Split (1)

train · 1.56M rows

text stringlengths 5k 186k	timestamp stringlengths 19 19	url stringlengths 14 1.55k	source stringclasses 1 value
Täna sai siis endale loomapoest jänkuke ostetud. Kuna sealsed müüjad isegi ei tea, keda või mida nad müüvad, siis küsiksin arvamust Teilt, kallid jänkuomanikud: kas meie Hopsa on ikka päriselt lõvilakk (arvan ise, et lõvilakk ja vb kellegi segu) või hoopis angoora nagu mulle poes väideti. St poes öeldi mu küsimise peale, et tegemist on kääbusküülikuga, ma küsisin kohe, et missugusega, nad ütlesid, et lihtsalt kääbusega, lõpuks, et vb angoora. Aga sellist pole ju olemas (lihtsalt kääbust)? Tal on küll ümber pea pikemad karvad, niiet mina pakun ikkagi lõvilakka. Ja teate, ma tänu sellele foorumile tundsin end loomapoes tõeliselt targana, kuna sealt öeldi mulle, et kindlasti tuleb ikka anda graanuleid ja toorest ei tohi just v võimaliku minimaalselt.(tegelikult ju vastupidi) ja et peaaegu 2-kuusel jänesel pole võimalik sugu määrata (aga ma vaatasin ise kodus ja minu arust olid tal küll täiesti tüdruku elundid). Vot nii siis. Niiet Hopsast paar pilti ka Teile (esimene pilt on natu udune, kuid karvastiku näeb ikka ilusti ära) Väga armas jänes on ja tohutult ilus! Aga mul kaasneb sellega küsimus, kas ta jääb täiskasvanuna ka nii karvaseks nagu ta pojana on? Koduküülikute põhiline toit on hein ja kuivtoit ehk kraanulid ja juurde võib anda maiustamiseks värsket puu- ja juurvilja. Suvel muidugi ka värsket rohtu. Vastupidi käitudes võib juhtuda nii, nagu teie metsast leitud loomagagi. Esiteks mitte kraanulid vaid graanulid ja teiseks meie Nublu ei saanud hukka toidu läbi vaid temaga juhtus tõepoolest õnnetus. Ja toiduks olid temalgi vaid heinad ning värske juurvili. Ja kui põhitoit on graanulid, siis miks on siin foorumis üleval teema küülikute toitumisest, kus on kirjas, et graanulid võivad põhjustada seedehäireid ning neid anda põhitoidu kõrvalt vaid maiuseks? Sõltub, mida siin graanulite all silmas pidada. Minu küülikud söövad põhitoiduna heina, siis on neil veel kauss nö krõbinatega või ka graanulitega või kuidas keegi neid nimetab ja siis ma panen mängupalli sisse rohelisi (pikad ja peenikesed) krõbinaid ehk graanuleid. Ja siis igal õhtul annan ka midagi värsket. Banaani annan ka suht tihti, see on nende lemmik. Õunapuuoksi närivad ka iga päev, nii palju kui kulub. Üks neist näiteks porgandit üldse ei söö. Õunast ja pirnist ei hooli, till ja petersell ja värske rohi sobivad neile hästi. Kuna nad jooksevad terve päev vabalt ringi ja käivad iga päev ka õues nii tund kuni poolteist jooksmas, siis pole kõhuhädasid olnud. Kui loom saab korralikult liikuda, siis ei tohiks probleeme tekkida. Ja minu tuttav veterinaar ütles, et küülik elab ilusti ära ka ainult vee ja heinaga. PS! Kui loom öösel inimeste voodisse magama tuleb ja seejärel hukkub, siis see pole õnnetus, vaid puhas hooletus, mida oleks saanud ära hoida. Alustades kasvõi sellega, et mitte metslooma ise kodus kasvatama hakata, vaid ta vastavasse asutusse viia esimesel võimalusel, kus temaga inimkokkupuuted on minimaalsed ja et ta saaks hiljem iseseisvalt looduses hakkama. Uurisin täna erinevaid närilistele ja spetsiaalselt jänestele mõeldud kuivtoite: Üks oli küll selline, mida oleksin isegi vahel harva nõus andma, kui lõpuks leidus seal siiski midagi, mille tõttu jätsin ostamata. Seal oli kirjas, et sisaldab kokkupressitud graanuleid, kuid kuna ma ei tea, mida sinna veel sisse on topitud, ma neid ei ostnud. Mängupall on meilgi olemas, sai soetatud koos jänesega, kuid sellega mängimist pole ta veel selgeks õppinud. Hopsa millegipärast värsket ei taha, kui, siis salatilehti(need ongi tegelikult tema lemmikud) tal on olnud olemas nii porgandit, kurki kui tomatit, kuid neid ta ei puutu. Põhiline söök on ikkagi hein ning seda kulub ööpäevas ohtralt. Liigub ta päris kenasti, tal on vaba liikumine, st, et puurist väljas käib ta siis kui soovib. Täna sai Hopsa oma esimese vaktsiiini, mille peale öeldi, et umbes nädala pärast hakkab see alles korralikult mõjuma, niiet lähema nädala jooksul ma teda veel õue ei vii (eile küll korraks käis, kuid arsti soovitusel ma teda sinna nädala jooksul ei vii.) Ka Hopsal on õunapuuoksad olemas, kuid neid ta ei näri. Peaks vist mõne teie puu oksaga proovima. Kõhuga on ka meie jänesel kõik korras olnud, kuigi loomapoest öeldi, et värske tekitab kõhulahtisust Arvan ise ka, et meie küülik saab kenasti ka vee ja heinaga hakkama, loodetavasti tulevikus sööb ta ka värsket. Usun, et talle poest graanuleid ostma ei hakka. Kui, siis väga valikuliselt. Nublu aga öösiti meie juures ei maganud, see õnnetus juhtus päevasel ajal. Meiega harjus ta kenasti ära ning me ei tunne mitte mingit kahetsust, et ta enda juurde võtsime. Ehk olekski olnud kõige parem ta viia kuhugi, kust ta oleks hiljem loodusesse lastud, kuid me ei saa väita, et tal meie juures oleks olnud halb olla. Veel pilte meie väikesest plikast Nunnu on vahepeal päris kõvasti kasvanud, kaalub 1,1 kilo ning mulle hakkab tunduma, et tal on puberteet (pissiloigud vedelevad enamasti just hommikuti keset põrandat), on 4-kuuse kohta see normaalne? Suguküpseks saavadki küülikud 3-kuuselt, sellega siis kaasneb märgistamine, sirtsutamine ja meil ka jätsid väikeseid pabulaid igale poole. Päris tükk aega olen passiivne olnud. See tuleb sellest, et läksin kooli ning kooli kõrvalt on päris keeruline leida aega siin nii tihti käia kui tahaks. Hopsast siis nii palju, et on kõvasti kasvanud ning meie kõige-kõige armsamaks sõbraks saanud. Sööb põhiliselt heina, kuid ka lisana õuna-teravilja-porgandigraanuleid ning viimasel ajal on võtnud isegi kurki ning pirni... Pirni anname siiski tükikestena, mitte et terve pirn kohe ette. Kurgiga samamoodi. Kuna värskelt heinalt oleme talve saabumise tõttu üle läinud kuivatatud heinale, võib teda näha mitmeid kordi päevas joomas. Lemmiktoidulisandiks on ilmselt kaerahelbed ning porgand. Kui Hopsa oli varem meil vaba jänes, st et puuris veetis selle aja mis tal kulus söömisele ning hädade tegemisele, siis nüüd, tänu sellele, et ta on ära õppinud voodile hüppamise, hoiame teda öösiti siiski puuris. Tema turvalisuse huvides. Üldiselt on meie preili rohkem siiski omaettehoidev, kuid kui oleme (mina või mu mees) arvuti taga, tuleb neiu ning sätib end arvutilaua all sisse. Vahetevahel käib ka pai nurumas... Kombeks on ka püksisäärte närimine(seda me tal siiski teha ei lase). Mõnikord näksab varbast ka. Üldioselt on ta sõbralik ja rahulik, arvan, et tal on lihtsalt vaja natuke rohkem omaetteolemist kui mõnele teisele jänkule. Olen kääbusjänku-türdukute kohta kuulnud ka, et nad pidavat vähem sõbralikud olema kui poisid. Selline asi siis ka veel, et voodi peale tikub pissima ning junne jätma... Teeb oma hädad-jooksmised voodi peal ära ning läheb maha. Maha tõstame ta muidugi kohe, kui näeme et ta korraks saba tõstab. Üleeile aga oli Hopsake väga imelik. Magas ainult omaette ning sättis end, nagu eelmine asend oleks olnud kole paha. Olime tema pärast väga mures, kuna ta ei söönud ka õhtu jooksul midagi. Jätsime ta ööseks lahti. Ning hommikul oli Hopsa hommikutervituseks minu voodis. See tähendab, et temaga on nüüdseks kõik korras. Kuigi ei oska aimatagi, mis teda nii kurvaks võis üheks õhtuks muuta.			OSCAR-2019
Eesti Kunstide Keskus (lühend EKK, inglise Estonian Arts Center, lühend EAC) on Kanadas tegutsev eesti kunstnike mittetulunduslik organisatsioon[1]. Tsüstiit ehk põiepõletik ehk kusepõiepõletik (ladina keeles cystitis) on imetajate kusepõie põletik (tavaliselt koos alumiste kuseteede infektsiooniga).[1] Ebapiisava hügieeni korral või kui näiteks pärast roojamist pühitakse pärakut tagant ettepoole, mitte eest tahapoole, satuvad need bakterid (naistel) kuseteede lähedusse. Kui nad kord on kuseteedesse sattunud ning ravimata jätmisel põide jõudnud, on neil seal head elutingimused, nad paljunevad kiiresti ja tabavad limaskesti. Põiepõletik tekib sageli alakeha alajahtumise tagajärjel, sest see nõrgestab põie kaitsevõimet, nii et bakteritel on kergem sinna elama asuda. Ka pärast külmetust võivad organismi kaitsemehhanismid olla nii palju nõrgenenud, et ei suuda bakteritele vastu panna. Et naiste kusiti (urethra) on palju lühem (ainult 3–5 sentimeetri pikkune), esineb põiepõletikku üle kahe korra sagedamini naistel.[2] Tupeavast saavad nakkusetekitajad suhteliselt kergesti sattuda kuseteedesse ja kusepõide. Eriti ohtlik inimestele on suguühe, sest liigutused võivad soodustada haigusetekitajate sattumist kuseteedesse. Seda põiepõletiku vormi nimetatakse mesinädalatetsüstiidiks (honeymoon cystitis). Tegemist ei ole suguhaigusega. Peale selle võib meestel põiepõletikku tekitada eesnäärme suurenemise tõttu põide pidama jääv jääkkusi. On veel olemas kiirgustsüstiit (pärast kiiritusravi) ja interstitsiaalne tsüstiit (krooniline mittebakteriaalne põiepõletik). Haigusetekitajateks võivad olla näiteks ka stafülokokid, streptokokid, gonokokid, mükobakterid või trihhomonaadid. Haigusetekitajateks on enamasti soolebakterid (Escherichia coli, Klebsiella spp., Proteus spp., Pseudomonased jpt) [2]: kaheksal juhul kümnest tekitab põiepõletiku Escherichia coli. Enamikul haigusjuhtudest ei õnnestu tsüstiidi kindlat põhjust leida, seetõttu kirjeldatakse mitmeid soodustavaid riskitegureid, mis võivad seletada tsüstiiti. Tõendatud on järgmised riskitegurid: Eriti ohustatud on naised kusiti lühiduse tõttu. Tsüstiiti soodustavad neil päraku vale pühkimine, suguelu, samuti rasedus ja sünnitus. Klimakteeriumiaegne krooniline kusepõiepõletik (c.senilis (feminarium) võib põhjustada östrogeenivaegusest tekkinud limaskestamuutusi.[3] Meestel on tsüstiit sagedasem vanemas eas eesnäärme suurenemise ja kusepeetuse tagajärjel. Ka põiekateeter võib haigust esile kutsuda. Eesti Tervishoiusüsteemis töötavad arstid klassifitseerivad tsüstiite RHK-10 alusel, XIV peatükis: Kuse-suguelundite haigused, jaotises N30 alampeatükkides: N30.0–N30.9 tsüstiit ehk kusepõiepõletik (v.a. N41.3 Prostata tsüstiit), mida vajadusel täpsustatakse.[4] Põiepõletik annab end tunda kõigepealt sagedase kusepakitsusena, ilma et erituks suures koguses uriini (pollakisuuria ehk sagekusesus). Kui põletikulised on kusepõie limaskestad, tekib põletav valu või krambid, eriti pärast urineerimist (düsuuria). Peale selle võivad esineda valud alakõhus, kerge kusepidamatus ehk uriiniinkonsistentsus (naermisel, aevastamisel või köhimisel) ning naistel tupevoolus ehk valgevoolus. Kui esinevad palavik ning külje- ja seljavalud, siis võib olla tegemist ka neeruvaagnapõletikuga (püelonefriidiga). Bakteriaalse põiepõletiku teeb kindlaks arst nitrititestiga. Keskmise joa uriinis hoitakse testkepikest, mis nitritisisalduse korral muudab värvi. Bakterid muudavad põies nitraadi nitritiks. Diferentsiaaldiagnoosiks, mis võimaldab ka haigustekitaja kindlaks teha, on tarvis uriinikülvi. Igasuguste võimalike kusepõie ja ka kuseteede põletike korral tuleb arsti poole pöörduda, et võimalikke tüsistusi vältida. Et põiepõletiku (koos alumiste kuseteede põletikega ja ilma) sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada mitmed haiguslikud seisundid ja ka sugulisel teel levivad nakkushaigused, siis tehakse diagnoosi kinnitamiseks mitmeid laboratoorseid analüüse ja diagnostilisi protseduure. Meestel võib tekkida ka munandite või munandimanuste infektsioon, mis vajab uroloogilist ravi, et vältida mädaniku teket ja viljatust. Sagedaste põiepõletike korral on tarvis aega limaskestade taastumiseks, sest need kaitsevad bakterite vastu. Menstruatsiooni ajal on sellepärast parem kasutada tampooni asemel hügieenisidemeid, et vältida tupeseinte kuivamist. Parim profülaktika on tasakaalustatud toitumine, sest ühekülgne toit mõjub uriini koostisele halvasti ja vähendab limaskestade vastupanuvõimet. Sagedaste põiepõletike puhul on soovitatav testriba abil kontrollida kuse koostist. Õige toitumisega muutub kusi aluselisemaks. Põletiku korral tuleb eelistada soolavaest ja kergesti seeditavat toitu. Mõned aedviljad suurendavad kuseeritust. Soovitatavad on sellerimugulad ja värske spargel (v.a neeruhaiguste korral). Kerged supid lisavad vedelikku, mis soodustab neerutegevust. Tuleb vältida stressi ja pikaajalist pingutust. Pingul põieseinad toodavad vähem lima, mistõttu suureneb oht, et bakterid asuvad elama põiepiirkonda. Alakeha tuleb hoida soojas. Eriti naised peavad vältima külmale pinnale istumist. Tuleb vältida jalgade külmasolekut ja tõmbetuult. Kuigi külm iseenesest haigust ei tekita, nõrgendab see vastupanuvõimet. Märjad ujumisriided tuleb kohe pärast ujumist vahetada, sest nende ihul kuivamine jahutab aurumise tõttu organismi. Teine võimalus on ujuda alasti. Põiepõletiku vältimiseks on tarvis piisavalt vedelikku tarbida (vähemalt kaks liitrit päevas; südame- ja neeruhaiguste korral arsti loal). Hästi sobivad vesi, rohuteed ja lahjendatud puuviljamahlad. Pohlakapslid ja -mahl sisaldavad aineid, mis raskendavad haigusetekitajate elamaasumist ja paljunemist kusepõie limaskestas. Erinevad C-vitamiini preparaadid soodustavad uriini happelisemaks muutumist, mis on bakteritele ebasoodne elukeskkond. Häbemepiirkonna puhastamiseks on kõige parem kasutada ainult sooja vett ja välispidiselt kätt. Pesemislappides on sageli haigustekitajaid. Põiepõletikule kalduvad naised peaksid hiljemalt 15 minutit pärast suguühet urineerima, et võimalikud haigustekitajad välja loputada. Mehaanilised kontratseptsioonivahendid võivad nakkust suurendada, seevastu kondoom aitab tsüstiiti vältida. Soodne võib olla ka lahklihageel, sest ebapiisava lubrifikatsiooni korral tekib kuseteede mehaaniline ärritus, eriti teatud asendite puhul (eriti nende puhul, mille eesmärk on stimuleerida G-punkti). Eriti kehtib see mesinädalatsüstiidi korral. Tuleb vältida kofeiini sisaldavaid ravimeid (näiteks mõned valuvaigistid) ja toiduaineid (kohv, koola, tee, šokolaad), alkoholi ja väga vürtsiseid jooke. Tuleb rohkelt (vähemalt kaks liitrit päevas) juua vett või põie- või neeruteed, kuseeritust soodustavaid põletikuvastaseid rohuteesid. Tsüstiidi kahtluse korral määratakse akuutse tsüstiidi raviks ühekordne või lühikuur (3–5 päeva naistel ja 7–10 päeva meestel) antibiootikumidega (amoksitsilliinco-trimoxazole). [2][9] Antibiootikumi valik oleneb sellest, kas on tegu esmase või korduva infektsiooniga, haigustekitajate liigist ja ravimiallergiate olemasolust. Haige peab palju jooma. Ülemäärane joomine võib siiski organismist eemaldada antibiootikume ja haigusega võitlevaid leukotsüüte. Toetavalt võib kasutada ka neeru- ja põieteesid. Sageli soovitatakse hariliku leesika preparaate teena, ekstraktina või kapslitena, sest leesikalehed sisaldavad kuseteid desinfitseerivaid aineid. Neid ei tohiks siiski kasutada sagedamini kui paar korda aastas, sest toimeaine (arbutiin, hüdrokinoon) on potentsiaalselt vähkitekitav ja maksa kahjustav. [viide?] Samuti võiks meeles pidada, et need toimivad peamiselt aluselise uriini korral. Seetõttu võib lesikateesse lisada noaotsatäie naatriumvesinikkarbonaadi. Leevendavalt võib mõjuda ka istevann teatud taimeekstraktidega. Need abinõud ei tohiks siiski antibiootikumikuuri asendada, välja arvatud arsti nõusolekul. Rohkem kui kolm korda aastas korduvate põiepõletike korral või keerukamatel juhtudel tuleb konsulteerida uroloogiga, et välistada orgaanilised põhjused. Eriti korduva tsüstiidi puhul on oluline uurida ja vajaduse korral ravida ka seksuaalpartnerit, sest ta võib ise terve olles siiski haigustekitajaid kanda. Soovitatakse palju juua, et kuseteid läbi loputada. Põie- ja neeruteedes on palju aineid, mis ergutavad kuseproduktsiooni. Tavaliselt piisab neljast-viiest tassist. Enamasti soovitab sama ka tõenduspõhine meditsiin. Kestva põiepõletiku korral on siiski tarvis kasutada antibiootikume, eriti juhul, kui on neeruvaagnapõletiku oht. Antibiootikumid ei mõju iseenesest organismile hästi (võivad kergesti hävitada ka eluks vajalike bakterite kooslusi) ja teevad takistusi lümfisüsteemi toimimisele. Samuti võib antibiootikumide pidev tarbimine soodustada antibiootikumidele resistentsete bakterikoosluste arengut. Meditsiinisõnastik. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido., 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7. Ain Raal. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, lk 88, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, ISBN 978-9985-70-313-7.			OSCAR-2019
Viin siis mina end kurssi eile blogimaailma draamadega ja kirjutan täiesti suvalise postituse ajendatud ühest kommentaarist, mis mind närvi ajas. Mulle üldse ei meeldi need inimesed, kes loevad blogisid, mis nendes vastikustundeid tekitavad. Mul on selliseid kommenteerijaid päris mitu. Ja kirjutan siis postituse, ei pea kedagi konkreetset silmas, aga järgmisel hetkel leian oma FB postkastist sõnumitaotluse, mis algab sõnadega “Mariann Treimann saatis mulle Sinu blogilingi…” Lasen silmadega sõnumi üle ja olen reaalses hämmingus. Õnnetul kombel tulevad mulle õhtul külalised ja ma olen netist eemal. Kui lõpuks enne magamaminekut telefoni vaatan, saan aru, et veeklaasis on täielik torm tekkinud. Miks ma ei lase kommentaare üles? Palun vabandust, et julgesin külalistega suhelda. Instagrami on minust tehtud postitus, et ma ei lase kommentaare läbi ja mida veel ning ma saangi jälle enda kohta lugeda, kuidas ma olen ebakindel, tahan vaid ära panna, kellelegi halvasti öelda, kade ja ofkoors ka õel. Pahalane ühesõnaga! Aga ma olen solvunud ja pettunud. Solvunud, et täiesti suvalisest postitusest on saanud draama. Okei jah, ma oleksin võinud oma postituses selle nime asemel kirjutada “Kommenteerija”, aga ma ei tulnud reaalselt selle pealegi, et sellest postitusest torm võiks tekkida. Ma olen pettunud, et ma jälle kade ja õel olen. Ma olen nii väsinud sellest “kade ja õel” kommentaarist, palun leidke midagi uut. Ma olen terava keelega ja tuulepea. Kirjutan oma emotsioone. Arvamusi. Pean suvalist blogi. Ei ole ei tuntud ega arvamusliider, kelle arvamused võiks korda minna. Aga lähevad. Eriti bitchile lambanahas, kelle uus missioon on mind igal võimalusel halvas valguses näidata. Võib olla on asi hoopis vastupidi. Et kade pole mina, vaid keegi teine. Mille peale, seda ei oska ma öelda, aga midagi mu juures on nii segavat, et mind peavad “sõbramehe poolest vihkama” ka Staarblogija tuttavad, kes mind isegi ei tunne. On mingi teooria selle kohta, et hinge lastakse endale nende arvamused, kellest lugu peetakse. Seega võiks sellest järeldada, et välja öeldust hoolimata on nii mõnelgi tegelasel respekt sinu suhtes… Igasugused nõiajahid tekitavad minus enamasti WTF??! tunde. Mida see tolmu keerutamine ja tuuseldamine ikka annab? Ma ei jaksa ega viitsi täiesti suvalisel teemal rohkem vaielda. Mina lugesin Rentsi blogis kommentaari ja tegin sellest kommentaarist postituse, et mulle ei meeldi sellised kommenteerijad. Kõik. Võtan kahe käega peast kinni praegu ja ausalt tahaks Su peale veits karjuda. Päriselt lased ennast sellisest jamast üldse kõigutada?!?! Sellesmõttes et on skandaal ka draama või pole ja tegid Sa seda tegelikult teadlikult või mitte, mis Sul viga on :D?! Sa siiralt pead harjutama, et igast pööbli mula tähele ei pane. No halloo, las nad kräunuvad, mis Sul sellest. Ma lausa teadlikult vahel annan enda elus draamaks põhjust ja siis vaatan kõrvalt, kuidas pööbel ennast kettasse tõmbab. Täitsa mõnus meelelahutus muideks. Ja mis siis et õel veits, las siis olla. Kui inimene on nii loll, et oma primitiivseid mõtteid ja tegusid kohe üldse ohjes hoida ei suuda, siis lolli üle võib ikka veits naerda. Aga lasta lollidele ennast tegelikult kõigutada, vihastada, kurvastada- nalja teed?! Kas need inimesed on ikka piisaval tasemel, et nendest hoolida ja nende jutul ja arvamusel ennast mõjutada lasta? Sa küsigi enda käest, kas nende inimeste mõistmine ja heakskiit poleks mitte äkki hoopis veits nagu halb asi? Et siis Sa justkui oled järelikult nagu nemad. Tahaksid olla? Kui ei taha, siis see vaenamine on pigem hea asi, näitab, et oled õigel teel ja mitte nendesugune. Palun kasvata veits paksem nahk omale, elu on hulga lõbusam siis 🙂 Nii juhtub vist siis kui inimene a) liiga palju telekat vahtides tagumikku laiaks istub ja elamiseks aega ei leia b) ei saa hästi aru, et ta ei olegi kõikide teiste inimeste elude keskpunkt ja inimesed Eestis ei ärkagi hommikuti üles õhates, et oh, mida Mallukas küll teeb. Suure M-i puhul on küsimus mõlema eeltoodud nähtuse sünteesis. Mul isiklikult vist tõusis pulss kusagile kõrgustesse, kui ma nägin, et staar on jälle sitta keerutanud. Ja sa ei lähe talle korda? Ta ei loe su blogi? Obviously! Mõrd!!! Sest kui inimene sind tunneb, siis ta saab aru, et sa oled noh tuulepea ja kirjutad mis pähe tuleb ilma pikemalt süvenemata. Ta teadiski seda, aga oli võimalus tekitada torm veeklaasis ja seda ta ka kohe tegi. See on madal ja vastik. Selline inimene on vastik. Kui ma saaks kuidagi nii teha, et ma elus enam Malluka blogist või Mallukast midagi teadma ei peaks, ma teeks seda silma pilgutamata. Üks tuttav soovitas neeru või mõlemad müüa, et see tehnika ilmselt on väga kallis, millega selline unustamine võimalik oleks. Ma olen vist nõus ja ma olen peaaegu valmis oma neere maha äritsema. Kui neid eluks vaja ei läheks, oleks juba maha müüdud. Ilmselgelt võtan ma väga isiklikult kui keegi mu sõprade kallale kipub. Aga sina! palun püüa natuke mõelda enne, kui kirjutad onju! P.S. Jap, ma julgen Eveliisile öelda, et ta oli hooletu ja oleks saanud paremini käituda ja kujutage ette, ta ei ütlegi must lahti! Vist… Ema Theresaga võrdlus on minu meelest äärmiselt kohatu, kuna ei ole teada, et Theresa-proua oleks avalikult maailma silme ees lehvitanud oma emakakaelast väljakukkunud spiraali või kirjeldanud sama avalikult ning lisaks üksikasjalikult oma menstruatsioonivere rohkust jne. Heategevus on selle kõrval köki-möki.. Jah, pean nõustuma. Eile hüppas ka minu uudiste feedi see spiraali pilt ja seal läks minu taluvuse piir. veelgi enam jäin lugema kommentaare ning kurb on lugeda, et inimesed seda pildipostitust humoorikaks pidasid See on täiesti ajuvaba võrdlus. Kui ma teeksin postituse verisest tampoonist, mis mul batuudil hüpates välja kukkus (jumala eest see on lihtsalt näide, mitte et m ailma alukatega käis batuudil hüppamas nii et tampoonid lendavad), kas siis oleks see ka okei? On täiesti okei kirjutada sellest et spiraal kukkus välja, aga sellest pilt teha ja netti riputada? Way too much. Minu jaoks. Ja veel, häbi tunnistada, aga varem olin ma ka Malluka suur lugeja ja Sinu vastu oli mul seepärast üks ebameeldiv eelarvamus. AGA mingil hetkel mingil põhjusel hakkasin ma Sinu blogi jälgima ja nüüd on mul selle üle nii hea meel. Ja peab tunnistama, et Malluka tegemistel ma enam silma peal ei hoia, villand sai. See on sinust väga armas nii kirjutada. Ma tean, et oma stiiliga ja väljaütlemistega ei ole ma paljude lemmik ja kui siia juurde panna kogu see jama, mis minust kirjutatakse, siis ausalt ma ei pane seda eelarvamust pahaks. Aga mul on hea meel, et see eelarvamus ära läks;) Olen nüüdseks päris pikalt lugeja olnud ning nendest draamadest teadlik. Leian, et pahalane Sinu kohta öelda ei ole õiglane, pidevalt nähakse tonti seal kus seda pole. Mallukast on nõme, et salaja ussitab aga blogis näitab ainult enda malbet poolt. Usun, et hulganisti negatiivseid kommentaare saad sa sellepärast, et enamus Malluka lugejad on tema ütluste põhjal enda arvamuse kujundanud min seda muuta on niiii raske … ja ebavajalik 😀 Selle postituse eesmärk ei olnud kuidagi toetuse “kerjamine”, aga mul on siiralt hea meel, et vahelduseks tuleb ka toetavaid kommentaare. Olen sinuga nõus, et kindlasti on paljude arvamuse taga Malluka ütlused minu kohta, aga samas eks ma ju annan hagu ka alla. Võiksin vait olla:) Kuulsusest ja klikkidest jääb mõnel puudu. Ei leidnud ühte ega teist postitust üles, ent arvan seda, et arvamuste paljusus rikastab. Viisakuse piires otse ütlemine ja poliitkortektsusega kohitsemata jätmine on lausa vajalik. Tulin ka mina sulle toetust avaldama! Lisaksin veel seda, et läbi Staarblogija õhtutatud vaenu olen ma siia, Sinu püsilugejaks üldse sattunud. Tema lugejaskond on kahtlemata üsna lai ja selle pideva tähelepanu suunamisega sinu suunas ta ju tegelikkuses toob siia selle jüngrite massi sees ka normaalseid inimesi, kes võib-olla poleks su blogini jõudnudki. Näiteks mina. Ülejäänud täiskohaga emmed ja küünetehnikud võivad suure M-showd edasi vaadata, aru saamata, et Staarblogija polegi alati õiglane ja aus, ja et Võsapets polnudki kvaliteet-ajakirjandus. Su postituse pealkiri on nii õige! Mallukas ise õigustas seda oma viimase postitusega täielikult! Tema ei tahtnud midagi halba, tahtis ainult kiita madikeni julguse ja mille iganes eest!… Kirjutasin talle sinna alla kommentaari ja panen selle ka siia: “Ma tahtsin AINULT blogija 3le öelda, et good job.” Ei tahtnud ju., Siis sa oleksidki öelnud lihtsalt: good job. Aga sul oli vaja kindlasti avaldada “kaastunnet”, et teda blogimendiks sõimati ning sellega sa päris kindlasti lootsid ässitada blogija 3 Eveliisile kallale. Nii ehtne ja ehe koolikiusamise näide! Ise üritad tahaplaanile jääda, aga vaenlasele s*tta keerata tahaks kohutavalt 😀 Ma seda postitust lugema ei hakka, piisab sõnadest “pime viha”, aga tundes siiski seda inimest kunagi päris lähedalt, siis ma tean, kuidas ta mõtleb ja toimetab. Aga ta oskab hästi endast hea mulje jätta, vastupidiselt minule, kes endast halvema mulje jätan kui ma tegelikult arvan, et olen:D No mul sama 🙂 Mulle tundub ka kohati, et jätan endast halvema mulje kui olen 🙂 Aga ma lihtsalt ei suuda selliseid sentimentaalseid live’e teha, no ei ole seda näitlejaoskust 😀 Olen teie mõlema blogi lugenud nüüdseks umbes aastakese vaid, ja absoluutselt pole kursis miks selline kisma üldse tekkis. Kuid olen üks neist kes siiski jääb ka edaspidi mõlemat blogi lugema kuna mõlemas on seda mis mind huvitab. Ja kuigi vahvaid solvanguid on mõlema poolselt, siis minu arvamust see siiani muutnud pole, tegu on ju võõra jaoks kahe erineva inimese ja kahe vägagi erineva blogiga, niiet nendest nö jüngritest mõlemal poolel ma aru ei saa (va. juhul kui nad on teie lähedased mitte nö jüngrid). Loodan et minu arvamust jagavaid inimesi on rohkem siiski, ehk jääks nii mõnigi arutu lahmimine teie mõlema suunas ära. Ning loodan, et edaspidi saan siiski siit ja ka sealt lugeda rohkem seda mida tavaliselt, mitte avalikku sõdimist. 🙂 Mina ei oska lubada, et avalikku sõdimist (ükskõik kellega) ei tule siin rohkem, ma olen emotsionaalne ja postitan ikka seda, mis keelel ja meelel, nii need sõdimise postitused sünnivadki;) lugesin “heade soovidega Sinu suunas enda heatahtlikkust propageerivat” postitust postitust ja mis ma oskan öelda- kiunub ikka see, kes kiviga pihta saab 😛 Saan aru, et keeldud lugemast ta postitust.. aga võiksid lugeda. Inimene palub andeks ja mulle tundub, et siiralt. Ja selles postituses on selgelt tunda valu ja igatsust hea sõbra järele ehk siis Sinu 🙂 Mina ei tea miks Teie sõprus lõppes, aga loodan, et mingi hetk saate kirve maetud 🙂 Eveliis, lugesin samuti Malluka blogi. Ausalt, mullegi jäi mulje et ta tegelikult kirjutas siiralt ja üldsegi ei lugenud ma välja mingisugust mõnitamist või kiusamist. Ma pole tema “andunud jünger” aga no mulle tundub küll et see postitus oli siiras. Ja et ta tegelikult ka kahetseb et kõik nii läks. Mina oma sõprade sõnu ei vääna ega teeks neist kunagi lugejatega manipuleerivaid postitusi ja laive. Minu blogi ei tea paljud, Malluka blogi teavad ja loevad paljud, ja kui populaases blogis öelda, et olen “haige inimene, kes rasedale surnud beebide fotosid” saatis, siis 30 000 fänni nii ka arvavad. Aga ma olen juba harjunud, et Mallukas hea, Eveliis paha, saan aru, et Mariann suutis kirjutada postituse, kus ta jälle veelgi parem on. Ma ei viitsi isegi enam süveneda. Mul on kahju, et sõprus lõppes, aga ma olen harjunud, et ma saan oma sõpradega aus olla, ja nemad minuga. Samas, mis vabandustest me siin rääkida saame, blogis olen ma pidevalt “see tont” vms. Ühesõnaga natukene lasteaiaks oleme me läinud, nõustun, aga ma enam ei suuuuda seda ussitamist hea näo taga taluda. Olen ka tähele pannud, et Mallukas mitmeid-setmeid kordi vihjab suva postituses Sulle, Eveliis, et “see tont” või midagi säärast, kohe on aru saada, kellest jutt, kui vähegi asju jälginud oled, ja nüüd siis järsku selline märtri, ohvri ja andeks paluv “kurb on olla” postitus… Silmakirjalikkus ja maniputaisoon, tavaline Mallukas. Sa ise ütlesid, et sa kipub vãlja paistma halvemana, kui sa oled. Sa ise materdad ju seda blogijat praegu. Et tema tegi ja sina teed tagasi? Täiskasvanud inimene, aga nii jonni täis. Loen teie mõlema blogi, kellegi jünger ei ole ja meeldite mulle oma juttudega mõlemad. Praegu tundub, et mõned probleemid/arusaamatused võiksite te siiski omavahel ära lahendada, mitte avalikult. Veidi nagu piinatud geenius? Või lihtsalt iseloomule omane jonn? Kui sa ise annad endale tiitli, mille peale staarilikult liugu lasta, siis ära hala, et liiga tehakse. Tahad olla blogimaailma pahalane, no palun väga, ole. Tee siis vastavaid postitusi ka. Aga täiskasvanute blogimaailmas teismeliste mänge mängida, arveid klaarida, on tase. Ise lahmid ka suht sügavalt, kirjutad inetult, aga tundub, et ohvri rollis meeldib ka olla. Mina ei ole endale ühtegi tiitlit andnud ja kirjutama jään ma täpselt nii kuidas ma kirjutanud olen. Loen nii Malluka kui Eveliisi blogisid. Huviga loen, sest meeldivad mõlemad oma isiksuste, juhtumiste ja ammendamatu huumori allikatena. Ja teate, te olete ikka paar parajaid. Üldse ei imesta, et te varem head sõbrannad olite. Ükskõik, mida te ise endast arvate ja kui palju praegu üksteise suhtes ussitate, te olete kõrvaltvaataja jaoks ikka väga sarnased. Just oma emotsionaalsuse ja ohvrimängimise poolest. Mis ongi omakorda probleemiks, sest ma ei tea, kas te siis ei saa aru või ei taha aru saada või on see teil tegelikult mingi kaval kokkumäng, aga teil on täielik ussitamise sümbioos. Ühe ussitamine toidab teise ussitamist ning see on vastastikune toiteahel. See on lõputu ring ja kestnud sellest ajast saati, kui sõprus suure pauguga lõhki läks. Väga huvitav on jälgida, kuidas kaks täiskasvanud inimest, intelligentset ja humoorikat isiksust, pidevalt ühe ja sama reha otsa astuvad. Te sureks “nälga”, kui üks teist ikka aeg-ajalt midagi käima ei tõmbaks. Blogilugejana on muidugi see käts huvitav vaadata, aga kas see üksteise pidev torkimine ja hiljem ärritununa halamine väsitavaks juba ei muutu? Tead, kõige muu osas olgu sul oma arvamus, aga ma arvan, et mind ei peaks võrdlema Mallukaga. Ses mõttes et ma ei ole kunagi tahtnud olla tema moodi või temast parem/halvem, olen lihtsalt blogija. Oma näoga. On see siis bitch või mitte. Tere,tere! Ma pole blogimisega,blogijatega vapsee üldse kursis. Sinu blogi hakkasin ka kuidagi mega lambist lugema. Ei mäletagi kuidas siia sattusin aga oli huvitav! Ja on ikka huvitav 😀 Esiteks tahtsin seda ammu kirjutada aga näed alles see postitus ajas mind tegelikult kirjutama. Mind väga häirib kui pead pea igas blogis vabandama ja seletama,et teed nalja vms. Whaaat?? Miks peab vabandama? Kes nalja ei mõista, see ärgu lugegu. Aga tulebki just välja,et loetakse ja mitte vähe. Minu lihtne loogika ütleb,et ega kõigiga saagi nõustuda aga milleks siis maha hakata tegema?😕 Elan kaugel Võrumaa metsade vahel ja selline kisma blogimise maailmas on lihtsalt naljakas meelelahutus. Kahjuks v õnneks jälgin ma vaid Sinu blogi😀😀 Mulle Sa meeldid😊 ja Norra meeldib ka mulle. Kõike head ja päikest! Ma olen Marianni blogi lugenud ca 2aastat, Sinu oma olen juhuslikult lugenud u paar kuud. Varasemalt nt sattusin Sinu blogi peale siis, kui Mariann tegi kodus remonti ning kasutas sisekujundaja abi ning seda selle oma blogis maha tegid 😀 😀 siis juba mõtlesin, et mis sõbranna üldse sellist asja enda sõbranna kohta enda blogis peaks kirjutama 😀 läks aeg edasi ja jälle sattusin sinu blogi peale juhusliklt ja maru naljakas oli lugeda paralleelselt Marianni blogiga: 1) M kirjutab, et lastega koos reisida on keeruline ja sina päev paar hiljem kirjutad vastupidise postituse 2) M kirjutab, et tal raha palju käes ja pm naudib elu ja SIna kirjutad paar päeva hiljem inimestest, kes rahaga midagi teha ei oska 😀 Hallleluuja 😀 Alates sellest sisekujundaja episoodist olengi mõelnud, et oled kade tema peale. Mariannil on piisavalt raha, et elada pigem luksuslikult ning sinul ilmselt see võimalus puudub. Mul ei ole sellise kommentaari peale mitte midagi öelda. Loen seda viimast lõiku ja mõtlen lihtsalt “vau”. Jah, ma olen nõus, et natuke pada ja katel, aga noh me olemegi sellised, emotsionaalsed, eks me selle pärast ka tülli läksime:) Aga selle “luksuse” kommentaari peale olen ma palju mõelnud, Mis on erinevate inimeste jaoks luksus? Milles see väljendub? Mille peale kade olla? Kas kade olla? Millised on prioriteedid? jne jne jne. Minu prioriteet on hetkel vabaneda laenudest ja teha kodus remonti. Võiksin muidugi hoopis osta endale asju. sest on olnud kehv päev või hea päev. Mul ei ole asju vaba. St suvalisi asju, et end tunda rikkamana. Ma tahan autot ja kodu ning perekonda. Asjade asemel reisiks hoopis. ohh, vanuse pärast võiks ma vist su nooremapoolne ema olla aga…….. krt sa oled nii minu moodi mutt 😀 Ma lahmin ka ja kui ikka kaane pealt ära lööb siis käib pauguga; ma olen sellise asja üle elanud mitu aastat tagasi kui ma julgesin ühes foorumis öelda, et kuulge- see asi ju haiseb.Kõik sosistasid, et haiseb aja ma ütlesin välja. Ja kus siis lendas plankton mulle peale. Ma sain alusa anonüümkirju jne. Päevapealt lõpetasin suhtlused ja siiani naeratan õige otsuse pärast. Aga sina neiu- sa oled ikka üks lahe sell, aus, ehe . Sa kasvatad idat just nii nagu mina oma lapsi olen kasvatanud ja nüüd lastelastega kasvan. Ma tean seda tunnet kui sa heas usus midagi teed ja mingi xxxx võtab kontekstist välja sõna ja siis see sitt hakkab. Tead, ole mõnus edasi ja müts maha su ees! Seda ma tõesti ei tea, aga sain aru, et umbes samal ajal kui nad mul külas käisid, see juhtus. Kokkusattumus või mitte, ma ei viitsi spekuleerida			OSCAR-2019
JG: neile küsimustele, mis on osalejatele olulised. Selleks olemegi algatanud eelneva arutelu, et täpsustada, mis meie arvates on oluline. Ülo teeb ettepaneku võtta arutelu keskmesse haridus kui probleem. Sellest ei saa ma aru. Kuidas saab haridus olla probleem? Võibolla Sa täpsustad? Teoreetiliseks ja metodoloogiliseks aluseks võtaksin hea meelega seisukohad, millest oleme Üloga aastaid lähtunud. Ma ei suutnud leida eelmise "töötoa" tulemusi (Mis jäi pooleli? Mida saavutati? Mida oleks vaja saavutada järgmistel kokkusaamistel...?) Kõne all on vaid organisatsioonilised või korralduslikud detailid. (Kutse, ajakava, transport Tartust, kuidas me arutama hakkame.) Kui kavatsetakse keskenduda haridusele, siis avaneb võimalus kirjeldada haridust. Selleks, et arutlus hariduse üle saaks kujuneda viljakaks, oleks vaja võtta arutluse kesmesse haridus kui PROBLEEM. Hariduse kui probleemi mudel oleks vaja avaldada võimalikult kiiresti (Kindlasti tükk aega enne uut kokkusaamist.) Probleemi fikseerimiseks on vaja sõnastada käsitluse teotreetilised ja metodoloogilised lähtekohad. Vastasel juhul kukub välja tule-eile-meile jutt (jututuba, kus on heal juhul mõnus üksteisele jutustada, mis on pähe kogunenud). Mida korraldajad kavandavad selleks, et arutluses osalejad ei ajaks haridust segi selle tegevusega, mida koolis tehakse, ega tunnistustega, mida koolist antakse jne? Kahtlen väga, et mingil määral on võimalik hariduse käsitlemisse selgust lisada, kui HARIDUS ei ole mõistena veel mõistuspäraselt fikseeritud. Arutluste eelduseks on keel - sõnad, mis on muudetud sellisteks mõisteteks, mille tähendus on kõigile arutlejatele teada. Sestap küsin, kas haridus on kavandatud võtta kõne alla ka kui fenomen ja kui protsess, kui subjekti karakteristik, kui kultuuri funktsioon, kui subjekti arengu eeldus ja arengutaseme näitaja, kui ressurss ja tingimus, eesmärk ja vahend, kui ime jne? Olenevalt sellest, millises tähenduses haridust käsitleda, on vaja avastada, sõnastada ja avalikustada hariduse kujunemise ja püsimise eeldused (süsteem, millest sõltub võimalus kujuneda haritud inimeseks (kogukonnaks, rahvaks...)ja säilida harituna tänapäevastes üha kiiremini muutuvates oludes. 3. Võibolla tahetakse saada selgust tegevussüsteemis, milles eri eas inimesed kujunevad enam-vähem haritud inimesteks või osutuvad tüdinenud-tülpinud, väsinud ja vaevatud poolsantideks, kelle sünnipärastest eeldustest pole enam jälgigi, kelle teejuhiks ei ole huvi, vaid sundus, kelles domineerib vägivald, hoolimatus, ükskõiksus... 4. Võibolla peetakse oluliseks subjekti arengut ja arengu eeldusi ning loodetakse avada füüsilise ja vaimse, intellektuaalse ja emotsionaalse, kõlbelise ja sotsiaalse kujunemise eeldusi ja tasakaalu? Sel juhul oleks vaja avaldada haridussüsteemi mudel (haridussüsteemi koosseis ja struktuur, mis avaneb eri vaatepunktidest, genees, dünaamika, funktsioonid, vastavus nii vajadustele kui ka kultuuristereotüüpidele, ideaalile, standarditele jms. Mida korraldajad peavad vajalikuks ette võtta selleks, et arutlusele kutsutud inimesed ei ajaks haridussüsteemi segi koolivõrguga? Jutt ei käi pelgalt eelolevatest "haridustalgutst". Lõbusaks ja huvitavaks ajaviitmiseks (eneserahuldamiseks), inimeste äratamiseks ja aktiviseerimiseks ning "auru välja laskmiseks" sobivad just sellised meetodid, kus osalejad ei pea mitte midagi teadma ja oskama, ei pea millestiki ka aru saama ja kus vastutamisest pole juttugi. Nendel puhkudel, mil oleks vaja midagi konstruktiivset saavutada, seni saavutatust edasi minna, arengule teed sillutada jne, ei ole võimalik teha panust ei profaanidele ega juhustele. (a'la Pime kana leiab tera...) Mõttetalgud ei sarnane prügikoristusele, kus eeltöö (ja järeltöö) tähendas vaid korralduse läbimõtlemist ja korrektset teostust. Viimati muutis seda Jüri Ginter (Kolm Aug 12, 2009 6:40 pm). Kokku muudetud 1 kord (Muutmise põhjus : lisasin Ülo Vooglaiu kirja) Aitäh vastuse eest. Haridus ja hariduse käsitlus iseenesest ei saa olla probleemiks. Probleemiks võib olla see, kui hariduse käsitlus on vastuoluline, tegelikkusele mittevastav või arusaamatu või osalevate inimeste hariduskäsitlused on vastuolus. Aitäh täpsustamast, nüüd on Sinu probleemiasetus arusaadav ja ma nõustun, et see on väga oluline probleem. Ei oska Ülo osas vastata, aga ise lähtun talupoja loogikast, et kui räägitakse probleemist, siis otsitakse vastust küsimusele „miks“? Tunnistan, et mind üsna ehmatab Sinu kindlameelne väide, et haridus või hariduse käsitlus ei saa olla probleem! Millele Sa küll tugined seda väites? Kui olen mulle kättesaadavaid (mõttetalgudega seonduvaid) materjale lugenud, siis minu jaoks on probleemne see, et asjaosaliste käsitlused haridusest on seinast seina ja ühisosa leidmata on oht üksteisest täiesti mööda rääkida. Seepärast nimetangi probleemina „hariduse käsitlust“ ja otsin vastust küsimusele, miks osa inimesi usub, et haridus on mingi asi, mida saab anda ja mõõta, teine osa usub, et see on seisund ja/või protsess, mis kujuneb eelduste olemasolu korral, kolmas osa ütleb, et seda polegi olemas ja seda ei saa üldse defineerida ... Mulle teadaolevalt ei ole seni toimunud ühtki viljastavat arutelu, kus selguks, miks nii erinevatel seisukohtadel ollakse? Selle probleemi tagajärjeks on omakorda see, et viljatu vaidlus on lõppenud solvamiste ja solvumistega ning lähenemise asemel toimub hoopis eraldumine ja killustumine. Mõttetalgud ju said korraldatud minu mäletamist mõõda selleks, et otsida probleemidele lahendusi. Kui me ei püüa leida ja avada probleemi olemust ja põhjuseid, siis ei suuda me ka luua eeldusi probleemi lahenemiseks. Või saan ma millestki valesti aru? Ma juba kirjutasin Ülo Vooglaiule, et haridus ei saa olla probleemiks. Samuti ei saa ma aru, kuidas hariduse käsitlus saab olla probleemiks. Palun täpsusta. Kas selles käsitluses http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/ Ka minu arusama järgi on probleem "tunnetatud vastuolu" ja talgulised tegelevad (Tartus tegelesid) vaid nende "probleemidega" mille lahendamist (põhjuste muutmist) nad ise tunnetavad võimalikuna. Ma arvan et osalejatel on piisavalt tarkust, mitte tegeleda "probleemidega" mida nad lahendada ei saa. Need probleemid võivad erineda probleemidest mida Ülo näeb/teab hariduses kui süsteemis või mille lahendamist ta peab võimalikuks. JG: Ülo Vooglaid on kirjutanud:"Probleem on minu arusaama järgi tunnetatud vastuolu subjekti jaoks aktuaalses valdkonnas. Probleemide kujunemiseks on vaja vähemalt kolme eeldust, näiteks teadmist tegeliku kohta, kujutlust võimaliku (vajaliku) kohta ja aktiivset, võibolla murelikku hoiakut selle vastuolu suhtes. " Kuidas saab haridus olla probleemiks? Kus on need kolm eeldust? Probleem saab minu arvates olla see, kui meil on teadmine tegeliku olukorra kohta hariduse osas, kujutlus võimaliku ja vajaliku kohta ning murelik hoiak selle vastuolu suhtes. Tartus arutasimegi arutelu probleemide sõnastamisega sellest käsitlusest lähtuvalt ja kavatseme sama teha ka Tallinnas. KOHUSTUS anda ja omandada enam haridust - ja seda teha oma tegevust eriliselt "väärtustamata" ning "väljateenitud" erakordset tasu nõudmata. Lisan vaid, et kõlbmatuks vananenud paradigma lappimine ja "täiustamine" on pigem kõlvatu ja vääritu kui vajalik ja mõistlik tegu. modelleerida tegevussüsteem, pidades silmas, et tegevussüsteemi iga element (iga tegevus) sisaldab pisut tegevussüsteemi kõiki teisi elemente (teisi tegevusi), avada tegevussüsteemi kõik elemendid ja tuvastada kõigi tegevuste, sh õppimise-õpetamise osa haridussüsteemis, Eriti halb ei ole see, et midagi olulist on jäänud tegemata, vaid see, et korraldajad ning nende esindajad kas ei saa aru, mida neile räägitakse-kirjutatakse või eelistavad ülbelt saata kõik siia-sinna seenele. Nii käituvad inimesed, kellel ei ole vaja vastutada ei oma tegevuse ega sellega kaasnevate tagajärgede eest. Kordan: mõttetalguid ei saa (ei tohi!) korraldada samamoodi, nagu võiks korraldada ja on korraldatud prügikoristust. Parendamine e. täustamine oli ka ühe suure juhi üks algatus, mille tagajärjena saime taas iseseisva eesti. Minu küsimus (Ülole) on: millest võiks alustada ja kuidas mina saan haridusuuenduse probleemi lahendada ? sõnastada Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, http://et.wikipedia.org/wiki/Haridus sõnastada haridussüsteem on süsteem mis on (riigi poolt) loodud ja juhitud keskkonna osa hariduse andmiseks. Neid avastusi ja sönastusi ootaks teadlastelt, populaarteadlaslikult kirja panduna. Nii, et iga lihtne inimene saaks teada kuidas probleemi lahendada ? See erineb: st igal talgulisel on erinevad vajadused ja subjektiivne arusaamine haridusvajadustest. Haridussüsteem aga taotleb ühetaolist ühtluskooli ja objektiivset haridust. Sama ka siin, haridusfoorumi listis. Mulle jääb segaseks kuidas fikseerida muutuvat, probleem ongi ju konservatiivsuses hoiakus ja süsteemi enamuse soovis säilitada see mis kogu aeg on toiminud. Praktikas kontrollimata mudelite kasutamisele seisab massiline enamus vastu. Ravimite ja kosmeetika testimiseks tehaske ka loomkatseid, kuidas teha haridusmudelide teste, kas ka loomade peal ? Maailmas on palju erinevaid haridusmudeleid kuid eestis nende rakendamine takistatud. Kas on võimalik et teadlased tulevad oma laborist välja ja loovad päriselt mõne uue haridussüsteemi haridusasutuse ? Kui me nõuaks eeldusena tundmatu fikseerimist kunas ja kuidas siis saab mõttetalguid üldse korraldada kui osalejatel ikka puudub vastav pädevus ? Minu probleen ei ole kogu keskkond, mind huvitab vaid keskkonna osa millega mina ja minu lähedased kokku puutuvad. Kohalik haridus, eesti haridussüsteem. Sellesks et juhtida autot ei pea teadma kõiki elemente millest ta koosneb ja mis funktsioneerivad sõitmisel. Minu teada Talgulised ei tee muutmisettepanekuid vaid sõnastavad seda mida ise muuta saavad. Mina loen siit kirjast vihjet mida talgu korraldajad peaksid muutma. Ehk mulle näib nagu Ülo tahab et keegi teine tema "kastanid" tulest välja tooks - probleemi lahendaks. Võibolla on Ülol õigus, et enne muutmist on tõesti vaja kõike seda teha, mis ta oma kirjas üles luges ja veel palju muud. Mina olen juba ammu aru saanud, et mina maailma muuta ei saa. Hando Runnel on kirjutanud "Muuda ennast, muutub maailm". Seda luuletust kasutati ka Minu Eesti mõttetalgute eelsel koolitusel. Mõttetalguid oleme korraldanud selleks, et osalejad saaksid muutuda, kui nad seda soovivad. Ka 1. mail toimunud aruteludel osalenud otsustasid teha erinevaid olulisi asju. Vaata näiteks http://www.minueesti.ee/minueesti/ideabank/item?id=1008 Samas on Ülo poolt saadetav loend inspireeriv arutamaks seda, mis on edukate mõttetalgute eelduseks. Viimati muutis seda Jüri Ginter (Laup Aug 15, 2009 6:51 pm). Kokku muudetud 1 kord (Muutmise põhjus : mõtte täpsustamine) Ülo ilmumine meie foorumile on kindel indikaator, et tegemist on olulise asjaga. Ülo ei ilmu kunagi kohale nö tühjade kätega. Mõttetalgute kuldreegel, mille me Štšedrovitski orgtegevuslikest mängudest üle ja omaks võtsime , kõlab nii: Pane oma vahendid lauale! Kasulikuks võivad osutuda erinevatest valdkondadest pärinevate inimeste vahendid täiesti üllatavates kohtades. Georgi Petrovitši üks hoolikamalt jälgitavaid keelde oli see, et mingi ala professionaalid ei üritaks teise ala professionaale kiirkorras oma ala jagajateks “koolitada” ( minu tõlge: muusikule füüsikalist “muhku “ pähe lüüa). Küll aga tuli spetsiaalselt jälgida , et ühiselt mõistetavale metatasandile tõstetud probleemile lahenduste otsimisel jälgitaks hoolega , kas teiste erialade asjatundjate vahendite varasalves äkki ei osutu olevat probleemi lahenduse võtit. Näiteks füüsikute professionaalses tegevuses kerkinud probleemi arutamise käigus ütleb äkki muusik: Aga meil sellisel juhul tehakse nii. Ülo eripära seisab minu arvates selles, et kui meie vahendite varasalve võib tüüpilisel juhul võrrelda tööriistakohvriga, siis Ülo ilmub kohale keeruliste tootmisliinidega ja tehnoloogiliste protsesside täpsete kirjeldustega hiigeltootmiskombinaadiga. Muidugi on selles kombinaadis korraldatud ekskursioon väga õpetlik ja kasulik. Selle suurepärase võimaluse eest on Ülo alati siirast tänu väärt. Siinkohal ühinen täielikult Jüri eelmise kommentaariga.Rumal oleks ükskõik kellel, eriti aga mõttetalgute korraldajatel võtta Ülo kirjutiste suhtes sisse mingi kaitsepositsioon või tõrjuv hoiak. Teine küsimus selle võrdluse korral on selles,et öelgu Ülo mis tahes, mina ei suuda ette kujutada, kuidas on üldse võimalik see kombinaat käima panna. Ühel Moskva Metodoloogiaringi seminaril esinedes sain Georgi Petrovitšilt võtta, et mu skeem on liiga hermeetiline. Puiklesin küll vastu, kuid lõpuks jäin ikkagi alla. Kuigi… kui ka nüüd takkajärgi vaadata, polnud ta nii väga hermeetiline midagi. Võibolla tõesti! Võibolla korraldajad tahavad, et "asi saaks võimalikult vaikselt kuidagi aetud", kui parafraseerida tuntud laulukest lendamisest, aga mitte eriti kõrgel ... Liiga teha ma kellelegi ei taha, aga minnalaskmist ka ei kannata.Sekkun seetõttu, et mul ei ole antud juhul ükskõik, mis sellest kõigest saab ja mis Eesti hariduselust saab. Neile, kellel on ükskõik või kes hõõruvad äparduste puhul käsi ning skandeerivad: "Mida halvem, seda parem!", ma midagi head öelda ei saa. Sellised inimesed nende hulka ei kuulu, kelle arvamust ma saaksin tõsiselt võtta ja arvestada. Kordan: kui eeltöö jääb sootuks tegemata või tehakse diletantlikult, siis on sedalaadi "talgutest" kasu asemel kahju. Talgutel ei käida lobisemas; talgutel tehakse tööd. Mõttetalgutel mõeldakse. Kui probleemid on sootuks sõnastamata, siis ei saa tulla kõne alla probleemide tekke (püsimise,süvenemise-laienemise?) kausaalsed ja funktsionaalsed seosed (põhjused). Paraku on nii, et kui me tahame ühiskonnas ja kultuuris midagi saavutada (mida?), siis peaksime arvestama, et midagi muud peale tegurite (sh põhjuste), sellel otstarbel muuta ei saa. Talgutel ei ole võimali hakata looma arutluse aluseid; need peaksid olema enne valmis. Kes kellele liiga teeb? Äkki on hoopis nii, et "talgute" korraldajad tahavad teha liiga ühiskonnale ja kultuurile ? Kas ühiskonda ja kultuuri peaks keegi ka kaitsma, või võib igaüks, kelle tuju tuleb, nende kalla ette võtta ükskõik, mida? Viktoria kirjutab: "Kui talgutele tulevad inimesed hoopis teise kvalifikatsiooniga, kas saab nõuda neilt seda, mida nad teha ei saa? Pedagoogina tead ju milline vastus on õige." Ühiskonnas on vaja enne tegutsemist veel rohkem mõelda. Midagi sellist, mis kaine mõistusega inimestele mõtte üle ääre ajaks, pole keegi siin nõudnud ega soovitanud. (PS: Lisaks rahuldavale kvalifikatsioonile sellel alal, milles asutakse tegema analüütilist tööd ja genereerima kogu riiki hõlmavaid ettepanekuid-soovitusi, oleks vaja ka mõistlikku orientatsiooni, kindlat motivatsiooni, laia eruditsiooni, selget affiliatsiooni, tervist jpm). Ilma vastavate mudeliteta ei ole rahuldavate tulemusteni jõudmine võimalik. Tean, et ega sedagi märkust keegi arvesta... Kõik tahavad meie ajal ise kogeda ja ämbris ära käia. Kui ettevõtte pankrott on ettevõtja asi, siis ühiskonna pankrott ei ole kellegi isiklik asi! Olen täiesti kindel, et kui Eestis inimesed ei hakka ükskord aru saama, et ühiskonna tasandil, nagu ka kohaliku omavalitsuse ja asutuste-ettevõtete-organisatsioonide tasandil, tegutsemise eelduseks peab olema asjatundlikkus ja ei suuda kehtestada kompetentsuse nõuet, siis hoogsa arengu teele ei ole võimalik pääseda ja Eesti kas hukkub või jääb kiduma. Olukorras, kus eelmiste põlvkondade loodud väärtused on põhiliselt läbi, tuleb hakata mõtlema ja olema üksteise suhtes nõudlik. Õigustel ja kohustustel on mõtet sel määral, mil nad on seotud reaalse (mitte mängulise!!) vastutusega. Vast seda, et keegi ei saa enam öelda, et kõigil on ükskõik, ja mitte keegi ei tea ega taipa kõnealuse valdkonna kohta mitte midagi. Probleemide sõnastamine toimus enne arutelu algust osalejate poolt tutvumisringi käigus. Korraldajad ei saa osalejatele dikteerida, mis on nende probleemiks. Märtsis-aprillis juhtis Ülo Vooglaid Minu Eesti mõttetalgute korraldajate tähelepanu. Seda tegin ka mina ja Valdo Ruttas. Meie püüame nüüd oma soovitusi ka ellu viia. On tore, et meiega on liitunud ka teisi huvilisi. 22.augusti arutlusteemasid kavandades peaksime mitte laskma silmist seda, et mõttetalgud või veelgi enam, mõttetalguliste elementidega lühiajalised koosmõtlemise üritused ei ole universaalsed, mistahes probleemide püstitamiseks-lahendamiseks sobivad vormid. Üheks selliseks peaks arvama ka selliste kapitaalsete mõistete nagu kultuur või haridus vms problematiseerimine. Tuleb nõustuda, et põhimõtteliselt on võimalik problematiseerida mida iganes. Kasvõi elektri mõistet. Võib ilma igasuguse naljata väita, et see mõiste on käesoleva ajani korralikult avamata. Mind võib absoluutselt mitte rahuldada lähtumine jutust, et looduses eksisteerivad kahte liiki laengud. Ega muud tarka meie, füüsikud, ju aluspõhjaks paku. Ma hakkan siit kohe oma miks küsimusega pihta . Saan vastuseks, et siin ei sobi miks küsida . Lihtsalt nii on. Ja lähebki lahti. Ka mu oma esimene õppejõud ülikoolis laiutas kohe algul käsi elektri definitsiooni juures ja ütles, et tal ei ole midagi targemat lisada esimesele sellealasele eestikeelsele definitsioonile: Elekter on vägi, mis ka härja maha lööb. Peaaegu sama hea kui hariduse definitsioon: Haridus on see, mis jääb pärast seda, kui õpitu on ununenud. Sestap paluksin neil, kes loodavad 22.augusti töötoas jõuda hariduse ühesel mõistmisel konsensusele või teha suur samm selleni jõudmisel ,mõelda ka edasisele : Mida näiteks peale hakata selle ühe töötoa (ühe talgurühma) konsensusega? Kas see on suurem, parem, põhjendatum kui mõne teise töötoa, teadlasgrupi, pedagoogilise või hariduspoliitilise grupi konsensus? Selle grupi jaoks, kui koostöös saavutatud ühise mõttevälja pinnal edasi tegutsetakse – kindlasti on. Seega on mul palve enne miks- küsimusi mõelda ka milleks-küsimustele , järgnevatest kuidas-küsimustest rääkimata. Lugesin täna eelnevaid kommentaare ja mind valdab segadus. Tundub, et me ei otsi seda ühist osa kohe üldse? Kas eelneva läbi lugemine ja läbi mõtlemine on vajalik? Mulle tundub, et on! Teema ja reema peaksid olema arusaadavad. Improviseerida on võimalik alles siis, kui heliredel on selge! Kas elektri kui fenomeni definitsioonide paljusus (?) ning osapoolte soovimatus selles mõistes ühisosa leida segab meie ühiskonna igapäevaelu jätkusuutlikku korraldamist? Kuidas aitab meid edasi „miks“ ja „milleks“ küsimuste eristamine? Soovin juhtida tähelepanu sellele, et talgute ettevalmistamine on üsna keeruline protsess ning nõuab kõigi asjade läbimõtlemist ning kooskõlastamist. Muidu võib juhtuda nii, nagu minu lapsepõlves, kus hea isuga naabripoiss võttis küla heinatalgutele hangu asemel kahvli kaasa. Kuna kevadine ettevõtmine ei läinud (usutavasti) päris soovikohaselt, siis on praegune jätkuprotsess vajalik selleks, et vigade parandus teha ja alustatud protsess tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks kujundada. 22.08 on ju vaid üks samm sellel teel ja ma ka ei suuda uskuda, et sel päeval kõik olulised mõisted käsitletud saavad ning ühisosa lõplikul moel vormistatakse. Küll aga usun, et kui me ei otsi sel päeval vastust küsimustele, miks pole seni suudetud alusmõistetes kokku leppida ja miks nendes kokkuleppe saavutamine vajalik on, siis näeme taas ühe väga hea mõtte kampaaniaks hääbumist ja kustumist egode võitluses .. Jagatud arusaam on kindlasti vajalik. Sellest lähtuvalt sellest olen juba aastaid teistega koostöös sõnastanud keskseid mõisteid hariduse valdkonnas. Hetkeseis on kättesaadav internetis http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/ Ka see näitab, et taotlen avalikku arutelu sel teemal. Samas on lootusetu jõuda kohe jagatud arusaamani kõigi inimeste vahel ja kõigil teemadel. Ühisosa kujuneb rühmas ja üldistungitel arutelu käigus. Kui me arvame, et me peame saama kõigiga ja kõigest ühte moodi aru, siis polegi võimalik koostööd teha. Ülikoolis kasutan sellist mudelit. Joonistan tahvlile kolm ringi, millel kõigil on väike ühine osa ning samas ka erinev osa. Selgitan, et koostöö on võimalik ühise osa raames ning kui koostöö on tulemuslik, siis ühisosa suureneb. Kui koostöö ei suju, siis ühisosa väheneb. Kirjutan sel teemal siia, kuna Ülo Vooglaiu algatatud arutelu on siin. Sisuliselt kuulub see metodoloogilisse rubriiki ning hiljem tuleb sealt siia teha ka link. Kuna olen seotud ka ühe konverentsi ettevalmistamisega, siis tabasi ennast mõttelt, et Ülo loetletud punktid on väga asjakohased konverentsi ettevalmistamist. Peab olema selge probleem, mida käsitlema hakatakse (muidu räägitakse üksteisest mööda ja ei saada aru või saadakse valesti aru), eesmärk, mida saavutada soovitakse (muidu hakatakse tegutsema igaüks eri suunas) ja küsimused, millele soovitakse vastuseid leida. Erinevalt konverentsist pole arutelus ettekandeid, mida ära kuulatakse. Arutelu toimub rühmatöö vormis ja rühmatöö algul kõik osalejad selgitavad, mis probleemi nad soovivad käsitleda ja milliseid eesmärke saavutada. Sellest on kõik osalejad eelnevalt informeeritud ja juba registreerimisel on nad saatnud ka lühidalt sõnastatud probleemi ja eesmärgi. Töö korras oleme neid probleeme ja eesmärke ka juba täpsustanud.			OSCAR-2019
Andsin ajakirjale Hea Kodanik intervjuu nn vihakõne kriminaliseerimise püüdlustega seonduval teemal. Intervjuu on kätte saadav nii Hea Kodaniku veeblilehel kui ka Objektiivis ning üllataval kombel ka ERR-i uudisteportaalis ja Postimehe arvamusportaalis. Mul on erakordselt hea meel, et rohkem kui 9 kuud kestnud ettevalmistused meie sihtasutuse oma uudiste- ja arvamusportaali avamiseks jõudnud selleni, et portaal Objektiiv.ee ongi täna hommikust alates avatud! Olen selle eesmärgi nimel tõesti palju pingutanud, mistõttu tunnen täna tõesti siiralt suurt rõõmu ja ka uhkust, et oleme suutnud raskustest hoolimata eesmärgini jõuda. Ja ma tahan öelda kõigile meie sihtasutuse toetajatele, kes toetasid portaali rajamist, siiralt SUUR AITÄH, sest ilma paljude heade inimeste helde panuseta ei oleks portaali rajamine võimalikuks osutunud. Kahtlemata ei ole portaali ehitamine kaugeltki lõppenud, vaid meil tuleb teha veel palju tööd, et OBJEKTIIVIST võiks kujuneda Eesti meediamaastikul kõige olulisem konservatiivne ajakirjanduslik väljaanne. Minu ja kogu meie meeskonna siiraks sooviks selle eesmärgi nimel tegutseda. Tahame pingutada, et portaalist kujuneks tõhus vahend, mis võimaldab meil kaitsta meie ühiskonna alusväärtusi ja teha seda kantuna soovist teenida mitte kasumit, vaid oma maad ja rahvast ning ühist hüve. Esmaspäeval, 19. oktoobril alustab aadressil www.objektiiv.ee tegevust ühiskonnateemaline uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv, mis lähtub eesmärgist kaitsta Eesti kultuurilist järjepidevust ja selle aluseks olevaid konservatiivseid väärtusi. Portaal hakkab vahendama kodu- ja välismaiseid uudiseid ning arvamuslugusid, mis analüüsivad ühiskonnas ja kultuuris toimuvaid protsesse, püüdes avada aspekte, mis on massimeedia poolt alatähtsustatud või üldse tähelepanuta jäetud. Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri sõnul on kavas pakkuda platvormi eeskätt niisugustele vaadetele, mis on kooskõlas traditsiooniliste alusväärtustega ning aitavad kaasa ühiskonna hü-velisele arengule. “Kuivõrd Eesti meediamaastik on muutunud ideoloogiliselt väga ühetaoliseks ja massimeedia edendab süstemaatiliselt vasakliberaalseid hoiakuid, vajab meie ühiskond uusi meediaväljaandeid, mis kasvaksid välja elutervetest ajatutest väärtustest, mis on kandnud meie rahvast läbi sajandite ning kannavad ka edaspidi, kui oskame neist lugu pidada ja neist juhinduda,” selgitas Vihuri portaali Objektiiv rajamise põhjuseid. Portaali rajamist eest vedanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on Objektiiv Eesti ajakirjandusmaastikul mitmes mõttes uus nähtus: “Püüame luua selgelt väärtuspõhise meediumi ning rõhutada, edendada ja kaitsta konser-vatiivset maailmapilti, tehes seda kantuna soovist teenida mitte kasumit, vaid oma maad ja rah-vast ning ühist hüve.” Vooglaid lisas, et portaali Objektiiv teeb eriliseks ka tõsiasi, et see on eheda kodanikualgatuse vili ja toetub oma mittetulunduslikus tegevuses üksnes SAPTK toetajate annetustele. “Loodame, et Objektiivist kujuneb kõige mõjukam konservatiivne ajakirjanduslik väljaanne Eestis ning kutsume kõiki inimesi sellele püüdlusele kaasa aitama,” selgitas Vooglaid Objektiivi kogukondlikku iseloomu ja tegutsemispõhimõtet. Portaal loodab juba lähiajal tegevust laiendada, muu hulgas oma videostuudio väljaehitamise ja videoproduktsiooni laiendamise teel, kasutades sellega kaasnevate kulutuste katmiseks eelmisel aastal Aadu Luukase Missioonipreemiaga kaasnenud raha. Portaali Objektiiv käivitamine on osa SAPTK püüdlusest aidata kaasa konservatiivsele vastu-reaktsioonile, et seista vastu viimastel aastatel üha jõulisemaks muutunud kultuurirevolutsioonilisele püüdlusele meie ühiskond radikaalelt ümber kujundada. Lähemat infot portaali ja selle rajamise tagamaade kohta leiab esimesest juhtkirjast, Varro Vooglaiu pikemast selgitusest ning Markus Järvi temaatilisest videokommentaarist. Täna hommikul sain Delfi vahendusel teada, et olen mitte üksi sallimatu, vaid ka poliitik. Huvitav lugu, kas pole, pidades silmas, et ma ei kuulu ega ole kunagi kuulunud ühtegi parteisse ning et ma ei ole kunagi kandideerinud ühelegi võimupositsioonile, sinna valituks osutumisest rääkimata!? Nimelt on mõeldud välja viis, kuidas saaks jätta kõik organisatsioonid, mis dominantset vasakliberaalset ideoloogiat heaks ei kiida, ilma võimaluseta kasutada oma tegevuseks avalikku – st kodanikelt karistuse ähvardusel ära võetud – raha. SAPTK-d see ei mõjutaks vähimalgi määral, kuna me ei ole kunagi sentigi “avalikku raha” saanud, aga näiteks EKRE hingamise tõmbaks see ilmselt tõsiselt kinni, pidades silms, et Postimehe vahendatud andmetel moodustas organisatsiooni sissetulekutest viimase kolme kuu jooksul 98,3% riigieelarveline toetus. Eile avaldati Postimehe arvamusportaalis Madis Millingu nimel lugu, kus püüti avalikkust veenda, nagu oleks parlamendi liikmed sunnitud hääletama kooseluseaduse rakendussätete poolt. Olles seda lugu lugenud ja nähes, kuidas see edastab ilmselt PR-meeste poolt reformierakondlastele ja sotsidele ette antud uusi jutupunkte, kribasin kiiresti omapoolse vastuse, kus osundasin lihtsalt tõsiasjale, et ühelgi parlamendiliikmel ei ole mitte mingisugust kohustust aidata kooseluseaduse läbisurumist lõpule viia ning et kui riigikogus ei leidnud kooseluseaduse tervikkujul vastuvõtmiseks toetust ei eelmises ega ka praeguses koosseisus, tuleks seadus lihtsalt tühistada või vähemasti muuta seda moel, mis lükkaks seaduse jõustumise aega pärast järgmisi parlamendivalimisi. Positiivse üllatusena sain hommikul Postimehe arvamustoimetusest vastuse, et minu lugu avaldatakse päeva jooksul ning nii ka tehti – nagu artikli avaldamismärkest nähtub, tehti mu lugu kella 13.14 paiku lugejaile kättesaadavaks. Õhtupoolikul läksin aga vaatama, millist tagasisidet on lugu saanud, kuid avastasin huvitava seiga. Nimelt tuli välja, et minu lugu ei ole enam üldse Postimehe arvamusportaali arvamuslugude nimistust leida – olgugi, et kuivõrd minu artikkel on Postimehe arvamusportaalis üks viimasena avaldatud lugudest, peaks see kõigi eelduste kohaselt olema kuvatud kohe lehekülje ülaosas. Kerisin ja kerisin ja kerisin lehte allapoole, aga mida ei ole, seda ei ole. Et sellest huvitatud saaksid minu väite paikapidavuses veenduda, tegin nähtust ka ekraanipildi, kust on jäänud välja vaid mõned reklaamide blokid (kerige rahulikult pildi lõpuni, sest tekst jätkub): Kuid see ei ole veel kõik, sest loole lisab vürtsi seik, et sama lehe paremast äärest leiab ülaäärest jõudsalt allapoole kerides väikese kastike, kus on toodud välja Postimehe arvamusportaali “TOP lood” ehk eeldatavasti viimase aja loetumad arvamusartiklid ning üllatus-üllatus – nimistus figureerib ka minu loo pealkiri: Kes seda nüüd täpselt teab, millest niisugused asjad on tingitud. Aga ei näi ebatõenäoline, et inimene, kes on minu artikli arvamusportaali lugude seast ära koristanud, osutus veidi hooletuks, unustades “TOP lugude” loetelu “puhtaks” teha. Kui sellised asjad juhtuks mõnel üksikul korral, siis võiksin uskuda, et tegu on mingi viperuse või halva juhusega. Paraku näen aga alatasa, kuidas seesugustest iseenesest väikestest asjadest joonistub välja manipulatiivne muster. Kui mina veel rahvusvahelist õigust õppisin ja õpetasin, siis peeti teiste riikide valitsuse kukutamisele suunatud rühmituste ja liikumiste toetamist, treenimist ja varustamist õigusvastaseks sekkumiseks asjakohaste riikide siseasjadesse. Ütleb ju ÜRO põhikiri artiklis 4 lõige 2 selgesõnaliselt: “Kõik ÜRO liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega.” Sellest lähtudes mõistis isegi Rahvusvaheline Kohus 1986. aastal USA süüdi rahvusvahelise õiguse rikkumises seonduvalt relvastatud mässuliste toetamisega Nikaraaguas. (USA loomulikult ei täitnud Rahvusvahelise Kohtu otsust, jättes Nikaraaguale määratud kahjutasu maksmata.) Kuid nagu rahvusvahelises suhetes ja PR-sõjas ikka, võib ühele ja samale teguviisile anda sootuks erineva õigusliku kvalifikatsiooni sõltuvalt sellest, kes on teo toimepanijaks. Üks on igal juhul selge: kui Venemaa toetab mässulisi Ukrainas, siis on tegu räige rahvusvahelise õiguse rikkumise ja jultunud sekkumisega teise riigi siseasjadesse, millele ei saa 21. sajandil olla mingit õigustust!			OSCAR-2019
Palju õnne uue kutsika puhul! Tervitada uut kutsikat oma kodus on suurepärane kogemus. Eriline lähedane side, mis kujuneb Teie ja kutsika vahel kestab nüüd terve elu. Loomulikult, õpetate oma kutsikale õiget käitumist, kuid lisaks sellele, on oluline, et Teie kutsikas tunneb, et teda armastatakse, et tal on turvaline tema uues kodus ning inimestega , kes on tema uus pere. Kutsikas tuleb koju tuua siis kui on vaikne ja teil ei ole külalisi. Samuti, valige päev, mil tegelete oma tavapärase igapäevaeluga. Esimese nädala jooksul uues kodus hakkate õpetama oma kutsikale kes on tema pere ning samuti õpetate usaldust Teie vastu. Jälgige oma kutsikat koguaeg ja mängige temaga mitu korda päevas. See aitab Teil kehtestada end kui liidrit. Viige oma kutsikas õue mõne tunni tagant, kohe peale söömist, joomist, magamist ja mängimist(jälgige signaale nagu nuusutamine ja ringi tiirutamine). Ärge oma uut kutsikat kunagi karistage; pigem premeerige kui ta õigesse kohta tualetti läheb. Nagu ka lastel, ei ole kutsikatel sünnist saati olemas sotsiaalsed oskused, et elada koos oma perega, kas siis koera- või inimperega. Seega, peate kindlaks tegema, et Teie kutsikas ei ole mitte ainult sõnakuulekas, vaid ka sõbralik kõikide inimeste ja loomade suhtes. Siin on mõned soovitused millest alustada. Maailmas on palju erinevaid inimesi, seega on oluline, et Teie kutsikas oskab nendega suhelda. Te saate oma kutsikat premeerida, kui ta soovitud käitumist välja näitab. Kui Teie kutsikas harjub kodu külastustega, proovige viia teda koos parki jalutama või jooksma. Laske tal otsustada kellega kohtuda ja kui kauaks. Te ei soovi sundida oma lemmikut olukorda, kus ta tunneb hirmu (loomulikult, tehke kindlaks, et inimene, kelle juurde kutsikas läheb soovib seda, mõned inimesed kardavad koeri, isegi kutsikaid). Tutvustage oma lemmikut erineva rassi, etnilise tausta, välimuse, ameti ja erinevas vanuses inimestega, sest mõned koerad võivad võõrastada inimeste suhtes, kes ei näe välja nagu Teie ja mis paistavad nende jaoks "ebatavalised"(postiljon tänab teid hiljem). Teil ei tohiks tekkida probleeme julgustada oma lapsi uue kutsikaga mängima. Kuid siiski, soovite kindlasti esimestel kohtumistel lastega kohal olla. Isegi kui Teie peres ei ole lapsi, on vajalik, et kutsikas õpiks nendega suhtlema. Kui koer ei suhtle lastega varajases eas, võib tal hiljem areneda nende suhtes agressiivne käitumine. Väiksed lapsed, kes kihutavad ringi ja teevad palju lärmi võivad koeral vallandada jahiinstinkti, millega koer harjunud pole. Lastele tuleb õpetada, et kutsikas ei ole mänguasi ega nukk, ning teda ei tohi puhkeolekus ja magamise ajal segada. Kutsikat ei tohi järsult narrida. Sabast tirimine ja narrimine võib viia halbade harjumusteni nagu hüppamine ja isegi hammustamine. Olge õrnad. Öelge lastele, et nad kutsika peale kunagi ei karjuks isegi kui ta teeb midagi valesti. Seletage, et koerad võivad müra peale ehmuda. Isegi need kutsikad, kes on väga sõbralikud peavad õppima kuidas teiste koertega läbi saada. Kõige vähim mis võib juhtuda, et kohtute teise koeraga igapäevasel jalutuskäigul. Lubage koeral veidi nuusutada ja mängida, kuid tõmmake koer eemale kui ta tundub heitunud. Teie uus kutsikas ja Siiami kass võib olla ei saa kunagi parimateks sõpradeks kui vähemalt saate julgustada neid teine teist taluma. Alustage sellest, et hoiate uut lemmiklooma kastis, lubades vanal elanikul teda läbi võre "külastada". Pikendage tasapisi "külastuste" pikkust enne kui lubate neil näost näkku kohtuda. Jälgige neid kohtumisi kuni olete kindel, et kõik läheb hästi. Pange tähele, kui hästi Teie kutsikas ka ei käituks, proovib ta siiski loomi taga ajada kuna ta soovib mängida. Võite lubada oma kutsikal teisi loomi nuusutada - hamstrid, küülikud või merisead on enda puurides ja tunnevad end seal turvaliselt. Kõik mis teeb kõva häält, nagu tolmuimeja, auto või pesumasin, võib noorele kutsikale hirmus tunduda. Et hirmutamist vältida, tutvustage kutsikale uusi kogemusi samm sammult. Laske tal vaikset eset iseseisvalt uurida. Seejärel, asetage kutsikas mõneks hetkeks turvalisele kaugusele esemest enne kui seda käivitate, nii et ta kuuleb mis häält see teeb. Pärast seadme väljalülitamist, seiske eseme kõrval ja kutsuge kutsikat enda juurde. Premeerige teda. Korrake seda harjutust pikendades hääle kestvuse aega. Lõpuks, kutsuge ta enda juurde, kui ese on sisse lülitatud. Siis ta näeb, et müratekitavad majapidamisesemed ei ole hirmsad. Liituge treeningkursustega kutsikatele et toetada järgnevat treenimist ning pakkuda tuge ja soovitusi mistahes probleemidega. Enamus kutsikatest harjuvad oma uue eluga väga kiiresti, kuid mõndadele on oma perest eraldumine väga vaevaline. Siin on mõningad soovitused: Olge empaatiline Kutsikad, kellel esineb ärevus seoses perest eraldumisega, ei käitu halvasti ega ei ole pahatahtlikud. Ärge kutsikat kunagi karistage või isoleerige. Andke kutsikale turvaline koht. Koera puurid või kastid on hea koht Teie kodus, kus kutsikas saab tunda ennast mugavalt ja turvaliselt. Veenduge, et Teie kutsikas saab palju liikuda. Kui ta väsib ära, siis tõenäoliselt jääb ta magama ja ei hakka muretsema kus te olete. Suunake tema käitumist. Peitke kutsika eest maiuse, et ta selle enne lahkumist avastaks või andke talle mänguasja enne kui ära lähete(seda peab tegema ka teistel aegadel, et kutsikas ei seostaks mänguasja ja maiust Teie lahkumisega). Lahkuge kodust ja saabuge vaikselt. Püüdke kutsikat 10-15 minutit enne lahkumist ignoreerida, kui Teie hääl ja kehakeel "ütleb", et see pole midagi, siis nad ilmselt hakkavad seda uskuma. Õpetage talle ära minekuid välja kannatama. Andke talle maiust ja seejärel lahkuge kodust mõneks minutiks. Ta hakkab seostama teie äraminekut hea käitumise ja premeerimisega. Pikendage äraoleku aeg järk järgult kuni kutsikas ära harjub.			OSCAR-2019
Kel raha, sel soovitab majandusminister Juhan Parts rohkem tarbida. Kes kõrvuni võlgades, sel lubab Parts aidata võlgadest kolme aastaga vabaneda. Juhan Partsist õhkub enesekindlust ja rahulolu. Ta istub, ei, pigem lausa lamaskleb laua taga, meenutades suurt kassi, kes on näinud näguripäevi, kuid säilitanud sellegipoolest kogu oma elujõu. žestid on jõulised ja järsud ning aeg-ajalt, lauseid rõhutades, tükeldab ta parem käsi väikeste karatelike löökidega lauaserva. JP: Raske öelda. Ma vaatasin, et siin nädalavahetusel oli vist K-Rautas soodusmüük - ma ei taha küll ühelegi firmale reklaami teha -, ja siis täna hommikul oli mingis lehes selle kohta, et müük suurenes 40 protsenti, võrreldes tavapärase nädalavahetusega. TV: Põhjus oli selles, et K-Rautas müüdi kogu kaupa miinus 20 protsenti. Kas teie käisite ka seal? Mina käisin! JP: (Tõrksalt) Aga me ei tea ju, 20 protsenti millest! Üldiselt on meie põhimure see, et meil on raske siseturgu hoogustada, ütleme ausalt, nagu siin suured riigid teevad. Mõte võiks olla pigem selles, et miks mitte, me võiks endale rohkem lubada, eriti töötavad inimesed. JP: (Pahuralt) Teate, ausalt öeldes mulle kõige vähem istuvad sellised NKVD-likud küsimused. Ma ütlen ausalt: mis tähtsust sellel on, mida ma täpselt remondin? Lihtsalt värskendan seda, mida ma ei teinud buumi ajal. Ütleme, selline lagede värvimine. JP: No ikka võimaldab, raha jääb üle. Jooksvad tulud on suuremad kui kulud. Aga see on ministritöö omapära, et pole aega kulutada. JP: Absoluutselt mitte! Meie abielu tugineb kahe inimese hoopis teistsugustele tunnetele kui see, millele teie nüüd vihjate. JP: Ideaalis? Mina ise olen nelja lapsega perest pärit. Ma arvan, et me kõik saame aru, et numbriliselt igasugune selline poliitika avaliku võimu poolt on tülgastav. JP: Teise puhul on ju loodetavasti piisavalt võimalusi aidata, aga esimese puhul - võiks ju järele mõelda. Kindlasti ei saa see olla mingi avalik hukkamõist. See võiks olla, et nii on kombeks, nii on mõistlik. Aga kes ei taha, ei taha, JP: Ei toeta mina mingit lastetusmaksu, pean tunnistama. Mis see siis on, lastetusmaks? Maksame rohkem tulumaksu? Ma mäletan, et nõukogude ajal tegin Mõigu saeveskis kaubaaluseid ja siis sain palgalehe. Ja kujutage ette, siis oli seal mingi lastetusmaks peal. Ma ei saanud aru, mis asi see on. KK: Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011 loeb üles eri riike, kust välisinvesteeringud tulla võiks, sealhulgas Saudi Araabia ja Liibüa. JP: No enne kui me räägime välisinvesteeringute tulemisest, oleks vaja hetkeks nuputada, et millised välisinvesteeringud oleks oodatud. Meie jätkuv vajadus Eesti majandusel on ikkagi tehnoloogiat toov ja reaalmajandusse toov, ükskõik mis sektoris. JP: (Korraks peaaegu endast välja minnes) See ei ole võimalik! Mingi seletuskiri või!? Te tahate praegu... JP: (Ärritunult) No kindlasti ei saa olla prioriteetide listis esikohal, see on mingisugune võimalik eksitus, te vaatasite mingisugust vale eksemplari. On selge, et prioriteedid on ikkagi Läänemere-äärsed riigid. TV: See tegevuskava, mille valitsus kinnitas oktoobri lõpul, ei maini võimalike investeerijatena Venemaad. Kas see on sõnum, et teie raha pole teretulnud ja hoidke eemale? JP: Ei ole! Vene küsimuses, kui me räägime majandusest ja investeeringutest, siis me peaks laskma higi natuke maha joosta. Palju meil neid naabreid on? Näppude peal võib üles lugeda! Et välistada üks naaber, selleks peavad olema eriti mõjuvad põhjused. JP: (Kirglikult) See ei ole võimalik, sest me nii palju panustame! Meil on Moskvas EASi esindaja, meil on Sankt-Peterburgis EASi esindaja! Ma ei tea, mis eksemplari te käes hoiate, teil on võib-olla mingi vahevariant! JP: Püüame tabada hetke, mis praegu on. Teatud šokist on toibunud võimalikud välisinvesteeringute sihtmaad, käib kompamine, kaardistamine ja teatud kiiremad otsustajad on juba kohal. JP: Üsna märgilise tähendusega, mida on püütud küll tembeldada lihtsaks ülevõtmiseks, oli Ericssoni otsus. (Otsus oli jätkata tootmist endises Elcoteqi tehases Lasnamäel. Neil oli valida tootmiskohana Poola ja Eesti vahel. Nad valisid Eesti.) KK: Kui rääkida devalveerimisest, siis kas Eestis eksisteerib teoreetiliselt võimalus, kuidas seda võidaks teha üleöö? JP: (Mööda vastates) Ma ei näe seda viisi, sest devalveerimine teadliku majanduspoliitilise sammuna on vale samm. JP: (Kurjalt) Nii! Nüüd! Las ma lõpetan! (Ja pärast üsna segaseks jäänud teemaarendust) Teadliku majanduspoliitilise otsusena oleks see rumal. TV: Soomes poliitikud kinnitasid väga pikka aega, et marka ei devalveerita, ja siis mark devalveeriti. TV: No seda juttu sai rääkida ehk eelmine november. Täna see ekraan on palju selgemaks läinud, kuigi ta on jätkuvalt udune. Vaadake, see soomlaste devalveerimine - seda räägivad tänaselgi päeval paljud Soome inimesed - seal ju mingeid kompensatsioonimehhanisme ei leitud. Kui perekondadel on laenuvõlad ja see käib üle jõu, siis tuleb otsida teistsuguseid lahendusi, kui see, nii-öelda, kujuneb suureks probleemiks. JP: Jällegi siin ühe vitsaga lüüa ei saa. Inimestel ja perekondadel, kellel on laenuvõlad, võivad olla väga erinevad probleemid. JP: Tut-tut-tut. Jälle riik on süüdi või? Palju õnne! Olgem ausad, riik on hästi tähtis, aga täna peaaegu iga arvamusavaldus või artikkel lõppeb sellega, et riik peab tegema seda, teist ja kolmandat. Aga mis on kaks tähtsamat probleemi: inimene ei tohi jääda ilma mõistliku eluasemeta ja ta ei tohi jääda eluks ajaks võlavangi. Esmatasandil peaks sellega tegelema omavalitsus. KK: Kas ma võin tuua näite, millest olen kuulnud: inimene oli ostnud Tallinna kesklinna miljoniga endale väikse korteri ja see miljon tundus ostmise hetkel tõenäoliselt väga adekvaatne hind, isegi odav; see polnud mingi priiskamine. Nüüd müüdi korter panga poolt maha 300 000ga ja minu kalkulatsioonide kohaselt on sel isikul jätkuvalt maksta umbes 700 000. Te ütlete, et keegi ei tohiks jääda ilma eluasemeta või eluks ajaks võlavangi, aga mis see lahendus oleks inimesele olukorras, kus eluaset tal enam pole ja on 700 000 maksta. Andke nõu, palun. JP: No võib-olla juhtub. Aga mida võiks kaaluda, oleks see, et maksejõuetuse protsess oleks lihtsam. Täna on see kümme aastat, mille järel kohus võib lõpetada võlgade sissenõudmise, aga see võiks olla lühem, näiteks kolm aastat oleks ehk selline õigusriigile kohane lahendus. Teiseks tuleks ehk suurendada maksejõuetuse protsessis olevale inimesele nii-öelda kättejääva raha suurust, kui tal on sissetulekud. TV: Härra Parts, see oli väga huvitav! Te ütlete: kolm aastat ja selle järel võiks kõik võlad kirjutada korstnasse? JP: Täna on see minu teada kas 5 kuni 10 aastat ja kohtu vabatahtlikul otsusel. Aga võiks olla konkreetne kokkulepe kinnisvarabuumi ohvriks langenuile. Alla kolme pole kindlasti mõtet viia, sest siis võidakse hakata juba kuritarvitama. TV: Härra Parts, kas te lähete valitsusse ja teete ettepaneku, et kolm aastat ja pärast seda on inimesed võlast vabad? JP: Ta pidas ka vajalikuks sellel teemal arutleda. Et kui palju ja milliste kulutuste katteks jääks raha üle neil inimestel. KK: Mis teie sisetunne ütleks, kas raamat "Pankrot algajatele", kui keegi selle kirjutaks, lendaks praegu Rahva Raamatu müügiedetabelis tippu? JP: Parandage mind, kui ma eksin, nädalavahetusel oli vist 4,8 protsenti füüsiliste isikute laenudest pikaajalises viivises, üle 60 päeva. Need on need ostjad. Aga siis peab see raamat ka väga odav olema! Majandus- ja kommunikatsiooniminister on põline riigiametnik. 1991 lõpetas koos toonase abikaasa Merle Partsiga Tartu ülikooli õigusteaduskonna cum laude. 1992 justiitsministeeriumi asekantsler. 1998 riigikontrolör, võrdles Eesti riigikorraldust Kesk-Aafrikaga. 2003-2005 Res Publica esimehena peaminister. Täna Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees ja vandeadvokaat Daisy Taugi mees.			OSCAR-2019
Kristliku täiskasvanuhariduse käsiraamat on kirjutatud kõigile, kes kogudusliku kontekstis täiskasvanuid õpetavad. Aga kindlasti leiavad siit põnevat lugemist täiskasvanud õppijad ise. Sest käsiraamatu põhifookuses on täiskasvanud õppija ja tema õppimine. Käsiraamatut võib kasutada nagu andragoogika õpikut – siit leiab taustateadmisi täiskasvanud õppijate kohta ning didaktika raudvara värskes võtmes. Kirjutajate seas on mitmed täiskasvanukoolituse praktikud, kellel on ka vastava-alane akadeemiline ettevalmistus – kas siis teoloogias, haridusvaldkonnas või mõlemas korraga. Materjali teeb eriliseks see, et on kirjeldatud kõiki peamisi kristliku õppimise vorme koos näidete ja soovitustega. Näited pärinevad erinevate konfessioonide praktikast. Õppimine, kasvamine ja küpsemaks saamine on üks kristlase keskseid ülesandeid. See käsiraamat püüab selleks tuge pakkuda. Käesolevas peatükis on eesmärgiks inimkäsituse kirjeldamine läbi Vana ja Uue Testamendi tekstide ning kirikuloo. Täiskasvanuõpe on üks osa elukestvast õppest. Ei ole võimalik tõmmata päris täpset joont, kust algab täiskasvanuõpe. Vahel seostatakse seda vanusega, vahel sotsiaalsete rollidega, mõnikord sellega, kuidas õppija ise oma identiteeti mõistab. Viimasel juhul eeldatakse, et täiskasvanud õppija ei pea õppimist oma põhiliseks sotsiaalseks rolliks. Peatükis on eesmärgiks ülevaade täiskasvanu arengust ja küpsusest, sh ka usulisest arengust ja küpsusest. Täiskasvanu ja tema arengu mõistmine võimaldab õpet mõtestada ning teha valikuid täiskasvanu arengu ja õppimise toetamisel. Arenguteooriad võimaldavad märgata ja analüüsida osalejate arengut, mõtestada ja valida sihte, analüüsida õppe mõjusust ning vajadusel teha muutusi. Selleks, et õppijad võiksid tõhusamalt saavutada õppimiseks vajaliku meeleolu ja hoiaku, saab kasutada mitmesuguseid harjutusi, mis loovad turvalise õpikeskkonna ja äratavad osalejates huvi õpitava vastu. Seesugustel soojendusharjutustel on mitmeid eesmärke. Kui õpirühmas on üksteisele võõrad inimesed, pööratakse soojenduse käigus esmalt suurt tähelepanu tutvumisele mitmete seda hõlbustavate harjutuste abil. Tutvumise eesmärk on luua osalejate vahel usalduslik ja toetav õhkkond, mis on eelduseks turvatunde tekkimisele. Järgnevalt mõned näited tutvumisharjutustest: Lihtsaks võimaluseks tutvuda on ringis oma nime ütlemine … Antud kirjutis on mõeldud eelkõige koolitajatele ja grupijuhtidele, olgu tegemist koguduse juhi, mõne projekti või ürituse juhi, noorte grupijuhi või mõne valdkonna õpetajaga. Kui kindlal eesmärgil tuleb kokku hulk inimesi, siis moodustub justkui uus organism, mis on alati millegi poolest unikaalne. Grupi koolitamine on alati põnev ja üllatusterohke tegevus. Iga inimene ja iga seos inimeste vahel on muutuv ja erakordne. Selleks, et luua inimeste kooslusest hästi toimiv ja sihikindlalt eesmärgi poole liikuv grupp või meeskond, … Käesoleva peatüki eesmärk on aidata lugejatel märgata tüüpilisi probleemsituatsioone nii grupi kui üksikõppija tasemel ning neid lahendada. Keeruka grupi ja raskete õppijate klassifikatsioone on mitmeid ning osaliselt sõltuvad need sellest, millises keskkonnas ja mis eesmärgiga koolitust tehakse. Koguduse töövormides osalevad inimesed vabatahtlikult ning seetõttu ei ole tavaliselt tegu motivatsiooniprobleemiga. Raskete õppijate puhul võib eristada järgmisi isikutüüpe: väga jutukas osaleja (sh targutaja, domineerija) väga vaikne osaleja õppimisvõimetu ehk “lukustatud arusaamadega” osaleja pidevas opositsioonis olev osaleja, kes … Selle peatüki kirjutaja eesmärk on anda lugejatele ülevaade väikegruppidega seotud täiskasvanuõppe vajalikkusest, ohtudest ning võimalustest. Peatükis kirjeldatakse mõningaid temaatilisi väikegruppe ja tutvustatakse eesti keeles kättesaadavaid materjale. Väikegruppi on raske täpselt defineerida. Siiski võib selleks pidada mingi eesmärgiga ja teatud järjepidevusega kogunevat inimkooslust. Väikegrupi suurus võib varieeruda 3‒4 inimesest kuni umbes 15-ni. Kui grupp on suurem kui 20, ei toimi see enam samamoodi kui väikegrupp ja on tõenäoline, et seal sees hakkavad moodustuma eraldi väikegrupid. Väikegrupi … Einike Pilli Käesoleva peatüki kirjutajate eesmärk on, et lugeja saab ülevaate peamistest võimalustest, kitsaskohtadest ja lähenemisviisidest koguduse töötegijate väljaõppes. Mõtlev masin, uskuv loom või armastav inimene? Mis tahes pedagoogika aluseks on teatavat sorti filosoofiline antropoloogia – inimloomust kirjeldav väidete või eelduste kimp. Pedagoogika, mis mõistab haridust kui ideede või informatsiooni levitamist, eeldab vaikimisi, et inimolendid on „mõtlevad asjad“ või „kognitiivsed masinad“. Intellektualistliku antropoloogia keskmes on ideed ja kontseptsioonid, mis lokaliseeruvad inimajus, ning kõik kehaga seonduv jääb vaatevälja äärealale või sellest sootuks väljapoole. Seevastu pedagoogika, mis mõistab haridust eeskätt isiksuse kujundamisena, võtab eelduseks hoopis teistsuguse … Täiskasvanuõppest kiputakse rääkima sageli formaalses võtmes, isegi kui ei peeta silmas kraadiõpet. Täiendkoolitused, kursused, ümberõpe – kõik see on muidugi vajalik ka kristlikus kontekstis. Teoloogilised õppeasutused ja kiriklikud struktuurid pakuvad nii pastoritele kui teistele aktiivsetele kaastöölistele koguduses eraldatud ja eesmärgistatud aega, et mingis vallas oma teadmisi täiendada või uusi teadmisi-oskusi omandada. Nädalalõpp või üks-kaks päeva kuus pikema aja vältel võib seda eesmärki suurepäraselt täita. Teatud määral, puhuti lausa tõhusalt, täidavad seda ülesannet ka konverentsid ja … Loodan, et sõna retriit on tuttav, ehk on silme eest või kõrvust läbi lipsanud isegi eestikeelsed vasted süvi (tuletatud süvenemisest) ja erdus (eraldumine + hardus) sellele võõrsõnalisele mõistele, mida meie keeleruumis viimase 10 aasta jooksul üha sagedamini kuulda võib. Selleks, et saaksime rääkida retriidist kui täiskasvanute õpikeskkonnast – kas ja milline õppimine retriidil toimub? – oleks vajalik mõista retriidi kui sõna ja sündmuse tähendusvälja ja kujunemislugu. Artiklis on eesmärgiks mõtestada ja väärtustada kristlikus kontekstis koolitajaks olemist, kujunemist ja arengut. Kristlikus koguduses on täiskasvanute õpetamine ja õppimine olnud loomulik tegevus, kuid seda ei pruugita alati teadvustada ega väärtustada. 2017 – Tartu Ülikooli ladina keele doktorant Andrea Bochese räägib teemal “Ladinakeelsed mõtteterad”			OSCAR-2019
KES need LOLLID "EKSPERDID" olid - avalikkustage nende NIMED? Nad saadeti pikalt pe****sse - koalitsioonist EI HÄÄLETANUD keegi umbusalduse poolt. Ilmselt olid sellised vaimuhaiged "eksperdid" kas Keskerakonnast või EKRE-st või isegi Vabaerakonnast.....? kuna rahva häält ei kuulata peab tegudega ennast kuuldavaks tegema! Rahva vaenlase koht on kalmistul! Sulandumisõpe ka pooltele olemas. Äge värk. Elagu peaminister ja elagu Eesti parlament. Parim Parlament maailmas. mis neil (RE, SDE ja IRL) vahet on olnud, nad kõik ju globalistide teenistuses genotsiidi läbi viimas, riiki röövimas ja majandust hävitamas. Kus sul see imestamise koht oli, sellest ma aru ei saanud. Rahvas on saanud oma õppetunni ja loodetavasti ei lähe alt ühegi parteiga, neil ei ole mingit vahet, nad on Riigikokku jõudnud samadel alusel ja sama põhjendamatult, keegi neist ei esinda rahvast, ainult oma parteide huve. oravakartelli tulihingeline pooldaja on maksimaalselt põhiharidusega, nooremapoolne, maapiirkonnast pärit töötu tegelane. Päris kujukas fakt! Vabaerakond mulle meeldib. Ja valisin ka neid. Ja valin ilmselt ka uuesti. Aga natuke hakkab tekkima jah see tunne, et äkki nad ei teegi midagi. Olen nüüd uurinud ja teevad küll. Aga äkki saaks seda ka peegeldada. Ma saan aru, et inimestel pole kombeks vastu rinda taguda, aga natuke infot oma toetajatele ka massimeedias - pole ju palju palutud? Mõned esindajad on ju väga atraktiivsed ja õppinud esinejad. Pressiteated ka jakirjandusse ja ikkagi liikmed. Praegu on palju sellist "arturtalviklust" erakonnas afišeeritud - ma ei seo end! Järgmistel valimistel tahaksin ikkagi toetada erakonda, kelle kandidaadid on valmis ka vastutama. Eks umbusaldushääletus näitab, kes mida õigeks peab. Ja kui juba huntidega koos ollakse, siis tuleb ka nende keel selgeks õppida. Ulgumine kostab kaugele. AGA - see ei tähenda, et peab kohe nende kombed omaks võtma. Ma mõistan ka prantsuse keelt ja armastan jalgpalli, aga tigusid ei söö ning altkäemakse ei anna ega võta ka vastu. P.S. Ja sotsioloogi asemel ei kraaksuks ma avalikult, et opositsiooni liimed ka võivad umbusaldust toetada. Kui ta seda infot on saanud asjaosalistelt. Siis kasutatakse teda reeglina ära, et endale paremat positsiooni parteis kindlustada. Aga noh, ega Toomla polegi päris objektiivne sotsioloog. Lihtsalt nii rumal käik tekitab inimestes küsimusi, kas tal on mingid oma huvid mängus, kui püüab poole mängu ajal kaarte välja käia. Igal juhul ettevaatust Toomlaga. Head muljet see ei jäta. Ja VabaErakond peab ka mõtlema, kas ta tahab jätkata ka tulevikus - siis ootaks esindajatelt ka enda vastutusega sidumist. Või on ta lihtsalt üks demokraatlik tuuleiil, mis diktatuuri vastu astudes positsioone parandab. Olen küsitlenud paljusi, kuid siiani pole leidnud kedagi, kes Rõivast usaldaks. Tema nõutud hiigeltrahvid ja aktsiisi tõusud, rikkurite huvides, on teinud ta rahvale talumatult vastikuks. Kui hääletus toimub ausalt, ilma surveta,siis ta kukub kindlasti! Jääme lootma! selle hääletuse rahvale anda? Peaks ju Põhiseaduse järgi saama. Siis oleks ühe päevaga valitsus ajalugu. See valitsus on rahvast petnud juba väga kaua.Keegi peaks selle eest vastutama ka.Türgi seaduste järgi.Kurb onelada sellises riigis kus rahvast ei hoolita. TOETAN valitsust ja peaminister RÕIVAST! Olen neid alati toetanud ja valinud ja valin ka EDASPIDI! Kesikuid ja EKRE-t ei vali mitte KUNAGI. Oled vist kunagi saanud mingi kõva asjaga vastu pead või pea ees vastu kivi hüpanud. Seetõttu sul mõistust polegi. kui saad iseseisvalt potil käia ja süüa ilma abita,siis pole asi veel kõige hullem! Pea püsti! et toetad rahvust lõhestavat maksupoliitikat ja seda vähestki allesjäänud eestlust hävitavat sisserändeotsust, rääkimata küll noorest, kuid siiski selgelt mujalt juhiseid saavast peamehest? Loomulikult tuleb valitsust umbusaldada. Kui keskid seda poleks teinud, kes siis veel? Miks on eestlastest head tööjõudu nii palju välismaal? Kuidas mujal saadakse? Ei ole Eestis raha sugugi vähem. Vaid valedesse taskutesse voolab. Siin aga kommenteerimas lausa sileajusid. Mis see kellegi asi on, kuidas Rõivas hakkama saab? Ja kui arvatakse, et pole kindlat asemele võtta, tuleb sellelegi ust väljaspoolt näidata. Igal juhul on järgmine valitsus asjalikum. Juba puhtast hirmust ukse taha lennata. Ja rahvas peaks ennast rohkem harima, mitte kuulama moosivaraste magusat juttu. Öelge üks poliitik maailmas, kes ei valeta? Vähemalt sellest valitsusest enam halvemini ei anna valitseda. kes keelab teil vingujatel riigikokku minna??? tahaks näha mida te suutelised olete tegema, raudselt mitte midagi ja kui rõivas lahkub siis tuleb asemele keegi teine ja ving jätkub. annaks seaduse koostamised erialainimeste/teadlaste hooleks ja ministritel jääks esindus-koordineerimisroll ja jookseksid jalad rakku oma palga eest, et erimeelsusi lahendada sa imbekas ära peksa segast siin minu esivanemate tehtud riigis. esimese asjana ma teeks teile toompeale invaliididele võimaliku läbipääsu, tahate neid tööle panna, eks nad hakkagi sinna kandiderima kõik, aga - nagu rebane kure juures, viinamarjad on hapud, ei saa kätte. parem ütle, mitu eestlast sa oled meile kinkinud ? kumb see tähtsam on, ja kui mingid arengupeetusega sulid pole oma asjadega seni toime tulnud, siis riigiga võib autorollotada ja kilekottidega tähjaks teha, terroristid viimaste vastu siia tuua, et plats puhtaks teha ja ... idioot oled w ????? riigikogus on suletud ring niiöeldakäsi peseb kätt ja uusi nägusi sinna ringi ei lasta kui pole just palju rahaa Varalist kihistumist suurendavad maksumuudatused ja põhiseaduse põhipunktiga KARJUVAS VASTUOLUS OLEVAD immigratsiooniotsused tuleks vaikides alla neelata? sama trikiga "valitakse" meil ka presidentti.Rahvast lollitatakse,külvatakse vaenu.No ei saa ju muidu lambakarja juhtida.Rotid kardavad ainult ühtset rahvast,seepärast... Kui reformivalitsus kukub siis garanteerin ainuüksi 500 eestlase tagasipöördumise Rootsist. Asi pole ainult töökohtades ja rahas vaid just reformi viimaste aastate sigatsemistes , miks on lahkutud kodumaalt. Kaua võib ... kodu on kõigile armas ja ela sa kus tahes riigis . Küll on meil siin kõik targad ja teavad, kuidas riiki juhtida ! Andke abi neile !/ 15. juuni 2015, 13:33 Poliitika on ikka nii räpane asi,et sellega võib puhta tagumiku korralikult pasaga kokku määrida kui kahe kõrva vahel millestki vajaka jääb,või küüned ainult oma poole sirgu!!!??? reffid om oma likviddeirtud kritisseria ardo aasmäe nimetatud lollikarjane end nähtavasti nii ummikusse tegutsenud, et kui riik on töörahvast tühi, pangad riisuvad koore, tahavad musti terroriste ja sante omale tööle panna, no andke abi ! maailma kallima tooraine, kütuste hindade, riigilõivude jms. aga kõige madalamte sissetulekutega või üldse ilma, nagu töötud, ja vanglad puupüsti pungil, igat mürtsukat kinni ei pandagi, mendid vaid nagu teeröövlid rahade riisumisel - mitte õiguskorra eest väljas, - appi, kui see jobujõuk minema ei ... siis neiveldi sõnade järgi teel kuristikku jälle samm edasi ! Eesti kaotas oma iseseisvuse juba ammu(oleme lääne kapitali poolt alla neelatud) - meie valitsus on EU bürokraatide "marionett" ning Eesti pinnsal on võõra impeeriumi(USA) väeüksused - mis nõrgenemisest me veel räägime:(!? See, et lääne ees koogutavale Reformierakonnale umbusaldust avaldatakse - on ainult positiivne - sest me peame uuesti vabaks saama! Me ei saanud NSVL-ust iseseisvaks selleks, et EU monstrumi diktatuurile alluda! Aga kas ja kuidas suudame vältida küll demokraatlikult valitud juhtide kohest äraostmist erakapitali poolt? Ei ole rõivase pooldaja kuid sellest asjast ei tule midagi välja.Mäletate kunagi kui oli ansipi saaga ja mis tsirkust on olnud savikaga.Ega helme ka targem ei ole kui pukki saab või kaltsakas talvik kes ei jaga millestki mõhkugi. Rõivas muidugi pole midagi teinud, et tema tegevust hinnatakse hindega 2. Kõva usaldusväärsus valitsusel riik ümberrahvastada pagulastega ja need üle kullata toetustega. Mis salajane hääletus...julgete olla poliitikud, julgege ka oma arvamust kaitsta mitte ärge lömitage mammona pärast! nagu tal kolleeg ütles. .... "mugavuspagulaseks", Vaevalt, et ta suudab sellist pappi siin (wabariigis) tööga teenida. Sellised on oht kogu rahvale, müüvad enese heaolu nimel kõike, kaasaarvatud rahvast ja õigusi. Kes seda määrab kas avalik või salajane hääletamine? Usaldushääletus peab igaljuhul olema salajane, muidu pole asjal mingit mõtet. et praegused laia profiiliga "ministrid" juhivad riiki.Ohjad on ikka väljaspool Eestit.Asi kipub juba koomiliseks minema.Isegi president tuleb mujalt laenata,rääkimata muust. Umbusaldusavaldusele me ilmselt ise allkirja ei anna, kuid saalis hääletame umbusaldamise poolt," märkis Vabaerakonda esindav riigikogu liige Artur Talvik. MIKS ALLKIRJA EI ANNA????? Ja mis tähendab kas umbusaldamine on avalik või salajane ??? Vastavalt sellele hääl, KAS TÕESTI SELLISED ARGPÜKSID????? kümne küünega peab ju oma heast kindlast sissetulekust kinni hoidma, nukuteatris ju eriti midagi tehtud ei saanud ja ka filmiloomingust pole nagu miskit ette näidata... Esiteks ei saa umbusaldajad vajalikke hääli kokku. Teiseks ütles Vabaerakonna esimees, et Rõivas pole midagi erilist prohmakat teinud, mis annaks põhjuse ja Vabaerakonnal pole põhjust umbusaldamiseks. Keskerakond märatseb eriti hullult sellepärast, et KE-l on VIIMANE VÕIMALUS veel kunagi üldse valitsusse pääseda. Savisaar on ju mängust väljas ja KE võimalused tulevikus on ümmargune null. on õigus oma arvamusele. Loodan siiski, et Eesti Riigile on võimalik leida väärilised, väärikad juhid. Ühest ei saa aru - mis põhjuseid sul u.-usaldamiseks veel vaja on, lisaks olemasolevatele? ihtsalt piinlik, selle asemel, et tegeleda millegi kasutoovaga, kulutatakse energiat mingile umbusaldamisele. kas tõeti arvate, et tuleks keegi teine ja kuskilt tuleks raha juurde kuidagi? issand, issand kui rumalaid on olemas ja kui palju ikka, müstika! sa imbekas vist aru ei saa, et oma rahva röövimine ja neegriterroristide neile nuumale toomisega on tropp end täiesti täis teinud, ja ka eesti kinkimine vene okupantidele ! või pede perekonnaks jne. jne. kui oma rahvas masspaguluses nutavad, et nemad pidid siit nälja eest pagema... Reformierakonnal ei ole vaja tulumaksu prodsenti langetada. Üks prodsent mis sel aastal langetati tähendab seda et niigi head palka saavad inimesed saavad veel rohkem raha kätte. Arvuta 1% 400-st või siis 2000-st. Tõsta on vaja tulumaksuvaba miinimumi, sellest võidavad kõik võrdselt nii madalat palka teenivad inimesed kui kõrgepalgalised. Nii lihtne see ongi . Aeg on hakata tulumaksu maksma neil kes tulu teenivad. Näiteks dividendimiljonärid kelleks on ka Rootsi pangad. Arvutage kui palju nemad võitsid tulumaksu prodsendi langetamiselt. Ei ole vaja kütuseaktsiisi tõsta vaid tuleb teha õigeid otsuseid. Täpselt see mõte, mida minagi olen korduvalt väljendanud. Aga selle teostamiseks peaksid sotsidest saama sotsiaaldemokraadid. Siis oleks vasaktsentristlikul koalitsioonil mõistlikud otsused üsna pea tehtud ja ellu viidud. Nagu mujal tsiviliseeritud Euroopas. Selle asemel tegelevad reformi taskusotsid (ülejooksikust Mikser) ameerika vägede maaletoomisega ja massiimmigratsiooni õigustamisega. Kas selleks, et süvavaeste eestlaste kõrval oleksid meie kõrval justkui õigustuseks veelgi vaesemad? Täiesti nõus! Kõik tahavad ainult seda, et maksud langeks ja palgad tõuseks, aga mille arvelt see tõus tulema peaks? Rõivas on olnud väga tubli, aga see on selge, et pole olemas kõigi jaoks sobivaid lahendusi. Alati jääb alles seltskond inimesi, kes pole mitte kunagi mitte millegagi rahul. eks tal ole elu kindlustus ka, ta käitumine ja isise tapjate import ei jäta eriti kahtlusi, et loodab... IRL-ile on see viimane võimalus munad tagasi saada. Ja sotside puhul on Ossinovskit avansina toetanud inimestele tänane hääletus proovikiviks - kas sotsid suudavad muutuda, või on Ossinovski ainult vahetatud nimega Mikser Kui nad ei liitu, siis näete, kuidas täna IRL ajaloo prügikasti lendab ja sotsidki valimiskünnisele kiikuma jäävad. Mind paneb imestama, kui dramaatiliseks on kujunenud valimised, mida isegi võitluseks kutsutakse. Ei loe, kas valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu või parlamenti, kumbki koht on hinnatud ja rebimine kõva. Ja mõlemasse kandideerib tihtipeale sama seltskond. Riigikohus jättis kahe tooli seaduse jõusse, niisiis võibki kahel tasandil juhtorganisse kuuluda. Kuid rööprähklemine pole õige ja hävitab pealegi aju – inimene tehku ühte tööd ja tehku seda korralikult. Õpetaja Laur leppis isegi poole tööga, peaasi, et see oleks hästi tehtud! Milleks ühele inimesele mitu võimu tagavat töökohta ja ametit, siis ei teki ju oodatud arvamuste paljusust, sest arvuliseltki on otsustajaid vähem. Teisalt olen tähele pannud, et mõnest sõnakast ja aktiivselt ideid pakkuvast inimesest ei ole enam midagi kuulda, kui ta lõpuks valituks osutub – on nagu peitu pugenud. Kunagi kritiseeris üks mees riigikogulasi ja oli seisukohal, et nad võiksid poole vähem palka saada, vast siis läheksid sinna aatelisemad inimesed: need, kellele pole hea palk kõige olulisem. Kui ise parlamenti jõudis, siis polnud enam kuulda, et ta palga teemal sõna võtaks. Maailma palku võrdleva portaali Wagelndicator andmeil on meie presidendi ja Saksa liidukantsleri Angela Merkeli igakuine teenistus samast klassist, aga viimane on maailma mastaabis võrratult olulisem juht. President Kaljulaidi palgaks on märgitud selles portaalis 206 400 eurot, mis teeb kuupalgaks 17 200 ja päevapalgaks 565 eurot, on vahendanud Äripäev (presidendi palgale lisandub Euroopa Kontrollikojast saadav igakuine 12 000eurone üleminekutoetus – toim.). Kuidas on võimalik niisugune „palgalõhe"? Miinimumpalk on 2017. aastal 470, aga president saab sellest isegi ühe päeva tööga rohkem? Kuidas saab ta mõista oma riigi inimesi, kellest paljud saavad miinimumpalka? Ja kuidas meie valitud seadusetegijad sellele tähelepanu ei pööra, peavad seisu normaalseks? Ometi räägitakse kogu aeg rahast ja riigikogu põhiline ülesanne ongi ju jagada targalt raha – teha selline eelarve, et raha jätkuks kõigeks oluliseks! Iga positiivse seadusemuudatuse korral küsitakse, kust tuleb raha. Üks koht oleks kindlasti riigivalitsemise arvelt. Aga selliseid ettepanekuid rahva teenrid ometi tegema ei kipu. seadused tuleks ju ka üle vaadata. Meil ju ka seal saadikud, tehku ise ettepanek selleks, kui teised ei tee. Pole ju normaalne, kui inimesed ammu uute...			OSCAR-2019
Lõppenud aasta anno Domini 2011 jääb lisaks paljudele muudele asjadele ajalukku ka sellega, et koos Soome endise pealinna Turuga oli Tallinn üheks Euroopa kultuuripealinnaks. Ma usun, et paljud meie lehelugejadki said sellest ühel või teisel moel osa. Kui kultuuripealinna aastale 22. detsembri õhtul ametlikult punkt pandi, kujunes üheks oodatumaks sündmuseks Margo Kõlari «Tornikellade laulu» esmaesitlus. Heliteost, mille instrumentideks olid Tallinna südalinna 10 kiriku 47 tornikella, kuulasin Vabaduse platsilt, sest just sinna olid kõikide kirikukellade hääled võimendatud. Jaani kiriku fassaadil jooksnud videoprojektsiooni värvide- ja kujunditerohkus mängis samal ajal sellele loole ka oma osa visuaalselt kaasa. Midagi nii uudset ja innovaatilist ei ole vist mujal veel keegi välja mõelnud. Et tegemist oli jõulueelse ajaga, mõjus «Tornikellade laul» just selles kontekstis paljude kuulajate jaoks erilisena. Vähem mäletatakse ehk seda, et Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta sisuliseks avalöögiks loeti Arvo Pärdi «Aadama itku» esiettekannet 7. juunil 2010 Istanbuli endises Hagia Irene kirikus. Pärt, üks tänapäeva maailma tunnustatuim helilooja, lõi selle teose omamoodi sillana, mis pidi ühendama mitte ainult kahte järjestikust kultuuripealinna Istanbuli ja Tallinna, vaid ka kahte maailmareligiooni, kristlust ja islamit. «Aadama itku» sõnum on, et väljaspool paradiisi ei ole armastust. Seal kehtib vaid tugevama õigus ja kavalama kangus. Aadama ehk inimese resp. inimkonna kurbloolus on selles, et ta on kaotanud kõige olulisema, Jumala armastuse. Esiettekandel viibijad on meenutanud, kuidas samal ajal väljas sadanud tugev vihm veel omakorda teose sõnumit võimendas. 7. detsembril toimus riigikogu konverentsisaalis kümnes Eesti palvushommikusöök, millel osalesid paljud meie riigi- ja omavalitsusjuhid ning kirikute esindajad. Seekordne peakõneleja oli europarlamendi saadik Tunne Kelam, kes ütles otse välja, et praegune Euroopa majanduskriis on oma olemuselt väärtuste kriis. Me oleme kaotanud usu väärtustesse. Kelam meenutas omaaegse Prantsusmaa välisministri, Euroopa Liidu isaks peetud Robert Schumanni mõtet, et lääne demokraatia saab olla kas kristlik või seda ei olegi olemas. Me kurdame sageli ka siin oma kodutanumal õhtumaise kultuuri allakäigu üle ja peame endid Euroopa usuleigemaks rahvaks. Tundub, et sellega kipume kohati isegi liigselt eputama, sest millegagi tuleb ju silma paista. Kui paremat ei ole, kõlbavad ka negatiivsed võrdlused. Kõige selle taustal oli väga sümpaatne, et kahe sügavalt uskliku helilooja, Arvo Pärdi ja Margo Kõlari nii erinevad vaimulikud heliteosed raamistasid Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aastat. Kui Aadam nutab armastuse puudumise ning jumalatus maailmas valitseva kurjuse ja vägivalla üle, siis kirikukellade laul kõneleb lootusest, mida Jumal oli jõuluööl maailmale kuulutanud. Et tee kaotatud paradiisi on avatud, tõkkepuu on kõrvaldatud ning Aadama itk võib lõppeda. Jõuluajal olid meie kirikud taas rahvast täis, neile kuulutati, et tee paradiisi on avatud. Et enamik ei julge päriselt sisse astuda, ei ole mitte paradiisi või selle viga, et nad ei tahaks sinna jõuda. Jeesus ütleb, et «kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad» (Mt 7:14). Paradiisi väravast ei pääse keegi sisse oma isekuse ja patukoormaga. Need tuleb enne maha panna. Kadunud poeg jõudis tagasi isakoju tänu sellele, et ta teadis, mis võiks teda armastuseta maailmast veel päästa. Ta läks koju tühjade kätega ja lootis vaid isa halastusele, kuid leidis eest armastuse, mida polnud millegagi ära teeninud. Möödunud aasta paljud positiivsed kogemused meie kiriku ja koguduste elus lubavad loota, et ka alanud armuaasta pakub meile rohkelt uusi võimalusi. Kasutagem neid siis Jumala auks ja kaasinimestele õnnistuseks. Möödunud nädal tekitas maailmas toimuva vastu huvi tundvas inimeses kimbatust. Toimus sedavõrd palju olulisena näinud sündmusi, et kerkis küsimus, millele neist keskenduda. Tõsi, nii erakordsed kui virmalised, päikesevarjutus ja soojarekordid ka ei ole, jäävad need tõenäoliselt vaid lühiajaliseks kõneaineks. Pikemas perspektiivis on olulisem jälgida poliitikamaailmas toimuvat. Ent kas meie tähelepanu väärib rohkem näiteks Krimmi annekteerimise aastapäevaga seondunu või terrorirünnakud Jeemenis ja Tuneesias? Vastuse sellele küsimusele annavad alles tuleviku ajaloolased, sest ise sündmuste keskel olles ei suuda me nende tähendust õigesti hinnata. Samuti on praegu raske öelda, kas koalitsioonikõneluste takerdumine Eestis võib viidata mingitele tõsisematele vastuoludele erakondade vahel. Või seda, millised tagajärjed on Benjamin Netanyahu tagasivalimisel Iisraeli riigi tulevikule. Kirikuelus aga on sinodite hooaeg. Möödunud nädalal toimusid need Tartu, Lääne-Harju ja Tallinna praostkonnas. Tehti kokkuvõtteid möödunud aastast, ent ka tulevikku vaatavaid otsuseid, mille mõjud ja tähtsus selguvad samuti alles kunagi hiljem. Ükskõik kui palju me ka niisiis ei pingutaks, ei suuda infotulvas olulist alati ebaolulisest eraldada. Võib arvata, et paljudele meie maa ja kiriku seisukohast tähtsatele sündmustele ja arengutendentsidele ei oska me seetõttu praegu üldse tähelepanu pöörata. Kui nii, siis küllap vääriksid hoopis koguduste kooskäimised ning eriti pühapäevased jumalateenistused nädala tähtsündmustena alatasa esiletõstmist. Seal võime osa saada pattude andekssaamisest ja kogeda, et on võimalik elada rahus, armastuses ja üksteise teenimises. Kui see tõeks saab, taipame, kui tühised on peaaegu need asjad, millele päevast päeva pühendume – olgu siis isiklikus, ühiskondlikus või ehk ka kirikuelus. Kaarli kirik võimaldab kõikidel soovijatel kinkida kirikule nimelise orelivile, annetajate nimed jäädvustatakse kiriku seinale paigaldatavale tänuplaadile. Orelivilede hinnad jäävad vahemikku 10-3000 eurot. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ütles, et tegemist on hea võimalusega teha sümboolne kingitus ristilapsele, mälestada endale kallist inimest või miks ka mitte – kinkida kirikule endanimeline orelivile. „See on osa oreliremondi kampaaniast „Viled ... Seitsmeaastane Kristian Ott Rohejärv seisis arglikult kiriku ees rahvasummas. Ta oli oma lilled klassiõpetajale Ave Gillile just ära andnud, aga ärevus ei tahtnud kaduda. Kõik inimesed õnnitlesid üksteist ja hääled tõusid üle pea. Siis kutsuti pildistama. Ühe võõra tädiga, kes end reporteriks nimetas, polnud lihtne rääkida. Muidugi meeldis Kristian Otile eilne päev väga ning loomulikult on kooli vaja minna sellepärast, et targaks saada. Need polnud mingid ... Esmaspäeva hommikul laadis seitsmemeheline tiim suurest furgoonautost maha Kuressaare Laurentiuse kiriku Saueri oreli renoveeritud ja uued detailid. Koguseliselt mitu tonni kaaluvad oreliosad toodi Saaremaale Rakverest orelimeistrite Kriisade töökojast. Ajaloolise Saueri oreli detailide pühakotta tassimise ja nende õigesse asupaika sättimisega olid ametis ka koguduse õpetaja Anti Toplaan, helilooja ja organist Jaanus Torrim ning orelimeister Hardo Kriisa. “Täna on ... Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusikafestival, alates 1987. aastast toimuv igasuvine orelipidu, on Tallinnasse meelitanud parimad interpreedid üle ilma. Orelifestivali avalöögiks on päikeseloojangust päikesetõusuni ehk 1. augustil kella 21.59 kuni 04.59 vältav orelimaraton Nigulistes. Festivali kunstilise juhi Andres Uibo sõnul on tänavu kevadel tehtud avastustega seoses põhjust korrigeerida kogu Tallinna orelifestivalide ajalugu. «Tänase festivali eelkäija «Revali ... Tartu Peetri koguduse liikmed Aino Hein ja Õie Kuperjanov sortisid kiriku arhiiviruumist välja tõstetud kraami. Ühel hetkel leidis Aino Hein kasti, milles oli üle kilo kaaluv komps. Riidetüki sisse olid mässitud mündid, mis pärinevad 20. sajandi algusest ja 19. sajandi lõpust. Samas oli kinniseotud väike kott rahaga, koti peale on kirjutatud «6 rubl. 32 kopk.». «Põhiliselt on Tsaari-Vene kopikad, aga on ka Eesti marku, Läti santiime ja Soome penne,» ütles ...			OSCAR-2019
6. Tartu Linnamaratoni (edaspidi: üritus) korraldavad Klubi Tartu Maraton juhatuse kinnitatud ürituse nõukogu ja korralduskomitee sponsorite ning toetajate kaasabil vastavalt Eesti Kergejõustikuliidu võistlusmäärustele, käesolevale juhendile ja Klubi Tartu Maraton juhatuse otsustele. Üritus on Tartu Maratoni Kuubiku kuuendaks osavõistluseks. 10 km jooksu ja kepikõnni ühisstart antakse kell 14.00 Tartus Vabaduse puiesteel, finiš on Tartus Raekoja platsil. Osalejad, kes on ennast registreerinud kepikõndijatena, ei tohi kaasvõistlejate ohutuse huvides rajal joosta. Lõpuprotokollis avaldatakse jooksu ja kepikõnni tulemused eraldi. Tartu Maratoni Kuubiku arvestuses loetakse kepikõnni ajad sama pikkusega jooksudistantsi paremusjärjestuse hulka. Ajalimiidid. 42 km raja läbimiseks on aega 6,5 tundi, 21 km läbimiseks 3 tundi ja 10 km läbimiseks 2 tundi. Ürituse rada kulgeb Tartu linna ja lähiümbruse teedel ja tänavatel. Rada on tähistatud. Rajal edasiliikumiseks auto, jalgratta vms. mootori- või inimjõul liikuva transpordivahendi kasutamise eest ning kepikõndijate puhul jooksmise eest osaleja diskvalifitseeritakse. Diskvalifitseerimise aluseks on ka ürituse foto või videosalvestus, mis vaadatakse üle enne ametlike tulemuste avaldamist. Prügialad. Võistluste rajal on tähistatud prügiala iga TP eelselt ja järgselt. Prügialadel palume joogipudel või pakend poetada rajale, mitte visata kaugele maanteekraavi, kust seda on raske hiljem leida ja ära koristada. Väljaspool tähistatud prügiala on söögipakendite, joogipudelite jms rämpsu rajale ja loodusesse viskamine RANGELT KEELATUD! Akrediteeritud isiku (korraldaja/kohtunik) fikseeritud või foto ja videomaterjalil oleva tõendatud rikkumise korral on korraldajal õigus osavõtja diskvalifitseerida või määrata rahatrahv. Osavõtt üritusest toimub omal riisikol. Soovitav on omada õnnetusjuhtumi ja/või tervisekindlustust. Korraldaja ei vastuta osavõtjale tekkinud tervisekahjude ja isikliku vara purunemise või kadumise eest. Osaleda võivad kõik 2002. a. (10 km rajal 2005. a.) ja varem sündinud jooksuhuvilised, kes on piisavalt treenitud valitud distantsi läbimiseks. Erandkorras lubatakse 10 km rajale ka nooremaid osavõtjaid koos lapsevanemaga ja vanema vastutusel. NB! Võistluspäeva hommikul registreerimist ei toimu! Registreerimisel märkida ära osalemine kas jooksul või kepikõnnil. Kõikidest osavõtutasudest on kuni 18-aastastele ja Eesti Vabariigi pensionäridele 50% hinnasoodustus (va ümberregistreerimistasu). Osavõtust loobumisel osavõtutasu ei tagastata, kuid arstitõendi esitamisel enne 06.10.17 kell 17.00 kantakse pool osavõtutasust osaleja kasutajakontole krediidiks, mida ta saab kasutada järgmistele Tartu Maratoni Kuubiku võistlustele registreerimisel. Arstitõend tuleb saata meiliaadressil tartumaraton@tartumaraton.ee. Alates ürituse kolmandast voorust on isiku- ja/või distantsivahetust tehes ümberregistreerimistasu 10 € (+ osavõtutasude vahe, kui registreeritakse lühemalt distantsilt pikemale või mittekehtiva soodustuse puhul). Stardimaterjalide väljastamine toimub võistluskeskuses Tartus Raekoja platsil. Võistluskeskus on avatud 06.10.2017 kell 12.00-19.00 ja 07.10.2017 kell 7.00-15.30 . 16.1. Ürituse ärajäämisel vääramatu jõu (force majeure) tõttu tagastatakse osalustasu vastavalt kehtivale õigusele, mille kohaselt korraldajal on õigus osalustasust maha arvestada juba tehtud kulutused, ja käesolevale juhendile. 16.2. Ürituse ärajäämisel vääramatu jõu (force majeure) tõttu etteteatamisega vähemalt 72 enne stardi kellaaega, kantakse 50% osalejate osavõtutasust edasi järgmise aasta ürituse registreerimise ettemaksuks. 16.2.1. Eraisiku tasutud osavõtutasust on võimalik nimetatud 50% kanda edasi mõne teise Klubi Tartu Maraton poolt jooksval aastal korraldatava rahvaspordiürituse osavõtutasuks. 16.2.2. Kui eraisiku registreeritud osaleja ei soovi kasutada p.16.2.1. nimetatud edasikande võimalusi ja soovib 50% osavõtutasust tagasi saada, peab ta esitama Klubile Tartu Maraton vormikohaselt täidetud avalduse hiljemalt kuu aja jooksul ärajäänud ürituse kuupäevast kas posti (Laulupeo pst. 25, 51007 Tartu) või e-posti (tartumaraton@tartumaraton.ee) teel. 16.2.3. Kõik eraisikud, kelle tasutud osavõtutasust 50% kuulub edasikandmisele järgmise aasta samale üritusele, peavad hiljemalt järgmise aasta Tartu Linnamaratoni 1. registreerimisvooru lõpuks kinnitama oma osalemist ja tasuma puuduva osa osavõtutasust. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ei ole enam võimalik ettemaksu kasutada ja hilisemaid pretensioone ei rahuldata. 16.2.4. Juriidiliste isikute (ettevõtted, klubid jt) tasutud osavõtutasud kuuluvad 50% ulatuses edasikandmisele ainult järgmise aasta sama ürituse osalustasudeks, st need ei kuulu tagastamisele ning neid ei saa kasutada jooksva aasta teistel üritustel osalemiseks. Juriidilise isiku tasutud osavõtutasust kantakse 50% järgmiseks aastaks edasi koondsummana, registreeritud isikuid automaatselt üle ei kanta. Osalejate nimekiri tuleb uuendada ettevõtte esindaja poolt hiljemalt järgmise aasta Tartu Linnamaratoni 1. registreerimisvooru lõpuks. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ei ole võimalust eelmise aasta osavõtutasu edasikande summat kasutada ja hilisemaid pretensioone ei rahuldata. Osavõtutasu sisaldab järgmist: tähistatud rada, stardinumber ajavõtukiibiga, ajavõtt (ainult korrektselt paigaldatud ajavõtukiibi olemasolul stardist finišini), teenindus TP-des ja finišis, autasustamine, nimeline diplom tulemusega lõpetajatele, osavõtumedal, 42 km lõpetajatele finišeri t-särk, vajadusel meditsiiniabi, pakihoid, katkestajate transport rajalt finišisse ning osalemisvõimalus kõikidel teistel programmilistel üritustel, kus eraldi osavõtumaksu ei nõuta. Ajavõtt toimub stardinumbri ja elektroonilise ajavõtukiibi alusel. Kiip on kinnitatud stardinumbri tagaküljele. Kiipi pole lubatud eemaldada ega mingil muul moel kahjustada (nt kokku murda). Kiip on ühekordse kasutusega, seda pole vaja korraldajatele tagastada. Stardinumber peab olema kinnitatud rinnale ja olema nähtav kogu distantsi vältel. Stardinumbri suurust ja kuju ei ole lubatud muuta. Tulemuse saamiseks peab osaleja kogu jooksu vältel kandma nähtaval rinnale kinnitatud LM stardinumbrit, mille tagaküljel on antud numbrile kodeeritud ajavõtukiip. Finišijoonel hoida rinnanumber nähtaval videokontrolliks, mitte toetada kätt pulsikella kontrolliks vastu keha ja rinnanumbrit, see takistab ajavõtusignaali lugemist. Stardinumbri kuju ega suurust ei ole lubatud muuta ei väiksemaks lõikamise ega servade voltimise teel. Tulemused avaldatakse jooksvalt esialgsete mitteametlike tulemustena finišipaiga infotahvlil, interneti kodulehel www.tartumaraton.ee ja võistlusjärgsel esmaspäeval ajalehes Postimees. Ametlikud tulemused avaldatakse võistlusjärgsel reedel kell 17.00 interneti kodulehel ja Klubis Tartu Maraton. Kaotatud-leitud asjad tuleb anda TP ülema kätte, kus need tuuakse finišisse sekretariaati. Kaotatud-leitud asju saab kätte finišis sekretariaadist ja Klubist Tartu Maraton 1 kuu jooksul pärast üritust. Välja on pandud ka karikad 42 km vanuseklasside võitjatele. 21 km ja 10 km distantsil vanuseklasside arvestust ei peeta. Autasustatakse klubide- ja firmadearvestuse kolme paremat võistkonda karikate ning tasuta osalemistega Kuubiku järgmisele osavõistlusele. 6. Tartu Linnamaratoni parimate klubide ja firmade autasustamine toimub Tartu Maratoni Kuubiku hooaja lõpuürituse raames. Tartu Linnamaratonil osalejad peavad lugu puhtast ja ausast spordist. Üritusel kehtivad rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF dopinguvastased reeglid täies mahus ja sellest tulenevalt on Eesti Antidopingul (www.antidoping.ee) ja teistel dopinguvastastel organisatsioonidel õigus läbi viia dopingukontrolli kõikide osalejate seas. Protestid võistlustulemuste, võistlusmääruste rikkumiste jms kohta tuleb esitada võistluste žüriile: esimese 100 lõpetaja osas 1 tunni jooksul pärast 100. võistleja lõpetamist; kõigi teiste kohta finiši sulgemiseni. Protesti tasu on 40 €, mis tagastatakse ainult protesti rahuldamisel. Kõik võistlustega seotud kirjalikud protestid lahendab võistluse žürii. Järelpärimisi mitteametlike tulemuste kohta saab esitada Klubi Tartu Maraton sekretariaati võistlusjärgse kolmapäevani kella 17.00-ni.			OSCAR-2019
Eile lausus Jürgen Ligi (vt siit), et see, kas Silver Meikari väited parteide korrumpeerituse kohta vastavad tõele või mitte, ei olegi primaarne küsimus – olulisem on see, et riigile avalikult ja teenimatult sellist kahtlusevarju heites on põhjustatud riigi (loe: valitsuse) mainele korvamatut kahju ja pandud seeläbi toime riiklik kuritegu. Järgmisel pressikonverentsil võiks Ligi käest küsida, kas ka Ansip, andes mõista, et Eestis toimub massiline telefonie pealtkuulamine ja kahjustades seeläbi riigi mainet, on pannud toime riikliku kuriteo. Aga kuidas on lood Ansipi väite tõeväärtusega? Pärast peaministri väljaütlemist ruttas KAPO selgitama, et tegelikult ei vasta esitatud väited tõele, sest iga pealtkuulamise jaoks peab olema kohtuniku luba ja väljastatud lubade arv ei viita pealtkuulamise massilisusele. Rait Maruste väidab aga (vt siit), et päris tegelikult ei vasta tõele hoopis KAPO väited, sest lisaks kohtuniku loal pealtkuulamisele toimub ka kohtulikust ja poliitilisest kontrollist väljapoole jääv varjatud jälgimine ja info kogumine, mistõttu me ei tea ega saagi teada, kui massiliselt või mittemassiliselt ikkagi inimeste telefone pealt kuulatakse. Kõnekad väited, ennekõike kogumis vaadelduna – ja veel kõnekamad, arvestades et ka mobiilsideoperaatoritel on kohustus salvestada kõnede kohta teavet. Aga mis seal ikka, õnneks algab varsti jalka EM ja ega need Olümpiamängudki enam kaugel ole… Priit Pullerits kirjutab Postimehes (vt siit ja siit) sallivusideoloogia diktatuurilistest suundumustest (huvitaval kombel on artiklite tagant kõik kommentaarid kustutatud ja kommentaarium suletud). Pulleritsu käsitletud teemaga seonduvalt lisan väljavõtte kampaania “Erinevus rikastab” Facebooki lehel peetud vestlusest, millest ilmneb kaunis selgesti, millises suunas sallivusest jutlustajad meie ühiskonda EL-i ja meie oma riigi rahalisel toel tegelikult tüürivad (mõistavad nad seda ise või mitte). Sellest kõigest nähtub, et rääkides homoseksuaalsest käitumisest ja selle õiguslikust tunnustamisest on mängus mõõtmatult enam kui homoseksuaalne käitumine ja selle õiguslik tunnustamine. See on ka ainus ja samas väga mõjuv põhjus, miks sellest teemast üldse rääkida; just selle pärast ei saa ka kuidagi nõustuda nendega, kes väidavad, et ühiskonna seisukohast on tegu väga vähetähtsa küsimusega. Postimehes avaldatud pisikeses intervjuus – kui seda saab nii nimetada – väidab Jaak Aaviksoo, et inimesed, kes ei nõustunud tema seisukohaga, et rahvusriigil on õigus määratleda end valedega ja selle ka avalikult välja ütlesid, on pannud tema vastu toime “ideoloogilise ja sildistava rünnaku”. Selline antagonistlik hoiak, mis ei püüagi esitatud kriitikat mõista, vaid demoniseerib kritiseerijaid, peegeldab muidugi suurepäraselt Aaviksoo enda ilmavaadet, mida ta avameelselt Diplomaatia artiklis selgitas: “Mina on alati hea, mittemina on parimal juhul neutraalne, aga üldjuhul ohtlik ja paljudel juhtudel halb, sest maailmas peab valitsema tasakaal – kui mina on hea, siis mittemina tasakaalustab seda head, et kokku tuleks null.” Pikalt ei ole enam soovi seda teemat kommenteerida, sest kõik on juba öeldud. Võib vaid konstateerida, et elame ühiskonnas, kus valdav enamik inimesi ei näe selles probleemi, et valitsuse liikmed kuulutavad avalikult oma õigust rahvuslikes huvides (nii nagu nemad seda defineerivad) valetada. Ju siis inimesed ei mõista, et lisaks teistele valetamisele kätkeb see “õigus” paratamatult ka “õigust” valetada neile endile. Aga vahest on neil ka sellest ükstaspuha. Sest nagu eetikaprofessor Margit Sutrop kinnitas, peaksime hoopis filosofeerivat ministrit hindama, ta kaitse alla võtma, olgugi et tema filosoofia, mis õigustab rahvuslik-riiklikku enesemääratlemist valetamise teel, on äärmiselt eemaletõukav. Ja kui valetatakse hea asja nimel, siis mis selles lõppude-lõpuks halba on… Viitan siin kohal kahele uudisele, mis räägivad laia kultuurilise tähendusega suundumustest lääne ühiskonnas, ent mida massimeedia suure tõenäosusega ei kajasta. Esiteks, Rootsi parlament võttis vastu seaduse, millega keelati karistuse ähvardusel laste harimine kodus selle asemel, et panna nad riiklikku kooli. Juba 1. augustil jõustuva seaduse kohaselt võib laste kodus õpetamine leida aset vaid “erakorralistel asjaoludel”, kusjuures seaduses on selgesõnaliselt öeldud, et vanemate filosoofilised või religioossed veendumused selliste asjaolude alla ei kuulu. Samas on kooliprogrammi lahutamatuks osaks nt seksuaalkasvatus, kus õpetatakse juba algkoolilapsi ennast seksuaalselt rahuldama, poisse omale miniatuurset kondoomi “peale panema” ja homoseksuaalset käitumist seksuaalsuse normaalseks väljenduseks pidama. Vanematel, kellele see on vastuvõetamatu, tuleb oma lastega riigist emigreeruda, kuigi nagu näitab perekond Johannsoni juhtum (vt järgmist linki), ei pruugi võimud ka sel juhtuda lasta. Selline asjade käik on oodatud jätkuks Rootsi valitsuse poolt lapsi kodus õpetavate perede tagakiusamisele (vt lähemalt siit) ja kujutab endast näidet üleüldisest totalitaarsest trendist suurendada riigi õigusi laste kasvatamisel vanemate loomulike õiguste arvelt. Uue seaduse kohta vaata lähemalt siit. Suursaadik Mart Helme on kirjutanud tähelepanuväärselt ausa artikli pealkirjaga “Tsirkust ja leiba! Ikka endiselt”, milles ta väljendab arvamust, et bolševike taotlus murda talurahvas, perekond ja Kirik ei ole vööras ka tänastele lääne ideoloogidele-võimukandjatele, ennekõike Euroopa Liidule: Ent kui Lenin, Stalin ja nende mantlipärijad tegutsesid avaliku, varjamatult sadistliku jõhkrusega, siis tänased lääne vasakpoolsed varjavad oma kommunistliku agenda elluviimist mitmesuguste petumantratega inimõigustest, majanduslikust heaolust, vabast turust ja keskkonnahoiust. Tegelikkuses on kõik need mantrad rakendatud aga sama halastamatult teisitimõtlemise ja tõe murdmise püha ürituse ette nagu Leninil ja Stalinil. Loomulikult tehakse kõike seda võimu ja raha nimel. Ühiskonna sidususe hävitamine (selle hüvanguks töötab muide suurepäraselt ka vasakpoolsete poolt viljeletav massimmigratsiooni poliitika), individualismi kilbile tõstmine kollektivismi asemel (talurahvas, perekond), moraali, väärikuse ja traditsiooniliste tõekspidamiste jalge alla tallamine (kirik) on lühim tee endast lugu pidava ja liigendunud ühiskonnast manipuleeritava ja ajupestud massi loomiseks. Massi on võimalik organiseeritud vastupanu kohtamata vägistada ja lüpsta nii nagu võimu usurpeerinud klikk parasjagu tahab. Meil Eestis peaks maik sellest juba päris hästi suus olema. Tegelikult on see mass juba peaaegu valmis ka ülejäänud Euroopas. Ja nagu vanas Roomas, vajab nüüdne pööbelgi vaid kaht asja: leiba ja vaatemänge. Leiva kingivad neile targad poliitikud, kes küpsetavad selle pööbli enda seljast kooritud naharibadest. Gladiaatorite asemel on kilbile tõstetud aga sport. Jalgpall, korvpall, hoki – mis iganes. Keda huvitab olukord Lähis-Idas, kui kakskümmend kaks meest Hollandist ja Saksamaalt väljakul palli taga ajavad? Keda huvitab viisavabadus Venemaaga, kui küsimus on hoopis selles, kas maailmameistriks tuleb Holland või Hispaania? Karmid, kuid mõtlemapanevad sõnad. Ei saa eitada, et tänasel läänelikul liberalismiideoloogial on bolševike ilmavaatega ühised marksistlikud juured. Mõlemad lähtuvad materialistlikust maailmakäsitlusest ning rõhutavad vajadust purustada traditsioonilised ühiskondlikud struktuurid ja asendada need riiklike süsteemidega, lubades selle tulemusena üha täielikumat vabadust ja vaata et maapealset paradiisi. Tõde on aga see, et ühiskond, mis lõikab suures vabadusejoovastuses läbi oma kristlikud juured, vabaneb küll kristlusest, ent ei saa vabaks (nagu näitab ilmekalt nt Prantsuse Revolutsiooni kogemus). Jumalale ja Tema seadusele selja pööranud ühiskonnale saab osaks mitte vabadus, vaid orjus — ja sedapuhku allumine mitte tõelise vabaduse tagatiseks olevale õiglasele loomulikule korrale, vaid üksnes võimuihast ja omakasutaotlusest lähtuvale massidega manipuleerivale ja inimväärikusele vilistavale türanniale (ka demokraatia võib olla sisuliselt türannia). Tõeline vabaduse on võimalik üksnes loomuseadusele allumise tingimustes, kuid just asjade loomuliku korra eitamine on üks kaasaegse lääne materialistlik-relativistliku ideoloogia kõige olemuslikumaid tunnusjooni. Muidugi on inimeste ahvatlemine piiritule vabadusele lihtne, kuna sellega apelleeridakse inimlikule mugavusele. Kahjuks on aga vähestel võime mõista, et see on mitte üksi isikliku allakäigu, vaid ka tervete rahvaste, riikide ja lõppude-lõpuks kogu tsivilisatsiooni hääbumise tee. Maailma ajaloos ei ole olnud ühtegi tsivilisatsiooni, mille kõrgeimaks väärtuseks on personaalne autonoomia ja piirideta vabadus — sellist tsivilisatsiooni ei saa ka kunagi olema. Uskumine vastupidisesse näitab üksnes lihtsameelsust ja irdumist reaalsusest. Seda sama näitab usk sellesse, et tugev ühiskond on võimalik üles ehitada toetudes üksikisiku vastutust ja perekonna tähtsust alaväärtustava ja indiviidide sõltumatust ülistava nn heaoluriigi mudelile. LifeSiteNews.com vahendab, et Inglismaal arreteeriti taas kord tänavajutlustaja üksnes põhjusel, et ta väljendas kristlikku õpetust homoseksuaalse käitumise ebamoraalsusest. 42-aastane Dave Mcalpine selgitas, et ta jagas 20. aprillil Workingtoni linnakese tänavail mööduvaile inimestele kristliku sisuga voldikuid, kui ühtäkki astus talle ligi politseinik, kes määratles end homoseksuaalina. Vestluse käigus avaldas 42-aastane Mcalpine, kes oli eelnevalt jutlustanud hoopis muudel teemadel, et tema veendumus on tõepoolest, et homoseksuaalne käitumine on patune, kuna see on vastuolus Piibli õpetusega. Seejärel arreteeriti ta süüdistatuna ahistava ja solvava keelekasutuse pärast, mis on vastuolus 1986. aastast pärineva avaliku korra seadusega, ning jäeti seitsmeks tunniks kongi. Mcalpine, keda abistab õiguslikus menetluses Kristlik Instituut, kinnitab et ei tunnista end mingil juhul süüdi. Tegu on järjekordse näitega muret-tekitavast trendist, et end vabaduse kantsina määratlevas ühiskonnas toimub tolerantsuse loosungi all sõnavabaduse järk-järguline koomaletõmbamine ja valitseva relativistliku ideoloogiaga mittenõustumise jõuline mahasurumine. Vaid ca kuu aja eest arreteeriti Glasgows puhkusel olnud USA tänavajutlustaja samuti üksnes põhjusel, et ta väitis avalikus kohas viibides, et homoseksuaalne käitumine on ebamoraalne (vt lähemalt siit). Täna 15 aastat tagasi andis paavst Johannes Paulus II välja ühe oma kõige mõjukamatest paavstlikest ringkirjadest, tänase kultuurilise ja sotsiaalse kriisi lahtimõtestamiseks üliolulise teksti, mis kannab pealkirja Evangelium Vitae ehk Elu evangeelium. Lähima kuu jooksul peaks see tekst ka eesti keelsena kaante vahele saama. Tänasel päeval, mil Katoliku Kirik tähistab Issanda kuulutamise suurpüha ehk paastumaarjapäeva ning maailmas (nii Kirikus kui väljaspool seda) tähistatakse sündimata inimeste päeva, on paslik meenutada mõnda lõiku Evangelium Vitaest, mis kõlavad aktuaalsemalt kui kunagi varem. Rasvased rõhuasetused on minupoolsed. Kui eneseteostust mõistetakse täieliku autonoomia saavutamisena, siis jõuavad inimesed vältimatult selleni, et eitatakse teist – kui vaenlast, kelle eest tuleb end kaitsta. Nii muutub ühiskond kõrvuti elavate, kuid ilma igasuguste omavaheliste sidemeteta indiviidide massiks. Igaüks tahab kuulutada end teistest sõltumatuks ja maksma panna omaenda huvisid. Sarnaste huvidega inimestel tuleb jõuda mingile kompromissile, kui soovitakse ühiskonda, kus igale indiviidile on tagatud võimalikult suur vabadus. Sel viisil kaovad igasugused ühised väärtused ja kõiki siduv absoluutne tõde ning ühiskondlik elu libiseb absoluutse relativismi vajuvale liivale. Siis on kõik kaubeldav ja kõik müüdav, isegi esimene põhiõigustest – õigus elule.			OSCAR-2019
