text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Kaur küsis mu teise blogi kommentaarides, miks ma loo avalikustasin. Noh, esimene põhjus on, et algul unustasin parooli alla panna. Siis aga selgus, et teine pool ei üritagi olukorda lahendada ning püüab selle täiesti maha vaikida. MSN-s blokeeriti meid kõik ära, SMS-dele ei reageerita, Orkutis kustutatakse koheselt kõik teated. Vabandamist on vist palju oodata.
Ma ei saagi aru, kas on hirm, et keegi teada saab ning veel omalt poolt negatiivset suhtumist väljendab või lootus, et jätame asja niisama. Mulle juba püüti selgeks teha, et inimene ongi niisugune, solvub kergesti ja läheb siis närvi. Meie aga oleme veendunud, et VÄGIVALDA EI ÕIGUSTA MISKI.
Ausalt öeldes olen ma väga solvunud. Tunnen inimest praktiliselt sündimisest peale, me oleme üsna hästi läbi saanud. Võin lehekülgede kaupa tema häid omadusi üles lugeda, neid tõesti on ja mitte vähe. Olen temalt vajaduse korral abi saanud, olen teda aidanud, kui on palutud ja kui suutsin. Mitmedki erimeelsused on olnud ja lahenduse leidnud. Ma tõepoolest armastasin seda poissi.
Aga praegu ma isegi ei tea, mida tema vastu tunnen. Kas ma ise olen senini tema negatiivsest poolest liiga kergelt mööda vaadanud? Kas on jäänud mulje, et tehku ta mis tahes, ikka antakse andeks ja kõik on endine?
Tegelikult on vist kõige suurem tunne pettumus. Kui lolli teoga saab hakkama keegi võõras, on seda vist kergem taluda, ei ole olnud mingeid ootusi ega lootusi. Kui aga selline lugu juhtub oma lähedaste keskel, on see mõistetamatu.
Asi ei olegi ju ainult minus. Pettunud ja vihased on kõik. Tupsu satub senini paanikasse, kui mõni auto maja ees pidurdab, jookseb peitu -äkki tuleb onu jälle laamendama. Pojal õnneks sai ego suurema kolaka kui nägu, aga samas hingehaavad on sageli kehalistest valusamadki. Arvuti lõhkumisele on juba ametlik käik antud, kuidas see laheneb, ma veel ei teagi.
Ei maksa imestada, kui mul siin blogis nüüd vahepeal augud sisse tulevad. Tütre läpakas elab ka oma viimaseid päevi ning kui selle ligi pääsen, tegelen esmajärjekorras tööasjadega ning neidki ei saa kõiki ära teha.
Aga ikkagi leian, et kõik asjad on võimalik lahendada sõnadega ning ei kavatse nüüd ega edaspidi ühtegi vägivallajuhtumit maha vaikida, rääkimata nendega leppimisest.
Selleks, et midagi kätega valmis teha, peab ka kahe kõrva vahel midagi olema. Niisama ei tule ükski asi välja. Kui nüüd fotojahi teemaks oli käsitöö/ise tehtud, olin veidike hädas. Mitte et mul selliseid asju poleks, vastupidi, on rohkemgi kui vaja. Aga kui jätta kõrvale kõik need traditsiooniliselt käsitööga seonduvad kudumid-heegeldused, tuli natuke nuputada.
Meie peres on käsitöötegemine kuidagi väga sujuvalt olnud blondide naiste rida. Meistrid on olnud nii mu vanaema kui ema, õdegi teeks, kui aega oleks ning hea tegija on ka vanem tütar. Kuna mina aga end parimagi tahtmise juures blondiks nimetada ei saa, on ka see pisik minust mööda läinud. Oskan teha kõike ja teen kah, kui häda käes, aga ei naudi seda. Samas ema juures on senini kasutusel minu tikitud linikukesed :P
Käsitsi tehtud põdrasarvest peaga pussnuga, millega mina kõik oma lihakraami lõigun enne pattapanekut.
4.Tüüpäävä pikkus om 8 tunni. Tollõ seeh om 2 tunni lõunapuhkust, 2 kohvipausi ja puul'tunni rõivide vaihtamises.
Minekul oli ka mul võimalus lõpuks ometi oma silmaga üle vaadata Vana-Pääsküla kuulus fooriobjekt. Foorid nagu foorid ikka, ei saanud mina aru, mis seal varasemaga võrreldes niiväga muutunud oli. Aga minu seisukohast kõige ebameeldivam muutus on see, et linnaliinide ja kaugliinide bussipeatused on teineteisest lahutatud, kaugliinide oma on viidud sadakond meetrit maa poole. Põhjendus on loogiline - bussidel on siis rohkem ruumi. Kuigi ei saa aru, keda üks-kaks kaugbussi tunnis segama peaks. Linnaliini peatuses on korralik varjualune, kaugliinide omas paar äbarikku klaaskasti. Eriti praeguste ilmadega pole sugugi meeldiv seda sadakonda meetrit kõmpida. Üldreeglina on ju bussileminejatel kotid-kohvrid ka kaasas. Lisaks pole see kaugliinide peatus ilmselt lõpuni valmiski, isegi ühtegi prügikasti pole paigaldatud. Kelle mugavusele mõeldi?
See mulle ka kohale ei jõudnud, miks peab Sebe buss nii pagana külm olema? Tagasi tulin GoBusiga ja see oli küll mõnusalt soe.
Pärnus jätkus nii päikest kui paduvihma. Sain oma asjad aetud, ühe sõbra käest kingituseks kotitäie õunu, Pagaripoistes kohvil käidud (väga hea kohv, julgen soovitada) ning endalegi üllatuseks kohtusin juhuslikult ka ühe vana õpingu- ja ametikaaslasega. Paraku olid tema elulõngad vahepeal väga sassi läinud ning õpitud ametist tuli sunniviisiliselt loobuda. Uut töökohta leidnud pole. Hakkas hoopis joonistama ja maalima ning müüb oma töid soovijatele. Mõned olid tal kaasas ka, kahjuks polnud mul enam piisavalt aega neid põhjalikumalt vaadata. Väga huvitavad ja omapärased igal juhul ja teinekord tahan küll nende jaoks rohkem aega varuda. Kunsti ikka päris käigu pealt ei osta ju. Ühe väiksema joonistuse sain kingituseks, aga ilma autori loata ma esialgu seda siia vaatamiseks ei pane.
Ei pääsenud ma seekordki Pärnus üldiselt tuntud Pudeli-Vovast. Vaikne mees, kes käib mööda linna, kott seljas ja korjab pudeleid-purke. Millegipärast tahab ta minuga alati juttu ajada. Ei tea, millega ma selle sümpaatia ära olen teeninud.
Ahsoo, miks kapsalinn? Aga vaat sellepärast, et kõik Pärnu tänavaääred ja avalikud platsid olid täis dekoratiivkapsaid.
Varjud on huvitavad jälgida, nad muutuvad pidevalt. Tegin sellele jahile mõned varjupildid ka, eks proovige mõistatada, mis seal on.
Kui ma väike olin, tegid vanemad mulle tihti õhtuti varjuteatrit. Olen oma lastelegi seda õpetanud ja nüüd siis juba Tupsule. Aga pildile ei taha need varjud hästi jääda.
|
OSCAR-2019
|
||
Nimelt ühel laisal pühapäevahommikul lugesin ma voodis traditsioonilist nädalalehte. Olin oma tegevust pea-aegu juba lõpetamas (sest viis näljast ootasid oma igapühapäevaseid pannkooke), kui silm jäi peatuma Areeni artiklil. See rääkis eesti tüdrukust Robertast, kes töötab Pariisis, kuulsas Balmaini moemajas. Esiti lugesin üsna pealiskaudselt - kiire oli ju... ja ausalt öeldes oli see moemaja-nimi mulle täiesti võõras. Kuid artikkel oli veenev ning mu vaimustus ja huvi (ja võimalik, et ka kadedus kasvas), nii et hiljem uurisin põhjalikult, mis frukt see Balmain on ning mihukesi rõivaid ta teeb. Mäletan, et märkisin veel abikaasale, et "mõtle, kui lahe... töötada kuskil vinges moemekas... aga kui palju energiat see võtaks ning laste kõrvalt poleks see iialgi võimalik, eks" (uskuge, tavaliselt ma temaga ajalehe-artiklites loetud naiste-teemade üle ei arutle).
Ja siis, pool aastat hiljem, ühel pimedal talvepäeval märkasin Facebookis teadet, kus seesama Roberta Einer otsis kudujaid, kes teeksid tema kavandite järgi paar kampsunit. Nimelt oli Roberta Inglismaal lõpetamas kooli (University of Westminster) ning need kampsunid pidid saama osaks tema lõpukollektsioonist. Pärast väikest mõtlemist saatsin talle sõnumi... Mu enda tunded käisid äärmusest äärmuseni - kord mõtlesin hirmuga, et äkki on kavandid nii keerulised, et ma ei saa hakkama; teine kord jälle kartsin, et ehk on töö nii igav, et mul kaob motivatsioon...
Jaa, kavandid olid üsna keerulised - omanäolised, huvitavad, üldsegi mitte klassikalised, samas rikkalike detailide ja mustritega. Lisaks soovis Roberta rohket 3D-efekti ning erinevaid tekstuure-tasapindasid, mida kuduja ise pidi katsetama-välja pakkuma.
Kuigi see kõik kokku kõlas pea uskumatult, tekkis mul kohe mingi tunnetus või äratundmine... juba fantaseerisin, kuidas kampsuneid tehniliselt kududa ning milliseid koekirju kasutada. Nii julgesingi väljakutse vastu võtta.
Ja mõni päev hiljem valisime juba lõngad välja. Range värvikaardi järgi lõnga valimine on keeruline, eriti kui seda teha e-poest. Lõngavärvi tegelik intensiivsus ja sobivus selgub alles siis, kui seda reaalselt näed ning teiste värvidega kõrvutad. Kogemus ütleb, et mõnikord tuleb proovitööks kududa paras tükk, et aru saada, kuidas värvid teineteise suhtes mõjuvad. Lisaks tunduvad talvel üldse kõik värvid teistmoodi kui suvel...
Seekord juhtus nii, et Londonist, e-poest tulnud helesinine värv oli liiga hall ning ma lubasin siin kohapeal sobivama otsida. See osutus aga raskemaks, kui ma olin arvanud. Esimesena ostetud lõng tundus eraldi üsna mõnus helesinine, kuid proovitööd kududes oli näha, et ka see jääb lahjaks ja halliks. Uute otsingute tulemusena sain helesinise, mis teiste kõrval oli pigem liiga tume, ning peenike rohekas-sinine, mis tooni poolest oleks küll sobinud, kuid kampsuni üldmulje oleks veidi muutunud. Appi! Vot sel hetkel mõtlesin esimest korda, et küll oleks hea kui disainer oleks kõrval ning ütleks, et "võtame selle värvi ja teeme niiii". Aga pidin ise hakkama saama... Tegin erinevates lõngakombinatsioonides vähemalt 6-7 tööproovi. Võimalikult õige helesinise saamiseks võtsin kaks erinevat lõnga kokku.
Märtsi keskpaigaks olid olemas kõik lõngad ja mõõdud. Alustasin kampsuni kudumist. Ülevalt alla, ringselt. Kolm korda. Esimene kord sai liiga suur, teine kord tuli liiga sakiline (kampsuni rinnal jooksvad sakid mõjutasid liiga palju kaelust ja õlgasid, mistõttu tekkisid sinna ebavajalikud kumerused). Ja kui pool (naba)kampsunit oli valmis, siis selgus, et kogu muster ei taha ära mahtuda (raske, kuid õhuline kude venis üsna palju) - tuli ülemist osa veidi vähendada. Kõige selle valguses oli Roberta ise väga motiveeriv ja innustav - oli meeldiv temaga koostööd teha.
Kogu kampsun on kootud nii, et kaks lõnga jooksevad korraga vardale - nii sai piisavalt paks. Samal ajal oli kogu alumise osa kudumisel mustris 3 värvi. Teate, kuidas on kolmevärvilist kirjamustrit kududa... Jube! Aga kui korraga jookseb varrastele lõnga kuuest kerakesest - topeltjube! Ja aeglane. Võin vaid rõõmustada, et ma seda kolmevärvilist mustriosa kordagi harutama ei pidanud... Ja lõngajooksude pärast ma ka väga muretsema ei pidanud - need võisid jääda pingule, et oleks mahulisem, reljeefsem.
Mulle meeldib, kuidas Roberta asju näeb ja suudab need toimima panna. Mul jäi lõpus lõnga puudu - roosa ja briljantroheline said täiesti otsa ning varrukad jäid liiga lühikesed. Just sooniku jagu oleks olnud vaja juurde kududa. Mulle endale tundus, et järelejäänud rohuroheline oli liiga intensiivne, et sellest varrukaotsad teha. Samas polnud meil enam aega, et uusi lõngasid tellida. Saatsin kampsuni ära. Aga Roberta märkas, et sinna sobib hoopis helesinine - ma ise ei tulnud selle pealegi, sest varrukates ju helesinist ei olnud.
Tulemuseks on lõbusalt vahukommine ja parajalt barbilik soe kampsun, mis meenutab mulle 80-90.ndaid (vaata näiteks sarja ENSV). Kududes mõtlesin, et ma justkui oleksin midagi sellist juba varem teinud või vähemalt kandnud. Täielik nostalgia! Retro! Mu viiene tütar oli ka väga rahul - ütles, et temalgi võiks selliste värvidega kampsun olla. Aga abikaasa arvas, et mood on kummaline :)
Aitäh, Roberta, selle võimaluse eest! On väga uhke tunne oma kootud kampsunit Sinu moešõul ja Vogue lehel näha.
|
OSCAR-2019
|
||
Loen siin neid erinevaid krõpsu-draama postitusi (ausalt ei viitsi linke minna otsima, aga ühesõnaga Marimell postitas pildi, kus ta laps sööb krõpse ja teine blogija tegi postituse, miks see vale on ja kolmas, nagu alati kraaksus kaasa, et krõpsud on ebatervislikud) ja mõtlen, et ma pean ka midagi üles tunnistama.
Kui ma ei oleks enam-vähem mõtlev täiskasvanud inimene, siis ma võiksin endale ajada suust sisse kilode kaupa rämpstoitu, sealhulgas eriti krõpse. Ma olen krõpsuhull. Ausalt, ma ei tee nalja, aga kui te panete mulle lauale krõpsud ja dipikastme, siis ma ei jäta enne kui need on söödud. Kuna ma aga TEAN, et see ei ole kõige tervislikum ega ka kasulik minu niigi kohutavale kehakaalule/kujule, siis ma lihtsalt väldin krõpsude koju ostimist. Et ma ei peaks põrgupiinades vaevlema.
Mul on ka n+1 pilti, kus Ida sööb krõpse (muidugi ei leidnud ma ühtegi sellist hetkel kui vaja üles), aga ma leidsin üles vähemalt ühe, kus Ida joob LIMONAADI. Täiesti kõige ehtsamat LIMONAADI. SEDA SUHKRUGA. Meil on nimelt selline kokkulepe, et kui läheme reisile, siis võib laps juua limonaadi, süüa krõpse, komme…ühesõnaga kõike. Loomulikult mingil hetkel hakkas Ida seda ära kasutama ja mu meelest läks ta kommi ja limonaadi isu üle piiri, nii et hakkasime seda piirama, aga see on hoopis teine teema. Ida on arukas tüdruk, ta saab aru, kui talle rääkida, mida suhkur ja liigne sool ja rasv teeb (no võib olla tõesti ei saa ta detailselt ja täpselt aru, aga ta saab aru kui talle seletada, miks neid liiga palju ei tohi süüa).
Ehk siis nagu te aru saate, siis minu meelest on see lastele üldse mitte kommide-krõpsude-limonaadi andmine nats ülepaisutatud. See kui ma postitan Instagrami pildi, kus lapsel on krõpsupakk käes, ei tähenda ju sugugi seda, et meie majas olekski ebatervislikud söömisharjumused. Ma lihtsalt ei pildista üles igat asja, mida me sööme. Ma olen väga teadlik toituja ja meie peres on näiteks (Mareki õuduseks) väga hinnas igasugu juurviljatoidud, Ida lemmiktoit oli pikka aega maapirni püreesupp. Ometi ei ole me teda SUNDINUD ühtegi asja sööma. Friikartuleid ostan ma talle ka. Pole kunagi keelanud. Läheme paari kuu jooksul korra Mac´i ja ma ostan talle lasteeine. Mida ta ei söö? Friikartuleid. Närib paar tükki ära ja jätan alles. Minule samal ajal on friikartulid teine guilty pleasure, ma sööks neid, ERITI kui nad on megasoolased, terve suure tuutu täie.
Ma ei ole lapsekasvatuses kõige tugevam ega eeskujulikum, ma ei ole vist pea ühtegi asja teinud by the book või nii nagu oleks teiste silmis õige. Ma olen lähtunud oma arusaamadest ja mingitest üldteada tõdedest. Mina kasvasin üles ajal kui šokolaadist oskasin ma vaid und näha ja krõpse polnud väljagi mõeldud, see aga ei tähenda, et ma ei söönud suhkrut ja soola. Minu lemmiktoit oli võisai ROHKE kaneeli ja suhkruga! Värskeid saiakesi ja plaadikooke kugistasin ma kahe suu poolega. Ometi ei saa minu kohta öelda, et ma oleks kunagi (va praegu, kus ma söön tervislikumalt kui kunagi varem) kaaluga maadelnud. See, et ma pool oma elu olen 56kg paksuks pidanud on jälle üks teine teema. Lapsena olin ma täiesti tavaline normaalne laps. Aktiivne laps, kes kõik rasvad ja suhkrud ilmselt puu otsas ja aial ronides ära põletas.
Kunagi keegi kirjutas mulle kommentaariks, et Ida on paksuke (no ütleme nii, et tegelikult kasutas ta üht teist koledat sõna), et kohe näha kui ebatervislikult selles peres süüakse. Ilmselt tegi ta oma järelduse meie söömisharjumuste kohta ka tänu mõnele pildile sotsiaalmeedias. Ma ei tea kui palju peab inimestele pealuu sisse taguma, et sotsiaalmeedia ei ole elu. Ei ole ka fassaad. See on osake elust. Nii nagu ka rämpstoit on vaid üks killuke söögilauast.
PS: Miks on postituse päises pilt vetikakrõpsudest? Ma olen neist TÄIELIKUS sõltuvuses. Mul on hea meel, et ma olen oma krõpsusõltuvusele leidnud tervislikuma alternatiivi. Eile avastasin ma poest Wasabiga vetikakrõpsud. Püha püss, kui head! Aga vaid VÄGA terava armastaja maitsemeeltele.
neid teisi postitusi lugenud ei ole, aga ma ise mõtlesin algset lugedes ka, et no milleks. ma arvan, et paljude reaktsiooni, sh mu enda oma põhjuseks oli see, et legendaarselt nõrga enesekontrolliga inimene ei üritagi oma last sellest säästa. põhimõtteliselt eriti jõhkralt öeldes – üks maovähendusopi patsient kasvatab järgmist. seda inimesed ei mõista ja see ajab neid veits tagajalgele. ma ise pooldan väga seda, et vahel harva võib igast asju teha, süüa, proovida jne, ja sellele ta ise ka apelleerib, aga… inimeste arusaam “vahel harvast” ja selle “vahel harva” tulemus on ikka väga erinev, ütleme nii. see on ka põhjus, miks sinu tsipsikirg (ja ausalt, ka minu oma) on teine asi.
Jah, selles on sul ilmselt õigus, et minu tsipsikirg on nats teine asi. Ma kusjuuures jooks Cocat ka (see vist on mingi nõukaajal kasvanud lapse värk, et Coca ja Fanta olid pigem kättesaamatud), aga mu mõistus ei luba seda juua rohkem kui vahest harva. Ja minu vahest harva on 0,5l pudel mingi kolme-nelja-viie kuu jooksul😁
mul ka seesama raske soolaste ja rasvaste asjade kirg, a koju ei osta ja kodus ei tee ealeski ja toidu pähe lastele neid ka ei serveeri. sp ka nendega kunagi mäkis pole käinud – tühja kõhuga ei kõlba rämpsu süüa (ise õpetasin, jõle tüütu oleks hakata oma sõnu sööma) ja täis kõhuga ju mäkki ei lähe 😀 a kohvikus magustoiduks friikaid vabaaaaaaalt! mu lastele ei tee üks-kaks maitsetugevdajat üks-kaks korda kuus päris kindlasti midagi, aga peres, kus igas söögis on maitseainesegud ja à la seenepastas seenemaitseline pakisupp, lähevad kogused lõpuks maru suureks…
Ma arvan, et see Marimelli teema ja vahel lapsele junki andmineei ole päris sama. Marileen ju ise kirjutas postis, et sai ka lapsena kõike ka ei juhtunud midagi…. Aga juhtus ju, maovähendusopiga lõppes see juht. Rahvas läks pöördesse pigem seepärast, et toitumisharjumused kipume kodunt kaasa saama ning laste puhul saab neid mõjutada.
Minu kohe neljane fännab ka friikartuleid, nii korra-kaks kuus saab ka. Aga tavapärasteks kodutoitudeks on meil siiski köögiviljad, liha, kartul… Kommi hakkas laps saama harva kui juba 2 täis oli. Ebatervisliku toidu ja lastega on ju see lihtne teema, et kui pole saanud siis ei tea tahta. Ja seega on mõistlik mitte pakkuda.
Ka mina sattusin poes paki vetikakrõpsude otsa ning nendest sõltuvusse. Kuna need on üsna soolase hinnaga, siis hakkasin otsima veidi odavamat alternatiivi ja leidsin selle retsepti. Siiani teenib see retsept mind väga hästi. Peab ütlema, et maitsed on võrdväärsed pakis olevaga.
Oi, suur tänu selle retsepti eest! On jah nendel poekrõpsudel üsna kallis hind, nii et see retsept võib olla kuldaväärt 🤗 Tänu!
Mul on nende suhtes, kes “by the book” elavad, suured eelarvamused. minu arvates see küll midagi head ei näita ega tähenda.
Myyiu ütles välja minu mõtteid. “Legendaarselt nõrk enesekontroll” – enam tabavamalt ei saakski kirjutada.
Lugesin minagi Marimelli juttu ja mõtlesin, et mina ei julgeks lapse puhul nii lõdvalt käituda, kui mul endal oleks toidusõltuvus. Nikotiinisõltuvus. Alkoholisõltuvus. Eriti mitte juhul, kui neist sõltuvustest üks kuni mitu on üle võlli kontrolli alt väljas. Võib ju karta küll, et tulevikus on keelatud vili magus, aga kas selle kartuse nimel tasub lapsele juba varakult kinnistada kahjulikke harjumisi, panna ta samasse nõiaringi tammuma, kust proua Marimell isegi pole seni suutnud välja ronida.
Mina ka ei ole see, kes ütleks, et piir tuleb täielikult peale panna, aga mingi piir siiski olla võiks, juba lapse vanusest lähtuvalt. Tema laps on selgelt liiga väike veel.
|
OSCAR-2019
|
||
Esmaspäeval, 26. novembril oli kodanikupäev. Ellu kutsuti tähtpäev mõeldes 1918. aasta samale päevale, kui Maanõukogu võttis vastu määruse kodakondsuse kohta, milles määratleti ka Eesti kodaniku mõistet. Nüüdsel maailmakodanike ajastul tajume end arvatavasti üha vähem Eesti kodanikena, kas või lääne suunas riigipiiri ületades. Eesti kodanikuks olemine ...
Muusikaühing Crescendo ja Tallinn alustavad laupäeval kontserdisarja "Hingemuusikaga jõuluaega". Kolmandat aastat sakraalhoonetes toimuvatel valdavalt tasuta advendiaja kontsertidel esinevad teiste seas ansambel Vox Clamantis, Helin-Mari Arder ja Rebecca Kontus. Laupäeval kell 21 esineb Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirikus Vox Clamantis, 9. detsembril kell 19 Rootsi-Mihkli kirikus Helin-Mari Arderi trio, 16. detsembril kell 19 ...
“Täna, 22. novembril 2007 õnnestus mul tuvastada endise Pühalepa koguduse pastori Alexander Wilhelm von Sengbuschi poolt koostatud kirikukroonika säilinud osa, mida peeti hävinuks,” teatas teoloogiadoktor ja Hiiumaa koduloouurija Riho Saard. Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) Konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts leidis hiljuti arhiivikorrastamise käigus kroonikaraamatust väljalõigatud lehed, kuid ei osanud ...
Jõgevamaal Mustvees korraldatakse homme Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud pidustused, kus linnas asuvate koguduste vaimulikud esinevad ühise palvega. Piduliku tseremoonia algul helisevad viie Mustvees asuva kiriku kellad. Kellahelina saatel saabuvad Mustvee kultuurikeskuse esisele väljakule Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku, Apostel Nikolai Õigeusu Kiriku, Mustvee Betaania Koguduse, Püha Kolmainsuse Ainuusuliste Kiriku ja ...
Detsember algab aidsiohvrite mälestuspäevaga, mis kainestab ja manitseb tähelepanelikkusele. Inimlikkusele ja halastusele ka. Valga noored on neljapäeval oodatud infopäevale haigla juures tegutsevasse nõustamiskabinetti. Reede õhtul toimub ööklubis Exotica noorte omaalgatuslik üritus «STOP AIDS – kaitse ennast!» 1. detsembril tähistatakse kogu maailmas aidsipäeva, tegelikult küll ...
Pühapäeval on Pärnus Eliisabeti kirikus esimese advendi jumalateenistus, selle järgneb rongkäik kirikust Keskpargi jõulukuuse juurde.Jumalateenistus, kus lauldakse kaunemaid jõululaule, algab kell 14.30.Keskpargis tähistatakse advendiaja algust kell 16.00. Laulab segakoor Endla, kõnelevad Eliisabeti kiriku õpetaja Enn Auksmann ja Pärnu abilinnapea Jane Mets, süüdatakse tuleskulptuur, esinevad ...
Siseministeeriumis valminud seaduse muutmise eelnõu kohaselt saab praegusest regionaalministrist avaliku halduse ja regionaalminister.Eelnõu kohaselt asendatakse vabariigi valitsuse seaduses sõna «regionaalminister» sõnadega «avaliku halduse ja regionaalminister». Ühtlasi laieneb ka ministri valitsemisala.Avaliku halduse ja regionaalminister hakkab juhtima siseministeeriumi struktuuriüksusi, mis tegelevad kohaliku ...
Eesti Televisiooni lauluvõistluse «Kaks takti ette» 2007. aasta võitjaks hääletasid televaatajad Tartu ülikooli 23aastase teoloogiatudengi Margus Vaheri. Eesti Kirik päris noorelt muusikult ja teoloogilt, kuidas ta oma kutseid ühendab.
Teoloogiat asusin Tartu ülikoolis õppima 18aastaselt. Paralleelselt õpingutega tegelesin ka muusikaga – nii laulmise kui kitarriõpingutega. Usuteadus ja muusikaõpingud on kogu aja käinud käsikäes ja üksteisest sõltumatult. Laulmisega olen nüüdseks tegelnud üle seitsme aasta, professionaalse juhendamise all viimased kolm.
Millised on Sinu kui muusiku ja teoloogi tulevikuplaanid ning kuidas need kaks üldse kokku klapivad?
Minu jaoks on teoloogia alati olnud humanitaarteaduste kuningas, kui nii võib väljenduda. Asusin seda eriala õppima, sest mind huvitavad eri maade kultuurilugu, filosoofia, usundilugu ja erinevad keeled.
Erialast tööd end tulevikus veel tegemas ei näe, sest selle jaoks on vaja kutsumust, mida mina pole veel tundnud, aga ma ka ei välistaks seda. Naudin usuteaduskonnas õppimist väga ja kes teab, mida elu toob! Siinkohal minu tervitused dekanaadi armsatele töötajatele ja dekaan Riho Altnurmele.
Kesköö muusika on emakeelne, ajendatud luuletajatest nagu Ernst Enno, Doris Kareva, Betti Alver, kelle loomingut olen viisistanud nii mina kui teised bändiliikmed. Minu jaoks on oluline, et lisaks kaunile meloodiale oleks laulus ka kandev sõnum, mis inimeses midagi ärataks, vastu helisema paneks. Stiililiselt määratledes on meie muusika segu jazz’ist, bossast, folkmuusikast. Kellel huvi, siis helinäiteid meie muusikast saab kuulata leheküljelt http://www.myspace.com/kesk88.
Marguse kohta on palju häid sõnu. Ta on soe, hooliv ja abivalmis. Ta on väga hea sõber. Margus on inimene, kellele meeldib oma hinge õpetada ja täiendada ning ta loeb palju sellealast kirjandust.
tema kui muusiku kohta oleks ehk kõige täpsem öelda, et ta teeb seda sellepärast, et armastab muusikat kogu ihu ja hingega. Ta teeb seda enda rõõmuks, kuid samas hindab ta väga oma kuulajaid. Ja kui ta laulab, siis on näha, et ta oleks justkui oma pilve peal, nautides olukorda ning arenedes veelgi paremaks. Ta ei ole kõrtsilaulik, vaid väärt muusik, kes on hinnatud igas mõttes.
|
OSCAR-2019
|
||
Ostetav kinnisvara tuleb registreerida 90 päeva jooksul Kinnistusraamatus laenusaaja nimele. Kui omanik annab laenu oma ettevõttele kas seda on vaja kajastada ka maksuameti mingil TSD’l. Nagu te sisseoste ja võrrelda erinevaid pakkumisi et saad raha parima hinnaga ilma varjatud tasud nii et teil oleks võimalik pakkuda tarbijatele mida nad tunnevad tööd ja mida me saame teha. Kiire Laenud. Minu mäletamist mööda oli varem samuti laenu saamisel tingimuseks % sissemaks või tagatiseks pandav kinnisvara. Kuna pangad ei laena üksteisele raha ja võib tekkida probleem tagasimaksmises mis vallandab mulli lõhkemise. Mis ma tahan öelda: P2P investorite üks suur risk on asi mis praegu on väga vajalik ja millega seadusandlus tegeleb nimelt neid debiilikuid tuleb iseenda eest kaitsta nagu narkomaane alkohoolikuid ja kasiinosõltlasi: rahasõltuvus on väga sarnane ja inimesed ei tee täiemõistuslike otsuseid rahanäljas. Autolaenu refinantseerimine on vägagi mõistlik sest kasutades odavamat tarbimislaenu tagastamaks praegust kõrge intressimääraga autolaen vabaneb ka auto pandi alt mida saab hiljem soovi korral müüa. Tarbimislaen on loodud suuremate välja minekute katmiseks näiteks remondi tegemiseks kodutehnika soetamiseks reisimiseks või hariduse finantseerimiseks. Küsi halens finans käest seal saab ilma tagatiseta laenu kuni 20000 ja panga väljavõtet ei nõuta. Tavaliselt kuni 5000 eurot kuigi mõned laenuandjad piiravad esimese laenu suurust. Mä smsmoney;gi (29) Tarbimislaen kuni €5000 09.04 07:18; Preemiat antakse välja kahes kategoorias: siis andke meile sellest koheselt teada. Soodsad kodulaenud kiirelt Paldiskis Sindis Kundas Kärdlas Kehras Loksal Räpinas ja Tõrvas ning Narva-Jõesuus. Auto24 Laen — Inbank. Tuleks lisaks räigele kokkuhoiule üle vaadata ka laenuandja seaduslikkuse see tähendab et mul endal elust näide kus küsisin BIGist 50k laenu kahe kuu peale. Laenu saamise üks kõige olulisemaid eeldusi on piisava sissetuleku olemasolu ning seega tuleb laenude taotlemisel alati esitada kontode väljavõte või muu tõestus mis tagab laenuandjale et taotlejal on piisavalt suur sissetulek mis võimaldab laenumaksetega igakuiselt hakkama saada. Kui sul on näiteks lisasissetulekuid ning oled olnud viimase aasta jooksul võlgnevustest vaba on täiesti võimalik et saad siiski laenu. Bondora on kogukondliku laenamise maaletooja Eestis vanim tegutsev ettevõte Skandinaavias ning ainukene üle-Euroopaline sotsiaalpanganduse keskkond. Mul siis selline küsimus et olen kasutanud varem kiirlaene ehk siis smslaenu. Laenu taotledes tutvu hoolikalt ka laenulepingu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga. Bondora hoolitseb automaatselt selle eest et aktsepteeritaks ainult pakkumised mis vastavad sinu poolt mддratud tingimustele. Iga võetud laen on finantskohustus ning enne laenuotsuse tegemist on oluline kalkuleerida ja veenduda isiklikus maksevõimekuses laenu tasumisel. 11.2016 Koosoleku Protokoll. Kuna raha renoveerimiseks ei olnud tuli laenu võtta selle pidi taas otsustama üldkoosolek. Pangast on mul saadud milline laen ja kusjuures pangast küsiti otse et kui suur on nn. mustpalk enamus pankasid arvestavad musta palgaga. Nimelt on nüüd võimalik taotleda sms laenu sõnumi teel siis kui oled juba eelnevalt avanud laenukonto laenuandja juures ning oma isikut tuvastanud. Pärast konto väljavõtte esitamist kinnitatakse otsus ja makstakse laenatud raha välja teie avalduses märgitud arveldusarvele. Peale selle veel peab iga finantsasutus üle vaatama oma teavituskorra nimelt käisin BIGis ja tegin avalduse laenu tagasimakse kohta laenuhaldur pidi asja üle vaatama ja otsusest teada andma. Seepärast tuleb alati pöörata oma tähelepanu laenu tagastamise tingimustele trahvisanktsioonidele ning kiirlaenu tasumata jätmise tagajärjedele. Rakendus töötab Android’i ja iOS’i kasutavatel telefonidel (ka ilma andmesideühenduseta) ning veebilehitsejas. Tingimata oleks vaja tegelda baltisaksa laenudega st laenudega Eestis mitme sajandi vältel kõneldud (ülem)saksa keele variandist millel oli saksa kirjakeelega võrreldes mitmeid sõnavaralisi ja häälduslikke erinevusi. Ülejäänud 400€ jääb sulle limiidile alles ning seda saad kasutada siis kui võetud laen on tagasi makstud ning vajad taas raha. Meie kliendid saavad kiireid laenupakkumisi iga päev ja ööpäevaringselt ning taotluse saad esitada ka näiteks nutitelefonis. Tarbimislaenud võimaldavad inimesel teha kulutusi mille jaoks parasjagu raha ei jätku. Näiteks auto remonti sulgurid hilinenud arved arvelduskrediit ja tervishoiukulud onstiimul võtta sms laenud. Suur osa kiirlaenudega kaasnevatest probleemidest tuleb sellest kui laenajad ei suuda laenu õigeaegselt tagasi maksta. Era- ja juriidilistele isikutele laenuteenuseid pakkuv Odav Laen AS teatab oma nime muutmisest AS-iks Omega Laen. Tagatud laenud on ka kaaluda kui teil on vaja uut autot või on vaja teha renoveerimiseks või võtta et luksuslik puhkus eluiga. No selline inimene nagu sina kes võtab igakuiste kohustuste maksmiseks ilge intressiga SMS-laenusid ja saab ümbrikupalka ei ole mingi inimene kellele peaks pank eluasemelaenu andma. Mõtle oma otsus hoolikalt läbi tutvu laenulepingu tingimustega ja pea nõu asjatundjatega. Kiirlaenud töötutele paistavad ahvatleva kiire rahasüstina justkui väljapääs täbarast majanduslikust olukorrast kuid ei tasu unustada et tegemist on siiski laenuga ning võlgu elamine toob endaga kaasa intressid. Bondora on inimeste- ja firmadevaheline portaal kus on võimalik laenata või investeerida laenudesse. Mõtle oma otsus hoolikalt läbi tutvu laenulepingu tingimustega ja vajadusel pea nõu asjatundjatega. Kui Sinu jaoks on oluline mugavus ja paindlikkus siis on Credit24 tagatiseta laen õige valik.
|
OSCAR-2019
|
||
Igas ühiskonnas on hulk avalikke teenuseid, mille osutamisega saavad avalikust ja ärisektorist efektiivsemalt hakkama mittetulunduslikud ühendused. Koondame siia leheküljele kõik teemaga seonduvad materjalid vastavatest arengutest ja väljakutsetest Eestis.
2006. aastal pani EMSL koos kümnete kodanikuühenduste, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide esindajatega kokku avalike teenuste üleandmise hea tava. Nagu teisedki ühenduste ja avaliku võimu suhete head tavad, ei ole ka see kellelegi kohustuslik dokument, küll aga soovitatav abimaterjal neile, kes soovivad avalikke teenuseid üle anda ja olla seejuures kindel, et protsess on läbi viidud hästi ning parimate tulemustega nii mõlema lepingupoole kui ka avalikkuse ehk teenuse kasutajate jaoks. Pärast hea tava valmimist on EMSL seda tutvustanud oma trükistes, koolitustel ja korraldatud üritustel. Aita ka sina teadlikkust avalike teenuste üleandmisest ja heast tavast tõsta, informeerides sellest oma linna- või vallavalitsust!
1.1. Valitsusasutused kaasavad huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus.
1.2. Kaasamine kaasamise hea tava mõistes seisneb otsuste kujundamisel huvirühmade ja avalikkuse informeerimises ja nendega konsulteerimises. Informeerimine seisneb huvirühmadele ja avalikkusele tasakaalustatud ja objektiivse informatsiooni edastamises, mis võimaldab mõista otsuse tegemise eesmärki ja lahendusvõimalusi. Avalik konsulteerimine seisneb huvirühmadelt ja avalikkuselt tagasiside küsimises poliitikakujundamise kõigis etappides, sealhulgas probleemide püstitamisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel.
1.3. Kaasamist rakendatakse selliste poliitikaalgatuste väljatöötamisel, millel on arvestatav mõju huvirühmadele või mis mõjutavad kogu ühiskonda. Juhindutakse põhimõttest, et mida suurema mõjuga on otsus, seda suurem peaks olema osalemisvõimalus. Kaasamise vajalikkus ja ulatus otsustatakse mõjude hindamise käigus ning kaasamine viiakse läbi hinnanguliselt olulise mõjuga või olulist huvi äratava eelnõu ettevalmistamise käigus.
1.4. Kaasamist kohaldatakse nii Riigikogu, Vabariigi Valitsuse kui ka ministri tasandil antava õigusakti või otsustatava küsimuse ettevalmistamise käigus. Samuti kohaldatakse kaasamise head tava Euroopa Liidu asjades seisukohtade kujundamisele.
2.1. Valitsusasutus hindab kavandatava otsuse mõju huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt vastavalt mõjude hindamise metoodikale ning otsustab kaasamise vajaduse, ulatuse ning ajastuse. Mõjude väljaselgitamiseks lähtutakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud mõjude hindamise metoodikast.
2.2. Valitsusasutus selgitab välja huvirühmad, keda väljatöötatav otsus mõjutab. Huvirühmaks võib olla nii füüsiliste isikute kogum kui ka juriidiline isik või mitteformaalne ühendus, keda kavandatav otsus võib mõjutada, kes osalevad otsuse rakendamisel või kellel on selgelt väljendatud huvid otsustatavas valdkonnas. Kaasamisel on oluline tagada huvide tasakaalustatud esindatus.
2.3. Huvirühmade ringi laiendatakse kaasamise käigus vajaduse järgi. Osalemine ei eelda juriidiliselt määratletud staatust või juriidilist suhet otsust ettevalmistava asutusega. Avalikkuse kaasamises võib esineda erinevusi huvirühmade kaasamisest kaasamise viisis ja ajastuses, lähtudes otstarbekusest.
3.1. Ministeeriumidel tuleb hiljemalt seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse või arengukava koostamise ettepaneku kooskõlastamisele saatmise ajaks määrata kindlaks kaasatavad huvirühmad, eelnõu menetlusetapid ja esialgsed tähtajad ning eelnõu väljatöötamise eest vastutava ametniku nimi ja kontaktandmed. Nimetatud informatsioon esitatakse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse või arengukava koostamise ettepaneku juures. Ministeerium teeb oma veebilehel kättesaadavaks kaasamisküsimustes informatsiooni jagava struktuuriüksuse või ametniku kontaktandmed.
4. Huvirühmade ja avalikkusega koostöö otsuse ettevalmistamise eri etappides ja kaasamise otstarbe selgitamine
4.1. Eelnõude väljatöötamise käigus konsulteerib valitsusasutus huvirühmade ja avalikkusega võimalikult varajases menetlusetapis ja kogu protsessi vältel. Avalik konsultatsioon tuleb igal juhul läbi viia kahes menetlusetapis: siis, kui eelnõu väljatöötamiseks alles taotletakse mandaati, ning siis, kui eelnõu on juba välja töötatud.
4.2. Valitsusasutus esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu prognoositava olulise mõjuga küsimuse, samuti eelnõu enne otsustamist eelnõude infosüsteemi kaudu, aga vajaduse korral lisaks ka otse huvirühmade poole pöördudes ettepanekute kogumiseks ja arvamuse avaldamiseks.
4.3. Euroopa Liidu asjades esitab valitsusasutus huvirühmadele Euroopa Komisjoni algatuse koos Eesti seisukoha eelnõu ja seletuskirjaga. Asutus hoiab huvirühmi kursis Euroopa Liidu institutsioonides toimuvate läbirääkimiste käiguga ning Eesti seisukohtade muutudes teavitab neist ka huvirühmi.
4.4. Kui eelnõu juurde on koostatud mõjude analüüsi aruanne, esitatakse ka see eelnõuga koos avalikuks konsultatsiooniks.
4.5. Valitsusasutus edastab huvirühmadele info avaliku konsultatsiooni avamise kohta. Huvirühmadele ja avalikkusele selgitatakse, milleks otsuse eelnõu on vaja, milleks kaasamist korraldatakse, ootusi nendelt saadava tagasiside suhtes ning eelnõu edasist menetluskäiku, sealhulgas:
4.6. Kaasatavatele võimaldatakse piisavalt aega tagasiside andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada. Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel.
Konsulteerimise kanalite valikul tuleb arvestada avalikkuse ja huvirühmade võimalusi konsulteerimisele saadetud dokumendile juurdepääsuks. Kui konsulteerimine eeldab laiema avalikkuse osavõttu, avaldatakse teave eelnõude infosüsteemis ja sedakaudu osalusveebis ning vajaduse korral muude kanalite kaudu.
6.1. Huvirühmadele tuleb anda piisavalt põhjalik tagasiside mõistliku aja jooksul, üldjuhul 30 päeva jooksul konsultatsiooni lõppemisest. Kui konsultatsioon kestab kauem kui kolm kuud või toimub mitmes etapis, teeb valitsusasutus vajaduse korral vahekokkuvõtte konsulteerimise käigus saadud tagasisidest ja sellega arvestamisest, muudab vajaduse korral konsulteerimise ajakava ning teavitab sellest kõiki kaasatud huvirühmi.
6.2. Otsustajaid tuleb teavitada huvirühmadega konsulteerimise tulemustest. Valitsusasutus koostab konsulteerimise tulemuste kohta koondvastuse. Selles märgitakse huvirühmad, keda kutsuti konsulteerimises osalema, esitatakse tehtud ettepanekud ja märkused, selgitatakse ettepanekute või märkustega arvestamist ning põhjendatakse nendega arvestamata jätmist.
6.3. Koondvastus lisatakse otsustatava küsimuse juurde ning edastatakse kõikidele huvirühmadele koos punktis 6.1 nimetatud tagasisidega. Kui tagasiside analüüs nõuab erandkorras rohkem aega kui 30 päeva, edastatakse huvirühmadele koos tagasisidega teave uuest tähtajast. Koondvastus avalikustatakse eelnõude infosüsteemis menetletava eelnõu juures ning tehakse kättesaadavaks ka pärast menetluse lõppu.
7.1. Oluliste eelnõude avaliku konsulteerimise lõppemisel analüüsib valitsusasutus kaasamise tulemuslikkust, sealhulgas eesmärgi saavutamist, kasutatud meetodite asjakohasust, huvirühmade osalemist konsulteerimisel, teavitamise ja tagasiside andmise toimimist ning huvirühmade rahulolu kaasamisega. Selleks küsib valitsusasutus tulemuslikkuse kohta hinnangut ka kaasatud huvirühmadelt.
|
OSCAR-2019
|
||
Ja eakad mingu tööle, mis me neile palka pensioni maksame. Ja kes haigeks jääb, palgaku eraarst. Noorte huvihariduse toetamine (jah, skatepargi rajamine toetab noorte huviharidust!!) on investeering tulevikku. Et noortest kasvaks ettevõtlikud, toimetulevad täiskasvanud mitte toas lösutavad olendid.
13:26 lisatud kommentaar muutub ju pöördvõrdeliseks selle lisaja suhtes, sest peale sellise õhu lahmimist ei ole ühtegi normaalset argumenti välja toodud.
Mil kujul on noortele skeitpargi rajamine investeering tulevikku? Mis naljajutte sa ajad? Kas skeitpargis lõbutsevad noored on siis automaatselt doktorikraadi ja hea töökohaga. Kui naiivne võib olla.
Rannaalade söögiputkade käive kasvaks ka tänu sellele. Harjutaks isegi tasakaalu rula või uiskudega nende obstaaklite peal kui 10 a noorem oleks.
Vaevalt, keegi ei soovi seda viieeurost üle kullatud burgeri. Pigem on mõistlikum kodust midagi kaasa haarata või ranna poest midagi osta.
Kas selle skateparki staatus saab olema sarnane nagu see koerte treeningplats seal lennujaama juures? Et rahva raha eest valmis ehitatud ja pärast on värav ees ja värava ees ka taba? Pole ime, et keegi ei taha oma rahakotiga sellistesse asjadesse panustada. Pigem pannakse tõesti 10 pead kokku ja tehakse omavaheliselt kuhugile eramaale mõni lõbustuspark. Kaasava eelarvega mängimisel peaksid ikka kasu saama rohkem, kui kümmekond skeitparkerit, seega päris igat sellist lõbu ka toetada ei saa.
Minu arust väga vahva mõte. Nii mõnigi võibolla avastab enda jaoks uue toreda spordiala. Volli kommentaarist ei saa täpselt aru, kuidas sa saad öelda, et noor, alaealine peab tööle minema, et omale ise sõitmiseks park ehitada? Sama hästi võiks ju öelda lasteaialastele, et nad ise oma mänguväljakud ehitaksid- nii ei saa ju. Tublid, et ajavad oma asja, paljud noored ei tee sedagi. Ekstreemsport on aina kasvav ja arenev ala, tore kui linn oma käpa alla paneb. Kes teab võibolla kasvab just Saaremaal uus tõukerata või rula meister. Hea ettevõtmine! Kindlasti hääletan! Tublid noored!
Mina käisin juba teismeeas kolhoosis ja ka minu lapselapsed alustasid varakult töödega. Tänapäeva noorus on ju hukas — lebotatakse kuni 30-aastaseks saamiseni ülikoolis ja siis on järsku paanika. Tööd ka ju vaja teha.
No hallo, vollikene, mine ja kõnni ükspäev smuuli skatepargist mööda ja loe kokku mitu tööealist noort(st. 15-..aastane) sa seal näed. Ja mõtle siis uuesti, mida sa kirjutasid. Päris kurb on lugeda neid kommentaare, noored on ise tegelikult väga palju vaeva näinud. Hoian nende tegemistel juba ammu silma peal. Vahelduseks võiksid ka enda asjaga rohkem kurssi viia
15 on vägagi tööealine inimene. Kurb, kui sind kuni pensionini hellitati. Noored peaksidki rohkem tööd tegema, mitte lolluseid. Ida-Niidu gäng on ju hea näide.
Just nimelt 15aastane on tööealine, mille ka eelmises kommentaaris välja tõin. Siit ka küsimus mitu 15+ aastast noort sa skatepargis näed? Hea kui ühe käe sõrmedki täis tulevad, enamus on siiski pisikesed pudinad, keda iga normaalne lapsevanem veel tööle ei saadaks ja muide, ega ei võetakski. Antud juhul jätate teie oma kommentaariga väga harimatu mulje.
Äkki noored ei teekski lollusi, kui neil oleks võimalus oma energia millelegi muule suunata? Skatepark on väga hea mõte, palju edu teile!
Kui ei saa juba laste kasvatamisega hakkama, siis poleks mõtet siin nagu väga sõna võtta ja oma juhmust näidata.
15-aastane nooruk võib suvel vabalt kasvõi jäätist või kinopileteid müüa. Tänapäeva ühiskond on aga nii hulluks aetud, kus lapsi tuleb kaitsta kogu hingega ja seeläbi tehaksegi neile pigem karuteene— eraldatakse neid tulevasest tööelust, kui selle asemel võiksid vanemad juba varases nooruses lapse vastutusele võtta. Laps hakkaks omale taskuraha teenima ja seeläbi mõistaks raha väärtust.
Volli sa räägid teemast täiesti mööda, kas selleks, et suvel raha teenida, peaks oma hobist loobuma? Antud juhul pole küsimus ju noorte töökuses või selle puudumises. Aga miks keelata noortel võimalus oma hobiga tegelemiseks? Ja üleüldse mis see vanus siia puutub? Otsi omale ka mõni hobi ja äkki saad üle oma kibestumisest.
Sa oled ka veidikene imelik. “peab raha teenimiseks hobist loobuma”. Minu lapsed ongi selliselt enamjaolt üles kasvatatud, et hobi nimel tuleb ju vaeva näha. Kui sa täisealiseks saad, siis sa pead ju ka hobi jaoks raha teenima, et oma unistusi ellu viia. Pole meile vaja mingeid Paris Hiltoneid siia toota, kes on nii ära hellitatud, et vastik hakkab kohe. Õige ja armastav vanem võib oma lapsele muidugi taskuraha anda aga mingisuguseid kohustusi ja vastutusi tuleks küll noortel võtta. Seda enam et ma saan aru jutt käib seal ca 15 aastastest noortesr.
Ma arvan, et ta pigem mõtleski, et ega töö nimel ei pea hobist loobuma, üks ei sega teist nagu öeldakse. Olen nõus et noored peavad iseseisvuma ning ise raha teenima, aga samuti ei näe, mis selles halba on kui noored otsivad uusi võimalusi oma oskuste arendamiseks. Tore kui linn noori toetab ja innustab.
Kui palju on tänasel päeval näha noori õues mängimas rahvaste palli, mädamuna, korvpalli, keksu või kummikeksu, hüppenööridega hüppama, peitust, luurekat, kulli, mängima, jalgratasetega sõitmas, isegi sussi ei mängita! Üksik laps koos papa või mammaga liivakastis mängimas on suisa ime, et värskes õhus olla suudetakse!
Asi pole sugugi õeluses, tuleb mõelda vähe laiemalt, et paljudele jaguks erinevat lustimisrõõmu, mitte vaid mingile kitsale ringile. Miks ei võiks ükskord Lehe tänava noorte- ja laste vabaajaparki arendama hakata, ruumi jaguks seal kõigile!
ole nüüd rahulik sest ekstreemspordi harrastajad ei ole kindlasti joobes tatikad.Aga uskumatu kui õelad saavad inimesed olla kuigi asjast ei jaga mitte muhvigi.
Peab ikka natuke imelik olema,kui keegi loodab sinna annetusi saada. Siis võiks mu koer Rexile ka ühe korraliku kuudi valmis teha.
Kuressaares on vähe rahvast ja ebapädev juhtimine, seega raha optimaalne kulutamine on niigi laualt ära. Võiks vähem mitteproduktiivsele tegevusele kulutada ( tegemist pole kultuuriga) ja aru saada, et KOV pole mingi lõputu rahapada, kust küsi ja antakse.
Õudne! Kust tuleb Vollide ja Völlide sisse täiesti psühhopaatlik kurjus ja vajadus seda välja elada inimeste peal, kes on noorte suhtes heatahtlikud ja positiivsemad. Rohud võtmata?
Pigem on kahju, et meie seas on nii palju lumehelbekesi, kes ei suuda kriitikaga ja karmi tõega silmitsi seista.
Mis siin vaadata, ma juba nägin, kui sa oma suu lahti tegid. Sinusuguseid nolke söin ma omal ajal lõunaks, kui korrakaitsetöid tegin, niiet millegagi sa mind üllatada ei suuda. Esimese viie minutiga pillid nagu koolitirts.
Skisofreenia on tõsine haigus. Mine lase kangemad rohud välja kirjutada. Kahju sinu emast-abort oleks tulnud õigel ajal ära teha.
Nagu ma juba ennist mainisin, siis soovitaksin sul sõnu valida. Need viis potensiaalset rahalist toetajat ei anna sellistele jopskitele raha, kes räägivad hullemat emakeelt, kui Aiku ja Pets.
Koolilapsel ju kena enne koolitunde siin natukene hüpata. Ära muretse küll õpetaja varsti riidlema tuleb ja nutitelefoni ära võtab.
Uudo, kas ma pean sulle jälle arvutikeelu panema ja koduarestis hoidma? Hakka kohe õppima ja kui aru ei saa, siis issi annab jälle õhtul vitsa. Sa mäletad küll eelmist laupäeva, mis pahateoga sa hakkama said. Niiet kuula nüüd kenasti emme sõna. Ja toit saab ka kolme ajal valmis, ole siis kenasti kodus. Täna teen mulgikapsaid.
Soovitaks Vollil mingi töö otsida ja sõltuvuskommentaatori amet siin lõpetada. Täiseas mehel peaks muudki teha olema kui siin laadatola mängida.
Selle pargi taga on ka täisealised noored, kes käivadki tööl. 10aastat ei ole see teema linnas arenenud. lastele veel mõeldakse, aga noored peaksidki justkui liivakasti jääma. neile on vaja uusi atraktiivseid kohti. see on selge, eriti gängi taustal tuleb see esile.
Säh meile tulevikku. Kari pätte soovib lihtsaid maksumaksjaid ära kasutada. Eks potensiaalsed annetajad võtavad ka seda teatavaks ja kaaluvad, kuhu oma raha panna ja kuhu mitte.
Armsad inimesed suudavad näha noortes ka head tahet. Ainult pätid ja ärakasutajad näevad noortes vaid halba. Seda mis nad ise on.
Eks ainult lollid näevad sellises nolgis midagi halba. Kust neid silmaklappe osta saab, mis maailma roosaks teevad?
Teemast aru ei saa, lugeda ei oska ja ka peavahe tühi. Endiselt võta klahvid kätte ja klõbista siia 1 rida — alati saab hakkama.
|
OSCAR-2019
|
||
Jumal annab meie osa omal ajal, siis, kui tema seda õigeks peab. Pühapäeval pühitses peapiiskop Mustvee kirikus diakoniks Siimon Haameri.
Juba 15 aastat tagasi lõpetas Tartu teoloogia akadeemia õppeprorektor Siimon Haamer akadeemia 1. lennu teoloogia erialal, tema toonased õpingukaaslased ja ka akadeemia hilisemad lõpetajad on saanud vaimuliku pühitsuse, nüüd jõudis pühalik hetk kätte Siimoni jaoks.
See oli kui Jumala kingitus pika teenimisaja ja kuulutustöö eest, kui peapiiskop Andres Põder, praost Joel Luhamets ja Eenok Haamer Siimonile kodukirikus õnnistuse andsid. Ühekülgne oleks öelda, et Siimon tegi usuteaduse instituudis diakonieksami ära ja loogiliselt järgnes sellele ordinatsioon ning kirik on nüüd ühe ordineeritud vaimuliku võrra rikkam.
Siimonile oli antud keerulisem tee: ta sidus ennast jäägitult Tartu teoloogia akadeemiaga, mille asutaja oli tema isa, Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer. Kuna lõpetamise ajal kirik ei tunnustanud akadeemia diplomit, Siimon aga oli lisaks tööle akadeemias tegev skautluses, ka pealikuna, oli tema aeg piiratud.
«Ma ei pidanud õigeks teha kahte asja: olla vaimulikuna ametis koguduses ja töötada akadeemias. Minu keskendumine akadeemiale on olnud vajalik, ka see on jumalariigi töö ning ei saa ütelda, et oleksin käe adra külge pannud ja tagasi vaadanud,» ütleb Siimon Haamer, kes on tänulik oma vaimuliku kasvamise eest.
2004. aastal hakkas Siimon Haamer õppima Tartu ülikoolis religiooniantropoloogiat, kuid ajapuudusel jäi see pooleli, sügisest õpib ta usuteaduse instituudi magistriõppes teoloogiat. Kahe kooli liitumine aga muutis tema jaoks oluliseks vaimuliku rolli.
Koguduse vaimulikuna Siimon Haamer ennast praegu ei näe. «Tunnen, et täidan Jumala antud ülesannet akadeemias töötades ja tagades õppimisvõimalust neile, kel soov jumalasõna kuulutada. Kiriklikus õppeasutuses vastutaval kohal töötades on vaimuliku pühitsus oluline ja loomulik ning sellisel juhul on vaimuliku rollil ka eesmärk,» ütleb elu jooksul Jumalat usaldama õppinud Siimon Haamer.
161 aastat pärast Tartu Maarja kiriku pühitsemist pandi alus sihtasutusele, mis on seadnud oma eesmärgiks praegu Eesti Põllumajandusülikooli võimlana kasutuses oleva hoone taastamise kirikuna.
Tartu vanim tegutsev Maarja kogudus, millest on välja kasvanud Peetri ja Pauluse kogudus, on enam kui pool sajandit pidanud jumalateenistusi väljaspool oma kodukirikut. Teise maailmasõja ajal 12. juulil 1941 Tartu põlengus Maarja kirik hävis, sealhulgas kiriku sisustus, muuseum ja arhiiv. Okupatsioonivõimud ei lasknud kirikut taastada ja 1961. aastal ehitati Maarja kiriku müüride vahele Eesti Põllumajandusakadeemia võimla. Hoone on seni kogudusele tagastamata.
17. jaanuaril kogunesid sihtasutuse loomisele pühendatud vastuvõtule Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi ehk ajaloolisse toomkirikusse koguduse, praostkonna, omavalitsuste, avalikkuse esindajad, ajaloolased, kiriku- ja kultuuritegelased.
Koguduse õpetaja Peeter Paenurm astus tervitussõnadeks improviseeritud altari ette, kus aukohal oli Maarja kiriku põlengust pääsenud ja tänaseni säilinud ese – krutsifiks.
Tervituskõne ütles Riigikogu esimees ja Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse nõukogu liige Toomas Savi. Kõneleja ütles selgelt välja nõukogu sihi taastada Maarja kirik. «See on töö pikkadeks aastateks, mis nõuab meilt meelekindlust, otsustavust ja eneseusku. Me tahame, et kirik ei kaoks, vaid tõuseks meie keskele meie endi jaoks.» Toomas Savi sõnul annab tegevusele kindlust teadmine, et kirik on ehitatud rahvale ning kiriku taastamine on rahvuslik üritus. «Kirikut taastades anname kogudusele nagu kodu tagasi. Selle nimel oleme otsustanud tööd teha,» kinnitas sihtasutuse nõukogu liige Toomas Savi.
Tervitusi tõi Tartu Maarja kiriku taastamise mõtet südames ja tegudes kandnud endine koguduse õpetaja Villu Jürjo, kes nüüd on võtnud endale veelgi mastaapsema kohustuse Jumala ja inimeste ees: Narva Aleksandri katedraali ülesehitamise. Tartlastele soovis ta pikka meelt ja kannatust pühas ürituses.
Huvipakkuva ettekande Tartu Maarja kiriku ehitusloost pidas kunstiteadlane magister Egle Tamm. Linnaarhitekt G. F. W. Geisti projekteeritud hilisklassitsistlikus stiilis kirikuhoone oli esimene eesti koguduse tarbeks ehitatud kirik Tartus. Klassitsistlik stiil, mille puhtaim näide on Paldiski kirik, oli kirikute ehitamisel Eestis vähelevinud. Egle Tamme kinnitusel muutub see teadmine Maarja kiriku taastamise puhul eriti mõjukaks argumendiks. Kuigi klassitsistlikus stiilis hoone eeldab avarust enda ümber, on Maarja kirik Pepleri ja Kuperjanovi tänava nurgal jäänud ilmetute hruštšovkade vangi.
Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse asutasid Tartu Maarja kogudus ja Tartu praostkond. Sihtasutuse nõukogus on koguduse ja praostkonna poolt nimetatud, linnavalitsuse ja koguduse ajaloolisel territooriumil täna paiknevate valdade – Luunja ja Ülenurme – esindajad. Üheksaliikmelises nõukogus on täna Aivar Aleksejev, Priit Kama, Joel Luhamets, Peeter Paenurm, Toomas Savi, Sirje Semm, Aare Songe ja Ilmar Tops. Sihtasutuse juhatuse esimees on Heldur Peterson.
Sihtasutuse asutamise pidulikul vastuvõtul avatud annetustelehel tegi esimese sissemakse Toomas Savi, kelle järel tegi annetuse paarkümmend inimest.
Tartu Maarja kogudus on praostkonnas suuruselt kolmas. Koguduse õpetajaks on alates 2001. aastast abipraost Peeter Paenurm. Koguduses on umbes 4000 hinge. 2002. aastal maksis liikmemaksu 391 inimest, ristiti 57 last ja täiskasvanut, leeritati 41 inimest.
Nõukogude võimu perioodil peeti jumalateenistusi Tartu Peetri kirikus, praegu käib kogudus koos 1997. aastal kogudusele tagastatud endises leerimajas Õpetaja tänav 5, kus tegutseb ka pühapäevakool, noortering, kammerkoor.
Tänaseni heliseb Maarja kiriku sõjapurustustes säilinud kirikukell Paistu kirikus, kuhu õpetaja Eduard Salumäe selle pärast sõda viis.
|
OSCAR-2019
|
||
A jõustub uus reklaamiseadus mis peaks lahendama ebaselge olukorra seoses laenu kulukuse informatsiooniga SMS-laenude reklaamides. P.L.C. Makseid ja väärtpaberiarveldusi reguleeriv õigusraamistik koosneb Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest Hädaolukorra seaduse järgi on sularaharinglus ja makseteenused elutähtsad teenused. Nagu näeme sisaldab kiirlaenupakkujate võrdlustabel üksikasjalikku teavet iga laenuusaldaja pakkumiste kohta seal hulgas kõige tähtsama – laenu maksimumsumma intressimäära vanuse protsendita laenu suuruse laenu tähtaja ja tööaja kohta. See SMS-krediit võimaldab laenata mitusada eurot ning maksta tagasi sama summa ilma laenuintressita. Paindlik – Soovi korral saad laenu ennetähtaegselt tagasi maksta või võtta maksepuhkust. Blogist: oleme proovinud kirjutada lihtsalt ja selgelt erinevatel teemadel mis hõlmavad finantsteenuseid pere eelarve planeerimist jms. Tarbimislaen on loodud suuremate välja minekute katmiseks näiteks remondi tegemiseks kodutehnika soetamiseks reisimiseks või hariduse finantseerimiseks. SMS Laen Ehk Kiirlaen SMSi Teel. Kiirlaenud (tuntud ka kui väikelaenud SMS laenud tarbimislaenud) on innovatiivsed laenutooted mille teeb eriliseks asjaolu et laenu saab taotleda internetist ning pärast isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite laekub laenusumma laenaja kontole. Kui te rakendate võrgus või saates teksti Teie taotlus kohelda samamoodi nii krediidi- ja taskukohasus kontrolli. Bad krediidi riske (300-629) on ebatõenäoline et saada tagatiseta isikliku laenu soodsalt oma vaata -laen/ Mitmed online-laenuandjate kaaluda täiendavaid tegureid – näiteks koostööd allkirjastaja või kasumi potentsiaali suhtes – tehes oma emissiooni otsuseid. Me partner finantsasutuste ja tuua kiire laenud ja online laenu vastavalt oma krediitkaardi info. Mõistagi andmed käesolevas artiklis laenud motiveerib väldite lihtne maksepäev laenud on seotud mured. Kuna pangad ei laena üksteisele raha ja võib tekkida probleem tagasimaksmises mis vallandab mulli lõhkemise. Mä smsmoney;gi (29) Tarbimislaen kuni €5000 09.04 07:18; Preemiat antakse välja kahes kategoorias: siis andke meile sellest koheselt teada. Siiski tuleks laenulepingut sõlmides kontserniettevõtetel analüüsida tehingu tingimusi ning kaaluda kas sarnastel tingimustel oldaks valmis laenu andma ka mitteseotud ettevõttele. Selle kohta tuleb e-kiri milles on ka juhis kuidas õppeinfosüsteemi kasutajaks saada. 7 Erinevat Laenuliiki! Krediitkaart ja arvelduskrediit on salakavalad laenud kuna neid lubatakse sul lahkelt kasutada ilma põhiosa tagasi maksmata. Võib öelda et laenu aegumine toimub pärast surma sest Taevasse võlgu kaasa ei võeta. Pealegi enamik maksepäev laenud likvideerida maksvate poisid said nad selleks ajaks nad maksta ära laenu summa. Pangad ei ole niivõrd keskendunud tarbimislaenude väljastamisele ning seetõttu on sms laenud pigem laenufirmade pärusmaa. Kuuga suurenes Eestis tegutsevate pankade laenu- ja liisinguportfelli maht 130 miljoni euro võrra 164 miljardi euroni. Uue kliendi jaoks kehtib kampaania: Esimene laen 30 päevaks tasuta” ehk intressiga 0%! Uutele klientidele pakutakse sageli ka esimest laenu ilma lisatasudeta mis tähendab et laenates 100 eurot maksad tagasi samuti vaid 100 eurot. See oleks kasulik kõigile – bondora saab rohkem laene välja anda (loe: rohkem teenustasusid) investorite raha ei seisaks kontol ja laenajad saavad madalama interssiga laenu. Klient on vähemalt 22-aastane osad laenupakkujad annavad laene ka 18-aastastele ja mõningad alates 25-aastastele. Kui olete olnud pangandus seal mõnda aega ja institutsiooni väärtustab sind klient saad parima hinna ja laenusumma. Portaalis on kõigil võimalik laenu taotleda või rahastada teiste inimeste taotlusi ja teenida selle pealt intressitulu. Üldkoosoleku otsusega sai mindud panka ning uurima hakatud kui suurt summat saaksime taotleda ja milline on projekt mille alusel me seda laenu taotleme. Intressi fikseerimine tähendab laenuandja ja laenuvõtja vahelist kokkulepet et laenu intressimäär ei muutu olenemata euribori muutustest. Õpetlik – Konservatiivse laenupakkujana tegeleb pank aktiivselt ka kliendi harimisega: laenukoolist leiad 4 abimeest mis aitavad sul rahaasjad joonel hoida ja veel palju muud kasulikku lugemist. Finantsteenuste turule tuldi ligi neli aastat tagasi ja selle ajaga on näidatud ennast kui jätkusuutlikku ja usaldusväärset finants- ja krediidiasutust. Võlgnevused võivad tekkida väga kiiresti ning seetõttu tasuks kiirlaenu võtmisel esmalt veenduda et sul on piisavalt raha et võetud laen ka tagasi maksta eriti kui laenad raha üksnes paariks nädalaks või üheks kuuks. Suurimaks plussiks on kuumakse mitmekordne vähenemine võrreldes praeguse laenu või laenudega tagamaks paremat maksevõimet ja vältimaks laenukohustuste täitmata jätmisest või viivitamisest tulenevaid viiviseid intresse ja leppetrahve. Varasemalt omale konto avanud inimesed saavad laenu taotleda kodust lahkumata ja ilma pangakonto väljavõtet korduvalt esitamata. Mida tuleb meeles pidada ilma tagatiseta laenude puhul on see et sellised laenud on mõnevõrra suurema riskiga laenupakkuja jaoks. Siiani ei ole ükski korteriühistu jäänud laenuga lootusetusse võlgnevusse Swedbanki ees. SMS laenu intress on alates 5% kuus kuid eritingimustel boonuskampaania käigus võite saada laenu näiteks ühe euro eest kuus mis tähendab et teil ei ole suurt intressikulu ning laen antakse praktiliselt tasuta.
|
OSCAR-2019
|
||
Joonisel Võlas olevate päevade ja diskontomäära vaheline seos” on välja toodud kõik järelturule lisatud laenuosad sh ka tagasimaksmisel olevad laenud mille korral on võlas olevate päevade arv 0. On näha et üldiselt on laenud võlas olevate päevade arvust lähtuvalt loogiliselt hinnastatud – mida rohkem on laen võlas olnud seda suurem on keskmiselt ka allahindlus. EKSPRESSRAHA pakub Teile laia valikut laenutooteid erinevate protsendimääradega ja laenutähtaegadega ning on võimalik saada laenu kuni 2000 eurot ilma täiendava tagatiseta ja käendajateta. Kui oled juba mitmete väikeste laenude kütkeis oleks paslik mõelda laenude refinantseerimisele mis võimaldaks laenusummad kokku koondada ja seeläbi vähendada laenu kuumakset. Laenajale võib olla selline variant sobilikum kui harilik kiirlaen kuna inimeselt laenamisel on üldjuhul intress ja seega ka kulukuse määr madalam. Sms laenude intressid on kõrgemad kui tarbimislaenude puhul kuna tegemist on tagatiseta laenuga mille makseperiood on üsna lühike seega on see laenuliik kõrgema riskiga. Probleemide leviku tõttu on nüüdseks õigusaktides nõudmisi karmistatud ja iga kiirlaenufirma klient peab ennast kontoris füüsiliselt tuvastamas käima. Kui soovid laenu ennetähtaegselt tagastada siis jälgi kas Sinu laenulepingus on sätestatud selleks etteteatamistähtaeg. SMS laenu üheks oluliseks eeliseks on lühike laenuperiood milleks on üldiselt vaid 7-90 päeva aga ka kuni 1 aasta. TF Bank näide: 3000€ laenu puhul viieks aastaks fikseerimata intressiga 159% lepingutasuga 29€ ja igakuise laenuhaldustasuga 29€ on krediidi kulukuse määr 1972% kuumakse suurus 7640€ tarbija poolt makstav kogusumma ja laenu tagasimaksete summa 4 584€. Kõige soodsam sms laen on selline laen mille tagasimakse summa on kõige väiksem võttes arvesse laenuperioodi ja laenusummat. Kuidas Väljuda Räigest Võlakeerisest? Meie meeskond töötab selle nimel et Teil ei pruugiks kokku puutuda olukorraga kus interneti kiirlaenud muutuvad sõltuvuseks või talumatuks koormuseks. Küsi halens finans käest seal saab ilma tagatiseta laenu kuni 20000 ja panga väljavõtet ei nõuta. Saad laenulepingut soovi korral muuta – suurendada isikliku laenulimiidi ulatuses laenusummat maksta laen kiiremini tagasi vähendada kuumakset või võtta laenupuhkust. Lenzer mul on olukord sama: punane (pankrotis) ja kollane (alla 60 päeva viivises) annavad kokku umbkaudu sama summa mis saadud intress. Mõlemad kulud on käsitatavad vajalike majandamiskuludena mille tasumises peab korteriomanik korteriühistu liikmena osalema. Laenu suurendamise taotlusele tuleb lisada ka uus viimase kuue kuu pangakonto väljavõte. Laenvõtjatele luuakse uus pangakonto millele teha laenutagasimakseid ning leiame uue koostööpartneri kes võtab tagastamata laenude hooldamise ja haldamise üle. Expected loss rate -rates Seejärel filtreerida oma laenudest välja nt A-rating laenud nende maksmata põhiosad intressivõlad ja viivisevõlad ning rakendada sellele summale Bondora hinnangut. Kuidas laenu võtta on tavaline küsimus millele pole õnneks keeruline tänapäeval vastust leida. Kiire tagatiseta laen ehk kiirlaen on mõeldud rohkem ootamatute kulutuste katteks. Maksmise laenu intresse inimene saada kiiret laenu et täita mõned nõuded Kiirlaenu eelistused. Kiirlaenud (tuntud ka kui väikelaenud SMS laenud tarbimislaenud) on innovatiivsed laenutooted mille teeb eriliseks asjaolu et laenu saab taotleda internetist ning pärast isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite laekub laenusumma laenaja kontole. Väikelaenu võib vormistada igal teile sobival hetkel seda ka kodust lahkumata. Pärast hiljutisi muudatusi laenuseaduses on isegi rohkem pakkumisi ettevõtetele kui eraisikutele. Bondora default laenud tõusevad jõudsalt ilmselt eriti Hispaania ja võimalik et ka Soome tõttu. Telefon on sinuga pidevalt ning seega võimaldab smslaen raha saada ka väga äkiliste probleemide korral – näiteks kui sul peaks sõiduvahend keset teekonda katki minema ja vajad kiirelt raha sõiduki pukseerimiseks või parandamiseks. Laenud Kiirlaenud Kuni 10000 Eurot. Siirdehindade Regulatsioon Ja Kontsernisisesed Laenud. On kindel kiirlaenude turuliider ja üks suurimaid laenuandjaid eraisikutele Eestis ning on Eesti kapitalil põhineva Placet Group OÜ kaubamärk. Palju kasutatakse autolaenu juhul kui tahetakse autot müüa ning võetakse laenu ja hiljem auto müümisel makstakse laen tagasi. Kogemustega juristi jaoks on aga võlglastega tegelemine lihtne ning rutiinne ülesanne mistõttu on korteriühistu jaoks alati kasulik anda võlgade sissenõudmine ülesandeks õigusabifirmale. Meie laenud on paindlikud ja esialgse vastuse anname juba loetud tundide jooksul laenutaotluse esitamisest. Näiteks on külmkapp katki läinud raha uue ostmiseks pole kuskilt võtta kuid ilma selleta ei ole kuidagi võimalik ära elada. Meilt võetud laenuga on suuremal või vähemal määral renoveeritud üle 3500 kortermaja kõikjal Eestis. Tagasimakse periood sõltub peamiselt laenu tüübist – kui suure summaga on tegu ja mis otstarbel laen on võetud. Sobiva inimese kellega oleks võimalik taolisele kokkuleppele jõuda laenu suhtes otsingud käivad ning arutamist on palju. Inimesed kellel on vabu finantse võivad kasutada selliseid portaale et pakkuda teistele inimestele laenu ja seeläbi teenida intressi. Mõisteid laen ilma palgatõendita” ja laen ilma konto väljavõtteta” aetakse kogu aeg sassi.
|
OSCAR-2019
|
||
Tuleks lisaks räigele kokkuhoiule üle vaadata ka laenuandja seaduslikkuse see tähendab et mul endal elust näide kus küsisin BIGist 50k laenu kahe kuu peale. Kuna meeldetuletuskirjad kõned ja smsid on tasulised lisanduvad tariifid ka nende tegevuste eest. Tekkinud olukord hävitab inimeste töövõimet ja võib paari aasta perspektiivis viia suure osa Eesti inimestest ringvõlgnevusse. Tavaliselt on tarbimislaenu summaks 500-10 000 eurot ja selle tagasimakse perioodiks on 6 kuud kuni 7 aastat – olenevalt laenu suurusest. KÜ tellis majas olevate gaasiseadmete kontrolli sh kontrolliti korterites olevaid seameid ja ühendusi. Pea meeles et kuigi investorid on tasude ja halbade laenude mahakandmise järel teeninud MoneyZeni abil raha välja laenates investeeringult tootlust intressimääraga enam kui 15% aastas siis on investorite raha investeeritud kõrge riskiga. Soodsad Laenupakkumised Parimad Laenud Internetist Kodust Lahkumata Otse Pangakontole Või Sularahas. Korteriühistute liit ei ole järelevalveorgan või vaidlusi lahendav asutus vaid see mittetulundusühing ongi seadnud põhieesmärgiks ühistute ja omanike harimise ning nõustamise. Sa ei taha olla ülekoormatud süüakse elusalt või tunne kui tegemist on saada laenu palgapäev laenud ei ole üks neist. Kui omanik annab intressiga laenu ja talle tehakse väljamakse (intressidest peetakse kinni tulumaks) siis kinni peetud tulumaks tuleb kajastada TSD-l. Sms laen oli veel mõned aastad tagasi väga populaarne teenus kuna laenu saamiseks ei pidanud täitma mingeid laenutaotluseid ega polnud vaja esitada isegi konto väljavõtet. Kui laenusaaja soovib pikendada laenu tagastamise tähtaega või vähendada igakuist makset siis on võimalik laene refinantseerimine Loe läbi laenutingimused ja vajadusel tuleks nõu pidada asjatundjatega. Eestis pakuvad kiirlaenudest ülevaadet mitmesugused laenuvõrdlusportaalid mis võrdlevad Eesti kiirlaenude krediidi kulukuse määrasid. See võib olla oluline et valite äri on seaduslik seal oled valikuid seoses maksepäev laenud tonni. Smsmoney Me mõistame et olukord muutub ja me tahame veenduda et sa ei ei anna määr hea intressi või teenustasude olid väga kõrged mis on juba ühendatud meie isikliku halb krediidi laenu teada mida teie asjaoludel olla teatud aja jooksul läbida. Laen auto tagatisel on finantstoode inimesele kes soovib sõiduki tagatisel raha laenata või saada raha auto vastu (autopant). Noore pere laen on paindlikum KredExi käendus võimaldab noortel peredel võtta laenu väiksema omafinantseeringuga ja paindliku lisatagatisega. Eestis iseloomustavad laene kaasaegsed ja paindlikud tehnilised lahendused koos kliendisõbraliku teeninduse ning laia valiku laenupakkumistega. Näiteks võttes 12 kuuks 2000 € laenu auto tagatisel aastase fikseeritud intressimääraga 4680% on krediidi kulukuse määr 5805% ja kliendi poolt makstav laenu kogusumma 254244 €. Laenates raha ühele sõbrale võib mõni teine sõber solvuda et miks sa talle ei laena. Laenu väljastamiseks küsib pank lepingutasu (1%) ja määrab väljastatud laenusummale intressimäära (umbes 5-6%). Valige laenuasutuse kus Teile räägitakse kõikidest laenu saamise tingumustest detailidest ja riskidest ning aidatakse õige laenu valimisel. Tavaliselt on väikelaenud kiirlaenud ja tarbimislaenud ilma tagatiseta laenud ehk laenu võtmiseks pole vaja täiendavat tagatist. Iga ratsionaalselt mõtlev inimene ei võtaks endale uut laenu kaela…kui just olud — ehk teised laenud — teda tagant ei sunni. Me soovitame teil loobuda kahtlastest firmadest ja ettevõtetest mis eraisikutelt laenud klientidelt negatiivset. Võrdlustest leitavad tarbimislaenud algavad 300 eurost ulatudes 5000 euroni ja laenu tagasimakse perioodiks on kuni 5 aastat. Laenutaotlus vaadatakse läbi Bondora analüütikute poolt ühe tööpäeva jooksul ja laenupakkumine saadetakse e-mailile. Kuigi politsei kinnitusel on esimene ohumärk juba see et laenupakkujad lubavad klientidele mitmesaja tuhande euro suuruseid laene ilma tagatiseta siis osad inimesed seda tähele ei pannud. Laen kinnisvara tagatisel Laen kinnisvara tagatisel Parim võimalus saada suurim võimalik laen Teie omandis oleva kinnisvara (korter maja suvila jne.) tagatisel. Kui soovid laenu ennetähtaegselt tagastada siis jälgi kas Sinu laenulepingus on sätestatud selleks etteteatamistähtaeg. Laen vдljastatakse 5 pдeva pдrast ning selle perioodi vдltel on kхikidel Bondora investoritel vхimalik teha pakkumisi. Kui korteriomanikud on oma makseprobleemile lahenduse leidnud hakkavad nad kortermaja remondiks võetud laenu maksma ise sealtmaalt kuhu jõudis KredEx. Kui olete võtnud liiga kalli kiirlaenu või kiirlaenud ning kuumaksed käivad ülejõu siis tuleks mõelda kiirlaenu refinantseerimise peale. Nagu nimi ütleb on tagatiseta laen selline laen kus ei pea laenu võtmisel esitama mingeid lisatagatisi. Uus Krediidi Andjate ja Vahendajate Seadus tagab vastutustundliku laenamise sh et ei väljastata laene ilma palgatõendita ning samuti võeti fookusesse laenamine sularahas ning kiire laenamine internetist. Laen kinnisvara tagatisel on laen mille puhul koormatakse laenusaaja kinnisvara laenu tagasimakse tagamiseks hüpoteegiga. Sms laenu paindlikkus võib olla liialt ahvatlev – nagu eelnevalt mainitud võib taoline laenu taotlemise lihtsus ahvatleda laenu võtma ka siis kui see ei ole vajalik. Samuti on võimalik saada laenu meiltilma notari tasuta ja järjekorras ootamiseta ning muid tasusi maksmata. Eelnõus sätestatud mitme kinnisasja majandamiseks asutatud korteriühistu põhikirja kaudu ei ole sama tulemuse saavutamine tagatud kuna mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistus peavad põhikirja heaks kiitma ka teiste sama korteriühistu kaudu tegutsevate kortermajade korteriomanikud. Selline taotlemise viis on väga kiire ja mugav ning sobib eriti hästi siis kui sul ei ole võimalik parasjagu arvuti teel taotlust teha. Nii et kui midagi müüa ei ole siis muu ei aita kui minna ja paluda sms meestel külmutada asi (mine tea äkki teevad) ja siis edasi mõelda. Nii nagu eluaseme ostmine on tihti suurim tehing inimese elus on ka eluasemelaen tavaliselt suurim võetav laen. Laenud ei ole sugugi mõeldud inimestele kellel ei ole piisavalt sissetulekut et oma kulutusi katta – laenud on mõeldud neile kes soovivad oma mõtteid ja unelmaid täide viia ent suurema summa välja käimine ühekorraga oleks üle jõu käiv. Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu koos oma liikmetest korteriühistutega moodustab ühe terviku mis põhineb tahtes jõuda ühise eesmärgini. Hetkel on Bondkick portaali laenutaotlejaks ainult Eestis registreeritud ettevõte korteriühistu või äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja. Nagu mainitud siis Eestis ei ole võimalik taotleda ühtegi laenu ilma konto väljavõtteta. Kuna nende väärtuse lihtne palgapäev laen võimaldab teil näha valgust tunneli lõpus. Põhjus lihtne: kiire kasvu aga ka kriis ajal puudus vajadus ja kiusatus kasumeid peita ning seetõttu olid ettevõtted finantsiliselt tugevamad ja pidasid kriisile paremini vastu.
|
OSCAR-2019
|
||
Sms laen on kõige lihtsamini öeldes kiirlaen mida saab taotleda mobiilsõnumi teel. SMSlaen. Valige laenuasutuse kus Teile räägitakse kõikidest laenu saamise tingumustest detailidest ja riskidest ning aidatakse õige laenu valimisel. Nimelt saavad meie uued ja vanad kliendid kasutada seda suurepärast võimalust ja hoida nii oluliselt kokku ARK kuludelt ning tehnilisse passi ei tule märget auto omaniku muutusest! Praegu solgitakse ilmselgelt seda turgu ja ma ei näe et see mulle kasulik oleks. Tutvu teiste laenu- ja refinantseeringu pakkumistega et leida võimalus vana laenu koondamiseks üheks soodsama intressiga laenuks. Maksepuhkust on lepingu kehtivuse ajal võimalik võtta kuni kaks korda ning kokku kuni kuueks kuuks laenuperioodi jooksul. Väikelaenude suurimaks eeliseks on privaatsus – laen väljastatakse palgatõendita. Wilhelm peaks proovima siis vähemalt selle 33% kuus laenu saada 33% aastas peale siis ehk suudab laenud ära teenindada (intressikulu oleks siis aastas ca. 34 000 eek) selleks tuleks kõik BIGi sugused laenukontorid läbi käia. Interneti laenud muudavad laenu taotlemise protsessi palju lihtsamaks ning sult ei nõuta vajalike paberite faksiga saatmist. Kui keegi jätab mulje nagu laenu saaks ilma igasuguse pingutuseta ning lihtsalt niisama või laenu saamine on lihtsalt napakalt lihtne siis on tegemist tõenäoliselt pettusega. Tundus et ma olin alati läheb arsti ja seal on midagi mida ma pidevalt parandab puurimine nagu täidised. Arvan et majanduskeskkond toimib hästi ja stabiilselt siis kui igal ajahetkel vähemalt ühel võla osapoolel on õiged stiimulid ülelaenamist vältida. Riigikohtu tsiviilkolleegium otsustas 22. aprillil tühistada Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsuse millega Kuressaares asuva kortermaja Mooni 10 elanik soovis tühistada korteriühistu otsuse võtta 20 aastaks 200 000 eurot laenu elamu renoveerimiseks. Kui laenuvõtja ei ole maksuvõlglane antakse SMS laene tihti ka ilma sissetulekuta ja ilma pangakonto väljavõtteta. Kiirlaenu saamiseks ilma pangakonto väljavõtteta tuleb seada laenule tagatis või tõestada laenupakkujale olemasolevaid sissetulekuid mõnel muul viisil. Lähtuvalt sellest põhimõttest ei ole laenud ilma konto väljavõtteta Eestis enam võimalikud ning alati kui on soov laenu taotleda tuleb esitada ka konto väljavõte. Suurem kiirlaenude ja SMS laenude buum Eestis on ümber saanud ning see on kasulik nii laenuandjale kui tarbijale. Me juba teame et see on kuidas ülemises reas oma laenu laenuandja teile positiivse tulemuse. Enamus kiirlaene on makseperioodiga 5 päeva kuni aasta enim levinud variant on aga 30 päeva kuni 6 kuud. Tarbimislaenud on reeglina ilma tagatiseta ent suuremate summade laenamisel võivad laenupakkujad tarbimislaenude väljastamisel nõuda näiteks eraisiku käendust või pangas olevat hoiust. Kiirlaen on ilma käendaja ning tagatiseta laen kus laenutaotlejalt ei nõuta tagatise seadmist käenduse või vara näol. Kindlasti tasub otsida ka kampaaniaid – osad laenupakkujad võimaldavad uutel klientidel esimest korda sms laen võtta tasuta – maksad tagasi sama palju kui laenad. Kuna keerulisematel majandusaegadel on ettevõtte vara väärtus vähenenud siis on täiesti reaalne et ettevõtte laenu katteks müüakse ka omaniku isiklik vara. Arvestades üldist maksevõimetuse kasvu meie majanduses võib SMS-laenu ohvrite arv peagi ületada 100 000 inimese piiri ja jätkata kiiret suurenemist. Kiirlaenude perekonda kuuluvad veel SMSlaen tagatiseta laen tarbimislaen ja väikelaen kuna kõik need laenutooted on lihtsasti kättesaadavad internetis või isegi SMS-i teel. Bastioni kaupluse Riias Origo keskuses ja Baltmani kaupluse Tallinnas Ülemiste keskuses. Selline maksumöll lihtsalt peletab investorid eemale ja paneb ettevõtjaid mõtlema kas ikka tasub üldse Eestis toimetada ja kasvada. Estateguru – Kinnisvara ühisrahastus mudeliks on hüpoteegi ja vahest lisaks ka juhatuse isikliku käendusega tagatud laenud. Laenu on võimalik saada Eestis nii pankadest laenufirmadest pandimajadest kiirlaenukontoritest ning iserahastuse portaalidest nagu Bondora Omaraha ja MoneyZen Laenata saab otse internetist sularahas ning tagatisega kui ka ilma tagatiseta. Koonda Laenud Ühte Kokku. Kiirlaenud kannavad palju erinevaid nimesid – kiirlaen väikelaen sms laen ja sms raha kuid põhimõtte jääb ainsaks – laenu saamiseks tagatist Teie käest ei nõuta! Nii uuemad kui vanemad majad vajavad investeeringuid et nende väärtus säiliks või tõuseks. Uutele klientidele pakutakse laenu vahemikus 50-200 €. Püsikliendid saavad taotleda laenu kuni 1000 €. Võtke Yes Creditiga ühendust lisaküsimuste korral või alustage laenutaotlust kohe. Kas sinu vajadustele ja võimalustele vastab paremini kapitalirent või kasutusrent laen ee. mida sa teed – see tähendab seda et turgu uuesti päästa. Samas ei ole keelatud et korteriühistu kogub laenu tagastamiseks raha ette s. enne seda kui tagasimaksete kohustus on faktiliselt tekkinud. Muidugi laenuvõtjad peaksid arvestama ka sellega et need laenud viivad kõrged intressimäärad tavaliselt $ 15-20 iga $ 100 palju suurem kui pangalaenude või krediitkaartide. Üldjuhul peab taotleja end alguses registreerima kasutajaks kas laenupakkuja kodulehel või kontoris. Tagatiseta laen on laen mille taotlemisel ei nõuta tagatist (kinnisvara auto käendus jne.). Tagatiseta laenu pakuvad enamus laenuandjad: SMS laen Kiirlaen Tarbimislaen (kuni teatud summani tavaliselt kuni 5000€ laenamise puhul). Tuleb lihtsalt jälgida et pank kuhu SMS laen laekub ja pank kust muud laenud taotletud ei oleks sama. Kui Te olete huvitatud oma auto kiireimas müügis ning Teil pole võimalust kaasnevate küsimuste lahendamisega pikalt tegeleda on valmis Teie auto kohe välja ostma ning lahendama kõik Teie küsimused mõne tunni jooksul. Kui te ei võta laenu oma kodupangast ja ei soovi neile ka konto väljavõtet esitada siis peate esitama vähemalt palgatõendi. Tsiteeri SMS laenud.eestis Postitatud 07-07-2016 2236 Postitusi alusetu rikastumise sätetele kui seaduses ei. Tundub et nad on oma edu sellisel juhul tunduvalt rohkem. Kui teil on head krediidi saab ilmselt saada krediitkaardi mis on 0% intressi ostude aasta või kauem ja mis võib olla odavam kui väljaviimine isikliku laenu. Sularahas saab laenu võtta rahakaardi teel Omniva postkontori kaudu ning laenumaksete tegemiseks tuleb samamoodi pöörduda postkontorisse. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole vigane üldkoosolek võib kaasa tuua kohtutee.
|
OSCAR-2019
|
||
Ekspertide hinnangul sisaldab sunddividendide eelnõuna tuntud seadusemuudatus veel mitmeid olulisi aspekte, mis võimaldavad pahatahtlikult saboteerida kogu äriühingu tegevust.
„See eelnõu tekitab väga palju võimalusi peatada kogu ühingu tegevs,“ nentis väikeomanike õiguste kaitsega tegelev advokaat Siim Maripuu Äripäeva raadio saates Triniti Eetris. „Näiteks on võimalik nõuda iga päev üldkoosoleku toimumist või hakata nõudeid esitama – võib tekkida olukord, kus üks omanik esitab hagi ja teine võtab tagasi,“ tõi ta mõned näited.
Maripuu sõnul läheb „virvarr“ nii suureks, et keegi enam ühingu põhitegevusega tegelda ei jõua ning selle asemel hakatakse kohtus käima. „Ja nüüd saab hakata veel vaidlema ühingu raha eest,“ nentis ta. „Tekib võimalus olla sabotöör, esitada pahatahtlikke ja kiuslikke nõudeid ning lisaks võtta kogu kasum etteõttest välja nii, et ühingusse ei jää pennigi näiteks töötajatele palga maksmiseks,“ lisas Maripuu.
Eelnõuga seoses on aga enim kriitikat pälvinud mõte, et väikeomanike kaitseks tekiks ettevõtjatel kohustus dividende maksta. „Näiteks võib tekkida olukord, et dividendide maksmiseks võetakse laenu,“ tõi ta välja ühe võimaliku probleemi. „Näiteks kui maksame kogu kasumi dividendieks, siis tekib küsimus, et millest makstakse ära tulumaks – tekib jabur olukord, mis muudab igasuguse äritegevuse võimatuks,“ selgitas ta.
Ka suuromanike huvide esindamisega tegeleva juristi Eli Lahesoo sõnul on kogu kasumi jaotamine ühingule koormav. „Oluliselt lihtsam on investeeringuteks raha leida osaühingu seest, kui otsida seda väljast,“ märkis ta. „Aga eks muidugi on tore, kui inimesel jääb raha kätte ja riik saab sealjuures kena kopika,“ viitas ta seadusandja tegelikule eesmärgile.
Maripuu sõnul tekitab küsimusi ka eelnõu sõnastus, mis lubab dividende mitte maksta siis, kui ohtu satub osaühingu jätkusuutlikkus. „Mul tõesti kahju, kui meil on ettevõtjaid, kes tegutsevad ainult jätkusuutlikkuse tagamise eesmärkidel. Eesmärk peaks olema kasumit teenida, et seda tulevikus veelgi võimendada,“ arvas ta. „Praegu tekib olukord, et kui tahame hakata McDonald’sit ehitama, siis esimesest putkast me kaugemale ei jõua – edasiteks investeernguteks vajaminev summa tuleb lihtsalt välja maksta.“
Lahesoo sõnul ei pruugi dividendide makse kohustus olla halb mõte, aga see võiks olla sõnastatud pigem nii, et teatud eelduste saabumisel tekib kohustus maksta, mitte, et kohustus on maksta ja teatud eelduste saabumistel võib mitte maksta. Samas jäetakse ka pärast muudatust äriühingule võimalus põhikirjas ette näha, et dividende maksma kohustav säte neile ei kohaldu. „Sätte praktiline väärtus on seega arusaamatu, see annab just kui õiguskaitsevahendi, samas kui ühingutel on võimalus väga lihtsalt sellest mööda minna.“
Lisaks sunddividendide kehtestamisele muudetakse eelnõuga aga ka teabeõigust. Seda nii, et teabeõigus võib muutuda relvaks osaniku käes. „Muutus seisneb selles, et kui praegu saab osanik küsida igasugust teavet ja juhatuse liige saab selle andmisest keelduda juhul, kui see ühingut kahjustab, siis pärast muudatust tekivad punktid, kus kahju enam hindama ei pea,“ rääkis ta.
Lahesoo sõnul pole tegemist lõpuni kinnise loeteluga ning seda võib laialt tõlgendada „Näiteks majandustegevuse kohta ülevaate andmise nõue võib tähendada, et ühing peab iga natukese aja tagant osanikele ette kandma, mis võib juhatusele väga koormavaks osutada, eriti kui aktsionäre on palju,“ tõi ta näite võimalikust probleemist. Samuti võib osanike hulka sattuda pahatahtlik konkurent, kes asub seejärel ühingut pahatahtlikke teabenõuetega koormama.
Suurema reguleerimist vajava probleemina näevad juristid pigem seda, kuidas teavet tuleb edastada. „Täna me ei räägi sellest, kuidas teabe andmine käib ja kuidas seda küsida,“ nentis Maripuu. „Õigus võib olla küsida, aga juhatus võib venitada, öelda, et on kaks kuud puhkusel, infot ei tule, minnakse kohtusse ning hiljem isegi kohtutäiturile makstakse pigem trahve, et infot mitte anda,“ rääkis Maripuu sellest, et õigus infot saada, ei täida ka täna oma eesmärki. Lõpuks kui info erineva pikkusega teekondade läbi pärijani jõuab, võib see aga olla aegunud.
Veel luuakse seadusemuudatusega osanikele võimalus ettevõttest lahkuda. „Hetkel tuleb väljumisel leida keegi, kes sinu osa ära ostaks või näha osaluse müük ja väljumine ette juba asutamisel tehtud kokkulepetes,“ nentis Lahesoo. „Nüüd aga tekib võimalus, et osaühing peab väljuja osa õiglase väärtuse eest ära ostma – see, milline väärtus on õiglane, on aga tõenäoliselt pikkade kohtuvaidluste küsimus,“ lisas Maripuu.
Tema hinnangul tekitab uus regulatsioon huvitava võidujooksu. „Üks hästi suur risk on see, et ühel hetkel kui mingid asjad hakkavad minema halvasti, tekib võidujoks, kes jõuab esimesena ära joosta,“ kirjeldas Maripuu ohtusid. „Tema on võitja, kuid teised peavad mõtlema, et mis allesjäänud vrakiga peale hakata.“ Lisaks kui osaühing omandab kellegi osa, peab ta maksma tulumaksu ning kui lahkujaks on suuromanik, võib osa väärtus koos tulumaksuga teha ettevõtte suisa varatuks.
Lahesoo lisas, et omanik ei saa väljuda, kui probleemi saab muul mõistlikul viisil lahendada. Seda, mis on mõistlik pole aga defineeritud ning ilmselt tuleb siinkohal sekkuda taaskord kohtutel.
Kõigele lisaks tekib igal osanikul nüüd võimalus esitada juhatuse liikme vastu nõudeid. „Praegu on loogika selline, et kui meil olemas nõukogu, siis aktsionärid saavad nõude esitada nõukogu liikme vastu, kes omakorda saab nõude esitada juhatuse liikme vastu,“ rääkis Maripuu. „Nüüd saaks üldkoosolek esitada nõude juhatuse, nõukogu liikme jt kes on kahjustanud ettevõtet, vastu,“ kirjeldas ta tekkivat olukorda. Ta lisas, et ka see võimaldab hakata esitama väikeosanikel pahatahtlikke nõudeid.
Ka ilma selle seaduse muudatusteta pole Maripuu hinnangul asjad hullud. „Praegune seis on umbes selline, et ta on natukene vähemusosaniku kahjuks,“ sõnas ta. „Aga tuleb arvesse võtta ka põhjuseid, miks väikeosanikul on väiksem osa – tema panus ühingu asutamisel on olnud väiksem või muud sellist,“ selgitas Maripuu ja lisas, et tihti kipubki nii olema, et heal ajal tahavad kõik raha ja hüvesid saada, kuid halbadel aegadel soovitakse, et just suuromanik midagi teeks või firma päästaks.
Lahesoo sõnul on aga ka praegu võimalused osanike vaheliste suhete reguleerimiseks täiesti olemas. „Tegelikult on igaühel võimalus oma õigusi kaitsta juba ärisuhtesse astudes, alati pole vaja kõike seaduse tasandil reguleerida,“ viitas ta sellele, et kõiges on võimalik varakult omavahel kokku leppida. Maripuu lisas, et täna seda võimalust juba ka üha aktiivsemalt kasutatakse. „Iga päev astub keegi advokaadibüroo uksest sisse, et teha kokkulepped juhuks, kui mõne osaniku elus midagi muutub ja ta soovib raha välja võtta.“
Lisaks on võimalik erinevad olukorrad läbi mängida ja reguleerida ettevõtte põhikirjas ning anda välja eelisaktsiaid või – osasid. „Kui keegi teab, et soovib koguaeg kasumit, on tal võimalik seeläbi ka kohe algul nii kokku leppida, samuti nagu on olemas erinevad osad ka hääleõiguses,“ selgitas Maripuu. Lahesoo lisas, et seadus ei saagi ette näha kõiki juhtumeid, mis konkreetses ühingus võivad ette tulla ning seda teavad kõige paremini vaid osanikud ise.
Viru maakohus, kes arutas Narva võimuliidu vaimseks liidriks peetava Aleksei Voronovi kaebust temale liiklusrikkumise eest mõistetud karistuse peale, leidis, et Voronov on siiski süüdi ja et mees kipub üldse liiklusreegleid oma suva järgi täitma, kirjutab Põhjarannik.
Kohtuvaidluse põhjustanud lugu sai alguse mullu jõulupühade eel, 23. detsembril, kui politseipatrull tegi Narvas Puškini, Malmi ja Raja tänava ristmikul vöötraja juures järelevalvet. Korraga märkasid politseinikud, et ülekäigurajal lapsevankriga teed ületanud noor naine pidi seisatama, sest tema ees sõitis üle vöötraja sõiduauto Volkswagen Tuareg. Patrullauto võttis end liiklusrikkujale sappa ning kui auto kinni peeti, selgus, et selle roolis oli Aleksei Voronov − ASi Narva Vesi tegevjuht ning Narva volikogu liige, keda peetakse üheks linnavõimu võtmeisikuks.
Põhjarannik vahendab, et politsei määras Voronovile 80 euro suuruse rahatrahvi, mis on keskmisest karistusmäärast väiksem, kuid mees ei leppinud sellega ning vaidlustas väärteootsuse kohtus, leides, et tema süü tõendamiseks pole piisavalt tõendeid. Kohus siiski leidis, et tunnistajate ütlustega on Voronovi süü tõendatud.
Miks Voronov arvas, et tal on õigus ning miks kohus arvas, et politsei pole objektiivne, loe Põhjarannikust.
|
OSCAR-2019
|
||
Olen samasugune ema nagu Mallukas , ega ma ka ei oskaks öelda palju mu laps magaab või kui tihti ta sööb. Seni kuni lapsel süüa, riided seljas ja rõõmus olla on kõik hästi ju. Mina panen isegi lapse vahest oma ette voodisee tegelema, et ise saaks netis surfata ja küüsi viilida. See ei tee kellegist veel halba ema ju :D
Kindel ikka, et sa oled täie mõistuse juures ? Mina ei tea ka, kui palju minu 5-kuune sööb. Sööb siis, kui küsib, niisama ma talle kella järgi tissi suhu toppima enam küll ei hakka. Mallukas on normaalne ja hea ema. Aitab sellest kraaksumisest siin. Jah ta ei ole mulle just kõige sümpaatsem inimesena, aga emana teda maha teha on väga alatu. Kanaemandus ajab tõespoolest hirmujudinad peale. Praegu kanatate, aga kui laps suurem on, siis ei suuda te enam seda kanatamist lõpetada. Ja siis on lapsel juba häbi, et mutt ei lase üldse olla, koguaeg käib nina pühkimas ja uurimas.
Minu laps jääb magama, siis, kui uni on ja sööb siis, kui kõht on tühi.Mina ka ei tea, mitu korda ta seda teeb ja õnneks pole veel keegi küsinud ka. Meil pole lihtsalt poole aasta jooksul veel režiimi välja kujunenud. Samas tunnen, et olen teise lapsega kanaema ja naudin seda täiega! Ma ei usu, et Mallukas on halb ema..
kuidas võib olla ,et ema ei tea palju ja mitu korda laps sööb,kas keegi teine valmistab toidu ja söödab
ma olen juba vanaema aga oskan siiani öelda mida ja mitu korda päevas kõik mu kolm last sõid,mida eelistasid ja mida mitte
kanaema ei pea tõesti olema,need tibud jne pole mulle ka meeldinud,aga oma lapsest peaks ema nüüd küll kõike teadma
ja väikesel lapsel võiks olla kasvõi elementaarne päevareziim,,siis on tal palju kergem taluda lasteaeda ja kooli minekut
Päevareziim on 1 asi, aga see, et veel, vanaemana, kõigi oma laste söögikorrad meeles. Ju olid kontrollfriik ja panid asja enda järgi paika. Ma, 4 lapse emana, küll ei mäleta / või mul mälulüngad ??? / nende söötmisaegu.
Seda, kui palju minu laps päevas sööb ei tea mina ka, aga seda küll tean, et ta päevas ühe korra magab :D Kuidas saab mitte teada mitu korda laps päeval magab? :D
Kui ikka klubitamine nii oluline on tuli see beebi liiga vara nende ellu. Samas otsuse lapse saamiseks tegid siiski täiskasvanud inimesed. Endal on 2 a neiu ja kuhugi välja minna absoluutselt ei tõmba. Me juba abikaasaga mõtleme, et ju oleme "vanad" , et soovime vaid kodus ja oma perega olla :D Ja blogis oleks siiski viisakas kasutada mitte roppe sõnu (ja seda ikka ka päriselus!)!
Ise ka aru said, mida kirjutasid ? Kord räägid, et ei viitsi lapsega tegeleda, tahaks yksi olla sõbrannadega. Siis mohe otsa, et lapsi võiks veel rohkem olla. Saaa siis aru mida sa tahad öelda. Tundub, et see laps on sulle ikka väga nuhtluseks kaelas, et tegelegu ykskõik kes teine selle lapsega, aga pea asj et kina saaks eemale. Kii juba otsustatakse see laps saada, siis võiks emotsionaalselt lapsele ka armastust näidata.
Tema point oli see, et ta teab, kuidas oleks õige aga ta ise hetkel ei suuda selliseid emotsioone endale tekitada nagu peaks. See on täiesti normaalne et inimestel tekivad erinevad emotsioonid uue ilmakodaniku sündimisega siia maailma. Eks see ole selline kergem sünnitusjärgne depressioon. Mallukas lihtsalt avameelselt rääkis oma tunnetest. Kindalsti on üle pooltest sünnitajatest mingil ajahetkel midagi sarnast tundnud aga keegi ei julge sellest rääkida avalikult.
Ma ei ole ka mingi musterema. Ma ei arva ka, et selline tüüpiline kanaema ongi ideaalne variant. Ikka miskit vahepealset peaks olema, et natuke kasvatad last ja natuke lased "ise kasvada". Tihti oskavad naised emadust nautida just hilisemas eas, kui saadakse juba 2. või 3. laps. Olen isegi sattunud piinlikusse olukorda perearstivisiitidel nende küsimuste peale ja ma ei arva, et see on midagi häbiväärset tegelikult sest need arupärimised on tihtilugu tõesti veidrad. Mul muideks käis hiljuti üks kanaema lapsega külas ja no appii!! ..mul pea täiega plahvatas. Küll ei söö/joo tema pea kolmene tibuke seda ja toda. Õues käidi lapsega 2 korda päevas. Magas ja sõi täpselt kellapealt. Inimene ise oli elust täiega ära lõigatud, sest last kellegi valvata jätta polnud võimalik, kuna varasemalt ema süda ei lubanud ja nüüd laps lihtsalt ei lepi. Külas kellelgi ei käida, sest siis rutiin häiritud. Ema ainuke meelelahutus oli tunnike toidupoes käimist, kui mees peale tööd koju tuli. Selline on siis ideaalema? Pidevalt laps krigiseb, kui miski ei meeldi ja sõna otseses mõttes astub vanematele pähe. Ühesõnaga its all about him...ja see pole minuarust ok :/
Kindlasti suudab üks välja puhanud ema(soojamaa reisilt või klubitamast tulles) olla palju õnnelikum, kui ema kes istub 24/7 oma tibuga :D mitte need kana/tibu vormis inimesed. Ema õnnelik on ka laps õnnelik :)
Tundub nutisõltuvuses ema olevat. Igal võimalusel vahib netis selle asemel, et lapsele tõelist, mitte näilist tähelepanu pöörata! :/
Sellepärast ma veel lapsi ei tahagi, et suudaks selle beebindusega tegeleda ja oleksin arvatavasti halb ema, mind üldse ei tõmba need ninnu nännutamised ja "minu laps on maailma armsaim" teemad..ja ma tahan nii paljude asjadega tegeleda ja laps võtaks kogu mu aja ära.
Nõustun blogijaga, selle´kanaema teemaga. Tüütu näha neid pilte fb-s, kus vannitatakse, pissitatakse, söödedakse oma tibusid nagu lapse saamine/omamine oleks nii midagi erilis,t mida kuulutada ja rõhutada koguaeg. Ja mina ei arva, et Mallukas halb ema on, lihtsalt räägib nii nagu asjad on.
Oo vau! Ma küll tean palju mu laps umbkaudu magab ja sööb. Kas sa lapse tervisest ei hooli või on sul terviseprobleem endal( probleemid mäluga, sünnitusjärgne depressioon)?Mõlemal juhul proovi ennast ja oma last aidata.
Mina ka ei tea mitu korda minu laps sööb. On nii, et kui küsib siis saab ka peale tavaliste söögikordade vahele näksimist. Mis liigitatakse arstide poolt samuti söömise alla. Seega pista see lastekaitse idee endale hääletorusse tagasi.
lastekaitse võiks seda autorit külastada. Kui ema ikka ei tea mitu korda päevas laps sööb ja kui palju magab... no ma ei tea, mis ema see selline üldse on.
Mida oskan lastekaitsele öelda, et mitu x ta magab, kui täna magas jupikeste jagu 8 x, eile, sügava unena 3 x? Ainult seda, et tule ja ole mu ja mu lapsega koos 3 päeva, vaata reziimi nii öösel ku päeval, ja siis alles hakka targutama.
Ja siis ütledki lastearstile või lastekaitsele kui küsitakse, et "Ühel päeval magab 8 korda lühikeste juppidena ja teine päev magab sügavas unes 3 korda. Aga mitte, et "Püha jumal -mina küll ei tea mitu korda päevas ta magab???"
Estonialt pääsenud Ain-Alar Juhanson: tagasitulek võttis pikalt aega – kaks aastat viinajoomist ja viis aastat tõsist trenni (15)
|
OSCAR-2019
|
||
Keskerakond sündis 1991. aastal ning juba kolm aastat hiljem, 9. aprillil 1994, asutati erakonna Noortekogu „Recte“ (ladina keeles `otse, sirgelt`). Asutajaliikmetel oli veel värskelt meeles, millise otsustuskindlusega oldi hiljutistel öölaulupidudel ühiselt kogu rahva huvide eest väljas ja paljude noorte probleemide riigi poolt lahendamata jätmine ärritas noorsugu. Tänasel päeval nimetame end pikemalt keerutamata Keskerakonna Noortekoguks.
Kahekümne ühe tegevusaasta jooksul on Noortekogul olnud 16 esimeest, kellest igaüks on jätnud oma jälje.
Ideest tuli kasvatada organisatsioon. Kuidas luua ühendus, mis pakuks noortele midagi ja samas ei piiraks neid erakondlike jäikade piiridega – see oli peamine küsimus.
Tähtsaim ülesanne oli organisatsioonilise struktuuri ülesehitamine koos programmiliste positsioonide kindlustamisega. Toimus esimene suvelaager Harjumaal Kernus ja algas koostöö Rootsi Keskpartei noortega.
„Recte“ kinnitas uue põhikirja, plaaniti moodustada seoses Keskerakonna valitsusest lahkumisega „Recte“ liikmetest „Recte“ ministrite kabinet ja moodustada „Recte“ vanuse ületanute klubi – „Seenioride Klubi“. Oluline oli osalemine UNICEFi kampaanias.
Toimusid suvepäevad, talvepäevad, võeti vastu resolutsioone ning hinnanguid poliitikale. Pakuti poliitikat kerge meelelahutusega ja noortepärasusega.
Prooviti luua määratlevat poliitilist imagot. Eesmärgiks oli leida oma peatelg ja selle ümber noori koondama hakata. Olime veendunud, et kampaania korras ei maksa noori poliitikasse tuua.
Oluliseim küsimus oli leida tugev meeskond, sest üks seltskond oli otsustanud poliitikast lahkuda ning pink oli ootamatult tühjaks jäänud. Noortekogul oli juba garanteeritud kolm kohta üleriigilises valimisnimekirjas. Nii said Riigikogusse Sven Mikser ja Evelyn Sepp.
Noortekogu püüdis katta seminaridel ja konverentsidel võimalikult laia teemade ringi. Jõuti seisukohale, et noored ei pea poliitikas osaledes tegelema ainult noorsoo- ja haridustemaatikaga, vaid võivad vastavalt oma huvialadele pühenduda ka näiteks majandus- või välispoliitikale.
Eesmärgiks oli tugeva ja elujõulise poliitilise noorteorganisatsiooni ülesehitamine, noorte senisest aktiivsem toomine erakonna juurde ning erakonna poliitikale noorte vaateviisi lisamine. Oluliseks pidasime noorte poliitilist teadlikkust, liikmeskonna kasvu ja poliitilisi aktsioone kolmikliidu otsuste vastu.
2003. aasta kongressil võtsime vastu pöördumise Eesti poliitiliste jõudude poole tõsta hariduskulutusi 8%-ni sisemajanduse kogutoodangust, pakkudes seda sündiva rahvusliku kokkuleppe juurde. Nii hariduse- ja teadusminister kui ka peaminister avaldasid meie algatusele toetust. Samuti võeti Keskerakonna Noortekogu nii Euroopa kui kogu maailma noori liberaale ühendavate organisatsioonide liikmeks.
Oleme korraldanud mitmeid meeleavaldusi, mis on ühiskonnas tähelepanu pälvinud. Võideldi võrdse vanemahüvitise, Maksuameti poliitilise sõltumatuse ja ID-piletisüsteemi eest. Samas pandi rõhku ka sisule – toimusid koolitused liikmetele ja juhtidele ning poliitiline diskussioon.
Olulisel kohal olid kohalike omavalitsuste valimised, kus osales 247 kesknoort üle Eesti. Neist valituks osutus ligi 40 noort. Tervelt neljandik Tartu ja Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetest on Keskerakonna Noortekogu liikmed. Peale linna- ja vallavolinike on meil ka mitmeid kesknoortest linna- ja vallavalitsuse liikmeid, linnaosa vanemaid ning koguni riigikogulasi. Jätkuvalt on asetatud rõhk noorte poliitilisele koolitamisele.
Regulaarselt korraldati poliitikakoole ja juhtide koolitusi, kus kesknoored omandasid uusi teadmisi oma ala väljapaistvatelt asjatundjatelt. Lükati käima esseekonkurss ja määrati stipendiume. Parim noortekogu klubi sai alati premeeritud. Suheldi agaralt teiste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaalt. Sõlmiti koostööleping Eesti Loomakaitse Seltsiga.
Toimusid meeleavaldused nii ministeeriumite kui Stenbocki maja ees. Noortekogu oli igatpidi ja pidevalt pildis. Noortekogu klubid tegutsesid üle-eestiliselt ja igas maakonnas. Noortekogu kasvas ca 1000 liikme võrra aastas. Käima lükati e-uudiskiri.
Noortekogu esimeheks oleku ajal viidi läbi suur küsitlus "Kuidas elad, Eestimaa". Meie noored käisid linnades ja külades uurimaks inimestelt nende arvamusi ja soove seoses eluga Eestis aastal 2009.
Eesmärk oli uute klubide käivitamine, uute noorte kaasamine ning olemasolevate aktiviseerimine ja see õnnestus hästi. Aastaga astus kesknoorte hulka ligi 700 uut liiget. Noortekogu andis tugeva panuse erakonna valimiskampaaniasse ning korraldas harivaid poliitikakoole. Noortekogu käivitas oma Facebooki lehe ja blogi ning arendas häid sõprussuhteid paljude mittepoliitiliste organisatsioonidega.
Päevapoliitikas kaasa rääkimiseks oli vaja pakkuda välja uusi häid ideid, millega aktiivselt pildis olla ja mille üle arutlemine ühiskonnas korda läheks ning diskussiooni tekitaks - võideldi tasuta kõrghariduse, astmelise tulumaksu, õppelaenude hüvitamise, presidendi otsevalimise, Eesti laevade tagasitoomise ja soodsa tudengisöökla poolt, kuid ka energiajookide kahjulikkuse, kõrgete kodukulude, noorte tööpuuduse ja maakoolide sulgemise vastu. Korraldati palju erinevaid poliitilisi meeleavaldusi ja aktsioone, nende hulgas mitmeid elektrihinnatõusu ja fosforiidi kaevandamise vastu, tasuta ühistranspordi toetuseks ja energiajookide müügipiirangute kehtestamiseks. Prioriteediks oli taas ka rahvusvaheline suhtlus - kesknoored osalesid mitmetel kohtumistel Euroopa ja maailma noorte liberaalidega, näiteks kesknoorte juht kutsuti Euroopa noorte liberaalide juhtidele esinema Londonisse ja käis kohtumas Vilniuses Leedu liberaalist ministriga. Alus pandi merepäevade korraldamisele.
Esimehe ametiaja perioodi jäid kohaliku omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimised ehk märksõnadeks olid: valimised, kandideerimine, kampaania ja uuesti valimised. Keskerakonna Noortekogu liikmed löövad tõsiselt kaasa nii Tallinna ja Tartu linna juhtimises kui ka Riigikogu töös. Jätkuvalt on Kesknoored suurim Eesti poliitiline noorteorganisatsioon.
Keskerakonna noortekogu võttis väga tugeva suuna taaselustada aktiivne suhtlus teiste noortekogudega Eestis. Noortekogu võttis kasutusele erakonnaga sarnaneva visuaalse kujunduse ning avas täiesti uue kodulehekülje.
Keskerakonna valitsusse pääsemine peaministrierakonnana andis uue hingamise ka noortekogule. Keskerakonna noortekogu võttis suuna taaselustada aktiivne suhtlus rahvusvaheliste noorteorganisatsioonidega üle Euroopa. Kontrolli alla saadi majandamiskulud. Taaselustati harivad üritused.
Esimehe ametiajal tegeleti aktiivselt uute liikmete värbamisega. Lisaks korrastati klubide ja liikmete andmebaas ning taaselusati suhteid erinevate klubidega. Aktuaalseks tõusis koostöö ka teiste noortekogudega.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma ei tea, kui suur hulk eestlasi on rassistid. Mõned anonüümsed internetikommentaatorid kindlasti. Hirmu ja vaenulikkust (potentsiaalsete) sisserändajate ees õhkub aga Eestis täna väga paljudest suundadest.
Viimasel aja on seda vaenu püütud meedias selgitada ja õigustada meie ajalooga, kuid mulle tundub, et just seesama ajalugu peaks meile selgitama, kui vajalik on tulijad vastu võtta.
Kõigepealt on asi juba nendessamades geenides, milles Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu arvates peaks paiknema meie vastumeelsus võõraste vastu. Need geenid on meil ju pärit siit ja sealt ning lootusetult segi kõigi võõrastega, kes meil siin Eestimaal kunagi külas on käinud. Meie kultuur on pidevalt muutunud ja säilinud, võtnud võõrastelt ja neile ka andnud. Nii mõnegi eestlastele eriti omase kombe juured viivad väga selgelt Saksamaale või tont teab kuhu. Ja las viivad, kui on hea komme ja meile sobib, siis on meie oma.
Lisaks segastele geenidele muudab eestlaste ksenofoobia raskestimõistetavaks ka meie lähiajalugu. Meie oleme ometi need, kes peaksid pagulasi mõistma ja teadma, et kodust ei põgeneta ilmaasjata. Meil ei ole õigust minema ajada neid, kes tulevad näljast või sõjast, põgenevad loodusõnnetuse või tagakiusamise eest. See on niisamuti nende maailm ja me peame vastu võtma nii paljud, kui suudame. Ning kui inimesed lihtsalt rändavad, et teenida rohkem raha või elada põnevamat elu, siis kuidas saab meil, Iirimaa eesrindlikel kalkunikitkujatel, olla midagi selle vastu?
Kuna vastumeelsus võõraste vastu Eestis siiski olemas on, ja tuntavalt, võib seda siiski selgitada rassiliste erinevustega. Seni on nii need, kes on meie hulka sulanud, kui ka need, kelle juurde oleme pagenud, olnud valdavalt valged inimesed. Mõte teiste rassidega segunemisest ja igapäevasest kooseksisteerimisest on meile uus ja nii mõnelegi hirmutav. Aga anname endale võimaluse mitte olla rassistid. Mõtleme järele. Meil ei ole mingit õigustust meist erinevat värvi inimeste teistsugusele kohtlemisele. Peale selle, et oleme musti ja kollaseid seni liiga vähe endi keskel näinud. See selgitab meie hirmu, aga sunnib meid ka seda hirmu ületama. Ületada ta tuleb, et mitte olla rumalad ja mitte olla rassistid. Eestlastel on aeg hakata end maailma integreerima.
Maailm ei ole kirev mitte ainult rassiliselt, vaid ka kultuuriliselt. Meil on vähemalt teoreetiliselt lihtne mõista, et ükski keel ega kultuur ei ole teistest madalam, kuna meid endid on nii pikka aega peetud teisejärguliseks.
Maailm on täis rahvaid, keda on alla surutud ja alavääristatud, ning keeli, mille kõnelemise pärast on lastele koolis peksa antud. Me teame seda, ometi on meie silmaring reeglina kahetsusväärselt kitsas ning heal juhul oskame maailma kirjeldada vaid paari Euroopa kultuuriruumis enamlevinud keele kaudu. Peale oma emakeele muidugi.
Isegi kui kellelgi on tõsisem huvi maailmakultuuri tegelikest rikkustest mingit ülevaadet saada, ei pruugi tal olla võimalust ringi rännata ja piisavalt paljut oma silmaga näha. Tegelikult on iga sisserändaja mingis mõttes kingitus. Sest ta ei jäta oma laule, tantse, oskusi, arusaamu ega usulisi veendumusi maha, vaid võimaldab meil nendest osa saada. Ja see on suur privileeg.
Ka meie oleme paljuski süüdi teiste maailmajagude inimeste kannatustes. Oma igapäevaste väikeste ostudega toetame orjatööle ja elukeskkonna hävitamisele rajatud süsteemi. Olles end samastanud Euroopa kultuuriruumiga, vastutame mingis mõttes ka meie kolonialismi kuritegude eest, mille tagajärgedega maailm praegu maadleb. Kui teeme silmad lahti ja aitame kaasa Euroopa vigade parandamisele, teeb see meid ainult rikkamaks.
Ise olen ma üsna laisk inimene ja mulle meeldib kodus olla. Osalt ka seetõttu unistan sellest, et maailm tuleks mulle koju kätte. Unistan multikultuurilisest Eestist, kus näeks iga päev palju eri värvi ning erisugustes riietes inimesi ja kuuleks erinevaid keeli. Ning saaks süüa palju eri traditsioone kandvat head toitu. Ehk läheb kunagi õnneks.
Tänavu kümnendat korda toimuv Pimedate Ööde filmifestival on tugevam kui kunagi varem. Üsna äbarikuna Tallinnas alanud festival jõuab 10. detsembrini kestva kavaga lisaks Tallinnale veel Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Jõhvi ja Kärdlasse. Kes on kümneaastane Pöff, uurisid Tiiu Laks ja Riho Laurisaar.
Festivali filmivalikus oli alguses üsna palju juhuslikku. Praegu on see aga küllalt korralik aastaülevaade. Võrdleksin kolmandat aastat toimuvat võistluskava festivali lipu all seilava laevastikuga, mida saadavad raskeristlejad.
Võistluskavas on üritatud ühendada noort ja vana, avangardi, postmodernismi ja eksootikat nii kunstilises kui ka geograafilises mõttes. Kuid suurte festivalide auhinnavõitjad sellel ei osale. Polekski mõtet hakata uusi tegijaid juba auhinnatud filmidega võrdlema.
Aga festivali esimesed filmid ei andnud maailmas hetkel toimuvast adekvaatset ülevaadet. Pöffi korraldajad ei käinud ka aasta ringi festivalidel ja olid natuke piiratud ning neil puudus ülevaade maailmast. Nüüd on maailm väiksemaks jäänud, info levib ja meie teadmised pole sugugi halvad.
Pöff on eelkõige eestimaalaste festival, kuid kindlasti suhestub ta juba ka maailma teiste festivalidega. Ma arvan, et praegune valik on küllalt avar. Kui panna veel siia kõrvale animafestival ja tudengifilmid, siis jääb vaid öelda: kahju, et see kõik kestab nii vähe aega. Ma olen alati öelnud, et Pöffi korraldajad tahaksid meile justkui tuua Berliini festivali aasta lõpuks koju kätte.
Mõneti oli mulle suureks üllatuseks, et Pöffi saatis algusest peale suur publikuhuvi. Ilmselt toetab seda kommertskino piiratud valik. Inimesed ei taha kommertsist skorbuuti saada ja eks see tekitab suuremat huvi teistmoodi filmide vastu ja hoiab Pöffi elus.
Üks selle aasta huvitavamaid filme on minu jaoks venelase Kirill Serebrennikovi “Mängides ohvrit”. See on postmodernismi tipp. Vanad kultuurimallid pannakse katlasse, segatakse seal ja saadakse kokku küllalt sünge tänapäevaelu, konkreetselt Vene elu.
Kui Pöff 1997. aastal algas, olin ma sellise filmifestivali ideest absoluutselt vaimustatud, nagu ma olen sellest endiselt vaimustatud. Mul ei olnud kahtlustki, et see filmifestival jääb püsima ja saab hakkama. Probleem oleks saanud tekkida ainult rahastamisest.
Pöff on aastate jooksul täielikult muutunud, eriti kui võrrelda Soome Armastuse & Anarhia filmifestivaliga. Pöff kasvas vist umbes kuue aastaga Armastusest & Anarhiast suuremaks festivaliks, sealjuures toimudes väiksemas linnas, kus pole eriti kinosidki.
Pöffist on mul meeles kindlasti üks mu rekordeid ehk kõige pikem kinoseanss, kus ma olen eales viibinud. See oli Lars von Trieri “Kingdom” – sarjast tehtud film, mis kestis neli või viis tundi.
Ükski enesest lugupidav festival ei taha jääda ühe koha peale seisma ja seetõttu arenebki ka Pöff elusorganismina pidevalt. Selleaastasest kavast tervitan väga näiteks sõjafilmide programmi ning kavatsen kasutada võimalust vaadata suurel ekraanil ära sellised asjad nagu Peterseni võrratu “Das Boot”, soomlaste “Talvesõda” ning brittide “Zulu”. Pöff annab kohalikule kinosõbrale võimaluse näha meeletus koguses igas mõttes teistsuguseid filme, mille toomine tavalevisse ei tasuks end majanduslikult ära. Kõige kirkamad Pöffi-muljed, mis esimese hooga meenuvad, on armas “Amelie” ning see, kuidas Sakala keskuse täissaal võttis vastu Aardmani geeniuste võrratu animakomöödia “Kanade mäss”. Pöff on kindlasti elujõuline festival.
|
OSCAR-2019
|
||
Ajakirja Muusika kaaneloos annab intervjuu meie kooli direktor Kadri Leivategija. Ajakirja loal on meil nüüd õigus avaldada see intervjuu tervikuna ka meie kooli koduleheküljel.
Tartu Elleri muusikakooli sisenedes tajun alati selle koha ajaloolist vaimset pagasit, samas tekib kohe elev tunne, nähes siin praegu toimuvaid protsesse, uuendusi, põnevaid algatusi, asjade paremaks muutumist. Nii kooli välise ja sisemise muutumise kui ka rohkete põnevate sündmuste – erinevatele muusikastiilidele ja maadele pühendatud pidunädalad, pidulikud kontserdid ja esinemised kooli sümfoniettorkestriga, ooperite, operettide, muusikalide lavastused (“Figaro pulm”, “Silva”, “Suur maalritöö”), eelmisel aastal toimunud sügismuusika festival “Päris” – taga on kooli direktor Kadri Leivategija. Kadril on visioone ja ideid. Need ei jää aga üksnes ideedeks, need teostuvad. Üheks suureks teostunud unistuseks on kooli juubeliaastaks valminud kaunis uus juurdeehitus koos 230-kohalise Tubina saaliga, kust avaneb maaliline vaade Toomemäe nõlvale. Vestleme Kadri Leivategijaga novembrikuus, aastale tagasi vaadates.
Alustame Elleri kooliga. See on tähtis osa sinu elust, oled selle kooli direktor. Tartu Kõrgema Muusikakooli õigusjärglasena on ta üks vanimaid ja traditsiooniderohkemaid koole. Võiks öelda, et just siin on Eesti muusikakoolide häll.
Tõepoolest, see kool on meie kultuuriruumis väga olulisel kohal. Tartu Kõrgem Muusikakool alustas tegevust 1919. aasta septembris. Samal aastal algas Tartu Ülikoolis eestikeelne õpe ja avati muusikakõrgkool ka Tallinnas.
Olen põline tartlane, siin õppinud ja ka minu elutöö on seotud selle kooliga. Olen siin ringi liikunud juba väikesest peale, kuna mu isa Ago Russak oli selle kooli pikaaegne direktor. Ma tunnen kohustust ja vajadust selle kooli väärtusi ja järjepidevust säilitada, jäädvustada ja edasi arendada.
Palju aega minu teadlikust koolis olemisest ja õppimisest on seotud vanema generatsiooni auväärsete õpetajatega nagu Aare Allikvee, Heino Kostabi, Johannes Bleive, Alma Kurtna, Roland Laasmäe, Richard Ritsing, Peeter Lokk jt. Aare Allikvee on ka meie tänaseni lauldava kooli laulu autor.
50. sünnipäevaks kingiti koolile lipp, mida tänaseni pidulikel sündmustel austusega saali toome. 1971. aastal sai kool Heino Elleri nime.
Ago Russak oli kooli direktorina väga austatud ja armastatud ning tema ootamatu lahkumine 1991. aastal mõjus kooliperele väga rusuvalt.
Sel aastal said valmis uskumatuga: ajaloolise koolimaja kõrval kõrgub nüüd kauni projektiga uus hoone. Meedias on sellest suurepärasest ehitisest juba palju räägitud, aga vaatame veelkord kõik need etapid üle. Millal tuli idee see maja ehitada ja kuidas jõudsid ideest teostuseni?
2001. aastal kui direktorina tööle asusin, vajasid kõigepealt korrastamist meie ajalooline hoone ja pillipark. Jaapani riigi toetusena saime koolile soetada 5 miljoni krooni eest korralikke Yamaha instrumente, klavereid ja tehnikat. 2007. aastal avanes Euroopa Regionaalarengu Fond kutsehariduse infrastruktuuri kaasajastamiseks, kust Elleri kool taotles toetust kahele projektile: vana maja renoveerimine ning instrumentaarium ja uus hoone. Meie kõrvalhoone ehituse tegi hästi komplitseerituks muinsuskaitseala, millel meie hooned asuvad. 14–15 sajandil oli see osa Tartus asula, kus nüüd võeti ette põhjalikud arheoloogilised kaevamised. Ja tõesti oli hea meel tõdeda, et see Toomemäe nõlv sisaldabki väga huvitavat materjali Tartu ajaloost. Meie ehitusalas oli 14. sajandi linnaruum oma hoonestusega, mis väljakaevamistel avanes. Uus hoone on täpselt nende müüride peal ja nurgakiviks on seitsmesaja aasta vanune kivi maapõue sügavustest.
Nii mahukad arheoloogilised tööd tekitasid kahjuks aga olulise finantsilise puudujäägi järgnevates ehitustöödes, sest kogu arheoloogia oli koolil endal vaja kinni maksta. Vahepeal tekkis kartus, kas me saamegi oma koolimaja täies ulatuses välja ehitada ja sisustada. Igal juhul pidime loobuma Tubina saali planeeritud korralikust kontsertklaverist, milleks raha lihtsalt enam ei jätkunud.
Uues kaasaegse disainiga õppehoones on kontserdisaali kõrval veel ka kaksteist õppeklassi ning liikumisstuudio ja helisalvestusstuudio. Õppehoone läks maksma 2,5 miljonit eurot.
Me arutasime väga detailselt läbi kogu lähteülesande, mis pidi rahuldama rütmimuusika ning puhk- ja löökpilliosakonna õppetöö vajadusi. Saali, mis kannab nüüd Tubina nime, soovisime kindlasti Toomemäe poolsesse vaiksesse tsooni. Meile sobivad ruumilahendused olid sama tähtsad kui ilus ja efektne arhitektuur. Ma usun, et sellise väärika, tagasihoidliku ja Toomemäe nõlvaga sobituva koolimaja me saimegi.
Omaette vaatamist vääriv on Tubina saal oma kauni suure aknaga, mis avaneb Toomemäe pargi atmosfääri kõikidest aastaaegadest tulenevates värvingutes. Meie jaoks on siin olulisim väga hea akustika. Nüüd on Tubina saal muusika ja muusikute teenistuses. Ja soovijaid on tõesti palju.
Sel aastal valiti sind Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimeheks. Milline tähtsus on sellel organisatsioonil?
Liit, mis hõlmab 85 Eesti muusikakooli on meie muusika alushariduses kahtlemata üks kõige olulisemaid institutsioone. Koolid ju oma pedagoogidega üldse loovadki võimaluse, et meil muusikahariduse järjepidevus kestaks.
Enamik muusikakoole kuulub omavalitsuste alla. Nad peavad oma olemasolu eest seisma, sest omavalitsused on erinevate rahaliste võimaluste ja hoiakutega, kus tuleb kogu aeg tõestada, et ollakse vajalik ja väärtuslik. Muusikakoolide Liit saab muusikakoolide sõnumit omavalitsustesse edasi anda, samuti aidata koolidel taset hoida, pakkuda koolitusi ja uusi õppematerjale. Meie korraldada on ka erialakonkursid kõigile akadeemilistele pillidele, mida muusikakoolides õpetatakse.
Selle konkursi reglemendiga on proovitud nii ja naa, küsimusi on tekitanud lindivoor ja see, et osalejad väikestest muusikakoolidest ei suuda suurtega võistelda ja sageli ei saa lõppvooru. Sellega jäävad nad aga ilma olulisest kogemusest ja arenguvõimalusest. Kuidas te nendes küsimustes olete uue juhatusega lahendusi otsinud ja leidnud?
Selliste mastaapsete konkursside korraldamine ongi väga keeruline. Näiteks puhkpilli erialal on väga palju erinevaid instrumente, nende õppeaeg ja ka õppimise algusaeg on sageli väga erinev. Neid kõiki vanuseastmeti mõõta on samuti probleemne. Keelpillimängijad ja pianistid alustavad pilliõpet väga vara, mistõttu on võimalik ka suhteliselt nõudliku repertuaari omandamine konkursiks. Samas oboe- ja fagotimängijad ning mõned teisedki puhkpillid ei alusta üldjuhul õpinguid nii noorelt. Oleme sellel aastal pöördunud otseselt erialaliitude poole, et nad aitaksid konkursside kavad sellistena kokku panna, et need rahuldaksid vastava pillirühma taseme ootusi. Seetõttu tulevad selle aasta konkursid puhkpillimängijatele ja pianistidele suhteliselt erinevad. Kui pianistid saavad juba päris noorelt edukalt hakkama mahuka ja ajaliselt pikema repertuaariga, siis selliseid nõudmisi ei saa ju panna puhkpillimängijatele. Ja metsasarvemängijad on otsustanud nii kokku tulla, et kõik pedagoogid hindavad kõiki ja toimub ühine metoodiline konkurssfestival.
Klaveri, flöödi ja plokkflöödi puhul on töötatud välja nõuded põhi- ja vabakategoorias. Tartusse lõppvooru tulevad põhikategoorias regioonidest välja valitud õpilased. Vabakategooria annab aga paljudele noortele esinemisvõimaluse, kes vabariiklikuks konkursiks veel valmis pole. Esmakordselt toimub ka klavessiinikonkurss.
Kuna sellel aastal korraldame konkursse pisut erinevalt võrreldes eelmiste aastatega, siis ei saa ka praegu kindlalt väita, et see on paremini toimiv valik, kui traditsiooniline lindivooruga konkurss. Igal juhul on oluliselt rohkem kaasatud erialaliidud ja on antud võimalus oma eriala arengu eest rohkem sõna sekka öelda. Kuna lindivooru ei toimu, siis võime loota, et igast regioonist osutuvad edukamad muusikud väljavalituks vabariiklikule konkursile, kuhu üldse võiks jõuda palju rohkem noori õppureid erinevatest Eestimaa muusikakoolidest.
Praegu kaardistame erinevate koolituste vajadusi. Oluline on, et inimesed saaksid oma kodukoolist välja tulla, avarama pilguga ringi vaadata ja kolleegidega arutada. Kindlasti tahame hakata tegema koostööd Interpreetide Liiduga. Meil on palju suurepäraseid interpreete ja 85 muusikakooli üle Eesti, kes on ju tänuväärne publik!
Eesti Muusikakoolide Liit on läbi aegade olnud ühte hoidev ja tugev katusorganisatsioon, kelle üheks kohustuseks on olnud läbirääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga. Igal juhul peaks muusikaharidus kuuluma mõlema ministeeriumi huviorbiiti. Erinevad juhatused on muusika alushariduse teemadega kogu aeg tegelenud; kuivõrd meid üldse kuulda võetakse või tahetakse võtta, see on hoopis teine küsimus! Igal juhul tuleb seda tööd jätkuvalt teha. Praegu käib Haridus- ja Teadusministeeriumis koos päris suur töögrupp, kus kaardistatakse huvitegevuse, huvihariduse ja noorsootöö vajadusi. Oleme EMLi poolt sellele ümarlauale ka palju ettepanekuid teinud, mis väärtustaks rohkem muusikalist alusharidust. Kindlasti on kõigi ümarlauast osavõtjate otsene huvi leida võimalused riiklikuks baasfinantseerimiseks. Ka Kultuuriministeeriumi arengukavas aastaks 2020 on sees muusikahariduse arengu teema.
Meil on ka päris hea ja aktuaalsete teemadega sisustatud kodulehekülg, mis Mirje Mändla valvsa pilgu all kogu aeg uueneb vastavalt liikmete ootustele ja tähelepanekutele.
Kuidas hindad täna meie muusikakoolides antavat haridust? On see piisav, et jätkata muusikaõpinguid järgmistes astmetes?
Eesti muusikakoolides õpib kokku üle kümne tuhande õpilase. Neist pisut üle viiesaja rütmi- ja pärimusmuusika erialadel. Minu arvates on muusikakoolide võrgustik piisav, et anda kõigile noortele võimalus muusikaga tegeleda. Igal juhul on garanteeritud korralik alusharidus, sest kõik koolid töötavad kinnitatud õppekavade alusel. Samas, kõik noored ei soovigi õppekavajärgset haridust omandada, vaid muusikat ja pillimängu oma hobiks õppida. Nii ongi tänapäeva muusikakoolid väga paindlikud, et vastavalt noore vajadusele ja ootusele muusikaharidust ja oskust anda.
Tugevalt on juurdunud hoiak, et korraliku muusikahariduse saab vaid Tallinna muusikakeskkoolist. Igal juhul on Tallinna muusikakeskkool meie andekate noorte muusikute kasvulava. Samas pole eriti tahetud süveneda sellesse, kui paljud noored muusikud asuvad sinna õppima pärast erinevates Eesti muusikakoolides omandatud väga korralikku alusharidust. Toon näiteks mõni nädal tagasi lõppenud Eesti noorte keelpillimängijate konkursi, kus osales kokku 63 õpilast alates VII klassist kuni gümnaasiumi või Elleri ja Otsa kooli lõpuni. Tunnustamiseni jõudis neist 18 noort keelpillimängijat, kellest 12 õpib praegu Tallinna muusikakeskkoolis. Samas oli nendest vaid kolm õppinud seal alates I klassist.
Meil tuleb endale tunnistada, et jätkusuutliku muusikahariduse alus on muusikakoolide võrgustiku hea toimimine ja hakkamasaamine, sest seal saab tänapäeva noor külge muusikavaimustuse ja pillimängu oskuse.
Eelkõige finantsprobleemid. Omavalitsused on ju väga erinevate võimalustega, sellest lähtuvalt on palgavahed suured. Vahel tundub, et õpetajad teevad tööd praktiliselt missioonitundest. Väga tõsine teema on õpetajate vähesus, uue põlvkonna õpetajate puudus väiksemates kohtades.
Ma ei taju meie riigis siiski piisavalt õpetajatöö väärtustamist. Võiksime sellest oma valdkonnas rohkem rääkida. Väga paljudest muusikakõrgkooli lõpetanud noortest saavad ju eelkõige pedagoogid-orkestrandid. Interpreedi elukutsest üksi ei piisa igapäevaeluga toime tulemiseks. Ma leian, et kõik, kes EMTAs instrumendi erialal lõpetavad, peaksid saama ka korraliku ettevalmistuse pedagoogitööks. Aluspedagoogika on väga keeruline eriala. Võib ju tunduda, et mis see väike laps siis õpetada on, aga ilma korraliku teadmiste pagasita ei saa seda hästi teha.
Reformid seisavad ees ka meie keskastme muusikaõppel, eelkõige Elleri ja Otsa koolil. Endise nelja-aastase õppe vahetab välja kolmeaastane õpe pluss üks jätkuaasta. Mida see sinu hinnangul kaasa toob?
Muutused õppekavades peavad olema väga põhjendatud. Meid kistakse kaasa igasuguste uute reformidega ning nõutakse aina muutmist ja muutumist: paradigma muutus, fookuse muutus, mõõdikud ees ja taga. Õppekava tuleks sõna otseses mõttes pahupidi pöörata, et rahuldada reformijate ootusi. Samas ei too see meie valdkonnas kaasa mingit uut kvaliteeti ega arenguhüpet, vaid röövib arutult palju energiat ja aega.
Pilliõpe on väga pikk, keeruline ja aeganõudev protsess. Siin saab tulemusi mõõta alles pärast 10–15 aastast tööd. Muusika on interpretatsioonikunst, mis vajab väga teadlikku õpet ja arendamist. Seda ei saa panna kokku tavalise kutseõppega, kus suhteliselt lühikese ajaga omandatakse teatud oskused, mida järgnevate osaoskustega täiendatakse. Väga vähe leidub haridusametnike hulgas inimesi, kellega meie valdkonna arengu teemadel konstruktiivselt arutleda. Eks me ju parajad “friigid” olemegi, kellel on oma nõudmised ja vajadus, et nendega arvestatakse.
Pilliõpe on individuaalõpe, kus kõige määravam roll on õpetajal. Erudeeritud ja andekas õpetaja ongi kogu õppeprotsessi alustala. Kõik muu võib olla või tulla pisut hiljem. Erialaõpetajast algab kõik või ka lõpeb igasugune huvi pillimängu õppida. Muusika ei ole lihtsalt üks käsitööoskus, muusika on teadus. Iga aine õppekavas on põhjendatud. Ja kui on vaja uuendatud oskusi, siis vaatame õppekavad lähtuvalt sellest vajadusest ümber.
Õppekava vähenemine toob ju kaasa ka üldainete vähendamise! Missugust mõju võib see muusikat õppivatele noortele avaldada elukutse valikul?
Meie kooli astuvad sisse väga kõrge õppeedukusega noored, kelle keskmine hinne eelneva haridusastme lõpetamisel on 4,5 – 4,8. Nende ootused heale ja valikuid võimaldavale haridusele on kõrged. Nad soovivad muusikaõppe kõrvale ka korralikku üldharidust, ilma milleta on teiste valikute tegemine mõeldamatu. Kui gümnaasiumides on kohustuslik õppekava minimaalselt 63 õppenädalat ning igasugused lõimitud ja valikained peale selle, siis kutsehariduses on uutes, 2015. aastal avatavates õppekavades see vaid 20 õppenädalat. Loomulikult on siin väga mahukas erialavaldkonna õppekava, aga nii napp gümnaasiumiharidus ei vasta igal juhul tänapäeva noore vajadustele. Siit ka meie suurema osa õpilaste valik õppida kahes koolis korraga, kasvõi oma tervist ohtu seades.
Olen tõesti püüdnud palju kaitsta jätkuvalt neljaaastast õppekava, kus saaks hoida ka gümnaasiumiainete mahtu ja oleks korralikult aega harjutamiseks, aga see võitlus on olnud täiesti tulutu – olgu olla ja kõik!
Meie õppija näeb muidugi pärast keskastet selgesti, et tema haridustee peab jätkuma kõrgastmes. Üle 80 protsendi lõpetanutest õpib edasi erinevates kõrgkoolides. Juba praegusel ajal on näha, et meil hakkab kujunema tööpuuduse asemel tööjõupuudus. Palju noori andekaid muusikuid on praegu Eestist ära ja see tendents ei hakka ilmselt niipea vaibuma. Noored on oma valikutes teadlikud ja sihikindlad. Odavaks tööjõuks ei soovi nad kindlasti hakata. Omandatud oskuste ja teadmistega on nad konkurentsivõimelised kõikjal Euroopas.
Muusika õppimine teeb inimese intelligentseks ja harituks igas valdkonnas, milles ta lõpuks endale elukutseks valib. Ja meie asi on neid noori andekaid inimesi väärikalt kohelda, et nad pärast hariduse omandamist valiksid oma töö- ja elukohaks Eesti.
|
OSCAR-2019
|
||
Neljapäeval, 20. septembril käisid Vändra Gümnaasiumi ja Vändra valla koolide 9. klasside õpilased Kabli RMK looduskeskuses tarkust kogumas mere ja maa kohta. Õpisime koos tundma Läänemere Liivi lahe taimestikku, loomastikku, kalu ja linde. Tutvusime rannarahva tööde ja tegemistega kauges minevikus ja tänapäeval. Õnnestus näha ka Kabli Linnujaamas toimuvat linnupüüki.
Käisime kablis kuskil rannas kus räägiti kaladest, lindudest ja taimedest. Suht 2 pool tundi lihtsalt külmetasime ja kõndisime. Räägiti enamasti seda mida juba teatsin. Oleks võinud olla soojem päev ja teine seltskond. linnupesad olid ainukesed huvitavad asjad kuna see oli metsas. Oleks võinud rohkem metsast rääkida ja kui me oleks seal olnud oleks olnud ka palju huvitavam.
Lindudest oli suhteliselt põnev kuulata. Jutt kalades hakkas vaikselt igavaks muutuma. Sellest päevast õppisin kuidas uuritakse nahkhiirte rännet.
Sõitsime siis 20. septembril Kabli Loodusparki. Põhimõtteliselt räägiti seal kõigest sellisest asjadest mida me teadsime. Jalutasime mööda Kabli loodusparki ja nägime kuidas linndusid püüti. Näidati isegi millised sõngad millistele linudele pannakse. Sõit sinna ja tagasi ei olnud eriti lahe kuna kõik olid väsinud.
Mäletan kuidas püüti lindi võrkudesse. Oli väga külm ja tuuline päev absoluutselt ei istunud. Oleksin tahtnud ise linde püüda ja rõngastada. Robert JP
Kõige mõttetum päev minu elus. Mul pole varem nii igav olnud teema mind absoluutselt ei huvitanud kuigu giid oli väga normaalne. Juttu oli liiga palju, oleks võinud midagi huvitavat teha. Kõndimist oli liiga palju, oleks võinud joosta. Oleks tahtnud linnupüüdmist näha, et ise kodus vareseid püüda.
Kablis püütakse linde,kiile ja ka vahest satub nahkhiiri.Linnud rõngastatatakse ära ja nende järgi saadakse teada mis liiki linnud on ja kust pärit.Vahest satub sinna isegi haruldasid linde.Linde püütakse erilise võrguga,kus sinnud tahavad leida väljapääsu ja lendavad kogu aeg otse edasi,kust pole võimalik välja minna ning nad ei oska tagasi minna.Oli osaliselt kuvitav ja osaliselt igav päev , sain midagi uut teada kuid teadsin midagi ka varasemast.
20.septembril käisime siis Kabli Looduspargis. SÕit polnudki nii pikk ja olime kiiresti kohal. Kõigepealt räägiti lindudest ja nende rõngastamisest, nägime ise ka linnupüüdmist pealt. Siis jalutasime giidiga metsas ja mööda randa. Giid rääkis kaladest, purjaktest, lindudest. Siis ronisime veel ühte torni ja sealt nägime loodusparki ka ülevaltpoolt.
Kahju, et nii külm ja tuuline ilm oli, muidu oli kõik täitsa tore ja giid rääkis ka huvitavalt. Mina jäin päevaga rahule ja sain teada palju uut.
Käisime 20. septembril Kablis. Seal asub Linnujaam. Meile räägiti kuidas linde püütakse. Linnujaam asus mere ääres. Seal oli külm ja tuuline. Peale linude rääkis giid meile ka kaladest. Näitas kalades pilte kes pesitsevad Eesti vetes. Saime veel teada, et esimene paat tehti kablis ja selle paadi nimeks oli Markus. Me ronisime ühte torni kust oli ilus vaade merele. Mina jäin päevaga rahule isegi kui oli külm ja tuuline. Sammuti sain palju uut lindude kohta teada.
Meie klass käis 20. septembril Kabli RMK loodukeskuses. Meile räägiti Kablis Läänemeres elavatas kalades, kasvavatest taimedest ja seal pesitsevatest lindudest. Sealne giid rääkis meile kuidas rannarahvas vanasti elas ja töötas.Sealses ranna äärses metsas näidati meile linnu püüdmis võrke ja puure.Nägime ka kinni püütuid linde, mis olid rõngastamiseks püütud. Hoolimata sellest,et rannas oli väga tuuline ja külm jäin mina reisiga väga rahule ja sain palju uusi teadmisi.
20. septembril käisime klassiga Kabli Linnujaamas. Ilm oli sel päeval jahe ja tuuline. Kuna asusime mere ääres, siis seal oli tuul veel eriti tugev. Kõigepealt rääkis meile üks mees erinevatest lindudest, nende rõngastamisest ja rändest. Seejärel jagati meid kahte gruppi ja asusime oma giidiga teele. Metsas oli väljapanek erinevatest linnupesakastidest. Käisime ka täiesti mere ääres. Lõpuks jõudsime kohani, kus saime istuda ning siis hakkas giid meile rääkima kaladest ja purjepaatidest. Enne kui bussi läksime, lahendasime veel ühe mõistatuse.
Meie käisime klassiga Kablis. Kabli asub mere ääres, siis seal oli külm ja tuuline. Algul meile räägiti lindudest ja rõngastamisest. Näidati veel linnu püüdmis võrke ja puure. Lõpuks jagati meid kahte gruppi ja siis läksime erinevatesse suundadesse. Giid rääkis kaladest ja purjepaatidest.
20. septembril käisime Kablis linde vaatamas. Bussisõit oli igav. Kohale jõudes oli tuuline ja külm. Üks mees rääkis palju lindudest, kuidas neid püüda, rõngastamisest ja paljust muust huvitavast. Kõndisime mereääres ja giid seletas palju, sõpradega mängisime veega, oli vahva kuulata giidi ja samal ajal lõbutseda. Siis jõudsime kohta kus sai istuda, seal rääkis meile giid purjepaatidest ja kaladest. Lõpuks jõudsime bussi juurde, seal lähedal pidime ennem mõistatuse ära lahendama, kui see oli lahendatud, siis läksime bussi ja algas sõit kodu poole
Käisime 20. septembril Kabli linnujaamas.Seal räägiti meile algul lindudest,rõngastamisest ja lindude rändest.Kõige väiksem lind keda meile näidati oli pöialpoiss.Ilm oli külm ja tuuline.Hiljem jalutasime linnupesade juurde ja siis mererannas.Giid jutustas meile Kabli elutusaladest ja purjelaevadest.
Mulle jäi meelde sellest päevast nahkhiirte püüdmise kohta ja, et esimene purjelaev Eestis ehitati kablis.Purjelaeva nimeks sai Markus.Enne koju minekut lahendasime mõistatuse ja asusime kodu poole.
Käisime klassiga Kabli mereääres ehk siis linnuvaatlus jaamas. Meiega liitusid Juurikaru ja Pärnjõe. Sõit sinna kulus pikemaks kui me oodata oskasime. Kohale jõudes võttsid vastu meid vahvad inimesed, kuigi ilm oli ilus, oli ka külm ning tuuline. Asusime siis kuulama mingit meest, kes uurib, püüab ning rõngastab linde. Tema jutt oli huvitav. Mõniaeg hiljem jagati meid gruppidesse ja teekond võis alata. Mere äärde jõudes oli külm ning tuuline, mis on ka loomulik. Giid rääkis meile elu sealsest rannikust kui ka inimestest, kaladest, purjekatest ja paljust muust. Kuna oli külm , tahtsime rutturuttu minna sooja. Hiljem oli vaba aega veidi ning läksime mereäärde imelist vaadet nautima.
