamise võimalusi. Kursused kestavad alates paarist tunnist kuni mitmete kuudeni. Võite alustada interaktiivselt.
Vahemere toidud Barcelonas: ccokandtaste.net Tapas Andaluusia mägedes: fincabuenvino.com Kulinaarsed traditsioonid Kreetal: keartisanal.com Prantsuse delikatessid: petitsfarcis.com Gurmeekokk Provence’s: cookingwithfriends.com Sitsiiliapärane toiduvalmistamine Palermos: absoluteitalia.com Üks kõige paremaid kokanduskoole Euroopas: italiancookerycourse.com Jaapanipärane toiduvalmistamine Jaapanis: tasteofculture.com
Sõna tzatziki seostame tüüpiliselt ehtsa Kreeka eripäraga.. Tegelikult on see toit, mida pakutakse üle maailma (India, Iraak, USA jne) mitmetes erinevates variatsioonides. Bulgaarias näiteks nimetatakse seda “lumivalgeks salatiks” ning Iraanis lihtsalt “kurgijogurtiks”.
Seda eksperdid teevadki! Valmistage igal korral krõbedat seakamarat: hõõruge kamarat enne praadimist äädikaga.
Pidage seda serveerimisel meeles: Ürdid on õrnad. Koheselt peale lõikamist vabastavad nad oma aroomõlid õhku või garneeritavale toidule. Sidruni või äädikaga segatud ürdid muutuvad tunni ajaga tumedaks, seega serveerige ürtidega rooga tunni aja jooksul.
Seda saab teha nii. Paljud on ärahirmutatud kastme valmistamise ideest, olles veendunud, et ainuke võimalus saada hõrku kastet on reserveerida laud lähimas Michelin’i restoranis. Kuid olge kindel, kõik on lihtne kui teate kuidas ning me räägime seda Teile.
Tooge ½pudel veini (valge kana, vasikaliha ja kala jaoks. Punane loomaliha, lamba ja kalkuni jaoks) ning sibulakuubikud, mida keedetakse kuni need on paksud ning nende hape on ärakeenud.
Serveerige pelargoone. Tahate avaldada tõeliselt muljet? Rabage külalisi pastelsete, lõhnavate pelargoonidega. Lill on uus lisand mitmetärnilistes köökides. Kokad katsetavad, kupatavad, glasuurivad ja dekoreerivad peenelt lõhnavate õitega. Nii et kui on tegemist pulmadega või suvemenüüga, siis üllatage oma külalisi pelargoonidega. Võimalusi on lõputult, mis lõhnavad ja maitsevad - ingver, šokolaad/münt, lõhnastatud tamm, roos, sidrun, laim, muskus ja kookospähkel. Valmistage näiteks pelargooniga mooritud rabarberit, vahukoort ja kuuseokkaid. Mmm. See maitseb isegi paremini kui kõlab. Või kasutage pelargooni kui söödavat garneeringut. Hoolimata sellest, kas garneerite või segate, olete väga, väga moodne.
Kasutage rohelises salatis söödavaid lilli kui värvilist kaunistust. Valik on suur: kress, jasmiin, leedripuu õied, kurgirohi, sõnajalad, roosi kroonlehed, lavendel, pelargoon ja ürtide õied - murulauk, salvei, basiilik või arugula.
Kasutage ainult parimaid komponente. Need on söögi südameks. Kuidas leida parimaid komponente? Kasutage oma mõistust, kui täidate korvi. Nuusutage, tunnetage, kuulake, vaadake.
Ärge poodelge külaliste tuleku päeval. Miks aldistada end stressile, kui te ei leia poest vajalikke komponente samal päeval?
Enne alustamist teritage noad. Nuga on Teie käte järel tähtsaim tööriist. Parem omada 1 hea nuga kui mitut nüri nuga. Ärge unustage noa pesemist kuuma vee ja seebiga, kui hakkate lõikama uut toiduainet.
Võtke endale küllaldaselt aega, et nautida oma tegevust. Toiduvalmistamine ei tohiks olla tüütu töö, vaid nauding. Kui olete kontrolli friik, siis plaanige oma tegevust ning vaadake enne üle retsept, nii ei teki ootamatuid üllatusi.
Tehke kompromisse. Kui aega napib, siis ärge kartke kasutada hautises purgiube, salatis poest ostetud head salatikastet ning külmikust võetud eelkeedetud kartulilaevukesi. Head kokad on need, kes ei ole liiga fanaatilised.
Olge hea iseendale ning mõelge: “Ma saan suurepäraselt hakkama ning lõpptulemus on hõrk!” Negatiivsel energial ei ole köögis kohta.
Maitsestage toiduvalmimise käigus ning mõelge söögist kui tervikust. Menüü kokkupanemisel otsige kontraste: krõbe, pehme, soe, külm, vürtsikas, mahe, šokolaadi pruun, maasika punane, kollane ja sinine. Teie maitsemeel ja nägemine ihaldavad uusi kogemusi.
Laske lihal peale praadimist seista, sel viisil säilib prae mahlakus ning lõikamisel ei jookse kogu mahl välja. Pole vaja mainida, et verise liha mahl, mis seguneb taldrikul Teie suurepärase kastmega, ei ole väga isuäratav.
Laske külalistel oodata toitu, ärge laske toidul oodata külalisi. Toidu soojana hoidmine on toidu surm. Alati alustage sellest, mis võtab enne külaliste saabumist kõige kauem aega. Siis võite keskenduda ürtidele, õrnadele köögiviljadele ning kõigele muule, mida tuleb serveerida kiirelt.
All CategoriesUncategorized (1)Galaxy Note 8 Cases (20)Galaxy Note 9 Cases (17)Galaxy S9 Cases (18)Galaxy S9 Plus Cases (27)Google Pixel 2 (1)iPhone 8 Cases (22)iPhone 8 Plus Cases (17)iPhone X Cases (20)iPhone XR Case (4)iPhone XS Cases (7)iPhone XS Max Cases (7)Screen Protectors (75)Galaxy S8 Cases (21)Galaxy S8 Plus Cases (20)iPhone 7 Cases (21)iPhone 7 Plus Cases (24)Galaxy S7 Edge Cases (16)Galaxy S7 Cases (9)iPhone 6 Cases (13)iPhone 6S Cases (14)iPhone 6 Plus Cases (10)iPhone 6S Plus Cases (10)Kindle Cases (1)Glow in The Dark Cases (2)
|
OSCAR-2019
|
||
Fluorestsents on omadus, mis muudab teatud teemantide värvi või hõõguvateks muutuvateks, kui nad puutuvad kokku ultraviolettvalgusega. Ultraviolett võib tuleneda kas päikesevalguse või luminofoorlampide kujul. See värvi muutus on täiesti erinev teemantvärvist.
Seda hõõguvat mõju saab vaadelda kui negatiivset või positiivset asja. Teemanti värv võib kas suurendada teemandi looduslikku päikesevalguse värvust või suurendada hõõglambi valgust (lambipirnid).
Kuid vastupidi võib olla ka tõsi. Teemanti fluorestsents võib muuta teemantide kollaseks, mis tegelikult on. See sõltub teemandi heleduse ja valgustuse tüübist.
Õpi teemantide fluorestsentsi põhitõdesid ja ka seda, miks on tähtis teada, kas teie teemant hõõgub ultraviolettvalguse all või mitte.
Kõikidel teemantitel pole tugevat fluorestsentsi. Mõned ei näita seda kvaliteeti üldse. Teemantide klassifitseerimise aruanded näitavad, kas teemant fluorestseerub või mitte, kui palju, - nõrgalt, nõrgalt, mõõdukalt, tugevalt või väga tugevalt.
Teemantide klassifitseerimise aruanded näitavad ka teemanti fluorestsentsi tekitatavat värvi - see on tavaliselt sinine, kollane või valge.
Olge ettevaatlik ja kontrollige teemantide fluorestsentsi võimaluse korral alati teemandi liigitamise aruannet.
Kui kollakas teemant fluorestseerib sinist värvi, võib see ehtekombinatsiooni luminofoorlampide all vaadates kollat tooni varjata. Teil võib olla üllatunud teemandi tõeline kollakas välimus, kui vaatate seda kodus erinevate valgustusega. Teie parim võimalus on uurida teemandist nii paljude erinevate valgusallikate kui võimalik.
Vastupidine on tõsi teemantide puhul, mis fluorestseerivad kollast värvi. Need võivad olla hõõglampide valgeks, kuid omandada ultraviolettvalgust kollaka värvuse.
Enamik fluorestsentsi on peent. Tõenäoliselt ei näe see tõelist värvimuutust. Võite märgata toonil kerget nihet. Kuid erinevus võib teha teemant sõrmus või muud ehted koos mitme kivi näib tasakaalust väljas, kui mõned kivid fluorestseerivad ja teised ei, või kui nad fluorestseerivad erinevaid värve. Kuigi kõik teemandid võivad olla sama värvi klassi, kui neil on erinev fluorestsents, võib välimus olla ebaühtlane ja tunduda tasakaalustamata. Sellepärast valivad paljud juveliirid erimõõdulist ultraviolettvalgust (sarnaselt musta valgusega) ühe teemandi jaoks teemante.
Tugev kollane fluorestsents toob teemantide hinnad alla, mõnikord üsna natuke. Seda seetõttu, et kollakad toonitud teemandid on vähem soovitavad kui valged kivid.
Sinine fluorestsents võib aidata kallist toonide teemantide hinda tõsta, sest see muudab madalama värvi teemandi küljemaks, kui see on.
Küsige oma juveliiril, et näidata teile fluorestsentsi näiteid, ja proovige vaadata teemantide paljusid valgusviise, enne kui otsustate, eriti kui kaalute teemantide liigitamata dokumente.
Porva ja sealne lähiümbrus võimaldavad leida sobiva majutuskoha igale maitsele üheks ööks või ka pikemaks peatuseks. Kõik siinsed hotellid leiad ka Hotels.com kaardilt. Meie suumitavatel kaartidel on hästi näha kogu Porva ja kui kaugel asub konkreetne hotell vaatamisväärsustest ja teistest orientiiridest. Kui oled sobiva rajooni välja valinud, saad täpsustada otsingu tingimusi vastavalt vajadusele. Lisaks üliheadele pakkumistele kehtib majutuse puhul meie soodsaima hinna garantii.
Suure tõenäosusega võib sellest saada sinu lemmikpuhkusepaik. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Sequoia Vertigo seikluspark ja St. Laurenti kirik. Ära unusta külastamast paiku nagu Abbali muuseum ja Grilhoni tuvila.
Thouars-sur-Arize tervitab külastajaid avasüli. See on linn, kus leidub hotelle igale maitsele. Thouars-sur-Arize pakub majutusvõimalusi hinnasoodustusega kuni 10%. Tubade hinnad alates 24 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Thouars-sur-Arize ja selle lähipiirkond pakub.
Hotellid gmina Jutrosin – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell gmina Jutrosin, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne gmina Jutrosin hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast Põhja-Eestis; Eestimaa all mõistetakse ka Eestit; nime "Eestimaa" kasutamise nüansside kohta vaata artiklit Eestimaa (nimi); Eestimaa oli ka auriku Abruka varasem nimi; ajalehe kohta vaata Eestimaa (ajaleht)
Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna. Piirkonna keskuseks oli keskaegne kindlustatud kaubanduslinn Reval (tänapäeval Tallinn). Peale linna ümbritsenud Rävala maakonna hõlmas piirkond 16.–20. sajandil veel Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa maakonda.
13. sajandi algusest pärinevas Henriku Liivimaa kroonikas mõisteti Eestimaana (ladina keeles Estonia) kogu eestlaste asuala, sarnaselt mõisteti Liivimaad (ladina keeles Livonia) esialgu liivlaste asualana, hiljem laienes see ka latgalite, kuralaste, seelide, semgalite ja eestlaste asualale (Vana-Liivimaa).
1224. aastaks vallutasid Eesti mandriosa sakslased ja taanlased, 1227. aastal haaras Mõõgavendade ordu enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. 1238. aastal sõlmitud Stensby lepingu kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni 1346. aastani. Teadaolevalt alates 1271. aastast võeti kasutusele tiitel Eestimaa hertsog, kelleks enamasti oli Taani kuningas; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka Harju-Viruks (näiteks eksisteeris keskajal Harju-Viru rüütelkond). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal Liivi ordu, Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) Saksa ordule, mis 1347. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides (1396. aastal said sealsed aadlikud Jungingeni armukirja).
Liivi sõja alguses, 1561. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn Rootsile. 1583. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valdusi nimetati 1584. aastast Eestimaa kubermanguks, vahel ka Eestimaa hertsogkonnaks või Eesti vürstkonnaks, mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.
Põhjasõja ajal, 1708. aastal, eraldas Peeter I Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja mis nimetati Narva maakonnaks ning liideti Peterburi kubermanguga. 1719 liideti Eestimaa kubermang ajutiselt Peterburi kubermanguga.
Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaale ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Sellega läks Vene valitsejale üle ka tiitel Eestimaa hertsog, viimane Eestimaa hertsog oli Nikolai II. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti Liivimaa kubermanguga ning Eestimaa kubermang (Harjumaa, Virumaa ilma Narva linnata, Järvamaa ja Läänemaa) eraldati Peterburi kubermangust taas eraldiseisvaks kubermanguks.
1783. aastal viidi Katariina II korraldusel Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes sisse asehalduskord, Eestimaa kubermang nimetati Tallinna asehaldurkonnaks. 1797. aastal tühistas Paul I asehalduskorra ning Eestimaa kubermang taastati.
Eestimaa kubermangu piire muudeti 12. aprillil (vana kalendri järgi 30. märtsil) 1917, kui sellega liideti Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad: Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Viljandimaa ja Võrumaa, moodustades nõnda nn Eestimaa rahvuskubermangu. 21. detsembril 1917 liideti Eestimaa kubermanguga ka Narva linn. Koos Vene vägede lahkumisega, Saksa okupatsiooni ajal, Vene revolutsioonivalitsuse poolt uue haldusüksusena kehtestatud "rahvuskubermang" kaotati ja taastus Eestimaa kubermang, ühtlasi võeti taas kasutusele 1840. aastal Nikolai I poolt keelatud Eestimaa hertsogiriigi nimetus. Pärast 1918. aasta novembrit pole Eestimaad enam haldusüksusena eristatud, samuti kadus nime Eestimaa kasutamine kindla piirkonna kohta. Hiljem (aga ka varem – vt Reiman 1911) on Eestimaa nime kasutatud kogu Eesti kui eestlaste poolt asustatud ala kohta, ilma et see oleks haldusüksuse nimi (vt artiklit Eestimaa (nimi)).
|
OSCAR-2019
|
||
Pane endale täpselt kirja paberile või arvutifaili mis summades (nt kuumaksed) ja kui kaua võlg/võlad on; palju on igakuised sissetulekud ja palju on vaja võlgade jaoks iga kuu juurde. Tänu sellele on kiirlaenud ka nii kiired et ei ole vaja läbi viia tagatise väärtuse hindamisprotseduure. Laen. Tsiteeri SMS laenud.eestis Postitatud 07-07-2016 2236 Postitusi alusetu rikastumise sätetele kui seaduses ei. Tundub et nad on oma edu sellisel juhul tunduvalt rohkem. Laen väljastatakse 5 päeva pärast ning selle perioodi vältel on kõikidel Bondora investoritel võimalik teha pakkumisi. Kui üks laen on lõppemas ei tasuks siiski veel kergendatult hingata kuna elu paneb inimesi tihtipeale sellistesse olukordadesse kus kohe tekib vajadus uue laenu järele. Laenu väljastamisel lähtub pank sellest milline on laenuvõtja sissetulekute suurus ja stabiilsus ning varasem maksekäitumise ajalugu. Bondora hoolitseb automaatselt selle eest et aktsepteeritaks ainult pakkumised mis vastavad sinu poolt mддratud tingimustele. Võimalik on ilma lisakulutusteta laenu ennetähtaegne kustutamine ning maksepuhkus kuni 12 kuud laenu põhisummalt kogu makseperioodi kestel. Laenutaotlusesse tuleb lisada oma sissetuleku tõestus – ilma püsiva sissetulekuta ei ole laenu võimalik saada samuti ei anta laenu maksehäirete korral. Seetõttu on need inimesed sobivad lühiajalised laenud.Saaksin pangad kiirlaenu on kohustatud esitama tõendeid sissetuleku või kohustusi. Hetkel laenud on kujunenud odav laen konkurent Eestis on viimase 10 aasta jooksul mis tähendab paljude Eesti odavaim laenud tuleb leida online spetsialist ettevõtted või isegi ebatavaline laenuandjate nagu peer to peer laenu firmad. Tundub et laenu arvel teostatud remont KÜ tulude-kulude aruandes absoluutselt ei kajastatu. Kuuleme sageli klientidele et tegelikult kuid see on müügil ja lisada oma teeneid. Financer ei tee antud hetkel koostööd ettevõttega Bondora ja seetõttu ei soovita me võrdlustes selle ettevõtte tooteid. Seejärel tuleks teha veidi uurimistööd laenu refinantseerimist pakkuvate firmadega ja võrrelda tingimusi – kui leiate soodsama valiku siis tuleb seda loomulikult kasutada. Saades kindluse finantseerimise osas on juhatusel lihtsam oma tööd korraldada ja kaasata vajalikke spetsialiste. SMS laenu intress on teiste laenudega näiteks tarbimislaenu autolaenu või kinnisvaralaenuga võrreldes tunduvalt kõrgem. E-LAEN poolt laenuvõtjale väljastatud rahaliste vahendite kasutusvaldkond on piiramatu: kinnisvara soetamine olemasoleva elusaseme renoveerimine raha paigutamine ettevõtlusesse. SMS laen pakub eraisikutele kättesaadavat fikseeritud tasuga SMS laenud sularahas 50-2000 eurot Esimese laenu tasu kuni 30 päevaks ainult 1 euro. Säästa Ja Investeerida Saab Ka Väikesest Palgast Kuulutaja. Tuleb lihtsalt jälgida et pank kuhu SMS laen laekub ja pank kust muud laenud taotletud ei oleks sama. Sellele uuele varaklassile saate juurdepääsu veebiplatvormil investeerides Bondora väljastatud laenudesse mille tootlikkus on kõrge ja mis võimaldavad riske efektiivselt hajutada. Vastavalt eelnevalt mainitud reeglitele ei väljasta ükski laenuandja sms laenu maksehäiretega taotlejatele ning laenu ei saa tavaliselt isegi need kellel on viimase poole aasta jooksul olnud maksehäireid. Hoiu-laenuühistu Geldex Eesti (Litsentsi number: Geldex FFA000201) on tulundusühistuna tegutsev finantsasutus Eestis. Krediite internetist ilma tööandja tõendi ja muude lisadokumentideta pakub enamik laenuettevõtteid. Laenukalkulaatori kasutamine erakliendile ja ärikliendile on lihtne matemaatika. Kas on ainult aja küsimus millal järgi jõuab rahvusvaheliselt ühte suuremat konkurentsi omav kategooria – online pokkeri. Selle kaitseks ongi kehtestatud rangemad piirangud mis aitavad vältida olukordi kus laenu võtab taotleja kellel tegelikult sissetulekut ei ole. NIB-i uued laenud finantsturgudel kasvasid 43 miljardi euroni mis on panga ajaloos suurim summa. Veel üks populaarsematest krediidi variantidest on SMS krediit ilma töökohata või ilma sissetulekuallikata (siin tuleks vaadata märgistust SMS laen ilma töökohata). Nimelt saavad meie uued ja vanad kliendid kasutada seda suurepärast võimalust ning hoida nii kokku oluliselt ARK kuludelt ning tehnilisse passi ei tule märget auto omaniku muutusest vaid teie jääte ikkagi omanikuks. On valmis talle pakkuma kuumakset summas ligikaudu 354 eurot (laenusumma 21 730 eurot laenuperiood 10 aastat intress 14%+6 kuu Euribor). Seega on tagatiseta laen oluliselt lihtsam ja mingil määral ka ohutum variant laenuvõtjale. Kui raha otsas siis lihtsalt elad ilma rahata kuni palgapäevani aga mitte ei laena. Pärast konto väljavõtte esitamist kinnitatakse otsus ja makstakse laenatud raha välja teie avalduses märgitud arveldusarvele. Võib minna mitu päeva et vormistada kiire laen pangas või mõne muu laenuandja juures kuid internetis vormistatud taotlus võtab vaid paar tundi. Eks see investori usalduse võitmine ongi kõige raskem Ja Bondora puhul räägiti ka algusaastatel et püramiidskeem ja see ei jõua kuhugile; nüüd vallutab euroopat suuri investoreid ja nende raha. Just online pokkeri leheküljed nagu PokerStars Full Tile Poker ja teised suuremad on viimastel aastatel tulnud välja mitmete innovaatiliste lahendustega kuidas otsingumootoritele optimeerimisest kasu lõigata. Korteriühistute Liidust abi ei saa küsida sest 20-30¤ poole tunni konsultatsiooni eest omast taskust lapsega kodus olles ei ole maksta.
|
OSCAR-2019
|
||
Ärgates puhub uksevahelt üsna soe briis ja ka öine olemine oli kuidagi soe ja niiske. Tuul on endiselt kirdest ja isegi päike tahaks ennast näidata. Panen üle pika aja lühikesed püksid jalga. Terve nädala olen oma lennujaama riietega käinud ehk siis selle setiga, millega Eestist tulin. Kaua neid lühkareid ma nautida ei saanudki, tuul keeras uuesti põhja, ilm läks pilve ja vihma hakkas sadama. Lisaks pidime veel hunniku krevette koorima ja jäime hommikusöögile üle poole tunni hiljaks. Ajas karva turri küll. Don hommikul lohetada ei taha, vaid läheb hoopis windsurfama. Soovitab mulgi minna aga ma lihtsalt ei suuda rohkem külmetada. Selleasemel organiseerin oma lohemajandust ja pakin hulga lahtivõetud lohesid kokku. Seejärel kütin omale mõned kookosed.
Pealelõunat keerab tuul uuesti kirdesse ja toob sooja ilma ning päikese tagasi. Ka tuul kukub täiesti ja koolitama ma ei lähe. Selleeasemel peame randa ja saart rehitsema. Torm on palju vetikat kokku ajanud, nii et rand on kõige raskem.
Järjekordne märja koera päev... Ainuke asi, mis sellesse kõigesse natuke päikest toob on tugev tuul. Juba nädal tagasi ennustati tänaseks 15m/s, nii et olen huviga oodanud ja omaette unistanud, millist lohet täpselt kasutada. Puhub siiski natuke vähem, kui 15m/s ja 7mest mul pole mõtet kurjaks ajada.
Peale hommikusööki (8:30) lähme kohe Doniga peale. Tema võtab alustuseks 6,7 purje ja mina rigan oma 9m2 lohe. Alguses tundub tuul kuidagi lahja ja ma ei saa end kuidagi resziimi. Seedimata hommikusöök annab ka hirmsasti tunda ja meelde tulevad Panama, Nitro City ajad, kus ma alati ilgelt pugisin ja peale seda kohe lohetama läksin ning terve sõidu üles ja alla rändava maohappega hädas olin.
Lõpuks tuul tõuseb ja saan täitsa arvestatavaid kõrgushüppeid. Don vahetab oma purje 6,1 vastu. Mina lõbutsen edasi ja teen ka tiiru vastassaare juures ankrus olevatele katamaraanide juurde. Mind juba kaugelt märgates kogunevad kõik seilajad pardale mulle lehvitama ja pildistama. Teen neile kiire lohesõu, lehvitan hüvastijätuks ja kiman oma laguuni tagasi, mis peale vastassaare ristlainetuse jumalast flätt nüüd tundub. Skoor
Üheltmaalt Don väsib ära ja tuleme mõlemad maha. Oleks saanud end täiesti ribadeks ka tõmmata aga pean natuke energiat pärastlõunaseks koolituseks jätma.
Peale eriti kobedat lõunat (grillkana, kõrvits, salat ja kaks tükki kookospirukat) on aeg kalipso jälle üll visata. See märg kalts pole üldse vahepeal kuivanud ning protsessi leevenduseks ajan hoopis ennast kuumaks. 20 kätekõverdust ja 35 kükki.
Väljas on ikka veel täielik koerailm aga koolitus ootab ja tuul tuleb ära kasutada. Seekord sõidab Don juba päris ilusti!
Kolmapäev. Täna meil gruppide vahetust ei toimu ja kõik, kes olid jäävad edasi ja uusi tulijaid pole.
Hommik algab paraja tuule (8-9m/s) ja sombuse ilmaga. Teen oma koristustiiru ja värske apelsini mahla. Siis lähen pesen kiirelt natuke nõusid ning siban tagasi oma onni, et interneti avarustes kolada.
Peale hommikusööki tahab Don Middle Caye reisi teistega kaasa teha, nii et olen koolitusest jälle pääsenud. Tahaks ise sõitma minna aga tean, et seljuhul ma pärastlõunast üle ei elaks. Ikka on veel nii õudselt külm. Sebin niisama ringi ja suudan isegi nädalajagu blogi üles laadida. Internet on päris hea viimasel ajal olnud sest pole enam bossu, kes kogu limiiti mäesuusatamise vaatamisele raiskaks.
Lepime Doniga kella kaheks koolituse kokku. Meiega ühineb kalamees Robert, kes hommikusel tripil Middle Cayele sattus kalasoonele ja tahtis nüüd tagasi sinna minna. Võtame ta peale ja sõidame täitsa saare külje alla, kus ma muidu kunagi ei koolita. Tegelikult on seal palju paremad tingimused, kui meie saare ligidal. Vesi on pikemalt madal ja põhi liivasem. Hea koht freestyleiks (mida mul siiamaani eriti pole õnnestunud harrastada).
Doniga pumpame 15m2, mis isegi väheks jääb sest tuul on vihmapilvedega üsna muutlik. Don ise on ka üsna pirakas tegelane 120kg vist. Hoolimata kõigest saan ta lõpuks lauale püsti!
Juba eile läks ilm ülimalt pilve ning tänagi üles ärgates ei saa aru, kas on öö või päev. Tibab ka peent vihma. Tuult palju vähem, kui tavaliselt. Hommikusöögil plaane arutades tahab kogu kamp kajakkidega merele minna ka. Don. Nii et hommikusest koolitusest olen pääsenud. Aitan kuttidel nõusid pesta ja seejärel parandan natuke lohesid ning lähen uurin, kuidas Elora oma mahajäetud kodinad maismaale saab.
Siis juba lõuna ja peale seda olen taas vaba sest Don ei taha ikka veel lohetama minna. Kurnasin ta eile liiga ära. Mis siis ikka ilm väljas on ülimasendav ja olen õnnelik, et vees külmetama ei pea. Mj ja Charlie õpetavad algajatele windsurfi ja Don õpetab mulle veestardi teooriat.
Kuigi uni oleks pidanud hea olema tänu eelneva päeva trennile, siis väljas lammutavad lained ja tuul ei lasknud ajul täielikult välja lülituda. Pidevalt üritasin aru saada, kas see hull ragin väljas on tuul, vihm, laine või kõik korraga kokku. Boss ükskord rääkis, et kõige rohkem kaebusi saavad nad ookeani kohta sest see on liiga valju.
Hommikune rutiin ikka sama. Peale hommikusööki lepime Doniga jälle ühise sessiooni kokku. Mina lohetan, tema purjetab ja vajadusel päästame üksteist. Kuna tuul on kõvasti tugevam, kui eile (12-13m/s) siis võtan 9m2. Lennata saab aga üle saare veel ei näe.
Enne lõunat tuleme maha. Kuna ilgelt külm on jälle, siis dussi alla ma ei lähe ja haisen terve lõuna. Pealtlõunat lähen Doni koolitama ja pakin end korralikult sisse aga lõdisen ikka terve kolm tundi järjest. Tagasitulles pean lõpuks külma dussi katsumuse ületama... Õudne.
Õhtul, üllatus üllatus, pesen nõusid! Siis teen kiire tiiru sukeldumis osakonda Beverlyle külla ja viin neile natuke sokolaadi kooki.
Öösel magan jube hästi ja hommikuse alarmi peale ei taha mitte üles tõusta. Täna pidi kõvem tuul olema, kui eile aga hädavaevu kuulen palme liikumas. Välja minnes briisi tunnen aga mitte midagi erutavat. Kahju sest täna pidi minu suur lohesõu olema. Mis siis ikka, lubatud ju sai ja rigame Doni, minu tulevase õpilasega, kama üles. Tema teeb purjelaua sõud mina lohet. Tuul kukub veelgi, nii et mõtlen kas 12m2 üldse veab välja. Kell 9:00 hüppame vette ja õnneks on piisavalt tuult, et natuke hüpata ja vanakooli trikke teha. Inimestele meeldib ja mõned isegi vahivad terve tunni jutti, kuidas ma sõidan.
Peale sessiooni lippan külma dussi alla ja siis juba nõudepesusse ning lõunale. Päält lõunat peesitan väheke oma terassil päikese käes ja helistan Tomile. Kodus käib usin remont.
14:00 lähen Doni õpetama. Purjelauduritega on alati natuke raske sest nad nii hirmsasti klammerduvad poomi külge. Õnneks Doniga saame sellest hälbest kähku lahti.
Öö oli rahutu sest kusagil 1 paiku jõudis kauaoodatud front kohale ja tuppa tekkis üsna kõle tuuletõmme. Kuigi olin juba kringliks külmumas, teise teki järele ma siiski minna ei viitsinud. Ühtäkki aga hakkas tuul nii jubedalt lammutama, et mul hakkas hirm välja vihmapesu ootama jäänud lohede pärast. Viskasin kuue üll ja läksin keset ööd lohesid päästma. Õnneks olid nad veel alles ja sain nad ohutusse kohta paigutada. Hommikul sepitsen plaani, kuidas nii surfama minna, et hundid oleks söönud ja lambad rahul. Kuna on laupäev, siis esimese poole päevast pean bungaloid koristama. See aga segab ilmselgelt mu surfiplaane.
Lõpuks rehkendan välja ühe tunnise akna. Kell 7:00 sean oma varustuse üles, panen kalipso selga ja kohe peale hommikusööki olen vees. Saan surfata kuni üheksani. Tuult on umbes 11-13 m/s aga oma 9m2 rpmiga on raske head hangtime saavutada. Hirmus puhanguline on ka.
Peale sessi tõttan dussi alla ja siis juba majakesi koristama. Seekord aitab mind uus juhataja Charlie. Olen jälle lõunases nõudepesu vahetuses ja see on kõige hullem sest pean topelt nõud pesema. Vana grupi ja uue grupi. Charlie hiilib sellest eemale ja pean enamuse üksi pesema. 14:10 tahab Charlie minuga miitingu teha, nii et saan vaid pool tundi aega, et Tomile helistada.
Miitingul me väga süviti ei lähe ja Charliet huvitab vaid see, kas kohalikud giidid on mulle külge ka juba ajanud ja kas ma olen näinud kedagi külalistega flirtimas. Ma ei hakka poiste elu raskemaks tegema ja vastan ei. Arutame elu natuke veel ja siis lepime kokku, et lähme windsurfima.
Ilgelt külm ilm on, nii et võtan suure laua ja väikse purje ja teen ülesandeks mitte vette kukkuda. Missioon saab täidetud!
Õhtul on tutvustamine ja sukeldujate osakonda esindab seekord Beverly. Sööme kooki, jutustame ja kuulame moosekant Germani.
Reede, täna jään poole üksikumaks, kui eile. Kuna kõik on taas laupäevase tormi hirmus, siis organiseeritakse evakuatsiooni paat tänaseks, kell 11:15. Saarelt lahkub terve sukeldumis osakond kaasa arvatud Elora. Sellest on mul kõige rohkem kahju sest saime väga headeks sõpradeks. Lahkub ka meie boss Cully.