Ebatõenäoliselt laekuvate intresside ja viiviste kulu (Bondora) – muude finantskulude alajaotuses. Andmed mida käesolevalt kasutatakse pärinevad Bondora kodulehelt () kust on valitud andmestikud Secondary market transactions history ja Loan dataset (kuupäeva 13.05.2015 seisuga). Mikrofinantseerimise organisatsioonide partnerite portaalid – see on vajalik juhul kui te ei tea konkreetse ettevõte veebilehte mis pakub laenu online režiimis. Uued lühiajalised ja pikaajalised laenud Tamsalus Otepääl Kilingi-Nõmmel Karksi-Nuial Lihulas ja Mustvees. I have always read The Economist – that’s where I came across an article on Bondora in April 2014. Seetõttu peaks sms laenu taotlemisel endalt küsima kas see on tõesti vajalik või on see pigem hetke ajendil tehtav otsus. Esimene laen 50 – 500 € laenuperioodiga 5 – 30 päeva intressivabalt ehk 0% intressiga. Kindlasti tasub otsida ka kampaaniaid – osad laenupakkujad võimaldavad uutel klientidel esimest korda sms laen võtta tasuta – maksad tagasi sama palju kui laenad. Selle informatsiooni meie võrdlemise teenus leida kõige odavama isiklikud laenud teile. Paljud inimesed usuvad et palgatõendita kiirlaenud on halb mõte kui nende laenuskoor on madal sest nad ei usu et nende taotlusi võetakse vastu. Mis ajab mind ei ole poole laenud Ilma palgatõendita Mis ajab mind ei ole asutus. See tähendab et näitad korra enda nägu ja isikut tuvastavat dokumenti ning Sulle on järgmine kiirlaen või väikelaen ilma korduva isiku tuvastuseta ehk end uuesti verifitseerimata. Mis tähendab et veelgi vähem ettevõtjaid on valmis investeerima ja tootmismahtusid kasvama. Siis tegelikult pakutakse ka ettevõttele tagatiseta laene „Langustrend peaks teiste mobiilirakendustega seotud ettevõtete investorite muret vähendama kirjutas Anthony. Isegi kui laen on ilma palgatõendita siis peaaegu alati tuleb siiski esitada vähemalt konto väljavõte millel kajastub teie igakuine sissetulek. See et su sõber ise ikka parajalt loll on on enda süü ja loomulikult ta vihkab neid. Pea meeles et kuigi investorid on tasude ja halbade laenude mahakandmise järel teeninud MoneyZeni abil raha välja laenates investeeringult tootlust intressimääraga enam kui 15% aastas siis on investorite raha investeeritud kõrge riskiga. PARIM PAKKUJA: Parima pakkuja on LAEN kes annab kiirlaenu sularahas kuni 2000 eurot raha saab kätte Eesti Posti esindustest kus tehakse ka isiku tuvastamine. Toome külastajateni kolm parimat kiirlaenupakkujat kes väljastavad laene ka sularahas ning kellel on suhteliselt soodne intress. Iga laenutaotlus läbib mitmeid automaatseid ning kliendihaldurite poolt läbiviidavad hindamisprotsesse mille tagajärjel laenutaotlus kas kinnitatakse või lükatakse tagasi. Suuremad laenud kujutavad endast ka pikemaajalisemaid kohustusi ning eeldavad inimestelt ka mõningast „selgeltnägemist oma suutlikkusest ka tulevikus laenu tagasi maksta. Laenutaotlus vaadatakse läbi Bondora analüütikute poolt ühe tööpäeva jooksul ja laenupakkumine saadetakse e-mailile. Konkreetselt Bondora juhul saaks ülalpool illustreeritud laenuprotsessi etapid muuta sõltumatuteks teenusteks millest igaüht võimalik iseseisvalt paigaldada skaleerida ja ümber teha. Mis Noverde app saate teha online krediit simulatsioon kasutada krediidi simulaator krediidilimiit analüüsi. Tagatiseta laen on väikelaenu liik mille korral antakse laenu üksnes laenutaotleja krediidivõimekuse alusel – laenu saamiseks ei ole vaja tagatisvara ega mitte mingeid muid lisakinnitusi. Osad sms laenukontorid käisid kohtus ja nendel piisab autentimisest läbi pangalingi. Mobiilne krediitkaart Ziip Laenukonto et investoritest vennad Talpsepad lõid finantsturgudele panustava investeerimisfirma et laenusaaja võib tulevikus nõuda endale sellist immuniteeti krediidikonto ilma pikalt läbimõtlemata Laen kinnisvara tagatisel sobib suuremate ettevõtmiste rahastamiseks smsmoney. Omanik võib ettevõttele ka laenu anda – laenu andmisele mingeid eraldi reegleid ei ole. Üldkoosoleku otsusega sai mindud panka ning uurima hakatud kui suurt summat saaksime taotleda ja milline on projekt mille alusel me seda laenu taotleme. Enamik meie poolt valitud laenudest ei vaja eraisiku käendust või muud sorti tagatist. Meie firmast saab vaieldamatult parimate tingimustega autolaenu ja liisingut. Kohus selgitas otsuses ka seda et korteriühistu viivisenõude rahuldamist ei välista ainuüksi see et viivist ei olnud märgitud iga kuu korteriomanikule esitatud arvetel. Aasta Autolaen. Selle informatsiooni abil on tarbijal võimalik ilma suure vaevata valida enda jaoks kõige sobilikum teenus. Sellisel kajastamisel on lähtutud asjaolust et laenu tagatisena käsitletakse korteriühistu nõudeid korteriomanike vastu. Kokku puutunud ma asjaga olen võeti ema nimele tema teadmata laenu ja minu õlule jäi selle asja lahendamine. Kuna on õigus laenu tagasi võtta eriti kui laenu andmise hetkel on ettevõtte omakapital normist väiksem. Bondora (varem tuntud kui Sõbralaen ja isePankur) on veebipõhine P2P laenuteenus kus laenud on otse investorite poolt finantseeritavad.			OSCAR-2019
Laenu väljastamine toimub eranditult pärast väga põhjalikku taotleja maksevõime analüüsi. Tundus et ma olin alati läheb arsti ja seal on midagi mida ma pidevalt parandab puurimine nagu täidised. Mõned finantsasutused võivad anda teile laenu kuni üheks kuuks kuid on olemas ka selliseid kust te saate võtta väikelaenu kohe mitmeks aastaks. Tehingud toimuvad rahaomajate ja -vajajate endi vahel lõigates välja finantsasutused (pangad). Olen lihtsalt välja võtta oma esimese isikliku laenu ja ma pean ütlema et olen väga muljet kuidas lihtne teenused on. Kõik i pidin tegema oli kohaldatud ja täidetud taotluse vorm ja esitada see! Portaalis on kõigil võimalik laenu taotleda või rahastada teiste inimeste taotlusi ja teenida selle pealt intressitulu. Riigikohtu kolleegium oli aga teisel arvamusel ja leidis et tehnosüsteemide ja nende osade paigaldamine ja eemaldamine jäävad eluruumi remondi piiresse ja seega piisab selle üle otsustamiseks korteriühistu üldkoosoleku häälteenamusest. Samas ei ole keelatud et korteriühistu kogub laenu tagastamiseks raha ette s. enne seda kui tagasimaksete kohustus on faktiliselt tekkinud. Remondifondi maksete ja korterite poolt tagastatava akende vahetuseks antud laenu tagasimaksete arvelt tasutaksegi laenumakseid.Lisaks omavahenditele ja pangalaenule saadi BEEN projektist 1017 miljonit ja Eesti riigi poolt 507 000 krooni toetust (10% renoveerimistööde maksumusest küttesüsteemi ei toetatud). Korteriühistu juhatus usub nüüd Mai Takkise sõnul et kuna riigikohtu otsus on Eesti õigusruumis lõplik ja Euroopa kohtusse omandivaidlused tavaliselt ei jõua saavad nad lõpuks eluga edasi minna. Smslaen. Krediidipank Finants AS tegi Internetis laenu taotlemise imelihtsaks ning mugavaks. Ühekordse lõppmakse puhul tasutakse nii laenu põhiosa kui ka kogu laenuperioodi intress laenuperioodi lõpus. Tavaliste tagatiseta laenude puhul ei ole mineviku maksehäired olulised ning kontrollitakse üksnes kehtivate probleemide olemasolu. Kuigi sms laen väljastatakse üksnes neile kellel on juba aktiivne positiivse vastuse saanud kliendikonto laenuandja juures annab see siiski vabaduse ning võimaldab laenu saada ka siis kui ei ole võimalik parasjagu arvuti lähedusse minna või seada samm laenuandja kontorisse. Estateguru – Kinnisvara ühisrahastus mudeliks on hüpoteegi ja vahest lisaks ka juhatuse isikliku käendusega tagatud laenud. Need võivad hõlmata ka kulusid mis seonduvad korteriühistu ja tema liikmete kohtuvaidlustega. Laenud online esimese laenu tasuta laenu ilma tagatise Kiire krediidi pikaajalise laenu lühiajalist laenu. Kuna need sõltuvad teie krediidivõime millel on head krediidi skoor võib ka lihtsam leida madala aprill Teie võla-tulu suhe võib olla teguriks laenu kinnitused ja pakutavat summat. Võrdle teenusepakkujaid leia parimad laenutingimused ning vali oma lemmik ja esita laenutaotlus otse internetis. Laenu refinantseerimisel on mitmeid valikuid: Vastavalt laenuvõtja soovile ja eelnevale laenusummale on võimalik kas laenu tähtaega pikendada intresse ja igakuist makset vähendada ning ka täiendavat laenu taotleda kui on piisav tagatis. Aga kujuta nüüd ette kui läbid kooli edukalt ja saad edukaks erialal mis sulle tõesti meeldib ja on tulutoov. Kuu ajaga on laenu hakanud vormistama 20 ühistut kes soovivad laenata 01-4 miljonit krooni valdavalt kümneaastasele perioodile. Pidage mind segaseks aga minuarust pangad võiks arvestada mis põhjusel keegi laenu on võtnud. Laenu taotlemise protsess on palju kiirem ja lihtsam kui esmakordsel laenamisel kõik dokumendid korrektselt esitada. Seega võib teatud laenupakkujatelt laenu taotleda ja selle kätte saada ka nädalavahetusel. Kasutaja saab seejärel määrata kuluartikli ja adressaadi kellele tšekk edastada. Nimetuse kiirlaen hulka on liigitatud eestis pakutavad laenutooted nagu sms laen ja kiirlaen internetis. Soodne Laen Eraisikult. Te ei pea oma varaga põhjendamatult riskima ning võite laenu võtta summas 300 € kuni 10000 €. Olenemata intresside ja põhiosa jagunemisest saate laenu koguhinna ja kuumaksete suuruse teada lepingu sõlmimisel. Kuna laenu kasutatakse etapiviisiliselt aasta jooksul siis muutub faktilise laenu ja sellega seotud tagasimaksete suurus. Tagatiseta refinantseerimine võimaldab koondada mitmest eri kohast võetud laenud ühe laenuandja alla et saada lõplikud laenudega kaasnevad kulutused madalamaks ning koostada taskukohane maksegraafik. Mina olin aastaid Bondora usu levitaja ja Pärteli suurim fänn igal üritusel rääkisin sõpradele kuidas see on imeline viis raha kasvatamiseks kui raha vaja pole ja seda pidevalt reinvesteerida saab oma raha 5 aastaga mitmekordistada. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Tere kui kinnisvara tagatist vmt lepinguga ei kaasne siis võib iseenesest olla ka lihtkirjalik. Me laenufondideks välja eraisikutele ja ettevõtetele kes vajavad rahalist abi määr 2%. Ei isikukoodi vaja ja ei ole krediidi kontroll vajalik 100% garanteeritud. Auto24 laenu saavad taotleda kõik korrektse maksekäitumisega vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud või elamisloaga isikud kelle igakuine sissetulek on vähemalt 280 eurot. Swedbankil on suurimad autoliisingu kogemused Eestis – leiame Teie soovile kiire lahenduse. Ferratumi tagatiseta laen on väga paindlik lahendus ent enne laenutaotluse esitamist võiksid tutvuda laenu saamise tingimustega. Kuna pakkuja risk on niigi suur siis üldjuhul välditakse laenu andmist maksehäirega inimestele. TF Bank otsib ainult mõistlikke kliente kes suudavad laenu vastutustundlikult ja õigeaegselt tagasi maksta. Kõikide laenupakkumise peamiseks kriteeriumiks on krediidi kulukuse määr (KKM) Krediidi kulukuse määr on kõige objektiivsem viis hinnata laenu kogukulu – mida suurem on KKM seda kallim on laen ehk tuleks valida võimalikult madala KKM-ga laen. SMS-laenud kujutavad endast pangalaenude eriliiki kui laenusaaja võib saata taotlust finantsasutusse vajaliku rahasumma saamiseks sms-sõnumiga. Laenud eraisikult eraisikule on tänapäeval kolinud käest-kätte metoodikalt laenuportaalidesse Internetis kus turul sisuliselt rahastatakse laenutaotlusi vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. Teil on võimalik taotleda kiirlaenu internetis ja vähem kui 15 minutit möödudes raha on üle kantud teie pangakontole. Kui see aeg on möödas tühistatakse Su laenutaotlus automaatselt ja Sul pole Bondora ees ühtegi kohustust laenu võtta. Laenuperiood algab 12 kuust ja võib 500- kuni 10 000-eurose laenusumma korral olla kuni 60 kuud ning 10 001- kuni 15 000-eurose laenusumma korral kuni 72 kuud.			OSCAR-2019
“Meie tervis on meie kätes ja tervise arvelt ei tohiks teha järeleandmisi. Tihti arvatakse, et massaažitooli olemasolu kodus on luksus, aga järjest rohkem inimesi soetab endale ka koju massaažitooli, sest nende jaoks on tervis tähtis,” räägib Massaazitoolid.ee turundusjuht Maia Voites. Kui paljudest kontoritest juba leiab kaasaegse massaažitooli, siis kodudes on neid veel vähe. See trend on aga muutumas, kinnitab Maia Voites. Koju hangivad massaažitooli eelkõige need, kes hoolivad oma tervisest või kelle töökoht ongi kodukontoris. Kiire elutempo juures on ajaline sääst see, mida hoitakse kokku igapäevase massaažitooli kasutamisega. Igapäevane massaažiseanss aitab leevendada stressi ja parandada energiatasakaalu organismis. Peamine kasutegur massaažitooli kasutamisest tulenebki selle igapäevasel kasutamisel. Ka mõned terapeudid kasutavad massaažitooli oma patsientide nii-öelda ettevalmistusfaasis, kasutades selleks võimalust patsient ooteajal massaažitoolis ette valmistada. Esmapilgul võib tunduda, et massaažitool on üsna kulukas investeering, siis kokkuvõttes võib see säästa üsna palju raha, eriti kui külastada regulaarselt massööri või teisi terapeute. Terviseprobleemidega silmitsi olles tuleb korduvalt külastada erinevaid spetsialiste ning tihti varem või hiljem taas sama probleemiga maadelda. Massaažitooli eluiga on kodukasutuses 10 kuni 15 aastat ja heal juhul kestab ka kauem. Kvaliteetsete massaažitoolide garantii algab kahest aastast ja võib olla kuni viis aastat. Enamjaolt ei kulu kvaliteetse massaažitooli soetamisel raha hilisemale remondile, mida võib ette tulla sagedamini ebakvaliteetse massaažitooli soetamisel. Võimalusel käige proovige erinevaid toole ja uurige erinevate toolide võimalusi. Meie näidiste salongis Ülemiste City-s leiab erinevaid mudeleid nii koju kui tööle ja kõike saab proovima tulla kui aeg eelnevalt kokku leppida. Kaasaegsed massaažitoolid on väga säästlikud, tarbides töörežiimis vaid 240W energiat. Lisaks on tänapäeva massaažitoolidesse pandud palju enamat kui lihtsalt massaaž: mõnus soojendusfunktisoon, et soojendada lihaseid või muidu sooja saada ja Bluetoothi kaudu ühilduv audioseade, mistõttu võib nii mõnegi täiendava helisüsteemi soetamise ära jätta. Massaažitool pakub koduseks lõõgastumiseks suurepärast alternatiivi tasulistele protseduuridele. Tänapäeva moodsad massaažitoolid sisaldavad endas laia funktsionaalsust massaažiprogrammidest kaelast jalatallani. Kuigi inimmassaaž suudab probleemile läheneda improviseeritult, siis tänapäeva tehnoloogiliselt arenenud massaažitoolid võimaldavad kontrollitult määratleda, millist piirkonda ja mil viisil soovitakse masseerida. Korralik massaažitool arvestab konkreetse inimese pikkusega, seega sobivad need kasutamiseks erineva pikkusega inimestele. Paljudel massaažitoolidel on lisafunktsioonid, mis võimaldavad nautida pikki, rahustavaid massaaživõtteid kaelalülidest nimmepiirkonnani ning võimekamad isegi tuharapiirkonnani. Kuna pinge, stress ja väsimus salvestuvad tavaliselt jalgadesse, elustab massaažitooli jalamassaaž kogu keha. Õhkpadjad ja rullikud pigistavad, sõtkuvad ning rullivad jalataldu, kandu, pahkluusid ja tallavõlvi. Massaažitooli õhkpadjad masseerivad kudesid sügavuti, tõhustades vereringet ning andes jalgadele tervema, elavama tunde. Massaažitooli istudes vajutad lihtsalt lemmikrežiimi käima ja saab kohe hakata massaaži nautima. Massaažitoolil on soovitatav päevas kasutada kuni 20 minutit, kuid ülejäänud ajal saab sellel mugavalt istuda ja näiteks raamatut lugeda või telekat vaadata. Kui massaažitool sobib sisekujundusega, on see ideaalne valida tugitooliks. Voites toob näite ühest nende hiljutisest kliendist, kes oli sattunud mõned aastad tagasi tõsisesse avariisse ja vajas taastusravi. “Leidsime talle lõpuks sellise tooli, kust on mugav püsti tõusta ja milles ta saab päevad läbi telekat vaadata. Ta ei pea seda kogu aeg tööle panema, kuid tal on selles hea ja mugav istuda,“ selgitab naine. “Paljudele inimestele isegi ei meeldi, kui neid katsub võõras inimene. Olen kohanud inimesi, kes ei kasuta tööl massööri teenuseid, sest töö juures pole meeldiv riietuda. Kuna massaažitool on juba sedavõrd sarnane inimmassaažile, siis on see heaks alternatiiviks kodustes tingimustes,“ räägib Massaazitoolid.ee esindaja. On üldteada tõde, et massaaž on tervisele hea, kuid pidevalt massööri juures käimine on üsna kulukas ja aeganõudev ettevõtmine. Suurepärane alternatiiv massaažile on aga massaažitooli kasutamine ning kõigest 20 minutit päevas võib teha imesid! Massaazitoolid.ee toob välja seitse põhjust, miks on massaažitool tervisele hea. “Aina rohkem tööandjaid saab aru, et investeerimine töötaja tervisesse toob hiljem kuhjaga tagasi. Motivaatoreid on muidugi erinevaid, aga kui näiteks tõsta töötajal kuupalka paarkümmend eurot, siis ei tekita see eriti emotsioone ning peale maksude mahaarvestamist ei jää sellest suurt järele ka. Kui tuuakse töö juurde aga massaažitool, jagub rõõmu kauemaks,” räägib Massaažitoolid.ee müügi- ja turundusjuht Maia Voites. Tööstressi all kannatab väga suur osa tööealisi inimesi Eestis. See ei pea nii olema! Võitle selle vastu! Näita, kuidas sina ja su kolleegid töökohal stressi maandate või väldite. Laadi alloleva vormi kaudu foto oma töökohast-kontorist, töökaaslastest või veel parem, neist koos! Kui tunned, et pilt ikkagi ei ütle 1000 sõna, siis lisa väike kirjeldus stressimaandamisnippidest, mida kasutad. Kampaanias saad osaleda SIIN. “Cleveron pakiautomaatide tehas Viljandis annab mugavuse poolest silmad ette mõnelegi Tallinna büroohoonele, näiteks on tehases massaažitooliga kööginurk” kirjutab ajaleht Sakala. Meil on rõõm teatada, et koostöös Tartu Ülikooliga on 16. augustil tulemas Tartus praktiline kinesioteipimise baaskoolitus. Koolituse juhendajaks on tunnustatud füsioterapeut Lauri Rannama. Kas teadsite, et Hiina meditsiinis ravitakse paljusid vaevusid soojusega? Meie põhjamaa rahvana oleme harjunud põletikulistele kohtadele, sinikatele, põletustele ja muudele sellistele probleemidele peale panema külmakotte ja jäägeele. Külm sulgeb poorid ning ahendab veresooni, mille tulemusena paranemisprotsess tegelikult aeglustub. Viimasel ajal on taastusravis ja spordimeditsiinis populaarsust kogunud kinesioteipimine. Veniv kangast ja akrüülliimist teip sobib nii sportlastele, rasedatele kui ka menstruatsioonivalude käes kannatajatele. Massaaž on meeldiv lõõgastus peale pingelist perioodi tööl või pärast rasket treeningtsüklit. Meeldivus võib siiski vahel asenduda mitte meeldivaga, kus massaaž osutub valulikuks ning tundlikus lihastes säilib ka pärast massaažiseanssi. Kinesioteip on aastatega kogunud järjest rohkem populaarsust ning jõudnud harrastustsportlasteni ja tavainimesteni.			OSCAR-2019
Järgmise aasta ettevõtte eelarvet planeerides tasub silmas pidada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele. Alates sellest aastast saab tööandja maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 eurot kvartalis iga töötaja kohta. Maksusoodustus kehtib nii juhtidele, lepingulistele töötajatele kui töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenust pakkuvatele alalistele töötajatele. Samuti saavad maksusoodustust füüsilisest isikust ettevõtjad. kulutused taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele Tööandjal on otsustusõigus, milliseid terviseteenuseid või sportimisvõimalusi ta oma töötajatele pakub. Näiteks võib tööandja otsustada, et hüvitab piirmäära ulatuses ravikindlustuslepingu ja sportimisega seotud kulutusi. Kõike ülal loetletut ei pea tööandja võimaldama. Sellisel juhul saab töötaja otsustada, milliseid võimalusi ta kasutab. Näiteks, kui ettevõttes on 10 töötajat ja neist kaks soovivad tervise edendamise võimalust kasutada, siis tööandja saab maksuvabalt kanda neid kulusid kahe töötaja eest ehk 200 eurot kvartalis. Maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid nagu riided, jalanõud, reketid, suusad jne. Samuti ei hõlma see lisateenuseid nagu toitlustus, transport, parkimine või üritusele järgnev vastuvõtt. Samas laieneb maksusoodustus väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele. Iga töötaja kohta on maksuvabastust 100 eurot kvartalis. Seda summat ei saa anda teistele töötajatele ega üle kanda järgmistesse kuudesse või summeerida aasta maksuvaba kulu. Vajalik on pidada isikupõhist arvestust. Silmas peab ka pidama, et 100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Siinjuures tasub arvestada, et kuna kindlustusteenus käibemaksuga maksustamisele ei kuulu, on ravikindlustuse ostmisel võimalik kogu soodustuse summa kulutada teenusele endale. Töötajate ravikindlustus ehk tervisekindlustus on hea täiendus riiklikule ravikindlustusele. See võimaldab ettevõtte töötajatel kasutada tasulisi raviteenuseid väiksema kuluga ja saada kiiremini vajalikku ravi. Eraravikindlustus on mõeldud kõigile ettevõtetele, kes soovivad pakkuda oma töötajate tervisele suunatud soodustust ja seeläbi võimaldada neile paremat kättesaadavust terviseteenustele. Tasub tähele panna, et kindlustusseltsidel BTA, ERGO ja If Kindlustus on erinevad terminid ja paketid ravikindlustuse kohta. Peamiselt hüvitatakse tasulise eriarsti järjekorrata vastuvõtu, hambaravi, profülaktiliste uuringute ning haigla- ja taastusravi kulusid. Samuti hüvitatakse kulutusi prillidele, retseptiravimitele ja vaktsineerimisele. Lisaks on võimalik töötajaid kaitsta õnnetusjuhtumite ning kriitiliste haiguste eest. Siiani on kõige rohkem valitud kindlustuskaitseks eriarstiabi ja hambaravi kulusid. Osavõtutasu maksusoodustus on neil rahvaspordiüritustel, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel, näiteks SEB Tallinna maraton, Viljandi järve jooks, Tartu maraton, Narva Energiajooks jne. Avalik rahvaspordiüritus ei ole näiteks ettevõttesisene spordipäev või oma töötajatele korraldatud matk. Neid kulusid ei saa arvestada maksuvaba tervise edendamise kulu hulka. Sportimis- ja liikumispaik on avalik ning ettevõttesisene spordiklubi, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse. Sportimis- ja liikumispaik on näiteks staadion, spordisaal, võimla, terviserada, jalgrattatee, park, väljak jms. Kuna maksusoodustuse eesmärk on toetada eelkõige töötajate regulaarset tervise edendamist, siis maksuvabastus ei kehti, kui tööandja rendib spordikompleksi lühiajaliselt, näiteks ettevõtte spordipäeva tarbeks. Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele. Maksuvabastuse suurus kujuneb töötajate arvu järgi, kes kasutavad tööandja spordirajatist. Iga töötaja kohta on maksuvabastust 100 eurot kvartalis. Spordirajatis on näiteks staadion, spordiväljak, golfiväljak jne. Maksuvabastus laieneb ka hoonetele nagu spordisaal. Spordirajatise ülalpidamiseks tehtavad kulud võivad olla ruumi ja seadmete remont, koristamine ning jooksvad kulud nagu elekter ja vesi. Maksusoodustus ei laiene investeeringutele. Kui tööandja rajab kontorisse spordisaali ja ostab saali uusi seadmeid, käsitatakse tehtud kulu ettevõtlusega seotud väljamaksena, mida ei maksustata. Taastusravi, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliiniline logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused Töötajad võivad minna taastusarsti vastuvõtule nii vigastuse ennetamiseks kui tekkinud trauma või pikaajalise haiguse raviks. Samuti saab tervisemure lahendamiseks pöörduda füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliiniline logopeedi või kliinilise psühholoogi poole. Nende spetsialistide teenustele kohaldatakse maksusoodustust. Maksusoodustust saab eeldusel, et teenuse osutaja on kantud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse või omab taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliiniline logopeedi või kliinilise psühholoogi kutsetunnistust. Maksusoodustust ei saa, kui teenuse osutajal on muu kutsetunnistus, näiteks massaažiterapeudi, massööri või kiropraktiku oma. Kokkuvõtteks, tänavu jõustunud tulumaksuseaduse muudatusega tekkis tööandjatel võimalus hüvitada maksuvabalt tervise- ja spordikulusid ning kindlustada oma töötajate terviseriske ilma erisoodustusmaksu maksmata. Arvestades tööjõupuudust, on ettevõtetel üha suurem vajadus täiendada töötajate motivatsioonipakette parimate talentide värbamiseks. Maksuvabastusega on riik andnud hea võimaluse oma töötajate tervisesse panustamiseks. Loe lähemalt Maksu- ja Tolliameti veebilehelt: Maksusoodustus tervise- ja spordikuludele alatest 1. jaanuarist 2018.			OSCAR-2019
EfTEN Capital AS-i finantsjuhi Marilin Heina sõnul on NAV parim tarkvara nii mugavuse, funktsioonide kui ka äriprotsesside toe poolest. "Majandustarkvara peab äriprotsesse maksimaalselt toetama ning vähendama käsitööd, et ära hoida sellest tekkivaid vigu. Olen veendunud, et tänu MS Dynamics NAV-ile, seal tehtud arendustele ning selle integreeritusele kliendihaldusprogrammiga hoiame kokku mitme töökoha loomiseks vajalikud vahendid ning palju aega,“ selgitab Hein. „Samuti on väga oluline kiire finantsaruandlus – me suudame tänu oma raamatupidamispõhimõtetele ja NAV-ile lõpetada tütarettevõtete eelmise kuu aruanded hiljemalt viie tööpäeva jooksul ning kontserni konsolideeritud juhtimisaruanded seitsme tööpäeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu." Väga oluliseks peab Hein ka head integreeritust MS Exceliga, mis on NAV-i viimases versioonis veelgi suurema hüppe teinud. Integreeritust ning Excelis tehtavaid analüüse ning tulemuslikkust ei tasu kindlasti alahinnata - kui ehitada oma süsteemid üles õigete kontrollmeetoditega, saab Excelist võimas tugi äriprotsessidele. EfTEN Capital on aastate jooksul läbi teinud kaks versioonivahetusega seotud juurutusprotsessi. Kui 2005. aastal otsustati uues versioonis teha vaid ettevõttele olulised arendused ning andmebaas luua tühjalt lehelt ehk üle tuua vaid algsaldod, siis viimase, äsja lõppenud juurutuse käigus peeti oluliseks finantsandmete ajaloo säilimist. Selline otsus tähendas küll suuremat ajakulu ning tehnilist keerukust, kuid samas ka suuremat kasutamismugavust. Lisaks on nüüd ka juhtimiseks vajalik info ühes kompaktses baasis. „Viimase juurutuse edukus seisnes kolmes olulises asjaolus: hea planeerimine, hea koostöö meie ning BCS Itera vahel ning väga tugev arendustiim. Olen kokkuvõttes väga rahul tehtud tööga: panime juunis nädalate kaupa plaani paika ja uuele versioonile üleminek oli plaanitud septembri viimasele nädalale – ning täpselt nii ka juhtus, päevapealt. Sellise tulemuse eeldus saab aga olla ainult hea meeskonnatöö arendaja ja kliendi vahel," nentis Hein. Tihti juhtub aga nii, et kaks poolt ei tee koostööd, vaid võitlevad, vaidlevad ja viivitavad. "Kogu meeskond peab plaani austama ning kõik osapooled peavad andma oma panuse,“ räägib Hein. Ühe aspektina, mis arendusprotsessi takistas, toob ta välja NAV-i kasutamise jooksul tehtud ajalooliste arenduste kehva kaardistuse. Õnneks oli selliseid arendusi siiski vähe ning need ei seganud ajalist plaani, kuid kindlasti soovitab Hein ka ise tarkvara kasutajana „arendusraamatut“ pidada. Tarkvara arendajal on küll võimalik ka oma süsteemist teatud andmeid kätte saada, kuid sellest ei pruugi piisata juurutusprotsessi planeerimiseks. Heina sõnul on sellel tarkvaral kindlasti rohkem võimalusi kui ettevõte praegu ära kasutab. „Arvan, et kõik funktsioonid ei ole alati vajalikud – eelkõige on oluline, et tarkvara kasutatakse viisil, mis annab võimalikult kiiresti õige ja hea tulemuse. Raamatupidaja töökohal on kindlasti üks olulisemaid funktsioone müügipoole laitmatu ja efektiivne toimimine alates arvete genereerimisest kliendile kuni nende laekumiseni. Meie müügiarved genereeritakse koostöös SalesLogix kliendihaldusprogrammiga automaatselt ning saadetakse automaatselt klientide e-mailile. Laekumisi on võimalik pangafailidest importida ning ka debitoorse võlgnevuse jälgimine on uues versioonis üles ehitatud võimalikult kasutajasõbralikul," tõi Hein välja. Ta lisab, et EfTENi jaoks on hädavajalik ka konsolideeritud aruandluse kiire ja mugav genereerimine. Tänaseks on EfTEN Kinnisvarafondi kontsernis 18 ettevõtet, mille aruandeid konsolideeritakse ainult ühe nupulevajutusega. Grupisiseseid elimineerimisi tehakse hetkel küll käsitsi, kuid seda osa tööst peab ettevõte õige tulemuse saamiseks oluliseks ise detailsemalt teha. „Arendame tarkvara ja sellega kaasnevaid süsteeme vastavalt oma kasvavatele vajadustele. Näiteks on nüüd debitoorse võlgnevuse info jälgitav reaalajas Exceli failis, mille oleme serverisse salvestanud ning selle põhjal Pivot Table’i koos Conditional Formatiga üles ehitanud. Nii paistavad pikemad võlgnevused paremini silma. Seda tabelit jälgivad omakorda meie haldurid ning uue süsteemi kasutusele võtmisega langes ära vajadus raamatupidajatelt eraldi debitoorse võlgnevuse väljatrükke paluda. Seega on nii sidusus Exceliga kui ka odavamad, osalise kasutusvõimalusega kasutuslitsentsid meie halduritele uue versiooni üks muljetavaldavamaid võimalusi,“ kõneleb Hein. Eraldi tasub tema sõnul välja tuua ka uue versiooni väga mugav otsingumootor koos personaalsete filtreerimisvõimalustega ning enda jaoks olulise info esiplaanil esitamise võimalused. Sisuliselt on igal kasutajal võimalik seadistada individuaalselt endale sobiv töökeskkond, kus kogu igapäevaselt vajalik info on programmi avades kohe ees, et ei peaks eri moodulite vahel valima või meeles pidama aruannete täpseid asukohti. Nagu kasvab ja areneb ettevõte, muutuvad ka IT-lahendused. Kui isegi hetkel tundub, et EfTENi tarkvaralahendused katavad firma vajadused, ei saa välistada ka uute juurutuste tegemist tulevikus. „Praegu aga keskendume pigem kliendihaldustarkvara arendustele, et ka seal kliendilepingute infot rohkem automatiseerida, pakkuda äriprotsessidele suuremat tuge ning arendada riskisüsteeme,“ ütleb Hein. bilansimaht oli 31.12.2013 seisuga 167 miljonit eurot ning ettevõtte 2013. aasta käibeks oli 10,2 miljonit eurot. Rootsis 30-50-aastaste naiste seas läbi viidud uuring näitas, et naised, kellel on tööl liiga kõrged nõudmised, haigestuvad rinnavähki 30% sagedamini kui need, kes väidavad end tööga hästi hakkama saavat. Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul tuleb töökoormuse puhul eelkõige mõelda oma tervisele. „Alati tasuks enda käest küsida, kas on asi seda väärt, et algul kaotada raha pärast tervis ja pärast tervise pärast raha. Kui tööstress hakkab üle pea kasvama, on viimane aeg tõmmata pidurit ja puhata.“ Lisaks on leitud, et öövahetuses töötavatel inimestel pidurdub melatoniini süntees, mille tulemusena rinnavähirakkude arengut pidurdavate retseptorite aktiivsus väheneb. Psühhosotsiaalsed stressitegurid mitte ainult ei kahjusta immuunsüsteemi, vaid ka halvendavad vähktõve prognoosi. Kõrge emotsionaalne pinge või depressioon kurnab välja organismi vastupanuvõime. Pahaloomuliste kasvajate arengus mängivad olulist rolli ka kroonilised nakkused ja põletikud.			OSCAR-2019
Takerdunud alkoholipoliitikast passiivse joomise valguses - Türi vald on minu südameasi! Kui interneti kommentaariumitest võib eestlaste arusaamiste ja suhtumiste kohta midagigi järeldada, siis on selge, et vähemalt üks osa inimestest näeb eestlaste alkoholitarvitamist puhtalt isikliku asjana, millesse pole kellelgi teisel asja. See üks määratlemata hulk kodanikke on tõenäoliselt ka ise alkoholi tarvitajad ning ehk isegi üle keskmise koguseid manustavad inimesed. See teatud retoorika «mida sina, karsklane, tuled mulle ütlema, kuidas mina pean oma elu elama» viitab üsna selgelt kaitserefleksile ehk järelikult puudutas mingi tekst või uudis konkreetse lugeja isiklikku eluviisi. Niisiis, kas alkoholi tarvitamine võiks jääda puhtalt täiskasvanud inimese eraasjaks, tähendades, et seda ei tohiks häirida alkoholiaktsiisi tõstmise, inimese elukoha ümbruses alkoholi müügikohtade vähendamise või ka näiteks temale suunatud alkoholireklaamide keelustamisega?! Kui inimesed on mõistnud, et alkoholiäri regulatsiooni kaudu tahetakse kippuda nende privaatruumi, siis on asjast lihtsalt valesti aru saadud. Sama valearusaamine on tõenäoliselt ka üheks põhjuseks, miks alkoholipoliitika ei edene, kuna poliitikud ei taha inimeste eraellu ronida. Kuid tänapäeva alkoholipoliitika ei ole niivõrd huvitatud üksikust tarbijast, vaid üldise alkoholi tarvitamise mõjust laiemale ühiskonnale ja selle liikmetele, olulisel määral kaasa arvatult nendele, kes tegelikult ise alkoholi ei tarvita. Ennetades osade arvamust, ei pea ma viimaste all silmas peaasjalikult karsklastest täiskasvanuid vaid lapsi ja noori. Alkoholipoliitika ja alkoholiprobleemi käsitlemine on üle sajandi pikkuse arenguprotsessi käigus läbinud erinevaid olulisi etappe. Norra psühhiaater Hans Olav Fekjaer on jaganud selle perioodi viide etappi. Alates 1880. aastatest, kuni 20. sajandi keskpaigani pöörati tähelepanu purjusolemisele ning tegeleti peamiselt perekondade kaitsmisega. Tegemist oli nii USAs kui ka Põhja-Euroopas tugeva karskusliikumise perioodiga. Umbes 1950. aastatest liikus fookus aga nähtusele, mida nimetame alkoholismiks. Keskenduti alkoholi liigtarvitajatele, alkoholipoliitika muutus liberaalsemaks, kuna ei usutud, et need piirangud joodikuid mõjutaksid. Alkoholismi vaatenurk muutus väga populaarseks, kuna seda püüti lahendada ravi, mitte aga suuri ühiskondlikke lõhesid tekitava regulatsiooniga. Kui varasemal perioodil oli keskmes joobes inimese tehtud kahju teistele inimestele, siis nüüd suunati pilgud kahjule, mida alkohoolik tegi valdavalt iseendale. 1975. aastast tõusis pinnale rahva tervise perspektiiv, mil keskenduti alkoholi tarvitaja terviseprobleemidele. Alkoholipoliitikas soovitati küll piiravaid regulatsioone, kuid tegelikkuses jätkus läänemaailmas liberaliseerumine ning kahjud kasvasid. 1990. aastatel pöörati teadusmaailmas olulist tähelepanu sõltuvuse mõistmisele ja selle põhjuste avastamisele. Otsiti mehhanisme, mis selgitaks, kuidas alkoholi mõju ajule toob endaga kaasa sõltuvuse. Uudised lubasid peagi saabuvat läbimurret sõltuvuse mõistmiseks ja selle raviks. Viimastel aastatel on maailma juhtivad uurijad hakanud tähelepanu taas pöörama teistele tekitatud kahjule. Harm to others või nagu Inglismaa peaarst dr. Liam Donaldson 2009. aasta märtsis ütles «kätte on jõudnud aeg termini passiivne joomine kasutamiseks». Viimatimainitud lähenemine ei tohiks kunagi välistada kahju, mida alkoholi tarvitamine teeb ka tarvitajale endale. Haigused, vigastused, moraalne ja sotsiaalne allakäik, need on igapäevane osa, mida paljud alkoholi tõttu oma elus kogevad. Samas ka sel juhul ei saa kunagi öelda, et see mõjutab ainult neid ennast. Kui pereisa otsustab ennast ükskõik mis põhjusel surnuks, või ka ajuti pildituks, juua, kannatavad ka tema lähedased. Maailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatas veebruari alguses murettekitava arengu eest, mille kohaselt vähk levib järgnevatel aastakümnetel märkimisväärselt. Oluliste põhjustena mainitakse ära alkoholi ja suhkru rolli. Raporti autorid mainisid, et üks tõsine probleem on asjaolu, et inimesed ei mõista elustiiliga seonduvate vähiriskide ennetamise võimalust ja just selles osas haiguse levimise kasvu ongi oodata. Karta on, et paljud inimesed siiski ei tea või lihtsalt ei usu, et alkohol on vähkitekitav ja seda samas kategoorias tubaka ja asbestiga. Alkoholikahjude osas ei tohiks kunagi unustada, et kannatagu kahju kas tarvitaja ise või keegi teine, see kõik on absoluutset ärahoitav. See fakt on oluline argument kiireks ja põhjalikuks tegutsemiseks, et neid kahjusid ennetada. Ennetatava kahju tolereerimine või sellega tegelemise viivitamine on põhjendamatu ja pahatahtlik. Passiivse joomise argument annab poliitikutele erilise mandaadi sekkuda ka legaalse äritegevuse reguleerimisse garanteerimaks, et alkoholi tarvitamise tõttu ei peaks kannatama kõrvalised inimesed. Alkoholitootjate äritegevuse ja täiskasvanud inimeste alkoholi tarvitamise vabadus lõpeb seal, kus teised inimesed kogevad kahjusid. Rahva tervisega tegelevad inimesed on öelnud põhimõtteliselt kogu Eesti taasiseseisvunud perioodi jooksul, et ega meil reaalset alkoholipoliitikat ju polegi olnud ega ole ka praegu. Ja seda ühe harva riigina Euroopa Liidu liikmesriikide seas ning arvestades asjaoluga, et oleme nende riikide võrdluses kindlasti viie kõige rohkem alkoholi tarvitava rahva seas. Viimastel aastatel on toimunud küll mitmeid märkimisväärseid arenguid, kuid seni oleme siiski selgelt veel mingi sõnulseletamatu aia taga kinni. Me teame, et meil on probleem, kuid juba paarkümmend aastat pole ükski valitsus ega riigikogu koosseis suutnud seada seda prioriteediks. Kas keegi oskaks kokku arvestada kulu, nii materiaalse kui ka inimvaralise, mida see tegematus on põhjustanud? Surnud oskaksime ehk kokku lugeda, tegemata töötunnid, sündimata lapsed, lõhkiläinud perekonnad, politsei-, kohtu-, vangla-, haiglakulud saaks ka panna ritta. Kuidas on aga kahjuga, mida sel moel on tekitatud lastele ja noortele ning kuidas on see kujundanud nende inimeseks olemist, väärtushinnaguid ja potentsiaali olla ühiskonnale orienteeritud kodanik? Eelmise valitsemisperioodi koalitsioonileppes olnud alkoholipoliitika põhimõtete väljatöötamine piirdus sahtlisse lükatud memorandumiks taandunud dokumendiga. Praeguse leppe kohaselt on protsess küll käima läinud, kuid jäänud selgitamata hilinema. Ootusärevaks teeb ka teadmatus, millist jõudu pikalt töös olnud ja erinevate osapoolte ning ka rahva käes arutelu all olnud alkoholipoliitika roheline raamat üldse omama võib hakata. Oleks rohkem kui kahetsusväärne, kui ülemöödunud aastased töörühmad tegelesid lihtsalt iseenda ja ministeeriumiametnike aja sisustamisega ning et möödunud aasta läheb valitsuse valitsemisperioodi lõpparuandes «alkoholipoliitika ettevalmistusperioodina» kirja. Seda kriitikat ei peaks mõistma ühegi poliitilise jõu vastase kriitikana. Kodanikuühiskonna organisatsioonina ei näe me ennast opositsioonis oleva jõuna, samas ei ole meil mitte mingit huvi mingilgi moel «võimule» pääseda. Me kritiseerime hetkelist valitsust tegematuse ja selgelt veniva tempo pärast, kuid samas me elame teile kaasa ja soovime, et te õnnestuksite. Me tahame, et alkoholipoliitika rohelise raamatu protsess jõuaks seatud sihini, milleks on alkoholi tarvitamisega seotud kahju vähendav terviklik alkoholipoliitika. Me elame teile kaasa, kuid palun, asuge tegudele!			OSCAR-2019
Laenu saajal on võimalus taganeda hüpoteeklaenu laenulepingust 14 päeva jooksul. Esimese laenu tasu kuni 30 päevaks vaid 1 €. Uuel tasemel soodne ja paindlik laenuteenus. Laenu saavad taotleda ka korteriomanike ühisused (ehk sisuliselt kõik korteriomanikud ühiselt või volitatud majavalitseja kaudu) kui üldkoosolek võtab vastu vastavasisulise otsuse. Kiirlaenu ja SMS-laenu refinantseerimine on mõistlik eriti kui praegused kuumaksed on liiga suured ja käivad ülejõu. Kui teil on vaja laenu saada ja see ei pea muretsema mis juhtub teie taotluse. Selleks on vaja end registreerida meie süsteemis ja saata interneti teel taotlus. Bigbank näide: Näiteks 5000-eurose SMSlaenu summa puhul viieks aastaks fikseeritud intressiga 159% ja lepingutasuga 50 eurot on krediidi kulukuse määr 1766% kuumakse suurus 12132 eurot ning tarbija poolt makstav kogusumma 732958 eurot ning tarbija poolt makstav laenu tagasimaksete summa 727958 eurot. PARIM PAKKUJA: Eestis hetkel parim pakkuja on TF Bank kes pakub kiirlaenu kuni 4000 eurot ning vastus kuvatakse koheselt arvutiekraanile. Laenu väljastamiseks küsib pank lepingutasu (1%) ja määrab väljastatud laenusummale intressimäära (umbes 5-6%). Bondora Negatiivsest Küljest Rahapuu Portfell. Pangad ei ole niivõrd keskendunud tarbimislaenude väljastamisele ning seetõttu on sms laenud pigem laenufirmade pärusmaa. Tänapäeval võib saada laenu ilma palgatõendita ja ilma konto väljavõtteta praktiliselt igas pangas. Kogu laenuprotsess alates taotluse esitamisest laenuandja veebilehel kuni laenuraha laekumiseni võib võtta üksnes 30 minutit kuni tunnike olenevalt sellest kui kaugel asub sinust lähim isikutuvastuspunkt. Ise pean kõige kõige suuremaks miinuseks restruktureeritud laenud kui lihtsalt lükatakse maksetähtpäeva jälle edasi kuigi ma ise tunnetan et nagunii laenuvõtja ei hakka maksma kuigi hea lootus on et Bondora teab mingi statistika või mitte meile teadaoleva info põhjal et laenuvõtja siiski hakkab maksma. Laen kinnisvara tagatisel pakutakse internetis tööd kiiresti saada oma andmed ainult laen inimeselt inimesele kes seda vajavad ilma ooteajad. Reaalselt on väikelaen mõeldud ikkagi maksejõulistele inimestele kel on tekkinud mõni ettenägematu väljaminek või lihtsalt etteaimamatu raha puudujääk. Peaksime saama lahedalt katta kõik oma riigi ülalpidamiseks vajalikud summad maksutuludest seda nüüd ja kohe. Kui rikastub Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu siis see tähendab vaid üht – rikastuvad kõik Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu liikmeks astunud korteriühistud ja ei keegi muu. Ennetähtaegselt tagastatud laenu pealt ei ole mul õigus teenida tulu selles mahus nagu Bondora seda kuvab. Pakume väikelaenu summas 500 – 15 000 eurot intressiga alates 99% laenujäägilt aastas. Hetkel on pankadel laenamine keeruline sest neil on sellega seonduvad suured kulud mis tulenevad kapitali adekvaatsuse nõuetest ja suurest tööjõuintensiivsusest mis teeb selle tegevuse vähe-tulusaks. Kommentaar internetist: Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus hakkas kehtima juba selle aasta jaanuari lõpust selleks hetkeks oleks pidanud need sms firmad end juba majandustegevuse registris registreerima praegu on juuni – parem hilja kui mitte kunagi. Enamasti on SMS laenu summaks 50 – 1 000 eurot ning tagasimakse perioodiks 15 päeva kuni 6 kuud. SMS Laen Megavõlg Ja Sellest Vabanemine Perekooli Foorum. Ega vist ei tasugi kõiki asju ühe firma alt ajada kui midagi mädaks läheb siis oled kõrvuni mudas ja väljapääsu pole. Laenu kasutamine energiatõhususe suurendamiseks on aidanud sageli küttekulusid väheneda ulatuses millest piisab laenumaksete teenindamiseks. Enamus kiirlaene on makseperioodiga 5 päeva kuni aasta enim levinud variant on aga 30 päeva kuni 6 kuud. Tagatiseta laenud on pakutud traditsioonilise finantsasutuste nagu hoone ühiskonnas ja pangad vaid ka hiljuti suuremate supermarketite ketid. Võite võtta tarbimislaenu summas 500 kuni 5000 eurot perioodiks ühest kuust kuni viie aastani. Kiirlaenu taotlemine on traditsiooniliste pangalaenudega võrreldes kiire ja lihtne. Laenu tagatiseks võib pantida ka väärisesemeid nagu kunstiteosed või ehted kuid siis tuleb laen võtta pandimajast. Kuu ajaga on laenu hakanud vormistama 20 ühistut kes soovivad laenata 01-4 miljonit krooni valdavalt kümneaastasele perioodile. Esmakordselt laenutaotlust vormistades pead veel allkirjastama ka isikutuvastusankeedi SMS Laenu ID-punktis – kas Eesti Posti kontorites või SMS Laen ASi esinduses. Sobiva inimese kellega oleks võimalik taolisele kokkuleppele jõuda laenu suhtes otsingud käivad ning arutamist on palju. Selline kord kaitseb ühistu liikmete huve sest tagab laenu sihipärase kasutamise ja tagasimaksete kohustus tekib mitte laenulimiidi kehtestamisel vaid alles pärast seda kui raha tegelikult kasutati. Kujuta nüüd ette et sa ei tea kui palju sul laenu on kui suur osa sinu tagasimaksetest läheb põhiosa ja kui palju intresside peale ja kui palju sul oleks võimalik vajadusel rohkem tagasi maksta. Kui oled otsustanud laenu võtta siis eelnevalt oleks tark tutvuda erinevate laenufirmadega ja nende laenupakkumistega! Mul ei ole kahtlust et tasakaalustatud võlasuhted on võimaldanud majandusel ja laiapõhjalisel heaolul kasvada oluliselt kiiremini kui see ilma võlasuheteta kasvaks. Temal peaks peale kommunaalmaksete ja juhatuse poolt peale surutud laenu tasumise veel ka minimaalne summa toiduks ja ravimiteks jääma. Laenu taotlemine on kiire ning raha saad oma pangakontole juba 15 minuti jooksul! Kliendile avatav laenulimiit mille raames ta saab laenu taotleda on vähemalt 400€. Sellise laenu kiire vormistamine omades vaid passi või ID-kaarti – on ahvatlev pakkumine kuid seejuures tuleb arvesse võtta asjaolu et pank ei hakka riskima ning seepärast avaldub laenu tagastamata jätmise oht automaatselt laenuprotsendi määras. Autotööstus aastaga võrreldes (üle 100 dollari barrelist) jätkuvalt küllaltki madalal ja tootjariigid on tugeva surve all. Kui olete Swedbanki klient on liisingu taotlemine Teie jaoks eriti kiire ja mugav. On mitmeid raha tegemise apps et kas maksavad sulle laen internetist teed marketing ülesandeid (näiteks skaneerimine toodete juures toidupoes) või võtke ühendust keegi kes tahab ulatuslikum ülesanne (näiteks küsitluse täitmise).			OSCAR-2019
Saksamaa suuruselt teise riikliku telejaama ZDF veteranreporter Uli Gack selgitas Süüriast antud videointervjuus, et olles kohtunud terve rea tunnistajatega, ei saa ta järeldada muud kui seda, et 7. aprillil ilmselt ei toimunud Doumas mingit keemiarünnakut ning et keemiarelva kasutamise süüdistused olid fabritseeritud. On päris sünge tõdeda, et USA neoconidest sõjapistrikud, kellest kõige verejanulisemad on ilmselt “Eesti suured sõbrad” John McCain ja Lindsey Graham, on Süüria vastu toime pandud agressiooniga väga rahulolematud, sest nende arvates tulnuks anda kõvasti tugevamat tuld. Graham selgitab CNN-i eetris, et tema lootis, et raketid tõmmatakse peale ka Süüria valitsusasutustele, armee peakorterile ja presidendi paleele ning et see on jätkuvalt tema sooviks. Samuti on teada, need ringkonnad tahtsid näha tule avamist ka Venemaa ja Iraani armeeüksksute vastu Süürias (kes olevat Süüria liitlastena samuti (siiani täiesti tõendamata ja kõigi märkide kohaselt ilmselt kokkuvaletatud) keemiarünnaku eest vastutavad), mis tähendanuks ilmselgelt niisuguse protsessi käivitamist, mis võinuks kiiresti eskaleeruda kolmandaks maailmasõjaks. Selles mõttes on põhjust tänulik olla nendele inimestele USA võimuringkondades, kes suutsid niisuguse stsenaariumi teostamise ära hoida (spekuleeritakse, et nende inimeste seas võib olulises rollis olla kaitseminister Mattis). Küsimuseks jääb, kui kaua suudetakse sõjapistrikke ohjeldada. Kõrvalmärkusena tasub veel kord mõelda asjaolule, et nt ERR-i eetris niisuguse jutu ajamine, nagu Graham CNN-is rääkis, kvalifitseeruks minu hinnangul ilma vähimagi kahtluseta karistusseadustiku §-is 92 sätestatud sõjapropaganda keelu rikkumisena, mille eest võib karistada kuni kolmeaastase vangistusega. USA massimeedias võivad mehed aga rahulikult sellist juttu rääkida, ilma et peaks kartma mingeid tagajärgi. Alates 8. aprillist, kui maailmameedias hakati massiliselt levitama ja võimendama Süüria valitsuse vastu esitatud süüdistusi, nagu oleks too sel päeval pannud Douma linnas toime keemiarelvarünnaku, olen teemat jälginud tavapärsest tähelepanelikumalt. Samuti olen kirjutanud oma tähelepanekutest Facebookis. Mõtlesin koondada need tähelepanekud siia kokku, et hiljem oleks neid lihtsam üles leida. Eeldusel, et Süüria konflikt püsib endiselt teravana, kirjutan ilmselt ka edaspidi oma tähelepanekutest siia. Kui kedagi peaks huvitama Venemaa ametlik positsioon Süüria viimaste sündmuste osas, sel tasub vaadata BBC intervjuud Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Intervjuu toon on küll nii muljet avaldavalt vaenulik ja erapoolik, et parimagi tahtmise korral ei ole selles võimalik tunda ära sõltumatule ajakirjandusele omast hoiakut – pigem jääb mulje, nagu oleks küsitleja briti valitsusametnik (mida ta BBC esindajana muiudugi põhimõtteliselt ongi). Siin on seni kõige detailsem videokaadritega reportaaž Douma linnast, kus AONN-i Trumpi toetajast ajakirjanik Pearson Sharp käis uurimas süüdistusi, et Süüria valitsus kasutas seal 7. aprillil keemiarelva. Nagu Sharp juba oma esimeses, oma sõnadega antud intervjuu-reportaažis selgitas, ei leidnud ta MITTE ÜHTEGI märki sellest, nagu vastaks keemiarelva kasutamise süüdistused tõele. Siin räägivad sellest kohalikud inimesed oma sõnadega. Soovitan tungivalt seda videot vaadata. Taustaks tasub vaadata-kuulata ka seda väga asjalikku intervjuud ühe Süüria koomikuga – intervjuu on siiski kõike muud kui koomiline, ent see-eest väga informatiivne: Ron Paul intervjueeris oma saates “Liberty Report” Peter Fordi, kes on endine briti suursaadik Süürias ja kes töötas pärast seda ka kaheksa aastat ÜRO heaks Lähis-Idas. Väga huvitav kuulamine. Kõlama jäi üks tabav lause: “Kuidas on võimalik, et Trumpile ei selgitatud, et valged kiivrid, kellelt pärinevad väited keemiarünnaku toimepanemise kohta Süüria valitsuse poolt, on tegelased, kes osalevad inimestelt peade maha võtmises. Olukord on sama absurdne, kui pidada hunti Punamütsikese kohta käiva info usaldusväärseks allikaks. Uskumatu ja tõesti naeruväärne!” Fordi sõnul peab keemiarelva kasutamise süüdistuste uskumiseks olema inimesel aju asemel kapsas. Ta toonitab, et juba aastaid tagasi oli selge, et Assad on USA sihtmärkide nimekirjas ja et režiimivahetuse eesmärgist Süürias ei taanduta. Allpool on lingid veel mitmele huvitavale intervjuule sama mehega, mida ei hakka siin lähemalt refereerima. Raadiointervjuu BBC-le. Ford selgitab, et Süüriaga seoses toimuv paistab ettevalmistavat suuremat sõjalist konflikti ka Iraani ning võimalik et ka Venemaaga. Sama mees Tucker Carlsoni saate. Carlson ise on peamine kuju USA peavoolumeedias, kes on antud küsimuses säilitanud kaine mõistuse ning küsib elementaarseid kriitilisi küsimusi, nagu ajakirjandus peakski seda tegema, selle asemel, et võimendada propagandanarratiivi sellele võimalikult innukalt kaasa kiites. Kohe raketirünnaku järgselt antud intervjuu ilmselgelt vaenulikule ja kallutatud Sky Newsile. Ford selgitab, et Lääneriigid on oma rutakate reaktsioonidega andnud džihadistidele tuhat põhjust lavastada uusi ja uusi keemiarünnakuid. Šoti BBC-le antud raadiointervjuu, salvestatud enne raketirünnakut, 10. aprillil. Ford ütleb, et isegi laps saab aru, et korrektne reaktsioon keemiarelva kasutamise süüdistustele oleks sõltumatu uurimise läbiviimine, mitte relvastatud rünnak suveräänseriigi vastu, toetudes džihadistlike rühmituste poolt esitatud süüdistustele. Otsuste langetamisel tuleb tugineda ajutegevusele, mitte üles köetud emotsioonidele. Ford pöördub otsesõnu ajakirjaniku poole ja palub tal tungivalt kasutada juhtumi analüüsimiseks oma aju – selle peale lõpetab ajakirjanik intervjuu. Esindajatekoja liige Thomas Massey andis eile teada, et valitsus ei esitanud Kongressile antud ülevaates kõige vähematki tõendusmaterjali selle kohta, nagu oleks USA käsutuses tõendeid 7. aprillil Douma linnas keemiarelva kasutamise kohta Süüria valitsuse poolt. Massey järeldas sellest, et USA-l kas ei ole selliseid tõendeid või seda varjatakse rahvaesindajate eest. Mõlemal juhul, ütleb ta, on asi pehmelt öeldes näotu. Oluline lugemine neile, kel ajutegevus pole lakanud ning kel on käinud peast läbi mõte, et ehk ei olegi kogu sõjateatri tegelik mõte kokku võetud meile prestituutide ja poliitikute poolt esitatud ja ilmselt idiootide veenmiseks mõeldud narratiivis. Siin on hea näide riigipeale kohasest väärikusest. Midagi pole öelda, mehel on klassi: “Süüria tagastas Prantsusmaale president Bashar al-Assadile antud maineka Auleegioni ordeni, teatas valitsus neljapäeval, lisades, et riigipea ei kanna USA orja autasu.” Olgem ausad, viimastel nädalatel on nii mõnedki meediaväljaannete kui ka poliitikute väljaütlemised seisnud sellele piirile väga lähedal või isegi teisel pool piiri. Vaatlesime Markusega veel kord Süüria kaasust, tuues esile, kuidas siis, kui asjad lähevad kriitiliseks, loobub põhimõtteliselt kogu kohalik meedia koos poliitilise eliidiga iseseisvast mõtlemisest ja paneb peale etteantud plaadi. Jutud sellest, kuidas meedia ülesanne on esitada kriitilisi küsimusi, mitte näidata üles võimutruudust, on kõige selle taustal lihtsalt naeruväärsed. Olukord Eesti ajakirjandusega on pehmelt öeldes haletsusväärne – jutud vabast ja sõltumatust, avaliku võimu teostamist kontrollivast ajakirjandusest on sügavalt valelikud. Kriitilise tähtsusega küsimustes ei küsi meedia mitte mingeid küsimusi, vaid lihtsalt kiidab täielikus üksmeeles võimuringkondade esitatud narratiivile takka, tehes nõnda mitte ajakirjanduslikku, vaid propagandistlikku tööd. Endine briti kuningliku mereväe ülemjuhataja (!), admiral Sir Alan West avaldab BBC eetris tõsist kahtlust Süüria valitsuse vastu esitatud süüdistuste suhtes, et too pani 7. aprillil Douma linnas toime keemiarelvarünnaku, selgitades et vastavasisulised väited on strateegiliselt mõistusevastased ja ka usutavate tõenditega põhistamata. Samuti selgitab ta, et kui ta oli Bosnia pommitamise ajal briti luureülem, avaldati talle tõsist poliitilist survet rääkida pommitamise tulemuste kohta mitmesuguseid asju, mis ei vastanud lihtsalt tõele. Mida tegi Donald Trump samal ajal, kui Saudi Araabia tappis möödunud aasta detsembris Jeemenis toime pandud õhurünnakutes 48 tunni jooksul rohkem kui 70 tsiviilisikut, kellest 14 olid lapsed? Sõimas Twitteris Saudi printsi elajaks? Ei, ta sõlmis Saudi Araabiaga USA ajaloo kõige suurema relvamüügitehingu, mille väärtuseks oli 350 miljardit (!) dollarit (mastaabi hoomamiseks: jutt käib summast, mis on Eesti riigieelarvest ligi 30 korda suurem). Ka britid ei istu käed rüpes, vaid lõikavad kasu kuis saavad: “Uudistekanali Euronews andmetel … on [Euroopa riikidest saudide sõjategevusest] peamisteks kasusaajateks Suurbritannia (u 4 miljardit eurot) ja Prantsusmaa (u 1,6 miljardit eurot). Need on aga veel konservatiivsed hinnangud. Suurbritannias tegutseva valitsusvälise heategevusorganisatsiooni War Child UK andmetel on Briti relvatootjad teeninud Jeemeni sõja vältel koguni u 7 miljardit eurot relvatehingutelt Saudi Araabiaga.” Kusjuures “War Childi konflikti- ja humanitaarnõuniku Rocco Blume sõnul Suurbritannia mitte ainult ei müü relvi Saudi Araabia vägedele, vaid ka hooldab neid.” Sügavamas plaanis on igati asjakohane ka Martin Vaheri kommentaar, et “kui süütute laste kaitsmine Trumpile ja tema liitlastele tõeliselt korda läheks, siis võiksid nad Tomahawki raketid sama hästi suunata arvukate Planned Parenthoodi abordikliinikute pihta, kus tuhandeid süütuid lapsi igapäevaselt [riiklikul rahastusel] emaüsas tapetakse, sealjuures ka keemiarelvadega.” Kogu probleemi võtab hästi kokku artikli autori järledus: “Ühest küljest pigistavad USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa seega Saudi Araabia väidetavate sõjakuritegude osas silma või kaks kinni, kartuses rikkuda kasulikke liitlas- ja eelkõige kaubandussuhteid, kuid teisalt etendavad Süüria puhul mitte just kuigi usutavalt ega tõsiseltvõetavalt ühtäkki moraalseid majakaid ja väetite kaitsjaid, kelle suurimaks südameasjaks on süütute naiste ja laste kannatused. Please. Kui Saudi Araabiale rullitakse vaatamata humanitaarkatastroofi põhjustamisele ja tsiviilisikute tapmisele lahti punane vaip ning teda kostitatakse veel ka kopsaka relvatehinguga, siis Süüriat kostitatakse väidetava, ent senini tõendamata keemiarünnaku sooritamise eest hoopiski Tomahawkide rahega, lähtudes printsiibist: esmalt tulistan, seejärel esitan küsimusi. Ma loodan, et ma pole ainus, kes sellist käitumist sügavalt silmakirjalikuks ja moraalselt vastuvõetamatuks peab.” Võimalik, et probleem on minu väheses tähelepanelikkuses, aga ma ei ole näinud, et meie juhtivpolitikud, välisiministeeriumist või Stenbocki majast rääkimata, oleks saudide kuriteod ning nendeks USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt relvade äritsemise hukka mõistnud. Teadagi miks. Häirivat ei paista meie võimumehi seegi, et Saudi Araabias raiutakse karistusmeetmena inimestel rutiinselt linnaväljakutel mõõgaga päid maha või et saudid on pikaajaliselt ja ulatuslikult rahastanud Iraagis ja Süürias tegutsevaid džihadistlikke kõrilõikajaid. Olgu kuidas on, aga meie isanda sõber on ka meie sõber, eks ole?! Senaator Rand Paul selgitas CNN-ile antud intervjuus, et siiani ei ole USA esitanud avalikkusele mitte mingisugust vähegi usaldusväärset tõestust selle kohta, nagu oleks Süüria valitsus pannud 7. aprillil Doumas toime keemiarünnaku. Senaator Paul ütleb, et kui Süüria valitsus seda teinud oleks, peaks Assad olema maailma kõige lollim diktaator, astudes just selle ainsa sammu, mida globalistid on oodanud ettekäändena Süüriale avalikult kallaletungimiseks. Siin on täna avaldatud artikkel tuntud ja tunnustatud ajakirjanikult, Robert Fiskilt, kes on pikka aega olnud Süüria valitsuse terav kriitik, ent käies nüüd Douma linnas olukorraga tutvumas, oli sunnitud tõdema, et mitte mingeid märke väidetava keemiarelvarünnaku toimepanemisest ei olnud leida. Üks vanemarst, kellega Fisk vestles, ütles, et maailma õõvastanud videod kannatavatest lastest olid autentsed, ainult et need lapsed ei kannatanud mitte mürgigaaside, vaid hapnikupuuduse tõttu, mis oli tekkinud viibimisest äärmiselt tolmustes maaalustes tunnelites ja keldrites, kus nad sõja eest varjusid ning kus olukord läks eriti halvaks öösel tõusnud liivatormi tõttu. Samal ajal, kui lapsi ja teisi abivajajaid tohterdati, olevat ühel hetkel hakanud haiglapalati uksele ilmunud “valge kiiver” karjuma “Gaas! Gaas!”, mispeale asusid inimesed teineteist veega üle valama ning puhkes paanika. See omakorda jõudiski samal ajal üles filmitud ja hiljem maailmas levitatud videokaadritesse. Jääme ootama uusi, täiendavaid kajastusi, et pilt toimunust saaks võimalikult selgeks ning tõde tõuseks ja vale vajuks. Siin on esimene mitte-džihadistidelt tulev ja koha peal tehtud käsitlus selle kohta, mis Douma linnas juhtus. Nagu reporter Pearson Sharp ütleb, ei õnnestunud tal ei kohalike inimeste, sõdurite ega arstidega suheldes tuvastada mitte mingeid tõendeid selle kohta, nagu oleks keemiarünnak 7. aprillil Doumas aset leidnud. Ta lisab, et see küll ei tõenda lõplikult, et niisugust rünnakut ei toimunud, aga fakt on see, et ühtegi märki sellest leida ei õnnestunud. Ilmselgelt tuleb kõigisse esitatud väidetesse suhtuda praeguses massiivses infomüras ettevaatlikult, aga vähemalt Wikipaediale toetudes ei ole põhjust allika usaldusväärsust välistada. Päris kindlasti ei näe ma põhjust, miks sellist allikat peaks usaldama vähem kui džihadiste, kellelt Doumas keemiarelva kasutamise süüdistused pärinevad. Eks lähipäevad toovad selles osas rohkem selgust, aga igal juhul osutavad olemasolevad märgid järeldusele, et lääne võimuringkondade poolt Douma linnas toimunu kohta esitatud ning meie meedia ja poliitikute poolt innukalt korrutatud süüdistused on pigem väärad kui tõesed. Endise USA kongresmeni, libertaanist Ron Pauli tervemõistuslikku juttu lugedes tekib küsimus, kus on meie poliitilisel ja ajakirjanduslikul maastikul inimesed, kes võrreldava asusega elementaarseid küsimusi tõstataks. Pange tähele, et ka Eesti vaba mõtte häälekandjaks nimetatud Postimehe arvamusplatsil ei ole avaldatud absoluutselt mitte ühtegi arvamusartiklit, mis tõstataks lääne võimuringkondade poolt esitatud ja Postimehe enda poolt innukalt võimendatud Süüria vastase narratiivi aluseks olevate väidete suhtes elementaarseid kriitilisi küsimusi. Mitte üht ainsatki – lihtsalt puhas null! Selline ongi Eesti “vaba meedia” tegelik pale – kriitilise tähtsusega küsimustes ei näe me mitte mingit arvamuste paljusust ega mitte mingit ausat arutelu. Endine Suurbritannia suursaadik Süürias, Peter Ford, vastuseks BBC saatejuhi küsimusele, kas ta usub, et Douma linnas väidetavalt aset leidnud keemiarelvarünnaku eest on vastutav Assad: “Ei, ma ei usu, sest tõendusmaterjal on äärmiselt pinnapealne, põhimõtteliselt olematu. Kogu info selle väidetava rünnaku kohta pärineb džihadistlikelt rühmitustelt – absoluutselt kogu info, ilma ühegi erandita. Selle kohta, mis Doumas tegelikult toimus, ei ole infot mitte ainsastki sõltumatust allikast. Seevastu on rohkelt põhjust arvata, et islamistid on kogu juhtumi lavastanud, et tõmmata lääneriigid sügavamalt konflikti… Seega on kõige olulisem saada OPWC inspektorid Doumasse sündmuskohale, et nad kinnitaksid seda, mida ma just ütlesin.” Kuivõrd OPCW eksperdid on Süürias ning neile on lubatud tagada vaba ligipääs väidetavale keemiarünnaku paigale, siis kindlasti peaks neil avanema suurepärane võimalus tuvastada ka need massiivsed jäljed, mis pidid raketitabamuse saanud keemiarelvaladude/laborite plahvatamisest maha jääma – eeldusel, et seal reaalselt ka olid keemiarelvad. Küsimuseks jääb, miks ei palunud USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa OPCW esindajatel kontrollida, kas neis ladudes/laborites oli keemiarelvi või mitte – selle asemel, et need kohad õhku lasta ja praalida, et väidetavad keemiarelvalaod said hävitatud. Mõned vandenõuteoreetikud ja muud hüsteerikud võiksid ju arvata, et ehk on asi selles, et kogu jutt neist keemiarelvaladudest on üks suur vale. Aga olgu minust sellised ketserlikud mõtted kaugel… Samal ajal kui poliitikud ja prestituudid kiidavad USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt Süüria vastu toime pandud agressioonile takka, ütlevad rahvusvahelise õiguse asjatundjad, et tegu oli rahvusvahelise õiguse murettekitava rikkumisega. Sotsiaalmeedias väljendas seda seisukohta teiste hulgas ka Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, akadeemik Lauri Mälksoo. http://objektiiv.ee/professor-lauri-malksoo-suuria-vastu-suunatud-raketirunnak-kujutab-endast-rahvusvahelise-oiguse-rikkumist/ “Tegu on brutaalse agressiooniakti ning ilmselge rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja rikkumisega, sest see on põhjendamatu kallaletung ÜRO liikmeks olevale suveräänsele riigile,” toonitatakse avalduses. Kirikujuhtide sõnul “põhjustab see rünnak suurt valu, kuna toimepanijaiks on vägevad riigid, kellele Süüria ei ole teinud mingilgi moel mitte mingisugust kahju.” Täna oleme kahjuks sunnitud tõdema, et Eestis ei ole mitte ühtegi parteid, mis oleks valmis USA poolse agressiooni ja selle kaudu toime pandud rahvusvahelise õiguse jämeda rikkumise hukka mõistma. Olgu parteide erimeelsused muudes küsimustes millised iganes – globalistide sõjamasinale teevad positiivset kommunikatsiooni kõik parteid ühte moodi, sõltumata sellest, kui jämedalt see rahvusvahelist õigust rikub ja riikide tsiviliseeritud kooselu aluseks olevatest normidest üle sõidab. Kui on tarvis õigustada meie välismaiste isandate poolset rahvusvahelise õiguse rikkumist kõige kõrgemal tasemel, siis leiavad jürirattad, markomihkelsonid, svenmikserid, kerstikaljulaiud, urmaspaedad ja EKRE mehed koos ERR-i ja Postimehega nagu imeväel ühise keele – kõik nad räägivad USA ja Suurbritannia võimuladviku jutupunkte korrates Süüria valitsuse poolt toime pandud keemiarelvarünnakust nagu faktist, olgugi et kõik teavad seda tehes väga hästi, et ühtegi tõendit nende süüdistuste põhistamiseks pole esitatud ning et süüdistuste esitajad on sarnastes olukordades varem korduvalt jultunult valetanud. Ütlen siiralt, et olen sügavalt pettunud – eriti neis, kellest tahaks kangesti loota paremat. Kuulasin just “Räägime asjast” saadet, mille alguses andsin ka ise kommentaari seonduvalt riigikohtu otsusega kooseluseaduse küsimuses. Päris kahetsusväärne on aga see, et ka rahvus-konservatiivid võtavad sarnaselt mikserite, mihkelsonide ja luikedega oma arutelude ja kommentaaride eelduseks lääne propaganda väited, käsitledes neid aksioomidena, ega küsi kordagi põhilisi kriitilisi küsimusi, ei selle kohta, kas Süüria valitsus üldse on Douma linnas väidetavalt toimunud keemiarelvarünnaku eest vastutav, ega ka selle kohta, millise õigusega USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa kasutavad teise suveräänse riigi vastu omavoliliselt relvastatud jõudu. Kui põhilised küsimused lükatakse vaiba alla, ei saa ausast analüüsist rääkida. Rääkimata sellest, et on mõistusevastane pigistada silm kinni nende rahvusvahelise õiguse normide lammutamise suhtes, mille püsimine peaks olema Eesti esmane julgeolekupoliitiline huvi. Süüria kirikute juhid, nii katoliiklased kui ortodoksid, mõistavad ühemõtteliselt USA, Ühgendkuningriigi ja Prantsusmaa rünnaku Süüriale hukka: “Meie (…) mõistame avalikult hukka brutaalse agressiooni, mille USA, Ühendkuningriigid ja Prantsusmaa meie kalli Süüria vastu täna hommikul toime panid, toetudes põhjendamata süüdistustele, et Süüria valitsus on kasutanud keemiarelva… See põhjustab meile suurt valu, et agressioon tuleb vägevatelt riikidelt, kellele Süüria pole teinud ühelgi viisil midagi halba.” USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa panid täna varahommikul Süüria vastu relvajõudu kasutades toime räige rahvusvahelise õiguse rikkumise. Pean end rahvusvahelise õiguse asjatundjaks ja ütlen selle pinnalt, et tegu on mitte hinnangu, vaid faktiga. Fakt on seegi, et kuigi pasundatakse nagu ühest suust, et rünnakutega hävitati Süüria keemiarelvalaod, ei ole avalikkusele esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et Süürial üldse keemiarelvi oleks – just nagu ei ole esitatud tõendeid väitele, et Süüria valitsus kasutas 7. aprillil Douma linnas keemiarelva. On vaid üks suur propagandanarratiiv, mis logiseb absoluutselt igast otsast ja muutub seda naeruväärsemaks, mida fanaatilisemalt seda ühiste ja ilmselt täisidiootide veenmiseks mõeldud jutupunktidega Washingtonist, Londonist ja Pariisist pasundatakse. Igal juhul on sõja järele ihalejad Postimehes ja mujal saanud oma haiglasele kihule jälle veidi rahuldust – palju õnne! Mõne päeva eest kirjutasin ühes kommentaaris: “Pange tähele, kui raketid teele lastakse, on päris kindlasti õhtul AK-s kas Mihkelson, Mikser, Luik või keegi nende semu sellele sammule nn positiivset kommunikatsiooni tegemas, rääkides, kuidas USA-l ei olnud muud võimalust ning et tegelikult on see kõik rahvusvahelise õigusega kooskõlas ja rahvusvahelise rahu ja julgeoleku teenistuses.” Andke nüüd minna, poisid – töö vajab tegemist ja ustavus isandatele tõestamist! Pidage ainult meeles, et õigustades relvajõu kasutamise keelu rikkumist USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt, annate sellega rohelise tule samasuguseks käitumiseks ka Venemaa poolt. Vaatasin hetk tagasi ära 2016. aastal vändatud dokumentaalfilmi sellest, kuidas USA kukutas (Suurbritannia õhutusel ja abistamisel) 1953. aastal esimest korda CIA kaudu kõikvõimalikke alatusi kasutades teise riigi valitsuse. Toona langes ohvriks Iraan, mis oli silmapaistva riigimehe Mohammad Mossadeghi juhtimisel igati demokraatlik ja liberaalne riik. Kuigi propagandanarratiivis toodi põhjenduseks kommunismioht, oli riigipöörde tegelikuks põhjuseks Iraani otsustavad sammud vabanemaks sügavalt ebaõiglasest olukorrast, kus britid vanas heas kolonialistlikus ekspluateerimise vaimus Iraani nafta endale röövisid, samal ajal kui Iraan ise vireles vaesuses. Pärast Kermit Roosevelti juhtimisel USA Teherani saatkonna keldriruumidest ko-ordineeritud riigipööret on CIA korranud sarnast mustrit teistes riikides kümneid kordi, kuna see on ebameeldivatest valitsustest vabanemiseks tuhandeid kordi odavam kui otsene sõjaline sekkumine – pealegi on tegevus varjatud, mistõttu on ka mainekahju sõja alustamisega võrreldes mõõtmatult väiksem. Loomulikult on sel kõigel ka neil päevil maailmas toimuvaga väga selged paralleelid… Lõpetuseks üks tähelepanuväärne detail: selle kompanii nimeks, mis hakkas pärast riigipööret teostama Iraanis nafta väljapumpamist ja sellest koos ameeriklastega hiigelkasumite kogumist, sai nimeks …wait for it… British Petroleum (BP), brittide au ja uhkus ning tänagi üks maailma suuremaid naftakompaniisid. Nagu filmis toonitati, oli enne 1953. aasta augustis ülimalt amoraalsete vahenditega teostatud verist operatsiooni iraanlaste suhtumine USA-sse väga positiivne, kuna erinevalt brittidest nähti neid kolonialismivastase jõuna. Aga pärast kõnealust sündmust on suhtumine põhjendatult kujunenud vastupidiseks, samal ajal kui USA-st on saanud maailma peamine uuskolonialistlik jõud. Sellest, kui erinev võinuks olla Lähis-Ida ajalugu viimase poolsajandi jooksul, kui piirkonna kõige olulisemas riigis poleks omakasuihalusest demokraatlikku riigivalitsemist kukutatud ja diktatuuriga asendatud, ei hakka rääkimagi. Kahjuks oli film täna viimast päeva ETV2 vahendusel järelvaadatav, aga ilmselt leiab selle ingliskeelse versiooni ka veebiavarustest. Film kannab pealkirja “American Coup” (“Ameeriklaste korraldatud riigipööre”) ning selle tegijaks on Joe Ayella. Väga kõnekas, kas pole?! Endine briti sõjaväe ohvitser lõigatakse kohe eetrist välja, kui ta hakkab rääkima globalistide agendat õõnestavat juttu sellest, et sõja võidu veerel seistes oleks täiesti ebaloogiline eeldada, et Assad hakkaks kasutama keemiarelva. Paneb mõtlema, et olukorras, kus ka Eestile potentsiaalselt katastroofiliste tagajärgedega kolmanda maailmasõja puhkemine on lähemal kui kunagi varem, on paljud muidu vägagi häälekad arvajad nii paremalt kui ka vasakult justkui kõnevõime kaotanud, tegemata piuksugi. Selle vaikimisega öeldakse aga (enese kohta) vägagi palju. Igale vähegi ausale inimesele on ju selge, et potentsiaalselt kiiresti üleilmseks tuumakonfliktiks paisuda võiva kokkupõrke äärele tüürivad asja USA ja Suurbritannia, mitte Venemaa, aga just see on asi, mida ei ole nö poliitiliselt korrektne lausuda. Kel vähegi südametunnistus toimib ja kes omab avaliku arvamuse mõjutamise positsiooni, peaks seda kasutama, et sõjahüsteeria üleskütjatele vähemalt sõnades vastu astuda. Tibake kainemõistuslikku analüüsi Markuselt ajal, mil meedias valitseb propagandaga üles köetud hüsteeriaõhkkond. Eriti tähelepanuväärne on see, mida praegu Postimehe tegevuses nähtava räige propaganda taustal rääkis mitte kuigi ammu PMi “arvamusliidrite” lõunal Jüri Luik, rõhutades kui tänuväärset tööd nimetatud väljaanne teeb kvaliteetmeedia põllu kündmiseks. Luige mõtteavaldus on kommentaari lõpus välja toodud. Kas keegi suudab end täielikult naeruväärseks tegemeta selgitada, kuidas saab demokraatlikuks pidada riiki, mille peaminister on valmis kinnitamata süüdistuste alusel sõtta minema, ilma selleks parlamendilt nõusolekut taotlemata?! Vähemalt selles mõttes on niisugused kaasused kasulikud, et need toovad välja demokraatia TOTAALSE ILLUSIOONI. “Ma ei väsi rõhutamast seda, mida olen palju kordi öelnud. Nimelt ma tõepoolest siiralt usun sellesse, et väikeriigina peaks meie esmaseks huviks olema seista selle eest, et rahvusvahelistes suhetes säiliks austus rahvusvahelise õiguse vastu. See on meie kõige kindlam garantii – ma tõesti usun sellesse. Kui muutuvad olukorrad ja suurjõudude huvid, siis võime end ühel hetkel avastada situatsioonist, kus meie ainsaks vihmavarjuks on rahvusvaheline õigus. Aga kui me ise kiidame takka rahvusvahelise õiguse rikkumisele nende jõudude poolt, kes on parasjagu meie selja taga, siis me aitame hävitada vihmavarju, mis võiks olla meie ainsaks kaitseks olukorras, kus see jõud enam meie selja taga ei seisa. Ja pangem tähele siin huvitavat vastuolu. Ühelt poolt me ei ole sugugi rahul sellega, et Venemaa sekkub sõjaliselt Krimmis ja Ida-Ukrainas – ja õigusega ei ole rahul, sest ei tohikski sekkuda, kuna Venemaa peaks austama teiste riikide territoriaalset terviklikkust. Aga kui me samal ajal kiidame takka sellele, et USA räigelt rikub näiteks Süüria territoriaalset terviklikkust, pommitades rakettidega Süüria vägesid ja rahastades liikumisi, mis kasutavad relvajõudu Süüria valitsuse kukutamiseks, siis me otseselt aitame hävitada selle rahvusvahelise õiguse normi vettpidavust, millest kinnipidamist me nõuame Venemaalt suhetes Ukrainaga ning millest kinnipidamine võiks olla ka meie kõige tugevamaks kaitsepunktiks suhetes Venemaaga Eestis. Selline käitumine on paraku lihtsalt irratsionaalne.” Hüsteeriaõhkkond on korralikult üles kõetud, nii et võib hakata tuld andma – kaks maailma suurimat tuumariiki on militaarse kokkupõrke jalamil. Palju õnne kõigile sõjaõhutajatele! Mõne päeva eest väitis Postimees oma juhtkirjas kindlas kõneviisis, et Süürias väidetavalt toimunud keemiarelvarünnaku eest vastutab kohalik valitsus (vt viidet altpoolt). Ometi ei ole siiani avalikkusele esitatud mitte ühtegi tõendit, mis võimaldaks niisugust faktiväidet esitada. Seega tegutseb Postimees ühemõtteliselt propagandistlikult, mitte ajakirjandusele omasel moel, rikkudes selgelt ajakirjanduseetika elementaarseid põhimõtteid. Neist ja seonduvatest küsimustest rääkisime Markusega lähemalt selle nädala “Fookuses”, püüdes esile tuua elementaarsed küsimused, mida “ajakirjanikud” ja poliitikud ei läbe lääne võimuringkondade poolt esitatud ja igast otsest logiseva narratiivi kohta püstitada. Kui ei ole enam kedagi, kes küsiks skeptilisi küsimusi, hakkavad enamasti toimuma koledad asjad. Ainuüksi sel põhjusel peavad kõik südametunnistusega inimesed sõjaõhutajate väidetele vastama elementaarsete küsimuste esitamisega, nõudes neile ka vastuseid. Tucker Carlson annab selles osas suurepärast eeskuju! Kohalik globalistidest sõjaõhutajate hääletoru Postimees väidab kindlas kõneviisis ja üliemotsionaalseid väljendeid kasutades, et pühapäeval leidis Douma linnas aset keemiarünnak ning et selle eest on vastutav Süüria valitsus, olgugi et MITTE ÜHTEGI selliseid väiteid kinnitavat tõendit ei ole avalikkusele esitatud. Veelgi enam: sisuliselt kutsutakse USA-d üles sõjalisele kallaletungile Süüria vastu, mida nimetatakse otseselt kurjuseks. Niisugune tegevus on OTSESELT ja RASKELT vastuolus mitte ainult ajakirjanduseetika,* vaid ka üldinimliku eetikaga. Anda oma panus potentsiaalselt väga tõsiste tagajärgedega sõjalise konflikti õhutamisse, on pehmelt öeldes vastutustundetu. Kui Postimehe eesmärk oleks tõetaotlus, mitte propagandanarratiivi edatamine, siis tehtaks tööd mõlema poole väidete analüüsimise ning neist nõrkuste esiletoomisega, mitte ei pasundataks süüdimatult ühe poole jutupunkte. Aga nagu teame, on Postimees ise määratlenud Eesti välispoliitilise eesmärgina mitte tõetaotluse, vaid orienteerituse “Anglosaksi kilbile”. Selle taustal on propagandistlik tegevus kahtlemata arusaadav, aga vähemalt samavõrd ka häbiväärne. * Eesti Ajakirjanduseetika Koodeks, punkt 4.1: “Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil.” Vt ka sama koodeksi punkt 1.2. (“Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta”) ja 1.4. (“Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.”). Niimoodi arutlevad terve mõistusega inimesed, kes langetavad otsuseid tuginedes faktidele, mitte sellele, kuidas olla kellelgi meelepärane. Kui vastab tõele, et Iisrael ründas hävitajatelt lastud rakettidega Süüria õhuväebaasi, siis pandi toime otsene rahvusvahelise õiguse rikkumine, kasutades teise riigi vastu sõjalist jõudu mitte enesekaitseks ja ilma ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadita. Kui nii, siis jääme ootama Mikseri, Mihkelsoni ja kohaliku meedia hukkamõistu, sest me ju ei taha, et rahvusvahelistes suhetes austus relvastatud jõu kasutamise keelu vastu lõplikult ära kaoks ning et ka Venemaa saaks seeläbi õigustuse samasuguseks käitumiseks. Mis oleks loomulikum ja ootuspärasem kui see, et võidu lävel seistes tõmbab Süüria valitsus endale keemiarelva kasutamisega uuesti kaela pikisilmi sellist võimalust ootava USA jt lääne võimuringkondade viha? Mingit uurimist ei ole loomulikult veel toimunud, mingeid tõendeid pole esitatud, aga juba pasundab lääne meedia üksmeelses teadmises, kes on süüdi ja keda tuleb karistada. The fun never stops! Leave a Comment » \| geopoliitika, Poliitika, sõda, Süüria, USA \| Tagged: geopoliitika, Prantsusmaa, sõda, Süüria, Suurbritannia, USA \| Permalink			OSCAR-2019
Eesti ei tohiks seada oma eesmärgiks pakkuda kõigis kohalikes omavalitsustes sama laia spektriga ja sama sügavusega teenuseid kõigile kodanikele, sest siis muutuks omavalitsused külanõukogudeks ja keskvõimu ülesannete täitjateks, ütles peaminister Andrus Ansip riigikogu liikmete arupärimistele vastates. Peaministri sõnul ei pea kohalike omavalitsuste pakutavad teenused põhimõtteliselt olema ühesuguse kvaliteediga ja ühtemoodi kättesaadavad igas omavalitsuses. „Kohalikel omavalitsustel peab olema õigus kasutada oma tulubaasi oma parima äranägemise järgi,“ lausus Ansip. Kui keegi soovib, et kõik kohalikud omavalitsused pakuksid täpselt ühesuguseid teenuseid, siis viiks see Ansipi sõnul külanõukogude taasloomiseni. See tähendaks tema sõnul, et kohalik omavalitsus lakkaks olemast omavalitsus ja täidaks pelgalt keskvõimu ülesandeid valdades. „Demokraatlikus riigis ei saa see olla eesmärgiks,“ lausus Ansip, kelle sõnul peab kohalikul omavalitsusel alati olema võimalus võistelda naaber omavalitsusega. „See on absoluutselt vajalik, see on kohaliku omavalitsuse jaoks olemuslik.“ Peaminister leidis, et inimestele peab jääma võimalus ka jalgadega hääletamiseks. „Ühtedele meeldib kohalik omavalitsus, kus maksumäärad on madalamad ja kulud väiksemad, ja nad usuvad, et nad saavad ise paremini hakkama, teistes nad eelistavad maksta rohkem makse ja saada selle eest kohalikult omavalitsuselt suuremat eestkostet,“ selgitas ta. Uuest aastast kohalike omavalitsuste tulubaasist ära kaduva maamaksu on koalitsioon otsustanud kompenseerida. Peaministri sõnul suurendatakse kohalike omavalitsuste tasandusfondi selliselt, et saaks kompenseeritud maamaksust laekumata jäänud tulu. „Tallinna linnal ei maksaks muret tunda, ka Tallinn saab selle kompensatsiooni osaliseks,“ kinnitas peaminister. Ta rääkis, et eelkõige sõltub kohalike omavalitsuste tulubaas sellest, kas inimesed tahavad seal elada või mitte. „Kohalik omavalitus peab hoolima oma elanikest, kui nad tahavad seal elada, siis nad maksavad sellele omavalitsusele tulumaksu ja sealt see tulubaas formeerubki,“ selgitas peaminister. „Seega on kohalike omavalitsuste tulubaas kohalike omavalitsuse teha.“ Täna kell 19 toimub Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil vastupanuvõitluse päeva kõnekoosolek, kus kõnelevad justiitsminister Urmas Reinsalu ja Vabaerakonnast rassistlike sõnavõttude pärast välja visatud Georg Kirsberg. Kirsberg kandideerib kohalikel valimistel EKRE nimekirjas. Ta lubab näiteks tühistada mittekodanike valimisõiguse, tühistada Eestile vaenulike venelaste, nagu Yana Toomi kodakondsused ning saata nad riigist välja, luba juurida täielikult välja islami, sulgeda kõik mošeed, medresed ja muu islami taristu. Samuti lubab ta viia koolide ajalootundidesse sisse kompetentse kolmanda reichi käsitluse. "Siin ei ole midagi pistmist Hitleri ülistamisega, vaid lihtsalt tõe päevavalgele toomisega, sest praegune kolmanda riigi käsitlus teenib vaid neomarksistliku ideoloogia funktsionäre," kirjutas Kirsberg. Lisaks lubas ta dekriminaliseerida holokausti eitamise ja kriminaliseerida kommunismi kuritegude eitamise. Kuidas siis on selline inimene sattunud riigikantselei korraldatud ametlikule üritusele valitsuse esindaja kõrvale kõnet pidama? Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed vastas, et vastupanuvõitluse päeva tähistatakse Eestis ametlikult kümnendat korda. Tähtpäeva korraldamise ning toetamisega on seotud mitmed organisatsioonid ja asutused – MTÜ Konstantin Pätsi muuseum, EELK kogudused, Tallinna 21. Kool, Eesti Korporatsioonide Liit, riigikogu ja riigikantselei. Riigikantselei roll ongi koordineerida mitmete ürituste toimumist sel päeval. "Eesti Korporatsioonide Liidu eestvedamisel toimub tudengite õhtune kõnekoosolek Vabadussõja võidusamba jalamil, kus kõnega esinevad riigi ja korporatsioonide esindaja. Üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon valib ise igal aastal oma organisatsioonide liikmete hulgast esindaja liidu nimel kõnelema. Tavapäraselt on selleks EKL-i presideeriva organisatsiooni, milleks sel aastal on korporatsioon Rotalia, liige," selgitas Uiboaed. "Akadeemilised üliõpilaskorporatsioonid on Eestis apoliitilised nagu ka neid ühendav Eesti Korporatsioonide Liit. Sama kehtib ka tänaõhtuse kõnekoosoleku kohta. Riiklike tähtpäevadega seonduv on üle päevapoliitikast ning eeldame seda ka vastupanuvõitluse päeva eestvedajatelt," lisas Uiboaed. Lugupeetud külalised, austatud endised ja praegused riigikogulased, head kaasvõitlejad ja vilistlased akadeemilistest organisatsioonidest, kes te olete täna siia tulnud ning suured tänud riigikantseleile selle ürituse korraldamise eest. Täna, kui on just kuu aega möödunud päevast, mil tähistasime Eesti Vabariigi taasloomise 26. aastapäeva, seisame siin, Vabadussamba jalamil, et mälestada neid mehi, kes tegid meile selle päeva võimalikuks. Sest omariikluse taastamine ei saa kunagi toimuda ainult tänu ühele konkreetsele inimesele või valitsusele, vaid selleks on vaja tervet rahvast, kes kannaks endas vabaduse leeki ka siis, kui seda väljapoole paista lasta ei tohi. Tihti kiputakse unustama, kes olid tegelikult need kangelased, kelle kantud tulest süüdati meie praegune vabadustuli. Just sel põhjusel oleme tulnud tänasel vastupanuvõitluse päeval siia, pärgadega ümbritsetud Vabadussamba juurde, et tänada neid mehi üles näidatud vapruse eest, ning samas tõestada, et oleme nende väärilised. Me suutsime taastada nii sini-must-valge kui ka akadeemiliste organisatsioonide trikoloorid. Minul on uhke tunne kanda oma peas sama sini-must-rohelist teklit, mida tol korral kandsid meie vabariigi peaministrid Jüri Uluots ja Otto Tief, kes pidid meie riiki juhtima kõige tumedamatel tundidel, mida Eesti Vabariik on pidanud läbi elama. Loomulikult oli tollaste teenekate riigiametnike hulgas ka teiste akadeemiliste organisatsioonide esindajaid. 1944. a. septembris, suure sõja keerises, õnnestus neil veel paariks päevaks moodustada Eesti Vabariigi valitsus, mil Pika Hermanni torni tõmmati ülesse meie rahvustrikoloor. Kahjuks sai see seal lehvida vaid mõne päeva, mil see 22. septembril punalipuga asendati. Kuid sellest paarist päevast piisas, et see talletuks Eesti rahva kollektiivmällu nii sügavalt, et sealt enam eal ei kaoks. Vastupanu valitsus jäi oma kabinetti kuni viimse hetkeni. Riskides oma eluga jäid nemad vankumatult oma kohale edasi, Eesti omariikluse valvuritena. Mis oli nende mõtteis tol korral, ei saa me enam kunagi teada, kas nad lootsid lääne alliansile, Atlandi Hartale, jumalale, või ainult iseendale. Kuid üks on kindel, neil oli lootus. Kui palju nende tollane lootus väärt oli, ei saanud nemad kunagi teada, sest sini-must-valget Pika Hermanni tipus nemad enam ei näinud. Küll aga meie tänasel päeval teame, et nemad ei lootnud tühja. Seepärast seisame meie täna ikka siin, kuigi neid enam pole, teades, et ka peale meid seisavad siin need, keda praegu veel pole. Tollaste sangarite poolt süüdatud lootuse leek Eesti rahvas ei kustunud, seda kandsid edasi järgmised põlvkonnad, kes ise juba sündisid okupeeritud Eestis. Gorbatšov alahindas tugevalt rahvusliku taassünni võimalust, olles veendunud, et 50. aastat kollektiviseerimist ja ümberkasvatust homo sovieticuseks on anastatud rahvastelt röövinud ideoloogilise võimekuse luua taaskord oma riik. Nagu me näeme, ta eksis meie puhul, kuid siiski mitte lõpuni välja. Mitmed riigid, kes omal ajal tumedasse Vene impeeriumisse imeti, nagu ka meie üheksa soomeugri vennasriiki tänasel Põhja-Venemaal, ei suutnud enam iseseisvuda. Sest neil ei olnud selliseid kangelasi nagu meil! Seepärast tundkem rõõmu tänasest päevast, kuid ärgem unustagem, et ka need söed, mis tol korral Pika Hermanni torni punalipu heiskasid, hõõguvad meie kõrval edasi. Ka nende jaoks on täna pidupäev, Tallinna vabastamise päev, nagu nad seda ise nimetavad. Nemad tähistavad seda Kaitseväe kalmistul, kus meie sõjakangelaste haudu valvab veel tänini punasõdur Aljoša jäine hingus - vene maailma sünge sümbol. Eriti murelikuks teeb asjaolu, et seda punasõdurit käivad avalikult austamas ka mitmed meie rahvasaadikud, seades seega küsimärgi alla meie riigi ametliku ajaloo käsitluse. Raske öelda, millest selline teguviis tingitud on, kas üha pingenevast geopoliitilisest olukorrast ja süvenevatest majandusprobleemidest, kodusest kasvatusest või isiklikest aadetest, kuid meie asi on käia kindlalt kodanlikku Eestit kaitsnud kangelaste jälgedes. Kindlasti on uhke tunne olla osa rahvast, kellel on kangelased nagu meil, kuid praktilistel kaalutlustel oleks parem, kui vajadus kangelaste järele puuduks. Kas meie ajastu vajab kangelasi, seda näitab vaid aeg. Kui peaks aga vajama, siis loodan, et suudame olla nende väärilised.			OSCAR-2019
Pikk tee on Sul käia lõpuni otsa, mis meile on alguseks... Kui ongi su mõtteis ehk kõhklusi, siis seda ei peeta veel arguseks. Tead täpselt, kuhu Sind viiakse, seal sirgena seisad ka nõrkuses. Kust võtad küll jõu ja vapruse, kuis painutad endas kõrkuse? Suur vägi on see, mis edasi viib, pilt piinadest selgena silme ees. Ei heiduta sind see teadmine – ei! Usk Isasse andnud Sul ... Jesaja, mees, kes tulihingeliselt on sunnitud edastama sõnumi rahvale, on valanud valusa sisu ilusasse poeetilisse sõnastusse, keskendudes inimeseks olemise ühele proovikivile. Prohvetina ei saa Jesaja teha muud, kui olla südametunnistuseks ja mõtestada aega, kus otsitakse ja nõutakse taga Jumalat, kuid ometi ei kanna see oodatud tulemust. Harjumuspärased kombed ei too leevendust, kui neid täita ettekirjutustena ja lihtsalt ... Kord juba varemeist üles ehitatud Pauluse kirikus algab taas suur remont, mis annab ligi saja-aastasele hoonele tagasi kunagise näo ning lisab sellele krüpti ja kolumbaariumi.Väiksemate talituste ja kontsertide jaoks kavandatud krüpt ehitatakse pärast viimast sõda muuseumi hoidlana kasutatud ning senini kõrgete riiulitega täidetud kirikusaali teise poole alla keldrisse. Krüpti kõrvale tehakse ka riietusruumid ja ... Eesti on küll väike, aga tema usulisel maastikul on asjatundmatul küllaltki keeruline orienteeruda. Ikka veel ei ole harvad need olukorrad, kus usklikud arvatakse olevat kõik n.ö ühe vitsaga löödud. Ei osata eristada ka erinevaid konfessioone ega teata nende põhilisi uskumusi. Sellest olukorrast aitab hädalise ja ka huvilise välja hiljuti ilmunud teatmik „Usulised ühendused Eestis“, autoriteks Ilmo ... 24. jaanuaril toimunud Eesti vaimulike konverentsil „Õppiv kirik” kuulutati teist korda välja EELK aasta vaimulik. Aasta vaimuliku tiitli pälvis EELK Hageri Lambertuse koguduse pastor Jüri Vallsalu. Aasta vaimuliku tiitlile saab iga praostkond esitada oma kandidaadi, seekord esitati neli kandidaati.Foto: Eesti KirikHageri kogudus on üks suuremaid EELK kogudusi. Koguduse liikmeid on hinnanguliselt umbes 4000. Neid liikmeid, kel koguduse ... Haljala vallavolikogult pälvisid tiitli “Aasta tegija” baltisaksa aadliperekonnad, kes annetasid Haljala kiriku katuse restaureerimistööde tarvis 30 000 eurot. Annetajad olid aadliperekonnad von Dellingshausen, von Schubert, von Brevern ja von Dehn.Tiitli “Aasta tegu” vääriliseks tunnistati Imbi Leevandi kirjutatud raamatud “Okkakese lood. Tähtpäevad” ning “Okkakese lood. Ametid”. ... EELK ridades kobrutav sisetüli on väljunud teoloogide tavapärase akadeemilise vaidluse raamidest. Kirikulehe veergudel süüdistavad auväärt vaimulikud üksteist küll autoritaarsuses, katoliikluses kui ka muidu pahatahtlikkuses. Kõlavad hoiatused kirikulõhe eest, ja seda kõige väärikamate ja tunnustatumate kirikuõpetajate suust. Üsnagi suletud organisatsioonina (seegi on üks ... Luteri kiriku vaimulike konverents ei toetanud uue liturgiakäsiraamatu eelnõu, mis on kirikuringkondades juba pikemat aega põhjustanud ägedat poleemikat ja süüdistusi kaldumises katoliiklusse, kirjutab Alo Lõhmus. Sel nädalal Läänemaale Roostale EELK (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik) traditsioonilisele vaimulike konverentsile kogunenud kirikuõpetajad andsid uue kirikukäsiraamatu eelnõu poolt 47 ja ... Traditsiooniline EELK vaimulike konverents peeti 21.-23. jaanuarini Läänemaal Roostas. Seekord teemal «Õppiv kirik». Hääletuskomisjon töös. Foto: Sirje SemmKonverents oli viimaste aastate rahvarohkemaid: kohal oli üle saja vaimuliku kõigist EELK 12 praostkonnast. Sel korral seisis konverentsi ees vastutusrikas otsustus. Kui eelmise aasta vaimulike konverentsil arutati uue kirikukäsiraamatu ja kiriku arengukava üle, siis seekord pandi hääletusele eelnõu kiriku käsiraamatu ... Eelmise aasta lõpust on Järva-Peetri kirikul jälle miljon krooni, et ennistusettevõte Rändmeister saaks jätkata eelmisel aastal rahanappuse tõttu pooleli jäänud pikihoone katuse ennistust.Rändmeister alustas Järva-Peetri Püha Peetruse kirikule uue, kimmkatuse panekut 2005. aastal kooriruumi osast. Tollal oli tööde tegelik maht teadmata, sest oma aja olid ära elanud ka kõik ... Eeloleval nädalavahetusel tähistab üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Liviensis oma 90. aastapäeva. Korporatsiooni juubelipidustuste tipphetkeks kujuneb vennaskonna uue vapi avamine ja pühitsemine (originaal hävines nõukogude ajal).Aastapäevapidustused algavad reedel, 25. jaanuaril kell 17 tänujumalateenistusega Tartu Jaani kirikus. Teenistuse viivad läbi vennaskonna vaimulikest vilistlased. Kirikust liigutakse ... Aadressilt www.eelk.ee/tallinna.puhavaimu/ leiab huviline kuukava, vaimulike vastuvõtu ajad, koguduse ajaloo ülevaate jpm. On üles seatud erinevate töövaldkondade lehed. Saab lugeda Püha Vaimu koguduse juures tegutsevast Balthasar Russowi ühingust ning majutusvõimalustest kogudusemajas. Tallinna praostkond on saanud juurde ühe korraliku infokandja mõõduvõtmiseks neilegi kogudustele, kel seni oma veebiväljund puudub või ajakohastamist nõuab. Anna kogudus on internetis avanud oma kodulehekülje. Üle aasta Anna koguduses diakonina teeniv Jaanus Klaas ütles Eesti Kirikule, et on ise arvutispetsialistina, kes tunneb html-i keskkonda ja oskab stiililehti teha, ettevõtmise taga. Kogudusel on olemas skanner, ka oli tal materjali kodulehe koostamiseks. Lehte täiendab ta värskete teadete ja uudistega, kuid tahab veel töötada piltide kallal. Diakon hindab kõrgelt kodulehe vajalikkust ega pea ettevõetut asjaks iseeneses. «See on koguduse suure infotöö algus,» ütleb diakon. Kodulehele tuleb ingliskeelne variant, mis annab võimaluse leida kogudusele välismaiseid sõpru. Tulevikus saaksid sõpruskogudused kiiresti nende koguduses toimuva kohta mitmekülgset teavet. Jaanus Klaas ütleb, et taotleb pidevat infoliikumist, seepärast plaanib ta ka kiriku juurde üles panna kodulehelt paberile prinditud materjale. Kodulehelt saab uudistaja teada, et Jaanus Klaas on alustanud õpinguid Tartu Teoloogia Akadeemia praktilise usuteaduse magistriõppes – sessi aegadel on kantselei suletud. Tartu Jaani kirikus on oktoobrist alates igal teisipäeval ja reedel muusikaveerandtunnid kell 12.15. Veerandtundide idee on saanud inspiratsiooni samalaadsest ettevõtmisest Helsingi Toomkirikus, kus juba aastaid on oreliveerandtunnid populaarsed muusikalised keskpäevahetked. Muusikalised veereandtunnid pakuvad musitseerimisvõimalust nii Tartu kirikumuusikutele kui ka teistele. Asukoha tõttu Tartu vanalinnas on Jaani kirik üheks vaatamisväärsuseks nii kohalikele kui ka turistidele, siin on inimestel võimalus hetkeks istuda ja muusikat kuulates palvetada. Novembri muusikaveerandtundides mängivad organistid Anneli Klaus, Elke Unt, Ene Salumäe ja Kristel Aer, lauluga rõõmustavad Pauluse koguduse lapsed Anna Humala juhatusel ja Kodavere kiriku koor. Muusikalise tervituse toob Jaani koguduse esimees Juhani Jaeger.			OSCAR-2019
Firma juhataja Anu Lombi sõnul on Saaremaa –Ventspilsi liin saavutanud üha suurema populaarsuse nii Eestis kui ka mujalt saabuvate turistide hulgas. „Lisaks lühiajalisele Lätimaa külastusele kasutatakse liini tihti ka ühe suunana Lätit või juba pikemalt Euroopat haarava reisi mitmekesistamiseks. Samuti on üha rohkem reisikorraldajaid lisanud Ventspilsi külastuse oma reisimarsruutidesse, mis läbivad Lätimaad,” rääkis Lomp. Kuni 17. juunini on sõiduplaanis kaheksa väljumist nädalas, seejärel kuni hooaja lõpuni kümme väljumist nädalas. Samuti korraldatakse lühikesi päevakruiise Ventspilsi. Lisaks Läti või Leeduga pikema tutvumise variantidele võimaldab uus graafik huvilistel külastada Ventspilsi laupäeviti ühepäevase reisiga, mis jätab aega kohalviibimiseks ligi kuus tundi. Võimalik on teha ka kahepäevane reis väljumisega Mõntust reede hommikul ning tagasisaabumisega laupäeva õhtul. Ventspilsist on lihtne sõita edasi ka teistesse riikidesse. 2006. aastal maist septembri alguseni kestnud hooaja jooksul teenindas Saaremaa –Ventspilsi laevaliin kokku 17 555 reisijat ja 3337 sõidukit. Igapäevaelus leiame end olukordades, kus tuleb end nõu ja jõuga maksma panna. Tihti tunneme end süüdlasena, öeldes ei kellegi teise poolt meile pealesunnitud kohustustele või satume vastuollu iseendaga kui ütleme jah olukorras, milles ise keeldumist pooldame. Samuti võib ette tulla olukordi, kus abipalumine tundub keeruline või rumal olevat, ja samas tunneme end süüdi ja kimbatuses, kui meile abi pakutakse. Taolistes olukordades toimetulemine nõuab aga erksat ja kindlat meelt ning teadmisi ja oskust käitumaks ennast ja teisi arvestavalt. Enesekehtestamine soodustab võrdsust inimsuhetes, võimaldades igaühel käituda lähtuvalt oma huvidest, seista enda eest tundmata kartust, väljendada vabalt oma ausaid tundeid ja kasutada oma õigusi, piiramata sealjuures teiste omi. Enesekehtestamisoskusele on aluseks loovus, empaatiavõime, iseseisvus, paindlikkus probleemide lahendamisel, optimistlikkus ja hea enesekontroll. Eeltoodud omadustega inimesed on üldjuhul ka parema stressitaluvusega. Enesekehtestamine ei väljendu agressiivses käitumises, vaid oma seisukoha kindlas ja hinnanguvabas väljendamises, enese ja teiste vajaduste arvestamises, vastaspoole aktiivses kuulamises ning oskuses keelduda kohustustest, mis tekitavad lisapingeid. Ennastkehtestav isik toetub oma rollile, õigusele, väärikusele, põhjendatud huvidele, millele lisanduvad ka korrektne välimus, head kombed, moraalne kindlus, rõõmsameelsus, headus, osavõtlikkus ja siirus. alistuv käitumine – käitumisviis, mille korral oma vajadused ja soovid surutakse alla ning lubatakse teisel saavutada oma tahe; agressiivne käitumine – oma tundeid, vajadusi ja ideid väljendatakse teiste kulul ja eesmärk saavutatakse teistele haiget tehes; kehtestav käitumine – käitumisviis, mis võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi teist ahistamata ja tema üle domineerimata. Enesekehtestamisoskus on arendatav kas harjumuspärastest käitumismallidest loobumise või nende piiramise teel. Samal ajal on tähtis õppida ja omandada uusi suhtlemistehnikaid, et parandada suhtlemise kvaliteeti ja leevendada ärevust. Enesekehtestamisel mängivad rolli nii verbaalne (oskus selgelt väljenduda ja oskus keelduda) kui ka mitteverbaalne suhtlus ja enesega rahulolu. nii sõnades kui kehakeeles. Sirge selg ja kindel hoiak. Mina-sõnumite edastamine, kusjuures sõnumeid edastatakse pigem vormis „ma tean”, mitte „ma arvan”. Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide kohasele, teisi ja ennast arvestavale käitumisele. Lühike ja selge kirjeldus olukorrast – üks asi korraga, kasutades täpset keelt ja konkreetset väljendusviisi. Väljenduda tuleks faktide keeles ja hoiduda (solvavate) hinnangute andmisest. Soovide sõnastamine – hoiduge teise tunnete, mõtete ja soovide sõnastamisest, esitage nende kohta vaid küsimusi ja laske teisel ise oma tunded välja öelda. Enese ja partneri väärtustamine – ärge kasutage väljendeid stiilis ”ah, mis nüüd mina”, vaid stiilis ”arvan, et”. Olge teiste suhtes avatud, vastuvõtlik ja koostöövalmis. Nautige tunnustust ja jagage seda ka ise. Kriitikasse suhtuge kui tagasisidesse, ülekohtusele kriitikale vastake kohe tunnete jagamisega, mitte viha väljavalamisega. Eelkõige on see adekvaatne käitumine, mis eeldab enese häälestamist teisele, st muude tegevuste katkestamist; teatele keskendumist; sõnade taga peituvate tunnete mõistmist. Kuulamine ja kehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures, mis on toeks enesekehtestamisel vastaspoole tunnete, vajaduste ja soovide avamisel. Keeldumine on tihtipeale raske, kuna seda seostatakse isekuse ja hoolimatusega. Võimalik, et isegi kardetakse suhete katkemist, eriti juhul kui unustatakse, et keeldumine on seotud ühe konkreetse asja või inimesega või et see on ajutine. Samas eeldab äraütlemine otsustamist ja/või valiku tegemist, mida aga ei soovita teha. Keeldumise puhul on esmatähtis, et teie „ei” oleks konkreetne ja kindel. Vastasel korral on suur tõenäosus, et keeldumine põhjustab vaid segadust ja ebamäärasust ning annab võimaluse ümberrääkimiseks. Sarnane olukord kehtib ka püüdliku ja üliviisaka ei-ütlemise puhul. Lakoonilisust ja ühesõnalisust võidakse aga tõlgendada vaenulikkusena. Vajadusel on otstarbekas kasutada keeldumisel ka konkreetseid põhjendusi, miks palve tagasi lükatakse või miks ülesannet vastu ei võeta. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Oleme kõik olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner ei ole meie vastu aus. Tundub, et sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole meie jaoks kooskõlas. Näiteks teenindaja, kes hambad ristis, tehislikult naeratab, kulm endal kortsus, öeldes: “Meil on nii hea meel teid siin taas näha.“ Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu ning sellistel puhkudel on kasulik tähele panna vestluspartneri miimikat, naeratust ja silmsidet. Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit. Oluline on naeratuse ja silmade osa. Suhtluspartneri näoilme on suhteliselt hästi kontrollitav. Paremini tuntakse ära täiskasvanul vasak näopool, lapsel parem pool. Naeratusel on piirkondlikud ja kultuurilised iseärasused. Näiteks itaallased naeravad palju. Naeratus on mitmetähenduslik, naeratada saab nii suunurgad üles- kui ka allapoole. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab teisele otsa, siis tähendab see, et ta tahab saada tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Enesega rahulolu peaks ennekõike olema kõikide meie püüete eesmärk ja samas tasu nähtud vaeva eest. See eeldab enesekindlust ehk võimet olla mina ise ning minna ükskõik kuhu ja proovida ükskõik mida positiivselt, tundmata hirmu või piinlikkust. Samuti tähendab see unistuste poole püüdlemist ning annete ja enesehinnangu arendamist, mis tuleneb usust, et inimene väärib edu. Suhetes teistega toetub meie väljendusoskus suuresti meie enda sisemistele hoiakutele, millest olulisim on ennast aktsepteerida, st et olen see, kes olen, oma heade ja halbade omadustega. Me peaksime vältima lubamist endaga manipuleerida, sest meil kõigil on õigus inimlikule tähelepanule, viisakale käitumisele ja ärakuulamisele. Alati on vajalik oma huvidest ja vajadustest teistele teada anda ning nende eest seista. otsene ja kindel – Triinu ei lase end ümber veenda vastu oma tegelikku tahtmist ega tee halva mängu juures head nägu, vaid ütleb Taavile kindlalt ja tõsiselt, et tänab teda meeldiva õhtu eest, kuid peab nüüd lahkuma; võrdne, millest võidab nii kehtestaja ise kui suhe tervikuna – Triinu ütleb Taavile ära, võites sellest ise (saaks Tobiasele silma visata) ning ka suhe Taaviga oleks selge (Taavi ei ootaks edaspidi tüdrukult tollele vastuvõetamatut). Samas peab Triinu käituma Taaviga võrdselt, lugupidavalt ja poissi halvustamata, s.t ei ütle näiteks, et „meie aeg on läbi, hakka astuma!“; verbaalne, sisaldades asja mõtet (tundeid, õigusi, fakte, arvamusi, palveid, piiranguid) – Triinu viitab, et tal kahjuks pole Taavi vastu tundeid ja see on fakt ning annab poisile mõista, et tal on õigus valida vastavalt oma arvamusele; mitteverbaalne, kaasaarvatud mõtte edasiandmise stiil (silmside, hääl, näoilmed, žestid, vahemaa, ajastus, jutu soravus, hoiak, kuulamine) – kui Taavi tuleb Triinule lubamatult lähedale, siis astub neiu keeldumise märgiks sammu kaugemale, vaatab poisile julgelt silma ja ütleb konkreetselt ei, mitte ei koketeeri a‘la „meelita mind natuke ja ma olen sinu“; vastav olukorrale ja isikule, ei ole universaalne – näiteks Taavi ei ole õrnahingeline memmepoju, mida Triinu väga hästi teab. Küll aga peaks Triinu hakkama hoolikalt oma sõnu kaaluma, kui temaga tuleks suhtlema ülitagasihoidlik Teet, et poisile mitte liiga karmilt öelda; sotsiaalselt vastutustundlik – Triinu ei räägi valjuhäälselt järgmisel päeval koosolekul, et tegelikult meeldib talle Toomas, sest see segaks koosolekut; õpitud, mitte kaasasündinud – näiteks ei tunne me kunagi, et meie jaoks on kõik läbi! Igaühest meist võib saada iseenda peremees/perenaine, kui me enda kallal vaeva näeme! Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega eeldab hea suhtlemine oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist.			OSCAR-2019
Mina saatsin vastuseks ühe tuntud advokaadifirma kontaktandmed ja palusin nende kaudu asju ajada. Saab näha, palju sel tüübil jultumust jätkub. Kuigi - eks need miljonid kuluksid ära küll. Aga ma tean täpselt, et seda perekonnanime kannab ainult paarkümmend inimest ning mitte keegi neist pole sellises kohas töötanud. Rootsi kirik teatas teisipäeval, et juulis toimuva vanade autode kogunemise ajal korraldatakse drive-in pulmi. Üks laulatus kestab ligi seitse minutit. Plaani autor preester Jerker Asterlundi sõnul on sel viisil abielluda soovijaid kogunenud juba 36 paari, vahendas Reuters. «Me soovime abielluda otsustanud inimeste jaoks asja lihtsamaks ja maisemaks muuta,» ütles Asterlund selgituseks. Rootsi keskosas asuvas Vasterasis toimuval 1950. ja 1960. aastatest pärit autode kogunemisel viivad laulatusi läbi kokku 10 kirikuõpetajat. Sobiva meeleolu loomiseks tuuakse kohale ka gospelkoor ja Elvise laule esitav kirikuõpetaja. Tiia tahab teada, mida kummalist ma elus teinud olen. Ja nagu tundub, pole ta ainuke uudishimulik, sedakaudu on üpris palju külastajaid täna tulnud. Tegelikult on see üsna raske ülesanne, sest mis endale tundub kummaline, ei pruugi teiste meelest seda olla ja vastupidi. Inventeerisin siis veidi oma mälu ning kuna kohtusin täna ootamatult ka ühe kunagise lapsepõlvesõbraga, oli sellestki abi. Tänane kohtumine tõi meelde, kuidas kunagi sai sellesama lapsepõlvesõbra alt-naabriga tema ühe klassivenna (kah meie kamba poiss) jalgratas ära pätsatud ja tema rõdule vinnatud. Tema ise muidugi ei teadnud asjast midagi, enne kui vanemad rõdult võõra ratta avastasid. Lisaks olen roninud Nõmme kõige kõrgema hüppetorni otsa mitte mööda treppi vaid trepi kõrvalt mööda metallsõrestikku ning äärepealt rongi kraavi ajanud. Samuti sai kord äikese ajal ühe noorema sugulasega korstna otsas istutud ja välke vaadatud. Ühe sain 7-8 aastat tagasi ühelt Pakistanist pärit mehelt, kes tunnistas otse, et tal on vaja abielluda selleks, et Eestisse elama jääda, muidu saadetakse välja, aga kodumaale tagasi ta minna ei saa, kuna on probleeme. Näitas ka Pakistanis elava naise (kellest kohe lahutuse pidi saama) ja laste pilte. Ei saanud minust moslemimehe päästerõngast. Teine kummaline ettepanek tuli vähem kui aasta tagasi Skype vahendusel. Kui Tiia kirjutab, et on autosid kaalunud ja tsementpõrandat valanud, siis minu meelest need eriti kummalised pole, seda on isegi tehtud. Aga omal ajal sai tollases Sandla sovhoosis sigalas sigade latreid värvitud, ise põlvist saadik sealäga sees hulpides. Notsud muidugi ruigasid ja käisid vastvärvitud võrede vastas selga sügamas. Juhtinud olen nii sõidu- kui veoautosid, traktoreid ja sildkraanat, aga absoluutselt juhitamatu sõiduki suutsin konstrueerida üheks vastlasõiduks oma vanast lapsevankrist. Seda hüüti veel "Pobedaks", rohelist värvi oli ja imepisikeste ratastega. Ma olen arstide arvates ise üleni üks kummaline meditsiiniline nähtus. Aga kunagi Itaalias reisil olles liimisin murdunud hambatüki värvitu küünelakiga tagasi. Pidas vastu ligi kuu aega, kuni kodumaal arsti juurde pääsesin. Arst naeris laginal. Teine juhtum pole just kummaline, küll aga parajalt õudne. Olen ühel mehel, kellel rong mõlemad jalad alt lõikas, verejooksu kinni surunud ja pidanud kiirabi saabumiseni. Mees muide jäi ellu. Olen küüneviili, kääride ja teibi abil stepsleid parandanud, pidanud kolm tundi läbirääkimisi ühe neegriga, kes mu sõbranna tahtis endale naiseks saada, et ta meid lukustatud hotellitoast ikka välja laseks (kingituseks saime kaelaketid, mis pidid kullast olema, aga seda loomulikult ei olnud), avastanud klassiekskursioonil ennast hommikul telgi asemel magamiskotiga rannas olevat, õpetajale raamatuga vastu pead lajatanud... Sõpsil juhtus äpardus. Ta peab teemablogi, mille oluliseks osaks on videod. Eile aga avastas ta ehmatusega, et varasemad videod (veebruar ja märts) on blogist vehkat teinud ja tagasi neid kuidagi riputada ei saa. Bloggeri abilehekülgedelt ka nõu ei saanud, seal on ainult juhtnöörid võrgus olevate videote ülesriputamiseks. Kas keegi oskab seletada, milles asi ja mida ta peaks tegema? Käisime Tupsuga täna tema lasteaiast riideid ja joonistusi ära toomas. Tagasi tulime nagu tavaliselt liinibussiga. Oli selline lühike buss, milles esiukse kõrval kahel pool istmete asemel mingid kõrged kastid ja istekohti sedajagu vähem. Rahvast ka just nii palju, et vabu kohti polnud. Vaatasin siis, kust kinni hoida, et laps ka püsti püsiks, kui juht kabiinist välja tuli, ühe noormehe istmelt tõusma kamandas ja mulle ütles: "Istuge lapsega sinna!" Olin nii üllatunud, et isegi aitäh ununes ütlemata. Meie vastas istuv vanamammi seletas, et paar peatust varem oli temaga sama lugu juhtunud, bussijuht sättis ta istuma. Veel üllatas bussijuht rahvast sellega, et ühest peatusest mööda sõites (kus tavaliselt rahvast peale ei tule), teatas ta läbi mikrofoni, et kui keegi soovib väljuda, vajutaks nuppu, muidu ta ei peatugi. Ei peatunudki. No mina vähemalt nägin sellist asja esimest korda, et bussijuht lisaks roolikeeramisele ka sõitjate eest hoolitseb. Kahjuks ei vaadanud ma bussi garaažinumbrit, ei saa TAK-i tänukirja ka saata. Olgu see juht siinkohal siis tänatud! Ramloff ja Kati on algatanud huvitava diskussiooni. Minule jäi sealt ette mõte - millega mõõta kellegi elu väärtust? Kas väärtuslik on ainult selline elu, kui inimene aktiivselt tegutseb ja toimetab, kui ta suudab enesega ise toime tulla ning ei vaja igapäevaselt kaasinimeste abi ja toetust? Sageli me ju ohkame rasket haiget nähes: "Mis elu see ka on, ainult valud ja kannatused!" Või mida arvame inimesest, kes lebab ainult voodis, ei suuda iseseisvalt liikuda, hingata, süüa, juua, rääkida? Küsime, miks kulutatakse tohutult raha nende elushoidvate aparaatide jaoks, unustades, et ka see inimene mõtleb ja tunneb, kuid ei suuda neid mõtteid ja tundeid alati meile arusaadavalt väljendada. On ka erandeid. Minule tulevad kohe meelde näitleja Christopher Reese ja meie oma Aive Raudkivi. Kui Reese'i lugu kajastati meedias üsna palju, siis Aivest on vähem juttu olnud. Järgnev on refereering Eesti Lihasehaigete Seltsi kogumikust "Minu elu". Aive sündis tervena, kuid 23-aastaselt avastati tal müasteenia (krooniline lihasehaigus). Aastaid suutis Aive sellegipoolest enesega toime tulla, oli kaastegev Eesti Lihasehaigete Seltsi loomisel ja juhtis seda palju aastaid, ent puukentsefaliit tõi kaasa täieliku halvatuse. Algul andsid arstid elulootust ainult kolmeks kuuks, kuid tegelikult elas Aive Mustamäe haigla intensiivravipalatis veel kuus aastat. Mõned lihased hakkasid isegi uuesti toimima. Kui siis avastati, et tegelikult on Aive vaim terve, muretseti talle sülearvuti ja konstrueeriti tugiraam, mille abil sai Aive hakata oma mõtteid ja tundeid kirja panema. Neist kirjutistest sai kokku raamat "Pilvedesse poodud lind". Vahetevahel pääses Aive mõneks tunniks ka haiglast välja, käis abistajaga teatris ning alustas teise raamatu kirjutamist. Kuid 2004 Aive suri ootamatult. Kuidas see juhtus, ei tea keegi, sest millegipärast just sel ööl keegi personalist teda ei jälginud. Kui Aive raamatut lugeda, ei tasu sealt otsida actioni, seda tema elus nendel aastatel tõesti ei olnud. Kuid sügavad mõtted, tunnetus sellest, mis on tõeliselt igikestev ja väärtuslik, on seal olemas. Kes julgeb öelda, et Aive elu oli vähem väärtuslik kui mõne terve ja tugeva poliitiku või ärimehe oma? Kätte on jõudnud jalgpalli EM viimane nädal. Veel mõned õhtud teleka ees istumist ja närvikõdi. Aga tasuks meeles pidada, et ... Mida sa hing vihmasel jaanipäeval ette oskad võtta? Just nii märg, et õues olla ei saa, kuigi kahe suurema vihmahoo vahepeal jõudsime Tupsuga poes ära käia. Päev ongi kulunud nii, et lebotatakse, näksitakse vähehaaval söödavat ja tuulatakse arvutites. Kõik kolm läpakat on käigus. Tupsu istub Mängukoopas, poeg ajab jalgpalliasju ja suhtleb sõpradega, mina loen blogisid ja jutustan MSN-s inimestega, kellega pool aastat vähemalt pole kokku saanud. Rahu ja vaikus. Niikaua kui arvutid korras, vihmaga igav ei hakka. Peale selle on mul mõned raamatud ja ajakirjad lugemise järjekorras, seda aga saan teha siis kui Tupsu magab. Aga ma siiski loodan, et järgnevad päevad enam nii vihmased ei ole. Õues on tegemist palju ning Tupsugi eelistab liivakasti ja liumäge igasugustele arvutimängudele. Ei viitsinud eelmisel nädalal poolt siga ja hunnikut snäkse külmkappi valmis varuda. Üldse ei plaaninud mingit suurt söömaorgiat, mõtlesime, et mis käepärast on, seda sööme. Lõkkematerjaliks oli hoitud suur õunapuujuurikas, parasjagu kuivanud ka juba ja sellest pidi grillsüteks piisama. Hommikupoole oli äärmiselt vastik ilm, tundus, et kogu aias istumise ja grillimise lõbu jääbki ära. Kui aga taevas juba selgemaks hakkas tõmbama, tuli ikka poereis ette võtta, sest külmkapis polnud üldse midagi. Poes oli küll - just neid Võru grillvorstikesi, mis meile maitsevad. Ja siis tuli idee - kui juba laisklemise päev, teeks laisa perenaise kooki kah. Kook ise on lihtne. Kohupiimale tuleb lisada hulk suhkrut, vanillsuhkrut, paar muna, sidrunimahla, hapukoort ning see värk kõik ära segada. Nii vedel peab jääma, et kausist vabalt kallata saab. Kuna mul oli kahte sorti kohupiima, siis ka kaks kaussi. Äärtega koogivorm määrida paksult margariiniga, sisse raputada 2/3 pakki tordipulbrit, selle peale lõikuda margariinikillud, valada üle kohupiimaga (pool vaniljekohupiimast), siis uuesti 2/3 pakki tordipulbrit peale, margariinitükid ning valada teist sorti kohupiim peale. Selle peale ülejäänud tordipulber, jälle margariinikillud ning ülejäänud kohupiim. Kaneeliga üle raputada ning tunniks ajaks kuuma ahju pista. Enne serveerimist peab kook mõnevõrra jahtuma. See aeg kui mina koogiga sekeldasin, said noored tule üles. Skautide asi, neil läheb lõkketegemine paduvihmas ka. Vorstid grilli, salat valmis ja sööma. Ilm läks ka ilusaks ning sai veel tükk aega tule juures istuda. Tupsu küpsetas varda otsas täiesti iseseisvalt endale vorsti, oli väga uhke oma saavutuse üle. Kooki jäi homseks ka. Ning grillimisest ülejäänud vorstidega maiustasid William ja Betti (Hiir, ega sa seda ei lugenud, eks?). Oleks kauemgi võinud väljas olla, aga mingil hullul tuli läheduses pähe omale personaalset ilutulestikku korraldada ja paugutamist meie William kardab, tormas tuppa varju. Õunapuujuurikas hõõgub vist siiani. Aga nüüd pean koera vist ikka välja saatma, paugutamine on järele jäänud. Tupsu, kes lubas öö läbi väljas olla, magab ammu juba. Mees raputas oma naise surnuks, põhjuseks ütles, et naisele meeldis meeste diskrimineerimine. Tegelikult oli mees aga Haapsalu gei, kes leiti mõne päeva pärast, kuul peas. Ja nagu kõik enesetapjad, maeti temagi surnuaia müüri taha. Aga sellele ma küll pihta ei saa, kuidas suutis keegi mu pärisnimega guugeldades siia jõuda? See on küll tõeline õudusjutt! Kui selle nädala fotojahi teemaks kuulutati JAAN, mõtlesin, et pole midagi lihtsamat - mul ju päris ehtne Jaan lausa kõrvalmajas. Aga võta näpust! Seda pilti tuli sõna otseses mõttes jahtida. Kui naabrimees väljas, polnud minul kaamerat käepärast ja kui minul kaamera valmis, ei ilmunud jälle tema nähtavale. Täna siis lõpuks õnnestus, naabrimees ise ka muheles mu jutu peale. Aga miks just tema pilt? Vaat hea naabrimees on väärt asi. Ja mitukümmend aastat kõrvutielamist on mulle ammu selgeks teinud, et see mees on kuldaväärt. Alati, kui abi vaja, võib tema poole pöörduda. Ühtegi tööd pole ta elus kartnud ja kui midagi teeb, teeb hästi. Päris ammu, kui laevadel veel aurukatlad olid, sõitis Jaan merd, küttis katelt. Kala- või kaubalaeval, seda ma enam ei mäleta. Aga eksootilistel maadel käis ta ära küll. Minagi sain kunagi kingituseks suure merekarbi, on praegugi veel ema juures alles. Kui laevaelu otsa sai, hakkas Jaan kraanajuhiks. Majaehituseks vajalikud plokid tõstis ka oma kraanaga paika. Sellega seoses on meeles veel, kuidas me kahekesi kraana nokka riputatud plate peal istusime ja pärnaõisi korjasime, meil on kahe krundi piiril meeletu suur pärn. Nüüd peab naabrimees juba mitu aastat pensionipõlve. Tegemist jätkub tal ikka. Pildile ongi ta püütud tööhoos - maja otsaseina soojustust ja uut vooderdust plaanimas. Meie ellu kuulub suuremal või vähemal hulgal erinevaid riitusi. Põhimõtteliselt on need siis talitused või toimetused, mis märgivad mingi eluetapi lõppu ja uue algust. Üleminekud seega. Nendel osaleme sedavõrd, kuivõrd oluliseks me mingit sündmust enese jaoks peame, vahel ka ainult sellepärast, et nii on üldiselt kombeks ja oma eemalejäämisega võime meile olulisi inimesi solvata. Sellesse ritta kuuluvad sünnipäevad, matused, mitmete tähtpäevade tähistamised, ka koolilõpuaktused. Mingi asi on läbi saanud, algab midagi uut. Nirti kirjutab, et ta ei lähe gümnaasiumi lõpuaktusele. Kommentaarium hakkas seepeale kihama, kusjuures vaid üksikud rääkisid otseselt asjast, ülejäänud kukkusid omavahel vaidlema (nagu tavaliselt, eks ju?). Ma ei tea praeguseks hetkeks, kas Nirti võttis mõnede heasoovijate nõu kuulda ja siiski läks või mitte. Tema poolt väljatoodud põhjused on mõne meelest vaieldavad ja tõepoolest, ma ei tunne ju Nirtit isiklikult ega ole ka nii pikka aega tema blogi jälginud, et arvata, kas nii on või on põhjused sügavamal. Võin ainult üldiselt arutleda. Mõne inimese jaoks on igasugused tähistamised üldse mõttetud, ta ei pea nendel osalemist vajalikuks - on samal ajal parematki teha. Teine põeb pikalt, kui ta mingil põhjusel eemale peab jääma. Suurem osa inimestest suudab leida kuldse kesktee. Oma sisult on igasugune muutus kriis, olgu siis positiivne või negatiivne. Riitus on üks oluline samm selle kriisiga toimetulekuks, see annab lõpetatuse tunde, on märk, et edaspidi jätkub elu teistmoodi. Sellepärast on riitused meile psühholoogiliselt vajalikud. Nendeks valmistumine annab tööd meie mõtetele, sunnib muutunud olukorda oma ajus läbi töötama ja loob aluse edasiminekule. Tagantjäreletarkusena arvan, et Nirti oleks siiski võinud aktusele minna, kasvõi selleks, et tõdeda - jah, nüüd on tõesti kõik, ja koolimaja ukse enda selja taga lõplikult kinni virutada. Jaanipäevaeelne nädal - kõik kohad täis õnnelikke noori ja uhkeid vanemaid. Lillekaupluste käive kasvab mühinal. Ajalehtede ja ajakirjade mahust ligi poole on juba tükk aega täitnud heietused teemal - milline kleit ja soeng aktusele sobib, mida lõpetajatele kinkida, kust saada lõpupidudeks ruume, kuhu minna lõpuekskursioonile. Igal aastal korduv ja igal aastal uus. Õpetajad muretsevad - mida öelda lõpukõnes, millised õpetused ja soovid veel viimasel hetkel noortele kaasa anda. Pean tunnistama, et kuigi olen üsna mitu kooli lõpetanud, ei mäleta ma nendest aktusekõnedest suurt midagi. Ja ei mäleta ka laste lõpetamistelt. Ilmselt oli see ikka tavapärane jutt, et nüüd on kõik teed valla, ilus aeg elust on läbi saanud, olete kõik väga tublid olnud jne. Aga meeles on see tunne. Suur vabanemistunne. Enam ei piira käsud ja keelud, enam ei pea iga päev kuulama ka vastumeelsete õpetajate juttu, enam ei pea tuupima asju, mis absoluutselt ei huvita, ei pea kirjutama hunnikut kontrolltöid ja nende hinnete pärast pabistama... Mitte keegi ei kavatsenudki meid hoiatada, et tegelikult pole asjad sugugi nõnda. Keegi ei rääkinud, et elus pole lõpmatuid järelevastamise ja ümbertegemise võimalusi, elus ei tooda enam valmis tõdesid kandikul ette, vahel lausa puust ja punaseks tehtuna. Võib tunduda, et keegi ei kontrolli enam, kas kodutööd on korralikult tehtud, kas kõik vajalik on kaasas. Ja ometi kontrollib elu ise palju karmimalt kui ükski õpetaja seda suudab. Kui koolis sai ebameeldivast tunnist läbi häda ka poppi tehtud, siis elus seda võimalust enam pole. Kui koolis võis viriseda ebameeldivate asjade tegemise pärast ja hea õnne korral isegi neist mööda nihverdada, siis elus tuleb sageli ise ennast sundida tegema ka seda, mida ei taha. Koolis sai äärmisel juhul ju klassikursust kordama jääda, elus seda võimalust enam ei ole. Koolis võis tunduda, et kui üks tee ei meeldi, valin teise, kasvõi kooli vahetamise hinnaga. Elus see enam nii lihtne ei ole. Iga tehtud valik vähendab järgmiste valikute hulka. Aga ikkagi on see raamidest vabanemise aeg mäletamist ja nautimist väärt, mis siis, et õige pea tuleb end uutesse raamidesse suruda. Kuna täna juba kord selline mineviku meenutamise päev on ja see ringlev meem kah otsapidi sellega haakub, sai üles korjatud. Reeglid:Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas. Kümme aastat tagasi oli mul paras hullumaja. Kevadel jõustus abielulahutus, kuid see ei tähendanud veel, et senine teinepool ka päriselt välja kolib. Ei tulnud pähegi tal sellist asja. Suvi ja sügis läksid kohtumaja vahet käimisele, kohtunik nõudis aga uusi tõendeid ja tunnistajaid, et kooselu tõepoolest võimatu on. Ja lõpuks pani elu ise asja paika, kuigi hullemini kui oleks soovinud. See-eest jõulud olid üle aastate jälle tõelised pühad. Ja ma pole tollast otsust kordagi kahetsenud. Remont. Sõda naadijuurikatega. Enne puhkust tööl kassa korda teha. Kvartaliaruanne. Paarile blogituttavale külla sõita. Edasiviskamisega on nii, et ma juba kuulen, kuidas Katseloom ohkab (no mulle meeldib teda veits pinnida), aga ülejäänud otsustagu ise, kui üldse ongi kedagi, kes sellest pallist veel puutumata jäänud. Sai siin blogis mõni päev tagasi kurdetud, kuidas suvepäevad ära ähvardasid jääda veofirma ninaka suhtumise tõttu. Asja vastu tundis huvi ka Päevaleht ning ei tea, kas kellelgi hakkas piinlik või mis juhtus. Imelik oli küll see, et ajakirjanikule räägiti hoopis teist juttu kui meile tulnud meilis kirjas oli. Enam polnud mingit probleemi selles, et sõitjad on ainult kurdid, pidi saama ohutusnõuded ka kirjalikult esitada ning päästevesti kasutamist praktiliselt ette näidata. Loomulikult saab, lennukile ju ei nõuta tõlgi kaasavõtmist ja ka seal saavad stjuuardessid kurtide teenindamise ja instrueerimisega hakkama. Nüüd leiti ainus põhjus olevat firmasisese segaduse tõttu tekkinud topeltbroneering. Millegipärast aga on see teine seltskond selline, kellele ära öelda ei saa ning uus aeg paluti meil leida. Nojah, keegi peab ikka võrdsemast võrdsem olema... Vabandatud pole ka siiani... Arutasime täna juhatuses asja ning otsustasime, et kuna enamus sõitasoovijaid on niikuinii puhkusel sel ajal, võib Pakrile minna ka tööpäeval. Selline kiri firma poole teele ka läks. 2. Miks peame meie oma esialgseid plaane muutma? Viisakas oleks topeltbroneeringu korral mõlemat broneerijat teavitada ja pakkuda omalt poolt lahendusi, koos vabandamisega. Praegu tekib kahtlus, et tegu rohkem suitsukattega. Meeldiv üllatus oli aga see, et kui sama lugu ilmus Delfis, tuli sellele palju positiivseid ja toetavaid kommentaare. Eesti inimesed pole sugugi ainult õelad ja pahatahtlikud. Ja Tuuli Aug, jätkake samas vaimus! Täna lahkus ajast igavikku EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja, Eesti lipu muuseumi rajaja, eestluse hoidja Jüri Stepanov (2.03.1952 - 17.06.2008) Mehest, kes oli kui võõras ses maailmas.Olnud osaline Jüri Stepanovi ärasaatmisel ja matusel Otepääl ning kuulnud (osalt ka mitte kuulnud) sõnumeid Jürkast (usun, ta ei pahanda, et teda nii familiaarselt nimetan), sai ja jäi pakitsema midagi temast, - läinust, - mida oleks ehk koguni patt jätta enda teada. Sestap tahan jagada seda teiega, auväärsed. Jüri oli kummaline mees. Teist sellist meie kirikus ei olnud. Ega saa ilmselt kunagi olema. Meenutab muide veidi ekstsentrilisuses oma nimekaimu Bärgi. Mõtetega mängides: kui kunagi korraldataks EELK 'missivõistlusi' või otsitakse staare, siis Jürka oleks küllap viimaste seast, keda sellele konkursile esitataks. No tema küll ei sobi EELK käilakujuks. Oma püknilises kogus ja lihtsa(meelse)s olekusoli ta pigem EELK Šveik. Veidi kentsakas. Tegelane, kellega ei saanud pahandada. Omamoodi puutumatu. Narr kuningakojas. Ja äärmiselt petlik oma välises lihtsakoelisuses. Jüri oli prohvet. Ja käitus ka prohvetina, tallates oma üksildasi radu. Ta teadis pikalt ette NSVL- i lagunemist ja Eesti iseisvumist.Ta nimetas seda aega Eesti kuld-ajaks, mis paraku jääb üpris üürikeseks enne uue ikke alla minekut. See ei olnud juhus, et Jürka teenida sai Otepää kirik ja kogudus, - Sini-Must-Valge häll. Ta teadis mõndagi varjatut, millest murdosa pudenes kummaliste sõnadena temastvälja. Jürkas oli Agapet, mis oli suurem kui tema teadmised ja tarkus. Mis hoidis teda eksimast, - vähemalt kõige olulisemates asjades. (Muidugi oli ta samas ekslik ja patune inimene, - kes meist ei oleks? – kuid see ei ole enam meie, 'torulukkseppade' ja 'koristajate' asi, vaidkuulub Tohtri pädevusse.) Seesinane Agape on haruldus, mida ei hangita ühestki teoloogilisest õppeasutusest ja mille kõrval kahvatub suurimgi inimlik tarkus. Eesti riik ja kirik on andnud Jürile aumärke. See on õiglane tunnustus. Ometi on need maised ordenid-medalid kui papist 'kuldaurahad' selle taevase anni kõrval, mille kavaleriks Jüri oli arvatud. Eelnevaga võinuks lõpetada, kuid Jüri muudab imeharulduseks veel üks tõik, mille teadmine ei pruugi veel teadvusesse jõuda. Tema lastekodutausta, - seda tüma hüppepakku, millest tõukus ja tõusis Jüri elulennukaar, - ei saa paremalgi tahtmisel süvitsi aduda need, kelle jaoks 'lastekodu' jääb lihtsalt mõiste tasandile paljude teiste seas. On kurb ja fataalne tõsiasi, et lastekodu lastest ei saa pea kunagi Tegijaid. – Või kui, siis kuritegelikus maailmas. 'Normaalsete' inimeste maailmas kipuvad orvu minevikuga ligimesed jääma madala profiiliga seinaäärseteks tegelasteks. Mitte et nad halvemad oleks. Vaid mõrase hingega kelluke ei saa iial helisema nii puhtalt kui terve. Viimane on aga võimalik üksnes terves kodus ema-isa hoole all kasvanul. Selle taustal on see, mida Jumal on lasknud Jürkal õnnestuda, iseäranis hämmastav. Kord tõusis täht tundmatust kolka-Petlemmast. Jüri täht tõusis lastekodust. Ühel märtsikuu ööl äratas soomlase telefonikõne - rootslane teatas: "Tead, ma sain selle sinu kingitud pusle kokku!" "Ma mõtlesin, et sa tahad ju ka rõõmustada - mul kulus ainult kolm kuud, kui karbi peale oli kirjutatud 4-6 aastat!" Kirjutasin suvepäevade murest. Jutt jõudis otsaga juba Delfisse. Loeme ja imestame: kes nüüd ajakirjanikule puru silma ajas? Meie ees pole vabandatud ega ole ka mingit uut pakkumist tehtud, nagu firma esindaja ajakirjanikule suure suuga seletas. Vähemalt ükski juhatuseliige seda oma meilboxist leidnud ei ole. Nojah, kui tigupostiga saadeti, siis võib juhtuda, et jõuab enne planeeritud sõitu kohalegi... Mis on laupäeval muud teha kui koristada? Mõtlesin mina ka nii, seda enam, et põrandavaiba originaalvärv on juba üsna raskesti tuvastatav. Uue imeja ostmine oli plaanis pärast järgmist palgapäeva, aga elu teeb omad korrektiivid ning ilmselt peab juba järgmisel nädalal tehnikapoodi külastama. Valgus on üks imeline asi ja selle püüdmine täitsa põnev. Õhtupäike on kitsivõitu, saadab end maapinnale vaid üksikute kiirtega. Mõned kiirekesed ka siin siis. Poeg laekus hambaarsti juurest uudisega, et eelmine arst oli teinud poolikut tööd ning sellepärast ka probleemid. Juureravi oli jäetud täiesti tegemata, hambasse rohi panemata, lihtsalt prooviplomm peale susatud. Teise hambaga pole enam palju peale hakata, pärast juureravi tuleb otsustada, kas saab hakkama suuremat sorti täidisega või uus kroon panna. Emale määras arst kaks kuud täielikku puhkust. Tema meelest tähendab see seda, et istub toas ja liigub nii vähe kui võimalik. Jalahaav (kust südame lappimiseks veenitükke võeti) hakkas veritsema, nii et ei jaksagi käia. Kodu kõrval on park, aga isegi sinna jalutama ei lähe. Autoga sõita ei saa, turvavööd ei saa peale panna, muidu võiks mu õe juurde minna, saaks natukenegi värsket õhku. Üks lähedane sugulane elas üle kerge ajuinfarkti. Haiglast pääses juba koju, kuid rääkimisega on raskusi, keerulisemad sõnad ei tule meelde. Aga sellegipoolest käib väljas ja üritab taastuda niipalju kui tema vanuses võimalik. Aias kivihunniku otsas istub varesepoeg, tõenäoliselt sama, kes naabrikutsu Betti hammaste vahel käis. Kisab väga nõudlikult, vanad varesed tassivad talle kogu aeg süüa. Kokkuvõtlikult sellise sisuga meil laekus täna Pakri Saarte Arenduse SA-lt. Esimese hooga võttis tummaks. Tegelikult on asja sisu see, et plaanis juuli keskel korraldada traditsioonilised suvepäevad, sedakorda Pakril. Osalejate nimekiri koos, rahakogumine käib täie hooga, paadireis sai ka tükk aega tagasi ära broneeritud. Nädal tagasi tuli kinnitus ning küsiti, kas grupis on ainult kurdid, peab tingimata olema ka kuuljaid. Saatsime vastuküsimuse - miks? Ning selle peale siis selline teade. Põhjendus on kenasti juures - enne sõitu ja sõidu ajal peab paadikapten instrueerima kõiki sõitjaid ning samuti paadis ja randumisel tuleb täpselt järgida tema juhiseid. No ja kuna kurdid kapteni juttu ei kuule, siis parem keelduda nende teenindamisest üldse. Ühelt poolt on arusaadav, et kuna kapten vastutab paadisolijate eest kõige naha ja karvadega, peab ta olema kindel, et need talle ka alluvad. Teiselt poolt aga on suhtumine ikka väga vanamoeline, lihtsam on keelduda kui lahendusi pakkuda. Oleks võinud ju kirjutada, et kuna nii on, palun organiseerige endile ülesõidu ajaks tõlk. Saarel pole ju tõlki tarvis, nii et selles ei peaks midagi keerulist olema. Meie otsustasime, et suvepäevad ära ei jää, tellime tõlgi ja kui siis ka ei kõlba, läheb asi karmiks, sest sel juhul lõhnab juba inimõiguste rikkumise järgi. Aga meilist jäi silma veel see, et kapteni juhtnööride järgimine on eriti oluline sellepärast, et Pakril ei ole sildumiskaid. Nii et kui seltskonnas peaks olema mõni ratastoolis inimene, jääks temal sõit kindlasti ära. Miks ei ole sildumiskaid? Kas see on tõesti nii kallis rajatis? Üks enesest lugu pidav firma peaks püüdma teha kõik selleks, et tema teenuseid saaksid kasutada kõik inimesed. 1.märtsil 2008 ühines Eesti teatavasti ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga ning ligipääsetavuse nõue on selles kirjas. SLÕhtuleht kirjutab, et klassiekskursioonid on muutunud luksuseks. Põhjuseks siis see, et suur osa koole ja lastevanemaid eelistab Eestis reisimise asemel korraldada ekskursioone piiri taha. Mäletan, kuidas ise kuulasin suu ammuli vanaema jutustust tema omaaegsest kooliekskursioonist Soome. Tollal olid meil ju piirid kinni ja selline asi tundus mõeldamatu. Aga ega sellepärast klassiekskursioonidel käimata jäänud. Algul Eesti piires, hiljem lisandusid Petseri, Läti ja Leedu. Ausalt öeldes ei tea ma, kui palju niisugused asjad maksma läksid, loomulikult maksid vanemad. Aga nad olid ka agarad korraldajad. Ikka oli kellegi töökohast võimalik bussi saada, paar lapsevanemat tuli ka saatjateks kaasa (kuigi tagantjärele on mul neist lastest kahjugi, kel vanemad kaasas olid - isegi ekskursioonil oled kontrolli all!), ööbimiskohtadeks maakoolide võimlad või telgid, söögi võtsime kotiga kaasa. Ei mäleta, et keegi klassist rahapuudusel maha pidi jääma, ilmselt kuidagi kamba peale finantseeriti ka kehvemal järjel olijate sõit. Pigem võis mahajätmine olla karistus - kui ikka aasta jooksul halva käitumisega silma paistsid, siis ei riskitud uute pahandustega. Põhikooli lõpuekskursiooniks käisime klassiga lisaraha teenimas tolleaegses taarakombinaadis tünnilaudu virna ladudes. Ekskursiooni asemel aga korraldasime nädalase telklaagri Kabli rannas. Keskkoolis jätkus sama rida - ekskursiooniraha sai teenimas käidud "Kalevi" kommivabrikus nääripakke pakkides, vanalinna koristades ja mujalgi. Igal juhul raha pärast keegi maha jääma ei pidanud. Minu lapsed enam telkidega ekskursioonidel ei käinud ja sellest on mul kahju - üksjagu põnevat jäi olemata. Tõsi küll, telklaagri maitse said nad kätte skautluses. Aga lisandusid laevareisid Soome ja Rootsi. Nende korraldamisega nähti samuti vaeva - otsiti välja kõige soodsamad pakkumised, Soomes ööbiti sõprusklassi laste kodudes (ning võeti neid külalistena vastu ka siinpool). Ja kuigi kasvatasin kolme last üksi ning ei saanud sugugi suurt palka, polnud need sõidud majanduslikult mingi suur põnts. Muidugi, kuna minu lapsed kooli kõrvalt ka tööl käisid, maksid nad osa kulusid ise. Tegelikult on ju võimalik ka praegu korraldada lastele põnevaid reise suhteliselt väheste vahenditega. Peab olema veidi head tahtmist ning üksteisega arvestamist. Klassiekskursioon on lapsele elamus, oma klassikaaslastega teistsuguses miljöös koosolemine annab palju juurde klassi ühtsustundele, avab kaaslastes hoopis uusi tahke (mina näiteks sain alles ekskursioonil teada, et üks mu klassivendadest on tohutult hea fotograaf) ja kui kõik on hästi läbimõeldud, jäävad edasiseks eluks head mälestused.			OSCAR-2019