Kui kokku võtta see reis siis oli väga huvitav ning lõbus päev. Juurde sain ka uusi teadmisi ning palju muud huvitavat.
20. september käisime Kablis looduspargis. Peale igavat bussisõitu räägiti meile lindudest ja näidati linnurõngaid. Kabli looduspargis asub linnu püünis, kus rõngastatakse linde. Nägime seal Eesti kõige väiksemat lindu ehk pöialpossi. Peale pikka juttu jagati meid kaheks grupiks. Meile näidati metsas asuvaid linnupuure ja pesi. Hiljem giid rääkis meile kaladest ja purjelaevadest.
Käisime 20. septembril Kabli linnujaamas teadmiste pagasit suurendamas. Saime teada lindudest, nende rõngastamisest mida küll tuule tõttu väga ei kuulnud. Seejärel näidati meile püünist millega püütakse linde, ning siis näidati erinevaid linnu pesasid. Seejärel tegime pika ringi mere ääres ning jõudsime lõpuks kohani kus oli pikem istumine, kus tutvustatti meile rannarahva laevaehitusest ning küsiti meilt kala nimesid. Enne ekskursiooni lõppu anti meile leht, mille pidime ära täitma.
20. septembril käisime Pärnjõe Pk, Juurikaru Pk ja Vändra Gümnaasiumi üheksandikega Kabli Linnujaamas. Kohale jõudes rääkis meile üks mees oma tööst, näitas rõngaid millega nad linde rõngastavad ja ka erinevaid linde, kes neile sinna linnujaama sattunud on. Peale seda jagati meid kahte rühma, ning läksime metsa. Metsas näidati meile erinevaid linnupesi ja pesakaste, peale seda liikusime mereranna poole. Seal oli väga külm ja tuuline, seepärast ei kuulnud ka eriti mida Giid rääkis. Läksime istusime varju alla ja Giid jutustas meile kaladest, purjepaatidest ja saime teada et seal öeldakse kalavõrkude väljatõmbamise vms kohta "Muttide sebimine"
20. septembril käisime Kablis. Bussist välja astudes oli kohe näha suurt linnu püünist ja tunda külma tuult. Meile räägiti palju lindudest ning nende rõngastamisest. Näidati ka Eesti kõige väiksemat lindu "Pöialpoissi". Igale kinni püütud linnule paigaldati rõngas, rõnga suurus olenes linnu suurusest. Peale lindude näitas giid meile veel linnupesi ning lindude pesakaste. Siis juhatati meid mööda merekallast ühe majaka juurde ning vahepeal rääkis ka giid lindudest, kaladest, taimedest jm. Kui majakas käidud, läksime katuse alla, kus giid näitas meile erinevate läänemere kalade pilte. Enne bussi minekut pidid kõik lahendama koos oma rühmaga ristsõna ning seejärel võis bussi minna.
20.sep hommikul kell 8.00 tuli kooli ette william'si reisi buss ja algas meie õppereis Kablisse. Sõitsime sinna kuskil 2 tundi ja see aeg möödus kiirelt. kohale jõudes nägime esimese asjana mingit suurt võrku, hiljem selgus et sellega püütakse linde ja loendakse neid. Siis jagati meie õpilased kaheks kahe giidi vahel ja me hakkasime liikuma mööda meile määratud teed. esimese asjana ronisime mingi vaate torni tippu kus nägime Kihnu saart siis uurisime palju lindude kohta ja sealsete loomad ja taimede kohta.meile rääkiti ka kuidas seal kunagi laevu oli ehitatud. Päev möödus kiirelt ja huvitavalt. Sinna võiks teine kordgi minna
20. septembril käisime klassiga Kabli Looduspargis. Seal räägiti meile, kuidas linde püütakse ja rõngastatakse. Siis kõndisime metsa ja seal vaatasime päris mitmeid linnu pesasid. Edasi jalutasime randa, kus oli väga tuuline ja jahe. Giid rääkis meile lindudest ja kaladest. Ta näitas meile fotosid kaladest ja me pidime ära arvama, kes olid nendel piltidel. Veel käisime vaatlustornis, kus oli ilus vaade merele. Giid jutustas ka vanast rannaelust. Hiljem anti meile töölehed, mida saime gruppides täita.
20.Sept käisime Kabli linnujaamas kus püütakse linde ja rõngastatakse neid.Tuul oli seal väga tugev ja suhteliselt külm ilm, kuid külm ilm ja tugev tuul ei seganud põneva jutu kuulamist mida meile rääkis üks mees.Sain palju uut ja põnevat teada, mida enne ei teadnud. Nagu näiteks seda et esimese purjelaeva nimi oli Markkus. Nägime palju huvitavaid asju mererannal ja vaatlesime kabli territooriumit vaatetornist. Sain kablis käies teada palju uut ja huvitavat.
20, septembril asusime me hommikul kell 8 sõitma Kabli Loodusparki. Linnujaamas räägiti miele, kuidas linde püütakse ja rõngastatakse. Seejärel jagati meid kaheks grupiks ja mõlemad rühmad asusid erinevatesse suundadesse matkale. Esimesena näidati meie rühmale erinevaid linnupesakaste ja räägiti nendest. Seejärel liikusime edasi mere poole, kus oli külm ja tuuline. Vaatasime rannas erinevaid taimi ja katsusime merevett. Seejärel saime me jalgu puhata ja giid rääkis samal ajal meile erinevatest Läänemere kaladest ja purjekates. Siis moodustasime rühmad ja lahendasime väikese ülesande, sõime kõhud täis ja hakkasime tagasi kodupoole sõitma. See päev oli väga tore ja huvitav.
20. septembril läksime ekskursioonile Kabli Loodusparki. Seal näidati meile kuidas linde püütakse ja seejärel rõngastatakse. Kui linnul rõngas küljes, lastakse ta lendu.
Seejärel läksime giidi juhatusel mööda metsarada, mil jõudsime lindude erinevate pesakastideni. Sealt liikusime mööda mere äärt tagasi.
20. septembril käisime klassiga ekskursioonil Kabli linnujaamas. Sinna jõudes rääkis meile üks giididest lindudest ja kuidas nad neid püüavad seal. Järgisena läksime mööda teerada teise giidiga kes rääkis meile veel natukene lindudest, kaladest ja purjelaevadest. Pärast kui olime bussi juurde tagasi jõudnud toimus väike viktoriin.
|
OSCAR-2019
|
||
Käesoleva peatüki eesmärk on aidata lugejatel märgata tüüpilisi probleemsituatsioone nii grupi kui üksikõppija tasemel ning neid lahendada.
Keeruka grupi ja raskete õppijate klassifikatsioone on mitmeid ning osaliselt sõltuvad need sellest, millises keskkonnas ja mis eesmärgiga koolitust tehakse. Koguduse töövormides osalevad inimesed vabatahtlikult ning seetõttu ei ole tavaliselt tegu motivatsiooniprobleemiga.
Koolituse käigus võib kokku puutuda ka erivajadusega õppijatega (kõnehäirega, kuulmis- või nägemispuudega osaleja). Raskemal juhul on tegu vaimse tervise probleemiga.
Koolitaja jaoks ei ole selle määratlemine, millise probleemiga tegemist on, sugugi kõige olulisem. Kõige tähtsam on meeles pidada, et koolitaja vastutab õppimise õnnestumise ja turvalisuse eest ‒ seda ootavad temalt ka koolitusgrupi liikmed.
Passiivsed õppijad segavad vähem kui need, kes avalikult ja pidevalt teemat mujale juhivad ja ebasobivaid kommentaare teevad. Kui grupis tekib tugev negatiivne emotsioon, saab pärsitud kõigi õppimine.
Grupis võib rahulolematus tekkida siis, kui koolitaja ja grupi liikmete usulised arusaamad omavahel kokku ei sobi. Usulised arusaamad on inimese minapildi ja identiteediga lähedaselt seotud ja seetõttu on koolitatav tihti väga tundlik, kui keegi nendega seotud väljakutse esitab. Sama kehtib ka teiste arusaamade suhtes, mis on inimesele olulised tema enesemõistmise seisukohalt, olgu tegemist perekonna või lastekasvatuse, professionaalse identiteedi või koguduses kaasateenimise küsimustega.
Näiteks oli ühel piiblikoolis osalejal raskusi sellega leppimisega, et Uue Testamendi kaanon kujunes aja jooksul inimeste otsuste tulemusena. Ta vaidles koolitajaga mitu korda ning tundis ennast ilmselgelt koolituspäeva lõpuni halvasti. Järgmisele sessioonile ta enam ei ilmunud.
Grupi liikmed võivad kogeda ebameeldivust ka juhul, kui õpitav materjal on neile liiga raske või liiga kerge. Mõlemal viivad nad oma tähelepanu varem või hiljem mujale. Koolitaja väga pika monoloogiga ollakse küll koguduses tihti harjunud, aga enamasti ei koge õppijad pikemat kui 20-minutilist ühe inimese selgitust inspireerivana. Nende tähelepanu hajub, mis tähendab, et õppimine muutub vähem tõhusaks. Loomulikult mõjutab grupi meelestatust ka teema aktuaalsus ja suhtumine koolitajasse.
Toimetulekustrateegia keeruka õppija ja grupiga toimetulekuks tuleb valida lähtuvalt probleemist, vahel võivad see olla üsna spetsiifiline. Siiski on olemas mõned üldised juhtnöörid, mille järgimisest on abi paljudes rasketes olukordades.
Uuri tulijate motivatsiooni, eelteadmisi ja õppimise eesmärke. See aitab ära hoida selle, et koolitaja räägib ühest asjast, osalejaid aga huvitab hoopis teine. Kui on märgata või teada, et osalejad tulevad teatud emotsionaalse pingega, tuleb see koolituse alguses kohe lahendada.
Leppige kokku reeglid. Enamasti pole täiskasvanud õppijate puhul reeglite kokkuleppimine vajalik. Kui aga grupis tekib pinge ja õppijatega on raske toime tulla, on reeglitest palju abi. Reeglid peaks sõnastama õpperühm ise, koolitaja võib esitada suunavaid küsimusi. Kui väga vaja, võib ka ise mõne reegli pakkuda, aga kõige paremini arvestatakse just ise sõnastatut. Reeglite kokkuleppimine on kindlasti vajalik juhul, kui tegemist on konfidentsiaalse materjaliga. Niisugusel juhul lepitakse tavaliselt kokku, et räägitu äratuntavalt sellest grupist välja ei liigu. Hea oleks, kui kõik väljendaksid oma nõusolekut selle reegliga häälekalt või nähtavalt.
Anna osalejatele võimalus küsida. Nii saad pidevat tagasisidet selle kohta, kas ja kuidas nad kaasa mõtlevad ja õpitavat mõistavad. Võib ka ise küsida näiteks, kas seni räägitu oli mõistetav, kas soovitakse midagi lisada või kommenteerida. Kui on näha, et inimesed tunnevad end ebamugavalt (näiteks väsimuse või palavuse vm tõttu), tasub küsida, kas kõik on hästi.
Usuliste tõlgenduste vastuolu puhul on abi Piiblist või muudest konfessiooni jaoks olulistest autoriteetidest. Sellisel juhul ei ole oluline, kas kõlama jääb koolitaja või koolitatavate arusaam, tähtis on püüda mõista autoriteetseid tekste. Samuti on abi argumenteerimisest ajalooliste allikatega ning oluliste isikute tsitaatidega. Vajaduse korral tuleb inimestele julgelt öelda, et mõnes asjas on mitu võimalust – ühed arvavad nii ja teised naa, mõlemal on oma argumendid. Lõpuks on inimesel õigus teha ise oma otsus. Teatud juhtudel võib mõni osaleja pärast sellist avaldust koolituselt lahkuda, kuid ka see võib olla õppimisteekonna osa.
Väga keerukate üksikosalejate korral on hea lahendus nendega pausi ajal omavahel rääkida. Niisuguses vestluses saab väljendada minasõnumina seda, kuidas osaleja käitumine koolitajale ja kogu grupile mõjub. Osaleja ise ei pruugi oma käitumise mõjust teadlik olla. Teadvustamine loob eeldused valikuks, kuidas oma tegevust muuta. Kui vestlusest ka abi pole, võib paluda inimesel lahkuda. Kui osaleja mõju grupile oli kriitiline, võib ka grupis aja maha võtta ja sõnastada selle, mida märkasid.
Kui mingil põhjusel kontakt grupiga kaob, siis tuleb võtta aeg maha, sõnastada probleem ja selle mõju grupile. Kasu on näiteks grupile valiku ja vastutuse väljapakkumisest (milleni te ise soovite õppeprotsessis jõuda?). Vajaduse korral saab koolitaja uuesti grupile nende esialgseid ootusi ja kokkuleppeid meenutada.
Kommunikatsioon ja õppimise toimumine on Jumala ime. Seepärast on igati asjakohane anda koolitusel toimuv palves Jumala kätte ja kui keset koolitust keeruliseks läheb, on samuti asjakohane vaikselt mõttes Jumala poole ohata. Kui grupiga on raske saavutada rahulikku töömeeleolu, on taas omal kohal vaikne palvehetk, kus Jumalalt abi palutakse. Kristlikul koolitajal on suurepärane abi käeulatuses.
Tänapäeva lapsepsühholoogid ja religioonipsühholoogid jagavad valdavalt arvamust, et laps sünnib siia maailma ilma konkreetse religioonita, kuigi pinnas uskumiseks on olemas.
Walter Houston Clark väidab, et kui vanemad lapse esimestel elukuudel tema turvalisusvajaduse rahuldavad, kogeb laps positiivsel kujul sõltuvustunnet vanematest ning see saab tulevikus prototüübiks sõltuvustundele Loojast. Erinevad uurimused kinnitavad fakti, et lapse usulises arengus on oluline koht tema kodusuhetel, eriti suhetel vanematega.
Lapse usuline areng on aga tihedas seoses ka kõigi muude arenguaspektidega – tema intellektuaalse, emotsionaalse ja sotsiaalse arenguga.
Eelkooliealise lapse usulised arusaamad ja ideed on tugevasti emotsioonidest mõjutatud ja kantud. Selle ea religioossetes tõekspidamistes mängib suurt rolli fantaasia.
Ernst Harms, kes uuris laste religioosset arengut nende joonistuste põhjal (1944), ongi nimetanud eelkooliea usulise arengu staadiumi muinasjutuperioodiks. Kuivõrd piir reaalsuse ja muinasjutu vahel on eelkoolieas võrdlemisi ähmane, pole selles midagi imelikku, kui lapse jaoks ühelt poolt Jumal ja inglid ning teiselt poolt haldjad, päkapikud ning muud muinasjutulised tegelased fantaasiakujutlustes kõrvuti eksisteerivad ja tegutsevad.
Kooliealisel lapsel tekib aga oluline vajadus vahet teha reaalse maailma ja muinasjutumaailma vahel. Ta hakkab esitama küsimusi asjade olemuse ja tõesuse kohta, kaasa arvatud usulised tõekspidamised. E. Harms nimetab seda arenguperioodi realistlikuks. Siin on täheldatav tugev keskkonna mõju: suured erinevused laste usulises mõtlemises sõltuvalt kiriklikust kuuluvusest, pühapäevakoolis saadud õpetusest ja jumalateenistuse praktikast.
Teismeliseea piiril, mõnikord aga pisut varemgi, põrkavad kokku teaduslik ja teoloogiline mõtteviis. Nooruk otsib võimalust üht teisele allutada või neid mingil muul kombel lepitada. Kuivõrd teaduslik maailmapilt sobib paljuski kokku nooruki üldise kalduvusega loogiliste põhjenduste ja abstraktsete seletuste otsimisele, sõltub nüüd selle konflikti lahendusest, kas nooruk on edaspidi võimeline nägema elu religioosses perspektiivis või heidab ta religiooni kui ebaloogilise nähtuse kõrvale.
Mõned uurijad on näinud olulise tegurina sellise valiku langetamises mitte niivõrd konflikti erinevate maailmapiltide või religioossete kujutluste vahel, kuivõrd nende religioossete nõudmiste tajumist, mis puudutavad igapäevast elu. Seega on siin pigem tegemist konfliktiga religioosse ja mittereligioosse eluviisi vahel.
Kahtlused, olgu need siis rohkem või vähem teadvustatud, on teismeliseea religiooni loomulikuks osaks.
W. H. Clark teeb vahet kaht liiki kahtluse vahel: ühelt poolt näeb ta kahtlust aktiivse tõeotsimise protsessina, teiselt poolt aga passiivse kõrvalejäämise ja isiklikust vastutusest hoidumisena. Ta väidab, et esimene neist, aktiivne ja otsinguline, kannab endas loovat alget, mis religioosset mõtlemist arendab ja edasi viib. Kahtlus selle sõna positiivses mõttes tähendab sammu isiklikult tajutud tõe suunas, pelgast traditsioonide järgimisest lahtiütlemist, vormilisest religioonist sisuliseni püüdlemist. Ilmselt sarnasest mõttekäig ust lähtudes nimetab E. Harms noorukiea religioosse arengu astet individualistlikuks, rõhutades sellega just isikliku usu kujunemise aspekti. Ka mitmed teised uurijad rõhutavad noorukiea tendentsi usu muutumisel välisest sisemiseks, kelleltki kuuldust või õpitust isiklikul veendumusel baseeruvaks.
Nii nagu muudeski lapse arengu aspektides, on ka religioosses arengus püütud leida mingit universaalset arenguskeemi. Toetudes J. Piaget’ teooriale lapse mõtlemise arengust, on erinevate uurijate poolt välja pakutud terve rida nn kolme staadiumi teooriaid, mis väidavad olulisteks pöördepunktideks usulises arengus nagu mõtlemise arenguski olevat koolimineku ja teismeliseea saabumise.
Olulise panuse teadmisele usulise arengu seaduspärasustest on andnud James W. Fowleri 1970. aastatel läbi viidud tervet inimese elutsüklit hõlmav uurimus, mille tulemusena ta toob välja “seitse staadiumisarnast, arengulises seoses olevat uskumise stiili”. J. W. Fowleri teooria toetub laiemale pinnale kui vaid kognitiivne areng. Nimelt tõstab J. W. Fowler esile seitse dimensiooni, mis tema arvates religioosset arengut mõjutavad ja selles esindatud on. Nendeks on loogiline mõtlemine, võime näha asju ja olukordi teise perspektiivist, võime seada end teise olukorda, sotsiaalne teadvus, autoriteeditaju, maailmapildi terviklikkus ja sümbolite funktsioon. J. W. Fowleri väitel on kõik need dimensioonid olemas igal arengutasandil, erinev on lihtsalt nende kvaliteet ja nendevaheliste seoste olemus.
J. W. Fowler alustab 0-astmest, mille ta nimetab diferentseerimata usuks. See on igas mõttes eelaste, kus pannakse alus edasisele arengule. Üleminek I astmele toimub kõne arengu sellisel tasandil, kus laps on juba võimeline sõna sümbolina kasutama ja rituaali imiteerima.
I astet iseloomustavad fantaasia ja imitatsioon, mis on otseselt mõjutatud ümbritsevate täiskasvanute välistest usuavaldustest nii kõnes, käitumises kui suhtumistes. Kujutlusvõime on selles eas veel “loogilisest mõtlemisest rikkumata”. See on intuitiiv-projektiivse usu tasand.
II astmele viib konkreetsetes operatsioonides mõtlemise teke. Laps võtab omaks lood, uskumused ja kombed, mis tähistavad konkreetsesse kooslusse kuulumist. Uskumused võetakse üle literaalses tähenduses nagu moraalireeglidki. See on müütilis-literaalne tasand. Valdavalt hõlmab see aste kooliiga, kuid on ka küllaga täiskasvanuid, kelle usku selliselt võiks iseloomustada. Vastuolude ja probleemide nägemine ja nende üle juurdlemine saab võimalikuks alles tänu formaalsetes operatsioonides mõtlemise tekkele, mis viib ühtlasi järgmisele astmele.
III aste viib lapse maailmakogemuse laiemale pinnale. Usk peab selles suutma sünteesida väärtusi ja informatsiooni ning luua aluse identiteedile ja maailmavaatele. See kuulub tavaliselt murrangulisse teismeliseeast täiskasvanuikka jõudmise perioodi, kuigi taas võib leida täiskasvanuid sellessamas staadiumis. On juba olemas teatav uskumuste ja väärtuste kompleks, “ideoloogia”, kuid see on veel osaliselt teadvustamata. See on sünteesiv-konventsionaalne tasand. Nüüdsest peale ei saa enam nii selgesti välja tuua üht kindlat faktorit, mis arengut edasi viib. Oluliseks tunnusjooneks on isikliku vastutusekoorma tunnetamine oma kohustuste täitmise, elustiili, uskumuste ja suhtumiste osas.
Šveitsi psühholoog Fritz Oser on J. W. Fowlerile ette heitnud “liigset universaalsust”, mis muudab tema teooria liiga abstraktseks ja kohati raskesti jälgitavaks. Jagades aga sama mõtteviisi, et usuline areng ei lõpe noorukieaga, vaid kestab kogu eluaja, pakub ta omakorda välja skeemi usulisest arengust, sedakorda L. Kohlbergi moraali arengu teooriale toetudes ja temaga sarnaseid uurimismeetodeid kasutades. F. Oser nimetab oma 1980. aastatel avaldatud teooriat “hierarhiliseks seeriaks religioosse otsustuse kognitiivsetest staadiumitest”. Nii on siis taas põhikriteeriumiks arengu kognitiivne aspekt.
Religioosse otsustuse all mõistab F. Oser seda, kuidas laps tajub Jumala ja inimese (inimkonna) suhet ja kuidas ta sellest arusaamast lähtuvalt ümbritsevat elu tõlgendab ning konkreetsetes valikusituatsioonides otsuseid langetab.
I aste on nn Deus ex machina perspektiiv, mis sisuliselt tähendab seda, et laps võtab omaks mõtteviisi, mille kohaselt kõik on juhitud, seatud ja korraldatud Jumala kui kõrgema võimu poolt. Suhe Jumala ja inimese vahel on ühedimensiooniline: Jumal käsib ja nii peab sündima. Sõnakuulmine on absoluutne nõue, ja sõnakuulmatusele järgneb karistus.
II aste on nn Do ut des perspektiiv, kus suhe lapse ja Jumala vahel taandub väga lihtsale vahetussuhtele “sina mulle, mina sulle”. Laps teeb häid tegusid, et selle eest Jumalalt tasu saada. Suhe on aga juba kahepoolne, partnerlussuhte funktsioonis.
III aste on absoluutse autonoomia ja deismi perspektiiv, kus inimene püüab kaht poolust – inimlikku ja jumalikku – teineteisest täielikult lahutada, sageli neid otseselt vastandades. Eesmärgiks on konflikti lahendamine inimese vaba tahte ja jumaliku tahte vahel. Jumal on sellel tasandil pigem ülevaataja rollis, kes kogu elu jälgib, kuid otseselt ei sekku.
IV aste kujutab endast religioosse autonoomia ja Jumala plaani perspektiivi, kus inimene muutub teadlikuks isiklikust vastutusest oma tegude eest. See vastutus on ühtaegu tajutav nii inimese enda kui ka Jumala ees. Jumal soovib inimesele head, kuid ei määra ära inimese tegusid. Küll aga loob Jumal inimesele kõik tingimused selleks, et ta võiks teha õigeid valikuid. Inimene kuulub Jumala plaani, samas ei piira see kuuluvus tema isiklikku vabadust. Teismeliseeas peaks nooruk oma usulises arengus sellesse faasi jõudma.
Nii nagu L. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria puhul, on ka F. Oseri religioosse arengu teooria puhul olemas otsene rakenduslik väljund laste mõtlemise treenimises (F. Oser ise nimetab seda laste religio-moraalseks mõtlemiseks) neile üha keerulisemaid dilemmasid esitades ning nende üle arutlema innustades. Olulise tähtsusega on see, et sellised dilemmad on võimalik seostada igapäevasituatsioonidega ning seega aitavad need kaasa arusaamise süvenemisele, et usul on oma kindel koht meie igapäevaelus. Nagu J. W. Fowler, ei seosta ka F. Oser oma arenguastmeid otseselt konkreetsete vanuseastmetega, küll aga on ta veendunud, et need on hierarhilised ja ühestki “üle hüpata” ei saa. Samas on aga igal astmel võimalik arengut soodustada ning kiirendada.
Selleks, et Jumalasse uskuda, peab lapsel kujunema mingi pilt või arusaam Jumalast – on see siis konkreetsem või abstraktsem, selgepiirilisem või ähmasem. Jumalakujutlus on mõiste, millega tähistatakse inimese individuaalset arusaama Jumala olemusest.
Üks nimekaid religioonipsühholooge, Granville Stanley Hall (1844–1924) pidas võimalikuks sellise kujutluse tekkimist juba lapse esimestel elukuudel, nimelt ema kui lapse kõige esimese tajuobjekti näo ja hääle baasil. Psühhoanalüütiline koolkond eesotsas Sigmund Freudiga (1856–1939) paigutab seevastu jumalakujutluse tekke sootuks hilisemasse perioodi, eelkooliikka, mil areneb välja Superego (Ülimina). S. Freud väidab, et sellest peale, mil laps jõuab arusaamisele, et tema vanemad pole kõikvõimsad, kõikteadjad ja alati juuresviibivad, peab ta looma neile asendaja, kes annaks talle tagasi kadunud turvatunde. Arvukad uurijad on leidnud laste jumalakujutluse olevat äärmiselt tugevasti mõjutatud nende emotsionaalsetest suhetest oma vanematega. Nii näiteks märgib J. W. Fowler, et laps eeldab Jumalalt oma vanematega analoogset käitumist – lapse kodustest suhetest seega sõltub, kas tema Jumal on karistav ja hirmutekitav või armastav ja kaitsetpakkuv.
Varase lapseea jumalakujutlus tekib nagu mosaiikpilt teda ümbritsevate inimeste ja keskkonna mõjul. Rootsi religioonipsühholoog Maare Tamm väidab, et kui laps kuuleb sõna “Jumal”, sobitub see mõiste kõigi nende ideede, mõtete ja kujutluste panoraami, mida laps endas kannab. Ja sõltuvalt lapse vanusest, intellektuaalsetest võimetest ja varasematest elukogemustest (eriti emotsionaalsetest!) omandab see uus mõiste konkreetse lapse jaoks konkreetse sisu.
Jumalakujutluse omapära on kindlasti see, et ta on suurel määral teadvustamata. Jumal on Jumal! Isegi täiskasvanu satub raskustesse, kui temalt küsida, missugune on see Jumal, kellesse ta usub, saati siis veel laps. Laste jumalakujutluste uurimiseks on kasutatud mitmesuguseid mängulisi situatsioone, neil on lastud joonistada pilte, kirjutada Jumalale kirju, leida Jumalat iseloomustavaid sõnu jne.
David Heller uuris 1980. aastate keskel Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis 40 lapse jumalakujutlust. Laste vanus oli 4–12 aastat ja nad esindasid religioonide lõikes katoliiklasi, protestante, juudiusulisi ja hinduiste. Püüdes haarata jumalakujutlust võimalikult ulatuslikult, kasutas D. Heller mitut erinevat meetodit iga lapse puhul. Iga laps joonistas Jumalast pildi ja seletas, kes on pildil; iga laps “mängis Jumalat” nukuperekonna elus, sellega oma arusaama Jumala tegutsemisest ja inimellu sekkumisest demonstreerides; iga laps vastas küsimustikule ja lõpuks kirjutas Jumalale kirja. Kuivõrd esindatud olid erinevad religioonid, oli üheks küsimuseks ka Jumala nimi. D. Helleri 1986. aastal ilmunud raamat “The Children’s God” (Laste Jumal) võtab uurimistulemused kokku ja toob ära rohkesti konkreetseid vastuseid ja stseene nii mängust kui intervjuudest. Üks konkreetne näide rollimängust: “Perekond istub ümber laua ja sööb pühapäevalõunat. Jumal tuleb alla ja küsib: “Kas te täna hommikul kirikus käisite?” Jumal saab vihaseks ja nõuab vastust, miks nad kirikusse ei läinud. Järgmisel pühapäeval nad seega lähevad kirikusse. Ja nad otsustavad hakata igal pühapäeval kirikus käima. (11-aastane Sean)
Varase lapseea jumalakujutlus on suurel määral saladus, kuivõrd laps pole suuteline seda veel väljendama. Siiski on kindel, et juba 2–3-aastane laps, kes on religiooniga kokku puutunud, oskab seostada mõistet “Jumal” selliste mõistetega nagu “kirik”, “taevas” või “palvetamine” (tegevusena – põlvitamise või käte ristamise tasandil).
Eelkooliealine võib ühelt poolt kasutada väga trafaretseid sõnu ja fraase Jumalast rääkides (tänu heale mehaanilisele sõnamälule!), kui talle aga anda võimalus oma jumalakujutlust pildina paberile panna või mängus väljendada, ilmneb fantaasiarikkus ja individuaalsus.
1940. aastatel uuris E. Harms laste jumalakujutlust joonistuste põhjal, lisainformatsiooniks laste kommentaarid oma joonistuste kohta. Ta jõudis järeldusele, et 9 juhul 10-st kujutab eelkooliealine laps Jumalat inimesena. Selline antropomorfistlik (inimesesarnane) Jumal on E. Harmsi arvates ühelt poolt lapse piiratud kogemustepagasi tulemus, teiselt poolt aga seletatav asjaoluga, et lapsele Jumalast rääkivad täiskasvanud eelkõige just sellist pilti vahendavad, rääkides enamasti Jumalast kui Isast, kes on (elab) taevas.
Eelkooliealise jaoks domineerib pilt Jumalast kui Loojast. Tuletades meelde J. Piaget’ väidet eelkooliealise mõtlemises esinevast artifitsialismist, mis eeldas, et igal asjal on oma autor, on see üsna ootuspärane. Mis tahes laadi eelkooliealise jumalakujutlus ka poleks, on selle tunnusjoonteks kindlasti väga suur maht ja selle abil väljendatav sümboolsus. M. Tammi sõnul võib Jumal olla ühteaegu nii palju asju – inimesesarnane olend, kuningas, võlur, värvide sümfoonia. Kõik need väljendusvormid püüavad edasi anda tervikpilti Jumalast.
Kooliealise jumalakujutlus astub muinasjutu raamidest välja. Kuivõrd sõna muutub üha enam ja enam esmaseks väljendusvahendiks, kandub see üle ka jumalakujutlusse. Selles eas laps kaldub seega Jumalat sõnadega kirjeldama ja seda eeskätt Jumala mitmesuguste omaduste kaudu. Paul Deconchy väitel võib need omadusi kirjeldavad sõnad laias laastus jagada kolmeks grupiks:
Kooliealine on valmis ka Jumalat piltlikult kujutama, kuid kasutab juba rohkesti religioosseid sümboleid ja üldjuhul väldib otseselt inimesesarnasena kujutamist.
Kui eelkoolieas erinevused poiste ja tüdrukute jumalakujutluse vahel praktiliselt puuduvad, siis koolieas, eriti kümnenda eluaasta ringis, hakkavad ilmnema teatud erinevad tendentsid.
Poiste jumalapildis hakkab üha enam domineerima moraalne aspekt, Jumalat nähakse eeskätt moraalse eeskujuna. Poisid kalduvad rõhutama Jumala selliseid omadusi nagu õiglus, pühadus (eelkõige moraalne puhtus), vastuvaidlematu autoriteet. Faktid ja ratsionaalne mõtlemine on jumalakujutluses tähtsal kohal, samuti veendumus, et Jumal lihtsalt ei mõjuta inimeste elu mingilt distantsilt, vaid sekkub sellesse otseselt ja aktiivselt. Jumal on ka see, kes aitab konkreetsete eesmärkide saavutamisel. Suhe Jumalaga on aga üldjuhul distantseeritud ja pigem asjalik kui intiimne.
Tüdrukute jumalakujutluses domineerib enam armastava ja hoolitseva Isa pilt, kes oma headuses ja kannatlikkuses inimeste eest hoolt kannab. Jumala esteetilised omadused on rõhutatud, suhe Jumalaga on intiimsem ja emotsionaalsem ja samas vähem reaalsetele faktidele keskenduv kui poiste puhul. Tüdrukute Jumal on “Jumal, kes pani taevasse vikerkaare,” nagu ütleb D. Heller.
Teismeliseeas muutub jumalakujutlus oluliselt abstraktsemaks ja vaimsemaks. Ühelt poolt on põhjuseks abstraktse mõtlemise areng, teiselt poolt mõjutab ka jumalakujutlust üldine küpsemine ja sellest tulenevad muutused maailma tajumises. Jumal võib ka teismelise jaoks olla isik, samas on selle isiku omadused kvalitatiivselt erinevad inimlikest omadustest ja neid kasutatakse Jumala kirjeldamisel enam metafooride või sümbolite tähenduses. Kindlasti on aga tegemist puhtvaimse olendiga, kes seisab väljaspool materiaalset maailma ja on nähtamatu.
Teismeliseiga on intensiivne “oma Jumala” otsimise periood. Pühapäevakoolis õpetatud või vanematelt päritud jumalakujutlus seatakse küsimuse alla, ja kui rahuldavat vastust kusagilt ei tule, pöörab nooruk oma lapsepõlve jumalakujutlusele jäädavalt selja. Selles ei peaks nägema mingit traagikat – see on reeglina loomulik protsess, mille läbitegemisel on võimalik jõuda isikliku kogemuseni isikliku Jumalaga. Mõnel juhul toimub selline ümberhindamine vaikselt ja peaaegu märkamatult, teisel juhul võib kaasneda mäss ja jumalaeitamine äärmuslikul kujul. Keskkond nooruki ümber võib jumalaotsimise protsessi positiivsele kulgemisele kaasa aidata – küsimise, kahtlemise ja otsimise töö tuleb aga igaühel ise ära teha. Ja igasugune surve on selles vanuses kurjast. Teismelise kokkupuuted teoloogia, kiriku ja kiriklike traditsioonidega, arusaam tema jaoks olulist rolli mängivate täiskasvanute tõsisest või kergest suhtumisest Jumalasse, suutlikkus integreerida iseenda jaoks kristlik ja puhtteaduslik maailmapilt – kõik need tegurid mõjutavad isikliku küpse jumalakujutluse teket, mille võib täiskasvanuellu kaasa võtta. Søren Kierkegaardi (1818–1855) väitel on selles vanuses tegemist selge valikuga kahe alternatiivi vahel: “ma ei näe Jumalat, kuid võin Teda kujutleda ja Temasse uskuda” või “ma ei näe Jumalat, sest polegi midagi näha”.
Jumalakujutluse erinevus poiste ja tüdrukute vahel süveneb teismeliseeas veelgi. Poiste jumalapilt on enam intellektuaalne, ratsionaalne ja objektiivne. Jumal omab autoriteeti looduse ja loodusseaduste üle. Ta kehastab vaimset jõudu ja võimu ning on jätkuvalt moraalseks eeskujuks. M. Tamm väidab, et selle suunduse põhjuseks võib olla selles eas poiste põhiprobleemide – agressiivsuse ja seksi – konfliktsus religioossete ideaalidega, ja sellest tulenev suur vajadus moraalse jõu allika järele. Sellist Jumalat küll austatakse, kuid teatud distantsilt.
Tüdrukute jumalakujutlus suundub üha enam emotsioonide pinnale. Suhe Jumalaga on väga tundeküllane, meditatiivne ja intiimne, vajadus intellektuaalsete argumentide järele näib peaaegu puuduvat. Jumal seostub paljuski kaunite kunstide, muusika, loodusega ning neist tulenevate esteetiliste elamustega. Ta on tunduvalt passiivsemas rollis kui poiste aktiivselt inimeste ellu sekkuv Jumal.
Kuhu sa iseennast positsioneeriksid J. W. Fowleri usulise arengu skaalal? Analüüsi oma õpetamise meetodeid: kas su eesmärgiks on kujundada teatud kindlal viisil uskumist (lõpp-produkti) või pigem avatud ja areneva usulise mõtte aluseid?
Kuivõrd oled täheldanud jumalakujutluse erinevust erinevas eas ja erinevast soost laste puhul? Kas seostad seda laste üldise arengu iseärasustega või õpetusega, mida nad valdavalt on saanud?
|
OSCAR-2019
|
||
Küllap paljud mäletavad vana mõistujuttu, kus kaks kitse kitsal purdel kokku said, teineteisest mööda ei mahtunud, kumbki teisele teed anda ei tahtnud ning lõpuks mõlemad vette kukkusid. Nii hulluks järgnevas loos asjad õnneks ei läinud, aga muidu on üsna samalaadne lugu küll...
On meil siin Nõmmel selline tänav nagu Suusa. Lühike, paljud seda ei teagi, ühendab Nõmme turu parklat teise tänavaga. Kitsuke kah, kuigi sõidutee kenasti asfalteeritud, meenutab ta siiski rohkem metsateed. Ühes otsas järsuvõitu langus, teises pime kurv. Ometigi on see kahesuunaline hoolimata sellest, et kohalik rahvas juba pikka aega on taotlenud liikluskorralduse muudatust ja tee ühesuunaliseks muutmist.
Täna tulin bussi pealt, jalutasin metsa veerest kodu poole, kui selja tagant ägedat kummivilinat kuulsin. Sõiduteel kihutas mööda valge madal sportauto, sõitis tee keskjoont pidi. Minust mõnevõrra eespool pidurdas ta järsult sest kurvi tagant tuli vastu teine auto. Algul mõtlesin, et nüüd sõitsidki ninapidi kokku, jäid mõlemad seisma ja kumbki ei liikunud edasi ega tagasi. Kui lähemale jõudsin, nägin, et nii hull lugu õnneks pole, juhid olid mõlemad jõudnud õigel ajal pidurdada. Aga vaidlesid ägedalt, kumb kummale teed peaks andma. Sportauto juht polnud nõus meetritki taganema ega teeserva võtma, et teisest mööda mahtuda. Ei olnud tegu rullnokkadega, soliidsed keskeas meesterahvad olid....
Minust nad sinna vaidlema jäidki... Minu enda arvamus on, et sportauto juht rikkus reegleid täiega, seepärast on ka number pildil näha.
Nagu hommikustest masendavatest uudistest vähe oleks olnud, ootas mind pärast mõnusat päeva kojujõudmisel teade kauaaegse hea sõbra ootamatust lahkumisest.... Koju kutsuti arestimajade peakaplan Andrus Norak....
Vähe on inimesi, kes lisaks mõtte- ja ametikaaslusele on ka midagi enamat. Andrusega olid esimesed kokkupuuted juba varases nooruses ning ei osanud me kumbki siis veel arvata, et sellest kasvab sügav sõprus. Sõprus, mis ei eeldanud pidevat ninapidi koos olemist, kuid igal kohtumisel tundus, et vahepeal polegi aega kulunud - mõtted haakusid kohe. Muidugi on sellele palju kaasa aidanud tänapäevased suhtluskanalid, mis lubasid teineteise tegemistega pidevalt kursis olla.
Minu ühes blogilistis on üks viljakaimaid blogijaid just Andrus. Viimased jutud seal olid tema maakodust, mida ta väga armastas ning kus plaanis veeta oma pensionipõlve. Kui palju ilusaid kirjeldusi, kui palju plaane, mille teostamine jääb nüüd laste õlule...
Andrus oli ka kirglik kalamees ning eile õhtulgi läks ta sealtsamast maakodust kalale ning hommikul kella viie ajal ta lähedusest leitigi... Arvatavasti ei pidanud süda vastu...
Populaarses suhtluskanalis Facebook polnud Andrus viimasel ajal kuigi aktiivne, aga just seal oli ta teinud ühe testi: Mis sa oleksid looduses? Vastuseks oli meri... Mere lähedalt ta oma igavesse koju kutsutigi...
Kui otsisin oma pildikogust Andruse pilti, avastasin, et polegi ühtegi korralikku, tuli teise pildi pealt lõigata. Ikka arvad ju, et aega küll.... Aga Andruse aeg siinpoolsuses on nüüd läbi....
Rahvasuu räägib, et ühel ilusal päeval, kui suur sõda oli just otsa saanud, helistas Evald Saag Raikkülast lambalaudast hästivarjatud mobiilit Kremlisse ja ütles: "Noh, Joss, mis ootad, teeme ära!"
Oli sellega kuidas oli, aga fakt on, et 3.mail 1946 võttis EELK Konsistoorium vastu otsuse, et kirikule on haritud vaimulikke vaja, Tartu ülikooli usuteaduskond aga on ju suletud, seega ei jää muud üle, kui rajada oma kõrgkool. 65 aastat kõrgetasemelist teoloogilist haridust Tallinnas on väärtus, mida oskavad hinnata kõik selle kooli seinte vahel õppinud - ja neid pole vähe. Pikki aastaid oli kool ka vaimsuse kandja, pea ainus teisitimõtlemise kants, millele isegi nõukogude võimu hammas peale ei hakanud.
Ajad muutusid, Tartu ülikool avas taas usuteaduskonna, kuid instituut jäi kestma. Muidugi tuli ajaga kaasas käia, täienesid ja muutusid õppekavad, tuli juurde uusi suundi. Mis peamine - teoloogiat oli võimalik õppida ka paljudel neil, kes mitmesugustel põhjustel Tartu ei saanud või ei soovinud minna. Paindlik õppesüsteem andis võimaluse õppida ka töö kõrvalt, omandada teine või isegi kolmas kõrgharidus. Keskmine üliõpilane oli aastatelt vanem kui ülikoolis, sihikindlam ja motiveeritum asuma tööle just kirikusse.
Käimasolev haridusreform tõi kaasa vajaduse õppekavade riikliku akrediteerimise järele. Kevadel külastaski kooli hindamiskomisjon. Paraku olid komisjoni järeldused ehmatavad ja tegelikult ka ootamatud. Osa õppekavasid said küll positiivse hinnangu, kuid paraku polnud nende hulgas doktoriõpet, mis sisuliselt tähendab ülikooli staatuse kadumist. Et koolitusload lõpevad ka aastavahetuseks, tekkis ühtäkki olukord, mil kõik olemasolevad üliõpilased peavad tegema hiigelpingutusi ja esitama oma lõputööd hiljemalt novembris, samal ajal tulevad läbi võtta ka kõik puuduvad ained ning kaitsma lõputööd detsembris, sest ainult siis on lootus saada riiklikult tunnustatud diplom.
Paljudele tähendab see sisuliselt õpingute katkestamist, sest puhtfüüsiliselt pole niisugune asi võimalik. Õppejõudude ja üliõpilaste suurenenud koormus, lisasessioonid ning kui tahta samal ajal veel kvaliteetset uurimust kirjutada, siis mingis osas tuleb järeleandmisi teha. Mis väärtus sellisel diplomil on?
Tundub, et siin on laiem hariduspoliitiline tagamaa, sest teatavasti said negatiivseid hinnanguid ka paljud teised erakoolid. Kurb on see, et võetakse edasiõppimise võimalus just natuke vanematelt inimestelt, kes õpivad töö kõrvalt või tahavad olemasolevale teist kõrgharidust lisaks saada... Sel foonil on üsna kummaline, et algselt sai negatiivse hinnangu ka Metodisti Kõrgem Teoloogiline Seminar, aga mõne aja pärast see otsus muudeti ning pikendati nende koolitusluba kolme aasta võrra...
Koolipere nägi üht võimalikku väljapääsu instituudi reorganiseerimises rakenduskõrgkooliks, see oleks eeldanud õppekavade ja õpiväljundite mõningast korrigeerimist. Veel olulisem on, et oleks säilinud praegustel üliõpilastel võimalus oma õpingud sujuvalt lõpetada, kuigi ehk mõned õppemoodulid juurde võtta, praktikat rohkem teha, aga siiski ilma liigse tormamise ja rabelemiseta.
Ettevalmistusi õppekavade ümbertegemiseks jõuti isegi alustada, mitmedki olid nõus selle nimel ohverdama osa oma suvepuhkusestki. Paraku otsustas kooli omanik EELK Konsistoorium, et taotlust rakenduskõrgkooli moodustamiseks ei esitata, instituudi asemele tuleb koolitus- ja täienduskeskus... Miks just niisugune otsus - ei tea, ootaks asjalikku põhjendust...
|
OSCAR-2019
|
||
Tähelepanu, valmis olla, #septembriseijoo! Eesti Meedia dream team startis kainel maratonil ja kutsub sindki kaasa lööma. Vasakult: majandusajakirjanik Lennart Ruuda, Sõbranna.ee juht Dagmar Daki Lamp, seiklusajakirjanik Kristina Herodes, «Reporteri» saatejuht Jaanus Koort.
Mis oleks, kui septembris ei jooks? Eesti Meedia ridades otsustasid väljakutse vastu võtta Reporteri saatejuht Jaanus Koort, Sõbranna.ee juht Dagmar (Daki) Lamp, majandusajakirjanik Lennart Ruuda ja loo autor. Aga miks ometi – kas tegu on kapi-alkohoolikutega, tervisefriikidega või lihtsalt hulludega?
Tervisekampaania «Septembris ei jooks» toimub tänavu nagu rahvaspordiüritus – kogu kuu kestev alkovaba maraton. Olgugi probleem tõsine, ei tule mingit manitsevat rusikaviibutamist ega süüdistavat näpuganäitamist. Võta lihtsalt joomises paus, tee seda lõbuga ja vaata, mis juhtub.
Pole hullu, kui stardipaugu maha magasid, liituda võid terve kuu jooksul, sest poolmaraton on samuti saavutus. Isegi nädalane tervisejooks on parem kui mitte midagi. Ning kui mõnel päeval kaldudki rajalt kõrvale ning lõpetad kraavis, ronid järgmisel päeval välja, klopid dressipõlved puhtaks ja jätkad taas. Me kõik oleme inimesed, täiuslikkust ega eksimatust selle liigi tõutunnustes ei leidu.
Algatuse eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, kui suur osa alkoholil kellegi elus on. Kas elu läheb lõbusaks ainult siis, kui promillid veres, või saab ka ilma? Saime Eesti Meedia ei-joojate tiimiga «Reporteri» rõdul kokku ja arutasime asja.
Lennart: Mina tulin sellepärast, et sina kutsusid. Aga kaugeltki mitte ainult pulli pärast, vaid uudishimust ka. Ma tõesti usun, et kuu aega järjest ma oma täiskasvanuelus täiesti kaine pole olnudki. Tahan teada, mis saab.
Jaanus: Mul samamoodi. Kui kuulsin, et Daki ja Kristinka on paadis, siis ilmselgelt on asi fun! Let’s do this! Aga mõni sõber ütles küll, et Jann, sina või?! Eks ma olen tõesti väga suur peohunt, aga nüüd tuleb siis Värska vett juua. Tegelikult pole selles, et ma septembris ei joo, minu jaoks midagi müstilist – teen iga hooaeg kuus kuni kaheksa nädalat alkostoppi, kevadel ja sügisel.
Jaanus: Olin augusti viimasel õhtul vallaliste peol. Kaks minutit oli südaööni aega, vaatasin, et ei jõua enam oma drinki lõpetada, kinkisin selle ühele tüdrukule. Sõbrad tulid, koksid käes, et ära jama! Küll sa homme jõuad! Aga minu jaoks algas kaine september sekundi pealt. Nüüd vaatan, et septembris on viis nädalavahetust! Sellega ikka keerati meile.
Lennart: Meil oli rahulik üritus kolleegidega, selles mõttes raiskasin viimase võimaluse ära – tahtsin käppa maha juua, aga saanud – ei küündinud põrandani.
Daki: Mina ostsin augusti lõpetamise puhul kaks pudelit veini. Mis osutusid nii halvaks, et jäidki joomata! Olin lausa nutu äärel ja läksin lihtsalt pettununa magama.
- Meil oli sõpradega korralik viimane pidu. Aga küllap rääkisin oma septembriplaanist nii suure hasardiga, et hulk teisigi otsustas kaine kuu kasuks. Ma usun, et sellest algatusest on kasu ka laiemalt kui ainult iseendale, kas teie usute sama?
Lennart: Eriti mitte. Kampaaniad ongi lihtsalt kampaaniad, tekitavad kõneainet. Elu muudavad ikka inimesed ise.
Daki: Sa oled nii nihilistlik! Aga sellepärast meie tiim toimibki – täiendame üksteist. Kõik äärmuslikult erinevad inimtüübid koos. Ei joo. Nii et igaüks võib seda teha.
Lennart: Selle võiks terve aasta peale jaotada. Mitte nii, et septembris ei joo ja oktoobris oled kulmudeni täis. Tarbi parem mõõdukalt.
Daki: Intelligentsed inimesed teavad niikuinii, et vähemalt kolm kainet päeva võiks nädalas nagu olla.
Lennart: Bukowski ütles joomise põhjuste kohta hästi. Sa jood ainult kolme asja pärast: kui juhtus midagi head, tahad tähistada; kui juhtus midagi halba, arstid seda masendust; kui mitte midagi ei juhtu, jood selleks, et juhtuks.
Daki: Pean tunnistama, et kasutan alkoholi tihti pingeleevendajana. Kui ma nüüd elan selle väga stressirohke septembri üle ilma selleta, olen tõenäoliselt leidnud mingid alternatiivid, mis aitavad. Võib-olla järgmine kord, kui pinge lööb üle pea, ei tekigi seda tunnet, et tahaks klaasikese võtta. Eesmärk ongi vähem tarbida ja muid meelelahutusi leida. (Sügava ohkega:) Mis seal muud üle jääb, kui sihvkad ja Netflix.
-Mina Lasnamäe tüdrukuna vihkan sihvkade söömise heli. Aga kus ma pääsen, kui parimad sõbrad söövad. No on ikka nöök! Aga mis elus muutub, kui mitte juua?
Jaanus: Seda ma ei usu, et kainuse pärast meie populaarsus kahaneks või keegi meid sellepärast kusagile kutsumata jätaks.
Jaanus: Peaks vaatama enda ümber ka, kellega sa lävid ja mille pärast. Kui peale joogi ei olegi midagi rääkida, siis vast ei ole mõtet.
Jaanus: Muidugi füüsilised näitajad paranevad! Teen alates septembrist ka 12 trenni nädalas, mul ei olegi joomiseks aegagi. Kui sa ei joo, läheb kõik tõusvas joones – jõud, vastupidavus kasvab, lihased arenevad. Keha koostis paraneb, sest alkoholi juures tegeleb keha esiteks mürkide väljutamisega, samal ajal kõik rasvad rahulikult ladestuvad. Ja alkoholist tuleb tühje kaloreid ikka kõvasti! Sellepärast ongi õllekõhud. Ma olen kindel, et kõik me võtame kõvasti alla selle kuu ajaga.
Lennart: Majanduslikult on see ka kindlasti kasulik. Näiteks kohvikus söömas käies, kui sa ei võta õlut või veini toidu kõrvale, on arved palju väiksemad. Kui sa lähed kõrtsi, siis juba õllearve võib olla 40–50 eurot, kokteilid on kallid. Mittejoomine hoiab reaalselt raha kokku, päris kindlasti!
Lennart: Seda oleks tõesti huvitav teada, kui kuude kaupa arvestatakse aktsiisi laekumist. Kui palju see septembris siis väheneb, kui suur mõju sellel kampaanial on. Aga mina soovitaksin neil, kes käivad Lätis alkoholi toomas, tutvuda septembris Lätiga teistmoodi – seal on muudki vaadata.
Daki: Ma loodan ka, et mittejoomine muudab pigem leidlikumaks, avastad meelelahutusi, mille peale sa võib-olla muidu poleks tulnudki.
Jaanus: Inimesed ei teadvusta endale, kui palju tegelikult juuakse. Klaasike siin, pudel seal, tundub, et mitte midagi. Aga kui kõik kirja panna, pokaalid nädalavahetusel ja nädala sees – kuu lõikes tuleb kolossaalne kogus! Olgem ausad, eestlane ikka joob päris palju.
Lennart: Joomine on täitsa omaette tegevus kohe – saad auru välja lasta. Nüüd ongi meie asi ajakirjanikena välja uurida, kas mittejoomine samuti tegevusena kvalifitseerub.
Daki (naerdes): Panegi kirja, et intervjuu lõpp läks käest ära, inimesed ei saa kainusega hakkama. Aina raskemaks see maraton meile läheb! Kõike, mis sel ohtlikul teekonnal juhtub, saate videotes ise näha ning meie üle naerda. Ela meie kannatustele kaasa sõbranna.ee ja facebook.com/septembriseijoo
|
OSCAR-2019
|
||
Uudishimupäeval saab IT Kolledžis tutvuda õppekavade, õppimisvõimaluste ja õppehoonega, lisaks toimuvad põnevad ja praktilised töötoad.
Soovid õppida IT-d ja oled huvitatud IT Kolledžist? Tule teisipäeval, 22. märtsil kell 12.00 Uudishimupäevale, aadressil Raja 4C, Tallinn. Uudishimupäeval toimuvad põnevad töötoad, saab tutvuda õppimisvõimaluste ja õppehoonega.
Uudishimupäevale on oodatud kõik, kes soovivad jätkata õpinguid IT erialadel. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis saab omandada praktilise rakendusliku kõrghariduse IT süsteemide administreerimise, IT süsteemide arenduse, Infosüsteemide analüüsi ja Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad) õppekavadel. Samuti on Uudishimupäevale oodatud kõik uudishimulikud, kes soovivad koolivaheajal veeta põneva päeva IT Kolledžis.
Uudishimupäeval räägivad IT Kolledži õppekavajuhid ja õppejõud õppekavadest ja õppetöö spetsialist tutvustab IT Kolledži uusi vastuvõtutingimusi. Tudengid tutvustavad tudengielu ning räägivad oma õppimiskogemusest ja sellest, miks nad otsustasid IT Kolledžisse õppima tulla. Tutvustavast loengust toimub otseülekanne IT Kolledži kodulehel www.itcollege.ee ja loengut on võimalik jälgida ka viipekeeles.
Kell 13.30 toimub ekskursioon IT Kolledži õppehoones, kus saab tutvuda erinevate õpperuumide, laborite ja arvutiklassidega. Avatud on INFOPUNKT, kus saab küsida kõike sisseastumise kohta.
ARVUTIKAABLI PUNUMISE TÖÖTUBA Cisco laboris, kus saab õppida arvutivõrgu tööle saamiseks arvutikaablit punuma.
IT Kolledži Meediaklubi VIDEO TOOTMISE TÖÖTUBA, kus saab tutvuda green screen`i võimalustega. Iga osaleja saab end proovile panna ja kogemusi koguda nii kaamera ees kui kaamera taga. Töötoa lõpuks valmivad videoklipid.
Vaata lisainfot ja registreeru IT Kolledži Uudishimupäevale ja töötubadesse www.itcollege.ee/uudishimupaev ning liitu Uudishimupäevaga Facebookis.
Sisseastumisdokumentide vastuvõtt IT Kolledži päeva- ja õhtuõppe õppekavadele toimub 29. juuni – 7. juuli 2016 ja vastuvõtt kaugõppe õppekavadele toimub 1. – 7. september 2016. Ingliskeelsele õppekavale Cyber Security Engineering toimub sisseastumisdokumentide vastuvõtt 11. aprill – 7. juuli 2016.
Täiskoormusega õppe valinud sisseastujad kandideerivad riigifinantseeritavale (TASUTA) õppekohale (va kandidaadid, kes on eelnevalt rakenduskõrgharidusõppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta õppekohal õppinud ning ei saa selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul asuda teist korda õppima samal kõrgharidusastmel tasuta õppekohal). Täiskoormusega õpe on tasemeõppe liik, mille korral läbib tudeng iga õppeaasta lõpuks vähemalt 75% õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust (45 – 60 EAP-d õppeaastas). Ingliskeelsel õppekaval õppimine on tasuline.
Eesti Infotehnoloogia Kolledž on 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, mida haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). IT Kolledžis saab omandada rakendusliku kõrghariduse õppekavadel IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, Infosüsteemide analüüs ja Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad). Kokku õpib IT Kolledži päevases, õhtuses ja kaugõppes üle 870 õppuri. IT Kolledžist on suundunud IT tööjõuturule 810 IT spetsialisti.
Sülearvuti lülitamiseks võrku on kolledži ruumides 2 võimalust: kaabliga või WIFI abil. Selleks, et kasutada võrku kaabliga, tuleb eelnevalt oma võrgukaardi MAC aadress registreerimiseks saata aadressile Siim.Kruusmaa@itcollege.ee.
Terminali aknas anda käsk “ifconfig”, vajaliku info saab kätte eth0 sektsioonis tähisega HWaddr, näiteks 00:11:85:F1:EE:A1
II korruse lugemissaalis (ruum 207) on seinas vastavalt tähistatud võrgupesad. Arvutiklassides ei ole mõtet oma arvutit klassiarvuti kaabli külge ühendada, selle tulemusena võib sülearvutile eraldatud ip aadress “lukku minna”.
Kõige mugavam on kasutada ITK veebi esilehel olevat linki E-post, seal tuleks sisestada kõikjal kolledži infosüsteemides kehtiv kasutajanimi (kuid veidi teisel kujul: kas kasutajanimi@itcollege.ee või ITCOLLEGE\kasutajanimi) ja parool.
Vastavalt Kolledži nõukogu otsusele 10. märtsist 2016. a. on määratud printimislimiit 50 lk semestris tasuta. Tasuta limiidi ületamisel on printimistasu 0,05€ lehe kohta.
Seoses IT Kolledži ja TTÜ liitumisel toimunud muudatustega on printimislimiidi juurdeostmine ajutiselt peatatud. Loodame probleemi peatselt lahendada.
Lugemissaalis printides saab oma töö kätte sealsamas olevast printerist. Kõikides arvutiklassidess on samuti printer kohapeal olemas.
Selleks tuleb tegumiribal paremas nurgas avada varjatud ikoonid ja klikata seal leiduvale PaperCut rohelisele ikoonile. Avaneb väike aken, kus on kirjas allesolev printimislimiit. Kui valida selles aknas link Details, avaneb veebileht, kus kuvatakse kasutaja täielik printimisajalugu.
Alates ITK ja TTÜ liitumisest toimub parooli muutmine lehel https://pass.ttu.ee, kuhu tuleb selleks logida ID kaardi või mobiil-ID abil. Peale sisselogimist tuleb valida sakk “Vaheta parool” ja sisestada parool, mis vastaks allpool toodud tingimustele.
NB! lehel https://pass.ttu.ee parooli muutmine mõjub koheselt, korraga muutuvad nii ITK domeeni kasutaja kui ka TTÜ Uni-iD parool.
Tuleks leida võimalus logida lehele https://pass.ttu.ee ID kaardi või mobiil-ID abil ja edasi juhinduda juba eelmisest punktist.
E-õppe keskkonnas Moodle saab ununenud parooli uuendada valides avalehel sisselogimise akna alt lingi “Lost password?”/”Salasõna ununenud?” ning sisestades seejärel avanenud lehel sobivasse kasti oma kasutajanime või e-posti aadressi. Peale nupule “Search”/”Otsi” klõpsamist saadetakse parooli lähtestamise info kaustaja isiklikule e-posti aadressile.
ITK ja TTÜ süsteemid on integreeritud, mistõttu saab kolledži arvutiklassides (ja muudes kolledži süsteemides nagu elab, wiki jne) sisse logida TTÜ Uni-ID abil.
Kasutajad, kes omasid TTÜ Uni-ID kontot enne 1.08.2017, peavad enne kolledžis sisselogimist lehel https://pass.ttu.ee seadma uuesti oma salasõna.
3. Ma logisin esimest korda sisse ja mu kodukataloogis on mingid punktiga algavad failid, mida mina pole sinna pannud. Kas võin need kustutada?
Need failid on tekitatud automaatselt kasutaja loomisel ja on vajalikud Linuxi all sisse logimisel, nad on seotud töölaua ja muude sätetega (kui oled juba korra ka Linuxi all sisse loginud, on neid faile seal veelgi rohkem). Seega neid faile kustutada ei tohiks.
ftp on ebaturvaline ja see protokoll pole meie tulemüüris lubatud. Seetõttu on soovitav kasutada secure ftp vahendeid, näiteks WinSCP: http://winscp.net/eng/index.php.
MIcrosoft Imagine Webstore (endised nimed DreamSpark, MSDN Academic Alliance) on põhjalik ja soodne võimalus tudengite, õppejõudude ja teaduspersonali varustamiseks uusima Microsofti tarkvaraga. Programmiga liitunud õppeasutustele võimaldatakse juurdepääs Microsofti tootearendusvahendite, serverite ning platvormide täielikule komplektile, mida pidevalt uuendatakse. IT Kolledž on programmiga liitunud.
Programmi raames on kättesaadav suurem osa Microsofti servertarkvarast, operatsioonisüsteemidest ja arendusvahenditest:
Programmi tarkvara tohib kasutada ainult õppe- ja uurimistöö otstarbel (tarkvara ei tohi kasutada näiteks kooli infrastruktuuri jaoks).
Tarkvara ei tohi kasutada kommertseesmärkideks (näiteks töö, mis toob rahalise kasumi). Seega tööarvutisse tarkvara installeerida ei tohi.
Microsoft Imagine Webstore-st saadud tarkvara kasutusõigust ei oma mitte tudeng, vaid IT Kolledž, kes lubab oma tudengil seda tarkvara kasutada.
Tarkvara hankimiseks on vaja sisse logida Imagine Webstore-i. Süsteemi kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse saab iga tudeng peale sisseastumist automaatselt, see saadetakse tudengi e-posti aadressile. Kui kirja ei ole saabunud või on tekkinud probleeme sisselogimisel, tuleks pöörduda programmihalduri poole aadressil dreamspark@itcollege.ee.
Microsoft Student Advantage programm võimaldab nüüdsest pakkuda kõigile IT Kolledži tudengitele Office 365 ProPlus paketti tasuta.
Iga tudeng võib installida Office ProPlus-i kuni viiele isiklikule arvutile ja kuni viiele mobiilseadmele. Office mobiilsed versioonid on kättesaadavad iPhone ja Android seadmetele, Windows Phone seadmetes on see tarkvara vaikimisi juba olemas.
Kes soovib seda võimalust kasutada, peab saatma vastava soovi subjektiga „Office 365 ProPlus“ aadressile office365@itcollege.ee.
Valige soovitud keel ja vaadake üle süsteeminõuded arvutile (kui süsteeminõuded pole täidetud, on allpool oleva lingi abil võimalik valida installimiseks eelmine versioon Office Professional Plus 2010).
Vajutage Install nupule protsessi käivitamiseks. Valik PC-le või Mac-ile vajaliku paketi osas tehakse automaatselt. Vaikimisi on valitud 32-bitine Office, aga soovi korral on võimalik valida ka 64-bitine versioon.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna siis see päev, kus viimast korda sai üles mäkke, oma suusakeskusesse, ronitud ning viimane tööpäev selja taha jäetud ning see päev, kus olümpiatule gaasikraan „off“ positsioonile keeratakse. Ehk et täna saavad olümpiamängud ametlikult lõpu.
Sissejuhatuseks nii palju, et tänu süvenevale haigustundele suuremat mõnu tänasest päevast, eriti ennelõunast, ei tundnud, aga kõigest järjekorras.
Hommikul pidime tööl olema kell 9:30 ja meie vastutusalaks määrdekabiinid. Meile Markoga tähendas see aga seda, et suure tõenäosusega võetakse meid olümpiarõngaste taga olevale alale, mis kõikidest teistest kohtadest kõige raskem. Kui jätta välja finishiala, siis just olümpiarõngaste taga on kõige rohkem fotograafe, hooldemehi ja treenereid ning muidu pealtvaatajaid (vabad sportlased jms,), kes omadele tahavad kaasa elada. Täna oleks Marko seal peaaegu et ära lintshitud. Tahtis natuke vara raja liikluseks kinni panna, mis muidugi ei meeldinud paljudele hooldemeestele ja fotograafidele ning olukord läks päris pinevaks. Aga kõik lõppes siiski kenasti ja Marko jäi sel korral terveks. Suht raske oli täna kogu võistluse ajal. Sportlased möödusid meist kokku 10-l korral ja iga kord tuli kellegiga „tõsiselt“ rääkida, et igal suvalisel hetkel ei tohi nad liikuda nii, nagu neile meeldib. Ja et olukord oli piisavalt närviline, siis ega väga võistlusele keskenduda saanudki. Nii palju loomulikult sai, et liidrid igal ringil ära näha ja omadele kaasa elada, aga jah, võistluse nautimisest oli täna asi kaugel.
Hommikusse veel korra tagasi tulla, siis hommikul ärgates oli tervislik seisund väga ja väga nutune. Pea valutas kergelt ja nina ka selline tatise ja väga tatise vahepealne, aga köha oli kohe häirivalt tugev ja tunne, et ka temperatuur normaalsest kõrgem. Aga õnneks kraadiklaasi pole, nii et ei pea võimaliku palaviku pärast muretsema. Kiiresti üks Coldrex sisse ja üks veel kaasa, et peale võistlust suusakeskuses üks kuum tee teha ning tööle.
Päeva peale olukord isegi halvenes, nii et peale võistlust sõin kõhu täis, andsin rahvale teada, et pealelõunal olen töövõimetu ja kohe alla, et võimalikult kiiresti voodisse saaks. Teised jäid veel mingile suurele koosolekule, kus meie töö kokku võeti ja peale koosolekut tuli veel suusaradadelt kola ära koristada. Nii et nendest kahest tegevusest suutsin kõrvale viilida.
Ärkasin telefonihelina ja Marko küsimuse peale, et mida täna õhtul teeme ja kuhu lõpetamist vaatama läheme. Kell oli sel hetkel seitse, ehk et olin jutiga maganud üle nelja tunni. Ja õnneks oli see uni nii piisavalt kosutav, et suutsin end püsti ajada ja õueriided selga panna.
Otsustasime, et kaugele ei hakka minema ja et meie küla vahetuses läheduses olevas teemajas on videoprojektor suure ekraaniga, siis lähemegi just sellesse teemajja lõpetamist vaatama. Ergo lubas ka natuke hiljem ühineda ning ka 3 meie grupi venelast tulid meie seltsi. Nii et lõppes see istumine toreda väikse peokesega.
Algselt oli küll plaanis natuke suurem üritus korraldada – ajada kokku kõik vabatahtlikest eestlased ja minna Tammsaare muuseumisse vabariigi aastapäeva- ja olümpia lõpetamist tähistama. Aga taas kord seati meid fakti ette, et Venemaal ei käi midagi nii, nagu sinu mõte liigub. Kui me Dianaga sel teemal rääkisime, et kas saaks õhtul muuseumis väikese laua katta, siis, meile täieliku üllatusena, anti vihjamisi teada, et see pole hea mõte. Et muuseumil on direktor kuskil ja temaga peab seda kooskõlastama ja et ei tea, kas see direktor üldse lubab jne. Ühe sõnaga, kas ei tahtnud Diana ise või on tõesti mingid müstilised direktorid, kes kõike keelavad, aga see üllas üritus jäigi meie unistuseks. Nii et vabariigi aastapäeva piduliku tähistamise, koos olümpiamängude lõpetamisega, veetsime Kaukaasia teemajas lihavalikut ja salatit süües, ning, kes konjakit, kes Jägermeistrit, kõrvale juues.
Vaheteemana siia info, et Eestist pärit vabatahtlikke pidavat siin olema kokku 9. See info pärineb ühelt EOK delegatsiooni liikmelt, kellega mõne päeva eest tänaval tutvusime. Mina tean kaheksat. Meil, Laura keskuses on 5 – mina, Marko, Ülle, Ergo (need nimed on korduvalt blogis läbi käinud) ja Jõhvist on siin üks kergejõustiku treener, Viktor Bredpannikov ning all rannikuklastris on kuskil hotellis ka tema tütar (nendest kirjutas ka Delfi enne mängude algust). Suusahüppemäel on Elari, kes elab meiega samas külas ja lisaks on all see tüdruk, kellega Vene saatkonnas viisasabas koos seisin (kahjuks nime ei tea). Aga kes see üheksas on, oleks endalgi huvitav teada. Lisaks vabatahtlikele olen eestalstest kohanud veel Tiit Pekki, kes on murdmaa poole peal FIS-i tehnilise telegaadi asetäitja ning ka legendaarset laskesuusaatamise kauaaegset vedajat, Kalju Valgust, kes on laskesuusastaadionil lasketiiru kohtunik. Lisaks eelmainitutele, oleme kohtunud siin nii peaministriga, terve EOK delegatsiooniga, tereve rea fotograafide ja ajakirjanikega(nii kirjutavatest kui ka pilti näitavatest) ning lisaks veel mitmete toredate eestlastest pealtvaatajatega.
Tulles nüüd tagasi põhiteema, ehk EV aastapäeva ja mängude lõpetamise juurde, siis samas teemajas oli kokku üle saja vabathtliku, kes lõpetamisele häälekalt ja emotsionaalselt kaasa elasid. Iga hümni ajal tõusti püsti, Venemaa hümni lauldi kõvasti kaasa, omade kiitusele elati aplausi ja kisakooriga kaasa ja kui olümpiatuli kustus, siis nuteti ja kallistati ja kiideti ja lubati Koreas kokku saada. Tegelikult oli väga ehe ja armas ning tõestas, et vene inimesele lähevad sellised asjad täiega peale, et seda sama vabatahtlikkust nauditakse ja uusi tutvusi tahetakse leida. Marko salvestas osa sellest liikuva pildina ning ehk jõuab midagi ka youtube´i või mujale, kust seda näha võimalik. Ka meie laua venelased olid väga väga rahul ja vähemalt tänasel päeval lubasid kõik, et kohtume nelja aasta pärast Lõuna Koreas (või enne seda Eestis).
Tegelikult on ikka müstiliselt suur vahe Eestimaal elaval venelasel ja Venemaa laiadel avarustel elavatel. Siinsed (tänasel päeval siis Venemaa)venelased on tohutult avatud ja siirad. Mõnedel vanematel on küll jäänud nõuka aja pärandina viilimine ja töö mängimine külge, aga noored on hästi suhtlusaldid, tulevad kohe järgi, kui sa tööd tehes eeskuju näitad, tahavad suhelda välismaalastega ja kui saavad ingliskeeles suhelda ja kui sellega ka hakkama saavad, on siiralt rõõmsad. Natuke täpsemalt selles eraldi peatükis, aga tänase päeva lõpetakski selle lihtsa vene inimese kiitmisega.
|
OSCAR-2019
|
||
Kohe pärast jõulupühi pälvis tähelepanu uudis, et valitsus eraldas omandireformi reservfondist enam kui kaheksa miljonit eurot kirikutele. Kui suur osa Eesti elanikest tundis head meelt, et veerandsada aastat kestnud rängad omandivaidlused riigi ja kiriku vahel on jõudnud mõlemaid osapooli rahuldava tulemuseni, siis oli kahjuks neidki, kes asja tegelikku sisusse süüvimata väitsid, et kirik saavat riigilt alusetult raha. Peavoolumeedia ei pidanud vajalikuks vahendada ...
Valitsus otsustas 28. detsembri istungil eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro EELK-le ja EAÕK-le sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Luteri kirik sai vastavalt esitatud taotlusele 6,75 miljonit ja õigeusu kirik 1,53 miljonit eurot. Selle otsusega on lõppenud kirikute varalised vaidlused riigiga. Eralduse tegi võimalikuks omandireformi reservfondi määruse täiendamine valitsuse poolt ja selle järgi on ka ...
2018. a kalendrites on silma hakanud see, et EELK taskukalendris ning juba suvel müügile jõudnud Eesti Kiriku seinakalendris puunikerdaja Christian Ackermanni loominguga (ka vennastekoguduse vaimulikes loosungites) on erinev aastaloosung Piiblist. Esimesel puhul: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. Psalm 33:12. Teisel puhul: Jumal ütles: Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast. Ilm 21:6. Miks? Urmas Viilma, ...
EELK Perekeskus korraldas 20. detsembril Hiltoni hotellis Tallinnas info- ja tänuürituse „Vägivallavabalt pühadele vastu – ühe mehe muutumise lugu“, et tänada oma partnereid usalduse ja koostöö eest ning tutvustada järgmise aasta plaane. Kohtumise avas perekeskuse juhataja Pia Ruotsala, tervitustega astusid üles peapiiskop Urmas Viilma ja justiitsminister Urmas Reinsalu. President Kersti Kaljulaid ütles tänavu vabariigi aastapäeva kõnes eestlaste hingeseisundist rääkides, ...
Tartu ülikooli rektori kohusetäitja on Tõnu Lehtsaar 23. detsembril suri ootamatult Tartu ülikooli rektor prof Volli Kalm. Ülikooli põhikirja kohaselt määrab rektori kohusetäitja ülikooli senat. Senat valiski 27. detsembril erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks religioonipsühholoogia professori dr Tõnu Lehtsaare (fotol), kes on seni täitnud ülikooli töötajate nõustaja ja kaplani rolli. Tema volitused rektori kohusetäitjana algasid samast kuupäevast ja ...
EELK konsistooriumis esitleti aasta lõpu eel koguteost „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100“, mille artiklites käsitletakse kiriku 100aastase ajaloo eri etappe ja tahke, antakse läbilõige Eestis tehtavast usuteaduslikust uurimistööst ning oma mälestusi jagavad endised ja praegused kiriku töötegijad. 2017. aastal möödus 100 aastat EELK kui vaba rahvakiriku asutamisest. Peapiiskop Urmas Viilma ütles, et selle koguteose ilmumine on ka tähiseks juubeliaasta lõpetamisest. ...
EELK Usuteaduse Instituudis esitleti 13. detsembril värsket raamatut „Ove Sander“, mis on ilmunud kirjastuse Gallus poolt välja antava vaimulikke tutvustava raamatusarja „Meie vaimulikud“ teise raamatuna. Usuteaduse instituudi rektor, kirikuvalitsuse assessor, Nõmme Rahu koguduse õpetaja dr Ove Sander, mees, kellest raamat kõneleb, märkis esitlusel, et tegu ei ole pelgalt elulooraamatuga. Selles on juttu eeskujudest ja eelkäijatest ehk inimestest, kellega Jumal teda kokku ...
Jõulude eel esitleti Viljandi Pauluse kiriku 150. aastapäevale pühendatud teost „Viljandi Pauluse kirik 1866–2016“. Raamatusse koondatud kirjutiste kaudu püütakse anda ülevaade Viljandi Pauluse kiriku ja koguduse ajaloost ning tänapäevast. Kirikuhoone arhitektuuri ja selle tähendust omaaegses kirikuehituses tutvustab kunstiajaloolane dr Tiina-Mall Kreem, EELK konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts vaatleb koguduse lugu tsaariajal, professor dr Priit Rohtmets käsitleb ...
Kommunistliku maailmareligiooni dogmade hulka kuulus müüt sellest, kuidas kogu olemasolev on tekkinud juhuslikult aineosakeste iseenesliku kokkupuute tagajärjel.
Kindlalt nõuti kinnitust, et mingit Kõrgemat Intellekti selle sündmuse juures ei viibinud. Sama kindlalt kinnitati, et teadlased on seda tõestanud. Kui nende teadlaste nimede ja tõestuste järele küsiti, siis nimetati aukartusega Marxi, Engelsi ja veel mõne püha klassiku nime.
Kristliku maailmareligiooni juurde kuulub sama kindlalt uskumine, et kogu olemasoleval on Looja ja olemasolu eesmärk. Midagi ega kedagi ei teki nii, et see Looja suures tahteraamatus kirjas poleks. Ning loomise kõrgpunktiks sai inimese kui sellise (ja iga järgneva inimese) loomine, kes kannab endas Looja nägu ning kuju.
Millises järjekorras loomistoimingud sooritati, selle kohta on Piibliski toodud erinevaid versioone. Inimesele on antud reaalteadused selleks, et Jumala loomistegu tundma õppida ja seeläbi paremini tunda oma asendit selles loodud ilmas.
Eelnevas jutluses tõdesime, et ka inimene on kolmainus, kelles on üheks tervikuks saanud ihu, hing ja vaim. Tänane tekst kõnelebki rohkem loomise hingelisest osast kui füüsilise ilma loomisest. Kirjutatakse puudest, st pargist või aiast, milles on puid nii ilukogemuse tekitamiseks kui ka tarbepuudeks, st viljapuud.
Ei saa jätta märkimata, et jumaliku loomingu oluline osa on ilul. Jumalik on täiuslik ja seega ilus. Kuri on moonutatud, ebatäiuslik ja seega inetu. Ilu võib nõnda olla emotsionaalne tee jumalatunnetusele. Ent lisaks loendamata puudele ja taimedele Jumala imede aias kirjutatakse meile kahest täiesti ebatavalisest puust.
Need puud on tabu, st et nende omavoliline puutumine on keelatud. Hea ja kurja tundmise puuga kaasnes koguni keeld: kui sa sellest sööd, pead sa surema. Kiusaja paradiisiaias rõhubki sellele.
Esmalt: sa ei sure. Surma polegi olemas. Ja hea ning kurja tundmine teeb su Jumala-sarnaseks, inimjumalaks. Igas kiusatuses peab olema suur annus tõtt, muidu pole seda võimalik uskuma jääda. Jumala-sarnaseks oli inimene saanud juba loomises. Ka hea tundmine oli inimesel olemas, sest ta tundis Jumalat.
Seega lisandus hea ja kurja tundmise puust vaid üks uus tunnetus – kurja tundmine. See oligi, mis tõi inimesele kaasa surma. Võiksime olla täpsemad ja kinnitada, et see tõi sureliku saatuse. Sest kohese surma asemel, mis mürgise vilja sööjat oleks tabada võinud, andis Jumal oma helduses sellele endasarnasele olendile sureliku saatuse.
See tähendab, et andis oote- ehk armuaja, mil inimene võib tegeleda oma saatuse muutmisega. Aga paradiisiaiast saadeti inimene minema. Sellest ajast alates on kõik maailma religioonid otsinud tagasiteed kaotatud paradiisi.
Ka elupuud kohtame hiljem inimese teel. Varakristliku pärimuse järgi valmistati Jeesusele Kolgata rist elupuust, mis oli kasvanud Paradiisiaias. Pole vaja saata risti tükikesi botaanikutele ekspertiisi: vaimulikke asju tuleb mõista vaimselt. Ristiohver on meile elupuu viljaks, millest süües võime taas elada igavesti.
Inimesele saab kirjeldada vaid neid asju ja sündmusi, mille jaoks on olemas sõnad. Sõnad on olemas nende asjade märkimiseks, mis on mingil kombel tuttavad. Täiesti uusi asju saab kirjeldada ainult võrdpiltide kaudu. Seetõttu võime otsida Eedeni aiast nelja väljavoolavat jõge ja need maailmakaardilt isegi üles leida. Kui neid Piiblist otsida, leiame jõe ja elupuu taas Ilmutusraamatu viimasest peatükist.
Eluvee jõgi, särav nagu mägikristall, saab alguse Jumala ja Talle troonist. Mõlemal pool jõge on elupuu, mis kannab vilja kaksteist korda – andes iga kuu oma vilja.
Viimasest salmist loeme inimese erilisest rollist, vastutusest. Ükski muu loodu peale inimese ei kanna vastutust loodud maailma eest. Siit võime lugeda igaühe vastutusest kogu looduse ees, sest kogu maailm ägab ja oigab, oodates jumalalaste au ilmsikstulekut. Kogu loodu lunastatakse lunastatud inimese läbi.
Ent ei tohi jätta lugemata sedagi, et inimesele anti ülesanne harida ja hoida Eedeni aeda. Siin tundume nõututena – meid aeti ju sellest aiast välja, kuidas saame me siis selle harimise eest vastutavad olla? Seepärast kõnelebki see sõnum meile pigem vaimulikest asjust kui füüsilisest aiast. Peame tegelema oma hingeaia harimisega, peame hoidma meile hoida antud Paradiisi, kus Elupuu on saanud inimeste käte läbi risti kuju.
|
OSCAR-2019
|
||
Laste ja noorte murede ja probleemide varase märkamise ning sekkumise põhimõtteid asuti omavalitsustele välja töötama 2009. aastal. Rida riiklikke arengukavasid ja uuringuid on rõhutanud vajadust korraldada omavalitsuste ennetustööd kavakindlamalt. Sestap hakati ellu viima programmi "Kogukonnapõhine ennetustöö - ühistegevus varasel märkamisel ja sekkumisel. Selle raames on koostatud käesolev võrgujuhis [1].
Projekti viidi UNICEF-i eestvedamisel ja haridus- ja teadus-, justiits-, sotsiaal- ja siseministeeriumi toetusel ellu kaheteistkümnes kohalikus omavalitsuses: Jõhvis, Kosel, Lihulas, Raplas, Tapal, Viljandis ning 2011. aastal liitusid programmiga Mäetaguse, Toila, Sillamäe, Rakvere, Tootsi ja Harku valla- ja linnavalitsused. Projekti rahastas 2009-2012 hasartmängumaksu nõukogu.
Eesmärk on toetada ja abistada last, perekonda ja valdkonnaga seotud asutusi kogukonnas, arvestades seejuures laste ja perede õigusi, vajadusi ning arendades nende iseseisvat toimetulekut ja oskusi keerulisi situatsioone lahendada. Probleeme märgates ja operatiivselt tegutsedes on võimalik ennetada koolikohustuse eiramist, koolist väljalangevust, alaealiste sattumist kuritegelikule teele ja kuritegevuse kasvu. Ühtlasi edendab selline tähelepanu ja asjakohane vastamine probleemidele kogukondlikku elu ja kõigi selle liikmete heaolu.
Varase märkamise ja sekkumise põhimõtted on mõeldud laste ja noortega tegelevatele spetsialistidele ja institutsioonidele: koolidele, politseile, sotsiaaltöötajatele, noorsootöötajatele, perekonnale, omavalitsustele, kolmandale sektorile.
Loomulikult on edu alus kõigi nimetatute koostöö. Ühelt poolt saab koostöös selgeks, kuidas korraldada konkreetselt lapse raskuste märkamist ning toetada teda nii koolis kui ka kodus, nii vaba aja veetmisel kui ka tulevikusihtide seadmisel. Laiemalt võttes aga soodustab koostöö algatusvõimelist ja elujõulist kogukonda: ühiselt sõnastatud põhimõtetele tuginedes saab luua võrgustikke, kus üksteist abistatakse ja usaldatakse. Mõistagi paraneb nii ka informatsiooni kättesaadavus.
Varane märkamine ja sekkumine hõlmab nelja järku. Esiteks peab koguma infot ja seda analüüsima, sh täpsustama vajadusi ja prioriteete ning seadma eesmärke. Teise sammuna tuleb koostada tegevusplaan ja kujundada selle järgi vajalikud teenused. Seejärel viiakse planeeritud ennetustegevused ellu ja viimase sammuna hinnatakse nii tegevusplaani rakendumist kui ka konkreetsete sekkumiste tulemusi.
- kohaliku probleemipildi kaardistus. Tuleb välja selgitada peamised probleemid, riskipered, toimivad sekkumised, jm. Põhilised andmeallikad on omavalitsuse ja politsei statistika, mis kajastavad piirkonna majandusolukorda ja elukeskkonda. Kasulikud on ka koolide, huviasutuste, noortekeskuste, haiglate ja muude asjaomaste asutuste andmed.
- partnervõrgustik. Sekkumiste ja probleemide kõrval on vaja leida võrgustikupartnerid, kellega teha koostööd lahenduste otsimisel.
- sihtrühmad. Sekkumised keskendatakse konkreetsetele sihtrühmadele, kusjuures tuleb arvestada teenusepakkujate olemasolu ning ennetustegevuse järjestust (kõikidele mõeldud tegevus, keskendumine riskirühmadele, suund juba õigusrikkumisi toime pannud sihtrühmadele).
2. Teenuste kujundamine. Tuleb jälgida, et elluviidavad kui plaanitavad teenused oleksid lähedal, kättesaadavad, mitmekesised.
3. Sekkumine. Konkreetsed sekkumised tuleb kavandada vajaduste põhjal, st kaardistusele tuginedes määratletakse tegevuste tähtsusjärjekord ja neile keskendudes luuakse tegevuskava.
4. Hindamine. Sekkumisi tuleb hinnata ja kui vaja, siis hinnangute alusel kohandada. Hinnata sisendite kasutamist, protsessi käiku ja tegevuste vahetulemust. Tegevuskava lõpus hinnatakse eesmärkide täitmist ja asutakse uuesti kaardistama, seatakse uued eesmärgid, koostatakse tegevuskava, sõlmitakse kokkulepped ning hinnatakse tegevuskava.
[1] Kõik käesolevas võrgujuhises esitatu on kaitstud autoriõigusega, mis kuulub justiitsministeeriumile. Väljaande tsiteerimine või refereerimine on lubatud üksnes juhul, kui viidatakse materjali autoritele. Justiitsministeeriumi kirjaliku nõusolekuta ei tohi väljaannet ega selle osi mingil viisil publitseerida.
Emotsionaalne vägivald (ka vaimne, psühholoogiline vägivald) on verbaalne või mitteverbaalne rünnak, mis kahjustab teist inimest emotsionaalselt ning alandab ta eneseväärikustunnet. Emotsionaalne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Antud vägivallaliik on kõige levinum ning tavaliselt esineb see koos füüsilise, seksuaalse ja/või majandusliku vägivallaga. Ohvrid peavad emotsionaalset vägivalda ka kõige laastavamaks ja raskemini talutavaks. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu.
Sotsiaalne isoleerimine (nt sõprade, sugulastega suhtlemise või vaba aja veetmise ja hobidega tegelemise egoistliku võimu ja kontrolli vajadusest põhjustatud piiramine või keelamine);
Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine vastu teise isiku tahtmist põhjustades teisele inimesele vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. Füüsiline vägivald on kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik, kuna ohvril on nähtavad füüsilised kahjustused. See sisaldab järgmisi tegevusi:
Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seksuaalne vägivald võib olla paarisuhtes enam levinud, kui seda arvatakse. Siin peituvad põhjused kaua aega valitsenud patriarhaalsetes arusaamades, et abielus või paarisuhtes olemine tähendab kohustuslikku allumist partneri seksuaalsetele soovidele. Seksuaalsest vägivallast võib rääkida kui tegemist on järgmiste nähtustega:
Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi:
Ohvri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes, tema nimele firma või muu ebaseaduslikult soetatud vara kirjutamine;
Lisaks sellele, et vägivalda liigitatakse emotsionaalseks, füüsiliseks, seksuaalseks ja majanduslikuks, eristatakse lähtuvalt vägivalla toimumise kontekstist ja iseloomust veel selle tüüpe. Vägivald teise inimese suhtes võib laias laastus olla kahesugune: ekspressiivne ja instrumentaalne. Ka perevägivalla võib liigitada ekspressiivseks ja instrumentaalseks.
Ekspressiivne vägivald on konfliktidest ja puudulikust probleemide lahendamise oskustest tulenev vägivald. Ajendajaks võivad olla ärevuse ja viha purse, frustratsioon ja/või lahendamata probleemid.
Instrumentaalne vägivald on kontrolli- ja võimuvajadusest ajendatud vägivald. Vägivaldne käitumine on võimu ja kontrolli rakendamise vahend, õigemini kasutatakse vägivalda, et pärssida oma võimutuse ja kontrolli kaotamise tunnet ning taastada võim. Instrumentaalne vägivald eskaleerub aja jooksul, on harva vastastikune ja võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi.
Nii mehed kui ka naised kasutavad paarisuhtes vägivalda. Teadlased on diskuteerinud selle üle, kas mehed kasutavad naiste suhtes rohkem vägivalda kui naised meeste suhtes või ei erine mehed ja naised vägivalla kasutamise osas. Erinevad uuringud näitavad, et naiste poolt kasutatav vägivald erineb oluliselt meeste vägivallast nii raskusastme, motivatsiooni, tagajärgede kui ka situatsiooniliste tegurite poolest. Järgnevalt on esitatud naiste ja meeste vägivalla peamised erinevused.
Meeste vägivald on oluliselt tõsisem, nad kasutavad rohkem raskemat füüsilist vägivalda (peksmine, jalaga löömine, kägistamine) võrreldes naistega. Kui naised kasutavad füüsilist vägivalda, siis nad tavaliselt löövad lahtise käega või mingi esemega.
Naiste vägivald on enamasti reaktsioon stressi või frustratsiooni korral (nn ekspressiivne vägivald, vt vägivalla tüübid) või enesekaitse mehe vägivaldsuse puhul. Meeste vägivald on seevastu oluliselt enam ajendatud domineerimise ja kontrolli vajadusest (nn instrumentaalne vägivald, vt vägivalla liigid).
Ka naised võivad kasutada kontrolli oma eesmärkide saavutamiseks, kuid naised rakendavad kontrolli pigem lühiajaliselt ja situatiivselt sõltuvalt teatud olukorrast. Meeste kontroll on püsivam ning tervet paarisuhet läbivam.
Meeste vägivald võib tekitada naistes kestva hirmutunde, kuid mehed näivad tundvat harva hirmu naiste vägivalla eest. Nad tajuvad naiste vägivalda pigem häiriva kui ohustavana.
Naised, kes kasutavad vägivalda meeste vastu on paljude uuringute kohaselt kogenud ise vägivalda mehe poolt.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui lapikoja maja valmis sai, siis ma mõtlesin, et nüüd küll aitab, enam ei viitsi. Olin viimase kümne aasta jooksul põhjalikult renoveerinud kolm vana maja – ühe Raplas, siis mu mehe lapsepõlvekodu siin Leisis ja lõpuks lapikoda. Ja kui ma ütlen renoveerinud, siis ma pean silmas nende majade väga põhjalikku renoveerimist alates põrandate maani välja lammutamisest ja uute ehitamisest, lõpetades katustega. Ainult palkseinad (lapikojal kiviseinad) jäid vanad. Rapla majal jäid ka katusetalad ja praegusel elumajal pandi plekk vana katuse peale, lapikoda sai seevastu ka talad uued. No ja kõik, mis sees ja väljas, sai uueks tehtud alates küttekolletest ja korstnajalgadest kuni välisvooderduseni välja.
Kui Rapla maja ehitasin, oli sellega väga kiire, sest suvi oli peale tulemas ja ehitusfirmal teised objektid ootamas. Nii hakkas see firma lammutustöödega pihta juba siis kui mul veel pennigi raha ei olnud. Nad olid vist väga kindlad, et oma ridaelamukorteri kähku maha saan müüdud, sest muidu poleks nad ju julgenud mehi mu maja peale saata. Mäletan kui kõhedalt end tundsin, kui töölt tulles nägin, et lammutustööd juba käivad. Esimene mõte oli, et appi, mul pole ju rahagi ja juba nad alustasid! Aga sain oma korteri kiirelt müüdud ja ostjaga kokkuleppele, et väljakolimisaeg on 2 kuud – selle ajaga tuli siis see vana maja nii palju valmis kõpitseda, et saaks sisse kolida. Päris jube aeg oli, aga samas teraapiline, sest mu elukaaslane oli mind just maha jätnud ja ehitusega sain oma mõtted eraelu traagikast eemale. Sellepärast tegelikult nii kiireks läkski, et olin ootamatult üksi jäänud – kaelas paar aastat varem ostetud renoveerimist vajav maja, selle ostmiseks võetud pangalaen, ridaelamukorter ja kõik kulud, mis sellise kupatusega kaasnesid.
Aga jube põnev aeg oli. Elu käis umbes nii, et hommikul sõitsin Sauele tööle, päeva jooksul sain ehitajalt mitu telefonikõnet, sest pidevalt oli vaja mingeid otsuseid teha ja pärast tööd siis kas kiiruga maja peale või kuhugi poodi midagi tellima või ostma. Decora omanik on minu klassivend, nii et mäletan üht õhtut, kui kimasin Sauelt otse Pärnu Decorasse, et valida välja ahju ja pliidi uksed ja kahhelplaadid – sain seal tutvuse kaudu soodukat :) Tapeedid valisin kõik salongist Muster ja osa kahhelplaate tellisin Itaaliast. Olin otsustanud, et kvaliteedi arvelt kokku ei hoia, nii et materjalid püüdsin valida kõik võimalikult kvaliteetsed. Ma armastan tapeete ja veidi vanaaegset stiili, seepärast ei tulnud mul mõttessegi mõni palksein majas paljaks jätta, kuigi ehitaja seda välja pakkus. Ei olnud esimese Eesti ajal linnamajades ju kombeks mingit tare-tarekese stiili viljeleda, see oli rohkem vaese maainimese kodu, kus palgid paljad. Aga mulle oli oluline teha kõik võimalikult autentselt. Ja ohh kuidas ma kogu seda protsessi nautisin!
Mõnikord oli keeruline ka. Näiteks maja välisvärvi ei suutnud ma kuidagi otsustada. Ja no ma polnud ju selle pealegi tulnud, et värvinäidised on olemas isegi vuukide jaoks! Mis värvi teha kahhelplaatide vahelised vuugid? Kust ma seda pidin teadma! :) Ehitaja jättis mulle värvide näidised alati õhtuks majja, et siis kui töölt tulen, siis otsustan ja alati oli vaja otsustada järgmiseks hommikuks. Istusin siis ühel õhtul aias, suutmata otsustada, mis värvi maja peaks tulema, kui mööda juhtus sõitma lapsepõlvesõber Ede ja ütles, et tee roosa! See tundus väga kreisi mõte, aga heleroosa see maja tänu temale saigi – sobis hästi punase katusega.
Mõned probleemid tekkisid ka puhtalt sellest, et ma ei saanud aru, mida ehitaja minult küsib või õigupoolest sain küll, aga ei osanud prognoosida oma otsuste tagajärgi. Nii helistas ehitaja mulle kord keset kiiret tööpäeva ja küsis, kas tahan, et vannitoa torud jääksid ruumis sees näha või panevad nad need seina sisse? No muidugi seina sisse, ütles minu kogenematu aju sel hetkel ja nii nad tegidki. Keegi ei hoiatanud, et see võib kaasa tuua talvel vee külmumise ja mina usaldasin ehitajaid, et ju nad teavad, mida nad teevad. Aga ei maksnud nii palju usaldada, sest vesi külmus vannitoas esimesel talvel juba -10 kraadi juures. Nii lammutatigi garantiitööna kahe välisseina siseviimistlus, toodi seinad sissepoole ja soojustati korralikumalt ära, kuigi torud jäid endiselt seina vahele – tulemuseks, et -20 kraadi juures enam ei jäätunud, aga kui oli pikemalt sellest madalam, siis tuli kraan igaks juhuks tilkuma jätta. Teine garantiitöö tehti kanalisatsiooniga, kuna enne paaki tekkisid pidevalt ummistused. Ja kui juba olin sisse kolinud, siis avastasin, et köögis oli unustatud ventilatsioonitorule seina auk tegemata. Aga see kõik oli muidugi suht pisiasi ja parandatav ja nii need kogemused tasapisi ju omalgi tekivad, järgmise majaga enam selliseid vigu ei teinud.
Kui mehe lapsepõlvekodu ehitama hakkasime, siis käisin samal ajal ülikoolis ja see määras suures osas ära ka tehtud valikud. Polnud enam aega ja võimalust Tallinna vahet uhada, nii et leidsin ühe sobivaid tapeete müüva firma Tartust. Kahjuks polnud seal nii suurt valikut kui Mustris, nii et kõiki tapeete päris selliseid ei saanud nagu oleksin tahtnud, aga õnneks nad müüsid Gammalsvenska (vana Rootsi stiil) sarja tapeete ja neid siis tellisingi. Tol ajal polnud ma enam üksi, nii et ei pidanud kõike ehitusega seonduvat enam üksi otsustama – see tegi asja veidi lihtsamaks. Samas ka natuke keeruliseks, sest oli vaja kogu aeg mehega nõu pidada, et talle ka ikka meeldiks, mida välja valin. Igasugu jamasid juhtus siin ka, aga kus neid ei juhtuks – oli ümbertegemisi, vaidlusi ehitajaga kui põranda alla taheti jääs graanulid panna või kui maja välisvoodri lauad olid pikkade pragudega, aga ehitajad muudkui ladusid neid seina, justkui see oleks maailma kõige loomulikum asi teha uus maja katkistest laudadest. Seda välisseina nähes ma ausalt öeldes isegi vist karjusin siin meeste peale, kuna nad keeldusid alguses katkisi laudu välja vahetamast :D Aga lõpuks kõik sujus ja valmis see maja sai.
Lapikojaga oli kõige lihtsam. Esiteks sellepärast, et ehitaja oli Arens Ehitus ja selle omanik Olari on lihtsalt väga normaalne mees ja teiseks sellepärast, et juba oli kogunenud endal kogemusi ja olin juba ülikooli lõpetanud ja iga päev kodus kui ehitus käis. Tegin oma töötoas tööd ja Olari käis siis aeg-ajalt aknale koputamas, kui oli vaja midagi otsustada või teise majja vaatama minna. Kõik sujus.
No ja kui see lapikoda valmis sai, siis tõesti mõtlesin, et nüüd aitab, enam ma midagi mitte kunagi ei ehita. Aga ära iial ütle iial – viimasel ajal taban end üha sagedamini kinnisvarakuulutusi lappamas ja majaehitusest unistamas. Ei, mitte selleks, et ära kolida, vaid lihtsalt sellepärast, et tahaks veel mõne vana maja ära renoveerida. Haapsalus või Kuressaares. Müügiks või väljaüürimiseks. Sest ehitusprotsess on nii mõnus ja viimasest ehitusest saab juba viis aastat, nii et olen sellest juba piisavalt puhanud. Nüüd teeksin aeglaselt ja mõnuga, kõike rahulikult planeerides. Ilmselt on mul lapsepõlve mõjud, sest meie isa ehitas meie kodumaja ise ja käis pidevalt ka sugulastel-tuttavatel vabal ajal abiks ehitamas. Me käisime isaga sageli kaasas ja mõnikord lausa nii, et olimegi suvel nädal-paar järjest nö objektil. Täditütre Muuga suvila ehitusel või Raba talus, kui sauna ehitati. Sellest saadik ma jumaldan värske puidu lõhna ja üldse kõiki värskeid lõhnu, mis äsjaehitatud majas on. Ja nüüd ma ükspäev küsisin endalt, et kui mu käed on haiged ja ma ei saa enam patju teha, et mida ma siis tegelikult teha tahaksin? Ja ausalt, just praegu tahaksin ma kõige rohkem ehitada! Valida ruumilahendusi, värve, materjale, tapeete, kardinapuid ja kardinakangaid. Isegi põrandaliiste viitsiksin valida. Et luua veel midagi väga ilusat ja teha üks vana Eesti kodu korda. Mitte, et mul selleks praegu raha oleks muidugi :D Aga kui ma tagasi mõtlen, siis alati enne majaehitust oli kõigepealt unistus ja see unistus võis kesta päris pikka aega enne kui ehituseks läks. Nii et miks mitte praegugi siis unistada, onju :)
Viimased kaks nädalat on kulgenud väga põnevalt ja pannud mind üha enam mõtlema, et meil on liiga palju riigiaparaati, mida ülal pidada. Kuna külastasin ka kaht tootmisettevõtet ja sellele vastukaaluks nägin ühel üritusel väga lähedalt, kuidas üks maksumaksja raha peal tegutsev institutsioon püüab enda olemasolu õigustada, siis tekkis selline kummaline kontrast – et ühed teenivad palehigis riigile maksuraha ja teised otsivad põhjusi selle kulutamiseks. Suhteliselt masendav.
Täna oli meil Saaremaa valla Ettevõtlus-ja majanduskomisjoniga väljasõiduistung Baltic Workboats ASis (BWB). Väga põnev oli ja suur rõõm on näha, et siinsamas saarel on meil nii tasemel ettevõtteid. Küsisin palju, sest just eelmisel nädalal viisin end kurssi ühe mandril asuva tootmisettevõtte probleemidega ja tõsiselt huvitas, millised probleemid BWBl on. Selgus, et nagu polegi eriti probleeme :) Kõiki töötajaid ei leia vist Eestist enam ükski suurem ettevõte – tootmises on mitmed ukrainlased ja lätlased, kontori poole peal spetsialiste Lääne-Euroopast. Ühed ei leia tööd ja teised kurdavad tööjõupuuduse üle, aga nagu BWB juhatuse liige ka ütles, siis igaüht nad ka poe tagant tööle võtta ei saa. Samas mulle meeldis väga, et koolipaber polnud neil töötajate värbamisel primaarne – võetakse tööle neid, kellel eeldusi areneda ja heaks töötajaks saada. Ja makstakse kinni ka väljaõpet välismaal, kui seda peaks spetsialistide saamiseks vaja minema.
Kõige rohkem imponeeris mind aga see, et 185 töötajaga ettevõttel on vaid üks raamatupidaja – siin peaksid ilmselt väga paljud tõsiselt järele mõtlema, et miks näiteks meie riigiametites ja ka paljudes ettevõtetes on raamatupidajaid nii palju. Enamasti on see sellepärast, et ei taheta või suudeta võtta kasutusele uusi programme ja õppida uut ning nii vegeteerivadki konservatiivsed raamatupidajad oma vanas stiilis, kulutades kas ettevõtja või maksumaksja raha. Väga suur mõtlemise koht paljudele.
Ja ühele asjale sain veel kinnitust – kes maksab korralikku palka, see ei hädalda, et pole spetsialiste võtta. Ei ole nii, et meie koolid väljastavad vaid mõttetute oskustega noori nagu olen kuulnud mitmeid väitvat – kui on baas all, siis saab koolist need nutikamad välja noppida ja omalt poolt juurde koolitada ja kõik töötajad on olemas. Isegi siin saarel, nii et Tallinnas peaks see veel eriti lihtne olema. Nii et makske palka, suhtuge töötajatesse väärikalt ja austusega, koolitage neid välja ja te ei pea kurtma, et pole töötajaid võtta. 2500 bruto peaks olema umbes see piir, millega enam töötajaid värvates hätta ei jää – pean silmas tööliste palka, mitte tippjuhtide.
Huvitav on näha, et Eestisse tullakse Ukrainast ja Lätist tööle nagu välismaale, sest palgad ongi paljudes kohtades juba nii tasemel, et mõni peab selle eest Ukrainas mitut pere üleval. Saaremaal on ju suurepärane elukeskkond ja kui on nii häid tööandjaid, siis on elu rohkem kui lill :)
Aga jah, see riigipalgal olevate töötajate arv ja eriti nende suhtumine iseenda olemasolusse paneb muretsema. Nägin hiljuti oma silmaga, kuidas üks organisatsioon oma lahendustele probleeme taha otsib – lahendused on enne olemas, aga probleeme oleks ju ka vaja, et enda olemasolu õigustada. Ja kui igas ministeeriumis ja riigiasutuses on selliseid inimesi, kes pole mitte kõige asjalikuma tegevusega hõivatud, siis on väga raske midagi ette võtta. Sattusin kunagi ühes foorumis peale vestlusele, kus üks riigiametnik kurtis, et teda tahetakse vist koondada. Kui siis teised küsisid, et kas tal on siis palju tööd, siis vastas ta, et tööd jätkub umbes pooleks päevaks, ülejäänud aja surfab niisama internetis. Kujutage nüüd ette kui palju tegelikult selliseid töökohti võib olla, mille kasutegur on üliväike või olematu, aga mille eest palga maksmiseks tuleb meilt, ettevõtjatelt, makse sisse kasseerida. Kuidas saada kõigile neile jälile, kes niisama töötamist mängivad? Riigiaparaat vajaks igal juhul korralikku restarti, sest vastasel korral me lihtsalt ei suuda enam nii palju makse maksta kui riigil enda ülalpidamiseks vaja. Peaks tegema plaani, et kolmandik riigitöötajatest läheksid tootvale tööle, kus reaalselt saab riigile millegagi raha juurde teenida. Aga kuidas seda teha kui nad nii usinasti töötamist mängivad, et kõrvaltvaatajale tundub, et ta on üliväga hõivatud oma tööga? Keeruline.
Panen siia juurde ühe pildi tänasest. Triigi-Sõru praam on remondis, sest tõmbasid sõukruviga kusagil mööda põhja. See monstrum, milles praam ripub, toodi saarele kahekümne rekkaga ja kokku pandi seda kuu aega. Rekka kirjutan täitsa meelega kahe k-ga, sest ühega ei suuda – tean küll, et keegi tegi teistsugused reeglid, aga vot ei kirjuta ühe k-ga ja kõik – inimesel peab ikka iseloomu ka olema, eks ole :D
|
OSCAR-2019
|
||
Vahelduse mõttes avan teile oma südame ja paljastan enda tõsise haiguse nimega rasedus. Esiteks, oh jumal ma olen ikka rase ja praegu kickib in see harilik “TAHAN REMONTI TEHA!” faas. Ühest küljest ei ole ju paha, kui inimene tahab oma kodu ilusamaks teha, aga teisalt on meil vaja enne Marta tulekut ehitada valmis maja “tünniosa” (raske seletada, aga see on selline tünni kujuline jupp, mis laudise alla läheb). Õnneks laudis on juba ostetud ja suuremas osas makstud, aga seina tuleb ta ju ka kuidagi saada. Siis oleks vaja vundament ära soojustada, mille raha mul nagu pmst ka ei ole, sest see maksab sada miljonit ja kõigest sellest tulenevalt tuleb ikka sügiseks see pelletkamin ära paigaldada, sest kui soojendus üleni valmis ei saa, siis on siin talvel külm nagu hundilaudas ja mu vastsündinud laps peab külma kätte esimestel elupäevadel maha surema *loe mega dramaatiliselt*.
Niiet eelisjärjekorras siis see pelletkamin (mis maksab mitu tonni) ja mille paigaldamisega seoses tuleb natukene seinu siit-sealt enivei lammutada, mis toob mind jälle selleni, et jeee, remonti saab teha! Või noh, värvida tahaks jälle kõike, mis kätte satub.
Köök muuseas sai remondi, nii et see kannupõleng oli õnn ja õnnetus koos. Hea töömehe ja kodukindlustustega koos on mul pmst uus köök! Tegelikult on vahetatud ainult tasapind ja kõik kapiuksed ja pliidiplaat, aga see kõik muudab üldmuljet niiii palju, et tahaks juba teile näidata. Homme saab seinte plaatimine valmis ja saan ehk pilte teha ja teile enne-pärast fotosid jagada.
Kõige sellega seoses mõtlen ma pidevalt, et MA EI TOHI RAHA KULUTADA. Kaks reisi ühes kuus ei ole just rahakotisõbralik ja no võiks ju natukene kokku ka hoida. Astusin täna peale tööd Selverisse sisse, et osta endale midagi süüa ja stuudiosse komme, kui avastasin ennast kassas 160€ arvet maksmas. Noh, sest mu köök on nüüd nii valge, siis ma tahan sinna “aktsenti” tuua kollase-rohelisega, et elutuba ja köök natukene rohkem harmoonias oleks. Et siis noh… kas mul just oli VAJA kollaseid roositaimi, helerohelisi lillepotte (mis maksid kassas 10€ rohkem kui hinnasildil!!!!!!), kollaseid ombre käterätikuid ja mündirohelisi pajalappe, aga mulle lihtsalt tundus, et siis mu köök oleks niii ilus ja äkki see võtaks mu mõtted sellelt ära, et mu esik on nüüd ülejäänud koduga võrreldes nii kole ja tumepunane :D
Kas võttis? Oh ei. Ma rääkisin siin Kardole pikalt, et me PEAME esikut asap värvima, sest muidu inimesed astuvad meie koju ja näevad seda koledat esikut ja oksendavad 20 päeva jutti ja alles edasi astudes näevad, et oo milline kaunis elutuba ja köök sellele punasele jälkusele jätkub.
Mis värk mul üldse selle punase värviga olnud on? Pool maja on punaseks võõbatud :D Noh, köök enam ei ole ja kui ma vähegi suudan, siis varsti pole enam esik ka. Lihtsalt Kardo ütles, et tehku mina, mida ma teha tahan, aga ta ei kavatse mind mitte ühe keharakuga ka aidata, sest temal pole mingit huvi iga aasta meie esikut värvida, samal ajal kui mina “pesa punun”. Ma soovitasin tal hellalt siis mind MITTE IGA AASTA RASESTADA, et ma EI PEAKS iga aasta esikut värvima, aga noh, ütleme nii, et mis tehtud see tehtud ja võtku mind või vanapagan, kui mina seda esikut enne Marta sündi valmis ei saa.
Kuigi samas kui esimese korruse esik valmis saab, siis on ju ülemine esik sellega võrreldes nii kole, et äkki peaks nad kõik ühe laksuga tegema… Issand ma ei tea!
Kõige selle lõpetuseks tellisin ma uue söögilaua ja toolid, sest mulle tundub, et mul on elutoas liiga vähe kollast. Aaa… ja uued laelambid on meil kah, aga neid ma näitan siis, kui mu uus laud ja toolid tulevad, sest siis ma saan terve elutoa posti teha. Mitte, et ma praegust lauda ja tooli alles jõulude ajal saanud poleks…
Ma ei tea, kas ma näitasin, et ma sain Marile mega suure nukumaja, ma siin mõtlen, et äkki peaks oma remondihimu selle peal rahuldama ja hakkama seda tuunima nii, et paha hakkab. Aga kui ma aus olen, siis ma tean juba eos, et ma lõpuks jätaks selle pooleli ja keeraks üldse pekki, seega ma üritan ennast sellest eemal hoida.
aga see on niiiii suuur ja nii suur osa mu elutoast ja need värvid ei sobi ÜLDSE! see peaks olema… kollane… :D
Ühesõnaga, palun lihtsalt keegi siduge mind novembrini kinni ja ärge laske mul midagi osta, värvida, tuunida, parandada või kõpitseda. Ma olen haige inimene ja mul on ravi vaja. Sest noh, Santokal oli nii, et vaatasime sarja, kui ma äkki oma telefoni otsima hakkasin.
Nüüd on see kummut mul kodus, külitab rotipuuri all, et lapsed rotte vabadusse ei laseks, aga ma pole kindel, kas ta tahab, et ma ta kollaseks värviks või mitte. Arvatavasti tahab?! Tahab, eks?!
Mitte, et ma tegelikult täiega autokooli teooriaeksamiks õppima ei peaks, ma tahan selle augusti jooksul ära teha, niigi on sõidutunnid reiside ajal ootel olnud, mis nüüd kohe jälle suure hooga pihta hakkavad. Rääkimata sellest, et kirjastusega sai leping allkirjastatud ja tähtaeg on sarnaselt Martaga novembris. Kaks beebit ühe kuuga, halleluuja. Ongi rohkem beebisid, kelle jaoks remonti teha…
Ps! Ma küll ütlesin, et ärge müüge mulle midagi, aga kui kellegi on ÜLE rohelisi toataimi, siis andke pliis mulle. Mul on stuudiosse vaja :(
Ps3! Poes on eriti haige käia, sest ma ühest küljest tahaks KÕIKE ja teisest küljest ei raatsi endale 2€ kuivshampoonigi osta. “Ah, eks ma siis PESEN ennast fain!”, mõtlesin ma täna pettunult ja panin selle riiulile tagasi.
Köök nüüd, aga noh, pilt on tehtud enne, kui plaaditud sai. Minu meelest täiega ilusam! Kuigi kõik mu köögiasjad on punased, seega on mul vaja uut kassikaussi ja uut laelampi… :D
me kolisime umbes kuu aega tagasi ja asjad pole veel oma kohta leidnud, alati on midagi sättida ja teha!!!issand see on küll mu viimane kolimine, sest sellest mööbli kokkupanekust on kopp ees…
Selle kummutiga on nii, et ma soovitaks ta sul valgeks võõbata ja nt zara home’ist või telliskivi disainipoest mingid lahedad kapinupud osta, mis su sisustusega sobiks. Et kapp ei oleks liiga valge, siis tööpinna osa lihviks ära ja teeks mingi tuhmima hallika/hallikaspruuni tooniga üle.
Kuid praegune rasedus on toonud küll sulle väga toreda sisustusmaitse ja hea tuule sinu kodusse! Mulle küll meeldib!
Mulle ka meeldib uus köök. Väga ilus on? Eriti vinge on uus tasapind. Kust see saadud on või kust osta saab? ?
Olin 8kuud rase ja värvisime endal oranzi köögimööbli tumesiniseks ja olen hullult rahul ? kuigi valget värvi mööbel oli mul teine variant.
Kas on plaanis paigaldada keskkütte pelletikamin või õhkkütte pelletikamin? :) Küsin just sellepärast, et ise müün neid ja ehk saan sulle soovitada miskit, kui teil muidugi juba välja pole valitud :)
Niipalju erinevaid mõtteid ühe postituse peale. Ok jätan raha laristamisest noomimise teiseks korraks.
Mul on vaja sinu “uue kummuti” käepidemeid. Olen oma 10 aastat neid otsinud. Nimelt ostsin sarnase kummuti ja kui suvel õues seda tuunisin keerasin need eest ära. Hiljem avastasin et osad puudu. Alul arvasin et ju nad välja ilmuvad aga nüüd pole mõtet loota! Seega ma nii väga loodan et sul tekib idee sinna midagi uut ja lahedat panna. Ja mina saan sinu omad endale :)
Köögis see toru ei vaja ilmtingimata kulutusi ja katet. Pane sinna kapitsa kasvama nõelköis ja keeruta teist ümber toru veidi. Või mõni muu pikaks veniv-roniv taim.
Valge värviga sobivad kõik teised toonid. Seega kui sul on mõni punane või muu tooni aktsent . kaunistabki see kööki enamgi. Kui kõik on punane siis see akkab rõhuma.
Tundub, et sul on sama ahi, mis minul ja mul on selle ahjuga suur küss ja probleem. Pürolüüs. Juhendis oli kirjas, et peab kõik restid ja värgid ahjust eemaldama, et pürolüüsi teha. A no pekki, ma küll neid küljesiine/reste ära ei saa. Nii ongi, mul kaks aastat ahi puhastamata.. piinlik. Sul ei ole sellist jama?
Sellist ahju on pürolüüsiga ja ilma. Mul on ilma aga puhastamiseks võtan ikka küljesiinid ära. Need käivad tõmmates. Ühel pool tuleb konksuga august välja ja teiselt poolt vaja natuke tõmmata. Proovi.
Saan ka oktoobris lapse. Ja ainuke asi mis tahtsin oli elutoa remont. Aga kuna käime mehega mõlemad tööl ja teeme ise kõike, siis venis see tervelt ühe kuu pikkuseks. Ja enam ei taha ühtki remonti näha. Ainult pisikese tuba tuleb valmis seada. Aga see pole õnneks midagi hullu. Vana mööbel välja ja uus asemele. Ent kuna me vannituba on õudne (30 aastat pole remonti tehtud), siis tuleb see ka kohe otsa. Mul on aga jaks täitsa otsas. Õnneks tuleb küll vannituba ehitaja tegema, aga koristama peab ju ikka :( selles suhtes on see rasedus õudne, et tahaks nüüd KOGUAEG kuskil midagi kodus parandad. Aga vähemalt sain nüüd ilusa elutoa ?
Tean, mida sa tunned :D Alles aasta tagasi olin samas seisus. Ootasin teist beebit ja tahtsin seekord, et kindlasti saaks vana vannituba korda ja igati mõnusaks. Töö alustamine venis ja venis, mul juba raseduse lõpp käes. Aga otsustasin siiski, et parem alustagu hilja kui et üldse jääb tegemata. Vähemalt on hullem pool remondist beebi tulekuks ikka juba möödas, eks. Ja kui raske või kole see teine pool enam olla saab. Mnjah. Sai ikka küll :/ Beebi sündis nädal varem. Vannitoa remont tegi elamisest täieliku bardaki. KOlakuhjad igal pool, tolm, risu, leiuta, mismoodi ennast ja lapsi pesta… Eks lastetoas pesingi ,aga suurem suutis vanni ikka mitmel korral põrandale ümber keerata, nii et lainetas. Seda rõõmu. Ei saanud nagu üldse nautida seda imelist esimest elukuud. Ei taha meenutadagi. Aega läks, aga asja sai. Beebi oli 2kuune, kui elamine lõpuks korda sai kõik. Tagantjärgi muidugi ei kahetse. Kui sul esimene laps, siis vast see koristamine pole ka kõige hullem, vähemalt ei päterda keegi sul seal tolmu sees ega üürga nutta, samal ajal kui ise seda kaost veidi ohjata püüad :D Samas ega jah.. rasedus on rasedus, vahel on igasugune jaks ja motivatsioon end liigutada lihtsalt otsas. Meeleolud ka nagu nad on, võib päris hull masekas tulla kui see segasumm venima kipub ja nii kiirelt ei lähe kui plaanitud. Jessas, ma mäletan ma päev enne sünnitama minekut veel olin muudkui abis töömehel (ta mul tuttav, sellep), no et koristasin eest, mis vaja jne, monteerisin mööblit kokku. Lihtsalt a-p-p-i, mis pingutus see enda jaoks oli. Õhtul ma konkreetselt iga liigutuse juures ohkasin ja tõmbasin kümme korda hinge. Töömees ei näinud eriti küll mõistvat, et mida ma seal nii väga ohin ja puhin, kuna tema oli see, kes ropult tööd seal rügas. Küsis veel, et noh… Kas juba võhm väljas või, ma pole harjunud tööd tegema jms. Läksin seesmiselt närvi ja kui ma teadnud oleks, et öösel veed tulevad ja järgmisel päeval sünnitan, oleks ma talle vist midagi vürtsikat ikka ära nähvanud.
Ma mõtlesin et ma ainuke kellel iga rasedusega uuesti see “pesapunumise instinkt” tekib ikka ja jälle(ka 3s tulekul) :D
Valge on küll super!! Tahaks ka üleni valget kodu. Mitte sellep. et see mingi mooduvärk on, vaid et reaalselt on ilus, minimalistlikum, visuaalselt avaram, kuidagi helgem ja parem tunne on kohe. Ja see ammune tõde, et värviaktsente saab muu kila-kolaga palju kergemini muuta ja nende abil vaheldust tekitada, kui et iga kord uuesti elamist remontima hakata. Kui see su viimane rasedus, siis valge ainuõige valik :D Millal sul enam nii hulle remondiõinaid-põhinaid-tuhinaid tuleb :D :D
ja kuda sa saad värvida, värvihais on nii jube ju..a võib.tänapäeva ökoloogilisemad tooted pole nii hullud kui vanasti.:P
haha, mees ei salliks – meil võiks kogu maja sisustus olla ventikatorudest ja Kardo ei paneks tähelegi :D
värvist – ma ei ole ammu haisva värviga kokku puutunud, seega jah, sa vist oled mõtetega “vanasti” peal :D
Valge on väga ilus! Mina värviks kappidetaguse (ülemise) seina helehalliks, siis kaoks see plekktoru visuaalselt ära ja hall tõstaks valget mööblit veelgi paremini esile.
ma olen pidevalt mõelnud, et millega seda toru peita, kuigi Kardo sureb vist ära kui ma hakkan köögi värvimisest ka rääkima :D
Ma algul lugesin, et Anu kirjutas, et värviks helelillaks. Ma mõtlesin, oh kui hea … ma teeks ka sama moodi. Hall tõstab muidugi valge mööbli paremini esile, kontrastina mõjub ka paremini. Aga ma teeks päriselt ka helelillaks, see sobiks mu meelest nii hästi sulle sinna. Mündi ja helekollasega läheks ka hästi, ses suhtes, et ega seda lillat ju palju pole ja pigem tagaplaanil, ei jääks üldse häirima ega läheks kirjuks.
Ja mis Kardo sureb… misasja, ei sure sa midagi, unusta ära… ma tulen värvin ise need seinad ja kõik muu kähku ära mis vaja nii, et sa ei jõua virisema hakatagi ja pärast on endal ka nägu õnne täis ilusas kodus patseerida. Ja pealegi rõõmustakaid tasuta saadud töö üle eksole ;D
Ma halliks küll ei värviks. Küll aga uuriks mõnest poest, et äkki on võimalust mingi valge korpusega ära peita.
Ma ehitaks sinna toru juurde ka kapid. Teeks vb visuaalselt ka suuremaks. Kappi saaks panna näiteks moosi purke mida korra a välja vōtad jne.
Meil on valge köök pea aasta ja pean ütlema, et rohkem rahul ei saa olla. Valge köögiga tundub kõik nii avar ja mis peamine kuna valge on ise nii neutraalne siis saab seal kõrval absoluutselt iga värviga mängida. Niiet kohe kui igav või tüdinud siis tood sisse mida iganes ja mis värvi parasjagu tahad dekoratsiooni näol. Tunduvalt osavam kui köögi kappe koguaeg vahetada.
Ja No puhtuse osas ma ei tea palju peab mäkerdama, sest igat vàrvi pinda pead ju puhastama nii ehk naa. Ei ütleks et meie eelmist tumedamat kööki ei oleks nühkinud ma samamoodi.
Ma just täna arutasin mehega, et kui remondiks läheb, siis teeme valge-punase köögi. Umbes nagu see “enne” pilt. ? Aga see uus valge on väga ilus teil :) Jõudu kodu remontimisel ja kõigi oma eesmärkide täitmisel! ?
Kummut tahab küll, et ta pastelseks hästi helekollaseks värvitakse. Matt, mitte läikiv kindlasti. Mul pole kahjuks head pilti, aga helme paber roosi pildist heledam ja natuke …leebem või erksam või kuidas ma ütlen…nagu beebi
Ja need kollased roosid on hädavajalikud minu meelest ka. Ma poleks ise ka ilma nendeta sinu asemel ära tulnud.
Kardole tee üllatus ja hakka oskama ta eriti džentelmenlikke ja südamlikke komplimente vastu võtta, tee ise hommikul üks, kui ta ärkab. Vaata lihtsalt silma ja su hirmud haihtuvad ma ütlen :D ära mõtle, kuidas sa nüüd seda ütled, proovi kas nii muuseas lihtsalt tuleb välja. See on lihtsalt nii jõhker kuidas sa talle puid alla paned, kui ta sind ja teie ilusaid elu hetki meenutab :D :D täitsa koomiline muidugi, aga sa pead midagi välja mõtlema ma ütlen… muidu ma hakkan järgmine kord nutma, kui ma seda kuskilt näen :D don’t breakit please <3
Näh…ma vaatan, et lisatud link ei andnud soovitud tulemusi… see kollane paber roos ei avane otse, mingi toodete esileht või jumal teab mis tuleb lahti üldse, selle minu pandud lingi peale vajutades.
No mai tea kas viitsid vaadta ja kui oluline see sulle on, aga saadan sulle meilile ka selle õige pildi :) Kuna siia ei saa kahjuks pilte lisada.
Mina elan praegu valge köögiga ja no kunagi enam ei taha. Iga nire ja mustus on kapi ukse pealt näha. Muud ei teegi kui nuhid ja kraami. Vahel mõtlen et nii hea oleks tumedas köögis lohakas olla.
Tume köök on hullem veel kui valge, eemale tuleb kaarega hoida hoopis kõrgläikega kapipindadest, need on need kurjajuured?
Mul on tumehall, poolmatt, eritellimusel tegin. Samamoodi küürin. Õudselt on iga asi näha sh kuivanud veenire näiteks.. käejäljed (iga päev küüri neid). Meil “kapinuppe” ei ole.
Täispuidust ilma mingi kõrgläiketa või katteta vist oleks visuaalselt kõige vähem hooldust vajav.. ma arvan + kapinuppudega kapid.
Muide, mulle meeldis punane köök oluliselt rohkem su pildi pealt ja valge köögi köögipinnad on ilusad :)
Et kui plekke ei näe, siis on hea elada selle sita sees? ?? Mulle just meeldib, kui on mustus näha, siis saab kohe ära koristada.
Mul ka köök punane.. otseselt ei häiri, aga pole minu maitse. Eelmise omaniku tehtud, maksis peaaegu 5000 eur.. nagu, MIKS? Miks oli vaja raisata nii palju raha punase köögi eest..? Muidu on jumala kena korter, heledad seinad jne..aga köögikapid punased. Eks ma nüüd tellin nende kapiuste ülevärvimise vms.. üle 1400 eur läheb see lõbu maksma?.
no püha jumal, see oleks veel eriti hea! Mis kell on ennelõuna? :D Kardol homme sünna, lubasin ta õue viia :D
Mis teema selle mikrolaineahjuga on? ? Peaks olema vist integreeritud, aga on tavaline seal augus? ? Ma mitmel nii näinud ja alati mõtlen et mis toimps ?
Tead ma ei tea, mis teema sellega on :D See on tavaline mikrokas – mulle kunagi sõber kinkis selle (ma ise ei tahtnud endale koju) ja see on nii uhkelt vastu pidanud, et ei hakka nagu ära ka viskama. Aga jah, ühesõnaga, kapp tuli sellise auguga ja mikrokas tundus sinna sobivat :D
Mulle meeldib valge rohkem. Ja seda lihtsal põhjusel, et valgust on palju rohkem! See punane meenutab mingit nõukaaegset (mitte, et ma teaks :D ) vana talumaja keset metsa. Või sellist vanaaegset maja, kus elavad aastal 1960+ sündinud :D Ma ei teagi kusjuures miks :D Mitte, et see halb oleks, sugugi mitte :) Lihtsalt 2(3) lapse kõrvalt hämaras ruumis askeldada, võib muutuda ohtlikuks :D
Rasedus küll haigus pole, aga olen kuulnud, et rasedatel tekivad söögiisud erinevad. Sinul hakkab ostuhullus (isu seegi ) :D.
Nii tahaks ka pesa punuda juuu, mul 31+5 hetkel ja no ausalt ei jaksa ja enamus töid on sellised mida ma teha ei tohi, niisiis ma käin mehele nagu uni pinda et vaja enne beebi tulekut remonti teha ? Augustis kavatsen empsi abiga köögi ära värvida. Praegu siin täielik shitshow, kolisime sisse detsembri alguses,4 toaline korter kus pooltes tubades remont tehtud aga no 2 tagumist tuba hallitavad mõnusalt ja sinna ma oma jalga ei tõsta enne kui mees pole hallitust välja lõhkunud.
Mina ei salli üldse punast värvi elamises niiet teine kindlasti parem. Mul oli kunagi magamistuba punane, eelmise omaniku tehtud. Issand milline kannatus oli seal magada. Kui lõpuks remondi tegin ja kõik valgeks sai siis tundus tuba kohe suurem ja rohkem õhku ja uni oli ka parem. :)
Kas sa oleksid nõus rääkima pikemalt ka oma valikust, et miks oma elamisse just pelletkamina valinud olete?
Ikka, ma olen seda erinevat soojuse saamise võimalust pea kaks aastat uurinud, hea meelega jagan, kui kedagi huvitab :D
Maitse asi vist, aga see punane köök oli etem. Kohe jäi paremini silma ja tundus hubasem. Aga ootan siiski veel selle päris lõpp tulemuse ära. Võibolla vaip tegi hubasemaks seda punast kööki, seega nüüd pead siis ostma mingi kollaka kaltsuvaiba. Ja uus töötasapind on küll tegelikult palju ilusam, kui eelmine, aga kuidagi vähe särtsu on. Ah, mis ma siin ikka, ootan pilte, kui päris-päris valmis on. :)
No ma ju räägin, et detailid tulevad kollased ja rohelised, praeguses “pärast” pildil on kõik tühi, sest just oli remondimees ära läind :D Mulle see punane enam üldse ei meeldinud, lisaks käisid pinda kõik pisivead, mis esimene remondimees siin kokku keeras ja nüüd ilusti üle tehtud on. Aga jah, maitseasi.
Kas see esimene remondimees tegi köögi ka siis või? Tundus küll,et köök ilus ja tasapinnad õigesti pandud ☺
|
OSCAR-2019
|
||
Autoliisingu pakkujad laenud ja laenu saamine Tallinnas Tartus Narvas Pärnus Kohtla-Järvel Viljandis Maardus Rakveres Sillamäel ning Võrus ja Kuressaares. Telefon on sinuga pidevalt ning seega võimaldab smslaen raha saada ka väga äkiliste probleemide korral – näiteks kui sul peaks sõiduvahend keset teekonda katki minema ja vajad kiirelt raha sõiduki pukseerimiseks või parandamiseks. NB ma ei ole soovinud uut laenu pangastlihtsalt ütlesin miks mina seda smslaenu olen võtnud!!! Eks neid reklaame tuleb kah uksest ja aknast sissepole imeet inimesetele tehakse ajuloputust..laenuvõtmine kui hetke-emotsioon! Sms laenud võivad olla lahendus sinu rahamuredele aga sa ei tea milline sms laen on parim valik. Kinnisvaraga tagatud laen on tuntud ka kui hüpoteeklaen ning autoga tagatud laen on tuntud kui autolaen. Sageli suureneb intress ja mis veelgi kehvem tulemus – laen suureneb kuna varasem intress on nüüd samuti laenu põhiosa. Kui sul on juba Bondora konto olemas siis ta palub sul siin samal lehel edasiminemiseks sisse logida. Mõnikord võib maksepuhkust vaja olla laenu alguses kui eelmist kodu pole veel maha müüdud ja kahe laenu põhiosa ning intresside tasumine käib üle jõu. Praegu on Eestis kaks võimalust SMS-laenu saada kusjuures ainult ühega neist on võimalik suvalisele isikule kerge vaevaga laenu tellida. Ka lühiajalised kohalikus valuutas väljastatud laenud olid märtsis odavaimad Eestis kus keskmine kaalutud intressimäär oli 74 protsenti. In short no. We provide you with easy-to-use automatic investing tools that make it simple to invest through Bondora. Kuna nende väärtuse lihtne palgapäev laen võimaldab teil näha valgust tunneli lõpus. Bondoraga võid olla kindel et kõiki Sinu sisestatud andmeid käsitletakse kiirelt ja turvaliselt. Muidugi laenuvõtjad peaksid arvestama ka sellega et need laenud viivad kõrged intressimäärad tavaliselt $ 15-20 iga $ 100 palju suurem kui pangalaenude või krediitkaartide. Meie võtsime kolm aastat tagasi kiirlaenu kinnisvaratagatisel korteri remondiks – 10 000 eurot. Kui rikastub Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu siis see tähendab vaid üht – rikastuvad kõik Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu liikmeks astunud korteriühistud ja ei keegi muu. Laenu refinantseerimine on olemasoleva laenu või laenude asendamine ühe sobivamate või kasulikumate tingimustega laenu vastu. Ülejäänud 400€ jääb sulle limiidile alles ning seda saad kasutada siis kui võetud laen on tagasi makstud ning vajad taas raha. Ja mõned krediidiühistute teeb suuri laene ainult siis kui nad renoveerimiseks. Korteri- ja elamuühistu võib ise otsustada kas ta soovib kasutada käendust laenu võtmisel et kindlustada end makseprobleemide vastu. Laenud RateMe.ee. Regulaarsete tuludena lähevad arvesse lähevad töötasud ettevõtlustulud teenusetulud üüri- ja renditulud preemiad peretoetused alimendid stipendiumid pensionid ja eripensionid. Erandi võite teha vaid juhul kui olete kindlad et suudate laenu varakult tagasi maksta ja ennetähtaegse tagasimakse tasud on väiksemad kui tulevaste laenumaksete intressisumma. Kui taotled laenu interneti teel siis vastuse saad koheselt oma arvutiekraanile. Kui kõik vajalikud dokumendid on korrektselt ette valmistatud siis on korteriühistul laenu taotlemine suhteliselt lihtne. Uued lühiajalised ja pikaajalised laenud Tamsalus Otepääl Kilingi-Nõmmel Karksi-Nuial Lihulas ja Mustvees. Ma peaaegu kaotanud lootuse kuni sõber nimetatud minu väga usaldusväärne laenuandja nimetatakse pr Belinda kes annavad tagatiseta laene $ 450.000 USD vähem kui 24 tundi ilma rõhu või stress intressiga vaid 2%. Ma olin väga üllatunud kui ma kontrollisin oma pangakonto saldo ja leidis et number i kohaldatakse saata otse oma kontole viivitamata. Kuigi kõik mis läbi intereti tehtav on arvestatavalt riskantne reputatsiooniga saidid ja kiirlaenu firmad on endale loonud turvalised võrgustikud mis lasevad Sul turvaliselt laenu taotleda ilma kusagile minemata. Eestis on teatavasti esinenud mitmeid juhtumeid kui inimesed on oma maksevõimet üle hinnanud või puutunud kokku oma andmete väärkasutusega. Põhiline tõus tuli tänu sellele et septembris suurendasin oma positsioone Twinos ja Mintoses mille laenud oktoobris tegidki oma esimesed tagasimaksed. Seejärel helistatakse müüjale ja öeldakse et kogemata kanti üle rohkem raha ning palutakse ülejääk tagasi maksta. Kinnisvara tagatisel antakse laenu tähtajaga kuni 10 aastat; kui on aga tegemist uue kinnisvara ostuga siis on tähtaeg kuni 15 aastat. Pea meeles et kuigi investorid on tasude ja halbade laenude mahakandmise järel teeninud MoneyZeni abil raha välja laenates investeeringult tootlust intressimääraga enam kui 15% aastas siis on investorite raha investeeritud kõrge riskiga. Tulemused on igati ootuspärased – laenud mis ei ole viivises hinnastatakse üldiselt kallimalt ning mida väiksem on juurdehindlus seda paremini laenud üldiselt kaubaks lähevad. Paljud kannatavad ja vajavad abi et parandada oma elatustaset paljud on töötud ja vajavad rahalist abi et alustada äri paljud vajavad rahalist abi et puhastada oma arveid ja võlgu. Sinu poolt makstav kogusumma tuleb 732958 eurot ning laenu tagasimaksete summa 727958 eurot. Pean korteriühistu esimehe ja juhatuse liikmete tööd keeruliseks ja mitte kõigile sobivaks. Laenu antakse tähtajaga kuni 10 aastat (kuni 15 aastat – uue kinnisvara soetamisel).
|
OSCAR-2019
|
||
Me ei kasva samaaegselt, kronoloogiliselt. Kasvame ebaühtlaselt – ühes dimensioonis oleme küpsed, teises mitte… Me oleme mitmekihilised. Anaïs Nin
Täiskasvanuikka on suhtutud kui suhteliselt stabiilsesse perioodi, mil täiskasvanu rakendab oma teadmisi, oskusi ja võimeid ning haridussüsteem valmistab inimese selleks perioodiks ette. Uuemad teaduslikud käsitlused pööravad tähelepanu täiskasvanu arenemisvõimelisusele läbi elu ning peavad seda üheks täiskasvanu tunnuseks.
Uuemad teaduslikud käsitlused pööravad tähelepanu täiskasvanu arenemisvõimelisusele läbi elu ning peavad seda üheks täiskasvanu tunnuseks.
Arengut võib määratleda kui kvalitatiivset muutust. Arenguteooriad keskenduvad muutuse eri tahkudele – füüsilisele, emotsionaalsele, kognitiivsele, kõlbelisele, usulisele arengule. Kuid on ka lõimivaid arenguteooriad, milles arengu eri tahke käsitletakse koos, vastastikuses mõjus.
Üheks lõimitud arengukäsitluseks on üleminekute teooria (transition–theory), mis on kujunenud elukäigu ja arengu seoste uurimise põhjal.
Inimese elukäik kujuneb elusündmuste ja rollide järjestusest. Eluüleminek (ka siirdeperiood) on elusündmuste ja rollidega seoses kogetud muutuse periood. Eluüleminekuga muutuvad täiskasvanu suhted, rutiinid, arusaamad ja rollid. Eluüleminek võib olla arengu eeldus, erineval arengutasemel inimesed tulevad eluüleminekutega erinevalt toime.
Liitumine kogudusega tähendab täiskasvanu jaoks üldjuhul olulist otsust ja muutust – õpitakse tundma usu aluseid, kogudust, enda rolli kristlasena ja kogukonnas, see kõik kujundab eeldusi uuteks suheteks (uus kogukond), arusaamadeks (kristliku usu põhitõed, väärtused, identiteet) ja rutiinideks (palve, jumalateenistus) jne.
Täiskasvanu elukäiku võib jagada tinglikult eaperioodideks üleminekute mustrite alusel. Näiteks on ootuspärane elukaaslase leidmine ja laste sünd varases täiskasvanueas. Üleminekumustreid ja pinget üleminekuteks kujundavad kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid. Samas võib lääne ühiskonnas täheldada elukäikude mitmekesistumist ja individualiseerumist, mis võivad üleminekupinget vähendada ning ülemineku mustreid muuta.
Varane täiskasvanuiga (eluaastad 18–39) on iseseisvumise, vastutuse võtmise ja püüdluste aeg, kus oma teadmisi ja oskusi kasutatakse kutsetee kujundamiseks, elupartneri leidmiseks ning perekonna loomiseks. Kõnealust eluperioodi iseloomustab energia üleküllus, kuid ka vastuolulisus ja stress. Tuleb langetada olulisi otsuseid seoses perekonna, töö ja elustiiliga. Suhtlemine sõprade, kolleegide ja elukaaslasega on oluline otsuste tegemise mõjutaja.
Keskeas (40–64) kohanetakse muutuva eluperspektiiviga – pool elu on läbi – ning mõtestatakse uuesti perekondlikke (nt laste lahkumine kodust, vanemate surm) ja tööalaseid suhteid, sest tuntakse, et veel on võimalik teha muutusi.
Keskiga iseloomustab ka individuatsiooniprotsess (C. G. Jung) – isiksuse areng, keerukustumine. Individuatsiooniprotsessis leitakse tasakaal sisemiste vajaduste ja väliste nõuete vahel ning oma mina konfliktsete osadega. Näiteks mööndakse enda varju (enda ebameeldivat, pimepoolt), animat (naiselikku-emotsionaalset poolt) ja animust (mehelikku-ratsionaalset poolt) ning kogetakse uut tervikutunnet.
Individuatsiooni vajadus loob keskeas ja hilises täiskasvanueas võimaluse usuliseks arenguks, sest ollakse valmis ümber orienteeruma vaimse-sisemise kogemuse olulisusele ning soovile uurida ja integreerida isiksuse unarusse jäänud külgi.
Üleminek võib täiskasvanu elus olla seotud laste lahkumisega kodust, mis võib luua eeldusi uute suhete tekkimiseks – nt sõpruskondadeks, kellega ühiselt midagi ette võetakse – ja uute arusaamade kujunemiseks.
Hilises täiskasvanueas (alates umbes 65. eluaastast) kohanetakse pensionile jäämise, lähedaste kaotuse ja oma muutuva tervisliku seisundiga. Seoses läheneva surma tunnetusega on olulised ka elu mõttega seotud küsimused.
85-aastane naine jagas, kui raske tal on toime tulla paljude lähedaste ja sugulaste surmaga. „Kõik on läinud ja mina ei osanud aimatagi, et elan neist kõigist kauem… Nii raske on leppida vanadusega.“ Ta leidis tuge oma järeltulijatelt, kuid suhted olid piiratud – lapsed ja lapselapsed käisid tööl ning elasid kaugel, mistõttu nad jõudsid harva teda külastama. Koguduses oli tal aga võimalik luua uusi tähenduslikke suhteid.
Täiskasvanu elus toimuvate üleminekute märkamine võib anda koolitajale informatsiooni täiskasvanu vajaduste kohta, millega õppe kavandamisel ja läbiviimisel arvestada.
oodatavaks – oodatud, tõenäoliselt aset leidvad elusündmused, milleks saab ette valmistuda (lapse sünd, ametikõrgendus);
ootamatuks – sündmused, mida ei ole võimalik ette näha ja mida ei osata oodata (usu tähenduse muutumine, haigestumine, töökoha kaotus, ootamatu süüdimõistmine, katastroofi läbielamine, lotovõit vmt);
Üleminekul kogeb täiskasvanu pingelisi muutusi, mis sisaldavad ühelt poolt lahti laskmist: vanadest suhetest, rollidest, arusaamadest, rutiinist ning teistelt poolt uuega toimetulekut: uue situatsiooni mõistmist, tähenduse omistamist, omaks võtmist ja ellu integreerimist ehk toimetulekut. Kohanemisel kujundatakse uusi ressursse ja tähendusi. Toimetulekut ja kohanemist toetab täiskasvanu avatus uute väärtuste, ideaalide ja enesemääratluse suhtes – julgus senistest seesmise turvalisuse allikatest lahti lasta.
Õppimine toetab eluüleminkuid, võimaldades kujundada uusi ressursse (väärtusi, hoiakuid, teadmisi, oskusi, strateegiaid…). Mida rohkem on täiskasvanu ümber õppimise võimalusi, seda enam ressursse on võimalik kujundada. Üleminek võib viia arenguni kui toimub kvalitatiivne muutus minas ja kogemusele tähenduse omistamise viisis ning kohanemisvõimelisuses – tulevaste üleminekutega toimetulekus. Kõige enam arengupotentsiaali on ootamatutes üleminekutes, kuna nendeks ei ole erinevalt oodatavateks ette valmistatud.
Koolitajal on võimalik luua tingimusi uute ressursside, tähenduslike ja elumuutvate kogemuste kujunemiseks ning arenguks. Õppes saavad täiskasvanud üleminekuks vajaminevaid ressursse märgata, kujundada ja proovida, et tulla üleminekutega edukamalt toime.
Milline mõju on üleminekul täiskasvanu elule (tema suhetele, rutiinidele, arusaamadele ja rollidele)?
Kriitilised elusündmused viivad täiskasvanu usuliste küsimuste ja usulise kasvuni, eriti kui mitmed olulised elusündmused satuvad samasse perioodi. Usk võib olla oluline ressurss, kuid ka takistus keerukamate üleminekutega toimetulekul. Eluterve usk aitab inimesel elu ja iseendaga toime tulla 4.
Üleminekutes puututakse kokku ebakindla tulevikuga, paljude olukordadega, mida väliselt kontrollida ei ole võimalik – näiteks ei saa olla kindel, et jäädakse terveks, et valikuid saadab edu, et teised tajuvad inimest positiivselt jne. Olukorra tõlgendus mõjutab inimest valima kas adekvaatsemaid või vähem adekvaatseid toimetulekustrateegiaid, nende põhjal kujunevad toimetulekuviisid. On võimalik, et näiteks kiuslikus olukorras valdavad inimest hirm ja enesehaletsus, kui aga on võimalik olla avatud ja aktiivne, mõtestada toimuvat väljakutsena, siis viib see sisemise kasvamiseni – näiteks avastatakse, et nüüd on endas ruumi taeva jaoks, tekivad ressursid, et õnnistada neid, kes tekitavad probleeme, ning seeläbi suhelda inimestega teisest vaatenurgast, st uuel viisil, aktiivselt.
tähendusele ja mõtestamisele suunatud toimetulekuviisid, milles olukorda mõtestatakse usu kaudu kas kasulikuks, Jumala karistuseks või kurjuse ilminguks;
kontrollile suunatud toimetulekuviisid, milles otsitakse probleemile lahendust aktiivselt Jumalaga koostööd tehes, passiivselt oodates, aktiivses Jumalale alistumises, otsides-oodates Jumala imet, sekkumist või tegutsetakse enda jõul Jumala sekkumiseta;
Jumala lähedusele suunatud toimetulekuviisid, milles otsitakse Jumala armastuse ja hoolimise kinnitust, orienteerutakse usulistele tegevustele, usulisele puhtusele või usulisele rahulolematusele, aktsepteeritava käitumise piiride märgistamisele;
teiste ja Jumala lähedusele suunatud toimetulekuviisid, milles otsitakse tuge vaimulikelt või koguduseliikmetelt, pühendutakse abistamisele, väljendatakse rahulolematust vaimulike või koguduseliikmetega;
elumuutusele suunatud toimetulekuviisid, milles otsitakse usust abi elusuuna leidmisel, pöördumise-radikaalse elumuutuse läbitegemisel või andestust-rahu, et pöörduda ära vihast, kibestumisest ja hirmust.
Armu võib näha kui lisaressurssi 6, mis võimaldab inimesel areneda ühelt astmelt teisele, kui tema enda isiksuslikud ressursid on puudulikud. Armule keskendudes on fookuses pigem suhe Jumalaga kui intellektuaalne areng. Kristliku usu aluseks võib pidada kohtumist sündmusega, isikuga, mis annab elule uue suuna. Usk on esmalt suhe Jumalaga ning Jumala arm on terve identiteedi kujunemiseks ja alalhoidmiseks vältimatu. Usuline identiteet on seotud personaalse identiteediga ja kui mina on haige, siis kannatavad ka usuline ja personaalne identiteet. Arm ei sunni mina tegutsema ega asenda selle funktsioone jumalikega, kuid armu tervendav mõju on avada mina varjatud ressursse eesmärgipäraselt toimima.
Kristlik õpe on armuvahend, keskkond, milles inimene saab omandada ressursse toimetulekuks üleminekutega. Koguduse õppes on võimalus märgata inimest, tema elutegelikkust ja vajadusi, toetada tema arengut ja suhet Jumalaga. Inimese areng on seotud pigem individuaalse elukäigu kui koguduse tegevuskavaga, mistõttu üheks oluliseks küsimuseks on, kas kogudus kohtub inimestega nende elusündmustes ja mõistab sellest lähtuvalt ka oma tegevust.
Usuline areng ja küpsus on kristliku elu siht, mille üheks toetajaks on kristlik haridus. Usuline küpsus on üheltpoolt loomuliku arengu käigus kujunev, kuid teisalt ka aktiivselt ja teadlikult pürgitav. Usuline küpsus hõlmab mitmesuguseid aspekte: mõtlemist, mina arengut, sotsiaalsete oskuste arengut, emotsionaalsete konfliktide ületamist ja kõlbelist arengut.
oma kutsumuse järgimine – elu Jumala rahva liikmena konkreetses sotsiaalses, kultuurilises ja ajaloolises kontekstis;
arenev usk, mistõttu on võimalik uskumusi, tundeid, veendumusi, hoiakuid ja käitumist sügavamalt mõtestada;
toimetulek läbikukkumise ja frustratsiooniga, realistlik inimlikkuse tunnetus nii isiklikul kui kollektiivsel tasandil.
Usk võib olla inimese elus oluliseks loovaks teguriks, kuid võib ka inimese arengut takistada. Küpse kristlase usk on seostatud tema elu mitmesuguste valdkondadega, võimaldab korrastada elu ja väärtusi ning leida paremaid lahendusi eluprobleemidele.
Usuline areng ei alga täiskasvanueas, vaid juba lapsepõlves, selle mõistmine võib aidata arengusihte paremini seada. Tänaste Eesti täiskasvanute kokkupuude kristliku usu ja kogudustega ei pruugi aga alata lapsepõlves ega teismeeas, usulist kogemust võidakse saada alles täiskasvanueas. Samuti võivad täiskasvanud puutuda kokku religioosse ja vaimse mitmekesisusega – erinevate religioossete praktikate, kogemuste, uskumustega. Kuidas see mõjutab usulist arengut, on jätkuv uurimisteema. Eesti elanikkonna vaimulaadist annab ülevaate raamat „Astu alla rahva hulka“ 8.
Usulisse arengusse võib suhtuda mitmeti. Seda võib tunnetada hirmutavana („kaob ära tõeline usk“) või vajalikuna (inimesele on omane pidev eneseületuse soov, lõpetamatuse tunne). Usulist arengut võib kirjeldada läbi mitmesuguste metafooride: pöördumine, teekond, kasv, uussünd, surm, revolutsioon (vaata ka õppimise eesmärke).
Usulist arengut võimaldab mõista Fowleri käsitlus 9. Peatume eelkõige Fowleri käsitlusest lähtuvalt võimalustel, mida õppes täiskasvanu arengu toetamiseks teha saab. Fowler ei kujundanud oma teooriat kristluse kontekstis, vaid käsitles usku laiemalt – kui elu raamistavat narratiivi, väärtuste keset.
Täiskasvanud võivad olla oma usulises arengus müütilis-sõnasõnalise usu astmel – lihtsal, selgel, pealispindsel ja ühetähenduslikul tasandil, kus lood-narratiivid annavad mõtlemisele, tundmustele ja väärtustele sisu ning võimaldavad toimuvaga kohaneda. Loogilised arutelud ei paku siis üldjuhul huvi. Uskumusi võetakse sõna-sõnalt, must-valgelt (näiteks kõlbelisel tasandil silm-silma vastu), usk ei ole loogiline – mõtestatud seoseid ei otsita. Õppes on sel juhul kõnekad narratiivid, mis võimaldavad tunnete ja mõtete seostamist ning oluline on jätta ruumi ka imestamisele ja imele.
Sünteetilis-konventsionaalsel astmel väljendatakse usku suhestudes ja suheldes teatud mõtteviisi ja selle kandjatega ning täidetakse usulisi kombeid. Kantakse ideoloogiat, kuid sellest ei olda teadlik, samuti ei tajuta, et see on valik. Sellel astmel on tähenduslik oluliste teiste heakskiit (kui minu koguduses nii räägitakse…, siis nii see on; kui Piiblis on nii öeldud, siis…). Usutakse nii, nagu kõik teisedki usuvad. Teistmoodi mõtlejaid tajutakse teistsuguste inimestena. Kogudust nähakse idealiseeritult, perekonnana. Jumalat nähakse sõbra, kaaslase, isikliku reaalsusena, kellega suheldes ollakse sügavalt mõistetud ja väärtustatud. Õppes on võimalik toetada sotsiaalseid suhteid ja samas hoida neid reaalsuses, sest idealistlik nägemus kogukonna harmoonilisusest võib tõrjuda olulisi küsimusi ja eristumisvõimalusi. Suhete nurjumine (näiteks pettumine usulises eeskujus) võib muuta usu ebastabiilseks. Võimalik, et tekib kalduvus mõelda teistega ühtviisi. Kriitilist perspektiivi oma usulise mõtlemise suhtes välditakse, tavaks saanud usu küsitavaks muutmine võib tekitada ärevust. Enamik täiskasvanuist on sellel usu astmel.
Individualiseeruva-refleksiivse usu astmel on usuline mõtlemine seotud ideede sügavama mõtestamisega, hakkab kujunema isikupärane, eristuv usuline mõtlemine. Maailma tajutakse keerukama ja mitmepalgelisemana kui eelmisel usulise arengu astmel. Võetakse vastutus oma uskumuse ja elustiili eest – inimene tunneb, et ta vastutab selle eest, milliseid väärtusi, uskumusi ta kannab. Suures osas võib niisugust mõtlemist pidada demütologiseerimiseks – enda uskumusi ja praktikaid hakatakse kriitiliselt mõtestama. Osadus ei pruugi olla atraktiivne, kuid teisalt on oht, et inimene kujuneb üksildaseks või uhkeks ning toetub liigselt iseendale ja usu ratsionaalsele poolele, hülgab instutsionaalse usu. Õppes on sellel astmel täiskasvanu jaoks oluline argumenteeriv, mõtestamisele suunatud lähenemine. Ühine Jumala teenimine või palve võib pakkuda ratsionaalsele poolele tasakaalustust.