Hommikul ärkan varakult ja teen oma tööd kiirelt ära. Siis ootab mind "krevetipidu" ehk tooreste krevettide koorimine laupäeva õhtuseks eineks. Sellega valmis alustan kohe nõudepesuga ja sealt edasi hommikusöök. Merel tantsivad mõned üksikud jänesed ja boss tahab mind hirmsasti koolitama saata. Ma ei taha üldse hommikul minna sest siis ma ei saa lahkujatega hüvasti jätta. Lõpuks ikkagi pean minema ja oma headaega kallistused juba varakult ära andma.
Õpilased on tublid ja tuul üsna hea. Napilt lõunaks jõuame tagasi. Pärastlõunaks palub Bernice mult lohe abi ja tahab, et ma teda turvaks. Kuna tuul kukub kõvasti, siis võtame 15m2 ja parvetame laguuni. Saame hädavaevu lohe lendu ja vast 10min saame lennutada, kui tuul täiesti ära kukub. Teeme self rescue ja tuleme tagasi. Peale seda saan tervelt pool tundi omaette olla. Luksus!
Õhtul aitan poistel nipet-näpet pisitöid teha ja tormi tulekuks asju kinni panna ja ära tassida. Pesen natuke nõusid ja siis juba õhtusöögi aeg. Viimasel ajal olen õhtuti nii hilja magama läinud (kümme läbi) ja see annab tunda. Nii et täna üheksast tuled kustu!
|
OSCAR-2019
|
||
Tahad külalistele pakkuda midagi enamat kui lihtsalt laua taga istumist? Ehk võiks olla sööki-jooki, nalja-naeru ja pisut nostalgiatki? Kõik selle, ja rohkemgi veel, leiad KGB teater-kohvik-muuseumist, mis on täiesti unikaalsel ideel põhinev meelelahutus- ja söögikoht, kus pidada sünnipäevi ja firmaüritusi.
Luksuslik sünnipäevapidu Schlössle hotellis hõlmab endas hotelli sviidis ööbimist ja kuni 30 külalisega eksklusiivset sünnipäeva tähistamist. Muuda järgmine pidupäev tõeliselt meeldejäävaks!
Muuda sünnipäev eriliseks ja veeda see Tallinna vanalinnas ajaloolises Schlössle hotellis! Alates deluxe toas veedetud ööst kuni spetsaalselt Sulle korraldatud grillipeoga kaunil terrassil - see päev tuleb unustamatu!
Kokteilipeo stiilis sünnipäevapidu kuni 15 külalisele on üritus, mis jääb tükiks ajaks meelde ja loob sünnipäevalapsele tõelise pidupäevatunde!
Tule ja veeda unustamatu aeg keset kunsti ja muusikat oma kolleegidega või sõpradega! Ürituse orienteeruv kestvus 1-2 tundi. Lisaks näituse vaatamisele pakume pakett sisaldab 2 pudelit proseccot ja puuviljavaagnat.
Olete gastronoomia huviline? Naudite elavat muusikat? Otsite hubast peokohta Tallinna vanalinnas? Siis olete õiges kohas.
Gelato Ladies jäätisekohvikus on ilusad ruumid, mis sobivad hästi igaks pidupäevaks. Muidugi võiks olla seos ka jäätisega, aga ei pea!
See on vaimukas ja põnev ühiskokkamine. 5-käigulise menüü valmistamisel kasutatakse iga käigu tegemisel erinevat veini.
Kutsume teid osa saama romantilisest varakevadisest meeleolust imekaunis Vihula Mõisas! Suvine muinasjutt algab juba teekonnal romantilisse Vihula Mõisa – üle lagendike ja põldude, läbi talveunest ärkavate metsade, mööda suvetöödega hõivatud kodudest.
Pidupäev merel jääb meelde pikaks ajaks! Tahad Sa seilata kauni purjekaga või tunda elust mõnu mootorjahi pardal - kõik on võimalik ja imeline päev merel ootab Sind!
Kas teil on aimu, kui palju käsitööõlusid Eestis toodetakse? Seda ei tea täna enam vist keegi. Õnneks on olemas koht, kus käsitööõllede tutvustamisega tegeletakse - HOP Lounge Pärnus.
Psühhobussi tiim on alati valmis väljuma oma mugavustsoonist ning koostama kava või sisustama päeva ka täielikult vastavalt tellijapoolsetest soovidest. Järgnevad näited Psühhobussi teenuste paindlikkusest sobida just Sinu üritusele!
Sind ootavad imeilus ümbrus, hubased peoruumid, hea söök, rand, saunad jm ägedad ajaveetmisvõimalused. Nüüd jääbki üle vaid mõnus seltskond kaasa võtta ja Ojaku puhkekeskusesse pidupäeva tähistama minna!
Keegi meist pole sündinud kokk. Õpime ainult läbi katsetamise. Kambaga ühiselt kokates võivad valla pääseda loovad ideed, mis tavakeskkonnas ei avaldu.
Metall ei ole nii metalne, kui ta kõlab ja tundub. Metallitöö ei ole mõeldud vaid poistele ja meestele vaid ka tüdrukutele ja naistele. Valmistame ka ehteid - näiteks hõbedast sõrmuseid ja käe- ning kaelaehteid.
Isetehtud savist esemel peitub imevägi sees. Kes ei oleks savist tassist teed joonud või savitaldrikult söönud. Kas sul on tekkinud tunne, et tahaks ise ka selle imepärase loodusliku materjaliga kokku puutuda?
Meis kõigis on peidus laps. Üsna sageli on see küll peidetud erinevate aastate taha, kuid seda on võimalik sealt ikka ja jälle üles otsida.
Naturaalne on veini kõige loomulikum, ausam ja autentsem vorm. Ideaalis ei ole sellele midagi lisatud ega midagi ära võetud. See on terve ja põnev maailm!
Merekindluse avastamine tähendab 12 km kastiauto safarit Peeter Suure Merekindluse suurtükipatareidesse ja katakombidesse ning nõukogude aja kõige salajasemasse, 2 okastraataiaga piiratud Miiniladudesse.
Kas pole põnev pidupäeva tähistada toiduministeeriumis? Tõsi, nõudmised on sellisel juhul kõrged, aga perenaised annavad selleks endast vaid parima.
Royal Monaco on luksuslik VIP pakett 10-le inimesele, kelle sooviks on glamuurselt pidutseda, sealjuures nautides teistsugust peokeskkonda läbi sära, tantsu ja meeldiva seltskonna. See on tõeline glamuuri peopakett koos GloBuss peobussiga ja Vabank ööklubiga, kus 100% peomeeleolu on granteeritud.
Soovite privaatses õhkkonnas koos sõpradega pokkerit õppida ja omavahelises mängus parimaid selgitada? Kuni kümneliikmelist seltskonda ootab meeleolukas pokkeriõhtu Olympic Casinos.
Retk maasturitega põlevkivikarjääri raskesti läbitaval maastikul, mis on pooleldi kattunud metsaga ning paekiviväljadega.
Hea saab olla ka tervislik - tule nautima üksi, kahekesi või 3-4-si Eesti esimese õllespaa privaatsust.
Ginger on tõeline idamaine nauding, mille rikkalikus menüüs leidub India päritolu kokkade poolt valmistatud India kui ka Tai köögi parimaid palasid. Eksootilised vürtsid ja värske tooraine loovad igast söögikorrast erakordse elamuse. Sõbralik teenindus ja hubane atmosfäär tagavad igakülgselt mõnusa äraolemise.
Laud on kaetud ja plaati keerutab vahel ka Dj või laval mängib bänd. Pidupäevaks justkui kõik olemas.
Kutsume Teid koos kolleegide või sõpruskonnaga Kõrvemaale jõule tähistama hommikul koos päiksetõusuga!
Juhul, kui soovid tulla Padise seiklusparki ühe-kahekesi, pakume võimalust tulla Seikluslikule õhtupoolikule registreerides ette. Seikluslikud õhtupoolikud toimuvad suvehooajal peaaegu igal nädalavahetusel.
Põnev ja kaasakiskuv salongiõhtu, mis annab teile võimaluse sukelduda 1930. aasta Londoni kõrgseltskonna ellu. Tegemist on meeliköitva seltskonnamänguga, mis viib teid fantaasiamaailma, kus saate kogeda emotsioone ja seiklusi, mida argielu ei paku.
Klaas on imeline materjal - läbipaistev, kuid tugev. Igal-juhul üllatusi täis. Klaasisulatustöötoas kujundate klaasile lihtsa ornamendi, millega saab hakkama igaüks - tulemus on alati üllatav!
Kuuldes sõna sushi meenub paljudele inimestele toores kala. Tegelikult kuuluvad sushi toitude hulka erinevad veiniäädikaga maitsestatud riisist road, mille koostises vahel on toores kala, kuid mitte alati.
Kokteilikoolitus koosneb erinevat tüüpi joogirühmadest, kus koolitatavad , pärast lühikest tehnilist koolitust, hakkavad valmistama kokteile retseptuuride alusel ning neid jooke saavad kõik osavõtjad degusteerida.
Brewery pakub 32. erinevat sorti õlut, neist kuus on elavad õlled ja viis on valmistatud meie enda nö koduvabrikus. Köök on kombineering maailma erinevatest roogadest ja toidukultuuridest ning sobitatud kokku meie õllede ja veinidele (kõik ju ei joo õlut).
Džinn on üks maailma kuulsaimad ja populaarseimaid alkohoolseid jooke ja koolituse käigus tutvustabki sommeljee Kristjan Markii selle imelise joogi ajalugu ning saamislugu.
Lõke, sanglepa halul küpsev kala, metsamehe mõtisklused tulest, ajast ja inimesest, muistsed tuletegemise meetodid. Tule võlu haarab kaasa ning pikk töine päev saab täiesti erilise punkti.
Lahemaa metsad on tuntud oma seenerohkuse poolest, siinsed palumetsad on ühed tootlikumad seenemetsad Eestis. Sagadi looduskooli on koondatud põhjalik info- ja teadmistepagas seeneriigi kohta, samuti mitmeid omapäraseid seente kasutusvõimalusi.
Kas tead, et just Sagadis asub Eesti Hollywood? Sagadi mõis on 8 mängufilmi võttekohana olnud enim kasutatud paik Eestis, kui suuremad linnad välja jätta.
Kodust peokohta ei olegi nii lihtne leida. Lääne-Virumaal ootab teid Perepubi, kus pidupäev justkui kodus, aga kõik on valmis ja koristama ka ei pea.
Sommeljeega köögis on vaimukas ja põnev ühiskokkamine. 5-käigulise menüü valmistamisel kasutatakse iga käigu tegemisel erinevat veini.
Karupoju ootab väiksemaid seltskondi, kes soovivad puhkehetkest teha ilusa looduse keskel tõeliselt meeldejääva elamuse.
2016. aastal uuenenud, kaasaegse ja avara interjööriga, kauni merevaatega a la carte restoran Wicca hurmab hõrgutavate roogadega, milles on tunda peakokk Angelica Udekülli tähelepanu.
Black Rose pubis kohtuvad hea meelelahutus, head söögid-joogid. Siin saab jalga sirutada, mõnusat muusikat kuulata ja lasta ette kanda virnade viisi hõrgutisi. Tubaka austajaid ootab luksuslik sigarituba.
Rendime ruume pulmadeks, pidustusteks, seminarideks ja kõiksugu muudeks üritusteks. Lisaks siseruumidele ootavad teid ka avarad terrassid.
Tallinna Lauluväljak ja seda ümbritsev park on imeline paik pidupäevade pidamiseks. Intiimsematest sünnipäevadest Cafe Gustavis kuni suurejooneliste juubeliteni terves majas ja välialadel
Võimalik valida klassilaise restoranis veedetava pidupäeva või hoopis seiklusi ja liikumisega seotud pidupäeva vahel. Võimalusi on mitmeid...
Meresuu Spa & Hotel´il on tervislikke ning lõõgastavaid ajaveetmisvõimalusi pakkuv vee- ja saunakompleks. Meie Spaa võimaldab tutvuda vee tervistavate omadustega viisidel, mis kunagi üksluiseks ei muutu.
Saa osa tõelisest vanausuliste teejoomingust. Koos paneme samovari käima, räägime suhkrukeetmisest, mekime teed ning pajatame lugusid vanausuliste elust ja olust.
Tahad teha head, midagi looduse heaks! Sedalaadi soovidega pöördutakse Eestimaa Looduse Fondi poole aasta-aastalt järjest sagedamini. Kõige parem on terve meeskonnaga käed külge lüüa.
Elame mere ääres – kala on meile alati olnud südamelähedane. Saartel ja rannikualadel oli kala vanasti põhitoiduks. Kalamehe jutte oleme me kõik kuulnud...
Halloweeni põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on lõigatud nägu ja sisse pandud küünal. Halloween on suur kostüümipidu. Mida õudsam ja tundmatum sa oled, seda parem.
Soojal suveõhtul on sellist pidu ideaalne korraldada. Kui on plaan pikemalt pidutseda, siis tasub enne külalistele öelda, et telgid ja magamiskotid kaasa.
Mõni aasta on raamatu ja mõni lugemisaasta. Sellest inspireerituna saaksid korraldada oma pidupäevast väikese raamatuklubi, kuhu igaüks võtab kaasa talle viimasel ajal erilise mulje jätnud raamatu.
Korraldada koos sõpradega liikuv pidu, kus kõigil on oma osa. Sellel peol süüakse eelrooga ühes kohas, põhirooga teises, magustoitu kolmandas ning tantsu ja laulu tehakse hoopis neljandas kohas.
Kas kuulud nende hulka, kelle arvates magustoit on õhtusöögi kõrgpunktiks? Miks mitte korraldada magustoidu või desserdipidu!
Täna, kus maailm on muutunud „väikeseks külaks“, on väga lihtsalt võimalik erinevaid kultuure avastada. Ja seda oma sõprade ja pereliikmete abiga.
Aasiapärase sushi peo südameks on toit, st sushi, mida saab eelnevalt tellida, poest osta või hoopis külalistega üheskoos valmistada. Muretse vaid õiged koostisosad ja varu teadmisi või kutsu juhendama oma ala professionaal.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti on petturid soosiv riik, sest isegi pärast firma sundlõpetamist tegutsetakse edasi teise firma nimele registreeritud domeenil. Saabus spam kiri metsakinnistud.ee reklaamiga, kus saatjaks oli märgitud firma, mis on 12.12.2013 sundlõpetatud.
OÜ ABOLA (registrikood 11046376) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1:
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded järgmise sisuga avalikult kättetoimetatava Harju Maakohtu registriosakonna 23.08.2013. a. määruse Ä 10137406 / 4 väljavõte:
Käesoleva kandemääruse peale võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.Äriregistrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud.Vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lõikele 14 tasutakse määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe kaudu (https://ettevotjaportaal.rik.ee/) , tasutakse riigilõivu 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank a/a 221023778606, AS SEB Pank a/a 10220034796011, Danske pank A/S Eesti filiaalis a/a 333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaalis a/a 17001577198. Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 2900076420.
Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Võru Hoiu-Laenuühistu (pankrotis, registrikood 11440877) võlausaldajate üldkoosolek toimub 16.05.2011. a algusega kl 13.00 OÜ Õigusbüroo Faktootum ruumides aadressil Õpetaja 9a, Tartu (hoone 2. korrusel).
Harju Maakohtu registriosakond teavitab Äriseadustiku § 60 lõike 2 alusel, et alljärgnevad ettevõtjad ei ole registripidajale seaduses sätestatud ega registripidaja poolt määratud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega mõjuvat põhjust, mis takistab majandusaasta aruande esitamist. Käesoleva teate avaldamisest 6 kuu jooksul võivad äriühingu võlausaldajad teatada registripidajale oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimist. Kui äriühing 6 kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest ei ole registripidajale esitanud majandusaasta aruannet ega põhjendanud majandusaasta aruande mitteesitamist, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu registrist kustutada. Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab käesoleva teate avaldamisest 6 kuu jooksul likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise
Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel OÜ RKV Investments (11231688) maksude ja maksete võlgu seisuga 14.01.2014 järgmiselt:
Maksuvõlgade väljatoomisel on arvesse võetud maksukohustuslaste registris kuni 14.01.2014 10:17:45 kajastatud andmed.
Kokkuvõttes on see kiri pettuse sarnane juhtum, sest firma RKV Investments OÜ on ligi 1 kuu varem äriregistrist kustutatud ja probleemseks muutus juba 2010. aastal sundlõpetamise teate saamisega. Praegu on domeen ümber registreeritud teisele firmale Abola OÜ ehk võib eeldada pettust, sest nimed ja firmad on erinevad nii reklaamis kui lehel metsakinnistud.ee avaldatuga. Seda levitas samuti Urmo Valle, kes on samuti probleemsed firmad maha jätnud, sest spam ei ole lihtsalt tulus.
9. juulil algas kirjade laviin Peep Ulst ja selle järel ka Kristian Kurjärv postkastidest. Neid häirisid eelnevalt toodud faktid registritest ja väitsid, et Abola OÜ ei olnud domeeni metsakinnistud.ee tegelik kasutaja. Kui tsiteerida Peep Ulst´i, siis “Meilt telliti kunagi metsakinnistud.ee koduleht ning kuna meie pakkusime kompaktset teenust jäi domeen metsakinnistud.ee meie nimele.” Kui külastada abola.ee domeeni, mille pealt kirjutati, siis sealt küll välja ei paista, et nad pakuksid kompaktset teenust.
Kui see peaks tõsi olema, et olid varifirmaks domeeni registreerimisel, siis on nad rikkunud Eesti Interneti SA lepingu punkt 4.1.4 “Registreerija on kohustatud esitama taotluses õigeid andmeid, sealhulgas tagama, et taotluses nimetatud Halduskontakt ja Tehniline kontakt on nõus täitma vastavaid ülesandeid.” Isegi kui see toimus enne praegu kehtivate domeeni registreerimise reeglite kehtestamist 2010. aasta juulis, sest nüüd saab iga firma piiramatulte registreerida aadresse.
Domeeni tankistiks olles pidid Peep Ulst ja Abola OÜ ka teadma, et nemad vastutavad. EIS lepingus punkt 4.1.8 “Registreerija vastutab ühtviisi tema enese nimele registreeritud Domeeninime ja kõigi selle Domeeninime Alamdomeene kasutavate kolmandate isikute tegevuse või tegevusetuse eest, välja arvatud juhul kui vastutus kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse eest on Eestis kehtiva õigusakti kohaselt välistatud.”
Kodulehe sisu ei ole muutunud, siin on 14. juuli seisuga endiselt RKV Investments (registrist kustutatud)
14. juuli seisuga on domeen ümber vormistatud Kritec OÜ nimele, mille omanik on varem kontaktisikuks olnud Kristian Kurgjärv
Kritec OÜ (registrikood 12301310) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1:
15. juulil saabus EIS-ist vastus, mis paljastas Peep Ulst´i valetamiselt, justkui oleks ta kunagi tellimuse peale teinud lehe metsakinnistud.ee ning selle tõttu jäi domeen nende firma nimele.
Kontrollisime üle jaanuaris esitatud omanikuvahetuse taotluse. See oli mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud. Domeeni kunagine omanik RKV Investments loovutas domeeni Abola OÜ-le enne äriregistrist kustumist.
Tähelepanu! Domeen metsakinnistud omaniku vahetamise taotlus esitati jaanuaris, kuigi firma RKV Investments OÜ oli kustutatud juba detsembris. Tegin viimase lause rasvaseks, sest on kõige konkreetsem tõestus, et probleemse firma domeen kanditi ümber vahetult enne registrist kustutamist. Taoline skeemitamine ehk kantimine on kõike muud kui aus ettevõtlus. Eelteade selleks oli saadud juba vähemalt 180 päeva ennem. Praeguseks on vara edasi kanditud Kristian Kurgjärv (Kritec OÜ) nimele umbes 14. juuli paiku ja 15. juulil lehe sisu kustutatud.
metsakinnistud.ee domeen on Kritec OÜ omandusse minemise järel sisu kaotanud ja koosneb vaid sellisest teatest, et “Lehekülg on uuendamisel”
|
OSCAR-2019
|
||
Suure tõenäosusega võib sellest saada sinu lemmikpuhkusepaik. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Le Jardin du Pèlerin ja Saint-Barthelemy kirik. Küllaga avastamisrõõmu pakuvad kohalikud huviväärsused nagu Montcuqi torn.
Ükskõik kas reisite töö asjus või puhkama, Montcuq-en-Quercy-Blanc pakub majutusvõimalusi igaks otstarbeks. Montcuq-en-Quercy-Blanc on Hotels.com saidil esindatud 4 majutusasutusega. Sind ootab 17 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 33%. Tubade hinnad alates 26 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Montcuq-en-Quercy-Blanc ja selle lähipiirkond pakub.
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Estrite üldvalem on R–COO–R', kus R ja R' on süsivesiniku radikaalid, kusjuures R ja R' võivad olla ühesugused radikaalid.
Estrite nimetused moodustatakse nagu karboksüülhappe sooladelgi (esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest):
Estrid on ainult sellised ühendid, kus mõlemal pool on süsivesiniku radikaal. Järgnev ühend on küll sarnase ehitusega nagu ester, kuid ei ole ester, vaid tavaline karboksüülhappe sool.
Madalad estrid on vedelikud. Kõrgemad estrid on tahked ained. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustes, vees aga vähe või peaaegu üldse mitte. Keemistemperatuur on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Estrid on enamasti lenduvad. Pika süsiniku ahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud.
Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena, muuhulgas karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfümeeriatööstuses.
Estrite tähtsaim keemiline omadus on hüdrolüüs ehk klassikalises mõistes reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul ehk antud juhul neutraalne ja happeline hüdrolüüs. Happeline hüdrolüüs on pöörduv, neutraalne aga mitte.
Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (näiteks apelsinikoores). Veel on nendeks rasvad ja vahad.
Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike jm. õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel.
Estrid tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Seda nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks .
Lämmastikhappe estrid põlevad kergesti. Paljud neist võivad lõhkeda, sealhulgas tugevalt nitreeritud nitrotselluloos ja nitroglütseriin.
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF; inglise European Regional Development Fund ehk ERDF) pakub Euroopa Liidu liikmesriikidele toetust, et ühtlustada erinevate piirkondade arengut ning tugevdada majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust.[1] Lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondile pakuvad struktuuritoetusi ka Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF).[2]
Otsene investeeringutoetus ettevõtetele: eesmärgiks luua püsivaid töökohti, mõeldud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele;
Infrastruktuuriprojektide toetamine, mis on olulisel määral seotud uurimustöö ja innovatsiooniga, telekommunikatsiooniga, keskkonnaga, energiamajandusega ja transpordiga;
Finantsinstrumendid (riskikapitalifondid, kohaliku arengu fondid jmt), et toetada regionaalset ja kohalikku arengut ning edendada linnade ja maapiirkondade koostööd.
1960ndatel püüdis Euroopa Komisjon aeg-ajalt luua regionaalfondi, kuid seda toetas ainult Itaalia. Suurbritannias tõstatati see teema Euroopa Liiduga liitumisega seoses ja nõuti selle loomist 1972. aasta Pariisi tippkohtumise ajal. Inglismaa pidi olema suur Ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa Majandusühenduse toetaja ja püüdis kompenseerida puudujääki ERFi loomisega. See võimaldanuks neil näidata avalikkusele Euroopa Majandusühendusest tulenevat materiaalset kasu. ERF pidi olema töökorras 1973. aastaks, kuid 1973. aasta naftakriis lükkas selle edasi ja see asutati 1975. aastal Inglismaa ja Itaalia tugeva surve tõttu.[3]
ERFi eelarve oli 1,4 miljardit arvestusühikut, mis oli palju väiksem kui Inglismaa tehtud ettepanek – 2,4 miljardit arvestusühikut. Eelarve kasvas ajaga kiiresti nii proportsionaalselt kui absoluutselt. Pärast selle loomist tegutses see pidevalt muutuvate eeskirjade järgi, mis standardiseeriti Ühtse Euroopa Aktiga.[3] Peamised põhimõtted, mille alusel ERF praegu tegutseb, kehtestati struktuurifondide üldreformiga 1988. aastal.[4]
1993. aasta struktuurifonde reforminud määrused seadsid ERFile ajavahemikuks 1994–1999 järgmised neli eesmärki: arengus mahajäänud piirkondade areng ja struktuuriline kohandamine; tööstuse langusest tõsiselt mõjutatud piirkondade taasarendamine; maapiirkondade areng; arktiliste piirkondade toetamine (lisati Rootsi ja Soome liitumisel). 1993. aasta määrustega kehtestati järgmised rakendusvaldkonnad: piirkondadevaheline koostöö; tööhõive ja tööjõud; tööstuse areng; äärepoolseimad piirkonnad; linnapoliitika ja maaelu areng. Sellel perioodil alustasid tööd järgnevad programmid: Interreg, URBAN ja KONVER.[4]
1999. aastal võeti ajavahemikuks 2000–2006 vastu määrus, mis seadis ERFile kaks eesmärki: arengus maha jäänud piirkondade areng ja struktuuriline kohandamine ning struktuuriliste probleemidega alade arendamine ja majanduslik taasarendamine. Vastu võeti järgnevad rakendusvaldkonnad: piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö; maaelu areng ning riikidevaheline koostöö uute tavade osas.[4]
2007. aasta 1. jaanuaril jõustunud määrusega lisandusid kolm uut eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Esimese eesmärgiks oli kiirendada vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade majanduskasvu ja tööhõive tingimuste paranemist. Teine eesmärk taotles konkurentsivõime, tööhõive ja atraktiivsuse suurendamist piirkondades, mis ei kuulu kõige ebasoodsamas olukorras piirkondade hulka. Kolmas eesmärk keskendus piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tugevdamisele ning põhines INTERREGi algatusel.[4]
ERFi üldeesmärk on tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, vähendades piirkondadevahelisi erinevusi. ERF pöörab erilist tähelepanu territooriumite spetsiifilistele tunnusjoontele. Erikohtlemisest saavad kasu geograafiliselt ebasoodsates tingimustes olevad piirkonnad (kõrvalised, mägised või hõredalt asustatud alad). Euroopa territoriaalse koostöö programmides on vähemalt 80% toetustest suunatud järgmises peatükis nimetatud nelja prioriteetsesse valdkonda. ERFi tegevuse üks eesmärk on ka vähendada linnapiirkondade majanduslikke, keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme, pöörates erilist tähelepanu linnade säästvale arengule. Selleks on ette nähtud vähemalt 5% ERFi ressurssidest, mida rakendatakse linnade hallatavate integreeritud meetmete kaudu.[5]
Fondist antavaid toetusi koordineerib Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika ja Ühtekuuluvuse Peadirektoraat.[6] ERF töötab seitsme aasta pikkuste eelarveperioodide kaupa – nii pikk on üks programmiperiood.[7]
Enamarenenud piirkondades peab vähemalt 80% toetustest keskenduma vähemalt kahele neist prioriteetidest;
Eelarveperioodiks 2014–2020 on ERFi toetusteks ette nähtud 185,374 miljardit eurot. Toetust saavad valdkonnad on teadustöö ja innovatsioon, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, telekommunikatsioon, energia- ja transpordiinfrastruktuur, tervishoid, haridus- ja sotsiaalinfrastruktuur, kliimamuutused ja keskkond ning linnade säästev areng. Toetusi saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Toetuse suuruse määravad regiooni arengutase ning SKP ühe elaniku kohta.[9]
ERFist saadavad toetused ei tohi minna vastuollu Euroopa Liidu Konkurentsiseaduse ning Riigihangete seadusega.[10]
Toetuse saajatel tuleb jälgida, kas ERFi projekti abil soetatud seadmetega teenitakse tulu või mitte. Puhastulu teenimisel tuleb see maha arvata projekti abikõlblikest kuludest. Erandiks on projektid kogumaksumusega alla ühe miljoni euro, mille puhul suurem osa projekti vara kasutajatest on oma asutuse töötajad, kes ei maksa tarbitava teenuse eest. Lisaks ei kehti puhastulu arvestamisega seotud nõue projektide puhul, mille sisuks on rekonstrueerimistööd ning mille kogumaksumus on alla ühe miljoni euro. Projektide, mille maksumus ületab ühte miljonit eurot, puhul jälgitakse tulu teenimist projekti abikõlblikkuse perioodil ja 5 aasta jooksul pärast selle lõppu.[11]
Toetust saanud partnerid on kohustatud avalikkust teavitama, et programmi tegevust või projekti rahastatakse struktuuritoetusest (ERF, mida kaasfinantseerib Eesti riik) TerVE programmi kaudu, mille elluviijaks on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Euroopa Liidu osalusele, programmile TerVE ja Sihtasutus Eesti Teadusagentuurile peab viitama nii programmi raames rahastatavaid tegevusi/projekte puudutavates sõnavõttudes, tekstides kui sisutegevustes. Kui tegevuse/projekti raames viiakse läbi koolitusi, tuleb koolitatavaid teavitada ERFi toetusest nii suuliselt kui ka kirjalikult.[12]
Toetus Eestile ERFist oli aastatel 2004–2006 3,64 miljardit Eesti krooni ning aastatel 2007–2013 oli toetussumma 1,86 miljardit eurot (29,11 miljardit Eesti krooni).[13].
