Split (1)

train · 1.56M rows

text stringlengths 5k 186k	timestamp stringlengths 19 19	url stringlengths 14 1.55k	source stringclasses 1 value
Näiteks kui laenu summa on 10000 eurot ja laenu tagastamise tähtaeg annuiteetgraafiku järgi on 10 aastat fikseeritud aastaintressiga 11% siis krediidi kulukuse määr on 1223% igakuine tagasimaksete summa 13775 eurot ja tarbija poolt tagasi makstav kogusumma on 16477.51eurot. Kui veel mõned aastad tagasi olid kiirlaenud tuntud mitmesaja protsendilise intressimäära poolest siis tänapäeval see enam nii ei ole. SMS Laen AS kliendid peavad ennast ID-punktis tuvastama ning alles siis on võimalik sõlmida kiirlaenuleping. Kiirlaenud on erilised seetõttu et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Internetis isikutuvastuse tegemise eeliseks on see et sa saad isikutuvastuse ilma kodust lahkumata ära teha. I have always read The Economist – that’s where I came across an article on Bondora in April 2014. Lõpuks tuleks veel meelde tuletada et aruande koostamisel tuleb arvestada konservatiivsuse põhimõtet mis tähendab muuhulgas ka seda et vältida tuleb kohustuste alahindamist (RPS § 16 p 8). Ka üksnes see põhimõte suunab allutatud laenud meie tänases õiguslikus olukorras kohustuste hulka. Ole kindel enne kui laenata kaaluma oma võimalusi valik oleks hea ja läbimõeldud. Tere kui kinnisvara tagatist vmt lepinguga ei kaasne siis võib iseenesest olla ka lihtkirjalik. Intressita laene on võimalik saada erikampaaniate käigus sest teenustasude erinevus on ikka väga suur kinnitas ta. Laenud internetist on siin Viimased laen 2000 eurot uudised Tähelepanu! Tee igakuine eelarve kus on kirjas kõik kulutused ja säti seda iga päev et laenumaksed saaks makstud ja edaspidi poleks vaja võlgu võtta. Vastavalt Citadele grupi strateegiale lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahale kasvas viimase 12 kuu jooksul sellistele ettevõtetele antud laenude summa 16% Lätis 20% Leedus ja 45% Eestis. Aitame esitada korteriühistu renoveerimise maksumust ühistuliikmetele elamupinna m2 põhjal. Smslaen. Auto tagatisega väikelaenud on mõeldud finantseeringu saamiseks sõiduki tagatisel. Maksehäirete olemasolu alandab oluliselt laenuvõtja reitingut mistõttu võib ta eraisikult saada kõrgema intressiga laenu või keeldutakse talle laenu sootuks üldse andmast. Ametnikud ja mitmed teised inimesed kohtunik et lühiajaline laenuandjad on täitmatu ahne halastamatu kes otsivad ära vähem õnnelikud. Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Tehes kasvõi ühe lihavaba päeva säästad sa oluliselt raha enda tervist ja ka loodust. Nagu toodud näitest (vt tabel) selgus pole laenu tagasimakse remondifondi kogumisega võrreldes korteriomanikule kallim ning elanike kulud elamispinnale peaksid jääma samale tasemele. Teid aitaksid tagatiseta tasuta kiirlaen internetis mida pakuvad mitmed firmad. Eestis antavad pikaajalised laenud on tavaliselt seotud euriboriga – euro hinnaga Euroopa rahaturul. Intressimäär sõltub laenu täpsest suurusest tagasimakse tähtajast sissetulekust ja teistest laenulepingu tingimustest. Inimene pöördub röövellike SMS-laenajate poole ülimas hädas – siis kui muud võlad juba kaelas alternatiive refinantseerimiseks enam ei ole ja raha on vaja elu sees hoidmiseks või otsese majandusliku kollapsi vältimiseks. Laenu taotledes tutvu hoolikalt ka laenulepingu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga. Kolmandaks kui oled eelnevaga rahule jäänud saad taotluse kinnitada ja täita küsimustiku mis on nähtav üksnes Bondora töötajatele. Tehingud toimuvad rahaomajate ja -vajajate endi vahel lõigates välja finantsasutused (pangad). Korras raamatupidamisega ja kogutud rahalise reservi korral on laenu võtmise vajadusel ka pankadega kergem suhelda. Väikelaen (kiirlaen) ja tarbimislaen ei pruugi kõike elus tekkivaid olukordi lahendada seega enne laenu taotlemist palume oma otsuse hoolikalt läbi mõelda. Arvestades üldist maksevõimetuse kasvu meie majanduses võib SMS-laenu ohvrite arv peagi ületada 100 000 inimese piiri ja jätkata kiiret suurenemist. Ehk siis hetkel võid oma töötajale anda laenu 01% intressiga ja mingeid makse maksma ei pea. Väikelaenud. Laenuvõtjatele kohalduvad teenustasud sõltuvalt laenu tähtajast ja muudest teguritest lepingutasu algab 249% laenusummast. Lühiajalist laenu saab võtta minnes SMSlaenu pakkuja kodulehele või saata laenutaotlus SMS teel. Wilhelm peaks proovima siis vähemalt selle 33% kuus laenu saada 33% aastas peale siis ehk suudab laenud ära teenindada (intressikulu oleks siis aastas ca. 34 000 eek) selleks tuleks kõik BIGi sugused laenukontorid läbi käia. Seega on elementaarne et tuleb likvideerida SMS laenu koormus aga seda on mõistlik teha alles peale seda kui on seleg et järgmiseks 10ks aastaks ei anna sellele inimesele mitte ykski sms tegelane laenu. Juba tehtud investeeringud on parandanud kümnete tuhandete perede elukvaliteeti ning kasvatanud kinnisvara väärtust. Kui ettevõte vastab kõikidele Bondkick ärirahastusportaali tingimustele täidab tõeste andmetega kõik laenutaotlemiseks vajalikud vormid ja allkirjastab lepingud siis ettvõtja sisestatud laenutaotlus kvalifitseerub. Kui eelistad mitte sisse logida Meie peamine mure Hiina majanduse osas on Kui vajate kiiresti lisaraha Palun tutvuge eelnevalt enda poolt valitud Omniva kontori lahtiolekuaegadega et omalaenamisportaalis sobivad ka kallite väikelaen kiirlaenu refinantseerimiseks ja nii võib säästa aastast mitmeid sadu eurosid. Samas aga tuleks valiku tegemisel silmas pidada et ka 500 euro suurused kiirlaenud võivad muutuda koormavaks kui valida makseperiood mis käib üle jõu. Kui oled varem olnud meie klient ja Sinu isik on tuvastatud Osamaksetega tasumise müügilepingu sõlmimisel nõusoleku andmisel on Volitatud töötlejaks müüja kaardimaksed ja ka väärtpaberite ülekanded toimiks ladusalt ja usaldusväärselt. Kinnisvara tagatisel laenamisel on oluline laenu eesmärk (välja arvatud eluasemelaenud) – kas soovite laenata suuremat summat raha kinnisvaravälisteks kulutusteks või soovite laenu investeerida uue kinnisvara ostmisesse või vana renoveerimisse. Bondora puhul on üldplaanis OK et mingil hetkel stabiliseerub portfell seal u 10-15% punaste” peal ära ja samal ajal kui otsast neid veidi juurde tuleb siis hakkavad vähemalt osad esimesed ka tagasimaksed tegema – osad maksavad kõik raha tagasi osadest ei tulegi mitte midagi. Mõnikord võib maksepuhkust vaja olla laenu alguses kui eelmist kodu pole veel maha müüdud ja kahe laenu põhiosa ning intresside tasumine käib üle jõu. Samuti on võimalik saada laenu meiltilma notari tasuta ja järjekorras ootamiseta ning muid tasusi maksmata. Valige laenuasutuse kus Teile räägitakse kõikidest laenu saamise tingumustest detailidest ja riskidest ning aidatakse õige laenu valimisel.			OSCAR-2019
Kolmapäeval, 19. novembril kell 17 esineb Soome Instituudis (Harju 1, Kirjanike Maja II korrus) Hannu Taanila. Kohtumisel tuleb juttu orelimuusikast ning orelitest üldse ja Soome omadest eraldi. Kauaaegne YLE raadiotoimetaja Hannu Taanila on väga mitmekülgne inimene, kes on «tuntud oma kõneosavuse, orelimuusikahuvi ja -tundmise ning vasakpoolsuse poolest». Tegemist on särava isiksuse, suure erudiidi ja suurepärase esinejaga, keda Soomes tuntakse ja armastatakse. Retoorika asjatundja Juhana Torkki peab Hannu Taanilat parimaks soomlasest jutupuhujaks, kelle esinemine stimuleerib kuulaja mõistust ja fantaasiat. Inimesena on Taanila paljude arvates melanhoolik, kes on võtnud oma südameasjaks parandada nõrgemate ja vaesemate elu ning neile kaasa tunda. «Kloun, kelle maskile on joonistatud pisar,» kõlab üks iseloomustus. Taanila esinemise ülesehitust on võrreldud muusikateosega, nagu sümfoonia puhul, nii alustab ka Taanila sissejuhatava teemaga ning arendab erinevaid teemasid neid osavalt põimides ja sulandades, kuni lõpuks need finaalis kokku võtab. Sageli ootamatult. Ärge jätke kasutamata võimalust seda suurepärast esinejat kuulda ja näha saada. Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud suurvormide kontsert „Õhtu ilu“ 18. veebruaril kl 17 Tallinna Jaani kirikus. Suurvormide kontserdil „Õhtu ilu“ tulevad esitusele Marc-Antoine Charpentier’ „Te Deum“ ja Pärt Uusbergi „Õhtu ilu“. Esitajaiks Eesti Segakooride Liidu suvekooli koorid, segakoor K.O.O.R. ja kammerkoori Head Ööd, Vend oktett. Kaastegevad solistid Arete Teemets, Anneliis Volmer, Elo-Maarja Miilen, Rasmus Kull ja Tamar Nugis. Dirigendid Martin Sildos ja Pärt Uusberg. Emakeelepäevakontsert „Jää, Juhan!” 11. märtsil kl 19 KUMU auditooriumis Tallinnas ja 12. märtsil kl 19 Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Ansamblid Juhan ja Jäääär tähistavad emakeelepäeva kontserdiga. Juhan (Sibul/Sooäär/Kelp/Lillepea) esitab Juhan Liivi luuletustele kirjutatud muusikat ning Jääääre (Sööt, Timm, Velling, Jaaksoo) kavas on eesti luuleklassikute (Alliksaar, Viiding, Hirv jt) tekstidele loodud laulud. Kavas on nii uusi kui vanemaid lugusid. Kahe ansambli vahepeal loevad oma luulet Kristiina Ehin ja Merca. 4. juulil kogunesid Saarte praostkonna vaimulikud Kuressaare koguduse majja, et täiendada oma teadmisi/kogemusi Jumala Sõna kuulutamisest ja jutlustamisest. Selleks oli Saaremaale sõitnud EELK Usuteaduse Instituudi vastne rektor, haridusassessor Ove Sander. Õppepäeva alustas Saarte praost Veiko Vihuri oma sõnavõtuga, kus ta tõdes, et Sõna kuulutaja ja jutlustaja asub tänapäeval sekulaarses maailmas, kus enamasti usk on võõras, kiriku juurde tullakse isikliku kutse kaudu, on palju erinevaid religioone ja uskumusi, tooni andev on relativism, st kindlaid tõdesid ei ole. Selles olukorras peab tähelepanu pöörama järgmistele küsimustele – kellele on antud meelevald kuulutada ehk kes on vaimulik ning mida me kuulutame. Luterliku usu põhjal on vaimulik instrument, mida Püha Vaim kasutab ja usule on võimalik tulla vaid läbi kuulutuse, igavikulises perspektiivis peab vaimuliku kõne olema kui Kristuse kõne, Jumala sõna selge kuulutamine. Assessor Ove Sander rõhutas, et kuigi meeleparandus ja manitsus on väga vajalikud, peab jutluses ja kuulutuses jääma kõlama Kristuse armastuse sõna. Evangeelium on ju rõõmusõnum! Käsk ja evangeelium on ka lahutamatult seotud – Kristuse ristisurma läbi mõistame oma patusust. On oluline, et karjane tunneks oma karja – millised on inimeste vajadused. Arutleti kirikukalendris oleva perikoobisüsteemi üle ja jagati oma kogemusi jutlustest ja nende ettevalmistamisest. Meie kodumaal kui riigil on tänavu juubeliaasta. 90 aastat vabariigi sünnist on meie jaoks küllaltki oluline tähtpäev, sest ajalugu pole võimaldanud meil kõiki ümmargusi juubeleid väärikalt tähistada. Pooleteise nädala pärast kulmineeruvad seekord kahepäevased pidustused iseseisvuspäeva tähistamisega Pärnus, Tallinnas ja kogu Eestis. Nii nagu kiriku suurtele pühadele jõuludele ja ülestõusmispühadele eelneb mõtlikum, vaimuliku puhastumise periood advendi- ja paastuaja näol, nii eelneb ka vabariigi aastapäeva pidustustele omal moel justkui ettevalmistav periood. See sai alguse 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevaga ja jätkus 2. veebruaril Tartu rahu aastapäeva tähistamisega, luues sel moel justkui eelhäälestuse meie oma riigi sündimise, selle hinna ja eesmärgi sügavamaks mõtestamiseks. Kirikut peetakse enamjaolt pigem konservatiivsema mõttesuuna kandjaks, mis usule tuginedes väärtustab perekonda ja isamaa-armastust. Samas tuleb meil kristlastena meeles pidada, et oma maisel teekonnal otsime ka oma tõelist kodumaad. Loeme pühakirjast: «Ent nüüd nad ihkavad paremat, see tähendab taevast kodumaad. Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta ennast hüüda nende Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna.» (Hb 11:16) Siin võiks muidugi küsida, kas inimesel saab või isegi tohib olla kaks kodumaad. Kas saab olla üheaegselt lojaalne kahele riigile? Selle küsimusega on teoloogia rinda pistnud kiriku algaegadest peale. Riik ja kirik on ajaloo jooksul leidnud üsna erinevaid kooseksisteerimise vorme. Ometi ei ole meil senini õnnestunud taevast riiki maa peale tuua ega ka maa pealt selle ootust täiesti kaotada. Juba pea kaks tuhat aastat pöördume Jumala poole palvega, et Tema riik tuleks ja tahtmine sünniks. Ilmselt jääb tubli ristiinimene ikka püüdlema, et tuua nii palju kui võimalik Jumala riiki maa peale ja ehitada maist riiki Jumala tahtele vastavalt. Samas peame aru andma, et kõigel maisel on muutlik loomus ja see kipub kergelt riknema. Taevane kodumaa on aga riknematu. See on midagi, millele saab loota alati. Seda ei valluta ega purusta ükski vägi. Ristimises saadud taevast kodakondsust ei saa keegi meilt võtta. Seepärast on taevane kodumaa siiski hea jätta taevasse, sest üksnes siis säilib meil riik ja kodakondsus, vaatamata maise ajaloo keerdkäikudele. Taevane kodumaa ja maine kodumaa on ometi mõlemad meie südames ja nad peavad seal kuidagi suhestuma. Meie oma kirikus olen ma kohanud kahte lähenemisviisi: ühelt poolt väärtustatakse koostööd riigiga ja osalemist poliitikas, teisalt aga rõhutatakse riigist sõltumatu vaba rahvakiriku ideed ning vaimulikule, kes liitub mingi poliitilise parteiga, vaadatakse teinekord viltu. Kerkib küsimus, kas selline vaimulik saab siis olla enam usaldusväärseks karjaseks vastaspartei liikmetele. Isegi Taanis, kus on siiani olemas riigikirik, ei väljenda kirik arvamust poliitiliste küsimuste kohta. Seda seepärast, et kui rahvas on jagunenud poliitiliselt erinevatesse parteidesse, siis just kirik on institutsioon, mis loob ühiskonna ühtsuse. Vastutasuks ei sekku ka riik oma poliitikas kiriku ja religiooni küsimustesse. Sellises olukorras ei pea riik küsima kirikult luba, et kaitsepoliitilistel kaalutlustel sõdida Afganistanis, ning kirik ei pea küsima riigilt luba, et kuulutada oma sõnumit kõigile inimestele, kaasa arvatud oma sõduritele kaugel sõjatandril. Kas aga kirik saab või tohib vaikida, kui näiteks riik ise muutub religiooniks ja püüab valitseda inimhingi neid hukatusse saates. Kui kaugele tohime minna oma maise kodumaa isamaa-armastuses? Sageli imestame, kui kohtame sakslasi, kes tunnevad sügavat valu ja häbi oma fašistliku ajaloo pärast. Samavõrra paneb meid ehk ka imestama Stalini heroiseerimine loomult väga kirikulembese rahva poolt meist idas. Viimaks aga tuleb ka meil endil suhestuda oma ajalooga, kui olime sunnitud saama osaks mõlemast kuritegelikust reþiimist. Vabariigi juubeli eel mõtleme oma riigile – vabale riigile, kus meil on vabadus vaadata ausalt oma minevikku, olevikku ja tulevikku. Kahjuks sõltuvad meie olevik ja tulevik päris suurel määral meie minevikust ja selle mõistmisest. Eelmise aasta aprillirahutused on eredaimaks näiteks mineviku koormast, millega meil tuleb ometi kõigil koos edasi minna. Siiski on taevane kodumaa see, mis suudab meid ühendada ja lepitada ka meie maisel kodumaal. Vabas riigis on meil vabadus ja kohustus luua ja leida ühiseid väärtusi, mis seoks kõiki eestimaalasi armastusega oma maa, riigi ja üksteise vastu enam, kui minevik meid suudab lahutada. Kristlikul kirikul on väge ja võimu juhtida ühiskonda leppimise ja rahu poole meie ühise tuleviku nimel ühises riigis. Selleks aidaku meid Jumal.			OSCAR-2019
Areng modernses meditsiinis on lisanud probleemseid olukordi surijate eest hoolitsemisel. Mineviku aegadel suudeti inimese elu pikendamiseks teha väga vähe. Kuid tänapäeva meditsiini võime edasi lükata surma on tekitanud mitmeid raskeid moraalseid ja eetilisi küsimusi. Milline seisukoht on kristlikul usul sellise võimu kasutamise kohta? Millal peaks surma edasilükkamise eesmärk andma teed kannatuste lõpetamisele inimese eluõhtul? Kes võib korrapäraselt neid otsuseid vastu võtta? Milliseid piire, kui üldse, peaks kristlik armastus asetama tegudele, millega oleks võimalik katkestama surija kannatused? On muutunud tavaliseks arutleda eutanaasia küsimuse üle. Selle väljendi ümber on hulgaliselt segadust. Selle termini originaalne ja literaalne tähendus oli “hea surm”. Nüüd kasutatakse seda terminit kahes väga tähtsas punktis erineval moel. Tihti viitab eutanaasia “armutapmisele” või sihilikult patisendi elu võtmisele juhul, kui surija on kannatustes. Seda nimetatakse aktiivseks eutanaasiaks. Kuid mõistet “eutanaasia” kasutatakse ka kontekstis, mis ei ole kooskõlas Seitsmenda Päeva Adventistide vaadetega, viitamaks sellise meditsiinilise vahelesekkumise ärahoidmisele või sellest loobumisele, mis kunstlikult pikendaks inimese elu, lastes inimesel seega surra loomulikult. See on nii-öelda passiivne eutanaasia. Seitsmenda Päeva Adventistid usuvad, et lastes patsiendil surra ilma eelnevate meditsiiniliste vahelesekkumisteta, mis ainult pikendavad kannatusi ning lükkavad edasi surmahetke, on moraalselt teistsugune tegudest, mille peamiseks sihiks on otsene elu võtmine. Seitsmenda Päeva Adventistid usuvad, et inimese elu on loodud Jumala poolt imelise kingitusena, mis on väärt kaitsmist ja säilitamist. 1.Moosese 1-2 Samuti usuvad nad ka Jumala lunastusse, mis tagab igavese elu neile, kes usuvad. Joh. 3:15;17:3 Seega toetavad nad tänapäevase meditsiini kasutamist elu hoidmiseks siin maailmas. Kuid seda jõudu peaks kasutatama kaastundlikul viisil, mis ilmutaks Jumala armu, vähendades kannatusi. Kuna meil on tõotus igavesest elust uueks loodud maal, ei pea kristlased liigselt klammerduma selle elu külge siin maal. Ning samuti ei ole ka vajalik vastu võtta ega pakkuda kõiki võimalikke meditsiinilisi vahendeid, mis vaid pikendaksid suremiseprotsessi. Oma pühendumise tõttu hoolitseda kogu inimese eest, muretsevad adventistid surija füüsilise, emotsionaalse ning vaimuliku heaolu pärast. Sellest tulenevalt järgivad nad järgmisi piibellikke põhimõtteid: 1) Isik, kes läheneb oma maise elu lõpule ning kes on võimeline mõistma, väärib tõde oma olukorra, ravivõimaluste ning nende võimalike tulemuste kohta. Tõde ei peaks varjatama, vaid jagatama kristlikus armastuses, arvesse võttes patsiendi isiklikke ning kultuurist tulenevaid eripärasid. Ef.4:15 2) Jumal on andnud inimesele valikuvabaduse ning palub, et ta kasutaks seda vastutustundega. Adventistid usuvad, et see vabadus laieneb ka meditsiini puudutavatele valikutele. Peale seda, kui inimene on otsinud Jumala juhtimist ning võtnud kuulda nii arstide kui ka nende inimeste arvamusi, kes on sellest otsusest kõige rohkem mõjutatud (Rooma 14:7), peaks valikuvõimeline inimene otsustama, kas ta võtab vastu või lükkab tagasi elu pikendavad meditsiinilised vahelesekkumised. Sellistele inimestele ei tohiks peale sundida meditsiinilist abi, mis on neile vastuvõetamatu. 3) Jumala plaan on, et inimene elaks perekonna ning vaimuliku ühiskonna liikmena. Parimad otsused inimelu suhtes saavad tehtud, kui neid on kaalutud arvesse võttes oma perekonna ning arstide nõuandeid. 1.Moos.2:18; Mark 10:6-9; 2Moos 20:12; Ef.5-6 Kui surija ei ole võimeline väljendama oma eelistusi meditsiinilise vahelesekkumise suhtes, peaks need otsused saama tehtud isiku poolt, kes on surija poolt selleks määratud ja valitud. Kui kedagi ei ole valitud, peaks otsustama keegi tema lähedastest. Parim on, kui inimese soovid ja otsused oleksid väljendatud kirjalikult ning oleksid vastavuses kehtivate legaalsete nõuetega. 4) Kristlik armastus on praktiline ning vastutustundlik. Rooma 13:8-10; 1 Kor. 13; Jak. 1:27; 2:14-17 Selline armastus ei eita usku ega kohusta meid pakkuma või vastu võtma meditsiinilisi vahelesekkumisi, mille koormad ületavad eeldatava kasu. Näiteks, elu alahoidvad meditsiinilised meetodid võib peatada, kui nad ainult lisavad patsiendile kannatusi või pikendavad mõttetult tema suremise protsessi. Kõik teod peavad aga olema vastavuses seadusandlusega. 5) Kuigi kristlik armastus võib suunata meditsiinilistest vahelesekkumistest loobumisele, ei praktiseeri adventistid “armumõrva” ega aita kaasa enesetapule. 1.Moos 9:5-6; 2 Moos. 20:13; 23:7 Nad on aktiivse eutanaasia vastu. 6) Kristlik kaastunne kutsub kannatuste vähendamisele. Matt. 25:34-40; Luuka 10:29-37 Hoolitsemisel surijate eest on kristlase kohustus vähendada valu ja kannatusi nii palju kui võimalik, mitte aga kasutades aktiivset eutanaasiat. Kui on selge, et meditsiiniline abi ei ole võimeline patsienti tervendama, peaks olema peamine eesmärk kannatuste vähendamine. 7) Piibellik õigluse printsiip kinnitab, et abistama peab neid, kes on kaitsetud ja sõltuvad. Psalm 82:3-4; Õp. 24:11-12; Jes. 1:1-18; Miika 6:8; Luuka 1:52-54 Nende haavatava olukorra tõttu peab nende eest eriliselt hoolitsetama, kindlustades, et tegemist ei oleks mingisuguse diskrimineerimisega. Surija eest hoolitsemine peaks rajanema nende vaimulikel ja meditsiinilistel vajadustel ning nende poolt väljendatud valikutel, mitte aga nende sotsiaalsel väärtusel. Jak. 2:1-9 Kui Seitsmenda Päeva Adventistid püüavad järgida neid põhimõtteid, ammutavad nad lootust ja julgust faktist, et Jumal vastab oma laste palvetele ning võib nende heaolu nimel teha ka imesid. Psalm 103:1-5; Jak. 5:13-16 Järgides Jeesuse eeskuju, otsivad nad kõigis asjades ka Jumala tahet. Matt. 26:39 Nad on kindlad, et võivad otsida Jumala abisurijate kannatuste ning valude eest hoolitsemisel. Nad on veendunud, et Jumala arm on piisav igasuguses ebaõnnes. Psalm 50:14-15 Nad usuvad, et igavene elu on Jumala armastusest tagatud igaühele, kes usub Jeesusesse. See konsensuslik seisukoht kiideti heaks 9. oktoobril 1992 Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse täitevkomitee aastakoosolekul Silver Springsis, Marylandis. Meie, Seitsmenda Päeva Adventistide 56. Peakonverentsi istungi delegaadid, väljendasime Utrechtis oma ülistust ja tänu Jumalale Tema armulise anni – prohvetluse vaimu eest. Ilmutuseraamatu 12. peatükis identifitseerib Johannes viimastepäevade kogudust kui "ülejäänuid... kes hoiavad tallel Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus" (s 17). Me usume, et selles lühikeses prohvetlikus kaadris kirjeldab Johannes Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudust, kes mitte ainult ei hoia "Jumala käske", vaid kellel on ka "Jeesuse tunnistus", mis on "prohvetluse vaim" (Ilm 19:10). Ellen G. White´i (1827-1915) elus ja teenistuses näeme Jumala tõotuse tätumist õnnistamaks ülejäänute kogudust "prohvetluse vaimuga". Kuigi Ellen G. White ei kasutanud enda kohta sõna "prohvet", usume, et ta oli rohkemgi kui prohvet. Ta ütles: "Minu kohustus hõlmab prohveti tööd, kuid see ei lõpe seal" (Selected Messages, Book One, lk 36); "Kui mind kutsutakse selle sõnaga [prohvetess], siis ma ei hakka vastu vaidlema" (ibid., lk 34); "Minu töö sisaldab palju rohkemat kui selle nimega on võimalik tähistada. Ma pean ennast sõnumitoojaks, kes on kutsutud Issanda poolt viima Tema rahvale sõnumit" (ibid., lk 36). Ellen G. White´i peamine kohustus oli juhtida tähelepanu Pühakirjale. Ta kirjutas: "Vähe on pööratud tähelepanu Piiblile. Seetõttu on Jumal andnud väiksema valguse, et juhtida inimesi suurema valguse juurde" (Review and Herald, January 20, 1903). Ta uskus, et kuigi tema kirjutised on "väiksem valgus", on need ikkagi valgus ja et selle valguse allikas on Jumal. Seitsmenda Päeva Adventistidena usume, et "oma Sõna kaudu on Jumal andnud inimestele pääsemiseks vajalikud teadmised ning meil tuleb Pühakiri vastu võtta Jumala tahte autoriteetse ja eksimatu ilmutusena. See on iseloomu mõõdupuu, tõdede teada andja ja läbielude katsekivi" (Suur võitlus, lk 7). Me käsitleme Pühakirja kui suletud kaanonit. Kuid me usume, nagu uskusid ka Ellen G. white´i kaasaegsed, et tema kirjutised kannavad jumalikku autoriteeti niihästi praktilise kristluse kui koguduse põhiuskumuste suhtes. Seepärast me soovitame: 1) et kogudusena me otsime Püha Vaimu väge rakendamaks täielikumalt ellu inspireeritud nõuandeid, mida sisaldavad Ellen G White´i kirjutised, ja			OSCAR-2019
MEELERAHU, NÄITA SLIDERIS Tubli naine! Carmen Pritson on sertifitseeritud elunõustaja kommenteerimine on välja lülitatud Carmeni lugejakiri:Me elame täna ühiskonnas, kus hirm ja ebakindlus homse ees on pannud meid käituma läbi viha ja trotsi. Me teeme valikuid, millel puudub ratsionaalne põhjendus. Seda võib nimetada ka lihtsalt lahmimiseks. Strateegiline sekkumine on võimalus aidata inimesel endal kiiresti mõista oma käitumise põhjuseid. Kui teraapias keskendutakse rohkem mineviku traumadele, … Juba neljandat aastat saab head muusikat nautida Viimsi poolsaarel, kus 5.-11. novembrini pakuvad rahvusvahelise Viimsi Happy Jazz Festivali kontserdid seitsmel laval rõõmu kõrvale ja silmale.Festival algab laste muusikaetendusega “Pöial-Liisi”, kus nimiosa mängib Getter Jaani. Etenduse muusika on kirjutanud ja lavastanud Venno Loosaar.Uutest kontserdipaikadest on lisandunud restoran Luu, kus esineb 8. … ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR, NÄITA SLIDERIS Sissi läheb isaga jõulutuurile kommenteerimine on välja lülitatud Mahedahäälne Dave Benton on jõulukontserte andnud 16 aastat, soovides jagada teistega seda rõõmu, mida jõulud temas tekitavad. Sissile on see kolmas kontserttuur koos isaga. Kui kahel eelmisel aastal imestati tema kui Dave Bentoni tütre hääle üle, siis nüüd räägitakse pigem, et Sissi jõulutuurile tuleb kaasa ka isa.„Ma olen isaga koos … Recovery keerutas nõks nuppe ja valmistas järgneva cooli biidi 90ndate stiilis.Recovery uueks naisvokalistiks on Ranele Raudsoo, kes oma kuuma karismaga ei tohiks mitte kedagi külmaks jätta!Seekordse biidi valmistasid Marek Rosenberg a.k.a Berg ja Lenny La Vida.Sõnade poole peal tegutsesid Vesikas ja Marek ning loo pealkirjaks sai “Suveöö Hääl”.Muusikavideo filmis ning … Ameerika indi-rock grupp “The Neighbourhood” (THENBHD) astub maailmaturnee raames esimest korda üles Eestis 11. veebruaril 2019 Saku Suurhallis, et esitleda oma kolmandat samanimelist albumit. Piletite müük algab reedel, 5. oktoobril. “The Neighbourhood” loodi aastal 2011, esimene täispikk album “I Love You” nägi ilmavalgust pärast kahte tegevusaastat. Album debüteeris Billbord 200 … 8. novembrist stardib Brigita Murutari ja Paul Neitsovi kontserttuur „Leekiv armastus“, mille raames annab muusikutepaar südamlikke kontserte üle Eesti. Kontsertidel kõlab „vana Eesti kuld“ – Silvi Vraidi, Tarmo Pihlapi, Genialistide, Jaak Joala ja paljude teiste repertuaarist ning mõned parimad palad mujalt maailmast näiteks Viktor Tsoi „Kukuška“ ja kindlasti mõni teinegi … MEELERAHU Hingamistreening levib nii äri kui ka meditsiinimaailmas kommenteerimine on välja lülitatud Hingamistreening on praegu levimas nii äri kui ka meditsiinimaailmas, muutes seeläbi paremaks füüsilist, emotsionaalset ja psühholoogilist tervist. See omakorda tähendab paremat sooritust, kõrgemat produktiivsust ja rohkem edu.Kas tead, et grupihingamisi praktiseerivad tipphokimängijad Kanadas, korvpallurid USA-s ja paljude firmade tippjuhid, müügi-, reklaami- ja turundusmeeskonnad üle maailma? Miks mitte tuua see hingamisest … Heia, trennisõber! Möödunud on taas seitse päeva ja aeg on vaadata, mis nippe jagab personaaltreener Marko “Joker” Toomingas seekord. Triitseps on õlavarre kolmpealihas, mis sarnaselt biitsepsile tahab regulaarselt treenimist. Kui mehed üldjuhul ikka teavad, mis lihas see triitseps on, siis naistele olgu selgituseks öeldud, et see on see lihas, mille treenimisel kaob inetu ja rippuv “käelott” õlavarrelt. WOWEesti.ee soovib, et meie kodumaa naised oleksid ikka ilusate õlavartega ja et meeste kätes oleks rohkem rammu. Eesmärgi saavutamiseks pöördusime taas Jokeri poole, kes näitas meile ühte kerget harjutust, mida ka Sina lihtsa vaevaga praktiseerida saad. Tee mõnd triitsepsi-harjutust kerge koormusega, et lihas kindlasti soe oleks. Soojenduseks sobib ka antud trenninipis nähtav harjutus, kuid kergema raskusega. Kasuta maksimaalselt suuri raskusi, millega jõuad teha 6-8 kordust! 6-8 kordust on vajalik, kui soovime endale ilusat fitnesskeha. Rohkem kordusi ei põleta rohkem keharasva. Keharasva põletame teadliku toitumisega! Lihased vajavad suuri raskusi, et areneda. Ära tööta seljaga, st ära liiguta küünarnukke üles. Pigem suru need taha ja nii isegi ülemises faasis. Marko Tooming (tuntud ka nime all Joker) on Eesti ühe suurima kulturismi- ja fitnessiportaali “Trainhard.ee / Bonsuna.com” eestvedaja. Jõutreeninguga alustas Joker teismelisena. Aastate jooksul on ta end pidevalt täiendanud erialast kirjandust lugedes ja oma ala tippudega treenides ning konsulteerides. Jokeri treeningpartneriteks on olnud Dorian Yates (6x Mr. Olympia), Dennis James (IFBB PRO 2012 Masters Mr. Olympia 3. koht), Jari Bull Mentula (IFBB PRO) jpt. EKFL-i treenerite koolituse läbinud Tooming on viimased paar aastat taas võistluskulturismiga tegelenud. Hetkel käib tõsisem koostöö IFBB PRO Lukas Osladili juhendamisel, kes kvalifitseerus 2016 Mr. Olympia võistlusele ja saavutas Nordic PRO-l suurepärase teise koha. Sul on küsimusi ja soovid oma füüsilist vormi parandada? Treening- ja toitumiskavade ning personaaltreeningute soovi korral võta julgelt ühendust! Marko “Joker” Toomingu nõu ja abiga saavutad soovitud tulemuse loodetust varem!			OSCAR-2019
Laenudest on olemas nii väikelaen autolaen kui ka remondilaen ning seega peaks isegi kõige nõudlikumad kliendid leidma omale sobiva laenu. Tarbimislaen on mõeldud tarbimisvajaduste finantseerimiseks ja majapidamiskulude katteks. Samuti teostab Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu põhjaliku analüüsi korteriühistu vabatahtlikul soovil et ühiselt lahendada korteriühistul tekkinud või potentsiaalselt tekkida võivaid probleeme. Makseprobleemide varjamine võib tuua kaasa väga tõsised tagajärjed alustades lisanduvatest võlakirjade kuludest ja viivistasudest kuni kohtukuludeni. Kui viimast neist lahkasime juba ülalpool siis palgatõendita laen tähendab seda et sul ei ole vaja eraldi tõestavat dokumenti kus on tööandja poolne kinnitus su palga kohta. Kellele poleks tuttav olukord kus kord maksab üks ja kord teine ning lõpuks on paras segadus kes kellele on võlgu. Kontaktid Tagasiside. Me ei peaks targutama ainult tagajärgede üle vaid tegelema väga sisuliselt ja kiirelt probleemi põhjuste kõrvaldamisega. Ta on küll peale arutelu ajutist ülekolimist Bondora foorumisse viisakamaks ja napisõnalisemaks muutunud aga eks sisu jääb samaks. Ettevõtted kes refinantseerimist pakuvad võimaldavad teie käesolevad laenud koondada ühe laenupakkuja alla ning aitavad koostada jõuetekohase maksegraafiku et hõlbustada laenukoormast vabanemise protsessi. Kui laenutaotlus on investoritele atraktiivne ja andmed ühistu majandusolukorra kohta läbipaistvad on rahastuse saamine tõenäolisem. Ajalugu on Bondora andmetel korras ent sisuliselt ei tähenda see siiski midagi. Kiirlaen on väike lühiajaline laen mis võib anda teile mugavat sissetulekuallikat kui seda kõige rohkem vajate. Kogu laenuprotsess alates taotluse esitamisest laenuandja veebilehel kuni laenuraha laekumiseni võib võtta üksnes 30 minutit kuni tunnike olenevalt sellest kui kaugel asub sinust lähim isikutuvastuspunkt. Parem on võtta krediit mille puhul tagatist vaja ei ole – selle laenu leiate märgistuse tagatiseta SMS laen alt. Tavaliselt on see eripakkumine uuele kliendile või siis on lihtsalt laen fikseeritud tasu eest. Iselaenamisportaal Kulla hind odavnes 01 protsenti ja unts maksab 1116 dollarit. No ma ei kujuta ette mispärast keegi võõras peaks sellises olukorras inimesele ilma tagatiseta laenu andma ja veel väiksema intressiga kui praegustes turutingimustes Sõõrumaale ja Vooglaiule on antud. Erinevalt kodulaenudest või mitmetest autolaenudest on kiirlaenud ilma kindla otstarbeta laenud. Laenuandja Kirjeldus. Palju kasutatakse autolaenu juhul kui tahetakse autot müüa ning võetakse laenu ja hiljem auto müümisel makstakse laen tagasi. Veel üks populaarsematest krediidi variantidest on SMS krediit ilma töökohata või ilma sissetulekuallikata (siin tuleks vaadata märgistust SMS laen ilma töökohata). HAJUTA ehk investeeri alguses võimalusel minimaalne summa laenaja kohta 10-100€. Ilmselt on need ikkagi kas laenud seni tundmata allikast või vanad omatüved mille kaugemate sugulaskeelte vasted on seni kindlaks tegemata. Aastast on Bondora menetlenud üle 260 miljoni euro väärtuses madala ja keskmise riskiga laenutaotlusi mida on rahastanud üle 7000 investori 36 riigist kogusummaga 24 miljonit eurot. Bondora kaudu saab oma olemasolevaid laene refinantseerida ning seda teeb hinnanguliselt 37% laenutaotlejatest. Parim krediidiriske (FICO skoori 720-850) on peaaegu alati parem 0% sissejuhatav määr krediitkaardi kui isikliku laenu. Swedbankil on suurimad autoliisingu kogemused Eestis – leiame Teie soovile kiire lahenduse. Esimene laen 50 – 500 € laenuperioodiga 5 – 30 päeva intressivabalt ehk 0% intressiga. Näiteks 5000-eurose väikelaenu summa puhul viieks aastaks fikseeritud 159% intressi ja 50-eurose lepingutasuga on krediidi kulukuse määr 1766% kuumakse 12132 eurot laenu tagasimaksete summa 727958 eurot ja Sinu poolt makstav kogusumma 732958 eurot. Laenusaajad saavad soodsama intressi ja investorid suurema tulu sest Omaraha protsess on efektiivne. Meie lehel ülatoodud kolm eraisiku laenu pakkujat on Eestis parimate intressidega või on nende keskkondades võimalik saada kiirlaen soodsa intressiga. Bondora laene rahastavad investorid mis võimaldab säästa menetluskuludelt ja vältida tavapanganduses kehtivaid keerulisi nõudeid. Riiklikud laenud – Leia kõige odavam hea intressiga ja väikese lepingutasuga laen pulmadeks reisimiseks auto ostuks või milleks iganes. Bondora intressid riskid ja tootlus sõltuvad sellest kui suure riskiastmega kasutajale laen antakse. Ja selleks eesmärgiks on Eesti korteriühistute ja nende elanike rahanduslik sõltumatus. Suurim vahe on selles et laenukontoris saad enamasti vastuse kätte tunniga ja raha juba samal või järgmisel päeval. Saad sa aru et sa võid endale osta neid asju ja liisida vaid siis kui su igakuine palk laekub regulaarselt ja piisavas summas! See puudutab nii IT spetsialiste kvalifitseeritud ehitajaid ja tööpingitöölisi kui ka arste õppejõude. Tagatiseta laenud on pakutud traditsioonilise finantsasutuste nagu hoone ühiskonnas ja pangad vaid ka hiljuti suuremate supermarketite ketid.			OSCAR-2019