Konjunktiivsel (siduva) usu astmel kujuneb tasakaalustatud, mitmetahuline tervik emotsioonide, teadmiste, traditsiooni ja paradokside vahel. Tasakaalu kujundatakse loovas ja teadlikus vastandite vahelises pinges. Eelmise astme ratsionaalsust ja enesekesksust peetakse ülehinnatuks ning võetakse vastu alandlik perspektiiv, end tunnetatakse vähem enesekindlana. Nostalgiliselt võidakse tagasi pöörduda sümbolite, lugude ja suhete juurde. Teiste perspektiive väärtustatakse. Kujuneb soov olla dialoogis erinevate teistega, sh ka teiseusulistega. Panustatakse maailma paremaks muutmisse, ootamata teatud kindlaid vastuseid. Kujuneb tunnetus Jumalast kui saladusest, mida ainult mõistusega hoomata ei saa. Üldjuhul jõutakse konjuktiivse astmeni keskeas või hiljem. Õppes on võimalik pakkuda võimalusi erinevate perspektiivide ja nende piiride mõistmiseks, dialoogiks, tähenduslikeks ja sügavateks kohtumisteks teistega (ka gruppidega), üllatuslikeks avastusteks, korda lähevad ka koostöine panustamine-teenimine kogukonnas-ühiskonnas ja selleks väljundite otsimine.
Universaliseeriva usuni jõuavad üksikud. Usk on isetu suhe Jumala ja tema looduga, mis väljendub kasvavas pühendumises kõrgemale, universaalsele eesmärgile – õiglusele ja armastusele. Oluline on hoida inimest eneseohverdamise ja ärakasutamise eest.
Näide sünteetilis-konventsiaalselt astmelt individualiseeruv-refleksiivsele usulisele mõtlemisele üleminevast noorest täiskasvanust.
Teivi on noor naine, kes on kasvanud konservatiivse vabakoguduse keskel. Ta on olnud teismelisena pühendunud kristlane, tema pöördumine leidis aset noortelaagris. Teivist kujunes üks koguduse noortejuhtidest.
Seoses lähisuhete kujunemise ja ülikooli astumisega on ta hakanud küsimusi esitama. Küsimused lähtuvad seksuaalsuse teemast, mida on arutatud noorteõhtutel, ning filosoofiakursusest, kus on arutletud religioossuse üle. Kui ta on püüdnud neid küsimusi oma koguduses arutada, on tekkinud pinged ja üks sõpradest on küsinud, kas ta on oma usu kaotanud. Teivi on püüdnud selgitada, et tema küsimused ei tähenda usu hülgamist, ta vaid soovib, et tema usk oleks sügavam ja isiklikult läbitunnetatum kui lihtne, küsimusteta õpetuse aktsepteerimine. Ta on otsustanud otsida endale hingehoidja, kes aitaks tal nende küsimustega tegeleda ja mitte võõranduda sõpradest.
Mis on sinu usuelus kujunenud kõige püsivamaks ja mis kõige muutuvamaks aspektiks? Mille järgi saad öelda, et sinu usk areneb?
Üleminek kindlapiiriliselt must-valgelt usult keerukamale ja mitmetahulisemale võib olla usulises arengus värskendav kogemus, aga võib tekitada ka ebamugavust. Näiteks võib inimene näha oma lapsepõlveusku tugevama ja tõelisemana ning sellest lähtuvalt võib kujuneda süütunne, sest julgetakse küsida ja näha teisi perspektiive. Toimunu tunnustamine täiskasvanule iseloomuliku arenguna võib süütunnet leevendada.
Eluüleminekud on elukäiguga vältimatult kaasnevad protsessid. Täiskasvanute õppes koguduse kontekstis puutume kokku täiskasvanutega, kes on eri vanuses, seotud erinevate üleminekute ja arenguülesannetega. Üleminekuga aitavad toime tulla isiklikult tähenduslikuks saanud ressursid. Areng avaldub täiskasvanu toimetuleku ressurssides ja kohanemisvõimelisuses – kuivõrd edukalt, adekvaatselt üleminekutega toime tullakse.
Õppe sihiks on toetada inimesi, kus iganes nad oma usuteel on. Õppes saavad täiskasvanud üleminekuks vajaminevaid ressursse märgata, kujundada ja proovida, aktsepteerida iseend ja olusid, olla uudishimulikud ning paindlikud ning seeläbi üleminekutega edukamalt toime tulla.
Täiskasvanu arengu ja küpsuse mõistmine võimaldab toimuvat mõtestada, õpet kavandada, mõtestada ja hinnata – kuivõrd on inimene leidnud sügava ja adekvaatse suhte Jumalaga, kuivõrd loovalt panustab ta suhetesse, järgib oma kutsumust ja areneb, kuivõrd on inimese usk seotud tema elu mitmesuguste valdkondadega, võimaldab tal korrastada oma väärtusi ja leida eluterveid lahendusi probleemidele.
Pilli, E. (2005). Terviklik elukestva õppe kontseptsioon Eesti protestantlike koguduste kontekstis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. & Lehtsaar, T. (2013). Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. ↩
Jõks, E. (Toim.) (2012). Astu alla rahva hulka: artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist. Tallinn: Eesti Kirikute Nõukogu. ↩
|
OSCAR-2019
|
||
Honduras on ideaalne sihtkoht ookeanimõnude nautijale. Selle maa rannajoone pikkus on 820 km. Õhu- ja veetemperatuurid on aastaringselt väga kõrged ja väga sarnased. Ranniku lähedal on imekaunis korallriffi vöönd. Hondurasele kuuluvate Bahia saarte lähedal võib kohata afaliine, hiid-sarvikraisid, papagoikalasid, vaalhaisid jne. Delfiinidega koos ujumist pakutakse ka teenusena. Ideaalne on paik ka snorgeldajatele ja sukeldujatele.
Hondurases on jätkuvalt kõrge bioloogiline mitmekesisus. Näiteks kasvab seal enam kui 6000 nimetust soontaime, sh enam kui 600 liiki orhideesid. Seal võib kohata ka enam kui 700 liiki linde, 250 liiki roomajaid ja kahepaikseid ning 110 liiki imetajaid. Hondurase kirdeosas asuv Río Plátano Biosfääri Kaitseala kuulub oma tasandikuliste vihmametsadega UNESCO maailmapärandi nimistusse juba 1982. aastast. Hondurases võib leida vihmametsasid, pilvemetsasid, mangroovisalusid, savanni ja mägimaastikku.
Hondurase lääneosas, Guatemala piiri lähedal asub kuulus Copán, mis kunagi oli maajade riigi pealinn. Umbes 25 km2-l võib Copánis kaasajal näha mitmesuguseid arhitektuuri vaatamisväärsusi alates keerulistest skulptuuridest ja detailiderohketest kivinikerdustest kuni hieroglüüfidega pikitud treppseinani ja trepp-püramiidini.
Honduras asub Kesk-Ameerikas, peamiselt 13. ja 16. põhjalaiuse vahel. Enam kui pool Hondurasest on kaetud metsaga. Kõrgeim punkt asub peaaegu 2,9 km kõrgusel merepinnast. Vaatamata suhteliselt väikesele pindalale on Hondurases mitu klimaatilist regiooni. Kariibi mere äärsetel tasandikel on niiske troopiline kliima koos püsivalt kõrgete temperatuuride ja suure suhtelise õhuniiskusega. Selles piirkonnas sajab sisuliselt aastaringselt. Vaikse ookeani tasandikel on samuti troopiline, kuid mõnevõrra kuivem kliima. Temperatuurid on ka seal aastaringselt kõrged, kuid novembrist aprillini kestab kuivem periood. Maa keskosas asuvatel mägialadel on troopiline kõrgmäestiku kliima, kus keskmised temperatuurid kõrguste kasvades vähenevad. Enam kui 2 km kõrgusel merepinnast võivad öised temperatuurid langeda vahel ka alla nulli.
Nii Kariibi mere- kui ka vaikse ookeani tasandikel on päevased keskmised temperatuurid aastaringselt 28°C ja 32°C vahel. Vaikse ookeani ääres on kõige kuumem kuu aprill. Maist septembrini on tänu vihmadele keskmised temperatuurid natuke madalamad, kuid kõrge suhteline õhuniiskus muudab selle perioodi raskemini talutavateks. Kariibi mere äärsel tasandikul erinevad teistest kuudest detsember ja jaanuar, mil võib ilmneda mõnepäevaseid tugevaid põhjatuuli koos suhteliselt järsu õhutemperatuuri langusega. Pealinna piirkonnas (ca 1000 m merepinnast) on kõige külmem kuu jaanuar, mil keskmine päevane temperatuur on 25°C. Kõige soojem kuu on seal aprill, mil päevane keskmine temperatuur on 30°C. Merevee temperatuur Hondurase lähedal on õhutemperatuurile väga sarnane. Aastakeskmine merevee temperatuur on 28°C.
Kariibi mere äärsetel aladel sajab aastas 2200 – 2500 mm. Mägedes varieerub aastakeskmine sademetehulk suhteliselt ulatuslikult. Pealinna piirkonnas sajab aastas keskmiselt 1000 mm. Mägedes ja vaikse ookeani ääres sajab valdav enamus perioodil maist septembrini. Raskete vihmadega võib madalamatel aladel tekkida mudalaviine.
Honduras paikneb Kariibi mere tornaadode ja troopiliste tormide piirkonnas. Viimane väga tõsiste tagajärgedega tornaado ründas Hondurast 1998.a. Orkaanide oht on augustist novembrini.
NB! 2009. aasta juunis toimunud riigipöörde tõttu on olukord riigis ebastabiilne, vaatamata sellele, et 2010. aasta jaanuaris astus ametisse uus valitsus. Hondurases korraldatakse aeg-ajalt meeleavaldusi ning streike. Igasuguseid rahvakogunemisi on soovitav vältida, sest need võivad muutuda vägivaldseteks.
Nicaragua piiri lähedal asuvad märgistamata miiniväljad, mistõttu neis piirkondades reisides on soovitav kasutada kogenenud reisijuhi teenuseid.
Kuritegevust esineb enam suuremates linnades ning Kariibi mere rannikul asuvatel saartel. Pimedal ajal liikumist on soovitav vältida.
Narkootikumidega seotud kuritegude arv on suurenenud kogu riigis ning seetõttu on ametiasutused võtnud kasutusele karmimad meetmed olukorra kontrolli all hoidmiseks.
Hondurase seaduse kohaselt tuleb kanda kaasas passi, kuid piisab ka pasi koopiast, Sularaha ja pangakaardid on soovitav hoida eri kohtades. Lisaks ei ole soovitav kanda kaasas väärtesemeid.
Seaduserikkumistest tulenevad karistused on karmid. Uimastite omamise, tarbimise või nendega kaubitsemise eest karistatakse vabadusekaotusega.
Autoga sõites on soovitav hoida uksed lukus ja aknad suletud. Liiklusõnnetusse sattudes tuleb alati oodata politsei tulekut ning arvestada asjaoluga, et tõsisema vigastuse puhul on politseil õigus võtta vahi alla mõlemad õnnetuses osalenud autojuhid. Võtke kindlasti ka teise juhi andmed, numbrimärgist ei piisa.
Liinibusse on soovitav võimaluse korral vältida. Bussid on halvasti hooldatud ning juhid ei hooli liikluseeskirjadest. Õnnetusi juhtub tihti ning nende tagajärjed on tõsised. Linnade vahel sõites on soovitav kasutada turistidele mõeldud luksusbusse.
Tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta lääneriikide omale ning haigestumise korral on soovitav pöörduda erakliinikusse. Erakliinikud asuvad vaid suuremates linnades. Hondurases on suur risk haigestuda sääskede levitatud dengepalavikku jamalaariasse. Enne reisile minekut on soovitav konsulteerida reisimeditsiini kabinetiga, milliseid vaktsineerimisi tuleks eelnevalt teha ja kuidas võimalikke terviseriske vältida. Lisaks on soovitav teha reisikindlustus.
Hondurasesse reisides on oluline meeles pidada, et piirkonnas esineb orkaane, maavärinaid ning üleujutusi.
Orkaane esineb sagedamini juunist novembrini. Enam informatsiooni orkaanide kohta saab maailma meteoroloogiateenistuse kodulehelt http://severe.worldweather.wmo.int/
Viimane suurem maavärin oli Hondurases 28. mail 2009, mil maavärina tugevuseks mõõdeti 7,1 palli Richteri skaala järgi. Soovitav on tutvuda Punase Risti soovitustega, kuidas käituda maavärina korral http://www.redcross.org/www-files/Documents/pdf/Preparedness/AreYouReady...
Globaalsest soojenemisest tingitud meretaseme tõusuga, võib see saar tulevikus maailmakaardilt kaduda.
Reisisoovi korral peab arvestama, et see on maailma üks kõige isoleeritumaid paiku - tema lähimalt naabersaarelt Samoa'lt on sinna 20 tunni pikkune meretee.
Selle tõttu on seal säilinud Okeaania põline kultuur, kus kohalik rahvas elab väga primitiivselt ülikitsastes tingimustes.
Küprose saare keskosas asuvad mäed sobivad hästi nii mägironimiseks kui ka mägijalgrattasõiduks. Hulk erineva raskusastmega liikumisradasid mägironijatele ja jalgratastega liikujatele on spetsiaalselt tähistatud. Küpros on aga ideaalne paik ka jalgsi matkamiseks. Muuhulgas võib külastada kolme objekti, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse – need on Troodose piirkonna Bütsantsi aegsed ja Bütsantsi ajastu järgsed kümme rikkalikult ehitud kirikud ja kloostrid, Edela-Küproses asuv Paphose linn (legendide kohaselt sündis seal lähedal Aphrodite; Vana-ajal oli see linn Aphrodite kultuse keskus); samuti Edela-Küproses asuva neoliitikumi aegse Khirokitia küla (välja on kaevatud 48 hoonet, mis moodustavad kunagisest külast väikese osa) varemed.
Juhul, kui Eesti kodanik soovib Küprosele elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates. Teades juba Eestis olles Küprosele jäämist pikemaks perioodiks võib lisainfot küsida ka Küprose saatkonnalt Helsingis.
Turvalisuse tagamise eesmärgil võidakse kontrollida isiku reisidokumendi või teise isikut tõendava dokumendi olemasolu, piiripunktides autoga piiri ületades on võimalik, et autos teostatakse põhjalik läbiotsimine.
Kui Teile pakutakse tööd Küprosel, siis tutvuge kindlasti töölepingu tingimustega ning veenduge, et kõik on teile üheselt arusaadav. Kindlasti tuleks tingimuseks seada tagasisõidupileti ostmine tööandja poolt. Täpsemad soovitused välismaale tööle suundujatele leiate: http://www.vm.ee/?q=et/node/4836
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus interneti vahendusel pakutakse naissoost isikutele tasuta lennukipileteid (paraku ainult üheotsa pileteid) ja tööd Küprosel. „Tööks“ on enamasti abiellumine Küprosel asuva kolmanda riigi põgenikuga. Selliste pakkumiste käigus lubatakse sinna meelitatud isikule, et Eestis ei saa keegi abielust teada ning pakutakse kopsakat tasu abielu sõlmimise eest. Kumbki neist lubadustest ei vasta tõele. Välisministeerium saab Küprose võimudelt sellekohast informatsiooni ja sõlmitud abielude kohta tehakse kanne Eesti rahvastikuregistrisse. Algselt lubatud tasu kahaneb tavaliselt minimaalseks ning hiljem on selliste abielude lahutamisega seotud kulutused kordi suuremad. On olnud juhtumeid, kui Eesti kodanikud esitavad Küprosel abiellumiseks valeandmeid oma perekonnaseisu kohta Eestis. Selline tegevus on Küprose seaduste järgi karistatav ja võib lõppeda vanglakaristusega.
Küprosel pole ronge ega metrood. Linnade vahel liiklemiseks on kasutusel bussid ja linnadevahelised taksod. Linnas sõitvad tavataksod linnade vahel ja maapiirkondades ei liikle.
Linnas opereerivaid taksosid saab tellida või püüda tänavalt, neil on kohustuslik omada ka taksomeetrit, mida maal sõitvatel taksodel pole. Öötariifid on kallimad ja kehtivad kellaaegadel 20.31 – 6.00. Pühade ajal lisandub tasule veel 1,15 C£.
|
OSCAR-2019
|
||
Tahaks mainida, et artikli pealkiri, pildi alune tekst ning vahepealkirjad, mis võivad Ringi liikmetele ja reisil käinutele kohatud tunduda, ei ole minu, vaid hoopis toimetaja vaimusünnitused.
2. oktoobril asus Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi lustlik reisiseltskond kollase Taisto bussiga teele ida poole, eesmärgi saada osa Venemaa metsikust loodusest ja eluolust. Täpsem reisisihtpunkt oli Mari EL, Eestist poole väiksema pindala ja elanike arvuga Vene Föderatsiooni vabariik.
Kogu reisiplaan oli mõeldud lahtise ja vabana. Et ikkagi mõnda lisavaatamisväärsust leida, võtsime vahetult enne väljasõitu ühendust Erikuga – ühe Marimaa kultuuriministeeriumi töötajaga, kes oli kunagi Eestis kõrgkoolis õppinud. Erik lubas meile midagi välja uurida.
Pärast kolm päeva kestnud sõitu jõudsime Joškar-Olasse, Mari EL-i pealinna. Seal ootaski meid Erik, kes oli meile omanäolise reisiplaani välja mõelnud.
Bussist kostis suur ohe, kui peatusime väikese Kuznetsõ küla kultuurimaja ees, kus meile juba trepi peal laulis ja tantsis tervituseks kohalik rahvakultuuritrupp. Vastuvõtt oli niivõrd soe, et tekitas paljudes meie reisigrupi inimestes kohmetust. See ei jäänud muidugi viimaseks korraks seda tunda. Meile etendati ning saime ise osa niidumaride traditsioonilistest pulmamängudest, tantsudest ja lauludest.
Järgmisel hommikul tegime Kuznetsõ küla koolis väikese ettekande Eestist ja tutvustasime eesti regilaulu ja rahvatantse. Koolilastele pakkus muidugi kõige rohkem huvi meie Taisto buss.
Kuna Erik meile täpselt oma plaane ei avaldanud, oli meie üllatus suur kui peatusime suursuguse Šeremetjevo lossi ees, mida ka meie endi esialgne reisiplaan pidanuks vaatama viima, ja meile teatati, et täna ööbite siin. Olime ju planeerinud ja harjunud magama lageda taeva all ning sööma lõkke peal panges tehtud tatraputru. Meie eluviisid tundusid kohalikele veidi veidrad – tulevad Euroopast rikkad inimesed ja reisivad niimoodi. Eriti kuna oktoobris on Marimaal juba päris jahedad ööd ja hommikuti olid tõesti telgid härmaga kaetud.
Meie endi arvates oli reisi ajastus ideaalne, sest kollased kaasikud maalilistes Volga jõe orgudes jätsid kustumatu mulje. Siiski usun, et Marimaale tasub minna igal ajal, sest külalislahkusega seal kokku ei hoita.
Niisiis 2. oktoobri hommikul kell 7 hakkab meie lustlik reisiseltskond õppehoone Vanemuise 46 eest Marimaa poole sõitma.
Igal reisisellil paluksime teha väikese ettekande (15-20 minutit) omal valikul tehtud teemal. Teema võiks siiski olla reisiga seotud. Võite pidepunkte haarata reisiprogrammist, aga sobib kõik, mis on maride või Venemaaga seotud ja mida arvate kasulikuks infoks teistelegi jagada. Et vältida teemade kattumist, siis paluksime oma teema postitada selle sama sissekande kommentaariumisse.
Tutvume reisiseltskonnaga, räägime Marimaast, tutvustame esialgset reisiplaani, jagame üksteisele nõuandeid Venemaal reisimise kohta jne.
Viisataotluse sisse andmiseks antud aeg on kahjuks möödas. Kui kellelgi tõesti juhtus, et ei saanudki taotlust sisse anda, siis võite veel proovida esmaspäeva hommikul Oikumena Tartu büroosse(Fortuuna 1) minna. Esmaspäeval (21.09) hommikul/lõunal liiguvad passid Tallinnasse Vene saatkonda.
Kohale tuleks minna koos passi ja pildiga (korralik passipilt valgel taustal). Muud viisaga seonduvad küsimused lahendavad nemad. Viisa maksumus on 670 krooni. Lisaks maksab reisikindlustus 52 krooni. (kokku 722 krooni).
Ringi traditsiooniline bussireis on hakkamas toimuma 2.-11. oktoober. Lähme Marimaale Volga jõge vaatama.
Toetudes eelnevatele negatiivsetele kogemustele, leiti, et grupiviisast riskivabam oleks, kui igaüks ise endale viisa hangiks.
Pakun, et Tuule Martin võiks selle postituse juurde seda nimekirja aeg-ajalt uuendada. Ringi kodukas on maas, sinna sihukest registreerimise asja praegu panna vist ei saa...
Tuul, mismoodi selle viisa taotlemisega on? Kust kõige lihtsam on taotleda, mida seal küsitakse ning kui palju maksab ja kui ruttu valmis saab? Äkki saad avalikult oma kogemusi jagada?
Aastast 2006 kui ma viimati vene viisat taotlesin on asjad edasi liikunud ja on muutunud ka viisa taotlemise kord EL liikmetele. Varem minu mäletamistmööda ei nõutud niisugusi asju nagu: Millisesse ametiasutusse suundute, sõiduteekond (asustatud punktid),vastuvõtva turismifirma nimetus ja referenti number.Ja kes veel ei tea, siis 2007 seadusemuutatusega kadus EL liikmetele ka kiirviisa vormistamise võimalus.
Ja mis puutub Hendriku "kuused-pulgad" vastusesse, siis vevalt nad sõiduteekonna ise välja mõtlevad. Ma arvan, et läbitavad linnad võiks nn kokku leppida, et kui piiri peal kontrolliks läheb, siis ei juhtuks, et osa bussirahvast läheb Kaasanisse ja osa Piiterisse vms. MHO.
Ääremärkus: minu nimi -- Karin Ojamäe -- on nimekirjas 2x. Mul ei ole siiski plaanis teisikut kaasa võtta. :P
Triin teeb ettekande sotsiaalmajanduslikust olukorrast Marimaal. Keegi võiks veel mõnel teemal ettekande teha.
Mina räägin natuke Marimaa ja soome-ugri kirjandusest Arvo Valtoni andmeil ning ühest Venemaa reisikirjast aastast 1865. Mul on veel ühes Heinrich Veromanni Pihkva oblasti linnulugemisseikluste jutt ja mõned vene filmid (Baskerville´de koer, Agra aare, Kolm musketäri).
|
OSCAR-2019
|
||
Nagu te mäletate, siis juhtus Kätul selline väike apsakas elus, et ta haaras pahaaimamatult mu elektrilise veekeedukannu ja pani selle kuumale pliidile. Selles mõttes, et noh, ikka juhtub õnnetusi ja ega ma ausalt öeldes ka pahane ei olnud. Mis ma ikka inimese peale kuri olen, ega ta meelega teinud ja pealegi on mul *trummipõrin* KODUKINDLUSTUS. Minu oma on Swedbankis ja on mind miljon pluss üks korda hädast välja päästnud. Kellel veel miskipärast ei ole, siis soovitan soojalt teha, sest õnnetus ei hüüa tulles. Või noh, ma ei tea, äkki teie olete nii ebakobad ja hoiate oma vara paremini kui mina, aga ma olen korduvalt pea põlvili taevaisa selle kingituse eest, nagu selleks on kodukindlustus, tänanud. Nõnda ka sedapuhku.
Ma muidugi nii suure värgiga kodukindlustuse raames tegelenud polnud, tehnikaga on nii olnud, et viin selle ostukohta, nemad teevad ekspertiisi+fotod ja mina edastan need kindlustusele. Nüüd aga öeldi mulle, et mul on vaja mingi firma hinnapakkumist ja hävitatud asjade ostutsekke. Olgem ausad, ei ole mul 5a tagasi ostetud pliidiplaadi tsekki ja tasapinnad ja värgid ostis nagunii toonane töömees. Nii ma neile ütlesingi ja õnneks sellest siiski suurt numbrit ei tehtud, öeldi ainult, et otsige firma, kes teile hinnapakkumise teeks ja andku ma nii palju pabereid kui alles on.
Üritasin seda firmat googeldades leida, aga no tee või tina, ei osanud leida. Siis postitasin hädise abipalve FBi seinale ja nõnda soovitaski Gellu mulle Rectus Wood firmat ja nõnda ma neile kirjutasingi, lisasin ka pildid, et aru saada, kui hädas ma olen.
Eriti feil on see, et nagu te pildilt näete siis tagaseina ja vasema küljeseina taustplaat on erinevad. St vasemal küljel oli uhiuus klaas, mille ma tellisin. Nimelt kunagi kööki valides ja “kokku pannes” ei osanud ma mõelda, et ka vasemal küljel võiks olla taustsein. Nii oli seal ainult kapisein, mis ajaga pliidilt tulenevast kuumusest katki läks. Tellisin sinna peale siis klaasi, mis jõudis seal olla mingi… nädal? Enne kui kogu see kammajaa juhtus. Takka targemaks, nagu öeldakse. Nüüd seisab see uhke klaasitükk mul terrassil, kui kellegi vaja olema peaks :D
Igatahes – piltidelt pole ka väga näha, et see köögi tasapind on kuni kraanikausini vedelat plastikut täis ja kuna rikutud said mõlemad plaadid, siis käiski Rectus Woodi esindaja mul kodus, mõõtis kõik üle ja tegi hinnapakkumise, mille pank loetud päevadega vastu võttis. Nagu ma aru sain, siis mõnikord on lausa vaja kolme firma hinnapakkumist, aga ju siis see pakkumine oli nii mõistlik, et rohkem vaja ei olnudki.
Siis aga hakkasin mina mõtlema, et samas see punane meeldis mulle ENNE täiega, aga nüüd tundus ta kuidagi liiga rõhuv ja käis täitsa pinda, et kui keegi siin juba ehitab, et äkki muudaks siis rohkemat? Mul see endine töömees polnud ka kuigi head tööd teinud – silikoonitud oli lohakalt jne, mis kõik ajaga vägagi silma kriipis.
Mul käis peas sada varianti: et telliks Ikeast täitsa uue köögi, siis see, et telliks tasapinna musta ja köögikapid jätaks ikka punaseks. Siis et kapid hallid ja taustasein ja tasapind mustad. Siis, et taustsein hall ja kapid valged, halli tasapinnaga. Siis aga hakkasin mõtlema, et põrandat ma ju vahetama ei hakka ja ma pean mõtlema, mis sobiks tumepruuniga. Täitsa aus olles soovitas firma ise mulle ka, et mis nemad arvaksid, et sobida võiks ja lõpuks jõudsime koos arusaamale, et tellime ainult uued kapiuksed, jätame vanad kapikäepidemed ja tasapinna teeme põrandaga sama värvi. Näidiskataloogis oli üks, mis tundus mulle põrandaga üsna sarnane, seega valisime selle. Taustseinaga oli see, et ma mõtlesin, et see võiks hele olla, aga veits tekstuuri kuluks ka marjaks, siinkohal sain inspiratsiooni mingist FBi sisekujundusgrupist, kust säärast “tellistest” seina nägin. Ma ise olin siis Santorinil, aga saatsin Kardo pildiga Decorasse, kust ta plaadid koju tõi.
Töö käis selles mõttes “osade kaupa”, et alguses viidi minema kõik meie kapiuksed. Seda siis selle pärast, et need nupud ja ühenduskohad töökojas lahti lammutada ja uute külge paigutada. Ühe nädalavahetuse elasime kapiusteta, aga noh, mis seal ikka. Siis läksin mina Santorinile ära ja kui ma tagasi tulin, siis oli köök nii kaugel, et uued kapiuksed ja tasapind olid paigas, ainult plaatija Vaskorehitus.ee‘st ei olnud veel käinud. Tema tegi oma tööd kaks päeva. Esimesel päeval paar tundi ja teine päev vuukis, ehk siis üleeile sai kõik lõplikult valmis, jeeee!
Meenutuseks siis, et enne oli köök selline (otsisin TUND AEGA pilte köögist, aga no kas on võimalik, et see ongi see üks ja ainus pilt mu köögist mis ma teinud olen? Ei usu, aga no ei leia ka):
Ma lugesin Kardole sõnad peale, et ta neid ilusaid ombre kollaseid rätikuid jumala eest ei kasutaks, et muidu need lähevad koledaks. “Tundub jumala tavaline materjal, mis see ombre olema peaks?” küsis ta vastu. Nagu… kes ei tea, misasi on OMBRE :D Pildil pole hästi näha, aga rätikud lähevad valgest kollaseks. See, mu sõbrad, on ombre. :D
Pajalapid ja -kinda leidsin Selverist. Koos ombre rätikutega. Kardo tahab neid sealt kogu aeg rippumast ära võtta, et tal olla ees, aga no mind ei huvita, need SOBIVAD sinna.
Siin pildil on näha, et üks alumise liistu jupp on panemata (täna tullakse ja pannakse), aga ma ei mallanud pildi tegemisega oodata.
Uus kaunis tasapind ja meie köögiaken, mille aknalaual kasvavad maitsetaimed ja poolsurnud kollased roosid, mis on ostetud vaid köögile värvi andmiseks:D
Rohelisse seebidosaatorisse panin nõudepesuvahendi, sest meil on seda nii suur pudel, mis kraanikausi serval just kena ei ole. Võiks ju seebi ka spets dosaatorisse panna, aga see Dermosili totsik on minu meelest piisavalt kabe, et kõlbab näidata küll.
Mulle tegelikult üldse ei meeldi see nõudekuivatus… rest? Kauss? Mis iganes, aga no ma pole veel otsustanud, et mis selle asemel olla võiks? Kätule kinkisin ükskord selle (link), ehk peaks endale ka ostma. Samas tahaks endale kuldset saada, vot sellist (LINK), aga sealt Eestisse tellimine maksab üle 20€, mida ma eriti ei raatsi, ainult juhul, kui keegi minuga koos tellimust teha tahab ja postikulu omavahel jagada. Anyone?!
Kapi peal olevad kunstlilled panin sinna lihtsalt selle pärast, et see nii tühi ei tunduks. Päris taimed sureks seal vast valguseta ära, aga Ikea kunsttaimed ajavad asja kenasti ära.
Täna saabus meile ka viimane element – lamp. Eelmine oli tulipunane ja ei sobinud nüüd kohe üldse kööki. Õnneks sõbranna töötab mul Lumen Art poes ja saatis mulle kaks pilti, et neil kaks uut lampi ja just kollased. Üks mulle meeldis ja nõnda saigi valik suht kiiresti tehtud. Ainult 50€ miskit (ja kui nende FBi lehte laigid, siis 5% alla ka). Ma oleks võinud muidugi oodata lambi ostuga, sest juuli lõpus tulevat neil laomüük, kus lambid “kommihinnaga” on, aga ma tahtsin KOHEMAID saada. Seega tõi Kardo selle täna ära ja riputas lakke ka. Mulle tulemus meeldib, no kohe VÄGA! Püsiks see köök iseenesest nii korras kah…
Vot selline ta mul nüüd on – mulle meeldib ja no KÕVASTI rohkem, kui eelmine köök. Nii… mis järgmiseks ilusaks teha saan, ah?!
Panen praegu suvalised lingid, sest esiotsa loeb see, mis mõõtmetega on plokk ja milline stiil sobib ja sa suudad raudselt enda stiiliga sobivamad asjad valida, aga põhimõtteliselt näidukaks:
Mul on kodus must köök, igatahes väga tume on kui mitte just päris must. Kui valge oleks tellinud siis oleks meil väga “kliiniliseks” läinud, nüüd on hea kontrast.
Niii ilus tulemus! Mul on samuti punane köök ja nii tüdunud olen sellest. Kui saladus ei ole, siis palju plaatimine-vuukimine maksis? Peaks ka selle töö ette võtma.
Köök on ilus ja hele, aga minu arvates üldse mitte sinulik! Sa oled ju värvide armastaja, miksid neid julgelt ja tulemus on tihti väga hea. Aga see valge köök on kuidagi liiga steriilne ja ma ei kujuta seda kombot: selline puhas-valge köök, mäkerdamise eas lapsed (seda nad ju teevad hoolega) ja sina, kes sa üsnagi pohhuistlikult suhtud koristamisse! Kardan, et varsti sa igatsed oma värvilist kööki taga, mis sobis minu arust sinu kodusse ülihästi. Ja oli väga hubane.
miks ma peaks su arvamust pahaks panema :) minu värviarmastus ongi valge köögi põhjus – mulle meeldib osta värvilisi asju ja kahjuks värvilises ruumis värvilised asjad = juudi jõulupuu
Kas kapi otsas kunstlilled? Tundub nii värskendav, meil hunnik kingitud alkot mida keegi ei joo… Lilled tundub palju puhtam ? ja kust uksed pärit?
sul ei ole pohui, mis teised su kodusisustusest arvavad? et kohe tormad välja vahetama, sest võhivõõrale, kes neverever su koju ei satu, ei meeldi ? :D hehe
Ausõna käisin poolte kommentaaride peale ja arvasin et iga teone ütleb sulle “selle nimi on laisk Liisu”
Mind huvitab hoopis puhtpraktilisest vaatepildist see lamp, et kuidas see valgus jaotub, kas nii, et kogu ruum on valgust täis ja “tuli” paistab silma või siis tuba valgust täis, aga lambipirnist tulenev otsene valgus otseselt silma ei riiva?
Köök on palju-palju mõnusam kui enne ! NIi palju helgust ja ruumi :) Suht kitsas ja väike ruum tundub niigi, see punane kitsendas seda veelgi.
Ega sa juhuslikult hinda ole nõus avaldama? Väga kena on, ja tahaks endalgi teha, aga pole ettekujutust, palju võib maksma minna..
Vau! See on tõesti mega kena! Ja pole üldsegi nii kallis, kui arvasin. Oleksin pakkunud mingi 4-5. Aga väga ilus tulemus :)! Iga kord kui ma ikeas käin, siis ma vaatan neid kööke, need on niiiii kenad.. sul ka väga põhjamaine nüüd:)
no nii mõnuus köök.. ma olen nii kurb nüùd igakord kui oma kööki astun.. aga pole mõtet üürimajja mingit meeletut kallist uut kööki ka teha, sest aasta pärast nagunii uuesti kolimine jne..
“Kardo tahab neid sealt kogu aeg rippumast ära võtta, et tal olla ees, aga no mind ei huvita, need SOBIVAD sinna.”
Aga kui pliidiplaat jälle kuum on ja pajakindale ja lapile kogemata pihta minna, siis võib jälle õnnetus juhtuda ju :(
Tõesti-tõesti on uus köök palju ilusam ja hubasem! Minu arust sinu soov sinna osta kuldne nõudekuivatusrest ei sobi. Kraanikauss ju hall ja kappide käepidemed ka samas toonis ja külmkapp ja muu köögitehnika, seega see kuldne rest kohe üldse kokku ei läheks muude asjadega ja ei suldanuks ühte köögiga, aga see on puhtalt minu nägemus. :)
Ilusam kindlasti kui enne, aga minu kiiks on see, et mulle ei meeldi eriti hele mööbel. St vale on öelda, et ei meeldi. Lihtsalt see ei meeldi, et hele näitab mustust nii hästi välja ja määrdub kergemini jne. Seepärast näiteks olid punased kapid mu arvates ilusamad. Aga sina elad seal ja peamine et sulle meeldib :)
Mulle väga meeldib see plaaditud sein,kas need päris plaadid v mingi muu materjal.Nägin pinterestis sarnast seina,aga olid mingist pehmest materjalist hoopis.Mul köögiremont kohe tulemas ja tahaks väga sellist seina endale ka :).
Sisekujunduse peale on sul tõesti annet. Ilus helge köök. Kui metallresti tahad pihustiga värvida, siis osta Hammerite värv ehituspoest. Neid on nii pihustiga kui väikese purgiga saadaval ja need ongi veekindlad ja ei lase roostetama minna.
Palun jaga infot, kust selle halli põrandakuivataja ostsid? Ma juba kuu aega otsin ehituspoodidest, aga kusagil ei ole õiget (kahe teravikuga kummiga).
Aga muidu Kardol on õigus, süttivaid materjale ei tohiks pliidi kohal hoida, kui pannil õli süttib siis lähevad need pajakindad ka põlema ja siis ilus köök jälle nässus:D
Haigelt ilus köök! Tahaks ka sellist, hea, et eeskuju nüüd olemas, ei pea ise midagi nuputama, lähed poodi ja ütled: palun üks Malluka köök mulle :D
Mis seal nii haigelt ilusat on? Kena ja valge, töötasapind ja põrand harmoneeruvad normaalselt. Ära nüüd sellest vasikavaimustusest lolliks mine!
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Päevaleht avaldab esmakordselt Eestis poolsada nõuannet, kuidas võlgnik saaks end juba tänasest alates ise aidata.
Pool aastat kiirlaenude teemal kirjutanuna olen kogenud, et kõige suurem puudus on võlaorjuses virelejatel lihtsatest nõuannetest, kuidas saada hakkama olukorras, kus raha pole, aga võlausaldaja nõuab oma osa.
Tõsi, ajakirjanduse tõhusa teematõstatuse tulemusel käib üle Eesti viimaks võlanõustajate koolitamine. See aga ei välista selgete ja lihtsalt järgitavate käitumisjuhendite hädavajalikkust.
Olete senini hakkama saanud, saate ka tulevikus. Laenamise asemel säästke. Kui siiski otsustate laenata, siis meenutage vanasõnu “Võlg on võõra oma” ning “Laenuleib ja laastutuli, need ei kesta kaua”.
Kui otsustate laenu võtta, kaaluge eri pakkumisi, uurige meediast ja tuttavatelt pakkujate tausta, selgitage, mis probleeme on laenajail tekkinud.
Arvutage täpselt välja, kui suur on võimaliku laenu intress, s.t kui palju lisaraha kulutate laenu võttes. Kui protsendi arvutamine tekitab raskusi, küsige abi sõbralt või koolis käivalt lapselt. Laenukalkulaatori leiab finantsinspektsiooni leheküljelt www.minuraha. ee. Seal on palju muidki kasulikke nõuandeid.
Lugege laenuleping otsast otsani läbi, täpsustage segased kohad laenufirmaga. Pidage meeles, et leping on täitmiseks.
Kui aga olete nüüdseks laenude tagasimaksmisega jänni jäänud, siis teadke, et võlaorjusest saate lahti vaid hoolega säästes. Peate olema valmis muutma kardinaalselt oma elustiili, et mitte aastate kaupa vireleda. Õppige loobuma.
Säästmise ja kokkuhoiu puhul maksavad arvud, mitte emotsioonid. Isegi kui millestki olulisest on hingeliselt raske loobuda, suruge tunded maha. Laenufirma soovib tagasi saada oma raha, mitte teie tundeid.
Miljonit te ei võida, rahalaeva ei saabu, dollaripakk ei oota teel. Ime võite luua vaid ise ennast muutes, ise end võlakoormast välja vedades.
Ainus võimalik ime on tõesti see, mille saate ise luua võlakeerisest vabanedes. Uskuge, inimesed on tulnud välja märksa hullematest olukordadest.
Ka laenufirma võib kogemata või pahatahtlikkusest teha arvutusvigu teie kahjuks. Kontrollige kõik üle. Hea tava kohaselt ei tohi võla viivis ületada võlasummat.
Esmakordselt jänni jäänuid tabab soov tasuda uue kiirlaenuga vana laenu. See ei lahenda probleeme, vaid süvendab neid. Kuue kuuga võib tuhandekroonisest võlast saad üheksatuhandene.
Kui laenu tagastamisega tekib probleeme, teavitage kiiresti laenuandjat, püüdes saavutada mõistlikke tingimusi või maksepuhkust.
Pole mõtet vassida, kui räägite laenukontorile oma raskustest. Nad on kokku puutunud paljude teiesugustega ja tunnevad vale ära. Pigem näidake igati välja, et soovite laenudest vabaneda, selle nimel tegutseda.
Laenukontori sõimamine, neile ropu või halvustava sisuga sõnumite ja meilide saatmine ei vähenda laenukoormat, küll aga rikub suhteid.
Kui olete lubanud mingil päeval maksta või kontakti võtta, tehke seda kindlasti. Või selgitage laenufirmale vähemalt, miks te ei saa seda teha.
Ärge lülitage telefoni välja, ärge jätke sõnumitele ja kirjadele vastamata. Ärge muutke postiaadressi. Teid leitakse nagunii üles, aga selle aja jooksul on võlasumma oluliselt kasvanud. Kui satute Krediidiinfo võlglaste nimekirja, on teie maine tükiks ajaks määritud.
Hoidke alles kõik laenufirmast saabunud kirjad ja/või tehke neist koopiad. Sama kehtib teie vastuste kohta. Neist võib olla abi oma õiguste kaitsmiseks.
Kui kogu summat tagasi maksta ei jõua, makske osade kaupa. Nii talitades kirjutage maksekorraldusele ilmtingimata “Põhikohustus, leping nr…”, mis tähendab, et tasute põhivõlga, mitte intressi.
Püüdke kiirlaen vahetada mõnes pangas pikaajalise laenu vastu, millel on oluliselt väiksem intress. Abi võib anda internetikülg www.intress.ee.
Rääkige tööandjaga, kes võib aidata laenu kustutada või teha avansilise makse, kui olete väärt töötaja. Rääkige tuttavatega, lähedastega, paluge nõuandeid. Suhelge internetifoorumites. Kui arvate, et teie andmeid on kurjalt kasutatud, pöörduge keskkriminaalpolitsei rahapesubüroo poole.
Kuna te nagunii ei tunne kõiki seadusi, pöörduge võlgadesse sattununa viivitamatult sotsiaaltöötaja või võlanõustaja poole. Võib vaja minna ka psühholoogi abi.
Mitmetest kohtadest üle Eesti saab küsida tasuta juriidilist nõu. Kohtus on riigipoolne advokaat garanteeritud.
Rääkige vanemate inimestega, kuidas nad sõja- ja Nõukogude aja kitsikuses elasid ja lapsed üles kasvatasid.
Muidu tõstetakse teid korterist välja. Küll aga tasub kaaluda korteri väiksema vastu vahetamist, vajaduse korral ka oma eramust loobumist ja korterisse kolimist pikaajalise virelemise asemel.
Ja rohkem juur- ning puuvilju, mis pole nii kallid kui liha. Kasvatage ise kartuleid. Käige turul, kaubelge hinda alla. Makaronidieet pole ka paha, kui see ei muutu eluaegseks. Odavalt saab teha putru. Nälgida ei tasu. Vältimatud ravimid pole koht, kust kokku hoida.
Vaadake kriitilise pilguga kodu üle, püüdke maha müüa kõik mittevajalik alates mööblist ning lõpetades raamatute ja kodutehnikaga. Kui vaja, tuleb müüa ka auto ja mobiiltelefon. Tasuta kuulutustelehtedest võib abi olla. Kindlasti müüge laenuraha eest ostetu, sest tegelikult pole seda vist vaja. Küsige, kas vanematel või lastel pole asju, mida müüa laenukulude katteks.
Kui lülitate mittevajalikud lambid välja, ei lase raadiol, televiisoril ega arvutil tühja mängida ja ooterežiimis seista, hoiate kokku. Kahetariifse elektriarvesti kasutamine ja elektripliidi plaadi väljalülitamine enne toidu valmimise lõppu on veelgi olulisem. Pesu pesemine mitte masinaga, vaid käsitsi ja märg lapp tolmuimeja asemel säästavad samuti.
Käige jalgsi või sõitke bussiga auto asemel. Kui on jalgratas, kasutage seda. Kui sõber sõidab autoga vajalikku suunda, minge kaasa. Ka “hääletamine” võib aidata.
Kui arvutita hakkama ei saa, ostke mõnetuhandene odav riist. Kui olete loobunud muust meelelahutusest, võib kaaluda internetiühenduse allesjätmist, kui seda on vaja tööks. Internet annab ka uudiseid ja meelelahutust. Saab ka telerit vaadata, mis annab võimaluse televiisor maha müüa. Kaabeltelevisioon on luksus.
Taaskasutuskeskustest ja second hand’i poodidest võib saada kitsa aja üleelamiseks vägagi korralikke riideid. Mõnikord jagab sotsiaalabi ka tasuta riideid.
Kui hinnalisi asju müüa ei raatsi, on võimalik kasutada pandimaja. Kalkuleerige, äkki on see kasulik.
Rääkige sõpradele ausalt oma olukorrast, paluge annetusi. Oma looga meediasse minnes võite, ent ei pruugi saada mingit rahasummat. Aga kindlasti saate kommentaatoritelt hulga negatiivseid emotsioone.
Kui eelmainitud nõuannete järgi talitades tekib kas või pisike sääst, makske see kohe laenufirmale ära. Kui panete säästuraha kõrvale, võib see lennata tuulde või kuluda tühjale-tähjale.
Oluline on ka sissetulekute suurendamine. Küsige töövõimalusi igalt sõbralt-tuttavalt, tuletage meelde käsitöö- ja pillimänguoskused.
Kui välismaal töötamisele lisandub veel askeetlik elu ja odav toit, on võimalik teenida rohkem kui Eestis. Kui välismaal töötada ei saa, hankige teine töökoht Eestis.
Et mitte depressiooni langeda, otsige tasuta kontserte ja näitusi, aga ka kohtumisi-arutelusid. Neid leiab igast Eestimaa paigast.
Avalikud internetipunktid ja raamatukogud on nende jaoks, kes vajavad infot või meelelahutust, kuid ei saa parajasti selle eest tasuda.
Teinekord saadavad kiirlaenufirmad pikaajalistele võlgnikele ähvarduskirju lubadusega nad vangi panna jms. Üldjuhul pole need juriidiliselt korrektsed. Küsige taas nõustajailt või juristidelt nõu, kuidas edasi talitada.
Kui saate võla tõttu kohtukutse, minge kindlasti kohale, võtke kaasa kõik dokumendid, rääkige oma probleemidest. Muidu langetatakse teile rahaliselt kahjulik otsus vaid ühe osapoole ütluste järgi.
Tuhanded ja tuhanded inimesed üle ilma elavad palju raskemates tingimustes kui teie. Siit ilmast lahkumine jätab teie probleemid lähedaste õlule. Seega – enne kui otsustate, helistage Eluliinile 655 8088 või usaldustelefonile 126. Sealt annavad nõu erikoolitusega spetsialistid.
Lõigake või printige see kirjutis välja, lugege vähemasti kord nädalas üle ja küsige endalt: kas ma olen teinud kõik enesest sõltuva, et võlaorjusest võitjana väljuda? Kas olen täitnud vähemasti kümmetki punkti? Uuel nädalal püüdke võtta üks punkt lisaks.
Läheb aega mis läheb, aga ükskord olete võlgadest prii. Siis jagage oma rõõmu ja kogemusi nii sõprade kui ka avalikkusega. Teie tublidest ponnistustest on teistelgi palju õppida. Teie kogutud tarkus tuleb teistelegi kasuks. Kõigest hoolimata – elu on ilus!
Käesolev nõuannete kogum on kokku pandud poole aasta pikkuse töö ja ligi poolesaja inimesega suhtlemise viljana. Tänan teid, enam kui saja murekirja kirjutajad, finantsinspektsioon, justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, juristide liit, Tallinna sotsiaaltöö keskus, Võru linnavalitsus, Harju maakohus, LHV foorumis osalejad, Toeta.ee internetikülg, Placet Group OÜ (SMSMONEY), OÜ AR Partnerid (Kiirlaenukeskus), BIG, AS KEK Elekter ja paljud teised.
Autor on tänulik igasuguse vastukaja eest, et materjali tuleviku tarvis veelgi paremaks muuta. Helistage 322 3487, kirjutage rein.sikk@epl.ee või Tallinna 15, Rakvere 44306, EPL-i esindus.
|
OSCAR-2019
|
||
«Ma pole ju Eestis esimest korda,» ütles mari rahvalaulik, 25ne õbluke Anna Mišina. Viimati sel suvel, et Tartu ülikooli doktoriõppesse dokumente anda. Tal elab siin onu ja on juba hulk tuttavaid Tartus Pauluse koguduses. Hõimupäeval, 20. oktoobril saab seal kuulda Anna hingestatud, natuke minoorset laulu. Tartusse õppima saabus ta tänu hõimurahvaste programmile, mis pakub soome-ugri hõimuvendadele-õdedele pärast kodumaal kõrghariduse omandamist doktoriõpet Eestis. Anna ...
14. oktoobril tähistati Brüsselis aasta möödumist päevast, mil seal alustati regulaarsete eestikeelsete jumalateenistustega. Jumalateenistus eestlaste kirikliku kooskäimise paigaks saanud Rootsi kiriku kogudusemajas kujunes eriti pidulikuks, sest ristiti kolm ja leeritati viis eestlast. Jumalateenistuse viisid läbi peapiiskop Andres Põder ja praost Jaan Tammsalu, organistiks oli kohalik Wouter Verheyden. Vaimulikud olid Belgiasse sõitnud juba päev varem, et läbi viia ...
Vanadel majadel ja vanadel inimestel on meile palju jutustada. Hea on, kui need jutud saavad üles tähendatud ja vanad hooned täita oma otstarvet meie elus. Seda kõike leiab Avinurmest, kus 2003. aastast elavad Kaidi ja Rene Alberi oma lastega. Avinurme kirikul ja pastoraadil oleks paljugi pajatada. Siinsete vanade perekondade nagu Kallavuse, Ambose, Habakuke, Oja, Toominga või Rohtmetsa järeltulijad teavad rääkida oma pere liinis säilinud pärimust, kuidas siinsesse paika ...
Elevus ja hasart kütsid tulevase Tartu Peetri kooli hirmkülmi ruume, kui kogudus pidas esimest kunstioksjonit, millega koguti raha kunagise kooli taastamiseks. Lõikustänupühal täname Jumalat kordaläinu eest, õnnistame leiba, aga ka pakume aiasaadusi, näputööd või muud müügiks, et saadud tulu kasutada kogukonna hüvanguks. Nii tehti ilmselt paljudes paikades möödunud pühapäeval. Päeva kordaminekuks oli Peetri kogudusele appi tulnud Eesti Leivaliit, kelle esindajad osalesid ...
Kel huvi hoida oma kulgemine palverännakule omastes raamides, sellele saab soojalt soovitada Tartu Ülikooli-Jaani koguduse pakutavat palverännuprojekti Via Livonica (kaart fotol). «Alustada saabki oma retke Tartu Jaani kirikust, mis on kui uks profaansest maailmast sakraalsesse, tavaelust sisemistele otsinguradadele,» selgitab Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja Triin Käpp, kes koos muusikajuht Elke Undi ja juhatuse esimehe Juhani Jaegeriga ettevõtmist veab. Mõte ...
EELK diakooniahaigla hospiitsosakond on tegutsenud juba kümme aastat. 6. oktoobril võõrustas diakooniahaigla hospiitsosakonna toetajaid, partnereid ja sõpru ning vabatahtlikke Eestist, Norrast ja Soomest. 7. oktoobril, rahvusvahelisel hospiitspäeval kogunesid mälestusteenistusele need, kes on hospiitsosakonnast oma lähedase viimsele teele saatnud. Diakooniahaigla juhataja Jelena Leibur sõnas, et kui kümme aastat tagasi ei teadnud Eestis keegi, mis asi on hospiits, siis ...
Oma ameti tõttu tervitan uut päeva sageli bussijaamas ja saan nii osa ka elust, mis seal hommikuti aset leiab. Inimesed, kel pole põhjust oma madalast palgast rääkida, sest seda lihtsalt pole, teevad hommikust ülevaatust, kas kuskil pole midagi vedelemas. Mõni tühi pudel või ka midagi muud. Tavaline vaatepilt, millele erilist tähelepanu ei pööra, sest oleme sellega harjunud. Aga küsimus, mida hiljuti kuulsin, tekitas mõtteid. See oli: «Kas sa täna midagi söönud oled?» Mees ...
«Juhtimine on privileeg, mis meie kätte on usaldatud!» Bill Hybels, pastor, GLS 2012 kõneleja Kuidas me näeme end juhtidena, kolleegidena, lapsevanematena? Tihti muserdavad meid argimured niivõrd, et meil kaob kaugem perspektiiv ja võime näha asju suuremas pildis. Oma kahes loengus aitab Bill Hybels meil taas avastada juhtimist kui privileegi.
Täna kümme aastat tagasi, 17. oktoobril 2002 kirjutati alla Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ühishuvide protokollile. Dokumendile kirjutas alla toonane peaminister Siim Kallas ning EKNi president piiskop Einar Soone. Ühishuvide protokoll sõlmiti vajadusest üheskoos määratleda põhimõtted ja tegevusvaldkonnad, milles valitsus ja EKN omavad ühiseid huvisid ning tunnevad ühist vastutust. Riigi ja kirikute ühishuve deklareeriva dokumendi 10. aastapäeva ...
EELK koorijuhtide-organistide segakoor KOSK tähistas 30. aastapäeva kauni kontserdi ja plaadi esitlusega Tallinna Jaani kirikus. Kontserdi ja plaadi «Rännates läbi Euroopa kirikute» kava valmis mõni aasta tagasi ja sellega on käidud esinemas mitmel pool Saksamaal, Gotlandi saarel ja suvel Norras Trondheimis olevipäeva üritusel. Kontserte on antud nimetatud kavaga ka Eestis. Kevadel lindistati Nõmme Lunastaja kirikus ja nüüdseks on Euroopa eri maade kirikumuusikat sisaldav ...
Espoo toomkogudus on kaks aastat kogunud raha projekti tarvis, mille toel Eestis saavad leerikooli tulijad osta Piibli eriti hea hinnaga. Kui Eestis on sõltuvalt kaanematerjalist ja suurusest Piibli hinnaks 25–100 eurot, siis leerilaps saab selle edaspidi kätte 4–5 euroga. Antti Kujanpää, Espoo toompraost, selgitab, et idee sai alguse sellest, et Soomes on leerikool väga olulisel kohal ja Soome kogudused püüavad korraldada noortele väga head leeriõpet. «Kogudused ...
Kevad, sinu lävel seistes aimab Looja suurust hing, sest et meie keeldes, kästes ei veel muutu loodusring.
Laulusalm räägib meile kevadest, inimese kätetööst ja Jumala asendamatust osast meie igapäevases elus.
Üks on selge: külvata tuleb, siis on ka sügisel midagi põllult oodata. Külvitöö kogudustes vajab tegijaid. Rõõm oli eelmisel pühapäeval, 17. mail õnnistada noori piibli- ja misjonikursuse lõpetajaid. Kümme noort olid koos käinud üheksal nädalalõpul ning selle aja jooksul omandati teadmisi Piibli tekkeloost ja teoloogiast, ristiusu põhiküsimustest. Jagati teadmisi jutlustamise, hingehoiu, rühmajuhtimise ja teiste kogudusetöö valdkondade kohta.
Õppeprotsessi osaks olid vestlused, palvused, iseseisv töö ja praktika koguduses. Hea oli näha, kui igale lõpetajale paluti ka isiklikult õnnistust. Just see isiklik osa annab uut julgust asuda oma teadmisi rakendama kogudusetöös. Kuna need noored on saadetud õppima koguduse toetusega, siis on kogudustel ka võimalus jagada neile uusi töökohustusi koguduseelus. Olen oma koguduses näinud ja kogenud, et piiblikooli õpilane võtab väga tõsiselt praktilist tööd koguduses ja kui praktika on tehtud, siis küsib, mida järgmiseks saaks ette võtta. Nii annab piiblikursus kogudustele võimaluse saata noori õppima ja vastu saab innustunud inimese, kes on valmis koguduses külvitööd tegema.
Kevad seostub külvamisega ja ka ootusega. Külvimees ootab pika meelega seda, et vili kasvaks ja areneks. Kirikuaastas oleme Püha Vaimu ootuse ajas. Ülestõusnud Jeesus läks taevasse õnnistavate kätega. Tal oleks olnud väga suur põhjus naasta Isa juurde pettununa oma jüngrites ja kogu missioonis. Oma heategudele vaatamata teda karistati ja löödi risti. Kas ei oleks loomulik reaktsioon mõelda kättemaksumõtteid ja karistuse plaanidega ka maalt lahkuda? Väga kõnekas on tõsiasi, et Jeesus otsis oma laialipillatud jüngrid ise üles ega noominud neid poole sõnagagi. Ja kui ta lahkus, jäi jüngritele silme ette pilt õnnistavate kätega Issandast. See on sõnum meile, et meiegi kirikutöö oleks kantud sellest armastusest.
Mõeldes oma kogudustes ja kogu kirikus vähenevatele arvudele, millest peapiiskop viimasel kirikukogul ülevaate tegi, kutsub see analüüsima töö kavliteeti, aga paneb proovile ka usu oma kutsumusse ja inimestesse, kellega koos jumalariigi töö vastutust kanname. Kui Jumal usub meisse ja on andnud ülesande, siis sellest algab kõik ja sõltub kõik.
Töö korraldusliku osa peame läbi mõtlema ja võtma vastutuse, seda ei tee keegi meie eest. Siin aitab meid edasi üks hea põhimõte: saame kokku. Selline oli ühe mitme aasta taguse Euroopa koostööprojekti teema, millesse olid kaasatud ühe piirkonna kohalikud omavalitsused, õppeasutused ning kirikud ja kogudused.
Projekti nimes on ka tänapäeva kirikutöö oluline põhimõte. Just pühapäevane jumalateenistus on see kokkusaamine, millest me tavaliselt räägime, aga peale selle on väga oluline veel kokku saada. Selleks, et koguduses ei kujuneks olukord, kus ühed ja samad inimesed justkui vastutavad kogu töö ja tegevuse eest ning uute ülesannete puhul nähakse ainult neid samu «tublisid», kellele tööd lisada.
See ei ole hea kokkusaamise tegelik mõte. Kokku saades oleks hea võtta aega ja küsida, kuidas me elame ja mida võiksime teha uute ülesannetega. Mida rohkem oskame innustada kaasa mõtlema uusi inimesi, seda tõhusamaks muutub ka koguduse igapäevategevus. Jeesus lahkus maa pealt õnnistavate kätega. Selles on sõnum, mis kõlas eelmise pühapäeva jutluse tekstis: et maailm näeks jüngritevahelist armastust ja usuks! Armastuse ja hoolimise eeskuju suudab muuta ka tänapäeval inimesi nii koguduses kui ka väljaspool.
Nagu päike mullapinnast / kutsub õisi särama, / nõnda, Issand, inimrinnast / vaimseid jõude ärata, / et ka meie töös ja võidus / paistab tõde, arm ja õiglus, – / siis on Sinu kevade / ehtinud me elutee! (KLPR 393)
|
OSCAR-2019
|
||
Sigiriya (singali keeles „lõvikalju“) on Sri Lanka keskosas asuv suur järskude nõlvadega graniitküngas (maapinnast ca 170 m kõrgune) ja selle künka otsas asunud iidse kaljukindluse ja palee varemed. Sigiriya on ümbritsetud aedade ja tiikide vööndist. Kogu kompleks on visuaalselt äärmiselt huvitav ning kalju tipust avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale. Samavõrd põnev on kalju nõlval olevat treppi mööda kalju tippu tõusmine. Sigiriya kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on populaarne reisisiht turistide seas. Sigiriyas paikneb ka muuseum. Sigiriya asub Sri Lanka Keskprovintsis Matale piirkonnas.
Sigiriya kindlus-palee ehitati tõenäoliselt 5. sajandi lõpus valitseja Kashyapa korraldusel. Kashyapa oli troonile tõusnud ebaseaduslikult, tõugates sealt minema oma isa. Kuna Kashyapa kartis vastaste kättemaksu, viis ta pealinna senisest asupaigast Anuradhapuras paremini kaitstavasse Sigiriyasse. 495. a. sai Kashyapa siiski lüüa ja pealinn viidi tagasi Anuradhapurasse. Sigiriya oli seejärel kuni 14. sajandini kasutusel budistliku kloostrina. Hiljem on Sigiriya kasutusel olnud veel ka kohaliku riigi kaitseotstarbelise vahipostina. Alternatiivse loo kohaselt alustas Sigiriya ehitust aga Kashyapa ning Kashyapa ise lasi ehituse oma isa auks üksnes lõpetada.
Sigiriya oli kunagi nii palee kui ka kindlus. Suur palee paiknes mäe tipus ning mäe keskosas asusid astangud, kaitsemüürid, kaitsekraavid ja mäe nõlval ka väiksem palee. Mäe läheduses asusid aga rikkalikud aiad. Sigiriya inimkätega rajatu kaasajani alles olevad osad on jätkuvalt kaunid ja annavad tunnistust kompleksi kunagisest suursugususest. Sigiriya’t peetakse esimese aastatuhande üheks tähtsamaks linnaplaneeringu näiteks. Sealne planeering kombineerib sümmeetria ja asümmeetria, inimese poolt loodud geomeetrilised vormid ja piirkonna looduslikud olud. Sümmeetrilise põhiplaaniga oli muuhulgas valitsejate park, kus oli olemas ka veevärk.
Osa kaitsemüürist oli kunagi nii hästi poleeritud, et seda nimetati peegelmüüriks ja selle poole vaataja võis näha oma peegeldunud kujutist. Peegeldumise tagamiseks oli see müür kaetud teatud tüüpi portselaniga. Omal ajal „kirjutasid“ inimesed müürile kõikvõimalikke sõnu ja lauseid. Varasemad müüril olevad kritseldused on dateeritud kaheksandasse sajandisse. Kaasajal on müüri sodimine keelatud.
Sigiriya aedu peetakse ühtedeks vanemateks teadlikult kujundatud aedadeks Lõuna-Aasias. Sealsed aiad on jaotatud kolmeks omavahel seotud osaks – nn veeaedadeks, kiviaedadeks ja astangulisteks aedadeks. Esimeses veeaias asub saar, mis on ümbritsetud veega. Teises veeaias on kaks pikka ja sügavat tiiki. Tiikides olid purskkaevud, mis praegugi kevadise suurvee ajal toimivad. Teises veeaias paiknevad ka mitmed kunstlikult rajatud saared. Kolmas veeaed paikneb kahest teisest veeaiast kõrgemal. Selles on suur kaheksanurkne tiik. Veeaiad on paigutatud ida-lääne teljele sümmeetriliselt. Tiigid on ühendatud välise kaitsekraaviga ning läheduses paikneva tehisjärvega. Omavahel on tiigid ühendatud muuhulgas maa-aluste kanalitevõrgu abil. Sigiriya kiviaedades on mitmed suured rändrahnud, mis on omavahel ühendatud looklevate jalgradadega. Astangulised aiad on loodud looduslikele mäeastangutele. Nad on loodud tellistest müüridest ning paiknevad kiviaedade ja mäkke viiva trepi vahel.
Sigiriya mäe läänepoolsel nõlval asus kunagi suur hulk ammuseid maalinguid. Need freskod võtsid kunagi enda alla ala pikkusega vähemalt 140 m ja laiusega enam kui 40 m. Osa neist maalidest on säilinud kaasajani ja muutunud Sigiriya oluliseks sümboliks.
Kui olete Sri Lankal asuvat Sigiriyat külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
Gruusia asub Taga-Kaukaasias Musta mere ida rannikul. Parim külastusaeg on maist septembrini. Augustis tõuseb temperatuur kohati 40 °C, see on parim aeg mägede külastamiseks, kuna siis valitseb seal päikseline ja jahe ilm. Samuti on august ka parim aeg Musta mere äärsete kuurortide külastamiseks.
Eesti kodanikud võivad Gruusias viibida viisavabalt 360 päeva. Täpsem informatsioon Gruusia välisministeeriumi kodulehe vahendusel http://www.mfa.gov.ge/index.php?lang_id=ENG&sec_id=96
Tähelepanu! Alaealisel lapsel, kes reisib isikliku passiga ning koos mõlema vanemaga Gruusiasse, peab olema kaasas apostille tunnistusega kinnitatud sünnitunnistus ning ametlikult kinnitatud tõlge. Laps, kes reisib ainult ühe vanemaga või võõra isikuga, on vaja teise vanema või vanemate volitust ja apostille tunnistusega kinnitatud sünnitunnistust koos ametlikult kinnitatud tõlkega.
Eesti Välisministeerium soovitab Gruusiasse reisimisel säilitada kõrgendatud ettevaatlikkus. Vältida reisimist Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse ning nende lähialadele. Ettevaatlikus tuleb säilitada reisides maanteel M27, eelkõige Igoeti ja Gori ümbruses. Lahingutegevuse tagajärjel kannatanud aladelt (Lõuna-Osseetia, Gori linna ümbrus ning Abhaasia kontrolljoon) on leitud miine ja teisi lõhkekehi. Välisministeerium soovitab vastavaid piirkondi vältida kuni ohutuks kuulutamiseni. Kohapeal jälgida võimude korraldusi ning säilitada pidev ettevaatlikkus.
Eesti Välisministeerium soovitab võimalike probleemide vältimiseks säilitada tähelepanu enda ja oma asjade (dokumendid, raha jms) turvalisuse suhtes. Väljaspool asulaid (eriti mägedes) liikuda usaldusväärse saatjaga.
Gruusia asub seismoloogiliselt aktiivses piirkonnas; viimane maavärin, mis tekitas väiksemaid purustusi, leidis aset 2002. a aprillis.
Kriisiolukorras (maavärin, epideemia, rahutused, relvastatud konflikt jne) edastab Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele tegevusjuhiseid raadiojaam sagedusel 102,6 Mhz.
|
OSCAR-2019
|
||
Uurisime Korteriühistu Võru esimehe Aigar Prihodko käest kuidas on neil õnnestunud oma maja nii põhjalikult ja korralikult renoveerida et see lausa täies hiilguses oma tänaval särab. Peamine soovitus on mitte võtta kergekäeliselt laene – selline reegel võiks kehtida mitte ainult praegustes tingimustes vaid kogu elu. Reeglina kehtib küll siiski vanuse nõue – laenu ei väljastata alla 18-aastasele teatud juhtudel ka alla 21-aastasele isikule ning esmase laenutaotlemise korral on reeglina nõutav postkontoris isikusamasuse tuvastamine ID-kaardiga. Korteriühistuseaduse paragrahv 13 lõike 3 kohaselt tuleb korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MulgiKross Raha. Jahh neid põhjus ei huvita aga ikkagi ei tähenda sms-laen alati ebapraktilist raiskajat et seetõttu mitte laenu anda. Täpselt nagu USAs olid suures koguses SubPrime laenajad kokku AAA reitinguga sest neid oli palju ja osa ikka maksis. Tavaliste tagatiseta laenude puhul ei ole mineviku maksehäired olulised ning kontrollitakse üksnes kehtivate probleemide olemasolu. Tean ise üht 50-aastast invaliidsuspensionäri kes maksab igakuiselt kogu oma pensioni eelmise kuu SMS-laenu katteks ning võtab seejärel kohe uue SMS-laenu millest makstakse siis kommunaalid ja elatakse järgmise pensipäevani. Mesi moos kuivatatud puuviljad jms on meelehead mis säilivad kaua ja mida ei kulu palju. Laenates näidistingimustel 200000 € perioodiks 12 kuud on ühe kuumakse suurus 21621 € tagasimaksete summa 259452 € ja tarbija poolt makstav kogusumma 259452 €. Eriti del?Panga töötaja oleks võimalik kindlaks teha kas meil on krediidireiting ja seega vadinamąji või galesime in tagasimaksmiseks laenud. See puudutab nii IT spetsialiste kvalifitseeritud ehitajaid ja tööpingitöölisi kui ka arste õppejõude. Laenu saamine sisetulekutõendeid esitamata – selline pakkumine sobib neile kes saavad „ümbrikupalka” või töötavad mitteametlikult. Eestis iseloomustavad laene kaasaegsed ja paindlikud tehnilised lahendused koos kliendisõbraliku teeninduse ning laia valiku laenupakkumistega. Mõned laenu pakkujad nõuavad sissetuleku tõendamist kas näiteks töölepingu või pangakonto väljavõtte näol. Kuna pakkuja risk on niigi suur siis üldjuhul välditakse laenu andmist maksehäirega inimestele. Tagatud isiklikud laenud on sobilik kui sa üritad tõsta suure summa; on raskusi saada tagamata isikliku laenu; või on halb krediidi ajalugu. Tagatiseta laen on kiire ja lihtne lahendus ootamatute ja möödapääsmatute väljaminekute eest tasumiseks kui taotlejal puuduvad tagatised ning laenu kavatsetakse tagasi maksta jooksvast sissetulekust (palgast). Erinevate kiirlaenu teenuste kaudu on võimalik püsiklendil raha saada kodust lahkumata ilma pangakonto väljavõtet või muid dokumente uuesti esitamata. Eestis on SMS-laenud muutunud mastaapseks äriks kus SMS-laenu pakkujate kogukäive on hinnanguliselt umbes 500 miljonit krooni aastas ning aastaintressid ulatuvad 600%-ni. Oluline on hoida külma närvi – vali seda ja odav krediit kuid lugupeetud laenuandja. Laenutaotlus vaadatakse läbi Bondora analüütikute poolt ühe tööpäeva jooksul ja laenupakkumine saadetakse e-mailile. Esimese laenu puhul kehtivad paljudel laenupakkujatel erisoodustused mis tähendab et laenu on võimalik saada ilma intressita ehk intress on 0% ja ka ilma lepingutasuta ehk lepingutasu on €0. Teiste laenupakkujatega võrreldes on kiirlaen pangast usaldusväärseim koht kust laenu võtta sest kõik pangad alluvad finantsinspektsiooni järelvalvele. Maksimaalne laenu suurus sõltub inimese laenukontole seatud limiitidest raha saamiseks piisab tihti vaid oma mobiiltelefonist SMS-i saatmisest või kaasaegselt nutitelefoni äpis mõne kliki tegemisest. Kui kiire äritehing mis kataks tolle laenu tagasimaksmise + intress siis miks mitte. Bondora is authorized in the US by the SEC in Estonia by the FSA and in Finland by the RSAA. Terviselaen – Laen tervisekuludeks on abimees õnnetus olukorras kus on vaja tasuda hetkel üle jõu käivate kulutuste eest. Kiirlaenud on tagatiseta tarbimislaenud mis on mõeldud väikesemahuliste ja ootamatute kulutuste katteks. RTJ 14 alusel näidatakse tulude ja kulude aruandes tuludes korteriühistu poolt KÜ liikmetelt saadud aruandeperioodi tuluna kajastatud remonditasud ja kuludes vaid korteriühistu poolt neist samadest remondivahenditest teostatud remontidega kaasnevad kulud. SMS laenud on oma olemuselt sisuliselt kiirlaenud mida saab taotleda SMSi ehk lühisõnumi teel läbi kõikide mobiiltelefonide. Andmed mida käesolevalt kasutatakse pärinevad Bondora kodulehelt () kust on valitud andmestikud Secondary market transactions history ja Loan dataset (kuupäeva 13.05.2015 seisuga). Kas ei oleks parem teile seda teha alles järgmisel päeval võib olla raske ja see paistab silma kui see mida ohutu kiire raha võimu ja et ei ole muud võimalust hetkel. Kui tagasimaksed takerduvad võtab Bondora ette kohtutee ja rahvusvahelised maksehäireregistrid. SMSlaen. Ei Saa Laenu Kuna Olen Võtnud Sms Laenu??? Uued lühiajalised ja pikaajalised laenud Tamsalus Otepääl Kilingi-Nõmmel Karksi-Nuial Lihulas ja Mustvees. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Tagatiseta laenude hulka kuuluvad kõik tagatiseta kiirlaenud väikelaenud tarbimislaenud jms.
|
OSCAR-2019
|
||
Eile õhtul sain lõpuks realiseerida kingituse, mille päkapikud Jõuludeks tõid. Nimelt käisime abikaasaga Linnateatris vaatamas Elmo Nüganeni lavastatud A. H. Tammsaare romaanil põhinevat etendust “Ma armastasin sakslast” (peaosades Ursula Ratasepp, Tõnn Lamp ja Aleksander Eelmaa). Tegu on väga nappide vahenditega tehtud ja ometi lihtsalt suurepärase, parimas mõttes theatrumliku etendusega, mida soovitan kõigil vaatama minna.
Õhtul koju jõudes leidsin riiulist romaani 1935. aastal avaldatud esmatrüki köite ning lugesin mõned olulisemad kohad uuesti üle. Pean ütlema, et minu lugupidamine Tammsaare suhtes kasvas hüppeliselt (piinlikkusega pean tunnistama, et varem olen Tammsaarelt lugenud vaid “Tõde ja õigust”, sedagi mitte terviklikult ja režiimil “kohustuslik kirjandus”). Kõnealuses tekstis on tõesti käsitletud mitmeid väga olulisi küsimusi, mis on omavahel ka tähendusrikkalt läbi põimunud.
Riputan siin kohal üles ühe pisikese väljavõtte romaanist, mis avaldas mulle nii näidendit jälgides kui raamatut lugedes eriti sügavalt muljet (muidugi on toodud teksti tähendus kogu romaani kontekstis veelgi sügavam).
Mõtlesin juba etenduse ajal, et kui paljud inimesed mõtlevad samale küsimusele, mis näis minu arvates olevat (mitte küll ainukesena) antud romaani keskmes ning mida ma ei ole näinud ühegi teise autori poolt valusamalt käsitletuna: mida siis ikkagi tähendab olla eestlane; milles seisneb eestlase identiteet? Ja kas see, mida meile rahvusromantilises vaimus identiteedina serveeritakse, ei paljastu näilisuse pealispinnast sügavamale vaadates häbematult tühise või koguni naeruväärsena?
Riigikogu liige Liisa Pakosta küsib Delfi vahendusel, kes siis ikkagi on perekond. Üks kommenteerija, kes kirjutab nime “Margot” all, märgib kohe kommentaariumi alguses tabavalt, et “Perekonna mõistet ei tohi küll devalveerida lähtuvalt sotsiaaltoetustest või muudest riigi poolt antavatest abidest, sest toetuse saamisel pole tähtis perekond, vaid leibkond, kes elab koos ja kes toetusi taotleb.”
Tõepoolest, kui küsimusele “Mis kujutab endast perekonda?” hakatakse vastama lähtudes sellest, kuidas ja kellele oleks tarvis sotsiaaltoetusi maksta, siis on midagi väga valesti läinud – pragmatism on mõistuse troonilt tõuganud.
See, et poliitilisest korrektsusest domineeritud poliitikud ei suuda määratleda, mis asi on perekond, on tõesti hämmastav, lihtsalt tragikoomiline. Veel jaburam on, et oma küündimatuse varjamiseks loobutakse ise otsuste langetamisest ja sellega kaasnevast vastutusest ning vaadatakse hoopis Riigikohtu poole. Samas on ju selge, et Riigikohtul ei ole pädevust selliste kriitilise tähtsusega ja samal ajal olemuslikult täiesti mittejuriidiliste küsimuste osas ebademokraatlikul moel ühiskonnale ettekirjutusi teha.
Kui loobuda määratluse kriteeriumina inimloomusest, siis jääb üle küsida, kas lisaks kõigile artiklis mainitud variatsioonidele ei peaks perekonnana tunnustama ka ka nt kolme, nelja, viie või miks mitte ka kaheksa naise või ühe (või nt kolme) mehe ja viie naise vahelist liitu – sellist kommuuni tüüpi kooslust -, mille raames jagatakse eluaset, külmkappi, voodit ja kasvatakse ühiselt lapsi? Millise mõistusliku kriteeriumi alusel võiks väita, et nõue, et perekonnas oleks üksnes kaks vanemaks nimetatavat isikut on kuidagi olulisem kui nõue, et vanemaks nimetatavad isikud oleks erinevast soost?
Huvitav on seegi, et ettepanek, mis sisuliselt (kuigi tõenäoliselt mitte tahtlikult) toetab samast soost isikute koosluste määratlemist perekonnana, tuleb poliitikult, kes esindab end konservatiivsena määratlevat erakonda. Võiks küsida, et milles IRL-i konservatiivsus seisneb? Ja milles seisneb nende ilmavaate perekesksus, kui ei osata määratleda, mis perekond on?
Ühtlasi loodan, et Liisa ei pane siin kirjutatut pahaks. Pean temast lugu, sest erinevalt paljudest teistest poliitikutest on ta tõestanud, et kuulub selgroogsete hulka.
Eile kohtusin kunagise kursusekaaslasega, kes töötab juba aastaid advokaadina. Ta mainis, et luges minu hiljutist blogipostitutst poliitilise korrektsuse dogmast ja sõnavabaduse hääbumisest — sellest, et sissetuleku ja/või ühiskondliku positsiooni kaotamise hirmus on inimesed minetanud igasuguse julguse oma moraalsete (ja ka poliitiliste) põhimõtete eest avalikult välja astuda (v.a. juhul, kui need langevad domineeriva ideoloogiaga kokku).
Ta vaatas mulle silma, vaikis hetke ning lausus vaiksel häälel: “Varro, kardan, et sa ei kujuta tegelikult ette, kui palju selles mõttes tõtt on.” Võta nüüd kinni, kas kujutan ette või mitte, aga neist sõnadest piisas täielikult andmaks mõista, et nii mõnelegi inimesele põhjustab poliitilise korrektsuse dogma ohvriks langemine valusaid üleelamisi. Kõnealusel kursusekaaslasel on kaelas mahukas eluasemelaen ja üpris kalli auto liising, mistõttu kujutaks töökoha kaotus tõepoolest õnnetust, millega ei söandaks isegi riskida.
Samas oli mainitud kursusekaaslane ülikooli ajal suure tõenäosusega meie lennu kõige aatelisem inimene, kelle silmis säras ühiskonna paremaks muutmisele pühendumise soov, mis väljendus paljudel kordadel kirglikes tunde väldanud debattides moraalsete ja poliitiliste küsimuste üle. Niivõrd, kui ma tean, on ta aga pärast ülikooli lõppu loobunud praktiliselt igasugusest ühiskondlikust tegevusest väljaspool oma professionaalseid kohustusi.
“Õigus on headuse kunst ja seaduste tõlgendamisel ei saa moraali ja eetikat kõrvale jätta” — suurepärane, et hr Riigikohtu esimees selle tõe täna ajalehes Postimees avaldatud intervjuus välja ütles (vt Sigrid Kõiv, “Õigus on headuse kunst”).
Idee õigusest kui headuse ja õigluse kunstist on kahtlemata väga ülendav. Tasub vaid mõelda juristidele, nagu Thomas More, kelle jaoks oli südametunnistuse vahendusel ära tuntud moraalsele tõele kindlaks jäämine olulisem kui kuningas Henry VIII ebaõiglastele käskudele allumine — olgugi, et selle hinnaks oli tema enda elu –, kui tärkab nägemus juristist kui tõeliselt üllast kutsumusest.
Samas on hr Riigikohtu esimehe sõnade taustal probleemne, et juristide ettevalmistamisel pannakse ülikoolis õiguse kui headuse ja õigluse kunsti tundmaõppimisele kahetsusväärselt vähe rõhku. Lõviosa tähelepanust ja energiast suunatakse kehtiva õiguse tundmaõppimisele, samas kui moraali ja eetika üliolulistele küsimustele ei pöörata peaaegu mingit tähelepanu — vähemalt selline oli minu kogemus Tartu Ülikoolis õppides.
Lugesin hommikul Delfist kunagise kolleegi professor Jüri Saare artiklit pealkirjaga “Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti”. Et professor Saar tõstatab julgelt olulise küsimuse, mõtlesin omalt poolt kaasa ning saatsin talle alltoodud sisuga kirja. Et professor Saare artikkel kujutab endast avalikku mõtteavaldust, siis eeldan, et ka minu kommentaare selle suhtes, olgugi et saatsin need otse autorile, ei tule käsitleda privaatsena.
Aitäh Sulle täna Delfis avaldatud artikli eest. Probleem, mida käsitled, on kahtlemata oluline, ning ütled välja nii mõnedki asjad, mida enamik ühiskondlikult arvestatavat positsiooni omavaid inimesi avalikult öelda ei julgeks. Ebateaduste vohamine ja inimestega manipuleerimine — mitte üksi ebateaduste valdkonnas — on avalikus ruumis tõepoolest lausa normiks kujunenud.
Et Sinuga kaasa mõelda, lisaksin omalt poolt mõtlemisaineks nii palju, et paralleelselt Sinu artiklis tooduga tasub meeles pidada sedagi, et elu kõige olulisematele, st metafüüsilistele küsimustele — nagu nt mis on inimeseks olemise sügavam tähendus, milles seisneb hea elu, mis on au, väärikus, õiglus, vabadus või milline käitumine on moraalne — ei ole teadus, mille objektiks on teatavasti materiaalne osa reaalsusest, põhimõtteliselt suuteline vastama. Teadmiste tõsikindlus kipub olema nende olulisusega pöördvõrdelises suhtes.
Teisisõnu, Sinu kirjeldatuga vähemalt sama ohtlik on tendents redutseerida maailm üksnes mateeriale ja käsitleda nn objektiivse teadmisena vaid seda osa teadmisest, mis on teadusliku meetodi rakendamise kaudu (st eksperimentaalselt) verifitseeritav. Sellele teele asumine ähvardab nii üksikisiku kui ühiskonna jaoks sulgeda eksistentsi sügavama ja inimolemist tõeliselt rikastava tähenduse. Tõe tunnetamise teid on õige mitmeid (nt teaduslik, religioosne, kunstiline) ning ehkki mõned inimesed usuvad — just nimelt usuvad — vastupidist, ei ole teadusliku tunnetuse absolutiseerimises või esmatähtsaks arvamises midagi teaduslikku. Teaduslikud teadmised, nagu kõigi teiste tunnetusviiside vahendusel omandatud teadmised, on paradigmaatilised ning kriteerium, mille alusel teaduslik paradigma teistest kõrgemale seada, ei ole ise kuidagi teaduslikult põhjendatud.
Niisiis nõustun Sinuga, et peaksime üritama vaimupimedust vältida, kuid samas julgen arvata, et vaimseks valguseks jääb teadusest üksi väheks. Kes meist ei oleks kohanud inimesi, kel on väga vähe nn teaduslikku teadmist, kuid kelle vaimuvalgus ületab kordades nii mõnegi teadlase oma… Mulle tundub, et õiget suunda vaimuvalguse poole aitab mõista vahetegu ühelt poolt ebateaduslike (ehk teadusega vastuolus olevate) ja teiselt poolt ületeaduslike (ehk teaduse haaret ületavate) teadmiste vahel. Ehk teisisõnu, vaimse pimeduse allikaks on üht moodi nii ebateaduslike teadmiste jaatamine kui teaduse haardeulatusest väljapoole jäävate teadmiste eitamine.
Täna avaldati Delfis Ülla Vähki igati asjalik lugu pealkirjaga “Homode pretensioonidega ei saa nõustuda“. Vähemalt sama oluline, kui teksti sõnum, on asjaolu, et leidub veel inimesi, kes julgevad homoideoloogiaga avalikult mitte nõustuda ning et on olemas vähemalt ükski laialt loetav meedium, kus on võimalik sellist mittenõustumist väljendada. (Kahjuks on see meedium enamjaolt kollase solgi toru, mistõttu ei omistata selles avaldatud massi sattunud vähestele väärtuslikele tekstidele kuigivõrd palju kaalu).
Tõsi ta on, et nagu mitmete teistegi tundlike ühiskondlike küsimustega seonduvalt, on homoteema (nagu ka nt aborditeema) käsitlemisel peamiseks probleemiks asjaolu, et inimesed on hakanud sedavõrd kartma kriitikat — millega homoaktivistid muidugi ei koonerda –, et ei julge oma seisukohti avalikult välja öelda. Nt kirjutas mulle hiljuti prominentne isik, kes on ühena vähestest võrreldava ühiskondliku positsiooniga inimestest homoteemal julgelt sõna võtnud, et tema jaoks “on probleemiks see, et kuigi paljud mõtlevad sarnaselt, julgevad vähesed välja ütelda.”
Mõtlevate inimeste seas ei ole kuigi palju kohata neid, kes usuvad tõsimeeli kaasaegset relativistlikku dogma ning sellest tulenevaid väiteid, nagu “moraalset tõde pole olemas”, “ükski käitumine ei ole inimloomusega vastuolus, sest sellist nähtust, nagu inimloomus, ei eksisteeri”, “sugudevahelised erinevused on kõik kultuuriliselt tingitud” jne. Selliseid vaateid propageerib arvuliselt väga piiratud, kuid sellest hoolimata äärmiselt mõjukas reaalsusest irdunud “eliit”.
Kahjuks on aga ühiskonnas üha enam tõsiasi, et nendelt, kes väidavad end olevat ühiskondlik eliit, ei maksa terve mõistuse kaitseks väljaastumist loota. Poliitilise korrektsuse dogma, mille kohaselt ei ole lubatav tõsiselt kahelda selles, mida dikteerib nn avalik arvamus (ja mis on tegelikult ei enamat kui kitsa ringi poolt peamiselt meedia, meelelahutustööstuse ja haridussüsteemi vahendusel jõustatud ideoloogiline programm) ning millest üleastumist takistab hirm kaotada nende toetus, kellest sõltub populaarsus ning seega ka töökoht ja sissetulek, on nende väljaütlemisjulguse lämmatanud.
Nt on kaks praegu ametisolevat Riigikogu liiget mulle abordist rääkides selgitanud, et kui nad sündimata inimeste tapmise kohta tõe avalikult välja ütleksid ja selle eest nii parteis kui poliitikas laiemalt seisma asuksid, kaotaksid nad peagi oma positsiooni, misjärel ei saaks nad tasahilju isegi neid häid asju ajada, mis on praegu võimalikud.
Mõne päeva eest kirjutas Liisa Pakosta Delfi veergudel alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude teemal artikli pealkirjaga “Siidrit osta ei tohi, last tappa võib?” Muu seas teeb ta üleskutse — nagu alati sellistel puhkudel tehakse — jätkata ühiskondlikku arutelu.
Aga kas keegi mõistab, kuidas peaks see arutelu välja nägema? Millised tingimused peaks olema täidetud, et võiks õigustatult rääkida ühiskondlikust arutelust?
Nagu Pakosta kirjutab, toimus Sotsiaalministeeriumis hiljuti antud teemal “igati asjalik nõupidamine”. Aga kas see kujutab endast avalikku arutelu või osagi sellest? Kuigi EKI esitas Sotsiaalministeeriumile jt institutsioonidele alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude küsimuses oma põhjaliku seisukoha juba kuid tagasi, ei kutsutud meist kedagi ministeeriumis toimunud nõupidamisele — tõtt-öelda meid isegi ei teavitatud sellest. Kusagilt ei ole võimalik teada saada, mille alusel nõupidamisele osalejaid kutsuti, mida seal räägiti ning mida otsustati. Muidugi ei ole Sotsiaalministeerium ka EKI esitatud seisukohtadele mingilgi moel vastanud.
Näib, et “arutelul” osalemise eelduseks on põhimõttelisel tasandil naistearstide, Eesti Seksuaaltervise Liidu ja selle ideoloogilisi eesmärke elluviiva Sotsiaalministeeriumiga nõustumine. Neile aga, kes on põhimõtteliselt eriarvamusel, ei ole arutelus kohta. Need religioossed fanaatikud ja radikaalidest fundamentalistid, kes leiavad, et tulenevalt asjaolust, et igaühel on õigus elule ja et kõik on seaduse ees võrdsed peaks iga inimese õigust elule kaitsma ühetaoliselt ning et seega ei tohiks ühtegi süütut inimest tahtlikult tappa või kes arvavad, et kui vanematele on pandud õigus ja kohustus oma laste eest hoolitseda ning neid kasvatada, siis ei tohiks võtta neilt õigust rääkida kaasa oma laste kõige suuremat kaalu omavate küsimuste otsustamises — nemad ei kvalifitseeru aruteludes osalema, kuna nad arvavad liiga valesti.
|
OSCAR-2019
|
||
Mina ei tea, miks minul täna jummalast sinine reede on. Masendus on peal, no mitte otseselt masendus, aga selline tilluke kass on kuidagi kukil, töö tegemine läheb vaevaliselt ja ma ei suuda ära oodata, kuna kell viis saab, et saaks poe kinni panna ja koju minna. Oleks seal veel vaid veini kaaaaa! Ma ei tea, kas nostalgial ja depressioonil on mingi seos, aga nii olengi ma terve hommikupooliku mingeid vanu pilte ja lugusid sirvinud. Üks, mis mulle endale kohutavalt meeldib on see allolev. Mitte nii väga jutt ise, vaid see situatsioon, killuke kunagisest argielust:
Vahest kohe tasub vanades asjades tuhnida ja tunda rõõmu selle üle, et igasuguste suurpuhastuste ja kolimiste käigus ei ole ma siiski kõike seda „mõttetut pahna” ära visanud. Nii tore on sentimentaalselt sorida vanades kirjades, juba sellepärast et täna ei kirjuta keegi enam kirju, selleks ei ole enam lihtsalt aega. Ja ei olegi ju kellelegi kirjutada. Ja põhjust nagu ka ei ole… Oleks ju suht koomiline kui kirjutaksin emale teise linna kirja:
Tuleme järgmisel reedel, 01.11 Tartusse. Loodan, et olete kodus. Olen hetkel küll natuke külmetanud, aga muidu on meil kõik hästi. Marekil läheb töö juures ka hästi.
Suht totter, eksju? Selle asemel on mobiiltelefonid ja e-post. Ainukesed „kirjad”, mida me veel mingil määral saadame ja saame, on jõulukaardid. Nii ma siis lugesingi vanu kirju, mis tädi, vanaema, ema, sõbrannad olid mulle kirjutanud, kui ma Norras olin. Täitsa lahe kohe! Natuke piinlikud ka ja naiivsed, aga ikkagi armsad.
Sellega seoses tuleb mulle meelde, et lugesin hiljuti ühte nõuka-aegset raamatut. Tegelikult oli raamat tõsistest asjadest ja noorte probleemidest, aga ometi ajas see naerma. Kogu see raamat tundus nii naiivne ja aegunud, olles samas armas suur kogum nõukaaegset olmet, mis pani mind muigama, sest see tõi meelde nii palju seda veidrat unustustehõlma vajunud argipäeva.
Kodust ära minnes pandi uksele vahele paberilipik, millele oli kirjutatud : „Läksin poodi, tulen poole tunni pärast. Kell on 13:40” või „Olen Sale juures, lase kella” või „Oota. Tulen kähku tagasi. Kell on hetkel 12:15”.
Nojah, aga kuidas sa muidu jätsid ootamatutele külalistele informatsiooni. Külalised ei saanud ju ette helistada, sest telefone lihtsalt polnud. Tuldigi niisama, ootamatult ja ette hoiatamata. Ja selge see, et oli ju vaja jätta mingi teade, kui vaid korraks kodust ära mindi. Igaks juhuks. Äkki on just täna see päev kui keegi külla tuleb.
Mõnikord oligi koju tagasi tulles ootamatu külaline ukse taga, istus trepiastmel ja ootas. Teinekord oli ukse vahele jäetud vastukiri: „Käisin siin, teid ei olnud kodus. Ootasin natuke, aga tulen siis teine kord. Janne”. Mõnikord oli ukse taga ka kaasavõetud tort või midagi muud sarnast.
Minul oli alati jube kahju, kui külalised olid käinud, aga olid enne meie koju jõudmist ära läinud. Mulle meeldisid külalised ja loomulikult leidsin ma alati mingi põhjuse ema või vanaema ja nende külaliste juures olla või siis vahetpidamata kohvilaua juurde asja teha. Neil olid alati jumalast lahedad jutud, mitte et ma midagi üldse aru oleksin saanud, aga lihtsalt tundus, et täiskasvanute jutud on jube põnevad ja asjalikud. Ja mina tahtsin ka asjalik olla. Ja seepärast ma muidugi jalus tolknesingi alati kui külalised tulid.
Üks huvitav fenomen oli veel see, kui me juhtusime kodus olema, aga ootamatud külalised tulid valel ajal. Ma ei tea, mis see vale aeg oli või miks mõnikord ei tahetud külalisi sisse lasta, aga igatahes tuli siis uksekella kuuldes surmvaikseks jääda ja hiilida uksesilma juurde. Uksesilmast tuli vaadata nii, et koridoris olija aru ei saaks, mingi nipp oli isegi, aga seda ma küll enam ei mäleta. No ja kui ukse taga oli keegi, keda sel päeval ei oodatud, tuli hiirvaikselt tagasi teise tuppa hiilida ja seal hääletult edasi oodata, kuni külaline lahkus.
Aga ega siis külaline kohe ei lahkunud – ta lasi mitmeid kordi kella, katsus ukselinki (jube piinlik, kui uks ei olnud lukus, siis tuli mingi kiire vale leida, et „issake, küll on hea, et sa ust katsusid ja sisse said, ma just koristasin kappe ja olin siin tabureti otsas, karbid süles, ei saanud ennast kohe liigutada, hõikasin küll, et sisse, aga ju sa siis ei kuulnud…”), lõgistas ukselingi kallal ja siis oli vaikus. Aga see ei tähendanud ka, et külaline oleks ära läinud.
Ei… siis tuli vaikselt kardina vahelt piiluda ja kuulatada, kas koridoriuks käis. Kui oli näha, et külaline lahkus, tohtis jälle rääkima hakata, kui aga seda näha ei olnud, tuli mõnda aega edasi sositada (ei tea, kas ta on ikka veel koridoris?), uksesilma juurde hiilida ja olukorda hinnata ja igaks juhuks veel mõnda aega tasa olla, sest uksesilmast ei näinud ju tervet koridori ja võib-olla külaline luuras kusagil nurga taga.
Ka naabrivalve oli tol ajal ERITI tõhus, naaber teadis TÄPSELT, kas sa oled kodus, kuna sa tulid, kuidas sa tulid, kellega sa tulid, miks sa kodust läksid, kuhu ja kauaks. Seega võis ikka ette tulla, et abivalmis naaber andis ootamatule külalisele nõu: „Lase aga veel kella, nad on kindlasti kodus, ma ise nägin, kuidas nad pool tundi tagasi tulid ja läinud ei ole nad küll kuhugi, ma oleks näinud....”
Ja siis veel igasugu muud veidrused, näiteks telefonikõned. Igaühel ju telefoni ei olnud, meil ka mitte, aga tädi naabril oli. Ja kui siis keegi juhtus tädile sinna helistama, oh seda põnevust ja elevust, naaber tormas sõnumiga kohale ja kõik, millega parasjagu tegeleti, jäeti telefonikõne pärast pooleli. Üldjuhul ei olnud need üldse põnevad kõned, lihtsalt mõni tädi sõbranna oli saanud telefoni lähedale ja helistas siis mõnele neist vähestest, kel juhtus telefon olema või kelle naabril oli telefon olemas. Onu Oskari Rootsist tulevad kõned olid aga kirja teel kokku lepitud: „Olge siis tublid, tervita Koidut ja teisi. Helistan sulle laupäeval, 12.mail, kuue paiku. Loodan, et see Theale ka sobib. Seda, kas aeg ka tädile sobis, ei olnud vaja isegi küsida, onu Oskari kõne järgi seati kogu laupäevaõhtune tegevuskava. Kõps kell kuus oldi Thea juures telefonivalves, mõnikord tuli isegi vanaema kaasa. Üldiselt vanaema ei ole väga jutu – ja sõnameister, aga aeg-ajalt ta siiski mõtles, et oleks tore venna häält kuulda. Mina olin ALATI nii piduliku ja suure sündmuse juures kaasas, tähtis tunne tekkis ju, ja nii me siis olime kuue paiku (tegelikult alati ikka nii 15 minutit varem, et ikka kõne ajal kohal olla) telefonivalves. (Onu Oskar ei helistanud muidugi kunagi täpselt kell kuus, ta ju oli öelnud kuue paiku, mis ei tähendanud sugugi täpselt 18:00, ja nii sai kohvi joodud ja kooki söödud ja tähtsat täiskasvanute juttu aetud. Minul oli selles tähtsas jutuajamises muidugi kandev roll.)
Ja oh seda elevust, kui telefon siis lõpuks helises. Ausõna onu Oskari telefonikõne oli nagu pidupäev. Lausa ime, et me selleks puhuks end pidulikult riidesse ei pannud. Või äkki tädi pani ka, ega mina kõike ei mäleta.
Onu Oskari telefonikõnest tähtsam sündmus oli vaid see, kui tädi või vanaema või emme said ISE loa Rootsi minna. Ja tulid tagasi hunniku välismaa nänniga, mis mind automaatselt klassi kõige popimaks tüdrukuks tõstis– vähemalt nii kauaks kuni välismaa nätsu ja kommi jagus teistega jagamiseks. Ja siis igasugu edevad ja värvilised tossud ja joped ja vildikad ja kotid ja ….. Nii vähe oli vaja täiuslikuks õnneks..
Ja kuidas mulle meeldis kui onu Oskar ja tädi Lola külla tulid. Seda väga lihtsal põhjusel – nad tõid alati kaasa jube palju lahedat staffi. Rohkem kui emme ja vanaema ja tädi ise Rootsis käies, nemad tõid ka palju ebaolulist nagu välismaa kohv ja maitseained ja hambapasta, onu Oskar ja tädi Lola mõtlesid palju rohkem minu peale. Kommide ja nätsudega sai ikka tükk aega populaarsust nautida. Ja uute riietega sai uhkustada. Jube lahedad olid, sellised lahedate piltide ja värvidega (roosa pandaga kampsun oli mu lemmik nii kaua, kuni ta mulle selga mahtus ja siis oli ikka jube kahju kui ühel kenal päeval seda enam kuidagi selga ei venitanud, mingi sugulane tegi mulle küll sarnase asemele, aga see ei olnud üldse enam SEE).
Muide, vanade kirjade hulgast leidsin ma ka hulganisti vanu postkaarte. Üks onu Oskari jõulutervitustega kaart oli eriti lahe, lisaks tavapärasele jõulutervitusele oli seal kirjas ka: „Saatsime Liisule talvetossud. Ärge seisma jätke, las hakkab kohe kasutama.”
Rumal nõukaaegne inimene pani ju kõik asjad kappi hoiule või siis hoidis erilisteks sündmusteks. Ma ei tea, mis need erilised sündmused olid kui tohtis välismaa kohvi külalistele pakkuda, või välismaa seebi ja hambapastaga pesta, aga suur osa asju, mis onu Oskar saatis, pandi kappi ära „erilisi sündmusi“ ootama. Huvitav, mis sündmused oleks olnud piisavad talvetossude kandmiseks?
Kui hästi mõtlema hakata, siis võib-olla see nõukaaegne inimene ei olnudki nii rumal, kuivõrd ratsionaalselt mõtlev. Ta teadis, et kui tossudega midagi juhtub või kaneel ja lahustuv kohvi otsa saab, siis ei saa lihtsalt minna nurga peale poodi või lähimasse kaubamajja, et uued asemele osta. Aga tossud? Kui need lapse jalas otsa ei saanud, siis kapis seistes jäid nad ju väikseks ikkagi? Seega kasu oli igatepidi null. Või siis hoiti neid kapis seepärast, et nad ilusad püsiks ja siis sai neid erilistel puhkudel külalistele näidata ( „Sa vaata vaid kui ilusaid asju seal välismaal tehakse? Kahju ainult, et jäid väikseks enne kui Liisu kandagi sai“) ja kõrvale pakkuda lahustuvat kohvi.
Tegelt ma mäletan neid tosse jumalast hästi ja ka seda, et neid seekord siiski kappi ei pandud, talve saabudes panin ma need ikka täitsa jalga kohe. Algul mulle need tossud üldse ei meeldinud – need olid valged, punase äärega, aga ILMA krõpsudeta!!!! Eelmised, mis ma ribadeks kandsin, olid krõpsudega, ja ma olin täiesti veendunud, et ka uued on sellised. Krõpsudega tossud olid staatuse sümboliks. Nagu välismaa vildikad (36 vildikaga komplekt oli juba ülitegija) või satsid teksaseelikul. Mingi aeg tulid müügile sellised kihilised teksaseelikud, kus igal kihil oli pitsäär – mida rohkem pitseääri oli, seda hinnalisem see seelik oli ja seda popim sa olid. Mingil põhjusel minu ema mulle sellist seelikut ei ostnud, aga selle eest oli mul lausa mitu 36 ja ka 48 vildikaga komplekti (või oli neis kõige popimates komplektides veel rohkem vildikaid?), välismaa pinal ja seljakott ning KRÕPSUDEGA tossud.
Saate nüüd ise aru, kui olulised olid krõpsudega tossud!!!! (aga ma harjusin ka nende valgete ja punase äärega tossudega päris hästi ära).
Ahjaa, onu Oskaril oli veel üks pluss – temaga sai VALUUTAPOODI minna. See oli lausa maapealne paradiis. Koht, kuhu igaüks ei saanud. Valuutapood oli vaid väljavalitutele.
Nii palju siis asjadest, mis nostalgitsema panevad. Selge see, et see ei ole kõik. Selliseid vana aja naljakaid seiku on rohkem ja veel, aga nad kipuvad meelde tulema seoses millegagi; mitte nii et istun kunagi kiiktooli ja räägin lapselapsele kõik ükshaaval ära. Vanad asjad kipuvad lihtsalt meelest minema, aga kui nad siis jälle meenuvad, toovad kerge muige huulile. Mind ajavad muidugi naerma mälestused vildikatest, kommidest, piimasabast, kondentspiimast, uksevahele jäetud kirjakestest – need on minu vana aja asjad, aga nii nagu näiteks minu õele kõlavad need asjad veidrana, kõlavad minu jaoks veidra ja uskumatuna vanema vana aja asjad.
Loen su meenustusi ja nagu teisest maailmast loeksin. Niimoodi külalisi mitte vastu võtta ja kodus hiilida? 😂
Või kohvi ja seebi kappi seisma jätmine? Ka minul olid nõuka ajal välismaal sugulased, aga mingit erilist staatust nende asjadega ma küll ei mäleta. Barbi oli vist ainuke asi, mis sõbrannad kihevile veidiks ajaks lõi, aga pinalid, vildikad (need oli vist üsna saadaval, sain 8aasta sünnipäevakd neid vist 4 pakki, kui ma õigesti mäletan) ja riided jätsid staatuse klassikaaslaste seas küll muutmata. ☺
Noh eks minu kirjutises on ikka natuke liialdust ka, aga ikka vaatasid kadedusega neid, kel olid krõpsudega tossud, rohkem vildikaid ja uhkemate satsidega teksaseelik.
Ja no ega ma ei taha muljet jätta, et me KOGU AEG kodus niimoodi hiilisime, võib-olla juhtuski seda 1-2-3 korda, kuid mulle on need VÄGA elavalt meelde jäänud, sest see oli nii naljakas:D
Aga mida praegused lapsed suurena meenutavad? Tihtipeale lihtsakoelisi tarkuseteri mida kodudes seintele riputatati? Mobiiltelefone? Seda et limonaadi sai iga päev juua? 🙂
Issand, need kilekotid ei olnud mul meeleski enam. Mu vanaonu käis nende (just mitmekordsete õmmeldud) kottidega kuni elu lõpuni ( ja ta elu lõppes alles mõned aastad tagasi)
Kuivatuspaberit oli alati LIIGA vähe ja käed olid mul alati tindised. Mõnusad mälestused kui mõtlema hakata eksju, annavad lapsepõlvele värvi.
Ja ma olen ka mõelnud, et tegelikult on ju natuke isegi kurb, et praegustel lastel ei ole selliseid teistmoodi mälestusi lapsepõlvest kaasa võtta. Samas ilmselt nii palju muutunud, et kedagi ei kotigi “vanakeste” heietused millist rõõmu tõi jäätis, krõpsudega tossud, banaanid, päris teksad jne jne jne
A võib-olla see asjade kogumine oli tartlaste komme:D Meil oli talongide eest ostetud pesuseepi ja pesupulbrit “oksendamiseni” kodu täis, keegi ei kasutanud, aga ära tuli poest osta. Igaks juhuks.
Suhkru/äädika jms kogumine oli ehk tavalisem inimeste seas, kellel maakoht/aialapp oli. Mul on oma suvedest meeles, et mida lähemale sügis tuli, seda hoogsamalt k6ike purki tehti, alates seentest l6petates 3.liitriste 6unamahla- ja hapukapsapurkidega. Järgmiseks suveks oli teinekord ikka päris palju moose ja mahlasid alles.
Talongide eest tuli ju välja osta, ega t6esti ei teadnud kuna uuesti saab. Kui pesupulber otsa sai ja uut polnud saada, siis leotati pesuseep vedelaks ja kasutati seda.
Kuivatuspaberitega seoses tuli meelde et tindipott oli ka alati ranitsas. Ime, et neid tindi6nnetusi nii vähe ikka juhtus. Pastakaga meil koolis ei lubatud kirjutada, pidavat käekirja ära rikkuma 😀
|
OSCAR-2019
|
||
Avatud on kandideerimine viiele ametipositsioonile: Pea ehk president, Teopea ehk ürituste korraldaja, Rahapea ehk laekur, Sulepea ehk infojuht ja Europea ehk rahvusvaheline juht. Kõikide ametipositsioonide mandaat kehtib üks aasta ja algab juulikuust koos vastava väljaõppega.
Kandideerimiseks saada sooviavaldus koos ametipositsiooniga ja motivatsioonikiri epsy.org@gmail.com. Tähtaeg 15.06 kell 23:59.
EPSÜ juhatusse valimine toimub 16. juunil 12:00-14:00 Tallinnas Ronimisministeeriumis. Lisainformatsiooni saad lugeda SIIT!
EPSÜ Pea on mitmel moel organisatsiooni ja inimesi koos hoidev ning esindav isik, kelle tööülesanded võivad varieeruda spetsiifilisuse astmelt, kuid kelle prioriteetsemate kohustuste hulka kuulub EPSÜs toimuvate protsesside kohta ülevaate omamine, tegevuse organiseerimine ja Viispea motiveerimine. Nii mõnigi kord on vaja Peal vaadata asja laiemas plaanis ja mitte süüvida pisiasjadesse, vaid hoida ühtne eesmärk silme ees ja uskuda Viispeasse ja teistesse liikmetesse.
Teadlikkus – Pea omab ülevaadet EPSÜs aasta jooksul ja ka pikemas perspektiivis toimuvast. On enda jaoks sõnastanud EPSÜ eesmärgid ja hoiab neil ja tegevuse suunal silma peal, sekkudes vajadusel tegevusse. On tähelepanelik temani jõudva EPSÜle tähtsa info suhtes.
Organiseeritus – Pea hoolitseb juhatuse rollide selgeks tegemise ja vastutuse jaotamise eest. Ta on juhatusesiseste ja ka kolmandate osapooltega läbiviidavate kokkulepete ja arutelude vahendaja, samas hoolitseb selle eest, et juhatuse liikmetel oleks arusaadav iseseisva toimimise vajalikkus ja lubatavuse määr teatud küsimustes. Pea hoolitseb selle eest, et mandaadi alguseks saab paika pandud aastaplaan ja/või tähtajad, mille täitmist jälgib. Pea juures on tähtsaks märksõnaks kindlasti „delegeerimine“, seda nii juhatuseliikmete üldisi vastutusvaldkondi kui ka hetkeolusid arvestades. Delegeerimine leevendab nii korraldustiimisiseseid ebavõrdsusi kui ka motiveerib inimesi suurema vastutuse ja autonoomiaga.
Esindusfunktsioon – Pea suhtleb teiste organisatsioonide ja isikutega EPSÜ eesmärkide poole pürgimisest motiveerituna ning hoolitseb selle eest, et võimalused produktiivseks koostööks saavad kasutatud. See funktsioon sisaldab nii meili teel info töötlemist ja vahetamist kui ka sündmustel EPSÜ esindatuse eest hoolitsemist (nt Eesti Noorteühenduste Liidu üldkoosolek, koosolekud Psühholoogiainstituutidega).
Eeskuju – Pea püüab oma pühendumuse, töödistsipliini ja suhtumisega anda teistele Viispealistele ja lihtliikmetele eeskuju tegutsemiseks.
Tagasiside – Pea annab või delegeerib tagasiside andmise nii listisiseselt kui ka isiklikult. Selle eesmärgiks on motiveerida kõikvõimalike teematõstatusi ja tegevusi, samuti aitab isiklik soe lähenemine luua paremat ja hoolivamat õhkkonda tegutsemiseks. Soovitav on tegeleda ka sotsiaalsemate teemadega, mitte vaid asiste teematõstatustega. Selle jaoks oleks kindlasti tore, kui Pea korraldaks väljasõite/üritusi, mille eesmärgid oleksid ka sotsiaalsed.
Mandaadi lõpus on Pea põhivastutus hoolitseda EPSÜ jätkusuutlikkuse eest, tagades adekvaatse info üleandmise vanalt juhatuselt uuele ning lõppenud ja ka eelmiste juhatuste visiooni ning ideede edasikandumise.
Teopea teeb, ajab asju ja teab, kust saab ja mis toimub. Kes esineb. Kuidas leida ruume-raha-nänni-abi, kelle käest paluda ja kellele aitäh öelda. Mida üritusel teha, mida ei võiks teha, mida peaks tegema ja kuidas asjad käia võiksid. Teopea põhiülesanne ongi ürituste ägeda toimumise tagamine. Loomulikult ei pea Sa kõike ise tegema, ülejäänud 5pealised löövad ka kampa: Viispea on meeskond.
Vahel saab Teopea teha ka Sulepea või Rahapea või Pea ülesandeid, kui need talle delegeeritakse, samas on ka temal endal kindlasti teistele ülesandeid jaotada. Kui on tulemas üritus, siis Teopea jagab kõigi vahel ülesanded ära, kaasab korraldamisse ka liikmeid; vajaduse korral suhtleb psühholoogia instituutidega; teiste organisatsioonidega.
Lisaks ürituste korraldamisele võiks Teopea ka sellele mõelda, kuidas EPSÜ tegevust ka tema ametiajast edasi planeerida. EPSÜ kuvand ning ideoloogia on seega asjad, millele Teopea oma tegevuses silmas peaks pidama.
Ja veel kord: 5pea on meeskond, üksi ei pea midagi tegema! Töökoormus kujuneb täpselt selliseks, nagu teie ühised kokkulepped ja isiklikud ambitsioonid seda sätestavad.
Ajada asju pangaga – Käia pangas endale EPSÜ kontovaatamise õigusi saamas, vaadata aeg ajalt kontode seisu ja teha väljavõtteid. Teha erinevaid makseid internetipangas (sh EFPSA liikmemaks).
Koguda tšekke ja avaldusi ja muid rahaga seotud dokumente – Kui keegi EPSÜ-st midagi kellelegi maksab või keegi midagi EPSÜ-le maksab siis rahapea vaatab, et sellest jääks jälg 🙂
Tegeleda majandusaasta aruandega ja selle esitamisega – Koguda majandusaasta sees tekkinud EPSÜ dokumendid kokku. Võtta kontakti raamatupidajaga ja paluda tal koostada majandusaasta aruanne. Kui aruanne valmis, esitada see e-äriregistrile.
Aidata kaasa EPSÜ ürituste korraldamisel ja nautida EPSÜ-elu – Käia koosolekutel, teha koostööd teiste EPSÜ-katega, osaleda üritustel ja seda nautida :)’
Liikmelisuse jälgimine – Liikmemaksu mitte tasunud liikmed arvatakse Viispea poolt paikapandud kuupäeval EPSÜst välja.
Uute liikmete registreerimine – EPSÜga liitumiseks tuleb Viispeale esitada vastav avaldus (kas läbi kodulehe või mõne Viispealisega kontakteerudes).
Listi haldamine- Uute liikmete lisamine ja EPSÜst välja arvatud liikmete eemaldamine (kes ei maksa liikmemaksu, ei soovi enam epsükas või listis olla).
Koduka haldamine – Uudiste kirjutamine ja lisamine, liikmete lisamine ja vajadusel kustutamine, kodulehe üldine korrashoid ja täiendamine.
Koosolekute protokollimine – Kirjutada üles kõige tähtsam, mis koosolekutel räägitakse; eraldada päevakorrapunktide kohta tehtud otsused; kirjutada iga päevakorrapunkti kohta, millised ülesanded keegi vastaval teemal sai (tähtajad kirja); vormistada protokoll korrektselt; saata protokoll Seitsepea listi ülevaatamiseks; saata protokoll suurde listi liikmetele tutvumiseks.
Muud EPSÜ elu toredamaks muutmise toimetused – Teiste peade abistamine ja toetamine! Näiteks mõnikord võib juhtuda nii, et hoopis Sulepea lepib Kevadkooli koha kokku, helistab jne; teinekord protokollib koosolekul keegi teine või ka listi kirjutab keegi kolmas. Meeskonnatöö ja kommunikeerumine on võtmesõnad!
Europea on enamasti EFPSA MR, kes valitakse kevadel EPSÜ juhatuse poolt. Seda sellepärast, et mandaat käib EFPSA tegemiste järgi. Seetõttu pole MR ametlikult juhatuse liige enne kui ta selleks Suurel Kärajal valitakse.
Tutvustada ja vahendada psühholoogiaüliõpilastele EFPSA poolt pakutavaid erinevaid võimalusi ja projekte
Esindada Eesti psühholoogiatudengeid EFPSAs (nt hääletada erinevate EFPSA tegemiste kohta ning valida kord aastas ametisse EFPSA juhatust);
Tähtis on osalemine kahel MRide meetingul- üks kevadel aprilli viimasel nädalal EFPSA kongressil ning teine sügisel oktoobri viimasel-eelviimasel nädalal.
On võimalus kohtuda oma EFPSA kolleegidega silmast silma- juba paari kuu pärast suurejoonelisel ja juba legendaarseks saanud EFPSA kongressil ning sügisel toimuval südamlikul EFPSA juhatuse ja selle laiendatud juhatuse (EBMR) meetingul. Need on täidetud nii intensiivse töö kui ka unustamatute koosveedetud õhtutega! Sinu kui MRi jaoks on koht EFPSA kongressil kindlustatud – Sinu kongress saab olema täidetud mitmete töötubadega, mille eesmärgiks on organisatsiooniga tutvumine ning teiste MR-dega ühtse grupi loomine.
Nordic Psychology Students Conference – Ürituse korraldamine (kui on Eesti kord) ning sellel Eesti esindamine/esindajate leidmine. Teabe edastamine EPSÜ juhatusele ning liikmetele
EFPSA MR´i roll on esindada EPSÜt ehk Eesti psühholoogiatudengeid Euroopas (EFPSAs) ning vastukaaluks hoida Eesti psühholoogiatudengeid kursis Euroopas toimuvaga. Aasta jooksul on kaks olulisemat välisüritust, kus MR peaks osalema. Neist esimene – EFPSA Kongress – toimub aprillis Maltal. Teine üritus on tavaliselt oktoobris ning kestab samuti umbes nädala. Muud ülesanded saab MR täidetud enamasti kodumaal viibides.
|
OSCAR-2019
|
||
On olemas vana ütlus ”Liiga palju kokki rikuvad supi”, kuid ebakvaliteetsete koostisainete kasutamine on veelgi halvem. Nii et siin on mõned näpunäited taluturult, mida meeles pidada oma ostukorvi täitmisel.
Isegi meistritasemel gurmaan ei ole võimeline valmistama isuäratavat ananassipudingut pruunidest üleküpsenud ananassidest. Ja isegi kõige hiilgavam peakokk ei oleks võimeline valmistama rohelistest idanevatest kartulitest maitsvaid kodutehtud friikartuleid ilma, et neis esineks toksiine. Sa pead alustama parimate värskete koostisainetega. Värsked koostisained on eine tuumaks - kui need ei ole piisavalt head, siis on ka lõpptulemus kehv. Kui sa püüad muljet avaldada oma sõpradele, perekonnale või armsamale, siis sõltub kõik sellest, et sa täidaksid oma ostukorvi õigete koostisainetega. Ja kuidas on seda täpselt võimalik teha, kui keegi pole tegelikult sündinud kokamüts peas? Kasuta oma meeli: nuusuta, tunneta, vaata, kuulata.
Anna sellele väike löögike. YoSa kuuled, kui melon on küps, koputades selle koorele. Kui kuuldub õõnes heli, siis on see söömiseks valmis. Selle asemel võid sa ka kasutada oma silmi (ausalt öeldes - hääletesti võib ka mitte kuulda valjuhäälsete turukaubitsejate tõttu). Aga kuidas toimida teiste melonite puhul? Siinkohal peaks olema võimalik eristada spetsiifi list meloni lõhna, kui sa nuusutad seda tüvepoolsest otsast. Kui mingit lõhna ei ole, on see küps.
Kui sa korraldad peo, lõika meloni pealmine osa lahti ja täida see viinaga. Korda seda mitmeid kordi 24 tunni jooksul. See kindlustab, et viin on imbunud läbi suurema osa viljalihast. Serveeri külmana lahtilõigatud tükkide näol. Informeeri oma külalisi selle viinasisaldusest ja et see ei ole mõeldud lastele.
Tiri ja lase lahti. Et kontrollida, kas ananass on küps, sikuta ühte alumistest lehtedest. Kui see tuleb lahti suhteliselt kergesti, siis puuvili on küps. Kui see ei ole sobiv test (kui sa oled näiteks koos oma lapsega ja sa tahad vältida tulevikus intsidente nagu: “Vaata, isa, ma võin tõmmata paberitüki jäätisetorbikust selleks, et seda ära süüa”), siis võid sa selle asemel ananassi lihtsalt vaadata ja seda lähedalt nuusutada. Värv peaks olema kollakas-pruun ja lõhn värske ning meeldiv.
Rasvavaba, täis mineraale ja C-vitamiini - see on piisavalt heaks põhjuseks, et ennast täis õgida luksuslikust ananassist. Ananass on ka teadaolevalt ainuke bromelliini allikas, mis on hea seedeprobleemide ravimiseks.
Kontrolli kübarat ja jalga. Sa võid hõlpsasti eristada, kui seened on värsked. Vaata seene kübarat, see peaks olema terve, nii et ühtegi seeneliistakut ei oleks nähtaval. Jalg peaks eelistatavalt olema veel küljes, sest seenejalg on looduslik konservant; see pikendab seene säilivust ja hoiab seda heas korras. Sa võid muidugi neid ka ise noppida. Leia häid aiaseeni tugevasti väetatud mullaga kom-postihunnikutelt maist novembrini või põlluseeni juulist oktoobrini - rohuaasadelt, kus karjatatakse hobuseid või teisi koduloomi, tihtipeale seeneringide kujul. Aga kindluse mõttes muretse endale hea seenteraamat, sa ei taha ju mürgitada oma külalisi seenehautisega, mis tundus natukene liiga eksootiline...
Kirjanduses võib seente ajalugu järgida kogu tee tagasi kuni klassikalise (eelajaloolise) ajajärguni (umbes 500 aastat eKr). Eriti Lõuna-Euroopas on seened olnud sajandeid asendamatuks toiduaineks. Seeni on nimetatud ”metsa lihaks”, sest need on samas väga toitvad ning mineraaliderikkad.
Väldi toksiini nimega solaniin. Kas kartulid saavad olla mürgised? Jah, kui nad on saanud põrutuse (= pruunid täpid) või on heledad (= on läinud roheliseks). Kui üks neist asjaoludest on ilmnenud, siis järelikult sisaldavad kartulid mürki nimega solaniin, mis võib põhjustada peavalu, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Solaniin on terves kartulis ja seda ei saa eemaldada ei keetmise, praadimise, küpsetamise ega ka roheliste tükkide väljalõikamisega. Nii et väldi tembeldatud või rohelisi kartuleid, kui täidad oma ostukäru. Kui sa ostad kartuleid kottides, siis vali kartuleid läbipaistvates kottides, et sa näeksid nende kvaliteeti.
Kontrolli kalendrit .Apelsinid on parimad talvehooajal. Nad sisaldavad palju C vitamiini ja teisi 13 erinevat liiki vitamiini, värvist ja lõhnast juba piisab, et meie toidulauda varustada nendel pikkadel külmadel perioodidel. Kui sa ei saa oodata nii kaua, siis muretse endale pruunide täppidega apelsine - täpid on apelsinide hea kvaliteedi näi-tajaks. Kui sa eelistad magusaid apelsine ilma hapuka maitseta, siis kontrolli nende keskpunktis asuvat ümarat muhku. Pea meeles, mida suurem see muhk on, seda magusam on apelsin (me ei ole testinud, kas see teooria kehtib ka inimeste puhul).
Apelsini ei teinud kuulsaks mitte maitse, vaid tema välimus. Umbes 500 aastat tagasi oli Euroopa kuningate ja aadelkonna seas moekaks kombeks omada ilusat apelsini kasvandust, mis olid täidetud apelsinidega, mida harva söödi (samamoodi nagu nad kandsid parukaid, kuigi nad kiilakad ei olnud).
Kaalu ja keera ümber. Kui käsitleda elusaid krabisid, siis siinjuures on kaks võimalust kontrollida kvaliteeti. Kaalu: Oluline on, et krabil oleks teataval määral kaalu (3-5 kilo), vastasel korral on see tõenäoliselt püütud mitmeid päevi tagasi. Krabid ei saa tarbida toitu, niipea kui nad on püütud ja seetõttu hakkavad nad kasutama oma varusid, s.t. nende enda maitsvat liha. Keera ümber: Emased krabid on mahlasemad kui isased krabid, nii et vali emane. Kuidas kindlaks määrata sugu? Keera see selili ja kontrolli saba. Emaste krabide sabad on laiad ja ümarad, isaste saba on kitsas ja kolmnurkne.
Krabiliha võib kasutada mitmetes isuäratavates roogades. Söö seda kergelt keedetuna ”naturaalselt”, koos väikse sidruniga või sega seda majoneesi ja vürtsidega, millest saab maitsva võileivatäite, et kaasa võtta randa või piknikule.
Artišokk Ümaratel on kõige rohkem liha ja maitset. See peab olema värske ja roheline aastaringselt. Mitte tumepruun või tipust must.
Baklažaan Peab olema raske või muidu on see liiga vana. See on oluline, et vars on värske ja roheline.
Avokaado Avokaado võib olla roheline või pruun, läikiv või krobelise pinnaga, ilma et see kvaliteeti mõjutaks.
Spargelkapsas Tervisest pakatav ja mururoheline. Spargelkapsa kõva pea on nagu igav lõunasöögikülaline - ei ole väärt kutsumist.
Porgandid Eredat oranži värvi porgandid on kõige parema kvaliteediga. Parem on osta palju väikseid porgandeid, kui väikses koguses suuri.
Paprikad Mida suurem on paprika, seda mahedam on maitse. Punased paprikad on kõige magusamad. Kui paprika on tõeliselt värske, siis sellel ei tohiks esineda katkiseid kohti, kriimustusi või laike. Välispind peab olema läikiv ja sile.
Lehtsalat Peaks olema värske. Kuigi välislehed võivad olla närbunud, ära lase ennast sellest heidutada, tavaliselt pea on kõva ja selle alumine kiht on krõmps.
Sidrunid Ümarad sidrunid on mahlasemad kui pikliku kujuga sidrunid. Mida kollasem on sidrun, seda rohkem sisaldab see C vitamiini. Rohelisi peaks vältima või need likvideerima. Need on tavaliselt lisatud küpsemise lootuses.
Viigimarjad Värsked viigimarjad peavad ”higistama” väikseid mahlapiisku, mis teevad nende koore säravaks.
Kiivi Küps kiivi peaks vajutamisel natukene järgi andma, kui sa pigistad õrnalt seda varre juurest. Kui puuvili on liiga pehme, siis on see arvatavasti juba käärinud.
Kanad Unusta lihunik, unusta kaubanduskeskus, loobu turust ja sõida linnast välja kohaliku farmeri juurde, kellel on vabalt-karjatatavad kanad. Need on kõige maitsvamad.
Kala üldiselt Peab olema meeldiv värske mere- või vetikalõhn. Kala silmad peaksid olema selged (ja punnis) ja nahk läikima ning soomused tugevalt kinni. Nahk peaks olema pingul ja kui sa vajutad seda sõrmedega, siis peaks see tagasi pingule tõmbuma. Kontrolli, et lõpused oleksid punased ja mitte kahvatud ning limased.
Rannakarbid Valmista elusalt. Sa saad kontollida seda hõlpsasti, asetades need köögilauale, kus need avanevad, kui need on elusad. Sa võid neid õrnalt vastu kraanikausi äärt lüüa, kui sa ikka veel kahtled. Kui need viivitamatult sulguvad, siis on need kindlasti veel elusad.
Suitsuheeringas Peaks olema ühtlane värv ja lahtilõikamata, et vältida tumepruuni naha kontakteerumist lihaga - see muudab selle seebimaitseliseks.
Tursk Turska on parem osta külmematel kuudel. Tursaliha muutub kobedamaks soojadel kuudel, kui tursk sööb kõige rohkem, vastupidiselt talvele ja kevadistele liikumisperioodidele.
|
OSCAR-2019
|
||
Kauba tänaval käsitööpoodi pidav Vesta Suuster ütleb, et kuigi tööd lubati lõpetada oktoobriks või teatada nende kestuse pikenemisest, pole tehtud kumbagi.
Kauba 3 majale, kus asub Suusteri äri, ei saa tema sõnul kaubaautoga ligi mitte ühestki suunast. Eile kell 15.40 võis ajakirjanik Suusteri jutu õigsuses veenduda. Kauba tänava ühes otsas munakivide panek seisis, Turu tänaval ja Kauba tänava teises otsas käisid tööd.
Turu tänava puhul on siiski tegemist kahe ehitaja vahelise kommunikatsioonihäirega. Merko Infra objektijuhti Leo Rahu sõnul alustati Turu tänaval Kuressaare Veevärgi tellimusel käesoleval nädalal tõepoolest torustike ehitustöödega, kuid need ei ole seotud kesklinna projektiga. “Meil ei olnud ka informatsiooni torutööde graafikust,” selgitas Rahu.
Vesta Suuster ütles, et augustis lubas Merko Infra esindaja, et ehitustöö kestab oktoobrini ja ajakava muutumistest antakse teada. Ta lisas, et kuni oktoobrini sai kõrgema autoga veel ligi, kuid novembris alustatud tööd Turu tänaval võtsid ka selle võimaluse.
“Elame teadmatuses, kuidas oma ärisid juhtida. Kõnealuses piirkonnas tegutseb ka Saaremaa tuletõrje- ja päästeühing, kelle kliendid vajavad transpordiga ligipääsu kustutite kontrollimiseks ja vahetamiseks. Prügiauto ei pääse prügikastideni,” kirjeldas Suuster olukorda.
Vesta Suuster laiendas talle kuuluvat Saare Naise näputööpoodi kõrvalolevate ruumide arvel, kuid lükkas poe avamise siiski novembrisse, sest selleks ajaks oli lubatud tööd lõpetada.
“Nüüd on ainult üüri maksmise rõõm uutes ruumides, aga tegutsemine on takistatud,” märkis ettevõtja ja lisas, et suve jooksul muudeti pidevalt plaane sellest ettevõtjaid teavitamata.
Ehitaja on öelnud, et vastuseid saab iganädalasest infotunnist. Suusteri sõnul ei maksa ta endale palka selle eest, et ta infotundides istuks. “Kas teisipäeviti peaks ärid üldse kinni panema ja infotunnis istuma ligemale kaks aastat?” küsis ta.
Merko Infra objektijuht Leo Rahu ei ole nõus, nagu poleks Kauba tänava inimesi muudatustest teavitatud. Näiteks Kauba 5 inimestega suhtles ta eelmisel nädalal. Sai kokku lepitud, et autoga on võimalik liigelda Turu tänava poolt ja Kauba tänava poolt tehakse liiklus lahti novembrikuu lõpus. “Täna on selleks kuupäevaks 23.11,” selgitas Rahu.
Ta ütles, et kui munakivi ei jõua paigaldatud, siis tehakse ala killustikuga talvel sõidetavaks. Vahepealne munakivide ladumise seisak oli Rahu sõnul näiline, samal ajal käis lihtsalt sajuvete lehtrite ehitus, mis on kivide ladumiseks vajalik. Kivide ladumine jätkub täna.
Ettevõtjad muretsevad ka selle pärast, mis saab sellisel ehitustandril lumekoristusest. Rahu ütles, et kui teekatend pole valmis, on lumekoristus nende asi ning see saab tehtud.
turuplatsil samad kivid ja seal võib sõita – võib ka kaubatänaval järelt … keelavat silti pole ju, et ei või autoga liigelda – kuskohast nt turist teaks seda keeldu???
Kaeblejate õpitud abitus….. mis muud. Lasteaia tänavalt on nimetatud poeni suht lühike maa, niiet kaubavedu ei ole küll seal mingi probleem… pigem pseudoprobleem.
Mäeker tuleks kohe kindlasti maha võtta ning kuskile kolkakülasse melioraatoriks saata. See mees ei jaga oma töökohustustest ei ööd ega mütsi. Ja üldse, kuidas ta selle ameti sai? Väga kahtlane lugu igatahes. Aga ega siin imestada ju kamidagi ei ole, taheti ju Rein Lembritki osakonnajuhatajaks torgata.
Mida ette vötta annab?? Lõpptähtaeg on ju kaugel!!! Alles siis saab kedagi trahvida kui aeg täis. Ettenägelikult on aeg pikaks venitatud
Lasteaia tänava poolel on sama maja kõrval suur tühi plats, kus seisavad “Sõbralt sõbrale” kaupluse külastajate autod. Sisuliselt vastu seda sama Kauba 3 maja. Seal plank-aia sees on tegelikult ka värav, kui see lahti teha ei peaks isegi ümber maja ringi käima.
Ja kindlasti sõidab sealt aiaaugust läbi näiteks Tuleohutuse kaubaauto. Sa oled ka naiivne. Teine variant on ju sillahullu helikopteriga transportida — siis poleks üldse teid vaja.
Huvitav, miks Kiriku tänava kivide paigaldus ei liigu (juba paar kuud kindlalt) olen näinud seal üritamas iganägu poisse küll presendi all küll, aedade vahel, — aga mida pole, on tulemus!! Kas tõesti, seda saamatust, saab ka Hiinlaste kaela sokutada, sest materjal ju kohalik ning olemas??
See Kuressaare linna remont on kuritegu ettevõtjate suhtes. Mingi seltskond otsustab kuidas asjad käima peavad ja milline meievlinn peaks välja hakkama nägema. Parkimiskohad kaotatakse ära, vallaametnikud ise pargivad kogu kuktuurikeskuse taguse parkla kogu tööpäevaks kinni. Iseendal pole ettevõtlusest halli aimugi. Saavad igas kuus oma palga pangakontole ja elu on lill. Saage aru, et teie palk tuleb ettevõtjate makstud maksudes, mitte kusagilt seina seest. Proovige mõelda nii, et kesklinnas elu toimiks, mitte ärge suretage seda välja. Mul on siiralt kahju kõikidest kesklinna äride omanikest, kes selle jamaga toime peavad tulema. Kõvat närvi!
Kas tänapäeval tuuakse käsitööpoodi kaupa rekkaga? Sinna viivad minumeelest käsitöölised oma toodangut müüki. Näha on et asi selles, et kui autoga treppi ei saa, siis on kohe probleem. Lasteaia tänaval saavad sõita igas suuruses autod ja lihtsam oleks endale soetada väiksem kaubakäru, et asi ilma suurema kärata ära lahendada. Siin tundub olevat mingit laadi tähelepanuvajaduse probleem, et juba mitmes artikkel lehes. Tundub, et teised firmad saavad kuidagi hakkama.
“….Elame teadmatuses, kuidas oma ärisid juhtida´´ Tundub et see äri läheb ka ilma juhtimiseta põhja. Mis seos on ühe käsitööpoe juhtimisel ja kõnniteekivide paigaldamisel? Kui kehva ilma või remondi tõttu ei oska äri juhtida, siis tuleks kiiresti see tegevus enne suuremat kahju küll ära lõpetada.
Käsitööpoe omanikul ei õnnestu linnavalitsuselt raha välja kavaldada. Nüüd ta üritab Vollide kaasabil sõimupori pritsida ja kätte maksta. Artiklist ja vollide kommentaaridest tuleb esile mitte sõbralik ja üldsuse huvisid arvestav, vaid isekas ja ähvardav toon.
Eks see Vesta äri rohkem nagu naljanumber ole jah, kuid parem ehk ikka kui niisama kodus pöialt imeda.
Ilma nimeta on ilus kommenteerida jah ? Asi on äri või mitte , aga Sina tundmatu oled naljanumber :) !!!
Millar -Hullar -Villar , huvitav , mis ärisid te ise peate ? Tuleks hea meelega teie juurde ametit õppima. Juhul muidugi , kui te lihtsalt õeluse vabrikandid ei ole ühest ja samast tehasest :)
Vestale-Mis tähendab õeluse vabrikandid? Kas siin ei tohigi siis oma arvamust asjast avaldada. Kas siin peab rääkima ainult seda, mida sina kuulda tahad? Kirjutan nii, nagu mulle artikli lugejana tundub.
|
OSCAR-2019
|
||
Pole ammu sissekannet teinud ja võtan täna ennast kokku ja kriban ära. Toimunud on iseenesest üpris palju. Muide, kolmapäevase seisuga sai täis mul kaks kuud. See aeg on lennanud üpris kiirelt, aga samas on päevi, kus aeg aina venib ja venib ning päevale ei paistagi lõppu tulevat. Nüüd siis eelmisest nädalast. Sain lõpuks oma klassi vahetatud ja seda otsust ma ei kahetse. Kolmapäeval sain uue tunniplaani ja neljapäval oligi juba esimene päev. Sealne õhkond on kuidagi palju mugavam ja vabam, teised suhtuvad minusse palju avatumalt ja paremini. Enamasti on mul iga päev kuus tundi ja koolist vabaks saan juba kell 13.00(välja arvatud teisipäev.) Mul on ainult paaris tunnid, seega võib isegi öelda, et mul on kolm tundi päevas. Õpetajad on mõnusad ja suhtlevad minuga palju rohkem. Ma olen selle vahetusega tõsiselt rahul, nüüd mulle isegi meeldib koolis käia. ;) Nädalavahetuse veetsin Prantsusmaal. Tõusin laupäeval kell viis, sest pidime startima väga vara. Minu ootused kogu sellest reisist olid laes. Sõitsime ligi viis tundi ja jõudsime ilusti kohale. Nimelt läksime külla pere tuttavatele, kes seal elasid. Rääkisime juttu, sõime (ohtralt) ja seadsime ennast sisse. Nad elavad ühes väikses armsas linnas ja käisime ka seda hiljem uudistamas. Tulime tagasi ja jälle muudkui sõime ja sõime. Kuus käiku, ebanormaalne. Kolmega sain hakkama, rohkem mulle sisse tõesti ei mahtunud. See on kohutav kuidas need prantslalsed söövad. Alustavad õhtusöögiga kell 17.00 ja lõpetavad öösel ühe ajal või kusagil nii. Pühapäeva hommik algas kusagil kümne kandis. SÕIME ja pärast seda läksime vaatama seal lähedal asuvat koske. See oli ilus, aga ei midagi erilist. Veetsime seal ligi tunni jagu ja siis läksime taas SÖÖMA. Käisime restoranis ja kui peale seda koju sõitsime, oli jälle laud kaetud. See oli kohutav. Ma ei suutnud ära oodata, millal me kodu poole sõitma asume. Õnneks saime sealt viie aeg tulema. Kokkuvõtvalt jäin ma rahule, aga minu ootustele see siiski ei vsatanud. Tahan ka väita maha müüdi, et prantslannad on kõige peenikesemad ja ilusamad naised. Ausalt öeldes, ei näinud mina ühtegi ilusat ja peenikest naist. Nüüd ma saan aru, miks nad peenikesed ei ole, aga ilust ma rääkida väga ei saa, sest see on ju vaataja silmades. Kallid eestlased, meil on oma eestlannadega kohutavalt vedanud, sest nii ilusaid naisi, kui on Eestis, ei leia mitte kusagilt mujalt, isegi siin, Saksamaal, ei ole näinud mina ühtegi ilusat naist. Seega, olen uhke, et saan öelda: Ich komme aus Estalnd. ;) See nädal on olnud üks suur pidupäev. Sünnipäevad sünnipäevade otsa. Alustan teisipäevaga koolist. Meil oli kehaline, ootasin seda isegi väga. Kui kell helises, kogunesid tüdrukud koridori. Mõtlesin, et miks me riideid vahetama ei lähe, et kell on ju helisenud ja õpetaja peaks ka kohe tulema. Nii ta sisi tuligi. Ütles meile, et minge otsige vaba klass, ma tulen järgi. Seda me siis ka tegime. Jutustas meile üht-teist natuke ja järsku hakkavad tüdrukud riideid seljast võtma. Ma vaatasin, et mis te teete, et kas me riietusruumi ei lähegi??? Küsisin siis ja sain vastuseks, et meil ei ole sellist asja, me vahetame koguaeg riideid klassis. Olin väga üllatunud ja esimene asi mis mul pähe kargas, et kus ma siis ennast pesen, kas nad ei pesegi ennast??? See mõte keerles terve kehalise mul peas. Jooksime tunnis 30 minutit. Kõik olid omadega läbi ja väsinud. Jalutasime siis koolimaja poole tagasi. (Veider on see, et staadion asub 2km kaugusel koolimajast.) Suundusime siis klassi ja vaatasin hoolega, mida kõik tegema hakkavad. Muidugi vahetasid kõik ruttu oma riided ja suundusid teistesse tundidesse. JA ONGI KÕIK??? Seda küsimust küsisn ma endalt mitu korda. Jäin üksi sinna. Mõtlesin, mis ma nüüd teen, ma olen ju üleni läbi ligunenud ja ma ei tõmba endale puhtaid riideid selga. Vaatasin siis, et millal mul esimene buss tulema peaks, et lähen sellega koju. Kaks muusikat oli veel jäänud ja mõtlesin, et ei juhtu ka midagi, kui ma selle täna vahele jätan ja koju lähen. Nii ma siis tegingi. Tol hetkel oli mul elu unistus saada üks korralik dušš. Ma ei saa siiani nende nõmedast süsteemist aru ja kaalun nüüd, et ma pigem võtan endale kaks vaba tundi, kui teen nii nagu teised tüdrukud. Andke andeks, ma ei ole küll puhtuse friik (kuigi issi mind vahel nii kutsub), siis siiki ma pean lugu hügeenist ja puhtusest. Ma olen ka nõus järgmine aasta Sargale kõik järgi tegema, kas või kahe kordselt. Siinkohal tahakski tegelikult öelda, et tema tunnis olla on supper, seda mõistsin ma vaadates oma uut kehalise õpetajat. Tolle päeva õhtul sõitsin Karlsuhesse Karo sünnipäevale. Seal oli mõnus seltskond, kellega sai vesteldud maast ja ilmast. Õhtu lõppes muidugi viie ajal hommikul. Kolmapäeval oli meil punane püha. Saksamaa iseseisvus päev. Seega ei olnud ka kooli. Olin Karo juures ja hiljem tulid sinna ema, isa ja vanaema. Sel päeval oli Karoline õige sünnipäeva päev. Sõime mega head ema tehtud kooki ja hiljem läksime vaatama Karlsuhe lossi ning jalutasime linna peal ringi. Nägin ka ära shoppingu tänava, mis mulle muidugi väga meelepärane oli. Õhtul läksime lokaali sööma ning sõitsime koju. See oli mõnus päev. Ega rohkem vast ei olegi midagi. Sai kõik kirja pantud. Tervitused teile sügisesse Eestisse!
|
OSCAR-2019
|
||
Põhimõtteliselt sarnaneb see küla meie Vabaõhumuuseumile. Sealt saame korraliku sisevaate Borneo hõimude elust ja olmest ehk kuidas nad kunagi elasid nn pikkmajades, mida sõid, mis riideid/kaunistusi kandsid, jne. Külastus lõppeb tantsuetendusega ja hinnas sisalduva lõunasöögiga (kestab koos lõunasöögiga 3h)
Õhtupoolikul linnatuur, kus külastame ostlemiseks vabaõhuturgu ning keha kinnitamiseks mereandide ja kalaturgu.
Nabalu Linna külastus. Lummavad vaated Kota Kinabalu mäele. Suure suveniiri ja käsitööturu külastus. Vaba aeg (1 – 1.5h)
Canopy Taevatee jalgsimatk. 200 meetri pikkune turvaline laudtee on ehitatud 30 – 40 meetri kõrgusele puulatvadesse. Sealt avaneb džunglis elutsevatele loomadele omane vaade ümbritsevatele vihmametsadele.
Poring Kuumaveeallikate basseinid. Basseinid on spetsiaalselt ehitatud, kus saab üksi olles vastavalt kuumuse taluvusele naturaalset kuumaveeallika vett nautida. Kuumust võimalik külmavee lisamisega reguleerida. Eraldi olemas ka bassein jahedama veega, kuhu võimalik kõrvetava päikese eest peitu pugeda.
Liblikate aed – Liblikate aias näeme me väga palju erinevaid liblikasorte, kes kõik elutsevad Borneol. Lisaks liblikatele pakuvad silmailu ka sealsed värvilised lillesordid.
Selles piirkonnas on võimalik õnne korral näha õitsemas maailma suurima õiega putuktoidulist lille – rafflesiat. Kolmest korrast kahel meie ise nägime!
Sabahi ühe ja ainsa teeistanduse külastus/tehase tuur. Võimalik tutvuda ja osta kaasa erinevaid Sabahi teesid. Lõunasöök lummava vaatega platvormkohvikus.
Looduslikult elavate kalade poolt massaaž jalgadele. Kalad asuvad ühes väikejões. Nad meelitatakse väikese toidu abil enda jalga juurde, kes siis siblides ja nokkides teie jalgu masseerivad.
Õhtul on soovijatel võimalus süüa ja shopata õhtuses Sandakani südalinnas. Pikemalt basseini ääres lõõgastujatel võimalus õhtustada ka hotellis. Hotelli õhtusöögid on külluslikud ja väga nauditavad!
Hommikusöök ja väljasõit Sepilok orangutanide rehabilitatsioonikeskusse. Külastame Sepilok orangutanide rehabilitatsioonikeskust, mille poolest on see piirkond just tuntust kogunud. Tegemist on kahe osalise keskusega. Üks osa keskusest on kinnine ehk selles osas kasvatatakse ja valmistatakse iseseisvaks eluks ette orvuks jäänud orangutange. Teine osa on vihmametsadele avatud ehk toidu jagamise ajaks tulevad spetsiaalselt kohale ümbruskonna vihmametsades elavad orangutanid. Selle tegevuse juures võib kehtida vanasõna „kes hiljaks jääb, see ilma jääb”, sest toidule pretendeerivad veel üleannetud makaagid.
Külastame ninaahvide jälgimiskeskust, kuhu ehitatud platvormidele tulevad sööma ümbruskonnas elutsevad ninaahvid. Kuna ümbruskonnas on vihmametsade asemele rajatud rohkelt palmiistantusi, siis piirkonna ninaahvid vajavad lisa toitlustamist. Ninaahvid on tuntud just selle pärast, et nad elavad ainult Borneo saarel. Kuna nad on inimestega harjunud, siis võib teil õnnestuda end koos ninaahvidega ka pildistada.
Lõunasöök Sandakani linna kaubanduskeskuses, kus sobivat lõunasööki on võimalik valida kümnete ja kümnete toidupakkujate vahel! Pärast lõunasööki võimalik kaubanduskeskuses teha sisseoste.
Sandakani Vee Küla külastus. Jalutame vee peale ehitatud nn linnakus, kus põhilisteks elanikeks meremustlased ja hiinlased.
Pealelõunal jõuame džunglisse. 30 minutilise paadisõidu järel Kinabatangani jõel saabume oma džungli laagrisse.
Ööbimine 2 kohalistes vooditega džunglimaja numbritubades. Toad on ilma konditsioneerita. Lahtistel akendel putukavõrgud. Teie magamist saadavad džungli helid ja hääled.
Varahommikune jõekruiis (1.5 – 2h) kus saame osa lummavast päikesetõusust koos ahvi kolooniatega ja mõne unise krokodilliga. Hommikusöök.
Ennelõunane 5.8 km vihmametsa matk. Saame aimu tõelisest vihmametsast ja otsime metsikuid orangutange. (Viimasel kevadreisil õnnestus meil neid näha).
Lõuna ja puhkus. Enne õhtust jõekruiisi istutab iga soovija ühe puu, millega anname panuse vihmametsa jätkusuutlikusele.
Check in basseiniga hotelli. Vaba aeg Sepornas. Õhtusöök mereääres, kus võimalik nautida oivalisi mereande.
Seporna on väga omapärane sadamalinn, kus näeb paatides ja merekülades elavaid ning kauplevaid meremustlasi. Võimalus külastada „keskaegset” kalaturgu, kus kaubeldakse eriskummaliste „mere-elukatega”. Samuti võimalus poodides teha vajalike sisse oste (nt . Võimalik odavalt osta Tiigrisalve!).
Check in Mabuli saare kõigi mugavustega hotelli. Hotellitoad on kõikidele vajadustele vastavad ja konditsioneeriga.
Õhtusöök, Vaba aeg. Algab unistuste puhkus päikeselisel paradiisisaarel. Saar ei ole eriti suur. Kogu saar on võimalik kerge jalutuskäiguga läbida. Lühikesele teekonnale jäävad ka kaks filipiini meremustlaste küla, kust saab natuke aimu nende elust ja olust.
Ühelt saarelt teisele liikude möödume ja vaatleme lähedalt veepealset mustlasküla, kellede lapsed püüavad meid „röövida” nagu Somaalia piraadid. Õnneks nemad soovivad vaid maiustusi.
Enne lõunal snorgeldame Mabuli ja Kapalai saare lähedal. Parim koht jälgimaks värvide rohket mereelu ja mereelukaid.
|
OSCAR-2019
|
||
Kolme ööpäeva jooksul tegeles politsei Pärnus ligi 400 juhtumiga. Politsei alustas 23 kriminaalmenetlust, millest valdav osa pandi toime festivalialalt väljas. „Me räägime seitsmest narkokuriteost, kuuest vägivallakuriteost, ühest joobes autojuhtimisest ning ühest dokumendi võltsimisest. Sel aastal andsid kuritegude osas tooni vargused eluruumidest ja sõidukitest, mida oli kokku kaheksa. Seejuures enamikul juhtudes sisenesid vargad lukustamata jäetud korterisse või majja,“ rääkis Pärnu politseijaoskonna juht Andres Sinimeri.
„Politsei jäi selle aasta festivaliga väga rahule. Jah, rikkumiste numbrid võivad ju esialgu tunduda suured, aga tuleb arvestada, et linnas pidutses kolme päeva vältel kümneid tuhandeid külalisi,“ rääkis politseijaoskonna juht Sinimeri. „Festival oli politsei jaoks rahulikum kui eelmistel aastatel. Rõõmu tegi ka see, kui palju saime näha ja aidata toredaid ja rõõmsaid inimesi. Selle kõrval kahvatub igasugune süütegude statistika ja need hetked annavadki jaksu politseitööd teha.“
Politsei tänab häid koostööpartnereid, kellega õlg õla kõrval kolm päeva tööd tehti: turvafirmat, Pärnu linna, päästjaid, prokuratuuri, meedikuid ja loomulikult festivali korraldajaid. „Olime ühe asja eest väljas ja koostöö on iga aastaga läinud aina paremaks,“ ütles Sinimeri.
VIDEO | Taaskord visuaalselt häiriva valimisreklaami meisterdanud Märt Sults: see video on mõttega tehtud asi! (9)
Katkend homme esitletavast Kaja Kallase raamatust „MEP”: esialgu arvasin, et see oli minu jaoks täielik läbikukkumine, aga tuli välja, et hoopis minu võit (45)
Riigile kuuluvate ettevõtete nõukogudest lahkuvad Toomas Kivimägi, Kalle Palling, Aivar Sõerd, Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Nendele lisaks lahkuvad nõukogudest Peep Aru, Yoko Alender ja Meelis Mälberg.
Riigikogu Reformierakonna parlamendiliikmed esitasid täna avalduse, millega soovivad enda tagasi kutsumist riigile kuuluvate ettevõtete nõukogudest.
„Riigikogu liikmete ülejala tagasikutsumine ministrite poolt ajal, kui valitsuses uue nimetamise korra üle arutletakse, ei olnud väärikas ega kohane reaktsioon,“ sõnas Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus.
„Nimelt on Eesti Vabariigi õiguskantslerid olnud teema suhtes erineval arvamusel. On olnud täiesti eitav Allar Jõksi seisukoht. Õiguskantsler Indrek Tederi arvamus oli, et riigile kuuluvate äriühingute nõukogude töös osalemine on põhiseaduspärane. Ametis oleva õiguskantsleri Ülle Madise seisukoha järgi on põhiseadusega vastuolus liikmete nimetamise viis, mitte osalemine ise,” ütles Tiidus.
“Sellisel juhul tuleb nõukogu liikmete nimetamise viis üle vaadata ja uus kord sõnastada. Et ei jääks enam mitmeti mõistetavusi. Nimetamise kord vajab selgeks tegemist, mitte poliitilisi mänge ja katseid oma reitingut parandada Eesti maine arvelt, sildistades iga Riigikogu liikme ettevõtlusega seotuse,” lisas Tiidus.
Järgneb riigile kuuluvate ettevõtete nõukogudest lahkuvate Reformierakonna saadikute avaldus, mille Delfi avaldab täismahus:
Lahkume nõukogudest sirge seljaga, sest oleme seda tööd teinud ausalt, professionaalselt ja pühendunult. Oleme lähtunud rahvale parlamendis antud vandest esindada Eesti riigi ja rahva huve.
Samas näeme, et rahulik ja lahendustele suunatud poliitiline arutelu nõukogude töös osalemise üle on hetkel halvatud. Poliitmängudest laetud loosungitega vehkimine pole Eesti rahva, parlamendi ega ettevõtete huvides. Pigem heidab see varju Eestile, seda maailmas ebakindlatel aegadel.