1.5. Kolledž tegutseb erakooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse, ülikooliseaduse, käesoleva põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. 1.7. Kolledži põhitegevuseks on informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis rakendusliku kõrgharidusõppe läbiviimine ja vastava diplomi väljaandmine, lisaks rakenduslike uuringute läbiviimine ning täiendusõppe korraldamine infotehnoloogia valdkonnas. 1.8.1. loob oma liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakenduslike uuringute algatamiseks ja läbiviimiseks ning arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 1.8.2. arendab Kolledži taristut, hangib, täiendab ja uuendab õppetööks, rakenduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke vahendeid ja loob liikmeskonnale kaasaaegsed töö- ja olmetingimused; 1.8.3. arendab koostööd teiste õppe- ja teadusasutustega ning organisatsioonide ja firmadega Eestis ja välisriikides; 1.8.4. korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi infotehnoloogia ja sellega seotud valdkondades; 1.8.5. korraldab infotehnoloogia-alaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 1.8.7. osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras; 2.1.1. Kolledžit juhib rektor. Rektor kannab vastutust Kolledži üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 2.1.2.2. esindab Kolledžit seaduse, käesoleva põhikirja ja Sihtasutuse juhatuse poolt antud volituste piirides; 2.1.2.3. võib volitada teisi Kolledži töötajaid tegema Kolledži nimel tehinguid talle käesoleva põhikirjaga ja Sihtasutuse juhatuse poolt antud volituste piirides; 2.1.2.8. kinnitab Kolledži eelarve peale selle kooskõlastamist Kolledži Nõukogus (edaspidi Nõukogus) ja Sihtasutuse juhatusega; 2.1.2.11. käsutab Kolledži rahalisi vahendeid seaduse ning käesoleva põhikirja ja Sihtasutuse juhatuse poolt antud volituste ulatuses; 2.1.2.13. esitab Nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate Kolledži õppetegevusest ja majanduslikust seisundist; 2.1.2.16. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid Kolledži töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 2.1.2.20. täidab Sihtasutuse juhatuse korraldusi ning teisi seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid; 2.1.2.21. annab oma pädevuse piires välja käskkirju, mis on Kolledži liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud. 2.1.3. Rektor valitakse avalikul konkursil Sihtasutuse nõukogu poolt kehtestatud korras viieks aastaks. Sihtasutuse juhatuse esimees sõlmib, muudab ja lõpetab rektoriga töölepingu. 2.1.4. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhikirja, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada Kolledži ülesannete täitmist. 2.1.5. Vähemalt üks kolmandik Nõukogu liikmetest peab esitama ühisavalduse, et tõstatada rektorile umbusalduse avaldamise küsimus. Küsimuse arutamiseks valib Nõukogu ajutise esimehe. 2.1.6. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab Nõukogu salajasel hääletamisel vähemalt kahe kolmandikulise häälteenamusega. 2.1.7. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb Nõukogu Sihtasutuse nõukogule ettepaneku rektori töölepingu lõpetamise otsustamiseks. 2.2.2. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, õppejõudude esindajad, üliõpilaskonna esindajad ja Sihtasutuse esindaja. 2.2.5.1. teeb Sihtasutuse nõukogule ettepanekuid käesoleva põhikirja muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2.2.5.3. kinnitab Kolledži õppekorralduse eeskirja ja teisi õppekorraldust puudutavaid eeskirju ja juhendeid; 2.2.5.9. kuulab ära ja avaldab seisukoha rektori, prorektorite ning komisjonide või organite tegevuse aruannete suhtes; 2.2.5.12. lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhikirjaga kuuluvad Nõukogu pädevusse. 2.2.7. Õppejõudude esindajaks võib Nõukogusse kandideerida Kolledži korraline õppejõud. Õppejõudude esindajate Nõukogusse valimise korra kehtestab rektor. 2.2.8. Rektor korraldab õppejõudude esindajate Nõukogusse valimised iga kolmanda aasta juunikuus. Korraliselt valitud Nõukogu liikmete volitused algavad 1. septembrist ja kestus on kolm aastat. 2.2.9. Üliõpilaste esindaja(d) nimetab üliõpilasesindus õppeaastaks. Sihtasutuse esindaja nimetab Sihtasutuse nõukogu. 2.2.10. Nõukogu liikme nimetanud organil on õigus kutsuda Nõukogu liige tagasi enne Nõukogu liikme volituste tähtaja möödumist, kui Nõukogu liikme tegevus on vastuolus Kolledži tegevuse eesmärkidega või kui Nõukogu liige ei ole võimeline oma tööd tegema või kui Nõukogu liige avaldab mõjuval põhjusel soovi tagasi astumiseks. 2.2.11. Nõukogu liikme Kolledžist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatamisel, asendab Nõukogu liiget asendusliige, kelle määrab vastava liikme nimetanud organ. 2.2.13. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas Nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 2.2.15. Erakorraline istung kutsutakse kokku Sihtasutuse juhatuse, rektori või vähemalt ühe kolmandiku Nõukogu liikmete nõudmisel. 2.2.17. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla Nõukogu esimees, tema äraolekul prorektor. 2.2.18. Nõukogu otsusega mittenõustumisel kirjutab Nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse ja/või Nõukogu liikme eriarvamuse. 2.3.1. Prorektor juhib rektori määratud tegevusvaldkondi ning asendab rektorit tema äraolekul vastavalt rektorilt saadud volitustele. 2.4.1. Nõunike kogu on EIK’i ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille moodustamise alused, töökorra, liikmete arvu, nende nimetamise korra ja volituste kestuse kinnitab Sihtasutuse nõukogu. 3.2.2. Kolledži akadeemilise struktuuri ülesandeks on Kolledži eesmärgile suunatud õppe-, teadus- ja arendustegevus. 3.2.3. Kolledži akadeemilise struktuuri üksused moodustatakse, nende tegevus peatatakse ja lõpetatakse rektori käskkirjaga. 3.3.1. Tugistruktuuri juhib vastavalt valdkonnale struktuurüksuse juht või rektor või Sihtasutuse juhatus. 3.3.2. Tugistruktuuri ülesandeks on Kolledži kui terviku toimimise tagamine, arengu toetamine ja osade sidestamine. 3.3.3. Osakonnad ja komisjonid moodustatakse, nende tegevus peatatakse ja lõpetatakse rektori käskkirjaga. 4.3. Üliõpilased on Kolledžis õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga Kolledžisse immatrikuleeritud. 4.4. Korraliste õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks või ametisse nimetamisega kuni kolmeks aastaks. 4.5. Rektoril on õigus sõlmida õppe- või teadustööd tegevate isikutega töövõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus. 4.6. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on Kolledži teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused Kolledži kasutuses oleva vara kasutamisel. 4.7.2. õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta Kolledži seadmeid ja muid vahendeid vastavalt Kolledžis kehtestatud korrale; 4.7.4. õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, Sihtasutuse sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 4.8.2. õigus Kolledžis eriala sulgemisel jätkata õpinguid Kolledžis teisel erialal või Kolledži tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4.8.3. õigus esitada ettepanekuid, küsimusi ja vaided vastavalt õppekorralduseeskirjas ja teistes eeskirjades kehtestatud korrale; 4.8.4. kohustus kasutada Kolledži vara heaperemehelikult ja järgida Kolledži õppekorralduse ja sisekorra eeskirju; 4.9. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse rektori käskkirjaga vastavalt Kolledži eelarves selleks ette nähtud vahenditele. 5.1. Õppetöö Kolledžis toimub kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks Nõukogu. 5.3. Kolledži õppekorralduse alus on Nõukogu poolt kinnitatud õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppekorralduse üldnõuded. 5.4. Õppeaasta koosneb kahest õppesemestrist- ja eksamiperioodidest ning koolivaheaegadest. Õppeaasta algus ja lõpp on ära toodud akadeemilises kalendris. 5.5. Õppetöö mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on 60 ainepunkti. 5.6. Kõigil Eesti keskharidusega või sellele tasemelt vastava välisriigi haridusega isikutel on võrdne õigus konkureerida Kolledžisse astumiseks. 5.7. Üliõpilaste Kolledžisse vastuvõtmise ja Kolledžist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab Nõukogu. 5.8. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. 5.9. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ette nähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga eesti ja inglise keeles Kolledži lõpetamise kohta vastaval õppekaval. 6.2. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. Üliõpilasesinduse ülesandeks on esindada ja kaitsta üliõpilaste õigusi ja huve ning korraldada üliõpilaselu. Üliõpilasesindus valib esinduse liikmete hulgast esindajad Nõukogusse. 6.3. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 6.4. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad igal aastal märtsikuus ning uue üliõpilasesinduse volitused jõustuvad 1. augustist. 6.6. Üliõpilasesinduse suurus on kuni 2 protsenti üliõpilaskonnast, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 6.7. Üliõpilaskonna tegevuse aluseks on rakenduskõrgkooli seadus, põhikiri, üliõpilaskonna põhikiri ja muud üliõpilaskonna õigusaktid. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilasesindus oma koosolekul vähemalt kahekolmandikulise koosseisu häälteenamusega ja kinnitab Nõukogu. 7.1. Kolledž valdab, kasutab ja käsutab oma vara erakooliseadusest, rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele ja käesolevale põhikirjale. 7.2. Kolledžil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiendusõppes, rakenduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulistes õppe- ja arendustöödes, oma ressursside rentimisega, erialases nõustamises ja kirjastamise alases tegevuses. 7.3. Kolledži õppetegevust finantseeritakse Sihtasutuse poolt, õppemaksudest, riigieelarvelistest vahenditest vastavalt lepingutele ja muudest allikatest. 7.4. Õppemaksu suuruse määrab Sihtasutuse nõukogu. Õppemaksust vabastamise ja õppemaksu soodustuste andmise otsustab Nõukogu. 8.1. Kolledž peab finants-, statistilist- ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega ette nähtud korras. 8.2. Riiklikku järelevalvet Kolledži tegevuse üle teostab Haridus- ja teadusministeerium õigusaktidega ette nähtud korras. 9.1. Käesoleva põhikirja muutmise otsustab Sihtasutuse nõukogu kahekolmandikulise koosseisulise häälteenamusega. 9.2. Rektoril ja Nõukogul on Sihtasutuse juhatuse kaudu õigus teha Sihtasutuse nõukogule ettepanekuid käesoleva põhikirja muutmiseks. Eesti Infotehnoloogia Kolledži põhikiri on kinnitatud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse nõukogu otsusega 2. mail 2000. a. Põhikirja on sisse viidud muudatused Sihtasutuse nõukogu koosoleku otsusega 24. augustil 2000. a. vastavalt protokollile nr 6 ning Sihtasutuse nõukogu koosoleku otsusega 22. aprillil 2003. a. vastavalt protokollile nr 3, Sihtasutuse nõukogu 29. novembri 2006.a koosoleku otsusega nr 1-3/06-5; Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse nõukogu 06. novembri 2013.a koosoleku otsusega nr 1-3/13-06			OSCAR-2019
Klenbuterool või len on võtnud vastavalt paremale klenbuterooli annus meeles on üks parimaid zma kunagi projekteeritud. Esialgne punkt, et inimesed peaksid teadma, et Klenbuterool ei ole steroid, kuid termogeenilise toode, mis on valmistatud abi inimestel langetada oma kehakaalu. Mis sobiv annus len, metaboolse protsessi kiirendada, kui lihasmassi kindlasti vaja palju rohkem kaloreid, et toimida ja ka rohkem lihaseid on salvestatud, seda kiiremini ainevahetuse kiirust kindlasti. Selles kirjutada-up, võtame pilk ohutu klenbuterooli annus ja ka see kõrvaltoimeid, mida peaks kaaluma kogu seda kasutada. See kategooria on Beta 2 Sümpatomimeetilisi ravimeid, tahtlikult töötatud kesknärvisüsteemi stimulant. Lisaks on kasutatud tegelema astma, klenbuterooli on sattunud tõttu eelistatav kaalujälgimise täiendada. See on tänu selle tulemus lihaste areng ja rasva vähendamine. klenbuterooli põhimõtteliselt parandab professionaalne sportlane tõhusust ja joonis ja seda on kasutatud põhjalikult kulturismi piirkonnas. Erinevalt palju tänapäeva retseptiravimeid, mida võib leida paari erinevate annuste kõigile, mis kasutab neid, klenbuterooli annus erineb ühelt inimeselt teisele. Mõned inimesed reageerivad väga väikestes annustes ja teised nõuavad suuremat annused saada tulemusi, mida nad tahavad. Kuigi optimaalne klenbuterooli Annus varieerub ühelt inimeselt teisele, soovitatud algab annus on umbes seesama kõigile. Mõned inimesed võivad kesta kuni 140mcg päevas ilma probleemi samas kui teised on hädas talumise midagi enamat kui 60mcg päevas. Üldiselt inimese keha kohaneb mõju klenbuterooli või desensitize, nii annuse kindlasti tuleb suurendada kogu tsükli kaasas see. See muudab veelgi targemaks alustada väiksema suurusega annuse. See ei ole parim intressimäär üksikute jõuda suurim annus ka kiiresti. Nagu te lõpuks saavutada maksimaalne taotluse, siis on selgelt juures kinni tegur ja kindlasti vaja minna sealt. Lõppkokkuvõttes on oluline, et sa jääda selge kasutades Klenbuterool suurem kui 16 nädalat läbi aasta, kui soovite vältima potentsiaalselt olulisi kõrvalmõjusid, mis võivad olla südame küsimusi ja täiustatud oht insult. Kuna keha kohandub Selle ravimi manustamist tuleb alati suurendada ja tüübist klenbuterooli tsükli te järgides enamasti täpselt määrata, kuidas see kasvamine on kindlasti juhtub. Võimalikke lähenemisviise, kaks kõige tüüpilisem ja tõhus kindlasti 2 nädala / 2 nädalat välja ja ka järjepideva lisanduvate kasutamiseks. Sest 2 nädalat / 2 nädala off tehnikat klenbuterooli annus kindlasti alustada piiratud ja ka suurendada tõesti kiiresti esimese kahe nädala lõpetades maksimaalse eelistatud annus. Niipea kui järgmised 2 nädalat kestnud käivitab rakenduse kindlasti alustada sealt, kus see välja viimast korda ja viibida selle teguri kaudu kogu perioodi kasutamine. Järjepideva samm-sammult kasutamine, meie klenbuterooli annus algab madal ja tõuseb 20mcg kaupa, tavaliselt iga 2-3 nädala tagant. Selle lähenemise korral optimumdoos ei toimu kindlasti õppinud kuni lõpetamiseni toitumine, konkreetselt lõpliku 2-3 nädalat. Sarnaselt enamiku punktide elu sedalaadi on maksimaalselt klenbuterooli annuse peame hoidke kui turvalisuse läheb edendada. Sest palju meestel, maksimaalne klenbuterooli annus kindlasti 140mcg päevas samas arvukad naised kindlasti leida 100mcg päevas olema kõik nad kunagi varem vaja. Naised saavad ületada 100mcg kaubamärk ja ka minna nii kõrgele kui 140mcg, kuid see on harva vaja ja ta võib ka olla natuke karm. Need, mis lähevad kaugemale 140mcg iga päev kaubamärgi hakkavad avama end ligikaudu võimalik südame hüpertroofia, see kirjeldab laienemine vatsakesed ja ka see tekitab palju stressi ja stress südame. Veelgi need, mis kahjustavad 200mcg päevas vahemikus joosta väga tõsine ja ka kõrge oht, et see sündmus ja ka te väga soovitatav jääda selge sellised doosid. Optimaalne doosid ei tohi võtta pidevalt 2 nädalat. Kui olete regulaarne klenbuterooli kasutaja vältige seda suurem kui 16 nädalat rahandusaastal. Kasutajad kogenud kõrge vererõhk, unehäired, higistamine, joomine, pettumusi, valud, ja isegi südame-veresoonkonna haigus. See on ekstra tüüpiline hetkel suurtes annustes vajalikud kulturismis. Palju tegelikult tundis äärmise kõrvaltoimed olid lihtsalt ei ole seda väärt. Siiski, nagu ka teised rasva põletid, Klenbuterool on oma kogumise kõrvaltoimeid kui te kasutate seda ilma ohutu annus. Kuna see ravim on stimulant, siis kindlasti ilmselt kiiresti suurendada oma südame löögisagedust, mis võib põhjustada väga migreeni ja viia ka väga suur wellness muresid. Kogu tsükli klenbuterooli, konsulteerida järjekindlalt vererõhu kontrolli, sest kui see on jätkuvalt suur ka pikk, võite oht vallandada korvamatut kahju oma südame ja neerude. Klenbuterooli kanalisatsiooni torud Tauriin lihasmassi rakkudes. Tulemused puudumisel tauriini võib põhjustada piinav lihaskrambid. Tüüpiline klenbuterooli kõrvaltoime mitme usaldusväärne stimulandid, värinad juhtuda tõttu kõrgendatud südame hindadega. Klenbuterool taotluse asjakohaselt on oluline tingitud asjaolust, et ainus meetod, et piirata see teatud kõrvaltoime on võimaldada oma keha aega kohaneda ravimi. Kõrge klenbuterooli annustes kui alustate len tsükli kindlasti jäta teid joomine ja ka tunne edge üldiselt. Klenbuterool on valdavalt energiakuulikese, võite kogeda queasiness tulemusena seda ravimit, konkreetselt, kui olete vastuvõtlik võrreldav mõju teistele stimulandid, nagu kõrge kofeiini. Üks tüüpilised kõrvalnähud len, dehüdratsioon toimub tulemusena oma südame löögisageduse tõus, mis loob teile higi ja heita märkimisväärsel hulgal vett. Säilitada oma hüdreeritud, et vähendada riski need mõjud ja ka joomise umbes 2 liitrit umbes päevas peavad olema asjakohased. Palju nõu juua palju vett ja võtta kaaliumi (süüa banaani) ja tauriini, et vältida dehüdratsiooni kaudu kaasa krambid, kuid see võib lihtsalt aeglustada kõrvaltoimeid mõnes. Püsiv kõrvaltoime on tõusu mõõde südamelihase rakkudes. See võib olla, sest suurenenud kollageeni tootmiseks. Kollageen võib takistada edastamise elektriliste signaalide südamega lihasmassi. See võib kaasa tuua ebakorrapärane südametegevus, lööki ja mitmed teised südame küsimusi. Klenbuterool võib põhjustada ka südame kude degeneratsioon. Ravim võib mõjutada puhasmõõtmele heart rakkudes ja võivad tekitada aordi lisaseadme konkreetselt pärast treeningut. Ohustatud südame rakud võivad suurendada riski aordi pisarad mis tõsised asjaolud võivad põhjustada surma. Tundlikud luu on täiendav negatiivne mõju, mis on seotud pikaajalise kasutamise klenbuterooli tulemusena täpsustused mehaanilise hoonete luud. Kliendid võisid olla kallutatud luumurde tulemusena haavatavad luud oleksid suunatud kõrgema lihaskoest mass. Klenbuterool on tugev rasva põletamine ühend märkimisväärse lihaste säilitamine ja ka struktuuri tulemusi. Seda selektiivsust lahtrisse klenbuterooli või len genereerima teatud adrenaliin tüüpi toimed nagu tõstes kehatemperatuuri ning samuti tõstvad ainevahetuse kiirust, ilma suurendama ka südame löögisagedust märkimisväärse koguse. See on tingitud asjaolust, et uuringud on näidanud, et see võib suurendada oma rasvavaba mass ja suurendada ka teie põhilised ainevahetuse kiirust (BMR), samas kui toimiva anti-kataboolse ja ka anaboolsed. Klenbuterool elevust beeta-2 retseptorite käivitab rakkude mitokondrite kuumenema ja ka toota isegi rohkem soojust, seega arendada termogeenilise tulemus, kus rohkem kaloreid põletatakse, rasva rakke stimuleeritakse ja kaalulangus on kõige tõenäolisem. Mis len ei on soodustab beeta-2-retseptorite, mida järelikult tõesti löönud organismi metaboolse aktiivsuse (BMR). Kui see ei olnud ahvatlev piisavalt, sest tõusu BMR, hoida keha rasva kasutatakse mootorikütuse ja kõik järsku, rasva sula välja keha jättes te otsite väga veresoonte ja rebenenud. See võib kaasa tuua olulise kõrvaltoimeid, ja te kindlasti vaja meditsiinilist toetust leida sobiv klenbuterooli annus kehakaalust. Kliendid tavaliselt alustamist klenbuterooli annuse kohta 20mcg või 40mcg nõuda aeglaselt annuse suurendamist ning seejärel vahelülid ära saada kõige tulemusi. Peale selle tavalise 20-40 mcg iga päev rutiinne, kliendid on tegelikult ka üritanud mitmeid teisi meetodeid, et aidata neid slim alla palju kiiremini. See tsükkel on efektiivne, kuid see tekitab kaks nädalat, kui sul ei ole len oma süsteemi, et aidata teil sulatada rasva. Kuna see tsükkel viib kaks nädalat ilma klenbuterooli, mõned kliendid on tegelikult läksid üle pideva kasutamise jooksul. See klenbuterooli annus võetakse päevas 2 nädala jooksul. Pärast 2 nädalat annust tõstetakse 40mcg ja hoitakse kaks nädalat ja ka jätkuvalt Kuni top annuse 60mcg või 100/140 mcg on õppinud. See protsess tagab kiire ainevahetusega suurenenud kaalukaotus ja täieliku peatumiseni klenbuterooli kasutada pärast olete saavutanud soovitud kehakaalu. Klenbuterooli annus on pärast seda ringlema alla ööpäevas. See tsükkel on tõesti kiire, ja see on lihtsalt soovitatav, kui te meeleheitlikult soovivad kaalutõus lühikese aja jooksul. Lähenemisviisid eespool kirjeldatud on tegelikult selgus, et kõige turvalisem ja ka kõige tõhusamad lähenemisviisid. Sul on palju paindlikkust klenbuterooli annus. Näiteks kui teil on vaja heita tagasihoidlik kogus keharasva, saate seda kasutada täielik 16 nädalat sirge nii kaua kui sa ei ületa maksimaalne soovitatav klenbuterooli annus. Täpselt kuidas kasutada len ja ka struktuuri oma taotluse raviskeem peamiselt tugineda tulemusi, mida sa lihtsalt kuidas saada. Need, kes tahavad kaotada suuri summasid kaalu pikema aja jooksul võib kavatsevad rakendada erinevate taotluse sõiduplaanid need, kes nõuavad, et tilk paar liigsed kilod kiiresti. Ole mõistlik kõik valikud teete ja pidevalt meeles pidama, et absoluutselt ei ole midagi tähtsamat kui tervise ja heaolu ning pika eluea. Clenbutrol on turvaline ja parim õiguslik steroidid müügiks klenbuterooli alternatiivsete mis arendatud Crazy Bulk . Clenbutrol väitis võiks dubleerida klenbuterooli steroid võime heita oma kehakaalu heitmata lihasmassi ja see ei ole klenbuterooli kõrvaltoimeid. Peamised ainevahetuse kiirust suurendab ja treeningu lõpuks on palju energiline. Ilmselt kasutab on oluline saada tulemusi. Toode nagu Clenbutrol Aga saab kasutanud suurendada kalorite põletamine treeningu ajal istungid. Samuti suurendab see hapnikuga lihasmassi kudedes, mis viib ekstra usaldusväärne ja palju jõulisem harjutusi. Lihtsalt kasutades klenbuterooli korralikult ja pärast sobivat sööta võid vähendada kaalu märgatavalt kiire ja kaotada kõik, mis kangekaelne kõht rasva, mis on tegelikult häiris teid aastaid. Kui teil on üks neid isikuid, kes soovivad teada, kuidas saate tilk kaal ja ka põletada kõht rasva, ehk Clenbutrol on vastus teile. Clenbutrol on üks kõige ökonoomsem õigusliku alternatiive klenbuterooli steroid, mis annab reaalse tulemusi. tooted nagu Clenbutrol tugineda võimu taime essentsid kiirendada ainevahetust ja parandab rasvkoe kadu. Need on peamised põhjused Clenbutrol väärib tulistas.			OSCAR-2019
Ma pidin nädalavahetusel Norra minema (jap, alles saime koju, ma tean ma tean), aga juhtus hoopis nii, et laupäeva hommikul istusime me Marekiga “Tiiu” peal ja sõitsime Hiiumaa poole. Minu puhul pole ju imestada, et plaanid muutuvad ja rohkem kui paar päeva ei oska ma ette planeerida, kus (isegi millises riigis) ma parasjagu olla võiks. Hiiumaaga on selline naljakas lugu, et ma olin varem Hiiumaal käinud vaid kaks korda, aga tänu kohvikupäevadele käisin ma eelmisel suvel Hiiumaal tihedamini kui Tartus ja armusin täielikult. Hiiumaa pakub kõike seda, mis mulle meeldib. Loodus, rahu, kunst, kultuur, toiduelamused. Pole siis ime, et ma armunud olen. Ja miks oodata suveni, et seda võrratut saart uuesti külastada? Eriti kui on nii ilus talv nagu praegu. Lapsevaba nädalavahetus oleks patt kodus teleka ees maha magada ja nii me Hiiumaale põrutasimegi. Meie ööbimiskohaks sai maailma kõige nunnum väike külalistemaja Orjaku sadama lähistel. Ma tundsin natuke süümekaid, et Ida olime “maha raputanud”, sest ta oleks täiega nautinud seda, et saab just nagu nukumajas ööbida, aga samas ei mäleta ma kuna me viimati Marekiga kahekesi ilma segamata puhkasime. Seega selline väikene romantiline põgenemine argipäevast kadakate vahele kulus väga ära. Roose väikemaja asub paarisaja meetri kaugusel Orjaku sadamast ja kui veel eelmisel aastal ei oleks see mulle midagi öelnud, siis praegu oskan ma öelda, et see on VÄGA HEA asukoht. Eelmise aasta kohvikupäevade ajal nägin ma kui mõnus melu Orjaku sadamas toimus, lisaks veel õhtune kontsert, et praegu mõtlen ma, et peaks selle maja juba varakult endale kohvikupäevade ajaks broneerima. Kui just keegi ette ei jõua… Maja ise on aga nii äge, et me Marekiga läksime vaidlema, kuhu meil seda rohkem vaja oleks – kas koduhoovi külalistemajaks või Prangli saarele suvemajaks. “Võtame kaks,” naersime me nagu meil oleks raha jalaga segada, aga unistama peab suurelt. Ja Cuubeni majad ON nunnud. Täpselt sellised pärissuuruses nukumajad, kus kõik vajalik (köögist wc-ni) olemas. Suurimaks boonuseks muidugi nö live televiisor suure klaasseina näol. Targem olekski olnud televiisor kinni panna, sest halllooooo Eesti Laulu teine poolfinaal oli selline jura, mille sarnast mina varem näinud polnud, ja nautida aknast avanevat loodust. Nagu tasuta National Geographic. Kui te arvate, et talvel ei toimu Hiiumaal midagi, siis te eksite. Sel nädalavahetusel oli meil valida, kas minna Olev Subbi aktimaalide näituse avamisele või Jääkala festivalile. Aga miks mitte mõlemat? Marek küll puikles alguses vastu, et tema ei taha minna erootikat vaatama, et miks tema ei võiks minna kala püüdma, kuid peale näitust (kuhu me nagu te aru saite siiski jõudsime) tunnistas isegi, et väga põnev oli. Eriti kuna Enn Kunila tutvustas maale ja Olev Subbi loomingut väga huvitavalt. Olev Subbi ei ole minu kõige suurem lemmik, kuid see näitus mulle meeldis. Värvid võlusid. Lisaks näha Lurichit keset paljaid daame…Mul ei ole sõnu. Lurich on lihtsalt legend! Kui satute Hiiumaad külastama, siis minge näituselt läbi. Kaege oma silmga daamid ja Lurich üle. See on seda väärt. Orjaku sadamas toimus sel nädalavahetusel ka Jääkala Festival. Nii nagu korraldajad ja külastajad ütlesid, siis eesmärk on näidata, et Hiiumaal ei ole vaid suvel ilus ja ma ei saaks nendega rohkem nõustuda. Muidugi ilmaga vedas ka, aga isver kui mõnus oli veeta päev värskes õhus, looduses. Ja nii pagama ilus oli. Lõbus ka. Mina, vana tantsuvihkaja, keerutasin isegi kohaliku rahvatantsurühmaga koos Kalle Kustat. Sest no külm oli, kuradi külm oli lõpuks. Kalle Kusta tantsusammudele sain ma pihta muidugi alles siis kui tants läbi sai, aga keegi peab ju kloun ka olema ja vähemalt sooja sai. Muidu ei saanud arugi, et külm oli, ent peale seda kui me pubis soojendamas end käisime, puges külm kontidesse. Jumal tänatud, et mina olin eelmisel õhtul vanama käest villased sokid kätte saanud, sest muidu oleks mu varbad ära külmunud. Samas koju ei tahtnud ka minna, sest no tuleshow ja Jääääre kontsert olid veel ootamas. Peale tuleshow vaatamist, mis oli küll maagiline, hakkas meil mõlemil veel külmem. Ei tea kui kuumavereline see naine pidi olema, et ta ära ei külmunud? Kontserdi ajal sattusime kokku ühe vana tuttavaga (kes muuseas on üks põhjusi, miks ma armastan külastada Laulasmaa (spaad ja) restorani, sest tema menüü noh) ja nautisime sõbraliku klatši saatel Jääääre imelist kontserti. Lumevärv on üks mu lemmikumaid lugusid. Ilus eesti keel ja ilus muusika. ILUS. Sobis nii kenasti päeva kokku võtma. Kontsert läbi, jooksime me kand ja varvas koju minimajja. No nii külm oli kontides. Niiii külm. Saun oli ainus asi, millest me mõtlesime ja pererahvas oli sauna mõnusalt juba kütte pannud. Meil ei olnud vaja muud kui oma külmunud kondid lavale vedada ja üles sulama minna. Aaaaahhhh isssssand jumal, kuidas ma tunnen meie kodus saunast puudust. Isssssand kui mõnus seal oli. Ja kui romantiliselt ilus ning vaikne oli talvine Orjaku. Vaid meie, lumi, kadakad ja mahe valgus. Ma mõtlen, et võib olla on lumine Hiiumaa isegi maagilisem kui suvine? Hommikuks olime me nii puhanud, et ärkasime enne kukke ja koitu. 8.30 sõitsime me praamiga mandrile tagasi. Killuke mu südamest jäi Orjakusse. Aitäh selle puhkuse eest! Aitäh! Me tuleme tagasi. Loodetavasti veel enne augustit. Ida võtame ka kaasa. See oleks vaid aus.			OSCAR-2019
Edgar Vaalgamaa (läti keeles Edgars Vālgamā; 14. september 1912 Košrags – 20. detsember 2003 Soome) oli liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija. Ta sündis Liivi rannas Košragsi külas kaluri peres. Ta lõpetas Ventspilsis gümnaasiumi. Hõimuliikumise mõjul asus ta aastal 1934 Helsingi Ülikooli usuteadust õppima. Kuid peale ülikooli lõpetamist ei saanud ta alanud Teise maailmasõja tõttu kodukohta tagasi pöörduda. Jätkusõja ajal tegutses ta sõjaväevaimulikuna. Pärast sõja lõppu teenis ta Soomes Iittis (Kymenlaakso maakonnas) luterliku vaimulikuna. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega: nimelt on ta tõlkinud soome keelde Andrejs Pumpursi eepose "Lāčplēsis" ("Karutapja"). Samuti kirjutas ta raamatu liivlaste ajaloost: "Valge liiva rahvas" (Vaalgamaa, Edgar: Valkoisen hiekan kansa: Liiviläisten historiaa ja kulttuuria. Jälkisanat Valda Šuvcāne. Jyväskylä: Atena, 2001). Samuti oli ta seotud Uue Testamendi liivi keelde tõlkimisega. Wii (hääldatakse /'wi:/) on mängukonsool, mille tõi turule Nintendo 19. novembril 2006. Seitsmenda põlvkonna konsoolina võistleb Wii peamiselt Microsofti Xbox 360 ja Sony PlayStation 3-ga. Nintendo väidab, et nende konsool sihib laiemat sihtrühma kui teised kaks.[2] Alates detsembrist 2010 on Wii võrreldes PlayStation 3 ja Xbox 360-ga suurima läbimüügiga konsool üle maailma[3], purustades veel lisaks 2009. aasta detsembris ühes kuus müüduima konsooli rekordi Ameerika Ühendriikides.[4] Wii eristavaks tunnuseks on tema juhtmeta pult Wii Remote, mida saab kasutada käes hoitava osutusseadmena ja mis tuvastab liikumist kolmemõõtmelises ruumis. Teine erisus, WiiConnect24, on võimalus ooterežiimis üle Interneti sõnumeid ja tarkvaravärskendusi vastu võtta.[5] Wii on Nintendo viies kodukonsool Nintendo GameCube'i otsene järeltulija, mis võimaldab ametlikult ka GameCube'i mänge mängida. Nintendo mainis esimest korda konsooli 2004 E3 pressikonverentsil ja hiljem avalikustas süsteemi 2005. aasta E3 näitusel. Nintendo tegevdirektor Satoru Iwata paljastas puldi prototüübi 2005. aasta septembris Tokyo videomängude näitusel.[6] 2006. aasta E3-l võitis konsool esimese mitmetest auhindadest.[7] 8. detsembriks 2006 oli see välja toodud neljal võtmeturul. Konsool kavandati 2001. aastal samaaegselt Nintendo GameCube'i esmaväljalaskega. Nintendo mängudisaineri Shigeru Miyamoto sõnul seisnes idee mängija kaasahaaramiseks uutele moodustele keskendumisel. „Üksmeelselt leiti, et võimsus pole konsooli juures kõik. Liiga palju võimsaid konsoole ei saa koos eksisteerida. See oleks nagu ainult kiskjalike dinosauruste olemasolu. Nad võivad võidelda ja kiirendada endi väljasuremist.“[8] Kaks aastat hiljem kutsuti kokku insenerid ja disainerid arendamaks ideed edasi. 2005. aastaks oli võtnud vormi puldi kasutajaliides, kuid avalik esitlus selle aasta E3-l (Electronic Entertainment Expo) jäeti ära. Miyamoto väitis, et „Meil oli mõningate tõrkeotsingutega tegemist, seega me otsustasime pulti mitte avalikustada ja kuvasime ainult konsooli.[8]“ Nintendo president Satoru Iwata näitas ja demonstreeris Wii Remote'i hiljem septembris Tokyo videomängude näitusel.[6] Räägitakse, et Nintendo DS oli Wii disainile suureks mõjutuseks. Disainer Ken'ichiro Ashida märkis, et „Samal ajal, kui me Wii kallal töötasime, oli meil DS mõtteis. Me mõtlesime kopeerida DS-i puutetundliku paneeli kasutajaliidese ja tulime isegi välja prototüübiga.“ Idee lükati lõpuks tagasi arvamusega, et kaks mängusüsteemi oleksid identsed. Miyamoto väljendas veel, et „[...] kui DS oleks läbi kukkunud, oleksime võinud Wii tagasi joonestuslauale viia.“[8] Konsool oli tuntud koodnimega Revolution ('revolutsioon') kuni 27. aprillini 2006, vahetult enne E3.[9] Nintendo Style Guide viitab konsoolile kui „lihtsalt Wii, mitte Nintendo Wii“, tehes selle esimeseks kodukonsooliks, mida turustatakse väljaspool Jaapanit ilma ettevõtte nimeta kaubamärgis. Mitmuse vormina kasutatakse kõnekeeles „Wiid“, kuid Nintendo on ise teatanud, et eelistab mitmusena „Wii süsteemid“ või „Wii konsoolid“.[10] Väikesed tähed sõnas „Wii“ on mõeldud meenutama kahte kõrvuti seisvat inimest ning teiseks esindama Wii Remote'i ja Wii Nunchuki.[11] Kompanii on andnud avaldamisest saadik mitmeid põhjuseid selle nime valikuks, kuid parim teadaolev on järgnev: “ Wii kõlab nagu ’we’ (meie), mis rõhutab, et konsool on mõeldud kõigile. Wii jääb lihtsalt meelde inimestele üle maailma, ükskõik mis keelt nad räägivad. Ei mingit segadust. Pole vajadust lühendada. Lihtsalt Wii.[11] ” Vaatamata Nintendo õigustusele nime üle, reageerisid mõned videomängude arendajad ja ajakirjanduse liikmed muutusele negatiivselt. Nad eelistasid Revolutionit Wii'le[12], ning ajakiri Forbes väljendas kartust, „et see nimi jätab konsoolile pideva lapsikuse maski“."[13] BBC teatas päev pärast nime avaldamist, et Internetti oli tekkinud „terve rodu lapsikuid nalju selle nime kohta“.[14] Ameerika Nintendo president Reggie Fils-Aime tunnistas esialgset reaktsiooni ja selgitas täpsemalt muutust: “ Revolution nimena pole ideaalne; see on pikk, ning osades kultuurides raske hääldada. Me tahtsime midagi, mis oleks lühike, mõttega, lihtne hääldada ja iseloomulik. Nii loodi „Wii“ konsooli nimena.[15] ” Ameerika Nintendo ühisafääride asepresident Perrin Kaplan kaitses nende valikut „Wii“ „Revolutioni“ üle ja vastas kriitikutele väitega, et „Elage sellega, magage sellega, sööge sellega, liikuge sellega kaasa ja loodetavasti harjuvad nad sellega.“[16] Paar aastat pärast Wii ilmumist tekkisid esimesed spekulatsioonid Nintendo kaheksanda põlvkonna kodukonsooli ümber. Esialgsed veendumused olid, et uus konsool oleks täiustatud versioon Wiist nimega „Wii HD“ ja omaks kõrglahutusega videoväljundit koos sisseehitatud Blu-ray kettaseadmega ja väljalaskega 2011. aastal.[17] Samas väitis Satoru Iwata hiljem, et ta ei näe „mingit erilist põhjust“ lisada HD praegusele Wii konsoolile ja et selline lisa sobiks paremini järeltulijale.[18] Shigeru Miyamoto väljendas samuti huvi töötamaks HD-graafikaga, kuid tegi selgeks, et ettevõtte põhitähelepanu on rajatud mänguelamusele.[19] Reggie Fils-Aime kommenteeris, et ta tundis „kindlalt, et Wii kodumeelelahutuskonsoolil on ees veel väga pikk elu“ ja kuulutas, et lähitulevikus järeltulijat välja ei anta.[20] E3 2010 esitlusel paljastas Iwata BBC-le, et nad alustavad uue konsooli teadvustamist siis, kui Nintendo jookseb „praeguse riistvaraga mõtetest tühjaks ega suuda kasutajatele olemasoleva tehnoloogiaga üllatusi valmistada“.[21] Hilisemal investeerijate kohtumisel avalikustas ta, et nad muidugi „uurivad ja arendavad järgmist konsooli Wiile“, kuid hoiavad selle ideid saladuses sellepärast, et „inimestele positiivse üllatuse valmistamine on [tema] ärile väga tähtis“.[22] Wii on Nintendo praeguseni väikseim konsool; see on mõõtmetelt 44 mm lai, 157 mm kõrge ja 215,4 mm sügav oma vertikaalses orientatsioonis, veidi laiem kui kolm DVD karpi kokku kuhjatuna. Juurde lisatud alus on mõõtmetega 55,4 mm lai, 44 mm kõrge ja 225,6 mm sügav. Süsteem kaalub 1,2 kg,[23] mis teeb ta kergeimaks kolmest peamisest seitsmenda põlvkonna konsoolidest. Konsooli saab asetada kas horisontaalselt või vertikaalselt. Süsteemi ja tema osade ja lisaseadmete numeratsiooniskeemi eesliide on „RVL-“ tema koodnime „Revolution“ järgi.[24] Konsooli distinktiivseks tunnuseks on veel tema taasesinev disainikujundus: konsoolil ise, SD-kaartidel, toiteplokil ja kõikidel soklitel on üks nurk kolmnurksel kujul ära lõigatud. Konsooli esikülg sisaldab valgustatud slot-laadimisega optilist meediaajamit, millega saab kasutada nii 12 cm Wii optilisi kettaid kui ka Nintendo GameCube'i mänguplaate. Sinine valgus kettaslotis helendab põgusalt konsooli sisselülitamisel ja pulseerib uute andmete vastuvõtmisel WiiConnect24 kaudu. Pärast System Menu 3.0 sisaldavat uuendust aktiveerub kettasloti valgus plaadi sisestamisel või väljastamisel. Valgus ei tööta, kui WiiConnect24 informatsiooni pole. Kettapesa valgus ei helenda mängu ajal ega teiste rakenduste kasutamisel. Kaks USB-porti asuvad konsooli taga. SD-kaardi pesa peitub konsooli esikülje paneeli all. Wii stardipakett sisaldab konsooli, alust konsooli sättimiseks vertikaalselt, ringikujulist läbipaistvat stabilisaatorit peaalusele, ühte Wii Remote'i, ühte Nunchuk lisandit, ühte sensorriba, eemaldatavat alust ribale, ühte välist peamist toiteplokki, kahte AA-patareid, ühte komposiit-AV-kaablit RCA konnektoritega, SCART-adapterit Euroopa riikides (komponentvideo ja teised kaablitüübid on saadaval eraldi), käsiraamatut ja dokumentatsiooni ning eksemplari mängust "Wii Sports" kõikides regioonides peale Jaapani ja Lõuna-Korea. Wii kettaseade ei mängi video- ega heli-DVD-plaate. 2006. aasta teadaanne oli väitnud, et uus versioon Wiist, mis võimaldab video-DVD-de taasesitust, antakse välja 2007. aastal;[25] ometi lükkas Nintendo väljalaske edasi, et keskenduda originaalse konsooli nõudluse järgi tootmisele.[26] Nintendo esialgne teadaanne väitis, et see „vajab rohkem kui riistvaraliselt realiseeritud tarkvarauuendust“, et seda rakendada, ning et selle funktsionaalsust polevat võimalik teha avalikuks uuenduse võimalusena olemasoleva Wii mudelile.[25] Sellele väitele vaatamata on kolmandad partiid modifitseerinud Wiid lisamaks DVD taasesitust algupärastele Wii üksustele.[27] Wiid on võimalik ka häkkida, et võimaldada omanikul konsooli kasutada ka muudeks tegevusteks peale Nintendo poolt ettenähtu.[28] Wiile on olemas mitmesuguseid modifikatsioonikiipide tootemarke. Kuigi Nintendo esitles konsooli ja Wii Remote'i valges, mustas, hõbedases, laimirohelises ja punases värvis enne väljalaset,[29][30] oli see esimesed kaks ja pool aastat müügis ainult valgena. Musta värvi süsteemid tehti avalikuks 2009. aasta augustis Jaapanis,[31][32] 2009. aasta novembris Euroopas,[33] ning 2010. aasta 9. mail Põhja-Ameerikas.[34] Punane Wii süsteemipakett tehti avalikuks novembris 2010 Jaapanis tähistamaks "Super Mario Bros.-i" 25. aastapäeva.[35] Suurbritannia versioon limiteeritud väljaandega punasest Wiist lasti välja 29. oktoobril 2010 koos eelinstallitud originaalse "Donkey Kongi" mänguga.[36] Lisaks sisaldas see veel Wii Remote Plusi, mis on uus versioon Motion Plusi tehnoloogiaga integreeritud puldist. Punane Wii pakett lasti Põhja-Ameerikas välja 7. novembril 2010 koos mänguga "New Super Mario Bros. Wii" ja Wii Remote Plusiga.[37] Wii Remote on konsooli peamine pult. See kasutab kombinatsiooni sisseehitatud kiirendusmõõturitest ja infrapunasest jälitusest tunnetamaks oma positsiooni 3D-ruumis sensorriba LED-ide poole osutamisel. See disain võimaldab kasutajatel kontrollida mängu füüsilisi viipeid ja lisaks ka traditsioonilisi nuppe kasutades. Pult ühendub konsooliga Bluetoothi kaudu ning sisaldab vibreerimist ja sisemist kõlarit. Wii Remote on võimeline ühenduma laiendseadmetega läbi puldi põhjal asuva erapordi. Wii jaemüügipaketis sisalduvat seadet kutsutakse Nunchukiks, mis sisaldab kiirendusmõõturit ja traditsionaalset juhtkangi kahe päästiknupuga. Lisaks on võimalik kasutada kinnitatavat randmepaela vältimaks Wii Remote'i mittetahtlikku kukutamist või viskamist mängija poolt. Nintendo on sellest ajast saati pakkunud ka tugevamat paela ja Wii Remote jakki tagamaks tugevamat haaret ja kaitset. Wii MotionPlus kuulutati välja kui seade, mis ühendub Wii Remote'iga, täiendamaks kiirendusmõõturi ja sensorriba võimalusi ja võimaldamaks tegevusi esitama identselt ekraanil reaalajas. Nintendo avaldas samuti Wii Vitality Sensori, sõrme pulssoksümeetri anduri, mis ühendatakse läbi Wii Remote'i. Wii konsool sisaldab 512 megabaiti sisseehitatud välkmälu ja lisaks veel SD-kaardipesa väliseks talletamiseks. SD-kaarti saab kasutada fotode üleslaadimiseks kui ka salvestatud mänguandmete ja allalaaditud Virtual Console ja WiiWare mängude varukoopiate tegemiseks. Et kasutada SD-kaardi pesa salvestatud mängude ülekandmiseks, tuleb paigaldada uuendus. Paigaldamist saab sättida internetiühenduse kaudu Wii valikute menüüst või sisestades mänguplaadi, mis seda uuendust sisaldab. Virtual Console'i andmeid ei saa taastada ühelegi süsteemile peale originaali.[39] SD-kaarti saab kasutada ka salvestatud MP3-failidest kohandatud mängumuusika loomiseks, nagu "Excite Trucki" puhul näha, kui ka fotokanalis slaidiesitluste muusika loomiseks. Viimase 1.1 versioon eemaldas MP3 taasesituse AAC soosingus. 2008. aasta oktoobris toimunud Nintendo sügisesel pressikonverentsil teatas Satoru Iwata, et Wii omanikel tuleb võimalus tõmmata alla WiiWare ja Virtual Console'i sisu otse SD-kaardile. See valik oleks pakkunud võimalust „adresseerimaks konsooli puudulikku mälumahtu“. Teadaanne väitis, et see oleks Jaapanis saadaval olnud kevadel 2009.[40] Nintendo tegi uuenduse saadavaks 25. märtsil 2009. Lisaks eespool mainitud funktsioonidele lubab see mängijal laadida Virtual Console'i ja WiiWare'i mänge otse SD-kaardilt. Uuendus lubab veel SDHC-kaartide kasutust, suurendades SD-kaardi mahutavust 2 GB-lt 32 GB-ni.[41] Nintendo on väljastanud Wii süsteemi kohta vähe tehnilisi detaile, kuid mõned tähtsad faktid on avalikkuse ette lekkinud ajakirjanduse kaudu. Kuigi ühtegi nendest raporteerimistest pole ametlikult kinnitatud, näitavad need, et konsool on kui Nintendo GameCube'i arhitektuuri lisa või edasiarendus. Täpsemalt näitavad need aruanded, et Wii on laias laastus 1,5–2 korda võimsam kui tema eelkäija.[42][43] Lekkinud detailide kaudu võib järeldada, et Wii on oma põlvkonna suurematest konsoolidest kõige vähem võimsam. CPU: PowerPC-põhine Broadway protsessor, loodud 90 nm SOI CMOS töötlusega, väidetavalt† klokitud 729 MHz juures[44] Slotilaadimisega kettaajam ühilduv 8 cm Nintendo GameCube'i mänguplaatide ja 12 cm Wii optiliste ketastega Esimene Wii süsteemi tarkvarauuendus läbi WiiConnect24 muutis väikese osa konsoolidest täiesti kasutuskõlbmatuks. Kasutajad pidid saatma oma seadmed Nintendole paranduseks (kui nad soovisid oma mänguandmed säilitada) või said need uute vastu välja vahetada.[59] Kahekihiliste optiliste ketaste väljatulekuga on Nintendo väitnud, et mõnede Wii süsteemide puhul võib ilmneda raskusi suure tihedusega tarkvara lugemisel saastunud laserläätsede tõttu. Nintendo pakub tasuta parandust omanikele, kel see probleem esineb.[60][61] Wii Remote võib kaotada selle Wii süsteemiga järje, millele see seadistatud on, vajades resetti või uut sünkroonimist. Nintendo veebitugi tagab õpetuse selle protsessi ja sarnaste juhtumiste jaoks.[62] Konsoolil on mitmeid omadusi, mida pakuvad selle riist- ja püsivara. Riistvara võimaldab pikendusi läbi laiendusportide samal ajal kui püsivara ja mõned teised tarkvara osad on võimelised vastu võtma uuendusi läbi WiiConnect24 teenuse. Viimane püsivara versioon Wii süsteemil on 2.2U. Selleks, et kasutada Internetti vajavaid kanaleid on vaja alla laadida püsivara uuendus.[63] Wii menüü kasutajaliides on loodud televisioonikanalite eeskujul. Erinevad kanalid on kuvatud graafiliselt võrgustikena ning nendes navigeerimine on võimalik tänu Wii Remote'i osutile. Peale plaadikanali on võimalik muuta kanalite asukohta A ja B nuppu all hoides ning neid tõstes ja ümber paigutades. Olemas on 6 põhikanalit: plaadikanal, Mii kanal, pildikanal, Wii poekanal, ilmateatekanal ja uudistekanal. Viimased kaks polnud algselt väljalaske ajal saadaval, kuid aktiveerusid uuenduste läbi. Wii + Interneti videokanal paigaldati konsoolidele, mida hakati tootma alates oktoobrist 2008.[64] Täiendavaid kanaleid on võimalik alla laadida Wii poekanalist läbi WiiWare'i ning ilmuvad ka iga 8Virtual Console'i tiitliga. Alates 18. oktoobrist 2010 võivad Wii omanikud Wii poekanalist alla laadida Netflixi kanali.[65] Wii konsool on võimeline tagasiühilduma terve Nintendo GameCube'i tarkara kui ka Nintendo GameCube'i mälukaartide ja pultidega. Ühilduvus tarkvaraga saavutatakse slotilaadimisajami võimega Nintendo GameCube'i mänguplaate lugeda. Konsool võimaldab progressiivse-skaneerimise väljundit 480p-võimalusega GameCube'i mängudel. Perifeeriaid saab ühendada läbi nelja GameCube'i kontrolleripordi ja kahe mälukaardisloti, mis on peidetud eemaldatavate paneelide all.[42] Konsool säilitab seega ka ühilduvuse Game Boy Advance'i ja eReaderiga läbi Game Boy Advance kaabli, mida kasutatakse samal viisil kui seda kasutati GameCube'i puhul. Seda omadust saab kasutada vaid nende valitud GameCube'i mängude juures, mis seda eelnevalt kasutasid. Lõuna-Koreas müügil olevatel Wiidel puudub GameCube'ga tagasiühilduvus.[66] GameCube'i mänguplaati jooksutav Wii konsool on piiratud GameCube'i funktsionaalsusega. Seega on GameCube'i mängude mängimiseks vaja GameCube'i pulti, kuna ei Wii Remote ega klassikaline pult selles režiimis ei tööta. Mänguandmete ja -sisu salvestamiseks on samuti vaja Nintendo GameCube'i mälukaarti, kuna Wii sisseehitatud välkmälu seda ei salvesta. Tagasiühilduvus on mõnes valdkonnas piiratud. Otseühenduse ja LAN-võimalustega omadused pole Nintendo GameCube'i mängudel Wii peal saadaval, kuna konsoolil puuduvad jadaväratid Nintendo GameCube lairiba- ja modemiadapterite jaoks. Konsool kasutab eraldi porti videoväljundiks ning on seega Nintendo GameCube'i heli/video kaablitega (komposiitvideo, S-video, komponentvideo ja RGB SCART) ühildumatu. Wii süsteem võimaldab juhtmeta ühendust Nintendo DS-iga ilma igasuguste tarvikuteta. See ühenduvus lubab mängijal kasutada Nintendo DS-i mikrofoni ja puuteekraani sisenditena Wii mängude jaoks. "Pokemon Battle Revolution" on esimene mäng, kus Nintendo DS-Wii ühenduvus on Nintendo poolt näidustatud. Mängijatel Pokemon Diamondi või Pearliga on võimalus kasutada lahingute pidamiseks oma Nintendo DS-i puldina.[67] "Final Fantasy Crystal Chronicles: Echoes of Time", välja lastud Nintendo DS-l ja Wiil, võimaldab ühendust, milles mõlemad mängud saavad areneda samaaegselt. Nintendo lasi hiljem välja Nintendo kanali, mis lubab Wii omanikel laadida alla mängude demosid või lisaandmeid Nintendo DS-ile sarnasel viisil kui DS Download Station.[68] Konsool on samuti võimeline laiendama Nintendo DS-i mänge.[67] Wii konsool on võimeline ühenduma Internetiga läbi tema sisseehitatud 802.11b/g Wi-Fi või läbi USB -to-Ethernet adapteriga, millest mõlemad meetodid lubavad mängijal ligipääsu asutatud Nintendo Wi-Fi Connection teenusele. Juhtmeta krüptimisel on toetatud WEP, WPA (TKIP/RC4) ja WPA2 (CCMP/AES).[69] AOSS (ingl. keeles AirStation One-Touch Secure System) tugi lisati diskreetselt System Menu 3.0 versiooniga.[70] Just nagu Nintendo DS puhul, ei nõua Nintendo teenuse kasutamise eest mingit raha,[2][71] ning 12-numbriline sõbrakoodi süsteem reguleerib mängijate omavahelist ühendust. Igal Wiil on oma ainulaadne 16-numbriline Wii kood Wii mängus mitte esinevate omaduste kasutamiseks.[71][72] See süsteem rakendab ka konsoolipõhist tarkvara, Wii teadetetahvel sealjuures. Internetti on võimalik pääseda ka kolmanda partii seadmete kaudu.[73] Teenusel on konsoolile mitmeid omadusi, nende hulgas Virtual Console, WiiConnect24, internetikanal, ilmateatekanal ja uudistekanal. Konsool on võimeline suhtlema ja ühenduma ka teiste Wii süsteemidega läbi iseloodud juhtmeta LAN-i, võimaldades kohalikku juhtmeta mitmekesi mängu erinevate televiisorite peal.[74] 18. oktoobrist 2010 on ameerika ja kanada Wii omanikud võimelised jälgima Netflixi kanalist plaati vajamata.[65] Jaemüügis on mängude eksemplarid saadaval erilistel DVD-sarnastel Wii optilistel ketastel pakituna hoiukapi koos õpetusega. Euroopa väljalasetes on nendel karpidel paberile alla nurka trükitud kolmnurk. Kolmnurga värvuse järgi saab eristada, milliste regioonide jaoks mäng mõeldud on ning milliseid käsiraamatu keeli need sisaldavad. Konsool võimaldab piirkondlikku ajutist sulgemist.[80] Uued Nintendot esindavad mängud nagu "The Legend of Zelda", "Super Mario", "Pokemon" ja "Metroid" lisaks paljudele originaaltiitlitele ja kolmanda partiimängudele on välja lastud või arenduses. Nintendo on saanud suurt tuge kolmanda partii prominentsetelt ettevõtetelt nagu Ubisoft, Sega, Square Enix, Activision Blizzard, Electronic Arts ja Capcom ning saavad rohkem Wiile ekslusiivselt loodavaid mänge kui PlayStation 3 ja Xbox 360.[81] Nintendo lasi Wiile välja ka uusi juhtkontrolle omava valitud GameCube'i mängude seeria.[82] Virtual Console'i teenus lubab Wii omanikel mängida mänge, mis lasti originaalselt välja NES-i, SNESi ja Nintendo 64, kui ka Sega Mega Drive'i/Genesise ja SG-1000 Mark III/Sega Master Systemi,[83] NEC-i TurboGrafix-16/PC Engine'i, SNK Neo Geo konsooli, Commodore 64 ja valitud arkaadmängude peal.[84] Virtual Console'i mängud on saadaval üle Interneti Wii poekanalis ja need salvestatakse Wii sisseehitatud välkmällu või SD-kaardile. Kord alla laaditud, on võimalik Virtual Console'i mängudele ligi pääseda Wii menüüst erinevate kanalitena või otse SD-kaardilt SD-kaardi menüü kaudu. Mängude arenduskomplekti Unity saab kasutada ametlike Wii mängude loomiseks.[85] Arendaja peab sealjuures olema mängude loomiseks Nintendo poolt volitatud. Mängud peavad olema samuti esitatud ja vastu võetud Nintendo poolt selleks, et neid müüa. Detsembrist 2009 on müüdud üle 509,66 mängu, 54 tiitlit neist ületades ka miljoni piiri.[86] Kõige edukam mäng on "Wii Sports", mis tuleb enamikus regioonides konsooliga kaasa ning mida on müüdud 67,71 miljonit eksemplari üle maailma 30. septembri 2010 seisuga,[87] edestades "Super Mario Bros.-i" kui aegade kõige edukamat mängu.[88] Suurima läbimüügiga konsoolita mäng on "WiiPlay", mida on müüdud 26,71 miljonit.[89]			OSCAR-2019
Oligi pikaks veninud see kodus olek. Juba nädal! Ega kauemaks jääda olekski patt, sest ei saa üle ega ümber, ees ootab suvise hooaja üks tähtsamaid regatte - EM. Minu ettevalmistus on suures osas kulgenud rahulikus faasis. Pärast Weymouthi ja Kieli ringreisi tuli tahes-tahtmata aeg veidi maha võtta ning akusid laadida. Selleks avanes mul ka soliidne võimalus jaanipäeva toel, sest kõik olid töölt vabad ja ükski kord oli inimesi, kellega oma aega jagada! Mängisin keskmisest rohkem golfi ja tegin selles ka suuri edusamme. Esmakordselt oma elus tundsin, et suudan palli reaalselt nii täpsuse kui pikkuse osas suunata ning see oma korda andis automaatse tulemuse paranemise. Loomulikult on minu tööalal ning golfis lugematu arv sarnasusi - näiteks see, et kunagi pole midagi piisavalt hästi! :D Homme sean sammud, tegelikult mitte väga sammud vaid pigem veerevad rattad sadama poole, et laevaga põhjanaabritele külla minna ja end juba EM-iks valmis seada. Juba pühapäeval on esimesed sõidud! Tore on jällegi kodule nii lähedal EM-i pidada. Täna tulid muide ka uhiuued Maailma Rankingud, kus end ka esmakordselt top 50 sekka murdnud olen. Täpsemalt 49. Eelnevast, 66ndast pulgast päris korralik tõus, kuid minna on veel endiselt mitte supilusika, vaid sitalabida täis. Arengut pean silmas! Päris õllesummeriga siin tegu ei ole, kuid väga palju puudu ka ei jää. Õhtul on klubi rahvast ääreni täis, kõik kammivad purjespordi kauplusi, et endale uut Helly Hanseni jopet või pusa soetada. Teised joovad kannude viisi õlut ning söövad Bratwursti ja kolmandad tanstivad Jimmy Greeni saatel, kes siin aastast aastasse eriti kehva muusikat teeb - sakslastelemeeldib, go figure! Aga, mis kõige tähtsam, kogu melu taga seisab purjesport ning tegu on Kieli aasta suurima sündmusega. Võimas! Ma päris täpselt samas ei saa siiani aru, miks ja kuidas inimesed üldse välja tulevad või õigemini, mis neid selleks sunnib? Ilma siia maailma paika igatahes küll ette pole nähtud. Täna kuulsin klubis ütlust: Kui muidu on hea tava öelda hommikul teisele "have a nice day", siis Kielis tule öelda "have a Kiel day". Seda ainult ühel lihtsal põhjusel: Kuna terve päeva kallab, siis nice day-st on asi igal juhul väga kaugel. Seega, parim, mida soovida saab ongi Kiel day. Lihtne! Ka minul oli täna Kiel day, mida iganes see siis ka ei tähendaks pikemas perspektiivis. Päev täis huvitavat sõitu ning ausalt öeldes, seal merel polegi väga vahet, kas sajab või mitte. Esimeses sõidus suutsin end täielikult karutagumendist sõita 10ndaks. Ausalt öeldes olin tegelikkuses isegi 7nda poose peal, kuid kollase lipu (DSQ) kartus hoidis mind allatuultes väga ettevaatlikuna ning paar venda olin sunnitud mööda laskma. Teises tänases sõidus sain hea stardi, olin üleval mingi 8, umbes. Jällegi sõitsin targalt ning finishisse jäin ainult veidi hiljaks, olin 5. Olge seal kodumaal "mummud", teile üks illustreeriv pilt ka, mis näitab, et siin kõik päris juhitavad pole merel: Veidi eneselegi ootamatult olen otsapidi jõudnud Saksamaale, Kieli. Kodus olin põhimõtteliselt ühe päeva. Olen selle päevaga väga rahul. Sain veidi akusid laadida ning end uueks katsumiseks parimasse võimalikku konditsiooni viia. Pean mainima, et siinne keskkond on vägagi erinev sellest, mis valitses Weymouthis, Inglismaal. Inimesed on vanad. Jah! Veel vanemad kui Inglismaal. Tegelikult ei ole jutt vanuses ja see ei ole üldse point, mida taga ajan. Asi on selles, et Saksamaa on kuidagi igav. Inimesed on igavad, tavapärased ja väljapaistmatud ja riik samasugune. Inglismaalt jäi mul aga sel aastal meelde üks väga värvikas seik Stinaga jalutusest. Nimelt nägime ühte paksu, andke andeks, aga seda ta oli, kõpskingadega ja miniseelikuga naisterahvast, kellel puudus üks keskmistest hammastest. Sellele lisaks oli tal suits hambus, ta irvitas väga kurjakuulutavalt ja häirvalt ning mängis see koni hambus tossamas oma lapsega. Väga normaalne! Ka sellega asi ei piirdunud. Tal oli jala küljes veel see USA filmides nähtud mingisugune vangla GPS seada vms, mis teda siis ilmselt mingile asjale piisavalt lähedal hoiab. Sellistest inimestest on Kielis puudus! Kielis on samas ülimalt mõnus. Vähemalt siiani, kus olen siin napid 12h olnud. Olgugi, et ilm on endiselt vahelduva pilvisusega nagu alati (see tähendab, et paistab päike, siis sajab 5min pärast vihma ning järgmise 10min pärast jälle vastupidi), tekitab siinne keskkond sees sooja tunde. Tegemist on siiski ühe maailma suurima purjespordi üritusega. Ma ei räägi üksnes Olümpiadistsipliinist vaid üleüldisemast plaanist. Samuti tunnistan ausalt, et esimesel päeval sain kohe ka Bratwurstiga maha, mis on mu arvates siin oleku üks põhitegevusi. Üleüldse, see melu, mis siin valitseb, on suhteliselt ainulaadne. Vähemalt sellist teist regatti mina kogenud pole. Samas, ei oskagi öelda, kas sellepärast, et tegemist on sel aastal kuidagi vaheetapiga paljudele tähtsa Weymouthi MK ja Helsingi EM-i vahel või on asi selles melus, mis tekitab relaxed oleku, kuid kui tavaliselt on stardieelsel päeval merel keskmiselt 200 paati, siis täna oli neid u. 20. Samuti olin mina, 1 päev enne starti laekunud sportlane üks esimesi lasereid võistluspaigas. Väga veider! Kuidagi kummaline oli vaadata, kuidas ise oma arvates väga hilja tulnuna nägin suuremat enamust asju lahti pakkimas ajal, mil minul oli boatprep juba tehtud, registreeritud ja veelgi käidud. Homme algavad siin sõidud. Tuult lubab, kuid seda, mis tegelikult juhtuma hakkab teab vaid tuuletaat. Hoidke mulle ikka pöialt, ma annan endast parima ja natukene veel, nagu tavaliselt ikka. Ei olnud minus veel seda vormi, et siin kulla pärast võidelda. Seda enam, jumala õnn, et seda ei olnud! Seda vaid hästi lihtsal põhjusel. Nimelt oli viiest päevast 3 korralik litter, ülejäänud kaks rahulikum kallutamine. See aga tähendanuks vormi raiskamist, sest kulla pärast ma tugeva tuulega veel võitlema pole võimeline. Natukene pean füüsiliselt veel arenema. Igal juhul, natukene jäi puudu sealt, natukene siit. Kuldfliidi päevadel langes kuidagi minule ebaharilikult halvasti ära sõit. Olin liimist lahti ja ei klappinud asjad nii nagu oleksin soovinud. Olgugi, et võistlusest jääb meelde palju negatiivset, on tegelikult hoopis enam positiivset. Nagu kõigile teada, siis on 2012 aastasse vaadates tegu ülimalt olulise venuega, mistõttu iga siin merel veedetud tund on ütlemata oluline. Sain palju informatsiooni ja samuti kindlust siia juba Augustis tagasi tulemaks ning Olympic Test Evendil, kuhu Eestit esindama kvalifitseerusin, midagi head korda saatmaks. Fun Fact aga hoopis järgmine: Nimelt olen sel aastal osalenud neljal MK-etapil. Kolmel neist olen olnud esimesel päeval sellel kohal, millega 5 päeva pärast lõpetan. Neile, kes purjetamise kaugemad inimesed, mainiks, et see ei ole normaalne! Eriti pole see normaalne laser-klassis. Nimelt pole tegu sellise spordialaga, kus hoiad oma kindlale tasemele kindlat positsiooni. Tase on väga ühtlane ning kõikumised tihti väga suured. Sellele vaatamata olen mina liikunud ränkingus üles, alla, edasi, tagasi, kuid lõpuks ikka maandunud sama koha peal. Sellest tulenev ka minu küsimus: Miks ei olnud nii eelmise aasta MM-il, kus pärast esimest päeva teist positsiooni hoidsin? Homme hommikul, täpsemalt 5h pärast alustan kogu killavooriga turneed kodu poole. Siit 5h sõita Doverisse, et sealt laevaga mandrile, ilusate inimeste sekka saada. Sealt edasi tubli 1100 km 11h jooksul ning olengi jõudnud Travemündesse, et laevaga Soome sõita. Sealt edasi juba kõigile tuttavat Tallinki pidi koju ja ongi kõik. Seda kõike muidugi juhul, kui kõik ilusti sujub! Hoiame pöidlaid ja näeme kodus! Ütlen kohe ära, et ei olnud maailma kõige magusam sünnipäev. No nüüd läks tegelikult väga vale sõnade kasutus, sest magus oli ta küll. Kõige meeldivam see-eest ei olnud. Ausalt! Päev algas pilviselt ja põhjatuule haisuga, mis tähendas ökast ilma ja külma ka veel. Tuule ebastabiilsus ja fakt, et teda oli rajal vaid 1-2 knotsi tähendas aga ootamist, ja mitte vähe! Ootasime kaldal kuni kella 14.15ni. St. ajani, mil ma oma parimates mõtetes juba pidin kaldal olema ja nautima seda extra special päeva. Extra special sellepärast, et Stina ütleb, et mis päev siis veel eriline on kui mitte enda sündimise päev. Üritan siis talle meele järgi olla ning vähemalt ühte tähtsat päeva täiega võtta. (Valisin endale sobiva! ha!) Ausalt öeldes olin ma lõpuks siiski väga õnnelik ja sõidutahet täis kui merele lasti. Tuult tundus olevat ja ka päike tuli vaikselt vaikselt välja. Asi võttis ilmet ja pärast merel veel u. 2h-st ootamist võiski tugevas hoovuses sõit alata. Kirjeldaksin seda sõnadega lõbus. Start oli tänu ühele tublile poolakale, kes mulle suurepärase risti ette pööramise kingi tegi, selline, et startimise Eurovisioonil ei oleks mind isegi Eesti eelvooru lastud. Õnneks leidsin kiiresti vaba tuule ning suutsin oma plaani realiseerida. Sõitsin terve sõidu kusagil 15nda koha ümber kuniks viimane krüss hakkas asi nihu vedama. Tuul pööras paremale olukorras, kus ma olin selgelt kõige vasakpoolsem. Kohti ma sellega reaalselt ei kaotanud, kuid punt jõudis bakstaagiks ohtlikult lähedale ning kahjuks olin sunnitud suisa 6 matsi endast mainitud otsal mööda laskma. Lõpuks suutsin kuidagi finisheerida 24nda kohaga. Tegu pole millegi erilisega, kuid fakt, et mul oli sünnipäev ning väga super sõitu ma sel päeval kunagi näidanud pole, olen ma enam-vähem rahulik. Samuti see, et olin kuu kodus üksinda treeninud, samas olles täna suhteliselt terav oli endalegi meeldiv üllatus. Ütleme nii, et sõitsin targemini kui koht ütleb. Olen endaga võrreldes tavalise 24nda kohaga rohkem rahul. Päev algas väga varakult, sest siinne 2h-ne ajavahe annab täpselt nii palju tunda, et kohaliku järgi olin seitsmest üleval nagu viis kopikat. Hommikusöök ja kerge sisse elamine veel ning seejärel ikka klubisse. Paat üles ning selle peale vaikis tuul loomulikult maha. Ausalt öeldes leelotasin mööda klubi ringi ilma mingi kindla sihita tunni, pool teist ning seejärel otsustasin, et vee peale ei lähe. Seda teinud, pakkisin paadi kokku, mille peale tuli tuul. Kiire uuesti üles panek ja vee peale. Veel oli super olla! Alustame faktist, et vesi ei ole siin 8 kraadi! Ilm oli üldiselt väga mõnus, tuul oli vaikne, kuid polegi seda pikka aega tunda saanud. Kuna tuulekest oli vajaka, sõitsime sadamas sees. Sadamas sees tähendab siin muide umbes midagi sellist, et tõmba Miiduranna sadamast Kopli sadamasse muul ette ning ongi sadamas sees. Ühesõnaga see sadamas sees tähendab reaalselt suurt ala! Punt oli suur ning pärast kuu ajast üksi treenimist oli see suurepärane. Millegi üle väga kurta ei saanud, kui siis ainult selle, et pärast 1h15min-st trenni tuul ära vaikis. Edasi tulin koju, sõin ja tagasi klubisse, purjele numbrid peale. Tagasi koju, kerge rattasõit, mõned harjutused, õhtusöök ja päev ongi õhtus. Lahti pole asju korralikult veel pakkida jõudnud, kuid homme tundub veidi rahulikum päev tulevat, sest tuult peaks jaguma kohe algusest, seega ootamine ja jokutamine jääb ära. Ilm oli soe, särgita ringi käia polnud mingi küsimus. Nagu pealkiri ütleb: Elu on nagu jõgi. Vool on mind praeguseks kandnud Tallinn Lennart Meri Airporti, kus varsti boardin Londoni lennukile ja sean suuna Weymouthi poole. Usun, et tuleb rahulik päev, täis reisimist. Olgugi, et lennureis ei veni eriti pikaks, siis olen sunnitud kogu killavooriga mööda Inglismaad sõitma umbes 300km, mis võib nendel teedel venida päris pikaks. Üldisemas plaanis oli hea vahepeal nii pikalt nagu ma seda olin, kodus olla. Kuu akude laadimist ja isekeskis treenimist mõjus vaimule turgutavalt ja taas teele asuda tundub pärast Hyeresi "suurepäraselt" õnnestunud regatti hea mõttena. Sain mõned asjad enda jaoks selgeks mõeldud, paar asja tehnilisest aspektist järele proovida ja üleüldse lihtsalt rahulikult trenni teha, olgugi, et ilm seda eriti ei soosinud. Eilne ilma soojenemine tekitas minu näole aga sellise naeratuse, mida pole minule otsa vaadates pikka aega näinud. Enne GBR-i sõitu veel viimane treening sujus ülimõnusas taktis. Sõitsin oma ette rahulikult kalda all, maa tuulega. Puhunud kuum tuul oli mõnu ülivõrdes ja halvemaks ei teinud asja isegi vee temperatuur, mis tundus olevat kõva tõusu teinud. Samuti sillerdas vesi kalda lähedal mõnusat helerohelist värvi. Oli täitsa suve tunne ja seda ma terve talve oodanud olengi!!! Inglismaa koha pealt veel natukene teemat üles võttes, siis elame Stina ja Reinuga, kes tulevad sinna paari päeva pärast, kesklinnas kortermajas, kus ka kaks aastat tagasi elasin. Sel korral on seal ka isegi internet, seega üritan teid asjaga kursis hoida. Weymouth ise on aga mõnus suvituslinn, kus tõeliselt kena JUHUL kui ilm ilus on.			OSCAR-2019
Kommentaarid leheloole "Türi vald hakkab kärpima" - Türi vald on minu südameasi! Türi valla koalitsioon ei lagunenud kolm aastat tagasi selle pärast, et oli vaja kärpida, vaid vastsel paidekast reformierakondlasel Jaan Arvolal tekkisid võimuambitsioonid. Kokkuhoiuplaanides oldi tegelikult tookord koalitsioonis ühel meelel. Kui aga lähtuda Raivo Pinki seisukohast, et lagunemise põhjus oli soov kärpida, siis on pisuke segadus, sest tookord opositsiooniline IRL rääkis ka vajadusest kärpida. Uus võim lõpetas aga kohe igasugused kärpeplaanid. Vahepeal on aga kolm aastat mööda läinud, olukord on hullem. Ja tehtud ei ole IRL võimu poolt suurt midagi. Nüüd siis vaja teha nn. "superkomisjon". Kahjuks ei ole näha kuidas üks komisjon, mis koosneb täpselt samadest koalitsiooni komisjonide esimeestest (+ revisjoni komisjoni esimees Vello Ohu) saaks midagi teha. Istub sama seltskond ju niigi 1-2 korda kuus koos plaane tehes ja sellesama seltskonna nimetamisest nn. superiks ei muutu nüüd küll midagi. Tahaks aga näha vallavanema aktiivsemat juhirolli ja tegutsemist. No kasvõi muretsemist 2015. aasta eelarve pärast. Kahjuks seda näha pole, sest natuke aega tagasi oli vallavanem omavalitsuste liidu esindajana valla raha eest Hiina visiidil ja praegu on oma puhkusel kuuks ajaks Aafrikas. Valla olukorra eest kannab aga esimest vastutust selle valla tegevjuht - vallavanem. Tõesti, tundub, et meelsamini juhitakse selle asemel valla raadiosaateid, kui tegeldakse valla sisulise juhtimisega ja võetakse vastutust. Sellisest asjade käigust on kahju ja Türi inimesed ei vääri kitsal parteilisel pinnal suikuvat vallavalitsust. Minu jutu mõte on see, et valla jaoks keerulisel ajal, kui on eelarve kokkupanemise aeg peaks vallavanem võtma vastutust ja juhtima vallavalitsust, et eelarve saaks kokku pandud. Töö on vaja ära teha, sest sellest sõltub kõigi vallakodanike elu ja siis minna puhkama. Tõesti säravate tegevuste kõrval nagu reisid, raadiosaadete juhtimine, lindilõikamine on karm argipäev, kus ka negatiivsete asjade eestvedamise juures peab olema vallavanem. Komisjon, mis koosneb samadest inimestest, kes niikuinii mitu korda koos käivad ei muuda midagi. Valda on vaja vastutust võttes juhtida. Hindan väga Aime Roosioja südamega tehtavat tööd ja arvestusoskust, aga tema nagu ka Urmas Kupp ei saa võtta vastutust nagu vallavanem. Nüüd asjade tegemisest või mittetegemisest. Ma mäletan täpselt missugused otsused olid laual ja nõudsid ära tegemist 3 aastat tagasi. Alates lasteaedade juhtimise ümberkorraldamisest, mis nüüd lõpuks pooles osas kolm aastat hiljem ära tehti. Vahepeal on kolm aastat mööda läinud ja meetmete hulka ja ajastatust saab hinnata rahakoti järgi ajahetkes. Raha on aga veel vähemaks jäänud. Paraku ei ole selle kolme aasta jooksul suurt tehtud vaid on lihtsalt valitsetud. Vastuseks Kaia Iva poolt kommentaariumis kirjutatule: Mis puudutab, aga inetuid nn. kantimise juttu, siis see on väga rumal süüdistus. Ma võiksin tuua siia väga inetuid asju nn. kantimisest, aga siis ma laskuksin samale pinnale ja seda ma ei taha. Küll jõuame aga ka ükskord nendeni. Üldiselt on ju igaühel teada, millise erakonnaga on Türil vaja sehvti hoida ja seda mitte ilmaasjata! Kasvõi EL rahade saamisel....olen neid kurtmisi oli kui palju pidanud kuulma. Tean koguni inimest, kes jättis meie nimekirjas kandideerimata, sest talle anti mõista, millal ta projekt võiks rahastatud saada......enne ei saanud...ja nüüd saigi. Liigne parteiline asjadele vaatamine viibki lõpuks Kaia kommentaarist nähtavale kurjusele ja trotsile. Pole vaja! Türi valla poliitikud moodustasid nii-öelda superkomisjoni eesmärgiga vähendada valla kulutusi aastas poole miljoni euro ulatuses. Lähiajal kogunevasse komisjoni kuulub 14 inimest: kõikide vallavolikogu komisjonide esimehed ja vallavalitsuse liikmed. Komisjoni juhib volikogu esimees Andrus Eensoo. Ametlikus dokumendis on kirjas, et komisjoni ülesanne on leida võimalusi Türi valla kulude optimeerimiseks ja teha ettepanekuid kulude kokkuhoiuks. Türi vallavalitsuse rahandusosakonna juhataja Aime Roosioja on palju otsekohesem. «Türi valla kulusid tuleb kärpida umbes 500 000 eurot aastas,» sõnas ta. Valla eelarve on laias laastus kümme miljonit eurot, mis tähendab, et kärpe suurus on viis protsenti. «See on Türi vallale suur ja väga valus samm,» ei teinud Roosioja saladust. Roosioja loodab, et poliitikutel jätkub julgust ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta, sest valla rahaseis läheb ilma kärbeteta kogu aeg raskemaks. «King hakkab rohkem pigistama. 2015. aasta eelarve on meil üksnes äraelamiseks, arenguks raha ei jätku,» sõnas ta. Roosioja märkis, et tal on komisjonile omad kärpimisettepanekud olemas, kuid ta ei soovi neid enne vallajuhtidele tutvustamist avalikustada. Türi vallavolikogu aseesimees Raivo Pink meenutas, et paar aastat tagasi lagunes eelmine koalitsioon selle pärast, et kulud olid liiga suured. Ta sõnastas Türi probleemi järgmiselt: «Peame vähendama püsikulusid.» Türi vallavolikogus opositsiooni kuuluv Vello Ohu ütles, et opositsioon on nendele probleemidele pikka aega tähelepanu juhtinud, kuid seni pole neid kuulda võetud. «Juba varem oleks pidanud nende küsimustega tegelema,» lisas ta. Kärpekomisjon moodustatakse Ohu selgitusel seetõttu, et võimul olijad saaksid vastutust hajutada. «Minu arvates peaks ettepanekuid tegema ikka koalitsioon, kes Türi valda juhib,» ütles ta. «Vallavanem peab tegelema oma põhitööga, mitte raadios saadet juhtima.»			OSCAR-2019
Kuidas Saada Parim Laen. Credit Invest Tutvustus: Vaata meie kasutustingimusi ja privaatsuspoliitikat lähemalt siit Bigbank järelmaks City Kliima OÜ pakub koostöös Bigbank AS-iga Bigbank järelmaksu. Väikelaenu võtmisel pead arvestama et see vähendab koheselt sinu kodulaenu saamise võimalusi kuna suurendab kohustusi ning riskiaster ja selle võrra saad väiksema laenu. Meile pakuti hea hinnaga odavat traktorit millest jäi meil raha puudu ning kasutasime tänu teile Bondora laenukontorit. Mõtle hästi läbi kas laen on sulle ka tegelikult vajalik ning tutvu põhjalikult laenutingimustega vajadusel pea nõu meie spetsialistidega. Kiirlaenu refinantseerimine muudab kiirlaenu kuumakset odavamaks teie maksevõime paraneb ja seetõttu ei teki lisakulusid viiviste intresside ja leppetrahvide peale. Kõige ajamahukam on renoveerimisprojekti elluviimise juures ehitusprojekti ettevalmistamine ning ühistu liikmetele investeeringuvajaduse ning sellest tuleneva kokkuhoiu ja kasu selgitamine. Home Improvement Laenud aitab teid paigaldatakse uus köök vannituba pikendamise kari muundamise talveaeda haljastus aeda või osta uus mööbel. Üheks kiirlaenu liigiks on SMS laen mille puhul saab klient taotleda kiirlaenu SMS-i teel. Arvutus on ligikaudne ja võib erineda Sulle pakutavatest tingimustest olenevalt Sinu esitatud andmetest ja krediidireitingust. Investeerimise Abi. Laenud ettevõtetele on tingimuste poolest tunduvalt paindlikumad kui eraisikute laenud ning tavaliselt kalkuleeritakse intressimäär ning krediidilimiit laenuandja juures isiklikult vastavalt ettevõtte majandusnäitajatele. Tuleb ette ka juhtumeid kus inimestel on olemasolevad finantskohustused millega ollakse juba hädas ning pangakonto on arestitud kuid inimene siiski vajab raha et hädast välja tulla. Selle piiri tõmbamisest aga sõltub kas laenu võtmine ja seeläbi korteriomanike igakuiste osamaksude suurendamine vajab otsustamisel konsensust või lihtsat häälteenamust. Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Kindlasti soovib pank laenutaotluses lisaks taotletavale laenusummale ja laenu pikkusele infot ka selle kohta milleks Te raha kasutada soovite ja kas Teil on olemas sobiv tagatis. Kui käesoleva seaduse jõustumisel vastavad korteriühistu rahalised kohustused käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tingimustele peab korteriühistu juhatus esitama 2018. Mitmesajast lepingust koosneva Bondora portfelli korral võib öelda küll et nõuded ei ole individuaalselt olulised. Uue korteriühistuseaduse kohta ( menetlus ja materjalid siin ) esitasin rea headelt inimestelt kogunenud ettepanekuid. Kui tagatisi on siiski vaja või kui laenu võtab korteriomanike ühisus kasutab pank täiendavalt KredExi kortermajade käendust. Oled uus kasutaja: Bezost aitas maailma rikkuselt kolmandaks inimeseks tõusta ka asjaolu monetti kiirlaen Miks mitte osta asju põhjast aktsia langes 38%. Kui sul on juba Bondora konto olemas siis ta palub sul siin samal lehel edasiminemiseks sisse logida. Taotlejal on võimalik taotleda summat alates 500 kuni 10000 euroni ning määrata tagasimaksmise perioodi kestust: kuni 72 kuud. Käi regulaarselt seisu vaatamas ja vajadusel raha lisamas või investeerimiskriteeriume täiendamas (vastavalt oma investeerimisstrateegiale ja kogemusele kas kord nädalas kord kuus kord kvartalis). Selleks võite kasutades näiteks veebilehte Interneti vahendusel laenu taotlemine on kiirem ja mugavam kui erinevatest pankadest laenupakkumiste võtmine. Koduleheküljel on võimalik taotleda kiirlaenu tarbimislaenu autolaenu ja kinnisvaralaenu. Bigbanki väikelaenu näidistingimused: kui võtad 5000-eurose väikelaenu viieks aastaks fikseeritud intressiga 159% ja lepingutasuga 50 eurot on krediidi kulukuse määr 1766% ning kuumakse suurus 12132 eurot. Interneti laenud muudavad laenu taotlemise protsessi palju lihtsamaks ning sult ei nõuta vajalike paberite faksiga saatmist. Ilma pangakonto väljavõtteta ja töökohata või muu regulaarse sissetulekuta Krediidipangast finantseeringut ei saa. Enne laenutaotluse esitamist loe detailselt lepingutingimusi ja pea nõu spetsialistidega kes oskavad Sind rahaga seotud toimingute koha pealt konsulteerida ning jagada kasulikke nõuandeid enne endale kohustuste tekitamist. Tänapäeval võib saada laenu ilma palgatõendita ja ilma konto väljavõtteta praktiliselt igas pangas. Kui laenusumma ületab 2000 eurot ja Te ei ole veel Inbanki klient on pärast veebilehel lepingu sõlmimist vajalik tuvastada Teie isikusamasus mida saate teha valitud Omniva või Inbanki kontoris. SMSlaenud aitavad tasuda ootamatute ravikulude eest sobivad kaupade soetamiseks ja hobideks või reisimiseks ning paljudeks teisteks vajadusteks. Kui ettevõte vastab kõikidele Bondkick ärirahastusportaali tingimustele täidab tõeste andmetega kõik laenutaotlemiseks vajalikud vormid ja allkirjastab lepingud siis ettvõtja sisestatud laenutaotlus kvalifitseerub. Kuna raha renoveerimiseks ei olnud tuli laenu võtta selle pidi taas otsustama üldkoosolek. Sms laenu paindlikkus võib olla liialt ahvatlev – nagu eelnevalt mainitud võib taoline laenu taotlemise lihtsus ahvatleda laenu võtma ka siis kui see ei ole vajalik. Komisjon leiab et korteriühistu remondikulu ja sihtkulu seda eesmärki teenivadki. Hetkel laenud on kujunenud odav laen konkurent Eestis on viimase 10 aasta jooksul mis tähendab paljude Eesti odavaim laenud tuleb leida online spetsialist ettevõtted või isegi ebatavaline laenuandjate nagu peer to peer laenu firmad. Remondifondi maksete ja korterite poolt tagastatava akende vahetuseks antud laenu tagasimaksete arvelt tasutaksegi laenumakseid.Lisaks omavahenditele ja pangalaenule saadi BEEN projektist 1017 miljonit ja Eesti riigi poolt 507 000 krooni toetust (10% renoveerimistööde maksumusest küttesüsteemi ei toetatud). Ilma tagatiseta kiirlaenu saab kohe kätte ning ka tagatiseta väikelaenu taotlusele pole vaja ka kaua vastust oodata. Internetis isikutuvastuse tegemise eeliseks on see et sa saad isikutuvastuse ilma kodust lahkumata ära teha. Parimad laenupakkujad toovad klientideni sõbralikud tingimused mis võimaldavad laenuvõtjal kulud madalal hoida ja laenata rahuliku südamega. Kuid aktsiahinnad ikkagi langevad ning seetõttu valitseb selline tasakaalutus ütles Paulson auto kuulub kohe ostjale ja saad seda igal ajal müüa. Kiirlaen Parim Kiire Ja Odav Tagatiseta Laen Eraisikule 24h Nädalavahetusel Ja Iga Ilmaga. Laen 4000. Plaan oleks siis investeerimiskontolt kanda raha Bondorasse ja seda liigutust maksudeklaratsioonis mitte näidata.			OSCAR-2019
Kas kellelgi kohalikest investeerimisgeeniustest on kogemusi futuuridega rahategemise/kaotamise vallast? Pean silmas futuure laiemalt, kui Ühispank neid käsitleb (UPLAZA: INVESTEERIMINE: DERIVATIIVID: KUIDAS FUTUURIDEGA RAHA TEENIDA?). www.futuresource.com/charts/charts.asp pakub võimaluse spekuleerida pea 70 erineva lepinguga. Miks ma küsin? Mul on üks tagasihoidlik venekeelne sõber, kes end selles valdkonnas tegijaks peab ning kes otsib "rumalaid" investoreid, ent ei suuda millegipärast leida. Nõnda tahaks proovida kogemusi jagada, et aru saada, kas selle teemaga on üldse mõtet üritada kellelegi läheneda. No tegelikult pole põhimõttelisi takistusi ka muude futuuridega kui indeksifutuurid kauplemiseks Ühispangas. Palun mitte süüdistada meid kitsarinnalises arusaamises futuuridest. Ei näinud eriti põhjust kakao või suhkrufutuuridest kirjutamiseks, kuna huvi nende vastu pole eriti täheldanud. Aga kui kellelgi on huvi, siis palun, meiliaadress on: Minu igavene & sügav respekt inimeste vastu, kes toorainetes võimendusega nägemusi võtavad ja sellega raha teevad :)) Hea meelega küsiks nende julgete kontaktandmed, kes senini on julgenud läbi EYP Nasdaqi indeksifutuuridega kaubelda, aga ma ei tee seda, sest tean väga hästi, mis vastuse saaksin:) Siiski, kas kaubeldaksegi ainult Nasdaqi indeksifutuuridega? Ja kui aktiivne see tegevus üleüldse on, seda ikka võib pärida? Kuule Matinez, kas Sinu tagasihoidlik venekeelne sõber tahab nii öelda mingile "hedge fund"'ile alust panna. Lootes ahne eestlaskonna pealt ratsa rikkaks saada--lihtsalt spekulatsioon ;} Aga muide, kes on selles väikeses eesti kõige tegijam futuuride alal (mõne inimese nimi äkki tuleb mõni meelde), teie isiklik arvamus? Tagasihoidliku sõbra tagasihoidlik soov on rakendada oma oskusi-vilumusi inimekonna hüvanguks ja loomulikult samal ka ise natuke teenida. Aga teiste tegijate kohta ei oska midagi öelda. Yhispank justkui tegeleb selle valdkonnaga, aga sellisel kujul nagu nemad seda pakuvad, on asjal küll kahtlane maik man (see on minu subjektiivne arvamus ja ei pruugi õige olla:). Kahtlane ses mõttes, et kindla strateegiata (diversifitseerimist, tehnilist analüüsi ja stop´e tähtsustamata) indeksifutuuridega kauplemise asemel võiks samahästi kasiinosse minna ja oma miljonid punasele (no või siis mustale) laduda. Sinu lyik-(diversifitseerimist, tehnilist analüüsi ja stop´e tähtsustamata) mulle tundub , et sa ei saa kahjuks pyris typselt aru mida sa nyuad vyi ryygid. kuidas üldse sellise jabura küsimuse peale tulla saab? artiklid mõne teise asutuse mõne osakonna mõne töötaja teatavast suupruukimisest on nii sügava jälje jätnud? ja see on üks esimesi kordi, kus ma nõustun vend JJga - EYP pakub (indeksi- jm) futuurides executionit ehk siis tehingu sooritamist. Otsused on ikka kliendi teha. Muidugi me pakume ka teatavat tuge futuuride kauplemiseks - no näiteks olulisemaid tehnilisi tasemeid igapäevastes ülevaadetes, aga futuurid on ikka sedavõrd äkilised instrumendid oma suhteliselt suure võimendusega, et me ei jõuaks ka parima tahtmise juures kliente pidevalt updeitida. ja futuuridega (nagu mis iganes muu finantsvaraga) võib ka raha kaotada. pole isiklikult kunagi midagi teistsugust väitnud. külma närvi (eelkõige) + püsivuse ja pühendumise (väga oluline) + õnne (tuleb kasuks) koosmõjul peaks siiski võimalused võitmiseks olema paremad kui 50:50. riq: tõnno: äkki saaks kuidagi oma organitele müügioptsioone kirjutada? no näiteks ühele neerule, või midagi sellist... Jokkerjossile: suured tänud soojade sõnade eest! Aga asjad on ikkagi sedamoodi, et ma ise tõepoolest suurt midagi asjast ei jaga, niipalju kui ma nats siis-sealt lugenud olen. Veelgi enam - ma ei kavatsegi sellega mittekunagi tegelema hakata! Aga sõber, kellest pajatasin, on seda valdkonda uurind ja oma tööandjale raha teeninud juba kolm aastat. Küsisin talt, kuidas ta suhtub asjaollu, et ta nagu otsib kliente ja näed, nagu Kristjan Lepik teatas, hakkab ka LHV varsti-varsti indeksifutuuridega kauplema. Suurepärane, ütles ta! Tõenäoliselt kaotavad inimesed alguses väga palju raha väga kiiresti, nagu temagi seda alguses tegi ja siis on just õige moment põõsast välja karata, pisut parastada ja rääkida inimestele, mida nad valesti tegid ja võib olla isegi püüda õige tee kätte näidata. Seda tahtsin ka lisada, et see noormees, kellest jutt käib, ei soovi hakata futuurides tehingute sooritamist vahendama, jättes otsused kliendi teha. See on ikka pankade-fondide töö, soovitada seda või teist asja (aktsiat, võlakirja jne) osta või müüa ning luua selleks tehnilised võimalused. Üksinda puuduks tal selleks jõud ja vist õiguski, ma arvan. Idee on selles, et on mingisugune aastatega väljatöötatud, läbiproovitud strateegia + kõhutunne + veel midagi, mis on teda veennud selles, et see on normaalne strateegia, mille kasutamise pealt keegi võiks teenida. to: Matrox. See klientide kohta küsimine oli ju selgesõnaliselt huumori (ju siis viletsa:) valdkonnast. Milleks pahandada? riq, ma pidasin silmas seda, kas eestlastest on keegi üldse nõus soojaubasid ostma või müüma; või siis vähemalt spekuleerima selle hinna languse/tõusu peale. niipalju kui mina olen aru saanud, ei ole suurt vahet, milline on mistahes indeksi või muidufutuuri alusvara. palju siin niikõvasid mehi ikka on, kes julgevad futuurides mingi positsiooni osta, arvates, et hind võiks tõusta sellel, teisel või kolmandal põhjusel; ja vastupidi (tuginedes fundamentaalanalüüsile jms´le). sõber, kellest ma siin juttu puhun, evibki oma virtuaalportfellis muuhulgas ka sojauba, jahu ja suhkrut. mitte, et ta midagi sojaubadest, jahust või suhkrust teaks:) tegelikult oleks huvitav teada, kas näiteks Kalev hedge'ib ennast suhkurfutuuride või Leibur jahufutuuridega. Futuurimaailmas on juhtunud vahepeal palju huvitavat . Lisandunud mitmeid huvitavaid futuuriinstrumente näiteks SSF, dow e-mini jt. Huvitav palju siin reaalselt fuuturilepingutega tegelejaid on?Eminid on kenad instrumendid, tasub proovida.CME leht pakub momendil tasuta trialversiooni, hinnad, kaardid e.t.c..Risk muidugi on suur aga ka võimalik võit on priske, üht lepingut edasi tagasi solgutades on papp lausa lihtne tulema :).Või mis? Eks teh. analüüsi ikka kasutatakse, Pivot punktid ntx, ma pole sugugi veendunud siiski , et see suureks abiks on.Pigem annab enesekindlust lihtsalt juurde.Trend is your friend, kui turu suunaga kaasa minna ja õigel ajal välja siis on edu, kui eksid siis hävid korralikult. Ei ole suurt mõtet põhju ja tippe püüda, vahepeal mängumaad piisavalt.Ei tea , et kusagil tasuta analüüse oleks, selle analüüsi osa pead ikka ise endale selgeks tegema, kui visiooni turu liikumisest pole ei maksa nina toppida sinna, kauplemisel muidugi distsipliini veri ninast väljas tuleb pidada:), margin calli alla sattumine on sellise võimenduse juures suht lihtne.Ilmselt jääb praegu asjast mulje kui aktsiatega kauplemisega võrreldes gamblingust , eeliseks aga piiramatu tehingute arv päevas ja mis S&P 500e-mini puudutab siis suur likviidsus. Kui tahad fuuturite tehnilisi analüüse leida siis veebist leiad kindlasti, vaata kasvõi eSignalit.Eks suuresti maitseasi kes mis softi kasutab.Üldiselt pole mul suuri kogemusi mida jagada, olen ses fuuturite asjas alles algaja. to: Jokkerjoss. Oleme siin vahepeal vaikselt valmis pusinud mingid emakeelsed materjalid futuuridega kauplemise kohta. Kuivōrd, nagu eelnevaltki juttu olnud, on tegemist kooslusega: venelasest spetsialist ja eestlasest vōhik, siis ma ei ole päris kindlel, kas see materjal väljatöötatud kujul ka kriitikat kannatab. Mulle näis, et sa nagu jagasid ka teemat, äkki saaksid aidata kaasa mōelda? Kui sul midagi selle vastu pole, ootan su reageerimist tpp@hot.ee Vaata aga vaata kodanik Martinez, kas pole mitte alljärgnev link sinu ja sinu venekeelse sõbra töö. Eesti keel longab seal mõnevõrra. Tahaks loota, et see ei ole siiski Martinezi katetoo, vastasel juhul ei saa ju raakida ainult vohiklikkusest futuuride alal - tegemist on suisa kirjaoskamatusega. Kui nii palju on juba vaeva nähtud, siis ikka võiks ka eesti keelega natuke rohkem vaeva näha. Kui mina oleksin klient, siis jookseksin küll sellise firma juures eemale:-( forextrade.ee tundub olevat mingi Peterburi firma kodulehe eestikeelne variant. Sestap ka nii vigane (ju neil ei olnud ühtegi "päriseestlast" kuskilt võtta:). Aga nende teema on forextehingud ja see ei ole ju päris sama, mis futuurid. Või on? See, mis me valmis pusisime, on nüüd lugemiseks (ja jokkerjossi abi endiselt oodatud, või kes iganes oskab midagi kommenteerida): http://www.hot.ee/altinvest/eesti/EstIndex.htm Futuuride ja optsioonide business on serious business. Selle aasta peamised raha masinad on minuarvates just futuurid. Muidugi on stock market alati liikvel kuid vaadates selle aasta syndmusi ja volatiilsust vyib seda tyesti kindlalt jyreldada. Vaadates kuidas arenevad syndmused idapiiri taga Venemaa peamistes linnades Peterburis ja Moskvas. Ehitatakse uusi terminaale ning topelt tollid on ikka veel alles. Samuti pole ma ka kuulnud et midagi oleks teoksil praegu. Nyiteks uue kiirtee ehitus vyi uue haigla ehitus. praegusel odaval rahalaenamise oukorras on patt jytta kasutama selliseid vyimalusi. Samas nygin ka tynases yripyevas pealkirja kus Leedu GDP kasvas aastas 9.1 %. Yri maailmas kui sina ei vyta, siis vyetakse sinult. Aadu Luukas peaks rohkem pressima vyi on ta ennast EESTI pilvelyhkujas liiga mugavalt sisse seadnud, et uut positsiooni vytta! heheh Igal juhul tänuväärne kui keegi kirjutab ja uurib või tegeleb futuuridega, sellekohast infi eesti keeles polegi eriti. Nii et ürita seda saiti oma parimal moel edasi arendada ning end harida. Vast leiab sealt kunagi muud infi ka, mis pole päris algajatele suunatud. Millist brokerit sa muidu futtidega kauplemiseks kasutad? Mind sunnib kirjutama teema algataja negatiivne alatoon: Sõber otsib "rumalaid", kes oleksid nõus raha kaotama. Minule endale meeldivad riskantsed spekulatiivsed investeeringud, sest ma ei sündinud hõbelusikas suus, aga selle teema jätaks üldse kõrvale. Läheneme asjale teaduslikult (noh olgu, polulaarteaduslikult, sest selle foorumi maht ja iseloom ei võimalda teadustöid kirjutada ja läbi lugeda). Futuurlepingute ostjad on sisuliselt kindlustuse pakkujad majandusüksuste müüdavate/ostevate kaupade hindadele. 2. Futuuride ostmisel lähtutakse samast, mitte keegi ei suuda rohkem õiges suunas tehinguid teha kui vales suunas. Siis on futuuride tootlus ajalooliselt suurem kui aktsiate tootlikkus. See on ümberlükkamatu statistiline fakt. Futuuride tootlikkus on tegelikult negatiivses korrelatsioonis aktsiate tootlikkusega. Aga kus see futuuride tootlikkus siis on? Kas futuuride puhul pole tegemist nullsummalise mänguga? Tuleb välja, et ei ole. Toon näite: Ütleme, et ostate kütteõli futuuri lepingu "long $2 gallon", praegu on hind $1,90 gallon. Mida lähemale jõuab leping realiseerimistähtajale, seda rohkem läheneb futuuri hind tulevasele hetkehinnale, aga futuurlepingutesse on "sisse kirjutatud" nn investorite huvi, ehk spekulantide huvi, see tähendab seda, et teile müüakse see leping veidi odavamalt-nn premium. See premium on selleks, et üldse huvi oleks investoril selle turu vastu. Teaduslikult on võimalik tõestada (statistiliste andmete baasil), et futuuride tootlikkus on suurem kui aktsiaturul. Nii lihtne see ongi, mis veel siis saab, kui te turgu lööte nagu te väidate end tegevat aktsiaturul? Halvimal juhul, kui kaotad 100% või rohkem oled lihtsalt turult väljas. S.t. isegi kui aktsiatega suudad turgu lüüa, võid futuuridega kõrbeda. "Futuuride tootlikkus on tegelikult negatiivses korrelatsioonis aktsiate tootlikkusega." Mis futuuride? Indeksifutuuride ja cash indeksite tootluste korrelatsioon on põhimõtteliselt 1. Toorainefutuuride puhul on loogiline, et spot maksab futuurist vähem. Vahe võrdub hoidmise kulud (intressid, laopinna tasud, kindlustus) miinus hoidmise tulud (näit. likviidsuspreemia). Baasmetallid on üks näide turust, mis hetkel on backwardationis e. spot maksab futuuridest rohkem. Ja seal ongi probleemiks füüsilise kama kättesaadavus. Kõrbeda võid nii aktsiatega kui futuuridega. Ka indeksfutuuride korrelatsioon aktsiatega pole 1. Siin läks sahtlil meelest, et futuure ostetakse mõlemat pidi. Toome ühe näite. x aastal oli futuuride kuu tootlikkus 1,7% kuus. Seda keskmiselt ja seda nii, et vale suuna negatiivne kasum+õige suuna positiivne kasum teeksid kokku tootlikkuseks 1.7%. Ütleme, et ostsite crude oil futuurlepingu. Alusvara hind on $62 000 näiteks, kui barrel maksab $62. Protsenti $62000st oskab meist igaüks võtta, see on siis 1.7%- 62000st. Lsaksin siia veel seda, et kumbki minu oponent ei saanud tegelikult aru millest jutt käib. Sahtel pakkus, et korrelatsioon indeksfutuuride tootlikkuse ja börsi keskmise tootlikkuse vahel on 1, seda ta kindlasti pole tavaliselt(ei ole alust arvata, et oleks). Ta ei mõista futuuride sisu. Aktsiaturu puhul ei rääkinud ma mõistagi aktsiatega kauplemisest. Aktsiatega kauplemisel (lühiajaliste spekulatiivsete positsioonide võtmine) tuleks selles võrdluses arvestada keskmiseks tootlikkuseks S&P 500 tõus investeerimisperioodil miinus tehingukulud. Sama asi siis futuuride puhul, sellist indeksit meil pole, aga saab teha nii, kõikide müüdavate futuurlepingute summeeritud tootlikkus vastavalt nende mahule turul sellel perioodil. Futuuridega kauplemine on nagu kasiinos mängimine, kus tõenäosused on kergelt mängija poolt. Raha kaotamine pole üldse võimatu, aga pikas perspektiivis töötavad tõenäosused mängija kasuks ja seda ka siis kui tal erilist "õnne pole". Tegu pole kasiinoga, vaid futuuridega kaupleja võtab riske nende eest, kes seda ise võtta ei taha. Need, kes riske võtta ei taha, maksavad kauplejale selle eest. Kristjan1, siin ole midagi arvata. Võta andmed ette ja vaata ise. Üldiselt tundub, et oled turgudega kokku puutunud peamiselt läbi akadeemilise keskkonna. Naljakas on ka arvata, et ma ei mõista futuuride sisu. Ühes olen sinuga nõus - futuuridega kauplemine ei ole nullsumma mäng, kuivõrd ühed turuosalised kauplevad riskide maandamise eesmärgil. Kristjan1, futuuride keskmisest tootlusest rääkimine on nagu kõikide maailma autode keskmise kiiruse arvutamine (rekkad, vormelid jne.) Mis tähendab "futuuride kuu tootlikkus"? Futuure on väga erinevatest sektoritest ja niimoodi üldistamas pole ma küll kedagi kuulnud. No see on juba totaalne jama. See, et kasiinos tõenäosus mängija vastu on, peaks igaühele selge olema. Futuuride puhul sama - teenustasud ja slippage tekitavad selle, et tõenäosus on kergelt kaupleja vastu, kaupleja ülesanne on oma teadmistega see tõenäosus enda kasuks pöörata.			OSCAR-2019
Ma küll nüüd ei tea kas VR6 kast istub 1:1 aga minuarust kasutaja Kahvel müüb vahetatud laagrite ja lsd-ga kasti. Hinnaks oli vist 500? Kasutatud element siiski kasutusele ei läinud. Liiga palju asju oli seal sees puruks/vigased. Täna viisin poe uue Kaaz luku mehele ja asi peaks üsna varsti koos olema. Külge läks ka korralik peaülekanne 67/15 oli vist. Peaks see va ilm silindrinahk külmaks uuesti minema nüüd Kast koos, peal ja prooviring tehtud. Ütleme nii, et keerata on raske ja täiesti teistmoodi, katkub korralikult. Ülekanne tundus ideaalne, väga ei saanud paugutada kuna Contid all. Iga käiguga rebib ja esialgu tundusid käigu vahed väga head olevat. NB! Kas kellegil oleks pakkuda järgmisi varuosi: Juhiuks(ilma kolmnurgata), orig, peegleid ja rooli. Peeglite ja rooliga pole kiiret ja nende eest ei tahaks maksta eriti midagi. Esimesed üritused lukuga tehtud. Esimene proov oli Simunas. Kuna avastasin, et see õline amort on siiski oma töötamise lõpetanud, siis läksin vaid proovima. Koht väga mannetu, aeg nii ja naa, aga kuna tegu oli väga hüpleva pinnasega, siis täit mõnu ei saanudki. Vahepeal otsisin amorti, kohapeal Bilsut ei ole ja pidin tellima, saabuvad 31. märts. Kahjuks aga esimene sprindi võistlus toimus nüüd, siis sai otsustatud minna, et saada mõnedki punktid. Esimene voor väga ettevaatlikult, koht 8(14) ja ise rahul. Teine voor parandasin 5 sekiga aega ja koht 7. Kolmandas voorus oli üks ees olev auto risti teel ja sain uue sõidu. Kuna esimene kord oli algus rabe, siis otsustasin rohkem keskenduda ja peal hoida. Kõik sujus kuniks neljanda käigu põhjaga lendasin parem laugesse alla ja esi ratas haakus hange. Tulemuseks elu esimene katus Sees oli üsna hull tunne, aga kõik käis kähku ja polnud hullu. Tulin autost välja, et järgmisele märku anda, et ok ja rada kinni. Siis sain aru, et auto teepeal, ratastel, rattad enam-vähem sirged. Proovisin käima panna, läks kohe. Uuesti hoog peale ja tuld. Vigastusi on ja ega kõiki täpselt ilmselt veel ei tea, aga kindlasti on vaja uut tiiba, ust(vist olemas juba), üks plekkvelg südamikust ilmselt täiesti kõver. Samas enne ei tea kui pole põhjalikumalt uurinud. Katusel pole ainsamatki kriimu. Alguses arvasin, et sees oli tunne hullem kui tegelikult ja mingit katust ei olnudki, aga siis sain pealtnägijatelt sellele kinnituse. Läksin päris raju hooga paremasse kurvi, ratas läks sisekurvis hange. Viskas külje ette ja teisele poole hange. Sealt tõmbas nina sisse ja küljeli, küljelt viskas pool viltu hopsti üle katuse. Olen jah õnnelik, et asi nii puhtalt käis. Tänagi pole hullu midagi, kael kiivrist veidi kange ja õlal vöö piirjooned. Ei midagi tõsist, nii et väga õnnelik mats. Lisaks veel see, et auto sõidab, silmaga tundus et katus sirge ja äkki piisabki ainult loetud asjade vahetusest Lootma ikka peab Siit ka küsimus: kas siin on keegi, kes selle vahetuse ära teeks? Poleks vaja mingit iluteenust, aga ilusti peaks siiski sobima panema kuidagi selle c- või d-varuosa... Parem uks olemas, parem tiib olemas, uus karp ja lai stange nahk käes. Ülevaatus taob jalaga aprillis, selleks ajaks oleks kindlasti veel peegleid vaja. Liiga heaks ei tohi ka saada, see pole näituseauto Muidugi iga hooaeg võiks alata sirge pleki ja uue värviga, aga kuna endal pole vastavaid võimalusi siis see on väga keeruline kahjuks Sprei tjuuning uksele ja tiivale ilmselt... Nüüd, kus karp vahetatud, kõrvalistuja uks uus olemas, parem esimene tiib olemas ja muud asjad otsitud tuleb hoopis tunnistada, et vist on kõik ikkagi selle kerega Mis edasi? Ma ei teagi, keresi on saada ja üks on isegi väljavaadatud, mis pidi olema keevitatud ja väga tugev toorik, vajab vaid värvi. Kas mul on jõudu asjad ringi visata? Ma ei teagi ausaltõeldes. Kuna amordid said juba enne katust tellitud, siis tuleb need ka alla panna. Kui uksed käima saan ilusti, siis teeb selle kerega veel mõned sõidud Amordid sellised ja vaja oleks neile nüüd vedrusi. Pakkuda võib nii g3 kui g2 vedrusi, hea oleks kui gti omasi. Vedrud olemas. Väidetavalt Passati omad. Mulle tundub, et ots neil väiksema läbimõõduga kui amordil olev taldrik. Samas käisin forssis ja sain vedru ülemise taldriku ja see istus ilusti. Kas lõikan vedru veits maha või passib siis ka kui päris täpselt mõõda amordi taldriku serva ei jookse vedru? Lisaks küsiks targematelt, et ega kuskilt pilti saaks mida mul veel vaja on selleks, et vedru ja amort installida auto alla. Olemas hetkel tugilaager(Mitsubishi, ralliart, Raidami käest), vedru ülemine taldrik, amort. Kas sinna ülemisse otsa, taldriku ja tugilaagri vahele, käib veel midagi? Autol siis nüüd uus esistange, peeglid, amordid+vedrud, kasutatud uksed. Täitsa viisakas jäi kui välja jätta see, et nina veits liialt lennus. Ilmselt Passati vedrud ikka liialt kõrged. Samas kruusal peaks olema suht koht ideaalne seting nii. Enam regullida ei saa nii et hetkel jääb nii. Romutamiseks vw marki liikureid ikka jagub ! No vähemalt ei ole see e30 , millega kusagile sisse sõidetakse ! Pole hullu, see kere pole viimased kümme aastat, kui ta sihtotstarbeliselt kasutusele võeti, enam kõlbulik hoidmiseks või isegi taastamiseks. Seal katus vahetatud jne jama korraldatud. See ongi selle auto õige koht. Kõiki autosi ei pea säilitama. Hetkel auto Hiiumaal(kus ise ka nüüd alaliselt pesitsen) ja nina on laiali. Ootab veidi venitust ja siis uusi juppe. Kärdla sprindilt siis klassi 5 koht ja vaatamata sellele heinapalli apsule(läksin kolmandat kohta püüdma), sain ajad kirja ja lõpuni. Jään siinkohal vastuse võlgu. Ma lasin veel relakaga ühe tiiru maha ja nagu näha, siis ikka nina lennus Midagi ikkagi toimub. Peale pikemat pausi, mitmeid müügi plaane jne. on siiski lootust, et auto sõidab edasi. Hetkel ootan uut radikat, ventikat, stanget. Varuosadeks sai võetud üks seisev G2 kere, mis hea õnne korral hakkab asendama kunagi seda keret. Hetkel siiski jupidoonoriks. Sealt sain tulederaami, kapoti. Olemas seal veel kaks komplekti tiibasi, uksi, klaase jne. Kapott tutikas, aga käest ära lastud õues, ehk et täitsa ehtne rotikas. Praegu küll asjad lahtiselt küljes, aga niipea kui saan stange kinnitused ja stange aluse tala sirgemaks, hakkan asju kokkulappima. Juhul kui ikka vahed jäävad väga paigast ära, siis vean ka lanseka otsad paika. Hetkel tundub et pääsen ehk ilma venitamiseta. Auto peaks nüüd olema nii hea, et võiks minna starti. Täna sain viiamse asja tehtud, milleks oli siis sillastend. Peale uue radika ja uue ventika külgepanemist selgus, et ka ventika radikaküljes olev termolüliti on kutu. Ilmselt kooles ära kui tiivik kinnijooksis ja lühisesse läks. Samuti olid suunatuled rikkis. Relee oli korras ja ohukatega töötas. Kuna eelnevalt link on nöökinud, siis tellisin selle uue. Hiljem aga selgus, et olin kaitsmed lohakalt ülekontrollinud ja vigaseks osutus siiski kaitse. Muidugi hea kui uus link küljes, nüüd toimib kõik veatult. Eks ole näha, mida arvavad tehnilise onud, aga ise arvan et võiks nagu stardivalmis olla Panin uue ja läikiva vidina ka külge. Praktiline otstarve on see, et sellel sirab käiguvahetuse tuli ilusti silmaauku			OSCAR-2019
Nii tutvustasid end osalejad ja sõnastasid probleemid, mida soovivad käsitleda ja eesmärgid, mida soovivad saavutada Eesmärk. Õiguslikku kaitset õpetajale tema igapäevatöös esineda võivate probleemide lahendamisel Keila Gümnaasiumis ja Keila Ühisgümnaasiumis Kui vaadata näiteks Inglismaal toimivat nii inetrneti- kui ka kaabelühendustele põhinevat kanalit TEATCHERS TV, siis meil kahjuks midagi taolist kõrvale panna ei ole. Selline kanal tuleks luua - eeldused ja vajadused on minu arvates olemas. Vastuväitena võib ju öelda, et internetis on ju materjalid kättesaadavad. On, aga filtriks on keelebarjäär - vähemalt laste kujunemisjärgus kindlasti. Soovin luua haridsele orienteeritud ja kõiki tänaseid infoedastamise võimalusi kasutavad meediakanalit Eestis. Soovin ka mõttekoja tegevust filmida. Teen filmi "Teeme ära" tegevusest. Teen kogu protsessist filmi ja seepärast on mõttekodades toimuv arutelu episoodina oluline. 1. Virtuaalõpiku küsimus, mida õpetajad ühiselt edasi arendaks. Näiteks võiks selleks sobida Oti ZZZ keskkond. Ma oleks nõus alustuseks ja katsetuseks ülesse panema oma maksunduse õpiku teksti ja laskma Sisekaitse Akadeemia õpilastel (ja kõigil teistel, kes selles tahavad kaasa lüüa) seda kaasajastada ja edasi arendada. Kuna see materjal on osaliselt aegunud tänaseks tänu seadusemuudatustele ning mina seda enam uuendada ei viitsi, siis olekski see suurepärane algmatejal pilootprojektiks. Sellised virtuaalõpikud oleksid tasuta kasutatavad, lahkuvad õpetajad saaksid anda oma õppematerjali sõna otseses mõttes kogukonnale edasiseks kasutuseks (võiks ju ka mingi kompensatsioon neile selle eest olla) ning õpilased ei peaks raskeid raamatuid oma kotis tassima. Lisaks oleksid õpikud, mis käsitlevad valdkondi mis pidevalt muutuvad või kiiresti edasi arenevad, alati ajakohased. Lisaks, kui nendes kasutataks hüperlinkide süsteemi, siis saaks erinevad õpikud omavahel integreerida ning kui õpilasel tekib mõne mõiste kohapealt küsimus, siis saab ta n.ö lõputult edasi minna ja vastuseid otsida. Lisaks saaks materjali ohjeldamatult täiendada linkide ning illustreerida piltide ja filmide jms. Lisaks täieneks see materjal pidevat vastavateemaliste kursuse-, uurimis- ja lõputööde läbi. 2. Mulle sai südamelähedaseks Meie Eesti foorumil välja ujunud "haridusreformi" mõte. S.t võiks praegusest materjalist eristada selle osa, mida on igale Eesti elanikule vaja ja mida igaüks suudab omandada. See osa võiks olla kohustuslik. Ülejäänu ja veelgi enam jätaks õpilastele vabakava õppeaineteks, mille hulgast igaüks peaks määratud mahus leidma enesele sobivad õppeained. Neid õppeaineid võiks õpetada oma ala fanaatikud, kes pakuksid neid kursusi üle interneti kõigile Eesti õpilastele sõltumata asukohast. Siis saaks igaüks teha seda, mis talle huvi pakub (kui ei paku, siis ei tee ta seda ka sunniviisiliselt) ja kui selgub, et ta tahab ka midagi muud, siis võib ta seda alati hiljem juurde õppida. Suure füüsilise ja esialgu vähese võimekusega noored võiksid aga saada süvendatud õppe ellujäämiskursustel jms, võimalusega liikudagi militaaraladele. Selline kursus võiks näiteks alata maakondliku õppepäevaga, kus õpetaja sõidab ühte kooli ja sinna kogunevad ka ümbruskonna koolidest seda kursust õppida tahtvad õpilased. Selle peavaga juhatataks aine sisse ja õpitaks vastastikku üksteist tundma. Edasine õppetöö võiks toimuda üle interneti (materjalid, kodutööd, seminarid Skypis või tavalise telefoni vahendusel, personaalne suhtlemine õpilasega)- Kursuse lõpus võiks taas olla 1-2 päevane otsekontaktiga loeng ja eksam. Sellisel viisil saaks tasakaalustada nn elitaarkoolide ja maakoolide arengut, õpilased osaleks õppetöös palju suurema huviga ja õpetajad ei peaks tegelema nendega keda asi mitte kuidagi ei huvitaks. Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen? Põhi- ja keskkool peaksid inimesi eluks ette valmistama. Selleks on vaja on põhiteadmisi majandusest, sotsioloogiast (suhtlemine), tervisest ja juurast. Soovin luua teavituskampaaniaid ja video-õppematerjale. Mul oleks äärmiselt hea meel näha Eestis hästi toimivat haridussüsteemi, mis genereerib tublisid kodanike teadmistepõhisesse ühiskonda. Minu eesmärk: on kollektiivse mõtlemise ühe vormi - mõttetalgud- kohta saada rohkem teda, mõista ja edasi arendada oma ja teiste mõistmise täiuslikust. Arvan, et tuleks ka motiive sõnastada ja teadvustada. Siis motiive ei esitada eesmärgina. Eesmärk peaks olema sõnastatud nii, et milline tulemus konkreetse kokkutulekul 22.08. võiks olla. Minu motiivideks on tunnetushuvi, soov leida rakendust kollektiivsele mõtlemisele toetuvale haridusparadigmale Eestis ja eneserealiseerimise ja tunnustuse saamise vajaduste rahuldamine. Probleem on see, et me ei keskendu piisavalt palju inimese loomulike annete ja loovuse avaldumiseks soodsa keskkonna loomisele. Praktiliselt on selle üheks elluviimise võimaluseks see, et me toome rohkem inspireerivaid ja loovaid inimesi koolidesse (kuid mitte ilmtingimata statsionaarseltI), et ärgitada noorte õpihuvi. Seda saab teha pikaajalise läbi mõeldud nö töötubade sarjaga koolides, mida võiks alustada pilootprojektiga, millesse kaasatakse umbes 5-7 kooli. Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen? talguja Andragoogika III aasta tudeng, Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna haridus- ja tedauspoliitika nõunik, tuutor ehk üliõpilasnõustaja Tallinna Ülikoolis. - haridusvõimaluste kesisus Eestis (alternatiivseid võimalusi vähe - või tupikteed/negatiivsed hoiakud alternatiivide ja erinemise suhtes), - haridusliku ja mõtteloolise järjepidevuse puudulikkus; väärtuskasvatus ei saa järjepidevuseta eksisteerida koolides (meil aga heroiseeritakse ilma oluliste põhjendusteta Eesti aega, samas Nõukogude aega ironiseeritakse, kuid mõlemast ajaperioodist on, mida õppida. järeltulevale põlvkonnale ei õpetata üldhariduskoolis, mida Nõukogude inimene väärtustas ning millised Nõukogude väärtushinnangud on tänapäeva ühiskonnas täheldatavad, see on tabuteema), - erinevad kõrghariduse probleemid: kvaliteedihindamise piirangud, tudengite kaasatus teadus- ja arendustegevusse, koostööprobleemid jpm Eesti õpetajatel on kõige vähem õigusi maailmas, kuid nad väidavad samal ajal, et rohkem õiguseid polegi vaja Hariduse valdkonnas valitsev nihilism on vastuolus õigusriigi printsiibiga, mida seal õpilastele püütakse õpetada. Ei saada aru, et teadmusühiskonna, turumajanduse ja demokraatia asemel on aeg rääkida koostööühiskonnal, mille märksõnadeks on osalus, osadus ja täienduvus. Eesmärgid: Kuna tegutsen igapäevaselt koolitaja ja koolituste korraldajana Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidus (EMSL, www.ngo.ee), siis on minu eesmärgid tihedalt seotud kodanikuharidusega: toetada ja populariseerida kodanikuharidust kui kodanike ühiskonnas aktiviseerimise vahendit : saada inspiratsiooni haridusuuenduste valdkonnas ja panustada oma ideedega Eesti hariduse visiooni. 1. Õpetaja: koolitan täiskasvanuid ja kooliõpilasi võõrkeeltes ning loodusteadustes; 2. Lapsevanem: mitme eri soost lapse vanemana oskan hinnata alghariduse (nö. vundamendi) tähtsust. 3. Õpilane: elukestev õpe, põhiliselt raamatuist, kolleegidelt ja internetist. 1. Eriandekuste ning -vajadustega lastele paindlike õppevormide & -materjalide loomine. 2. Hariduskorralduse bürokraatiavabamaks muutmine. 3. Õues-, avastus- ning tegevusõppe edendamine. Laps, kes tunneb huvi universumi ehituse, pranglimise või ainete omavaheliste reaktsioonide vastu, võib kaotada õpihuvi, kui ta on sunnitud päevast päeva õunte, mõmmide & päkapikkudega kümne piires arvutama. Laps, kes kirjutab esseid ning loeb romaane, pole huvitatud töövihiku täitmisest lihtlausetega. Sel moel kaovad olulised õpioskused, mille taastamine järgmistes kooliastmetes keeruline on. 2. Vähemalt algastmes on õpetajad minu hinnangul üle koormatud paberi- ning administratiivtööga. Selle tõttu jääb eriti suuremates klassides ebapiisavalt aega sisuliseks õppetööks & laste juhendamiseks. 3. Õuesõppe osakaal (vähemalt osades Tallinna suurkoolides) on kurvastavalt väike või suisa olematu. On juhuseid, kus aetakse segamini mõisted "õuesõpe" ning "õppekäik". Külaskäik KUMUsse (kahtlemata väga vajalik) ei asenda loodusõpetuse tunnis vajalikku liikide määramist lähedases pargis. 3. Soovin kasutada võimalust olemasolevate süsteemide ja korralduse kritiseerimise asemel midagi reaalset ära teha. koolitaja (tudengid, täiskasvanute täiendõpe), arendustöö tegija, konsultant, üliõpilane, konsulendi kutsekomisjoni liige, Mind vaevab see, et paljusid muudatusi, arenguid, uuendusi Eesti majanduses ja ühiskonnas ei toeta piisavalt uute teadmiste loomine ja koolitus. Nii on muutused ja arengud poolikud ja vähe tulemuslikud. Oma praktilisest tööst ja kogemustest tean kahjuks rohkem kui üht näidet, kus selline probleem on ilmnenud. Ei näe ka paranemise märke. Kas seda olukorda on võimalik muuta? Kuidas? Kellega? Muutused ei sõltu ainult ühest inimesest (minust). Viimati muutis seda Jüri Ginter (Esm Aug 24, 2009 4:06 pm). Kokku muudetud 1 kord (Muutmise põhjus : Lisasin ühe enesemääratluse)			OSCAR-2019
Rindade uuringutest ja rinnahaiguste ravist räägivad ning küsimustele vastavad dr Riina Kütner ja dr Maret Talk. Läänemaa haiglas toimub samal ajal statsionaarse mammograafiakabineti pidulik avamine. Koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga loodud rinnauuringute kabinet on esimene omataoline piirkonnas, mis hõlmab nii Lääne-, Hiiu- kui ka Saaremaad. Uus kabinet võimaldab rinnaprobleemidega naistele kiirema juurdepääsu uuringutele. Rinnavähk on naiste kõige sagedasem pahaloomuline haigus. Euroopas on rinnavähk esimesel kohal surmapõhjusena naistel vanuses 35–59. Euroopa Liidu riikide naistel on elu jooksul risk haigestuda rinnavähki 1:8. Rinnavähi korral on otsustavalt tähtis jõuda ravile vähi varases staadiumis. Eesti vähiregistri statistika järgi olid viie aasta pärast elus kõik naised, kellel aastatel 2005–2009 diagnoositi esimese staadiumi rinnavähk. Tänapäevaste tõendus-põhiste standardite kohaselt on rinnavähi varajasel diagnoosimisel ja õige raviviisi valimisel mammograafial väga oluline roll. Rinnavähi varaseks avastamiseks ellukutsutud mammograafilised sõeluuringud aitavad märgatavalt vähendada suremust rinnavähki, erinevate maade statistika järgi 35–40protsenti. Iga naine saab oma tervise heaks tulla sõeluuringule. Sel aastal oodatakse rinnavähi mammograafilisele sõeluuringule naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965. Sõeluuringu sünniaastate naised mammograafiaks saatekirja ei vaja. Nooremad rinnakaebustega ja pärilikku riskigrupi kuuluvad naised, kel perekonnas emal, õel või vanaemal on diagnoositud rinnavähk, saavad uuringule tulla perearsti, naistearsti või muu eriarsti saatekirjaga. Samuti oodatakse vanemaid naisi, kes Eesti sõeluuringu sihtgrupist välja jäänud, sest risk haigestuda jääb kõrgeks ka hiljem. Ilma rinnakaebusteta naistele on mammograafiline uuring näidustatud, kui naised jõuavad vanusesse, kus rinnavähki haigestumus hüppeliselt tõuseb. Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogiakeskuses Tallinnas Mustamäel töötab juba kolmandat aastat rinnakabinet. Aastas avastatakse üksnes regionaalhaigla rinnakabinetis 90–100 esmast rinnavähijuhtu, s.o 15–17protsenti kõigist Eesti esmajuhtudest. Mullu külastas rinnakabinetti regionaalhaiglas 3025 naist, nendest 2078 olid rinnavähi sõeluuringu sihtgrupist nooremad st alla 50aastased. Kuna tormisem ja tuulisem hooaeg on alles algamas, uurisime, mida endast kujutab eriolukord ja mida see endaga kaasa toob. 26. septembril oli selle sügise esimene suurem torm, mis viis elektriühenduse paljudes majapidamistes ning tekitas päevadeks vooluta jäänud inimestes pahameelt. Elektrilevi käidu halduse vanemspetsialisti Üllar Viitkari sõnul sai üleeelmise nädala tormi puhul ulatuslikke elektrikatkestusi saartel ja Pärnumaal tõepoolest käsitleda erakorralise sündmusena, sest tuulepuhangute tugevus oli suurem elektriliinide projekteerimisnormist, 25 meetrit sekundis ja juhtumi tagajärjeks olid ettenägematud asjaolud. Viitkar rääkis, et tormi alguseks loetakse hetke, kui tuulte puhangud ületavad 25 meetrit sekundis, 26. septembril aga oli tuule kiirus kohati isegi üle 31 meetri sekundis. Nende kriteeriumite järgi algas torm 26. septembri päeval kell 14 ja lõppes sama päeva õhtul kell 20. “Kuna eriolukorra kriteerium sõltub otseselt sellest, kui kaua on kliendid vooluta, siis kuulutatakse eriolukord välja tagantjärele,” selgitas ta. Eriolukorra väljakuulutamisest sõltub ka see, kui pikalt võivad kliendid olla vooluta. Eelnimetatud tormi puhul oli Elektrilevil lubatud elektrikatkestusi kõrvaldada 72 tunni jooksul peale tormi lõppemist ehk kuni 29. septembri õhtul kella 20ni. Viitkar nentis, et kuna tormi kulgu pole võimalik kontrollida, võib seetõttu elektrivarustuse tavapärane nõuetekohane taastamine olla raskendatud ja kesta kauem kui kehtestatud normid ette näevad. “Ekstreemsete ilmaolude ennustuse korral viime meie rikkebrigaadid alati kõrgendatud valmisolekusse ning ulatuslike rikete ajal rakendame tööle kõik saadaolevad elektrivõrgu ehitusvõimekusega elektriettevõtjate brigaadid,” selgitas Viitkar. Nii Elektrilevi kui ka teenuseid osutavate lepingupartnerite rikkebrigaadid reageerivad tormi korral kohe. Viitkari sõnul tekkis tormi tagajärjel Elektrilevi teeninduspiirkonnas 605 riket, neist 62 saartel. Kõige rohkem, 13 500 klienti oli korraga vooluta 26. septembril enne kella 18. Hiiumaal oli sel ajal elektrita üle 1000 kliendi. Sama tugev torm oli näiteks ka 2015. aasta 4. detsembril. Siis oli 5. detsembri varahommikul vooluta 20 000 klienti, neist Hiiumaal 1100. Viimati kuulutas Elektrilevi eriolukorra välja aga hoopis äikesetormi tagajärgede tõttu. Hiiumaa jäi tookord suuremate kahjudeta ja eriolukord kehtis Võru, Valga, Põlva ja Tartu maakonnas. Viitkar ütles, et elutähtsa teenuse ehk elektriga varustamise katkemine võib viia lõppkokkuvõttes eriolukorra väljakuulutamiseni. Põhjused aga võivad olla erinevad – sageli just tormide tõttu tekkinud ulatuslikud elektrikatkestused. Elektrilevi kui elutähtsa teenuse osutaja peab tagama elektriga varustamise tasemel, mis vastab hädaolukorra seaduse paragrahv 37 lõike 2 alusel väljaantud määrusest tulenevatele nõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on oma määruses ette näinud elektri varustuskindluse nõuded elektrikatkestuse korral, elektrivarustuse taastamise aja ja sanktsioonid nende nõuete rikkumisel. Määruse järgi tuleb tavaolukorras rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada 12 tunni jooksul ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini ja 16 tunni jooksul ajavahemikus 1. oktoobrist 31. märtsini. “Kui katkestuse põhjustab sündmus, mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida ega takistada, tuleb katkestus kõrvaldada kolme päeva jooksul alates selle sündmuse lõppemisest,” täpsustas Elektrilevi käidu halduse vanemspetsialist Üllar Viitkar.			OSCAR-2019
AMMUNE SOOV: Juba 2008. aastal palusid kohalikud tee mustkatte alla viia, tänaseni on seda taotletud tagajärjetult. Lääne-Saaremaal Koimla külas teevad inimesed iga päev autoga kümnekilomeetrise ringi, kuna ei raatsi sõidukit kehval kruusateel lõhkuda. Maanteeameti jaoks liigub teel ööpäevas viis autot liiga vähe, et see mustkatte alla panna. “Kaua ikka võib,” sõnas elupõline koimlalane Jüri Kask, tunnistades, et tal viskas lõpuks oma raha tuulde loopimisest lihtsalt üle. Kase algatusel valmis pöördumine valla ja ministeeriumi poole ning oktoobrikuus hakati allkirju koguma. Kuu aega hiljem on koos 295 allkirja, näitamaks, et vajadus Tiirimetsa–Lümanda teelõigule mustkate saada ei ole vaid paari inimese jonniajamine. Allkirju koguti mitmes paigas, nii Salmel kui ka ümberkaudsetes külades. Kask rääkis, et inimesed vajavad seda teed näiteks Kihelkonna surnuaeda sõiduks. Praegu kasutatakse Lõmala kaudu kulgevat asfalteeritud teed, mis teeb aga kümnekilomeetrise ringi. “Neid katkisi klaase pole seal keegi kokku lugenud,” tõdes Jüri Kask, selgitades, et lahtise kruusa tõttu saab ikka ja jälle keegi kannatada. Tema sõiduriist sai viimati päris korraliku kiviga pihta, mis vastutulnud auto alt lennanud. Värv muidugi maas ja jälle vaja remontida. Kase sõnul on lahtine kruus suvisel ajal rööpasse sõidetud. Kui üks auto teisele vastu tuleb, peab üks neist rööpast välja sõitma ning siis oled lahtiste kividega juba kui jää peal. Kase kinnitusel on ka õnnetusi juhtunud. Saarte Häälele teadaolevalt sõidavad Salmelt Lümandasse ringiga ka igapäevaselt sealkandis liiklevad kaubaautod. “Kruus mädib auto ära,” ütles üks autojuht, lisades, et miks siis otse minna, kui saab ringiga ka. Allkirjade kogumise algataja sõnul vajaks mustkatet kogu lõik Tiirimetsa kandist kuni Lümandani välja, kogupikkusega ca 14 kilomeetrit. Mustkatte teemal pöörduti majandusministeeriumi poole juba 2008. aastal, kuid tulemusteta. Vallavalitsus ei saa riigimaantee puhul aidata muudmoodi kui toetuse avaldamisega, mida kirjalikult ka tehtud on. Jüri Kask rääkis, et seni on maanteeametiga suhtlemine käinud “nokk kinni, saba lahti”-stiilis. Nimelt on amet väitnud, et nende mõõtmised ei näita sel teel piisavalt koormust. Jüri Kask kommenteeris seda niimoodi, et ega koormust saagi ju eriti olla, kuna inimesed väldivad seda teed. Lääne regiooni ehitusvaldkonna juhi Margus Eisenschmidti sõnul toimub teede mustkatete alla viimine riigimaanteede teehoiukava järgi. Selle alusel on omakorda reastatud pingerivvi kõik kruuskattega lõigud liiklussagedusega 50 autot ööpäevas. Vastavalt sellele valitakse objektid ja kinnitatakse pingerida neljaks aastaks. Selle järgi pole aastatel 2018–2021 Tiirimetsa–Lümanda teele katte ehitust ette nähtud. Põhjuseks ongi, et ööpäevane liiklussagedus ei anna 50 autot täis. “Aasta keskmine liiklussagedus riigiteel nr 21109 Tiirimetsa–Lümanda oli 2017. aastal 45 autot ööpäevas,” ütles Eisenschmidt. “Kuna riigitee nr 21109 Tiirimetsa–Lümanda keskmine liiklussagedus ei ületa eelpool toodud liiklussageduse kriteeriumi, ei ole see tee ka pingereas ning ei ole võimalik öelda, mitmendal kohal ta pingereas asub,” kinnitas ametnik. On ikka vaesekesed küll. Värv maas ja puha. Vanasti olidki ainult kruusateed, huvitav et nendel sõitnud inimesed on endiselt elus. Ehk ei tasu maapiirkonnas elades omale kõige uhkemat mersut soetada. Siis poleks ka sellest paarist kriimust midagi. vanasti istuti tattnina valgel, söödi kaerakörti ning lõigati sirbiga vilja. Vanasti sõideti hobusega, veeti teede täiteks mõisniku käsul kive. Vähem vanasti polnud eriti muid autosidki peale majandite masinate aga teehöövlid ja lumesahad olid poole nobedamad teid lükkama ja hooldama. Nii, et miks sa Volli kõiki muid hüvesid normaalsuseks pead ja ei kraaksu, et vanasti oli teisiti. Ma ei räägi dinosauruste ajast, mil sina sündisid vaid kasvõi lihtsast 15- 20-aastatagusest ajast, kui enamikel Saaremaa teedel oli alles kruus peal. Imekombel saadi siis väga hästi hakkama ja keegi normaalne inimene ei sõitnud hobusega. See jäeti ilmselt sinu pärusmaaks. Jah Vollikene see oligi 15-20 aastat tagasi. Tule kaasaega, praegu on aasta 2018 ja sõitmiseks on mustkattega teed. Mis see aastanumber siis teeb? Et niikui aasta 2018 käes, siis hakkab taevast asfaltitükke sadama? Ehk ikka mustkatte alla lähevad ju need teed, mida massiivselt kasutatakse. Ma arvan, et kui kõik maailma teed kokku lüüa, siis mustkatte all on vast mõnikümmend protsenti alles. Ja sina võrdled seda hobuste sõiduga? ja seega tean millest räägin- nimelt sellest mida ise näinud, mitte aga sellest mida kuskilt arvan kuulnud olevat. Siis kui sina polnud veel plaaniski, nii 15 aastat tagasi või 20 – sõitis meie teedel kordades vähem autosid. Seega Vollikene, ei lagunenud teed nii ruttu. Naelkumme ka polnud. Ja isegi arvuteid polnud, et kommida. Jaa Volli usu, nii see oli! Siis ei käinud inimesed kümnete kilomeetrite taga tööl ja kui käisid siis bussiga. Vot Vollike, harimatu latseke, õpi ja ole vait. Täiskasvanute jutu vahele tattninad ei targuta. Katsu pihta saada mis sajandil me elame. Koorime sinu korteri esise tänava pealt ka asfaldi üles, vaatame mis häält siis teeksid. Sa ei julge õuegi minna kui tänavalatern ei põle. Volli, kruusateed mädandasid auto kiiremini läbi ja veermiku osasid läks samuti kõvasti rohkem. Tean, sest elasin pikka aega kruusatee taga ja nüüd on see juba viis aastat mustkatte all. Vahe on auto tervise osas väga suur ja valadub siis kui hakkad oma uuena poest ostetud autot kasutatuna müüma. Hinnavahe sõltuvalt auto üldisest seisukorrast ja ka puhtusest võib vabalt olla 5000 või rohkemgi. Sa võid siis ju oma korteriesise, esiku ja ka vannitoapõranda ära asfalteerida, siis libiseb mõistus ka kergemini. 15-aastat tagasi ei sõitnud mitte vähem autosid, vaid ka autod olid vähenõudlikumad. Siis ei mõelnud keegi, et appi 1 kriips siin ja 1 seal. Oldi õnnelik, et auto üldse sõitis. Seega võiksid maakad enda nina natukene rohkem maadligi suruda ja mitte nii palju hädaldada nagu ka sina teed. Paistab, et sa said 15-aastat tagasi autos eostatud, et ikka nii suure pangega teemast mööda paned. Ja mitte ei käidud veel ainult bussidega tööl vaid jalutati sõna otseses mõttes tunnikene, et näiteks kooli jõuda. Seda sa aga aduda ei suuda. Sellepärast ei saagi sõitjaid kokku, kuna kõik käivad ringiga, sest kruusatee on jube ja ainult 3 rööbast heal juhul sisse sõidetud. Üks tuttav mandrilt ütles, et need saarlased on ikka imelikud, kruusateedele sõidavad alati ainult 3 rööbast… Olen isegi sealt teelt korralikud kivid auto esiklaasi saanud… Vastutulevad autod ei võta hoogu mahagi ja sõidavad keset teed, siis vaata ise kuhu minna saad. Osta-osta ja remondi-remondi kui natukest mõistust pole. Trambi jalgadega ka nagu jonnakas kahe aastane ja vaata kas aitab. Sinu puhul ei aita ei ussi ega püssirohi mõistust turgutada. Mida pole seda pole. Lusikaga antud ja kulbiga võetud. Karala-Kihelkonnaga sama lugu.Teed kasutatakse vähe sest sõidetakse läbi Lümanda.Kuigi oli ju kiidulaul”Rannamaanteed on kõik mustkatte all”!!!???? Jo siis unustati see lõik. Kas 4 km pikem sõit mõõda asfalti ja 6min asemel 9min kulutada on ikka suur probleem. Pealegi kruusatee ääres on asustus pea olematu. Mõlemaist teeotsast kimavad autod Atla randa,ehk ka sinagi!Kes ujuma,kes kalale Siis vajavad kõik seda teed. Ja teadmiseks,et sealtkaudu sõidaksid mitmed inimesed tööle. Atla ei ole ka tühi küla.Ja kilomeetrid tee endale selgeks. “Milleks otse kui ümbert saab” Sõidan samuti iga päev ringiga linna,kuna kruusatee on kohutav. Kui tuleb kaubaauto vastu,ei võta ta hoogu ka maha ja kivirahe käib üle auto. Olen samuti käinud esiklaasi vahetamas. Talvine teehooldus annab kõvasti soovida. Tulgu suured bossud ja vaadaku milline liiklus on mereäãrt pidi,sest kõik sõidavad ringi. Varsti saavad hakata mereäärset teed remontima. Ei tea enam ühtegi kohalikku,kes kruusateed kasutaks. See tee pole kunagi heas seisus. Kuivaga on tolmav ja kivid libedad. Vähemagi niiskuse puhul on seal ropp sopp, auk on augus kinni… Vähemalt kord nädalas sõidaks seda teed, aga käin ringiga. Mõned tuttavad elavad seal kruusa tee ääres, kahju neist, paratamatult nemad peavad seda teed iga päev pruukima. Ootamatult saabub ka talv. Pole mõtet lahti lükata neid teid, kus keegi ei sõida ja lahtilükkamata teel ei sõidagi kedagi. Kuressaare keskväljaku liikluskoormus on juba nii väike, kui üldse olla saab. Milleks sinna üldse mingit katet vaja on? Maanteeameti “loogikat” kasutades saaks igasugu arendusi aretada: Kevadel liiv maha ja saab suvel rannavollet mängida — Kuressaare supelrannas ju seda teha ei pidavat saama, tuul pidavat segama. Sügisel aga äravoolud sulgeda ning talveks liuväli olemas, see ka ju üks asi, mis tegemata. Kohalikele vihjeks, et kui on näha, et loendurid on üle tee maha tõmmatud, siis kasutage seda lõiku tihedamalt ja levitage sõna. Kasvõi sõitke mõni ots edasi-tagasi, et numbrid täis saada. Kokkuvõttes vaadatakse siiski numbrit paberil ja saate siin ise kaasa aidata See on sul jumalast õige jutt. Huvitav, et suudeti pea 300 inimese allkirjad saada aga selle peale ei tulnud, et kui mõõtmiseks läheb tuleks seal ka sõita, et numbrid täis saada. Otseselt see ju petmine ei ole. Sõidad lihtsalt nii nagu sa muidu sõidaksid. Praegu jäi viis autot puudu. Oleksid kõik nii sõitnud nagu nad seda tegelikult teevad oleksid nad numbrid täis saanud. Seda praktikat on ennegi kasutatud ja tulemused on positiivsed. Kaugatoma-Läätsa tee võiks ka muskatte alla panna, väheneks koormus Kaugatoma-Imara valla teel, mida suure valla tulekuga vähem hooldatakse. Kui palju aega on viimasest tormist möödunud, aga teedele langenud puud on teeäärtest koristamata siiani, kohalikud vaid läbisõidud taganud. Mina tean, kus puud tee äärtes vedelevad maas aga kui keegi võõras sinna pimedas sisse kärutab, siis kahjunõue läheb meie kõigi rahakotist! Venelased tulid, venelased tegid, aga vaata eestlane ei taha teha. Muidugi võiks see tee katte alla minna,kasutaks isegi siis seda. See on nüüd hea näide sellest, et Eesti riigi juhtimises on kõrgeimaks võimuks Exeli tabel ja mitte mõistus. Maanteeamet võiks oma tabelisse lisada ka selle kui palju ma aastas rohkem keskkonda saastan, kui iga jumala päev sõidan selle nimel, et auto kauem korras püsiks, 30 kilomeetri asemel 50. Ega keskkonnakaitse pole ainult põlevkivi põletamine, mõtleks väiksematele asjadele ka, kui see ametnike jaoks ikka päris teema on. see et kütust kulutad on kasulik, riigikassa kasvus! Olen ka siukest pilti näind – mustkate pandi maha aga muru kasvab läbi! Kesse liiklust luges? kuipalju on rahvas kirunud ja rääkinud Kogula – tehumardi teest. 7 km oleks vaja asfalteerida aga ei? Tehti mingi remont seal suvel. Ainuke mis tehti oli sügavate kraavide kaevamine, pisut kruusa veeti teele ka – suurte kividega segamini nüüd ei saa metsaalust kaudu enam aukudest mööda ka kui suuremateks sadudeks läheb. Aga augud on nii nagu nad olid, tee remont oli alles pooleli kui remonditud osal juba augud sees. jah paremaks ei saanud suurt midagi. Teehöövel kihutab tee treppi ning lükkab vedelat läkku ühest august teise, selline on meie kruusateede hooldus. Murika – Metsküla, suure suuga lubati, et 2017 on mustkate peal, aga karta on, et leitakse põhjus miks seda niipea ei teostata. Inimesed käivad Tuhkana rannas, mis seal piirkonnas, seega suviti on seal märkimisväärne koormus ja Tuhkana ranna ristmikust Metskülani nonstop tolmupilv, palju lahtist kruusa ning üsna korralikud kurvid, seega ime, et seal suuremat pauku pole veel juhtunud. Järise-Asuka, vajaks ka mustkatet, suviti lahtine kruus, talvel sulap..sk, lisaks metsaveomasinad künnavad seda aastaringi põhjalikult. No sellist halinat pole ammu kuulnud. Hea, et teil on võimalus sellel Beria tammil sõita. Käige siis jala või sõitke jalgrattaga, kui soov on. Leo Filippov lubas suure suuga mul metsa niiskust reguleerida, pakkusin, et ta teeks vene ajal teetammiga umbe aetud veevoolud korda. Ei midagi, aga poiss saab pensionilisa mingis organisatsioonis, sest oskas ennast kellata , samas MITTE MIDAGI teha. Ja muide, laske kiirusepiirang peale panna, siis saab teie Porsche vähem kannatada. Mäletan, kui üks sealne elanik võttis mind Tehumardil peale, sõitis Koimlasse oma suvilasse, selle asemel, et minu kodunt läbi sõita. Olge õnnelik, et mingi tee on korras ehk mustkatte all. Meil läheb ju Balti raudtee lollitavaks nuumamiseks. Teeks katse.Tulgu ja sõitku need ametnikud 2x päevas seda teed,iga päev siis kutsume kaubaautod neile vastu täiel aurul kihutama. Katseks kuu või paar. Siis vaataks, mis nende autodest järgi on. Eriti hea aeg katseks oleks vihmane ja sopane periood,kus tee on sopane ja auk augus kinni. Mida tähendab 10 km ring? Kui sõita Koimlast Salmele, siis tuleb ju 5 km juurde. Eks on edasi tagasi sõitu mõeldud. Siis võiks ka nii kirja panna. Numbreid on vaja suuremaks saada. Poliitkooli üks trikkidest. Teiseks mis ringist me räägime kui ei vaata suuremat pilti. Et 6 min asemel sõita 11 min, ei ole mõnede arvates suur probleem. Elu seisma ei jää. Kolmandaks on meil palju selliseid teid Saaremaal. Rohkem kui 5, kus sarnane situatsioon. Tegemist on teedega, kus elanike arv olematu ja ümbersõit ilusti tagatud. Aga eks viriseda saab kõige üle. Mis Priidul viga rääkida, tänav asfalteeritud ja valgustatud. Mis moodi ma stem kodanik Eesti Riigile olen, et ma pean mõõda savilidrast teed sõitma? Et minu maksud ei laeku eesti Riigile samamoodi nagu Priidu maksud? vaada, vähe sõidad, pole raha, et sulle teed teha! Sõida rohkem saab ka raha rohkem olema aga vaada vanasti see oli umbest 50 aastat tagasi es tohtindki mustkatet asulates tehagit sest põlevkivibituumen lagunes vees. Paes pidi aga keik mustkatted naftabituumeniga tehtud olema – ka need mis vanad ülesse võetakse! Meitel polegit änam midad ülesse võtta ainult uut on panna aga see on kallis. Nii, et lase ratastel vurada! Koimla Metsiku teeristist on tee läbi Taritu 5 km ümber pikem, aga mustkatte all. Seega need ahvid, kes püüavad valedega tulla ja ütelda, et 30km asemel tuleb sõita 50 km, siis tuleb seda otsa KAKS korda edasi tagasi sõita. 7 korda 4 on 28 ehk umbes 30 km. 12 km korda 4 on 48 ehk umbes 50 km. Nii et valetage ja soiguge edasi. Koimla on alati eelistuses olnud võrreldes teiste ümbruse küladega. Tundke nüüd ahvimõnu oma ülbamisest.			OSCAR-2019