Minu jaoks ei ole mingit kahtlust, et narkootikumid on halvad. Narkosõltuvus on üks hullemaid sõltuvusi, väga hästi kirjutab sellest kirjanik William Burroughs, kes ise oli aastaid sõltlane. Heroiini tarvitaja isiklikust tahtest ei piisa peaaegu kunagi, et sellest sõltuvusest vabaneda. Kui teemasse põhjalikumalt süveneda ja uurida narkootikumide klassifikatsiooni, siis selgub, et narkootikumid jagatakse kolme kategooriasse – ergutid, rahustid ja psühhedeelikumid. Esimesed kaks kategooriat on inimelule kahjulikud, kuid millegipärast on narkootikumide hulka arvatud ka psühhedeelikumid – ained, mis ei tekita sõltuvust ja mida inimkond on kasutanud juba aastatuhandeid ja mille kasulikkust näitavad aina uued ja ueed sõltumatud uuringud. Kuna selle teema kohta on hästi palju eelarvamusi ja poolikut infot, siis kirjutan iga kategooria kohta natuke pikemalt. Rahusteid kasutab psühhiaatria. Esimene rahusti ajaloos oli nahkrihmadega tool ja hilisemal ajal on see asendunud barbituraatide ja bensodiasepiididega – seduxen, eleenium, diasepaam, vaalium. Koos alkoholiga võivad need olla eluohtlikud. Samuti kuuluvad rahustite hulka sissehingatavd inhalandid näiteks naerugaas, bensiin ja amüülnitrit. Viimane tekitab eufooria ja suurendab seksuaalset naudingut, seetõttu pidavat seda kasutama seksuaalvähemused. Ohtlik inhalant on tolueen, sest see muudab närviraku membraani omadusi. Rahustite hulka kuulub ka etüülalkohol, mida tuntakse juba üle 10000 aasta, ja seda toodeti algselt mee kääritamisel. Väikestes kogustes on alkohol rahustav, suurtes kogustes hakkavad inimeses tööle erutusmehhanismid. Kindlasti ei aita see kiilaspäisuse vastu ega ravi mälu, kuigi aastal 1500 nii arvati. Heroiin tuli peale avastamist 1898. aastal turule kui väga efektiivne köharohi, mis aitas väga hästi, ainult probleemiks oli see, et selle tarvitajad ei tahtnud pärast köha sümptomite kadumist kuidagi oma ravimist loobuda. Oopiumi tarvitamine ulatub samuti kaugesse minevikku – juba sumeri tekstides on viiteid moonide kasutamisele ja kreeka ning rooma jumalaid on tihti kujutatud moonianumate ja nende ekstraheerimisnõudega. Oopiumisõltuvuse kohta on eesti keeles võimalik lugeda maailma kirjandusklassikasse kuuluvat lugu Thomas De Quincey‘lt – “Inglise oopiumisööja pihtimused”, kus ta kirjeldab. kuidas enne sõltuvusse jäämist elas ta 7 aastat oopimit tarvitades läbi oma elu ilusaimad hetked, kuni jõudis täieliku sõltuvuseni ja mõistis et ta sureb varsti. Ja kuna ta sai aru, et ta niikuinii sureb, siis ta otsutas pigem surra ärajäämanähtude kätte ja tänu sellele otsusele sai maailma kirjandusklassika ühe suurepärase teose ja inglise surnuaiad jäid ilma ühe noore mehe surnukehast. Teine narkootikumide kategooria on ergutid. Siia kuulub amfetamiin. Amfetamiini on erinevate riikide sõjaväed kasutanud sõjalistel missioonidel, et hoida oma sõdureid kokku vajumast. Samuti kuulub siia efedriin – aine mille puhul sportlased kunagi ei ole kursis, et see oli tema nohurohu koostises, aga mille jõudu andev toime on neile üldiselt teada. Kolm kõige tuntumat ergutit on kokaiin, nikotiin ja kofeiin. Kaks viimast on praegu ühiskonnas täielikult aktsepteeritud. Kuigi Sherlock Holmes kasutas kokaiini ja Freud ülistas seda, on selle keelustatud ainete nimekirjas olemine täiesti mõistetav. Kolmas narkootikumide grupp on psühhedeelsed ained. Need on ained, mis ei tekita sõltuvust ja mida on inimkond kasutatud rituaalselt tuhandeid aastaid. Erilist tähelepanu tasub pöörata sellele, et nad ei tekita sõltuvust ja nende tarvitajad ei ole ühiskonnale ohtlikud, kuid nad tekitavad klassikalisi muutunud teadvuseseisunditega kaasnevaid nähte ja seetõttu on koos pesuveega ka laps praeguseks vannist välja visatud. Tegelikult tuleks psühhedeelsed ained narkootikumide nimekirjast välja arvata, sest nad on nendest niivõrd erinevad ja kahjulike mõjude asemel on neil mitmeid kasulikke omadusi. Siia rühma kuuluvad maagilised psilotsübiini sisaldavad seened, Peyote ja San pedro kaktused, Ayahuasca, Ibooga taim aafrikast ja DMT ning LSD. Antud grupp sai 60-ndate aastate hipiliikumise ja kontrollimatu tarvitamise tõttu külge narkootikumide tiitli ja ei ole sellest kahjuks vabanenud tänase päevani. Eriti kurioosne on see, et järjest rohkem tehakse uuringuid, kus antud gruppi kuuluvaid aineid kasutatakse tõsiste psühholoogiliste probleemide lahendamiseks ja teraapia eesmärgil, aga kuna tegu on ühiskondliku hoiaku muutumisega, siis on selle muutuse toimumine väga aeglane. Tavaliselt seostub see 60ndate aastate ning hipiliikumisega ja arvatakse et see ajab inimesed hulluks. Kahjuks on see väärarvamus, mis paar aastat tagasi lahkunud professor Shulgini sõnul on selle taga eelkõige inimeste teadvustama hirmu teadvustamatuse ees. LSD mõju loovuse arendamisel on asendamatu. Biitlite laul “Lucy in the Sky with Diamond” on ostseselt LSD-st inspireeritud. Ilma LSD-ta ei oleks meil Ken Kesey romaani “Lendas üle käopesa” ja sellest inspireeritud filmi Jack Nicholsoniga peaosas. Nobeli preemia laureaat Kary Mullis, kes sai keemia preemia PCR tehnika arendamise eest (protsess, ilma milleta me ei suudaks DNA-d uurida) on selgelt öelnud, et LSD sessioonide ajal õppis ta tunduvalt rohkem, kui ükskõik mis koolis või kursusel ning lisas, et ilma LSD-ta vaevalt Nobeli preemiani oleks jõudnud. Samuti mainis ta, et praegusaja teadus ei ole väga palju erinev 1634. aasta teadusest. Väga provokatsiooniline väide, mille eest teadlaskond tahab teda kogu aeg üle parda heita selle asemel, et peeglisse vaadata. Ka Francis Crick, Nobeli meditsiini preemia laureaat, kes suutis DNA struktuuri lahti harutada, on lähedastele inimestele tunnistanud, et lahendus saabus talle LSD sessioonil olles. Kahjuks on ta ise lahkunud ja ei saa kinnitada ega ümber lükata neid väiteid ning ühed teadlased üritavad teisi veenda, et see on ainult legend. Kindel on aga see, et Crick oli Aldous Huxley austaja ning inspireerituna Huxley romaanis “Hea uus ilm” kirjeldatud psühhedeelse aine “soma” nimest, samanimelise ühingu üks asutajatest. Ühingu eesmärgiks oli kanepi legaliseerimine. Samuti pani Francis Crick oma nime alla kuulsale Timesi kirjale 1967. aastast , mis kutsus üles muutma narkootikumide keelustamise seadust. Alles viimastel aastatel on uuesti antud luba üksikuteks LSD teemalisteks uuringuteks. 2014 aasta juunis avaldas mainekas eelretsenseeringuga teadusajakiri “Journal of Nervous and Mental Disease” Šveitsis toimunud uuringu tulemused, mille ühiskonnale poliitiliselt vastuvõetav kokkuvõte kõlas nii – “LSD on meditsiiniliselt paljulubav aine”. Uuringu tulemusi kajastas isegi “New York Times”. Uuriti surmavalt haigete ärevuse vähenemise võimalust LSD- seansside käigus ja leiti 200 mg koguste korral ärevus tunduvalt vähenes ja ärevuse vaba seisund muutus püsivaks. Loomulikult ei tähenda eelnev, et ma kutsun inimesi üles LSD-d tarvitama, pigem väljendan heameelt, et selleteemalised uuringud jätkuvad. Psühhedeelsete ainete tarvitamine ilma juhendajata võib tõepoolest ohtlik olla. Need ained ei ole õlu, mida koos sõbraga peale sauna tarvitada. Aafrikast pärit ibooga taime puhul uuritakse, kas sellest taimest valmistatud ekstraktist võib olla abi sõltuvushäiretest vabastamisel. Uuringud näitavad et on abi ja mitte vähe. Erinevused tavaliste ravimitega on põhimõttelised, kui tavaline ravim tegeleb sümptomiga ja seab eesmärgiks need ära kaotada ehk alla suruda, siis ibooga puhul pääseb inimene ligi oma mõtete ahelale minevikust ja näeb selgelt milliste sündmuste ja otsuste tulemusena on ta oma sõltuvuse küüsi sattunud. Lisaks piisab enamasti ainult ühest seansist, et lõplikult vabaneda kas alkoholismist, heroiini või kokaiini sõltuvusest. Paljudes riikides kuulub ibooga keelatud ainete ninekirja, selle kodumaal Gaboonis on see aga kuulutatud “rahvuslikuks aardeks”. Maagilised psilotsübiini sisaldavad seened on aga efektiivsed obsessiiv-kompulsiivsete häirete ravis nagu näitas 2010. aasta uuring. Normaalseisundis on aju hästi organiseeritud, paindlik ja kohanev. Depressiooni, sõltuvuse ja obsessiiv-kompulsiivsete häirete korral ei ole aju enam paindlik ega suuda kohaneda. Psilotsübiin aitab taastada ja organiseerida düsfunktsionaalseid mustreid. 2014. aastal uuriti aju komplekseid neuronite võrgustikke psilotsübiini manustamisel. Selgus et aju erinevad regioonid hakkasid omavahel kommunikeeruma ja moodustusid uued võrgustikud. Internetist võib leida ilusaid värvilisi pilte, kus võrreldakse aju psilotsübiini seisundis ja platseebo manustamisel. Kaalukauss on selgelt psilotsübiini kasuks. Viimaste aastate uuringud on samuti näidanud mismoodi psilotsübiin aitab kaasa inimese muutumisele avatumaks. Muide, juba 1962 aastal tehti Harvardi Ülikoolis, Suurel Reedel eksperiment, kus topelt pime uuringus manustati 10-le inimesele psilotsübiini ja uuriti, kas seened võivad tekitada vaimseid kogemusi. Psilotsübiini saanutest raporteerisid müstilisi kogemusi 8 katseisikut 10-st. 2006. aastal jätkas 1962. aasta uuringut teadlane Griffiths ja tema töö avaldati väga mainekas ajakirjas Psychopharmacology. Tulemused näitasid et psilotsübiin võib avaldada isiksuse arengule tervendavat mõju. Antud uurimust on ka Eesti ajakirjandus refereerinud. Psühhedeelsete ainete hulka kuulub ka ayahuasca. Brasiilia šamaanide imejook, mis avab teed teistesse reaalsustesse ja aitab kaasa inimese elu jooksul kogunenud hingehaavade ravimisele ning mille kohta klassikaline psühhiaatria tahab öelda, et see tekitab hallutsinatsioone. Ka siin ei ole ükski uuring näidanud selle aine kahjulikkust, vaid seda tarvitanud räägivad tema kasulikkusest psüühikale. Ayahuasca koosneb 2-st komponendist – harmaliinist ning DMT-st ja hoolimata sellest, et DMT-d sünteesib iga inimese organism ning ta on sadade taimede ja isegi mõne koralli koostises, on see keelatud ainete nimekirjas. Ayahuasca kodumaa on Brasiilia, kus 1962. aastal legaliseeriti selle kasutamine religioosse sakramendina. Iga nädal toimuvad seal Santo Daime kiriku tseremooniad, kus sajad osalejad tarvitavad ayahuascat. See mida ayahuasca seansil käinud kirjeldavad, ületab tõepoolest tavalise mõtlemisvõime piirid –räägitakse hinge eraldumisest kehast, kohtumistest üleloomulike olenditega, paradiisi ja põrgu kogemustest, nähakse oma haiguste põhjusi ja saadakse selgeid visoone tulevikuks. Ayahuascaga tervenemine ei ole kerge protseduur. Kuid muutused, mis peale seda toimuvad on see-eest muljetavaldavad – üks uuring näitas, et peale ayahuasca tarvitamist suureneb intellektuaalne võimekus, paraneb kontsentratsioonivõime, sisekonfliktid töötatakse ümber ja ärevus väheneb, tõusevad nii enesehinnag kui teistele andestamise võime. Ayahuasca šamaanid väidavad, et see, mida inimene sel ajal kogeb ei ole mitte patoloogia ja hallutsinatsioon, vaid varjatud reaalsuse teiste dimensioonide nägemine ja peale julgust sellesse reaalsusesse siseneda, tekib taipamine ja selgus. Kuna enamus inimestel ei ole ilmselt võimalust Brasiiliase minna ja ayahuasca kirikut külastada, LSD kasutamine võib aga viia vangi, siis tasub meelde jätta ainult üks asi – psühhedeelilised ained ei ole narkootikumid, vaid hoopis midagi muud. Ja kuigi seaduse järgi on tegu illegaaalsete ainetega, siis tasub minu arvates siin ikkagi lähtuda seaduse mõttest, mitte sättest. Seadused mis puudutavad narkootikume on ühiskonnale vajalikud, sest narkootikumid hävitavad inimisiksust ja läbi selle ka ühiskonda. Kuid psühhedeelikum ei ole narkootikum. Mitte ükski heroiini tarvitaja või kokaiini sõltlane ei nimeta oma tegevust vaimseks enesetäiustamiseks või arenguks. Loodetavasti jätkuvad ka uuringud ning me suudame edasi areneda olukorrast, kus me psühhedeelsete ainete juures oleme justkui neandertaallased, kes vaadates maabunud kosmoseraketti, vaimustuvad vilkuvast valgusest ja värvilistest tabloodest ning ainult sellest räägivad. Kosmoseraketi võime lennata nende pähe veel ei mahu. Sama on ka meiega, hetkel on see veel Pandora laegas, kust me ei tea, mis täpselt sealt välja tuleb, ja seetõttu on see igaks juhuks ära keelatud. Valgustusajastu mõte, et inimese elu kuulub temale endale, samuti otsustus- ja vastutusõigus, on kahjuks jäänud minevikku. Kuigi uuringud jätkuvad, olen veendunud, et skeptikuid ei veena mitte ükski: ükskõik, kui mainekas eelretsenseerimisega ajakirjas tehtud uuring. Ka sel on oma loogiline seletus, mis hõlmab termineid kognitiivne dissonants, alateadlik hirm tundmatu ees, psühholoogilised kaitsemehhanismid ning tsunftivaim. Tänan et sa mu mõtiskluse ning internetist loetud matejalide kokkuvõtte lõpuni lugesid ning kindlasti tasub ka viidatud Medical Postist alguse saanud lugu käsile võtta. 21. septembril toimub Tallinnas Alexela Kontserdimajas psühhedeelikumide ja teadvuse konverents Psycherence 2018, kuhu tuleb kõnelema neli teadlast üle maailma. Psycherence ellukutsuja Alar Tamming kommenteerib konverentsi korraldamise loomise põhjuseid alljärgnevalt: “Mul on olnud au kokku puutuda kõigi nelja sellel konverentsil esinejaga ja rääkida rohkem ja sügavamatel teemadel, kui meie igapäevane tarbimis-suhtlemine. Miks olen mina mina? Kuidas ma siia sain? Mis on teadvus? Kuidas minu teadvus on seotud teiste teadvustega – nii inimeste kui kogu Eluga? Mis saab peale surma? Mis toimub teadvusega psühhedeelikumide mõju all? Kas psühhedeelikumid avavad uksi teistesse dimensioonidesse? Need on küsimused mille peale tänapäeva materiaalne maailm ja teadus vaatab heal juhul neutraalselt, kuid pigem halvustavalt, selle asemel et võtta need üheks põhiküsimuseks. Inimese tasandil on aga surm, elu ja iseendast teadlik olemine just kõige olulisemad küsimused. Just nendel teemadel on mul olnud võimalik vestelda Psycherencel esinejatega. Antud konverents saigi korraldatud selleks, et anda ka teistele inimestele, kes nendest teemadest mõtlevad, aga seda enamasti omaette või raamatute abil, võimalus kohtuda maailma säravaimate mõistuste kvintessentsiga ja muidugi ka üksteisega. Konverentsil on sünkroontõlge eesti keelde. Alar Tamming on ettevõtja, psühholoogia teadusmagister, Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni asepresident, konverentsi Psycherence 2018 ellukutsuja. Alar Tamming on süvitsi uurinud inimese psühholoogiat, muutunud teadvuse seisundeid ja psühhedeelikume. Loe artikleid (1) Kuna mittekehaliste ehk sisemiste funktsioonide uurimine on üleüldse niivõrd lapsekingades, siis “vaimsest” rääkides pannakse enamasti… Kahekordne peaminister Mart Laar, kes äsja parlamendis teist korda ja suurte vaidlustega nimetati Eesti Panga…			OSCAR-2019
Christian Wilhelm Walter Wulff (sündinud 19. juunil 1959 Osnabrückis[1]) on Saksamaa poliitik, 30. juunist 2010 kuni 17. veebruarini 2012 oli ta Saksamaa liidupresident. Christian Wulff kuulub Kristlik-Demokraatlikku Liitu. Aastatel 2003–2010 oli ta Alam-Saksi liidumaa valitsusjuht. 2011. aasta lõpul tuli ilmsiks, et Wulff oli Alam-Saksi liidumaa valitsusjuhina võtnud madala intressiga majalaenu BW Bankist segastel asjaoludel. Prokuratuur ei leidnud siiski kriminaalseid asjaolusid ja lõpetas uurimise. 2012. aasta algul selgus lisaks, et Wulff püüdis takistada temast kõneleva artikli avaldamist tabloidlehes Bild. Selleks võttis ta kontakti lehe peatoimetaja, kirjastuse Springer juhi ja enamusosanikuga, ähvardades kirjastusega suhted katkestada. Skandaalide tõttu tõstatasid Saksa ajalehed küsimuse Wulffi tagasiastumisest.[1] 17. veebruaril 2012 astus Wulff tagasi, kuna eelmisel päeval esitas riigiprokuratuur parlamendile taotluse temalt puutumatuse äravõtmiseks[2]. 2006. aastal lahutas Wulff oma pikaajalisest abikaasast Christianest ning abiellus endast 15 aastat noorema Bettina Körneriga.[1] Tal on kaks last, eelmisest abielust poeg Linus ja praegusest tütar Annalena.[1] "Guinnessi rekordite raamat" (inglise "Guinness World Records") on iga-aastane teatmik, mis sisaldab valiku maailmarekordeid – niihästi inimeste saavutusi kui ka looduslikke ekstreemsusi. Ka raamatu endaga seostub üks maailmarekord – nimelt on see kõigi aegade müüduim autoriõiguste kaitsega raamat. See on ka üks raamatuid, mida USA raamatukogudest kõige sagedamini varastatakse. 4. mail 1951 osales õlletootja Guinness Brewery toonane juht Sir Hugh Beaver jahipeol Wexfordi krahvkonnas Iirimaal. Ta sattus vaidlusse teemal, milline on Euroopa kõige kiirem jahitav lind. Samal õhtul taipas ta, et teatmike põhjal on seda võimatu kindlaks teha. Beaver mõistis, et Iiri ja Briti pubides vaieldakse igal õhtul hulga seesuguste küsimuste üle, ent puudus raamat, kust saaks infot rekordite kohta. Ta leidis, et raamat, mis sedalaadi küsimustele vastuseid pakuks, võiks saada üsna populaarseks. Esimene 197-leheküljeline väljaanne valmis 27. augustil 1955 ja jõudis jõuludeks Briti raamatumüügi edetabelite tippu. "See oli mõeldud jagamiseks turunduse eesmärgil – keegi ei lootnud sellega raha teha," kommenteeris Beaver. Järgmisel aastal anti raamat välja USA-s ning seda müüdi 70 000 eksemplari. Kuna raamatust sai üllatushitt, tehti sellest veel palju uusi trükke, jõudes lõpuks ühe parandatud trükini aastas, mis ilmub oktoobris, et jõuda valmis jõulumüügi ajaks. Pikka aega kirjastasid seda ja teisi sarnaseid raamatuid vennad McWhirterid. Mõlemal vennal oli entsüklopeediline mälu. 1975. aastal mõrvas Ross McWhirteri Iiri Vabariiklik Armee (Provisional Irish Republican Army). 1954. aastal moodustati esimese raamatu kirjastamiseks ettevõte Guinness World Records Limited. 1970. aastatel kuulusid raamatu õigused kirjastusele Sterling Publishing. Ettevõte kuulus Guinness Breweryle ja seejärel Diageole 2001. aastani, mil selle ostis Gullane Entertainment. Gullane'i enda ostis 2002. aastal HiT Entertainment. 2006 ostis HiT Entertainmenti Apax Partners, mis müüs Guinnessi rekordite raamatu õigused 2008. aasta alguses Jim Pattison Groupile. Praeguseks on õigused litsentseeritud selle tütarfirmale Ripley Entertainment. Ehkki Guinness World Recordsil on kontorid ka New Yorgis ja Tokyos, asub selle peakorter tänini Londonis, ehkki firma muuseum paikneb Ripley peakorteris Orlandos, USA Florida osariigis. Viimased trükid on keskendunud inimeste saavutustele. Võisteldakse nii tavapärastel aladel nagu raskuste tõstmine kui ka vähem levinuil, nagu munade kaugusvise, pikim aeg arvutimängu "Grand Theft Auto IV" mängides või kümne minutiga söödud hot dog'ide arv (ehkki söömis- ja alkoholijoomisrekordeid enam ei registreerita, vältimaks kohtuasju). Lisaks võistlusrekorditele on raamatus sedalaadi faktid nagu kõige raskem kasvaja, kõige mürgisem taim, lühim jõgi (Roe jõgi), pikim draamaseriaal USA-s ("Guiding Light"), kõige kauem draamaseriaalis mänginud näitleja (Suurbritannias William Roache sarjas "Coronation Street", Austraalias Ray Meagher sarjas "Kodus ja võõrsil"), pikkuselt kolmas draamaseriaal USA-s ("General Hospital") ja maailma edukaim müügimees (Joe Girard). Paljud rekordid on seotud noorima inimesega, kes midagi on saavutanud – näiteks on noorim kõiki maailma riike külastanud inimene Maurizio Giuliano. Igas trükis on valik Guinnessi suurest rekordite andmebaasist. Valiku kriteeriumid on aegade jooksul muutunud. Lisatakse uusimad rekordid ja uuendatud rekordid. Sellest peale, kui 1995. aastal loobuti Norris McWhirteri konsultanditeenustest ja Diageo rekordiraamatu brändi seejärel maha müüs, on raamat muutunud tekstipõhisest teatmikust illustreeritud tooteks. Seetõttu ei ole raamatus (ega veebilehel) enam suuremat osa rekordeist ning neid saab teada vaid juhul, kui kirjutada Guinnessile taotlus rekordi löömiseks. Neile, kes ei taha oodata vastust 4–6 nädalat, pakub Guinness kiirvastust 300 Inglise naela eest. Mitmed maailmarekordid, mida kunagi avaldati, on hiljem eetilistel põhjustel kõrvaldatud. Maailmarekordeid avaldades võib raamat innustada teisi püüdma seda rekordit lüüa, hoolimata oma tervisest ja ohutusest. Näiteks pärast raskeima kala rekordi avaldamist toitsid mitmed kalaomanikud oma lemmikloomi üle igasuguse mõistliku määra, mistõttu sissekanne kõrvaldati. Samuti loobus rekordiraamat 1991. aastal mitmeist söögi- ja joogirekordeist, kuna võistlejad võivad endale viga teha ning kirjastus võidakse seepeale kohtusse kaevata. Keelustatute seas olid kõik alkoholijoomisrekordid ning ebatavaliste asjade (nt jalgarattad ja puud) söömine. Mõned rekordid nagu mõõganeelamine ja võidusõit avalikel maanteedel suleti, kuna senised rekordiomanikud olid ületanud ohutustaseme. Nii mainiti varasemates rekordiraamatutes Albaania endist kuningat Zogi, kes suitsetas päevas umbes 150 sigaretti. Mõned suletud rekordid on ka uuesti avatud. Näiteks nimetati mõõganeelamisrekordit 1990. aastal Guinnessi rekordite raamatus suletuks, ent rekordite telesõus, mis algas 1998. aastal, näidati kolme mõõganeelamiskatset, samuti mainis neid raamatu 2007. aasta trükk. Õlle kiirjoomisrekordeist loobuti raamatus 1991. aastal, kuid 2008. aastal avaldati need taas, kuigi teises kategoorias. 1976. aastal avati Empire State Buildingus Guinnessi rekordite raamatu muuseum. Seejärel läks kiirlaskur Bob Munden promotuurile, tulistades revolvrist 0,01 sekundiga. Eksponaatide seas olid maailma pikima mehe (Robert Wadlow) vahakuju, maailma suurim vihmauss, mõõganeelaja röntgenipilt, korduvalt välguga pihta saanud Roy Sullivani välguaukudega müts ning paar kalliskividega kaunistatud golfikingi, mis müüdi 6500 USA dollari eest. Nüüdseks on muuseum suletud. Hiljem on Guinness lasknud frantsiisi alusel avada raamatu teemadel väiksemaid muuseume. Need kõik asuvad suurtes turismilinnades: Tōkyō, Kopenhaagen, San Antonio, Niagara Falls, Hollywood ja Gatlinburg USA-s, Tennessee osariigis.			OSCAR-2019
Tervislikud eluviisid koguvad üha populaarsust, seega otsustasid ka Segakoor Endla lauljad laupäeval jalgratta sadulasse ronida ning Pärnu Rattaretke starti minna. 38km tundus küll alguses veidi hirmuäratav, aga toredas ja rõõmsameelses seltskonnas läksid kilomeetrid ja aeg lausa lennates. Ka ilmataat oli meid ilusa ilmaga õnnistanud – oli imeilus sügisilm, kuigi vastutuult sõites tuli ikka natukene pingutada ka 🙂 Ideed sünnivad ootamatult 😊 See idee nägi ilmavalgust laupäeval, 14.aprillil. Sünnikohaks saab märkida bussi, millega Endla koor oli suundumas Pärnust Tartusse, Eesti Rahva Muuseumisse, et seoses ERMi 109. sünnipäevakontserdiga taas ette kanda Rasmus Puuri kantaati “Unes nägin ma Eesimaad”. Oh need nimed, need nimed … Nimedemängu võlud ja vormid on tõesti vallanud meeli igas võimalikus vormis! Hoolimata sellest, et analoogilist lahendust on varemgi Endla koori puhul kasutatud, on seekordne ülestähendus ja idee koorirahva vahvad nimed loosse põimida pärit Kristi sulest. Korrektori ja toimetajatöö tegi Ebe. Kord ENNEmuistsel aal, kui REBASED KOPLITES SAMMELSELGA kasvatasid ja PÕDRAD inimkeeli kõneldes ringi HUIKasid, leidis LAANEMAAl voolava ALLIKA juures aset üks ÕIGE noobel lugu. Meie planeet oli tollal RINGMAA, mida katsid põhjakaarest SINIJÄRVED, idast laiuvad AASMAAd, mille servas mühavad hiiud ärataksid täna aukartust igas elavas hinges; lõuna pool kahisesid sügavad JUURSALUd. Kogu maad katsid PRISKed TAMMed ja MITTe ainult maa, vaid ka veesilmad olid tulvil maagilist VARIKujul hiilivat võlujõudu. Maailm helises kui laul, mille noodid kirjutatud LILLELEHTEDELE. See laul hõljus pilvedesse ja vana Jumal kiitis kõike, mida nägi ja tema RAMSTid olid sellest kõigest täiesti sassis . LATT oli kõrgel! Kas oleks veel võimalik maali täiustada? Jumal hingas sügavalt sisse, ronis ühe pilveVALLI otsa ning vajus KOCHti kokku. Möödusid ajad ja ajastud . Libisesid mööda näod ja isiksused, kuni 140 aastat täis tiksusid. Maailmas oli palju värve, aga millestki oli puudus… Selgus saabus, kui ühe kõrge KUUSE oksal kõõluvale TALVIKesele ROOTS kurku kinni jäi ja ta KÕRNAKS kahvatus. Kui ta meeleheitlikus agoonias “TIIIIIA-TIIIIIA” kriiksudes ühele aknaRUUDUle toksis, kargas talle pähe MOPPEL mõte: Maailma suudab päästa vaid koorilaul! Sellest saati tegutsebki segakoor ENDLA kõikide kurblike, rõõmsate, õnnetute ja õnnistatute suurimaks häämeeleks. Juba mitu aega olen tahtnud kirjutada sellest, mida ühe muusikateose omandamine mulle andis. Nimelt oli teiste hulgas ka Endla kooril suur au olla vabariigi 100. juubeliaktusel Rasmus Puuri uudisteose „Unes nägin ma Eestimaad“ esiettekandjaks. Eeltööna sai koorilaulja muusikalisse mällu raiutud hulk kohanimesid, millest enamikul meist aimugi polnud. Kooripartiidele lisaks kuulsime väga värvikaid Eestimaa muhke ja lohke ka solistide hõigetest. Et teos ise, see kohanimedest moodustatud lugu, oli äärmiselt omapärane, saime aru kohe esimeses proovis. Kes asjast mitte midagi ei arvanud, see läks ja enam proovi ei tulnud. Ometi olid enamus lauljatest õnneks piisavalt uudishimulikud saamaks teada, kas terviku omandamine annab mingi teise tunde? Ja need, kes jaanuaris proovist muigega läksid, kuid tagasi tulid, hakkasid iga laulmiskorraga seda teost omal moel ikka rohkem ja rohkem armastama. Rasmus Puuri enda selgitused ja juhised sellel muusikalisel rännakul olid kindlasti abiks terviku tajumisel ja nii me seisimegi veebruaris suurel laval ja tegime ajalugu. Ja ma ei pea silmas ka seda, et ERM annab meile võimaluse teost 14.04.2018 veelkord esitada. Minus on tekitanud hoopis rohkem põnevust asjaolu, et see lugu on minu sees hakanud elama oma iseseisvat elu. Paar nädalat tagasi käisime perega Läänemaal uitamas. Tuvastasime, et mõned linnud olid Matsalusse jõudnud, mägiveised vaatasid tee ääres meid samamoodi nagu meie neid… Ja siis äkki on tee ääres silt „SAASTNA“. Te ei kujuta ette, millist elevust see minus tekitas. Kohe hakkas kõrvus kerima viis „… Saastana Sapi Sarja Sassi…“ Hinge täitis tohutu rõõm ja äratundmise tunne, justnagu oleks ma jõudnud kuhugi omasesse ja armsasse paika. Tõele au andes, olin seal esimest korda elus, aga see tunne oli nii soe ja tore. Peatusime, tegin pilti, kõrvus ikka kumises „..Saastna Sapi Sarja Sassi..“. Ja see pole ainus kord, kui teeviit on minus sellist emotsiooni tekitanud. Just sellistes tundmatutes kohtades tuttavaid silte silmates tuleb see laul kusagilt väga sügavalt ja hakkab kuidagi eriliselt kõrvus kajama. Kohanimedega on laulus ennegi mängitud, aga nii sügavat tunnet pole see minusse varem jätnud ja seepärast tahtsingi seda teiega jagada. Lisaks kõigele heale, mis Endla kooriga juhtunud on, oleme lisaks dirigendile endale ka suurepärase sulesepa saanud. Mareksilt tuleb sõnu ja lauseid kui siidi, värvikaid kirjeldusi, mis paeluvad ja lugejal silma särama löövad. Ja et tema kirjutatu vaid sotsiaalmeedia kaduvatele lehtedele ei jääks, paneme tema read ka meie blogisse. Hetkel, mil olime jõudnud oma reisi lõpusirgel kalli kodumaa kohale ja meie raudlinnukene juba päris tõsiseid maandumise hääli kuuldavale tõi ning lennutrajektoor üsnagi järsu nurga sisse võttis, otsisin ma lennuki audiosüsteemist midagi, mis Türgi õhuliinide pakutud erakordselt ebakvaliteetsetest kõrvanuppudest kuulatuna mingigi elamusepoja jätaks, sattus mu sõrm lennuki audio süsteemi pakutavas valikus virtuaalplaadile, mille avalooks kõlas just too lugu “My land”. Kuigi tegemist on ülistuslauluga ühele teisele vahvale ilmanurgale, sobiks too tekst enamvähem üks-ühele ka meite kandi iseloomustamiseks. Seda laulu kuulates ning lennuki aknast avanevat vaadet rohe-kollastest metsadest ja põlluruudukestest tunnistades jõudsin taaskord ja üha veendunumalt tõdemuseni, et mida pikem ning elamuste ja positiivsemate emotsioonide rohkem on olnud reis, millelt naasen, seda hingeülendavam on saabuda-maabuda oma kalli kodumaa pinnale. Kuidas saabki üks reis olla parem kui kasvõi esimesel kohaloldud päeval saan elupõlise “hülgena” lõppeval suvel esimese vettesukeldumise kogemuse just Venice Beachil, hulpides Vaikse Ookeani massiivsetes lainetes ja nautides Kalifornia Veneetsia õdusat arhitektuuri ning maitsekaid ja lopsakaid aedu; kihutades läbi kõrbekuumuse ja mussoonvihmade Arizonasesse, nautides tee peal põrgukuumuses ajaloolist Route 66 nostalgiat ning saades teada, et tsiklimehel on igas olukorras seis nigelam kui autoga matkajal; kus ootas meid laia naeratusega ees Suure Kanjoni mäekoll, pakkudes hingematvaid vaateid looduse loomingust, mille kõrval vähemasti mina tundsin end mõttetu tolmukübemena; saades osa Las Vegase lõputult ahvatlevatest, värviküllastest, aga lõppkokkuvõttes nii väärtusetutest reklaamtuledest; põigates järgmisel päeval naabruses laiuvale Hooveri tammile, mis pakkus oma võimsate ja herküülpuaroolikus stiilis vormidega, koos veelgi võimsamate seda ümbritsevate kaljumägedega juba iseenesest imposantset vaatepilti, kostitades samas aga kuumaga, mis täiesti reaalselt võrreldav meie leilisauna kraadidega ja mille tulemusel üks meie lauljatest korraliku kuumarabanduse sai; külastades ajaloost pakatavat ja omas ajas stiilipuhast Santa Barbara kohtumaja ning nautides selle linnakese kaunist ja hingepaitavat miljööd; ahmides endasse merelainetega võitleva Kalifornia ranniku ilu ning pannes oma füüsilised võimed proovile, seistes harkisjalu Malibu rannal vee piiril, oodates järjekordset murdlainet, mille jõud oli selline, et ühel hetkel arvasin, et nüüd on minu põlveliigese päevad loetud (igasugune ujumiselaadne tegevus oli seal muide keelatud- ja igati õigustatult); kogedes Hollywood bülevaardi eripalgelist glamuuri, astudes mööda tähtede alleed ning sobitades oma käekesi ja jalakesi tuntud filmistaaride vastavatesse betooni valatud jälgedesse, ent saades samas, oscari-gala-saali trepil teada, et “vaid 1 dollari eest peeretan Sulle otse suhu”; saime, õnneks eemalseisjana osa sealkandis nii tavapärasest metsatulekahjust, pärast mida kohe ka hunnitust miljonivaatest Griffin Parki observatooriumi vaateplatvormilt öisele Los Angelesele; olles varahommikusel tunnil tunnistajaks eht-hollivuudilikule äksönile, kui üks suvaline tüüp oma autoga “sajaga” meie naaberaeda sisse lendas ja kui loetud sekunditega rippus meie kohal politseikopter ja kõik kulges nagu tõelises usa-krimi-filmis; kui kõik meie proovid oma slummis asuva öömaja koduhoovis kulgesid lõputus kuumuses ja lakkamatus higivoolus ligunemises, aga kõik meie kontserdid-esinemised õnnestusid 200-protsendiliselt isegi siis, kui kõiksemees lausa lõunamaa lõõsas oma kallid paksust villast rahvariided selga tõmbas ega loobunud sellest üksmeelselt isegi siis, kui tegin ettepaneku, et äkki võtaks vabamalt ja esineks täna sama ilusates koori t-särkides, ent samal ajal olid kõik rõõmsad ja sirgeselgsed (imelikud inimesed ikka…) ; nautides Pärnu Endla segakoori tõeliselt õnnestunud kontsert-etteasteid Lääneranniku päevade raames; tundnud südantsoojendavat ühtsustunnet koos väliseestlastega ning jõudnud lootusrikka tõdemuseni, et äkki just nüüd on saabunud aega, mil väliseestlased kodueestlasi endaga võrdväärseks seltskonnaks peavad. Aitüma teile, kallid endlakad selle vägeva, stiilipuhta ja hingekosutava elamuse ning tõelise kvaliteetaja eest koos TEIEGA! Ainult tänu teile- Kadri, Margit, Maarika, Laura-Liis ja paljud-paljud teised ja lõppkokkuvõttes kogu Endla-koorile, sai kogu see müstiline ime võimalikuks! PS! Laul, millest blogipostituse alguses juttu on ja mis Mareksile just sellised emotsioonid tekitasid,			OSCAR-2019
Ettevõtjad: valitsus andis pidurit järele, aga sõidukiirus vähenes ning tulevik on veelgi tumedam - kommentaare 1-20 Eestil on veel võimalus arengupeetusest üle saada kui kesikute, sotside ja IRL valitsus kiiresti kukutatakse. kui investor tahab megakasumit raha välja viimiseks riigist ja selleks palka maksab võimalikult vähe. Kui isand sotsialist saab iga kuu 4000+4000+1000, kas kulutab kogu raha vaestele, või paneb panka hoiustele? EU üldine majanduskasv pole küll praeguse valitsuse teene. Kas sa majanduse tsüklilisusest oled midagi kuulnud? Aga see, et praegused võimul olijad varusid ei kogu, on suisa kuritegu. Aitab ainult valitsuse vahetus. Pole siin mingit paradoksi. Lhtsalt vaataeja rumalus. Tänu raha külvamisele selle paberilipaka kokkuleeppeline väärtus väheneb. Järelikult saab iga tegija oma valmistatu eest rohkem "raha". aga ega valmistatus siis palju rohkem ple , kui üldse. Ja arvepidamises lüüakse kokku raha number , mis on tõesti suurem ja näitaaks justkui kasvu. Tegelikkuses aga tõmbub kõik kokku Kogu selle palgakasvu on ära söönud tõusev elukallidus! Aga Sutterile maksame 14 tuhhi kuus! Seakari! Nüüd on langusele suudetud piir panna... aga 100 000 oravate ajal majanduspõgenikena kadunud töökätt jätab majandusse metsikult sügava puudujäägi ja rahva teadmisse selge arusaama... VAID ORAVATEVABAL EESTIL ON LOOTUST. Oravad peksid 100 000 töökat kaaskodanikku masu aegu riigist majanduspõgenikena minema...nüüd on vallad ja väikelinnad töökätest priid...KUST PEAKS TULEMA EESTILE HEA AEG? pole ju vaja kurvastada, et 100 000 on läinud ( nende seas ka minu 4 last koos peredega), musti tuuakse piiramatult sisse... Eestlased pole taibanud tahta eesti omanikega tehaseid, vaid leppinud välisinvesteeringutega siia toodud tehastega. On loomulikult saanud välisomaniku tehase suurima töömahuga ja väikseima lisandväärtusega lüli, koostetsehhi. Omanik jätab reeglina tootmise rasvasemad lülid, tootearenduse ja müügi, kodumaale. Kuna ematehastel Euroopas on tellimusi nüüd rohkem, siis on ka siinseil liinitöölistel rohkem tööd. Hea, kui koostetöö eest saab 5-10% toote müügi hinnast, mille saab ematehas. Asi seegi sellele, kes ei soovigi selli staatusest lahti saada ja omanikuks hakata. Mnjah, tehke ja olge... No miks te siis ei tee neid tehaseid? Või peab valitsus tulema tegema teie eest? räägib?refi lapsesuu,paneme aga sinilinnumärke võõramaisele toorainele,ikkagi siin purki pandud,tegelge oma asjadega. kui seda rumalat ja kinnimakstud potiseppa näed ning kuuled lähevad rusikad higiseks-üleolev ja reffide poolt kinnimakstud loll naine kes halvustab pöllumehi ja mida iganes ,kes on vastuolus reffide pöhimötetega -väga ebameeldiv tüüp. Ole siis õige eesti mees ja tee oma firma ja maksa kõrget palka kõigile... ahjaa pole raha....kui ise ei investeeri on hea, et keegi võõras seda teeb... Eesti omakapitalil firmad on palkade osas kitsimadki, kui välisfirmad... Majanduskasv ei ole valitsuse teene, seda mõjutab soodne seis turgudel. Arvudes on aga seis selline: - riigi eelarve laekumise-kulude suhe: 2018 4 kuud : - 2,6%, võrdluseks - 2016 : +0,3%, 2017: + 0,7% - Tarbijahinna indeksi (elukalliduse) tõus võrreldes eelmise aastaga: 2018 juuni 4,0%, võrdluseks - 2016: 0,1%, 2017: 3,4%. Potissepp, ärge jagage Pidevalt! kallutatud pessimismi. Olete negatiivse sümbol, täpselt nagu Sõerd. Väga frustreeriv! Täpselt samasugune propagandatoru nagu Sutrop, kes millegipärast on praegu vakka jäänud, vist puhkab koos eetikadoktor abikaasaga. Kas pole aru saadav et me elamegi juba kriisis! Elujärje halvenemine on fakt! Inflatsioon ja teenuste kallinemine viib meid 2008aastasse kus Ansip tahtiski elada...Aga ise peesitab Brüsselis nüüd megapalga peal... Miks avaldab meie ajakirjandus ainult ühe poole erapoolikuid arvamusi... miks pole vastukaaluks küsitud näiteks Ametiühingute Keskliidu arvamust? On meil tõesti äridiktatuur? Mind huvitab,millised saavad olema ettevõtjate suhted tuleviku valitsusega,kus on end parempoolseiks tituleeriv EKRE . No meda hala memme.Teate ju häste,et enamus ettevõtjaid om ahtrisse panijad ja olukord ei muutu enne,kui sõjaliste tankistide rolli määratu mägilased om allkirjastanud Euroopa Sotsharta mes mede vietnamlasteks palgastamisele pidurit tõmbab. nemad on vaid ahnuritest ettevõtjate esindajad. Aga igapäevaselt lugeda meediast artikleid sellest, kuidas eestimaal elavad ja töötavad vaid laiskvorstid, luuserid on ikka päris VÕIGAS SOLVAMINE. Need ludrid lähevad mujale ja on seal töökad ja tublid inimesed, aga siin miskipärast lorud ja laisad. Krt kaua te lasete seda joru kulla ettevõtjad, kas piinlik ka millalgi hakkab ja iga ettevõtja peab ise omale töötajad koolitama. Lihtsalt hale on vaadata teie pidevat hala teemal, et teil pole töötajaid ja seda ajal kui riigis valitseb endiselt tööpuudus. Viga ei ole töötajas, vaid teie enda hoolimatus suhtumises töötajatesse. Kõik ei pea tulema kandikul ja kõiki erialasid ei annagi õppida. Kus on teie talupoja mõistus, kas ka vanasti olid inimesed kohe sündides talunikud. Kõik käis läbi eeskuju ja õppimise oma vanemate kõrvalt tööd tehes ja kogemusi omandades. Maha selline suhtumine, sellel pole kohta 21 sajandi ühiskonnas. Kus on teie aated, maksu maksmine on on auasi, mitte karistus ja mida jõukam on iga liige selles lülis, seda jõukamad olete ka teie. Milline oleks teie firma väärtus ilma TÖÖTAJATETA? Aegajalt võiks peegli ette istuda ja seda küsida enestelt. Vähe sellest, ettevõtjad lüpsavad ka teineteist ja kulutavad kohtute uksi, mille maksumaksja(loe:needsamad töötajad, keda te ludrideks nimetate) kinni maksavad. Kala hakkab mädanema peast.			OSCAR-2019
Kiirlaenud pakuvad paindlikke võimalusi laenutoodete valimisel suhteliselt madalat intressi ja individuaalset lähenemist igale kliendile see kõik võimaldab meil hoida stabiilset positsiooni krediiditurul. Autolaen on hea lahendus kasutatud auto ning mootorratta ostuks sest omafinantseeringut pole vaja. Kiirlaenu omadused kiirlaen on lühiajaline tagatiseta väikelaen võimalik taotleda internetis kodust lahkumata antakse ilma sissetulekuta või palgatõendita võimalik taotleda kiirlaenu kuni 10000 eurot reeglina saab kiirlaenu kätte kohe või 15 minutiga (max 24h) kõige soodsam kiirlaen mobiilipank on eraisiku laen võimalik saada ka kiirlaen sularahas kiirlaenudel on mitmeid tüüpe: saabki väga huvitava portfelli kommenteeris investor Kristjan Liivamägi tulemusi. Expected loss rate -rates Seejärel filtreerida oma laenudest välja nt A-rating laenud nende maksmata põhiosad intressivõlad ja viivisevõlad ning rakendada sellele summale Bondora hinnangut. GoWorkaBit on siis see keskkond Näiteks võib Bondora laenu intressimäär olla SMS-laenu intressimäärast oluliselt soodsam mille üle liisingukalkulaator sinul ega pangal kontrolli pole Näiteks tugevneva dollari efekt ekspordile ning odava nafta mõjud. Minu kogemus on selline et kui võtad laenu siis maksad laenu ka tagasi täpselt nii nagu on kokku lepitud. Kui laenuvõtja ei ole maksuvõlglane antakse SMS laene tihti ka ilma sissetulekuta ja ilma pangakonto väljavõtteta. Kiirlaenude algusaegadel Eestis oli võimalik saada laenu nii ilma palgatõendita kui ka ilma pangakonto väljavõtteta Sisuliselt anti laenu ilma igasuguse tõenduseta et inimene on üldse maksuvõimeline. Laenutaotluste esitamine toimub läbi meie Kodulehe ning mobiilirakenduse ; Kõigi laenusaaja poolt seb laen laenuandjale käesoleva lepingu artikli 3.2 järgi tehtavate väljamaksetaotluste puhul arvestatakse et tegemist on siiski laenuga ning võlgu elamine toob endaga kaasa intressid. Tüüpnäide: Laen 1000 eurot periood 12 kuud intress 3% kuus kuumakse 10046 eurot krediidi kulukuse määr 5204% kogukulu 123755 eurot. Käesolev artikkel on muudetud ja täiendatud variant autorite ingliskeelsest artiklist pealkirjaga „Protection of Consumer Rights in SMS Loan Agreements mis ilmus ajakirjas European Review of Private Law 2010 (18) 1. Lähtudes vaid laenu võtmise vajadusest ja millegi remontimise võimalikkusest teenitakse vaid panga huve. Rakendus töötab Androidi Window’si ja iOS’i kasutajate telefonides ning internetilehitsejas. Ma ei usu et see inimene nüüd selle jutu siia paha pärast kirja pani ja ta väga uhke oma joogise peaga võetud laenu pärast on. Pigem ikka õpetuseks et kui keegi veel sellise lollusega hakkama on saanud ja selle laenu võtnud et siis ei tasuks hakata maksma tagasi hiiglasuureks kasvanud võlga vaid ikka oma õigusi taga ajada ja teada. Sms Laen Ja Kiirlaen. Krediitkaardiga on ka see oht et kulutad sinna tagasi makstud raha uuesti ära ja nii maksadki oma krediitkaardi võlga tagasi 3 aasta asemel võib-olla 7 aastat. Kui sul on näiteks lisasissetulekuid ning oled olnud viimase aasta jooksul võlgnevustest vaba on täiesti võimalik et saad siiski laenu. Kuigi sms laen väljastatakse üksnes neile kellel on juba aktiivne positiivse vastuse saanud kliendikonto laenuandja juures annab see siiski vabaduse ning võimaldab laenu saada ka siis kui ei ole võimalik parasjagu arvuti lähedusse minna või seada samm laenuandja kontorisse. Kuna laenu ja toetuse taotlemise dokumendid on samad siis ei pea ühistu suhtlema mitme asutusega. Euroopas registreeritud ettevõtjana saab Bondkick ärirahastuportaalis konverteeritavat laenu taotleda ka äsja registreeritud ettevõte millel puudub ametlikult esitatud majandusaasta aruanne või tagatiseks sobiv vara. Esmase nõustamise käigus saame öelda millistel tingimusel on finantseerimine võimalik ja milliseks kujuneb laenumakse. Kodulehe või selle mis tahes osa sisu ja / või tehnilise osa kasutamine on ilma ADSBOX ООО kirjaliku loata mis tahes vormis keelatud. Pakume kõikvõimalikke laenude väga kiire ja lihtne viis isikliku laenu auto laen Kodulaenu õppelaen äri laenu laen võlgade konsolideerimise ja rohkem. Kuna kiirlaenu on võimalik saada väga lihtsalt siis seetõttu inimesed ei pruugi kaaluda laenuotsust piisavalt ja võivad selle teha emotsioonide ajel. Siis on hea ning kiire lahendus probleemile- laen ilma palgatõendita või teisisõnu Kiirlaen. Kuna sms-i funktsiooniga laenud on tavaliselt krediidikontod ja laenulimiidid on taolise laenuvõimaluse olemasolu omamoodi kindlustus. Kodulehe või selle mis tahes osa sisu ja / või tehnilise osa kasutamine on ilma ADSBOX ООО kirjaliku loata mis tahes vormis keelatud. Kinnisvara tagatisel laenamisel on oluline laenu eesmärk (välja arvatud eluasemelaenud) – kas soovite laenata suuremat summat raha kinnisvaravälisteks kulutusteks või soovite laenu investeerida uue kinnisvara ostmisesse või vana renoveerimisse. Peale selle veel peab iga finantsasutus üle vaatama oma teavituskorra nimelt käisin BIGis ja tegin avalduse laenu tagasimakse kohta laenuhaldur pidi asja üle vaatama ja otsusest teada andma. Juhul kui laenupakkuja ei küsi taotlejalt sissetulekute tõendamiseks palgatõendit on tegemist ilma palgatõendita laenuga. Kõigil meil võib vahel vaja minna lisaraha ja just selle jaoks on väikelaenude taotlemise võimalus olemas. Selleks et laenu kiiremini või varem tagastada tuleb teavitada TF Bank’i klienditeenindust. Tarbimislaen on mõeldud tarbimisvajaduste finantseerimiseks ja majapidamiskulude katteks. Laenuintress on sellise tagasimakse graafiku puhul 16% sest igakuine makse sisaldab laenu tagasimakset ja intressi tuleb tasuda tagastamata laenujäägi pealt. Kas Võtta Vivus.ee Väikelaenu? Mobiilne krediitkaart Ziip Laenukonto et investoritest vennad Talpsepad lõid finantsturgudele panustava investeerimisfirma et laenusaaja võib tulevikus nõuda endale sellist immuniteeti krediidikonto ilma pikalt läbimõtlemata Laen kinnisvara tagatisel sobib suuremate ettevõtmiste rahastamiseks