Aastatel 2004–2006 on Eesti saanud ERF-ist toetust näiteks haiglate laiendamiseks ning nende töö ümberorganiseerimiseks, haridus- ja teadusasutuste kaasajastamiseks, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks, veekogude seisundi parandamiseks, väikesadamate rekonstrueerimiseks, Tallinna lennujaama terminali ja liiklusala renoveerimiseks ja regionaalsete lennujaamade infrastruktuuri kaasajastamiseks ning paljude teiste taristuobjektide ümberehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Samuti on toetatud lastekodude ning erihooldekodude uute peremajade ehitamist.[14]
ERFi toetuste maht Eestile ei olnud piiritletud, see olenes partnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast.[16]
↑ EESTI 5 AASTAT EUROOPA LIIDUS. Ülevaade Euroopa Liidu liikmelisuse mõjust Eestile (vaadatud 6.10.2014)
Eesti rahvakultuuris toimus karjalase algul karjalaskepäeval (1. aprill), ent hiljem (eriti Lõuna-Eestis) toimus karjalase jüripäeval (23. aprill). Karjaõnne tagamiseks tehti sel päeval mitmeid maagilisi toiminguid, samuti austati karjast.[1]
|
OSCAR-2019
|
||
Võimalus maksetähtaaega edasi lükata – suur osa sms laenu pakkujaid võimaldab mingi tasu eest tagasimakse tähtpäeva edasi lükata ja tihtipeale tähendab see lisaks lepingumuutmise tasule ka suuremat intressikulu ja see muudab kogu laenu kallimaks ja tagasimakse keerulisemaks. Minu kaks laenu on võetud ealamispinna soetamiseks ja remondiks kui oleks saanud ilma laenudeta poleks võtnud paraku sissetulek pole nii suur. Laen aitab rahastada ootamatuid kulusid soetada endale auto või mõni muu kallis ese osta kinnisvara või rahastada oma firma uusi projekte. Kui teil on tõesti erinevad alternatiivid maksepäev laenud võimaluse korral tuleks kasutada tavaliselt hädaolukordades. Uue korteriühistuseaduse kohta ( menetlus ja materjalid siin ) esitasin rea headelt inimestelt kogunenud ettepanekuid. Me tahame oma äri ja see võib sattuda raskustesse kui olete valmis tegema avalduse. Küsimuste korral palun helista Bondora numbril +372 633 5550 (E-R 9:00 – 17:30). SMS laenu taotleja peab olema vähemalt 18-aastane (harvematel juhtudel ka vanem) ja olema Eesti kodanik või omama pikaajalist elamisluba ning elama alaliselt Eestis. Jõutakse laenuandjaga kokkuleppele kus laen refinantseeritakse (nimetatakse ka konsolideerimiseks) ja/või koostatakse uus maksegraafik. Enamik meie poolt valitud laenudest ei vaja eraisiku käendust või muud sorti tagatist. Juhuks kui jääte ilma töökohata ning esineb makseraskusi ei pea vähemalt kodust või autost ilma jäämise pärast muretsema. Mobiilne krediitkaart Ziip Laenukonto et investoritest vennad Talpsepad lõid finantsturgudele panustava investeerimisfirma et laenusaaja võib tulevikus nõuda endale sellist immuniteeti krediidikonto ilma pikalt läbimõtlemata Laen kinnisvara tagatisel sobib suuremate ettevõtmiste rahastamiseks smsmoney. Laenud Eraisikult. Alati eelista võtta laen eraisikult sest see on parim kiirlaen üldse – saad madala intressiga soodsaima kiirlaenu. Kuna kiirlaenu on võimalik saada väga lihtsalt siis seetõttu inimesed ei pruugi kaaluda laenuotsust piisavalt ja võivad selle teha emotsioonide ajel. Isegi kui keelatakse kõrge protsendiga laenud riskantsetele klientidele siis hangivad nad raha kuskilt mujalt sest rahavajadus ei kao. Sellist tüüpi laen võimaldab kiiresti ning probleemideta saada väikest laenu lühiajaliseks tähtajaks! Taolist teenust pakuvad erakrediidiasutused kõige populaarsemateks on SMS Laen SMS Raha Paljud nendest ettevõtetest pakuvad esimest laenud u tasuta (te maksate tagasi ainult laenuks võetud summat ilma intressideta). On kahte liiki isiklikud laenud: tagatud isiklikud laenud ja tagamata isiklikud laenud – Vt üksikute nimetuste all. EstateGuru poole pealt arvan ja loodan et kuniks kommunikatsioon investoritega ja platvormi arendamine toimub siis ei näe ma probleemi seal tegutseda. Laenud ettevõtetele on tingimuste poolest tunduvalt paindlikumad kui eraisikute laenud ning tavaliselt kalkuleeritakse intressimäär ning krediidilimiit laenuandja juures isiklikult vastavalt ettevõtte majandusnäitajatele. Paljud inimesed usuvad et palgatõendita kiirlaenud on halb mõte kui nende laenuskoor on madal sest nad ei usu et nende taotlusi võetakse vastu. Kui katastroof mis toob kaasa majanduslikke probleeme on piiratud ratsionaalsuse tunne paanika kiirustasid leida kiire lahendus – mõelda tulevikus ruumi lihtsalt lakanud olemast. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole vigane üldkoosolek võib kaasa tuua kohtutee. SMS laenu intress on alates 5% kuus kuid eritingimustel boonuskampaania käigus võite saada laenu näiteks ühe euro eest kuus mis tähendab et teil ei ole suurt intressikulu ning laen antakse praktiliselt tasuta. Danske Bank müüs mullu jaeäri Lätis ja Leedus lõpetas eraisikute teenindamise Eestis ja saadud raha eest ostis oma aktsiad tagasi. Autoliisingu taotluse täitmisel tuleb teada liisingusse võetava sõiduki marki ja mudelit sõiduki väljalaske aastat ja läbisõitu (maksimaalne liisinguauto läbisõit on 150 000 km). Eespool nimetatud laenud on apt on range Tuhanded lisatud Kui olete jäänud maksed kommunaalteenuste arved võiksite küsidalaiendamine ja seejärel tööd oma osutajad et maksta ära võlad. Laenu võimalikult kiire kustutamine tähendab võimaluse loomist laenusaamiseks tulevikus. Energiasäästu eesmärkidel renoveeritud elamu võib saavutada tulemuse kus igakuine maksekoormus laenu võttes elamu elanikel ei suurene. Bondora hetkel on läinud seda teed et asi oleks teoorias läbipaistvam – et kui sinu omatud laenutükilt saadakse raha tagasi siis sina maksad selle eest mingit tasu – muidu maksaksid konservatiivsemad investorid kinni riskantsemate investorite laenudelt taastumise. See väikese intressiga hea ja soodne väikelaen on mõeldud tarbimise võimaldamiseks. Tuleb ära otsustada kui suurt summat teil vaja on ja milline kuumakse oleks teile sobilik. SMS Kiirlaenu pakkujad annavad laenu ilma pangakonto väljavõtteta kui näitad neile tööandja poolt väljastatud palgatõendit. Kiirlaenud sobivad neile kellel on vaja kiiret finantseerimist ning kelle jaoks ei ole kõrgem intress problemaatiline. Laenu saamiseks peab olema vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või alalise elamisloaga isik ning omama isiklikku pangakontot ent teatud laenuandjatel on ka sularahas kiirlaen ilma palgatõendita. Praeguseks laenu võtnud ühistute kogemused näitavad et elanike igakuised kulutused sealjuures ei tõuse pigem langevad remonditööde tulemusel kasvanud kütte- ja energiasäästu tõttu. Laenu kasutamine energiatõhususe suurendamiseks on aidanud sageli küttekulusid väheneda ulatuses millest piisab laenumaksete teenindamiseks. Mintos – P2P laenud Lätis kinnisvara tagatisel ja Eestis Autode tagatisel intressid jäävad 10-20% vahemikku. Minu teada alguses kui need sms laenud tekkisid siis küll mingit läbi internetipanga või id-kaardi sisse logimist polnud. Omanik võib ettevõttele ka laenu anda – laenu andmisele mingeid eraldi reegleid ei ole. Kõige ajamahukam on renoveerimisprojekti elluviimise juures ehitusprojekti ettevalmistamine ning ühistu liikmetele investeeringuvajaduse ning sellest tuleneva kokkuhoiu ja kasu selgitamine. Lisaks on meil majal juba üks laen peal mis võeti korteriomanike eest ”salaja”. Kuu ajaga on laenu hakanud vormistama 20 ühistut kes soovivad laenata 01-4 miljonit krooni valdavalt kümneaastasele perioodile.
|
OSCAR-2019
|
||
Pühajõe, Piirsalu ja Orissaare kogudus ning vaimulikud Ülo Vaher, Ants Leedjärv ja Urmo Saks. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Tiiu Truupõld, Maie Hinno ja Külli Preiler.
Tänu maise leiva eest ja taevase leiva eest. Söön seda, mida Sina annad. Võimalda mul mõista seda saladust, et Sõna on minu elu, ja süveneda sellesse, kuni see saab mulle leivaks. Lase mul mõista saladust, et maine leib on Sinu kingitus, ja süüa seda aina tänulikumana, kuni kohtan Sind Sinu leivas. Aamen.
Preester Vello Salo on võtnud südameasjaks uurida välja, kuidas lahkus Eestist Saksamaale pastor Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948, fotol) ja millisteks kujunesid tema viimased päevad paguluses.
«Tema elulugu ootab alles kirjutajat,» kinnitab preester Salo Raudkepist kõneldes. Salo hinnangul väärib mees, kes andis Maarjamaa rahvale sõnumi «Rahu, töö ja kainus olgu eesti viis, venna arm meil ainus kandja võitlusis», et me tema elukäigust rohkem teaksime. Nagu preester Salo kuulus ka Raudkepp Eesti Üliõpilaste Seltsi ning pühendas oma elutöö eesti rahva hüvanguks.
Peamist A. L. Raudkepi elukäigust me siiski teame. Ta sündis Ambla köstri perre 16. märtsil 1877, aga koolihariduse sai juba eesti asunduses Krimmis, kus sooritas ka keskkooli saksa keele õpetaja eksami. Tagasi kodumaal, asus õppima Tartu ülikooli (1909–1913), esmalt keeli, edasi teoloogiat.
Raudkepp ordineeriti 1914 Tartu Pauluse koguduse abiõpetajaks. Tundes kutsumust haridustööks, asus ta tööle usuõpetuse õpetajana Tartu Treffneri gümnaasiumis ja kommertskoolis ning palus ennast vabastada kirikutööst. Raudkepi elutööks kujunes aga direktoriamet 1919–1940 Tallinna Kaarli koguduse eragümnaasiumis. Raudkepp oli aktiivselt tegev ka poliitikas, olles Kristliku Rahvaerakonna asutajaid ning kuuludes riigikokku viies koosseisus.
«Kuidas ta 1944. a Saksamaale läks, kus olevat 1948. a surnud, ei ole aga teada,» nimetab Vello Salo. Samuti ei ole teada, kes või mis asjaoludel on muutnud laulu «Hoia, Jumal, Eestit» sõnu. Igatahes on originaalis sõnad «Rahu, töö ja kainus olgu eesti viis, venna arm meil ainus kandja võitlusis» nüüdseks asendunud sõnadega «Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon, vennaarmu suurus tema võimu troon».
Kellel on mingit lähemat teavet Aleksander Leopold Raudkepi viimaste eluaastate kohta, võib sellest teavitada kirikulehe toimetust, kust anname informatsiooni edasi preester Salole.
Queen Elizabeth II on maailma kuulsaim ookeanilainer. Kui see peaks ühel pimedal südaööl kümne miili kaugusel Prantsuse rannikust sügistormis ühes kogu meeskonna ja reisijatega põhja minema, vapustaks see kogu maailma.
Buckinghami palee ja Briti peaministri residents ujutataks kaastundeavaldustega üle, peetaks mälestusjumalateenistusi, organiseeritaks korjandusi ohvrite perekondade toetuseks. Peaminister esineks parlamendis vastava avaldusega ning algatataks uurimine mõne auväärse Law Lord’i juhtimisel, kes esitaks teravaid küsimusi ning ootaks nendele täpseid vastuseid. Esitataks aruanne, millele järgneks vastastikused süüdistused, vandenõuteooriad ja kahetsusväärne, ent vältimatu nõiajaht. Laeva ehitanud kompanii aktsiad langeksid silmapilkselt. Seejärel jätkaks maailm pöörlemist, nii nagu ta seda alati on teinud. Nende jaoks, keda tragöödia on vahetult puudutanud, pole muidugi maailm enam kunagi endine.
Estoniat tabas selline katsumus 28. septembril 1994 kell 01.50, kolm aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Estonia oli Eesti laevastiku au ja uhkus, 15 000tonnise veeväljasurvega valge praamlaev.
Estonia pardal oli 989 reisijat ja 189 eestlasest meeskonnaliiget, ühtekokku 1178 inimest. Neist pääses vaid 137, nende seas üks Briti kodanik, härra Paul Barney. Hukkus 280 eestlast. Merest õnnestus kätte saada vaid 92 surnukeha.
Homo sapiens’il on kummastav võime mäletada, kus ta mõne kohutava õnnetuse hetkel viibis ja mida tegi. Selliste vapustavate sündmuste näiteiks tuuakse president Kennedy mõrva 22. novembril 1963 Texase osariigis Dallases või terroritegusid New Yorgis ja Washingtonis 11. septembril 2001. Eesti idanaabri pisut autoritaarsete kalduvustega valitseja Vladimir Putini jaoks oli selliseks sündmuseks läbikukkunud riigipöördekatse 20. augustil 1991, mis olevat olnud 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Jäägu talle see arvamus. Teised võivad arvata teisiti.
28. septembril 1994 pisut enne kella üheksat teatas härra major (nüüd brigaadikindral) Alar Laanemann Kadri-orus Weitzenbergi kasarmus mulle, et Estonia on hukkunud koos kõigi pardal viibinutega. Mul jätkus vaid oidu öelda, et see on alles esialgne informatsioon ja et ükski ÜRO Eesti Rahuvalvekompanii ohvitser, keda mul oli au õpetada, ei saanud pardal olla, sest olime neid kõiki alles eelmisel õhtul kell viis näinud. Sellegi poolest võis mõnel meie 38 õpilasest olla laeval sugulasi. Major lubas järele uurida.
Õnneks selgus, et meie kartused olid asjatud. Tunni alguses tegime minutilise leinaseisaku hukkunute mälestuseks. Seejärel alustasime tööd. Elu läheb edasi.
Kursuste lõppedes 1995. aasta jaanuaris otsustasid õppejõud ja õpilased teha annetuse hukkunute lähedaste toetuseks asutatud fondile. Meie, kes me töötasime vaid 200 meetri kaugusel presidendi residentsist, kutsusime riigipea härra president Lennart Meri meie annetust vastu võtma.
Ta tuligi. Nii ka Tema Majesteedi suursaadik härra Charles de Chassiron. Kohal viibis ka Eesti Televisioon. Nad olid väga teretulnud, sest meie üritus oli auväärne. Härrased Arafat ja Rabin, kui neil olnuks soov ka sel külmal talvepäeval teleuudistes domineerida, pidanuks valusalt pettuma. Meie siin Euroopa idaserval avaldasime oma kaastunnet kannatanutele ja teleauditooriumi kogu tähelepanu oli suunatud meile.
Parvlaev Estonia oli öisel reisil Tallinnast Stockholmi. Kella ühe paiku öösel oli laeva kiirus 14 sõlme, tuule kiirus 15–20 m/s. Lainekõrgus ulatus 3–4 meetrini (ohtlikuks loetakse 7 meetri kõrguseid laineid). Lähim maa, Utö saar, asus 41 kilomeetri kaugusel.
Sel hetkel kostus metallikolinat. Laeva vöörivisiir murdus lainete surve all. Ramp rebiti eest ning vesi tungis autotekile. Laev destabiliseerus. Kakskümmend minutit hiljem anti häire. Laev kaldus 20–40 kraadi tüürpoordi. Pool tundi hiljem, kell 01.50 kadus laev lainete alla, jättes 250 inimest jäisele merele oma elude eest võitlema. Ülejäänud olid juba hukkunud.
«Tugitoolikriitikul» on muidugi kerge tagantjärele tarka mängida, kuid pääsenute tunnistustest võib järeldada, et kui visiir olnuks varustatud sensoritega, kui hoiatus oleks antud varem, kui reisijad oleksid eelnevalt läbinud evakueerumisõppused, kui hädakutsung oleks olnud arusaadavam, kui reisijad ja meeskond suutnuks leida õigel ajal päästevestid ja -parved, võinuks pääseda rohkem kui vaid 137 inimest. Nagu ütles mereminister Winston Churchill 1915. aastal ebaõnnestunud Dardanellide operatsiooni puhul: «Kohutavad «kuid» muudkui kuhjuvad.»
Estonia uppus kell 01.50. Reisilaev Mariella jõudis õnnetuspaika 02.12, viiskümmend minutit pärast esimest hädakutsungit. Selleks ajaks olid paljud neist, kel oli läinud korda pärast laeva põhjavajumist veel pinnale jääda, juba kas uppunud või surnuks külmunud. Esimesed Soomest startinud päästekopterid jõudsid õnnetuspaika kell kolm.
Neile, kes soovivad selle katastroofi kohta jäisel Läänemerel rohkem teada saada, soovitan lugeda härra Paul Barney intervjuud, mille ta andis 11. märtsil 1997 Oprah Winfreyle ja mis on kättesaadav Internetis. Härra Barney oli üliõpilane, kes oli teel Tallinnast Stockholmi ja otsustas ööbida Estonia ülemisel tekil asunud kohviku pingil, sest pidas kajuti hinda enda jaoks liiga kalliks. Ta oli üks 137st, kel õnnestus pääseda. Tema jutustus on suurepärane näide suurest vaprusest, tahtejõust ja meelekindlusest.
Oleme tänuvõlgu ka vapratele ja osavatele soome kopteripilootidele ja päästetöötajatele, kes inimelusid päästes panid kaalule oma elu.
Kolm nädalat hiljem, 20. oktoobril 1994 jõudsid Tallinna sadamasse 38 puusärki eestlastest ohvrite säilmetega. Sadamas seisvad laevad lasid lugupidamise märgiks udusireenidel unnata. Hukkunute kirste omastele toimetavad veoautod sõitsid üle nende teele laotatud kuuseokste. Lääne kommentaatorid olid hämmingus, kuni neile selgitati, et see on eesti tava. Nii pehmendatakse sümboolselt lahkunute teed viimsesse puhkepaika. Ajakirjanikud olid liigutatud.
Stockholmi külastajad võivad seal näha ilusat mälestusmärki Estonial hukkunutele. Eestis seevastu võib näha tervenisti kolme mälestusmärki (õigupoolest on neid rohkemgi – lisaks järgnevalt loetletutele ka Pärnus, Võrus ja Kadrinas). Need on rajatud mitte üksnes ohvrite mälestuseks, vaid ka nende auks, kes riskisid teiste elude päästmisel omakasupüüdmatult oma eluga.
Esimene asub kõrgendikul Tallinna keskaegse vanalinna põhjabastioni ees. Mälestusmärk avati 1996. aastal ja selle autoriteks on eesti kujur Villu Jaanisoo ja soome arhitekt Jorma Mukala. See kujutab endast purunematust terasest kaart, mis meenutab vikerkaart, sümboliseerides katkenud joont või, kui soovite – lainet. Selle kõrval on mälestustahvel, millesse on raiutud 852 ohvri nimed. Tulevikus on plaanis paigutada see mälestustahvel Viimsi Püha Jaakobi kirikusse.
Teine mälestusmärk, mille autor on eesti skulptor Mati Karmin, asub Hiiumaa põhjatipus Tahkuna poolsaarel. See on rajatud 1995. aastal ja koosneb nelja ilmakaarde vaatavate lapsenägudega pronkskellast (11 reisijat olid alla 12aastased lapsed, neist ei pääsenud ükski), mis ripub rauast raami külge kinnituva ristikujulise pendli otsas. Kogu kaadervärk toetub laevakujulisele betoonist alusele, mida ümbritseb üha kasvav kivihunnik, mille on ohvrite mälestuseks kokku kandnud mälestusmärgi külastajad.
Soovi korral võib kella helistada, ent kui tuule kiirus ületab 15–20 m/s, pole selleks tarvidust – kell heliseb iseenesest lahkunute mälestuseks.
Kolmas mälestusmärk on kirik, mis on nimetatud apostel Jaakobuse, meresõitjate ja kalameeste kaitsepühaku järgi. See asub Viimsi poolsaarel, Tallinnast põhjas. Kirikuhoone meenutab kummulipöördunud laeva ja kellatorn laeva kiilu. See on esimene luterlik jumalakoda, mis on Eestis pärast 1938. aastat ehitatud. Kirikus on 205 istekohta. Ehituse patroonideks olid kadunud president Lennart Meri ja peapiiskop Jaan Kiivit.
Ka Briti kodanikud, kes (nagu siinkirjutaja) selle kurva sündmuse aegu elasid ja töötasid Eestis, tundsid, et oleks õige anda oma panus mälestusmärgi rajamisse.
Poolteist aastat pärast Estonia uppumist kirjutati Tallinnas alla Porvoo lepingule, mis liidab luterlased ja anglikaanid üheks koguduseks. Tänu sellele võib siinne briti kogukond pidada tasuta jumalateenistusi Tallinna Püha Vaimu kirikus. Seegi on üks põhjusi, mis on ajendanud meid Viimsi Püha Jaakobi kirikut toetama.
Meie panuseks on altar, kantsel ja ristimisvaagen. Või kui soovite – usk, lootus ja armastus. Altar on ühe Portsmouthi katedraali altari koopia. See on vägagi sobiv. Kiriku lõunalöövi seinal, Solenti väinas 17. juulil 1545 uppunud kuningas Henry VIII lipulaeva Mary Rose meeskonnaliikme, kes maeti katedraali 19. juulil 1984, haua vastas asub mälestusmärk 112 briti mere- ja õhuväelase auks, kes langesid Läänemerel lahingutes Eesti ja Läti vabadussõjas 1918.–1920. aastal.
See mälestusmärk on ainulaadne, olles Suurbritannias ainus mälestusmärk sõjas langenud briti sõjaväelastele, mis on püstitatud mõne välisriigi, siis Eesti, kulu ja kirjadega.
Porvoo lepingu allakirjutamise kümnendal aastapäeval toimus Londonis Southwarki katedraalis jumalateenistus. Seal korraldatud korjandusest kogunenud raha anti üle Viimsi Püha Jaakobi kiriku toetusfondile. Me oleme tänulikud kirikuõpetaja Ste-phen Knowersile, ooperilaulja Pille Lille õemehele, kes selle korjanduse organiseeris. Southwarki katedraali külastaja märkab seal 1995. aastal Thamesi jõel lõbusõidulaevaga Marchioness toimunud tragöödias hukkunutele pühendatud mälestusmärki.
Niisiis peeti jaagupipäeval, 25. juulil kiriku sisseõnnistamise jumalateenistus. Kohalviibinute seas olid eri konfessioonide ja rahvaste esindajad. Jumalateenistuse viisid läbi peapiiskop Andres Põder ja Tallinna kirikute vaimulikud. See kestis pisut üle tunni – sama kaua kui kulus Estonial uppumiseks. See oli väga liigutav jumalateenistus.
Jumalateenistuse järel peeti kiriku lähedal asuvas vanas koolimajas, mis nüüd on ümber ehitatud Viimsi muuseumiks, pidulikke kõnesid ja tehti annetusi. Avakõneleja oli proua Helle Meri, kelle sõnad olid samavõrd elegantsed kui ta rõivastus ja hoiak. Ta juhtis õigustatult tähelepanu sellele, et kirik pole pühendatud mitte üksnes ohvrite mälestuseks, vaid ka pääsenute ja nende päästjate auks. See on kirik kõigi jaoks.
Paremuselt teise kõnega – olgu öeldud, et kõik kõned olid väga kõrgest klassist, välja arvatud minu oma, mis aga vähemasti oli ette kantud eesti keeles – esines Helsingi Lauttasaare kiriku pastor härra Kai Engström, kes tõi peale teretulnud rahasumma kiriku fondile kaasa ka küünla, peegeldades peapiiskop Põderi mõtet, et kirik oleks lootuse märgutuleks kogudusele, ja soovi, et hukkunutele paistev valgus iialgi ei kustuks. Eeskätt neile, kes on andnud elu Euroopa sisemerel – Läänemerel.
Viimsi Püha Jaakobi kiriku toetusfond on endiselt avatud. Soovijad võivad saata oma annetused Hansapanga arvele 221016998736. Need võetakse tänuga vastu.
Aasta ja mõni kuu kestnud Narva kiriku torni ehitus on peatselt lõpule jõudmas – torn pühitsetakse 27. juunil. Õpetaja Villu Jürjo hindab kolmandalt korruselt algavat keerdtreppi. Fotod: Tuuliki Jürjo Tellingutes torn. Narva Suurkiriku torni ümber ja sees valitseb praegu paras «möll»: väljas pannakse veel paika suuri paekivitükke, sees on käsil viimistlustööd. Kui torni ...
Kui vaatame tagasi Eesti iseseisvuse esimesele perioodile (24.02.1918–16.06.1940) ja selle saavutamiseks toimunud Vabadussõjale (28.11.1918–03.01.1920), on meil põhjust tänumeeles meenutada ka neid vahvaid Soome sõjamehi, kes meile võitluses appi tulid. 1919. aasta alguses kujunesid soomusrongid Vabadussõja peamiseks löögijõuks raudteede piir-konnas. Foto: Eesti Ajaloomuuseum Iseseisva Eesti ...
Möödunud nädalal pidasime Eesti sünnipäeva, nädal on läinud aastapäevapidustuste, -kontsertide, -aktuste, -jumalateenistuste ja -kõnede tähe all. Kas sellele melule tasub üldse tähelepanu pöörata? Kui Postimees küsis Eesti avaliku elu tegelastelt, milliseid teemasid peaks president oma aastapäevakõnes käsitlema, arvas kirjanik Andrus Kivirähk: «Otseselt mingit teemat ei ...
Misjonikoor on kümne tegutsemisaastaga leidnud koha meie kirikutes ja publiku südames. Foto: Lauri Leuhhin Möödunud nädalavahetusel tähistas Misjonikoor kümnendat aastapäeva Lääne-Nigula kogudusemajas. Misjonikoor on olnud hea ja turvaline arengukeskkond suurele hulgale andekatele inimestele. Eri vanuses ja eri kiriklikest traditsioonidest pärit lauljate ühes suunas liikumine on tähendanud piiride ...
|
OSCAR-2019
|
||
Legend räägib, et keskajal elanud Revalis väga lugupeetud ja tark apteeker Luukas. Polnud haigust, mille vastu poleks ta suutnud leida rohtu. Kuid ühel päeval kadus apteeker Luukas jäljetult ja tänaseni ei tea keegi, kuhu ta läks.
Niisugune kus saaks jõulutaadiga patsu lüüa, ahhetama panevat jõuluetendust nautida. Lisaks veel kõrgel laes kõlkuda ja sealt siis tuhisedes vabalangeda? Hoopiski mööda seina alla kõndida või pea alaspidi ronida?
Maagiline Miiamilla Lastemuuseum Kadriorus ootab pisikesi ja suuri sõpru enda juurde sünnipäeva tähistama!
Tõeline võlumaa ootab Sind Kadrioru pargis Miiamilla Lastemuuseumis! Vahvad mängud ja koos meisterdamised muudavad jõulupeo igale põnnile meeldejäävaks.
Üks õige mängutuba paneb lapsed lustima ja rõõmu tundma ning täidab lastevanemate südamed teadmisega, et lastel on lõbus ja turvaline seal olla.
Korralda oma sõpradele, kolleegidele või lähedastele kaunis ja meeldejääv pidupäev Ants Laikmaa muuseumis. Suvel või talvel.
Hariva ja lõbusa seiklusmängu kaudu arendavad lapsed märkamatult meeskonnatööd, ülesannetest arusaamist, arvutamist, kirjutamist, lugemist, joonistamist ning täiendavad oma ajaloo- ja geograafiaalaseid teadmisi.
Õhtujuht, meelelahutus, toitlustus – kõik see on väga oluline, et maha pidada edukad ja meeleolukad suvepäevad. Toiduakadeemia suvepäevade grillkoolitus sisaldab just kõike seda!
Kolleegidega tasuks paaril korral aastas mõneks päevaks aeg maha võtta ja üheskoos toredalt aega veeta. Kui teil pole veel sel aastal sobivat kohta valitud ja puuduvad head mõtted koosviibimise korraldamiseks, siis Vihula Mõisas on võimalik looduskaunis kohas mõnusal motivatsiooniüritusel töökaaslastega sundimatus õhkkonnas kohtuda.
Ööpidu koos magamiseelse disko, tondi- ja salajuttude ning põnevate ööhäältega loob kõik eeldused üheks ägedaks pidupäevaks. Eriti, kui see kõik toimub turvalises keskkonnas siseruumides kella 21.00-10.00 hommikul.
Jäägri Villa väärtustab puhast Eestimaad ja Eesti toitu. Pakume seltskondadele välja võimaluse üheskoos juhendajaga valmistada rammusat sõira, lemmikürtidega maitsevõid või realiseerida ideed, mis Sul endal juba ammu peas küpsenud on.
Raudsilla keskkond tekitab juba iseenesest erilise meeleolu. Teist sellist paika Eestimaal ei leia. Püstkojad, maaliline Pärlioja, püstkojas asuvad saunad, koos võimalusega jõel end puhtaks uhtuda, toit otse lõkke või puupliidi pealt...
Küla Villa pakub mõnusat keskkonda, kus igast päevast saab pidupäev. Lisaks toredale keskkonnale on siin võimalus ette võtta soovi korral tegevusi nii maismaal, kui järve peal.
Koolituspäev Küla Villas on mõnus ettevõtmine. Nüüd pakume kirsisk veel päeva lõpetuseks koolitust shamaan Anuga.
Päike, suvi, heinamaa - kas ei kõla mitte idülliliselt. Kui siia juurde lisada ratsutamine ja lõbus ajaveetmine uute sõpradega, ongi ideaalne suvelaager olemas!
Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril Põhja puiesteel ootab teid Energia avastuskeskus – siin jätkub lõbusaid ja harivaid tegevusi eri vanuses lastele ning keskuses on ruumi avastada ja end lihtsalt välja elada.
Mis võiks veel meeldivam olla, kui meie kõikuva kliimaga Eestimaal saad ümbritseda ennast tähtsal päeval toredate sõpradega lopsakas troopika? Nautida head toitu, mõnusat jooki ja vihtuda tantsu hea muusika saatel, mõnusalt veiklevas valguses?
Suve suurim seiklus võib sinu meeskonda oodata Valgerannas. Tule veeda põnevuse ja emotsioonidega täidetud päev seikluspargis, töökaaslaste seltsis. Üheskoos erinevaid takistusi läbides ja kõrgustesse liikudes, õpid paremini tundma nii iseennast kui ka kolleege.
Nelijärve on talvel lumerikkam kui Tallinn ja selle lähiümbrus. Majutame kuni 300 inimest, kes saavad oma aega veeta järvejääl uisutades, suusatades, jäähokit mängides või hoopis karastada end pärast leili viskamist jääaugus.
Korraldame Teie pidupäeva nii, et saate ise keskenduda peomeeleolule ja toitude nautimisele. Soovi korral pakume koostöös partneritega aktiivseid tegevusi nii suurematele kui väiksematele seltskondadele: meeskonna- ja maastikumänge, seltskonnamänge, off-road seiklust jms.
Nelijärve Puhkekeskus pakub ligi 300 majutuskohta, mille hulgas on nii hosteli tube, puhkemaja hubaseid tube kui Pääsu Villa luksuslikke tube. Toitlustame kuni 1000 inimest, lisaks söögisaalile on võimalik kasutada katusega väliterrassi.
Soovid pidada pidupäeva mõisas, aga veidi lihtsamal moel, näiteks restoranis? Saku mõisas ootab teid võlvkaartega Restoran von Sackenmeck.
Mõisa uhkuseks on klassitsistlikus stiilis ballisaal, mis mahutab kuni 150 külalist või palmisaal, kuhu mahub kuni 60 inimest. Lisaks väiksemale seltskonnale mõeldud Jahisaal ja konjakisalong.
Saku mõis on ideaalne koht meeldejääva pulmapeo korraldamiseks. Tallinnast vaid veerand tunni autosõidu kaugusel saab abielu registreerida nii pargis, kui majas lisas pidada imeilusa, romantilise pulmapeo.
Kutsume Sind mõnusale loodusmatkale rabamaastikule ning lisame põnevust rabalaukal uisutamisega. Põhja-Kõrvemaa maastik on selleks ideaalne – rabad, sood, oosid.
Kuidas valmivad martsipani kujukesed? Seda on võimalik vaadata, kui ka ise järgi teha Kalevi Meistrikojas.
Tallinna kesklinna avara (220 m2) Zelluloosi vaba aja keskuse Nipi mängumaal saab joosta ja roomata, möllata ja ronida. Nii laburüntides ekselda kui tünnis keerelda.
Peo korraldamine on lihtne - edastage meile oma soov ja meie korraldame teile peo. Ootame laevale tähistama nii suuremaid kui väiksemaid sündmusi alates 10 inimesest.
dotE ruumid on muundunud hubaseks klubiks ning pimedas saalis säravad neoonvalgustuse käes riided, meigid, glowpulgad ja aksessuaarid. Ruumile annab efekti UV lampide valgus ning külalised on kokkuleppinud dresscode´i WHITE.
Õdusas, väljapeetud glamuuriga ja romantilises atmosfääris avastab hõrke toite, mille maitseelamus jääb püsima ka peale seal veedetud õhtut.
Scheeli Restoran pakub külastajatele iga kuu toiduelamust läbi hoolikalt valitud teema meeskonna poolt spetsiaalselt kokku pandud erimenüüga.