Selles mängus me ei osale, ning vilistame selle katki, kui kasutada sporditermineid. Eesti riigis on palju olulisemaid küsimusi ja probleeme, millega valitsus ja riigijuhid peavad tegelema. Kindlat kaitstud Eesti, majanduskeskkond, taristuarenduse ja parem tulevik Eesti peredele on see, millega tuleb tegeleda ja ühisosa hoida.
Parlamendiliikmete ja poliitikute osalemine äriühingute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja institutsioonide töös vajab terviklikku, korrektset ja läbipaistvat lahendust. See arutelu on alanud ja ootame, et see saaks ka sellise õigusliku raamistiku, et seda ei saaks oma riigile varju heitmiseks kasutada.
Arutelu peab kindlasti olema laiem, Riigikogu liikme rollist ja võimalustest ettevõtlusega tegeleda. Teema puudutab kogu Riigikogu ning küsimust, kas Riigikogu liikmed peaks oleme seotud ettevõtlusega. Meie arvamus on, et peaks, sest nii mõistetakse ka majanduskeskkonna muresid paremini, kui klaasist akvaariumis istudes. Seega, uut korda on vaja, põhiseadusega kooskõlas olevad lahendused on olemas.
Reformierakonna vastulöök: Aas saatis Sesterile kirja, milles soovitab IRLi liikme võimaliku huvide konflikti tõttu RKASi nõukogust tagasi kutsuda (111) 04.11.2016
Valdo Randpere: ega ma riigikogusse minemise pärast varasemast vähem kompetentne pole (56) 20.10.2016
Priit Pärkna: Eesti toetas Interpoli presidendina Lõuna-Korea kandidaati, sest Venemaaga puudub sisuline koostöö (37)
Täna registreeritud erakonna Rahva Tahe juht: ühinema on oodatud ka inimesed, kes pole meie vaadetega nõus Täiendatud kell 15.50! Lisatud intervjuu eestvedaja Madis Sütiga! (124)
TAGATUBA EETRIS| Sotside peasekretär: kuidas saaks eelarve ümber ajada, inimesed ootavad ju palgatõuse! (58)
Jüri Ratas koalitsioonipartneritele: toetagem koos riigieelarvet, see on meie parim kompromiss Eesti Vabariigi arendamiseks ja edasi viimiseks (8)
|
OSCAR-2019
|
||
16 aktimaali ja16 lugu. Mõned paremad, mõned vähem puudutavad. Lood siis, maalid köidavad omanäolise pingestatusega nii ehk naa.
Kõik sõnad, millega ma seda raamatut iseloomustada tahaksin, on juba ammuilma öeldud mu enda poolt. Nii nagu "Delikaatsus", on ka see siin järjekordselt hõrk ja humoorikas üheaegselt. Autorit paelub nähtavasti leina ja leinameeleolude kajastamine, sest sama teemat jätkab ta siingi. Ent ta suudab seda teha naljakalt ja luuleliselt ühekorraga.
Kuigi kandvaks sündmuseks võiks olla minategelase vanaisa surm, on vanaisast endast juttu vähe. On kõike muud. Ja see muu ongi võluv :)
Eraldi köidavad tähelepanu muidugi kõik need kaunid kujundid, mida on tekstisse kaootiliselt peidetud. Neid tahaks kohe välja noppida ja üles märkida (milleni ma otseloomulikult kunagi ei jõua :)))
"Jõgi" on Aksel Vindingu triloogia teine raamat, järg "Muusikale", sama hõrk ja sügav, ilmselt ka teataval määral raskepärane. Nagu norrakatel ikka kipub olema. Lisaks veel Lumeti võrratus tõlkes!
Nii nagu esimene raamat, on ka see pikitud ohtrate muusikaliste vihjetega, seega muusikainimesed loevad nähtavasti raamatut sootuks teise pilguga. Mind paelub Bjørnstadi puhul märksa enam noore meesterahva kujunemisest maalitud pilt, kõik need keerulised tundeelu võnked, teadlikult või alateadlikult tehtud otsused,põiklemised siia- ja sinnapoole. Põhiliinile lisaks on ta suutnud luua samavõrd haaravaid kõrvalliine, nii et juba see üks ja ainuke konkreetne raamat on nüansirikas ja köitev. Kui ühel hetkel on ilmunud ka triloogia viimane, siis peaks muidugi kõik kolm veel korraga üle lugema. Praegusel hetkel on kahjuks suur osa eelnevast ju ununenud. Näiteks Rebecca liin ei ole mulle esimesest raamatust üldse tugevalt meelde jäänud... Anja ja Marianne omad meenuvad justkui eredamalt.
Mine sa nüüd võta kinni, mis selle raamatuga lahti oli. Ma nii ootasin ju seda ja esikaas oma pilvepiirilt kaugustesse kiikamisega mõjus kutsuvalt...aga sisu oli sel raamatul pea olematu. Mis samas ei tähenda, et tüübil reisides sisu poleks olnud - mõni lihtsalt takerdub hilisemates mälestustes liialt olmedetailidesse, mis omakorda ei kutsu aga lugejat autoriga ühinema, vaid pigem pelutab eemale.
Lisaks ründas kohe esimestel lehekülgedel mind enneolematu lihtlausete müriaad, millega võib ju mõnda aega vapralt võidelda, aga üldjuhul annan sellisel puhul mina esimesena alla. Nii et sinna nahka kogu mu praamilektüür tookord läkski, aga ainult ühel otsal - õnneks olen ma enamasti end rikkalikumalt varustanud ja nii sain seegi kord päästetud.
Ja edasi tulid oh heldus kui head asjad... Mis omakorda näitab, et mu üdini negatiivset üldmuljet ei saanud siiski mõjutada minu kallal samal päeval toime pandud jõhkrad meditsiinilised protseduurid, vaid see pidi ikka raamat ise olema, mis end ära nullis.
Kummaline ja omamoodi raamat, mis mulle isegi sümpatiseeris. No Morani mahlakas ja lõikavalt aus stiil on mulle varemgi meeldinud, ent selle vaheda olemisega on nagu ikka see häda, et see kas meeldib või ei meeldi üldse. See siin, kuigi reklaamitud pigem noortekana, on sama portsu otsas. Ma usun, et leidub küllaga neid, kellele see EI passi kohe mitte. Ma heameelega soovitaks seda ka teismeliste vanematele lugeda, sest ega kohati oligi tunne, et see on pigem neile mõeldud. Siis aga keeras autor jälle fookuse noortele endile. Selline kord ühele-kord teisale suunatud raamat.
Ent kui roppustest ja ohtrast seksist mööda vaadata, siis... on see julge ja aus pilguheit ühe mõttetult mahajäänud linna kehvades oludes elava perekonna noore võsukese sisemaailma. Ilmselt äärmiselt autobiograafiline, ma kahtlustan, kuigi pole seda kuskilt kontrollinud.
Mulle näib, et ta lahkab kogu aeg aeg samu teemasid, nii et kui keegi küsiks ühe või teise raamatu kohta, siis ei suudaks ma neid enam eristadagi :) Vananemine ja selle füüsilised ilmingud oleks läbi kirjasõna autori jaoks nagu kõige jälgim ja tülgastavam nähtus üldse. Nooruseihalus ja ülistamine aga liigselt võimendatud ja teenimatult pjedestaali kõrgeimale astmele tõstetud. Eks see ole muidugi ka taotluslik, ent ühel hetkel ka omamoodi väsitav juba.
Odavaid reklaamivõtteid kasutab autor niisamuti endiselt. Ohtralt seksistseene pikkides on ju lootust, et raamatut loevad ka need, kes tema utoopiliste tulevikuvisioonidega kaasa ei viitsi mõelda. Seegi trikk on tuttav varasematest raamatutest.
Lõppkokkuvõttes oli siin häid ja asjalikke mõtteid ja lõike küll, millele võiksin alla kirjutada, ent kohati kiskus ikka liiga muinasjutuks kätte. Kergete killast see lugemine ei ole, seda ma ütlen, nii et öökapile ärge sättige raamatut. Ja üldsegi, lugege enne suve läbi, sest ka suvelugemiseks see ei sobi.
Lotila mingit eelmist üllitist juhtusin ma eksikombel lugema kunagi basseini veeres jalgu kõlgutades. Oli vale aeg ja koht. "Tartu kevade" jaoks suutsin ma tiba paslikuma koha leida, seega ma lugeda suutsin küll. Lõpuni isegi.
Üheksakümnendad on selline valuline aeg eestlastele, et ega eriti palju varem poleks ta tohtinudki nende memuaaridega lagedale tulla. Täna pole see enam probleemiks. Siirderiigi zombie´sid küll veel leidub, ent kindlasti mitte säärastes kogustes nagu tollal. Võime öelda, et see etapp on nüüd ajalugu?
Muidu oli selline Lotilale omaselt mahlakas, kõnekeelne, humoorikas ja ärapanev nagu oodata oligi. Kerge ja mälestusterohke.
Maikuu Tähekeses võib lisaks igasugustele põnevatele teemadele lugeda ka õpetliku loo punase auto seiklustest, mis siiski õnneliku lõpu leiavad :)
Elektroonilises versioonis kõlab lugu paraku kui astmaatiku viimane hingetõmme... mina ei tea, kuidas see nii juhtus :)
Nagu arvata oligi, siis midagi nii apetiitset ja nauditavat pole ammu ette jäänud. Ja ette jäi see oi-oi kui ammu:) Esmalt laenutasin selle, ent hoidsin maiuspalana (ma jätan paremad palad alati viimaseks) ootel. Aega kulus loomulikult omajagu... Edasi mäletan ma seda hommikut, mil "Kulinaarsed vested" kätte võtsin... ja lehekülg hiljem raevukalt käest viskasin (see oli nüüd piltlik kujund, märkusena neile, kes usuvad, et ma raamatuid loobin ;)). See oli lihtsalt nii kujuteldamatult hea, et ma teadsin, et pean selle endale isikliku eksemplarina hankima.
Tolleks hetkeks ei olnud seda aga enam igas raamatupoes saadagi. Tüüpiline. Kuniks ma selle sain, oli mu laual juba uus ja kiire raamatupakk ootamas ning kallis Carolus pidi järjekordselt ooterežiimile jääma.
Kui ma järgmisel korral selle kätte võtsin, sain vaevalt peatükk-paar lugeda, kui tundsin, et koht on vale :) See oli minu jaoks puhtalt Hiiumaal, või mõnes teises looduskaunis, kuid kindlasti mõisaaegses paigas lugemiseks mõeldud lektüür. Järelikult... uuesti panin raamatu käest ära.
No ja läks aega mis läks, ent viimaks oli Caroluse tund kukkunud. Minu oma ka, sest ma langesin lugemis- ja gurmeenaudingute võrku. Milline mahlakas ja voogav stiil (tõlkinud Anu Saluäär, kes teeb rootsi keelest tõlkides sama, mis Lumet norra keelest, vähemasti mulle on hakanud nii tunduma). See tänaseks kadunud maailm, kuhu Mothander meid viib on nagunii minu tassike teed, ent seesuguste pildikeste ja kauni keele läbi veel tuhatkordselt enam nauditavam.
Kulinaarsest poolest rääkimata. Mothander on ära tabanud hea toidu saladuse - piisake kangemat kraami päästab pea iga roa :))) See toimib, ma võin kinnitada ka sadakond aastat hiljem. Tõsi, ühel korral olen alt läinud. See juhtus siis, kui üritasin paralleelselt hakkama saada pika telefonikõne ja pasteediteoga, mis aga tipnes sellega, et uputasin pasteedi liigsesse brändisse. Ainus, kes hiljem pasteeti sõi, oli mu eluõieke, kusjuures veel kiidusõnade saatel. Mina sain aga kaks nädalat külmikut tuulutada, et vängest alkoholihaisust vabaneda.
Raamatust endast ma nüüd ei rääkinudki, ent see on ju miniatuurne niigi, nii et ma ei saa teilt avastamisrõõmu võtta.
Haakus mõneti Tõnn Sarve "Ülestunnistusega", kus ühel eluetapil on aeg sealmaal, et autor hakkab tagasi vaatama. Meenutab ja vaeb olnut,või pigem siiski seda esimest. Vaagida ja analüüsida ei viitsi enam eriti keegi. Seetõttu oli neis ka korduvaid teemasid ja lähestikku lugeda pole mõtet.
Mõnikord mulle tundub, et see kõik on juba olnud, see kõik on juba kirjutatud... mitu korda veel... Teisalt,kui võtta raamatut ainuisikuliselt, siis pole midagi ette heita. Lihtsalt,nii leierdatud tundub see puha. Küllap on see meie rahva ühine taak, mis otsib väljapääsu,tuleb endast välja kirjutada, ja paratamatult teeb seda igaüks üksi, uskudes, et tema kogemus, tema mälestused, tema valu,on vaid talle omased. Vaid tema teab tõde ja tunneb ülimat valu.
Ega see nüüd mingilgi moel paha lugemine ei olnud, seda ma nüüd öelda ei tahtnud :)Kuigi välja vist kukus sedamoodi küll :))) Hea oli.
Kui mina Hiiumaale jõudsin, siis oli Õnnepalu juba muidugi sealt jalga lasknud, sedapuhku siis vist Vilsandile. Helgemaid noote ei ole Õnnepalu päevadesse isegi mitte asukoha vahetus toonud, ent ilmselt ei otsigi ükski lugeja neid enam tema teostest.
Hoolimata kõigest näib mulle, et rahu on sellesse raamatusse rohkem siginenud. See on selline... lõpu rahu. Või mingit laadi vaherahu tegemine kunsti ja teatri ja kirjanduse pealtnäha suurte, kuid teisalt tähtsusetult väikeste püüdlustega. Või tagasipöördumine algusesse, lihtsusesse.
Laiskus ja lohakus vohab siin blogis, seda ma ütlen. Kuu aega pausi, mis oleks võinud tont teab kui pikaks venida (viimaste päevade sutsakad ei lähe arvesse, neid ma hakkasin laduma lihtsalt seetõttu, et midagigi loetust mäletada) ja suisa pikaks ja järjepidevaks vaikimiseks kujuneda, sai nahaalselt rikutud. Või tibakese motivatsiooni juurde.
Kuigi ei saa väita, et asi pelgalt motivatsioonis oleks. Mõnikord trügib elu ise hoopis vahele. Kõik need vahvad inimesed, keda näeb liiga harva. Kõik need toredad paigad, kuhu tahaks üha sagedamini sattuda. Lisaks tegi Hiiumaa mu ära, mis on eriti raske juhus. Aga ma arvan, et aprillis oli üldse palju toredat, mis väärtuslikku lugemisaega röövis. Oli teatrit, kontserte
Pulmaveini oksjonil oli minu minikoopia igatahes agaram ja hakkajam kui mina või mõni teine täiskasvanu :)))) Aga noh, ma kartsin ju peigmehe musi, sellest mu liigne tagasihoidlikkus, Oleks teadnud, et pruut mind suudleb, oleks innukam olnud :)
Oli hulganisti kohtumisi. Kaugeim neist ilmselt Ingrid - lehvitan! Oli ühe maikuu Tähekeses ilmunud lastejutu sisselugemine jne. Ime üldse, et midagi lugeda olen saanud.
Samas, positiivselt poolelt läks äsja minu porgandi-süütus, mis tähendab, et nii mõnigi Tallinna ots saab nüüd raamatu meeldivas seltskonnas veedetud. Kui aus olla, siis õnnestus mul üks päev koguni bussis sadakond lehekülge nagu naksti lugeda. Mis o n ime! Sest ma olen teada tuntud sõidu ajal lugedes iiveldaja.
Igatahes on nüüd hea teada, et kui ma muul ajal ei saa mahti lugeda, siis iganädalaste sõitude ajal ehk siiski.
Mõtted ja mälestused. Ilmselt eriliste kirjanduslike ambitsioonideta, aga kas peabki neid olema? Tõnn Sarvel on seljataga parajalt hoogsate pintslikaartega tõmmatud elu ja sellest elust ta räägibki. Ühest ja teisest teemast, nii nagu need mälestused pähe on tulnud, kergelt ajalisse järgnevusse asetatuna, ausalt, või nii mulle vähemasti tundus.
On üks lahutuse lävel seisev perekond, on üks suvi, üks Euroopa ringreis, hilisteismeline noormees. Sellest kokku saab ju hea loo, eriti Nichollsi sulest. Tema eelmine "Üks päev" oli juba paljutõotav, aga "Meie" on veelgi parem mu meelest. Mõni kohe oskab.
Filosoofilised mõtisklused lõimumisest, päris tabavad ja ilmselt ka valusad. Autor on aastakümnete jooksul saanud/jäänud võõraks sünnimaal Kreekas, ent pole ka "uuel" kodumaal Rootsis lõpuni omaks saanud. Iseenesest paljude rännuliste saatus, lihtsalt Kallifatides on osanud leida need murdepunktid, mis kord ühele, kord teisele poole sellises staatuses olijat kallutavad.
Kui nüüd tõmmata paralleele Ivanoviga, kellega nad lahkavad sarnaseid teemasid oma teostest, siis Kallifatidese mõtisklustest kumab positiivsust oluliselt rohkem. Ta ärgitab lugejat kaasa mõtlema, mõistma. Ivanov tekitab minus pigem muserdatust ja teistpidi ärritust. Ehk on see taotluslik, tont seda teab.
Ivanovi triloogia viimane raamat. Kuigi need raamatud on omavahel nii lõdvalt seotud, et kannatab ka eraldi lugeda. Minu silmis on need niigi ühte sulanud - lugu ketrab, hala jätkub, masendus ja äng matavad lugeja enda alla ning mingit erilist valguskiirt ei kuma kusagilt. Mõned tegelased tulevad kuskilt mälusopist tuttavad ette, aga muidu vahet pole, et midagi eelmistest raamatutest ei mäleta.
Ma, järjekordselt!, nautisin hoopiski Taani maastikke ja inimesi. Mis vist autoril nii mõeldud ei ole, sest tema poolt peategelase suhu ja pähe pandud mõtted on kõike muud kui helged ja lootusrikkad. Must-lagi-on-meie-toal tunne on siin raamatus läbivaks.
Seekord suutsin siiski lõpuni lugeda ja väga viga ei olnudki. Eelmist raamatut ei saanud kuidagi minema.
|
OSCAR-2019
|
||
Nagu ikka, pean siis mina ka blogiauhindadest juttu tegema, aga ma alustan täna hommikust – ma ärkasin nii kurva tujuga. Esiteks sain ma aru, et ma olin magama jäänud! Mitte, et inimesed üldiselt magama jääda ei võiks, aga mul oli eile plaan peale EBAt koju tulla, lapsed magama panna ja linna tagasi minna, et ühineda sõbranna tüdrukuteõhtuga. Nii palju siis sellest. Olin kohe Kardo peale kuri, et miks keegi mind ometi üles ei ajanud, aga ta enda sõnul oli mind äratanud ja ma olin lausa istuli tõusnud ja siis…. uuesti pea padjale pannud ja magama jäänud, nagu mida helli…Loodan pulma vähemalt jõuda, tuleb jälgida, et seda maha ei maga…
See selleks – EBAst siis ka. Esiteks ei olnud mul üldse mingisugust tunnet sees, et valmistuks hullult. Eelmine aasta sai ikka soengus ja meigis käidud, sel aastal lebasin viimase hetkeni lastega diivanil ja sõin kommi. Eelmine aasta oli probleem, et olin LIIGA üles löödud (nagu lokkis vanamutt), sel aastal tundus probleemiks olevat, et ma liiga rääbakas olin. Mis seal ikka, ega alati võita saagi…Või siis mitte kunagi. Ühesõnaga, viimasel hetkel ma ikka ronisin pessu, tegin mingisuguse näo pähe, venitasin endale kleidi selga, lükkasin kontsadki alla ja läksin peole.
Ütleme siis nii, et tagasivaadates jäi üritusest veits selline “neeh” tunne. Ma ei tahaks siin korraldajate suurele tööle vilistada, nad on andnud endast parima ja ma ise ei saaks poolega sellest hakkama, aga mis siis mulle ei meeldinud.
Ženja Fokin ja ta jubedad kommentaarid. Ma reaalselt vastasin talle ühe sõnaga, sest ma kartsin, et ta järgmine kommentaar mulle oleks: “Ah sa vana paks lehm, miks sa selle ürbi endale selga tõmbasid??? Ja kus su TITED on?”. Reaalselt rääkis ta nii ebaviisakalt ja nii puterdavalt, et mina Leenu asemel räägiks herra Fokiniga natukene, et mismoodi on okei nalja teha ja mismoodi mõjub ta lausa väga kohatult ja ebaviisakalt.
VIP ala iseenesest on hea mõte, sest loogiline on istumisosa nn kinni maksta, et kindel olla, et kuskil jalga puhata saad. Küll aga oleks mulle meeldinud, kui kõik oleks koos saanud olla. Ja no minnes nüüd mõnele võib-olla väga ebameeldivaks (sest mängud olla tavaliselt inimestele labased ja ebamugavad), siis mina oleks küll hea meelega seltskonnaga mõned mängud teinud, rohkem tutvunud ja sõbraks saanud.
Keegi kuskil ütles ka, et nagu seda “vaibi” ei olnud. Ma ka ei tundnud seda. Ainukene elav tegelane, peale ebameeldivalt elava Ženja, oli Anu Saagim. Temaga oli tore juttu ajada. Mis POLE eriti tore, on see, et ma nüüd lugesin Õhtulehest temaga tehtud intekat (SIIT) ja no olles ise ajakirjanik olnud, siis häbi-häbi, Anu! Kui teha küsimus-vastus intekas, peavad intervjueeritavate vastused olema muutmata kujul. Anu on mulle enda sõnu suhu pannud, lauseid muutnud (ja sellega ka sisu). No suva näide on see, et Anu intekas oleks nagu mina öelnud:Kust selliseid mehi leiab?Ma ei taha öelda…, appi ma ei julge! Kutsusin ta ühe öö suhteks külla. Tuli ja enam ära ei läinud. Nii see lihtsalt juhtus. Ise tahtis ja pressis. Jättis mulle Facebookis kogu aeg riivatuid kommentaare, oli selline väga imelik… Aga ühel hetkel ma mõtlesin, et miks mitte. Las ta siis tuleb. Seksiisu oli nii suur. Ja siis me saime lapse ja…
See “seksiisu oli nii suur!” kommentaar tuli Anu enda suust. Ma ei tea, minu meelest veel laiv käis ka siis, saab üle ka vaadata, aga no see on üks näide mingist kümnest, kus ta mulle selles intekas sõnu suhu paneb. Väga nõme käitumine.
Kõik käis nii kiiresti. Või no pigem oli tunne, et Fokinil on kuhugi kiire. Tavai-tavai, auhind kätte ja lase jeehat!
Veel ei meeldinud mulle aasta lemmiku auhinnast ilma jääda :D Siiralt ütlen, et ma lugesin täna Henry blogi, kus ta imestas oma võidu üle, sest mul on ju nii palju rohkem lugejaid ja ma imestasin temaga kaasa :D Siis sain aru, et noh, ega ma väga ei propageerinud ka väga seda, et tavai-tavai hääletage, et võib-olla mu lugejaid ei huvitanud see konkurss nii väga, ei tea. Ja no tegelikult on ka lihtsalt vabalt võimalik, et Eesti rahva lemmikblogija ongi just Henry! Ta ju ei anna väga põhjust ennast mitte sallida :) Henry blogi meeldib mulle endale ka väga, nii et mul on tegelikult hea meel ka, et selle sai just tema. Ta on inimesena väga äge, humoorikas ja just minu masti inimene. Lihtsalt ma olen nüüd natukene aega kade, kui tohib :D
Kõige enam ei meeldinud mulle see, mida Anu mulle rääkis sellest gängist, kes EBAl ei osale. Eesotsas siis Stellaariumiga. Teate, Katre juba kirjutas sellest nii ilusasti (siin), aga ma ise omalt poolt lisaks juurde, et tegelikult on see Stella üks paras uss. Praegu on ta siis selle nn “eliidi” hull grupijuht, mega adekvaatne eit, elus pole tema kunagi midagi valesti teinud ega öelnud, jube proff moeblogija oma saja lugejaga, aga vot KOOSTÖÖpartnerid on lausa välismaal! Nagu jeerum küll, roni ükskord oma hobuse otsast maha. Stella on mulle ise klatsinud taga pooli nendest “imelistest kaasblogijatest”, kellega ta praegu EBA boikoteerib. Lisaks on mul temaga selline ilus isiklik kokkupuude, et kunagi tahtis ta Naistelehte tööle tulla ja palus, et mina ülemusele tema eest kostaksin. Kuna me Stellaga kunagi Delfis koos töötasime, siis ei näinud ma põhjust, et miks mitte inimese eest paar head sõna öelda. Selle peale ütles ülemus, et väga imelik, et mina teda nii hella südamega soovitan, samal ajal kui paar aastat tagasi, kui ülemus kaalus minu Naistelehte võtmist ja küsis Stellalt minu kohta, siis oli Stella pikalt seletanud, kuidas ma olen kõige sitem töötaja, kellegagi läbi ma ei saanud jne. Kui ma siis sellelt Stellakeselt selle kohta küsisin, väitis ta, et mu ülemus valetab ja kisas, et tema ei tahagi sellises ussipesas nagu Naisteleht töötada :D Psühh much? Aga no peaasi, et asju tasu eest ei tee…Imelik, palka ta nagu vist tahab saada? What ever, ühesõnaga, ebastabiilne inimene on see Stella ja selline üleolev ja snooblik suhtumine on ainult süvendanud seda mõrra muljet, mis mul temast on. Vaikne, tagasihoidlik ussike kivil :D Muidugi see on täiesti teemaväline, aga kuna see mul täna meelde kihvatas, siis jagan teiega ka. Kui te võite teada, millal mu päevad on, siis võite teada, kes mulle ei meeldi ka :D Ainukene, kelle mitte osalemisest ma aru saan, inimlikul tasandil, on A-E. Kui mul oleks korraldajatega selline kana kitkuda, siis ma ka ei tuleks.
Täna vaatan, et paljusid häiris see, et Prooviabieluinimesed seal olid? Miks? Nad ka ju KÕIK blogijad? Või olen ma millestki valesti aru saanud? Las inimesed käivad ja on, jumala eest.
Ja et ma AINULT ei viriseks, siis ma tahtsin lihtsalt öelda, et kõik, kes eile EBAl olid, nägid suurepärased välja, ma ei näinud kedagi mossis näoga, kõik olid hästi sõbralikud ja elasid teineteisele kaasa. Blogijad võiksid olla üks suur ja armas pere (ja peredes ju ka teinekord näägeldakse ja tülitsetakse:D) ja ma loodan, et kuidagi suudame läbi aastate üheskoos välja mõelda kõige parema ja ausama ja mõnusama viisi nende autasude jagamiseks. Selles suhtes, et on ju õigus, et suht lamp oleks mul iga aasta minna sinna oma “eluluste blogide” auhinda kätte saama. Samas mul oli sel aastal Triinuga vaid paarsada häält vahel, nii et võib-olla võiksin ma lihtsalt edaspidi EBAlt ennast välja lugeda ja ühineda teiste snoobidega kõrgetel hobustel :D Naliii, aga no, eks näis, mis uus aasta toob. Mulle endale VÄGA meeldiks mõte žüriist, aga tõepoolest, kes suudaks adekvaatselt kõiki blogisid jälgida ja hallata?
Ja kuna vähemalt mõned teist viitsisid mu poolt hääletada ja ilma teieta poleks ma auhinda saanud, siis tundub aus see kellegi teie seast ära jagada. Seega valin ma selle postituse alt kommentaaridest juba homme õhtul ühe inimese, kes ühe 100€ ülemiste keskuse kinkeka endale saab. Lihtsalt selle eest, et Sa siin käid, loed ja kaasa räägid :)
Ma nüüd nukrutsen edasi, homme on juba kindlasti parem, aga no TÄPSELT pärast Raua saates käimist, tunnen ma ennast kuidagi nii tühjaks imetuna, et ei oska kuidagi olla ja pigem on olek selline, eeem, nukker.
Loen alati su blogi suure huviga, kirjutad asjadest, millest teised inimesed mõtlevad. Nägid suurepärane välja.
Ma alati hirnun ennast herneks kui su bloggi loen. Kuna ma isiklikult tunnen, et mul tegelikult seda 100 eur vaja ei ole nii väga shoppamise jaoks, siis ma hääletan selle targa kuldmedaliga lõpetaja Elina poolt, kellel presidendi vastuvõtuks kleiti vaja. Tuleb välja, et polegi aint meiesugused lohed sul fännid vaid ka akadeemiliselt kõrgema lennuga inimesed. Ju siis sa täieliku jama ja möga ikka kokku ei kirjuta ainult ja need ussid las sisisevad oma ette, meie ei kao sinu blogist kuhugi. Tegelt ma mõtlen, et sul on nii tugev fänni baas taga, kuda need tulemused nii imelikud tulid. Inimesed kui hoolite oma bloggijast siis käige ikka hääletamas.
Mõnusalt avameelset teksti on alati hea lugeda. Vürtsitada igava koduperenaise elu klatši ja Saagimiga tegi kohe hommiku kohvi põnevaks, aitäh!
Ma ei tea rohkem avameelsemat ja ausamat inimest kui Mallukas! Vot sellepärast käingi blogi lugemas :-)
Esiteks, tahan ma öelda, et sa nägid eile õhtul väga kaunis välja ja tänada sind pildi eest, mis sa minuga tegid. Teiseks, palju-palju õnne järjekordse võidu puhul. Ja kolmandaks, Henryl oli tegelikult üsna kerge seda võistlust kinni panna, sest meesteblogide kategoorias oligi ta ilmselgelt kõige tuntum ja valdav osa häältest läkski vaid talle, kuid Sinu kategoorias oli valikut ning seal ei läinud kõigi hääled täie veendumusega Sulle. ;) Kuid tubli sooritus Sinu poolt sellegipoolest.
…loen Su blogisid vahel iga päev ja kui mu netipulga LIMIIT hakkab täituma, siis “seebikaid” enam ei vaata. Selle asemel otsin üles Sinu blogi ja loen. Sa oled nii ehe, kirjutad mida arvad ja ei pööra asju enda kasuks. Ma ei ole ise suurem asi kirjutaja, seepärast ei ole varem ka komminud .Sry, laupäeval ainult vist , siis nimetasin Sind linnainimesest looduslapseks. Aga tea, et ka 49 aastane naine, kes kolis koos mehega linnast maale, külakesse, loeb parema meelega Sinu blogi, kui vaatab kohutavaid välisuudiseid, loeb paberkandjalt poliitikute jagelemisi ja langetab kehakaalu plaastritega (haa-haa)
Ma ei mõista, miks sa ütled, et ei näinud hea välja. Minu arust igati ilus ja viisakas ?? ja oled ka minu lemmikblogija ja said minu hääle, sest sa räägid asjadest just täpselt nii nagu need on, sinu ausus ja avameelsus on imetlusväärsed. Tihti mõtlen, et kust sa küll nii suure enesekindluse saanud oled, emalt? ?Igaljuhul,see on niiiiiiiiiii äge, et sa räägid oma blogis oma elust nii avameelselt. Ja ma ei mõista kuidas sa julged välja öelda KÕIK, mis sul öelda on ??(nt Stella kohta) No ausalt, super vinge oled!!!! ?? Kusjuures, see on mõtlemapanev, et kuidas ma su postitustes sulle nii palju kaasa elan, nt see, et sa jäid magama, aga pidid minema tüdrukuteõhtule. Mul oli nii kahju, sest mul on ka endal nii olnud, et olen midagi olulist “maha maganud” ja mõtlesingi, et appi kui kurb kui minul oleks nii juhtunud, seega on mul ka sinust nii kahju.
Ja kinkekaardist küll ära ei ütleks, ees ootab õe lõpetamine ja sugulase pulm, seega oleks üks kleidimure lahendatud??
Kirjutan siia kommentaari, absoluutselt mitte selle loosimise pärast. Tahan öelda, et lugesin täna õhtulehest artiklit sinu kohta, ning arvan, et paljud on nõus, kui ütlen, et see artikkel oli väga ebaviisakalt kirjutatud. Isiklikult arvan, et iga inimene on eriline, just the way they are, ja kõigil on õigus elada nii nagu nemad tahavad. Ja peamine on, et sa iseendale meeldid.. kuigi sinu auhinda arvesse võttes, meeldid sa paljudele ;) Naudi seda, sa oled seda väärt :)
Sooviksin samuti kinkekaarti võita, et see presidendi vastuvõtu jaoks vajalikule kleidile kulutada :) kuna lõpetamisega niigi palju kulutusi, siis see oleks hea võimalus veidi säästa ning samas heaks preemiaks väga heade tulemustega (kuldmedal) lõpetamise eest ;)
Mul sünna ka kohe-kohe ja pole erilist vibe sees, vb Ülemiste kinkekas aitaks seda leida…kindlasti aitaks tegelikult! ?
Mulle meeldis, mida Sa Merje kohta ütlesid, olete ju kakelnud ja leppinud aga väga kõva et ütledki välja, et ta hea. Lisaks olen ka üllatunud et Sa nii vähe hääli said, või käisid mõne teise blogi jälgijad mitmeid ja mitmeid kordi hääletamas? Aga no, Henry on ka vinge, sellesmõttes on kõik ilus ja hea.
Hakkasin sinu blogi suht juhuslikult lugema. Meeldibki seepärast, et pole miskit ilustatud – kõik on reaalne, huvitav, kohati ka naljakas ja et ei võta elu surmtõsiselt. Ja minu meelest on see boikoteerimine nagu mingi “mina sinu liivakasti enam ei pissi”… ja no see Anu intervjuu on küll “tase” jah :D
Tundub tõesti kummaline, et kui reaalselt veerand sinu lugejatest igaüks oleks ühe hääle andnud (tegelikkuses sai isegi mitu anda), oleks sa saanud enam hääli Henryst. Aga mis teha, see tiitel on sinu ka ilma selle raamita :)
Mumst nägid küll väga kena välja, tahaks ka selline “malakas” olla. Ja järgmine aasta kandideeri omaette tujutõstjablogina – kellele meeldid, loevad ja rõõmustavad ja nalja saab ka, kellele ei meeldi, tunnevad kah rõõmu, et voh ma olen küll parem kui see mallukas!!
Esiteks suured õnned võidu puhul! ? Teiseks, lugemas käin küll iga jumala kord kui on uus postitus ilmunud, kuid kaasa rääkimist minimaalselt,seda seetõttu, et mul pole lihtsalt lisada enam midagi, kõik mis vaja oled kajastanud oma postituses. Suht pikalt olen juba siin su lehel käinud naermas, rõõmustamas ja ka kurvastamas. Oled nii minu masti inimene ✌?
Kogu blogiauhindade jagamine tekitas minus tohutult palju erinevaid mõtteid. Blogide tunnustamine ja väärtustamine on mu meelest igati äge ja austusväärne, aga sel aastal oli see kuidagi liiga materiaalseks aetud – mingis intervjuus ütles korraldaja vist isegi välja, et eesmärk on blogide tutvustamine turundajatele ja võimalikele koostööpartneritele. Mind ehmatas see veidi ära, sest kuigi ma olin kandideerinud, siis polnud minu isiklik eesmärk küll turundajatele silma jääda. Tahtsin pigem, et elus oleks rohkem lõbu ja meelelahutust ja noh, miks mitte ka teada saada, kellele ma meeldin. Sellega seoses hakkasin ma mõtlema ka sellele, et ilmselt oleks vaja blogidele siiski rohkem ühisüritusi. Praegu jäi paljude blogijate kirjutistest silma, et asi võiks ikkagi olla tõsiseltvõetavam ja isegi äkki kuidagi …. harivam. Äkki olekski hea, kui teha näiteks üks äge ühispidu, kus toimub tutvumisi, loosimisi, tantsu ja mänge ning auhindade jagamine oleks siis hoopis teine üritus – ametlikum, žüriiga jne jne? Lisaks võiks siis olla ka selline blogijate-turundajate ühisüritus, kuhu tuleksidki kohale vaid need blogijad, kes soovivad tegelda sisuturundude ja toodete reklaamiga ning turundajad, kes oma tooteid blogides reklaamida soovivad. Ma ei tea, need on sellised äkkideed, aga mulle jäi selline mulje, et vaja pole mitte praegust blogiauhindade süsteemi edasi arendada, vaid seda hoopis muuta.
Sind nägin ma ka laupäeval ja ma ei saa aru neist, kes ütlesid, et sa rääbakas välja nägid. Kust otsast? Ma ei julge enam oma kodust väljagi tulla, kui sinu laupäevase välimuse kohta “rääbakas” öeldi, sest mis siis veel mina iga päev olen :)
Ma olen avastanud ennast hiljuti oma mehele rääkimast, et näe Mallukas puhkab oma perega soojal maal palmi all ja vaata, kui ägedad pildid on Mallukal üleval jne jne. Ja siis mees küsib aeg-ajalt, et too see oma sõbranna Mallukas meile külla, et saame tuttavaks. Ja siis ma mõtlen, et appi… :D Et noh me ei tea ja ei tunne teineteist. Su blogi on nii mõnusalt põnev ja hull, et uut sissekannet ootad iga päev nagu hommikul ärgates silmad kinni esimest kohvitassi. Ja eks sa ise oled ka üks mõnusalt hulluke. Mis te teete, mis te teete teise laua rahvas?! :D
Meie tagasihoidliku-perekondliku pulmapeo korraldamisse annaks 100€ kinkekaardi võitmine toreda väikese vungi :) Saaks äkki pulmakleidi alla ilusa pesu lubada, milles oma kallist tulevast abikaasat rõõmustada.. Kui mulle rasedale üldse miskit selga mahub :D
Mina andsin ka sulle oma hääle,kuna sa kirjutad nii nagu asjad on..ilma ilustamatta. ;) Vaatasin ka EBA live ja Anu oli lõpuks ikkka päääris joogine. :D
Võib-olla on asi selles, et sa rabad nii mitmel rindel (melu.tv, jäädvustad beebisid pildile jne), ning lugejad ei arvesta sind enam lihtsalt muheda blogijana, sest sa teed kõike korraga ja oled kõikjal. Blogipostituste sisu ja sõnastus mingil määral kaotab oma eesmärgi ja mõjuvuse, kuna sa niigi väljendad end mitmel pool, seega on veidi minu kui lugeja jaoks tunda n-ö väsimust. Ma loeks pigem detailsemaid seike elust või mõtetest, mitte postituse alguses lõike sellest, et sul on iga päev nii kiire, aga et üritad nüüd leida öötundide arvelt aega, et lugejani midagigi tuua. Aasta jooksul on sul võimalus valida, kas püüdled taaskord blogimaailmas (!) lugejate lemmikuks või lepid sellega, et tegeledki aktiivselt kõigega, mis sulle huvi pakub, kuid see tähendab ka, et sa hajutad enda tähelepanu mitmel rindel ning on oht, et lisaks pealiskaudsusele blogis saab lugeja erinevatest infokanalitest Mallukast üledoosi – liiga palju kommi ajab ju ka kõhu valutama. :D
Tead ma proovin ka siis juba loosiõnne pole never kuskil võitnud.Aga osalemine on juba pool võitu?eks näis
Ainus blogi, millele kord peale sattusin ja seda siiani lugema olen jäänud. Lihtne ja aus blogi, kus midagi ei jää välja ütlemata ning asjadest räägitakse täpselt nii nagu nad on.
Ma jälgin Ženjat Instagramis. Seal ta mulle väga meeldib. Kajastab kõike, kus ta käib ja teeb seda väga huvitava ja aruka! jutuga. Iseeneset televisioonis ja meedias jah ta jätab pigem sellise hüpleva hullu mulje.
Henry blogi on ehk seetõttu nii populaarseks saanud, et naised saavad lugeda kodusest elust läbi mehe silmade. Väga huvitav minu meelest.
Mulle nii kohutavalt meeldib Sinu lihtne ja inimlik kirjastiil ja tohutu julgus seda nii toorelt ja ausalt avaldada. Aitäh Mallukas, et Sa oled täpselt selline nagu Sa oled! :)
Käin, loen, räägin kaasa. Istun just parasjagu ülemistes ka, ootan et keegi koju viiks :D (Lõuna-Eesti)
Näed, sa võidad isegi siis, kui sa ennast EBA hääletamisel ei promo. Ju kuigi paljud kurdavad, et oled too much avameelne, siis olgem ausad – see ongi see, mis sind teistest eristab. Kõigile ei saagi meeldida, seega GO GIRL!
Kusjuures, ainult sinu blogi ma loengi. Kuskil pool aastat tagasi nägin siin-seal postitusi “mingist Mallukast” ja ühel hetkel sattusin siis su blogisse. No vau! Ma olin lihtsalt esimesel ööl (just öösiti ongi muide kuidagi rämedalt mõnus lugeda su blogi, ma ei tea miks :D) lugesin su pooled postitused läbi ja olin hämmingus kui aus, siiras, parajalt nipsakas üks naine olla saab. Lihsalt nii lahe. :D
Et kutina ma loen ikka su päevadest ka sama suure tuhinaga, kui näiteks su lastest või mõnest “vinguvast” teemast. Kõigele elan südamest kaasa ja no üldse pole seda iu tunned, ei ole. :D
Ka minu meelest on kurb, et kindel kamp blogijaid lihtsalt põhimõtte pärast üritust boikoteerib. Kui kogu blogijaskond kokki hoiaks, oleks üritus kindlasti veelgi suurem ning ületaks ka Kroonika tehtu :)
Mida ausam ja konkreetsem sa oled , seda rohkem neid kibestunud/iseloomutuid/kadedaid on ?Nad lihtsalt ei talu tugevaid karaktereid ! Aga minule sa meeldid ja minuga ühineb kindlasti tuhandeid ??
Olen lugenis juba aastaid ja hoian hinge kinni, et Sa ei lõpetaks :D kõigi aegade lemmikuim blogi ja nii palju asju millega samastuda. Jätka samas vaimus :)
Ma ka olen vahel mõelnud, et küll on ikka julgus ja tahtmine kõike nii detailselt jagada oma elust. Ise nii ei teeks aga tuleb tõdeda, et lugeda on ikka põnev.
Mis saab olla nt halba selles, et räägid oma päevadest? Võib tunduda iuuuuu aga samas see on ju ELU, see on KÕIGI naiste mure. Ühed lihtsalt julgevad oma mõtteid jagada. Tänapäeval ei tohiks päevad olla mingi tabuteema enam nagu vanasti aga mulle tundub küll, et paljud peavad seda nagu häbiasjaks.
Mis saab halba olla selles kui räägid, et teie suhe sai alguse üheöösuhtest? ei pea ju kõik rääkima oma tutvumisloost koos liblikate ja hõbedaste ponidga:)) Mul on päriselt üks tuttav kes ärkas täielikus mäluaugus võõra mehe kõrval. Nad jäid ka kokku aga nad ei räägi muidugi seda tutvumislugu vaid midagi ühiskonnale sobilikumat, a la saime peol tuttavaks, käisime kohvil:D
Hääletasin, loen, elan kaasa! Ei ole igapäevane lugeja, kuid nädalas mõned korrad viskan ikka pilgu peale, mis huvitavat kirja oled pannud. Mulle meeldib see, et kirjutad nii nagu arvad, oled otsekohene ja aus. Aitäh, et kirjutad nii nagu kirjutad!
Mina loen vaid Sinu blogi, Mallukas, ja tõesti just sellepärast, et Sa oled aus ja otsekohene. Kõikide postitustega ei jõua ma muidugi kursis olla, kuid Facebooki lehel olevate sissejuhatuste järgi otsustan, mida lähemalt loen, ja siiani on kõik lugemised huvitavad olnud.
Mallukas, sinu blogi on ainus, mida ma loen. Tavaliselt igal õhtul vaatan ikka üle, mida uut sa kirjutanud oled. Võibolla ma mõnikord ei ole nõus sinu mõtetega, aga inimesed arvavadki ju erinevalt. Sinu otsekohesus ja julgus on minu jaoks hämmastavad – respekt! Olen mõelnud saata sulle mõne teemavihje, aga ei ole veel tegudeni jõudnud ?
Olen sinuga nōus paljudes asjades. Fokin absull ei sobinud sinna, vahepeal oleks tahtnud talle öelda, et kasva suureks. Enamus kommentaarid tema poolt olid ausalt vâga lamedad.
Inimesed, kes kohale tulid olid end korda teinud ning isegi kui see päâdis lihtsa meigi ja kleidiga, siis nâiteks sina oleks võinud olla tegelikult oma armsate laste ja mehega kodus diivanil ning kommi süûa.
Inimesed tegid selleks enda graafikusse aega aga tegelikult kokkuvōttes polnud see muud väärt kui paber raamis ja vâike kingikott, sest head vaibi vōi olemist seal polnud.
Seepärast ma olengi su blogi järjepidevalt lugema jäänud, et sa oled aus ja ei ilusta asju. Räägid igapäevastest asjadest nii nagu nad on, mitte ei muuda kaunimaks. Nagu mingid sit*umised ja asjad, mida suurem osa enamik siiski oma kodu seinte vahele vaid jätavad. :)
Loen Su blogi juba oma kaks-kolm aastat ja just sellepärast, et nii ilustamata ja humoorikalt kirjutad igapäevaelust ja olen nüüdseks pannud isegi oma kuti juba kaasa elama Su tegemistele! :)
Hea lugemine. Erinevalt fännidest, ei ole ma igapäevane lugeja ja jälgija aga samas ei ole kordagi tekkinud mõtet, et “midaaa jamaa ma nüüd lugesin”. Kõik lihtne ja loogiline, samas kerge x-faktoriga. Tegelikult, mõnus on aeg-ajalt lugeda, et leidub veel lihtsurelikke, kelle elu ei ole iga sekund lill.
Just sellepärast ma su blogi loengi, et sa oled aus ja ütled seda mida mõtled nagu selles postituseski.
Super! Mulle nii meeldib su otsekohesus, aga samas ka Triinu selline armas oleks. Ja mina siis jagasin oma hääli Teie vahel, aga üks hääl läks Sulle ikka rohkem.
Minu arvates selline välimus harmoneerus hästi nii peopaiga kui ka teiste külalistega, sest lihtsuses peitub tihtilugu võlu.
Lugesin ka seda intervjuud ja oli kohe tunda,et seal oli asja moonutatud. Vähemalt mulle tundus küll,et blogis ja intervjuus oleks nagu erinevad Mallukad olnud.
Pole mõtet teiste arvamusest huvituda, kõigile ei saagi meeldida ;-) tuleb elada oma elu nii, nagu endale meeldib ja sobib. Ainult nii saab olla õnnelik :-)
Ja palju õnne võidu puhul, oled seda väärt :-) oled vist ainus blogija, kes kirjutab kõigest, nii heast kui halvast, ja jääb selle juures ausaks, ega ilusti tõde ;-)
Loen Su blogi viimased paar aastat. On hetki, kus ma olen mõelnud, et enam seda ei tee, sest Sinu ausus ületab vahel minu nn taluvuspiiri ja mõtlen, et issand, kuidas Sa küll ometigi kõik välja paiskad. Nii ei sobi! Teine kord tunnen siiski, et räägid ausalt ja otse teemadest, mida teised ei tee ning samastun Sinu mõtetega. Eks see on ka üks Sinu populaarsuse võtmetest, et julged olla täielikult Sina ise ning see on siin väikeses konnatiigis (loe Eestis) haruldane nähtus. Enamik inimesi ja ka blogijaid mõtlevaid teemasid välja ning seejuures püüavad jätta mingit muljet. Eks on ka teistsuguseid, aga valdavalt on minu lugemisulatusse sattunud blogid suhteliselt sisutühjad ja igavad. Sina aga tulistad otse, mis on meie ühiskonnas suhteliselt erakordne ja eristuv. Nii et isegi, kui mõned Su postitused minu taluvuspiiri ületavad, siis keep up the good work! Eks ma ikka loen edasi :)
Hehe, aga too mulle mõni näide, mille kohta sina isiklikult tunned, et taluvuspiir on ületatud? Ausalt :D Ma ise ei oska ju nii kõrvaltvaataja pilguga mõelda :D
Oih, ma unustasin hääletada. Aga lugemas käin rõõmuga. Kinkekat oleks ka vaja, tuleks reaalsusele silma vaadata, et pärast sünnitust ei mahu ikka vanadesse riietesse ning mõned suuremad hõlstid tuleks osta.
Mallu ära tunne end pahasti, mu arvates oled sa äge täpselt sellisena nagu sa oled ja ära lase ühel õhtul oma meelt morjendada!
Praegu loen ja imestan, et kas kõigi elus on selline inimene nagu “Stella”. Mulle on ka üks “sõbranna” nii palju kordi nuga selga löönud ja siis teinud ingli näokese pähe, et tema pole midagi teinud. Sai uue jamaga hakkama ja läks sellest minu lähedastele sõpradele rääkima stiilis “milline valelik mõrd see Liina ikka on”. Õnneks saatsid kõik mu tuttavad ts samuti ammu persse. Paar aastat oli rahu majas, ta igalt poolt instagramist ja facebookist ära kustutatud kui nüüd üks hetk üritas mind instas followima hakata. Vaja vist uut draamat tekitada mitte kusagilt.
Sellessuhtes Saagim vedas ise veits lõksu sind. Moonutas nii Stella ja ta kamba sõnu kui ka Sinu sõnu. Sina pane ikka edasi, savi ju :)
Oi, see on küll pahasti, et Anu Saagimi peale pahandasid, sest teie kaks võiks hoopis koos saateid teha! Ma juba lootsin:)
Apppiiiiii…krdi eeatlased! Pange ennast palun põlema! (Mitte kõik loomulikult! ?) Ainult saaks vinguda…Kui on palav, tahetanse külma. Kui on talv, tahetakse suve. Küll on Mallukas ennast liiga ilusaks teinud ja järgmine aasta jälle näeb nagu kalts välja. Appi, kas eesti inimene lõpetab ükskord vingumise ja teise eestlase õgimise ära. Lihtsalt kohutav. Jaa, ka mina vaatasin eelmin aasta, et sa oled ennast liiga ilusaks teinud selle peo jaoks (muidugi mulle meeldis absoluutselt su välimus ja, kes teisiti arvab, see mingu lihtsalt pikalt pe…e!). Samas see aasta vaatasin ma sind hoopis teise pilguga. Sa nägid nii mõnusalt lihtne välja, samas nii stiilne (keda see Fokini arvamus kotib? ?) ja armas. Mina emana ütlen, et mina pigem panekski ennast lihtsalt ja stiilselt riidesse, koos vähese meigi ja soenguga (ta), kui lööks ennast taevani lille ja ootaks, kas Fokin on nüüd minu välimusega rahul või ei. Halloooo, see olen mina ka kui ma ise ennast hästi tunnen, keda see Fokin siis kotib? ?
Seega pea püsti Mallukas, sa oled väga tubli ema ja veel parem blogija. Kindel on see, et uut põlvkonda lausa pillub peale ja sa ei peagi suurma nendega enam võistelda. Sina oled omal ajal juba selgeks saanud, et su blogi on üks paremaid ja parim auhind, mida omada saab minyarust, on su armsad fännid, kelle jaoks oled sa igati võitja oma blogiga. ?
Kahjuks mina kommenteerin esimest korda. Paar korda olen isegi mõelnud, et õnnitleks või lohutaks. Aga neid on nii palju, kes seda teevad. Siis olen mõelnud, et mis see minu sõnakse ikka aitab. Aga räägin sinust kogu aeg. Elukaaslane vahel mainib, et ma ei räägi kellegist teisest nii palju kui Sinust. :) Ja vaid head. Su olemus, teod ja kirjastiil on lihtsalt vaimustavad. Ise olen kolme lapse ema. Õnnitlen Sind kogu meie pere poolt!! :) Meie pere lemmik oled sa igatahes. Tuli selline lihtne ülistus kirjutis. Sa oled lihtsalt parim!!
ma seda ülekannet küll ei vaadanud aga tore, kui inimene on peol tema ise, mitte keegi ülespuhvitud ja hoopis teine kui päriselus.
Olen ka pikemat aega Sinu blogi lugenud – mis meeldib, on see, et räägid asjadest nii nagu on ilma ilustamata! :)
Minu hääl läks ka sulle sest mulle meeldib su otsekohesus ja kerge tahumatus. Sa pole mingitesse raamidesse surutud. Ütled nii nagu mõtled.
Tavaliselt ma küll ei kommenteeri, kuid see kinkekaart kuluks uute prillide ostu peale, muidu ei näe varsti Su blogi lugeda :D
Mulle su blogi väga meeldib, aus ja humoorikas, ilma lisatud bullcrapita. Mõnus samastuda, sest postitused on ilma ilustamata. Mõne teise tekste lugedes on kahe lause järel huvi läinud.
Mallukas! Mina ei ütle, et sa paks oleksid, väga hea näed välja. Ja sinu blogi on ka väga hea. Alati leidub mida head jälle kirjutad. ;) Mina hääletan ka järgmine aasta sinu poolt kohe kindlasti. :) ;)
Hääletasin su poolt! Mõni aeg tagasi ma olin täiesti su blogi vastane, sest mulle tundus, et oled mõningate teemadega liiga avameelne. Aga kui lähemalt süüvisin, siis sain aru, et sa oledki selline veits hull ja see on sinule nii omane stiil. Mida rohkem su blogi lugesin, sest rohkem nägin, et tegelikult see avameelsus on igati positiivne, sest on vähe inimesi, kes julgeks igal teemal kirjutada :) Keep going Mallukas ja õnne oma kategooria võidu puhul :)
See on minu meelest siiani kõige paremini kirjutatud arvustus :) Ise andsin kahel korral hääli, ühel korral sai eluliste blogide hääle Triinu-Liis ja teisel korral Sina :)
Ega see auhind ei näita ju nii palju midagi ja vahest on hea kui teised ka võimaluse saavad :) Sa oled tubli ja seda näitavad su koostööpartneridki ja diilid, mida teistele ei pakuta :)
Mäletan hästi, kuidas paar aastat tagasi bussiga Tallinna sõites otsisin mida lugeda, sest bussiga oli mega igav tiksuda. Sõbranna soovitas su blogi ja sellest ajast saadik ma ikka igapäevane külaline! :) Ainus blogi,kus inimene kirjutab elust nii nagu see ka on. EBAl nägid super välja! :)
Ma käisin vist päeva jooksul 10x su blogi vaatamas, et millal see postitus juba tulebb… Obsessed, uhh?
Ma arvan, et ehk on sinu tähelend veel ees. Üle pole mõtet ka mõelda. Jää iseendaks ja keskendu sellele, mis sina teed, siis jäävad alles ka su lugejad ja hindavad tükikest sinust. Uhkeks ei tasu minna ja teisi halvustada ei tohiks, see võib paraku fännidest ilma jätta ;) Edu edqspidiseks ja ole tugev! ?
Isegi siis, kui ma teinekord sinuga risti vastupidist õigeks pean, meeldib mulle su mõtteid lugeda :) Jätka samas vaimus!
Tean omast kärst et kui tuju on nullis siis tundub kõik halb ja pole ka endaga rahul , minul esineb seda väga tihti :D
..Auhind on auhind ja palju õnne Sulle! Saad korraldajatele nüüd natuke nõu anda, et järgmisel aastal asi paremini sujuks ja toredam oleks.
Anuga intervjuud oli pisut piinlik vaadata. Ilma luba küsimata käsi võõra naise tissi külge… Veider…
Täitsa loetav blogi on :) (kommenteerin ka, et äkki joppab kinkekaardiga, kuluks ära küll, nagu nii mõnelgi teiselgi :D)
Mulle meeldib, et selle kõige juures, mis Su elus toimub, oled jäänud iseendaks! Las see kanakari karjub ja olla kibestunud!
Minu arvates olid ka see aasta väga äge välimuselt. Selline lihtne aga väga ilus:) ja palju õnne võidu puhul!
Kui ma alustasin sinu.blogi lugemist olid mul sellised kahetised tunded. Aga ajaga oled, kas sina oma kirjutamistega mõnusamaks muutunud või mina leplikumaks :D loen alati su postitused läbi, mõnikord naeran, mõnikord nutan, mõnikord hoian pead kinni. :D Lihtsalt seepärast, et üks inimene julgeb olla niii aus, inimesed võiksid vähemalt pool sama ausad olla. Siis ei tekiks kuskil kellelgi mingeid kujutlemmasid, et elu ongi ainult üks nali ja naer ja pillerkaar.
aitäh, et oled täpselt selline nagu oled. Sa oled mõnus vaheldus kogu selle roosamanna blogindusele :)
Mina ei leia küll, et sa kuskilt otsast paks välja näed. Ütlen kohe ausalt, et see aasta nägid sa ekstra armas välja. Less is more!
Olen kindel, et järgmine aasta saad ise lemmikblogija tiitli omale. Su fanclub vist magas, arvas et saad nagunii piisavalt hääli.
Tsau Mallu!! Tahan öelda, et sa oled niiii äge isiksus. Ma küll ei tea sind, mõtlen et ei ole koos olnud jne, aga sa lihtsalt tundud selline :) Kaugelt kohe näha seda. Ja sul on megaäge perekond! Mulle meeldib, et sa oled väga nooruslik ja blogi armastan lugeda sellepärast, et sa räägid kõigest niii avameelselt ja see on ainult hea! Minu kõigekõige lemmikum blogija!!! ;) Palju edu sulle ja õnne kõiges :))
Go Mallu! Olen Sinuga juba pàris mitu head aastat… (kommenteerima küll ei ole kippunud, aga lugemas kàin pea iga pàev?)
You go girl! ? Väga kaunis nägid välja EBA’l (ja isegi kui poleks, siis tuleksin ja loeksin ikka su blogi) ? Ja pole mõtet nukrutseda ja mingite nõmedate eitede pärast ja tuju nulli lasta ☺️
Ainuke blogi mida ma järjepidevalt, võib isegi öelda et igapäevaselt viitsin jälgida ja lugeda, on Sinu blogi. Pisteliselt tšekkan ka Eveliisi (jajaa, ma tean!) ja Sekkarileiud (oli vist nii?) omi. Nüüd mõtlen, et oleks pidanud ikka ka hääletama.. ei tulnud nagu selle pealegi :D Auhind auhinnaks, aga minu meelest oled Sa Eesti blogijate ema (kõige paremas mõttes) ;)
Mulle ikka nii meeldib kui otsekohene sa oled! Päris ausalt ütlen et mitte ühtegi teist blogi igapäevaselt ma ei loe, ainult sinu oma :D
Kahju, et meie seas elab inimesi kellele kohe meeldib teiste elu elada ja draamat tekitada(EBAle mitte tulijate “gäng”). Armas Mallukas, üllita ikka humoorikaid, siiraid ja ausaid postitusi oma juhtumiste ja armsa pere kohta-need toovad killukese päikest Eesti sitta suusailma!
Töötasin kunagi maaletoojana ja palusin ühelt blogijalt infot, kellele tooteid saata. Meil oli samuti korralik reklaamieelarve. Üks kindel seltskond blogijaid, kelle ühtset nime ma ei maini, ütlesid su kohta krõbedalt. Ütlesid, et sa ei kasvata oma last (sul oli siis üks laps veel) ja ainult jood. Kusjuures huvitav on, et ka Stella blogi ei soovitanud nad. Stella kohta öeldi, et ta oli vist mingi firmaga seotud ja ei katseta teisi firmasid. See kamp blogijaid sai minu projekti täisulatuses endale. Pärast mulle räägiti, et see kamp blogjaid mustab kogu aeg teisi. Kuid sinu blogi leidsin hiljem üles ja jäin lugema. Headus võidab!
Ma ei tea, kas keegi on seda siin varem ka maininud, aga praegune viis üldvõitja väljaselgitamiseks ei ole minu arvates parim, kui blogid nii paljude eri kategooriate all on (mitte et mul endal paremaid viise välja pakkuda oleks). Aga nt kui ma hääletan Henry blogi poolt väikese konkurentsiga meesteblogide kategoorias, siis see ei tähenda ju kohe, et ta ka üldarvestuses mu lemmik on. Mina nt selles arvestuses muid blogisid ei teadnudki :D
Ja kuigi mul tegelikult absoluutselt midagi Henry, kes on kahtlemata hea blogija, vastu ei ole, siis mul on ikkagi tunne, et sina, Mallukas, oleksid pidanud aasta lemmikuks saama. Tegelikult kirjutad Sa sageli teemadel, mis minu elu ei puuduta, aga Su siirus ja ehedus postituste juures teeb Sinu blogist ainsa, mida ma pidevalt loen. Aga eks ma ole ise ka süüdi, et Su võidus nii kindel olin, et 5 asemel ainult 1 või 2 korda hääletasin :D
Ma hakkasin täpselt aasta tagasi igapäevaselt sinu eluga kaasas käima, sest siis tekkis see teema, et Laura blogi osales EBA’l. Ega ma alguses sinust ja sinu väljaütlemistest hästi ei arvanud, kuid väga kiiresti see arvamus muutus. Sa oled nii aus, siiras ja armas inimene. Tänu sulle elan kaasa ka Triinule ja minu arvates pole vahet, kas oled sina esikohal või Triinu. Te mõlemad olete minu silmis esimesed! Lisaks nägid minu arvates väga hea välja! Kellelgi pole mõtet nuriseda, sest olgem ausad, sa oled sada protsenti esikoha vääriline!
Mina käin ka ikka aegajalt blogi lugemas,,, juba aastaid. Nii tore on märgata kuidas sa ise ja su maailm ajaga muutub ja areneb. Kuidas oskad olla inimlik, kaastundlik, visata nalja enda ja teiste üle :)
Kunagi ammu kui su blogi avaliku huvi pärast lugesin siis mulle üldse ei meeldinud kuna sa alandasid inimesi avalikult. (Kui õigesti mäletan siis selleks alandusobjektiks oli tol momendil Kardo vend v vennanaine vms…igatahes keegi lähiringkonnast). Peale mõne kirjutise ei suutnud edasi lugeda kuna teistest hakkas kahju ja sinus pettusin sest olid üle hype’tud.
Aastaid hiljem avastasin juhuslikult,et oled veidi paremini paika loksunud ning kulutad märkimisväärselt vähem aega teiste maha tegemisele ning räägid elust mõnusalt ning ausalt ilma pseudovihata. Ning mulle hakkas su blogi meeldima.
Igatahes tahtsin öelda,et see negatiivsus, mis siin seekord kirjas on,meenutas aastatetagust sind (kuidagi küüniline ja nagu kibestunud ving on sees?)
Mulle meeldid sa isiksusena väga, selline hästi julgete välja ülemistega ning seejuures jäädes ka endale kindlaks!
Üha enam tekib aastatega uusi blogi kirjutajaid Eestis. Ka ise alustasin kunagi blogi kirjutamist, kus sain enda mõtteid lihtsalt kirja panna. Nii kuidas mõtted tulid nii läksid need ka kirja. Mõnus, vabastav.
Tänaseks päevaks olen ma enda blogi küll sinna paika jätnud kuid ainukesed blogid mida ka huviga alati jälgin ongi sinu ning Triinu Liisi omad. Tõesti huvitavad!
Palju õnne võidu eest! Minu meelest oleks just tore, kui Sul õnnestuks oma tiitlit aastaid ja aastaid hoida ;)
Kas sa oled kade seepärast, et Stellal on osa Mart Sanderi telesarjas? Ta teeb võtteplatsilt pidevalt Instastoorisid ja kirjutab sellest Stellaariumis. Sellest Henryst ei olnud ma varem mitte midagi kuulnud, nüüd peaks guugeldama.
Ära ole kurb, kuid ühel päeval tulebki aeg, kui sa ei ole enam nii populaarne. Sa paned pidevalt inimestele ära ja ütled halvasti, sellest tüdineb igaüks ära. Vaatasin huvi pärast ära selle intervjuu Stella ja teistega, nad ei öelnud mitte midagi otseselt halvasti. Nad ei rääkinud isegi midagi boikoteerimisest, see oli ainult pealkirjas, mille võis vabalt Saagim panna. Ma ütlen seda sulle kui sõber ja pikaajaline lugeja, aga kui sina võtad endale õiguse päris sageli teistest halvasti kirjutada, siis miks ei tohi teised blogijad teie peost mitte osa võtta või sellest rääkida? Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Mulle on su arvamused meeldinud, kuid ma ei saa aru, miks teised, kes ei arva nii nagu sina, on halvad ja ussid? Hoia pea püsti ja ära lase ennast segada sellest, kui sa kord auhinda ei võida. Sa oled äge, justkui reality täht, jää selleks, kuid arvestad, et reality tähed kustuvad.
Eks elu näitab jah. Ma ei räägi ju Stella puhul intekast, vaid sellest kirjast, mis Saagim näitas, seal oli täpsemalt kirjas. Ja ka see ei ole ju põhjus, miks ma arvan, et Stella uss on, põhjus on ju kenasti kirjas blogis.
Minu hääle said sel aastal Sina ja Henry. Ja mõlemad olete oma võidud auga välja teeninud. Palju õnne :)
Mul on üks pisike värske modell kodus, kes kilkaks rõõmust, kui saaks 100 euri eest Ülemistes shopata :) seega näpud risti :) ta nimelt nii tubli olnud, et kuluks mitu Nominationi uut lüli ära eriliste mälestuste ja saavutuste eest, aga superstaar nagu ta on- valis eriti uhked ja seega need veel ootavad rahasutsakat :D
Ahh! Mma tean nii hästi seda tunnet, kui finally leiad mingi hoti kleidi ja siis pildid tulevad jubedaaaad. Aga ära põe! Kõik kohalolnud ju nägid seda hotnessi lives?
Ja ma arvvan, et positive vibes ja huumoriga võtmine aitavad kiirelt unustada üritusega seotud negatiivsuse ja homme saad taas muretseda kakaste mähkmete ja veriste sidemete pärast, ega jõua hateritele mõeldagi.
Olen proovinud ka teisi blogisi kõrvale lugema hakata, Triinu Liis’i blogi oli täitsa õigustatult sinu kannul. Ükski teine minu arvates nii kaasahaarav ei ole. Peab ikka mingi võlu olema, et inimesed viitsivad kellegi suvalise elu kõrvalt jälgida, kaasa elada, võõra asjadest rõõmu tunda, oma mehele ette kanda jne :D
Ja kui sa nii hästi kirjutad, siis just ongi vaja iga aasta käia ja oma auhind ära tuua. Palju õnne ka!
Sa tunned Ennast nii, sest Sa pole veel päris pohhuist. Ja teades, et Sa kala. Siis kõik ongi jumala ok, et sa nii tunned. Sa oled väga hea Inimene. Ma isegi ei kahtle selles. Ja minu suurim kadestus Sinu üle on selles osas, et Sa tõesti suudad elu vabalt võtta. Jätka seda palun, sest nii hea on seda vaadata ja Ise ka siis sama teha. Toinegi fish, muhahahaa????
Üldiselt, kirutud teema, a Ženjat oli küll halb vaadata – blogijate vastu puudus austus, nagu bully oli. Minu jaoks jättis väga halva maigu kõigele, mida korraldajad suure hoolega tegid. Ülbe, lahmiv ja kuidagi… Odav – naabripoiss tuli ja jagas asjad ära. Üldse polnud proff. Muud ma ei kiru, kui seda, et õhtujuhti tuleb valida hoolega.
Olen blogi lugeja olnud juba aastaid ning oled kogu oma töö ja vaevaga selle auhinna igati ära teeninud. Kiiduväärt on ka see, et sinu puhul puudus see pidev häälte kerjamine ning meeldetuletamine, seega on tulemus saavutatud praktiliselt ilma mõjutusteta.
Võita sooviksin väga väga, kuna kooli lõpp on kohe käes ning auhinna realiseeriksingi lõpetamiseks kuluvatele asjadele. Teadaolevalt ei ole see odav lõbu ning kinkekaart kuluks marjaks ära. Polegi kunagi varem loosiõnn naeratanud, kuid lootust ei tohi kaotada ning jään lootma, et taevased jõud mind nüüd tähtsa sündmuse eel soosivad :)
Sa oled Mallu äge naine, kirjutad nii nagu paljud mõtlevad, aga vot öelda ei julge kuskil, kui siis ainult alkoholi joobes ?. Blogi aga edasi, las koerad hauguvad, mis seal ikka, ajada tuleb ikka oma rida ja nii nagu süda soovib. Elame ju üks kord ja seda võiks teha ikka mõnuga. ? Edu Sulle!
Ma ka ikka iga päevaselt käib vaatan ega midagi uut pole ja isegi oma sünnal mis oli 11.06 ma seda lugemata ei jätnud ;) palju edu sulle plogimises edaspidi ;)
Need kamp tüdrukid kes ennast teistest paremaks pidasid ja EBA jagamisle ei tulnud on lihtsat tüdrukud who never made it ! Ära lase häirida !
Ainuke blogi, mida jälgin ja alatiii kutsub lugema kui fbs jälle näen et Mallukas on postitanud, isegi kui pole päris selline teema, mis mind puudutaks :) Lugedes tihtipeale naeran oma toas kõva häälega nii et teisest toast keegi küsib et mis sul nüüd hakkas XD Tõstab tuju ja samas ka hea kasulik teada teiste arvamust erinevatele asjadele ;)
Aa, no see zenja ei viitsinud olla seal, seda oli aru saada. Tahtis lihtsalt asja kiirelt ära teha ja jehat tõmmata. Küll keegi karjatas tittesid tema sõnul ja no viimne kui üks kandidaat hõigati välja “ei keegi muu kui…” päris valus oli juba kuulata. Muidu mulle zenja meeldib aga selle õhtu juhtimisse suhtus ta ikka väga pinnapealselt. Ja sellest ka see tunne, et polnud nagu päris see. Õhtujuhi teha on 80%. Zenja rikkus ära kõik.
Ma olen sinu blogi juba umbes 3 või 4 aastat lugemas käinud. Enam ei suuda järge ka pidada :D nii äge on näha, kui palju sa oled inimesena kasvanud ja muutunud, aga samas säilitanud enda otsekohesuse ja huumorisoone. Loen ikka ja alati hea meelega su postitusi ja elan sulle kaasa. Mõnikord meie arvamused ei kattu, aga siiski oled sa üks ütlemata äge inimene. Jätka samas vaimus!
Ma ei või Sa oled ikka kõige mahedam männikult suvakas eit kelle blogi on lihtsalt liiga hea et mööda vaadata ! ?
Minu hääled läksid samuti sulle, sest peale sinu ja Henry blogi ei jälgi ma ühtegi teist. Käisin isegi üritusel kohal ja nägin su oma silmaga ära ka! Põld sa nii paks ühti! :D
Heh, sa vingud siin oma välimuse pärast :D Minu arust nägid sa sel aastal just superhea välja. Ja järjekordselt kõigi pilte ja postitusi vaadates mõtlen, et miks ma omale seda ühte päeva töölt vabaks ei võtnud ja kohale ei tulnud. Lõpuks järgmisel aastal peaks ka ennast ikka kohale vedama ( ja seda luban ma igal aastal) :D
Sa oled nii tore ikka nende väljaütlemistega, lase samamoodi kuni surmani või pensionini :) Päikest sulle! :)
No ilmselgelt oled sa auhinna ka iga kord ära teeninud, sest töökamat blogijat ilmselt ei ole. Peale sinu hääletasin ka Triinu-Liisi poolt. Jälgin päris paljusid blogisid, aga nende paljude seas on ka palju neid, kelle poolt ma ei hääletanud. Seega tubli, minu hääle igatahes teenisid välja! Ja näed küll kaunis välja! :)
Pole hullu, et Sa see aasta lemmiku auhinada ei saanud. Usun, et Sa enda fännide seas oled niikuinii parim ja oled super blogija! Mulle meeldib, et sa alati nii aus ja otsekohene oled. Samuti sinu jaoks võib tunduda, et piltidel oled paks, aga tegelikkuses oled väga ilus ning minu arust ka piltidel. Kadestan ? Ära väga nukrutse. Järelikult pidi nii minema ning järgmine aasta on uus võimalus! ?
Su blogi käin iga jumala päev tuustimas, no et äkki on midagi uut. Seega- ju see siis nii hea on, et isegi 39+ tädi seda lugemas käib.
Ega ma muidu poleks kommenteerinud :D, aga Ülemiste kinkekaarti on hädasti vaja, muidu pole mul tütre lõpetamiseks mingeid kingu jalga panna ja varbavaheplätudega oleks nats piinlik minna.
Ja oleks võinud tõesti kuskil olla veidi teavitust hääletamise kohta, ilmselt paljud ei teadnudki kus ja kuidas..
Ma olin sinust kuulnud nii palju, aga olin vist mingi eelarvamusega, või lihtsalt ei tahtnud selle Malluka hullusega kaasa minna, aga kui ühte postitust lugesin, siis nii meeldis!!! Siiras, aus, naljakas! :) Esimene postitus mis lugesin oli Lenne sünd. Ja no nüüd loen alati kui fb uudistevoogu tuleb. :)
Sa oled väga tubli ja lahe! Mulle on alati su tegemised meeldinud ja eriti ägedad välja ütlemised! :)
|
OSCAR-2019
|
||
... Kasutaja Riho1231 käest sain hea hinnaga väga korralikud esimesed elektrilised nahast istmed tonnise omad, kuid kahjuks neid ümber ei saa tõsta ning pean naha koos polsterdusega klassiku raami peale üle meisterdama. ...
Kupeekere. Seljatugedel pole mehanismi, mis võimaldaks neid kokku "lappida". Elektrikiselt tõuseb tugi ainult püsti ües.
Uus roolilatt käes. Kuidas kontrollida, kas see on asjalik või mitte? Esmapilgul päris nii hull ei tundu, et pori peale on värv lastud vaid näeb pigem uueväärne välja.
Arvestades seda, et mul reaalselt töötuba või töökoda pole, siis peab ilmselt laskma kuskil seda üle kontrollida enne, kui alla panna. :D
Teine point on ka asjal: kas keegi on hiljuti vahetanud klassiku roolilatti ja tunneb õige roolilati ära? Ehk kas mul on ikkagi õige variant kuigi rohkem variante mulle ei pakutud poest. Õhtuks proovin pildid ka üles panna.
Reaalsuses pole isegi kruustange vaja. Paned laua peale, sõber elab sellel seljas ja hoiab latti stabiilsena, sina ise siis keerad lati ühele ja teisele poole lõpuni välja ja loksutad rooliotstest. Vaatad, kas loksub või mitte. Mina nii valisin enda Saab90-le parema roolilati kahest kasutatud omast välja.
Alustasin ka "salong korda" protsessiga, kus sai algust tehtud esiistmete naha vahetusega. Kõrvalistuja istmenahk oli ok, kuid kuna natuke on erinevad "uus" ja vana nahk, siis on vaja ikkagi mõlemad istmed vahetada. Protsessis midagi keerulist ei ole ja vaja läheb ainult tange/näpitsaid, torx kruvikeerajat, nuga, naasklit ja palju nipukaid.
Kõigepealt võtsin maha "uue" istme naha, et näha mismoodi asi üldse toimib. Nahk on kinni raami küljes konksudega, mida on kehva ära võtta ja tagasi panna. Seega otsustasin need asendada nipukatega. Istmepadi on raami küljes mingi rõveda liimiga, mille lahti saamiseks kulub omajagu aega.
Päris kehva lahendus on mõeldud ka peatoe välja võtmiseks. Nimelt istme eespool üleval osas on torx kruvi, milleni peab kuidagi jõudma, kui naha ülesse tõmbad ja lahti keerama. Ilma nahka maha võtmata peatuge eemaldada pole tervelt võimalik.
Selleks, et nahk kenasti trimmi jääks, pead tõmbama naha küljes olevad traadid kenasti vastu raami, kuid kahjuks see riidekotikene, mille sees need traadid on, on täiesti läbi omadega ning pm pudeneb lihtsalt kätte ära. Otsustasin võtta jälle kasutusele nipukad. Tegin naha õmbluse sisse naaskliga augud ja tõmbasin selle traadi nipukatega naha külge kinni. Hiljem nahka peale pannes vaatasin, et oleks pidanud isegi tihedamalt kinni tõmbama, sest mõnest kohast jäi väheke laines.
Kokku läks mul ühe istme tegemiseks umbes 6 tundi, kuid juhi iste läheb nüüd kindlasti poole vähem. Kuna kunde istme polsterdus oli seljatoel hea, siis ei hakanud seda vahetama aga juhi istmel tuleb ka see ära vahetada.
Kokkuvõttes pole midagi rasket ja improviseerimist oli omajagu ning see töö, mida saab täitsa koduste vahenditega korralikult ära teha. Istmesoojenduse juhtmetele on vaja teha uued ühendused, kuid see on juba lihtne.
Igas porolooni augus on vähemalt klamber, mille peab vabastama, et nahka kätte saada. Pärast on hea need asendada nipukatega, sest tagasi panna ja pärast eemaldada on nipukaid hulga kergem.
Eest näeb polsterdus selline välja ja on ka näha neid traate, mis lihtsalt irduvad enda riidest kotikestest.
Selline traat jällegi eemaldunud nahast. Aitab nipukatega naha õmbluse külge kinni tõmbamine. Kindlasti tuleb tähele panna, et ei tõmbaks läbi õmbluse vaid ainult seespool olevast pisikesest ülejäägi ribast.
Siin on näha, et keskkonsooli pool on seljatoes väheke kortsus ja sinna olekski pidanud tihedamalt nipukaid panema, et oleks traadi korralikult naha külge saanud ja lisaks kinnitub traat veel resti külge.
Nüüd peab veel juhiistme ära tegema ja Smartservicest minema ostma värvikomplekti koos krundi ja muude asjadega ära, et saaks korraliku tooni ka kõik sisemuse. Kuna vaesel inimesel pole raha, et osta kallist teenust, siis tulebki kõik ise teha Värvimise hinnaks pakuti mulle 200 euri iste. Värvikomponentide ja kõikide vajalike asjade maksumuseks terve salongi peale pidi olema umbes 80 eurot. Seega on sääst suur ja kindlasti kutsub proovima ka värvima.
Sai ka juhiiste täna ära tehtud. Sellel sai vahetatud kõik peale raami. Polsterdus istus hästi ja sõita on tükk maad mugavam. Alvadist sai kollaste küljesuundade asemel tumedad läbipaistvad asemele pandud.
Ilmselt naha värvimise jätan kevadeks, sest see eeldab kõikide istmete välja võtmist ning umbes poolteist nädalat kuivamist. Siis saab kohe vaiba sügavpuhastuse ära teha ning pigimatti ka igale poole toppida.
Küll aga üks anomaalia: nimelt vasakule rooli keerata on tükk maad kergem kui paremale poole. Kas see on normaalne või mis asi seda põhjustada võiks?
Vahepeal on õnnestunud ikkagi roolilatiga jama otsa sattuda. Ootan kuu algusest saati, et korralikku latti alla saada. Õnneks küll garantiikorras ja auto on kasutatav, kuid närvi ja ajakulu hakkab ära tüütama.
Tagumised vedrud said vahetatud, sest tagumik oli päris maas omadega ja sõidu ajal käis ratas koopasse. Küll aga jäi peale vahetust alles selline asi, et auto on juhi poole kaldu väheke st nagu juhi pool küljes istuksid koguaeg tugevalt ülekaalus inimesed. Kas keegi oskab öelda, kust viga otsima hakata? Kas see tähendab, et esivedrud tuleks samuti ära vahetada?
Veel sai ato sokutatud uude tulevasse Eesti filmi nii, et nüüd on see auto vähemalt minu käes ennast laiemasse ajalukku kirjutanud.
Kuna alla pandud roolilatt oli vigane ja teist latti polnud võtta, siis renoveeriti vana latt ära ja pandi tagasi alla garantii korras. Praegu tundub, et kõik töötab normaalselt.
Krowni poistele ütle, et ikka originaal tehase avasid kasutaksid, olen tähele pannud, et mõnel autol on need debiilsed lisaavad puuritud, kuigi tehase ava on suht kõrval.
Minu 93. aasta masinal täitsa ilusti olemas. Kui teed ukse lahti, siis ukseposti küljes on, Ukse all nurgas on, alumise serva keskel on. Tagumises rattakoopas, amorditala mõlemas otsas on, tagakoopa alumises servas on karbi jaoks, põhja all olevas risttalas on kolm määrdepunni jne. Tagaluugil on ka ilusti kohad olemas, kust saab möginaid sisse lasta. Tavaliselt unustatakse need tagakoopa talad ja põhjaalune risttala ära.
|
OSCAR-2019
|
||
Ja siiski juba kaks korda loetud - ühe korra ahmisin endamisi vaikselt, kuigi eluõieke sakutas aina käisest ja nõudis oma osa, ja teisel korral siis valjusti tema jaoks. Tema ootused said taevani kruvitud ikka nende va videolõikude abiga, mida ta nina vastu ekraani pingsalt jälgis.
Mu esimene emotsioon oli, eriti esimese peatüki põhjal, et see on üdini täiskasvanutele paslik raamat. Lüüriline, õrn, jutustav. Ja ma kujutasin ette, millise tundelaenguga loevad seda veel sama Maja kasvandikud... Isegi mul olid pildid silme ees, kuigi see kunagi plaanitud ekskursioon on ikka veel tegemata.
Lapsed vajavad action´it, kahjuks, aga nende õnneks see teisest peatükist alates ka tuleb. Juba ainuüksi pealkiri "Siis kui raamatukogus kommi söödi ja limpsi joodi" paneb väikese kuulaja kohemaid kõrvu teritama. Lisaks on teema igati ajatu ja aktuaalne ning ma kujutasin kohe ette kõiki raamatukoguhoidjaid, kelle nägu rõõmust särama lööb teema esiletõstmise peale. Nii et väga hariv.
Ka kolmandas ja neljandas peatükis tundsin ma ära raamatukogutüdruku (ma ei saa igakord tädi öelda, no see on nii kohatu ju!) nimega Leini, kes teab, millest ja kellele räägib :)
Aga ma oleks neid veel ja veel tahtnud, väheks jäi (nagu nii sageli toredate raamatute puhul). Samas, alati jääb ju lootus järgmiste lugude sünniks;) Sest tõesõna, Leini, ma olen su üle nii uhke!
"Raamatulugemine on üks huvitav tegevus. Kui inimene raamatut loeb, toimub justkui vestlus kahe väga hea sõbra vahel. Raamat ütleb, mida tema mõtleb, ning lugeja vastab talle oma mõtetega. Lisaks paneb vestlus raamatuga tööle lugeja kujutlusvõime: inimene hakkab nägema seda, millest raamat räägib."
Esiteks on hirmus kurb, kui sa paned vaimu valmis linna parima pitsa nautimiseks ning siis pika ninaga ukse taha jääd. Mina ei tea, mis Amritas lahti oli, kuigi õigem oleks öelda, mis seal kinni oli. Uks kurivaim muidugi lukus, kella poolest aega veel maa ja ilm ja inimesed sees ja puha. Lõug vajus suurest pettumusest trotuaarini, seda küll.
Seekord päästis Fellin näljahädalised. Ja pettuma seal tavaliselt ei pea, nii et pole viga. Mõningase mööndusega võiks ju alloleval pildil leiduvatki pitsaks nimetada. Kui siis leiva sees veel kanepiseemneid prõksub, on kõik ju hästi.
Kirjanike kontsentratsioon on viimasel ajal siin õige tihe... alles see oli, kui Amrita uksel põrkasin kokku Kenderi ja Ruitlasega ja Fellinis on see pika-nimega-kirjamees-kelle-nime-ma-ei-oska-kirjutada-ja-ei-viitsi-guugeldada vist lausa püsikunde. Aga eks head kohad annavadki rohkem inspiratsiooni.
Meile andis ka inspiratsiooni - et peaks päikest tervitama minema hommikul. Kuna aga päiksetõusupiknikuks on mõistlikum just järve vastaskallas ehk lossimäed valida, aga seal pole omakorda mõistlik jalgrattaga kulgeda, siis sai seekord kõik ristivastupidi tehtud. Tervitatud hoopis linna ja hommikut päikese asemel ja küll selleni päikeseni ka ükskord jõuab.
Hommikupäikese otsijaid oli linnas teisigi. Fellini kõrval passis ka keegi statiivi juures, püüdes Väike-Turu tänavat pidi kohe-kohe ilmuvaid esimesi kiiri.
Tõeline päiksekiir oli aga Iseloomuga Maja naaberperemees ühes sõbraga, kes alles pidust laekus ning meie selja taga kogemata kombel veidi liiga valjusti sõbrale kommenteeris: "Need olid nüüd need head naabrid. Ei, tegelikult kõige paremad naabrid." Noh, kuna ta kasutas mitmust, siis näikse, et ka mina liigitusin naabriks, kõige paremaks naabriks - ihihiiii:) Hommik kohe poole ilusam.
See on alati nii harjumatu ja hämmastav, kui keegi võtab vaevaks võtta su raamatud ja neid kõiki järjest lugeda! No eks ma jätkuvalt imestan, et ülepea lugejaid on, aga et ikkagi sedasi korraga. Ma ise olen, tõsi küll, ka vahel sedasi teinud. Enamasti muidugi mu hoog mingil hetkel raugeb - väikest pausi on sama autori erinevatele raamatutele tarvis.
Kuna mul (vist) ei ole tänavu põhjust enda kirjutatud raamatutest mingit pakki oodata, siis seda suurem oli mu rõõm teada saades, et teised ikka kirjutavad. Vaikselt ja salamisi, lisaks veel õigetest asjadest.
Ja eile jõudiski kohale! Ilmselt jättis mul tiksuja nii mõnegi löögi vahele, kui ma pakiautomaadile lähenesin. Õhtul ma hiilisin ja piilusin lähemalt ja kaugemalt pakikest, see oli nii mõnus ootusärevus, et ma peaaegu et ei tahtnudki seda avada.
Järgmine etapp pärast avamist on alati nuusutamine. Tegelikult armastan ma võrdselt nii uusi kui vanu raamatuid, aga kui uutega käib mingi eriline lugu kaasas, siis loomulikult neid rohkem.
Pean tunnistama, et see on seni pikim pühendus, mille ma saanud olen. Ja kuigi see on ehk tsipa liialdatud, siis hirmus armas on see ikkagi - püüan neile kiidusõnadele vastavalt jätkata :)
Tegelikult ma valetaksin, kui väidan, et Leini on hirmus salaja tegutsenud. Pole ta ühtigi! Super-Raamatukogutädi on juba mitu aastat oma toimetamisi toimetanud ja kel soovi, võib juutuubis tema seiklustele liikuvate piltide näol kaasa elada.
Läbi toa vihisev jäine tuulehoog vaid kinnitab kahtlusi eelseisvast sügisest, mis varitseb siinsamas nurga taga, kõrgete kaskede kooldunud latvades marulist tantsu vihtudes.
Teie, blogipidajad, teate ju küll, et on hetki, mil tundub - milleks? Mõnel käivad need kõhklused sagedamini, teisel harvemini. Mul on vist ka paar korda "hood" peal käinud, üks kord eriti hullusti. Aga läheb üle, alati läheb:)
Iga jumala kord, kui ma tänu veebipäevikule satun kas või virtuaalselt vastakuti mõne eriti toreda inimesega, tunnen, et tegemist on õige asjaga. Reaalis on kohtumised muidugi harvemad, ent seda magusamad!
Mul on igatahes tohutu rõõm, et hea Ingrid siinmail liikudes nii söakas oli ja mu üles otsis. Nimetagem seda siis lugejaga kohtumiseks, sest kes on öelnud, et lugejatega ühekaupa kohtuda ei võiks :)
Valk võiks kirjutada kas või tuumaenergeetikast - ma loeks ikkagi. Sellest mahlakast, kujunditerohkest ja teravmeelsest tekstist tunnen ma alailma puudust. Eks klubiliikmed muidugi andsid ka üüratutes kogustes ainest, ent ikkagi.
Raamatut sulgedes olin ma hetkeks siiski segaduses... see oli just nagu kiirrong, mis tuhises läbi KuKu aastakümnete, õieti peatumatagi. Teisalt, oli ehk tegemist nii põneva ja hea lektüüriga, et jäi mulje nagu oleks kõigest äärmiselt napilt kirjutatud, liiga vähe, liiga ruttu.
Ilmselt selle suve kohustuslik käik on Lottemaale, kuigi avati nii suve teises pooles ja kinni läheb vist ka väga varsti, siis veel jõuab. Tõsi, veidi üllatav on, et kas tõesti augustiga lõppeb ka nende hooaeg või olen ma millestki valesti aru saanud?! Mulle tundub, et ega suurimat elevust pakubki Lottemaa eelkooliealistele, suuremaid küll oli, aga vähem ja ilmselgelt olid nende emotsioonid leigemad.
Pooled majad jäid vist üldse käimata. Eks peaks seal tegema täispika päeva või käima mitu korda. Mõni atraktsioon ju liimib lapsed nii enda külge, et edasi liikuda võimatu, lisaks väikesed etendused ja muusikalised etteasted, õpetlikud tunnid ja söögipausid, seiklusrajad ja väike planetaarium jne, jne.
Istumiskohti väsinud lapsevanematele oli ka täitsa parasjagu. Lastel ju istumiseks mahti ei ole ja väsimus jõuab neil kontidesse alles koduteel :) Vanemad on need, kes igas majas kurnatult lähimasse tugitooli vajuvad.
Mina ei tea, mis patareisid Kärbes Jaak kasutab või millega end laeb, aga ilmselgelt on tegemist Lottemaa kullatükiga. Väsimatu tegelane ja laste üleüldine lemmik, kellele mina tööandjana viskaks küll hooaja lõppedes korraliku preemia.
Kui see Kärbes Jaak vaid herilaste tohutu invasiooniga midagi ette suudaks võtta... Ma kujutan ette, et Lottemaa söögikohtade käibele mõjuvad need herilased äärmiselt negatiivselt. Nähes teisi laudade ümber piinlemas ja lakkamatut võitlust pidamas, kaob endal ju igasugune tahtmine kehakinnituseks.
Aga muidu tekitas Lottemaa veel kord rõõmu, et on üks eestlaste endi poolt loodud vahva kamp tegelasi, keda on osatud ka normaalselt turundada ning kes viimaks ka oma teemapargi on saanud.
...täna on teil minu täielik ja lahke luba avada paugu ja mürtsuga vahuveinid ja ühes minuga nii kurvastada kui ka rõõmustada!
Mul oli kord ämm (kas ämmad on jäävad või ühes ajaga kaduvad?), kes ütles ikka, et mehed tulevad ja lähevad - lapsed jäävad. Ütles ammu, aga oleks öelnud just nagu eile :) Mehed on erinevad, aga eile viljapõllul töötavat kombaini vaadates meenus mulle mu oma lapsepõlv. Noh, lapsena ma suviti elasingi kombainil. See mees lahkus mu elust ajal, mil olin seitsmeaastane. Omaenese elust lahkus ta täna kahe aasta eest. Mälestus temast jääb ikkagi, hoolimata aastatest või ülepea ajast. Lihtsalt, ma ei olnud mõelnud kordagi, et ta lahkus samuti viljavõtuajal. Tekkis üldse küsimus, et kas meil alati on vilja nii hilja koristatud, tundub kuidagi vale aeg. Aga ehk olen mina võõrdunud õigest maaelust:)
Täna lahkus veel üks mees mu elust. Ka temast jääb midagi alles, tahes või tahtmata. Mis täpselt, selgub ehk samuti aastate pärast.
Aeg, mil kellaosutid liiguvad maru aeglaselt. Aga nad liiguvad siiski. Kui ma ärkan on hommik, ja uus nädal, see nädal. Edasi saab lugeda päevi, viimaks tunde, siis minuteid.
Tegelikult on meeldiv tõdeda, et Viljandi on saanud nüüdseks ka teise südamesoojusega tehtud kohviku. Veel ühe koha, kus on mõeldud iga pisidetaili peale ja kus tahetakse külastajale pakkuda emotsiooni (kõhutäidet muidugi ka :)).
Amrita Cafe on selles võrdlemisi koleda ümbrusega paigas omamoodi mõnus rahuoaas, mis torkab kaugelt silma. Jah, teisest küljest on see ka (liiklus)ohtlik, sest rohelist foorituld oodates oli selle lühikese aja jooksul nii mõnelgi autojuhil kiusatus rohelisest nukumajast pilti teha.
Puidune interjöör tekitab hubase ja sooja olemise, mis lähikuudel küllap marjaks ära kulub. Kohviku perenaise tervisliku toitumise usku ei tasu samuti peljata, sest menüüs leidub patustajatelegi ühte ja teist. Eks aeg näitab, mida lisatakse ja mis menüüst kaob.
Õnneks rahvas pole pime ja teab, mis hea on, sest nii nagu Fellin nii ka Amrita kihas laupäevasel pärastlõunal mõnusalt. Seega magusal kellaajal minnes võib vaba laua saamisega isegi veidi aega minna.
Ainsa soovitusena tahaks ehk välja tuua, et facebooki osatähtsust ei tohi tänapäeval alahinnata ning isutekitajaks oleks kasulik operatiivselt sinna infot tilgutada, olgu selleks siis vihjed päevamenüüle, eripakkumistele või äsja valminud eriti hõrgule tordile ;)
Boonuspunktid lähevad sedakorda väiksele peretütrele, kes kiirel tööajal vapralt kõigele käed külge pani :) Ja no mis peretütrest ma räägin - ka perenaine ise oli kibekiirel ajal kõikjal kohal, vajadusel ka lauas teenindades. See mõjub alati positiivselt. Pisiasjad, ma räägin kogu aeg, et pisiasjad on need, mis loevad :)
Loen: paralleelselt Banville`i "Varjutust" ja Getter Jaani fänniraamatut, viimast siis ettelugemiseks. Siit ka edasi küsimus: kes kurat otsustas selles raamatus sellist kirjafonti kasutada? Vastasel korral ma ju pääsenuks ning asjast huvitet noorinimesed võinuks seda ise lugeda.
Kuulan: Jää-ääre "Kahepeale", mis on geniaalne oma lihtsuses (jah, nüüd vähemalt kaks teist esitavad õigustatult küsimuse, et miks ma siis Tätte laulude peale end tagajalgadele ajan:)
Mis tuletab mulle meelde minu kuu-armastuse alguse. Esimesed eluaastad ja tõelised talved. Hanged silmnäoni ja hangede vahel rada saunast toani. Vanemate manitsussõnad, et ma hästi ruttu läheksin. Ja siis Kuu, seal ta oli, saunaõhtute lahutamatu kaaslane, kellest üha raskem lahkuda. Lõputud minutid, pilk taevas.
Ja jälle tuleb Norrast puhast kulda. Mina ei tea, kuidas nad seda teevad, aga teevad. Nagu Christensen oma "Poolvennaga", on siingi mina-jutustajaks poisike, kes püüab maailma suured ja vägevad, ehk siis lähima pereringi ja sõbrad, oma pisikese kujuteldava võtmega lahti muukida. Igasugune muukimine on teadupärast riskantne ettevõtmine, tuues päevavalgele ka kõik selle, mis pole sugugi mõeldud välja tulema. Valus ja ilus, sõnaga.
Ma ei tea, miks raamatututvustuses rõhutatakse 1960-ndate tähtsust, nagu oleks tollal lapseks olemine olnud kuidagimoodi teistsugune kui praegu. Või paar aastakümmet tagasi. Millal iganes. Oma olemuselt võiks raamatu tegevus aset leida millisel kümnendil tahes. Pigem on asi kahe maailma igikestvas kokkupõrkes, mis ei muutu vist kunagi.
Ja probleemides, mis samuti ei muutu kunagi, mille peamine tuum jääb ikka samaks, muutub vaid ümbritsev kest.
"See on mündi ajalugu, vaata, aastaarv 1948, münt on sellest saadik käinud läbi tuhandetest kätest, vedelenud ja saanud kriimustada hoiukarpides ja kassaaparaatides ja taskutes ja mündiautomaatides ja võib-olla ka mõnest taksost välja kukkunud ja ühel vihmasel ööl Storgatal ringi tantsinud, ja buss sõitis sellest üle, enne kui üks väike tüdruk selle järgmisel hommikul kooli minnes leidis ja hoiukarpi pani. Need kõik on jäljed, mündi ajalugu, tead, mis on ajalugu, poiss? See on ju kulumine. Vaata näiteks minu lõusta, see on kortse täis, kuigi ma olen kõigest kolmkümmend kaheksa, ja vaata enda oma, sile nagu beebi pepu, ja nõnda on ainus vahe meie vahel kulumine, napilt kolmekümne aastane kulumine, nii nagu vahe selle mündi ja eile vermitud mündi vahel, näiteks selle siin - ta võttis välja ühe uhiuue mündi, millel oli hobune seal, kus varem oli paiknenud kroon, ja laskis mul selle mikroskoobi alla panna. Ja see oli tõepoolest nii läikivsile nagu meri tuulevaikuses. Kuni me objektiivi ära vahetasime ja lähemalt uurisime; siis ilmnes, et isegi uue mündi pind on matt, kaetud miljardite pisitillukeste osakestega, mida Kristian nimetas kristalliinseks puruks ja mille kulumine peab eemaldama - münt ei ole teisisõnu kõige läikivam, see tähendab mündina oma tipul, mitte siis, kui stantsimismasinast välja sülitatakse, vaid umbkaudu siis, kui kahekümne kuues või neljakümne kolmas omanik selle taskust välja õngitseb ja Bjerke Åsbuas saia ja sinepiga vorsti eest maksab - seal on mündi ajaloo tipp, kui see libiseb välja näljase kliendi peost ja maandub täissöönud vorstimüüja letile. Sealt peale läheb mündi tee allamäge, halastamatult, ehkki see võtab aega..."
Jacobsenilt ilmus äsja Põhjamaade romaani sarjas veel midagi, otsige ja leidke, loodetavasti ootab ees sama võimas emotsioon loetu üle.
Aga kui te elaksite Viljandis, siis oleks teil täna avanenud harukordne võimalus näiteks "Õllepruulija" laulu saatel, mida esitas siinse linnaosa elunautijate seni tunnustamata segakoor, arstikabinetis tooli ronida. Noh, ma muidugi ei ole kindel, kui hästi selle paneelmaja seinad läbi kostavad, kus see praksis asub, aga antud situatsioonikoomikale tuginedes tahaks loota, et ikka kostavad küll. Ja arvestades, et see laul kostus üle üüratu üksikute kasepuudega palistatud platsi ka mulle tuppa, siis ma usun, et asi see ühest seinast läbi kõlada siis ole (tuleb lisada, et samal ajal on siin käimas ka korralikud trassitööd).
Hiljem, kui ma juba tõsimeeli kavatsesin kolida rõdule ootamatut kontserti nautima, olid kooriliikmed kahjuks tülli pööranud ja kakerdasid nagu uimased porikärbsed igaüks ise suunas.
Äkki olid nad mõne endi hulgast läkitanud vastuvõtule ja suurest solidaarsusest saatsid seda veidike ebameeldivat protseduuri, mis seal aset leida võis, valju ja toniseeriva lauluga? Kambavaim ja ühtekuuluvustunne loevad ju ka siiski midagi.
Elamise ruutmeeter haaval läbi käimine peaks olema õigupoolest suisa kohustuslik ettevõtmine, sest pärast liiga paljusid aastaid võib see ülejõukäivaks osutuda. Näiteks liigestele. Samas jalalihastele mõjub see vaid positiivselt :) Seitse poolkorrust pole naljaasi.
...ja virna täidetud ankeete. Selle küsitluse täitjat ma kusjuures mäletan hästi - ta kirjutas pöördele päris pikad soovitused ja nõuanded.
- Esmalt merejuttu. Kehv on see, et ükskõik, kuhu minna tahad, peab alati roomama pool teed sedasama Heltermaa-Rohuküla praamiteed. See on lihtsalt nii haige. Vahelduse pärast ma ju sinna paati roningi üldse. Teiseks ajab mind hullult närvi, et ma pean merel sõites ka mingeid maha märgitud laevateid jälgima. Vähemalt sain ma täna tagasi tulles juhtida paati päris korraliku lainega, sellisega, mis pillutab sind peadpidi lakke, jalad maast lahti, nii et põhimõtteliselt rippud kramplikult rooli küljes. Esiklaas ka suurem osa ajast nii märg, et ega põhimõtteliselt välja ei näinudki. Igatahes oli mul nina vahepeal puhta Saaremaa poole.
- Vormsi ise oli päris toredake. Alul ehmatas küll ära, et jube palju inimesi seal, turistid küll põhiliselt. Paha üllatus muidugi see, et paat tuli panna poi peale, lisaks oli raskendatud paadilt maha saamine. Mis tähendas, et pärast esimese veini avamist enam maale ei tikkunud.
- Sviby uus sadamahoone näeb nunnu välja. Aga üks rasvane etteheide siiski: kes k....jätab duširuumi juurde WC ehitamata?! Esimesest viimase praami väljumiseni on jah I korruse WC avatud, aga õhtuks/ööseks pannakse see korrus lukku ja siis pead kuskil plastkempsus käima ja siis alles II korrusele pesema minema. Sul on nagu kanalisatsioonitoru ju olemas, lisaks võrdlemisi kohakuti, asi see siis II korrusele duširuumi juurde kemps ehitada ära pole. Ma jälgisin täpselt, kuidas ühe sommide jahi pealt üks mees käis õhtu otsa joonelt sinna II korruse pesemisruumi, raudselt väljutas kõik oma õlleliitrid sinna. Varsti on see duširuum täielik pervourgas, ma ütlen.
- Saareline elu mulle meeldib, kõige täpsem info liigub suust suhu, eeltöömaniakid võivad arvuti ees klahve tühja klõbistada :) Üldiselt on kohe sadama juures rattalaenutus ja mingi snäki-joogimajake, sealt saab infi kätte, mis tarvis. Rattalaenutus oli vist mingi 10 eur/päev, kellaaegade pärast muretsema ei pea, nad elavad vist sealsamas üle tee. Nii et lippab kohale, kui miskit on. Rolleri rent oli 30 eur, aga no mina sinna rolleri peale küll ei roni :) Ennemini väntan, kuigi sport on endiselt saatanast :) Triinu tegi feissaris õige tähelepaneku - ma sain viimaks varakevadel (õilsal eesmärgil!!!!) soetatud trenniriietel viimaks hinnasildid küljest lõigatud.
- Kui muidu on Murphy seadus, et rattaga sõites on tuul ALATI vastu ja tee ÜLESmäge, siis Vormsi üllatas. Tee läks kogu aeg mäest alla, uskumatu ime. Sõida palju tahad.
- Maastik on Vormsil totaalselt teine kui Hiiumaal! Seal on pinnavormid mõnuga näha, Ja millised metsad! Kuna me laekusime Vormsile alles õhtul kl 18 paiku ja ilm ka pigem pilves oli, siis nende paksude metsade vahel oli ikka päris pime ja kummituslik.
- Lõhn on Vormsil samuti sootuks teine. Ma ei tea, seal on vist niiskem, igatahes olid lõhnad kuidagi rõsked ja tummised.
- Jeerum, kuidas Vormsil linnud laulavad! Nagu mõnes lõunamaa vihmametsas, kõvasti ja erksalt. Täitsa võõras laul oli ja mõned linnud olid ka väljanägemiselt võõrad, eriti seal Püha Olavi kiriku juures. Täielik eksootika.
Jah, just täpselt- kohalike keeles ülemine ring, mis sul tegemata jäi, on võimsam, ürgsem, ülevam. Mõis ja avameri ja haldjametsad ja... Aga sul vähemalt on, mida järgmiselt retkelt meie kanti oodata!
|
OSCAR-2019
|
||
Pärast teenistust ja enne koosolekut seisatati fotojäädvustuseks kiriku trepil: Pärnu praostkonna sinodisaadikute keskel on esireas piiskop Joel Luhamets, kantsler Andrus Mõttus, praost Tõnu Taremaa ja Vändra koguduse õpetaja Ants Kivilo. Liina Raudvassar
Sinodipäev algas armulauaga jumalateenistusega Vändra kirikus, kus jutlustas piiskop Joel Luhamets. Praosti Tõnu Taremaa, abipraosti Tauno Tedre ja kohaliku õpetaja Ants Kivilo kõrval teenis külalisena kaasa kantsler Andrus Mõttus.
„Kvoorum on koos ja sinod otsustusvõimeline,“ nimetas aasta tagasi praostiks valitud Taremaa koosolekut rakendades. Abijuhatajaks valiti Vändra koguduse juhatuse esimees Jüri Kallasmaa ning protokollijaks Pärnu diakon Jaanus Torrim.
Piiskop Luhamets tegi ettepaneku lisada esialgsele päevakorrale punkt avaldada toetust kirikukogu kevadistungjärgul poolthääled saanud ettepanekule toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab abielu ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. Ettepanek võeti päevakorda (ja sai hääletamisel poolthäälte enamuse).
Oma sõnavõtus keskendus piiskop Luhamets „asjadele, mis on üldkiriklikud“. Rääkides liturgiast nentis ta, et uuendamisprotsessi käigus on tekkinud erinevad kirikliku talituse korrad, mis „ei ole küll traagiline, aga me peaksime siiski liikuma liturgia ühtsustamise suunas“. „Peame kokku leppima mõnes asjas ja mõnes asjas järeleandmisi tegema,“ sõnas piiskop, selgitades, et kirikuvalitsuses on tehtud ettepanekuid, mida teha, et liturgiline kord oleks EELK kogudustes ühtsem.
Veel puudutas piiskop oma sõnavõtus nn perekonna probleemi: „Kui gnostikud leidsid, et ihulikud asjad pole olulised, siis ometi pole see nii, sest Jumal lõi inimese meheks ja naiseks.“ Piiskop hoiatas eksiõpetajate eest, kes tulevad, „lubades parimat“, aga kelle õpetuse viljad on nähtavad alles saja aasta pärast. Eetiliste arusaamade kujundajana peaksime juhinduma Luhametsa sõnul Piiblist, mis on talletanud põlvkondade kogemuse ja mis Jumala sõnana ei eksi.
„Minu eesmärk ei ole sõnumeid tuua, vaid saada siit endale sõnumeid,“ toonitas oma tervitavas sõnavõtus kantsler Andrus Mõttus, kes uuena selles ametis on otsustanud sel sinodihooajal käia kõigil sinodikoosolekutel, et „kohtuda aktiivsema osaga meie kirikus ja saada ülevaade, mis toimub kirikus ning millised on põhiküsimused“.
Kantslerile esitati küsimusi. Näiteks, kas pühakodade riiklik programm ikka jätkub. Kantsleri kinnitusel teeb konsistoorium endast oleneva, et see jätkuks. Vigala õp Kristiina Jõgi uuris aga, kuidas käituda kogudusele kuulunud maaliga „Kaana pulm“, mille originaal viidi 1950ndatel kunstimuuseumisse ja lubati kogudusele koopiat, aga nüüd isegi enam ei viidata taiest esitledes, et tegemist on Vigala koguduse varaga. Kantsler soovitas õigluse saavutamiseks edasi pingutada ning lubas selles osas kirikuvalitsuse toetust.
Mõttuse üleskutsele endaga koguduseelu puudutavate murede puhul, eriti majanduselu küsimustes, julgelt ühendust võtta, vastas abipraost Teder lubadusega: „Küll me hakkame sulle helistama!“
Pärnu praostkonna territoorium kattub suures osas Pärnu maakonna alaga, välja arvatud Vigala kogudus, mis kuulub osaliselt Rapla maakonda (Pärnumaal asuvad Lääne praostkonna Mihkli ja Varbla kogudus).
Praostkonnas on 12 kogudust: Audru, Häädemeeste, Pärnu Eliisabeti, Pärnu-Jakobi, Saarde Katariina, Sindi, Tahkuranna, Tori Püha Jüri, Treimani, Tõstamaa Maarja, Vigala Maarja ja Vändra Martini kogudus. Aruandeaastal töötas praostkonnas üheksa vaimulikku: õpetajad Tiina Janno, Kristiina Jõgi, Ants Kivilo, Arvet Ollino, Tõnu Taremaa (praost), Tauno Teder (abipraost) ning diakonid Rando Lillepa ja Jaanus Torrim, Lääne prefektuuri politseikaplan Tuuli Raamat.
Jumalateenistusi peetakse mõnes koguduses uuendatud korra kohaselt, mõnel pool nn vana agenda järgi, valiku määrab koguduse traditsioon.
Möödunud aastal ristiti praostkonna kogudustes kokku 47 (2016. aastal oli see arv 88) inimest; laulatati 12 paari ja maeti 124 surma läbi lahkunut.
Leeritati 45 kogudusega liitujat, kõige enam Pärnus, aga neljas koguduses polnud ühtegi konfirmeeritavat. Vaimulike sõnul on leerikursused toimunud väikestes rühmades või on seda sooritatud individuaaltöö vormis. Mitu aruandjat nimetas, et olude sunnil on leeriõpetuse andmine toimunud e-õppena, kuna paljud inimesed viibivad töö tõttu enamiku ajast välismaal.
Hinnanguliselt oli koguduseliikmete arv 2017. aastal 9405. Annetajaliikmeid oli 2221, kusjuures suurima annetajaliikmete arvuga kogudus oli Pärnu ning väikseimaga Sindi.
Pühapäevakooli- ja lastetöö toimus viies koguduses: Audrus, Pärnus, Saardes, Sindis ja Vigalas. Organiste või organisti kohusetäitjaid töötab 12.
Oma sõnalises aruandes toonitas praost Taremaa, et kogudustes on tehtud igapäevast tööd järjepidevalt, vaatamata kõigile raskustele. Tal on kahju, et aruandeaastal ei õnnestunud korraldada piirkonna vaimulike kokkusaamisi, ja loodab, et tänavu läheb korda see traditsioon taastada.
„Minu siiras tänu kuulub kõigile vaimulikele ja teistele töötegijatele ning vabatahtlikele pühendumise eest kogudusetöös, kus tulemused lasevad ennast tihti kaua oodata,“ lõpetas praost oma töötegijaid kiites.
Suvehari on saanud mööda, suur hulk kavandatud sündmusi ka. Linnast väljas asuvaile kirikuhooneile tähendab päikseline suvi alati lahtisi uksi sõna heas ja otseses mõttes. Alles suve lõpuks tuuldub paksudesse müüridesse kogunenud talverõskus ära. Enamik Eestimaa kirikutest on teelistele avatud. Inimesi liigub suveajal rohkesti, eestlased reisivad ise ja aina enam tuleb siia rahvast maailmast. «Teeliste vastuvõtmine lisab võimalust inimestega Jumalast kõnelda,» ütles Risti ...
Juba 26 aastat järjest toimunud Tallinna rahvusvahelise orelifestivali eesotsas on mitmekülgne inimene, maestro Andres Uibo, kes tegutseb produtsendi, interpreedi ning heliloojana. Lisaks esinevad paljud ta õpilased, tütar Mari-Liis Uibo viiulil. Andres Uibo ütles Eesti Kirikule, et on väga rahul. «Selle aasta eripäraks on noored talendid, keda meistrite ja õpetajate kõrval esinemas näeme-kuuleme. See on suurepärane – loob järjepidevuse. Orel on universumiga võrdsustuv ...
4. juuni hilisõhtul, vahetult pärast Viljandis toimuvate rahvusvaheliste hansapäevade avatseremoonia lõppu, pühitseb piiskop Tiit Salumäe Viljandi Jaani kiriku uue kellamängu kellad. Selle õhtuga saab peaaegu et punkt pandud projektile «Tornikell meie linnas», mille raames valati Jaani kirikule Saksamaal Gescheri kellavalukojas kaks uut tornikella, paigaldati neile elektrilised helistamismasinad ning Hollandis valatud ainulaadne 25 kellast koosnev kellamängu komplekt, mis on suurim ja esimene omataoline Eesti kirikutes.
Olen viimase aasta jooksul enda jaoks avastanud maailma uuel viisil. Protestantliku mõõdukuse keskel üleskasvanuna ja kõike välispidisesse ettevaatlikult suhtuma õppinuna olen kippunud arvama, et kirikukellad kuuluvad koos viiruki, küünalde ja värviliste liturgiarõivastega pigem idakristluse liturgilisse traditsiooni kui luterlusse, mis peab end Sõna kirikuks.
Teistsuguseks vaatenurgaks andis inspiratsiooni Tartu Pauluse koguduse organist Anna Humal, kes möödunud kevadel oma sünnipäevakülalistele Tartus kirikukellade-teemalise ringkäigu korraldas ning pani mõtlema sellele, milline semantiline tähendus on kodukiriku kellal avalikus ruumis ning inimteadvuses laiemalt.
Põgus pilguheit eesti kirjanduslukku näitab, et kirikukell pole hoopiski mitte kõrvalise tähendusega: olgu selleks siis Gustav Suitsu «kerkokell» (heng niikui taiva poole püvväs, nii rasselt kaibap, ikep kell), Tammsaare «veart kellad», mille üle Vargamäe soode ja rabade kaikuva hüüu «pimm-pomm» Gustav Ernesaks muusikasse valas, või Paunvere kiriku kellad, mida lüües kellamees Kristjan Lible väikesele Arnole oma ühtaegu elulisi ja samas igavikulisi tähelepanekuid jagab.
Lähiajast meenub kõigepealt Jaak Tuksami «Meel unus mägede taha», kus «hellalt kumiseb kodukiriku kell pehmes jõuluöö lumesajus». Eestis ainsana kirikukellade paigaldamisega tegeleva ettevõtte Mäeväli Orelitöökoda juhatajal Toomas Mäevälil võib olla õigus, et ka tänases hoopis teistsugustest kõlavärvidest täidetud linnaruumis üles kasvanud poisile või tüdrukule võib aastakümnete pärast olla just kodukiriku kell see, mis tekitab hinges ja alateadvuses äratundmise: ma olen koju jõudnud.
Oleme poole aastaga leidnud 27 kirikukellale nimelised annetajad, kelle nimed (või nende kallite lähedaste nimed) on kelladele graveeritud. Kõige suurema kella eest on annetatud 15 000 eurot ja kõige väiksema eest 1500 eurot. Olen endalt paaril korral küsinud, kas siin võib kaasa mängida mulkidele omane uhkus – et kui naabril juba on isiklik kirikukell, ei saa minagi halvem olla.
Olles aga isiklikult kõigi annetajate ja toetajatega vestelnud, näen inimestes soovi jätta järeltulevatele põlvedele jälg ja sõnum, mis kõneleks millestki püsivamast kui pangahooned, kaubanduskeskused ja teised kapitalismijumalate templid.
Kinkisime ka oma tütardele vanavanemate ja ristivanemate abiga ühe nimelise kellamängukella. Tean, et Viljandisse ei jää minust maha kinnisvara ega midagi muud kätega tehtut. Tunnistan aga, et mind soojendab mõte sellest, kuidas mõni mu tüdrukutest tuleb seitsmekümne aasta pärast oma lastelastele oma lapsepõlve mängumaid ja kirikut näitama ning viib nad siis Jaani kiriku torni, kus ühel kellal on ka tema nimi. Ja kõneleb neile oma isast ja emast ning palvetab meie hingede eest.
Kiievi vaimuliku Andrei Tkatšovi raamatus «Imede maa ja teised jutustused» on lugu, mille rääkis preestrile ühe Baltikumi linna teepoe perenaine. Ta kõneles oma pojast ja sellest, kuidas ta kahekümneaastasena tahtis teha aborti – mees oli ta maha jätnud, sõbranna leppis arstiga kokku, tädi andis raha ja neiu läks haiglasse.
Keegi polnud temaga kunagi millestki tõsiselt rääkinud. Nüüd aga: «Haigla akna taga on kirik. Ja seal algab teenistus. On mingisugune püha. Ja järsku hakkavad kellad lööma! Nende heli sööstab kabinetti, mina aga leban laiali aetud jalgadega toolil. Doktor kõlistab kõrval oma kirurgiliste instrumentidega … Järsku tõukab mind mingi seletamatu jõud püsti, ma panen riidesse ja torman nagu püssikuul kabinetist välja. See kirikukellade helin on mul siiamaani kõrvus. Ma kuulen seda alati, kui ma oma poissi vaatan. Hirmus on mõelda, et teda ei olekski praegu minu kõrval.»
Minu palve ja soov neile kahekümne kaheksale kirikukellale, mis teevad Viljandi Jaani kiriku tornis ilusat tööd veel sajandeid pärast minu lahkumist, on see, et nende helinat kuuldes jääks mõnigi halb sõna ütlemata ja pöördumatu tegu tegemata ning mõnigi hing saaks võidetud elule ja Jumalale.
25. ja 26. septembril on Nõmme Rahu kirikus, kirikaias ja kogudusemajas pühapäevakooli aasta alguse puhul kirikuöö ja kirikupäev.
Tuntakse rõõmu koosolemisest, kuhu kuuluvad palvused ja piibli-pooltund, õpitakse kodukirikut tundma erinevate meelte abil, saadakse rohkem teada Sambia Sõpradest, süüakse, mängitakse ja meisterdatakse, kuulatakse unejuttu jne. Palutakse Jumalalt õnnistust pühapäevakooli aastale ja igale lapsele-perele ning pühapäevakooli õpetajatele.
21–22 ettevalmistused ööbimiseks kirikus ja kogudusemajas (pesemine, magamisasemete valmisseadmine, õhtupalvus, unejutt).
Väiksemad põnnid või ka need, kellel võõras kohas magamine on raske, saavad minna ööbima kodudesse ning tulla tagasi järgmisel hommikul hommikusöögi ajaks.
Kaasa võtta magamisvarustus (madrats, magamiskott või tekk ja padi, toa- ja õueriided, vahetusjalanõud ja villased sokid, hügieenitarbed, rätik ja taskulamp). Osavõtumaks 3 eurot.
Kirikuööl osalemise soovist teada anda hiljemalt 13. septembriks koguduse kantseleisse tel 670 1679, nomme.rahu@eelk.ee või pühapäevakooli õpetajatele. Palume erivajadustest (allergiad, dieedid vm) teavitada.
|
OSCAR-2019
|
||
Oma palverännaku kolmandas osas räägib Meelike, kuidas see teekond üldse alguse sai ning jagab lisaks väärtuslikku informatsiooni, mida sellisele reisile kaasa pakkida — kasulik lugemine igale tulevasele seljakotirändurile!
Kui ma alles Portugali teed kõndisin, siis teadsin kindlalt: tahan tagasi. Valutavate jalgade kiuste tahtsin seda uuesti teha, teisi radu samuti proovida ning mis peamine, minna üksi. Esimene kogemus koos sõbrannaga kõndimisest oli olemas ja tulemuseks oli kindel teadmine: ainult ja ainult üksi saab Camino kõndimine edaspidi olema.
No äärmisel juhul oleks ma nõus oma mehega minema, aga tema ei armasta kõndimist, hakkaks juba peale tunnist kõndi vinguma ja kui ikka inimene seda ise teha ei taha, siis on väga raske nädalate pikkust rasket kõndi läbi teha. Igaüks kannatab isemoodi ja oma tujukuse või vingumisega kaasreisijate tuju ära rikkuda ei maksa.
Esmalt siis juba varasemalt mainitud üksinda minek. Oleks pidanud kohe esimesel korral üksi minema ja nüüdsest keeldun ma kaasa kippujatest, selles pole kahtlust.
Teiseks on mul tunduvalt parem matkavarustus, vahepeal olen omale soetanud vihmasele ilmale vastava riietuse. Karrimori kilepüksid ja jope, lisaks ka korralik ja suur vihmakeep, mis seljakotiga kandmiseks mõeldud.
Kolmandaks oli plaan ka eelnevalt korralikult treenida. Sellega läks aga pisut kehvasti. Nimelt oli mul jaanuari algul varbaküüne eemaldamise operatsioon ja selle tulemusel paranes haav 8 nädalat. Tegu pisut keerukama protseduuriga ja iga kord kontrollis käies oma tumeroosat varvast näidates küsis arst kohe: kas sa jälle kõndisid? Tavapärast 10.000 sammu ma kõndida ei tohtinud, seega ootasin aega, mil kõik korras on.
Neli nädalat enne Camino algust oligi kõik korras, arst kiitis varba heaks ja edasi polnud muud, kui uued Karrimori matkajalanõud välja võtta ning neid sisse kandma hakata. Samal päeval, kui ma tossud välja võtsin, kukkusin sõbranna juures trepist alla ning tulemuseks oli mõra teises varbas! Arsti juures öeldi, et paranemine võtab aega ja ka Google andis mõista: isegi väikese mõra puhul on paranemine mitu nädalat kestev ja peale seda ei soovitata ka pikki kõnde või jooksmist ette võtta. Aga minul oli ju Camino tulemas ja plaanitud!
Otsustasin, et kui vaja, lähen või karkudega! Ma olen kolm aastat seda reisi oodanud ja olude sunnil edasi lükkama pidanud, enam ei lükka! Karke siiski vaja ei läinud, sain hoopis ühelt sõbrannalt prooviks kõndimiskepid ja proovin nendega. Küll aga olen ma teadlik sellest, et kui mu varvas ikka valutama hakkab ja kõndimise võimatuks teeb, siis jätan ma oma Camino kõndimise pooleli. Teen seda ju enda jaoks ja enda enesetundele vastavalt.
Mida kaasa võtta? See on üks peamisi küsimusi. Kõike, mida igapäevaselt vaja läheb, tuleb ju kogu aeg endaga kaasas tassida. Ja seljakoti raskuseks soovitatakse 10% oma kehakaalust. Minu puhul siis umbes 8-9kg.
Oma esimesele Caminole mines kaalus mu seljakott 11kg, seda siis lennujaama pagasilindil kaaludes. Külma ilma riided olid mul seljas, mis tähendas seda, et palavamatel päevadel oli seljakott veelgi raskem. Ja muidugi liiter vett ka veel. Seega sai esialgseks lõplikuks kaaluks umbes 12 kg, pudinad peale.
Siin on minu esimese palverännaku pakkimisnimekiri, kuhu olen siis valusate villide ja valutavate liigestega saavutatud elutarkusega kogunenud parandused teinud:
bikiinide ülemine osa (ühe korra läks vaja pesuruumis, kus ei olnud ei kardinat ega seina privaatsust kaitsmas)
padjapüür (sinna siis saab riided panna ja vajadusel padjaks muuta, muidu musta pesu pakkimiseks). Ei võtnud ja ei läinud vaja ka
kosmeetikakott: hambahari + mini-hambapasta + minipakendis näokreem + kätekreem + minipakendis kehakreem + deodorant + kuiv šampoon + seep/dušigeel + źiletid + küünekäärid + küüneviil + hambaniit + huulepalsam + minipakendis SPF kreem + vaseliin (Ei läinud vaja) + valuvaigistid/tabletid + haaknõelad + pintsetid + õmblemiskomplekt + käärid + tampoonid + nätsu/kurgupastille + välgumihkel. Lisan siia veel väikese pudelikese teepuuõli (väikeste haavade ja jalgade/varbaküünte desinfitseerimiseks) ja täidetava spreipudeli argaaniaõliga (aitab väga hästi päikesepõletuse korral). Samuti väikese külmageeli kuumavate ja valusate jalgade turgutamiseks.
paberkujul raamat (ei võtnud siis ja ei võtnud ka praegu, ega lugemiseks eriti aega olegi, väsimus võtab maad väga kiirelt)
MP3 mängija + laadija (ei võtnud, saab ka ilma, pisut igavam, aga sisemine monoloog ju see reisi üks olulisi asju)
Märkmik (eelmisest korrast) + pastakaid + pulmapilt sisse (et ikka saaks kõigile näidata, et mees kodus ootamas on :) Kleepsust pilt on ka juba eelmisest korrast olemas
Pähkli-rosinasegu snäkiks. Ei võtnud, aga matka ajal on alati pakike küpsiseid või midagi kaasas igaks juhuks, kui nälg kallale kipub ja söögikohane veel kõndida on
võtta kaasa dušigeel/šampoon väikeses täitepakendis, et kui vahepeal otsa saab, siis uus osta, täita ja ülejäänu hosteli/alberguesse jätta, keegi ikka vajab. Pole mõtet üht suurt pudelit kogu aeg kaasas tassida. Sel korral võtsin hoopiski väikeseid seepe, mis hotellidest on kaasa soetatud ja juuksed lõikasin 6 mm pikkuseks, seega šampooniga pole vaja üldse jamada ega kaasa võtta
sama kehtib valuvaigistite ja plaastritega, ei pea kõike kohe valmis ostma, vahepeal on apteeke küll, kus varusid saab täiendada. Rullis plaaster asendab tuck teipi. Iseenesest muidugi valuvaigistid ei kaalu palju, aga natuke siit ja sealt annab lõpuks ikkagi kaalu juurde ja asjaolu, et kõike tuleb kogu aeg seljas kaasas kanda, ei kao ju kuhugi.
|
OSCAR-2019
|
||
Kunagi ammu, kui minu hamsu veel elavate kirjas oli, juhtus selline naljakas lugu, mis algul täitsa ikka ära ehmatas..
Lasime ta tuppa jooksma ja ise vaatasime perega telekat(elasime korteris). Üks hetk võpatasin:"HAMSTER! KUS TA ON?". Kõik siis kähku otsima. Kapi tagant ja diivani tagant ja lõpuks pika pika otsimise peale, kui olime juba lootust kaotamas, leidsime ta juhuslikult saapa seest
Vaatasin telekat kunagi ja järsku hamster jooksis risti üle põranda, oli kuidagi ukse lahti teinud, arvatavasti ei sulgenud mina seda korralikult.
Mul on olnud kokku kolm hamstrit.Praegu pole ühtegi kahjuks, aga ühel neist oli kombeks ise puurist välja murda ennast. Nimelt ta surus pea puuri ukse vahele ja siis uks läks lahti.Nii ta käis siis meil korteris ringi kuidas ise tahtis. Ta isegi ei närinud midagi, esialgu. Siis me pidasimegi hamstrit nagu koera kes elas vabalt meie korteris. Tal oli kombeks puurist toitu tuua ja seda mu lauanurka peita.
hehe.Mul juhtus siuke asi et otsin üht hamsikut puurist oli läind otsisin 2H aga ikka ei leidnud hakkan puuri juurde minema kuulen prügikastis sabinat ja seal ta mul oligi.
Ostsin laadalt emase hamstri.Me olime juba mitu kuud mõelnud,et võiksime jällehamstri võtta,sest siis oli eelmise hamstri surmast juba aasta.Niisiis osutus valik Süüria kuldhamstri kasuks.Ta elas isase kuldhamstriga koos,siis kui me ta ostsime.Viisime,siis emase koju ja panime puuri.Siis möödus 2-3 nädalat(ma täpselt ei mäleta)ja olidki väikesed hamsubeebid hommikul puuris.Alguses läksin täiesti paanikasse,et mis nüüd teha,sest polnud arvestanud sellega,et väikesed hamsubeebid sünnivad.Siis kasvasid nad järjest suuremaks ja suuremaks(juba 4 nädalased),siis oli väga väga raske puuri puhastada,sest nad kohe jooksid puurist välja kui puurivõre plastikaluselt ära võtsin.Pealegi oli poegi 7 tükki + emahamster. Ühel päeval siis puhastasin puuri ja hakkasin lõpetama.Panin hamstrid ilusti puuri,ja lugesin üle kas ikka 8 hamstrit puuris on.Lugesin üle ja kõik tundus ilusti korras olevat.Sama päeva õhtul,aga kuulsin krabistamist.Tahtsin juba kassi kutsuda,kuna arvasin,et see on hiir
Õnneks nägin,et väike hamsu jookseb peegli taha.Siis ma muidugi ajasin teda pool tundi taga Mõtlesin,et ime pole kui mul lugemine sassi läks sest hamsud on ju nii sarnased ja pealegi nad jooksevad nii nii kiiresti.
Mul küll midagi väga põnevat pole rääkida, aga meelde tuleb selline asi, et kui ta oli alles meile koju toodud ja polnud veel oma suure puuriga harjunud siis panin talle puuri WC papitoru. Panin selle just sellepärast, et ta saaks seal sees magada, sest ma arvasin, et ta ei oska veel teisele korrusele oma pessa minna aga ühel hommikul avastasin, et teda polnud seal torus. Tal oli puuris minu mäletamist mööda isegi kaks toru...Võtsin torud puurist välja..polnud..siis oli tal komme magada jooksuratta all, seal teda ka polnud, kuid puuriuksed oled ju kinni, välja ta ei saanud ju minna ? Ma kutsusin ja krabistasin ja juba kardsin, et kus ta siis on ? Lõpuks kuulsin mingit krabinat...ja tema unine peake paistis tema uuest pesast välja´..ma olin õnnelik, sest ta selle pesa omaks võtis, aga samas üllstunud, et kuidas ta oskas sinna ües niimoodi minna, ta oli umbes kolme nädalane vist siis...
Ühel hetkel avastasin et kass on hamsude jalutuspuuri saanud ja pabin niiiiii suur,et kass pani hamsud nahka ja nüüd magab .
Tõstsin kassi sealt välja ja hakkasin riidlema,aga avastasin et hamsud olid kassi külje all mõnusasti maganud.
Mitu korda juhtus alguses nii, et vaatan, et hamster jookseb üle põranda aga puuri uks on kinni. Algul ei saanud aru, et kuidas see võimalik on aga siis vaatasin, et sinna kuhu jooginõu käib, selle plastiku lükkab ta üles ja lähebki jalutama Panin selle plastiku kinni ja nüüd püsib ilusti puuris
Mul oli oli nii et ma läksin oma väikest Timmut vaatama .Ma vaatasin kõige pealt pesa sisse ei näinud teda ega ei tundnud tema pehemet karva.Siis vaatasin jooksu ratta alla.EI OLNUD.Siis vaatasin teisse pesasse ei olnud.Lõpuks mõtlesin et äkki kadus ära ja hakkasin seal toas kus puur oli otsima (jätsin puuri lahti).EI OLNUD.Pärast näen kuidas Timmu rahulikult puurist välja tuleb üleni sae purune ja tuli välja et ta oli esimeses pesas kust ma esimesena vaatasin.
Minul oli üks kuldhamster...4-5a tagasi. Alguses kartsin teda kätte võtta, arvasin vist et naksab või midagi. Aga lõpuks mingi aeg harjusime teineteisega hästi ära. Lasin teda tihti oma tuppa jooksma, siis käis igast võimalikud käigud läbi, ja korjas põsed nööpe ja mutreid täis. Kohe ta neid mulle ei avaldanud loomulikult, leidsin need hiljem pesamajast peidetuna Muidu hästi armas olevus oli, puuri oli teda alati hästi lihtne saada, ainult kutsusin nime järgi ja tuli ronis mööda käsivart ja sasis juustes. Vahel kui õuna või muud taolist juhtusin sööma, siis tuli ja varastas Elas oma kaks aastat, suri vanadusse. Ainult head mälestused !
..... ma olin oma sõbranna juures ööseks tal oli hamster ja mulle hakkas ta nii meeldima ja kui ma koju läksin hakkasin loomapoes käima ja seal oligi 1 isane veel alles ma tahtsin teda nii kangesti emme ei olnud alguses nõus aga ma sain ta lõpuks ....
ja siis ta ütles et seal on sees Liisu ma arvasin et ta valetab võinoh teeb nalja aga seal oli Hamster .....
siis ma jasin emme poodi teist puuri aga poes ei olnud ja siis ma nutsin aga ma sain selle puuri ja nüüd mul on 2 hamstrit ja elavad rahulikult oma puuris:D
Ma olin poes vaatasin hamstreid ja siis üks hamster hakkas oma käppadega sellest klaasist üles ronima
See oli nii naljakas vaatepilt ta ronis kuni selle auguni kust sa sõrme läbi pistad ja ukse lahti teed ja pistis oma ninakese august välja ning nuuskis seal Siis libistas end alla tagasi
Aastaid tagasi, kui minu pisike Viki (kääbushamster) veel elas, sai temaga ikka päris palju nalja. Omaette jutt on see, kuidas ma ta endale sain. Nimelt läksin loomapoodi küülikutele süüa ostma ning jäin korra veel loomi vaatama. Seal vaatasid mulle vastu pisikesed kääbushamstrid. Mu süda sulas ja lahkusin poest pisike hamster karbi sees. Muidugi alles hiljem hakkasin mõtlema, et mis edasi saab. Vanematele öelda ei julgenud ja puuri ka ei olnud. Tegin talle suurde plastmass jäätisekarpi pesa nkn õhuaugud et ta hingata saaks. Pisike käis minuga isegi koolis ja linnas kaasas, koju ei saanud jätta, et vanemad leiavad vb üles. Kodus olles sai pisike mööda tuba ringi vudida ning öösel magas karbis minu padja kõrval. (Magasin Nari ülemisel korrusel, all oli kirjutuslaud, riiulid, sahtlid, riidekapp jms) Ühel ööl näris Viki aga ennast karbist välja ning vudis mööda voodit ringi, alla ei roninud. Ema kuulis krabinat ja läks paanikasse, arvas et hiir kuidagi voodisse saanud. Kuna ta ise lähemale ei julgenud tulla läks ta magama tagasi, hommikul pidin aga kõik ära rääkima. Vanemad pahased ei olnud, neilegi hakkas Viki meeldima ja nad läksid ostsid talle ilusa suure puuri.
Tegelikult aga tahtsin rääkida sellest kuidas mu pontsu ükskord kapipeal ringi jalutas. Selline umbes meetri kõrgune kapp oli. Jooksis-jooksis ringi ja ükshetk jooksis üle ääre. Ehmatasin ära et nii pisike ei ela sellist kukkumist ju üle, et nüüd surnud. Vaatasin nurga taha ja avastasin et paks on käpad laiali põrandal ja pisut uimane. Järgmine hetk tõmbas aga käpakesed kõhu alla tagasi ja vudis edasi.
Minul on 5 kääbushamstrit.Ükskord oli üks siis puurist välja saanud ja ta lõpetas oma teekonna vanas nõudepesumasinas kust mina ta tagasi puuri toimetasin.
Mul oli hamstritel väike kaklus ja ma pidin nad eraldi puuridesse panema.Mul oli kaks puuri ,aga nendel olid liiga laiad vahed(võredel).Hamstrid oli siis lahti saanud öösel kui mina mere ääres oli ja ema kodus magas.Ema oli kuulnud mingid müdistamist ümber voodi.Nägi siis et kass mängib kellegiga.Algul ei teinud välja aga siis se müdin segas tema magamist ja ta otsustas vaadata miks kass niimoodi mürgeldab.Vaatas siis üle voodi serva ja nägi kääbushamstrit.Võttis siis hamstri kinni ja pistis puuri.Nägi siis et üks puur veel tühi ja hamster voodiall ja kass voodi peal.Emps siis puges voodi alla ja võtis hamstri kinni ja pani puuri.Hommikuks olid õnneks kõik hamstrid omal kohal ja kass endale maiuspala ei saanud.
Räägin siis ka mõne loo. Kõigepealt sellest, kui mul kunagi kuldhamster oli. Nimelt on meil küllalt suur maja ja minu toast (seal oli hamster) köögini on ikka päris pikk maa minna, eriti sellisel väikesel hamstril. Selleks et kööki pääseda tuleb läbida kaks esikut ja veel üks tuba lisaks. Aga minu hamsule väga meeldis seda teekonda öösiti jalge alla võtta. Esimest korda põgenes ta ukse kaudu, kui kass väiksena oli selle lahti teinud. Siis ma ärkasin selle peale üles, et kass patsutas seda hamstrit ja hamster karjus. Peale seda hakkas kassile see hamster hullult meeldima. Aga ma ei muretsnud ka, et ta hamsu kätte saaks, kuna olin puuri uksed traadiga kinni pannud. Aga puuri ülemisel korrusel on mul kaks sellist korki, mis keeratakse kaane sisse ja vajadusel saab sealt asju ja sööki puuri panna.
Järgmiseks siis õppiski mu hamsu selle lahti tegemise ära. Nüüd saabki alguse see ligu mida ma tegelikult siia rääkida tahtsin.
Ühel ööl ärkasin selle peale et meie kiisu mind tekist kakkus ja mulle kõrva karjus. Tõusin siis püsti et minna vaatama mis ta tahab, kas tahab välja minna või süüa äkki. Aga ei, tema marssis otsejoones hamstri puuri juurde, et näidata mulle- vaata, uks on lahti, kaant pole peal. Ehmatasin kohe päris ära, aga kass ei lasknud mul pikalt mõelda, juba hakkas ta kräunudes köögi poole minema. Läksin talle siis järgi ja ta istus kraanikausi all oleva kapi ette maha ja hakkas seda kappi vahtima. Ning juba natukese aja pärast kuulsingi ma selle kapi taga krõbinat, siis sain kohe aru, kuhu mu hamster oli suundunud. Kassile muidugi ei andnud süda rahu, et hamster on kapi taga ning tema ei saagi sinna. Eks ma siis võtsin hamstri välja ja viisin puuri tagasi. Tuppa minnes vaatasin veel et mõlemad suured koerad magasid ka tol ööl toas, aga ju see hamster tunduss neile nii väike ja mõttetu olend, et nad ei viitsinud ennast tema möödumisel isegi liigutada.
Teine huvitav lugu juhtus mõned kuud tagasi, kui ma läksin Tartu korterisse elama, kuna pidin ülikooli minema. Otsustasin osta selle plastikust puuri ja võtta kääbushamstrid. Plastikust just sellepärast, et korteri omani ei pahandaks vedeleva saepuru päerast. Olime koos hamstritega umbes kaks kuud seal elanud kui kursus hakkas läbi saama ja nädalavahetused venisid üha pikemaks. Seega pidin hamstreid hakkama nädalavahetuseks koju viima, sest nii pikaks ajaks ei saanud neid üksi jätta. Ega siis midagi, tõstisn nad puuriga autosse ja hakkasimegi sõitma. Koju jõudes tuli mu väike koer (siiditerjer) mind jooksuga tervitama ning kui ma puuri esiku põrandale maha panin läks kutsal kohe meelest ära, et mina ka tulin. Ta vahtis punnis silmadega neid hamstreid kes olid urgudest välja tulnud ja mööda puuri sibasid. Talle nii väga meeldisid neel loomakesed. Kuni ma õueriideid ära võtsin tuli aga tuppa meie hamstriarmastaja kass. Ja vot siis läks madin lahti, nii kui kass pilgu neile heitis läks koer marru. Sakutas korra kassi ja enam teda puuri juurde ei lubanud. Viisin siis hamsud enda tuppa, aga ega kassi uudishimu sellega ei piirdunud. Ta pidi ikka piilumas käima ja siis jälle koera eest ära jooksma.
Nüüd aga panin ma hamstrid nelja korruselisesse võrepuuri, kus neil tegevust jätkub küll ja rohkem veel. Nüüd on väga lahe vaadata kuidas hamsud omavahel maju jagavad. Nimelt ei ela tavaliselt mitte keegi neljandal korrusel. Eile aga otsustas üks hall hamsu sinna elama minna ja nii kui robonovski märkas, et üleval korrusel keegi ringi sibab tormas ta ise sinna ja hakkas paberitükke alla korrusele vedama, et teisele ikka mitte midagi kohe elamiseks ei jääks. Väga lahe oli vaadata, kuidas ta suurte tükkidega rotust alla jooksis. Paber hammaste vahel oli vähemalt sama suur kui ta ise.
Koer aga arvab tänaseni, et hamstrid on tema ja ainult tema omad ning et kass vaatab neile kohe kindlasti augu sisse ja seda looma puuri juurde lasta ei tohi.
minul on 2 kääbust 1 on õe ja teine minu.Minu õe omal siis oli meil kääbus kahepeale.Ma panin ta ütle karpi ja siis ma panin ta toa nurka ja olin seal samas toas niisama.Kuid järsku vaatasin ei Jossut enam pole hakkasime siis otsima ja leidsime ta kappi tagant tolmu seest ta püherdas seal ennast Ja minu kääbusega oli nii et ta põgenes ka ära mul oli 1 sõbranna külas ja me vahtisime telekat kuid järsku vaatasin ta puuri ja ei näinud teda.Siis ma võtsin puuri lahti ja ikka polnud näga.Aga hommikul eps ütles et hamstri lõhna on tunda.Siis hakkasime otsima(avastasin selle õhtul et ta kadunud on). Siis leidsime ta kraanikausi alt kapsit kus emps hommikul nõusi pesis.Siis sellel samal õhtul aga kuskil poole 11 paiku nägi isa et ta on diivani peal ta puur oli tiivani kõrval lauapeal aga see laud polnud diivani vastas aga puuri uks polnud ka lahti kõik oli korras see oli küll imelik natsa
Minu hamsuga juhtus ükskord nii,et olime magama minemas isa vaatas veel all televiisorit.Äkki nägi ta minu Dinnut diivani peal.Dinnu puur on laual diivani kõrval.Vaatasime siis,et kas puuriuks on lahti kuid see polnud.Lõpuks nuputasime välja,et soolarõngas oli puuri võre laiemaks teinud ja hamsu sealtkaudu välja roninud.See oli ikka naljakas lugu
Kui me tema poest ostime ja koju võutsime tahtsin ta kätte võtta. Siis aga hakkas ta nii kiiresti käest ära jooksma.Õnneks saime ta siiski seisma ja puuri tagasi panna.
Kord kui hamsu oli just tõusnud ta HAIGUTAS. Ma mõtlesin et mida ta tegi(ehmatasin ära). Siis aga sain aru. Alees eile haigutas ta ka.
Ronniele (tegu oli siiski neiuga) meeldis väga, kui teda põsest sügati - tardus nagu kass ja ja pani silmad poolpilukile. Sellist rahulolevat pilku on raske seletada - seda oleks pidanud ise nägema (meil on isegi kuskil video sellest - kui huvi on ja üle leian, siis võin üles laadida)
Teine huvitav situatsioon oli see, kui Ronnie kohtus rohutirtsuga (rõdu peale satub vahepeal igasuguseid sitikaid ja mutukaid) ja pisikeses hamstris lõid kõik ürgsed instinktid lõõmama. Esmalt tardus, seejärel hakkas varitsema ning siis hüppas rohutirtsule kaela, madistasid tükk aega ning kogu juhtum lõppes sellega, et hamster murdis rohutirtsu maha ja jättis sinnasamma (ju vist ei maitsenud hästi). Olime ehmunud küll, kuid väga vinge tegelikult näha oma hamstrit natuke teises situatsioonis.
Kunagi, kui mul veel kääbushamster (Doris) oli armastas ta kangesti mööda tuba joosta jne. Ühel õhtul panin ta puuri ja ise läksin TV-d vaatama koos perega. Korraga ema karjatab , et teleka juures on hiir.
Kui lähemale minna , siis selgub, et see on meie Doris, kes oli puurist sääred teinud. Oli see vast lugu! Jumal tänatud, et kassi polnud toas ja see oli veel ime ka, et ta sai teiselt korruselt alla?!
Mul ühe energilise ja aktiivse kääbusega juhtus nii, et tahtsime ta palli seest välja võtta kuna 20 minutit sai täis.Ja siis hamster hüppas jänese puuri Saime ta sealt kätte ja siis oi käest hüppas voodi alla Sealt õnneks saime ta kätte, kuid see oli päris naljakas aga samas mitte.
See pole küll minu enda hamsuga juhtunud aga räägin ikka. MInu parima sõbra Eva Lotta hamster Matilde pandi jooksupalli sisse jooksma teisest toa otsast. Aga 30sekundiga oli enda puuri juures teises toa otsas. See oli täiesti hämmastav kuna ta oli jooksupallis esimest korda.
|
OSCAR-2019
|
||
Tšiilile anti rahvusvaheline auhind, mis kannab nime International Protect Life Award, tunnustuseks tugevalt elu pooldava poliitika eest, mille tulemuseks on ka madalaim emasurma tase Ladina-Ameerika riikde hulgas. (Allikas: LSN.com)
Jah, see ei ole viga: hoolimata abordipooldajate levitatavatest valelikest vastupidistest väidetest (a la “Abordi seadustamine on vajalik naiste tervise huvides”) on tõsiasi, et riikides, kus on rangemad abordiseadused, on kõige madalam emasurmade tase. Lisaks Tšiili esikohale Ladina-Ameerika riikide lõikes kinnitab seda vastava näitaja osas ka Iirimaa esikoht Euroopa riikide lõikes. Niisiis on selge — mitte üksi mõistusele tuginedes, vaid ka kogemuslikult kinnitatuna –, et sündimata laste kaitsmine ja naiste tervisest hoolimine ei ole teineteisega vastuolus olevad eesmärgid.
Tšiilis on juba aastaid viidud ellu riiklikku programmi “Tšiili kasvab koos Sinuga”, millega tähtsustatakse ja väärtustatakse noorte laste heaolu ja kaitset, toetatakse lapsevanemate püüdlusi kanda oma laste eest vastutustundlikult hoolt, levitatakse teadlikkust inimese elu kohta enne tema sündi ning luuakse neist kuvandit kui hoolt ja kaitset vajavaid pereliikmetest.
Dr Kai Zilmer õigustab tänases Postimehes Eesti arstide osalemist väljatöötatava meningokokkinfektsiooni vastase vaktsiini katsetamises alla aasta vanuste laste peal.
Kahtlemata on tegu mitte just lihtsa eetilise küsimusega ja on õige, et katsetustes osalevad arstid on võtnud tekkinud küsimusi selgitada. Samas peab ütlema, et dr Zilmeri artikkel valmistab pettumuse, kuna jääb pinnapealseks ega paku vastust ühelegi tõsisele eetilisele küsimusele (tõtt-öelda ei ole neid küsimusi isegi püstitatud). Tema käsitlus järgib primitiivset utilitaristlikku mudelit, mille kohaselt õigustab hea eesmärk automaatselt selle taotlemiseks rakendatavaid vahendeid.
Esiteks, ühelt poolt dr Zilmer küll nendib, et “Igas kliinilises uuringus osalemine on rangelt vabatahtlik”, ent teiselt poolt on fakt, et uuringus kasutatavad (just nimelt kasutatavad, mitte osalevad) lapsed ei ole kuidagi enese kasutamiseks “katsejänesena” oma nõusolekut andnud. Seda vastuolu käsitletud ei ole. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakt, mille osapooleks Eesti Vabariik on ja mis on seega põhiseaduse kohaselt eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, ütleb seejuures selgelt, et “Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.”
Teiseks, dr Zilmer on jätnud tähelepanuta küsimuse sellest, kelle huvides antud katsetus toimub. Jah, ilma katsetuseta ei saa vaktsiini müügile tuua, ent kes see õigupoolest on, kes kõnealust vaktsiini müügile tuua tahab? Ühest eelnevast artiklist jäi meelde, et tegu on suure ravimikompaniiga (GlaxoSmithKline), mis lähtub oma tegevuses muidugi ennekõike kasumimotiivist, mitte avalikest huvidest. Usutavasti oleks imikutel tehtavad inimkatsetused eetiliselt vastuvõetavamad, kui need ei lähtuks otsesest taotlusest täita jõukate ja mõjukate äriettevõtete kukruid.
Kolmandaks, käsitlemata on jäänud ka küsimus sellest, millised garantiid on pakutud uuringus kasutatavatele lastele ja nende vanematele. Kes kannab vastutust selle eest, kui ilmnevad tervist kahjustavad või koguni surmavad toimed, vahetult pärast vaktsiini manustamist või kunagi hiljem? Ja milles see vastutus seisneb? Ja veel: kuivõrd vaktsiini väljatöötav kompanii hakkab vaktsiini pealt tulevikus teenima hiiglaslikku tulu, siis ei oleks ebamõistlik, kui uuringus kasutatavad lapsed saaksid sellest kuidagi osa. Nt võiks vaktsiini väljatöötav kompanii võtta täieliku rahalise vastutuse kõigi katses osalevate laste tervisehädade eest, millal iganes need nende elus ka ei ilmne ja milles iganes need ka ei seisne.
Pärast seda, kui arstid on otseselt Hippokratese vannet rikkudes nõustunud sündimata lapsi tapma, on selge, et meditsiiniprofessioonis on eetiline kompass kohati tõsiselt paigast ära ning et ei ole enam kuigivõrd põhjust usaldada kõnealuseid “sõltumatuid eetikakomiteesid” jms tagatisi. Muidugi ei näe ravimiamet sellistes uuringutes probleemi, sest probleemi ei nähta ka selliste “ravimite” ärilises turustamises (saadaval apteegist käsimüügist), mille ainukeseks “ravitoimeks” on emaüsas areneva embrüonaalses arengustaadiumis inimese tapmine.
Lõpetuseks peab nentima, et teades, kui heldelt jagavad jõukad ravimikompaniid arstidele ja apteekritele kingitusi (vt üht näidet, mille raames saab sõna ka kõnealust vaktsiini väljatöötava ravimifirma GSK esindaja, siit), tekib selliste selgituste suhtes, nagu dr Zilmeri artikkel, juba a priori ettevaatlik hoiak. Et huvide konflikti ja usalduskriisi vältida, oleks minu meelest igati põhjendatud arstidel ja apteekritel igasuguste hüvede vastuvõtmine ravimifirmadelt täielikult ära keelata — just samuti, nagu on kingituste vastuvõtmine menetlusosalistelt keelatud kohtunikel.
Huvide konfliktist rääkides oleks huvitav teada sedagi, kas arstid saavad mingeid konkreetseid hüvesid ka kõnealuses vaktsiinikatsetuses osalemise eest.
|
OSCAR-2019
|
||
Nädalavahetusel peeti Karalas traditsiooniline Karala Odagala ehk spordi- ja kultuuripäev. Võistlus kujunes kaasahaaravaks osalejatele ja meeldivaks elamuseks pealtvaatajatele. Esimesena toimunud spordiprogrammiga said vormi kontrollida nii tõsisemalt harjutajad kui pühapäevasportlased.
Peaalal odaviskes oli esikoha saatus Jako Lindropi ja Sander Suurhansu otsustada. Seekord jäi peale Lindrop tulemusega 60.14, Suurhans leppis 55.26 ja hõbemedaliga. Pronksmedali omanikuks sai Tom Lindrop tulemusega 46.78. Naiste odaviskes sai ülekaaluka võidu Nette Peit 30.27 –ga , teised poodiumikohad jagas perekond Tamm: teine Kätriin Tamm 22.84 , kolmas Lelet Tamm 21.52. Meeste kuulitõukes olid vahed üsna selged, võidu võttis Kaarel Mai resultaadiga 11.96, Sander Suurhansule teine hõbe 11.56, pronks Karel Lõbu 11.07. Naiste võistluses vormistas kuldse duubli Nette Peit tulemusega 10.00, teised poodiumikohad Reelika Aedmäele 9.10 ja kolmas Lelet Tamm 8.27-ga.