smsmoney. Palgatõendita laen tähendab et tegemist on laenuga mille saamiseks ei pea küsima eraldi oma töökohast palgatõendit ehk teatud raamatupidamisdokumenti mis tõestaks detailselt palga suurust. Palgatõendita kiirlaene saab taotelda nii internetis otse pangakontole või sularahas. Mõistagi andmed käesolevas artiklis laenud motiveerib väldite lihtne maksepäev laenud on seotud mured. Laenuliik mis on tuntud nimega tarbimislaen koondab enda alla väga palju eri nimetusega tagatiseta laene eraisikutele mis on kõik mõeldud inimestele kes soovivad finantseeringut tarbimise võimaldamiseks ja paluvad jumalat et see oleks võimalikult soodne. MEGAN: See on parim idee rakendus Olen kuulnud et kuupäeva laen kinnisvara tagatisel Kas see ei ole olemas ?! Laen on fond kergendatult ei võtalaene anda sest see võib viia võlaprobleemid. Kasutades laenuvõtmisel tagatist riskite oma varast ilma jäämisega ohutum on eelistada ilma tagatiseta laene. Kiire tagatiseta laen ehk kiirlaen on mõeldud rohkem ootamatute kulutuste katteks. Kui üks laen on lõppemas ei tasuks siiski veel kergendatult hingata kuna elu paneb inimesi tihtipeale sellistesse olukordadesse kus kohe tekib vajadus uue laenu järele. Laenukalkulaatori abil saate mugavalt valida Teile sobiva laenusumma laenuperioodi ja mõistliku kuumakse. Mullu märtsis tõi seadusmuudatus korteriühistute valdkonda uue õigusmõiste: kvalifitseeritud häälteeenamus mis tähendab et suuremahuliste tööde teostamiseks ja laenu võtmiseks peab ühistul kelle majandusaasta eelarve ületab eelmise aasta eelarvet olema üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus. MulgiKross Raha. Viimastel aegadel on laenupakkujatel kombeks SMS laenude puhul küsida laenajatelt nende isikuandmete kinnitamist elektrooniliselt enne SMS teel laenu väljastamist. Kiirlaenud. Esimese laenu tasu kuni 30 päevaks vaid 1 €. Uuel tasemel soodne ja paindlik laenuteenus. Kui olete kindel et teil on võimalik laenu tagasi maksma kiiresti see on eriti kiire lahendus – raha kantakse saaja kontole täites mõne väljad taotlusi. Selle informatsiooni abil on tarbijal võimalik ilma suure vaevata valida enda jaoks kõige sobilikum teenus. Uus süsteem soovib peatada maksuvaba kasumi väljavoolamise Eestist maksustades laenumaksed panditulumaksuga senikauaks kuni laen on Eestis asuvale tütarettevõttele tagasi makstud. SMS laenu taotleja peab olema vähemalt 18-aastane (harvematel juhtudel ka vanem) ja olema Eesti kodanik või omama pikaajalist elamisluba ning elama alaliselt Eestis. Uurisime Korteriühistu Võru esimehe Aigar Prihodko käest kuidas on neil õnnestunud oma maja nii põhjalikult ja korralikult renoveerida et see lausa täies hiilguses oma tänaval särab. Jah Bondoras on vхimalik laenud tagastada ennetдhtaegselt ilma ьhegi lisatasuta. Hilinenud makse suurendab kulusid ja ilma kindla sissetuleku on üha raskem süüdata huvi. Laenu väljastamine toimub eranditult pärast väga põhjalikku taotleja maksevõime analüüsi. Nimelt saavad meie uued ja vanad kliendid kasutada seda suurepärast võimalust ning hoida nii kokku oluliselt ARK kuludelt ning tehnilisse passi ei tule märget auto omaniku muutusest vaid teie jääte ikkagi omanikuks. Eriti huvitav on EstateGuru kus laenud tagatud ja korralik intress (13%) hetkel üks investeerimisvõimalus üleval kuid laenude arv on ikkagi suhteliselt kesine. Investeerimine – osta palju alla õiglase hinna ja müüa natuke all õiglast hinda. Lisaks vanusele on laenu saamise piiranguks ka asjaolu kui sul peaks olema mõni kehtiv maksehäire. Maksimaalne laenu ülempiir kerkib 7500 euroni kui inimene on olnud mõned kuud eeskujulik klient tema viimasest laenuotsusest on möödas minimaalselt kolm kuud ning ta on tasunud vähemalt kaks osamakset õigeaegselt. Sellisel juhul on see õnnetu vaene klient nagu tankist maksumaksja raha ja kiirlaenukontori vahel. Twinos valisin ainult 1 kuu pikkused laenud (millel teoorias on väiksem risk ja on ka likviidsem – täna on võimalik 1 kuulised laenud järelturul müüa ~24h’ga). Ise pean kõige kõige suuremaks miinuseks restruktureeritud laenud kui lihtsalt lükatakse maksetähtpäeva jälle edasi kuigi ma ise tunnetan et nagunii laenuvõtja ei hakka maksma kuigi hea lootus on et Bondora teab mingi statistika või mitte meile teadaoleva info põhjal et laenuvõtja siiski hakkab maksma. Kui laenuvõtja ei suuda tagastada laenu siis nõutakse laenu tagastamist käendajatelt ja müüakse panditud vara võla katteks. Tavaliselt kuni 5000 eurot kuigi mõned laenuandjad piiravad esimese laenu suurust. Mõne minuti pärast tuleb teile sõnum laenu positiivsest otsusest ning teie kontole laekub raha (või tulete ise asutuse kontorisse ning saate laenusummat sularahas kätte). Igati mõistlik valik argipäeva rahamurede lahendamiseks kui tead et pärast palgapäeva maksad laenu kohe tagasi. Laen auto tagatisel on finantstoode inimesele kes soovib sõiduki tagatisel raha laenata või saada raha auto vastu (autopant). Kõige olulisem on aga tõestada oma sissetulekuid ning kindlasti ei tohiks olla kehtivaid maksehäireid – laenu saab ainult siis kui pole ka viimase paari kuu jooksul olnud maksehäireid ega võlgnevusi. Smslaen tuntud ka kui sms kiirlaen on laenuliik mille puhul taotletakse laenu mobiilisõnumi teel. Võib öelda et kiirlaen on tarbimislaenu liik kuid üldjuhul nimetatakse tarbimislaenuks mõnevõrra pikemaks tähtajaks ja madalama intressiga laenu. Bondora on Eesti esimene ja suurim ühisrahastusplatvorm mis alustas 2009 aastal IsePankuri nime all. Kuuldavasti sellised algoritmid blokeeritakse Bondora poolt mis selgitaks asjaolu et selliseid tulpasid on vähe. Kinnisvaralaenu võite kasutada näiteks kinnisvara ostu või remondi rahastamiseks äri arendamiseks jne. Kui laenuvõtja sõlmib elamu- või garaažikompleksi kindlustuse Lõuna Kindlustusmaakler OÜ vahendusel väheneb laenuintressimäär 020% aastas. Uued lühiajalised ja pikaajalised laenud Tamsalus Otepääl Kilingi-Nõmmel Karksi-Nuial Lihulas ja Mustvees.			OSCAR-2019
Koidula piiripunktis lõõtsus jäine tuul. Piiriületuseks väljusin autost neljal korral, ametnikele dokumente esitades ja autouksi avades. Olime koos Võru koguduse õpetaja Andres Mäeverega teel Petserisse. Enne piiritsoonist väljasõitu maksime 150 rubla tasulise tee maksu. Tee linna on viimase poole aastaga korda saanud, aga ainult linna piirini. Linnatänavad on auklikud. Sõidame mööda Jurjevi tänavat olematu kiirusega, kohalikud põrutavad meist mööda. Jõuame kiriku juurde. Kuus aastat tagasi värvis Andres Mäevere kiriku plekist katuse üle – hoone püsib kuivana. «Veel 1940ndate lõpus ja 1950ndate alguses oli kirik rahvast täis. Leeripühadel ei mahtunud inimesed pühakotta ära ja pidid väljas seisma,» teab Mäevere rääkida, kui külma, aga hästi hoitud valgusküllasesse, ligi 600 inimest mahutavasse kirikusse siseneme. Kiriku uhkuseks on 1927. aastal valminud Kriisade orel, mis on meistrite 13. pill. Orel on pühakotta toonud kuni 150 inimest, kui MTÜ Rohuaia Rist korraldas Eestist tulnud muusikutega kontserte. Võru praostkonda kuuluva Petseri koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäevere sõidab jumalateenistusteks Venemaale korra kuus. Sõitusid rahastab misjonikeskus. Eestlaste pühakojas on pidanud jumalateenistusi ka Ingeri kirik. Eestikeelseid jumalateenistusi on siin peetud katkematult. Pärast sõda on kogudust teeninud Voldemar Ilja (1956–1967), Peep Audova (1967–1983), Villu Jürjo (1983–1984), Laine Villenthal (1984–1999, mitteametlikult aastani 2003) ja Andres Mäevere alates 1999. aastast. Teenimas on käinud ka õpetaja Toivo Hollo ja jutlustaja Elmet Vaaks. 2012. aastal oli maksumaksjaid koguduseliikmeid siin- ja sealpool piiri 18. Eelmisel aastal saatis õpetaja viimsesse rahupaika mitu ustavat koguduseliiget, jõulude ajal koguduse kassapidaja Tiiu Leškina. Koguduse noor juhatuse esimees on ingeri juurtega Roman Grušin, kes paigaldas kirikusse elektrisüsteemi ja tegi käärkambrisse põranda. Altaritaguses ruumis ringi vaadates jäävad silma väga vanad raamatud, ka Eesti Kiriku aastakäigud, vanad laululehed. Mitmele vanale raamatule on Villu Jürjo omal ajal lasknud uued kaaned panna. Koguduseelu kohta on peetud ka kroonikat, meenutab Andres Mäevere ja usub, et see on hoiul Eestis elava koguduseliikme käes. Kiriku kõrval asub endises pastoraadis sõjakomissariaat, üle tee on baptistide kahekorruseline palvemaja. Vaid park lahutab kirikut Eesti Vabariigi ehitatud gümnaasiumist (1927) ja Kaitseliidu majast (1932). Viimases käib hoogne ehitustegevus. 2011. aastal kirjutasid Eesti piiriäärsed vallad ja Petseri linn alla kokkuleppele remontida maja ja rajada sinna eesti-vene kultuurikeskus. Ka nõukogude ajal oli hoone kasutusel kultuuripaleena. Remonti rahastab Euroopa Liidu Eesti-Läti-Vene ülepiirilise koostöö programm. Koguduse kauaaegne juhatuse esimees on olnud Mart Kallas, kes elab praeguseni vanaisa ehitatud majas Pesochnaja tänaval koos oma 92aastase ema Lindaga. «Mart on koguduse viimane mohikaanlane,» ütleb Mäevere naljatades, kui neile külla läheme. Mart on tõesti üks väheseid kohapeale elama jäänuist. Mardi eesti keel on ilma aktsendita, kuigi ta ütleb, et eestlasi, kellega juttu ajada, pole jäänud. «Kõik kooliõed ja -vennad on siit ära läinud,» tõdeb ta kurvalt. Viimati käis õpetaja Lindale kodus armulauda jagamas eelmise aasta lõpus. Emaga me seekord kontakti ei saa. Mart annab ülevaate ema halvenenud tervisest, kukkumise tagajärjel murdunud roidest ja lõpuks lepitakse kokku, et õpetaja Mäevere tuleb taas ema külastama 9. märtsil. Vaatamata sellele, et tegu on nüüdseks Vene piiri taha jääva linnaga, on see läbi ja lõhki seotud Eesti ja eestlastega. 1913. aastal asutatud eesti kool suleti alles 2005. a, aga seal jätkatakse eestikeelse süvaõppega. Kool kannab nimetust Petseri lingvistiline gümnaasium. Rahvast oli koolis palju. Näiteks 1960. aastal lõpetas Petseri 2. keskkooli kaks lendu. Teiste seas ka praegu Tartus elavad Kalju Hellenurm, Mihkel Kerikmäe ja Mart Kalder ning Põlvas elav Heino Rätsep. Petseri koguduse Eestis elav liige Heino Kostabi lõpetas keskkooli 1952. aastal. Kui me kell kolm pärastlõunal linnast lahkume, on Petseris kell 17 ja tööpäev lõpeb. Et Venemaal kella ei keerata, on ajavahe Eestiga talveperioodil kaks tundi. Piiril tunneb Vene toll huvi, mida kaasa tõime, ja Eesti toll esitab küsimuse bensiini ja alkoholi kohta. Pärast piirangute kehtestamist pääseb Koidulast üle piiri üsna kiiresti, pole hangeldajaid, kes edasi-tagasi voorisid. Aga seda rohkem on ametnikel aega igaühega vestelda. Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis esitas sel suvel oma rõõmsatoonilisi, helge meeleoluga maale juuditar Gila Wiemer. Sündinud 1959. a Jeruusalemmas, asus ta 1982 elama Saksamaale. Gila Wiemer on õppinud Jeruusalemma pedagoogilises koolis ja seejärel töötanud õpetajana. Saksamaal koolitas ta end meditsiiniõeks ning abiellus Saksa diplomaadiga. Ja nii on ta elanud pikemat aega nii Ameerikas kui mitmel pool Euroopas. Praegu resideerivad nad Eestis. Kunstiga hakkas Gila Wiemer tegelema Saksamaal, algul keraamikaga, seejärel tulid erinevatest materjalidest (tekstiil, nahk, puit, pärlid, suled) ja tehnikatest (kudumine, tikkimine, maalimine) kokku pandud seinavaibad. Nüüd näib, et üha enam köidab kunstnikku maalikunst, ent siingi huvitab teda erinevate materjalide-tehnikate liitmine. Nii ilmestavad tema kompositsioone ka naivistlikud puitfiguurid, maalitud tekstiilitükikesed, lisaks veel natuke klaasi, keraamikat. Kõik see loob rõõmsa ja mängulise, lapsemeelselt vaba ja vahetu õhkkonna. Selle hoiaku kaudu jõuab vaatajani kunstniku humaanne sõnum – usk ja lootus, et inimkond suudab liikuda parema, mõistva ja mõistlikuma maailma suunas, kus, tähendamissõnadele toetudes, suudavad elada üheskoos hunt ja talleke, lõvi ja veis, ning kus pole vaenu erinevate usundite vahel. Sellist tänase päeva taustal ilusat, ent üsnagi utoopilist mõtet ilmestavad visuaalselt eri tasanditel, kuid ühises ruumis ja ühtse keskpunkti ümber tiirlevad sfäärid koos pisikeste inimsipelgatega, igal neist oma rada käia. Seda igavest ringkäiku valvab ja valitseb kuldne templikuppel ja päiksena särav lootuse lill (maal «Jeruusalemm»). Maal «Mees aknal» mõjub esmalt olmelise linnapildina, kus aknal olija heidab heatahtliku pilgu ümbritsevale. Ent detailsetesse sümbolitesse süvenedes saab kaasa minna kunstniku mõttega: las õitseda tuhat lille ja elada rahumeelselt koos erinevad usundid. Ja kuigi kunst ei suuda otseselt maailma parandada, saab ta luua head energiat. Vaataja lahkub sellelt näituselt hea tundega – ta silm on nautinud värviharmooniaid ja kaunid mõtted on kosutanud ta hinge.			OSCAR-2019
Esimest korda Robotexi kavas olnud ICD Great Challenges võistlusel „Päästemissioon merel“ ei suutnud ülesannet terviklikult lahendada küll ükski robot, kuid eriauhinna vääriliseks ülesandele vastava parima ehituse ja disaini eest tunnistati Reaalkooli Robootikastuudio Robootika.COM ehitatud robot. Võistluse eesmärgiks oli päästa tormisel merel uppuvalt purjekalt selle meeskond. Päästealuse kraanajuhil tuli toimetada turvavõrk uppuvale alusele, põigelda samal ajal kõrvale uppuva purjeka mastidest ning toimetada meeskond päästealusele. Ülesande lahendamiseks tuli ehitada robot, mis kinnitub 1,5m kõrgusel maapinnaga paralleelse 4 meetri pikkuse torulati külge. Roboti külge riputati trossiga ca 2-kilone koorem, mis tuli transportida lati ühest otsast võimalikult kiiresti teise otsa ja tagasi. Teekonnal tuli koormat slaalomstiilis pendeldada, et mööduda teele jäävatest torntakistustest, teha viimase takistuse ümber ring ning slaalomistiilis võimalikult kiiresti algpositsioonile naasta, kusjuures tagasiteel tuli takistustest mööduda teiselt poolt. Robootika.COM juhendaja Leivo Sepa sõnul oli ülesanne keeruline igas mõttes ning väljakutse oli nii roboti ehituse kui programmi osas. Ülesande raskusele vastas ka auhinnafond: võidufond oli 5000 eurot, mille ülesande täpselt ja kiireimini täitnud roboti ehitanud võistkond tervikuna endale saanuks. Kuna tänavu ei suutnud ükski võistlusel osalenud robot ülesannet vigadeta lahendada, jäeti võidufond välja andmata ning summeeritakse järgmise aasta Great Challenges võidufondiga. Küll aga otsustati anda 500-eurone eripreemia ülesande ideed kõige paremini järginud robotile. Leivo Sepp hindas Robootika.COM roboti eeliseks konkurentide ees nii ehitust kui disaini, aga ka aktiivsust ülesande sooritamisel. Reaalkooli robootikastuudio osales Robotexil ka Lego Sumos, kus Robotexi võistluste osalejaarvu rekordi, 76 ühes klassis võistleva roboti hulgas saavutati ülitugevas konkurentsis hinnaline teine koht. Nagu tavaks on saanud, siis kaks korda aastas korraldame Xbox Party, kus saame ekraani ja Kinecti ees hüpata, võrgus suure tiimiga Halo’t mängida või veidi rahulikumalt Mincraftis kuubikmaju ehitada. Seekord olid meie tiimis ka kaks auväärset liiget (Steva Ballmer ja Bill Gates), kes olid valmis hea meelega meiega ühele pildile tulema. Alljärgnevalt tegin videoklipi, kus on näha mis asjad LEGO EV3 põhi- ja lisakomplekti kastist välja tulevad. Viin oli tänavu märtsi lõpus lumega kaetud ning linna peal jalutamine polnud poistele üldsegi huvitav. Seetõttu laekusid nad üsna kiiresti Microsofti, kus neile siis mõnus oma ruum leidus ja kus joonistati valmis palju pilte Võru Roboti Tsõõri multifilmi jaoks. Nagu järgnevatelt piltidelt näha siis selle kogemuse peale arvasid nad kõik, et “Microsoftis töötamine on äge”! Laupäeval, 30. märtsil Võru Spordikeskuses toimunud Eesti-Läti robootikavõistlusel Võru Roboti Tsõõr 2013 võitis Nutilabor Robootika.COM esikohad LEGO joonejärgimises ja NXT animatsioonis. LEGO sumos saavutati teine koht. http://robert.vkhk.ee/tehnikaring/ Võru Roboti Tsõõril osales ligi 120 robotit Eestist ja Lätist. Võistlused toimusid kaheksas kategoorias: 3 kg sumo, minisumo, LEGO sumo, LEGO joonejärgimine, joonejärgimine, linnaläbimine, NXT animatsioonid ja vabaklass. Robootika.COM põhikooliõpilaste võistkond osales neljal alal: LEGO sumo, LEGO joonejärgimine, linnaläbimine ja NXT animatsioonid. “Olen tiimi saavutuse üle tõeliselt uhke,” ütles Robootika.COM juhendaja Leivo Sepp. “LEGO joonejärgimises kasutasid poisid roboti juures uudset kontseptsiooni, mille idee saadi hiljutiselt Viinis toimund RobotChallenge võistluselt. Ehkki see tähendas, et seni kasutatud joonejärgija programm tuli täielikult ümber kirjutada, tasus see vaeva ning saavutatigi esikoht.” Sepa hinnangul oli tavapäraste võistluste kõrval üheks huvitavaimaks ülesandeks NXT animatsioon, mis pani proovile nii loovuse kui programmeerimisoskuse. “Meie tiimi võidukas animatsiooni 1000 koodirea kirjutamine ja üle 50 pildi joonistamine nõudis loojatelt mitut täispikka päeva ning valmis lõplikult autos teel Võru poole,” märkis Sepp. “Sama palju aega nõudis aga kontseptsiooni ja loovlahenduse väljavõtmine ning selle korrigeerimine vastavalt NXT võimalustele.” Võru robootikavõistlusel esindasid Robootika.COM tiimi õpilased Tallinna erinevatest koolidest: Rao Zvorovski (Tallinna Reaalkool), Ramses Sepp (Tallinna 21.Koolist) ja Jaan Roop (Nõmme Põhikool). Eesti noorte robootikute võistkond Robootika.COM jõudis Euroopa robootikameistrivõistlusel RobotChallenge 2013 finaali kõigil kolmel osaletud alal. Robootika.COM osales võistlusel kolmes kategoorias: PuckCollect, LEGO joonejärgija ja LEGO sumo (viimases kahe erineva robotiga, mis mõlemad olid finalistide seas). Parimaks saavutuseks sai 4.koht LEGO sumo võistlustel. “Kõikidel aladel finaali jõudmine tihedas rahvusvahelises konkurentsis näitab võistkonna väga head taset,” ütles Robootika.COM juhendaja Leivo Sepp. “Mõnelgi alal oli finaalis võistlus ülimalt tasavägine ning Eesti medalilootused kõikidel aladel reaalsed. „Eelvooru alagruppides olid meie sumorobotid täielikult ilma kaotusteta, võites kõiki teisi. Ka meie güroskoobiga varustatud PuckCollect oli oma eelvoorus ülekaalukalt parim, ent finaalis pidi tunnistama võimsamate robotite paremust: esimese koha võttis näiteks Kinecti kaamerasüsteemi kasutanud robot.“ Tänasel RobotChallenge võistlusel panid oma oskused proovile 500 robotiehitajat 25 riigist üle maailma Lõuna-Aafrikast, Mehhikost, Omaanist, Hiinast, Ecuadorist, Hong Kongist, Peruust ja mitmetest Euroopa riikidest. Võisteldi 15 erinevas võistlusklassis 400 robotiga. Eelmisel aastal pälvis Robootika.COM RobotChallenge 2012 võistlusel Puck Collect kategoorias hõbemedali.			OSCAR-2019
23-24.märtsil Viinis toimuval robootika Euroopa meistrivõistlusel RobotChallenge osalevad ka Eesti põhikooliõpilaste robootikaringi Robootika.COM liikmed. Robootika.COM osaleb võistlusel kolmel alal: robotsumo, joonejälgimise võistlusel ja erivärviliste nööpide kogumisel - PuckCollect. “Sügistalvisel Robotexi võistlusel näitas Robootika.COM joonejälgija robot head tulemust, olles kiireim Lego NXT joonejälgija. Poisid on seda nüüd veelgi edasi arendanud ja seega on meil joonejälgija võistlusel ehk päris head šansid,” hindas Robootika.COM juhendaja Leivo Sepp. “Konkurents on kõikidel aladel muidugi ülikõva, 500 osalejat 25 riigist kokku 400 robotiga.” Robot-sumol osaleb Robootika.COM LEGO robotiga, sest sellel alal on spetsiaalne legorobotite võistlusklass. Joonejälgimises osaletakse samuti LEGO robotiga, kus on samuti vastav võistlusklass. Nööpide korjamiseks aga kasutatakse eelmisel aastal hõbemedali võitnud isetehtud roboti edasiarendust. Parendati sorteerimist, väravate mehhaanikat ning ehitati lisaks nööpide kogumissalvest väljatuleku takistamiseks spetsiaalne ribikardin. See robot on vineerist saetud alusraami ja metallist kogumissahkadega, kasutades värvide eristamiseks erinevaid andureid, suunamääramiseks güroskoopi ja juhikutes spetsiaalseid servomootoreid. Robootika.COM koondab robootikahuvilisi põhikooliõpilasi Tallinna erinevatest koolidest, hetkeseisuga on õpilasi Tallinna Reaalkoolist, Nõmme Põhikoolist, Tallinna Tehnikagümnaasiumist ja 21. Koolist. Laupäeval, 2. märtsil Tartu AHHAA Keskuses toimunud First Lego League'i (FLL) finaalis toimunud robotimängu võitis Robootika.COM võistkond, kelle ehitatud robot täitis spetsiaalsel väljakul enim ülesandeid ja kogus suurima arvu punkte. Robootika.COM võistkonda kuuluvad Jaan Roop (Nõmme Põhikool), Rao Zvorovski (Tallinna Reaalkool), Ramses Sepp, Peter Alex Mahhov, Marko-Raul Peetersoo ja Raimond Lume (kõik Tallinna 21.Kooli õpilased) ning Tomi-Andre Priimets, Karl Jakob Levin, Kirte Katrin Sarevet, Petra Brit Põhjakas (kõik Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilased). FLL-i võistlus koosneb kolmest osast: robotiehitus, uurimustöö/projekt ja meeskonnatöö. Tänavune võistlus oli teemal „Lahendused eakatele“ (Senior Solutions). Kõige keerukam ja vaatemängulisem osa võistluse juures ongi robot, mis peab täitma spetsiaalsel väljakul kahe ja poole minuti jooksul iseseisvalt hulga ülesandeid. Robootika.COM robot sai hakkama vanuritele tekkide kohaletoimetamisega, ravimi toomisega, ümberkukkunud tooli põrandalt koristamisega ning suutis edukalt täita ka platsi ühe keerukaima ülesande, kiikuva platvormi ületamise. Kõikide alade koondarvestuses saavutas Robootika.COM teise koha. Esimese koha võitis Kristiine võistkond Öökullid. Tegu oli FLL-I finaalvõistlusega, kus osalesid Eesti ja Läti noorrobootikud vanuses 9-16 aastat. Eelnevalt olid toimunud FLL-I Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti voorud ning neist edasi pääsenud 20 parimat võistkonda kohtus omavahel finaalis. Igal aastal on FLL-I laua sisse peidetud üks saladus. See tuleb osalejatel endal üles leida, korrladajad selle kohta ühtegi vihjet ei anna. Käesoleva aasta saladus seisneb selles, laual on 12 väikest märki, mille kohta arvatakse, et need on sinna juhuslikult pandud ning ei tähenda midagi. Kuid tegelikkuses on nende näol tegemist indikaatori tärkidega, millest moodustub kokku 60. Aga seetõttu, et käesoelva aasta teema on Senior Solutions ning antud projekti kohaselt algab seniori vanus alates 60-st eluaastast. Siit raamatust leiad näited, kuidas ehitada ja programmeerida häid Sumo-roboteid ning väga kiireid LEGO joonejärgijaid. Kui Sa oled 12-13 aastane või vanem ja tahaksid alustada programmeerimisega päris algusest, siis see raamat on täpselt Sulle. Sa võid lihtsalt võtta siit programmi ja panna oma LEGO roboti selle abil tööle, mõtlemata alguses, kuidas see programm täpselt töötab. Kui aga ajapikku tekib huvi, miks üks või teine programm töötab just nii ja kuidas seda oma roboti vajadustega paremini kohandada, on siin raamatus ka see lihtsal viisil ära seletatud. Oled aga 17-18 aastane, siis Sina leiad siit raamatust seletused, kuidas kasutada koolitundides nii igava ja lihtsana tundunud täisnurkse kolmnurga trigonomeetriat praktilistes roboti liikumisülesannetes. Tõelise väljakutse heidab Sulle aga viimane projekt, kus on joonejärgija robot PID kontrolleriga. Käesolevas raamatus on see esitatud võimalikult lihtsal moel, kuid päriselt õpitakse integreerimist ja tuletiste võtmist alles ülikoolis. Raamat kirjeldab peamisi funktsioone ja algoritme LEGO MINDSTORMS NXT roboti programmeerimiseks, sisaldades praktilisi nõuandeid matemaatika kasutamiseks robootikas. Siin on kirjeldused ja rakendamisjuhised kõikide andurite kohta, mis sisalduvad LEGO MINDSTORMS NXT robootika baaskomplektis (http://mindstorms.lego.com). Raamatus kirjeldatud programmeerimiskeel on NXC (Not eXactly C), ehk eesti keeles „peaaegu C-keel“. Seega toimub programmeerimine sisuliselt C-keele põhimõtete järgi. Erinevused on väikesed, mistõttu siit platvormilt C-keele või ka kõrgemate keelte peale (näiteks C#) edasi liikumine on lihtne. Sa omandad siit C-keele kasutamise parimad praktikad ja õpid programmeerimist robootika kaudu. Ja nagu President raamatu tagakaanel märgib, et “Mõnest põnevast robotist võib sündida oluline leiutis”.			OSCAR-2019
Täna RANEPA moodustab mitmekihilise haridus-, teadus- ja koolitustegevuse süsteem, mis peegeldab filosoofia elukestev õpe. RANEPA pakub haridus- ja koolitusprogrammide teenida õppimise vajadusi riigiteenistujate, ettevõtjad, juhid, rahastajad ja advokaadid. Aastate jooksul RANEPA on välja töötanud mitmeid unikaalseid programme treenida riigiteenistujate föderaalse ja piirkondlike omavalitsuste Venemaa. Põlvkondade Vene riigiametnikele on saanud oma koolituse RANEPA saavad esimest ülikooli kraadi ja hiljem käivad lõpetaja ja lühiajalisi programme. RANEPA oli üks esimesi institutsioone tutvustada МРА (Master of Public Administration) Programm Venemaal rahuldada avaliku sektori ja arendada talent ja maht töötajad. 80% praeguste piirkondlike kuberneride on RANEPA lõpetajad \| 60% föderaalse valitsuse ametnikud on RANEPA lõpetajad RANEPA on välja töötanud unikaalse Executive Master of Public Administration programmi piirkondliku omavalitsuse Tatarstani. Mitmeid interaktiivseid kohandatud koolitusprogramme kohale 2010 - 2011 aitas tugevdada oskuste baasi ja luua uusi vaatenurki poliitika meeskonna tuum valitsuse juhid Vabariigi. RANEPA domineerib valdkonnas erialane haridus tippjuhtidena vene ettevõtetele. RANEPA oli pioneer kodumaise programm turul ja oli esimene Venemaal saada rahvusvahelise akrediteeringu oma programm. RANEPA sisse ka esimene DBA programmi Venemaal ja on esirinnas rakendamise MBA programmid riigis. RANEPA MBA ja ЕМВА programmid on tunnustatud nende lülitamine heade tavade ja kõrge kvaliteedi Vene turul äri haridus. RANEPA äri haridus programmid on akrediteeritud rahvusvahelise ja riikliku akrediteerimise agentuurid, nagu AACSB International, EFMD ja Assotsiatsiooni magistriõppes. RANEPA pälvinud tugeva maine äri haridus, mis põhineb tipptasemel teadus- ja juhul analüüsi tavaga. Kvaliteeti ja pühendumust juhendajate õpetamis- tagab kõrge lõpetanute ja tööstuse seisukohast tulemuseks kõrge üliõpilane rahulolu ja tööalase. RANEPA akadeemilisi programme lisada märkimisväärset rahvusvahelist komponendid, mis tagavad kvaliteedi ja teha MBA konkurentsivõimeline rahvusvahelisel haridusturul. RANEPA rahvusvahelise haardega paneb selle liidripositsiooni Venemaa. RANEPA osaleb mitmeid strateegilisi partnerlusi, mis pakuvad üliõpilased ja õppejõud võimalusi rahvusvahelise liikuvuse, juurdepääsu rahvusvahelise hariduse, rahvusvahelise koolituse ja uurimistöö. Raames rahvusvahelist koostööd, RANEPA rakendab mitmeid ühiseid kraadi ja mitte-kraadi programmid ja projektid kõigil ülikooli ja kraadiõpe. ta Vene presidendi Academy of National majanduse ja avaliku halduse (RANEPA) asutas presidendivalimiste et septembril 20, 2010. See sihtasutus on seotud ühinemise kaks varasemat akadeemiaid: Akadeemia riiklik majandusamet (ANE), mis loodi 1977, ja Venemaa Teaduste Akadeemia Avaliku Halduse (RAPA), asutatud 1991. Ühinemine tõi kokku 12 teiste riigiõppeasutuse. Iga ühines akadeemiate juba teenitud maine juhtidele koolitust Venemaa poliitiline eliit. Alates hetkest loomist 1977, ANE prided ennast sigitusalad tulevikus ministrid. Mis langemist Nõukogude Liidu, ANE muutis oma strateegilise mudeli koolitus liikmed "Nomenclatura" pakkuda kvaliteetset äri hariduse uue põlvkonna liidrid, muutub kõrgkoolis, mis pakub laia valikut akadeemilise võimalusi valdkonnas juhtimise. samuti, RAPA on traditsiooniliselt olnud riigi liider pakkudes avaliku juhtimiskoolitus praegustele ja tulevastele riigi ja omavalitsuste riigiteenistujad. septembril 20, 2010 - Uue Federal riigi rahastatud õppeasutus Kõrgharidust Vene presidendi Academy of National majanduse ja avaliku halduse (RANEPA) on loodud. Aasta dekreediga presidendi Vene Föderatsiooni 20.09.2010 Venemaa Teaduste Akadeemia avaliku halduse, samuti kaksteist piirkondlikku akadeemiate avaliku teenistuse liituda Akadeemia rahvamajandus all valitsuse, Vene Föderatsiooni moodustavad Vene presidendi Academy of National majanduse ja avaliku halduse. 2010 - Pärast ühinemist Akadeemia saab suurim sotsiaalmajanduslike ja Humanitaarülikooli Euroopas, võimaldab saada järgmist haridus: kutsekeskhariduse, Bakalauruse kraad, Magistrikraad, kraadiõppesse, suurem doktoriõppe, programmid professionaalse arengu ja erialase ümberõppe. 2010 - Akadeemia loob Vene Keskus APEC Uuringud korraldada teadus- ja sõnastada praktilisi soovitusi küsimustes tegelevad Venemaa osalemine APEC ja esindamist APECi foorumil 2012. 2011 - Akadeemia muutub kaaskorraldaja ajakohastamiseks Venemaa strateegia sotsiaalse ja majandusliku arengu 2020. 2012 - Esimene Summer haridus- ülikooli presidendi Akadeemia: «Territooriumil võimalusi» toimub Kaasanis. 2012 - Akadeemia toimib kaaskorraldaja kohtumine mõttekoda-20, rahvusvahelise kontserni uurimiskeskuste, osana Venemaa G20 eesistujariik. 2013 - Akadeemia muutub assotsiatsiooni liige koolivõrk of Public Policy, Asjade ja halduse (NASPAA) esimene vene kõrgkooli. 2014 - Rahvusvahelise teaduskoostöö – praktiline konverents majanduse alal “Gaidar foorum” ning RANEPA peetakse äritegevuse korral 2013 esimese iseseisva «Moskva Times auhinnad». 2014 - Akadeemia hakkab ümberõpe 9000 riigiteenistujatest Krimm ja Sevastopol korraldusel Venemaa peaminister Dmitri Medvedev. 2014 - Master of Global Public Policy (MGPP) programm, mis ühendab rahvusvaheliste standardite parima võõrkeelse valdkonna programmide avaliku korra avatakse Akadeemia. See on üks-of-a-tüüpi programmi Venemaal. 2015 - Rahvusvaheline QS Stars kõrghariduse kvaliteedi audit andis akadeemia kolme «tähed». Täna peetakse kõrgeima hinnangu iga vene kõrgkooli. 2015 - Vastavalt Haridus- ja teadusminister Venemaa, RANEPA on 1. koha Moskva kõrgkoolide vastavalt lõpetanud palgad. 2015 - Presidendi Akadeemia sai diplomi kategooria “High Quality ettevalmistamine halduspersonali”, tulemuste põhjal neljanda Vene kõrgkoolide hinnangud Eksperdi sõnul RA Reitinguagentuur. 2015 - Kolledži meeskond RANEPA võitis riikliku Global Management Challenge (GMC) meistrivõistlused. 2015 - Kaks kokkulepped Gazprombank koostöö ja loomise stipendiume RANEPA õpilased on allkirjastatud. 2015 - Leping Föderatsiooni Nõukogu. Pooled leppisid kokku umbes suhtlemist käsitlevad õigusaktid ja õiguskaitse praktikas parandusi. Vastastikune organisatsiooni, uurimistöö, akadeemiline, nõustamine, Ekspert toetatakse. 1977 - Alusele Instituudi Rahvamajanduse Administration olemasoleva alates 1971 uus õppeasutus - Akadeemia riiklik majandusamet all NSVL Ministrite Nõukogu alustab tööd. Akadeemia muutub suunatud parandamine juhtivtöötajate ettevalmistust ministeeriumid, osakondade ja teiste juhtorganite riigi majanduses. 1988 - Esimene kaubanduslik teaduskonna “Kõrgema rahvusvahelise äri” luuakse Akadeemia, see oli esimene ärikool NSVL. 1989 - Akadeemia eesotsas Abel Gezevich Aganbegyan - liige Venemaa Teaduste Akadeemia NSVL, üks parandusmaja liikumise juhid kodumaiste majandusteaduse. 1992 - Akadeemia riiklik majandusamet all NSVL Ministrite Nõukogu saab uue nime. Nüüd nimetatakse seda Akadeemia riiklik majandusamet all valitsuse, Vene Föderatsiooni. Akadeemia muutub mitte ainult sepistada riigiametnike ja juhid, vaid ka õppeasutus äri haridus pakub kõiki haridusteenuseid valdkonnas majanduses, ärindus ja õigus. 1995 - Akadeemia riiklik majandusamet antakse uus staatus juhtivaid koolitus, metoodiline ja teaduslik keskus ümberõppe süsteemi ja professionaalse arengu riigiteenistujate föderaalse ja piirkondlike omavalitsuste. Professorid USAst, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandis ja teistes riikides hakatakse õpetama Akadeemia. Õpilased peale saamine Vene riigi diplomit on võimalik saada diplom välisülikoolis. 1997 - Start riikliku programmi rakendamise tippjuhid ettevalmistamist (presidendi programm). Strateegiline eesmärk presidendi programm on tuua juhtimise kvaliteedi kodumaiste ettevõtete rahvusvahelisel tasandil. 1999 - Alguses riigi eksperiment MBA sissejuhatus Venemaal, algatatud Akadeemia. Nüüdsest vastavalt tellimusele Haridus- Vene Föderatsiooni pole. 1008 kohta 29.11.1999 Master of Business Administration programmi (MBA) alustab oma olemasolu. 2001 - Alguses Venemaa esimene DBA programm (Doctor of Business Administration) - Programmi majandusliku kraadiõpet kestis 1 et 5 aastatel loodud saamise täiendavad teadmisi rakendada majanduse erialade. See kvalifikatsioon annab õiguse korraldada kõrgemate administratiivsete. 2002 - Vladimir Aleksandrovitš Mau - doktor Economics, professor, austatud majandusteadlane Vene Föderatsiooni muutub rektor ANE. 2004 - Osana Akadeemia Rahvusvahelise Arengu Agentuur korraldab. Selle peamine eesmärk on töötada üliõpilaste koolitamise USAs ja Euroopas tulevad lühiajaliste programmidega. Akadeemia korraldab õpilaste Stanfordi, Harvard, Princetoni ja teiste Ameerika ülikoolides. 2005 - Akadeemia hakkab süsteemi loomine personali koolituse ja kohalike omavalitsuste toetus. Käesoleva süsteemi loomine on tagada pidev koolitus protsess ja professionaalne areng omavalitsusorganite. 2007 - Akadeemia riiklik majandusamet muutub võitja konkursil kõrgkoolides uuenduslikke haridusprogrammid. august 2, 1946 Akadeemia sotsiaalteaduskond all EKP Keskkomitee Üleliiduline Kommunistlik Partei bolševikud on rajatud. See on kõrgeim poliitiline institutsioon, õpetades töötajaid Kesk- ja piirkondlike poliitiliste asutuste, ja ka õpetajad kõrgkoolide ja teadlaste. 1971 - Akadeemilise nõukogu nõustub Akadeemia arenguprogramm. Akadeemia struktuur on oluliselt muutunud, profiili teadusharusid laieneb, uued osakonnad on loodud. Sotsioloogiliste uuringute säte erinevates piirkondades riigis muutub uue suuna teaduslikku tööd Akadeemia. 1978 - Akadeemia sotsiaalteaduskond all Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee põhjal kolme kõrgkoolides on loodud: Akadeemiad sotsiaalteaduskond, Kõrgema pool kooli ja kirjavahetus Kõrgem Party School. Arenenud koolitus tippjuhid erinevate erialade algab selle olemasolu uues Akadeemia. November 5, 1991 - Tellimusel Vene president Boriss Jeltsin Akadeemia sotsiaalteaduskond muundub Vene Academy of Management. Peamised eesmärgid Akadeemia muutunud: kraadiõppe ettevalmistamist, ümber- ja professionaalse arengu tippjuhid; Uute avaliku halduse tehnoloogia; läbiviimise teaduslikud uuringud riiklike programmide ja projektide; analüüsi ja prognoosi tippjuhid vajadustele; osutamise analüütiline ja info toetust riigi juhtorganite. 1994 - Vene Academy of Management on õnnistatud õigus kontrollida piirkondlikud töötajad keskused, mis olid alluvuses juht osakonna alla valitsuse, Vene Föderatsiooni, mille ülesandeks oli avaliku teenistuse koolitussüsteemi. 1994 - Tuginedes Vene Academy of Management Venemaa Teaduste Akadeemia Avaliku Halduse all President Vene Föderatsiooni (RAPA) on loodud. Peamised eesmärgid uue õppeasutuse saada: koolitus, ettevalmistamine, ümber- ja professionaalse arengu riigiteenistujate; ettepaneku areng riigi personalipoliitika; koostamine soovitusi avalike teenuste reformations ja juriidilist toetust. 1995 - Võeti vastu seadus, Vene Föderatsiooni "Umbes alused avaliku teenistuse Vene Föderatsiooni", kus Rapa funktsioonid on formuleeritud. See on määratletud, et riigiteenistujate pea olema erialast haridust, ja see peab vastama erialal ning amet. Riigiametnikud saada tagatud ümberõppe ja professionaalne areng. Riigiametnikud saanud peamine sihtgrupp RAPA. märtsil 1, 2001 - Haridus- annab litsentsi Rapa annab õiguse osutada haridusteenused 11 erialade erialast kõrgharidust ja 39 teaduslike erialade, ja ka keskeri-. Kas sa tahad arutada Venemaa Teaduste Akadeemia riiklik majandusamet ja avalik haldus ? Iga küsimus, kommentaare või kommentaare			OSCAR-2019