Koostöös Veinisõbraga ootab teid veinikoolitus, mil saate aimu veinimaailma sügavustest koos nautimise ja veini juurde sobivate suupistetega.
Scheeli Restoran on unistuste koht oluliste elusündmuste tähistamiseks ning kohtumiste uuele tasemele viimiseks. Lisame igale hetkele hoolimist, glamuuri, sära ja meenutamist väärt kogemust.
Teaduskeskuses AHHAA on pakkuda mitmeid erineva suurusega ruume, mida kasutades saate oma peo muuta selliseks, millest osalised räägivad veel kaua!
Meid ümbritsevad seebid, šampoonid, pesupulbrid jne. Kuidas nad kõik toimivad? Sukeldume üheskoos seebikeemia salapärasesse ja esmapilgul segasena paistvasse maailma.
Saa osa šokolaadi värvikast ajaloost ning tuvu selle suurepärase maiustuse koostisosade ja valmistamise saladustega.
Öölaagrilisi ootavad temaatilised töötoad, meeskonnamängud ja teadusteatri etendus. Mõnes öölaagris lisandub eksklusiivne seanss planetaariumis. Samuti haarav orienteerumismäng, mis viib osalised seiklema mööda ööhämarat AHHAAd näidates, et teaduskeskus ei maga kunagi.
Saad kiirelt Naissaarest hea ülevaate ning näed paiku, kuhu sa omapäi ei satuks. Tule reisilaev Monicaga Naissaarele ja naudi põnevaid ekskursioone ja koolireise Eestimaa põnevaimal saarel.
Reis saarele algab Monica laevasõiduga, mis on maette kogemus. Kõige vajaliku eest laeval hoolitsevad meie lõbusad madrused, kokad, laulu-ja pillimehed.
Kaunis meeleolumuusika loob Teie sündmusele romantilise ja kauni meeleolu. Ansamblid ja sooloartistid esitavad taustamuusikat ning loovad sobivat meeleolu ja atmosfääri romantilistel pulmapidudel, pulmatseremooniatel ja jõuluõhtusöökidel.
Kas soovid pere, sõprade või kolleegidega Matsalu puutumatus looduses hobustega ratsutada, põnevaid seltskonnamänge korraldada, saunas mõnuleda või lihtsalt head sööki nautida? Seda kõike ja veel palju muudki leiab Algallika keskusest!
Tulge veetke üks aktiivne päev looduses ning laske end kostitada Paunküla kokkade maitsvate söökidega! Päeva lõpus ootab teid soe saun ja hubane maja, kus pikast spordipäevast lõõgastuda. Tule koos pere, sõprade või kollektiiviga!
Jõulupidu Lennusadamas on väga lai mõiste, sest seda saab korraldada väiksematele gruppidele aurik-jäämurdjal Suur-Tõll või hoopis 100 000m3 angaaris.
Mere kaldal, endises legendaarses “Vzmorje” puhkekeskuses, veedad garanteeritult kõige päikesepaistelisemad suvepäevad Eestimaal! Teenekate kosmonautide ja teadlaste suvituskohaks valiti uuringute tulemusena paik, kus paistab kõige rohkem päikest NSVL läänerannikul.
Pulmad ja kosmonautika tekitavad huvitavaid mõtteid, miks mitte isegi neid sünonüümideks nimetada - mõlemad on justkui teekond tundmatusse...
Ideaalne koht perega suvepuhkuse veetmiseks. Sinu kasutuses on mere kaldal asuvad korter(apartement)-tüüpi majakesed, mis sobivad lühemaks või pikemaks rannapuhkuse veetmiseks just lastega peredele või väiksematele seltskondadele.
Eesti Ajaloomuuseum pakub võimalust korraldada lapse sünnipäevapidu keskaegses Suurgildi hoones sünnipäevaprogrammiga „Gildi Gilberti saladus"
Jagatud emotsioon on topelt emotsioon, mis saab olla veel lahedam, kui sõpradega koos spordiülekandeid jälgida.
Soovite viimasel õhtul vallalisena teha midagi enneolematut? Üllatage oma sõbrannat ja me garanteerime, et korraldame Teile meeldejääva õhtu.
Särav õhtu 50-200 inimesele, mil kasiino on kogu varustuses vaid teie päralt professionaalse tehnika, baaridaamide ja erinevate mängudega. Glamuurne pidu võib kohe alata!
Mis sa arvad kui jõulupeol seekord midagi ise valmis teha? Näiteks multikas. Multikasse saab panna nii oma jõulusoovid kui ka naljakad jõuluseiklused, mis pähe tulevad.
Jõulumees, jõulumemm ja päkapikk toovad lustaka programmiga jõulurõõmu Teie firmasse, lasteaeda, kooli või kultuurimajja.
Korralda unustamatu sünnipäev! Eesti SUURIMAS virtuaalreaalsuskeskuses Futuruum on võimalik pidada sünnipäeva seltskonnale suurusega kuni 30 inimest.
Naudid ülekõige hästi tehtud liha! Siis võiks pidupäeva korraldda küll GOODWIN The Steak Houses Tallinna vanalinnas, mis on ainus klassikalise Ameerika liharestoran siin piirkonnas.
Raplamaa paksude metsade vahel, üle-Eesti kokku tulejatele soodsas kohas ootab suvepäevalisi privaatne Toosikannu Puhkekeskus.
Pilt on mälestus, mis jääb kogu eluks. Miks mitte pidupäev fotosessiooniga? Tulen sinna, kus olete teie ja jäädvustan pidupäeva kaadrisse.
Külmemate ilmadega sobib Teie ettevõtte tublide motiveerimiseks meie rannamaja kuni 20-le inimesele.
Tuisuliivale mahub rannaliivale peesitama ning meie kompleksi ööbima ja pidutsema kuni 50 teie tublit töötajat. Rannamajas on kohti 20, kämpingmajades 8, lisaks telkimisvõimalused. Lahendame ka toitlustuse ning suvepäevade sisustamise mured.
Korraldame Sinu sünnipäevaks või muuks tähistamist väärivaks sündmuseks vinge basseinipeo, stiilika või hoopis ühise kokkamise koos oma ala meistriga.
Korralda meeldejääv pidu ajaloolises Mustpeade Majas. Siin asub Baltikumi üks kõige vanemaid peoruume, mis valmis juba 1531.–1532. aastal. Siin kohtuvad eri ajastud, mistõttu tunned end siin hästi nii korraldades klassikalist pidu kui ka tipptasemel erilahendustega sündmust.
Mustpeade Maja esinduslikud ruumid on sobivad hästi vastuvõttude korraldamiseks. Pööra tähelepanu ruumi akustikale – hea akustikaga ruumis on müra summutatud, kõnede pidamine lihtsam ja muusikakuulamine nauditavam.
Meeleolukas mõisa tutvustav tuur. Mõisatuuri lõppedes soojendav glögi jõuluhõnguline buffet-õhtusöök.
Seebimullide võluv maailm - Mullimeister teeb hiiglasuuri mulle, saadab lapsi mullis kosmosesse. Lendu tõusevad mullilohed. Võlume mullidest karusselle ja mullivulkaane. Muudame mulle lumepallideks ja võlume inimesi mulli sisse!
Kas teate et, nüüd on võimalus abielluda sõna otses mõttes mullis?! Kaunistame ja kujundame teie peoruumi nii, et teil on vaja vaid kohale tulla.
Sellist lumetormi ei ole sa kindlasti varem näinud. Kui talvel lund ei ole siis meie parandame selle vea!Ülivõimas paberist lumetorm toob endaga kaasa peaaegu poolemeetrise lumevaiba.
Sünnipäev Särevi Teatritoas sobib mänguhimulistele lastele, kes tunnevad rõõmu koos sõpradega esinemisest ja ümberkehastumisest.
Talvepäevad Võrtsjärve ääres ei jää alla suvepäevadele. Tegevusi jätkub siin ka lumega ja ilma alates jahilaskmisest kuni mootorsaani sõiduni.
Võrtsjärve ääres asuvas Järveveere Puhkekeskuses on hea võimalus suvepäevi korraldada, sest siin saab nautida veemõnusid nii Võrtsjärves kui ka suures basseinis, aga mitte ainult...
Talved on Taevaskojas põnevad ja imeilusad. Võimalus on nautida talviseid vaateid täitsa soojast ruumist – meie klaasseintega saalist ning soovi korral võtta ette talvel nauditavaid põnevaid tegevusi alates tõukekelgumatkast kuni räätsamatkani välja.
Päkapiku Akadeemia on eriskummaline paik, kus jõuluvana abilised otsivad uusi tegusaid kandidaate sellele salapärasele ametile. Ülesanded on meeskondlikud ja seikluslikud ning pärast lahendamist saavad osalejatest parimatest parimad päkapikud kogu universumis.
3- tunnine seiklus, mille jooksul ronitakse Padise seiklusraja kõrgseiklus- ja madalseiklusradadel, lennatakse üle Kallaste talu maade ning viiakse läbi meeleolukaid meeskonnamänge. Kes soovib erilist elamust võib suisa raketiga sõita!
Tõsi, seikluspark on avatud vaid suvel, kuid Valmas jätkub tegevust ka talvisteks päevadeks ja õhtuteks. Teid ootab uhiuus saal või väiksemale seltskonnale suur saun eesruumiga. Lisaks mitmeid tegevusi.
Valma Seikluspark Võrtsjärve kaldal on suvepäevade pidamiseks ideaalne paik. Parim grupi suurus on kuni 100 inimest. Lisakohtade ja telkimistega suurematele ja mõistagi ka väiksematele gruppidele.
Suure ja avara ruumi tõttu mahub meile kuni 70 last+70 täiskasvanut. Meil on koostöö pika kogemusega jõuluvana ja peojuhtidega, meelelahutuse pakkujate ja toitlustajatega. Mängutuba on ehitud jõulurüüsse ja lisaks saate pilte teha toredas jõuluteemalises fotonurgas.
Otsite peokohta Tallinna kesklinnas või Helsingi ja tallinna vahel? Restoran Seitse Merd ootab teid A-terminali lähedal. Tellides peoõhtu toidud võite pidutseda hommikuni.
Teeme üheskoos valmis leivataigna ja küpsetame oma pätsikesed ehtsas leivaahjus. Kuni leib kerkib ja küpseb, räägime lahti leivajuuretise saladused, kergitamise, jahud, küpsetusvormid - käime läbi kogu tehnoloogia.
Juba muinasajal oskasid naised kasutada looduses leiduvat. Teati täpselt, mis toime on ühel või teisel ürdil, õlil, vaigul, viljal, marjal või seenel. Nende teadmiste abil säilitati ilu ja värskust, raviti tervisehädasid...
Lapsed vajavad aktiivset tegevust. Miks mitte nende pidupäeva korraldada bowlingut mängides. Jõukohane tegevus alates 7.eluaastast.
Jõulud on aeg, kus saadakse kokku oma lähedaste ja kaugemate sugulastega, heade sõpradega, töökaaslastega, et koos meenutada möödunud aastat ja tähistada jõule. Oxforelli Puhkekeskus pakub selleks ideaalset võimalust: hubane maja, soe saun, maitsvad toidud.
Iga noorpaari unistus on saada parima pulmapäeva osaliseks, mis oleks meeles kogu elu mitte ainult endal, vaid ka perekonnal, lähedastel, sõpradel ja tuttavatel.
Müstika tantsustuudio pakub korraga nii põnevaid koolitusi, saali renti kui ka kostüüme ja aksessuaare, lisaks on võimalik tellida professionaalne fotograaf, kes jäädvustab glamuurse seltskonna vintage stiilis fotodele!
Müstika Tantsustuudio pakub põnevaid koolitusi, saali renti kui kostüüme ja aksessuaare. Lisaks on võimalik meie kaudu tellida professionaalne fotograaf, kes jäädvustab glamuurse seltskonna kaunitele fotodele!
Võistlus sarnaneb ülesehituselt Vormel 1 kvalifikatsioonisõitudega, kus iga sessiooni käigus langevad konkurentsist välja aeglasemad sõitjad.
Pole vahet, kas tegu on intiimse laulatusega või romantilise pulmapeoga. Laitse lossis õnnestuvad mõlemad. Tseremooniat saab läbi viia kohapeal, kiriklikku laulatust samuti.
Masha romantiliselt luksuslik interjör, rikkalik menüü ning suur mahutavus muudavad restorani ideaalseks pulmade pidamise kohaks. Meie juurest saadud kogemused ning elamused on just need, mis muudavad pulmapeo unustamatuks ning eriliselt meeldejäävaks sündmuseks.
Restoran Masha on jõulupidude korraldamiseks ideaalne koht, sest restorani romantiliselt kodune kuid luksuslik interjör mõjuvad väga mõnusalt. Restorani laiast menüü valikust leiab lisaks a la carte menüü hõrgutistele ka rikkalike sööminguid, mis on maitseelamus omaette. Lisaks on alati Masha eesmärgiks täiuslikult hoolitseda oma külaliste eest, pannes mõitsma neid, mida tähendab tõeline vene külalislahkus.
Masha on romantiliselt koduse ning luksusliku interjööriga venepärane restoran, kus saab pidada ka suurejoonelisi sünnipäevi. Masha eesmärgiks on hoolitseda sünnipäevalise ning tema oodatud külaliste eest parimal viisil, muutes seltskonna siinviibimise meeleolukaks ning meeldejäävaks.
Kui pingeline argipäev on töökaaslaste näolt pühkinud rõõmu ja naeratuse, siis üks tore päev tuhamäel suudab seda parandada.
Kiviõli Seikluspark pakub talvel tõsist konkurentsi Lõuna-Eestile, kuid ka suvel leiab siin hulgaliselt tegevusi. Näiteks suvepäevad Kiviõlis oleks midagi täiesti uut ja põnevat...
Õpitoas kasutame portselanile sobivaid vesipilte (dekooli), mille paigutamisega saavad hakkama kõik. Maalimis- või joonistamisoskus ei ole üldsegi vajalik.
Professionaali käe all tutvute põneva savimaailmaga. Igal osalejal on võimalus valmistada savist tass kingituseks endale või sõbrale.
Teid ootavad põnevad töötoad, mida viivad läbi professionaalsed kunstnikud erinevatelt kunstialadelt: klaas, graafika, keraamika, kujutav kunst.
Üks kord lõika, sada korda trüki ehk käsitsi valmistatud kaardid. Töötoas valmivad vastavalt soovile kas jõulukaardid, õnnitlustkaardid või lihtsalt toredad kaardid näiteks kingipakile lisamiseks.
Kui teid inspireerib looduse ürgne puudutus, vaimne atmosfäär ja loomise rõõm, siis seadke sammud tiimiga TAKKK-i Harjumaal.
Ilusa merevaatega restoran Rocca al Mare on suurepärane koht pulmade läbiviimiseks. Tantsuplatsiks on pakkuda lobby baari.
Mis teile meeldib rohkem, kas elitaarse restorani soliidne õhkkond, või lõbus saunapidu suplusega basseinis ja suupistetega? Aga miks mitte valida mõlemat korraga?
Hotellis Rocca al Mare saate korraldada firma sünnipäeva, jõulupidu või kliendipäeva imeilusa merevaatega restoranis või hoopis privaatses veekeskuses.
Pulmapidu võib olla väiksem või suurem. Igal-juhul tahaks sellest mõnda mälestust. Pilt kannab endas rohkem, kui 1000 sõna. Miks mitte lasta sel sündmusel joonistuse või šaržina jäädvustada?
Keskaegne õdus keskkond sobib luksust ja suursugust keskkonda armastavale inimesele, mida toetavad suurepärased road ja teenindus.
Kahetunnises meigikunsti töötoas tehakse näidismeigitund, mille käigus tutuvustatakse jumestamise põhitõdesid, näo ettevalmistust ja erinevaid meigi pealekandmise tehnikaid.
Jõulupeo teevad meeldejäävaks imehea toit Kolu kõrtsi köögist, meelelahutus – olgu selleks siis muusika, tants või käeline tegevus, saanisõit mööda muuseumiteid ning miks mitte ka talvine maastikumäng vabaõhumuuseumi kaunis metsapargis.
Virtuaalreaalsuses leiab tegevust iga sünnipäevaseltskond vanuses 7-99. Lisaks kolmele virtuaalreaalsus põhimängualale pakume juurde muud tulevikuhõngulist meelelahutust.
Vaba Lava Telliskivi Loomelinnakus võimaldab korraldada pidupäeva kuni 500 inimesele või hoopis nautida parimate sõpradega kontserti või teatrietendust.
Otsite peokohta Tallinna kesklinnas? Massimo sobib teile hästi, kui otsite kõrgete lagedega ja paekivi seintega hubast kohta, kuhu mahub istuma kuni 170 inimest ja vastuvõtustiilis kuni 200 inimest!
Pidupäev ja söögi ettevalmistamine käivad käsikäes. Mida teha, kui aega napib? Appi saab kutsuda cateringfirma. Näiteks Jahh Cateringi.
Esitatakse 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi alguse – barokiajastu – inglise ja prantsuse teatritantsu, laulu ja muusikat.
Saate ülevaate, kuidas toimib kaasaegne kunstielu Eestis – millised on tähtsamad organisatsioonid, kes kunstielu mõjutavad, millised on praegu olulised kunstnikud erinevatest valdkondadest, kes praegu tegutsevad, millised sündmused toimuvad.
Saunaküla territooriumile on peidetud hinnaline aardekirst. Kus täpselt, seda ei mäleta keegi. Küll aga on aarde peitjatest alles jäänud legend - tühi tabel ja erilised prillid. Kui tabel ära täita, siis pidavat prillidega nägema aardekirstu asukohta.
Vibu nõuab tähelepanu kontsentreerumist, hetkelist pingutust ja seejärel mõnusat lõõgastust. Vibulaskmine on kohane nii noorele kui vanale. Vibulaskmist on mõnus lõpetada vihtlemisega saunalaval, et kõik pinged korralikult kehast välja saada.
Mõisates on ikka külalisi oodatud ja lahkelt vastu võetud. Sagadi mõisakompleks pakub oma külalistele mitmeid erinevaid võimalusi romantilisteks hetkedeks kui kultuurseks puhkuseks.
Pulmad Sagadi mõisas on erilised tänu mõisahäärberi ajaloohõngule, pakkudes erinevaid võimalusi just noorpaari soovidele vastava pulmapeo läbi viimiseks.
Hoonetes hõljuv piparkoogilõhn, lõkkevalgus pargis ning küünlasäras helkivad mõisahooned- Sagadi mõisa jõulumaa ootab kõiki lapsi ja lapsevanemaid osa saama jõulumeeleolust!
Meeleolukas jõulupidu Sagadis saab alguse seltskondliku mängu käigus, kui jõuluehtes mõisahäärberis pakume nii tegutsemist, nuputamist kui nalja.
Kes ütles, et suvepäevad peavad toimuma murulapil? Miks mitte sõita jahtiga mõneks tunniks Tallinna lahele, päevaks Naissaarele või paariks päevaks Soome saarestikku?
Kiirust ja adrenaliini ihkavatele merehuvilistele pakume hullamist lainetel RIB-tüüpi kaatritega. Kihutame Tallinna lahel, põikame läbi Lennusadamast ja vastavalt ilmale ning soovidele saame ka avamerelaineid nautida.
Pipi ja piraadid on merega seotud. No Pipi võib-olla vähem, aga siiski-siiski, meenutame kes oli ta isa:-)
Golfidemo kestus on 1,5‒2 tundi. Selle aja jooksul tutvustavad ja õpetavad meie sõbralikud juhendajad noortele golfivarustust ja mängu põhioskusi.
Ülielusuuruste golfikeppide ja tennisepallidega harjutatakse golfikepi hoidmist, asendit ja löögi sooritamist kogenud treenerite käe all.
Golfidemo on paaritunnine golfi tutvustav üritus, mille käigus osalejad saavad Pro juhendamisel ülevaate golfimängust ning käe valgeks erinevate golfilöökide tegemisel.
Söesauna talu looduslikust materjalist majade ja paksude metsadega pakub sulle mõnusa võimaluse lõõgastumiseks.
Al Mare Bowlingu klubiruumid on avarad ja imeilusa merevaatega. Meie juures saab mängida bowlingut ja/või piljardit.
Laste energia on hea suunata tegevusse, miks mitte bowlingusse. 6-10 aastastele on bowling jõukohane mäng.
Otsite põnevat pulmapeo kohta Harjumaal? Kus oleks piisavalt õhku? Piisavalt ruumi ka tantsuks ja tralliks? Asuks Tallinnale suhteliselt lähedal? Rehe küün võiks teile sobida!
Aitame hea meelega kaasa Sinu suveürituse põnevamaks ja meeldejäävamaks muutmisele. Selleks ootme päringuid SUP polole, SUP joogale või SUP matkadele Sinu suvepäevade, sünnipäeva, poissmeeste- või tüdrukuteõhtutu vms toreda koosviibimise raames.
Otsite pidupäevaks ideed Läänemaal? Maiu söögituba ootab teid ühisele kokkamisele, mil toit tuleb üheskoos kokku keeta ning seejärel ka ühiselt ära süüa.
Sohvi kutsub külla! Kuid ettevaatust-talle meeldib koristada ning ta kaasab sellesse kõik külalised. Temaga juba igav ei hakka. Sohvi koristab vahvalt ja STIILSELT!
Äge koht, ehe toit, chill päev ja super etendus Henrik Normannilt. Kõik on olemas. Piisab vaid kohale tulla!
Kaunis ümbrus, stiilsed ruumid mis mahutavad korraga 100 külalist ja jätab ka tantsuruumi. Rikkalik peolaud loob suurepärase peotuju ja jätab ilusa mälestuse.
Teid ootab hubane talu Kabli küla lähedal. Siin saab linde vaadelda, murumänge mängida, saunamõnusid nautida ning ööbida nii majas, kämpingus kui telgis.
Veeda mõnus päev või nädalalõpp vee peal kollegide või sõpradega. Päeva jooksul saad selgeks purjetamise põhitõed, tunnetad tuule vägevust ja purjejahi innukust, näed hoopis uue nurga alt meeskonnatöö võimalusi.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ajalooline keldrisaal ootab teid koos eraldi köögiruumiga. Ruum mahutab ca 40 inimest. Ideaalne võimalus Tartu südalinnas nn "pika laua" ürituste jaoks.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on suurepärane koht laste ja noorte sünnipäeva tegevusrohkeks ja harivaks tähistamiseks Tartu südalinnas.
ATV safariretkel on võimalik tutvuda endiste sõjaväepolügonidega, tankodroomidega, lähiümbruses asuvate Männiku karjääride ja veekogudega, sõita mägistel krossiradadel ja nautida männimetsaga loodust.
Vahel on kohal oluline, et mitte öelda VÄGA oluline roll. Mis teha, kui ruumi pole. Klinkberg aitab! Paarikümne aastase kogemusega on nad püstitanud ja sisustanud erinevaid telke kõik võimalikes kohtades.
Vähemalt 5-liikmelisele seltskonnale on pakkuda põnev tüdrukuteõhtu, kus saab lõõgastuda nii, et pruudil järgmisel päeval silmad säravad...
Soovid jätta argipäeva seljataha? Tule mõnule Tallinn Viimsi SPA basseinides ja mullivannides. Anname Teie kasutusse pidustuste läbiviimiseks kogu saunakeskuse või SPA18+ kompleksi.
Koolijütsi sünnipäevapidu Viimsis sisaldab tund aega vee ja saunakeskuse kasutust ning teie poolt valitud sünnipäevatoa ning mürala kasutust 2,5 tundi.
Laulatus või pulmapidu lummava ja "kurikuulsa" kilukarbi vaatega Tallinna siluetile on kindlasti meeldejääv.
Ajalugu ja firmasündmus omavahel siduda või lihtsalt piknikuna klientide vastuvõttu korraldada - Viimsi Vabaõhumuuseum sobib selleks ideaalselt.
Pakume näituse Stopp!Piiritsoon ja Kirovist Kuulini külastus koos muuseumi kuraatoriga ning lõõgastuseks
Kehastume randlasteks, kes on üheaegselt nii vaprad kaptenid, kui ka osavad kalamehed.Iga nüüdane nagamann saab selga tõmmata kaluririided ning lennutada kalurikummik kasvõi naabertaluni ja lahendada salapärast morsekoodi.
Lõbus elamusprogramm, mille käigus saavad sõrmed jahuseks, põlled ette ning kaasa paar kokandusnõuannet. Kõik, mis üheskoos valmistatakse läheb osalejate kõhtu. Varem või hiljem.
Teid ootavad imeline loodus, mitmed saunad, jõgi ja ujumiskohad ning paljud aktiivse puhkuse võimalused.
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid - Enno Tamm: veebruaris tabas kõiki tasuta ühistranspordi kirujaid tõeline šokk - Eesti Päevaleht
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Tallinlane" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Ja kuhu kiire on? Kas puhta õhu nimel ole kahju lisa 10 minutist? Puhas õhk peaks ju olema iga eestlase üks prioriteete. Või kuidas?
...Selles asi just ongi, et tasulise ühistranspordi puhul tuleks juba privaatselt era-taksodega sõitmine odavam....
Seltsimees Tamm ja seltsimees Simson, palun selgitage mulle, kuidas on Tallinna ühistransport tasuta, kui sellele kulub 40miljonit eurot maksumaksja raha aastas???
Aga kes see keelab kasutamast? Sõida palju tahad ja pane kõik kirja, et kuu lõpus saaksid teada, palju kasu said.
TÄNA,ohvritele syydatud kyynaldest,juttudest ja veel, juhtivast agentuurist ei paista tulevat,paistab,et pole väärikas päev....... ..... .....
Kas tammejurakas ei mõika või ei taha mõigata, et see pole ju linnale tasuta ja ka mitte maskumaksjale. Kogu raha ju tulebki maksumaksja käest, sealhulgas ka tamme palk. Miks tamm ise tasuta tööd ei tee? Miks Tamm valetab inimestele.
Mingit tasuta asja ei ole olemas. Seesama raha mis ei kulu inimesel nüüd kuukaadile võetakse mitmekordselt igast aktsiisi, riigilõivude, uute habememaksude jne. näol tagasi.
"Tasuta asjad on täitsa olemas. Tuul ja tähtede sära pilvitul ööl näiteks." - ei tea kui kaua needki veel tasuta on, piilud tulevikus korraks mingi ilusa särava tähe poole ja kohe on kesikute imeloom MUPO platsis ning nõuab trahvi...
mul on su väljamõeldu jaoks kohe vastus olemas: Piletitulu katab Tallinna ühistranspordi kulutustest ainult 35%, ülejäänu doteeritakse linna poolt.
Isegi see "räägin kõigi eest" demagoogia pole meile tasuta. Vastupidi! Kamaluga võeakse linnaviletsusse kahekordse eesti keskmise palgaga nõunikke juurde.
pole ju tasuta. tasuta on tallinnas ainult teatud kontigendile. tuleb see väljamaalane siia ja arvates, et saab sõita tasuta, saab omale trahvi kaela. ka tallinlane, kel mingil põhjusel jääb kaart piiksutamata, on trahv soolas. see mupo tuleks lahti lasta ja võimaldada kõigil tasuta sõita. linn sellest rahalist kaotust ei saa.
Tegelikult doteeriti seda Tallinna ühistransporti ka juba ENNE kesikuid ja seda väga-väga suures ulatuses. Nüüdne Tallina-Vargapesa kasutas lihtsalt juhust, püstitas kommunistliku loosungi ja loos "geniaalse" tasuta ühistranspordi. Tasuta ei ole aga midagi ja maksumaksja plekib ikkagi kõik ise kinni, kusagilt mujalt vöetakse see raha ju nüüd ka ära...
Sakslased võivad ju katsetada, nad ju meist ka kordades rikkamad, pealegi doteeritakse ka Saksamaal juba praegu seda ühistransporti.
jah... karjuda et transport on tasuta jne on totakas... samal ajal bussid sõidavad (kui üldse sõidavad, sest et on lagunenud) liinide järgi, mis on aastast 1976!!!
Mis kasu on sellest mittevajalikku kohta sõitvast ühistranspordist, kui autoga saab kohale vähemalt 2-3 korda kiiremini kohale???
Nii mõnigi kord kui on vaja saada 5-6 km kaugusele linnas, peab kasutama KAHTE transporti, ehk ümber istuma... absurd...
Autor ei saa või ei taha aru saada, et see, mille vastu me protesteerime,on sotsialism! Sotsialism koos oma majandustõdesid eirava poliitikaga.
Tasuta asju ei ole olemas. Olen kindel, et see pärsib ühiskonna arengut läbinisti. Ka ülehinnatud asjad toovad palju kahju nagu viimasel ajal olen näinud. Mängud tasuta asjade- ja aktsiisidega teenivad ainult populistlike poliitikute huve. Kuna Saksamaa tahab ehitada Venemaaga uut gaasijuhet, eirates liikmesriikide arvamust, siis ei ole Saksamaa mulle mingi autoriteet- ka seal on populistid võimule saanud. Enno Tamm: "Oleks ka imelik, kui inimesed protesteeriksid võimaluse vastu piiramatult ning tasuta bussi ja trammiga sõita." Parafraseerides: "Oleks ka imelik, kui inimesed ei oleks ahned, vastutustundetud ja lollid".
"Olen kindel, et see pärsib ühiskonna arengut läbinisti." - ja nii just ongi, ka Nõukogude Liidu ajal oli palju asju "tasuta", aga kõige selle ja muu sotsialistliku jama tulemusel kukkus see koloss kokku - see monstrum pidas ajaloo mastaapides väge vähe vastu.
Kesikud on ju kogu aeg populistid ja hämajad olnud ning nad järgivad väga täpselt selle ala super-meistrilt Savisaarelt kunagi saadud õpetusi.
Selliseid projekte nagu tasuta linnatransport ei maksa väga materdada, sest järjest digitaliseeruvas ja automatiseeruvas ühiskonnas jääb töökohti pidevalt vähemaks ning on ainult aja küsimus, millal on vaja hakata "tasuta" raha inimestele jagama, et nad nälga ei sureks.
Nälga ei lubata surra kellelegi ja tööta ei ole jäänud keegi alates tööstusliku revulutsiooni algusest, aga loodan, areng on Darvini järgi loomuliku valiku küsimus.
On ikka kirjandi kirjutanud. Kogu kontekst on mäda. Eile ûks hull alles hooples kui hea pioneer ta oli, täna uus eneseimetleja platsis. Kaks Saksa tudengit võtavad kotist kaamera välja ja mehel hakkavad käed higistama. Hamburgist ei ole seltsimehel aimugi. Sügisel esimeste külmadega hakkavad kontrolörid tööle, et kõik piletiga peale mahuks. Õudne enesekiidu poeem. Ull jutt.
Rumal inimene! Tasuta ühistransporti on mujal maailmas korduvalt katsetatud ja sellest ollakse seni siiski loobutud. See ei ole kindlasti eestis välja mõeldud. Tallinas kasutusel olev tasuta ühistransport on vaid poliitiline populism ja KE toiduahela osa. EHk kaudne korruptsioon.
väga halb ,enesele kiitust nuruv, mõttelage avaldus. On milonikordne vahe Sakasamaa korral ja Tallinna paraadil "hurrraa,seltsimehed,iga hinna eest!"
tipptundidel liinidel on pilgeni täis bussid,.kindlasti tuleb minna Saksamaale korda ja korraldust õppima Tallinna transpordi eneseupitajatest tainapead.
Siin pole midagi imestada, ainult, et sakslastelt seda kuulda, on pigem sõim, kui meelitus. Sakslased on ühed eesrindlikumad ümberjaotajad maailmas.
Väga paljud bussid on vanad, samuti on graafikud ajast ja arust. KE puhul ei tähendaks muidugi, et tasuline transport asja parandaks, neidki aegu nähtud ja kogetud.