Pärast eelmise nädala võrdlemisi dramaatilist langust võtsid pullid eile ohjad enda kätte, kuigi kiire tõusu järel sessiooni alguses ei suudetud rohkemat korda saata. Kuna nädala keskel on oodata FOMC otsust, siis tõenäoliselt on see üheks teguriks, mis sunnib olema seniks ettevaatlikum. S&P 500 lõpetas 0,6% kõrgemal, Stoxx rallis 1,3%. Makrouudistest olid eile tähelepanu all aktiivsusindeksid. Kui Hiina puhul võis detsembris täheldada töötleva tööstuse aktiivsuse marginaalset langust, siis eurotsooni koondnäitaja üllatas positiivselt ning vaadates reaktsioone aktsiaturgudel, tundsid investorid suuremat rõõmu sellest, et taastumisprotsess on eurotsoonis jätkumas. Sedapuhku on pilt Euroopas riigiti ja tegelikult ka sektorite lõikes üsna erinev, sest kui Saksamaa töötleva tööstuse PMI paranes 1,5 punkti 54,2 punktile, siis teenindussektori aktiivsus alanes -1,7 punkti ja see viis mõlema sektori ühise PMI detsembris 0,2 punkti võrra madalamale, mille tase oli siiski võrdlemisi kõrge (55,2). Prantsusmaa kahe sektori PMI alanes detsembris punkti võrra 47,0 punktile. Kuna kogu eurotsooni töötleva tööstuse ja teenindussektori PMI paranes detsembris 0,4 punkti 52,1 punkti peale, siis võib siit järeldada, et positiivsus tuli just perifeeriariikide arvelt, mille näitajad selguvad alles jaanuari alguses. Sestap võis Itaalia aktsiaturgu näha rallimas tervelt 2,3% jagu ja Hispaania indeksit 1,7% võrra. USA majandusuudistes leidus nii positiivset kui negatiivset. Novembri tööstustoodang suurenes oktoobriga võrreldes 1,1% ületades konsensuse 0,6% tõusu (aasta baasil 3,2%), samas tõmbas detsembri osas ootusi allapoole NY FED töötleva tööstuse küsitlus, mille aktiivsusindeks paranes -2,21 punktilt kõigest 0,98 punktile (prognoositi 5,0). Tänastest majandusuudistest võiks tähelepanu pälvida Saksamaa ZEW küsitlused ja USA novembri inflatsioon. Uute autode registreerimine kasvas Euroopa Liidus novembris 1,2%, mis oli aeglasem võrreldes oktoobri 4,7% YoY tõusuga. Eurotsooni näitaja langes novembris -0,1% (oktoobris +4,5%) Sõidukitootja General Motors aktsia osteti +3,5% kõrgemale, kuna ettevõte teatas, et lisaks sellel aastal juba teatatud 1,5 mld dollarile plaanitakse kulutada veel 1,3 mld dollarit viie USAs asuva tehase uuendamisse. Investeeringute eesmärgiks on uuendada tooteportfelli - GM tõi sellel aastal USAs turule 18 uut või uuenenud sõidukit ning järgmisel aastal plaanitakse tuua 14 mudelit. Alates 2009. aastast kuni praeguseni on GM USA tehastesse investeerinud üle 10 mld dollari. Kuni 2016. aastani plaanib GM USA tehastesse investeerida 16 mld dollarit ning Hiinas 11 mld dollarit ning investeeringute eesmärgiks on viia Põhja-Ameerika üksuse ärikasumi marginaali lähemale Ford Motori marginaalile ning kahekordistada müük Hiinas kümnendi keskpaigaks. Lisaks teatas ettevõtte tegevjuht Dan Akerson, et GM võib kaaluda dividendide maksmist, kuna ettevõtte rahavoog on paranenud ning börsil kaubeldavate eelisaktsiate arv on vähenenud. Goldman Sachs tõstis USA suurima energiaettevõtte Exxon Mobil (+2%) aktsia soovituse „osta“ peale varasema „neutraalne“ pealt, kuna esiteks on nende hinnangul aktsia hetkel odav võrreldes nii aktsia ajalooliste hinnatasemetega kui ka S&P 500 indeksiga ning teiseks võib järgmisel aastal toimuda esmakordselt alates 2006. aastast tootmismahu orgaaniline kasv. Samas aga püsib ettevõtte puhul endiselt kapitalikulutuste suurenemise risk. Goldman tõstis Exxoni aktsia hinnasihi 109 dollarini varasema 96 dollari pealt. Interneti reisibüroo Expedia aktsia rallis +5%, kuna UBS tõstis aktsia hinnasihi 74 dollarini varasema 70 dollari pealt ning kinnitas „osta“ soovitust. UBSi hinnangul võib ettevõte lähiaastatel suurendada aktsionäride tootlust ning lisaks ei ole aktsia hinda täielikult sisse hinnatud Trivago ja eLongi varade väärtus. Rootsi keskpank langetas intressimäära ootuspäraselt 25 baaspunkti võrra 0,75% peale. 2014.a majanduskasvu ootust toodi marginaalselt allapoole, kuid peaks olema siiski üsna korralikud 2,5%. 2014.a inflatsiooni prognoosi korrigeerimine allapoole 1% peale oli see, mis lubas intressi langetada. Intressimäär peaks kuni 2015.aastani praegusele tasemele jääma. Suurbritannia inflatsiooni aeglustumine jätkus novembris, kui aasta baasil kujunes hinnatõusuks 2,1% (oodati 2,2%, oktoobris 2,2%). Tuuminflatsioon tõusis 0,1pp 1,8% peale, mis oli ootuspärane liikumine. Näib, et Saksa investoreid ja analüütikuid on riigi viimase aja oodatust nõrgem hard data külmaks jätmas, kui ZEW küsitluste kohaselt tuntakse kindlamalt nii jooksvat majandusolukorda kui ka järgmise kuue kuu väljavaadet hinnates. Jooksva olukorra indeks paranes detsembris 28,7 punktilt 32,4 punktile, ületades 29,9 punktist ootust ja kuue kuu ettevaatav indeks jõudis 54,6 punktilt 62,0 punktile (oodati 55,0). Homne IFO peaks siiski olema tähtsam. Kas siin võib peituda üks euro tugevuse põhjustest? EKP (valge) vs FEDi (oranž) bilanss. Ehkki FED võib QEd juba lähikuudel koomale tõmmata, siis varade maht suureneb endiselt edasi kuniks programmi tagurpidi tööle ei lükata ja sellega võib teab kui kaua aega minna. Samal ajal aga jätkavad Euroopa kommertspangad keskpangalt võetud laenude tagastamist. Naftafirmadele mõõdistusteenuseid pakkuva CGG aktsia kaupleb Pariisi börsil -14,95% madalamal, kuna ettevõte väljastas kasumihoiatuse. Ettevõtte sõnul on turuolukord lühemas perspektiivis keeruline, sest paljud naftaettevõtted plaanivad kapitalikulutusi vähendama hakata. Kuus nädalat tagasi alandas CGG täisaasta müügitulu kasvuprognoosi 25% pealt 15%-17% peale ning ärikasumiks prognoosib firma $400-$420 miljonit (möödunud aastal $403 miljonit). Kindlustusfirma Admiral Group müüdi -2,30% madalamale, kuna Briti konkurentsiamet teatas, et uurib võimalusi kuidas autokindlustuse maksumust vähendada.			OSCAR-2019
Muidugi iga hea taksojuht teab väga hästi, mis on 5-tärni teenindus, eks? Siiski mõnikord sa ei pööra piisavalt tähelelapanu pisiasjadele, millest koosneb sinu kogu töö hindamine. Kui oluline on mitte unustada ja mitte ignoreerida neid olulisi hea teeninduse punkte enda töös? Taxigo eristub kõikidest teistest taksofirmadest ja taksosüsteemidest just väga kvaliteetse teenuse poolest. Taxigo hoolitseb algusest lõpuni kogu süsteemi eest, et nii taksojuht kui ka klient tunneks ennast alati kindlalt ja ei ootaks kuskilt ebameeldivat üllatust. Enne kui firmas toimuvad olulised muutused ja uuendused, on need kooskõlastatud taksojuhtidest arvamusliidritega. Samuti on muudatustest ja uuendustest teavitamine hästi läbi mõeldud ja sa saad informatsiooni läbi süsteemi personaalse sõnumi kaudu, nt Taxigo Facebooki grupi või Taxigo blogi kaudu. Taxigo palub sul alati kontrollida, et kõik olulised punktid hea teeninduse reeglitele kohaselt oleksid täidetud, kuna just sina oled Taxigo firma ja brändi olulisem esindaja. Oled meile oluline. Palun kontrolli kõik hea teeninduse punktid üle enne, kui alustad oma tööd. Sind hindavad kliendid, kes annavad tagasisidet Taxigo erinevate kanalite kaudu ja koostavad sinu üldise reitingu, mis tõstab klientide lojaalsust ja teeb äpis sinu auto leidmise hõlpsamaks. Kuid tähelepanu, Taxigol käivad ka igakuised teenusetestijad ning kui märgatakse, et sa ei suhtu tööl olles lugupidavalt hea teeninduse reeglitesse, võib see tähendada ka Taxigo-ga lepingu lõpetamist. Parimaid ja eeskujuliku teenuse esindajaid kindlasti kiidame ja motiveerime pikaajaliseks koostööks. Enne, kui alustad tööd, palun kontrolli, et sinu auto oleks seest ja väljas puhas. Puhas auto on sinu isiklik visiitkaart ja sinu suhtumine endasse. On ju tore töötada, kui sinu töökoht on puhas, eks ole? Meie statistika näitab, et räpane auto võib olla põhjus, miks klient võimalusel ei vali sinu autot järgmisel korral. Palun veendu, et sinu tööauto paak on tellimuste täitmiseks täis. Oled ju nõus, et ei ole kena klienti paluda ja küsida, kas temal on aega sind tankimise ajal oodata. Sa ei tea kunagi, kas klient sõidab lennujaama, haiglasse või hilineb olulisele kohtumisele. Palume sul valida riided, mis oleksid kindlasti mugavad sinu tööpäeva jaoks, aga siiski korralikud ja konservatiivsed, et saaksid ilusti esindada Taxigod ja hea mulje jätta. Näiteks: sobivad – klassikalised särgid pika varrukaga ja polosärgid, ei sobi – lühikesed maikad ja rannašortsid. Palume sul võimalusel vähendada aksessuaare ja ehteid. Värske soeng ja lahke naeratus on alati teretulnud! Ole vapustav! Saame aru, et me ei saa paluda sinult alati head tuju. Me kõik oleme inimesed ja aeg-ajalt juhtub, et kõik läheb sassi. Küll aga kõrge kvaliteediga teenuse kirjutamata reegel ütleb, et emotsioone ja väsimust peaksime me tööl peitma ja mõistma, et meie töö ei ole anda kliendile negatiivsust. Iga tellimus on meile oluline. Taxigo kontrollib tellimuste katkestamise statistikat. Kui süsteem märgib, et taksojuhi tellimuste katkestamise number on suur, tähendab see, et taksojuht ei ole osutanud klientidele head teenust, mis omakorda tekitab neile negatiivset emotsiooni. Näiteks, kui klient peab ootama või otsima teist lahendust, et saada transporti. Isegi kui näed, et auto on tellimusest kaugel, pead tellimuse vastu võtma. Taxigo kontrollib tellimuste katkestamisi iga päev. Muidugi on juhtumeid, kus sa tõesti ei saa tellimust vastu võtta, aga palun jälgi, et neid olukordi oleks vähe ja põhjusega. Meil on palju tublisid taksojuhte, kes näitavad väga häid tulemusi tellimuste kiires kinnitamisprotsessis. Näeme teid kõiki! Hea, kui taksojuht saab õige aadressi ja jõuab kliendini õigel ajal. Aga kui juhtub, et sa ei jõua kliendini õigel ajal ja ei leia tellitud aadressi, palun ära oota, kuni klient sinuga ise ühendust võtab või jalutab sulle sobivasse kohta. Palun paku kõiki võimalikke lahendusi, et kliendile sinu osutatud teenus meeldiks kohe algusest peale. Kui kliendid jätavad Taxigole tagasisidet, siis tihti ei meeldi neile just see punkt, kus sa vaid alustad teenuse osutamist. Kui sattusid olukorda, mida võiks nimetada juba Titanicuks, nt kui klient on närviline ja närvid on läbi, palun ole kannatlik, vabanda ja ütle, et boonuseks räägid talle sellest, et kõik Taxigo kliendid saavad suuri allahindlusi Taxigo partnerite poolt. Näideks, on võimalus süüa restoranides ja kohvikutes allahindlusega, käia SPAs erisoodustustega ja võita põnevaid kingitusi Facebooki lehel. Palun tervita alati klienti eesti keeles ja uuri, mis keeles talle sobib sinuga edasi rääkida. Uuringud näitavad, et need kliendid, kes ei loo sinuga esimesena kontakti, ei oota sinult aktiivsust ja pigem naudivad vaikust. Palun suhtu lugupidamisega kliendi mugavustsooni. Kui klient ise alustab sinuga vestlust, ole viisakas ja hoia juttu ülal. Ära küsi isiklikke, poliitilisi ja religiooniga seotud küsimusi. Väga viisakas on küsida, mis muusikat klient soovib kuulata ja kas üldse soovib kuulata. Kui sinu taksofirma pakub autos vett, palun küsi kliendilt, kas ta sooviks vett juua. Ära unusta, et tänapäeval saab kõiki kõnesid salvestada mobiiliga. Kui oled tagasihoidlik oma vestluses kliendiga, aitab see hoida ka sinu mainet. Isegi kui teel juhtub midagi, mis sind väga ärritab või klient ise ei ole viisakas, mõtle alati oma mainele. Klient ise valib omale sobiva makseviisi. Isegi kui klient valib sinu arvates sulle ebasobiva makseviisi, palun ära hakka teda paluma või veenma teda kasutamaks teist maskeviisi. Ole palun kannatlik ja mõtle, et olles ise tema asemel, valiksid samuti endale sobiva makseviisi. Teelimuse lõpetamine on veel olulisem, kui tellimuse alustamine. See on see koht, kus saad kogu tellimusest head muljet kujundada. Ära palun unusta tänada klienti toreda sõidu eest ja soovida talle ilusat päeva. Anna talle teada, et oleks tore teda jälle näha. Seda kahjuks millegipärast paljud unustavad teha. Alati mõtle sellele, mis oleksid sinu ootused, kui oleksid oma takso klient! Anna kliendile rohkem, kui ta võiks oodata! Las ta räägib sinust kui eeskujust kõikidele inimestele, kes peaksid sinust õppima! Hakkame kokku korjama teie kõige paremaid dialooge ja postitama töötajate kanalitesse, et me kõik teaksime, kui hea on meie Taxigo eeskujulike taksojuhtide teenindus. Soovime siin lõpus tänada kõiki taksojuhte, kellest paljud meie kliendid räägivad imetlusega. Õpime ise teilt iga päev!			OSCAR-2019
Läksin siis mina hommikul bussi peale ja tahtsin osta piletit, mille peale bussijuht küsis mult õpilaskaarti (meil on uus bussijuht!). Näitasin. Vaatab ja vaatab ja ütleb: “kena pilt… ma olen sind facebookis näinud!” Mille peale esimesel reas istuv naine ütleb bussijuhile: “aga mina olen SIND facebookis näinud!” Bussipeatusest koolini on umbes 400 meetrit. Tulen siis mina bussi pealt maha, kui järsku hakkab paduvihma sadama. Kuna mul vähe riideid seljas, arvuti tilpneb poolenisti kotist välja ja alles olin palavikus, otsustan ühe kiirema spurdi kooli teha. Kohe bussipeatuse lähedal jooksen mööda ühest naisest, kes minuga samas suunas kõnnib. Olen siis mina juba pea terve selle tee maha jooksnud ja ainult üle tee on veel jäänud minna, kui järsku kuulen, et keegi jookseb mu selja taga. Keeran ringi ja see sama naisterahvas kellest varem mööda jooksin seisab nüüd hingeldades minu ees ja ütleb ühe hingetõmbega: “sa-jooksed-nii-kiiresti-kas sul-on-vaja-kaugele-minna-mul-on-veel-üks-vihmavari-kotis!” *Koolikaaslasel Judyl on juba mitu päeva mure hingel olnud. Muidu ta jääb koguaeg hiljaks aga nüüd hommikuti seisab juba 15 minutit enne kooli parklas ja justkui ootab seal kedagi või midagi. Küsin mina siis kolmandal päeval, et miks sa seisad siin niimoodi. Ja siis Judy räägib mulle vist oma elu kõige südantlõhestavama loo (no ta tõesti oli megamures selle pärast), kuidas ta oli mingit autot seal parklas müksanud eelmisel reedel ja ilusti oma numbri jätnud kaks korda kojamehe vahele, aga autoomanik ühendust ei võta. Judyl suur mure oma karmavõla pärast. Täna hommikul otsustasin siis temaga koos oodata. Ja vahi-vahi autoomanik on ei keegi muu kui minu arstionu! Arstionu hakkab Judy mure peale kõva häälega naerma ja ütleb, et tal on tegelt koguaeg nii kiire ja tal suht ükskõik milline ta auto välja näeb. Sõbrapäeval (no ei ole olemas sellist päeva!!) saabus meile taaskord külla sõber Tõnis ja mõned päevad hiljem ka Kaido ja Rauno. Maja oli jälle rahvast täis ja elu mõnus. Meie käisime muidugi sama kenasti koolis/tööl edasi nagu ikka ja poisid toimetasid siin omaette. Nädalavahetuse võtsime muidugi vabaks (koguni kaks päeva! Ennäe imet!). Äraütlemata tore aeg oli. Laupäeval käisime Cedar Creek’i koske vaatamas, aga kuna seal oli marupalju inimesi, siis ujuma ei läinud. Läksime hoopis Conway Beachi, kus sai natuke ranna peal autuga sõita (oi, kuidas mulle meeldib ranna peal autuga sõita!!), kala püüda, toredaid pilte teha ja õlunaadi sisse kaanida. Nii mõnna oli! Pühapäeval sõitsime Hydeaway Baysse. Kõigepealt oli vaja muidugi sõita Dingo Beachi ja sealt mingisugune jabur kogus friikaid osta ja siis mingisse täiesti jaburasse kohta sõita ja vaadata, kas see tee on normaalne, et sealt kuhugi alla vee äärde sõita. Ei olnud normaalne. Õnneks see oli nii ebanormaalne, et meil ei tekkinud isegi vaidlust, kas peaks või mitte. Ilmselgelt polnud vaja sinna minna. Edasi sõitsime siis Hydeaway Baysse. Kuna praegu on stinger season, siis ilma selle üliõhukese kalipsota vette minna ei ole väga tark. Mõtlesin, et lähen proovin siis laenutada meile need kalipsod (stinger suit) ja Härra Laenutusmees laenutaski mulle viis uhiuut kalipsot täitsa ilma rahata! Vahi, kus on alles toredaid inimesi maamunal! Seadsime ennast siis sinna rannale sisse. Rauno ja Maik tegelesid õngitsemisega ja mina, Tõnis ja Kaido peesitasime niisama vees ja liival ja vees ja liival ja vees. Maik sai muidugi kohe esimestel minutitel ühe Giant Trevalli kätte, mille me pärast piltide tegemist muidugi sama targalt lahti lasime. Kuna ma olin eelmisel päeval Conways juba nii ära põlenud, siis lamasin lihtsalt seal rannal stinger suit seljas ja rätik üle pea, et jumala eest veel rohkem päikest ei saaks. Ülinaljakas oli see, et tõus tuli päris kiiresti, mis tähendas seda, et Maiks pidi mind mööda randa edasi lohistama iga kord kui lained jälle üle varvaste käisid. Sellest on üpris humoorikad pildid ka! Päeva tipphetk oli kindlasti see kui Rauno õnge otsa üks väike Shovelnose’i poisike jäi. Ikka jupp aega sai sellega taieldud ja sellest on meil nüüd mõned videod ka näidata, vaadake isuga, monteerisin oma ropendamised välja. Pärast pikka ja toredat ja lõbusat ja vinget ja väsitavat ja ikkagi toredat päeva läksime koju ja tellisime indiat. Üks krdi mõnus söömaaeg oli :) Poisid olid meil siis kokkuvõtteks päris kaua külas. Tõnis vist koguni 9 päeva ja Rauno-Kaido 6. Ülimalt tore aeg ja meenutada on isegi natuke kurb.. kurb et läbi sai see kena aeg. Ikka nii tore on külalisi vastu võtta ja nendega kõiksugu toredusi teha. Eriti tore on see kui külalised põrandaid pesevad üllatuseks ja kotlette teevad ja koguaeg „perenaine-perenaine, kas sa õlut/süüa/autoust lahti/abi vajad?“ küsivad. Oeh, nii tore, nii tore.. Nüüd oli meil siis väike paus.. nädalake või nii ja juba ongi uued elanikud. Prantsuse neiud. Väga viksid ja viisakad siiani, käivad hiirvaikselt ringi ja mitte kuidagi ei seda olemist… Aga nüüd on mul aeg magama minna. Elu on üks väike nihverdis ja tahab et ma asjalik oleks järgnevad neli päeva. Viiendaks päevaks jälle suured plaanid tehtud, nii et peab vastu pidama. Mitte, et see nüüd ületamatult raske oleks, rohkem nagu tore.. Maiksust on meil saanud unesrääkija. Tema viimase paari nädala parimateks paladeks võib lugeda selliseid väljaütlemisi: Need ütlemised tulevad alati sellel hetkel, kui ma lähen natuke hiljem voodisse, siis kui tema magab. Siis ta täpselt sellel hetkel ütleb neid, kui ma teki alla poen. Igakord ma ikka naeran. Mõnikord saab temaga pikemalt ka räägitud, kui ma küsin midagi teemakohast vastu ja ta siis edasi jutustab :D EDIT: Marje kommentaari/küsimuse peale tuli meelde, et üks öö kui hakkasin magama minema, siis Maiks isegi rääkis inglise keeles. Ilmselgelt tal on valikuline kuulmine: selle osa kuulis ära, et eesti keeles võib rääkida aga mitte seda osa, et ta unes jutustab :P Üsna mitu päeva on möödunud viimasest sisukast blogist :D Vabandused :) Käime siin jätkuvalt koolis ja tööl. Viimastel nädalatel on nii välja kujunenud, et mina käin hommikul koolis ja lähen sealt otse tööle, kokku veedan väljaspool kodu niimoodi ühe satsiga 13 tundi. AGA, see on seda väärt, sest suutsin oma graafikud nüüd nii teha, et saan vajaliku arvu tunde kooli+tööd tehtud esmaspäevast-reedeni ja nädalavahetus jääb täiesti vabaks :) Mis on igati teretulnud! Maiks isegi võttis ka kaks nädalavahetust järjest vabaks ja nii oleme vahepeal isegi mingisse rutiini sisse saanud. Kui muidu on Airlie mõnus väike kohake, kus igalepoole on ainult mõnisada meetrit jalutada, siis kool asub mul hoopis ühe tobeda koha peal Cannonvale’is. Selleks pean sinna ja tagasi sõitma bussiga. Ja otseloomulikult, kuna pean sinna minema hommikul kell 8, siis sõidan bussis koos 30 koolijütsiga. Bussist jään ma muidugi alalõpmata maha ja siis pean natuke kutsikasilmi tegema ja ennast teise koolibussi peale nihverdama. Nende kahe bussi vahe seisneb selles, et esimene on tegelikult tavaline liinibuss, mis paksult koolilapsi täis (Airlies pole kooli, enamus lapsed sõidavad 25km kaugusel asuvasse Proserpine’i) ja teine on päris koolibuss (ühe konkreetse kooli oma), kuhu lihtsurelikud tegelikult peale minema ei peaks. Aga kuna bussijuhid on kõik ühe firma omad, siis nad juba natuke teavad ka mind ja vahel ikka võtavad peale. See koolibuss on muidugi veel toredam, seal pole ma veel kordagi pidanud midagi maksma :) Üleüldiselt on see hommikune bussisõit naljakas. Päris esimestel päevadel vaatasid kõik lapsed mind nagu ilmaimet (no tõesti, ei sõida teisi tavainimesi nende varahommikuste bussidega). Mõne päeva järel sain juba selgeks, kus keegi istub ja tegin koolivormidel ka vahet. Pärast esimest nädalat oli mul juba üks päris oma sõbranna (no ta on mingi kuuene) ja nüüdseks tean juba umbes 5 lapse nime, kellega hommikuti koos bussi eesotsas istume. Tavaliselt on meie bussijuhiks üks vana torisev onu Ian, kes minu vastu on mingil põhjusel märksa sõbralikum, kui nende väikeste põngerjate. Aga ühel hommikul mõtlesin küll, et tahaks sellest bussist lihtsalt välja hõljuda, sest no nii lolli juttu ei ole minu kõrvad enne kuulnud. Iani asemel sõitis hommikust kooliringi keski vanem naine. Üks esirea lastest, kelle nimi on Maddie, on meil natuke kiiksuga. Päris tõsiselt, tal ei ole pööningul kõik asjad päris õigesti sorteeritud. Ma ei saa aru, kuidas selline laps kuskil tavakoolis käib ja niimoodi tavabussiga sõidab. Ta on äärmisel häiriv. Muidugi kohati on mul temast kahju aga enamus ajast on ta lihtsalt häiriv, sest sa mitte kunagi ei tea, mida ta järgmiseks ette võtab. Näiteks üks päev ta ulgus nagu mingi krdi hundikutsikas terve see 15 minutit mis mina seal bussis olin ja üks teine päev ta lihtsalt nokkis nina ja pühkis oma sõrmi siis teiste mööduvate laste peale ja ühel kolmandal päeval pani ta nätsu endale talla alla ja vajutas täiesti sinna tossumustri vahele kinni. Seejärel nokkis selle sealt jälle jupphaaval välja ja pani suhu tagasi. Aga tagasi nüüd selle päeva juurde, kus lolli juttu oli minu jaoks terve eluea varu. Bussimutt ja Maddie sattusid sellisesse vestlusesse. Mingil hetkel juhtus bussimutt mulle tahavaatepeeglist otsa vaatama ja nähes neid kannatusi minu silmis, ta arvas, et mu piin on põhjustatud Maddiest ja üldsegi mitte sellest, et üks täiskasvanud inimene ühele pooletoobisele lapsele sellist juttu räägib. Bussimutt mõtles, et oleks naljakas Maddiele öelda, et kui ta ei usu, et Bussimutt Iani maha lasi siis küsigu minu käest. Ja siis vaatab krdi pool bussi mulle otsa. No mida ma peaksin sellises olukorras ütlema?!?!?!?! Ma tegin näo, et ma ei saa mitte midagi aru. Järgnes vestlus: Pärast kooli sõidan siis rõõmsalt bussiga tagasi linna ja lähen tööle. Tööl on kõik vanaviisi. Väljaarvatud need intriigid, mis meil poiste vahel on (nagu krdi naised noh!) ja see, et mina pean siis püüdma neid lahendada. Lõpplahenduseks pakkusin välja, et üks probleemsetest noormeestest läheks Indiasse tööle (kuna Indiast oli just kaks ja pool inimest lahkunud ja niikuinii oli kedagi uut vaja). See lahendus tundus kõigile meeltmööda ja mulle anti siis vaba valik keegi uus tööle võtta ja välja koolitada. Praegu meil siis käib üks neiu.. ühe päeva käis proovikal ja oli suht okei, nii et täna tuleb uuesti. Muidu oli täitsa tore tüdruk aga pärast tundi aega töötamist ütles: „ära sa mind süüa tegema küll pane, ma ei oska!“. No mida sa siis üldse tulid siia??? No eks näis, täna hakkab nagu väike Miki süüa tegema. Mulle ka väljakutse :)			OSCAR-2019
Tutvustame üks saatjad naiste gfe saadaval Madrid, daam kõrgtaseme lopsakas ja ilus naine, nagu üllatunud meel avastada eskort suure erootilise karisma, mis ootavad metsik hullus lähisuhtes, see on eriti korter, siis selle tab-web näed üksikasjalikku teavet. Võtke arvesse saatja naise kättesaadavust, mis a priori on esmaspäevast pühapäevani korraldatud tundidel. Tulekahtav ja kirglik naine, kus on palju erootilisi eelsoodumusi ja hoiakuid, et palun kõige nõudlikumad, kuna see pakub raskelt ja looduslikult nautida. Minu hüüdnimi on Triana, ma elan Madrid, kus ma töötada professionaalne massöör ja pakuvad ka ise kaaslane GFE haridust, elegants ja klassi ennekõike Mulle meeldib jagada kirglik hetki härrad, kes oskavad hinnata naist escort kõrgtaseme loodan teiega kohtuda varsti suudelda. Lisaks võimalusele kohtuda hotellides, kodudes jne on Triana kohtumispaik kohtumisteks ilma lisatasuta! Järgnevas loetelus valmisolekut ja suhtumine eskort järgmiselt jaoks kohtumise kõigi parim üksikasjad, on oluline teha meile osa tema soove, kui korraldajad koosoleku email, vormi või telefoni nii a GFE saatja Madridi kõrgel seisval naisel saate anduma oma soove küsimuste eest ei ole loetletud võtke meiega ühendust. Tähtis selgitus esitatud valikute roheline tähendab, et saatja on a priori erapoolikuses, kuid see ei tähenda kohustust, pakutavad teenused tüdrukud on kaaslane Vip, mingeid intiimne kaasamine, mis tekib, tuleb kokkulepitud sina ja eskort. Allpool me teatame õnnitlused ja kommentaarid härradest, kes olid sõbralikud, et suhelda e-posti, SMSi, WhatsAppi või telefoni teel meeldiva kogemusega daamaga jagatud GFE saatja Madridi kõrgel, loomulikult austame täielikku anonüümsust, viidates isikuandmetele ja kuupäevadele. (Saadeti e-postiga). Ma arvasin, et kohtumine oli suurepärane. Ahvatlev Triana, väga ettevaatlik füüsiline ja loomulik suhtumine. Mul on huvi näha teda jälle. Suudlused Pidage meeles, et kõik kõrgklassi saatjate fotod ja videod on reaalsed ja kajastavad nende praegust välimust. Naised tõelise GFE saatjad kõrgtaseme Madrid, on sõltumatu ja üksikisikute, ei saa täielikult näidata oma nägu, ilmselt kartuses on tunnustatud oma sotsiaal- ja tööõiguse neile on väga oluline austada nende identiteeti isikliku äranägemise järgi. Me mõistame takistuse mitte näha nägu täiesti nii mõnel juhul väike osa näost näidanud idee ja väga oluline ka kirjeldavat teksti arutati üksikasjalikult oma välimust aus ja usaldusväärne. Alates 1999. aastast kuulub Hispaania "Suurde nelikusse" (koos Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritanniaga) ning on automaatselt lubatud osaleda kõigis finaalides olenemata tulemustest, sest Hispaania on üks neljast suurimast EBU majanduslikest toetajatest. 2011. aastast, kui osaleb jälle Itaalia, nimetatakse seda gruppi "Suureks viisikuks". Hispaania on saavutanud võidu kahel korral. Esimese neist 1968. aastal lauluga "La, la, la", mida laulis Massiel ja teise kohe aasta hiljem, 1969, kui Eurovisiooni võitjaid oli neli. Sellel korral tõi Hispaaniale võidu Salomé, lauluga "Vivo Cantando". Hispaania on siiski korraldanud võistlust ainult ühel korral. Seda 1969. aastal. Kuna teisel korral jagas Hispaania võitu kolme riigiga, siis loosi tahtel sai korraldamisõiguse Holland. Hispaaniat esindas 50. aasta juubelikontserdil – "Õnnitlused: 50 aastat Eurovisiooni, nende 1973. esinduslaul "Eres Tu", mida esitas sel ajal Mocedades. Laul valiti internetihääletuse ja telefonihääletusega läbi aegade neljateistkümne parima Eurovisiooni loo hulka. 1968. aastal oleks Hispaaniat pidanud esindama algselt Joan Manuel Serrat, kuid tema soov laulda katalaani keeles ei olnud francoistlikule režiimile vastuvõetav, mistõttu ta vahetati Massieli vastu, kes laulis sama laulu hispaania keeles. Kuni 1999. aastani valiti Hispaania esindajad võistluseta rahvusringhäälingu TVE poolt. Olid ka erandeid nagu 1971. aastal korraldatud "Passaporte a Dublín". 2000. ja 2001. aastal korraldas TVE rahvusliku eelvooru "Eurocanción", kus valiti esitaja, kuid mitte laul. Alates aastast 2000. kuni 2004. korraldati reality-show "Operación Triunfo", kus valiti riiki esindav laul ja esitaja(d). Hiljem otsustas TVE, et seda enam ei korraldata. 2005. aastal korraldati rahvuslik eelvoor, kus rahvas valis laulu nende laulude seast, mis tundmatud artistid olid TVE-le saatnud. Tulemused ei olnud head ja 2006. aastal kasutati taas võistluseta valikut lõpetades lõppvõistlusel sama tulemusega. 2007. aastal tehti otsus, et esitaja leitaks läbi saate "Misión Triunfo 2007". Taaskord lõpetati sama tulemusega. 2008. aastal otsustas TVE valida Hispaania esitaja läbi "Salvemos Eurovisión" ("Päästame Eurovisiooni"). Sellesse protsessi hõivati ka suhtlussait Myspace, kus loodi veebisait, kus oli võimalik kõigil laadida üles laul ning pääseda televisioonis näidatud finaali, kus õige laul ja koht leiti läbi internetihääletajate ja žürii abil. Tulemused paranesid veidike, aga mitte palju. Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hispaania_Eurovisiooni_lauluvõistlusel&oldid=5097486"			OSCAR-2019
Bondora (isePankur) laenu võtmisel ei ole tagatis vajalik ning taotlemine toimub lihtsalt. Laenu antakse tähtajaga kuni 10 aastat (kuni 15 aastat – uue kinnisvara soetamisel). SMS Kiirlaenu pakkujad annavad laenu ilma pangakonto väljavõtteta kui näitad neile tööandja poolt väljastatud palgatõendit. Olenemata laenu eesmärgist tuleb kirja panna ka võimalikud tagatised (kinnisvara eraisiku käendus tähtajaline hoius KredExi käendus või muu) ja varad (väärtpaberid deposiidid autod kinnisvara). Kui võtate laenu esimest korda siis tasub teada et paljud firmad pakkuvad esimest kiirlaenu tasuta s.t. ilma intressita ehk 0% intressiga. Praegu tingimusi vaadates tuleb järgmine kord pöörduda vist kiirlaenufirma poole oletame et mul on vaja 1000 eurot kuueks kuuks. Ärilaen. Korteriomandi müüja peab andma ostjale teavet selle kohta kas korteriühistu on tõhusalt toimiv või mitte. Kiirlaenud ilma tagatiseta on mugavad ja paindlikud laenutooted mille eripä. Kogu laenuprotsess alates taotluse esitamisest laenuandja veebilehel kuni laenuraha laekumiseni võib võtta üksnes 30 minutit kuni tunnike olenevalt sellest kui kaugel asub sinust lähim isikutuvastuspunkt. Tean ise üht 50-aastast invaliidsuspensionäri kes maksab igakuiselt kogu oma pensioni eelmise kuu SMS-laenu katteks ning võtab seejärel kohe uue SMS-laenu millest makstakse siis kommunaalid ja elatakse järgmise pensipäevani. Laene väljastatakse üleriigiliselt Eestis elamisluba omavatele isikutele kõigis suuremates ja väiksemates Eesti linnades. Kõrgema riski ja madalama kasumlikkusega laenutaotluse rahastuse saamine võtab kindlasti rohkem aega ning võib tekkida ka olukordi kus konkreetne laenutaotlus rahastust ei saa. Kõik on väga lihtne kiire ilma käendajateta ilma tõendita sissetulekute kohta ning ka ilma bürokraatliku venitamiseta – registreerimiseks on vaja ainult isikuttõendavat dokumenti. Kõik kiirlaenupakkujad ei küsi laen kinnisvara tagatisel laenuvõtjalt eelnimetatud dokumenti. Laenu taotlemisel tuleb esitada info soovitud laenusumma intressimäära ja laenuperioodi kohta. Nimelt muudab sellises situatsioonis laen ebameeldiva probleemi lihtsaks ja kergeks lahenduseks. Kiire Laen Ilma Palgatõendita. Kui teil on tõesti muid võimalusi palgapäev laenud ilmselt tuleks kasutada tavaliselt hädaolukordades. Enne laenamist tutvu finantsteenuse tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga! Praeguseks 8 aastat tegutsenud Bondora on Euroopa juhtiv pangaväline eraisikulaenude väljastaja. Kui see aeg on möödas tühistatakse Su laenutaotlus automaatselt ja Sul pole Bondora ees ühtegi kohustust laenu võtta. Rääkides majanduslikus keeles laen – see on teatud summa raha mis on välja antud kokkulepitud aja peale ning konkreetsete protsentide eest. Kehtiv pangakonto võimaldab meie legit laenuandja töödelda kiirlaenud ja saadab raha teil on vaja väga kiiresti. Isegi kui pangakontodele pole iga kuu laekunud püsivalt sama summa ei tähenda see veel automaatselt et laenu ei saa. Arvestades kui palju kiire raha võimalusi turul hetkel liigub on absoluutselt hädavajalik et Sa mõistaks kiirlaenu eeliseid nii online kui ka offline ning millal oleks see Sinu jaoks parim valik mingis antud olukorras. See sõltub laenuandja arvamusest kui tõenäoline on laenatud raha tagasi saada ja seepärast on see laen reeglina ka kõrgema intressiga. TFBank poolt pakutava tarbimislaenu tingimused on selged ja läbipaistvad – ei mingeid peidetud tasusid ega lisakulutusi. Bondora Tehingute Raamatupidamisarvestus Pilvebüroo. Kinnisvara tagatisel antakse laenu tähtajaga kuni 10 aastat; kui on aga tegemist uue kinnisvara ostuga siis on tähtaeg kuni 15 aastat. Sellest hoolimata on oluline arvestada et laenu saamiseks tuleb tõestada oma sissetulekute olemasolu ning selle jaoks tuleb esitada oma viimase poole aasta tulude ülevaade – palgatõend või arvelduskontode väljavõtted. Bondora refinantseerimis on tagatiseta ning samasugune nagu nende tavaline laen. Meilt võetud laenuga on suuremal või vähemal määral renoveeritud üle 3500 kortermaja kõikjal Eestis. Ettevõtjad ja investorid on väga ratsionaalsed isegi oht et asjad võivad vasakule minna teeb nad ettevaatlikuks ja paneb investeerimisele piduri peale sest kui investor või ettevõtja ei tea milliseks kujunevad tema rahavood siis ta ei investeeri. Tuleks lisaks räigele kokkuhoiule üle vaadata ka laenuandja seaduslikkuse see tähendab et mul endal elust näide kus küsisin BIGist 50k laenu kahe kuu peale. Pugri lisas et korteriühistu likvideerimine läbi pankrotimenetluse on võimalik üksnes juhul kui ühistul puudub igasugune vara sh ka nõuded liikmete vastu. Kohus selgitas et kui korterit tegelikult ei köeta või korteriomanik ei saa kasutada muid kommunaalteenuseid võib tal iseenesest olla kuni takistuse kõrvaldamiseni õigus keelduda kommunaalteenuste eest tasumisest kuid ainult sellisel juhul kui mõni korteriomanik või korteriühistu rikub oma kohustusi. Kuna keerulisematel majandusaegadel on ettevõtte vara väärtus vähenenud siis on täiesti reaalne et ettevõtte laenu katteks müüakse ka omaniku isiklik vara. Bondora iseenesest ise ei olegi laenufirma vaid üksnes platvorm mille kaudu vahendatakse laenusummasid.			OSCAR-2019
Erimeelsused riigi ja kiriku vahel on Niguliste tagastamise küsimuses hõõgunud kümmekond aastat. Valitsus on otsuse tegemist kui kuuma kartulit järgmise valitsuse kätte hüpitanud, soovimata sõrmi otsusega kõrvetada.Nüüdseks on omandireformiga kaasnevate otsuste tegemine kohaliku omavalitsuse kaela jäetud. Kui valitsus ei võta vastu otsust Niguliste tagastamata jätmise kohta, peab linna vastav ... Valitsus pole siiani suutnud otsustada, kas tagastada Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kui omandireformi õigustatud subjektile ebaseaduslikult võõrandatud Niguliste kirikuhoone ja -vara või jätta see riigi omandusse. EELK peapiiskop Andres Põder avaldas oma kirjas kultuuriministeeriumile arvamust, et olgu valitsuse otsus milline tahes, peaks see olema õiglane ja õigusriigile kohane: kui vara ei tagastata, tuleks ... Kultuuriminister ja vabariigi valitsus peavad otsustama, kas tagastada Niguliste kirik Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule või mitte. Niguliste tagastamise korral viib riik sealt välja hindamatud kunstiväärtused. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on juba aastaid soovinud, et riigi käes olev ning Eesti Kunstimuuseumi ühe osana tegutsev Niguliste kirik neile tagastataks, kuid ei õigusvastaselt võõrandatud vara ... EELK tänu oli Ameerikast vastu võtma tulnud ka Mirjam Lagus, kes on endisaegse Martna koguduse õpetaja Samuel Eduard Linnu üks tütardest. Väikeste lastega pere lahkus Eestist 1944. Viimases jutluses 1944. a 17. septembril Martna kirikus kasutas õpetaja Lind teksti 50. psalmist «Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!». Lindude pere oli Geislingeni põgenikelaagris ning asus siis ümber Ameerikasse Minneapolisse, kus isa oli vaimulikuna ametis 1993. aastani. Mirjam Lagus käis koos perega Eestis 1990ndate algul ning tasapisi koorus mõte aidata koguda raha laguneva Martna kiriku katuse ja torni remondiks. See tähendas organiseerimist ja isiklikku suhtlemist. Tööd toetasid annetustega sajad kaasteelised Ühendriikides. Suurele annetusele panid oma osa juurde koguduseliikmed ja riik muinsuskaitseameti kaudu ning 2001. aastal peeti tänujumalateenistust. Oma mälestusi on Mirjam Lagus jaganud Ameerikasse põgenenud eestlaste ingliskeelses kogumikus. «Minu emale ütles kord keegi, et küll sinu elu on olnud huvitav ja seiklusrikas,» rääkis ta, «aga see pole olnud seiklus.» Martna kirikule annetanute hulgas oli ka Arold Pärnama, kes kirjutas kirikule annetades niisugused read: «See 500-aastane kirik on nagu imelaps, mida Taevaisa on hoidnud selleks, et inimesed saaksid siin sadade aastate jooksul palvetamas käia. Seepärast peab ta jääma ka tulevastele põlvedele.» Urvaste koguduse Antsla diakooniamaja remonditööd on hoos, suure talve saabumiseks loodetakse lõpetada välistööd. Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumetsa sõnul on projekti tähtsamaks hingeks koguduse juhatuse esimees Juhan Kannimäe, keda võib objektilt leida hommikust õhtuni: «Minu sõnum kolleegidele on: võtke juhatuse esimeheks pensionär, temal on aega pühenduda 100% koguduse hüvanguks.» Salumets nendib, et Urvaste-taolisel kogudusel, kellel on peakoguduse kõrval kolm filiaali – Antsla, Kraavi ja Heimtali –, ei ole alati lihtne leida kõikide objektide hooldamiseks ressurssi. Antsla diakooniamaja näol on tegemist 1925. aastal Albert Nahksepa maale ehitatud vennastekoguduse palvemajaga, mis 1948. aastast tegutseb Urvaste koguduse filiaalina. Nahksepa pärijad kinkisid hoone ja maa Urvaste kogudusele. Antsla diakooniamajas toimub jumalateenistus igal pühapäeval. 11. novembril möödus Rõuge Maarja kiriku kauaaegse õpetaja ja Võru praostkonna praosti Armand Leimanni surmast 15 aastat. Kogudus pidas seda meeles mälestusteenistusega pühapäeval, 12. novembril. Kohale oli tulnud hulk koguduseliikmeid, kes isiklikult mäletasid õp Leimanni. Sel puhul võtsid jumalateenistusest osa ka õp Leimanni lähedased. Kaasa teenis ja jutlustas Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail, kelle lapsepõlvesuved möödusid vanaisa juures Rõuge kiriku ümbruses. Perekond Lail oli ka eriliselt ette valmistanud mälestuslaulu, milleks oli KLPR laul 170 «Rändur, ütle, kuhu lähed». Laulu saatsid trompetil Peeter Lail juunior ja viiulil Karoliine Lail. Pärast mälestusjumalateenistust istuti koguduse majas kohvilauas ja meenutati tänutunde ja hea sõnaga õp Leimanni tööd koguduses. Jalg raske ja raske on rada, kui üksinda taeva all samme sead. Vahel üürike rõõm, kui saad helistada, tunda läheduslaineid, küll tahaks kallitel paitada pead! Hea rändur, hea on tajuda, mõelda: kuhu iganes lähed – Tema on lähedal. Oled levis, limiiti on lõputult, aku peab. Mis hingel ja hingest öelda otse saad ära. Tasane tuulehoog pikalt silitab pead. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse ning Tallinna Ülikooli kirjastuse koostööna nägi trükivalgust ingliskeelne eesti naiste elulugude raamat «Carrying Linda’s Stone» (Tassimas Linda kive). Raamatu esitlusel 25. septembril Okupatsioonide muuseumis oli kohal arvukas seltskond, kelle hulgas oli ka USA suursaadik Aldona Wos, elulugude autoreid, raamatu koostajad jpt. Raamat sisaldab viieteistkümne ajaloo keerisesse sattunud eesti naise jutustusi, kelle elulood on otsekui illustratsiooniks võõrvägede invasioonile ning valitsemisele. Ajaliselt keskendutakse 20. sajandi teisele poolele – hõlmates perioodi II maailmasõjast ja nõukogude okupatsioonist iseseisvuse taastamiseni. Elulugusid jutustavad kolme erineva grupi naised: need, kes jäid vaadeldaval ajal Eestisse elama; need, keda küüditati 1941. ja 1949. aastal Siberisse või natsiokupatsiooni ajal Saksamaale; ja need, kes põgenesid läände. «Tassimas Linda kive» on omapärane ajalookäsitlus väga personaalsete lugude kaudu. Oma isiklike kogemuste ja läbielamustega toovad autorid lugeja ette eesti rahva pöördelisi aegu. Ingliskeelne raamat on kahtlemata kasulik ja ka põnev lugemismaterjal neile, kes soovivad tundma õppida Eestit ja tema inimesi. Eessõna on antoloogiale kirjutanud USA suursaadik Eestis Aldona Wos. Toimetanud on Suzanne Stiver Lie, Linda Malik, Ilvi Jõe-Cannon ja Rutt Hinrikus.			OSCAR-2019
Meresuu Spa & Hotel 's on 109 pisidetailideni läbimõeldud keskkonnasäästlikku tuba. Restoran Meloodia, spa vee- ja saunakeskusega ning 4 konverentsiruumi. Akna taga vaikselt loksuvad merelained kannavad eemale argimuredest ja annavad unistustele tiivad. KORRALDAME SULLE UNISTUSTE ÜRITUSE. Mila Studio Tallinn asub pealinna südames, Rotermanni kvartalis, kõrgeimal korrusel. Stuudio on läbi kahe korruse ning disainitud Newyorgilikus suurlinna stiilis – rõdud on vaatega sadamale, kasutatud on kuldseid aktsente, interjöörile lisavad õhulisust klaasist elemendid ja efektvalgustus loob hubase atmosfääri. Eesti Tervishoiu muuseum on põnev paik nii lastele kui täiskasvanutele! Harilik sünnipäev või firmapidu muutub tänu aardejahtidele, avalikule lahkamisele jm tegevustele meeldejäävaks ja elevust tekitavaks sündmuseks. Kahvelkuunar (rahva keeles Kaljas) ootab teid Kuressaare Linnuse kõrval, spaade kõrval, Kuressaare Jahisadamas. Ümbruskond on ehe ja mugav ligipääs otse laeva juurde. Külla mahub talvel siseruumi 22 ja suvel kuni 50 külalist. purjelaevad.ee – ainus säilinud Eesti purjelaev Hoppet 1926, Wabariigi Ilusaim Laev kutsub nüüdsest pardale. Miiamilla Lastemuuseum on tõeline võlumaa! Kadrioru pargis kollase torniga majas ootab kõiki, kel mängulust hinges, kuhjaga avastamisrõõmu. Korraldame Sulle unistuse ürituse! Suurepärane asukoht keset linnamelu, Itaalia villadest inspireeritud sisedisain ja põnevad erilahendused muudavad Sinu sündmuse meeldejäävaks igale osalejale! Kalamajas pesitsev Peostuudio on eriline paik, mis sobib nii sünnipäevade, firmapidude, seminaride kui lasteürituste korraldamiseks. Koha omanikud tegutsevad kirega ja pühendavad igale sündmusele oma täieliku tähelepanu. Nii võid olla kindel, et Sinu üritus kujuneb eriliseks ja meeldejäävaks kõigile asjaosalistele! Kas otsid ürituse tarbeks erilist kohta, mis paneks loovuse voolama ja tekitaks sooja tunde? Saue vallas asuv Loovusmaja on täpselt selline koht! Sind ootavad põnevad koolitused ja töötoad, mis muudavad iga ürituse meeldejäävaks! Bowling on spordiala, mis sobib nii suurtele kui väikestele. Ükskõik, kas korraldad Kuulsaalis lapse sünnipäeva või firmaürituse - pidu saab alati hea hoo sisse! Kaunil Pärnumaa rannal, Pärnust kõigest 28 km kaugusel ootab teid Ojako puhke- ja koolituskeskus. See on ideaalne koht, kus korraldada suvepäevi, pulmi ja miks mitte ka lõbusat sünnipäevapidu. Loomekoda on hubane maja, mis mahutab kuni 30 inimest ning on sisustatud spetsiaalselt kunsti- ja käsitööga tegelemise vajadusi silmas pidades. Pika ajalooga ning värskelt renoveeritud Ugala teater pakub võimalust esindusliku ja meeldejääva ürituse korraldamiseks Viljandi linnas. Kas tahaksid sünnipäeva, firmapidu või mõnd muud tähtpäeva pidada linnakärast eemal Matsalu rahvuspargi rahus ja vaikuses? Põnevad loodusmatkad, üllatavad seminaripaketid ja palju muud ootavad teid Algallika keskuses! Eckerö Line ei ole ammu enam ainult lihtsalt laev, vaid siin on mõnus seminari, kohtumist või koolitust korraldada ja ka pidupäeva tähistada. Restoran Peppersack asub huvitava ajalooga majas, Tallinna vanalinna südames. Läbi mitme korruse leidub kohti nii suurtele gruppidele kui ka romantilisi nurgakesi väiksematele seltskondadele. Triinude Toiduministeerium - võimalus planeerida mistahes üritusteks, koolitusteks, vastuvõttudeks, sünnipäevadeks jt tähtpäevadeks, nii suurematele kui väiksematele seltskondadele. Karupahna Puhkemaja on ehitatud 2010.aastal ning asub Toosikannu peakompleksist ligikaudu kilomeetri kaugusel privaatses looduslikult kaunis ajaloolises talukohas. Tuisuliiva Puhkemaja pakub majutust Kablis liivarannast vaid paarikümne meetri kaugusel. Idüllilised päikeseloojangud, mahe merebriis, suvised rannamõnud pehmel rannaliival... Kreutzwald Hotel Tallinn on Tallinna kesklinnas asuv kaasaegne neljatärnihotell, mis paikneb ajaloolises hoones vanalinna ja Eesti Rahvusraamatukogu vahetus läheduses. Centennial Hotel Tallinn 4-tärni ärihotell Tallinna kesklinnas, umbes 10 minuti kaugusel Tallinna vanalinnast, pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile. Vihula Mõis on täiuslik koht pidupäevade pidamiseks Lahemaa Rahvuspargi vaikses keskkonnas, eemal linnaelu askeldustest ja siiski vaid 1 tunni tee kaugusel Tallinnast. Sassijärve puhkemaja sobib hästi looduses liikumist hindavatele külastajatele ja kuni 15 osalejaga seminaride ja firmaürituste korraldamiseks. Tsaari Venemaa tipparhitektid Vassiljev ja Bubor projekteerivad 20. sajandi alguses Veerenni asumisse Baltimaade ühe kaasaegseima tööstushoone – Lutheri Masinasaali. Sajand hiljem kavandavad Eesti tipparhitektid Grossschmidt ja Tomomi sellesse uue asjastu büroohoone, mida on võimalik rentida ka suuremate ürituste korraldamiseks. Firmaüritus või lapse sünnipäev, soovid sõpradega süüa teha, mälumängu korraldada, koos musitseerida.. Firmaüritus, sünnipäev või koosviibimine keset liikuvat kunsti Monet2Klimt näitusel. Peasaal on 380 m2, kuhu on paigaldatud 20 projektorit ja võimas helisüsteem. Projetseerida on võimalik 360 kraadilisele pinnale 4,5m kõrgusele. Külalistemaja Rannaliiv ootab teid Lahemaal Võsul aastaringselt korraldama meeldejäävaid tähtpäevi, pidusid, seminare jne. Kõveri Puhkekeskus ootab teid Pärnumaal. Siin on 14 märgiga maastikuvibu rada, võrkpalliplats, korvpallirõngas, järvel saab ujuda ja paadiga sõita. Juba rohkem kui 15 aastat bowlingusõpradele avatud olnud Perona Bowling on 12 bowlingurajaga üks suurematest bowlingusaalidest Eestis. Meie bowlingurajad on toodetud USA firma Brunswick poolt. Tallinnast kõigest 45-minutilise autosõidu kaugusel Kesk-Eestis asub looduskauni Paunküla Veehoidla ääres keset ürgseid metsi Paunküla Heaolukeskus, mis pakub suurepäraseid võimalusi suuremate pidude, ürituste kui ka väiksemate koosviibimiste läbiviimiseks. Haapsalu Kultuurikeskus on maja täis võimalusi suuremate ja väiksemate seltskondade võõrustamiseks. Palju kiidetud catering tegutsemas. Mugav parkimine. Olemas invaligipääs ja kostüümilaenutus Virtuaalreaalsuse keskus «Virtuality» - see on uue generatsiooni mängukeskus, kus on võimalik mitte ainult mängida mänge, vaid OLLA nendes, sukelduda mõistusega täiesti uude maailma ning astuda teadvuse piiridest välja! auto24ring on Eesti ainuke autode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud suletud rada. 2012. aastal lõppenud rekonstrueerimise järel saab võistlusi pidada neljal eri pikkuse ja kujuga trassil, millest pikim on 3,2 kilomeetrit. Lisaks kuulub kompleksi ka rallikrossirada, off-road rada, samuti suur boksiväljak, teenindushooned statsionaarsete garaažidega Tallinna vanalinna kauni Meistrite hoovi taganurgas on ennast sisse seadnud Ikoonimuuseum, mille ekspositsioonis on üle 450 vene ikooni. Siin peetud koosviibimised on väärikad, harivad ja intiimsed. Tallinna kesklinnas asuv KGB teater-kohvik-muuseum on täiesti unikaalsel ideel põhinev meelelahutus- ja söögikoht, kus pidada sünnipäevi ja firmaüritusi. Arhitekt Valve Pormeistri loodud ja 1966. aastal valminud Kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone on tänapäeval paljuski sama, mis oli aastakümneid tagasi. Hoone on muinsuskaitse all, tänu millele on säilinud retrolik arhitektuur. Brewery õlleklubi asub Tallinna vanalinnas, Pikk tn 1. Pärli komplekshoones, mis on teinud läbi täieliku renoveerimise ja kus on kokku viidud muistne arhitektuur ja tänapäevane moodne disain. Kas oled kunagi mõelnud korraldada jahilaskeüritust sõpradele või kolleegidele? See on üks visuaalsemaid ja põnevamaid kogemusi, nii algajale, kui ka kogemusega laskjale. Jaanihanso CiderHouse on stiilselt renoveeritud vana töökojahoone, kus endise aja hõng on ümbritsetud moodsa aja mugavustega. Ilusa ilma puhuks terrass ja mõõtmatult muruplatsi ning romatilist õunapuuaeda. Moderne ja hubane kohvik-buffet Poogen asub Tallinna südalinnas Eesti Rahvusraamatukogus aadressil Tõnismägi 2. Pakume rikkalikku ja maitsvat lõunamenüüd, värskeid pirukaid ja suussulavaid kooke. Pakume erinevate võimalustega ruume kultuuriürituste, seminaride, konverentside ja kontsertide korraldamiseks. Eestimaa kagunurgas Misso alevikus Võrumaa ürgse looduse keskel asuv Pullijärve puhkeküla on ideaalne koht kõigile, kes armastavad loodust ja värskes õhus liikumist. Siin jätkub aktiivset tegevust nii maimaal, kui järvel, ööbimisvõimalused ja kohvik keha kinnitamiseks. Tallinna Linnamuuseum räägib parimaid lugusid Tallinna ajaloost. Linnamuuseumi alla kuulub 10 muuseumi, mistõttu võib teda nimetada tunnuslausega 10 väravat Tallinna ajalukku! Pärnu lahe ilusaima ranna Valgeranna ja Villa Andropoffi puhke keskuse vahetus läheduses asub Pärnu maakonna esimene 18 rajaline golfiväljak White Beach Golf. Klubimajas on mängijate tarbeks riietusruumid, saunad, pesemisruumid ja restoran. Perepubi on soodne ja hubane söögikoht Tallinn-Narva mnt vahetus läheduses Haljalas. Kohvikusse mahub pidupäeva tähistama 45 inimest. Creole pakub cateringteenust juba paarkümmend aastat Tartu linnas ja selle lähiümbruses. Lisaks on meil neli kohvikut, kus on võimalik tähistada erinevaid pidupäevi. Rehe küün on renoveeritud ajalooline hoone, mis kuulus Üksnurme mõisa kompleksi. Rehe küüni sisepindala on 490 m² ning hoone juurde kuulub ka 3 ha suurune maatükk. Vana-Tõlla Peomaja - pidulik lühtritega peomaja Tallinnast tunnise autosõidu kaugusel sobib pulmaks, juubeliks ja ka töiseks koolituseks või seminariks. Toit valmib kohapeal. Hestia Hotel Laulasmaa Spa on ennast peitnud rahu sisse – sinna, kus elu iseenesest leiab enda jaoks üles teistmoodi ja hoopis aeglasema käigu. Kaunis loodus, rohkete võimalustega spa hotell, vee- ja saunakeskus, ilu- ja spaakeskus, restoran Wicca ja Resto Verde ning konverentsikeskus pakuvad parimaid lahendusi puhkuseks, romantikaks, perega koosolemiseks ja erinevate ürituste korraldamiseks. Senso on elegantse atmosfääriga hubane restoran Radisson Blu Hotel Olümpia 2. korrusel, mille lai menüü on inspireeritud eelkõige Vahemeremaade köögist. Restoran ja kaks banketisaali mahutavad kokku kuni 400 külalist. Clayhills on esimene gastropubi Eestis. Gastropubid on uus trend, kus gourmet toit on ühendatud lõõgastava pubi keskkonnaga. Klinkberg - miljööloojad aastast 1997. Meilt leiad kõik vajaliku meeldejääva sündmuse läbiviimiseks just Sinu poolt valitud kohas ja ajal. Tallinnast vaid 36 kilomeetri kaugusel, maalilise Kernu paisjärve kaldal ootab teid klassitsistlikus stiilis Kernu mõis kohvikuga Ludvig ning uhkete saalidega. Kuressaare kuursaal asub linna pargis, lossi kõrval. Lopsakas looduslik ja ajalooline keskkond loovad mõnusa atmosfääri. Teid ootavad 2 saali, restoran ja 7 hubast tuba. Otepää Golfikeskus - Lõuna-Eesti kuppelmaastike vahel ahvatlevad sametiste griinidega golfirajad ja elamusi pakkuv põlisloodusesse sobitatud kaasaegne klubihoone, kus on Eesti restoranide TOP50-sse kuuluv restoran Mr Jakob, A Le Coq lounge ja Davidoff sigarituba. Tigutoit on mõnusate ja avarate ruumidega pesa, kus võimalus korraldada ning läbi viia väga erinevaid üritusi - alates 100 osalejaga seminarist kuni väikse ja intiimse ühiskokkamiseni koos töökollektiiviga. Ideed ruumide kasutamiseks piiramatud! Viisnurga Puhkemajad asuvad 1,3 hektarilisel kinnistul Pärnu lahe kõrgel kaldapealsel, mis asub Uulu rannamännikute kaitsealal. Väikese jalutuskäigu kaugusel asub meri ja Uulu kanal. Pärnu kesklinn on 10km kaugusel. Endisest karjakastelli hoonest, mis valmis 1856. aastal talli ja tõllakuurina, on tänaseks saanud stiilne peokeskus. EscapeTartus on võimalik niisama mängida, korraldada põnevaid sünnipäevi või hoopis mõnusaid ja meeldejäävaid korporatiivüritusi (firmapeod, seminarid, konverentsid, meeskonnakoolitused, kliendiüritused). Meil on ka mobiilne põgenemistuba, mille tuleme ja toome sinu üritusele kohapeale. Georgi hotell asub Võru kesklinnas peatänaval 140 aasta vanuses ajaloolises hoones, mis on renoveeritud luksuslikuks boutique hotelliks ja avatud 2015 a. HOP on Pärnu südalinnas asuv lounge, mis on spetsialiseerunud käsitöö alkoholile – eelkõige õlule ja siidrile. Korraldame degustatsiooni õhtuid nii õlledele kui siidritele ja õllekoolitus-degustatsiooni teile sobivas kohas ehk tuleme teie juurde seda tegema. Pakume kõiki võimalusi pidupäeva täispaketist koos gelato pimemaitsmise kuni lihtsalt keldrikorruse ruumi rendini välja. Samuti käime päris sageli majast väljas sündmustel gelatot pakkumas. Kohvik Rukis õhk on suminast soe, maitsed maalähedased ja meeled meelad ning magusad. Siin leiab kõike, et hingel hubane oleks, sest kondiiter, pagar ja köök käivad käsikäes. Päev läbi saab kõhtu kosutada, kohvitada kui ka koogikogu katsetada. 2017-2018 aasta kõige eksklusiivsem sündmuskoht – Balti jaama ootepaviljon. Ajalooline sündmuspaik eriüritusteks. Avatud ainult ettetellimisel alates 1.aprillist. Catering firma Foodproff eestvedajateks on tugeva toitlustuse taustaga kokad, isa ja poeg. Meie menüüst leiab laias valikus suupisteid, kergeid eineid, külma laua roogasid, pearoogasid, desserte ja palju muud maitsvat nii meelele kui keelele. Veski spordi- ja puhkekeskus asub Valgamaal Otepää vallas Pilkuse külas Kaarna järve ääres looduskaunis kohas. Taskukohane majutuspaik ja mõnus kokkutulekute pidamise koht on avatud aastaringselt! Võimalusterohke esindusstaadion looduskaunis Tartu Tammelinnas mitmete võimalustega nii tubasteks, kui õues tegutsemisteks alates staadionist, lasteväljakutest, hostelist jne. Reisilaev Monica - Naissaare puhkusekorraldaja viib teid saarele ja organiseerib seal tegevuse, majutuse ja toitlustuse. Oleme usaldusväärne partner nii väikese perekondliku aiapeo kui ka riigi tasemel vastuvõtu korraldajale. Carmen oli ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu Eesistumise ametlik toitlustuspartner – vastutasime nii päevaste lõunate kui ka pidulike õhtusöökide eest. Hubane ja kaasaegne Wironia hotell ootab teid Jõhvi kesklinnas. Siin saate korraldada erinevaid kohtumisi ja pidupäevi lobby baaris, Pubi@Starkhouses või soliidsemas restoranis, privaatses seminariruumis. Öömajale saab jääda 45 inimest. dotE tantsu- ja vabaajakeskus tegutseb tantsukoolina, aga pidude ajaks muunduvad dotE ruumid hubaseks ja privaatseks noorteklubiks, et sünnipäevalaps saaks oma külalistega mõnusalt omaette olla ja pidutseda. ligi 300 m2, sobib 5-10 aastastele lastele, tegevust jagub igas vanuses lastele. Ruumi jagub piisavalt ka 50 külalisele, korraga toimub vaid üks üritus. 150 m2, sobilik kuni 7-aastaste laste sünnipäevade pidamiseks, tegevust jagub igas vanuses lastele. Mahutab umbes 15-35 inimest, korraga toimub vaid üks üritus. Apollo Kinod pakuvad mugavate kinosaalide ja kaasaegsete tehniliste lahendustega võimalust korraldada firmaüritusi, filmivaatamisi väiksematele seltskondadele. Võimalik kasutada kino ruume näiteks ka pulmavideo vaatamiseks. Apollo Kinod pakuvad mugavate kinosaalide ja kaasaegsete tehniliste lahendustega võimalust korraldada firmaüritusi, filmivaatamisi väiksematele seltskondadele. Apollo Kinod pakuvad mugavate kinosaalide ja kaasaegsete tehniliste lahendustega võimalust korraldada firmaüritusi, filmivaatamisi väiksematele seltskondadele. Võimalik kasutada kino ruume näiteks ka pulmavideo vaatamiseks, et meenutada ühte olulist päeva koos külalistega. Tartumaa Tervisespordikeskusest ootavad teid mitmed saalid, palliväljakud, maastikuvibu ja disc-golfi rajad, lasketiirud ja matkarajad. Lisaks majutus- ja toitlustusvõimalused. Saunad ja grillkojad. Kääriku Spordikeskus on tuttav igale spordisõbrale. Sealseid spordilaagreid, võistlusi nii suvel, kui talvel on korraldatud mitme põlvkonna jagu. Tänagi on siin võimalusi palju. Palliväljakud ja - saalid. Suusa- ja matkarajad. Imeilusad järved ja maaliline kuppelmaastik. Majutus ja toitlustus, loomulikult ka saunad. Tehvandi Spordikeskus pakub palju võimalusi treeningute ja võistluste korraldamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks nii talvel kui suvel. Lisaks olemas majutus- ja toitlustusvõimalus. Teid ootavad suured ruumid Tartu kesklinnas. Aeg-Ruum mängutoas on mängukorvpall ja õhuhoki, disco-tuba, ruumikas saal, erinevad mängud ja vahendid. Vanematele on sisse seatud mõnus puhkenurk ja abistav kööginurk. Vapianode pikad tammelauad kutsuvad suhtlema – sõpradega, perega või lihtsalt teiste külastajatega. Lihtne on suhelda heas seltskonnas, kus kõik jutustavad, naeravad ja mõistagi naudivad head toitu. Kõigis maailma linnades jagavad meie rahulikus miljöös kohtuvad inimesed ühte tähtsat omadust: armastus elu vastu ning spontaanse ja tõelise sõpruse jagamine. Salto Arhitektide loodud sisekujundusega ja imelise toiduga restoran on NO99 teatri süda. Hea maitse on peamine nii toidus, arhitektuuris kui teatris. Hea maitse päästab maailma! Siin sate nautida enda seltskonda, laupäevast brunchi või reede õhtust muusikat. Neitsitornis (14.saj) saate lisaks maitsvatele roogadele sein-aknast ja kaitsekäikudelt nautida suurepärast vaadet Tallinna vanalinnale ning Taani Kuninga aeda. Neitsitorni korruseid või tervet torni on võimalik rentida erinevate ürituste läbiviimiseks. Olevi Residents on varjatud pärl Tallinna restoranimaastikul. Ainulaadne kooslus Eesti keskaegsest arhitektuurist ja klassikalise kontinentaalse söögikoha planeeringust loob hubase ja intiimse õhustiku, mis sobib nii romantiliseks õhtusöögiks kui meeleolukateks pidustusteks. St Olavi Hotell on olnud mitmete kõrgetasemeliste kohtumiste toimumiskohaks. Hotellis on kaks saali, mis mahutavad 35 kuni 120 osalejat. Kõrged laed, Veneetsia akendest sissevoogav valgus ja vanaaegsed pildid seintel. Hotell Ecoland ootab teid Tallinna kesklinnast 15-minutilise sõidu kaugusel. Teid ootavad 3 erineva sisekujundusega banketisaali. Miilu Mängumaa - 300m2 - pidevalt uuenev mängutuba Tallinnas, kus on suur mängupood, saab veega mängida, puldiga autode rada ja pallitransporter. Mängutuba on suur ja avar, kus lapsi on võimalik ka laua taga istudes jälgida. Juku Mängumaa asub Tallinnas, Rocca al Mare Kaubanduskeskuse II korrusel - Paldiski mnt. 102, oodates külla suuri ja väikeseid mängijaid esmaspäevast pühapäevani kell 10:00 - 20:00. Star peoruum on ideaalne koht kus pidada sünnipäeva nii suurema kui väiksema seltskonnaga. Ruum on hubane ja varustatud korraliku efekti/disko valgustusega ning piisavalt suur ja universaalne, mis võimaldab erinevaid laudade ja toolide paigutusi. Lisaks rendime telke. Vabariigi algusaegadel ülipopulaarne Peoleo Hotell on korralikult renoveeritud ja taas avatud. Teid ootab hubane kaminaruum, seminariruum, hea söök ja jook, tasuta parkimine. Nõmme Jaamarestoran Elsa tahab olla selge vanakooli söögiasutus. Oleme seadnud asjad nii,et meie majas on peategelaseks toit, mitte kokk. Laitse loss ootab teid Tallinnast vaid paarikümne kilomeetri kaugusel romantiliste ruumidega, hõrgu toidu ning luksuslikke magamiskambritega. Eesti Kaevandusmuuseum on parim näide sellest, kuidas tööstusala muuta unikaalseks tööstuspärandiks, millel maailmatasemel museaalne väärtus ja mis on omataoliste muuseumide hulgas üks atraktiivsemaid. Kõrvuti eksisteerivad nii ajalooliselt audentne tootmiskeskkond kui 21. sajandi interaktiivne ekspositsioon ja ülimoderne ruumidisain. Arma ratsatalu on pereettevõte, asume Lahemaa rahvuspargi lähedal, Rutja rannakülas. Talus kasvatatakse hobuseid. Talus mugav puhkemaja 13le inimesele õdusa puuküttega saunaga. Taevaskoja Puhkekeskuses on 90 majutuskohta, saal kuni 70 inimesele ning kolm väiksemat lisaruumi. Meilt saab tellida maitsva hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid ja kohvipausid. Teid ootab mitmekesine valik seiklustegevusi ja meeskonnamänge. Saame aidata valida parima õhtujuhi, bändi ja diskori. Holstre-Polli Vabaajakeskuses on suurpärased võimalused pidada seminare, konverentse, treeninglaagreid, võistlusi ja ka pidusid. Korralikult on hooldatud matka- ja suusarajad, asfaltkattega rulluisu- ja suusarajad ning palliväljakud (korvpall, tennis, liivakattega võrkpall, 17 korviga disc-golfi rada). Vaba Lava Telliskivi Loomelinnakus on koht, kus lisaks kontserditele ja teatrietendustele on mitmeid võimalusi ka pidupäevade ja töisemate seminaride, koolituste ja konvernetside korraldamiseks. Väike ja hubane koht pakub maitsvaid ja teravaid elamusi Mehhikost. Menüüst leiab mehhiko klassikalisi roogasid kui ka õllesid ja margariitasid. Niitvälja on Eesti golfi kodu – Tallinnast ainult 30 km kaugusel asetsev väljak on kujunenud aastatega Eesti golfi sünonüümiks. Niitvälja Golfi klubihoones asuv Hole in One´i restoran ning terrass mahutab kuni 130 inimest. Lisaks golfiväljakule on mitmeid toredaid ruume. Pärnu vanalinnas asuv OCC Konverentsi- ja Vabaajakeskus kuulub St. Peterburgi hotelli kompleksi ning ootab teid erinevate pidu- ja tööpäevade korraldamiseks! Teid ootab kena keskkond maitsvate Seegi Maja roogadega. Kõigi mugavustega majutus, suussulavad toiduelamused ning rikkalikud võimalused vaba aja sisustamiseks loovad ideaalsed tingimused meeldejäävateks hetkedeks. Meie eriliseks kireks on jaht ning kõik sellega haakuv. Kauksi Puhkemaja kolm maja töötavad aastaringselt. Kõikides majades on pesemis-, toiduvalmistamise võimalused ja WC. Kokku pakume puhkemajades ja peomaja II korrusel majutust kuni 28 inimesele, ettetellimisel toitlustame kuni 60 inimest. Meie hoovist leiad laste mänguväljaku. Viisakad lemmikloomad on oodatud. Privaatsuse tagab tsivilisatsioonist äralõigatud asukoht, sest kohale pääseb vaid laeva, kaatri või helikopteriga. Hea tava kohaselt ,võõrustatakse ainult üht seltskonda korraga. Raudsilla Matkakompleks asub ürgse Lahemaa looduse keskel. Püstkodasid (suur koda mahutab 300 in, grillkoda 40 in), grillterrasse ja saunu saate kasutada erinevate ettevõtmiste tarbeks: nii suve- kui talvepäevad, sünnipäevad, pulmad, koosolekud, seminarid, firmapeod... Mänguasjamuuseum on mõnus ja hubane paik nii laste kui ka täiskasvanute sünnipäevade ning teiste pidulike või asjalike koosviibimiste pidamiseks. Teid ootavad kaasahaaravad programmid nii täiskasvanutele kui lastele ning erinevad ekskursioonid, mis teevad pidupäeva veelgi huvitavamaks. Lennusadamas on võimalik rentida unikaalse atmosfääriga ruume ja tellida toitlustust. 20ndate hõngus glamuur ja unustamatud maitsed. Aja võtmine lähedastega suurepärase toidu nautimiseks ilusas keskkonnas on midagi, mida prantslased armastavad ja oskavad, eestimaalased aga ihaldavad. Kõrvemaa matka- ja suusakeskus on pakub aastaringselt rõõmu igale eale. Õues toimuvatest tegevustest siin juba puudust ei tule, lõpuks saab lõõgastuda saunas ja täita kõhtu kohalikust kraamist hea ja paremaga. Üks on kindel - tervist jagatakse siin lahkesti! Lisaks olemas 2 ruumi seminarideks:-) Otepää läheduses asuv Sokka Puhkekeskus ootab suuremaid ja väiksemaid seltskondi pidupäevasid tähistama. Siseruumidesse mahub 115 inimest. samapalju saavad katuse all ka peavarju. Lisaks palju ruumi telkimiseks. Lisategevustest on pakkuda rikkalik saunavalik, paintball, disc-golf aga loomulikult keskkond soosib kõikvõimalikke talve- ja suvespordialasid. Toit tehakse ka valmis. Ale-Sepa puhkekompleksis asub talumaja, mis on renoveeritud ning kohandatud sündmuste läbiviimiseks kuni 40-le inimesele. Puhkemaja kõrval asub 2015.a. valminud uus majutusmaja, kuhu saame paigutada mugavatesse tubadesse ööbima kuni 40 inimest. Strand SPA & Konverentsihotellis on 187 mugavat merevaatega tuba. Strandis on lihtne ühendada kvaliteetne tööaeg ja meeldejääv puhkus, kuna kõik teenused on mugavalt koos ühe katuse all. Hotell St. Petersbourg paikneb Tallinna kui ühe Euroopa kaunima linna ajaloolises keskuses – vanalinnas – ümbritsetuna keskaegsest ning Hansalinnadele omasest arhitektuurist. Teid ootavad restoran Tabula Rasa ja rahvuslikku toitu pakuv Kuldse Notsu Kõrts Tänapäeval ühendab keskaegse Raekoja platsi ääres asuv restoran DOM suurepärast kööki, provance'liku interjööri ja muinasjutulist vaadet keskaegsele vanalinnale. Müstika Tantsustuudio on Eesti vanimaid ja suurimaid kõhutantsustuudioid, kus lisaks idamaisele tantsule viljeletakse erinevaid eksootilisi tantsu-ja treeningstiile. Lisaks rendime ebatavalisi ruume pidupäevadeks ja seminarideks. Kiviõli Seikluskeskuse südameks on 6,2 miljonit tonni kaaluv tehismägi, mille koostiseks on põlevkivituhk ja poolkoks. Teid ootab 12 aastaga kujundatud maailmatasemel tervise-, suusa-, moto-, ratta- ja seiklussporditegevusi ning rahvusvahelisi suurvõistlusi pakkuv paik. Kohvik Maiasmokk on Eestimaa kohvikukultuuri kandnud juba 150 aastat. Tänaseks on kohvik laienenud ka II korrusele, kus kaks ruumi privaatsemate ürituste korraldamiseks. Mihkli-Salu Puhkekeskuses ootab teid suur peoruum ja magamisasemed 19.sajandil ehitatud ja tänaseks korralikult renoveeritud rehielamus. Lisaks rehielamule on hoovi peal vene leiliga saunamaja, kuhu mahub 8 inimest. Talu maadele jääb hiie alale ehitatud küla laululava, kuhu kutsu või terve küla või suguvõsa. Söök valmistatakse kohapeal. Eelistate võluvalt keskaegset või hämmastavalt kaasaegset õhkkonda? Kus lisaks õdusatele ruumidele võimlaus maitsta suurepäraseid roogasid ja majutada luksuslikes tubades. Puudele ehitatud radadel seigeldes avastate ennast ja kaaslasi põnevates olukordades. Nõmme Seikluspargis on kokku 7 kõrgseiklusrada sh kiirusrada. Kaunil Valgeranna rannal, rohelises metsatukas puudele ehitatud radadel seigeldes avastate ennast ja kaaslasi põnevates olukordades. Pärimusmuusika ait on mõnus koht Viljandis, kus korraldada pidupäevi, seminare, koolitusi, konverentse ning nautida vaadet ja loovat õhkkonda. Noorus Spa Hotel annab edasi romantilise vaate Narva-Jõesuu hiilgeaegadele, ümbritsevale olustikule ja merre loojuvale päikesele. Sobilik pidulikeks üritusteks, konverentsiks, seminariks, firmapeoks, ettevõtte aastavahetusteks. Hotellis on kaasaegne spa, bowlingu- & piljardikeskus, mängutsoon, laste mängutuba ja saab rentida spordivarustust. Restoran Masha sobib ideaalselt erinevate ürituste korraldamiseks, olgu selleks siis sünnipäevad, pulmad, firmapeod, seminarid, ärikohtumised või lihtsalt mõnusalt veedetud aeg lähedastega. Kokku mahutab restoran kuni 200 inimest ning klientidele on maja ees tasuta parkimine. Aastaringselt 300 majutuskohta, 11 seminarisaali, lisaks telkimisala, peoruumid, toitlustus, saunad järve kaldal. Mitmeid aktiivse puhkuse võimalusi nii väiksematele kui suurematele seltskondadele. Talvel liuväli ja suusarajad. Mustpeade Majas saab rentida ruume nii tunnipõhiselt kui ka kogu päevaks. Valikus on Valge saal, Olavi saal, Vennaste saal, Vennastetuba, keldrisaal, kaminatuba ja siseõu. Lisatasu eest saab tellida sündmuse korraldamiseks vajaminevat inventari. VikingLine laevad liiklevad Tallinn-Helsingi liinil, kus on põnev sünnipäeva, firmapidu või hoopis seminari või konverentsi korraldada nii suurematele kui väiksematele rühmadele. Teaduskeskuses AHHAA saab korraldada unustamatu sünnipäeva oma sõpradele või galavastuvõtu kuni 1000 inimesele. Keskuses on kaasaegse tehnikaga konverentsisaal ja seminariruum. Toitlustamine kohapeal. Tallihoones on avatud uus näitus „Riik malelaual. Saksa okupatsioon Eestis 1941–1944“. Avatud maja on võimalik kasutada ürituste korraldamiseks. Hoones on olemas seminariruum 40le inimesele ning koosolekuruum 20le inimesele. Fersen asub huvitava ajalooga hoones - peahoone Rahukohtu 5 oli algselt kohaliku aadlike residents. XIX sajandil, 1811. aastast kuulus maja kuulsale parun von Fersenile. Täna töötab ajalooliselt hästi säilinud maja kohvik-baarina. Laste Liikluspark on liikluslinnak, kus lapsed omandavad uusi teadmisi ja ettekujutust päris liiklusmaailmast. Liikluspark on mõeldud lastele vanuses 3-9 a (max 40kg). Võimalus matkata, palli mängida, kalastada, saunapeakatteid valmistada saunamõnusid nautida süüa ja magada. Padise Seikluspark on koht, kus igav ei hakka - igas vanuses seikleja avastab midagi uut enese ja oma kaaslaste juures, sest tegemist ei ole pelgalt „takistusriba“ läbimisega, vaid meeskonnana kokku lepitult mitmesuguse raskusastmega ülesannete lahendamisega. Iidam ja Aadam huvikeskuse juhendajad pakuvad koostegemise rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele. Tuleme töötube tegema sinna, kus teie pidu toimub – jõulupeole, firmapeole, koju, kohvikusse, mängutuppa, vabaõhuüritusele ja mujale. TAKKK Kunstikeskus - Tallinnast 30 km Tartu suunas ootab teid inspireeriv keskkond – mõisa varemed, kaasaegne arhitektuur ja inspireerivaid kunstnikest juhendajaid. Kalevi šokolaadipoe II korrusel Rotermannis ootab Sind Maiustuste Meistrikoda. Siin saad mõnusas ja hubases keskkonnas näha meistrite tööd, olla ise meister ja õppida maiustusi valmistama või hoopis seminari pidada. Tallinna vanalinnas asuvas Eesti Ajaloomuuseumi väärikas keskaegses SUURGILDI HOONES on võimalik korraldada pidulikke vastuvõtte, konverentse, seminare ja kontserte. Üle kuuesaja aasta vanune gildihoone on läbi aastasadade olnud linna üks tuntuim kultuurisündmuste ja pidude korraldamise paik. Otsides kohta stiilse ürituse korraldamiseks, teete õige valiku valides Olympic Casino ruumid Tallinnas, Tartus või mujal suuremates linnades. Võime ka ise peokohta tulla - pakume erinevaid kasiinomänge koos professionaalse diileriga. Inspireeriv keskkond mõnusate ürituste läbiviimiseks: firmade nõupidamised, perekondlikud tähtpäevad, sõpruskondade ja klubide kokkusaamised, vanade eestlaste initsiatsiooniriitused. Tallinna Teletorn on suurepärane koht pidulikeks sündmusteks, konverentsideks ja inspireerivateks seminarideks. Rentida saab eri suurusega ruume nii taevastes kõrgustes kui maapinnal, suurema sündmuse korral ka õues (suvel). Meil on linna parima vaatega restoran, mille menüüs rõhume kohalikele maitsetele, väiketootjatele, Eesti köögi traditsioonidele. Maitse arvelt ei tee restorani peakokk Mihkel Kalbus ühtegi mööndust! Rohkem kui 100-aastases elektrijaamas, nüüdisaegses teaduskeskuses Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril sähvivad välgunooled ka päikselisel päeval! Otsite Haaberstis või Kakumäel kohta laste sünnipäevaks, firmade lastepeoks, beebide kokkutulekuks ja teisi lastele ning lapsemeelsetele mõeldud üritusi. Toosikannu Puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele, kui ka väiksematele seltskondadele. Avaral territooriumil on palju ruumi erinevateks tegevusteks nii siseruumides kui väljas. Örrekese õpitoad on lihtsad, praktilised ja loomingulised. Ootame õpitubadesse meisterdama nii lapsi kui täiskasvanuid. Üllata oma kolleege või külalisi põneva käsitööga just seal, kus toimub Sinu pidu. Meisterdamine Örrekesega liidab kiiresti seltskondi ja muudab ürituse õhkkonna vabaks ning sundimatuks. Eesti Põllumajandusmuuseum asub kolme kilomeetri kaugusel Tartust Ülenurme mõisas. Muuseumi saab kasutada peokoha, seminariruumina, kus pakutakse ka toitlustamist. Rocca al Mare Hotell sobib erinevate pidupäevade ja firmaürituste korraldamiseks. Soovi korral saate ka kõhud täis ja ööbida. Viimsi vabaõhumuuseum, maalilisel mererannal asuv vana rannatalu ajaloolise miljöö ja kuulsa “kilukarbivaatega”, on kaunis paik abiellumiseks, inspireeriv ja meeleolu loov koht firmaürituse sünnipäevapikniku või teemapäeva korraldamiseks. Endises Kadrioru lossi köögimajas asub Mikkeli muuseum, mis sobib hästi seminariruumiks või hoopis peokohaks erinevatele pidupäevadele. Adamson-Ericu muuseumi näitusesaalid sobivad väikese publikuarvuga eksklusiivse kontserdi või teatrietenduse, vastuvõttude, seminaride jm ürituste korraldamiseks. Korraldada oma üritus kunsti kodus Kumus. Pakume ruume koosolekuteks, seminarideks, õhtusöökideks, vastuvõttudeks, konverentsideks ja kultuuriüritusteks. Hestia Hotel Europa asub Tallinna reisisadama vahetus läheduses, pakub laialdaselt võimalusi seminarideks, koolitusteks, pidupäevadeks. Pakume toitlustamist ja majutust. Oxforelli Puhkekeskuses saad aastaringselt nautida linnakärast eemal ilusat loodust, head toitu, ööbimist, tähistada sünnipäevi, seminare, pulmi, suve-ja talvepäevi, erinevaid firmaüritusi ja osaleda aktiivsetes tegevustes. Tee on tsivilisatsioonile nii omane, et tavaliselt ei mõtle me selle peale rohkem kui õhule, mida hingame. Tegelikult on tee - nii iseenesest mõistetav konstruktsioon - mänginud kaasaegse maailma kujunemisel suurt rolli. Tee viib kohale, ühendab meie lähte- ja sihtkohti. Meeldejääva puhkuse veetmiseks pakume saunamaja, telkimisvõimalust, grillikohta, kämpingumaju ja lõkkeplatsi ilusas looduses Harjumaa lõunaosas Kose vallas Paunkülas. Kivisaare Ratsatalus saavad ratsutada nii lapsed kui täiskasvanud, nii kogenud ratsutajad kui ka algajad. Meie tarkade hobustega ei pea te oskama ratsutada. Õpetajate maja ruumides olevad kaasaegsed tehnilised lahendused ning ajalooline hõng loovad suurepärase aluse edukale üritusele. Ruume on kokku 9 (28-267 m2). Hoone ruume saab omavahel ühendada, näiteks peasaali ehk Kroonisaali ja Salongi, Saadiku ja Vürtsitoa. Rentida on võimalik ka kogu maja. Kui Sa oled tüdinenud muutlikest ilmadest ja igatsed toreda suvise piknikupeo järele - tule interaktiivsesse Sisehoovi ja saad killukese suvehõngu oma hinge! Huvitavat tegevust ja mõnusa olemise leiab Sisehoovist igaüks - lapsed, vanemad ja vanavanemad. Tallinn Viimsi SPA Hotell ootab teid Tallinna kesklinnast 15 min autosõidu kaugusel. Teie käsutuses on kaasaegselt sisustatud hotell, tervise-ja ilukeskus, lastekeskus, liuväli, saunakeskus ja spordikeskus, inglise pubi Black Rose, 4 saaliga Viimsi Kino ja konverentsikeskus, kus saab suurelt kinoekraanilt vaadata ka 5D filmiseansse. Küla Villa asub veerandtunnise autosõidu kaugusel Tallinnast, Kajamaal, Saku vallas. Eripärase arhitektuuriga pea- ja saunamajas on innustav õhkkond koolituste ja seminaride korraldamiseks ning looduskaunis miljöö pulmade, sünnipäevade ja suve-ning talvepäevade pidamiseks. Siin on mõnus olla! Saunaküla koosneb neljast külalistemajast, mis asetsevad üksteisest parajalt kaugel. Igas majas on õdusad magamistoad. Verandal on kivist grillimisalused – seal on nii mõnus suveõhtul isuäratav šašlõkilõhn ninas istuda ja loodust vaadata. Sauna ette on paigutatud suured puutõrred, milles on pidevalt läbi filtri ringlev arteesia kaevude vesi. Territooriumil on spordiväljakud, laste mänguväljakud ja terviserajad. Tartust vaid 15 km kaugusel asuv Jääaja Keskus pakub lisaks põnevale keskkonnale ka väärtuslikku informatsiooni lugudega jääaegadest maailma ajaloo taustal ning inimesest imelises muutuvas looduses. Teoteater, kui mittetulunduslik väiketeater on pealinna kirevas ja konkurentsitihedas kultuuripildis püsinud alates 1991. aastast. Teoteatris on teatribuduaar - ruum erinevateks pidupäevadeks ja korralik kostüümilaenutus nii lastele, kui täiskasvanutele. Eesti esimene ametlik marjaveinitalu Valgejõe Veinivilla kutsub Teid klaasikest kvaliteetset kohalikku marjaveini nautima. Veinivilla perenaine, sommeljeeharidusega ajakirjanik Tiina Kuuler teeb eestimaistest marjadest ja puuviljadest veini juba kümme aastat ja õpetab seda teistelegi. Sobib pidupäevaks, kui seminari või koolituse jätkutegevuseks. Teenekate kosmonautide ja teadlaste suvituskohaks valiti uuringute tulemusena paik, kus paistab kõige rohkem päikest NSVL läänerannikul... Valma Seikluspark ootab teid aastaringselt Võrtsjärve kaldal, Valma külas, Tartust Viljandi suunal 55 km ja Viljandist Tartu suunal 25 km. Lisaks seikluspargile leiate siit uued seminariruumid, mis sobivad ka pidupäevadeks, koos korraliku toitlustuse ja majutusega. Sagadi mõisakompleksis on võimalik pidada erinevaid pidupäevi, seminare, koolitusi. Pakume ka toitlustamist ja majutust. Järveveere Puhkekeskus ootab teid Võrtsjärve ääres, Valma külas, 170km kaugusel Tallinnast, 60km kaugusel Tartust ilusa rookatusega majade kompleksiga. Merevaatega peokoht, kuid võimalik korraldada seminari väiksemale seltskonnale. Pakume ka toitlustamist. Tasuta parkimine. Eesti Vabaõhumuuseumis saate sajandite taguses maa-arhitektuuri keskkonnas korraldada mitmesuguseid üritusi nii siseruumides kui õues. Olemas seminari võimalused nelja ruumina. Meie juures saate nautida traditsioonilist Eesti kööki. Tartu vanalinnas asuv Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on põnev püsiekspositsioon, kus lisaks ajaloolistele ülevaadetele on võimalik kasutada interaktiivseid atraktsioone, osaleda virtuaalses olümpiarännakus ning imetleda uhkeid trofeesid ja säravaid olümpiamedaleid. Kohvikus saab süüa-juua. Tallinna Loomaaed sobib nii laste sünnipäevadeks kui ka pulmadeks, suvepäevadeks kuni 150 kohaliste konverentside ja 200 inimesega vastuvõttude korraldamiseks. Kadrioru kunstimuuseum pakub mitmekülgset kunsti- ja muuseumikogemust erinevates peo- ja seminariruumides. Botaanikaaed ootab seminari, koolitust, sünnipäeva, juubelit või hoopis pulmapidu korraldama nii sise- kui välitingimustes. Hea koht ettevõtetele seminaride, suve-ja talvepäevade korraldamiseks, sünnipäeva tähistamiseks, pulmade korraldamiseks või puhkuseks. Lisaks peokohale ja seminariruumile pakume ka toitlustamist ja majutust. Juhul, kui tahad tõeliselt põnevat peopaika ja oled nõus kitsaste treppidega ning talvel veidi jahedamate ruumidega, siis Löewenschede torn on ideaalne peokoht kuni 30 inimesele. Peale savi- ja metallitöö saab meie juures nautida veel kokanduse, paberitöö, nahatöö, viltimise, seebiviltimise ja taaskasutuse töötubasid. Meie üritused on mõeldud alates 5 eluaastast - 99 eluaastani, nii poistele-tüdrukutele, kui ka meestele - naistele.			OSCAR-2019
Suveköögis loeb ennekõike mugavus – järgige Lia Virkuse eeskuju, kes teeb magusalauale kausikooke ja purgimagustoite. Need ei sunni tundideks pliidi äärde, kuid ometi kahvatub nende kõrval nii mõnigi glamuurne tort. Kui tahate endale, perele või mõnele sõbrale korraldada väikest magusasöömist, on palju nutikam teha paar purgitäit kihilist magustoitu, kui et küpsetada suur plaaditäis kooki. Just nii meeldib teha Eesti Naise köögitoimetajale ja kokaraamatute kirjutajale Lia Virkusele. Sagedamini juhtub seda suvel, kui tubaste köögitoimetustega end liialt vaevata ei taha või on vaja midagi piknikule kaasa haarata või siis katta suvine sünnipäevalaud. Pealegi on need sageli oma väiksema jahu-, suhkru- ja rasvasisaldusega kehale küpsetistest kergemad. „Armastan purgimaiustesse ja kausikookidesse panna pigem maitsestamata jogurtit, kohupiimapastat, beseed, marju ja puuvilju,” loetleb ta. Ja kui ladudagi purki või kaussi muu kõrval mõned küpsised, siis seda pole ju palju. Kihiliste purgi- ja kausimaiuste kooslustega katsetamist alustas Lia jupp aega tagasi. Lihtsalt tundis, et on tavapärastest kookidest veidi väsinud ning tahaks proovida midagi uuemat ja põnevamat. Oma külalistele väikesi magustoidupurgikesi serveerides nägi ta alati meeldivalt üllatunud nägusid ja rahuolevat maiustamist. Enda tehtud kausikoogiga külla minnes kohtas samuti elevust – et mida sa siis seekord oled kokku ladunud? „Retsepte jagamata pole ma siis külast kunagi lahkuda saanud,” märgib naine. Kõik see kogunes ja vormus lõpuks raamatuks „Lia magustoidud purgis ja kausis”, kus jagub ideid nii koduperenaistele kui ka söögikohtadele. Maiasmoka kohvik juba leidiski sealt enda menüüsse viis purgidesserti. Üks neist on näiteks inglaste magusaklassika – maasikate, vahukoore ning beseega Eton Messi mugandus, kus tavapäraseid peategelasi asendavad Kreeka jogurt, rabarber ja pistaatsiapähklid. Samuti saab Maiasmokas maitsta Lia purgi-banoffee`d ehk kihilist banaani-toorjuustuvahtu, mango-laimi kohupiimamaiust või kama-kirsimaiust. Kevadest pandi need müüki ja on Lia sõnul väga menukad. „Ka ma ise valin võimalusel restoranides-kohvikutes alati koogi asemel magustoidu,” lausub köögitoimetaja. Tegelikult pole ta uute maitsekoosluste väljamõtlemise hoogu tänaseni maha saanud ning ideedetulva jätkudes plaanib seda tingimata veel mõnes kokaraamatus ja ajakirja toiduveergudel rahustada. Rääkimata sellest, et kogumikku ei mahtunud kaugeltki kõik õnnestunud koogipartiide tegemisõpetused, nende hulgas ka talvehooaega klappivad piparkookidega kausikoogid. Kirjapandud loomingust tõstab ta aga esile mango, tšiiaseemnete ja kookospiima koosluse, samuti kõlavad hästi kokku avokaado ja šokolaad. Vahva avastus oli õuna-Snickersi maius, kus tükeldatud Snickersi šokolaadibatoon sulab koos õunte ja Kreeka jogurtiga karamelliseks kreemiks. Oma uusimatest katsetustest meeldib talle aga purgimaius, kus mõnusad maitsekombinatsioonid sünnivad keedukreemist, keeksikuubikutest ja maasikatest – lõpptulemus sõltub sellest, kas kasutada šokolaadi-, porgandi-apelsini- või tavalist võikeeksi. Teiseks viimase aja suursoosikuks nimetab ta südasuvist marja-kausikooki, mille põhjaks on apelsinimahla ja Amaretto likööriga immutatud tiramisuküpsised või biskviit. Sinna peale käib sidruniga keedukreem, ohtralt suvemarju ning kaunistuseks vahukoor ja besee. Naise esimene kausidessert polnud aga sugugi šarlott ega kihiline magustoit kompotist, küpsistest ja kohupiimast, nagu paljud nõukogude aja lapsepõlvest mäletavad, vaid hoopis nn Taani talutüdruku tüüpi kausikook. Suhkru ja kaneeliga praetud riivleivast, kohupiimavahust ning õunamoosist magustoitu tehti aasta ringi, eriti talvehooajal, kui keldririiulitel oli rohkesti Valgest klaarist keedetud moosi. Mõnikord asendas õunakeedist kreegimoos, sest sedagi oli varutud rohkelt. „See kook oli meie pere hitt terve minu lapsepõlve. Ka ise tegin seda palju. Eriti siis, kui mu enda lapsed olid veel väikesed,” meenutab ta. Üle paarikümne aasta on olnud Lia suurim lemmik klassikaline tiramisu – seda on ta teinud just kausikoogina ja viimastel aastatel kuulub tema eriline sümpaatia Limoncello likööriga sidrunitiramisule. Teiseks suureks staariks peab ta oma köögis Eton Messi tüüpi marjadest, kohupiimavahust ja beseedest laotud kihilisi magustoite. Aga ka vana nostalgiamagus võib teistmoodi serveeritult üllatada: purgist saab pakkuda leivasuppi, kama- või mannavahtu, bubertit. Ja muidugi tohib magusa serveerimisel olla mänguline: enamik purgimagustoite sobib kaussi ja vastupidi. Samuti võib neid pakkuda sügavamalt vaagnalt või klaasidest ja pokaalidest, kui väikesi purke käepärast pole. Lial näiteks on aastatega koju kogunenud kirev taaskasutus-purgiladu – kui kätte juhtub sobiv purk, peseb ta sellelt poesildi maha ja lahe serveerimisnõu ongi olemas. Esimesed magustoidud soovitab ta valmistada retseptide järgi. „Edasi saab aga asjale läheneda loovamalt ja otsida omi lemmikuid. Sellest võib jääda meeldivalt sõltuvusse,” lausub kokandusspets. Kausikoogi algidee sai Lia ühelt sõbrannalt, kelle sünnipäev on augustis. Just siis, kui koogi suurima väärtuse, värskete suvemarjade tarvis tuleb vaid koduaiale suure kausiga tiir peale teha. Koogiks sobib tavaline poebesee, usinamad võivad ise küpsetada plaaditäie pähklibeseesid. Talvel võib seda teha sügavkülmamarjadega, mida on eelnevalt viisteist minutit hoitud paari supilusikatäie pruuni suhkru ja sama koguse Vana Tallinna likööri segus. Pudista pool beseest suure madala kausi või vaagna põhjale. Vahusta koor kohupiima ja suhkrutega, laota pool vahust beseele. Seejärel lisa kiht marju ning taas kiht pudistatud beseed ja kohupiimakreemi. Kaunista magustoit ülejäänud marjadega. Pudista peale veel natuke beseed ning serveeri ja naudi kohe. Kuulsa Itaalia magustoidu eestipärase tuletise võib vabalt laduda väikestesse purkidesse. Kui soovid seda teha kausis või vormis, korruta koostisainete kogused kahega. Kooslusesse sobivad ka hapud külmutatud kirsid. Kalla jahtunud kohv supitaldrikusse ja sega hulka 1 sl likööri. Purusta sõstrad 3 sl suhkruga toormoosiks. Sulata šokolaad veevannil nõus. Vahusta koor ja toasoe mascarpone 2 sl suhkru ja vanillsuhkruga, lisa 2 sl likööri. Sega lõpuks hulka ka natuke jahtunud sulašokolaadi. Lao purkide põhja kolmeks murtud ja kohvi-liköörisegusse kastetud küpsised. Laota peale šokolaadikreem ja seejärel mustasõstra toormoosi. Lao taas peale kiht kohvisegusse kastetud küpsiseid ja šokolaadikreemi. Tõsta paariks tunniks kuni üleöö külma. Vahetult enne serveerimist sõelu peale mõru kakaopulbrit ning kaunista hakitud šokolaadi ja sõstardega. See on üks Lia lemmikmaiuseid, mille ta suristab tõepoolest kahe minutiga endale, lastele või ka kaalu jälgivatele sõbrannadele järelroaks. Marjad võiksid mikserkannu minna sügavkülmutatult, siis saab magusoit sama jäine nagu jäätis. Surista mikserkannus kõik kokku, lisades marjad otse sügavkülmast. Söö kohe või hoia serveerimiseni maksimaalselt pool tunnikest külmas. Seistes kaotab see maius oma värskuse. Moosi võiks valmis keeta neli-viis tundi või isegi päev varem. Kuumuta külmutatud kirsid 2-3 sl veega keemiseni, lisa moosisuhkur ja keeda u 10 minutit. Jäta jahtuma. Rösti leivaviilud rösteris või 200-kraadises ahjus krõbedaks. Lase jahtuda, riivi või purusta köögikombainis. Vahusta koor, kohupiimapasta, toasoe toorjuust, suhkur ja vanillisuhkur ühtlaseks tugevaks vahuks. Tõsta suuremasse kaussi kihiti rukkileivapuru, toorjuustuvaht ja kirsimoos. Korda vajadusel kihte, kuni kõik ained on ära kasutatud. Naudi kohe või tõsta söömiseni külma. Puista serveerimisel peale leivapuru ning soovi korral ka beseesid ja mündilehti. Kohvimaitselist maiust võib valmistada nii purgimagustoidu kui ka kausikoogina. Kui sööd seda kohe pärast valmistamist, on küpsisetükid veel krõbedad; seistes muutuvad need meeldivalt pehmeks. Kreemiks vahusta toasoe toorjuust vahukoore, kohvipulbri ja suhkrutega. Lisa liköör ja sega ühtlaseks. Purusta näppude vahel 7-8 küpsist ja jaga nelja purgi põhja. Tõsta peale pool kreemist ja purusta taas näppude vahel kiht küpsiseid. Tõsta peale ülejäänud kreem ja naudi kohe või pane serveerimiseni külma. Kaunista pooliku küpsise, mustikate ja kohvipulbriga. Võrratu suvine magustoit grillipeo lõpetuseks või purkidesse laotult piknikule kaasahaaramiseks. Kui maasikate aeg on möödas, võid kasutada ka teisi marju, näiteks vaarikaid ja mustikaid. Purusta küpsised sõrmede vahel. Vahusta koor. Sega kondenspiim ja kohupiim omavahel, seejärel tõsta vahustatud koorega segamini. Tükelda maasikad ja banaan kuubikuteks. Tõsta kausi või purkide põhja pool küpsisepurust, sellele pool maasika-banaanisegust ja pool kohupiimavahust. Korda kihte ja naudi maiust kohe või tõsta serveerimiseni külma. Vahetult enne lauale tõstmist kaunista maasikate, pudistatud beseede ja küpsisepuruga. See on parim kohe või mõne tunni pärast külmkapikülmalt.			OSCAR-2019
Amy on paljudes Ameerika Ühendriikide piirkondades olnud taimede aednik. Tema perekond on tegutsenud kasvuhoonegaaside valdkonnas alates 1999. aastast, kus ta kasvab mitmete ürtidega meditsiiniliseks ja kulinaarseks kasutamiseks. Magic aednik, Amy naudib vastates aiandus küsimustele ja näitab, kui lõbus on kasvada ürtidega igas suuruses aed. Amy elab Maine rannikul looduses ja imelises talus. Kui ta ei tööta aias, müüb ta põllumajandustootjate turule ja pakub taimseid seepe, tinktuure, salvesi, teesid ja retsepte, et aidata klientidel paremini tundma ürtide rõõmu. Amy on ka selle autor Dummies konserveerimine ja säilitamine, 2. väljaanne, All-in-One konserveerimise ja säilitamise kaasautor ja mannekeenide fermenteeritud toidu kaasautor. Ma olen õppinud ravimtaimimist juba üle 20 aasta. Minu esimene kogemus oli 19-aastaselt, kui ma elasin maast kaks aastat mäestikujalt salongis. Ma hakkasin õppima kõiki kohalikke taimi, et näha, mis mind tervendaks ja mis mind sööks. Sellest hetkest alates teadsin, et mu tee on kasvanud ja maitsetaimed. Ma tõesti tunnen, et umbroh on ravim, mida te ei tea, mida teha, ja tervitan võimalust õpetada lugejaid kõigist imelistest maitsetaimedest, mida tuleb kasvatada. Jah, me ütlesime. Pärast natuke rohkem kui aasta turule saab Matteliga pakutavate plastikust tuntud laskuvarude BOOMco väidetavalt väita, et on loonud kunagi kõige paremini toodetud mänguasjade blasteri. Peaaegu iga mõõdikuga arvasime, et BOOMco Colossal Blitz on suurem või ületab oma konkurente. Nii et kui otsite parimat Nerfi blasterit, mis kunagi tehtud on..., see pole parim Nerfi blaster, mis kunagi tehtud on. Kuid see on parim BOOMco kunagi tehtud blaster ja meie arvates on see ka parim üldiselt kunagi tehtud mänguasjaklamber. Vaatame võimalusi. Esiteks on BOOMco Colossal Blitz lihtsalt kehtestanud. Jah, see annab mõningaid silmatorkavaid sarnasusi ka Nurfi N-Strike Elite Rhino-Fire'i kahekordse trummiga varustatud seadmega, mis on välja lastud peaaegu aasta varem, kuid BOOMco näeb välja nii, nagu oleks see kompaktses suuruses kampivarjuga. Ja erinevalt statiiviga varustatud Rhino-Fire-st annab Colossal Blitz mulje, et see on oluliselt rohkem liikuv, mis suurendab hirmutamise tegurit märkimisväärselt. Lõõgastav barrel vihjab raevule, mida võidakse igal ajal vabastada. Ja kuna see on aku jõuallikas, hoorattapõhine mudel, ei saa unustada mootorite hinget - antud juhul aeglustuvad pöörlevad, pöördemomendil töötavad mootorid, mis kiskuvad aeglaselt, nagu mehaaniline samaväärne koletav koletis ärkasin oma uinumisest. Lühidalt, Colossal Blitz näeb paha ja kõlab kurja. BOOMco Colossal Blitz on kõrgeima võimsusega BOOMco blaster kunagi kuulutatud ja 72 noolelt täislaadimise ajal on see kindlasti tõsi. Tegelikult oleks BOOMco Colossal Blitz olnud kunagi vabastatud kõige suurema võimsusega blaster, kui mitte mingil juhul ergonoomiliselt väljakutsutud Nerf Elite Rail-Fire Blaster oma 144-takti potentsiaaliga (tuleb märkida, et Hail-Fire ainult tuli pakendatud koos 4 klipiga, nii et karbi mahutavus oli tegelikult ainult 24 noolelt). Kuid see pole lihtsalt muljetavaldav muljetavaldav võimsus - Colossal Blitz teeb selle võimsusega, mis juhatab teie tähelepanu: kõik 72 noolemängu saab 12.3 sekundiks vallandada. See võrdub a väga muljetavaldav kiirus 5,85 noolelt sekundis! Viidetena on kõige kiiremini testitud Nerfi blaster, mida oleme nüüd testitud, Nerf Cam ECS-12, millel on 4,5 noolemängu sekundis, millele järgneb Demolisher 2-in-1 4 noolega sekundis (täielik -auto Rapidstrike oli tagasihoidlikum 3,7 noolelt sekundis ilma tüüpiliste järelturu modifikatsioonideta). Irooniline, et ainus katsesõitja, mida oleme kunagi katsetanud, võiksime tulistada kiiremini kui Colossal Blitz, oli ka teine BOOMco toode - Rapid Madness. See endine lipulaev mudel võis välja lööda 10 noolemängu sekundis, kuid klaviatuuri piiratud mahutavus ja palju manuaalse õhupõletiku pumpamist kaadrite vahel tundus lõbu väga kiiresti. Ja see toob meid Blitzi korki järgmisse sulgi - lüliti äärel on see BOOMco halb poiss, kes võib minna täisautomaatsest režiimist ühe tulega ja tagasi. Brilliant! Lülita lüliti sisse vastavalt sellele, kuidas te kavatsete mängida, ja teil on hea liikumine. Kui teil on vaja oma vooru viimati minna, mine ühele laskmisele. Kui soovite mänguvälja tühistada, lööge see täiesti automaatselt ja haamer ära. Tänu 72-sendilisele suutlikkusele ei lõpe lõbus peaaegu sama kiiresti kui enamikul mudelitel. Siiski tuleb märkida, et iga trummilt vallandatakse kaadrid, nii et te ei saa lihtsalt tühja trumlit tühjendada ja asendada see värske, samal ajal hoides samal ajal täis trumlit teisel pool. Mõlemad trummid hoiavad sisuliselt identset võimsust kogu aeg, kuni need on tühjad. Praegu on Colossal Blitz ilmselt päris hea, kuid on teada, et BOOMco tooted ei anna üldiselt sama kaasaegseid kiirusi kui tänapäevaseid Nerfi tooteid - tegelikult BOOMco purustab keskmiselt umbes 10 jalga per- teine allpool kõverat, enamikul juhtudel. Aga mitte Colossal Blitziga! Me salvestasime keskmiselt 67 jalga sekundis (70 max) ühemoodilise režiimis ja 65 jalga sekundis (70 maksimaalset) kiiret tulekahju purunemist. Need arvud on õige enamusega Elite-seeria Nerfi blastritega, ehkki uusim Nerf RIVAL-i rida blastreid, mis on suunatud vanematele vaatajaskondadele. Kuid siin on kriitiline erinevus - kui enamik Nerfi lõhkajaid suudavad jõuliselt välja tõmmata noolemängu korralikult kiirusel, on need noolemikud (või RIVAL-i puhul HIR-id) uskumatult kaugel ebaühtlased. Mitte nii BOOMco Smart Sticki noolega, millel on palju paremad lennukomponendid kui kõik vahtpõhised. Lühidalt öeldes, Colossal Blitz pildistab peaaegu nii palju kui kõik modifitseerimata Nerfi blasterit, kuid teeb seda palju täpsemalt. Kõik tundub liiga hea, et olla tõsi? See muutub paremaks. Erinevalt enamikust Nerfi blastritest ei teinud BOOMco Colossal Blitz enam moosi üks kord kogu meie testide aku jooksul. See on peaaegu ebajärjekindel mänguasja blastrite seas, kuid BOOMCO-l on hea maine, kuna see on jam-free, ja Colossal Blitz ei erine. Sa saad tohutu võimsuse, särava kiiruse, muljetavaldava kauguse, kohapealse täpsuse ja segunemiseta töö. Oh, ja võite mõnikord leida selle müügiks ligikaudu 60 dollarit (must reede), mis vähendab Nerf Rhino-Fire'i ligi 30 dollarit. Kas on mingit põhjust, miks Colossal Blitz ei oleks lõplik, mitte-küsimuste parimaim blaster kogu aeg? Noh, see on suur ja raske, mis võib olla väsitav (kui mitte noorematele kasutajatele, kui see ei ole üldse keeruline) ja kuigi BOOMco disainerid olid piisavalt läbimõeldult, et hõlmata rihmajaoturi või rihma paigalduspunkte, siis pole rihma kaasatud (veel üks nooremate mängija ) Samuti on tegemist raskeveokite hoorattaga seotud müra ja aku kuludega - rääkimata asjaolust, et see on üllatav 90-dollariline mänguasja, kui te ei leia seda müügil (praegu on Target eksklusiivne, mis piirab konkurentsi). Ja kui me valime nitsid, siis me ka märkame, et peenik käepide ja teravik käivituskell muudavad Blitzi mõnevõrra vähem kui meeldiv tunne pikendatud kasutuseks. Samuti on Colossal Blitzi teema, mis tegelikult tulevad teistesse paljudesse objektiivsetesse kategooriatesse (teine suurim võimsus blaster, teine kõrgeim tulekahjuintress jne), kuigi ükski katsetatud blaster ei ole nii kõrgelt hinnanud paljud kategooriad korraga. Ja lõpuks on mõned kasutajad õigustatult märkinud, et need massiivsed kahekordse darttrumlid on tõesti natuke valusad, et neid monteerida ja eemaldada, muutes mängu-vahetuslepingud ilma käiguvahetuseta - aga õnneks (ja erinevalt Rhino-Fire-st) on see Võimalus laadida noolemängu trummides otse-lennult, mis muudab need mõnevõrra vähem praktilisemaks. Kuid ennekõike puudub BOOMco Colossal Blitz'il üks põhielement, mida selle disainerid kunagi võisid ületada, üks ainus asi, mis takistab paljusid blasteri fänne isegi andma talle teist pilti... Vaatamata kõigile oma paljudele saavutustele on Colossal Blitz Nerfi nime ees ei ole ja kõik kindlaksmääratud laskemoona tüübid, mängureeglid, muutmisvalikud ja kogu maailma nime tunnustamine, mis sellega kaasneb. Sest iga takistusega Blitz võiks ületada oma tee, et olla üks - ehk mitte THE - parimad dart blasters kunagi tehtud, BOOMCO nimi ikka ei peegelda paljude ostjatega. Ja see on häbi, sest BOOMco Colossal Blitz tõestab ilma probleemita, et Mattel suudab luua ülimalt võimekat nooleklahvi. Võibolla isegi parim blaster maailmas.			OSCAR-2019
See vist hakkab juba reegliks kujunema, et kui Kukupai kuskile reisile läheb, kaasnevad sellega sekeldused. Esimene probleem oli juba siis,kui kevadel sain kutse erialasele konverentsile. Pöördusin kõige kõrgemate ülemuste poole sõiduraha sooviga. Nemad marineerisid seda kuu aega ja leidsid,et raha ei ole ega tule, asi pole nii tähtis ka. Mis sest, et ma oma erialal Eestis ainuke olen ja seetõttu enesetäiendamise võimalusi napib. Sisuliselt ongi need üle aasta toimuvad konverentsid ainsad uute ideede ja kogemuste kogumise paigad... Õnneks taipasin muret kurta paarile inimesele, kes leidsid, et olgugi rahaga kitsas,kuidagi ikka saab. Selge siis, et nemad saavad hiljem ka põhjaliku aruande, kõrged ülemused seda ilmselt ei soovi. Igal juhul olid mul õigeks ajaks olemas nii lennukipiletid Rooma kui ka rongipiletid Roomast Assisisse. Päevaraha paraku mitte. Kraapisime siis kodus viimased sendid kokku, et ma ikka sedajagu eurosid saaksin, et reisi mineku- ja tulekupäeval päris nälga ei jääks ning oma kohvi ja jäätise eest kah ise maksta saaksin, muud kulud on korraldajate poolt kaetud. Et elu armastab oma korrektiive teha, sellest edaspidi. Minekupäeval otsustas mind alt vedada äratuskell (tal vahest käivad tujud peal). Elupäästjaks osutus taksodispetšer, kes helistas ja teatas, et takso kohe saabub. Palusin kümme minutit oodata ja kuigi ma üldiselt armastan rahulikult end valmis sättida, olen vajaduse korral võimeline ka ahvikiirusel tegutsema. Taksoaknast paistis,kuidas päike tõusma hakkab. Järvevana teel sai meid kätte paduvihm, nii et üldse midagi ei näinud ja kui auto lennujaama ette keeras, piilusid pilvede vahelt esimesed päikesekiired. Lennule registreerimine käis kähku, turvakontroll aga oli ilmselt vasaku jalaga voodist tõusnud. Minust natuke eespool olnud vanema daami kotist korjati välja paar veepudelit ja mitu jogurtitopsi, mis mürtsti prügikasti lendasid. Lohutuseks öeldi, et lennujaama puhvetist võib uued osta. Minu seljakott tundus ka millegipärast kahtlane, paluti see lahti teha ja tuhniti ka põhjalikult. Vaesekese nägu oli päris pikk kui midagi konfiskeerimisväärilist ei avastanudki. Lennust kui sellisest pole midagi rääkida, igapidi normis, ainult toit ei kuulunud pileti hinda ja sellest ma siis loobusin - kallist ja maitsetut kraami ei soovi... Äkki oli see viga, arvestades päeva kulgu? Riia lennujaamas priid wifit ka tuvastada ei õnnestunud, ainuke, millega ühendas, oli Lattelekom ja seegi nõudis parooli... Rooma võttis vastu niiske ja lämbe õhuga, kuuma oli kõvasti üle 30 kraadi. Jope lendas kohvrisse kohe. Lennujaamast oli ju vaja kuidagi raudteejaama ka saada. Küsisin infoleti näitsikut, tema juhatas, kuidas transfeeri rongile pääseda. Seal omakorda küsisin kassast, mis edasi teha. Näitas perrooni poole - see rong seal lähebki. Piletit ta mulle ei müünud, ütles, et pole vaja, jätkureis ju ja üks pilet juba olemas, aitab küll. Rongis aga astus ligi vanemat sorti kontrollionu, kes teatas, et esiteks ei lähe see rong üldse õigesse jaama (Roomas on kaks suuremat vaksalit - peavaksal Termini ja väiksem Tiburtina ning mina pidin jõudma sellessse viimasesse), teiseks peab mul ikka kohaliku rongi pilet olema ja tema teeks heameelega trahvi. Inglise keel oli papil pea olematu. Vaat selle peale hakkasin mina protestima - kui mulle ikka jaamas ametnik nii ütleb, kust mina peaks teadma, et ei ole nii (pealegi polnud mul mingit soovi kogu oma rahanatukesest lahti saada). Õnneks tuli appi kõrval istunud paarike, kes inglist paremini mõikasid ja nende abiga saime kokkuleppele, et papi müüb mulle kohaliku rongipileti ja asi korras. Peab ütlema, et isegi see piletihind oli suht kirves, eriti kui võrdlesin seda olemasoleva kaugrongi pileti hinnaga. See aga tähendas, et kui ma äraminekupäeval lennujaama tagasi ka tahan pääseda, tuleb lõunasöögist loobuda. Ega naljad sellega veel läbi polnud. Papi seletas küll, et sama piletiga võin peajaamas rongi istuda, sest sealt see ju lähebki - ja nii oli ka sõiduplaanis kirjas. Väiksem jaam oli sellest järgmine. Kuid rongi minekuni oli veel mitu tundi aega. Seega lubasin endale tassi kohvi jaama kohvikus - odavam kui Tallinnas ja väga hea maitsega, mis mind päris üllatas, varematel Itaalia-käikudel olen küll jubedat solki saanud. Seejärel tegin väikese jalutuskäigu jaama lähistel, isegi selle lühikese ajaga leidsin päris palju vaatamis- ja pildistamisväärset. Diolectanuse termides oleks rohkemgi aega veetnud, kuid taevas läks mustaks nagu pajapõhi ja selleks ajaks, kui jaama kaitsva katuse alla jõudsin, sadas lahinal, välkus ja paukus pealegi. Äkki oli see minu õnn... Hakkasin nimelt seda õiget perrooni otsima, kust Assisi rong peaks väljuma ja küsisin kohalikult politseinikult juhatust. Olgu mis on, aga Itaalia politsei on tõesti rahva aitamiseks mõeldud ja nii nad käituvad kah. Politseinik ütles kohe, et ta ei soovita sellest jaamast rongi peale minna, võib pahandusi tulla, raudteeametnikud võivad õige hullud olla. Parem oleks ikka sellesse teise jaama minna, pealegi pole see üldse keeruline ja ei võta aega kah. Võttis paberi ja pliiatsi, näitas, kust metroole saab ning kirjutas täpselt üles, millist liini vaadata, kuhu suunda sõita ja mitu peatusevahet. Tõsijutt, oligi lihtne. Muidugi Rooma metroos on kõik väga loogiline ka ja tähistused selged ja silmatorkavad. Edasi polnud enam midagi põnevat. Istusin rongi, kaks tundi sõitu ja olingi Assisis. Kuna ma seal kuus aastat tagasi juba käinud olin, oli tee konverentsipaika kah meeles, see on niivõrd jaama lähedal. Kuna kohapeal oli köök juba kinni, kandsid varem kohale jõudnud rootslased ja norrakad mulle oma varudest sellise kuhja näksimist, et sain kõhu täis ja jäi veel ülegi. Tuba kena, voodi pehme ja pika päeva (Itaalias on kell tund aega vähem kui meil) lõpuks oli uni kah magus. Sul seal seda siblimist veel tuleb :D Usu mind, see kõik on üks paras Itaalia ja midagi head ja kena sealt oodata pole...			OSCAR-2019
LEVINUD VALE: Küsitlused näitavad, et naised ei julge kaasale tihti tunnistada, kui palju nende viimati soetatud riideese maksis. Vida Press „Ükskõik kui heade kavatsustega partner kooselus ka ei valetaks, olgu siis teise inimese säästmiseks või lihtsalt ebameeldivatest asjadest vaikides, kahjustavad valed pikemas perspektiivis iga suhet,“ hoiatab psühholoog Ülli Kukumägi. Ameerika emotsiooniuurija Paul Ekmani valede tuvastamise koolituse läbinud Kukumäe sõnul ei ole küsimusele „Miks inimesed valetavad?“ võimalik anda ühest vastust. Nii nagu ka küsimusele „Mis on vale?“. Inimesele on tavapärane käituda eri situatsioonides talle kõige paremini sobival viisil võimalikest. Seega on ka valetamisel erinevaid põhjuseid, mis on alati kontekstipõhised. Me võime valetada nii selleks, et vastaspoolt emotsionaalselt säästa, kui ka kasu saamiseks. Sellest lähtuvalt käsitletakse valesid valgete ja mustade valedena. Laste koristama panemine nõuab järjekindlust vanemate poolt nende õpetamisel ja motiveerimisel. Kuna lapsed on enda vanemate ja õdede-vendade suurimad jäljendajad, siis hea eeskuju näitamine tagab laste huvi koristamise vastu. Psühholoogide sõnul pole ühte konkreetset nippi laste koristama panemiseks, küll aga on mitmeid viise laste motiveerimiseks. "Iga laps on erinev, seega tuleks läheneda individuaalselt ja anda lapsele tema eale ja võimetele kohased ülesanded. Näiteks pole väga väikestel lastel ajasuhete mõistmine välja kujunenud, seega tasuks alustada lihtsamatest tegevustest ning jätta koristusgraafikud veel tagaplaanile," selgitas Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku psühholoog ja Grite koristusekspert Marianne Saard. Küll aga panevad lapsed vanuses 2 kuni 4 tähele, kuidas nende vanemad koristavad. Sellega kaasnevalt saab lastele väga lihtsalt selgitada, mida koristamine endast kujutab ning miks see vajalik on. ’ "Selles vanuses lapsed on väga uudishimulikud ja otsivad vastuseid küsimustele "miks" ning "kuidas"," selgitas psühholoog. Seega kui lapsed märkavad, mida vanemad teevad ja on sellest huvitatud, siis saab neid sujuvalt rakendada koristustegevustesse. Siiski võiks Saardi sõnul läheneda 2-4-aastastele lastele mängulisusega, andes neile näiteks just lastele mõeldud mänguasjapoodides saadavalolevaid koristusvahendeid, et nad saaksid koos vanematega harjutada. Nukkudega mängimisel võib mängu sisse viia kodu koristamise ja autodega mängimisel autode parkimise garaaži, et nad harjuksid n-ö igapäevaeluga. Lastele on koristamine koos vanemate ja õdede-vendadega põnev ja uudne ning üldjuhul soovivad nad selles kindlasti kaasa aidata. Juhul, kui laps ei näita koristamise vastu huvi üles, siis ei tasu kohe meelt heita. Saardi sõnul on alati variante, kuidas tegevus lapsele põnevamaks muuta. "Tulemuslik ei ole lihtsalt käskida, et laps peab seda tegema ja jonnimise keelamine, vaid lapsega tasub kokku leppida, et ta teeb nii palju, kui ta jõuab, kas või ühe tegevuse kaupa," ütles Grite ekspert. Igapäevased kokkulepped, nagu voodi ärategemine ja enda järel mänguasjade koristamine, tulevad samuti kasuks n-ö koristamise rutiini tekitamisel. "Võib alustada sellest, et esmalt koristab laps konkreetselt ainult enda järel,"soovitas psühholoog, rõhutades, et enamasti on lapsed motiveeritud, kui näevad ka teisi pereliikmeid sama tegemas. Lapsi saab motiveerida erinevate vahendite ja tegevustega, näiteks kleepsude kogumine nende tunnustamiseks, mõne mängu mängimine või vahva tegevusega premeerimine. Saard soovitas mitte alustada liiga keeruliste ülesannetega, kuna see võib tekitada vastupidise efekti ning kinnistada lapses vastumeelsust koristamise suhtes. Veidi vanemate lastega vanuses 4 kuni 6 tasub vanematel samuti läheneda personaalselt ja leida, mis last motiveerib või huvitab. "Antud vanuseklassis saab juba rohkem teha ühiseid kokkuleppeid ja reegleid. Tasub arvestada jällegi, et lapselt pole mõistlik eeldada midagi, mida vanem ise pole valmis tegema. Samuti ei tohi last sundida, kuna lapse poolt tajutud ’"käsumajandus’" ei ole kindlasti kõige jätkusuutlikum lahendus," ütles Saard. 4-6-aastaseid võib kaasata ka üldistesse majapidamistöödesse. Kui laps näeb koristamist ja muid kodutöid pere ühise koostööna, siis tekib tal üldjuhul soov ka enda panus sellesse anda. Arvestama peaks vanusele sobivate tegevustega, näiteks tolmu võtmine ja asjade korrastamine. Keerulisemaid ülesandeid tasub alustada koos tegemisest ja kõige keerulisemad ikkagi vanematele jätta. Saard soovitas lapsele selgitada, mida teevad koristamise ajal teised pereliikmed – kes koristab tuba, kes peseb pesu, kes viib prügi välja jne. Oluline on luua võrdsuse tunne kodusse panustamisel, seejärel millegi olulise saavutamise tunne ning koristamisele võiks järgneda ka tunnustamine. Juhul, kui laps pole huvitatud ei enda ega teiste asjade koristamisest, võib põhjuseks olla, et last pole varasemalt suunatud koristama ja ta ei näe selle alustamiseks enam põhjust. "Kindlasti tasub kõigepealt aru saada, kas laps mõistab koristamise eesmärki ning pereliikmete vastutust kodu korrashoidmisel. Vajadusel tuleb tegevuse olulisust korduvalt selgitada. Lapsed pole motiveeritud koristama ka siis, kui vanemad väljendavad omapoolset viitsimatust või vastumeelsust seoses koristamisega," sõnas psühholoog. 7-aastastele ja vanematele lastele on üldjuhul juba selgitatud ja õpetatud, miks on oluline puhtust ja korda hoida nii kodus kui ka väljaspool. "Sellises vanuses saab kodus teha juba kindlaid koristusgraafikuid ning jagada pereliikmete vahel tegevused ära. Näiteks saab kalendrisse panna kirja koristamise ajad, konkreetsed tegevused ja tööjaotuse. Sealjuures saab anda lapsele valida, millal ja mida ta koristada tahab," lausus Grite ekspert, kelle sõnul on laste koristamisse kaasamine üks paljudest viisidest, kuidas arendada lapses kohusetunnet ning õpetada talle oma tegevuste ja aja planeerimist. Kui laps on varasemalt tublisti oma asjade eest hoolitsenud ja kodus abistanud, siis võib tekkida teisemeeas olukordi, kus laps järsku enam koristamisel osaleda ei soovi. See on tihti paljude reeglite ja kokkulepete ümbertegemise aeg. Seega tasub lapsega läbi arutada, kuidas ta ise näeb oma panust kodus ja vajadusel teha uued kokkulepped, mis kõigile sobivad. Igas vanuses motiveerimisel on oluline lapsi tunnustada, kiita ja panna tähele, kui nad on teinud ka lihtsaid igapäevaseid tegevusi. "Tasu võib olla sõnaline kiitus, aga lisaks ka midagi materiaalset, mis last motiveerib. Kui aga laps jätab koristamata, tasub karistamise asemel mõelda näiteks tasu ärajätmisele. Karistamisega hirmutamine tekitab lapses tunde, et koristamine on midagi negatiivset," selgitas Saard.			OSCAR-2019
Tõesti, kas firma Ward Howell Ukraina on muutunud omanik — toimus nn CVM — Management BuyOut — lunaraha meeskond ukraina partneritega ettevõtete õigused on aktsionär. Kui minult küsitakse muutus omanikud, siis tihtipeale eeldatakse, et see juhtus probleemide tõttu äri. Nad ütlevad, et peakontor on otsustanud vabaneda meid. Kuid see ei ole nii, isegi vastupidi. Tegelikult on viimase paari aasta jooksul on meie äri on kiiresti kasvanud, seega täites aktsionäridele. Neil tekkis selge tunne, et ettevõte on heades kätes ukraina meeskond. Võeti vastu strateegiline otsus, tõlkida võrgu haldamise Ward Howell mudel frantsiisimine. Aktsionärid otsustasid hakata koos ukraina büroo-ja kutsusid meid lunastada ettevõte Ukrainas. Me tegime seda. Ei välista, et otsus aktsionäride mõjutanud ebastabiilne общеэкономическая ja poliitiline olukord riigis. Sest kui vaadata küljelt, siis on väga raske mõista, kuidas sellistes tingimustes võib äri ajada. Meie kolleegid teistest riikidest pidevalt üllatunud, kui meil on sellised head tulemused. Kui rääkida hulk päringuid surfata top-juhid, siis aastal 2015, neid on, muidugi, oli vähem, kui tipp-2008 aastal. Siiski, eelmisel aastal nägime me ebanormaalselt hea nõudlus. Rohkem omanikest aru, et otsida SEO ja muud tippjuhid tuleb anda professionaalne teenusepakkujate Executive Search. Sest hind on viga rentides juht tippjuht on väga kõrge. Uuringud näitavad, et hooldus SEO esimese 18 kuu jooksul pärast rentides tasub firma 200% — 300% oma iga-aastase kompensatsiooni. Seejuures on turul vähe ettevõtteid, mis pakuvad teenuseid otsida ja tööle, top-juhid. Põhjus on kõrge künnis sisenemist meie äri, mis on tingitud juuresolekul ranged nõuded компетенциям ja hindamisest konsultandid. Lisaks esimesel poolaastal 2015. aasta esimesed stabiliseerumise märke ukraina majanduse. Paljud korteriomanikud on otsustanud jätkata investeeringuid, mille eesmärk on suurendada nende ettevõtete Positiivne dünaamika nõudlus teenuste surfata top-juhid salvestatakse ja 2016. Kui see on isegi suurem, kui aastal 2015, aga selge, et sellest saab hinnata ainult tulemuste aasta. Kogus Executive Search ettevõtted Ukrainas on piiratud ja neid lugedes piisab ühe käe sõrmede. Ma näen meie suhted nendega ei ole nii konkurentsi. Me näeme, näiliselt парадоксальную olukorda: need ettevõtted, mis töötavad nn depressiivsete tööstusharudes, ostsid otsing tippjuhid sama tihti, kui ettevõtted kasvavad oksad. Näideteks võivad olla pangandus-ja kinnisvara sektoris. Üldiselt arvatakse, et neil on kriis. Kuid nõudlus nende poolt on pidevalt kõrge. Miks? Me tõi välja lihtsa valemi. Tulemuseks on järjest kriise areenil jäid võitjad oma sektorites. Nad adekvaatselt vastanud kõnedele, võttes kaalutud strateegilisi otsuseid. Nüüd on nende omanikud on teadlikud, et on aeg konservatiivset lähenemist järk-järgult toimub, neil on aeg minna, «läbimurre» ja püüdma teisendada uus kvaliteet arv, sh suurendada turuosa. Ja see on võimalik vaid siis, kui on olemas tugev juhtkond. Traditsiooniliselt on kõrge nõudlus tegevjuhid. Viimasel ajal oleme tunnistajaks hüppeline nõudlus mitte-tegevjuhtkonna. Suurenenud on sama nõudlus nautida direktor finants -, HR-direktor, direktori turunduse ja müügi ning ekspordi juhid osakonnad. Ülejäänud top-функционалам me ka ei näe longus. Kuni 2014 Donetskis oli generaator suur osa projekte otsida. Aga Kiiev on alati olnud ja jääb esimene koht, sest peakorter ettevõtted on paigutatud kapitali. 2014. aastal mõjukamad Donetsk on tulnud oma peakontori Tartusse, ja selles mõttes on nad ainult suurenenud voolu tellimusi poolt kiievi klientidele On, kuid ta on madal, sest seal ei ole nii palju suuri ettevõtteid, mille juhtimine on muutunud oleks omanike juurde, top-juhid. Väiksemates piirkondades on suur osa ettevõtteid juhitakse peredega nende asutaja ja ootame nõudluse kasv selles suunas järgmise 2-3 aasta jooksul. Sellele aitab parandada riigi suutlikkus kaitsta eraomand. Otsi juhid, et riik on muutunud väga populaarseks. Kõik rahvusvahelised ettevõtted наперебой kodusaarel, et leida direktor ULTRAHELI, «Укрпочты». Kuidas sellesse suhtute? Käid? Osaleme, ja see meile meeldib. Kuigi see on keeruline protsess. Siin me pigem tunneme ennast kodanikud, выполняющими mingi olulist sotsiaalset funktsiooni. Öeldes дипломатично, see töö ei ole väga mugavam. Protsess ise otsuse riigi poolt on väga keeruline. Sageli eelmine meeskond üritab mõjutada määramine, et säilitada oma positsiooni. Ka konsortsiumi koosseisus oleme toetanud rolli ametlik nõunik rahandusministeerium. Kui mäletate, poolteist aastat tagasi toimus valiku peatüki Riigi eelarve teenuse Ukraina. Seejuures paralleelselt riigi konkurentsile Rahandusministeerium palus meil veeta leida alternatiivseid kandidaate, kes küsimust esitada see konkursile. Meie ülesandeks oli mitte ainult teostada otsing puhtal kujul, vaid ka motiveerida kandidaate. Strateegia on meie otsingu oli suunatud omanike edukas ukraina ettevõtted, ehitasid oma «nullist», samuti top-juhid suured ettevõtted. Selle tulemusena long-list sai ligi 100 inimest. Finaalis konkursi Komisjon Rahandusministeerium uuris neli kandidaati, ja kaks neist, sealhulgas isanda Насирова, olid самовыдвиженцами ja kaks — meie läks jagamisele viie finalisti vahel. Ka me viisime projekt reorganiseerimise Киевского investeeringute agentuurid. See oli suur poolaasta projekt, me ka läksime konsortsium. Erinevalt. Tihti on vabatahtlike, kuid fakt on see, et meie ressurss ei ole lõputu, nii et mõnikord me pöördume rahastajad, ja kui doonorid ei suuda maksta, siis maksa — tõsi küll, ainult kulud.			OSCAR-2019
Seega tihtipeale rahavooliselt on lihtsam võtta laenu ja tasuda iga kuu 40€ rehvide eest kui kohe paugust kõrvale panna 500€. Kasutaja saab seejärel määrata kuluartikli ja adressaadi kellele tšekk edastada. Ettevõtte tulumaksu kehtestamine tähendab seda et ettevõtete finantsseis nõrgeneb ning need kes sooviksid ja oleksid võimelised kasvama ei saa seda enam teha vähemalt mitte nii kiiresti ja ulatuslikult. Financer ei tee antud hetkel koostööd ettevõttega Bondora ja seetõttu ei soovita me võrdlustes selle ettevõtte tooteid. Detsembri kohtumist: „Kui me jätkame sama strateegiaga Muret valmistab talle aga Hiina olukord ja nende finantssüsteem. Mõisteid laen ilma palgatõendita” ja laen ilma konto väljavõtteta” aetakse kogu aeg sassi. Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu on korteriühistute ühine ettevõte mis kuulub Eesti korteriühistutele endile. Mustadeks päevadeks olen varunud külmkambrisse head ja paremat makaroni mul jätkub ja kassidele kah tagavara. Kui sa oled aga täiesti kindel et suudad laenud tagasi maksta siis proovi erinevaid variante – näiteks võid võtta tagatisega laenu. Esmalt tuleks rõhutada kohe ühte: ilma palgatõendita väljastatavad laenud ei tähenda et tegemist on laenudega mida antakse ilma sissetuleku tõestuseta ehk teisisõnu: ilma sissetulekuta ei saa laenu! Ilma intressita ehk intressivabad ja 0 intressiga laenud ning statistika Valgas Jõhvis Haapsalus Keilas Paides Türil Tapal Põlvas Kiviõlis Elvas Sauel ja Jõgeval ning Raplas. Kuna ilma palgatõendita ja sissetuleku tõestuseta laenud on pangale ohtlikumad ja põhjustavad rohkem hapuks läinud laene siis seetõttu on ka palgatõendita kiirlaenude intressid krõbedamad. Kiirlaenude perekonda kuuluvad veel SMSlaen tagatiseta laen tarbimislaen ja väikelaen kuna kõik need laenutooted on lihtsasti kättesaadavad internetis või isegi SMS-i teel. TF Bank’ist võetud laenuga tead alati kui palju sulle laen kokku maksma läheb ja kui palju peab iga kuu tagasi maksma. Isikut saab tõendadada ja tuvastada ID-kaardiga või väikese panga ülekandega (mõni sent) ning reeglina vastuse saab mõne sekundi või minutiga. Laenuintress on sellise tagasimakse graafiku puhul 16% sest igakuine makse sisaldab laenu tagasimakset ja intressi tuleb tasuda tagastamata laenujäägi pealt. Teistkordsel jne laenutaotlemisel piisab kas SMS sõnumi või interneti teel taotlemise esitamisest ja oma isikut enam identifitseerima ei pea. Pöörame Teie tähelepanu asjaolule et refinantseerimise teenust pakutakse vaid kinnisvara tagatise alusel! Ettevõtte laenud kaudu ei laena raha välja Kiirlaenu saab taotleda Eesti Vabariigis alaliselt pank lihtne online laen ei soovi oma esindust. Laenu taotledes tutvu hoolikalt ka laenulepingu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga. Kõrgema riski ja madalama kasumlikkusega laenutaotluse rahastuse saamine võtab kindlasti rohkem aega ning võib tekkida ka olukordi kus konkreetne laenutaotlus rahastust ei saa. Kuigi paljud laenud ettevõtetele on rangelt hüpoteegi alusel on ka laenupakkujaid kes seda ei nõua – piisab juhatuse liikmete käendusest. Kiire Laen Ilma Palgatõendita. Pankade ja riigi bilansid on tugevad elanikkonna säästud kasvavad aga raha ettevõtlusesse ei jõua. Sobib eelkõige neile kellel on plaanis laen tagastada jooksvast sissetulekust. Odav Kiirlaen. Kui viimast neist lahkasime juba ülalpool siis palgatõendita laen tähendab seda et sul ei ole vaja eraldi tõestavat dokumenti kus on tööandja poolne kinnitus su palga kohta. Paljud kannatavad ja vajavad abi et parandada oma elatustaset paljud on töötud ja vajavad rahalist abi et alustada äri paljud vajavad rahalist abi et puhastada oma arveid ja võlgu. Sms laen on peaaegu alati suuruses 50€ – 1000€ vahel ka kuni 2000 – 3000€ kuid enamjaolt ei ole võimalik esmase laenamise korral laenata rohkem kui 300-500€. Suuremad kiirlaenud on igati sobivad selleks et teha näiteks kodus remonti osta kodutehnikat mööblit minna reisile või korraldada kas või pulmapidu. Tagatiseta laenud sularahas on laenud mida väljastatakse vastupidiselt pangaülekandele hoopis sularahas. Ee-s – sooduskampaaniad tarbimis- ja kiirlaenudele ning soodsaimad laenud kinnisvara tagatisel. Intressi fikseerimine tähendab laenuandja ja laenuvõtja vahelist kokkulepet et laenu intressimäär ei muutu olenemata euribori muutustest. Riiklikud laenud – Leia kõige odavam hea intressiga ja väikese lepingutasuga laen pulmadeks reisimiseks auto ostuks või milleks iganes. Süsteem muutub elujõulisemaks kui kasutatakse konservatiivses vahekorras omakapitali ja võlga. Näiteks kui laenusumma on 10000 eurot ja laenu tagastamise tähtaeg annuiteet graafiku järgi 10 aastat siis kuumakse on 16751 eurot ja krediidi kulukuse määr 1964% aastas. Surju Vallavalitsus. Samuti teostab Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu põhjaliku analüüsi korteriühistu vabatahtlikul soovil et ühiselt lahendada korteriühistul tekkinud või potentsiaalselt tekkida võivaid probleeme. Tutvu teiste laenu- ja refinantseeringu pakkumistega et leida võimalus vana laenu koondamiseks üheks soodsama intressiga laenuks. Laenu väljastamisel lähtub pank sellest milline on laenuvõtja sissetulekute suurus ja stabiilsus ning varasem maksekäitumise ajalugu. Võla olemasolul teavitatakse pankasid liisingfirmasid ja avalikkust Teist kui võlglasest. Mõnikord nüüd nalja mu naine et kui ei ole kiire laenu (tegevus) nüüd on ehk juba kalmete Gulec. Eestis on alates kiirlaenude ja SMS laenude ilmumisest seadusandlust mitmekordselt muudetud selle karmistamise suunas mis puudutas ka laenuandmist. Mida tuleks aga laenu võtmisel arvestada on see kas sul on piisavalt ressursse et ka reaalselt laen tagasi maksta. Annuiteetmakse puhul makstakse nii laenu põhiosa kui ka intresse tagasi osadena ja igakuiselt. Ekspresslaen (tagatiseta laen) ehk väikelaen on otstarbekas olukordades kus Teil on vaja veidi raha lühikeseks perioodiks – näiteks jõudmaks poodi lõpumüügile mis lõpeb nädal enne palgapäeva või äkitselt rikki läinud auto remondiks. Kui laenu tagasimaksmisega peaks tekkima probleeme on ka sms laenu puhul võimalik taotleda maksepuhkust või laenuperioodi pikendamist.			OSCAR-2019