28. septembril peeti Vääna-Jõesuus Eesti Meistrivõistlused lohesurfi lainesõidu distsipliinis. Võistlustel osales ka Liquid Force Eesti üks kolmest partnerist – Karel, kes paar viimast aastat küll lainetel liugu lasknud pelgalt laua abil. Käesolevaks hooajaks oli Karelil lohega sõidupäevi kogutud täpselt mõni, kuid võistlusele eelnenud õhtul toimunud “treeningsessioon”, millel osales ka laineguru ja Alleaa partner Liis, andis just sellise emotsiooni, et tuli otsus pühapäeval teiste lainesõpradega võistlusskeenet toetada ja Liquidforce lohesurfiperet esindada. Pühapäeval ei olnud tingimused kaugeltki ideaalsed, pigem üsna keerulised. Sellest hoolimata tuli kahes esimeses heat’is võit Juhan Peedimaa ja Risto Kõrgemäe vastu. Kolmandas sõidus tuli aga hilisema võitja Tarmole paremat sõitu tunnistada, kuid kõik polnud veel kadunud. Karel sõitis ennast lohutusringist uuesti üles finaali välja, võites teist korda Kõrksi, ja näidates oma päeva parimat sõitu. Finaalis, mis läks kohe lõppenud heat’ile pausita otsa, tuli taas vastu Tarmo, kuid finaalis kahjuks reaalset duelli ei toimunudki, sest täpselt sel hetkel, kui roheline lipp kohtunikepukis kerkis, vaibus tuul pea nulli. Midagi ei olnud parata. Päris kulli ja kirja peale ei mindud, aga enam vähem, sest lepiti kokku ühes downwinderis, mis pidi seekord otsustama, kes võidab. Ülevalt rannast allatuult sõidu alustamisega oli suuri probleeme, kuna lohed tõrkusid lendamast. Aga lõpuks saadi korra tiivad käima ja tuulega vedas rohkem Tarmol. Karel sõitis küll välja ja tegi ühe tagasipöörde päris heal suurel lainel, kuid mida järgmisel hetkel polnud oli tuul ja nii saigi Karelile lõpplahendusena II koht eestikatelt kirja. Tuule taltsutamiseks olid abiks Envy 8 ja 9 ruudused lohed ning lainel sõitmiseks vana ustav 6’0 LF’i Vunts. Paljas Vunts ja üheksane Envy, metsik rand poolsaare tipus, täpselt paras läänekas otse sisse, rullis ka nati - vähe hea ma pole selles lainesõidus, katbäkke lendas igast asendist ... Hommikul tavapäraselt maja idakülge jääval terrassil istudes on kuidagi jahe. Midagi on teisiti, kui viimasel ajal siin normiks on olnud. Päike ei kõrveta täna otse näkku, kuigi taevas on selge ja valusalt ere valgus paistab täpselt sama nurga alt mulle otse silma kui igal hommikul. Õrnalt liigub jahe õhk üle kaela ja paljaste käsivarte. Kananahk ilmub kehale. Tibutagi. See ongi teisiti. Lonksan sooja piimavahust kohvi ja hammustan värske tomatiga kaetud juustuleiba. Mõnusalt piprane. Mul pole mõtteski, et täna võiks olla tuule püüdmiseks sobiv päev. Mõtlemisele on üldse vähe ruumi, kui oled just ärganud ja istunud jahedasse õue kohvitassi taha. Lihtsalt mõnus on hetkes olla, kuigi keha tajub veidi külma - samas ongi natukene elusam olek. Päev on ees, mingid tegemised ootavad, kuid ruttu pole. Millalgi pealelõunal, kui päeval hoog juba sees, kolib seltskond külalisi samalt terrassilt teisele poole maja, sest liiga külm on. Naisel on kolleegid külas, õues hea arutada. Huvitav, nii külm nüüd ka ei ole, aga vist on natuke tuult täna. Sätin laua ja toolid lääneküljele terrassile, mille serva riivab parasjagu ka päikeselaik. Siin on soe, siin nurgas, kus tuult ei ole, sest tuul puhub idast praegu. Muru vajab niitmist, aga kui nad nüüd siiapoole maja oma asju arutama kolivad, siis ma ei saa seda praegu teha. Mingi mõte justkui jäi pooleli tuppa astudes. Avasin arvuti ja see mõte leidis jätku. Nooleke ekraanil sõitis veebilehitseja menüüriba alla salvestatud sõnaühendite suunas. Tuul. Ei tea, kas tõesti? Midagi liigub või? Vaataks korra. Piiluks mõõdikuid. Igasuguse ootuseta, apaatselt lihtsalt vaatasin, et teada saada, mis kaugemal toimub, et miks õhk nii jahe on ja natuke liigub. Esimene leht on harjumuspäraselt Tallinna madal, mida uurin. See näitas idast või isegi kirdest tuulekest, mis tähendab, et ainus mõistlik variant selle suunaga on Lohusalu - kui muidugi siinpool peaks üldse midagi liikuma, sest järgmisena avatud EMHI ja windguru prognoosid näitasid kagusuunda. Keeravat kagu, kella kuueks itta. Pakri mõlemad näidikud, nii tuuleveskite kui emhi oma, andsid põhjust tõsisemaks kaalumiseks. Vahin õues kuuselatvu, mis ei liigu just kõige närvilisemalt, vaid üsna kergelt, mahedalt võiks öelda. Teooria on see, et tuul on merel, mitte maa peal. Siin Tabasalus on pank ca 30 m kõrgemal merepinnast ja nt läänekaga ei ole samuti siin õues suurt midagi tunda. Pead ikka alla randa ronima enda konstrueeritud tõenäosusemudeleid üle kontrollima. Ajaga tekib harjumus. Jälgid loodust, nuusutad lõhnu, vahid pilvi, taevas planeerivaid linde, märkad lippe lehvimas ja puulehti pahupidi värelemas. Väidad endale, et kui lind lendab nii, siis puhub naa. Või, kui haiseb pahasti, siis laine on hea. Lihtsad mõõdikud ja vaatlused, mille usaldusväärsust saab kontrollida alati kõige paremini rannas omal nahal. Tuleb jaht või ei? Liigub loom või mitte? Kas mul on ükskõik, et ei puhu? Oli see siis tõesti nii igav või olen unustanud ja ei mäleta enam mitte kübetki sellest adrenaliinist lainete vahel? Tunnike hiljem viskasin paar lohet autosse, kaks lauda ka ning kulgesime koos tütrega äärmiselt rahulikult Lohusalu poole. Lohusalus, luite taga teel sõites, ei märganud puudevahelt otsides ühtegi märki lendavast lohest. Mõtlesin, et kui palju üldse neid näljaseid on, kes sellise lahja supi peale kohale tulevad või selle valmimist üldse märkasid. Mul ei olnud otseselt mingit nälga ega isegi põnevust. Nii neutraalse häälestusega pole ammu randa sõitnud. Ronisime luitele ja ennäe, üks vend triibutas kenasti vrakini ja tagasi randa, jõudis samasse tagasi, kus triipu alustas. Vist 12-se lohega ja kindlasti twin-tipiga. Sõita saab, see oli nüüd selge. Tütar kurtis külma: "Ma ei taha siia jääda, lähme koju!". Tõesti, tuult on vähe, ilm on jahe, samas puhub ju ja sõidab üks mees veepeal. Tundsin, kuidas tekkisis mingi põnevus ja kaalusin olukorda, võimalust jääda ja tõmmata kumm selga, pumbata lohe täis ning see üksi üles saada. Seda just oligi vaja, seda väikest mõtteimpulssi, mis päeva kohe reaalsemaks ja põnevamaks teeb. Loobumismõtted haihtusid. 10 minutit hiljem sikutasin vees liine ja lohe tõusis üles. Envy 12. Veoloom, nagu mõnele meeldib öelda. No, mis loom ta ikka on, tavaline normaalne lohe. Riskide maandamiseks olin võtnud kaasa Fish'i, mis on vaikse tuule jaoks lõbusõidu laud. Samuti olin va veolooma light wind seadistanud - ja see kõik õigustas end, nagu selgus juba minuti pärast merel olles. Triibutasin kokku pool tundi edasi tagasi. Paar korda kaotasin laua tagasipöördel, sest just neil kordadel mõtlesin, et peaasi, et nüüd lauda ei kaotaks. Dräägisin ülestuult ja lasin enda lauani vedada. Käkitegu. Jahedat vett tuli kraevahele, külm ei olnud. Tuult oli täiesti piisavalt ja puhus ühtlaselt. Ohtu ei olnud, et lohe alla kukuks, kenasti seisis ja seega oli kõik kokkuvõttes mõnna. Enam vaiksema tuulega sõita ei saanuks selle varustusega. Fish on olematu rokeriga "suurema lohe asemel" laud ja läheb väga kiiresti tööle. Allatuult vajumine oli ilmselt ikkagi välistatud, sest üles saamiseks oleks kohe korralikuks punnitamiseks läinud. Sain sellest põgusalt aimu, kui olin esimese 5 minuti jooksul paari lainet üritanud allatuult sõita, sest suund oli ideaalne ja väikest põlvekõrgust lainekest Lohusalus ikka kenasti tekib, kui seal sõiduilma on. Sellest piisas, et mõte sinnapaika jätta. Üles läks kangutamiseks, sai kuidagi aga ei viitsinud sellele rahulikuma liikumise lõbu raisata. Triibutasin niisama edasi tagasi ja pöörasin rannas madalal veidi uhkemalt kui sügavas ja vahetasin laualt üles hüpates sõiduasendit. Pooltund merel. Kes oleks osanud arvata, et täna tuleb nõnda tore merelkäik? Ülemäära elevil ma käigust ei olnud, täiesti rahulik kogemus. Mõnus tiks oli. Nagu hommikune juustuvõileiva söömine päikese käes peesitades. Sai sõita ja olin tänulik, et oskasin märgata, et ei peljanud kohale tulla. Tütar oli ka teemas, õpetasin talle, kuidas liine lahti teha ja kokku panna, kuidas lohe tühjaks saab ja kotti tagasi mahub. Ta oli rahul. Sherpateenust pakkus mulle ka, viis lohe kenasti rannast auto juurde. Tema järel kõndides paistis justkui oleks lohekotil jalad all olnud ja kott ise auto poole jalutanud. Seente vahel, mändide all. ....kohale jõudes olid kohalikud kotkad juba m bemmiga kohal - sõid saia ja jõid limpsi, sest tuult nendele veel ei olnud. Hästivarustatud koduperenaine läks autost välja ja küsis, et kotkad, kus siin muuli otsas rigate ja kusse kompressor on .... Algatuseks 15m2 (pärast 11m2) täis ja sõitma, vast 40min sain üksi sõita kui ärtud tulid autost välja ja panid kuskile minema...hmmm....kuhukurat nad läksid? tundus, et sõitsid lihtsalt savilt lahele minema 12m2-ga....siis vaatasin nagu viirastust- üks vend pani käpul ja tõuseb lihtsalt keset lahte püsti....wtf?vesi nabani???? esimene 2h sai sõidetud, paus ja siis mõtlesin, et saab mis saab...tuleb kohalikele ärtudele järgi sõita, silmaga hinnates tundus üsna pikk maa, aga tegelt polnud midagi eriti...sõidan-sõidan-sõidan...et-mis-mõttes...põhi läheb kollakaks...liiv??? täiesti uskumatu Eesti tingimustes....10m/s, flätt ning vesi põlvest puusani ja ruuuuuuuuuuuumi .....mingi abrukasaar oli ka kohe- kohe sealsamas. Siis läks muidugi suurest rõõmust asi käest ära- sai kiljuda ja hüpata, kiljuda ja hüpata. Ma never ei uskunud, et Eestis üldse selliseid kohti olemas on! Mina pole flätil sõitnud....nagu paradiis, vist oligi miski kaitseala vms, kotkapaar (päris linnud ) lendasid ka ringi. Selle flätiga on seal nii, et kui tuult on, siis on tore, aga kui kukub ära vms, siis lohet maha lasta kuskile pole vaid tuleb üle lahe koju ujuda või jalutada !			OSCAR-2019
Grupiarutelu toimus teemal „Jagatud arusaam“. Grupi kooslus kujunes sümboolseks, sest igaüks oli tulnud arutelule täiesti erineva ootusega: 3. Niina-Inessa eesti keelt ei osanud, aga soovis siiski paremini mõista Eesti haridussüsteemi, et venelaste integreerumist parandada; 4. Aivar soovis leida mõttekaaslasi, kellega koos arutleda, aru saada ja mõista, mis on takistanud siiamaani eesti haritlasi hariduse põhimõistete osas kokkuleppele jõuda. Poole tunni möödudes arvas allakirjutanu (Aivar), et ta on täiesti vales kohas ja otsis endamisi põhjendust, et lahkuda seltskonnast ja foorumist tervikuna. Niivõrd erinevate huvide ja arusaamadega inimeste vahel ja veel kahes keeles mingi kvaliteetse ühisosa leidmine tundus minusugusele maksimalistile täiesti võimatu. Õnneks jätkus tahet paigale jääda, rahuneda, kuulata teiste mõtteid ja hakata mõistma, et ma olen täiesti õiges kohas ja õigete inimeste keskel. Ma mõistsin, et jagatud arusaam saab tekkida ainult oma arusaamade jagamise läbi J. Mul oli natuke piinlik ka - meelde tuli geniaalne Taani filosoof Sören Kierkegaard (http://en.wikipedia.org/wiki/Kirkegaard), kes on aitamise teemat käsitlenud muljetavaldava lihtsusega: 1. Kui tahan õnnestuda inimese aitamisega kindla eesmärgi suunas, siis pean aru saama, kus see inimene on ja sealt alustama. Kui ma seda ei oska, petan iseennast (ja teisi), arvates, et oskan teisi aidata. 2. Selleks, et kedagi aidata, pean ma omama rohkem arusaamist, kui tema, aga eelkõige pean aru saama sellest, millest tema aru saab (ja millesse ta usub). Kui ma seda ei suuda, on sellest, et ma tean ja oskan rohkem, vähe abi. 3. Kui ma tahan näidata, kui palju ma oskan, siis ma olen edev ja kõrk, ja tahan tegelikult abistamise asemel olla imetletud. 4. Tõeline abivalmidus algab alandlikkusega abistatava ees ja seepärast pean aru saama sellest, et aitamine ei ole mitte valitsemine vaid teenimine. Eesti vanasõna ütleb, et „saad seda, mida külvad“ ja eks ma olin tulnud ikka abi saama, et oma mõtetes suuremat selgust kujundada. Järelikult oli mul vaja anda teistele seda, mida endale soovisin – seega oli mul vaja oma kolleege aidata, et ise aidatud saada. Ja selles olukorras olid Kierkegaardi seisukohad igati asjakohased. Kas ma suudan endas leida piisavalt meelekindlust ja tarkust, et olukorra keeruliseks muutudes mitte põgeneda sellest ebamugavast suhtest vaid jääda sõna otseses mõttes paigale ja püüda selgust saada probleemi olemuses? Jagatud arusaam saab alguse arusaamade jagamisest, mille õnnestumise peamine eeldus on tahe ja oskus kuulata! Püüdsin keskenduda ja kuulata ning seeläbi teistest aru saada. Kuulates mõistsin, et oma tavapärase keelekasutusega „tarka juttu ajades“ jään hätta ning seepärast püüdsin oma mõtteid vormistades konkreetsetele inimestele võimalikult lihtsalt ja selgesti mõistetav olla. Kuna ma juhustesse ei usu, siis tuleb mainida, et päev varem olin lugenud Vene sotsioloogia ühe rajaja, Vladimir Aleksandrovitš Jadovi intervjuud teemal „Teadlased peavad inimeste poole pöörduma mõistetavas keeles“ (vaata originaali Ученые должны обращаться к людям на понятном им языке, mis on lisatud sellele kirjale failina). Mul on suur rõõm teada, millest vanahärra räägib, sest olen oma elus kohanud vaid üksikuid sama lihtsa, kujundliku ja hooliva kõnepruugiga teadlasi, kuid seda on Jadov. Seega püüdsin oma kõrgelennulisi ideid maale lähemale tuua J. Alustasime oma grupi arutelu küsimusest, miks on tähtis et mõiste määratlemine oleks täpne ja selge? (Alljärgnev tekst on pildil nähtava selgituseks ja vastupidi). Leidsime, et kaks inimest võivad samast tekstist üsna erinevalt aru saada ja põhjuseks on see, et nende jaoks kujuneb teksti tähendus ja arusaam läbi neile omase mõttemudeli. Teisalt mõjutab eri inimeste jaoks tähenduse tekkimist nende senine kujutlus käsitletavast. Seejuures jõudsime koos jagatud arusaamani, et nimetatud mõttemudelid ja kujutlused vormuvad noore inimese jaoks erinevatel põhjustel (kodu ja pere tähenduse ja rolli drastiline muutumine jne) just koolis. Kas kool annab noorele nn „lõpliku tõe“ tunnustega mudeli ja kujutluse või vahendab ta noorel inimesele valikuvabaduse ja vastutamise võimaluse ning õpetab neid mõlemat kasutama, et seeläbi väärtuslikke kogemusi saada ja kuivade faktide asemel elutarkust koguma? Kui otsisime vastust sellele, et kuidas siiski on saanud tekkida tänane olukord, kus isegi eesti haritlased ei ole hariduse põhimõistete osas seni kokkuleppele jõudnud, siis leidsime, et see on olemasoleva haridussüsteemi määratlemata jätmise tagajärg. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Vähesed on õppinud nägema haridussüsteemi kui tervikut, enamus inimesi peab selleks kooli. Mõtlesime koos säärastele mõistetele nagu haridus, probleem, hindamine, subjekt jne. Loomulikult on sisuliselt võimatu leida neile mõistetele ühte ja ainuõiget tähendust, sest elu on pidevas muutuses. Seepärast on üsna ebatõenäoline, et meie väike seltskond oskaks leida kasvõi mõnelegi nimetatud mõistetest määratluse, mida ühiskond üksmeelselt heaks kiidaks. Mida me siis teha saame? Oma töögrupis jõudsime järeldusele, et keskendume asjadele, mis sõltuvad meist. Saame alustada sellest, et pakume välja ühe võimaliku käsitlusloogika, mis meie meelest aitab korrastada mõistete käsitlemist. Nimelt usume, et üksteise mõistmise võimalikkust suurendab see, kui oma mõistet selgitades viitame, millest see mõiste (näiteks Haridus) sõltub ja siis jätkame selgitusega, mis omakorda sellest mõistest sõltub? See lähenemine annab mõistele palju avarama käsitluse kui pelgalt fikseeritud „lõplik tõde“. Ja üksiti loob võimaluse sellest avarusest leida kahe erineva tõlgendaja tarvis ka ühine osa. See käsitlusloogika tugineb Ülo Vooglaiu seisukohale, et mõistet selgitades on otstarbekas vaadelda tema kujunemise ja mõju koostoimet ehk vaadelda seda mõistet kõigepealt dünaamikas kui protsessi ja seejärel kui fenomeni. Meile tundub, et ainuüksi juba selle lihtsa käsitlusloogika rakendamise kaudu õpiksime looma olulisi seoseid ja avardama võimalust läbi selle seostamise erinevate vaadete vahel ühisosa leida. Üksiti jõudsime seisukohale, et säärane ühisosa leidmise võimalikkusele suunatud fookus viib tähelepanu oma „tõemõõgaga“ vehkimise pealt püüdele mõista. Aga mõistmine on esmane eeldus usalduse ja sallivuse tekkimiseks. Edasi saame rääkida juba ühisusest ja koostööst. Säärase ühe ehk ainuõige tõe (riiklik õppekava?) asendamine haridussüsteemis avara valikuvõimalusega loob olulise eelduse ka selleks, et meie koolis hakatakse väärtustama ja hindeid panema senise individuaalse ponnistamise asemel koostöövõimaluste leidmise ja kasutamise oskuste eest. Sirje jutust koorus välja, et meie tänase kriisi põhjuseks on vaimsuse devalveerumine, mille tagajärjeks omakorda on see, et inimesed on minetanud usu. Niina-Inessa avaldas arvamust, et meie majanduskriisi tegelik põhjus on 3D kriis (Дух, Доверие, Доброта ehk vaim, usaldus ja headus). Jõudsime ühisele arusaamale, et oleme läbi vaimse kriisi jõudnud sinnamaale, et ei usalda enam kedagi, isegi mitte iseennast. Ja seeläbi oleme lakanud olemast hoolivad ja heatahtlikud. See, mida me täna nimetame masuks, on selle kõige tagajärg. Jäi veel küsimus, et kuidas me sinna vaimsesse kriisi sattusime? Meie jõudsime oma töörühmas arusaamani, et selle on tinginud meie ühiskonnas laiemalt ja seetõttu ka haridussüsteemis jätkuvalt konkurentsi ja üksikisiku individuaalse pingutuse ülistamine ning koostöötahtest ja –võimest tähtsamaks hindamine. Meile teadaolevalt saavad noored koolis kaugelt üle 95% hinnetest just nimelt individuaalse pingutuse eest ning koostöötahe, -võime ja –oskus jäävad välja kujunemata. Siinkohal saime aru, et oleme oma töörühmas igaüks oma ootustest lähtuvalt avastanud selle, mis aitab jagatud arusaamani. Ja veel enam – me olime selle arusaama just praktikasse rakendanud! Otsustasime soovitada nii endale kui teistele edasiseks:			OSCAR-2019
Me käisime Soomaal eelmisel neljapäeval. Meie koolist läks sinna 6. klass ja õpetaja Juta Pertel. Vändra kooli 6. klass oli ka meiega matkamas. Tegelikult see mõte sinna üldse minna tuli Vändra kooli õpetajalt. Kuna meie kooli õpetaja Hille Arumäe töötab ka Vändra koolis saime meiegi kaasa minna. Sinna sõitsime bussiga. Kui me Soomaale jõudsime, ei olnud veel giidi kohal. Aga lõpuks giid ikkagi tuli ja ta viis meid kõndima 4,8 km pikkuse laudraja peale. See oli väga pikk teekond. Jalad väsisid ka lõpuks ära. Soomaal me õppisime väga palju huvitavat. Giid rääkis meile igasugustest taimedest ja muust, mis Soomaale omane. Ma sain väga palju uut teada. Näiteks, et huulhein sööb kärbseid ja teisi väikeseid putukaid; et ma tegelikult ei kõnni rabas vaid järve peal; kui rabas võtta mingi taim ja seda pigistada, siis taimest tuleb väga palju vett. Teada sain ma ka seda, et sookail ajab pea valutama, sest see sisaldab sinihappegaasi. Giid rääkis ka veel, et rabas ei ole ühtegi bakterit – ei vees ega ka maa peal. Me nägime ka puid, mida kobras oli närinud ja ühe puu oli ta lausa maha langetanud. Soomaal oli väga palju laukaid. Kui kinnikasvanud lauka peale astuda, siis sa vajud sisse. Soomaal käisime ka metsast läbi. Mina ei olnud oma elus kunagi kärbseseent näinud ja nüüd ma lõpuks nägin. Pärast täitsime bussis Soomaa kohta ristsõna ja tabelit. Rabas, laugaste vahel oli kõik lahe. Me nägime seal ilusaid seeni, eriti ilus oli üks kärbseseen, see oli hästi väike ja tal olid valged täpid kübara peal. Kõik pildistasid teda! Mulle meeldis ka kopra näritud puu. Selle puu kõrval olid laastud, mida kobras enda hammastega võtab kui ta puud tahab maha võtta. Meie klassijuhataja ema elab Sooma jõe teisel pool kallast. Me nägime teda ka lehvitamas meile. Kõige rohkem meeldis mulle taim nimetusega huulhein, kuna ta lehtede peal on nagu liimi tükikesed. Kui putukas sinna peale tahab muneda siis ta jääb sinna kinni ja huulhein punub ta võrgu sisse ja sööb ära. Järgmine tuuleiil viib aga putuka jäänused minema ja järgmine putukas saab sinna kinni jääda. Me tegime esimese söögipausi ühe torni juures. Me sõime seal oma pirukaid ja jõime kaasavõetud jooke. Ma sain seda ka teada, et raba on nagu järv, aga käsna sees. Veel läksime me Soomaa majja ja vaatasime seal filmi Soomaast. Kui me selle ära vaatasime hakkasime kodu poole liikuma. Pärastpoole pidime bussis töölehe ära täitma ja seal küsiti, mida me Soomaal nägime ja teada saime. Koolis me saame selle eest hinde. Ma vaatasin seal taimi ja kuulasin giidi. Ma sain teada, et raba on nagu käsn, mis imeb endasse vett. Veel sain teada, et on olemas niisugune taim, et kui putukas taimele oma munad muneb jääb ta sinna kinni ja see taim mässib putuka võrgu sisse ja ta süüakse ära. Raba, kus käisime, oli kõrgsoo. Seal oli ka väga huvitav puu, mida kobras oli söönud. Vahepeal tegime ühes tornis ka peatuse, kus saime süüa. Nägime seal mingit lennukit, mis triirutas raba kohal edasi ja tagasi. Siis lõpuks läksime Sooma keskusesse. Seal hakkasime vaatama filmi, mille peale ma sõbraga kogu aeg naersin, sest see oli nii vana film ja tundus nii naljakas. Kui film oli ära vaadatud läksime bussi peale ja hakkasime sõitma koju. Ja oligi päev läbi. Me läksime Soomaale neljapäeval kell 8.00 ja tagasi tulime 12.50. Me käisime Soomaal enda kooli kuuenda klassiga ja Vändra Gümnaasiumi kuuenda A ja B klassiga. Neid oli muidugi palju rohkem. Kui me bussiga kohale jõudisme, siis jagati meile kolm saia. Olid saiad käes, siis ootasime giidi. Meiega oli kaasas õpetaja Juta Pertel. Ta on meie klassijuhataja. Me hakkasime minema, kui giid oli kohal ja see rada, kuhu me läksime oli pikk 4,8km. Me pidime kõndima üksteise taga, sest see rada oli nii kitsas. Olime natuke kõndinud kui giid hakkas meile taimi näitama ja ütles, mis nende nimed on. Muidugi ma ei mäleta peaaegu mitte ühtegi taime. Ta ütles, et metsakoht on plalju madalama, kuid me praegu ei saa sellest aru. Olime tükk aega kõndinud, kuni jõudisme metsa. Metsas pildistasid paljud seeni. Me nägime teiselpool jõge meie õpetaja ema, sest ta elab seal. Me nägime veel kopra näritud puud. Käisime edasi ja giid näitas meile veel paljusid taimi. Giid ütles ka seda, et soos ei saa bakterid elada, sest siin on happeline vesi ja siin on puhas õhk. Laukavett paljud ka proovisid, aga neile ei maitsenud see eriti. Mina ei proovinud seda vett. Olime suhteliselt raja lõpus kui nägime ühte suhteliselt piskiest torni – see oli umbes 5-6m kõrgune. Ma ei mõõtnud muidugi, vaid arvasin umbes silma järgi. Selle torni juures saime peatuda ja süüa oma toitu, mis kaasa olime võtnud. Kui rada oli lõppenud, siis läksime bussi peale ja hakkasime kodu poole sõitma. Vaheplea pidime täitma 2 töölehte. Pidime panema sinna kirja, mis meile meelde jäi. Ühe lehe peal oli ristsõna, teise lehe peal tulp kuhu tuli kirjutada loomad, kes elavad soos ja pidime kirja panema, mis sooga oli tegemist. Me vaatasime pärast Soomaa loodusest filmi. Pärast seada hakkasime alles bussiga kodu poole sõitma. Minu arust oli soomatk lõbus ja väsitav. Me läksime Soomaale neljapäevasel päeval kell kaheksa hommikul. Me käisime seal koos Vändra gümnaasiumi kuuenda klassiga. Me sõitsime sinna bussiga. Kui kohale jõudsime, siis kõigepealt jagasime toidud ära ja seejärel ootasime giidi saabumist. Giid näitas kaardi pealt kui pika maa me peame käima. Hakkasime laugastel käima viie kilomeetri pikkust ringi. Ma õppisin, et rabad on erinevad: mõni raba on madal ja mõni on kõrgem kui teised. Sain teada huvitavaid taimi ja nende nimesid ja ka et turbasammal tõmbab endasse rohkem vett sisse kui ta ise kaalub. Me õppisime laukaid ja älkeid. Et älked asuvad rohkem lagedal maa peal. Laukad asuvad rohkem varjus. Ja ma nägin, et üks kobras oli puu maha võtnud. Me sõitsime Soomaale neljapäeval kell 8.00 ja tagasi tulime kell 15.30. Koos meiega käisid Soomaal veel Vändra Gümnaasiumi VI klassi õpilased. Vändra kooli lapsed olid sõbralikud ja meil oli koos lõbus. Meid juhendas Soomaal giid. Meiega oli ka meie õpetaja Juta Pertel. Soomaale minnes nägime ka kobrase näritud puud. Soomaal oli lahe! Pidime kõndima laugaste peal. Soost saime metsa poole minna, kus nägime huvitavaid seeni ja käisime ka tornis. Seal me sõime ja rääkisime juttu. Üks naine jutustas meile jutte taimedest, mis Soomaal kasvavad. Mulle jäi meelde ainult rabamurakas, seda ma nägin ka selle inimese käes. Nägin, missugune soo tegelikult on. Soo on nagu üks suur samblaga kaetud järv metsas. Soomaal nägin ka loomajälgi ja öeldi ka meile, mis loomi seal on. Soomaal on ilveseid, rebaseid, hunte ja ka linde. Lindudest on seal sookurg ja rabapistrik. Roomajatest võib kohata näiteks rästikut. Esimest korda nägin puud, mis oli kobraste poolt langetatud. Soomaal vaatasime ka filmi. Üks mees sõitis seal veesõiduvahendiga, mida nimeatakse haabjaks. Sellega ta sõitis terve päeva, et minna kalavõrke veest välja tirima. Peale filmi sõitsime kodu poole.			OSCAR-2019
LEGO sumorobotite võistlusel on kindlad reeglid ja standardid. Kui on plaanis võistlustel osaleda, tasub robot ning võistluslaud ehitada kooskõlas alljärgnevate reeglitega. Sumo laua läbimõõt on 77 cm, kõrgus maapinnast 2,5 cm. Laua servas oleva valge joone laius on 2,5 cm. Ehituseks sobib 10 mm sile vineer, millele on vajaliku kõrguse saavutamiseks jalad alla pandud. Roboti maksimaalsed mõõdud on 15x15 cm, kõrgus ei ole piiratud. Kaalupiirang on 1 kg. Robot võib pärast starti oma mõõtmetelt laieneda. Enne iga sumo matši algust viskab kohtuniklauale shikiri risti, mis jagab sumo laua neljaks veerandiks. Robotid stardivad sumoväljaku vastasveeranditest, stardisuund teineteise suhtes väljapoole suunatud. Täpsemalt vaata selle kohta joonist projekti viimase alalõigu, stardistrateegia juurest. Sumorobotite ehituses on hulk tegureid, mis mõjutavad roboti käitumist. Näiteks veosüsteem ja kaal mõjutavad seda, kui hästi saavutab robot kontakti maapinnaga, andurid mõjutavad vastase leidmist ning platsil püsimist, tõukemehhanism on seotud vastase ründamisega ja kaitsesüsteem sellega, kuidas robot peab vastu erinevatele rünnakutele. Sumoroboti elutähtis komponent on veosüsteem. See määrab füüsiliselt roboti püsimise platsil ja tõukejõu tugevuse. Alljärgnevalt on antud vastused erinevatele veosüsteeme puudutavatele küsimustele, mis tekivad igal sumoroboti ehitajal. Pildid aitavad mõista ühe või teise veosüsteemi omadusi. Roboti liikumiskiirus on tagasihoidlik, kuna roomikud on praktiliselt vastu velge, väikese diameetriga. Roomikutele võib ehitada hammasratta ülekande kiiremaks liikumiseks, kuid sellisel juhul tuleb selle töökindlus hoolega läbi mõelda, kuna sellele rakenduvad suured jõud vastase ründamisel. Kui roomikud on 100% tasapinnaga kontaktis, on platsil püsimine väga hea. Kui roomikud servapidi õhku kerkivad, muutub roboti vastupanuvõime hetkega nõrgaks ning hakkab libisema. Võrdle näiteks tanki mõne samaväärse maastikuautoga. Tank liigub ja manööverdab võrreldes autoga palju aeglasemalt ja kulutab sealjuures märkimisväärselt rohkem energiat kui auto. Sile kumm omab maksimaalselt kontakti sileda maapinnaga, tagades sellega parema haardumise. See tagab nii roboti parema platsil püsimise kui ka suurema tõukejõu võrreldes mustriga kummiga. Võrdle autosid, väikeautode rataste läbimõõt on väike ja suuremate ning kiiremate autode rattad suurema läbimõõduga. Roboti tõukejõud on hea. Sõltuvalt roboti enda raskuskeskmest on oht, et roboti tagumine osa tõuseb tõukamisel õhku ning sellega võib kaasneda tasakaalukaotus. Roboti tõukejõud on hea. Sõltumata roboti raskuskeskmest ei saa roboti tagumine osa õhku tõusta. Õhku võib kerkida roboti keskosa, kui näiteks liigendiga sahk on teise roboti all kinni. Platsil püsimise seisukohast omab tähtsust see, kas vastase roboti sahk suudab vedavate rataste vastaspoolelt (mis võib olla avatud) roboti alla minna. Sellega on kerge robotit tasakaalust välja viia. Andurid määravad roboti nutikuse vastase leidmisel (Ultrasonic ehk kauguseandur) ja platsil püsimise töökindluse (valguseandur). Kui roboti valguseandur tuvastab valge joone, puudub robotil võimekus aru saada, millise suunaga läheneti platsi servale. Robot ei tea, kas läheneti otse või ollakse platsi serva suhtes tugevalt viltu. Kahe valguseanduri korral tuvastab üks andur alati platsi serva varem kui teine ning selle info alusel on robotil võimekus ette võtta järgmine samm. Platsi poole tagasi liikudes keeratakse ümber parema või vasaku külje sõltuvalt sellest, kumb andur valge joone tuvastas. See on igati töökindel ja järeleproovitud lahendus, kuid meeles peab pidama, et valge joone tuvastamise andurid peavad asuma võimalikult roboti eesotsas. Selle lahenduse korral võib tekkida oht, et ettepoole suunatud valguseandur tuvastab vastase robotit valge joonena. See omakorda võib viia roboti ettearvamatu käitumiseni. Sõltuvalt roboti liikumise strateegiast on võimalik teha väga edukas sumorobot ilma kauguseandurita. Kui puudub oskus kauguseandurist saabuvat infot programmis korrektselt kasutada, on tulemuseks kohapeal keerlev robot, milles puudub igasugune mõttekus. Kui luua hea platsisõidu algoritm, võib kauguseandurita robot võita nii mõnegi kauguseanduriga roboti. Seni kuni kauguseanduriga robot keerutab ja vastast otsib, läheneb talle teine lihtsam robot ja puksib ringist välja. Vastase tuvastamise algoritm seisneb tavaliselt selles, et robot keerutab seni, kuni näeb vastast. See töötab üldjuhul edukalt. Vastase tuvastamine toimub roboti pööramisel, kuid vastase asukoha määramine on tunduvalt täpsem kui ühe anduri korral. Rakendamine on suhteliselt lihtne, kuid vastase tuvastamine seevastu ebatäpne. Ühe anduriga pole võimalik näiteks üheselt määrata vastase suunda. Vastase roboti tuvastamine on täpne, kuid kahe anduri rakendamine ja vastase asukoha välja arvutamine vastavalt anduritest saadud infole keeruline. Sumoroboti oluline komponent on tema ründemehhanism. See võib olla nii sahk, tagurpidi pöörlevad rattad või mõni muu täiesti erilaadne tõukur. Sahk on kõige levinum ründemehhanism roboti juures. Seda on lihtne ehitada, kuid ikkagi tekivad küsimused. Kas sahk peaks olema suur või väike? Millise kaldenurgaga seda teha? Kas sahk peaks liikuma mootoriga üles-alla? Ja küsimus, millele enamik isegi ei mõtle, on saha värvus. Vastates saha värviga seotud küsimusele, tuleb kõigepealt läbi mõelda, milline sahk ehitatakse - kas selline, mis püüab teise roboti alla minna, või mitte. Kui sahk ehitatakse selline, mis ei püüa teise roboti alla minna, pole selle värv oluline. Kui aga sahk on sellist tüüpi, mis läheb teise roboti alla, tasub see teha valget värvi LEGOst, kuna sellisel juhul tekib võimalus, et vastase roboti valguseandur peab seda platsi valgeks servaks ning hakkab teda ründava roboti eest ise ära tagurdama. Ja kuna tavaliselt ei paigaldata sumoroboti tagumisse otsa valgusandurit, tagurdabki robot ise ringist välja. Kuna roboti mõõtmed on 15x15 cm, siis on üsna tavaline, et ründamiseks allalastud sahk etteantud mõõtude sisse ei mahu. Seega on saha ehitamisel esimene küsimus, kas sahk peaks ise pärast starti alla kukkuma või võiks mootor selle alla lükata. Saha ehitamisel tuleb kindlasti mõelda mehaaniline takistuse peale, mis ei võimaldaks sahal maad puudutada väljaspool sumolauda, kui robot on platsi serval. Selliseid juhuseid on võistlustel palju olnud, kus robot on muidu tubli, aga tekitab ise endale kaotuse kuna platsi serva juures ulatub sahk üle serva maad puutuma. Püstise saha eeliseks on tavaliselt suur ja tugev pind. See võib lihtsustada teise roboti väljapressimist. Madal sahk on tavaliselt lühike, kuna roboti piiratud mõõtude tõttu pole seda lihtsalt võimalik väga pikka teha. Madal sahk peab olema otsast terav, kuna selle tööpõhimõte seisneb teise roboti serva alla minekus, et teine robot tasakaalust välja viia. Teiseks võib luua programmi, mis tõstab sahka üles, kui vastase robot on väga lähedal ehk siis arvatavalt saha peal. See võimaldab vastase roboti tasakaalust välja viia. Robotiehituse juures tuleb planeerida, et allakukkuva saha taga oleksid toed. Siis puudub sahal võimalus robotit kergitama hakata. Samuti võib ehitada mehaanilise lukustuse, mis rakendub pärast saha allakukkumist ja takistab sahal üles tõusmast. Võistlustel on olnud sumoroboteid, mille etteotsa kinnitatakse tagurpidi pöörlevad rattad. Roboti ründeidee seisneb selles, et vastasega kokku puutudes tõstavad tagurpidi ringikäivad rattad vastase maast lahti. Selle tulemusena kaotab vastane tasakaalu ning teda saab ringist välja tõugata. Sellise ründemehhanismi juures peab jälgima, et roboti esimene toetuspunkt oleks võimalikult rullikute all. Vastasel korral on oht, et kui rullikud on hästi vastasega haakunud, tõusevad ründaval robotil tagumised rattad õhku. Võib oma vaba fantaasiaga mõelda liikuvate kraananokkade peale, mis roboti käimaminekul üritavad ülalt vastase robotit tasakaalust välja viia. Võib mõelda tõukemehhanismide peale, mis liiguvad edasi-tagasi nagu poksija käsi, tõugates selle abil vastast tasakaalust ja ringist välja. Võib mõelda pöörleva elemendi peale, mille eesmärk on samuti vastase tasakaalust välja viimine ning seejärel ringist välja tõukamine. Kindlasti tasub fantaasial lennata lasta ning tulemuseks võib olla mõni sootuks erinev sumorobot, mis üllatuslikult rabab vastase nõrka kohta ning võidab seeläbi võistluse. Üks omapärane võimalus nii ründe- kui ka kaitse seisukohast seisneb roboti mõõtmetes. Kuna kõrguse suhtes pole mõõtmed piiratud, on igal LEGO sumo võistlusel olnud roboteid, mis stardihetkel on püsti. Peale starti aga kukutavad need robotid ennast platsile, olles seejärel oluliselt suuremate mõõtmetega kui reeglites ettenähtud. Kui roboteid enne võistlust mõõdetakse, siis tähtis on see, et stardihetkel ja –asendis vastavad roboti mõõtmed ettenähtud 15x15 cm sisse. Kui aga praktikas vaadata, siis need on küll väga vaatemängulised robotid, kuid pole kunagi võitjateks osutunud. Tõenäoliselt on see seotud sellise suure roboti korral tema suurusest tuleneva aegluse ja kohmakusega. Lisaks ründamisele peab iga robot olema valmis selleks, et teda ennast rünnatakse. See on loomulik, kuna sumovõistlus seisnebki teineteise ründamises ja ringist välja tõukamises. Sahkade juures käsitlesime teemat, et kui saha eesmärk on teise roboti alla minna, tasub sahk teha valge. Ründeidee seisneb selles, et vastasroboti andur näeb valget plaati ja arvates, et tegemist on ringi servaga, hakkab tagurdama. Kui rattad on ründajale avatud, võib suhteliselt kergesti tekkida olukord, kus vastase sahk sõidab poolviltu roboti ratta alla ning tulemuseks on tasakaalukaotus. Lahendus on sama mis valguseanduri juures: ehitada võimalikult madala servaga seinad ratta ette, kaitsmaks neid vastase saha ja teiste ründemehhanismide eest. Teooria ütleb, et massikese peaks asuma võimalikult madalal, kuid praktikas on olnud roboteid, mis vaatamata kõrgele massikeskmele on saavutanud häid tulemusi. Massikeskme kõrgusest olulisem on jälgida, et massikese asuks vedavate rataste peal. Kui kõik vajalik on robotile külge pandud, tuleb robot kaalule panna ja vaadata tulemust. Kui see on 100g või rohkem alla lubatud kaalu, tasub lisada robotile kaalutõstvaid komponente, et viia kaal maksimaalseks. Praktikas on olnud mitmeid juhtumeid, kus kaalutõstmiseks lisatakse robotile külge teine NXT, millel pole küljes ei andureid ega mootoreid ja võib-olla isegi mitte akut, kuid selle abil on viidud roboti kaal maksimumi lähedale. Kaal tasub jätta 5-10 grammi alla normi, et oleks arvestatud enne võistlust kasutatava kaalu juhusliku veaga. Programmeerimine on määrava tähtsusega, sest ehituslikult hea roboti saab kergesti ringist välja tõugata, kui sellel puudub korralik programm. Sumomängu võidu aluseks on kiirus. Kiire ja ootamatu rünnak on kõige kindlam tee võiduni. Kuni teine robot ennast ründe- või võitlusasendisse sätib, on ootamatu ja jõuline ründaja juba mängu võitnud. Sellisel juhul on võidu eelduseks kiirus ja õige programm. See on kõige lihtsam robot eesmärgiga vaid platsil püsida. Sellisel robotil tekib ründevõime alles siis, kui suudetakse vastane tuvastada. Platsil liikumise esimene algoritm on väga lihtne. Robot sõidab seni, kuni valguseandur näeb valget joont, siis tagurdab, keerab ringi ja sõidab jälle, kuni näeb valget joont. Ja nii lõpmatuseni. Kui on soov, et robot ei jääks kogu aeg ühesugusel moel ringi keerama, võib programmi sisse viia juhusliku numbri arvutamise, mille tulemusena robot keerab iga kord ringi suvalises suunas. Siinkohal on esitatud lihtsa sumoroboti programmikood. Arvestama peab, et sõltuvalt mootorite suunast ja rataste suurustest võivad toodud numbrid erineda nii suuruse kui märgi poolest. Kui on võimalus ehitada kahe valguseanduriga robot, muutub programm juba keerukamaks, kuid samas muutub ka robot targemaks. Kui robot jõuab platsi servale, rakendub igal juhul üks valguseandur juba enne, kui teine andur valge joone tuvastab. Sõltuvalt sellest, kumb andur varem rakendus, on robotil olemas ligikaudne teadmine oma asendi kohta platsi serva suhtes. Väga harva on see servaga täpselt risti, enamasti on robot ikka ühele või teisele poole viltu. Saadud asendi info põhjal peab programm olema loodud viisil, et robot keerab platsile tagasi alati lühimat teed mööda. See välistab olukorra, kus robot võib juhuslikult keerata näiteks hoopis platsilt välja. Alljärgnev on näide kahe valguseanduriga sumoroboti programmist Arvestama peab, et sõltuvalt mootorite suunast ja rataste suurustest võivad toodud numbrid erineda nii suuruse kui märgi poolest. Ründestrateegia seisneb selles, et olles tuvastanud vastase roboti, tuleb seda rünnata seni, kuni see on platsilt välja tõugatud. Kui sumorobotil on ainult valguseandur, on tema kohtumine vastasega juhuslik. Ründavast robotist saame rääkida alles siis, kui see on võimeline tuvastama platsil teist robotit ning seda ründama. Kõige levinum võimalus LEGO-robootikas vastase tuvastamiseks on kauguseandur. Kuid võib proovida kasutada ka puuteandurit või valguseandurit. Kauguseandur on võimeline tuvastama objekte kuni 250 cm kaugusel. Andur tuleb häälestada kindlale kaugusele, millest lähemal asuvaid objekte peetaks vastase robotiks. Sumolaua läbimõõt on 77 cm (koos valge joonega), roboti suurus 15 cm. Kui eeldada, et mõlemad robotid asuvad platsi servades, siis on robotite omavaheline kaugus 42 cm. Praktikas tasub eeldada, et robotid on teineteisele lähemal ning arvestada kauguseks 40 cm. 2) Kui robot tuvastab vastase liiga kaugelt ja hakkab selle poole sõitma, on vastane tema kohale jõudmise hetkeks suure tõenäosusega juba teises kohas. Järgnevalt on plokkskeem selle kohta, kuidas käitub kahe valguseanduri ja kauguseanduriga tüüpiline sumorobot. Allpool on kahe valguseanduri ja ühe kauguseanduriga sumoroboti programmikood. Arvestama peab, et sõltuvalt mootorite suunast ja rataste suurustest võivad toodud numbrid erineda nii suuruse kui märgi poolest. Sumoroboti võistluse start on määrava tähtsusega. Hea sumoroboti raund kestab vaid 5-10 sekundit. See tähendab, et vastase robot tuleb välja tõugata enne, kui see on suutnud oma ründega alustada. Võistlus algab sellega, et kohtunik viskab platsile shikiri risti, mis jagab platsi mõttes neljaks veerandiks. Robotid peavad asuma vastasveerandites ja liikumissuunaga vastasest eemale, shikiri risti näidatud noole suunas. Seega sõltuvalt sellest, kuhu veerandisse robot satub, on lühem tee vastaseni keerata kas ümber parema või ümber vasaku külje. Kiire võit tuleneks sellest, et robot ei keera alguses mitte kauguseanduri järgi, vaid täiskiirusel täpselt 135 kraadi, sattudes seega vastakuti vastase robotiga. Seejärel täiskäik edasi ning kiire võit võibki olla selle strateegiaga käes. Kui alguses keerata kauguseanduri järgi, siis tõenäoliselt robot ei keera täiskiirusega, vaid aeglasemalt, et tagada vastase leidmise täpsus. Samuti pole otseliikumise korral tavaolukorras mõistlik edasi liikuda täiskiirusel, kuna sellisel juhul ei suuda robot platsi servas kinni pidada. Stardis andureid kasutamata on aga võimalik robot programmeerida nii, et see keerab täpselt 135 kraadi ja sõidab t��iskiirusel edasi eelnevalt määratud vahemaa. Sellise käitumisega võib suure tõenäosusega eeldada, et vastase robot on veel ennast stardipaigas ringi keeramas ning saab üllatuslikult tabatud. Alljärgnev on näide sumoroboti programmist, mille käigus valitakse alguses stardisuund ja robot teeb esimese keeramise ning otseliikumise. See programm eeldab motoriseeritud sahaga robotit ning lisatud on saha allalaskmine pärast starti. Kui on tegemist ilma sahata robotiga, tuleb eemaldada saha mootori allalaskmise alamprogramm MotorDown() ja välja võtta käsk StartTask(MotorADown), mis paneb eelnimetatud alamprogrammi tööle. Pärast seda käivitub roboti tüüpiline platsil sõitmise strateegia. Alljärgnevas programmis kasutatakse üht olulist muutujat OpponentScanDir, mille toimimine ja vajadus vajab selgitamist. Tegemist on tõeväärtusmuutujaga mille alusel määratakse, kummas suunas pöörates hakkab robot vastast otsima. Selle muutuja väärtus seatakse vastavalt sellele, kumma valguseanduriga tuvastas robot platsi serva. Põhjus seisneb selles, et kui robot kiiresti keerab, võib vabalt juhtuda, et ta keerab nö. vastasest „üle“ ja seega on vastane roboti jaoks uuesti kadunud. Kui robot ei näe vastast, siis toimub kohapeal pöörates vastase otsimine. Kui robot aga korraks nägi vastast, kuid keeras üle, pole mõtet vastast otsides samas suunas edasi pöörata, vaid kõige lühem tee vastaseni on tagasi keerates. Seetõttu on sisse toodud OpponentScanDir muutmine vastupidiseks. See teema kulub igal robotiprogrammeerijal marjaks ära. Järgmine tund seletan need lihtsad kuid väga võimsad funktsioonid lahti. Robotexi raames toimunud põhikooliõpilastele suunatud võistluse FLL (FIRST LEGO League) võitis huviringi Robootika.COM võistkond. Robotexi raames toimus FLL-i Põhja-Eesti voor. Lõuna-Eesti voor toimub 1.detsembril Tartus ning mõlema vooru kümme parimat võistkonda kohtuvad omavahel kevadisel koolivaheajal, et võistelda FLL-i Eesti meistri tiitlile ning õigusele esindada Eestit FLLi Euroopa meistrivõistlustel. Robootika.COM FLL-i tiimi kuuluvad Rao Zvorovski (Tallinna Reaalkool), Tomi-Andre Priimets, Karl Jakob Levin, Kirte Katrin Sarevet, Petra Brit Põhjakas (kõik Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilased), Ramses Sepp, Peter Alex Mahhov, Marko-Raul Peetersoo, Raimond Lume (kõik Tallinna 21.Koolist) ja Jaan Roop (Nõmme Põhikool). Ravimikapp tuletab meelde, millal on vaja rohtu võtta, kui palju on vaja võtta ning annab kõrvale ka vett juua.			OSCAR-2019