Palju neid šokeerituid hospitaliseeriti, kas närvivapustusse mõni ära ka suri? See Tamm on ikka oma nime väärt kui tema valijate keelsedt sõna dupoi kasutada. Terves maailmas on see idee läbi kukkunud, meil aga on kesikud oma populistliku raharaiskamisega selle kinnisideeks võtnud. Majandusminister muust ei soiugi. Neil kuludest alati savi olnud, peaasi, et vankad ja ajupestud ullikesed neid ikka tagasi valiks varastama, valetama ja vassima.
|
OSCAR-2019
|
||
Mõlema nime näol on tegemist unikaalse ning kordumatu nimetusega, mis identifitseerib kasutajat. Kasutajanime kasutatakse GeoApe'i sisse logimisel ning ei ole portaalis kolmandatele isikutele nähtav. Kasutajanimi valitakse endale registreerimisel ning seda ei saa hiljem muuta.
Ekraani nimi on kasutaja hüüdnimi või nimetus, mille saab endale määrata pärast registreerimist "Minu konto" all ning seda kasutatakse kõikide objektide juures omaniku tähisena. GeoApes tuntakse kasutajat ekraaninime järgi.
Teekond (Tracklog) on kaardile kuvatud trasside ning teekonnapunktide kogum, mis taasesitab GPS-seadme poolt salvestatud teekonna. Sisuliselt on teekond ainult konteiner või kest. See, mida kaardil näidatakse või mis üldises mõistes teekonna moodustavad, on elemendid, mida see konteiner trasside ja teekonnapunktide näol sisaldab ning nende elementide omadused (kaardi seadistused, näidatavus jms). Üks teekond võib sisaldada eneses piiramatul hulgal erineva pikkuse ja välimusega (erineva laiuse, värvi jm) trasse ning erinevaid teekonnapunkte. Siiski tuleks silmas pidada, et rajalogi suuruse kasvades, kasvab ka selle laadimise aeg ning kuvamise kiirus.
Trass (Track) on rajalogi komponent mis väljendub joonena kaardil ning näitab läbitud raja trajektoori. Trassi iseloomustab kaardil trassi jämedus ning värv, trassi kirjeldamiseks saab talle määrata ka nime ning lisada kirjelduse. Teekonna pikkus on trasside pikkuste summa. Üks teekond võib koosneda mitmest trassist.
Teekonnapunkt (waypoint) on teekonna komponent, mis väljendub ikoonina kaardil. Teekonnapunkt võib rajalogisse sattuda kas GPS-logist või võib olla lisatud hiljem GeoApe keskkonnas käsitsi kaardile. Teekonnapunkti iseloomustab tema ikoon, sellele on võimalik panna iseloomustav nimi ning lisada kirjeldus. Autor saab teekonnapunktile lisada ka silte, pilte ja videosid. Kasutajad saavad teekonnapunkte kommenteerida.
Huvipunkt (Point of Interest - POI) on iseseisev geopunkt, mis ei ole seotud teekonnaga. Tegemist on avaliku punktiga, millele saab lisada iseloomustava nime ning kirjelduse ning avaldada GeoApe keskkonnas, et teised nimetatud punktiga tutvuda saaksid. Huvipunktile saavad kommentaare, pilte ja videosid lisada kõik kasutajad, nime ning kirjeldust saab muuta ainult huvipunkti avaldaja. Huvipunktile on võimalik lisada silte, et punkti paremini iseloomustada ning et punkt sarnaste huvipunktidega koos otsingust välja tuleks.
Silt (Tag) on märksõna, mille abil kategoriseerida ning grupeerida sarnase iseloomu või omadusega GeoApe objekti. Sildistamise eesmärk on võimalikult lihtsalt leida sarnaseid kohti ning võimaldada lihtsustatud otsinguid. Samuti on võimalik siltide abil teha teekondade puhul endale isiklikku statistikat, sildistades teekonnad nt. sõiduki nimetuse või margiga ning hiljem margi alusel personaalne väljavõte teha.
Enne salvestamist tuleks määrata rajalogile ka omapoolne nimi ning ka kirjeldus. Kui ei soovi, et rajalogi oleks teistele nähtav ning ei paistaks otsingutes teistele kasutajatele, siis tuleks rajalogi tüüp määrata "privaatseks". Sellisel juhul on rajalogi nähtav ainult rajalogi omanikule ning neile, kellele on edastatud "otselink" või vaatamiseks vajalik võti.
Selleks, et planeerida ja paremini visualiseerida ning hiljem oma reisikaaslastega jagada oma planeeritava reisi võimalikku teekonda, pakub GeoApe raja planeerimise võimalust. Selleks, et planeerimist alustada, tuleb minna "Minu kola" lehele ning leida paremas servast "Planeeri uus rada" sektsioon. Seal saab määrata nii rajalogi nime kui kirjelduse ning nupule vajutades suunatakse kasutaja edasi raja ehitamise juurde.
Raja ehitamise lehel kuvatakse kaart, millele saab hakata ehitama planeeritava raja teekonda. Rada ehitatakse üles vastavalt punktidele, mida kaardile on võimalik lisada. Teekonna alustamiseks vajuta hiirega kaardile, mille peale märgitakse maha esimene punkt. Lisades kaardile punkte, pikeneb ka rada kuni lõpuks kogu trass ongi valmis.
Rada ehitatakse punktide vahele, kasutades optimaalseimat teed st. aja ja teepikkuse parimat suhet. Eelistuseks on kasutada suuremaid teid, mis võimaldavad kiiremini liikumist. Kui ühel või teisel põhjusel ei kattu punktide vahele projekteeritud teekond soovituga, on võimalik raja joont lohistades punktide vahelist teekonda muuta.
Kui rajapunktide kaardile kandmise või lohistamisega midagi valesti läheb, siis ei pea kogu tööd otsast algama, vaid on võimalik kasutada "undo" nuppu, mis viimased tegevused tagasi võtab.
Huvipunkte on võimalik GeoApe'is tekitada kahel moel: kas luua huvipunkt käsitsi või salvestada mõne rajalogi teekonnapunkt Huvipunktiks.
Selleks, et huvipunkti luua, tuleb minna "Minu kola" lehele ning valida "Minu huvipunktid". Paremast servast võib leida "Lisa uus huvipunkt" sektsiooni koos pisikese kaardiga, millele huvipunkt märgitud on.
Selleks, et huvipunkti asukohta muuta, on 3 võimalust. Klõpsates kaardil vasakut hiirenuppu, tõstetakse huvipunkti asukoht automaatselt klikitud kohale. Teine variant on hiire abil huvipunkti lohistada ning sel moel huvipunktile uus asukoht anda: huvipunkt kerkib oma asukohast pisut kõrgemaks, näidades enda tulevase asukoha peal pisikest musta ristikest, et punkt võimalikult täpsele kohale saaks. Kolmas variant on sisestada kaardi all olevatesse väljadesse punkti geograafilised koordinaadid. Seejärel panna loodavale Huvipunktile iseloomustav nimi ning kirjeldus. Samuti ei tasu unustada huvipunktile lisamast silte, mis otsingus punktil esile tõusta aitavad. Valiku saab teha pakutavatest siltidest või sisestada sildid käsitsi, eraldades need teine-teisest semikooloniga.
Selleks, et oma teekonnapunktist Huvipunkt salvestada, tuleks minna teekonnapunkti lehele ning leida kaardi kõrvalt seadistuste sektsioonist roheline "Salvesta POI'na" nupp.
Avanenud sekstsioonis saab määrata Huvipunktile nime ning kirjelduse, mis hiljem huvipunkti juures seda iseloomustama jäävad. Samuti saab valida teekonnapunkti siltide ning eeldefineeritud siltide hulgast loodavale Huvipunktile sildid, mis otsingutes ning huvipunkti leiavad.
Et kontrollida, ega läheduses juba samale kohale huvipunkti kellegi teise poolt tekitatud ei ole, on sektsiooni alaosas vastav nupp.
Selleks, et oma rajalogis muudatusi teha, tuleb leida oma rajalogi lehel olles paremast servast "Muuda seadeid" sektsioon.
Nimetatud sektsioonist võib leida sarnase valiku kaardi- ja rajalogi tüübi muutmiseks, nagu oli rajalogi tekitamise juures. Lisaks saab määrata, kas kaardil märgitakse rajalogi algus- ja lõpp-punktid vastavate ikoonidega ning võimaldatakse rajalogi iseloomustava pildi e. ikooni muutmist. Samuti on võimalik rajalogile pilte seada. Piltide lisamisest loe lähemalt samalt lehelt teemast "Piltide lisamine ja kustutamine". Rajalogi ikooniks sobib JPEG formaadis pilt suuruses 130px x 80px. Kui pilt on etteantud mõõtudest suurem, lõigatakse pilt õigessse mõõtu, alustades mõõtmist vasakust ülemisest nurgast. Kui soovite taastada originaalikooni, tehke enne salvestamist vastav linnuke "Taasta esialgne ikoon" ette.
Leia muudetav trass ning vajuta pisikest "e" tähte paremas servas trassiga samal joonel, mille avaneb trassi muutmise menüü. Lisaks trassi iseloomustavale nimele ning kirjeldavale tekstile on võimalik muuta ka trassi joone jämedust kui ka värvi.
Uue värvi valimiseks on võimalik valida värv pakutavast varvivalikust või sisestada RGB kood vastavale väljale. Värvinäide kuvatakse kõrval olevas kastis. Rajajoone paksuse saab valida vastavast valikmenüüst.
Seadetes on võimalik muuta nii teekonnapunkti asukohta kui ka väljanägemist. Asukoha muutmiseks on kaks moodust: muuta rajalogi geograafilisi koordinaate vastavates lahtrites, mille peale muutub ka teekonnapunkti positsioon kaardil või teekonnapunkti kaardil lohistades. Lohistades teekonnapunkti kaardil, salvestatakse tema uus asukoht automaatselt. Teekonnapunkti asukohta on lohistamise teel võimalik muuta ka rajalogi kaardil, kus vastav teekonnapunkt paikneb.
Ikooni muutmiseks tuleks klõpsata teekonnapunkti ikoonil "seaded" sektsioonis ning valida avanenud ikoonivalikust teekonnapunkti iseloomustamiseks sobivaim.
GeoApe võimaldab laadida erinevatele objektidele pilte erinevatest internetis paiknevatest pildialbumitest. Eelduseks on nimetatud võrgualbumites kasutajakonto omamine.
NB! Lisada saab pilte ja videosid, mis on avalikult ligipääsetavad. Varjatud albumitest või peidetud pilte ei ole võimalik GeoApe lehel kuvada.
Videote ja piltide lisamiseks tuleb minna vastava huvipunkti või teekonnapunkti lehele ning valida vastavalt siis kas "videod" või "fotod" lehekülg. Sektsiooni alaosas võib näha albumeid või keskkondi, kust on võimalik nimetatud punktile meediat laadida. Vajutades keskkonna logol ning järgides edasiseid instruktsioone, on kiirelt ja mugavalt võimalik meedia lehele lisada.
Piltide kustutamiseks on lisatud pildi ja video juures "kustuta" link. Samuti on võimalik "kustuta kõik minu pildid" lingi abil kustutada vastavalt objektilt kõik oma pildid korraga.
Kui seadistuste all on ära märgitud Flickr konto kasutajanimi, saab rajalogile otsida pilte oma flickri albumi piltide seast. Flickri kasutaja all mõeldakse nn "screen name"'i (Flickr'is "You" -> "Your account" -> "screen name" väärtus). Otsing toimub automaatselt vastavalt rajalogi alguse ja lõpu kellaajale, mis tähendab, et eelduseks on lisaks veel fotoaparaadi kellaaja täpsus ning õige ajavöönd.
Et lisada pildid rajalogile, tuleb minna rajalogi seadete sektsiooni, mis on kaardi all paremal ääres ning leida seadete lõik "Flickr". Vajutades "määra pilte" nuppu, avaneb aken, kus all vasakus servas on nupp, mille abil on võimalik laadida pilte flickri avalikest albumitest. Vajutades pildile saab teha valiku piltidest, mida kaardil näha soovitakse. Nupp "Keep selected" salvestab rajalogile pildid, mis on valitud, "Remove selected" salvestab rajalogile kõik pildid peale nende, mis valitud. Sama liidese kaudu on võimalik pilte rajalogilt ka kustutada.
|
OSCAR-2019
|
||
Yle: Soome saarestiku kinnisvaratehinguteks tulid miljonid maksuparadiisist ning ostja ja müüja olid sama isik
Rubesa kritiseeris tagasi astudes kõiki kolme Balti riiki ning ütles, et kahe riigi peaministrid ei tahtnud temaga lõpus enam probleemidest rääkida
Auditi-, maksu-, õigus- ja ärinõustamisteenuseid pakkuva KPMG andmetel tõusis TransferWise viimases investeerimisringis kaasatud 280 miljonit dollariga suurtegijate liigasse. „Investeering avalikustati neljanda kvartali alguses, kuid eelmise kvartali arvestuses oleks TransferWise oma 280 miljoni dollarilise rahasüstiga fintech-sektoris globaalselt seitsmendal kohal,“ ütles KPMG Baltics OÜ finantssektori juht Eero Kaup.
OECD tööhõive, tööturu ja sotsiaalasjade direktoraadi tööturuanalüütik Paolo FalcoFoto: Priit Simson
Kas inimesed vaesuvad, sest robotid võtavad nende töökohad? Automatiseerimise areng paneb suurima löögi alla inimesed, kes seni on kuulunud keskklassi ning lõhe sissetulekute vahel suureneb, tõdes OECD tööhõive, tööturu ja sotsiaalasjade direktoraadi tööturuanalüütik Paolo Falco töö tuleviku konverentsil.
Kui avalikkuses räägitakse palju sellest, et automatiseerimine seab näiteks USAs löögi alla suisa 47% töökohtadest, siis Falco sõnul on see number siiski oluliselt väiksem ning OECD arvutuste kohaselt vaid 14%. Põhjuseks asjaolu,et kuigi paljud tööd tunduvad meile lihtsalt robotiga asendatavad, siis tegelikult võib seal olla palju selliseid elemente, mida ei saa automatiseerida.
Küll aga muutuvad inimeste senised tööd ning nad peavad selle muutusega hakkama saada. Automatiseerimine mõjutab eriti tugevalt nn keskmise kvalifikatsiooniga töökohti, inimesi, kes moodustavad praeguse keskklassi. „See on väga oluline muutus, sest just keskklass on olnud arenenud ühiskondade alustala,“ rääkis Falco.
Edaspidine trend tööturul on tema sõnul polariseerumise suunas: sul on kas väga kõrge kvalifikatsiooniga väga hästi makstud töö või väheseid oskusi nõudev ja madalapalgaline töö, näiteks teenindussektoris. „Tehnoloogia areng mängib selles muutuses väga suurt rolli,“ lisas ta.
Kinnitab Falco sõnul vastupidist: inimese samal töökohal veedetud aastate arv statistiliselt kasvab. See trend on tema sõnul paljuski seotud vananemisega. Kui viimane aga välja arvata, siis ebastabiilsus tööturul kasvab: inimestel on vähem võimalusi töökohta vahetada ning töö kaotamisel uue leidmine võtab kauem aega.
Kuna inimeste töö sisu muutub, peavad nad olema valmis ümberõppeks. Tuleb küsida, kas inimestel on oskused, mida neil on tarvis tulevikus pakutavate tööde jaoks, eelkõige neid, mis aitaksid tehnoloogiast täistuubitud keskkonnas probleem lahendada. See tähendab kognitiivseid oskusi, mis võimaldaksid probleeme hinnata ning neid lahendada? Neid oskusi Falco sõnul praegu töötajatel ei ole. Uuringud näitavad suuri kääre vajaminevate ning inimeste tegelike oskuste vahel. Kuidas neid lahendada?
Falco tõi välja paradoksi, et uuringute kohaselt saavad näiteks töökohal kõige rohkem koolitusi ja väljaõpet need, kellel on juba suuremad oskused. Samas need töötajad, kelle oskused on kesisemad ning kes tegelikult õpet vajaksid, seda paraku ei saa.
Ümber- ja täiendõppe levikul ning selle edukuses on Falco sõnul oluline ka ühiskonna suhtumine. Tihti on tema sõnul probleemiks arvamus, et kui sa kaotasid töö, siis oled sa läbikukkunud. See on aga väga tagurlik suhtumine.
Ümberõppes on Falco sõnul kõige edukam Norra. Seal ollakse valmis panema ümberõppe programmidesse suuri ressursse seda eelkõige seetõttu, et valitseb arusaamine, et sellest võidab kogu ühiskond. Kui ühiskonnas on positiivne arusaamine, siis on ka inimesi lihtsam motiveerida, st inimesed suhtuvad paremini nii koolituste pakkumisse kui ka neis osalemisse.
Positiivne ühiskondlik hoiak teeb töö kaotanud inimesele olukorraga hakkama saamise ning eluga edasi minemise lihtsamaks.
Falco sõnul muudavad tööturgu kolm megatrendi; tehnoloogia areng ja digitaliseerimine, globaliseerumine ning ühiskondade vananemine. Tehnoloogia areng muudab töökohti, aga samamoodi teeb seda ka üha suurenev integratsioon. Kui aastal 2015 oli OECD riikides ühe pensionäri kohta neli töölkäivat inimest, siis aastaks 2050 on neid poole vähem, vaid kaks.
Automatiseerimine ähvardab Falco sõnul enim selliseid töökohti, mis on seotud informatsiooni vahetamise, müügi ning oma käte ja sõrmede kasutamisega.
Vähem on ohustatud need töökohad, kus peab kasutama rohkem oma emotsioone ning pead: igasugu esitlused, teiste mõjutamine, ka raamatute lugemine ning artiklite kirjutamine ning koolitamine. Falco toob välja, et lisaks võimalikule tehnilisele automatiseerimisele on oluline ka inimeste arvamus ehk millistel aladel on inimesed valmis roboteid aktsepteerima ja millistel mitte. Kui kosmoseuuringutes, tööstuses ning militaaralal robotite kasutamist hinnatakse vastuvõetavaks, siis näiteks hoolduses ning hariduses eeldavad inimesed siiski empaatiavõimelist teist inimest. Samas, arvamused ja eelistused võivad muutuda.
Tehnoloogia areneb kiiresti ning muutused, millest mõeldi vaid julgemates unenägudes hakkavad tõeks saama. Kas meid ootab mõne aasta pärast ees kriis?
Hirmud sellise kriisi ees, kus paljud jäävad tehnoloogia arengu tõttu korraga oma tööst ilma, on Falco hinnangul liialdatud. „Kui aga kriisi all mõelda seda, et üha suurem osa inimesi peab muutma oma senist tegevust, neil ei ole selleks endal vahendeid, sotisaalsüsteemid ei ole valmis neid toetama ning ümberõppe võimalused ei ole piisavad, siis jah, see on suur risk,“ lausus ta.
|
OSCAR-2019
|
||
Oh well… Ehk siis ühtepidi nagu päris Versace aga samas nagu mitte ka. Ma kvaliteedi ja disaini kohta ei oska midagi öelda ja 6Avenüü poest vaatasin, et mõned selle brändi jalanõud on täitsa kobedad, aga samas neid endale nagu ei tahaks. Ongi nagu nats vaese inimese Versace ja enesepettus. Pigem võttaks siis sama hinna eest mõne “suvalise” brändi saapad. Ei?
Aga see ongi nii, et vähemedukamad inimesed arvavadki, et nad on keegid, kui neil on see märk kusagil, sest kõik, kes on keegid, ju käivad nii ringi. Kuulsaid ma väga kommenteerida ei oska (sest selle märgi taga on enamasti ikka mingid reklaamilepingud), aga minu tutvusringkonna rikkad ei raiska oma raha sellistele asjadele yldsegi mitte.
mille järgi sa vahet teed, et milline inimene su tuttavatest on rikas ja milline mitte? Kui palju nad kuus teenivad või mille järgi?
Mingil määral kindlasti on rikkus seotud sissetulekutega. Kas teenid 600 v 6000 eurot kuus on ikka vahe küll. Samas ei ole see ka ainuke näitaja. On inimesi, kes teenivad arvestusväärselt, aga ikka käituvad vaestena. Ehk siis mu meelest on rikkus ka mõtteviis ja käitumismallid lisaks sissetulekule ja varale.
Rikas ei ole ilmselt ükski palgatööd tegev inimene. Jõukas võib aga olla küll. Peale selle oleneb alati, kellega võrrelda.
Tuttavate puhul ei teagi, aga sõpru ikka tead, kelle ettevõtetel läheb hästi või kes elavad pigem võlgu. Alati on muidugi oht, et ettevõttel, millel läheb häst, hakkab millalgi halvasti minema.
Vaesed ja keskklass ostavad (liisivad) endale auto, viimase peal tehnikat jne. Nende asjade väärtus aga ajas paraku väheneb.
Yhesõnaga – rikkad kulutavad enda raha enamjaolt sellele, et kulutatud raha hakkaks veel rohkem sisse tooma. Vaesed kulutavad asjadele.
Pidades seda põhimõtet silmas ja vaadates enda sõpruskonna rikkaid – siis nii ongi. Nad ei käi viimasepeal disainerriietega ringi, sest – who cares?
Ma olen sama meelt, et edukamad inimesed ei pea selliste asjade näitamist oluliseks, küll aga on brändid hea moodus mingi fassaadi tekitamiseks.
Mina küll usun, et rikkad inimesed ostavad kalleid brände. See on väga hea meetod raha kulutamiseks. Need, kes ei osta, neil ilmselt siis pole piisavalt raha. Seepärast mind huvitaski, et mille järgi Laura saab aru, kui keegi on rikas, kui ta isegi asju ei osta.
Just nimelt, brändid on hea moodus mingi fassaadi tekitamiseks. Minu arvates on see nii naeruväärne. Minu ämm näiteks jätab kasvõi toidu ostmata ja on näljas, aga riietel peab olema LOGO. Vahet pole, milline nendest kuldsetest ja säravatest.
Ja siis see teine grupp. Rikkad. Ühtlasi ka vastuseks Manjanale. Minu õde on rikas. Kuidas tean? Nimi on mitmel aastal jooksnud Äripäeva TOPist läbi. Tema ei osta seda kulda ja karda kokku, kuigi raha kulutamiseks on. Tema reisib ja kogub elamusi. Ostab kinnisvara. Ei ole nii, et need, kes kiiskavaid firmamärke ei osta, et siis järelikult ikkagi pole raha.
Mul on üks tuttav, kes vabal ajal käis riides nagu kaltsakas, ei oleks keegi osanud arvata peale vaadates et tegu eduka inimesega, kes täna vbla ka juba rikaste topis;)
See vale-Versace on küll tehtud selleks, et püüda lihtsameelseid ja peast natuke ullikesi, kes arvavadki, et ostsid päris Versace ning jäävad ostuga rahule.
“Versace 19.69 (või ka mõnikord kirjapildis V1969) on tegelikult täiesti eraldiseisev bränd, ta ei kuulu samasse perekonda selle tuntud Versacega (Gianni Versace loodud brändiga, mille alambrändid on versace jeans, versace collection jne.).
See bränd asutati aastal 2001 Alessandro Versace poolt, kes tegelikult ei ole Gianni Versace sugulane – neid ühendab vaid sarnane nimi.
Ma ei oska öelda, kas see Versace 19.69 brändi omanik (Alessandro Versace) on lihtsalt kaval et ta tegi sarnase brändi või ta lihtsalt julgelt kasutab oma perekonnanime, aga fakt on see et Versace 19.69 on samuti üpris edukas kaubamärk, nad on saanud sisse suurtesse USA kaubamajadesse ning teevad edukat müüki nii internetis kui füüsiliste esinduspoodidega üle maailma, + edasimüüjatega.
Need 2 brändi on omavahel ka kohtuteed alustanud – üks süüdistab teist kaubamärgi tuntuse ära kasutamises, teine on esitanud vastuhagi, et ei kahjusta mingilgi moel seda tuntumat Versace brändi.
Loo lõpetuseks – 6.Avenüü ei müü võltsinguid ega ka antud kaubamärki selles valguses, et panna inimesi uskuma või ostma antud kaubamärgi tooteid lootuses ja usus, et tegemist on “päris” Versacega.
Tavaliselt, kui keegi hakkab mõnd kuulsamat brändi võltsima, siis ei võeta vaevaks luua ametlik veebilehekülg ning sotsiaalmeedia kanaleid, ning ilmselgelt ei võetaks neid ka müüki suurtesse kaubanduskettidesse või tuntud butiikidesse – veebikaubamajadesse. Versace 19.69 kaubamärgi tooteid müüvad või on müünud mitmed e-poed Eestis (muuhulgas Membershop), ning minu teada ei ole keegi presenteerinud Versace 19.69-t kui meile kõigile tuntud Versace moemaja alambrändina.
P.S.! Ma ei tulnud siia ennast ega oma kaubamaja reklaamima – mulle pigem tundus et antud blogipostitus heidab halba varju 6.Avenüü e-poele ning seepärast siis siia ka kirjutasin. Loodan et nüüd on asi selgem 🙂
Tere! Te saite mu postitusest valesti aru ilmselt natukene. Ma ei arvanud ega tahtnud ka kuidagi öelda, et 6.avenüü müüb võltsinguid. Seda ma ei arva sugugi. Olen täiesti teadlik, et need on kaks eraldiseisvat brändi.
Maa tegelikult mõtlesingi, et miks keegi tahab teha sarnase nimega brändi. Okei, tema nimi on Versace ja kõik on justkui jokk, aga minu mõte ongi, et see on tehtud rumalukeste petmiseks. Kõik teavad, brändi Versace, aga hind on krõbe. Siis tuleb pilti bränd, mis on suht sarnase nimega, aga palju soodsam ja inimesed kujutavadki ette et tegu on alambrändiga.
Ma vabandan kui 6.avenüüle halba varju heitsin, mul ei ole selle poe kohta ühtegi halba sõna öelda, tundub väga soliidne ja usaldusväärne netipood.
Mis aga puutub nime kasutamisse – võib olla kui mu nimi oleks näiteks Oliver Versace :), siis ka mul tekiks kiusatus luua oma bränd ja vaadata kuhu niimoodi välja jõuda oleks võimalik :). Eks ta selline kahe otsaga asi ole.
Aga see tuntud kaubamärkidega enda ehtimine on kindlasti asi, millele ei saa ühest hinnangut anda. On kindlasti neid, keda muudab tuntud brändinimega toote kandmine palju enesekindlamaks, või siis mingis seltskonnas “tegijamaks”. Samas, tihti on ka nii, et tuntud kaubamärgi toode on niivõrd hea kvaliteedi/tegumoega, et ostetakse neid tooteid sellepärast. Ja kui inimene kannab eset, mis pakub talle maksimaalset mugavust ning on veel ilus ka, siis muutub ka kandja ilusamaks ning enesekindlamaks. Tean paljusid inimesi, kes kannavad tegelikult väga kalleid riideid, millel pole kuskil nähtaval kohal suurelt brändinime kirjas – need inimesed lihtsalt hindavad kvaliteeti ja muu neid ei huvita.
Minu isiklik kogemus (seoses oma “erialaga” näen ma tavainimesest rohkem erinevaid brände ja tooteid) on pigem see, et kallim toode/kaubamärk on vastupidavam, mugavam ja materjalide osas kvaliteetsem. Samas on ka alati erandeid, kus mõne väga taskukohase brändi tooted on üllatavalt head ja mugavad (reeglina tabab siiski ka neid pikapeale see saatus, et müügimahtude suurenemisel otsitakse odavamaid tootmisvõimalusi ning seeläbi toodete kvaliteet ajapikku langeb). Tsiteerides kuulsat ütlust: I am not rich enough to buy cheap things. Minul on näiteks jalatsitega nii – ostad kallimad, peavad kauem vastu. Odavamad kipuvad oluliselt kiiremini lagunema.
Jaa, eks ongi kahe otsaga asi, ka mina tunneks kiuastust seda nime kasutada ja tuntud brändi nimest kasu lõigata. Inimlik!
Mis puutub tsitaati “pole nii rikas, et odavat asja osta”, siis 99% olen Teiega nõus. Ma ise olen ammu juba seda meelt, et parem soetada ühed korralikud jalanõud kui kaheksad odavad. Kahjuks aga paljud pingutavad ninast vere välja, et rinnal oleks suur kotkas, mis lihtsalt näeb maitsetu välja ja on selga ostetud vaid seepärast, et see silma paistaks. Kui seda blogi loete, siis minu üheks lemmikbrändiks on Massimo Dutti. Põhjus – kvaliteet, hind ja olematud firmamärgid, mis silma torkaks;)
|
OSCAR-2019
|
||
puhkemajanduslikke huve arvestades, võeti Eestis juba 1920ndatel aastatel kaitse alla nii parke kui parkmetsi kokku 80 kohas.
Haljasvööndi linnalähedasemas ja/või kaunimas osas asuvad metsad tunnistati parkmetsadeks, mujal kaitse-majandusmetsadeks. Kokku eraldati Eestis 330 000 hektarit puhkealasid, esmajoones metsamaastik.
Eesti Vabariigis hoolitses sõja eel puhkemetsade majandamise eest metsanduse keskasutus; parkide ja osalt ka parkmetsade eest kandis hoolt Riigiparkide Valitsus (1935-38) ning Loodushoiu- ja Turismiinstituut (1938-40)
Arvestades puhkajate massiliste metsasviibimisega kaasneda võivate kahjustustega, tuli rahvarikkamate väljasõitude korraldamiseks algaastail hankida luba keskasutusest või maakonna metsaülemalt, ning metsavahid pidid jälgima puhkajate tegevust. Pole teda kaua see kord kehtis.
1966 moodustati Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi tootmisvalitsuse koosseisus puhkealade osakond.
1988 asutati Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee Looduskasutuse Infokeskuse juures väikefirma Estvitalis
1997. aastal moodustati Estvitalise baasil Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse puhke- ja jahimajanduse osakond. Estvitalis tegeles puhkemajanduse suunamise ja puhkeasutuste töö, puhke- ja jahimajade osakond lisaks sellele veel ka jahimajanduse korraldamisega 11 riigijahimajandis.
Alates 1999. aastast korraldab Riigimetsade majandamist Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kelle põhiülesanne on keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas metsa uuendamise, kasvatamise ja kasutamise ning metsakaitse korraldamine.
Puhkemetsad jaotatakse nende kasutamise sageduse järgi: 1) iga päev kasutatavad 2) perioodiliselt kasutatavad
Kasutamise otstarbe ja suurlinnade kauguse alusel jaotatakse: 1) linnaümbruse puhkemetsad 2) kaugpuhkemetsad
Metsamaastike ettevalmistamisel puhkajate poolt kasutamiseks on erilise tähtsusega maastikuline takseerimine, mis on spetsiaalne uurimine puhkemetsamaastike planeerimiseks ja nendele metsadele majandamiskava koostamiseks.
I klass. Põhiliselt kõrgeboniteedilised puistud, kasvavad kuivade kuni parasniiskete ja keskmiste kuni viljakate muldadega aladel.
II klass. Keskmiseboniteedilised puistud, mis kasvavad väga kuivadel ja suhteliselt värsketel liiv- ja saviliivmuldadel. On rahuldavate dekoratiivsete omadustega.
III klass. Soostunud ja soomuldadel kasvavad puistud. Pinnas ja alustaimestik muutuvad puhkekasutusel tugevasti.
Enne eralduse kirjeldamist ja analüüsi antakse talle esialgne emotsionaalne hinnang. Seejärel hinnatakse eraldust. Lõplik hinnang antakse nende kahe hinnangu aritmeetilise keskmisena.