Kui pilved liialt päikest varjutama hakkavad on aeg lennata nende eest peitu! Puhkusepaketid erinevatesse sihtkohtadesse hinnaga alates 269 eurost! Valitud väljumised oktoobrist kuni aasta lõpuni, sealhulgas ka head pakkumised jõuludeks ja aastavahetuseks. Kunagiste meistrite ilumeel ja oskused on seal loonud paiga, mis kuulub Lähis-Ida, aga võib-olla ka laiemalt maailma, kõige huvitavamate ja kaunimate hulka Türgi on riik, mis asub suvemõnude ja mere nautijate jaoks ideaalses asukohas Musta mere, Vahemere ja Egeuse mere vahel Tänapäeval on reisid Kreetale üsna populaarsed. Kreeta on juba oma looduse tõttu väga paeluv sihtkoht ja sobib... Pattaya ei ole huvipakkuv kaugeltki ainult rannamõnude nautijatele. Piirkonna olulisteks huviväärsusteks on ka mitu lõbustus- või teemaparki, loomaaiad (Pattaya krokodillide farm, Sri Racha tiigrite park, Elevantide küla jne), botaanikaaiad... Budva praeguseni alles olev vanalinn on Veneetsia Vabariigi arhitektuuri tugevate mõjutustega ja paljuski ehitatud ka Veneetsia võimu ajal Halongi lahes asub sadu erineva suuruse ja kujuga saari, kus paikneb hulgaliselt järvi ja karstikoopaid 52 km2 suurune Hydra saar (kreeka ????) asub Egeuse meres Saroni lahe ja Argolída lahe vahel Saroni saarestikus. Turistid külastavad Tenerifet (sh saare edelaosa) peamiselt kahel põhjusel – nad soovivad nautida saare randu (soe õhk ja soe merevesi, enamuses aastast kuiv kliima, kaunid liivarannad) ja saada osa saare mitmekesistest meelelahutusvõimalustest. Antoni Gaudí ehitiste detailid on oma kuulsust väärt. Need ehitised, mis on oma stiililt ühest küljest eklektilised, kuid teisalt väga isikupärased... Ühe ruutkilomeetri kohta on seal ette tulnud koguni 230 välgulööki, mistõttu koht on Guinnessi rekordite raamatus registreeritud kui kõige suurema äikesekontsentratsiooniga paik maailmas... Tornideks nimetatakse piirkonnas kolme nõelakujulist graniitmäge Paine mäestikus. Nendeks mägedeks on Paine lõunatorn... Tänapäeval maailma suurimaks veinikeldriks olev maa-alune ladude võrgustik rajati juba 1969. aastal kvaliteetveinide küpsemise ja hoiustamise paigana. Olemuselt on see vana kaevandus ja nüüdne laokompleks 30–85 m sügavusel maa all asuv lubjakividest ... Lisaks maailma suurimale sisetingimustes veekeskuse pindalale on selle veepargi käes ka maailma suurima troopilise sisebasseini rekord Maldiivid on populaarne puhkuse veetmise koht inimestele üle maailma ning turistid hindavad seda kasvõi seepärast... Kelimutu vulkaan kõrgub kuni 1639 m kõrgusele merepinnast. Selle vulkaani teevad turistide seas populaarseks mäetipu lähedal paiknevad kolm varieeruva veevärviga kraatrijärve... 10-13 august täitub linna taevas värviliste kuumaõhupallidega, mida võib korraga õhus olla lausa üle 100. Vaatamata väiksusele on see piirkond, kus on huvitav nii ajaloo ja arheoloogiahuvilistel kui ka rannas olemise nautijatel ja sukeldijatel ning snorgeldajatel. Silla muudab pildistajate seas populaarseks tema huvitav disain ja silla väga maaliline ümbrus. Bixby sild on muutunud piirkonna jaoks lausa omamoodi maamärgiks... Tenerife kuulub maailmas populaarsemate turismisaarte hulka. Igal aastal külastab saart enam kui viis miljonit turisti, sh ca neli miljonit välisturisti ja üle ühe miljoni turisti Hispaania teistest osadest. Reisikindlustust sõlmides tuleb lähtuda puhkuse eesmärgist ja tegevustest. Millist tüüpi puhkaja Sa oled? Kas puhkad rahulikult palmi all mõnuledes? Või otsid seiklusi ja eelistad aktiivset puhkust? IIZI reisikindlustuse spetsialistid annavad nõu. Kas teadsid, et New Yorki on lähema nelja aasta jooksul kerkimas neli uut pilvelõhkujat, millel kõrgust enam kui 400 m? Kas teadsid, et maailma kõrgeim (ajalooline) tegevvulkaan on … ja selle kraatris asub maailma kõrgeimal paiknev järv Absoluutkõrguse alusel on Ojos del Salado näol tegemist nii Läänepoolkera kõrguselt teise mäega kui ka Lõunapoolkera kõrguselt teise mäega. Selles pargis on üle 120 ehitise maketi, mis on valmistatud mõõtkavas 1:25. Enamus pargis esindatud ehitisi on asunud või asuvad ka kaasajal tänapäeva Türgi territooriumil Türgi Euroopa osas Istanbuli linna ajaloolises piirkonnas Fatih’i linnaosas asub turg, mis türgi keeles kannab nime KapalıçarŞı ja on rahvusvaheliselt tuntud inglise keelse nimega Grand Bazaar See koht, mida inglise keeles tuntakse nime all „To Sua Ocean Trench“, on laavasse uuristunud ca 30 m sügavune auk, mille põhjas... Reisiplaane tehes ja broneeringuid vormistades ei mõelda tihti sellele, mis võib juhtuda või valesti minna... Lossi pindala on varieerunud 13 ja 20 tuhande ruutmeetri vahel. Kõrgeim lumest torn on olnud üle 20 m kõrge ja pikim lumest müür on olnud enam kui 1 km pikk. Korruseid on lossil olnud kuni kolm. Tähesõdade uue teemapargi suuruseks on kavandatud 14 aakrit ehk ca 5,67 ha. Võrdluseks kogu Disney's Hollywood Studios teemapargi pindala on käesoleval ajal ca 55 ha ja kogu Disneyland Park’i pindala on käesoleval ajal ca 34 ha Riomaggiore paistab juba kaugele silma sealsele järsakutega mäenõlvale tihedalt üksteise vastu rajatud värviliste hoonete ja terasside tõttu. Rippsild kõrgub imekauni looduse kohal. Silla all ja ümbruses on parasvöötme vihmamets, mis valdavalt koosneb seedripuudest. Bledi nime kannavad Sloveenia loodeosas Austria piiri lähedal Bledi vallas linn, järv, saar ja kindlus. Kõik nimetatud neli kuuluvad Sloveenias populaarsemate turismisihtpunktide hulka. Kuigi Belau saartel on ka teisi sarnaseid merelähedasi järvi, kus toimuvad meduuside ränded, on Eil Malki saarel asuv Meduusi järv käesoleval ajal ainus, mis on turistidele külastamiseks avatud. Trassi maksimaalne kalle on 5,5% ehk 1:18. Selle näitajaga on Flåm Line kogu Euroopa (ja võib-olla isegi kogu maailma) kõige järsem standardrööpmeline raudtee (jättes arvestamata hammasratasraudteed). Vøringfossen populaarsus põhineb ülimalt maalilisel ümbruskonnal. Lisaks on joa populaarsus seotud ka asukohaga... Lilleaia suurus on praegusel ajal 32 ha ja sinna istutatakse igal aastal umbes 7 miljonit lillesibulat, mis on hangitud enam kui 80 aiandist. Tegemist on sillaga, mis kuulub Colorado osariigi olulisemate turismiatraktsioonide hulka ning millega on seotud ca 150 ha suurune teemapark. Keskajakeskus kujutab endast tüüpilist keskaegset Taani alevit, kus asuvad turuväljak, sadam koos paatide ja laevadega, käsitööliste elamud jms. Kas teadsid, et aastatel 2015–2016 on maailmas valmimas viis pilvelõhkujat, millel kõrgust enam kui 500 m?! Kõik loetletud uued superpilvelõhkujad paiknevad Aasia idaosas. 2016. a. lõpul peaksid nimetatud pilvelõhkujad olema maailmas kõrguselt vastavalt 2., 3., 5. 6. ja 8. kohal. Levi tunduri suurim kõrgus merepinnast on 531 m ja väikseim kõrgus 206 m ehk vertikaalne kõrguste vahe on 325 m. Saarestikule lähim inimasustusega saar on Saint Helena, mis asub saarestikust ca 2000 km põhja pool... Muuseumraudtee on Walesi loodeosa oluline turismiatraktsioon. Aastas külastab seda enam kui 200 tuhat külastajat. Åres on enam kui 100 mäesuusarada, sh 20 rada algajatele, peaaegu 40 keskmise raskusastmega rada, peaaegu 40 rada edasijõudnutele, 5 rada oma ala professionaalidele ja enam kui 10 rada, mida pole raskusastme alusel kvalifitseeritud... Viimastel aastatel on kindlust külastanud enam kui 300 tuhat külastajat aastas. Selle näitaja alusel kuulub Eilean Donan Ðotimaa kolme enam külastatava kindluse hulka. Järve kallastelt avaneb suur hulk imeliselt kauneid vaateid, sest seda ümbritsevad mitmest ilmakaarest kõrged mäed... Salar de Uyunit katab kuni 2,5 meetri paksune tasase pinnaga soolakoorik. Seejuures on kõrguste erinevused kogu tasandiku ulatuses väiksemad kui 1 m Paksudest lihvitud värvilistest klaasitükkidest koosnev vitraaþaken, mis sisuliselt moodustab vitraaþakendest seina, koosneb 2448 osast ja on enam kui 2040 m2 suur Enamikku Euroopat katab tihe siseveeteede võrgustik. Seetõttu on siseveeteid kasutades võimalik liikuda näiteks Mustalt merelt Põhjamereni või Läänemerelt Vahemereni. Seal on aastas umbes 300 päikeselist päeva, arvukad tuuleveskid, Kreeka üks vanemaid muuseume ja palju muud huvitavat... Hispaania Kataloonia autonoomse piirkonna pealinn Barcelona (elanikke üle 1,6 M) on Euroopa populaarsuselt kolmas (Pariisi ja Londoni järel) turismilinn. Koopa pikkus on enam kui 42 km ja keskmine kõrgus merepinnast 1656 m. Koopal on ainult üks sissepääs. Järgnevalt on välja toodud 30 erinevat kaarti, mis annavad huvitavat infot erinevate riikide kohta või on niisama muigama paneva efektiga. Skandinaavia mäestiku kõrgeim osa asub Norra lõunaosas Opplandi ja Sogn og Fjordane maakonna piiril ja seda kutsutakse Jotunheimen ehk Hiiglaste kodu Kas soovite kelgutada säravvalge loodusliku pinnakattega küngastel nii, et teid ümbritsevas õhus on 30 või isegi enam °C sooja? Põhjamaade üheks kaunimaks pealinnaks peetaval jalgrataste, losside ja Väikese Merineitsi linnal on midagi pakkuda nii noortele kui vanadele Kümnele tuhandele USA dollarile võib leida palju kasutusviise. Üks võimalus on kogeda Jaapani pealinnas maailmaklassi majutust ja rikkalikke elamusi Vava’u on piirkond, mis sobib nii passiivsele- kui ka aktiivsele puhkajale. Vava’u saari ümbritseb aktiivsest inimtegevusest peaaegu puutumatu meri, mis on väga kalarohke Tromsøt peetakse virmaliste jälgimiseks Euroopa üheks paremaks paigaks. Virmalised on seal nähtavad augusti keskpaigast aprilli lõpuni. Kas teadsid, et vanim Vana-Rooma-aegne senini kasutuses olev tuletorn asub Hispaania loodeosas Galicia autonoomses piirkonnas A Coruña linna jaoks on Heraklese torn väga oluline sümbol, mistõttu on tema kujutis paigutatud linna vapile See ehitis on oma populaarsuse auga ära teeninud – loss koosneb umbes sajast ehitisest, mis on omavahel ühel või teisel moel ühendatud Kuigi hotelliks on teda palju nimetada, teeb paiga väga eriliseks nii koht ise, kui ka sinna pääsemine. Kaieteuri juga on kaasajal Guyana üks olulisemaid vaatamisväärsusi. Juga asub keset vihmametsa 630 km2 suuruse Kaieteuri rahvuspargi territooriumil Plitvice on Kagu-Euroopa vanim rahvuspark, asutatud 1949. a. 1979. aastast kuulub rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse. Aastas külastab seda rahvusparki enam kui miljon inimest. Selle mäe ja tema ümbruse teevad eriliseks seal paiknev köisraudtee (mis mägedes asuvatest on maailma üks pikemaid), äärmiselt huvitav matkarada, tohutu mägilõhe ning mäel asuv ajalooline tempel. Moðeel on kohalike elanike jaoks väga suur tähtsus. Moðee eest hoolitseb sisuliselt kogu Djenné kogukond. Seda tehakse läbi igal aastal toimuva ainulaadse festivali. Selle 2006. a. detsembris valminud välibasseini pikkus on 1013 m ja suurim sügavus väidetavalt 35 m. Bassein võtab enda alla koguni 8 ha. Kaasajal tegutseb Sala endine hõbedakaevandus piirkonna olulise turismimagnetina. Maa-alustes tühjades suurtes ruumides toimuvad aeg-ajalt ka kontserdid. Veealune maailm on inimesi paelunud tuhandeid aastaid, kuid pikka aega on veealused saladused jäänud inimestele valdavalt kättesaamatuks... Muuhulgas on keskuse välis- ja sisearhitektuuris järgitud feng shui rahvusvaheliselt tunnustatud konsultantide soovitusi Pula amfiteatrit peetakse kaasajal kõige paremini säilinud Vana-Rooma amfiteatrite hulka kuuluvaks. Lisaks kuulub Pula amfiteater kuue kõige suurema säilinud amfiteatri hulka Mercury City Tower ei ole praeguseks küll veel lõplikult valmis, kuid maksimaalse kõrguse on hoone juba saavutanud. Turkish Airlines on mitmel järjestikusel aastal tunnistatud Euroopa parimaks lennufirmaks. Kompanii avab 11. juunil lennud Tallinna ja Istanbuli vahel Ehe külaelu, kuldsete sibulakuplitega kirikud ja Karpaadid. Ukraina on looduse poolest väga vaheldusrikas maa See on 553,33 m kõrgune teletorn Kanadas, mille restorani katusel on võimalik kõndida ning kõõluda selle äärel. Intrepid’i muuseumis on suhteliselt suur hulk interaktiivseid eksponaate. Mõnel aastal on muuseumikülastajate arv olnud miljoni lähedal Atraktsiooni oluline erinevus võrreldes paljude teiste sellelaadsete atraktsioonidega on paiknemine valdavalt looduses Soovi korral on võimalik võtta ka tuur, mille käigus külastatakse paiku, kus on filmitud „Sõrmuste isanda“ filmi võtted Saare populaarsus põhineb mitte ühel konkreetsel teguril, vaid paljude tegurite koosmõjul. Seal on praktiliselt aastaringselt ideaalne kliima, vaheldusrikas maastik, imekaunid rannad ... Iguaçu jõel asuvate jugade kompleks Lõuna-Ameerikas Argentina ja Brasiilia piiril peetakse sageli maailma kõige kaunimate jugade hulka kuuluvateks. See on Malaka poolsaare läänepoolses keskosas töötav gondel-tüüpi õhutramm, mis ühendab Gohtong Jaya’t Genting’i mägedes asuva puhkekeskusega. Selles botaanikaaias on väidetavalt maailma kõige suurem elustaimede kollektsioon – sinna kuulub taimi enam kui 30 tuhandest liigist ja alamliigist Zioni rahvuspargi ala teeb unikaalseks tema asukoht Colorado platoo, Suure nõo ja Mojave kõrbe kokkupuutealal Unikaalne ja maailmas esimesena valminud mereorel, väikseim linn maailmas, Euroopa üks suuremaid karnevale... Dubai paistab silma asjaoluga, et seal asub üksjagu objekte, mis omas kategoorias kuuluvad maailma suuremate ja võimsamate hulka või ongi absoluutselt „kõige“ Peaaegu 7500 km2 suuruste Kanaari saarte peamised turistimagnetid on kliima, rannad ja looduslikud vaatamisväärsused Riigi rannajoone pikkus on 1288 km. Selles leidub hulgaliselt erineva suurusega lahtesid ja lahesoppe, mis sobivad ideaalselt mere- ja merega seotud tegevuste nautimiseks. Linn, mis oli kunagi Türgi pealinn, on külastuseks üks tõeliselt imepärane paik. Kultuuriliselt, ajalooliselt ja sõna otseses mõttes... Rikas ajaloopärand, kaunid liivarannad, kaljune maastik, viinamarjaväljad, suhteliselt soodsad hinnad... Drottningholmi loss on Rootsi kuningliku perekonna eraresidents, kuid lossi park ja lossi mitmed ruumid on avatud ka huvilistele Viimasel poolel sajandil on Pontcysyllte akvedukt olnud oluline ka turistide jaoks. Seda nii otseselt kasutatava objektina (paatidega, kanuudega jms sõudjate-aerutajate jaoks) kui ka vaatamisväärsusena Õhutramm on populaarne nii kohalike elanike kui ka turistide seas. Ulrike mäel asub teletorn ja väga hea vaatega restoran Vähe on maailmas paiku, mis on filmitööstuse poolt nii armastatud kui seda on USA-s Colorado platool asuv ala, mida tuntakse Monument Valley’na Seal elab rohkem kui miljard inimest, räägitakse enam kui 400 keelt ja kasutatakse 22 erinevat ametikeelt Mitmel korral on Milford Sound erinevate organisatsioonide ja küsitletute poolt valitud ka maailma kõige paremate reisisihtide hulka Esimene ja suurim teemandikarjäär Venemaal, mille põhjast maapinnani sõitmiseks kulus veokitel kaks tundi Ühe hotelliportaali rahvusvahelised külastajad on maailma kõige eriskummalisemaks ööbimiskohaks valinud Karosta vangla Hotell, mille 24. korrusel asub ainulaadne klaaspõhjaga bassein, mis jätab külalistele mulje, et nad ujuksid nagu õhus Oma olemuselt kujutab see ripptrammisüsteem rippuvat monorelssi, millel on üks 13,3 km pikkune liin 20 peatusega Suusatama Rootsi või Ðveitsi? Ehk hoopis Norrasse, mille suusakuurortid ei jää konkurentidele sugugi alla! Surmaorus Furnace Creek’is on 10. juulil 1913. aastal registreeritud USA kõrgeim temperatuur looduses, milleks oli 56,7 °C. Šveitsi tuntumad turismimagnetid on vaheldusrikkad alpimaastikud ja alpikliima, mis kutsuvad kohale eeskätt mäesuusahuvilisi ja mägimatkajaid Neid rändeid on peetud maailma looduse imede hulka kuuluvateks ja ka kõige suuremaks loodusimeks maailmas. Need saared ei ole eriskummalised mitte ainult pealtnäha karmi looduse poolest vaid ka maagiliste iidsete seisvate kivide (standing stones) ning eelajalooliste külade tõttu. Albula trass on suurte kõrgustevahede tõttu ehitatud nii, et kaks korda läheb raudtee iseenda alt läbi (või kui teistpidi võtta, siis ületab iseennast). Kõrgeim punkt raudteel asub merepinnast 1820 m kõrgusel. Välisturistide seas kõige populaarsemad paigad Slovakkias on Kõrg-Tatrate mäestikupiirkond ja pealinn Bratislava „Linn, mis iial ei maga“ ja „Suur Õun“ on vaid kaks paljudest hüüdnimedest, millega New Yorgi linna on ristitud Ühendkuningriik on üks väheseid riike maailmas, kus kõik riiklikud muuseumid on külastajate jaoks tasuta! Kas teadsid, et Euroopa kõige kõrgemal paikneva püsivalt asustatud asula tiitlile pretendeerivad... (6) Juf`i külas asub kuus majapidamist. Võrreldes Juf’i mägikülaga on Trepalle mägiküla suhteliselt suur, sest seal elab pidevalt enam kui 700 inimest. Ühe 2011.a. läbi viidud küsitluse kohaselt arvab kaasajal Ühendkuningriigi iga viies täiskasvanud elanik, et Sherlock Holmes eksisteeris ka tegelikult. Vulkaanide rahvuspargi peamine eesmärk ei ole seotud siiski mitte vulkaanidega, vaid on väga tugevalt ohustatud mägigorillade kaitsmine. Perioodi 1998 – 2010. aasta keskmiseks sademete hulgaks hinnatakse enam kui 12700 mm, mis on üle 20 korra enam kui Eestis keskmiselt. Itaalias on Uffizi galerii kõige populaarsem kunstimuuseum ja ühtlasi ka Firenze üks populaarsemaid turismiatraktsioone. Troopiline Margarita saar on tuntud kui Kariibi mere pärl, mille sädelus ei kao aastate möödudes kuhugi. Sealne turism tugineb maa väga mitmekesisele ajaloole ja tohutule hulgale kultuuriväärtustele, aga ka itaalia kuulsale köögile ja rõivamoele. Tulemaa rahvuspark on loodud 1960.a. Eesmärgiks oli kaitsta lähisarktilisi metsi ja saarest lõuna ning edela poole jääva Beagle'i väina rannikut Uus-Kaledoonia ja sõltkondade ala koosneb 5 suuremast asustatud saarest ja paljudest pisisaartest. Sealne meri on väga korallrahuderohke. Raske on uskuda, et ka 21. sajandil on planeedil Maa piirkondi, mis on läbi uurimata ja mida on nähtud üksnes kosmosest... Tahiti asub Vaikse ookeani lõunapoolses osas Seltsisaarte saarestikus. See on Prantsuse Polüneesia Tuulepealse saarerühma suurim saar - ideaalne koht puhkuseks. Pühakute ja õpetlaste maa Iirimaa on koduks mitmetele erakordsetele ajaloolistele paikadele, mida... Singapur on üks väheseid riike maailmas, mida aastas külastab enam kui 2 korda nii palju välisturiste kui riigis on elanikke. See mägise maastiku ning veatu rannajoonega maaliline riik on ilmunud puhkusepakettide sekka alles hiljuti, kuid üha enam on märgatav... Väikese territooriumiga Costa Ricas on esindatud koguni 5% maailma bioloogilisest mitmekesisusest... Enamus külastajatest ootab siiski Fidzist enamat, kui lumivalgeid korallrandu, pilvitut taevast ning võimalust oma puhkus vertikaalasendis kokteiliklaasiga palmide all mööda saata... Tansaania pakub metsiku looduse austajatele ja jälgijatele maailma kuulsamaid ja põnevamaid loodusparke. Madalamas otsas tänava põhjapoolses osas on tee kõrgus merepinnast 30 m, kuid kõrgemas otsas ehk tänava lõunapoolses osas asub tee 100 m kõrgusel merepinnast. Tunneli madalaim osa asub merepinnast 5 m kõrgusel ja kõrgeim osa 265 m kõrgusel. Tunneli suurim kalle on 2,5%. Tunnelil on laiust 9 m. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. Monument, mis kaalub 635 tonni, asub Corcovade mäe tipus. Kesk-Ameerikas asuva Guatemala Antigua linna lähedaste alade elanikud evakueeriti Fuego vulkaani purskama hakkamise tõttu. See teater mahutas kunagi 35 tuhat pealtvaatajat ehk ainult 15 tuhat vähem kui kuulus Flaviuse amfiteater (Colosseum) Roomas. Välisministeeriumi teatel võib Eesti kodanikel hoolimata oktoobri algusest kehtima hakanud viisavabadusele Brasiiliaga tekkida probleeme... Camp Nou mahutab 99354 pealtvaatajat, kuid UEFA egiidi all toimuvatel võistlustel võib staadionil viibida kuni 96636 pealtvaatajat. Kas teadsid, et Saksamaal Magdeburgis asub laevatatav sild, mis ületab tema all olevat laevatatavat jõge. Lõuna-Ameerika salapära ja intriig on meelitanud rändureid juba sajandeid. Ainuüksi selle mitmekesisus lisab värvi igale pakutavale sihtpaigale ja... Kaljusukeldumine sai alguse 18. sajandil Maui saarel ja on liikunud nüüdseks üle maailma kogudes kuulsust oma riskialti loomu ning... Samas asulas asub ka kogu maailma kõige põhjapoolsem postkontor ning maailma üks põhjapoolsemaid kaupluseid ja muuseume. Kui vajate puhkust eemal harjumuspärasest ja igapäevasest, siis võiksite selle veeta Kariibi mere troopilises saareriigis Saint Lucias. See kõigest 23 km laiune ning... Ahvatlevad, jahutavad ja värvirohked keelekasted on kõik kuskil maailma otsas esimest korda valmis segatud. Vaatame, kuhu... Üleeile toimus Rio de Janeiros ÜRO kestliku arengu konverentsi Rio+20 raames Eestist alguse saanud prahikoristus „Teeme ära!“ Kuigi Malta kultuuris juurdunud käsitöö, muusika ja rahvusköögiga seonduvad traditsioonid on vähemal või suuremal määral elujõulised tänaseni, siis... Üha rohkem kogub populaarsust kerge pagasiga reisimine, kuna see aitab odavlende kasutades raha kokku hoida ning muudab võõral maal ringi liikumise mugavamaks. Ladina rütmid, kirglikud kohalikud, metsikud vihmametsad ja kirevad karnevalid. Lõunamaise kuumusega segunenud elamust aitavad jahutada värskendavad caipirinha kokteilid. Odavlennufirmade ettearvamatud lisatasud võivad põhjustada palju meelehärmi. Leidub neidki, kes nimetavad üllatuslikult arvele lisandunud numbreid... Horvaatia, ajaloost tuntud ja teatud suurim Rooma impeeriumi varemete kants Ida-Euroopas, mis on liiga kaua olnud Aadria mere teisel kaldal oleva naabri Itaalia varjus, on kiirelt muutumas üheks... Kui otsustate võtta "Rooma puhkuse" ja näha kõike, mida Igavene linn ja Vatikan pakkuda saavad, peate... Palma soe kliima muudab puhkuse igati nauditavaks ja tegevusrikkaks kõigile, alates tudengitest, mesinädalaid pidavatest noorpaaridest kuni... 1607. aastal nimetati Havanna ametlikult Kuuba koloonia pealinnaks ning mitteametlikult väravaks Uude Maailma. Plaanite lennureisi koos lastega? See ei pea olema kurnav ülesanne. Hoolitsege selle eest, et teie järgmine lennukogemus on rõõmus... Rongiga läbi Balkani reisimine on tõeliselt aeganõudev, kuid see-eest soodne, elamusterohke ja jätab küllaga võimalusi teekonna nautimiseks. Halongi laht (vietnami keeles V?nh H? Long) on Kirde-Vietnamis Qu?ng Ninh’i maakonnaga piirnevatel aladel asuv merelaht, mida sageli loetakse maailma kõige kaunimate lahtede hulka kuuluvaks ja mis kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Halongi lahe ääres paikneb muuhulgas enam kui 220 tuhande elanikuga Halongi linn (vietnami H? Long) ja peaaegu 200 tuhande elanikuga C?m Ph? linn. Halongi lahes asub sadu erineva suuruse ja kujuga saari, kus paikneb hulgaliselt järvi ja karstikoopaid. Lahe kogupindalaks loetakse enam kui 1500 km2 ja sealsete saarte arvuks peaaegu 2000. Enamus sealseid saari koosnevad lubjakivist. Halongi lahe ääres oleva rannajoone pikkus on kokku umbes 120 km. Enam kui 430 km2 lahest kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Sellel kaitsealal asub 775 saart ja saarekest. Paljud saartest on väga omapärase kujuga. Osa saartest on vaatamata oma väikesele pindalale vägagi kõrged, ulatudes merepinnast enam kui 100 m kõrgusele. Seejuures on osadel tornikujulistel saartel kõrgus merepinnast kuni kuus korda suurem kui saare suurim pikkus. Halongi lahe piirkonnas on merevee taseme loodete amplituud enam kui 3,5 m. Halongi lahe ala kuulub mitmetesse erinevatesse ökosüsteemidesse ja on väga suure bioloogilise mitmekesisusega. Muuhulgas kasvab piirkonnas 14 liigist endeemilisi taimi ja elutseb 60 liigist endeemilisi loomi. Kokku elutseb piirkonnas enam kui 300 liigist loomi. Halongi lahe suurim saar on lahe lääneosasse jääv peaaegu 300 km2 suurune Cát Bà (tõlkes naiste liivad ehk naiste saar). Enamus saarest kuulub Cat Ba rahvuspargi koosseisu (hõlmab 173 km2 saarest ja 90 km2 saare lähedasest veealast). Cát Bà ja saare ümbrus on väga mitmekesise loodusega. Seal asub hulgaliselt karstikoopaid; seal esinevad troopilised metsad, mangroovisalud, soostunud metsad. Saarel on imekaunid liivarannad ja saare läheduses on korallriff. Cát Bà saarel on loendatud enam kui 1500 liigist taimi, sh enam kui 400 liigist puid. Loomaliike on saarel seni fikseeritud enam kui 250, sh üle 50 imetaja. Linde elutseb saarel enam kui 150 liigist ja roomajaid või kahepaikseid enam kui 60 liigist. Saare vetes elutseb peaaegu 900 liigist kalu, enam kui 170 liigist koralle, 7 liigist meremadusid, 4 liigist merekilpkonni. Cát Bà saarel elutsevad muuhulgas äärmiselt ohustatud, pärdiklaste hulka kuuluvad Cat Ba languurid, keda arvatakse looduses järel olevat vähem kui 70 isendit. Inimesi elab Cát Bà saarel alaliselt umbes 13 tuhat, neist enamus saare lõunaosas asuvas Cát Bà linnas. Lisaks elab umbes 4 tuhat inimest n.ö. ujuvates kalurikülades saare rannikul. Saar on väga populaarne turistide seas ning sageli peatuvad Halongi lahte külastavad turistid ööbimiseks just Cát Bà saarel asuvates hotellides. Muuhulgas on enamus saarest kaetud WiFi võrguga – tõsiasi, mida suhteliselt vähearenenud Vietnami kohta on lausa raske uskuda. Halongi lahe piirkonnas on viimastel aastatel kiiresti arenenud turistidele mõeldud mitmesuguste teenuste pakkumine. Muuhulgas korraldatakse lahel laevareise, paadi- ja kanuumatku. Paljud saared on populaarsed mägimatkajate, rannamõnude nautijate või loodusvaatlejate seas. Osadel saartel on võimalik liikuda ilma reisisaatjata, kuid osadele saartele võib minna vaid koos giidiga. Mõned alad, sh väike osa Cat Ba rahvuspargi territooriumist, on tugeva reþiimiga kaitse all ning sinna inimesi ei lasta. Halongi lahe piirkonnas valitseb niiske troopiline kliima. Seal on kaks peamist aastaaega, kuum ja niiske suvi ning novembrist aprillini kestev kuiv ja suhteliselt jahe talv. Keskmine temperatuur on vahemikus 15–25 °C, kuid vahel harva võib temperatuur küündida ka 40 °C lähedale või langeda alla 8 °C. Sademeid on aastas enam kui 2000 mm. Kui olete Vietnamis asuvat Halongi lahe piirkonda külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.			OSCAR-2019
„Puue on inimõigus!“ on oma avalikes esinemistes korduvalt väitnud Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu president Ants Leemets. Lahti seletatult tahab ta väita, et puudega inimesesse tuleb suhtuda täpselt samuti kui tervesse, mitte teda alavääristada, vajadusel lihtsalt tuleb arvestada, et inimene ei saa või suuda ilma abita kõike sedasama teha, mida puudeta inimene. Puudega inimene ei pea aga oma olukorda häbenema, ennast peitma ning võib julgesti abi küsida kui vaja. Ta lihtsalt on selline ning see on tema õigus. Eestis on lähtutud puude defineerimisel ÜRO puuetega inimeste konventsiooni põhimõtetest: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puue on ajas muutuv ja mitmetahuline mõiste, mis esindab inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet. Inimene, kelle tegevusvõime teatud keskkonnas on piiratud, ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui ta saab tegutseda mõnes teises keskkonnas. Sellist mõtteviisi peaksid toetama kõik seadused, avalik arvamus ja praktika. Paraku tuleb tõdeda, et alati pole see Eesti Vabariigis nii. Kas põhjuseks on seaduste puudulikkus, võimalus neid erinevalt tõlgendada, väljakujunenud mõttemallid või midagi muud? Kui vaadata seaduste poolelt, tundub esmapilgul, et kõik on kõige paremas korras. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §28 sätestab muuhulgas, et puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Selle kinnituseks on vastu võetud rida seadusi ja määrusi, eraldatud vahendid riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetes (et nende suurus ei vasta vajadusele, on enamasti tingitud meie majanduslikust olukorrast, mitte seadusandja tahtmatusest inimeste eest hoolt kanda). Kui aga vaadata meie igapäevaelu, tuleb tõdeda, et väga sageli jäävad puudega inimesed oma õiguste realiseerimisel hätta. Seadusi on võimalik mitmeti tõlgendada ning arusaamatul põhjusel kipuvad ametnikud tihti üles leidma just seda punkti, mis võimaldab neil kõige vähem tegutseda ning puudega inimene pole alati nii teadlik oma õigustest, et bürokraatiabarjäärist läbi murda. Samuti on erinevates seadustes vasturääkivused, mis mõnikord viivad selleni, et pooltel on erinevad õigused ning ühest seadusest lähtumine toob kaasa teise seaduse rikkumise. Kujukaks näiteks on siin vastuolu keeleseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse vahel. Keeleseaduse §1 nimelt sätestab eesti keele esinemiskujuks peale kõneldava keele ka viibeldud eesti keele ja annab eesti viipekeelele kui iseseisvale keelele riigikeelega võrdsed õigused. See tähendab, et igal kurdil või vaegkuuljal on õigus ametiasutusse pöörduda viipekeeles, kasutades vajaduse korral tõlki (Keeleseadus §4 (1.1)). Perekonnaseisutoimingute seaduse § 10(1) aga sätestab, et kui toiminguosaline piisavalt ei kuule või ei räägi, suhtleb ametnik temaga kirjalikult. Kui nüüd ametnik sellest punktist rangelt kinni peab, tunneb kurt või vaegkuulja, et tema õigusi on riivatud ning sellega vähendatud tema enesemääramisõigust ning alandatud tema väärikust. Keeleseaduse rikkumisena tõlgendavad viipekeelsed üliõpilased ka Sa Archimedes poolt programmi Primus raames määratava erivajadusega õppija stipendiumi viipekeeletõlke eest tasumiseks ette nähtud summade ootamatut vähendamist poole võrra. Infot selle kohta ei saanud üliõpilased aga mitte programmi kodulehelt, seal on tänaseni kirjas maksimummäär 15 000 kr kuus, vaid hoopis poole semestri peal, kui õppeplaanid olid juba koostatud ning endid kursustele registreeritud, pärast täiendavat arupärimist lihtsalt programmi koordinaatori Inga Kuke e-kirjast ühele üliõpilasele. Pr. Kukk kirjutas: See kiri solvas üliõpilasi mitmes mõttes. Kõigepealt muidugi see, et neid ei peetud vääriliseks õigel ajal eelinfot saama, nagu oleks loodetud, et küll lepivad ja vaatavad ise, kuidas hakkama saavad. Sellega aga rikuti nende õigust tõesele informatsioonile. Teiseks leiavad nad, et on riivatud veel mitmeid nende põhiõigusi nagu õigus haridusele (Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 26) ning õigus oma keele kasutamisele (Põhiseadus §50). Viipekeelt kirjas ju lausa alavääristatakse, väites, et tõlk pole võimeline üliõpilast aitama viibete puudumise tõttu. Jääb mulje, et seda peetakse lihtsalt mingiks abivahendiks, mitte aga arenevaks iseseisvaks keeleks (Keeleseadus §1). Üsna samalaadseid mõtteid on väljendanud ka haridusminister Tõnis Lukas oma kirjas Eesti Kurtide Liidule (vastusena palvele aidata kaasa kutseõppe paremini kättesaadavaks muutmisele viipekeelsete noorte jaoks). Minister kirjutab: Plaanis on diferentseerida hariduslike erivajadustega õpilaste kutseõppe korraldamise koefitsienti lähtuvalt erivajaduse spetsiifikast. Muudatuse eesmärgiks on toetada senisest enam neid õppijaid, kes vajavad õppetöös osalemiseks spetsiaalseid tugiteenuseid ja vähendada sealhulgas viipekeele õpingutõlkide tasustamise probleemi. Lisaks soovime juurutada süsteemi, mil pärast esmast viipekeele tõlgiga läbiviidud õpet oleksid kuulmispuudega õppurid võimelised üha enam aru saama ja lugema sõnu ka õpetaja huultelt – see omakorda vähendaks vajadust õpingutõlkide järgi. Peab tunnistama, et esimese hooga pärast kirja lugemist pahvatasid kõik üksmeelselt naerma ning selle põhjuseks oli naiivne soovitus õppida lugema kõneleja huultelt. Sellega näitas minister, et ta pole absoluutselt kursis kuulmispuudega õpilaste probleemidega. Huulteltlugemine on rakendatav ainult väiksemas seltskonnas, näost näkku ning seda valdavad kõik kuulmispuudega inimesed suuremal või vähemal määral. Siis loomulikult järgnes pahameel, kuna tundus, et järjekordselt tahetakse piirata viipekeelsete noorte ligipääsu haridusele. Esmane probleem nimelt oli, et koolid leiavad võimaluse viipekeeletõlke korraldamiseks alles siis, kui grupis on vähemalt viis selle vajajat. Sisuliselt tähendab see, et paljudel noortel pole võimalik õppida seda eriala, mis neid huvitab (eeldusel, et muud vajalikud nõuded on täidetud), vaid seda, mida neile kuskilt mujalt soovitatakse. Paternalism (mõtteviis, et meie otsustame sinu eest kuna meie teame paremini) vohab ikka veel täiega ning selle murdmiseks tuleb kulutada tohutult aega ja energiat. Tundub, et võrdse kohtlemise seaduse §13 ilutseb senini veel ainult paberil ning praktikas leitakse piisavalt palju põhjendusi, miks sellest mööda hiilida. Kui kurdid ja vaegkuuljad siiski üritavad enda õiguste eest seista ning on juba osaliselt saavutanud endi tunnustamise keelelise ja kultuurilise vähemusena ega kipugi end niiväga puuetega inimestena identifitseerima (või identifitseerivad ainult selles osas, mis puudutab nende erivajadusi), üldiselt on suutelised iseseisvalt elama ja tegutsema, seda enam, et suur osa vajalikest abivahenditest on riigi poolt doteeritavad, siis palju tõsisem on probleem muude puuetega inimeste seisukohast. Kuigi, nagu juba eelpool märgitud, lähtutakse Eestis ÜRO poolt väljatöötatud puude definitsioonist, on veel üsna üldlevinud arusaam, et tegu on haigete inimestega, keda tuleks eelkõige ravida. Kõige drastilisemalt ilmneb see Riigikontrolli auditist. Kuigi seal on palju õigeid väiteid, äratas imestust väide, et suur osa puuetega inimestest pole raha kulutanud ravimitele ja abivahenditele, vaid millelegi muule. Samas ei ole üldse uuritud, kas need kulutused siis olid puudega toimetuleku seisukohast ebavajalikud või mitte. Väga hästi kommenteerib seda oma artiklis MTÜ Händikäp juhatuse esimees Margit Rosenthal, kes näitab ka, et kuigi puuetega inimestele on teoreetiliselt tagatud teistega võrdne õigus tööle, ei ole see siiski päriselt nii – sarnaselt temaga peavad paljud neist töölkäimiseks tegema lisakulutusi, mida riik ega tööandja ei kompenseeri. Selles mõttes on puuetega inimeste toetamine, mis küll lähtub Sotsiaalhoolekande seadusest, tõepoolest vildakas. Ärevile ajas puuetega inimesed aga see, et sedasama auditit kommenteerides väitis sotsiaalminister Hanno Pevkur ajakirjanduses, et süsteem vaadatakse läbi ning edaspidi tahetakse hakata hindama hoopis inimese töövõimekust. Kardetakse, et siis kaovad praegused napid toetused ja töövõimetuspensionid hoopiski. Praeguses majandusolukorras, mil tööandja eelistab terveid puuetega töötajatele ning toetub seejuures võrdse kohtlemise seaduse §11(2)-le, väites, et töökoha kohandamise kulud on tema jaoks ebamõistlikult suured (ning praktiliselt puuduvad kriteeriumid selle ebamõistlikkuse hindamiseks), on see hirm täiesti mõistetav. Elu paraku on näidanud, et kärbete ohvriks langevadki just need, kes enda kaitseks kõige vähem suutelised on. Pr. Rosenthal elab siiski omaette, tal on võimalik vastavate tugiteenuste olemasolul iseseisvalt toime tulla. Selle võimaluse on endale välja võidelnud päris paljud puuetega inimesed, üheks värvikaks näiteks on kindlasti Tiia Järvpõld, kes on suutnud ametnikud endaga arvestama panna. Oma elust ja võitlusest on Tiia ise kirjutanud oma raamatus „Ärge lööge mind enam“ ning peab väga huvitavat blogi Sellest hoolimata olen ma kuulnud mõne sotsiaalkindlustusametniku suust arvamust, et Tiia on lihtsalt loll, isegi terved inimesed ei võta nii palju ette. Selliste mõttemallide ning kindlasti ka meie majandusliku olukorra tõttu pole sugugi mitte kõigile puuetega inimestele tagatud vabadus ise enda eest otsustada ning ise oma elu korraldada, kuigi parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikkel 15 sätestab puuetega isikute õiguse elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust. Sotsiaalhoolekande seaduse §31(1) väidab küll, et puudega inimese elu korraldamisesse kaasatakse pereliikmeid ainult isiku enda nõusolekul, kuid samas viitab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §19(1) otseselt perekonnaseadusele, mille kohaselt perekond peab toetama oma abivajavaid liikmeid. (Huvitav on see, et uut perekonnaseadust netist ei leiagi...) See on punkt, mille üritavad oma kasuks pöörata kõik otsustajad. Olen väga palju pidanud suhtlema puuetega noortega ning nende vanematega. Noored sageli tahaksid omaette elada, ise oma asju korraldada, aga kuna toetatud elamise ja toetatud töö teenusi lihtsalt napib, ei anta neile seda võimalust, öeldakse otse, et teil on ju perekond olemas. Kui nad aga jäävadki oma koju elama, on sageli vaja maja või korterit kohandada nende puudele vastavaks. Selleks on eelarves summad täiesti olemas, aga kui jagamiseks läheb, võetakse arvesse kogu perekonna sissetulek ning mõnigi kord on toetusest just sellepärast ära öeldud, et pere on ametnike arvates piisavalt jõukas. Kuidas aga sellised kulutused teiste pereliikmete elukvaliteeti mõjutavad, pole oluline. Sellega riivatakse jälle teiste pereliikmete õigusi. Isegi hariduse omandamine ei ole alati võimalik, kuna eeldatakse, et koolis aitavad vanemad käia või siis tasuvad nende lisakulude eest, mis tekivad. Viimane näide on andekas noormees Jüri Lehtmets, kellest kirjutas Postimehes Merje Pors. Õppima noormees võeti, aga kuna ta vajab pidevalt isiklikku abistajat, siis ta ühiselamusse ei pääse, igapäevaselt kodunt kooli käia aga on kauge. Samas olen näinud sageli Tallinna Tehnikaülikoolis liikumas raske puudega noormeest, kes käibki koolis koos emaga. Ema on oma tööst loobunud poja heaks. Siin aga tekibki küsimus, millal puue kui inimese õigus hakkab piirama teiste inimeste (esmajoones just perekonnaliikmete) õigusi. Paljud vanemad on tõsiselt hädas, kuna puudega lapse või noore hooldamine võtab neilt endilt võimaluse kasutada enda õigust tööle, puhkusele, üsna sageli ka normaalsele pereelule. Alles hiljuti tekitas meedias suurt vastukaja ühe autisti ema pihtimus, et ta lausa vihkab oma last – laps on agressiivne, ohtlik endale, emale ning pere nooremale lapsele. Üldine suhtumine on selline, et sinu laps, sa pead temaga toime tulema. Väga vähesed tundsid muret teise lapse pärast, kuigi tollele pole tagatud turvaline lapsepõlv. Siin tulebki ilmsiks Eesti seaduste puudujääk võrreldes rahvusvaheliste paktidega. Põhirõhk puuetega inimeste hoolduses ja elukorralduses on pandud perekonnale. Iseenesest on see hea, sest ka puudega inimesel on õigus perekonna toele ja armastusele. Kuid peaaegu puuduvad tugisüsteemid, kui olukord peaks perele üle jõu käima. Üks väheseid võimalusi, mida pakutakse, on hooldekodu. See aga ei käi kuidagi kokku puudega inimese vaba enesemääramise põhimõttega. Teisalt on ka siin sageli pere olemasolu hoopis takistuseks, hooldekodusse paigutatakse eelisjärjekorras üksikud inimesed. Eelpoolkirjeldatud olukorras põrkuvadki erinevad õigused ja kohustused. Emale ei taheta anda õigust lapsest loobuda, mis aga piirab tema enda inimõigusi, samas aga ei taheta kuigivõrd tunnustada ka lapse õigust olla puudega, saada asjakohast hoolitsust. Päriselt on kõrvale jäetud pere noorem laps, tema õigus turvatundele ja õnnelikule lapsepõlvele ei tule ametnikel meeldegi, õigemini ei taheta sellele mõelda, sest siis tuleks hakata erinevatest seadusepunktidest neid otsima, mida ema kasuks võiks tõlgendada. Paraku ongi meie häda selles, et kuigi seadusi on piisavalt, üldjuhul on need ka vastavuses rahvusvaheliste paktidega ning kõik sõnades tunnustavad puuetega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste tagamise vajadust, on piisavalt palju rakendusotsuseid ja määrusi, mida soovi korral on võimalik tõlgendada just nii kuidas mugavam. See aga tähendab, et puue ei ole veel täiel määral inimõiguseks tunnistatud ning seadusandlikul ja täitevvõimul on veel pikk tee käia enne kui võime julgelt öelda, et Inimõiguste ülddeklaratsioon ja puuetega inimeste õiguste deklaratsioon kehtivad meil täies mahus kõigile inimestele. Rahvusvaheline puuetega inimeste päev 3.detsember on vaid üks kord aastas ning siis on puuetega inimesed suurema tähelepanu all. Aga puue on inimõigus igal päeval ning selle tunnustamist tuleb samuti nõuda iga päev. Pildil Tallinna ülikooli rektor Rein Raud vastu võtmas Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt aasta säravaima koostööpartneri tunnuskirja ainult üks küsimus tekkis: kui meil Eestis on viiendik inimesi puudega ja tööealisi mingi 300 000siis kes selle kõik lõpuks kinni maksab? olles ise kaks aastat osalise töövõimega ja saades töövõimetuspensionit olen ka mina abivajaja kuid õnneks läbi suure valu ja vaeva neli last maksumaksjaks kasvatanud, kusjuures kõik elavad Eestis. Nüüd, kui üht poegadest rabas raske haigus läbi mille ta saab samuti töövõimetuspensionit ja ehk saab ka uue taotluse korral hooldaja, sest praegu ei tule ta kõrvalabita toime on hooldaja päevapalk 12 krooni. Siis tunduvad mõneti kohatud olema sisseostetud teenuste hinnad (näiteks viipekeele tõlk - 500 krooni tund) ja meie pere annab endale aru, et kui meie riik koosnebki juba aastaid peamiselt lastest, pensionäridest, töötutest ja puuetega inimestest, siis kust see raha tuleb? Muuseas pr. Roosenthali nägin Tartus poes. Tema ratastooli lükkas küllaltki vana naisinimene. Närvide säästmiseks ei jäänud ma ootama kuidas nad läbi lume oma edasisit teed rajavad. Nii palju mõtteid ja nii palju nõudmisi. Kui ikka enda süü ja lohakuse läbi jääb üha rohkem inimesi sandiks, siis ikkagi- kust see taastusraha tuleb? Kui üha rohkem lapsi elab enda vanemate ületarbimise ja arutu paljunemise tõttu valla armust ja nii edasi. üle lugedes mõistsin, et olen kiirustades eksinud. Mitte viiendik, vaid ikka kümnendik (arvan, et mingi 120 000) on puudega inimesi. see asi kvlifikatsiooniga pn üldse sassis. Kui 100% töövõimetu näiteks saab täistööajaga tööl käia, siis milleks talle ttöövõimetuspension. Aitaks puudetoetusest (u. 800,-) sellega peaks ju kõik kulud olema kompenseeritud. See on loomulikult absurd) Isiklikult tean pensionärist sügava puudega tädi, kes rõemsasti töötab kahel kohal ja reisib mööda välismaad koos teiste sügava ja raske puudega inimestega. see on ju igavesti vahva, et nende elukvaliteet nii kõrge on. Emmeliina, mina ehk räägin viipekeelest ja tõlketeenusest sellepärast kõige rohkem, et tean sellest valdkonnast enim. Aga et hooldajatoetus nii väike on, et seda on häbi toetuseks nimetada, sellest on ka aastaid juba juttu olnud. Need toetussummad kinnitati ju siis kui rahal oli hoopis teine väärtus, keegi vist enam ei mäletagi, palju aastaid tagasi see oli...			OSCAR-2019
VIDEOINTERVJUU \| Evelin Ilves: mulle tundus, et olen nagu õudusunenägu, kellega mitte keegi ei julge käia – aga Siim julges \| Õhtuleht „Saime Siimuga tuttavaks, kui meil mõlemal oli raske aeg. Siim lahutas parasjagu abielu. Hakkasime lihtsalt niisama suhtlema ja vahel jalutama. Olime nagu saatusekaaslased. Mul oli tunne, et keegi ei julge minuga käia – olen nagu õudusunenägu, sümboliseerin midagi kohutavat. Aga Siim julges,“ meenutab Evelin Ilves, kuidas pärast lahutust president Toomas Hendrik Ilvesest tuli tema ellu praegune elukaaslane, lõõtsamängija Siim Rikker. Evelin, kes saab täna 50aastaseks, kolis Siimuga (34) esimesse ühisesse koju möödunud aasta novembris. Oma Tallinna vanalinnas Pikal tänaval asuvas üürikorteris peavad nad ühtlasi restorani, mis kannab nime ROOG ja töötab siis, kui on klientide broneeringuid. Just siin serveerivad Evelin ja Siim hommikusööki ka Bravuuritarile, kes on saabunud eksesileedi sünnipäevaintervjuule. „Üks laps, kes oli ühtede külalistega kaasas, istus siin trepi peal ja küsis mult: „Kas sa elad ka siin restoranis või?“ Ma ütlesin, et see on vastupidi: see on minu kodu, kus ma mängin vahel restorani,“ muheleb Evelin. Jaa! Kadedaks teeb. Ta mängib pilli – iga naise unistus! –, aitab sind, oskab süüa teha. Seksist ma ei räägi. Söögitegemist õppis ta minu käest. Tema oli hakklihakastmemees, enne kui me kokku saime – aga ta on lihtsalt megaandekas. Nagu loomingulised inimesed ikka. Kui käid läbi kõigist kärestikest ja sopaaukudest, kuidas õnnestub sul kõigele vaatamata leida meheks selline kompvek? Ei, inimesed tulevad sinu juurde, pead lihtsalt olema avatud. Usun sügavalt sellesse, et energia, mida välja kiirgad, tuleb sulle tagasi. Kui oled avatud uutele mõtetele ja suhetele, uutele tuultele, siis nemad tulevad ja puhuvad. Me küll ei saanud niimoodi kokku, et nii, nüüd hakkame siin plaani pidama. Ma pole siiamaani plaani pidanud. Kolisime alles 1. novembril kokku. Enne seda pidasime küll möödunud suvel Hiiumaal kahekesi restorani. Restoranipidamine oli sama raske, nagu olnuks kuus nädalat järjest riigivisiidil. Lihtsalt oled 24/7 rakkes ja pead kõike tegema. Olime kahekesi ja lapsed olid ettekandjad. Näiteks minu enda laps, kes oli 14 [Evelini ja Toomas Hendriku tütar Kadri Keiu], oma sõbrannadega ja mõned kohalikud ka: üks oli 16 ja teine 17. Aga kõike muud tegime kahekesi. See on nii hull, et on kaks varianti: kas töötate kohutavalt hästi kokku või lähete suure aplombiga laiali. Meie töötasime väga hästi kokku. Saime hästi kiiresti selle peale, me ei pidanud üksteisele mitte midagi ütlema. Issand, aga kuidas te siis veel muu asjaga saite tegelda, kui tegite tööd-tööd-tööd ja siis vastu hommikut vajusite sängi? [„Sellise intensiivsuse peal töötades, ma ei vaadanud küll, mis kell sai lõpetatud. Kõik asjad tuli ära teha,“ kinnitab ka Siim.] Hakkasin vaistlikult tegema nii, et võtsin hommikul, kui üles tõusin, oma koera ja läksin mere äärde. Läksin ujuma, võtsin suure hulga tokke kaasa, mida loopisin koerale, et ta ujuks minuga kaugele kaasa. Seisin lihtsalt päikese käes ja täiesti reaalselt võtsin energiat. See oli minu aeg, pool tundi. Ilma selleta ei pea vastu, see ei ole võimalik. Siis läksin koju ja sundisin Siimu, et istume palun oma kohviga terrassile viivukeseks. Ta siiamaani irvitab mu üle ja ütleb mulle vahel hommikuti: „Istume nüüd pilgukeseks!“ (naerab) Kui teed midagi väga kõrgetel pööretel, on see ikka tohutu kaif. Loomise stress, positiivne stress, see on nagu näitlejatel või muusikutel: lähed lavale, annad endast kõik. Ületasin oma piire Hiiumaal ikka mitu-mitu korda. Elu sees ei uskunud, et suudan ennast sundida seda kõike nii suures koguses tegema. Selliseid asju, mida mulle ei meeldi teha, nagu näiteks koristamine, nõudepesemine, köögiviljade hakkimine. Kui vanalt sa esimest korda abiellusid? [Evelin on olnud abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli ettevõtja Karli Lambot.] Jaa, olin siis juba mitu aastat koos elanud oma tollase elukaaslasega. Tema just äsja abiellus kolmandat korda. Kümme. Meedias jääb mulje, et see oleks nagu väike episood, aga 18 aastat on tegelikult rohkem kui pool minu täiskasvanuelust. Ma ei mõtle kunagi, kui ma mingi asja ette võtan, et see on forever. Lihtsalt otsustan, et hakkan midagi tegema ja teen ära. Tahtsin ju omale kodurestorani ja nüüd pidin selle ära proovima. Siis ma ei saanud, nad panid kinni selle (naerab). Sa ehitasid Ärmale suure talukompleksi, tegid ära nii suure töö. Kujutan ette, et olid seal käppapidi mullas, higistasid... ... higi ja verd. Ja siis ühel päeval on see – vuhh! – läinud. Ütlesid, et sa ei jää kinni kuhugi, aga oled ju inimene, lihast ja luust. Süda tilgub ikkagi verd. Tahan igal kevadel näha vähemalt pilti sellest magnooliast, mis hakkab Ärmal õitsema ja mille kohta kõik asjatundjad ütlesid, et ei ole võimalik, et selline magnoolia läheb Eestis kasvama. Ühtegi sellist ei ole siin piirkonnas, suurte roosade õitega. Eestis on ainult mõned väikeste valgete õitega. Magnoolia puhul on nii, et mida suuremad ja roosamad, tumedamad õied, seda õrnem ta on. Magnoolia on maja taga keset roosipeenart kasvanud kolme meetri kõrguseks ja ta õitseb igal kevadel. Siis ikka palun Kadri Keiul saata pilti mulle. Minu suhtumine sellistesse asjadesse... Esiteks, võimalus teha midagi sellist, on nii fantastiline: muuta üks tükk maad hoopis millekski muuks. Ja teine asi: kui see lõppeb ära, siis nähtavasti on mulle antud veel midagi ehitada. Bravuuritar sõi Evelini ja Siimuga hommikueinet nende kodurestoranis Tallinna vanalinnas. Pildil vasakult: Siim Rikker, Anu Saagim, Evelin Ilves ja Õhtulehe ajakirjanik Sirje Presnal. Neliku ees istub Evelini neljajalgne sõber Schubert. Stanislav Moškov Evelin Ilves on karastunud mitmes skandaalis. Üks puhkes 2009. aastal, kui esileedi õpetas Postimehe lisalehes Arter ilmunud artiklis tütrele, et Kalevi kommivabriku toodang on kräpp, kuna sisaldab kahjulikke transrasvu. Kuigi avalikkus oli alguses pigem Evelini vastu, suutis ta sellega algatada arutelu tervisliku toitumise üle. Tänu sulle julgesid inimesed hakata kõva häälega rääkima sellest, et meie toitudes on näiteks liiga palju säilitusaineid. Või üldse keemiat. Inimesed hakkasid silte lugema ja see on minu meelest kõige suurem saavutus. See on ainus viis teada saada, mis toidu sees on. Kui tervislikust toidust rääkida, siis enamikule inimestele kangastub, et see on ainult toores kapsas või midagi muud kohutavalt madalarasvalist ja toorest – juurikas või köögivili. Tegelikult ei ole see tõsi. Minul on väga hea meel öelda, et meie siin oma restoranis teeme nii liha kui kala ja võid panen igale poole ohtralt, näiteks kui küpsetan köögivilju. Kui kasutad päris asju, ongi see tervislik. See, mis muudab toidu selleks, mis tegelikult ei ole toit, on töötlemine. Töödeldud toit on see, mida meie keha ja meel ei talu ja mis meid haigeks teeb. Kui sööd päris asju, võimalikult vähe töödeldud või siis hellalt töödeldud (näiteks hapendatud), siis on kõik väga hästi. Sinu väljaütlemisse suhtuti negatiivselt: vaadake, issand, mida ta suust välja ajab. Kas see ei ole sinu jaoks solvav? Samas, tervisearenguinstituut ütles, et see on kõigi aegade kõige odavam tervisekampaania – nulleelarve! Ainult et see läks maksma Evelini närvirakud. Muidu oleks pidanud miljoneid kulutama selleks, et oleks inimestele kohale jõudnud. Transrasvad on 100 protsenti kahjulikud, nende puhul ei ole kasulikku hulka. Transrasvu tekib ka tavalise toidutegemise käigus, kuid siis me saame hakkama sellega, sest kogus ei ole suur. On teisi asju veel, mida toidu sisse lisatakse, nagu kõrge fruktoosisisaldusega glükoosisiirup. Sellega on samamoodi, et ei ole tervislikku hulka: see kõik on kahjulik. Et glükoosisiirupit pannakse maiustustesse ja lapsed tarbivad seda, on kurjast. Aasias öeldakse, et ole ümber oma telje, seal on sinu raskuskese ja see on kõige tähtsam. Alati, kui vihastad kellegi peale, läheb sinu energiakese kuhugi ära ja siis oled haavatav, nõrk. Tegelikult, kui vihastad kellegi peale, ei ole see tema süü. See on sinu probleem. Igal inimesel on oma arvamus ja ta võib seda väljendada, sa ei pea reageerima. Nii lihtne see ongi. kuidagi tuim naine olemuselt, tegutsegu, kui palju tahes ja mitmel rindel. Püüab hakkama saada. Öpitud erialast ei ole nagu midagi kasu olnud. Önne igal juhul, meestega ei ole varem vedanud. viimase aja mall on promoda neid, kes neegritega sehkendavad ja vanu naisi, kes on mingi nipiga noorema mehe kätte saanud.			OSCAR-2019
– Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia: 2008 – 2012 – Kunstide Magister, ooperilaulu eriala dots. Nadja Kuremi lauluklass, lisaks tehtud pedagoogiline suund ja seeläbi saadud õpetaja kvalifikatsioon. 2013- tänaseni vabakutseline vokaalartist ning Mamma Mia Laulustuudio asutaja, juhataja ning õpetaja Laulmisega tegin tutvust juba 3-aastaselt, esimene suurem esinemine oli laste laulukonkursil Laulumaias aastal 1987, kahel korral esinenud laulukonkursil Laulukarussell ning saates Kaks takti ette. Lõpetasin 1996. aastal Põlva Muusikakooli viiulierialal. 2001. aastal astusin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikaliselaulu ettevalmistuskursusele Tamara Novitshenko lauluklassi. 2005. aastal jätkasin õpinguid dots. Nadja Kuremi lauluklassis. Osalenud mitmetes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendustes. 2005-2006. aastal laulsin teater Vanemuises ooperis ,,Võluflööt“ esimese poisi osa. Esinenud solistina koos E-Stuudio kammerkooriga ja Jaan Randvere sümfooniaorkestriga. Mitmel korral esinenud Võru vaskpillipäevade raames toimunud kontsertidel. Samuti andnud jõulukontserte ja sügiskontserte koos Põlva Maarja kammerkooriga ning mitmeid kontserte koos saksofonkvartetiga “SaxEst”. Muusikaterapeudina tean, kui suur mõju võib olla muusikal ning kui hõlpsalt on selle kaudu võimalik mänguliselt avastada, areneda, omandada uusi oskuseid, väljendada end lauldes ja liikudes, õppida arvestama teiste grupi liikmetega ning see kõik võib olla tore! Uurimused on tõestanud, et väikelapse aju on kui suur käsn, mis on võimeline väga väikese aja jooksul omandama nii paljusid uusi teadmisi ja oskusi. Iga väike laps on suur ime. Tunnetan õpetajana vastutust nende ees ja teen oma tööd vaid armastusega. Mina olen Liisi. Laulmisega tegin tutvust juba 5-aastaselt, esimene suurem esinemine oli laste laulukonkursil Laulumaias aastal 1987. 1988. alustasin kooliteed 21. Koolis muusikakallakuga klassis ning aasta hiljem alustasin ka Tallinna Muusikakoolis kandleõpinguid. Samal aastal liitusin tütarlastekooriga “Ellerhein”, kus laulsin kokku 11 aastat. Sealt edasi laulsin mitmes kammerkooris (kammerkoor “Carpe Diem” Tomi Rahula juhendamisel; EBS kammerkoor) kuni 24 eluaastani. Aastal 2008-2009 läbisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu/hääleseade kursuse Pirjo Püvi juhendamisel. Aastal 2010 otsustasin aga suunda muuta ning kandideerisin Inglismaal Guildfordis asuvasse kaasaegse muusika akadeemiasse (The Academy of Contemporary Music) ning minust sai nn crossover laulja. Omandasin diplomi kaasaegse muusika esitamises kogudes muuhulgas teadmisi muusikaärist, bändis laulmisest ning komponeerimisest. Koolis õpetatavaks meetodiks oli SLS ehk Speech Level Singing Method (tõlk. rääkimise kõrgusel laulmine), milles olen ka kooli järgselt ennast täiendanud ning meetodit õpetanud. 2013 aasta kevadel alustasin akustilise kitarri õpinguid. 2017. aastal omandasin Tallinna Ülikoolis haridusteaduse magistrikraadi ning teadmised tööks alushariduse pedagoogina. Mul on inspireeriv ja lennuka fantaasiaga poeg Kenert (7.a). Olen pärit neljalapseliselt perest ja tundunud alati huvi lastega koosolemise, kasvamise ning nende toetamise vastu. Minu suur kirg on olnud ka teater ja muusika. Olen veendumusel, et töö õpetajana on võimaldanud ühendada mitmed huvid ning seeläbi pakkuda lastele midagi tõeliselt meeldejäävat. Juba ammu ei saa lastega tegutseda selliselt, et kõik oskavad, teevad, mängivad ja mõtlevad ühtemoodi. Olen arvamusel, et peamine ei ole mitte mida lastele välja pakkuda ja koos teha, vaid kuidas! Kontakt lapse ja õpetaja vahel on kõige aluseks, et kujuneks toimiv ja kvaliteetne koosveedetud aeg. Minu üks peamisi mõtteid elus on järgmine: “Iga hetk on kordumatu. Need sekundid, minutid, tunnid, päevad ei tule meile kunagi enam tagasi!” Seda enam on mul hea meel, et saan olla osa kellegi kordumatust hetkest. Mulle on usaldatud aega, mistõttu olen võtnud oma südameasjaks, et see aeg olgu positiivne ja meeldejääv. Minu huvi on ka kaasa teha erinevates heategevusprojektides, mis muudavad laste elu veelgi paremaks. Teiste hulgas on olnud hea koostöö Toidupanga ja Heategevusfondi Minu Unistuste Päeva meeskonnaga. Lõpetasin 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia disaini eriala bakalaureuse kraadiga, kus minu lemmikteemaks sai ruum ja jätkan hetkel õpinguid magistrantuuris samas ülikoolis kuid stsenograafia erialal, mis võimaldab süvenenumalt vaadata nähtuste sisse, mis teatrilaval toimuvad. Koos Mamma Mia Laulustuudioga olen saanud mitmeid oskusi rakendada nii plakatite, kutsete, meenete kui lavakujunduste loomisega. Ma arvan, et kunstiga on lood nagu iga teise hea asjaga – peab harjuma. Näiteks selleks, et inimene hakkaks ooperist lugu pidama, peaks ta lapsest saadik ooperis käima. Või võtame näiteks mõne hea delikatessi. Me tõenäoliselt keegi ei suutnud esimese hoobiga nautida hallitusjuustu või austreid või pooltoorest liha või sushit…eriti selgelt näeb seda laste pealt, kelle toidulaud on alguses väga lihtne ja kohati liiga ühetaoline…makaronid, siis makaronid ja võibolla veel kord makaronid. Aja möödudes lisandub üha põnevamaid roogi, sest maitsemeel, nagu iga teinegi areneb. Neid häid maitseid püüamegi kõik koos harjutada ja avastada. Mina olen Karin ja olen muusikaga koos üles kasvanud ning soovin seda rõõmu muusikast ka teistega jagada. Just sellepärast astusin sisse 2008.aastal Tallinna Ülikooli ustest ning peale 5 aastat õppimist omandasin haridusteaduste magistrikraadi muusikaõpetajana. Hetkel töötan sellel erialal juba viiendat aastat ning see on olnud üks vahva ja arendav teekond. Mina leian, et mäng on lapse töö ja laps õpibki kõige paremini mängides. Seega on minu eesmärgiks ka oma tunde läbi viia mänguliselt ja mitmekesiselt. Püüan käia ennast võimalikult tihti koolitamas ning olen ka ise muusikaliselt aktiivne. Laulan Tallinna Ülikooli ansamblis Vox Nova ja käin aeg ajalt kontsertmeistrina kollektiive saatmas. Lisaks usun ma, et terves kehas elab terve vaim ning ka spordil on minu elus tähtis koht. Mängin võrkpalli, keeglit ja käin spordiklubis. Siret on Mamma Mia Laulu- ja Huvistuudioga seotud juba teist aastat. Ta on meie stuudio sportlik hing, kes seab tantsuliigutused laulude järgi. Siret armastab tööd lastega ning arvab, et lastega koostöö peegeldabki just õpetaja olemust. Sireti tundides saab lisaks õpitud tantsusammudele ka kõhulihased treenitud, sest nalja saab palju.			OSCAR-2019
Õppimisele orienteeritud töökultuuriga organisatsioon ei saada töötajaid lihtsalt koolitustele, vaid julgustab ja loob võimalused arenguks ja õppimiseks ettevõttes sees ja töö käigus. Töötaja arengus mängivad rolli nii tööandja kui ka inimene ise. Vaja läheb ühelt poolt ettevõtte toetust ja julgustamist, teistelt poolt aga inimese enda vastutust ja soovi areneda. Organisatsioonis, kus puudub motiveeriv ning edasipüüdlikkust soosiv keskkond, on areneda ja uusi oskusi omandada äärmiselt keeruline ning seda ei muuda ka paljumaksvate koolitustega. Kui väärtusbaas on sarnane, siis on keskkond selleks ka soodne. Näiteks Elisas ei räägi me juba mõnda aega niivõrd koolitamisest kui hoopis õppimisest töökohal ja töö kaudu. Oskusi saab alati omandada, kuid suhtumine ja hoiakud on need, mis loevad. Seda me ka värbamisel väga hindame ja selle põhjal otsuseid teeme. Üks takistusi, mis inimesi võib paigale seisma sundida, on kartus teha vigu või oma nõrkusi tunnistada. Arvatakse, et sellele võib järgneda karistus või halvimal juhul tööst ilma jäämine. “Ma ei oska/tea” ei tohiks olla tabu, kui sellega käib kaasas arenemissoov. Siiski on kahjuks vigade tegemine ja eksimine konservatiivsetes organisatsioonikultuurides lubamatu ja karistatav. Kuid ajad on muutunud ja selline juhtimisviis ei ole jätkusuutlik. Juhtimiskultuur peab olema valmis muutuma ja inimeste ootustega sammu pidama. Tänapäeva ettevõttes ongi vigade tegemine üks peamisi õppimis- ja kogemuse omandamise võimalusi ning juhid peaksid oma töötajaid toetama. Esiteks peab olema julgus eksida ja veel olulisem on nendest eksimustest õppida. Analüüsimetoodika, kuidas eksimustest järeldusi teha, peaks olema hästi läbi mõeldud, vastasel juhul ei ole õppetundidest teadmiste omandamine piisavalt tõhus. Üks lihtsamaid vigade analüüsi tööriistu on 5 MIKSi (5 WHY) metoodika, mis aitab jõuda juurpõhjuseni ja selle likvideerimisel sama vea kordamist vältida. Õppimise tahe on iseloomulik eriti just praegusele nooremale generatsioonile, kes moodustab tööturust olulise osa. Kui vanema põlvkonna ootus oli, et ettevõte pakub koolitusi ja töövestlusel tunti huvi, millistele seminaridele minna saab, siis üha rohkem noori tuleb tööle sooviga õppida ja areneda. Edulugusid on kindlasti mitmeid. Ka näiteks meie ettevõttes on üks südikas töötaja alustanud tööd kõnekeskuse teenindajana ning kasvanud erinevate ametipositsioonide kaudu arendustiimi juhiks. Ikka oma töökuse ja õppimissoovi abil. See kinnitab, et CVs ei pruugi küll olla ette näidata suurt töökogemust, kuid ollakse valmis pingutama ja panustama. Tööandja oskus on see soov ära tunda ning tagada piisavalt huvitav töö ja ambitsioonikad eesmärgid, mis õpimotivatsiooni ärgitaks. Samas on oluline vastutus siin töötajal endal. Võimaluste rohkes töökeskkonnas tuleb osata neid ka kasutada ja enda kasuks tööle panna. Kindlasti on ka aja muutudes arenenud võimalused juurde õppimiseks ja omal käel teadmiste omandamine on lihtsam kui ei kunagi varem. Kasulikku infot saab internetis surfates, populaarsed on igasugu webinar’id, aina rohkem jagatakse üksteise kogemusi ja läbielamisi hommikukohvi stiilis seminaridel. Ollakse avatumad nii oma positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi jagama. Eelneva põhjal ei saa muidugi väita, et väliseid koolitusi vaja ei olegi ja see on viis, kuidas ettevõte saab kulusid vähendada. Kui organisatsioonikultuur on õppimist soodustav, on kõikvõimalikud seminarid ja koolitused on lisaväärtus. Kuid need peavad lähtuma vajadusest ja nõudlusest. Tööandja ei saa määrata, millisele koolitusele keegi minema peaks, küll saab aga juht tagasisidestamisel ja eesmärkide püstitamisel soovitusi anda. Kaasamine ja koos arenguplaanide läbiarutamine motiveerib töötajaid ühise eesmärgi nimel pingutama ja tundma ennast osana organisatsioonist. Motiveeritud töötajat omakorda kannustavad vähem hüvitised ja rohkem just võimalus töö kaudu end arendada. Ajalehepoisist juhiks saamine on igati võimalik, kui toimivad võrrandi kaks poolt – inimene on ise valmis oma aega panustama ning organisatsioonipoolne toetus. Julgustan ettevõtteid oma töötajaid kuulama ja innustama neid edasi püüdlema. Lahti tuleb saada ka mentaliteedist, et koolitus ravib kõik – ka juhtimisvead või tegemata jätmised. See aitab kaasa nii inimese enda kui ka ettevõtte tulemuslikkusele. Võidavad kõik. Kontoripiirid ületavad lisaks linnadele aina enam ka riigipiire ning tiimid koosnevad eri ajatsoonides ja kohtades töötavatest liikmetest. Elisa Eesti erakliendiüksuse juht ja juhatuse liige Andrus Hiiepuu toob välja, et selline töökorraldus nõuab kindlaid reegleid, sest mõjutab nii kaugtöötajaid kui ka kodumaal viibijaid. Aina enam tööandjaid võib ühel või teisel hetkel kokku puutuda sellega, et töötajad sooviksid tööd teha kuskil mujalt kui kontorist. Olgu selleks siis kodu, mõni teine linn Eestis, aga sagedamini ka välisriigid. Inimesed on liikuvamad, reisivad rohkem ja soovivad seda töötegemisega kombineerida. See ei tähenda aga seda, et töösuhe peaks lõppema. Arvestades praegust tööturu situatsiooni, kus töökäte puudus on paljudes sektorites suurem kui töökohtade arv, tuleb häid töötajaid hoida. Kui tööiseloom seda võimaldab, siis riigipiirid takistuseks olla ei tohiks. Muudatusi nõuab see küll, nii kaugtöötaja, tööandja kui ka tiimiliikmete jaoks, kuid kindlate kokkulepe alusel on kõik võimalik, sest edukas kaugtöö on juhtimise küsimus. Enne kui kaugtöö teisest riigist päriselt pihta hakkab, tuleks kõige pealt põhjalik eeltöö ära teha. Teame ju kõik, et võõras riigis eluoluga kohanemiseks tuleb aega varuda. Nii nagu reisiplaane tehes loetakse ja töötatakse läbi Lonely Planeti raamatud ja mitmed reisiblogid, tuleks seda teha ka elukohavahetuse puhul. Milline on kohapealne internetiühendus, kui püsiv see on? Kust kohast tööd tehakse, kas valmistatakse ette paikne kodukontor või on elustiil liikuvam ja tehnilised lahendused ebapüsivamad? Kas Skype’i koosolekuteks või konverentskõnedeks on vajalikud seadmed olemas? Need kontrollküsimused tuleks kindlasti enne päriselt teise riiki kolimist läbi mõelda. Kindlasti tasub enne tööle asumist mõned nädalad ise kohapeal olukorda testida, et kaugtöö algus sujuv oleks. Nii on kõigile peavalu vähem ja näiteks videokoosolekutega alustades ei kulu aega mõttetult kaua tehnilisele seadistamisele. Töötavad ja kvaliteetsed tehnilised lahendused on hügieenifaktor ning halb internetiühendus või helikvaliteet ei tohi saada vabanduseks. Rahvusvaheliselt töötavate tiimide puhul saab kindlasti üheks kõige määravamaks faktoriks aeg. Olenevalt asukohast võivad ajatsoonid erineda paarist tunnist kuni kasvõi 10 tunnini. Elisas on mõne aastaga kogunenud teisest riigist töötajaid praeguseks 13. Mõned neist töötavad kaugemalt, mõned lähemalt. Neid leiab näiteks Hispaaniast, Taist, Balilt, aga ka Peterburist või Egiptusest. Selline töökorraldus nõuab kindlaid juhiseid ja kokkuleppeid, et töö kenasti sujuks ja et üksteisega arvestada saaks. Oleme oma ettevõttes paika pannud kindla aja, kui inimesed peaksid kättesaadavad olema, samas töökohustused, mis ei nõua suhtlus, võib ära teha endale sobival ajal. Mõne jaoks nõuab kokkulepitud aeg paari tunni võrra varajasemat ärkamist, teise jaoks õhtutundidel töötamist. Samas on siis päevane aeg vabam, kuna Eestis on öö. Vähemal või rohkemal määral annab seda väga paljude ajatsoonidega kohandada. Kokkulepitud töötamise aeg on oluline, kuna kaugtöö ei mõjuta vaid distantsilt tööd tegevat inimest, vaid ka tema tiimi ning klienditöö puhul koostööpartnereid ja teenindatavaid ettevõtteid. Olenemata teise osapoole asupaigast soovitakse kiireloomulistele küsimustele vastuseid saada samamoodi nagu Eestiski. Teisest küljest on ühes ajarütmis töötamine vajalik ka selleks, et toimiks sünergia ja suhtlus ülejäänud tiimiga. Kaugelt töötaja ei tohiks jääda oma tegemiste ja toimetamistega üksi, vaid peaks ennast tundma siiski tiimi osana. Samuti on kokkulepitud tööaeg ja töötamise reeglid olulised ka teistele kontoris töötavatele meeskonnaliikmetele. Nii ei kao kontakt kaugtöötajaga ära ja välditakse olukorda, kus kardetakse kirjutada/helistada, sest „äkki ta magab või ei saa rääkida“. Nagu öeldud, on selline tööviis kindlasti väljakutse töötajale endale, kuid ka tiimile ja juhile. See nõuab mõtteviisi muudatust ja valmisolekut mõlemalt osapoolelt. Selleks, et distantsilt töötaja n-ö ära ei kaoks, tuleks lisaks meilisuhtlusele ja veebisuhtlusprogrammidele kindlasti säilitada ka silmast silma kontakt, mida võimalusel teha ühes kohas viibides või siis videosilla vahendusel. See annab võimaluse juhile töötaja arengut ja tööd paremini hinnata ning töötajale endale võimaluse oma probleeme või küsimusi, aga ka edu jagada. Kindlasti paneb selline töövorm juhi ja alluva töösuhte proovile ning nõuab mõlemalt poolelt üksteise usaldamist. Kui on tehtud kindlad kokkulepped, seatud ootused ja mõõdikut töö tulemuste hindamiseks, siis võib töö hästi toimida vahemaast olenemata.			OSCAR-2019
Tänasega lõppes Ft. Lauderdale-is peetud olümpiaklasside regatt, kus ülekaaluka esikoha saavutasin. Kokku jäi 8-st sõidust minu arvele 5 esikohta (5 shampust), 2 teist kohta ja 1 kolmas koht. Tänane päev tõi tugevama tuule ja suure laine, mis oli hea, sest näitas mulle mu nõrkasid kohtasid. Nõrga, psühholoogiliselt ja taktikaliselt raske ilmaga olen praegu suurepärane, kuid tugevama briisiga jään enda tippvormile veel kõvasti alla. Tasuks tänastest sõitudest 3. ja 2. koht, kusjuures viimases libises võit käest umbes poole paadipikkusega. Samas oli juba esimese sõidu kolmandast küll ja veel, et kindlustada regatil kokkuvõttes esikoht. Sellega said minu võistlused siin Ameerika mandril otsa. Minu saagiks jäi MK-etapi hõbe ja väiksema kaliibriga, kuid siiski korraliku rahvusvahelise konkurentsiga (6 riiki) regati esikoht. Tsiteerides Eesti poliitikuid nagu ma varemgi teinud olen, siis "pole paha!". Kui veel statistikut mängida, siis 22-st võistlussõidust sain 8 esikohta, 3 teist kohta ning ühe kolmanda. Homme luban endale selle laagri 3nda puhkepäeva. Oleme siin ju 16ndast jaanuarist saadik, keha vajab vahepeal ikka turgutust ka. Sealt edasi lülitume taas trennilainele, et Euroopas algavaks hooajaks korralik põhi alla laduda ja füüsiliselt paremasse konditsiooni jõuda. Kõrvalt jälgijatele saab järgnevad nädalad ilmselt vähe igavamad olema, olen teid võistluste sõiduvõitudega ära hellitanud, nüüd peate trenniga rahulduma. Sellegipoolest, püsige lainel, hoian teid ikka jooksvalt asjadega kursis. Esiteks ilmusid eile uued maailma ränkingud, kus ma olen tõusnud juba üllatuslikult kõrgele, 6ndale kohale. Sellega olen hetkeseisuga ka kõige kõrgema asetuse Eesti purjetaja, üks kõik mis klassis. See võib tunduda tühise asjana, kuid sportlase jaoks on tegu päris suure enesekindluse allikana, sest tead, et oled parem kui 700 ülejäänut edetabelisse mahtuvat. Nii ette on Eesti purjetajatest minu andmetel üldse jõudnud vaid Tõnisted, Karpak ja nüüd mina. Seega on, mille üle rõõmustada, seda enam, et laser on kõige tihedama konkurentsiga paadiklass. Teiseks olen purjetamismaailmas kogunud päris hulga tuntust. Suure panuse sellesse andsid kaks asja. Esimene neist oli minu uskumatult hea medali ringi sõitude päev, millist enne purjespordis polnud nähtud ja teiseks show, mille finišeerides korraldasin. Salto pilt on jõudnud ilmselt enam-vähem iga purjetajani ja nüüdseks on see ISAF-i (rahvusvaheline purjetamisföderatsioon) facebooki timeline-i pilt, minu fännide abiga loomulikult, seega aitäh like-ide eest! Nüüd, kus on aega veidi möödas, olen ehk toimunut juba ka ise vähe paremini seedinud. Ma olen piisavalt kindel sportlane uskumaks, et suudan väga hästi purjetada. Palusin ka poolehoidjatel regati alul kannatust varuda öeldes, et mul võtab käima saamine veidi aega. Ma ei usu, et keegi arvas, et ma end nii hästi käima saan. Ja kui nüüd ausalt tunnistada, siis ma isegi. Viimane päev klappis kõik. Teadsin, et olen suuteline medali ringis suurepäraselt sõitma, sest mulle see sobib, kuid selliselt domineerimine tundub hetkel tagasi vaadetes endiselt sürreaalne. Igal juhul, need on need hetkel, mille nimel sportlane elab. Või vähemalt mina kindlasti. Hetked, kus tunned uskumatult head flow-d ja sellist kindlust ja jõudu eneses, et mitte miski ega keegi ei saa sulle vastu. See on üks ütlemata mõnus tunne ja selle poole tasub püüelda. Olen seda oma karjääri jooksul erinevatel tasemetel vaid üksikud korrad tundnud, nii kõrgel tasemel oli tegu teise korraga (2010. MM-i esimene päev, kohad 3; 1). Tunnen, et sellist boosti oli mulle vaja. Olen maksimalist ning seda mitte ainuüksi spordis vaid elu suhtes üldiselt. Tahan kõike ja soovitatavalt korraga. Seetõttu on vaja selliseid hetki, mis meenutavad kui uskumatult tore purjetamine on ning mille nimel ma kõike seda vaeva näen. Sellised teod annavad jõudu ning usku, et olen õigel teel ning võimeline jõudma selleni, millest elu aeg unistanud. Loodan, et oskan sellest tulemusest ammutada enesekindlust kuhjaga ning järgmistel regattidel oma maailma tipptaset hoida ja samm sammult ikka üles poole ronida. Täna oli mul uue tsükli esimene treeningpäev. Oleme kolinud uude kohta, Ft. Lauderdale-i. Sealsed tingimused kujutavad endast veel soojemat ja helesinisemat vett ja suuri ookeani laineid, mille peal end täna kui väike laps kommipoes tundsin. See on hea vaheldus Miami Biscayne Bayle, mille peal veel järgmisest nädalast kuni veebruari lõpuni nühkida saame. Sel nädalavahetusel ootab meid Lauderdale-is ka veel üks regatt, kus usutavasti saame väga head suure grupi treeningud. Plaanin seda võtta hea trennina ja üritan jõuda kõrvale teha ka füüsilist. Suures plaanis oleme sukeldumas sügavasse treeningrütmi, hommikul merel, õhtul jõusaalis/ratta seljas. Üritan teid asjade käiguga jooksvalt kursis hoida, nagu ikka. Täna oli siis kuues ja viimane võistluspäev, medal round nagu seda uut moodi nimetatakse. Nagu eile mainitud, siis uue süsteemi järgi koosneb see kolmest topeltpunktidega sõidust, mis tähendas omakorda, et kõik oli põhimõtteliselt võimalik (olgugi, et paljud peale minu seda ei uskunud). Aga, mis kõige tähtsam, siis mina uskusin, sest teadsin kui palju regati algusest saadik konditsiooni poolest edasi olen liikunud. Läksin aegsasti klubisse ja panin kõik valmis nagu tavaliselt, võibolla ehk kontrollisin asjad veidi rohkemgi kullipilguga üle, kuid see selleks. Ei tundnud suurt pinget, sest teadsin, et langeda saan vaid 8ndalt kohalt 10ndaks, tõusta aga palju. Kõik oli mu enda kätes ja ei arvanud, et mul kellegi eest mingit kohustust põdeda oleks. Uskuge või mitte, aga minust on saamas vaikselt vaikselt medal race-ide veteran, või vähemalt nii mulle tundub. Huvitav on kõrvalt jälgida neid, kes seda elus esmakordselt läbi teevad ning kuidas nende emotsioonid mängivad. Merel ootas mind täpselt see, mida olin lootnud. Ma tean, et mingit kindlat tuult pole ilus loota, kuid ma ausalt ka pole hetkel veel oma 81kg-ni langenud kaalu ja allapoole minu tavapärast kallutamisvormi nende 84-85kg-ste kollidega võimeline pika-ajalist sirgjoonelist kiirust hoidma. Täna polnud selleks õnneks ka erilist vajadust. Medal Roundi rada oli kalda all, enamuse lainetest moodustasid pealtvaatajate ja žürii kaatrid ning tuul oli kusagil 3-6m/s ja umbes sama keerutav kui Evgeni Plushenko jääl oma hiigelajal. Ma ei taha küll kellelegi tuhka pähe raputada, kuid Reinu kooli maast-madalast poole tunnised treeningsõidud on põhimõtteliselt täpselt nagu medal race, seega oskan selles olukorras iroonilisel kombel võibolla, et pareminigi ümber käia kui tavalistes sõitudes. Statistika toetab mu mõttelendu, sest siiani on mul kuuest medal race-ist nüüdseks kolm võitu ja üks teine koht. Seega noored, läks vorst minna! Olin täpselt sellises konditsioonis nagu vaja ja teadsin raja üle vaadates suhteliselt täpselt, mida teha tahan ja miks seda teha tahan. Viisin oma plaanid laitmatult ellu ning esimeses kolmest medal race-ist olin ülemiseks märgiks juba vahega esimene. Taganttuules tõmbasin vahe pikaks ja edasi oli vaja hoida. Finišeerisin umbes 25-30 sekundilise edumaaga teise ees ning tundsin end hästi. Teine sõit jälgisin sarnast plaani ja järjekordselt suutsin ülemisse märki sõita esimeseks. Taganttuules lasin itaallase endale kõrvale ja loomulikult sai ta pärast terve taganttuule pikkust võitlust lõpuks mööda. Sellele vaatamata olin tolleks hetkeks eneses nii kindel, et ei põdenud möödunud itaalia paadi pärast. Olin kindel, et võtan ta veel tagasi. Ülejäänud gruppi jälgides ja kattes läks mu suurepärane sõidujoon veidi kaduma (loe: lappama) ja itaallast ma siiski kätte ei saanud. Tasuks teine koht. Isegi kui ma ei taha ja eile ei suutnud blogis 11-le 7t liita ja sain kokku 19, siis matemaatikaklassi taust on mul mingil määral siiski alateadvuses ning olin selleks hetkeks teadlik, et olen tõusnud kolmandaks. Viimaseks sõiduks oli plaan endiselt sama ja miks ta polekski pidanud olema, töötas ju! Mis ma oskan öelda! Hea start, paar nutikat pauti ja finišisse sel korral hiljaks ei jäänud. Järjekordne u. 30-40 sekundiline võit ja päev oli minu jaoks lõppenud. Ei jäänud muud kui tõdeda, et domineerisin tänast otsast lõpuni. Pole küll suurem asi eneseupitaja, kuid täna see tõesti nii oli. Kanada koondise treener sõitis minu juurde ja ütles, et nii karmi finaalseeriat pole ta kunagi näinud. Päris hea tunne oli! Igatahes, mina olin juba õnnest rõkkamas, kuid siis sain veel oma kaatri peal olnud arvutustiimilt (Mehu ja Rein) teada, et näed siis, hoopis hõbe mitte pronks nagu mina olin arvanud! Päris hea päev oli, pole midagi öelda! Esimese asjana üle finiši sõites karjusin nii kuis jaksasin ja siis viskasin showmehe poolest ühe asja, mis nüüdseks kannab purjetajate seltskonnas nime "the Karl flip". Seejärel lendas peale Kanada koondise kaater, kes pritsis mind shampaga üle. Endiselt ei saanud enesetunde üle kurta! "Karl flip" tundub purjetamismaailmale peale minevat, sest üleval olev pilt vaatas vastu rahvusvahelise purjespordi föderatsiooni kodulehelt. Samuti on minust saanud USA MK-etapi kaanestaar, haha! Midagi pole teha, kui uus süsteem tuleb, siis peab ju keegi esimesena midagi tegema ja fakt, et keegi pole kunagi medaliseeriat nii hästi kui mina sõitnud tundub mulle hetkel veel päris fantastilisena. On top of the world, baby!			OSCAR-2019
Saue Valla SÄRTS 2016 toimus 4. veebruaril ning tegemist oli kolmandat aastat toimuva üritusega, kus tunnustatakse tublisid, silmapaistvaid ja särtsakaid Saue Valla noori. Peale ametlikku osa on noortel võimalik süüa torti ning alati tuleb lavale ka mõni vahva esineja- sellel aastal esines noortele ei keegi muu kui superstaari saatest tuult tiibadesse saanud Mikk Mäe! Sel aastal toodi meie külla 3 auhinda. SÄRTS 2016 tiitli pälvisid meie küla noortekeskuse noorsootöötaja Maarja-Liis Tahk ning tubli saalihokimängija Tanel Kasenurm. Samuti tuli ka kõige noortesõbralikuma teo tiitel meie külale- selle pälvis Ääsmäe seikluspark. Eelmisel nädalal Tallinnas TTÜ Spordihoones toimunud meeste saalihoki maailmameistrivõistluse valikturniiril teise koha saavutanud Eesti meeste saalihokikoondis tagas kolme eduka mänguga koha maailmameistrivõistluste finaalturniiril. 3.02-7.02 toimus Tallinnas maailmameistrivõistluste valikturniir, kus osalesid peale Eesti koondise veel Holland, Austria, Taani ja Soome. Eesti koondise eesmärgiks oli võita 3 mängu, mis tagaksid neile koha finaalturniiril- eesmärk sai edukalt saavutatud ning Holland, Austria ja Taani pidid tunnistama Eesti paremust. Viimane mäng, mis toimus hetkel maailmas 2. kohal oleva Soome, kaotati seisuga 15:1. Koondises tegid häid mänge ka kaks Ääsmäe noormeest- Kaspar Kallion ja Tanel Kasenurm. Pered, fännid ja toetajad soovivad poistele ning tervele Eesti koondisele palju õnne ning edu detsembris toimuval finaalturniiril! Rohkem uudiseid leiab Eesti Saalihoki Liidu koduleheküljelt http://www.saalihoki.ee/ . Mängud on ka järelvaadatavad- leheküljelt http://spordikanal.com/ leiab mängude lingid. Eile, 3. veebruaril algas Eestis meeste saalihoki maailmameistrivõistluste kvalifikatsioon. Valikturniir leiab aset TTÜ Spordihoones 3.02-7.02.2016. Eesti koondis pidas eile maha oma esimese mängu ning järele on jäänud veel kolm- üks neist toimub täna kell 19.00, kus vastaseks hetkel 23. kohal positseeruv Austria. Eilne mäng lõppes Eestile edukalt- Hollandit võideti seisuga 9:1! Mängu esimese värava kombineerisid Ääsmäelt sirgunud mängijad- Kaspar sai kirja söödu ning Tanel värava! Veel toimuvad Eesti mängud laupäeval ja pühapäeval. Laupäeval on kell 16.00 vastaseks Taani, kes on hetkel maailma edetabelis 12. kohal, seega tuleb kindlasti põnev mäng. Pühapäeval, 7. veebruaril kell 13.00 toimub mäng Soomega, kes on hetkel Rootsi järel maailma edetabelis 2. kohal. Viska lipuvärvid selga, tule kohale ja aita omadel väita! Kui tribüünile ei jõua, vaata otseülekannet kodus. Tänast mängu saab näha siit: http://www.ohtuleht.ee/716271/tana-otsepilt-saalihoki-mm-valikturniiril-kohtub-eesti-austriaga . Eelmisel nädalal valiti 2015. aasta parimad saalihokimängijad, kelleks on TTÜ SK/Ääsmäe endine mängija Tanel Kasenurm ning EMÜ Spordiklubis mängiv Liina Luih. Novembrist Šveitsi klubis Unihockey Basel Regio mängiv Tanel tuli TTÜ SK meeskonna kooseisus 2014/2015 hooajal Eesti meistriks ning silmapaistvaks peetakse ka tema mängimist U19 juunioride MM-koondises. Pea nädal tagasi leidis Ääsmäel aset korvpalliturniir Ääsmäe Karikas 2015, kus osalesid nii kohalikud korvpalli huvilised kui ka mujalt kohale sõitnud mängijad. Turniiril võistlesid omavahel neli võistkonda: Ääsmäe KK, BC Forwards, Banketibrigaad ning Sulev BC. Esimese koha saavutas võistkond Banketibrigaad, teiseks jäi Sulev BC, kolmanda koha krabas endale BC Forwards ning Ääsmäe KK võistkond jäi neljandaks. 10. detsembril toimusid saalihoki U13 vanusegrupi põhiturniiri mängud. Ka Ääsmäe võistkonnal toimus eile 3 mängu Kristiine Spordihallis, kus vastasteks olid SK Noorus, Viskoosa SK ning HC Panter, kellega varasemalt on üks mäng juba peetud. Igale vastasele sel korral kaotati. Mäng SK Noorusega lõppes seisuga 7:1, kus Ääsmäe ainsa värava lõi nr. 23 Danil Slizunov ning söödu andis nr. 30 Sten-Erik Krull. Kohtumine Viskoosa SK võistkonnaga lõppes seisuga 8:1, kus meie võistkonna ainsa värava lõi mängija nr. 28 Klaus Laurik. Ning mäng HC Panteriga lõppes seisuga 14:0. U13 vanusegurpi põhjagrupi tabelis on Ääsmäe võistkond hetkel viimasel ehk viiendal kohal. Täpsema tabeli seisu leiate siit: http://saalihoki.ee/Liigad/Liiga.aspx?id=15&tab=games . Sel neljapäeval toimuvad U13 vanusegrupis põhiturniiri mängud. Ääsmäe võistkonnal on siiani olnud kaks kohtumist, millest mõlemad on kaotatud- vastane HC Panter võitis 20:0 ning Sparta Team Automaailmale kaotati 9:0 . Sellel nädalal toimuvatel mängudel on vastasteks SK Noorus, Viskoosa SK ning teine mäng peetakse HC Panteriga. Mängud toimuvad: TTÜ SK/Ääsmäe saalihokimeeskonna jaoks on hooaja algus olnud hea- võidetud on kahest mängust kaks. Viimane mäng toimus 28. novembril Kristiine Spordihallis, kus vastaseks oli Maitim. Mäng kujunes üpriski põnevaks. Esimese kaheksa minutil jooksul läks Ääsmäe meeskond 5:0 juhtima. Viimase kolmandiku alguses olid tablool numbrid aga hoopiski erinevad- seis oli 6:6 ehk vastased olid head tööd tehes järgi jõudnud. Mäng lõppes siiski TTÜ SK/Ääsmäe võiduga ning seisuks jäi 9:6 . Järgmine mäng Ääsmäe esiliiga saalihokimeeskonnal, kus vastaseks on Sparta Team Automaailm II, toimub:			OSCAR-2019
Algaval nädalal müüb meilegi hästituntud Norra riigifirma Statoil avalikul esmaemissioonil 22% firma aktsiatest, misjärel aktsiad noteeritakse Oslos ja NYSEL. IPO-d korraldab Morgan Stanley Märkimishinnaks tuli 69 NOKi Oslos (märkimisvahemik oli 66-76 NOK), märgiti 4 korda üle. 78% välisinvestoritele, 16% Norra institutsionaalsed ning ülejäänu töötajad ja Norra jaeinvestorid. LEFX on nüüd lisatud. Kuna USAs kaubeldakse kokku ca. 10 000 aktsiaga, siis selliseid asju ikka juhtub. Sellisel juhul piisab sellest, kui e-mail saata: klienditugi@lhv.ee 1. Sõltub, mida keegi päevapraeks peab – tarbijate harjumused on väga erinevad. Usun, et korraliku ja värske lõunasöögi saab Statoili teenindusjaamast ka täna osta. 2. Statoil pakub kõigis Euroopa riikides täisteenuse kontseptsiooni – mootorikütused, mugavuspood ja autopesulateenused – kõik kolm valdkonda kannavad Statoili kaubamärki. Tõepoolest, väga hea huumor! Nii võiks kokkuvõtlikult öelda nende "kuumal toolil" antud vastuste kohta :) Võib nalja teha ja mitte, aga fakt on see, et kiirtoidukontseptsioon tankla juures on Statoilile toonud viimastel aastatel meeletu edu ja absoluutse liidripositsiooni Eesti kütusemüüjate seas. Ei usu, et asi on nii lihtne, nagu ivari seda kujutab. Musta huumori jutuke oli mulle lihtsalt positiivne emotsioon selle kohta, et ma pole siin maailmas üksi, kes Statoilis tankimist lausa vihkab - ikka põhjusel, et kütusemüük on seal kõige viimane prioriteet, seevastu iluteenused jms analoogilised tegevused tunduvad olevat põhitegevusala. Kõige krooniks ei kõlba too lämmi pini seal ju süüa. Masendav firma - aga tal läheb hästi. Kas põhjuseks on konkurentide vähesed investeeringud või...? Minu hinnangul tankimine tõeliselt võimatu Statoilis sellepärast, et seal meeletult inimesi, mõtteainet neile jaguks. Variant a: Teha poolautomaattanklad, need, kes ainult kütuse pärast statoilis saaksid automaatselt oma "tankimisposti" juures maksta. Toit, piletilevi, kütus - ei arvaks kohe, et sellist sünergiat tekitab, aga statoil on kontseptsiooni edukalt tööle panud. Kiirsöök autostumise ajal on hea idee. Kui kate ühe saia (või hotdogi või mis iganes) või 20 liitri kütuse pealt no sama siis ma müüks ka saia koos kütusega. Hästi tabatud minu meelest ja kui kaks oma leivakotti kaasas tassivat rekkemeest ei ole rahul, mingu Nestesse No sellest on kusagil ka enne juttu olnud, et inimesed siirduvad vorstisaia ja kindlustuse tegemise järjekordade pärast neste klientideks. Tankuri juures maksmine on statoilides mingites harvades kohtades ka võimalikuks tehtud (ja 123 jaamades mida vist enam ei ehitata). Saan aru nii sest asjast, et statoil ise ei ole huvitatud suurtes jaamades õues maksmise võimaluse loomisest. Ilmselt jääks siis poe-söökla osa käibed ja kasumid väikseks ja sealt ju teadagi kasum just tulebki. Võiksid teha drive ini, samal ajal kui tangid, tellid mõne mikri kaudu toidu ja minema sõites maksad ja saad toidu kätte:) 2. seda kust toidukotti kaasaskandvad rekkamehed kütet võtavad ei otsusta mitte nemad vaid nende ülemused ja see nestest võtmine ei ole üldjuhul nende otsustada. Mavep ütles põhipointi välja. Vaadake kui palju riigihankeid näiteks on võitnud Statoil ja kui palju Neste! Õnneks tean päris suuri logistikafirmasid, kes on lähtunud kütusemüüja valikult kütusest, mitte iluteenustest ning valinud Neste. Statoilil on liiga palju trumpe käes, mis võimaldab tal kliendiga käituda nii nagu pähe tuleb. Tal on Nestega võrreldes oluliselt suurem tanklavõrk, pesulad jms, mis on väga vajalik seni, kuni see põhitegevust segama ei hakka. On teinud liiga palju suuri investeeringuid võrreldes konkurentidega. On söönud end sisse lisaks riigihangetele ka liisingfirmade pakkumistesse (ntx Ühisliising). Ja nii ongi - kuna võrdväärset konkurenti turul pole, pead seda rasvahaisu ja rasvahaisust vaimustuvat järjekorda tekitavat seltskonda taluma. Valikuid netu. Võin käe panna nii südame kui Piibli peale ja vanduda, et pole mitte kunagi mitte ühestki Statoili teenindusjaamast mitte ühtki kabanossi ostnud ega seda ka söönud ega mingil muul moel tarbinud. olen muide Orkutis "Pärast pidu Statoili" (kabanossi sööma) community proud member. Ehk saad üle? Statoilis on parim teenindus igas mõttes (ja ma ei võrdle teiste bensiinijaamadega). No tõesti, mine tangi mujal siis, kui ei meeldi. Automaattankimist võiksid nad võib-olla tõesti rohkem rakendada, jalakäijana ei oska öelda. Jutt halvast teenindusest ei ole aga kohane. No tõesti - kuna võrdväärset konkurenti turul pole, pead seda rasvahaisust vaimustuvat järjekorda tekitavat seltskonda taluma. Valikuid netu. Tangiks mujal hea meelega ja sageli teengi seda, kuid alati pole see lihtsalt võimalik. Halvast teenindusest pole, muide keegi rääkinud. Lihtsalt kabanossisööjate tekitatud järjekord viskab täiega s...a ventilaatorisse, ei muud. Mark77, kui ükskord autoga sõitma hakkad, saad aru, et tanklad võiksid olla ennekõike kütuse tankimiseks ja kiirsöögi tarbeks võiksid olla kiirsöögikohad. Vähemasti kassad võiksid olla erinevad!			OSCAR-2019
Vallikääru aasal toimuvad 1.-3. juulil Pärnu Hansapäevad 2011. Hea vill ja heavillaseltsilised on igatahes kohal. Kohtume keskaja turul! Tore ja asjalik nimetus isase lambatalle jaoks, just sellised parajad jäärikud nad ju ongi. Ja utik ehk utetall, selline hell ja õrn. Mõlemad sõnad leidsin oma viimase aja öökapiraamatust "Põllumajandusloomade söötmise ABC". Heldene aeg, lambakasvataja pöörab vahel ikka päris ära, eksole? Aga uskuge mind, kõik need näidisratsioonid, nuumnetokalorid ja lammaste mineraalelementide tarbenormid panevad mind eriti kiiresti uinuma :) Väga asjalik on ka see pruun müügijäärik, kes saab juuli alguses alles 3-kuuseks. Sündinud kaksiktallena, ja ega tumepruun utikust õdegi palju kasvus alla jää- on mõlemad ikka tõelised purakad. Nuumnetokaloritega pole siin midagi pistmist, talled on kasvanud vaid emapiimal, heal heinal ja värskel karjamaarohul. Sellist valikut peame oma karjakasvatuses õigeks, ehk ülemäärased jõusöödad ja muud lisandid jäägu ikka nuumloomadele, kes seepeale kiirelt lihakeredena lõpetavad. Sellekohast head nõuannet ja ladusat lugemist leiab Maavillase kodulehelt loomaarst Ants Kuksi karjatervise rubriigist. Pruun jäärapoiss oli juba sündides nõnda kenakese vormiga, hea meel oleks teda elule jätta. Et oma karjas talle eriti tööd pakkuda pole, panemegi jääriku müüki. Tegu on ristandjääraga, kel emaks Saaremaa päritolu valge maalammas, isaks rootsi peenvillane jäär Olev. Viimaselt ka kena pruuni karva vill. Et emal peenemat sorti ühekihiline vill ja isalt peenvillane, siis talledelgi kena peenike säbar seljas. Emaliini pidi on tumedaid tallesid ennegi olnud, aga loomulikult ei saa lubada, et pruun või tumepruun värv ka jäärapoisilt edasi kandub. Ilmvõimatu see muidugi pole. Kui oled huvitatud kevadistest jääradest, siis Jaani talus on veel pakkuda mõned põnevad ristandjäärikuid (emad kohalikud maalambad, isad ahvenamaa või rootsi peenvillased jäärad). Müüa ka kaks puhtatõulist rootsi peenvillalamba pruuni jääratalle. Sellest tallest ei saa kindlasti selle aasta jaanikujäära, ja hästi tore oleks kui ka jõulujäära mitte :) Pojengi jumalikkusest pajatavad ka pea paari aastatuhande tagused ülestähendamised ja uskumused Vana-Hiinast. Maal, mida peetakse pojengi kodumaaks usuti, et tema kasvatamist soosivad jumalad - seal kus kasvab pojeng, kaovad kurjad vaimud. Kes hoolitseb nende kaunite ja siidiste õite eest, saab osa lille ilust ja headusest.... Oleme meiegi saanud alati osa nende ilust ja headusest- kus iganes on me kodu ja aed, seal õitsevad pojengid. Minu pisuke kiire kuduminegi sai seekord pojengilõhnaline, suvesoe ja head mõtted sees :) Sallisahtlisse ootama oma aega koos teiste omasugustega siin ja siin. Nende kaunite suveõite ilu on nukralt üürike. Aga selle üle ei pea me mitte kurvastama, sest igast närbunud õiest saab ju küpsete viljadena taas uue algus. Ja kui teil on ehk soov ise kogeda pojengi tervendavat mõju, siis siin üks keskajast pärinev uskumus: Pojengi viljadest tehti pärlid, mida kanti kaelas 40 päeva. Pärlite suuremat mõju usuti siis, kui vilju niisutati püha veega ja need olid aetud punasele niidile nõelaga, mida varem polnud keegi kasutanud. Kahekümne päeva jooksul tihedalt sündimisi, ehk poegis suurem enamus põhikarja uttesid. Tallesid sai tõesti palju-palju! Ja kui ma siin kevadel soovisin karjatäienduseks pruune ja kirjusid lambaid, siis neid tuli uhkesti. Ainult kaks valget talle oligi, ja needki natukese pruuniga "määritud". Tundub aga, et kahe ahvenamaa jäära asemel käisid uttesid rõõmustamas sokud lähedalt metsast, sest justkui metskitsede talled enamus "affe" lastest tõesti välja näevad- pealt pruunid, kõhualune ja taguotsa "peegel" heledat karva :) Kui me kuue aasta eest talvehakul Jaani talu esimest korda vaatamas käisime, sai ostuotsus tehtud kiirelt. Oluline osa oli selles kindlasti ka talus võrdlemisi hästi ja algupäraselt säilinud kõrvalhoonetel- suurel aidal ja maakivist laudal. Ehitis, mida ilmselt tänapäeval enam keegi loomapidamiseks vaevalt ehitama hakkaks, sai sel aastal 100 aastat vanaks. Iseenesest pole see veel ühe hoone jaoks miski vanus. Kuid siiski piisav, et ilmutada siin-seal lagunemise märke. Eriti rutakat ja ähvardavat lagunemist märkasime lauda taga nurgas, see vajas kiiret sekkumist ja teadmisi. Abi leidsime Eesti Vabaõhumuuseumist, kus pikaajalised kogemused traditsioonilise taluarhitektuuri vallas. Et maakivimüüri taastamine oli huvipakkuv ka teistele, saigi koostöös muuseumiga korraldatud koolituspäevad. Sel ajal, kui laudast kostis järjekordsete uute tallekeste esimest määgimist, käis väljaspool tõsine lammutamine ja uuesti ehitamine. Hulk asjalikke ja toimekaid mehi oli koos, üks vapper naine nende hulgas. Veelkord tänud kõikidele osalejatele ja Eesti Vabaõhumuuseumile. Koolituspäevade pilte saab vaadata siin. Lisan lähiajal piltidele ka seletusi. Lauda ümber kõpitseme meie jõudumööda edasi, vana aus maakivihoone vajab ja väärib korrastamist. Mina ise vajan aga hädasti lambapuhkust! Nii et laudalõhnalisi ja villalisi postitusi siia niipea ei ilmu. Ja kui ehk mõni lambapilt juhtub, siis seoses karjakoerte koolitamise teemadega. Või hea küll, mõni villajutt vast ikka ka :)			OSCAR-2019
Kas see on vastuvõetav, et rahvusringhäälingu ajakirjanikud salvestavad ERRi stuuditehnikat kasutades (st justkui oma töö rutiinse osana) salaja ideoloogilistele oponentidele tehtud telefonikõnesid ja siis avaldavad neist omal valikul sobivaid fragmente, isegi, kui see, kellega kõne salvestati, ütles selgesõnaliselt, et ta ei soovi ERRile kommentaari anda? Just nii talitas eile ERRi ajakirjanik Indrek Lepik mulle helistades. Sellega seonduvalt esitasin kaebuse ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerkile, küsides temalt niisuguse käitumise kohta hinnangut: Esitan käesolevaga kaebuse ERRi ajakirjaniku Indrek Lepiku käitumise suhtes, kuna ta salvestas minuga tehtud telefonikõne ja avalikustas selle kõne fragmendi ilma minule ütlemata, et ta üldse kõne salvestab, rääkimata salvestuse avalikustamise kavatsusest teavitamisest. Minu arusaamise kohaselt eeldab ajakirjaniku eetiline käitumine, et kui on soov kõne salvestada, siis tuleks sellest teisele poolele selgelt teada anda. Hr Lepik küsis minult veel kõne jooksul selgelt, kas ma oleks nõus sel teemal kommentaari andma ja ma vastasin, et ei ole, kuivõrd ei ole selge, mida on Objektiiv valesti teinud. Kui see on ERRis vastuvõetav ajakirjanduslik praktika, et ajakirjanikud salvestavad salaja telefonikõnesid ja avalikustavad neist omal valikul endale sobivaid fragmente, siis palun ka selle kohta kinnitust. Selles, et mind ei informeeritud kõne salvestamisest, võite ise veenduda, küsides hr Lepikult kõne terviksalvestuse faili. Ajakirjanike niisugune käitumine annab tunnistust tõsisest ajakirjandusliku professionaalsuse defitsiidist ja austuse puudumisest ajakirjanduseetika elementaarsete põhimõtete vastu. Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksi (EAK) punkt 3.7 ütleb väga selgelt: “Ajakirjanik hangib heli- ja pildiülesvõtteid ning informatsiooni avalikult. Erandid on lubatud ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali pole võimalik teisiti hankida.” Kui Tarmu Tammerk peaks vastama, et ERR ei näe siin EAK-s sätestatust hoolimata ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist, siis tuleb sellest kahtlemata teha tõsised järeldused. Muu hulgas tuleb edaspidi ERRi esindajatega suheldes lähtuda eeldusest, et vestlust võidakse salaja salvestada ning sellest salvestisest võidakse vabalt valitud fragmente vabalt valitud kontekstis eetrisse lasta. Minu hinnangul ei peaks niisugused inimesed, kes lubavad endale tahtlikku ajakirjanduseetika põhimõtete rasket rikkumist, ERRis töötama. Kuigi, tõsi, ERRi puhul ei üllata enam peaaegu miski – latt on niivõrd madalale lastud, et teistele epistli lugemine ajakirjanduseetika ja professionaalse ajakirjanduse osas ajab lihtsalt naerma. Seoses konverentsiga “Millist Eestit me tahame?” korrastasin mõtteid seonduvalt õigluse ja poliitikaga. Tegelikult tahaks seda teha oluliselt põhjalikumalt ja ehk avaneb mitte liialt kauges tulevikus selleks ka võimalus. Mõtlesin teha kiire kokkuvõte ühest väikesest vahejuhtumist, mille tähendus ületab antud juhtumi piirid. Märtsi alguses avaldas portaali NIHILIST.fm toimetus minu nime ja pilti kasutades mina-vormis kirjutatud arvamusartikli, mida mina ei ole kirjutanud. Kuivõrd toimetus ei soostunud täitma minu palvet artikkel maha võtta ega ilmselt ei kavatsenudki seda teha, siis küsisin Politsei- ja Piirivalveametilt nõu, kuidas niisuguses olukorras peaks Eestis kehtivate seaduste kontekstis tegutsema: Oleksin tänulik, kui aitaksite selgusele jõuda, kuidas tuleks tegutseda olukorras, kus portaal NIHILIST.fm on avaldanud mina-vormis kirjutatud artikli, märkides selle autoriks minu nime ja tähistades autori ka minu pildiga, samas kui mina ei ole seda artiklit kirjutanud: Seejuures palusin nii artikli kommentaaris kui ka toimetusele kirjutades artikli sellisel kujul maha võtta, mida aga ei ole paraku tehtud ja ilmselt ei plaanitagi teha. Ainuke asi, mis tehti, oli see, et artikli lõppu lisati irooniline märkus: “Järelsõna. Kallid lugejad, vabandame segaduse eest, mis kommentaarides ilmnes. Selle loo autor ei ole tõepoolest Varro Vooglaid, sest antud artikkel on arukas, aus ja õiglane. Teie alandlik peatoimetaja, Siim Sinamäe” Karistusseadustik ütleb §-s 157 secunda, mis kannab pealkirja “Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine”, et teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Tahan loota, et selline käitumine ei saa olla Eesti Vabariigis õiguspärane, mistõttu palun olukorrale hinnang anda. Pöördusite politsei poole teatega selle kohta, et avalikus internetiportaalis „nihilist“ on ilmunud artikkel, milles autorina viidatakse Teile. Kuna Te pole antud artiklit kirjutanud, soovite, et see maha võetakse. Samuti olete häiritud artikli lõppu kirjutatud iroonilisest märkusest. Käesolevaga teatan, et ainuke võimalus antud juhtumisse sekkuda oleks kriminaal- või väärteomenetluse alustamine, mida aga Teie avalduse põhjal võimalik ei ole, kuna selles esinevad andmed ei anna alust nimetatud menetluste alustamiseks. Teie poolt esitatud avalduse läbivaatamisel esinesid KrMS § 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, kuna selles ühtki süüteokoosseisu ei tuvastatud. Leiate oma kuriteoavalduses, et nimetatud teoga on toime pandud K arS § 157 – 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Käesoleval juhul on oluline, kas on täidetud Karistusseadustiku § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis, s.t. isik pidi tegutsema vähemalt ühel §1572 dispositsioonis loetletud eesmärgil. Isiku õigusi kahjustavateks tegudeks saab lugeda teise isiku poolt tema nime all internetis kommenteerimise, suhtlusvõrgustikus kasutajakonto ja profiili loomisega, kui selle teoga edastatakse informatsiooni, mis on ebaõige, laimav või solvav või kui kahjustatakse identiteedi õige omaniku mainet, teda naeruvääristatakse, rikutakse tema suhteid teiste isikutega. Käesoleval juhul materjalidest nähtub, et ilma Teie nõusolekuta lisati veebilehel „nihilist“ ilmunud artiklile Teie nimi ja foto. Hiljem nimi muudeti. Samas ei ole Teie poolt põhjendatud kuidas on antud artikli ilmumisega kahjustatud Teie identiteeti, kuna artikkel oma sisult ei ole ei solvav ega loo kellestki valeettekujutust. Arusaadavalt on tegemist olukorraga mis häirib Teie igapäevast elu. Ülalkirjutatu võib anda vaid aluse veebilehe „Nihilist“ valdajate suhtes nõude esitamiseks tsiviilkohtupidamise korras ning selle edasine käsitlemine väljuks kriminaalmenetluse raamidest. Teise isiku laimamise (au teotamise) eest kedagi kriminaalkorras vastutusele ei võeta ning vastava hagiavaldusega on avaldajal õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Tulenevalt kehtivast kriminaalmenetlusõigusest toimetatakse kriminaalmenetlust kuritegude uurimise ja süüdlase karistamise eesmärgil. Kuritegudeks on aga mitte igasugused õigusrikkumised, vaid need, mida on KarS § 3 lg 3 tulenevalt ammendavalt kuritegudena karistusseadustiku eriosas kirjeldatud. Muude õigusrikkumiste osas on kriminaalmenetluse läbiviimine mõeldamatu ning lubamatu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 sätestatud asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õiguslikku garantiid isiku põhiõiguste kaitsel, sest põhjendamatu kohtueelse uurimisega võidakse riivata nende isikute õigusi, kelle suhtes uurimine läbi viiakse. Samuti väldib sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluslike vahendite alusetult kasutamist. Kriminaalmenetluse alustamise otsus sisaldab endas kaalumist, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsusega mittenõustumise korral on vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 207 järgi Teil õigus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest alates 10 päeva jooksul esitada kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri (aadressil: Tatari 39, Tallinn 10134). Prokuratuur lahendab nimetatud kaebuse selle saamisest alates 15 päeva jooksul Mida siis kokkuvõttes PPA vastusest järeldada? Ilmselt seda, et nende tõlgenduse kohaselt ei ole Eesti Vabariigis teise isiku teadmata ja nõusolekuta tema nime ja pilti ehk tema identiteeti kasutades arvamusartiklite avaldamises tingimata midagi õigusvastastast. Ehk siis nagu ma aru saan, võiks menetlust alustada eeldusel, et mina põhjendaksin ära, kuidas nimetatud artikkel on kahjustanud minu identitteti. Nii et kes soovib nt president Ilvese, peaminister Rõivase, Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri või kellegi teise nime ja pilti kasutades arvamusartikleid kirjutama ja avaldama asuda, see lasku käia – peaasi, et seda tehes nende identiteeti ei kahjustataks. Kui kellelegi aga tundub, et tema identiteedi kasutamine tema teadmata ja nõusolekuta on tema identiteeti kahjustav, siis on juba tema ülesanne seda tõendama asuda. Need, kelle identiteeti kasutades nende nimel arvamusartikleid aga avaldatakse, peavad leppima teadmisega, et PPA tõlgenduse kohaselt ei ole see tingimata identiteedivargus ning ilmtingimata ei ole selles ka midagi õigusvastast. Eeldus, et teise isiku nõusolekuta ja ka teadmiseta tema identiteedi kasutamine aravamuslugude avaldamiseks on meie riigis iseenesest ebaseaduslik ja õiguslikult lubamatu, ei pea aga paika. “Bravo!”, “Super!”, “Geniaalne!”, “Hindamatu!”, “Võimas lõppakord!”… Sedalaadi hinnangutega kajastas Delfi “Tujurikkuja” finaalklippi, milles oli rakendatud Alo Mattiiseni legendaarne ärkamisajalaul “Ei ole üksi ükski maa” Eesti rahva suhtes põlguse väljendamise ja ideoloogilise propaganda teenistusse. Võib-olla. Aga ma ei ole ammu näinud nii murtud meest kui mu isa, pärast seda, kui ta oli selle klipi ära näinud. Istus teine tükk aega vaikides, vaatas nõutult tühja ja siis ütles: “Uskumatu… ma poleks uskunud, et nad… et nad hakkavad niimoodi meie iseseisvuse aadet mõnitama… rahvustelevisioonis…” Lause jäi lõpetamata. Tõsi ta on, et ilmselt tabas see lugu, millega kujutati kümnetele tuhandetele noortele inimestele iidoleiks olevate poppartistide abil kogu Eesti rahvast ühe suure vihkamisest, sallimatusest ja kitsarinnalisusest vaevatud lumpenina, paljusid, kes pühendasid olulise osa oma elust Eesti rahva ja kultuuri püsimajäämise kindlustamisele ning Eesti iseseisvuse taastamisele, otse südamesse, nagu Delfi juubeldab. Võin vaid ette kujutada, kui valusalt võis see paroodia haavata näiteks meie maa ja rahva tuleviku pärast südant valutavat Tõnis Mägit, kes laulis laulu algsel kujul sisse ning kes tegi seda osana oma vabadusvõitlusest – vabadusvõitlusest, mille kohta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent Anu Kõlar kirjutab kokkuvõtlikult: “See lugu sümboliseerib mu meelest kõige paremini tollast siirust, erakordset lootust, püüdlusi, ühtehoidmist. See oli lugu, mida oskasid nii sülelapsed kui raugad, autojuhid ja akadeemikud. Me pole vististi mitme viimase põlvkonna vältel, võibolla kogu 20. sajandi jooksul olnud nii üksmeelsed. See oli ja on meie üksteise aitamise ja vabadusjanu sümbol. Püha laul. Pühadusele sülitati, järjekordselt. Mis rahvas see on, kes ise hävitab oma pühad lood, olulised sümbolid ja identiteedi? On häbi ja kurb.” Peale on kasvanud uus põlvkond, mis ei mõista isegi mitte meie rahva lähiajalugu, sügavamast ajaloolisest tunnetusest rääkimata. Need on inimesed, kes mitte üksi ei ole kunagi tunnetanud Eesti ärkamisaja vaimu, vaid ilmselt ei suuda seda ka endale vähegi adekvaatsel moel ette kujutada. Samuti ei mõista see põlvkond, et on asju – “Tujurikkuja” varasemale praktikale viidates näiteks laste seksuaalne ärakasutamine ja küüditamine (vt lähemalt siit) –, mille suhtes ei tohi nalja teha, rääkimata selliste naljade rakendamisest äri, ideoloogilise propaganda või odava populaarsuse teenistusse, sest vastasel juhul pilatakse ja pilastatakse seda, mis on püha ning õõnestatakse kultuuri aluseid. “Tujurikkuja” käitumist on ilmselt lihtsam lahti mõtestada, tuletades meelde Märt Avandi poolt mitte kuigi ammu lausutud sõnu, millest nähtub tema ja tema mõttekaaslaste suhtumine Eesti rahvasse ja meie rahvuslikku identiteeti: “Mina ei uskunud, et meie eestlased oleme niivõrd rassistlik, julm, ülbe rahvas. Ütlengi täitsa tõsiselt välja, mul on meie rahva pärast häbi.” Peaministri vaimustust aitab tõlgendada tõsiasi, et “Tujurikkuja” produtsent on ühtlasi üks Reformierakonna kampaaniameistritest. Selles, et suur osa noortest, kes tahaks olla kultuurieliidi osaks, jookseb oma tegude tagajärgi hoomamata võõra ideoloogiaga kaasa ning püüab oma enda rahva suhtes põlgust väljendades iga hinna eest oma edumeelsust tõestada, sisendades teineteisele innukalt oma moraalset ülimuslikkust, ei ole midagi uut ega üllatavat. Eks ole seda ennegi nähtud, ent naljakat ei ole selles endiselt mitte midagi – vastupidi, kultuurieliidi võõrandumine rahvast ehk muutumine oma rahva suhtes vaenulikuks jõuks, on kurjakuulutav ajamärk, seda enam, kui vastavat ambitsiooni toetab isegi rahvusringhääling. Siiski loodan, et inimesed, kes neid “nalju” tegid ja neid heaks kiitsid, taipavad kord ka ise oma eksitust ning mõistavad, et on asju, mida ei peaks naeruvääristama. EKRE kutsel avanes mul 19. novembril võimalus osaleda ettekandega Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, mis keskendus Eesti Vabariigi suveräänsusele. Allpool on minu ettekande tekst. Paraku ei olnud ettekande koostamiseks kuigivõrd aega, ent loodetavasti said mõned olulised sõnumid siiski parlamendis kõlama pandud. Riigikogus toimunud arutelu kajastasid ka TV3, Delfi ja Tallinna TV. Täna oli Vikerraadio saates Uudis+ teemaks alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude kaotamine, mis plaanitakse raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RKSS) muutmisega ära teha. Just eile kirjutasin sel teemal lähemalt. Saate tuumaks oli intervjuu Eesti Naistearstide Seltsi presidendi, dr Made Laanperega, kuid mõne minuti jooksul küsiti kommentaari ka minult (saatelõigus ajavahemikus 5:32-i 9:37). Päeval ma saadet ei jälginud, ent nüüd õhtul seda kuulates täheldasin mitmeid väiteid, mis väärivad lähemat vaatlemist. Allpool olen neist peamised välja toonud.			OSCAR-2019
Täpsem analüüs ootab veel oma aega, praegu on selleks liiga palju ebaselgeid asjaolusid ja lahtisi otsi. Võib aga kindlalt väita, et õnnelik lõpp ei olnud juhuslik, selle taga on nii Eesti kui ka mitme teise riigi (välisminister Paet nimetas eraldi Liibanoni, Prantsusmaad, Saksamaad ja Türgit) jõupingutused. Oluline aspekt on ka Eesti riigi rahvusvaheline prestiiž, arvatavasti ei osanud röövijad arvestada nii mastaapsete ja efektiivsete otsimisoperatsioonidega. Kuigi nii mõnigi euroskeptik on väitnud, et mingit kasu me sellest euroliidust ja NATO-st ei saa, siis Eesti jalgratturite vabastamine on argument, mis kindlasti kaalub sellised targutused üle. Siiski võib mingeid osutusi teha juba praegu. Ilmselt ei eksi need, kes väidavad, et Eesti jalgratturite pantvangistamine (mis iseenesest oli tehtud professionaalselt) oli seotud valearvestusega ja pantvangistajad ei teadnud ise ka täpselt, mida eestlastega peale hakata. Grupeeringust Harakat al-Nahda wal-Islah (Taassünni ja Reformi Liikumine) ei ole midagi teada, kuid tõenäoliselt on tegu sunnimuslimitega. Rühmituse väidetav juht Wael Abbas (mitte segi ajada samanimelise tuntud Egiptuse ajakirjanikuga), kelle isa ja venna arreteerisid Liibanoni võimud juba kriisi alguses, on sunnifundamentalist. Seda on oluline märkida, sest nii mõnigi on seostanud röövi Iraani- ja Süüria-meelse Hizbollah’ga. Samal ajal on terrorivõrgustikud Liibanonis omavahel nii läbi põimunud, et ideoloogiliselt täiesti erinevate rühmituste koostöö ei ole võimatu, mida illustreerib hästi Nõukogude pantvangide lugu 1985. aastast. Paar sõna pantvangistamisest kui institutsioonist. Seda on tundnud enamik rahvaid ja riike ning 1949. aastani, mil see Genfi konventsiooniga keelustati, oli pantvangistamine levinud ja legitiimne tava, mida harrastasid mitte niivõrd terrorirühmitused, kuivõrd sõdivad riigid. Veelgi enam, muistses ja ka keskaegses maailmas oli pantvangide institutsiooni eesmärk sõdade ennetamine. Oleme harjunud, et pantvange võtavad terroristid ja vangistatakse n-ö vaenlasi või juhuslikke ettesattunuid. Kuid tihti langevad selle teo ohvriks ka sõbralike jõudude esindajad. Ilmekas näide on Nõukogude pantvangide lugu. 30. septembril 1985 rööviti kahes eraldi episoodis neli Nõukogude saatkonna töötajat (hiljem selgus, et neist kaks olid KGB ohvitserid). Sarnaselt eestlastest jalgratturitega paigutati nad valgesse Mercedese pisibussi. Saatkonna töötajad osutasid vastupanu ja üks neist sai haavata. See oli aeg, mil Liibanoni kodusõja käigus toimusid ägedad lahingud Palestiina ja Süüria vägede vahel ning Süüria väed ründasid palestiinlaste laagreid Põhja-Liibanonis. Süüria president Hafez al-Assad kavatses Yasser Arafati enda ja tema juhitud liikumise füüsiliselt likvideerida. Pantvangistajad nõudsid, et Nõukogude Liit sekkuks sellesse konflikti poliitiliselt ja sõjaliselt palestiinlaste poolel. Siin oli mitu pikantset asjaolu. Esiteks olid nii Hafez al-Assad kui ka Yasser Arafat suured Nõukogude Liidu sõbrad ja tähtsaimad liitlased Lähis-Idas. Teiseks oli pantvangistajaks Hizbollah, mis kõigi hinnangute järgi pidi väljendama pigem Süüria kui palestiinlaste huve. Aga veel huvitavamaks muutis loo asjaolu, et operatsiooni otsesed täideviijad olid Yasser Arafati endised ihukaitsjad. Et oma sõnadele kaalu lisada, lasid terroristid ühe pantvangi maha. Järgnenud sündmuste kohta on vähemalt kolm eri versiooni. Ühe neist esitas televisioonis möödunud kümnendi algul KGB eriüksuse Alfa veteranide esimees Sergei Gontšarov, kelle jutu järgi tegi selle, et tegu on Hizbollah’ga, kindlaks Liibanoni Kommunistlik Partei. Teise versiooni esitas KGB Liibanoni-resident Juri Perfiljev. Tema andmeil mingit pea maharaiumist ei toimunud ja Alfa üldse operatsioonis ei osalenud. Kaks pantvangistajast terroristi said surma Liibanoni kodusõja käigus täiesti sõltumatus vahejuhtumis. ” Terrorimaailm pakub mõnigi kord süžeid, mille kõrval kahvatuvad nii krimikirjanike kui ka vandenõuteoreetikute teosed. Prantsusmaa otsusel rünnata Põhja-Malis ülestõusnuid on potentsiaali kasvada mitut riiki haaravaks konfliktiks. Operatsioon Serval algatati veidras vastuolus ÜRO Mali resolutsiooniga ja ilma võimalike partnerite nõusolekut küsimata. Vähe sellest – ilmselt ei meenunud Prantsusmaa presidendile kordagi tema riigi kohustused Euroopa ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika ees, sest liikmesriikide diplomaadid koguti Pariisi esmaspäeval, 14. jaanuaril, Servali neljandal päeval. Välisministrite koosolek peetakse post factum täna, 17. jaanuaril. Ehkki Prantsuse ründelennukid võivad suhteliselt hõlpsalt Malis islamistide kolonne hävitada, pole võimalik ilma maavägedeta piirkonna olukorda kontrolli alla saada. Vastas on 12 000 relvastatud võitlejat, kellest kolmandik on eriväljaõppega. Prantsusmaa on lubanud 2500-mehelist üksust, kuid kas sellest piisab? Kopterite vastu jõudsid mässulised juba oma oskusi demonstreerida – piloot Damien Boiteux saadeti teisipäeval Pariisis sõjaväeliste auavalduste saatel viimsele teekonnale. Mali kaart meenutab kergelt liivakella, mis keskelt kitseneb. Propaganda kohaselt paiknevad põhja pool islamistid ja lõuna pool demokraadid. Tegelik pilt on muidugi nüansirohkem. Riigi 15,5-miljoniline rahvastik koosneb vähemalt viiest suuremast grupist: edelas kompaktsemalt mustanahalised ja kaugemal kõrbes araablased, songhaid, fulbed ja tuareegid. Just viimased olidki käimasolevate sündmuste algatajaks, sest kuulutasid mullu aprillis välja tuareegide iseseisva vabariigi al-Azawadi. See polnud šariaadiseadusi kehtestada sooviv valitsus, vaid vastupidi, ilmalikku poliitikat ja demokraatiat eesmärgiks seadev ja teisi rahvusi kaasav. Azawadi juhid on kauem kui aasta taotlenud tunnustust ja rahvusvahelise kogukonna viivitamine on üks põhjuseid, miks regioon radikaliseerus ja teistesse rühmitustesse (näiteks Ansar al Din) koondunud äärmuslased domineerima pääsesid. Sestap oleks ehk viimane aeg muuta nii ÜRO kui ka eriti EL-i sekkumise eesmärki. Mitte stabiilsuse ja Mali valitsuse kontrolli taastamine põhjaregiooni üle, vaid seal riikluse loomine koostöös Azawadi võimudega. Üksnes nii oleks mingi rahumeelne horisont võimalik. Loomulikult on selline eesmärk väljaspool poliitilist reaalsust, isegi radikaalsena. Kuid radikaalse ettepanekuta laual ei hakka keegi isegi arutama autonoomia võimalusi, mis minu hinnangul oleks stimuleeriv tulevikulahendus. Prantsuse sekkumises kahtlevat suhtumist leidus ka europarlamendi erakorralisel arutelul teisipäeval. Tõele kõige lähemal oli sõnavõtjatest Arnaud Danjean: „Me pole kaks aastat suutnud mitte midagi ette võtta, et Mali arenguid paremale kursile seada. Resolutsioone ja otsuseid oleme teinud, kuid need ei otsusta olukorda lahinguväljal!” Prantsuse interventsioon Malis illustreerib ilmekalt Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika puudusi ja ühise kaitsepoliitika olematust. Enamgi veel –Woodrow Wilsoni printsiipide ilmumisest on möödas ligi sajand, kuid nende universaalsusest aru saada on ikka veel paljudel raske. Muidugi, kui koera jalaga lüüa, siis peab see olema piisavalt väike koer. Süüria tapatalgutesse ja radikaliseerumisse suhtume juba hoopis teisiti nii Pariisis kui ka Tallinnas.			OSCAR-2019
Kui teil tekib privaatsusteates toodud info osas küsimusi, siis võtke meiega ühendust: info.meriton.tallinn@parkinn.com  turvakaamera salvestised – juhul kui külastate meie ruume, kus asuvad turvalisuse kaalutlustel video või muud elektroonilised või digitaalsed jälgimissüsteemid või seadmed Üldjuhul saame andmed otse teilt, kui liitute meie spordiklubiga, broneerite treeningu või päringu meie veebilehe või sotsiaalmeedia kanalite kaudu, telefoni või e-maili teel või ostate teenuseid otse, meie juurde kohale tulles. Kasutame teie andmeid teie poolt tellitud spordi- ja/või muude teenuste osutamiseks, samuti meie tegevust reguleerivate seadustega meile pandud kohustute täitmiseks ning üldistel ärilistel eesmärkidel, nagu näiteks:  andmed isiklike eelistuste kohta – kui me neid andmeid küsime või kui te omal valikul meile selliseid andmeid avaldate, siis kasutame neid selleks, et osutada teile paremat, teie soovidest ja huvidest lähtuvat teenust. Kui te registreerimiskaarti ei täida, siis ei ole meil võimalik teile spordiklubi püsikliendikaarti väljastada ja antud teenust osutada.  teie nõusolek - kui tugineme isikuandmete töötlemisel teie nõusolekule, siis teadke, et teil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta  vajadus teostada meie õigustatud huvisid, sh ettevõtte juhtimine ja üldise äritegevuse elluviimine; seaduserikkumiste ja pettuste avastamine  vajadus kaitsta teie või mistahes teise inimese elulisi huvisid (nt avaldades teie andmed õnnetusjuhtumi korral kiirabitöötajale)  Meie tütar ja sidusettevõtted: võime teie isikuandmeid jagada oma tütar- või sidusettevõtetega, mis kõik asuvad Euroopa Liidus.  Teenusepakkujad: nagu mitmed teised firmad võime tellida andmete töötlemise teenuseid usaldusväärsetelt kolmandatelt teenusepakkujatelt, näiteks IT ja konsultatsiooniteenuseid;  Avaliku võimu organid ja valitsusasutused: me võime jagada andmeid asutustega, kui me oleme seadusega kohustatud andmeid jagama või andmete jagamine on vajalik meie õiguste kaitseks;  Professionaalsed nõustajad ja muud: me võime jagada teie andmeid professionaalsete nõustajatega nagu treenerid, audiitorid, advokaadid, raamatupidajad ja muud nõustamisteenust pakkuvad isikud;  Kolmandad isikud seoses ettevõtte tehingutega: Aeg-ajalt võime jagada teie andmeid kolmandate isikutega korporatiivse tehingu, näiteks ettevõtte või selle osa müügi raames teisele ettevõttele. Samuti ettevõtte ümberkorraldamise, ühisettevõtte loomise, ühinemise või muul viisil ettevõtte vara või aktsiate ümberpaigutamise raames. • kui isikul on ettevõtte juures kliendikonto või kliendikaart, siis säilitame isikuandmeid terve konto/kaardi aktiivsusaja või nii kaua kui neid on vaja isikule teenuste osutamiseks • kui ettevõttel on seadusest tulenev, lepinguline või muu sarnane kohustus isiku andmete säilitamiseks, siis seni kuni on vajalik sellise kohustuse täitmiseks • peale lepingulise suhte lõppemist säilitame teatud andmeid nii kaua, kui kaua on isikul (andmesubjektil) või ettevõttel endal õigus esitada lepingu alusel nõudeid teise poole vastu Näiteks, registreerimiskaardi andmeid säilitame 2 aastat alates kaardi täitmisest. Krediitkaardiandmeid säilitame ainult niikaua kuni meievahelise majutusteenuse lepingu nõuetekohase täitmiseni. 1. Õigus andmetega tutvuda – teil on õigus teada, milliseid andmeid teie kohta säilitatakse ja kuidas neid töödeldakse. 2. Õigus andmete parandamisele – teil on õigus nõuda oma isikuandmete parandamist, juhul kui need on ebaõiged. 3. Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“) – teil on teatud juhtudel õigus nõuda, et me teie isikuandmed kustutaksime (nt kui meil ei ole neid enam vaja, te võtate tagasi meile andmete töötlemiseks antud nõusoleku, jne). 4. Õigus töötlemise piiramisele – teil on teatud juhtudel õigus keelata või piirata oma isikuandmete töötlemist teatud ajaks (nt kui olete esitanud vastuväite andmetöötluse osas). 5. Õigus esitada vastuväiteid – konkreetsest olukorrast lähtuvalt on teil õigus esitada oma isikuandmete töötlemise osas vastuväiteid kui teie andmete töötlemine toimub meie õigustatud huvist lähtudes või avalikust huvist lähtudes. Otseturunduse eesmärgil isikuandmete töötlemisele võib esitada vastuväiteid igal ajal. 6. Andmete ülekandmise õigus – teil õigus nõuda enda poolt meile edastatud andmete ülekandmist endale masinloetaval kujul. Võite nõuda andmete ülekandmist ka otse teisele vastutavale töötlejale, kuid seda ainult juhul, kui see on tehniliselt teostatav. Ülekandmise õigus kehtib ainult nende andmete puhul, mida me töötleme teie nõusoleku alusel või teiega sõlmitud lepingu täitmiseks. 7. Automaatse otsuste tegemine (sh profiilianalüüs) – juhul, kui olete teid teavitanud, et teostame automatiseeritud töötlusel põhinevat otsustamist (sh profiiilianalüüsi), mis toob kaasa teid puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab teile märkimisväärset mõju, siis võite nõuda, et otsust ei tehtaks üksnes automatiseeritud töötluse alusel. Kui teil tekib selles teates toodud info osas küsimusi või soovite esitada taotlust andmesubjekti õiguste teostamiseks, siis võtke meiega ühendust e-posti aadressil info.meriton.tallinn@parkinn.com			OSCAR-2019
Eesti (maailmareiting 10.) esimene mäng toimus eile, kus vastaseks oli Sloveenia (17.), mäng kaotati 5:6 (3:2; 1:2; 1:2). Valikturniirilt pääsevad edasi kahe Euroopa grupi võitjad ning parem teine koht nimetatud turniiride arvestuses. Lisainfo mängude käikude kohta ning otseülekannete info on leitav Eesti Saalihoki Liidu kodulehelt www.saalihoki.ee . Möödunud nädalavahetusel toimus kodumeeskonnal 2 mängu kahel järjestikusel päeval. Laupäeval mindi poolfinaalis vastamisi Sparta Team Automaailm III-ga, kus tunnistati vastaste paremust seisuga 7-2. Kohe järgmisel päeval, pühapäeval, toimus pronksimäng, kus Ääsmäekate vastaseks oli Tartu Tornaado. Ka selles mängus olid vastased kodumeeskonnast paremad ning selle hooaja viimase mängu lõppskooriks jäi 6-5. Ääsmäekad said sellel hooajal esiliiga 4. koha. kui teiste vastastega toimus kõigiga üks kohtumine, siis Sparta Team Automaailm III ja Tartu Tornaado olid vastasteks kaks korda; karistusminuteid koguti 11. mängus ning kokku 44 minutit (22x2 min.); kõige rohkem karistusminuteid teenis mängija Andre Simovart (5x2 min.); kõige enam karistusminuteid teeniti mängus, kus vastaseks oli SK Rapla (teeniti 4x2 min.); ühes mängus ei teeninud kodumeeskond ühtegi minutit- Sparta Team Automaailm III vastu; vastased teenisid Ääsmäe meeskonnaga mängides 17 2-minutilist karistust ning ühe 5-minutilise karistuse; kõige rohkem mänguminuteid ning kõige rohkem tõrjeid kogunud väravavaht oli Ivar Agar- 405 minutit ning 217 tõrjet; liites kõik Ääsmäe 12 kohtumise pealtvaatajate arvud, mis protokollides kirjas, saame kokku 336; kõige rohkem pealtvaatajaid oli kohtumises SHK Jõgeva Lootusega- 76 pealtvaatajat; kõige vähem kodumeeskonna mängijaid oli mängus, kus vastasteks oli Bändidos- Ääsmäe võistkonna eest mängis 11 mängijat; kõige rohkem mängijaid oli aga kohtumistes, kus vastasteks olid Telia, Jäneda ja Maitim- Ääsmäe meeskonna eest mängis 17 mängijat; kõige enam Ääsmäe kohtumisi vilistanud kohtunikuks oli Kristjan Puu, kes vilistas kuues Ääsmäe mängus; kokku vilistas Ääsmäe kohtumisi 9 erinevat kohtunikku; Ääsmäe kohtumistel oli 6 erinevat lauakohtunikku; nendest kõige enam (5 mängul) oli lauakohtunikuks Kadi Saluste; kõige rohkem väravaid lõi Ääsmäe mängus, kus vastaseks oli Maitim- 10 väravat; samuti oli see mäng, kus väravate vahe oli kõige suurem- 8 väravat; kõige vähem väravaid (2 väravat) lõi Ääsmäe meeskond poolfinaalis, kus vastaseks oli Sparta Team Automaailm III; kõige rohkem väravaid lasti lüüa ühes põhiturniiri kohtumises- Rapla lõi meie väravasse 9 palli; kõige väiksem väravate arv, mis meile ühes mängus löödi, oli 2 ning seda tehti kolmes mängus- vastasteks olid Maitim, Jäneda ja Telia; arvulise ülekaalu olukorra realiseeris kodumeeskond ära kuuel korral; arvulises vähemuses olles löödi 2 väravat ning mõlemad ühes mängus; Ääsmäe ei löönud ühtegi omaväravat, seevastu vastased lõid 2; tühja väravasse lõi Ääsmäe ühe korra, vastased samuti ühe; fun fact- mängus, kus vastaseks oli Viimsi Kepp, oldi viimase mänguminuti algul eduseisus 5-4. 38 sekundit enne mängu lõppu sai Andre Simovart 2-minutilise karistuse ning vastased kasutasid võimaluse ära ning lõid 14 sekundit enne mängu lõppu viigivärava. Ja just siis, kui kõik olid arvanud, et mäng läheb lisaajale, söötis Paul Theodor Oja palli Kenneth Lond'ile, kes realiseeris söödu ning lõi võiduvärava 1 sekund enne mängu lõppu. Kui palju teenisid punkte kõik Ääsmäe mängijad terve hooaja jooksul ning mitmes mängus nad osalesid? Eile toimus Ääsmäe saalihokimeeskonnal põhiturniiri teise ringi viimane kohtumine, kus kokku mindi Bändidosega. Kuigi oli Ääsmäe pink ulatusliku haigushoo tõttu päris tühi (20-st mängijast oli eile kohal 11), oli mäng kodutiimi jaoks edukas- Ääsmäe võitis 6-3. Ääsmäekad mängisid arvulises vähemuses kolm korda, ühtegi väravat nendel hetkedel lüüa ei lastud. Samuti mängisid ka vastased 3 korda vähemuses ning nendel minutitel ei lasknud nemadki palli oma väravasse lüüa. Küll aga lõid Ääsmäekad arvulist vähemust mängides ise 2 väravat. Sel hooajal on mängida veel 2 mängu, üks neist poolfinaal, mis toimub 7. aprillil kell 17.15 Õismäe Sportmängude Hallis, vastaseks Sparta Team Automaailm III. Iga värav loeb ning iga pealtvaataja annab hoogu juurde, seega- kodumeeskond ootab kaasaelajaid! Poolfinaali võidu korral toimub esiliiga superfinaal 14. aprillil kell 13.00 Kalevi spordihallis. Esiliiga pronksimäng toimub 8. aprillil kell 13.15 samuti Õismäel. Möödunud pühapäeval, 25. märtsil, sõitis Ääsmäe esiliiga saalihokimeeskond Jõgevale, et pidada maha põhiturniiri teise ringi eelviimane kohtumine, vastaseks SHK Jõgeva Lootus. Mäng kujunes üheks selle hooaja põnevaimaks! Esimesel kolmandikul ei avanud kumbki meeskond enda skoori ning teisele kolmandikule mindi vastu seisuga 0-0. Möödus veel 5 minutit, kui Ääsmäe skoori tablool avas võistkonna kapten Andre Simovart ning kõigest 12 sekundit hiljem viigistasid vastased seisu. Teine kolmandik lõppes Ääsmäe eduseisuga 3-2. Mängu lõpuni oli jäänud veidi alla kolme minuti, kui löödi järgmine värav- seisuks tablool 4-2. Minut hiljem teenis Ääsmäe mängija 2-minutilise karistuse ning kõigest sekund hiljem lõid vastased värava, seisuks 4-3. Mängida oli jäänud veel 1 minut ja 45 sekundit. Vastased võtsid platsilt ära väravavahi ning Ääsmäekad kasutasid võimalust- 43.56 veeres pall vastaste väravasse ning seisuks sai 5-3. Mängu viimane värav löödi vastaste poolt ning seda kõigest 6 sekundit enne mängu lõppu. Mängu lõppskooriks jäi 5-4, kohtumise võitjaks Ääsmäe. Kodumeeskonnal on jäänud enne poolfinaali mängida veel üks kohtumine, mis toimub sel pühapäeval, 1. aprillil Õismäe Sportmängude Hallis. Kellaaeg selgineb laupäeva õhtul kella 17 paiku, kui on ära mängitud naiste liiga kohtumine. Möödunud pühapäeval, 11. märtsil, toimus Ääsmäe saalihokitiimil järjekordne mäng ja seekord vastaseks Sinimäe tiim. Mäng oli edukas ning kodumeeskond võitis vastaseid seisuga 7-3 . Mängida on jäänud veel 2 teise ringi kohtumist, üks SHK Jõgeva Lootusega ning teine Bändidosega. Kui ka teistel võistkondadel on kõik mängud peetud, saavad poolfinaalidesse edasi üheksast tiimist 4 parimat.			OSCAR-2019