Laenu pakutatakse €500 – €7500 ning laenu enneaegse ja kiirema tagastamise eest lisatasusid ei võeta. Soodne Laen Eraisikult. Sms laenu paindlikkus võib olla liialt ahvatlev – nagu eelnevalt mainitud võib taoline laenu taotlemise lihtsus ahvatleda laenu võtma ka siis kui see ei ole vajalik. Arvutus on ligikaudne ja võib erineda Sulle pakutavatest tingimustest olenevalt Sinu esitatud andmetest ja krediidireitingust. Eestis kõneldavas eesti keeles on inglise päritolu laenud suuremalt jaolt alati olnud nn kultuurilaenud st sõna on laenatud koos uue mõistega. Krediidiasutused on andnud endast parima et arvestada ka mugavust hindavate klientide soovide- ja vajadustega. See tähendab et laenu intress ei ole fikseeritud ning laenutaotlusest huvitatud investorite vahel toimub vähempakkumine intressimäärale. Ühisraha Jagajale Võivad Jääda Näpud. Kahjuks ei. Reeglina maksehäirega ei anta kiirlaenu aga kui soovite võite proovida õnne Ekspressraha ja näol sest ka maksehäired on erineva iseloomuga. Kui 1990ndatel olid strateegilised investorid Eestile vajalikud kapitali ja oskusteabe tõttu siis praegu rahvusvahelised suurettevõtted enam Eestisse juurde ei investeeri ja seega majanduse arengut Lääne-Euroopaga võrdsele tasemele ei vea. Minu kaks laenu on võetud ealamispinna soetamiseks ja remondiks kui oleks saanud ilma laenudeta poleks võtnud paraku sissetulek pole nii suur. EstateGuru poole pealt arvan ja loodan et kuniks kommunikatsioon investoritega ja platvormi arendamine toimub siis ei näe ma probleemi seal tegutseda. Võib öelda et isegi hirmuäratavalt palju millest järeldub et stabiilsusele Bondora meeskond valmis panustama ei ole. Kommentaar internetist: Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus hakkas kehtima juba selle aasta jaanuari lõpust selleks hetkeks oleks pidanud need sms firmad end juba majandustegevuse registris registreerima praegu on juuni – parem hilja kui mitte kunagi. Isegi kui need maksehäired on likvideeritud ja võlgnevused tasutud on see laenuandja jaoks indikaatoriks sellest et taotleja ei pruugi olla siiski piisavalt maksevõimeline. Oleme mures modern mängijatele kes astub palgapäev laenude turg tööandjatena maksepäev laenud vastu. Kui omanik annab laenu oma ettevõttele kas seda on vaja kajastada ka maksuameti mingil TSD’l. Maksepuhkuse aegumine tähendab et tuleb välja otsida kalkulaator ja arvutada kas majanduslik olukord võimaldab laenu tagasi maksta. Sms laenud nn. laenutootena on tuntud kõrgete intressimäärate tõttu kuid alates 2015. Seda lubavad mõlemad pooled – nii osapool kelle laen refinantseeritakse kui ka osapool kes laenu refinantseerib. Aasta lõpul oli Hüpoteeklaen antud sektoris uute laenude väljastamisel turuliider. Peale selle veel peab iga finantsasutus üle vaatama oma teavituskorra nimelt käisin BIGis ja tegin avalduse laenu tagasimakse kohta laenuhaldur pidi asja üle vaatama ja otsusest teada andma. Maksevõime hindamisel uuritakse läbi sinu varasem finantskäitumine nagu näiteks varasemad laenud kas laenumaksetega oli hilinemist kas mõni laen on maksmata jäänud jne. Ferratum pakub tagatiseta laene 50 kuni 3000 euro vahemikus mis tähendab et saad abi siis kui vajad üksnes väikest rahasutsu ent võid tagatiseta laenu taotleda ka suuremate väljaminekute tarbeks. Panga väikelaenud ja tarbimislaenud on alates 6 kuu pikkuse laenu tagasimakse perioodiga ja suhteliselt pikaajaline maksekohustus. Tagatiseta Laen. Bondora soodne laen eraisikule on hea võimalus ka teiste kallimate laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks (vt laenude refinantseerimine ) või ühe ja soodsama laenu kuumakse saamiseks. Enamik lühiajalisi laene milleks on kiirlaen väikelaen ja tarbimislaen on ilma tagatiseta laenud Suurema summa laenamisel võib lühiajaliste laenude puhul kasutada ka lisatagatist et kaubelda endale välja soodsam intress Pikema perioodiga laenud nagu kodulaen kinnisvaralaen või autoliising on tüüpiliselt tagatisega laenud kus laenuga soetatav vara kuulub finantsettevõttele kuni viimase osamakse tasumiseni. Kui otsustate siiski laenu kasuks siis alati jälgige intresse ja eelistage alati laenu eraisikutelt. Enamasti rahuldatakse kiirlaenu taotlus ilma palgatõendita ja ilma konto väljavõtteta. Kiirlaenud internetist ilma sissetulekuta auto tagatisel laen ja kiirlaenud sularahas. Tugevam finantsseis võimaldab ettevõtetel vajadusel laenu võtta investeerida ja kasvada. Kiirlaenud (tuntud ka kui väikelaenud SMS laenud tarbimislaenud) on innovatiivsed laenutooted mille teeb eriliseks asjaolu et laenu saab taotleda internetist ning pärast isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite laekub laenusumma laenaja kontole. Eestis tegutsevatel finantsasutustel on kokku üle 120 000 kliendi ning laenuportfelli suurus üle 30 000 000 euro. Kui isegi nii väikeste rahadega ei tulda toime ja peab laenama siis kuidas ta veel kinnisvaralaenu aastakümneid suudab maksta. Tagatiseta laenud on ahvatlevad ka inimestele kes pole varem laenumaailmaga kokku puutunud. Mul oli kümme aastat tagasi palk 15k bruto siis sain küll 100K pangalt laenu neljaks aastaks kui vanemate korter hüpoteegi alla läks. SMS-laenud kujutavad endast pangalaenude eriliiki kui laenusaaja võib saata taotlust finantsasutusse vajaliku rahasumma saamiseks sms-sõnumiga. Laenajale võib olla selline variant sobilikum kui harilik kiirlaen kuna inimeselt laenamisel on üldjuhul intress ja seega ka kulukuse määr madalam. Põhjus lihtne: kiire kasvu aga ka kriis ajal puudus vajadus ja kiusatus kasumeid peita ning seetõttu olid ettevõtted finantsiliselt tugevamad ja pidasid kriisile paremini vastu. Kui sa näed kunagi kuskil pakkumist kus väidetakse et saad laenu ilma konto väljavõtteta peaksid sa suhtuma sellesse väga skeptiliselt! Kui omanik annab intressiga laenu ja talle tehakse väljamakse (intressidest peetakse kinni tulumaks) siis kinni peetud tulumaks tuleb kajastada TSD-l. See SMS-krediit võimaldab laenata mitusada eurot ning maksta tagasi sama summa ilma laenuintressita. Krediitkaart on usaldusväärne maksevahend nii Eestis kui ka välismaal ning vajalik näiteks hotellitoa broneerimisel või auto rentimisel. Soodsad Laenupakkumised Parimad Laenud Internetist Kodust Lahkumata Otse Pangakontole Või Sularahas. Mõnel juhul saab esmase sissemakse asendada lisatagatisega või pole see vajalik kui võetav laen on tagatise väärtusest palju väiksem.			OSCAR-2019
Käisime õhtuhakul poes, et leiva-saiavarusid täiendada. Eks kärusse laekus muudki vajalikku. Liigume siis rahulikult kassa poole, Tups meist paar sammu ees. Oli laps juba praktiliselt kassa juures, meie kohe jõudmas, kui külje pealt ilmus tädike oma käruga ning lausa trügis lapse kassa eest kõrvale ning hakkas oma kaupa lindile laduma. Minu üllatunud küsimusele, kas laps polegi inimene, ei suvatsenud ta reageerida. Tema ilmumine oli mullegi nii ootamatu, et äärepealt oleksin oma käruga tema omale otsa sõitnud... Eks ma siis reageerisin ka natuke üle, laksatasin pulga enda ja tema kauba vahele, kui ta makstud sai ja sinnasamma vahesse koperdama jäi, et asju kotti panna (selle asemel, et sammuke edasi astuda ja meid mööda lasta) trügisin ka käruga jõhkralt mööda, et oma asjad teiselt poolt kätte saada. Siis sai tädikese käru küll müksu ära, sest ta oli selle sättinud kogu kassalindi laiuselt ette. Põrnitses mind küll altkulumu, aga midagi ütlema ei hakanud. Ega see trügimine talle mingit ajavõitu andnud, poest saime ikka enne teda juba minema. Aga kuna see pole sugugi ainuke kord, mil lapsest lihtsalt mööda või üle astutakse, tekkis minul küll küsimus, kas laps polegi poes inimene? Ei saa vabanduseks väita ka, et meie Tupsut tähele ei panda, ta on siiski päris pikk juba ja erkroosa jope peaks ka silma torkama... Või on asi mentaliteedis, et mina olen vanem, minul on igal juhul eesõigus? Siis jäi tädikesele küll mulje, et mina ise olen üks igavene mats, kes vanemate inimeste austamisest midagi ei tea. Vaat tean nii palju, et kui see vanem inimene ise käitub kenasti ja väärikalt, pole mingit probleemi. Õnneks ongi meil siin suurem osa inimesi lugupidamist väärt, seda enam aga need üksikud nahaalid silma torkavad... Koperdav vanainimene, keda võib-olla juba Alzheimer vaikselt pureb, ei pruugi väga terane olla. Kui lapsel käru ega korvi polnud, siis ehk tädike ei osanud teda järjekorras seisjaks pidada? Ilmselt ei saanud ta aru ei probleemi olemusest ega pahasest küsimusest. NII vana see tädike ka nüüd polnud, päris kindlasti kohe mitte... Ja kui laps seisab kassa ees, siis ikka vist käruga talle jõhkralt külge ei peaks ka nühkima või kuidas? Või siis kui sa seisad ja oled enda ja eelmise vahele jätnud natuke hingamisruumi tähendab see seda, et sinna vahele võib trügida, või siis seljatagant sõimata... Aga mul vist õnneks lastega mingit vahejuhtumit ei tule meelde. Ise hoian targu igast lastest eemale. Korra olin sunnitud koos ülejäänud poes viibivate inimestega taluma kuidas 5 aastane poeg ja ema teineteisega üle poe rääkisid ja poeg pm emale pähe astus rääkides ikka väga ebaviisakalt. Lastest hoian eemale sellepärast, et tean ise milline lõviema ma olen. Kõik kes ette jäävad saavad... Ja tegelt- üldse kipun neid väikseid juntsusid kaitsma. Igal poole. SEst kui vanemaid pole lähedal, siis arvab igaüks, et neile võib liiga teha. Ahjaa.. üks asi meenus veel. Naabritüdrukuga koos taarat viinud väiksem laps tõsteti taaraputkas tšekist lihtsalt välja. Õnneks oli suvi ja lapsel telefon kohe kaasas ja Marek kodus. Nii, et koll, kes mu lapse tühjaks tõstis sai kohe karistuse ka. Minu jaoks kasutatakse põhjendamatult tihti sõnu, nõukogude mentaliteet. Antud juhtumi puhul on see aga kohane. Kõigile, kes on vähemalt 30+, peaks see situatsioon ju tuttav olema. Oli ju tavaline, et nendes toonastes pikkades sabades kannatlikult seisnud inimeste kõrval olid alati tingimata mõni selline, kes leidis, et päev on korda läinud vaid siis kui nihverdada ennast väljaspool järjekorda letile ligemale. Ohh ärge neid vanu inimesi ka nii palju kiruge, sest "me kõik saame vanaks", nagu laulab väga noor inimene Getter Jaani. Igal juhul ei saa üldistada, sest tänapäeval esineb noorte hulgas ikka ka väga palju ülbust. Tihtipeale väärivad ühed teist täiega! Asi on selles, et suur osa vanureid on täielikud mölakad. Mehed surevad õnneks enne ära, kui nad soodaks lähevad aga vanamutid on üks hullem kui teine. seda, et mul oli kunagi 36ndas bussis selline pealtnägemine, et üks ühe jalaga noor mees sisenes ja istus inva kohale, ja järgmises peatuses tuli bussi suht kobe vanem daam, kes jäi siis demonstratiivselt noore mehe ette seisma, kusjuures buss ei olnud täis ja istekohti oli,... natuke aega seisis ja siis hakkas tänitama, et küll need tänapeäav noored on ikka mühkamad. tänitas ja tänitas, kuni poiss tõusis ja mutt sai aru, et tegemist on ühejalgse poisiga. võite kujutada kui piinlik moment oli ja kurb. aga sellised me oleme siin eestimaal - sotsiaalne tundlikkus ja teise inimese tunnetamine on ikka väga puudulikult arenenud. Nagu ma juba enne märkisin, õnneks on selliseid siiski vähemus, aga paraku nad torkavad just sellepärast rohkem silma... huvitav , et kui tooliga poes olen, siis ikka ei tõugata ja ei trügita, aga kepiga käies olen üsna abitu: ühe käega ja iga tõukamine võib mind jalust rabada, siis ongi vaja tihti kepiga vehkida, et püsti jääda;) mu vana sõber ikka kobiseb, kui sellised rabelejad järjekorras on, et meil ei ole kiire, aga mõnel vaja sinna kalmistule ruttu tormata;) igal ühel meil oma mätas: pole ma veel päris vana ja laps ammugi mitte. Jään oma viletsate jalgadega mõlematele jalgu- nii lastele, keda kardan kui tuld, sest oma ettearvamatu trügimisega võivad nad arstide töö minu kallal olematuks muuta ja vanamuttide kottidele-poekärudele. Lapsed lihtsalt jooksevad mu pikali, sest nad on minust tillemad. Muttidele saan vastu kui suure ostukäru võtan. Mis sellest, et vahest pole seal sees muud kui tükk juustu.			OSCAR-2019
Kogu selle tramburai keskel, mis nüüd EBA ümber lahti läks, on mul natukene kahju ka. Ma ei arvanud, et minu mokaotsast mainimine, et ma ei osale sel aastal, sellise laine endaga kaasa tõi, et kohe nii paljud sellest rääkima hakkasid ja samuti otsustasid, et ei osale. Mitte, et ma nüüd arvaks, et minu pärast inimesed ei osale. Äkki juba ammu mõtlesid, et ei taha. Äkki ei leidnud endale sobivat kategooriat. Osad (ka mina) said täna teada, et auhinda saades on nad lausa kohustatud sellest kirjutama. No mis iganes inimeste põhjused olid ja on, see on nende asi. Aga kahju on selle pärast, et kui ma täna õhtul veel blogimaailma punnis silmadega üle vaatasin, kui Lendet magama panin, siis lennati sellele vaesele Marimellile nii ilge laksakaga peale, et ma lausa nägin ta vastustest, kuidas ta kogu selle negatiivsuse enda peale saab ja kuidas see ta sisse istuma jääb. Ma muidugi ei ole hiromant, võib-olla ta lihtsalt istus kodus, luges seda kõike, kõlgutas jalga ja vilistas pohuilt viisijuppi, ma ei tea. Aga ma ise, kaasblogijana ja kaas ütlen-enne-kui-mõtlen inimesena olen selles olukorras olnud ja mina tundsin ennast küll nii. Et kui juba hakkab tulema, siis tuleb täie rahega. Pauh-pauh-pauh, igast otsast hakkab tulema. Mul vähemalt oli nii. Et kui ma juba natukenegi oma ärritumist näitasin, siis sain sellist vihavihma, et hoia ja keela. Isegi kui asi sai alguse ala sellest, et .. ma pidin sea ära andma, siis lõppes see ikkagi sellega, et ma olen halb ema, paks, mõttetu, räpakas tont, kes võiks ennast juba puhtalt viisakusest järgmise männi otsa üles puua. Lõpuks jäigi selline tunne, et kõik mis ma teen on mõttetu ja pask. Võeh. Halb oli noh. Ja mulle tundub, et mina ise olen nüüd inimesele sama asja teinud ja seda ma tõesti ei tahtnud. Mitte, et ma oleks näinud, et keegi sõimanud oleks teda konkreetselt nende sõnadega, aga no see parves peale lendamine jääb siiski samaks. Seega ma ei ütle enam selle teema kohta mitte ainsamat sõna ka ja rõhutan uuesti, et ma ei “boikoteeri” üritust. Ma suure tõenäosusega lähen sinna isegi kohale, kui ma vaba olen. Ma lihtsalt ei taha kandideerida. Sest see auhind ei ütle mulle midagi. Näiteks eelmise aasta top 3 vaadates sai juba selgeks, et päriselt mingeid mega häid blogisid ma sealt enda lugemisvarasse ei saanud. Ma lihtsalt otsin ehk blogidest midagi muud, või olen ma vales vanuses või midagi. Aga üldine tendents oli ikka see, et osalesid ja võitsid just mingid alustavamad blogijad, kes niii niii niiiii väga tahavad ju ka auhinda ja koostöid ja kõike seda (mis on arusaadav, ma kunagi ka täiega vaatasin ala ilublogijaid ja olin nagu omg, nad saavad tasuta Sheinside’i asju, tahaks kaaa!). Mina enam lihtsalt ei taha, pole ju vast hullu. Ma juba vana ja väsinud ka :D Aga ma ütlen ka seda, et mina ei viitsiks elusees sellist orgunni enda peale võtta ja laias laastus kuna ma ei osale, siis me jõuame jälle sinna, et mis mul sellest enam rääkida või kobiseda! Las need korraldavad, kellel veel elujaksu sees on ja au ning kiitus neile, kes blogi grupis kaasa rääkisid ja ideid pakkusid. Loodame, et võetakse kuulda ja saab tore asi olema. Küll aga hakkasin ma mõtlema sellest, et hästi paljud leidsid, et aus oleks, kui žürii hindaks inimesi ja selle põhjal valitaks võitja. Aga kuidas? Kes hakkaks läbi lugema ala sadat blogi? Otsast lõpuni? Viimast viite posti? Mida ta seal hindaks? Tundub keeruline, onju. Kust leida selline inimene, kellel absull oma elu pole (naliiii) ja kes loeks hästi palju blogisid ja tunneb, et on ise piisavalt kaua blogimisega tegelenud, et julgeks välja öelda, et jah, vaata, see ON hea blogi. Jah, sa vaatad talle silmaauku – see olen mina! Ma loen iga päev nii paljusid blogisid, et ma olen suht imestunud, et mul üldse mingi muu elu selle kõrvalt säilinud on :D Mul on oma lemmikuid, kellele ma kaasa elan. Mul on ka blogisid, mida ma loen, sest jääb ette kuskil. Mul on isegi halastusblogilugemisi olnud, et ala reklaam jääb 100x ette ja lõpuks, kui on mega igav, siis mõtled nagu ok, tavai, ma loen su raisa läbi, said mis tahtsid! :D Aga mida ma siis blogidest otsin ja keda austet Mallar siis ka loeb? No mida ma ikka salgan ja valetan, laon oma lemmikud teile ette. Ma tunnen ka kohustust öelda, et kuna ma mõtlesin, et kümme on selline hea number, siis ma loen ja mulle meeldivad väga paljud teised ka. Need lemmikud on aga NEED lemmikud, et kui ma näen, et neilt on uus postitus, siis ma olen nagu…. JEEEEEEEEEEE!!!!!! Ja ajan silmad pärani lahti ja loen mõnuga ja ühe jutiga läbi, ning jään uut postitust ootama. Pille blogi – Ma ütlen küll suvalises järjekorras, aga Pille blogi on üks mu lemmikutest ever. Ta kirjutab nii humoorikalt, tabavalt ja suudab isegi kritiseerides jääda kuidagi väärikaks ja mõnusaks inimeseks. Mitte, et ta nüüd oluliselt kritiseeriks. Mulle meeldib ta kirjastiil, ta sõnakasutus ja mulle väga meeldib see, et kui ma loen ta blogi, siis ma kuidagi tunnen, et talle on vähemalt lapsena (kui ka mitte praegu) väga lugeda meeldinud. Ma muidugi ei tea, kas on, aga minul selline illusioon on, sest nii paljud ta väljenditest ja lauseehitustest tunduvad kuidagi kaugelt tuttavad ja omad. Aga nagu öeldud, see on mu oma väike mõte, mis mulle tekkinud on ja isegi kui see tõsi pole, siis suva. :D Auhinnaks sulle üks korralik thumbs up! Nullkulu – Selle blogiga tutvusin ma kunagi üliammu, kui ma temast Naistelehte loo tegin. Mitte blogist, autorist siis. Öeldakse, et head asjad on need, mis tekitavad emotsioone, onju. Ma ise olen nii kaugel nullkulust ja sellisest värgist, aga ta tundub mulle lihtsalt nii tubli, et ma paratamatult mõtlen ta peale ülitihti. Näiteks siis, kui ma koristades tekitan suure prügikoti täie sodi ja mõtlen, et issand, Nullkulu blogi autor teeb vist kuuga selle koguse, mis ma suutsin ühe pooletunnise kraamimisega tekitada. Või näiteks olin siin ükspäev poes ja vaatasin, et ooo… puust ja metallist põrandahari! Talle see meeldiks! Ja saatsin talle pildi :D Mis siis, et ma teda tegelikult ei tea, või temaga ei suhtle. Kuidagi inspireeriv ja hästi huvitav inimene, kellesugust minu sõprusringkonnas pole, seega pidin ta endale netimaailmast leidma, keda salamahti vahtida. Ka sulle auhinnaks kaks massiivset pöialt. Manjana blogi – Eriti meeldib mulle lugeda tuttavate blogisid ja selle blogi autor on mul lausa nii hea sõber, et on mu raamatupidaja :D Kas raamatupidajad võivad olla inimese sõbraks loetud? Ma usun küll. Eriti, kui ükskord läksin ma tema juurde raamatupidaja ja kliendi juttu ajama, lõpetasime aga küünlavalgel restoranis õhtust söömas ja tantsimas. Aga no mis ma siin ikka uhkustan oma raamatupidajaga, ma tahtsin ta blogist rääkida. Miks see mulle meeldib on see, et ta kirjutab kuidagi nii arutlevalt. Et mitte nii, et jou, ma lihtsalt arvan nii või naa, vaid põhjendab kenasti ära, kust säärane arvamus tulnud on. Ma olen nii mitmest asjast hakanud pärast teistmoodi mõtlema, seega väärib see ühte pöialt küll. Üks ei mahtunud lihtsalt pildile. Kristallkuul – Mul pole õrna aimugi, kes ta on (kuigi ükskord sain nime teada ja siis unustasin ära :D), aga jällegi mulle meeldib ta ladus kirjutamise viis, ta vahvad seigad elust enesest, ta arutelud blogidest aktuaalsetest teemadest ja mulle meeldib isegi tegelikult see, et ta on päris kaua bloginud ja suutnud nn saladuses ennast hoida. Ma ei arva, et ta seda nüüd ihu ja hingega teeb, aga kuidagi nii hea on lugeda noh. Ühtlasi meeldib mulle see, et ta mõnikord arutleb ka teemade üle, millest uudistes ja värkides räägitakse, siis ma saan ka kord kuus ennast kultuursena tunda, et ma ka midagi kuulnud olen :D Tänks! Oled auhinna välja teeninud ja jällegi on nüüd minu enda isiklikud kaks pöialt. Lisaauhinnaks hullupilk. Kuussidrunit – Liivi on sarnaselt Pillele üks minu lemmikutest. Mulle meeldib see, et ma nagu teaks teda! Aga ma ei tea. Kuigi laias laastus kirjutab ta üsna argist “me tegime nüüd seda ja toda” siis see peaks juba näitama, et ju siis kirjutab hästi, kui ma iga kord uut postitust nähes juubeldada tahan. Avameelne, äge, võimas naine ja ma olen nii kade, et tal nii palju lapsi on! Võeh, võta need pöidlad ja kao mu silmist, sa imeline blogija! Daki – Daki oli vist esimene blogi, mida ma maailmas lugema hakkasin ja ma mäletan, et ma kunagi mõtlesin, et tahaks talle kirjutada ja öelda, et kle pliiiiis oleme sõbrad, ma olen sama lahe kui sina. Ma ei mäleta, kas ma kirjutasin, aga igatahes me sõbraks ei hakanud. Sest noh, vb ma ei kirjutanud ja vb ta ei vastanud :D Aga lõpuks me ikka saime sõbraks (ilmselgelt huntisin ta down) ja ta on hakanud viimasel ajal uuesti kirjutama. Vot see naine oskab kirjutada. Ausalt. Südamest. Kogu täiega. Laav ju, Daki ja laav ju, Daki blogi. Sandra Vungi blogi – Ei saa ju nii “auhindasid” laiali jagada, kui ma ei nimeta vähemalt ühte toidublogijat ja minu lemmik on Sandra. Inimesena nii imearmas ja tema retseptid… Püha peetrus. No vaadake seda viimast porgandikoogi retsepti ja proovige kasvõi köhatada, et “aga ma pole ju vegan ää”. Vähe sa ei taha seda kooki, eks?! Ma küll tahan. Ja meie pere toidulaud on tänu Sandra blogile nii palju mitmekesisem ja maitsvam, et ma teen ühe suure kraapsu, niksu, kukerpalli ja spagaadi, takkatipuks viskan platsi oma pöidlad, mis on nii blogile, kui ka toidule! Voh! In love in Ljubljana – Mulle meeldib, et see on selline kaunis emakeeles, liigse mula ja pulata blogi. Ja imelikul kombel meeldib tema blogis ka natukene see, et ma jään alati rohkem ootama. Loen läbi ja mõtlen, et oo, sellest ja tollest võiks ta veel kirjutada. Hoidku jumal, et ma suu lahti teeks ja ütleks, aga ei, vaikselt ootan. Mis veel meeldib – tema pildid! See blogi on pilte täis ja need pildid on imelised! Nii fotod, kui ka tema enda joonistatud kraam. Inimesel on annet kahe kandi pealt, ebaaus! No ja meie lapsed on sama vanad ja.. Kurat, mida ma raisk teile siin põhjendama pean??!??! Meeldib ja nii on! Tikriblogi – Kui me siin juba vanadest lemmikutest rääkisime, siis ei saa ma Tikrit kõrvale jätta. Jällegist inimtüüp, kes on nagu nii huvitav mulle, et pean lugema. Ma muidugi alustasin ta blogi lugemist tiinekana, kus ta igast mahlast seksijuttu kirjutas (meie aja 50 halli varjundit :D), aga ka hästi avameelne ja aus ja eluline blogi, mis kajastabki ta elu just nii, nagu see on. Lisaboonus – see inimene viitsib detailidega tegeleda, mistõttu ei pea lugeja iial oma pead sama küsimusega vastama. Ala kui tal on vaja pesumasinat, siis ta reaalselt võrdlebki 747 pesumasinat ära, paneb kirja igaühe plussid ja miinused ja arvutab siis ostuprotsendi :D Ok, mitte päris nii hull, aga saate aru küll eks. Ahjaa, mulle meeldib ta roheline maailmavaade ka, tema blogi oli esimene koht, kust ma üldse selliseid mõtteid lugesin ja see tundus huvitav, tänks, et tiinekasMallut ka harisid :D! Ja viimaseks siis…Üks blogi on, mida ma ei saaks öelda, et nagu otseselt “klikin-iga-päev” lemmik on, sest kirjapilt ja lauseehitus ei ole just minu masti mahedad, aga SISU, SISU sõbrad on nii huvitav, et soovitan vaadata – blogi kiirabitöötaja (töö)elust. Tõesti on see ikka väga suurt austust tekitav sellise ameti esindajatele. Väga-väga tubli naine ja üks eriti räme thumbs-up :D Ma loodan, et võitjad nautisid oma auhindu, need on tehtud kell 1 öösel null meigi ja mingi imeliku soenguga, seega totaalselt eritellimus just teile.			OSCAR-2019
Ferratum Bank pakub kolme erinevat väikelaenu – kiirlaen tarbimislaen ja laenulimiit. Kui vaadata viivisest vabanenud laenude müügiks kulunud aega siis võib arvata et varasemalt viivises olles ei olnud need laenud üldsegi mitte atraktiivsed. Plaan oleks siis investeerimiskontolt kanda raha Bondorasse ja seda liigutust maksudeklaratsioonis mitte näidata. Meie meeskond töötab selle nimel et Teil ei pruugiks kokku puutuda olukorraga kus interneti kiirlaenud muutuvad sõltuvuseks või talumatuks koormuseks. Kui Sinu jaoks on oluline mugavus ja paindlikkus siis on Credit24 tagatiseta laen õige valik. Laenajale võib olla selline variant sobilikum kui harilik kiirlaen kuna inimeselt laenamisel on üldjuhul intress ja seega ka kulukuse määr madalam. Paljudes riikides kutsutakse SMS laenu palgapäeva laenuks (payday loan) mis tuleneb inimeste vajadusest laenata kuni palgapäeva saabumiseni et laen siis palgapäeval tagastada. Enamasti rahuldatakse kiirlaenu taotlus ilma palgatõendita ja ilma konto väljavõtteta. Seepärast ongi vajalik eri laenusid võrrelda ja võrreldes pöörata tähelepanu lisaks intressidele ka laenu kogukulukusele. Seadused ei pruugi tehniliselt võimaldavad teil müüa oma plasma ja sms kiirlaenud aga sa võib kompenseerida oma aega kulutada annetades. Positiivse vastuse korral ja lepingu sõlmimisel väljastatakse laen koheselt ja see jõuab märgitud arvelduskontole mitte hiljem kui 2 pangapäeva jooksul. Korteriühistu juhatus usub nüüd Mai Takkise sõnul et kuna riigikohtu otsus on Eesti õigusruumis lõplik ja Euroopa kohtusse omandivaidlused tavaliselt ei jõua saavad nad lõpuks eluga edasi minna. Pikaajalised laenud- elamu remont põhivarana bilansis arvele võetud pole on lähtutud asjaolustet elamu on korteriomanike omand mis korteriühistu bilansis ei kajastu. Hüpoteegiga tagatud ning fikseerimata intressimääraga on laenud kus lõplik intressimäär võib muutuda laenuperioodi jooksul. Mul ei ole kahtlust et tasakaalustatud võlasuhted on võimaldanud majandusel ja laiapõhjalisel heaolul kasvada oluliselt kiiremini kui see ilma võlasuheteta kasvaks. Arusaadavalt on suure summa laenamine tagatiseta laenuandjale kõrge riskiga ja seetõttu on tagatiseta laenu intressimäär tunduvalt kõrgem kui tagatiseta laenu puhul. Kiirlaenu iseloomustavad lühemad tähtajad ja väiksemad laenusummad ning kiirlaen on eelkõige tarbimislaen mida võetakse peamiselt igapäevaste kulutuste katteks. Laenutatotluse rahastamise korral võtab Bondora laenajalt väikese aga selgesti määratlatetud teenustasu koos hooldustasuga. See tähendab et kiirlaenu intress oleks võimalikul madal ja soodne lepingutasu võimalikult väikene ja muud kulud nii madalad kui vähegi võimalik. Laenukool. See määrab ära selle Kumbki maksis päeva lõpuks 4239 ja 4853 dollarit barrelist. Mõned riigid ei ole sms-laenude vaateakendel sest need laenud ei ole lubatud riigi õigust või sellepärast et laenuandjad ei soovi ei äri teha riigi asemel kinni riikide eeskirjadele. Olles sõiduki välja valinud täida internetis kiire autoliisingu taotlus (vajalik sõiduki registreerimisnumber ning soovituslikult ka link kuulutusele automüügiportaalis). Erinevaid küsimusi tekib nii värskelt liitunutel kui ka juba väljamakseid ootavatel inimestel. See hoiab intressid madalad ning teeb sellistest kiirlaenudest Eesti kõige odavamad laenud. Laenu taotlemise protsess korteriühistule Tutvuge KredExi toetuse tingimustega. Juhul kui ühistu vastab kõikidele Bondkick ärirahastusportaali tingimustele täidab tõeste andmetega kõik laenutaotlemiseks vajalikud vormid ja allkirjastab lepingud kvalifitseerub ühistu sisestatud laenutaotlus portaalis laenutaotluseks. Inimene laenas end lõhki võttes neli 1000-eurost laenu intressiga 30% aastas perioodiga 1 aasta. Reisijateveo maht suudeti säilitada tänu Eesti-Soome ja Soome-Rootsi liinide reisijate arvu suurenemisele. Kas sinu vajadustele ja võimalustele vastab paremini kapitalirent või kasutusrent laen ee. mida sa teed – see tähendab seda et turgu uuesti päästa. Eraisiku Laen. Sellisel juhul võid küll näiteks €500 kuus laenu tagastada aga üldkokkuvõttes ehk võlgnevus samal ajal hoopis kasvab. Laenumakse puhul võtavad kortermaja elanikud pangalt laenu ja renoveerivad maja täies ulatuses. Laenu suurendamise taotlusele tuleb lisada ka uus viimase kuue kuu pangakonto väljavõte. Lma krediidi kontroll mis tagab et meil on rohkem kontrolli kui te vaatate mõned laenuandjad sest mõned neist on sügav huvi ja me tahame olla laenuandja laenu et saab toetuda SMS. Kiirlaen ilma palgatõendita on laen mille puhul on küll vaja esitada pangakontode väljavõtted ent pole vajalik esitada palgatõendit. See väikese intressiga hea ja soodne väikelaen on mõeldud tarbimise võimaldamiseks. Tete AS SEB Pank AS SEB Elu-ja Pensionikindlustus AS SEB Liising AS SEB Varahaldus ja AS Rentacar kodulehel. Kombineerides Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad vahendid ning Euroopa Arengupangast võetava laenu võimaldab KredEx pankadel anda korterelamutele soodsamat (intress kuni 48%) ning pikema tagasimakseperioodiga (kuni 20 aastat) laenu mille sihtotstarve on energiasäästu saavutamine rekonstrueerimistööde teostamise abil. Oma kasvava huvi tulemusena võla teema vastu olen juba kümme aastat laenu- ja liisinguvaba kuid kindlalt seda meelt et võlga õigesti ja vastutustundlikult kasutades saab luua paremat homset. Esimese laenu võib saada eripakkumisena kuni 30 päevaks tasuta ehk 0% intressiga või soodsalt fikseeritud tasuga 1€ eest. Bondora on hetkel kusagil lasanje ja raviooli vahepeal – on nii kenasti jagatud kui ka üle terve maailma ulatuvaid osi. Kõige ajamahukam on renoveerimisprojekti elluviimise juures ehitusprojekti ettevalmistamine ning ühistu liikmetele investeeringuvajaduse ning sellest tuleneva kokkuhoiu ja kasu selgitamine. Pole ime et finantsasutused ei tahtnud progressist maha jääda ning lülitasid ennast ka selle ressursi külge koostasid veebilehti ja pakuvad online laene. Bondora on kogukondliku laenamise maaletooja Eestis vanim tegutsev ettevõte Skandinaavias ning ainukene üle-Euroopaline sotsiaalpanganduse keskkond. Internet teeb laenude laenu taotlemise protsess palju lihtsam ja sa ei küsi vajalikud nõutud dokumente faksi saatmist.			OSCAR-2019
5. detsembril 2016 toimus IT Kolledžis ITL, TTÜ ja EIK õppekavateemaline koosolek. [ videosalvestus ] Ühinemine toimub 1. augustil 2017. aastal. Ühinemisleping allkirjastati TTÜ ja HITSA (IT Kolledži pidaja) vahel 16. novembril 2016. Ühinemislepingu juurde kuulub uue loodava struktuuriüksuse põhimääruse kavand, kus on kokku lepitud IT Kolledži tegevust, juhtimist ja õppekorraldust reguleerivad sätted ja selle muutmine toimub poolte kokkuleppel. Kuidas hakkab toimuma õppetöö 2017. aasta sügissemestrist? Kas ja millised muutused kaasnevad võrreldes varasemaga? (nt õpikeskkonnas, õppegruppide suuruses, tugistruktuuris jne) Üliõpilased hakkavad kuuluma infotehnoloogia teaduskonda. Õppegruppide suurused ei muutu. Õppetöö võib toimuda ka teistes TTÜ õppehoonetes. Üliõpilased saavad vajaliku informatsiooni endiselt IT Kolledži õppekonsultantidelt, kuid lisaks ka teaduskonna ja tugistruktuuri vastavatelt töötajatelt. (1) Enne 2017/2018. õppeaastat õppekavadele IT süsteemide arendus, IT süsteemide administreerimine, küberturbe tehnoloogiad ja infosüsteemide analüüs, immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse enne 2017/2018. õppeaastat deklareeritud kuid sooritamata õppeainete osas järgmisi nõudeid: 2) õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib arvates aine õpetamissemestrist ülejärgmise semestri õppetööalase liikumise lõpuni. (2) Enne 2017/2018. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õppekulude hüvitamisel eeskirja paragrahvi 8 kuni 2020/2021. õppeaasta lõpuni järgnevas sõnastuses: 1) õppekulusid ei pea üliõpilane hüvitama ärinduse ja halduse, õiguse ning sotsiaalteaduste õppekavagruppi kuuluvatel eestikeelsetel õppekavadel vähemalt nominaalkoormusega õppimise korral; ülejäänud õppekavagruppide eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppimise korral ja võõrkeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppimise korral, kui TTÜ nõukogu on nii otsustanud ning doktoriõppes; 2) ärinduse ja halduse, õiguse ning sotsiaalteaduste õppekavagruppi kuuluvatel eestikeelsetel õppekavadel, v.a õppekaval ettevõtlus ja elamusmajandus täiskoormusega õppivalt üliõpilaselt nõutakse iga semestri lõpus õppekulude hüvitamist nominaalkoormusest puudujäävas mahus; 3) üliõpilase taotluse alusel vabastatakse õppekulude hüvitamisest nii täis- kui ka osakoormusega õppiv üliõpilane, kui ta alustab õpinguid õppekulusid hüvitamata täiskoormusega eestikeelsel õppekaval ja kui ta on keskmise, raske või sügava puudega isik või alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja. Õppekulude hüvitamisest vabastamist saab taotleda sügissemestril 30. septembrini ja kevadsemestril 15. veebruarini. Punktides 1 ja 2 nimetatud koormusnõude täitmise arvestust hakatakse pidama taotluse aluseks olnud tingimuse äralangemise semestrile järgnevast semestrist. 4) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud õppekulude hüvitamist nõutakse üliõpilaselt ka omal soovil eksmatrikuleerimise korral kui eksmatrikuleerimise avaldus esitatakse üliõpilase poolt pärast poolsemestri lõppu; 5) osakoormusega õppides on üliõpilane kohustatud õppekulud hüvitama, v.a doktoriõppes ja käesoleva lõike punktis 7 nimetatud isikutel. Üliõpilane hüvitab õppekulu vastavalt deklareeritud õppeainete mahule ja ülikooli kehtestatud tasumääradele; 6) õppekaval, kus toimub ainult osakoormusega õpe, tasub üliõpilane õpingute eest vastavalt deklareeritud õppeainete mahule ja ülikooli kehtestatud tasumääradele; 7) väljaspool konkurssi vastu võetud silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud üliõpilaselt ei nõuta õppekulude hüvitamist; 8) õppekava täitmise nõuet ei kohaldata ja õppeteenustasu ei pea üliõpilane maksma juhul kui õppekava täitmiseks on vaja sooritada ainult lõpueksam või kaitsta lõputöö. Õppeteenustasu maksmise kohustus tekib üliõpilasel juhul kui ühe semestri jooksul alates nominaalaja semestrite limiidi lõpust ei ole lõputöö kaitstud või lõpueksam sooritatud. Õppeteenustasu arvestatakse igal sellele järgneval semestril sooritamata lõputöö või lõpueksami ainepunktide ulatuses rakendades 50% võrra alandatud tasumäära. (3) Enne 2017/2018. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse eeskirja paragrahv 11 lõiget 10 kuni 2020/2021. õppeaasta lõpuni alljärgnevas sõnastuses: 1) õppeainet saab deklareerida eeskirjas sätestatud alusel üks kord. Tasuta õppiva üliõpilase poolt õppeaine korduvdeklareerimine toimub täiendusõppurina. Kuidas hakkavad toimima üliõpilaste organisatsioonid (Üliõpilasesindus, EIK Robootikaklubi, EIK Meediaklubi, …mh rahastuse küsimus)? Vajalik kokku leppida TTÜ Üliõpilasesindusega. Ülikool ei sekku tudengiorganisatsioonide tegevusse ja tudengid on täiesti vabad organiseerima klubilist tegevust neile sobival viisil. TTÜ IT teaduskond on regulaarselt toetanud nende tudengiorganisatsioonide tegevust, kus osaleb oluline kogus IT teaduskonna tudengeid. See põhimõte laieneb ka liituvatele tudengiorganisatsioonidele. Kas ja kuidas on planeeritud tudengkonnas ühtsustunde tekitamist, hoidmaks ära meie vs teie mentaliteedi süvenemist? Üliõpilaskogu juhatusse saavad kandideerida nii IT-teaduskonna kui ka IT Kolledži praegused üliõpilased. Juhatuse valib ja tema töö kontrollib 9-liikmeline volikogu. Volikogu on ametlik tudengeid esindav kogu, kuhu sellel kevadel kuulub 6 liiget IT-teaduskonnast ja 3 liiget IT Kolledžist. Edaspidi sellist vahet ei tehta, vaid kõik on ühtselt IT-teaduskonna tudengid. Üliõpilaskogus on uus positsioon “EIK koordinaator”, kelle ülesandeks on n-ö jätkata praeguse EIK EÜ tööd ja nõustada IT Kolledži õppehoones üliõpilasi. Ühtsustunde loomine on prioriteediks nii praegusele IT-teaduskonna üliõpilaskogule kui ka EIK Üliõpilasesindusele, soovitakse teha kõik, et saavutada ühtne tudengkond, koostöö on juba alanud. Üheks olulisemaks ürituseks ühtsustunde tekitamisel on nt rebaste ristimine. Õhtuõppe õppevormi kaotamise otsus vajab põhjendamist ja lisakommunikatsiooni. See õppevorm ja Infosüsteemide analüüsi õppekava oli siiani suur IT Kolledži eelis. Õhtune õppevorm on säilinud. Sisuliselt on tegemist statsionaarse õppega, kus õppetöö toimub õhtuti. Nt magistriõppekava “infosüsteemide analüüs ja kavandamine” õpe toimub õhtuti. Senised Infosüsteemide analüüsi tudengid jätkavad õpinguid õhtuses õppevormis. Kaugõppe dokumentide esitamise tähtaeg samal ajal kui päevasesse õppesse dokumentide esitamine. Kas korraldatakse ka lisavastuvõtt? Millistel tingimustel, kas siis kui õppekohad ei täitu? Ei, täiendavat vastuvõttu ei korraldata. Alternatiiv: soovijatel on võimalik alustada õpinguid (täiendusõppurina) osakoormusega õppes tasu eest Avatud õppes. Kandideerimisetähtajad üliõpilaseks saamisel on ühtse pingerea alusel, ainult et üliõpilane ise õppevormi ja –koormuse. Uues ÕKEs on ettenähtud võimalus, et isik, kellel on õppekava ainetest sooritatud vähemalt 30EAPd saab kandideerida üliõpilaseks juhul kui teaduskond seda võimaldab. Kas säilib võimalus läbida praktikat lihtmenetluse teel? Kas õiguse taotlemisel jäävad kehtima samad eeltingimused (12 kuud erialast töökogemust)? Juba õppivatele tudengitele jäävad tõenäoliselt kehtima samad tingimused. Õiguse taotlemise protseduur detailides võib erineda tänasest. Negatiivne praktika ei lähe kirja. Kirja läheb positiivselt kaitstud praktika ja EAP-d lähevad sellesse semestrisse, kus saadi positiivne sooritus. Kas TTÜ-ga liitumise järgselt on tasuta kohal õppival tudengil võimalik aineid rohkem võtta kui 180 EAP-d, ilma, et selle eest tasuma peaks? Ja kas mängib selle juures rolli ka see, mitme aastaga jõutakse lõpetamiseni (a.la nominaalajaga või mitte)? Endistel IT Kolledži õppekavadel on statsionaarses õppes nõueteks laia matemaatika ja eesti keele riigieksamite tulemused. Kaugõppes lisaks ka IT-alaste pädevuste test, mis on suunatud juba valdkonnas töötavatele inimestele. Olles TTÜ tudeng, kas saan sügisel vahetada õppekava mõneks IT Kolledžis pakutavaks või pean selleks sisse astuma 2017 sisseastumiste ajal? Jah, kui soov on, saab õppekava vahetada. Vahetamise reeglid on, et õppekavast, kuhu minnakse, peab olema sooritatud vähemalt 30 EAP mahus sinna sobivaid õppeaineid, õppeteenustasu võlgnevusi ei tohi olla, nominaalaega peab õpingute lõpetamiseks jätkuma ja vabanenud kohti peab olema, millele kandideerida. Kui eelnevalt on bakalaureuseõppes riigifinantseeritav õppekoht kasutatud (õpitud üle poole õppekava nominaalajast), siis kas tulevastele õppekavadele saab bakalaureuseõppesse täiskoormusega õppe kohale kandideerida vaid tasulisele õppekohale? Jah. Alles pärast seda kui alustamise hetkest on möödunud kolmekordne nominaalaeg, saab uuesti tasuta bakalaureuseõppesse astuda. Vastavalt TTÜ õppekorralduse eeskirjale, st peab olema kogutud vähemalt 30 EAP õppekavasse sobivaid aineid ja nominaalaeg ei tohi olla ületatud. Kas õppetöö toimub TTÜ hoones või IT Kolledžis? Millistel õppekavadel IT Kolledžis ja millistel TTÜ hoones? Õppepäeva pikkus sõltub sellele päevale planeeritud ainekursustest. Tunniplaani näiteid näib TTÜ õppeinfosüsteemist: ois.ttu.ee, alajaotus: tunniplaanid. Keskmine õppegrupi suurus on 30 tudengit, samas on õppegrupi suurused sõltuvad ka vastuvõetavate tudengite arvust. Praktikumide grupid võivad olla väiksemad.			OSCAR-2019