Puhkemetsa kvaliteet oleneb selle jagunemisest tüüpideks, teda moodustavate tüüpide kvaliteedist, metsaalade kontrastsusest ja mitmekesisusest.
Metsade puhkeotstarbelise kasutamise laienemise ja suurenemisega kaasneb metsa kahjustamiste sagenemine ja metsade ilme halvenemine.
Näiteks: puude ja põõsaste vigastamine, märgadel muldadel taimestiku ja mulla pindmise kihi lõhkumine, alustaimestiku kahjustamine, lindude ja metsloomade häirimine, metsatulekahjude sagenemine, metsade prügistamine.
Metsade vastupidavus külastamise koormusele oleneb metsakasvutingimustest ja puistute iseärasustest (puuliik, vanus, täius)
Metsade kaitsest ja puhkamiseks kohandatusest, külastatuse intensiivsusest, puhkamise vormidest ja külastajate kultuursusest.
Metsade tallamiskindlus oleneb metsamullast, selle niiskusastmest, puistu koosseisust ja struktuurist.
SEENERIIK jaguneb neljaks hõimkonnaks: -. viburseened ikkesseened kottseened kandseened. viburseened on saproobid või taimede, seente ja loomade parasiidid. elavad vees või märgades tingimustes maismaal. eestis on teada 21 liiki.
Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses -. ragne kõuts tÜ meediauuringute lektor mtÜ aukk ragne.kouts@ut.ee. elanikkonna hinnang altkäemaksu maksmisele eestis, 2007. allikas: eesti päevaleht 11.11.09. meedia korruptsiooniuuring leedus (1).
Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus. Süstiva narkomaania levimus. -Süstivad narkomaanid eestis: hiv ja riskikäitumise levimus. süstiva narkomaania levimus. anneli uusküla, kristi rüütel, ave talu, katri abel,
Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana -. 27.10.2006 olavi tammemäe. milleks Ömr?. eestis ei kasutata loodusvarasid ei jätkusuutlikult ega säästlikult
10.12.10 Tiia Randma Eesti Kaubandus-Tööstuskoda -Millise ettevalmistusega inimesi tööturg vajab? inimeste ettevõtlikkuse suurendamise vajadusest ja võimalustest. 10.12.10 tiia randma eesti kaubandus-tööstuskoda. millest räägime.
Elukestev õpe Eestis: piiride ületamine. Maakonna eripärad Kärdlas, Hiiumaal -Elukestva õppe eesmärgid: euroopa ja eesti poliitikate, tööandjate, koolide ja õppijate valikud ja võimalused triin roosalu tallinna Ülikool rasi. elukestev
Energeetika keskkonnamõjud Eestis -. loeng 7. energeetika keskkonnamÕjud on:. põlevkivi kaevandamine ja transport elektri- ja soojusenergia tootmine energia ülekanne. põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjud. põlevkivi moodustas 2004.
Leiutistest -. anneli simmul keemia, meditsiini ja toiduainete ekspertiisi talituse juhataja seminar raplamaa arendus- ja ettevõtluskeskuses 25.10.2012. millest räägime?. leiutis. milleks kaitsta leiutist? kuidas teha esmast
Loodusõpetus Eestis elavad imetajad -. 2.klass i kooliaste tiina fedotova valga põhikool juhendaja igor jallai. kui palju on eestis imetajaid?. suurimetajatest on eestis kõige rohkem metskitsi. nende arvukus on üle 55 tuhande. arvukuselt
Tuule-ja päikeseenergia kasutusvõimalused Eestis -. rein pinn eesti päikeseenergia assotsiatsioon tallinn . päikeseenergia ja paneelid. eesti päikeseenergia assotsiatsioon rein pinn . tuuleenergia ja
Imetajad -. kaja kiis. Üldiseloomustus. imetajate ( mammalia ) klassi esindajaid peetakse kõige kõrgemal arengutasemel olevateks selgroogseteks. imetajaid on maailmas ligikaudu 4500 liiki. eestis leitud umbes 80 liiki
|
OSCAR-2019
|
||
Esimese eestlasena ametlikul WTA aastalõputurniiril võistlustulle asuv Anett Kontaveit käis enne Hiinasse sõitu enda edukast hooajast rääkimas ETV saates "Hommik Anuga".
Tennises on väga kindlad käitumisreeglid, mida platsil võib teha ja mida ei või teha. Saatejuht Anu Välba uuris, kas ka Kontaveit on millalgi reeglite vastu eksinud. "Väga harva. Päris paljud asjad on tegelikult keelatud – reketit ei tohi loopida, karjuda väga kõvasti ei tohi, peab püüdma olema vaoshoitud. Ilmselt olen paar korda reketiviskamise eest saanud hoiatuse," mõtiskles Kontaveit. "Tennises on nii, et kui saad esimese hoiatuse, siis see on lihtsalt hoiatus ja teine hoiatus on see, et sul võetakse punkt ära ja siis aina karmimaks läheb. Nii kaugele ei ole ma jõudnud, et mul punkt ära võetaks."
Mõistagi meenus sellega kohe tänavune US Openi finaal, kus Serena Williams sai lõpuks kolm hoiatust, kaotades esmalt punkti ja seejärel ka geimi. "Eks see ilus ei olnud, aga kõik elavad ennast erinevat moodi välja," kommenteeris Kontaveit. "Arvan, et päris paljud tennisistid on päris emotsionaalsed. Eks ta sai päris palju karistada selle eest."
Küsimusele, kui kergelt temal reket käest ära lendab, vastas Kontaveit: "See, kui palju ma seda tahan teha ja see, kui palju ma seda teen, on väga erinev. Lihtne on endast välja minna ja seda kindlasti juhtub ühe mängu jooksul mitu korda, aga ma pigem ei ela seda enda reketi peal välja. Kui, siis hästi harva. Ma vist päris katki ei olegi kunagi enda reketit visanud. Mängu ajal."
Kontaveit võttis ühe enda reketitest ka "Hommik Anuga" stuudiosse kaasa. "See on spetsiaalselt minu jaoks tehtud. Spetsiifiline kaal, mis mulle sobib ja teatud kohta on raskused paigutatud," selgitas Kontaveit. "Alati, kui väljakule lähen, on mul vähemalt neli reketit kotis. Aga eks kodus on mul neid tiba rohkem."
"Mul on kõik reketid nummerdatud ja vahel valin selle järgi, millise reketiga olen eelmise mängu mänginud, siis tekib turniiri jooksul selline õnnereket," avaldas ta. "Tihtipeale pärast turniiri isegi ei mäleta, mis number see võis olla, aga too hetk, kui olen eelmise mängu võitnud, tahan selle sama reketiga mängida. Ja siis igal hommikul lasen reketile uued keeled panna."
Sellenädalases maailma edetabelis kerkis Kontaveit enda karjääri parimale, 20. kohale. Enda karjääri jooksul on Kontaveit alistanud maailma esireketi, samas aga näiteks hiljutisel Moskva turniiril kaotas ta tabelis 101. kohal olnud Ons Jabeurile. "Naiste tennise üldine tase on küllaltki tasavägine. Olen ka kaotanud endast tagapool olevatele mängijatele. See sõltub nii palju sellest, kuidas mängijatel on läinud eelmised nädalad, kas nad on väsinud, kas nad on heas hoos, kuidas neile see kate sobib," arutles Kontaveit. "Üldine tase on minu arust väga tasavägine ja need, kes ongi kõrgemal, lihtsalt suudavad seda taset stabiilsemalt näidata. Top10 mängijate üle võidud on alati kõige magusamad."
Kontaveidi sõnul on kõige raskemad mängud need, mis on äärmiselt tasavägised ja pingelised. "Need on füüsiliselt ja vaimselt kõige raskemad. Näiteks sel aastal Stuttgardi turniiril, esimeses ringis mängisin Kristina Mladenoviciga üle kolme tunni ja võitsin lõpuks 7:6 otsustavas setis, olin mitu matšpalli taga. See oli suur üles-alla kolm tundi kestev võitlus," tunnistas ta. "Pärast värske tunne kindlasti ei ole. Suur adrenaliin on sees. Arvan, et alles peale mängu saad tegelikult aru, kui väsinud ja kui läbi su keha on. Too hetk võib-olla mingil hetkel, kui näiteks istud maas või on pooltevahetus, siis tunned väsimust mingil määral, aga kui punkt hakkab, siis ikkagi jooksed täiega."
Milliseid omadusi on selleks vaja, et tennises tippu jõuda? "Jäärapäine tuleb olla. See on väga raske ala ja väga suure konkurentsiga ala. Tuleb väga järjepidev olla ja oma asja kogu aeg edasi teha. Ma arvan, et see nõuab päris palju sellist sisemist tugevust," ütles Kontaveit.
2009. aastal tuli Kontaveit kõigi aegade noorimana – 13-aastaselt – täiskasvanute Eesti meistriks, tänavu jõululaupäeval tähistab ta 23. sünnipäeva ehk sisuliselt on ta peaaegu kümme aastat suures tennisekarussellis tiirelnud. "Ma arvan, et selles päris õiges karussellis olen tegelikult olnud alles paar aastat. See, kus ma praegu mängin, on see, kuidas päris asjad käivad," arvas ta. "Kui mängisin noorteturniire, kuigi ka kõige tugevamal tasemel, polnud see ikka absoluutselt ligilähedalegi sellele, missugune see elu ja see tuur naiste hulgas välja näeb."
"Arvan, et võib-olla olen sel aastal ise mängimist kõige rohkem nautinud," lisas Kontaveit. "Mulle tundub, et mul on natuke parem arusaam tennisest ja kogu sellest elust. Tunnen ennast mugavamalt ja olen harjunud kõige sellega, mis seal ümberringi toimub ja mida see kõik endast kujutab."
Kui pingeline see elu on? "See on väga raske elu. Kõik need mängud ja head saavutused, nende taga on väga palju stressi, närveerimist, iga nädal uude kohta reisimist. See kõik on raske," nentis Kontaveit. "Paljud inimesed ütlevad, et sa reisid nii palju, näed kõiki kohti, miks sa kurdad. Kui inimesed ise igal nädalal ei reisi, seda elu ei ela, et ühest hotellist teise, ühtedelt väljakutelt teise käia, siis on seda väga raske ette kujutada."
Kontaveit jõudis esimest korda maailma edetabelisse 2011. aastal, alustades 839. realt. Nüüdseks on ta jõudnud 20. kohale. Kuidas on selline tõus õnnestunud? "Ma arvan, et üks asi on see, et mul on mingisugune anne selle spordiala peale ja teine on see, et ma olen kindlasti väga kõvasti vaeva näinud," tõdes ta. "Järjepidevalt, kogu aeg. Kuuendast eluaastast hakkasin mängima, siis oli kõik lõbus, aga nüüd on see kõik palju tõsisem ja rohkem nagu töö. Aga see muidugi ei tähenda, et seda nautida ei saaks."
Milliseid ohvreid on tulnud selle edu nimel tuua? "Eks neid ohvreid on palju ja mitmesuguseid. Mäletan, et mul nooremana oli raskem mingitest asjadest loobuda, mis olid tähtsad. Sellised, mis praegu tunduvad natuke rumalana, näiteks sünnipäevad ja asjad, millel ma ei saanud osaleda ja ma tundsin alati ennast nii väljajäetuna kõigest, mis kodus toimus," muheles Kontaveit. "Aga nüüd on see kõik kuidagi nii loomulikuks muutunud. Olen kogu aeg ära olnud, ma ise võib-olla ei muretse enam sellepärast nii palju. See on üks selle elu osa."
Juba ainuüksi sellele turniirile kvalifitseerumise eest teenib Kontaveit 42 500 dollarit. Tänavuse hooajaga on Kontaveit auhinnarahasid teeninud juba ligi 1,5 miljonit dollarit. "Minu karjääri kõige parem aasta," muigas Kontaveit. "Tuhanded ja tuhanded naised mängivad, teevad trenni iga päev, aga tegelikult tasustatud, kes katavad vähemalt enda kulud ära, on esisada. Selles mõttes on päris karm spordiala."
Küsimusele, mis ta selle rahaga peale hakkab, vastas Kontaveit: "Päris suur osa sellest läheb maksudeks maha, päris kõik mulle endale kätte kindlasti ei jää. Eks jääb ikka kätte ka."
Lõpetuseks uuris Välba Kontaveidilt, millal saab temast maailma esinumber. "Anna mulle mõned aastad," vastas Kontaveit naerdes.
Naiste tennise maailma edetabelis karjääri parimal, 20. kohal paiknev Eesti esireket Anett Kontaveit võistleb sel nädalal esimese eestlannana WTA ametlikul aastalõputurniiril Hiinas Zhuhais.
12 tänavusele turniirile pääsenud mängijat loositi nelja kolmeliikmelisse alagruppi, iga grupi võitja läheb edasi poolfinaali. Kontaveit loositi ühte alagruppi tiitlikaitsja Julia Görgesi ja belglanna Elise Mertensiga.
Esimesena läheb Kontaveit vastamisi Mertensiga. Kohtumine peetakse teisipäeva hommikul pärast Arina Sabalenka ja Ashleigh Barty vahelist mängu, mis algab Eesti aja järgi kõige varem kell 8. ERR-i spordiportaal vahendab Kontaveidi ja Mertensi mängu otseblogis.
ERR-i spordiportaal teeb alagruppide kaupa põgusa ülevaate kõikidest Elite Trophy'l osalejatest, lisaks tuletame meelde, kuidas on läinud senised matšid Kontaveidi ja teiste mängijate vahel.
Alustas aastat maailma edetabelis 34. realt. Suure slämmi turniiridel jõudis nii Austraalia kui Prantsusmaa lahtistel kaheksandikfinaali, Wimbledonis kaotas kolmandas ringis ja US Openil piirdus vaid ühe mänguga.
Kontaveit oli kevadel liivaväljakuil heas hoos, jõudes esmalt Stuttgardi siseliival poolfinaali ning seejärel ka kõrgetasemelisel Rooma turniiril, kus ta alistas teel nelja parema sekka järjepanu kaks esikümnemängijat – üheksandal real paiknenud Venus Williamsi ning maailma teise reketi Caroline Wozniacki.
Prantsusmaa lahtiste järel treenerit vahetanud Kontaveidi uus tõusulaine tuli sügisel Aasias, kus ta jõudis Wuhanis esimese eestlasena Premier 5 kategooria turniiril finaali. Seal pidi ta tunnistama valgevenelanna Arina Sabalenka paremust, lisaks kaotusele tegi Kontaveit tol päeval viga ka enda vasaku jala reielihasele. Järgmisel turniiril Pekingis – WTA kõrgeima kategooria jõuproov – jäi Kontaveit kolmandas ringis tasavägises mängus alla Wozniackile, paar nädalat hiljem Moskvas jõudis ta veerandfinaali.
Kontaveit on tänavu kuuel korral alistanud maailma esikümnemängija. Lisaks on ta sel hooajal koguni seitsmel turniiril kaotanud hilisemale võitjale.
Mertens alustas aastat suurepäraselt, kaitstes esmalt Hobartis tiitlit ning jõudes seejärel Austraalia lahtistel poolfinaali. Enne seda polnud ta ühelgi suure slämmi turniiril kolmandast ringist kaugemalt jõudnud. Austraalias jäi Mertens poolfinaalis alla hilisemale võitjale Caroline Wozniackile. Ülejäänud slämmiturniiridel läks belglannal samuti hästi – Prantsusmaa ja USA lahtistel jõudis ta kaheksandikfinaali ning Wimbledonis kolmandasse ringi.
Lisaks Hobarti turniirile triumfeeris Mertens tänavu veel ka Luganos ja Marokos. Hooaja lõpp pole enam nii särav olnud. Pärast US Openit kaotas ta nii Wuhanis, Pekingis kui Moskvas avaringis, Tianjinis jõudis veerandfinaali.
Kontaveit juhib omavahelisi mänge 1:0 – mullu Bielis jäi eestlanna veerandfinaalis peale 7:5, 6:7 (2), 6:1.
Varasemad aastalõputurniirid: võitis eelmise aasta WTA Elite Trophy, alistades finaalis CoCo Vandeweghe
Görges jõudis tänavu Wimbledonis poolfinaali, varem polnud ta kunagi ühelgi suure slämmi turniiril kaheksandikfinaalist kaugemale pääsenud. Austraalia ja USA lahtistel langes ta konkurentsist teises ning Prantsusmaa lahtistel kolmandas ringis. Augustis tõusis Görges esimest korda edetabelis esikümnesse, kerkides üheksandale reale.
Eelmise aasta lõpetas Görges kahe järjestikuse turniirivõiduga, triumfeerides esmalt Moskvas ja seejärel ka WTA Elite Trophyl. Samal lainel alustas ta ka uut hooaega, alistades Aucklandi turniir finaalis toonase maailma kolmanda reketi Caroline Wozniacki, kes mäletatavasti võitis seejärel Austraalia lahtistel esimest korda suure slämmi turniiri.
Görges jõudis taas finaali aprillis Charlestonis, kus jäi alla Kiki Bertensile, hiljuti aga võitis ta Luksemburgis enda karjääri kuuenda WTA turniiri.
Omavahelistes mängudes Kontaveidiga juhib Görges 1:0 – nad olid vastamisi 2017. aastal Budapestis ja Görges jäi siis peale 6:7 (3), 6:3, 6:4.
Kasatkina jõudis suure slämmi turniiridest nii Prantsusmaa lahtistel kui Wimbledonis veerandfinaali, varem pole ta ühelgi slämmiturniiril nii kaugele jõudnud. Seejuures Prantsusmaa lahtistel alistas ta avaringis Kaia Kanepi. Austraalia ja USA lahtistel piirdus Kasatkina teise ringiga.
Kasatkina jõudis äsja karjääri teise turniirivõiduni, triumfeerides pärast avaseti kaotust kodusel Moskva turniiril. "Paljude venelaste jaoks on esimene unistus võita Kremli karikaturniir ja siis alles slämmiturniir," ütles turniirivõiduga edetabelis kümnendaks tõusnud Kasatkina.
Lisaks jõudis Kasatkina tänavu nii Dubais kui Indian Wellsis finaali. Dubais pidi ta tunnistama Elina Svitolina paremust, kõrgeima kategooria turniiril Indian Wellsis jäi ta finaalis alla Naomi Osakale.
Varasemad aastalõputurniirid: 2015 Elite Trophyl, sai alagrupis ühe võidu, 2016. aasta WTA finaalturniiril sai alagrupis ühe võidu
Keys jõudis nii Prantsusmaa kui USA lahtistel poolfinaali ja Austraalia lahtistel veerandfinaali, Wimbledonis langes ta kolmandas ringis konkurentsist välja.
Kui aga Austraalia lahtiste poolfinaal kõrvale jätta, võitis Keys ülejäänud turniiridel kolme esimese kuuga vaid ühe matši ning Miami turniiril andis ta vigastuse tõttu loobumisvõidu.
Pärast US Openil poolfinaali jõudmist on ta mänginud vaid kahel turniiril ja nii Wuhanis kui Pekingis kaotas ta teises ringis – Wuhanis andis ta Kerberile loobumisvõidu, Pekingis kaotas hilisemale finalistile Anastasija Sevastovale. Hooaja edukaimad WTA turniirid olid kevadel Charlestonis, kus ta jõudis poolfinaali ja augustis Cincinnatis, kus ta jõudis veerandfinaali.
Suure slämmi turniiridest läks Wangil kõige paremini Prantsusmaa ja USA lahtistel, mõlemal jõudis ta kolmandasse ringi. Nii Austraalia lahtistel kui Wimbledonis langes ta konkurentsist välja avaringis.
Suve keskpaigast alates on aga Wang olnud suurepärasest hoos. Ta võitis juulis kodumaal Jiangxis karjääri esimese WTA turniiri ning lisas septembris Guangzhous auhinnakappi veel teisegi võidukarika. Wang võitis Hiina turniiridel koguni 14 mängu järjest, kuni lõpuks Wuhani turniiri poolfinaalis pidi ta reielihasevigastuse tõttu Anett Kontaveidile 2:6, 1:2 kaotusseisus olles loobumisvõidu andma. Pärast paaripäevast puhkust jätkas Wang mängimist kõrgeima kategooria turniiril Pekingis, kus jõudis poolfinaali ja kaotas seal hilisemale võitjale Caroline Wozniackile ning seejärel jõudis ta Hong Kongis finaali, kus pidi tunnistama 18-aastase ukrainlanna Dajana Jastremska kindlat paremust.
Varasemad aastalõputurniirid: jõudis mullu WTA Elite Trophyl poolfinaali, kus kaotas hilisemale võitjale Julia Görgesile
Sevastova jõudis tänavu esimese lätlannana USA lahtistel poolfinaali, alistades veerandfinaalis tiitlikaitsja Sloane Stephensi. Sellega jätkas Sevastova head seeriat US Openil – kahel eelneval aastal jõudis ta seal veerandfinaali. Ülejäänud slämmiturniiridel lätlannal nii hästi ei läinud: Prantsusmaa lahtistel ja Wimbledonis kaotas ta esimeses, Austraalia lahtistel teises ringis.
WTA turniiridel mängis Sevastova kolmes finaalis, võites neist ühe – Bukarestis teenis ta karjääri kolmanda turniirivõidu. Mallorcal, kus ta oli tiitlikaitsja, kaotas Sevastova Tatjana Mariale, hiljutisel kõrgeima kategooria turniiril Pekingis aga pidi finaalis tunnistama maailma teise reketi Caroline Wozniacki paremust.
Omavahelistes mängudes Kontaveidiga juhib Sevastova 1:0 – nad olid vastamisi 2016. aastal liivaturniiril Bastadis, kus Sevastova jäi peale 6:2, 6:4.
Varasemad aastalõputurniirid: mänginud kolmel korral WTA finaalturniiril Singapuris, enda debüüdil 2015. aastal jõudis poolfinaali, kus kaotas hilisemale võitjale Agnieszka Radwanskale
Muguruza jõudis tänavu Prantsusmaa lahtistel poolfinaali, kus kaotas hilisemale võitjale Simona Halepile. Ülejäänud slämmiturniiridel aga langes ta teises ringis konkurentsist välja.
Aprillis võttis Muguruza Mehhikos enda karjääri kuuenda WTA turniirivõidu. Pärast Prantsusmaa lahtisi algas aga veel mullu sügisel maailma edetabelis esikohal olnud Muguruza mõõnaperiood – hispaanlannal ei õnnestunud kuni septembri lõpuni ühelgi turniiril teisest ringist kaugemale jõuda, kuni Wuhanis pääses ta kolmandasse ringi ja seejärel jõudis oktoobris Hong Kongis poolfinaali, kus kaotas Wang Qiangile.
Omavahelistes mängudes Kontaveidiga juhib Muguruza 2:1 – 2016. aasta Austraalia lahtiste avaringis jäi Kontaveit alla 0:6, 4:6, 2017. aastal Stuttgardis aga sai Kontaveit karjääri esimese võidu esikümne mängija üle, alistades toonase kuuenda reketi Muguruza 2:6, 7:6 (1), 6:1. Viimati olid nad vastamisi mullustel Prantsusmaa lahtistel, kui Muguruza võitis 6:7 (4), 6:4, 6:2.
Varasemad aastalõputurniirid: sai ka 2016. aasta WTA Elite Trophyle vabapääsme ja jõudis finaali, kus kaotas hilisemale võitjale Petra Kvitovale
Slämmiturniiridel jõudis Zhang tänavu Austraalia ja Prantsusmaa lahtistel teise ringi, Wimbledonis ja US Openil piirdus ta avaringiga.
Tänavu jõudis ta nii Prahas, Hiroshimas kui Hong Kongis poolfinaali. Kõrgeima kategooria turniiril Pekingis jõudis ta veerandfinaali, alistades kolmandas ringis tol ajal maailma edetabelis kolmandal kohal olnud sakslanna Angelique Kerberi. Veerandfinaalis võitis ta tänavuse US Openi tšempioni Naomi Osaka vastu avaseti, kuid pidi lõpuks kolmes setis jaapanlanna paremust tunnistama.
Kontaveit juhib omavahelistes mängudes 2:0 – esimese võidu sai Kontaveit 2015. aastal Vancouveris, viimati olid nad vastamisi tänavu Wuhanis, kui eestlanna jäi kolmandas ringis peale 6:4, 4:6, 6:1.
Sabalenka alustas enda läbimurret mullu oktoobris, kui jõudis Tianjinis esimest korda WTA turniiril finaali, aga pidi seal tunnistama Maria Šarapova paremust. Tänavu aasta esimeses pooles kaotas Sabalenka veel kahes WTA finaalis – Luganos ja Eastbourne'is –, aga augustis jõudis ta lõpuks karjääri esimese tiitlini, triumfeerides New Havenis. Karjääri teise tiitli võitis ta Premier 5 taseme turniiril Wuhanis, kui alistas finaalis Anett Kontaveidi.
Suure slämmi turniiridel Sabalenkat suur edu ei saatnud – kolmel esimesel slämmiturniiril piirdus ta avaringiga, US Openil jõudis aga kaheksandikfinaali, kus kaotas hilisemale võitjale Naomi Osakale.
Omavahelistes mängudes Kontaveidiga juhib Sabalenka 1:0 – Wuhani turniiri finaal, mille Sabalenka võitis 6:3, 6:3, on nende seni ainus kohtumine.
Varasemad aastalõputurniirid: 2016. aasta WTA Elite Trophyl sai alagrupis ühe võidu, mullusel WTA finaalturniiril jõudis poolfinaali, kus kaotas Venus Williamsile
Slämmiturniiridest läks Garcial tänavu kõige paremini kahel esimesel – Austraalia ja Prantsusmaa lahtistel –, kus ta jõudis kaheksandikfinaali. Wimbledonis piirdus ta avaringiga ja US Openil jõudis kolmandasse ringi.
Kui eelmise hooaja lõpetas Garcia ajaloolise duubliga, triumfeerides esmalt Premier 5 kategooria turniiril Wuhanis ja seejärel kõrgeima kategooria ehk Premier Mandatory turniiril Pekingis, siis tänavu kaotas ta Wuhanis juba teises ja Pekingis kolmandas ringis. Oktoobri keskel aga jõudis ta Tianjinis finaali, kus alistas Karolina Pliškova ja teenis tänavu esimese, ühtekokku karjääri kuuenda turniirivõidu.
Varasemad aastalõputurniirid: jõudis eelmise aasta WTA Elite Trophyl poolfinaali, kus kaotas CoCo Vandeweghe'le.
Slämmiturniiridest oli Bartyle edukaim US Open, kus ta jõudis kaheksandikfinaali. Austraalia lahtistel ja Wimbledonis kaotas ta kolmandas ning Prantsusmaa lahtistel teises ringis.
Barty jõudis kohe hooaja alguses Sydneys finaali, kuid pidi seal Angelique Kerberi paremust tunnistama. Juunis võitis ta Nottinghamis enda karjääri teise WTA turniiri, alistades Johanna Konta.
Viimati oli Barty üksikmängus võistlustules septembris Wuhanis, kus jõudis poolfinaali, aga kaotas seal hilisemale võitjale Arina Sabalenkale. Äsja mängis ta aga WTA finaalturniiril Singapuris, kus jõudis koos ameeriklanna CoCo Vandeweghe'ga paarismängus poolfinaali.
Kontaveit juhib omavahelistes mängudes 2:1 – kaks esimest kohtumist olid veel noorteklassis 2011. aastal, siis said mõlemad kirja ühe võidu. Viimati olid nad vastamisi 2014. aasta Wimbledoni kvalifikatsiooni otsustavas ringis, kus Kontaveit jäi peale 6:7 (5), 6:3, 6:4.
|
OSCAR-2019
|
||
Prognoos tänaseks pidi jube hea olema aga juba hommikul hakkab vihma tibama ja tuul on nii lahja, et mitte ei õnnestu koolitama minna. Graafikusse siseneb lohede parandus koos Kyleiga.
Kuna vihma sajab siis lükkame tööd vähe edasi ja sujuvalt liigume suppidega laineid püüdma. Esimene pool tundi on tõeliselt luks sest tuult pole üldse ja lained on siidjad. Siis hakkab tuul järjest tõusma, kuni lõpuks ma ei suuda enam lauda üldse kontrolli all hoida. Tulen maha ja hakkame lohesid parandama. Vahepeal toob sukeldumis keskuse boss Kendra meile jõulukingid!! Saan omale muhvi ja päiksekate paela. Uskumatu, et nad kõigile meie töölistele kingid tegid!
Peale lõunat olen jälle dilemma ees, kas minna koolitama või mitte. Vihmapilved endiselt sagivad taevas ringi ja tuul on heitlik. Tühistan tunni ja jään niisama passima. Ilm läheb ilusaks ja tuul tõuseb. Noored kutid, kes meil siin puhkavad, pumpavad oma 17m2 ja lähevad sõitma. Pumpan oma 12m2 rpmi ja ühinen nendega. Kaua see lõbu aga ei kesta ja tunni pärast on tuul juba nii nõrk, et hädavaevu saan ülestuult.
Kuigi tuul on hea, lohetunde keegi võtta ei taha. Sepitsen vaikselt sup surfi plaane aga kell 9:00 selgub, et pean hoopis snorgeldamisel abiks olema. Nii naljakad on nad siin oma snorgeldamis reeglitega. Üksi ei või keegi kuhugi minna alati peab giid kaasas olema ja 7 inimese peale peab olema üks giid. Minu ametiks on olla "sweeper" ehk siis pühkija. See, kes kõik armetud snorgeldajad üles korjab või neile abi pakub.
Peale snorgeldamist pakub peagiid MJ mulle võimalust natuke windsurfata. Tuul on päris kena, kusagil 8-9m/s. Alustan suure laua ja 3.3 purjega. Õigepea annab Mj mulle väiksema laua ja 3.7 purje. Seilan päris hästi. Lõpuks, kui maha tulen tunnustab boss mind kiidusõnadega ja soovitab mul järgmine kord kindlasti trapetsit kasutada. Vinge!!!
Peale lõunasööki tuul püsib ja lähme koos Kylega koolitama. Kyle on tegelikult alles ise värske lohesurfar ja koolitamine talle väga ei istu aga annan talle kergema õpilase, millega ta hästi hakkama saab.
Õhtul ootab meid tõeliselt ameerikalik jõulueine. Kaks pirakat kalkunit, kartulipuder, pohlamoos ja ülimaitsev kaste. Pugin mõnuga.
Peale õhtusööki hakatakse igasugu nõmedaid seltskonna mänge mängima, millest ma peaaegu edukalt põgenen.
Pühapäev ja jõulud. Kõik algab nii lootustandvalt. Tuul puhub, ilus ilm ja tervelt kolm edasijõudnud õpilast. Ahnitsen liialt ja võtangi nad kõik kaasa, lootes asja kontrolli all hoida. Aga läheb nii nagu ikka ja maksan kõrget hinda ahnitsemise eest. Tuul muudkui kukub ja õpilased on kõik mööda merd laiali, hädas lohede veest välja õngitsemisega. Nii ei saa ma kellegile õieti tähelepanu pöörata. See nädal mul nähtavasti jootrahadega ei näkka...
Pärastlõunaks on vaid napid riismed tuult järel ja koolitama ma rohkem ei pea minema. Saan hoopis lohesid parandada. Uskuge või mitte aga see on mu uueks meelistegevuseks ( siis ei pea vees ligunema).
Siin on palju varuosasid ja muid tarvikuid parandamiseks, nii et nokitsen lustiga. Seekord pean ühe ribi ja peaballooni ühenduse tagasi liimima. Aquaseal! Jätke meelde
Peale seda odüsseiat tõttan windsurfi osakonda ja saan omale kohe ühe suure laua ja 6.2 purje. Künnan vett kuni päikeseloojanguni, tackid tulevad juba päris hästi. See on mul kolmas kord siin purjelauaga sõita.