See polnudki kuigi ammu, kui siin fotojahil naabrimehe pildi üles panin, teema oli Jaan ja mul oli kohe varnast võtta... Täna kella seitsme ajal käis naabrite juures kiirabi, läks tühjalt minema. Ning vähem kui pooltunnike tagasi oli siis spetsiifiline bussikas värava taga... Üks väsinud töömees pääses puhkama. Tööd oli Jaan oma elu jooksul kõvasti teinud, mitmes ametis, viimased kümmekond aastat kraanal ning juba tükk aega pensionipõlve pidanud. Kodumaja oma kätega vanast sarast ümber ehitanud, eelmisel suvel veel uuesti soojustanud ning õhk-kütte pumba paika pannud. Kuri haigus aga oli juba siis kallal.... Mina aga mõtlen, et hea naaber on kulda väärt. Kui abi vaja, siis Jaani käest sai seda alati, tema teadis ja oskas kõike, asjalikud nõuanded olid vürtsitatud mõnusa huumoriga. Eriti on meeles, kuidas me kahekesi kraana nokka riputatud platel istusime ja kõrgel-kõrgelt pärnaõisi korjasime. Me vist olime oma peredes ainsad, kes kõrgust ei kartnud... Jälle kell kolm äratus, et kella neljaks bussis istuda. Seekord siis sõit mägedesse, täpsemalt Moosese mäele, mille jalamil asub 4.sajandist katkematult töötav Katariina klooster. Väiksem osa grupist oli eesmärgiks võtnud tõusta mäetippu, suurem osa aga plaanis niisama jalutada ja kloostriga tutvuda. Mõte oli, et ehk jõuame mäeltki enne alla kui klooster võõrastele keskpäevapalvuse ajaks suletakse, paraku peab ette rutates ütlema, et see ei õnnestunud. Kuna rahvas oli otsustanud, et sõidetakse välja hiljem, mitte keskööl, siis jäi ära võimalus nautida päikesetõusu mäel. Selleks ajaks, kui meie kohale jõudsime, oli päike juba kõrges taevas. Taganjärele pean tunnistama, et see oli siiski õige otsus - me ei pidanud järsul mägiteel koperdama pimedas suure rahvamassi sees ning saime mäel olla üksi. Teejuhiks kohalik beduiin, hakkasime reipa sammuga marssima. Alguses polnud vigagi, kuid üsna pea venis rivi pikaks. Beduiin kiikas vahetevahel üle õla, kui tagumised liiga kaugel, siis peatus veidikeseks. Niipea kui sabaots järele jõudis, jätkus kiirmarss. See muidugi tähendas, et puhata said eelkõige tugevamad, nõrgemad tegid paar sügavamat hingetõmmet, rüüpasid lonksu vett ja üritasid taas teistele järele jõuda. Mina pole mingi treenitud tüüp, vastupidi - mingi aja pärast hakkasin juba vaikselt ennast haletsema - oli mul nüüd vaja siia tikkuda, jalakesed valutamas, hing paelaga kaelas. Aga tagasi pöörduda uhkus kah ei lubanud. Esimeses suuremas peatuspunktis, kus beduiinid vist maailma kalleimat teed müüsid (15 naela ehk umbes 40 EEKi väike tassitäis), tekkis küll tunne, et siit ma enam edasi ei lähe. Kaks grupiliiget jäidki maha. Vaatasin üles, mäetipp polnud sugugi lähemale nihkunud. Kuid samas ootas hulk beduiine kaamelitega, et soovijaid raske raha eest (85 naela e. umbes 190 EEKi) viimase puhkekohani sõidutada. Näitasin kaamelijuhile viieeurost ja küsisin, kas sellest piisab. Mees noogutas ning mina otsustasin, et olgu ma pealegi luuser, aga ma võtan selle. Kui selga istusin ja kaamel end õõtsudes püsti ajas, siis oli esimene mõte - kus siin turvavöö on? Natuke aega tegelesingi sellega, et end kramplikult kinni hoida, kuid rütmi kätte saades julgesin juba päris mõnuga ringi vaadata ja mahajäänud kaaslastele lehvitada. Kaamel muide läks üles kuristiku serva poolt, vahetevahel tujutses ning keeras end teele risti. Beduiini kurguhäälsed hüüded panid ta aga jälle õiges suunas liikuma. Nii me siis läksime. Ülevalt tuli teisi kaameleid vastu, seljas peamiselt näomaskides jaapani turistid. Peatuspunktis sunniti kaamel taas põlvili laskuma, mina sain maha ja jäin teisi järele ootama. Kasutasin seda aega mägede pildistamiseks. Olgu öeldud, et see väike sohitegemine mu päästis. Varsti olid teisedki järgi jõudnud, väike puhkus ning jätkasime teed. Ega kergem ei olnud kui alguses, rada muutus järsemaks. Nüüd aga ei saanud enam pooleli jätta. Lõpuks jõudsime platvormini, kus sile rada lõppes ja algas kivirahnudest tahutud trepp, mille üks munk kunagi aastasadu tagasi teinud oli. Trepiks oli seda küll palju nimetada, tegelikult olid need natuke siledamaks tahutud kivirahnud, ebaühtlase kõrgusega. Beduiin keksles kergejalgselt ees, meie rühkisime järele. Astmeid pidi kirjade järgi olema 300, aga vaevalt meist keegi neid lugeda suutis. Mina igatahes mõtlesin vahepeal, et ma olen vist päris hull, et end niisugusesse kohta vedasin. Lugesin, et järgmised neli astet, siis tõmban hinge, järgmised viis või seitse (olenevalt astmete järskusest) ja nii edasi ja edasi. Siis hõikas keegi, et tipp juba siinsamas. Mõtlesin, et kui nii, siis lähen kasvõi käpuli edasi. No käpuli just mitte, aga vaevaline oli see minek küll. Ühel hetkel aga olin kohal ja vaade, mis avanes, oli tõepoolest võimas. Seal me siis olime - käputäis eestlasi, ümberringi ainult mäed ja taevas... Allaminek oli kergem, läksime ilma ühegi peatuseta, kui oleks peatunud, oleks olnud palju raskem teed jätkata. Kloostriõuele jõudsime just keskpäevaks ja see tähendas, et me sinna enam sisse ei saanud, tuli otse bussi suunduda. Meil oli plaanis tagasiteel kõrbes ka väike peatus teha, kuid bussijuht oli saanud korralduse kindlaks kellaajaks linnas tagasi olla, et lennujaama uutele turistidele vastu minna. Seega nautisime kõrbe vaid bussiaknast. Igal juhul, kes tulevikus tahab sinna mäele minna, soovitan enne mitte kolm, vaid lausa üheksa korda järele mõelda. Samas - sellist elamust naljalt mujalt ei saa... Pärast Jeruusalemmast tulekut vajusime Nirtiga laipväsinutena vooditesse ja magasime tavapäratult kaua, hommikusöögilauda jõudsime vaat et viimasel minutil. Veidi aega jutustasime mõnede reisikaaslastega, jagasime Jeruusalemma muljeid ning otsustasime siis, et kohalik kaubandusvõrk tuleb üle vaadata - endale midagi mälestuseks ja eks kodusedki oota kingitusi. Minule oli pealegi esitatud konkreetne tellimus ühele kaamelile. Vanale turule pääsemiseks oli meile antud head juhtnöörid - hotellist mööda tänavat edasi mošeeni, sealt alla keerata ja peaks varsti kohe paistma. Umbes pooletunnine jalutuskäik. Et oli reede ja keskpäev, oli mošee ümbrus paksult kohalikke mehi täis, kes sisse enam polnud mahtunud ja kuulasid palvust läbi valjuhääldite. Kõndisime viisakas kauguses neist mööda ja tõepoolest olimegi varsti turul. Hulk poekesi, nende esine kaupa täis. Kaupmees ei passinud tingimata juures, aga kui seisma jäid ja midagi lähemalt uurima hakkasid, tekkis ta kohe nagu nõiaväel meie kõrvale. Kui siis meid huvitava kauba hinda küsisime, viibati ja paluti poekesse sisse astuda, viidi kõige tagumise seina äärde ja alles siis hakati hinnast rääkima. Ärisaladus ikkagi. Araabia turul on kaupmehe solvamine, kui maksad esimese küsitud hinna. Tingimine kuulub asja juurde. Samuti kuulub asja juurde, et kui nähtaval kohal pole just sinu soovitud värvi või suurust, läheb kaupmees otsima ja püüab sulle selle leida. Esimeses kohas, kus oma ostud tegime, teenis Nirti Eesti maffiabeibe hüüdnime, seda aga lugupidava varjundiga. Samuti lubas kaupmees, kui veel talt midagi ostma tuleme, anda poole hinnast alla. Seda ta tegi ka kui kõige lõpus talt erinevaid teesid ja vürtse ostsin. Millegipärast ma usun teda, sest kuigi valge eurooplase koorimine on sealse kaupmehe aukohus, on auasi ka antud sõna pidada. Muidugi käisime mitmes poes ning Nirti tingijavõimed leidsid igal pool täit tunnustust. seal, kus mina oma soovitud kaameli tahtsin osta, püüdis kaupmees algul selgeks teha, et tema pole üldse omanik ja ei saa kohe kuidagi hinda alla lasta, sest tal on väga kuri ülemus, kes võib lausa kõri läbi lõigata. Selle jutu peale kehitasime kahetsevalt õlgu, et eks me lähe siis sinna poodi, kus nii kurja omanikku pole. Siis muutus jutt kohe asjalikumaks. Aga parim kogemus oli ühes väga kenas poekeses, kus me veetsime üle tunni aja. Seal nimelt oli tohutu valik mitmesuguseid kujukesi, portselani, lõhnasid ja mida kõike veel... Astusime sisse, vaatasime ja valisime meid huvitavad asjad välja. Müüjaks kena meesterahvas, kes rääkis tunduvalt paremat inglise keelt kui turul üldiselt räägiti. Meie aga mängisime üsna nõudlikke ostjaid, vaatasime kõik hoolega üle ja kui kaubal paistis mingi pisidefekt, palusime otsida endale defektita ese. See juba pani müüja meid tähelepanelikumalt kuulama. Kui siis lõpuks hinda küsisime, juhatati poe tahaotsa pehmetele toolidele istuma ja hakkasime vestlema. Esimese küsitud hinna (130$) laitsime kohe maha. Siis sai räägitud maast ja ilmast, küsiti, kust me oleme, meie jälle pärisime tema kohta. Tuli välja, et polegi poe omanik, asendab hoopis venda, ise on hoopis kvaliteedikontrolli insener. Tasapisi hakkas ka hind allapoole langema. Meie seletasime, et Eesti pole üldse rikas maa, kurtsime 700-aastast orjapõlve, mil mõisnik võis eestlasest pärisorja isegi koera vastu vahetada. Nirti tegi ilmekalt selgeks, et tema küsitava summa eest saaks eestlasest tudeng kodumaal kolm nädalat süüa. Kogu selle jutu oleks tõesti pidanud videosse võtma, õppematerjaliks araabiamaadesse reisivatele inimestele. Vahepeal pidasime omavahel eesti keeles nõu ja jätkasime siis kauplemist. Mina klõpsutasin pilte, vaatasin veel poes ringi. Nirti korjas truu orjatarina kõik meie kaubakotid oma kätte, mina jalutasin ringi, kaamera kaelas. Ja kuigi Nirti eest pakuti vahetuseks 250 kaamelit, ei saanud mina ometi oma orjatarist loobuda :P Nagu hiljem mõnedelt reisikaaslastelt kuulsime, olid mitmedki maksnudki küsitud hinna ja ei proovinudki tingida... Üks asi veel, mis ilmselt meie kasuks rääkis - me olime tunduvalt kombekamalt riietatud (pikad seelikud, õlad kaetud) kui enamus turulisi, nagu silma jäi. Seal maal aga mõjutab see suhtumist tublisti... Või oleks ikka pidanud need kaamelid võtma? Päris mõnus liiklusvahend kui ära harjuda ja odavam pidada ka kui auto... Paar tundi puhkust, koti lahti ja kinni pakkimine, veidi enese kohendamist ja oligi meil Nirtiga ning veel mõnedel reisikaaslastel aeg uuesti bussi istuda ning lasta end kogumispunkti viia, et ümber paikneda Jeruusalemma poole viivasse bussi. Sinna kogunes üpris kirju seltskond eri hotellidest kokku korjatud peamiselt venekeelseid reisilisi. Kaks ja pool tundi läbi öise kõrbe, seekord veidi põhja poole ja olimegi Eilatis. Ligi poolteist tundi bussis tukkumist, enne kui lubati asjad võtta ja Egiptuse pinnalt lahkuda. Iisraeli poolel võttis meid vastu punt noori sõjaväevormis näitsikuid (mõni noormees kah hulgas), pooltel automaadid rinnal. Totaalne turvakontroll, seejärel järjekord passe näitama. Meid oli ette hoiatatud, et võidakse hakata pärima igasuguseid asju reisi eesmärgi, Iisraelis olevate sugulaste, isegi vanavanemate kohta. Nii hull päriselt ei olnud, ametnik vaatas passi ja lasi oma nime ning grupi numbri öelda. Mina sain lihtsalt läbi, Nirtil aga on perekonnanimes õ-täht sees ja seda lasti ikka mitu korda üle hääldada. Passi kohe tagasi ei antudki, kutsuti teine asjamees, kes talt mobiili ja kaamera ettenäitamist nõudis. Kaamerat tal polnudki, mobiil kontrolliti mingi pulgaga üle ning anti siis ka pass tagasi. Minu seljakott pani miskipärast turvakaamera vilkuma, paluti lahti teha, vaadati ja kehitati õlgu - pole ju midagi. Kaamerat ja mobiili isegi ei küsitud. Teisel pool ootasid meid Iisraeli bussid, Egiptuse omi üle piiri ei lastud. Veel poolteist tunnikest sõitu laheservas, mille teisel poolel paistsid Jordaania tuled (väga uhke valgustus, peab mainima) ning olimegi Surnumere ääres. Randa pääses läbi turistilõksu - kohalik spa ja kauplus. Kõigepealt kohustuslik kosmeetikapresentatsioon, seejärel instrueerimine, kuidas merre minna ja välja tulla ning lastigi see rahvas rannale. Ausalt öeldes ajas mõte hommikul kell seitse vette ronimisest algul judinad peale. Aga rahvast vees oli, miks siis mitte proovida. Üllatus-üllatus - vesi oli vägagi soe. Ujuda muidugi ei saanud, ainult vee peal hõljuda. Nägu ei tohtinud vette panna ning mitte mingil juhul vett alla neelata. Mulle mõni tilk sattus huultele ja jube soolamaitse oli küll. Vesi on sooladest nii küllastunud, et isegi lainetada ei jaksa. Rannas oli hullem soolarant kui talvistel Tallinna tänavatel. Veest välja, duši alla, veidi puhkust ning uuesti vette. Aeg läks kiiresti ning juba hakati märku andma, et peaks nagu edasi sõitma. Rahvas laekus bussi, paljudel näpus suured kilekotid mitmesuguse Surnumere kosmeetikaga. Ilmus ka kohalik giid Irina, kes kohe mikrofoni haaras ja kiirkõnes vuristama kukkus. Paraku tundus, et suurem osa sellest vurinast läks kurtidele kõrvadele, sest ausalt öeldes oli raske eristada olulisemaid fakte muu jutu seast. Õnneks ma paljut teadsin juba ennegi. Jeruusalemma sissesõit oli hingematvalt kaunis - mäeküngastel laiuv helevalge linn, päikeses säravad kuplid ja katused, ei mingit sudu ega tolmu nagu Kairos. Kõigepealt viidi meid ühele vaateplatvormile, kust avanes vaade peaaegu kogu linnale. Giid näitas ühele ja teisele poole, puistas fakte nagu käisest. Paraku ilmnes siin ka tema kõige suurem puudujääk - tal oli kohutavalt kiire. Ei jõudnud ühesse asjasse veel süvenedagi kui juba viibati järgmisele poole. Küsimustele vastamisele ta aega ei kulutanud, nagu poleks kuulnudki. Edasise ekskursiooni käigus pettumus giidis aina süvenes... Ruttu-ruttu bussi ja alla vanalinna. Giid kontsaklõbinal ees, meie ettevaatlikult järel mööda aastasadade kestel libedaks lihvitud sillutist. Viibe ühele poole - siin oli see palee, teisele poole - seal oli too palee, mööda kõveraid tänavaid ühe kiriku tagaukse juurde - palun, siin on müügipunkt, kust saate osta küünlaid ja ikoone. Nüüd ilmneski giidi kõige suurem puudus - umbes 85% tema jutust oli suunatud nende küünalde reklaamimisele ja õpetusele, kuidas neid kasutada. Kui see nii pealetükkiv poleks olnud, oleksin ehk isegi ostnud... Soovijatel küünlad ostetud, jätkus kiirjooks läbi vanalinna. Kitsad tänavad olid tihedalt ääristatud pisikeste poekestega, millede ees seisid väärikad kaupmehed. Ei mingit pealetükkivust, aga kohe valmis teenindama, kui keegi huvi osutas. Kuskilt tuli vapustavalt head kohvilõhna, ülemistel korrustel olid aknad lahti ja pereemad ilmselt tegelesid söögivalmistamisega ja küpsetamisega - kaneeli- ja kardemonisaiade lõhnad ajasid suu vett jooksma.... Veidi pikem peatus oli Via Dolorosa kaheksandas peatuspunktis, siis jõudis laialihargnenud grupp jälle kokku koguneda. Paraku oli see ka ainus Via Dolorosaga seotud peatus, ma kahjuks ei saanudki ettekujutust, kust see siis õieti algas ja kustkaudu suundus... Jälle kiire kontsaklõbin, turvakontroll ja ees paistiski Nutumüür. Siin anti meile 15 minutit aega omal käel ringi vaadata. See muidugi tähendas, et päris müüri äärde ei pääsenudki, selleks olid omad koridorid ning meeletu järjekord. Vaatepilt oli sellegipoolest võimas. Et oli keskpäev ja päike paistis lagipähe, liikusime mõnede rühmakaaslastega vaikselt väravatest välja, et seal varjus veidi istuda ja teisi järele oodata. Oligi käes lõuna. Lootsin, et saan maitsta ehtsat juudi koššertoitu, kuid buss suundus hoopis Palestiinasse, Petlemma. Ei kurda, toit oli sealgi väga maitsev. Edasi viis tee Jeesuse sünnikirikusse. Krüpti pääsemiseks oli pikk järjekord ning loomulikult hakkas giid taas jahvatama küünaldest - palju maksavad ja mida nendega teha. Lasin selle jutu ühest kõrvast sisse, teisest välja ning jälgisin hoopis teisi giide, kes rääkisid tõepoolest huvitavaid asju kiriku ehitusest, arhitektuurist, freskodest ning muidugi kogu selle paiga ajaloost. Kui lõpuks krüpti sissepääsuni jõudsime, oli seal võimalus võtta küünlaid annetuse eest ning neid erinevate piltide ees süüdata. Selle võimaluse kasutasin küll ära. Krüpt ise oli ääretult lihtne ja kaunis, hõbedane Petlemma täht kohal, kus kunagi oli olnud Jeesuslapse sõim, säras kutsuvalt. Rahvas liikus vaikselt, igaühele anti hetk mõtiskluseks ja iseendaga olemiseks. Isegi giid suutis mõneks ajaks suu kinni panna ja pühalikkust mitte rikkuda. Petlemma eraldab Iisraelist kõrge müür, mis oli kaetud graffititega. Pildid olid sisukad ja heal tasemel. Üldiselt oligi Jeruusalemmas graffitit vähe, aga kui juba, siis korralikud, mõttetut sodi polnud kuskil. Läbi kahekordse müüri vahel oleva kontrollpunkti tagasi Iisraeli poolele, järgnes kohustuslik kulla- ja suveniiripoe külastus. Pean tunnistama, et see oli väga meeldiv kogemus - palju silmailu, asjatundlik ja meeldiv teenindus, kõigile küsimustele põhjalik vastus... Päeva viimane külaskäik viis meid Jeesuse hauakirikusse. Selleks ajaks oli päike juba loojunud, kirikutornid tagasihoidlikult ja mõjusalt valgustatud. Kiriku kõrvalkabelis peeti just õhtust liturgiat, meie saime vaadata suurt pannood Jeesuse ristilt mahavõtmisest, surilinadesse mähkimisest ja haudapanekust ning kuulata jutustust Arimaatia Joosepist, kes Jeesuse matmise korraldas. Siinkohal ilmutas meie giid äärmist osavust, kui juhtis meid hauakambri juurde viivasse järjekorda. Aga ega siingi pipraterata pääsenud... Kambri sissepääsu juures pidas valvet vana munk, kes äkki karmi häälega mõnedel meie taga olevatel noortel lahkuda käskis. Põhjus väga lihtne - nad polnud kombekohaselt kaetud. Kas tõesti on nii raske endale selgeks teha, kuidas niisuguses paigas riietuda ja käituda? Kes aga kambrisse astusid, said sealgi võimaluse segamatult endaga olla, tunnetada paiga pühadust ja väge. Kambri taga näidati meile veel Maarja Magdaleena sammastikku ning juhatati siis tagasi bussi, et hakata uuesti Eilati poole sõitma. Et me elusalt ja tervelt Eilatisse jõudsime, tuleb pidada imeks. Mina oma kohal tukkusin ja ei näinud, aga reisilised, kes otse bussijuhi taga istusid, rääkisid hiljem, et bussijuht kippus iga natukese aja tagant tukastama, buss kihutas sajakilomeetrise tunnikiirusega mööda serpentiine mägedest alla, kaldudes vahetevahel üle tee telgjoone. Nemad püüdsid köhatuste ja jutustamisega bussijuhti ärkvel hoida. Peeter ja Tamara, olge tänatud selle eest! Jeruusalemma tahan ma kord tagasi minna. Aga siis koos mõttekaaslastega, kes tahavad võtta aega selle linnaga tutvumiseks, asjatundliku giidi juhtimisel, nautides igat sammu. See on üks kaunimaid linnu, mida ma näinud olen, püha paik nii kristlastele, juutidele kui moslemitele ning vajab tõsist süvenemist, mitte kiiret läbikappamist. Seekordne fotojaht on pühendatud jääle. Mina olen nädalakese soojal maal vedelenud ja ei viitsi kohe kuidagi hakata välist ketast läpakale taha haakima, et oma küllaltki suurt jääpiltide kogu sobrata. Mõtlesin, et jätan seekordse jahi üldse vahele, aga siis tuli meelde, et mul ju on sellelt reisilt üks jääpilt kah. Teie aga arvake ära, kus ma selle pildi tegin? Hommikune äratus kell pool neli, kell neli kogu seltskond istumas bussis ja alustamas sõitu Kairo poole. Sharm el Sheiki piiril peatus, passid näppu, viisa koha pealt lahti. Kontroll vaatas üle ja lubas edasi sõita. seletus väga lihtne - Sharm el Sheik on rahvusvaheliste vägede kontrolli all olev eristaatusega piirkond. Tegelikult on kogu Siinai poolsaar omaette üksus, kuigi ta kuulub Egiptuse koosseisu. Kogu tee on ääristatud kontrollpostidega, igal pool tuleb olla valmis dokumentide näitamiseks. Seetõttu ei liigu siin ükski turismigrupp ilma kohaliku saatjata. Põhimõtteliselt pole ka soovitav eriti pildistada, sest võid objektiivi kogemata mõnele riiklikule objektile suunata. Seetõttu jäid fikseerimata tuledes säravad naftapuurtornid Suessi lahes ning laevad. Suessi kanali ligiduses on pildistamine täielikult keelatud. Eks see ole ka mõistetav, arvestades sealkandis viimastel aastakümnetel toimunut, eriti kuuepäevast sõda, milles imelikul kombel ei Egiptus ega Iisrael end kaotajaks ei pea. Vahepeal söögipaus kohalikus trahteris, seejärel veel veidi sõitu ning laskumine maa alla kolme ja poole kilomeetri pikkusesse tunnelisse. Tundus nagu tavaline maantee, millel katus peal, ei tekkinud tunnetki, et tegelikult on seal lisaks veel mitmekümnetonnised veemassid. Kummalgi kaldal hulk automaatidega relvastatud valveposte... Kanali juurest veel mõni tund sõitu mööda Saharat ning hakkaski läbi sudu paistma üks väga hall linn. Sudu hõljub Kairo kohal pidevalt, silmapiir on ähmane ja majad paistavad kõik ühtlaselt hallid. Silma torkas, et suur osa majadest on lõpetamata, puuduvad katused ning betoonsarrused turritavad taeva poole. Seletusi sellele olukorrale pakuti koguni kolm, valige, mis kõige rohkem meeldib: 2) kohaliku kombe järgi elavad pered koos, iga poeg oma korrusel. Seega - kui sünnib mõni poeg juurde, peab ju ka temale korruse ehitama, milleks siis end katusega vaevata. Kairos liitus meiega kohalik giid Yassir, kes rääkis väga head vene keelt. Kuigi meie esimene peatus pidi olema kopti kirik, arvas Yassir, et vaataks kõigepealt üle linna peamošee. Paraku, kui me end seal sisenemiseks valmis tahtsime seada ning giid juhtnööre jagas, kuidas käituda, sõitis ette sireenitav mikrobuss ning meeste jõul ning nutunaiste hala saatel kanti sisse surnukirst. Läks mõni hetk mööda, saabus teine samasugune bussikas. Sealt kanti välja lihtsam kirst, viidi jooksuga sisse - aga mitte samast uksest. Miks? Sest esimene lahkunu oli meesterahvas, teine aga naissoost. Yassiril oligi hea võimalus tutvustada moslemite matusekombeid. Surnu tuleb matta samal päeval enne päikeseloojangut. Naised matusele üldreeglina ei lähe, ainult mehed. Ei ole ka mingit pikka leinamist, maksimaalselt kolm päeva ning neljakümne päeva jooksul mälestatakse lahkunut. Seejärel jätkub elu tavapärases rütmis. Kuna meil polnud sel ajal viisakas mošeesse siseneda, läksime siiski kopti kirikusse. Koptid on ühed vanemad kristlased maailmas, kiriku esimeseks patriarhiks loetakse apostel Markust. Kirik on Egiptuses järjepidevalt tegutsenud algkristlaste ajast peale. Traditsioonis ja pühapaikades on palju sellist, mida kanoonilistes evangeeliumides ei leidu, suuresti on see seotud legendidega püha perekonna Egiptuses viibimisest pärast seda, kui kuningas Herodes oli andnud käsu hukata kõik alla kaheaastased juudi poisslapsed. Joosepit ja Maarjat hoiatati õigeaegselt ning nad põgenesid Egiptusse, kus viibisid Herodese surmani, umbes kolm aastat. Sellega on seotud hulk pärimusi imedest, mis nende asupaikades olid toimunud. Kiriku kõrval näiteks kasvas suur topeltpalm, mille all Maarja olevat Jeesus-lapsega jalgu puhanud. Kiriku all aga on krüpt, milles püha perekond olevat elanud. Üldiselt ei ole see kirik ülemäära suur ega luksuslik, kuid ta on väga kaunis ja peab tunnistama, et ka väga pühalik, hoolimata turistide sagimisest. Üsna samas lähedal oli Kairo peamine sünagoog. Kuna peale kuuepäevast sõda paljud juudid lahkusid Egiptusest, Kairo kahekümnest miljonist elanikust on juute umbes kolm tuhat, tegutseb sünagoog rohkem muuseumina. Ka seal oli sellest hoolimata üsna pühalik tunne... Siis oligi lõpuks võimalus mošeesse tagasi pöörduda. Lävel kombekohaselt kingad jalast, neid tuli hoida nii, et tallad oleksid vastamisi, mitte lihtsalt näppu võtta. Siseõue kiviplaadid olid päikesest soojaks köetud, sees kaetud vaipadega. Uksel vaadati üle, kas oleme ikka kombekohaselt riides - põlved, käsivarred, naistel ka juuksed kaetud. Kellel polnud, neile anti rätikud või hõlstid peale võtta ning lubati siis palvesaali. Giid rääkis mõndagi huvitavat moslemite kommetest ja palveelust. Palvekordi on lubatud vahele jätta, kui töö ei võimalda süvenenult palvetada - lihtsalt niisama kombe pärast pobiseda pole mõtet. Palvesse tuleb süveneda, seda soodustavad ka vastavad asendid ja liigutused. Kui palve segamini läheb, tuleb uuesti alustada ning kui on kahtlus, et mõni kummardus vahele jääb, on soovitav neid teha mõni rohkem kui vähem. Samal ajal, kui me seal maas istusime ja rääkisime, tuli üks perekond (loomulikult ainult mehed ning üks poisslaps) sinna palvetama koos vaimulikuga. Meist nad end häirida ei lasknud, pidasid palvuse ära ja lahkusid. Vaimulik jäi veel mõneks hetkeks, tundis heatahtlikult huvi, kes me oleme ja kust tuleme ning soovis kombekohaselt "Salaam aleikum", mis otsetõlkes tähendab: "Rahu olgu sinuga/teiega". Kui meil kuskil levitatakse müüti, et kõik muhameedlased on verejanulised terroristid, siis tuleb endale aru anda, et see on täielik jama. Enamus neist on väga rahuarmastavad ning selline kujutluspilt solvab neid väga. Heatahtlike võõraste vastu on ka nemad heatahtlikud, külalislahkus on Koraani järgi kohustuslik. Järgnes väike jalutuskäik vanalinnas, mille käigus giid suutis ära "eksida" ning juhtis meid mööda neid tänavaid, mis tegelikult polegi turistidele mõeldud. Kitsad, räpased, iga maja allkorrusel mingi töökoda või poeke, ülakorrustel elavad nad ise. Autod, mopeedid, kitsed - ja kõik mahtusid probleemideta ära. Tagasi bussi juurde läksime siiski mööda turistiteed, peamine vahe oli, et majad olid restaureeritud ning tänav paremini sillutatud. Õhtu hakkas jõudma ning meil oli aeg hiliseks lõunasöögiks. Tavapärane on nn rootsi laua süsteem, igaüks saab endale taldrikusse tõsta palju soovib. Toit on väga maitsev, paraku ei kuulu õhtulauas joogid hinna sisse ning need tuleb ise osta või kuivalt süüa ja siis hiljem oma veepudelist janu kustutada. Pärast sööki pakuti võimalust tutvuda ka kohaliku kaubandusega. Kõigepealt viidi lõhnaõlide kauplusse, kus meile korraldati presentatsioon, tutvustati erinevaid lõhnavaid õlisid ja nende kasutusvõimalusi, sest osa on ravitoimega. Päris mitmed soetasid ka endile midagi. Kairo on kontastide linn. Just parfümeeriakaupluse ees sõitis meist mööda uusim kahe- ja poolemiljoniline Mercedes, selle kannul beduiinid oma kitsekarjaga. Niilus valmistas pettumuse. Sogane ja tundus, et lausa elutu vesi, ühes kõrvalkanalis vedelemas hobusekorjus... Ja tegelikult ongi Niilus olnud lisaks eluandjale Egiptuse solgikraav, aga varemalt elasid seal krokodillid, kes vähemalt loomakorjused ära koristasid. Hotell oli väga heal tasemel. Kummaline oli, et kõigepealt oli numbritoas eesruum köögiga (mille kappides nõusid polnud), seejärel kaks vannituba ning alles siis suur magamistuba. Igal pool oli väga palju turvamehi, tourist police - mehed tumesinistes mundrites, automaadid rinnal. Hotellide sissepääsud on varustatud metallidetektoritega nagu lennujaamades. Meid sealt läbi minna ei palutud, aga kohalikul rahval küll ning sealsed naised pidid isegi käekotid ette näitama... Tänane päev oli määratud puhkuseks ja aklimatiseerumiseks. Ei saa jü külmalt põhjamaalt tulnuid kohe kuuma kätte seiklema panna. Kui aga aus olla, poleks ma kodus iialgi selle peale tulnud, et +28 pole sugugi palav, vaat et jahegi veel. Praegu igatahes on +31 ja mul on jakk õlgadel. Aga meie otsustasime Nirtiga, et vaatame siis järele, kui punane see Punane meri siiski on. Hotellist viib bussikas kindlatel kellaaegadel otse randa ja tuleb järele ka. Meie laadisime end kohe esimesse bussi, vastuvõtulauast saadud rannalinad kaasas, veepudel ja päiksekaitsesprei kotis. No polnud punast, kohe üldse mitte. Sinisemast sinisem oli. Vesi läbinisti selge, kirjud kalakesed ujusid suplejatega võidu. Rahvast oli vees palju ja vesi oli soe nagu supp. 20 kohaliku raha eest laenutasime kahe peale maski ja hingamistoru ka. Mina küll kahtlesin veidi, pole just suuremate oskustega ujuja ja pead heameelega vee alla ei pista. Aga kolm suutäit soolast vett koolirahaks ja asi selge. Kalad on tõepoolest ilusad värvilised, enamus küll kollasetriibulised, aga õnnestus ka sinisekirjuid näha. Kui rannaaeg otsa sai (siin lõpetavad rannapoisid töö kella nelja ajal, kui juba hämarduma hakkab), tulime tagasi oma tagasihoidlikku majutuskohta. Tagasihoidlik tähendab kahekohalist tuba imepehmete vooditega (voodipesu ja käterätte vahetatakse iga päev), oma duširuumi, kus dušikraanist tuleb ainult kuuma vett (kraanikausist normaalset), konditsioneeri toas, ülirikkalikku hommiku- ja õhtusöögilauda, naeratavaid ja viisakaid teenindajaid (muidugi on viisakas neile ka tippi anda), hotelli sisehoovis suurt basseini ja mullivanni. Mida luksuslik majutus siis sisaldab? Nüüd aga tuleb paar-kolm arvutivaba päeva, sest kell 4 öösel hakkame sõitma Kairo poole, sealt laekume ülehomme õhtul ja ilmselt peame kohe hüppama Jeruusalemma bussi. Jeruusalemmast oleme tagasi neljapäeva hilisõhtul, reede puhkame ja ööl vastu laupäeva viib tee Moosese mäele. Olen oma teises blogis juba tükk aega tagasi kilganud, et veebruari keskel kaon siit külma ja lume seest - ära soojale maale, varbad sooja vette ja puha. Suutsin isegi Nirti õhevile ajada ja kaasa meelitada. Reisiettevalmistused läksid oma rada - tellimine, kinnitusmeilid, uuesti järelepärimised, raha maksmine, viimaks veel teade, et lend lükkub päeva võrra edasi. Aga täna öösel kell 2 pidime siis lennujaamas olema, viisad saama ja lennukisse istuma. Kohal me Nirtiga olime. TopToursi leti taga nägin järjekorras veel hulka tuttavaid, kellel kõigil sama plaan. Teretasime, lobisesime, tutvustasin Nirtit mõnedele inimestele. Üksteise järel said kõik kätte oma vautšerid, aga kui järg meieni jõudis, tegi näitsik leti taga suured silmad - no pole nimekirjas, mitte kumbagi kohe. Grupijuhi nimekirjas aga meie kenasti olemas. Tibi paanikas - ei saa arvutisüsteemi ka sisse, et üle kontrollida. Samas selgus, et nimekirjas on mitu inimest, kes kindlasti sellele reisile minna ei kavatsenud ja olid loobumisest ammu teada andnud. Helistas mitmele poole, vahepeal lisandus veel üks proua, keda nimekirjast ei leitud. Meil aga polnud mingit kavatsust maha jääda. Lõpuks tuli näitsikul lausa geniaalne idee meie nimed käsitsi sisse kanda nende mittetulnute asemel, enne aga oli vaja igaks juhuks kontrollida, kas lennukis veel kohti on. Oli just täpselt nii palju kui vaja. Seega - kohvrid lindile, ise turvakontrolli ning viimastena saime me väravatest läbi. Kogu selle sahmerdamise peale ei jäänud meil sugugi aega endale enam mõnda veepudelit lennukile kaasa osta, aga tühja sellest - peaasi, et lendama pääsesime. Viis tundi läks üsna ruttu. Sharm el Sheikis uus häda - kuna meie nimesid nimekirjas polnud, polnud meie jaoks ka viisasid valmis. Seal ei aidanud käsitsi vahetamine ega grupijuhi seletused, saadeti teise luugi juurde, küsiti 15 $ nina pealt ja lasti meid siis lõpuks Egiptuse pinnale. Seega on TopTours mulle 15 $ võlgu hetkel. Nirtile muidugi ka. Tunnike bussisõitu mööda nöörsirgeid tänavaid, mööda suhteliselt ühesugustest hotellikompleksidest ning olimegi oma hotellis. Siin hakkas juba palav, 29 kraadi varjus. Õnneks ei pidanud seekord paika jutud egiptlaste üliaeglasest teenindusest, tubadesse pääsesime suhteliselt ruttu. Loomulikult oli esimene asi riiete vahetamine. Mõtlesime, mida teha, terve päev ju vaba. Valisime kõige blondiinima tegevuse - läksime keskpäevases kuumuses linna jalutama. Tegelikult pole siin muud kui ridamisi väikeseid hotelle, pikk sirge tee ning taamal kõrguvad suured liivamäed. Mõtlesime, et on ka poekesi, aga siinpool küll mitte. Üsna lõbus oli, et viimane kui üks vaba takso aeglustas meist mööda sõites kiirust, juht andis signaali ning kutsus meid peale. Loobusime. Keerasime lõpuks otsa ringi ja kõmpisime hotelli tagasi. Hotelli aias on kena selge veega bassein ja mullivann. Esimese hooga tundus, et vesi on külm, aga polnud ta ühtigi, väga mõnus oli. Päikese käes kuivasime kähku ära ka. Mina uurisin hotelli vastuvõtust, kuidas siinpool wifiga lood on. Täitsa olemas pidi olema, nelja päeva kaart 10 $. Toas on igatahes ühendus väga hale, aga siin vestibüülis täitsa korralik. Asi seegi. Kellaaeg on siin sama mis Eestis ja praegu on päike loojunud ning üsna pime väljas. Meid ootab varsti õhtusöök, seejärel grupi nõupidamine ning homme on võimalus merele kaatriga sõitma pääseda, ujuda ja snorgeldada. Eks näis, mis sellest välja tuleb, öösel peaksime juba kairo poole teele asuma. Tegin ühe ühe konkreetse liigutuse ja tõstsin suurema osa piltidest arvutist ära välisele kõvakettale. Jätsin ainult viimase kuu aja pildid ning kuna ma ei viitsi pidevalt seda ketast läpakale taha haakida, on fotojahi pildid seekord üsna värsked, mitte mingi arhiivikraam :D Valga kirikus käis üks mees armulaual, tahtis pärast istuda minu autosse, et mõnusamalt rääkida Eesti riigi ja rahva päästmisest. Ütles, et on prohvet, kelle vaimulikud tekstid ilmuvad muuhulgas Kesknädalas. Kes sai ilmutuse, et pronkssõduri eemaldamine on viga, selle asemel tuleb selle kõrvale püstitama sambad teatud vagade fraasidega. Tal oli kaust täis pabereid, ilmutusi, stiilinäiteid tema ennustustest ja nende täitumisest. Ütles, et Jumal tervendab teda, sest tema eest palvetab kaks tuhat soomlast. Tal on sidemeid paljude prohvetitega. Andis minu kätte kirja peapiiskopile edasiandmiseks, mille mulle eelnevalt lahkelt ette luges (8 lehekülge). Lõpuks ütles veel, et tal on vaja kakssada krooni, sest oma viimased viis krooni pani korjandusse. Tal on vaja süüa ja sõita koju Saardesse. Raha ta ei saanud minu käest! Täna panin ta nime googlesse (ilma aadlitiitlita küll), ja sain vastuse "Helmut Hindrichson - 35306044220 - Lääne Politseiprefektuur - 7936.00".			OSCAR-2019
Reisijal on keelatud bussis söömine/näksimine ning joomine (va vesi). Selleks arvestame sõiduaja sisse jalasirutamise-, söömise- ja WC peatused Kui soovitakse bussis siiski süüa/näksida (soov lisada ka tellimusele), siis lisandub arvele/hinnale 20% Reisijal on keelatud sõidu ajal püsti seista ning reisi kestel ei tohi jalutada bussi salongis ilma vajaduseta Reisijal on keelatud oma tegevusega (karjumine, vali muusika kuulamine jne) bussijuhi tähelepanu häirimine bussi liikumise ajal Reisijal on keelatud bussi ja selle sisustuse lõhkumine, muul viisil kahjustamine. Kõik bussis tekitatud kahju tuleb korvata bussifirmale Tellimuse muudatused, kinnitamised või tühistamised tuleb alati tellijal esitada kirjalikult heikibussid@gmail.com aadressil Tellimuse kirjalikus kinnituses näidatud kilomeetrite ületamisel lisandub täiendav tasu iga sõidetud lisakilomeetri eest Tellimusel kindlasti märkida sõidu alguse kuupäev ja kellaaeg ning täpne väljumise aadress. Lisada ka alati lisapeatused, mida vajatakse kas sõidu alustamisel või sõidu lõpetamisel Bussis näksimine/söömine lubamatu! Reisile kaasavõetud näksid/söögid paigutatakse bussis pakiruumidesse. Kui esineb soov bussis näksida (tellimuses lisada see täiendava info alla), siis lisandub arvele/hinnale 20% Arvega makstes lisandub käibemaks ning alati lisada ka tellimusele arve rekvisiidid. OÜ Heiki Bussid nõusolekul on tellijal võimalik tasuda osutatud teenuste eest sularahas bussis bussijuhile OÜ-l Heiki Bussid on õigus nõuda tellimusreisi eest ettemaksu hiljemalt 3 päeva enne tellitud reisi algust, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Juhul, kui tellija ei tasu ettemaksuarvel märgitud summat maksetähtajaks, on OÜ-l Heiki Bussid õigus lugeda tellija tellimusest loobunuks ning tellimust mitte täita. Kui tellija ei teata tellimuse tühistamisest ning OÜ Heiki Bussid asub hoolimata ettemaksu tasumata jätmisest teenust osutama, on OÜ-l Heiki Bussid õigus nõuda ja tellijal vastava nõude saamisel kohustus viivitamatult tasuda leppetrahvi, mille suurus vastab tellimuse käibemaksuta kogumaksumusele Tähtajaks tasumata summalt on OÜ-l Heiki Bussid õigus nõuda iga viivitatud kalendripäeva eest 0,5% viivist Reisija peab ise hoolt kandma oma pagasi eest. OÜ Heiki Bussid ei korva pagasiga seonduvaid õnnetusjuhtumeid, mis on tingitud reisija hooletusest. Bussi pakiruumidesse või bussi salongi jäetud esemete eest OÜ Heiki Bussid ei vastuta – Enne bussi astumist lõpeta söömine, paki poolik võileib kotti ja viska prügi prügikasti. See tagab selle, et bussid oleks puhtad ja meil kõigil meeldiv reisida. Klopi/pühi jalad puhtaks ja astu rahulikult bussi – Istu ja kinnita turvavöö. Bussis, kus on turvavöö, tuleb see ka kinnitada, kuna liiklusseaduse kohaselt ei tohi juht vedada reisijat, kes ei järgi liiklusseaduses sätestatud turvanõudeid, mille hulka kuulub ka turvavöö kasutamine. Erandina võib turvavöö kinnitamata jätta hädaseisundi korral või täiskasvanud sõitja, kelle süles on sõidu ajal alla seitsmeaastane laps. Viimasel juhul peab lapsega reisiv täiskasvanu istuma kaugemal kui bussi esimene istmerida – Reisijal on keelatud bussis näksimine/söömine ja värviliste jookide joomine. Näksimise/söömise korral lisandub arvele/hinnale 20% – Reisija ei tohi häirida oma tegevusega (rüselemine, karjumine, valju muusika kuulamine) bussijuhti bussi liikumise ajal – Ärge jätke bussi seisu ajal oma käsipagasit ja muid väärtuslikke esemeid bussi järelvalveta – bussijuht ei saa vastutada selle kadumise või varguse eest – Bussist lahkudes jätab reisija oma istekoha samaväärseks kui see oli bussi sisenedes. Vaata, et Sinu isiklikud asjad, ka prügi, oleksid endiselt Sinuga – Reisijad peavad järgima OÜ Heiki Bussid korranõudeid ja bussijuhi käsklusi, mis puudutavad korda ja turvalisust bussis OÜ Heiki Bussid peab tagama kinnitatud tellimuses bussi kohaloleku kokkulepitud ajal ja kohas tehniliselt korras, puhta ja bussijuhiga varustatud bussi OÜ Heiki Bussid edastab kinnitatud tellimuse täitmisele eelneval päeval tellijale bussijuhi nime ning telefoninumbri OÜ Heiki Bussid peab bussi tehnilise rikke korrale tellimusreisi täitmise ajal tegema kõik endast oleneva rikke kõrvaldamiseks ja reisi jätkamiseks. Vajaduse ja võimaluse korral asendama tehniliselt mittekorras bussi vähemalt samaväärse korras bussiga Reisijatel on õigus kasutada bussi ööpäevas 1 juhiga kuni 10 tundi, mis sisaldab sõiduaega kuni 9 tundi. Kahe juhiga on õigus kasutada bussi ööpäevas kuni 20 tundi, mis sisaldab sõiduaega kuni 18 tundi. Bussi kasutamisel tuleb arvestada bussijuhile kehtestatud vaheaegadest ning puhkeajast, mis tulenevad Euroopa Liidu direktiivist 561/2006. Pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi peab juht tegema vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeaega. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et need toimuksid nelja ja poole tunnise sõiduperioodi jooksul. Bussijuhi ööpäevane katkematu puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tunnine. Seda regulaarset ööpäevast puhkeaega võib aga jaotada ka kahte ossa, kusjuures esimene osa peab hõlmama vähemalt kolmetunnist katkematut ajavahemikku ja teine osa vähemalt üheksatunnist katkematut ajavahemikku. Sõidu kestvust arvutatakse 0,5-tunnilise täpsusega. Aega alla 0,5 tunni arvestatakse nagu 0,5 tundi ja üle 0,5 tunni arvestatakse nagu 1 tund. Tellijal on õigus tema poolt tehtud tellimust tühistada või muuta teatades sellest OÜ-le Heiki Bussid kirjalikult ette vähemalt 3 kalendripäeva enne kokkulepitud reisi algust. Juhul, kui tellija rikub eeltoodud punktis tähtaegu, on OÜ-l Heiki Bussid õigus nõuda tellijalt kahjutasu tasumist alljärgnevalt: kui tellimuse tühistamine toimub 2 kalendripäeva enne planeeritud reisi algust, tuleb tasuda arve (käibemaksuta) kuni 50% ulatuses kui tellimuse tühistamine toimub vahetult eelneval või planeeritud reisi osutamise päeval, tuleb tasuda arve(käibemaksuta) kuni 100% ulatuses Tellija kohustub tasuma leppetrahvid 7 päeva jooksul alates sellekohase nõude väljastamise kuupäevast.			OSCAR-2019
Kõige esimest korda käisin ma Amsterdamis 2009. aastal koos oma hea sõbra Liisiga. Esiti pidime Amsterdami jääma terveks päevaks, aga kahjuks suitsetasime ennast esimeses coffee shopis jumala pilve, sattusime parakasse ja sõitsime kiiresti oma hosti juurde teise linna. Teine kord pidin ma minema Amsterdami 2011. aastal. Mul oli lausa piletki ostetud, siis sain aga Delfisse tööle ja ei saanudki reisule minna. Nõnda läks endine peika koos meie sõpradega “meestereisule”. Kuna kolm on kohtu seaduseks, siis nõnda plaanime me oma grandioosset Amsterdami reisi. Grandioosne on see mitmel põhjusel: Kardo sünnipäev, Kardo esimene lennukisõit, Kardo esimene Amsterdamikülastus, mis on nõnda kaua ta unistuseks olnud on. Amsterdam. Seal saab siis näha kõikvõimalikke kanepisorte, erinevaid tooteid, mida on võimalik kanepist teha ja uurida erinevaid võimalusi, mismoodi kanepit kasutada saab – smuutidest plastikuni välja. Rohkem infot Hemp Museumi kodulehel ja nende Facebooki lehel. Vondelpark on suur park, mis asub üsna Amsterdami kesklinnas. Pargis käib igal aastal umbes 10 miljonit inimest ja seeõttu on seal üsna suur valik tegevusi, mis sääl teha saab. Muidugi võid sa seal niisama piknikku pidada ja nautida Pablo Piccasso kalaskulptuuri, samas võid sa külastada mitmeid erinevaid restorane, baare ja kohvikuid, mis ka pargis asuvad. Kõige vahvam on vast vabaõhuteater, kus terve suvi läbi toimuvad erinevad kontserdid ja esinemised. Sisenemine parki on loomulikult tasuta. Otseloomulikult kavatseme me külastada seksimuuseumi, mille pilet on vaid 4€. Selles muuseumis näidatakse igasuguseid erinevaid erootilisi ja seksvidinaid läbi aegade, kusjuures kõik muuseumis olemasolevad asjad on omanike enda kollektsioonid ja uurimustööde tulemused. Võib öelda, et nad on ikka tõelised seksifännid. Amsterdami kesklinnas asub nende imeilus Royal Zoo. Loomaaed on mõnus vaikne nurgake keset linnamöllu. Lisaks tuhandetele loomaliikidele kogu maailmast kujutab Artis endast ka skulptuuriaeda, kus võib jalutada ajalooliste monumentide ja kujundatud aedade keskel. Loomaaial on akvaarium, milles asub nii korallriff, mangroovitihnik kui ka Amsterdami kanal. Samuti võib külastada planetaariumi, geoloogiamuuseumi, zooloogiaalast väljapanekut ning konservatooriumi. Artis aitab ka kaasa ohustatud liikide ning loodusalade säilitamisele. Pilet maksab 14.50€ ja 3-9a lapsed saavad selle 11€ga. Nooremad täitsa tasuta. Nieuwmarkti Hiinalinn. Nieuwmarkt Amsterdami vanalinnas on hiinlaste piirkond. Seal asub terve hord hiina restorane, suupistebaaridest idamaiste lossideni, üks restoran on koguni koopia Hong Kongi kuulsast ujuvast restoranist. Piirkond on täis hiina poekesi ja supermarketeid ning seal asub isegi hiina meditsiinikeskus. Nieuwmarkti keskel asuv Waagi hoone on vana linnavärav ning ehitati 1488. aastal, olles seega Amsterdami vanimaid ehitisi. Punaste laternate piirkonda teab vist igaüks. Kuna ma oma esimesel käigul Amsterdami sinna ei jõundud, siis seekord peab ikka üle kaema. Noh, nii moe pärast. Kindlasti on meil plaanis ära mekkida Hollandi rahvustoite, mida ma ka eelmine kord teha ei taibanud. Sõber Google soovitab selle jaoks kohta nimega Moeders, mis pidavat olema mõnus ja audentne koht. Asub ta Rozengracht 251, 1016 SX, Amsterdam. Veel kiidetakse kohta nimega Hap-Hmm, kus pidid olema taskukohased hinnad. Ah, eks tegelikult näha ole, kuhu me satume ja mida teeme. Kuna ööbime kenade eestlaste juures, siis eks oskavad nemad meile kindlasti soovitada, et kuhu minna ja kus oleks soodsam. Kui need salakohad teada saan, siis annan kindlasti ka teile, mu armsad lugejad, teada. Aga niikaua uuriks, et kas teist on keegi Amsterdamis käinud? Mis te seal tegite, kus käisite, mida nägite? Soovitan võtta mõni free tour amsterdam. Sellega saab palju head ja huvitavat infot linna ja selle ajaloo kohta ning võimaluse ka muidugi küsida, et kuhu minna jne. Ma soovitaks – otsi üles ja vaata ära Anthony Bourdain’i Layover – Amsterdam. Sealt saad väga lahedaid vihjeid nii meelelahutuse kui eelkõige söögikohtade kohta. See oli üks lahedamaid osasid Layover’i seeriast:) Kindlasti sa juba tead neid kesklinna lihtsalt-peab-ära-nägema klassikalisi ja turistikamaid kohti. Niii et soovitaks ka Amsterdam Noordi, kuhu viib centraal stationi tagant tasuta praam (Amsterdam NDSM on sihtkoht ja iga 15-30 min tagant käib praam). Ma kutsun seda linnaosa Amsterdami Telliskiviks. Seal on üks hästi suur angaar, mille kunstnikud on oma stuudiotega täitnud ja kus alati midagi põnevat toimub (http://www.ndsm.nl/en/over-ndsm/). Nädalavahetusel viige kogu oma raha muidugi seal samas toimuvale kirbukale (http://www.ijhallen.nl/en/index.php). Ja kui süüa või juua ka tahate, siis tsekkige Noorderlicht Caféd (https://www.facebook.com/noorderlicht) või Plleki (https://www.facebook.com/pllek). Head reisi! aa, ja siis muidugi veel pargid: kesklinnas asuv ja kõige kuulsam vondelpark, kus on igal ajal lesijaid ja kitarritinistajaid, siis industriaalsem ja coolim westerpark (mille kõrval asub vana gaasivabrik westergasfabriek, kus on palju lahedaid butiike, väike kino, head kohvikud ja söögikohad) ja kõige multikultuursem oosterpark ida-amsterdamis. mina olen veel suur amsterdam noordi (põhja-amsterdami) fänn, mis on veel alles arenemas, aga seal on palju lahedaid galeriisid, söögikohti ja mis on väga local. sinna saab tasuta praamiga rongijaama tagant, need käivad kogu aeg edasi tagasi. teisel pool jõge (IJ´d) on veel amsi parima vaatega filmimuuseum (tulnukalik ufohoone, kohe näete), kus on hullult hea söök ja lahe arhitektuur… ja muidugi IJ Hallen turg! ja linna parim tasuta vaade kõrgelt on rongijaamast (centraal station) veidi paremal asuvas raamatukoguhoones, kus on kõik valge ja mac ja funk, ja nende ülemisel korrusel on päris pandav terrass. seal saab kooke süüa ka! siis võite tsekkida veel amsterdami kõige ilusamat kino Tuschinski, mis on selline art deco stiilis hull teatrilik kino, kus kardinad lähevad filmi alguses ekraani eest lahti), seal saab niisama ka ringi luusida, kui parasjagu filmi pole. ja vana filmimuuseumi vondelpargis, mis on ka tore ja kus terrassil on väga mõnus, kui juhtub ilus ilm olema. punastesse laternatesse tasub minna ainult õhtul, sest siis on kõige ilusamad preilid akendel . päeval tahab silmanägemise ära võtta. kohe laternate kõrval on hiinalinn, kus on palju häid restosid (Mida väiksem ja räpasem, seda parem toit) ja üks nendest kiidetud Bakkerswinkel lõunatamiskohtadest. Ja punaste laternate ja rembrandtpleini vahel on linna kõige ilusamad väiksed nummid kanalid, kust vanematele ontlikke pilte teha. kõige lihtsam on liikuda rattaga, neid saab iga nurga pealt rentida, lapse saate rattakorvi panna (tegelt ka, vaadake kuidas kohalikud teevad) :) Noo… Amsterdamis saab igasugu häid asju teha! Seksi- ja kanepimuuseumisse ma Amsis elatud 6 aasta jooksul ei jõudnud, aga räägitakse, et tegu on väga turistikate ja mitte eriti heade asutustega. Aga linnas on päris lahe koti- ja kingamuuseum, nii et sinna tasub minna küll, kui mehe nõusse saad. Ja väga lahe fotomuuseum FOAM ja siis veel Van Gogh, isegi kui te pole kõige suuremad kunstifännid, maja ise on juba äge. Nii… shoppamiseks ja hängimiseks: Nine Streets (Negen Straten) Jordaani linnaosas – butiigid, väiksed nummid kohvikud ja baarid, linna parim pannkoogikoht, lihtsalt palju lahedaid inimesi ja hulle rattaid. Linna parimad turud on westermarkt (toit ja kirbukas), mis on ainult laupäeviti sealsamas Jordaanis, siis kirbukas Waterlooplein ja Amsterdam Noordis (mis on väga lahe uus hipsterite industriaal-linnaosa) nädalavahetusel toimuv IJ-Hall turg. Ja westermarktil on esmaspäeviti ka vintage riiete turg, kus leidub igasugu head paremat :) Amsterdam noordis on veel lahedad hängimise kohad Pllek ja Noorderlicht, mis on vee ääres, seal saab süüa ja juua ja lõket vee ääres liiva peal ja pidu :) Moeder restorani ärge kindlasti minge :) Aga häid kohti on väga palju, kohe raske on midagi kohe soovitada. Päevastest koogikohtadest Bakkerswinkel (jumalikud koogid, skoonid, võikud), baaridest De Balie Leidsepleinil, tuhandeid väikseid urkaid Jordaanis, restorane on ka väga palju häid, nt Pompstation, linna parim thai Bird jne jne jne. Hollandi kööki ärge proovige, sööge selle asemel parem kuskil indoneesia toitu, mis on ka väga holland :) või hollandi õunakooki, mis KOOS vahukoorega on üle prahi (aga vahukoort tuleb ise juurde küsida): Kõik soovitavad Punaste Laternate tänavat… seal mulle iga 3m tagant keegi müksu andiski ja kõrva “Charlie?” sosistas :D Aga ma mõtlesin, et see võib vabalt mu enda probleem ka olla, mulle lihtsalt käivad nii ajudele liiga rahvarohked kohad (eriti kui kõik vastu sind nühivad valimatult) ja kuna meil üks sõber konkreetselt punaste laternate tänaval elas ja tema aknast sai prostituute vahtida… siis ma ei tea, no jättis külmaks. Sattusimegi sinna pmst vastumeelselt ühe korra, kui külla läksime ja teisel korral sest sealt oli otsem minna kuhugi… Ainuke põnev hetk seoses selle tänavaga oli see, kui mu sõbranna arvas, et võiks proovida aknast pilti teha ühest… hea, et ära ei tapetud pärast kui majast välja läksime. Seal on see suur ei-ei! niiet ole ettevaatlik :) Palju selline lõbu maksma kõik läheb muidu…paljuga ise arvestanud olete ;-) ja kas mari võtate kaasa või jätate hoiule kuskile ;-) Ja veel, et neid muffineid oleks võibolla tõesti parem süüa kuskil, kus ööbite ja saab rahulikult olla. Eelmine kord, kui Amsterdamis käisin, tekitas see muffin selliseid naeruhoogi, et söögikohtades istudes hakkas piinlik. Aga samas, eks kohalikud ole harjunud sellega. Muidu hullu polnud. Hästi vinge turg asub Waterloopleinil. Sealt võib igast jama leida, uusi ja kasutatud asju. Asub kesklinnas. Külastage ka Jordaani linnaosa, hipsterite linnaosa. Seal üldiselt turiste ei tolkne, saab kohalikke jälgida :) Kanepi muuseum on jah väike ja oma piletihinda just väärt ei ole. Vahakujude muuseumi piletid on ka hirmkallid (võin soodukatel silma peal hoida, vahel saab nt rongipiletiga 2 ühe hinnaga jne), aga kui sellised muuseumid meeldivad, siis miks mitte. Parim asi Amsterdamis käimise juures oli meil mõte, et rendime rattad. Saime raudteejaama lähedalt rendirattad päevaks (polnud kallis, u 10 eurot ehk) ja need olid ülimugavad punased kruiisikad. Rattad tulevad lukkudega ja nii mugav on neid lihtsalt jätta välja ükskõik kuhu poe taha kui tuju tuleb ja suurema jalavaevata linna erinevaid kohti näha. Mul endal kõrge jalavõlv ja pikad jalutuskäigud võtavad põlved tugevalt läbi. Eriti mõnus oli pargis sõita rattaga, istud kuskile maha ja teed pisikese pikniku. PS! Ei soovita kanepimuffineid. Need on üldjuhul liiga ülehinnatud (5€ per muffin) ja kui sissesuitsetava jointiga on sul mingigi kontroll oma pilve tõmbamise üle, siis mina suutsin end kord ühe muffiniga nii üle tõmmata (küll muidugi alles 2 tundi hiljem, kui asi seedimiseni normaalselt jõudis) ja edasine tripp oli mõistetamatult keeruline ja võimatu. Alguses ei saanudki nagu pihta, mis toimub (kuna muffini söömisest oli sitaks aega möödas), ja kui ma üritasin kusagil vetsu minna, kus pidi uksest sissesaamiseks nuppu vajutama, siis ma lihtsalt ei saanudki sellest aru ja ei osanud sisse minna. Vaatasin tuima näoga ja võttis oma 5 minutit aega, et ma üldse vetsu jõuaks. Vetsus ma mõtlesin välja, et pähe on hakanud ja sellele järgnes muidugi massiivne munches ning ma ostsin selle tankla tühjaks vist. Muffinid ise on maitsvad ja pehmed üldjuhul, aga see kontrollimatus.. ei tasu ära. Käisin mõni kuu tagasi, veetsin seal küll vaid ühe päeva ja ülejäänud 2 nädalat mujal Hollandis aga sõite kanalil oli päris huvitav, punaste laternate tänav muidugi, kui juba minna siis külastada :D haiseb muidugi kanepi järgi julmalt a see käib asja juurde :D Ise tahtsin kuskile pimedasse kohvikusse sisse põrgata a kaaslasele see idee väga ei meeldinud :D Suurel turul käisin ja no seal oli ikka kõike, seks muuseumisse ka tahtsin a krt ei olnud aega :( Peab uuesti külastama sest vaatamist seal on, imeilus koht ju :) Olen käinud kanepimuuseumis (minu jaoks oli küll huvitav!), vahakujude muuseumis (ka huvitav), Anne Franki muuseumis (kindlasti võiks käia), punaste laternate tänaval (jällegi huvitav), kanalitel… ühesõnaga, kõike võiks teha, ku vähegi jaksu on. Mina soovitaks ka veidi laiemalt ringi vaadata: hollandalsed on hullud rongi- ja rattafännid, seega sõidaks Ams-st rongiga suvas suunas (no nati võib planeerida ka), võtaks rongijaamast rattad, sõidaks päevakese ringi, jätaks rattad taas jaama ja õhtul rongiga pealinna tagasi. Mina tegin nii väga palju. Kui palju aega pole, soovitan minna põhja poole, sõita võimsatel tammidel. Nt võtta sihiks Alkmaar, kus on äge juustuturg (guugelda!), käia selases muuseumis, turul muidugi, siis sõita tammide ja mere äärde – õudsalt äge! Minge kindlalt Anne Franki muuseumisse! Tõesti väga huvitav, minu üks kõige eredamaid mälestusi Amsterdamist Käisin Hollandis eelmine aasta, viibisin seal vahetusõpilasena nädala, aga Amsterdamis olime vaid ühe päeva :) soovitan kõike eelmainitut ja kordan üle, et canal cruise on must-do. Ma olin päris mitu päeva seal päevake olime vahakujusid vaatamas, päevake loomaias (oleks võinud lausa mitu päeva olla). Loomaias on tore see et on palju kohti kus oled loomadega koos, mulle tuli leemur õlapeale. Kolasime nii sama ringi. Dam väljaku lähedal on väga armas haldjateemaline pood soovitaks selle ülesse otsida. . viimasel päeval oli rendikas sõitseime ääre linna seal oli hoopis teine maailm. Mulle omale meeldis varahommikune linna ärkamine ja muutumine ka. Punaste laternate tänav ei huvitanud aga satusin kogemata fotokas kaelas, läks väga hästi kinni ei pandud aga pahanda sain küll. Mina olen käinud kaks korda Amsterdamis. Esimesel korral käisime paadiga kanalil sõitmas, hästi mõnus oli, saab kiiruga päris palju ära näha. Sai muidugi ka punaste laternate tänavatel käidud. Käisime veel ka muuseumites, kohvikutes ja pudi-padi poodides. Teisel korral enam kuhugi väga minna ei viitsinud ja kuna võtsin ühest projektist osa, siis pidime Amsterdamis orienteerumise ülesandega hakkama saama. Kõik läks tuksi ”tänu” prantslastele. Aga teisel korral sai siiski veelkord punaste laternate tänaval käidud:D Omg mul tuli selline Amsterdami igatsus peale :D olen käinud kaks korda ja iga kell läheks veel :) canal cruise tasub kindlasti ette võtta ja seksi muuseum oli kaa huvitav! Aga kõige lahedam on lihtsalt atmosfäär mis Amsterdamis on- coffee shopid ja magusa poed kust kuidagi eemale ei saa hoida :) Olen ühe korra Amsterdamis käinud, kahjuks seal ei ööbinud. Tolleaegne reis nägi ette seda, et Amsterdami sõitsime hommikul hoopis ühest teisest riigist ning õhtuks jõudsime Hollandis kuskile teise linna. See oli neli aastat tagasi. Korra kõndisime ka Punaste Laternate tänavalt läbi, nägi välja nagu iga teine Amsterdami tänav, aga külastada võiks seda ikkagi, puhtalt juba maine ja huvi pärast :D Külastasime ka Gassani teemantitehast. Räägiti, kuidas kaevandatakse, kuidas teemante töödeldakse jne. Saime ka erinevaid sõrmuseid proovida, mille hinda oli hea istudes näha :D Seal oli muidugi ka pood, kust sai reaalselt omale mõne teemantitega asja soetada. Viimane turistikas oli Madame Tussauds vahakujude muuseum, mis ka omamoodi lõbus oli, sai ikka kõvasti pilte tehtud erinevate “kuulsustega” :D Anne Franki maja (kui sa oled lugenud raamatut), Van Gogh muuseum, kanalituur ning kuna te tundute vabameelsed siis Casa rosso (naljakas ja meeldejääv ja üleüldse sürr) :) Lisaks on Amsterdamis igasugu lahedaid baare-klubisid, kus on ka maailmatasemel esinejaid teinekord võileiva hinna eest – aga selleks tasub kohapeal silmad lahti hoida. Madame Tussauds muuseum näiteks. Seal china townis on üks üli hea joogi koht, nagu sellised plõksuvad mullid on joogi sees. hästi maitsev. Me käisime mehega Amsterdamis 2012.a. suvel. Kanepimuuseumit ei soovita, see oli väike, igav ja midagi seal vaadata ei olnud. Soovitan kindlasti Canal Cruise, eriti päikeseloojangu ajal romantika tegemiseks. Shoppamiseks on ideaalne “Nine streets”, seal on palju põnevaid poode. Punaste laternate tänav kae kindlasti ära, see on tõeline elamus. Njah, täpset viisi, kuidas sinna saada ma enam ei mäletagi, kuid tean, et see oli ühe hästi ilusa pargi lähedal. Seal müüakse ausõna kõike – riideid, mobiilikorpuseid, feik LV kotte, juustu, šokolaadi, stroopwaffleid… Igasugust pudipadi! Kui tahad kellelegi näiteks suveniiriks suurt šokolaadipeenist tuua, siis on see just õige koht :D Kindlasti külastage Heinekeni muuseumi :) See pole just päris tavaline muuseum. Üliäge kogemus! “Tuuri” lõpus saab iga nägu kaks klaasi õlli ka :D http://www.heineken.com/global/heineken-experience.aspx Jaa, ma vaatasin seda, aga ma mõtlesin, et kas me nii suured õllefännid oleme, et mingit vana tehast vaadata, Aga kui sa ütled, et see nii lahe, siis ehk peaks plaani võtma? Käisin ka just eelmine nädal Heinekenis ja kindlasti soovitan. Pilet on kallis küll, aga minu arust on elamust täie raha eest. (kusjuures eelnevale paranduseks, kokku saab igaüks 3 väikest klaasi õlut juua). Kingiks saab sealt ka tasuta kaks heinekeni klaasikest koju kaasa. Heinekeni muuseum on täielik rip-off. Kallis ja Heineken pole ka mingi eriline saavutus õllemaailmas, mida kaemas käia. :)			OSCAR-2019
Eesmärgil hinnata Kuressaare linnavalitsuse tegevust viis Riigikontroll käesoleval aastal läbi linnavalitsuse tegevuse auditi, mis tuvastas linna sisekontrollisüsteemis ja raamatupidamises mitmeid vajakajäämisi. Täna tähistab piduliku konverentsi ja koosviibimisega oma kümnendat aastapäeva KG koolituskeskus Osilia. Viimaste päevade tuuline ilm takistas saksa töömeestel Nasva külas kahe tuulegeneraatori paigaldamist. Teisipäeval jõudsid Saaremaale Saksa numbrimärkidega raskeveohaagised, millel detailid kahe 800-kilovatise võimsusega ja 63 meetri kõrguse tuulegeneraatori paigaldamiseks. Viimaste päevade tuuline ilm oli aga paigaldustööde alustamiseks Nasval ebasoodus ja sakslastest töömeestel tuli oodata ilma paranemist. Täna kell 16.30 avab Ajamaja galeriis maalinäituse "Eestimaa hetked" pastellmaalide meister Anneli Säre. Erinevatel aastaaegadel valminud pastellmaalid toovad esile Eestimaa kaunima poole. Tööd on sündinud kohtades, kus kunstnik on tundnud end hästi ja kuhu tahaks jälle tagasi minna. Kuressaare ringtee äärde Olerexi tankla läheduses asuvale maa-alale on lähitulevikus kavas ehitada Honda müügi- ja hoolduskeskus, kus saavad müügipinda ka mitmed kaubandusettevõtted. Kolmapäeval, 6. detsembril, toimus Kärla koolimaja aulas pidulik aktus, kus tunnustati tänavusi valla stipendiaate ja anti üle konkursi „Kodu kauniks” preemiad. Roomassaare ja Marientali tee ristmiku lähedale kavandatud väikeelamurajoon tungib linna üldplaneeringut rikkudes häirivalt lähedale tervisepargile. Kuressaare linna ja ettevõtja Raul Singi koostöös arhitektuuribüroolt Lokomotiiv tellitud väikeelamukvartali eskiislahendus asetab 20 elamut alale, mis linna üldplaneeringu järgi on puhkemets. Kohati jääb tervisepargi jooksurada kruntidest vaid viie meetri kaugusele. Pea kolm nädalat tagasi valiti Maarja Suigussaare asemel Ruhnu vallavolikogu esimeheks kooliõpetaja, volikogu asendusliige Ave Viirma. Saaremaa tuntuima paadiehitusfirma Saare Paat ülesehitaja ja tegevjuht Peeter Laum pani ameti maha, tema koha võtab üle paaditööstuse senine tootmisjuht Peeter Sääsk. Kadripäeval tähistasid üksteist Saaremaa koori Salme kultuurimajas järjekordset maakonna kooride päeva. Päevateemaks olid seekord Lutheri-aegsed rahvuskeelsed kirikulaulud ning üks omapärane ja vähetuntud instrument – moldpill –, millega vaimulikke rahvalaule saadeti. Mes ma nüid oska soole öölda? Et see oo nüid Saaremaa peel keikse uiem aealeht ning ma kerjuda ka sii! Ning et preet valimist tulemas oo, tegi mo vanamor moole eelmise pühabe umigu selgeks, et kui sa vanamees sii sennes lehtes poliitigad kipudad, siis ma lehe kerigukoori laulma ning sa tuled ning paned ega pühabe umigu korjanduse kasti 10 krooni, palud kuuri taga ilma öllepudelta oma patud andeks, klopid pöranda riided ee ning kui ma kuju tule, siis ma ole soo jäuks nat üks mooses, kis soole nöukse vabaduse annab, et sa vöid köiksugust asju tehja, mes ma sool luba… Lähevad aastad, mööda tõttavad päevad, libisevad käest hetked ning unistused ja püüdlused, mis täna tunduvad kättesaamatud ja kauged, on peagi, mõne aja möödudes, vajunud unustuse hõlma. Kas mäletame täna, millised olime eile, üleeile või aasta eest, mida lootsime või mille poole püüdlesime kas või aastal 1993? Suured reisilennukid taevalaotuses on saarlaste jaoks juba kümmekond aastat igapäevased kaaslased. Ent kust need lennukid tulevad ja kuhu on nad teel? Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe sõnul on Saaremaa Tallinna ümbruse kõrval kõige suurema lennutihedusega piirkond Eestis. Möödunud aastal läbis Eesti õhuruumi umbes 100 000 rahvusvahelist ülelendu, üle Saaremaa lendas neist enam kui 50 000 lennukit. See on üsna märkimisväärne number, arvestades, et nõukogude ajal oli Saaremaa rahvusvahelise lennuliikluse jaoks puutumata ala. Kaht noort Saaremaa neidu, Mariat ja Liisi olen tundnud juba nende sünnist saati. Järgnev lugu on sellest, kuidas Lullade mõlemad peretütred otsustasid laia maailma õnne otsima minna. Kas nad selle ka leidsid, otsustab lugeja juba ise. Viimastel nädalatel on maailma ajakirjandus rohkesti tähelepanu pühendanud ühele veidi müstilisele loole, mis leidis aset novembrikuus Londonis. Nimelt suri seal mürgituse tagajärjel endine Vene spioon ja Kremli praeguste valitsejate terav kritiseerija Aleksandr Litvinenko. Kuigi uduse Albioni võimud pole hetkel veel kellelegi süüdistust esitanud, on antud teemat käsitlenud ajakirjanikud sellest hoolimata üksmeelel – selle kuriteo jäljed viivad Moskvasse. Omapärase ja isegi ootamatu käsitlusega tuli aga välja briti filosoof ja euroskeptikust politoloog John Laughland. Tõsi küll, see mees on avalikkusele juba ammu tuntud just oma kõmumaiguliste ja sensatsiooniliste artiklite tõttu. Pikka aega on inimesi huvitanud küsimus, miks mõned suudavad rohkem, jõuavad kaugemale ja saavad paremaid tulemusi, kuigi väliselt tundub, et võimeid ja andeid pole neil sugugi rohkem kui teistel? Kolmveerandsada aastat tagasi Orinõmme külas Jaagu-Mardi talus ilmavalgust näinud krapsakas tüdruk sirgus lasterikkas peres kiiresti, sai hakkama kõikvõimalike maatöödega ja unistas kooliplikana ajaloolase kutsest. Kõik aga muutus ühel karmil märtsikuu päeval 1949, kui kogu pere käsutati külmale maale sõiduks autokasti. Rubriigis „Genius loci” (ladina keeles „kohavaim”) tutvustame lugejaile põlissaarlasi ja saartele elama asunud inimesi, kes on saarelise elupaiga omaks võtnud ning leidnud endale siin kodu ja peret kaitsva kohavaimu. Saaremaal teeb Oma Saar sel nädalal ajakirjanduse ajalugu. On väga haruldane, et Eesti suhteliselt paika saanud meediaväljale ilmub uus ajaleht. Ning mitte lihtsalt ajaleht, vaid päevaleht. See on suur ettevõtmine, mis nõuab palju vaeva tegijatelt, palju raha omanikelt ning uuendusmeelsust ja head vastuvõtuvõimet lugejatelt. Ma tänan teid südamest usalduse ja ootuse eest, mida oleme tajunud oma lehe esimest numbrit koostades. Teate, kui oluline on toetav küünarnukitunne toimetuse jaoks!			OSCAR-2019
Koguduseliikmete usuline kooskasvamine on koguduse ja kiriku keskne protsess („…õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!“ Mt 28:20). Õpetada tähendab astuda teele üheskoos Vaimus, et otsida kohtumist tõega, eesmärgiks tõe parem tunnetus, kriitiline võime tõde eristada ja emmata tõde kirglikumalt, kuulutada ustavamalt ja kehastada kooskõlalisemalt. (Gary A. Parrett, S. Steve Kang) Koguduses õpetajana tegutsev inimene, keda võib nimetada ka vaimulikuks juhiks, aitab kogudusel otstarvet täita. Koguduses võib täiskasvanute õpetajaks-koolitajaks pidada pastorit, piibligrupi või osadusgrupi juhti, aga ka koorijuhti, hoolekandjat või raamatukoguhoidjat. Mitmed töötegijad, kes koguduses õpetaja funktsiooni täidavad, ei pea end täiskasvanute koolitajaks, sest täidavad seda rolli teiste tegevuste kõrvalt. Õpetaja või koolitaja loob kristlikus kontekstis tingimusi õppimiseks, inimese Jumala- ja maailmasuhte kujunemiseks ja arenguks. Õpetaja või koolitaja loob kristlikus kontekstis tingimusi õppimiseks, inimese Jumala- ja maailmasuhte kujunemiseksja arenguks. Koolitajaks saadakse koguduses mitmel moel, ka õpetavate inimeste hariduslik taust, ettevalmistus ja kogemus on mitmekesised. Üldjuhul on koguduses hakatud õpetama teiste tegevuste kõrvalt, vabatahtlikuna, jagades oma kogemust, teadmist või huvi, ettevalmistus võib seejuures olla valdkondlik (nt koorijuhil muusika-alane), kuid mõned on professionaalse ettevalmistuse saanud ka koolitaja-õpetajana. Üldjuhul on koolitaja suhtes koguduses teatud ootused, mis on eelkõige seotud tema isiksuse ja usueluga – et ta oleks oma usus pühendunud ja entusiastlik õpetamise suhtes, võimeline töötama inimestega ja toetama neid kasvamisel-arengus. Pean oluliseks, et õpetav inimene hindaks õpetamist-õppimist, et tal oleks empaatiavõimet, teatud professionaalseid oskusi või vähemalt soovi proovida ja neid oskusi omandada. Ma arvan, et koguduse kontekstis on oluline teatud isiklik veendumus selle kohta, mida ta õpetab. Õpetatav peaks olema läbi tunnetatud ja isikliku kogemusega kaetud (Kristi Sääsk, EELK kirikuõpetaja). Inimene, kes koguduses õpetab, on õppimisvõimeline ja pidevalt edasi õppiv. Ta on oma hoiakult jumalakartlik ja hoiab oma teenimistöö Jumalast sõltuva. Eelistan ise kuulata õppinud inimest, aga vahel võib olla väga värskendav vestleda kellegagi, kes lihtsalt näeb elu teistmoodi. Hea õpetaja valmistab end põhjalikult ette. Kindlasti on oluline, et see, kes õpetab, hoolib õppijatest ja nende õppimisest palju rohkem kui enda õpetamisest. Ta motiveerib ja julgustab õppijaid. Ta ei tohi arvata, et temal on tõe monopol – ei Jumala mõistmise ega teadmiste osas selle kohta, mida õppijad peavad oma elus tegema. Lõpuks, me õpime kõik üksteiselt, kusjuures nii siis, kui seda märkame, kui ka siis, kui ei märka. Tihti oleme märkamatult ka õpetaja rollis – oma eeskuju ja kutsumuses teenimisega ning võib-olla vahel ka negatiivselt – inimesed vaatavad meid ja mõtlevad, et tahavad ise olla hoopis teistsugused. Lõpuni ei kontrolli me teiste inimeste õppimist kunagi, seepärast on kõige parem ennast nii õpetaja kui õppijana Jumala juhtimisse usaldada (Einike Pilli, EEKBKL Tartu Salemi koguduse koolitusjuht). Koolitaja kavandab õppeprotsessi, juhib õppeprotsessi, analüüsib ja hindab protsessi koos õppijatega. Ettekujutus sellest, kuidas koolitaja peaks käituma, on igas usulises traditsioonis mõneti erinev, kuid üldiselt oodatakse, et koolitaja on 1: traditsiooni esindaja, kes on osa Jumala, kristliku ja kogukonna loost, ta on kutsutud seda mõistma, mõtestama, avama ja tõlkima, inspireerima kristlikule elule; suhete toetaja, ta loob võimalusi suhete kujunemiseks ja suhtlemiseks nii Jumala kui inimestega. Koguduses on ühine õppimisprotsess hea võimalus üksteist tundma õppida, luua võimalusi usalduslike ja turvaliste suhete kujunemiseks ning suhtlemiseks; õppimise toetaja ja võimaluste looja, ta loob tingimusi, et täiskasvanud saaksid õppida – oma kogemusi mõtestada ja tähendusi muuta, oskusi kujundada; teeline, kes kutsub teisi teele, et rännata koos ja otsida kohtumist tõega, tunnetada tõde paremini, kehastada tõde kooskõlalisemalt ja kuulutada ustavamalt, mentor, kellega täiskasvanul on võimalus oma arengut arutada ja sihte seada, et täiskasvanu mõistaks Jumala kõnetust oma elus ja vastaks sellele, kasvaks suhtes Jumalaga; kristliku eluviisi mudeldaja, kes kehastab kristlikku usku igapäevases elus ja kasvamist usus. Temalt võib õppida ka siis, kui ta parajasti teadlikult ei õpeta; Igal koolitajal on kujutlus tema rollist koolitajana ja teiste ootustest tema suhtes, nende alusel kujuneb täiskasvanute koolitaja identiteet – enesemääratlus koolitajana. Kuna reaalsuses ei tööta roll, vaid inimene, siis iga koolitaja määratleb end ja täidab rolli isikupäraselt, tehes valikuid oma kujutlusest ja tajutud ootustest lähtuvalt. Koolitaja rollis võimaldavad adekvaatselt toimida järgmised teadmiste, oskuste, hoiakute ja olekute kogumid ehk kompetentsus: tuumkompetentsid, sotsiaalne, erialane, metoodiline ja refleksiivne kompetentsus 2 Tuumkompetentsid ehk olek on seotud professionaalse teadvuse ja isiksuseomadustega. Professionaalne teadvus hõlmab arusaamu õppimisest, õpetamisest, õppijast, õppegrupist ja endast õpetaja-koolitajana. Koolitaja isiksus on õppimise ja arengu toetamisel keskne vahend, seetõttu on isiksuslik ja usuline küpsus kompetentsuse tuumaks. Küpsus väljendub muuhulgas koolitaja identiteedis, mõtteviisis, väärtus- ja eesmärgiorientatsioonis, empaatilises, hoolivas, ehtsas, kooskõlalises, usaldusväärses ehk eetilises ja loovas olekus; kohanemisvõimelisuses, otsustus- ja vastutusvõimes ning enesejuhitavuses. Kristlasest haridusfilosoof Parker Palmer rõhutab, et õpetava inimese jaoks on esmane enda jagamine (we teach who we are). Olemusest lähtuv õpetamine on mõjus ning nõuab koolitajalt julgust ja kasvu kooskõlalisuses-usaldusväärsuses (integrity), et luua turvalisi ja usaldavaid suhteid. Seetõttu on pöörab koolitaja tähelepanu enda isiksusele ja siseelule, ehtsusele-autentsusele 3 Autentne koolitaja on ehe suhtes Jumala, iseenda, õppijate, kolleegide ning juhtidega. Autentsus põhineb teadlikkusel – tunnistatakse nii enda paremat kui ka pahemat ehk varjupoolt ning väärtustatakse enesetruudust – julgust olla valitud väärtustes ja põhimõtetes kindel, vajadusel neid muuta ning tegutseda kooskõlas väärtustega. Autentse koolitaja mõjul on võimalik ka õppijatel autentseks saada ning seeläbi on võimalik tegeleda päris, st tegelike ja sageli keerukate küsimustega 4 Sotsiaalne kompetentsus – täiskasvanute koolitaja on enam suunatud õppijatele kui teemale või ülesandele, seetõttu on olulised suhted ja suhtlemisoskus ja -valmidus, verbaalne võimekus (sõnaline arusaamine ja sõna tõhus kasutamine); koostöövõime ja -valmidus; grupiprotsesside mõistmine ja juhtimisvõime. Erialane kompetentsus – avaldub teadmistes õpetatava valdkonna/teema/aine kohta, kogudusliku õpetamise kontekstis ka Jumala, Pühakirja, usu, inimese ja usulise arengu ning täiskasvanute õppimise ja andragoogika põhiprintsiipide kohta. Metoodiline kompetentsus – lähtuvalt õppijast, eesmärgist, teemast-probleemist ja kontekstist võime valida sobivaid ja mitmekesiseid lähenemisi, võtteid ja tegevusviise õppeprotsessi kavandamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks (sh õpikeskkonna loomine, õppematerjalid, eesmärgistamine, õppeprotsessi juhtimine, meetodid jne). Refleksiivne kompetentsus – avaldub enda, oma mõtteviisi ja tegevuse hindamises, kus tehtavate järeldustega kaasneb muutumisvajaduse teadvustamine ning muutused käitumises vastavalt tehtud järeldustele, sh ka enesetäiendamisvõimaluste otsimine ja enese arendamine. Koolitaja rollid ja kompetentsus on seotud – komptentsus toetab koolitaja rollide võtmist ning neis adekvaatset ja isikupärast toimimist. Koolitaja tuumkompetentse avab ka Lembit Petersoni intervjuu õppejõuks (õpetavaks inimeseks) olemisest teoses „Lavakooliraamat“ 5 Mis minu arvates on peamine, tal (õpetaval inimesel) peab olema mingi ideaal, mille poole liikuda, missioonitunne. Ta peab olema võimeline ise pidevalt arenema, iseennast kasvatama, ise inimesena ennast hoidma armastuse laine peal. Ja teiseks suutma ennast professionaalselt edasi viia. Kui õpetaja töötab enda kallal, kandub see märkamatult õpilastele üle. Nii nagu on laste ja vanemate puhul, et selle, mida ma ise teen, võtavad lapsed tegelikult kohe üle, ma näen oma vigu ju laste pealt. Et sa räägid küll, aga ei tee… Vooruste arendamine ei käi mitte nii, et ma istun kuskil nurgas ja arendan oma isiklikke voorusi, vaid see peab toimuma läbi igapäevase proovitöö, läbi igapäevaste elusituatsioonide, kus ma saan neid tõepoolest reaalselt, kukkumiste ja tõusmiste kaudu praktiseerida. … Tegeledes enesearendamisega, saame rikkalikult materjali selleks, kuidas tegutseda õpilase suhtes. Ja veel üks moment: dialoog või suhtlemine õpilastega jääb kestma väga pikaks ajaks, kui mitte elu lõpuni. Nii, nagu me ise tuleme oma õppejõudude juurde aeg-ajalt meenutades tagasi ja mõtleme mingitel hetkedel nende peale. Samamoodi need, kes on sinu juurest koolist tulnud, mõtlevad sinu peale… Koolitaja areng on õppimisprotsess, mille tulemusel toimub kvalitatiivne muutus enda kui koolitaja, koolitaja rolli ja praktika mõistmises ning tegevuses kompetentsuse kujunemise kaudu. Koolitaja areng on seotud nii isiksuse kui usulise arenguga, muutusega mõtteviisis, väärtustes ja hoiakutes, sotsiaalsetes oskustes, erialastes teadmistes ja oskustes, metodoloogias ja metoodikas, refleksiivsuses ja tegevuses. stabiliseerumine: arusaamade ja põhimõtete kujunemine õppijast, õppimisest, õpetamisest, koolitaja rollist ja endast koolitajana, koolitaja identiteet ning õppijate õppimise märkamine ja toetamine, Arengut toetavad mitmesugused võimalused – oma vahetust kogemusest õppimine, koolitused, seminarid, konverentsid, programmide arendamine, retriidid, osadusgrupid, reisid, lugemine… Koolitajate professionaalse arengu toetamisel on mõjusamad pikemaajalised kursused, mis hõlmavad ka kogemuse kaudu õppimist (mõtestamist, praktikat, tagasisidet), koolitajate õpiringid ja kovisioonid, kus toimub kollektiivne probleemilahendamine, üksteise juhendamine ja vaatlus, ning viimaks uurimisgrupid, kus koolitajad uurivad täiskasvanute õppimise-arengu ja selle toetamisega seotud küsimusi, kogudes ja analüüsides andmeid püstitatud küsimuste kohta. Kui senine professionaalse arengu toetamise praktika on seotud koolitustega, mis on põhinenud eksperdi soovitustel, siis tänane praktika on pigem õppija ja õppes toimuva keskne, st seotud vahetu õpetamise kontekstiga, lähtub õppija õppimisest ning tema mõistmisest. Professionaalse arengu programmid keskenduvad eelkõige mõtteviisi muutusele, st toetavad koolitaja kriitiliselt refleksiivse mõtteviisi kujunemist, mis võimaldab tal ise otsustada, mis on tema valikutes asjakohasem ja mõjusam. Üldlähtekohaks koolitaja arengus on, et iga koolitaja on otsiv ja loov ning õpib nii palju kui võimalik oma tegevusest. Teiste mudeleid, eeskuju, parimat teadmist on võimalik kohandada, tähenduslik tegevus algab isiklikult läbi tunnetatud ja enda omaks kujundatud tähendusest ja lähenemistest. Iga õpetaja saab oma valikuid ja oma eelistusi valida ja põhjendada, on hea, kui ta teadvustab alternatiive. Oma väärtuste ja arusaamade teadvustamine aitab võtta vastu otsuseid ja seada sihte, teha plaane, oma mõtteviisi ja tegevust märgates ja analüüsides näha vastuolusid, ebakõlasid, see stimuleerib parema lahenduse otsingut, pakub arenguvõimalusi. Õpetamise kui õppimise toetamise ja enda kui koolitaja rolli läbitunnetatus võimaldab säilitada kontakti ja kooskõlalisust Jumala, iseenda, teiste ja ainesega ning oskusega end säästa. Näiteks endaga konfliktis oleval koolitajal jääb õppimise toetamisele vähem tähelepanu või energiat, sest energia ja tähelepanu kulub iseendaga toimetulekule ning õpe muutub õppija jaoks vähem kontaktseks ja tähenduslikuks. Õpetamine on oma olemuselt eetiline tegevus – mõjutatakse teiste arengut, mistõttu koolitaja oleku, valikute ja tegevuse mõtestamine on põhjendatud. Väärtused ja eetika on koolitaja tuumkompetentsid. Koolitaja kutsega seotud peamised eetilised põhimõtted on avatud „Täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutseeetikakoodeksis“, mis määratleb eetilisi kohustusi õppija ees, professionaalsuse hoidmist ja arendamist, suhtumist kolleegidesse ja koostööpartneritesse, autorikaitset ja suhtlemist avalikkusega ning eetiliste konfliktide käsitlemist. Üldistades võiks öelda, et täiskasvanud õppijal on õigus austavale ja sobivale õpikeskkonnale, mille tagab kompetentne koolitaja. Usaldusväärsus Jumala ja koguduse suhtes ning teenimisel. Koolitaja teenimine koguduses on ühtpidi seotud vastutusega Jumala ja teisalt koguduse ees. Ustavus ja ausus suhtes Jumalaga, kutsumusega teenimine ning au andmine Jumalale on koolitaja tegevust toetavad aluspõhimõtted. Koguduse ees toetavad koolitajat ustavus, ausus ja rahumeelsus, koostöövalmidus, samuti traditsiooni, väärtuste ja normide teadvustamine, millega koguduse kontekstis arvestada ja millega arvestamise eest vastutada. Teistpidi – Jumal ka hoolitseb oma töötegijate eest ning kogudusel on samuti vastutus väärtustada oma töötajaid ja nende eest hoolitseda – juhendada, õpetada ja toetada. Austavad suhted õppijatega. Suhete aluseks on põhimõtted, et iga inimene on väärtus ja väärib austust, sest ta on Jumala looming, ja et tal on vaba tahe. Kujunevad suhted, mis loovad võimalusi Jumalat otsida, vastata tema armule ning leida tuge ja julgust kristlikuks eluks, need on terved, turvalised, usaldusväärsed ja jõustavad suhted, mis loovad eeldusi arenguks ja õppimiseks. Iseenda ja (pere)suhete hoidmisele pühendumine. Koolitajana on oluline märgata ka enda vajadusi ja hoolitseda enda eest (puhkus, lähedus, tähenduslikkus), hoida terveid piire (pädevus- ja vastutuspiiride mitteületamine, läbipõlemise, kahjustavate suhete vältimine) ja olla ustav lepingulistes suhetes (abielu). Otsitakse võimalusi õppimiseks ja vajadusel hingehoidu, nõustamist, juhendamist. Mida sa teed, kui osadus Jumalaga on puudu, aga teenimise kohustused nõuavad iganädalast panustamist? Mis sa arvad, kui vaba oled õpetava inimesena koguduses? Kas võid olla kriitiline? Kuidas kogukonna väärtused, kultuur ja traditsioon mõjutavad sinu kui koolitaja valikuid? Kokkuvõtvalt võib öelda, et koolitajal on koguduses võimalus luua tingimusi Jumala otsimiseks ja kogemiseks ning tema armus kasvamiseks. Koolitaja areng on õppimisprotsess, mille kaudu kujuneb kompetentsus ja omanäolisus. Koolitaja tegevust toetavad professionaalne identiteet ja professionaalne teadvus ehk tuumkompetentsid ning erialane, metoodiline ja refleksiivne kompetentsus. Eetilised põhimõtted toetavad koolitaja arengut ja on selle oluliseks teljeks.			OSCAR-2019
Kudusin Annile külmaks talveks soojad retuusid ehk karupüksid. Iseenesest oli see üks järjekordne lihtne kudumine, aga kui võrdlesin neid varem poest soetatud retuusidega, siis sain aru, et pükstel ja pükstel on suur vahe. Ja see ei seisne vaid selles, et ühed on käsitsi kootud (kuhu on sisse pandud päevade jagu ema armastust ja kamalaga käe soojust) ning teised on masinaga kootud massikaup. Asi on veel selles, et head retuusid istuvad jalas hästi, ei vaju kummardamisel või kelgutamisel alla ning jätavad ka alaselja sooja. Siin ma retuuside kudumiseks täpset juhendit ei anna. Ka Anni retuusid kudusin ilma juhendita - võtsin ette hoopis sukapüksid ja vaatasin nende konstruktsiooni. Sain neid kaks korda ümber teha. Esimesel korral said püksid liiga lühikesed, teisel aga liiga kitsad. Mõlemal juhul oleksid nad küll kohe Annile jalga mahtunud, kuid see tulemus oleks olnud vaid üheks hooajaks. Lisaks veel teadmine, et karupüksid ei tohi olla väga jala ümber - veidi sooja õhuruumi peab jääma jala ümber. 1. Kasuta võimalikult naturaalset lõnga. Akrüüllõng ei sobi retuusidele. Samuti ei soovita ma kududa liiga karvasest lõngast, sest mida karvasem on lõng, seda kergemini haagib lumi end pükste külge. Hea on lambavillane lõng või jämedam sokilõng (kus vähemalt 70% villa). 2. Ükskõik, kas alustad retuuse ülevalt või alt, tee nii sääreotstesse kui ka üles võimalikult pikk soonik. Eriti hea, kui soonikud on mõlemale poole hiljem otsa kootud, sest siis saad neid vajadusel pikemaks kududa. Mina alustasin nende pükste kudumist alt, säärtest ning tegin alla topeltpikkusega sooniku, nii et hiljem saan sääri ka ärakeeratud osa võrra pikemaks lasta. Üleval on aga 10 cm kõrgune soonik + 3 cm ärakeeramiseks (vt allpool fotot ja järgmist punkti). Lai soonik ulatub vöökohani ning hoiab mõnusalt ümber keha. 4. Pepuosasse koo lühendatud read. See on oluline, et kummardades selg paljaks ei jääks. Lähtuda võiks sukapükste põhimõttest ehk lühendatud read võiksid joosta kas V-kujuliselt või U-kujuliselt (vt allpool fotosid). Mina kudusin lühendatud ridasid üle ühe või kahe rea ning võin kinnitada, et see ei ole nii keeruline kui esialgu tundub, kuid tulemus on kindlasti parem kui ilma. 5. Ära koo liiga kitsaid pükse! Karupüksid ei tohi olla väga jala ümber. Püksid peavad jala ümber vabalt olema, sest a) nii jääb toasoe õhk pükste ja jala vahele ning külm või märg õhk või lumi ei jõua nii kiiresti jalgade vastu; b) tundlik laps vingub vähem, kui püksid pole nii ümber. Ja isegi kui lapse jalg tundub sale (nagu minu Annil), tuleb säärel-kintsul pidevalt silmuseid juurde kasvatada. Mina kasvatasin iga 10 rea järel 2 silmust juurde (sääre siseküljel), päris üleval tegin kasvatusi veidi tihedamalt. 1. Kasuta pigem jämedamat lõnga ja sellele vastavaid vardaid. Kui kasutad peenikest lõnga, aga liiga jämedaid vardaid, siis saad õhukesed retuusid, mis lähevad kiiremini topiliseks, kuluvad kiiremini ja venivad kiiremini välja. Lambavillane lõng võiks olla jämedusega 3/8 või võta 2/8-lõng kahekordsena. Sokilõngade hulgast valiksin jämeduse 50g=100m. 2. Kasuta lihtsamat koekirja (nt parempidine kude). Hea on ka soonik, kui see su käes kiiresti läheb (minul näiteks mitte väga). Küll aga soovitan külgedele (ülevat alla) teha mingi tugevam koekiri, nt palmik või vikkel. See aitab pükstel paremini vormi hoida ning nende jalgatõmbamisel saab sääri küljemustri järgi sirgeks sättida (teate ju küll, kuidas ringselt kootud esemed kipuvad vahest keerdu minema). 3. Jah, sellest oleks pidanud minu nimekiri algama - tee tööproov! Kudumistiheduse ja õige silmuste arvu määramiseks on see elementaarne. Hoiab kokku hilisema ümberkudumise aja. Beebipükste kudumisel ei pruugi need aga üldse kehtida (mina beebidele lühendatud ridu pepule ei koo ning kummi pole pannud). Tagaosa lühendatud read: allpool on need üsna lühikesed, ülevalpool juba pikemad moodustades laia V-tähe. Muide, Ann ka ei tahtnud neid algul jalga panna, aga kui ta sai aru, et külas (loe: toas) võetakse need ära, st need ei asenda sukapükse või toa-retuuse, siis oli küll nõus. Ma ei oskaks seda lühendatud rida teha, mis nipiga see käib? Ma olen pigem sokkide kudumisega harjunud, kuid lõnga koostise järgi ütleks, et ka karupükstele soovitad Sa siis sokilõnga (75% villa ja 25% midagi muud). Vaatasin kohe, et maru ilus muster, aga hoopis kirju lõng - mina kui kirjude lõngade fänn, siis jälle naudin sinu tehtud silmailu värvilisest lõngast. Megailusad püksid ikka! Pildi järgi pakun, et kood nagu teatud silmused lihsalt vahepeal mingid read tagant poolt keskelt edasi-tagasi, mitte näiteks (ma teeks ülaosa ringvarrastel) terve ringina? Kas saan juba natukene pihta? :D Jah, umbes nii see käib. Algul teen ühe korra edasi-tagasi u 12 silmuse jagu (taga keskmised 12), seejärel 2 ringi tavaliselt, siis jälle ühe korra edasi-tagasi u 16 silmust (ikka keskmised) ja jälle 2 ringi tavaliselt jne. Selleks, et tagasikeeramise kohtadesse augukesi ei jääks, on hea lõng ümberpööramise hetkel ümber järgmise (mahajäänud) silmuse keerata. Kui leian mingi õpetuse, siis lisan siia. Või äkki keegi teine leiab. Jah, mina kasutasin sokilõnga ja see on väga hea (libedam kui tavaline villane ja ei võta nii palju lund külge).			OSCAR-2019
Kohus otsustab korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamise ning korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamise samuti korteriomandeid koormavate piiratud asjaõiguste lõpetamise või ülekandmise avatavasse kinnisasja registriossa kui kõiki asjaolusid arvestades ei ole maksevõimet taastava majanduskava kehtestamine võimalik. Ettepanek nr 6 -täiendada § 63 lg 4 mis sätestab korteriühistu regitrikaardile kantavad andmed järgmise punktiga: korteriühistu registrikaardile kantakse info § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja majandamiskulude tasumise korra kohta. Laenuga kaetakse see osa investeeringust mis omafinantseeringust ja toetustest puudu jääb. See loogika et saadame kõik pikalt ja las nad lähevad kohtusse: selle maksavad ju kaudselt kinni kõik vastutustundlikud laenuvõtjad kõrgema intressi näol. Saad laenulepingut soovi korral muuta – suurendada isikliku laenulimiidi ulatuses laenusummat maksta laen kiiremini tagasi vähendada kuumakset või võtta laenupuhkust. Väikelaen on tagatiseta laenu liik mis lubab raha laenata ilma keeruka laenutaotlusprotsessita. Siiani ei ole ükski korteriühistu jäänud laenuga lootusetusse võlgnevusse Swedbanki ees. Finantsiinformatsioon. Kiirlaenud (tuntud ka kui väikelaenud SMS laenud tarbimislaenud) on innovatiivsed laenutooted mille teeb eriliseks asjaolu et laenu saab taotleda internetist ning pärast isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite laekub laenusumma laenaja kontole. Kiirlaenude taotlemine on kiire ja turvaline ning laenufirmade tingimused on paindlikud ulatudes mitmekesistest laenusummadest kuni sms-i funktsioonide ja sularahalaenudeni. Käesolev artikkel on muudetud ja täiendatud variant autorite ingliskeelsest artiklist pealkirjaga „Protection of Consumer Rights in SMS Loan Agreements mis ilmus ajakirjas European Review of Private Law 2010 (18) 1. Lähtudes vaid laenu võtmise vajadusest ja millegi remontimise võimalikkusest teenitakse vaid panga huve. Laenud Online. Üldjuhul on väikelaenu tagasimakse perioodiks 6 kuud kuni 5 aastat loomulikult leidub ka erandeid. Nimelt muudab sellises situatsioonis laen ebameeldiva probleemi lihtsaks ja kergeks lahenduseks. Krediidi kulukuse määra protsent seda kõrgem mida lühem on laenu tagasimakse periood. Teiseks ei jää pikaajaliselt pankrotistunud korteriühistult laen tagasi saamata kuivõrd Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu pöörab laenunõude taolisel puhul pankrotistunud korteriühistu liikmete vastu. Autotööstus aastaga võrreldes (üle 100 dollari barrelist) jätkuvalt küllaltki madalal ja tootjariigid on tugeva surve all. Turuhind tähendab seda et millise intressiga saaks ettevõte samadel tingimustel pangast laenu (laenu pikkus eesmärk tagatisega/ilma). Bondora tegutseb Eestis ka Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel seega tegemist on igati turvalise ja vastutustundliku laenufirmaga. Vormi saadetakse välja koheselt ja oma otsus tagasi ei aja – mõnikord vähem kui 4 minutiga. Tänu sellele on Eestis ka palju laenufirmasid kes tegelevad kiirlaenude ja väikelaenude andmisega. Möödunud aasta augustis Eesti rahaturule ilmunud SMS-laen on mugav ja lihtne samas aga politsei hoiatab: isikuandmete ettevaatamatu levitamine võib teist tahtmatult võlgniku teha. Ferratum Bank pakub kolme erinevat väikelaenu – kiirlaen tarbimislaen ja laenulimiit. Leidke ehituseksperdist projektijuht ja valige energiaauditist ühistule sobivam tööde pakett. Sms laenud võivad olla lahendus sinu rahamuredele aga sa ei tea milline sms laen on parim valik. Suurimate laenusummadega paistab silma laen kinnisvara tagatisel mille intress on kuni 15% aastas ning maksetähtaeg 15 aastat. Laenu taotlemisel tuleb esitada info soovitud laenusumma intressimäära ja laenuperioodi kohta. Energiasäästu eesmärkidel renoveeritud elamu võib saavutada tulemuse kus igakuine maksekoormus laenu võttes elamu elanikel ei suurene. Kuna laenu tagasimaksmise periood on lühike ning laen ei ole tagatud laenusaaja varaga on smslaen laenuandja jaoks kõrgema riskiga ja seetõttu hajutab laenuandja oma riski kõrgema intressiga. Hetkel tundub et nendega ei tegeleta kas need laenud lähevad samamoodi defaulti alla või loetakse et nendega on nüüd PROTSESS” läbi käidud ning võib statistikast eemaldada. Kui keegi jätab mulje nagu laenu saaks ilma igasuguse pingutuseta ning lihtsalt niisama või laenu saamine on lihtsalt napakalt lihtne siis on tegemist tõenäoliselt pettusega. Re:korteriühistu – 08.03.2011 19:29 Minu arvates on kogu see KÜ tulude-kulude aruanne täiesti mõttetu kuna see ei näita KÜ korteriomanikele mitte kui midagi. Eespool nimetatud laenud on apt on range Tuhanded lisatud Kui olete jäänud maksed kommunaalteenuste arved võiksite küsidalaiendamine ja seejärel tööd oma osutajad et maksta ära võlad. Blogist: oleme proovinud kirjutada lihtsalt ja selgelt erinevatel teemadel mis hõlmavad finantsteenuseid pere eelarve planeerimist jms. Esimesed kiirlaenud mis Eesti turul tekkisid olid sageli sellised et nad ei nõudnud inimeselt palgatõendit. Tüüpnäide: Laen 5000 eurot periood 5 aastat intress 167% kuus kuumakse 13247 eurot krediidi kulukuse määr 2254%. Abiga saate Te osta endale ükskõik millise transpordivahendi nii Eestis kui ka välismaal. Sms Laenud Ühes Kohas Ja Odavalt. Paljud inimesed usuvad et palgatõendita kiirlaenud on halb mõte kui nende laenuskoor on madal sest nad ei usu et nende taotlusi võetakse vastu. Annuiteetmakse puhul makstakse nii laenu põhiosa kui ka intresse tagasi osadena ja igakuiselt. Kättesaadavus – Võib öelda et sms laenu on lihtsam saada kui tavalaenu kuskilt pangast. Bad krediidi laenuvõtjatele kui need vastavad leiad määr ülemises otsas laenuandjate pliidid mõnikord koguni 36% aprill Algatamine tasu võib olla järsk ja laenu suurusest võib olla piiratud. Roosaare ütles et hüpoteekidega tagatud laenude puhul näiteks kinnisvara ühisrahastusplatvormil Crowdestate pole ta veel laenude hapuksminekut kogenud. Kõik SMS Laen AS lepingud ja teenused on seadusejärgsed ning ennekõike klientide huve arvestavad. Samuti soovitab IMF Jaapanil eesmärgiks seada 3% suurune palgainflatsioon et maja või korteri igakordne omanik peab alluma laen ilma tagatiseta selle nõude sundtäitmisele panga poolt. Tagatiseta laenud on märksa kõrgema intressiga kuid nende eelised räägivad enda eest.			OSCAR-2019
Kursus on sobilik kõigile huvilistele - neile, kellele see harjutus on täitsa uus, kui ka neile, kes juba veidi praktiseerinud. Käime sammhaaval läbi kogu esialgse parktika. Kui Sa oled juba proovinud ja tundsid, et see oli liiga intensiivne (kuulen seda aeg-ajalt), siis on Sul vaja õppida seda leebemalt tegema (olenevalt, kas füüsilises või vaimses plaanis) või on probleem olnud selles, et Sa seisad vastu muutustele, mida harjutus Sinuni on toonud. Ära karda muutusi, muutumine on elu seaduspära. Kõik muutub, kui Sa sellega kaasa ei lähe, siis Sa kipud kannatama. See harjutus on lihtsalt fantastiline tööriist :))) Pühapäeval, 20. nov. kell 16.00 vestlusõhtu Sille Poolaga, 2h loeng toitumisest ja 1h küsimused vastused - see saab olema kindlasti midagi väga teistmoodi, kui Sulle näiteks spordiklubi toitumisnõustaja on õpetanud või mida sa ajakirjast loed või koolis räägitakse 🙂 Sille räägib meile müütidest toitumises, vitamiinidest ja toidulisanditest, tervisest, laste toitumisest, mida tähendab terviktoit jpm. ja kõigest veel, mis meid huvitab. Sille Poola on blogi www.Paikesetoit.ee asutaja ja raamatu "Toortoidu A ja O" autor, mitmete toitumisalaste artiklite ja konspektide koostaja ning tuntud lektor. Sille on õppinud toitumisnõustamist Eestis, saanud taimedel põhineva instruktori tunnistuse Cornelli Ülikoolist. 2013-2016 on täiendanud ennast : Üritus on tänuraha eest, kaasa võimalusel midagi ühisele lauale (juur- või puuvilja, pähkleid)Palun registreeruda: ashtangajoogatartu@gmail.com Ashtanga jooga parandab vereringet; suurendab painduvust; keha muutub tugevamaks ning meel rahulikuks ja keskendunuks. Praktiseerimine aitab viia keha tema loomulikku olekusse. Pideva harjutamisega suureneb teadlikkus omaenda kehast, meelest ja vaimust. Kui Sul on jäänud kursus varasemalt mingil põhjusel pooleli, siis oled oodatud oma tunde järgi tegema 🙂 Kui vana ja mis on jooga? Kuidas jõuti ashtanga vinyasa joogani? Kes on sobiv joogaõpilane? Kes on joogi ja kes müstik? Miks valida tee valgustatuseni ja mis on Ashtanga jooga? Mis on karma? Kuidas emotsioonid vahelduvad? Mida on vaja, et jooga teekonnal edukas olla ja mis sind ees ootab? Kuidas aitaksid joogasuutrad meid igapäevas? Manu esimene joogaõpetaja on Ülle ja nüüdseks on saanud Lino Miele õpilaseks. Ta on õppinud joogateraapiat ja filosoofiat Indias. Pärast viit aastat maailmas reisides, on ta uuesti kodu Eestis leidnud ning õpetab ashtangat hetkel Tallinnas GoYoga stuudios. 13 päeva sisse mahub täielik ülevaade Sulle vajalikust praktikast. Ootan kõiki huvilisi, olenemata vanusest, soost, kaalust, eelnevast kogemusest vms. Muuda midagi, alusta teekonda väljast tagasi sissepoole. Koos on alati kergem. Tule: Kõigile uutele ja endistele joogatajatele, kes ei ole viimase 4 kuu jooksul tundides osalenud, kuukaart 25€. Pakkumine kehtib 12. - 19. veebruar. Iga päev sügav ashtanga praktika, pranayama ja meditatsioon, pühapäeval I seeria full vinyasa. Lisaks vinyasa süsteemi õpetav tund ja tehnikatund. Laupäeva lõpetame Väelaulude kontserdiga. Laagris sööme vegantoitu 2x päevas: pikk hommikusöök ja õhtusöök. Hommikuti saun, igal ajal saab ujuda. Ööbimine majas - kahekohalisi voodeid: 5, ühekohalisi voodeid: 6, 2 kohta laste narivoodis. Voodikohti kokku 18. Kahekohalisi madratseid 3, ühekohalisi madratseid: 4. Madratsikohti kokku 10. Osadele, umbes 10nele inimesele on pakkuda ka lina, patja ja tekki. Kiiremad saavad valida, registreerumisel anna teada oma soovist. Majas jäänud viimased kohad! Võimalik telkida või uurida lähedalasuvate majutuste kohta, nt 2 km kaugusel asub Meegaste talu, mis pakub majutust http://www.meegaste.ee/ Laagri hind (ei sõltu sellest, millise ööbimise või majutuse valid/otsid) - 100€ (maksmine, võib ka osade kaupa, kuni 15.06. k.a.) Hiljem (alates 16.06.) 125€ Võimalik osavõtta osaliselt, küsi täpsemalt. Suvelaagri toimumiskoha leiad googel.ee maps Mesitalu oü „Ahvijumal Hanuman imetles Surya’t (Päikest) sünnist saati. Imikuna põrnitses ta tihti üles Taevasse ja pidas Päikest eksikombel kõrgel kasvavaks mahlaseks mangoks. Hanuman surus end oma võimsate ahvijalgadega Taeva poole, hüppas ning pistis Päikese suhu. Äkitselt varjas Maad pilkane pimedus ja jumalad mõistsid, et midagi on valesti. Päike küll kõrvetas ahvijumala suud, kuid jonnakas Hanuman ei lasknud oma saagil enne minema lipsata, kui isand Indra paiskas teemantpiksenoole põngerja lõualuust läbi..“ – Päikesetervituse saamisloo algus. Teine workshop „ASANA ≠ YOGA“ seerias, mis räägib asanate tähendusest, sümboolikast ja neid saatvatest iidsetest müütidest. Miks esineb number 3 paljudes harjutustes? Miks me vajutame ühe käe matti ja sirutame teise kõrgele üles? Kuidas kõlab Ashtanga vinyasa jooga esimese seeria lugu? Manu on pühendunud Lino Miele õpilane ja peale pikki rännakuid Indiasse on ta joogateraapia ning –filosoofiapagasiga tagasi kodus. „Ei jõua ära oodata, millal seda maailma kõigiga jagada!“ See on sisutihe, intensiivne kurusus, mille lõpuks on Sul selge juba väike osa oma isiklikust harjutusest ja oled valmis ashtanga jooga tundideks. Igal tunnil keskendume mingile osale põhjalikumalt ja kordame eelnevat. Kasutame lihtsat, kuid samas iidset ja võimast tehnikat, mis aitab sul aru saada, kui hõivatud su meel tegelikult on. Selle mõistmine on esimene samm meele lõdvestumise poole, mille saavutamisel koged õndsuse, selguse ja mitte-kontseptsionaalse olemise täiuslikku tasakaalu. Kui sa ka pole varem meditatsiooniga kokku puutunud, kuid oled hakanud taipama, et lõputu väliste naudingute järele haaramine ei too püsivat õnneseisundist, oled väga teretulnud. Nii nagu koolis ei panda kapaga tarkust pähe ning esimeses joogatunnis ei õnnestu tõenäoliselt Marichyasana D, nii ei saa mina kahjuks sinu meelt rahustada. Saan sulle vaid näidata teed, kuid seda teed on sul endal vaja astuda. Meel rahuneb ja selgus avaldub meditatsiooni igapäevase praktiseerimise tulemusel. Kas oled selleks muutuseks oma elus valmis? Alustame kell 10:00 ja lõpetame orienteeruvalt kell 16:00. Kuid ära muretse, sul pole vaja terve see aeg lootosasendis istuda. Teeme hoopis palju lühikesi sessioone koos pausidega. Pane selga mugavad riided, millega oleks mõnus ka vahepeal mõnda lühikest joogaharjutust teha, et keha sirutada. Kui võimalik, ära söö enne väga rasket hommikusööki. Leia tasakaal – nii liialt täis kui liialt tühi kõht tõmbavad su tähelepanu eemale. Võta endale vajadusel kaasa midagi kerget näksimiseks - mõni puuvili vms. Vahepeal joome ka teed. Kui tunned, et see võiks olla sinu hüvanguks, siis unusta igasugused ootused ja lootused ning tule lihtsalt kohale. Üritus on tänuraha eest joogakoolile. Registreeri palun oma osalemine joogakooli meiliaadressil: ashtangajoogatartu@gmail.com Kursusele on oodatud kõik uued ja endised joogahuvilised. Kui Sa tunned, et soovid midagi muuta, õppida midagi uut, luua parem kontakt iseendaga ja saada suurem meelerahu, siis on see kursus Sinu jaoks. Kursusel osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi ega oskusi. Eesmärgiks on saada väike ülevaade sellest imelisest praktikast ja valmisolek alustamiseks. Sa saad endale sobiva pikkuse ja raskusega harjutuse. Kõik vajab aega, ole kannatlik ja järjepidev 🙂 Laager toimub tõesti juba selle nädala lõpus ja mõned kohad on veel saadaval. Oodatud on nii kogenud ashtangid kui ka täiesti algajad. Osaleda saab ka päevakaupa kui ka lihtsalt joogatundides. Kogemustest kinnitame, et ashtanga jooga laagrite ‘vibe’ ja keskkond on toetav, praktiline ja väga mõnus. Tule ühine meiega ja veendu ise! ☺ Hei, vajame Sinu toetust. Tule ja aita hommikused tunnid jälle käima saada. Teeme Sulle ka aitamise veidi lihtsamaks supersoodsa pakkumisega. Detsembris ostetud kuukaart 25€, see kehtib ainult varahommikustes tundides ja pühapäeval! Kui soovid osaleda mõnel teisel kellaajal, siis selle pakkumise omanikule üks tund 5€. Ostes pakkumise 31.12.2017 on realiseerimise lõppajaks 29.01.2018 Pakkumine kehtib 1. - 31.12.2017 hommikustele (kella 6 - 8) ja pühapäevastele tundidele. Tee endale väljakutse ja alusta päeva joogapraktikaga. Sinu toetus aitab jälle joogakooli varahommikused tunnid käima saada. Kui soovid osaleda tunnis mõnel teisel kellaajal, siis Sulle on tund 5€. Viimane realiseerimise päev on 29.01.2018 Soovin jagada oma kogemusi seoses selle praktikaga. Võib olla on just see harjutus Sulle sobilik vahend, et luua kontakt iseendaga. Selle väikese kursuse eesmärk on anda Sulle julgust ja inspiratsiooni alustada selle meetodi uurimist. Kursuslastele on sel perioodil kõik joogakooli tunnid tasuta. Kursusel võib osaleda ka korduvalt 🙂 Joogakool ootab uusi ja endiseid sõpru joogatama. Teeme eripakkumise -ainult sel nädalal kuukaart 30€. Endise joogataja 🙂 alla loeme neid, kes pole sel hooajal joogakoolis käinud, so. alates 1.sept.2017. Üheskoos me toetame ja inspireerime elusid, ka enda oma. Pakume eraldi kursust algajatele. et tutvuda rahulikus tempos selle meetodiga. Kindel grupp, päev ja kellaaeg, et oleks lihtne tulla ning turvaline keskkond õppida 🙂 Õpime asanaid ja vinyasa meetodit. Teeme lihtsamaid hingamis- ning keskendumisharjutusi meele rahustamiseks. Kui juhtub, et mõnest tunnist ei saa osa võtta, siis selle saab järgi teha mõnes teises joogakooli tunnis. Meie sooviks on inspireerida Sind avastama iseennast: keha, hirme, piire, soove, mis on Sinu erilised väljakutsed siin elus 🙂 Loetelu on lõputu. See erakordne süsteem avab Sulle ukse. 23. veebruaril tähistab Tartu Ashtanga Jooga Kool oma 4. sünnipäeva. AVATUD UKSED - kõik tunnid tasuta. Tule ise ja kutsu oma sõpru kaasa. Võimalikud üllatused. Ootame just Sind 🙂 Eestimaa suvi on üürike, meie sooviks on kinkida Sulle üks killuke rahu ja soojust. Mälestusi, mis kannavad Sind üle pimeda aja 🙂 Koos on kergem, koos on meid rohkem ja koos teistega Sa kasvad. Mokko Maahotell asub Palamuse külje all, Tartust 46 km. See on idülliline maakoht, kus jagub ruumi kõige jaoks: vaikseid nurgakesi, et omaette olla või vihma korral koos kaminasaalis aega veeta. Meie kasutuses on ka tenniseväljak ja saun, saab laenutada jalgrattaid ning teha ratsamatka. Oodatud on kõik: praegused ja endised joogatajad (nii tore oleks teid jälle näha, ära kõhkle), samuti täiesti uued huvilised. Saab tulla ka koos perega, kõigi mugavustega toad. Igapäevane joogapraktika, ka juhendatud tunnid, hingamisharjutused, meditatsioon, võimalik, et Ergo õpetab midagi erilist :), playground tund, väike workshop. Saun, tiik, vegantoit. Osalustasu 179€ Võimalik tasuda osade kaupa, vajadusel osalemine valitud päevadel. Üks päev ööbimiseta 60€. Registreeru või küsi pakkumist: ashtangajoogatartu@gmail.com Rohkem infot Mokko maahotelli kohta www.mokko.ee Kuna huvilisi on rohkem, otsustasime teha koguni 2 algajate gruppi. Esimene grupp teisipäeviti 25. septembrist - 11. detsembrini ja teine laupäeviti 6. oktoobrist - 22. detsembrini. Plaanis on liikuda rahulikus tempos, selgitada kõike, ms huvi pakub ja teemaks tuleb. Keskendume füüsilisele praktikale, kuid proovime ka lihtsamaid hingamisharjutusi ja tutvume meditatsiooniga. Üks samm korraga ja ashtanga joogas alagab see kontakti loomisest oma kehaga, st. õpime asanaid ja kuna tegemist on vinyasa meetodiga, siis liitub sellega spetsiifiline jooga hingamise tehnika - ujjayi hingamine. Parem kontakt oma kehaga, rahulikum meel, teravam keskendumisvõime, kõik see loob võimaluse teha oma elus paremaid valikuid. Sobib kõigile huvilistele. Eriti neile, kes on valmis väljakutseteks, soovivad muutuda, uurida ja tundma õppida iseennast 🙂 Üks mõnus nädalavahetus kauni looduse, jooga ja toredate inimeste seltsis. Meid ootab Mõtteruumi maja laupäeval 13st pühapäeval 13ni. Ajakava on veel täpsustamisel, aga kindlasti teeme harjutust, käime saunas, sööme vegantoitu, mille valmistame ise. Kohapeal kõik olemas, kaasa joogamatt ja midagi näksimist. Oodatud on kõik huvilised olenemata eelnevast joogakogemusest.			OSCAR-2019
Kaabli ja win süsteemi puhul võtan ka sõna, et vcds 12.12 koostöös macOS sierra ja Parallels desktopiga(win7 pro x64)pole mitte kordagi siiani mingit probleemi (tubli 4 aastast) Nagu ma kõrvalt kuulnud olen, siis mida uuemad versioonid, seda "jonnakamad" ja sama kehtib ka op. süsteemide kohta. Eelmine 15.07 jooksis mul win 10/64 peal ka kui kulda, kuid praegune....nojah. Igatahes sai virtuaalne win 7/32 tehtud ja toimetan edasi seal. See peatab tegevuse peagi ka virtuaalmasinas. Mõnel töötab päeva ja mõnel nädalad... ehk oleneb, millal Win10 oma nightrun jooksud ja kuulamised ära teeb ja taipab, et "turvariskiga" aplikatsioon liigutab üle IO andmeid ning istub vahele. Ma olen hetkel saanud ilma kaablita hakkama. Mul on head sõbrad. Neil on olemas, aga paratamatult hakkab tekkima ka endal vajadus kulutada see 500+ eurot päris kaabli peale. Pira kaabel näiteks kodeerimisega skodal hakkama ei saanud. 4F i saatis ka pikalt. Lihtsalt muudetakse automaatselt kodeering tagasi, ehk auto ei omasta sisestatud väärtusi. Jaaaa tulemus = kaabel mu hambasse jooksnud tagarehvi alla ja krghssprõks. Mõtetu sodi. Reeglina on probleem selles, et need pira kaablid on vanad, kräkitud või ei toeta long-coding tegevusi. Üks mu tuttav unustas orig. VCDS kliendi autosse ja enam ta seda ei näinud. Igasuguseid juhtumisi on valdkonna inimestel. See kaabel, mis pildil on täna töös RT lehelt võetava versiooniga 18.9.0 ja teeb kõik, mida RevB VCDS interface tegema peab. Rämpsu on muidugi turg täis ja seda tuleb juurde. Sander, sinu codingu võtsime ka võrdluseks ette ja unustasin sind enne tänada selle vanema proge eest - toimis. Soovitan antud teksti mitte tõepõhjana võtta. Skoda on täpselt samapalju toetatud kui sama plokk mõnes VW-s. Hex-CAN ja MicroCAN on ajalugu ning nende kloone võib ju odavalt müüa. MLBevo ja 2016+ MQB puhul jäävad nad 100% toega hätta. Sama jutt odava "V2-le", mis reaalsuses on olenevalt tootjast halb v natukene parem teise PCB disainiga Hex-CAN. Soovitan seda teksti mitte tõepõhjana võtta. Skoda on VCDS-il arvukalt halle-valgeid laike ja RT meeskond teab seda. Poisid, kogu jutt hakkab vaikselt autoteemast (küll, tõesti viimased infokillud olid tingitud kaablist) natuke välja jooksma ja äkki oleks sellist arutelu mõistlik edasi pidada siin teemas: viewtopic.php?f=54&t=150735 Ning kui peakski olema probleem, siis ametliku RT kaabli omanik saab küsimustes alati tuge RT meeskonnalt. Muidugi ise peab oöema piisavalt tahtmist/oskusi, et viga taasesitada, logifail teha arvuti ja kaabli suhtlusest ning see nende supporti saata. Ma saan aru, et siin üritatakse tugevalt oma turgu hoida ja põhjendada, et pira vs originaalkaablil pole vahet. Sry. Kogemus clone kaabliga on halb. Clone ei ole originaal. Tiit on hea näide oma arvuti kokkujooksmisega ning khmm...tulemusega. Ei oma tähtsust kas antud juhul oli inimfaktor või mitte. Põhi teema juurde tagasi tulles, Igina ma ei osta enam clone kaablit ja ei soovita seda ka muuks kui veakoodide lugemiseks ja kustutamiseks. Kasvõi selle pärast maksan selle 500+ euri, et saaks juhtme arvutile järgi panna ja ilma 10 tulemüüri reegli või cracki või viirusetõrje disableta seda asja kasutada. Uuendatav kaabel, mis siin pildina lisasin ei ole see kloon, millest kirjeldatud mustad kogemused ja selle kaabli kommenteerimise jaoks on vaja seda valdkonda oluliselt lähemalt tunda. Nagu ütlesin - seni on selle kaabli kasutajatel naeratus kõrvuni. See on standard olukord sisuliselt kõikide vähegi tõsisemate ehk professionaalsete autodiagnostika süsteemide korral. Win10 koos Defender-iga on justnimelt ehe näide, miks see op süsteem professionaalide hinnangul latti ei ületa. Tegin nv-l päringu Forssi weba veepumbale. Vaikus. Hellasin täna hommikul AAP-sse ja neil letis 1 ja viimane olemas, mõeldud-tehtud. 10 min. tagasi tuli Forsist samale asjale ca. 12.- parem pakkumine Mis siis ahjul mureks, see klassikaline viga, et kuumeneb üle kuna ringlust pole ja lükkab ahju tagant ära? Mis siis maksab see pump, hea kõrva taha panna, tundub popp kuluosa Sry, ei plaaninud teemat risustada Ei pannud seda weba teemat tähele. Eks tuleb siis enda omal silm peal hoida. Aga jube hea lisa on küll, eelsoojendina kasutan harva kuna auto on garaažis kus hetkel 12c sooja, aga just sõidusoojendina näed kuda 5km sõidu jooksul tööle viskab juba tempi 90c peale. Kui oli siuke 6-7c väljas ja ahi ei toimetanud, siis pmtslt tempi seier vaevu liikus selle aja peale Kuda need ilma ahjuta vennad elavad ei saa aru ega ei kujuta ette tõesti, ülihea lisa ikka oli see eelmisel autol...nüüd uut autot valides ikka otsin mis oleks Webaga aga valik on suht piiratud. Krm kui muud üle ei jää, siis tuleb võib-olla lasta järelpaigaldada See on juba inimloomusesse sisse kirjutatud , kui oled mingit mugavat lisa proovida saanud, siis sellest ilma jäädes on uskumatult ja harjumatult selle mugavuslisa veel suurem tagaigatsus (kui pole proovida saanud, ei tea ka tahta ). Mul näiteks eelmine nv andis jahis raadiojaam saba ja olin kui tumm leilis, sain reageerida vaid koera hääle peale, ei teadnud ma kust loomad vahepeal üle on läinud, kuhu ettesõita, jne., aga ilma koera GPS-ita ja raadiojaamadeta vanasti ainult jahte peetigi, kuid inimene on selliste mugavustega nii harjunud, et kui need ära võtta, siis vaat, et ei oska enam ollagi Juba autoostust saati keris peas mõte, et võtan kriimulised ja tuhmid tagatuled ette. Täna oli mahti. Jep. Kevadel plaanis lasta kapott värvida ja veel mõned kohad ja siis poleer. (Poleeri värvil pole tähtsust ).			OSCAR-2019
Käesoleval aasta kevadel lisandub veel teinegi hotell – 290 toaga Tallink Spa ja konverentsikeskus, mis asub Tallinna Sadama vahetus läheduses Positiivset mõju Tallinki kasumile peaks andma ka odavnenud kütusehind, kui nafta hind püsib 55 dollarit barrelist, siis võiks Tallinki kasumiprognoosi tõsta 20 miljoni euro(0.03 eurot aktsia kohta) ehk ca 300 miljoni krooni võrra. Oluline on ka elujõulise ja kompetentse juhtkonna olemasolu, juhtkonnal on ideid, kuidas ettevõttet edasi arendada, käivet ja rentaablust kergitada. 2.5 eurot pärast fondiemissiooni . Need esitatud numbrid on nats küsitavad ,kuigi olen ka ise optimistlikult meelestatud Ma loon tallinkile eelmise postituse puhul majja oma püha nurga koos perioodilise sakraalteenistuse ja igapäevase viiruki põletamisega. Juhtide pildid raamin ka ära ja riputan üles. ja kui mudelisse üritada paigutada tulumaksu rakendumist kunagi 2009? Mis oleks mõistlik teha siis amortisatsiooninormidega ja kas sa oled kindel, et need praegu on ikka mõistuspärased? Praegu on Eesti ettevõtetel hea aeg küll EPS-i näidata, aga koos tulumaksuga see elu mõnevõrra muutuks. Äkki selgub siis, et varasemate aastate EPS on suures osas nm? Igal juhul seisab ees nädalake, mil müüa pole palju ning huvilistel hea võimalus hind märgatavalt kõrgemale osta. "Elujõulised ja kompetentsed" mõtlesid niigi mitte-just-liiga kõrge aktsiahinna juures välja veel fondiemissiooni - lihtne vahend ainult seljaajuga mõtlevatele investoritele aktsiat "odavaks" muuta. Järgmise kvartali tulemus peaks puht sessoonsusest tulenevalt olema viletsam, kui eelnevad. Lock-up suurtel läbi. Hea aeg osta või müüa? Hmm... Mõlemad stsenaariumid on võimalikud. Kas müüakse alla, sest homsed ostud enam emissioonis ei osale või ostetakse üles, et madalama likviidsuse ajal müügiks hind kõrgemale saada. Tshiljoni aktsia omanikele on kasulikum teine variant. Seda küll. Aga minu tagasihoidlik soovitus jällegi väikeinvestoritele - kasutage seda tõusu aktsiate müügiks. Kusjuures tallinki suhtes olen ma kõige vähem sarkastiline - sellel üritusel on siiamaani vähemalt kena toekas põhi jalge all (kuivõrd merd võib toekaks pidada :) Aga baltika, pta, kalev, viisnurk - need on puhas pullivendade meelelahutus. Selliste hindade juures nagu praegu ma lihtsalt ei suuda midagi positiivset selles asjas näha. kristjan ma saan su mõttekäigust aru ja tõenäoliselt on sul õigus aga sa oled oma karuseid mõtteid ajanud juba pikemat aega ja selle ajaga on turg tõusnud 40% .Seega lihtsurelik kes su juttu tõe pähe võttis ja oma aktsiad kohe maha müüs on saanud hää laksu. Kuidas kasumivõtmine inimesi vaesemaks teeb? Ja ma olen otseselt karune (arvasin, et jaanuaris või siis kunagi hiljem Q1 võiksid radioaktiivsemate aktsiate hinnad olla madalamad) mingist ajast detsembris ja turu tippujõudmise kohta kohe või lähematel päevadel avaldasin arvamust mõni päev tagasi. Mulle hakkab su negatiivsus silma juba novembrist ,eks me kõik tea ,et pidu lõpeb kunagi aga narr on tõusta pidulauast kah peale esimest pitsi Ma arvan et homme raporteerib Tallink oma Q1-raportis, et nad on teinud pakkumise Rootsi riigile Gotland-Mandrirootsi laevaliikluse opereerimiseks. Aga praegune operaator on vist täna samuti oma pakkumise teinud, ja neilegi lubatud suht head dotatsioonid, nii et mingi kõrgmarginaali äri seal pole. Aga kindlasti peab Tallink otsima uusi liine oma laevadele. Hel-Tal saab tihedaks suvel. Irooniliselt oleks Starile olnud parem palju jääga ja kõrged naftahinnad. Uute liinide käivitamine toob ju alguses ainult kahju ja eks siis tule kaart lahti lüüa ja ega neid võimalusi kus uus liin avada väga palju ju pole Esimese kvartali tulemused avaldati esialgsel kujul juba tegelikult eelmisel nädalal (vaata siit) ning seega ei tohiks mingeid erilis üllatusi turu jaoks olla. Tore oli lihtsalt kinnitust saada, et kasuminumbri taga ei olnud mingeid erakorralisi tulusid. Võrreldes minu prognoosiga olid Tallinki tulemused paremad. Käibe suhtes alla hindasin kõige rohkem Soome-Saksamaa liini, Kasumi suhtes Sto-Riia, kus kahjum oli "ainult" 6 MEEK. Samas olid "unallocated expenses" kõrgemad kui ma ootasin. Amortisatsioonidega on endiselt nagu kristjan kirjeldas, et nad on tulumaksusüsteemi tõttu madalad, vähemalt Eestis. Tallinkil ei teki lähiaastatel probleemi kasumiaruandega, vaid kõik käib pangalaenude ümber. Hetkel on Tallinki ujuvad intressid (tõsi nad on mõned intressid fikseerinud) kuskil 5,2-5,3%. Uued laenud 2007 ilmselt suurendab pankade krediidiriski veelgi, ehk laenud peaksid kallinema. Uus aktsiate emissioon on päris tõenäoline, aga äkki alles 2008. Mind häirib veidi käibevarade kiire vähenemine. 2,75 miljardilt 2,06 miljardile, samal ajal, kui lühiajalised kohustused isegi veidi kasvasid. Eks nad üritavad kulusid kokku tõmmata, aga paistab, et varsti on lisaraha vaja isegi siis, kui intressid ei tõuse. Jah, kui Tallink ostis Silja siis hinnati Silja kaubamärgi väärtus 0,9 mrd, ja Silja laevad üles 0,3 mrd võrra - saadeti need numbrid läbi kasumiaruandesse jaotamata kasumisse. Kui siis Eesti oma tulumaksusüsteemi muudab (2009) siis on tekitatud suured mahaarvamisvõimalused (1,2 mrd ). Ent reservide puhul, oletan ma et sealt ei tohi tulla mingeid amortisatsioonikulusid. (Tallink hinnati üles ka oma enda laevad 1,1 mrd võrra 31 augustil, nagu ma aru saan.) Tallinkil on potentsiaali selles mõttes, et laevastik on suur ja maailmas on palju laevaliine. Aga Tallinki väljavaated tõsta kasumeid Läänemerel, eriti Hel-Tal, peaks olema piiratud. Turuosa suuremaks kasva ei saa. Segmenditulem Hel-Tal liinil Q1 tõusis 2005 ja 2006 vahel 119 MEEK->199 MEEK. Meloodia ja Autoexpresside kasumid vaevalt ei muutunud eriti palju, aga Galaxy osa sellest kasumitõusust oli ilmselt väga suur. Galaxy äkki teenis üle 1 MEEK ärikasumit päevas. Aga ilmselt kasumlikkus langeb tagasi Romantika tasemele kui soomlaste uudisehimu Galaxy vastu väheneb. Romantika 2005. aasta teenimine liinil peaks olema parem indikaator pikemas perspektiivis. Regal Star mõjutas liini kasumit ka. abesiki: üsna selgelt sell side analüüs, koos mõningase osavate valgete käte koosmõjuga võib korraks tähendada hinna tõusu. Aga pikaajalistes pump&dump skeemides, nagu Tallink seda on, järgneb p-le üsna ruttu ka d, miks väärt kraami niisama lasta teistel raisata. kristjanil vist lähevad putid hapuks... natuke harjumatu vaadata, et sellisel tasemel inimeselt tuleb lihtsalt ainuke arvamus, et stong sell + lisaks arvamus, et Tallink on "pump&dump" skeem. Ja seda kõike ilma põhjenduseta - lihtsalt imelik... hoiatuseks kõigile kellel on portfellis suurem osa tallinkit ning kes kasutab võimendust, siis peale esimest tehingut saadab süsteem automaatselt teate, et te peate oma portfelli omavahendite osakaalu suurendama. Seda teadet ei maksa tõsiselt võtta, kuna LHV on arvestanud emissiooniga. Margin call-i ei tuleks täna hommikul tõsiselt võtta, sest tegelikult aktsiapakki turuväärtus ei ole langenud. Lisame klientide kontole Tallinki täiendava aktsia, mis hetkel on mittekaubeldav. See peaks võimenduse arvutuse taas korda seadma. Huvitav, kas Powertrader'is ja portfelli ülevaates ei oleks võimalik esialgset soetushinda (enne fondiemissiooni) viia vastavusse korrigeeritud hindadega? Kuidagi narr on vaadata neid utoopilisi miinussummasid ja protsente. Tallinki aktsia tänane hind 1,51 eurot võrdub eilse 6,04 eurose hinnaga ehk tõusu pea 5%. Raske öeldagi kas tõusu taga fondiemissioonist tingitud väiksem kogus aktsiaid turul, head majandustulemused või Citibank kõrgem hinnasiht. iseliikur: aga kas sinu arvates on C jms institutsionaalsed investorid Tallinkis strateegilised investorid? Ei, ei ole. Loomulikult teevad nad professionaalselt kõik selleks, et aktsiast võimalikult kallilt lahti saada. Miks ma ei usu, et nad tahaksid väga kaua selles positsioonis sees olla? Head uudised on väljas. Tallinki peamine arusaadav konkurentsieelis - madalamad tööjõukulud - on tulevikus pideva löögi all, 101 uut dalmaatsia koera, kes meil varsti parlamendis sagivad, võivad võtta näiteks aktsiiside tõusu osas agressiivsema vaate (sellest aastast oli +5%) ja kahandada veelgi kahanevat kasvu näitava Soome-Eesti suuna atraktiivsust, uued liinid nii head tulemust ei ole suutnud näidata, Soome-Rootsi liini reisijate osas turuosa säilitamist ja üldse Silja ülevõtmise edu on praegu veel raske võrrelda (Joakim ütles viisaka inimesena selle tõenäosuseks lambist 50/50), kas laevade ost oli ikka õieti ajastatud (vaata commodity hindade kukkumist) ja kas neile on üldse head rakendust? Minu jaoks liiga palju agasid, et seda praegu omada. Sellist juttu ma ootasingi, on selge et pikem tekst ja sisukas tekst paneb inimese mõtlema rohkem asja üle ja sellist juttu ongi rohkem vaja (y) Enne oli SUP turutegija 3000 suuruste pakkidega. Kas ta nüüd surendab vastavalt emissioonile ka neid koguseid? Kuigi tegelikult ametlik turutegemise leping on lõppenud. Otsest kohustust pole teha üldse turgu. Eilne päev oli väärtpaberiturgudel väga punane. USA suuremad indeksid kukkusid üle 2%, Russell2000 indeks kogunisti ca 3% ning nafta ca 4%. Tähelepanu on selgelt keskendunud hetkel ainult Euroopa võlaprobleemidele ning eile hakkasid väga närvilistes oludes taas kerkima Kreeka, Portugali, Hispaania jt riigivõlakirjade tulususmäärad. Dollar jätkas samal ajal väga kiiret tugevnemist euro vastu ning nüüdseks on jõutud juba tasemele €1=$1.295. Eesti aja järgi kell 15.15 teatatakse ADP hinnang aprillikuus toimunud muutustele USA tööjõuturul - ootusnumbriks ca +30 000. Kell 17.00 tuleb ISM teenindusindeksi suurus ja 17.30 naftavarude raport. Pisut ebaleva algusega Euroopa aktsiaturg on täna hommikul kukkumist jätkanud ning USA eelturul indeksid ca 0.3% kuni 0.4% punases. Bloomberg on intervjuu teinud Meredith Whitneyga, mida huvilised saavad kuulata siit. Muuhulgas ütleb Whitney, et ootab USA kinnisvaraturul teist nõudluse ärakukkumist - link siin. Kuigi Kreekale antavast laenust peaks riigi võlakohustuste katmiseks ametlikult piisama kolmeks aastaks (järjest rohkem jookseb poliitikute ja analüütikute arvamustest läbi 2a), ei näi turud sellest erlist lohutust leidvat, sest pikaajaline maksevõime on jätkuvalt küsimärgi all. Lisaks hirmutavad Hispaania, Portugali, Itaalia ja Iiri võimalikud likviidsusprobleemid. Kreekas täna järjekordne üleüldine streik, mis võib senistest olla suurim - õhuruum suletakse, koolid ja haiglad kinni, ühistransport töötab vaid selleks, et protestijaid valitsuse hoone ette viia. Pikemalt Bloombergi vahendusel. Kreeka börs taas rohkem kui 2 protsenti miinuses ja vaikselt hakatakse lähenema märtsi põhjadele. Tasub rahutustel silma peal hoida. Aga finantsturgudel põhjustaks ilmselt paanilise sell offi Kreeka valitsuse võla restruktureerimine (praegu veel poliitikud eitavad igasuguseid spekulatsioone võla restruktureerimisest). ostukohast on asi vist päris kaugel ADP tiba paremgi aga turg selle peale alla,turg läheb hapuks ära USAst ostmiseks tasub radaril hoida väga riskantne National Bank of Greece (NBG) ja madalama riskiga telekomiettevõte Hellenic Telecommunciation Org. (OTE) (kui lisaks mässule võlagade restruktureerimine laiemalt pilti peaks tulema, siis ilmselt näha suuremat müüki ja soodsamaid ostuvõimalusi...) Norra keskpank liigutas oma intressimäärasid 2009. aasta neljandas kvartalis ülespoole kahel korral. Täna jätkati seda seeriat ning intressimäärad tõsteti 1.75% pealt 2.0% peale. TaivoS, LHV meeskonnaga OTE'd põhjalikumalt uurinud ei ole. Hetkel ei ole veel lubatud mingisuguseid dividende, aga eelmisel aastal makstud dividendide põhjal oleks yield ca 10% ja Bloombergi prognooside järgi võiks dividenditootlus sellel aastal jääda 6% juurde. OK, siis on see korrektne. Yahoo! räägib mingist 8-9% yieldist ja mujal olen sama näinud, kuid kui hakkasin ise kontrollima, oli pilt teine. 0,5 EUR dividend eelmise aasta eest ning Ateena börsil aktsia hind 8,2 EUR. Makrot arvestades ei paista küll eriliselt huvitav ost. Räägiks paar punkti kõrgemast, oleks juba huvitav. PS, minu arust oli auditeeritud 2009. aasta aruandes juba sees, et makstakse 0,5 EUR aktsia kohta eelmise aasta eest. Paranda kui eksin. Euro on dollari vastu vabalanguses ning ainuüksi tänasega on euro dollari vastu kaotanud 1.3%. Tugevneva dollari taustal on veel mõned päevad tagasi $86 juures kaubelnud naftahind kukkunud juba allapoole $80 piiri. Hetkel musta kulla hinnaks $79.5 ja päevaseks miinuseks -4%.			OSCAR-2019
Ärge laske hirmutada ennast ja ärge tehke ühtegi osamakset kui asi on üle pea rängalt kasvanud (nõutav summa rohkem kui 2 korda suurem juba sellest summast mis laenu võeti) laske nad esialgu rahuga üle. Mis ma tahan öelda: P2P investorite üks suur risk on asi mis praegu on väga vajalik ja millega seadusandlus tegeleb nimelt neid debiilikuid tuleb iseenda eest kaitsta nagu narkomaane alkohoolikuid ja kasiinosõltlasi: rahasõltuvus on väga sarnane ja inimesed ei tee täiemõistuslike otsuseid rahanäljas. Suurema laenu võtmiseks on vajalik korteriomanike absoluutne häälteenamus (eelnõu § 36). Eestis on teatavasti esinenud mitmeid juhtumeid kui inimesed on oma maksevõimet üle hinnanud või puutunud kokku oma andmete väärkasutusega. Kiireim Tee Laenurahani. Hoiused Laenud Ja Liisingud. Järelmaksu abil on võimalik kauba või teenuse eest tasuda pikema perioodi vältel väiksemate osade kaupa et ei peaks maksmise hetkel korraga suurt summat kohe letti panema. Laenu tagasimakse sõltub laenu puhul kasutusel olevast finantsinstrumendist ehk laenu tagasimakse tingimusest. SMS laenu peamiseks eeliseks ongi kiirus – kui laenuandjaga on juba leping sõlmitud siis on inimesel võimalik smslaen võtta saates laenuandjale sõnumi vajalike andmetega ning laen on taotleja pangakontol tihti juba minutite jooksul. Me usume et hea pangasuhte aluseks on paindlik ja vastastikku sobivaid lahendusi otsiv suhtlemine. Probleemide leviku tõttu on nüüdseks õigusaktides nõudmisi karmistatud ja iga kiirlaenufirma klient peab ennast kontoris füüsiliselt tuvastamas käima. Kui tegemist oleks suure üksiku laenuga siis oleks korrektne kajastadagi laen allahinnatuna (D antud laenud 90/K raha 90). Eluasemelaenu puhul võib laenu kasutamise otstarve olla piiratud (kinnisvara ehk korterite elamute suvilate ning maatükkide ostuks – sihtotstarbeline laen). Tundub et enamik korteriühistute eesotsas olijatest ja maja kordategemise eest seisjatest on tublid inimesed sest nad peavad põhitöö kõrvalt maja küsimustega põhjalikult tegelema kuni maja saab renoveeritud. Laenu mootorsõiduki tagatisel (autolaen autopant) puhul mootorsõiduk jääb hoiule meie valvega parklasse ning pärast laenu tasumist see tagastatakse Sulle. Ilma pangakonto väljavõtteta ja töökohata või muu regulaarse sissetulekuta Krediidipangast finantseeringut ei saa. Kõige levinum on siiski laenumaksete tasumine arvelduskontolt arvelduskontole mis on ka tunduvalt mugavam ja kiirem kui sularahamaksete tegemine. Tarbimislaen erineb kiirlaenust eelkõige selle poolest et annab võimalust saada suuremat summat pikemaks ajaks. Bondkick AS ei tee Finantsportaali Arvelduskontodel hoitava rahaga tehinguid ilma klientide nõusolekuta. Need laenud pakkuda tõrgeteta ja tõhus lahendus ja Te saate instant rahaline abi viivitamatult või probleemideta. Kiirlaen ilma palgatõendita on laen mille puhul on küll vaja esitada pangakontode väljavõtted ent pole vajalik esitada palgatõendit. Mõtle läbi mida sul täpselt vaja on. Niimoodi väldid suurema tõenäosusega langemist müügitrikkide lõksu ja ostmist tühja kõhu ajel. Soovitame pöörduda Swedbank’i või SEB panga poole kellelt laenu saamine ei ole korteriühistute jaoks sugugi keeruline. Laenudest on olemas nii väikelaen autolaen kui ka remondilaen ning seega peaks isegi kõige nõudlikumad kliendid leidma omale sobiva laenu. Kui kogemata laenasid liiga suure summa või kuumakse läheks Bondora laenuanalüütiku arvates sinu eelarve juures liiga suureks vmt siis tõenäoliselt saad analüütiku käest hiljem uue pakkumise mille saad uuesti üle vaadata nii et mingite vastuolude või reeglitele mittevastamise korral ei pruugi ka need tingimused olla täiesti lõplikud. Nii investorite kui ka laenajate hulgas on oma kvaliteetse teenusega populaarsuse saavutanud MoneyZen Bondora ja Omaraha mida ka meie julgeme soovitada. Laenu taotledes on siiski mõningad tingimused mis tulenevad seadusest vastutustundliku laenamise põhimõttest ning kliendi tuludest-kuludest ja varasemast maksekäitumisest. Kuigi laenud ilma konto väljavõtteta ei ole enam võimalikud on olemas teine laenuliik – laen ilma palgatõendita. SMS laenud on enamasti lühiajalised kiirlaenud mille taotlemine toimub internetis laenuandja kodulehel või mobiiltelefoniga SMS-sõnumi teel. Enamus kiirlaene on makseperioodiga 5 päeva kuni aasta enim levinud variant on aga 30 päeva kuni 6 kuud. Portaalis on kõigil võimalik laenu taotleda või rahastada teiste inimeste taotlusi ja teenida selle pealt intressitulu. Tagatud isiklikud laenud on sobilik kui sa üritad tõsta suure summa; on raskusi saada tagamata isikliku laenu; või on halb krediidi ajalugu. Nendeks ja veel paljudeks teisteks isikliku ja pere heaolu parandavateks investeeringuteks sobib väikelaen. Laenu tagasimakse suuruseks on 39 590 krooni kuus ehk 1260 krooni ruutmeetrilt. TF Bank näide: 3000€ laenu puhul viieks aastaks fikseerimata intressiga 159% lepingutasuga 29€ ja igakuise laenuhaldustasuga 29€ on krediidi kulukuse määr 1972% kuumakse suurus 7640€ tarbija poolt makstav kogusumma ja laenu tagasimaksete summa 4 584€. Kui taotlete laenu pangast kasutatakse teabe hankimiseks enamasti panga enda andmebaasi ja Krediidiinfot kus on kirjas Teie võimalikud makseraskused. Graafikud annavad erinevate kulu-tulu kategooriatest (palk boonus transport toit meelelahutus jm) kuude ja aasta lõikes selge pildi.			OSCAR-2019
Hiiumaa kristlike naiste osaduspäevast Kärdlas võttis osa 39 naist ja 7 last Hiiumaa kristlikest kogudustest. Marja Kalajoki Soomest Turust rääkis olulistel ja igapäevastel teemadel («Elu aastaajad», «Armastus – kust seda leida? Kas ma suudan? Kas ma jõuan?») lihtsalt ja arusaadavalt. Lauluga teenisid kaasa Kirsti Malmi ja Kristiina Harjak. Vestlusrühmi juhendasid Naima Kukkur, Marje Grubnik, Kirsti Malmi, Kristiina Harjak ja Triin Simson. Lapsed meisterdasid, mängisid ja joonistasid Margit Rehepapi juhendamisel pühapäevakoolitunnis. Tiina Tikka ja Erna Sipria keetsid lõunaks maitsva supi. Kohvilaud, kuhu iga osaleja tõi midagi suupärast, sai kaetud rikkalikult ja uhkelt. Oma hubased ruumid ja tehnika andis kasutada Kärdla baptistikogudus. Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa päeva kordaminekule. Hea oli olla. Hea oli kuulda julgustust ja Jumala häält läbi naise, ema, vanaema peegeldamas Jumala armastust. See oli võimalus olla ühises osaduses teiste naistega, tunda rõõmu, osa saada üksteise olemisest. Tutvuda, kuulata üksteist, jagada rõõme ja muresid. Võimalus võtta oma argiaskeldustes aega olla Jumala osaduses. (Kristiina) Kristlike naiste osaduspäev võiks saada traditsiooniks. Kokku võiks tulla kord aastas ja just talvel. Töö vestlusgruppides ehk rühmatöö võiks olla ajaliselt pikem. Mitmed inimesed ütlesid, et oleksid tahtnud ise aktiivsemalt osaleda ja oma mõtteid jagada. Väga positiivne ja vajalik päev oli. (Anne-Liis) Väga meeldis päeva korraldamine. Kohvipausid sobisid omavahelisteks vestlusteks. Lektor rääkis nii lihtsalt ja arusaadavalt, et jõudsime kaasa mõelda. Olen sellise päevaga väga rahul. Keskealistest nooremaid osavõtjaid oleks võinud rohkem olla. (Tiina) Oli üks tore osaduspäev. Meeldis see, et tõesti igale põlvkonnale oli mõeldud ja kõik, kes tahtsid, said sealt, mida vajasid. Hea, et on Kirsti-suguseid inimesi, kelle südames on Eestimaa ning soov meid kõiki äratada ja julgustada. Juba ta ise mõjus päikesena. Ja milline eesti keel! Marja loengud olid väga elulähedased, lihtsad ja õpetlikud. Loodan, et need soojad ja lähemale toovad suhted ei jahene, ning ootan huviga järgmisi kohtumisi. (Merike) Väga tore päev oli. Üksteisega taaskohtumine oli juba iseenesest südamlik ja oluline asi. Tore oli kohtuda Kirsti ja Marjaga. Marja esitatud ettekannetes oli väga palju häid ja ilmekaid näiteid. (Virve) Meeldis, oli sõbralik ja soe õhkkond. Ka teemad olid head. Kirsti laulis väga ilusasti, tal on hästi ilus hääl. Sellise päeva naistele võiks korraldada teisedki kogudused. (Erna) Need viimased salmid Samaaria naise loos on justkui pilt kuninglikust pulmapeost, kui kogu maailm saab lõplikult lepitatud. Inimesed, kes enne olid vaenujalal, on nüüd Kristuse kaudu ühendatud: Samaaria külarahvas, naine, Jeesus ja tema jüngrid. Jüngreid küll nendes salmides ei mainita ja kutse saab justkui Jeesus üksi, kuid isegi siis, kui jüngrid Jeesusega külla kaasa ei läinud, teoloogilises mõttes algab osadus inimeste vahel siis, kui nad on avatud Kristusele. Meie tekst algab salmiga, mis kirjeldab seda, kuidas inimene tuleb usule: „Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.““ Tavaliselt kuulevad inimesed Jeesusest teiste kristlaste kaudu, kelle tunnistus aitab neil hakata temasse uskuma. Isegi need, kes on tulnud usule läbi erakordse kogemuse või lihtsalt piiblilugemise kaudu, on kõigepealt võtnud vastu kuulutuse kelleltki teiselt inimeselt ja nemad omakorda teistelt, minnes nii terve tee tagasi jüngriteni, kes olid kohal päris alguses. Nõnda moodustab kogu kristlaskond elava ülemaailmse osaduskonna, mis ületab nii kultuurilised kui ajalised piirid – ja kõik on üks Kristuses. Siinkohal võid mõelda neile, kes on sulle olnud teejuhatajaks Jeesuse juurde, ja tänada neid selle eest, et saad olla üks lüli selles elavas traditsioonis, mis kannab meid igavikku. Järgmistes salmides öeldakse: „Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva. Ja Jeesuse sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi.“ Varem olid samaarlased puutunud Kristusega kokku naise sõnade kaudu ja hakanud seeläbi uskuma. Nüüd aga said nad Jeesusega kohtuda palgest palgesse, tänu millele tekkis nende inimeste vahel osadus, mida keegi kunagi ei oleks oodanud. Samaarlased kutsuvad enda juurde juudi rabi ja jüngrid, kes olid olnud nende pikaajalisteks vaenlasteks. Milline vägev märk lepitusest! Olen näinud, kuidas koguduses kohtuvad noored ja vanad, kes varem on üksteist teadnud, kuid väljaspool kirikut poleks iialgi sõbrunenud. Ootamatult ühes ja samas kirikuruumis kokku saades langevad eelarvamuste müürid, minevik jäetakse seljataha ning tekib täiesti uuel tasandil sõprus, soovitakse jagada oma elu. Sellised olukorrad ei ole midagi muud kui tunnistus elava Kristuse kohalolust siin ja praegu. Osadus erineva taustaga inimeste vahel ja üksteise vastuvõtmine, mille unikaalseks näiteks on Samaaria naise lugu, on võimalik üksnes seetõttu, et Jeesus on tulnud tooma eluvett kõigile, kes seda igatsevad. „Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks,“ ütles Jeesus Samaaria naisele, kui too püüdis taibata, kes on see mees, kes temaga kaevul nõnda kõneleb. Samaaria naine astus mitmeid samme selleks, et julgeda küsida, kas mees kaevul võibki olla Messias. See on hea pilt sellest, kuidas kasvab inimese usk – küsides, kõheldes, tunnistades avastame samm-sammult kristliku usu müsteeriumi ja jõuame uuele tasandile, kus üksnes soovime jagada seda, mida oleme saanud Kristuselt. Jeesus on maailma tulnud selleks, et kutsuda meid osadusse endaga ja Isaga. Meie loo lõpetab salm, kus öeldakse: „Aga naisele nad ütlesid: „Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.““ Pangem tähele üht olulist asja. Kõigepealt hakkasid paljud samaarlased uskuma naise sõnade tõttu. Nüüd aga on lood vastupidi, samaarlased tunnistavad naisele, mida nad on kuulnud ja kogenud. Mida ütleb see usu kohta? Ütleb, et usk ei levi kunagi ühes suunas, vaid kandub edasi ning kasvab vastastikuses tunnistamises ja jagamises. Jagades evangeeliumi sõnumit, võtan koguduselt vastu sama palju ja rohkemgi. Kui võtan enesele aega mitte üksnes olla kuulaja või õpetaja, vaid lihtsalt üks Jeesuse jüngritest koos teiste inimestega, kes otsivad Kristust, siis avastan taas ja taas, kui imeline on jagatud elu. Pole olemas inimesi, kes omavad kogu tõde, vaid igaüks meist vajab seda, et ta võiks toetuda teistele. See on kaunis pilt kirikust, kust saab alguse uue inimkonna loomine, vähemasti peaks see nii olema. Seal kohtuvad kireva taustaga inimesed, keda Kristus muudab üheks perekonnaks, uueks inimkonnaks. Jumal ei ole saatnud oma poega, et ta meid veidike parandaks, vaid et meid täielikult muuta. „Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti.“ (2Kr 5:17–18) Kui joome Jeesuse antud elavat vett, saame osa kuninglikust pulmapeost ja kogeme rõõmu, mida kingib lepitatud maailm, ja me ütleme koos: „Tema on tõeline maailma Päästja.“ Aamen.			OSCAR-2019