Ostsin paar päeva tagasi vöödiku,mitte poest vaid inimese käest(1.aastane).Ta on nii arg et ei julge puuris üldse liikuda,koguaeg ühe ja sama koha peal.Kas siis pistab pea saepuru sisse või lihtsalt on liikumatult kuskil.Üldse ei liigu.Eelmine vöödik oli mul jube energiline ja koguaeg rampsis puuris ringi.Kas ta tõesti kardab ja tahab veel kohaneda või võib ta haige olla.Nad on ju jube energilised....Kas kohaneb veel kaua,kellel kogemusi....Ma pole teda söömaski näinud,joomisest rääkimata.Ja kui ma ta ostsin siis oli ta alles ärganud talveunest(nädalake tagasi),kas ta veel unine...Kes teab aidata? Arvan küll, et võib talveunine olla. Kuid see et ta ennast peidab inimese eest, näitab ilmselt, et inimene on talle haiget teinud või muidu hirmutanud. Kui lihtsalt unine, siis sellest tuleb kindlasti välja. Pane talle jooginõu võimalikult lähedale pesale, soovitan pähkleid, seemneid või oravatoitu lausa pessa panna, las krõbistab seal. Kui tahad teda julgemaks muuta, siis üks nipp on, et annad oraval maasikajogurtit oma näpu otsast limpsida. Isegi kui alguses ei taha, siis kui nina tal jogurtiseks saab, siis ikka limpsib Huvi pärast, et kui palju küsiti vöötorava eest ja mis soost ta on. Muide ta ei pruugi olla aastane, vaid võib vanem olla. Loodetavasti tal halli karva ei paista veel. Imelik küll, miks keegi täiskasvanud looma müüb. Ma ei saa seda halli karva kuidagi näha ka,kuna ta on koguaeg peidus,pole teda õieti näinudki.Eelmine omanik ytles kyll,et lapsed tal kakkusid sabast teda ja hoiatas et ma ei laseks oma lastel haiget teha.Ju talle on haiget tehtud ning selle ta ka müüs....ma arvan nii vähemalt!Tal pidi veel deegud olema ja deegudel pojad ka ja maal loomad et see oli ka müügi põhjus...Maksin 60 euri koos puuri ja sisustusega.Muidu nyyd on ta natukene liikunud küll aga nii kui keegi ringi kõnnib,läheb peitu.Ei julge minna torkima ka veel,teatavasti puuri lahti tegemine teeb suurt kolitat,kardan teda veelgi enam ära ehmatada...No loodan igaljuhul parimat,et hakkab julgemaks muutuma ja sõbruneb peagi.Proovin kindlasti neid nippe ka,aga mitte veel....Lasen tal veel kohaneda,alles ta ju tuli meile. Kui mina vöödikud sain, siis istus isane kõigepealt 2 päeva puuri põhjas saepuru sees peidus. Alles siis läks öösel salaja pessa ning ka söömas ja joomas käis ainult öösiti. Päeval oli ainult siis väljas, kui tuba vaikne oli. Nii kui keegi kuskil krõbistas, oli ta pesas tagasi. See kestis umbes 4 kuud. Nüüd on ta meil olnud juba varsti 2 aastat ja kartlikus on ammu kadunud. Ainult, mis olen tähele pannud, et kui külalised tulevad, siis muutuvad mõlemad vöödikud närviliseks. muidugi suht soodsalt said vöötorava koos puuriga. aga kardan, et see puur võib olla liiga väike vöötorava jaoks. ideaalne oleks kõrgus üle meetri. aga alla 50cm küll ei tohiks olla. sabast ei tohi oravat mingil juhul võtta. orav ise pelgab seda ja vöötorava saba võib kergelt murduda. loodan, et ta sul kohaneb ära lõpuks. aga jah orava sisse ei näe, ei tea ju, millega teda toideti jms. seda ka, et ära teda puurist välja lase. aremat tüüpi vöötorav poeb mingisse kohta peitu ja võib seal mitu tundi suht liikumatult olla, näiteks kapi alla. nii et leida teda on pärast keeruline. kogemus juba olemas julgem orav võib meil küll juba toas ringi liikuda, sest läheb ise oma puuri tagasi. Arg võib ta olla sellepärast, et sa alles tõid ta ju koju. Ta pole veel sinuga jõudnud harjuda ja kuna ta juba päris vana ka, siis ilmselt igatseb ta vana omanikku. vöötoravad ei igatse vana omanikku nagu koerad. lihtsalt keskkonnamuutus võib häirida. aga tal on isegi oma vana puur ja pesa. pesa on jah soovitav vana panna. aga kui on linnupesakast, siis on soovitav sisu kontrollida. mul ühes kastis oli niiskus sees ja hakkas hallitama. ja seda kuu ajaga juba. siis ostsin uue kasti. praegu lasen neil pesakasti sisu vooderdada hoopis tavalise majapidamispaberiga. enne oli sammal ja ise tassisid nad sinna viljateri ja igasugu toitu. Uued lõhnad, helid jmt teevad teda ettevaatlikuks. Ta ei tea nende "elukate" (inimeste) kavatsusi, kelle seltskonda ta sattunud on. Ikka kardetakse, et mine tea, võibolla süüakse ära. Lisaks on kõik vöödikud erineva iseloomuga (nagu kõik elusolendid), kes julgem, kes väga arg. Anna talle rahulikult aega kohaneda. Jooginõu pane madalale. Hiljem olgu kus tahes. Algul võiks olla kõik anumad põhjale lähemal. Küll ta rahuneb ja muutub julgemaks. PS. Kui mina Nixu tõin (sain teisest perest), siis see ei kartnud isegi koera. Koer nuhkis puuri ja Nixu nuuskis vastu, mitte ühtegi pelguse märki. Väga uudishimulik ja julge oli. Julge ja aktiivne on igal juhul parem Laisast vöödikust pole ma kuulnudki, aga arad on nad alguses enamvähem kõik, sest uus keskkond teeb nad juba araks ning ettevaatlikuks. Tavaliselt poest ostetud vöödikud on arad ning neid tuleb ise pikkamööda julgeks harjutada - tuleb võita nende usaldus! Aega võib see võtta mitu head kuud. Kohalikelt vöödikupidajatelt ostes on suurem lootus saada kohe julge ning aktiivne poeg, sest tavaliselt hakkavad omanikud ise juba varakult poegi õpetama, nt. söödavad käest, paitavad, võtavad kätte, jne.			OSCAR-2019
Kaubamärgi registreerimine maksab riigilõivu raha. Seda ei ole firmal Stranmark OÜ (Anna Stranberg tegevjuht, müügijuht Urmo Valle ehk Urmo Mark ja alates 1.07.2016 nimega PikkSilm Meedia OÜ reg 12721124) ja nii jätavad nad pettusega mulje, et neil on registreeritud kaubamärk. Hoiatustähis kaubamärgi taga on sümbol, mis näitab, kas kaubamärk on riigi patendiametis registreeritud (nt ®) Tänase päeva seisuga ei ole Eesti Patendiametis registreeritud kaubamärki Stranmark ja ka firmale Stranmark OÜ(reg 12721124) ei kuulu ühtegi kaubamärki. Isegi taotlust selle registreerimiseks ei ole! Ühe Urmo Mark spam firma Scandinavian Marketing OÜ(reg 12295199) või Calendar OÜ (reg 11877344) poolt saadetud pakkumises oli selline lõik, mis jätab pettusega mulje, justkui firmal oleks registreeritud kaubamärk. Saatke meile vihje oma tuttava kohta, kellel võib olla kinnisvara müügisoov. Aitame selle müügisoovi ellu viia. Äriregister ei leia midagi kui otsida Scandinavian Property. Selle nimega firmat Eestis ei ole, aadressi on registreerinud eraisik Urmo Valle või Urmo Mark, kes on nüüd saatnud sellise pakkumise, kus ta otsib kliente kinnisvara müüjate seast, kelle pakkumist levitab spam kirjaga. Valetamine registreerimata firma nimel pakkumise tegemisest on muidugi tõsisem kui arvutis pildi juurde ® märgi lisamine. Siiani on Stranmark OÜ suutnud ennast näidata vaid spam kirjade levitamisega. Vahepeal on toimunud suured muutused, kus Andmekaitseinspektsioon ärkas viimaks ja koostas kevadel esimest korda spam kirju saatvate firmade häbiposti ehk musta nimekirja, kuhu lisatakse vaid halvimad praeguseks tegutsema jäänud reostajad. Väärib äramärkimist, et 2/3 sellest on Urmo ja Anna firmad, vastavalt Scandinavian Marketing OÜ ja Stranmark OÜ. Uurisin vahepeal Urmo Valle tausta ja selgus, et ta on üle 5 aastat istunud Paterei vanglas. Sellest oli dokument, kus ta saabus vanglasse 2007. aastal. Hiljem vahetas ta nime ja temast sai Urmo Mark. Jaanuaris 2016. on registrist kustutatud Urmo Valle ehk Urmo Mark firmad Calendar OÜ (reg 11877344, kustutatud 20.01.2016) ja Scandinavian Marketing OÜ (reg 12295199, kustutatud 29.01.2016), mis mõlemad saatsid spam kirju ja varjasid majandustegevust. Neist viimane oli asutatud vaid riigilõivu eest ehk ilma kapitali sissemakset tegemata. Samasugune ilma algkapitalita firma on Estonian Marketing OÜ (reg 12348783), mis ei ole samuti ühtegi aruannet esitanud alates 2013. aastast ja millele on tehtud kustutamishoiatus. See firma on varsti põhjas, olge selles kindlad. Urmo Mark on selle firmaga ka võlgnike nimekirjas Creditreform.ee lehel Tema vana ärimudel on „reklaami pakkumine“ ehk spam kirjade saatmine ja maksta tuleb selle eest ka siis kui tulemus on 0. Siis ta teeb oma blogisse postituse, et olete talle võlgu. Suudate seda uskuda, et saate kehva teenuse(mis ei too kliente) aga maksma peate ikkagi või ta määrib teid võlglasena ära. PikkSilm Meedia OÜ (registrikood 12721124) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1: Lisatud detsember 2016. Märkasin juba varem, et PikkSilm Meedia OÜ on taaskord võlglasena Creditreform.ee lehel. Seekord juba septembrist. Eelmisel korral kadus Stranmark OÜ nimega sealt veel samal kuul. Kohtu maksekäsuosakonna määruse kättetoimetamise teade ametlikudteated.ee lehelt PikkSilm Meedia OÜ (registrikood: 12721124) võla kohta .pdf failina Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel. Kohus toimetab võlgnikule, PikkSilm Meedia OÜ (registrikood: 12721124), avalikult kätte 8.03.2017 kohtumääruse (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-16-129447. Maksekäsk loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teate ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kohustada võlgnikku PikkSilm Meedia OÜ (registrikood: 12721124) tasuma avaldajale Melon Ärikeskuse OÜ (registrikood: 10404483) põhinõudeid summas 110,51 eurot ja kõrvalnõudeid summas 32,75 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja avaldaja menetluskulu 20,00 eurot. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule (TsMS § 489 lg 7). Võlgnik võib esitada maksekäsule määruskaebuse 15 päeva (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates maksekäsu kättesaamisest. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 4891 lg 1). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Võlgniku määruskaebus võib tugineda TsMS § 4891 lõikes 2 märgitud asjaoludele. Maksekäsu saab kätte Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnast asukohaga Haapsalu kohtumaja (Sadama 21, III korrus, Haapsalu). Dokument on kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Avalikku e-toimikusse sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID. Eelmisel aastal tegeles Urmo Mark ja Anna Stranberg internetis uue äri käivitamisega aadressil metsahange.ee. Juunis 2017 ei ole aadress enam leitav, selle otsinguga seotud mobiiltelefon ei vasta(Elioni võrgus tuleb veateade “viga ühendamisel” ehk tõenäoliselt võlgnevuse pärast välja lülitatud). Pikksilm Meedia OÜ ei suutnud pikendada aadressi pikksilm.ee ja selle registreeris 2.02.2017 uuesti firma Pikk Silm OÜ, mis oli asutatud – sellele eelneval päeval! See ei ole juhus, vaid teadlik domeenid kantimine. Samuti on praeguseks Äriregistrist eemaldatud kodulehe aadress mõlemalt firmalt. Pikk Silm OÜ (registrikood 14195935) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1: Domeeni ümberkantimine on Eestis levinud skeem, kus juriidiline keha jäetakse võlgadega maha ja domeen vormistatakse ehk registreeritakse ümber teisele juriidilisele isikule. Praegusel juhul toimus pööre, kus “reklaami” ehk spam asemel tekkis ehitusfirma. ärikeeld. Hetkel neid nimekirjas https://ariregister.rik.ee/arikeelud.py ei ole, samas kogu avalik e-keskkond on täis viidetest nende tegudele. Praegu puhastan oma postkasti kord aastas, ja avastasin sellise meili. Mind hakkas huvitama, kas tõesti pakutakse seda teenust googeldasin ja tulin välja teie artikli peale . Lugupidamisega Viktoria Kui soovite müüa oma tooteid enne jõule rohkem, siis palun pöörduge meie poole, aitame Teid uudiskirja koostamisel ja garanteerime tulemused. Meie andmebaasis on Eestis 300 000 eraisiku kontaktid ja 125 000 ärikliendi kontaktid. Võtke meiega ühendust ja lepime kokku kohtumise. Meie spetsialist annab Teile ülevaate teenusest, edulugudest ja Kontrollitud, et eelmisel telefonil vastab tõesti spamer, korduvalt kriminaalkorras karistatud, inimestelt raha välja petnud ja äriliselt totaalne ebaõnnestuja Urmo Valle ehk nime vahetuse järel Urmo Mark. Tegutseb jälle Norra turul, saadab 2015. ja 2017. aastal identse kirja välisriiki postitamisest: https://www.spami.ee/2017/10/05/spamer-urmo-valle-saadab-kirju-norra-firmadele/ milles väidab 10 aastase kogemuse olemasolu. 2014. aastal kirjutas kogemuse pikkuseks 5 aastat, kuigi 16.09.2014 asutati Stranmark OÜ(hilisem nimi PIKKSILM MEEDIA OÜ), registrikood 12721124. Vahepealsed kustunud spam firmad olid SCANDINAVIAN MARKETING OÜ, SCANDINAVIAN TRANSLATION OÜ, SCANMARK EST OÜ, Estonian Marketing OÜ. Viimane tegevus on 12.08.2015 sissemakseta asutatud KINGIKAUPMEES OÜ (registrikood: 12893753), millega asendatakse Stranmark/Pikksilm Meedia, mille nimega saadeti viidatud Norra firmade rämpspostitamise pakkumine.			OSCAR-2019
Ma ei tea isegi enam mitu aastat järjest me sõbrannadega iga kuu kokku saame, et koos midagi toredat teha. Viis-kuus aastat? Vahet ei olegi, see on lihtsalt selline tore traditsioon. Veebruaris oli minu kord sõbrannasid võõrustada või kuhugi välja kutsuda, aga mul ei olnud selleks aega. Kokku saime me alles sel laupäeval ehk juba otsapidi märtsis. Naistepäeva eel tekkis mul mõte, et miks mitte korraldada üks mõnus tüdrukute õhtu. Aga kus? Tartus ei ole mul sõbrannasid kuhugi kutsuda ja Ussipessa tundus nii igav. Minu valikuks sai hotell London Tartu kesklinnas. Valik sai tehtud asukoha järgi – hotell asub Tartu vanalinnas. Raekoja plats, Ülikool ja Toomemägi ning ka söögikohad on kohe käe-jala juures, nii et ilusa ilma puhul on lausa lust teha linnas väike jalutuskäik Toomemäele ning pärast leida einestamiseks just oma maitsele sobiv söögikoht. Muidugi ei saa etteruttavalt mainimata jätta ka hotell Londoni oma restorani Polpo, mis ka mitu aastat Eesti parimate restoranide hulka kuulub. Hotell Londoniga on mul üldse eriline suhe. See oli üks esimesi hotelle, mida ma hotelle arvustades külastasin, mulle läks tookordne vastuvõtt nii südamesse, et olin natuke pahane, et mul pole põhjust Tartus rohkem hotellis ööbida. Elu tegi aga muudatused ja nii on mul aastate jooksul tulnud päris palju Tartus hotellides ööbida. Üheks minu valikuks on tihti olnud eelpooltoodud põhjustel just hotell London. Te ju teate, et ma olen tegelikult Tartu tüdruk? Kui mulle nooremana ei sümpatiseerinud Tartu unisus, siis nüüd olen ma seda aina rohkem hindama hakanud. Laupäeval oli väljas imeilus päikeseline ilm ja enne sõbrannade saabumist oli ainuõige teha linna peal üks väikene jalutuskäik. Ma jalutasin üles Toomemäele, kõndisin Ingli- ja Kuradisillal, möödusin Tähetornist, Püssirohukeldrist, toomkiriku varemetest, Kristjan Jaagust, Musumäest ja meenutasin. Nagu vanainimene. Toomemäel on palju käidud – hea tujuga, paha tujuga, ajaviitmiseks, romantikaks jalutamas, enne klubisse minekut napsutamiseks (ikkagi vaene üliõpilane ka oldud) ja ühest loengust teise üle Toomemäe joostud. Toomemägi on minu arvates üldse üks kaunemaid paiku. Kui külm põski ja nälg kõhtu näpistama hakkas, oli aeg tagasi tuppa suunduda. Polpost olin ma endale tellinud mõnusa baklažaaniroa ja klaasi tummist punast veini, viskasin end muretult diivanile ja nautisin “Tuulepealse maa” kordust. Kodune tunne oli. Mõnus ja hubane. Kardinate vahelt piilus tuppa soe päike, laudadel olid värsked tulbid ja appi kui klišeeilikult see kõlab, aga mu südamesse tungis kevad. Ma tundsin, et kevad ei ole enam kaugel. Muide, kui te olete ka naistepäevausku nagu mina ja mõtlete, kuidas seda tähistada või milliseid vihjeid mehele anda, siis ma soovitan teil vaadata Londoni ja Polpo poole. Isegi kui te ei plaani seal ööbida, siis naistepäeva ajal on neil mitmeid häid pakkumisi. Kui teile meeldib šampanja, siis need pakkumised on teile. Mul on mõned lemmikšampanjad – Charles Heidsiecki pakkumistes ei olnud, aga Ruinart ja Veuve Cliquot ootavad teid Polpos igatahes. Ja kui sellest veel väheks jääb, siis 10.03 on Uku (ikka Suviste, muidugi) teid seal ootamas. Mmmmm….šampus. Mis teie siis arvasite?Uku Suviste peale mõmisemiseks olen ma liiga vana ja liiga abielus ja liiga ülekaaluline. Sõbrannasid oodates panin sauna ka sooja. Võib olla isegi mitte selle pärast, et mul kodus seda luksust ei ole või et külm natuke ikka näpistama hakkas, vaid sellepärast, et mulle lihtsalt meeldib hotellitoas end mugavasse hommikumantlisse kerida. Ma oleks seda kohe teinud, aga viisakas oli sõbrannad ikka ära oodata korralikes riietes. Ma ei olnud sõbrannadega nii ammu kohtunud, et üks neist oli vahepeal lausa lapse saanud. Okei, nali, ma muidugi teadsin, et ta lapse sai, ent tillukest Adeelet nägin ma siiski esimest korda. Kui presidendi vastuvõtule ehk vastsündinuga minna ei sobiks, siis tüdrukute õhtusööki ei saa üks pisike printsess küll kuidagi segada. Kuna te viimati sõbrannadega midagi koos tegite? Kui sellest on pikka aega möödas, siis ma nii soovitan sellist natuke teistmoodi tüdrukute õhtut – hea toit, hea vein, hea seltskond ja nalja nabani. Me lõkerdasime nagu teismelised ja naersime täiesti tobedate asjade üle. Olime lapsikud. Täiskasvanu- mode off ja lapsik-mode on. Aegajalt kulub marjaks ära. Ahjaa, ma ei tea, mida koristajad tuba koristades pärast mõtlesid. Ei, me ei korraldanud mingit läbu, me lihtsalt sõime nii nagu oleks viimne päev tulemas. Asi oli nimelt selles, et kuigi Polpo kostitas meid suupistetega, läksid meie jutud ülikooli peale. Kuidas raha ei olnud ja siis sai Tsink Plekk Panges munariisi söömas käidud, sest rohkemaks polnud raha või priiskamise päevadel Tavernast pitsa tellitud. Nostalgialainel olles ja kuna kõik toidukohad olid ju käe-jala juures otsustasime me vanade aegade meenutuseks nostalgiatoite tellida. No sai natuke rohkem kui munariis ja väike pitsa;) Õde tõi mulle varajaseks sünnipäevakingiks Helen Valk-Varavin ehted. Kinkis enda omad edasi. See oli temast nii paganama armas, sest ma olin aastaid neid talt ära proovinud moosida. Nii ootamatult tuletatigi mulle meelde, et juba järgmisel nädalal saan ma 37-aastaseks ja vaikne laupäevaõhtu läks üle…tahaks nii öelda, et rajuks tähistamiseks, aga pean ütlema, et lihtsalt rahulikuks sünnipäeva tähistamiseks. Kell me juba põõnasime nagu kotid. Või vähemalt mina. Sõbranna oli isegi kontrollimas käinud, kas ma ikka elus olen, sest ta polevat kedagi näinud nii liikumatult magamas. Ma olin lihtsalt väsinud. Mu viimase aja unegraafik oli tiba peapeale läinud ja see oli päris kurnavaks muutunud. Hommikul ärkasime me teise sõbranna uksele koputuse peale. Ma pidin minestama. Kell oli üheksa. Ma ei mäleta, kuna mind viimati kell üheksa üles AJADA tuli. Ma lahkun hotellidest harilikult hiljemalt üheksa paiku. Seekord lahkusin ma toast 12 minuti enne kahtteist. Lihtsalt nautisin veel tuba, vaikust, puhkust, aega iseendaga. Tartust sõitsin ära soe tunne ja kevad südames. Jaah, topeltklišee, naerge- naerge, aga mõnikord lihtsalt on selline tunne, et mitte midagi ei ärrita ja kõik teeb rahulolevaks.			OSCAR-2019
EELK Usuteaduse Instituut - Üks peatükk Uue Testamendi ajastuloost: sissejuhatavaid märkusi Augustuse ajastu ideoloogia ja keiser Augustuse kultuse kohta Ei ole olnud palju Rooma keisreid, kelle valitsusaega käsitletakse täiesti omaette ajajärguna. Üks sellistest on olnud keiser Constantinus Suur (1) ja teine keiser Augustus, kellele on pühendatud käesolev artikkel. Keiser Augustus sai ainuvalitsejaks 31. a. eKr, pärast pikki aastakümneid kestnud kodusõdu (2) ja jäi ainuvalitsejaks kuni oma surmani 14. a. pKr. Nendesse aastatesse tuleb siis dateerida ka tema ajastu. Augustuse ajastu oli oluline mitmes mõttes. Kuigi formaalselt säilis vabariik ja tollase ametliku retoorika järgi andis Augustus senatile ja Rooma rahvale koguni tagasi riigivõimu, millest nad kodusõdade ajal olid ilma olnud (3), pandi Augustuse võimuletulekuga tegelikult alus uuele valitsusvormile – monarhiale. Tõsi – juba mitmed varasemad Rooma riigimehed, nagu näiteks Sulla (138-78 eKr) ja Caesar (100-44 eKr), olid valitsenud sisuliselt monarhidena, kuid Augustuse valitsusajal kujunes monarhiast püsiv valitsusvorm. Kuna sellisel valitsusvormil ei olnud lähemas minevikus pretsedenti (muistne kuningriigi ajajärk ei tulnud arvesse) ning oluline oli säilitada järjepidevus vabariigi ja selle institutsioonidega (4), vajas Augustuse võim legitimatsiooni ja võib öelda, et see, mida nimetatakse „Augustuse ajastu ideoloogiaks“, oli suures osas katse seda legitmatsiooni pakkuda. Kuid ennem, kui asume vaatlema Augustuse ajastu ideoloogiat, olgu öeldud veel mõni sõna Augustuse valitsusaja kohta üldiselt. Augustuse ajastu kuulub vaieldamatult Rooma riigi õitsenguperioodide hulka. Kodusõjad olid lõpule jõudnud ja see tõi kaasa Rooma ühiskonna stabiliseerumise. Riigi territoorium laienes. Lisaks Egiptuse alistamisele, millest sai Rooma üks tähtsamaid provintse ja Itaalia varustajaid kahe strateegilise kaubaga, milleks olid teravili ja papüürus, pidas Rooma sel perioodil mitmeid edukaid vallutussõdu, mille tulemusena alistati nüüdse Austria ja Šveitsi aladel elanud mägirahvad ning vallutati Balkanimaad (5). Idas saavutati piirirahu Partiaga (6). Riigi elanikkond hakkas kasvama, kasvasid ka linnad ja majandus puhkes õitsele. Ka kultuurilises mõttes oli Augustuse ajastu õitsenguaeg. Just sel ajal ehitati suurejooneliselt ümber Rooma linn (7) ja paljud olulised Rooma ehitised, nagu Marcelluse teater, Julius Caesari tempel Foorumil ja Apollo tempel Palatinusel, püstitati just Augustuse valitsusajal (8). Augustuse valitsusaeg on pärandanud meile ka palju silmapaistvaid skulptuure jt kujutava kunsti taieseid (9). Rooma kirjanduses valitses tollal nn kuldne ajajärk, mille tuntumateks esindajateks on sellised nimed, nagu Vergilius (70-19 eKr), Horatius (65-8 eKr), Tibullus (u 50-19 v. 17 eKr), Propertius (u 47-u 15 eKr) ja Ovidius (43 eKr – u 18 pKr) (10). Meile on aga Augustuse ajajärk oluline kui lõik Uue Testamendi kaasajast – aeg, mil Luuka evangeeliumi andmetel sündis Jeesus (Lk 2:1 jj) ja ilmselt langeb ka Pauluse sünniaeg sellesse perioodi (11). Seega on keiser Augustuse aegne ideoloogia ja religioon osa taustast, millel me peame vaatlema Uue Testamendi kirjutisi. Augustuse ajastust pärinevad allikad kujutavad tema valitsuaega õnneliku ajastuna, mida iseloomustavad rahu ja küllus. Ühest küljest peegeldas selline pilt ajaloolist tegelikkust, mida eelnevalt kirjeldati, ent teiselt poolt on ilmne, et nimetatud pilt Augustuse ajastust oli kunstlikult loodud ja ei ole ka raske läbi näha, mis oli taolise pildi eesmärk – selleks oli Augustuse võimu legitimeerimine ja tema poliitilise agenda õigustamine. Ideede kogumit, mille eesmärk oli Augustuse võimu legitimeerimine ja tema poliitika õigustamine, võib nimetada ideoloogiaks ning järgnevalt kasutataksegi sellest rääkides mõistet „Augustuse ajastu ideoloogia.“ Käesoleva artikli eesmärk on kirjeldada Augustuse ajastu ideoloogia põhijooni ning näidata selle seost religiooni kui tollast ühiskonnaelu mõjutanud olulise faktoriga. Kuna ei ole ühtki teksti, mis Augustuse ajastu ideoloogiat terviklikult esitaks, tuleb see rekonstrueerida erinevate infokildude põhjal. Kirjalikke allikaid on vähe ja nendeks on kolme ajaloolase, Tacituse (u 155-120 pKr), Dio Cassiuse (u 120-235) ja Suetoniuse (u 70-140 pKr) teosed ning Horatiuse ja Vergiliuse luuletekstid. Viimastest on kõige olulisem Aeneis, mille valmimist toetas Augustus ise. Olulisteks allikateks Augustuse ajastu ideoloogia kohta on ka mündid, raidkirjad, skulptuurid ja ehitised. Raidkirjadest on kõige olulisem Augustuse enda koostatud tekst Res Gestae, mida tuntakse rohkem „Jumaliku Augustuse tegude“ nime all ning mille täielik versioon on pärit Ancyra (nüüdne Ankara) linnast. See oli kirjutatud „Roma (12) ja Augustuse“ auks rajatud templi seintele algselt ladina keeles ja kreekakeelses tõlkes, et sellest saaksid aru ka piirkonna kreekakeelsed elanikud ning see on säilinud seetõttu, et 6. sajandil muudeti tempel kristlikuks kirikuks (Beard 2017: 296-297; vt ka Huttner 2008: 214). Tekst on tõlgitud tervikuna ka eesti keelde ja ilmunud Aado Altmetsa tõlkes ajaloo ajakirja Kleio (13). Skulptuuridest on kõige olulisem Rooma vahetus läheduses asunud Primaportast leitud keiser Augustust kujutav marmorskulptuur, mida säilitatakse Vatikani muuseumides. See marmorskulptuur on koopia pronksoriginaalist. Skulptuur kujutab August kandmas rinnaturvist, millel on kujutatud tegelasi ja sümboleid, mille seos Augustuse ajastu ideoloogiaga on ilmne (Huttner 2008: 220-222). Arhitektuurimälestistest, mis kajastavad Augustuse ajastu ideoloogiat, on tähtsaim Augustuse rahu altar, mis on rekonstrueeritud ja asub Roomas, Marsi väljakul. Augustuse ajastu ideoloogiat kajastavad nii tolle altari kontseptsioon kui ka altari külgedel paiknevad raidreljeefid. Müntidel, kujutaval kunstil ja arhitektuuril oli Augustuse ajastu ideoloogia propageerimisel oluline roll. Järgnevalt vaatleme lähemalt Augustuse ajastu ideoloogia ükskuid ideid, nende omavahelisi seoseid ning seost rooma religiooniga. Augustuse ajastu ideoloogia keskmeks on mitte keiser kui institutsioon, vaid keiser Augustuse isik, mistõttu seda võib nimetada isikukultuseks sõna otsese mõttes. Ideoloogia aluseks oli idee keisri isiku erilisusest, mis väljendub juba ainuüksi talle antud aunimetuses Augustus. Selle nime laskis ta omistada endale varsti pärast Egiptusest tagasitulekut 29. a. eKr (Beard 2017: 291). Augustuse sünnipärane nimi oli Gaius Octavius. Selle nime oli ta pärinud oma senaatorist isalt. Pärast isa surma lapsendas Augustuse tema vanaonu Julius Caesar ning tulevane keiser muutis oma nime, milleks sai Gaius Julius Caesar. Kuigi Augustust nimetatakse ka Octavianuseks, ei ole ta seda nime ise iialgi enda kohta kasutanud (Eck 2011: 27; Dahlheim 2010: 28). Keisrina sai tema ametlikuks tiitliks aga Imperator Caesar Divi filius Augustus („Imperaator Caesar Jumala Poeg Augustus“). Kaks selle titulatuuri koostisosa on otseselt seotud religiooniga. Tiitlit Augustus ei saa täpselt tõlkida ühessegi tänapäeva keelde, ent selle tõlkevastete skaala asub kusagil „ülendatu“ ja „püha“ vahepeal (Huttner 2008: 215). Ühest küljest oli see tiitel neutraalne, sest varem ei olnud seda kandnud ükski inimene (Beard 2017: 291), ent samas oli see piisavalt auväärne, et sobida keisrile. Nimel Augustus on tugev seos võimuga – see seostus mõistega auctoritas („autoriteet“) (14), millel oli keiserlike võimuatribuutide hulgas tähtis koht, ent sama ilmsed olid ka mõiste religioossed konnotatsioonid – see meenutas preestrite gruppi, keda nimetati „auguriteks“ (Beard 2017: 291), samuti seostus see ka mõistega augurium, mis tähendas jumalate poolt saadetud ennet. Sel kombel viitab tiitel Augustus ideele, et keiser on kutsutud jumalate poolt püha ende (augurium) kaudu (Dahlheim 2010: 39; Scheid 2003: 163-164). Ka Rooma linna müütiline rajaja Romulus sai oma ülesande rajada Rooma linn jumalatelt augurium´i kaudu. Seos Romulusega ei ole siin kindlasti juhuslik – Augustust kujutati kui teist linna rajajat (Dahlheim 2003: 6; Dahlheim 2010: 39). Samas väidab pärimus, et kuigi Augustusele olevat pakutud uueks tiitliks ka Romulust, olevat ta sellest keeldunud – ilmselt seetõttu, kuna see nimi võis seostuda vennatapuga (Romulus tappis oma venna Remuse) ja kuningavõimuga (Romulus oli pärimuse järgi esimene Rooma kuningas) (Beard 2017: 291), milles distantseerimine oli Rooma vabariikliku identiteedi oluline tunnus (ja nagu nimetatud, püsis ametliku ideoloogia järgi ka Augustuse valitsusajal edasi vabariik). Ent tiitli Augustus seos religioosse sfääriga oli veelgi tihedam – nimelt oli seda mõnede rooma jumalate epiteedina kasutatud juba ennem Augustuse valitsusaega (ja kasutatud oli ka selle naissoovormi Augusta, mida kandis näiteks Jupiteri abikaasa Juno) (Latte 1967: 324-325). Seega seob see nimi keisrit otseselt jumalatega ja on ilmne, et see polnud juhus – oli ju Augustuse teine oluline tiitel divi filius („jumala poeg“). Augustuse isiku erilisust toetas üks ajalooline seik ja nimelt juba alguse mainitud fakt, et ta vanaonu Julius Caesar oli ta lapsendanud. On teada, et Caesarit austati mõnedes kohtades jumalana juba tema eluajal (15) ning pärast tema surma sai temast jumal kogu Rooma riigi jaoks (16). Erinevalt Caligulast (17) ja mõnest teisest hilisemas keisrist ei pidanud Augustus end ise oma eluajal jumalaks, vaid lihast ja verest surelikuks inimeseks. Samal ajal kasutas ta enda kohta tiitlit „jumala poeg“ (divi filius) (18) ning küllap uskus ka ise oma kasuisalt saadud jumalikusesse. Me ei tohiks seda jumalikkust mõista aga monoteistlike usundite tähenduses, vaid lähtudes rooma religiooni eeldustest; viimases ei olnud Jumal kvalitatiivselt erinev teistest olenditest, vaid piir jumala ja inimese vahel oli voolav. Roomlase jaoks ei avaldunud jumalikkus seega täielikus teistsugususes, vaid lihtsalt tavalistest inimestest võrreldamatult suuremas väes. Selle olemasolus ei tohiks Augustuse puhul ilmselt kahelda. Kuigi Augustusest sai nagu Caesaristki jumal kogu riigi jaoks alles pärast surma, ei ole ometi kahtlust, et tema lähedane suhe jumalikustatud Caesariga oli üheks aluseks, millele tugines Augustuse auctoritas. Nagu juba artikli alguses nimetatud, nägid juba Augustuse kaasaegsed tema valitsusaega omaette ajastuna. 17. a. eKr pühitseti Augustuse korraldusel suure pidulikkusega sekulaarpüha. Rooma ajalookäsitlus jagas aja 100 või 110 aasta pikkusteks lõikudeks. Selliseid ajalõike nimetati saecula (ainsus saeculum). Sekulaarpüha oli pühitsetud ka varem, st vabariigi ajal, kuid see traditsioon oli hääbunud ja Augustus taastas selle. Ühest küljest oli see hästi kooskõlas Augustuse restauratiivse religioonipoliitikaga (Augustus taastas palju vanu kultusi), ent teisalt teenis sekulaarpüha taastamine Augustuse poolt kindlasti ka tema ideoloogia eesmärke. See sobis hästi arusaamaga, et Augustusega algas uus ajastu. Tema pooldajad sidusid seda juba kreeka mütoloogiast tuntud kujutlusega teineteisele järgnevatest ajastutest, mida tähistati metallide nimedega (kuldne, hõbedane jne ajastu). Augustusega alanud ajastut nimetati „kuldseks ajastuks“ (saeculum aureum) ja kuna viimane oli väidetavalt juba kord aegade alguses olnud, sai see tähendada vaid ühte – Augustusega tuli kuldne ajastu tagasi. Mõtet Augustusest kui uue ajastu toojast on väljendanud ka Augustuse õuelaulik Vergilius, kes laseb oma eepose peakangelasel Aeneasel külastada allilma ja näha seal visiooni roomlaste hiilgavast tulevikust. Seda visiooni kommenteerib kangelase saatjaks olev naisennustaja (sibüll), kes ütleb: Uue ajastu põhiomaduseks pidi olema küllus. Luuletaja Horatius lõi sekulaarpidustuste puhuks laulu, mis on tuntud „sekulaarlaulu“ (carmen saeculare) nime all. Selles laulus kõneleb Horatius muuhulgas ka „täis sarvest“ ja „õnnistatud küllusest“ (Horatius, Carmen saeculare, 59-60). Sellega on vihjatud küllusesarvele kui heaolu ja jõukuse sümbolile, mida kujutatakse ka Primaportast leitud Augustuse kuju rinnaturvisel. Sellel kujutatakse maajumalannat, kes toetub küllusesarvele. Jumalanna imetab kahte imikut (Huttner 2008: 220-222). See on külluse ja viljakuse sümbol, mida kujutatakse ka Augustuse rahualtaril. Ent siin kohal ei saa jätta nimetamata paralleele ka teiste usundite ja kultuuridega. Nimelt peeti maa erakordset viljakust üheks messia-ajastu tunnuseks ka juudi apokalüptilises traditsioonis. Ideed uue õnneajastu saabumisest kohtab meie ajaarvamise alguses aga ka mujal Lähis-Idas, kus õnneajastu toojaks peetakse enamasti päikesejumalat. Viimane on tuntud „suure kuninga“ nime all ka partia-iraani traditsioonis (Widengren 1965: 199-2007). See on näide sellest, kuidas teatud ajastutel levivad sarnased ideed erinevates kultuurides teineteisest sõltumatult. 13. a. eKr pöördus Augustus tagasi Hispaaniast ja Galliast, kus ta surus maha rahutused, st taastas rahu. Tacitus ütleb, et see oli „verine rahu“ (cruenta pax) (Annales I,10,4), ent senat otsustas pärast seda püsitada Marsi väljakule altari „Augustuse rahule“ (Res Gestae 12). Altar valmis ja pühitseti sisse 9. a. eKr ning see on üks olulisemaid Augustuse ajastu ideoloogiat kajastavatest mälestistest. Võrreldes suurte hellenismiajastu altaritega, nagu Pergamoni altar (mõõtmetega 36x36 m), on Augustuse rahu altar tagasihoidlike mõõtmetega (11x10 m) (Christ 2005: 151). Altari idaküljel on kujutatud jumalanna Roma´t koos jumalikustatud rahuga, keda kehastab maajumalanna Tellus või Ceres (Dahlheim 2010: 45). Viimane on ümbritsetud viljakuse sümbolitest, mis kuulutavad rahu õnnistusi (samas). Jumalanna imetab last, mis meenutab Primaportast leitud Augustuse raidkuju turvisel kujutatud stseeni. Pax Augusta („Augustuse rahu“) oli Augustuse ajastu ideoloogia oluline märksõna. See ei olnud pelgalt propagandaloosung, kuna paljudele tähendas Augustuse ainuvalitsejaks saamine tõepoolest rahu saabumist pärast aastakümnetepikkust kodusõda (Eck 2011: 62). Ent samas oli see ka propagandaloosung, mis väljendas ideed Augustusest kui jumalikust rahutoojast ja teenis taas Augustuse võimu legitimeerimise eesmärki. Kõike eelpool öeldut arvestades on mõistetav, et Augustust hakati austama jumalikuna. Allikaid on selle kohta palju ja need pärinevad Rooma riigi erinevatest osadest. Nii laseb näiteks Augustuse õuelaulik Vergilius öelda ühes ekloogis ühe karjase suu läbi Augustuse kohta: „Sest minu jaoks jääb ta alati jumalaks“ (Ecl. 1.7). Ka teine Augustuse ajajärgu pooet, Horatius, asetab Augustuse jumalate lähedusse (Barceló 2012: 73). Augustuse jumalikkusest annavad tunnistust ka arvukad Rooma riigist pärinevad raidkirjad (samas). Kuidas tekkis Augustuse kultus? Hispaania ajaloolane Pedro Barcelo arvab, et selle tekkimine oli järkjärguline protsess, mis algas juba 36. a. eKr, kui Augustusele annetati rahvatribuuni sacrosanctitas, mis tagas tema isiku puutumatuse (Barceló 2012: 74). Selle väitega ei pea aga nõustuma, kuna taoline isikupuutumatus oli olnud rahvatribuunidel ka ennem Augustust, st vabariigi ajajärgul. Fakt on aga see, et kui varsti pärast Aktioni lahingut (31 eKr) hakati Augustust kultuslikult austama, ei tulnud initsiatiiv selleks mitte Augustuselt endalt ega ka tema õukonnast, vaid nö altpoolt, pronvintsidest (Barceló 2012: 74). Mitmes idaprovintsis nähti Augustuses rahu toojat ja päästjat ning sellena hakati teda ka austama. Nii tekkis juba 29. a. eKr Aasia, Bitüünia ja Pontose provintsides kohalik kultus, mis kummardas Augstust koos jumalanna Romaga (Eck 2011: 53). Augustuse kaasaegne Nikolaos Damaskusest kirjutab (I 1): „Terve inimkond pöördub täie aukartusega Augustuse poole. Linnad ja provintside maapäevad austavad teda templite ja ohvritega, sest see vastab tema suurusele. Sel kombel tänavad nad teda kõikjal tema heategude eest.“ Rooma idaprovintsides oli kõrgete Rooma ametnike austamisel päästjate ja heategijatena juba vana, vabariigi ajajärku ulatuv traditsioon (19). Ent ka Rooma lääneprovintsides tekkisid Augustuse kultused (20) ning siingi viidi need sisse altpoolt, st kodanike, elukutseliitude ja linnanõukogude poolt (Christ 2005: 162). On vaieldud selle üle, kuivõrd oli keisrikultuse näol tegemist religioosse ja kuivõrd poliitilise fenomeniga. Nii käsitleb Kurt Latte keisrikultust mitte religioosse, vaid puhtpoliitilise nähtusena, millel on „tõelise religiooniga“ väga vähe pistmist (Latte 1967: 308). Ta ütleb, et vandel, mis anti keisri geeniuse nimel, olid küll tagajärjed, kuid üksnes karistusõiguslikud (samas). Osalemine keisrikultuses oli Latte meelest vaid poliitilise tegelikkuse tunnistamine, mitte religioosne tunnistus (samas). Kultuse mõte oli väljendada lojaalsust Rooma valitsusele ja keisrikojale (samas, 312). See oli „Rooma maailmariigi tunnustamine tema olemasolevas vormis, konventsionaalne žest, mille kaudu rõhutati oma kuuluvust riiki“. Ka Georg Hansen näeb keisrikultuses vaid „religiooni aseainet ja riigikodaniku lojaalsuse väljendust“, milles „ehtsaid religioosseid tundeid“ tuli ette harva (Hansen 1967: 142). Rootsi religiooniloolane Martin Persson Nilsson arvab, et keisrikultuse religioosne tähtsus ei olnud suur – pigem kuulus selle kultuse tähtsus riiklikku ja sotsiaalsesse valdkonda, kus ta teenis eesmärki, tõendada lojaalsust valitseva Rooma riigi ja keisri suhtes (Nilsson 1988: 385). Kuid vähemal keiser Augustuse puhul on ka Nilsson nõus möönma, et kuna ta tegi lõpu kodusõdadele, nägid paljud ta kaasaegsed temas tõepoolest päästjat ja seepärast oli nende Augustusele suunatud religioosne austus ehe ja siiras (samas, 395). Viimast seisukohta jagavad ka Paul Wendland ja Franz Altheim. Wendland ütleb, et tänapäeval nähakse inimese jumalikustamises “põlastusväärset meelitamist ja bütsantinismi” (verächtliche Schmeichelei und Byzantinismus), kuid tegelikult pole alust kahelda, et Augustuse jumalikustamine oli mõeldud siiralt, kuna temas nähti tõesti uue rahu- ja õnneaja toojat (Wendland 1972: 147-148). Ka Altheim on veendunud, et keisrikultus oli ehtsa religioosse tunde väljendus (Altheim 1951: 331). Uuematest uurijatest on Latte ja Nilssoni käsitlust keisrikultusest kritiseerinud kõige teravamalt Manfred Clauss, kes ütleb juba oma monograafia Kaiser und Gott eessõnas, et teda on keisrikultuse puhul juba kaua häirinud selle poliitilise aspekti ülemäärane rõhutamine ja et ta tahab sellele seada vastu „teoloogilise vaateviisi“ – teoloogilise selle sõna alges mõttes, kuna see räägib keisrist kui jumalast (Clauss 2001: 13). Clauss näitab oma raamatus mahukale allikmaterjalile tuginedes, et keisrikultuse näol ei ole tegemist vaid poliitilise lojaalsusavaldusega, vaid „päris“ religiooniga, mille taustaks on kogu Vahemereruumis levinud kujutlus maa peal olevatest jumalatest (samas, 19). Clauss arvab, et keisrikultuse vääritimõistmine, st selle mittepidamine „päris“ religiooniks, tuleneb suuresti sellest, et uurijad ei arvesta piisavalt antiikse jumalakäsitluse eripäraga ja vaatlevad uskumust, et keiser on jumal, läbi monoteistliku jumalakäsitluse prisma (samas, 17 jj). Ka Andreas Bendlin peab keisrikultuse käsitlemist vaid poliitilise lojaalsusavaldusena valgustusajal tekkinud antiikreligiooni väärititmõistmiseks. Ta rõhutab, et jumalad, keda antiikne inimene kujutles antropomorfsetena, ei erinenud inimestest põhimõtteliselt, vaid üksnes oma suurema jõu ja surematuse poolest ning et see jumalate ja inimeste olemusliku erinevuse puudumine tegi võimalikuks ka teenekate ja võimsate inimeste jumalikustamise antiikreligioonis (Bendlin 2000: 1691-1692), mille ühe erivormina saab vaadelda ka keisrikultust. Rooma keisrikultuse näol on kindlasti tegemist eheda antiikreligiooniga. Arusaam, nagu poleks keisrikultus olnud „päris“ religioon, on mõjutatud kristlikus religioonimõistmisest, mis seostab relgiooni eeskätt uskumisega ja meelsusega (Klauck 1996: 171). Keisrikultuses ei olnud olulised mitte uskumine ja meelsus, vaid religioossed toimingud, kuid sama kehtib antiikreligiooni kohta tervikuna (Clauss 2001: 23) (22). Ka alternatiivid „religioosne fenomen“ või „poliitiline fenomen“ ei ole keisrikultuse ega antiikreligiooni puhul õigustatud, sest antiikses ühiskonnas ei olnud religioon vaid eraasi, vaid avalik asi ning religioon ja poliitika olid teineteisega lahutamatult seotud. Nõnda oli see ka keisrikultuse puhul. Kindlasti oli keisrikultus poliitilise lojaalsuse väljendus, kuid ta ei olnud üksnes seda. Keisrikultusel oli ka oluline sotsiaalne roll – kultusena, mis oli levinud üle kogu riigi ja milles osalesid erinevate sotsio-kultuuriliste identiteetidega inimesed, oli keisrikultus üks sotsiaalse sidususe loojaid ehk teiste sõnadega, tal oli ühiskonnas integreeriv roll. Eeskätt oli aga keisrikultus religioon. Kokkuvõtteks võib öelda, et Augustuse ajastu ideoloogia oli süntees religioonist, filosoofiast ja poliitilisest ideoloogiast, mille eesmärk oli mõtestada keiser Augustuse ainuvõimu, ent teisalt väljendub selles ideoloogias müütilises vormis ka teatud inimgruppide reaalne kogemus – kogemus ühiskonnas toimunud muutustest, mida nad tajusid positiivsetena ja seetõttu ei saa selles näha vaid riigi poolt oma alamatele peale surutud mõttemustrit, mille eesmärk oli panna riigialamaid vaid enda soovitud suunas mõtlema ja tegutsema, nagu seda on püüdsid teha näiteks 20. sajandi totalitaarsed ideoloogiad. 