Õhtusöögiks midagi erilist nagu polndki, pealekauba olin nõudepesu vahetuses. Mitte just kõige vahvamad jõulud....
Hommikul teen viimase kvaliteetse skype kõne Tomile, jahvatan kogu oma puuvilja ülejäägi smuutiks ja kell 9:00 astun meie kiirpaadi pardale koos uue kamba külalistega. Natuke kahju on isegi linnast lahkuda, mis siis, et see tänu teetöödele üsna jube mülgas on. Aga siiski tahaks veel natuke vaba aega, et lihtsalt omaette olla. Saarel on see pea võimatu...
Esialgu kulgeb paadisõit üsna muretult ja ma ei põegi väga, et korralikku hommikusööki ei teinud aga peale kaht tundi kihutamist jõuame riifilt välja avamerele, kus koheselt hakkavad meid kiusama suured lained ja vihmapilved. Hakkan juba kahetsema, et midagi ei söönud sest tühja kõhuga on üsna lihtne merehaigeks jääda. Õnneks võtab ainult kergelt iiveldama ja saarestiku riifile jõudes olukord normaliseerub.
Kohalejõudes aitan poistel paadi toidu ja joogivarudest tyhjaks laadida ning peale seda tõttan koolitama. Ilm on vihmane ja kole ning tuulesuund eriti kehva. Bossu need vabandused ei morjenda ja kupatab mind siiski uustulijate Mary ja Billiga vette.
Võtan 7m2 sest tuul on kõva. Veel enne väljasõitu tuleb viskab boss mulle 9m2 ka sekka öeldes, et tuul on kukkunud. Kohale jõudes aga pole üldse enam tuult ja isegi 9m2 toimib hädavaevu. Õnneks päästab boss mind hädast välja tuues 12m2 aga niipea, kui olen selle üles seadnud, rügavad meie poole uued vihmapilved ja tuul tõuseb hoolega. Isegi nii, et 12m2 liiga paljuks kujuneb. Teen koolituse ära aga parim see just pole. Õhtul mängime terve kambaga kaarte. Selline huvitav mäng nagu "lusikad".
Terve päeva veetsin jälle netis, lõunaks võtsin eine taco putkast ja õhtul joppas isegi nii hästi, et sain venna Andresega Austraaliast tervelt 2h rääkida. Arutasime kõvasti jõulu teemat - kes mida pannile paneb ja kuuse alt leida loodab.
Kolmapäev! Täna on jälle gruppide vahetus aga hea selle juures on see, et mul on kolmeks päevaks linnaluba, nii et saan koos vana grupiga saarelt jeehat tõmmata. Olen juba päris elevil. Hommikustest toimetustest ma siiski ei pääse ja pean nii pellereid, kui ka bungaloid korrastama. Õnneks saan sellega kiirelt hakkama ja suudan veel enne lõunasööki sukeldumis sertifikaadi jaoks videot vaadata.
13:00 läheb meil paat välja. Saan omale hea koha, kus pikali visata ja 2,5h kergelt tukkuda. Nii mõnus kui ei pea kellegagi rääkima! Kohalejõudes võtab meid vastu Mary. Üks perekond kutsub mind endaga San Pedro saarele aga kuna mul on juba plaanid tehtud (üksi vaikuses passimine), siis ütlen pakkumise ära.
Esimese asjana lähen ostan omale hunniku puuvilju, seejärel hüppan ka supermarketisse sisse ja vaatan, mis jõuluks pakutakse. Ei midagi erilist. Ostan vaid hunniku sokolaadi, mida saarele kaasa võtta.
Õhtuks küpsetan omale plantaane mozzarellaga. Appikene, kui hea. See on mu kõigi aegade lemmiksöök vist.
Huvitaval kombel on mul hommikuti üsna kehv olla. Peale sukeldumiskursust on mul mandlid, siinused ja muud lümfid veits paistes ja hommikuti annab see eriti tunda. Loodan, et ma oma kõrvu ära ei rikkunud.
9:00 lähen jälle Juliat koolitama ja seekord on ta juba nii tubli, et püsib ülestuult ja õpib jibe'i. Saan jälle rahus päikest võtta ja fotograaf olla.
14:00 hakkavad mul näpud vanast harjumusest siiski sügelema ja otsustan windsurfaritega ühineda. Kyle teeb põhjaliku maakoolituse ja tänu sellele saan aimu juurde, kuidas veepeal oma purjega hakkama saada.
Lõpetame filmivaatamse üsna hilja ja saan oma poiste käest sugeda, et ma nõusid eel pesema varem ei tulnud... Mul on assistenti vaja
Täna magan kogemata peaaegu seitsmeni. Ärgates tõttan kiirelt apelsini mahla pressima ja siis Tommale helistama.
Kuna ilm on täiesti tuuletu ja lainetu, siis pole muud teha, kui sukelduma minna. Elora juba tundiski huvi, kuidas mu sukeldumine edeneb ning päris häbi oli öelda, et peale tema lahkumist ma rohkem vee alla pole jõudnudki. Tegelikult ilmad olid ka ülikehvad.
Igatahes lähen lepin aja kokku ning 8:45 olen kail oma varustust üles seadmas. Natuke närvitsen oma aeglaste kõrvade pärast aga Tyrone alatihti korrutab mulle, et sukeldumine ei ole võidujooks ja ma ei peaks niipalju stressama.
9:10 väljume ja asukohaks on Long Caye sein, ehk siis meie saare tagune riifi äär. Esimene kord ilma instruktori ja abiköieta minna. Minu kaaslast pole samuti ligidal, nii et paanitsen täitsa üksi. Mis siis ikka hakkan usinalt närima ja neelama ning lõpuks jõuan alla teiste juurde. Polnudki nii hull.
Midagi väga erilist me ei näe aga märkimist väärivad batfish, scorpion fish, lizard fish, üks kena lest ja paar vöödilist krevetti. Väga nunnud.
Peale sukeldumist tõmban end päikese kätte kerra ja suigatan tunnikeseks. Üles ärgates olen muidugi punane. Siis lõunasöök ja uus siesta. Kuigi mul pärastlõunaks midagi plaanitud polnud, tahtsin vaid natuke Tommiga rääkida, siis ühtäkki plahvatas peas, et võiks ju uuesti sukelduma minna. Mõeldud tehtud, napilt enne kaht jõudsin kohale. Tyrone oli minu varustuse juba ära andnud aga sebisin omale kiirelt uue. Seekord oli meid kokku 8, nii et paras punt karjatamiseks.
Asukoht sama, mis hommikul. Nägime paari suurt barrakuudat ja üht pirakat nurse sharki. Allaminek läks mul samuti paremini. Kõrvad hakkavad harjuma. Õhku kasutan ikka veel rohkem, kui teised, nii et pean vähe rahulikumalt võtma.
Õhtuhakul tegime taas päikeseloojangu reisi liivaluitele. Saateks kitarr ja Steffi lauluhääl. Väga ilus õhtul.
Täna mul esimene vaba päev peale kaht kuud orjust. Ulala magan 6:10 asemel kuni 6:35ni. No milline luksus ikka kaua magada!!
Siis lähen pressin omale värske apelsini mahla ja kirjutan hommikuse menüü. Ja järgmiseks leian end juba nõudepesu osakonnast Steffile abiks olles. Uups mu vaba päev ei hakka just hiilgavalt pihta. Eks tuleb end rutiinist vaikselt välja harjutada.
Nõudepesu ajal tõttab uksest sisse meie saare manager Charlie koos suurepärase teatega. Cully olevat mind kuni kolmapäevani kõigist töödest vabastanud. Yesssss!!! Selgituseks niipalju, et minu leping oli kaheks kuuks täispalgaga. Viimase kuu teenin % ainult juhul, kui koolitan. Mul on tasuta majutus ja söök aga pean selle eest natuke pisitöid tegema.
Natuke hiljem pistab meie peagiid MJ nina uksevahelt sisse, õnnitleb mind töövaba perioodi algamise puhul aga soovitab mul siiski tänane hommik veel tööpostil olla sest siis on kergem tal jootrahasid jagada. Võtan pakkumise vastu ja ja rügan kuni lõunani. Siis annan ohjad Steffile üle viskan voodisse pikali ja tõmban eriti pika kõne Tomile, kes parasjagu Norra tagasi sõidab.
Kolmepaiku hakkavad mul näpud sügelema ja lähen vaatan välja. Seal vajavad abi ühed lohetajad. Aitan neil ära sehkendada ja siis rigan omale purjelaua üles. Võtan seekord väiksema laua ja 5,2 purje. Eesmärk on kaldastarti harjutada. Tuul on üsna ebastabiilne ja kõigub üles alla aga sõidetud saan päris okeilt. Lõpus harjutan ka kaldastarte. Tänu uuele külalisele Maudile ja tema õpetustele edeneb kõik kiirelt.
Järgmine kord saan juba sügavamas vees harjutada. Lõpetan koos päikeseloojanguga ja jubeda januga, nii et tõmban puuotsast paar kookost kosutuseks.
Hommikul kerge pilvisus aga õnneks ei saja. Aitan jälle Steffit ja siis lähen koorin poistega krevette. Seekord läheb kiirelt, nii et suudan enne hommikusööki isegi Tomiga 15 min juttu puhuda.
Peale hommikusööki hakkame saart riisuma ja sellega läheb kuni lõunani välja. Siis pesen nõusid ja saan jälle Tomiga mõne sõna rääkida. Peale seda riisun jälle ja enne päikeseloojangut teeme reisi liivasaarele meie saare ees. Veame kohale posu toole ja suppidega õlled. Istume ja imetleme pilves päikeseloojangut.
Õhtul töölistele kooki ei jätkugi aga õnneks Tyrone aitab hädast välja ja toob mulle sukeldujate juustukoogi!
Üllatus üllatus taas sajab vihma. Steffi kurdab hommikul magamatuse üle sest tuul lammutas öö otsa. Mul seda probleemi pole sest magasin jälle mereääres.
Pärastlõunal koristan natuke veel majakesi ja kell 15:00 võtan supi ning lähen surfama. Esimene kord kahe kuu jooksul ilma tuuleta. Ei puhu mitte üht sekundit meetris. Lained on väga ilusad ja puhtad. Alguses olen üksi, kuid õhtupoole ühinevad ka Mj ja Steven. Meie kaks giidi. Mj on väga hea surfar.
Kokkuvõtteks olen üle 3 tunni lainetes ja maha tulen alles siis, kui mitte midagi enam ei näe, ehk siis ammu peale päikeseloojangut 18:20. Parim sessioon eales!!
Öö otsa sadas jälle vihma ja tuul lammutas väljas nagu põrguline. Seekord olin targem ja kolisin magama oma vanasse majakesse mereäärde. Siiani tuul ei jõua ja ka vihm ei kolista niimoodi vastu katust sest kõik on palmilehtedest. Vaene Steffi, kes seal Tortugas kannatama peab.
Hommikul on endiselt eriline koerailm. Vihma valab lihtsalt halastamatult ja kõik siblivad vihmakeepides või prügikottides ringi.
Kuigi magan hästi olen ikkagi kuidagi energiavaene ja ei viitsi ei koolitama ega ka ise sõitma minna. Tuul pole samuti nii tugev, kui eile. Hoolimata kõigist vabandustest tunnen ikkagi raskeid süümekaid sest patt on tugevat tuult kasutamata jätta!
Peale lõunasööki, palub üks noor vallaline New Yorgi kinnisvara hunt Mark mult koolitust. Hüppan kohe rõõmust lakke sest viimasel ajal olen ainult vanureid koolitanud ja mul on sellest täitsa kopp ees. Siia saarele väga palju noori ei satu. Kui, siis paarikesed ja pered. Enamus külalisi on 50-85.
Kell 14:00 hakkame Markiga pihta ja uskumatul kombel tuleb ka päike välja ja tuul ühtlustub. Kuna see on ta viimane päev ja rohkem tunde võtta ei saa, siis panen kohe alguses tempo peale, et koolituse lõpus lauda ka proovida saaks. Mark arenebki ülikiirelt ja saame lauda ka kasutada.
Õhtuks on plaanitud väike lahkumis ja tantsupidu. Kahjuks Steffiga oleme nõudepesus ja ei saagi peoga ühineda. Kui lõpuks pääseme teeme mõned dringid ja hüppame onnist onni ning tantsime hilisõhtuni.
Normaalselt magada saan kuni keskööni, siis jõuab kauaoodatud põhjatuule front kohale. Puhangud kuni 16m/s ja hoovihm, mis hoolimata suletud ustest ja akendest ikka oma tee minu onni leiab. Toas on nii tugev tuul, et isegi teki alla varjumisest ei piisa.
Hommikupoole on purgaa kõvasti kukkunud aga mitte täielikult ja välja kuulutatakse Triina ja Steffi loheshow kell 9:00
Vihma valab nagu oavarrest ja koos vihmapilvedega ka tuul tõuseb. Rigame mõlemad 9m2. Peale saades nagu ei tundugi tuult eriti palju. Üle ei käi ja head hangtime'i ka ei tule. Ainult mõne karmima vihmapilvega tuul tõuseb aga siis on nähtavus ka null ja keegi kurat ei näe, kui kõrgele me lendame. Enne 11:00 tuul kukub juba niipalju, et saan surfikaga välja minna ja natuke vanu trikke harjutada. Lõpuks, kui veest välja saan olen surmväsinud. Söön lõuna ära ja siis helistan Tommile, et koduseid uudiseid kuulda. Poole kõne pealt hakkan aga nokkima ja pean tudupausi tegema. Tavaliselt ma 2h lohesessioonist nii ära ei väsi aga arvan, et organism tegeleb alles viirusest taastumisega ja energiavarud on piiratud. Peale siestat saan Tommi taas kätte.
Öösel magan hästi ja tunnen end hommikul palju paremini, kuid mitte siiski 100% tervena. Kurk on endiselt veidi kähe ja mandlid paistes. Koolitama ma veel minna ei julge sest, kui pean palju rääkima või vees karjuma oleksin õhtuks hääletu. Loivan niisama ringi ja teen pisemaid töid ning tukastan iga natukese aja tagant.
Sõnusingi ennast ära! Öösel läksid kõik kanalid umbe ja palavik tõusis samuti. Sain kõvasti voodis või õigemini higipitis väherda ja omaette töinata. Esimest korda mul kahe kuu jooksul nutta. Tavaliselt töinan uues kohas juba esimestel nädalatel. Mitte niivõrd haiguste vaid kohanemisraskuste pärast.
Niisiis luban omale selle väikese nõrkusehetke sest üleüldiselt olen olnud väga tugev. Võibolla isegi liiga ja keha ütles: "stop, aeg maha!"
Siiski stressan hommiku pärast sest meil on terveks päevaks koolitused plaanitud. Raske on teistele oma nõrkust tunnistada. Esimesena ütlen Steffile, siis MJ ja seejärel Charliele, kes kohe mu temperatuuri mõõdab. Kraadid on fahrenheitides ja numbriteks 99,3, mis Charlie kohaselt on väike palavik. Ta paneb mu kohe voodireziimile, millega ma heameelega nõustun. Õnneks just enne üheksat kukub tuul ka täiesti ära, nii et olen pingest vaba. Ka pärastlõunal pole eriti tuult ja see annab mu stressavale ajule veel pingelangust. Õhtuse nõudepesu saan Stefiga ära vahetada ja uskumatul kombel olen saanud ühe päeva saarel veeta peaaegu täiesti töövabalt. Esimest korda kahe kuu jooksul!!
|
OSCAR-2019
|
||
Pole kunagi võsul käinud, kuid iga ndv sõidan sealt lähedalt mööda.Kus on seal kõige paremad sõidukohad ning mis tuultega kõige sefim on?
Täna peaks meie grupile natuke lisa tulema. 4 inimest lahkub. Tuul on hommikul päris kõva ja hellitan endamisi plaani sõitma minna. Ebaõnnestun selle ideega täielikult sest tuul pole ikkagi piisavalt kõva, et koolitust ära jätta. Saan omale jälle kaks algajat daami. Kyle viib välja mu eilse õpilase Shoshoni Alaskalt.
Peale kiiret lõunat saan tunnikese vaba aega, et Tomiga paar sõna juttu puhuda. Peale seda pean oma haisva ja läbimärja kalipso jälle selga venitama... Õõh
Pärastlõunane koolitus nii hästi ei lähe sest tuul on marginaalne. Võtan 15m2 ja hädavaevu saan tunni läbi viidud.
Öösel mul normaalselt magada ei õnnestu sest tuul kolistab väljas nii kõvasti ja hoolimata suletud akendele ja ustele on toas ikkagi korralik tuuletõmme.
Eriti erutunud ma sellest tuulest pole sest see tähendab seda, et pean oma sukeldumis kursuse ootele panema ja arvatavasti koolitama minema.
Peale lõunasööki tahan nii väga Elorat koolitama minna aga kõige kiuste pean ikka ühe oma külalistest võtma. Hoolimata iga kandi pealt lähenevatele vihmapilvedele on tuul uskumatult ühtlane ja saan terve päeva ainult üheksasega hakkama..
Tänane päev algab kerge väsimus ja pohmelus tundemärkidega. Alarmi sättisin omale 7:30 aga kuna elan õlle lao peal siis hakkas keegi usin juba 6:00 pudelitega all kolistama. Õigepea järgnes sellele vihm vastu plekkatust ja siis juba kõik mu enda hädad, mis magada ei lasnud.
Sellega valmis lohistan end hommikusöögile. Keegi mind otseselt appi ei vaja hommikuks, nii et peale sööki imbun vaikselt oma tuppa ja üritan Tomiga ühendust saada.
Kuna täna tahan järgmise sukeldumise teha, siis pean jälle hunniku videosid vaatama ja küsimustike täitma. Tunnike lähebki selle peale ja siis loivan tagasi oma osakonda ja proovin asjalikuna näida ning köögis veits korda luua.
13:00 pean sukeldujate juures tagasi olema ja oma varustuse korda sättima. Nüüd on musse juba natuke elu ka tagasi tulnud ja olen üsna elevil kursusest. Seekord harjutame ilma hapnikuta pinnaletõusmist 6m sügavuselt. Kõige põnevam osa minuarust. Peale selle harjutame navigatsiooni kompassiga ja mõningaid muid oskusi.
Maale tulles on mul kõrvad ikka eriti umbes ja ma ei kuule väga hästi. Boss pakub mulle jälle peroxiidi ravi.
Õhtuhakul on meil naiste julgustamise ring rannal, kus igaüks oma uusaasta soove avalikustab. Ma enda omi ei avalikusta.
Hommik algab imeilusa ilma ja rõõmsate kilgetega rannalt. Poisid teevad hommikusurfi. Ise olen liiga hiline (7:00) ja surfama enam ei jõua. Tuuletu ilma puhul on mul vaba päev. Aga vaba päev siin ei tähenda mingit logelemist sest alati on midagi teha. Esimese asjana vahetame mu parvel ühe ballooni välja sest see lekib jubedamat moodi. Ka mootor on kehvas seisus ja neutraal ei taha hästi sisse minna. Selle parandamine on aga tuleviku muusika.
Järgmiseks saan kaks sekundit aega Tomiga suhtlemiseks ja siis juba tõttan sukeldujate manu õppevideot vaatama.
Vahepeal lõuna ja kell 15:00 olen jälle sukeldujate juures tagasi. Sätin iseseisvalt oma varustuse kokku ja seejärel teeme Elora ja Ryaniga väikse briifingu eelseisvaks vette hüppeks. See on mu teine sukeldumine 12m sügavusele. Tore on see, et boss ja ta naine tulevad ka kaasa minu kätt hoidma.
Alla minnes näen kurja vaeva kõrvade tasakaalustamisega. See võtab niipalju aega ja paneb nad valutama. Lõpuks alla jõudes on kõik hästi. Harjutame mõningaid oskusi ja siis ühineme ülejäänud grupiga. Näeme tohutu suurt Goliath Grouperit. Mõned stingrayd ja muud tegelased.
Ülestulekuks harjutame sõbraga õhu jagamist. Paati jõudes on mu kõrvad ikka nii umbes, et ma hädavaevu kuulen, mis inimesed räägivad.
Kuna pean nõusid ka pesema siis uusaasta peomeeleolu on visa tekkima. Teen omale ühe kookose rummi koksi ja peale üht lonksu olen juba purjus. Ma ei ole juba sajandeid alkoholi tarbinud. Järgmiseks lähen ajan Elora oma koopast välja, käsen tal kleidi selga panna ja tantsima tulla. Elora on sama süütu alkoholi osas, kui minagi ja juba ühe lonksuga on tal tuju laes. Tantsime kuni 12neni välja, võtame uue aasta vastu ja lähme tuttu. Ilus õhtu peaaegu täis kuuga! Head uut aastat!
Laupäev ja järjekordne gruppide vahetus. Hommikul valab vihma nii hullusti, et mul kaob igasugune lootus normaalset ilma kunagi näha. Samuti olen masenduses sest boss tahab mind juba kell 8:00 selle koerailmaga välja saata. Mis kõige hullem mu kalipso pole öö jooksul mitte grammigi kuivanud ja tilgub endiselt.
Selleasemel aga saan koos Kyle ja Mjga majakesi puhastada. Peaaegu terve grupp lahkub ja rabame kuni lõunani välja.
Koheselt tuleb ka paat koos uue kamba inimestega sisse ning asume toidu ja joogivarusid saarele laadima.
Sel hetkel tormab mu juurde Elora, kes pärastlõunaks pakub välja teise scuba koolituse. Arutan bossu ja liidriga läbi ning võtan pakkumise vastu.
Peale lõunat olengi valmis vette hüppama. Sügavasse me ei lähe vaid harjutame paari meetrises vees oskusi. Seekord võtame läbi kõik jubedad stsenaariumid nagu kogu varustuse eemaldamine ja tagasipanek veeall. Ilma hapnikuta olek ja sõbra balloonist hingamine. Kõige lõpuks hädaabi pinnaletulek juhul, kui õhk otsa saab. Väga põnev!! Oleme vees päris kaua ja õhtuks olen jube väsinud. Terve öö magan nagu nott.
Öö otsa kallab vihma ja tänu sellele on mu uni üsna katkendlik. Ärgates ootab mind järjekordne sombune ilm. Millegipärast olen ise ka viimasel ajal päris sombune olnud ja raske on naeratust näole manada. Ei teagi, millest see tuleb sest tegelikult on kõik meie külalised ülitoredad inimesed ja mulle meeldib nendega aega veeta. Kahju ainult, et nad nii viivuks siin on.
Muret teeb ka see, et ma kohalike giididega väga hästi läbi ei saa. Nad on koguaeg kambas ja ajavad mingeid omi asju. Praegu on mu parimateks sõpradeks boss ja ta vennapoeg Kyle aga nädalapärast on nad juba läinud ja siis jään kohalikega üksi.
Hommikusöögi ajal valab nii jubedalt vihma, et boss koolitusplaanid maha matab. Võtan siis vabalt ja aitan köögis toimetada ja poistel nõusid pesta. 8:50 tormab Kyle kööki ja käseb mul üheksaks valmis olla sest lähme koolitama. Kiirustan kohe hambaid pesema ja kalipsot selga ajama. See pole eilsest üldse ära kuivanud sest õhuniiskus on stabiilselt 90%. Kena!
Kuna ilm on siin kapriisne nagu Madonna, siis kahe instruktori peale võtame kaasa kaks 15m2, kaks 12m2 ja igaksjuhuks viskame kõige peale ühe 9m2. Mida ma isegi paadi jaoks üles rigada ei viitsi sest olen üsna kindel, et sinnamaale tuul ealeski ei jõua. Aga ülla ülla mis juhtub. Kohale jõudes puhub 13-14m/s. Tüüpiline noh!
Rigan siis oma tüdrukutele 9m2 ja Kyle võtab Ankile 12m2. Loomulikult tuul tõuseb veel ja kõigil käib retsilt üle. Kyle pakib oma lohe kokku, mina võtan 9m2 ja asun hangtaimima (head tuult ei või raisku lasta). Mõne aja pärast loovutan lohe Ankile ja asun teda õpetama. Siis juba tuul langeb ja asume koduteele. Kuna oleme uues kohas siis saan paadi sõidu asemel downwinderi oma saarele teha.
Pärastlõunal tuult pole ja selle asemel on kookose loeng. Aitan poistel kookoseid korjata ja platsi puhtaks teha. Muidugi kaanin terve maotäie kookosvett samuti.
Peale seda tõttan sup surfama, et kere külma dussi jaoks soojaks kütta. Surf on ainuke sport siin, mis mul vere liikuma suudab panna.
Juba hommikul ilm üsna sombune ja pilves. Tuul mõõdukas 6-7m/s ja boss kupatab mind uustulijatega kohe merele. Õed Lindsey ja Kaitlyn. Kyle võtab kaasa Chrisi, kellele eile algtõed ära suutis õpetada.
Kohalejõudes briis veel kestab aga niikui oma 12m2 täis saan tuul kukub märgatavalt. Isegi nii, et ma hädavaevu lohet taevas suudan hoida. Ootan veel natuke ja siis võtan vastu otsuse 15m2 täis pumbata. Loomulikult kohe peale seda tuul tõuseb ja 15m2 käib üle....
Rohkem ma igaljuhul vahetusi teha ei viitsi ja kinnitan tüdrukutele, et see kõik ongi normaalne. Uskumatul kombel saavad nad päris hästi hakkama ja seda kuni lõpuni välja.
Tunni lõppedes ja kokku pakkides ligineb meile üks kiirkaater kamba inimestega. Algul kohe ei teagi, mida arvata. Piraadid? Lohede eest saaks ju päris kena kopika mõtlen endamisi.
Kaater tõmbab meile otse kõrvale ja pillub üle küsimustega "Kes me oleme, kust me tuleme, mis me teeme ja kus mu parve luba ja kapteni litsents on" No ma ei oska muud teha, kui käsi laiutada ja enda saare poole osutada.
Peale seda alles tutvustavad ennast kui "port authority officials". Ehk siis mingid sadama kontrollid. Pinnivad mind tükk aega veel ja klõpsivad samal ajal pilte teha. Suurest ärevusest astun paadis vähe sitasti, kukun ja saan ilged muhud ja sinikad ümber põlve. Nojah niipalju siis mu ilusatest säärtest uusaasta peoks...
Tagasijõudes räägin loo ka pealikule, kes suuri silmi teeb ja kinnitab, et ealeski pole keegi siin paate kontrollimas käinud. Probleemide vältimiseks käseb mul järgnevaks paariks päevaks uude kohta koolitama minna.
Kuna terve päev on julmalt vihma kallanud, siis jääb pärastlõunane koolitus ootele. Tõmban kõik oma paksemad vammused selga sest päris külm ja niiske on.
Üritan Tomiga kodust ühendust saada ja paar sõna juttu rääkida. Läksime skaibilt whatsappile üle sest skype sakib sajaga kehvema ühendusega kohtades.
Järgmisena lähen vaatan oma sukeldumis kursuse video lõpuni. Nüüd saan lõpuks järgmise katse vees teha!! Yey
Täna jälle sama dilemma ees, mis eile. Tuult näitab vaevu 5-6 m/s. Boss aga on närviline ja käseb meil kõik suured lohed kaasa võtta ja koolitama minna. Aitan Kylel nõud ära pesta ja sätime end valmis. Kell 9:00 aga on väljas selline tuulevaikus, mida isegi fregattlinnud pole enne näinud ja konutavad kurvalt palmipuu otsas. Muidu ei näe neid mitte kunagi kusagil istumas. Nad on alati õhus ja isegi magavad lennates.
Kuna koolitus ära kukkus, siis peame Kylega tühjaks jäävad majakesed ära koristama. Grupist lahkub 8 inimest ja asemele tuleb 11. Peame ka voodeid ümber tõstma ja saame kõva trenni sealt.
Peale higistamist tahaks kohe vette hüpata aga mõned päevad tagasi sain pahkluule nõmeda marrastuse ja üritan seda võimalikult palju kuival hoida. Niisiis higistan natuke juurde ja lähen 10neks minutiks päevitama.
Peale lõunat mingit erilist tuult pole aga siiski võtan vastu täiesti lolli otsuse koolitama minna. Siin on nii, et iga väikse tuule iili peale kõik lähevad nii äksi täis. Ja teised giidid hakkavad kohe mu kallal tänitama, kui ma esimese puhangu peale välja ei jookse...
Noh läksin siis Billi ja ta isikliku 17m2, mille me kohe katki pumpasime ja halligi teha ei saanud. Tulime tagasi ja tuulemõõtja näitas samuti nulli.
Õhtul olin jälle nõudepesus, kuna meid on kokku saarel 50 inimest siis kujutate ette, kui kaua see aega võttis...
|
OSCAR-2019
|
||
Seitsmenda Päeva Adventistide Peakonverents ei ole kunagi vastu võtnud ega kinnitanud koguduse ametlikku seisukohta oikumeenilise liikumise suhtes. Sel teemal on kirjutatud raamat (B. B. Beach Ecumenism – Boon or Bane?, Review and Herald 1974) ja mitmeid artikleid on ilmunud aastate jooksul adventväljaannetes, kaasa arvatud Adventist Review´s. Kuigi ametlik seisukoht on veel koostamata, võib öelda, et on olemas küllaldaselt tõendeid, mille alusel seda esitada.
Üldiselt öeldes, Seitsmenda päeva adventistid ei mõista täielikult hukka oikumeenilist liikumist ja selle peamist esindajat Maailma Kirikute Nõukogu (World Council of Churches), samas on adventistid kriitilised selle teatud seisukohtade ja tegevuste suhtes. Mõnedki eitavad oikumeenilise liikumise ambitsioonikust ja selle positiivseid mõjusid. Oikumeenilise liikumise peamine eesmärk on kristlik ühtsus. Adventistid ei eita, et Kristus palvetas ühtsuse pärast. Oikumeeniline liikumine on tõhustanud kirikutevahelist dialoogi ja kõrvaldanud asjatuid eelarvamusi.
Oma organisatsiooni ja tegevusega on oikumeeniline liikumine andnud kirikutest täpsema ja uuendatud info, toetanud usulist vabadust ja inimõigusi, seisnud vastu rassismiilmingutele, juhtinud tähelepanu sotsiaalmajanduslikele probleemidele evangeelses kontekstis. Kõik need püüdlused on toonud kasu ja kandnud head vilja. Vaatamata sellele ei kaalu üldised kasud üles kahju. Viimasest aga alljärgnevalt.
Adventkirik astus ajalooareenile kindlas veendumuses, et ta vastab Jumala kutsele. Adventistid usuvad ennast esile tõstmata – uhkuse või liigse enesekindluseta –, et adventliikumine on Jumala poolt saadetud, et kuulutada igavest evangeeliumi, Jumala viimast sõnumit, mis tuleneb Ilmutuse 14. ja 18. peatükist. Lähtuvalt erilisest rõhuasetusest ja arusaamast prohvetikuulutustest, näeb adventkirik ennast kui lõpuajaks suunatud liikumist, mis on ise oikumeeniline ja kannab apokalüptilist sõnumit. Kuulutuse alguses kutsutakse Jumala lapsi välja langenud maailmast, kus kasvab religioosne surve, mis vastandub Jumala tööle. Välja kutsumine on samas ka üleskutse ühtsuseks ja ülemaailmseks, isegi oikumeeniliseks liikumiseks, mis omab Jeesuse usku ja peab Jumala käske (Ilm 14:12). Maailma Kirikute Nõukogu rõhutab esmaselt ühtsust kirikutele ja alles seejärel kutsutakse järk-järgult välja oma “erinevustest”, et saada üheks. Adventliikumise sõnumi puhul on esmane Baabülonist välja kutsumine, et jätta maha selle erinevused ja segadus, ja alles seejärel kutsutakse ühtsuses kasvamisele tões ja armastuses, kuuludes ülemaailmsesse adventperre.