Hiljem toimunud teatrietendus ja mälumäng olid jätkuks mitmekesisele päevale kaunis külas Karalas. Kogupereetendus „Jänes Lontkõrv“ kogus kokku suured ja väikesed teatrihuvilised, kes said lõbusa ja õpetliku lugu vaadata. Pärast teatritükki võeti veel mõõtu teadmiste omamises, Maidu Variku teemakohased ja põnevad küsimused olid heaks lõpetuseks mitmekesise programmiga päevale. Võistluste peakorraldaja Urmas Kase sõnul oli tõepoolest hea näha sportlasi Karala Arenal jälle endast parimat andmas ning hilisem kultuuriprogramm teatri ja mälumängu näol on leidnud hea vastukaja. Hea koostöö Juulikute pererahvaga annab elamuse kõikidele päevast osa võtnutele.
“Töö, mis mõne aasta eest tundus suure ja võimatuna, on nüüd teoks saanud! Anetsi tuulikul on tiivad küljes!” võis projekti eestvedaja, Lümanda vallavanema Jaanika Tiitson laupäeval uhkelt kuulutada.
22. juunil oli Anetsi mäele Leedri tuuliku avamisele kogunenud palju pealtvaatajaid, kellele etendati suurepärase ilmaga lõbus vaatemäng. Tuulikusse vinnati esimesed jahukotid. Külavanem Indrek Tiitsonile anti pidulikult üle tuuliku võti ja Lümanda vald kinkis lisaks veel veskikivi. Külalistele esinesid ka rahvatantsijad.
Projekti juht ja OÜ Muinassepp omanik Tõnu Sepp tunneb uhkust, et leidus üks küla, kes julges ette võtta sellise suure ja olulise sammu, mis reeglina tähendab rahvale ainult kulutusi, mitte tulu. Tema sõnul oli Leedri tuuliku väline renoveerimine väga töömahukas. Alles jäi vaid 20% vanadest detailidest, kõik muu tuli uus teha.
Praegu tuulik kahjuks veel töökorras pole. Esmalt tuleb tagasi panna vana sisu, millest mitmed detailid on paraku puudu. Mardikad on oma töö teinud. Selleks, et tuulik uuesti jahvatama panna, tuleb suur osa sisust uuesti meisterdada.
Leedri külale tähendab see tuulik palju rohkem kui lihtsalt külailu – Anetsi tuulikus on mänginud peaaegu kõik Leedri küla lapsed! See on osa nende lapsepõlvest.
Küla oma jõududega tuulik 1989. aastal konserveeriti. Tänu toonastele töödele, mida vedas külavanem Adi Kuivjõgi, oligi nüüd võimalik tuulik taas avada.
Tuuliku taastamise põhirahastaja oli Saarte Koostöökogu, suur osa vajaminevast rahast saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Samuti viidi läbi anonüümne korjandus külarahva seas. Kui oli selge, et raha kipub ikka veel väheks jääma, pani oma brändiga Saaremaa Vodka õla alla Altia Eesti, kes tänavu rahastab ka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses.
27. juuni 2013 | Sildid: renoveerimine, tuulikud | Teema: Eesti, Lümanda vald, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
Märtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.
Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Jätka lugemist »
24. märts 2013 | Sildid: kogukond, konkurss, külaelu, maaelu, nominent, seltsid, tunnustus | Teema: Eesti, Lümanda vald, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
Neljapäeval, 3. jaanuaril 2013 kell 10-15 toimub Lümanda Kultuurimajas loomepäev, mille käigus otsitakse vastuseid küsimustele:
Kõik huvilised on oodatud! See koolitus on hea võimalus mõelda, mida tahad oma elus tulevikus tegema hakata ja kuidas oleks selles suunas mõttekas astuda esimesed sammud.
19. detsember 2012 | Sildid: koolitus, loomepäev | Teema: Lümanda vald, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
Laupäeval, 7. juulil algusega 12 toimub Saaremaal Karalas järjekordne Odagala, juba kaheksandat korda. Seekord võisteldakse odaviskes ja kuulitõukes, lisaaladena on kavas saapavise, kalasilmavise ning sangpomm.
Terve päev pakub tegemist nii väikestele kui suurtele. Paadisõit ja pallimängud on sportliku perepäeva traditsiooniline osa. Päeva lõpus kütab peremees Aarne kuumaks suitsusauna, lahke pererahvas pakub suppi ja suitsukala ning muusika eest hoolitseb Soundcafe. MTÜ Kodukandi Sport koos tublide vabatahtlikega on järjekordselt tegudele asunud, et aidata kaasa sportlike eluviiside propageerimisele ja noorte suviste ajaveetmisvõimaluste mitmekesistamisele.
Ootame võistlejaid ja suvitajaid pikisilmi Karala Arenale, et üheskoos veeta sportlik päev, mis on kõigile tasuta.
Lümanda kooli 116. sünnipäevaks sai koolipere rõõmuks valmis õpik-tööraamat “Lapsepõlvemaa”, mida esmaspäeval ka pidulikult esitleti.
“Iga inimene on pärit oma lapsepõlvest, oma kodust. Ükskõik, kuhu elusaatus meid erinevatel ajahetkedel kannab, koduvallas on meie juured,” kirjutab kooli direktor Liia Raun raamatu avalehel pöördumises lugeja poole.
Kogumikku esitleti kooli pidulikul aktusel 9. jaanuaril. Raamatu idee autor oli Enda Pormann, kes oli kooli direktor aastatel 2000–2005. Tööd jätkusid direktor Tiina Talvi (2005–2011) eestvedamisel. Nüüdseks on siis kogumik valmis. Projekti aitas rahastada kultuuriministeerium.
Õpik-tööraamatus on materjale kooli ja valla lähimast ja kaugemast minevikust, on kohalikke legende, pärimusi, kultuuriloolisi materjale. Infot on otsitud ka teatmeteostest, muuseumidest, talletatud on mälestusi. Nende kogumisel nägi vaeva kogu õpetajaskond ning oli kaasatud ka õpilasi, kelle tööd illustreerivad kirjatükke.
Raamatu kokkuseadmise eesmärk oli äratada õpilastes huvi oma kodukoha vastu ning täiendada kooli õppekava kohaliku elu tundmaõppimisega. Raamat hakkab õpilasi saatma aastaid, sest seal on sees palju tööülesandeid erinevatele klassidele. Kooli lõpetades saab õpilane täidetud õpik-töövihiku kaasa.
12. jaanuar 2012 | Sildid: kool, õpik, töövihik | Teema: Lümanda vald, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
Reedest pühapäevani Saaremaal toimunud roheliste rattaretke käigus paigaldasid matkajad Lümanda valda Kuusnõmmele poolsada lindude pesakasti.
Rattaretkel osalejad läbisid Saaremaal kolme päevaga ligi 200 kilomeetrit ning paigaldasid rikkaliku üritustesarja sees Kuusnõmmele ka poolsada pesakasti. Foto: Irina Mägi Rohkem pilte www.irinapilt.ee
“See traditsioon on meil rattaretkedel juba aastaid olnud ja on üks emotsionaalsemaid hetki,” lausus roheliste rattaretke “Kuidas elad, Saaremaa?” eestvedaja Peep Veedla. “Osalejatele on ta hästi mõnus tegevus ja alati on isegi probleeme sellega, et pesakasti paigaldajaid on rohkem kui pesakaste. Samas ei saa ju ühte kohta korraga ka liiga palju pesakaste paigaldada.”
Kui varem paigaldasid rattaretkel osalejad oma sihtkohaks olnud maakonda lindude pesakaste sadakond, siis viimastel aastatel ongi jäädud poolesaja juurde, sest neid annab metsa ära hajutada. Pesakastidega toetab roheliste rattaretke firma Balsnack.
“Pesakasti paigaldanud inimesed saavad ühtlasi kirjutada pesakastile kasvõi sõnumi lindudele või oma nime. On ju tore näiteks mitme aasta pärast tulla tagasi ja vaadata, mis oma paigaldatud pesakastist saanud on,” rääkis Veedla.
Korraldaja sõnul läks seekordne üritus Saaremaal igati korda, kui välja arvata reedene vihmasadu, mis ürituse algusele väikese pitseri pani. “Muidu oli kõik suurepärane,” kinnitas Veedla. “Saaremaal on äärmiselt mõnus jalgrattaga sõita, pole tõususid, maa on sile ja teed on kenasti korras. Ilusat oli väga palju, nii sai näiteks sõita kilomeetrite viisi mööda mereäärt ning nautida tõelisi miljonivaateid.”
Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi armastatuim ja kõige köitvam poolsaar. Kõiki, kel võimalik, oodataksegi selle poolsaare talvejärgsel suurpuhastusel kaasa lööma.
Korraldajad lubavad: värske õhk, hea tegu ja täienenud teadmised Vilsandi rahvuspargi loodusrikkuse kohta on kindlustatud. Pakutakse ka talgusuppi.
23. aprill 2011 | Sildid: kaitseala, suurpuhastus, talgupäev | Teema: Kihelkonna vald, Lümanda vald, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
Kolmapäeval Kuressaares ametlikul visiidil viibinud Prantsusmaa suursaadikuga Eestis Frederic Billetiga kohtunud Karala külaseltsi juht Kaja Juulik kinkis külalisele moosi, kirjutab Vilma Rauniste Meie Maas.
Fotol Prantsusmaa suursaadik Eestis Frederic Billet ja tema abikaasa ning Kuressaare Ametikooli õpetaja, Saaremaa ja Prantsusmaa suhetele alusepanija Kersti Suursaar ja Karala külaseltsi juht Kaja Juulik tutvustamas külalistele Karala õnneraha. Foto: Leo Filippov
Kuna Kaja Juuliku kaudu on Karala külaseltsil olnud juba kolm aastat sõprussuhted Prantsusmaa küla Tremont’ga, siis pidas ta vajalikuks kinkida suursaadikule ja ta prouale paar purki pihlaka-maasikakeedist, mis tänavusel Meie Maa hoidistekonkursil tuli esimeste sekka.
Meenete hulka kuulusid ka Saaremaad, sh Karala küla tutvustav prantsuskeelne voldik ning küla õnneraha. Külaeluedendaja näitas suursaadikule ka kausta, kuhu kahe maa sõpruskülade ühistegemised olid ilusasti kokku kogutud.
“Suursaadik oli väga üllatunud, kuuldes, et nende ühel piirkonnal on siin sõprussidemed ja veel nii pikaaegsed. Mind hämmastas aga see, suursaadik on vähem kui aastaga eesti keele nii selgeks saanud, et saime omavahel eesti keeles vabalt suhelda. Ta tegi meile ettepaneku leida üks Saare maakonda hästi tutvustav raamat, mida võiks tõlkida prantsuse keelde. Suursaadik lubas igati toetada ka meie sõprussuhete arengut,” rääkis Kaja Juulik.
Juulik lisas, et suursaadikul on plaan tulla tuleval aastal Saaremaa ooperipäevadele, mille üks kontsert toimub Karala küla Roopa rannas. “Loodetavasti leiab suursaadik siis aja tulla ka meiega kohtuma. Järgmisel aastal jaanipäeva paiku tuleb meile külla ka grupp prantsuse sõpru.
Nii et meie sidemed Prantsusmaaga üha süvenevad. Ka keele õppimise poole pealt. Tegelikult olime me üks esimesi gruppe, kes prantsuse keelt õppima hakkas. Minu tütar Susanna õpib praegu Prantsusmaal prantsuse keelt ja kui suvel meile külalised tulevad, on tõlk omast külast võtta,” rääkis ettevõtlik ja suure haardega külaaktivist Kaja.
Kevadel alanud ja August Mälgu 110. sünniaastapäevale pühendatud festivali kulminatsioon toimub nädala pärast 10. oktoobril Lümanda kultuurimajas, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Päev algab konverentsiga, kus uurimustega August Mälgu loomingust astuvad üles Urve Vakker ja Kaja Tampere. Oma sõnumi annab edasi ka Lea Kuldsepp Saaremaa rahvateatrist. Päev jätkub näitemängudega. Esimesena astub lavale Lümanda näitering etendusega „Ema”.
Pärast lõunapausi tuleb vaatajate ette Taritu lastenäitering lavastusega „Tuulde on kirjutatud linnu saatus…”, mille on Mälgu „Jutte lindude” põhjal näidendiks kirjutanud Maire Sillavee ja lavastanud Merle Sillavee.
Lõunapausi ajal on võimalus vaadata DVD vahendusel Salme näiteseltskonna suvist etendust „Läänemere isandad”. Näitemängupäeva ja kogu festivali lõpetab Taritu näitering lavastusega „Häda õnnega”.
Saaremaal Riksu ojast püütud signaalvähkidele Soomes tehtud analüüsi kohaselt ei olnud vähid katku kandjad, kirjutas Meie Maa.
„Soomest tuli esialgne vastus, mis ütles, et vähkidelt võetud proovid osutusid negatiivseks. Seega ei ole nad katku kandjad,” lausus maaülikooli ihtüoloog, vähiuurija Margo Hurt, kirjutab Meie Maa.
Enne proovide analüüsimist arvas ta, et tegemist on siiski katku kandjatega, kuna jõevähk on kadunud suures ulatuses Riksu ojast, kus teda varem palju leidus. Signaalvähid püüti Riksu ojast analüüsimiseks augusti lõpus. Sel aastal vähiuurijatel seal rohkem töid plaanis teha ei ole.
3. oktoober 2010 | Sildid: keskkond, vähid | Teema: Lümanda vald, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
Augustikuus Saaremaalt Riksu ojast avastatud ning meie jõevähkide jaoks ohtlikuks võõrliigiks tunnistatud signaalvähkide vastu ei osata kasutada muud relva, kui kõige tavalisemat väljapüüki, kirjutab Eesti Päevaleht.
Signaalvähkide püüdmiseks paigutab keskkonnaamet Riksu ojas ligi paarisaja meetri pikkusele lõigule, kust neid vähikatku levitavaid elukaid on seni leitud, kakskümmend söödaga kastmõrda. Kõik vähid, mis kätte õnnestub saada, saadetakse uurimismaterjalina edasi teadlastele.
„Meie strateegia on see, et praeguse seisuga on veel võimalik sellest võõrliigist lahti saada,” ütles keskkonnaameti bioloog Tõnu Talvi.
Ta lisas, et signaalvähkide väljapüügi muudab keeruliseks asjaolu, et liigi ühe- kuni kolmeaastased noorjärgud ei taha mõrdadesse minna, kuna toituvad veekogu põhjas elavatest väiksematest selgrootutest. „See tähendab, et nende kättesaamiseks peame lisaks tänavusele püüki jätkama ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal,” ütles Talvi.
Signaalvähid on jõudnud Saaremaale inimese käe läbi. Soomes ja Rootsis, kus signaalvähid on juba tõeliseks nuhtluseks muutunud, on nende vastu võideldud spetsiaalse mürgiga. Riksu oja puhul ei peeta mürgitamist aga võimalikuks.
Lümanda vallas plaanitakse luua selts, mille liikmete maadel on jaht tasuline ja loata jahipidamise eest esitatakse maksunõue, kirjutab Saarte Hääl.
„Maa on ikkagi tootmisobjekt ja miks peaks üks kodanik andma oma maa kellelegi teisele tampida, et see sealt tulu teeniks,” ütles lehele loodava Lümanda maa- ja metsaomanike seltsi asutajaliige Mati Tarkin.
Jahipidamise keelamist uus ühendus ei taotle, kuid soovib, et maade kasutamisel oleks mingisugunegi regulatsioon. Tarkini sõnul peab iga kodanik, kes soovib seltsi liikmete maadel jahti pidada, kõigepealt maaomanikuga ühendust võtma.
Maa kasutamise tasu suurust ei ole veel määratud, kuid see tuleb Tarkini sõnul üsna sümboolne. Juhul kui jahimehed sõidavad aga oma masinatega maasse roopad, tuleb neil ka maa taastamise eest hüvitist maksta.
Tarkini kõrval on uue ühendusega praeguseks liitunud maaomanik Vello Vallimaa, kokku on meestel üle 250 hektari maad. Uute liikmete kaasamiseks koostavad mehed üleskutset.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul oleks igati normaalne, kui ka Eestis alluks jahindus turumajanduse reeglitele nagu mujal Euroopas. Taanis on näiteks jahindus metsaomaniku jaoks sissetulek number üks, puiduvarumine on alles viiendal-kuuendal kohal.
Muidugi võib maaomanik küsida jahimeestelt ükskõik kui üüratuid summasid, asjad paneb aga paika nõudluse ja pakkumise vahekord. „Võib-olla Saaremaa on selline kant, kuhu tuleks kas või Tallinnast mingi jõukurite punt ja maksaks maaomanikele rohkem raha kui kohalikud jahimehed, aga väga paljudes muudes Eesti kohtades ei olegi enam inimesi, kes tahaksid jahti pidada,” lausus Niittee.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas ajutiste püügikitsenduste määruse, millega keelatakse kalapüük Saaremaal Riksu ojas ja Riksu lahel.
Püügikeeld on seotud signaalvähkide avastamisega Saaremaal Riksu ojas 2010. aasta sügisesel seirepüügil. Tegu on võõrliigiga, kes kannab meie jõevähile ohtlikku haigust — vähikatku. Ohule vihjab ka see, et sellest piirkonnast Eesti oma jõevähki enam ei leitud, kuigi veel mullu neid ojast püüti.
Vähikatku leviku ohu tõttu ongi kalastamine Riksu ojas ja lahel keelatud, sest haigustekitajaga saastunud püügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda ka teistesse veekogudesse.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul on võõrvähiliik Saaremaale sattunud inimese abiga ja ohtu seadnud kogu Saaremaa jõevähi populatsioonid. „On ülimalt oluline teadvustada, et just seetõttu on nii kalade kui ka teiste veeloomade viimine ühest veekogust teise ilma loata keelatud,” täpsustas ta.
Praegu proovib Keskkonnaamet signaalvähke võimalikult palju välja püüda. Samuti koguvad vähiteadlased vajalikku infot selle kohta, missugused on kõige tõhusamad moodused võõrvähkide leiukohtade isoleerimiseks.
17. september 2010 | Sildid: kalandus, püügikeeld, vähid | Teema: Lümanda vald, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
|
OSCAR-2019
|
||
Grupp väga tuntud budismi õnnesümboleid, eriti populaarsed Tiibeti budismis. Iga sümbol esindab budistliku õpetuse erinevat külge ja koos kujutatult on nende mõju suurenenud. Kaheksa õnnesümbolit on LÕPPEMATU SÕLM, LOOTOS, VÕIDUVIMPEL, ÕPETUSERATAS, AARDEVAAS, KULDKALADE PAAR, PÄEVAVARI, MEREKARP.
LÕPPEMATU SÕLM ehk SHRIVASTAVA (tiibeti keeles dpal be’u) on pikaealisuse, nähtuste vastastikuse sõltuvuse, tarkuse, armastuse ja kaastunde igikestvuse sümbol. Viitab ka surma ja sünni lõppematule tsüklile. Tiibeti kultuuris tähistab vaimu pikaealisust, kuna see taaskehastub ühest füüsilisest olekust (kehast) teise, aga ka lõppematut Buddha tarkust ja kaastunnet. Sarnase tähendusega on selle kujundi variandid kasutusel ka keldi kunstis, hinduismis ja Hiina Feng Shuis.
LOOTOS mis kasvab tiigis, juured mudas, kuid mille veepinnal asuv puhas õis on mustusest ja veest puutumata, sümboliseerib spirituaalset arengut ja neid, kes on pärit sellest maailmast, aga ei klammerdu selle külge. Budismis on lootos ka virgumise sümbol.
VÕIDUVIMPEL ehk Dhvaja. Tähistab Buddha võitu Mara nimelise deemoni üle, mis sümboliseerib võitu kire, surmahirmu ja uhkuse üle. Suunab inimesi õigetele mõtetele ja tegudele.
ÕPETUSERATTA (tiibeti keeles khor lo) ehk Dharmaratta e Seadmuseratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele ratta keskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on budismi kolm baaselementi. Buddha kui Õpetaja, Dharma budismi õpetused, seadused, reeglid ja juhised ja Sangha tähendab munklust.
AARDEVAAS budistliku õnnemärgina sümboliseerib Buddha spirituaalset küllust, mis ei vähene olenemata kui palju sealt ära antakse. Aardevaase pandi sageli ka altaritele. Samuti peideti neid ojade ja mägiradade juures maa sisse arvates, et see tõmbab ligi küllust ja harmooniat.
KULDKALADE PAAR paar sümboliseerib iidse ja eel-budistliku India kahte püha jõge – Gangat ja Yamunat. Budismis tähistab kuldkalade paar õnne, sest kalad naudivad vees täielikku vabadust. Samuti sümboliseerivad kalad viljakust, sest kalad paljunevad kiiresti. Kuivõrd kalad ujuvad sageli koos paaridena, siis Hiinas seostatakse neid lojaalsuse ja truudusega, seega on kalade paar sageli populaarne pulmakink. Nii Jeesust kui ka Buddhat teatakse kui inimesi püüdvate „kalameestena,“ sest nad päästsid surelikke kannatuste ookeanist.
PÄEVAVARI kaitseb kandjat spirituaalselt kahjulike energiate, haiguste jt kannatusi põhjustava ’kuumuse’ eest. Sümboliseerib tarkust ja kaastunnet. Kaheksanurkne päevavari esindab ka nn õilsat kaheksaastmelist teed budismis, st moraalset enesedistsipliini meetodit, millega kaasnevad õiged ja head mõtted-teod, vaimne areng, tunnete tasakaal ning vabanemine uuestisündidest ja kannatusest.
MEREKARP tähistab Vajrayana budismis budistliku õpetuse ja tõe julget levitamist. Sümboliseerib Buddha õpetust, mis levib kauni meloodiana kõigisse ilmakaartesse.
PALVEVESKI on Tiibeti budismis kasutatav silindrikujuline rituaalne ese, mis on valmistatud metallist, puust, kivist või nahast. Tavaliselt on selle välispinnale lisatud sanskritikeelne mantra Om Mani Padme Hum. Vahest on kujutatud ka Dakinisid, sageli budismi 8 õnnesümbolit (Ashtamangala). Tiibeti budismis ollakse seisukohal, et veski keerutamisel on suuliste palvete lugemisega samasugune positiivne mõju.
SHIVA SILM on seotud legendiga, mille kohaselt omistatatakse talle kaitsva õnnekivi omadusi, mis lisaks kandja kaitsmisele suurendavad ka üldist rahulolu tunnet. Naturaalne teokarp, Shiva silm koosneb peamselt aragoniidist, mis on karbonaatne mineraal. Aragoniit stimuleerib tundlikkust, on rahustava toimega, toetab üldist heaolu, vähendab väsimust ning lihase- ja liigesevalusid.
KALACHAKRA viitab ajarattale ja aja tsüklilisusele. Sümboliseerib aega ja ruumi ületavat õpetust. Kalachakra on keerukas budistlik õnne- ja kaitsesümbol, mis kaitseb negatiivse energia eest, vähendab kannatusi, aitab luua rahu ning harmooniat. Kalachakra viitab ka vastandite ühinemisele, harmoonia ja õnne loomisele meetodi (meesenergia) ja tarkuse (naisenergia) koostöö kaudu.
VAJRA (tiibeti keeles DORDZE) on Vajrayana budismi oluline sümbol, mis viitab budistliku õpetuse tugevusele ja selle teemantile omasele särale. Dordže tähendab Tiibeti keeles kuninglikku kivi. See on püha sümbol (valgustatuse piksenool), mis tähendab järsku muutust inimese teadvuses. Sümboliseerib Buddha tarkust, igavest ja muutumatut valgustunud olekut.
VISHVAVAJRA (topelt DORDZE) sümboliseerib teemanti sära, budistliku õpetuse ja jumaliku energia igikestvust ja tugevust. Topelt Dordžel on eriline jõud, mis aitab kaitsta kõike püha ja ka igapäevast. Aitab meil meeles hoida meie tõelist olemust ning olema ausad ja head nii oma mõtetes kui tegudes.
MADU sümboliseerib Kundalini energiat, taasloomist, viljakust ja tarkust. Sageli kujutatakse madusid templite ja teiste pühapaikade kaitsjatena.
OM on hinduismist ja budismist pärinev mantra, milles sisaldub olevik, minevik ja tulevik. Hinduismi jõudis veeda traditsioonist, sümboliseerides jumalikku, kõiksust ja universumit selle ühtsuses. Hääldatu või kirjutatuna avab valguse võimu, puhastab mõistust, paneb loobuma maistest asjadest, et paremini mõista ja tunnetada kõrgemat tõde ja vaimsust.
OM MANI PADME HUM mantra kuus silpi aitavad kuue täiusliku olemise vormi (heldemeelsus, eetika, kannatlikkus, tarmukus, loobumine, tarkus) saavutamist. Mantra praktiseerimise abil saab muuta ebapuhta keha, kône ja meele puhtaks ülendatud Buddha kehaks, kôneks ja meeleks. Budasuse saavutamise substantsid ei asu meist väljaspool, vaid asuvad igas inimeses endas.
OM AH HUM MANTRA igal silbil on väline, sisemine ja ka salajane tähendus. Igal tasandil esindab OM keha, AH kõnet ja HUM meelt. OM AH HUM mantra esindab keha, meele ja kõne transformeerumise võimalikkust. OM puhastab kõik meie kehaga, AH meie kõnega ja HUM meie meelega seotud negatiivsed teod. OM AH HUM mantra aitab avada ja sünergiat tekitada meie buddhaloomusega.
YIN-YANG on Hiina filosoofias kõiksuse printsiipi Tai-Chi’d ehk vastandite tasakaalu kujutav sümbol. Tähistab pidevat eksistentsi ja harmooniat kõige maailmas leiduva vahel, mis on olemas tänu kahe vastandliku elemendi Yin’i ja Yang’i tasakaalustatusele. Yang on mehelik element, sümboliseerides aktiivsust, päeva, taevast, loomejõudu. Yin on naiselikkuse kandja, märksõnadeks: intuitiivsus, öö, elu tekkimine, mõistatus.
GANESHA on tuntud kui tarkuse, kirjutamise ja algatuste jumal, kes aitab jagu saada kõigist takistustest. Ganesha igal keha osal ja kaasneval elemendil on sümboolne tähendus. Näiteks, suur pea kutsub suurelt mõtlema, väikesed silmad viitavad edu saavutamiseks vajalikule detailide märkamise oskusele, suured kõrvad ja väike suu hindavad kuulamist rääkimisest tähtsamaks, tema üks kihv esindab oskust hoida kinni heast ja lasta lahti kõigest halvast, suur kõht tähistab kõige kogemist ja kõigega toimetulekut – nii elus ette tuleva hea kui halvaga, abhaya e kartmatuse mudras käega Ganesh õnnistab ja kaitseb.
MANDALA on keeruka ja rohke sümboolikaga püha sümbol ja mediteerimisvahend hinduismis ja budismis. Tähistab universumit, selle erinevaid tasandeid ja osi ning jumalikke energiaid selles. Soodustab psüühilise tasakaalu leidmist, harmooniat ja spirituaalset arengut.
MAHAKALA on vadžrajaana budismis raevukas budistliku õpetuse kaitsja (dharmapala). Kuigi dharmapaladel on raevukas välimus, siis on nad kõik kaastunde budad, e bodhisattvad, kes tegutsevad olendite heaks raevukal viisil. Dharmapalade välimuse hirmuäratavad detailid sümboliseerivad kõik negatiivsete energiate ja meele-elementide positiivseteks muutmist. Näiteks, Mahakala kroon viie pealuuga märgib viie meelemürgi – viha, kire, rumaluse, kadeduse ja ahnuse muutumist viieks tarkuseks.
MANJUSHRI on tarkuse bodhisattva, keda sageli kujutatakse noore ja kena printsina. Tema ilu ja noorus tähistavad valgustunud meele nägemust maailmast. Kui valgustumata teadvus tajub maailma tavalisena, siis valgustunud meele jaoks on maailm eriline, täis imesid ja potentsiaali. Manjushri istub lootoslillel. Kuna lootos kasvab mudases ja sageli mustas vees, kuid jääb ilusaks ja puhtaks, siis tähistab see tarkuse puhtust, mis eksisteerib küll illusioonide maailmas, kuid jääb sellest puutumata.
BUDDHA KÄSI, ABHAYA MUDRA tähendab sanskriti keeles kartmatust. Abhaya mudra sümboliseerib kaitset, rahu ja hirmu kaotamist. Samuti viitab Buddha õpetusele ja tema spirituaalsele võimule. See on väga vana mudra, mis näitab, et avatud käes ei ole ühtegi relva, viidates nii rahule ja sõprusele.
ELULILLE sümbol esineb kõigis maailma tähtsamates religioonides. Seda võib leida Jaapanis, Liibanonis, Indias, Marrakechis, Hollandis, Austrias, Israelis ja mujal. Arvatakse, et elulill sisaldab aja ja ruumi põhielemente. Elulille sümbol sisaldab ka paljusid teisi sümboleid nagu eluseeme, Metratoni kuubik, Kabalistlik elu puu. Usutakse, et elulille sümbol on kõigi universumi saladuste võtmeks, sest sisaldab palju infot kõigi elus olendite kohta. Elulille sümbolit kasutatakse keskendumiseks nii õppimisel kui mediteerimisel. Elulill aitab reaalsust näha sellisena nagu see on ning vabaneda sügavatest hirmudest.
SRI YANTRA on geomeetriline kujund, mida juba iidsetest aegadest kasutati mediteerimisel. Samuti on see jumala kohalolu sümbol. Yantrad koosnevad põimunud geomeetrililistest kujunditest, yantra keskmeks on punkt (bindu). Punkti ümber võivad domineerida kolmnurgad, mis väljendavad meheliku ja naiseliku alge ühtekuuluvust. Kõiki teisi kujndeid võib ümbritseda ruut, mis sümboliseerib kosmilist dünaamikat ja universumi nelja suunda. Sõna yantra on pärit sanskriti keelest ja sisaldab kahte sõna - yan tähendab "korrastama" ja tra tähendab "kaitsma". Yantraid on palju, kuid tugevaim neist on Sri Yantra.
FLEUR DE LYS sümbolit kasutati tihti kuninglikkuse ja aristokraatia tähistamiseks. Fleur de Lys on tegelikult palju vanem sümboli kui sageli arvatakse ja esineb juba Mesopotaamia ja Egiptuse kunstis. Fleur de Lys on puhtuse, täiuslikkuse, valguse ja elu sübmol. Samuti on see kujund seotud Püha Kolmainsusega, tuvid sümboliseerivad Pühat Vaimu ja neitsi Maarjat. Näiteks, Saalomoni Ülemlaulus mainitakse “liiliat ogaliste põõsaste keskel” (lilium inter spinas), mida tõlgendati ku viidet neitsi Maarjale.
TARA (sanskriti keeles "täht") on budismis tuntud päästja-jumalanna, kes on eriti populaarne Tiibetis, Nepaalis ja Mongoolias. Tiibetis, kus Tara on kõige rohkem tuntud jumalus, teatakse teda nime Sgrol-ma (st see, kes päästab). Lisaks Chenrezi mantrale (om mani padme hum) on Tara mantra (Om tare tuttare ture svaha) tuntuse poolest teisel koha. Tara sümboliseerib universaalset kaastunnet ja õiget tegutsemist. Usutakse, et tema kaastunne elusolendite vastu on isegi ema-armastusest tugevam. Tarat seostatakse ka pikaealisusega, ta kaitseb oma järgijaid nii maistel reisidel ja samuti toetab nende spirituaalset arengut. Budismi legendi järgi sündis Tara bodhisattva Avalokiteshvara pisaratest, kes elusolendite kannatusi vaadates nuttis kaastundest. Tema pisaratest moodustus järv ja seal hakkas kasvama lootoslill, mille avanedes sündis jumalanna Tara.
ROHELINE TARA on täis nooruslikku energiat ja teda teatakse kui tegutsemise jumalannat. Roheline Tara on Tara energilisem ja tarmukam vorm, kuid ka tema on siiski kaastunde jumalanna, kes päästab. Ta on Avalokiteshvara kaaslanna ja paljud peavad teda algseks Taraks. Budismis tähistab roheline värv tegevust ja saavutamist. Seega on tegevuse jumalus Amoghasiddhi samuti seotud rohelise värviga. Budistlikes usurituaalides on Rohelise Tara peamiseks rolliks elusolendite päästmine. Tema järgijad usuvad, et ta aitab eemaldada ohu, hirmud ja mured. Arvatakse, et ta aitab jagu saada kõige raskematest olukordadest ning eriti austatakse teda just selle omaduse tõttu. Usutakse, et Roheline Tara on väga kaastundlik ja aitab kiiresti, kui teda appi kutsutakse.
TIIBETI PALVELIPPUDEL on palju tähendusi ja üks olulisemaid tähendusi, et nad toovad õnne. Budismieelsel bööni ajastul oli palvelippudel kaitsev funktsioon. Neid kasutati sõja ajal talismanina ja neile lisati kaitsva tähendusega lumelõvisid, draakoneid ja tiigreid. Hiljem, budismi levimisel Tiibetis, võeti palvelipud kohandatud kujul kasutusele ja palvelippudele trükiti Buddha õpetused ja rahu, headust, tervist, lootust ja õnne sisaldavad palved.
GARUDA on müütiline lindu meenutav kaitsejumalus, kes sümboliseerib budistliku teekonna erinevaid tahke. Raamatus „Tiibeti raamat elust ja surmast“ on kirjas, et Garuda sündis täiskasvanuna, mis viitab inimese juba algselt olemasolevale täiuslikule loomusele. Garuda tibul on muna sees olles suled ja tiivad täielikult arenenud, kuid ta ei saa lennata enne munast koorumist. Munakoore purunedes lendab ta aga koheselt taevakõrgusesse. Budistliku maailmavaate õpetajad näevad nii ka inimest – meie keha varjab meie buddhaloomust, kuid oma mõtete ja meele üle kontrolli saavutades ilmneb koheselt ka inimese buddhaloomus.
PAABULIND sümboliseerib avatust, armastust ja ilu. Budismis tähistab paabulind tarkust ja oskust muundada kõik negatiivne (rumalus, ahnus, kurjus, klammerdumine jne) positiivseks. Paabulindu seostatakse budismis bodhisattvatega (Kaastunde-Buddha). Nii nagu bodhisattvad muudavad negatiivse positiivseks, toitub ilus paabulind mürgistest taimedest ilma, et see teda kuidagi kahjustaks. Samuti sümboliseerib paabulind puhtust ja seetõttu kasutatkse nende sulgi sageli budistlikes puhastusrituaalides.
DRAAKON sümboliseerib võimu, iseseisvust, spirituaalsust, tarkust ja kaitset. Taoismi uskumuste kohaselt on draakon muudatuste ja arengu sümbol. Hiinas ja Jaapanis seostatakse draakonit kuninglikkusega.
GA’U on väga populaarne kaitsefunktsiooniga ehe tiibetlaste seas. Ga’ud kandsid nii naised kui mehed, kuid naiste ga’ud olid kaunima ja keerukama disainiga ja rohkem ehte eest. Näiteks kanti Ga’ud, kui mindi pikale ja ohtlikule reisile üle Himaalaja mäestiku Indiasse. Ga’u sisaldas mantrasid ja amulette, mis kaitsesid tumedate jõudude ja planeetide ebasoodsa mõju eest. Kaitsefunktsiooni suurendamiseks kandsid paljud reisumehed neid nii ees kui taga kui külje peal. Erinevatest piirkondadest pärit ga’ud on erineva disaini ja välimusega.
PADMASAMBHAVA (sanskriti keeles „lootosest sündinu“) ehk Guru Rinpotše oli meister, kes tõi Tiibetisse vadžrajaana-budismi, millest arenes välja Tiibeti budism. Ta oli tunnustatud õpetaja, mediteerija ja võlur. Padmasambhava mantra Om Ah Hum sümboliseerib valgustunu keha, meelt ja kõnet. Samuti sümboliseerib valgustunud meele puhtust ja energiat ja kaastunnet.
BUDDHA AMOGHASIDDHI ehk KARTMATUSE BUDDHA teatakse kartmatuse ja edu Buddhana. Seotud ka tarkuse ja kadeduse hävitamisega ehk viimase muutmiseks positiivseks, edu saavutamisel vajalikuks energiaks. Tema nimi tähendabki otsetõlkes ümberlükkamatut edu (sanskriti keeles amogha – veatu, eksimatu ja siddhi - edu). Tema käed on Abhaya (kartmatuse) mudras. Sageli kujutatakse teda rohelisest valgusest ümbritsetuna, mis viitab looduse harmooniale ja rahule. Öeldakse, et mediteerimisel aitab Amoghasiddhi kaotada kadeduse, vähendada rahutust ja hirmu ning avada meis edu saavutamiseks vajalikku tarkust. Kartmatuse Buddha hoiab käes topelt dorjet ning ratsutab Garudal, kes on ühtaegu kotkast ja inimest meenutav kaitsejumalus. Garuda aitab hävitada nagasid e. inimeste vaimset arengut takistavaid negatiivseid illusioone. Amoghasiddhi kaaslannaks on Roheline Tara.
Trilok Chandra Majupuria ja Rohit Kumar "Gods, Goddesses and Religious Symbols of Hinduism, Buddhism and Tantrism"
|
OSCAR-2019
|
||
Tänaste tehnoloogiate põhjal kõige täpsem võimalus jälgida masside liikumist. Pildile jäävad kõik, kellel telefonid taskus. Info ei ole personaalne, näeme masse. Mobiilpositsioneerimine kasutab GSM andmestikku.
Kaardile saab kanda vabalt valitud punkti (nii Teie poe kui konkurendi poe) ning minna ajas tagasi kuni 2010, et vajadusel võrrelda muutusi.
Eestis tegutsevast 10st suurest toidu- ja ehituspoodide ketist on positsioneerimist kasutanud 6 ketti. Kasutatud nii poodide arenduseks kui turunduse täpsemaks sihtimiseks.
Tulemuseks – postituse ja välimeedia täpsem sihtimine. Kaubanduskeskustest on positsioneerimist kasutanud keskuseid kaheksa. Keskuste vajadus on aru saada enda ja konkurentide mõjupiirkondadest, et turundust paremini sihtida. Lisaks analüüsida välismaalaste käitumist (erinevate riikide telefonid on eristatavad).
Mobiilpositsioneerimise kasutajateks on kohalikud omavalitsused, riik päästeteenistus. Abi saadakse järgmistes küsimustes:
Mobiilpositsioneerimine on tänaste tehnoloogiatega täpseim võimalus näha inimeste liikumist. Eurostat soovitab tehnoloogiat alates 2013 aasta sügisest.
Keskmine ostukordade arv aastas. Kas näiteks peale programmi upgradet läheb kasvõi väikese hüppega paremaks või… hoopis halvemaks. Saab analüüsida ka olukorda enne lojaalsusprogrammi ja programmiga kuid selle kirjeldamine läheks hetkel pikaks.
Kliendi keskmine ostukorv. Tavajuhtudel see kasvab. OLULINE: tavaliselt on kasv seotud lihtsalt iga-aastase hinnatõusuga. Hinnatõusu osa tuleb välistada. Võib ka võrrelda juhukliendi ja kaardikliendi ostukorve – kui kaardikliendi ostukorv kasvab rohkem, on asjal juba kerge jume.
Kas uusi kliente tuleb rohkem juurde kui olemasolevaid passiivseks jääb. Vanematel programmidel on ristumine juba ära olnud (passiivseks jääb igakuiselt rohkem kui uusi juurde tuleb). Lisaks peab arvestama, et Eesti saab otsa – mingil juhul ei ole võimalik rohkem rahvast kaasata.
Kas kliendikaardiga ostukorv on suurem juhukliendi ostukorvist ja lisakaardi ostukorvist (kui on lisakaarte). Tavaliselt ainus mõõdik mis 90% juhtudel positiivset tulemust näitab. See mõõdik ei näita, kas programm töötab. See näitab pigem, kas on lootust ja potentsiaali.
Kokkuvõtvalt – lojaalsusprogrammi tervis ei sõltu ägedusest või usust või boonuste kogumisest. Lihtne lisakasumi teenimise võimalus enamus lojaalsusprogrammide omanikele – lõpetage lihtsalt ära. Eeldatavalt juhtub nii, et 30% VIP klientidest on sellest lükkest solvunud ning lõpetavad Teie juures ostmise. Nelja kuu pärast aga unustavad solvumise ja tulevad ostma pea-aegu samamoodi nagu varem. Omanikuna teenite aastas oluliselt rohkem kasumit (kaardiostu pealt ei anna alet).
Oleme teinud klientide aktiveerimise kampaaniaid 6 kliendiga, kellest ühega ei tekkinud mingisugust aktiveerumist. Need ei ole pakkumised stiilis „Sulle -50% parem hind“. Need on stiilis „Ootame Sind tagasi“ ja allahindluse suurus pigem 5-10%.
Osa kliente aktiveerub täitsa iseseisvalt kampaania ajal. See on normaalne elu, mille tulemused tuleb kampaania tulemustest maha arvestada. Muidu jääb vale tunne – nagu igasugune turundustegevus tooks garanteeritult uhke tulemuse. Iseaktiveeruvad kliendid ei ole kuidagi kampaania tulemustega seotud ning nende ostud tuleb kampaania tulemuste analüüsis kõrvale jätta.
Mõni pakkumine ei tööta üldse kuigi kõhutunne ütleb, et see kindlasti meeldib klientidele. Tulemusi peab analüüsima, muidu on mõttetute pakkumiste tegemine aja ja raha kulu.
Aaa ja siis veel vastus küsimusele: kui palju kliente ellu ärkab passiivsete aktiveerimise kampaaniatega? Kuue kliendi keskmine elluärkamise protsent on 15,3% sihtgrupist.
Oleme tänaseks analüüsinud ja optimeerinud 17 postitaja postituspiirkondi. Kasutanud selleks nii mobiilpositsioneerimise andmeid kui aadressandmeid. Üsna tihti oleme optimeerimisega läinud linnaosade ja külade täpsuseni. Harvem valla täpsuseni.
17 postitaja tulemusi analüüsides, on kehtinud enamusel reegel: 40% postituspiirkondadest on valed. Selleks on mõjuv põhjus – need on paika pandud kõhutunde järgi. Ning kõhutunde järgi postitatakse kohtadesse kus kliendid ei ela ning jäetakse postitamata kohtadesse kus kliendid tegelikult elavad.
Paar aastat tagasi oli enamus klientide postituspiirkondades ülemahtu. Täna näeme pigem alapostitamist – peaks oluliselt julgem olema. Kui postitatakse siis tuleb ka postitusse uskuda. Ja kui postitus on oluline siis on mõistlik seda täpsemini teha ja puuduolev 40% ka tööle panna.
Kui analüüsida eraldi postituspiirkondi siis uutes postituspiirkondades on käibe kasv ülejäänud piirkondadest 8% suurem.
ALGNE OLUKRD: igakuise e-uudiskirja saajate hulk ca 30 000 klienti. Senimaani saadeti uudiskirjaga kõikidele kõike (tapeet). Tapeet-uudiskiri teeb keskmiselt lisakäivet ca 10 000€.
TEGIME: jagasime 11 000 klienti 4 segmendiks vastavalt ostukäitumisele. Saatsime välja 4 personaalse sisuga uudiskirja kuhu olid üldisest uudiskirjast valitud pakkumised mis neid segmente võiksid rohkem kõnetada.
Personaalne uudiskiri 11 000 kliendile tõi lisakäivet 30 000€ (tapeet-uudiskiri 30 000 kliendile teeb lisakäivet 10 000€). Mõlemad summad on ausalt teenitud lisakäive, kus kontrollgruppidega on välistatud ilm, konkurentide kampaaniad ja tähtede seis.
1000-pealine segment oli väikseim. Eesti tingimustes on 1000 inimest väga OK suurus ja toob selgelt lisakäivet.
Sisepositsioneerimisel on meil tehnoloogiaks WiFi. Saame analüüsida rahva liikumist poodides ja keskustes. Jälgimise täpsus on 3-5m (sõltub vajadusest) ning lahendus ei nõua eraldi äppe või nõusolekuid. Lahendust saab üles panna ka ajutiselt, minimaalseks ajaks 6 kuud.
Testisime, kui palju keskuse külastajatest sisepositsioneerimise pildile jäävad. Arvestasime, et 15% ukseloendurite infost on piisav valimi kvaliteet, et järeldusi teha. Üllatuseks on see number Tallinnas 65-70% (kõige fancymates keskustes 80%). Väiksemates linnades on number 30-45% vahel.
Poes liikujate kohta saame vaid 3 erinevat infot: asukoht, viibitud aeg, seadme number. Üllatus oli see, kui palju väärt järeldusi selle kolme põhjal saab teha.
|
OSCAR-2019
|
||
Jaapanlased kastavad kõvaks keedetud vutimunad kalast, krevettidest ja juurviljadest tehtud kastmesse ja praevad rohkes rasvas.
Briti versioon on šoti munad, kus kõvaks keedetud mune veeretatakse lihast ja jahust valmistatud segus ja seejärel praetakse rohkes rasvas.
Hiina tänavakaubitsejad müüvad vutimune, mis on kõvaks keedetud tee sees. Pidavat olema väga maitsvad, aga kuna tee värvib munavalge määrdunud pruuniks, siis võib siinmail tekkida tõrkeid munade söömisel. (siiski, huvitav oleks järele proovida).
Hiina moodi on ka vutimunade keetmine sojakastmes, kus munavalge värvub tumepruuniks (võib arvata, et sojakastet on lahjendatud veega, aga pole kindel).
Asetage vutid pannile ja pritsige üle sidrunimahlaga; hõõruge vutte soolaga, siis pintseldage sulavõi ja oliivõli seguga üle; hõõruge vutte purustatud küüslauguga ja puistake peale salveid; valage peale teise sidruni mahl ja riivitud koor ning lisage vein; küpsetage kaane all 200ºC juures tund aega või kuni praad on pruun; serveerige mahlaga; 3 inimesele.
Pange rosinad konjakisse ja leotage tund aega. Hõõruge vutid seest ja väljast soola ja pipraga. Küpsetage pannil või sees, praadige iga külge 5 minutit, vutid peavad olema täiesti kollased. Tõstke lusikaga rosinad vuttide kõhuõõnde, valage üle konjakiga ja laske haududa umbes 20 minutit.
Puljongikuubikud panna 1l keevasse vette. Röstleivaviilud pruunistada pannil 40 g võiga. Võtta leivaviilud välja, lisada ülejäänud või, lüüa munad ettevaatlikult lahti, praadida pannil härjasilmad, seejuures jälgida, et munavalge jääks selgeks ja munakollane peaaegu tooreks. Igale taldrikule asetada röstleivaviil, vaheldumisi: teelusikatäis riivjuustu, 3 vutimuna ja uuesti riivjuust. Lõpuks lusikatäie kaupa kallata üle puljongiga.
Vuti küpsetamiseks peetakse parimaks 220ºC temperatuuri. (Saskathcewani Ülikooli uuringute tulemus).
Asetage vutt rind ülespoole võiga määritud kuumuskindlast klaasist anumasse. Küpsetage 30 grammi võiga umbes 14 minutit 220ºC ahjus ja kastke sageli praevedelikuga. Soovi korral võib kasutada niisket täidist, mis aitab liha mahlakamana hoida. (Kehaõõnde võib panna tüki Cheddar`i juustu).
Kartulid fooliumisse mähkida ja küpsetada 40 min. 180cC juures. Koored soojalt eemaldada, pikuti 2 cm-ks viiludeks lõigata. Praadida pannil, kus on 30 g võid, küüslauk ja salvei, mitte purustada. Munad järjest taldrikule lahti lüüa. Ülejäänud või pannil sulatada ning selles munad aeglaselt praadida. Kartulid katta vutimunadega, asetada vaagnale, maitsestada soola ja riivjuustuga.
Lindudel lasta liguneda petipiimas ca tund aega; lisada veidi soola ja pipart; veeretada linde jahus ja küpsetada rohkes rasvas kuni nad on kuldpruunid; jahu moodustab maitsva kooriku ja petipiim muudab vutiliha õrnemaks; 6 inimesele.
Spagetid peaaegu kõvaks ("al dente") keeta, vesi ära kallata ja voolava vee all jahutada. Segamisanumasse vutimunad lahti lüüa, riivjuust, sool ja pipar lisada ja natuke muskaatpähklit peale riivida. Lõpuks lisada keedetud spagetid. Pool võist pannis sulatada, vahustada ja muna-spageti-mass juurde lisada. Praadida kuldseks ja ülejäänud või omletile peale kallata. Omletti pannil pöörata, nii et mõlemale küljele tekib krõbe koorik. Serveerida soojalt.
Marinaadi pandud vutid kata fooliumi vms kattega, hoia neid ca 12 tundi, aeg-ajalt keera. Grilli praeahjus või sütel. Käesolev vutiliha marineerimise retsept on pärit kaugelt idast (tõenäoliselt Hiinast). 2002a. Hansapäevadel Tartus said sedamoodi marineeritud grillvutid erakordse menu osaliseks.
Röstleivast lõigata 16 ümmargust viilu. Määrida leib 20 g sulatatud võiga ja küpsetada ahjus 200 ºC juures kuldpruuniks. Pannis ülejäänud või sulatada, lüüa vutimunad üksteise järel taldrikusse lahti ja asetada ettevaatlikult härjasilmadena pannile. Munad aeglaselt praadida, nii et munavalge jääb puhtaks ja munakollane ei voolaks. Munad asetada röstleivaviilule, puistata peale soola ja pipart ning väga peeneks hakitud trühvlit.
Või pannil suurel kuumusel pruunistada. Lisada sool, võtta pliidilt ja lisada vutimunad (kui vaja, panni veelkord kuumutada, et vutimunad ei valguks laiali). Sai röstida, määrida ühele küljele või, jagada neljaks ja asetada igale neljandikule härjasilm.
Selle maailmakuulsa salati mõtles 1924.a. välja ühe Kalifornia restorani peakokk Caesar Cardini, kui külastajaid saabus ootamatult palju ja toiduained olid otsakorral. Raputa kõik kastmeained kaanetatud purgis läbi. Lõika munad õhukesteks sektoriteks. Rösti saiaviilud rösteris, ahjuplaadil või kuival pannil; lõika paari sentimeetri suurusteks tükkideks. Rebi pestud ja kuivaks patsutatud salatilehed suutäiesuurusteks tükkideks. Tõsta jahtunud saiakuubikud ja salat kausis õrnalt läbi, lisa riivjuust ja tõsta jälle kergelt läbi. Pane salat vaagnale, aseta peale munasektorid ja nirista kastmega üle.
Vutimuna keetmine: pane munad külma vette keema, keeda 4 minutit, hoia mune 4 minutit veel kuumas vees ja seejärel ehmata. Kui koorimisel jäävad kooretükid muna külge, loputa munad jooksva vee all ja kuivata.
Võta 20 cm läbimõõduga pann, pane peekoniviilud praadima, löö munad kaussi, mõne hetke pärast võid munad pannile valada; kui munavalge hakkab hüübima, võta pann pliidilt, lisa tillipulber ja roheline sibul, maitsesta soolaga. Söö kõrvale sepikut või heledamat teraleiba, rüüpa kohvi.
Aseta vutimunad külma veega täidetud potti ja pane keema. Kui vesi hakkab keema, on vutimuna veel vedel; 1,5 minutit keemist annab kõva muna laua tarbeks; 5 minutit keenud muna on sobilik edasiseks töötlemiseks – konserveerimiseks, veeretamiseks segudes/kastmetes, et küpsetada. Keemise ajal tuleb mune aegajalt segada, et munakollane ei vajuks ühele küljele.
Vutimune keeta 3 minutit ja koorida. Kastme jaoks segada võrdsetes osades tuunikala (õli ära kallata) ja sulatatud juustu. Kaste 1 cm kihina taldrikusse kallata, vutimunad terava otsaga üles kastmesse asetada. Hoida külmkapis 1 tund. Pakkuda eelroaks värske valge veini kõrvale.
|
OSCAR-2019
|
||
Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on eelkõige moslemite poolt armastatud inimene. Ta on ka paljude teiste nii religioossetes kui ka ilmalikes asjades mõjuvõimsate inimeste poolt austatud ja hinnatud. Mahatma Ghandi kirjeldas teda kui äärmiselt südametunnistuse järgi kõnelusi pidavat inimest, kes hoolitses tõelise andumusega oma sõprade ja järgijate eest, kes oli vapper ja usaldas absoluutselt Jumalat ja omaenda missiooni. Ta on eeskujuks kogu maailma moslemitele suhtumises nii palvesse, kaasinimestesse kui ümbritsevasse.
Islamiusk, nagu Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) meid õpetas, nõuab naabrite sõbralikku ja tähelepanelikku kohtlemist. Neil on õigus meiepoolsele austusele ja heale kohtlemisele, vaatamata nende usule, nahavärvusele või rassile. Ühes Aisha (رضي اﷲ عنها) edastuses räägitakse, kuidas ingel Gabriel tahtis kindel olla, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) naabrite hea kohtlemise tähtsusest hästi aru saaks. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles, et mingi aja jooksul arvas ta isegi, et ingel Gabriel annab ka naabritele pärida, seega palus ta kindlameelselt et piisaks sõbralikust ja õiglasest käitumisest. (Al-Bukhari)
Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) missioon oli lihtsalt selles, et Jumala Sõnumit edastada, naabreid hästi kohelda, nagu see ka Koraanis selgelt kirjas on: „Te teenite Jumalat ja ei aseta Temale võrdset kõrvale; ja olge head vanemate ja sugulaste vastu, orbude, vaeste ja naabrite vastu – olgu ta sugulane või võõras; saatja vastu sinu kõrval, teejuhi vastu ja orjade vastu, keda te õiglaselt omandanud olete. Jumal ei armasta kõrke, kiitlejaid." (4:36)
Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) tuletas ikka ja jälle ümbritsevatele meestele ja naistele meelde, millised on nende kohustused nii Jumala kui ka kaasinimeste ees. Tihti kuuldi Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaasinimestele soovitusi andmas, teha heategusid ja samuti meenutamas neile nende kohustusi. Ta ütles: „Kes usub Jumalat ja Viimset Kohtupäeva, ärgu kahjustagu või häirigu oma naabrit... " Ta ei tuletanud seda meelde mitte ainult oma naistele vaid ka kõigile, kes teda järgivad, et jumalakartlik ei lubaks iialgi oma õde või venda näljas olla või õnnetus olukorras elada. Tänapäeval, kus vanainimesed surevad unustuses ja üksinduses ja kus meie lähedased ja kauged naabrid nälga tunnevad, kui me ise sööme, teeks meile head seda eeskuju meenutada.
Teine kaaslane, Abdullah Ibn Amr (رضي اﷲ عنه), küsis kord oma teenrilt, peale seda, kui oli lamba tapnud: „Kas sa ka midagi meie juudist naabrile viisid?" Usklikult nõutakse tungivalt naabrile kingituste tegemist, ka siis kui neil on tühine rahaline väärtus. Tõeline väärtus on suuremeelne hing, millega kingitust tehakse. Kingituste andmisega sõlmitakse sõprust ja teineteise toetust. Kui Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) naine küsis, millisele naabrile kingitusi viia, siis vastas ta: „Sellele, kelle uks sinu omale lähim on.“
Kuigi lähimad naabrid on esimesed, kellele peaksime kingitusi jagama, siis kohustab islam meid kõikide naabrite eest hoolistema. See on süsteem, kus teiste vajadusi ja tundeid suuremas kogukonnas arvesse võetakse.
See, kes islami õpetusest tõeliselt aru saab, märkab ka, et kui üks kogukonna liikmetest kannatab, siis kannatab terve kogukond. Peale pere on naabrid need, kellest me kannatuse ja kitsikuse ajal rohkem sõltume. Halb suhe naabritega võib elu väljakannatamatuks teha. On tähtis, et inimesed, kes naabrust jagavad, oleksid võimelised teineteist usaldama ja teineteisele lootma, usust või etnilisest kuuluvusest hoolimata.
Naabrid peavad endid oma au ja vara suhtes turvaliselt tundma. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) kirjeldas head naabrit kui moslemi üht rõõmu maises elus. Ta ütles: „Asjad, mis teevad moslemile selles elus heameelt on õiglane naaber, ruumikas maja ja hea ratsu." (Al-Hakim)
Hea naaber on see, kes kindlustab mugavuse, rahu ja turvalisuse. Sel põhjusel ongi tähtis, et see, kes usub ja on jumalakartlik, ei karda vaeva, märkab naabreid ja on nende vastu suuremeelne. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) hoiatas oma kaaslasi, et nad ei kahjustaks ega vihastaks oma naabreid.
Ühes edastuses, mis on tänapäeval sama kehtiv kui 1500 aastat tagasi, kui Prohvet Muhammedilt (صلى اﷲ عليه وسلم) ühe teatud naise kohta aru päriti, kes palvetas ja paastus rohkem, kui kohustuslik oli ja andis suuremeelselt almust, ent siiski ei hoidunud naabritega ebasõbralikul toonil rääkimast, kirjeldas ta seda naist, kui üht põrguelanikest, kes selle eest karistust kandis. Samas edastuses kirjeldas Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) teist naist, kes paastus ja palvetas just niipalju, kui peab, andis väheke almust, ent naabrid olid tema keeletalitsuses kindlad ja ta ei toorutsenud kellegagi, kui ühte paradiisielanikku. Islam paneb väga tugevat rõhku pere, naabruse ja suurema kogukonna solidaarsusele. (Al-Bukhari)
Islam õpetab, et usklikud oleksid oma naabrite vastu sõbralikud ja tähelepanelikud. Mis juhtub aga nendega, kes halvasti käituvad ja oma naabrit ei austa, nagu islam seda on õpetanud? Moslem on kannatlik, tolerantne ja mitte viha pidav. Usklik peab selle poole püüdlema, et lõhutud suhteid uuesti oma hea käitumise ja hoiakuga taastada ning lootma, et Jumal selle eest tasub. Usklik kannatab välja nii head kui halvad kimbutamised. Kui aga olukord muutub väljakannatamatuks, võiks olla halva käitumise avalikustamine viimaseks pääseteeks.
Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) andis kord ühele mehele nõu enda asjad keset teed asetada, märgiks, et ta ei ole enam suuteline oma naabri kõrval elama. „Halb naaber " vabandas koheselt ja palus tal tagasi pöörduda. (Al-Bukhari, Ibn Hibban, Abu Dawud)
Mitte kellelegi, eelkõige moslemile, kelle usk kõrgeimat moraalitunnetust nõuab, ei meeldi, kui tema halb käitumine avalikuks tuleb. Islam rõhutab väga austuse, tolerantsuse ja andestuse olulisust ja õpetab seda ka naabri vastu osutama. See näide on tõend Jumala tõelise usu moraalse väärtuse ja vooruse kohta.
Islam on harmoonilisuse ja tänulikkuse, vennalikkuse ja solidaarsuse usk. See on usk, mis kutsub oma järgijaid üles armastusele ja kogukonnas nii väikeste kui ka suuremate suhete tugevdamisele. Jumal on loonud inimesed, et nad toetuksid omavahelisele armulikkusele ja kaastundele. Ta ütleb: „Oo teie, inimesed! Me oleme teid tõesti meheks ja naiseks loonud, ja Me oleme teist rahvused ja hõimud teinud, et te teineteist tundma õpiksite!..." (49:13)
Naaber kuulub nende hulka, kelle suhtes nõuab islam parimat kohtlemist ning hoiatab nende kiusamise ja kurvastamise eest. Nii islamieelsel ajal kui ka islami saabudes pidasid araablased seda väga tähtsaks. Nad pühendasid endid heanaaberlikele suhetele ja enne kui hakkasid kodu ostma, valisid välja hea naabruskonna.
Islam tuli, et muuhulgas kindlustada naabritele nende õigused. Jumal on Koraanis öelnud: „Kummardage Jumalat ja ärge lisage talle kaaslasi! Olge lahked vanemate ja sugulaste vastu ja orbude ning hädasolijate vastu; naabrite, nii lähedaste kui ka kaugete, vastu ja oma abikaasade vastu..." (4:36)
Naabrite ärritamine on ka üheks Põrgutulle minemise põhjuseks, isegi siis, kui usklik on teinud heategusid ja järginud teisi usukohustusi. Ühes hadiithis edastas Abu Huraira (raa), et üks mees ütles: „Oo, Jumala Sõnumitooja, seda ja seda naist mainitakse oma rohkete palvete, paastupäevade ja hulgaliste annetuste tõttu, ent siiski kiusab ta omi naabried kurja keelga." Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Ta on põrgutules." (Ahmad)
Moslem on see, kelle keele ja käe eest teised moslemid kindlad (kaitstud) on. Kõik see on meenutamiseks, mida tähendab naabri kohtlemine, talle omandatud seisukoht ja positsioon. Mida sa vaene inimene teed, kui seisad Maailma Isanda ees ja su naaber sinu üle kurdab: „Oo Isand, mu naaber tegi mulle seda ja seda, ta ei andnud mulle mu õigusi ja ei käitunud minuga väärikalt! Ta tüütas mind oma silmaga, kuna ta vaatas siivutul viisil minu naisperekonnaliikmeid, kes olid abieluks küpsed. Ta häiris mind oma kõrvaga, kuna kuulas pealt minu saladusi. Ja ta kiusas mind oma keelega, kuna irvitas minu vigade üle!"
Naabril on sinu üle suur õigus! Naabri õiguste hulka kuulub: tema külastamine, kui ta on haige; tema matusel osalemine, kui ta on surnud; talle raha laenamine, kui ta seda palub ja sul on selleks võimalus; tema aitamine, kui tal on abi vaja; tema õnnitlemine, kui talle õnn naeratab; tema trööstimine, kui teda on õnnetus tabanud; enda maja tema majast kõrgemaks ehitamisest hoidumine; tema halvast eemale hoidmine, kui näed teda seda tegemas; tema aitamine heas, kui näed teda head sooritamas. Vastasel juhul haaratakse sul Ülestõusmispäeval turjast ja öeldakse: „Oo Isand, too nägi mind halba tegemas ja ei hoidnud mind seda tegemast ega soovitanud ka midagi paremat teha!"
Naabri õiguste juurde kuulub ka situatstiooni hindamine, et teine oma olukorra ja elu kohta objektiivse hinnangu saaks anda, et hoiduda alandavast almusepalumisest, kui ta juhtub sellisesse olukorda sattuma. Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kes oma öö täis kõhuga mööda saadab, sealjuures aga teadlikult naabri kõhtu näljast koriseda laseb, pole usklik." (At-Tabarani)
See õigus suureneb veelgi, kui algab paastukuu ja selle magusad päevad ja ööd meie orgudesse laskuvad.
Kui igaüks oma naabrist hooliks ja teaks tema olukorda, oleks kogukonna liikmete vahel vennalikum atmosfäär ja armastusepilved hõljuksid nii suurte kui ka väikeste südamete kohal. Nad veedaksid parima elu ja ebaõnn ning elu karmus kaoksid hoopis.
Täiusliku õnne juurde kuulub jumalakartlik naaber. Siis on ta venna eest, keda ema kunagi pole ilmale toonud. Sellest rõõmust teavitas meie Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم), öeldes järgmist: „Neli asja on õnneks vajalikud: jumalakartlik kaasa, avarad eluruumid, jumalakartlik naaber ja hea liiklusvahend." (Ibn Hibban)
Tead mispärast? Sest jumalakartlik naaber oma jumalakartlikkusest ei riiva sinu au, tunnistab sinu vara ja varjab sinu vigu. Ta rõõmustab, kui sa rõõmustad ja ta kurvastab sinuga, kui oled kurb.
Kahjuks on tänapäeval asjalood hoopis teisiti – naabritevahelised suhted pole hoopsiki mitte kiita. Naabrid ei tunnegi üksteist, austusest ja aitamisest rääkimata.
1. Sugulasest naaber – Sellist tüüpi naabril on sinu üle kolm õigust: sugulaseõigus, naabriõigus ja islamiõigus.
Prohvet Muhammad (صلى الله عليه وآله وسلم) selgitas naabri õigused lahti järgnevalt: ,,Kas te teate, missugused on naabri õigused? Kui sinu naaber palub sinu abi, siis osuta talle seda. Kui sinu naaber küsib sinult laenu, siis anna talle seda (kui sul on selleks võimalus). Kui sinu naaber jääb vaeseks, siis aita teda rahaliselt ja aita teda ta viletsuses. Kui sinu naaber haigestub, siis külasta teda (tunne huvi ta tervisliku seisundi ja heaolu vastu). Kui sinu naaber on õnnelik mõne saavutuse pärast, siis õnnitle teda. Kui sinu naabriga on juhtunud õnnetus, siis avalda talle kaastunnet. Kui su naaber heidab hinge, siis mine ta matusele, kui sa saad. Ära püstita oma elamut tema hoone üle, et ta ei jääks ilma päikese ja tuuleta. Ära tülita oma naabrit oma söögitegemise lõhnadega, kui sa just ei kavatse talle jagada osa sellest valmistatud toidust.” (Abu Dawud, 2948)
Isegi kui sinu naaber põhjustab sulle kahju, siis on ikkagi soovitatav temaga hästi käituda. Mees kaebas Abdullah ibn Abbasile (رضي الله عنه), et naaber põhjustab talle kahju ja neab teda. Ta (رضي الله عنه) vastas selle peale: ,,Ta oli Jumalale sinu suhtes sõnakuulmatu, mine siis ja kuuletu Jumalale tema suhtes.”
|
OSCAR-2019
|
||
Sel sügisel valiti Pärnumaal esmakordselt parimaid toidumeeneid, et leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi võitjad on pärjatud ja nüüd on parimad tooted ka kinkekomplektidena saadaval.
Kinkepakkidesse on kokku pandud hoole ja armastusega valmistatud Pärnumaa tooted, sooviga tutvustada piirkonnale iseloomulikke maitseid. Komplektidest leiab mett ja parimaks hinnatud Kaatarusaare mustasõstramaiused. Rannarahva toidulauale omast kala esindavad kinkekomplektides 50-aasta vanusesse kalavõrku pakendatud suitsuvimmakonserv ja Pärnumaa lennukaim toidumeene Kapteni talu ahvenakrõpsud, mida saavad huvilised osta ka Nordica lennukite pardamenüüst.
Pärnumaa toidumeenete komplekte saab tellida bit.ly/Pärnumaatoidumeened või osta Pärnu Turismiinfokeskusest kohapealt, mis asub Uus tn 4. Pakendatud kinkekomplektide hinnad algavad 13-st eurost, kuid tooteid on võimalik osta ka eraldi. Oma soovidest võib ka otse kirjutada maitsed@visitparnu.com ja kui pakkide kogus on enam kui viis komplekti, siis komplekteerime sobiva suurusega paki vastavalt soovile.
Pärnu linna ja Tori valla esindajad alustasid läbirääkimisi Tori valda kuuluva Sauga aleviku ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme, Kiisa ja Vainu küla Pärnu linnaga võimaliku liitmise tingimuste osas.
Tori vallavolikogu otsustas eilsel istungil, et lähitulevikus viiakse nendes asustusüksustes läbi rahvaküsitlus, et selgitada välja elanike arvamus Pärnu linna koosseisu arvamise kohta. Nendes asustusüksustes elab ligi 3500 inimest, territooriumi poolest on tegemist enamikuga endisest Sauga vallast.
Küsitlus viiakse läbi veel sel aastal. Aja ja küsitluspunktide kohad määrab Tori vallavalitsus ning annab sellest elanikele aegsasti teada.
Enne liitmist peavad kaks omavalitsust kokku leppima omavaheliste piiride muutmise tingimustes. Täna kohtunud läbirääkimisdelegatsioonid olid ühte meelt, et liituvatest asustusüksustest ei moodustata eraldi osavalda ja nende elanikest saavad pärnakad.
„Nad võiksid tulla ikka Pärnu linna alla, mitte olla osavald. Nad oleks samasugune linnaosa nagu Rääma või Ülejõe,“ ütles üks liitmise algatajatest, Tori vallavolikogu liige Andres Mõis.
Sauga aleviku ja kuue küla Pärnuga liitmise otsustavad Pärnu linnavolikogu ja Tori vallavolikogu, arvestades rahvaküsitluse tulemusel selgunud elanike arvamust ja piiride muutmise tingimusi. Viimaseid hakataksegi nüüd läbi arutama, pöörates tähelepanu võetud, läbirääkimiste ajal võetavatele ja arengukavas ette nähtud kohustustele, lasteasutuste teeninduspiirkondadele ja paljudele muudele küsimustele.
Delegatsioonid leppisid kokku, et Tori vallavalitsus saadab Pärnu linnavalitsusele 4. oktoobriks omapoolsed ettepanekud. Uuesti saadakse kokku 9. oktoobril Tori vallas.
Tori vallavalitsus on tellinud Tori valla halduspiiri muutmise mõjude analüüsi, mille eesmärk on anda avalikkusele, sealhulgas eelkõige Pärnu linnaäärsete asulate elanikele selge ja erapooletu ülevaade võimalikest mõjudest, kui antud asustusüksused peaksid liituma Pärnu linnaga. Võrdlusena on välja toodud ka mõjud, kui jäädakse Tori valla koosseisu.
Analüüs on digitaalselt kättesaadav Tori valla kodulehel www.torivald.ee, paberkujul on sellega võimalik tutvuda Tori vallavalitsuses Sindis või teistes valla teenuskeskustes.
Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.
Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard
Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.
Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.
5. mai 2018 | Sildid: maaelu, põllumajandus, teemapäev, toit | Teema: Eesti, Häädemeeste vald, Pärnumaa | Kommenteerimine on suletud
Vabariigi Presidendi Kantselei teatel vabastas Kersti Kaljulaid täna peaminister Jüri Ratase ettepanekul ametist tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning riigihaldusministri Jaak Aabi. Uuteks ministriteks nimetas riigipea Riina Sikkuti ja Janek Mäggi.
„Eesti poliitika vajab häid spetsialiste ja oma ala tundvaid võimekaid inimesi ning soovin uuele töö- ja terviseministrile edu tema ametis,” ütles riigipea Kadriorus Riina Sikkutit ametisse nimetades.
Janek Mäggit riigihalduse ministriks nimetades rõhutas riigipea, et tema hinnangul ei ole valitsuse liikme ja huviärist kasusaaja rollid ühildatavad. „Poliitiline mõjutustegevus ja üleminek sealt poliitikasse ja ka tagasi ei ole Eesti õigusruumis veel reguleeritud. Aga see ei tähenda, et see oleks vaid formaalne küsimus. See on riigivalitsemise aususe, avatuse ja läbipaistvuse küsimus. Ka hr Mäggi lubas, et pärast ministriameti lõppu ta poliitilise lobbyga teatud perioodi jooksul ei tegele,” ütles president Kaljulaid ning avaldas lootust, et värske minister leiab sellele probleemile ka kiire, selge ja arusaadava lahenduse.
Lisaks tõi riigipea välja, et teda isiklikult häirib tõsiselt hr. Mäggi üleolev suhtumine koduvägivalla vastasesse võitlusesse. „Kuid need väljaütlemised ei ole ohuks meie põhiseaduslikule korrale, mistõttu nimetan mõlemad ministrid täna ametisse,” ütles president Kaljulaid.
Kogu päeva Külauudiste kaamera ja märkmikuga ringi liikuv Edwin Balandis kohtus Pärnu rannaniidule toodud mägiveistega.
Vana tavandi järgi on olnud 1. aprill karjalaskepäev. Karjalaskmisel oli väga tähtis soodsa päeva valimine. Nii võidi karja väljalaskmist nihutada kehva ilmaga päevalt mõnele paremale ajale. Kui polnud tegemist esmaspäeva või reedega, pääses kari siiski viivuks välja koguni päris ebasobiva ilma korral. Seepärast aeti täna hommikul Võrumaalt Pärnu rannaniidule toodud mägiveised pärast paaritunnist kohal olemist uuesti autole ja sõidutati nende talvitumise paika tagasi.
Pärnus veedetud aeg polnud kasutu ja pikk autosõit üldsegi mitte asjatu. Loomad said tõrvaga maalitud ristimärgid otsaette ja loeti ka nõidussõnu peale. Samuti loobiti kanamune üle karja. Muistse uskumise järgi tähendanuks muna purunemine karjale kahju kartust. Aga Pärnus olid karjatajad sedavõrd osavad loopijad-püüdjad, et ükski visatud muna puruks ei läinud ja nõnda pole saabuval suvel veistele mingit kahju karta.
Rohelise Jõemaa Koostöökogu eestvedamisel toimunud kuues ühepäevakohvikute päev „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ pakkus sadadele kodust väljunud inimestele meeldivat maitseelamust ja mitmekülgset meelelahutust.
Kaunis kevadpäev, uudishimu ja soov uuteks kohtumisteks väikeste kogukondade toimekate inimestega ahvatles kohvikute ringile minema ka Tori valla kultuurinõuniku Mart Tõnismäe, kes nõustus lahkesti oma neljarattalist abilist jagama siinkirjutajaga. Pea 80 kilomeetri pikkusel ringil jõudis nelja ja poole tunniga külastada seitset ühepäeva kohvikut. Mitmel juhul pidi kohvikute headuse kõrval kogema üllatusi, mis võtsid sõnatuks.
Laupäeval, 23. märtsil Sindist Tori aleviku suunas teekonda alustades tegime esimese peatuse Randivälja külas. Varajaste külalistena takseerisime Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuse uhket peahoonet, kui äkki maja külgmisele uksele ilmus sädeleva naeratusega ja suurt helkjat nuga käes hoidev Kadi Ruumet. Kohe meenus mullusuvine kohtumine Kurgja talumuuseumis, kus sõin isukalt Kadi valmistatud torti. Kurgjal anti tublile aednikule kätte Pärnu Postimehe noore ettevõtja eripreemia.
25. märts 2018 | Sildid: maaelu, teemapäev, toit | Teema: Pärnumaa, Tori vald | Kommenteerimine on suletud
Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemal, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluse keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi toimetaks edukamalt iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.
13. märtsil EV100 raames asetleidnud rahvakohtumine oli üks paljudest Keskerakonna korraldatavatest mõttetalgutest, mida Sindis modereerisid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Pärnu abilinnapea Marko Šorin. Tavaliselt esitavad inimesed poliitikutega kohtudes teravaid või lihtsalt kaasamõtlevaid küsimusi. Nüüd esitati laudkondade aruteludes tõstatunud omapoolseid seisukohti.
Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis hästi olnud. „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Kask tõi terve hulga näiteid sellest, kuidas linn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.
Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal
28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.
EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.
2. veebruar 2018 | Sildid: keskkond, loodus, maaelu | Teema: Harjumaa, Harku vald | Kommenteerimine on suletud
22. juulil toimub neljandat korda üleriigiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti kutsuvad kõiki huvilisi juulikuisel pühapäeval külla, et näidata, kuidas valmib kodumaine toit ning põllumajandustoodang.
“Avatud talude päev toob maaelu Eesti inimestele lähemale. Päeva külastamisest saadud positiivne kogemus saadab meid kõiki kogu aasta ning kes teab, äkki meelitab nii mõnegi pere maale elama ning maaelu arendamisse panustama,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Lisaks saab avatud talude päeval näha, kuidas valmib kodumaine toit ja muud põllumajandussaadused. Sel päeval on oluline roll meie laste harimisel, sest just siis on ainulaadne võimalus jälgida, kuidas leib tegelikult meie lauale saab, ning kui ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed maal elavad.”
20. sajandiks oli kihelkondade, kui haldusüksuste, tähtsus oluliselt vähenenud. Eestlaste asuala jagunes mitme kubermangu vahel (peamiselt Eestimaa ja Liivimaa kubermang, kuid Narva linn kuulus Peterburi ja Petserimaa kuulus Pihkva kubermangu). Maakondade ja kihelkondade piirid olid püsinud aga juba pikemat aega, uusi linnu polnud aga saja aasta vältel samuti tekkinud, vallapiiride osas oli tegemist väikevaldade liitmise lõppjärguga. Näiteks kadus 19. sajandi lõpus kaardilt Sindi vald (praegu oleks see suuresti tänane Paikuse vald, Sindi linn ning osa Tori ja Sauga vallast). Oluline sündmus toimus 1917. aastal, kui eestlaste asualal moodustati üks kubermang – Eestimaa kubermang. Vahepeal oli rahulikum aeg, kuni 1938. a vallapiiride reformini, millega valdade arvu vähendati kolmandiku võrra.
Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.
Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard
Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.
Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.
Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.
25. juuli 2017 | Sildid: ettevõtlus, haridus, maaelu, tunnustus | Teema: Häädemeeste vald, Kurgja küla, Pärnumaa, Sindi, Tori vald, Vändra vald | Kommenteerimine on suletud
Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.
“Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”
“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.
Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.
“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”
“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”
23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.
Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.
10. juuli 2017 | Sildid: ettevõtlus, maaelu, teemapäev | Teema: Harjumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa, Viljandimaa | Kommenteerimine on suletud
Möödunud nädala neljapäeval ja reedel toimus Are, Sauga ja Tori valla ning Sindi linna ühisseminar Tõstamaa vallas asuvas Maria puhketalus, kuhu olid kutsutud nelja omavalituse ametnikud ja juhid, kokku pea 50 inimest.
Ühisseminari eesmärgiks oli saada omavahel tuttavaks ja pidada plaane, kuidas võiks ühinenud omavalitsuses olla ülesanded jaotatud ja millised oleksid võimalikud juhtimise mudelid.
suuremal osal ametnikel on võimalus saada tööd ühinenud omavalitsuses, väike osa peab töö saamiseks läbima ümber- või täiendõppe ning mõned pikema staažiga ametnikud soovivad loobuda ja suunduvad vanaduspensionile
Esimesel päeval toimus ametnikevaheline tutvumine ja oma valla senise juhtimise hindamine. Kõikide omavalitsuste esindajad vaagisid oma valla plusse ja miinuseid. Peale esitluste ärakuulamist oldi naabrite suhtes juba palju teadlikumad. Teisel päeval keskenduti uue ja suurema valla ülesannete täitmisele ning võimalikele struktuurilahendustele. Töögruppide moodustamisel võeti aluseks ülesanded, mis kohalikul omavalitsusel seadusejärgselt tuleb täita. Mitu tundi arutamist, vaidlemist ja kompromisside tegemist ning juba saidki töögrupijuhid esitleda valdkonna eesseisvaid ülesandeid, nende täitmiseks vajaminevaid ametikohti ja võimalikku juhtimismudelit.
|
OSCAR-2019
|
||
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Jopski" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Ma kuulsin, et Lõuna-ameerikas olla discgolf populaarseks läinud - kõik need vihametsad on discgolfarite puruks visatud. Ega see ketas on mõrvarelv - teise maailmasõja ajal olla EDGL'i presidendi esivanemad kõik kampas oma jao moodustanud ja muudkui ketastega lennukeid maha võtt. Rahuajal aga rakendati jagu kõrgepingeliinde sihtide rajamisel. Kuuldavasti plaanitakse koostöös NASA'ga ka kosmoseprogrammi - võimaliku maavälise ohu neutraliseerimiseks.
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Mai" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Pole vaja miljööväärtuslikku parki lõhkuda. Rääkimata siis ohust kõrvalistel isikutel kettaga vasta pead saada
Jah karuke, varsti võid sa jalutades ehitublokiga vastu pead saada. Ehk siis Nõmme parki enam ei eksisteerigi, seal saavad olema ainult sildid - "ERAMAA".
Käivad jutud, et Nõmme parki tuleb mingi uus kinnisvaraarendus. Meie "Roheline Pealinn" muudkui ehitab. Piisab õige paksusega ümbrikust ja ehita kasvõi Kadrioru parki, kui soovid. Valige ikka kesikuid!
Ehe näide Tallinna linnaviletsuse kahepalgelisusest - - ühelt poolt tahetakse riigilt raha noorte huvitegevuseks- teiselt poolt tehakse kõik, et seda altpoolt tekkinud tegevust keelustada.
mitte linnaviletsuse, vaid korruptsioonierakonna kahepalgelisusest... noh jah, paraku tähendab see hetkel veel ka linna ja ka riigi valitsemist...
Ehk linn raiskab raha ttv ja muu pasa peale, aga samal ajal nõuab raha riigilt ja maksumaksjatelt!!!! kas kahepalgelisus... oo ei... pigem KOLMEPALGELISUS!!!!
See lõbustus tuleks suunata kusagile betoonseinte vahele, mitte loodusesse. Debiilikketturid kiruvad RMK-d metsa majandamise pärast, ise aga käivad loodust lihtsalt lõbu pärast tapmas.
Ei poolda samuti disc gofi. Ei linnapargis ega tavametsas. Mängu võiks muuta selliselt, et puude asemel seisaksid mängus olijad ja võtaksid taldrikute obadusi oma peaga vastu.
K-korruptsioonierakonna sõnum: istuge oma "tasuta" lörisevates diiselbussides ja vaadake aknast parke.
Valgeranna metsas pärnumaal, sai sõbranna poeg selle kettaga päris korraliku kolaka vastu pead, ikka nii, et muhk järel. Need korvid on asetatud nii, et nende vahel on jooksurada. Kui juhtudki hetkel, kui viskaja ketta lendu laseb olema tema vaateväljast just puu taga,ning ta sind ei märka, siis saad sellised ööbikud, niiet vähe pole.
Oi kui "Tumeroheline" arusaam - Kakumäel sobib küll metsa maha võtta,et asfalteeritud plats tekitada?
Huvitav, kuidas see mäng ainult meil nii meeletult puid tapab, et kõik Uku Uujari sugused tädid tagajalgadel on? Ameerikas on disc golfi mängitud aastakümneid ja puude kahjustus ei ole olnud kusagil suurem probleem. Pigem on pinnuks silmas radade hooldamisel kasutatud mürkide jõudmine veekogudesse.
Selles, et puud diskgolfi tõttu surevad, polegi midagi erakordset. See on paratamatu massiline kaasmõju selle nõmeda ja keskkonnavaenuliku ajaviitmisviisi harrastamisel looduses.
Uku Uujari teeb tähelepanekuid. Nagu öeldud, siis disc golf ei ole mingi nii uus ala maailmas. Kui asi on nii, nagu isehakanud looduseanalüüsija Uku väidab, siis peaks ju vastavaid uurimistulemusi olema jalaga segada maailmas. Äkki tooksid mõne näite? Loomulikult ju mitte, sest Uku meelest fakt on ainult see, kui ta ise juhtumisi oma silmaga näeb. Selline väike aru siis seekord...
Sa, Ekleetik, esita parem ise tõendid, et diskgolf ei kahjusta loodust! Sõltumatu uurija tehtud teaduslik uurimus, palun!
Kas see on päriselt ka mingi teema, et need lendavad taldrikud ei tohi vastu puud lennata või Zuzu lihtsalt ülbitsedes iroonitseb, soovimata tegelikku keelamise põhjust öelda? Jutt, et see kerge plastmassketas puule midagi teeb, ju absurd kuubis. Suvaline sügistorm lõhub ühe õhtuga puid rohkem kui kõik mängijad aasta jooksul seda suudaks- isegi, kui nad meelega vastu puid viskaks.
Jälgige mängu - kes kommentaariumis disc golfi vastu sõna võtavad? Õige: kesikud ja nende toetajad. Ju siis pole disc goldi mehed KEst või neile andamit kandnud. Tallinna llinn on üheselt KE pantvang ja lüpsilehm. Toompeal pannakse vaateplatvormidele aiad ette, pärast ei tea mis kella? siis enam sisse ei saa. Võibolla hakatase ka vaatamistasu nõudma? Õige tallinlase kodukoht on kas Lasnamäel või pika autosõid kaugusel linnapiirist. Haaberstis ja Viimsis ja Hundisilmal.
Kel viitsimist, otsib selle koha üles ja võrdleb praeguse seisuga (see on isegi kõigest 1 aastaga palju hullemaks läinud!).
Pilt on tehtud 2017. augusti lõpus. See oli üks vihmasemaid suvesid. Mis kuivast sa sonid? Soovitan ajakirjanikul astuda kettavärdjate poolt segi tambitud metsaalusest 200 meetrit kõrvale. Veel 3 aastat tagasi, nägi metsaalune välja parem, kui seal 200 meetrit kõrval praegu, sest need tolgused on metsaalust kahjustanud ka sadu meetreid rajast eemal.
Uku, metsamehed ja ehitusspetsialistid võtavad need puud ikka korduvalt kiiremini maha. See kui 1 aastaga 4 puud sureb küll nüüd probleem ei tohiks olla. Korraliku rajahooldamise puhul saab neid puid veel otstarbeliselt kasutada, kui nad maha võetud. Nende puude nimel saab 20000 inimest õnnelikuks. Nende puude nimel mis polügonil rakettidega puruks lastakse v niisama lageraie alla lähevad. Nende eest saab listsalt 1 onu plekki taskusse.
Värdjalik ala, kui inimesi teeb õnnelikuks looduse tapmine! Loopige oma kettaid betoontakistuste vahel. Või rajage oma rajad põlevkivikaevanduste aherainemägedele. Variante ju on, et lõbutsedes ei tapetaks massiliselt loodust, eriti veel kaitsealuseid liike!
Kui muidu ei saa, kui metsas loopides, siis ostke kamba peale omale mets ja tehke oma rada sinna, mitte ärge lõhkuge avalikku metsa!
\"Inimene ise oma tegevusega, nii teadliku kui ka ebateadlikuga, hävitab sageli oma elukeskkonda, vähendab biosfääri produktsiooni, lõhub aastamiljonite vältel välja kujunenud ökosüsteemide tasakaalu, ühesõnaga, ei toimi just nii, nagu nõuab tema ladinakeelse teadusliku liiginime epiteet sapiens. Seda välja öeldes märgib Trass, et meie – inimeste – ülesanne pole eluslooduse vallutamine, vaid oma elu ja tegevuse harmooniline kooskõlastamine loodusega. Elukaitse kui liigset entusiasmi maha jahutav palsam on hädavajalik. Vastasel juhul võtame oma järglastelt võimaluse maailmas elada.\"
Kirgliku ökoloogi ja tundliku närviga (mis on mõistmiseks vajalik) looduskaistjana tundis Hans Trass aukartust Elu ees, mis tähendab, tundis AUKARTUST ka inimese tegevuse ees, kes on võimeline kõik elusa oma rumalusest hävitama.
Palun ärge eraldage inimest loodusest, Zuzu jt.kõrgetel kohtadel ametnikud! Kui metsaalune on kuskil ära trambitud, tähendab see, et rohealasid on linnakeskkonnas liiga vähe, mitte et veel viimasedki paigad tuleb sulgeda inimesele!
Minu arvates on Roheliste kõige suurem puudus see, et nad ei oska näha, et ka inimene on osa loodusest, ega mõista, et vaid sümbioos ehk rahulik kooseksisteerimine inimese ja looduse vahel on ainus võimalus, mis aitab mõlemal osapoolel ellu jääda.
Inimene peab tegema looduse oma sõbraks. Seeda mõistes peab olema võimalik puudele kaitsed ümber panna, et inimene näeb ka seda, et KA PUU VÄÄRIB KAITSET!
Puudele tüvekaitsete paigaldamine peaks olema siiski raja rajaja kohustus. Aga need värdjad ju loodusest ei hooli. Kui mõni puu on kasvujõuetuseni vigastada saanud, siis lõikavad need rajameistrid puu lihtsalt maha ja lohistavad selle rajast pisut eemale, et tapetud puu silma ei torkaks. Kui mingi viskekoht väga hulluks läheb, siis nihutatakse seda teise kohta ja näidatakse siis näpuga selle endise koha peale, et näe, mujal surevad ju puud ka!
|
OSCAR-2019
|
||
Käesoleva nädala kolmel esimesel päeval nautis Ruhnu saare kauni looduse rüppes ilusat suveilma TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli matkaseltskond ühiselt Külauudiste uudisvoogu toimetavate seltsilistega.
Lisaks 39-le väärikate nimekirjas reisinud inimesele olid kiirkatamaraaniga Runö Pärnust Ruhnu sõitmas Märjamaa kunstikooli lapsed, pool saare vallavalitsust, samuti vallavanema abikaasa Krista Urvet, kellega vesteldes tuli saar juba enne Ringsu sadamasse jõudmist meeldivalt ja hoopis kiiremini lähemale. Ruhnu asub keset Liivi lahte 96 kilomeetri kaugusel Pärnust, täpselt samapalju veeteed jääb Riiani. Lähim saar on Kihnu. Saare maakonna keskusesse Kuresaarde tuleb linnulennult 70 kilomeetrit mööda merd sõita.
Et kõige lähemal asub kuiva maana Ruhnule Läti riik, see sai selgeks siis kui sihtsadamasse jõudmiseks pidi veel ligemale kolmveerand tundi kiiret sõitu tegema. Arvates end veel kindlalt olevat keset merd Eestimaa vetes, tuli siiski mobiilile lõunanaabrite tervitus Lätimaale saabumise puhul. Lähim asukoht mandril jääb kõigest 37 km kaugusele, kus paikneb Kuramaa Kolka neem. Rootsimaa, kellega Ruhnul on olnud juurtelt kõige sügavamad sidemed, jääb aga päris kaugele.
Nagu Väinamere Liinid juba varem lootsid, suudeti läinud nädalavahetusel tekkinud rike kiirkatamaraanil Runö kõrvaldada ja täna hommikuse Ruhnust väljumisega võis alus asuda uuesti plaanipäraseid reise tegema.
Pühapäeval hakkas Runöl üks kahest peamasinast tõrkuma ja katamaraan pidi liinireisid katkestama. Siiski tõi laev ööl vastu teisipäeva ooteärevuses inimesed Ruhnust mandrile ära, kuigi sõit kestis ca 5 tundi. Heade ilmaolude korral kestab Ruhnu ja Pärnu vaheline ülesõit 3 h 10 min, tuule ja lainetusega võib ülesõidu aeg pikeneda. Pärnusse on linnulennult 96 km ja Kuressaarde 70 km.
Laeva ehitaja oli AS Baltic Workboats ja Runö alustas proovisõite 2012. a mais. Kiirkatamaraani pikkus on 23,9 m, laius 8 m ja süvis 1,8 m. Lisaks 60 reisijale arvestatud salongile võib kaubatekile paigutada kuni 5 tonni kaupa. Vajaduse korral saab vedada ka kahte sõiduautot.
Valitsus andis Ruhnu vallale tänases vääringus umbes 384 000 eurot 2004. aasta suvel, kirjutab Saarte Hääl. Juba toona oli Ruhnu vallavalitsuse tellimisel valminud ka uue koolimaja eskiisprojekt, mis läinuks toonaste hindade järgi maksma 11,5 miljonit krooni.
Eesti Rahva Muuseum kutsub 8. veebruaril kell 12.00-15.00 toimuvale seminarile „Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed“. Seminar toimub ERMi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu).
Seminari eesmärk on pöörata tähelepanu Ruhnu elu eripärale ja näitusel „Ruhnu eraldatud maailm“ esile toodud märgiliste objektide lugudele.
Toimub ka vestlusring, millest võtavad osa Ruhnus sündinud, kuid nüüdseks mandrile kooli tulnud noored. Teemaks identiteet, selle kujunemine ja tunnetus. Vestlusringi juhib Ave Viirma.
Suvel Ruhnul maa seest välja kaevatud tammepuu tüvetükk osutus radiosüsiniku meetodil tehtud uuringu järgi ligi 4000 aasta vanuseks. Tegemist on teadaolevalt kõige vanema puutüvega saarel.
Tammetükk leiti kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldamise tööde käigus 1,3 meetri paksuse liivakihi alt. Geoloog Alar Rosentau sõnul kasutati algul dateerimiseks välimisi aastarõngaid, mis peaksid andma puu vanuse hukkumise ajal. Vanuseks kujunes 3580 +/– 40 aastat. “Kalibreeritult on seega vanusevahemik 3990–3720 aastat ja mediaanvanus 3880 aastat,” märkis Rosentau. Georadariuuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke tüvesid võib Ruhnul rohkemgi olla. “Kui vaadata Ruhnu rannajoone paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi, siis tundub, et tammed olid tollal üsna rannajoone lähistel ning võimalik ka, et mõne tugevama tormiga ümber puhutud,” pakkus Rosentau.
28. detsember 2012 | Sildid: geouuring, keskkond, leid, loodus | Teema: Eesti, Ruhnu, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
Eile avati Eesti rahva muuseumis pidulikult näitus “Ruhnu eraldatud maailm”. Sellest said osa ka saareelanikud. Nad ei pidanud ette võtma pikka mereteed, vaid osalesid Skype’i vahendusel. Näituse avamise otseülekanne toimus rahvamajas, kuhu oli kogunenud saalitäis kohalikke.
“Olgugi, et heli ja pilt jõudsid ajuti viivituse ja hakkimistega meieni, oli ikkagi hea omasid näitusesaalis näha, vana Ruhnu tare sisekujundust ekraanil vaadata, Sofia Joonsi Ruhnu laulu kuulda,” vahendab vaatemängu Ruhnu blogi.
Piret Õunapuu, Kristjan Bachmani ja Krista Leplandi loodud näitus “Ruhnu eraldatud maailm” jääb ERMis avatuks kuni 3. märtsini. Väljapanek räägib loo saarest, kus veel praegu teatakse Ruhnu Limo liivases lahesopis paika, kus olevat hukkunud muistne rootslaste viikingilaev. Vrakk puhkavat mereliivas juba rohkem kui 900 aastat – nii seletasid ruhnlased seda paika oma lastele näidates rohkem kui 60 aastat tagasi. Hukkunud laeva meeskond, kes saarele pääses, olevatki esimesena Ruhnu asustanud. Nii räägib üks legend paljudest.
Ei ole olnud lihtne elada keset merd. Esimest korda on saareelanikud kirja pandud 1341. aastal Kuramaa piiskopi Johannese poolt. Järgnevad 600 aastat küll erinevate võimude all, aga siiski uhkes üksinduses kujunes välja tugev ja omanäoline rahvas. Hülgekütid ja kaunid naised rahvariietes, ruhnu keel ja kombed püsisid kuni II maailmasõjani. Iga kultuuri lõpp on traagiline, aga ajalugu läheb edasi ja Ruhnu eraldatud maailmas elavad uued inimesed.
Aeg on sealmaal, et saab hakata tegema ettevalmistusi üheteistkümnendat korda toimuva suvelaada jaoks. Aset leiab see 14. juulil, algusega kell 11. Kohalikud teavad, millega laadal kaubeldakse.
Teistele huvilistele teadmiseks, et Ruhnu suvelaadal kaubeldakse omavalmistatud suveniiridega, toitudega, käsitööga ja muu sellisega. Näiteks naela otsa torgatud parmudega spekuleerimine ei ole midagi erilist. Sellel aastal esineb laadal rahvatantsugrupp Riikarid Järvamaalt.
Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus ning Eesti Maaülikooli rahvatantsijad ansamblist Rarbatu sõitsid nädalavahetuseks Ruhnu saarele.
Saarel tantsitakse, tehakse tööd ning lustitakse, loomulikult kõik koos! Ühine saarekülastus lõpeb tasuta tantsupeoga!
Idee sõita koos Ruhnu tuli Tarbatu kunstilisel juhil Jaanus Randmal. Tarbatulased ja kuljuslased on ikka osalenud teineteise suvepäevadel. Seetõttu ei vajanud Kuljuse kunstiline juht Marina Kuznetsova pikemat mõtlemisaega, et pakkumisele “jah” ütelda. Tegemist on siiski uudse ettevõtmisega, mis on põnev nii tantsijatele, juhtidele kui ka saare kohalikele elanikele.
Mõlemad ansamblid on saarel 4 rühmaga, kokku on tantsijaid üle 130. Koos lihvitakse tantse, tehakse trenni ning leitakse ka aega keskenduda kohalikule floora ja faunale. Nimelt tänavad tantsijad saart rohkete tantsusammude väljakannatamise eest heakorratööga ning õpivad märkama loomariigi väiksemaid esindajaid. Loomulikult toimub ka saare ringreis, kus tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega.
Tarbatu ja Kuljus ei ole kadedad jagamast oma rõõmu saarereisist tantsukeeles. Laupäeval, 30. juunil, algusega kell 17.30 algab kirikute juurest rongkäik tantsuplatsini, kus toimub tantsupidu. Õhtu jätkub simmani, lõkke ja toreda seltskonnaga.
28.juunil sõidavad Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti Maaülikooli noored rahvatantsukunsti edasikandjad Ruhnu. Saarel tantsitakse, tehakse tööd ning lustitakse, loomulikult kõik koos! Ühine saarekülastus lõpeb tasuta tantsupeoga!
Juba teist aastat järjest tähistasid Ruhnu saare elanikud üheskoos seda ajaloolist päeva, mil karu esmakordselt oma käpad Ruhnu rannale tõstis. Teadupärast eksis n-ö Ruhnu karu 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele ning tekitas sellega nii kohalike seas kui laiemalt meedias ja ühiskonnas elevust. Esimesed teated temast jõudsid saarele teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.
Eile võtsid saareelanikud ette karupäeva matka. Ruhnu saare tegemisi kajastav Ruhnu blogi teatel lookles matkarada mööda nõlvu ja orge, niiskeid samblalaukaid, pliiatssirget metsa ja tormi sakutatud puid. Lapsed otsisid ja leidsid magusaid üllatusi.
“Maastik muutis nägu ning lõpuks viis tee ikka mereni,” jätkab blogi. “Kuunsis istusid lõkke ääres Udo “Rebane” Mägi ja Mitja “Karu” Riisenberg. Väidetavalt küpses tule peal karukints, mis olevat maitsenud küll kahtlaselt sealiha moodi. Rüübati karumarjajooki. Karuteenet ei tehtud, küll aga mängiti. Viktoriin selgitas meie teadmisi karude füsioloogiast ning eluharjumustest. Pärast mängisime rahvamaja katusekorrusel lauamängu.”
Ruhnu saare elanikud võivad nüüd kergemalt hingata: saarele jõudis sel nädalal erakorralise kiirabibrigaadi meditsiinivarustus, millele saadetakse peagi veel lisa. Nii toimetab nüüd saarel päris oma kiirabibrigaad, mille koosseisus on neli kohalikku inimest. Tedmisis käisid nad jaanuaris ja veebruaris mandril omandamas ja võivad nad nüüd ise esmaabi anda.
Ruhnu erakorralise abi brigaad peab valvet 24 tundi ööpäevas ja korraga on valves kaks selle liiget. Kui keegi väikesaare elanikest või saare külalistest helistab hädaabinumbril 112, antakse info kohe edasi brigaadile, kelle ülesanne on kuni arstide saarele saabumiseni patsiendi eest hoolt kanda ja meditsiiniaparaatide näitajate alusel tema seisundi kohta haiglale infot edastada. Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnaga peavad esmaabiandjad ühendust Skype´i tee.
Aasta tagasi alustas erakorralise meditsiini brigaad tegevust Kihnu saarel, lisaks Ruhnule avatakse see peagi ka Vormsil ning edaspidi on selline brigaad kavas luua ka ülejäänud väikesaartel.
Kummalisel kombel pressib vesi tugeva merejää kihi alt välja pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest väljapurskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale. Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Tänu säärasele kummalisele fenomenile on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marjade noppimine. Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus saada endale või kassile üks soolane suutäis! Kott kaasa ja kalu korjama!
19. veebruar 2012 | Sildid: kalapüük, maaelu, meri | Teema: Eesti, Ruhnu, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
M õne vana kaardi peal on joonistatud vanad Ruhnu talukohad ümmargustena, õigemini öeldes ümara põhiplaaniga (pildil 1875. aasta kaart Kleini raamatus). Olen ise mitmeid kordi mõtelnud, et miks nii. Vastus on väga lihtne: vanad Ruhnu talud olidki ümmargused.
1930. aasta maakorralduse kaardil on peale uute välja mõõdetud kruntide ka detailsed joonised tolle ajani säilinud talupiiride kohta. Näiteks Buldersi talu oli peaaegu täiesti ümmargune, hõlmates pikkmaja koos teda ümbritsevate hoonetega. Talu oli ümaralt piiritletud kiviaia ja lattaiaga. Jupp algupärast kiviaeda on praeguseni näha Kallikese tiigi ääres (sealt polnud seda pärast uute piiride mahamärkimist põhjust ära nihutada, kuna tiik oli juba ise piiriks, ka ei saanud sadamat ehitavad töökad kommunistliku tuletorni kolhoosnikud neid vist tüma maa tõttu kätte). Uute piiride määramisega nihutasid taluperemehad oma aiad uute piirideni: nt Hollingersi talu (praegune Liisu või Liisa või Lisbeth või mis ta ongi) kiviaed on oma uues asukohas tänaseni säilinud. Üks pilt (vist Ullise talu nurgast Raalide maja poole) on juba nihutatud aiaga.
Mis oli talude vahel? Nagu nii mõnegi vana pildi pealt näha, oli talude vahel tühi (või äratallatud, äranäritud, ülestuhnitud ja-mida-loomad-veel-kõike-suudavad-) maa. Sead ja muud elukad jooksid vabalt külavahel ringi. Oli ka mõni ühiskasutuses hoone, nt saun ja kuni 1922. või 1923. aastani ka üks vangimaja, tollal nimetatud kui skithuse e sitamaja (ei tea kas ei lastud vahepeal üldse välja?). Konkreetsed teed kui sellised tekkisid küla vahel alles pärast 1930. aasta maareformi, kui algas uute elumajade ehitus ja aiad nihutati uute piirideni.
Ruhnus Limo rannas on vesi liiva seest välja uhtunud väga huvitava piirikivi – suure graniitrahnu sisse tahutud sulusristidega piirimärgi. Kuna see ei ole esimene liiva seest välja tulnud piirimärk, võib arvata, et kogu rand oli vanadel ruhnlastel mingil põhjusel lõikudeks jagatud. Mere poolt kaldale uhutud adru vedamine põllumaale ja kaldaäärne angerjapüük tulevad pähe. Põhjused võivad olla ka ehk mingid muud.
23. august 2011 | Sildid: keelepäev, kultuur | Teema: Eesti, Ruhnu, Saaremaa | Kommenteerimine on suletud
Ajaleht Meie Maa kirjutab, et ruhnlased Andrus Rebane ja Dag Kivila valmistasid nädalaga Timu talu õuele kellatorniga välikäimla. Käimla tornis asub kell, millega saab märku anda, kui strateegiline hoone on vaba.
Rebase sõnul oli talu eelmine käimla kehvas olukorras, mistõttu tuli hakata ehitama uut. “Et ehitamine liiga lihtsalt ei läheks, otsustasime uue käimla huvitavamaks kujundada,” märkis Rebane ajalehele Meie Maa. Esimese mõttena taheti valmistada katus läbipaistvast pleksiklaasist, ent siis leidsid mehed, et mõttekam oleks torniga käimla ehitada. “Kui juba torn mängu tuli, tekkis idee ka kell sisse panna,” ütles Rebane ajalehele.
Suur osa ajast kuluski meestel katuse ehitamise peale. Puitalusele asetati bituumenplaadid, millele lõigati hambad sisse. Plaadid kinnitati mustriliselt katusekatteks. Kuna originaalkell oleks liiga kalliks läinud, ostsid mehed kella valmistamiseks poest torude üleminekujupid. Jämedamasse toru detaili külge sai riputatud tila ja oligi tornikell valmis.
“Kui käimlas asi aetud, saab nöörist tõmmates kella andes märku anda, et oled hakkama saanud. Pealegi saab järgmine soovija nii aru, et asutus on nüüd vaba,” naljatles Rebane.
Üle Ruhnu saare kell siiski ei kostu, sest katus summutab heli ära, kuid talu õues on seda ilusasti kuulda. Käimlas asuvad veel riiulid, nagi ja kahe pirniga laelamp, mida saab lülitada kadakast valmistatud nuppudest.
Ruhnu Vallavalitsus on välja kuulutanud nimekonkursi 2012 aastal valmivale laevale. Katamaraani tüüpi laev mahutab 60 reisijat ja kaks sõiduautot (või ühe kaubiku), on 24 meetrit pikk ja kaheksa meetrit lai. Laev hakkab sõitma ainult Ruhnu liinil.
Laevale saab nime soovitada 10. juulini siin. Alates 11. juulist saab laevale pakutud nimesid vaadata ja hinnata Ruhnu valla kodulehel. Laeva nimi kuulutatakse välja 5. augustil. Nimekonkursi võitja kutsutakse pidulikule laeva nimepaneku tseremooniale.
Hetkel sõidavad Eesti vetes näiteks järgmiste nimedega (parv)laevad: Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Harilaid, Kõrgelaid, ST Ola, Ofelia, Regula.
Ruhnulane Reigo Jõe asutas uue interneti kodulehe www.ruhnu.eu, et tutvustada ja väärtustada saart keskkonnateadliku, tulevikku vaatava ning avatud tegevuse kaudu, tuues esile Ruhnu jaoks olulised kultuurilised ja looduslikud detailid, kirjutab ajaleht Meie Maa.
„Võiks edasi areneda ja tulevikku vaadata, aga mitte olla eilses päevas kinni,” põhjendas Jõe, kes lehekülje koos Ruhnu IT-spetsialisti Aksel Meolaga kokku pani.
Edaspidi hakkavad Ruhnu.eu-d täiendama ka Ruhnu kogukonna liikmed. Sidudes kodulehe veebikeskkonnaga erinevaid rakendusi, plaanivad lehekülje koostajad uusi ajakohaseid teenuseid Ruhnu saare ajaloo, kultuuripärandi ja kauni loodusmaastiku interaktiivseks tutvustamiseks.
Reigo sõnul jäävad nii valla koduleht kui ka Ruhnu blogi alles ning uus koduleht neid asendama ei hakka. „Uus lehekülg on mõeldud neile, kes tahavad Ruhnut külastada ja saare kohta infot saada,” lausus Reigo.
Lisaks annab Ruhnu.eu ülevaate Ruhnus toimuvatest huvitavatest sündmustest ja teistest võimalustest saarel aega veeta.
Ruhnu rahvas õppis Eesti ringhäälingumuuseumi teadur-pedagoogi Tarmo Kanniku käe all raadioteatri tegemist. Kanniku juhtimisel, juhendamisel, õpetamisel tegid koolilapsed ja osake külarahvast rahvamajas kuuldemängu “Rebane kanakarjas”.
Otsus 2008. aasta lõpus Eesti riigile kingitud ja Ruhnu saarel asuva Korsi talukompleksi kordategemiseks ning sinna muuseumi rajamiseks vajaliku raha eraldamise kohta peaks tulema veebruari jooksul.
Eile Tallinnas kultuuriministeeriumis käinud Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa tõdes, et ministeeriumis oli Korsi talust küll juttu, kuid olukord olevat siiani ebaselge, sest midagi ei ole otsustatud.
“Taotlusi laekus kordades rohkem kui osati arvata, sellepärast on asi venima jäänud. Kui töömaht oleks olnud väiksem, oleksid tulemused teatavaks saanud detsembri lõpus,” lausus Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonikoordinaator Merilin Pärli.
Kas Saaremaa muuseum Korsi talu kordategemiseks raha saab, peaks tema väitel selguma nädala-paari jooksul. Muuseum esitas EAS-ile taotluse Korsi talu korrastamiseks 13 miljoni krooni saamiseks Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist möödunud aastal. Kultuuriministeeriumi omaosalus sellest oleks 15 protsenti. Taotluste esitamise tähtaeg oli augustikuus.
Ruhnlase Kaarel Laugu sõnul on Korsi talu elumaja palkidest otsaseina nurk vihma tõttu nii palju kahjustada saanud, et seal kasvavad juba seened. “Seened viitavad, et niiskus on sinna pikka aega ligi pääsenud,” ütles Lauk. “Euroraha ootamine ei tähenda, et vihm võib kusagilt läbi joosta. Hoone mädaneb enne ära, kui raha ükskord kohale jõuab,” pahandas ruhnlane. Ta ootab huviga, millal muinsuskaitseamet kultuuriministeeriumile ja Saaremaa muuseumile ettekirjutuse teeb. Jätka lugemist »
|
OSCAR-2019
|
||
30. jaanuaril 1992 aastal kolme ööpäevaga loodud Letipea kaitseala vältis Kunda sadama sinnaehitamist.
Senise ajaloo jooksul on seal käidud rohkem metsikult, sinna minnakse omal käel või siis giidi ja reisijuhi või õpetaja initsiatiivil. Paljud turismikataloogid näiteks kaitseala ennast üldse ei näitagi, on vaid suure kivi (Ehalkivi) märk. Ja kuigi seal võib näha erinevate riikide numbrimärkidega autosid ja busse, siis regulaarselt ühtegi paketti sinna ei müüda. Nüüd on asjad ja ajad allakirjutanu initsiatiivil muutumas.
Alates järgmise aasta 30. jaanuarist hakatakse Viru-Nigula valla Vasta koolis igal aastal samal kuupäeval pidama loengut „Letipea Sünnipäev”, kus räägitakse kõigest, mis Letipeal väärtuslikku on. Loeng saab olema kohustuslik üheksandikele ja vabakuulajaks võivad tulla kõik, ka täiskasvanud. Nii saavad kõik Vasta kooli lapsed vähemalt kord elus kaitsealast targemaks.
Kahe paketi: „Kunda lahe käik” (Müüja MTÜ Looduslaps) ja „Letipea retked” (müüja MTÜ Loodusring) raames hakatakse sinna regulaarselt rühmi viima ja ka Vasta kooli üheksandikele saab see olema igakevadine kohustuslik reis valla tähtsaimale kaitsealale. Neist esimene hõlmab kõike huvitavat ajaloolise Lahemaa idapoolseima lahe ümber, sealhulgas Toolse ja Selja kaitsealad. Teine keskendub rohkem Letipeale. Nii saab iga kooli lõpetanu vähemasti korra käidud juhendajaga Viru-Nigula valla tähtsaimal kaitsealal. Letipea spetsialistiks ehk lektoriks ja giidiks hakkab vabakutseline Kauri Kivipõld. Lisaks kaunitele vaadetele on seal rändavate veelindude tähtis peatuspaik, suurim rändrahn Ehalkivi, majakas, laevaehituspaik, piirivalve massimõrva mälestusmärk, küla enda huvitav lugu.
11. detsember 2012 | Sildid: kaitseala, koolitus, loeng, õppekäik | Teema: Viru-Nigula vald | Kommenteerimine on suletud
Lääne-Virumaal taaselustub külalaatade tava. Kohalikud laadad on muutunud kogukonna jaoks tähtsateks üritusteks ja koguvad tuntust ka väljaspool. Jätka lugemist »
11. august 2012 | Sildid: kogukond, Külauudised, laat, maaelu | Teema: Eesti, Lääne-Virumaa, Laekvere vald, Tamsalu vald, Viru-Nigula vald | Kommenteerimine on suletud
Pühapäeval, 10. juunil 2012 algusega kell 12 toimub Viru-Nigula rahvamajas perepäev, kus lõpetatakse lasteringide hooaeg, tunnustatakse Viru-Nigula Hariduse Seltsi poolt korraldatud raamatukonkursi võitjaid. Külaline Sulev Oll tutvustab oma Siili aabitsat ja värsket loomingut.
9. juuni 2012 | Sildid: kirjandus, perepäev, teemapäev | Teema: Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald | Kommenteerimine on suletud
26. mail toimus Rutjal järjekorras neljas Gustav Lokotari nimeline mälestusvõistlus laskmises, mis korraldati Viru-Nigula vallapäevade raames kodukandi suurmehe auks. Samanimelisi võistlusi on veel Alutaguse malevas (Lüganuse kompanii võistlus) ja üle-eestiline Viru malevas.
Relvadena võis kasutada AK 4 ja G 3. Võistluslaske tuli teha 3×10: lamades, püsti ja põlvelt. Võistlusele väljakutsujaks oli Kaitseliidu Viru-Nigula rühm eesotsas nooremleitnant Jaak Lepikuga. Tegevus laskeväljal toimus aga Viru maleva nooreminstruktori vanemveebli Alger Nurga taktikepi all.
Kohale oli tulnud kuus võistkonda: Kaitseliidu Viru-Nigula rühm, Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskond, Viru-Nigula Spordiklubi, Viru-Nigula jahtkond, Kaitseliidu Alutaguse maleva Kalvi rühm ja motoklubi Maholm – kokku 23 laskurit.
Selgitati välja kolm individuaalselt parimat laskurit, kelleks osutusid Guido Reimer – I koht, Jaak Lepik – II koht ja Raul Järvi – III koht. Parimad võistkonnad võistlejate tulemuste kogusummas jagunesid järgmiselt: I koht – Viru-Nigula jahtkond, II koht – KL Viru-Nigula rühm ja III koht – KL Alutaguse maleva Kalvi rühm. Parimaks naislaskuriks tuli Anu Laidinen. Jätka lugemist »
29. mai 2012 | Sildid: laskmine, võistlus | Teema: Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald | Kommenteerimine on suletud
Homme on Lääne- Virumaal Mahu rannas V pilliroofestival, kus saab töötubades õppida meisterdama pilliroost matte, pille, kaunistusi, riideid ja muud põnevat.
Tänavu on festivali raames esimest korda võimalik vaadata, kuidas ehitatakse pilliroost paati. Paadiehitus algab juba hommikul kell 10. Tegijateks on külalised Tartust, kes soovivad luua Peipsi järve äärde omapärase Roomaa.
Toimub ka pilliroost paatide võistlus – mõõtu võtavad kohapeal valmiv sõiduriist ja paat, mis kohalike kätetööna tehti eelmisel aastal.
Pühapäeval, 12. juunil kutsub Viru koda kõiki kodalasi ning sõpru Virumaale Mahu kihelkonna Samma tammealusele hiiepüha pidama.
Kell 12 – palvus vana tamme juures. Kes soovib, saab pärast palvust siduda puule oma paela, aga seda võib teha ka muul ajal. Palvusele tuleb võtta nii palju sööki ja jooki, et see jaksatakse sealsamas ära tarvitada.
Kell 13.30 – munaveeretusmäng kõikidele huvilistele. Kiikumine - nagu soovi on. Jutuajamine, söömine ja niisama mõnus olemine.
Mõned juhised enne teeleasumist. Pühapäeval enne teeleminekut istuge veidi või süüdake küünal ning mõelge häid mõtteid ning soove selleks päevaks. Looge rõõmus meel ning mõnus olemine.
Hiide minnakse ja seal ollakse puhtas ja heledas rõivas, kainena ning heatahtlikuna kõige elava suhtes.
Toit. Hiide kaasa võetud toit ja jook peaksid olema kodus valmistatud. See toit ja jook, mis viiakse palvusel vana tamme alla, peab olema värske ning avamata. Näiteks peab sinna viidav pirukas olema terve ning sealt ei tohi olla keegi enne söönud.
Laul ja mäng. Oodatud on regilaulu ning eriti kiigelaulude eestlauljad. Samuti on teretulnud kandle- ja torupillimängijad.
9. juuni 2011 | Sildid: hiiepüha, hiis, suvisted | Teema: Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald | Kommenteerimine on suletud
Selja seltsimaja rekonstrueerimise I ja II järk on lõppenud, need hõlmasid seinte ja katuse rekonstrueerimist, avatäiteid ja siseviimistlust. Jäänud on veel III etapp, mis peaks lahendama vee-ja kanalisatsiooniprobleemid ning tooma majja mööbli ja sisustuse.
Esimene õppepäev peeti seltsimajas 30. novembril, kus Viru-Nigula Hariduse Seltsi üleskutsel toimus ajaloolise pildimaterjali vaatamine ja jutukeste kogumine koduloo raamatu koostamiseks. Kuigi ilm polnud sellel päeval kõige ilusam, tuli kokku 21 ajaloohuvilist.
Siit tuleb ka seltsi järgmine palve – kõikidel, kes ei saanud sel päeval kohale tulla, aga tahaksid osaleda oma mälestuste kirjapanemisel ning näidata oma fotosid, oodatakse oma lugudega seltsimajja. Ühendust võib võtta ka Annega, tel 5565 1151.
Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž, mis kujutab Kristuse taevaminekut, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Viru-Nigula kiriku sisustus hävis sõja ajal, ent pühakoja ennesõja-aegsel altarimaalil oli kujutatud sama teema. Möödunud sajandi viiekümnendail aastail sisustati kirik uuesti.
Altarivitraaži idee pärineb 1970. aastatest, kui kogudust teenis praegune luterikiriku peapiiskop Andres Põder.
„Altariaken — ta vajab täitsa konkreetset teemat. Õlimaal, mis kunagi oli siin, kujutaski Kristust enam-vähem samamoodi. Idee oligi teha repliik vanast altarist, mis ei ole säilinud, aga akna sees. Seal oli tahvelmaal, nüüd on vitraaž,” rääkis Andrei Lobanov.
|
OSCAR-2019
|
||
Hüvasti, viksid ja viisakad, avarad ja mugavad lennujaamad! Järgnevate päevade jooksul peab õppima vähemaga leppima.
Hüvasti harjumuspärane oskus pelgalt visuaalsel vaatlusel rahvust määrata (jah, ma tean, Euroopas on segased ajad ja ega enam sealgi see nii lihtne ole, aga ikkagi...). Siin on selline nahavärvide pillerkaar, et sise- ja välisturistil esimese hooga vahet ei tee.
Hüvasti inglise keel! Kuigi sa oled eelnevalt korduvalt lugenud, et inglise keelega pole siin midagi peale hakata, siis ei jõua see kuidagi kohale. Alates esimesest lennujaamatöötajast nii see siiski on. Eks elus on ju ikka ette tulnud, et peab mingis situatsioonis kehakeelega hakkama saama, kuid tavaliselt on need üksikjuhtumid. Nüüdsest on see reegel.
Algab tuttav kemplemine taksojuhtidega - see saab pidevalt korduvaks komejandiks. Kõik toimub parajalt kiiresti, nii et mõni hetk hiljem on meie seltskond jagunenud kahte taksosse ja algab kihutamine Copacabana poole. On mingi ähmane aimdus, et meie taksojuht siiski aadressi teab, kuhu minna (olgu öeldud, et erinevalt temast meie ei tea:)) Ma ei tea, kust me võtsime, et mõlemad taksod lähestikku sõidavad... Rios? Brasiillased? Õhtupimeduses? Mitmerealisel teel, kus on sadade kaupa tibukollaseid taksosid, kõigil tumedad klaasid?
Sillal, kõige mõnusama kiiruse peal käib kõmakas ja puruneb rehv. Esmalt kerkib peanupu kohale vilkuv punane tuluke ja megasuur küsimärk - kokkumäng? Teisalt oleks säärane sild väga ebamõistlik taoliseks tembuks. Ja no rehv on puru ka. Peatuda eriti kuskil ei ole, ümberringi käib meeletu kihutamine ja nii me tiksume vaikselt edasi, mööduvad taksod märku andmas, et meil jama on (nagu me ise ei teaks). Sõidupealt ja avatud (kaasreisija!) küljeakna kaudu käib taksojuhil innukas uue ja korras takso sebimine. Väga hõlbus! Igasugune telefoneerimine ja/või normaalne peatumine ja rahvusvahelises viipekeeles tunnustatud vaba takso leidmise skeem on ilmselgelt üle hinnatud :))))
Kuskil kitsas vabas taskus saame viimaks peatuda ja uue takso peale kobida. Kuna me oleme ilmselgelt alles esimest pooltundi Lõuna-Ameerikas, siis me üritame suurest ettevaatusest väljuda autost üldse ainult ühelt küljelt. Vähe sellest, selles hullumeelses kaoses tuleb ka nelja inimese kolme nädala pagas välja sikutada ja uuesti järgmisesse masinasse litsuda.
Uhh, kergendus! Liigume. Uue takso tüüp on ninatuntavalt puhtuse- ja kemikaalifriik, aga pole viga. Võõra maa lõhnad on nagunii alati üks teema, millega rinda pista (ma kujutan ette, et igasuguste eksootiliste elukate jaoks on Eestimaal ka rikkalik haisubukett, kuigi meie seda seisukohta ei jaga - kujutame ette, et männilõhn on võrratu ja adruaroom jumalik ja värske sõnnik puhas nauding).
Oot, aga kuhu ma jäingi nüüd... Just, et kui eelmisel taksojuhil võis olla ähmane aimdus sihtpunktist, siis kuidas on lood uue juhiga? Vahemärkusena olgu öeldud, et kuna reisis rohkem kui üks inimene ja plaan nägi ette ümberpaiknemisigi omajagu, siis olid ülesanded jaotatud ja paratamatult kõik osalised ei omanud kogu faktilist infot...
Otseloomulikult leiduvad seesugustele jamadele väljapääsud ja need on - üllatus-üllatus! - seotud virtuaalse sotsiaalmeediakanalitega, milledest mõned ka ilma wifita siiski vanu sõnumeid vaadata lasevad. Brasiilias nagu mitmel pool mujalgi on ikka tark nimesid ja aadresse kirjasõnas kasutada. Esmapilgul ei tundu portugali keel küll mingi hiina keel olevat, aga mõned väikesed häälduseerinevused võivad paksu segadust põhjustada. Nojah, nagu näiteks see "R", mis neil "h"-ks tahab häälduda... Mõelge siis inimese nimele, mis kirjutatakse Ruy, aga hääldatakse...
Näha on, et ma takerdusin nüüd detailidesse... Luban, et taksojuhtidele ma enam erilist veebiruumi ei raiska, arvestades, et nendega ühist keelt raske ka leida on (väljaarvatud juhul, kui nad laulumaiad juhtuvad olema).
Lühidalt olgu öeldud, et Rio oli stardipakuks ja sisseelamiseks, suurlinn on suurlinn ja erilisi ootusi mina sellele ei pannud. Muidugi need kaks must be kohta:
1) Kristuse kuju Corcovado mäetipus. Ennekõike imeliste vaadete pärast (tegelikult on veel kohti, kust võib suurepärast vaadet nautida - tasub silmas pidada ka Kahe Venna Mäge, mille portugalikeelne nimi on... mis iganes:) ), ent eks see 39,6 m kõrge kuju ole ikka ise ka pisukest visiteerimist väärt, eks ju? Alates 2007. aastast on see Kristuse Lunastaja kuju suisa seitsme uue maailmaime hulgas.
Meil läks temaga hästi - Kristus nimelt kipub alailma pilves olema ja sellisel juhul on keeruline varvastest kõrgemale näha (olgu, ma liialdan veidi, kuid pea on tal küll sageli pilvedes).
Minusugused moblaga plõksijad on tegelikult siin madalam rass, tegijad on ikka need vennad, kes selili maha viskuvad, et Kristus täies suuruses kaadrisse püüda. Selle pealtnäha laheda pikutamise varjupool peitub aga nende kiviplaatide temperatuuris... See siin on igatahes üks vapper väike tüdruk, kes ilmselt sepa tütar on :)
2) Suhkrupeamägi (Pão de Açúcar) on tähelepanuväärne oma erilise kuju poolest, kõrgust on kuulsal tegelasel 396 m. Õnneks ei pea sinna otsa jõudmiseks eriti võimlema (sport on saatanast, mäletate?), vaid köisraudtee viib kui võluväel üles.
Kogemata juhtus sedasi, et päikeseloojanguks me sinna ei jõudnudki. Hiljem osutus see aga rasvaseks boonuseks, ma ütleksin. Kui Corcovado mäelt sai juba päevavalges linna imetletud, siis vastukaaluks kulusid öised vaated samuti ära. Ja ma kahtlustan, et see nn ebapopulaarne külastusaeg säästis meid ka suurematest rahvamassidest. Kui meie mäele liikusime, siis nood kulgesid juba vastassuunas.
Mäe otsas on olemas arvestatav kohvik (arvestus käib minu mõõdupuu kohaselt caipirinhade järgi), õhtusel ajal jagub istekohti, lennukite kurvikat maandumist enda jalge ees õhtupimeduses jälgida on väga eriline... Ma ei tea, kas see on sagedane nähe või mitte, kuid sel õhtul pakkusid silmailu veel ka Riost erinevates ilmakaartes sähvivad piksenooled. Nii et, õhtuselt mahe õhk, külm caipirinha, äikesemäng ja linnasiluett - sellest enamast on keeruline küsidagi, saamisest rääkimata :)
Tundub, et sama palju kui seatakse sihiks külastada Kristuse kuju ja Suhkrupeamäge on ka neid, kes õhkavad Ipanema ja Copacabana randade poole. Minul jäi nende paikade fluidum tabamata... Linnarannad nagu linnarannad ikka, hommikul veel kannatab seal seerida, muul ajal mitte - ülerahvastatud ja tüütud müügimehed, palav ka.
Olen endiselt seisukohal, et nende randade parimaks osaks oli, on ja jääb hoopis laul Ipanema tüdrukust.
Potilillenduse huvi kaob viimseni - kõik need taimekesed, mille iga sentimeetrikese pärast käib meie mail kirglik võitlus ja metsik väetamine, kasvavad siin nagu umbrohi. Kümme korda suuremana veel pealekauba. Ajab küll vihale, ma ütlen :)
vinho de casa - majavein (sellele, küll olulisele, kuid siiski mitte piisavalt nüansirikkale väljendile järgnevad kiiresti kolm järgmist:
Ja muidugi caixa - kassa, Brasiilia elu a ja o. Kassasid nemad jumaldavad ja iga vähegi väärikas ja lugupeetud asutus ja ettevõte peab endale kindlasti tekitama eraldi kassa, suure sildiga ja eraldi kassiiriga.
Tagasitulek on alati raske ja vanade märkmete läbi lappamine veelgi keerulisem...see on niivõrd eilne päev, et ei taha meenutadagi. Ometi, kuskilt peab alustama.
Vaatasin vanu sissekandeid siin ja leidsin end kümme päeva varem kurtmas asjade vähese pakkimise üle. Ütleme siis nii, et kolm päeva enne oli päeviku järgi sama seis. Olemas olid seljakott, vestmik ja märkmik (austuseks Taanile Tigerist, kaheeurine).
Ma sain teada, mida tähendab pikk lend... see ongi... pikk lend. Ilma naljata. Eelnevaid kirjalikke kohustusi täites kulus kogu me eelnev õhtu, reisi alguse tähistamiseks mõeldud ja toodud joogid ununesid autosse ja keskööl polnud enam tuju neid tuuagi. Mõne tunni pärast ootas ülivarajane äratus ja sinna need joogid siis jäigi - ootama märtsikuu lõppu, mis oli mägede taga :)
06:50 tõusis Amsterdami poole õhku imepisike lennuk, no päris pisike, nagu kuhugi Eesti sohu lendaks. Isegi osa käsipagasiks mõeldud kraamiks sildistati ja võeti ära. Herr Armin võis muidugi täies tükis oma kohvriga lennukisse minna ja helepruuni kohvri hellalt eraldi istmele asetada. Ei imestaks, kui kohvrile lausa eraldi tomatimahla pakuti.
10:50 Rio poole teele. Sootuks teine tera. Lennuk on suur ja mõnus, stjuuardid tõeline geiunelm. Sööki on palju ja head, veini veelgi enam. Ikkagi venivad esimesed tunnid kui kaamelitatt. Aknast ei paista enam midagi, no ookean jah, aga see ei lähe arvesse. Sorin raamatus ja ristsõnades ja räägin, mida rääkida on, aga otsa saab. Kõik saab otsa. Mõtteid vähemasti jagub, palju ja erilisi. Üles ei viitsi muidugi miskit kirjutada. Kõik kaob halli hämarusse.
Avastus, et puutetundlikud ekraanid toimivad laitmatult, on kuldaväärt. Kõrval loeb keegi portugalikeelset raamatut Al-Qaedast - normaalne! Jõuan Tetrises lennuki TOP10-sse, nimeks võtan Uhhuu. Vaimuvaene, ma tean, aga ei teadnud ju kõrget skoori ette...
Käis hirmus ilusas majas. Ma ütlen teile - jätke meelde šiffer Leluselja. Me veel kuuleme ja näeme sellest paigast ja majast.
Sedapuhku siis Mikita. Rääkis muidujuttu, samas stiilis nagu raamatuteski, nii mõnigi mõte tuli tuttav. Mõni mitte nii väga, aga eks või vana pea ka unustada osad loetud mõttekillud. Küllap ta oleks enamgi rääkinud, ent kuna selgus, et kuulajate hulgas on lugeja, kel kõik kaante vahele saanud faktid ja väited peas, siis ehmatas kirjamees vist isegi veidi ära ja läks vaid kindlate väidete peale välja. No et muidu juhtub veel see koletu lugu, et väidab üht ja siis selgub, et raamatus oli teisiti. Eks see selle kirjutamise juures ohtlik asi olegi, et inimesel ikka mõned vaated või uskumised ajapikku muutuvad, kuid kui need juba kivisse raiutud, siis võitled elu lõpuni nende varasemate lausungitega.
|
OSCAR-2019
|
||
Otepää, Sangaste, Puka ja Palupera ühine häälekandja Otepää Teataja esimene number ilmus 18. märtsil 1932. aastal. Leht trükiti toonases Otepää trükikojas „Pallas“. Pärast sõja-aastaid oli lehe väljaandmises pikk paus, kuni 1989. aastani, mil Otepää Teataja elas üle taassünni.
Otepää Teataja toimetaja Arvo Saal ütles, et esimesel aastal trükiti 39 lehenumbrit mahuga 4-8 lehekülge, 1933. aastal anti välja 51 eksemplari ja lehe tiraaž tõusis 1000ne eksemplarini. 1935. aastal oli leht Otepää, Kambja, Rõngu, Sangaste ja Urvaste ümbruskonna häälekandja. Esimene toimetaja oli August Tooming. Seejärel toimetas lehte Arvo Orn, kuu aega pärast uue võimu tulekut oli 1940. aastal väljaandjaks ja toimetajaks Vello Pekomäe, sõja ajal toimetas lehte Aleksander Tiitsmaa. Otepää Teataja jõudis ilma suuremate vaheaegadeta lugejani aastatel 1932-1940. Pärast aastast vaheaega 1941 alustas leht jälle ilmumist, kahjuks pärast sõda lõpetas leht ilmumise.
Aastail 1989-1996 oli Otepää teataja toimetajaks Aili Miks, kes oli innuga lehe taassünni juures, tehes tööd oma vahenditega ja sageli öötundide arvelt.
1997. aastal tehti mitmeid uuendusi – lugejad said Otepää Teatajat lugeda nüüd juba kaasaegses ajalehemõõdus. Suurenes ka lehe piirkond, lisaks Otepääle ja Paluperale (?) liitus lehega ka Puka vald. 2006. aastast liitus Otepää Teatajaga Sangaste vald ning sellest aastast alates hakkas Otepää Teataja ilmuma kaks korda kuus.
2007. aastal ilmus Aili Miksi sulest Otepää Teataja 75. aastapäevale pühendatud raamatuke „Elust ja inimestest ajalehe peeglis. Otepää Teataja 75“. Raamat annab hea ülevaate lehe ajaloost ja lehe tegijatest.
Tänasel päeval teeb lehte MTÜ Meediagrupp Süd-est, lehe tiraaž on 4200 eksemplari. Otepää Teataja toimetaja on Arvo Saal, keeletoimetaja Aili Miks.
16. märts 2012 | Sildid: Otepää Teataja, sünnipäev | Teema: Kambja vald, Otepää vald, Palupera vald, Puka vald, Rõngu vald, Sangaste vald, Tartumaa, Urvaste vald, Valgamaa, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Täna on mitmetel Otepää-Kääriku-Puka-Palupera-Elva piirkonna teedel ajutine liikluse sulgemine alates kella 6st hommikul kuni kella 18ni seoses Tartu Suusamaratoniga. Täpsem info teede sulgemisest on Maanteeameti kodulehel www.mnt.ee.
Otepää, Puka, Palupera ja Sangaste vald on alustanud koostööd Otepää koostööpiirkonna loomiseks. Selle eesmärgiks on nelja valla halduskoostöö tegemine ühisteenuste loomisel ja ühisametite kohtade loomine.
OÜ-l Geomedia on valminud koostööpiirkondade analüüs, mida tutvustatakse avalikel koosolekutel. Selle käigus selgitataksegi kohad, kus vallad saavad teenuseid ühiselt osutada ja kuidas see peaks käima. Juba täna ilmub nelja valla koostööna Otepää Teataja.
Avalikud koosolekud teema selgitamiseks on toimunud Palupera, Puka ja Sangaste vallas, 16. jaanuaril ootab see ees Otepääd. Märtsiks peab plaanidekohaselt olema selge, kuhu koos liigutakse.
Reedel toimus Tallinnas, Hopneri majas muinsuskaitse 18. aastapäeva puhul tänuüritus. Tänati kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi, kogudusi, omanikke ning üksikisikuid panuse eest säilitada, arendada, restaureerida ja tutvustada muinsuskaitsealasid ja kultuurimälestisi alates kirikutest, mõisahoonetest, linnusepaikadest ja kalmistutest ning tunnustada kodanikuühenduste poolset tänuväärset tegevust kodukandis. Sajakonna projekti seast valis ekspertkomisjon välja 43.
Välja anti kaks 300 € suurust rahalist preemiat, mille said Õnne Paimre Kuigatsi mõisa sõiduhobuste talli taastamise, restaureerimise ja hooldamise eest ning Jarkko Kalevi Arhilahti Ervita mõisa peahoone, möldrimaja ja tuuleveski tulemusliku restaureerimise eest.
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu rääkis teemal „Kes on kaotajate ringis, kui kultuuripärandiks olev objekt hävib”. Kõlama jäi, et kaotajaks ei ole mitte ainult ajaloolisse muinsusobjekti hoolimatult suhtuv omanik ja Eesti kultuur.
Muinsuskaitseamet tunnustas sel aastal ka kultuuripärandi tutvustamisele kaasa aidanud kirjanik Mats Traati ja Ugala teatrit. Etendus „Läbi klaasi” kajastas mitmesaja-aastase ajalooga Meleski klaasivabriku ja Rõika peeglivabriku tegevust.
17. oktoober 2011 | Sildid: muinuskaitse, preemiad, tänuüritus | Teema: Eesti, Harjumaa, Järvamaa, Koeru vald, Kuigatsi küla, Puka vald, Tallinn, Valgamaa | Kommenteerimine on suletud
Ameerika saatkonna toetuse abil paigaldati Puka vana koolimajale uus katus. Täna, 1. juunil toimub Puka kooli ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse renoveerimisprojekti pidulik lõpetamine.
Üritusel osalevad USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna ning Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise esindajad, kes organiseerisid tööde teostamist ning finantseerimist. Töid teostas AS Merko Tartu ning projekti kogumaksumus oli 501 909 USA dollarit.
Saatkonna rahastamisel ehitati Puka vana koolimajale uus kivikatus, asendati mädanenud katusekonstruktsioonid uutega ning soojustati pööning. Samuti paigaldati uus vihmaveesüsteem.
Puka vana koolihoone on ehitatud 1937. aastal. Hoone on kahekorruseline ning kõrge kelpkatusega. Vana koolihoone on muinsuskaitse all. Hoone on kasutusel koolimajana juba aastast 1937. Lisaks Puka keskkoolile tegutseb hoones Valga maakonna ainuke kunstikool. Puka keskkoolis õpib 138 õpilast ja töötab 22 õpetajat.
Lisateavet USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna humanitaarabi programmide kohta leiab aadressilt: http://estonia.usembassy.gov/odc.html#human
Laupäeval, 21. mail tähistatakse Puka valla päeva. Toimuvad kevadlaat, näitus, õpitoad, mängud, puhkeõhtu ja veel palju põnevat.
kella 9 – 14 käsitöönäitus Puka aiandus- ja mesindusseltsi majas Kesk 15 (võimalik vahetada ka lilletaimi ja -püsikuid);
17. mai 2011 | Sildid: kevadlaat, õpikojad, valla päev, võistlused | Teema: Puka alevik, Puka vald, Valgamaa | Kommenteerimine on suletud
Teisel võistluspäeval toimuvad täiskasvanute võistlused Kalmetul ja Vana-Võidus, siis on aladeks suusatamine, teatesuusatamine, võrkpall, male, lauatennis, reesõit, vallajuhtide mitmevõistlus ja autode lumerajasõit.
Täna, 19. detsembril viib Tallinnast Balti jaamast kell 8. 42 teekonda alustav Eesti Raudtee jõulurong jõulurõõmu Tartu- ja Valgamaa inimestele.
Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase teatel sõidutab jõulurong Eesti Raudtee töötajaid ja nende pereliikmeid, kes astuvad astuvad üles jõuluteemalistes rollides, et viia jõulurõõmu ja meeleolu Eestimaa eri paikadesse.
Jõulurongile vastu tulnud inimesi tervitab Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, esinevad Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor, rahvale toob jõulurõõmu jõuluvana ja publiku hulgas sagivad päkapikud jagavad komme.
19. detsembril sõidab Tartust Valka Eesti Raudtee jõulurong, millega reisivad jõuluvana ja terve vagunitäis päkapikke. Rong peatub kell 11.54 Nõos, 12.31 Elvas, 13.09 Paluperas, 13.45 Pukal, 14.32 Sangastes ja 15.08 Valgas. Peatustes soovitakse rahvale häid pühi ja jagatakse maiustusi. Esinevad Eesti Raudtee segakoor ja orkester.
Saab uudistada haruldasi vana-tori hobuseid ja kuulda nende saatusest ning tulevikust, tutvuda ühingu tegevusega ja nautida jõululaada melu.
Vana-Tori Hobuse Ühing tahab säilitada sellise välimiku ja iseloomuga hobust, keda näeme vankri ees vanadel koltunud fotodel. See suurepärase iseloomuga, rahumeelne ja võimsa välimikuga hobune on osa meie kultuuripärandist.
Vana-Tori Hobuse Ühingul on juba peaaegu sada liiget, kes vanatüübilise tori hobuse tuleviku pärast muret tunnevad. Kõik ühingu liikmed ei ole vana-tori hobuse omanikud, aga neil on ühine eesmärk: säilitada vana-tori hobune!
Neljapäeval, 2. detsembril algusega kell 12 toimub Erametsaühingu Eesti Metsaomanikud õppepäev teemal “Jahipidamine metsas uluki pilgu läbi”.
Õppepäev toimub Valgamaal Puka vallas Soontaga külas Greete motellis. Loengu peab ja diskussiooni juhib jahipraktik Aare Jaama. Üritus on tasuta.
Kella 10–11 võetakse vastu puhtaid ja terveid riideesemeid, jalanõusid ja mänguasju. Samas on võimalik saada endale tasuta vajalikke esemeid.
Eestikeelne vaba veebientsüklopeedia Vikipeedia sai eile kaheksa-aastaseks, vikipedistid tähistasid seda läinud nädalavahetusel Valgamaal Puka vallas Kuigatsi külas peetud suvepäevadel, teatas ERR.
Kuigatsi küla lähedal oli ajalooliselt Viki küla, mille territoorium kuulub nüüd Kuigatsi alla. Alles on Viki talu, üritus toimus aga Kuigatsi raamatukogus.
Vikipeedia enda andmetel sai eestikeelne versioon alguse 24. augustil 2002 ja selles on praegu 77 529 lehekülge, mida võib pidada artikliteks.
„Seda [Vikipeediat] iseloomustab väga stabiilne kasv, väike tegijate ring ning üsna kõrge artiklite hulk võrrelduna eesti keele kõnelejate arvuga. Näiteks 2010. aasta augusti seisuga on artiklite arv lätikeelses Vikipeedias 2,6 korda väiksem ja leedukeelses Vikipeedias ainult poolteist korda suurem,” on veebientsüklopeedias kirjas.
|
OSCAR-2019
|
||
Nakatuda, selline ebameeldiv haigus nagu psoriaas võib igaüks. See haigus ei ole surmav, kuid võib pakkuda palju probleeme. Võidelda temaga saab kohaldada erinevaid salvid: seene, põletikuvastased, hormonaalsed.
Psoriaas on haigus, mis kujutab endast integreeritud meeskond mitmeid nahahaigusi, millel samad sümptomid ja ilmingud. Haiguse põhjuseks on seen, penetrative nahale keskkond.
Enne, kui hakkate kasutama mingit ravimit arst uurib täpse diagnoosi ja määrab, millist tüüpi koorimis. Kasutades salvid ei ole ette nähtud, võib põhjustada haiguse ägenemist ning oluliselt halvendada patsiendi seisund.
Sild jagavad tüübid sõltuvalt haigusetekitaja, mindfulness, nakkavus liiki probleeme. Tegurid haigused on samuti erinevad:
Roosa. See nakkuslikult-allergiline haigus, avaldub nahal ümar pinnatud laigud roosat värvi. Tegur, mis mõjutab tema välimus on madal immuunsus või viiruslik nakkus.
Zoster. On märke sarnane laste tuulerõugeid. Neil on kõige sagedamini kannatavad inimesed toibunud tuulerõugeid, kelle organism ei ole veel on teeninud immuunsus on haigus. Nakatuda on võimalik läbi kontakti haige inimesega.
Pearly. Avaldub esineb inimese naha laigud on erinevat värvi. Haiguse põhjuseks on seen. Nakatumine toimub vahetu kontakti kaudu haige.
On. Kõigepealt mõjutab naha katta pea. Inimesel hakkavad laguneb ja juuksed langevad välja. Võib kulgeda ilma sümptomid ja vastupidi, võib põhjustada märkimisväärset põletikulise protsessi. Nakatuda on võimalik läbi kontakti haige inimesega või lemmiklooma.
Salvid koosneb ainete, vastupidi viirustele, mis põhjustavad haigusi. Kõige sagedamini kasutavad salvid vastu seen. Nende tulemuslikkus seisneb selles, et need takistavad põletikuline protsess, kõrvaldada lööve ja sügelus.
Neid kasutavad osad põhineb tõrva, väävlit või hormoone. Nad on erinevad, on põletikuvastane, anti parasiitne ja bakteritsiidne toime. Kui tekkis sügelus, kasutavad allergia ravimid.
Väävelhape salv on väga ebameeldiv lõhn, kuid seejuures on väga tõhus ravivad. Seda kasutatakse, kui lõikamine ära võetud. Ta võitleb põletikuline protsess, kuivatab, on bakteritsiidne toime. Kiirendab haavade paranemist, eemaldab küünte. Kahjustavad tema piirkondadele õhtul, enne magamaminekut. Ravikuur on kaks nädalat.
Klotrimasool. See võimaldab lühikese ajaga taastuda haigusest, tänu sellele, et ta hävitab seadmed kahjulikke mikroorganisme. Kasutatud ravis kaotaks tekitatud kahju seen. Enne kasutamist tuleb pesta nahka seebi ja veega, kuivatada, kanda õhuke ühtlane kiht. Seejärel salvi on vaja hõõruda naha lumikate ringikujuliste liigutustega. Kehtib alates 2 kuni 4 korda päevas, üle kuu.
Atsükloviir. Kaasaegne vahend, mis eemaldab kiiresti kolde haiguse tõttu punkti pealekandmist. Kanda tuleb kahjustatud piirkonda iga 4 tunni järel. Ravi kestus sõltub sellest, mil määral kahjustusi, kuid keskmiselt kaks nädalat.
Triacort. Hormoonid abinõu alates roosa koorimis. Kiiresti leevendab sügelust ja vastik tunne on naha katab haige. Salvi kantakse õhukese ühtlase kihina kahjustatud kohad kolm korda päevas. Kui taimelava orgaanilise iseloomuga, siis salvi tuleb määrida all meditsiinilise sidemega. Ravi kestab kogu nädala, kui raske minekut kahjustused, teraapiat läbi kolme nädala jooksul.
Celestoderm. Kasutatakse ravis katusesindlid koorimis. See on ka hormoonne vahend, mis põhineb beetametasoon. See leevendab põletik, sügelus, valu, turse. Kanda nahale ühtlase kihina kahjustatud kohti, kaks, kuus päeva.
Ravivad nahahaigusi ja kaotaks lastel kasutatakse salvid, mis põhineb taimede looduslikke komponente. Väga sageli kasutatakse järgmisi ravimeid:
Väävli-tõrva, väävelhape või väävli-salitsüülhapet. Need takistavad põletik, sügelus. Praktiliselt ei ole vastunäidustusi ja kõrvaltoimeid. Täiesti desinfitseerida ja kiiresti taastavad kahjustatud koe tali katmiseks.
Klotrimasool. Aitab, kui värvitud kujul koorimis. Ei imendu verre ja limaskestade membraanidele. Praktiliselt ei ole kõrvaltoimeid.
Naftifin, Lamisil. Ravi terav sild. Kohaldatakse võrdse kihina kahjustatud piirkonda kaks korda päevas kahe nädala vältel.
Sinaflan. Hormoonasendusravi salvi, mis võib kohaldada lastele üle kahe aasta. Ravi kestab üle kahe nädala.
Praktika näitab, et salvid alates kaotaks hästi kokku erinevate ravimitega (sh antibiootikumidega. Tuleb meeles pidada seda, individuaalne talumatus organismi ja vastunäidustused, mis on märgitud märke preparaadile.
On vaja mõista, et määrata õige ravi ja kirjutada selle salvi võib ainult spetsialist, arst-dermatoloog. Peamine oht, ise ravi seisneb selles, et sümptomid on eri liiki kaotaks väga sarnased, nii et nende kasutamisel ei ole õige, saab süvendada põletikulise protsessi. Kui varajases staadiumis haigus ja asjatundlikult määratud ravi, vabaneda eemaldamine ei ole raske.
Kui kasutate salvid on oluline meeles pidada, et nagu iga abinõu, ta on mitmeid vastunäidustusi kasutamiseks:
Kasutamisel võivad tekkida ebameeldivad kõrvaltoimed, mis võivad olla põhjustatud üledoosi või mitte nõuetekohase kohaldamise.
Salvi on vaja hoida, kui t-20°c juures kuivas kohas, laste käeulatusest. Rikkumisel ladustamise tingimused salvi võib kaotada oma ravi kvaliteeti.
Kui ostate vahendid apteegis tuleb vaadata säilimisaega. Ta on märgitud karbil segu. Tavaliselt säilivusaeg on kaks aastat alates valmistamise kuupäevast. Lõpetamisel säilivusaeg kasutada ravimit ei saa.
|
OSCAR-2019
|
||
Üle pika aja üks tõeliselt võrratu raamat, just selline, mida hingele tarvis. Pealkirjast ja esikaanest ei maksa end eksitada lasta - ei ole see mingi seitsmekümnendate retrokas ega ka mitte kriminull - kuigi ma ise esiotsa just nii arvasin ning käsi tõrkus raamatut võtmast.
See on absoluutselt tänapäevane lugu elust ühes Soome pansionaadis, kus kepsakad 90+ vanuses tüdrukud ja poisid (poisse loomulikult märksa kasinamalt kui tüdrukuid) hoogsalt oma igapäevaseid asju ajavad. Siin on naeru ja nukrust, rohkem ikka seda esimest. Ühelt poolt paneb see mõtlema elusügisele ja sellele kui vääriti meie sageli nende asjadest aru saame. Teisalt on siin aga külluses krõbedat huumorit, mis diivaninurgas mõnusalt itsitama paneb. Ühe hea filmi saaks selle materjali põhjal aga igatahes.
Ja nende kirg erinevate trammiliinide vastu paneb koguni lugejal pea ringi käima :) Või teise tegelase sügav kiindumus erinevate Helsingi linnapilti kaunistanud või rikkunud arhitektide loomingu vastu. See omakorda tekitab soovi kõik mainitud hooned üle guugeldada :) Seega äärmiselt mitmetahuline ja mõnus raamat.
Ei midagi erakordset, kuid kergeks suvelugemiseks sobilik. Mina loen Mayle´i ilmselt peaasjalikult ikka Prantsusmaa pärast. Toidu ja veini ja sõnadega maalitud maastike pärast. Tõsi, need viimased kolm komponenti olid minu jaoks meelepärasemad tema Provence´i raamatutes - tema ilukirjanduslikud fiktsioonid on liialt kunstlikud ja kommertsliku ülesehitusega. "Veiniröövis" võis sellega veel leppida, kuid siin hakkas see väsitama. Ilmselge keskendumine brändidele ja naeruväärsete snoobide detailsele kirjeldamisele on lõppeks ka väga piinarikas.
Üks üllatavalt hea leid Moodsa aja sarjas. Mitme põlvkonna lugu, mis on kirja pandud napilt ja tabavalt, ent mõjub seda veenvamalt. Ehk siis näide sellest, kui palju saab öeldud vähesega. Vaheldusrikas mäng eri liinide vaatekohtadega on lugejale puhas nauding.
Samuti mõned head tõlkeleiud, mida ma paraku õigel hetkel muidugi välja ei kirjutanud - minu viga. Tõlkinud oli vist Jan Kaus. Kaus tõlkijana passib mulle, olen sellele varemgi mõelnud. Õigupoolest passib enamgi kui kirjanikuna.
"Maria arust oli elu ehitis, just nagu suur maja, kus on palju kambreid ja võõrastetubasid ning igas toas mitu ust. Igaüks valib ise oma uksed ning kõnnib läbi köökide ja verandade ning satub vaheruumides uutele ustele, ning ükski neist pole õige ega vale, sest tegu on vaid ustega. Mõnikord võib inimene avastada, et on sattunud majas hoopis teise kohta, kui ta algselt oli mõelnud minna. Siin ta on, olles avanud ja sulgenud oma uksi, kõndinud läbi ämmaemandakooli toast, apteekrihärra toast ja toimetulemise toast. Ja nüüd märkab ta, et on kogemata kaasa toonud oma tütretütre, kes ei mõista, millisesse tuppa ta on jõudnud ning kes pulmakellade all ilusti küsib, et mille jaoks neid mehi maailmas vaja läheb."
Põhjamaade romaani sarja vahel satuvad sisse raamatud, mis nagu hästi ei kõneta, jäävad kuhugi kahe maailma vahele rippuma. See oli just seesugune. Ehk oli häirivaks liialt triviaalne lugu, kus kaootiliselt sisse torgatud filosoofilised mõtisklused mõjusid võõrkehadena.
Selle kõige foonil oleks olnud huvitav rohkem süüvida tema ja tema tütre omavahelisesse läbisaamisse, ent see leidis puudutamist tavatult pinnapealselt. Teisalt, igaüks kirjutabki ju sellest, millest parasjagu tahab, lihtsalt tasakaalu mõttes oleks see hea olnud.
Aga mulle Skulskaja meeldib, hullult. Inimesena, või vähemasti selle inimesena, kellena ta end väljapoole paista laseb. Lõpuni mõistetamatu, teatava salapäraga. Naine.
Line Kroghi sissejuhatus, hea mitukümmend lehekülge pikk, oli põnev. Ent ilmselt liiga pikk, sest kuniks ma jõudsin Leonora Christina enda tekstini, oli ühelt stiililt teisele üleminek juba üsna vaevarikas.