2 Faktiliselt sai Augustus ainuvõimu kohe pärast oma konkurendi Antoniuse purustamist Aktioni lahingus 31. a. eKr. Vormiliselt sai ta keisriks mõned aastad hiljem, mistõttu teatmeteostes ei ole tema valitsusaja alguseks enamasti 31. a. 3 Augustus teatab seda ise oma tegudest jutustava raidkirja (Res Gestae 34) ja ühe oma 28. a. eKr vermitud mündi vahendusel. Ka tegelikult said riigi ametlikud institutsioonid, kohtud ja rahvakoosolekud, said tagasi oma traditsioonilise kuju, mis oli kodusõdade perioodil peaaegu unustatud (Eck 2011: 41). Vabariigi taastamise (res publica restituta) kontseptsiooni kohta vt Eck 2011:42; Christ 2005:87-88; Huttner 2008: 217. 4 Probleemide kohta, mida tõi kaasa erinevate riigiametite koondamine Augustuse kätte ning tema võimu juriidilise aluse kohta vt vt Beard 2017: 303-304; Dahlheim 2003: 14-15. 6 Ametlik propaganda tõlgendas seda „võiduna Partia üle“, mis aga ajalooliselt ei vasta tõele, sest piirirahu saavutati diplomaatilisel teel (Dahlheim 2010: 43; vt ka Christ 2005: 121-122). 7 Vt Suetonius, Jumalik Augustus, 28.3: „Rooma, mis polnud ehitatud suurriigi väärikusele vastavalt ning oli üleujutuste ja tulekahjude meelevallas, tegi ta (Augustus – J. L.) sedavõrd kauniks, et võis õigusega uhkustada, kuidas ta sai telliskivist linna, aga maha jättis marmorist linna“ (tsiteeritud Maria-Kristiina Lotmani ja Kai Tafenau tõlkes). 12 Mõeldud on jumalanna Romat, kelles tuleb näha Rooma võimu personifikatsiooni. Tema kultus levis kõigil roomlaste vallutatud aladel. 16 Ei ole teada, millal toimus Caesari „ametlik“ surmajärgne jumalikustamine ja kas see üldse aset leidis. Viimane on igal juhul allikaliselt nõrgalt põhjendatud ja võib olla seetõttu, nagu arvab M. Clauss, hilisema (Augustuse surmaga alguse saanud) tava projitseerimine varasemasse aega (Clauss 2001: 49-53). 18 Siinkohal tuleb lisada paar märkust ühe filoloogilise probleemi kohta. On nimelt väidetud, et Augustuse tiitlis divi filius leiduv sõna divus, mida võib tõlkida nii „jumalikuks“ kui ka „jumalaks“, tähistab erinevalt sõnast deus madalama astme jumalikkust, ent see väide ei vasta tõele. Mõlemat „jumalat“ tähistavat sõna tundis juba 1. saj-l eKr elanud Marcus Terentius Varro, kes väidab aga, et sõna divus oli auväärsem kui sõna deus. Tegelikult saab näidata, et mõisted deus, divus ja theos on antiiksetes tekstides varieeruvad ega näita mingeid kvaliteedierinevusi (vt Peppard 2011: 41). 19 Esimene roomlane, kellele said juba eluajal osaks kultuslikud austusavaldused, oli teadaolevalt prokonsul Titus Quinctius Flaminius, kes võitis Makedoonia kuningat Philippos V-nda ja andis 196 eKr Kreeka linnadele vormiliselt tagasi vabaduse. Tänutäheks selle eest lõid Chalkise elanikud 191 eKr tema kultuse, mis püsis veel Plutarchose eluajal (Plutarchos. Tituse elu 16). G. W. Bowersock toob ära loetelu rohkem kui kahekümnest Rooma haldusametnikust ja väepealikust, kellele said idaprovintsides osaks sarnased austusavaldused (Bowersock 1978: 201). Kõiki neid juhtumeid võib mõista kreeklaste hulgas juba enne hellenismiajastut levinud „heategijate“ kultuse ning hellenistliku kuningakultuse taustal. 22 Clauss on iseloomustanud seda järgmiselt: “Antiikaegne religioon on toiming, mitte hoiak. See toiming ei välista endas teatud hoiakut, kuid ta ka ei vaja seda. Mõistel “usk” ei ole antiikaegse mittekristliku ja mittejuutliku religioossuse jaoks mingit tähendust” (Clauss 2001: 23).			OSCAR-2019
Seetõttu võidakse laenata emotsioonide ajel ilma pikalt läbimõtlemata mis võib viia hiljem suuremate probleemide tekkeni. Ebatõenäoliselt laekuvate intresside ja viiviste kulu (Bondora) – muude finantskulude alajaotuses. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Ka lühiajalised kohalikus valuutas väljastatud laenud olid märtsis odavaimad Eestis kus keskmine kaalutud intressimäär oli 74 protsenti. Igal on oma põhjused mina kah suvel võtsin ja kohe mitu kuud järjest sest oli vaja maksta liisinguid ja tööandja maksis nn ümbrikupalka mida anti nii nagu jumal juhatab ja ei olnud kindlaid kuupäevi. Laenu taotlemine ja dokumentide vormistamine on innovatiivselt kiire ja kättesaadav interneti vahendusel igast Eesti otsast sest teenusepakkujad on turul lahendustega mis on disainitud kliendi vajadusi silmas pidades. Kuna sms-i funktsiooniga laenud on tavaliselt krediidikontod ja laenulimiidid on taolise laenuvõimaluse olemasolu omamoodi kindlustus. Kui otsustate siiski laenu kasuks siis alati jälgige intresse ja eelistage alati laenu eraisikutelt. Temal peaks peale kommunaalmaksete ja juhatuse poolt peale surutud laenu tasumise veel ka minimaalne summa toiduks ja ravimiteks jääma. Erinevalt kodulaenudest või mitmetest autolaenudest on kiirlaenud ilma kindla otstarbeta laenud. Kuumakse Taotle laenu laenu väljastamise tasu on 1-5% laenusummast ja see peetakse laenu väljamaksmisel laenusummast kinni. E-raamatute müük toimis tasapisi uusi raamatuid ei lisandunud ja kampaaniaid ei korraldanud. A jõustub uus reklaamiseadus mis peaks lahendama ebaselge olukorra seoses laenu kulukuse informatsiooniga SMS-laenude reklaamides. Käin käsitsi otsimas üle tuhande laenu seas miks näiteks punased laenud täna kasvasid… Selle asemel saan hoopis meili teatega et mingi investeering jõustus lepinguks mida ma näen kõige kergemal viisil isegi vähemalt kolmest kohast… Ma tahan väga täpselt teada mida minu rahaga tehakse ja miks! Ülelaenamiselt ja süsteemide hapruselt ongi hea siirduda arenenud maailma käimasoleva võlakriisi juurde. Laenud Auto Ostmiseks Auto Tagatisel Autoliising. Apple’ile kiipe valmistavate Dialog Semicondustor ja Imagination Technologies Groupi aktsiad kaotasid üle 2%. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega või küsi lisainfot. Äsja ilmunud „Eesti etümoloogiasõnaraamat” võtab kokku selle mis praeguseks eesti sõnade päritolu kohta on teada. Et SMS-laen on lühiajaline on intress tavaliselt pikaajalisest laenust kõrgem. Tavaliste tagatiseta laenude puhul ei ole mineviku maksehäired olulised ning kontrollitakse üksnes kehtivate probleemide olemasolu. Laenu tagasimaksete tasumiseks oleks ühistu remondifondi makse tõusnud 90 sendini ruutmeetri kohta ehk keskmise suurusega 60-ruutmeetrisele korterile 54 eurot kuus. Kontrollitakse kas olete eelmised laen eraisikutele õigeaegselt tagasi maksnud. Risultati Al Ricerca Kiirlaen. Laen võib küll ajutiselt lahendada probleemi aga järgmisel kuul muutub maksmine veelgi raskemaks sest igakuistele kulutustele lisandub laen ja lisaks väga kõrge intress. Ehk siis kokkuvõtlikult võiks pigem arvata et meie kohtupraktika võib tulevikus asuda seisukohale et osanike ja aktsionäride poolt ühingule antud laenud tuleb allutada ning asetada need tahapoole teistest võlausaldajatest. SMS laen pakub eraisikutele kättesaadavat fikseeritud tasuga SMS laenud sularahas 50-2000 eurot Esimese laenu tasu kuni 30 päevaks ainult 1 euro. Pealegi lisaks muudest asukohtadest ettevõtjatele kes teevad ettevõtlust online külastajad kodulehekülje vahendusel laenu teadusuuringute kohalikus omanduses ettevõtted. Kui laen kahe aasta jooksul tagasi makstakse siis tagastab riik ka tagatisraha. Laenu taotlemise protsess on kiire ning laenutingimused ei ole liiga karmid erinevalt suurema summaga tarbimislaenudest. Te peate andma laenuandjate juurdepääsu oma pangakonto või kirjutada kontrollida täieliku tasakaalu ette et SMSlaenu andja on võimalus hoiustamiseks kui laen on tingitud. Grupi loomiseks sisesta inimeste nimed soovi korral ka e-mail ja pangakonto number. Seega kiirlaenud töötule ja töökohata inimestele peaksid olema erandid ja väga läbi kaalutletud otsused. Enne otsuse tegemist tutvu laenutingimustega ja konsulteeri laenupakkuja spetsialistiga. Ferratumi tagatiseta laen on väga paindlik lahendus ent enne laenutaotluse esitamist võiksid tutvuda laenu saamise tingimustega. Credit24 – 1000 € laenamisel 12 kuuks fikseeritud intressimääraga 4614% aastas on KKM 6470% aastas lepingutasu 20 € tagasimaksete summa 127249 € ja kogusumma 129249 €. Nii kui krediidifirma saab teie poolt saadetu vaadatakse teie avaldus läbi seda isegi ilma palgatõendita. Autolaen Kinnisvaralaen Palgalaen SMS. Energiasäästu eesmärkidel renoveeritud elamu võib saavutada tulemuse kus igakuine maksekoormus laenu võttes elamu elanikel ei suurene. Endiselt on vaja väga vähe et usaldust kõigutada ning olemasolevate võlakohustuste refinantseerimist ja pikendamist taas keeruliseks muuta. Kiirlaenu taotlemine on väga lihtne ning nagu eelnevalt mainitud võib kogu laenuprotsess alates taotluse tegemisest kuni laenusumma laekumiseni võtta aega üksnes tunnike.			OSCAR-2019
Tähelepanu: kui te soovite oma seadet utiliseerida, siis ärge tehke seda kasutades tavalist olmeprügikasti! Kasutatud elektrilisi ja elektroonilisi seadmeid tuleb käsitleda eraldi ning kooskõlas seadusandlusega, mis nõuab kasutatud elektriliste ja elektrooniliste seadmete asjakohast töötlemist, taastamist ning ümbertöötlemist. EL riikides asuvad majapidamised viia oma kasutatud elektrilised ja elektroonilised seadmed tasuta selleks ette nähtud kogumispunktidesse. Kui teie kasutatud seade sisaldab patareisid või akusid, utiliseerige need eelnevalt eraldi kooskõlas kohalike eeskirjadega. negatiivseid mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele, mis vastasel juhul võiksid jäätmete ebasobiva käitlemise tõttu tekkida. Šveits: kasutatud elektrilised ja elektroonilised seadmed saab tasuta edasimüüjale tagastada, seda isegi juhul, kui te uut toodet ei osta. Täiendavad kogumispunktid on toodud ära veebilehtedel www.swico.ch või www.sens.ch. Hispaania: võtke oma kasutatud toodete tagasivõtmise osas ühendust olemasoleva kogumissüsteemi või oma kohaliku omavalitsusega. Grupp 2 tähendab, et seade tekitab sihilikult raadiosageduslikku energiat elektromagnetilise kiirguse vormis toidu * Sisemahutavus on arvestatud suurima laiuse, sügavuse ja kõrguse alusel. Tegelik toidu tarbeks kasutatav mahutavus on sellest väiksem. • Lainejuhi kate on kergesti purunev. Ahju sisemuse puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, et seda ei kahjustataks. • Ahju kasutamisel peavad rullikalus ja pöördalus olema alati korralikult paigaldatud. Selliselt on võimalik põhjalik ja ühtlane toiduvalmistamine. Halvasti paigaldatud pöördalus võib teha müra, ei pruugi korralikult ringi • Pöördalus pöörleb kas päri- või vastupäeva. Pöörlemise suund võib muutuda iga kord, kui te ahju sisse lülitate. See ei mõjuta toiduvalmistamise kvaliteeti. Ärge mitte kunagi ahju ise reguleerige, parandage ega muutke. Kõikidele teistele, peale asjatundjatest isikute, on igasugused hooldus- ja remonditööd, millised hõlmavad mikrolainete eest Vahelduvvooluvarustus peab olema 230 V, 50 Hz, vähemalt 10 A vooluringi kaitsme või vähemalt 10 A vooluringi ahelakatkestajaga. Ärge paigaldage ahju kõrge õhuniiskusega piirkondadesse või kohtadesse, kus võib tekkida kondensaati. peavad olema kuivad ja rasvast puhtad. Kogunenud rasv võib üle kuumeneda ning hakata suitsema või süttida põlema. Ärge kasutage suletud nõusid. Eemaldage enne kasutamist kaaned ja sulgurid. Suletud nõud võivad tänu Olge vedelike mikrolainetega töötlemisel ettevaatlikud. Kasutage laia avaga nõusid, et tekkivad mullid ja vanuritele antava toitude ja jookide temperatuurile. Ligipääsetavad detailid võivad kasutamise käigus muutuda kuumaks. Hoidke väikesed juhul võivad munad plahvatada. Koorige ja viilutage kõvaks keedetud munad enne nende taaskuumutamist mikrolaineahjus. alati kuumuskindlast materjalist alus, näiteks portselantaldrik, hoidmaks ära pöördaluse ja rullikaluse võimalik Seadme tootja ega edasimüüja ei aktsepteeri vastutust elektriühenduste tegemise nõuetest kinni mitte Ahju seintele ning ukse tihenditele ja tihenduspindadele võib aegajalt tekkida veeaur või veetilgad. Tegemist on normaalse nähtusega ning ei anna tunnistust mikrolainete lekkimisest või seadme rikkest. • Asetage ahi raadiotest ja teleritest võimalikult kaugele. Mikrolainete töötamine võib põhjustada häireid raadio- ja telesaadete vastuvõtus. HOIATUS. Ärge asetage ahju kohtadesse, kus tekitatakse kuumust, suurt õhuniiskust või niiskust (näiteks Mikrolainete võimsustaset muudetakse mikrolaineid sisse ja välja lülitades. Kasutades muid võimsustasemeid kui 800 VATTI = KÕRGE - kasutatakse kiireks valmistami- 440 VATTI = KESKMINE - tihedate toitude (näiteks seks või ülessoojendamiseks, näiteks hautised, kuumad loomalihahautise) puhul, mis nõuavad tavalise valmisjoogid, köögiviljad jms. 620 VATTI = KESKMINE KÕRGE - kasutatakse tihedama- struktuuri säilitamiseks soovitatav kasutada just seda näiteks koodid, lihalõigud aga ka õrnemate toitude, 260 VATTI = KESKMINE MADAL - sulatamiseks valige näiteks keekside korral. Sellise madalama võimsustase- see võimsustase, et tagada toidu ühtlane sulamine. See me juures küpseb toit ühtlaselt ilma külgedelt üleküp- seadistus on ka kasulik riisi,pasta ja klimpide tasasel kuusemata. 2. Keerake MIKROLAINETE VÕIMSUSE juhtnupp soovitud seadele (ühele viiest mikrolainete võimsustasemest). helisignaal. Ahju valgustus kustub automaatselt ning pöördaluse lõpetab pöörlemise. Avage ahju uks ning Ahju käivitumisel süttib ahju lamp põlema ning pöördalus hakkab pöörlema päri- või vastupäeva suunas. Kui soovite lõpetada toiduvalmistamise enne, kui valmistamisaeg on möödunud, pöörake nupp TAIMER / SULATAMISE JUHT tagasi asendisse “0” (väljas) või avage ahju uks. Ahju ukse võib valmistamise ajal igal hetkel avada. Valmistamise ajal võimsustaseme muutmiseks keerake MIKROLAINETE VÕIMSUSE juhtnupp soovitud asendisse. Veenduge, et TAIMER / SULATAMISE JUHT oleks valmistamise lõpul tagasi asendis “0” või ahi käivitub ahju ukse • Kui valmistate toitu standardaja jooksul ainult võimsusega 800 W, siis vähendab ahi ülekuumenemise vältimiseks automaatselt võimsust. (Mikrolainete võimsustaset vähendatakse). Seda on võimalik kasutada sulatamiseks: kanalõigud, lihatükid, kala (terve ja fileed), hakkliha ja vorstid. Märkus: sulatamisaeg põhineb standardtingimustel. Palun kontrollige sulatamistulemusi ning reguleerige vajaduse korral vastavalt sulatamise kestust. Mikrolaineahjus toidu valmistamiseks/sulatamiseks peab mikrolainete energia suutma toidu läbistamiseks tungida läbi anuma. Seetõttu on oluline valida valmistamiseks sobiv nõu. Ümmargused/ovaalsed nõud on paremad, kui ruudu/ristküliku kujulised nõud, kuna toit kipub nõu nurkades Väikeseid alumiiniumfooliumi tükke saab kasutada toidu kaitsmiseks ülekuumenemise eest. Kaarleegi vältimiseks hoidke foolium vähemalt 2 cm Ettevaatlik tasub olla õhukeste klaasnõude kasutamisel, kuna need võivad järsu kuumutamise korral puruneda või mõraneda. Mikrolainetega valmistamisel ei ole soovitatav kasutada metallist nõusid, kuna see võib tuua kaasa süttimise. Tasub olla ettevaatlik, kuna mõned nõud koolduvad, sulavad või muudavad värvi kõrgetel temperatuuridel. Ärge jätke ahju nende materjalide kasutamisel järelvalveta, kuna ülekuumenemine võib tuua kaasa süttimise. Toidu kuumutamisel plastik- või paberpakendis tuleb võimaliku süttimisohu tõttu ahjul silm peal hoida. Juhtpaneeli deaktiveerimiseks avage enne puhastamist ahju uks. Olge juhtpaneeli puhastamisel ettevaatlikud. Kasutades ainult veega niisutatud lappi, Ärge liigutage nuppu TAIMER puhastamise ajal asendist “0” (väljas) või ahi käivitub kohe peale ukse sulgemist. 2. Jälgige, et lahja seebilahus ega vesi ei tungiks seintes asuvatesse väikestesse ventilatsiooniavadesse, Peske pöördalust ja rullikalust lahjas seebivees. Kuivatage pehme lapiga. Nii pöördalust, kui rullikalust võib Kõigi toidujääkide eemaldamiseks puhastage regulaarselt ukse mõlemat külge, ukse tihendeid ning lähedal			OSCAR-2019
Mida teha, kui oled kunstilembene ja sul on põlev soov arendada oma oskuseid edasi, ent rahakoti tühjus jääb pidevalt jalgu? Kas see tähendab, et tuleb oma unistused nurka visata? Sugugi mitte! Õnneks on võimalik ka rahakotisõbralikult arendada oma kunstioskuseid, olenemata sellest, milline valdkond sind rohkem ligi tõmbab. Olgu selleks maalikunst, joonistamine või voolimine – need 5 viisi, mida kirjeldame alljärgnevalt, aitavad sul viia oma loomingu uuele tasemele ning ei nõua tervet varandust – www.rapidos24.mx. Taaskäitlus on hea keskkonnale, ent see võib avada sulle täiesti unikaalse võimaluse oma kunstiannet arendada ning väljendada. Säästmaks rohkem raha, kasuta ära ressursse, mis on su ümber juba olemas. Kasuta looduslikke elemente ning ära viska kunagi ära poolikuid värvipotsikuid või murdunud söega pliiatsit. Kõiki selliseid ressursse saab tegelikult ära kasutada ning lõpuks võib tulemus olla vingem kui oleksid oodanud! Üks hea võimalus raha säästmiseks on sõprade kerge „ekspluateerimine“. Nimelt, kui lood tutvusi kunstigruppides ja inimestega, kellel on sarnased huvid, on võimalik, et saate omavahel vahendada erinevaid vahendeid. Näiteks, ehk jäi kellelgi üle mõnest projektist värvi, mis kuluks just sulle marjaks ära. Teinekord saad sa jällegi sõpra ise aidata. Nii säästate mõlemad raha ja samas ka loodust, kuna ei viska ära pooleldi kasutatud vahendeid. Muidugi oleks tore minna esimesse ettejuhtuvasse kunstipoodi ja osta kõike, mida süda ihkab, ent paraku ei saa enamus meist teha. Seepärast on tähtis teha korralikult uurimistööd enne rahakoti suu avamist. Uuri kindlasti internetis olevaid pakkumisi, kuna vahel võid leida internetist odavama hinnaga tarvikud kui ühestki teisest enda läheduses olevast poest credito personal. Kui oled õpilane, oled tegelikult eriti soodsas olukorras, kuna õpilastele on loodud meeletult palju eriprogramme ja lisasoodustusi, mida muidu ei saaks. Sellised soodustused võivad väljenduda näiteks soodsama hinnaga kunstitarvetes, kupongides või tasuta pääsmetes põnevatele näitustele. Kuna ettevõtted ja haridusasutused soovivad noori ergutada rohkem kultuurivaldkonnaga tegelema, saad sa seda enda kasuks mõnusalt ära kasutada! Seega hoia silmad lahti ja vaata, milliseid eripakkumisi saad sa kasutada. Isegi, kui sa ei ole õpilane, peaksid silma peal hoidma kunstitarvete poodide erikampaaniatel. Nii saad kokkuvõttes hoida kokku kümneid või isegi sadu eurosid. Kui su eesmärk on raha säästa, tasub oodata selliseid kampaaniaid. Internet on võrratu koht, kust leiab midagi absoluutselt igaks olukorraks. Ükskõik, millise valdkonnaga sa ka ei tegele, internetis on palju nõuandeid ning inspiratsiooni. Alates sadadest käsitööprojektidest kuni šabloonide ja teiste projektideni – pead vaid kasutama otsingumootorit ning leiadki interneti põhjatust infovakast endale vajaliku info. Enamike jaoks ei ole internet niikuinii mingi lisakulu, vaid juba igapäevaselt niigi kasutusel olev tarbeteenus, samas on aga võimalik leida palju täiesti tasuta ressursse, mis tähendab, et saad oma teadmisi ja oskuseid viia uuele tasandile ilma, et peaksid oma hoiupõrsa katki tegema. Nagu näed, siis ei pea sa tegelikult olema sugugi rikas selleks, et oma hobiga tegeleda. Isegi, kui sul on mõttes viia oma looming kaugemale hobitasemest, ei pea sa selle jaoks kulutama palju raha. Soodsamate võimaluste otsimine on ka omamoodi „kunst“, seega kasuta oma loovust ning leia enda ümbert võimalusi, kuidas raha pisut kokku hoida. Kui sa soovid tõeliselt tegeleda oma ihaga, siis leiad kindlasti soodsad võimalused! Kunstniku karjääri kõige olulisem hetk on esimene autorinäitus. Olgu su eesmärk enda stiili ja olemust esitleda, lihtsalt lõbutseda või tõestada endale, et sa saad sellega hakkama, allolevad nõuanded aitavad sul suurema enesekindlusega näitust korraldada ning loodetavasti on sulle toeks selle toreda elamuse korraldamisel. Su teosed on nagu lapsed ning ehkki seda ei pea sulle sügavuti selgitama, on väga tähtis oma teosed kindlustada ehk teisisõnu hankida endale vara- ja vastutuskindlustus. Kui teostega peaks midagi juhtuma transportimisel või näituse käigus, oled sa vähemalt natukenegi kindlustatud. Seejuures on võimalik hankida kindlustus ka üksnes lühikese ajaperioodi jaoks, seega ei pea sa muretsema, et hangid asjata kindlustuse endale terveks aastaks. Suurima tõenäosusega ei saa sa just väga palju priisata rahaga. Ühed parimad kohad, kus esialgu korraldada väike tagasihoidlik näitus, on restoranid, pubid ja kohvikud – nii jõuad paljude inimesteni, aga ei pea maksma enamasti midagi oma teoste näitamise eest. Samas on võimalik aga leida mõni galerii, kus saada heale diilile. Vaata Taani leht. Kui sa oled välja mõelnud, milline näitusepaik on sinu jaoks ideaalseim, korraldada kokkusaamine näitusepaiga omanikuga. Võta kaasa kindlasti väike portfoolio oma töödest ning selgita täpselt oma ootuseid, et ka teine pool mõistaks täpselt, mida sa otsid. Pärast kokkuleppele jõudmist on tähtis leppida kokku kõikides detailides, sealhulgas võimalikud komisjonitasud sinu teoste näitamise eest, näituse täpne aeg ja kõik muu, mis on sinu jaoks tähtis. Verbaalne kokkulepe on enamasti piisav, ent kui teine pool on sellega nõus, on parem, kui on sõlmitud kirjalik leping. Näitusepaiga omanikul võib muidugi olla omapoolseid soove selle osas, kuhu ja kuidas su teoseid riputada. Selliste asjade osas on kõige parem kokku leppida esimese kokkusaamise ajal – kui planeerid juba ette ja tead täpselt oma vaimusilmas ette kujutada oma soove, saad turvaliselt garanteerida, et lõpptulemus on sinu maitsele sobiv. Ära oota seejuures näitusepaigalt mingit erilist tuge. Muidugi võib minna hästi ning sa võid leida paiga, kes suurima rõõmuga korraldab enamuse ise, kuid ole valmis võtma suurem vastutusekoorem endale. See tähendab, et sa pead vastutama turvalise transpordi eest, näituse ettevalmistamise ja õige ajagraafiku järgimise eest. Kunstiringkonnas on turundus üsna pahaendeline sõna, kuid kuidas teisiti saadakse teada su näituse kohta, kui sa ise ei näita üles mingit huvi selle promomise osas? Kui soovid asja teha taskukohaselt, võid näiteks avaldada pressiteate, avaldada lühikese kuulutuse või artikli kohalikes ajalehtedes ning muidugi ei tee paha, kui levitad oma visiitkaart, postreid või flaiereid. Tänapäeval on veel kõigele lisaks võimalik teha vingeid kampaaniaid sotsiaalmeedias, näiteks luua Facebookis üritus ning kutsuda inimesi vaatama. Igal juhul on see samm, mida ei tohiks mitte mingil juhul unustada, kui soovid edukalt korraldada esimest näitust ja jätta endast maha püsiv jälg või ehk isegi müüa paar teost. Kui sa korraldad näituse restoranis või mujal taolises paigas, ei ole muidugi lihtne suhestuda fännidega, kuid kui avaldad teosed galeriis, saad olla ise avamise päeval kohal, luua tutvuseid ja rääkida fännidega. Kui inimestel on võimalus näha oma silmaga kunstnikku, loob see rohkem usaldust ning on potentsiaalselt ka suurem võimalus müüke sooritada. Samamoodi on tähtis aktiivselt tegutseda sotsiaalmeedias, kus on potentsiaalsetel fännidel kõige lihtsam sinuga ühendust saada ja sinu tegemisi jälgida. Loodetavasti aitavad need paar lihtsat nõuannet sul astuda järgmiseid sammu päris oma näituse korraldamise poole. Edu ja jaksu ning pea meeles, et iga edutee saab alguse kuskilt – see algus võib olla just pisike autorinäitus! Kui sa vaatad imeilusaid digitaalseid kunstiteoseid ja võrdled neid omaenda pliiatsijoonistustega, võid end tunda täiesti jahmatuna. Tekib mõte, et kui sul oleks vaid vinge tehnika ja head programmid, suudaksid sa olla sama hea! Paraku on seetõttu tekkinud aga vale arusaam digitaalsest kunstist – seda peetakse tihti „võlts“ kunstiks, kuna näib nagu kunstnikul on vaja vaid vinget programmi, samas kui „ehtsad“ kunstnikud peavad tohutult pingutama ja õppima, et luua maagilisi joonistusi. Digitaalses kunstis on aga palju enamat kui lihtsalt peene programmiga mängimine. Tegemist on tänapäevase ajastu kunstivooluga, mis on sama palju kunst kui iga teine kunstisuund. Digitaalne kunst võib endas sisaldada joonistamist, maalimist, skulptuuride loomist ja palju muud (söka lån). Ehkki loomise käigus ei ole töövahendid niivõrd „käega katsutavad“, on kanvaaks lihtsalt paberi asemel ekraan. See ongi tegelikult ainus eristav faktor. Ka arvutiprogrammis on erinevad pintslid ning kunstnik peab täpselt sama palju pingutama. Ainus, mis erineb, on see, mille peale joonistatakse. On ilmselge, et tehnika võidukäik, suurepärased arvutid ning erilised loomeprogrammid on avardanud kunstimaailma, ent mida see tegelikult endaga kaasa on toonud? Peamiselt on digitaalkunst ning selle saadavus muutnud kahte asjaolu: kunsti harrastamine on muutunud lihtsamaks ja soodsamaks. Professionaalsed digitaalsed kunstnikud kulutavad muidugi üsna korralikke summasid paremate programmide ja vingema riistvara soetamisele, kuid lõppude lõpuks kulub neil ikkagi vähem raha, kui kulub klassikalise kunsti harrastamiseks. Neil ei ole vaja osta uusi värve, uusi pintsleid ja uusi kanvaasid – nad peavad vaid avama uue lehe arvutis ning saavadki uuesti alustada. See aga tähendab, et oma kunstiannet saavad arendada ka need inimesed, kes on seda alati soovinud, ent kellel pole lihtsalt olnud piisavalt rahalisi vahendeid. Sellega seoses on avardunud kunstiharrastajate ulatus. Tänapäeval ei ole enam mitte mingeid piire ning kuna digitaalne kunst pingutab igapäevaselt ka kujutlusvõime piire, siis tuleb juurde aina uusi kunstnikke, kes on leidnud digitaalse kunsti kaudu väljendusvõimaluse. Kui vanasti loeti kunstnikuks vaid seda, kes oskaks kauneid looduspilte maalida, siis tänapäeval ei ole enam mitte mingeid asjaolusid, mis defineeriksid kuidagi, kes on või ei ole kunstnik. Digitaalne kunst on lihtsalt sedavõrd lihtsamini saadaval, kuigi see ei tähenda, et see oleks lihtsakoelisem. Ka digitaalne kunst vajab väga peeneid oskuseid ning pikka pikka harjutamist. Viimase kuid sugugi mitte vähem olulise asjaoluna on digitaalajastu toonud võimaluse kunstnikel oma loomingut hõlpsamini levitada. Enam ei pea pingutama tohutult selleks, et luua kunstivaldkonnas tutvuseid ja kuidagimoodi läbi suure õnne saada võimaluse oma teoseid esitleda. Portfoolio koostamine ja oma teoste esitlemine on lihtsamast lihtsam. Tänu sotsiaalmeediale saab oma loomingut ka väga hõlpsasti levitada ja jagada – pole sugugi võõras näha mõnda kunstnikut, kellel on sotsiaalmeedias sadu tuhandeid jälgijaid. Seetõttu on raha teenimine ja oma nime levitamine palju kergem kui varem. Samas on võimalik palju rohkematel inimestel leida tee kunsti juurde ning leida uusi põnevaid kunstnikke. Digitaalne kunst on toonud kunsti koju kõigi jaoks! Tehnoloogia võidukäik jätkab kunsti „voolimist“. Uued põnevad tehnikad, paremad töövahendid ning veelgi huvitavamad loomeprogrammid avardavad kunstimaailma kõigi jaoks ning loovad täiesti uudse kunstimaailma. Ehkki klassikalised kunstivoolud ei kao kuhugi, toob digitaalne kunst uue tuule ning viib kunsti uute inimesteni, kes ehk ei ole enda jaoks seni veel traditsioonilist kunsti leidnud. Oled sa kunagi mõnelt joonistamiskursuselt osa võtnud? Kui mitte, siis soovitame soojalt mõnele koolitusele minna, kuna mitte miski ei asenda reaalelus juhendava meistri kätt. Sellegipoolest on võimalik välja tuua erinevaid soovitusi, kuidas juba tänasest paremini joonistama hakata. Kõigepealt on tähtis mainida, et joonistama õppimine on tegevus, mis nõuab palju vaba aega ja stressivaba õhkkonda. Kui sul on vähe vaba aega, siis ei pruugi lihtsalt piisav arv tunde kokku tulla, mida läheb vaja mõne oskuse omandamiseks. Stressiga täidetud keskkond on halb, sest see ei lase sul oskuseid omandada, kuna su aju tegeleb täiesti muude asjadega. Kahte negatiivset olukorda kokku pannes saame täielikult valemi selleks, kuidas joonistama õppimine ära rikkuda. Seepärast on esimene nõu: ei stressile ja palju vaba aega, laenme.ee! Proovi alustada sellest, joonistad oma käe soojaks. Mida see tähendab? Põhimõtteliselt võid võtta ette suvalise paberilehe ja sinna erinevat tüüpi jooni tõmmata. Alustad sirgest joonest, siis teed lainelise joone ja lõpuks hakkad tõmbama paberile kriipse, mis meenutavad südamemonitori võnkumisi. Idee on selles, et niiviisi saad endale tekitada parema ühenduse käe ja aju vahel. Oskuslikuks joonistamiseks läheb igal juhul vaja head käe ja aju koordinatsiooni. Seetõttu soovitame midagi “kastist väljas”: toitu hästi! Kui sööd närvisüsteemi toetavaid toite, siis võib maagilisel väel ka sinu joonistamisoskus paranema hakata. Proovi järgi. Kui käsi on soojaks tehtud, siis võta endale ette mõni lihtsam ese, mida joonistama hakata. Ära alusta millestki keerulisest. Võid võtta endale ette ühe lihtsama lõikelille. Nüüd aga joonistama hakkamise asemel tee oma silmadega kindlaks, millistest kujunditest see lilleke koosneb. Ja nüüd joonista paberile need kujundid. Tegu ei pea olema millegagi, mis on piltilus. Pigem on oluline mõista, et igal juhul koosneb joonistus joontest, seejärel joontest tekkivatest kujunditest ja lõpuks kujunditest tekkivatest kujutistest. Kujutis on mingi konkreetse ese, objekt või inimene, mida me oskame täielikult ära tunda. Joonistatud kujunditest liigu edasi kindlamate vormideni. Tõmba vajalikke joone erinevate joonistatud kujundite vahel, et nendest hakkaks moodustuma ühtne tervik. See ei pruugi alguses lihtne olla ja sa teed kindlasti palju vigu, kuid see käib õppimise protsessi juurde. Kui oled kujunditest edasi liikunud konkreetsemate kujutisteni, siis on aeg lisada detaile. Lilleõie puhul lisa väikeseid detaile, mis muudavad selle konkreetse õie unikaalseks. Need võivad olla pisikesed täpid välisel äärel, mingi laik seespool või konkreetne viis, kuidas õie tolmukad on ümber südamiku jaotunud. Alles kõige viimasena lisa värve. Kusjuures ei tasu unustada, et värvide lisamine pole kohustuslik. Leidub palju kunstnikke ja lihtsalt joonistajaid, kes ei lisa kunagi oma hariliku pliiatsiga joonistatud pildile värve juurde. Nad leiavad, et hall ja must värv ütlevad valge paberi taustal juba ära kõik, mida on ühel inimesel vaja joonistatud objekti kohta teada. Kui oled värvid ära lisanud (või jätnud lisamata – sinu enda soov), siis on paras aeg liikuda keerulisemate ülesannete juurde. Arvatavasti on üks keerulisemaid väljakutseid inimese ja täpsemalt tema näo joonistamine. Siinkohal kohtuvad mitmed psühholoogilised faktorid. Esiteks me võime karta, et me joonistame inimest eriti kohutavalt. Lille või mõne muu objekti puhul ei pruugi see nii tähtis olla, kuid inimese puhul kardame, et meie joonistatav persoon saab hiljem kurjaks, kui ta lõplikku tulemust näeb. Teiseks on meil endil alateadlik hirm selle ees, et me ei suuda hoomata inimest täielikult paberi peal selles samas vormis nagu me seda oma mõistusega silma võrkkestade kaudu teeme. Siinkohal tuleb lihtsalt hirmudest üle saada ja teha esimesed pliiatsitõmbed. Just nimelt inimeste joonistamise juures tuleme ilmselt ühe tähtsama koha juurde. Hea kustukumm on üks parimaid joonistaja tööriistu, sest selle abil on võimalik jooksvalt parandusi teha. Kui joonistadki nina viltu või silmad teineteisest liiga kaugele, siis sellest pole kustukummi olemasolu korral üldsegi hullu. Sul on võimalik koheselt parandused ära teha ja hirm kellegi solvumise ees kustub nagu viltune joon paberilt. Inimesed pelgavad tihti kustutamist, kuna see rikub paberit ja töö lõplikku vormi. Tõsi, ent see on suurim probleem ebakvaliteetsete tarvete puhul. Kui sul on kvaliteetne pliiats, paber ja kustutuskumm, siis ei juhtu ka mõneti intensiivse kustutamise tulemusel midagi hullu. Seega, jäta meelde, kvaliteetsed tarbed ja pihta hakkamise julgus on ühed tähtsamad asjad paremaks joonistajaks saamise juures! Kunstide valdkond peab ajaga kaasas käima, mistõttu teemegi selle blogipostituse raames ülevaate mobiilsetest võimalustest kunsti loomiseks. Ammu on möödas ajad, kus kunstiga tegelemiseks pidi ilmtingimata olema ostetud vastav füüsilisele kujule valmistatud tööriistade komplekt; maalijatel molbert koos pintslite ja värvidega või fotograafil suur statiiv koos pimekattega. Nüüdisajal on võimalik looval viisil kunsti teha käigu pealt ja selle kunsti kvaliteet või eeldatav väärtus ei pruugi üldsegi mitte madalamat sorti olla võrrelduna klassikaliste lähenemistega. Mobiiliga tänaval ringi – forbrukslån – kõndides on võimalik sattuda ootamatute vaatepiltide peale, mis vajavad kohest jäädvustamist. Fotograafia on just seepärast ideaalne kunstivorm, mida nutitelefoni kasutades harrastada. Pärast pildi tegemist on võimalik fotot telefonis erinevate äppide abil töötlema hakata, lisades juurde toone või muutes fotot must-valgeks. Ei saa salata, et Instagrami ja muude filtriprogrammide puhul räägitakse sellest, et kunst on maha müüdud ja seda on nii lihtne teha, et see polegi enam kunst. Sellega ei saa päri olla, kuna oleme inimkonnana alati kasutanud erinevaid abivahendeid, et oma kunstilist visiooni mingisse füüsilisse vormi valada. Vahet pole, kas selleks on peitel, pintsel või elektrooniline aplikatsioon. Pealegi on võimalik fotograafilist kunsti niivõrd kiiresti ülejäänud inimestega jagada. Kui oled teinud vahva pildi, siis saad selle välgukiirusel teisele poole maakera saata. Inimesed saavad sellest teadlikuks ja võivad isegi virtuaalsel oksjonil hakata sinu kunstiteost ostma. Tahvelarvutite abil saab teha jooniseid, skeeme ja isegi keerulisemaid illustratsioone. Tahvelarvuti vahetu kunstiks kasutamine võib vajada küll harjumisruumi, aga kui see on saavutatud, siis võib julgelt väita, et nii mõnedki illustraatorid ja joonistamist armastavad kunstnikud ei soovi tavalise paberi kasutamise juurde tagasi minna. Põhjus peitub tõsiasjas, et tahvli kasutamine on kordades mugavam. Kustutamine ja pisiparandused töötavad kõvasti kiiremini. Samuti on tegu loodust säästva lähenemisega erinevalt vihmametsade langetamisest, et meil oleks joonistamiseks rohkem paberit. Videokunst on igal juhul tänapäevasem ja tehnoloogilisem (lån på dagen) kunstivorm ning seepärast sobitub see ideaalselt kokku nutiseadmete kasutamisega. Igal uuemal nutitelefonil on olemas päris hea kvaliteediga videosensor, mis võimaldab tihtilugu HD-kvaliteediga videosid luua. Seepärast on võimalik jooksvalt luua väga kõrge kvaliteediga videokunsti, mida saab selles samas seadmes töötlema hakata. Mõnikord on küll paremad aplikatsioonid saadaval väikese lisatasu eest, ent need tasuvad küllaga seda investeeringut ära. Vägagi mugav on kohvikus või loengusaalis videot töödelda ilma sülearvuti või muude kohmakate seadmeteta. Kui kunagi peeti arvuti- ja mobiilimänge laste pärusmaaks, siis tänaseks mängivad neid kaasahaaravaid mänge väga erinevas vanuses inimesed. Niisiis tasub tähele panna uut trendi: üha enam kunstilisi videomänge luuakse mobiilsetel platvormidel. Disainerid ja mängu arhitektuuri loovad inimesed ei taha lihtsalt istuda umbses toas, vaid pigem soovitakse minna värskesse õhku, kus tekivad paremad ideed ja sünnivad suuremad mänguhitid. Seeläbi luuakse päris palju mängude graafilisest disainist mobiilsetes seadmetes, mis on sülle asetatud mõnel muruplatsil või müüriäärses kohvikus, sms lån uten kredittsjekk. Kunst on imeline! See on valdkond, mis on saatnud rahvaid läbi ajaloo ja tänase päevani pole selle mõju kõikidele elu aspektidele absoluutselt kustunud. Siiski leiavad paljud inimesed pikavippi, et nad on üsna kunstikauged. Millest see tuleb? Põhjuseid võib olla mitmeid. Ehk pole nende kodudes lapsepõlves suurt rõhku pandud kunsti tähtsusele või on neil halvad kogemused kooli nii kunstiõpetuse kui -ajaloo tundidega. Sellegipoolest pole mitte kunagi liiga hilja teha algust kunsti armastamise ja nautimisega. Selles põhjalikus blogipostituses teeme ülevaate erinevatest punktidest, kuidas kunst võib muuta su isiklikku sise- ja välismaailma, kui sa ainult laseksid endasse nii suuri kui väikesemaid kunstiteoseid. Muide, kas oled kunagi tundnud, et kunsti vaatamisväärsustega tutvumiseks kulub liiga palju raha ja sul