Mõistmaks adventliikumise seisukohta oikumeenia ja teiste peamiste kirikute suhtes, on kasulik meeles pidada, et adventliikumise algaegadel, milleriitide ajastul, oli oikumeeniline aspekt tähtis, kuna liikumine ise kasvas välja erinevatest kirikutest. Kirikud ise lükkasid milleriitide-adventistide kuulutuse tagasi, kuid adventistidest liikmeid oma kirikutest ei lahutatud, vaid nad moodustasid osa neist. Suhted kirikute sees pingestusid, levitati kuulujutte, millest mõne mõju kestab tänapäevani. Liikumise pioneeridel olid omad arusaamad ja nende vastased kaitsesid enda omi. Emakirikud ei suutnud olukorda enam taluda ja see viis uue liikumise lahkulöömiseni. Tänapäeva kirikutevahelised suhted on loomulikult mõistvamad.
Milliseid probleeme adventistid oikumeenias näevad? Enne sellele küsimusele vastamist peab arvestama faktiga, et oikumeeniline liikumine ei ole ise ühtne, vaid esindab erinevaid arusaamu, mis on problemaatiline. Antud seisukohavõtus puudutame oikumeenilise liikumise üldist seisukohta, mis on esindatud Maailma Kirikute Nõukogus, organisatsioonis, mis esindab enam kui kolmesadat erinevat kirikut ja denominatsiooni.
Uue Testamendi järgi on kirik ühendatud tões, mis on püha, ustav, rõõmuks kõigile ja kuulekas (Jh 17:6,13,17,19,23,26). Oikumenistid (luues uut sõna) usuvad, et lõplik ühtsus, mis ühendab enamuse kirikuid, on arengu loomulik lõpptulemus. Nad rõhutavad, et kirikute lagunemine ajaloo jooksul erinevateks liikumisteks on ‘skandaalne lahutus’, mida võetakse kui andestamatut pattu. Ketserlust ja oma veendumustest taganemist oikumenistid aga ignoreerivad. Uus Testament osutab kristlastevastasele tegevusele “Jumala templi” sees (2Ts 2:3-4). Piibellik pilt lõpuaja kogudusest Jeesuse teise tuleku eel kujutab endast ülejäänute kogudust kui ülejääki kristlaskonnast, kellel on Jeesuse usk ja kes peab Tema käske, mitte megakirikut, mis ühendab endas kogu inimkonda (Ilm 12:17).
On olemas selgeltmääratletav piir, mille ületamisel mittepiibellik ja mittekristlik eluviis õigustab lahutust/lahusolekut. Maailma Kirikute Nõukogu seda piiri ei tunnista. Lahusolek – selleks, et kaitsta ja ülal hoida seda koguduse ja tema sõnumi puhtust ja rikkumatust – on soovimisväärsem kui ühtsus maailmalikkuses ja eksituses.
Enamgi veel, adventistide jaoks on arusaamatu Maailma Kirikute Nõukogu juhtide vähene tähelepanu isikliku pühaduse ja taassünni olulisusele. Mõnede jaoks on viimase tähtsustamine kui “püha” ülevõidmine, millel pole tähtsust kristliku kasvu jaoks. Nad eelistavad isiklikku “isiku” pühadust sotsiaalsele moraalile ja moraalinormide rõhutamisele. Adventistide jaoks isikliku pühaduse ja ühiskonna moraali kriteeriumid ei kattu. Tõeliselt pöördumata kristlasteta pole organisatoorne ühtsus aga saavutatav.
Paljude kirikuringkondade jaoks on avatus hea oikumeeniline omadus. Täiuslik oikumenist ei ole oma usuvaadetelt dogmaatik, pigem on ta vaated vormitavad. Ta respekteerib teiste vaateid ega hoia oma seisukohast kinni. Ta on usuteemadel alandlik ja mitte pealetükkiv, välja arvatud oikumeeniliselt olulistes punktides. Ta tunneb oma teemat ja suhtub negatiivselt isikutesse, kes üritavad talle oma usulisi vaateid jõuliselt esitada või teda ümber veenda.
Alandlikkus ja tasakaalukus on kristlikud väärtused. Peetrus kutsub meid üles esitama oma usku alandlikult, lugupidamise ja hea südametunnistusega (1Pt 3:15,16).
Oikumeenilises liikumises on veendumuste esitamine vastuvõetav ainult kasutades nn “pehmet” lähenemist. Küsimused veendumuste tõepärasuse kinnitamiseks on vastuvõetamatud. Oikumeenilise koostöö idee seisneb selles, et erinevate kirikute seisukohad tõest on seotud ajaga ja seega relatiivsed, ebatäiuslikud, poolikud. Mõned oikumenistid on valmis minema veelgi kaugemale, rääkides ühtsest tõest, öeldes, et oikumeeniline tõde ongi segu ehk doktrinaalne süntees, mis toob erinevad kristlikud tõed kokku. Nad väidavad, et iga üksikkiriku tõde eraldi on tasakaalutu ja oikumeenia ülesanne on taastada harmoonia ja tasakaal. Sellises ühendatud tões nähakse oikumeenilist mitmekülgsust kõigi jaoks. Kasutades Friderick Suure sõnu: ‘igaüks pääseb omal viisil’.
Adventistid usuvad et ilma kindla veendumuseta kirikul pole vaimulikku jõudu. See on oht, mis iseloomustab oikumeenilist liikumist, õpetuslik pehmus haarab kirikud omalaadsesse surmaunne. Seda oikumenistid soovivad, et nende õpetuslik segu – doktrinaalne süntees – oleks sellisel viisil ainus pakutav. Adventistid seisavad sellisele õpetuslikule kokkusulandumisele vastu. Nad näevad selles ohtu, mis viib postkristlikku ajastusse, kus vaimulik õpetus ja vägi on kadunud.
Paljude Maailma Kirikute Nõukogu juhtide jaoks ei ole Piibel iseenesest seadusandlik ja autoriteetne. Rõhuasetus on Piibli mitmekesisusel, sealhulgas evangeeliumi demütologiseerimisel. Suure hulga oikumenistide jaoks, nagu see on liberaalse kristluse puhul tavaks, seisneb inspiratsioon mitte Piibli tekstis, vaid lugeja kogemuses. Seega, ilmutus ise on vähetähtis, kogemus aga otsustab kõik.
Apokalüptiline prohvetikuulutus on antud praktiliselt ajatus kontekstis. Viited Jeesuse tulekule on antud, kuid see ei ole kiireloomuline ja omab vähe mõju oikumeenilisele kontseptsioonile evangelisatsiooniprotsessist. Siin on olemas oht eshatoloogiliseks pimeduseks.
Seitsmenda päeva adventistid näevad Piibli poolt esitatud pilti patu ja lunastuse vahelisest seosest kui “suurt võitlust” hea ja kurja vahel – Kristuse ja Saatana vahel, Jumala Sõna ja suure petise valede vahel, truuks jäänud ülejäänute ja Baabüloni ning “Jumala pitseri” ja “metsalise märgi“ vahel.
Adventistid on ennekõike Sõna inimesed. Kuigi uskudes tingimusteta Pühakirja autoriteeti, tunnistavad adventistid, et Piibel oli “kirjutatud inspireeritud meeste poolt, kuid see ei ole Jumala arusaam mõtte- ja sõnavabadusest. Piibel on antud inimkonnale. Jumal ei ole selle kirjapanija. ... Piibli kirjutajad olid Jumala sulemehed, mitte Tema sulg.” (EGW „Valitud Sõnumid”, raamat 1, lk 21) Paljud oikumenistid ütlevad, et Piibli tekst ei ole Jumala Sõna, vaid sisaldab seda Sõna, kui inimesed reageerivad sellele ja võtavad selle vastu. Adventistid ütleksid, et Piibli kirjutajad kirjutasid seda, mis “on Jumala Sõna” (ibid.). Siin ei ole Jumal kohtu all; seda ei ole ka Tema Sõna, vormikriitikast hoolimata. Kohtu all on inimene, mitte Piibel.
Traditsiooniline arusaam misjonist rõhutab evangelisatsiooni kui verbaalset evangeeliumi kuulutamist. Oikumeeniline lähenemine näeb misjoni kaasamise tulemusena omamoodi shalomi keskkonna tekkimist, kus valitseb sotsiaalne rahu ja harmoonia. Adventistide jaoks on evangeeliumisõnumi viimine patust päästetavatele tähtsaim misjonivorm. Tegelikult on traditsiooniline arusaam päästest, kaasa arvatud adventistide jaoks, olnud üksikisikute päästmine patust igaviku jaoks. Oikumeeniline evangelism näeb päästet kui ühiskonna päästmist rõhuvatest režiimidest, näljahädast, rassismi needusest ning ebaõiglasest kohtlemisest.
Adventistide arusaam pöördumisest tähendab, et isik kogeb elumuutvat vaimset taassündi. Enamus Maailma Kirikute Nõukogust rõhutab vajadust muuta ebaõiglaseid struktuure ühiskonnas.
Nagu näeme, avaldab oikumeenia negatiivset mõju evangelismi valdkonnas. Ka välisriikides toimiva misjonitöö edukus (või äkki peaksime ütlema edutus) on oikumeeniaga seotult sageli vähem produktiivne (nagu meie seda mõistame – alates Paulusest kuni Billy Grahamini), toodab vähem kasvu ja suuremat liikmeskonna langust, vähemat hulka välja saadetud misjonäre, proportsionaalselt vähem rahalist toetust. Tegelikult on misjonäride tööala nihkunud eemale põhilistelt “oikumeenilistelt” kirikutelt konservatiivsete evangelikaanide poole. On kurb, et misjoniliikumises on kaotatud selline suur evangeelne potentsiaal, eriti ajal, mil islami „misjonärid“ muutuvad järjest aktiivsemaks ja sõjakamaks ning ärkamine idas ja põlisreligioonide hulgas hoogustub.
Hiljutine Seitsmenda Päeva Adventistide „Üks Tuhat Päeva Lõikust“ edukas kampaania põrkus oikumeenilise tagasihoitud “ühise missiooni” liikumisega. Viimane võib tunduda kui hea oikumeeniline uurimistöö, kuid hingevõitmise töös olid tulemused pea olematud.
Tõsi küll, küsimus kristlaste sotsiaalsest ja poliitilisest vastutusest on keerukas. Maailma Kirikute Nõukogu ja teised kirikute nõukogud (nagu Rahvuslike Kirikute Nõukogu Ameerika Ühendriikides) on endid tugevalt sidunud poliitiliste probleemide lahendamisega. Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus on palju ettevaatlikum ja suhtub sellese valdkonda suure tähelepanuga.
Oikumeenilise mõtlemise valdkonnas sisaldab poliitiline vastutus või hõlmab järgmist: (1) pääste sekulariseerumist, (2) tuhandeaastase perioodi järgselt usutakse inimkonna ja ametkondade pingutuste tulemusena järk-järgulisse ühiskonna poliitilise olukorra paranemisesse ja sotsiaalse heaolu edendamisesse – olles Jumala töölised maa peal, valmistutakse Jumala kuningriigiks maa peal, (3) kristluse kohandumist tänapäeva maailmaga, (4) utoopilist usku progressi ning (5) sotsialistlikku kollektivismi, aga mitte kommunistlikku materialismi, vaid teatud egalitarismi ja heaolu vormi.
Eeldatavasti leiavad oikumenistidest sotsiaalsed aktivistid, et adventism on kui utoopiline täitumatu nägemus apokalüptilisest taevast, mis ei ole tõde. Seistes silmitsi paljude probleemidega ühiskonnas, ei saa adventistid jääda osavõtmatuks ega ükskõikseks. Adventistid omavad ulatuslikku haiglate ja tervisekeskuste võrku, mida igal aastal kasutavad miljonid inimesed; ülemaailmset haridussüsteemi ligi 5000 kooliga; Adventkoguduse Arengu ja Katastroofiabi Agentuur (ADRA) on kiiresti laienev ülemaailmne abiorganisatsioon, mis toetab kirikut abivajavates piirkondades ja seda mitte ainult arengumaades. Rääkimata teistest tegevusaladest, milles adventkirik osaleb.
Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus usub, et on vaja eristada sotsiaalpoliitilist tegevust üksikute kristlastest kodanike tegevusest koguduste ja kirikute tasandil. Kiriku ülesanne on tegeleda moraalsete põhimõtetega ning liikuda Piiblis antud suunas, mitte lihtsalt propageerida poliitilisi juhiseid. Maailma Kirikute Nõukogu on kohati olnud seotud poliitilise võimu mängudega. Sel ajal kui adventistid külvavad seemet, mis paratamatult omab ühiskonnas ja poliitikas mõju, ei soovi adventkirik takerduda poliitilistesse vastuoludesse. Issand ütles: “Minu kuningriik ei ole sellest maailmast” (Jh 18:36) ja nagu Issand, soovib Tema kirik minna ja “teha head” (Ap 10:38). Adventkirik ei soovi osaleda riigi valitsemises ei otseselt ega kaudselt.
Amsterdamis 1948 pandi Maailma Kirikute Nõukogu esimesel koosolekul usuvabaduse teema oikumeenilisse päevakorda. Usuvabadust peeti oikumeenilise ühtsuse saavutamisel elutähtsaks eeltingimuseks. 1968. aastal loodi Maailma Kirikute Nõukogu peakorteris usuvabaduse sekretariaat. Kuid viimastel aastatel on Maailma Kirikute Nõukogu usuvabaduse hoiak mõnevõrra ebaselge. Aastal 1978 sekretariaat suleti, peamiselt rahaliste vahendite puudumise tõttu. See fakt iseenesest räägib usuvabaduse „prioriteedist“ organiseeritud oikumeenilises liikumises.
Hetkel valitseb oikumeenilises liikumises tendents, mis käsitleb usuvabadust lihtsalt ühe osana inimõigustest, mitte kui põhiõigust, mis on ülimuslikum kui kõik teised inimõigused. Kasutatud lähenemisviis viitab ilmalikuke meelestatusele. Sekularistid ja humanistid keelduvad tunnustamast usulisi tõekspidamisi kui midagi, mis on eraldiseisev, kõrgemal muudest inimese vabadustest. Siin on oht, et usuvabadus kaotab oma ainulaadsuse, olles olnud eestkostjaks kõikidele teistele tõelistele inimõigustele, vabadustele.
Ei tohi unustada, et ajalooliselt on just tasakaal võimu ja denominatsionalismi (ühe religiooni jagunemine paljudesse gruppidesse, sektidesse) vahel olnud see jõud, mis on neutraliseerinud usulist sallimatust ja toetanud usuvabadust. Ametlik, vormiline usuline ühtsus on eksisteerinud vaid jõu kasutamise teel. Seega on ühiskonnas pingeid ühtsuse ja usuvabaduse vahel. Tegelikult on eshatoloogiline pilt lõpuaja sündmustest dramaatiline visand usulisest tagakiusamisest, kui apokalüptiline Baabülon proovib pigistada ülejäänute kirikut oikumeeniliste kirikute ühtsesse liitu.
Lõpuks muutub usuvabaduse väljavaade üha pilvisemaks, kui saadakse aru, et teatud oikumeenilised aktivistid on üsna kergesti nõus usuvabaduse piirangute kehtestamisega, mis mõjutavad usklikke erinevast religioossetest-poliitilistest taustadest, mida peetakse negatiivse sotsiaalse hoiaku kandjateks. Veelgi enam, mõned oikumeenilised juhid on täiesti valmis, et revolutsioonilistes olukordades, riigi ülesehitamise ja “hea” ühiskonna kui terviku jaoks on möödapääsmatu usuvabadust piirata või isegi ajutiselt usuvabaduse õigust keelustada, et edendada ühtsust ja ehitada üles „hea“ terviklik ühiskond.
Siiani oleme esitanud mõned seisukohad, mida adventistid on kaalunud seoses võimaliku osalemisega oikumeenilises liikumises. Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse üldist suhtumist teistesse kirikutesse ja oikumeenilisse liikumisse on otsustavalt mõjutanud eespool esitatud kaalutlused ja määratletud prohvetikuulutuste mõistmisest. Tagasi ajalukku vaadates näevad adventistid sajanditepikkust tagakiusamist ja kristlastevastaseid väljaastumisi paavstivõimu poolt. Nad näevad diskrimineerimist, riigivõimude või nende rajatud kirikute sallimatust. Tulevikku vaadates näevad nad ohtu katoliikluse ja protestantismi liidus, mis saavutab poliitilis-religioosse võimu ja võib viia julma tagakiusamisteni. Nad näevad Jumala ustavat kogudust mitte megakirikuna, vaid kui väljavalitute hulka. Nad näevad endid kui tuuma ülejäänute koguduses ning ei soovi olla seotud laieneva kristlaste usust taganemisega viimaste päevade jooksul.
Hetkel näevad adventistid oma ülesandena igavese evangeeliumi jutlustamist kõigile inimestele, kutsudes üles kummardama Loojat, järgima kuulekalt Jeesuse usku, et ennast Jumala kohtutunniks ette valmistada, kui kohtuotsuse aeg on kätte jõudnud. Mõned aspektid sellest viimase aja kuulutusest pole eriti populaarsed. Kuidas õnnestub adventistidel täita seda prohvetlikku mandaati? Meie seisukoht on, et Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus saab kõige paremini täita oma jumalikku mandaati, hoides enda identiteedi, motivatsiooni, tunnetades aja lühidust-tõsidust ja kasutades enda töömeetodeid.
Kas adventistid peaksid oikumeenilise liikumisega koostööd tegema? Adventistid peaksid tegema koostööd, kuivõrd see ei mõjuta autentse evangeeliumi kuulutamist ja kui inimeste vajadusi on arvesse võetud. Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus ei taha ennast siduda liikmestaatusega ja keeldub tegemast kompromisse, mis ähmastavad selle rolli olla Jumala kutsutud tunnistaja. Adventistid on valmis osalema “kohusetundlikus koostöös”. Oikumeenilise liikumise organisatoorses koostöös on vastuvõetavaid aspekte, samas, olles oikumeeniliste kirikute ühtseks esindajaks, kätkeb see endas ka teatud ohutegureid.
1926. aastal, ammu enne kui oikumeenia oli moes, võttis Peakonverentsi täitevkomitee vastu olulise avalduse, mis on nüüd osa Peakonverentsi töökorraldusest (Working Policy (O 75)). Sellel deklaratsioonil on oluline oikumeeniline tähendus. Mure misjonipõldude suhetest teiste “misjonäride ühistutega” sundis seda vastu võtma. Kuid see avaldus on nüüdseks laiendatud ka muudele “usuorganisatsioonidele” üldiselt. See kinnitab, et seitsmenda päeva adventistid “tunnistavad iga organisatsiooni, mis tõstab üles Kristust inimeste ees, osana jumalikust evangeliseerimise plaanist maailmas, ja... suhtuvad austusega teistesse kristlastesse – meestesse ja naistesse teistest liikumistest, kes tegelevad hingede võitmisega Kristusele.” Kiriku suhetest teiste kirikutega: “kristlik viisakus, sõbralikkus ja õiglus” on ülimuslikud. Et vältida arusaamatusi ja vähendada konflikte, on antud mõned praktilised soovitused. See dokument selgitab, et “seitsmenda päeva adventistidest usklikud” kannavad endil erilist “koormat”, rõhutades Jeesuse teise tulemise tähtsust kui sündmust, mis on “juba ukse ees”, valmistades “Issandale teed, nagu on kirjutaud Pühakirjas”. See jumalik “kohustus” muudab võimatuks olukorra, et nende tunnistamise tööd piirataks.
1980 Peakonverentsi poolt moodustatud Kirikutevaheliste Suhete Nõukogu (Council on Interchurch Relations) eesmärk on anda üldisi juhiseid ja teostada järelevalvet koguduse suhete üle teiste religioossete ühendustega. Nimetatud nõukogu on volitatud teostama suhtlemist teiste usuorganisatsioonidega olukordades, kus leiti, et see võib osutuda kasulikuks.
Adventjuhid peaksid olema tuntud kui sillaehitajad. See ei ole kerge ülesanne. Palju lihtsam on kiriklikud sillad õhku lasta ja olla vastutustundetu “kristlik komando”. Ellen White on öelnud: “See nõuab väga palju tarkust, et jõuda ministrite ja mõjuvõimsate meesteni.“ (EGW „Evangelism”, lk 562) Adventiste ei ole kutsutud elama, rääkides ainult ise, kirjastades ise, näidates sektantlikus vaimus isolatsiooni. On muidugi mugavam ja turvaline elada seitsmenda päeva adventistide linnuses, suhtlemisoskuste rippsillad üles tõstetud. Loomulikult kuuluvad sellise elu juurde ka aeg-ajalt ette võetud kiired evangeelsed kampaaniad oma naabruses, võttes nii palju “vange” kui võimalik ja seejärel kiirustatakse koos nendega tagasi kindlusesse. Ellen White ei uskunud eraldatuse mentaliteeti: “Meie töölised peaksid püüdma läheneda töölistele teistest kirikutest. Palvetage nende meeste pärast, kellele Kristus on oluline. Püha kohustus on nende päralt. Kristuse käskjalgadena peaksime tundma sügavalt siirast huvi nende teiste karjaste pärast.“ (EGW „Tunnistused” osa 6, lk 78)
Kogemus on õpetanud, et parim suhe erinevate kiriklike nõukogudega (riiklikult, piirkondlikult, maailmas) on vaatleja-konsultandi staatus. See aitab kirikut sündmustega kursis hoida, aitab mõista suundumusi ja arenguid. See tutvustab meid kristlike mõtlejate ja juhtidega. Adventistidele on antud võimalus olla kohal ja tutvustada adventkiriku seisukohti. Liikmelisus ei ole soovitav. Tavaliselt ei ole oikumeenilised organisatsioonid “neutraalsed”. Nad omavad sageli väga konkreetseid eesmärke ja viivad ellu poliitikat ning osalevad sotsiaalpoliitilistes protsessides. Ei oleks mõtet olla opositsioonis (nagu see paratamatult juhtuks), sest olla poolliikmed või isegi formaalsed liikmed (parimal juhul) ei ole kellegi huvides.
Kohalikul tasandil, mis tegeleb ühtlasi praktilisemate ja vähem teoloogiliste küsimustega, võiks kõne alla tulla seitsmenda päeva adventistide liikmelisus, seda siiski pärast hoolikaid kaalutlusi. Oleme mõelnud sellistest organiseeritud suhetest nagu tööliste ühingud ja muud kohaliku tasandi organisatsioonid, piibliõpperühmad, konkreetsete rühmade koostamine, et uurida kogukonna vajadusi ja lahendada kohalikke probleeme. Adventistid ei tohi jääda lihtsalt eemale, lülitades ennast välja igasugusest vastutusest kohaliku kogukonna ees.
Viimastel aastatel on adventjuhid ja -teoloogid astunud võimalusel dialoogi teiste kirikute esindajatega. Need kogemused on olnud kasulikud mõlemale osapoolele. Vastastikune austus on loodud. Kulunud stereotüüpide, ebatäpsete ja valede õpetuslike arusaamade vahesein on eemaldatud. Eelarvamused on kõrvale jäetud. Teoloogilised lähenemisnurgad ja arusaamad on leidnud ärakuulamist. Uued lähenemisviisid on leidnud tunnustamist ja uusi võimalusi teavitustegevuseks taas leitud. On otsitud võimalusi adventsõnumi mõju suurendamiseks. Adventistel ei ole mingit põhjust alaväärsuskompleksi põdemiseks. Suurepärane eesõigus on olla seitsmenda päeva adventist ja teada, et kiriku teoloogiline ja organisatsiooniline alus on kindel ja turvaline.
Adventistid on ainsa, tõelise ja igavesti kestva oikumene kuulutajad. Heebrea kirjas viidatakse sõnale “maailm“ [kreeka keeles: oikoumene] – „tulema” (ptk 2, 5, NEB tõlge), kui saabub üleüldine Jumala riik. Lõppkokkuvõttes on see “oikumeenia”, mille heaks adventistid juba töötavad. Iga teine oikumeeniline liikumine on lühiajaline. Vahepeal on kristlase ainus kohustus “keskendunult, täielikult, pühendada ennast Kristusele” – täiest südamest. “Olge valmis igal ajal andma vaikne ja aupaklik vastus igale inimesele, kes tahab teada teie lootuse põhjust, mis teis enestes on. Veenduge, et teie südametunnistus on täiesti puhas.” (1. Peetruse 3:15, 16, Phillipsi tõlge).
Dokument avaldati Peakonverentsi koosolekul New Orleansis Louisianas 1985. aasta juunis. On saadaval Peakonverentsi avalike suhete ja usuvabaduse büroos.
|
OSCAR-2019
|
||
1. E-poest on võimalik osta interneti teel vaid neid kaupu, millel juures on näha link "Lisa ostukorvi". Kauba hind või kauba saadavus võib reaalajas ja ette teatamata muutuda. Kui ostja on esitanud tellimuse enne vastavate tingimuste muutmist, kehtivad ostjale tellimuse hetkel kehtinud lepingutingimused. Home4you’l on õigus e-poe vahendusel sõlmitud lepingust sanktsioonideta taganeda ning tellitud kaup jätta üle andmata või teenus osutamata, kui kaup on laost otsa saanud, kui kauba hinda või omadusi on e-poes kuvatud valesti süsteemivea tõttu. Kui e-poel ei ole võimalik tellimust täita, võetakse ostjaga ühendust ning tagastatakse tasutud summa.
2. Ostukorvi lehel saab tellija soovi korral muuta ostukorvi sisu. Pärast tarneaadressi sisestamist ning tellimuse kinnitamist enam ostukorvi sisu muuta ei saa ning ostukorv tühjendatakse toodetest. Kui katkestate tellimuse pärast tellimuse sisestamist, tuleb kaubad ostukorvi uuesti valida. Kui tellimus ja kontaktandmed on korrektselt täidetud võib alustada maksmist.
3. E-poes saab maksta valitud kauba eest järgnevate pankade e-pangalingi kaudu: Swedbank, SEB pank ja Danske bank. Samuti saab kauba eest tasuda krediitkaardiga, ülekandega või järelmaksuga. Ülekandes peab olema selgitusse märgitud ülekande aluseks oleva arve number. Kõik Home4you e-poes tehtavad tehingud arveldatakse eurodes.
4. Juhul kui tellimuse eest ei tasuta 3 tööpäeva jooksul alates tellimuse tegemisest siis on Home4you e-poel õigus tellimus tühistada.
5. Pärast kauba lisamist "Ostukorvi" on võimalik jätkata teiste kaupade sirvimist või sisestada tellimus. Pärast kaupade eest tasumist (pangaülekande tegemist) kuvatakse Teile ekraanil tellimuse kinnitus.
6. E-poes esitatud tellimused vaadatakse läbi samal päeval kui laekub müüja pangaarvele tellimuse eest tasutav summa.
7. Kaup tuuakse tellimuses sisestatud tarneaadressile kokkulepitud ajal vastavalt kauba saadavusele. Kaup antakse üle vaid kauba ostjale. Tutvu transporditingimustega lähemalt siin. Kolmandale isikule antakse kaup üle vaid kokkuleppel ostjaga. Kaup tarnitakse üldjuhul ostjale 1-3 tööpäeva jooksul peale tellimuse eest tasu laekumist müüja arvele. Eritellimuste puhul on märgitud arvel toote saabumise tähtaeg.
8. Tarbijal on õigus 14-päeva jooksul, arvates kauba kättesaamisest või tellimuse vormistamisest juhul, kui kaup ei ole veel Tarbijani jõudnud, teatada müüjale lepingust taganemise soovist ja nõuda kogu tasutud summa tagastamist. Ostetud kaupa ei saa tagastada, kui tellitud kaup on valmistatud tarbija isiklikke vajadusi arvestades. Tagastatav kaup ei tohi olla kasutatud ning see peab olema originaalpakendis.
Kauba tagastamise otsesed kulud tuleb katta Tarbijal. Kaup tuleb tagastada 14 päeva jooksul alates kauba kätte saamisest.
9. Kauba tagastamiseks tuleb saata e-kiri aadressil epood@home4you.ee. Kirjas peab olema järgmine info: tagastatav kaup, tellimuse number ning arveldusarve, kuhu raha tagasi kanda. Kauba eest tasutud summa tagastatakse ostja arveldusarvele viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul arvates taganemisavalduse saamisest. Juhul, kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole tagastus jõudnud kauplejani, on kauplejal õigus viivitada tagasimaksega tagastuse kättesaamiseni.
10. Ostjal on õigus lepingutingimustele mittevastava kauba puhul, mis ei vasta pakutud näidisele või on puudustega, esitada kaebus ning kaup tagastada. Puudusega kauba puhul on tarbijal õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates kauba üleandmise päevast. Puuduse tekkimisel on esimese kuue kuu jooksul puuduse tõendamiskohustus kauplejal, ülejäänud 1,5 aasta jooksul tarbijal. Kaebus tuleb esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul alates kauba puuduse avastamisest. Hilisemate probleemide lihtsamaks lahendamiseks peaks tarbija säilitama kindlasti ostudokumendid (arve, leping jne), mis tõendavad, et kaup on ostetud Home4you e-poest. Ilma müüki tõendava dokumendita võib müüja/teenindaja probleemi lahendamata jätta.
11.1. Tarbija annab e-poes andmeid sisestades ning vastava kinnitusega õiguse koguda ja töödelda Tarbija isikuandmeid (nimi, kontakttelefon, paki kätte toimetamise ja/või kodune aadress, e-postiaadress) ning edastada logistikapartnerile isikuandmeid kauba kohale toimetamiseks.
11.2. E-poel www.home4you.ee on õigus kasutada Tarbija elu- või asukoha aadressi reklaami ja muu informatsiooni edastamiseks Tarbijale.
11.3. Tarbijal on igal ajal õigus keelata oma isikuandmete kogumine ning kasutamine, välja arvatud juhul, kui see on vajalik lepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks või kauba kohale toimetamiseks.
11.4. Elektrooniliste isikuandmete kasutamine otsepostituseks toimub ainult siis, kui Tarbija on selle jaoks andnud eraldi nõusoleku e-poes www.home4you.ee
12. E-poest ostetud kaupade või teenustega seotud kaebused tuleb edastada aadressile: Evelekt Hulgi OÜ, Linamäe 12, 76406 Saku vald või e-posti aadressile: epood@home4you.ee. Kauba saab ka tagastada eelnimetatud aadressile.
2) Nõuda ostuhinna alandamist või lepingust taganemist, juhul kui: - e-poel ei ole võimalik kaupa parandada või asendada, - parandamine ebaõnnestub, - e-poel ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud, - kauba parandamise või asendamisega on tarbijale tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi.
E-poe ei vastuta kauba puuduste eest, mis on tekkinud kauba otstarbele mittevastava kasutamise, hooldamise või rikkumise tõttu.
Kui e-pood on keeldunud Tarbija kaebust lahendamast või Tarbija ei ole nõus e-poe pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi või kahjustatud tema huve, võib Tarbija esitada kaebuse tarbijavaidluste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu. Tarbijavaidluste komisjoni andmed on:
Euroopa Liidu internetipõhine tarbijavaidluste lahendamise platvorm on leitav: http://ec.europa.eu/odr. Antud platvormil saab Tarbija kaebuse esitada nii piiriülese kui riigisisese tehingu puhul. Eelkõige on internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm mõeldud piiriüleste vaidluste lahendamiseks, võimaldades tarbijal lihtsamalt leida konkreetse vaidluse lahendamiseks sobiv kohtuväline üksus kaupleja liikmesriigis.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.