Türi Grillitrio ajaveeb - Türi vald on minu südameasi! Kokkuvõtteks täname Eesti Grilliliitu, Türi valda ja Türi Arengu Sihtasutust huvitava ning väljakutsuva võimaluse eest meil osaleda kõigil viieteistkümnel maakondlikul võistlusel ja osa saada grillimise ja toiduvalmistamise nippide tagamaadest. Türi valla noorte esindusvõistkonnana püüdsime olla eeskujuks noortele, et näidata neile huvitavat ja toitvat vaba aja veetmise võimalust. Täname ka kõiki kaasvõistkondi, kellega sai palju nalja ja huvitavaid kogemusi vahetatud, suur tänu ka fotograaf Kutt Niinepuule, kes õpetas meile ribivalmistamise alustalasid ja tegi meist ja meie roogadest terve hooaja jooksul hulga ilusaid pilte! Oleme tänulikud Türi vallale, kes toetas meie promokatiivset esinemist, mille käigus tutvustasime Türi valda. Usume ja loodame, et vestlused inimestega, kes tundsid huvi meie kodulinna kohta ja selle tegemistesse, läheb vilja kandma ning tulevikus näeme üha rohkem inimesi kevadpealinna külastamas ning siin ringi askeldamas. PS: Kohtume 1. oktoobril Türi Õunafestivalil toimuvatel Eesti Meistrivõistlustel Õunagrillimises, oleme võistkonnana kohal! Ja jõudiski kätte viimane maakondlik võistlus. Põlvamaal oli ju veel käimata. Tuli alata nagu tavaliselt: telk püsti, reklaamstaff üles ja grill sooja. Ajakava oli meil juba pähe kulunud ja kõik sujus plaanipäraselt. Grillisarja viimasel võitlusel sai jälle palju arutletud toidutegemise üle. Samuti näitasime rahvale grillikooli raames ribi puhastamise ja maitsestamise võtteid. Omaloominguna pakkusime Grilliliidu kohtunikele täidetud kartulit peekonis. Sellega saime ka II koha. Rakvere searibivoorus saavutasime oodatud esikoha tubli eduga. Talleggi kanavoorus jäime jälle vaid ühe punktiga teiseks. See oli ilus lõpp grillisarjale. Võrumaal sai Türile ja Türi vallale kõvasti nime teha. Kohtusime paljude inimestega, kes olid juba eelnevalt kursis meie tegemistega. Aitasime ühte kohalikku võistkonda, kel polnud vähimatki aimu ribi puhastamisest, maitsestamisest ega ka grillimisest. Kultuuriprogramm oli vinge, võistkondade tutvumiseks korraldati erinevaid ringmänge. Tundsime ennast juba tõsiste tegijatena grillimise alal. Ribivoorus saime ülekaalukalt esimese koha. Kanavoorus kaotasime esikohale vaid ühe punktiga. Ära tuli ka fantaasiavooru esikoht, töö nimeks oli grillitud vahvliampsuke. Võistluse paremusjärjestuses panime esikoha kinni tohutu punktidevahelise eduga. Olles juba ära harjunud saare elu ja meluga, tõttasime Saaremaale. Võitlus leidis aset Laimjala vallas. Selgus, et seal on äärmiselt sõbralikud inimesed, eeskätt tore vallavanem, kes meid isiklikult juhatas rannaäärsesse ööbimiskohta. Saaremaa võistlusest kõige meeldejäävamaks jäi see, et ekspresident Arnold Rüütel enda abikaasaga käis meie ribi maitsmas ja kiitis seda, samuti uuris ribi valmistamise erinevate nüansside kohta. Kiitus ekspresidendilt oli asjakohane, kuna pälvisime ribivoorus II koha. Fantaasiaks grillisime õuna. Oligi kätte jõudnud päev, kui pidime grillioskuseid minema näitama Hiiumaale. Sõitsime juba päev varem kohale, et Hiiumaaga rohkem tutvuda. Hiiumaa jättis meile väga hea mulje, telkisime merekaldal puhkealas. Ilm oli meile meelepärane, saime tunda päikseliselt kuuma suveilma. Meeleolud olid grillipärased ja mõnus grillipäev võis jälle alata. Hellamaa rand ja lähiümbrus rõkkas grillimuusikast. Võistkondi oli kaheksa. Võistlus kulges nobedalt ja noppisime ära ribivooru esimese koha. Kanaga läks ka meil suhteliselt hästi, kolmas koht kuulus meile. Fantaasiavoorus valmistasime tuunikala võileibu, kala pidasime me üheks tähtsamaks komponendiks, kuna võistlesime ikkagi ju saarel. Kokkuvõtteks võib öelda, et Hiiumaa on parim koht lõbusate inimestega puhkamiseks. Viljandimaa võistlus toimus Viljandi järve rannas. See koht oli meile kõigile täiesti tundmatu, kuna mitte keegi meist polnud varem seal käinud, seega seiklesimegi Viljandis üle poole tunni. Õnneks sattus meie teele üks tubli taksojuht, kes juhatas meid õigesse kohta. Lõpuks kohale jõudes mõistsime, et see polnud meie päev. Ilm oli tuuline, kohati sadas kerget vihma, kõik see meenutas Jõhvi võistlust. Võistkondi oli vähe, ainult viis. Fantaasiavooruks tegime grillsnäkke. Valmistasime ise küüslauguleivakesi, kotlette, grillisime porgandeid, lillkapsast, õuna, pirni, banaani, kohupiimasaiu. Serveerisime neid tipikastmega. Koju ei tulnud me tühjade kätega, kõikide voorude III –ndad kohad kuulusid meile, punktiarvestuses olime aga teised. Kauaoodatud suurvõistlus oli ootamatult kätte jõudnud. Valmistusime korralikult, kõik oma seni saavutatud aukirjad panime plangu peale näitamiseks külastajatele ja teistele konkurentidele. Ilmaga vedas! Väga palav oli, kõikjal oli tunda nii grilli kui ka grillihuviliste hõngu. Üritus oli tore ning saime kokku üle eesti kohale sõitnud sõprade ja tuttavatega. Meid külastas isegi välismaalasest mees, kes meie „Smoker“ grille ise valmistab, ta kinkis meile samafirmalise embleemiga nokatsi ja soovis edu, mida meil 35 osavõtja seas vaja läks. Mängis mõnus teemakohaline muusika ning huvilisi oli palju. Võistlusel saime ribivoorus IX ja kanalihas VIII koha. Fantaasiaroaks tegime sea välisfileed veinimarinaadis, seda kaunistasime dekoratiivselt lõigatud tomatite ja pärlsibulatega. Kõrvale pakkusime joogiks punast veini. Magustoiduks tegime grillkooki, mis oli kolmekihiline, kihtide vahel oli kohupiim. Peale grillisime virsikut, ananassi ja kiivit. Kokkuvõtteks võib õelda, et läks hästi, jäime rahule. Õhtu kulges edasi erinevate ansamblite seltsis ning noortelaval, grilliumi alal sai kuulata Elmajonesat. Oli vägev grillipäev! Asusime teele Väike-Maarjasse, selle tee jooksul suutsime me natuke ära eksida isegi. Kohale jõudnuna staadionile, kus võistlus toimuma hakas, imestasime, et nii vähe võistkondi. Sellegipoolest sai meil päev üsna lõbus olema kuna kõik olid ennast juba varakult grilli meeleollu sättinud. Kohtusime ka tuttavate kohtunikega, kellega sai meeldivalt juttu aetud. Päeva peale kogunes ka rahvast ja saime rohkelt reklaami teha Türi vallale ning sellega seonduvale. Võistluse koha pealt olime ribivoorus jälle „igavesed teised“. Omaloominguks pakkusime grillpitsat. Võtsime ette sõidu ühte väga looduskaunisse paika Eestimaal, Torisse. Võistlus toimus jõe kaldal, vallamaja aasal. Hiljem kohalike jahimeestega juttu puhudes, selgus, et Tori on tõenäoliselt ainuke paik vähemalt Euroopas kus asetsevad kirik ja põrgu üksteisele nii lähedal. Ilm oli palav ja suviselt päikseline. Võistlus kulges kiirelt ja üsnagi ootuspäraselt, pälvisime jällegi auhinnalise III koha ribivoorus. Fantaasiaroaks grillisime ananassi ja virsikut, serveerisime neid kamavahu ning kirsimoosiga. On hommik, kell on 6.30 ja algabki sõit Haapsalu suunas. Kohale jõudes avastasime, et võistlus toimub tõeliselt kaunis linnas. Ilm oli päikseline, kuid tuul kimbutas. Juba üsna alguses murdis tuul kaasvõistkonna telgi. Muidu olime rahulikud, kuna teadsime, mis meid ees ootab, oli ju ikkagi juba 8. võistlus. Paraku tuli tõdeda, et siiani oleme olnud „igavesed teised“. Ära tuli II koht searibis ja kanalihas. Üldarvestuses tulime kolmandaks. Seekordne fantaasiavooru töö oli grillitud peekonirullid, paljud degusteerijad kiitsid. Võistlus lõppes idanaabrite tantsu-ja laulupeoga, mida sai nautida vähemalt tunnike.			OSCAR-2019
Mis need jõulud siis on? Ehk on see liialt lihtne küsimus, et üldse vastatagi. Siiski võib vastata ja teha seda võrdlemisi erinevalt, kuna meie mõtted ja kogemused ongi väga eripalgelised. Ühtedele on jõulud tõeline asjadepüha, mille käigus võidakse ostetud ja saadud kinkidest tõelist jõulurõõmu tunda. Teistele tähendavad lähenevad pühad jällegi ... Kõige tõenäolisemalt läheb jõulujumalateenistust vaatama kõrgharidusega tallinlane.Napilt üle poole Eesti elanikest kavatseb jõulude ja aastavahetuse perioodil kirikusse minna, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja uuringufirma Faktum & Ariko korraldatud uuringu tulemustest.“Küllalt üllatav on, et kirikusse minna soovivate inimeste protsent on siiski nii suur,” kommenteeris tulemusi Eesti ... Maaleht käis detsembri hakul oma 240ndaid jõulupühi vastu võtva Torma kiriku 28nda õpetaja Mehis Puparti jutul.Torma kiriku juures valitseb sügav talvise keskpäeva vaikus. Külmad tuuleiilid kihutavad valgeid lumemadusid siia-sinna. Tuulest viidu on ka ainus, mida pilk suudab väljas liikumas püüda. Telefonis vastab kirikuõpetaja siiralt soe ja südamlik hääl. Sarnane on ka ta pilk ja ... Kolme aasta eest Salme alevikku ostetud kinnistul asuvat hoonet kirikuks kõpitsev EELK Anseküla Maarja kogudus algatas paari nädala eest samale kinnistule detailplaneeringu, et rahaliste võimaluste tekkides saaks alustada ka uue kiriku ehitamist.Maarja kogudus on kolme aasta eest kirikuvalitsuselt saadud raha eest ostetud Teele kinnistul asuvat kunagi kalatööstusele kuulunud maja varet taastanud põhiliselt koguduse liikmete ... Minu lapsepõlve jõulud olid praegustest lumerohkemad. Mäletan, et kui koolist tulin, olid mul karupüksid ja viltsaapad jalas, seljas soojad riided, sest õues oli väga külm.Jõulupühadeks valmistuti meie kodus ikka ja ma ei mäleta, et keegi oleks kõvasti kardinaid akendele ette tõmmatud. Kui ma hommikul kooli läksin, siis ma teadsin, et täna on jõululaupäev, õhtul on kuusk ... Päike võitleb oma lõpmatuna tunduvat võitlust, aeg-ajalt varjutavad pilved ta hiilguse ja siis murrab valgus taas välja. Maa pale muutub ja inimelu kvaliteet samuti. Valguseta on raske. Kas me seda mõistaksime pimeduseta? Mulle tundub, et vabadusega on samuti. Selle hindamiseks on vaja tunda vabaduse vastandit. Sügavalt sellesse sukeldudes. Ilmselt on mul selleks vajadus, milleta ma ei oleks juba kolmkümmend aastat vanglatöö vabatahtlik. Ja ma ei külastaks iga kuu eluaegseid kinnipeetavaid. Istun akna all ja püüan mõtestada elu. Kas mu vanglavisiidid peavad jätkuma? Kas ma lähen mai algul Tartu vanglasse? 27. märtsil vabastas president eluks ajaks süütõenditeta vangi mõistetud Anatoli. 20. aprillil toimus konverents eluaegsest vangistusest, kus oma kogemusest rääkis ka Anatoli. Temaga koos karistust kandnud Eduard osales audiosilla kaudu ja sai tunnistada oma usust. Võib-olla peaks siin piiri tõmbama ja ütlema pealkirjas toodud sõnad: lõpp kroonib tööd. „Ladinakeelsel sõnal finis on kaks tähendust: lõpp ja eesmärk. Inimene, kes ei ole võimeline ette nägema (ajutise) olemasolu lõppu, ei suuda ka elada eesmärgi nimel. Normaalselt elava inimese kombel ei suuda ta enam olemas olla tuleviku nimel. Tema hingeelu muutub. Tekivad sisemise kokkuvarisemise ilmingud.“ (Frankl, V., lk 98, Tartu 2002) Vangistus peaks olema midagi ajutist. Kui seda kasutatakse karistusena, siis on selle eesmärgiks muutus. Muutus hoiakutes, tõekspidamistes, käitumises. See muutus toimub ajas. Kui selleks muutuseks ei seata tähtaega, on tegemist mitte karistuse, vaid piinamisega. Lootus vabanemisele võimaldab planeerida tulevikku. Ilma lõputa pole lootust. Ilma lootuseta kaotab karistus mõtte. Vanglasse sisenedes mõtlen ma tuleviku puudumisele. Eluaegne karistus välistab tuleviku. Pole võimalik end projitseerida väljapoole ruineerivate korduvuste jada. Homses ei saa olla mingit muutust, ülehomses ja ülejärgmises aastas samuti. Kui, siis vaid surm. Surmale omistatakse uus tähendus: vabastav tähendus. Lõpp võib muutuda eesmärgiks ning anda mõtte. Siis põgenetakse suitsiidi. Mõnikord võtab see põgenemine mässu, mõnikord apaatia ja depressiooni vormi. Mida võib anda hingehoidja eluaegsele vangile, kel puudub tulevik, puudub lootus, puudub isegi karistus, millele tal oma tegude kohaselt õigus on. Rääkimata andestusest. Olen tundnud end vanglast väljudes mõnikord nii võimetuna, et olen tahtnud oksendada. Või siis nii laiali hõõrutuna, et mind tuleks kambri seintelt kaabitsaga koguda ning süljest, pisaraist ja verest uuesti kokku mätsida, kurjuse territooriumilt eemaldamiseks taasluua. Ja siis ma tänan end uueks. Kirjutasin Eduardile augustis 2008, et tal tuleb Jumalat tänada ka kõige hullemas olukorras. Ka täielikus lootuse puudumises. Taaveti kombel: ma hüüdsin oma Issandat ahastuse ajal ja ta vastas mulle. Ma tean, et see on raske, aga see taastab inimese sisemise terviklikkuse ning – kui kummaline see ka poleks – väärikuse. Väärikus annab aga väge vastu seista nii vägivallale kui kurjusele, mõttetuna tunduvale süsteemile, degradeerivaile kordustele nagu läbiotsimised ja solvangud, läbi vaadata tühjusest ning tervitada ühtviisi nii surma kui elu. Ma ei arva, et teen midagi erilist. Seisan igal hetkel samades valikutes nagu kõik inimesed. Olla tõeliselt olemas või mitte, säilitada enamat kui mälestused või loobuda ka nendest, lasta kõigel libiseda käest või kokku koguda ja tagasi anda. Olen täiesti kindel, et teil, kes te viite endas kehastuvat lootust ja elu diakooniahaiglasse, kliinikumi, hooldekodusse või tagakambris kuhtuvale vanainimesele, on sarnased olukorrad tuttavad. Olukorrad, kus ei piisa kitli varna riputamisest ja käte pesemisest selleks, et tulla oma võimetuse halvavast kogemusest välja. Astuda üle palliatiivravi palati või kambri ukseläve teise tuppa, kus kevadpäike toob hirmud halastamatult esile. Toob esile ka lõplikkuse ja usklikkuse või nende puudumise. Mõtestatud lõplikkus on suhtes igavikuga, mõttetu ja eesmärgitu eksistents aga mitte. Siin ongi põhiküsimus ja vastus sellele, kas visata kittel varna alla päikeselaiku, vanglaluba prügikasti või ehk siiski mitte. Anatoli Nikolajev kirjutas mulle 29. juulil 2012: „Ma tean, et tõde liigub kusagil lähedal ja on vaja veel vähest, et õiglus pääseb võidule.“ Tal oli siis kantud neliteist aastat. Seda vähest tuli oodata veel kuus aastat. Ligi seitsekümmend kuud. Tema õel, tema pojal, tema kasutütrel, tema lapselapsel ja meil teistel. Tegelikult on siiski üks erisus ja väga põhimõtteline erisus minu ja Naatani, Annika, Miina, Katri, Heino ja paljude teiste hingehoidjate tööks nimetatavas eluvormis. Lein, kurbus, troostitus, lootusetus, surm – kõik need kvaliteedid on meie ühisosa. Ka meeleheidet krooniv rõõm ja surivoodil kogetud elu triumf, erivajadusega lapse lummav eripära on osa ühisest humanum’ist. Aga on midagi, mida tahetakse sellest välistada. Vanglates tegutsevad hingehoidjad kohtuvad kurjusega. Nii juhusliku, lodeva ja ükskõikse kui ka tahtliku, sihikindla ja süsteemse kurjusega. Metafüüsilise ja füüsilise, vaimse ja füüsilise kurjuse ning vägivallaga. Ja ma pean rõhutama, et tegemist on inimvägivallaga, sealhulgas institutsionaalsega. Ka institutsionaalne vägivald on inimtegevuse tulem. Kui kedagi on rünnanud karu või tundetu kaljurünk, kui keegi on sattunud haiglasse dementsuse või autismispektri häirega, siis on olukord teine. Kaljude ja karudega on lihtsam, kas just leppida, aga siiski. Kuriteo ohver küsib valusaid küsimusi, ta süüdistab ka siis, kui ta kohal pole, sest tema kannatus on kohal ka vanglahingehoidja ning vangistatud inimese kohtumistes. Ja see süüdistus kantakse sageli üle ka hingehoidjale. Muidugi võib surija lähedane kisendada ka oma parima teinud arstile või hingehoidjale oma „miks te ometi midagi ei tee?“, aga mulle tundub see siiski vähem isiklik kui mulle sisistatud „sa hoolid rohkem mõrtsukast kui minu tütrest, kelle ta tappis“. Seda enam on üksi see, kelle suhtes rakendatakse institutsionaalset vägivalda, mis võtab tema kodanikuõigused, tema lootuse ja kahjustab tema eneseks saamise püüdlusi, sulgeb tee tulevikku, vangistab ta olevikku. Üksisilmi kambriaknast valgusvihku otsiv vang vaatab eemalduvat leinarongi ja lehvitab iseenesele kirstus, mida veetakse läbi igavese aja, mitte igaviku. Ja siis on vaja, et keegi seisaks tema kõrval ning kehastaks tulevikku ja igavikku. Või vähemalt lõplikkust. Ajaloo kurva keerdkäigu tõttu jäi küll Otmar Pello töö Eestis lühiajaliseks, ta oli lühikest aega õp Tallmeistri abiline Püha Vaimu koguduses ja mõni aasta Suure-Jaanis raskel okupatsiooniajal, kuni ta koos abikaasa Ainoga kodumaalt lahkus. Raudteeametnikust isa oli soovinud, et tema ainuke andekas poeg, kes Westholmi gümnaasiumi lõpetas, elus kaugele jõuaks, võib-olla kuulsaks lauljaks, aga poeg valis õpinguteks ülikooli usuteaduskonna. 1936. aastal ordineeriti ta ametisse ja esialgu oli ta abiline kahele legendaarsele praostile – Gustav Beermannile ja Jaan Lattikule, siis aga läks teenima Riia eesti kogudust (1938–1940). Mõne põgenikuaasta järel Saksamaal ja Austrias lahkuvad Aino ja Otmar laevaga üle Atlandi. Sõit jääb Valdek Raiendi meenutustel (Eesti Kirik, 1999, 2) tähendusrikkaks, sest pikal merereisil tutvub Pello läti ametivenna Adolfs Copsiga, kellega koos õnnestus osta Jarvise tänavale kirik, kus eesti (Vana-Andrese) ja läti kogudus siiani kõrvuti tegutsevad. Toronto Vana-Andrese kogudus oli asutatud 1949. aasta kevadel, Otmar Pello asus seda teenima järgmise aasta septembris. Järgnevate teenimisaastate jooksul ei olnud õpetaja ainult koguduse vaimulik juht, vaid ka muusikaline hing. Ta oli andekas inimene ja mitmekülgne vaimulik. Tema rahvuslik meelsus ja siiras isamaa-armastus hõõgus ta jutlustest, kõnedest ja lugematutest kirjutistest. Tal oli osav sulg ja terav mõte, on meenutanud Karl Raudsepp. Otmar Pello eluküünal kustus varakult, 4. novembril 1971, juba enne 60. sünnipäeva. 3000 koguduseliiget jäi leinama seda usuliselt siirast karjast, kelle hauale pandi vabatahtlike annetustest rist meieisapalvega, mis katab kogu risti esikülge. «Kõik inglid taeva valguses, kes laulmas Jumalale…» Nende sõnadega algab luteri kiriku lauluraamatus üks mihklipäeva laul. Oleme vast harjunud rohkem seostama mihklipäeva viljakoristuse ja sügistööde lõpetamisega, kuid kiriklikult on see inglite püha. Millised on inglite ülesanded? Kes nad on? Pühakiri ütleb, et nad on teenijad vaimud, keda Jumal välja saadab. Ingleid kohtame Piiblis jõulusündmuste juures ja Jeesuse ülestõusmisel ning mujal. Aga kas ka tänapäeval? Paljude jaoks seondub ingel lapsepõlvemälestuste harda õhtupalvega. Paul Gerhardt, kes on kirjutanud suure osa meie lauluraamatu tekstidest, ütleb nõnda: «Kui kuri tahab neelda, siis lase inglid keelda, mu laps sa jäta rahule… head und teil Jumal andku ja voodi ümber pangu teil inglivägi kaitsejaks!» Saades suuremaks, jääb ingel justkui muinasjutu maailma. Aga miks? Kas me enam kaitset ei vaja? Kaasaja realistlikule inimesele on inimsilmale nähtamatud inglid sageli vastuvõetamatud. Claus Westermann aga kirjutab: «Tõepoolest oleks see enamiku inimeste poolt väljanaerdud kaitseingel palju modernsem, palju vaimsem ettekujutus kui talismanid, mida needsamad inimesed autodesse üles riputavad.» Peaingel Miikaeli nime kannab Kihelkonna kogudus Saaremaa läänekaldal. Kihelkonna kandi inimesed on igal aastal mihklipäeva ajal pidanud oma kiriku nimepäeva. Sel aastal tuli Kihelkonnale külla 41 eri valdkonnas töötavat inimest sõpruskogudusest Nokiast. Nokia koguduses on 23 000 liiget ja igal aastal kasvab kogudus umbes 300 inimese võrra. Sõprussidemed koguduste vahel on saanud alguse Eesti vabanemise tuultes aastal 1990. Nende 15 aasta jooksul on vastastikku üksteist külastanud vaimulikud ja laulukoorid, peetud ühiseid laste-, leeri- ja perelaagreid, Nokia mehed teinud talgutööd Kihelkonnal ja palju muud. Oleme tänulikud Nokia kogudusele majandusliku toetuse ja palvete eest nende aastate jooksul. Kevadine plaan oli mihklipäeval taaspühitseda remondis olev Kihelkonna kiriku altariruum, kuid kuna tööde käigus tulid vanade värvikihtide alt välja kaunid mustrid, siis võtab nende taastamine pisut kauem aega. Loodetavasti on advendiajal kõigil võimalus altariruumi muutusi oma silmaga näha. Nokia külalised jõudsid Kihelkonnale reede õhtul ja siis toimus kirikus ühine õhtupalvus. Laupäeval tutvusid külalised Sõmera Laatsaruse kirikuga, Kuressaare lossi ja Laurentiuse kirikuga, Kaali meteoriidikraatriga ning üheskoos sai «Saaremaa valssi» lauldud kaunis õhtupäikeses Panga pangal. Pühapäevasele jumalateenistusele kogunes inimesi 200 ringis. Nokia koguduse peretöö juht Mari Peltoniemi kandis abilistega ette näitliku jutluse õunapuust ja rõhutas, kui tähtis on okstel püsida viljapuu küljes, et kanda head vilja. Seda viljakat osadust Kristusega vajame igaüks. Pärast jumalateenistuse algusosa ja Helen Reinsoo õpetatud laulude ettekandmist siirdusid lapsed pastoraati, kus toimus lasteprogramm. Nokia koguduse kirikhärra Antti Sipola tõstis oma jutluses (Mk 1:32–39) esile, et kui Siimon Peetrus pidi Kristuse järgimiseks oma perekonnast loobuma, siis tänapäeva õige evangeeliumi teenimine on just see, et vanemad leiavad aega hoolitseda oma laste eest ja pakkuda neile kindlustunnet mitmekülgse maailma keskel. Samuti rõhutas ta, et Jeesust eeskujuks võttes tuleb meil meeles pidada, et imetegude läbi näitas Jeesus eelkõige oma jumalikkust. Meie osa siin maailmas on pigem ühineda Jeremija palvega: «Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi» (Jr 17:14 – mihklipäevapäeva moto). Jumalateenistusel laulsid Nokia meeskvartett Juhani Marjokorpi ja kohaliku koguse naiskoor Ülle Reinsoo juhtimisel ning armulaua jagamise ajal duett Ülle Reinsoo – Külli Luup. Jumalateenistuse lõpus allkirjastati Nokia ja Kihelkonna koguduse vahel sõprusleping. Aastapäeva kohvilauda ja loteriivõite loosima tulid sel aastal Kihelkonna rahvamajja lisaks kirikurahvale ka teised külalised. Hoolikad perenaised olid valmistanud võileivad ja koogid ning rahvamaja juhataja Sirje Huul keetis usinasti kohvi. Lõbusas õhkkonnas loositi mihklipäeva loteriivõidud. Loteriipileteid oli trükitud 700 ning võite olid kohalikud ja Nokia sõbrad toonud kokku 256. Loteriipiletite müügist laekus 3300 krooni ja selle summa on koguduse juhatus otsustanud kasutada kiriku siseremondiks. Peorahvast tervitasid lisaks Nokia külalistele Lümanda vallavanem Jaanus Reede ning sõprussuhete looja ja kauaaegne Kihelkonna koguduse õpetaja Elmar Reinsoo. Pühapäeva pärastlõunal tutvusid Nokia külalised veel Lümanda apostliku õigeusu kirikuga ja Kotlandi küla rahvaga, kelle siirus ja lihtsus ning külalistele kingitud suur lillesülem tõi mitmele soomlasele pisara silma. Tänan siinkohal kõiki, kes koguduse aastapäeva korraldamisele ja külaliste vastuvõtule kaasa aitasid. Olgu Jumal teid väga õnnistamas ning Tema head inglid saatmas meid igal päeval.			OSCAR-2019
Veebruarikuu viimasel päeval saime jälle Tartus kokku, et natuke õmblustarkust juurde saada. Seekord oli koolitus mõeldud täiesti algajatele. See tähendab, et vaatasime üle, milline peaks olema hea ja kvaliteetne niit ning milline materjal on hea materjal, et õmmelda. Algust tegime täiesti algusest- kõigepealt niidistasime masinad ja poolisime poolid. Õmblemiseks valisime puuvillased riideribad, mis sai kenasti sirgelt kokku õmmeldud. Seejärel sai igaüks oma masinal ära katsetada kõikvõimalikud ilupisted. Viimaseks tööks jäi aga äärte palistamine. See aga oli üks raskemaid ülesandeid ja järgmine kord, pean vaatama lihtsama õpetuse. Aga praegu näitan ära mõned tööproovid, mis siis veebruarikuu koolitusel õpilased valmis õmblesid. Uuri ja vaata, kas sinu masinal on sellised ilupisted olemas? Täna aga näitan ära Hommikutähe teki. Inglisekeelne nimetus on mustril Morning Star. Augustikuu alguses võttis grupp lapitehnika huvilisi õmblejaid nõuks selle mustri järgi õmblemise. Eestikeelse juhendi kirjutas Kätlin. Kuid minu teki lugu saab alguse hoopis juulikuust. Nimelt tuli Tartu Hansapäevade ajal minu müügitelki üks ütlemata armas naisterahvas ja pakkus oma seismajäänud kangaid. Et ehk oleks mul, kui lapitehnikas õmblejal, nendega midagi asjalikku teha. Loomulikult olin ma kahe käega nõus 😊 Kui mul siis sügisel need ilusad kangad käes olid, soovisin pererahvale tänutäheks midagi vastu õmmelda. Pereema Ülle ütles, et neil endal polegi midagi tarvis, aga tütre voodile võiks küll ühe lapiteki teha. Sellel hetkel ma teadsin, et selleks tänukingituseks saabki Hommikutähe mustriga tekk. Teki andsin üle jõulupühade ajal koos heade soovide ja suurte kallistustega. Selles tekis on vaid nõukaaegsed kangad, enamus Ülle enda antud, mõned minu varudest juurde pandud. Mõned neist kangastest olid lausa uued koos venekeelse hinnasildiga. Uus on vaid niit ja Mailise kaudu hangitud puuvillane vatiin. Seega 100% puuvillane tekk 😊 Teppisin mööda vaheribasid. Olete kindlasti tähele pannud, et mida aeg edasi, seda vähem on mu blogis näha valmistooteid või tellimustööde pilte ja üha rohkem tuleb kokkuvõtteid koolituste kohta. Ja nii ongi 😊 Olen tõepoolest järjest rohkem hakanud koolitusi tegema ning soovin tõesti kõik TÜ õpetajakoolitusel saadava info ja teadmised praktikasse panna. Ma mõtlen läbi, kuidas ma õpilaste ette ilmun, mida neile räägin. Alustan sissejuhatusega ja eesmärkide püstitamisega, mida me koolituse käigus peame saavutama ja miks me seda teeme. Minu jaoks äärmiselt oluline siduda ehk lõimida kõik tööülesanded päriseluga. Ma alati räägin juurde näiteid päriselust ja julgustan ka õpilasi tooma näiteid oma elust. Siis me saame neid näiteid analüüsida ja mõelda, mida ja kuidas edasi teha. Kui mulle novembri keskel helistati ja pakuti võimalust osaleda ühe õpetajana koolitusprojektis "Käsitööga väikeettevõtjaks" , olin ma peaaegu kohe nõus. Minu ülesandeks selles projektis oli läbi viia kaks pikka praktilise koolituse päeva. Kõigepealt rääkisin oma kogemusest, kuidas minust sai (käsitöö)ettevõtja. Kuidas hobist võibki saada inimesele põhitöö. See teekond minu puhul oli ikka väga pikk ja julgus võtta vastu otsus palgatöölt ära tulla, oli väga suur samm. -Rääkisime pikalt ja laialt tootearendusest ja sellest, kui oluline on sealjuures kliendi tagasiside. Nii positiivne kui ka negatiivne kommentaar annavad tohutult suure võimaluse oma toodet muuta ja paremaks teha. -Ning seejärel oligi juba aeg asuda praktilise töö juurde. Kui esimesel päeval oli kõigil enam-vähem sama tööülesanne (toolipadi), siis teisel õppepäeval oli meil nn "vabakava". Kui õpilane õpib ära praktilised töövõtted, mida ta saab hiljem korduvalt ja korduvalt uuesti kasutada ning kogemuste kasvades luua uusi (autori)tooteid ja teenuseid, siis on see kõige väärtuslikum päev üldse! Ja meie õppisime tohutult palju erinevaid töövõtteid ja pisikesi nippe, millest paljud õpilased ei teadnud veel midagi, aga millest edaspidi on palju kasu. Ma muidugi sooviksin panna üles palju pilte, mida koolitusel tegin, kuid need on õpilaste jaoks liiga isiklikud. Seega pakun vaatamiseks vaid mõned pildid. Lasva Käsitööseltsi Maarahvaõpistu kursus „Käsitööga väikeettevõtjaks”(40 h). Lasva Käsitööselts osaleb Euroopa Sotsiaalfondi projektides Eesti Vabaharidusliidu partnerina. Kursus toimub Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetusel ja on osalejale tasuta. Iga nädal on uue teema. Selle nädala kolmapäeval õppisime lapitehnikat- täpsemalt siis aluspaberi tehnikat. Paljude jaoks üsnagi hirmutav ettevõtmine, kuid nagu õpituba näitas, siis täiesti asjata. Peab ainult mõningaid nippe teadma ja saabki selgeks 😉 Enne õpituba joonistasin valmis ja lõikasin välja sabloonid, mille järgi on hea kanga peale joonistada. Sabloonide peale saab kirjutada ka kogu vajaliku info, et meelest ära ei läheks. Suvi on kenasti mööda saanud ja juba augusti keskpaigast saadik olen õmmelnud. Miskipärast on sattunud nii, et järjest mitu kotti ja kõik puha rahvuslikud 😊 Klient nägi minu blogis rahvuslikku puusale vööga kinnitatavat kotti ja soovis omale ka. Oluline oli koti juures just see, et seda saab aasade kaudu vööga puusale kinnitada. Sest rongkäikudes on ikka vaja tantsida ning jooksupolka vms kiirema tantsu puhul on selline kotike parim. Kliendil on kahed rahvariided- nii Äksi khk punase triibuga kui ka Tõstamaa khk rahvariided. Otsides vajalikku kangast, olin täiesti valmis selleks, et pean kotile õmblema puuvillase triiburiide. Kuid tänu heale vihjele sain abi just Tõstamaa Käsitöökeskusest ja neil oli olemas jupike villast triiburiiet (villane, atlaspindne, masintelgedel kootud seelikukangas).			OSCAR-2019
Esimesest aastast tegin kokkuvõtted siin. Sellest peale on toimunud olulised muudatused. Kui alustasin, ei teadnud isegi, mis välja tuleb, blogi oli üks suur segasummasuvila. Veidi rohkem kui pool aastat tagasi tõstsin isiklikumad asjad otsustavalt mujale. Lähemad sõbrad teavad, miks. Ühe väga emotsionaalse postituse peale tuli reaalelus väga ebameeldivat tagasisidet neilt, kellesse kogu lugu üldse ei puutunud, asi läks isiklike rünnakuteni ning mõne inimesega on suhted siiamaani katkenud. Aga sõbrad on ka teise koha üles leidnud ja seal on mul endal ka rohkem võimalusi ebameeldivusi vältida. See blogi aga on üha rohkem muutunud ühe kindla teema kandjaks, kuigi saab ka muust kirjutatud. Kas see ka lugejate arvule negatiivselt mõjunud on? Imelikul kombel mitte. Ligi 150 000 külastust räägivad ise enda eest. Just viimasel ajal olen üllatusega leidnud enda blogi mitmete niisuguste inimeste blogrollides, kellest ma ise midagi ei teagi. Eks näis, kui palju neist uusi blogitutvusi välja kasvab. Üldse - esimene aasta andis mitmeid häid tuttavaid, teise aasta jooksul olen mõnegagi isiklikult kohtunud ja leidnud, et on päriselus veel paremad, kui blogidest paistab. Seega - sotsiaalsele suhtlusele mõjub blogimine soodsalt. Endiselt on kõige rohkem külalisi tulnud blogipuu kaudu, aga peaaegu sama palju sõprade blogidest. Suuremad viitajad on veel mõned ajalehed, just eile avastasin, et ka Delfi on mind viidatavate ridadesse lisanud (?). Ja muidugi meie oma koduleht. Otsisõnade tipp on endiselt äriplaan, järgneb kukupai. Ülejäänud haakuvad enam-vähem blogi sisuga, aga täna leidsin üle mitme aja midagi naljakat: müüa minister. Tänan, ei soovi ja ei ole pakkuda ka, kuigi - kui kõik on ostetav ja müüdav, miks siis mitte ministergi. Või kuidas see seaduseandjate loogika oligi? 1.juuli on ju kohe käes ja mitmed väga olulised seadusemuudatused hakkavad kehtima. Nojah, ega haige inimene ju süüa osta taha ja üüri ning kommunaalteenuseid ka ei maksa... Ilmselt hakatakse siis haigena rohkem tööl käima ja haiguslehti võtma alles siis, kui kiirabi vaja läheb... Aga kuna enamusel inimestel pole suuri sääste sukasääres kah, on soovitav enne mitte ära surra, kui majandusseis paraneb.. Eesti on esimene riik maailmas, kus inimesed saavutavad Metuusala eluea... Igasugused dieedisoovitused, mis käsivad magusasöömist vähendada, jäävad minust tähelepanuta. Mina olen maias ja ei salga seda sugugi. Kui üldiselt on kõik vanalinna söögikohad sihikule võtnud turistide paksu rahakoti ja kohalikule rahvale väga mõtlema ei kipu, siis Karja tänavalt leidsin väga mõnusa kohakese, magusavalik võttis silmad kirjuks ja hinnad rahakotti auku ei löö. Osaliselt tuleb Martinsoniga nõustuda - linn üksi ei saa riigi tegematajätmisi kompenseerida. Aga kes peaks linnaelanike eest seisma kui mitte linnavalitsus? Juuresolev pilt on mõeldud tõestusena Nõmme linnaosavalitsusele, et keset Nõmmet ongi metsistunud heinamaa, kus rohi lastele juba üle pea ulatub. Muide, jaanipäeval pidi raudnael heinasse minema, nii et niitmiseks läheb ilmselt rasketehnikat tarvis... Aasta algul, kui juba masu paistma hakkas, lubas Tallinna Linnavalitsus suure suuga, et kokku hoitakse muudelt asjadelt, aga mitte laste ja puuetega inimeste arvelt. Sellega läks muidugi nii nagu alati - lisaeelarvesse kavandatakse olulist puuetega inimeste teenustemahu vähendamist. Tekib suletud ring - ei kannata ju mitte ainult teenusesaajad vaid ka pakkujad, nendel jääb saamata oluline osa tulust, selle pealt ei laeku makse ning linnakassasse jõuab veelgi vähem raha... Loojuv päike on alati ilus, olgu seda nähtud kustahes. Siin lihtsalt valik erinevaid loojangupilte, sorteerimata ja järjestamata... Et ühes ja samas firmas võivad klienditeenindajad üksteisest kardinaalselt erineda, sai järjekordselt kinnitust. Meie arusaamad veekulust on Tallinna Veega olnud jätkuv mõttevahetuse teema juba ammusest ajast. Tookordne jant lahenes lõpuks üsna viisakalt, tehti kreeditarve ja seniajani polnud mul vaja sentigi maksta. Viimane arve aga tuli jälle küllalt arvestatava summa peale. Ega midagi, maksin ära ja teatasin, et tegelik näit on siiski nii-ja-niisugune, palun ülekantud summa lugeda ettemaksuks. Läks paar päeva mööda, heliseb telefon. Teisel pool otsas daamike AS-st Tallinna Vesi. Käredalt hakati aru pärima, kuidas meil ikka vett nii palju vähem kulub kui nendel arvestatud. Pole ju võimalik, majas elab ometi nii mitu inimest. Hm, kust neil need andmed? Ja mis see üldse nende asi peaks olema? Vastasin, et mõõtja nii näitab, ju siis nii on. Selle peale öeldi, et ega tea, ju te võtate kõrvalt, eramaja ja aed tahab ju ka kastmist saada (väljas sadas hetkel paduvihma!). Soovitasin daamil järele mõelda, enne kui hakkab süüdistusi loopima ja lõpetasin kõne. Eile helistas aga hoopis teine, hääle järgi otsustades tunduvalt noorem daam. Viisakalt päris, millal mulle sobiks, et nad tulevad mõõtjat vahetama, olla plaaniline vahetuse aeg kätte jõudnud. Temale mainisin, et viimase poole aasta jooksul on juba paar korda mehaanik helistanud ja aja kokku leppinud, siiski tulemata jätnud. Kinnitas, et seekord tuleb kindlasti. Saigi siis täna pärastlõunaks aeg kinni pandud. Paar tundi tagasi aga helistas mehaanik (hoopis teine kui viimati), vabandas ja küsis, kas ta tohiks siiski varem tulla, ta üsna lähedal ja pärast peaks linna teisest otsast tagasi tulema. Sobis. Tuli, vaatas, kümne minutiga oli töö tehtud, kuivatas enda järelt mõõtja aluse ka ära. Nõnda imestas ühe vene telekanali saatejuht, kui täna kokkulepitud intervjuud läksin andma. Tuletasin talle meelde, et oli ju kokku lepitud - mina räägin eesti keeles, nemad ise tõlgivad. Ei, asi ei olegi põhimõttes. Ma saan venekeelse suhtlusega hakkama küll, aga ametliku jutu korral eelistan eesti keelt. Kui inimesega näost näkku rääkides võin oma mõtet mitu korda üle korrata, vajadusel kasvõi käed-jalad appi võtta, siis teles see kuidagi ei lähe ju. Ametlik info peab olema vaatajale üheselt mõistetav ning kui toimetaja või tõlk selle edasiandmisega hakkama ei saa, on see nende vastutada. Tegelikult polnud mingit probleemi - kümmekond minutit meigile, kümmekond lindistusele. Saatejuht rääkis ja esitas oma küsimused vene keeles, mina vastasin eesti keeles. Saatejuhi tekst oli ju varem ette valmistatud, jooksis monitoril ja ei tekkinud hetkekski teineteisest möödarääkimise võimalustki. Ma ei mäletagi, millal ma viimati eestikeelse meediaga suhtlesin. Kuidagi on nii välja kukkunud, et meie tegevuse vastu tunnevad huvi ja soovivad täiendavat infot saada just venekeelsed kanalid. Üks põhjus on meie erinev kultuuritaust kindlasti. Eestlased ei usalda meediat nii palju, nemad eelistavad ise infot otsida. Venelased aga on palju rohkem meediausku, see info, mis sealt tuleb, on neile oluline ja nad usaldavad seda. See muidugi paneb esinejale ka suure vastutuse, iga sõnavõtt ja intervjuu peab olema läbi mõeldud. Pärast lindistust vahetasime saatejuhiga veel paar minutit mõtteid keeleteemadel, kusjuures tema rääkis väga korrektset eesti keelt, üsna väikese aktsendiga. Minule tõi see meelde ühe seiga lapsepõlvest (mida ma talle siiski ei rääkinud). Kunagi koolitüdrukuna jäin ühes kesklinna toidupoes hätta, ei osanud vene keeles seletada, millist vorsti ma täpselt tahan. Müüja sõimas mu lihtlabaselt läbi ning lõpetas sõnadega: "Ega ma sinusuguse plikanati pärast pea eesti keelt hakkama õppima!" Lähikonnas elab üks väga kena aiaga pere. Alati hoolitsetud, puhas ja korras. Aiatagune aga on linna maa ning praeguseks üsna rohtu kasvanud. Hommikul oligi siis noorperemees trimmeriga aia taga ja niitis seda heina maha. Ega ta ei peaks seda tegema, linna maa ja niikuinii mingil ajahetkel saadab linnavalitsus töötud hädaabitööde korras heinale. Ilmselt aga hakkas kontrast aia ja aiataguse vahel peremeest häirima, pealegi käivad sealt mööda kõik turuleminejad. Linnavalitsuse kirumise asemel oligi siis lihtsam ise plats ilusaks teha. Mina aga vaatan oma väravast üle tee heinamaad ja ohkan - trimmeri juhe jääb liiga lühikeseks, vikat aga igatseb uut vart ja veidikest luiskamist. Pean ikka Nõmme linnavalitsusele lootma jääma ning soovima, et nad seda tööd vähemalt jaanipäevajärgsel hommikul kell kuus ei hakka tegema nagu viimastel aastatel kombeks saanud... Tee - metsatee, sõidutee, mäest üles ja alla... Iga tee algab kuskilt ja lõpeb kuskil... Hea, kui tee otsas ootab midagi head... Tee, et minna, tee, et tulla... Olen siin blogis mitmelgi korral kobisenud kurtide ja kiire abi teemadel ning märkinud, et see tuleks lahendada riigi tasemel, ametkonnad omal jõul selle probleemiga toime ei tule. Lõpuks on ka Tallinna invakomisjon samale arvamusele jõudnud, kaua aga lahenduse otsimine veel aeg võib võtta, ei tea keegi. 1.juuli, mil suitsuandur kohustuslikuks muutub, on vaid mõne nädala kaugusel! Pildil on kuulmispuudega inimestele mõeldud alarmsüsteem, pildistatud möödunudaastasel invamessil, ning selle hind on esialgsetel andmetel 4000-5000 krooni, millest isikliku abivahendi kaardi olemasolul võidakse kompenseerida 50%. Nii vähemalt arvab Tallinna linnavalitsus, kui teeb volikogule ettepaneku piirata puuetega inimeste sporditegevusele antavat toetust. Osaliselt õige kah, aga eelnõu seab löögi alla just väiksemad organisatsioonid... Kati nimelt, kohe kui kapist välja puges... Üldse, ma ei saa aru, mis komme see blogijatel on tekkinud mind puuviljadega loopida :P Aga kolm pidi kohtuseadus olema, nii et olgu siis seekord veel pealegi. Järgmisi puuvilju ma enam edasi ei viska, pistan ise nahka. 1. Kuna Kati mind just pirniga võrdles, tuligi meelde, et Tartus vanaema-vanaisa aias oli mul nimeline pirnipuu, mille vanaisa minu jaoks istutas. Pirne sain ma sealt väga vähe maitsta, puu hakkas hilja kandma ja juba paarkümmend aastat seda aeda meie jaoks enam ei olegi, pärast vanaema surma müüdi kõik maha. Head pirnid olid küll ja sealt ma oma suure pirniarmastuse sain ka. 2. Kartuli tulek Eestimaale lõpetas siin näljahädad, seega väga tähtis mugul. Ning kartulist annab ikka väga palju erinevaid maitsvaid roogi teha. 1. Üks lapsepõlvemaitse on kindlasti jänesekapsas. Kevaditi sai ikka metsas kolatud ja neid hapukaid lehti näksitud. Paraku selles kohas neid enam ei kasva, olen otsinud... * Kirjatsura - sibul, pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline, vahel kibe ja paneb pisarad jooksma, aga temata on toit maitsetu. Pühapäeva õhtu. Eelmisest väsitavast töönädalast on kindlasti välja puhatud, uus ootamas. Või on nädalavahetus hoopis nii väsitav olnud, et tööleminekule ei taha mõeldagi? Kolm pidi ka koolipoisi number olema, nii et mitte eriti hea ja ega see number mulle omal ajal meeldinud küll. Mina ju ei tohtinud kolmesid saada, siis tuli kohe pikk tiraad, kui laisk ja lohakas ma ikka olen. Miks mitte minna ja ise ka proovida? Uued kogemused on alati teretulnud ja ehk hakatakse siis ka rohkem mõistma teistsugust maailma kui meie endi oma. Suvi on astumas oma õigustesse. Kõik lokkab, õitseb ja lõhnab ning kaugel see puuviljade ja marjade aegki siis enam. Turult saabki juba kõike, maasikalõhn käib üle pea. Olekski vist sobiv käivitada üks uus suviselt magus meem, sedakorda puuviljateemaline. 1. Minu jaoks meenutab lapsepõlve üks kindel õunapuu. Erilise maitsega õunad, selliseid pole mitte kunagi ega kuskil mujal saanud. Isegi rohelisena polnud nad hapud, kuid valmina kaua ei seisnud ka. Tegelikult on see õunapuu mul praegugi aias ja kannab igal aastal vilja kah. 2. Eks see kõige tähtsam pidi ikka õun olema - millegipärast kujutavad kunstnikud hea ja kurja tundmise puu vilja enamasti ikka õunana. Kui Eeva ja Aadam poleks sellest puust maitsnud, vaevalt siis inimkonda praegusel kujul eksisteeriks :P 3. Ja nüüd palun mitte kellelgi solvuda, tegemist on minu subjektiivse arvamusega, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele! Wild - loomulikult sidrun! Pealt ilus kuldkollane, ettevaatamatul käsitsemisel aga pritsib haput mahla näkku. Mõnedele täiesti vastuvõetamatu, teised ei kujuta elu temata ettegi. Ninataga - karusmari. Kui rapsides kallale lähed, torgib su okastega ära, kui aga õrnalt ja ettevaatlikult lähened, võid mõnusa naudingu saada. Krissu väidab, et kõgi mängijate vahel loositakse välja kast Tutti-Frutti komme ka. Ärge selle peale väga lootke, need kommid on MINU :P Meepott - uuendatud Nõmme turg. On ilus, on palju head kaupa, on toredad müüjad. Seda arvasin enne ja arvan nüüdki. Käisin turul fotoaparaadi ja mõõdulindiga, pildistasin ja mõõtsin treppe ja lävepakke, rääkisin inimestega. Alla 10 cm kõrgust lävepakku ei leidnudki, turu tagumises osas on trepiastmed 20 cm kõrgused. Ratastooliga või lapsevankriga kioskitesse sisse ei saa. Haigete jalgadega vanainimesed ei suuda ka treppidest üles ronida, seda enam, et pole ka ühtegi käsipuud. Muide, ka tualettidesse tuleb trepist ronida, sellest, et kuskil ka inva-WC oleks, pole vist mõtet rääkidagi. Pakkusin teemat arendamiseks ja kajastamiseks nii Rahvusringhäälingule (konkreetsemalt AK toimetusele) kui ka Kanal 2 Võsareporterile. Vastuseks on vaikus. Ainus, kes mingit huvi ilmutas, on Eesti Päevaleht, nende osaluseksperimenti kirjeldab Tiia ilmekalt. Ajal, kui igal pool rõhutatakse euronõuete täitmise vajalikkust, tuleb paraku kurvastusega tõdeda, et Nõmme turg EI VASTA euronõuetele. Pole isegi täidetud meil juba aastast 2002 kehtivat Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrust ligipääsetavuse tagamise kohta. Projekteerimisel ja ehitamisel ei ole kaasatud eksperte (kes on meil siin täiesti olemas ja vägagi pädevad). Hullem veel - nüüd ei taha keegi tunnistadagi, et on ämbrisse astutud, selle asemel ülbitsetakse ja püütakse selgeks teha, et mingi MTÜ polegi riigile või Tallinna linnavalitsusele arvestatav partner. Valimiste künnisel eriti nahaalne, peab ütlema. Vastu kõiki ootusi ei alustanud seda protsessi Nõmme 'separatistid', vaid Tallinna Linnavalitsus koostöös Tallinna Autobussikoondisega. Või kuidas mõista otsust võtta käigust maha buss 23A ja liini 23 lühendada nii, et lõpp-peatus ei ole enam Bussijaamas vaid Kaubamaja juures? Olid ju need ainsad bussid, mis kulgesid Kadaka teelt läbi Nõmme, Rahumäe ja Tondi kaugliinide bussijaamani. Tänasest alates enam ei kulge... Vaatasin sõiduplaanide lehelt, kuidas siis edaspidi liigelda tuleks. Pakkumisel on kaks ümberistumisega varianti, olenevalt kellaajast. Ühel juhul on järgmisele bussile pääsemiseks vaja ligi 10 minutit jala kõndida, teisel juhul pääseb paari minutiga. Igal juhul aga tuleb uus pilet osta kui kuukaarti ei ole ning ajakulu on ka tunduvalt suurem. Võiks öelda, et ega bussijaam pole koht, kuhu iga päev sõidetakse, elate üle. Esiteks on tavaliselt ka mõni priskem kott kaasas, kui kuhugi kaugemale sõiduks läheb. Pole just mõnus seda ühe bussi pealt teisele lohistada. Keskturg, Siselinna kalmistu - sinna on inimestel aeg-ajalt ikka asja. Veel olulisem on aga, et see oli ainuke buss, millega Nõmmelt ja Rahumäelt mugavalt ja kiiresti Ida-Tallinna keskhaiglasse pääses (lastepolikliinik ja silmakliinik ju ka seal). Ning mõned inimesed lihtsalt töötavad sealkandis ja peavad tööle ja kojusõiduks nüüd muid variante otsima.			OSCAR-2019
Biokap® tooted on erilise ainulaadse valemiga. Esimesed juuksevärvid mis on nikkel-testitud (vähem kui 0,0001%), seega sobivad eriti õrna naha puhul ja on madala allergia riskiga. Nahatestide läbiviimisel ei tekkinud ühelgi katsealustest isegi õrna ärritust. patenteeritud koostisaine Lacosafe® ( sisaldab lipofiilseid puuvilja happeid, mis mõjuvad nahale pehmendavalt, juustele toitvalt ja läiget andvalt) NB ! VAATA JUURESOLEVAST TABELIST, KAS SINU LOOMULIKULE JUUKSEVÄRVILE SOBIB VALITUD TOON. Vali horisontaalsest tulbast oma toon ja vertikaalsest tulbast soovitud värv. Roheline kastike ristumiskohas märgib sobivat kombinatsiooni. Kui Su oma toon on liiga tume, et kasutada soovitud blondi värvi, siis kasuta esmalt helendavat kreemi- see helendab juukseid 2 tooni võrra. Helendava kreemiga saab teha ka heledaid salkusid tumedatesse juustesse ( art. KAPNB000). Samuti saab seda kasutada lihtsalt juuste heledamaks värvimiseks (aga loe enne mis juuksetoonidele see sobib). Biokap® juuksevärvi kasutamine on lihtne. 50ml värvituub lisatakse 75ml fiksaator-pudelisse. Kantakse juustele ja hoitakse 35 minutit. Kui kasutatakse heledat värvi ja juuksejuured on tumedamad, kanda värv alguses ainult järelkasvule ning viimased 10 minutit ülejäänud juustele. Juuksepiiril oleva peanaha kaitsmiseks on pakis spetsiaalne paks kreem, mis väldib naha värvumist juustepiiril. Lisaks on komplektis shampoon-balsam hirsiseemne ekstrakti, rosmariini ja eukalüptiõliga, mis pehmendab juukseid ja annab neile suurepärase läike. Tegu ei ole täisökoloogilise tootega. BioKap koostis on üle 90% looduslik- see on parim võimalik valik juukseid värvivale naisele. Tootest on eemaldatud ammoniaak, resortsinool, silikoon, parabeenid jt. eriti kahjulikud ained. Nutricolor Delicato versioon ei sisalda lisaks ka parafenüüldiamiini. Valem on rikastatud mahe-argaania õliga, taimsete ekstraktide ja proteiinidega ning lactosafe puuviljahapetega. Henna miinused on 1) piiratud värvivalik 2) tulemus ei ole ette ennustatav 3) põhjamaa naistel kahjustab sageli juukseid ja jätab ebaühtlase tulemuse heledatel juustel 4) mõned hennapulbrid on mürgised ja sisaldavad näiteks suures koguses pliid ! 5) Must henna on aga sageli taimest kätte saadud keemilise mürgise lahuse abil. Ka enne hennade kasutamist tuleb põhjalikult toote taustainfot uurida ! Looduslikena reklaamitakse paljusid juuksevärve. Mitmed neist sisaldavad vaid 30-50% orgaanilisi aineid. Lisainfot tasuks otsida netist, netikommentaaridest ja tootja kodulehelt. Parimatel kaubamärkidel (nt. BioKap) on rohkem kui 90% koostisest orgaaniline. Võimalikult looduslik, nikkel-kroom-koobalt testitud, mineraalsete värvipigmentidega ja taimsete proteiinidega värv on parim valik kliendile, kes värvib juukseid. Sellised juuksevärvid ei sisalda väga kahjulikke keemilisi ühendeid nagu parafenüleendiamiini, resortsinooli, tolueeni, ammoniaaki jne. Nad sisaldavad tavavärvidest vähem sünteetilisi aineid, mis on vältimatud juuksevärvi tegemiseks. Testide põhjal läheb üleminekul looduslikule värvile vaja 2-4 kasutamiskorda, et juuksekarvalt tuleks ära keemiste lisa-ainete jäägid (silikoonid, kinnistajad jne). Need jäägid ei lase looduslähedasel värvil ( mis on leebema koostisega) väga pikaks ajaks kinnistuda. Kui te ei saavuta esimestel kasutuskordadel tulemust pikaks ajaks- ärge heitke meelt ! See on normaalne. Kui kasutate looduslähedast värvi mitu kuud järjest, püsib särav tulemus sama kaua nagu tavavärvidel. Parimatel looduslikel värvidel on sees ka naturaalne päiksekaitsefilter ( nt. pajukoorest), mis väldib pleekimist ja jätab kauni läike eriti pikaks ajaks. Ta ei sisalda levinud ohtlikke koostisaineid (tolueen, ammoniaak, parabeenid, SLS, resortsinool). Ta sisaldab võimalikult vähe leebemaid sünteetilisi ühendeid mis on hädavajalikud värvi tegemiseks. Juustele kasulikke, toitvaid ja turgutavaid aineid on tunduvalt rohkem (taime-ekstrakte, taimeõlisid, taimseid proteiine). Kallimad juuksevärvid on nikkel-kroom-koobalt-testitud (sisaldavad raskemetalle alla 0,001 %), seega sobivad eriti tundlikule peanahale ja väldivad allergilise reaktsiooni teket. Neid tooteid ei testita loomadel vaid kasutatakse kallimaid ja humaansemaid alternatiive. Värvid ei sisalda alati kõiki neid aineid mis on pakendile märgitud. Mõnikord tehakse nimekiri nii, et alguses on need ained mis REAALSELT esinevad värvis ja lõpupoole (+/- märgi järel) on ained mis VÕIVAD seal esineda. Selline süsteem tekitab veidi segadust aga seda kasutatakse, et ei peaks igale värvitoonile erinevat nimekirja koostama. Selle -/+ märgi järel on mitmesugused värvpigmendid, kinnistajad jm. ained- ja olenevalt värvitoonist on siis kasutatud ühte, teist või kolmandat nendest. NB ! Tolueen ja tolueendiamiin on täiesti erinevad asjad ! Tolueen on lahusti ja tõepoolest väga mürgine ning ärritav aine. Tolueenist on juttu küünelakkide puhul. Näiteks tavaküünelakid sisaldavad sageli tolueeni, loodussõbralikud mitte Tolueendiamiin ja tolueendiamiin-sulfaat ( ehk sool) on aga orgaanilist päritolu ja tolueeniga pole tal midagi ühist. Tolueendiamiine on ka väga erinevaid. Näiteks BioKap juuksevärvides on 2,5 tolueendiamiin-sulfaat. See aine on heaks kiidetud mitmesuguste kontroll-organite poolt. Samas väga sarnase nimega tolueen 2,4 diamiin ja tolueen 3.5 diamiin on kahjulikud ja nende kasutamine taunitud. Ilma sellise (või sellesarnase) aineta ei saa juuksevärve valmistada. Tolueendiamiin on valitud võimalikult naturaalsetesse juuksevärvidesse asendamaks sünteetilist phenylenediamine ehk fenüleendiamiini (ja selle tuletisi) kuna 2,5 tolueendiamiin on mahedam, vähem ärritav ja vähem toksiline aine. Mitmed looduslähedased värvid ei sisalda tolueendiamiini - aga põhjuseks on see, et nad sisaldavad just seda kahjulikumat fenüleendiamiini. Loe juurde ka siit: http://en.wikipedia.org/wiki/2,5-Diaminotoluene). BioKap Nutricolor oranzis liinis on kasutatud kas ühte või teist nendest kahest ainest. Need mõlemad ained on antud nimekirjas +/- märgi järel. Seega nendes toonides kus fenüleendiamiini ei saa leebema ainega asendada on kasutatud fenüleendiamiini või selle tuleitisi. Kus on olnud võimalik aine asendada, on kasutusel tolueendiamiin. Resortsinool on tõepoolest kahjulik ja mürgine aine. Kloro ja metüülresortsinool ei ole talle aga isegi lähedalt sugulased. Siin on jälle tegemist sarnaste nimetustega. Keemias võib olla vahe ühes tähes või numbris, et saada hoopis teistsugune aine.			OSCAR-2019
TÕNi Hiiumaa koordinaator Pilleriin Altermann ütles, et kandidaate oli võimalik esitada kõigil huvilistel. Kui üle Eesti oli kandidaate palju, siis Hiiumaal esitati neid kokku üheksa. Hiiumaa aasta õppija tiitli pälvis Kõrgessaare osavalla sotsiaaltöötaja Pille Näksi, kes täiskasvanuna, aastaid peale gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Haapsalu kutsehariduskeskuses ja peale seda läks edasi Tallinna Ülikooli omandama sotsiaaltöö eriala. Pille Näksi aasta õppijana tunnustamiseks esitamise avalduses märgitakse, et ta on ettevõtlik ning hakkaja noor inimene, kes lisaks tööle on viimastel aastatel pere ja kahe väikese lapse kõrvalt aktiivselt panustanud õpingutesse. Samas tõdetakse, et õppimine on Pillele juurde andnud teadmisi, enesekindlust ja julgust, muutes tema elu ja luues uusi töövõimalusi: “Uus amet nõuab küll palju pühendumist ja vastutust kogukonna ees, kuid uuel ametikohal on võimalik arendada kohalikku elu ja olla ühiskonnale kasulik.” Pille Näksi osales ka üleeestilisel aasta õppija rahva lemmiku valimisel. Kes selle tiitli sai, selgub 19. oktoobril Tallinnas filmimuuseumis peetaval TÕNi avapeol. Aasta koolitaja on toitumisnõustaja Aire Tammsaar, kelle esitas tunnustamiseks Hiiumaa arenduskeskus. Avalduses märgitakse, et Tammsaar teeb oma tööd toitumisnõustaja ja koolitajana suure pühendumuse ja missioonitundega. Oskab hästi oma koolitusi kohandada nii lasteaialastele, kooliõpilastele kui ka täiskasvanutele. Samuti tõstatab ta Hiiumaal olulisi teemasid ja probleemkohti, käib oma initsiatiivil koolides esinemas ja oskab hästi noortele selgitada, kuidas toit meid mõjutab ja kuidas toituda näiteks ärevuse ja depressiooni korral. “Tänu tema tegevusele on toitumisteema Hiiumaal regulaarselt pildis,” märgitakse samas. Aasta õppijasõbraliku tööandja tiitli sai Hiiu valla lasteaed, kus arengukavasse on sisse kirjutatud eesmärk innustada töötajate osalemist majasisestel ja muudel koolitustel. Lisaks toimib koostöö Rajaleidja keskusega, et toetada töötajate professionaalsust ning koolitusvajaduse väljaselgitamiseks eneseanalüüsi. Lasteaia tunnustamiseks esitamise avalduses loetakse üles pikk nimekiri sellest, mida lasteaias tehakse, et motiveerida töötajaid õppima. Samas pakutakse väga palju erinevaid erialaseid koolitusi koostöös mitmete õppe- ja koolitusasutustega ning kirjutatakse projekte, et võimaldada veelgi enam koolitusvõimalusi. “Hiiu valla lasteaed on loonud õppimist ja enesetäiendamist toetava kliima ning on alati leidnud võimaluse, et nende töötajatel oleks võimalik erinevatel koolitustel osaleda,” seisab avalduses. Aasta õpiteoks valiti plastitöötleja eriala töökohapõhise õppe käivitamine Hiiumaa ametikoolis. Esitatud õpitegu edendab täiskasvanute õpet läbi töökohapõhise õppe ehk töötajale antakse võimalus end erialaselt täiendada ilma, et ta peaks tööajas kaotama. Selle õpiteo tulemusena on Eestis kehtiv plastitöötleja kutsestandard ning jätkusuutlik koostöö kahe õppeasutuse, Hiiumaa ametikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli vahel. Ka oli plastitöötleja eriala käivitamine suurepärane koostööprojekt, kus panustasid nii erialaliit, tööandjad kui õppeasutused. Laupäevast, 13. oktoobrist kuni reede, 25. oktoobrini toimub Hiiumaal suur hulk täiskasvanud õppija nädala sündmusi. Hiiumaa rohelise märgi komisjon andis eelmisel nädalal märgi kasutusõiguse 27 tootele. Seega on viimase viie aasta jooksul saanud Hiiumaa rohelise märgi ligi poolesaja ettevõtja 125 toodet või tootegruppi. 70aastane mees, kes juhtis sõiduautot Toyota Picnic, märkas keset teed täistuledega seisvat kaubikut Ford Transit. Juht aeglustas sõidukiirust, aga seisva mootorsõiduki täistuled ja udu halvendasid nähtavust Reedel ja laupäeval sõideti Saaremaal Eesti autoralli meistrivõistluste ja Estonian R2 Challenge hooaja viimane etapp. Hooaja arvestuses MV7 klassis Eesti meistriks tulnud tiim Vanaselja– Kindla võidu võtsid 2017. aasta Ford Fiesta WRCga kihutanud Georg Gross–Raigo Mõlder, kes edestasid Egon Kauri ja Silver Simmi 11 kiiruskatse järel ühe minuti ja 24 sekundiga. Ujumisvõistlusel “Sõprade kohtumine” esines tublilt Käina kooli 1. klassi õpilane Johanna Viilukas, kes jõudis pjedestaalile. Tallinnas 6. oktoobril peetud võistlusel osales seitse ujumisklubi Hiiu Hüljes noort ujujat. Ujumisklubi treener Triinu Schneider ütles, et võistlusele pääsesid tema noorimate õpilaste seast parimad. Edukaim oli noorimate, seitsmeaastaste ujujate arvestuses võistelnud Johanna Viilukas, kes saavutas hõbemedali 25 meetri vabaujumises ja 25 meetri seliliujumises oli neljas. Eesti klaveriõpetajate ühingu noore klaveriõpetaja preemia pälvis Käina huvikooli ja Kärdla muusikakooli klaveriõpetaja Olesja Voronjuk. “Olesja on pikemat aega noorte klaveriõpetajate hulgas silma paistnud sellega, et kus iganes ta õpetajana tööle hakkab, seal tekkib lastel huvi ja tema ümber koondub selline tegevus, mida me väga meelsasti näeksime igal pool,” ütles žürii liige, klaveriõpetajate ühingu tegevjuht Lembit Orgse. Hiiumaa gümnaasiumi abiturient Siim Otsak alias DJ Siimi on üks Eesti andekamaid elektroonilise muusika loojaid, kes sihib kõrgele: tal on juba oma pressiesindaja ja kõik fännid saavad soetada ta enda disainitud pusa. Siim Otsak on elektroonilise muusika loomisega tõsisemalt tegelenud kaks aastat ja selle lühikese ajaga nii mõndagi juba ka korda saatnud. Tema muusikat on erinevatel platvormidel kuulatud üle 40 000 korra. DJ Siimi on juba tuttav ka teistele Eesti tantsumuusika tuntud tegijatele. Raudteetammist lõunas laiub teine suur lahmakas Laelatu puisniitu. Kuid siin on ilme mõneti erinevam. Puurinne on tihedam ja märgid viitavad, et ala on karjatatav. Kõikjal vedeleb lambapabulaid, ent kuhu on kadunud ümbritsevad karjatarad? Tore on siin olla. Kuni kaheksa jala (2,5 m) kõrgusel nõlval kasvab haabu-kaski-tammesid-sarapuid, üle rannarooriba paistab lõunas sinav Rame laht, vasemal mandri metsa piirjoon, ees Puhtulaiu metsamüts. Vaade on kuidagi soomelik – just üsna samamoodi meri maast piiratud, vaba silmapiiri paistmas vaid hädapärase piluna. Teisalt see sarapuu-tamme puiskarjamaa viib taas mõtted Inglismaale. Isaks olemine on midagi ülimuslikku. Meie, mehed, kes me lükkame lapsevankrit ja tassime samal ajal kaht toidukotti, oleme ühiskonna silmis kangelased. Hiidlaste huvi geenidoonoriks saamise vastu oli nii suur, et vahepeal pidi oma järjekorda ootama üle kahe tunni. Teisipäeval kella kolme paiku ulatus hiidlastest geenidoonorite järjekord üle Kärdla kultuurikeskuse sammassaali. Kolmapäeva hommikupoole pidi oma korda kuuldavasti ootama isegi üle kahe tunni. Kõik soovijad geeniproovi anda ei saanudki, sest vereproovi võtmiseks vajalikud nõelad said kolmapäeval enne kella kolme otsa. Esmaspäeva hommikul teatati liiklusõnnetusest Kärdlas, kus ülekäigurajal jalgrattaga teed ületanud 16aastane tüdruk sõitis ette sõiduautole Volkswagen Passat, mida juhtis 27aastane mees. Jalgrattur toimetati Hiiumaa haiglasse kontrolli ja loodetavasti on temaga kõik hästi. Siiski annab juhtunu põhjust veel kord meelde tuletada, mida ütleb liikluseeskiri.			OSCAR-2019
Selle aasta alguses 138 EEK ja nüüd juba 220EEK juures. Tõus aasta algusest pea 50%, kuidas kommenteerite? Kas keegi teab veidi tausta? Minul küll on klemme sellest haibist koos - ei näe mingit otsest põhjust...või on inff liikvel majandustulemustest juba mõnda aega? Selliste väikeste käivete juures kaua tõusta ei tohiks.Selles valguses müüsin pooled maha.Kui tõus! peaks jätkuma müün. Harju Elekter on selline huvitav ettevõte, mis teenib 12% oma kasumist tootmistegevusest ja 88% finantstuluna, põhiliselt neile kuuluvate Helsingi Börsil kauplevate PKC Group aktsiate ümberhindamise läbi. Muuhulgas on juba teada, et Harju Elekter sai IV kvartalis PKC Group aktsiate ümberhindamise läbi 43,4 miljonit krooni kasumit, samas kui nende 2004. aasta 9 kuu ärikasum oli üldse 24 miljonit. Haip kestab ilmselt niikaua kui PKC Group aktsia hoog Helsingis raugeb, käimasolevas kvartalis ongi ainult 5,4% tõusu esialgu eelmise aasta IV kvartali 17% vastu. Antud kasumi kujunemise proportsiooni juures lööb PKC Groupi aktsia kvartaalne langus ca 5-7% Harju Elektri kvartali kahjumisse. Laias laastus tähendab Harju Elektri aktsia ost 1 kõrge P/E-ga tootmisettevõtte ostu, mille iga ca 3,5 aktsia kohta antakse kaasa 1 PKC Groupi aktsia. Minu soovitus on MÜÜ. Kasulik oleks üles seada limiithinnaga müügiorder ja ootama jääda järgmist taksojuhti. Kui PKC aktsiate väärtus maha lahutada ja vaadata palju ülejäänud operatsioonid teenivad, siis tuleb P/E suhe 30 kanti. Siinjuures tuleb märkida, et olin samal arvamusel ka siis, kui aktsia hind oli poole madalam. Ebalikviidsuse tingimustes võib aktsia edasi rallida, kuid sama kiiresti võib asi ka alla tulla. Rick, äkki põhjendad oma seisukohti. Samas võib sul ka vabalt õigus olla, kuna Tallinna börsil fundamentaalanalüüs enam vist ei kehti. Selleks, et juurde voolav raha aktsiatesse ära mahub, peab ka hind tõusma. Harju Elektri puhul tasuks veel tähelepanu pöörata asjaolule, et tõus aasta algusest on 57,14% ja aktsiaid on selle aja jooksul üle börsi kaubeldud tervelt 41875 tükki. Ettevõttel on kokku 5 600 000 aktsiat, millest 41875 moodustab 0,75%. Siit julgen teha järelduse, et aasta algusest kogunenud kasum on enamuse aktsionäride jaoks book profit, st. nad ei saaks seda välja võtta ilma hinda oluliselt alla müümata. Ei tasu tõmmata paraleele Hansapanga eduga. Erinevalt suurte välisfondide poolt rünnatud Hansapanga aktsiast on Harju Elekter aktsiaraamatu põhjal suures osas Eesti erainvestorite mängumaa. Suured välisinvestorid ei osta seda ettevõtet selle fundamentaalnäitajate pärast, kasvust saab ju osa otse PKC Group aktsiat ostes. Aktsiaraamatusse kantud 576 aktsionärist tagumised 500 omavad kokku 7,7% kõigist aktsiatest. Laias laastus siis: kui iga 10nes neist tahaks müüa olekski aktsia tõusuperioodil pooleteise kuuga näidatud käive kindlustatud. Teeme asja piltlikumaks: tegu on mänguga, kus on 10 tooli ja 10 mängijat, muusika mängib ja kõik tantsivad, kui muusika vaikib peavad nad istuma toolile. Ainult et kui muusika vaikib võetakse 9 tooli ära. Muusika on juba selgelt teatud helidefektidega. Soovitus on antud aktsiast eemale hoida ja kes aktsionär on, siis kindlasti müüa. Küll see kiire müügisoov tuleb, kui PKC aktsia kord suuna alla võtab ja siis on Harju Elekter omadega kahjumis ja proovi sa siis müüa, kui väike paanika hakkab tekkima Seoses Soome maksuseaduse muudatustega ei ole sealsetel ettevõtetel enam kasulik dividende maksta, just see pärast maksis enamus Soome ettevõtteid eelmisel aastal tavalisest suuremaid dividende ja/või lisadividende. Kas äripäeva graafikus HE-l P/E 6.01 tähendab siis virtuaalset PKC aktsiates olevat raha? Arvutada P/E-d muutuva aktsiahinna baasil on ju jama! Tänase päeva seisuga on Harju Elektri P/E viimase 12 kuu ärikasumi baasil ehk ilma finantstulu arvestamata 38. Üldiselt võib juba öelda, et 2004 aasta põhjal on P/E veel halvem, IV kvartalis teenis Harju Elekter PKC Groupi aktsiate ümberhindlusest 43,4 miljonit krooni, hoidmaks P/E 7.65 tasemel peaks ettevõte olema IV kvartalis teeninud ärikasumit ca 21 miljonit krooni, mis ei ole väga tõenäoline kui esimese 9 kuu ärikasum kokku on 24 miljonit. Olukord, kus Harju Elektri aktsia tõuseb rohkem kui PKC Groupi aktsia toob mulle meelde teooria, mille kohaselt maakera sees on veel teine maakera, hulga suurem kui välimine ... Paar aastat tagasi sai ostetud 3 EURiga, müüsin 7 EURiga. Jah, haipimine on HAE aktsiat kõvasti kergitanud ja oma otsust 7 EURiga müües ei tunne, et oleks midagi valesti teinud. Loomulikult võib aktsia veel lennata - aga seda mõlemas suunas. Ma ei saa aru, mis sellest halba on kui mõni eesti firma omab tugeva soome firma aktsiaid ja teenib seda kaudu tulu. Alati ei pea olema vastupidi. HE hind pole sugugi kõrge ja pole seda ka Merko oma. Jah, nõudlus võib neid aktsiad neid aktsiaid veel kergitada, kuid väita, et "hind pole sugugi kõrge" on lihtsalt jabur. Kristjan, soovitaksin hinnata ettevõtte potensiaali tulevikus. Jutt pole jabur ega jama, vaid Sinu loogiga pigem häda on selles, et Harju Elektri ärikasum ei kannata finantskahju PKC aktsia langusest välja ja kui langus tuleb on see nii kiire, et aktsia avaneb kohe poole odavamalt, nii et sul pole enam midagi teha. Ka Merko pole enam sugugi odav ja tõusvate intresside tingimustes iga arukas investor antud aktsiatest loobuks. Loomulikult võid kahe käega vastu rinda taguda, kui aktsia hind veel paarkümmend protsenti ebalikviiduse arvelt ülesse viskab, iseküsimus on see, kas taoline hind ka kuidagi põhjendatud on. Võid ju pangakontolt imetleda järjest kasvavaid numbreid, kuid mis kasu sul sellest on, kui seda mõistliku hinnaga rahaks ei saa teha. Kui nad omaks otsustusõigust rohkem PKC-s ja kasutaks seda seisvat raha effektiivsemalt oleks ilmet. Praegu aga raha vaikeselt tiksub, ise aga ei laiene eriti? "Potentsiaal tulevikus" on selline väga ümmargune jutt. Seni kuni numbritega sa seda ei põhjenda, on jutt nii jabur kui jama. Tarmo räägib väga õiget juttu. Kui hind "pole kõrge", siis järelikult on ta odav või keskmine. Võrreldes fundamentaalnäitajaid või ka kasvunumbreid on minu meelest mõlemal juhul hind ikkagi selgelt kõrge. Kuid see ei välista nõudluse toel edasist tõusu. Eks kõigil ole omad seisukohad ja ma ei ütle, et need on valed. Lihtsalt minu arvates on need ettevõtted palju paremad kui nt. AMZN, GOOG, YHOO ja muud sellised mis paljudele tunduvad väga odavad olevad. Olen kirjutanud siin eelnevalt ca. aasta ja enam tagasi, et eesti aktsiad on kõik väga soodsad ja tõus on olnud päris märkimisväärne. Eelkõige Hansa, Merko, Kalev ja HE näol. Kui ma ei eksi siis Henno lemmik - Norma pole nii meeletut tõusu teinud. Endiselt minu soovitus on OSTA. Keegi pole rääkinudki võrdlusest internetisektoriga, see võrdlus pole pädev. Võrrelda tuleks sarnaste ettevõtetega samas regioonis. P.S. Millest terav toon? Rick12 on üsna ülbet ja üleolevat suhtumist näidanud mitmete teiste foorumikasutajate suhtes, selleks peaks oluliselt suuremat kogemust ja teadmist omama mu meelest. No Harju Elektrit küll internetifirmadega võrrelda ei saa, see on jumalast selge, tegu ikka erinevate sektoritega. Võrrelda tasub sektorite sees ja kui Hansa P/E on juba üle 20 ja Citigroupil on see veidi alla 11, siis on ikka midagi väga mäda, riigiriskide erinevustest ma parem ei räägigi.Ja eks me leiaks USA-st ka piisavalt firmasid, mis on Harju Elektriga samas suurusjärgus kasvanud, samas pole müügi puhul likviidsusprobleeme. Eestis tegelikult õiget börsi ei olegi, on lihtsalt selver, kus sisseoste tegemas käiakse ja keegi oma kaupa müügiks väga ei paku. Rõhutan veel - asi on tõlgendamises. Pole tahtlikult kedagi solvanud ega üleolev olnud. Kristjani eelmist kommentaari võiks tõlgendada nii, et Erki Nool on kõva daytrader või Fit suur 10-võistleja :). Aktsiatega tegelemises pole ma sugugi algaja, saavutasin IB-s kaubeldes ligi 100% tootluse. rick12, las ma arvan, see 100% oli mingisuguse pisikese algsumma pealt aastal 2003? Sel ajal, kui oli viimase viie aasta kõige kõvem pulliturg? Aga vot kus mina omal ajal püüdsin sellise silmavahega kala! Püüdis küll akvaariumi teise otsa ujuda, aga ikka sain kätte! Kirjutasid siin alles Eesti riskist. Oled vist kursis, et tulemas rahareform või Vene Föderatsiooni rünnak. Nagu ma ütlesin Harju Elektri P/E viimase 12 kuu põhjal ilma PKC Group aktsiate ümberhindlusest tulenevat kasu arvestamata on 38. Juhul kui õnnestub järgmisel aastal ärikasumit kahekordistada kaupleb aktsia hetkel siis 19 korda järgmise aasta kasumit. Vaadates eelnevate aastate kasvunumbreid ei ole ma sellises kasumi kasvus üldse mitte kindel ... Muide, Carnegie andmetel on Põhjamaade sama sektori ettevõtete 2005. aasta oodatav P/E 15 (mediaan), PKC Group oodatav P/E on 12.5, ehk põhimõtteliselt tegu on sektoris allahinnatud ettevõttega. Nüüd küsimus: kus Sa näed selle ettevõttel fundamentaalnäitajatest tulenevat väärtust? Ära lahmi, esita numbreid, analüüsi ... Aga muidu on väga lahe kui Eesti firma omab tugeva Soome firma aktsiaid ja teenib sealtkaudu tulu. Sama võib teha ka iga Eesti investor ostes otse PKC Group aktsiaid. Milleks peaks ta ostma 1 PKC Groupi aktsia tõusust osa saamiseks 3,5 Harju Elektri aktsiat? Ostusoovitus võib loomulikult olla ka kauplemissoovitus, mille puhul ettevõtte fundamentaalne taust pole oluline. Seda soovitust järgides oli tõepoolest võimalik käesoleva aasta algusest lugedes 50% teenida. Ainult aktsia likviidsuse tõttu on see kasum ka reaalselt välja võetav väga vähestele. Ma miskipärast arvan, et Sa kaubeldes ei vaadanud mitte selliste "ülilikviidsete" aktsiate poolegi ... Eesti aktsiatega oma investeerimisteed alustavad ja kauplemiskogemuseta investorid jäävad ülisuure tõenäosusega ilma toolita kui muusika vaikib ... Hennoga 102% nõus. Käeväristajad olid täna juba turul täiesti olemas... Omalt poolt tahaksin soovida aga "palju õnne" neile, kes tõemeeli enda müügiordererid paremasse äärde kuhjavad ning loooooodavad... "Tuusad kauplevad turu(hinna)ga" oleks kontseptsioon, mis vajaks laiemat selgitamist. Vabandan mõningase õeluse pärast, kuid paraku eksisteerib piisavalt tegelasi (väljaspool seda foorumit), kes on rääkinud Harju Elektri viimase aja tõusuprotsentidest totaalse eufooriaga ning riske absoluutselt teadvustamata... Aga matikahu - vaata, riigirisk on täiesti konkreetne majandusteaduslik kontseptsioon, millega soovitan enne ironiseerima tulemist tutvuda. Ütlen seda täiesti sõbralikult kusjuures. ric mis siin ikka teada, intelligentse inimese tunneb enamasti jutust ära, rumala samuti. jutumees seepärast, et ühtegi argumenteeritud väidet välja ei too, ajad üldist juttu.			OSCAR-2019
Kohe, kui ma olin eelmise postituse ära kirjutanud, sain ma aru, et kui ma inisen siin, et mul pole motivatsiooni, siis olen ma ju ise täpselt samasugune, kes ootab, et keegi TEINE talle seda müstiliselt kuskilt kühvliga tooks. Esiteks tegin endale ühe kanasalati, sest mida perset ma siin ikka nägin nagu mingi paganama Robinson. Siis olin juba valmis oma Wii Nitendo soojaks kütma ja seal selle My Shape eidega ühe trenni maha vihuma, aga siis meenus mulle, et mulle kirjutati Hopa TV’st (sorri, et ma teile sõnagi ei vastanud, kui te seda nüüd kohe loete, ma homme vastan :D). See on samamoodi täis treeningvideosid ja mingi alla 15€ eest kuus saad endale sellise “kava”, et iga päev on uus trennivideo. Noh, kui sa tahad iga päev trenni teha. Kui ei taha, siis suvalt võid ka endale meelepärase video valida. Suure hurraaga hakkasin alguses tuharate kava tegema, aga peale kümnendat minti tuli mulle meelde, et seal oli ju kirjas, et enne, kui sa hakkas treenima, tee läbi fit test, mis näitab ala mis tasemel sa oled ja kui sa nüüd paar nädalat treenid ja siis selle uuesti läbi teed, siis peaks nagu nägema oma arengut. No ok ok, loobusin siis hea meelega oma tuharate kavast (jalad olid juba tuimad :D) ja tegin selle pagana fit testi ära. Ma eeldasin, et ala kui kiiresti sa kümme kükki teed, aga tegelikult oli see 20 mintsa väga intiivset treeningut. Lõpetuseks venitused ja siis, kui ma juba omadega TÄIESTI sült olin, meenus, et plank on ju ka vaja ära teha. Ja veel 5 sekki kauem, kui esimene kord (Ehk siis 45+5). Öäkk. Otsustasin, et enne käin pesus ära, et saaks vahepeal natukene ennast kosutada. No ja peale pesu hakkasin veel koristama, et seda ühte minutit planku oma elust võimalikult kaua eemale hoida. Ja nüüd kirjutan seda postitust, et jumala eest mitte seda planku teha. Ok, ma nüüd tegin nii, et ma otsustasin mitte taimerit vaadata, et ennast mitte masendada ja tuli hoopis 1:07. No pole lugu, peaasi, et tehtud sai. Ainult, et nüüd ma pean homme 1:07+5 sekki vastu pidama. Oh tuska, ma juba tunnen, kuidas mu käed-jalad süldistuvad ja tagument valutab. Aga ega see pekkide maha raputamine kerge töö olema ei pidanudki. Eriti kiivalt hoiavad sellel silma peal mu beebidega kunded, kes mulle komme ja šokolaade tassivad, aga mina panen need kenasti hunnikusse ja seal stuudiotoas nad vedelevad. Ei anna alla. Kuigi üks kukekomm karjub juba nädal aega sulaselges eesti keeles mu nime. Tõesõna. Iga õhtu, kui ta eriti kõvasti kisab, siis ma silitan teda ja ütlen, et hommikuti soovitatakse magusat süüa, et homme panen su pintslisse, aga hommikuti kunagi pole isu ja kukk siis ei karju ka. Aga no kohe kui pimedaks läheb, siis hakkab seal teisel korrusel mölisema, et ou kle, tule üles ja võta mind suhu. Kui ta kaua möliseb, annan Marile, et ta sellega terve elamise täis plätserdaks ja prügikastis lõpetaks. Selle kõige valguses ma annan teada, et ma küll keelan endale komme (ükspäev sõin neli tutti frutti kommi küll), aga lihtsalt seetõttu, et ma ei piirdu never ühega. Kergem on mitte üldse võtta ja nii ma teha proovingi. Aga pole mõtet mulle öelda, et kle ära söö enam ÜLDSE magusat ja nisu ja tatart ja kaera ja puuvilju ja pähkleid ja rosinaid ja… Jeerum nagu! Ainuke, mida ma kavatsen mitte süüa/juua, on pätside viisi saia ja cocat kaanida. Muu on ikka ratsionaalsuse piirides lubatud. Mul väga heameel, et grupis tagasi oled. Mina arvan et teeme seda endale ning miks pead sina teiste eest vastutama, lapsehoidja olema et kuulge kuulge ruttu trenni tegema, ruttu planku tegema, nii täna oleme veganid täna liha, muna, kala, piima ja kõike muud sellist ei söö – see oleks naljabumber vabandage väga, las igaüks ikka motiveerib end ise. Eh, lugedes su kommentaari tuli kohe tahtmine planku teha, muidu oleksin skippinud. Jaksu pole päev läbi olnud :( aga nüüd tegin ära ja hea tunne on. Homme üritan vegan-päeva ära teha, mott on olemad, hetkel :) niiet kui homse üle elan, siis selle nädala eesmärgid täidetud. Aga sulle jaksu ja sära silmadesse :) No krt sa võtad siit motivatsiooni, kui ma ütlen et ma selles nii sitt olen :D aga ülihea, et tegid, ma ka siin mõtlen, et kas teen vegan päeva homme v ülehomme. Samas homme oleks lihtsam, vegan sõbranna tuleb külla :D Borjom ongi ÜLI räige, seda ei anna värskaga võrreldagi ju :D Värska on minu meelest suht maitsetu, ei ole rõve soolane. Ma olin kunagi see laps, kellele vanemad mitte kunagi Cocat või isegi Eesti limonaadi ja mahla ei ostnud. Külas tohtisin juua küll aga vanemad ise ei ostnud. Ja nüüd täiskasvanuna ma NAUDIN vett. Coca isu tuleb vaid siis kui olen pidanud mitu päeva järjest ärkvel olema. Mahladest kannatab minu meelst juua vaid värskelt pressitud mahlu (ikka päriselt värskelt, mitte neid mis pool päeva müügis olnud). Ma ei tea kas siin on seos, et ma lapsena neid suhkrujooke liialt tihti ei saanud (aga samas polnud keelatud), et ma nüüd neid eriti ei armasta. Vesi on ausalt lemmik jook! Ja ilma gaasita! Jap, mul täpselt sama lugu nii minevikus kui ka olevikus :) suht rõõmustav, et üht sellist kiusatust lisaks teistele asjadele juures pole. ma võin suga koos planku teha, polegi ammu proovinud. et siis saad motiveerida sellega, et must kauem teed? Ma juba häirusin sellest “teeme koos” lehest, sest kuigi mul ei söömise ega trenniga muret pole (eile tegin vegan-päeva, mis tähendas, et sõin põhiliselt avokaadosid ja ise küüslauguga röstitud soolamandleid. Ei olnud mingid vähekalorilised asjad teema, ostetud pomelo koorisin-puhastasin ära ja sõin tasakesi teda pojaga kahe peale hoopis täna), nad tahtsid, et ma toidust pilti teeksin! Kui tiimist rääkida, siis ma olen küll mega motiveeritud, vaatasin homseks vegan retseptid välja ja juba huviga ootan, mis saab!? Minu arvates grupi kui sellise mõte on üksteist motiveerida, mitte ühel inimesel kogu gruppi. Keegi ei saa ju koguaeg nii motoveeritud olla, et kõiki tagant torkida!?? Palun näidata mulle “eestvedaja” kohustusi. Iga liikme motiveerimine 24/7? Mott võib ju langeda, kes keelab, ma olen omadega nagunii reel.			OSCAR-2019
„Kui miski prääksub nagu part ja kõnnib nagu part, siis ta ongi part.“ Nii selgitas välisminister Sven Mikser eile välisministeeriumis toimunud pressikonverentsil oma veendumust, et väidetava närvimürgirünnaku eest topeltagent Sergei Skripali vastu Salisbury linnas vastutab Venemaa, kes on sellega pannud toime “erakordselt jämeda rahvusvahelise õiguse rikkumise”, mida “ei saa tolereerida”. Tundub pea uskumatu, et üks valitsuse minister võib põhjapanevate ja potentsiaalselt väga kaugele ulatuvate tagajärgedega riiklike otsuste aluseks olevaid järeldusi põhjendada niisugusel tasemel. Ühelt poolt ei esitata Eesti avalikkusele mitte mingisuguseid tõendeid, vaid lihtsalt nõutakse USKU võimu- ja meediaringkondade poolt jõuliselt esitatud narratiividesse. Teisalt on Eesti valitsus ise valmis rakendama “liitlaste” survel Venemaa suhtes sanktsioone, omamata tegelikku kindlust, kas süüdistused, millele toetudes sanktsioone rakendatakse, peavad üldse paika. Niisugune olukord väärib lähemat tähelepanu. Tavaliselt saavad kõik vähegi mõtlevad inimesed aru, et kedagi ei saa ühegi teo eest süüdi mõista ilma, et tema süüd kinnitaks ümberlükkamatud tõendid. Seetõttu me õnneks ei kuule, et inimesi pandaks vangi pelgalt selle pärast, et süüdistaja hinnangul paistavad nad olevat vargad või mõrvarid, olgugi et otseseid tõendeid selle kohta ei ole. Samuti saadakse aru elementaarsest põhimõttest, et keegi ei pea tõendama oma süütust, vaid süü tõestamise kohustus on süüdistajal. (Kõrvalepõikena võib märkida ka seda, et jääb arusaamatuks, kuidas peaks Venemaa üldse saama Suurbritanniale juhtumi suhtes omapoolset mõtestatud selgitust anda, kui Suurbritannia ei võimalda ligipääsu väidetavalt kogutud tõenditele.) Rahvusvaheliste suhete tasandil eeldatakse aga Lääneriikide avalikkuselt süü tuvastamise elementaarsest standardist lahtiütlemist ja usutruudust võimuladviku poolt jõuliselt esitatud väidetele. Neisse, kes küsivad siiski tõendeid, suhtutakse kui ketseritesse või usutaganejatesse. Paraku on niisugune mõtte- ja käitumisviis omane mitte õigusriigile, vaid ususektidele, mille liikmetelt nõutakse grupi juhtide poolt väidetu pimesi uskumist ja järgimist. Sarnaselt ülejäänud avalikkusele ei tea mina, kas Skripali väidetava mürgitamise taga olid Venemaa võimuringkonnad või mitte – võimalik et olid, võimalik et ei olnud. Küll aga tean ma, et siiani ei ole esitatud mitte mingeid vähegi arvestatavaid tõendeid, mis süüdistust kinnitaks. Kuivõrd tõendeid esitatud ei ole, siis kõlavad kõikvõimalikud kindlas kõneviisis esitatud väited propagandistlikena. Arvestades, kui häbitult geopoliitilisel areenil pidevalt avalikkusele valetatakse, ei saa paljasõnaliste väidete pinnalt nende tõesuse kohta põhjendatud järeldusi teha. Igal juhul on Skripali juhtumi muster väga sarnane sellele, mida nägime eelmise aasta kevadel seoses Süüria valitsusele esitatud ja meedia poolt tohutu intensiivsusega levitatud süüdistustega, et too vastutab Khan Sheikhuni linnas väidetavalt toime pandud keemiarünnakute eest. Ka toona oli teiste seas ka meie poliitilisele eliidile (ja meediale) kohe eksimatult selge, et süüdi on al-Assad – juba jõuti avaldada toetust ka USA plaanile Süüriat rünnata. Mida aga polnud ega ole siiani, on tõendid, mis süüdistuste paikapidavust kinnitaks. Loomulikult on sama mustrit nähtud palju kordi ka varem – kõige kurikuulsamalt seoses sissetungiga Iraaki, mis nüüdseks on nõudnud juba sadu tuhandeid inimohvreid ja põhjustanud raskekujulise humanitaarkatastroofi. Mäletatavasti toetas meie võimuladvik innukalt ka seda avantüüri ning rakendas selle teenistusse meie kaitseväe, ilma et USA oleks esitanud vähegi veenvaid tõendeid rünnaku aluseks olnud väidetele Saddam Husseni käsutuses olevatest massihävitusrelvadest. Nagu hiljem selgus, olid esitatud “tõendid” pesuehtne fabrikatsioon ja teadlik vale vallutussõja õigustamiseks. Ei meenu, et sellise avaliku pettuse ja sellele toetuva räige rahvusvahelise õiguse rikkumise tõttu oleks ühtegi USA diplomaati Eestist välja saadetud. Mis puutub aga Mikseri arutlusse, et see, mis prääksub nagu part ja kõnnib nagu part, ongi part, siis tekib küsimus, mida arvata Mikserist endast. Tema arutluskäiku rakendades võiks järeldada, et kui keegi paistab välja nagu sülekoer ning liputab saba, klähvib ja käib vestike seljas nööri otsas nagu sülekoer, siis ta ongi sülekoer. Minul puudub igal juhul selliste inimeste suhtes igasugune usaldus – ma ei usu hetkekski, et nad seisavad ennekõike Eesti parimate huvide eest, tõe ja õigluse teenimisest rääkimata. Mõne päeva eest Tallinna TV eetris olnud ja sooneutraalsuse probleemile keskendunud saade “Ajurünnak”, kus lisaks Harry Raudverele, Marianne Mikkole ja Barbi Pilvrele osalesin ka mina, väärib mõne järelmõtte kirja panemist. Esiteks olgu öeldud, et saade on läinud korda tavatult paljudele inimestele. Kunagi varem ei ole nii paljud inimesed mulle helistanud ja kirjutanud ning tänu avaldanud. Ise ma küll ei tundnud, et oleks saates osaledes midagi erakordset teinud. Pigem vastupidi, saate järel oli päris vilets ja tühi tunne, nagu niisugustel puhkudel ikka, kui tunned, et arukas ja sisuliselt huvitav arutelu pole paraku võimalik ning et ainus, mida teha saad, on valelike ideoloogiliste loosungite tagasitõrjumine. Samas on selle saate näol tegu tänuväärse materjaliga selles mõttes, et inimesed saavad näha, kui abitud ja saamatud on reaalset vastupanu kohates need kõrgetel poliitilistel positsioonidel olevad riigipalgalised ideoloogid, kes on harjunud nii Eestis kui ka Euroopa Liidu struktuurides kõikvõimalike komisjonide, töögruppide, paneelide, seminaride, konverentside, arutelude, saadete ja muude üritust raames ainult pähe tuubitud ideoloogilisi loosungeid ette kandma ega ole vähimalgi määral harjunud, et nendega jäädakse põhimõttelisel tasandil eriarvamusele ning et oma seisukohti tuleb ka argumenteeritult kaitsta. Põhimõtteliselt tekib sellises olukorras lihtsalt paanika, millest annab tunnistust ka alltoodud klipp. Saates sai kuulda palju mõistusevastaseid väiteid, millest vaid vähestele avanes võimalus tähelepanu juhtida. Iga kord, kui sõna sain, olin märkinud üles juba vähemalt viis punkti, mis väärinuks eraldi tähelepanu, oma mõtete esitamisest rääkimata. Juba saate ajal mõtlesin, et on ikka küll lugu – teatud mõttes ei ole nõukogude ajaga võrreldes olukord kuigivõrd muutunud, sest ikka on võimu juures rohkelt inimesi, kes usuvad täiesti mõistusevastaseid ideid (nagu nt idee sellest, et keegi saab oma sugu vahetada) ning soovivad neid õilsate loosungite kattevarjus, ent absoluutselt naeruväärsete argumentidega kogu ülejäänud ühiskonnale riikliku sunni jõuga peale suruda. Eriliselt hiilgas muidugi ignorantsuse, enesekindluse ja agaruse surmavat kombinatsiooni demonstreerinud Mikko, kelle juttu kuulates tekkis küll mitmeid tõsiseid küsimusi, mida ei ole viisakas avalikult kirja panna. Ainuüksi ülaltoodud klipis esile toodud stseen on oma reljeefsuses väärt kohta Eesti avaliku arutelu ja poliitilise kultuuri(tuse) klassikas. Et panna väga lühikese ajaga ritta nii palju absurdseid ja otseselt vääraid väiteid – mh osutus, nagu eksisteeriks põhjendatud kahtlus, et Tallinna TV saate on maksnud kinni katoliku kirik –, see nõuab erilist annet. Kokkuvõtlikult annab Mikko argumenteerimise tasemest ülevaate asjaolu, et ta korrutas alates saate algusest kokku vist neljal korral, et elame ikkagi 21. sajandil ja seega … – justkui see oleks mingi argument. Vast üks kõige kõnekamaid momente saabus aga päris saate lõpus, kui publiku hulgast küsiti hinnangut asjaolule, et Ameerikas lastakse sooideoloogia praktilise väljendusena end naiseks pidavad mehed MMA-ringi naisi kolkima. Oli vägagi tähelepanuväärne, et aastaid Eesti ühe esifeministina tuntud Barbi Pilvrel ei olnud selle kohta midagi kriitilist öelda. Ainuke asi, mille ta suutis vastusena kuuldavale tuua, oli jutt sellest, et kui ikka on tegu andekate sportlastega, siis peaks neil olema õigus võistelda ning et on spordiorganisatsioonide endi otsustada, kuidas reeglid paika panna. Niisiis: end feministiks nimetav inimene ei suuda hukka mõista olukorda, kus (end naiseks pidavad) mehed – jah, mehed, unustage ära absurdne jutt mingitest “transsoolistest naistest” – kolgivad brutaalselt naisi ruiskate ja jalgadega näkku, kõhtu ja igale poole mujale, loobivad neid vastu põrandat ja väänavad neil valuvõtteid rakendades liikmeid. Põhjust, miks niisuguse otsese ja jõhkra naistevastase vägivalla hukkamõistmine käis Pilvrele üle jõu, pole ka raske aimata, sest seda tehes oleks tulnud minna vastuollu transsoolisuse ideoloogia postulaatidega (naisena tuleb käsitleda igaüht, kes end naiseks peab) ja avada võimalus transfoobia süüdistuste kaela saamiseks. Ei ole sugugi liialdus öelda, et niisugune olukord annab tunnistust sõna otseses mõttes tõsisest mõistusevarjutusest, mis on saavutanud intellektuaalse halvatuse taseme. Kommenteerida võiks veel nii mõndagi, aga ilmselt pole sel mõtet. Pigem tasub igaühel ise see saade üle vaadata ja soovitada sama teistelegi, sest nagu olen varemgi öelnud, ei saa keegi vasakliberaalide ideoloogilistele ambitsioonidele rohkem kahju teha kui nad ise, eeldusel et nad lasevad oma mõttemaailmal avalikult paista. Selles mõttes jääb üle saatekaaslasi hea töö eest tänada. Täna pakuti meile Delfi vahendusel suurepärane näide sellest, kuidas nomenklatuur elab Eestis justkui paralleelreaalsuses. President Kersti Kaljulaiult riikliku teenetemärgi vastuvõtmisel rääkis endise presidendi poeg, aastaid Brüsselis riigi- ja euroametnikuna töötanud Luukas Kristjan Ilves nii. Ilves: “Ma ei tea. Mul on nüüd see, et ma elan, eks ole, juba neli aastat Eestist eemal. Iga kord kui ma tagasi tulen, tundub mulle, et see koht on järjest kihvtimaks [sic] ja huvitavamaks kohaks muutunud. Aga kui ma pean ühe asja valima, siis ikka inimesed.” [Vägev klišee, kas pole?!] Ilves (pärast põgusat mõttehetke): “Ma tunnen kahest asjast puudust. Talvisel ajal päikesest. Seda me vast nagu väga ei muuda, kui me just kuidagi kosmilist süsteemi muutma ei hakka. Ja noh, paar täiendavat lennuühendust võiks olla soojale maale – need oleks tänu sellele pimedusele kasulikud. Aga need on enam-vähem ainsad asjad.” Olgugi, et noorel Ilvesel oli küsimustele vastates pidevalt mõnus muie näol, pole see tegelikult sugugi naljakas. Pigem on asjaolu, et võimu juures olevad inimesed ei näegi ühiskonnas mitte mingeid reaalseid probleeme, tunnistuseks empaatiavõimetusest ning sellest, et elatakse tõepoolest omas mullis, millel kokkupuutepunkt ühiskondliku reaalsusega praktiliselt puudub. Ametlike andmete kohaselt elab vähemalt viiendik Eesti ühiskonnast suhtelises vaesuses (tegelikult väidetavalt tunduvalt suurem osa). Hambaravi käib paljudele inimestele üle jõu – olude sunnil elatakse teine pool elust (pool)tühja suuga. Hindade tase on võrreldav Lääne-Euroopa riikidega või ületab seda, aga palgatase on kordades madalam. Suur osa kaupade ja teenuste hindadest moodustub pankade intressimaksetest, samal ajal kui pankadele on mängitud kätte hiigelkasumid kodanikele kohustuslikuks tehtud pensionifondide haldamisest. Rahvas on kõrvuni võlgades. Perekonnad purunevad, paljud lapsed elavad ühe vanemaga või üldse ilma vanemateta. Üksikemade hulk on piinlikult suur. Hooramine on muutunud (isegi riikliku tervishoiupoliitika eeldusena) normaalsuseks, seriaalne mitmenaisepidamine samuti. Igal aastal tehakse tuhandeid aborte, valitsus maksab selle kinni, hoolimata kohustusest kaitsta sündimata laste õigust elule. Seejuures on ohvriks tihti nii sündimata lapsed kui ka nende emad, keda lähedaste poolt abordile survestatakse või kellele ei pakuta laste vastuvõtmiseks kohast toetust. Vohab narkomaania ja alkoholism. Paljud vaevlevad hasartmängusõltuvusega ja hävitavad sellele alla jäädes oma (ja lähedaste) elu. Internetis, meedias, meelelahutuses, teles, kinos, arvutimängudes ja mujal laiutab võigas vägivallakultus. Pornograafia, mis on isegi oma eriti räigetes vormides kõigile vaid mõne hiirekliki kaugusel, levib nagu katk, purustades abielusid ja perekondi ning pakkudes sageli lastele ja noorukitele esimest kokkupuudet inimseksuaalsusega, tõmbistades selles osas nende loomulikku tunnetust. Maapiirkondades elu kärbub, väikeettevõtjad väljaspool tõmbekeskusi panevad alatasa pille kotti või tegutsevad makse maksmata, kartes pidevalt pealekaebamist ja karistust. Suur osa põllumajandusest ja muust majandusest hingitseb üksnes tänu eurotoetustele, olles iseseisvalt jätkusuutmatu. Eesti põllumehed saavad seejuures Lõuna- ja Lääne-Euroopa ametivendadega võrreldes kordades väiksemaid toetusi ega ole seetõttu ühisturul konkurentsivõimelised. Mitmed tulusamad majanduse sektorid on suures osas välismaiste kontsernide poolt üle võetud, tihti makstakse suurte kasumite juures kohalikele töötajatele häbiväärselt madalat palka. Edu saadab üldjuhul mitte reaalset majandustegevust, vaid sahkerdamist, spekuleerimist, vahendamist, liigkasuvõtmist ja muud sellist, mida on kohasem nimetada krematistikaks (teiste loodud ressursside oma taskusse kanaliseerimise kunstiks) kui majanduseks (ressursside loomiseks). Maksukoormus on jaburalt kõrge, palgatöötaja palgafondist läheb julgelt üle poole (reeglina 60–90%) otseste või kaudsete maksudena riigile. Inimeste sõltuvussuhe riigiga muudkui kasvab – pea igas olulises eluaspektis ollakse avalikust võimust rippuv. Ühe tuluteenijaga lasterikastel peredel on peaaegu võimatu hakkama saada. Rohkem kui kolme lapsega perekondadel on suur risk langeda vaesusse. Paljud inimesed on emigreerunud, sest tööd ja rakendust ei ole, lootust olukorra paranemiseks samuti mitte. Teised pendeldavad Soome vahet, et perele elatist teenida. Regionaalne tasakaalustamatus on katastroofiline, maapoode, -haiglaid ja -päästekomandosid suletakse. Rääkimata sellest, et suur hulk inimesi on lihtsalt depressioonis või muul moel õnnetud, tunnetades hingelist tühjust ja katkiolekut ning suutmatust pakkuda oma lähedastele armastust ja tuge, mida need vajavad ja väärivad. Politsei on raskelt alarahastatud ja -mehitatud, patrulle on kriitiliselt vähe, liikluspolitsei peaaegu puudub, suur hulk süütegusid jääb ressursi puudusel menetlemata. Pinnal püütakse püsida vabatahtlikele abipolitseinikele toetudes. Piir Venemaaga on väljaehitamata, raha pole. Eestil puudub igasugune iseseisev välispoliitika – kõik otsused lähtuvad üksnes omakasu püüdlustest, mitte sellest, mis on õige ja hea. Ja isegi kasulikkuse äratundmises tihtipeale eksitakse. Rahva seas külvatakse regulaarsete doosidena sõjahirmu, et selle kaudu oma võimupositsiooni kindlustada ning seda ainuvõimalikuna kujutades ükskõik milliseid otsuseid rahvale söödavaks teha. Rahanduspoliitika on kasvavas mastaabis vastutustundetu ja diletantlik. Fiskaalpoliitilised otsused on otseselt riigile ja rahvale kahjulike tagajärgedega, seonduvates prognoosides eksitakse kümnete miljonitega. Rahvastikupoliitika on diletantlik ja keskendub pseudoprobleemidele, immigratsioonipoliitika vastutustundetu. Välismaiste isandate ees orjameelselt lömitav poliitiline eliit on rahvast võõrandunud. Rahva poole pöördutakse vaid oma võimupositsiooni kinnitamise või parandamise huvides. Sisulises plaanis riiklik iseseisvus muudkui kahaneb, vormilises plaanis pannakse aga vastupidise mulje loomisele aina rohkem rõhku. Rahvast reaalselt ühendavaid väärtusi hägustatkse ja lahustatakse, ent ühiskonna kooshoidmiseks kasvatatakse (eufemistlikult strateegiliseks kommunikatsiooniks nimetatud) riikliku propaganda kulutusi. Samas rahvale reaalset ühiskonnaelu küsimuste otsustamise õigust ei võimaldata, ei rahvaalgatuse ega presidendi otsevalimiste taastamise näol – olgugi, et rohkem kui 70% kodanikkonnast leiab, et rahval pole poliitiliste otsuste langetamises osalemiseks piisavat võimalust. Parlamendis on terve rida inimesi, kel tegelikult rahva mandaati ei ole, positsioon on saadud vaid mõnesaja häälega tänu soojale kohale partei nimekirjas. Samuti ei ole neil (nagu ka paljudel teistel avalikel teenistujatel) elementaarset kompetentsust oma ametikohal vastustundlikuks tegutsemiseks. Poliitiline vastutus on üleüldse sõnakõlks, tavaks on see, et keegi ei võta poliitiliste möödalaskmiste eest mingit vastutust. Presidendiks on parteide tagatubade kokkuleppel pukki pandud euroametnik, kes isegi mitte ei kandideerinud sellele kohale, rääkimata valituks osutumisest või rahvalt mandaadi saamisest. Eelmise presidendi poolt ettevõtlustoetuste sisulisele omistamisele ja muule ärmatamisele vaatab avalik võim läbi sõrmede. Riigi kahe peamise linna vahelist maanteed ei ole siiani suudetud neljarealiseks ehitada, samaväärse või veelgi suurema liikluskoormusega Pärnu maanteest rääkimata. Sellest tingitud liiklusõnnetustes hukkub pidevalt kaugelt liiga palju inimesi. Samal ajal surutakse läbinähtavalt valelike argumentidega läbi suurele osale ühiskonnast täiesti vastuvõetamatut, looduskeskkonda ruineerivat, majanduslikult jätkusuutmatut ja ultrakallist Rail Balticu projekti, millel puudub igasugune mõte ja millest erainvestorid ei taha kuuldagi. Haritlaste protestile vilistatakse. Koolid muudetakse aina enam ideoloogilise kasvatustöö keskusteks, lastele surutakse manipulatiivselt peale kõige haiglasemaid ideid (à la mehelikkus ja naiselikkus on sotsiaalsed konstruktsioonid, mida kasutakse rõhuvate võimusuhete põlistamiseks, igaüks võib ise otsustada oma sooidentiteedi üle, muuta oma sugu jne). Koolisüsteem ei võta arvesse poiste ja tüdrukute tõsiseid arenguerinevusi, mistõttu on poisid süstemaatiliselt justkui defektsete tüdrukute rollis ning langevad koolist välja. Laste ja noorte tervis on tõsiselt allakäinud. Suur osa ajast raisatakse labast või otseselt pahelist meelelahutust tarbides, sotsiaalmeedias vedeledes või arvutimänge mängides. Füüsiline ja intellektuaalne aktiivsus langeb, rasvumine kasvab – kõikvõimalikud psüühilised ja vaimsed hälbed samuti. Ehmatavalt suur osa noortest meestest ei kvalifitseeru tervislikel põhjustel ajateenistusse ega ole suutelised oma elus vastutust kandma. Kasvav hulk mehi ja naisi ei ole soojätkamiseks füüsiliselt võimelised, rääkimata moraalsetest ja vooruslikest eeldustest truuks ja harmooniliseks abieluks ning perekonna loomiseks ja hoidmiseks. Rahvusülikool ei suuda või ei taha mitmetel olulistel erialadel, muuhulgas filosoofias, pakkuda enam eestikeelset doktori- ega isegi mitte magistriõpet. Ülikoolides on õppe- ja teadustöö kvaliteet sageli piinlikult madal, eriti sotsiaalteaduste vallas. Tihti pakutakse reaalse hariduse asemel ideoloogilist propagandat ning koolitatakse välja mh Twitteri avangardi nime all tuntud kultuurimarksistlikke revolutsionääre. Ülikoolide õppejõud ei eitagi, et sisulises plaanis on tase kõvasti alla käinud, akadeemilise vaimu on lämmatanud administratiivne elutus ning ülikoolid on muutunud konveieriks. Iseseisev kaitsevõime riigil mitte ainult ei puudu, vaid on väga kaugel sellest, kus see võiks olla. Oma kaitsevõime kasvatamise asemel (nt rahva üldise relvastamise teel) kasutatakse kaitsejõude Eestiga mitte mingit puutumust omavates ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevates globalistlikes vallutussõdades osalemiseks. Samas enese ja oma lähedaste kaitseks relvade omamise õigust püütakse muudkui koomale tõmmata. Mustmiljonit eurodirektiivi analüüsiv, menetlev, kontrolliv, monitooriv, arutav, tõlkiv, kohaldav ja haldav riigiaparaat aina paisub, samal ajal kui maksumaksjate hulk väheneb. Kõikvõimalike regulatsioonide kriiskav üleküllus suretab ettevõtlust ja sellega tegelemise soovi. Eestit raiutakse metsast paljaks, protestid kõlavad taas kurtidele kõrvadele. Põldusid mürgitatakse massiliselt, liigirikkus pidevalt kahaneb, mesilased kõngevad. Loomi peetakse tihtipeale tööstuslikult tingimustes, mida on raske nimetada muuks kui loomapiinamiseks. Rahvas on omavahel enneolematult tülli aetud ja lõhestatud. Valitsuse liikmed nimetavad (põhiseaduse alusena määratletud) rahvusriigi ideaali avalikult ohtlikuks ja inimvaenulikuks düstoopiaks ega näe mingit põhjust selle pärast tagasi astuda – samuti ei näe selleks põhjust nende kamraadid. Poliitiline süsteem lonkab kahte jalga, kõik on parteide pidevast omavahelisest jagelemisest väsinud. Valdavas osas väga üheülbalised parteid naudivad samal ajal ülevoolavat riiklikku rahastust, olles võtnud ise vastu seadused (või sallides selliseid seadusi), mis võimaldavad kodanike raha oma taskusse kanaliseerida, ilma et kodanikud oleks seda neile annetanud. Maksumaksjate raha laristatakse mõõdutundetult, aga lastehaiglatesse hädavajaliku sisseseade soetamiseks kogutakse jõulutunneli kaudu annetusi. Mujal maailmas turvalisuse kaalutlustel kõrvale jäetud e-valimiste suhtes puudub märkimisväärsel osal ühiskonnast usaldus. Inimõigustest räägitakse söögi alla ja söögi peale, aga reaalseid kodanikuõigusi ja -vabadusi püütakse pidevalt mitte avardada, vaid koomale tõmmata. Aina paisub jälgimisühiskond, kus inimeste kohta kogutakse ennekuulmatus koguses isikuandmeid ning neid säilitatakse ja kasutatakse ebaseaduslikult. Kaitsepolitsei tegevuse üle puudub põhimõtteliselt igasugune tsiviilkontroll – seda kontrolli teostama pidava parlamendi komisjoni esimeheks on … kaitsepolitsei endine peadirektor. Kohtumenetlus on enamikele inimestele õigussüsteemi keerukuse ja kvaliteetse õigusabi jaburalt kõrgete kulude tõttu kättesaamatu ja võtab absurdselt pika aja. Kohtud langetavad demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid jultunult eirates kehtiva õigusega otseselt vastuolus olevaid otsuseid. Aga kuivõrd need otsused edendavad n-ö õiget ideoloogilist agendat, siis pigistatakse selle suhtes silm kinni. Sageli on tõsiste kuritegude eest määratud karistused rahva õiglustunnet riivavalt väikesed. Ravijärjekorrad on mitte harva uskumatult pikad. Inimesi sureb vähki epideemilises mastaabis. Puudega laste vanematele ja raskes seisus vanainimeste põetajatele puudub tihti praktiliselt igasugune riiklik tugi. Koolihariduse kvaliteet on piirkonniti tohutult kõikuv, kvaliteetne haridus maapiirkondades sageli üldse kättesaamatu – just nagu ka arstiabi, korrakaitse ja muud avalikud teenused. Meedia kvaliteet on allapoole igasugust arvestust – vale ja tõde on pidevalt ärasegatud, uudiste ja meelelahutuse eraldusjooned kõike muud kui selged. Kommertsmeedias on tõetaotlus allutatud kasumijanule ning laialdaselt tegeletakse pigem ühiskonna manipuleerimise kui tema informeerimisega. Konflikte õhutatakse, võimendatakse ja ekspluateeritakse, et sellest profiiti lõigata. Eriti teravalt ilmneb probleem seonduvalt rahvusringhäälinguga, mille raskekujulist ideoloogilist kallutatust ei suudeta juba ammu varjata. Poliitiliste protsesside suunamiseks ja avaliku võimu ohjamiseks võimelist reaalset organiseerunud kodanikuühiskonda peaaegu ei eksisteeri, selle asemel vohab valitsuse käepikendusena tegutsev ja võimuringkondade ideoloogiliste huvide eest seisev riiklikult rahastatud võltskodanikuühiskond. Jne, jne, jne… Päev hiljem saime näha sama mentaliteedi väljendust ka teeneka eurobürokraadi, president Kersti Kaljulaiu esituses. Siin on näide sellest, kuidas meie riigis asjad käivad ning kuidas reaalseid ja põhimõttelisi eriarvamusi ei taheta poliitilistesse aruteludesse kaasata. Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjonist võeti minuga 17. mail ühendust ja küsiti, kas oleksin nõus pidama 5. juunil toimuval komisjoni istungil ca 15 minutilise ettekande seonduvalt küsimusega sellest, kas Eestis tuleks seadustada nn surrogaatemadus. Samal päeval tänasin kutse eest, kinnitasin, et valmistan istungil osalemiseks ettekande ette (mida olengi juba teinud, koondades selleks materjali) ning saatsin vastavalt palvele ka oma ettekande põhiseisukohtade lühikese selgituse: “[U]ldjoontes kavatsen kindlasti põhjendada, miks nn surrogaatemaduse seadustamine on vale samm (ennekõike lapse väärikuse ja õiguste seisukohast – laps pole asi ja lapsekandmine teenus, millega kaubelda). Lisaks sellele tahan põhjendada, miks see ei ole rahvastikukriisi lahendamise seisukohast sugugi mitte oluline ega vajalik, erinevalt mitmetest muudest sammudest, mis tuleks reaalselt rahvaastikukriisi ületamise suunas liikumiseks astuda.” Eile võeti minuga aga Riigikogust uuesti ühendust ja teatati, et esitatud kutse võetakse minult sisuliselt tagasi, ettekande võimalus antakse hoopis Eesti Kirikute Nõukogule ja mina võin soovi korral saada sõna kuni kaheks minutiks. Omalt poolt oskasin vaid imestust väljendada, millisel moel asju aetakse ning vastasin nõnda: Pean tunnistama, et ma ei mõista niisugust asjaajamise korda. Eeldan, et kui minu poole on pöördutud ettepanekuga pidada ettekanne ja kui selles on ka kokku lepitud, siis peetakse kokkuleppest ka kinni. Sisuliselt on antud juhul tegu kokkuleppest taganemise ja kutse tagasivõtmisega, sest kahe minutiga ei saa [tõsisel teemal] ettekannet pidada viisil, mis võimaldaks küsimuse vähegi adekvaatset käsitlust. Ettekande kutse tagasivõtmine on kahtlemata ebaväärikas ja kui riigikogu komisjon lubab endale sellist käitumist, tuleb seda pidada kahetsusväärseks. Mina omalt poolt pole endale kunagi kellegi suhtes niisugust käitumist lubanud ega aktsepteeri sellist käitumist ka enese suhtes, mistõttu loobun niisugusel juhul istungil osalemisest. Loodetavasti ollakse tulemusega rahul ning istung saab peetud tavapärses ideoloogiliselt üheülbalises meeleolus, kus sisulised ja selgelt esitatud vastuväited nn surrogaatemaduse seadustamisega edasiliikumsieks puuduvad. Seni ei ole minult tõesti ühtegi kutset tagasi võetud, aga ükskord on ikka esimene. Pealegi potsatas mulle täna postkasti juba uus kutse samale üritusele, kuigi, tõsi, sedapuhku kutsuti mind juba mitte seisukohta väljendama, vaid kuulama: Kutsun Teid komisjoni esimehe nimel Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjoni avalikule istungile 5. juunil, kus keskendutakse asendusemadusele. Komisjoni eesmärgiks on algatada ühiskonnas debatt asendusemaduse riikliku reguleerimise küsimuses. Palume ennast registreerida hiljemalt neljapäeval 1. juunil e-posti aadressil kylli.mathiesen@riigikogu.ee Istung avalik ja toimub ka ülekanne. Istungit on võimalik vaadata https://www.riigikogu.ee/live/4/et Istungil teevad ettekande Eesti Naistearstide Seltsi president dr. Made Laanpere, Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel ja Justiitsministeeriumieraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Istung algab kell 13.15. Palun Teil kohale tulla 10-15 minutit varem ja võtta kaasa pildiga dokument. Palume tähele panna, et parkimine Riigikogu hoone esisel platsil ei ole võimalik. Kui tulete autoga, soovitame selle jätta Harjuoru parklasse. Täpsustus: meenus, et tegelikult on see siiski teine kord, mil mulle esitatud kutse on tagasi võetud – eelmine kord tegi seda TV3.			OSCAR-2019
Probleem hoopis selles, et minu teada mul jäi eelmisest aastast ettemaksu ka, aga kuskilt ei saa teada, kui palju just. Vanasti oli vastav rida maksuteatisel olemas, hea vaadata ja arvestada. Enam ei ole... Asjal on üks suur konks - nimelt tuleb maksuteatis mu ema nimele (sajal erineval, isiklikul ja ebaolulisel põhjusel). Aga ei tule ta mitte paberil ümbriku sees vaid elektrooniliselt minu meiliaadressile (kusjuures pole aimugi, kust ametnikud selle võtnud on). Ema mul internetist midagi ei tea, ei tahagi teada, korteris netiühendust pole ja tervislikel põhjustel juba pikemat aega enam kodunt väljas ka ei käi. Meilisin siis ametisse, selgitasin olukorda ja palusin, et ehk saaks saldo ka, niikuinii mina ju maksan kui tegelik maakasutaja. -ema teeb pangas internetipanga kasutamise lepingu, saab paroolid ja koodid, mida kasutades näeb kõiki andmeid. -ema sõlmib Maksu- ja Tolliametis autentimise lepingu, saab kasutaja paroolid, s.t ema läheb kohapeale - ID kaardi lugeja olemasolul otsida üles koos IDkaardiga antud PIN koodid ja PIN1-ga siseneda e-maksuametisse. Kui PINkoodid on vananenud, minna Kodakondsus- ja migratsiooniametisse ning aktiveerida need. Avalik info on ainult maksumaksja võlad. Ülejäänud andmed ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamisele. Seega Maksu- ja Tolliamet võib Teile öelda ainult, kas ja kui suures summas on ema võlgu. Ühesõnaga - inimene, kes ei oma ega kasuta internetti, peab tegema netipanga lepingu, kes ei liigu väljaspool kodu, peab isiklikult minema kuhugi ametisse mingeid lepinguid tegema... Ole siis veel korralik maksumaksja ja ära jää riigile võlgu, positiivsed näitajad on ju salastatud! Kui mõni kroon võlgu oleks, oleksin ammu juba kurja kirja saanud ja siis poleks andmekaitsest juttugi... Oli natuke vaja uurida uut, 1.juulist kehtima hakkavat perekonnaseadust ning sellega koos ka perekonnaseisutoimingute seadust. Päris huvitavaid asju tuli välja. Üsna oluline muudatus puudutab neid, kes plaanivad abielluda pärast 1.juulit. Kui seni piisas enda isiku tõendamiseks kehtivast passist või ID-kaardist, siis nüüd tuleb perekonnaseisuametnikule kõigepealt esitada sünnitunnistus. Loomulikult ka kõik muud dokumendid, mis tõestavad, et sa ei ole hetkel abielus ja võid üldse sellise sooviga ametniku palge ette ilmuda. Aga sünnitunnistus olgu olla! Seega - kõik abielludasoovijad: tehke oma dokustaadikapis inventuur. Muidugi saab kirjutada ka haleda avalduse, et sünnitunnistust on võimatu või väga raske saada, aga see jääb pigem erandiks kui reegliks. Teine asi, mis juba enne avalduse esitamist tuleb nüüd selgeks vaielda, on see, kuidas tahetakse tulevikus oma vara jagada. Kui praegu on põhiliselt siiski tegu abikaasade ühisvaraga ning on võimalik notari juures sõlmida abieluvaraleping, kui kumbki oma vara tahab, siis nüüd pakutakse võimalusi rohkem. Ühisvara - nii nagu praegugi, kõik, mis abielu jooksul soetatud, on ühisomand (mõningate eranditega) ja lahutamisel jagatakse see kirvemeetodil pooleks. Vara juurdekasvu tasaarveldus - kummalgi on oma vara, millega teeb, mis tahab (erandiks ühine eluase), lahutamisel aga jagatakse rahalises väärtuses pooleks, seega, kellel vara rohkem, maksab teisele vahe kinni. *Lahusvara - sisuliselt samasugused varasuhted nagu võõraste vahel. Jääb ära vajadus notari juurde eraldi lepingut tegema minna. Nalja hakkab saama ka abielu registreerimisel. Registreerijal nimelt peaks lisaks kõigele muule olema ka kell nina ees, sest abielu loetakse kehtivaks sellest momendist, kui mõlemad pooled on oma jah-sõna öelnud (mitte enam allkirjade andmisest) ning see kellaaeg tuleb kanda ka abielu sõlmimise protokolli (mis asendab praegust abieluakti). Ära kaob ka praegune abielutunnistus. Kui soovitakse, saab selle asemel väljavõtte rahvastikuregistrist. Siin on üks konks. Väljavõtte võivad saada mõlemad abikaasad, aga ainult esimese kahe nädala jooksul tasuta. Kui hiljem seda küsima minna, tuleb juba riigilõivu maksta. Kõige kasulikum on muidugi öelda kohe avalduse esitamisel, et seda paberit soovitakse, siis saab kohe pärast registreerimist. Muidu võib juhtuda, et pulmareisil ei saagi ühte hotellituppa - mõnel maal on seadused selles osas üsna karmid. Üldse tundub, et rahvastikuregister muutub ainsaks tõsiseltvõetavaks andmekogumiks, sest ka kõik muud tunnistused asenduvad väljavõtetega sellest. Ning tuleb meeles pidada, et ka abieluavaldusele ei taheta teie tegelikku elukohta, vaid seda, mis registris kirjas on. Nii et kui elad juba mitu aastat Jurjevis, aga registris oled ikka veel Kapa-Kohilas, siis nii tuleb kirja pannagi. Möödunud nädalal jõudis minuni teade ühe kunagise hea kolleegi lahkumisest. Kurb muidugi, aga mitte üllatav - oli ju tegu üsna eaka ja haige inimesega. Aga mis mind hämmastas, oli mõnede meie ühiste tuttavate arutelu: kuidas lahkunu mees nüüd üksi hakkama saab? Pole ju loomulik, et naised surevad enne, ikka mehed enne ja naised elavad siis mõne aasta üksi edasi... Kas oleme siis nii kinni selles teadmises, et meeste eluiga on lühem kui naistel, et peame seda täiesti enesestmõistetavaks ja kui teisiti läheb, on see midagi ebaloomulikku? Sõna "kimp" toob esimesena meelde lillekimbu ja eks mul neid pildiarhiivis ole ka. Aga kuna tänase päeva peateema oli naabrimehe matus, ei taha ma hetkel ühtegi lillekimpu näha ka mitte. Tuli siis kodus ringi vaadata, mida veel annab kimpu köita. No köita polnud vajagi, sassis juhtmekimp ja võtmekimp jäid ette. Edit: ühe pildi lisasin juurde. Jeruusalemma vanalinnas on täitsa tavaline, et kimpuseotud juhtmed ja torud jooksevad majade välisseinu pidi, keegi ei hakka kaasaegsete mugavuste saamiseks ajalooliste ehitiste seintesse ja põrandatesse auke tegema, kui teisiti saab. Minu kokkupuuted Pauliga said alguse üheksakümnendate aastate teises pooles ja korraga kahes liinis. Kuna Paul oli soomepoiss ning minul nendega omad sidemed, saimegi tuttavaks mingil soomepoiste mälestusüritusel. Kohe võlus tema muhe jutt ja lahke olek, hiljem olid tema teadmised väga suureks abiks töös kohalike ingerisoomlastega. Teine liin, mida paljud vist ei teadnudki, oli see, et kuna Pauli kuulmine oli kehvemaks jäänud, osales ta kuigivõrd ka vaegkuuljate kokkusaamistel. Mäletan, kuidas otsisin talle kord kõrgemat pinki, sest kõnet ta päris istudes pidada ei tahtnud, pikalt seista aga haige jala tõttu ei suutnud. Viimane kohtumine jääb ligi aasta taha, kui õnnitlesime Pauli peatse 90-nda sünnipäeva puhul. Ka siis oli ta vaim virge ja pärimisi minu tegemiste ja ühiste tuttavate käekäigu kohta sadas lausa küllusesarvest.			OSCAR-2019
Hind ei peegelda kvaliteeti. Kuigi see võib olla väga raske, eriti naissoost olevustele, soovitame, et enne enda peeglist vaatamist või krediitkaardi ulatamist uurite rõivaste hoolduslipikut ning kvaliteeti. Nagu vanasõna ütleb: "ärge otsustage raamatu üle selle kaante järgi." Ja riiete ostul on seda vanasõna kasulik meeles pidada. Väljaarvatud muidugi juhul, kui Teie arusaam kvaliteedist ei ole muutunud alates oma esimesest kodus valmistatud kleidist algkooli ajal, s.t amatöörlik. Või isegi hullem - on kahjulik nii Teie tervisele kui ka keskkonnale. Kuid mida peaksite otsima? Kuidas head asja tähele panna? Ning mida peaksite teadma? Leidke vastused nendele küsimustele ja enamgi veel järgmistelt lehekülgedelt. Kallistage palun. Kas tundub tuttav? Aeg iga-aastaseks perekonna kogunemiseks. See on Teie võimalus näidata sugulastele, et kõik Teie kodus on korras - hea käitumisega lapsed, värskelt triigitud riided. Kuid, oh ei! Juba enne eelroa serveerimist on perekond tagasi alguspunktis. Kortsus! Ning Te vananete kiirelt lõunalauas. Mida oleksite võinud teha teisiti? Ostke Lihtne triikimine. Proovige seda kerget poetesti: Enne korvi panekut suruge kangast tugevasti pihku, et näha palju ta kortsub. Jätke väikese kallistusega kortsunud ese ostmata. Maailm võib olla nii ebaõiglane. Kortsutatud riided võivad samuti kortsuda. Seega võtke tarvitusele vajalikud abinõud. Sättige Gorenje pesumasin lihtsale triikimisele. Koheselt peale pesutsükli lõppu riputage veel niisked riided kuivama. Lihtsa triikimise programmi kasutades on riideid vajadusel kergem triikida. Uurige, kas see nõuab kuivpuhastust. Tahtmata solvata, tuleb põhjendatult öelda, et mitte alati ei kasuta kahejalgne x-kromosoom oste tehes mõistust. Trendid, imidž ja "Teie tagumik näeb selles riietuses hea välja” on palju tähtsamad kui hoolduslipik. Ja mis on tulemus? Proua saabub koju veel ühe ilusa kohustusliku moeka esemega, mis nõuab erilist puhastusviisi, sealjuures kohustuslikku rõivaeset kritiseerides. Ja mida peaksid naised sellest õppima (jah me teame, et Roomat ei ehitatud ühe päevaga)? Enne enda uurimist uurige hoolduslipikut. Legend räägib, et tööstuslik kuivpuhastus sündis kui prantslane Frenchman Jean-Baptiste Jolly avastas, et ümberkukkunud laterna kamper eemaldas laudlinalt õliplekid. Hoolimata sellest, kas legend on 100% tõsi või mitte, on fakt, et Jolly avas esimese kuivpuhastuse ettevõtte Pariisis umbes 1845. Puuvillane t-särk, puuvillane t-särk, puuvillane, puuvill. Puuvillased riided tõmbuvad pesus tihti kokku nii nagu ka linane, siid, viskoos, vill ja teised naturaalsed kangad. Nii et kui soovite vältida kokkutõmbumist, siis tehke kahte asja: 1 Ostke polüestrist, nailonist, lateksist, akrüülist, polüamiidist või teistest kunstmaterjalidest riideid või 2 ostke tegelikust suuremat suurust, et oleks kokkutõmbumise ruumi. Kui kahtlete kas tegemist on puuvillaste või lateksist pükstega, siis vaadake hoolduslipikut või veel parem küsige müüja käest… Enamus naturaalsetest kangastest läheb pesus kokku. Ning risk L suuruse muutumiseks M suuruseks on suurem liiga kõrge temperatuuriga pestes. Valides trummelkuivatuse on edasinegi kahanemine tõenäoline. Nii et hingake sügavalt sisse. Kitsad riided ei tähenda veel Teie suuremaks muutumist. See võib täheldada väiksemaks muutunud rõivaid. Tunne oma PVC-d. Pere mõõtude suurenemine tähendab lapse mõõtude suurenemist. Kuid olge ostu sooritamisel kriitiline. Plastikuga trükitud mängukarud süütuna näivatel mängupükstel on tihti tehtud PVC-st, mida on pehmendatud ftaleiinidega (sama mürgine kui kostub). Ftaleiinid võivad tekitada vähki ning vallandada allergilisi reaktsioone. Kahjuks on väga raske eristada PVC-ga või ilma selleta trükitud kangaid. Reeglina võite valida riideid, mis on tikitud või värvi mittemeenutava trükisega. Te võite enne riiete ostmist paluda poel välja selgitada, kas need on kaunistatud PVCtrükisega. PVC-trükiseid kasutatakse laialdaselt t-särkidel, spordisärkidel, laste- ja tööriietel. Seda nimetatakse plastisool või siiditrükiks. Pange tähele, et need plastist libisemiskindlad mustrid laste sokkide all võivad olla PVC-st. Unustage punane ja sinine. Aeg kiireks keemiatunniks kui soovite olla kindel, et Teie ujumisriiete värv kestab kauem kui mõned suvepäevad. Päikese energiast pakatavad ultraviolettkiired võivad purustada keemilisi sidemeid Punased ja sinised värvid on eriti kahjustatavad, sest nad neelavad kõige rohkem UV-kiiri. Ning mida see tähendab? Tabades punaseid ja siniseid riideid murravad UV-kiired katki materjali molekulid. Nad ei peegelda enam endiselt valgust ning meie kogeme seda värvi luitumisena. Nii et kui olete hull Ameerika lipu järele, siis peate ootama ning laskma selle trükkida sviitrile. Riided on värvitud ainetega, mis võivad sisaldada raskemetalle nagu plii, kroom, tina ja nikkel, mis võivad olla keskkonnale kahjulikud ning põhjustada allergiat. Seega peske riideid, sealhulgas ujumisriideid, enne kasutamist - soovitavalt paar korda. Kvaliteetsed riided sisaldavad harva ülemäärast värvi, väljaarvatud denim, mis peaaegu alati eemaldub. Uurige väljalõiget. Kaval, naiselik kanga test võib mitte olla esimene asi, millest mõtlete seistes staadionil ühes käes õlu ning teise käe suure vahuse sõrmega osutades sellele armsale jalgpalli kampsunile. Kuid kui soovite oma t-särgile pikka iga (vaata siia poeg - see on t-särk, mille su armas iga ostis siis, kui me võitsime esikoha - nüüd on see kogunisti sinu), siis on hea mõte vaadata kanga väljalõiget. Pikad püksid, t-särgid ja sarnased riietusesemed peavad olema lõigatud pikisuunas. Vastasel juhul kaotab särk peale pesu oma vormi. T-särk oli algselt aluspesu, kuid pärast II maailmasõda muutus teataval määral normaalseks väliseks rõivastuseks. Kuid ainult teataval määral. 50-ndatel t-särgis James Dean siiski šokeeris publikut. Ja kuidas sai t-särk oma nime? Paljud arvavad, et nimi viitab T kujule. Usaldage oma nina. Naised on ostmisel tavaliselt hea vaistuga. Ja seesama nina võib juhatada teed riiete juurde, mis ei sisalda tervist kahjustavaid kemikaalide jääke. Kas asi lõhnab kemikaalide järele? Kas see lõhnab parfüümi järele, mida võib lisada varjamaks kemikaale? Siis võib esineda kemikaalide jääke (pestitsiide, raskemetalle, värvaineid, pehmendeid, konservante - vabandust, kuid see on tõsi) riietes. Nahaga kokkupuutes võivad kemikaalid põhjustada allergiat ja vähki ning ka kahjustada organeid või meie hormonaalsüsteemi. Spordirõivad võivad higilõhna ärahoidmiseks sisaldada triklosaani. Kemikaalid kahjustavad keskkonda ja on mittevajalikud, kui rõivast pestakse regulaarselt. Riiete koostise loetelus ei näidata selgelt, kas triklosaani on lisatud. Kuid kui on, siis seda võib samuti nimetada antibakteriaalseks või antiseptiliseks. Pesulauaajast on palju muutunud. Pesumasinad ilmusid umbes 1960- ndatel. Kuivatid tulid veidi hiljem. Tänapäeval on enamik kodudest varustatud vähemalt ühega neist kui mitte mõlemaga. Kahjuks ei tulnud koos pesumasinaga kogemustega pesunaist. Mida peaksin tegema oma kollaseks tõmbunud laudlinaga? Mida peaksin tegema, kui tilluke punane sokk on värvinud ülejäänud voodilinad? Kuidas saab takistada värvide luitumist? Kuidas olla kindel, et minu värvilised riided ei anna enam värvi? Kui suurt kogust pesuainet ma tegelikult vajan? Millist mõju avaldab keskkonnale keeva vee tsükli kasutamine koos lisaloputusega? Kas on midagi, mida pean meeles pidama enne kui vajutan start-nuppu? Kogenud pesunaine võib vastata nendele küsimustele sinu eest, kuid kui Teil on teda raske leida õigel ajal, siis see on suurepäraseks alternatiiviks: Lugege edasi. Loksutage seda. On kurb, kui suvepidudeks sobiv käsitsitikitud laudlina näeb järsku kollakas ning plekiline välja. Siiski võib laudlina jälle muutuda piltilusaks. Esmalt, leotage seda: Keetke 10 liitrit vett. Lahustage vees 0,25 detsiliitrit soodat. Laske jahtuda ja seejärel pange laudlina lahusesse ja leotage 12 tundi. Seejärel keetke seda: Keetke 10 liitris vees 10 spl seebi helbeid. Lisage laudlina kui vee temperatuur on 60° C. Loksutage laudlina umbes 20 minutit. Loputage puhtas vees 3 korda (viimane kord soovitavalt pehmes vees). Nüüd on laudlina jälle valge. Optilised valgendajad on tegelikult illusioonimeistrid, mis teevad kollaseks või halliks muutunud riidest valgema kui nad on. Illusioon teostub grupi toimeainete abil, mida nimetatakse optilisteks valgendajateks. Toimeained muudavad mõned päikese nähtamatud UV-kiired nähtavaks lühema lainepikkusega valgeks valguseks. Valige pesuvahend pestava riide tüübi järgi ning järgige pakil toodud soovituslikku pesuaine kogust. Pulbriline pesuvahend tuleb täielikult vees lahustada enne rõiva sisse panekut ning kogu rõivas peab olema kaetud pesuveega. Mitmevärvilisi riideid tohib vees leotada ainult 10-15 minutit. Valgeid ja ühevärvilisi riideid võib leotada 1-2 tundi või kogu öö. Mõned õrnad tekstiilid, nagu siid, ei kannata leotamist. Mõni vill hoiab oma vormi paremini, kui kuivatate seda käterätikul. Seda saab teha nii: Võtke rõivas masinast välja peale liigse vee eemaldamist. Sättige vormi. Laotage villane kampsun puhtale, kuivale rätikule toatemperatuuril kuivama Laske lumeülikonnal kukerpallitada. Mudalombid, lumised mäed ja veeloigud on alati laste jaoks olnud ahvatluseks. Nii et meil on probleem, kui lumeülikond on kaotanud omaduse hülgida vett ja mustust (jah, seda juhtub, kui neid pesta tihti nagu seda tüüpi riiete puhul ikka). Mis edasi? Kasutage peale pesu lumeülikonna kuivatamiseks trummelkuivatust kui see talub seda. Lumeülikond saab tagasi oma resistentsuse ning väike laps võib jälle vabalt toimetada. Pole piisav? Ostke veekindlust tõstev vahend ning lisage seda eelpesule. Kui väiksekesed saabuvad koju määrdunud riietuses, siis on praktiline teha eelpesu ning jah, see on kõikidel Gorenje masinatel. Selle tsükli ajal leotatakse riideid 40 minutit, enne kui trummel pöörab alustamaks valitud pesutsüklit. Seega ei ole vaja riiete puhtaks saamiseks neid kaks korda pesta. Keetke koos sidruniga. Mitte alati ei ole vajalik võtta abiks kangeid lahusteid nagu temperamentne valgendi. Süütul sidrunil on tegelikult sama efekt - ning see on õrn nii keskkonnale kui ka tervisele, kuna sidrun ei ole mürgine sissehingamisel. Seega kui järgmisel korral valge sokk jääb kogemata punasesse pessu, siis tehke nii: Keetke sokki potis koos paari lõigu sidruniga. Sidrun on looduslik valgendi. Värvunud nailon: Leotage 5 liitris väga soojas vees 6 spl nõudepesu seepi ning 3 spl valgendit. Laske sel jahtuda toatemperatuurini, seejärel leotage nailonriideid vähemalt 1/2 tundi. Peske soolavees. Riietust, mis hakkab välja nägema luitunud ja kantud, on raske pesta ja kanda, ehkki see on üsna uus. Mida võite teha? 1 Visake rõivad minema ning nautige, et Teil on põhjus poodlemiseks või 2 Kasutage ettevaatusabinõusid. Vastavalt vanale pesunipile võite säilitada riiete värvi pannes riided enne nende esmast pesu külma soolavette. Lisage peotäis soola ämbritäiele veele. Soolal on mitmeid kasutusvõimalusi. Grillil (sütel olev sool tekitab vähem suitsu ning põleb pikemalt). Lilledele (värskelt korjatud lilled säilivad kauem kui veele lisada veidi soola). Munadega (keetke soolavees ning muna on kergem koorida). Vähem inimtegevust. Hoolimata sellest, kas veluur on tugev või mitte, kuulub see õrnade kangaste kategooriasse. Ja õrn tähendab õrna käsitlemist. Proovige seda järgmisel korral kui veluurjakk vajab sõitu trumlis: Pöörake see pahupidi. Pahupidi pööratult kaitsete ebemelist pinda vildistumisest ja kulumisest. See võib olla karm sõit, kui rõivas visatatakse masinasse teiste rõivastega koos - uuesti ja uuesti, uuesti ja uuesti, uuesti ja uuesti, uuesti ja uuesti, uuesti ja uuesti, uuesti ja uuesti, uuesti ja uuesti, uuestiI ja uuesti, uuesti ja uuesti, uuesti ja uuesti, uuesti ja uuesti, uuesti ja uuesti. Kui soovite vältida tugeva velveti elektriseerumist, siis peske riide pehmendajaga. See eemaldab kangalt staatilise elektri. Ja kui Te ei pese rõivast enne esimest kasutamist, siis pritsige seda riide pehmendaja ja vee seguga täidetud pihustiga. Ärge kunagi pange tundlikku velvetit kuivatajasse.			OSCAR-2019
Pesto on Itaalia põhjaosa Liguuria piirkonnast Genovast pärit kaste (pesto genovese),[1] mis koosneb traditsiooniliselt purustatud küüslaugust, basiilikust ja oliiviõliga segatud Euroopa seedermänni pähklitest, Parmigiano-Reggiano juustust ja Fiore Sardo juustust (lambapiimajuust).[2] Nimi "pesto" on genova murde sõna pestâ (itaalia keeles pestare) lühendatud mineviku kesksõna. See tähendab "uhmerdama" või "purustama" ja viitab pesto algsele valmistamisviisile kui koostisosade purustamiseks kasutati uhmrit ja uhmrinuia. Traditsioonilise pesto koostisosi peenestatakse uhmrinuia uhmris ringikujuliselt liigutades. Samast ladinakeelsest tüvest on vanaprantsuse keele kaudu tulnud inglise keelde sõna pestle ehk "uhmrinui".[3] Vanad roomlased sõid pasteedisarnast toitu, mille nimetus oli moretum ning mida valmistati juustu, küüslauku ja ürte koos purustades.[1] Tänapäevase pesto peamine koostisosa basiilik pärineb tõenäoliselt Indiast ja aretati just seal esimest korda kultuurtaimeks.[4] Kõige suuremal määral hakati basiilikut kasvatama Itaalias Liguurias ja Prantsusmaal Provence'is. Genova ümbruses elavad liguurid kohandasid seejärel vana Rooma-aegset rooga, kasutades pesto saamiseks basiilikut, purustatud küüslauku, riivitud kõva juustu (kas Parmigiano-Reggiano ja Pecorino juustude segu või üks neist juustudest) ja seedermännipähkleid koos vähese oliiviõliga. Igal Liguuria perel on sageli oma pestoretsept, milles on traditsioonilise pesto alla Genovese retseptiga võrreldes kerged erinevused.[5] See on peamine põhjus, miks pestoretseptid teineteisest erinevad. Esimest tänapäevasel kujul pesto retsepti mainitakse Giovanni Battista Ratto raamatus "La Cuciniera Genovese" (aastast 1863).[1] Prantsusmaal Provence'is arenes sama toit edasi tänapäevaseks pistou'ks: kombinatsioon basiilikust, petersellist, purustatud küüslaugust ja riivitud juustust (valikuline lisand). Erinevalt pestost ei sisalda see seedermännipähkleid. 1944. aastal mainis ajaleht The New York Times imporditud konserveeritud pesto-määret. 1946. aastal avaldas ajakiri Sunset Angelo Pellegrini pestoretsepti. Ent pesto ei saanud Põhja-Ameerikas populaarseks enne 1980. ja 1990. aastaid.[6] Traditsiooniliselt valmistatakse pestot marmorist uhmris puidust uhmrinuia abil. Esmalt asetatakse uhmrisse küüslauk ja seedermännipähklid ning muudetakse need kreemjaks massiks[2]; seejärel lisatakse pestud ja kuivatatud basiilikulehed koos jämeda soolaga ning jahvatatakse kreemja konsistentsi saamiseni. Alles siis lisatakse Parmigiano-Reggiano ja Pecorino juustude segu. Aitamaks juustu segusse liita, lisatakse natuke esimese külmpressi oliiviõli. Kindlalt suletud purgis (või lihtsalt õhukindlas plastnõus) esimese külmpressi oliiviõli kihiga kaetult võib pesto külmkapis seista kuni nädala ja seda võib ka hilisema kasutamise tarbeks sügavkülmutada.[7] Pestot kasutatakse tavaliselt pastatoodete lisandina, traditsiooniliselt järgmiste pastadega: Mandilli de Sæa (genova murdes sõna-sõnalt "siidist taskurätikud")[8], trofie või trenette. Traditsiooniliselt lisatakse roale ka kartuleid ja aedube, mida keedetakse samas potis, kus pasta kees. Lisaks kasutatakse pestot vahel minestroone supis ja vahel serveeritakse seda tomati- ja keedukartuli viiludega. Kuna itaalia pesto on üldine termin kõige uhmerdamise teel valmistatava kohta, leidub erinevaid muid pestosid, millest osad on traditsioonilised ja osad kaasaegsed.[9] Pesto alla genovese valmistamiseks kasutatakse Genova basiilikut, soola, küüslauku, Liguuria päritolu esimese külmpressi oliiviõli (Taggiasco), Euroopa seedermännipähkleid (vahel röstituna) ja riivitud Parmigiano Reggiano või Grana Padano ja pecorino Sardo või pecorino romano juustusid (või nendesarnaseid juustusid).[7] Prantsusmaal Provence'is leidub kastme veidi erinev variant, mida kutsutakse nimetusega pistou. Erinevalt Genova pestost kasutatakse pistou valmistamisel üldiselt vaid oliiviõli, basiilikut ja küüslauku; sellele võib küll lisada juustu, kuid toidus ei kasutata traditsiooniliselt pähkleid, kuna Euroopa seedermände seal piirkonnas lihtsalt ei kasva. Pistou kastet kasutatakse tüüpilises soupe au pistou supis ehk pistou maitsega juurviljasupis. Tegelikult ei sisaldanud kaste algselt üldse basiilikut, vaid selle asemel olid peamised koostisosadeks juust ja oliiviõli.[10] Vahel kasutatakse pesto valmistamisel seedermännipähklite asemel hoopis mandleid ja mõnikord segatakse basiilikulehtedega ka piparmündilehti.[10] Väljaspool Itaaliat on nime "pesto" kasutatud igat sorti külmade kastmete või dipikastmete kohta ja seda enamasti ilma, et neis oleks ühtegi algse pesto koostisosa: neis kasutatakse rukolat (basiiliku asemel või lisaks sellele), musti oliive, sidruni koort, koriandrit või seeni.[12] Üks teine Saksamaal kasutatav variant sisaldab basiiliku asemel karulauku.[13] Genovast Argentinasse välja rännanud itaallased tõid pestoretseptid ka sinna. Peruus kasutatav variant "tallarines verdes" (tõlkes "rohelised nuudlid", itaaliakeelsest terminist tagliarini) on veidi kreemjam, seal ei ole seedermännipähkleid (kuna need on Peruus haruldased ja nende hind ei võimalda seda), seal võib kasutada spinatit ja taimeõli (oliiviõli asemel) ja mõnikord serveeritakse seda praekartuli ja lihaga. Singapuris on populaarne Itaalia-Peranakani kööke omavahel sulatav variant "laksa pesto". Toidul on kohaliku karriga maitsestatud nuudlisupi laksa maitse ja seda valmistatakse pesto valmistamise meetodil.[14] Taimetoitlastele mõeldud pestod võivad sisaldada värsket basiilikut, pähkleid (nt kreeka pähklid või seedermännipähklid), oliiviõli ja roale tugevama maitse andmiseks ka miso-pastat ja maitsepärmi.[15]			OSCAR-2019