Samas ajaloohuvilistele mõnus vahepala, kuigi ei tohi ka valvsust kaotada, sest faktitäpsusega on kohati lood sellised nagu ikka ilukirjanduse puhul. Hea üldpildi 17.saj aadli ja õukonna siseintriigidest annab ent siiski. Leonora Christina ise on Taani kuningas Christian IV ja Kirsten Munki järeltulija, mis põhimõtteliselt annab juba veidi segase stardipositsiooni ja kuna ta hiljem naitub piisavalt ambitsioonika ja osava intriigimeistri Corfitz Ulfeldtiga, siis õige seebiooper alles käima läheb. Kohati jääb muidugi selgusetuks, kas tegemist on imetabaselt nutika mehega või lihtsalt hulluga, küllap on tõde kusagil vahepeal.
See selleks. Ma tegelikult komistasin aga sellega seoses sootuks teiste dilemmade otsa. Esiteks pärsib e-luger võhivõõraste vahel tekkivat kommunikatsiooni. Ükskõik kui laginal selline lugeja ka ei naeraks või südantlõhestavalt ei nutaks, ma ei alustaks vist siiski temaga vestlust. Samas kui ma näen lisaks lugeja emotsioonile ka raamatut ennast ta käes ja võin kaane järgi mingeid seoseid luua, oleks suhtlus kergem tekkima.
Nojah, võib muidugi küsida, miks üldse on vaja, et mingi suhtlus tekiks, võime ju kõik ikka omaette edasi nohistada.
Teiseks kaob e-lugeriga ära reklaamimoment. Jällegi, kui ma näen paberraamatut ja lugeja reageeringut sellele, siis võiks mul tekkida endalgi huvi hiljem see raamat välja otsida.
Kolmandaks, aga see on nüüd puhtalt minu subjektiivne kiiks, meeldib mulle inimesi lugemiseelistuste järgi lahterdada :) Või kas just otseselt lahterdada, aga mingeid järeldusi teha. Ärge võtke minult seda rõõmu :)
Raamat, mille süžee mind õigupoolest sugugi ei paelu, ent mis on stiililt nii vaimukas ja tabav, et suisa nauding lugeda! Ma kahtlustan, et siin on kandev roll ka tõlkijal (tlk Auli Haabpiht). Siin on kröömike musta huumorit, rohkelt eneseirooniat ja muidu koomilisi situatsioone - kõik need on aga edasi antud nappide vahenditega ja liigsest sõnavahust puhtaks roogituna.
"Alandlikul meelel sisenesin palveruumi ja istusin lootoseasendis põrandale nagu teised, kuni ilmalik säärekramp sundis mind jalgu lahti harutama ja enda kõrvale välja sirutama nagu bajadeeril."
"Et pehmendada minu kokkupuudet reaalse maailmaga, oli Belfagor vooderdanud vatiga kõik mu meeled. Mitte miski ei paelunud mind, isegi mitte üleastumised. Ma ei joonud, ei tarvitanud narkootikume ega tõmmanud hašišit, maksimaalselt suitsetasin mõne sigareti tühja kõhuga. Mind ei võlunud ekstreemsed spordialad ja öine ülevalolemine: nägin rohkem koidikuid ärgates kui magama mines. Ma ei olnud ei vasakpoolne ega parempoolne, vaid liberaaldemokraat, mis kaheksateistkümneaastaselt tähendab, otsekui eelistaksid juua apelsinilimonaadi ja mitte Cuba Libret."
Selliseid väikseid mahlakaid detaile on kogu tekst mõnusalt täis pikitud ning suunurgad kisuvad nii mõnelgi korral iseenesest ülespoole.
Oo heldus, see oli midagi minu jaoks. Mina, kes ma Aasiast kaarega mööda käiks, võiksin suisa oma suhtumist muuta - vaat, mida teeb üks hea raamat ja hea kirjutaja.
Või oli üldse asi ikka kirjutajas? Kas ei võinud kandvam roll siin hoopiski autori elukaaslasel olla? Okei, ebaõnnestunud nali minu poolt. Tegelikult tunnen ma piiritut hingesugulust kõigiga, kes ei juhi ühtegi mootorsõidukit ja kelle ääretu antipaatia on suunatud ämblike vastu :) Ja kuna neid viimaseid painab iga teise reisiraamatu puhul ilmselt sama küsimus, mis mindki ("Oo, kõikvõimas Delfi oraakel, kas selle raamatu pildilisas poseerib mõni talumatult lopsaka karvkattega tarantel? Kas võin ma neid lehekülgi keerata südarit saamata?"), siis ma aitan teid, kallid kaasvõitlejad - siin EI ole võikaid ja sobimatuid fotosid.
Mis omakorda paneb mind ette kujutama selle paari pikki dialooge fotolisa koostamisel. Ei, tegelikult neid dialooge ei pruukinudki tekkida, sest normaalne mees, teades oma kalli kaasa vastumeelsusest, ei söandaks neid ülesvõtteid oma mälukaartidele tekitadagi. Veel vähem tõmmata näiteks ühiskasutuses olevasse arvutisse :)))
Hea idee ja lugu, aga veidi lihtsakoeliselt edasi antud, mis lõppeks röövib põnevuse ja suretab huvi.
Meie linna koledused (jah, meie imearmsas linnas on mõned seesugusedki olemas) saavad hansapäevadeks kiire ja kerge pettemundri üll.
No ja sama kummalisi lahendusi leidev nagu mu kodulinn olen ka ma ise - uus elu, mis on alanud pliidita, tipnes täna veekeetjas munade keetmisega :)
Uskumatu jamps! Ja ma ei suuda mõista, mis selle raamatu väidetavalt enneolematu populaarsuse taga on. Ma võiksin leppida, et tegemist on äärmiselt tüüpilise ülesehitusega armastusromaaniga, kuid isegi sellist elukat nnab kirjutada... põnevalt ja kaasahaaravalt. Siin käib aga üks lõputu paigal tammumine, kus on küll hulgaliselt sõnu ritta seatud ja keerad aina lehekülgi, ent mitte midagi ei sünni ja mitte kuhugi see lugu edasi ei arene.
Lisaks tüütud kordused, umbes sellised, mida võiksid vajada arengus tugevalt maha jäänud tüübid. Kui iga mõne lehekülje tagant korratakse, millist mõju Bradeni nägemine või hääle kuulmine raamatu peategelases tekitab (ja seda tehakse peamiselt kahe kirjelduse abil: tuline jutt, mis otse jalgevahesse suundub või südame puperdamine), siis ühel hetkel sa lugejana lihtsalt väsid sellest. Esimese saja viiekümne lehekülje jooksul igatahes midagi enamat juhtuma ei hakanud.
Ja, ma ei usu ise ka, et seda nüüd ütlen, aga varjundite-raamat oli tõesti kordades huvitavam kui see siin :)
|
OSCAR-2019
|
||
Lääne-Virumaa lahtised meistrivõistlused rulluisutamises korraldab MTÜ Rakvere Bont Rulluisuklubi sponsorite ning toetajate kaasabil.
Võistluse eesmärgiks on rulluisutamise propageerimine laste, asjaarmastajate ja võistlussportlaste seas.
Lääne-Virumaa lahtised meistrivõistlused toimuvad 12. mai 2018 algusega kell 12.30 Rakveres aadressil Ringtee 2 (Bauhofi juures).
12.30 avatakse võistluskeskus (stardinumbrite väljastamine ja kohapealne registreerimine). Kohapealne registreerimine lõppeb kell 13.30.
Kõik bussid, mis viivad võistlejaid stardipaikadesse, väljuvad Rakvere Bauhofi juurest. Kogenenumad ja kiiremad võivad ise stardipaika rulluisutada, kuid ei tohi rajal segada teisi nooremaid startijaid ja peavad andma neile teed.
Võistlustrass kulgeb mööda kergliiklusteed marsruudil Pajusti-Piira-Tõrma-Rakvere ja on ilma tagasipöördeta. Rajal on üks suurem tõus ja ohtlikke laskumisi ei ole. Rajal asub kolm riigimaantee ületamise kohta, mida reguleerivad liikluskorraldajad. Osavõtjad on kohustatud arvestama liikluskorraldajate märguandeid ja rajatähistusi. Nimetatud reegli rikkumise puhul on kohtunikel õigus võistleja diskvalifitseerida.
Distantside läbimiseks on lubatud kasutada ainult rulluiske! Igasuguste abivahendite, nt suusakepid, transpordivahendid, ka sihipärane füüsiline abi jt, kasutamine ei ole lubatud, vastasel korral võistleja diskvalifitseeritakse.
9 km distantsi soojendusalana kasutatakse Vinni Vallamaja ees asuvat kergliiklustee lõiku. Pikkus 200 m.
Osa saab võtta võistlusest juhul, kui isik on end registreerinud ning tasunud osavõtumaksu. Osavõtja osaleb võistlusel täielikult omal riisikol. Osavõtjatel on kohustuslik kanda kiivrit, selle puudumisel osavõtja diskvalifitseeritakse. Lisaks kiivrile on soovitav kanda randme-, põlve- ja küünarnukikaitsmeid.
9 km distantsil võivad osaleda kõik 2004 a. ja varem sündinud rulluisutajad, kes on piisavalt treenitud distantsi läbimiseks.
Erandkorras lubatakse 9 km distantsile osalema ka nooremaid osavõtjaid koos lapsevanemaga ja vanema vastutusel.
* Põhiklass PRO – PROFESSIONAALSED rulluisutajad, kelle rulluiskude rataste läbimõõt on 100 mm või rohkem. Kategooriasse kuuluvad need, kes on varem aktiivselt osalenud erinevatel rulluisuvõistlustel ja peavad ennast pigem oskuslikuks rulluisutajaks.
* RAHVARULL – Kategooriasse kuuluvad kõik rulluisutamise huvilised, kes soovivad läbida distantsi oma meele heaks ja isikliku tulemuse pärast ning saavad mõõtu võtta teiste sõpradega.
NB! Võistlusklassidesse jaotumine toimub sünniaasta alusel, st võistleja võistleb ainult oma vanuseklassis.
Iga osavõtja peab startima spetsiaalselt temale registratsioonist väljastatud stardinumbriga. Korraldajal on õigus stardijärjekorda muuta. Stardid toimuvad eraldistardina iga 15. sekundilise intervalliga.
Minirulli sõitjad stardivad Lepna ringtee juurest ning sõidavad ilma ajavõtuta. Lasterulli sõitjad stardivad Tõrma ringi juurest. Juuniorid, põhiklass, rahvarull ja veteranid stardivad Pajustist Vinni vallamaja juurest.
NB! Osavõtja peab olema stardipaigas kohal vähemalt 10 minutit enne oma võistlusklassi stardi algust.
Eelregistreerimine toimub Rakvere Bont Rulluisuklubi koduleheküljel www.rulluisuklubi.eu . Eelregistreerimine lõppeb 09.05.2018 kell 22.00. Võistluspäeval lõppeb kohapealne registreerimine kell 13.30. Ümberregistreerimist ei toimu. Vale nime või võistlusnumbri all startinud osavõtjad diskvalifitseeritakse.
Osavõtutasu sisaldab: tähistatud rada, stardinumbreid, ajavõttu (ainult korrektselt paigaldatud stardinumbri olemasolul stardist finišini), autasustamist, tulemusega lõpetajatele nimelist diplomit, pakihoidu, vajadusel meditsiiniabi.
Osavõtust loobumisel osavõtutasu ei tagastata. Võistluse ärajäämisel korraldajatest mitteolenevatel põhjustel osavõtutasu ei tagastata.
Stardimaterjale väljastatakse võistluspäeval registratsioonist alates kell 12.30 – 13.30. Registratsioon asub Rakvere Bauhofi juures oleval platsil.
Ajavõtu eest hoolitseb Nelson Timing OÜ. Tulemuse saamiseks lõpuprotokolli peab osaleja kogu võistluse vältel kandma stardinumbrit kuni finišijoone ületamiseni. Võistlejad peavad kinnitama registratsioonist saadud numbrikleebise vasakule kiivri küljele. Kaotatud numbrist tuleb teatada koheselt sekretariaati. Tulemused avaldatakse jooksvalt esialgsete tulemustena finišipaiga infotahvlil ja ametlike tulemustena võistlusele järgnevate päevade jooksul Rakvere Bont Rulluisuklubi koduleheküljel www.rulluisuklubi.eu
Autasustamine toimub peale distantside lõppu. Minirulli sõidu lõpetanud saavad kõik diplomi ja suu magusaks. Lasterulli ja juuniorite sõidus autasustatakse kolme parimat poissi ja tüdrukut. Põhiklassi (PRO), Rahvarulli ja veteranide sõidus autasustatakse kolme parimat meest ja naist. Auhinnad pannakse välja erinevate koostööpartnerite ja sponsorite poolt.
Lääne-Virumaa meistrivõistluste medalikohad on võimalik saada järgnevates vanuseklassides – lapsed, juuniorid, täiskasvanud ja veteranid. Medalikohtadele pretendeerivad igas vanuseklassis kolm parimat tütarlast/naist ja noormeest/meest. Täiskasvanute arvestuses pretendeerivad medalikohtadele põhiklassi (PRO) ja Rahvarulli läbijad võrdselt. Lääne-Virumaa meistrivõistluste arvestuses medali saamiseks on eelduseks, et isik on Lääne-Virumaa kodanik.
Protestid võistlustulemuste, võistlusmääruste rikkumiste jne. kohta tuleb esitada peakohtunikule kirjalikult võistluste sekretariaati. Protesti on võimalik esitada kuni viimase stardi sulgemiseni. Protesti tasu on 20 eurot, mis tagastatakse ainult protesti rahuldamisel. Kõik võistlustega seotud protestid lahendab võistluste korralduskomitee.
* Võistlusel osalejatel on kohustus kanda kiivrit. Kiivri puudumisel rajale võistlema ei lubata ning kiivrita sõitja diskvalifitseeritakse. Randme-, põlve- ja küünarnuki kaitsmed on soovituslikud.
* Iga osavõtja vastutab enda ohutuse ja endast oleneva ohutuse eest kaasvõistlejate suhtes. Kõik alla 18-aastased osavõtjad osalevad võistlusel lapsevanema, hooldaja või treeneri vastutusel.
* Vihmase ilma või märja asfaldi puhul ohutuse ja meeleolu huvides minirullitajate ja laste sõitu ei toimu.
* Osavõtjad on kohustatud täitma liikluseeskirju võistluspiirkonnas, juhinduma liiklusmärkidest ja liikluskorraldajate märguannetest, täitma käesoleva juhendi nõudeid.
Rajal osutavad abi kvalifitseeritud meditsiinitöötajad. Informatsioon abivajajate kohta tuleb edastada kas liikluskorraldajatele, rajal kollastes vestides olevatele rajajulgestajatele või hädaabinumbril 112.
Leitud asjad tuleb tuua finišisse sekretariaati. Kaotatud-leitud asju saab kätte finišis sekretariaadist ja/või kontakteerudes Rakvere Bont Rulluisuklubiga kahe nädala jooksul pärast võistlust.
Registreerimisega Lääne-Virumaa rulluisutamise lahtistele meistrivõistlustele kinnitab osavõtja nõusolekut võistluse juhendiga ja lubab kasutada endast ürituse ajal tehtud fotosid ja filmimaterjali ürituse propageerimiseks. Juhendis käsitlemata küsimused lahendavad korralduskomitee ja/või peakohtunik.
Lääne-Virumaa rulluisutamise lahtiste meistrivõistluste korralduskomitee esimees on Reet Kruusmann. Võistluse peakohtunik on Alar Ivanov.
|
OSCAR-2019
|
||
Oled siin:Esileht»LIIKLUS»OSTETUD LOAD»Lolli peaga looduselõhkujaks ehk kuidas liigelda autoga veekogu ääres
Rikkumisi tuvastavad keskkonnainspektorid aastaringselt, veekummardajate lemmikkohtadest aetakse mõnel päeval ära mitmeid kümneid autosid. Miks me nii isekad ja hoolimatud oleme? Paradoksaalsel kombel lõhume ju ise seda, mida armastame, ja mille üle uhked oleme, Eesti loodust!?
Tänavune ülikuiv suvi on ajanud paljudes kohtades ka mere taanduma. Sotsiaalmeedias levib info “sõidetavate mereteede” kohta. Selle suve üks hitte on olnud näiteks “üle mere” Kõinastu laiule sõitmine. Autoga!
Või siis jäädakse autoga liiva sisse kinni ja kutsutakse abi. Pole harvad need juhused, kus maasturilaadset tiritakse traktoriga rannaribalt kandvale maale. Või siis kaevavad usinad käed masina ümbert liiva eemale kuhjadesse, ja sinna need jäävad. See on ju rand, küll meri liiva siledaks uhub.
Kolm meetrit liiga kaugele ja olimegi kõhu peal liivas. Õnneks olid kolleegid päeva päästmas #incident #accelerista #testdrive #naineroolis #peugeot #peugeot308gt #peugeot5008
Peugeot’ suurel proovisõidupäeval tahtsin kolleeg Väino Laisaarele näidata ühte oma Kohta, Alliklepa randa. Sõitsin suure hurraaga RMK parklast veel mõne meetri vee poole, lootuses saada eriti toredaid pilte mere taustal, ja vajusin autoga sügavale liiva sisse.
Oma jõududega me autot enam kätte ei saanud, kutsusime appi kolleegid 5008ga, Kaspar Sepp põikas teel garaažist läbi, haaras kaasa köie, ja niks-naks sai kuri ja kiire 308 GT kindlale pinnale lükatud-veetud.
Minu südametunnistus aga jäi hullusti piinama – see oli nüüd esimene kord kui käitusin nagu tõeline oss ja tegin loodusele oma lollusest ja edevusest haiget (kes veel ei tea , siis olen valdava osa oma teleprodutsendi ja ajakirjanikutöö ajast pühendanud teaduse-, hariduse- ja keskkonnateemadele).
Silmad häbi täis, helistasin keskkonnaameti avalike suhete juhile Leili Tuulele ja palusin selgitada, mis minusuguse tölliga tegelikult seaduse järgi tegema oleks pidanud. Leppisime kokku, et panen end ise avalikult häbiposti ja räägin lugejatele ka, kuidas on õige autoga veekogu ääres liigelda.
Tuleb teada, et looduskaitseseadusega on kõigile veekogudele kehtestatud piiranguvöönd, mille eesmärk on kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi¬, sh taimestikku, linde, loomi, ning säilitada puhkamisvõimalusi.
Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Läänemere ja meie suuremate järvede – Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve – piiranguvöönd on 200 meetrit, üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning suurematel jõgedel on see 100 meetrit, väikestel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit.
Kuna tegemist on seadusega kehtestatud üldise nõudega, siis seda keeldu kõikide veekogude kallastele püstitatavate märkidega ei dubleerita.
Loodusesse puhkama minnes või matka planeerides tasub eeltööd teha ja tutvuda looduskaitsenõuetega. Võimalik, et sõidusihiks olev koht asub kaitsealal, kus kehtivad kindlad reeglid ja piirangud. Eramaal liikumiseks on vaja maaomaniku luba.
Keskkonnaameti looduskaitseosakonna peainspektor Piret Reinsalu vaatas 2017. aasta statistikast, et rannale või kaldale sõitmisega seoses alustati väärteomenetlust 25 korral.
See tähendab, et 25 korral on olnud rikkumine nii tõsine, et suulise hoiatusega piirdumist ei ole inspektor pidanud piisavaks.
Keelust üleastumisi esineb aastaringselt, probleemid sagenevad kevadel ja suvel, mil inimesed suunduvad loodusesse puhkama ja vaba aega veetma. Ka kalamehed on sagedased patustajad: möödunud kevadel näiteks kutsusid Tartumaa inspektorid Vorbusel korrale 13 Emajõe kaldale autoga sõitnud kalameest.
Tänavuse aasta kohta on veel vara kokkuvõtteid teha. Kui on ilus suvi, on kindlasti ka probleeme sõitjatega rohkem. Eks ilus ilm meelitab ikka inimesed randa või jõekaldale.
Kui autoga on sõidetud veekogu äärde, on kuri karjas. Vastutussäte tuleneb looduskaitseseaduse §74st: ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine.
(1) Ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (kuni 1200 eurot) või arestiga. Konkreetne trahvisumma sõltub asjaoludest ning mõnikord piirdutakse ka suulise hoiatusega.
Mere põhjas sõitmist looduskaitseseadus eraldi ei reguleeri, sest piiranguvöönd algab Maa-ameti põhikaardi kohasest veepiirist (keskmine veepiir) ning ulatub sellest maismaa suunas.
Küll aga on mere põhjas sõitmiseks vajalik sinna kuidagi jõuda ning kui merepõhjale jõudmiseks sõidetakse või sealt lahkutakse väljaspool teid sõites, siis on see samuti looduskaitseseaduse rikkumine.
Kui keegi kaaskodanikest märkab seaduserikkumist, saab ta sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 (mida haldab Häirekeskus). Lisaks helistamisele tuleks kuritöö ka talletada – suurel osal inimestest on nutitelefoniga koos alati kaasas ka kaamera.
Leili Tuul ütleb, et ehkki keskkonnaametil on igas maakonnas inspektorid, kellele teade edastatakse, ei pruugi nad alati kiiresti õigesse kohta jõuda. Kui vajalik info on fotole või videosse jäädvustatud, saab seda tõendusmaterjalina kasutada. Samas tuleks siis ka tunnistajana ütlusi anda, ainult fotost ei piisa.
Inspektorid toovad välja, et kõige sagedasem rikkumise põhjus on teadmatus. Sildid ja keelavad märgid jäetakse tähelepanuta ning nii ei oldagi teadlikud ei piiranguvööndist ega seal sõitmise keelust.
On ka neid, kes seadusesilma lähenedes kribinal-krabinal oma sõidukeid ümber parkima hakkavad. Esimest korda piirdub inspektor tõenäoliselt hoiatamisega, korduvrikkujad saavad trahvi kirja. 1200 eurot polegi nii väike raha, plate peale minek looduse hävitamise eest on aga lihtsalt piinlik.
Enne kui asutada end järjekordset jõge või rabajärve avastama, on mõistlik üle vaadata seadus ja uurida, kust jookseb piir lubatu ja lubamatu vahel.
Looduselõhkujatest pajatava loo kaanepildil seisab Opel Insignia Saaremaa ühe väikesadama lautriteel, kohas, kus auto parkimine on lubatud. Ent seesama Insignia on olnud ühe autoteemalise väljaande kaanestaar Ahja jõe ürgoru kaitsealal ning saanud tähelepanelike lugejate “kuhu te küll ronite!?” märkuse osaliseks.
Kuna on olemas fotod ning need on avaldatud, võib inspektor sarnaselt minule ajakirjanikke rahulikult trahvida – intsident on kinnitatud. Ja siin ei aita jutt, et me ju ei teadnud. Nagu ülalt lugeda võib, töll ei saaks aru ka siis, kui märk nina ees ripub.
Nii ongi selles loos lausa kaks tölli (auto)ajakirjanikku ära märgitud. Üks loll laseb rannaliival auto kõhu peale, teine rikub rämedalt eeskirju ja pargib prooviauto kaitsealal otse kaldale. Kas me sellist Eesti autoajakirjandust tahtsimegi, kolleegid!?
|
OSCAR-2019
|
||
Juba 2011. aastal hakkas Läänemaa Arenduskeskuse initsiatiivil tegutsema Läänemaa Haridusuuenduse (LHU) mitteformaalne aktiivrühm. Esialgu käisid koos entusiastlikud mõttekaaslased ning arutasid, kuidas suurendada digipädevust, et maakonda tekiks kõrgemat lisandväärtust andvaid töökohti ja väheneks väljaränne.
2012. ja 2014. aastal kaardistati maakonna koolide infotehnoloogia olukord, mis näitas koolide ebaühtlast arengut selles valdkonnas.
Aktiivrühm jõudis arusaamisele, et infotehnoloogia on ainult vahend, vaja on arendada ka noorte ettevõtlikkust, et muutuse saavutamiseks hariduses on vaja on luua keskkond, kus muutused oleksid võimalikud. Vajalik oli sõnastada eesmärgid ning planeerida tegevused eesmärkide saavutamiseks.
LEADER programmi ja Lääne Maavalitsuse maakondliku arendustegevuse programmi toel ja SA Läänemaa Arenduskeskuse eestvedamisel alustati süsteemsema haridusuuenduse tegevuskava koostamist. 2014/2015 õppeaasta jooksul toimusid neli koostööseminari ja õppereisid ideede kogumiseks. Konkreetse ühise tegevuskava koostamisest haridusuuenduste elluviimiseks on võtsid osa Haapsalu Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Virtsu Kool, Nikolai Kool, Lihula Gümnaasium, Vormsi Lasteaed-Põhikool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Oru Kool, Kullamaa Keskkool, Uuemõisa Lasteaed-algkool, Kõmsi Lasteaed-algkool, Ridala Põhikool ja Taebla Gümnaasium.
Lisaks 3-liikmelistele koolimeeskondadele andsid oma panuse ka Lääne Maavalitsuse, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži, Haapsalu linnavalitsuse ja Läänemaa Arenduskeskuse töötajad. Eksperdiks tegevuskava koostamisel oli Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter (PhD).
Maakonnatasandi strateegilisi tegevusi koordineerib SA Läänemaa Arenduskeskus. Lisaks haridusuuenduse eestvedamisele on LAK olnud maakondlikuks noorte ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud projektide elluviijaks aastast 2008.
Käesoleva tegevuskava elluviimiseks on kasutatud erinevaid rahastusvõimalusi, nt Läänemaa Omavalitsuste Liidu tegevustoetus, “Piirkondlikud Algatused Tööhõive ja Ettevõtlikkuse Edendamiseks” (PATEE), maakondlik arendustegevuse programm (MAAKAR), Läänemaa LEADER programm (LEADER) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kureeritav Ettevõtlusõppe programm (EÕP).
Tegevuskava juurde kuuluvad vahetult indikaatorid, mis on töövahendid mõõtmaks Läänemaa Haridusuuenduse (LHU) tegevuskava elluviimise tulemuslikkust.
Indikaatorite olemasolu on vajalik tööriist haridusuuenduse edusammude objektiivseks mõõtmiseks. Need pakuvad koolile võimalust hinnata oma uuenduslikkuse taset läbi organisatsiooni toimimise erinevate tasandite (sisehindamise valdkonnad), võimaldab tuvastada valdkonnad ja kohad, kus oleks vaja täiendavat pingutust oma tegevuste kvaliteedi parandamiseks. Standardi baastaseme saavutamine kõikides valdkondades parandab oluliselt õppetöö tulemuslikkust ja on ühtlasi õppeasutusele selgeks kvaliteedimärgiks, mis ning võimaldab saavutada tuntust nii regioonis kui riigis tervikuna. Indikaatorid on tihedalt seotud ka „Ettevõtliku kooli“ standardiga.
18. oktoobril „Haridusfestival 2018“ – Paide kultuurikeskusesse tulevad kohale Eesti parimad ettevõtlikkuse asjad – Ettevõtliku Kooli! edulugude 2018 konkursi nominendid esitlevad oma ettevõtlikke tunde ja tegevusi, just neid asju, mida koolis tundide ajal teisiti ja tulemuslikumalt tehakse. Väga hea, kui saate ise kohale tulla, kõik eelmise õppeaasta parimad lood tulevad koju kätte. Registreerumise infot jagame esimesel võimalusel.
Ettevõtlik kool” on haridusprogramm, mis on alguse saanud Ida-Virumaalt ning on suunatud ettevõtliku õppe integreerimisele koolisüsteemi, et tõsta hariduse kvaliteeti ja seeläbi noorte edukust elus. Tänaseks on programm laienenud üle Eesti.
Läänemaa Arenduskeskus SA liitus „Ettevõtliku kooli“ programmiga aastal 2012. Lisaks on Läänemaa koostanud Läänemaa Haridusuuenduse (LHU) tegevuskava), millel on samasugused eesmärgid.
Tänases maailmas muutuvad kiiresti nii tehnoloogiad, geopoliitiline situatsioon kui globaalne majandusruum tervikuna. Seetõttu peame suutma õppijaid ette valmistada töökohtadeks, mida veel ei eksisteeri, kasutama tehnoloogiaid, mida pole veel leiutatud ning lahendama probleeme, mida me ei oska täna veel ettegi kujutada.
– Õpetaja on suunaja ja juhendaja, kes võimaldab igal õpilasel osaleda talle sobivas rollis ja võtta vastutus oma õppimise eest.
– Õppetöö mõtestamiseks on õpitav seostatud reaalse eluga ning seda rakendatakse praktikas kaasates partnereid.
– Teadmiste ja oskuste paremaks omandamiseks kasutatavad õpetajad aktiivõppemeetodeid ja teevad koostööd. Paraneb õppeainetevaheline lõimumine.
– Ettevõtlik õpe ei ole õppeaine, vaid on aineülese pädevusena ning läbiva teemana rakendatav kõikides õppeainetes (RÕK 2010)
Ettevõtlikku õpet rakendades suureneb õpimotivatsioon, paraneb õpitulemus ja kujuneb ettevõtlik ehk Tahan –Suudan -Teen 🙂 eluhoiak.
Ettevõtlikku õpet on koolides/lasteaedades võimalik läbivalt juurutada, kui ettevõtlikkuspädevuste arendamine seatakse õppetöös eesmärgiks, planeeritakse tegevused selle eesmärgi saavutamiseks kõigile õppijaile ning toimib toetav tugisüsteem. (koolitused, info ja kogemustevahetus, tunnustamine jms).
Igal kevadel kuulutab “Ettevõtliku kooli” üle-eestiline võrgustik välja edulugude konkursi “Õppimine on põnev”. Selle kohta leiab täiendavat informatsiooni SIIT!
Läänemaal on programmiga ühinenud Palivere Põhikool, Haapsalu Viigi Kool, Uuemõisa Lasteaed-Algkool, Haapsalu Linna Algkool.
Üle-eestilise konkursiga “Õppimine on põnev!” tunnustavad haridusprogramm “Ettevõtlik kool” ja Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik koole ja lasteaedasid nende ettevõtlikkuse eest, mis tihtipeale jääb kõrvaltvaatajale märkamatuks. Konkurss kuulutatakse välja kevadel ning parimate autasustamine toimub sügiseti Haridusfestivalil.
Edulugude konkurss toob esile ja tutvustab laiemale auditooriumile ettevõtlikku hoiakut väärtustavate haridusasutuste tegevusi. Konkursi edulugude tähtsamad kriteeriumid on seotus päriseluga, läbipõimitus õppekavaga ja noorte vastutuse osakaal tegevuse juures.
Võitjad selguvad ja saavad auhinnatud sügisel 18.oktoobril 2018 üle-eestilisel Haridusfestivalil, mis sel aastal toimub Paide Muusika- ja Teatrimajas.
Kõik Läänemaa edulood ilmuvad inspiratsiooniks ka meie Läänemaa Haridusuuenduse kodulehele! Vaata LHU kodulehele!
Valiku eelmistel aastatel laekunud töödest leiab ka TÜ Haapsalu Kolledži poolt õpetajale mugavaks õppematerjaliks kohandatud:
Õpilasfirmade ajalugu Läänemaal ulatub aastasse 2008, kui arenduskeskus kirjutas „Hasartmaksunõukogule“ projektitaotluse, mille käigus kaardistati ja analüüsiti olukorda, koolitati mini-ja õpilasfirmade juhendajaid, soetati vajalikud õppematerjalid, loodi mini-ja õpilasfirmad ning korraldati õpilastele koolitusi, õppereise, majandusolümpiaad, ettevõtete külastusi, osaleti laatadel. Külastatud on ka rahvusvahelisi õpilasfirmade laatasid, käidud on Norras, Iisraelis, Lätis, Šveitsis.
Leader-meetme ja MAAKAR programmi toel on õpilasfirmade tegemisi edaspidigi toetatud. Keskmiselt registreeritakse maakonnas 8-10 mini-ja õpilasfirmat õppeaasta jooksul. Korraldatud on palju laatasid, õppereise, koolitusi nii juhendajatele kui õpilastele. Loodud on Läänemaa ettevõtlusõpetajate koostöövõrgustik, mis tänaseks toimib hästi koos maakonna majandusõpetajate ainesektsiooniga ning innovatsioonikeskusega INNOKAS.
Mini-ja õpilasfirmad ei pea töötama vaid koolide juures, nii on olnud firmad Paliveres ning Haapsalus, kus need on tegutsenud noortekeskuste juures. Haapsalu ja lähivaldade noored tegutsevad täna INNOKAS Angela Leppiku käe all.
Traditsiooniliselt on firmad igal aastal olnud ka Kullamaa Keskkoolis, Lihula Gümnaasiumis, lisaks Martna, Palivere, Risti, Virtsu koolide juures, virtuaalne programm on tegutsenud Taebla Gümnaasiumis. Algklassides on majandusring olnud Oru Koolis, täna on ettevõtlikkusõpe Virtsu Koolis.
2013 a kevadel korraldas mini-ja õpilasfirmade maaletooja Junior Achvievement Eesti koos Läänemaa Arenduskeskuse, Angela Leppiku ja Haapsalu Noorte Huvikeskusega Eesti õpilasfirmade lõppvõistluse. See oli suur tunnustus meie tehtud tööle sel suunal.
Traditsioonilised suuremad väljakutsed firmadele on õpilasfirmade laat Kristiine keskuses veebruaris ning firmade lõppvõistlus kevaditi. Läänemaa noored on edukad olnud mõlemal suunal, igal aastal on vähemalt üks meie firmadest parimate seas lõppvõistlusel osaleda saanud. 2015 aasta kevadel saavutas meie E-Muusikakool hinnalise teise koha.
Õpilasfirma tegevuses osalemine võimaldab noortel ennast juba kooli ajal proovile panna, et aru saada, kas ettevõtjaks olemine võiks neile sobida. Omandatud kogemused tulevad igal juhul kasuks tööturule suundudes. Õpilasfirma asutajad ei pea olema täisealised, sest ametlikult äriregistrisse nende ettevõtet ei kanta. Eesmärgiks on siiski pakkuda võimalikult sarnast kogemust reaalse ettevõtte loomisele. Teoorias õpitu saab praktikas ära katsetatud ja oma algatusvõime proovile pandud.
Kolme hooaja jooksul on programmis osalenud üle 1000 õpilase. Loe Bright Minds programmist täpsemalt!
Läänemaalt on programmis edukalt osalenud Läänemaa Ühisgümnaasium, tegevust koordineerib SA Innovatsioonikeskus Innokas.
“Ettevõtlikkuse edendamiseks” (endise nimega „Unistused ellu!“) võrgustik ühendab ettevõtteid ja organisatsioone, kes toetavad ettevõtlike inimeste kasvamist. Aidatakse tööelu kogemusega muuta õppimist elulähedasemaks, innustades kogukonda koostööle.
Siia keskkonda on koondunud ettevõtted ja organisatsioonid, kes panustavad ettevõtliku mõtteviisi edendamisse.
Veebikeskkonnast leiavad kasulikku infot eelkõige laste ja noortega tegelevad täiskasvanud: õpetajad, noorsootöötajad, huvijuhid, karjäärispetsialistid jne. Siit võid leida ka koostööpartnereid noorte ettevõtlikkust edendavate tegevuste elluviimiseks.
Ettevõtetel ja organisatsioonidel on võimalik saada hea ülevaade, milliseid toetustegevusi teevad teised ettevõtted ning jagada infot oma tegevuste kohta.
Võrgustiku tegevus ning ettevõtlikkuse hoiakud toetuvad 2010. aastal kinnitatud ettevõtlusõppe edendamise kavale „Olen ettevõtlik!”.
Võrgustikuga võivad liituda kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes tahavad panustada ettevõtlikkuse suurendamisse ja ettevõtlusõppe arendamisse – kas siis raha, aja või teadmiste-kogemuste kaudu. Liitumine on tasuta ning võrgustikul liikmemaksu ei ole.
Liikmed aitavad kaasa, et ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe info oleks ühiskonnas teemana üleval ning levitavad seda ka oma organisatsiooni kanalites. Liikmetel on õigus kasutada Ettevõtlikkuse edendamiseks sümboolikat oma visuaalse identiteedi juures.
Ettevõtlikkuse edendamiseks“ (eelmise nimega „Unistused ellu!“ ) võrgustik on pälvinud UNICEF Eesti rahvuskomitee Sinilinnu aastapreemia.
Eesti Kodukaunistamise Ühendus viib läbi üle-eestilist konkurssi “Eesti kaunis kodu” koostöös maakondade ning Pärnu, Narva, Tallinna ja Tartu linnadega.
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus loob, vahendab ja talletab väärtusi, mis toetavad Eesti kodukultuuri arengut.
Eesti taasiseseisvumise järel 1997. aastal äratas Vabariigi President Lennart Meri kodukaunistamise liikumise taas ellu. Sellest ajast on EKKÜ igal aastal piirkondades korraldatud konkursside “Eesti kaunis kodu” tulemusena ette valmistanud kodukaunistamisliikumise patroonile Vabariigi Presidendile autasustamiseks kaunimad objektid.
|
OSCAR-2019
|
||
Ametist tulenevalt on Eurovisionil minu elus suurem koht, kui ma ehk ülikoolis käies oleks ette kujutanud. Tegeleme sellega „Ringvaates“ juba üheksandat aastat kevaditi sügavuti, ning „Eesti laulu“ ja Eurovisioni projektijuht Mart Normet käib entusiasmist pakatades alatihti meil toas. Nii et siin on minu eriti tähtsad mõtted tänavuse lauluvõistluse teemadel.
Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland, Poola, Tšehhi, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Horvaatia, Valgevene, Leedu, Gruusia, Küpros, Island. See on (mittetäielik) nimekiri Euroopa riikidest, kes minu eluajal pole Eurovisioni lauluvõistlust võitnud.
Et Eesti sellesse nimekirja ei kuulu, peaks minu arvates olema piisav, et laulmise Euroopa meistrivõistluste teemat võtta rahulikult. Aga muidugi sellest ei piisa. Kui Brasiillias on igaühel arvamus jalgpalli rahvuskoondise parima koosseisu ja mängutaktika kohta, siis meil, tundub, on sadu tuhandeid inimesi, kes päevapealt oskaksid Mart Normeti tööd paremini teha kui tema.
Õnneks läks Mardi töö tänavu selles mõttes täie ette, et Elina Nechayeva sai finaali ja ta tohib koos delegatsiooniga, pea püsti, Eestisse tagasi tulla. Üldse tundub olevat hea aasta, et olla Eestis Eurovisioni poolt.
Mulle meeldib see, et me oleme saatnud Eurovisionile laulja, kes teistest lauljatest mitmes mõttes peajagu üle on. Jah, see on muidugi laulude võistlus ja seetõttu pole esineja hääle koolitatus või kõrgus eraldi argument. Aga ikkagi – ilmselt saaks Elina rahuldavalt hakkama ka kõigi teiste finalistide lauludega, „La forzat“ aga suudab laulda ainult tema. Vaatasin kodusel klaveril veel üle, see kolmanda oktavi F, millega Eesti etteaste lõpeb, on selline kõrgus, kus tavaline inimene suudab ainult nahkhiire häält teha, Elina aga laulab seda nooti otse-eetris, sadade miljonite televaatajate ees.
Teiseks näitab eelmise aasta võitja Salvador Sobral seda, et me oleme eurolaulu valimisel olnud õigel teel. Tulebki valida neid laule, mis on teistsugused, head ja meeldejäävad ega pea olema spetsiaalselt eurolava tarvis tehtud. Elina laul, õnneks, on just selline. Muidugi, ooperit on Eurovisionil ennegi ja erisuguse edukusastmega lauldud. Ent Elina laul on neist kindlasti üks meeldejäävamaid.
Hea meel on ka, et laulu visuaalne pool ehk hiidkleidile projitseeritud ilupilt kukkus välja efektne ja meeldejääv. Minu arust nõuab küsimus, kuidas euronumber lavale seada, umbes sama suurt eksperditeadmist kui see, mitu miljonit tihumeetrit aastas tohib metsa langetada.
Ent Eestis muidugi teavad pea kõik inimesed parimaid lahendusi mõlemale probleemile. Tegelikult aga peavad mõlemaga tegelema parimad spetsialistid ja lihtinimestel tasub usaldada, et lõplik lahendus on kõige parem, mis välja mõelda võimalik.
Mõtlen igal aastal, et ise küll ei tahaks teha sellist tööd, kus mitu kuud ettevalmistust läheb (loodetavasti kahe) kolmeminutise etteaste peale, mille suvaline tehniline viperus võib täiega ära rikkuda ja kus pole võimalik kuidagi kontrollida, kas iga valik, mille sa tegid, oli õige, või kui ei olnud, siis milline neist just fiasko põhjustas. Ja siis päeva lõpus avastada, et oma arust tegid kõik hästi, aga miljonid televaatajad tahtsid näha hoopis habemega naist. Kuidas ma küll selle peale ei tulnud!
Igatahes rahvusringhäälingu töötajana tunnen, et kõik on hästi. ETVs loodud saatest „Klassikatähed“ välja kasvanud, eri kogukondi ühendav, viit keeli rääkiv ja silmatorkavalt kaunis laulja on finaalis. Neljapäeva õhtul kell 22 saame kõik vaadata, kas mäeks muutuv Vene proua pääseb talle konkurendiks või tabab teda Aserbaidžaani laulja saatus, kes ei märganud oma valge kleidi peale midagi projitseerida.
Ja laupäeval saame loodetavasti näha, kuidas Eesti võitleb koha eest esikümnes. Võiduvõimalus on meil ka, aga mitte tapvalt suur, nii et hirmus maksumaksja raha raiskamine eurotralli korraldamiseks Tallinnas jääb pigem ära.
Muide, ma arvan ka, et katki pole midagi, kui Elina peaks finaalis saama mõne tagumisepoolsema koha. Isiklikult minu lemmik eurolaulude ajaloos on endiselt „Leto svet“ ja iga kord, kui ma seda kusagil jälle näen, meenub mulle, kui tore see kõik oli. Öelda saja miljoni televaataja ees “Sardela to jedosta!” lihtsalt on naljakas. Tervitused kogu Kreisiraadiole ja mingu Elinal teist paremini!
Kui inimesel on nii niru maitse, et talle suisa meeldib selline jura nagu „Leto svet“, siis võib-olla ei tasuks seda avalikult kuulutada!
Kommentaarid: Siiri Sisask: vanaema päevikuid lugedes taipasin, et pool tema elust oli olnud mulle saladuseks
Vaikiv ajastu pani pitseri me vanaisade-emade ja isade-emade suule. Ônnelik on see lapselaps, kes leiab mälestuste päeviku ja, kui ühel momendil, ärkab sinus tung teada oma pere lugu, siis oled ônneseen, kui leiad päeviku - su janu saab kustutatud. On ju asjade normaalne kulg, et perekonna lood antakse lastele edasi, siis, kahjuks, see nii ei toimunud meie Eestis. Kas vanemad kartsid rääkida vôi ei tahtnud nad meie päid koormata, kuna, neile tundus, et meid see üldse ei huvitanud. Nad muidugi eksisid, kuna me huvi polnud veel tärkanud ja nüüd on juba hilja. Ônnelik lapselaps, kes leiab vanaema päeviku! Oleks tahtnud olla nende killast.
minu arust pole küll eetiline võõrast päevikut lugeda...kui vanaema eluajal jättis jutud rääkimata, siis vaevalt ta soovis, et tema kirjapandut loetakse!?
kuinta kunagi kõigest sellest kirjutas, oli tal kindlasti ka mõte, et kunagi loeb seda keegi lähedane ja saab teada tema mõtetest, lootustest,tema elust. Nii vähe räägime ju eluajal oma unistusteast, hoiame kiivalt saladusi, mis muutsid hoobilt meie elu nii heas kui halvas mõttes.Ometi tahaks tihti ennast tühjaks rääkida. Olgu siis kasvõi kõige lõpus , kui oled läinud. Lugeja enamasti mõistab, millest on jutt, mõistab , kui paljut hinnatakse elus valesti
Teine hoidis oma elu saladuses ja nüüd on see meedias tänu lapselapsele. Vot sellepärast ei tasu pidada päevikuid jms, sest sa ei tea, kuidas sellega ringi käiakse.
kuni elad, sa ilmselt ei soovi, et keegi su päevikut loeb, eriti kui oled olnud lõpuni aus ja avameelne, lahanud selles oma tundeid.lootusi ja salajasi mõtteid. Siis on su pävik su usaldusalune, parim ja lojaalseim kõigist sõpradest, kodustest. Ja see ongi suur probleem - kas pidada päevikut.
Pole ju m,õtet pidada neutraalset igapäevaseid toimetusi sisaldavat tegevuste ja tulemuste päevikut. Kui sa ei ole just teadlane.
kahju, et kõik inimesed ei pea päevikut. Kui huvitav ja enamasti ka hariv oleks kunagi lastel la lastelastel avastada, et oleme ikka nagu ühe keti lülid oma mõtete, lootuste, vigadega, et meie ei ole sündinud selleks, et maailm luua, vaid selleks, et maailm võiks targemana kesta. Aga meie arvame, et meie mõtted ja tunded on anulaadsed - nagu maailma uus algus.
Skype teeb viimaks uuenduse, mis teistel suhtlusplatvormidel, nagu näiteks Messenger ja WhatsApp, ammu olemas on. Nimelt saab edaspidi näha, kas vestluskaaslane on su sõnumit lugenud või ei. Kui sõnum on nähtud, ilmub sinna kõrvale vestluskaaslase pildike.
Engadget.com kirjutab, et uuendus hakkab toimima nii tavavestluses kui ka grupivestlustes. Samas on Skype mõelnud ka inimeste privaatsuse peale. Nimelt saab uuenduse privaatsussätete alt välja lülitada, sest kõik ei soovi võibolla, et sõbrad teaksid nende võrgus viibimisest.
Tänu mingile poole aasta tagusele uuendusele kadus Skype hääl. Mina kuulen, aga mind ei kuulda. Ei aita mingisugused seadetele vajutamised. Kui mingi asi toimib siis tehakse ta ikka mitte toimivaks oma uuendustega.
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid: TV3 VIDEO JA GALERII | „Eesti selgeltnägijate tuleproovist“ pidid lahkuma Kalle ja Mari-Liis
milleks sõimelda ja halvustada. Jah, nõiakestel ei õnnestu , kuid vaataja peaks olema arusaaja - neil siiski rohkem võimeid kui televaatajatel. nad on kõik algajad, las proovivad oma arvatavaid võimeid. Alina on muidugi klass kõrgem, kuid maksab selle eest alkoholilembusega, mis teda tõenäoliselt aitab selgeltnägemises ja lõdvestumisel. Kas tal on tagasiteed?
Võtkem siis seda saadet meelelahutusena ja olgem heatahtlikult uudishimulikud. Või siis vaatame parem teisi "väga häid" saateid. Jätkem oma kurjus enda sisse ja ärme valame seda saateosaliste peale.
Milleks Ervin Hurt sinna saatesse läks? Tal ju oma Jututuba. Vahel, kui keskpäeval vaba aega on, vaatan seda jututuba. Armas mooses küll! Ervin: "Vaadake, proua, te ju alles noor inimene ju! Kuuskümmend pole mingi vanus. Tahate, ma saadan teile energiaga laetud võlukreemi, mille ma Indiast tõin." Helistamise minutihind on peaaegu 2 eurot. Kahtlemata on tal psühholoogia-alaseid teadmisi, inimeste ärakuulamis- ja mõjutamise oskus, ehk tajub ta ka mingeid võnkeid ja energiavooge, kuid selgeltnägija ta küll pole. Tõelised selgeltnägijad on sageli ise oma võime tõttu õnnetud. Ei tahaks ju hukatust ette näha, teades, et selle vastu ei aita miski. See, mis telekas toimub on show.
Ma ei oleks nii karm. Võrreldes eelmise hooajaga tänavune on märksa parem pea igas elemendis. Liiv täidab oma koha saatejuhina ka ära, sest ega kedagi paremat eriti võtta polegi ja eelmise hooaja nn külalissaatejuhid vennad mustkunstnikud Veberid midagi paremaks ei teinud. Kuigi ka see oli kopeeritud vene saate põhjal, kus vennad Safronovid kaassaatejuhtideks. Ja seesama saatejuhtide tagantkiirustamise häda on ka vene saates. Ning kõrgemal tasemel sensitiividel ei vene ega eesti saates pole sellega probleemi, üksnes nõrgematel on see heaks ettekäändeks, et ei anta piisavalt aega keskenduda.
Arvatavasti kui poleks Liivi, siis poleks ka üldse seda saadet, temal on vähemalt tahtmine seda teha. Katsed on läinud ka üldiselt huvitavamaks ja midagi pole teha, eeskujuks tulebki võtta vene saade, kus katsed on huvitavad. Eesti saate puuduseks on veel see, et pole eriti suudetud leida selliseid teemasid, mis üleriigiliselt kõiki kõnetaks, vene saates on neid rohkem, erinevate ajalooliste sündmuste ja isikutega seotud asju, aga ka suuremate katastroofidega, millest kõik läbi meedia kuulnud. Eesti on muidugi väiksem, aga oleks ka meil leida selliseid sündmusi, mida lasta uurida. Eelmisel hooajal oli see Kohtla-Järve nelikmõrva lugu. Mitmed on soovitanud saatemeeskonnale, võtta uurida Hardo Aasmäe kahtlane surm, aga ju siis ei julgeta seda mingitel põhjustel teha. Võidakse ettekäändeks tuua, et lähedased ei soovi avalikult seda niimoodi lahata, aga kuna tegu on nagunii avalikkusele ülituntud isikuga, siis mõne lähedase vastuseis ei peaks isegi olema takistuseks. Pigem jätab mulje, et lähedastel on midagi varjata. Loomulikult oleks vaja ka selle müüdi murdmiseks, et sensitiivid uurivad vaid mingeid vanu asju ettekirjutatud stsenaariumi järgi, lasta uurida ka mõnda värsket kadumisjuhtumit, mõrvajuhtumit vms.
Ootasin seda saadet ja nüüd on saanud sellest paras jant...Kui ikka ei ole õigemaid tegijaid ,siis selliste amatööridega ka pole mõtet katsetada, äkki mõni asi ka toimib...Ervin on mind ka üllatanud ja seda positiivselt..Eilne saade oli lausa tobe..., kahjuks teist sõna ei leia ja rohkem ei vaata.
Ikka ei saa aru, et selgeltnägijad loevad mõtteid ja nii ta läkski juhatuse järgi. Siis kekkas, et oi, kui tubli jne. Nõme.
Palju on Eesti filme, kus alkot ei tarbita, Kanal 2 uudistes pidevalt näidatakse joomist jne., vaba inimene vabal maal, miks ei tohi ja ilmselt on tal igav, sest ligilähedaseltki sarnasel tasemel osalejat pole.
ju talle on siis vaja , alkohol aitab . Ja mis selles siis ikka nii halba on. Mulle tuleb koju iga nädal järjepidevalt hunnik kaubanduskettide alkoholireklaame. Kas ma peaksin häbenema, kui neid reklaame tahan kohe järele proovida nii palju kui rahakott lubab. Milline silmakirjalikkus ühiskonnas - alkoholireklaam lubatud, kuid alkoholi tarvitada on halb!
mustad juuksed ja huuled, halloweeni riietus koos kontide, trummi ja magistrikraadiga - kuidas sa sellise tola välja hääletad. tühja neist võimetest.
See hooaeg on mõnes mõttes haledam. Sest nad ei oska enam näidelda või nad ei viitsi enam. Miks ma nii räägin - ka kõige suurema tahtmise korral seda kõike uskuda, reedavad nad ise saates, teevad puust ja punaselt ette, et see kõik on lavastus, isegi seda ei varjata enam. No kes sellest aru ei saa on küll laus pime, mille üle ma ei imesta. Inimestel on kadunud võime näha asju loogiliselt ja nagu nad on. Ime, et te olete loobunud uskumast jõuluvana ?! Sest väikesena oli tõestus olemas, kink ilmus kuus ealla, mis tõestus teil praegu on ? Polegi, ainult see telelavastus (teater) . Ka pealtnägija ühes saates salakaameraga - kõik selgeltnägijad panid nii mööda kui vähegi üldse võimalik on. Tulge maapeale nagu :)
Isegi Alexander Sheps jäi oma "teadmistega" Eestis olles vahele, kui pistis ajakirjanikule tsitriinikivi pihku, öeldes et ta kilpnääre on haige, sest ta näeb selle ümber punast värvi. Kurgutšakra funktsioon ongi eneseväljendus, kommunikatsioon ja punane värv ei tähenda haigust, vaid on energia ja aktiivsuse värv (nagu ajakirjanikule kohane) ning tsitriin ei kuulu kõritsakra juurde.
Sheps teeb otsuse intuitiivselt, mis alust on arvata, et see vale oli, alati on erandeid, kõigile ei mõju kõik vahendid kaugeltki ühtmoodi.
Minule saade meeldib. Liiv võiks tõesti vähem segada,sellest pole ju abi kui ta aina utsitab neid .Alisast on veidi kahju ,ta ise ju ka õnnetu inimene , pigem teised saates osalejad võiksid teda aidata.Ja ma ei mõista miks oli vaja nii avalikult alandada inimest .nii mõnigi asi võiks jääda kaadri taha .Kas me ikka olema ise nii valged ,puhtad ja pehmelt karvased ,ega vist .Mina soovin neile kõigile head vastupidavust ja meelekindlust ja leida see õige rada kui oled veel teelahkmel.
no see liiv läheb järjest tumbamaks, omal küll silmad põlevad, aga see juba näitab midagi/ 3. november 2017, 20:33
Mina ei näe küll probleemi selles, et see neiu klaasi või paar veini joob, enne saadet, tegemist pole ju autojuhtimisega, samas näeme me iga päev, kuidas üks alkohoolik juhib tervet Euroopa liitu, vot see on minu arust probleem.
Huvitav on näha ja kuulda viina uimas zombi neiu arvamusi ,kes on enamus ajast teisel pool keha piiri.Tõsiselt seda saadet võtta ei tohi.Mängulust on omal kohal.
Miks Liina sisse jäi? Minu arust on ta selgelt teistest nõrgem ja pakub huupi. Välimuse järgi pole mõtet sees hoida. Saade muutus kohe magedaks minu silmis
häirib see, et kogu aeg Liiv segab vahele. Selgeltnägijal on võimatu keskenduda. Väga palju kopeerib onu Liiv vene selgeltnägija saateid ja labane käitumine.
Ühesõnaga ,jumala absurdne saade .võib tulla joobes saatesse ja midagi ei juhtu .Lihtsalt naera puruks .Saatajuht ise nii elevil .
Jumal küll, see klaas veini, hull asi nüüd. Ega see mingi riigikogu infotund pole, isegi seal on norm, kui klaas sees.
Aga mis siis sinu meelest peaks juhtuma?! Riigikogujad "turgutavad" ennast päevast päeva puhvetis, eriti ööistungitel ja midagi ei juhtu, peale selle, et riik kisub kiiva, selle pärast peaks muretsema, mitte mingi selgeltnägijate saate pärast.
aga seda nad ei suuda, sest mingeid selgeltnägijaid pole olemas, puhas teater ja inimeste lol...litamine. Ühtegi kadunud inimest nad leidnud ei ole, sest seda ei olegi võimalik mingi selgeltnägemise abil teha. Täiesti arusaamatu on, miks sellist jama tehakse ja nii madalale langetakse, et püütakse inimesi uskuma panna, et on olemas selliseid inimesi, kes suudavad teiste minevikku näha ja surnutega kontaktis olla. Surnu ei saa ju enam vastata, kas see on õige või vale. Ja kui seda saadet vaadata, näeb ja saab tark inimene aru, et kõik see on kokkumäng teatud osalejatega.
Tullakse veini lõhnadega saatesse ,järgminekord võib tulla tableti laksu all ,ja midagi ei juhtu ,Saade propageerib alkoholi joomist ,Noaga surnuaial ja maasse lüüa ,no jumala rõve kas saatele pole ka midagi püha .
See saade on lihtsalt tehtud müügiks ja kunstlikult on tehtud Alicest see selgeltnägija.Kui ta nii selgeltnägija on,siis otsigu oma teadmistega Pärnus kadunud noormehe asukoht ülesse..
Sa ju hullem, kui isehakkanus selgeltnägija, sa oled isehakkanud jumal, mina käsen- mina otsustan - teie hüpake, siis otsustan et ikka pole hea.
Kas häbi ei ole tragöödiate arvelt reklaami müüa?Selgelt on tegemist näitemänguga ja keegi lekitab infot teatud teenuste eest.
Liina on selgelt nõrgem ja ebastabiilsem kui Kalle, aga saatejuhile sümpaatsem ja seetõttu jäeti edasi vegeteerima ehk show'd tegema. Eriti ilmekas oli see palagan trummiga, mis muuhulgas näitas kui võlts on see Liina, sest kuidas üldse saab mingi suvalise inimese suvalises rütmis trummitagumine olla sensitiivile abiks? Õigem olnuks saata minema jälle kolm korraga või siis ainult üks, Anete.
|
OSCAR-2019
|
||
Eelmisel aastal väljaöeldud ekskursiooni sihtkoht Toila leidis küllalt palju toetajaid. Grupi moodustasime peamiselt nelja küla baasil: Päärdu, Kurevere, Läti ja Vängla. Jällegi üle 40 huvilise üle valla otsustas Kirde-Eesti vaatamisväärsuste kasuks. Reisil saatis meid järjekordne kuumalaine, külastavate kohtade pikk nimekiri lisas pinget, võib-olla ka eneseületamist. Üldiselt püüdsime olla rahulikus tempos uudistajateks. Teiseks on Vigala vald oma eelarve piires andnud raha külaelu elavdamiseks, kui jätkuks eestvedajaid. Enne kui minna tähelepanekute juurde, tahan öelda teile suur aitäh, kallid reisikaaslased, eneseületamise eest pika reisipäeva jooksul. Reipust teie suvistesse tegemistesse!
Enne Avinurmele jõudmist tuli arvestada teeremondiga. Millal siis kui suvel tuleb teid parandada. Nägime ka tee äärde rajatavaid ja olemasolevaid kergliiklusteid. Paljude sõitjate suust kuuldus: teeb lihtsalt kadedaks. Teisalt, maanteeamet koos valdadega panustab jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumatute liikumisvõimaluste loomisse ehk teisisõnu näitab kergliiklusteede rajamine hoolivust inimestesse.
Simunas tegime esimese peatuse, et sirutada jalga ja vaadata kaardilt, kus paikneme. Simuna lähedal on üks kolmest Struve geodeetilise kaare punktidest, mille abil määrati maa kuju ja suurus. Laekvere poole sõites maantee pidevalt tõusis ning eemalt nägime Pandivere kõrgustiku Kellavere mäe 156 m tippu, kuhu on rajatud õhuvägede radarikeskus – ikka kõrgemale, kus parem nähtavus. Jätka lugemist »
10. juuni 2013 | Sildid: tünnilaat | Teema: Avinurme vald, Eesti, Ida-Virumaa | Kommenteerimine on suletud
30. jaanuar 2013 | Sildid: rahvusvaheline, sumomaadlus, ungari | Teema: Avinurme vald, Ida-Virumaa | Kommenteerimine on suletud
Avinurme Vallavalitsus kutsub tublisid sportijaid kaasa lööma selleaastastel Peipsi talimängudel Mikitamäel, 9. veebruaril. Kes tunneb, et tahab mängudel Avinurme lipu all kaasa lüüa siis kõik huvilised on väga oodatud. Tutvu alloleva juhendiga ning kui leiad endale sobiva ala siis teata osalemissoovist tel +372 339 7483 või +372 5626 1650 või mailiaadressil kultuur@avinurme.ee.
Teisipäeval, 1. jaanuaril 2013 algusega kell 00.30 toimub Avinurme kultuurikeskuses uue aasta tantsuöö.
20. juuni 2012 | Sildid: öölaulupidu | Teema: Avinurme vald, Ida-Virumaa | Kommenteerimine on suletud
15.06.2012 koguneb Liikumise Kodukant Sõprade Klubi Avinurme Puiduaidas. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena,
koostööpartneritena jne. Tänavune aasta on Kodukandi juubeliaasta jõuame oktoobris 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks; kuulame oma sõprade häält; peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Sõprade kokkukutsumise idee on saanud kutsututelt ohtralt kiidusõnu. Üritus toimub projekti „Ühtetulemine“ raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
14. juuni 2012 | Sildid: kodanikuühendused, koostöö, maaelu | Teema: Avinurme alevik, Avinurme vald, Eesti | Kommenteerimine on suletud
Avinurme vald otsib konkursi korras uut vallavanemat. Vallavanemal peab olema juhtimiskogemus asutuse- või keskastme juhina, hea suhtlemisoskus ja valmisolek meeskonnatööks, oskama hästi eesti keelt ja töötada arvutiga ning omama autojuhiluba. Kasuks tuleb ka kõrgharidus ja võõrkeelteoskus.
Kandideerimisavaldus koos palgasooviga, vormikohane CV ja haridust kinnitava dokumendi ärakiri esitada hiljemalt 19.oktoobri 2011.a. kella 12-ks Avinurme Vallavalitsuse kantseleisse aadressil: Võidu tn 9 Avinurme või e-posti teel aadressile avinurme@avinurme.ee.
Polnud tükil ajal oma kodukandis käinud. Kuna jaanipäev ja jõulud on eestlaste suurimad pühad ja need veedetakse enamjaolt sugulaste ringis, otsustasin minagi sammud Avinurme seada.
Tünnilaat, surnuaiapüha ja koduküla jaanilõke – need kõik mahtusid kahe-kolme päeva sisse. Rakveres elades näen alati tublisti vaeva, et kaseoksa tuppa leida. Seevastu kodumetsad on kaskedest rikkad. Õde on rajanud omale maja juurde imeilusa pargi, kus need valgetüvelised iludused aukohal on.
Kõigepealt käisime vanemate ja teiste lähedaste kalmudel. Panime vaasidesse karikakraid ja süütasime mälestusküünlad. Vend hooldekodus rõõmustas samuti meid nähes.
Tünnilaada melu juba käis. Avinurme koolistaadion võis linnalennult paista ehtsa telklinnakuna, sest vaba pinda polnud kusagil. Ümberringi autoparklad, mis olid samuti täis kiilutud. Et sealsed puutöömeistrid olid kuulsad juba vanal ajal, siis see üritus minu arvates erilist reklaami ei vajagi. Siin oli koos rahvast kogu vabariigist. Punutud korvid, pütid, tünnid, aiaskulptuurid jm käsitöö, pudi-padi, taimed, kurgid-tomatid, maasikatest rääkimata, singid, juustud, vorstid, õlu, kali jm ootasid ostjaid. Kaupa oli igale maitsele.
Pärastlõunal meelitas punastest tellistest uhiuue tsinkplekk-katusega kirik huvilisi kontserti kuulama. Tegemist-sagimist kui palju. Kes veel puiduaidas polnud käinud (otse kiriku vastas), suundus sinna. Raudteejupil sai lapsed ka väikese suslaga pisut sõita.
Õhtuks olime küll väsinud, aga minu koduküla – Teadussaare külas – juba mitmendat aastat elavad Tartu noored, kes seal mahajäetud talu taastavad, ootasid meid kõiki, st selle küla endisi ja praegusi elanikke oma krundile, kus süüdati uhke jaanilõke. Kes oli viletsa tervisega, toodi autoga kohale. Oli kodus tehtud head värsket salatit ja lihagrilli ning naabrinaise kollastest kanamunadest suus sulav tort. Nii lapsed kui ka vanad võtsid osa võistumängudest ja nautisid sumedat jaaniõhtut pisikeses Teadussaare külas Ida-Virumaal.
23. juunil toimub Avinurmes taas tünnilaat. Müügil on suur valik puidutooteid, käsitööesemeid, puude ja põõsaste istikuid, lilli ja muud laadakaupa.
Tünnilaval käib kogu päeva meelelahutusprogramm. Esinevad Avinurme lauljad, tantsijad ja pillimehed. Lapsi rõõmustab Pipi. Muusikaline külaline on ansambel Vägilased.
Jätkub ka muud tegevust. Kell 10 võrkpalliturniir Avinurme Kapa auhinnale. Kell 15 kirikukontsert. Esinevad Uku Suviste ja Birgit Õigemeel. Laadaloterii, näitused ja palju palju muud.
Õhtu jätkub Avinurme suveteatri naljamänguga „Armukarussell”. Päeva lõpetavad jaanituli ja simman ansambliga PS Troika. Südaööl ilutulestik.
15. juuni 2011 | Sildid: jaanilaupäev, tünnilaat | Teema: Avinurme vald, Ida-Virumaa | Kommenteerimine on suletud
Eelmise aasta lõpus lõpetas Ida-Virumaal tegevuse Ulvi küla kauplus. Nüüd on Ulvi külas uus kauplustekett “Meie” ja rahvas on väga rahul.
Kaubad on soodsamate hindadega ja tuuakse eeskätt seda, mida rahvas soovib. Vana kaup seisma ei jää. Muutus on täiesti tajutav. Kui varem sõitsid inimesed Avinurme või ka Mustveesse oma ostusid tegema, siis nüüd on vastupidi – Avinurme rahvas käib Ulvi poes ja kliente jätkub.
Avinurme kogudus ja Avinurme Elulaadikeskus korraldavad esimesel advendil, 28. novembril kell 14 kirikuesisel platsil heategevusliku jõululaada – Jõulubasaari. Käsitöö ja maiustustega kauplejatele müügimaksu pole, küll aga ootavad ürituse korraldajad annetust müüjate kaubavalikust, mis läheb jõulude ajal üksikute inimeste ja suurte perede toetuseks ning meelespidamiseks.
Ürituse ühe korraldaja Küllike Pärna sõnul tekkis jõulubasaari korraldamise idee ühisest arutelust koguduse inimeste ja elulaadikeskuse vahel. Soov oli korraldada jõuludeks mingi heategevuslik üritus, mis aitaks jõulurõõmu tuua. Eelmisel aaastal oli koguduse heategevuse keskmes suured pered, sel aastal tahtis kogudus pöörata enam tähelepanu ja pakkuda jõuluröömu ka ükikutele ja vanematele inimestele.
„Teisalt on meie soov õppida tegema ja väärtustama käsitööd, ootame müüki kõike, mis oma käte, südame ja hingesoojusega loodud –. kingitustest jõulutoiduni välja,“ lisab Pärn. „Heategevuslikule üritusele ajalise mõõtme ja heategemise tahte kestvuse püsimise toonitamiseks on laada nimeks basaar, nagu sajand tagasi.“
Selliseid heategevuslikke väljamüügid, kus koguti raha koguduse tarbeks samuti seltside eestvedamisel toimuvateks ühistegemisteks olid sajand tagasi väga levinud. Basaaride toel on kogutud raha kiriku ja pritsimaja ehituseks, raamatute ostuks jne.
Basaaril esinevad lisaks muusikakollektiivid, toimuvad loteriid nagu laadal ikka. Elulaadikeskuse töötubades toimuvad ka õpitoad, kus soovijad saavad uusi oskusi omandada. Videviku saabudes süüdatakse küla jõulupuu.
Kohamaksu pole, igaühel on võimalus oma käsitööga teha annetus jõuluröömu pakkumiseks. Müüjad võiksid kaasa võtta oma müügileti ja katusealuse koos küünalde-tuledega, mis aitavad luua jõulumeeleolu. Kauplejatel palutakse end registreerida 22. novembriks: Lii Karro, 53412476.
9. november 2010 | Sildid: heategevus, käsitöö, laat | Teema: Avinurme vald | Kommenteerimine on suletud
Teadussaare küla korraldas hiljuti külavanema eestvõttel hoogtööpäeva sügislehtede riisumiseks. Küla on väike – kuus talu.
Seekord tulid välja kõik, kes vähegi said, vanusest hoolimata. Ilm juhtus olema ilus. Kõigepealt tehti korda piimapuki ja postkastide ümbrus. Postkastid värviti suvel ilusaks kollaseks. Piimapukile tuuakse ühest teisest külast piima ja Teadussaare külaelanikud jagavad selle ise laiali vastavalt sellele, kui palju keegi on piima tellinud. Külas enam lehma ei ole.
Langenud puulehti on sügiseti Teadussaares palju, sest alla taludesse keerab suurte puude allee – saared, vahtrad, kastanid. Kastanimunadest tehakse omale reumarohtu.
Suviti elab külas üks noor töökas pere Tartust. Nad on alati platsis, kui külas midagi tehakse, ja kuna neil on lapsed, toob seegi väikse küla ellu rõõmsat vaheldusrikkust. Suviti niidetakse külas külavanema eestvedamisel üheskoos teeääri.
Neljapäeval, 21. oktoobril kell 18 toimub Avinurme elulaadikeskuses sügisõhtusse sobiv küpsetamiskursus.
Juba mõne nädala pärast, 6. novembril on kokandushuvilised oodatud küpsetamisõhtule, mille teemaks on erinevad jahud: kaerajahu, speltajahu, maisijahu jne. Teadmisi jagab Angelica Udeküll.
Laat toimus Ulvi rahvamaja esisel platsil. Natuke küll tibutas vihma, kuid laadalisi see ei häirinud. Müügiletid olid korraldajate poolt ette valmistatud, osa kaupa müüdi ka autokapottidelt. Oma kaupa pakkus 13 müüjat. Kaubeldi aedviljade, taimede, käsitöö, raamatute, puidutoodete, lasterõivaste ja meega. Kohapeal pakuti sooje pirukaid ja tasuta pannkooke.
Selgus, et puudu tuli kartulist ja küüslaugust. Talunikud, müüge Ulvi rahvale kartuleid! Ühel müüjal said õunadki otsa. Arvatavasti muutub Ulvi laat traditsiooniliseks ürituseks.
Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi valitsus eile heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.
kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud
Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.
Täna algab kuni 25. augustini kestev RMK suur ühismatk, millega tähistatakse Eesti vabariigi juubeliaastat.
Pildil Piusa koopad. Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma. Foto: Urmas Saard
Matkarühmad alustavad liikumist RMK matkatee otspunktidest ja liiguvad matkapealinna Aegviitu. Üks matkagrupp alustab Antsla vallast Ähijärve külastuskeskuse juurest kell 12 ning liigub mööda Ähijärve-Aegviidu 627 km pikkust lõiku. Tegu on matkaürituse pikima lõiguga. Rõuge valda läbib ühismatk 7.-11. augustil, liigutakse nii ratastel kui ka jalgsi.
Ähijärve külastuskeskusest alustab teekonda 25-liikmeline seltskond, matkajuhiks legendaarne Alar Sikk. „Kõik huvilised on oodatud matkajaid teele saatma ja neid teekonnal tervitama,” teatab Katre Palo, Rõuge vallavalitsuse
kommunikatsioonispetsialist. Teavet ühismatka kohta, sh Ähijärv-Aegviidu lõigu kava leiab veebilehelt http://rmk100.ee/yhismatk/info-matkadest.
Kolmapäeval, 8. augustil algusega kell 22.00 aga tasub sammud seada Rõuge vallas asuvasse Pähni külastuskeskusse, kus armastatud näitleja Guido Kangur kõneleb ristipuudest ning muusikat teeb kollektiiv UMA (Aleksei Saks – trompet, Robert Jürjendal – kitarr). Üritusele registreerumine ning lisainfo: http://rmk100.ee/sundmused/ristipuude-traditsioon-louna-eestis.
Šveitsi eestlaste algatusel sündinud projekti eesmärgiks on kinkida 100 pesakasti Eesti sajandaks juubeliks kahele ohusolevale linnuliigile Šveitsis. Need linnud on aed-lepalind ja väänkael, kes sümboliseerivad kaitset, mida vajavad kõik väikerahvad.
Tehes 65 CHF (umbes 62 eurot) suuruse annetuse projekti, saab annetaja endale nimelise pesakasti, mis pannakse üles Šveitsi kahte piirkonda, kus neid linnuliike veel esineb. Linnumaju on kogunenud praeguseks juba 74 tükki ja projekt on veel avatud aasta lõpuni. Täiendavaid teatedi leiab siit.
“Rõugest (Eestist) kaugel olevad inimesed ongi justkui rändlinnud, kes mujal maailmas on oma pesakasti leidnud, kuid saabuvad ikka ja jälle taas koju,” sõnas Mirjam Loertscher.
Kel huvi endalegi nimeline pesakast Šveitsi kaunite metsade vahele soetada, sümboliseerimaks seotust teiste rõugelastega maailmas ning tähistamaks EV 100, saab seda teha veebipoe kaudu. Otselink online shop’i asub aadressil: https://eestiselts.smartcommerce.ch/de/pay?tid=3
Rõuge juurtega Mirjam Loertscher käis eelmisel nädalal projektist ka Terevisioonis rääkimas. Ülekanne on järele vaadatav siit.
Nii Rõuge valla elanikud kui ka möödasõitjad on kindlasti märganud, et Viitina mõisapark on selle kevadega väga palju muutunud. Rõuge vallavalitsus viis seal ellu Viitina pargi rekonstrueerimise I etapi projekti.
Lisaks pargile sai uue ilme ka Järvesaar, mis on vallarahva jaoks oluline puhkekoht. Seal toimuvad iga-aastased valla laulu- ja tantsupeod ning muud, peamiselt suvised sündmused.
Projekti käigus korrastati pargis ja Järvesaarel jalgrajad, rajati uusi puhkekohti ning hooldati haljastust. Puistut harvendati 520 puu võrra, maha võeti ligi 1,6 hektarit võsa.
Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo: “Puude- ja võsaraie toimus koostöös projekteerija ja kogenud maastikuarhitekt Kati Niibo ning keskkonnaameti spetsialistiga. Viimased korrektuurid raiemahtu tegid väga loodussõbralikud arboristid firmast OK ACER OÜ. Raiete eesmärgiks oli tuua esile kinnikasvanud vaated kaunile Meegomäele, mõisa peahoonele ja Järvesaarele ning taastada maastikupargile omane kaunis visuaal. Muidugi ei unustatud selle juures ka pargi elurikkust, mille säilitamiseks hooldati näiteks 30 vana elustikupuud, mis jäävad elupaigaks erilisele pargi faunale ja floorale.” Jätka lugemist »
1. juuni 2017 | Sildid: mõisapark | Teema: Rõuge vald, Viitina küla, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
21. mahlakuul Sännä mõisan peet 17. Adsoni-nimelidsel ilolugõmisvõistlusõl lugi umakeelist luulõt 36 aoluulidse Võromaa last. 27 etteastõ siän oll nii tavaperäst ilolugõmist ku muusikaga kirät kavvu. Võistlusõ nimiauturi erinevit luulõtuisi loeti kuuõl kõrral.
27. aprill 2016 | Sildid: lapsed, luulelugemisvõistlus, võrukeelne luule | Teema: Rõuge vald, Sänna küla, Võro keelen, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Aprillis algab Rõuge reoveepuhasti kõrvale jäätmejaama kompostimisväljaku ehitamine. Praegu puudub Rõuge jäätmejaamas tehniline valmisolek Rõuge alevikus ja selle piirialal paiknevate kolme kalmistu ja vallaelanikelt toodavate biolagunevate jäätmete (puulehed, väiksemad oksad, hein vms) nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käitlemiseks.
Kompostimisväljaku lepingujärgne valmimise tähtaeg on 1. september 2016, kuid ehitaja planeerib töödega lõpetada mai keskpaigaks.
Kompostimisväljaku rajamise eesmärk on taaskasutada Rõuge vallas tekkivad biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed komposti tootmiseks ning suurendada jäätmete liigitikogumise võimekust. Lisaks kompostimisväljaku ehitusele ostetakse seitse suurt multilift-konteinerit, mis jagatakse ära Rõuge valla surnuaedade vahel, et parandada biolagunevate kalmistujäätmete kogumist ja transportimist kompostimisväljakule.
Uut kompostimisväljakut saavad vastavalt vajadusele kasutada kõik Rõuge valla elanikud ning ettevõtted. Kompostimisväljaku haldajaks saab OÜ Rõuge Kommunaalteenus ja biojäätmete väärindamisel tekkivat komposti saab kasutada haljastusel.
Iga-aastane jaanuarikuine Rõuge TV otsesaade on eetris täna, 29. jaanuaril kell 19.00. Kavas on valla kodukohakampaania loosimine, vaatajamäng, kiigatakse beebide lusikapeole, tuttavaks saadakse vabatahtlik Manueliga Hispaaniast, huvitavad stuudiokülalised ja muudki.
29. jaanuar 2016 | Sildid: kodanikutelevisioon, Rõuge TV | Teema: Rõuge vald, Võrumaa | 1 kommentaar - (Kommenteerimine on suletud)
17.detsembril kuulutati Rõuge rahvamajas toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpu üritusel välja Rõuge valla Aasta ettevõtja 2015. Aunimetuse pälvis Päivila talu. Ettevõte tegutseb põllumajandussektoris ja tegeleb peamiselt piimakarja ja teraviljakasvatamisega ning seda mitme põlvkonna koostöös. Kalev Kann kes toimetab Muhkamõtsa külas koos vanema poja Kaupoga on talu pidevalt edasi arendanud ja teinud suure investeeringu uue lauda ehitamise näol. Samas rajatakse ka uus abihoone. Modernse lauda ehitus on lõpusirgel ning selle valmides suurendatakse praegune 18 pealine piimakari kolmekordseks. Ettevõte on oma tegevusega suurendanud Rõuge valla tuntust ja aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.
19. detsember 2015 | Sildid: Aasta Ettevõtja, ettevõtlus, maaelu, tunnustus | Teema: Eesti, Rõuge vald, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Võrumaal tunnistati kohaliku spordielu edendaja kategoorias aasta tegijaks mitmete Rõuge valla spordiürituste korraldaja, Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna. Tänumeene andis 17.detsembril toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpuüritusel Rõuge rahvamajas üle Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun.
19. detsember 2015 | Sildid: aasta tegija, sport, tunnustus | Teema: Eesti, Rõuge vald, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Rõuge vallavalitsus rajas Nursi külas uue lõigu tänavavalgustust kaupluse eest külakeskuseni. Sellega suurendati kohalike elanike, eelkõige laste turvalisust pimedal ajal liikudes. Ehituse käigus oktoobrist novembrini paigaldati üheksa uut metallposti koos jalanditega, lisaks kasutati ka olemasolevaid elektriliini poste, kuhu paigaldati kokku 14 valgustit.
Projekti kogumaksumuseks oli 13 286 eurot millest 10 tuhat eurot saadi Siseministeeriumi kaudu, tänu rõugelasest Riigikogu liikme Kalvi Kõva abile. Ülejäänu oli valla omaosalus. Töid teostas OÜ Powtec. Järgmisel aastal on Rõuge vallavalitsusel plaanis rajada tänavavalgustus Sänna külla.
28. november 2015 | Sildid: ehitus, maaelu, tänavavalgustud | Teema: Eesti, Nursi küla, Rõuge vald, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Kuni jõuludeni on Rõuge rahvamajas avatud ka tikitud seinapiltide näitus. Tööde autorid on Rein Munsk ja Viitina Kunksmoorid.
27. november 2015 | Sildid: kontsert, näitus, tikitud pildid | Teema: Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Alates 23. novembrist toimuvad Sänna kultuurimõisas meditatsioonihommikud. Meditatsioonihommikud toimuvad tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) kella 8-8.45 Leiutajate külakooli ruumides (siseneda vasakust tiivast). Kohale saabuda tuleks vähemalt 5-10 minutit enne kella kaheksat.
Meeleharjutusi ehk meditatsiooni ehk mõtlust on läbi aegade tehtud lähtuvalt erinevatest motivatsioonidest. Kõige ilmsem põhjus on iseendas meelerahu ja seeläbi selguse saavutamine (aga ka kohtumine iseendaga, laskumine oma pärisolemusse jpm). Kui meel on selge, avar ja puhas, on inimene õnnelik, sõbralik ja hea enda ning teistega – ta maailm on muutunud. Muutuse kaudu iseendas muutub ka ümbritsev maailm.
Meeleharjutuste tegemisega kasvab inimese tähelepanelikkus ja taedlikkus oma tegudest, tunnetest ning motiividest. Selle teadlikkuse rakendamine igapäevaelus võib tuua kaasa väikeseid ja suuri positiivseid muutusi. Meeleharjutuste kroonjuveeliks on südame avatus ning armastuseenergia voolamine läbi keha, kõne ja meele nii argipäevas kui ka puhkehetkedel.
Koosviibimistel praktiseeritakse peamiselt budistlikust traditsioonist pärit harjutusi, nagu hingamise teadvustamine ja siira heasoovlikkuse arendamine. Lihtsalt istumise meditatsioon on väga võimas teekond iseenda pärisolemusse.
27. november 2015 | Sildid: meditatsioonihommik | Teema: Rõuge vald, Sänna küla, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
5.-6. novembril toimub Võrumaal, Rõuge Noortekeskuse ruumides paikkonna tervise edendamise seminar “Kohalike elanike heaolu eile, täna ja homme - olukorra analüüsist mõjusate tegudeni”.
Oodatud on kõik juhid ja otsustajad, arendusspetsialistid, arengustrateegiatega tegelevad inimesed; tervisenõukogu liikmed; aktiivsed kogukonna inimesed, kes mõtlevad kaasa paikkonna arengu küsimustes või kes soovivad, et nende kogukonna liikmed oleksid terved ja õnnelikud ning tulevik oleks parem kui tänane päev.
Sel nädalal tuli trükist värske Haanja-Rõuge ajalehe esimene number. Lehe nimeks pandi Torniööbik: kahe valla tuntud sümbolid ühendati ning saadi häälekandja, kes näeb ja kuuleb kõrgelt tornist kõike, seda samas ka edasi kuulutades.
Torniööbik on korra kvartalis ilmuv valdade ja kogukondade häälekandja, kuhu oodatakse kaastöid mõlema valla tegusatelt inimestelt: omaloomingut, huumorit, mustvalget trükki kannatavaid pilte, mälestusi, kokkuvõtteid oma tegemistest ja muud. Kirjutades tuleb siiski arvestada leheruumi mõningase piiratusega.
Kaastöid järgmisesse lehte ootab lehe toimetaja Viivika kuni augusti lõpuni aadressile infoleht@rauge.ee.
24. juuli 2015 | Sildid: piirkondlik ajaleht, Torniööbik | Teema: Haanja vald, Rõuge vald, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Uuenenud tantsupõrandaga laululaval esinevad valla lauljad ja tantsijad mudilastest memmedeni, põlvepikkustest poisikestest täismeesteni, kaasa löövad laste lauluvõistluse vanemate vanuserühmade võitjad!
Peole eelneb rongkäik Viitina mõisahoone juurest algusega kell 18.30. Ootame kõiki rongkäigule ja peole kaasa elama!
Kontserdielamuse eest saad korjanduskarpi vabatahtliku annetuse poetada! Tule kindlasti, sest maailm heliseb!
18. mai 2015 | Sildid: laulu- ja tantsupidu, maru käru, Viitina Järvesaare laululava, Viitina mõis | Teema: Rõuge vald, Viitina küla, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Veel selle aasta esimesel poolel täitub paljude Rõuge ja Haanja inimeste suur soov: tehakse valmis esimene number mõlema valla elust pajatav ajaleht.
Uuele lehele on tarvis väärilist nime, mille leidmiseks kuulutatakse välja nimekonkurss. Nimele piiravaid tingimusi ei seata, kuid see võiks kajastada valdade nimesid.
Ettepanekud palutakse edastada e-posti teel aadressile infoleht@rauge.ee, telefonil 5631 8732 (Viivika Nagel) või toimetada Haanja või Rõuge vallamaja kantseleisse hiljemalt neljapäeval, 7. mail.
Koos ajalehe nime ettepanekuga pange kindlasti kirja idee autor(id). Oodatud on ka lehe päise kujunduse mõtted, mis võivad olla ka käsitsi visandatud idee tasemel.
Mõlema valla esindajatest koosnev meeskond vaatab kõik nimepakkumised läbi ja valib nende hulgast sobivaima.
Ajaleht hakkab ilmuma neli korda aastas ja on kõigile lugejatele tasuta. Suure ajalehega paralleelselt jäävad käima ka kiiremaid teateid edastavad valdade senised infolehed.
21. aprill 2015 | Sildid: lapsed, lauluvõistlus, rõuge ööbik | Teema: Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Rõuge ja Haanja vallavalitsused korraldavad koostöös arengupäeva, kuhu kutsuvad osalema ja kaasa mõtlema kõiki valla elanikke.
16. märts 2015 | Sildid: arengupäev, koostöö | Teema: Haanja küla, Haanja vald, Rõuge vald, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Lisaks: kuna ilmaolud on muutlikud, soovitame jälgida Rõuge valla Facebooki lehte, kuhu postitame jääväljaku kohta kõige värskemat infot!
5. veebruar 2015 | Sildid: jäähoki, võistlused | Teema: Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Reedel, 6. veebruaril kell 19 toimub Sänna raamatukogus Vahur Kersna raamatu „Ei jäta elamata“ esitlus. Kõik on oodatud!
3. veebruar 2015 | Sildid: kultuur, lugeja, maaelu, Raamatuesitlus, raamatukogu, üritus | Teema: Eesti, Rõuge alevik, Rõuge vald, Sänna küla, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Teisipäeval 20. jaanuaril kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV otsesaade. Otsesaade vaadatav aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=1eEWs8mAm1I
* Uudislood reoveepuhasti avamisest, jõulukuuskede põletamisest pritsumeeste eestvõtmisel, vestlusõhtust Andres Arrakuga ning jääväljaku hooajast
* Kutsed eesootavatele üritustele, sh mälumängule, võrkpalli nädalavahetusele ja kalapüügivõistlusele Rõuge Purakas
20. jaanuar 2015 | Sildid: kogukonnameedia, meedia | Teema: Eesti, Rõuge vald, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
|
OSCAR-2019
|
||
Radikaalfeminist Fideelia-Signe Rootsiga vestles EKA kunstiteaduse tudeng Rebeka PõldsamFIDEELIA-SIGNE ROOTSI näitus „Mehe tee” (vt http://fideelia.future.ee/kunst/projektid/ mehe_tee.html) Draakoni galeriis 14. – 26. IX. Fideelia-Signe Roots sai nime isalt Fidel Castro järgi. Isa teadis juba tütre sündides, et lapsest saab suur kunstnik. Fideelia peab ennast ka sünnipäraseks feministiks ning kirjeldab oma radikaalsust soouurija ja füüsiku Evelyn Fox Kelleri sõnadega: „Tungitakse radikaalselt asjade juurteni ning püütakse mõista, miks on asjad nii ja mitte teisiti”.
Idee pildistada meesakte looduses tekkis soovist soostereotüübid ümber pöörata: paigutada mehed loodusesse naiste asemel. Looduses kujutatud passiivne naisakt, kes pakub end meesvaatajale ilusana, on kunstiajaloole tüüpiline. Loomulikult on meesakte looduses enne ka pildistatud, aga meesaktide ajalooline traditsioon justkui puudub. Pealkiri „Mehe tee” oli kohe olemas, sest ma teadsin, et lähen rattamatkale, mis on hea võimalus kolme meest intervjueerida. Tundsin neid kõiki hästi ja teadsin, et neil ei ole eesmärke. Minu jaoks olid nad täielik müstika, sest mul on eluaeg olnud ju eesmärgid. Mu isa ütles, et minust saab geenius ja suur kunstnik – ja järelikult pidigi saama. Nii et eesmärkide omamine sõltub ilmselt kasvatusest ka.
Milliseks kujunes tööprotsess? Kuigi idee tuli ammu, läks reaalseks tegevuseks alles sellel suvel. Fotosessioon oli väga lõbus tegevus: osa mehi grillisid, käisime ujumas ja saunas. Ma olen nendele meestele väga tänulik, kes osalesid lihtsalt entusiasmist. Üks mees on EKAs modell, teised on nudistid, keda tean ajast, kui hakkasin Eesti nudistidega rohkem läbi käima. Nad kõik on toredad, eelarvamusvabad mehed. Algul huvitusid minu projektist mitu sõprade sõpra, kes olid nõus akti poseerima, aga mõtlesid ümber, kui proovipildistamise käigus selgus, et nad peavad koos alasti poseerima: võidakse arvata, et nad on homod.
Nii panid nad pärast paari proovipilti kiiresti püksid jalga. Hiljem leidsin kaks nudisti. Neil polnud hirmu, et neid võidakse homodeks pidada, kui nad koos poseerivad. Pildistamise ajal oli huvitav, kuidas mõned mehed kujutasid ette, et nad peavad võtma sisse nn mehelikke poose. Nad olid jalad harkis ja käed olid üleval rusikas ning võtsid kramplikult mõnest oksast kinni ja tegid sellise tigeda näo ette – see oli nende ettekujutus, et „ma olen ju mees, ma ei saa poseerida nagu naine”. Ma ei tahtnud neid ise poosidesse väänata, kuna ei leidnud sellel mõtet, see ei näitaks midagi nende meeste kohta. Vahepeal, kui nad seebimulle puhusid, sattusid nad ise nii hasarti; hakkasid mööda võsa ringi hüppama – see oli äärmiselt tore. See, et osal meestel on Veneetsiast ostetud maskid ees, tuli praktilisest vajadusest tagasihoidlikumate modellide identiteeti varjata. Lõpuks, kui läks pildistamiseks, tahtsid ka julgemad mehed maske, lihtsalt naljapärast. Eesmärk oli näidata mehi kui mingeid haldja või nümfi moodi olevusi looduses.
Hirm, et pildid kuidagi homoerootilisena mõjuksid, on küllaltki asjatu, kuna seda seal lihtsalt pole.
Minu eesmärk pole kunagi olnud näidata midagi seksikat või erootilist. Leian, et alasti keha ei pea sugugi seksikana välja pakkuma. Inimene on niikuinii seksuaalne olevus ja minu eesmärk ei ole seda eraldi rõhutada.
Oled korraldanud avamistel alasti meestega performance’eid. Seekord oli avamisel kaks värvitud meest. Millega nad värvitud olid?
Kehavärvidega värvisin. Üle värvisin nad lihtsalt sellepärast, et oleks lõbusam, aga erilist muud eesmärki ei olnud. Tahtsin, et nad sobiksid fotodega. Aga skulptuurilaadse mulje jätavad nad tõesti.
Eks kunstniku mõtlemist ikka mõjuta see, millega ta tegeleb. Ma olen täiesti veendunud, et kõik esoteerikud, keda intervjueerinud olen, on mõjutanud minu mõtlemist. Aga õnneks olen piisavalt tugev isiksus, et mitte lasta end nende ideedest täielikult kaasa haarata. Pigem olen mõelnud sellele, kuidas võisid esoteerikute peas hakata kujunema nii keerulised ja kummalised teooriad. Ise ei tuleks ideele, et naised on maa peal ja võtavad tulnukatena saabuvad mehed siin vastu ja lõppkokkuvõttes saavad tulnuk-meestest ka naised. Või kui naised pole kodused pereemad, vaid käivad koolis, õpivad ja töötavad, teevad iseseisvaid valikuid ja lähevad poliitikasse, et siis nad on nagu mehed.
Esoteerika on Eestis populaarsem kui näiteks kristlus. Ma kahtlustan, et paljud inimesed lasevad end üsna kergekäeliselt esoteerikutel ära veenda ja jäävad uskuma, et naine ei saagi kunagi olla number üks, vaid on määratud oma soo tõttu olema elu lõpuni Teine, kuna vastasel juhul pole tegemist õige naisega. Uskumust, et kui naine tahab karjääri teha, minetab ta oma naiselikkuse, süvendasid näiteks ameerika 1950. aastate naisteajakirjad ja Eesti Delfis kirjutatakse tänapäeval samasuguseid artikleid.
Jälgin uudiseid igal hommikul. Ma leian, et kunstnik peab olema päevapoliitikaga kursis. Sel semestril annan EKAs kursust „Guerrillaplakatikunstist superkangelase Buffyni”, kus muuhulgas räägin tudengitele, et selleks, et teha sotsiaalselt suhestuvat kunsti peab olema kursis päevapoliitikaga. Minu jaoks on suhestuv kunst oluline. Samas, muidugi ma tean, et galeriis on raske seda teha, aga arvan, et mul tuli see enam-vähem välja. Ja ma arvan, et sotsiaalne kunst ei tähenda alati seda, et see peaks kunstiliselt olema kuidagi halvem kui esteetiline kunst. Teost peab olema hea vaadata, aga samas võib selles olla ka tugev kriitiline sotsiaalne sõnum.
Neljandat korda anti välja too auhind elust särtsuvaile kirjandusteostele. Tänavu pälvisid selle karmi, aga õiglase žürii tuliste vaidluste tulemusel Indrek Hirve “Surmapõletaja” (Tuum, 2006) ning Peeter Sauteri “Vere jooks” (Tuum, 2006).
Indrek Hirvega kohtumine teeb alati meele rõõmsaks. Juhtugu see juhuslikult tänaval või hoopis raamatu vahendusel. Kohtumine inimesega ja kohtumine luuletajaga on tihtigi kaks ise asja ning ülim viga oleks kujutella, nagu peaks kirjutet tekstis väljenduv luulemina üksüheselt samastuma teksti loonud isikuga. Ei ole teisiti Hirvegi puhul ning veel vähem võiks Hirve pidada miskiks küllaselt lusti ja lõbu tekstidesse pilduvaks loojaks. Samas on tekst talle kindlasti pigem rõõm kui vaev, isegi kui sisu parasjagu tumedapoolne. “…aga refräänis on juttu hoopis teistest asjadest,” ütles juba Tuu-Tiki, kes pööras pahupidi oma mütsi. Kindlasti on Hirve luule vägagi elus ning, põrgeldes tänapäeva ja mineviku, arhailise ja uuendusliku, mängulise ja täistõsiliku vahel, ka üllatavalt pikaealine. Vastselt pärjatud valimikus “Surmapõletaja” paistab see tõsiasi selgesti silma.
Peeter Sauter räägib meile, kuidas tülitada tütarlapsi, kuidas lõhnavad naised ja raha, kuidas elavad eesti boheemid ja lontrused… Aga see kõne on nüüdseks saanud teise hingamise; enam kui varem on Sauteri viimaste aegade lühijutud, mis ühinend raamatuks “Vere jooks”, aheldanud end novelližanri nõudlikku vormi.
Aga see pole põhimine. Põhimine on ehk, et lisaks oma loomulikule sarmile, jutustamise veetlevale lihtsusele, peitub Sauteris mingi ülim eetika. Ei-ei, mitte säherdune südametunnistusele koputav, moraali lugev, didaktiline eetika, ei miski maailmamudeldaja toores elukaugus. See, mis teeb ta lood tänini võluvaks ja loetavaks, on sügav inimlikkus ja piiluja pilgu tolerants. Püüe mõista ka alatu, egoistliku, allakäinud lõnguse või lontruse maailma. Ja isegi enamat kui püüe, hüüan ma – Sauter mõistabki neid, see pole valskus, see pole fiktsioon ja labane endapett. Nii et ehk on tegu ühe 2006. aasta humanistlikema kogumikuga? Jääb vaid lugejaile soovida julgust sesse peeglisse vaadata. Karta pole vaja, ainus pealtnägija, autori hääl, ei kipu teid uisapäisa hukka mõistma, vaid laseb ka endal langeda sesse pehmesse, vastuolulisse, kutsuvasse ellu.
|
OSCAR-2019
|
||
Vana aja inimesed tegelesid kabalistikaga. Piiblist võib leida mitmesuguseid arve, millel on vaimulik sisu, mis midagi tähendavad või ette kuulutavad. Paraku on usk arvude mõjust tegelikkusele vähenenud kasvõi mitmekordsete valearvestuste tõttu viimsepäeva ennustamisel.
Tänast maailma iseloomustab arvudemaagia, millega tegelevad sotsioloogid ja poliitikud, et tulevikku ette näha ja seda natukene mõjutada. Ometi ütlevad skeptikud, et statistikaga võib tõestada ükskõik mida.
Siiski manitseb psalmist meid arvestama oma päevi, et saaksime targa südame. Jeesus räägib sellest, et kes planeerib torni ehitada, peab ennem arvutama kulusid. Luukas peab vajalikuks ära tuua isegi ühel päeval ristitute arvu.
Uut aastat alustades tuleb hinnata eelmist, koostada aruandeid ja teha eelarveid. On see vaid tüütu bürokraatia, mis segab sisulist tööd? Kuivõrd peaks kiriku statistikast huvituma koguduseliige või tavakodanik?
Ilmselt peegeldub neis arvudes siiski ka kiriku ja ühiskonna vaimne identiteet, sõnum, millised me oleme või olla tahame. 1997. aastal ilmus väljaanne «Kui kristlik on Eestimaa?» Tegelikult on see olemise küsimus jätkuvalt aktuaalne. Ja tahame või ei taha, sellest juhinduvad paljud oma otsustes.
Kui mitte muidu, siis vähemalt statistika ja aruandluse kaudu mõjutab iga kristlane teisi ja kannab vastutust valikute eest, mis mõjutavad tulevikku. Ristimine ei ole tähtis vaid ristitavale lapsele, see on sõnum sugulastele, ühiskonnale. Osavõtt jumalateenistusest ei ole vajalik vaid enda vaimulikuks kasvamiseks, see on ka teistele tee kättenäitamine. Liikmemaksu tasumine ei ole vaid majanduslik ohver, see on sõnum, et evangeeliumi kuulutamine on tähtis.
Isegi tühine ja tüütuna tunduv panus võib kontekstis olla väga kaalukas. Rootsi sotsioloog Sveiby hinnangul muutuvad isikuomadused, mis väljendavad üksikisiku eneseallutamist sotsiaalsele korrale, tulevikus järjest vähem tähtsaks, indiviidi vabadus muutub üha olulisemaks. Kas ka vabadus Jumalast, kirikust, vastutusest ja südametunnistusest?
Kontekstis, kus Eesti juhtivate erakondade liikmeskond piirdub vaid mõne tuhandega ja riik maksab peale miljoneid, et need üldse toimiksid, on poolesaja vabatahtliku liikmeannetajaga kirik hämmastav sotsiaalne ja moraalne jõud. Pigem võidaks arvata, et parteipoliitikas osalemise kaudu on võimalik oma elujärge kiiremini muuta ja sealt midagi ikka saab. Viimane on ju sageli retooriliseks küsimuseks kiriku kohta. Ometi näitab liikmeskonna võrdlus, et kirik pakub enamat kui ükski erakond. Järelikult tuleks rahvaesindajatel parlamendis kirikut ka tõsisemalt arvestada, olgu seadusandluses või eelarves.
Koguduse eelarvest peaks huvituma muidugi iga ristiinimene – kuivõrd üldse ressursse jätkub ja kogudus oma tööd saab teha? Mäletan peapiiskop Hargi jutlusest, et eluvesi on ilma hinnata, kuid ämbrid maksavad. Ka eelarve on evangeelium.
23. jaanuaril lahkus meie seast pikaaegne Eesti Kurtide Ühingu aseesimees ning Eesti Vaegkuuljate Liidu looja ja kauaaegne esimees, kurtide ja vaegkuuljate hulgas legendaarse kuulsuse omandanud Uno Taimla.
1935. aasta kolmekuningapäeval Harjumaal Kose vallas sündinud Uno kaotas suure osa kuulmisest juba varases nooruses. See aga ei takistanud teda haridust omadamast ega töötamast. Kõik teiste poolt väljendatud kahtlused tema võimete ja võimaluste suhtes purustas Uno üsna sirgjooneliselt – ühe meele puudumine ei tähenda inimese kui terviku puudulikkust. Seda suhtumist püüdis Uno süstida ka kõigisse, kellega kokku puutus. Noori puuetega inimesi innustas ta õppima, taotlema maksimumi kõigi väliste tegurite kiuste. Et see tõepoolest võimalik oleks, selle eest võitles Uno kõigi tema käsutuses olnud vahenditega – kirjutas, kulutas ametiasutuste uksi, organiseeris kokkusaamisi, pidas loenguid ja vestlusringe ametnikele ja ühinguliikmetele. 2006 tunnustati Uno tegevust vaegkuuljate ja teiste puuetega inimeste eestseisjana Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga.
Südamelähedane oli talle ka kurtide ja vaegkuuljate vaimulik teenimine. Uno jaoks oli kristlaseks olemine niivõrd loomulik, et teda kurvastas südamest, kui talle öeldi, et vaegkuuljatel pole ju mõtet kirikusse minna – niikuinii midagi ei kuule ja aru ei saa. Ajal, kui enamuses kirikutes polnud veel korralikku võimendustki, organiseeris Uno koos kauaaegse sõbra ja võitluskaaslase Priit Rannutiga Eesti esimese induktsioonsilmuse paigaldamise Märjamaa kogudusemajja. Järgnesid jõulude ja ülestõusmispühade koosviibimised Märjamaal, kuhu tuli vaegkuuljaid bussitäite kaupa. Kahjuks katkesid need koosviibimised Priit Rannuti lahkumisega Märjamaalt. Uno oli aga kindel, et ükskord on sellised silmused igas kirikus ja kogudusemajas.
Meie viimane kohtumine oli päris juhuslik. Uno teadis juba, et tema aeg hakkab otsa saama, kuid ei lasknud sel end häirida, rääkis hoopis pikalt ja laialt sellest, mida oleks vaja veel ära teha ja mida organiseerida. Kui lahkumisel lubasin tema eest palvetada, vastas ta: «Mina olen hoitud, palveta hoopis selle eest, et kõigil oleks oma nurgake kirikus. Meie Priiduga tegime, mis suutsime, edasine on teie teha.»
|
OSCAR-2019
|
||
1.1. Palgajuhend reguleerib Keeleinspektsiooni (edaspidi asutus) teenistujate palga ja töötasu ja puhkusetasu maksmise tingimusi ja korda.
3.1. Teenistuja – teenistuja on asutusega avalik-õigusliku teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja.
3.3. Palk – ametnikule makstav põhipalk ja töötajale makstav töötasu, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu.
3.4. Põhipalk – käesoleva juhendi tähenduses on ametniku põhipalk (ATS § 61 lg 2) või töötajaga töölepingus kokkulepitud igakuine töötasu.
3.5. Muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.
3.5.2. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete eest makstav lisatasu.
3.6. Töötasu – tasu, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale.
Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.
Palga ja töötasu arvestuskuu on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, millal teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, siis arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt osundatud arvelduskontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Arvelduskonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikult haldusjuhti.
Asutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja puhul on selleks vajalik töötaja kirjalik nõusolek.
Asutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub asutuse juhtkonna poolt reeglina üks kord aastas detsembrikuus ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.
Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakte kehtima hakkamise päevast.
Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse eraldatud tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ja töötasud ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal.
Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu (va preemia) lepitakse töötaja ja asutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokku leppimiseks teeb vahetu juht.
Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal ja võimalik palga- või töötasu tõus pärast katseaega. Katseajal määratakse teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale vastava palgavahemiku keskmisest palgatasemest vähemalt 10% madalam palgamäär.
Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib vahetu juhi põhjendatud esildise alusel asutuse juhi otsusel erandeid teha.
Teenistuja soovil väljastab Haridus- ja Teadusministeeriumi raamatupidaja teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult.
Keeleinspektsiooni juhtkond koostöös haldusjuhiga arendab palga ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile. Haridus- ja Teadusministeerium arvestab palka ja töötasu ning maksab selle õigeaegselt välja.
Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära ning keskmise taseme.
Teenistuskohtade hindamise tulemused kujunevad lähtuvalt teenistuskoha mõjust asutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleerimisest, mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsessi eest ja otsuste mõju ulatusest.
Teenistujate palkade diferentseerimisel lähtutakse pikaaegsest töösooritusest ning kompetentside tasemest vastavalt punktis 7 kehtestatud korrale.
Palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab asutuse juht.
Palgaastmetele vastavate põhipalga vahemike muutmise vajadust analüüsib asutuse juhtkond üks kord aastas detsembrikuus koos palgajuhendi ülevaatamisega.
Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust.
Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku järgi asutuse juht vahetu juhi ettepanekul vastavalt ülesannete ja tööde erinevusele, töökoormusele, teenistuja kompetentsusele, kogemusele, haridusele ja kvalifikatsioonile.
Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas jaanuarikuus. Teenistujate palkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.
Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:
Individuaalse põhipalga muutuste motiveeritud ettepanekud teeb teenistuja vahetu juht ning ettepanekud vaadatakse üle asutuse juhtkonnas.
Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja juhtkonna nõusolekul individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul.
Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem kui 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast.
Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui ülesannete kestus on pikem kui kuus kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.
Ettepaneku lisatasu maksmiseks täiendavate teenistusülesannete eest teeb asutuse juhile teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik, millise jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, suuruse ja ajavahemiku pikkuse otsustab asutuse juht.
Hädavajaduse korral, kui täiendavad ülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele.
Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” alusel.
Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja arvelduskontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval.
Seame eesmärgiks, et alushariduse omandaks koolieelsetes lasteasutustes ja koolide ettevalmistusklassides vähemalt 95% lastest. Jätkame lasteaiakohtade loomist ja lastehoiuvõimaluste parandamist Euroopa Liidu struktuurifondide KOIT kava ning Kyoto saastekvootide müügist laekuvate vahendite toel.
Töös juhinduvad erinevatest õigusaktidest ja juhistest, peavad oskama valida erinevate lahenduste vahel, vastutavad isikute suhtes vastuvõetud otsuste õiguspärasuse eest. Nõustavad oma töövaldkonna küsimustes.
Koordineerivad oma tööd kitsamas valdkonnas, nõustavad töös kerkivate probleemide lahendamisel. Vastutavad oma otsuste ja tegevusvaldkonna eest.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma usun, et ei lähe enam iialgi ühtegi lasteetendust vaatama. Lasteetendused on ikka vanaemade-vanaisade ja lastelaste jaoks, tõsiselt, nende närvid peavad ehk vastu:)
Tunnistan, et etendus oli hea, isegi väga. A. Soro ja A. Kurvits võrratud, T. Ingit ja A. Tabunit mina suisa jumaldan ja Karlsson ju üldse kindla peale minek.
Aga bussitäite kaupa algkooliealisi rüblikuid on ikka liig mis liig. Nüüd ma tean, miks nii paljud pedagoogid labiilse närvisüsteemiga on. Tõsi, minu kõrvale juhtus ka üks äärmiselt sümpaatne eksemplar, ent see oli ka ainus erand. Ülejäänud karjusid ja lõugasid ikka nii kuis torust tuli. Või siis valisid ignoreerimise tee. Lõppkokkuvõttes tegi see sama välja. Sest kui ei karjunud õpetaja, siis karjusid lapsed, ja kui ei karjunud lapsed, siis karjusid õpetajad... loogika?
Ja lapsed olid nagu lapsed ikka. Kui mina noor olin (rohi oli nagunii rohelisem ja päike kollasem, aga see selleks), siis oli mingi kord veel olemas. Nüüd ei olnud enam midagi. Põhimõtteliselt sind talluti, togiti, nügiti, kratsiti, lükati... Ma ei ole oma sinikaid veel kokku lugenud ausalt öeldes, aga neid on ja õige mitu.
Samas on vist tegemist siiski teatava kambavaimuga või millega iganes... Sest kui üks grupp on hullumiseni pöörane ja metsik, siis mõni teine jällegi vaikne ja taltsas. Selle peale meenub mulle üks õpetajaametit pidav daam, kes täie veendumusega kinnitab, et kõik sõltub aastakäigust. Et ühte klassi satuvad valdavalt ju Hiina loomakalendri järgi sama aasta lapsed ja see määravat kõik. Järgnevaks kaheteistkümneks aastaks pidavat kõik paigas olema. Ja nüüd on klassijuhataja õnn (või õnnetus), millise loomamärgi otsa ta satub. Kuna seekord olid teatris valdavalt vist I-III klassi jütsid, siis peaks muidugi üle kontrollima mis aastakäikudega tegemist oli.
Ja ärgem siiski alahinnakem ka kodust kasvatust ja õpetaja enesekeshtestamise oskust. Mõne jaoks see oskus piirdubki vaid karjumisega. Keeruline olukord igatahes. Äkki oleks abi ühest Majasokust?:)))
Huvitav, et õhtusel ajal ei märka paljusid asju, mis päise päeva ajal silmi ja nina lausa kratsivad... kõik see 80-ndatesse kinni jäänud interjöör, ventilatsiooniga saali kanduvad tubakaaroomid, puhvetiseintesse imbunud masinakohvi mõrkjasmagus hais...
Tänased boonuspunktid lähevad "Ugala" wc-paberile ja (eeldatavasti naissoost) isikule, kes on suvatsenud oma teatriridikülis kanda pastapliiatsit ja selle wc-kabiini sisenedes välja otsida ja seinale kinnitatud palvele pabereid mitte potti loopida, lisanud omapoolse täienduse "Mis paber???"
Neljandaks raamatuks on Drinkwateril endal vist ennekõike jaks otsa saanud. Tal on kas üle visanud Appassionatas kükitamine ja töö rügamine (erinevalt Michelist, kes lehvib enamus ajast Pariisis ja siis veel natuke siin ja natuke seal) või siis ei juhtunud villas enam tõepoolest midagi erilist.
Igatahes "Oliiviteekond" ongi sõna otseses mõttes teekond ümber Vahemere, kus ta otsib vastuseid oliivide kasvatamise käigus tekkinud küsimustele. Oo, ja siin juba leidub oliive! Ja fakte ja ajalugu ja kirjeldusi ja värvikaid oliivikasvatajaid. Sest ka paigad ise on värvikad: Malta, Kreeka, Kreeta, Liibanon, Tuneesia, Liibüa, Türgi, Süüria, Iisrael.
Näiteks valged oliivid, midagi väga ainulaadset. Või magus sort, üks ainsamaid, mida kannatab töötlemata ja otse puult noppides süüa. Või põnevad retseptid oliivide konserveerimiseks. Või milleks on vaja oliivisaludes laululinde. Või erinevaid nippe oliivide noppimiseks. Või kuidas eri rahvad eri aegadel on neist luuviljadest õli kätte saanud. Või mida teinud alles jäävast pastast.
Kodused teemad on selles raamatus praktiliselt unustatud. Tarbetuid kõrvalepõikeid on, aga siiski võrdlemisi vähe (näiteks "naftakate" elu Liibüas... Tripolis on see luksuslik ja Banghazis veidike...hm, metsikum).
"Oliivisaak" on puhtalt süngetest toonidest kantud. Selle raamatu jooksul ei juhtu ainsatki head asja.
Michelil läheb halvasti ja iga teine lehekülg on kantud selle mehe mustast masendusest ja eemal hõljumistest. Mis see oliividesse puutub, võiks raamatu lugeja küsida, ja ega ei puutugi. Lisaks tuleb ka seebiooperlik vahepala Grace Kelly jäljendamise näol, mitte küll nii fataalsete tagajärgedega, ent siiski. Areenil on jätkuvalt ka sanglier´d, kelle tõttu võib lugeja koguda uusi teadmisi prantsuse metsanotsudest ja üleüldse jahist.
No ja oliivisaak... seda nagu ka ei ole. Ja siis veel Prantsuse Riviera "vanad sõbrad" - tulekahjud.
Mul läks täna paraku teisiti. Samas, eks ole meie raamatukogu kodulehekülg tõesti juba jupimat aega muutmata, keegi on otsustanud väikese ja värvika värskenduskuuri teha. Tõsi küll, omavoliliselt ja personaalse sõnumiga:)
Järjest juhtusid näppu kaks väga sümpaatset raamatut, mõlemad kodumaiste autorite sulest ja üsna hiljuti ilmunud. Mis neid ühendab? Eelkõige muidugi loomutruudus - mõlemad võiksid olla edukalt päriselust maha kirjutatud, tont seda teab, äkki ongi:) Samas ei ole need kindlasti mingid blogitekstilised kirjutised.
"Luule, ametnik" on kunstiõpetajast, kes kaaslase survel otsapidi Brüsselisse jõuab. Lugu ise mõjubki nii nagu oleks minategelane ka tegelikult sinna sattunud, elaks üle kõik need kohanemisraskused ja hingevalud. No umbes samamoodi võiks enamik normaalseid inimesi mu meelest tunda, kui nad sinna klaasi, betooni ja metalli vahele surutaks. Sellistele inimestele pole vahet, kas see on Brüssel, Tallinn või Kapa-Kohila... kammitsad jäävad ju ikka samaks. See on vaba ja loomingulise hinge surumine rangelt piiritletud karpi, nii otseselt kui ka piltlikult väljendudes. Lugu oli lihtne ja kiire ja ladus. Ent mis peamine, mõjus sümpaatselt. Näiteks meeldis see mulle oluliselt enam kui sama võistluse võidutöö. Ometi, võidutöö oli püütud mitmekihilisemaks teha ning antud raamat jällegi tublisti lihtsam ja minimalistlikum, ei olnud liinidega kunstlikult üle pingutatud. Ja mis hargneski kõrvalt, see lõppes enne, kui õieti alatagi jõudis. Kuid siiski mõjusam. "Luule, ametnik" oli vist III koha lugu.
"Avalikult abielust" oli rohkem sügavuti minev, kuigi lugu ise ju enesest siiski äärmiselt triviaalne ja eluline. Tahaks suisa väita, et otse elust enesest, äkki oligi autor oma abielu pealt maha viksinud? Igatajes kirjanikust ja kunstnikust abielupaar nõustub osalema saates "Avalikult abielust", mis on just niisama labane nagu pealkirjast järeldada võikski. Kusjuures nii pealkiri kui ka saate kirjeldus meenutavad saadet, mis vist tõesti kunagi eetris ka oli - "Avameelselt abielust".
Aga see ei ole ainult sellest kuidas paar saatesse satub, vaid võttepäevale eelnevate ja järgnevate päevade jooksul meenutatud ja läbi elatud sündmustest, tunnetest, eelkõige just tunnetest. Mis aga eriti paeluv antud loo juures, lugu jutustatakse vaheldumisi nii mehe kui naise vaatevinklist. Ühised mälestused ja neid hõlmavad dialoogid võetakse läbi mõlema osapoole silmade läbi. Teate küll, lugu on nagu sama, aga vaatenurgad sellele absoluutselt erinevad, nagu kõigi asjadega siin elus. Ühest küljest on ju kõik nii etteaimatav ja ei midagi uut siin päikese all, ent teisalt ikkagi põnev lugeda ja võrrelda.
Tõsi, mulle meeldisid enim kirjeldused kunstniku- ja kirjanikutööst. Loomeprotsessid on mõlemal juhul võrdlemisi sarnased ja ikkagi eriskummalised. Jäin mõtlema, et see oli vist üldse esimene raamat Vindilt, mida ma lugesin. Taas kord üks avastamata autor, kelle võiks siiski ette võtta. Küllap võtangi.
Kui autoriks on Merit, siis täname Meritit, aga kui keegi teine, siis võib Merit lahkesti kiidusõnad edastada!
Tõsi, Provence´i ja üldse Lõuna-Prantsusmaad oli selles raamatus märksa vähem kui esimeses. Loodan, et see ei ole nende raamatute puhul jätkuv trend:) Samas on kõik ju kõigega seotud, igale nähtusele eelneb põhjus ja hiljem on tagajärg, seetõttu ma neid sagedasi ja pikki kõrvalepõikeid nagu ei tahakski kritiseerida.
"Oliivihooajas" on palju juttu lastest ja lapsepõlvest. Raamatu esimeses pooles on peamiseks sõnumiks autori rasedus, mille juurde kuulub piisavalt pikk pulmakirjeldus kusagilt Cooki saartelt. Töistest seikadest on pikim vististi Birminghami oma. Lisaks on ohtralt tagasivaateid autori traagilisele lapsepõlvele. Seega, kes puhast ja ehedat Lõuna-Prantsusmaa maaelu ootab, saab ehk pisukese pettumuse osaliseks.
Mis aga Rivierasse puutub, siis sobivad autori meeleolusid sellest raamatust kirjeldama järgmised lõigud:
"Kui olen Barbara maha pannud, otsustan teha tiiru mööda Croisette´i. Plaažidel kihab elu ja restodes ja kohvikutes au bord de la mer sumiseb uus tõug suvitajaid, kelle hulgast paljudel on blondeeritud tahakammitud soengud. Jooke tellides kohendavad nad oma ekstravagantset meiki ning loevad venekeelseid ajalehti ja ajakirju. Kui lähemalt vaatama hakata, siis igas rannaäärses raamatuletis on müügil venekeelseid väljaandeid. Leheputkas on esiplaanile sätitud venekeelne "Vogue", sest äkki vene maffia tibid soovivad rannas kerget lektüüri nautida. Vene restorane kerkib järjest nii linna sees kui ümberkaudu, ja moed naisterõivaste kauplustes on hakanud muutuma. Need ei ole tavapärased, hooajast tingitud muutused ega ole ka suunatud rikkale araablastest ostjaskonnale, kes on küll veel olemas, kuid peale "neetud Lahesõda" ei ole enam see, mis varem. Ei, hilbud, mis nüüd müügile on ilmunud, on retrohõngulised, aga mitte niisugused, nagu Pariisi moekoridorides. Need on väljakutsuvalt moestläinud, viiekümnendate lõpu-kuuekümnendate alguse libulikud värvikombinatsioonid; tapvad rokkarikostüümid, millest kõik vene noored nende pikkade eralduses veedetud kommunismiaastate vältel võisid ainult unistada.
Somerset Maugham, kes elas palju aastaid luksuslikul ja lopsakalt haljendaval St Jean-Cap Ferrat´poolsaarel, iseloomustas Monte Carlot, väikest Prantsusmaa ja Itaalia vahel asuvat maksuvaba kuningriiki, kui "päikesepaistelist paika kahtlaste inimeste jaoks". Tema ajal oli see kindlasti täpne ja vaimukas tähelepanek nende kohta, kes asusid elama sellele tillukesele maasäärele, kuid tänapäeval võiks Maughami ütlust kasutada palju laiema ala kohta: igal pool kogu sellel palmidega ääristatud rannikul kõlab see õigena. Prantsuse Riviera on võrdsel määral magnetiks nii lootusrikastele kui ka lootusetutele, niisama nagu Hollywood tõmbab tselluloidimaailmale ligi nii tulevasi kuulsusi kui ka andetuid staariks pürgijaid.
Neile lisaks on terve hulk läbisõitjaid, kaasa arvatud karjakaupa süsimusti kirevates batikast jubbah´des aafriklasi Gabonist ja Senegalist, kes lööberdavad randades ja moodsate restode ja kohvikute ees, püüdes maha ärida oma võltsitud Louis Vuittoni kotte ja rahataskuid, kandealustel kelli, õnnetoovaid amulette ja ohtrasti päikeseprille.
Ja furgoonautodes saabub vargaid Prantsusmaa teistest departement´idest. Nende jaoks on see töörohke aastaaeg. Nad sõidavad küngastel ringi ja uurivad hoolikalt sealseid villasid. Kogenud silm ütleb neile, millal puhkajad on kohal ja millal nad on kodust ära, ja puhkajad on tuntud selle poolest, et jätavad ülearuse raha ja ehted seifi lukustamata."
"Oliiviistandus" on Carol Drinkwateri memuaaridest esimene raamat. See on seda masti raamat, nagu neid on sadu juba ilmunud - kus üks tüüp (antud juhul siis inglise näitlejanna) ostab kuhugi Vahemere äärde lagunenud või muidu kehvas seisus villa ning siis alles õige tants lahti laheb... Iseenesest on need lood äravahetamiseni sarnased ja kui oled ühte taolist raamatut lugenud, võiks ülejäänud heaga lugemata jätta.
Aga ma ei saa. Kui on Kreeka, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa (võiks olla ka Hispaania, ent kui ma mõtlema hakkan, siis sellesse nimekirja mul ei olegi vist ühtegi sealset sattunud...), siis need kirjeldused ja kohalikest loodud karakterid lihtsalt on puhas nauding. Meie halli ja lõputusse sügisesse ideaalsed vahepalad - keskpäevased leitsakud, jahedad kivipõrandad, ürtide lõhnad, mahlased viljad, tsikaadide laul...
Selle raamatu puhul eriliseks boonuseks muidugi ka asukoht. Häärber asub võrdlemisi lähedal Cannes´ile, mis tähendab, et lisaks metsikumale loodusele on ohtralt pilguheite Antibes´ile, Nizzale, Mentonile, Grasse´ile. Ja veel, siinkohal ei ole tegemist ainult suvekoduks kavandatava kohaga, vaid loole annavad lisaväärtuse otseloomulikult ka oliivid (nii nagu näiteks "Küpsevas päikeses" viinamarjad ja vein). Seega oliividest ja oliiviõlist võib nii mõnegi huvitava fakti teada saada.
"Tehes väikse ringi mööda rue de la terrasse´i, carriera de la terrassa´t äratab mu tähelepanu käsitsi maalitud silt, millel seisab Cave, Pierre Bianchi et Cie, kus värvitud klaasist aknad on tõestuseks selle pärandist. See kuulutab uhkelt, et firmal on seljataga kolm sajandit kauplemist. See on täitsa saavutus selle linna ajalugu arvestades. See tähendab, et nad olid siin juba enne prantslasi; Nizza loovutati Prantsusmaale alles 1860. aastal.
Astun klaasile ligi, et lugeda lahtiolekuaegu, mõeldes, et pärast pealelõunast kursust võiksin siia tagasi tulla, ja mulle teeb nalja lugeda, et pood avatakse uuesti kell kaks ning mingit erilist sulgemisaega ei olegi, ja et pühapäeviti on see suletud ainult si grosse fatigue. Kui väsimus on väga suur!
Kõrged hooned, üksteise kõrvale surutud nii kitsaste tänavate ääres, kust jalgratas vaevalt läbi mahub (meie kirjakandja kindlasti mitte!), on värvidelt ja arhitektuurilt itaalia mõjuga: erkpunane ooker, kollane ooker ja sinepitoonid, kõik on kaunistatud luitunud roheliste või pleekinud türkiissiniste žalusiidega, või kahvatu tolmuse lillaga, mis on nii lõhnav, et seda saab peaaegu sisse hingata.
Osalt žalusiidega kaetud akende taga silman kohalikke käsitöömeistreid innukalt töötamas atelier´des, mis on vaevalt suuremad kui postmargid. Kiilaspäine kingsepp, kes parandas nahast sandaalipaari taldu, paneb need kõrvale ja suleb oma poe lõunavaheajaks. Ühelt väljakult algaval kõveral umbtänaval kohtan mehaanikut, kes on lahti võtnud igivana lapsevankri suuruse Fiat Cinquecento mootori. Ta istub juhiistmel ja vaatab lahtisest uksest välja maailma. Ta süles on kauss, milles paistab olevat sealiha rikkalikus veinikastmes. Maapinnal tema jalgade juures on pooltühi pudel ja klaas roosat veini, puuvilja, juustu, poolik pikkelsai ja ohutus kauguses kaks ilase suuga peni toidujäänuseid ootamas. Pesunöörid linade, särkide ja aluspesuga on tõmmatud nagu lipuehted kõikjale minu kohale üle kitsaste tänavate ühest servast teise. "
Keda nüüd taas peaks häirima siin postituses teiste prantsuspäraste kohanimede seas kasutatud "Nizza", siis ka raamatus on läbivalt just seda varianti kasutatud:P
Üks suisa möödaski... mis omakorda näitab kui ruttu ja kergesti inimene unustab. Unustab kõik ebamugavused ja harjub mõnusa eluga. Jaa, jälle on november ja jälle üks aasta möödas läätsedest/prillidest vabanemisest, kokku juba neli aastat. Just nii palju ongi vaja, et kõik meelest läeb. Prillide pimesi kobamised hommikuti, läätsede tagaajamised varvastelt ja õhtuti nende kättesaamised kuivadest silmadest või siis lakkamatu silmatilkade tilgutamine. Rääkimata sadadest teistest pisikestest ja parajalt tülikatest situatsioonidest.
Ei oleks see aastapäev meenunudki, kui just kohalik häälekandja poleks vahtu löönud ühe Tartu tn kinnistu ümber. Olgu, vaevalt ajaleht ise nüüd väga intriige üles keerutab, küllap saavad sellega hakkama siinsed kõiketeadjad suupruukijad. Mida siis lugupeetud linnakodanikud selle krundi peal näha tahaksid? Järjekordset minimegakaubanduskeskust? Igavesti tühjana seisvaid bürooruume? Aastaid ostjat ootavaid kortereid? Kõiki neid eelnevaid on juba piisavalt siia ehitatud, üsna antud koha lähedalegi.
Ilmnes, et ka blogil on täna sünnipäev... õigupoolest ei olnud mul aimugi, mis aastaajal või mis kuul see asi siin alguse sai.
Ma võin öelda, et Murdochi ja/või tõlkijate keel oli küll igati nauditav ja meeli paitav, koguni tema looduskirjeldused mulle igati meeltmööda. Kui vaja sõnadega maalida pilt maastikust, ilmast või tegelaste vaevadest, siis jumala eest, sellega saab Murdoch kenasti hakkama. Tema inimeste nägude kirjeldamine muutus ajapikku aga juba häirivaks, sest mitukümmend suu ja suujoone kirjeldust sa ikka viitsid lugeda? Võib-olla ühe raamatu jagu "nägusid" kannataks isegi ära, ent tegemist võis olla seekord lihtsalt kolmest järjestikkusest raamatust saadud üledoosiga.
"Meri, meri" kiskus ka Ladina-Ameerika telenovelade valdkonda. Meri ise, vana mereäärne häärber ning peategelase lõuna- ja õhtusöögid lõppkokkuvõttes selle raamatu ka päästsid. Neist oleks veelgi võinud kirjutada. Üsna ebasümpaatsed tegelaskujud ja lõputud draamad muutusid igatahes kurnavaks.
"Itaallanna" oli... samuti seebiooper, vaid selle vahega, et puudus lõputu venitamine. Ärge nüüd öelge, et mulle lihtsalt sattusid valed raamatud Murdochilt:) Ja et tal on mõni teos ka enam-vähem normaalse süžeega.
Sest see siin ei olnud ju, ega? Teen lühidalt: peategelane naaseb vanematekoju ema matustele, seal krabab ta vahelduseks vennatütart ning tõrjub samaaegselt ka vennanaise lähenemiskatseid. Vend aga mehkeldab vaheldumisi viskipudeli ja oma õpipoisi õega. Õpipoiss ise on aga kõige kõvem mees, sest tema magatab vaheldumisi tolle naist ja tütart, suisa nii edukalt, et mõlemal pätsidki ahjus. Ja siis tulge mulle rääkima, et see on hea raamat:)
Tegelased, nagu Murdochil vist kombeks, on kõik küllaltki ebasümpaatsed, vastikud ja salakavalad ning muidugi raudselt mingi jamaga hakkama saanud.
Ainsaks normaalseks tegelaseks selles raamatus ongi itaallanna. Noh, ega ta suurt sõna ei võta ja silma ei torka ka, alles lõpupoole - ehk see ta päästabki:) Kuigi ka temal oli mingi oma must saladus, aga ma ei mäleta enam täpselt milline...
Ja kuna Inglismaa seepi sai juba piisavalt, siis tulin korraks kodumaale käima. Üks väga naljakas raamat, ei teagi, kuidas selle otsa komistasin. Kui ma nüüd guugeldasin, siis selgub, et sellest on ilmumise puhul ikka meedias veidi juttu tehtud, aga nähtavasti kohtades, mis minuni ei jõua.
"Maffia" on selles mõttes muidugi hea raamat, et iseloomustab päris kenasti elu Eestimaal ühe lühikese ajavahemiku jooksul. Tõesti-tõesti, olid aastad, mil siinse maalapikese peal just niimoodi elati ja toimetati ja nii mõnigi tänaseni toimiv äri sarnastel meetoditel kokkuaetud algkapitaliga püsti pandi. Raha, teadupärast, ei haise!
Tõsi, raamat on tublisti alatoimetatud ja ülekujundatud, seega nõrganärvilistele ei julge soovitada:) Samas, kuigi pealkirjade kujundus mul vererõhu lakke tõstis, siis jällegi tekstile taustaks paigutatud must-valed pildikesed olid igati omal kohal! Sellised parajalt illustratiivsed ja teisalt nostalgiat tekitavad:)
Ainult et mis näoga ma nüüd edaspidi Indrek Taalmaad vaatama pean:))))) Minu lemmiksõnaks sai aga otseloomulikult "rosinakäpik".
Ja vahelduseks ka Tai seepi, mille puhul tuleb tunnistada, et see oli kõik ka etteaimatav. Aga siiski piisavalt põnev ja kiire lugemine. Vajalik on see vist küll ennekõike Taid külastada kavatsevatele meesisenditele.
Kes juba käinud, need ärgu lugegu, sest enese lüpsilehma staatusest leidmine võib liig valus laks olla.
Hubane ja õdus Itaalia toitu pakkuv restoran, kus ees ootamas kolmekäiguline õhtusöök. Olime üsna elevil juba eelmise päeva restoranikülastuse aegu, arutades järgmisel päeval eesolevat menüüd. Teadsime, et tulemas vasikakeel ja küülikuliha. Meie seltskonnas oli inimesi, kes ei olnud emba-kumba söönud.
Esimesena mainitud looma puhul tuleb koheselt silme ette pruuni pehme naha ja suurte silmadega ja märja nina ning kareda keelega vasikas. Mulle kangastus seda menüüd nähes silme ette suurfarmis veedetud lapsepõlv, kus vasikas imes mu kätt, arvates, et nii saab piima ja kõrvus kuulsin vasikalapse nälginud häält. Jänes - punnis punaste silmadega koheva karva ja imepisikese kondiga loom. Oli vast väljakutse meid ootamas...
Visuaalselt oli eelroog väga kena vaatepilt. Olles kogenud lehmakeele söömist, eeldasin, et maitse on üsna sarnane, aga eksisin. Pisut kibedam, tugevama maitsega, ei ole nii pehme maitsega nagu lehmakeel. Keel oli lõigatud hästi õhulisteks lõikudeks. Oli ka pisut õli peale peitsitud. Viilude peale oli asetatud tuunikala salat rukola ja kapparitega. Tõeliselt hea salat! Kas asi oli selles, et see õli seal vasikakeele peal oli või selles, et viimasest söögikorrast oli möödas 9 tundi, aga mul hakkas kergelt iiveldama ja see vasikakeel käis suus ringi. Seega - vasikakeelt ei suutnudki ma rohkem süüa kui kolm lõiku. Üks väga hea ja kaks head hinnangut antud roale.
Väga suur portsjon väga suurel taldrikul, mis meenutas pigem ovaalset kandikut. Sellest roast oleks jagunud kahele inimesele, ausalt! Roast lausa peegeldus itaallasest mamma valmistusviisi: suured porgandiviilud, suured sibulatükid, küllusliku hautise sees ohtralt pehmet ja hõrku küülikuliha. Hinnang roale oli väga hea, loomulikult :) Kõht oli juba siis nii täis, et ega enam ei jaksanudki süüa.
Mõte magustoidust ajas kergelt iiveldama. Õnneks pakkus kelner, et kas me sooviksime roogadest puhata pisut enne seda, kui toob magustoidu lauale, olime koheselt nõus :)
Et neid söödud küll ja küll, eksole. Kuigi antud koogi nimetus oleks võinud olla šokolaadi-martsipani kook. Väha hea kook. Isiklikult häiris mind antud koogi kaunistamiseks lisatud kakao, aga hea oli ikka!
Väga õdusa interjööriga, lisaks küünaldele ka üsna furoorikas muusika. Tabas aga korduvalt ja häirivalt kõrva ning oli üsna vali. Tekkis küsimus, kas eelmisel päeval ka muusika taustaks oli. Oli küll, ent sõbrad ei olnud seda tähelegi pannud. Kusjuures oli väga vaikselt tõesti ja selline mahedam taust pigem.
Kui eile kiideti esimene roog minu poolt rahuldavaks, siis seekord pidasin seda suppi heaks ja mu kaaslased pidasid pigem rahuldavaks :) Hea seenesupp oli. Vahelduseks igal pool pakutavale seenesupile, kus enamasti tegemist šampinjone sisaldava supiga. Seened olid püreeritud nii, et tükid tunda, sõpra see häiris, aga mulle just see meeldis. Kõrneid oli vähe tunda. Ja hästi intesiivse maitsega, justkui oleks lisatud ka maitseks kuivatatud metsaseeni. Väga toitev supp!
Mahlakas kukk. Ja see veinikaste sinna juurde. Ja tolle kastme lõhn - jumalik! Paremat risottot, ilma liialduseta võiks öelda, pole saanud ja see parmesani juust ribadena selle peal tegi roa veelgi maitsvamaks. Ahjutomat oli nagu ahjutomat ikka. Visuaalselt andis roale juurde. Kõhud said ikka väga täis (mis restoranis süües ju ei ole eesmärk omaette tavaliselt) ja sõber isegi ei jaksanud risottot lõpuni süüa. Vilets Eesti mees, mis muud, kuna naised ikka jaksasid - no kuidas sa jätad sedavõrd hea toidu alles, eksole :)
Restoranide nädal 2012 on blogimaailmas tänamatult vähe kajastamist leidnud, seega viime kokku toidunautlejad ja blogipidajad:) Tänavusest kolmest kogemusest teeb külalispostitused Jaanika!
Restoran Cru (peakokk Dmitri Haljukov) asub Viru tänaval, keset turistide mekat ja on nende seas ka üsna populaarne, kuna õdus valgus ja hubasus juba aknast märgata. Olen varem ühe korra seda külastanud, aga siis sai pigem kiirelt latte ja vein haaratud vaid. Väga mõnusa fiilinguga sisehoov. Suvel võiks seal istuda sõbrannaga tunde ja lobiseda või siis kallimaga tunda ennast nagu eraldatuna, sest sisehoovi linnakära kuulda ei ole, aga kuna hetkel sügis, mitte suvi, siis asugem asja kallale.
Ei hakka siinkohal rääkima saagast, kuidas üldse õnnestus saada kohti restorani ja et plaanis oli rohkem õhtusööke ja vähem lõunasööke, aga igal juhul rahul. Ka eelmisel aastal, mil restoranide nädal oli esimest korda, sai osa võetud. Ja kuna emotsioonid olid väga ehedad ja restoraninädala gastronoomia rõõmustas meie maitse- ja muid meeli, siis etteruttavalt võib öelda, et plaan ka aasta pärast kindlasti osa võtta ning jätkuvalt loodame saada kohti Chedi`sse ja Ö´sse, mis seni pole õnnestunud :(
Selgituseks neile, kes pole osa võtnud, et lõunasöök restoraninädala raames oli kas eelroog ja põhiroog või siis põhiroog ja magustoit. Ning õhtusöök: eelroog, põhiroog, magustoit.
Ning laual, mil ootasime oma esimest rooga, oli imeilus suur vaagen. Alati, kui külastan restorane, lounge´e jms söögikohti, hakkavad silma sealsed nõud, tore, kui nähakse ka visuaalse poole pealt vaeva.
Visuaalselt oli põhiroog silmadega ülisöödav. Kuid asudes roa kallale, tabas kerge pettumus, vähemalt minu poolt. Kanafilee nagu kanafilee ikka. Kinoa pani selle roa särama, aga maitsetu kaste ning mage petersellijuurepüree tõmbasid esmase suure vaimustuse kõvasti tagasi. Rahuldav lõpptulemus. Lisan ka, et restoraninädala kaaslasteks olid sel aastal samad seltsilised, kes aasta tagasi. Sõbranna arvas, et roog oli hea, sõber aga, et rahuldav.
Mardipäevaks valmistuti pikalt ja põhjalikult. Esmalt sai ette võetud repertuaar, mida esitada. "Mardil varbad külmetavad..." oli selline... lollikindel ja mittemidagiütlev mõmisemine, mida suvaliste taluuste taga lõõritada. Aga kui asi läks tõsisemaks, see tähendab, et uks avanes, siis pidi ikka midagi enamat varuks olema. Seda "enamat" pidi siis meie usin tüdruk (paraku ka ainus pillitüdruk!) nädal-paar varem harjutama hakkama.
Järgnes loomulikult kostüümidraama. Draama esimene ots oli alati masendav, sest eelmise aasta outfiti kasutamine tundus maotu ja põlastusväärne. Niisiis, midagi uut oli vaja. Järjekordselt tuli teha pööningutrett. Või siis sahvris kaltsukotis veidi tuuseldada. Enamasti kroonis otsinguid pöörane edu. Ikka õnnestus mõni harukordselt mehine püksipaar või karvane läkiläki hankida. Last but not least, oli talusid, kus tuli valmis olla üllatusrünnakuks (lastekaitsel soovitan järgnevat mitte lugeda!) Nii et, kordaläinuks võis lugeda selle päeva, mil õnnestus kuskilt välja võluda iidseid meestetrussoone.
Ja kui pillimäng selge ja lood pähe õpitud, mõni krutskitega mäng leitud ja vaim valmis, siis võis püha päev kätte jõuda. Mulle millegipärast tundub, et tol päeval koguneti õige vara, no koolis ei kannatanud sel päeval üldse paigal püsida, viimased tunnid venisid nagu karamellkissell ja jalad kandsid koolipäeva lõppedes iseenesest kodu poole. See, et kõik see tee tuleb paari tunni pärast uuesti jalge alla võtta, ei meenunudki.
Üldiselt oli külas lugu selline, et paljugi oli ette teada. Kes laseb sisse ja kes mitte. Kelle juures läheb 10 minutit ja kus läheb... tund aega! Kus tuleb süüa nii palju, et vats maani. Kus tuleb võidelda esmalt koertega. Omaette teadus kõik.
Olid mõned kindlad kohad, kus sisse ei pääsenud kunagi. Aga kui te nüüd arvate, et me võtsime õppust ja järgmisel korral enam ei läinud, siis vale puha! Muidugi me läksime, suisa rõõmuga. Sest maal lasti omal ajal ikka enamasti sisse ja see tähendas, et koerustükke ei saanud eriti praktiseerida. Mis iseenesest on ilgem jama, eks ole. Seega neid talusid, me armastasime. Riisi ja viljateri kulus sinna ohtrasti (olenevalt sellest, kui palju jalatseid oli eeskotta jäetud) ja kriidid kulusid ka pea olematuks. Olgu öeldud, et minu lapsepõlv jääb aega, mil Eestimaal hakkasid tegijateks saama ufod, seetõttu olime üpris vilunud ufode joonistajad. Aga see selleks, mis sest enam meenutada.
Siinkohal tervitused Jaanile ja Pardile. (Part oli muidugi meie ülim piir, sest sealt algas juba alev ja olgem ausad, alevis oli jama joosta - seal oli konkurents, seal olid kotipoisid ja üldse, asustus oli liiga tihe)
Siis oli käes õhtusöögiaeg, see tähendas, et tuli sisse põigata majadesse, kus ekstra santide auks hääd-paremat ootel.
Muidugi, ega alati olnud vembumeesteks mardisandid ise. Mõnikord visati mõni vimka ka meile. Teada oli, et kostüümide all oli ikka omi riideid ka, seega oli neid, kes tahtsid mardiriiete alla piiluda. Ikka selleks, et tuvastada, kellega tegemist. Selleks puhuks oligi tarvis meeste vinks-vonks aluspükse.
Oli ka teisi, sihilikke või vähem sihilikke, riukaid. Ütleme nii, et kui sulle antakse präänikuna kaasa kolmeliitrine õunamahlapurk, siis... kui eeldada, et su ring on mitu-mitu kilomeetrit pikk, siis...Oli õnne meil aga siiski, sest Kätu elas üle tee. Oli kuhu väärt kraam hoiule viia.
Oli muidugi ka pererahvast, kes suutis aasta-aastalt hoolega jälgida mardisantide sirgumist. Mis omakorda tähendas, et kui aeg küps (perenaise arvates), pakuti santidele mõni lõuatäis likööri. Küllap siis oli ikka aru saada, et tegemist naise sugemetega martidega, muidu oleks äkki mingi kangem naps lauale pandud.
Ja nii see aina läks, aastast aastasse. Kuni hakkas nännina tulema raha. Ma ei mäleta, kas see mingit erilist rõõmu meile tõi. Ega see träni jagamine oli üldse kuidagi teisejärguline. Kõik eelnev, alates ettevalmistustest kuni trallini, oli juba omaette nauding. Nänni jagamine oli selline... lihtsal üks osa, viimane ja suhteliselt kõrge väsimusastme juures tehtav toiming. Ei mäletagi, mida me, maalapsed, enim himustasime. Tõsi, meie õudusunenäoks olid igasugused õunavissid, sest olgem ausad, neid olid meil kõigil keldrid täis. Maiustused pakkusid kindlalt rõõmu.
Tõsi, oli ka kurbi hetki... Neist ma olen juba kunagi kirjutanud, aga olgu siinkohal veel kord korratud. Kui sa olid jätnud mardipäeva vahele või mõne talu sel õhtul vahele, ja siis kadripäeval sulle suured kurvad silmad otsa vaatasid ning nukralt küsisid, et miks te ei tulnud, ma küpsetasin koogi ja ootasin teid... siis oli päris sant tunne...
"Minu India" on võrratult vaimuka stiiliga ja väga kaasahaaravalt kirjutatud! Selles sarjas juhtub ikka ja jälle, et kui üks maa ise sind ei võlugi, siis suudab seda kirjutaja. Väga mõnus. Ärritav muidugi ka, aga kiiktoolis istudes suudad kõigele läbi sõrmede vaadata. Ma usun, et sealsed inimesed, korralagedus, kerjamine ja üldine töökorraldus mulle ei sobiks.
Mis ei tähenda, et sellest lugemine mulle ei meeldiks. Ja mõelda vaid, kui igav oleks võinud see raamat ilma Mister Guru tegelaskujuta olla:) Üleüldse olid paljudele tegelastele antud väga tabavad nimed.
Ma jäin mõtlema, et kõik on ikka põhjusega. Et miks Indiast mõeldes üha Bollywoodi filmid silme ette tulevad? No see raamat näitab äärmiselt ilmekalt, et suuremalt jaolt sealne elu ongi nagu üks tüüpiline Bollywoodi film:))) India, see on kui üks lõputu kannatusterada, sõltub vaid rändajast endast, kas teha sellest lõbus ja mälestusterohke retk. Või siis langeda sügavasse masendusse ja alla anda. Autori kõiki piinu lugeja ei näe, õnneks. Huumor võidab alati, kas pole?
Aga silma riivasid mõned... ma ei teagi - keelevead? Ma mõistan dialoogides edasi antud kohalike vigast inglise keelt (see on nii indialik, et see lihtsalt on selline must on, ma tean!), ent just kirjeldavates lõikudes esines mõningaid, ma eeldan, et mitte sihilikke, apsakaid. Nime "Bollywood" käänati nii Bollywoody kui Bollywoodi, ei teagi, kumba varianti rohkem oli. Ja siis ei saanud ma mitmel korral aru omadussõnade käänamisest, aga see võis puhtalt minu kiiks ka olla:)))
"Ingli kutse" mõjus nagu... mingi Stieg Larssoni prantslaste variant. Ühe raamatu kannatab lõdvalt ära lugeda, aga triloogiaga jääksin juba hätta (nagu see ka herr Larssoni puhul minuga mäletatavasti juhtus). Mingil hetkel saab kõike liiga palju, samas on tekst muidugi väga intensiivne ja sündmusterohke. Kõike on: armastust, pettust, krimisündmusi, pahalaste intetuid lükkeid, hüva toitu, mida iganes. Ja lõpp ikka ettearvatav, eks ole.
Siin raamatus kummitasid mind aga trükivead, tekst oleks nagu pärast tõlkimist üle lugemata. No mingi needus seekord vigaste asjadega mul:)
Ma mõtlen, et sellest raamatust on tänamatult vähe kuulda olnud...Mul on karvane tunne, et kõiges on süüdi roosa ja lilla:))) Nii roosalilla raamatu kätte võtmine nõuab eestlaselt ju tõsist julgust. Hoidku jumal, kui seda tuleb veel raamatukaupluses teha!
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid: ENERGIAREVOLUTSIOON ON TULEKUL: majapidamised saavad elektritootmisega ka ise suurepäraselt hakkama
Kuskil oli juba uudis, et Floridas on kohustuslik kasutada kohalikke teenuseid, elektrit, vett ja kanalisatsiooni. Autonoomne süsteem on keelatud. Kui Eestis peaks päikese-tuule-energia massiliseks muutuma, küll siis kohalikud ärimehed suruvad ka sellise seadusemuudatuse läbi.
Nende paneelide kestvuse aeg on 10 aastat! Moelge enne, kui palju te kulutate raha nende ostu ja paigalduse peale, alles siis tehke otsus, jah voi ei.
ulmeliste liitumistasudele lõpu tegemiseks oleks autonoomsed energiaallikad väga tarvilikud, muidugi tassiks siis elektrimaffia usinalt kilekotte parteikontoritesse, et omavolilised ja jultunud elektritootjad seaduste abil surnuks maksustada
Strandbergi ei ole miski spetsialist, vaid lihtlabane poliitik. Pealegi ebaõnnestunud poliitik. Kui nii head akud olemas on, miks ma pean neid päikse abil täitma. Ega me Hispaanias ela. Ilmselgelt oleks mõistlikum traditsioonilisi puuhalge kasutada. Meil on neid küll, Hispaanias mitte. Kuna Hispaanias on tunduvalt rohkem elanikke, siis tootjad mõtlevad ikka hispaanlaste peale. Meie peame ikka enda eest ise mõtlema, mitte pimesi kopeerima. Aga see selleks. Säärast tasuvat akut pole veel leiutatud. Ei maksa uskuda pooltki, mis kirjas.
Mnjah... Pealtnäha ilus kirjatükk, aga talvel, kui elektrit kõige rohkem vaja, on 18 tundi pimedat aega, päikesepaneelid kasutud; lisaks hästi külm tuuleta talvine kõrgrõhkkond ei anna tuulele lootust; ikka peab mingi diisel- vm generaator varuks olema, jutt, et mõnest akust piisab, on pläma.
Eelmisel nädalal otsustas riigikogu tõsta märkimisväärselt taastuvelektri kokkuostu hindu, seniselt 81 sendilt 115 sendile kilovatt-tunni kohta.
Eestist võib leida elektritootjaid, kelle kasumimarginaal kasvab uute toetuste tõttu üle 70 protsendi, ka mõne tuulikuprojekti kasumimarginaal ulatub nendest hindadest lähtuvalt üle 40 protsendi, samas kui üldjuhul on energeetikas kasumimarginaal 10-20 protsenti.
Mõne aasta pärast maksame igal aastal elektri hinna kaudu üle miljardi krooni nendele jaamadele toetuseks, ligi 400 miljonit sellest on aga põhjendamatu tulu.
Seega on tegevust lõpetav riigikogu pannud tulevase valitsuse olukorda, kus Euroopa Komisjon võib leida, et Eesti taastuvelektri ja koostootmisjaamade toetused on põhjendamatult suured...
Toetusi vähendada on uuel riigikogul aga jällegi äärmiselt keeruline: ettevõtjad hakkavad sel juhul süüdistama riiki õigustatud ootuse printsiibi rikkumises
Detsembris esitab Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare juhitav majandusministeerium elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogule
4. jaanuaril annetab Sõõrumaa Keskerakonnale, Reformierakonnale ja IRLile võrdselt 0,5 miljonit krooni.
29. jaanuaril annetab Sõõrumaa IRLile, Rahvaliidule, Keskerakonnale ja Reformierakonnale võrdselt 0,5 miljonit krooni.
8. veebruaril lisab riigikogu majanduskomisjon oma istungil eelnõusse suuremad toetussummad, mis põhinevad Sõõrumaga seotud Väo kombijaama tasuvusarvutustel.
12. veebruaril toimub riigikogu majanduskomisjoni istung, Sõõrumaa annetab Reformierakonnale 0,5 miljonit krooni
Kr...di hästi välja toodud!..... Täpselt sama skeemiga käib eestis kogu demokraatia ja seadusloome. Spiikeri haamer lööb nagu oksjonil, "kõrgem pakkuja võidab"
Ja rahvas valib demokraatlikult.... aga demokraadid näitavad aupaklikust ainult suurema rulliga sulleritele. Rahva valitud saadik ja lubadus on rahva jaoks ainult enne valimispäeva ning tähtis sinnamaani, kuniks hääl käes.
pärast ei kasuta seda võimalus inimesed, kes rajavad oma kodusi, alajaamadest ei tea kui kaugele ja pärast meie Eesti Energialt mingeid ulmelisi sisselülitamise pakkumisi saavad. Ammu oleks aeg mõelda päikesepaneelidele, sest need on tänaseks üsnagi odavaks läinud.
Tasub, tasub ära!:) Ja kui omafinantseering 0-ga arvestada - kohe hakkab kasumit tootma! Kuhu see kasum edasi investeerida... jälle ikka päikesesse, kuhu mujale. Sest jõukus saabub siis veelgi suuremalt õuele.
PS. Hetkel on vaid väheseid projekte, kus sellised lahendused tegelikult ka oma tasuvusea ületades ära tasuvad. Siinne näide - mida on juba varasemaltki - on õhuke nagu seebimull.
Odavam on EE-d nuumata. Minul elamises ainukesed asjad mis voolu võtavad on soojavee boiler ja talviti ka üks väike radikas toaletis, kuna seal küte puudub. Külmkapp, telekas ja arvuti ei võta peaaegu midagi, Samuti ka LED valgustid mitte. Söögitegemine ei võta ka kuigi palju. Kuu arved ca 12-13EUR koos elektri ülekande tasuga. Aga et luua süsteem, mis suudaks asjad ka siis ära toita, kui kõik peaks kogemata ühel ajal tööle minema, siis see läheb maksma kena varanduse ja paneelide tööeaks loetakse 25 aastat. Selle ajaga ma seda raha tagasi ei teeni...
mina ei tea ega tahagi teada ,kust kohast härra Ohu oma paneelidele finantse leidis,praegu on igatahes mõistlikum see investeering elektrile kulutada-kui 200eurone paneel toodab 250W energiat siis see on ikka väga olematu energiakogus,mind ei huvita,mitu kilo või grammi selle tulemusena põlevkivi ahju toppimata jääb,mind huvitab et paneelidega saaks ära toita nii maja valgustuse,kohvimasina,soojuspumba kui elektripliidi.seda praegused paneelid ei võimalda,õigemini läheks sellise koguse paneelide ost ja paigaldus absurdselt kalliks.ja kui veel lisada et talvekuudel,kui just on suur elektrivajadus, on nede kasutegur miinuses, siis ei saa ma hästi aru kellele on kasulik seda sorti energia tootmise propageerimine.
Sellised väited näitavad ilmekalt, et tegemist on järjekordse lollide otsimise artikliga, kellele ebatõhusaid päiksepaneele pähe määrida.
Kunagi oli igal mehel hobune, siis leiutati auromasin ja rong, ning inimesed said suurtel kiirustel hulgakaupa kaugele reisida. Raudtee oli kallis ehitada, aga piletirahast ja kaubaveost majandati ära. Siis aga pandi mootor vankrile, saadi auto, ja nüüd on igal matsil auto ehk paarsada hobust kodus ja raudteele tuleb riigil peale maksta. Autosid aga vahetatakse välja sõltuvalt moest ja enamuse ajast nad lihtsalt seisavad, sest korraga nad ei mahuks tänavale ära.
Sama asi juhtus hiljem arvutitega - algul kallid, praegu igal pereliikmel ja arvutamist nendega reeglina ei tehta.
Selleks oligi seda Est-Linki vaja välja ehitada. Eesti riik raputab kohustused seljast maha nagu vee hane seljast. Aga elektri müüb euroopale maha, kodumajapidamised vaadaku ise kuidas saavad.
|
OSCAR-2019
|
||
Maybelline ilu-uudiseid hakkab teieni jõudma õige pea küll ja veel! Nimelt on Maybellinel Eesti turule saabumas niivõrd palju uut ja huvitavat, et silme eest võtab lausa kirjuks! Vihjena võin öelda, et sära võib selleks sügiseks oma huultelt unustada, sest matid tooted on need, mis selle sügise koodiks saavad.
Täna ei räägi me hoopiski mitte huultest vaid võtame sihikule ripsmed ja kogu näo ehk hakkame taaskord kontuurima!
Järgi uusi meigitrende ja kujunda omale Colossal Go Chaotic ripsmetušiga vallatud ja trendikalt korratud ripsmed. Volüümi andev koostis ja kaardus, tihe hari – tulemuseks salapärased ja korratud ripsmed.
Ma olen inimene, kellel on ripsmetega tohutult vedanud, need on paksud, pikad ja tihedad ning seetõttu pakuvad teiste jaoks kõik ripsmetuššid minu ripsmetel suurt vau-efekti, kuid sel korral läksid ka minu silmad sõna otseses mõttes suureks. Tegemist on tuššiga, mis ajab ripsmed täielikult sassi ehk kaootilisus on suurepäraselt tagatud, samuti muutuvad ripsmed topeltvõimsaks.
Uue tehnoloogiaga harjased võimaldavad ripsmeid turgutada nii horisontaalses asendis kammides kui ka vertikaalselt (ja ilma igasuguse mäkerdamiseta muideks!).
Tušši toon on täielikult must ning koostis mõnusalt vedel, see annab vabaduse ripsmetega rohkem mängida, kuid samas kuivab piisavalt kiiresti.
Tulemus on lihtsalt suurepärane! Ma ilmselt ei jõuaks oma ühe käe sõrmedel kokku lugeda neid kordi, mil minu käest kunstripsmete kohta küsitud on! Ripsmed muutuvad meeletult pikaks, kuid samas ka väga väga tihedaks. Tušš ei jää ripsmete vahel tükki (kui siis ainult esimestel üksikutel kordadel, mil lihtsalt liiga palju tušši harjastele külge hakkab), kuid samas muudab ripsmekarvu paksemaks ning "võimsamaks".
Kogu ilu rikub aga asjaolu, et tuši püsivus on üsna nigel ning alumiste ripsmete värvimisel on juba mõne tunni möödudes märgata tumedaid silmaaluseid. Seetõttu olen alumised ripsmed värvimata jätnud või kasutanud teist tušši. Ka veega kokkupuutel on tulemuseks suured pandasilmad, seega hoiduge paduvihmast või südantliigutavatest kinoseanssidest!
Kui aga värvida ainult ülemisi ripsmeid ning vältida niiskust, siis saab päeva lõpuni üsna kenasti hakkama.
Soovid näha välja noorem, saledam ning puhanum? Kujunda endale ideaalsed näokontuurid MATTIDE hästisegunevate kreemjate tekstuuridega: TUME toon kujundab ning varjutab, HELE rõhutab ja annab sära.
V-kujuline kontuurpliiats on mugava kujuga, et sul oleks lihtne toonitada soovitud näopiirkondi ning sõrmede abil värvitoone hajutada.
Nüüd oleme aga jõudnud minu selle aasta lemmiktoote juurde meigimaailmas! Tegemist on unikaalse abimehega neile, kes juba on alaustanud kontuurimisega või hakkavad sellega alles tutvust tegema.
Saladus peitub selles, et nii kontuurija kui ka highlighter on peidetud ühte pulka, mille kreemjas koostis koheselt võimalikult täpsed jutid näole tõmmata võimaldab. Pulga tipp on terav V-kujuline.
Samuti on pulk keeratav ja vajadusel saab tõmmata ka laiemaid triipe, kui kasutada pulka pikemalt välja keeratuna (loodan, et saite aru, mida silmas pean).
Selle toote võtmesõnaks on kindlasti mugav kasutus, sest tarvis läheb vaid ühtainsat hajutuspintslit ning isegi sõrmi ei pea ära määrima!
Minu pulga toonicomboks on 02 ehk medium, mis on suviseks kasutamiseks ideaalne, talveks ja kevadeks eelistaksin aga heledamat varianti, et tumedam ehk kontuuriv osa loomulikult hajuks. Highlighter võiks aga olla tsipakene heledam, et heleduse ja tumeduse vahe veelgi parem välja paistaks.
Nagu ma juba mainisin on koostis kreemjas ning seetõttu väga mõnusasti hajutatav. Mina olen kontuuritud tulemust viimistlenud ka puudriga, et tulemus matim jääks (kuigi toode lubab ise juba piisavalt matt olla). Tulemus püsib aga üpriski tublisti ning 8h õitseb nägu kenasti kontuurituna.
Olgugi et tootel on mõningaid miinuseid, siis olen ma siiski sellesse tootesse täielikutl armunud! Kontuuurimispulk + tolmpuuder on minu selle suve meigikaaslased ja rohkemat polegi vaja!
Maybelline Master Contour kontuurimispulk on saadaval kõikides suuremates kauplustes hinnaga u 10 eur.
Minu jaoks on mõned asjad elus lihtsalt paratamatus. Ma olen tohutult suur loomaarmastaja, kuid tänu mitmetele farmakoloogialastele loengutele olen mõistnud, et teisiti lihtsalt ei saa. Kõige väljatöötamine hakkabki laborist,laboriloomad on käepikendus selleni, et meie, tarbijad, saaksime poelettidele tootevaliku. Inimkatsed on need, mis alati kõiksuguste uute toodete väljatöötamisel viimaseks jäävad, sest uute toodete katsetamine teisel liigikaaslasel on tohutult vastutusrikas ning võib lõppeda tüsistuste, tagasilöökide, koguni surmaga.
Jah, loom ei võrdu inimesega, kuid tänu pisikestele abilistele suudame kindlasti ära hoida nii mõnegi suure kõrvalmõju, mis võiks suure katastroofiga lõppeda. Ainuüksi masinatel katsetamine ei anna täiuslikku pilti.
Seetõttu ei hoidu ma paaniliselt loomadel testitud kosmeetikast, kuid eks sellele mõtlemine veidike kurvastust minu hommikusse külvas. Küll aga olen nüüdseks ühe teadmise võrra taas rikkam.
|
OSCAR-2019
|
||
Magavate koerte tee algusest lõpp-punktini on üpriski huvitav, pisut konarlik, kuid siiski õnneliku lõpuga. Väidetavalt algas tema elutee täiesti uue mänguna, kusagil keskel aga otsustati Activisionis, et tegelikult oleks see täiesti arvestatav jätk True Crime seeriale, ning True Crime: Hong Kong oli sündinud, või vähemalt oli ta valmimisjärgus. Siis aga hakkas kivi liiga kiirelt veerema, nõudes liigselt raha ja ressursse, mille tõttu Activision otsustas kogu asja kuradile saata ning nii juhtuski, et True Crime: Hong Kong lükati kuhugi sahtlisse peitu. Seda kõike nägi aga pealt Square Enix, kes otsustas taskupõhjast dollarid kokku kraapida, need Activisonile ulatada, ja siis sahtlipõhjas asuva mängu riismed endale ostis. Kuna aga mänguga ei tulnud kaasa nime, siis sai mäng endale uue - Sleeping Dogs. Sellega sai aga ring taaskord täis, sest mäng, mis oli olnud alguses täiesti uus ja värske, oli seda taaskord. Ning parem ongi, sest kui aus olla, siis oleks ma True Crime: Hong Kongi tõenäoliselt ostmata jätnud.
Mängu peategelseks on Wei Shen, Hong Kongi politseiameti detektiiv, kes on oma salamissiooni käigus imbunud kohaliku triaadijõugu Sun On Yee ridadesse, eesmärgiga jõuk tänavatelt eemaldada. Loomulikult ei ole asi aga nii lihtne, Wei Shen seisab vastamisi dilemmaga - kas jääda ustavaks oma missioonile ning kaheldava moraaliga ülemusele või lapsepõlvesõpradest jõugukaaslastele. Huvitaval kombel jäetakse nii mõneski kohas situatsioon umbmääraseks, jättes mängijale piisavalt tõlgendamisruumi ning võimaluse ettekujutus luua temale meeldivast situatsioonist. Isiklik näide - peale põhiloo lõpetamist järelejäänud kõrvalmissioone täites meeldis mulle mõelda, et kuigi jätkuvalt politsei ridades, oli Wei südames eriline koht oma triaadisõprade jaoks ning vastupidi, mis võimaldas tal jätkata nende heaks väiksemate tööde tegemist. Muidugi, kui fantaasiat mitte kasutada, võib kõrvalmissioonide sooritamine peale põhiloo lõppu tunduda pisut eemaletõukav ning eelnevalt väljakujunenud pilti lõhkuv. Põhilugu ise laenab Hollywoodist klišeesid, kuid tehes seda stiilselt ning edukalt, visates tee peal mängijale hambusse ka mõne paraja pöörde.
Suvekuude mängupõua ajal turule tulnud Sleeping Dogs paistab oma ilmumisaja tõttu eriti säravalt silma, kuid julgen oletada, et ka tihedamal hooajal oleks ta suhteliselt esirinnas, sest tegemist on väga hea mänguga. Kolmanda isiku vaates seiklusmäng nö. vabas maailmas ei kõla just kõige originaalsemalt, ning olgem ausad, nii mõningate mängitavuselementidega tehakse pisukest laenamistööd, kuid laenatud on headelt mängudelt ning kokkusegatud kompott on enam kui õnnestunud. Oma žanri tippu liigitatud GTA seeriaga võib tõmmata mitmeid paralleele, valem on teada ja tuntud - põhimissioonid, kõrvalmissioonid, suvaliselt ilmuvad sündmused, palju võimalusi vaba aja veetmiseks, sarnane navigatsioonisüsteem ja veel muud säärast. Kuigi ühel hetkel mängus ka relv pikhu pistetakse, on suurem rõhk pandud kaklemise peale (mis on loos ka ilusasti ära põhjendatud). Kaklussüsteem meenutab üpris palju viimastest Batmani mängudest tuttavaks saanud lihtsate kombode ehitamist, kus peamine rõhuasetus on vastaste löökide õigeaegne blokeerimine ning eputavad lõpulöögid. Pean siinkohal tunnistama, et vähemalt alguses oli minul kaklemisega probleeme - asi tundus kuidagi puine ning samasugust "voolavust" nagu seda oli Batmanil, siin mängus ei kohta. Ilmselt võtab süsteemiga harjumine pisut aega, sest mängu teises pooles olid mured ununenud ning vastaseid langes igasse suunda justkui ma oleksin olnud Jackie Chan.
Tähtsal kohal on ka parkour, mis on oma olemuselt väga lihtne, kuid samas ka väga mõnus vahend kiirelt takistuste ületamiseks. Samas on see ka pisut naljakas; kui Hollywoodi märulifilmidest on paljudele tuntuks saanud fakt, mille kohaselt kõik hiinlased oskavad kung-fu'd, siis siin mängus oskavad kõik parkourida. Võib olla ei ole Hong Kongi kitsastel tänavatel millegagi tegeleda, seega võib iga kõhukas keskealine kiilanev härrasmees treenitud lihaselise noore mehe eest ära joosta. Magavad Koerad sisaldavad endas ka vähesel määral rollimängude elemente, nimelt jagatakse iga missiooni või kõrvalmissiooni eest kogemuspunkte. Kogemuspunktid on jaotatud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, arenevad nii Wei politseinikuvõimed, triaadilase oskused kui ka üleüldine "maine." Samuti on terve Hong Kong täis igasuguseid avastamisväärt asju nagu rahalaekad, tervisepühamud, mis pikendavad Wei eluiga ning Wei tuttava võitluskunstide instruktori varastatud kujud, mille tagastamisel õpetatakse Weile uusi kombosid. Lisaks kõigele muule on Weil võimalus külastada karaookebaare, panustada kukevõitlustele, osta teenitud raha eest autosid või riideid, mängida mahjongpokkerit või käia kohtingutel. Viimasena nimetatud element on taaskord tuttav GTA seeriast, kuid siin tundub asi kuidagi pealiskaudsena - vii tütarlaps ühe korra välja ning sinu kaardile tekivad kogutavate esemete asukohad. Seejärel võta ette järgmine tütarlaps ning korda protsessi. Siin lähevad kaotsi mitmed huvitavad tegelased, kellega edasine kohtumine on võimatu ning see on kurb.
Mängu visuaalne külg on üsna kena. Siin ja seal võib ette tulla puudujääke, seda eelkõige suvaliste NPCde väljanägemises (üks preili, kes minu korteri ukse taga sõbrannaga vestles, omas kohati kandilisi kaenlaauke) ning mootorrattaga tagurdades hakkas ekraan mõnikord pisut tõmblema. Muidugi ei saa mainimatta jätta juhust, mil läksin keset merd asuvale kodukootud gängsterikasiinosse mängima ning silma jäi ilmselgelt vigane HTML-koodi jupike. See pani küll kulmu kergitama ning tahes-tahtmata tekkis küsimus, et kuidas selline asi märkamata jäi. Kui nendest puudustest aga mööda vaadata, tuleb esile Magavate Koerte tõeline ilu. Hong Kong on kirev, täis värve ja isikupära. Mängu kaart on piisavalt suur, et avastamisrõõmu pakkuda, samas aga ka vajalikul määral kompaktne, et mitte ära eksida. Humoorikal kombel oli esialgu vasakpoolse liiklusega harjumine raske, sest videomängu loogika väitis vastupidist - olen ma ju aastaid sõitnud paremal, seda nii GTA's, LA Noire's, Mafia II's ja mujal. Audiovisuaalne külg on täiesti korralik, kaasatud on igasuguse kaliibriga staare, kuigi näiteks Emma Stone'i kasutamine kõrvalrolli tarbeks tundus raiskamisena. Tüüpiliselt vastavale žanrile on ka siin mängija kasutada/kuulata mitmed erinevad raadiojaamad, kuid siinkohal ei ole tegemist mitte millegi meeldejäävaga.
Sleeping Dogs ei ole eriti raske mäng. Kuigi endal õnnestus surra ikka päris paras ports kordi, siis üldiselt olid need põhjustatud enda rumalusest ning pärit ajast, mil veel tutvusin kaklussüsteemiga. Kuidas kommenteerida aga mängu pikkust, sest tänapäeval on ju inimestel erinevad ootused? Endal kulus põhiloo läbimiseks umbes 10-12 tunni jagu, praeguseks hetkeks on aga mänguga koos veedetud üle 25 tunni ning ikka veel on mul nii mõndagi linnas teha ja avastada, et püüelda sajaprotsendilise läbimise poole. Miski selle mängu juures hoiab mind kinni. Suutsin pisikestest vigadest mööda vaadata ning avastasin enda jaoks ühe suurepärase mängu, mida vähemalt mina pean oma žanri tippu kuuluvaks. Kui ülalolev tekst või muud infoallikad kasvõi väheselgi määral huvi selle mängu vastu tekitanud on, siis tuleks see kohe kindlasti järgi proovida.
|
OSCAR-2019
|
||
Rwanda genotsiid leidis aset aprilli teisest nädalast kuni juuli kolmanda nädalani (s.o umbes 100 päeva jooksul) 1994. aastal Ida-Aafrikas asuvas väikses Rwanda Vabariigis. Rwanda genotsiidi uurides on teadlased tunnistanud erinevate põhjuste koosmõju – sisemised pinged, välised mõjud ning psühholoogilised faktorid viisid tapatalguteni, milles kaotas 100 päeva jooksul elu kuni 1 miljon Rwanda elanikku, s.o 5–10% kogu elanikkonnast. Selline arv tapetud inimesi on üks haruldasemaid juhtumeid maailma ajaloos, kus pole tegemist olnud loodusõnnetusega. Põhiliselt tapeti etnilisi vähemusi – tutsid.
1994. aastal, kui president Habyarimana lennuk alla tulistati, kees konfliktne olukord riigis üle ning relvastatud hutud ründasid tutsidest tsiviilisikuid – tapeti valimatult mehi, naisi ja lapsi (põhjendusega hävitada kurjus juba juurestaadiumis). Rwanda oli pealtnägijaks sündmustele, mis kiirelt võttis elu vähemalt 800 000 rwandalaselt – vaid 3 kuuga tapeti 10% kogurahvastikust ning 75% tutside vähemusrahvusest [1].
Pinged Rwanda Vabariigis sundisid valitsust leidma väljapääsu siseriiklikest probleemidest ning see suunas riigijuhte haarama viimasest võimalusest oma populaarsus säilitada. Seega vastutavad genotsiidi ees peamiselt tollal juhtivatel positsioonidel olnud ametnikud. Rahvuslik propaganda viis olukorrani, kus 1994. aastaks olid tutsid Rwandas sarnaselt juutidega Teise maailmasõja aegse Saksamaa koosseisus „sotsiaalselt surnud“ inimesed, kelle tapmine muutus vastuvõetavamaks võrdeliselt tapetud vähemrahvuslaste arvuga.
Rwanda elanikud on mitmeid sajandeid jaotanud ennast põhiliselt hutudeks ja tutsideks. Esimesed neist olid algselt peamiselt põlluharijad ja teised karjakasvatajad. Kuna karja omamist on ajaloos alati kõrgemalt hinnatud, siis tõusid ühiskonnas kõrgemale positsioonile tutsid – selline klassikuuluvus polnud siiski hutude jaoks igavene ning piisavalt suure tööga võidi hutusid edutada tutsideks.
Rwanda genotsiidi on põhjendatud mitmel viisil. Üks neist on vaieldav fakt, mis väidab, et Rwanda rahvad – tutsid, hutud ja tvaad – pärinevad erinevatelt aladelt ning omavad muuhulgas ka väliseid tunnuseid, mille põhjal on võimalik neid eristada. Tutsisid arvati olevat saabunud Etioopiast või Lähis-Idast eesmärgiga domineerida kohalike rahvuste üle[2]. Sisserännanud tutsi monarhe peeti ülejäänud rahvastikust kasvult tunduvalt pikemaks ning hiljem kasutati pikkust ka põhjendusena isikute tapmisel, kuna rahvust polnud tihti võimalik muul viisil tuvastada.
Koloniseerimise perioodil hakkas Rwanda silma Saksamaale ja Belgiale, kes pidasid riigi põllumajanduslikke tingimusi ja organiseeritud poliitilist struktuuri ahvatlevaks. 1905. aastal alustati piirkonnas kohvikasvatuse juurutamist, mis iga järgmise aastakümnega kasvas aina jõulisemalt koos kohvi hinnaga maailmaturul.[3]
Saagi väärtuse tõusu tõttu kasvas ka kohvi poliitiline tähtsus, mis muutis antud majandusharu põhiliseks võimaluseks oma rikkust kasvatada ning seega ka võimu koondada. Pärast valitsuse agressiivsete nõudmiste suurenemist kohvikasvatajatele ning hutude allutamist halvemalt tasustatud töödele hakkasid hutud tutsidest tööandjatele vastu. Haritud hutud avaldasid oma vastupanu põhjuseid nii Euroopa publikule kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis – sellega koguti massiliselt toetust ka Rwandas, ehitades üles poliitilisi parteisid nagu Parmehutu Demokraatliku Vabariigi Liikumine ning väljendades oma pahameelt ajakirjanduses [3].
1961. aastal hääletas 80% Rwanda elanikest Parmehutu partei poolt, mis tõi kaasa „hutude revolutsiooni“[3]. Antud erakonna pooldaja, endine Rwanda president Juvénal Habyarimana oli väga ambitsioonikas liider, kes suurendas kohvitootmist jõuliselt ning ühendas antud majandusharu riigi eesmärkidega. Sellised muutused ühiskonnas viisid pöördunud ühiskonnaklassideni, mis päädis olukorraga, kus tutsisid hakati taga kiusama ning keelduti neile töökohtade andmisest.
Habyarimana valitsuse all muutus põllumeeste olukord väga ulatuslikult ning liberalismi tähe all koondasid jõukad maaomanikud järjest rohkem kohvipõlde enda juhtimisele. 1991. aastaks kuulus 43% maast 16%-le jõukamale inimesele[3]. Kõigi antud sündmuste vältel tõusis kohvi tähtsus maailmas ning jõudsalt kasvas ka toote väärtus.
Isaac A. Kamola leiab, et just kohvitööstuse arengu ületähtsustamisel oli suur roll pingete tekkimisel, mis kulmineerusid peaaegu miljoni inimese vägivaldse surmaga. Juba 1989. aastal jõudis Rwanda Vabariik olukorda, kus toidu väärtus oli suurel määral langenud ning seega ei väärtustatud põllumehi ega toiduainete tootmist õiglaselt – need muutused tõid kaasa näljahäda, mille tagajärjel suri tuhandeid inimesi ning riigist põgenes üle 10 000 tutsi [3].
Ülemaailmne kohvi hinna äkiline langus, Rwanda pingelised sündmused ja järgnenud ulatuslik majanduskriis ei jäänud välismaailmale nähtamatuks. Kuni 1993. aastani toetasid Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank Rwanda valitsust, lootuses, et president Habyarimana viib täide vajalikud muudatused ning taastab stabiilse ühiskonna, rahustades vaenulikke osapooli. Kahjuks ei kasutatud toetusi eesmärgipäraselt ning rahaline abi välismaalt koondus valitsuste toetavatele hutudele, kes ostsid erinevatel andmetel Prantsusmaalt, Egiptuselt ning Lõuna-Aafrika Vabariigilt 112 miljoni dollari väärtuses relvi[3]. Sellised otsused liigutasid Rwanda Vabariiki jõuliselt genotsiidi suunas.
Relvi hankisid ka kohvitootjad, kes olid Habyarimana tulised pooldajad ning tutsidena vaenujalal – koguti massiliselt kõplaid, kirveid ja matšeetesid [3]. Rwanda oli kodusõjaks valmis.
Genotsiidide põhjustajad üle maailma on alati õigustanud oma tegevust süüdistades ohvreid. Massilist vägivalda pole võimalik täide viia ilma inimeste veenmiseta vähemuse kuritahtlikes eesmärkides. Norman Cohn on väitnud, et sellised müüdid vaenlase kohta annavad kurjategijatele oma tegevuse õigustamiseks justkui „loa“[4]. Rwanda poliitiline eliit süüdistas kõigis riigis tekkinud probleemides tutsisid, kes takistasid riigi õitsengut, kuna neil oli plaan saada võimule.
Rwanda genotsiidi uurivad teadlased on avastanud olukordi, kus hutudest ametnikud koostasid tutside nimel avaldusi, milles näiteks tutsid plaanisid tappa niipalju hutusid nagu vajalik, et saada endale valijaskonna enamus[5].
Väidetavaid tutside plaane edastasid ka meediakanalid. Propaganda viis olukorrani, kus rwandalased ei saanud usaldada ei oma perekonnaliikmeid, naabreid ega ka kedagi teist. Kõik, kes väljendasid tutside suhtes kaastunnet tembeldati avalikeks vaenlasteks. Selline teguviis väljendus suhtumises, mis pani rwandalasi nägema oma tapatöid mitte kui kohutavaid mõrvu, vaid kui ühiskonna puhastamist kõigest halvast [5].
|
OSCAR-2019
|
||
Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal, Reini idakaldal. See eksisteeris aastatel 1806 kuni 1918.
See sai alguse 12. sajandil kui Badeni markkrahvkond ja jagunes järgnevalt erinevate liinide vahel, mis ühendati aastal 1771. See muutus palju suuremaks Badeni suurhertsogkonnaks Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastatel 1803–1806 ja oli suveräänne riik kuni ühinemiseni Saksa keisririigiga aastal 1871, jäädes suurhertsogkonnaks aastani 1918, kui see sai Weimari vabariigi osaks kui Badeni vabariik. Baden piirnes põhjas Baieri kuningriigi ja Hessen-Darmstadti suurhertsogkonnaga; läänes ja peamiselt kogu Reini jõe pikkuses, mis eraldas seda Baieri Reini Pfalzist ja Alsace'ist tänapäeva Prantsusmaal; lõunas Šveitsiga ja idas Württembergi kuningriigi, Hohenzollern-Sigmaringeni vürstkonna ja osaliselt Baieriga.
Pärast Teist maailmasõda aastal 1945 asutas Prantsuse sõjaväeline valitsus endise Badeni lõunaosast Badeni osariigi (algselt "Lõuna-Baden"), mille pealinn oli Freiburg. See Badeni lõunaosa kuulutas oma 1947. aasta põhiseaduses, et on vana Badeni tõeline järeltulija. Vana Badeni põhjosa liideti kokku Põhja-Württembergiga osana Ameerika okupatsioonitsoonist ja moodustas Württemberg-Badeni osariigi. Mõlemad osariigid said Lääne-Saksamaa osariikideks pärast selle moodustamist aastal 1949.
Aastal 1952 liideti Baden Baden-Württembergi moodustamiseks Württemberg-Badeni ja Württemberg-Hohenzollerniga (Lõuna-Württemberg ja endine Preisimaa eksklaav Hohenzollern). See on ainus osariikide liitmine, mis leidis aset Saksamaa Liitvabariigi ajaloos.
Badeni hümni kutsutakse "Badnerlied" (Badeni rahva laul) ja see koosneb neljast või viiest traditsioonilisest salmist. Siiski on aastate jooksul palju rohkem salme lisatud – see on kogumik kuni 591 salmiga hümnist.
Baden sai alguse 12. sajandil kui Badeni markkrahvkond ja jagunes järgnevalt mitmeks väiksemaks territooriumiks, mis ühendati aastal 1771. Aastal 1803 sai Baden Saksa-Rooma riigis kuurvürsti tiitli. Baden sai paljusuurenenud Badeni suurhertsogkonnaks seoses Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastal 1806. Aastal 1815 ühines see Saksa Liiduga. 1848. aasta revolutsioonide ajal oli Baden revolutsioonilise liikumise keskus. Aastal 1849 oli see ainus Saksa riik, millest sai lühikeseks ajaks vabariik Lorenz Brentano juhtimisel. Revolutsiooni Badenis surus maha peamiselt Preisi armee.
Badeni suurhertsogkond jäi suveräänseks riigiks kuni ühinemiseni Saksa keisririigiga aastal 1871. Pärast 1918. aasta revolutsiooni sai Badenist Weimari vabariigi osa Badeni vabariik.
Monument Badeni põhiseadusele (ja selle välja andnud suurhertsogile), Rondellplatz, Karlsruhe, Saksamaa.
Badeni suurhertsogkond oli pärilik monarhia, mille täidesaatvat võimu kandis suurhertsog, samas seadusandlikku võimu jagas ta kahekojalise esindajatekoguga (Landtag).
Ülemkoda koosnes kõigist täisealistest valitseva perekonna printsidest, kõigi mediatiseeritud perekondade peadest, Freiburgi peapiiskopist, protestantliku evangeelse kiriku presidendist, kõigi ülikoolide ja tehnikakõrgkoolide saadikutest, kaheksast territoriaalaadli poolt neljaks aastaks valitud liikmest, kolmest kaubanduskoja poolt valitud esindajast, kahest põllumajanduskoja poolt valitud esindajast, ühest kaupmeeste poolt valitud esindajast, kahest linnapeast ja kaheksast suurhertsogi poolt nimetatud liikmest (kaks neist õigusfunktsionäärid).
Alamkoda koosnes 73 rahvasaadikust, kellest 24 valiti teatud kogukondade kodanike poolt ja 49 maakogukondade poolt. Iga vähemalt 25-aastane kodanik, kes ei olnud süüdi mõistetud ja ei olnud vaene, sai hääletada. Valimised olid siiski kaudsed. Kodanikud valisid Wahlmänner (valijamehed), viimased valisid esindajad. Kojad kutsuti kokku vähemalt igal teisel aastal. Alamkoda valiti neljaks aastaks, pooled liikmetest vahetati välja iga kahe aasta tagant.
Täidesaatev võim koosnes neljast osakonnast: sise-, välis- ja suurhertsogi asjad, rahandusasjad ja õigusasjad ning usu- ja haridusasjad.
Peamised tuluallikad olid otsesed ja kaudsed maksud, raudteed ja maavaldused. Raudteid haldas riik ja see moodustas ainsa suure riigivõla allika.
19. sajandi alguses oli Baden markkrahvkond, pindalaga vaevalt 3400 km² ja rahvaarvuga 210 000. Järgnevalt omandas suurhertsogkond rohkem territooriume, nii et aastaks 1905 oli see pindalaga 15 082 km² ja rahvaarvuga 2 010 728, kellest 61% olid katoliiklased, 37% protestandid, 1,5% juudid ja ülejäänud muude religioonide tunnistajad. Rahvastikust umbes pool oli sel ajal maarahvas, elades vähem kui 2000 inimesega kogukondades, samas rahvastiku tihedus oli umbes 130 inimest/km².
Suurhertsogkonna pealinn oli Karlsruhe ja tähtsate linnade seas olid peale ülalnimetatute Rastatt, Baden-Baden, Bruchsal, Lahr ja Offenburg. Elanikkond paiknes kõige tihedamalt põhjas ja Šveitsi linna Baseli lähistel. Badeni asukad olid erinevat päritolu, Murgist lõuna pool elavad põlvnesid alemannidest ja põhja pool elavad frankidest, samas Švaabi Juura sai oma nime külgnenud germaani hõimult (švaabid), kes elasid Württembergis.
Suurhertsogkonna pindala oli 15 081 km2 ja see koosnes märkimisväärsest osast viljaka Reini oru idapoolest ja seda piiravatest mägedest.
Mägine osa oli kõige ulatuslikum, moodustades umbes 80% kogu pindalast. Bodeni järvest lõunas kuni Neckari jõeni põhjas on osa Schwarzwaldist, mis on Kinzigi oruga kaheks eri kõrgusega piirkonnaks jagatud. Kinzigist lõunas on keskmine kõrgus 945 m ja kõrgeim tipp Feldberg ulatub umbes 1493 m, samas põhjas on keskmine kõrgus vaid 640 m ja kõrgeim tipp Hornisgrinde ei ületa 1164 m. Neckarist põhja pool on Odenwaldi ahelik, keskmise kõrgusega 439 m, ja kõrgeim tipp Katzenbuckel on 603 m. Reini ja Dreisami vahel asub Kaiserstuhl, sõltumatu vulkaaniline grupp, ligikaudu 16 km pikk ja 8 lai, mille kõrgeim tipp on 536 m.
Suurem osa Badenist kuulub Reini basseini, millesse suubub üle 20 lisajõe mägismaalt; territooriumi kirdeosas voolavad Main ja Neckar. Osa Schwarzwaldi idanõlvast kuulub siiski Doonau basseini, mis saab siit arvukalt mägijõgesid. Suurhertsogkonda kuuluvate arvukate järvede seas on Mummelsee, Wildersee, Eichenersee ja Schluchsee, kuid ükski neist pole küllalt suur. Bodeni järv (Bodensee) kuulub osaliselt Baden-Württembergi ja Baierisse, lisaks veel Austriasse ja Šveitsi.
Tänu oma füüsilisele konfiguratsioonile pakub Baden suurepäraseid kuuma ja külma erinevusi. Reini org on kuumim piirkond Saksamaal, kuid Schwarzwaldi kõrgemad kohad pakuvad suurimaid külmakraade lõunas. Reini oru keskmine temperatuur on ligikaudu 10 °C ja kõrgmaal on 6 °C. Juuli on kuumim ja jaanuar külmim kuu.
Badeni mineraalne rikkus ei olnud suur, kuid toodeti kõrge kvaliteediga rauda, kivisütt, pliid ja tsinki ning väheses koguses saadi hõbedat, vaske, kulda, koobaltit, vitrioli ja väävlit. Turvast leidus külluses, samuti kipsi, savi ja soola. Badeni mineraalveeallikaid on veelgi väga arvukalt ja omavad suurt kuulsust, kõige sagedamini Baden-Baden, Badenweiler, Antogast, Griesbach, Friersbach ja Peterthal.
Orgudes oli pinnas eriti viljakas, andes külluslikku nisu, maisi, odra, speltanisu, rukki, oa, kartuli, lina, kanepi, humala, peedi ja tubaka saaki; ning isegi palju mägisemates kohtades külvati laialdaselt rukist, nisu ja kaera. Siin on märkimisväärses ulatuses karjamaid ning laialdaselt kasvatati veiseid, lambaid, sigu ja kitsi. Ulukeid, hirvi, sigu, neppe ja nurmkanasid on küllaltki rikkalikult, samas mägijõgedes on rikkalikult forelle. Viinamarjakasvatus on tõusuteel ja veine müüakse jätkuvalt edukalt. Badeni veinipiirkond on Saksamaal suuruselt kolmas viinamägede pindala mõttes. Aiad pakuvad hulgaliselt puuvilju, eriti maguskirsse, ploome, õunu ja pähkleid ning kogu maal tegeletakse mesindusega. Võrreldes teiste Lõuna-Saksa riikidega on Badenist suurem osa kaetud metsaga. Peamised puud on harilik pöök ja euroopa nulg, kuid hästi esindatud on ka paljud muud, nagu harilik kastanipuu, harilik mänd, harilik kuusk ja eksootiline harilik ebatsuuga. Vähemalt kolmandik aastasest metsamaterjali toodangust eksporditakse.
1910. aasta paiku oli 56,8% piirkonna maast haritud ja 38% metsa all. Enne 1870. aastat oli põllumajandussektor vastutav piirkonna rikkuse põhiosa eest, kuid see asendati tööstustoodanguga. Peamised tooted olid masinad, villased ja puuvillased kaubad, siidipaelad, paber, tubakas, portselan, nahk, klaas, kellad, ehted ja kemikaalid. Peedisuhkrut toodeti ka suures mahus, samuti puidust kaunistusi ja mänguasju, muusikakarpe ja oreleid.
Badeni eksport koosnes peamiselt ülalnimetatud kaupadest ja oli märkimisväärne, kuid lõviosa kaubandusest moodustas transiit. Riigis oli palju raudteid ja maanteid, samuti Rein kaupade laevaga vedamiseks. Raudteid haldas riik Badeni Suurhertsogkonna Riigiraudtee (Großherzoglich Badische Staatseisenbahnen) kaudu. Raudtee kulges enamasti paralleelselt Reiniga, koos kõrvalharudega idast läände.
Mannheim oli suur laadakeskus ekspordiks Reini alamjooksule ja siin oli palju jõeliiklust. See oli ka peamine hertsogkonna tööstuslinn ja tähtis halduskeskus riigi põhjaosas.
Badenis on mitmeid haridusasutusi. Kogu avalik haridus on riigi kontrolli all. Ülikoole on viis, üks traditsiooniliselt protestantlik Heidelbergis, üks traditsiooniliselt katoliiklik Freiburgis, üks Konstanzis ja üks Mannheimis ning üks tuntud tehnikaülikool Karlsruhes.
Suurhertsog oli protestant; tema juhtimisel valitses evangeelset kirikut nimetatud nõukogu ja sinod, mis koosnes "prelaadist", 48 valitud ja 7 nimetatud ilmalikust ja vaimulikust liikmest. Freiburgi katoliiklik peapiiskop on Ülem-Reini metropoliit.
|
OSCAR-2019
|
||
Rullsilo valmistamise põhimõte on iseenesest lihtne – niita õiges kasvufaasis materjal, närvutada seda nii, et niiskusesisaldus oleks 40–60% ja mässida see siis hapniku juurdepääsu vältimiseks kilesse. Anaeroobsed bakterid konverteerivad söödas sisalduvad suhkrud piimhappeks, mis viib keskkonna pH alla ja loob sobivad tingimused sööda säilimiseks. Fermenteerumisprotsess ehk silo "küpsemine" rullis kestab 6–8 nädalat.
Kõrrelistest, liblikõielistest ja teraviljadest silo valmistamiseks sobib meetod hästi, kuid kõrge kvaliteedi tagamiseks on oluline silmas pidada, et materjal oleks niidetud õiges taimede kasvufaasis, kui nende suhkrusisaldus on kõrge, närvutatud, tihedalt rullitud ja kiiresti kaetud 4–6 kihi UV-kindla kilega.
Oluline on, et silorullis langeks pH alla 4,5, sest riknemist põhjustavad organismid sellistes tingimustes ei kasva. Probleemid tekivad juhul, kui tingimused silorullis muutuvad selliseks, et silo riknemist ja haigusi põhjustavad organismid on võimelised seal arenema.
1.Valel ajal niidetud söödamassis pole piisavalt fermenteeruvaid süsivesikuid selleks, et tagada normaalset sileerumist. Jäme ja ülekasvanud haljasmass, eriti juhul kui kõrrelistel on pähik juba moodustunud, sisaldab vähe täielikuks fermenteerumiseks vajalikku suhkrut. Teraviljade niitmisel on sobiv “aken” väga kitsas, niita tuleks teravilja haljasmass enne viljatupe avanemist.
2. Kui silorull ei ole piisava tihedusega, siis on kilekatte vigastamise ja hapniku juurdepääsu oht suurem. Pehmesse rulli võivad jääda ka õhutaskud.
3. Rullimine vale kuivainesisalduse juures on üsna kindel silo riknemise retsept. Märja või närvutamata silomassi riknemise tõenäosus on suur, sest Clostridia perekonda kuuluvad bakterid kasvavad hästi märjas keskkonnas, kus silomassi niiskusesisaldus on 67–70%. Üle 70% niiskusesisalduse korral on klostriidiate vohamine ja silo riknemine praktiliselt garanteeritud. Liiga kuiv silomass aga ei fermenteeru ja pigem hakkavad selles kasvama hallitusseened.
1. Listerioosi tekitajaks on bakter Listeria monocytogenes, mida leidub pinnases (eriti huumuserikkas), väljaheidetes ja mädanevates taimedes. Bakterid kasvavad jahedas anaeroobses keskkonnas, mille pH on üle 5,4. Silopallides algab bakteri massiline paljunemine juhul, kui puudulikult fermenteerunud ja õhu juurdepääsu toimel hakkab sööt mädanema. Tavapärasemad kohad, kust listerioositekitajat leida võib, on silohoidlate tagumise otsa silo, söödasõime põhja jäänud lagunev teravili ja mädanev hein. Levinud viga on, et söötmiseks avatakse liiga palju silorulle korraga. Mitmeid päevi avatuna seisvad silorullid hakkavad riknema ning pakuvad listeeriabakteritele ja hallitusseentele sobivat elukeskkonda. Et listeeriad oleksid võimelised põhjustama loomade haigestumist, peavad nad üle elama fermenteerumisprotsessi. See on lihtne, kui silo pH ei lange korrakski alla 5. Looma organismi sattudes kahjustavad nad närvisüsteemi, tunnusteks on ka kehatemperatuuri tõus, anoreksia ja võimetus tõusta või seista ning närvikahjustustest tingitud kaldumine ühele küljele, liikumine mööda ringi, näonärvide paralüüs, süljevool, raskendatud mälumine ja ühele küljele väändunud pea. Kiire reageerimine ja ravi antibiootikumidega võib olla tulemuslik, kuid kui loom enam pole võimeline tõusma, on tema tervistumise tõenäosus vaatamata agressiivsele ravile väike.
Listeeriabakteritega nakatumine võib põhjustada ka silmaprobleeme ja aborte. Kahjustatud silm värvub sinakas-valgeks, muud tunnused on sarnased keratokonjunktiviidi omadega – pisaravool silmast, sage pilgutamine ja suurenenud valgustundlikkus.
Listeeriabakterist tingitud abordid võivad esineda suvalises tiinusjärgus loomadel. Haigustekitajad satuvad seedetraktist vereringesse ja sealt platsentasse ning põhjustavad loote surma.
2.Pigem haruldase botulismi põhjustajaks on üks tugevamaid toksiine, mida inimkond tunneb. Seda toksiini toodab Clostridium botulinum, anaeroobne grampositiivne bakter, mis moodustab spoore. Bakteri eoseid leidub pinnases ja nad saastavad silo koristamise käigus, näiteks on võib neid olla mutimullahunnikutes või traktoriratastega üles visatud mullas. Hapniku puudumisel ja üle 4,5 pH juures spoorid “ärkavad”, bakterid hakkavad paljunema ja toksiini tootma. Toksiini tüübid B ja C on ohtlikud ka veistele. B-tüüpi toksiini seostatakse silo vale fermentatsiooniga, C-tüüpi aga surnud loomade (nt näriliste) sattumisega veiste sööda hulka. Mõlemat tüüpi toksiini põhjustatud haigestumise kliinilised tunnused on sarnased: progresseeruv lihastoonuse langus, mis viib selleni, et 2–5 päeva pärast pole loom võimeline enam tõusma (aeg sõltub organismi sattunud toksiini kogusest). Haigustunnused võivad avalduda 24 tundi kuni 10 päeva pärast saastunud sööda söömist.
Botulismi iseloomulikud tunnused on ka keele ja alalõua toonuse langus. Haiguse süvenedes võib looma keel jääda suust välja rippuma. Kui loom ei suuda oma keelt kontrollida, kaasnevad teised tunnused nagu määrdunud ninamik, raskendatud mälumine ja neelamine, süljevool ning joomisel nina sügavale jootjasse surumine.
3. Bakterite ja seente poolt põhjustatud abordid on samuti riknenud koresööda söötmise tagajärg. Liiga kuivana rullitud ja kilesse pakitud koresööt on hea kasvukeskkond paljudele hallitus- ja pärmseentele ning bakteritele. Seente eosed satuvad organismi kas söödaga või sissehingatava õhuga ning nad kantakse vereringega organismis laiali. Platsentasse tunginud ja seal “pesa teinud” eosed põhjustavad aborte tüüpiliselt tiinuse viimases kolmandikus.
|
OSCAR-2019
|
||
Olete arvatavasti kuulnud Office 365 rühmadest ja nende kasutamisest Outlookis, kuid võib-olla pole te päris kindel, kuidas nendega algust teha. Selles artiklis tutvustame põhijuhiseid, mille järgi saate oma meeskonnaga Outlookis Office 365 rühmi kasutama hakata. Lisaks leiate siit põhjalikuma teabega lingid, mida vaadata, kui tahate proovida midagi keerukamat.
Et Office'i hõlbustusfunktsioonidest Office 365 rühmade peab teil olema teenusekomplekti Office 365 lepingut, mis toetab Exchange Online'i ja SharePoint Online'i Outlookis, nt Business Premium, E3 või E5.
Märkus.: Office 365 rühmade kasutamine rakenduses Outlook 2016 peate kasutama Outlooki Exchange'i vahemälurežiimi. Lisateavet selle kohta leiate Exchange'i vahemälurežiimi sisselülitamine.
Esmalt tuleb rühm luua. Rühma loomine rakenduses Outlook 2016 on väga lihtne. Lühidalt tehke järgmist.
Klõpsake lindi jaotises Rühmad nuppu Uus rühm. Kui kasutate töölauaversiooni asemel Outlooki veebirakendust, saate toimingu alustamiseks klõpsata nupu Uus kõrval olevat rippnoolt ja valida Rühm.
Määrake privaatsussätteid. Vaikimisi on rühmad, era. See tähendab, et nad saavad vaadata ainult rühma liikmed ja vajate rühma omaniku luba liituda. Avaliku rühma saate vaadata ja liitunud, mida keegi teie asutuses. Määratud pole kumbagi säte seab oma rühma, et inimestel väljastpoolt organisatsiooni juhul, kui teie spetsiaalselt neid kutsutud Külalised.
Otsustage, kas soovite uute liikmete jälgimiseks rühma (Täpsemad suvandid). Tehke jaotises liikmed saavad iga rühma sõnumi eksemplarid oma isiklikku sisendkausta. Liikmed, kes on liitunud lihtsalt on minna rühma ühiskasutuses postkasti rühmavestlused osaleda.
Vaadake lisateavet selle kohta, kuidas lõpetada meiliteatiste rühma sõnumid sisendkaustas või väljuge täielikult teenusekomplekist rühma Outlookis rühmast lahkumine.
Kui rühm on avatud, klõpsake lindil nuppu Lisa liikmeid. Kui kasutate Outlooki veebirakendust, klõpsake kohta, kus on näha rühma liikmete arv (akna paremas ülanurgas), ja klõpsake käsu Lisa liikmed.
Sisestage kuvatavale väljale kõigi nende isikute nimed või meiliaadressid, kelle soovite lisada. Kui olete valmis, klõpsake nuppu OK. Liikmed lisatakse. Kõigile saadetakse meilisõnum, kus tervitatakse neid rühmaga liitumise puhul ning antakse mugavad lingid rühma sisule juurdepääsemiseks.
Näpunäide.: Kui soovite lisada kõik liikmed olemasolevasse leviloendisse, tippige lihtsalt leviloendi nimi ja liikmed lisatakse ühekorraga.
Lisateavet ettevõttevälite külaliste kutsumise kohta leiate teemast Külalisjuurdepääs Office 365 rühmadele.
Lisateavet rühma liikmete lisamise või eemaldamise kohta leiate teemast Rühmaliikmete lisamine ja eemaldamine rakenduses Outlook 2016
Suhtlus Outlookis Office 365 rühmades toimub rühma ühises sisendkaustas. Seal saavad kasutajad sõnumeid lugeda ja neile vastata. Liikmed saavad varasemate arutelude lugemiseks sõnumiajaloost hõlpsalt otsida või seda sirvida. Ühine sisendkaust näeb välja peaaegu samasugune nagu Outlook 2016 kasutajatele tuttav isiklik postkast. Iga vestlus kuvatakse eraldi vasakul sõnumiloendis ja vestluse klõpsamise korral avatakse see lugemispaanil.
Näpunäide.: Office 365 rühma Outlookis vestluste kuvatakse virn - mis on ühe Postita öelda, sirvige asemel jutulõnga üksikutele sõnumitele. Kui eelistate neid eraldi sõnumitena näha, järgige jaotises ja saate üksikuid sõnumeid oma isiklikku sisendkausta.
Nüüd, kui teil on oma rühma, mis on loodud, loome uue vestluse alustamiseks. Uue sõnumi saate postitada, avades ühiskasutuses postkasti rühma ja klõpsates nuppu Uus vestlus lindil. Või lihtsalt saate saata meilisõnumi rühma pseudonüüm. Kõigi rühma liikmete saab postitasite uue sõnumi lugemiseks ja järgige rühma liikmed saavad teie sõnumi koopia oma isiklikku sisendkausta.
Igal Office 365 rühmal on ühisfailide teek, kus saate dokumente, töövihikuid, esitlusi ja muud tüüpi faile talletada, jagada ja ühiselt kasutada.
Failiteegile juurdepääsuks avage Outlookis oma rühm (vasakul navigeerimispaanil) ja klõpsake lindil nuppu Failid. Failiteek avatakse brauseris, kus saate luua uusi faile, laadida faile üles oma arvutist ning teha kõike muud, mida saab teha ka SharePointi dokumenditeegis. Mõelge, milliseid faile võiks rühmaga jagada, ja ärge piirduge ainult Microsoft Office’i failidega. Jagada saab ka PDF-faile, fotosid või muud tüüpi faile, mida teie rühmal võiks vaja minna.
Faili allalaadimiseks või kustutamiseks valige lihtsat fail. Suvandid kuvatakse ülal tööriistaribal.
Iga Office 365 rühm saab oma ühise OneNote märkmiku, mida saab kasutada ideede kogumiseks, koostööks ja vajalike materjalide talletamiseks.
Avage oma rühm rakenduse OneNote 2016 vasakult navigeerimispaanilt või Outlooki veebirakenduses paanilt Inimesed. Kui olete seal, klõpsake rühma ühismärkmiku avamiseks lindil nuppu Märkmik.
Kui avate rühma ühismärkmiku esimest korda, avatakse see veebirakenduses OneNote Online. Muudatusi saate teha seal, või kui teil on OneNote 2016 ja eelistate kasutada seda, klõpsake lihtsalt lindil nuppu Redigeeri OneNote’is. Kui olete märkmiku avanud rakenduses OneNote 2016, sünkroonitakse see teie OneNote 2016 avatud märkmike loendiga, nii et märkmikule pääsete juurde otse OneNote’ist, ilma et peaksite esmalt avama rühma.
Proovige avada oma rühma OneNote’i märkmikku ja mõelge, millest võiks rühmale olla abi ideede kogumisel ja koos töötamisel. Näiteks võiks teil olla jaotis, mida kasutate oma meeskonna jaoks olulise veebisisu ja artiklite kogumiseks ja kommenteerimiseks.
Märkus.: Rühma märkmik on teie jaoks OneNote for iOS-i või Androidi kaudu kättesaadav ka nutitelefonis ja tahvelarvutis.
Veel ideid OneNote’i kasutamise kohta leiate teemast Lisavõimalused märkmete tegemiseks rakenduses OneNote 2016.
Tõenäoliselt toimub teie rühmas sündmusi, koosolekuid, vahekokkuvõtteid ja muid tegevusi, mille puhul oleks abi ühiskalendrist. Igal Office 365 rühmal on ühiskalender, mida kõik liikmed saavad vaadata ja täiendada.
Rühma kalendriga töötamine ei erine isikliku kalendriga töötamisest. Kui valite navigeerimispaanil kalendrinupu, kuvatakse teie isiklik kalender ja kõigi nende rühmade ühiskalendrid, mille liige olete. Märkige ruut iga kalendri kõrval, mida soovite näha, ja vaadake neid üksteise kõrval või kattuvalt.
Üksust saab kalendrisse lisada samamoodi nagu isikliku kalendri puhul, kuid kõik ühiskalendrisse lisatavad üksused kutsuvad sündmusega liituma ka teisi rühmaliikmeid, et need üritused oleksid ka nende erakalendrites. Nüüd, kui teil on ühiskalender, proovige lisada sinna eelseisvad koosolekud või sündmused, milles teie rühm võib osaleda.
Lisateavet rühma ühiskalendri kasutamise kohta leiate teemast Koosoleku plaanimine rakenduse Outlook 2016 rühmakalendris.
Teil on võimalik kutsuda rühmaga liituma ja seal koostööd tegema ka oma ettevõttest väljastpoolt pärit inimesi. Lugege teemat Office 365 rühmade külalisjuurdepääs.
Püsivestluse pidamiseks lisage oma rühma Microsofti meeskond. Lugege teemat Microsoft Teamsi lühijuhend.
Viimati värskendatud Kristin käesolevas artiklis 18 aprill 2018 tulemusena teie tagasisidet. Kui olete leidnud kasulik, ja eriti siis, kui te ei ole, klõpsake allpool tagasisidet juhtelemente ja kommentaari meile konstruktiivset nii, et saaksime seda parandada jätkuvalt. Tänud!
|
OSCAR-2019
|
||
Kingitusega saab liituda veebilehel. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.
Järgmisel aastal on põllumajandusloomade aretusühistutele toetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot, sellest sigade aretuseks hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot.
Alates 2017. aastast hakatakse aretustoetust maksma uute põhimõtete alusel, et tagada toetuste maksmise suurem läbipaistvus ja selgus nii riigi kui ka aretusühistute jaoks. Aretustoetustoetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.
Olulisema muudatusena hakatakse tulevast aastast maksma aretustoetust kulupõhiselt. Seoses kriisiga seakasvatussektoris on valitsuskoalitsioon leppinud kokku senise aretustoetuseks eraldatud summa suurendamises.
Määrusega on kehtestatud igale taotlejale maksimaalne toetuse summa, mida aasta jooksul on võimalik taotleda. Maksimaalse summa arvutamise aluseks on loomaliigipõhised ühikumäärad. Tegelik väljamakstav toetuse summa sõltub aretusühingu või jõudluskontrolli läbiviija poolt tehtud ning tõendatud kulutustest ja taotlejale arvestatud maksimaalsest toetuse määrast. Jätka lugemist »
28. detsember 2016 | Sildid: aretustoetus, põllumajandus, riigitoetus, tõuaretus | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
Pärnakad saatsid täna Pärnumaalt valitud Riigikogu saadikutele kirja, milles teavitatakse Pärnu Vana Turuga kujunenud umbsõlmest. Sama kirja said ka Mari Lauri, väikeettevõtjate toetusrühma juht Riigikogus ja Kersti Kracht, EVEA president.
Seoses Vana turu rekonstrueerimistöödel toimuvaga ja sellele järgneva eeldatava olukorra tekkimisega tegid ühispöördumise turu rentnike nimel Irina Viirmaa, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Heldur Paulson ja
EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Helle Kullerkupp. Selles öeldakse, et Rimi AS toiduketi kaupluse tulemisega Pärnu turule tekib ebaaus ja ebaeetiline konkurents Eesti väike- ja mikroettevõtete ning Rootsi suurmonopoli vahel.
Taustaks teatatakse, et turu omanik on OÜ Pärnu Turg, juhatuse esimees Olga Dubovitskaya, kes on Pärnu turuga tegelevatele ametnikele tundmatu isik, on nähtud vaid digiallkirja dokumentidel. Samuti pole ta kunagi kohtunud tururentnikega.
Alates veebruari keskpaigast said kodanikud Pärnu Postimehest teada, et turu renoveerimistööde järel rajatakse uuenenud turuhoonesse 1200 ruutmeetrine Rimi ketikauplus. “Plaanime sinna keskmise suurusega supermarketit,” ütles Rimi Eesti Food ASi kommunikatsiooni spetsialist Katrin Bats. Hetkel on linna turul kokku üle 80 kauplemiskoha ja väike- või mikroettevõtete rentnikke 64.
14. märts 2016 | Sildid: ettevõtlus, põllumajandus | Teema: Pärnu, Pärnumaa | Kommenteerimine on suletud
Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui ka taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200-250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ära hoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks, kasutatakse erinevaid taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi. Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui loodusliku päritoluga aineid.
Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmasid erinevate põllukultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning nt tera- ja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.
Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.
Kui suurenevad põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite kogustes. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupindades toimus aga 40% suurenemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera-ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.
Statistikaameti andmetel kasutati samal ajal tera- ja kaunviljade kasvatamiseks 0,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga on see 12,4 % rohkem ning 2012. aastaga jube üle veerandi enam (+25,19%).
Maakondades, kus tera- ja kaunvilju kasvatamiseks on suurem kasvupind, oli ka suurem keskmine saak ning vastavalt kasutati ka taimekaitsevahendeid. Arvestades kasvupinda, keskmist saaki ja taimekaitsevahendite kogust, kasutati Lääne-Viru maakonnas 77 060,8 kg taimekaitsevahendeid ning saadi maakondadest kõige laiemal pinnal suurimad keskmised tera- ja kaunviljade saagid. Lääne-Virus suudetakse 49 313 hektari pealt saada 194 677 tonnisne kogusaak ehk keskmiselt 3,95 t/ha. Taimekaitsevahendite koormus on seal 1,55 kg/ha.
Võrreldes teiste maakondadega kasutati Järvamaal teraviljade kasvatamiseks taimekaitsevahendeid kõige rohkem – 91 142,3 kg ning kaunviljadel 2 956,3 kg. Seega kujuneb tera- ja kaunviljade kasvupindade hektari koormuseks 2,93 kg, mis on Eesti keskmisest (1,69 kg/ha) 42% kõrgem. On võimalik, et Järvamaa statistikas kajastuvad ka need taimekaitsevahendid, mida maakonna suurtootjad kasutavad mh teistesse maakondadesse ulatuvatel põldudel.
Kui statistikaandmed teisendada matemaatiliselt üksnes tera- ja kaunviljade (vs kogu põllumajandusmaa) hektarikoormuseks, siis kõige enam taimekaitsevahendeid kasutati Järvamaal (2,93 kg), Jõgevamaal (1,99 kg) ja Läänemaal (1,8 kg).
Eestis kogutakse alates 2006. aastast andmeid taimekaitsevahendi preparaatide põllumajanduskasutuse kohta, muud kasutused nagu raudteede ning maanteede hooldus, statistikas ei kajastu. 2013. aastast toodetakse eraldi statistilist infot ka ainete kohta, mis sisalduvad taimekaitsevahendites, võimaldades hinnata resistentsuse riski ja mõju veekeskkonna seisundile.
19. detsember 2015 | Sildid: põllumajandus, taimekaitsevahendid | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
14.-22. detsembrini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks.
Nii klientide kui ka PRIA jaoks on uudne see, et esmakordselt võetakse investeeringumeetme taotlusi vastu ainult uues elektroonilises iseteeninduskeskkonnas ehk e-PRIAs ja ka taotluste menetlemine toimub uues IT-süsteemis.
“Uute lahenduste kasutamine võimaldab taotluste menetlemist kiirendada – varasema 120 tööpäeva asemel teeb PRIA otsused 90 tööpäeva jooksul, 27. aprilliks,” ütles PRIA arendusbüroo juhataja Rauno Aun. “Usume, et e-PRIA kasutamine pole kellelegi ületamatuks probleemiks, kuid klientide soovidele vastu tulles pikendasime taotluste vastuvõttu: varem välja kuulutatud 18. detsembri asemel kestab vastuvõtt 22. detsembril kella 23.59ni.”
Toetust võib üks taotleja programmperioodi jooksul saada kuni 500 000 eurot ning toetus saab abikõlblikust kulust moodustada kuni 40%. Toetuse piirmäär sõltub kavandatavast investeeringust. Toetuse saamise tingimused on kehtestatud maaeluministri määrusega. Kõik juhised taotluse täitmiseks ja e-PRIA kasutamiseks on kättesaadavad PRIA kodulehe www.pria.ee kaudu, abi saab küsida infotelefonil 7377 678. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, mille kasutamiseks saab broneerida aja ning paluda klienditeenindajalt tuge e-PRIA kasutamisel.
Maaelu arengukava 2014-2020 käesoleva meetme taotlusvoor on tänavu kolmas ja 422 kliendile on juba määratud ligi 50,7 miljoni euro ulatuses toetusi. 2014-2020 programmiperioodiks kavandatud eelarve meetmele “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” on 146 miljonit eurot, käimasolevaks taotlusvooruks on eraldatud 24 miljonit eurot.
15. detsember 2015 | Sildid: põllumajandus, põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamine, PRIA, PRIA toetus, taotlusvoor | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt koristati Eestis tänavu rekordiline teraviljasaak: ligi 1,47 miljonit tonni. Teravilja saagikus hektari kohta ületas esmakordselt nelja tonni piiri, selgub põllumajandussektori kolmanda kvartali ülevaatest.
“Praegustel andmetel koristati tänavu nii suvi- kui ka taliviljade läbi aegade rekordsaak,” ütles taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Samas näeme, et rekordsaagist soovitud tulu võib jääda loodetust tagasihoidlikumaks, sest teravilja kokkuostuhinnad olid septembris ligi 7% madalamad kui mullu samal ajal.”
Põllukultuuride kasvupind Eestis oli statistikaameti esialgseil andmeil tänavu 625 500 ha, mis on 3% suurem kui eelmisel aastal. Teravilja kasvupind oli ca 352 800 ha ja keskmiseks saagikuseks kujuneb 4169 kg/ha.
6. detsember 2015 | Sildid: põllumajandus, rekord, rekordsaak, teraviljasaak | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
Aasta põllumeheks 2015 kuulutati Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa, Võnnu valla Habemiku talu peremees, kellele tiitli andis üle president Toomas Hendrik Ilves.
Riigipea tõdes, et praeguses kriisis on kõige keerulisemas olukorras meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus ning põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale oli tõsisest murest kantud abi nõutamine. Ta kordas septembris Riigikogu avaistungil öeldut: parlament ja valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ning sellest lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks.
Aasta põllumees 2015, teraviljakasvataja Romet Rässa on arendanud Võnnu valla Habemiku talu eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, harides üle tuhande hektari, kus kasvatab talinisu ja -rapsi. Ta on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale, ehitatud on uued tööstushooned ja ümbrus korrastatud. Romet Rässa teeb lähikonna maadel kaeve- ja maaparandustöid. Põldudel tegutseb ta koos poja Siimu firmaga. Põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi.
Tänavusele aasta põllumehe konkursile, mida korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht juba 15. korda, esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 13 kandidaati üheksast maakonnast.
11. november 2015 | Sildid: aasta põllumees, maaelu, põllumajandus, tunnustus | Teema: Eesti, Tartumaa, Võnnu vald | Kommenteerimine on suletud
Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest.
Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012. Jätka lugemist »
10. juuni 2015 | Sildid: elurikkus, kimalased, põllulinnud, põllumajandus | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Jätka lugemist »
16 aprillil Maamessil mõõtu võtnud noored aednikud selgitasid endi hulgast välja parimad, kelleks on Räpina Aianduskooli õpilased Karl-Matteus Nemliher ja Liisi Kont.
Teisele kohale tulid samuti Räpina Aianduskooli õpilased Regina Müür ja Marian Põldmets. Neile järgnesid Krišs Sedlinš ja Ieva Klibus Läti Bulduru Aianduskoolist. Eesti kutsekoolide arvestuses jäid kolmandaks Luua Metsanduskooli õpilased Merge Paju ja Andres Laanemaa.
“Läksin pärast Maaülikooli lõpetamist õppima Räpina Aianduskooli aednikuks, kuna tahtsin saada praktilisi oskusi,” ütles üks võitjatest Liisi Kont .
Võistluse korraldaja Tõnis Soopere sõnul oli noorte jaoks suurim katsumus lillekasti monteerimine. “Kuna lillekasti ehitamine pole just aedniku igapäevane töö, siis võistluseks oli see paras pähkel,” ütles Soopere. Ta lisas, et kõige lihtsam oli kastmissüsteemi komplekteerimine.
Võistlusel pidid noored aednikud tundma seemneid, pookima, monteerima lillekasti, istutama taimed ja paigaldama kastmissüsteem ning arvutama taimedele vajalikud substraadi ja väetise mahud. Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu 12 õpilast Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolis, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Läti partnerkoolist.
“Noor Aednik 2015″ on kutsevõistlus, mille käigus selgitatakse välja Eesti parimad noored aednikud, kes õpivad kutsekoolis aiandusega seotud erialal. Lisaks juhib võistlus tähelepanu aianduse eriala tähtsusele.
20. aprill 2015 | Sildid: aiandus, konkurss, kool, noored, põllumajandus, võistlus | Teema: Eesti, Põlvamaa, Räpina vald | Kommenteerimine on suletud
„Eestis on tarbijaile pakutav toit reeglina ohutu, sest toiduohutuse tagamise süsteem toimib tõhusalt. Kuigi esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidu tootjatel ja käitlejatel, tahame toiduohutuse päevaga juhtida tähelepanu sellele, kuidas tarbija saaks tagada toidu ohutuse oma isiklikus köögis,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. “Koduköök on ahelas toidutootmisest tarbimiseni ainus lüli, kuhu riiklik toiduohutuse süsteem ei ulatu. Seepärast on oluline, et kõik inimesed ka kodus järgiksid toidu ohutu valmistamise ja säilitamise põhimõtteid.”
„Maailmas on toiduohutuse tagamine ning toidutekkeliste haiguste ennetamine väljakutseks nii arengumaades kui ka arenenud riikides. Seepärast peaksid kõik toidutootmise ja tarneahela osapooled toiduga seotud riskide vähendamiseks senisest tihedamat koostööd tegema,“ ütles WHO Eesti esinduse juht Marge Reinap. Jätka lugemist »
7. aprill 2015 | Sildid: põllumajandus, toiduohutus, toit | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
Põllumajandusministri sõnul võiks avatud talude päevast saada põllumajandussektorit ühendav traditsioon. „Inimesed satuvad liiga harva põllumajandusettevõtetesse ega kujuta tihti ette, kuidas toit nende lauale jõuab. Soovimegi kord aastas anda igaühele võimaluse seda oma silmaga näha,“ ütles minister Padar. „Igaüks saab veenduda, kui kiiresti on viimastel aastatel meie põllumajandussektor arenenud ja kui head toitu osatakse Eestis toota.“ Jätka lugemist »
28. märts 2015 | Sildid: avatud talude päev, maaelu, põllumajandus | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks paapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta.
Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid.
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on aastaga kasvanud. Foto: Katrin Press
Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim osa 257,7 miljoni euro suurusest kaubavahetuse puudujäägist oli Poola (-99,2 mln eur) ja Suurbritanniaga (-95,8 mln eur).
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on protsendi võrra kasvanud, ulatudes 59,7 protsendini.
Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Soomesuunaline eksport kasvas võrreldes 2013. aastaga 9,2 miljoni euro võrra. Sinna viidi kõige rohkem valmiskastmeid, sinepit ja maitseainesegusid, seejärel juustu ning rapsi- ja rüpsiseemneid.
Lätti viidi enim toorpiima, alkohoolseid jooke ning konserve ja muid tooteid lihast. Eksport Lätti vähenes aastaga 28,8 miljoni euro võrra. Suurim langus toimus ettearvatavalt toorpiima ekspordi arvelt, mis vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,3 miljoni euro võrra, lisaks langes 7 miljoni euro võrra sealiha väljavedu Lätti.
Venemaale viidi mullu enim alkohoolseid jooke, mille eksport vähenes võrreldes eelnenud aastaga 17,8 miljoni euro võrra. Teisel kohal oli linnaseekstrakti ja sellest valmistatud toiduainete eksport, millele järgnes külmutatud kala väljavedu. Eksport Venemaale vähenes võrreldes eelnenud aastaga 46,5 miljoni euro võrra. Piima ja piimatooteid kokku viidi 2014. aastal Venemaale 33,1 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aastal. Augustis kehtestatud sanktsioonide tulemusel vähenes juustu ja kohupiima vedu Venemaale 25,3 miljoni euro võrra, mis on pea viieteistkordne kukkumine. Jätka lugemist »
28. veebruar 2015 | Sildid: eksport, põllumajandus, toidukaubad | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
Põllumajandusministeeriumi valdkonnaorganisatsioonid saavad 2015. aastal riigieelarvest sihtotstarbelisi toetusi ja eraldisi kokku ligi 530 000 euro ulatuses, millest suurima osa moodustavad tegevus- ja projektitoetused MTÜdele.
Toetused on ette nähtud muu hulgas infosüsteemide arendamiseks, ühis- ja teavitustegevusteks ning erinevate ürituste korraldamiseks. Rahastatakse ka kutse- ja erialaorganisatsioonide teenuseid, näiteks loomakaitsega seotud tegevusi. Sihtotstarbelisi toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.
· MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda – 121 000 eurot, mh Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse kaubamärgi populariseerimiseks
· MTÜ Eestimaa Spordiliit “Jõud” – 62 000 eurot Eestimaa valdade ja linnade tali- ja suvemängude korraldamiseks
· Võrumaa Omavalitsuste Liit – 75 000 puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamiseks
· Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS – 12 000 eurot täiendavaks eraldiseks riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse tegevuse lõpetamisega seoses.
“Riigi strateegiline eesmärk on soodustada maapiirkondades elavate inimeste toimetulekut ja töökohtade teket. Väikeste põllumajandusettevõtete arengutoetus aitab sellele oluliselt kaasa,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Nii suuremahulist programmi väikeste põllumajandustootjate arengu soodustamiseks pole varem olnud,” rääkis Padar.
Rahvusvaheline teaduskoostöövõrgustik ERA-Net Cofund SURPLUS kuulutas koostöös Euroopa Komisjoniga välja projektikonkursi. Konkursile saab esitada põllumajandustootmise jätkusuutlikku intensiivistamist toetavaid uurimisprojekte.
„Nõudlus toidu, taastuva energia ja biomassist toodetud tooraine järele suureneb maailmas pidevalt. Samas tuleb kasutada olemasolevaid loodusressursse võimalikult säästlikult, et vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale,“ ütles Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare. „Konkursil osalemine on Eesti teadlaste võimalus sellele kaasa aidata.“
Projektimeeskondadesse peavad olema kaasatud vähemalt kolme riigi teadlased. Eeltaotlusi saab esitada kuni 4. märtsini 2015 kell 15.00. Jätka lugemist »
10. jaanuar 2015 | Sildid: konkurss, põllumajandus, teadus | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
|
OSCAR-2019
|
||
Colon puhastamine on soolase veega tuli meile jooga praktik ja peetakse väga tõhus korra šlakkide väljaviimist organismist. Vaieldamatu pluss tema on füsioloogiline protsess: kõik mittevajalik kuvatakse läbi loomuliku töö seedetrakti ja mitte ainult rasva, vaid ka peensooles, mida ei anna klistiir. Jooga tava korras vähemalt 4 korda aastas perioodidel maha. Igale inimesele võib puhastada soolestikku soolase veega ei kahjusta tervist vahemikus 1 kuni 12 korda aastas, isegi ilma selge vajaduseta.
üldine halb enesetunne ja unisus, mis sageli kaasneb ärrituvus ja depressioon — kuulates endale, siis ausalt aru, et keha on väsinud;
Protseduur eeldab põhjalikku ettevalmistust alustada mida on kõige parem meeleolu — võib tunne on ja ei ole väga nauditav, kuid mõju peaks õnnelikuks. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et päevas pesemine ei olnud vaja kuhugi kiirustada ja kära, parem pühendada selle täielikult endale. Tasub hoiatada lähedaste kohta vajalikus sa üksi kogu protsessi. Toimub kord hommikul ja tühja kõhuga, värske õhk toas toimib soodsalt. Niisiis, algoritm soole puhastust:
Ettevalmistus soolast vett. On väga oluline, et selle temperatuur ei ole üle 40 kraadi, see on nii mugavaks, et keha süsteemid. Retsept on lahendus selline: 1 spl meresoola liitri puhta veega.
Lõõgastus ja vastuvõtmine esimese kahe klaasi vee — joo aeglaselt, aga ka mitte väga aeglaselt, nii et vedelik ei ole maha jahtunud.
Kui kohe taha tualetti minna, siis korrata seda, teist ja kolmandat nuppu nii kaua, kuni hakkab välja tulema puhas vesi loomulikul teel.
On tõenäoline, et enne täieliku puhastamist, mille korral ühe protseduuri on täiesti peske seedehäirete ja selle asemel, et defekatsioon lõpus oleks üks lahendus, et lihtsalt purjus, tuleb harjutada mitte üks kord. Igal juhul tuleb kuulata oma tundeid ja halva enesetunde korral vestlus lõpetada. Sageli algajad puhastus soole viisil kummitab iiveldus esimestest sips. Et hõlbustada oma riik, on võimalik:
Maoloputus soole soolase veega ei vabaks soovitavad kombineerida koos füüsilise aktiivsusega, see on alati kiirendab ainevahetust, antud juhul kiiremini puhastada. Kõige parem on võimalikult positiivne tulemus aitab selliseid harjutusi:
Asend seistes, jalad õlgade laiusel, käed on suletud üleval, aeglane mugav kallutada mõlemad pooled.
Asend seistes, jalad õlgade laiusel, vasak käsi sirgelt ees, parem puudutab vasaku rangluu, kiirustamata pöördeid poolt.
Asend kõhuli, nägu vaatab allapoole, sõrmed ja jalad toetuvad põrandale, jalad natuke lahutatud, kuni umbes õlgade laius, kergitab pea ja ülemise torso küljest, püüdes näha vastandlikke kand.
Asend istudes, kükitades, kaugus põlvili ja kontsad kuni 40 cm, peopesad süles, ekskursioonid korpuse keha poolt asendusliige langetamine põlvili põrandale.
Ideaalne hommikusöögiga pärast protseduuri on keskmine määral seedimine joonis. Tuleb vältida lisada vürtsi, kuid on võimalik vala supilusikatäis sulatatud kvaliteetse võid. Selline söömine annab organismile vajaliku energia, sest see on õige aeglane süsivesik, joonis neelab soola koos mao seinad ja tagab täiskõhutunde. Hea variant oleks iga keedetud läätsed, porgand, tomat, mahl toores puu-ja puuvilju väikestes kogustes.
Drinking soolast vett kindlasti põhjustab janu, mida on vaja rahuldada oma mineraalveega ilma gaasi (parim), sama veega lahjendatud mahla.
Pärast soole puhastust viisil, jooksul vähemalt 2-3 päeva tuleb hoiduda liha, piima, kääritatud ja saia tooteid. Läheneb menetluse teadlikult, siis on soovitav jätkuvalt kinni õige tervisliku toitumise, kaotades toidu prügi, maiustusi ja muud kahjulikku toitu. Just see aitab räbu tõttu raske seeduvus.
Kes otsustas oma colon puhastamine toksiinidest soolase veega, on tungivalt soovitatav, et arutada koos arstiga, millele on usaldus. Kategooriliselt on keelatud selline protseduur inimestel kõik tõsised haigused seedetrakti:
Samuti on vastunäidustatud vestlused pesemine soole soolase veega neile, kel on sagedased seedehäired, kõhupuhitus või probleeme pimesoolepõletik.
positiivne — kõigil ei osanud esimest korda, kuid on täheldatud paranes, seisu naha, küünte ja juuste normaliseerimine tooli, tunnet kergust ja kaalulangus. Huviväärsuste edukalt praktiseerivad suur osa jooga, vegaanid ja lihtsalt toetajaid tervislikke eluviise;
neutraalne tõttu, iiveldus või ebameeldiv tunne juua soolast lahus on menetlus peatunud ja ei kordub, on ka neid, kellel ei tekiks tungida puhastada soolestikku;
negatiivne — ei ole õnnestunud saada mõju korras ja kogu protsessiga kaasnes oksendamine, mõned vigastanud pärakusse, sest sageli defekatsioon ja soola mõju soole limaskesta.
Victoria: "Pärast sündi lapsele algasid probleemid tool — 5 päeva saanud ei käia wc-s. Toitsin rinnaga, sest on igati vältinud võtab ravimeid. Sellest meetod õppinud naiste foorum, algul väga skeptiline on seadistatud ja ei uskunud efektiivsust. Üks väljund mees läks oma vanemaid laps, et võimaldada mulle puhkust ja ma otsustasin. Oli raske, esimene kord õppinud ainult 2 tassi vett, kuid ime ei ole pani ennast kaua oodata — juba 15 minuti pärast istusin wc. Tegelen kord kuus, koos peseb läbi ja moodustanud toit."
Kristjan: "vale eluviis, ebaregulaarne toitumine ja unetuid öid põhjustanud halb heaolu, närvilisus ja pidev raskustunne kõhus. Lisaks ilmus väljaulatuv kõht. Minu lapsepõlve sõber tahab ida-spetsialistide ja mõnikord sellele, et minu küsimused puhastus mao sool lahusega. Tema empaatiline juhtkonna ma proovisin seda ja tundsin teretulnud abi. Sellest ajast puhastatud kevadel ja sügisel, mõnikord käin oma jooga taastada hingelise tasakaalu."
A-pool ja B-pool on kiirustega 78, 45 ja 33⅓ pööret minutis keerlevate heliplaatide (singlite, EP-de või LP-de) kaks poolt. A-pool oli enamasti mõeldud laulule, mida promos artist, produtsent või plaadikompanii lootuses, et seda hakatakse mängima raadiotes, et sellest saaks hitt. Plaadi B-poolde suhtuti aga erinevalt: mõnel puhul oli sealne materjal samal tasemel nagu A-poolgi mõnel puhul aga võis seal olla hoopiski mõni instrumentaalpala, mida vaevalt et ükski raadiojaam esitaks.
Digitaalajastu CD-de ja allalaaditava muusika puhul pole enam mõtet rääkida heliplaadi kahest poolest, aga mõisteid kasutatakse endiselt. Nüüdsel ajal tähendab B-pool enamasti singlile lisatud boonuslugusid.
|
OSCAR-2019
|
||
2. Raamatukogu teenuseid võivad kasutada kõik, välja arvatud lugejad, kellelt on raamatukogu kasutamise õigus ajutiselt ära võetud.
1. Raamatukogu põhiteenused on teavikute kohalkasutus ja kojulaenutus ning üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogu põhiteenused on tasuta. Arvutite kasutamine Avalikus Internetipunktis reguleeritakse eraldi reeglitega.
2. Eriteenused (valguskoopiad, printeri väljatrükid, ruumide üürimine) on tasulised. Koopiate valmistamist raamatukogus reguleerib autoriõiguse seadus.
1. Lugeja registreeritakse foto ning isikukoodiga dokumendi alusel. Koolieelses eas lapsed regist-reeritakse raamatukogu lugejaks vanema (eestkostja) kirjalikul nõusolekul. Lugejale täidetakse registreerimis- ja vöötkoodiga varustatud lugejakaart.
4. Lugejakaart on tasuline. Hind kehtestatakse direktori käskkirjaga. Lugejakaardi asemel võib kasutada ID-kaarti, kui raamatukoguprogramm võimaldab selle rakendamist lugejakaardina.
5. Lugejakaart peab olema kaasas igal raamatukogu külastamisel. Keelatud on lugejakaarti anda kasutamiseks teisele isikule.
6. Lugejate ümberregistreerimist teostatakse igal aastal nende esimesel külastusel raamatukokku. Võlglased registreeritakse ümber pärast võlgade likvideerimist. Lugeja andmeid kontrollitakse ja täpsustatakse igal aastal.
7. Isikuandmete, töökoha/õppeasutuse, koduse aadressi muutumisest, lugejakaardi kadumisest tuleb raamatukogu koheselt teavitada.
2. Avariiulitelt valitud teavikud tuleb kojuviimiseks registreerida laenutuste andmebaasis raamatukoguhoidja vahendusel.
3 Kojulaenutatavate raamatute tagastamistähtaeg on üks kuu (30 kalendripäeva), enamnõutavatel kaks nädalat. Lasteosakond laenutab raamatud koju kaheks nädalaks. Tagastamistähtaja lõppemisest teavitab raamatukoguprogramm lugejat eelnevalt e-posti teel.
4. Kojulaenutatud teavikute tagastamistähtaega võib pikendada raamatukogus, telefoni või e-posti teel.
5. Lugejalt, kes ei ela raamatukogu teeninduspiirkonnas, võib võtta teavikute kojulaenutamisel tagatist teavikute hinna piires. Tagatise võtmise ja tagastamise korra kehtestab Põlva Linnavalitsus.
7. Väljalaenutatud suure nõudlusega teavikute saamiseks (õppimiseks, enesetäiendamiseks) on lugejal võimalik panna end järjekorda. Teavikute saabumisest teatatakse lugejale. Tellitud teavikuid hoitakse kolm päeva. Kui lugeja raamatule kokkulepitud ajal järele ei tule, antakse see järgmisele soovijale.
8. Raamatukogus puuduvaid teavikuid või nende koopiaid on võimalik tellida lugeja soovil ja kulul teistest raamatukogudest.
12. Lugemissaali töötaja juhendab vajadusel lugejat ning otsib soovijatele teavet bibliograafilistest andmebaasidest.
1. Lugejal on õigus kasutada teavikuid raamatukogu ruumides (kohalkasutus) ja laenutada kasuta-miseks väljaspool raamatukogu (kojulaenutus).
2. Lugejal on õigus taotleda raamatukogult teatmeteenindust, puuduva teaviku tellimist teistest raamatukogudest.
3. Suure nõudlusega teaviku (õppimiseks, enesetäiendamiseks) saamiseks on lugejal õigus panna end järjekorda.
4. Lugejal on õigus saada raamatukogult teenustealast nõustamist ja abi ning juhendamist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehekülgedele juurdepääsu saamiseks.
1. Lugeja/külastaja vastutab iga kasutamiseks võetud teaviku, tehnikavahendi või muu inventari eest, kuni see on tagastatud raamatukogutöötajale või asetatud selleks ettenähtud kohta.
2. Lugeja peab raamatuid ja muid infokandjaid hoolikalt hoidma ning rikkumistest teatama koheselt raamatukoguhoidjale.
3. Teaviku kaotamise või rikkumise korral tuleb lugejal see asendada teise eksemplari, koopia või teavikuga, mille raamatukoguhoidja on sisult ja hinnalt samaväärseks tunnistanud. Kui asendamine ei ole võimalik, hüvitab lugeja teaviku väärtuse kuni 10-kordses ulatuses raamatukogu määratud summas. Alaealiste lugejate tekitatud kahjud hüvitab lapsevanem (eestkostja).
5. Kui lugeja ei tagasta laenutatud teavikuid tähtajaks, võib raamatukogu võtta viivist, kuid mitte rohkem kui 0.06 EUR iga viivitatud päeva eest ühe teaviku kohta.
7. Lugejalt, kes ei ole käesolevas eeskirjas loetletud kohustusi täitnud raamatukogu antud tähtajaks, võetakse raamatukogu kasutamise õigus ära kuni üheks aastaks.
8. Raamatukogu annab lugejale tähtaja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud summade tasumiseks. Tähtajaks maksmata summade tasumiseks teeb Põlva Linnavalitsus lugejale ettekirjutuse koos sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Ettekirjutuses märgitakse selle vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord.
9. Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Põlva Linnavalitsusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Põlva Linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 nimetatud pädevuse anda raamatukogule.
Tunnistatakse kehtetuks Põlva Linnavolikogu 07.märtsi 2002.a määrus nr 10 "Põlva Keskraamatukogu kasutamise eeskirja uue redaktsiooni kinnitamine"
Väljavõte Põlva Linnavolikogu 13. oktoober 2010 nr. 19 määrusest "Põlva Linnavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega":
§ 15 Põlva Linnavolikogu 14. novembri 2007.a määruses nr 30 "Põlva Keskraamatukogu kasutamise eeskiri" tehakse järgmised muudatused:
|
OSCAR-2019
|
||
Rannamõisa kalmuaeda kerkis 20. sajandi alguses kirik ja selle lähedal, vana leinamaja kõrval algas jaanuaris uue leinamaja ehitus. Uus leinamaja on mõeldud ilmalikeks talitusteks ja tegu on valla ettevõtmisega.
Õnnelik juhus on viinud aastal 1902 avatud kalmistu laienemiseni ja leinamaja ehituseni. Koguduse õpetaja Aare Kimmeli sõnul kogudus erastamise ajal surnuaeda tagasi ei tahtnud, sest selle hooldamine käinuks üle jõu. Tal on hea meel, et elu läheb edasi.
Hoones on abiruumid kalmistu töötajatele, kantselei kalmistute juhatajale, lisaks saab seal korraldada peielauda. Hoone on projekteerinud arhitekt Reio Avaste, ehitab kohalik ettevõte Tabasalu Meistrid OÜ. Leinamaja peaks valmima suvel.
Tänavu möödub Väike-Maarja kiriku oreli (fotol) ehitusest 170 aastat. Pill kuulub kümmekonna Eesti vanima oreli hulka ja see on valminud aastal 1848 esimese eestlasest orelimeistri, Simuna kiriku köstri Villem Normanni venna Gustav Normanni (1821–1893) tööna.
Koguduse kunagise õpetaja August Laumetsa abikaasa Helleni mälestuste järgi oli orel 1950ndatel häälest ära ja puudus osa vilesid, aga ajas asja siiski ära.
Mängukõlbmatuks muutus pill 1990ndate alguses, aga 2005. aasta augustis rõõmustas kogudus lõpuks selle üle, et pill pärast remonti taas mängis. Pilli pühitses 11. septembril peapiiskop Andres Põder.
Möödunud aastal peeti Lääne-Virumaal esimest korda Gustav Normanni nimelist rahvusvahelist orelifestivali.
Ettevalmistused tänavuseks festivaliks käivad ja kindlasti pööratakse festivaliga tähelepanu ka Väike-Maarja orelile, ütleb korraldaja, Simuna koguduse organist Ainar Ojasaar.
3. augusti varahommikul enne päikese tõusu jõudis Tallinna Rocca al Mare randa kaks Soome Espoo koguduse kirikupaati. Meri oli rahulik ja koidik tõotas algavale päevale suvesooja, kui seiklusrikkast merereisist väsinud, ent igati rahulolev reisiseltskond vabaõhumuuseumi territooriumil kindla maapinna jalge alla sai. Seljataha jäänud ligi 70 kilomeetrit Porkkala sadamast Tallinnani läbiti umbes kümne tunniga. Hulljulget ettevõtmist toetasid soodsad ilmaolud ning kõigi ...
Jaagupipäev oli Tapa Jakobi kirikus eriline, sest kogudusse seati ametisse õpetaja Tauno Kibur (44). Tauno Kibur on vaimuliku ametis olnud 12 aastat, esimesed neli Pärnu praostkonnas Saarde ja järgmised kaheksa Ida-Harju praostkonnas Juuru koguduses. 25. juulil, apostel Jaakobus Vanema päeval Tapa koguduse nimepäeva jumalateenistusel, kus teenisid piiskop Einar Soone, Järva praost Teet Hanschmidt ja abipraost Tõnu Linnasmäe, Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja ja ...
Hispaanias Atapuerca orus asuvas suures karstikoopas on paleontoloogid kaevamas käinud juba mitukümmend aastat. Nii mõnedki sealt leitud luudest ja esemetest on aidanud heita pilku Euroopa kultuuri lätetele. Käesoleval aastal on sealt välja kaevatud 1,4 miljonit aastat vana 2,5 cm pikk kivikild, mida on suure tõenäosusega kasutatud noana, ja see on vanim tõend inimese eellaste asustusest Euroopas. Minus tekitab 1,4 miljoni aasta vanune esivanema nuga mitmeid spekulatiivseid ...
Esmaspäeval Nõo Laurentsiuse kirikus alanud kuulutusnädal annab väge ja sütitab südameid. Nii viitab jumalateenistusel lauldud Michael Mülleri ja Carl Maurachi laul «Oh mis kaunis asi see». Lõuna-Eesti ühe vanima, 14. sajandist pärit Nõo kiriku luugid olid valla ja tähelepanelik vaatleja võis märgata, kuis kirikuteener Toivo Saal tornis kella lööb. Tal on kogu nädala kiire: iga päev on teenistus või kontsert, laupäeval tähistatakse koguduse nimepäeva, kuulutusnädal lõpeb ...
Valge kabeli ehitus Laitse lossipargis algas aasta tagasi augustis ja 16. juulil pühitsesid selle vaimulikud Lea Jants-Ylönen ja Jaan Jaani. Laitse lossi omaniku Sulo Muldia sõnul on kabel ehitatud tema kavandi järgi, samuti kabeli vitraažaken. Pühitsemistalituse läbi viinud politsei- ja piirivalveameti peakaplan Jaan Jaani tunnistas, et kabel on väga ilus. Et loss on avalikus kasutuses, on Sulo Muldia sõnul lossiga samal ajal avatud ka kabeli uksed. Teadaolevalt on tegu ...
10. augustil tähistatakse Kuusalus lauritsapäeva Lauritsapäeva tähistamine Kuusalu kihelkonnas on pika traditsiooniga. «Traditsiooni säilimiseks korraldab MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts koostöös EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudusega lauritsapäeva pühitsemise Kuusalu kirikuaias iga aasta augustis,» teatab Ewelyn Jürgenson kultuuriseltsist. Kaasatud on ka Kuusalu spordiklubi traditsioonilise lauritsapäevajooksuga. Kell 11 algab Laurentsiuse kirikus jumalateenistus, ...
6.–7. juulini vältava kihelkonnapäevaga, kuhu mahtusid muude tegemiste hulgas Võru praostkonna laulupäev, ajalookonverents ning pidulik tänujumalateenistus peapiiskop Andres Põderi osalusel, tähistas Urvaste Urbanuse kogudus oma Eesti maakirikute seas ainulaadselt basiilikana püstitatud pühakoja esmamainimise 600. aastapäeva. Valmistudes kirikulehe esindajana ning kauaaegse Urvaste koguduse liikmena kihelkonnapäevale minekuks, ei olnud mul küsimust, mida selga panna – ...
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hiiumaa kogudused ja Saarte praostkond koostöös EELK Misjonikeskuse ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga korraldasid Hiiumaal 28.–30. juunini kirikupäevad «Mina usun …». Kirikupäevad on üks osa peapiiskop Andres Põderi poolt 1. advendil väljakuulutatud usuaasta üritustest. Usuaasta võrratul suvel kogunes hulk kristlasi Hiiumaale, et maailmale teada anda oma südame meelsusest, kiita Issandat ja kõnelda usutunnistusest. Juuni viimase ...
EELK tänukiri on määratud 60. sünnipäeval Roman Vallastele pikaajalise ja ustava teenimise eest EELK Kärla Maarja-Magdaleena koguduses.
Diakon Erkki Juhandile anti armulaua seadmise õigus Hageri ja Saku koguduses alates 4. märtsist kuni 28. oktoobrini 2018.
assessor Katrin-Helena Melder – misjon, kiriklik laste- ja noorsootöö, sh kõik, mis seotud evangelisatsiooniga, sise-, välis- ja võrgu- (interneti-) misjoniga, kristliku kasvatusega kogudustes, laste- ja noortelaagritega, kateheesiga ja leeritööga;
assessor Kadri Eliisabet Põder – rahvusvahelised ja oikumeenilised suhted, sh kõik, mis seotud suhetega partnerkirikutega, osaduskondadega ning koostööga rahvusvahelistes oikumeenilistes organisatsioonides ja EKNis;
assessor Ove Sander – diakoonia-, hoolekandetöö, sh kõik, mis seotud organiseeritud heategevusega, kogudusliku ja üldkirikliku diakooniaga, hingehoiuga, kaplanaatidega, sotsiaal- ja kogukonnatööga;
assessor Marko Tiitus – haridus, jumalateenistuselu ja kirikumuusika, sh kõik, mis seotud usundiõpetusega, kirikliku alus- ja üldharidusega, teoloogilise kõrgharidusega, liturgia ja kirikumuusikaga. Samuti vaimulike ettevalmistus pastoraalseminaris, vaimulike täienduskoolitus ja retriit.
Piiskop Joel Luhamets – peretöö, sh kõik, mis seotud peredega, sh perekeskuse ning selle allüksuste tegevusega. Piiskop Tiit Salumäe – meedia- ja kommunikatsioon, avalikud suhted, autasustamine ja tunnustamine, muinsus-, kunstiväärtused, pärand ja arhitektuur.
Konsistooriumi otsusega (3.10.2017) on määratud piiskoppide piirkonnad järgmiselt: peapiiskop Urmas Viilma – Tallinna praostkond, Ida-Harju praostkond, Lääne-Harju praostkond ning eestikeelne diasporaa Ameerikas, Kanadas ja Austraalias; Lääne ja Põhja piirkonna piiskop Tiit Salumäe – Lääne praostkond, Järva praostkond, Viru praostkond ning eestikeelne diasporaa Euroopas ja Venemaal. Asukohalinn Haapsalu; Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets – Tartu praostkond, Viljandi praostkond, Võru praostkond, Valga praostkond, Pärnu praostkond ja Saarte praostkond. Asukohalinn Tartu.
|
OSCAR-2019
|
||
Iga teise planeedi elanik on vedaja hpv viirus (HPV). Tekkinud kasvajad kasvavad üle inimese keha tohutu kiirusega, võttes rohkem ja rohkem pindala piirmäära. Enamik papilloomide on kahjutu mees. Kuid, kahjuks, mõned neist muutuvad eelduseks moodustavad pahaloomulised kasvajad. Õnneks on tänaseks ilmunud unikaalne ravim, geel Clareol, mis on võimeline tõhusalt võidelda eri liiki koosseise. Ravim näitab uimastamist tulemused on juba hiljem mitmel otstarbel.
Geel Clareol aitab võidelda ebameeldiva puudest terviklikult ja tulemuslikult. Sellest saab vabaneda mitte ainult tüükad ja papilloomide, kes ei esinda mitte ainult tegeliku kahju tervisele, kuid on ka kosmeetilise defektiga, samuti villid, mis võivad tuua ebamugavustunne igapäevast elu. See ravim on loodud tänu sellele, et kasutatakse uute ja efektiivsemate seadmete. Üle loomisega vaeva rühm kõrgelt kvalifitseeritud arste, kes tegelevad selle probleemiga kogu oma ravimisel tavasid.Kõik nad kinnitasid kehtivuse ravimi tulemusi oma patsientidele. Lisaks geel on läbinud mitmeid uuringuid, mis on näidanud turvalisus tema taotluse ja kõrge kehtivuse.
Ravim lühikese aja jooksul võimaldab hävitada kudede kasvajate kasutamise mõju teatud komponente, mis sisaldab geelis. Aluseks valeta-looduslikud komponendid, mis ei ole provotseerida allergilisi reaktsioone või on ka teisi negatiivseid mõjusid. Koosseisu geeli sisaldab:
akrüül, mis tungib sügavale nahka ning aitab kahjustatud shell haigeid rakke, jättes neid ilma toitumine. Lisaks sellele on vajalik paksendaja;
naatriumhüdroksiid jälgib, et kahjustatud rakud ei saanud olla vähkkasvaja, t. ta neid õrnalt ja efektiivselt, lahustab. See on peamine komponent valmistise kasutamine;
kasutades deioniseeritud vett, mis kehtib enamikes kosmeetikatoodetes, toimub naha puhastus. Selline vesi on ilma ioonide soolad ja muud lisandid, st see on võimalikult puhas;
aitab leevendada põletikku, abi paranemist ja ennetada uute teket ja soodustab D-Pantenool. Tänu sellele osa muutub nahk elastsemaks ja siledamaks.
Üks eeliseid anda vahendid on see, et ravi kulgeb lihtne ja kiire. Iga inimene suudab ise toota ravi, tutvudes arusaadav juhendile. Rakendamiseks on vajalik:
väike kogus vahendit hõõruda kahjustatud piirkonda paar minutit, kuni geel on täielikult imendunud. Loputada seda ei ole vaja;
Pead vastasele päris väike kogus ravimit muhk – hernes. Tema tegevus on nii suur, et osad on hakanud tungima kohe epidermis ja hävitama haigeid rakke, muutes need pehmemaks. Peale välise efekti samal ajal algab ja sisemine paranemist – et immuunsus on organismi, mis võimaldab vabaneda HPV viiruse igavesti. Lisaks, ei maksa karta kahju tervete kudede, t. Clareol mõjub vaid piirkondadele. Pärast geeli pealekandmist on kasvaja, võib tunda kipitust, mis on normaalne.Juhul talumatu põletustunne tuleb pesta geel puhta veega. Kasutada seda preparaati võivad nii mehed kui naised.
Aga rasedad ja imetavad naised, ja ka patsientide juuresolekul lahtiste haavade kõrval neoplasm ja olemasoleva vähk haigus pead loobuma ravi ravimiga. Selle sama nimekirja kuuluvad inimesed, kellel on suurenenud tundlikkus mingisuguse osa Clareolа.
Parim tõend tõhusust ravim on terved patsiendid, kes on hakkama sellega ebameeldiv puudest tänu gelyu Clareol. Positiivne tagasiside võib leida mitte ainult patsientide, vaid ka arstid. Ravimisel eksperdid märgivad kiirus ja efektiivsus järgmiselt segu. Esimene märgatav mõju on söövitamine papilloomide ja mõni aeg hiljem nahk on täielikult taastatud. Isegi pärast kirurgilist ravi sageli jäävad punetus ja armid, ja see ravim aitab seda vältida ja tervendab nahka silmis.Leelis sisalduv ravimit, täielikult hävitab raskustes riie, samas kui traditsiooniline võitlus papilloom ei tähenda täielik eemaldamine üles ehitama. Nii geel selles võitluses on muutunud veelgi tõhusam.
Patsientide arvamused, osutades ühtesid ja samu tulemusi, räägivad nagu uimasti. Paljud haiged hakkasid vastuvõtt viirusevastaseid ravimeid, kuid tulemusi see ei andnud, t. vaja eemaldamine vana papilloomide. Vaid paar päeva tähistatakse oluline paranemine, ja nädal hiljem kadusid vanad ja raske väljund kasvajad.
Paljud patsiendid lahti tüükad, mis tõi kaasa ebamugavustunne igapäevast elu. Mõned, lõpuks suutsid hakata kandma riideid, mida nad tahaksid, ilma ohtu kahju papilloomid.
Olemasolevad Internetis negatiivseid kommentaare on sageli võib selgitada sellega, et ravim on omandati ei ole ametlikul kodulehel või ravi kestus oli ebapiisav.
Ehk ainus omadus ravim on asjaolu, et seda saab osta ainult Interneti kaudu ametlikul kodulehel. Kahjuks, riiulid apteekide kui teda leida ei õnnestu. Kuid hind ravimid on kindlasti pluss, t. selle säästlik kasutamine aitab isegi mitte ühele haigele perekonnas. Kuid peab tellima ravim otse ametlikul kodulehel, et vältida saada võltsitud ravimi.
Tänu unikaalsele koostisele geeli Clareolа täna, ei ole tõhusalt tegutsev analooge, t. identifitseerimine valmistise kasutamine on ainulaadne. Üks preparaadi manustamine võimaldab unustada papilloomid, tüükad ja villid igavesti, tegutsedes kasutades looduslikke komponente. Pärast lihtsama kohaldamise isegi kodustes tingimustes on võimalik vabaneda ebamugavust ja piinlikkust, olles ühiskonnas.
|
OSCAR-2019
|
||
Sellest raamatust ei tahakski kirjutada - seda peab ise lugema. Hingele-pikk-pai-raamat. Kirjutab umbes nagu Mäemamma oma kuldseil hetkil. Mõni kohe oskab. Aga oskabki see, kes on palju kuulanud, mitte kuulnud. Kes on palju näinud, mitte ainult vaadanud. Kes on kohal olnud. Kes oskab vaikusesse pesa teha.
Täna on minulgi põhjust korraks mandrile põigata - saan oma sõrmega katsuda kauaoodatud "Minu Kreetat". Kel sama soov, see seadku sammud õhtul Apollosse!
Järjekordne hariv lugemine, sest ega ma Costa Rica puhul peale kohvi ühtegi märksõna nimetada ei osanud enne lugemist. Nüüd on mõned siis vist lisandunud. Muidu on see pigem selline noortekas lektüür ja ilmselt üsna kindlale sihtgrupile suunatud - kes koolipingist tulles tahab maailma näha ja end vabatahtlikuna proovile panna, saab siit julgustust ja toetust, kellegi teise kogemustega tutvuda.
Nõrganärvilised emad, kelle lapsed parajasti maailma peal ringi tuuritamas, võiksid selle raamatu seniks riiuli tagumisse nurka lükata :) Loete kunagi hiljem. Ega midagi hullu ei juhtu, ent nagu ikka selliste rännakute puhul ja eriti sellistes maades, siis no üht koma teist ikka tuleb ette.
Tore on ju lugeda kellegi põnevatest tegemistest teises kultuuriruumis, tema hetkeemotsioonidest osa saada, kuid kuna iga reis kätkeb endas vähem või rohkem teadvustatud eesmärki või katsumust, siis huvitab lugejat alati ka tulem. Igakord ei ole selle tulemuse kaante vahele saamine muidugi võimalik - mõnikord on kogetu liialt värske ja selle mõju alles tuvastamatu. Siin on juhtumisi aga piisav ajaline distants ja seetõttu on lugejal võimalik osa saada autori arenguteest. Costa Rica imponeeris piisavalt, nii piisavalt, et autor on seal hiljemgi korduvalt käinud. Ka oma hiljem loodud pere on ta oma kiindumusega nakatanud. Või mingid unistused ja sihid, mis raamatu alguses olid ühed, kuid hiljem saame teada, et läks teisiti (nt pikaaegne unistus vabatahtlikutööst Aafrikast, mis küll hiljem täitub, kuid võrreldes CR-ga polegi nagu päris see...; või soov endokrinoloogiks saada, mis samuti läheb teisiti, kuigi põhjust lugeja teada ei saa). Ja see kõik ongi inimlik ja lugejale vist üldjuhul meeldikski selliseid detaile neist lugudest noppida.
"Pöördepunkt" on kohati päris särtsaka huumoriga lugu. Kui keegi autorit suunaks veidi ja teksti üle kõpitseks, saaks kena seiklustepundi kokku küll. Kahjuks on see aga absoluutselt toimetamata-töötlemata üllitis (alates raamatu ülesehitusest). Tegelikult blogitekstidest raamatut kokku pannes ei pea üldse kartma selle kohendamist. Ma tean, et on neid, kes pelgavad, et keeletoimetaja roogib raudselt kõik mahlakad väljendid ja vabama keelepruugi välja, kaotades ühtlasi olulise osa autorile omasest stiilist... ent see pole alati nii, ei maksa karta! Selge on see, et blogisse me panemegi nii nagu torust tuleb, enamus ilmselt ei loegi kirjutatut üle enne avaldamist, kuid kaante vahele ikka võiks üle loetud tekst minna, eks.
"Maailma peal ripakil" tundub aga vastupidise murega kimpus olevat (olen, tõsi küll, alles poole peal omadega). Raamatu valmimisel on kaasa löönud palju abimehi ja vormiliselt oleks nagu kena asi, kuid sisu on natuke rabe - esiotsa mõtlesin, et kirjutaja on ehk äsja keskkoolipingist tulnud nooruk, kellel lähebki "käima saamisega" kauem aega. Samas jäi kuskilt veebiavarustest mulje, et ta need lood siiski pani kirja nüüd hiljuti, raamatuks valmistuma hakates. No ei tea, mis siis juhtus, et lugudele sisu ja kaalu sigineda ei tahtnud...
Puerto Rico oli esimene sihtkoht, mille puhul tundsin, et millestki ka räägitakse. Varasemad lood ja maad küll algasid, ent sama kiirelt ka lõppesid :( Peamine aur kulus lennujaamade ja taksode ja hostelite peale.
Nii et, ma nüüd loen edasi ja loodan, et kõik järgmised paigad leiavad paremat kajastamist ja ehk on õnne, et iga juures ka mingi põnev või naljakas või uudne "uba" peidus on.
Seni aga soovitaks Toomasel ja Liinal edaspidi koopereeruda ja järgmine reisiraamat koos välja anda :) Ägeda asja saaks.
Raamat, mida ma õige pikalt ootasin ja passisin, küll Tallinna raamatukogudest, küll Viljandist ja viimaks päästis mind ikka Käina, kuigi ka seal tuli tubli poolteist kuud oodata. Pikk ootamine päädis vaevalt päeva kestnud vahelduvlugemismaratoniga (see pikk ja lohisev termin tähistab ühtlases jorus lugemist, mille katkestavad vaid toimingud, mille ajal ei ole võimalik lugeda; lisaks veel see, et raamatut loeb rohkem kui üks inimene, mis tähendab tõsist võistlust. See omakorda tähendab, et näiteks raamatu lugemise eelisõiguse saab inimene, kes söögilauast esimesena lahkub (loobudes ühtlasi lisaportsjonist!) ning kui üks magab, siis teine loeb, ja vastupidi - kole keeruline, ent teostatav).
Ma olen piisavalt mandunud ja madalalaubaline, et mulle üldjuhul selline lektüür isgei meeldib. Tõsi, ka taolise ladusladna kirjastiili juures eeldaks mõningast kvaliteeti, olgu siis õigekirja, ühtse stiili, vormi või mille tahes suhtes. Nende viimastega siin eriti priisata muidugi polnud. Kui ma lõpuni jõudsin, oli mul kõige enam häämeel selle üle, et see inimene need mälestused siiski kirja pani (tal vist oli küll seks puhuks abiline, aga mõte jääb samaks). Küllap oli see omamoodi teraapia eest tollele Jürkale - ta sai rõõmud ja tänud, ent ka kibestumised ja "keeramised" tehtud. Punkt.
Ka ühe nõukaaegse inimese elukäigu (just nimelt elukäigu! Kuigi pealkiri lubab kelneritöö memuaare, siis tegelikkuses alustab autor ikka sünnist ja koolipõlvest ja sinna Nõmme restoni on tal peris pikk maa astuda - tagantjärele pakuks nii umbes rasvane kolmandik raamatust, kui veel kopsakas fotolisa ka maha võtta, siis ehk pool raamatust on sellest ajast) jälgimise ja süsteemiga kohandumise mõttes oli see kuldaväärt lugu. Ja fotolisa, seda kindlasti! Ajastutruu värk.
Mis aga häiris... Mingil hetkel läks nn killurebimist veidi liiga paljuks. Sa saad aru, et tüüp võis oma ajas ja süsteemis olla tegija vend, kuid kui seda lahe olemist juba igasse lõiku (vabandust, lõike siin tegelikult eriti ei olnud!) topitakse, siis ühel hetkel ei ole enam lahe, kohe üldse ei ole. Samuti ma mõistan, et teatud kontekstis on vaja värvikamaid ja labasemaid väljendeid kasutada (no need kroonujutud ei saa ju lihtsalt üle ega ümber peldikukirjeldustest või võimaluse tekkides kellele ja kuhu tahes keeramisest, ent piisab kui kasutada mõõdukalt mahlakamat terminoloogiat, edasi annab neist samadest asjadest ka tiba neutraalsemalt kirjutada - kokku saab hulga mõjusam, kuid lihtsalt kogu aeg otse näkku lajatades.
Teine asi, mis istus nagu sadul sea selga, olid Hugo Hiibuse joonistused. Mul ei ole Hiibuse vastu midagi, kuid siinse värvika teksti juures jäid tema pildid pigem mannetuks ja ühel hetkel avastasin, et ma neid enam isegi ei vaadanud. Ehk eraldiseisvatena oleks nad ajastu karikeerimiseks võrratud, kuid neil lehekülgedel ühes tekstiga olles ei andnud nad midagi juurde. Kahjuks.
Kui nüüd mõni tunneb, et tema viha tollaste kelnerite vastu on sedavõrd suur, et ei suuda seda raamatut lugeda, siis teile võin lohutuseks öelda, et sobib kenasti ka viharaviks see üllitis. Ega enamus kelneritel see ilus elu ju lõputult kestnud. Kandiliste tulekuga läks enamusel elu hapuks, lisaks muud segased ajad keerasid elu pea peale ning eks seniks oli oskus lihtinimese moodi eluga toime tulla lootusetult kadunud. Nendest, kes just otse surnuks end ei joonud, pole paljudel tänasel päevalgi eriti hea põli. Selle tõdemuseni jõuab viimaks autor ise ka - tervis läinud, naine läinud, raha vist ka pole, õnne ammugi mitte...
Aga kellel kannatab sellist teksti lugeda, siis ikkagi võiks. Nii meenutamise või ka tänasega võrdlemise mõttes.
Kes iganes mind kunagi hoiatas alasti päevitamise eest, isegi sellises vanajumala seljataguses kohas nagu me siin oleme, siis just nii läkski - põrisevad juba meilgi siin droonid. Sedapuhku küll õnneks päiksevõtuilma veel polnud ja ma kõndisin sootuks ebaseksikalt punastes botikutes ja puhvaikas prügikasti vahet... aga kaugel need suvekuumad ilmadki on... Ja muidugi, kuniks neid peaasjalikult varemed ja mõisad huvitavad, pole ka väga hullu.
Lisaks käisin vahepeal vargil. Ikka kogu perega. Selleks puhuks oli suisa mandrilt rahvast appi tulnud (no päris nii hull siiski ei olnud see asi). Aga see on nüüd nii pikk jut ja läheb ajas õige kaugele tagasi, et täna ja siin ma seda ära rääkida ei jaksa. Kui ma aga kord Hiiumaa-raamatuni jõuan (aga näete ju ise, et selleni on raske jõuda, kui kogu aeg kole palju sünnib), küll ma siis selle loo ära jutustan, kohe kõige täiega.
Ah jaa, tänasest hakkas käima ka kohalik kobruleht, mille täitsa vabatahtlikult ja suure rõõmuga tellisin. See on üks kahtlane mark, ma tean. Samas ei ole ma endiselt võõrdunud kombest iga päev "Sakala" lehele põigata. Aiman, et seda võib küll üha harvem hakata juhtuma.
Juuresoleval pildil on lihtsalt meeleoluloov ja esteetiline väärtus - eelpoolmainitet vargusega pole suitsukiisad siiski kuidagi seotud, tulid teised täitsa ausalt Kärdla Kalaärist.
Naistepäeval ootab ees lahkumine. Linn on täis lilleõiega überkauneid daame - meie käisime ka paaris pangas, kuid lille mulle keegi ei kinkinud (auuuuuuu!). No pole hullu, elan üle ju.
Paratyst asume teele Sao Paulo poole, möödume tuttavarmsatest koskedest ja randadest, Ubatubast muidugi ka. Maailma parimad pasteis´d tulevad siit. Tüüp teeb iga palukese värskelt, käsitsi, imeõhuke tainas ja veel udupeenem täidis. Aega kulub meeletult, kuid maitse on seda väärt. Bussijuht muutub pikast ootamisest silmnähtavalt hallipäisemaks. Õnneks on sedapuhku kaasas paljulubatud ingliskeelne tütar (too on äge, kuid keerutab niisama kiharaid sõrmede vahel ja lõppeks on tema ingliš oluliselt viletsam kui meie portuguese), tore on ikkagi. Püüan samal ajal (igavusest, muidugi) tungida valesse wc-sse, kuid üks vanem daam, kes oma laua ääres peaaegu südari saab, suudab mind viimaks siiski peatada. Mind suunatakse leebelt, ent kindlalt, naistele mõeldud kambrikesse. Igav!
Algab tõsine mäkkeronimine - kas see ongi see palju kiidetud Atlantiline vihmamets? Kurv kurvis kinni, meie ultramoodne buss venib teosammul, udu on nii tihke, et lõika või noaga, palmid suured kui märgades unenägudes, vihma kallab võidu uduga... aga läbi me murrame ja buss tagasi ei vaju (kuigi mu jalad on kogu aeg "piduripedaalil!").
Ja siis saabub hetk, mil mõtlen - oleks ma vaid teadnud!!! Kuidas me harjume maastiku ja loodusega... See saab osaks meist ja meie temast, tundub argine ja tavaline. Ent järsku kaob kõik roheline ja lopsakas. Bussirahvas tukub ja ma vahin üksinda punakat pinnast ja lagedaid mägesid. Ei puid, ei põõsaid, ei tummist rohelust. Kas see on nüüd jäädavalt läbi, vasardab peas? Oh ei, ma lähen ju paradiisisaarele, vastan veendunult.
Peatus mingis bensukas jääb eriti meelde. Samal ajal saame üle Eesti mingi täiendava küsimuse, no lennujaama vms kohta. Tekib segadus. SP-s on loomulikult rohkem kui üks lennujaam, kahjuks jube sarnase nimega... Bussjuhil valgub viimne veri näost ja ta vajub 10 cm lühemaks, kui ta hakkab aduma, et tema sõidab ühte ja meie tegelikult teise lennujaama tahame. Õnneks on siiski varuaega piisavalt ja ka muud hullu pole miskit.
Kuigi mõistame ta kahvatut jumet - juba 100 km enne SP hakkavad hargnemised ja 6-8-realised maanteed ei anna viimase hetke otsusteks just üleliia aega. Lõppkokkuvõttes jõuame hästi. SP kesklinna läbimine on kummaline. Oleks kui suurlinn, kõrged pilvelõhkujad, kuid hilisõhtusel kellaajal siiski trellitatud-rautatud-suletud.
SP-st lendame Recifesse - kõigi unelmate täitumise sihtpunkti. Mõnetunniseks peatumiseks on võetud hotell 800m kaugusel lennukast - kõlab kui kindel plaan. Ent siiski, sõber google maps näitab meeletuid ringteid ja mitmetasandilisi teid. Lisaks ei kõla kaarega üle kesköö kellaaeg paljulubavalt. Üritame öises pooltühjas lennujaamas taksot leida - mõnus. Selles mõttes, et me räägime ju ... portugali keelest, eks ole. Ilma suurte ja kobakate sukeldumiskohvriteta võiks selle vahemaa ka astuda, ent piisava suurusega hoiukappe ei ole, eks ole. Seega tuleb liikuda täisvarustuses. Võtame suvalise bussi, mis kaheksa inimest + pagasi peale võtab. Järgmisel päeval sama teekonda tagurpidi tehes mõistame, et see maksab kordades vähem, aga mis sa öösel ikka teed :)
Nii laekume hotelli, kus mõned tunnid neljakesi toas veedame. Need meist, kel ühikakogemus puudub, saavad uue kogemuse võrra rikkamaks (teiste jaoks ei juhtu miskit põnevat) ja elavad kõik üle.
Hommikul söögisaalis nähtud munapuder hüvitab kõik. Superhotell ja asukoht! Siiski, ega me seda välisaknata ja kitsukest tuba igatsema vist jää.
Järgmisel päeval kihutame lennujaama tagasi. Meie postitame siit posu kaarte, olles valmis, et need jõuavad kaarega pärast meie saabumist koju adressaatideni. Tegelikkus on siiski optimistlikum- 90 % jõuavad enne meid. Tegelikult on tänaseks vaid ühe saatus teadmata, teised jõudsid kenasti kohale. Enne meid, eks ole. Postkontoris on super teenindus. Meesametnik meile ühtegi kaarti ei saa müüa (vajaksime veel kaarte....), ainult marke. Neid kulub korralikult, otsib, rehkendab, kleebib. Kahjuks ilmneb kohe ka meie kehv kaardisaatmiskogemus - me pole piisavalt ruumi markidele jätnud. Meestüüp murrab ja voldib üle kaardi äärte, et vajalik kogus täis saada. Tubli siiski!
Lõpuks siiski saame lennukile, mis meid paradiisi viib - vähemalt Charles Darwin nii ütles. Ta ju ei valetanud, ega ju?!
Igati tore raamat, keskealised ja vanemad ehk küll ülearu uut siit ei leia, ent nooremale rahvale lugemist rohkem kui rubla eest.
Autor olevat plaaninud tegelikult hoopis eestlaste matusekombestikust raamatu kirjutada, kuid kuskilt tuli kartus, et liiga süngeks läheb. Reaalsus on see, et tubli pool raamatust sai ikkagi elusügisest rääkima ja polnud siin ülemäära sünget küll midagi. Kõivupuu vaatleb erinevad teemad sünnist surmani ülevaatlikult, kröömike lisab vanemat pärimust, edasi pajatab enda kodukandi (Hargla) folkloorist, seejärel juba oma esivanemate ja enda peres liikuvaid uskumusi ja kirsiks tordil (või siis tõrvatilgaks meepotis) on see kõige "uuem ja targem folkloor" - foorumid ja portaalid nagu perekool.ee või pulmad.ee või delfi. Osad neist nopetest panevad küll kahe käega peast haarama, aga samas jah... eks ole seegi üks tõene pilguheit, mida peab kajastama. Küllap aastakümnete pärast saab neist allikatest folkloristide peamine töövahend.
Viimasel praamil loksumine ei ole teadupärast kuigi mõnus tegevus, Kõivupuu suutis mu siiski aga korra laginal naerma saada (jutt siis eostatava lapse soo mõjutamisest):
Matusepärimus on minu jaoks konkreetselt üldse üsna võõras maa, kui ma aga kõik selle läbi olin lugenud, tabasin end mõttelt, et pulma- ja matusekombestikus on ikka päris palju sarnast. Minu meelest. Eestlased meeldivad mulle :)
Väiksed-vaiksed mõtisklused autori kodutänavalt Nõmmel. Männile omane sünkjas kurbus jätkub ka siin - see hämmastas juba "Nõgeste.." ja "Kassikäpa" juures, alul meeldis, hiljem hakkas vastu. Väsitav on eraldada olulised infokillud ja kaunid mõttekujundid mingitest materdamistest ja mõtlematutest torgetest. Eriti arvestades, et paljud sihtmärgid on juba manalateele pudenenud. Mõru maik tekib suhu...
Aga muidu kirjutab ju õrnalt ja ilusasti. Ilmselt on Mänd juba üsna paikseks jäänud ja seega ongi talle vaid mälestused ja mõtteuiud jäänud. Oleks need vaid positiivsemad!
Korraks võõrsile rännates ei ole tegelikult enamasti pangateenuseid kasutada vaja, kaardimaksed ja üksikud ATM-ist sularaha võtmised ei lähe ju arvesse. Brasiilias jõudsid aga nii pangakontorid kui sularahaautomaadid õige armsaks saada.
Kõik algas internetis levivast, ja ehk pisut ka ekslikust, infost Fernando de Noronha kohta. Jutt oli enamasti lühike - kaardimaksed seal suure osa ajast ei toimi ja sularaha kusagilt ka nagu eriti võtta ei ole, lisaks peavad olema enne saarele maandumist makstud igasugused rahvuspargi- ja keskkonnamaksud või midagi sellist. Kõlab "hästi"?
Eelnevale infole tuginedes tuli meil muunduda pangaspetsideks, ehk et leida pangakontorid, tuvastada nende lahtiolekuajad ja seal ka hakkama saada oma Eestis täidetud ja kaasa võetud makseblankettidega, ning mis peamine - asuda järjekindlale ja kestvale ATM-ide külastamisele. Järjekindlale selles mõttes, et seal on mingi süsteem päevalimiidiga. Ma ei tea, kas see on kõigil pankadel sama või mitte, aga igatahes meie poolt tunnustamist leidnud pangaautomaadid üle 1000 reaali raha välja ei pritsinud. Võib-olla oli seal mingi nipp, kuidas siiski oleks saanud, aga meiepoolsed erinevad katsed erilist tulemust ei andnud.
Mistõttu juhtuski, et iga jumala hommik ärkasime mõttega, kus on lähim pangakontor ja kus lähim pangaautomaat. Päevaprogramm pidi igatahes sisaldama nende külastamist. Ja nii Noronhale lendamiseni välja. Saarele pidime jääma nädalaks ja kuna vaja oli maksta nii öömaja, sukeldumised kui ka söök-jook, siis jah... sularaha masinatest meelitamine oli eriliselt sihikindel ja järjepidev tegevus :)
Pangaröövide arvu minimeerimiseks on brasiillased tegelikult nutika abimehe kasutusele võtnud - see on see ülemisel pildil olev kitsas klaasist pöörduks. Tormijooksu selle kaudu juba nii kergesti ei tee. Ukse turvalist kaitset dubleerib ka lihast ja luust püssimees. Lisaks on nendel ustel või nende kõrval olevas läbipaistvas seinas mingid naljakad "sahtlikesed", kuhu sa siis korraliku kodanikuna oma kotist ja taskust kõik ohtliku heaga ära paned. Mina ei tea, mis see ohtlik nende mõistes täpselt on, kuid praktika käigus tundus, et ka telefon liigitub sellesse kategooriasse. Paned selle siis sinna sahtlisse, marsid pöörduksest alandlikult sisse ja võtad teiseltpoolt välja. Ja kui sul juhtub olema mobiil, mis pauku teeb, siis lähed ja paugutad ikkagi pangakontoris veidi ringi :)
Ja kahjuks - kuigi Mae ei karda keda kuraditki, mõned eriti suuremõõtmelised tulirelvad teda siiski tsipa hirmutavad - jäid pildid tegemata ka pangasaali kohal kõrguvatest valvuritest. Nood olid samuti hambuni relvastatud, kuulikindlates vestides, aga oleks ju labane olnud, kui nad niisama oleksid saalis ringi jalutanud (pangakontori mõõtmetest rääkides, siis saaliks nimetamine on minupoolne lihtlabane utreerimine), seega oli püssimehe jaoks ehitatud spetsiaalne...hm...poodium? Kõrge ja tüübile poole kereni kinnine see oli, sellil pealagi juba lakke ulatumas, seal ta siis tähtsalt valvas ja hoidis korda.
Käidud sai päris mitmes pangakontoris, kuid elektroonilist järtsimasinat ei õnnestunudki vist kohata... Enamasti tuli õige nurk ja lett leida loomulikust intelligentsist. Ühes edumeelsemas pangas siiski oli järtsimasin, see ülemisel pildil. Jah, just, vaatad õiges suunas jah. See laud, kus peal paistab kolm imepisikest paberlipikute virna. Saage tuttavaks, Brasiilia pangakontori järjekorramasin! Parematel hetkedel on seal üks teksades ja napis topis näitsik, kes sulaselges portugali keeles ütleb, milline papper õige võtta on, aga ega tal ole ka kogu aeg aega seal passida -elu tahab elamist.Või midagi sellist.
Meil oli õnne selline tore number saada - R30. Tegemist oli muidugi ka võrdlemisi suure kontoriga, vist suisa läbi kahe korruse, Paratys, kui mu mälu mind alt ei vea. Suurte ekslemiste tulemusel ilmnes, et "R"id peavad teisele korrusele minema. Kolm tellerit (enamasti tunduvad Brasiilias tellerid mehed olevat) ja mitu rida toole tihedalt üksteise kõrval.
Ma kuulen juba õigustatud küsimusi, et kas telleritel pea kohal elektroonilistel tabloodel siis need samad kenad numerod vilkusid? See oleks ju liiga lihtne, sõbrakesed! Loomulikult teller hõikab üle ooteridade järgmist numbrit. Ma arvan, et see on osa mingist keeleõppeprogrammi numbrite õppimise tunnist.
Meie õnneks tekib meile puuduliku klahvistiku ja laia naeratusega hüpersotsiaalne kohalik (kohalikuks nimetan teda seetõttu, et ta iga teist ootavat tüüpi tundis ja kättpidi teretas) abimees, kes nähes, et me portugalikeelsetest numbritest halligi ei mõika, asus telleri öeldavaid numbreid üle kordama ja sõrmedel näitama, mitme inimese jagu veel oodata. See oli järjekordne tõestus, et kuigi Brasiilias teenindav personal võrdlemisi tuhm ja juhm on, siis tavaline kodanik ometigi keskmisest abivalmim ja vastutulelikum on.
P.S. Mõnikord on reisil olles vaja sularaha vahetada, ärge te jumalapärast arvake, et selleks puhuks tark tegu panka minna on...
P.P.S. ATMid on boheemlaslikult ladna suhtumisega. Tahab, annab raha,ei taha,ei anna. Ekraanil väljastamiseks kuvatud summa võib, aga ei pruugi kattuda sellega, kui palju kupüüre pilust antakse. Kviitungit võib,aga ei pruugi saada. Jne.
P.P.P.S. Ei tea, kas just kõigi, kuid osade sularahaautomaatide puhul peab arvestama, et lükkad kaardi sisse, tipid seal mingeid valikuid ja siis käsutab masin sind hoopis kaardi välja võtma, eemaldad kaardi ja alles siis sisestad PIN-koodi. Siis paned kaardi tagasi ja jätkad oma udupeeneid toiminguid. Kohalikud eripärad noh.
Tulen praegu paduesoteerilise raamatu esitluselt ja pole isegi kindel, et viitsin teile siia kirjutada, sest... põhimõtteliselt olete teie süüdi minu ebaõnnes, ma pean teist lahti laskma ja mitte välja tegema ja üldse võiksite kõik kukele minna :)
Aga otsaga jõudsime vist Paratysse... Paraty on selline Pärnu masti linnake, rahvaarv sutsu väiksem. Kui meile tundub Pärnu pigemini suur olevat, siis Brasiilia mõõtkavas Paraty näikse imepisike ja nunnu koht olema. Majad on madalad, valdavalt valged, erinevat värvi aknaraamide ja ustega. Selline malbe olemine. Päeval on palav, õhtul kihutavad üle linna vihma- ja äikesepilved. Brasiiliavihmad on nagu lapsepõlv - õhk on soe, vihm on jahe ja karastav - puhas nauding! Vihmahoog on kui pidupäev! Pärast vihma hüppad üle munakivide ja lompide, püherdad ja rõõmustled kui siga mudamere ääres.
Mul on isegi hää meel,et te aru ei saa sellest monsterast, mis mööda seda palmi ülespoole ronib,see võtaks teilt viimse entusiasmi toalilli kasvatada. Nii et las ta jääda...
Toiduvalik algab alati veiniga - ütleme kohe, niru seis. Mõned kaheliitrised pudelid siiski näikse ahvatlevat. Toit on nii ja naa. Värskeletid on õige kobedad. Avokaadod röövivad mu mõistuse - hetkel ei taha mitte mõeldagi, mis nad kaalusid, ilmselt üle poole kilo julgelt. Mitte ühtegi puitunud piklike säsidega või muidu pruuniks tõmbunud sisuga isendit. Odavad nagunii. Soolatud (vinnutatud?) liha igas asendis lettidel, isegi seajalad - nagu vastlad oleksid :D Poekassiirid mulle meeldivad - kõik oma peavalud ja pahad tujud lasevad nad täies hiilguses klientide peale paista. Samas, aga ega töö polegi jänes, mis eest ära jookseb :)
Peatume ühes pousada´s ehk külalistemajas. Nendest saavad mu erilised lemmikud - omanäolised, väiksed, armsad, viisakad. Inglist ei tonka muidugi keegi - milleks? Kõik muu on super, vetsupotist läheb kõik vajalik alla, kedagi liigset toas ei ela, kraanist vesi voolab - super.
06.03 lähen esimest korda randa, korraks, puu varju, ilmselt õige tegu, sest päike on erakordselt terav.
Mul on reisides kaks kindlat kohta, mida külastada - surnuaed ja ühistransport. Sellel reisil lisandub ka kolmas, pank. Pangast ja ühistransast tuleb veel hiljem juttu. Surnuaed jääb siiski enne teele. Ei midagi erilist, nagu kohalike kodudki. Puhtuse, korra ja kaunistamisega on nii ja naa, seega peab mu teooria paika ja tõmban kõiki paralleele, mida heaks arvan.
Hoopis tähtsamaks avastuseks on empanada´d, neist ühtegi pilti ei ole, aga uskuge mind - imeõhukese taina sees on mõnus täidis ja see kõik on fritüürist läbi lastud. Osad täidised jäävad tõlgitamatuks, aga vahet pole. Jeesumaria, see viib keele alla.
Brasiiliast rääkides peab rääkima ka buffet-restoranidest. Meie teele satuvad valdavalt lõunased variandid, veidi vähem esineb ka õhtuseid. Tegelikult on need ülihead variandid, sest valik on korralik ja võimalik maitsta kõigest natuke, lisaks saab enne piiluda, mis mingi nime taga peitub. Jõuan korduvalt õhata, et oleks meil ka rohkem neid Rootsi laua variante! Maksad siis vastavalt kaalule, hinnad 39-59 reaali/kg, ehk 10-15 eurot. Minu südame võidab muidugi mingi vähetähtis söögikoht, kus samamoodi kaaluga võib grillitud kanasüdameid pugida - kui see pole paradiis, mis siis üldse on?! /jah, ma tean, pugud võinuks ka olla.../
Kuldaväärt leid on hoopis analoogiline jäätisekohvik - kõik kaalu järgi... jäätis, kastmed, lisandid, vahvlid. Ja millised jäätised...!
P.S. 08.03 päeva kompvek on Jaanikalt. Nimelt kirjutab ta, et talle olla helistanud tema ema, kellele tundus, et Raadio Elmari õhtujutuks loeti minu "Punast autot". Kontrollin asja ja leian, et vastab tõele - aitäh infot jagamast!
feijoada - traditsiooniline Brasiilia roog tumedast ubadest, lisaks sealiha, vinnutatud loomaliha ja vorstikesed. Ilmselgelt imemaitsev ja eestlasele südamelähedane kraam... ainult et talvistes tingimustes, kuumas üsna harjumatu süüa.
Võrdlemisi naljakas on pärast pokudega kadakate vahel hullamist Brasiilia märkmed ette võtta. Ühtlasi on see kiitus nende rontide praamide aadressil, mille peal poolteist tundi loksuda on niivõrd igav, et blogimaailma põgenemine tundub ainuõige valik.
Riost lahkuda on… normaalne. Rio ei ole oma olemuselt halb, aga ta on suur ja anonüümne. Kõrged majad varjavad päikese ja tekib omamoodi päikese poole sirutuda tahtmise tunne. Kindlasti on Rio ülikõva, aga siis peaks siin pikemalt olema ja liikuma linnasüdamest kaugemale (kas see siis enam Rio on?:)) Meie igatahes oleme juba vaimu valmis pannud Paratyks, mis peaks sootuks teistsugune olema. Maanteed mööda on tegemist umbkaudu viietunnise sõiduga, metsapeatused (tõstku käsi, kes julgeb Brasiilias metsapeatuseid teha!) juurde arvata, siis tsips kauem
See on ainus transavariant, mis on välja sebitud juba kodus olles. Kui te hästi otsite Eestimaa peal, siis te leiate ühe mehe, kes on mingi rasvane tosin aastat elanud või pendeldanud Brasiilia vahet ja kes on päris kopenhaagen neil teemadel. Igatahes oleme otsustanud, et Riost Paratysse ja sealt mõne päeva pärast Sao Paulosse me mitme taksoga ei kulge ja vajame üht väikebussi. Eelinfo on suurepärane: korralik buss (kuigi oleme pilti näinud, siis senise Brasiilia kogemuse põhjal oleme igaks juhuks valmis, et ei saabu siiski pildilt tuttav sõiduriist, vaid selle suure ja ilusa bussi poole väiksem ja logum sõsar), usklik bussijuht ja tolle veidike inglist tonkav tütar. Vahemärkusena olgu öeldud, et mõni nädal varem saab T. peaaegu kreepsu leides näoraamatus sõbrakutse … hõbehallilt bussilt. Õnneks on bussil küll nimi (hääldamatu!), kuigi ega see meile midagi ei ütle. Samas ma mõtlen, et oleks ju armas, kui enne iga lennureisi lennukikapten ka saadaks personaalse sõbrakutse – siis tead, et tüübil vaimne tervis korras ja normaalne pereelu ja et suure tõenäosusega ei ole tal plaanis just selle lennukiga, millel sinagi oled, kuskil trikke tegema hakata J
Saabuv buss on igati aus, juht vaikne ja malbe, tütart pole, aga mis ikka eestlasi kui e-rahvast enim rõõmustab – WIIFIII! - on olemas. Ja kuigi Riost välja murdmiseks tuleb mõnel ristmikul juhil elu eest pedaali sõtkuda, siis ei anta talle ometi enne asu, kui ta on wifi-parooli selge ja kõlava häälega ette kandnud.
Riost Paratysse sõites võite te näha… mitte midagi. Või kõike. Sõltub vaateurgast. Lõputud favela´d ja prügist umbes jõed. Aga kui sellest end juba kord läbi vedada, siis edasi on tõeline Loodus - lopsakas ja võimas, kõik roheline ja SUUR /mõni päev hiljem satume aga sõitma üle mägede ja läbi metsade, kus sõnale „SUUR“ tahaks veel mõned uu-d lisada/. Iseenesest on tegemist Brasiilia piirkonnaga, mis kannab nime Costa Verde ehk Roheline rannik. Nimi räägib enda eest.
Tiksume seal vaikselt aga sõita, igaüks oma mõtetes ja wifi-s. Rohkem küll viimast. Esimene elavnemine toimub, kui juht DVD mängima viskab. Aina kompumad poisid õhkavad kuu poole ja kõigil suu kõrvuni. Juhile mõjuvad seesugused rõkatused ilmselt kahtlaselt või mõtleb ta meie reisiseltskonna kahe meesisendi peale, sest järgmiseks korjatakse poisid eetrist ja saame plaaditäie mingit Paulat. Paula esindab tüüpilist brasiillast – kõik suurelt ja üle vindi keeratult. Tädil vahetuvad kostüümid iga kahe laulu tagant, 15cm kontsadega väänab ta end kui liigendnuga, eriti agaralt muudkui kummardades ja kätega põrandal siblides (kontsad endiselt all!), kord kappab hobesega lavale ja sada muud tempu.
Ma usun, et nutikamatel lugejatel on vahepeal tekkinud küsimus, et kuidas me juhiga suheldud saime, lubatud tütart ju netu. Kõik mured ja rõõmud edastasime üle messengeri hetkel Eestis viibivale Brasiilia teemadel kopenhaagenile mehele, tema omakorda helistas (üle satelliidi) siis bussijuhile, bussijuht andis teada omapoolse seisukoha, edastas selle Eestisse ja Eestist toksiti sõnumid sõber FB abiga jälle tagasi bussi. Haige, ma tean, elu ongi pidevalt selline.
Kui me bussiaknast juba esimesi koskesid silmame, läheme muidugi natuke ülemeelikuks ja, eelpool kirjeldatud skeemi kasutades, anname juhile teada ranna- ja ujumissoovist. Et kui teele jääb mõni mõnus rand, kus hea ujuda, siis ärgu olgu kade poiss ja tehku peatus.
Naudime sõitu edasi, ise elevil peatsest jahutavast suplusest. Sõit aina kestab ja kestab. Paar tüdrukut vist tukuvad, teised vaatavad niisama välja. Sõit ikka kestab, nii mõnigi kenake rand vilksatab mööda. Aga ikka ju mõtled, et küllap siis pole see õige, küllap kohalik bussijuht juba teab ja selle õige juurde meid viib. Kui juba järgmise lahesopi tagant linnake paistma hakkab ja Google maps kangesti sellele Paraty nimeks anda soovib, on selge, et rannast pole haisugi. Eks kõik see toksimine võtab aega, nii et alles linna sisse sõites saabub, ikka läbi Eesti!, vastus, et rahvas olevat kõik maganud ja juht ei hakanud siis ometigi randa sõitma. Uni on püha!
Selge, järgmisel korral oleme targemad. Selles bussis keegi silmi kinni panna ei tohi, ka hetkeks mitte.
Kuna me päris kõike ka ei viitsi läbi Eesti ajada, siis kosesoovist tahame otse juhile teada anda. Sõnastik välja, „kosk“ täitsa olemas ja kukume seda püüdlikult ettepoole hõikuma. Esimesed kümme korda tundub juhile vist, et me kordame oma imelikus eesti keeles mingit imelikku sõna, sest ta ei tee teist nägugi. Kui talle viimaks koidab, et see ju puhas portugali keel, siis hakkab ta iga kord koske silmates ka rõõmsalt kaasa kilkama ja kaššu´eiratama, ilmselgelt jagades meie erutust kose nägemise suhtes, mitte sinna mineku suhtes. Kosed jäävad teiseks päevaks.
|
OSCAR-2019
|
||
Saadame raamatud üle Eesti tasuta! tagasi: E-raamatu lugemiseks on vaja luua Adobe ID ning laadida arvutisse Adobe Digital Editions.
et valige hoolikalt oma rasvkoe kadu toidulisandeid ja terve programmi dieedi ja alla laadida oma tasuta tasuta rasva põletamiseks raamatu.
Sellest peale raamatu EMTAK koodi vmt alusel talle huvipakkuvad ettevõtted ning laadida portaalist tasuta alla talle ettevõtetele arvestuslikult.
Dieedi idee pärineb 1954. aastal kirjutas ta raamatu Kaalustalla.ee soovitab sulle Eesti populaarseimat kaalulangetuse programmi "60 minutiga.
on kirjutanud oma kogemusest raamatu " Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Maa Elu 60 Pärnumaa noormees jagab oma raamatut tasuta.
kellega olete oma sisu jaganud, võivad teie sisu tasuta ja ülemaailmselt paneme selle 60 päevaks õiguste serveriga ning laadida.
Näiteks on võimalik täiesti tasuta alla laadida Terve raamatu kättesaamiseks tuleb end registreerida. (60) Privacy Cookies.
et enda vaimset ja üldfüüsilist energiat täis laadida. et ta võib dieedi effektiivsust kaalulangetuse programmi "60 minutiga.
Eesti Disainikeskus tõlkis ja andis koos Brand Manualiga välja J. Margus Klaari kirjutatud raamatu “Kuidas üle 60 disaineri ja saab alla laadida.
Tasuta teenused. Akupank. mille abil saab laadida mobiiltelefonide, 1,60 € / leht: Värviline valguskoopia ja printeri väljatrükk.
Rahva raamatu rakendus aitab leida Rakendus on saadaval tasuta iOS'le ja Kaubad nii kodukasutajatele kui professionaalidele ja salongidele.
10.60 € 19.00€ Vaata Kalendri saad valmis kujundada Omaraamat.ee tasuta kujundusprogrammis, mille saad alla laadida siit; Pane tähele.Sinna sisse võib laadida raamatuid, muusikat Raamatu peamine sõnum on autori sest pärast 60 kilomeetri läbimist hakkab auto aku asemel.
Tervise Arengu Instituut soovitab kauplustes tootepakendeid lugeda ja võrrelda: inimene tohiks maksimaalselt tarbida umbes 5 grammi ehk ühe triiki teelusikatäie.
Olukorra ennetamiseks tasuks telefoni laadida rakendus Duoling saab tasuta õppida tunduvalt huvitavam kui vastava õpiku või raamatu.
Raamatu koostamisel mängis olulist Käsiraamatu saab ingliskeelsena tasuta alla laadida projekti kui 60% kõigist sissetulevatest.
arvutisse või lugerisse alla laadida ei saa. "E-raamatu Näiteks 2013. aastal ei saanud Tallinna keskraamatukogu osta ligi 60% Laenutus ELLUst on tasuta.60 II OSA. Kehakaalu igal ajal tasuta ja kiirelt ka uue raamatu „Paleo dieedi.
30 võimalust sobiva dieedi valikuks. Mai Maser. 2005. 60 tervislikku retsepti ja üks tõeline mille eest saad 1 punkti. 10 raamatu eest saad 2 punkti.
Rahulik aed on mõnus koht raamatukogust võetud raamatu taga lõõgastumiseks. Tasuta! Tasuta avalik Nr 5 kokku 60 puhkemajast sihtkohas.
mille saab alla laadida siit ja õpetuse kasutamise kohta leiab siit. Üle 60°C võib kahjustab akut (nt tasuta Panda.
Kas on võimalik kaotada kaalu ilma dieedi kujundamisel; Dieet arsti kovalkova raamatu tasuta laadida; Lae alla tasuta kaotada kaalu Ultraheli salenemist.
Dr. Akira Ikegawa on sündinud 1954. aastal Tōkyōs. Ta on lõpetanud Keiserliku Ülikooli arstiteaduskonna ja omab doktorikraadi. Töötas Saitama prefektuuri.
Võimaldab otsinguid rohkem kui 3000 andmebaasis, 60 võimalus alla laadida pdf-faile või tellida tasuta Ülikoolile avatud kollektsioonis on üle 400 raamatu.tasuvusaega saab elektrit tasuta.Noh kui juba elekter on tasuta käes siis tänu sellele saab ka transporti tasuta ja maja kütta tasuta.
Internetis on võimlik alla laadida tasuta piraat/torrent keeleõppe raamatud ja programmid, mida müüakse raamatu poodides. 60 N Talli, 10.04.17.
Esmalt tuleb Teil tasuta alla laadida lehelt www Samuti võib fotokalendris olla korraga kuni 60 Programmis Omasoft saate raamatu tegemisel valida.
mille abil saab laadida mobiiltelefonide, Tasuta saavad ruumi kasutada ainult Tallinna keskraamatukogu lugejad.
Teatmeteosed Tervis Reisimine ja turism Eestit tutvustav Religioon ja mütoloogia Teater ja kino Õpikud ja pedagoogika Tasuta e 8,60 € Osta Tervisliku.
Elva kohvikutepäev. 2,655 likes · 60 talking Selline vahva tasuta lahendus on Külalised võivad kaardi alla laadida Facebookist või leiavad selle.
Võid valida üle 60 kategooria 450 000 raamatu—rohkem kui seda iBooks ja Original Books sektsioonidest saab laadida alla ka tasuta.
Paljud inimesed soovivad piirata nisujahu tarvitamist toidus või on haiguse tõttu sunnitud täiesti gluteenivabale dieedile. Kuidas aga valmistada gluteenita jahust.
Kuidas valmistada mandlipiima? Külmutatud köögiviljad, marjad; 10 viisi, kuidas muuta salat toitvamaks; Lihtsaid nippe kaalu langetamiseks.
loomadele ei tohi valmistada mõttetuid või siis organismi enda reaktsioon toitai- netevaesele dieedile. need akumuleeruvad organismis.
Need Oriflame’i Natural Balance kokteili põhjal koostatud erinevad joogisegud on lihtsaimad eined, mida Sa võid valmistada. Pane ainult sobivad ained kokku.
Kui murenevad hambad, on organismis kaltsiumiga probleeme. See on peaaegu kõik, kui valmistada toitu tulekindlast klaasist või emailnõudes.
Üldkolesterool peegeldab kogu kolesterooli hulka organismis ja seetõttu ei ole nimetatud parameeter üksi SVH riski hindamisel piisav.
Loomsest toidust tekib organismis jääkaineid tõesti rohkem kui taimsest. vaid saab pärast dieedile üle minna. Kodus oskab ta juba ise dieediga jätkata.
Mu viimase aja lemmik “küpsisetordi” stiilis šokolaaditoorkook annab tõeliselt šokolaadise maiteelamuse, lisaks kõigele – tõsiselt lihtne valmistada.
mis võimaldab tal organismis • Treenimine on toetavaks teguriks igale dieedile. Seejuures on hea teada, et ei ole kõige õigem valmistada.
Võluge oma sõpru ainulaadsete suupistetega, mida on väga lihtne ja kiire valmistada. Kas teadsid, et ingverit sisalduv toit imendub organismis paremini.
Insuliini roll Sinu organismis on väga tähtis: kui sööd, Leptiini “teeneks” võib pidada ka jo-jo efekti, kui rängale dieedile vaatamata.
See parandab organismis süsihappegaasi omastamist ja tugevdab biosünteesi. Paastumine, st koormusvabale dieedile üleminek, on seevastu vabatahtlik.
Iga inimese organismis on teatud kogus ḱahjulikke aineid, valmistada kompotte. Neljas grupp – ksenobiootikumid. Ksenobiootikumid – ained.
Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, seega saab valmistada näiteks väiksema (seda eelkõige tänu kehvale dieedile ja kauakestnud.
On võimalik hästi kompenseerida omavahel organismis veres olevat glükoosi taset, Temast võib valmistada väga erinevaid toite nii hommikusöögiks.
siis tuleks tal valmistada toit loodusliku langeb ning kui patsient panna madala soolasisaldusega dieedile, inimeste organismis aga mitte.
Oskab valetada ja valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. * Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv temperatuur.
14. Kuidas valmistada jahuvõid, kuidas jahuvõid kasutatakse kastmete paksendamisel. 15. 36. Miks on oluline Na ja K tasakaal organismis?.
kasvanud inimese organismis muundab maks bilirubiini kiiresti konjugeeritud bilirubiiniks, Sellel meetodil saab valmistada ühe partiina suure koguse ülipuhast.
mine vähemalt kaheks nädalaks üle rangele suhkruvabale dieedile, Magneesium täidab organismis palju millest saab valmistada lugematul hulgal.on organismis vajalik erinevate vitamiinide tasakaalustatud olemasolu. kuid lihtsam ja vahest ka maitsvam viis on valmistada omale erinevate maitsetega.
Nendega võibki valmistada maitseäädikat, pannes neid lausa okstena mõneks ajaks seisma pudelisse koos äädikaga. Universaalne loodusravim.
• halveneb tahe ja võime toitu valmistada transport organismis. Valgud on seotud vere ning koevedelike happe-leelistasakaalu tagamisega. Valgud.
samuti ei ladestu kookosõli meie organismis nagu teised rasvad. sellest võib valmistada ka taimetoitlastele sobivat jäätist. Lucumajahu.
See pulber tuleb ise valmistada: eraldada kile munakoorest, Peale neutraalse keskkonna tekkimist organismis (uriini pH väärtus tõuseb 7-ni).Haigus koguneb päevade ja aastatega, ka tervis akumuleerub organismis päev-päevalt. Mõned inimesed arvavad, et nad hoolitsevad oma tervise eest hästi.
Lisaks dieedile kasutatakse suhkruhaiguse raviks veresuhkrut alandavaid mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad.
road on organismis hästi omastatavad ja tekitavad pikaks ajaks täiskõhutunde. Hommikuputru meeldib mulle sageli valmistada juurviljadega.
Kogunedes organismis, Et säilitada võimalikult palju toitaineid, soovitatakse toite valmistada aurutades või väheses õlis kergelt üle praadides.
Tippkokk - Angeelika Kang tutvustab uut toidusäilitamise võimalust - Midzu dehüdraator ehk puuviljakuivati või toidukuivati. Rohkem infot leiate:.lihtne valmistada; 100% looduslikud koostisosad; chocolate slim on imeliselt maitsev alternatiiv kaalulangetustablettidele ja -kapslitele ning dieedile.
Kuidas korallivett valmistada ja kuidas-millal juua https: mis neutraliseerib organismis tekkivad vabad radikaalid, toodab ATF-i (meie kehaenergiat).
et esmakordselt maailma praktikas õnnestus Hiina korporatsioonil FOHOW valmistada vetikatest toode, Aastatega kujuneb organismis välja kaltsiumi.
Näiteks maksamähised, mida tuleb kasutada selleks, et ette valmistada maksa veel organismis suurt vitamiinide inimesed jääma nisuvabale dieedile.
kuid sel juhul tuleb valmistada kokteil võib tervislikule dieedile üleminek olla Kurgi söömine normaliseerib soolade tasakaalu organismis.
· Soovitatakse mitte valmistada teistele toitu, kuni saabuvad täpsemad analüüside vastused. · Ajutiselt jäetakse riskigruppi kuuluvad inimesed töölt.
soolasid, mis tekitavad organismis kaltsiumipuudust. Mahla võib valmistada ka lauapealse elektrilise mahlapressiga, aurutajaga või suure mahlapressiga.
|
OSCAR-2019
|
||
Teod: Martin Pärn,EKA tootedisaini osakonna juhataja, Eesti disainiauhinna Bruno tänavune võitja — Sirp
Täna kell 16 avatakse arhitektuuri- ja disainigaleriis Eesti noore disaineri auhinna näitus ja kuulutatakse välja tänavune auhinna Säsi võitja. Säsi 2006 nominendid on Pavel Sidorenko, Ingela Viks, Kaspar Torn, Björn Koop, Helico Pipistrello, Kaspar Paas, Ülle Jehe, Igor Volkov ja Monika Järg. Kuna žürii (Signe Kivi, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Mare Kelpman, Rain Pikand, Andrus Aaslaid, Hugo Mitt ja Ville Jehe) tegi otsuse alles kolmapäeva õhtul, kui Sirp oli juba trükikotta läinud, siis auhinnasaaja jääb selles Sirbis välja ütlemata.
Nii-öelda päris ehk vanade disainerite disainiauhindu antakse kõikjal maailmas välja eelkõige disaini propageerimise eesmärgil, tuues eeskujuks paremaid tooteid; näidates, kuidas disain võib meie elukeskkonda positiivselt mõjutada, olla kultuuri kandja ning toimida samas ettevõtluse või avaliku sektori heaks. Säsi ehk noore disaineri preemia eesmärk on natuke teine: luua võimalusi andekatele noortele disaineritele, nende tunnustamise ja innustamise kaudu sellel mitte väga lihtsal teel jätkama. Eestis on vaid üksikuid palgalisi disainereid, nii et hakkama tuleb saada omaenda ettevõtlikkuse toel. Seepärast ongi meie teine eesmärk uute disainerite ja nende tegemiste toomine üldsuse ja eelkõige ettevõtluse huviorbiiti. Preemiat ei pälvi mitte objekt, vaid looja-disainer oma viimase aja tegevuse eest.
Omamoodi kvaliteedisertifikaadi saavad aga kõik Säsi nominendid, keda sel aastal on 8 ja kelle töödega saab tutvuda Pärnu mnt disaini- ja arhitektuurigaleriis. Säsi auhinnafond on 80 000 krooni ja koosneb disaini väärtustavate ettevõtete Thulema, Aquator, Haapsalu Uks ja SooSoo galerii eraldatud toetustest. Peapreemia on 50 000 krooni.
Meie huvi on näidata eesti disainereid ja disaini võimalikult laias spektris ja seepärast on loomulikult hea meel, et esitatud on pea kõike ketsidest ja vaipadest high-tech meditsiinitehnika ja autotööstuseni välja. Samuti on teisel Säsi-jagamisel esindatud enam ettevõtluses juba tegutsevaid disainereid. Õpingute lõpusirgel olevate tudengite kõrval on nii oma kaubamärgi all unikaal- ja väikeseeriate tootjaid kui suurde rahvusvahelisse autotööstusesse murdnud tegijaid, kes mäletatavasti eelmisel aastal veel samuti koolitöödega konkursil osalesid.
Vead on halvad, seda teavad kõik, aga vead on ka head. Miks? Kindlasti mitte ainult sellepärast, et heal lapsel on mitu nime (viga, aps, eksitus, defekt, rike, haigus, puue, hälve, vale jne), vaid ka seetõttu, et vead, nii tahtlikud kui ka tahtmatud, täidavad igas süsteemis, kus esinevad, mitmeid hädavajalikke funktsioone. Näiteks jalgpallimängus õigel hetkel tehtud viga venitab aega juhtiva meeskonna kasuks ning läbipõetud haigus tugevdab organismi ja tõstab immuunsust. Suur osa kunstist lausa põhineb hälvetel, “normaalse tegelikkuse” nihestamisel. Ja lõppeks tugineb ju kogu Vana Maailma ajalugu ja areng vigadele: olematud jumalad, räiged valed ja pettused, dogmade pähe võetud, ent hiljem vääraks osutunud teaduslikud tõekspidamised jne. Ärgem unustagem, kui suurt rolli on mänginud jumalasõna, mõnede arvates Euroopa üks suuremaid ja verisemaid tagajärgi kaasa toonud valesid, eesti kirjasõna arengus. Lühidalt: vigade pinnalt võrsub uus teadmine.
Siinkohal käsitlengi heasemiootiliselt keelesüsteemi vigade funktsioone. “Hea” rõhutab siinkohal keelevigade positiivseid omadusi, “semiootiline” aga nende vaatlemist laiemas kultuurikontekstis ja ka muude nähtuste tähistajatena, mitte ainult keelesiseselt. Õppigem nägema ka vigade konstruktiivsust.
Keelevea eristav funktsioon. Iga nähtuse määratlemiseks on sageli vaja antinähtust: et saaks rääkida tarkusest, peab olema ka lollust; et katkist arvutit parandada, peab teadma, milline on terve arvuti. Õigekeelsuski leiab kinnitust keelevigade kaudu: selleks et väljendada end kirjakeele normi kohaselt, s.o keeleliselt õigesti, on vaja teada, mis on kirjakeele seisukohalt vale; selleks et saaks eristada õiget keelt, peab olema ka arusaamine sellest, milline on vigane keel. Ja loomulikult ka vastupidi.