kui vajutasin puldilt next, et võtaks järgmise faili, siis võttis ac3 ka taha ja previous vajutades võttis algselt käivitatud failil ka heli külge keegi ehk oskab anda lingi viimasele ametlikule firmwarele või sellisele mis ilma anomaaliateta töötab Tere! oman ka Hiteker XDV-950 aga nüüd juhtus midagi imelikku mängijal on kõik olemas vool ja puldist tuleb sahtel ka lahti kõik tundub esmapilgul korras aga kui paned ükskõik millise plaadi sisse kas dvd , mp3 lihtsalt kirjutab no disc kas on võimalik et on peal mingi lukk või tasub kohe saata garantii remonti. puldi peal töötab nii open ja setup jne aga kui panna plaat sisse ja ilmub text loading on tekkind sinna text ette kella kujuline asi või on see kogu aeg minu arust mitte antke nõu mis teha? eile kõik töötas laps vaatas filmi siis sai masin kinni oli väike äikne aga kindlasti tean et masin oli kinni .hommiku ei lugenud midagi homme läheb garantii remonti siis . tänud ilusat õhtut. Ametlikku infot, mida on võrreldes beetaga muudetud, ei ole. Enda kogemuse järgi, on parandatud bugi heliga (osad filmid, mis kasutasid MPEG Layer 3 heli, ei teinud piiksugi. Nüüd korras). Firmware peale panemine on küll kummaline tegevus, igatahes seda hollandikeelset readme-d ei tasu tõsiselt võtta. Plaat sisse, playerile power off. Siis power on, valida "Start upgrade" ja Enter. Protsess kestab 2-3 minutit. Kui hoiatuskiri kaob ekraanilt, on protsess lõppenud ja plaat võib käsitsi välja võtta. - pleier mängib tõepoolest kõike. Ainus probleem, mis pärast viimast firmare upgrade-i on jäänud, on eriti kõrge bitreidiga XVid filmid, nt. LOTR: Return of the King (4CD). Selle filmi mängimine võtab ka suht korralikul arvutil hinge kinni. - pult võiks mugavam/intuitiivsem olla. Ma ei suuda siiamaani meelde jätta, kus on stop, kus on pause jne. Pimedas on suht tülikas neid pisikesi nuppe jälle otsida. - ma ei tea kas viimane upgrade lahendas seda probleemi (ei julgenud proovida), aga betaga oli nii, et kui valid puldilt Mode nupuga YUV sisend ja telekas seda ei toeta, siis tagasi SVideo peale ei saanud mingi nipiga. Pidi manuali järgi pimesi menüüdes ringi liikudes tagasi panema. Nii et "be warned" Lahenduseks oligi (nagu Wapper kirjutas) pimesi SETUP menüüs ringi liikumine ja aparaadile reseti tegemine (millegi pärast ma video alt ei saanud käima.. või siis ei leidnud vastavat parameetrit "pimedas" üles). ...kui plaadil on mitu kataloogi (näit. DVD plaadil Divx filmid igaüks oma kataloogis), siis ette tulevas menüüs näitab esimese kataloogi sisu ja pole mingit märki, et plaadil oleks mitu kataloogi. Siiski navigeerimisnuppudega edasi liikudes toob järgmisena välja järgmise kataloogi sisu. Kui ühes kataloogis olnud film ära lõpeb ja mängijat seisma ei pane, siis hakkab mängima järgmist filmi järgmisest kataloogist. ... Ma kõrvetasin filmid algselt ilma kataloogideta plaadile ja mängija ütles "Not supported files found". Panin siis igaks juhuks iga filmi eraldi kataloogi aga ikka samajama "Not supported files found" ...muidu mängib ilma eriliste probleemidetta ja plaadid teises mängijas (AB 2920) toimisid :S Mhm, minul igatahes mängib kenasti kui AVI-d on kõik juurkataloogis, ja ka siis kui need on subfolderitesse paigutatud. Üks kord nägin "No supported files found" teksti siis kui sisestasin CD-d, mille juurikas oli tühi ja peal oli hunnik subfoldereid, mis sisaldasid JPG faile. Miks lähevad videosettingud ise paigast ära mängija väljalülitamisel? DVD video ja mp3 on OK, aga kui tahan vaadata tavalist tv-d korraks, siis virvendab, kuigi enne oli korras. Suur mure.Panin viimase firmvare peale ja nüüd ei lähe mängija enam üldse tööle.Paluks abi.Ette tänades. Ei tea kas see on ainult minu mängija probleem, või on keegi veel sama asja tähele pannud. Nimelt osade XVid filmidega on selline kamm, et iga 5-10sek. tagant pilt kergelt "koperdab", no umbes nagu arvutimängus kui FPS langeb allapoole mingit piiri. See "koperdamine" kestab alla sekundi, siis mängib jälle edasi, kuni järgmise korrani. Selline jama on vaid teatud filmidega, ütleme iga kümnes XVid keskeltläbi. Mingit seaduspärasust ma nendel filmidel leidnud ei ole, ja arvutis mängivad need kõik puhtalt. Mina sellist probleemi pole täheldanud. Aga minul oli viimati probleeme filmiga Sin City (2 CD variant), failide lõpus läks heli ja pilt sünkroonist välja Ma pole vaadanud, mis koodekiga tegemist oli (ilmselt Xvid) XViD.i sünkroonist välja minemine(eriti AC3 heliga failidel) esines jaanuari firmware.ga. Juuni beta lahendas selle probleemi. Info puudulikusse probleemi lahendas juuni ametlik(lisaks veel üsna mitu probleemi) Näiteks hakkasid uuesti tööle XViD+3Pass GMC.dega faild(mis juuni beta.ga hakkisid) on küll pildi anomaaliaid, kuid asi on tunduvalt parem kui eelnevate firmware.dega oli! Panin pärast seda probleemi selle viimase firmware peale. Aga ma ei proovinud enam, kas läheb sünkroonist välja või mitte. Minul peal kõige viimane juuli kuu oma, mõned postid ülespoole teatasin rahvale selle ilmumisest. Mäletamistmööda eksisteeris sama probleem ka enne upgrade-i. Veel, pärast viimast upgrade-i õnnestus siiski paar korda pilt ja heli sünkrost välja viia. Vanasti oli see lihtne, kerid edasi-tagasi erineva kiirusega mõned korrad ja käes. Nüüd juhtub see harva ja iseenesest, kusjuures kui see juhtub, siis ei aita filmi peatamine (stop) ja uuesti algusest käivitamine. Mul on ka see viimane, juulikuu (?) firmware peal. Eile filmi vaadates panin tähele, et subtiitrid pole enam päris ekraani allääres, vaid umbes rea võrra kõrgemale tõstetud. Kusagil menüüdes seda reguleerida ka ei andnud. Ja millegi pärast ei võtnud ena ühele filmile subtiitreid alla, mida varem oli teinud Heh, olen ise ka tähele pannud, et nii mõnigi subtiiter osutub mängija jaoks "valeks" ja seda lihtsalt ei mängita, kuigi arvutis vaadates on kõik korras. Selliseid tiitreid kontrollides olen sealt alati vigu leidnud: rea algus ja lõpp on sama ajaga (või algus on hiljem kui lõpp), rea tekstiosa on tühi, SRT tiitris on jäetud keset teksti reavahetus jne jne jne. See on lihtsalt hämmastav kui palju on Subclubis tehniliselt vigaseid subtiitreid. Nüüdsest kontrollin alati enne kõrvetamist, kas subtiitri fail on korras, kasutan selleks SuDix-i nimelist proget, mis näitab kenasti kus kohas on vead ja millised. Siiamaani kõik "pahad" tiitrid tööle saanud.			OSCAR-2019
TS presentatsioon 1, TS presentatsioon 2, TS presentatsioon 3, TS presentatsioon 4, TS presentatsioon 5 läinud koos 12207H, DVB-S2 / 8PSK, MPEG-4 29 Käesoleva aasta septembris üsna ootamatult 13 ° E tootmise lõpetanud inglise keele uudised KOHE (News of the World) – asemel tavaline saade eetrisse ainult must ekraan. Praegu teadmata põhjustab heitkoguse lõpetamise, samuti, kas ja millal üldiselt kui see on uuendatud sellel orbitaalpositsioonile. Reisimine ja seiklus - meelelahutust kanali reisihuvilisi. Eetris - kasulikku teavet, kuidas valida marsruudi, reisikorralduse, teha puhkust meeldejääv ja vältida probleeme. Turistid leiavad asjakohast teavet kliimavöötmete linna, vaatamisväärsuste, traditsioonide erinevate rahvaste. Kanal näitab esietendus dokumentaalfilm maailma juhtivaid tootjaid: BBC Worldwide, LAGARDERE, Üksik planeet, NGC Network Int. trikk – meelelahutuskanalit, kus dokumentaalfilmid koguti, reality show, Filmid, seriaalid. Programmid seotud ühise teema ja "kangelased", nende hulgas - petturid, kuulus kelmuse, prankery ja muud targad avaliku, kes ei saa koos õiglus. Kanal võib leida tööparameetrite illusionistid, mustkunstnikud, mustkunstnikud ja psühholoogia. Teabe kohaselt, saadetakse MTS, seoses põletatud maapealse antenni päikese ketas võib halvendada signaali (vploty vajumisest) ABS-2 satelliidi (75° e) Järgnevatel päevadel: Moskva - 9 ja 15 oktoobris 9:25 linna 9:45 Moskva aja, jaoks otspunktide katvuse - 8 ja 16 oktoobris 9:21 linna 10:09 Moskva aja. "Intersputnik" rededicated, et sekkumine - regulaarne nähtus, mis kevadel ja sügisel mõjutab kõiki satelliite. Täpne aeg ja kestus sõltub suhteline asukoht konkreetse maajaama ja konkreetse satelliidi. Kaks korda aastas,, paar päeva enne või pärast kevadine ja sügisene pööripäev, võib lühidalt süvenevad või isegi täiesti kuristikku signaali tõttu päikese seisak satelliit. jaam, asub rangelt ekvaatoril, avatud valgustus täpselt päeval pööripäev. Põhjapoolkeral häireid avaldub veebruaris (päevani kevadpunkt) või oktoobris (pärast päeval sügispunkti). Lisaks lühiajalise häirega või kaotus signaali (mis viitab üksikute antennide), suurte professionaalne antennid järgmine riketest ja kahjustustest: kui antenn on varustatud jälgimise süsteemi, siis võib süsteem kaotada satelliit ja alustada otlezhivat Sun; Euroopa suure läbimõõduga antenn keskenduda päikese energiat võib kahjustada konverteri kiiritaja, antenn on fookuses. Tehnilised osakonna direktor, GK "Orion" ("Telekaart" brändi) Konstantin Saltykov ütles "Tele-Sputnik": "Solar sekkumine - see on loomulik aastane loomulik nähtus, tänu suurtele soojusmürast, päikesekiired. Seda protsessi iseloomustab kvaliteedi halvenemist satelliidi signaali, kuni selle täieliku kadumiseni, puhul juhus satelliidi ja päike ühel real. See juhtub kõigiga, ilma eranditeta, nagu geostatsionaarsete satelliitide, ja muud. Solar häireid võib esineda erinevatel aegadel, Aga, tavaliselt, lähedal päeva päikese pööripäev. Samaks sõltub kaebuse läbimõõt vastuvõtvate ja edastavate antennid: väiksem kui antenn, rohkem signaali suhtes mõju Päikese. Days häireid arvutatakse meie tehnikud, kasutades spetsiaalseid valemeid või programmide, tulemas välimus Partners Group of Companies "Orion" ja tellijatele "Telekaart" satelliittelevisioon hoiatada mitte vähem, kui kuu ". In "NTV-Plus", "Tele-Sputnik" teatas, et ettevõtte kõnekeskuse saab eelnevalt ajakava päikese häireid, kasutada seda teavet, et töötada tellijate. Ka see graafik on kõik ettevõtja partnerite. Kõnekeskuse "Tricolor TV" operaator ütles, et mis tahes teavet signaali halvenemist häirete tõttu ettevõtte avaldatud uudised. erilist kalkulaator saab täpselt arvutada päikeseenergia häirivat mõju, mis võtab arvesse kaaslane, omadused vastuvõtuantenni ja nende geograafiline asend. Suurim Saksa tasulise TV platvorm on sõlminud pikaajalise lepingu uuesti rent rajatised SES Video. BelTA õppinud pressiteenistus satelliidioperaatorile. Orbitalynaya seisukoht 19,2 kraadi idapikkust - see on kõige olulisem positsioon, et video Euroopas, mis annab katvuse üle 450 Saksa keele kanalid ja katab 17,5 miljoneid satelliittelevisiooni kodudes üle Saksamaa. Kanalite arv selles asendis kasvab, ja suurenenud rohkem kui 25 protsenti lõpust 2012 aasta. Lisaks, sest pildikvaliteet on muutumas üha olulisemaks vaatajatele, arvu HD kanaleid ASTRA satelliidid on kasvanud rohkem kui kaks korda rohkem kui samal perioodil - rohkem kui 160 HD TV kanalid ja kuus Ultra HD kanalite positsioone 19,2 kraadi idapikkust. "Pikaajaline koostöö Sky Deutschland rõhutab, Satelliidi on võtmetähtsusega infrastruktuur paljundamine signaali juhtivaid tasulise televisiooni operaatorid. Ulatust ja mitmeid teenuseid tähendab SES Video, et meil on head võimalused, Sky Deutschland tellijatele saaks kasutada kogu valikut kõrge kvaliteediga sisu standardses, kõrge ja ülikõrge resolutsiooniga, - jutud Ferdinand Kayser, Tegevjuht SES Video. Hiljuti pikaajalise lepingu pikendada üürilepingu mahutavus - see on kolmas leping, mis me oleme allkirjastanud suurklientidega tasulised varem 18 kuu, See näitab selgelt SES Video positsiooni eelistatud partner pakkuda video üle maailma ". Me räägime üks test mustrid “Sputnik 1”, mis loodi Nõukogude Liidu poolt oktoobris 1957 aasta. Hinnanguline väärtus palju oli umbes $150 th. poeskäija, kes soovis jääda anonüümseks, Maksin selle eest $700 th. Nagu märkis Bonhams, võttes arvesse maksmise komisjonitasude kogusummat $847,5 tuhat., üle hinnanguline väärtus ligi 5,5 korda. satelliidi mudel on alumiiniumist palli monteeritud neli antennid. Mudel kaal on umbes 45 kg, kõrgus – umbes 2 m. See loodi Nõukogude disainibüroo OKB-1 (nüüd – Rocket and Space Corporation “Energia” SP nimi. kuninganna) aastal 1957 aastal ja selle eesmärk oli testida, sh uuringu elektromagnetiliste häirete. Muud kanalid kõrglahutusega (HDTV) hakkas eetrisse Euroopa satelliit Astra positsioonis 19,2 ° E. Sellest asendist hiljuti läbi teste HD eetrisse televisioon Baieris. Regulaarne saateid käivitatakse sel pühapäeval, 1.10.2017. Baieri jaama ilmunud kaks transponderite – sagedusega 10,714 GHz ja 11,553 GHz. Esimesel sagedusel toimub endiselt tehnilised katsetused, Ultra HD resolutsiooni ja HDR. Paralleelne turustamine Baieri programmide SD ja HD resolutsioon Astra kestab kuni märtsi 2018 aasta. Pärast selle aja möödumist jaam saadaval ainult HD. Vaatajad on piisavalt aega võimaliku asendamise vastuvõtja, samuti migratsiooni programm. Sirius TV on universaalne iseloom telekanal. Selle tarkvara pakkumine hõlmab religioosse sisuga saadete ja filmide. Põhimõtteliselt on välismaiste toodete. Pea privaatne lennundus firma SpaceX Elon Musk, Esinedes International Astronautical Kongress (IAC 2017) Adelaide (Austraalia), jagatud plaanid kasutamise kohta ruumi raketi reisijate Maal, vähendada lennuaeg mis tahes punkti Maa kuni üks tund. Enamiku sihtkohtadesse lennuaeg on vähem kui tund. Eeldatakse, et firma käivitab reisijate kõrgusel, kus puudub õhutakistus, mis oluliselt suurendada võimalike kiirust ja tõhusust kütuse kasutamise vaatevinklist. Video animatsioon näitab reisijate, läheb pardal raketi, paigaldatud stardiplatvorm keset vett, millele nad võeti suures futuristliku laeva. Siis rakett lahkub Maa atmosfääri, mispeale eraldati reisijate kapsli jätkab liikumist sihtkohale maksimumkiirusel 27 000 kmh. Enne sihtkohta saabumist, laeva maanduda teise saidi maandumine / käivitamine. Musk ei ole ühtegi konkreetset ajakava sel juhul, kohaldamise raketi tehnoloogia ettevõte, kuigi, See näeb välja, et lend linnade vahel, mida kasutatakse BFR laeva, et SpaceX kavatseb alustada ehitada 6-9 kuud sõita Marsile.			OSCAR-2019
Tuleb välja, et igal aastal toimub hashruni raames üks Special Run. Selleks tuleb osta 50,000 rph (3€) eest pilet, mis tagab söögi-joogi, õnneloosi ja ürituse t-särgi. Kui tavaliselt on radade pikkuseks 5-10 km, siis seekord oli 15 km. Mulle (Made) väga meeldib joosta, aga eelistaksin 5-8 km radasid. Eestis olen kõige rohkem viitsinud Raja pargis (mõnus koht) 11 km läbida. Siinse kuumuse ja teedega lihtsalt tõmbab päris kiirelt rihmaks juba. Igatahes otsustasin mina sellest üritusest osa võtta. Täitsa loll! Otsustasin, et hakkan ennast selleks treenima, kuigi aega oli ainult 4 päeva. Käisin joogas, jooksmas ja jõusaalis. Päev enne jooksu ehk teisipäeval hakkas minu pea mõtlema, et "Made, kuhu sa ennast küll mätsisid". Ikkagi 15 km ja sellistel teedel, nagu siin, võrdub see praktiliselt poolmaratoniga. Käes oligi kolmapäev. Kehas oli sees suur ärevus ja võitlusvaim, nagu siis, kui kergejõustikus võistlustel käisin. Loomulikult kaasnes sellega ka väike iiveldus - kus ma selleta saaksin olla (: Päev möödus kiirelt ja üks hetk võetigi mind juba peale ja suund jooksma. Partneriks oli mul Hollandist pärit vanem naisterahvas Anneke, kes võtab enda mehega tihti sellistest üritustest osa. Kohale jõudes vajusid meil suud natukene lahti. Mastaap oli ootamatult suur. Parasjagu käis veel lava ehitamine, tehnika sättimine, suurte õlletünnide vedamine ja suur sagimine. Aeg hakkas venima. 15 minutit oli stardini ja need olid mu elu ühed pikimad 15 minutit. Üritusest osavõtjaid oli umbes 50. Pikka maad läbis umbes 20 inimest, kellest 3 olid naisterahvad. Enne avapauku veel suur pildistamine ja minek. Ligi 3 km jooksis rühm koos, siis hakkasid tekkima väiksemad seltskonnad. Juba selleks ajaks oli seljataga ränk tee. Pmst ainult suured tõusud mureda liiva peal ja kuumutava päikse käes. Tulid esimesed mudasemad kohad, kus suutsin veel enamvähem puhtaks jääda, siis aga taaskord tõus tõusu järel. 6 km-l sisenesime metsa, kus me eksisime korra ära. Seal olid päris koledad teed. Ma lihtsalt pidin astuma väikestesse mudahunnikutesse ja veeloikudesse, sest muidu edasi poleks pääsenud. Vaikselt karjusin omaette ja vandusin, kuna ma ei tahtnud nendest läbi minna. Puhtusefriik, nagu ma olen, ei tahtnud ma enda uusi pükse mustaks teha ja rõve välja näha. Jalad lirtsusid ja tossude küljes oli 2 lisakilo muda. Kui olime läbinud 7,5 km, siis mõtlesin küll, et täitsa pekkis, samapalju veel. Pmst olime ainult tõuse võtnud ja mudas libisenud, mille tõttu oli keha juba päris läbi. Mõnda aega jooksime hästi ilusal lagendikul, kus oli ainult loodust näha. Olime kuhugi kõrgele jõudnud, kuna nägime kaugele ja vaade oli super. Samal ajal hakkas päike vaikselt loojuma ja olime tunnikese juba jooksnud. Seal eksisime teist korda. Hashrunidel peame maast leidma paberihunnikuid, mis näitavad meile suunda, kuhu me minema peame. Tuul aga oli paberihunnikut natukene liigutanud ja sellepärast eksisime ära. Kui olime õige kohe leidnud, siis jooksime pikka aega allamäge ning tasandikel. Loomulikult sai ka natukene mudas mütatud ja sitavett ületatud. 10 km-l oli esimene kontrollpunkt, kus meile anti kollane käevõru. Mees ütles, et 2 km pärast tuleb finiš. Olin jumala õnnelik ja mõtlesin, et 2 km pole enam midagi. Jooksime, jooksime, jooksime ja ei mingit lõppu. Olime jätkuvalt sügaval looduses ja tsivilisatsiooni polnud nähagi. Tegelikult oli 3 km järgmisesse kontrollpunkti, kus saime punase käevõru ja öeldi, et 2 km lõpuni. Jaajahh! Koguaeg valetasid ): Lõpuks nägime maanteed, aga mida minu silmad veel nägid - 90 kraadist ligadi-logadist tõusu. Siis panin küll hambad risti ja lihtsalt rühkisin sealt üles, sest ma olin natukene kurja täis, kuna ma olin niiiiiiiiii väsinud ja lõppu ei paistnud tulevat. Lõpuks üles jõudes tahtsid jalad ja alaselg otsad anda. See oli ränk, mida mu keha tundis. Otsustasime natukene kõndida. Meie üllatuseks nägime ürituse autot, kus anti meile kingituseks t-särk ja thumbs-up naeratusega. Kell oli juba kuus läbi ja väljas oli pime, mis raskendas paberihunnikute leidmist. Võtsime kasutusele enda taskulambid ja sörkisime edasi. Ja nagu välk selgest taevast, kogesin mina enda esimest säärekrampi. Kunagi polnud niiiii hull olnud. Natukene kisasin ja krigistasin hambaid. Proovisime igatepidi venitada, aga mul oli niiii valus. Siis juba suuremast kurjusest panin jala venitus asendisse ja kannatasin ära. Hakkasin vaikselt edasi sörkima ja tusatsesin omaette. Lõpuks jõudsime kohale. Pidu käis täie hooga. Muusika mängis, inimesed sõid ja mõned kohalikud jooksjad olid segi. Minu kurgust läks kohe alla ainult pudel vett ja veel üks pudel vett. Jalad tudisesid all, säär andis tunda ja alaselg valutas. Aga muidu oli enesetunne hea, et ennast niimoodi ületasin ja ei andnud alla, kuigi vahel oli küll sellinne tunne, et enam lihtsalt ei jõua ja kopp on ees. Kokku jooksin 17 km, mis võttis aega 2 tundi 15 minutit Koju jõudes ei kukkunudki magama, nagu arvasin. Keha oli väsinud, aga vaimus leidus nõndapalju särtsu ja energiat, et öösel magasin vaid 2,5 tundi. Kuna keha oli omadega täiesti läbi, ei sobinud lihtsalt ükski asend. Minu suureks üllatuseks ei olnud järgmine päev jalad ja keha pakud, nagu eeldasin, et pärast sellist jooks oleks. Mingid naljakad jalalihased, mida ma pole kunagi tundnud, andsid endast natukene tunda. Õhtul tegin jooga ja 3,5 km jooksu igaks juhuks peale ja endiselt oli kõik korras. Tänaseks ei ole need naljakad lihasedki valusad (: Aga ma ei kavatse aasta otsa enam sellist distantsi joosta. Ei, ei, ei. Ma jään lühemate peale - 5-8 km on minu maad			OSCAR-2019
…et kõik ausalt ära räägitud saaks. Kas alustada sellest, kuidas ma tühja bensiinipaagiga Tartust Peipsi äärde sõitsin ja Alatskivi tankla müüja poolsurnuks ehmatasin? Kas alustada sellest, kuidas me sõime Kolkja kala- ja sibularestoranis kalapelmeene? Kas alustada sellest, et me sõitsime retroratastega läbi Kolkja ja Kasepää ning ma kordoni ees rattaga avarii tegin? Kas alustada sellest, et me käisime Voronja galerii avamisel? Kas alustada külaskäigust Mesi Taresse ja nende saunapaati? Või alustada sellest, kuidas me täna kell pool kuus Varnjast startisime, selleks, et õigeks ajaks Tallinnasse koosolekutele jõuda? Ilmselt peate te nüüd mõnda aega lihtsalt leppima sellega, et mu blogis tuleb nii umbes nädalane “Peipsiäärse eri”. Ja ma alustan siis tagantpoolt. Kui sõbranna mind täna kell pool kuus äratas, sest “me olime sisse maganud”, tahtsin ma teda sussiga visata. Ma ei tahtnud saunapaadist Peipsi järve kaldalt lahkuda. See oli selline idüll, et sõnadesse on seda raske panna. Päike säras juba kõrgel taevas, kuid hein oli alles kastemärg. Küla magas, ainult meie sahistasime oma kottidega. Või vähemalt nii me arvasime. Eemalt kostis auto hääli, keegi kõndis kusagil – see võis olla küla ainus elukutseline kalur Pjotr, kes oli tööle minemas, aga see võis ka olla Mesi tare perenaine Herling, kes varajasi külalisi oli teele saatma tulnud. Järsku sahises midagi pilliroos. Ei, ma ei tee nalja ega püüa teile vägisi silme ette luua mõnd Disney joonisfilmi. PÄRISELT tuli sealt välja luigepere – ema, isa ja kaks halli karvapalli. Ma olin päriselust nii hämmingus, et unustasin isegi Instagrami ja blogi jaoks pilti teha. Aga vaadake seda allolevat fotot varahommikust Peipsi ääres. Te ju saate aru, miks mul oli tõsiseid raskusi autorooli istumisega? Ma oleksin tahtnud sinna samasse maha (loe:toolidele) istuda ja hommikut nautida. Oleks potiga lõkkel kohvi keetnud ja vanakooli vorstivõileiba kõrvale muginud. Juba ainult seda pilti vaadates tahan ma tagasi. Ja siis juba “ultimaatset romantikapaketti” katsetama. Nagu saunapaadi nimigi ütleb on tegu veesõidukiga ja see ei pea niisama sadamas seisma. Selle saab mõnda kaugemasse lahesoppi ankrusse panna – telefonid ja arvutid kaldale jätta ja nautida lihtsalt loodust, vaikust ja head seltskonda keset järve. SEDA tahan ma järgmiseks katsetada koos oma abikaasaga! Mesi tare (LINK) pere tegemistel ja toimetamistel olen ma juba ammmmmmu silma peal hoidnud, nii läbi nende Instagrami, Facebooki kui ka Herlingi blogi ja kui mul nüüd avanes neile võimalus külla minna olin ma elevil nagu väikene laps jõuluvana ootuses. Ma ei liialda kui ma ütlen, et ma lugesin reaalselt päevi. Herling viskas nalja, et terve küla on elevil, et kuulus blogija (jahjah, ta pidas MIND silmas) on külla tulemas, aga tegelikult tundsin hoopis mina, et olen kuulsustel külas. Vahet ei ole, kellele ma ütlesin, et Mesi taresse minek, teadsid kõik kohe, et “aa, nemad on ju need, kellest saade oli ETV-s alles hiljuti” või et “aa, tema blogi ma ju loen” või et “aa, vaata, et sa neid siis tervitad, nad on nii ägedad.” Enne kui me end saunapaati sisse seadsime, nõudsime me majaperenaiselt ka Mesi tare tuuri. Teate, nendes kolmes vanausuliste külas (Kolkja, Kasepää ja Varnja) on vaatamisväärsusi nii palju – galeriist palvelate ja külapoodideni, kuid Mesi tare ise on juba omaette vaatamisväärsus. Pilte sellest kohast olin ma kõiki näinud, kuid pildid ei anna edasi isegi mitte poolt sellest emotsioonist, mis te koha peal saate. Kodulehel on küll ka kirjas, et Mesi tare kodumaja pakub külalistele n.ö nišiteenust ehk autentset majutust ühes tõelises vanausuliste küla iseloomustavas kodumajas, et toad on lihtsad ja majas puudub kraanivesi (nagu kogu külas) ning et maja on tunnustatud EHE ökoturismi- ja kvaliteedimärgiga, kuid millegi pärast arvasin ma, et maja on nii öelda eurom. Aga ma eksisin ja see on VAID hea, sest nii EHEDAT maja ei osanud ma ette aimata. Ma ei tea, kuidas, aga selles majas on iga väikseimgi detail läbi mõeldud, täpselt nii, et teile jääb tunne nagu te olekski kellegi koju külla tulnud. Kohe paneb keegi samovari hakkama ja pakub teile barankasid ja sibulasalatit. Jumala eest, kui ühte majja/külla/inimestesse on võimalik armuda, siis mina olen täiesti armunud. Ma vist olen natukene lõhestunud isiksus. Üks osa minust jumaldab mõisapuhkusi ja mõisaromantikat, teine osa minust tahaks aga elada sellises kohas nagu Varnja. Siiani oleme me mõlgutanud mõtteid Pranglisse kolimisest, nüüd mõtlen ma, et ah kui äge oleks hoopis Tartumaale kolida. Ja lapsehoidjad Tartus/Vasulas oleks ka nii lähedal. Ma arvasin, et Peipsiäärsed küladt on sama kaugel nagu välismaa, tegelikult on see Tartust vaid pooletunni autosõidu kaugusel. Ja see sõit on seda väärt! Puhkamiseks on majas kolm tuba, kuhu mahub ööbima kokku 10 inimest. Maja saab rentida ka korruste kaupa – esimene korrus (majutus kuni neljale inimesele) ja teine korrus (majutus kuni kuuele inimesele). Mu sõbranna Heily ütles, et kui nüüd ikka peaks juhtuma, et mees ta lõpuks naiseks võtab, siis see on see koht, kus tema oma pulmad peaks. Palun palun, öelge mulle, kuidas nad nüüd pulmi korraldama saaks? Kohe! Sest ma tahan pulma ja ma tahan siia majja ööbima/pulma pidama/elama. Tuur tehtud, liikusime me edasi oma ööbimispaika – “Mesispaa” saunapaati. Jah, see oli juba pildilt imearmas, kuid päriselt oli see veel sada korda nunnum. Ja tunduvalt suurem kui pildilt paistis. Kõik “mugavused” olid ka olemas. Spaaosas olid olemas vajalikud saunatarbed (mmmmm….saunamesi!) ja käterätikud, kööginurgas matkapliit, nõud, maitseained, kohv, magamistubades pehmed padjad ja tekid. Meil oli plaan ka peale saunatamist väljas lõkkel Hele-Maist ja Merlest inspireerituna chilli con carnet valmistada, kuid ilm kiskus veidikene tormiseks, nii et linnaprouad otsustasid ikka tubasteks jääda. Jälle üks põhjus tagasi minna. Ma pean ka ausalt tunnistama, et ma ei ole kõige suurem saunataja, kuid selles butiik-saunas veetsime me eile päris mõnusad mitu tundi, vahepeal käisime end vees jahutamas (küll nad olid meie jaoks mõnusa sooja vee tellinud!) ning muudkui aga spaatasime ja ajasime naistejutte. Te ei oska ette ka kujutada KUI kihvt kogemus see on, seda ei kogemust EI SAA sõnadega kirjeldada ja piltidega edasi anda. Teil ei jää lihtsalt muud üle kui ise kohale minna ja oma nahal saunapaat ära katsetada. Kas paadis palav magada ei olnud küsiti minult? Ei, sugugi mitte. Palav oli paadis vaid siis kui parasjagu sauna kütta ja “majauks” kinni panna, siis oli küll sauna tunne;) Isegi Heily, kes on teada-tuntud külmavares arvas, et paadis oli mõnusalt soe, nii nagu talle meeldib. Eraldi tahaksin ma rääkida ka wc-st. Eks mul ikka käis ju peast läbi mõte, et kuidas siis see osa lahendatud on, et kas tuleb old school kombel võsas käia, aga sain isegi aru, KUI rumal oli minust tegelikult mõelda, et ka see detail ei oleks neil läbi mõeldud. Nii luksuslikku välikäimlat nägin mina oma elus esimest korda. Mul on meie ööbimiskogemusest tegelikult nii palju emotsioone veel ja ma võiksin neid teiega jagama jäädagi, aga mu postitus on niigi juba kilomeetripikkuseks veninud. On aeg siinkohal vaid veelkord rõhutada, et MINGE & KÜLASTAGE. Mina jätkan blogis retrorataste lainel juba homme:)			OSCAR-2019
Kui olla aus, siis see on miski mida paljudel naistel või isegi meestel ei ole. Nad pole enda eluga rahul- kas siis välimuse, iseloomu, töökoha, hobide, sõpradega jne.. aga mida keegi arvatagi ei oska on see, et enesekindlus paistab ikka väga korralikult kōiges, mida sa teed välja. Toon näite: kui sa kõnnid tänaval sirge seljaga ja kindlal sammul jääb möödujal sinust 50% parem mulje, kui kõnnid pea norgus ja kuri nägu ees. Sa lood esmamulje endast just välimusega ja sellega kuidas sa käitud. Niiet järgmine kord mõtle sellele. Teine näide: kas sa oled üks neist kes läheb kontrolltööd koolis või esitust bossile tegema sellise mõttega, et nagunii ma ei saa hakkama ja mul läheb halvasti?! Just nii palju teevadki, mitte mõeldes, et see paistab välja ka nende välimusest ja aju hakkab tâpselt samamoodi mõtlema ja tegutsema. Kokkuvõttes lähebki nii nagu sa endale enne sisestanud olid. Järgmine kord mine mõttega, et ma olen õppinud ja selleks ettevalmistunud. Ma andsin endast parima ja tulemus tuleb täpselt samavääriline minu pingutustele. Kolmas näide (mis veidi kattub esimesega): kas sul on mõni kutt/tüdruk, kes sulle ikka no väga meeldib ja kellele on julm crush? I bet, et vähemalt 1/4 lugejatest on.. sa mōtled ikka iga paganama päev oma crushile, et kûll ta on ikka ilus ja lahe ja vahva, aga kindlasti sina ju talle ei meeldi, sest sa oled....! Boom juba see mõte viib su temast paljupalju kaugemale. Aga mis oleks, kui sa hoopis mõtleksid, et mulle meeldib ta ning ma püüan temaga sõbrustama hakkata, kes teab mis sellest välja võib tulla. Kuid usu tulemus on palju parem kui esimese mõtteviisi juures!! Olen sellele viimasel ajal niii palju mõelnud, sest olen seda näinud oma silmaga nii palju. Vähemalt üks inimene, iga päev ütleb minu kuuldes, mis talle enda juures ei meeldi ja et kõik on halb. Ega ma ei judge, sest mul on endal samuti madalamaid hetki, kus pole endaga üldse rahul ja enesekindlus on 0 juures. Aga siis tean, et see ei aita ja proovin koheselt enda mõtteviisi muuta. Blogialgusaegadel ma täiega koguaeg põdesin, mida-miks-kuidas keegi mu blogimisest arvab.. sest seda ei tee nii suurelt paljud minu vanused noored. No neid on palju, aga mitte sellises stiilis. Kui oleksin ainult sellepärast blogi tegemise katki jätnud, sest kardan teiste arvamust- poleks ma kunagi nii kaugele jõudnud, kui ma praegu olen. Ma poleks kunagi võitnud Aasta Noorblogija tiitlit ega saanud inspireerida noori toituma tervislikult ja treenima nii massiliselt kui ma seda teen praegu. Ma võin ausalt öelda, et olen nii paganama uhke, et ma suudan peaaegu* koguaeg blogi osas halvustavad arvamused ära tõugata ja mitte neist välja teha. Ma olen nii uhke, et olen raske töö ja vaevaga jõudnud 16 aastasena blogiga nii kaugele nagu olen seda praegu teinud. Hmm olgu, ma olen enda blogiga rahul. Aga kas ma ikka olen oma kehaga nii 100% rahul, kui te arvate. Vastus on kindel ei. Ma vaatan küll end vahest peeglist või piltidelt, et “Mida pekki ma olen paksuks läinud..” tegelt see muidugi ju nii pole. Selle juures on niiii palju faktoreid. Su keha näeb päeva jooksul nii mitu korda nii erinev välja. Sa lihtsalt pead oma keha armastama sellisena nagu see on. Muidugi seda pole lihtne teha, tean sest olen ise ju täpselt samas olukorras. Aga vaikselt enda mõtlemist muutes on võimalik teha suuri muutusi. Sa pead endasse lihtsalt uskuma! Eneseusk-ja kindlus on niiniii tähtsad faktorid, mida endas arendama peaksid! Muidugi oleneb inimestest, kes on sinu ümber (siin kohal tänud mu kutile, kes minusse enesekindlust aina rohkem süstib). Leidke endale sõber/pereliige/tuttav, kes teile sama head mõju avaldaks!! Üks asi mis kuulub veel enesekindluse juurde on see, et tuleb lõpetada enda võrdlemine teistega, sest see on niii vale! Tunnistan, et teen seda ise ka väga tihti- bad me!! Aga siis püüan kohe enda mõtlemist suunata sellele, mis mul endal kõik olemas on ja kui väga mul on vedanud. Tervisliku elustiili juurde kuulub muidugi ka hea enesetunne ja hea välimus- muidu ei tunne õige naine end ju hästi.. Eriti talve tulekul hakkab nahk aina kuivama, käed lähevad karedaks- no kõige nõmedam asi ikka!! Kuid ma olen sellele leidnud lahenduse: Eucerini Aquaphor salvi, mis sobib peaaegu igale kehapiirkonnale. Olin sellest väga palju kuulnud nt Buduaarist (telesaade laupäeva hommikuti), samuti internetist lugenud ja otsustasin, et proovin siis ise ka järgi. Talviti on mu käed alati karedad ja näonahk kuivab, see kreem tundus justkui 2-3-4 in 1, sest toimeid tundus kohe liiga palju ja liiga häid :)) Kas sa oled nende inimeste hulgas, kellel tekib suhteliselt tavalistest asjadest allergia (pesupulbrid, seebid, kosmeetika)? Siis Aquaphor salv on suurepärane eriti tundlikule nahale, sest niisutab seda ning leevendab ärritust. Äkki kardad nüüd, et võib tekkida hoopiski sellest salvist allergia, siis see on ka peaaegu võimatu, sest toote valmistamisel pole kasutatatud värvi-, lõhna- ega säilitusaineid! Tahate teada, mis teeb selle kreemi nii suurepäraseks- seal on seitse koostisosa, mis kokku pannes nii mõjuvad. Toon välja nendest kolm: esiteks on seal Panthenol- mida kasutatakse niisutava toimeaine tõttu, samuti ka pisikeste põletuste ravimiseks. Näiteks võib seda kreemi kasutada ka peale tätoveerinugu tegemist, et ravida. Järgmisena sisaldab see glütserooli, mis on ka niisutava toimega ja ärrituse vastu. Puhast glütserooli kasutatakse ka putukahammustuste ja konnasilmade vastu. Viimasena on seal bisabolol, millest ma polnud varem mitte kui midagi kuulnud. Väikse otsingu järel sain teada, et sellel on põletiku ja ärrituse vastane toime, kuid ka mikroobivastane toimeaine. Need kolm koostisosa mõjuvadki nii hästi naha kuivusele ning aitab sellele barjääri kasvatada, mis nahka pehmena hoiab. Ise järgi proovides võin öelda, et kogu mu kirjutatud jutt on täiesti tõene, sest päriselt muutusid minu käed kohe palju pehmemaks. Samuti polnud enam katkisi ja koledaid küünenahkasid. Seda suurepäraste toimeainete, kuid väga heade koostiosadega kreemi saate osta hästi varustatud apteekidest. Märkamatult on suve lõpust juba 5 nädalat möödas ning Septembri kuugi seljatatud, aga mind siin blogis väga tihti näha pole. Miks siis? Muidugi võiksin öelda, et vabandused on vabandused, et peaksin ikka seda aega leidma ning siia teile kirjutada, kuid uskuge mul on tõeeeeesti väga kiire graafik. Seda on ilmselt näha ka sellest, et ma instagramis pole ka nii aktiivne kui varem, kuid parandan ikka vaikselt seda viga. Sellest aastast olen siis lõpuklass, kõigi eksamitega. Täpsemalt tuleb mul sel aastal põhikooliga hüvasti jätta. Kui olla aus, siis see üheksa aastat on läinud ikka tagasimõeldes linnulennul. Aga kõrvaline jutt kuulub mujale, miks ma siis just praegu nii tiheda graafikuga olen? Sest üheksas klass on ikka nii mitu-mitu korda raskem, kui ükski eelmine kooliaasta. Ma olen alati olnud rohkem lahtise peaga, kunagi pole pidanud heade hinnete jaoks väga pingutama, kuid see aasta muutis kõike. MA PEAN KODUS ÕPPIMA! Mis on minu jaoks niii harjumatu, sest eelmistel aastatel kooliuksest välja astudes ma enam koolikotti ei puudutanud. Nüüd õpin peaaegu iga õhtu ühe tunni, lisaks nädalas on üks päev, kus lausa õpin neli tundi, et oleks korraga asju ette tehtud. Ja on niiiii palju kontrolltöid ning tunnikontrolle. Aga vinguda pole mul vaja, sest siiani olen ikka ilusti kõik tehtud saanud. Septembrist läksin ma ka tööle, meie Tantsukooli adminniks. Nii hea on olla tagasi seal, kus olen oma elust 6 imelist aastat veetnud. Seal käin küll ainult ühe päeva nädalas nii et kooli, see segama ei hakka. Pigem tuleb rohkem täiskasvanu tunne sisse, vastutust ju ikkagi on. Trenni ja toitumise juurde jõudes võin öelda, et olen oma mõnusas rutiinis tagasi- mis mulle tegelt ju väga meeldibki. Treenin 4-5x nädalas. Jaotatult: 1. õlad, rind, triits; 2. selg, biits; 3. aeroobne, kõht ja jalad (mida olen vaikselt jälle hakkanud raskustega treenima); 4. ülakeha koos ja 5. tavaliselt vaatan jooksvalt, mida isu teha on. Toitudega olen ka ilusti järje peal ning isegi nädala sees trackin MyFitnessPal-i. Kuidagi mõnus on asjadel silma peal hoida, et kas söön ikka piisavalt ja kuidas makrod jaotatud. Nädalavahetusel annan toidupäevikule puhkust ja söön nii nagu n.ö tahan, ikkagi suuremas osas tervislikult. Muidugi luban endale ka väljassöömist ja veidi isude rahuldamist, aga kõike ikka mõistusepiirides. Täpselt nii mulle meeldibki :)) Käisin ka Roela koolis loengut andmas noortele, et neid inspireerida tervislikult toituma ning sügisvaheajal lähen JK Tarvasesse samuti noortega rääkima. Niii hea on näha, et noore inimese jutt ikka läheb noortele rohkem korda, kui täiskasvanu oma! 😉 Luban, et püüan ikka teile rohkem aega leida ning jutustama erinevatel tervisliku elustiili teemadel. Nüüd tuleb üks postitus otse südamest, selle kohta, kuidas elu õpetab mind ka võitmise asemel kaotama. Jah, me keegi ei oska oma emotsioone ja tundeid iga hetk õigesti väljendada, kuid eks see ongi elu ilu- seda õppida. 27.09 toimus Rakveres ehk mu kodulinnas Noorte Inspiratsioonipäev, kus tunnustatakse noori, kes inspireerivad teisi noori. Endale üllatuseks olin minagi nomineeritute hulgas. Ega ma seda isegi ei teadnud, enne kui oma klassi sinna üritusele registeerida tahtsin. Üritusel oli neli kategooriat ja minu oma kõige suurem, selle nimi oli "Aasta Noortegija". Konkurente oli mul minu mäletamist mööda 5. Muidugi algul polnud oma võidus kindel, kuid siis mõtlesin, et see mida teen noorte heaks on ikka suur asi. Ma motiveerin neid igapäevaselt trenni tegema ja tervislikult toituma, ma võitsin Eesti Blogiauhinnad. Arvasin, et see on vägagi inspireeriv. Südame tagudes kutsuti mind lavale ja kiideti ilusate sõnadega. Ütleme nii, et olin viimase hetkeni lootusrikas ja veidigi liiga eneskindel, et võit saab minu omaks, kuid mis juhtus on see, et MA EI VÕITNUDKI!! Muidugi laval enda pettumust välja ei näidanud, aga lavalt maha astudes nägi iga saalis istuja mu näost pettumust ja isegi mu kurja ning tõsist pilku. Peale seda astusin põhimõtteliselt saalist kohe välja, võtsin oma mantli ja lahkusin teatrist. Muidugi oli mu telefon täis sõnumeid sõpradelt/sõbrannadelt, kes arvasid, et ma võidan ja tegid minust laval pilte. Nende üllatus ja pettumus oli kokku sama suur, kui minu oma. Teatri ees seistes ja ema oodates, püüdis mu kallim ikka mulle selgeks teha, et ega igakord ei saagi võita ja, et peaksin õppima ka kaotama. Minu jaoks olid need sõnad justkui tühja öeldud, sest minu peas käis ikka see, et "Mis asja, ma saan üle Eestilise auhinna, aga oma väikses Rakveres mitte?!" Ma olen harjunud, et kui olen millegi kallal, siis tuleb ka vastav tulemus- tavaliselt siis võit/hea hinne. Kuidas siis seekord nii ei olnud..? Ema saabus mulle järgi ja ma istusin autosse, ta nägi mu pettumust ja püüdis lohutada, kuid ega temagi sõnad mind ei lohutanud. Trenniriided selga ja suundusin saali, kus mul oli küll plaanis teha aeroobne+kõht, aga süda ütles, et raskustega trenn oleks praegu teraapia eest. Peale trenni ma olin justkui täiesti teise mõtlemisega inimene. Kõik oli justkui ühe 1,5h trenniga selgeks saanud. Ma ei saagi alati arvata, et võidan. Endasse tuleb uskuda, kuid ei tohi olla liiga enesekindel! Armsad jälgijad, ärge võtke kõike nii iseenesest mõistetavalt, muidu see toob teid järsult reaalsusesse tagasi. Just see juhtus ka minuga. Kuid nagu mu armsad sõbrad ütlesid, "Järgmised võidud on sinu" ja Villem "Kuigi ma ei võitnud tiitlit võitsin rahva südame suurima aplausi ja tuttavate toetusega". Mõni äkki mõtleb, et miks ma üldse sllise postituse kirjutan.. just sellepärast, et tahan olla teiega 100% aus ja rääkida kõik südamelt ära. Ning kui teil ei lähe igakord nii nagu te arvate ja loodate, siis teadke, et kõigil on selliseid hetki :)) Aitäh igaühele teist, kes te loete mu blogi, jälgite toidupilte Instagramis ja kirjutate jne.. te olete need, kes panevad mu pähe pisikese mõistusehääle, mis paneb mu mõistma, miks ma seda teen. Eelmine postitus oli hammaste valgendamise kohta ja nüüd mulle hakkas täitsa see arvustamine meeldima nii et täna võtan ma ette Luminescence Collection trenniriideid, mis praegu eestis populaarsust koguvad. Firma tuli enda trenniriietega välja minu teada umbes 2018 aasta suve algul ja nüüd kuu jooksul on võimalik neid ka tellida. Teate, need on toodetud Eestis! Kuid saadetakse ülemaailma kõigile tellitajetele! 😉 Muidugi piilusin nende tooteid paar korda ja kõiki trennitajaid, kes neid kandsid ja pilte postitasid. Sain aru, et tahan endale täpselt samamoodi ühte set-i. Valik nende kodulehel on küll väike, aga värve igale maitsele: sinised, virsiku roosad ja valged heleroosade laikudega. Viimase nimi oli Sunrise set ja see valituks saigi. Teenindus oli muidugi mega kiire ja sõbralik. Kaup jõudis minuni kahe tööpäevaga. Samuti teenindaja kellega rääkisin saatis mulle iga suuruse kohta mõõdud, et saaksin mõõta ja valida täpselt õige suuruse endale. PS! Mõõdud olid jumala õiged, sest riided istusid valatult!! Olen nii-nii õnnelik nende uute trennikate üle, nüüd on veel rohkem motivatsiooni värvilised trennikad selga tõmmata ja trenni lipata. Jah, võibolla hind ei ole kõige odavamate hulgas. Kuid usu, see raha on seda väärt, sest saad vastu tõsiselt kvaliteetsed trenniriided, mis on tugevast ja läbipaistmatust materjalist! Hea enesetunde ja välimuse saab muidugi treenides, aga kuidas teha ennast veel enesekindlamaks? Muidugi aitavad kaasa säravad ja valged hambad, et enam ei oleks hirmu naeratada hammastega. Mind kutsuti hambaid valgendama ja otsustasin ka teiega enda kogemust jagada, sest äkki kellegil teist on sellega muresid. Seadsime Amaniga koos sammud Kookos Sära Hambavalgendussse, kus koos oma hambad ette võtsime. Selles salongis valgendatakse hambaid loodusliku geeliga, mis ei tee hambaid tundlikuks. Tulemus on kohe näha peale esimest korda. Olenevalt hammastest peaksid need minema umbes 4-9 tooni valgemaks, minul läksid 7 tooni :)) Ka suured kohvisõbrad ei pea muretsema plekkide üle hammastel, sest isegi need eemaldatakse protseduuri käigus! Peale selle, et saad esimese korraga hambad valgemaks on see salong niii armas, heledates toonides ja kodune. Valgenduse ajal saad pikutada mugaval diivanil ja 45 minutit läheb, kui linnulennul. Ja naine, kes sinuga seal toimetab on mega tore ja rõõmsameelne. Kindlasti jääb seal käigust hea emotsioon igaühele! Üks kõige tihedamaid küsimusi, mida saan enda jälgijatelt on "Kuidas saada endale sponsoreid/koostöö partnereid?". Olen kõigile ka mõne lausega vastanud, aga nüüd tulin ideele pikemalt lahti kirjutada, äkki isegi mõnele alles alustanud blogijale ideid jagada. Üks kõige tähtsamaid punkte on see, et sul peab olema keskmisest suurem jälgijaskond.. paarisaja jälgijaga kontod või blogid ei tasu firmadele lihtsalt ära. Toon näite: ma promon (pigem ikka soovitan, sest jagan teiega ainult tooteid, mis mulle tõsiselt meeldivad!) mõnda batoonikest, siis ega igaüks seda tellima või ostma ei lähe. Võib minna näiteks üks inimene kümnest/kahekümnest ja siin tulebki mängu jälgijaskonna suurus. Kui sul on 200 jälgijat, võib ostma minna ainult 10 inimest. Aga 4000 jälgijaga, võib minna seda batoonikest ostma juba 200 inimest (need on näited, mitte tõsielu fakt)! Vahe on ju täitsa märgatav!😉 Teiseks pead sa jagama väärt sisu, see punkt koosneb mitmest osast. Sa peaksid tegema kvaliteetseid pilte, mis paneksid inimesi sellest tootest huvituma, sest kiiruga möödaminnes pildid pole minev kaup! Sa peaksid olema postitamises järjekindel ehk püüad olla igapäevaselt jälgijatel pildis, siis on neil ka huvitav sind jälgida. Sa võiksid olla originaalne, mõtlema ise välja retsepte/stiile jne, copycat ei soovita ma kellelgi olla! Kolmandaks peab sul olema hea suhtlemisoskus. Sa võiksid olla viisakas ja meeldiv kõigiga, jälgijate/koostöö partneritega jne.. See ei olene, kas suhtlemine on internetis läbi sõnumite/meilide või näost näkku- meeldiv tuleb olla igaljuhul. Inimese suhtlemiseviis ütleb temast ja tema tegevusest palju, kui inimene on ebameeldiv ei soovi keegi temaga tegemist teha! Paari aastaga, mis olen suurel blogimaastikul olen veetnud olen teinud mitmete firmadega koostööd: FitShop toidulisandid, CoffeeStar Roastery kohvi, EstFit Estonia pähklivõid ja toidulisandid, Lohilo, Pombel Fruits smuutid, Vitamins.ee toidulisandid, Aqva Spordikeskusega kohviku pidamine, Tallegg, Rakvere Lihakombinaat, FoodIn Eesti, Njie Eesti, Rajaleidjaga, ALeCoqiga, BeMore superfoods-ga ja Rohuaia kohvikuga. Olen kõigile väga-väga tänulik ja iga koostöö on omamoodi huvitav ja õpetanud mulle midagi uut. Loodan, et teil oli huvitav lugeda sellist stiili postitust ja saite mõne uue idee või mõtte, kuidas oma blogi edendada. Ja jätke meelde, et alati ei pruugi firmad sulle kirjutada vaid vahest võid neile hoopis ise kirjutada ning sellest võib välja kujuneda väga edukas koostöö. Ole julge ja pealehakkaja! •Enesekindlus ja eneseusk Kui olla aus, siis see on miski mida paljudel naistel või isegi meestel ei ole. Nad pole enda eluga rahul- kas...			OSCAR-2019
Oleme Gustavsbergis töötanud alati selle nimel, et leida uusi ja nutikaid lahendusi säästvamaks tootmiseks ning valmistamaks keskkonnasõbralikke tooteid. Meie lai tootevalik ulatud ökonoomse loputusega WC-pottidest kuni eneriatõhusate segistiteni. Gustavsberg on uhkelt juba kaua kandnud keskkonnaalaselt sertifitseeritud ettevõtte aumärki ning me pöörame keskkonnale tähelepanu kogu toote elutsükli vältel - tootearendusest, tootmisest, logistikast kuni vannitoa valmimiseni. Lihtsalt valides meie tooteid säästad energiat, vett ja raha. Siiski ei tähenda jätkusuutlikkus meie jaoks ainult keskkonda. See hõlmab ka sotsiaalset vastutust, mis eelkõige tähendab ohutu töökeskkonna loomist meie töötajatele ja meie toodete paigaldajatele. Järgmine samm on meie tootmise pidev teadvustamine ja lahenduste leidmine kuidas me saame kaasa aidata ühiskonna säästvamale arengule. Püüeldes jätkusuutlikuma tuleviku poole osaleb Gustavsberg ülemaailmses WaterAid projektis, aidates varustada inimesi puhta vee ja kanalisatsiooniga. Meie töö jätkusuutlikkuse nimel katab kõiki meie tegevusalasid projekti algusjärgust kuni keskkonnasäästliku vannitoa valmimiseni, mis säästab nii energiat kui raha ega kahjusta keskkonda. Keskkonnasäästlikud tooted ja majanduslik edu käivad käsikäes. Näiteks on meie energia- ja veesäästlikud WC-potid aidanud meil saavutada rahvusvahelist müügiedu. Oleme kaua töötanud keskkonnasäästlike protsesside arendamise nimel. Tegelikult on meil oma tehases olnud puhastuskeskus juba 1968. aastast. Samuti oleme me loonud süsteemi, mille abil kasutame põletusahjudest ülejäävat kuumust oma hoonete kütmiseks. Keskkonnasõbralikud on nii meie vannitoatooted kui pakendilahendused. Näiteks on kõik meie segistid taastöödeldavad ning valmistatud suures osas taastöödeldud metallist. Oleme loonud ka säästlikud ja keskkonnasõbralikud pakendilahendused, mis vajavad vähem materjali. Meie püsiv eesmärk on täiustuda, olla uuenduslik ja luua kauakestvaid jätkusuutlikke ja keskkonnasäästlikke tooteid. See on meie edu võti. Segistite ja liitmike valmistamise tehases taaskasutame me valuahjude ventilatsiooni- ja kütteenergiat. Kütame oma Vårgårda tehast biokütusega, mis tuleb hakkepuidu põletamisest vaid 500 meetri kaugusel asuvas tehases. Me ei kasuta enam kütmiseks õli ning see ei ole mitte ainult vähendanud mõju atmosfäärile, vaid aidanud loobuda ka õli raskevedudest meie tehastesse. Me taastöötleme tootmismaterjale nii ettevõttesiseselt kui -väliselt. Eraldame tootmisprotsessis tootmisjäägid nagu kiibid ja jahutusvedelikud ning saadame need taaskasutusse. Oleme vähendanud keskkonnale ohtlike kemikaalide kasutamist tootmisprotsessis. Me kasutame väliseksperte kontrollimaks tootmises kasutatavaid kemikaale ning otsime pidevalt keskkonnasõbralikke asendusaineid. Tänu investeeringutele ventilatsiooniseadmetesse, oleme viinud tolmuheite määra alla piirnormi. Oleme tegelenud müraga läbi erinevate investeeringute ventilatsioonisüsteemi komponentidesse muutes ühtlasi ventilatsioonisüsteemi kasutamise rutiini ja aegasid. Jälgime pidevalt veehulka, mis läbi meie tootmisprotsessi jõuab tagasi keskkonda. See on tunduvalt väiksem litsentseeritud järelvalve poolt etteantud piirnormidest. Tootmisjääkidega tegeleme koostöös jäätmekäitluse firmaga. Läbi aastate oleme oluliselt vähendanud prügilasse minevaid jääke ja aina enam neid taaskasutanud. Kõige säästlikum loputus kasutab vaid 2,4 liitrit vett ilma tõhusust ohverdamata. See on suur sääst võrreldes 1960 – 1970. aastate mudelitega, mis tarvitasid 9 liitrit vett loputuse kohta. Meie segistite patenteeritud veesäästufunktsioon koosneb väikesest temperatuuri- ja veehulga piiramise süsteemist, mis hoiab kokku suure hulga energiat ja raha. Kui 2010. aastal tutvustati segistite energiaklassifikatsiooni, oli see väga teretulnud. Oleme keskendunud oma töös energiasäästule juba pikka aega. Meie Nautic valamusegisti sai energiamärgise skaalal kõrgeima võimaliku hinde (A) ja parima tulemuse testis osalenud valamusegistitest. Sama kehtib ka Nautic sarja köögisegisti kohta, mis oli ja on senini testitud köögisegistitest parim. Kõik meie segistid on taastöödeldavad. Veelgi enam – need on suures osas valmistatud taastöödeldud metallist. Uute segistite paigaldamisel taastöödeldakse 95% vanadest segistitest. Messing muudetakse uueks „toormaterjaliks“, millest messingitehases valmistatakse segistite tootmisel kasutatavaid vardaid ja latte. Oleme loonud ka säästlikud ja keskkonnasõbralikud pakendilahendused, mis vajavad vähem materjali. Üheks näiteks on meie vannitoasarja Nautic auhinnatud pakendilahendus. See koosneb vaid kahest osast – Styropor® kõvavahust ja lainepapist – mida mõlemat on lihtne sorteerida ja taaskasutada. Lisaks mähime oma segistid mikrokiust kangasse, mida meie kliendid saavad kasutada kodu koristamisel – ning seejärel taasringlusesse saata. Gustavsbergi tooted on kõrgeima kvaliteediga ning loodud kestma aastaid. Hoiame Gustavsbergi kaubamärgi varuosasid saadaval veel vähemalt 10 aastat pärast toote lõpetamist. Meie Vårgårda tehas toodab segisteid ja turuliidriks olevat Vatette toruliitmike süsteemi. WC-pottide lõpptootmine toimub Gustavsbergis. Meie tarnijad ei pea olema keskkonnaalaselt sertifitseeritud, kuid neil peab olema aktiivne keskkonnaalase töö programm, mis vastab meie nõuetele. Sõlmime kirjaliku lepingu, mis garanteerib, et võetakse vastutus nii oma töötajate kui keskkonna eest. Me teeme koostööd vedajatega, kes on töötanud välja selged ja pikaajalised strateegiad keskkonnamõju pidevaks vähendamiseks. Mõiste ISO 14001 alla koonduvad Rootsi Standardiinstituudi (Swedish Standards Institute) poolt loodud standardid, mis keskenduvad keskkonnajuhtimisele. Koos loovad need standardid keskkonnajuhtimise süsteemi, mida on lihtne kohandada individuaalsetele ettevõtetele. Standardid on tööriistad, mis aitavad organisatsioonil rakendada aktiivset ja tõhusat keskkonnaprogrammi. Pärast juhtimissüsteemi juurutamist hinnatakse keskkonnaalast tööd ka väljastpoolt. Töö vastamisel standarditele omistatakse ettevõttele sertifikaat. Rohkem infot veebilehel www.sis.se. http://www.sis.se/ Meie Vårgårda tehas on registreeritud EMAS-is – Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemis, mida kasutatakse nii era- kui avaliku sektori organisatsioonide puhul. Arvestades aruandluse, auditeerimise ja kontrolli nõuetega, on see laiahaardelisem kui ISO 14001, kuid tegelikult täiendavad need kaks keskkonnajuhtimise süsteemi teineteist. EMAS-is registreeritud organisatsioonid on kohustatud oma iga-aastaseid keskkonnaauditeid avalikustama. Lisainformatsioon veebilehelt www.emas.se ISO 9001 on Rootsi Standardiinstituudi poolt välja töötatud juhtimissüsteem ettevõtete kvaliteedi tõstmiseks. See aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel tugevdada ja suurendada sisemiste protsesside tõhusust – alates sellest, kuidas vastata telefonile kuni tööseisakute vältimiseni – ning pidevalt ettevõtet arendada, et vastata klientide nõudmistele ja säästa ressursse. Kui juhtimissüsteem on kasutusele võetud, saab viia läbi välise hindamise. Kui kvaliteeditöö vastab standardile, omistatakse organisatsioonile sertifikaat. Lisainformatsioon veebilehelt www.sis.se Meile on omistatud rahvusvaheline tunnustus hea pakendidisaini eest, mida oleme kasutanud meie vannitoasarja Nautic keskkonnasäästlikul pakendamisel. Need lahendused vajavad vähem materjali kui varem – see lihtsustab taastöötlemist. Samuti on pakendeid lihtsam ladustada ja käsitseda, mis vähendab ka amortisatsioonikahjustusi. Meie segistite patenteeritud veesäästufunktsioon on võitnud Rootsi Energiaagentuuri ressursitõhusate veekraanide konkursi. Tänu keerukale väikesele energia- ja veesäästusüsteemile, mis moodustab meie segistite südame, hoiavad kasutajad kokku suure hulga energiat ja raha. Tänapäeval on segistitel sama tüüpi energiamärgise süsteem nagu kodumasinatel. Märgistamise eesmärgiks on pakkuda hankijatele, paigaldajatele ja tarbijatele erapooletut abi energiatõhusate toodete valikul. Meie valamusegistitele Nautic ja Logic on omistatud kõrgeim hinne (A), mis tähendab, et nende toodete kasutamine säästab tarbijale suure hulga energiat ja raha. Lisainformatsioon energiamärgise süsteemi kohta veebilehelt www.kiwa.se/Swedcert Töötame selle nimel, et juurutada süsteemi, kuidas meie ettevõttena saaksime võtta sotsiaalse vastutuse vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 26000, mille kohaselt panustab ettevõte või organisatsioon jätkusuutliku tuleviku edendamisse. Standard sisaldab juhiseid, kuidas võtta vastutust oma töötajate ja välismaailma ees. Juhised on vabatahtlikud, seega ei saa need veel viia ametliku sertifitseerimiseni. Lisainformatsioon veebilehelt www.sis.se			OSCAR-2019
KAUKAASIA LAMBAKOERAD on keskmisest suuremad ja suured, tugeva ja tugev-koreda kehaehitustüübiga, loomupärase tigeduse ja usaldamatusega võõraste vastu. Need omadused, aga ka vastupidavus ning vahenõudlikkus elamistingimuste suhtes, teevad selle tõu kasutatavaks erinevates temperatuuri- ja ilmastikuoludes. KÄITUMISE ISEÄRASUSED: kõrgema närvitalitluse tüübilt tugev- tasakaalustatud- rahulik. Hästi arenenud aktiivsel kujul väljenduv kaitsereaktsioon. Iseloomulik on tigedus võõraste suhtes. SUGUPOOLE TÜÜP: hästi eristatav. Isaskoerad on suuremad ja massiivsemad. Emased kasvult veidi väiksemad ja kergema kehaehitusega. KARVKATE: tiheda aluskarvaga karm, sirge karv. Pea peal ja jalgade esiküljel lühem, tihedalt liibuv. Karvapikkuse alusel jaotatakse: c) eelmiste vahepealne tüüp- pikema karvaga, kuid puuduvad "lakk" ja "lipud", "püksid" ja "kaelus" on harilikest kattekarvadest, ega eristu üldisest karvastikust. VÄRVUS: tumedatipuliste karvadega hall mitmesugustes, tavaliselt heledates ja punakates toonides, punane, õlg-kollane, valge, mustjaspruun, tiigerkirju, samuti kombinatsioonis valgega (valge kael, rind, käpad, kõhualune) või laiguline. PEA: massiivne, laia koljuosa ja hästi eristuvate põsesarnadega. Laup on lai ja lame, jaotatud kaheks väheldase vaoga. Üleminek otsmikult koonule ei ole tugevalt väljendunud. Koon lühem otsmiku pikkusest, veidi teravnev, paksude, ent kuivade ja tihedalt liibuvate mokkadega. Ninapeegel- suur, lai ja must. Valget ja heledat õlg-kollast värvi koertel on lubatud pruun ninapeegel. Puudused: pea ebapiisava laiuse ja massiivsusega. Liiga kumer otsmik, järsult või nõrgalt väljajoonistuv üleminek otsmikult koonule. Lühike või pikenenud koon, toored, rippuvad mokkad. HAMBAD: valged, suured, hästi arenenud, paiknevad tihedalt üksteise vastas. Lõikehambad alusel ühel joonel. Käärhambumus.* Puudused: vanusele mittevastavalt kulunud hambad. Murdunud hambad, kui see ei ole seotud hambumuse muutumisega. Kergelt kollakad hambad. Vead: väikesed, hõredad, nõrgalt arenenud hambad. Ühe lõikehamba või kihva puudumine. Premolaaride või molaari puudumine. Tugevalt kahjustatud emailiga hambad. RIND: lai, sügav, monevõrra ümara kujuga. Rinna alumine joon asub küünarnukiga ühel joonel voi madalamal. Puudused: veidi lamenenud rind. Rinna alumine joon jääb küünarnukist pisut kõrgemale (väheldane rind). SABA: kõrge asetusega, langetatult ulatub kannaliigesteni. Sirbi-, konksu- või rõngakujuliselt hoidev. Lubatud on kupeeritud saba. ESIJALAD: eestvaates sirged ja teineteise suhtes paralleelsed. Jala pikkus veidi rohkem poolest turjakõrgusest. Kõrgejalgsuse indeks 50- 54. Ölavarre-abaluu ühendusnurk on umbes 100 kraadi. Küünarvarred sirged, massiivsed, mõõdukalt pikad. Kämblad lühikesed, massiivsed, püstised või kerge kaldega. Puudused: väikesed kõrvalekalded õlaliigese nurkades; mõnevorra lühenenud või pikenenud küünarvarred, veidi väljapoole pöördunud küünarnukid, käpad kergelt väljapoole hoidvad, liiga kaldu asetsevad kämblad. Vead: sirged või teravad õlgade nurgad; jäsemeluude deformatsioon; väga nõrgad kämblad, käpad tugevalt sisse- või väljapoole hoidvad. TAGAJALAD: tagantvaates sirged ja paralleelse asetusega, küljelt vaadates põlveliigestest pisut sirgevõitu. Sääred lühikesed, kannaliigesed tugevad ja laiad, veidi sirutatud. Pöiad massiivsed, otsese asetusega. Tagajalgade seis ei ole tahapoole välja venitatud. Istmikukühmust vertikaalselt tõmmatud joon peab läbima kannaliigese ja pöia keskme. Puudused: vähene kõrvalekalle paralleelsest asetusest, liiga lai või väheke kitsas jalgade seis. Liiga sirge tagaosa, veidi kõrge tagakeha. Vead: suured kõrvalekalded jalgade paralleelsusest. Saabeljalgsus. Tugevasti vähendatud (180- kraadile lähenevad) põlve- ja kannaliigeste nurgad. Tagakeha turjast märgatavalt kõrgem. LIIKUMINE: vaba, põhiliselt aeglane. Iseloomulikuks allüüriks on lühike traav, mis liikumise kiirenemisel läheb tavaliselt üle veidi raskeks galopiks. Jäsemed peavad liikumisel käima sirgjooneliselt, esijalgade lähenemisega keskjoonele; esi- ja tagajalgade liigesed painduvad vabalt; selg ja nimme vetruvad elastselt. Traavis liikumisel peavad turi ja laudjas asuma ühel tasapinnal. Puudused: kõrvalekalded normaalsest liikumisest (koer asetab jalgu sisse- või väljapoole). Liigesed ei paindu piisavalt vabalt. Selja ja nimmeosa liikumine ei ole küllaldaselt elastne. Traavis liikumisel ülestõstetud laudjas. Mõningane laudja kõikumine külgsuunas. Vead: seotud, raske liikumine. Traavis liikumisel on laudjas turja suhtes kõrgele üles tõstetud. Laudja tugev liikumine vertikaalsuunas. Küliskäik. DISKVALIFITSEERIVAD VEAD: igasugune kõrvalekalle õigest käärhambumusest.* Ühe lõikehamba või kihva, ühe P3 voi P4 voi ühe molaari puudumine. Ühe- või kahepoolne krüptorhism. Puudulikult arenenud munandid. Must ja pruun karva värvus.* * -RKF-i Tõuaretuskomisjoni istungil 21. 03. 2000 a. vastu võetud otsus, mis puudutab muudatusi vene päritoluga tõugude standardites: Värvus: igasugune, välja arvatud maksakarva, helesinise ja musta kõikides variatsioonides. Iga värvuse puhul võib esineda must mask. Diskvalifitseerivad vead: must värvus kõikides variantides (peale musta maski), maksakarva või helesinine kõikides variatsioonides. Geneetiliselt nõrgenenud pigmentatsioon: tuhkhall koos halli silmade ääristuse ja heledate silmadega; õlgkollane või helepunane koos pruuni ninapeegli ja heledate silmadega.			OSCAR-2019
Võrumaale on koondunud palju paikasid, mille kohta võib Eesti mõistes öelda "kõige". Kõige suurem, kõige kõrgem, kõige sügavam, kõige pikem - Kagu-Eesti maanurgas leidub seda kõike ja palju rohkematki veel. Eestimaa kõrgeimad looduslikud tipud Suur Munamägi (317 meetrit) ja Vällamägi (301 meetrit) vahelduvad sügavaimate orgudega nagu Kütiorg (75 meetrit). Munamäe vaatetornist võib ilusa ilmaga näha enam kui 50 kilomeetri kaugusele, Kütioru järsud nõlvad on populaarsed talvespordi harrastajate seas, suvel avanevad seal maalilised vaated ürgorule; Vällamäe jalamil leidub romantilisi peatuskohtasid looduspuhkuse nautijaile. Kohati lõikuvad Võrumaa kuppelmaastikku teravad, otsekui küüntega kistud vaod. Hinni kanjonis jalutades kõrguvad mõlemal pool järsud paarikümnemeetrised liivakiviseinad, mille aastatuhandete jooksul on uuristanud samas orupõhjas vulisev väike ojake. Sel piiriäärsel, looduslikult keerulisel maastikul on läbi aegade end peitnud nii metsavennad, salakaubavedajad, sõjapõgenikud, hobusevargad. Rõuge Suurjärv kandideerib Eesti sügavaima järve tiitlile (38 meetrit), kärestikulise Piusa jõe kallasteks on kõrgeimad liivakivipaljandid Härmamüürid (43 meetrit). Viimased ületavad mõõtude poolest oluliselt Taevaskoda ning jäävad alla vaid Põhja-Eesti pankrannikule. Vastseliina linnus Piusa jõe ääres on läbi sajandite olnud palverännakute sihtpunktiks. Räägitakse, et kirdetorni mesilasepesadest alla tilkuv mesi pidavat toimima imettegevalt. Usk on tolles Eestimaa kagunurgas üleüldiselt sügavalt juurdunud. Obinitsa ning Meremäe kanti jääb mitukümmend tillukest tsässonat ehk õigeusu kabel-kirikut. Algselt palverändureile puhkamiseks ja hingekosutuseks mõeldud askeetlikest rajatistest on mitmed tänapäevalgi teekäijaile ööpäevaringselt avatud. Setomaa omapärase kultuuri ning traditsioonidega tutvumiseks tuleks veeta päevi või nädalaid mõne põlise setu seltsis. Kel selleks aega napib, saab heita pilgu setude elu-olule ning ajaloole Obinitsa Muuseumitarõs. Ka Seto Külävüü nimelist marsruuti pidi kulgedes näeb ja kogeb paljusid vaid Setomaale omaseid paikasid. Kehale ja hingele lohutuseks ning füüsiliseks koormuseks sobivad Karula rahvuspargi matkarajad. Ligi 40 väiksemat ja suuremat järve, kuppelmaastikud - loodus Karulas on imekaunis aastaringselt. Vaid kohale nime andnud suurulukit karu on seal keeruline kohata. olen sündinud võrumaal....kuid elanud seal ainult sünnijärgselt aasta....ja nüüd 57 aastat hiljem külastades võrumaad ja otsides oma juuri,avastasin,k... Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%, teatab Statistikaamet. Enim on kallinenud puuvili, kodudesse jõudev elekter, piim, piimatooted ja munad. Võrreldes 2017. aasta märtsiga olid kaubad 3,1% ja teenused 2,3% kallimad. Tarbijahinnaindeksit mõjutas, võrreldes 2017. aasta märtsiga, enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 3,9% kallinemine, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Sellest omakorda poole andis 7% kallinenud piim, piimatooted ja munad ning 11% kallinenud puuvili. Eluase ning alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kumbki kogutõusust üle veerandi. Kodudesse jõudnud elekter oli 10,9% ja üür 8,5% kallim kui aasta varem. Mulluse märtsiga võrreldes on alkohoolsed joogid kallinenud 13,2% ja tubakatooted 6%. Mootorikütus andis kogutõusust kaheksandiku. Bensiin oli 7% ja diislikütus 5,1% kallim kui 2017. aasta märtsis. Toidukaupadest on mulluse märtsiga võrreldes enim kallinenud munad (42%), külmutatud puuvili ja marjad (31%) ning õlu (29%). Võrreldes 2018. aasta veebruariga oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja transport. Märtsiks ostetud lennukipiletid olid 7,9% odavamad kui veebruariks ostetud piletid ning mootorikütuse hinnad langesid 1,1%. Suuremat mõju kuumuutusele avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 1,7%, üüri 1,9% ning alkohoolsete jookide 1,4% kallinemine. Sooviksin leida tööd Eesti Riigikogus või mõnes muus riigiametis( võib pakkuda ka mõnda linnavalitsuse kohta). Mis te sellest toobalist piinate. ta on lihtsalt teistmoodi ja selliseks sündinud? Kuidas ta teid segab kui ta noormehi võõrustab. teie ei pea ju minema, nemad lähevad. Paljudele meeldib, näiteks sellele lätlasele. Olge sallivamad ja ärge vihakõnelge! .. äärmiselt kohatu. Kus suitsu, seal tuld... muidugi tahaks looda, et kõik lihtsalt nali, aga natukene palju ühte auku Milles probleem? Tänu vahvatele Eesti seadustele peaks uudisekünnise ületama variant, kus täiskasvanud mees 13aastase deidile kutsub, 17 on juba pea täiskasvanud inimene, tahab - läheb, ei taha - ei lähe. Superstaari saates hävinud pubekas elab hävingut ikka veel nii raskesti üle, et kuidagi peab ju kuulsaks superstaariks saama. Võlli võll oli küll mannetu valik Kas siis sellist inimest ei saagi vastutusele võtta? Saatke ta vähemalt ravile kinnisesse ruumi! Vastik tegelane! Nu tegi priidik mis ta tegi aga ega ta nüüd kõigis maailma pattudes ka süüdi ole... Superstaari poiss tahtis kiiret odavat kuulsust aga ei läind õnneks.🙂 Aga mida siin nutta või naerda on? Mitte ühtegi seadust rikutud pole, pealegi on omasooiharus tänapäeval lausa soositav. Mõttetu õhtuleht.			OSCAR-2019
Eelmisel aastal 2006. aastaga võrreldes oma käivet 3,32 korda kasvatanud E.L.L. Kinnisvara ASi tegevdirektor Vahur Kaska näeb edu taga õigeaegsete, majandusprotsessidest sammu võrra ees olevate otsuste vastuvõtmist. Samal ajavahemikul ligi 156 miljoni krooni ulatuses kasumi kasvatamine lisab nüüdsetel heitlikel aegadel nii vajaliku kindlustunnet. Kes teab, mida lõppev, aga samuti ka tulevgi aasta toovad. Ühelt poolt peaks senine edu ju puhast rõõmu valmistama, kuid teiselt poolt tajumine, et kivina kukkuv tegevusvaldkond on muutumas sõimusõnaks, jätab üle halveneva mängu juures vaid hea näo tegemise võimaluse. Iseenesest austust vääriv stiil on šikk, kuid ei anna paraku täpsemaid vastuseid. Kinnisvaraturu jahenemine on mõjutanud sarnaselt teiste arendajatega ka E.L.L. Kinnisvara müügitulemusi. Samas, vaadates sellel alal toimuvat laiemalt, võinuks vabalt ka halvemini minna. Eriti on see ju tähtis olukorras, kus büroomajade üüriturg käib eriti äärelinnades hoogsalt allamäge, juba pealinna keskuse tuiksoontel on büroohoonetes keskmiselt ligi 20 protsenti vaba pinda. Kinnisvaraarendusega tegelevate ettevõtete majandustulemused võivad oma loomult olla üpris volatiilsed. Kui rahavoogu teenivad projektid kõrvale jätta, sõltuvad need üksikute kinnisvaraprojektide arengustaadiumist. Hoidnud oma viimase aja otsustes ja tegudes konservatiivset joont. Usume, et koos investeeringute ja projektidega, mis said õigel ajal käivitatud, tagab see hoiak edu ka järgmistel aastatel. Siiski olulisi muudatusi kontserni käibes, kasumis, töötajate arvus järgmiseks aastaks ette näha ei ole. Milliseid investeeringuid ja kui suures mahus plaanite ettevõttesse 2009. aastal? Kuidas muutub investeeringute maht võrreldes 2007. ja 2008. aastaga? Olulisemaks tähiseks firma tegevuses on aasta lõpus valmiv ise arendatav A-klassi büroohoone Delta Plaza Tallinnas Pärnu maantee ja Järvevana tee ristmikul. Kuna E.L.L. Kinnisvara kolib järgmisel aastal ka ise sinna, siis peaks see tõsiasi teisteski sealsetes üürnikes tekitama täiendavat usaldust hoone kvaliteedi suhtes. Loodetavasti annab see uut hoogu ka meie tiimile. Kinnisvaraturu olulist elavnemist me järgmisel aastal ette ei näe. Seega jääb üle keskenduda pooleli olevate projektide lõpetamisele. Valdkonna TOPi pääsemiseks peab ettevõtte selle valdkonna tegevuse osakaal käibest olema vähemalt 51%. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. 2007. aasta TOPi koostamiseks võttis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest eelmise aasta majandustulemuste põhjal valdkonna müügitulult suurimate ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada puuduvate majandusnäitajatega. Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks on võetud 2007. aasta müügitulu, müügitulu kasv võrreldes 2006. aastaga, 2007. aasta kasum enne makse, kasumi kasv võrreldes 2006. aastaga, rentaablus aastal 2007 ja omakapitali tootlikkus aastal 2007. Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte. Teisipäevast rakendusid Ameerika Ühendriikide sanktsioonid Iraani vastu, mis on juba tõstmas naftahindu ning võivad kütuse lõpuks kallimaks teha kõigil autoomanikel. Tänasest rakendunud sanktsioonide põhjus on USA, mis loobus maikuus Iraaniga sõlmitud mitmepoolses tuumaleppes osalemisest. Kuivõrd kolme aasta eest sõlmitud tuumaleppe osa oli Iraanile pandud sanktsioonide tühistamine, siis need nüüd taaskäivitusidki, mis tähendab, et USA otsib võimalusi karistamaks ettevõtteid ja riike, mis jätkavad äri Iraaniga. Konkreetselt puudutavad sanktsioonid valuutaoste, metallidega kauplemist, autotööstust ja tööstustarkvara müüki. Novembrist kavatseb USA kehtestada sanktsioonid ka Iraani energiasektorile ning keelata finantsasutustel Iraani keskpangaga arveldamise, kirjutab Financial Times. USA eesmärk ongi saavutada olukord, kus ükski riik ei julgeks Iraanilt naftat osta. "Meie soovime võimalikult ruttu viia võimalikult paljude riikide naftaostud nulli. Me läheneme igale juhtumile ükshaaval, kuid eesmärk on pidurdada Iraani riigi ligipääsu tuludele ja valuutale," ütles kõrge USA ametnik telefonibriifingul, kirjutab Reuters. Iraani riaal on sanktsioonide hirmu tõttu suve jooksul kaotanud juba poole oma väärtusest ning sellega on kaasnenud märkimisväärne inflatsioon. USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on andnud ka mõista, et Iraani president Hassan Rouhani peaks kohtuma Trumpiga, kuid too teatas, et läbirääkimised on mõttetud ajal, kui Iraani inimesi räsivad sanktsioonid. Euroopa Liidu ettevõtted USA sanktsioone südamesse ei peaks võtma, sest EL kavatseb neid sanktsioonide eest kaitsta. Saksa, Prantsuse ja Suurbritannia välisministrid ühes ELi kõrge välispoliitika juhi Frederica Mogheriniga mõistsid tuumaleppest loobumise ja sanktsioonid ühiskommunikees hukka. "Iraani tuumaleppe säilimine on rahvusvaheliste kokkulepete ja rahvusvahelise julgeoleku küsimus," kirjutasid nad. Euroopa Liidu ettevõtteid kaitseb niinimetatud blokeerimisstatuut, mis lubab ettevõtetel USA sanktsioonide järgimisest keelduda. "Kui mõni ettevõte kardab, et Ameerika sanktsioonide tõttu võtab keegi nende vastu ette kohtutee, siis selle vastu saab võidelda Euroopa Liidu seadusandluse järgi. See on äriline otsus ettevõtetel, kas nad jätkavad Iraanis tegutsemist või mitte," vahendas Reuters Suurbritannia Lähis-Ida välisministri Alistair Burti sõnu. USA sanktsioonide edukus sõltubki sellest, kui palju riike jääb uskuma, et Iraanist naftat enam osta ei tohi. Näiteks Indiasse on USA naftaeksport viimasel ajal suurenenud, seda ka osaliselt sel põhjusel, et eeldatavasti kehtestab Hiina omakorda USA naftale tollid. Selles on nähtud märki, et India valmistub ka vähendama naftatarneid Iraanist. Kuid samas on oodata, et USAga kaubavahetuse üle tülitsev Hiina hoopis suurendab äritegevust Iraaniga. USA tulevaste sanktsioonide mõjul tõusiski Brenti toornafta hind 50 sendi võrra, 74,25 dollarile barrelist, ning WTI futuurid tõusid 29 senti, 69,3 dollarini barrelist. See on mõnevõrra väiksem maikuus toimunud sarnasest hinnatõusust. Tänavu mais ütles Äripäevale Alexela Groupi juhatuse liige Alan Vaht, et jämedates joontes tähendab 10 dollari võrra tõusev toornafta barrelihind lõpptarbijale 10 lisasenti, mis tuleb bensiiniliitri eest välja käia. Kuidas kommenteerisid Iraani kriisi jõudmist Eestisse teised siinsed ettevõtjad, saab lugeda siit.			OSCAR-2019
Soome valitsuse pingutused, et riigi võlakoorma kasv pidama saada, on muutnud Soome maksukliima prognoosimatuks. Et aga käärid tulude ja kulude vahel on jätkuvalt suured, tuleb Soome valitsusel ilmselt veelgi makse tõsta, ehkki osa analüütikute sõnul majandus seda enam välja ei kannata. Koos täiendavate avaliku sektori kulude kärbetega pidurdab maksutõus Soome juba niigi nõrka majanduskasvu, millele lisab survet Ukraina kriis ja Venemaa majanduse probleemid. Täna peaks Soome valitsus teada andma, kust lähemal neljal aastal kokkuhoiukohti nähakse ning kas ja millised maksud tõusevad. Soome rahandusministeeriumi hinnangul vajab Soome võlakoorma kasvu peatamiseks täiendavaid meetmeid 3 miljardi euro suuruses summas. Küsimus on selles, kui palju jätab Jyrki Kataineni valitsus järgmise valitsuse teha - praegusele valitsusele, mis on kärbete ja maksutõusude osas otsuseid teinud 5 mld euro ulatuses, on 2015. a eelarve viimane enne järgmisi parlamendivalimisi. Ilmselt ei saa see valitsus võla kasvu pidama - tänavu ületab see suhtena SKPsse esmakordselt euroalal lubatud 60% piiri. Konsultatsioonifirma Ernst&Young konsultandi Tomi Viitala sõnul on Kataineni valitsus teinud defitsiidi vähendamiseks igal aastal maksumuudatusi rohkem kui varasemad valitsused kogu mandaatperioodi jooksul. See on muutnud Soome maksukliima väga heitlikuks, sest koalitsioonis on kuus parteid ja maksutulude suurendamine eeldab keerulisi kompromisse. "Väga raske on prognoosida, mis juhtub järgmisel aastal," ütles Viitala märtsi algul Tallinnas toimunud maksuseminaril. Üsna tõenäoline on siiski, et maksukoormus Soomes jätkab kõrgelt tasemelt tõusu - praegu on see üle 45% SKPst võrreldes 33%ga Eestis. Selle aasta eelarves on Soome riigi laenuvajadus 6,7 mld eurot. . Viimased suuremad arutelud täiendava tulu saamiseks on Soomes käinud käibemaksu ümber - kas kaotada madalama määraga erandid, mis tähendaks näiteks toidu ja ravimite kallinemist. Kohalike kriitikute sõnul võidaksid sellest hoopis Tallinki laevad ja Eesti apteegid. Soome teenuste sektor - restoranid, juuksurid - aga kannataksid, ehkki maksu määr võiks praeguselt 24%-lt alaneda. Viimasel viiel aastal kolm korda languses olnud majanduse ergutamiseks on Soome valitsus panustanud ettevõtte tulumaksu langetamisele. Maksu määra on kärbitud 26 protsendilt 20%-le, mis on jõus selle aasta algusest. Kaotatud tulu korvamiseks on laiendatud maksubaasi, piiratud intresside ja keelatud firmadele esindus- ehk vastuvõtukulude mahaarvamine ning karmistatud dividendide maksustamist. Loogika on selles, et aktsionärid on vähem varmad teise riiki kolima kui ettevõtted, märkis Viitala dividendide krõbedama maksustamise kohta. Samas on viimastel nädalatel Soome meedias furoori tekitanud spekulatsioonid, et Nordea nõukogu esimees Björn Wahlroos plaanib Soomest ära Rootsi kolida, kuna seal on mitmed varadega seotud maksud Soomega võrreldes soodsamad. Kehvad ajad majanduses on rangemaks muutnud ka Soome maksuameti, mis pingutab rohkem, et seadusega ette nähtud tulud kätte saada. Ettevõtjatele tähendab see lisandunud aruandekohustust, bürokraatiat. Muuhulgas tunnevad seda Soomes tegutsevad ehitusfirmad, kellele suvest hakkavad kehtima täiendavad nõuded. Tulusid ja kulusid tasakaalu ajada püüdes on Soome valitsus üritanud järgida valemit 50-50, ehk võrdselt maksukärpeid ja kulude kokkuhoidu. Kauppalehti kirjutas, et see eeldaks tuleval aastal 500-750 miljonit eurot täiendava maksutulu vajadust, mis paneb valitsuse raskete valikute ette. Alkoholimakse enam ilmselt tõsta ei saa, see elavdaks taas viinarallit Eestisse, käibemaksu tõus, millest ilmselt siiski pääsu pole, lööks enim madalamapalgaliste pihta. Kaalutakse kinnisvaramaksude laiemat rakendamist, samuti riigifirmade müüki. OP Pohjola Groupi ökonomist Reijo Heiskanen ütles Bloombergile, et valitsus peaks hoiduma uutest maksutõusudest. "Ma tahaks meeleldi näha, et kate tuleb avaliku sektori kulude kärpimisest," ütles ta. "Me oleme libisenud vales suunas. Seni oleme makse rohkem tõstnud kui kulusid kärpinud." Ukraina kriis võib põhjustada veelgi tõsisema struktuurse muutuse, mis nõuab Soome majanduselt veelt suuremat kohanemist, ütles eile Soome keskpanga juht Erkki Liikanen - Ukraina kriisi negatiivne mõju Venemaa majandusele, mis vähendab nõudlust Soome ekspordi järele (10% Soome ekspordist) Eestil on rahvusvahelises maksukonkurentsis nii plusse kui miinuseid, ent suuremas plaanis on lähinaabrid Läti ja Leedu meid edestanud, tõdes KPMG Baltics OÜ maksu- ja õigusteenuste valdkonna juht Joel Zernask. Investorite jaoks suurimate plussidena tõi Zernask välja meie tulumaksusüsteemi ning selle, et jaotamata kasumit ja saadud dividende ei maksustata, puudub exit tax, e-maksuamet on tasemel ja maksuhaldurid positiivselt meelestatud – kui mujal kipub maksuamet sarnanema pigem karistusasutusele, siis Eestis on nii, et kui kõike ei jõua maksta, on hea, kui maksad natukenegi. Oluline on ka kasvav maksulepingute portfell, kust aga senini puudub leping Venemaaga, mis on kujunemas tõsiseks takistuseks. Suurimaks miinuseks on puuduvad maksusoodustused investorite ligi meelitamiseks. Selles vallas on Eesti suurim konkurent Läti, kus on ettevõtluskeskkonda tarmukalt parendatud – kehtestatud on sotsiaalmaksu lagi ning holdingutele kehtib maksuvabastus. Ka on Eesti puuduseks suured tööjõumaksud, mis on ka üks varimajanduse suure osakaalu põhjus. Lisaprobleem on vähene maksualane kohtupraktika – meie seadustes on palju tõlgendamisruumi, ent konkreetsemast maksukeskkonnast pärit ettevõtjad tahavad teada, kuidas asjad käivad. Seega on Eestis kasulik tegutseda kapitalimahukas, mitte tööjõumahukas sektoris – saab ju intressitulu viia üsna madalaks. Kui ettevõtja tahab aga luua uusi väärtusi ja palkab palju kalleid töötajaid, rõhub innovatsioonile või tahab tuua siia rahvusvahelist holding-ettevõtet , siis seda meie maksusüsteem ei toeta. Joel Zernask võttis teema kokku soovitusega: „Eesti riik peaks olema pigem nagu kalakasvataja, mitte kalamees, kes kiiresti kõik kalad välja tahab õngitseda.“ • Alandada tuleks üksikisiku tulumaksumäära, suurendada maksuvaba miinimumi. Kuigi maksumäär pole ELi mõistes kõrge, on meie palgad ja elatustase hoopis teisel tasemel. • Kehtestama peaks sotsiaalmaksu lae, mille maksimaalne määr oleks kolmekordne keskmine brutopalk, mis motiveeriks ettevõtjaid tagasi pöörduma klassikalise palgamaksustamise juurde. • Alandada tuleks tulu- ja sotsiaalmaksu ajutiselt Eestis töötavate välismaa spetsialistide palkadelt. IT-arendajad või mõnes muus sektoris töötavad teadlased, kes töötavad siin paar aastat ja roteerivad siis mujale, loovad lisandväärtust, ent ei koorma ju sotsiaalsüsteemi oluliselt. • Kehtestada tuleks mõistlikud päevarahade maksuvabad piirmäärad, nt indekseerides sihtriigi-põhiselt. • R&D valdkonna maksusoodustused oleks tõeliselt vajalikud. Kui riigi visioon on rajada targa teadmise arendamise keskus, luua siin väärtusi ja innovatsiooni, siis tuleb neid ettevõtjaid ka riigi poolt toetada.			OSCAR-2019
Mind ajendas kirjutama Vaba Eesti Sõnas 8. septembril 2011 äratoodud intervjuu Endel Uigaga. Ma loodan, et austatud Vaba Eesti Sõna lugejad ei pahanda, kui ma kordan mõningaid olulisi fakte minevikust. NSV Liidu juhtkond eesotsas Mihhail Gorbatšoviga alustas 1985. aastal reforme – nn uutmist ehk perestroikat. Eestis, Lätis ja Leedus pidid reforme kontrolli all hoidma rahvarinded. Moskvas väljakuulutatud avalikustamiskampaania vallandas inimeste meeletu aktiivsuse ja kommunistide reformid väljusid kontrolli alt. Eestlased olid valiku ees. Kas Eesti NSV faktiline autonoomia N. Liidu koosseisus, nagu soovisid algul rahvarinde juhid, või Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine, nagu olid aastakümneid unistanud ja selles suunas võidelnud vastupanu-liikujad. Selleaastased köögiviljad – kartul, kapsas, porgand, kaalikas, peet jt – on meie talus korjatud ja talveks keldrisse pandud. Marjad põõsastelt on aga juba ammune minevik. Mul on tunne, et olen nüüd tõesti päristalunik! On üllatav, kui palju suudab inimene korda saata, kui ta mingi uue tegevuse käsile võtab ja õpib seda samm-sammult tegema. Paar nädalat tagasi ajas kartulipõld mulle hirmu nahka, täpselt nagu saagi all lookas õunapuudki. Mulle tundus, et neid miljoneid maa- ja puuvilju ei suuda keegi ära korjata! Minu hea naaber Karl Kaska, puutöömeister, ja tema sugulane Siim tõid ühel päeval mulle talvepuid. Karli palkmööblit valmistav firma ei tegele mitte ainult mööbli valmistamisega, vaid neilt võib tellida ka küttepuid. Tänavuse talve kohta räägitakse, et see pidavat tulema külm. 1944. a sügis Eestis Läänemaal. Noor naine Agda Leek saab teate, et tema abikaasa Paul Leek on kodumaad vallanud sõjakeerises hukkunud. Talle antakse Pauli abielusõrmus, dokumendid ja mõned isiklikud asjad. Tuleb eluga edasi minna ning nelja väikese lapse – Valdeko, Antsu, Jaani ja Aino – eest hoolitseda. Agda hoiab alles mälestust armastavast abikaasast ja lapsed hoolitsevast isast. 1950. a algus, Iirimaa rannik, Cobh. Teine noor naine, Leida Leek astub kaubalaeva pardale, et alustada retke uuele kodumaale Kanadasse. Leida on kaheksandat kuud rase, aga soov oma esimene laps ilmale tuua vabal maal on nii tugev, et raske meresõit tundub selle kõrval tühine katsumus. Abikaasa Paul Leek ootab oma reisidokumentide kordasaamist ja saabub Kanadasse kuu aega hiljem, pärast tütre Tiiu sündi. Uuel maal algab uus elu. Aasta hiljem sünnib perre ka teine tütar Enda. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides on Ameerika eestlaste katusorganisatsioonina tegutsenud ligi 60 aastat. Mul oli au kandideerida ERKÜ üldkogusse 1965. aastal ning ma teenisin VI , VII ning VIII Esinduskogude koosseisudes kuni 1974. aastani. Tol ajal oli Rahvuskomitee austatud organisatsioon, mis tegeles Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisaktsioonidega ning eesti keele ja kultuuri säilitamisega. Mullu esmakordselt tagasi tulles ERKÜ ridadesse peale 36-aastast vaheaega, oli mul tõesti masendav näha, kui madalale tasemele Rahvuskomitee toetus oli aastate jooksul langenud. Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril toimus Pärnu Eliisabeti kirikus Eesti Vabariigi igavikuteedele siirdunud riigivanematele-presidentidele pühendatud mälestusjumalateenistus. Eestil on ühtekokku olnud kuusteist lahkunud riigipead või riigipea kohusetäitjat, neist viis paguluses. Igaühe meenutuseks süüdati küünal. Mälestuskõne pidas Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste (järgneb lühendatul kujul). Jumalateenistusele eelnes mälestustahvli avamine Pätside kodumajal Raekülas (Riia mnt 273). Tahvli pühitsesid peapiiskop Andres Põder ja apostliku õigeusu preester Ardalion Keskküla. Vabadusvõitleja Enn Tarto tõstis kunagi VES’i lugejakirjas esile väga olulise ja unustatud küsimuse: nimelt, ennesõjaaegsete eesti rahvu-sest kõrgetasemeliste Mosk-va agentide reeturlik roll iseseisva EV hävitamisel. Nooremad lugejad sageli ei ole teadlikud nende juudaste olemasolust ega otsustavast tegevusest. Viimastel aastatel on endised kommunistid ja KGB-lased ning nende otsesed järeltulijad hakanud eesti ajalugu ringi kirjutama. Teine grupp ajaloolasi, kes on peamiselt koondunud Magnus Ilmjärve juhtimisel Tallinna Ülikooli juurde, si-hilikult hiilivad mööda punaste juudaste otsustavast rollist. Ilmjärve ja tema aatekaaslaste ilmne siht on suunata arutelu eemale ja varjata moskvameelsete kvislingute olemasolu. Nendel ajaloolastel ei ole absoluutselt midagi positiivset kirjeldada 1939. a. eksisteerinud EV kohta. Kõik meie rahva kõrgemad juhid olevat olnud pätid ja kaabakad ning viimasel ajal on lisandunud neile veel reeturi nimetus. Vaba Eesti Sõna avaldas 1. septembril 2011 Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna tervituse eesti koolidele üle maailma, kus väidetakse, nagu oleks eesti keel üks väiksema kõnelejaskonnaga riigikeel maailmas. Säärane pidev emakeele alahindamine ja väiksuse ning väetisuse sisendamine surub jätkuvalt alla meie enesetunnet, milleks pole vähematki põhjust – otse vastupidi, võiksime olla uhked oma väikese rahva tänase keelearengu näitajate üle: Mäletan hästi suurt Eestit läbinud kaastundepuhangut 1988. a., kui suur ja laastav maavärin oli Armeeniat tabanud. Teame omast kogemusest tollest ajast, et eestlase süda pole sugugi nii põhjamaiselt jahe ja kalk, kui teine kord vildakalt väidetakse. Kogu võrgustatud maailm on kaasa tõmmatud tänasesse ameeriklaste leinapäeva. Kes tavalise vaatlejana, kes USA vastasena, kes Ameerika liitlasena, kes kaastundeks võimelise inimesena. Kui eesti inimesi küüditati aastatel 1941 ja 1949 ei märganud seda peaaegu keegi peale meie endi. Ka Balti riikide alistamist aastatel 1940 ja 1944 mäletavad peamiselt vaid eestlased, lätlased ja leedulased. Väikerahvaste tragöödiad ei pälvi sama suuri pealkirjasid kui suurrahvaste läbielamised. See pole mõeldud kurtmisena. Nii see elus lihtsalt on.			OSCAR-2019
Keegi ei saatnud linki. Täitsa ise igavusest läksin vaatama, mis Perekool ka teeb, mis elu seal elatakse peale Korolevi-juhtumit. Midagi huvitavat ei olnud, aga ühe ilusalongi, kus ma ka käinud, nimi jäi ette, tegin selle teema lahti ja lugesin, et Mallukas olla sellest ilusalongist halvustava teema kirjutanud. Lugesin läbi ja jäin mõtlema, et naljakas. Kaks aastat tagasi käisin ma enne blogiauhindadele minekut sealt läbi. Ma jäin MEGArahule. Seda enam, et tegu oli suvalise salongiga, millest ma ei olnud varem midagi kuulnud ega loomulikult ka külastanud. Otsisin tolle vana postituse üles ja ma olen kirjutanud nii: “Alustame algusest. Ehk naiselikkust osast. Ma tundsin end eile hommikul nagu räbal ja mul polnud MITTE MINGIT tahtmist õhtul ka üritusele minna, peeglist vaatas mulle vastu väsinud ja kurb vana naine, ma tundsin, et ma ei viitsi end kokku võtta. AGA minu rõõmuks kloppis nii mu välimuse kui enesetunde ja -kindluse üles Chloe ilusalongi juuksur-meikar Stanislav. KUI te end halvasti tunnete ja teil on kuhugi minek, siis seadke sammud sellesse Kaubamajas asuvasse salongi. Väga väga positiivne kogemus.“ “Ma juba kirjutasin ka, et laupäeva hommikul tundsin ma end nagu oleks tramm minust üle sõitnud ja mu enesetunne oli kergelt öeldes kurb (mida Manjana tähelepanelik silm “maski” tagant siiski märkas), kuid Stanislav Chloe ilusalongist klopsis mind üles. Ta ei teinud korda vaid minu välimust, vaid tegelikult klopsis ta üles nii palju kui võimalik oli, minu sisemuse. Minu enesetunde. Ja ilu algabki enesetundest. Kui enesetunne on hea, siis ei loe kas keegi nimetab sind koledaks, vanaks, paksuks, vaalaks, äravajunuks, maitsetuks, peletiseks. “ Ja siis loen ma Malluka postitust. Tema JÄLLE hilines, ei saanud ilmselt soovitud/eeldatud/harjumuspärast STAARkohtlemist ning loomulikult kirjutab see ema Teresaks peetud inimene, et ta ei jäänud rahule. Teate, võib olla temasse suhtutigi halvasti, võib olla ei olnudki teenindus nii hea kui ta harjunud, võib olla nad olidki umbkeelsed (kusjuures ega nad jah eesti keelt vist juba tookord ei osanud, aga suheldud saime), aga mind ajab jumalast marru kui leidub kari lambaid, kes kukuvad kaasa kraaksuma ja mingit kohta vältima, halvustavalt suhtuma (ei ole see ilusalong esimene, kellele ridade vahelt ära pannakse, sest pole pakutud staarkohtlemist), sest nende iidol ütleb nii. Üle pika aja olen ma Perekooli-käoga nõus: “Kas ei või olukord olla hoopis selline, et Mallukas on liiga harjunud sellega, et saab erinevatelt ettevõtetelt erikohtlemist? No umbes nii, et saab reklaami eesmärgil parimat teenindust, tasuta nänni jne. Kui nüüd üks salong ei pidanud tema isikut ning võimalikku blogikajastust millekski, siis said nad selle eest karistuseks “sauna”? Ma pole küünemaailmas küll spetsialist, kuid pildilt tundus tehtud töö üsna viisakas. Seega tundub mulle isiklikult see postitus ja teemakajastus veidralt kättemaksuhõnguline ning ülepaisutatud küll. Reaalselt olukorda ja suhtlust keegi teine ju ise ei näinud pealt. Arvestades hilinemise aspekti, siis võis teenindaja lihtsalt helistada ja uurida (selliseid ju küll, kes aja broneerivad, kuid kohale ei ilmu).” Aga fännid KÕIK teavad, et seal ongi kohutav teenindus, seal tehaksegi halba tööd, omanik on kohutav ja kõik selle salongi seonduv on paha-paha, sest vaene Mallukas. Okei, las see Mallukas olla, keegi peab ju ometi siin blogimaailmas staar/influencer olema, aga püha jeesus inimesed, kasutage oma ajusid. Kui Mallukas ütleb, et pange pea ahju,siis panete kõik pea ahju? Ja ma EI ÜTLE, et küünetehnik võib seal kehv olla, ma ei tea, ma ei ole käinud seal oma küüsi tegemas, ka on möödas minu külastusest kaks aastat, aga Malluka postitus tundub küll (JÄLLE) veidralt kättemaksuhõnguline ning ülepaisutatud. Või ei? Teen JÄLLE liiga? Olen kade? Need kes all kommenteerivad toetuvad sedapuhku ju hulgalisele negatiivsele tagasisidele mis netis leidub, mitte ainult Mallu öeldule. Ühtlasi on näiteks Triinu sealt kunagi väga halva kogemuse saanud, et ei ole, vähemalt seekord ju päris nii, et muidu vinks vonks koht aga Mallu jäi hiljaks, sai selle eest halva kohtlemise ja siis kukkus karistama ja nüüd kõik kommentaatorid ainult selle põhjal kiidavad takka. Tead, ma muud ei ütle kui et on veider, et talle satuvad kõige kehvemini käituvamad iluteenindajad, kullerid, restoranid, ehitusfirmad, vaibapesijad, bussijuhid, taksojuhid, maeiteakesveel…Pinnu ja palgi vanasõna tead? Unustasid kodulehe haldaja kes tal naha üle kõrvade tõmbas ja lõbustuspargi töötaja kes ei olnudki nõus tähtsa blogikuninganna pärast atraktsioonidele ette nähtud turvareegleid muutma! 😀 Mulle muidu ta täitsa meeldib…aaaaga viimasel ajal tundub tõesti nii, et “misasja, kas ta ei tea kes ma olen?” ahjaa, alles jäi ta ju restosse ka hiljaks..või noh ei ilmunudki kohale. sõitis hoopis koju, sõi rahumeeli kõhu täis ja siis alles andis teada, et ta ei jõuagi sinna..ja siis olid silmad punnis, et jeerum mis vastus talle saadeti ja muidugi resto nimi vaja ka ikka ära mainida. Mul oli sellest restoranist nii kahju. A ma usun, et iga vähegi mõtlev lugeja, kes oleks ka potentsiaalne restorani külastaja, sai aru, et restoran ei teinud midagi valesti ja seepärast hukka ei mõista. Elus kehtib reegel – nii kuidas sina maailma suhtud, nii suhtub maailm sinusse. Arveatades kui pohhui ühel inimesel kõigist, ei imesta üldse, et ehitusmeestel ja muudel asjapulkadel ka temast pohhui on 😀 Eveliis-kleebi paar plaastrit ja muri neid alati kui Mallukast mõtled(eks pisut kalliks läheb kuna ta Sul alatihti hambus aga ilmselt saad soodushinnaga). Ja lepi-tal läheb paremini kui Sul-tal on armastav mees, ta kirjutab unepealt ka vaimukamalt kui Sina, tuleb toime ka kolme lapsega, saab paremaid koostööpakkumisi jne-jne. Armastav mees, kes ei oska ega viitsi tööd teha ning ei suuda perele elementaarset sissetulekut kindlustada? Vaimukalt kirjutamine on veidi vale väljend, pigem suudab kirja panna kergelt sarkasmilõhnalist pläusti, mida igavlevatele koduperenaistele ette sööta? Kahe lapsega ei ole siiani hakkama saanud, aga kolmega saab kindlasti? Saab koostööpakkumisi..selle asemel, et ise reaalselt tööd grammigi rohkem teha, kui vaid tootearvustuste vorpimine tasuta (tihti ebavajaliku) nänni nimel ja kui see ei toimi, siis lihtsalt halvasti varjatud nurumise teel asju saada? Njah, siin tuleb ikka paljuga leppida 🙂 MILLE kuradi peale siin kade on olla, kuigi kõik kritiseerijad pidavat seda olema? Enne oli naljakas, aga nüüd on suur M muutunud isegi enda kohta liiga rõvedalt labaseks. Aga samas, ehk lõpuks saab see tsirkus ükskord läbi, kuna lõputult ennast lolliks teha on vist ikkagi võimatu ning suurel M-il hakkab piir vaikselt paistma 🙂 Inimesed näevad asju enda mätta otsast. No näiteks oledki (mitte sina siis ekju) igavlev kodune ema või teed tööd mida vihkad, võib olla pole ka meest, siis tundub ju Malluka elu imeline. Leba diivanil ja lase teenril end ülistada. Tahaks ju ka. Minu elu eesmärk ei ole kunagi olnud olla blogija, st blogida selleks, et leib oleks laual. Mul on hoopis teised eesmärgid ja blogi ongi minu hobi. Ma naudin oma tööd ning naudin ka oma peret, mis sellest, et see ei ole alati 100% harmooniline ja lilleline. Et seni kuni naine hoolitseb laste ja mehe eest, on kõik ok aga kui mees otsustab seda teha, siis ta ei oska ja viitsi tööd teha:) Tubli, ekrelane on rääkinud! Võiks mõelda,kõik inimesed pole Malluka kummardajad,miks tema kohta ei või negatiivselt sõna võtta..et tema võib halvustada jne aga kui teda halvustada siis oled kade ja mis iganes veel..kade ei ole millegi peale olla..olemas on ka enda peaga mõtlevaid inimesi,mitte teisele taganoogutajaid. No paljud naised on ka sellepärast kodused, et mugav on ja ei viitsi tööl rabada. Ja eks see ikkagi ühelt poolt on viitsimatus ja saamatus, kui mõlemad lapsed käivad lasteaias ja aega tööks nagu jaguks, aga postitustest tuleb välja, mees kaarti lugeda ja helistada ei oska ning kogu remondi- ja muud majandust korraldab, juhib ja otsustab ka täielikult Mallukas, teisalt pole rahalist tarvidust ja kolmandalt poolt naine naudibki ümmardamist nagu nii mõnigi mees. Milles siis küssa? Meil on üks meestuttav, kes tööl ei käi ja elab pokkerist. Ise ütleb ka, et on laisk ja eluks piisab vähesest. Tema elu on töötu ja väga mõnus. Aga suur osa eestlasi mõtleb ikka tammsaarelikult. See tähendab, et elama peab hambad ristis ja enne rahule ei jää, kui on end viie hambaga läbi halli kivi näritud. Seega las Mallukas ja Kardo elavad, nagu tahavad. Tehku teised järele! Minu mulje on see, et Mallukas kirjutab otse oma mõtetest, aga tema kommentaatorid pole enamuses kõige kirkamad kriidid karbis. Ta “nurub” samas halvasti varjatult mingeid hüvesid ja ei talu mitte mingisugust kriitikat. Kui panna siia juurde kohatine endast liiga hästi arvamine, võib see osutuda ohtlikuks kombinatsiooniks. Samas on tal teisi suuri plusse. Mina julgen siiski öelda, et tunnen päris hästi tegelikult. Mis sellest, et aastaid ei suhtle ega hakka uuesti suhtlema. Inimese olek ja iseloom jääb laias laastus samaks. Kui nüüd Mallukast veel rääkida, siis nii ongi, et ta jumaldab ümmardamist; need, kes seda ei tee on pahad, sellest ka pidev “uute sõprade” leidmine. Päris sõbrad ikka kritiseerivad ja annavad nõu ja arutavad, isegi kui see ei meeldi ja on vale, siis ka kriitika on osa sõprusest. Kui vaatan enda kriitikat tema suunas, siis jah võib olla ma oleksin pidanud oma suu kinni hoidma mõne koha peal, sest ma vaatasin asju oma mätta otsast ja andsin sellest tulenevalt nõu. See oli vale nõu, sest tema vaated ja eesmärgid ning soovid olid hoopis teised, mina ei adunud seda. Hiljem muidugi olen tema postitustest lugenud, et ta on ise ka aru saanud, et tegelikult oligi mul õigus (st ta on ise oma vead teinud ja ise näinud), aga see selleks. Erinevad inimesed ja erinevad maailmad paratamatult pidid põrkuma. Kui juurde pannagi need fännid, kes kommentaaride järgi tõepoolest ei ole kirkad kriidid, siis see kombo kokku ei olegi eluterve. Saa juba üle 😀 See pealkiri käib su enda kohta? Ma ei väida, et sa oled kade, aga midagi sind tema puhul nii kriibib, et järjest puid alla paned. ehh, see on tavapärane… kusagil tuleb ju aur välja lasta ja blogijal on selleks kohaks tavaliselt blogi. eks seal oli viga mõlemal pool, üks jäi hiljaks, teine ei osanud riigikeeles suhelda. iseenesest võiks eesti k ikkagi niipalju osata, et saad teenindatavast aru… aga ma käisin täna võõrkeelselt rehvivahetuse aega kinni panemas ja netikaarti ostmas ja sai ka hakkama, eks see on oma meelestatuse ja vastuvõtlikkuse küsimus, lihtsalt kas kodus on vaja end võõrkeelele lainele sättida? mina lähen ka alailma turri kui eesti k kodus räägitud ei saa. aga eks igal omad konnasilmad, millele astumine kõige valusam on. tal vist oli ehitusmeestega ka see keeleteema, nii et vanad asjad ujusid pinnale. aga eks me õpime ju kõik kogu elu ja areneme, lihtsalt tempod ja suunad on erinevad. nii et ma laseks sellised asjad ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning kui oma sõpra või ihujuuksurit salongis ei tööta, siis ei viitsi maailma parandada… iseendagagi ja oma sisemaailmaga tegemist 😀 Jah, sul on õigus, et blogijatel on oma auru välja laskmiseks blogi ja ilmselt see keeleteema oli juba ehitusmeestest saati sees ja nii ta läks. Ma tean omast käest, kuidas ärritab mingi väike asi, mis pole absoluutselt ärritumist väärt, aga no tundub nagu taevas kukuks alla. ja sellega olen ma loomulikult ka nõus, et tegelikult ikka võiks osata riigikeelt nii palju, et kliendiga suheldud saaks. Ma pursin vene keelt ka ja nõus, et see on meelestatuse ja vastuvõtlikkuse küsimus, aga noh samas tõesti eksju…Võiks ikka tongata küll Eestis elades eesti keelt Ja sinu sellekohane teemaalgatus ei ole kättemaksumaiguline ja ülepaisutatud? Tõesti,kuidas on täiskasvanud inimesel viitsimist sellise lapsiku ärapanemise ja “aga tema tegi ka” jamaga tegelda? Lihtsalt pea ei võta. Kui sanütled,et sa ainult hobikorras kirjutad,siis seda enam milleks on vaja sellist draamat üles kiskuda,jälle?? Mina loen nii sind kui ka Marianni ja te olete huvitavad mõlemad,küll erinevatel põhjustel,aga sinu sellised kiuslikud teemad panevad küll kukalt kratsima. Mallu kirjutabki oma igapäeva elust (literally iga päev), miks ta siis ei või oma sitast,või heast kogemusest kirjutada? Ta sai ju isegi aru,et ta hiljaks jäi ja oli nõus ajast loobuma või siis sel juhul leppima “bad frenchiga”. Kuskilt ei lugenud välja,et ta mingit erikohtlemist ootas. Tema erinevus on lihtsalt see,et ta julgeb välja asju öelda. Sama oli ta ehitajatega. 100% nõus,et ta neist kirjutab,nii nagu olid. Keegi ei peaks sellise tööga leppima. Ja kui ta ütles,kuidas nad ei tea kes ma olen,siis ta nii mõtleski. Kui sa tead,kes Mallu on,siis peab ikka loll olema,et sitasti tööd teha,teades et ta blogib. Ehitusmehed ju seda teadsid,sest nad filmisid seal,mitte et kõik PEAKS teadma. Ühesõnaga sitt jutt pikk jutt,aga sinu jutust on küll kibedus (mitte kadedus võib-olla) kaugele tunda. Kui sinu arvates nii liiga tehti salongile,siis mine neile ise küüntesse ja kirjuta siis positiivne arvustus. Palun selgita mulle, mille eest mul on kättemaksata? Ja ära panna? See “Mallukale ärapanemine” on mulle nii kenasti külge poogitud:) Huvitav, et samas kui kirjutan mõnest teisest blogijast ajendatult postitusi, siis ei näe ma ÜHTEGI kommentaari, et tahan ära panna ja/või olen kade, siis on see lihtsalt üks arvamus. Keda huvitab, see loeb, keda ei huvita blogijate teemad, skrollib üle. Aga kohe kui tekstis on sõna Mallukas (ja mitte vaid mul), läheb sõjaks. Mis värk sellega on? Kui inimesed barrikaadidele ei viskuks, siis ilmselt mind ka ei ärritaks tema teemad, aga juba see panebki kirjutama, et inimesed lähevad hulluks. Kõrvaltvaatajana on põhjuseid mitu. Esiteks on tal palju lugejaid, sh. neid, kes ükskõik millele takka kiidavad (a la, Mallukas ütleb, et mul on sinine mikser ja koor järgi, et oo, mul kaaaa. No tänan info eest! Nagu see Mallukat huvitaks või tal selle jaoks aega oleks😂). Seega kõlapind on lai ja on ju inimesi, kes teie mõlema blogi loevad. Teiseks Mallukas tundub olevat inimene, kes on piisavalt lihtne, kaasahaarav, impulsiivne, osav ja üldse mitte rumal. Ta oskab anda kõneainet ja panna massid endast rääkima. Seega osa põhjusest, miks barrikaadidele tormatakse, pole mitte Sina, vaid Mallukas ise. Aga nendest omadustest tulenevalt on ta ka ise kannatama pidanud. Kolmandaks on ju teada, et mingid lahkhelid teil olid ja lugejate alateadvus ei maga. Ja neljandaks oled Sa Malluka suhtes ka ise tundlikum kui teiste blogijate suhtes, kuigi Sa ise kindlasti nii ei tunne (vt. punkt 2 ja 3😊). Ma usun küll, et Malluka sõbrad saavad tingimusteta armastuse osaliseks tingimusel, et nad mõtlevad, ütlevad ja toimivad, nagu tema tahab😂. Samas sõpru tal eriti vaja pole, sest tal on niigi palju teha ja tal on Kardo😊, kes ongi talle ideaalne sõber. Sina võimled ennast pooleks Norra ja Eesti vahel reisides ja last väntsutades ja pead oma magamistuba välja rentima,et lisaraha teenida et oma mehe päritud talu vuntsida ja autot töökorras hoida. Ja siis on Mallukas,mingi noor plika,kes tuleb ja saab ja teeb ja ISE mitte midagi tegema ei pea,on tal veel koristaja teener ja lapsehoidjad varnast võtta. Kurat sai veel tasuta hambad ja iluopid ja maja ka. Arusaadav,et sa kade kindlalt ei ole. Gerda, ma ei tea, kas sa oled noor või sa oled lihtsalt rumal, aga mul on kurb lugeda justkui on see midagi kohutavat, et me “oma mehe päritud talu vuntsime”. Meie jaoks on see ajaloo säilitamine, kas siis oleksime me ägedamad ja mina vähem kade kui oleksime uue maja selle asemel ostnud? Norra ja Eesti vahel ei võimle ega väntsuta kedagi keegi, aga sellestki on ilmselt raske aru saada kui elu möödub oma õue alla ja ei näe rohkem ega kaugemale sellest. “Pean oma magamistuba välja rentima, et lisaraha teenida”??? – sellise kommentaari peale ma ei oskagi midagi öelda, sest see on lihtsalt nii rumal ja lühinägelik. Malluka viga on, et tal on süütenöör lühike ja koheselt lendab s..t ventikasse. Tegutseb enne kui mõtleb. Järjepidevalt. Ma ise astun kah pidevalt ühte ja samasse ämbrisse, mistõttu on mul tihtilugu mingi väike vaikne probleem õhus, mille lahendamine on tavaliselt lihtsalt kättevõtmise asi. Aga mõnikord eelistan eirata ja südant valutada. Järjepidevalt. Minu arvates teed praegu ülekohut Mallukale, teema oli ikkagi ju tigudes ja töötajate suhtumises neisse, tingimused kehvad jms mitte, et salongi teenused niivõrd halvad oleks. Vaid inimesena ei hoolitud loomade heaolust. Ilmselgelt üles puhutud postitus, Mallukas hilines ja öeldi et ilusat frenchi ei saa 😀 Salongi ja töötajaid maha ei tehtud, pigem asi tigudes ja palun loe üle malluka postitused, enne kui midagi kirjutama hakkama 🙂 Huvitav ka, et ega ta isegi minevikus just ideaalne loomakaitsja polnud (unustatud ja nälga surnud hamster, ära antud siga, kassid jooksid pidevalt minema), et kas nüüd on elus siis totaalse kannapöörde teinud? Tahaks loota. No ma ei tea, mis jumal see Mallukas on. Lihtne näide, küll ta kiitis Butterfly juures asuvat Parole restorani/baari. Sai käidud seltskonnaga just seetõttu ja pole kohutavamat kohta kui see Parole. Nii, et oleneb ikka inimesest ilmselt. Mulle aga sa täitsa meeldid, samas meeldib mulle Mallukas ka. Mõlemad te vingute, mõlemad te kiidate. Täitsa ühtemasti. Aga hetkel mulle tundub juba ka, et Mallu juba ise otsib kohti, et norida ja sääset elevante teha ise aru saamta, et tema probleemide allikas on ta ise oma hilinemistega ja plähmerdiseks olemisega. Ja siis teeb draamat kui teised talle sarnaselt käituvad. Aga on mingi teema, et inimene ise oma käitumisega tõmbab endale teatud asju ligi. Eks tuleb muuta enda käitumismustrit ja näha ongi kuidas ka teised ümber muutuvad 🙂 Enne seda kommentaari ma ei teadnud, et mingi avalik kiri olemas on. Ilmselgelt ma seda lugema ei hakka, sest on asju, mis ei muutu – Mallukal on ja jääb alati õigus😀 No enda blogisse laseb ta vaid teda kiitvad kommentaarid. Kommenteerisin seda postitust (jäädes viisakaks!), et miks ometi peab ta oma nina igale poole toppima ning seda ta muidugi üles ei lasknud. Vb tänaseks on see seal üleval, ei käi kontrollimas niimoodi kas on kommentaari või mitte. Ja ausalt ei usu seda, et seal salongis oli ebaviisakas käitumine. Ainus, kes ebaviisakalt käitus oli, Staar M ise. Viisakas inimene helistab ja annab märku, et hilineb. Panin aja juba kuu varem, nii soeng kui meik. Sai kirja, et üritus on pidulik, seega vajalik pidulik soeng ja õhtumeik. St. sai pandud pikk aega mõlema tegevuse jaoks. Pole üldse Tallinnast, aga ööbisin sealkandis, seega selline valik. Ise veel mõtlesin, et Kaubamajas ju peab olema normaalne koht. Saabun salongi, vastu võtab täiesti umbkeelne tegelane. Selgitan algselt eesti keeles, mida ma üldse tahan (pidulik soeng, õhtumeik). Ei saada üldse aru. Proovin inglise keeles, proovin vene keeles. Vene keeles saab vist aru, räägib vastu ülivähe. Ausalt, ei saa aru, kas ta üldse millestki saab aru. Mõtlen kogu see aeg, et kuidas on võimalik Tallinna südalinnas (ei ole ju Lasnamäel olev salong), väga käidavas kohas saab selline salong olla. Umbkeelne turist, võib ju juhtuda sinna salongi ja teenust soovida?!? Kogu soengu tegemise aja ma mõtlen, et kas ta hakkab seda kokku poodud tihedat puhutist natuke lahti tõmbama (noh agu tehakse), et oleks õhuline, soengu moodi? Ei, ta ei teinud seda. Lihtsalt teatas, et valmis. Ta ei küsinud, kas mulle meeldib, ta igal juhul vältis minuga igasugust suhtlust. Ta oleks võinud minuga vabalt venekeeles rääkida, aga ta ei teinud ka seda. Selleks kõigeks kulus 15min. Mul oli juuksurisse pandud aeg 2 tundi. Mul on palju juukseid, st on võimalik teha palju erinevaid soenguid. Kas mul tekkis soovi, et ta teeks selle ujujasoengu ringi? Ei! Saaks, ma ainult sealt minema. Ma nägin ainult, et ju ma siis teen selle ujuja soengu hotellis ringi. Kas oleks olnud mingit mõtet seal röökima hakata? See ei ole mul lihtsalt kombeks. Aga ma olen ilmselgelt enesepiinaja 🙂 , mul oli seal samas ma meik. See pidi algselt algama ju pm 2 tundi hiljem. Küsin, kas meiki saaks varem teha? Tükk aega ei vasta keegi midagi, lihtsalt kõnnitakse minema. Ootan teadmata aja ja saabub mingi spordiretuusides väljaveninud kampsuniga tegelane. Pöördub minu poole ühe sõnaga: meik? Noogutan. Istun tooli, hakkab pihta. Vaatan neid töövahendeid ja mõtlen. Kas neid töövahendeid on kunagi puhastatud? Kas keegi tagant ajas välja enda vanavara välja ja püüab mingit meiki teha? Ühe korra pöördutakse veelkord minu poole; glitter? Raputan pead. Möödub 15 min ja meik on valmis. Kõige selle peale, ei olegi kõige hullem. Aga õhtumeigist on asi kaugel, aga võib-olla glitter, millest ma keeldusin oligi võlulahendus. Hinna kirja järgi oleks ma pidanud seal kulutama 70€, aega pannes ma oli ka valmis seda tegema. Ilmselgelt ei osata seal raha teenida. Kokkuvõttes häiris mind salongi räpasus juba sisse astudes, töötajate räpakas välimus (töötajad oli tööl oma koduretuusides/dressides, puudus arusaam, kes on seal töötaja, kes klient), täieliku umbkeelsus, soovimatus suhelda. Ma siiani ei saa aru, et kuidas Kaubamajas selline urgas on. Kardo sai jah endale kinkelepinguga ja siis tõstsid Kardo ema majast välja saunamajja.Kuidas saab selle peale kade olla?? Aga kas see vastab tõele, et su suu pidavat haisema nagu vana tõhk? Ja omaenda last nimetasid värdjaks?? Mäletan kuidas Kardo ema kurtis (kui Mari väike oli ja alles kolisid sinna majja) kuidas Mallukas ei suuda koristada ega lapse eest hoolitseda ja tema on juba väsinud sellest.Mul on kõige rohkem kahju et usutakse seda kes kõige rohkem valetab ehk too staar ja blogija M.! Aamen! Ma aeg-ajalt piilun Mallukat, aga draamakuninganna ta on ja jääb. Mis kommentaaridesse puutub, siis ma ei kommenteerigi enam .. Kõik, mis tema ütleb on puhas kuld, negatiivseid kommentaare ta ei talu, ta ei talu kriitikat enda suunas lihtsalt. Kui tal ei oleks tuhvlialust Kardot, siis ta pooks end üles oma lastekarjas 🙂 ! Go Eveliis, mulle sa meeldid! Ma arvan, et Malluka kättemaks oli julm, kuid pea püsti ja avalda oma arvamust julgelt edasi! Ära nüüd selle pärast pead liiva alla pista ja teda karda! Kindlasti mitte ei pista ma pead liiva alla, Mallukas ei tule mulle küll ütlema, mida ma tohin ja ei tohi öelda, ei ela me Põhja-Koreas. Ta on vastikult ülbeks läinud ja ma imestan tõesti selle üle, et inimesed ei saa aru. Selline nö kättemaks tegelikult ei näita muud kui vaid seda, et ta teab ka ise, et mul on õigus, aga parim kaitse on alati rünnak.			OSCAR-2019
Loe mida teised on öelnud laenu protsessi nii palju püsikliente ja korrake smsrahaäri. No ma ei kujuta ette mispärast keegi võõras peaks sellises olukorras inimesele ilma tagatiseta laenu andma ja veel väiksema intressiga kui praegustes turutingimustes Sõõrumaale ja Vooglaiule on antud. Üldjuhul on vajalik ka regulaarne sissetulek mis võimaldab ilma tagatiseta laenu taotleda lihtsalt allkirja vastu millega klient kinnitab et maksad laenu tagasi. Juhul kui ettevõttel on kindel soov laenuintress ise määrata saab seda teha laenutaotluse sisestamisel ja laenutaotlus avalikustatakse fikseeritud intressiga. Laenu saamiseks peab olema vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või alalise elamisloaga isik ning omama isiklikku pangakontot ent teatud laenuandjatel on ka sularahas kiirlaen ilma palgatõendita. Ja kõige sagedamini kui te otsite mõne kiire naela sa pead seda täna mitte homme. Kuni 85% kaasatud hoiustest laenab Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu välja maksejõulistele Eesti korteriühistutele. Eestis iseloomustavad laene kaasaegsed ja paindlikud tehnilised lahendused koos kliendisõbraliku teeninduse ning laia valiku laenupakkumistega. Ka püsikliendid võivad saada eripakkumisena soodustusi ent igal juhul tuleks enne sms laenu taotlemist teha kindlaks millised lisakulud laenuga kaasnevad ning kui palju tuleb reaalselt tagasi maksta. Eelnimetatuist on kiirlaenud kõige kallima intressiga järgnevad väikelaenud ning seejärel tagatisega tarbimislaenud mis on kõige soodsamad aga siis pandite oma vara või peate laenule leidma käendaja. Peab muidugi arvestama et kõik laenud ei tule tagasi või hilinevad seega tasub oma raha hajutada ja kui alustad investeerimist paarisaja euroga siis panna ühte laenu 5 maksimaalselt 10 eurot. Kiirlaenu saamiseks tuleb täita laenutaotlus ja oodata vastust mille saab koheselt või mõne tunni jooksul. Just online pokkeri leheküljed nagu PokerStars Full Tile Poker ja teised suuremad on viimastel aastatel tulnud välja mitmete innovaatiliste lahendustega kuidas otsingumootoritele optimeerimisest kasu lõigata. Laen kinnisvara tagatisel – as odav laen narva mnt 13 tallinn 10151 telefon ( 372) 555 80 111 ( 372) 614 3024 e-post: info@. Autolaen sobib auto ostmiseks kui teil ei ole võimalik autoliisingut võtta või te ei soovi liisinguga kaasnevat kaskokindlustuse lepingut sõlmida. Muuhulgas kasutatakse arvelduskrediidi Laen internetist taotlemine Esimese asjana tuleb tuleb ennast registreerida laenuandja kasutajaks internetis. Mobiiltelefonid on muutunud argipäevaelus niivõrd olulisteks et paljudel meist on iga asja jaoks mobiiliäpp. Kui teil on vaja laenu saada ja see ei pea muretsema mis juhtub teie taotluse. Marketing Built With & Technology Report. Pugri lisas et korteriühistu likvideerimine läbi pankrotimenetluse on võimalik üksnes juhul kui ühistul puudub igasugune vara sh ka nõuded liikmete vastu. Laen korteriühistule on tagatud ühistu nõuetega liikmete vastu ning finantsinstrumendina on kasutusel vaid annuiteedil põhinev makselahendus. Arveldusarve konto väljavõtte abil on laenufirmal kõige lihtsam iseloomustada taotleja finantskäitumise profiili ja teha talle sobiv pakkumine. Sellisel juhul on pangal õigus laenud sinult vastavalt lepingule sisse nõuda -ja kui sa selleks võimeline ei ole siis sinu pakutud tagatised realiseerida. Millega loodavad kaasata kohalikelt investoritelt miljoneid eurosid ja kasvada keskmiselt 26% aastas. Eriti 30-aasta peale koduliisingut – kui sa tuleviku sündmusi ette ei tea siis on su lähedaste suhtes vastutustundetu võtta ülejäänud eluks suur laen ja siis elada maksegraafiku järgi kuni surmani. Smslaenu peamiseks eripäraks võrreldes teiste laenudega on kõrged intressimäärad Kuna SMS laen on kiire lihtne ja laenuvõtja tagatist ega maksevõimet põhjalikult ei kontrollita siis on see laenuandjale üsna riskantne äri mis tingib selle et laenatavad summad on suhteliselt väikesed ning intress (riski hind) üsna kõrge. Sms laenude intressid on kõrgemad kui tarbimislaenude puhul – kui sinu jaoks on prioriteediks madalad laenukulud siis ei pruugi smslaen olla alati parim lahendus kuna selle intressid kipuvad olema kõrgemad. Kuna meeldetuletuskirjad kõned ja smsid on tasulised lisanduvad tariifid ka nende tegevuste eest. Pakume autolaenu ilma et peaksite registreerima auto laenu saamiseks ARK büroos Laenukeskuse nimele. Võib öelda et kortermaja on oma laenuperioodi pikendanud ühe aasta võrra aga viimase aasta intress on poole väiksem. Vali laenupakkuja külasta laenupakkuja kodulehte vali summa vali periood ja estita laenutaotlus Internetis. Pidage mind segaseks aga minuarust pangad võiks arvestada mis põhjusel keegi laenu on võtnud. Bondora soovib liigsete vahemeesteta viia kokku rahaomajad ja -vajajad ning seeläbi muuta rahaturud efektiivsemaks õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Tagatiseta laenude hulka kuuluvad kõik tagatiseta kiirlaenud väikelaenud tarbimislaenud jms. Eluasemelaen ja Laen kinnisvara tagatisel – Eluasemelaen on laen eluaseme ostmiseks ehitamiseks või renoveerimiseks. Mõned viise et laenuandjad võivad teile sms laenu- on: pakkuda raha või tšeki laadides raha peale ettemakstud deebetkaardi või elektrooniliselt raha hoiustamist oma pangakonto. Senini olen pidanud väikese korteriühistu raamatupidamist kassapõhiselt ja hästi lihtsalt – umbes nii et korteriomanikelt laekusid maksed ( need olid tulud ) ja ühistu maksis siis arveid ( need olid kulud ). Järelejäänud raha eest tehti ka kulutusi. Sms laenude intressid on küll kõrgemad kui tarbimislaenudel ent samas on nende tingimused paindlikumad ning laenu taotlemise protsess on väga kiire võttes enamjaolt aega vaid paar minutit. Uue kliendi jaoks kehtib kampaania: Esimene laen 30 päevaks tasuta” ehk intressiga 0%! Korteriühistuseaduse paragrahv 13 lõike 3 kohaselt tuleb korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Näiteks võib sealt statistikast välja lugeda et ettevõtetele antud lühiajaliste laenude intressimäär on praegu ca 25-35%. Samas oleme saanud ja saamas proportsionaalselt väga suuri summasid eurotoetusi Euroopa rikkamate riikide (kes ehk ei olegi nii rikkad) maksumaksjatelt. Laenu väljastamisel lähtub pank sellest milline on laenuvõtja sissetulekute suurus ja stabiilsus ning varasem maksekäitumise ajalugu. Juhul kui laenuvõtja ei suuda tagastada laenu siis nõutakse laenu tagastamist käendajatelt. Kiirlaen ehk nn palgapäeva laen on tagatiseta väikelaen mida iseloomustab 4 omadust: kiire laenutoiming väikesed summad lühike tagasimakse periood ning kõrgem intress. Sms laen on peaaegu alati suuruses 50€ – 1000€ vahel ka kuni 2000 – 3000€ kuid enamjaolt ei ole võimalik esmase laenamise korral laenata rohkem kui 300-500€. Hoiu-laenuühistu Geldex Eesti (Litsentsi number: Geldex FFA000201) on tulundusühistuna tegutsev finantsasutus Eestis. Laenud. Ameerikas lugu on täpselt vastupidine: ilma pakkudes kvaliteetseid avalikke hüvesid – keelates inimesed avalikke hüvesid on fact- demagoogid tekkis varemed murtud olekus on võimalik lihtsalt toita nagu Dementors inimeste hirmu ja viha. Ehk siis hetkel võid oma töötajale anda laenu 01% intressiga ja mingeid makse maksma ei pea. Vastupidiselt kui laenajal on laitmatu ajalugu puuduvad eelnevad maksehäired ning on varasemalt Bondora keskkonnast laenu võtnud siis ta saab küsida madalama intressiga laenu. Mustadeks päevadeks olen varunud külmkambrisse head ja paremat makaroni mul jätkub ja kassidele kah tagavara. Mul on eluasemelaen juba 8 aastat väikelaen viimased neli aastat ja ca kord kvartalis võtan ka SMS laenu tõsi selle tagasimaksmisega ei ole kunagi hilinenud. Samas oleme saanud ja saamas proportsionaalselt väga suuri summasid eurotoetusi Euroopa rikkamate riikide (kes ehk ei olegi nii rikkad) maksumaksjatelt. Isikliku käenduse osas tasuks eriti konservatiivne olla ja hoolega uurida kas õnnestuks kuskilt ilma selleta laenu saada isegi kui intress on veidi kõrgem. Surju Vallavalitsus. Erinevalt pankadest kes samuti hoiustajate raha laenavad on investorite poolt teenitav intressitulu pangahoiuse – või deposiidi intressimäärast oluliselt kõrgem. Enamus kiirlaene ja tagatiseta väikelaene on palgatõendita laenud ning seega on tegemist üsna levinud laenuliigiga. Lisaks on meil majal juba üks laen peal mis võeti korteriomanike eest ”salaja”. Kui teid huvitavad laenud tarbimise eesmärgil mida saab ka üsna kiiresti kätte siis pakume teile kõige soodsaimaid laene Eestis. Taotlemisel laenu internetis täidab laenutaotleja laenutaotluse ilma kodust lahkumata. TF Bank Väikelaen on tagatiseta laen eraisikutele mida võid kasutada vastavalt oma äranägemisele. Tete AS SEB Pank AS SEB Elu-ja Pensionikindlustus AS SEB Liising AS SEB Varahaldus ja AS Rentacar kodulehel. Ma isegi loeks hea meelega selle laenu plusse ja miinuseid ja kellele see kõige rohkem ikka sobib. Enamlevinud laenupakkujad Eestis on valdavalt pangad kiirlaenupakkujad laenukontorid eraisikud ja teised asutused või organisatsioonid kes ootavad laenutaotlusi et teie finantsmured lahendada. Ilma töökohata ning ka ilma igasuguse muu sissetulekuta väga kergekäeliselt inimesele laenu ei anta kuid erandid on alati võimalikud. Seetõttu võta pisut aega ja vaata erinevate laenuandjate tingimusi leidmaks endale kõige mõistlikuma laenu. Terviselaen – Laen tervisekuludeks on abimees õnnetus olukorras kus on vaja tasuda hetkel üle jõu käivate kulutuste eest. Laenvõtjatele luuakse uus pangakonto millele teha laenutagasimakseid ning leiame uue koostööpartneri kes võtab tagastamata laenude hooldamise ja haldamise üle. Tekkinud olukord hävitab inimeste töövõimet ja võib paari aasta perspektiivis viia suure osa Eesti inimestest ringvõlgnevusse. SMS laenude aastaintress võib olla kordi kõrgem kui tavapäraste laenude intress. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud eeldatakse et selleks on harilik määr mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas millal ja kus laen saadi. Kasutaja saab seejärel määrata kuluartikli ja adressaadi kellele tšekk edastada. Allutatud laen – nõue krediidiasutuse vastu mis krediidiasutuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Palgatõendita laen tähendab et tegemist on laenuga mille saamiseks ei pea küsima eraldi oma töökohast palgatõendit ehk teatud raamatupidamisdokumenti mis tõestaks detailselt palga suurust. Ennetähtaegselt tagastatud laenu pealt ei ole mul õigus teenida tulu selles mahus nagu Bondora seda kuvab. Sellisel juhul tuleb sul hiljemalt 72h jooksul saata oma dokumendid kas Bondora e-mailile või minna kontol oma laenude lehele avada oma taotluse lisainfo sektsioon ja sealt uuesti dokumentide üleslaadimise lehele minna ja sealt need üles laadida. Aga lihtsalt olla kindel alati otsima sõna no ettemaksu karistus” oma laenu tingimused kui te rakendate. Kuskilt peaks alustama et raha ettevõtjani jõuaks ja ettevõtted uuesti investeerima hakkaksid. Suurt tähelepanu pöörame sotsiaalsele kontekstile: me ei laena ettevõtetele mis tegelevad kiirlaenudega alkohoolsete jookide tootmise ja müümisega või tubakakaubanduse ja -tööstusega. Krediidiasutused on andnud endast parima et arvestada ka mugavust hindavate klientide soovide- ja vajadustega. Sellisel juhul on mõistlik võtta SMSlaenu kuna nagu nimigi ütleb saab lühiajalist laenu kätte kiirelt ja lihtsalt SMS teel. Esimese laenu võib saada eripakkumisena kuni 30 päevaks tasuta ehk 0% intressiga või soodsalt fikseeritud tasuga 1€ eest. Kuna laenu ja toetuse taotlemise dokumendid on samad siis ei pea ühistu suhtlema mitme asutusega. Sms laenu paindlikkus võib olla liialt ahvatlev – nagu eelnevalt mainitud võib taoline laenu taotlemise lihtsus ahvatleda laenu võtma ka siis kui see ei ole vajalik. Rääkides majanduslikus keeles laen – see on teatud summa raha mis on välja antud kokkulepitud aja peale ning konkreetsete protsentide eest. Vanemad laenud pärinevad indoeuroopa keelte varasematest variantidest need jagunevad indoeuroopa indoiraani balti germaani ja vanavene laenudeks. Laen ilma palgatõendita on tavaliselt üsna väikese summa ulatuses jäädes kuni tuhande euro piiresse. Vaatan siin Eesti Panga Finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumi poole kes minu arvates regulaatoritena peaksid aitama meil õigeid piire tunda ning neid hoida. Näiteks võib kaheks kuuks küsitud 3000-kroonise laenu lepingu sõlmimise tasu (sisuliselt on tegemist intressiga) olla 31% sama pikaks ajaks küsitud 1000 krooni pealt on tasu juba 36%. Kinnisvaraga tagatud laen on tuntud ka kui hüpoteeklaen ning autoga tagatud laen on tuntud kui autolaen. Lma krediidi kontroll mis tagab et meil on rohkem kontrolli kui te vaatate mõned laenuandjad sest mõned neist on sügav huvi ja me tahame olla laenuandja laenu et saab toetuda SMS.			OSCAR-2019
Euroopa Inimõiguste Kohus kordas, et abielu määratlemine üksnes mehe ja naise liiduna pole diskrimineerimine Euroopa Inimõiguste Kohus asus 9. juunil avaldatud otsuses seisukohale, et kellelgi ei ole õigust inimõigustele apelleerides nõuda abielu institutsiooni ümbermääratlemist nii, et see hõlmaks ka homoseksuaalseid suhteid. 9. juunil avalikustatud otsuses asus Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) seisukohale, et abielu institutsiooni määratlemine üksnes mehe ja naise vahelise liiduna ei kujuta endast diskrimineerimist. Otsuses kohtuasjas Chapin ja Charpentier vs Prantsusmaa leidis kohus üksmeelselt, et vaidlusaluses küsimuses ei ole rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 12 (õigus abielluda) koostoimes artikliga 14 (diskrimineerimise keeld) ega ka artiklit 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu) koostoimes artikliga 14. Seega ei kujutanud EIÕK hinnangul asjaolu, et Prantsusmaa ei võimaldanud kahel mehel omavahel abielluda (enne, kui riigis nn homoabielu seadus läbi suruti), endast Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumist. Kaasuse taustaks olevad sündmused said alguse 2004. aasta mais, kui kaks meest esitasid Bègles’i linnavalitsusele avalduse nendevahelise abielu registreerimiseks. Sama aasta juunis sõlmis linnapea Noel Mamere meeste vahel abielu hoolimata tõsiasjast, et riigis kehtiv seadus ei näinud ette samast soost isikute abiellumise võimalust, millele juhtisid spetsiaalselt tähelepanu ka Bordeaux’ piirkonna kohtuvõimud. Juulikuus tühistas kohus õigusvastaselt sõlmitud abielu, misjärel püüdsid Chapnin ja Charpentier kohtu otsuse kõrgema astme kohtutes vaidlustada, nõudes oma abielu kehtivaks tunnistamist. Ent loodetud tulemus jäi saavutamata, mistõttu esitasid mehed Prantsusmaa vastu kaebuse EIÕK-le, väites, et neid on seksuaalse orientatsiooni alusel diskrimineeritud. Eile kinnitas aga EIÕK Prantsusmaa kõrgeima kohtu (Cour de Cassation) seisukohta, et riigi keeldumine võimaldada kahel samast soost isikul abielluda ei kujuta endast diskrimineerimist. Seega kinnitas kohus, et abielu ja perekonnaga seonduvates küsimustes tuleb austada Euroopa inimõiguste konventsiooniga liitunud riikide eneseregulatsiooni õigust. Konkreetselt kohtusse pöördunud isikute seisukohast ei ole kohtuotsusel suurt praktilist väärtust, kuna pärast nn Taubira seaduse vastuvõtmist 2013. aastal on Prantsusmaal nii või teisiti abielu institutsiooni tähendus homoseksuaalide nõudmisel ümber kirjutatud. Küll aga on otsus oluline laiemas kontekstis, kuna see kinnitab, et kellelgi ei ole Euroopa inimõiguste konventsioonile apelleerides õigust nõuda üheltki konventsiooni osapooleks olevalt riigilt nn homoabielu seadustamist. Kõnealune kaasus on juba kolmas kord (vt viiteid eelmistele kordadele siit ja siit), mil homoliikumise püüdlused saavutada EIÕK-sse pöördumise teel nn strateegilise menetluse algatamise kaudu abielu institutsiooni ümbermõtestamine kukuvad läbi. Olgugi et üldiselt on EIÕK tuntud oma liberaalsete hoiakute poolest ning on ka sageli asunud vasakliberaalselt meelestatud aktivistide poolele, on kohus seoses abielu ümbermääratlemise püüdlustega käitunud ettevaatlikult. Ilmselt on see ühelt poolt seletatav sellega, et Euroopa inimõiguste konventsioonis tõepoolest puuduvad igasugused viited sellele, nagu peaks abielu käsitlema ka homoseksuaalseid suhteid hõlmava ühendusena (raske oleks eeldada midagi muud, pidades silmas, et konventsioon võeti vastu juba 1950. aastal ehk aastakümneid enne homoliikumise esiletõusu). Väita vastupidist oleks ilmselgelt absurdne, võttes arvesse, et konventsiooni artikkel 12 viitab selgelt abielule kui mehe ja naise vahelisele liidule: “Abieluealisel mehel ja naisel on õigus abielluda ja luua perekond vastavalt selle õiguse kasutamist reguleerivatele siseriiklikele seadustele.” Teiselt poolt on kohtu ettevaatlikkus tõenäoliselt põhjendatud sellega, et vähemalt 16 konventsiooni osapooleks olevat riiki on määratlenud abielu oma põhiseaduses selgesõnaliselt mehe ja naise vahelise liiduna. Seejuures püüab üha enam riike sätestada oma põhiseaduses abielu konstitutsioonilise kaitse, saates seeläbi ka EIÕK-le selge sõnumi, et kohtulikku aktivismi ja omavolitsemist, millega kohtunikud püüavad konventsiooni sätetest meelevaldselt tuletada ideoloogiliselt meelepäraseid järeldusi – nagu hiljuti tegi kaasuses Obergefell jt vs Hodges USA Ülemkohus, kuulutades kogu riigis kehtetuks seadused, mis ei luba homoseksuaalidel omavahel abielluda –, ei ole vastuvõetavad. Ehk kui EIÕK kohtunikud asuksid oma võimu kuritarvitades Euroopa riikidele abielu tähenduse moonutamist inimõiguste loosungi all jõuga peale suruma, võiks see tuua kaasa prognoosimatu kriitika- ja protestilaine, mis ähvardaks omakorda seada ohtu kohtu enda tegevuse jätkumise. Seega pole põhjust arvata, nagu võiks EIÕK eilsest otsusest lugeda välja mingeid ideoloogilisi suunamuutusi või nagu nähtuks sellest kohtu soov kaitsta abielu ja perekonna loomulikku tähendust. Vastupidi, EIÕK varasemat tegevust vaadates on üpris selge, et see lähtub programmilisest püüdlusest normaliseerida inimõiguste loosungi all n-ö seksuaalrevolutsiooni ideoloogilisi nõudmisi ning lammutada seda takistavaid ühiskondlike tavasid ja norme, rakendades selleks sageli doktriini konventsioonist kui “elavast instrumendist”, mille kohaselt on konventsiooni tähendus ajas muutuv. Kuniks aga konventsiooni osapoolteks olevad riigid säilitavad oma vastuseisu, ei ole siiski tõenäoline, et kohus hakkaks otseselt abielu institutsiooni tähendust ründama. Pigem lähtub EIÕK peenemast taktikast, püüdes muuta abielu institutsiooni määratlust tähtsusetuks, samastades homoseksuaalsed suhted kõigis ühiskondlikult olulistes aspektides abieluliste suhetega, nimetamata neid samas abieluks. Just samast strateegiast on lähtunud ka kooseluseaduse läbisurumine, pidades silmas, et selle alusel sõlmitavaid liite küll ei nimetata abieluks, aga samas kohaldub neile praktiliselt sama õiguslik raamistik kui abielule. EIÕK on nimelt andnud mõista (asjas Schalk ja Kopf vs Austria), et homoseksuaalseid suhteid tuleks käsitleda perekondlike suhetena konventsiooni artikkel 8 tähenduses ning et samasoolistele paaridele tuleks tagada õiguslik tunnustus. Niisugust seisukohta ei ole siiani kuigivõrd põhjendatud ning ilmselgelt ongi seda ka raske põhjendada. Kuivõrd konventsiooni artikkel 12 viitab ühelt poolt selgelt abielule kui mehe ja naise vahelisele liidule ning teiselt poolt seob abielu ja perekonna mõisted, siis on läbinähtavalt meelevaldne tõlgendada artiklis 8 sisalduvat mõistet “perekonnaelu” nii, justkui hõlmaks see ka homoseksuaalseid suhteid. Igal juhul on EIÕK 9. juuni otsuses võimalik näha positiivset. Kindlasti tuli otsus olulisel hetkel, kuna paljud riigid nii Euroopas kui ka mujal on allutatud enneolematult tugevale rahvusvaheliste organisatsioonide ja suurriikide survele kirjutada abielu tähendus oma seadustes ümber nii, et see hõlmaks ka homoseksuaalseid suhteid. Seejuures avaldatakse riikidele survet apelleerides just sellele, nagu nõuaksid abielu tähenduse radikaalset ümbermääratlemist inimõigused, olgugi et mitte ükski inimõiguste alane rahvusvaheline leping ei näe ette, et peaks riigid käsitama abielu ka samast soost isikutele avatud institutsioonina. Kohtu eilne otsus aitab meelde tuletada, et inimõigust nn homoabielu seadustamisele ja tunnistamisele ei eksisteeri, isegi mitte liberaalselt meelestatud Euroopa Inimõiguste Kohtu tõlgendustes. Meie avaliku eluga on pahatihti nii, et asjad ei ole nõnda, nagu neid avalikkusele esitletakse. Paraku on sellest saanud juba norm, millele võib poliitikutega rääkides alatasa kinnitust leida. See, mida räägitakse kaamerate ees, on üks asi, tegelikkus aga sootuks midagi muud. Näiteks täna kuulsin usaldusväärsest allikast, et võimust sõltumatu kodanikualgatusena reklaamitud ning tolerantsi-ideoloogiat kuulutava liikumise “Sõbralik Eesti” kavandamine oli hiljuti toimunud president Toomas-Hendrik Ilvese juhtimisel kurikuulsas jääkeldris, ühes inimestega, keda seonduvalt Harta 12-ga esitleti avalikkuses võimule vastanduva seltskonnana. Oleks väga huvitav, kui ajakirjandus valgustaks ka seda osa meile avalikkuses etendatud show‘st, ent ilmselt pole mõtet küsida, miks me meedia vahendusel sellest midagi ei kuule.			OSCAR-2019

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.