Keelevea keelt arendav funktsioon. Keeleviga on suhteline, nii ajas kui ka ruumis muutuv suurus. Õigekeelsuski pole püha lehm. Ühe suure maadeavastaja eksimusele vihjates: ühel hetkel õige India võib järgmisel hetkel osutuda õigeks Ameerikaks. Laialt levinud kõnekeelsest väljendist, mida peetakse kirjakeeles veaks, võib ajapikku saada viimase osa; viga vabastatakse üldkehtivuse tõttu vea staatusest. Üks näide sadadest: mõnikümmend aastat tagasi oli õigekeelne ainult “leedulane”, kuid nüüd on korrektne ka rööpvorm “leedukas” “poolaka” eeskujul. Jaakko Hallas (“Toimetamise taak”, EPL 7. V 2004) on öelnud: “Olen täiesti kindel, et “ÕS 2050” lubab selliseid sõnu nagu suht, tegelt, aint, läind, tulnd, mis on ju kujunenud meie keelele tunnusliku sise- ja lõpukao tõttu.” Niisiis, lisaks sellele, et vigast keelekasutust saab õigekeele eeskujul vältida, kohandub ka õigekeel argikeele mõjul loomulikumaks ja ökonoomsemaks.
Keelevea pedagoogiline funktsioon. Inimene õpib vigadest ja vead rakendatakse ka keeleõpetuse vankri ette. Kõige tavalisemad näited on “otsi ajaleheartiklist vigu” tüüpi ja keeletöövihikute “paranda vead” tüüpi ülesanded. Kooliajast mäletan sedagi, kuidas emakeeleõpetaja saatis kogu klassi Lõunaturule kaupade siltidelt vigu leidma, ikka selleks, et kinnistada: nii pole õige! Ning loomulikult ka selleks, et innustada mõtlema: kuidas siis on õige? Muide, kui poleks vigu, siis ei saakski nendest hoidumist õpetada. Seega on vead olulised ka õpetaja- ja õpilaseinstitutsiooni määratlemisel (rääkimata toimetaja- jms institutsioonidest).
Keelevea kommunikatiivne funktsioon. Keelevead annavad teavet keelekasutaja oskuste, päritolu ja seisundi kohta. Normist hälbiv hääldus lubab järeldada, et tegu on murdejoontega, võõramaalase aktsendi, kõnepuudega või lihtsalt mõne ajutise puudusega, näiteks nohus või joobes inimesega. Igapäevakeele suhtes nihkes erikeelte järgi ütleb ära, millisesse sotsiaalsesse gruppi kuulub keelekasutaja. Sellest lähtuvalt saab valida edasise suhtlemisstrateegia, kohandada oma keelestiili partneri omaga ja teha olulisi otsuseid (kahe sisuliselt võrdse äriplaani puhul langetatakse otsus alateadlikult keeleliselt õigema kasuks).
Keelevigade opositsiooniline funktsioon. Mõnikord toimivad keelevead mässuna normatiivsete (keele)reeglite vastu. Vahel on see mäss mässu enda pärast, näiteks Tõnu Trubetsky anarhistlik keelekasutus (lüia, gitarr jne) raamatus “Anarhistid”, noorema generatsiooni keeleline vastandumine “muldadele” ehk vanemale põlvkonnale, vahel aga mäss palju sisukamatel, sotsiaalsetel või keelelistel põhjustel. Ameerika põlisrahvaste hispaania-inglise kreoolkeelt (spanglish) ja hopi keele sõnu segava poeesia abil püütakse võõrale dominantkultuurile vastandudes säilitada oma vähemuskultuuri; Uku Masingu nii pahameelt kui ka poolehoidu pälvinud, aga pigem siiski eesti keelt kaunistanud ja rikastanud isikupärane keelekasutus.
Keelevea esteetiline funktsioon. Suur osa kunsti põhineb “normaalse ja õige” tahtlikul moonutamisel. Mõnikord õigustatakse seda asjaoluga, et oma kultuur või kunst on igav ja igapäevane, huvi äratab süsteemivastane vägivald. Ka keelt alusmaterjalina kasutav kirjandus (eriti vormikeskne kirjandus) väljub normkeele raamidest, “vigastades” keelt kunstilise kummastuse ja ilu (nt riimi) huvides, luues groteski, irooniat, huumorit jms, rõhutades tahtlikult vormi, mitte sisu, mõjutades esimese kaudu ka viimast.
Kõik funktsioonid on omavahel vähem või rohkem seotud ning nende loetelu võiks pikalt jätkata. Lisagem kohe kas või keelevea teadusliku funktsiooni – vead on teadlasele väärtuslik materjal keelekasutaja mis tahes omaduste uurimisel – või tähelepanu võitmise ja mällu kinnistamise funktsiooni. Viimase näiteks on normkeelest hälbiv reklaamikeel (WAPralt surfima, reVOLVOlutsioon, be COINTREAUversial, nurrmaalne, point ruulib, vötame mönuga).
Loomulikult ei tähenda ülaltoodu, et vead on alati ja igal pool teretulnud. Olgu siiski teada, et vead, ka keelevead, pole mitte ainult inimlikud ja paratamatud, vaid vajalikudki, et süsteemi ei tee täiuslikuks mitte vigade puudumine, vaid vigade olemasolu, et oksüümoron “hea viga” polegi alati oksüümoron, seda enam, et määratlused “õige”, “vale” ja “viga” on kokkuleppe ja tõlgendamise küsimus.
Taas näeb TVs ja esineb tänavatel HÄÄÄ. Inspireerivad on murdekeele sugemed: WÕRO, OMA JA HÄÄ (paljud tooted on valminud Lätis Jelgava lihatööstuses). “Maitsvale ja tervislikule” Saaremaa viinale viitab reklaam VÖTAME MÖNUGA. Saare maavalitsus polevat küll selleks luba andnud, kuid ilmselt tänu ö-le sai lause eriti populaarseks laste hulgas, kes koolisööklas piima juues klaase kokku löövad ja “vötame mönuga” hüüavad. 5-6 aasta eest reklaamis üks bussifirma end lausega MOSKVASSE 500 KROONI EEST. Kõik oleks keeleseaduse seisukohalt korras, kui eestikeelne tekst poleks olnud esitatud kirillitsas. 2002. aastal kasutati kooliriiete reklaamis sõnapaari COOL LOOK, mis viitavat reklaamijate arvates koolile ja koolipärasele riietusele. Praegu pakub telereklaam tudengite telefonipaketti YLICOOL, mis maksab FIFTY SENTI MINUT.
|
OSCAR-2019
|
||
Paljud naised on perioodiliselt silmitsi eritised välja sünnituskanalis. Valge sekretsiooni, mis ei põhjusta ebamugavust tüdrukutel on normaalne tegur. Kuid selleks, et täielikult kontrollida, kas teil pole mingeid kõrvalekaldeid, tuleb külastada naistearsti. Kvalifitseeritud ekspert räägib, millised on põhjused ja tupe eritused valge lõhnatu ja põletamine.
Tavaliselt noori tüdrukuid valgevoolus on tekkimas palju sagedamini, kui naised keskeas. Kuna hormoonide noores organismis ei ole veel täielikult välja arenenud. Ja naissoo esindajad, kelle vanus läheneb perioodi menopausi, on stabiilse, muutumatu reproduktiivse süsteemi. Välimus heledates eritis sünnituskanalis lõhnatu ja põletustunne ei ole patoloogia kui:
Rasedus. Üle 9 kuu tulevased emad saadavad valge vedel eritis võõra maitse. See näitab parandada hormoonide taset, samuti valgevoolus on kaitsva barjääri sattumist infektsioonid organismi sündimata lapsele. Tavaliselt sekretsioon ei anna tülitama. Aasta lõpuks raseduse maht lima võib suureneda põhjusel täitmist korgid läbi emakakaela. Valgevoolus ei põhjusta ebameeldiva lõhna ja ei ärrita suguelundid tulevased emad.
Seksimine. Vahekorra ajal on naisel paistab loomulik määrimine kui põnevil, et võimalikult soodustab libisemist meeste peenise organ. Kui seks on olnud kaitsmata, siis kestavad veel paar päeva esindajate õiglasem sugu saab jälgida aluspesu teenida valget värvi. Nii on kustutatud vagiina jääke sperma partneri. See on nähtus, peetakse täiesti loomulik, nii et on põhjust tülitama ei tuleks. Kui kondoomi kasutada, siis naiste lima on palju vähem.
Vastuvõtt rasestumisvastaste vahendite ja ravimite. Rikkalik määrdumine valiku, mis häirib paljude tüdrukute pärast tablette, ei näita mingeid häireid organismis ja ei vaja ravi. Substants heledamat tooni tekib muutuste tõttu mikrofloora suguelundid. Mõjul hormoone toodetakse turvakood saladus, mis on eraldatud kogu perioodi ravimite tarvitamise.
Stress, närvivapustus, depressioon. Pidev pinge, emotsionaalne impulss, ülepinge võib põhjustada sekretsiooni. Tüdruk, kes on alla surutud, alamaissa märkavad tugevdatud valgevoolus on hügieeniline tihendid. Seejuures on terava lõhnaga ja ebamugavust ei täheldatud. Paljud günekoloogid väidavad, et selline nähtus ei ole sugugi haruldane. Pärast normaliseerimist vaimse seisundi valgevoolus kaovad ise.
Aklimatiseerumine. Ka hormonaal-perestroika mõjuta magnet-tormid, temperatuurikõikumised, järsud muutused õhuniiskus, õhurõhk.
Ovulatsioon. Iga kuu mõjul hormoonid viljastatud munarakk liigub emaka. See on kõige aktiivsem aeg soodne kontseptsiooni. Nii et organism naised on kalduvus erinevaid muutusi, mis aitavad kaasa protsessi viljastumist. Üks peamisi muutusi oma ovulatsiooni päeva on rikkalik lima ilma hapukat maitset ja kobarad, millel on valge toon.
Sünnitusjärgne periood. Hiljem 6-8 nädalat pärast lapse sündi on kõik naised ilma eranditeta ilmuvad läbipaistev valgevoolus. Tavaliselt suguorganite ei kostub eemaletõukav lõhn. Noored emad ei kurda sügelus ja põletustunne tupes, keha temperatuur seejuures jääb normaalne. Limane eritis pärast sünnitust esineb seetõttu, et emakas on täielikult kahanenud.
Lima käimlast suguelundite põletikud, perioodiliselt muutub tihedus, tekstuur, mis mõnikord märku erinevate komplikatsioonidest.
Liquid. Vesised sekretsioon on norm ainult ovulatsiooni ajal. Süstemaatiline vedel lima võib olla põhjuseks põletikuline protsess emakakaela.
Kalgendatud. "Kohupiim", lõhnatu näitab põletik, munajuhade, munasarjade või bakteriaalne infektsioon. Rikkalik kalgendatud mass võib olla põhjus, millel adnexiit, salpingiit, oophoriit.
Paks. Tihe, jäik konsistents paistab naistel, kui organite vaagna kohal pahatahtlik mikroobid. Tavaliselt paksud valgevoolus võõra maitse seotud seeninfektsioonide, bakterite, viiruslik võidab. Õigeaegne abi osutamine lahti negatiivseid tagajärgi.
Limane. Konsistents, mis meenutab Ma hingan ilma kindla lõhn ja sügelus, ei ole ebanormaalne. Kui eritumine jätkub kogu menstruatsiooni tsükkel, mis tähendab, et organismis elama infektsioon (trihhomonoos, klamüdioos, vaginosis, gonorröa, kandidoos).
Põhineb üle antud analüüse arst selgitab välja põhjuse valgem ja haigestumise korral määrab terviklikku ravi, mis koosneb:
Füüsilisi harjutusi, vee protseduurid, jalutamine värskes õhus. Tegevused aitavad parandada vereringet tuppe.
Sooda. Seda kasutatakse, et douching ja vannid. Kui 1l sooja keedetud veega lahjendada 1h söögisoodat. Lahusega pestud vagiina 3 korda päevas. Kokk vanni vaja väikest kaussi valada 1 liiter sooja vett, lisada 1 spl. lusikatäis söögisoodat, 1h tl joodi. Segatakse hästi. Vedelikku tuleb istuda 15 minutit 1 kord päevas. Ravi sooda võitleb tõhusalt piiksu.
Kummel. Võtta 5 spl. lusikad apteek karikakrad, vala 3l keedetud vett. Tihedalt kaetud, umbes 45 minutit. Pärast seda võtavad vanni 20 minutit enne magamaminekut.
Kadakas. Võetakse 30 g puu, vala 1 tassi keeva veega. Manustada 6 tunni jooksul. Pärast sööki joo 1 spl. lusikatäis 2 korda päevas.
Mänd. Neeru-puit (20 g) valada potti, valatakse 2 liitrit vett. Keeda madalal kuumusel umbes 40 minutit. Nõudma 60 minutit. Jahtunud lahus dušš 2 korda päevas kuni sümptomid kaovad.
Enne taotluse folk on vaja saada nõu selle kohta alates esmatasandi günekoloog. Kuna alati ei ole tavatu võimalusi ravi annab positiivse tulemuse.
|
OSCAR-2019
|
||
Mahākāla ("suur must") on vadžrajaana mütoloogias jidam ja dharmapāla. "Sadhanamalas" kirjeldatakse kahe-, kuue- ja kuueteistkümnekäelist Mahākālat; kõik nad on tumesinist värvi ning raevuka väljanägemisega. Tiibetis on teada veelgi rohkem Mahākāla erivorme.
Dharmapāla on vadžrajaana budismis raevukas jumalus ja tähendab "Dharma-kaitsja" või "Õpetuse kaitsja"
Kuigi dharmapāladel on raevukas välimus, on nad kõik bodhisattvad või budad, kaastunde kehastused, kes tegutsevad olendite heaks raevukal viisil. Dharmapālade traditsioon sai alguse India budistlikest tantratest ja levis Tiibetisse ning Jaapanisse. Tiibetis on enamikes kloostrites oma isiklik dharmapāla, tuntumad neist on Mahākāla oma paljudes Avolokiteshvara vormides, Kalarupa ja Jamāntaka, keda peetakse Mandžušrī manifestatsioonideks ning Kalidewi ehk Palden Lhamo.
Dharmapālade (chos-skyong),(drag-gsed) Mongoolias kutsutakse (dokshiit) peamiseks funktsiooniks on hoida ära sisemisi ja välimisi takistusi ehk meele-konflikte, mis pidurdavad praktiseerijat vaimsel täiustumisel ning korraldada kõik vajalikud tingimused praktikate teostamiseks. Dharmapālad võivad olla budad ja bodhisattvad või Dharmarajad (tib. Damchen) ja vaid valgustunud kaitsjad,mitte maised, on varjupaigaks budistidele. Damchen oli algselt Tiibeti mäevaim,kelle Padmasambhava alistas ja sidus vandega kaitsma Õpetust, kui ta saabus Indiast Tiibetisse. Jaapanis kuulub Jamāntaka (Daiitoku) Tarkuse Kuningate hulka, teised dharmapālad, ka Mahākāla (Daikoku) kuuluvad jumaluste hierarhias tenbu klassi.
Tantrate tekstid kirjeldavad raevukaid jumalusi hirmuäratavatena. Jämedad, tugevad ja lühikesed jäsemed, mitu pead, kätt ja jalga. Neid võrreldakse tihti tormipilvedega,metalli või kalliskividega: "must nagu pilv, mis ilmub kalpa lõpus" või "nagu kristallmägi, puhas kuld" või "punane nagu siis kui päike tõuseb ja ta kiired langevad hiiglaslikule korallmäele".
Raevukate usukaitsjate jumaluste nahk on õlitatud seesamiõliga nagu iidsetel aegadel või hõõrutud /kaetud nagu sadhudel tuhaga surnuaedadest. Ja veel hullem, see on kaetud vereplekkidega ning läikivate inimrasva tilkadega. Nende lõuad on raevukas grimassis, esiletungivate vasest või rauast kihvadega, sageli on profiilis näha ülemist hammast napsamas alumist huult.
Mahākāla kannab ja kasutab relvastuses traditsionaalselt ka kolmharki, hindu jumala Shiva tunnust. Templites on tihti eraldi spetsiaalne ruum (gon-khang), mis on pühendatud Mahākālale. Sinna ei pääse tavaliselt algajad ning naised. Vastavalt ühele legendile pidasid jumalad nõu, et valida õpetuse kaitsja ja selleks sai Mahākāla, kellel on tohutu jõud ja potentsiaal negatiivsetest meele-elementidest vabanemiseks. Mahākāla on praktiliselt kaitsejumalus kõigile Tiibeti koolkondadele, kuid Mahākāla on üldine nimi ja igal koolkonnal on oma Mahākāla vorm, spetsiifiline just sellele koolkonna traditsioonidele. Mahākāla keha on tumesinine, sümboliseerides muutumatut dharmakayat. Ta kolm silma väljendavad kolme aja täielikku ületamist ja budasuse kolme keha ilmingut. Kroon viie kolbaga märgib viie meelemürgi – viha, kire, juhmuse kadeduse ja ahnuse muutumist viieks tarkuseks.
Kuus kätt väljendavad kuue täiuse teostamist – lahkus, kannatlikkus, eetika, püüdlus, meditatsioon ja tarkus, Vadzhra-nuga sümboliseerib ego kiindumuste äralõikamist. Kolbakaus täidetud verega märgib alistatud vaenlasi. Palvekee tähistab tema katkematut aktiivsust olendite heaks. Damaru trumm väljendab võimu daakinite üle ja kolmhark võimu kolme ilma – kirgede, vormi ja vormitu ilma üle. Kaks jalga sümboliseerivad tarkust ja vahendeid – kui vasak on sirge ja parem kõverdatud – väljendab see teostust teiste ja enda hüveks. Ta trambib Binayakal (Ganesha) et näidata takistuste purustamist ja hävitamist. Päikeseketas, millel ta seisab tähendab valgustumist juhmuse pimedusest.Lootosetroon sümboliseerib sansaarast puutumata puhtust. Põlevad leegid tema ümber väljendavad ta tegutsemist neurootiliste seisundite hävitamisel. Tiigrinahk, mida ta kannab, näitab kirgedest puhastumist. Elevandinahk – puhastumist uhkusest, Madu – puhastumist vihast. Kõik tema ornamendid näitavad et tal on kõik budaluse kvaliteedid ehk tunnused.
Mahākālad austatakse peamiselt kolmes vormis. Igal neist on mõned eristavad kvaliteedid ja aspektid, mis väljenduvad füüsiliste vormide erisustena ja erinevad atribuudid, mida nad hoiavad.
See vorm kuulub Gelugi koolkonda ja seda Mahākāla ilmíngut peetakse Avolokiteshvara kaastunde raevukaks vormiks.
kroon viie kolbaga – seda kannavad kõik Mahakala manifestatsioonid ja esindavad viie inimloomuse negatiivsuse muutmist positiivseks;
Neli kätt esindavad ühte järgmistest positiivsetest karmadest ehk tegevustest, mis olevat erilise soosingu märgiks tema järgijatele:
Valge Mahākāla on ka Mongoolia budismi eriline kaitsja. Tema ikonograafia on rikas sümbolitest, mis seostavad teda jõukusega nagu näiteks kolbakauss, mis täidetud erinevate kalliskividega ja kroon, millel viis kalliskivi kolpade asemel.
Vastavalt legendile tuleneb Mahākāla erilise jõu ja efektiivsuse põhjus Avolokiteshvara lubadusest Buddha Amitabhale jääda siia ilma ning mitte saada Buddhaks, kuni kõik olendid saavad valgustatuks. Kungi ammu tõstis Suure Kaastunde jumalus-bodhisatva Avolokiteshvara mõtte Valgustumisest, bodhiccitast ja genereeris häid pälvimusi lugematute aegkondade vältel. Ta jõudis mõtteni et tuleb aidata kõikidel olenditel vabaneda, andes lubaduse mitte lahkuda nirvaanasse, enne kui kõik sansaaras kannatavad olendid on vabastatud. Alles siis kui kõik olendid on saanud Valgustatuks, Buddhaks võib temagi Avolokiteshvara sansaarast lahkuda.
Sellest ajast asub AvolokiteshvaraPotala mäel. Läbi oma lugematute emanatsioonide teostas ta arvutute olendite juhtimist valgustumisele, tehes seda paljude kalpade vältel Viimaks arvas Avolokita, et nüüd vast on kõik olendid juba vabanenud sansaarast ja heitis pilgu olendite ilma. Oma õudsaks kohkumuseks nägi ta, et juhmuse ja kannatuste kogus sansaaras polnud vähenenud, pigem näis, et see oli kasvanud. See tekitas temas lootusetu mõtte, et ta pole ühtegi olendit päästnud ja sel hetkel purunes ta pea tuhandeks tükiks. Buddha Amitabha pani tükid kokku ja tegi talle neist 10 pead, sättides enda pea kõige ülemiseks öeldes, et nüüd peab Avolokiteshvara täiendama oma lubadust ja tegema enam olendite heaks ning seekord paremini toime tulema.
Avolokiteshvara oli kurvastusest teadvuseta olekus 7 päeva, mille tulemusena leidis, et kannatavad olendid vajavad efektiivsemat vahendit sansaarilistest kannatustest vabanemiseks. Ta soovis muuta end kohe raevukaks jumaluseks, et kiiresti ja tulemusrikkamalt abistada olendeid teel Vabanemisele. Selle mõtte juures tekkis ta südamest tumesinine silp HUM. See HUM muutus kuuekäeliseks Mahākālaks,mille juures värises maa kuus korda. Buddhad ütlesid sel puhul, et Mahākālal saab olema suur jõud soovide täitmiseks, juhul kui neid soovitakse siiralt.
Lugematud ajad tagasi üks kõrgelt teostunud joogi Tharpa Nagpo ( Must Pääsemine) tõlgendas valesti oma guru õpetusi ning asus elama kombelõdvalt ning meeleplekkidele järeleandval viisil, mistõttu pärast surma sündis loomade ja näljaste vaimude hulgas paljude elude jooksul ning langes siis lugematuteks aegadeks vadzhrapõrgusse.
Buddha Dipankara ajastul sündis ta kui ilge koletis kolme pea, kuue käe, nelja jala ning kahe tiivaga ja tema sündides tabasid maailma epideemiad, verevalamised ja teised hädad. Kui ta ema suri 9 päeva pärast ta sündi, visati ta koos laibaga surnuaiale surema. Imedes oma surnud ema piima ja jäänuseid süües jäi ta ellu ning kasvas kohutavaks kihvadega monstrumiks. Ta kandis inimnahka, tiigrinahka puusadel, elevandinahka õlgadel ning madudest põlle. Kaasas kandis ta verega täidetud kolpa ning kolmhargiga jahtis inimesi omale toiduks, terroriseerides kõiki olendeid igal võimatul viisil. Aja jooksul muutus ta väga võimsaks ning tema hingeõhk põhjustas epideemiaid, ta kõrvadest, ninast ja ta keha levitas 404 sorti koledaid haigusi. Seepärast kutsuti teda Matram Rudra, suurima kurjuse, ülbuse ja egoismi kehastuseks kõige kohutavamas vormis.
Ta alistas kõik rakshased, nagad, jakshased, asurad, gandharvad ja devad, kes tegid temast oma kuninga ning koos temaga prassisid kõlvatutes orgiates, jahtides, tappes ning süües inimolendeid. Sel ajal ilmusid tänu oma kaastunde tõttu Vadzrasattva ning Vadzrapani ning manifesteerusid Hayagriva ja Vadzravarahina,
Avolokiteshvara ja Rohelise Tara (Kurukulla)) raevukates vormides. Koos nad alistasid Matram Rudra ning pärast raevukat võitlust, mis vapustas kogu maailma, Matram Rudra ja ta kaasa Krodeshvari alistusid. Pärast seda sündmust omandasid jumalused edaspidi raevuka ilme, hauatagused kaunistused ja muud tema atribuudid. Pärast kannatusterikast kaotust kahetses Matram Rudra suuresti ja lubas kaitsta kõiki Dharma-järgijaid ning praktiseerijaid. Seetõttu Hayagriva ning Vadžravarahi purustasid ta südame kilayaga, vabastades ta sel moel kõikidest karmilistest seostest. Nad võimustasid ta ning muutsid dharmakaitsjaks, andes talle salajase nime Mahākāla. Matram Rudra muutumine suurimast kurjusest õpetusekaitsjaks Mahākālaks läbi Hayagriva ning Vajravarahi pole muud kui kaastunde ja oskuslike vahendite võit juhmuse ja egoismi üle, muutes selle tarkuseks.
Ülimast vaatepunktist lähtuvalt (sisulisest küljest) pole vahet Mahākālal ja Buddhal. Mahākāla säilitab raevuka vormi ning atribuudid, mis Matram Rudra, kuid igaüks neist on esindamas oskuslikku vahendit, et muuta meeleplekk tarkuseks. Seepärast on Mahākāla tegelikult kaastunde raevukas kehastus Punakha orus asub ka Wangdiphodrang Dzong, mis strateegiliselt on asetatud mäeseljakule (kõrgusele 4430 jalga), vaatega alla Sunkoshi Tangchu jõgede ühtumiskohale, mis on väravaks ida ja kesk Bhutani. Legend jutustab, et Bhutani kaitsejumalus Mahākāla ilmus teatama shabdrungile ennustust, öeldes: "Kivisele mäele, kus kaks jõge kohtuvad, kust parv ronki lendavad laiali nelja suunda, ehitad sa dzongi." Nagu jumalus ennustas ehitas shabdung dzongi (klooster-kindluse) 1638. aastal.
Dhe Tsang klooster ehitati 1414. aastal Tiibeti ida-osasse Gyalrongi Tsongkhapa lähedase õpilase Ngawang Drakpa poolt. Ngawang Drakpa saabus sinnakanti mõttega klooster ehitada, kuid pärast pikka sobiva koha otsimist ta leidis, et ei suuda otsustada, milline koht oleks parim tulevase kloostri rajamiseks. Sel hetkel sööstis suur ronk alla tema poole, napsas ta salli ning lendas sellega minema. Munk kiirustas linnule järele ja lõpuks leidis oma salli rippumas kadakapõõsa harult. Siinkohal on hea teada, et Tiibeti budismis vaadatakse ronka kui Mahākāla kehastust,(sõnumitoojat), kelle nimi tähendab "Suur Must". Pidades seda sündmust heaks endeks, otsustas Ngawang ehitada kloostri ümber puu, mis jääks nii kloostri ehitiste loomulikuks osaks. Kloostri ehitamise ajal kohtas Ngawang Drakpa vastuseisu kohalike Böni- järgijate poolt, kes tundsid end ohustatuna budismi levikust Tiibetis. Kõik, mis ehitati päeval, lagunes öösiti ja need ebaõnnestumised kanti bönpode musta maagia arvele. Ühel päeval, kui Ngawang oli just vajunud mõttesse selle probleemi üle, ilmus ronk uuesti ja see rõõmustas munka. Ta kirjutas kirja oma õpetajale Tsongkhapale Lhasasse ja palus abi. Vastuseks oma õpilasele palvele koostas Tsongkhapa sadhana, võimustas selle ja nimetas "Eraklik Võitleja Vadzhra-Bhairava sadhana ning andis siis rongale, kes toimetas selle Ngawangile. Kui viimane kirja sai, asus ta kohe vastavalt õpetustele rituaale läbi viima, mis viiski bönpode alistamisele. See tekst sai hiljem Gelugi kloostrites üheks olulisemaks teoseks ning on säilitanud oma populaarsuse tänase päevani. Kui enamus kloostrist oli valmis, asus Ngawang otsima skulptoreid ehk kujude-meistreid, kes suudaksid luua imeväega võimustatud kuju. Ühel päeval ilmusid kolm mustakarva meest kloostrisse ning peatusid seal veidi aega. Selgus, et need on meistrid Indiast kes nimelt teevad pühi kujusid. See uudis rõõmustas Ngawangi ning ta palus kohe neilt abi kloostri jaoks kujude valmistamisel. Üks neist nõustus aitama ning teised jätkasid oma teekonda. Nagu lubatud, valmistas meister kõik kujud, välja arvatud Mahākāla, mis sai vaid pooleldi valmis kloostri pidulikuks avatseremooniaks. Pidustused koosnesid ka mitmetest rituaalsetest tantsudest ja tseremoonia lõpus soovis Indiast pärit meister esitada enda poolt tantsu kloosrti auks. Ta esinemine kütkestas publikut erilise joovastusega. Meister tantsis riiete lehvides, näo ees suur mask ning viis vaatajad lausa transi seisundisse. Tantsu lõppedes hakkas ta keha äkitselt kokku tõmbuma kunimaapinnale jäi vaid hiiglaslik mask ning polnudki enam jälgegi endisest tantsijast. Sellisest asjade pöördest rabatud mungad tormasid templisse, kus pooleldi valmis Mahākāla kuju seisis. Kõigi suurimaks üllatuseks oli Mahākāla kuju juba valmis ja meister oli üheks sulanud jumalusega. Sellega pole see lugu veel lõppenud. Hiljem said nad teada, et nende India kuju-meistri kaks kaaslast, kes astusid ka nende kloostrist läbi, olid samuti kumbki teinud Mahākālale kujud, kahes erinevas kloostris ning samal müstilisel viisil sulanud kokku enda tehtud Mahākāla kujuga. Ei võtnud kaua aega munkadel taibata, et see polnud keegi muu kui Mahākāla isiklikult oma erinevates manifestatsioonides, ilmudes kohale kui kloostrite kaitsja. Seepärast oli ta Ngawang Drakpa kloostris Kuuekäeline Mahākāla ja lõi endast vastavalt pooletosina kätega kuju. Samal viisil valmistasid ka ka teised kaks kujusid, vastavalt Neljakäelisest Mahākālast ja Valgest Mahākālast. Grupina koos nimetatakse neid "Kolm Mahākāla Venda" ja nad on laialdaselt populaarsed Tiibetis.Kuigi Mahākālad kui jumalust austatakse kõikides Tiibeti kloostrites, loetakse vaid Dhe Tsangi kloostris teda sanghas elavaks liikmeks. Seetõttu on senini kombeks annetuste tseremooniatel meenutada valjuhäälselt – ärge unustage musta mehe jagu! Sama, mida iga munk saab, asetatakse annetuseks ka Mahākāla kuju ette. See traditsioon pärineb faktist, et kui nn "Must mees Indiast" oli valmistamas kujusid ja temalt küsiti, mida soovib vastutasuks, kostis ta: "Vaid niipalju, kui antakse mungale".
Peab mainima ka fakti, et 1950. aastal hävitati klooster täiesti, kuid taastati täielikult Kheyok Rinpoche juhtimisel 1997. aastal 170 inimese poolt, kes on 15 eri rahvusest.
Mahakala on nimetus mitmele raevukale jumalusele, peamiselt Avolokiteshvara raevukale vormile. Mitte kõik Mahakalad pole Avolokiteshvara vormid, samuti sõltuvad kujutatud detailid liinist ja situatsiooni kontekstist. On mitmeid kuuekäelisi dharmapalasid ja ka neljakäelisi ning kahekäelisi vorme.
Mahakala nimi tähendab sanskriti keeles "Suur Must" ja nii ka seda tantristlikku jumalust tihti kujutatakse, kuigi tal on manifestatsioone ka teistes värvides. Mahakala on liitsõna mille tähendus ei ole määratav liites osasid, millest ta koosneb, vaid on nimetus kogu kompleksile.
Mahākāla on jaapani budismis Daikoku, kes kuulub jumaluste hierarhias neljandasse klassi – Tenbu. Austatakse teda kui Daikoku't ehk Makiakara-ten'i (Suur Must) Tenbu ehk deva on jumalik olend, budaõpetuse kaitsja nad on hindu jumalused, kes pöördusid budismi pärast buda Shakjamuni õpetuse kuulmist, nagu ka Myou -ou 'd (Tarkusekuningad e valguse kuningad), valvavad ka Tenbud budade ja bodisattvate üle. Sõna deva on tõlgitud kui TEN jaapani keelde, mis tähendab "taevalik olend", "BU "tähendab gruppi, seetõttu TENBU tähendab "Grupp taevalikke olendeid". Tenbu grupp hõlmab devasid ja palju teisi taevalikke olendeid, ka näiteks draakoneid, lind-inimest Garurat, pluss taevalikke nümfe ning taevalikke muusikuid. Enamus neist pärineb iidsetest India müütidest, kuid olles sulatatud budismi said neist Buda õpetuse kaitsjad. Tenbu elab lugematu hulk aegu, kuid ka nemad vananevad ja surevad, kuna nad on samuti lõksus eksistentsi kuues ilmas, taassündide tsüklis. Vabanemast takistab neid nautimine ja seetõttu ei tunne ära tõde, mis sisaldub kannatustes ehk siis muutuvuses. Nad nö kulutavad ära oma hea karma, olles arvutu hulk aastaid paradiisis ja langevad taas madalamatesse seisunditesse. Tee põrgutest budasuseni sisaldab 10 Tenbu ilma – tenbu esindab eskistentsi kõrgeimat sfääri, mis eelneb viimasele neljale seisundile, mis juhivad budasuseni. Kuus seisundit, mis vastavad tiibeti kuuele ilmale ja olemise rattale. Neile kuuele järgneb veel neli, mis on viimased astmed budasuseni. Daikoku Jaapanis arvatakse olevat pärit hinduismist, Shiva raevukast vormist Mahakalast ja et tekstides tema nimi translitereerus Makakara ning tõlgiti kui Daikokuten. Vahel ta ilmub ka Taizuokai mandara (kolme näoga,kuuekäelise jumaluse) kaaskonnas. Daikoku kuus vormi ( esineb ka kümme – Roku-Daikoku-Ten ) on:
Vanimad kujud Daikokutenist on kui sõjakast jumalast, oli tuntud kui raevukas kaitsejumalus, alles hiljem sai temast hea õnne sümbol. Alates 17. sajandist sai ta rohkem tuntuks kui Daikoku ehk Daikokuten, jõukuse ja maaharijate heaoluga seostuv jumal, üks grupist Seitse Õnnetoovat Jumalat – Shichifukujin. Kõik koos valvavad need seitse õnnetoovat jumalat inimeste füüsilise ja materiaalse heaolu üle ning neid austatatakse kogu maal. Daikoku, tuntud ka nimega Daikokuten, toob head õnne ja vara neile kes temasse usuvad. Teda kujutatakse kapuutsiga, seismas kahel riisikotil ( märkides seost viljakusega) ja kandes õlal suurt aardekotti ning hoides käes väikest vasarat. Mõnedes traditsioonides seostatakse teda ka köögi ja toiduvarudega ja tema kujusid leidub nii kloostrite kui inimeste kodude köökides. Sel puhul nimetatakse teda Koujin -sama. Loomadest seostatakse teda rotiga, mis vihjab küllusele. Jaapanis olevat see traditsioon alanud Saichou poolt 9. sajandil. Hiinas on ta tuntud taoistliku tegelasena Zao Jun. Daikoku kujundit seostatakse ka müütilise Shinto figuuriga Oo-kuninushi-no-Mikoto (tõlgitav kui Külluse Prints) Tema küllusesarv võib imelisel viisil täita kõik soovid, kui seda raputada või koputada vastu maad kolm korda. Daikokut kujutatakse tihti ka koos Ebisuga, keda siis peetakse kas tema vennaks või pojaks. Budistlik sümbol cintamani (soove täitev kalliskivi) asub mõnikord Daikoku vööl või vasaral, esindades jõukust ja potentsiaalseid võimalusi ja andes selle omanikule ka võime näha kõiki asju nagu nad on. Hinnaline kalliskivi on üks seitsmest kuningliku võimu sümbolist budismis.
On üks kaitsjatest budismis, kes valvab Kolme Kalliskivi üle (Buddha Dharma Sangha). Ja tema atribuutika on mingil määral sarnane Koujin-samaga. Sanmen Daikokuteni peetakse Daijizaiteni (üks 12 devast) või Ishanaten kehastuseks ( Daijizaiten on tuntud ka nimega Ishanatenin). Sanmen Daikoku jagab oma järgijatele voorusi ning jõukust.
Oma raevukas vormis on ta musta värvi, tal on kolm nägu ja kuus kätt. Ta kannab käevõruna sinist madu ja kolpadest kaelakeed. Tal on kolm silma ning kannab elevandinahka ning mõõka, haarates juustest Gakit (näljane vaim) ja hoides kitse sarvedest. Rahva hulgas on Daikoku populaarne kui "maiste püüdluste õnnestumise" jumal, kellel templit külastades püütakse hõõruda pead ja käsi. Arvatakse et see tegevus toob neile head õnne (hea õnn nö pudeneb jumala kuju küljest). See komme võib pärineda varasemast Binzuru (arhat Jaapanis) ja Yakushi Nyorai (meditsiini ja ravimise buda) kujude "hõõrumise "kombest, mil loodeti sellise tegevuse parandavale mõjule.
Must Daikoku on lähedalt seotud hindu jumaluse Mahākālalaga ja ta kaasa Mahākāliga, mustanäolise jumalannaga, keda tihti kohtab budistlikes templites Hiinas ja Aasias. Kolm tähte Daikoku nimes tähendavad Suur Must Deva ehk Suur Must ja ta kujudel Jaapani esoteerilises traditsioonis on sageli musta värvi nägu. Esoteerilises vormis nimetatakse Daikokut Makiakara-ten ja tuntud maagilist vasarat – Uchide-no-Kozuchi – on vahel kirjeldatud koos kujunditega, mis sümboliseerivad mees- ja naisprintsiipi, või siis kaunistatuna juveeliga. Need sümbolid vihjavad, et seksuaalne energia võib olla võimsaks allikaks vaimsele rikkusele ja edenemisele.
|
OSCAR-2019
|
||
Laupäeval, 12. augustil toimunud Paide arvamusfestivali arutelul keskenduti põhiliselt tantsule kui etenduskunstile ja selle kokkupuudetele kiriku kui erilaadse ruumiga. Siinkohal tahaksin pigem põgusalt käsitleda üldisemat teemat – miks siis ikkagi kirikus ei tantsita? Või kas ei tantsita?
Ehkki üldise arusaama kohaselt on kirik ja tantsusaal kaks väga erinevat ja lahus olevat asja, siis mingil määral tantsitakse ikkagi ka kirikus. Tants ise on üsnagi laialivalguv mõiste – selleks võib pidada nii elukutseliste tantsijate meisterlikku keha kasutamist kunstimeediumina kui ka reividel ja muudel massiüritustel valjult kõlavate rütmide saatel levinud kõikumist, mis ei nõua mingit erilist oskust. Ja siis kõik, mis sinna vahele jääb.
Kuidas mõista selles võtmes näiteks kirikus esineva gospelkoori lauljate väljendusrikast hoogsat liikumist, mis laulule emotsiooni juurde annab? Või ülistust karismaatilises koguduses, kus teenistusel osaleja käsi taeva poole sirutades ning „Halleluuja“ lauldes muusika saatel kinnisilmi palvetades end õõtsutab?
Viimasel puhul on ilmselt vastus, et palvesse on haaratud ka ülistaja keha. Väliselt võngub see keha üsna sarnaselt reivija kehaga, ent sisimas on toimuva tähendus määratult erinev – lihtsalt argise hea enesetunde asemel on siin esikohal ülistaja avatus Jumala ligiolule. See on võnkumine, mis toimub pühaduse ruumis, see on püha võnkumine. Või püha tants, kui soovite.
Niisiis sõltub kõik kontekstist. Antropoloog Clifford Geertzilt pärineb kuulus väljend „A blink is not a wink“ – ehk et tahtmatu silmapilgutus ja tahtlik kellelegi silma pilgutamine on väliselt identsed, ent tähenduslikkuselt väga erinevad asjad. Tantsimise problemaatilisus meie nüüdisaja kiriku jaoks seisneb selles, et kirikulooliselt on tants kultuurinähtusena nihkunud pühaduse sfäärist argisesse maailma.
Kristluse esimestel sajanditel oli tantsul oma osa ka liturgias, ent aegade muutudes ja kristluse levides kerkis esile piiride teema. Kuna tants oli ka paljude paganlike rituaalide element, tekkis vajadus eristada püha mittepühast. Tants lahkus tasapisi kirikust ja jäi pelgalt ilmaliku elu osaks.
Reformatsioonijärgse aja erandiks neis seostes said vaid mõned radikaalse reformatsiooni kogukonnad, nagu näiteks 18. sajandi Inglismaal tekkinud shaker’ite liikumine, kelle jumalateenistused koosnesid ritualiseeritud tantsimisest. Ent sääraseid kogukondi vaadeldi siiski pigem kui äärmuslasi, kellest tuleb paremal juhul lihtsalt eemale hoida.
Meie praegust olukorda iseloomustab kultuuri üha süvenev fragmenteeritus ja mitmekesistumine. Mõnel juhul loob see pinnase uute kultuurikontaktide tekkeks. Viimase näiteks on Paide arvamusfestivalile eelnenud Sõltumatu Tantsu Lava korraldatud tantsuetendused „Ruumile alistumine“ Paide Püha Risti kirikus seoses juba mainutud aruteluga.
Teistel juhtudel on aga tants kirikus miski, mis inimesi sügavalt häirib kui pühaduse rikkumine. Taas – kõik sõltub ikkagi kontekstist. Ja viimase tajumiseks vajab igaüks meist avatud, ent samas ka kriitilist meelt.
Piiskoplik korraldus on ristikirikule algusest peale omane olnud. Piiskop ei ole ainult kohalik kirikujuht, vaid ka kiriku ühtsuse ja üleilmsuse sümbol.
13. sajandi esimesel poolel tekkis Eesti alal 3 piiskopkonda: Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne. Kaks viimast kuulusid Riia kirikuprovintsi, Tallinna piiskop jäi Taanile kuuluva Lundi peapiiskopi alla. Saare-Lääne ja Tartu piiskop olid ühtlasi ilmalikud maaisandad.
Luterlik usupuhastus Saksamaal ei suutnud kaasa tõmmata piiskoppe (v.a. üksikud erandid). Rootsis seevastu säilis piiskoplik kirikukorraldus ning Västeråsi piiskop Petrus Magni kaudu ka piiskoppide apostellik ametijärglus.
16.-17. sajandil tekkisid Eestis luterlikud territoriaalkirikud. Põhja-Eestis säilis luterlik piiskopiamet kuni 1710. aastani. Tallinna piiskopid pühitseti ametisse Uppsalas.
Liivimaa kirikut juhtis superintendent (lad. k. "ülevaataja"), hiljem kindralsuperintendent, kes resideeris Tartus või Riias. Superintendendiks nimetati ka Saaremaa ning Narva ja Ingerimaa kõrgemaid vaimulikke.
Vene ajal piiskoppe ametis ei olnud, aadli vastuseisu tõttu jäi vakantseks Tallinna piiskopitool. 1832. a. kirikuseaduse järgi oli Eesti alal tegutsev luterlik kirik jagunenud nelja konsistoriaalringkonna (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Tallinn) vahel. Kõrgeim kohalik vaimulik kandis superintendendi tiitlit.
Aastatel 1917-1919 pandi alus Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kui vabale rahvakirikule, mille esimeseks piiskopiks valiti Jakob Kukk.
Piiskop Kukk seati pidulikult ametisse 5. juunil 1921 Tallinna Kaarli kirikus "sellesama riituse järgi, nagu Rootsi ajal pühitseti Eestimaa piiskoppe". Pühitsejaks oli Uppsala peapiiskop Nathan Söderblom. Rootsi kirikupea osalemine Eesti ja ka Läti piiskopi pühitsemisel tähendas seda, et mõlemas kirikus taastati apostlikus järjepidevuses seisev piiskopiamet.
Söderblomi teatel oli Eesti kirikuvalitsus soovinud, et pühitsemist toimetataks Rootsi rituaali järele nii suures ulatuses kui võimalik. Hiljem esitati küll EELK kirikupäeval arupärimine põhjendusega, et piiskopi õnnistamise viisis olnud "katoliiklikku maiku".
Teiseks EELK piiskopiks valitud Hugo Bernhard Rahamägi pühitseti samuti Uppsala peapiiskopi poolt. 1939. aastal tagandas valitsus Rahamäe ametist abielulahutuse tõttu. Venemaale küüditatud piiskop hukati Kirovi oblastis 1941.
Kolmas piiskop Johan Kõpp lahkus kodumaalt 1944. aasta sügisel ning organiseeris E.E.L.K. eksiilis. Kodumaal juhtisid kirikut piiskopi asetäitjad Anton Eilart (1944) ja August Pähn (1944-49), alles 1949. aastal valiti uueks kirikujuhiks Jaan Kiivit vanem.
Alates J. Kiivit vanemast võeti kodumaises kirikus kasutusele peapiiskopi tiitel. Põhjuseks oli ilmselt võimude soov vähendada paguluses tegutseva E.E.L.K. kaalu. 1957. aastal võeti ka eksiilkirikus kasutusele peapiiskopi ametinimetus.
Samas ei olnud ei J. Kiivit ega J. Kõpp piiskoplikult ametisse pühitsetud, kuna poliitiliste olude tõttu ei olnud võimalik välismaalt piiskoppe kutsuda. Ilmselt ei peetud seda ka teoloogiliselt hädavajalikuks.
Sõjajärgsel perioodil läks EELK kirikupea pühitsemise ülesanne teatud kaalutlustel Soome luterliku kiriku Turu peapiiskoppidele. Esimene peapiiskop, kelle Soome kirikupea 1967. aastal ametisse seadis, oli Alfred Tooming. Peapiiskop Jaan Kiivit noorema pühitses 1994. aastal ametisse tol hetkel Soome vanim, Lapua piiskop Yrjö Sariola, kuna peapiiskop John Vikström ei saanud naise surma tõttu tulla.
EELK on täna üks peapiiskopkond. Uute piiskopkondade asutamist arutati juba 1930. aastatel, kuid toona piirduti piiskoplike vikaaride ametisse nimetamisega, hiljem loodi vikaarpiiskopi ametikoht.
1992. aastal valiti ametisse piiskop (Einar Soone), kes on peapiiskopi alaline asetäitja ja abiline. 2004. a. põhikiri võimaldab ametisse seada rohkem kui ühe (abi)piiskopi. Tulevik näitab, kas kirikuelu edendamine nõuab ka piiskopkondade asutamist.
Kuigi juba 1938. aastal oli Inglismaa Kirikuga kokku lepitud vastastikune osalemine uute piiskoppide pühitsemisel, teostus see alles 1990. aastatel, kui anglikaani piiskop osales nii Einar Soone kui Jaan Kiiviti ametisse seadmises.
1996. aastal ühines EELK Porvoo lepinguga, mis ühendab 12 põhjamaade luterlikku ja Briti saarte anglikaani kirikut üheks suureks kirikuosaduseks.
Porvoo Ühisavalduses pööratakse piiskopiameti ajaloolise järjepidevuse teemale palju tähelepanu. Luterlikud ja anglikaani teoloogid on suutnud välja töötada ühise arusaama. Piiskopiametis nähakse märki kiriku apostlikkusest ning ustavusest evangeeliumile, kuigi mitte eksimatuse tagatist.
Dokument rõhutab, et reformatsioonikirikud seadsid kõikjal senistele katoliku piiskopitoolidele oma piiskopid või superintendendid, väljendades sellega kavatsust jätkata ühe, püha, katoolse ja apostliku kiriku järjepidevust.
Esimest korda ajaloos pühitseb EELK peapiiskopi ametist lahkuv peapiiskop 2. veebruaril 2005. Kui varemalt loeti EELK kirikupead ametisse astunuks alates valimise hetkest, siis uue põhikirja järgi astub valitud peapiiskop oma ametikohustustesse ametisse seadmisega.
Valiti ajutiseks piiskopiks II Kirikukongressil 10.–11.1919, eluaegseks piiskopiks I Kirikupäeval 13.–15.10.1920, pühitsetud 05.06.1921 Tallinna Kaarli kirikus.
Pühitseja: Erling Eidem (Uppsala peapiiskop). Assistendid: Theodor Grünbergs (Läti ELK peapiiskop), Aleksi Lehtonen (Tampere piiskop)
Pühitseja: Mikko Juva (Turu peapiiskop). Assistendid: Janis Matulis (Läti ELK peapiiskop), Jonas Kalvanas (Leedu ELK piiskop), Åke Kastlund (Strängnäsi piiskop), Carl Mau (LML peasekretär), Paul Hansen (LML Euroopa sekretär)
|
OSCAR-2019
|
||
Iga kord, kui mõtled, et no nüüd juba mõistad seda taanlaste kuulsat hygge-seisundit, saad jälle tõmmata. Isegi Esbjergi muusikamajja (ei ole tegemist mingi pisikese Kapa-Kohila kultuurimajaga...kui seal peaks juhtumisi selline hoone üldse eksisteerima:) ) kontserdile tulles tarivad nad kaasa padjad ja pleedid, et end pika istumise ajal võimalikult hästi tunda!
Taanlaste hygge võlub mind ikka ja jälle - kas selles võib peituda nende positiivsuse ja elurõõmu põhjus? Mis oleks eestlastel õdusese/hubasuse/hea äraolemise vasteks?
Miks on nii palju värvikaid karaktereid igalpool ümberringi? Nii võib ju hulluks minna. Tahaks mõnda igavat ja tavalist inimest ka vahelduseks näha, noh, et vaatad ja ajad juttu ja ei midagi. Mitte kuskil ei teki mitte vähimatki kõrvalmõtet. Ongi lihtsalt nii nagu on. No ei ole selliseid inimesi.
Peaks vist kuhugi kesk metsi elama minema. Et ei näeks päevade kaupa kedagi. Saaks omi mõtteid mõelda, mõne inimese lahti harutada ja uuesti kokku panna. Ja kõrvalt ei segaks mingit taustamüra, eksitavat informatsiooni... pusiks lihtsalt omaette.
Puhkus läks vist liigagi täie ette, üldse ei saa enam vedama. Mitu päeva juba mandril tagasi, aga mõtetes ikka saarekese peal, aja kulgemine ka vist tolles rütmis. Ammu ei ole end enam nii hästi kõigest välja lülitanud, aeg venis nagu ebaõnnestunud kakaokissell ja mulle täitsa passis see kõik:) Siit ka järeldus, et siseturism on ikkagi viimase peal, aga lisamärkusena tasub arvestada, et mandrilt tuleks siiski minekut teha. Lihtsalt on tarvis mingit barjääri, mis takistaks esimese hädakisa peale kohe kodu poole tormamast. Ribake vett ajab ka asja ära, muide.
Grand Rose on aga vaieldamatult lemmik! Mõnus lebotamise Rosaarium, soe ja hämar. Mugav minna otse tubadest, ei pea riietusruumis madistama. Ühissaunad, kuigi on neid, kellele vist just ei meeldi (no et siis peab ujumisriietega saunas käima...), no minu pärast võtku siis paljaks - jumal küll, ei tea, mida neil ikka nii teistest teistmoodi seal riiete all on:D
Kõige mõnusam aeg oli nädala algus, milline vaikus ja inimestepõud! Nädalavahetus enam nii tore ei olnud, siis otsustasid liiga paljud räsitud inimhinged, et tahaks puhata.
Nojah, päris aus ma nüüd ka ei olnud. Rüperaal (ai, kus mulle meeldivad nõmedad sõnad! Kadri teab seda:)) oli kaasas, ristsõnad olid kaasas, raamatud olid kaasas....ja varvaste leotamine võttis ka parasjagu aega ju. Õnneks läks muidugi nii, et kirjatööga ei olnudki erilist vajadust sel ajal tegeleda. Tegelikkuses olin valmis esialgse graafiku järgimiseks, mis oleks tähendanud reedel asja teele saatmist.
Nii ma siis hoopis lugesin, nt "Ikkagi" Angela Hofberg, "Enesetapjad" Birk Rohelend ja rohkem ei jõudnudki. Ma jõudsin järeldusele, et viimati mainitu loen ma ühel heal päeval siiski uuesti üle. Mulle vist meeldis see:) Vist sellepärast, et harilikult ma ei loe sedasorti asju, ma ei teagi, miks...Äkki ma olen kartnud seesuguseid liigselt süngeid asju, või pole noortekad just minu maitsele, või... sada muud põhjust. Aga vaat see täitsa meeldis. Mulle meeldis, et autor jättis midagi ka lugejale endale mõtlemiseks. Ma oleksin tahtnud natuke aeglasemalt seda asja seedida, aga paraku ei saanud. Põhjus ikka ja alati seesama - laenutatud raamat ja kukkumas tähtaeg jne, jne. Nii et pidin liialt kiirustades neelama. Tuleb uuesti ette võtta, pole midagi teha.
Üldiselt aga luban igal nädalal vähemalt korra, et tõmban lugemist vähemaks (lugemisaastal muidugi äärmiselt kohatu mõte), et jääks aega ikka muuks ka, aga noh... Hea naine, kes lubabki! Võib-olla peaksin mingid kriteeriumid paika panema, et mida üldse tohiksin lugeda...et siis nagu muu peale aega ei raiskakski üldse. Samas tähendaks see, et "Enesetapjad" oleks jäänud avastamata...Nii et ma ei ole kindel, kas see süsteem ikka töötaks:)
No nii ilusast kraanikausi kapist või lauast või kuidas iganes seda nimetada, ei saa ju jätta pilti tegemata:)
Lõpetasin äsja enda arvates täitsa huvitava raamatu ("Pilveatlas") ja jäin mõtisklema, miks mul see lugemine aina rohkem ja rohkem aega nõuab. Jõudsin järeldusele, et vaat`enam ei oska lugeda - niimoodi rahulikult, lõõgastunult, pingevabalt,- nagu ennevanasti. Ma olen muidugi ka hirmus vana, et seda "ennevanasti" kasutada:)))) Viimasel ajal tunnen kiusatust haarata pliiats ja koos sellega lugemisretkele asuda. Muide, mõned ajad tagasi vihastasin end korralikult, kui avastasin, millise järjepidevusega keegi raamatukogust laenutatud raamatutesse parandusi teeb. Nüüd tahaks hoopis ise teha (rõhutan siinkohal, et ma seda siiski veel ei tee!) Viimasel ajal on hooletusvead nii levinud, et nende peale ei viitsi isegi mina enam vihastada, nende parandamisest ma isegi mitte ei unista enam. Grammatikast ei jaga ma aga nii ehk naa kuigi palju, nii et ka need vead ei saa minu lugemist segada.
Aga... viimasel ajal olen hakanud mingi teistmoodi pilguga, ehk veidi tähelepanelikumaga siis, teksti uurima. ja siin vist peitub see konks, mis mind lugemisel aeglasemaks on teinud. Faktid, pisiasjad jms, mis raamatu alguses on ühed ja raamatu keskpaigas juba sootuks teised. Ja siis ma lappan lehti ja otsin ja nördin ja tahaks natuke küsimärke teha mõnda kohta) "Arlington Parkis" ja "Pilveatlases" oli selliseid kohti tekstis juba kuidagi eriti palju. Tegelikult ei tahakski ma ju midagi maha kriipsutada või täiendada, kui just autorile silma sisse vaadata ja üle küsida:) Et miks just nii, või mis sa siin sellega nüüd mõtlesid või... No midagi sellist vist.
Selle kõige peale hakkasin ma vist veelgi enam mõtlema eile K. tehtud märkmeid lugedes. Sest mul polnud aimugi, et üks tekst (mis algselt ei olnud mõeldud naljaloona!) võib nii humoorikas olla. Naersin korduvalt ja päris valjult:) Ja kindlasti seda komplitseeritumad on mu järgmised lugemisretked (hetkel ootab järge "Elu edetabelid").
Huvitav, kuidas filoloogid veel üldse lugeda suudavad? Või nad on lihtsalt tavapärasest valivamad...
Taanimaa on endiselt pakase haardes, see omakorda paneb inimesed ja loomad kummaliselt käituma. Politsei saab kaebusi leebelt öeldes sõgedate kohta, kes kelku koos lapse/noorukiga auto järel veavad.
Kopenhaagenis aga on rotid asunud sooja otsima, mis näiteks eile päädis vankrisse magama jäetud imiku näost hammustamisega. Õõvastav:( Nagu Eestiski, nii ka Taanis pannakse vankrilapsed sageli õue lõunaund tegema.
Üldiselt võin oma eeltööga rahul olla ja raamatukogust igasugust jama koju ei tari. Tavaliselt. On loomulikult erandeid, viimane tingitud puhtalt omaenese kangekaelsusest. Hea haldjas A-M lausus küll möödaminnes mu raamatuvirna töödeldes, et ta "Ameerika psühhopaati" (Bret Easton Ellis) lõpuni lugeda ei suutnud. Ma muidugi olen enamasti seda usku, et mõnikord on lihtsalt valel ajal vale raamat või nii. No ma ikkagi otsustasin siis proovida. Ühesõnaga õudus kuubis! Nüüd loen Varraku kodulehelt, et disainitud õudusromaan see olema peakski:) Nojah, mõnikümmend lehekülge ja sellest õudusest mulle piisas. Meenutas natukene hiljutist "Milanat" - kaubamärgid, kaubamärgid ja veel kord kaubamärgid. Nimekirjad võtsid silme eest kirjuks, detailsed firmanimede loetelud ajasid pea pööritama. Laused olid kummalise ülesehitusega ja mitte just kõige suupärasemad. Nii et seekord siis luhtunud üritus. Nüüd loen, et selle järgi koguni film vändatud. Eestlaslik jonn ajab küll takka - et kas filmi suudaks vaadata, aga esialgu jäägu siis nii.
"Väljarändajad" W.G. Sebald, ei olnud halb, aga ilmselgelt valel hetkel kätte juhtunud. Või isegi mitte seda, vaid... õhtuks liiga raske, kurb, traagiline ja kindlasti masendav. Tähelepanuväärivad on detailitäpsed kirjeldused ajaloost, väikesed-suured asjad.
William Boydi "Rahutu" oli spioonikas, haarav nagu üks spioonikas olema peabki. Ema-tütre paralleelugu Teise maailmasõja salateenistuse tegemistest põimituna 70-ndate sündmustega oli igas mõttes põnev. Paaris kohas ma küll tabasin end mõttelt, et ainult meesautor saab sellised sõnad-mõtted naistegelase suhu panna. T e g e l i k u l t naistel "see" konkreetne temaatika sellise nurga alt küll ei paista, aga no olgu pealegi - naisi ju ka erinevaid:)
"Arlington Park" oli omamoodi naistekas, natuke kuidagi poolik, aga üpris loetav. Iga väikelastega kodus olev naine võib leida sarnasusi ühe või kõigiga neist viiest naisest. Vähemal või rohkemal määral, täna nii-, homme ehk hoopis naamoodi. Poolikuks tegi loo, et mõned tüüpprobleemid jäid sisse toomata... ent samas piisas olemasolevatestki ju:) Ma muidugi kahtlustan, et need lugejad, kes emastaatuses ei ole, ei pruugi vist küll päriselt neid tegelasi mõista.
Iga järgnev praam on täna toonud kellegi või millegi meitele juurde. Kaks kolmandikku toolidest on täitsa nagu olemas, ülejäänud laekuvad omas tempos. Mõnel laual on koguni jaladki all olemas, mõnel veel mitte. Potike keeda end on samuti kohal. Ja palju muudki. Kõike ei hoomagi, sest õu elab oma elu - keegi tuleb, keegi läheb, keegi tõstab midagi maha (peale ei pane õnneks keegi midagi).
Ilm pidas end päeva esimeses pooles ka kenasti üleval, hiljem muutus tujukamaks. Veel on tunne, et aega on maa ja ilm.
Põletavam teema kui kohvik ise on hoopis tõdemus, et neil päevil tuleb kuidagi ära majutada veerandsada inimest :)
Romaanivõistluse võitja, väärikalt igavikuline ja õrnluulelise keelega. Mõnel üksikul hetkel trügivad ka olmelised teemad sisse, mõjudes siis võõrkehana ja tekitades pisukese dissonantsi.
Teemavalik igati aktuaalne - näikse, et neid umbluu-usku tegelasi ujub juba iga kivi alt välja. Härra Koi on siin raamatus sedapuhku siis see tegelane, kes selle udujutuga raha kokku ajab ja jõukaid vanaprouasid jalust maha niidab.
Esmaspäevased ettevalmistused andsid niidetud muru ja... khm-hm päikesepaiste. Mitte et selle viimasega oleks nii kaua enne reedit midagi peale hakata:) Algus on väga ilus, aga ühtlasi ka väga tühi. Veel.
Teisipäev tõi puidulõhna ja lihvimistolmu. Neist peaks kuldsete käte abil saama midagi laualaadset. Või isegi väga-väga lauad. Aega annab arutust.
Ka väiksed töövõidud on võidud, kas pole? Ma olen varsti ekspert pudelitelt etikettide maha võtmises. Ütleme nii, et Mehhiko tequila teeb iga kell silmad ette Gran Castillo veinipudelitele, mille sildid on küll vist Super Attackiga liimitud.
Lühijuttude kogumik, mida lugedes esiotsa võitled tekkiva lühisega autori suhtes - autor täna vs autor kirjutamishetkel. Tegelikult on lood kirja pannud ikka verisulis inimene, nii et kui selle mätta otsast vaadata, siis on kõik väga tubli!
Lugudest endist rääkida on mul aga kuidagi keeruline, oma stardipakku me ju muuta ei saa, või mis. Kuigi iga novella tegelased on uued, on siin siiski ühine nimetaja - naine 90-ndate alguses Eesti Vabariigis. Kes on sel ajal elanud, sellele ütlevad need märksõnad kõik. Mida ütleb see tänastele noortele, seda ma ei tea, aga tahaks teada küll :) Või mida nad mõtlevad pärast lugemist...
Ma usun, et oli minu õnn seda tollast õhku vaid ääriveeri ja möödaminnes nuusutada. Pidi ikka mõistust ja tarkust olema tol ajal normaalseks jääda, küllap paljudel ka katus sõitma läks ja kole on mõelda, et oleks nii ka endal võinud juhtuda (läks napilt, rõõmustagem!).
Juttude naistegelased muutuvad lugu-loolt vanemaks (aga muidugi mitte piisavalt vanaks, eks nad noorteks ja varakeskealistesks jäävadki) ja vastavalt muutuvad ka nende (pseudo)probleemid. Mõned teist mäletavad, kuidas mingis vanuses ja eriti 90-ndate alguses (või ma idealiseerin nüüd?) oli eluküsimuseks noormehe leidmine, see kippus juhtuma ikka kuidagi mõne sõbrannaga kahasse, hääletamised, ühikaelu. Ühel hetkel, kui see kõik läbitud etapp oli, järgnesid noore pere õnneuimas, ent kiiresti keeruliseks muutuvad algusaastad, talongimajandus, peagi laenutaak (sest õnn, see on ju ometigi suurem maja ja uuem auto ja kaugem reis), karjääri edenemine või siis liiga aeglane edenemine ja palju muud..
Kui pere- ja tööelu paika saadud, oli vaja endale uued probleemid tekitada/välja mõelda - firmapeod ja tekkivad suhted, väiksed rinnad ja lotendama hakkav nahk jne, jne. Ja kuskil kõige selle vahel oli... mingi lõputu rahulolematus, põnevuse otsimine, vajadus edasi liikuda, kuhugi jõuda, midagi saavutada. Mis näitaski ilmekalt, et ei parem töökoht, kõrgem palk, leitud mees ega muu taoline atribuutika seda rahulolu ikkagi saa garanteerida - see kõik on kinni ikka ülemisel korrusel (ka sellenimeline jutuke oli seal olemas, lihtne, ent tabav muide).
Väikese üllatusena tulid mõned fantaasiarikkamad lood (mõistate küll, ma ei taha siinkohal seda koledamat u-sõna kasutada, sest tegelikult need lood ei olnud sugugi halvad), neist lemmik oli vaieldamatult "Soovide täitumise öö". See oli kurb lugu, seda küll, kuid mitte ema-tütre liini poolest, vaid just nende vastutulijate soovide poolest.
Nende novellikogumikega on alati paras riskibisnes, et kas saad sealt üldse midagi või jääd tühjade pihkudega. Kehva romaani otsa sattudes astud justnagu korra ämbrisse, aga novellikogumiku puhul võib seda juhtuda paarkümmend korda koguni. Ja nagu sellest veel vähe, siis on kõige selle jama autoriks enamasti üks ja seesama isik veel ka :)
Paremate välja peilimiseks on iseenesest väga tõhus ja vanamoeline meetod - kas jääb ka pärast raamatu sulgemist meelde ja kummitama või kaovad ühes esimese tugevama tuulega kahe kõrva vahelt ära. Mu lemmikuks (ilmselt see ei üllata ju kedagi, aga ma siiski mainin, et see mu lemmik on) sai "Mineviku kesksõna". Põhimõtteliselt on see ehe hoiatuslugu minusugusele :)
Lugu on ühest vallalisest pensionärist, kelle päevadel suurt muud mõtet peale intervjuude jälgimise ja sealt vigade otsimise nagu ei olegi. Kui siis üks konkreetne poliitik kordab ülesastumistel üht ja sama viga, ostab too kõnealune elumõtteta (või siiski elumõttega...?) tüüp Maurice Grevisse´i "Le Bon Usage´i", mis on siis prantsuse keele grammatika laotatuna 1632 võluvale leheküljele. Edasi on kaks varianti, mis selle pagana poliitiku ja ostetud raamatuga peale hakata - pähe lüüa tollele või sisse sööta.
Plaan hea ja paika pandud, asub tüüp teele saatuslikule kohtumisele, satub aga paraku kokku teise samasuguse tüübiga. Ei, too pole keelepede,vaid hoopis puhtuse fanatt ja talle on ammu närvidele käinud esimese tüübi puudulik isiklik hügieen :) No ja tema on ostnud Larousse´i "Meditsiinientsüklopeedia", mis oletatavasti oluliselt õhem ei ole, sellega ei ole tore vastu pead saada... ma arvan.
Ma olen muulukatest ilmselt seni ainult raamatutest lugenud. Pidanud neid siis, vastavalt oma loomingulisele lähenemiseleja hetketujule, tont teab millise marja teiseks nimeks:) Hiiumaa ent õpetab.
Õpetab, et muulukad on ühest küljest täitsa nagu metsmaasikad, aga samas ikka totaalselt isemoodi. Neid kaugusest silmates on rõõm muidugi enneolematu - kus ikka muulukas kanda on kinnitanud, seal on teda väludena, nii et roosatab. Eks ta ämbrissegi koguneb hõlpsamalt kui metsmaasikas ise, sest kabariidid on igatahes korjaja kasuks. Ideaalne, kas pole?
Siis aga hakkab vigu ilmnema. Pole see värv ju päris see, mida vana metsmaasikamoor ootaks. Muulukas jääb sõltumata oma küpsusastmest ikka pigem roosaks, tupplehtede juures olev osa aga sootuks valgeks või roheliseks. Lõhn ei kannata kriitikat, sest seda eriti polegi. Muuluka maitseomaduste kirjeldamiseks kerkis mu huulile aga üldse sõna "läge" (vahet pole, kas selline väljend me keeles ülepea olemaski on:)). Ju ma aina ohkisin, kui lääge ja läila see mari on, et lägedaks ta sai ja selleks ka jäi. Magusust ongi tal küllap enam kui metsmaasikas, samas maitsest jääb igatahes puudu. Ei tea, aga ehk sobiks neile duett tõeliste metsmaasikatega - üks annab kogust ja magusust, teine omakorda maitset ja värvi ja lõhna.
Praegu vaatan, et muuluka leviala ongi pigem Põhja- ja Lääne-Eesti, nii et ma ei hakka end halvasti tundma nende kehva tundmise osas :)
P.S. Ma jäin mõtlema siin, et kui Lõuna-Eestis on muuluka nimeks olnud rämm/rämma, kas siis "rämmeld" oleks nagu muulukate kasvukoht? Ma tean ju üht suuuuuurt Meelis Rämmeldi fänni, kes selle info peale küll padavai metsa poole peaks silkama, eks ikka muulukaid korjama. Või ups, vabandust, ikka rämmasid :)
Selline keskpärane naistekas või midagi. Algus läheb hooga käima, aga siis kuskilt keskpaigast edasi hakkab üks paigaltammumine ja mämmutamine, kohati viskab sisse ka haiglased liinid.
Lugu ise... on samuti ilus, õpetlik ja ehe. Muidugi jääb sinna küsitavusi, kuid nii peabki, sest iga lugeja võib vastavalt oma tasemele siis vastused leida või oletada. Või niisama huupi lahmida, mis meile ju ka sageli meeldib.
Mulle meeldib, et raamatus on suudetud säilitada see nn loomulik arengujoon. Ilmselt on see ju suuremalt jaolt kirjutatud ikkagi nüüd hiljem, pärast paljusid juhtumisi, ent see isiklik areng on selgelt tajutav. Emotsioonid on väga siirad ja realistlikud, küllap on abiks ikka mingid päevikulaadsed märkmed või ülestähendused ka. Edasi hakkab järk-järgult maad võtma oma intuitsiooni arendamine ja usaldamine, erinevate abivahendite katsetamine, sellega seotud mõtted ja tunded. Selline kindel ja selge muundumine.
Eks siin on kurvastavat ikka ka, näpuotsaga. Kuidas saavad oma lahingud peetud need, kes peavad tegema seda siin ja nendes tingimustes? Või siis see "omapärane" naaber, kelle peale mõeldes ma ausalt öeldes ei teagi, kumb neist õnnetum inimene on :)
Lõpuks hajus see tervisega seonduv aga sootuks ära, oli see taotluslik (et mis sest tondist ikka toita) või lihtsalt kadus päevakorrast... Teisalt on mul tunne, et siin võiks olla ainest järjele.
Hiiumaa on otsustanud ka oma meeldivamat palet näidata (valetan, tegelikult tegi Hiiumaa mu ju juba esimesel korral ära), väikesed vimkad on seni aina asja juurde käinud. Nüüd tulid siinsed metsad mu ahastavatele palvetele vastu ja avasid oma metsmaasikavarasalved mullegi :) Kui nüüd kukeseened end ka ilmutaks, oleks kõik juba tipp-topp.
Kadakamarjad on nii meelitavad, kui ma vaid oskaks neile piisavalt rakendust leida. Vihjed on teretulnud!
Ma tegin sel raamatul kiirlugemist - tahtsin kellegi nädalavahetusel õnnelikuks teha ja ruttu rmtk tagasi viia, et uus laenutaja saaks selle võtta. Tegelikkuses jõudsin ma muidugi tund enne rtmk sulgemist ja ilmselt järgmine õnnelik ikka ei jõudnud sellele küüsi taha saada :) Tema kaotus!
Mul oli selle ramatuga seoses päris mitu ja päris asjalikku mõtet... Aga kui ma siis töölt koju marssisin, siis... Mööda Väike-Turu tänavat tuli midagi, mida iga päev juba ei juhtu. Eriti Viljandis, mida ka kõnealuses raamatus on pommiauguks tituleeritud (mitte autori enda poolt, lisan vahemärkusena). Nimelt tuli mööda imeilusat munakiviteed mööda arvestatav kogus pikki, noori, heas toonuses ja soojendusdressis mehi. Ma vaatasin korra, siis veel teisegi, lõpuks seisatasin kulm kortsus - ja siis tegin kähku vehkat.
Noh, kui Fellini nurgal niitis mu peaaegu et jalust Tiit Sokk, siis oli isegi minusugusel blondiinil, vabandust, endisel blondiinil, asi klaar.
Jeerum, aga mitte korvpallist ei tahtnud ma rääkida, kuigi ma mainin veel ära, et mängus on ka taanlased ;)
Felliniga seoses...Kui ma eile rmtk-st "Minu Eestiga" tööle kõmpisin, siis oma viimase aja harjumusele kohaselt ma lugesin, kõndides, aja kokkuhoiu mõttes, eks ole. Ja jõudsin raamatus vist leheküljeni 11, kus oli juttu Fellini tualetist (muide, ma pole siiani seal käinud, nagu ka mitte üheski lennuki tualetis :D) ja avastasin siis, et olen täpselt Fellini ees :) Milline täiuslik ajastus. Kirsiks tordil olid nurgalauas end õdusalt sisse seadnud Trad. Attacki liikmed. Täna, kui sealt taas möödusin, et raamatut tagastada, olid kohad sisse võtnud Curly Stringsi liikmed - kahjuks ei olnud kumbagi koosseisu "Minu Eestis" mainitud. Ilmselt juhtub see "Minu Eesti, 4."
Samas oli see üks tõeline raamat Viljandist :) No ausalt, see esimene, Tartu-pool, suisa kahvatus viimaks, sest Viljandi teeb Tartule iga kell ära onju. Iga tänav, iga maja, iga nimi kõnetas ja ütles midagi. Üldiselt see oligi ood Viljandile, väikeste eranditega, aga neid ma ei teinud märkamagi. Meie Roheine Maja, meie Fellin, endine A ja O, Lossikad, Muksimaja, Kondase keskus, isegi minu töökoht, ka mu ema töökoht
Milline see raamat siis oli? Kes otsib tuttavat nalja ja aasimist, see seda siit leiab, igatahes. Aga kurb oli ka, valus koguni. Täpselt nii nagu Justin kirjeldab, nii ongi - eestlane rabeleb aina töötada (ei pea silmas ainult seda va äraelamiseks tehtavat tööd, ka muidu) ja arvab, et see ongi elu. Siis imestab, kui kõrvalt sõbrad kaovad, mõni lihtsalt, mõni manalateele, üllatub, hämmeldub. Aga kui need sõbrad veel olemas on, siis raiub aga oma tööd teha ja aega ei leia. Ikka veel ei õpi eestlane, et ainuke, mida laialt käes on, see ongi aeg ise. Elu nautimine on eestlasele endiselt patt, need vähesed, kes juba julgevad, ega need on põlu all kah. Seega täidab see raamat igatahes oma eesmärgi, kui juba vähemalt kolm eestlastki päästetud saaks, töösurmast näiteks.
P.S. Ma olen tänamatult vähe pööranud tähelepanu Minu-sarja raamatute alapealkirjadele... Uue kujundusega hakkavad need märksa enam silma.
Üks mõnus hiliste õhtutundide kaaslane see "Minu Reykjavik". Kuidagi kutsub lugema vaikuses ja rahus, kui päevased sagimised on seljataha jäänud. Rändad autoriga tasapisi kaasa ja kulged mingitel argistest nii erinevatel radadel.
Mulle sümpatiseeris ka autori omamoodi (näiliselt) vastuoluline isiksus - ühelt poolt on temas ja tema stiilis mingi väljapeetus ja elegants, teisalt jäägitu lapsemeelsus ja ehedalt siiras maailmaavastaja. Ja teravmeelset huumorit leiab niisamuti, mis avaldus eriti hästi mõnede peatükkide lõpus... Kulged ja uimerdad lugejana rahulikult läbi teksti... ja siis äkki plaksti! viimase lausega pannakse rasvane punkt teemale :) Mõnus!
Siis veel need paralleelid Taaniga, neid oli õige palju. Vanast heast Taani stiilist jutustas Hirv isegi korduvalt, ent seda kumas tekstist siin ja seal nagunii läbi. Mälulüngad hakkavad mul aga ka tekkima, sest pidin väiksel sekretärineiul laskma emale kiirkõne võtta, et mis ikka selle Taanis potti pistetava singi nimi oligi :) Oli küll suht sarnane selle islandikeelse vastega (mida ma arusaadavatel põhjustel siia välja ei kirjuta". Ah, ja siis veel kõik need pruunid kartulid ja kapsad!
Mul on tunne, et tegemist on paeluva loo ja hea sulega autoriga, ainsaks nõrkuseks ehk vaid vale kirjastaja ja vale tõlkija kätte sattumine meie armsal Maarjamaal. Esiteks on raamatu esikaas eksitav - selline klišeelike armastusromaanide stampkujundus, mis sunnib kiiremal sammul mööduma. Teiseks aga... ah, mis neist lapsustest ikka kõnelda, jäägu need sinnapaika.
Loeb ikka lugu ise, eks. Taas komistasin juuditeema ja holokausti otsa, mistõttu kippusin alailma võrdlema "Komandandi tüdrukuga". Olgu siinkohal öeldud, et see viimane ei kannata võrdlust välja. "Jutuvestja" on kordades parem, lugu ise oluliselt toekam, hõlmates eri põlvkondi, eri vaatenurki.
Jah, võib küll. Eks ta ropuks ja määrivaks jääb endistviisi, aga üks käsi saab siiski roosarünnakust säästetud. Mis seal pattu salata, mugav ta ju on, kuigi kummastav ka - pea iga mugula ja vilja jaoks on juba oma spetsiaalne puhastaja-koorija-tükeldaja-viilutaja olemas.
Sama ilus ja valus nagu kõik Jüssi kirjutised. Vaid selle vahega, et tema siinsetest mõtetest suurem osa on kirja pandud juba mõnikümmend aastat tagasi, samas kui muu üldsus on nende tõdedeni jõudnud alles lähiminevikus. Olgu sellest kaitsealad, turismindus, liigtarbimine või ebamõistlik toitumine.
Need on nüüd need pisukesed mõttekillud, mis raamatus siit ja sealt välja tulevad, muidu on tegemist ikka rännujuttudega. Põhjalik, ilmselt mulle ka sümpaatseim, oli siin Fääri saarte lugu. Ja muidugi Lapimaa! Sõnaga, palju põnevaid kohti ja autori vaikseid mõtisklusi neis paigus.
|
OSCAR-2019
|
||
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute must-toonekure aasta raames paigaldatud pesakaamera peategelastel koorusid kolm poega. Udusulis tibude teise elunädala tegemistele saab kaasa elada pesakaamera vahendusel. Samas on värskelt avaldatud ning huvilistele kirja panekuks avatud ELFi suvised talgureisid.
Kohal on raamatu autorid Inge Pitsner ja Einar Ellermaa. Soovijatel on kohapeal võimalik osta endale ka raamat.
“Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.“ Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus “Kaika Laine inimesed”. Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane lootus. Ta ravis ka ise raskelt haigena. “Oma palatis parandas ta kõik teised patsiendid ka ära, ilma et nad tema poole oleksid pöördunud,“ ütleb tema põetaja TÜ Kliinikumis. Ta vaatas inimesele otsa ja nägi tema haiguslugu ning tervendas aastaid põetud haigusest mõne päeva või nädalaga. Raamatu 30 peatükis on hulk lugusid imelisest tervenemisest ja Laine läbinägemisvõimest. Need kõlaks uskumatutena, kui ei oleks juhtunud reaalsete inimestega meie lähedalt ja paljude silme all. Samas räägivad Laine lähedased, et imeravija materiaalne elu oli äärmiselt kasin ning neil on kahju, et ei suutnud nii erakordsele inimesele väärikamat vanaduspõlve kindlustada. Laine on võimas eeskuju sellega, et ta ei virisenud kunagi ega rääkinud kunagi kellestki halvasti. “Me keegi ei suuda iial olla nii head kui Laine,” ütleb tuntud arst raamatus. Headuse poole püüdlemine teeks aga igale raamatu lugejale au.
Täna avatakse Pairiisis UNESCO peakorteris fotonäitus säästva arengu ja vaimse kultuuripärandi vahelistest seostest. Seal on väljas kuus näidet maailma eri piirkondadest: Keenia, Samoa, Egiptuse, Hispaania ja Brasiilia kõrval esindab Eestit Karula kandi MTÜ Maavillane, seisab Rahvakultuuri Keskuse pressiteates.
Näitusega tahetakse näidata, kuidas traditsioonilised teadmised, oskused, kombed ja tavad toetavad säästvat arengut. See ei puuduta mitte ainult turismimajandust, vaid paljusid igapäeva elu tahke tervishoiust ja keskkonnahoiust elatise teenimiseni.
MTÜ Maavillane, mis on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, koondab noori taluperesid, kes tegelevad Karula rahvuspargis lambakasvatuse ja villa töötlemisega. Säästva arengu seisukohalt on tähtis, et seda tehakse kooskõlas looduse ja kohalike traditsioonidega. Oma lammaste villast valmistavad nad Eesti villavabrikutes lõnga ja oma vildivabrikus vilti. Nad on asjatundjad, kes jagavad oma teadmisi koolitustel ja nõupäevadel, pakuvad lammaste pügamisteenust ja karjatervise konsultatsiooni. UNESCOle soovitas Maavillast Rahvakultuuri Keskus, kes haldab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut.
Näitusel osalemine on suur tunnustus Eesti inimestele, kes hoiavad oma kultuuripärandit elavas kasutuses.
Fotonäitusega, mis jääb avatuks 10. detsembrini, tähistatakse ka UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni kümnendat sünnipäeva.
28. oktoober 2013 | Sildid: UNESCO | Teema: Karula vald, maailm, Valgamaa | Kommenteerimine on suletud
7. septembril kell 14.00 toimub Karula Kaugtöökeskuse ruumide avamine. Karula Kaugtöökeskus on rajatud kodanikualgatuse korras MTÜ Karula Kaugtöökeskus poolt ning selle ruumide renoveerimist ja mööbli ja seadmete soetamist toetas MTÜ Valgamaa Partnerluskogu LEADER programm
ELF lubab talgu-, suve- ja loodusesõpradele, et heinakuu tuleb ELFi talgutel vägagi heinalõhnaline ning nii mõnelgi talgureisil on võimalusi selle nuusutamiseks. Ent jagub ka kadakaid ja kõresid. Haara reha, naudi suve, Eestimaad, selle võrratut loodust ja häid inimesi! Jätka lugemist »
26. juuni 2012 | Sildid: koostöö, maaelu, talgud | Teema: Eesti, Karula vald, Saaremaa, Valgamaa, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Kultuuripärand kui sotsiaalne kitt: pärandi roll ja võimalused (Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseum).
Pärastlõunal tehakse tööd rühmades: Milline on Karula vaimne pärand; Kas ja kuidas seostub vaimne pärand looduskaitsega; Rollid vaimse pärandi tegevustes.
12. aprill 2012 | Sildid: keskkond, kultuuripärand, loodus, pärand, rahvuspark | Teema: Eesti, Karula vald, Lüllemäe küla, Valgamaa | Kommenteerimine on suletud
Lüllemäe Rahvaõpistu korraldab tasuta koolituskursuse MTÜ-dele programmi 1.1.0603.08-0002 raames Lüllemäe Kultuurimajas
18.-19. veebruaril ja 3.-4.märtsil 2012, alustame 18.veebruaril kell 11.00. Koolituse viib läbi MTÜ Sebra Koolitused, lektor Marek Mekk
teavitustöö ja osalusprotsessi kavandamine, tagasiside ja avaliku arvamuse uuringute läbiviimine (28 ak tundi)
22. oktoobril kell 18 ootab Lüllemäe raamatukogu oma sõpru ja lugejaid Karula-Lüllemäe piirkonna esimese raamatukogu loomise 100. aastapäeva tähistama.
Kavas: päevakohased sõnavõtud, pilguheit raamatukogu 100. aastasele ajaloole, kuulatakse jutuvestjat, etendus „Kolmas noorus” Tsooru rahvamaja näiteringi esituses.
Oma osalemisest palutakse teatada kolmapäevaks, 19. oktoobriks telefonil 769 7292 või 5689 9911. Võib registreeruda ka raamatukogus kohapeal või kirjutada meiliaadressil lyllemae.raamatukogu@gmail.com.
15. oktoober 2011 | Sildid: raamatukogu, sünnipäev | Teema: Karula vald, Lüllemäe küla, Valgamaa | Kommenteerimine on suletud
Pühapäeval korraldavad MTÜ Maavillane ja MTÜ Hea Villa Selts Lüllemäel hea villa päeva, mis algab kell 11. Toimuvatel villakärajatel räägitakse villast ja selle töötlemise võimalustest ning villakäsitööst. Samuti saab tutvuda villa töötlemise masinatega. Liisa Kallam, Liisa Tomasberg ja Liina Veskimägi tutvustavad oma raamatut „Taasleitud vilt” selle autorid.
Rahvamajas on sel ajal vaatamiseks OÜ Maarjalepp viltimismasinal MTÜ Maavillane vildimeistrite valmistatud viltide näitus. Kohapeal on võimalik osta viltkangast, lõnga ja raamatuid „Taasleitud vilt” ja „Karula kihelkonna vanem käsitöö”.
23. veebruar 2011 | Sildid: õppepäev, vill | Teema: Eesti, Karula vald, Valgamaa | Kommenteerimine on suletud
Täna, 4. jaanuaril vurab Karulasse kinobuss, et korraldada lastele üks vahva talvepäev, kirjutab Valgamaa infoportaal.
Kogunetakse kell 11 Lüllemäe kultuurimajas ja siirdutakse loodusmatkale, et saada ideid lühifilmi tegemiseks. Seejärel toimuvad kultuurimajas õpitoad, kus lapsed saavad juhendajate käe all valmis teha oma multika või lühifilmi. Pärast seda toimub filmide esitlus. Kogu päeva tegevus on tasuta.
Sel pühapäeval, 28. novembril toimub looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus Eesti kõige väiksemas – Karula rahvuspargis.
Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke. Käime Ähijärvel ning kuulame kontserti Sangaste kirikus. Esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi.
Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest pühapäeval kell 8.30, tagasi Tallinnas kell 21.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 200, õpilastele 100 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
26. november 2010 | Sildid: kontsert, rahvuspark, väljasõit | Teema: Harjumaa, Karula vald, Sangaste vald, Tallinn, Valgamaa | Kommenteerimine on suletud
|
OSCAR-2019
|
||
Professionaalselt valitud identifitseerimine valmistise kasutamine põhineb üksnes looduslikke taimseid komponente. Andmed komponentide ei ole mingeid allergilisi mõju inimorganismile, mis tähendab, et ravim on ohutu, ei ole mingeid erilisi vastunäidustusi.
Kreem tungib nahka väga kiiresti. Pärast kreemi pealekandmist nahale saab karda kanda riideid, sest kreem ei jäta mingeid jälgi ja plekke;
Väljavõte centeles. On selle taime ekstrakti sisaldab palju kasulikke kemikaale. Näiteks tärklis, glükosiidid, saponiinid, laktoon ja muud. Tänu andmetele ainet taim on immuunsuse tugevdamine mõju. On antisklerootiline ja antihüpertensiivne ravim efektidega. On positiivne mõju inimese närvisüsteemi, samuti normaliseerib protsessi vereringet, stimuleerib mälu, parandab aju tööd. Pealegi, see osa on olemas palju ravimeid, mis on mõeldud eemaldada jääkaineid ja toksiine organismist.Samuti ekstrakt centeles suudab peatada põletikulised protsessid nahal, protsessi stimuleerida kollageeni sünteesi, vähendab kortsude sügavust, kehtib, kui põletikuvastane aine, mis aitab tervendada dermatiit ja psoriaas, stimuleerib epitoos, mida kasutatakse kirurgias kui redutseerija naha katmiseks.
Omadused viinamarja vaha avaldavad inimorganismile bakteritsiidne, antibiootilised mõju. Viinamarja vaha kasutatakse ka põletikuvastane vahend. Tõhusalt ja kiiresti tervendab haavu ja taastab naharakke. Eemaldab organismist välja kõik toksiinid ja jääkained. On võimalik kindlaks teha valu. Kui veenilaiendid leevendab krampe jäsemetes, rahustab, eemaldades valu.
Õli, punase palmi. See komponent hoiatab välimus tromboos, südamelihase infarkti, vähendab ateroskleroosi. Soodustab veeldatud verehüübed, mis stimuleerib vereringet. Rikastab veresooni magneesiumi, rauda ja kaaliumi.
Hevoskastanja. Aktiivselt on kasutatud traditsioonilise meditsiini. Tugevdab veresooni, on venotoonne toimega, eemaldab tursed, on antioksüdant mõju. Sisaldab endas väga väärtuslik osa-kvertsetiin. Quercetin stimuleerib aktiivselt riidest ainevahetust, soodsalt mõjub südame-veresoonkonna süsteemi, vähendab kolesterooli taset veres, viib surve normi, vähendab riski haigestuda hüpertensioon haigused, aktiivselt tervendab haavu. Aitab toota selline aine nagu antitrombiin, vähendab kapillaaride läbilaskvust, stimuleerib vere täitmine veenides.
Triksirutiin. Kasutatakse kroonilise tüüpi venoosne puudulikkus. Aitab takistada veenilaiendite laienduste veenides. Alandab paistetust kudede pärast rasket mehaaniliste vigastuste eest, vaid ka hematoom. Sageli esineb koosseisus ravimeid, tegutsevad vastu diabeet.
Iglitsa. Sageli kasutatakse rahvameditsiinis. Huviväärsuste aktiivsete ainete nõel on saponosiidid, mis on tervendav mõju on veresooned veenides. Komponent, mida kasutatakse raviks ja ennetamiseks venoosne puudulikkus alajäsemete. Ravi nõel määratud ravi veenilaiendid, hemorroidid, kui tugev ja sage raskustunne jalgades. Samuti nõel kasutatakse juhul, kui turse ja krambid.
Paju ekstrakt. Ja see osa kasutusel kui põletikuvastane vahend. Samuti omab diureetilist, patogeensed omadused. Tegutseb aktiivselt vastu kahjulikke mikroorganisme. Samuti paju ekstrakt on võimalik kindlaks teha valu, toniseerib veene.
Pipar Baljuan. Ta on aktiivselt kasutatud rahvameditsiinis. Kõige sagedamini selle komponendid lisatakse ravimeid, et ravida silma. Samuti Baljuan pipraga aktiivselt ravida podagrat, haiguse soolte ja mao. Pluss sellele, pipar võimeline kiiresti paranema haavad. Aktiivselt võitleb bakteritega, on kokkutõmbav mõju.
Väljavõte Sagan Daille. Sellesse kuulub müretsetiin, mis toimib kaitse, et naha liigsete uv-kiirte eest. Rutiin viib naha kapillaarid, on antikoagulant mõju. Ning selle koosseisu kuuluvad ka flavonoidid, millel on tugevad antioksüdandi omadused ja antihistamiin toimega. Kapuuts on välja Sagan Daille kasutavad, kuidas antiseptiline, redutseerija rakumembraani, kuidas niisutav vahend. Samuti abil selle osa ravitakse erinevate kasvaja teket.Et propageerida sibulad juuste, naha isiku kasutatakse mio-inositooli, mis on ka kaasas kardinaid Sagan Daille. Spetsiaalsetes raviasutustes see komponent kasutavad HIV ennetamiseks ja selliseid haigusi nagu vähk. Veelgi enam, osa on väga vajalik ravi neerupealiste ja suguelundite näärmed.
Viatorika on absoluutselt ohutu, on sihikindel tegevus vastu veenilaiendid. Selleks, et vältida probleeme oma ei teisaldamist, tuleks kaaluda kogu nimekirja komponentidest, mis on kantud ravimit.
Inimesed, eelsoodumus juurde veenilaiendid, see tähendab, et kui ühed sugulased on haige andmetele haigus.
Enne taotluse kreemi Viatonica, peate võtma toru ja hoia seda käes jooksul 15-20 sekundi jooksul. Seejärel tuleb kanda väike kogus on haiged osad. Seejärel tuleb massaaž töödeldud ala.
Otsustades kommentaare, koor võib öelda ainult head. Kreem on meeldiva tekstuuriga, meeldiva lõhnaga, ei tekita raskusi kohaldamisel. Patsiendid aktiivselt kinnitavad positiivset ravim. Ravim on hädas isegi pärilik veenilaiendid. Eriti Viatorika inimestele meeldib, juhtiv aktiivne elustiil. Palju positiivseid kommentaare koor jäta just sportlased.
|
OSCAR-2019
|
||
Käisin eile Kultuurikatlas “Raha Tark” konverentsil ja mõtlesin põnevamaid mõtteid ka teiega jagada. Sinna oli kogunenud 500 inimest, kes just-just higist ja alkoholist (eelmisel ööl oli 30+ pidu) puhtaks saanud saalis mõnusalt istet võtsid. Võiks öelda, et julgelt 80-90% inimestest olid noored vanuses 25-35, mis on tore!
Kuna ürituse korraldaja oli Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots, siis enamik teemasid olid ka börsiga kuidagi seotud. Ülemiste City juht mainis võimalikku börsile tulekut 2025. aasta kandis (selleks ajaks loodetakse 50% city-st valmis saada) ja Tallinna Sadama finantsjuht käis välja numbri, et alates 2021. aastast on neil plaanis 70% puhaskasumist dividendideks maksta. Kuna tervelt 1% Eesti elanikkonnast investeerisid Tallinna Sadamasse, siis peaks see hakkama paljudele mõnusat iga-aastat rahavoogu juurde tekitama.
Tartu Ülikooli rahandusteadlane rääkis pikemalt IPO-dest ja tõi välja huvitava fakti, et viimase aasta 3 kõige suuremat IPO-t toimusid Hiinas (Alibaba ja 2 panka). See näitab, et jõutasakaalud on nihkumas.
Minu jaoks kõige huvitavamad esinemised olid aga esimene ja viimane. Esimesena rääkisid Mikk Taras ja Kaius Kiivramees LHV-st teemal “10 aastat finantskriisist”. Võrreldes praegust ja toonast olukorda Eestis, siis peamiseks erinevuseks on see, et eestlastel on hetkel oluliselt rohkem omakapitali (raha, hoiuseid, väärtpaberid, muud vara). Ca 3 korda rohkem, kui 10 aastat tagasi. Laenude absoluutarv on ainult natuke kasvanud võrreldes tollase ajaga.
Nad rääkisid ka hetkel kuumast teemast – võimalikust kinnisvaramullist, kuna hinnad on jõudnud tagasi buumiaegsele tasemele. LHV analüütikute arvamuse kohaselt ei ole kinnisvara hetkel ei odav ega kallis, vaid mõistlikult hinnatud. Kinnisvara hindade suhe palkadesse on pigem 2004-2005. aasta tasemel kui 2007-2008. aastal. Hinna-palga suhe on viimasel 3-4 aastal püsinud üsna stabiilsena.
Mulli teemal jätkates püüdsid nad leida varaklasse, mis on hetkel ülehinnatud ja pigem hoiatasid USA e-kaubanduse aktsiate eest, kuna need on viimasel ajal paraboolse ülesliikumise teinud. Üleüldse olid nad USA dollari ja USA tehnoloogiaakstiate osas hetkel skeptilised, kuna need on viimasel ajal vuhinal üles liikunud.
Publiku seast küsiti ka ühisrahastuse kohta, kas seal on toimunud teatav ülekuumenemine. Kaiuse arvates on see valdkond pigem küünemust võrreldes teiste investeerimisvaldkondadega – seal ei liigu veel nii suuri summasid, et selle kokku kukkumine võiks majanduslanguse kaasa tuua.
Viimane teema oli tippinvestori Lauri Meidla poolt esitatud “Investeerimine – kunst või teadus”. Tema arvates peaks igal inimesel olema oma personaalne investeerimisstrateegia ja keskenduma peaks tuleviku kasvu otsimisele. Lähtuda tuleks pigem absoluutsummadest mitte protsendipunktidest, kuna protsentide eest poodi süüa ostma ei lähe. Tootluste, tabelite, graafikute ja marginaalide maailmas unustavad paljud ära, et majandus ei ole täppisteadus vaid sotsiaalteadus. Portfell ei koosne ainult rahast, vaid ka ajast ja alternatiivsetest valikutest.
Tallinna Sadama ostmise puhul soovitas ta seda nii osta, müüa kui hoida sõltuvalt kokreetsest inimesest ja tema strateegiast.
Jaa, ma tean, et õues (ja meeleolu) on niigi hall ja rõske… Meenuvad Tujurikkuja “Kannatame ära” laulu read: “päikest meil ei ole ja kui on, siis ta ei sära!!!”
Miks siis kirjutada veel sellistest tõsistest teemadest nagu majanduslangus? Fakt on see, et majanduslangus tuleb ja tõenäoliselt üsna pea. Ray Dalio (miljardär ja USA ühe suurima investeerimisfondi Bridgewater Associates juht, kes ennustas ette ka 2008. aasta majanduslangust) on põhjalikult kirjutanud majandustsüklitest ning millest tõusud ja langused tekivad. Vastava raamatu saab tasuta alla laadida tema kodulehelt: https://www.principles.com/big-debt-crises/
See raamat on neile, kes soovivad sügavamalt süveneda. Kindlasti aga soovitan kõigil vaadata tema Youtube-s saadaval olevat pooletunnist “How the Economic Machine works”. Tänu selle vaatamisele sain ma makroökonoomikast olulisemalt rohkem aru, kui pool aastat ülikoolipinki antud loengus nühkides.
Sisuliselt üha suurenev laenamine tekitab “raha” kasutamist, mida reaalselt ei eksisteeri. See toob kaasa sissetulekute suurenemise ja veelgi suurema tarbimise ja laenamise. Tänu sellele majandusnäitajad tõusevad. Seda oleme saanud viimastel aastatel nautida. Hinnanguliselt ringleb USA-s 3 triljonit reaalset dollarit, samas kui laene on 50 triljoni eest. Ühel hetkel aga hakkavad laenumaksed suurenema kiiremini kui sissetulekud ja see toob kaasa tarbimise vähenemise. Kuna ühe inimese tarbimine = teise inimese sissetulek, toob see kaasa ahelreaktsiooni ja majandustõusust saab majanduslangus. Aga vaadake parem ise, ei hakka kõike ümber kirjutama 🙂 See on tõesti huvitav.
Ray Dalio hinnangul oleme hetkel nii lühiajalise (kestab ca 5-8 aastat) kui pikaajalise (ca 75-100 aastat) võlatsükli lõppfaasis. Järgmise majanduslanguse korral ei ole keskpangal väga ruumi intressi langetada ja selle läbi majandust turgutad, kuna intressid on niigi madalal. Seetõttu hindab ta, et varsti oleme sarnases olukorras 1930. aastate Suure Depressiooniga, mis päädis II maailmasõjaga.
Kuidas peaks väikeinvestor sellisel olukorras käituma? Ray Dalio suurim soovitus on oma portfelli hajutamine. Tony Robbinsi palvel on ta koostanud ka nn “Iga ilma portfelli”, mis sobib pikaajaliselt riskide hajutamiseks ja peaks töötama nii majandustõusu kui ka –languse faasis.
Peamine kriitika selle portfelli suunas on tingitud võlakirjade suurest osakaalust (mistõttu majandutõusu olukorras jäädakse päris suurest tükist võimalikust tootlusest ilma).
Alternatiivina võib kasutada nt Warren Buffeti soovitust oma naisele – peale tema surma investeerida 90% tulust S&P500 indeksfondi. Samas majandustõusu lõppfaasis ma pigem ei paneks nii suurt osa oma varast aktsiatesse.
Või siis lähtuda Jaak Roosaare hajutamispõhimõtetest: 1/3 aktsiatesse, 1/3 kinnisvarasse ja 1/3 laenudesse.
Oluline on see, et langusele vastu minnes oleksid kindlad põhimõtted paigas, et emotsioonide ajal rumalusi tegema ei hakkaks. Ma ise olen enda jaoks otsustanud aktsiatesse hetkel mitte investeerida (ootan soodusmüügi aega), et siis sama raha eest rohkem saada. Ühisrahastuses laene andes olen eelistanud lühemaid perioode (enamasti alla 1-1.5 aasta). Peaksin regionaalselt ka rohkem hajutama, kuna praegusel hetkel on mul enamik laene Läti turul. Täna hakkasin mõtlema, et tegelikult võiks mingi osa oma portfellist ka kulda paigutada (kuna majanduslanguse olukorras see tihtipeale oma hinnas tõuseb). Tõenäoliselt suurendan ka raha osakaalu (ja võib-olla konverteerin osa teise valuutasse).
Kuidas ma miinusest välja sain? Tegin eelmise nädala jooksul ainult ühe ostutehingu – panustasin ainult siis, kui mul oli kindel usk ettevõtte näitajatesse. Seetõttu ostsin kogu summa eest Under Armour aktsiat (UAA) päev enne nende III kvartali tulemuste esitamist. Kuigi oluliselt väiksem ettevõte, on nad viimasel ajal hakanud tõsist konkurentsi pakkuma Nike-i ja Adidase toodetele. Seda oli näha ka nende tulemusest ja aktsia tegi läbi ca 25%-lise päevatõusu. Müüsin õhtul igaks juhuks maha ja ca 9000 eurot laekus ludinal portfellile lisaks. Sain esimesed õppetunnid kätte ja järgmine aasta panustan siis juba võidu peale 🙂
Oktoobrikuu oli minu jaoks sisse elamise kuu ja esimesed palgalaekumised Eestis jõudsid pangakontole alles novembri alguses. Seetõttu minu n-ö netoväärtus ei ole suurenenud (nukrusega peab tõdema, et hoopis mõned sajad väiksemaks jäänud). Küll aga on portfelli struktuur muutunud mitmekesisemaks, mille üle on mul hea meel.
Kui eelmisel kuul oli raha osakaal peaaegu 50%, siis nüüd on rahas kolmandik. Ülejäänud summad on liikunud Robocashi, Grupeeri ja Omarahasse ning natukene veel lisaks Envestiosse.
Passiivne sissetulek on kasvanud tibakene, kuna oktoobris tehtud uutest investeeringutest hakkavad intressid laekuma alles järgmisel kuul. Robocashist siiski laekus juba esimene summa – tervelt 0.1€.
Esimene 100€ oli intressidest täis tiksunud, mistõttu sain selle uuesti imvesteerida – kasvatan vaikselt oma liitintressi lumepalli 🙂 See 100€ sai investeeritud Baltic Forest OÜ lühiajalisse investeerimislaenu tootlusega 16%.
Kandsin kuu lõpu poole lisaks 500€ ja hajutasin erinevate projektide vahel intressi tootlustega 20,67-23,5%. Lisaks taasinvesteerisin kogunenud intresse 4-5 korda kuu jooksul, kuna Envestios saab seda teha kasvõi 1€ kaupa.
Mintoses on mu auto-investil endiselt probleeme laenude üles korjamisega. See oli seadistatud kuni 6 kuu ja alates 11.5% peale, mis investeeriks tagatud laenudesse. Muutsin perioodi nüüd 12 kuu peale, ehk õnnestub paremini. Kas keegi oskab soovitada paremat strateegiat? Korra õnnestus väiksema summa eest järelturult napsata paar laenu 13-14% tootlusega.
Proovisin oma kätt sel aastal “Börsihai”-ga. Kes veel ei tea, siis tegemist on LHV poolt pakutava neli nädalalt kestva (8.10-2.11) investeerimismänguga. Iga mängija sai 10 000 eurose virtuaalportfelli, millele igal tööpäeval tuleb lisaks veel 1000 eurot. Võitja on see, kes 2. novembri õhtuks suudab kasvatada oma portfelli väärtust kõige rohkem. Kaubelda saab Standard & Poors 500 indeksisse kuuluva USA 500 suurema ettevõtte aktsiaga. Lisaks on mängu kaasatud seda indeksit järgiv indeksfond SPY ,Tesla ja Alibaba.
Panustasin kõige suuremad positsioonid Netflixi, Paypali ja Amazoni aktsiatesse enne uute tulemuste avaldamist. Hea meel on tõdeda, et turutunnetus on mul päris hästi olemas – kõigi finantstulemused olid väga head ja päevasisene tõus üle 5%. Kõrbesin aga turu volatiilsuse tõttu – oleksin pidanud need plussis positsioonid päeva sees ära realiseerima, kuna Netflix ja Amazon langesid juba järgmisel päeval drastiliselt. Ning seetõttu on minu virtuaalportfell koos enamikega nüüd jällegi miinuses.
Üks nädal on veel jäänud ja loodetavasti lõpetan ikkagi rohelises. Hetkel võin end lohutada ainult sellega, et tegemist on mängurahaga.
Kasutan praeguseks kuute ühisrahastuse portaali ning otsustasin oma kogemused/ arvustused kirja panna. Alustan Envestiost, mis on praeguseks hetkeks võitnud minu soosingu ning millesse olen investeerinud ka kõige suurema summa (6000€).
Envestio on ühisrahastusportaal, mis pakub ettevõtetele sildfinantseerimise laene. Hetkel on pakutavate laenude ettevõtete tegevusvaldkondadeks kinnisvara, energiatootmine, kaevandamine, toiduainetööstus, logistika jne. Üldiselt on võimalik valida 5-6 aktiivse projekti vahel, kuhu on võimalik investeerida. Laenude pikkuseks on valdavalt 4-24 kuud, millest enamik jäävad 6-9 kuu kanti. Pakutavad intressid varieeruvad 17-22% vahel. Intresse makstakse projekti vältel korra kuus (täpsed kuupäevad on välja toodud), mis meeldib mulle isiklikult rohkem kui ühekordne makse projekti lõppedes nagu mõne teise portaali puhul. Ma olen Envestiot kasutanud alates juulikuust ning senimaani on kõik intressimaksed laekunud täpselt õigeaegselt.
Tegemist on meie Maarjamaal registreeritud ettevõttega, kuid Eestis paikneb ainult nende administratiivkeskus. Operatiivne keskus ning enamik projekte asuvad Riias ja selle lähistel. Envestio alustas 2014. aastal erainvesteerimisfondina, 2017. aasta detsembrist alates tegutsevad nad ühisrahatusportaalina. Kirjutamise hetkel on neil 1802 registreeritud investorit, kes on paigutanud ligi 5 mln eurot nende poolt pakutavatesse laenudesse.
Konto loomine on väga lihtne – piisab nimest, sünniajast, residentsusest, telefoninumbrist ja e-posti aadressist. Raha väljakandmiseks on vaja ka isikuttõendava dokumendi pilti ning aadressi kinnitust, milleks sobib arve või panga väljavõte. Minu puhul tuli kinnitus dokumentide sobivusest praktiliselt koheselt ning raha laekus tagasi pangakontole juba järgmisel päeval. Minimaalne rahakanne Envestio kontole on 100€, kuid investeerimist võib alustada juba 1 euroga. Hetkel on võimalik registreerida eraisiku kontosid. Ettevõtete investeerimiskontod on loomisel ning sellega seoses pakutakse ka üleminekukontosid.
Pakutakse kahte sorti tagasiostu garantiid. Kuna Envestios ei ole järelturgu, siis projekti lõppemise päevani on võimalik oma investeeritud summa Envestiole 95% tagasi müüa (5% jääb siis tasuks) ning laenaja kätte jäävad ka senimaani teenitud intressid.
Kui mingi laen läheb hapuks (mida siiani ei ole veel juhtunud), siis laenu võtnud ettevõte on andnud garantii, et maksavad järgmisel tööpäeval 80% tagasi. Edasi pakutakse kahte võimalust:
Intressid 17-22%!!! Selliseid intresse olen näinud lisaks ainult Omaraha portaalis, kuid seal on tegemist tagamata laenudega. Seal on tagatud laenude intress hetkel kuni 8%.
Pole vaja oodata projekte, millesse investeerida ega oodata, et auto-invest midagi üles korjaks. Pidevalt on valida 5-6 projekti vahel ning iga nädal lisandub 3-4 uut. Teavitused uutest projektidest tulevad emaili peale. See annab hea võimaluse hajutamiseks ning endale olen seadnud reegli, et üle 500€ ühte projekti ei pane.
Laenude pikkused. Minu jaoks 6-9 kuud on ideaalne aeg, kuna ma ei taha oma raha kauemaks, kui aastaks kinni panna. Ning lühemad laenud kui 3 kuud tunduvad natuke liiga tüütud – kogu aeg peab uuendama.
Klienditeenindus on kiire ja sõbralik – olen alati oma vastused saanud kas samal päeval või hiljemalt järgmisel.
Riski-intressi suhe. Tegin väikese arvutuse võrreldes Envestiot Mintosega, kus pakutakse 100% tagasiostu garantiid.
Lihtsustamise mõttes arvutasin, et investeerin mõlemasse kümme 500-eurost laenu aastaks ajaks. Envestio puhul arvestasin 20% intressi, mis on hetkel täiesti reaalne, Mintosele arvestasin 11% intressi, kuna hetkel on minu keskmine intressimäär 10,5% ning ei ole suutnud seda kõrgemaks tõsta.
Kui mõlema puhul ükski laen halvaks ei läheks, oleksin Envestios teeninud 1000€ intressitulu ja Mintoses 550€. Tekitades aga hüpoteetilise olukorra, kus Mintoses makstakse kõik laenud õigeaegselt koos intressiga tagasi, kuid Envestios lähevad kõik laenud hapuks v.a. üks, siis oleksin teeninud sama palju intressi kui Mintoses. (Arvestasin 100€ intressitulu, mis jääb investorile alles pluss 500*90% = 550€).
Selle lingiga kasutajaks registreerides saad 270 päeva (9 kuud) 0.5% boonust kogu investeeritud summalt, lisaks 5€ esimese 100€ kandmisel kontole. (Boonuse saamiseks tuleb sellelt lingilt minna otse sign-up nupu peale. Kui vahepeal surfad lehel ringi, siis tasub uuesti seda linki vajutada enne kasutajaks registreerimist.)
Viimasel ajal magan väga halvasti – uus töö, uus elukoht, Eesti ilmaga aklimatiseerumine jne. Kasutan aeg-ajalt sellist äppi nagu Sleep Cycle – ning viimase aja tulemused ei ole üldse kiita. Lisaks sellele otsustas kass terve eilse öö südantlõhestavalt kräunuda, mis kostus suurepäraselt ka läbi kõrvatroppide. Otsustasin unele rohkem rõhku panna – muidu ei ole ka millekski muuks energiat.
Tegin mõningast uurimustööd ning leidsin järgmised soovitused. Peamiselt pärinevad raamatutest Why We Sleep: The New Science of Sleep and Dreams ja Dreamland: Adventures in the Strange Science of Sleep.
Esiteks, kui palju und on üldse vaja? Täiskasvanud inimeste jaoks on optimaalne 8 tundi kvaliteetset und. Kui sellest harjumuspäraselt vähem magada, hakkab see mõjutama mälu ja õppimisvõimet, immuunsüsteemi, loovust ning emotsionaalset tasakaalu. Kuidas siis paremini magada?
Pea kinni regulaarsest unegraafikust. Tõuse üles ja mine magama igal päeva samal ajal – kui vaja, pane endale alarm, mis tuletab magamamineku aega meelde. Pea meeles ka seda, et unetsüklid kestavad 90 minutit. Kui ärkad üles tsükli keskel, siis tunned end mitte puhanuna sõltumata sellest, kui palju und kokku said. (Sain seda omal nahal kogeda, kui ülikooli ajal suviti laeva peal töötasin ja graafik võimaldas öösiti maksimaalselt 5-5.5 tundi und. Tundsin end paremini, kui ärkasin üles peale 4.5 tundi magamist.)
Päevane sporditegemine aitab kaasa paremale unele. (See võib kindlasti mõjutada minu viimase aja und. Varasemalt käisin 3-4 korda nädalas jooksmas, aga selle külma, pimeda ja vihma juures ei ole suutnud end motiveerida. Oleks koergi, kes motiveeriks väljas liikuma, aga pole. On ainult kassid ja need ka kräunuvad. Peab vist talvisele jõusaali treeningule üle minema.)
Magamistuba peab olema jahe. Uuringud näitavad, et inimesed jäävad kiiremini magama ja nende une kvaliteet on parem, kui magamistoa temperatuur jääb 16-19 kraadi vahele. (Minu magamistoas on vähemalt 25 kraadi ning seda ma reguleerida ei saa. Ainsaks võimaluseeks on endale õhem tekk hankida.)
Väldi kohvi vähemalt 5-7 tundi enne magamaminekut ning alkoholi ja unerohtusid vahetult enne magamaminekut. Alkohol ja unerohi võivad aidata kiiremini magama jääda, kuid see “uni” on lähedasem narkoosile kui päris unele ning sellega ei kaasne päris une positiivsed omadused.
Väldi heledat valgust ja eriti sinist valgust enne magamaminekut. (Raske on leida õhtusi tegevusi, mis ei hõlmaks arvuti, mobiili või televiisori ekraani. Võimaliku kahju leevendamiseks olen enda arvuti ja mobiili häälestanud nii, et sinine valgus muutub päikesejoojangu ajal automaatselt punaseks valguseks. Nüüd on päikeseloojang juba nii varakult, et peaks konkreetsete kellaaegade peale ümber muutma. Ekraanide ja valgusega olen patustanud küll – peaksin hea une mõttes tund enne magamaminekut hoopis Audible raamatuid kuulama või õrna valguse käes joogat tegema.)
Järgmise paari nädala jooksul üritan igatahes võimaluste piires nendest soovitustest kinni pidada ja vaadata, kas ka reaalseid tulemusi näha on.
|
OSCAR-2019
|
||
Kreem Demazool, et sajand – see ravim paikseks kasutamiseks, poolt määratud nagu hooldav ja ravihooldus nahka silmade ümber. Ravim on välja töötanud dermatoloogid ja oftalmoloogid 10 aastat tagasi. Alates sellest ajast on ta suur nõudlus patsientide seas, kuna ta mitte ainult kõrvaldab ebameeldivad sümptomid (sügelus, paistetus, punetus), vaid ka toetab tervis mõju nahale sajand. Peale selle, Demazool efektiivne ravi demodeetiline silmalaud ja ripsmed.
Vormi kuupäev Demazoolа on kreem pakendatud torud istudes võime 10 ml. Ravim on multikomponentne koostis:
Glükaanid kiirendavad regeneratsiooni ja stimulatsiooni kohaliku ainevahetus rakkudes epidermis. Lanoliin mõjub niisutavalt, nii et see aitab säilitada vee-lipiidide tasakaalu epidermis. Sarnase toimega on ja oliiviõli, mis on kohal ka meditsiin.
Koos bioloogiliselt aktiivsed komponendid ravimite vahendid avaldavad depressant mõju põletikulise protsessi, samuti pärsib patogeensete mikroorganismide elutegevust.
Nahk silmade ümber on väga erinev olla umbes sama, mis katab muud keha piirkondades, sest ta on õhuke ja tundlik, seetõttu ei talu kleepima suhe. Nahk silmade ümber on altid juuste tugevust ja elastsust, nii et siin tekivad esimesed kortsud. Kuid taotlus erilisi ettevalmistusi kohaliku pealekandmise hoiab ära vananeva ja tundliku naha närbumist. Üks selliseid ravimeid ja on koor Demazool, et sajand, mis ei ole ainult positiivne mõju naha seisundit, kuid see paraneb demodikoos.
Kasutavad Demazool vastavalt juhendile. Kui demagoogiline blefariit ravim kantakse puhas tükk villast või vatitükiga. Hernes kreemi kantakse ühtlaselt serva välise ja siis ja alumise silmalau. Ravim kasutada 2 korda päevas – hommikul pärast ärkamist ja enne öise voodisse. 30-40 minuti jooksul pärast kreemi pealekandmist puhta lapiga või vatitikuga eemaldada ülejääk.
Kui põletik silmalaugude nahka enne taotluse Demazoolа soovitatav töödelda alkoholi tinktuura saialill, seejuures vältides sattumist alkoholit sisaldav vedeliku limaskestale. Ka rajatise võib kanda muud näopiirkonda, näiteks, kui nad ilmusid taskud põletik, provotseeris demodeetiline.
Ravikuuri Demazoolом, et sajand — 45 päeva. Üle ravikuuri soovitatakse loobuda kasutada varjud, tonaalne kreem ja ripsmetušš.
Mis puutub esimese taotluse farmakoloogiline vahendid, siis Demazool on soovitatav kanda väike plaaster nahale, vältides preparaadi sattumist limaskesti. Kui küsitakse, sügelus, turse ja punetus vahend on vaja pesta ja keelduda selle edasise kohaldamise, kuna need märgid tunnistavad nendest allergilise reaktsiooni.
Lisaks vastunäidustused taotluse kreemi hulka individuaalne talumatus selle komponente, samuti kalduvus arengu allergilised reaktsioonid. Kui kasutate farmakoloogiline vahendid võib esineda kõrvaltoimed, näiteks kohaliku arengu turse ja punetus. Mis puutub sümptomid üleannustamise, siis tänaseks pole mingeid andmeid, mis on seotud selle aspekti taotluse ettevalmistamisel. Sama puudutab ka suhtlemist koor sajand Demazool teiste farmakoloogiline ravimitega.
Farmakoloogia täna on olemas mitmeid ravimeid, kellel on sarnane Demazoolу tegevus. Nimekiri analoogid on järgmine:
Blepharogel: peamised aktiivsed komponendid selle valmistise kasutamine loetakse glütseriin, aloe ja hüaluroonhape. Blepharogel rakendatakse ravi demodeetiline ja põletike sajand. Tööriista kasutatakse, et leevendada ebamugavust pärast kannad kontaktläätsi. Tänu sisu hüaluroonhapet, Blepharogel avaldab ka hooldav toime nahale: aktiviseerib ainevahetusprotsesse rakkudes epidermis, suurendab elastsust. Hind viisteist milliliitrit viaal Blepharogel on 8 USD.
Demlán: koosneb enam kui 17 komponendid, mille hulgas võib märkida kummeli ekstrakt, glükaan ja oliiviõli. Määratud kui abivahendi ravi demodeetiline. Ka Demalan avaldab taastav mõju ja hävitab patogeenseid mikroorganisme. Hind kümme milliliitrit tuubi on 10 USD.
Täna oftalmoloogid ja dermatoloogid on ette nähtud patsientidel kreem Demazool, mille rakendamine on põhjendatud ja põletik silmalaugude, põhjustatud allergia, demodeetiline, reeglite rikkumine kannad kontaktläätsi ja tupusus sajand. 10 tegevusaasta jooksul on ravimit rohkem, kui 500 tuhat patsientidel on kasutanud neid. Nagu iga farmakoloogiline vahend, koor Demazool, on nii positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare.
Enamik inimesi, kes pidi nautida vahend, arvestage, et ravim on kergele meeldiv lõhn ja ühtlane konsistents. Kui järgida kõiki arsti nõuandeid, siis on võimalik saavutada suurepärase tulemuse ravi demodeetiline sajand. Samal ajal on paljud inimesed räägivad, et esimesel kasutuskorral ravimi nad tundsid kerge põletustunne ja sügelus valdkonnas kreemi pealekandmist, kuid kui jälgida kasutage sarnaste reaktsioonide võimalikkus ei olnud.
Põhjus negatiivseid kommentaare, et mõnel patsiendil on ta provotseeritud allergilist reaktsiooni sellise sümptomaatika kerge turses silmalaud ja sügelus. Ka puudustele farmakoloogiline vahendid on määratud selle kõrge hind.
Et saavutada maksimaalne tõhusus koor sajand Demazool, on vaja loobuda enesehooldus. Nagu iga farmakoloogiline vahend, peab ta määrata arst (dermatoloog, oftalmoloog). Kursus ja raviskeem näeb ette spetsialist.
Hoida tuubi ravimitega on soovitatav jahedas, lastele kättesaamatus kohas. Pärast aegumiskuupäeva Demazool on keelatud kasutada.
|
OSCAR-2019
|
||
Kaetud pühadelaud Riia kodaniku kodus lihavõttepühadel 20. saj alguses. Tegemist on eksponaadiga Riia juugendstiili muuseumis, mis uusima muuseumina Läti pealinnas avati 2009. aasta 23. aprillil. Muuseum asub korteris, kus 1907. aastani elas ja töötas kuulus Läti arhitekt Konstantīns Pēkšēns (1859–1928). Liina Raudvassar
Ülestõusmispühadega saab läbi kuus nädalat kestnud paastuaeg ja kristliku kiriku üheks kõige suuremaks pühaks kaetakse pidulaud. Mida aga pühadelauale panna ja kuidas lauda katta?
Raamat „Tähtpäevi läbi aastasadade“ ütleb suure reede kohta: traditsiooniline toit on kala. Järgneva vaikse laupäeva kohta kirjutab Piret Õunapuu raamatus „Pühad ja kombed“, et see on pühademunade värvimise päev, sest juba järgmisel hommikul pidi ilus muna anda olema. Pühadehommikul oli kombeks valmistada munaputru: patta pandi koort ja võid, löödi juurde toored munad ja klopiti pidevalt, et segu tükki ei läheks. Valmis putru määriti leiva peale. Nii õpetab meile rahvakombestik.
Jäneseliha oli väga populaarne toit, mida sõi enamik piibliaja rahvaid, kinnitab piibliaja toitude raamat. Neid kasvatati ja nuumati spetsiaalselt söömiseks. Hiinas sümboliseerib jänes naiselikkust ja pikaealisust, keltidel ja germaanlastel on ta kuu- ja jahijumalanna atribuut, Põhja-Euroopas sümboliseerib päikesetõusu ja uut elu.
Siiski ei olnud juutidel luba jäneseliha süüa ja see keeld on kandunud edasi kristlusesse, sest jänest on seostatud iharusega. „Ometi ärge sööge neist [---] jänest, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu – ta olgu teile roojane,“ kirjutatakse 3. Moosese raamatus 11:6.
Lammast kasutati toiduks samuti juba väga ammu, mida kinnitavad nii arheoloogilised väljakaevamised kui ka lambaliha sisaldumine paljude rahvaste retseptides.
Lambal on kindel ja oluline koht ka kristlikus traditsioonis. Juba pühapäevakoolis õpitakse laulma „Ma olen väike karjane“ ja Jeesusest kui heast karjasest on Piiblis korduvalt juttu.
„Aga oma rahva ta saatis teele nagu lambad ja juhtis neid nagu karja kõrbes; ja ta juhatas neid nõnda, et nad olid julged ega olnud hirmunud“ (Ps 78:52–53), „Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, teie, inimesed. Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jumal“ (Hs 34:31) pühakirjas.
Pakun siinkohal välja ühe juurviljadega lambaliha valmistamise retsepti, mis on mõeldud neljale sööjale. Vaja läheb 500 g lambaliha, natuke õli, 10 küüslauguküünt, rosmariinioks, musta pipart ja soola. Vaja on veel 300 g kaalikat, kaks porgandit, sibul ja 2 dl valget veini. Liha lõigata paksudeks viiludeks ja pruunistada pannil. Maitsestada soola ja pipraga, tõsta ahjupotti ning hautada veinis koos tükeldatud juurviljadega 185 kraadi juures.
Valisin välja just retsepti, kus liha hautamiseks kasutatakse veini, sest Paulus kirjutab Timoteosele: „Ära joo enam vett, vaid kasuta veidi veini oma kõhu ja sagedaste põdemiste pärast.“ (1Tm 5:23) Piiblis märgitakse veini ka kui inimese südame rõõmustajat (Ps 104:15). See ei ole muidugi üleskutse ohtralt veini pruukida, sest Pauluski kirjutab efeslastele: „Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu“ (Ef 5:18). Joogiks võiks pigem olla piim, sest see sümboliseerib vaimutoitu ja kirikut.
Ilus komme on pühade ajal laud kaunistada. Js 52:1–2 võib lugeda: „Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion! Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm, püha linn!“ või lauliku sõnadega: „Aulikkus ja auhiilgus on tema palge ees, võimsus ja ilu on tema pühamus. Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu!“ (Ps 96:6 jj)
Kui nädal varem, palmipuudepühal, tõime tuppa pajuurvad, siis ülestõusmispüha pidulauale võiks värvitud munade kõrvale ehteks panna nartsissid, mida peetakse jumaliku armastuse ja igavese elu sümboliks. Sest Jeesus ütleb: „See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimasel päeval mina äratan ta üles.“ (Jh 6:40)
Armsad kirikulised! Kui me täna oleme tulnud siia oma kiriku 130. aastapäeva jumalateenistusele, siis on meil põhjust selle hoone eest Jumalat tänada. Mitmele põlvele on ta olnud paigaks, kuhu on võidud tulla nii oma rõõmu kui ka murega. Siia on kogunetud igal pühapäeval otsekui suurele pühale ja siit mööda minnes sisse astutud hardushetkeks.Aja jooksul on paljud asjad muutunud. Kiriku ees asunud Heinaturust sai Peetri plats, siis Vabaduse väljak, vabaduse kadumisel Võidu väljak ja selle taastamisel uuesti Vabaduse väljak.
Kiriku ümber on kerkinud üks kõrge hoone teise kõrvale, igaüks otsekui näitena oma aja mallist ja maitsest. On olnud neid, kelle meelest kiriku alust pinda võiks kasutada mõne hoopis moodsama otstarbega ehitise jaoks. Aga ta on üle elanud sõjad ja pommitamised ning lammutamise kavad. Senini ei ole ta seintes märgata pragusid, kuigi möödasõitvad raskeveokid panevad müürid vappuma.
Jaani kirik ehitati pehmele pinnasele – kinniaetud vallikraavile. Võiks arvata, et sellisele alusele rajatud hoone ei saa kuigi kauaks püsti jääda. Aga tema vastupidavuse põhjus on sügaval. Vundamenti rajades rammiti mutta kümneid tammepalke. Kirik on nendel nagu parvel, ta vajub ja kerkib tervikuna, ent ei pudene laiali. Tugevus tuleb näilisest nõrkusest.
Meil on täna põhjust meelde tuletada apostli sõnu, et ristikogudus on «ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas, kelles meidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus».
Tänapäeva maailmas on palju enam religiooniga seonduvaid probleeme kui mõned aastakümned tagasi. Kooliõpetus peab ajaga kaasas käima, seega tuleb religioonidest anda sügavamaid teadmisi. Kas selleks on vaja eraldi õppeainet või tuleks religioone rohkem õpetada ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides, see on pigem õppekorralduse küsimus.
Religioone tuleb õpetada nii, et tulemuseks ei oleks mitte vastandumine, vaid ühendumine. Kõigi peamiste religioonide tuumaks on aukartus kõiksuse ees ja sellest lähtuv tingimusteta armastus. Kõigis neis eksisteerivad voolud, mis seavad selle aspekti esikohale ja aktsepteerivad asjaolu, et võõras traditsioonis väljendatakse neidsamu tundmusi teises vormis. Samas on ka teised suundumused, mis seavad esikohale dogmaatika ja eristumise – niisugune mõtteviis võib üsna hõlpsalt üle kasvada vägivaldseks, olles vastuvõtlik ka majanduslikele ja poliitilistele taotlustele. Õppija peab aru saama religiooni kui spirituaalsuse ja religiooni kui tööriista erinevusest – siis ei ole ta religioossete uskumuste kaudu manipuleeritav.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna ennelõunal kohtusid Sindi Rocki turundusjuht Carine Isand ja teised rocki sõbrad Sindi seltsimajas Ilme Prengega, kes näitas vanu fotosid ja videosalvestusi aastatest 1999 ja 1998.
Ilme Prenge on koos oma abikaasa Valdur Prengega esinenud Sindi Rockil 1999. aastal Vibro 4 koosseisus. Ilme varalahkunud abikaasa esines ka esimesel Sindi Rockil 1969. aastal. Siis peeti festivali kahel päeval ja lavalaudasid tallasid neli bändi: Vibro, Jüngrid, Viking ja FIX.
Carine Isand soovib seltsimajas vaadatud videosalvestisi kasutada selleks, et juba lähipäevil monteerida kokku ülevaatlik videoklipp varajasematel aastatel toimunust. Videot saab näha Facebooki Sindi Rocki seinal. Küllap pakub see vanematele inimestele meeldivaid meenutusi ja nooremale põlvkonnale ootamatuid avastusi. Näiteks näha, et ETV Pärnumaa operaator Verner Vilgas on kunagi samuti rokkinud, et 1998. laienes Sindi Rock ka Pärnu Valliköääru või saada teada midagi muud huvitavat.
Alates täna hommikust hakkasid Pärnu linnaliinidel sõitma Türgis valminud 23 uut Mercedese bussi, neist kümme liigendbussid – kõik helesinised ja valgete pärnaõitega kaunistatud. Ühtlasi kehtivad nüüdsest Pärnu linna ja Sindi ning Sauga vahet sõitvatel bussidel ainult elektroonilised sõidukaardid.
Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja, on vaatamata nädalavahetusele kogu päeva jälgimas, et uuenenud linnatransport ja piletisüsteem toimiks viperestuta. Foto: Urmas Saard
Bussijaama peatuses astus bussist maha eakam proua, kes jäi esimese sõiduga uuel bussil väga rahule. „Mugav on madalale bussile peale minna ja väljuda. Istmed on ilusa kangaga ja mugavad. Buss tundub palju avaramana. Pingid ei ole liigselt kitsalt kokku surutud. Valjuhäälditest kostuv mahe helin on kõrvadele mõnus. Peatuste teadustamine võiks vaiksem olla. Ekraanidele ilmub peatuse nimetus, samal ajal näeb ka kolme järgmist peatust.“
Sarnaselt Elroni rongide ja Tallinna uute trammidega peab kolmandast uksest sisenemise soovil vajutama uste kõrval olevat nuppu
Pärast ühteist sõitis MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk taas uutel bussidel, et kuulda reisijate arvamusi ja vastata küsimustele, mis üldjuhul on ikka enamvähem ühed ja samad.
Sauga kool, noortekeskus, vallamaja; Are vallamaja, kultuurikeskus, kool, lasteaed, Suigu raamatukogu; Tori rahvamaja, sotsiaalmaja, muuseum, kool, lasteaed, vallamaja – need olid Sindi linnavaltsuse korraldatud kultuuri- ja haridusreisi peamised peatuskohad, et tutvuda kolme ühineva omavalitsuse allasutustega.
Pajo trükikoja juhiabi Heidi Klein ja trüki ettevalmistaja Elis Ein annavad lipu seltsi liikmele Ain Keerupile üle lipu päeva tähistamist tutvustavad voldikud ja plakatid, mis trükiti sponsorluse korras. Foto: Urmas Saard
Tänavu 15. oktoobril toimuva kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel moodustub Pärnumaal uus Tori vald, mille pindala on 612 ruutkilomeetril ja kus elab umbes 11 700 inimest. Liituvateks omavalitsusteks on Sindi linn, Sauga, Are ja Tori vallad. Uues volikogus saab olema 23 kohta ja valimine leiab aset ühes valmisringkonnas.
Juba mõnda aega elatakse ühinemise meeleolus. Hiljuti külastas Sindi linna Tori esindus. Eile, 29. mail korraldas Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ringsõidu ühinevatesse valdadesse humanitaarvaldkonna inimestele. Kavandatust oluliselt pikemaks kujunenud päev algas pärast raekoja juurest väljasõitu peatusega Pajo trükikoja ees.
Eesti lipu seltsi liikmele Ain Keerupile anti üle Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustavad plakatid ja kava voldikud. Juhuse tahtel valmisid need just samal kellaajal, kui pidi toimuma väljasõit. Nii ühendati huvi- ja tööreis veel ühe vajaliku tegevusega. Kõigis peatuskohtades jäeti maha plakatid ja voldikud, mis kutsusid kolme valla inimesi Sinti lipu päeva tähistamisele. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi eestvedamisel toimus sarnane ühisettevõtmine esmakordselt Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamisel. Nüüd minnakse kodanikualgatusena sammukese edasi.
Tallinn – Pärnu – Ikla maantee kilomeetritel 120,3 – 122,8 alustati objekti väljamärkimisega mullu septembris. Oktoobris tulid ehitustandrile masinad. Sauga jõge ületav uus Nurmeveski sild ja kõrval asuv uuenduskuuri läbiv Nurme sild peavad ühes kõigi teedega valmima tänavu detsembris.
Maanteeameti kodulehe andmetele ehitatakse Nurmeveski sild laiusega 9,5 meetrit ja sellele tuleb Pärnust Tallinna poole väljuva suunaga kaks sõidurida. Nelja avaga silla pikkuseks on projekteeritud 153,7 meetrit. Pärnusse sissesõiduks hakkab liiklus toimuma mööda vana Nurme silda ainult ühel sõidurajal.
Samaaegselt Nurmeveski silla ehitusega on alustatud ka Nurme silla remondiga. Praegu toimub asfaltkatte mahafreesimine. Sillal uuendatakse hüdroisolatsioon, vuugid, võetakse käsile betoonpindade remont, asendatakse piirded ja teekate.
Tööde käigus tõstetakse katendi kandevõimet, ehitatakse välja Nurme ristmik, korrastatakse vee äravoolusüsteemid ja kaasajastatakse valgustus Nurme ristmikul. Samuti ehitatakse välja jalg- ja jalgrattatee Jänesselja ringist kuni Nurme ristmikuni. Kavandatud tegevusega rajatakse ligemale pool kilomeetrit täiesti uut maanteed.
Larissa, kes oli 4. mail Pärnumaal Nurme sillast veidi allpool jõevoolu suure maalihke tunnistajaks, tuli täna kella kolme paiku uuesti looduse meelevalda uudistama. Ta võttis taskust mobiili ja täpsustas eelmisel päeval numbrile 112 tehtud kõne aega. „Helistasin kell 19.07 ja andsin toimunust teada. Ootasin päästeteenistuse tuleku ära. Nägin, et jõe vasakkaldal asunud parkla oli koos sellele veetud freespinnasega alla langenud.“ Ta kirjeldas, kuidas märkas tõusuvee eest taganedes padrikus madusid, aga polnud kindel, kas need olid rästikud või nastikud. „Vist ikka nastikud. Kõik oli nii ehmatav, et ei märganud moblaga mitte ühtegi pilti teha. Nüüd tulin pildistama,“ rääkis Larissa.
Üsna veepiiril on näha elektrikilpi ja püsti seisvat posti, mille otsas päikese patarei. Ilmselt pole seda algselt sellise kohapeale paigaldatud. Kogu kaadervärk on tervena koos maa libisemisega vee äärde nihkunud. Kohal kus jõekaldad maalihke tõttu kokku põrkusid, on praegu näha väikest koske vett pööritamas ja pritsmeid loopimas. Sealsamas näeb suurt betoonist kaevurõngast.
Kuuendat aastat Sindis toimunud iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine toimus esmakordselt ühiselt Are, Sauga, Tori omavalitsuse koolide õpilaste ja vallajuhtide osavõtul.
Päike tõusis täna hommikul 07:31, aga sellel hetkel ei ulatunud veel eredad kiirtevihud üle linnamajade katuseharjade. Väheste pilvedega valdavalt selge taevas tõotas suurepärast ilma. Autoderivi ulatus Uuel tänaval nii kaugele kui silm ulatus ja autosid tuli aina juurde. Kogu Sindi raekoja esine väljak oli vabastatud pidupäevale kogunevatele inimestele.
Lipurivistuse peakorraldaja Mart Nõmm ja teda abistanud tseremooniameister Kardo Kase olid täiel määral pühendunud kogunevate inimestega tegelemisele. Nõmm jagas koolidele lippe kätte, andis kiireid juhiseid lippude hoidmiseks neile, kellel seesugune kogemus esmakordne. Kase juhatas inimesi määratud kohtadele rivistuses. Ta jõudis jagada väikseid lipukesi, mida Sindi linnavalitsus oli ostnud pidupäevalistele kinkimiseks. Mõlema mehe pea ja käed olid täiel määral tööd täis. Jälgiti Presidendi kella seierite liikumist, et kõigega õigeks ajaks valmis saada. Esimestena oli oma traditsioonilisele kohale seisma asunud Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond. Nelja omavalitsuse ja seltside lipud olid samuti aegsasti paigal.
24. veebruar 2017 | Sildid: tähtpäev | Teema: Are vald, Pärnumaa, Sauga vald, Sindi, Tori vald | Kommenteerimine on suletud
Sindi linnas toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine tänavu ühiselt Tori, Sauga ja Are valla osavõtul.
Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja valdadest Tori, Sauga, Are ühinemislepingu, mille tulemusena sünnib pärast kohalikke valimisi uus vald.
Võttes aluseks poliitikute otsuse, otsustasid Eesti lipu seltsi Sindi osakond ja Sindi gümnaasium teha nelja ühineva omavalitsuse juhtidele, samuti tulevase valla piiridesse jäävatele koolidele, seltsidele, külakeskustele ja teistele asjast huvitatuile ettepaneku korraldada juba veebruaris midagi kõiki ühendavat. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi arvates ei pea ootama järgmisi poliitiliselt juhitud suuniseid ja soovivad rohujuure tasandil luua poliitikaväliselt erinevaid kogukondi ühendavaid algatusi.
Kahe algataja seisukohalt annab esimese hea võimaluse ühiseks rahvalikuks kogunemiseks Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine. Mõneti võib seda pidada ka riigi sajanda juubeli tähistamise eelprooviks. Kindlasti ei soovi Sindi linn sellega nõrgestada teiste kogukondade väljakujunenud traditsioone, pigem veelgi tugevdada, võibolla isegi mõne küla vaimsust taas ergastada.
15. veebruar 2017 | Sildid: tähtpäev | Teema: Are vald, Pärnumaa, Sauga vald, Sindi, Tori vald | Kommenteerimine on suletud
Eile, 4. jaanuaril avaldas Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard toreda artikli Külauudiste portaalis lipu seltsi tegemistest ja tulevikunägemusest Sindi linnas, Tori vallas ja ka mujal Eestis. Kuna olen olnud oma Pärnumaal töötamise ajal väga tihedalt seotud ka Eesti lipu seltsi tegemistega, siis pidasin vajalikuks kirjutada väikese arvamusloo selle artikli valguses.
Väga oluline osa meie eestluse edasikandmisel on just lipukultuuri propageerimisel ja selle väärtuse edasiandmisel noorematele põlvkondadele, kelle jaoks täna kasutatav lipp ei ole enam sümbol omaette. Kahjuks näevad nad meie sümbolite kooslust sootuks teise pilguga, kui need inimesed, kes olid selle lipu sünniloo juures või kes taastasid meie oma lipukultuuri taas peale 50 aastast vöörvõimu.
Meie väikeses Eestis on sellest ajast vahetunud juba terve põlvkond noori, kes kahjuks ei mäleta neid sündmusi oma vanuse tõttu ja vast puudub ka sügavam huvi meie lipukultuuri ja ajaloo vastu. Seda lünka meie ühiskonnas püüabki täna täita Eesti lipu selts, kes oma 2004. aastal püstitatud eesmärkideks on seadnud justnimelt seista meie sümbolite säilitamise eest, anda edasi meie sümbolite ajalugu, arendada meie sümbolite kasutamise kultuuri ja tutvustada ning propageerida meie sümboleid laiemale üldsusele.
Ilmselt ei ole Eesti lipu seltsi olemasolu enamikele inimestele üllatus, eriti pealinnas, Pärnumaal, Pärnus ja Sindis. Võibolla kõige rohkem on seltsi tegevust märgatud lipu päevade tähistamisega. Pärnus ja Sindis ka mitmetel teistel riigile olulistel tähtpäevadel. Viimati 3. jaanuaril. Peatselt tähistatakse Tartu rahu aastapäeva, siis iseseisvuspäeva.
2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Eesti lipu seltsi esimees (välisministeeriumi nõunik) Jüri Trei ja riigikogu aseesimees, praegune peaminister Jüri Ratas. Foto: Urmas Saard
Sindis on saanud traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari hommikul erilise pidulikkusega. Loodetavasti toimub pidulik lipuheiskamine, lipurivistus, rongkäik ja sellele järgnev kava ka käesoleval aastal. Mõned aastad on Sindis riigi sünnipäeva tähistatud heas koostöös Paikuse vallaga. Nüüd tähistavad nad tähtpäeva Sindi eeskujul iseseisvalt ja omanäoliselt.
Aga alates käesolevast aastast on Sindi astumas uude olukorda. Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja vallad Are, Sauga ning Tori omavahelise ühinemislepingu. Moodustuv uute piiridega Tori vald, keskusega Sindis, peab nüüdsest paljudes üksikküsimustes ühist mõistmist leidma. Tuleks otsustada, milliste seniste kogukondlike traditsioonide kestvust soovitakse kohapeal jätkata ja mida võiks asuda ühiselt toimetama.
Mõnes ettevõtmises oleks Eesti lipu seltsi Sindi osakond valmis võtma endale ühendaja rolli. Pean silmas eelkõige ühist iseseisvuspäeva ja lipu päeva tähistamist Sindis, kus on olemas kauase kogemusega tugev korraldustuumik. Lipu seltsil, eriti Sindi osal on olnud häid varajasemaid koostöö kontakte Jänesselja lasteaiaga Sauga vallas, samuti Tori vallamaja ja kooliga.
4. jaanuar 2017 | Sildid: kogukond, tähtpäev | Teema: Are vald, Arvamus, Pärnumaa, Sauga vald, Sindi, Tori vald | Kommenteerimine on suletud
Tori vallavanem Kaie Toobal kirjutab valla kodulehes, et hetkel toimuvad ühinemisläbirääkimised Sauga ja Tori valla ning Sindi linna vahel on olnud väga edukad.
Lähim aeg peaks andma vastuse küsimusele, kas sünnib uue haldusterritoriaalse üksusena Sindi vald, mille administratiivkeskus hakkab asuma Sindi linnas? Foto: Urmas Saard
„Reedel, 04. novembril toimunud ühinemiskomisjoni koosolekul otsustasime, et saadame ühinemislepingu avalikustamisele. 45. nädalal toimuvad volikogude istungid, kus üks päevakorrapunktidest on ka ühinemislepingu avalikule arutelule suunamine,“ selgitab Toobal. Tori vallavolikogu istung leiab aset 9. novembril, Sindi linnavolikogu ja Tori vallavolikogu istungid peetakse järgmisel päeval.
Avalikule arutelule ettevalmistatud materjalide kohaselt saaks ühinemisjärgse kohaliku omavalitsusüksuse nimeks Sindi vald, mille territoorium moodustub Sauga ja Tori valla ning Sindi linna territooriumi summana. Moodustuva omavalitsuse kogupindalaks kujuneb 451,26 ruutkilomeetrit. Loodava uue valla administratiivpiir kulgeb mööda ühinenud omavalitsusüksuste välispiiri. Rahvaarv on praegustes omavalitsustes järgmine: Saugas 4 149 (25,2 elanikku km2 kohta), Toris 2 327 (8,3), Sindis 3 947 (787,8).
Ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused lõpetavad tegevuse ja Sindi vallast kujuneb ühinevate omavalitsusüksuste õigusjärglane. Sindi valla juriidiliseks aadressiks jääb Pärnu mnt 12, Sindi linn. Sindi säilitab asustusüksuse staatuse vallasisese linnana.
Täna, 27. oktoobri lõuna ajal toimus Pärnumaal Pulli külas Pulli-Urge raudtee vanal ülesõidukohal Lääne päästekeskuse juhitud õppus, millest võtsid osa Elroni, politsei, kiirabi ja pääste meeskonnad. Õppusel harjutati ametkondade ja ettevõtete vahelist koostööd, kus kõik osapooled said lihvida oskusi oma tööspetsiifikast lähtuvalt.
Päästeõppusel mängiti läbi olukord, kus õnnetusse satuvad reisirong, ohtlikku ainet vedav veok ja kaks sõiduautot. Ohtlikku ainet vedava veoki tsistern hakkas lekkima, üks sõiduauto paiskus saadud löögist kraavi, teine jäi sõiduteele. Reisirong jäi seisma õnnetuskohast 100 m kaugusel ja rongis viibivate reisijate seas oli legendi kohaselt vigastatuid.
Pille Pärnjõe: Elronis kehtib raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteem, mis kaasab suure osa ettevõtte protsessidest raudteeohutuse teemadega tegelema. Ohutusjuhtimissüsteemi aluseks on Euroopa Liidu ohutusdirektiiv, sellest juhinduvad oma töös lisaks Elronile ka kõik teised Eesti raudtee-infrastruktuuri ettevõtted.
Iga kahe aasta tagant aset leidev Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu peetakse tänavu kolmandat korda 31. mail.
Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm. Foto: Urmas Saard
Merekultuuri aastale ning Jänesselja lasteaia 40. tegutsemisaastale pühendatud laulu- ja tantsupidu kannab pealkirja „Koduõuest mereni“.
Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm räägib peokava tutvustades sellest, kuidas vanaema ja lapselapse mõtted ja arutelud viivad meid rännakule koduõuest oja kaldale, jõe veerele ning lõpuks avara ja lõpmatu mere rannale. Meremüha, kajakate kisa, muul keset loksuvaid laineid ning lapse kõnelus merega: „Meri, meri, kas sa vastad, kui ma sulle hüüan?“ – see on peo lõppvaatus, mis iseloomustab meid kui rannarahvast, kelle jaoks meri, ääretu ja mõõtmatu, on olnud püha. Temalt paluti leivakõrvast, meri andis tööd.
Laulu- ja tantsupeo kavas on nii rahva- ja lastelaule, loits, ütlemisi, tantse, liikumisi, muusikalisi hetki ja vahepalasid kui ka kandle- ja parmupillilugu. Etteasteid on nii väikestelt kui suurematelt lastelt, ansamblis laulvatelt lastelt kui õpetajatelt. Üheskoos moodustub peost tervik. Ei jää saabumata ka valge laev, kahemastiline!
Edelaraudtee ettevõtete gruppi kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i hallata on Tallinn-Lelle-Pärnu trassil 223,8 km raudteed, samuti Lelle-Türi-Viljandi 79,6 km ja Liiva-Ülemiste 5,3 km.
Täna toimub puidust liiprite vahetus Sauga vallas Pulli ja Kaubajaama vahelisel lõigul spetsiaalsete masinate abil, mis pole enam ammugi võrreldav omaaegse raske käsitsitööga. Eile töötati Pärnu linna piires Kaubajaama ja Papiniidu silla vahelisel lõigul. Plaaniline liiprivahetus ei häiri tavapärast rongiliiklust.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i hooldada on ka 11 raudteejaama ja paarkümmend perrooni väljaspool jaama.
Sauga vallas Kiisa külas Nurmenuku talus näeb kahel päeval paremaid eesti raskeveohobuseid, üritus XIX Eesti raskeveohobuse päev toob kohale 35 seda tõugu hobust üle Eesti, osalejaid on Soomestki.
Nurmenuku talu perenaise Viktoria Kaasiku sõnade järgi vältab eelolev üritus esimest korda kaks päeva, tinginud on selle esitlemisele tulevate hobuste arvukus. “Tulevad ju kohale hobused üle Eesti ja Soomest. Eks see kõik näita, et tõug, mis 12 aastat tagasi, kui asusin neid hobuseid kasvatama, on kriitilisest olukorrast välja tulemas ja kogub järjest populaarsust. Kasvavat populaarsust näitab seegi, et ürituse avab meie pikaajalise koostööpartneri Sauga valla vallavanem Priit Ruut,” sõnas Kaasik.
Kaasik selgitas, et ürituse esimene päev on rohkem tööpäev, kui hindamiskomisjon vaatab üle esitletavad hobused. Hinnatakse nii noori kui ka vanemaid täkke ja märasid. “See on raske päev ja see pakub huvi eelkõige hobuste kasvatajatele, aretajatele, aga ka neile, kes seda tõugu hobust soovivad tulevikus omandada. Kuuleb ju komisjonilt, millised on näiteks müügis oleva hobuse head ja vead,” sõnas Kaasik.
Laupäev seevastu on meelelahutuslikum: autasustatakse parimaid täkke ja märasid ning näidatakse, milleks raskeveohobused võimelised on.
“Demonstreerime rakendite vigursõitu, raskeveohobuse võimekust ratsaspordi koolisõidus, traditsiooniliselt on publikumagnetiks olnud sellelgi korral toimuv raskeveohobuste maksimaalveovõistlus. Kõike seda teeme selleks, et veel kord tutvustada raskeveohobuse mitmekülgsust. See ei ole Tori hobune, see on raskeveohobune,” rääkis Kaasik.
Sissepääs üritusele on tasuta, muusikat teevad ansamblid Nõianeitsid ja Pernava, avatud on minizoo, kohapeal on toitlustamine.
2. august 2013 | Sildid: kultuuriprogramm, maaelu, näitus, raskeveohobused, ratsasport | Teema: Eesti, Pärnumaa, Sauga vald | Kommenteerimine on suletud
Parimad fotod trükitakse ära Sauga valla 2014. a kalendris ja ajalehes. Fotograafid osalevad lisaks mitmetes vaheloosimistes, lõpphindamine toimub 2013. aasta detsembris.
Laagrisse on oodatud 8-15-aastased noored osalemaks sportlikel võistlustel, erinevates õpitubades ja tegevustes. Laagri avamine kell 12.00. Osavõtutasu on 5 eurot. Kaasa võtta isiklikud hügieenitarbed, soojad riided ja hea tuju. Laagripaika tulemine isikliku sõiduvahendi või buss nr 57. Registreeruda ja osavõtumaksu saab tasuda 25. juunist 6. juulini ja 30. juulist 2. augustini sotsiaaltöö spetsialist Marju Tombergi juures (tel 442 0729). Info tel 5695 1200 või noortekeskus@sauga.ee.
Sauga vallavolikogu esimees Vello Tiidermann ja Alatskivi vallavanem Andu Tõrva liitusid Isamaa ja Res Publica Liiduga.
Külla/esinema tulevad Randivälja külaseltsi ja Tori valla rahvas. Tutvustakse äsja valminud raamatut “Tori kihelkonna rahvarõivad”. Saab maitsta rahvuslikke suupisteid, kuulata torupillimängu, näha rahvarõivakomplekti kuuluvaid esemeid. Raamatu autorid räägivad Tori kihelkonna rahvarõivastest ja õpetavad punuma kaaruspaela. Raamat müügilettidele ei jõua, soovijad saavad trükiseid kohapeal osta.
Näituse mõte tekkis novembrikuisel Urge Naisseltsi kokkusaamisel, kus kõik olid kaasa toonud vanu fotosid kodukandi inimestest, majadest, koolidest, pidudest, üritustest, töötegemistest jms. Naisseltsi raudvaral ja mitmekülgsel kollektsionääril Loreida Raadikul olid kaasas inimeste ja talude fotod, kõik kenasti talude või teemade järgi ümbrikutesse pandud, ühesõnaga suur sorteerimis- ja salvestamistöö ära tehtud! Peale selle näitas ta ka antikvariaatidest ostetud pulmafotosid. Seepeale otsustasimegi näituse teha.
Fotosid on kuue meetri jagu ja need on jaotatud kas perede või aastakümnete kaupa. Peaaegu kõigil piltidel, v.a. antikvariaatidest
ostetuil, on taga kirjas pealolijate nimed, kuupäevad jms. Enamus neist inimestest on kahjuks juba seal, kus muresid enam pole. Pulmapilte on ka teised kohalikud juurde toonud, eriti viimaste aastakümnete omi.
4. veebruar 2011 | Sildid: fotonäitus, külakeskus, näitus, pulmafotod | Teema: Pärnumaa, Sauga vald | Kommenteerimine on suletud
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.