pole seda? Kiirlaenud aitavad katta jooksvaid kulutusi, kuna lihtsalt pärast tellimist saad enda pangaarvele soovitud summa. Ole alati kindel, et saad kiirlaenu õigel ajal tagasi maksta! Kiirlaenude abil saad probleemideta ja üleliigsete sehkendusteta kunsti nautida nii kodumaal kui reisil olles. Osade inimeste jaoks on kunst teatav hobi, kuid seda passiivses, mitte aktiivses mõttes. Nad ei tee ise kunsti, aga nad naudivad kunstigaleriides ja -muuseumides käimist ja seda nii kodumaal kui reisides. Kunstihuvilised inimesed loevad aeg-ajalt erialaseid ajakirju ja jälgivad kunstiasutuste ajakavasid. Märgates, et varsti avatakse mõni uus näitus, teevad nad aegsasti plaane nende külastamiseks. Kui kunst täidab vabaaja veetmise tühimikku, siis võib sellest saada inimesi ühendav kirg. Tihti hoiavad kunstihuvilised omaette, korraldavad isiklikke üritusi ja planeerivad üheskoos vahvaid väljasõite. Kui see osa kunstist sind väga ei morjenda, siis arvesta, et kunsti vaatamist kui hobi on võimalik praktiseerida ka individuaalselt. Lihtsalt uuri välja tulevaste ürituste kohta vajalikku infot ja prindi välja graafikuid, et saaksid olla asjadega võimalikult hästi kursis. Mitte kunagi ei tohiks alahinnata nii kunsti vaatamise kui tegemise terapeutilisi mõjusid. Nimelt on võimalik kunstis kätt proovides leevendada sisepingeid, maandada kogunenud stressi ja leida tervistavat väljendust emotsioonide sõlmpunktidele. Sellest tõsiasjast kinni haaranud paljud koolitajad, kes pakuvad kunstiliste väljendusvormide kaudu stressi alandamise ja emotsioonide juhtimise kursuseid. Kuid alati ei pea terapeutilise kunsti eest raha välja käima. Tegelikult võib piisata juba sellest, kui haarad fotoka ja lähed tänavatele või loodusesse pildistama. Pärast arvutis piltide vaatamine ja nende töötlemine võib kujuneda meeletult lõõgastavaks vaba aja veetmise vormiks. Samuti võid leida internetist erinevaid veebisaite, kus on võimalik õppida selgeks mõni kunstivorm, millest sul siiamaani õrna aimugi polnud. Ajalugu võib vaadelda väga paljudest perspektiividest, näiteks võib mõtestada ajalugu tehnoloogilise progressi või rahvaste rändamise kaudu. Ajaloo mõistmine kunsti kaudu on üks populaarsemaid viise ja just sellepärast on isegi üldhariduskoolides olemas kunstiajalugu eraldi õppeainena. Selle õppimise käigus mõistad, kuidas on ajaloos esinenud suured liikumised mõjutanud kunstnike käekäiku ja millisel moel võivad ajaloolised taustad kujundada erinevaid kunstivoole. Hea näide sellest on futurism 20. sajandi alguses, mis rõhus suure sõja tulekule, osutudes üsna kurjaks ettekuulutuseks, kuna maailma tabaski ränk ja laiaulatuslik relvastatud konflikt. Kunst võib avada sulle inimgrupid, kellega sa muidu ei puutukski kokku. Kunstimuuseumis käies võid näha näituseid, mis on seotud mõne vähemtuntud kultuurilise, sotsiaalse või poliitilise liikumisega. Arvesta sellega, et kõik need grupid ei pruugi peavoolumeedias üldsegi kõneaega saada, mistõttu on kunstigaleriid nende üheks võimalikuks häälekandjaks. Väga tugevalt tuleb see esile just reisides, sest galeriides võib olla selliseid maale ja kunstilisi väljendusi, mis räägivad kohaliku riigi või rahva kohta suuri ja olulisi olusid. Kui sa oled kursis pikavippi 18v kunstimaailmas toimuvaga, siis on sul kõvasti rohkem erinevaid asju, millest seltskondlikul õhtusöögil rääkida või oma elukaaslasele pajatada. Inimesed, kes teavad ainult seebiooperite ja kuulsuste viimaste lahutuste kohta, võivad jääda intelligentsemates seltskondades tahaplaanile, kuna ei suuda leida teistega ühist keelt. Kunstist teades, seda jälgides ja analüüsides, on võimalik luua endale tugev alusbaas suhtlemaks senisest rohkemate ja sinust erinevamate inimestega. Samuti sütitavad teadmised kunstist väga põnevaid ja filosoofilisi diskussioone, mida igapäevasest tühjast-tähjast rääkides pole võimalik kogeda. Fotograafia näol on tegemist alaga, mis paelub väga paljusid inimesi üle terve maailma. Fotokunst võimaldab jäädvustada üksikuid hetki ja kokku võtta terveid pikku lugusid ainult ühe nupulevajutusega creditos rapidos. Tegu on maagilise kujuta kunsti liigiga, mis on fotograafia algusaastatest peale muutnud maailma jäädavalt. Selles postituses pakume parajat ülevaadet sellest, kuidas muutuda paremaks fotograafiks. Meis kõigis on peidus varjatud kunstnik ja talendikas fotogeenius, see tuleb lihtsalt üles leida! Kui sul pole veel enda isiklikku fotokaamerat, siis nüüd on käes viimane aeg see üles otsida. Vastasel juhul pead kogu aeg rahulduma sellega, et saad teha pilte ainult oma sõprade või tuttavate aparaatidega. Sellel on mitmeid miinuseid. Esiteks on sul alati kohustus see kaamera õigel ajal tagasi viia, kuid mõnikord tahaksid kindlasti teha veidi rohkem pilte, kui esialgu tundus mõistlik. Teiseks võib kaameraga midagi juhtuda ja varuosade asendamine on üsna kulukas tegevus. Terve tutika fotoaparaadi ostmine veelgi kallim! Eriti kulukaks kujuneb igasugune õnnetus fotokaga, kui tegu on peegelkaameraga. Sel juhul pead olema eriliselt ettevaatlik creditos con asnef, sest objektiivid võivad olla hirmkallid. Mõningate kallimate firmade objektiivide hinnad võivad küündida tuhandete eurodeni. Jää endale kindlaks ja ära lase teiste kaamerate peal liugu! Pane sääste kõrvale, et saaksid endale lubada head ja kvaliteetset fotoaparaati, millega hästi palju kõrgel tasemel pilte teha. Peaaegu kõik fotograafid on endale vähemalt mõningad alused selgeks teinud, kuivõrd originaalsus on oluline osa pildistamisest, ent kompositsiooni ja valguse põhitõdede vastu ei saa mitte kuidagi. Proovi orienteeruda sedaviisi, et sa ei sattuks ühte “lahtrisse” kunstnikega, kes arvavad, et nad on teistest paremad ainult sellepärast, et nad pole end ametlikult koolitanud. Tegelikult on mõnel kursusel käimine äärmiselt kasulik tegu, sest see annab ülejäänud fotograafiaalaseks tegevuseks vajaliku põhja kätte. Pealegi saad koolituste käigus vajalikku tagasisidet oma ala proffidelt. Igasugune konstruktiivne kriitika aitab kaasa sellele, et sinust kujuneks võimekas piltnik. Kui mõtled ka ametlike koolituste peale ja rahast jääb natuke puudu, siis kiirlaenud võivad olla täiuslikuks lahenduseks sinu rahamuredele. Kiirlaenu abil saad endale kiiresti lisaraha pangaarvele, mis aitab fotokoolituse eest tasuda. Pead ainult kindel olema, et saad aegsasti raha tagasi makstud. Kui see tingimus on täidetud, siis ei leidu ühtki põhjust, miks ei tasuks kiirlaenu võtta fotograafia oskuse arendamisega kaasnevate kulude katmiseks. Mõnikord on pildistamise võimalus õhus ainult mõneks sekundiks ja kiire fotograaf haarab härjal sarvist ning teeb vajalikud klõpsud ära. Fotograafil on vaja kiiret kätt, sest ilma selleta on võimatu head momenti ära tabada. Vahel on selleks mõne tiivulise lend üle taevalaotuse või molotovi kokteil, mis visatud märatseva rahvahulga poolt maja suunas. Igal juhul tasub pöialt päästikul hoida. Kiirest reageerimisest ei ole palju kasu, kui sa istud nelja seina vahel ja ei lähe laiemat maailma avastama. Head fotograafid reisivad piisavalt palju. See ei tähenda, et peaksid kogu aeg välismaale sõitma. Tegelikult piisab sellest, kui vaatad oma kodulinnas ringi ja proovid tabada oluliste sündmuste visuaalset representatsiooni. Näiteks võib toimuda poliitiline rahutus ja selle tulemusel hakkavad tänavatel meeleavaldused toimuma. Sel juhul võiksid minna tänavale, et teha demonstratsioonidest pilte. Kui sa istud ainult arvuti või teleka ees kodus, siis pole teiste inimeste poolt tehtud piltide vaatamisest palju kasu. Tegelikult ei pea fotograaf alati otsima ulmelisi sihtkohti või pinevaid sündmuseid. Sa saad fotograafias paremaks, kui õpid nägema juba tuttavates kohtades pildistamiseks väärilisi asju, situatsioone või inimesi. Treeni oma pilku, et õpiksid nägema huvitavaid värve, mustreid ja valguslahendusi. Sellised kohad eksisteerivad kõikjal maailmas ja isegi meie kõigi tagahoovides. Küll aga ei oska suur osa inimestest neid näha, kuna nad pole treeninud end fotograafiliselt mõtlema. Selle oskuse omandamisel hakkad maailma täiesti uue pilguga vaatama! Ära siis unusta kaamerat kaasa võtta, kui järgmine kord avastad, et kodupoe neoontuled näevad öösel lõpmatult maagilised välja. Hea fotograafia ei tähenda seda, et pildid peaksid olema keerulised või segadust tekitavad. Tegelikkuses piisab sellest, kui tood oma fotol välja kõige olulisema või mingi seletamatu aura, mida annavad edasi kastepiisad, jääpurikad, puude vahelt piiluv päike või pilvi peegeldav jää. Tasub ainult mõelda sellele, et mõned läbi ajaloo kõige hinnatumad pildid pole ülemäära keerulised. Mõnikord on hea foto aluseks ainult üks must kass, kes kõnnib lõpmatult valgel lumel ning kelle sabast maalib jääväljale pika varju esimene kevadine päike. Kätte on jõudnud YouTube ja muude videoplatvormide ajastu. Nendesse portaalidesse laevad üles miljonid inimesed üle maailma oma loomingut. Mõnikord on tuntud saanud videodeks lihtsalt kellegi igapäevaste toimingute ülesvõtteid imprumut rapid, teinekord aga tõsisemad kunstilised projektid. Käesolev blogipostitus tegeleb põhiliselt kunstiliste projektidega, kuid siinkohal antud nippe saavad kasutada tegelikult kõik inimesed, kes tahaksid hakata tõsisemalt videode tegemise ja levitamisega tegelema. Videokunstnikuks saamise tee nõuab väga palju aega ja pühendumist. Teataval määral on see fotokunstist keerulisem, sest töötlusajad kujunevad pikemaks ja isegi ühe toote valmis saamine võib võtta tükk aega. Piltnik võib saada tuntuks üheainsa fotoga, kuid juba ainuüksi keskmine video kestab vähemalt paar minutit ja selle materjali kogumine võtab ju kõvasti rohkem ajalist ressurssi. Samuti võtab parajalt kaua aega videode töötlemine, kuna ükski toormaterjal veel kedagi kuulsaks, tuntuks ja hinnatuks ei tee. Kui soov on saada videode tegemise heale järjele, siis ei nõua see mitte ainult oskusi videode tegemise tehnilisest vallast, vaid marjaks kuluvad ära ka turunduslikud oskused. Sa võid teha suurepärase video, aga kui keegi pole sellest kuulnud, siis oleksid võinud selle samahästi täielikult filmimata jätta. Õnneks leidub videode promotsiooniks palju erinevaid võimalusi. Sa võid maksta selle eest, et YouTube kuvaks sinu reklaamvideot enne teiste inimeste videosid. Samuti saad levitada oma videot tasuta kanalites nagu Facebooki grupid, meililistid ja sõprade kontod. Varsti hakkab üha rohkem inimesi nägema su videot ja kui see on tõesti suurepärane, siis on garanteeritud, et seda otsustatakse ka edasi jagada. Siinkohal hakkab olulist rolli mängima termin nimega viraalsus. Nii tähistatakse nähtust, mille käigus hakatakse ühte videot või linki massiliselt edasi jagama. Mida rohkem seda edasi jagatakse credit fara adeverinta de venit, seda populaarsemaks see muutub. Iga videokunstniku unistus on see, et tema teos muutuks viraalseks, sest see toob küllaga täiendavat tähelepanu ja isegi potentsiaalset meediakajastust. Oluline on aduda, et vahel proovivad inimesed meelega viraalset videot luua, aga sellest ei tule mitte midagi välja ja vaatajanumbrid jäävad kesiseks. Vastupidine võib juhtuda täiesti tavalise videoga. See võib olla kellegi isiklik koduvideo, mis on YouTube üles laetud, ent peatselt muutub see mingil põhjusel meeletult populaarseks ja seda hakatakse aine rohkem edasi jagama. Tulemuseks on see, et kunagi isiklikuks 50+ vaatamisega mõeldud videost on saanud mitme miljoni jälgimisega megahitt. Taoliseid näiteid on ajaloost väga palju tuua ja need kõik õpetavad midagi masside käitumise ning internetipsühholoogia kohta. Kunstilisel viisil saab läheneda paljudele erinevatele videode teemadele, näiteks võib särtsu anda täiesti tavalistele hobiklippidele, mille käigus õpetatakse aiandust paremini tegema või oma autot üles putitama, kui viimane ei lähe korralikult tööle. Igal juhul on videode puhul väga tähtis tehnika ja selles teemast ei see mitte kuidagi mööda vaadata. Kvaliteetse kaamera, toeka statiivi ja mahuka mälukaardi olemasolu on videode tegemisel eluliste tähtsusega. Kui videode väntamiseks puuduvad piisavad oskused, siis sellega pole probleemi, kuna neid on võimalik isegi vähese raha eest omandada, kui kasutada üsna lõpmatuid interneti ressursse. Samas läheb kvaliteetse tehnilise poole hankimiseks igal juhul vaja raha. Kui leiad, et sooviksid hakata videodega tegelema, ent sul jääb rahast puudu, siis kiirlaenud võivad olla suurepäraseks lahenduseks. Kiirlaen aitab mugavalt katta puudu oleva tehnika jaoks kuluvat rahasummat. Loomulikult pead enne kiirlaenude võtmist veenduma, et sul on olemas õigeaegselt tasumiseks piisav summa. Kui see kindlustunne on olemas, siis pole mitte ühtki põhjust, miks ei võiks videoäri alustamiseks kiirlaenu võtta. See on kiire ja mugav teenus! Graafiline disain on kõikjal, see on ilmselt üks disainivorme, mis on kõige levinum, sest seda kasutatakse tõepoolest igal pool. Tasub ainult mõelda mõnele näitele ja koheselt selgub, millistel põhjustel võib seda pidada niivõrd universaalseks disaini valdkonnaks. Kui lähed poodi ja tahad osta paki kohvi ning kotitäie küpsiseid, siis vaata neid pakendeid lähemalt. Kohvipaki peal on kasutatud kindlat kirjatüüpi, tähtede suurust, pilte ja kujunduslikke võtteid. Kõik need moodustavad ühe terviku, milleks on graafilise disaini abil brändi iseloomu väljendamine. Samamoodi on küpsisepakiga. Sellelgi on kasutatud teadlikult erinevaid võtteid, et anda edasi küpsise brändi ja teha inimestele selgeks, milliseid emotsioone nende söömine võiks endaga kaasa tuua. See disainivorm ei ole sugugi sõltumatu teistest aladest, sest see on tihedalt seotud vormi ja tootega, kuhu pinnale on konkreetne graafika kantud. Näiteks küpsisepaki puhul mängib rolli ka tootedisain. Kõigepealt tehakse valmis võimalikult mugav, käepärane ja ökonoomne (võivad olla mõne toote puhul ka täiesti teised kriteeriumid hea disaini tegemiseks) pakend, misjärel saab graafiline disainer hakata mõtlema selle pakendi katmise peale. Selleks kasutatakse palju erinevaid meetodeid, sest korraga peab ka graafiline disainer mõtlema paljudele aspektidele. Tähtis on mõista, et värvivalik ja kirjašrifti kindlaks tegemine on ainult üks külg. Isegi graafiline disainer peab mõnikord mõtlema süvatehnilisele küljele. Kui eesmärk on trükkida võimalikult odavalt, siis pole mõtet kasutada rikkalikku värvigammat, mis lõplikus versioonis esineb ainult räbala plekina võrreldes esialgse disainiga, millele pääseb ligi ainult arvutiekraanilt. Me ei mõtle sellele väga palju, aga graafiline disain on ala, mida kasutatakse tõesti igal pool. Istud rongis? Näiteks Elron on kaetud oranži tunnusgraafika ja logodega, seega on keegi teinud tööd, et see välja mõelda ja kontseptsioonina kirja panna. Oled raamatupoes? Sind ümbritsevad tuhanded raamatukaaned ja -küljed, mis on kellegi poolt nutikalt disainitud. Ühesõnaga on selge see, et graafiline disain on kõikjal ja samas mitte kuskil, sest inimesed on selle eksistentsiga niivõrd mugavalt ära harjunud, et seda ei panda enam tähele. Aga graafiline disain on kõige põnevam sellepärast, et sel on olemas vägagi utilitaristlik kasutusviis, ent samal ajal on selle tegemise käigus võimalik väljendada kunstilisi väärtusi nagu loominguvabadus ja värvidega abil emotsioonide esitamine. Sellele vaidlevad vastu paljud vabakutselised kunstnikud, vastandades kunstimaailma tootedisainile ja graafikale, kuid see liigne kokkupõrgete utsitamine pole mitte kellelegi kasulik. Tegelikkuses on graafilistel disaineritel üsna palju vabadust end kunstiliselt väljendada. Lihtsalt need võimalused tuleb ise üles otsida ja enda loominguliste eesmärkide ning naudingute jaoks korralikult ära rakendada. Kõik võiksid vähemalt korra elus kogeda, mis tunne on avada oma kunstinäitust. See võib olla fotograafia, maalikunst, videoinstallatsioon või midagi täiesti muud. Ainult sinu enda loovus on piirideks, nii et võid oma kunstinäitust planeerides käituda täiesti iseenda parima ettenägemise järgi. Järgnevat postitust tasub lugeda kõigil neil, kes tahavad kunagi näituse avada, aga pole selleks veel esimesi samme astunud. Üks kõige olulisemaid asju enne näituse avamise planeerimist on teha põhjalik ülevaade kõikidest töödest, mida oled läbi aegade teinud. Nende hulka võiksid kuuluda kõik katsetused, isegi sinu jaoks väikeste ja vähese väärtusega kritseldused. Teatavasti on inimeste maitsed erinevad ja nii mõnelegi külastajale võib sinu kergem katsetus palju naudingut pakkuda. Samuti otsi üles kõik vanemad tööd. Ehk oled unustanud, milliseid asju oled oma nooremas eas valmis treinud. Kõik läheb portfoolio koostamiseks käiku! Kunstiteostest tasub alati koostada detailne kataloog, kuhu paned kirja iga üksiku kunstitöö andmed. Märgi üles aasta, žanr, materjalid ja kirjuta iga teose juurde lühikokkuvõte, mida saaks hiljem näitusel kasutada. Sa võid kataloogi teha nii arvutisse kui paberi peale. Kõige tähtsam on selle kataloogi juures, et see aitaks sul endal võimalikult hea ülevaate saada ja kõik tähtsad detailid kokku koguda. Näituse ja muude sarnaste ürituse korraldamise puhul on alati mõistlik rääkida sellest nii paljude inimestega läbi, kui see on vähegi võimalik. Ideede põrgatamine aitab alati nende täiustamisele kaasa. Küsi oma sõpradelt, milliseid teoseid tahaksid nemad kataloogist sinu näitusel näha. Uuri, milline looming läheb rohkem peale ja milline suuremaid emotsioone ei tekita. Kõik see teave on vajalik, et hakata hiljem suuremaid näitust puudutavaid otsuseid tegema Kuigi eelmises lõigus soovitasime rääkida teistega läbi ja arvamust juurde küsida, siis kogu selle protsessi juures tasub lõppude lõpuks ikkagi endale kindlaks jääda. Sina oled autor ja otsustad ainuõigelt, millised asjad väärivad seintele panemist ja millised mitte. Mitte keegi ei saa sulle öelda lõplikult, millist osa loomingust teistele eksponeerida ja millist osa vahele jätta. Kunstnikud räägivad, et vahel on kataloogi koostamine ja tööde valimine kõvasti kergem tegevus võrreldes reaalselt vaba pinna leidmisega. Osades galeriides võivad olla märkimisväärselt kõrged tasud oma teoste näitamise eest, mistõttu pole need paljude jaoks üldsegi mingid variandid. Ilmselt tasub kõige esimese kunstinäituse puhul leida pindu, mis tegelevad mittetulunduslikel eesmärkidel ja kuhu pole nii suurt konkurentsi. Mida suurem tung, seda rohkem peab arvatavasti ka kohatasu eest välja käima. Peale selle leidub galeriisid ja muuseume, kuhu kogutakse kokku teosed tasuta, ent seda pigem professionaalidelt või rahvusliku tähtsusega kollektsioonidest. Kui oled juba leidnud endale sobiva pinna, siis tuleb hakata seda täitma. Alati ei pruugi positiivse otsuse kuupäeva ja tegeliku näituse avamise kuupäeva vahel just lühike aeg olla. Seetõttu jääb sul kindlasti natuke aega välja mõelda veel veidi täpsemalt, milliseid teoseid välja valid ja kuidas oma näituse sisemise visuaalse loogika üles ehitad. Mõnikord pead selleks mõtlema graafilise disaini peale: milline näeb välja näitust tutvustav flaier ja kas seinte peale näidatakse mingeid visuaale, mis võiksid sinu näitust iseloomustada ja sellele asjaomast hõngu juurde tekitada. Kindlasti on sinu näituse avamine üks kõige tähtsamaid osasid tervest protsessist, kuna selle käigus saad kohale kutsuda oma sõpru, tuttavaid ja muid huvilisi, kes tahaksid sinu töid ja teoseid vabas atmosfääris näha ning nende üle veidi arutleda. Kui tegu on suurema kohaga, siis tasuks ise mõelda erinevate suupistete ja jookide peale, ent väiksemas kohas (näiteks koolis) pole see ilmtingimata vajalik. Disaini kõigile kutsed, jaga infolehti ja tee Facebooki keskkonda üritus, et ikka võimalikult paljud inimesed saaksid sinu ettevõtmisest teada. Kõige kurvem oleks näituse avamise puhul see, kui mitte keegi poleks sellest üritusest teadlik ja peaksid ise lindi lahti lõikama.			OSCAR-2019
Teisipäeval, 17. märtsil peeti Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus tänujumalateenistus, kus esitleti Eesti luterliku rahvakiriku esimese Eestimaal koostatud ja trükitud liturgiakäsiraamatu – neljaköitelise kirikukäsiraamatu kaht esimest osa: «Jumalateenistuste käsiraamatut» ja «Talituste käsiraamatut». Jumalateenistusel jutlustas peapiiskop Andres Põder, kaasa teenisid emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, piiskop Einar Soone, EELK liturgiakomisjoni esimees assessor praost Tiit Salumäe, liturgiakomisjoni sekretär abipraost Peeter Paenurm, praostid Enn Auksmann, Marko Tiitus, Veiko Vihuri, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder, õpetajad Jaak Salumäe, Gustav Piir, Hannes Nelis ja Mihkel Kukk. Pühakirja luges Tallinna Kaarli koguduse organist Piret Aidulo ja kirikupalves teenis kaasa Haapsalu Püha Johannese koguduse organist Lia Salumäe. Muusikaga teenisid organist Kadri Ploompuu ja päeva psalmi laulis Tartu Maarja koguduse organist Elke Unt. Peapiiskop tänas kõiki, kes on seda raamatut 18 aasta jooksul kokku aidanud panna. Ta ütles, et see on töö, mis jääb igaveseks: «Kasutage seda raamatut, et sellest saaks üks tööriist kiriku ehitamisel!» Assessor Tiit Salumäe tänas kirikut, kes on kutsunud seda tööd tegema. Eriline tänu kuulus koostajate pereliikmetele, sest see töö sündis osaliste vaba aja arvelt. Tänati soome sõpru, kes nõu ja jõuga abiks olnud. Toomkirikus võttis sõna ka Soome kirikuvalitsuse jumalateenistuse ja muusika toimkonna juht praost Kai Vahtola, kes on olnud kõik need aastad EELK liturgiakomisjoni põhiliseks kontaktisikuks ja nõustajaks. Luterliku jumalateenistuskorra ajalugu ulatub pea viiesaja aasta taha, kui 1525. aastal kehtestati Tallinnas esimene jumalateenistuskord. Üle 370 aasta tagasi ilmus vanima eesti kirjakeele looja Heinrich Stahli «Kodu- ja käsiraamat», 1699. aastal piiskop Salemanni «Kässi-Ramat» ja 1834. aastal «Agenda ehk Kässiramat». Värskelt trükitud kirikukäsiraamatu otsene eelkäija agenda ilmus üle 100 aasta tagasi 1902. aastal. Juba paarkümmend aastat pärast agenda ilmumist, 1920. aastal tõstatas prof Johan Kõpp selle uuendamise küsimuse, 1932. aastaks koostati jumalateenistuse põhikorra uus kavand ja 1939. aastal võttis usuteadlaste konverents selle vastu. Ent selle väljaandmine jäi pooleli. Sõjajärgsel ajal tegid agendakomisjonid küll head tööd, kuid raamatu väljaandmiseni ei jõutud. Välis-Eesti kirik redigeeris agendat ja andis selle raamatuna välja 1951. aastal. Seda käsiraamatut on kasutatud laialdaselt ka Eestis. EELK liturgiakomisjon loodi 1991. aastal, 18 aasta jooksul on selles töötanud kokku 17 inimest, peetud on 112 koosolekut. Uue agenda koostamisele pandi punkt 2007. aastal, see saadeti vaimulike konverentsile tutvumiseks, tehti täiendus- ja parandusettepanekuid. Piiskoplik nõukogu võttis eelnõu vastu samal aastal. Möödunud aastal sai käsiraamat vaimulike konverentsil üle poole vaimulike toetuse. 19. veebruaril 2008 kehtestas piiskoplik nõukogu EELK jaoks nii vana agenda kui ka uue kirikukäsiraamatu. See otsus võimaldab «Jumalateenistuste käsiraamatu» ja «Talituste käsiraamatu» ametlikult kasutusele võtta. Liturgiakomisjoni pöördumises seoses uue käsiraamatu ilmumisega on öeldud, et see ühendab meid nähtavamalt soome, rootsi, saksa, läti ja ameerika luterlaste ning anglikaanide jumalateenistustega. Palju on õpitud ka katoliku liturgiareformist. Komisjon on töötanud meie kiriku traditsioone ja võimalusi arvestades, olles samas avatud oikumeenilisele arengule. Kirikukäsiraamatut võib pidada erinevate traditsioonide ja ootuste ühiseks kokkuleppeks ja kompromissiks. Nüüd ootavad trükijärge kaks viimast osa – «Pühitsemiste ja õnnistamiste käsiraamat» ja jumalateenistusel loetavaid piiblitekste sisaldav «Lugemiste raamat». Lähiajal ilmub jumalateenistuste ja talituste juhend, organisti noodiraamat ja kirikupalvete variante sisaldav vihik. Kogu materjal pannakse Internetti ja kogudustele töötatakse välja abimaterjal jumalateenistuse korra õppimiseks. Uue käsiraamatu tegelik kasutusele võtmine näitab, mida see väärt on. See on õppimise protsess, mis ei ole väga lihtne. Paljud põrkuvad tagasi, sest pole valmis vaeva nägema. Tarvis on hakata uut raamatut kasutama, nii saab uue korra selgeks õppida. Kahe viimase osa väljaandmine sõltub rahalistest vahenditest, meie oleme oma töö lõpetanud. Kirikukäsiraamat ei ole kohustuslik, piiskoplik nõukogu lubab kasutada edasi ka vana agendat. Me ei soovita aga neid omavahel kombineerida. Kuid ega vana agenda järgi enam Eestis teenistusi peetagi, kõik on muudatusi teinud. Kuigi teenistuslik pilt Eestis on kirju, on selles nii plusse kui miinuseid. Liturgiakomisjon on kirikukäsiraamatu valmis saanud, aga tööd me ei lõpeta, sest kirikus on alati liturgiateemasid, on vaja erinevaid materjale välja anda, suuri teenistusi ette valmistada jne. Minu jaoks on kirikukäsiraamatu ilmumine üks väga kaua oodatud sündmus, kuigi mulle endale ja Toomkogudusele on ainult mõned asjad selles raamatus uued, sest liturgiakomisjoni katsekogudusena oleme uue käsiraamatu sisuliselt juba ammu kasutusele võtnud. Umbes kümne viimase aasta jooksul oleme seda kasutanud ja viimistlenud ning komisjonile ka tagasisidet andnud. Peale meie on veel mitmeid teisigi katsekogudusi, kus uus kord juba ammu selgeks saanud. Kirikukäsiraamatu ilmumine on ikkagi suur sündmus, sest nüüd on meil raamat, seni olid materjalid eraldi ja jumalateenistuse ettevalmistamine oli raskendatud. Kuid tähtsaim on see, et üks pikaajaline töö on saanud ametliku õnnistuse peapiiskopi poolt. Uuel agendal on muidugi ka vastaseid, on neid, kes leiavad sealt õpetuslikke küsitavusi ja mõni arvab, et kogudus ei õpi uut korda ära. Kui jumalateenistusel loetakse nüüd rohkem pühakirja, armulaud on muutunud kesksemaks ja koguduse ilmikliikmed on jumalateenistuses aktiivsed osalised, siis mis selles halba on? Ja kogudus õpib hea meelega uut. Omal ajal lauluraamatut koostades saime aru, et me ei suuda teha täiuslikku raamatut. Ühel momendil tuli lihtsalt joon alla tõmmata ja raamat ära trükkida. Nii on ka käsiraamatuga, ega seegi ole täiuslik. Lauluraamatut on juba ligi 20 aastat kasutatud, ehkki alguses seisid paljud sellele vastu. Selle käsiraamatu ilmutamine on EELKs teatud suuna tahtmine ja selles mõttes on see ajalooline sündmus küll. Kui käsiraamatut uurida, siis luterliku kiriku keskne suund hakkab rohkem sarnanema katoliku kirikuga. Mõned peavad seda positiivseks, mõned negatiivseks. Üks asi, mis mõtlema paneb, on see, et vaimulike konverents ei andnud raamatule oma heakskiitu. Sellepärast ei oleks trükkimisega kiirustama pidanud. Kirikus ei tohi asju ajada kiirustades, oleks mõned aastad veel töötatud ja vaimulike konverentsi tunnustuseni jõutud, siis olnuks aeg trükkida. Kuid, mis kartused võivad siin olla – kompromisse tehes oleks ehk muudatusi tehtud, mis teatud inimestele poleks meeldinud. Midagi ei ole teha, kirikus on alati olnud mitmed suunad, nii nagu Jumalas on Isa, Poeg ja Püha Vaim. Meie asi on otsida üksmeelt, nii nagu Jeesus palub, et nad oleksid üks. Minul isiklikult on kahju, kui meie vana traditsioonilist sajanditevanust luterlikku joont kõrvale lükatakse. Kuid eks aeg annab arutust. Vastavalt meie kirikuseadustikule oodatakse 10. märtsiks nii üksikkogudustelt kui kirikuvalitsuselt arengukava täitmise aruannet EELK arengunõukogule. Võib vaielda, mis kasu on kogudusel arengukavast. Repliigiga selles küsimuses esines meie teoloogiline konsultant Kaido Soom: arengukava peab olema peas ja südames. On nonsenss eeldada koguduselt teadmist, mis sünnib aasta või viie pärast. Kuhu jääb innovaatilisus ja spontaansus, pahandas Soom. Samasse «parteisse» kuulub Kadrina õpetaja Meelis-Lauri Erikson, kes ei pea arengukava paberil määravaks. Kogudus oli küll dokumendi aastate eest kirjutanud, kuid saatuse iroonial on ainuke väljaprinditud eksemplar kuhugi «vasakule» saanud ning toonane arvuti uuega välja vahetatud. Nii et Kadrina kogudus aruannet tähtajaks Toompeale saata ei saa. Seda ei tee ka Risti kogudus. Aga hoopis teisel põhjusel. Arengukava on viimistlemisel. 25-liikmeline koguduse aktiiv tegi küünlakuu lõpul ideede genereerimiseks kolmepäevase väljasõidu, mida toimumispaiga järgi Raplamaal Raikküla lähistel uhkelt kärajateks nimetas. «Ma ei väärtusta arengukava kui dokumenti iseenesest, aga seeläbi tekkinud innustust panna pead kokku, pidada aru ja mõelda perspektiivikalt,» tunnistas Risti koguduse õpetaja Annika Laats. Kindlasti ei saa teatud sündmusi ette näha, samuti seda, mis tähtajaks konkreetse projektiga mäele jõutakse, aga abiks on seegi, kui plaanid paberil, nagu ka see, kes millegi eest vastutab. Urvaste kogudus plaanib 9. märtsil toimuval nõukogu koosolekul kinnitada arengukava. Pingereas on ettevõtmised, mis koguduse arenguks vajalikud. Õp Üllar Salumetsa sõnul käsitletakse perioodi 2011–2021. Olulisel kohal on kalmistu laiendamine Urvastes, kolumbaariumi rajamine Heimtali abikirikusse ja Urvaste kiriku esmamainimise 600. aastapäeva tähistamine 2013. aastal. Kui me pärast Tartu praostkonna töötegijate jõululõunat juttu hakkame ajama, tunnen aukartust ja mõtlen, kuidas inimese elutarkus ja -lugu antud tähemärkidesse kokku võtta. Peatne sünnipäevalaps aga ütleb, et ega see tulev number veel nii tähtis olegi ning lepime justkui vaikimisi, et mingisuguseid kokkuvõtteid me elust tegema ei hakka. Need, kes kiriku tegemistega kauem kursis olnud, teavad kahtlemata Martin ja Aliide Kelementi, Eha isa ja ema, kes olid Keilas elades aktiivsed lastetöö korraldajad juba eelmise vabariigi ajal, vedasid venelaste võimu algul suvelaagreid ning nende keelates korraldasid nii-öelda üle-eestilist pühapäevakooli, kokkusaamisi sünnipäevadel, millest on osa võtnud hulk praegu aktiivseid vaimulikke ja kiriku töötegijaid. Nii ütleb Eha, et armastus Jumala vastu tuli kodunt ja see kannab teda ning tema venna peret siiani. Lähem kokkupuude muusikaga ja orelimänguga tuli läbi tädi Marta Turi, kes oli tol ajal Hageris organistiks. Õigemini küll oli esimeseks pilliks harmoonium, millel noor Eha noote võttis. Esimesed laulud olid ikka koraalid ning kõneleja lisab, et tänagi tunneb ta neid mängides end kõige kindlamalt. Tänavu saab Eenok ja Eha Haameril Mustvees oldud juba 42 aastat, suurem osa elust. Eha meenutab, et tulles oli mõnigi niisugune, kes keskuses käies pastori abikaasat nähes pea ära pööras. Mõni neist laulab täna koguduse kooris. Kui küsin, kas kogudusetöö ja suure pere kõrvalt on olnud ka raskeid aegu, siis jääb sünnipäevalaps korraks mõttesse ja ütleb, et raskeks saab igaüks oma elu ise mõelda. Ta räägib remontidest kirikus, kui raha nappis ja töömehed süüa ja ulualust tahtsid ning keerulisest elukorraldusest pühapäeviti, kui mitmes kirikus teenistused mängida ja lapsed kodus alles väikesed. Aga hakkama saadi hästi. Kui ma intervjuu eel olen küsinud ema ja ämma kohta mõtteid ka poeg Siimonilt ja poeg Markuse abikaasalt Margitilt, siis rõhutavad mõlemad, et tegu on alati positiivse inimesega, kes tasakaalustab kodust õhkkonda oma hea tuju ja rõõmsameelsusega. Eha ise ütleb, et aktiivse abikaasa kõrval on ta arvestanud oma rolli puhul just sellega – olla abi ja tugi ning mitte esile tükkida. Olles ustavalt koguduse muusikatööd vedanud, on ta olnud olemas ka nende inimeste jaoks, kes oma muredega tema käest nõu on tulnud saama. Eha Haamer on kogu elu elanud kogudusele ja perele, pole päevagi käinud riigitööl, nagu ta ütleb. Ilma igasuguste garantiideta võimu poolt, aga küllaldane garantii Jumalalt, mõtlen ma. Nüüd on kodune elu muidugi vaiksem. Lapsed on suureks kasvatatud ja teele saadetud ning nüüd teevad nad ise oma otsuseid ja valikuid. Koolivaheaegadel käivad lapselapsed, siis on askeldamist rohkem. Aga muidu – maja soojas hoida, abikaasa teele saata, noote otsida ja kokku panna. Minia Margit ütleb, et hea õmblejana on vanaemast palju abi olnud ning Siimon meenutab, kuidas vanaema heal meelel ka legot kokku paneb. Vilunud küpsetajana on tal seegi kord poegade jaoks jõulusaiad Tartus kaasas. Suurem saia- ja jõulusöögitegu ootab sel nädalal ees. Muheda näoga meenutab Eha pilti lapsepõlvest. Läbi akna paistis lumesajus vanaisa, kes tuli maalt ja jättis hobuse laste juurde puhkama. See oli kindel märk ja teadmine – jõulud on käes. Nüüd on pere ühised jõulud just Eha sünnipäeval, teisel pühal. Selleks ajaks on kõik lapsed üle Eestimaa kiiremad tegemised lõpetanud, võtavad kaasa oma lapsed ja tulevad Mustveesse, et olla koos rõõmsad ja tänulikud. Mina saan juba nüüd olla tänulik, et sain sületäie soojust elutargalt inimeselt, kelles köeb Jumala armastus. Esmaspäeval, 30 jaanuaril oli põhjust meenutada 100. sünniaasta puhul Linda Maiorit, meie kiriku teist ordineeritud naisvaimulikku. Oma mälestusi emast oli lehelugejatele nõus jagama Linda Maiori tütar Milvi Ernits. Tema meenutused on ilmselge märk vanemate kindlast usust, millega nad, kirikuõpetajad Jaan ja Linda Maior, oma lapsi õpetasid, eriti neljandast käsust: Sa pead oma vanemaid austama. Milvi Ernits räägib oma ema peetud esimese jumalateenistuse loo, mis ühtaegu on kibedusega looritatud. Nimelt hääletanud ta isa Jaaniga, kes käinud vana-aastal veel Valgast jumalateenistuse tarvis oblaate toomas, Harglasse viival teeotsal kojusõiduks. Võtnudki lahtine palgiveoauto neid peale, saadud ehk 10 km sõita, kui auto olnud kraavis. Hiljem öelnud isa, et autojuht olla maininud, et oli öö otsa üleval. Et maa paljas oli, oli kukkumine raske ja isa pidi vigastuste tõttu kuu aega haiglas olema. Milvi kooliõde aga, kellega koos ühe suurräti all istutud, sai surma. Et õnnetuse tõttu vana-aasta jumalateenistus siiski pidamata ei jääks, toimetas selle Linda Maior, ja järgnevatel pühapäevadel ka. Ühe paar päeva varem surnud noormehe ja sellesama palgiautol istunud kooliõe matus olid ema esimesed toimetatud matused. «See juhtum pani nagu plaksti tema töö paika,» ütleb Milvi Ernits. Linda aitas varemgi palju abikaasat, sest tal olid kopsud haiged ja korra aastas oli ta ikka sanatooriumis. Samas hindab tütar Harglas oldud aega ka teise pilguga – olukord oli pingeline ja isal oli vaja lihtsalt ära olla. Neljalapselisel perel oli raske pärast sõda toime tulla: sõja ajal rüüstatud kodu oli tühi, kirikumaa oli ära võetud, neile vormistati küll uusmaasaajana maad, aga isa polnud miski põllumees, see oli pigem pensionäridest vanaisa ja vanaema hooldada. Milvi Erints meenutab ema keeleoskust ja lugu, kuidas kord Harglast Lätti eesti taludesse sõideti jumalasõna jagama ja ema läti keele oskusega neid täbarast olukorrast päästis. Ema oli lõpetanud Võru Tütarlaste Gümnaasiumi ja rääkis vene, saksa, kuigipalju inglise ja prantsuse keelt ning läti keelt. Viimast õppis ta Lätis, kuhu Linda isa, postkontori juhataja, oli I maailmasõja ajal evakueeritud. 1948 või 1949 võeti pastoraat kolhoosikeskuseks, kõik tuli sinnapaika jätta. Õnneks oli Rakvere Pauluse koguduses vaba koht. Mõni aasta Rakveres sai kiiresti ümber. Juba anti teada, et kogudus läheb sundkorras likvideerimisele ja õpetaja Jaan Maior suundus Jõhvi, kus korteri puudusel hakkas väikest majakest ehitama. Linda Maior jäi veel Rakverre ja pidas seal viimase jumalateenistuse. Milvi mäletamist mööda oli kirik rahvast täis. Eduard Kriisa, tollane koguduse organist, kes ise kirikusse pilli oli meisterdanud, muudkui mängis. «Rahvas ei läinud kirikust ära, seisis püsti, kuni viimaks helistati ja päriti, miks ei lõpetata jumalateenistust.» Jõhvist meenutab pere vanim tütar, et isale seal ei meeldinud. Kogudus oli harjumatult suur, rahvas rikas, sest kaevurid said head palka, ka nende perel hakkas paremini minema, aga kirikut ümbritsev vallikraav oli joodikute meeliskoht. «Ei istunud vanematele niisugune poolvene õhkkond. Inimesed olid küll kenad, aga oli hirm, et isa viiakse ära.» Võimaluse avanedes koliti Lõuna-Eestisse tagasi, nüüd Otepääle. Kerge polnud sealgi: Linda tegi tööd peaaegu ilma palgata, sest polnud õpetajalegi millestki maksta. Jaan Maior ei julgenud ega tahtnud midagi oma tasku pista. Kui keegi kas või matuste puhul midagi annetas, läks seegi kassasse. «Tema ei oleks kannatanud, kui mõni oleks öelnud, et õpetaja sai.» Pere põhiline söök oli mulgipuder, seda praeti, tehti heeringakastet. Lapsed koolitasid ennast ise, kes kaugõppe teel, kes väikesest stipist ära elades. Kodust ei olnud võimalik peaaegu midagi kaasa saada. Aga mida jagus, oli teineteisemõistmine ja armastus. Milvi Ernits mäletab ikka vanemaid koos. Aastaid toimusid Otepää kirikus neljapäeva õhtuti kontserdid, see algas ikka palve ja koraaliga. Sageli käisid mängimas Otepääl puhkavad muusikud ja nad andsid kontserdi, kui isa palus. Ema pidas nendega hiljem kirjavahetust. Mõlemad vanemad olid väga head suhtlejad, keeled olid käes. Kui ei olnud võõraid esinemas, mängisid koraale Linda Maior või õpetajapere lapsed, eriti Ave (Ave Kumpas – R.R.) Sellest ajast on Milvil tänini kodus kaks suurt filmilinti. Ta meenutab, et kunagi olid filmimehed paar nädalat Otepääl ja filmisid ringvaate «Kümme minutit mööda Nõukogude Liitu» tarvis ka tema vanemaid. Kord on ta kinolinal ja kord teleris näinud, kuidas isa, viiul ratta lenkstangil, kiriku poole sõidab ja kuidas ema pühakojas orelit mängides teda ootab. Meenutused Linda Maiorist on hellad ja kantud hoolitsusest ema vastu. Ikka kerib jutt vaikselt sellele, kuidas nõukogude ajal tuli õpetajal palga ja pensionita hakkama saada ja äraelamiseks õpetajakohustuste kõrval koristajaks ja kütjaks hakata. Aga see eeldas, et enne teenistust tuli puud lõhkuda, sisse kanda, ahjud kütta – aga Linda Maior võttis oma ametit kui missiooni. Õpetajaametki polnud kerge: hobusega tuli maha sõita mitukümmend kilomeetrit, pidada surnuaial matuseid, eriti talvel oli külm – naisõpetajal polnud ka häid sooje talveriideid. Organistina ja laulukoori juhina kirjutas ta igaühele eraldi noote ümber – ta nagu ei osanudki tööta olla. Milvi Ernits meenutab ka, et emal olid väga head käed, ravitseja omad ja et ema oli ääretult truu ja korralik. Ta tähendanud kõik oma jutlused ilusa korrektse käekirjaga üles, joonistanud juurde punase tulbi, märgi, millega kaunistanud ka iga saadetud kaardi. See oli nagu tema märk või vapp, ütleb tütar. 25. detsembril 1994, mõni minut pärast südaööd lakkas töötamast Linda Maiori süda. Ta suri rahulikult oma tütre Milvi juures Tartus. Õppinud Võru Tütarlaste Gümnaasiumis, Kõrgemas Usuteaduslikus Katsekomisjonis kirikumuusikat ja teoloogiat. Teeninud 1946–49 Hargla ja 1953–68 Otepää kogudust jutlustajana, 1968–84 Otepää kogudust abiõpetajana ja 1956–68 organisti kohusetäitjana.			OSCAR-2019
Teheranis algas reedel Iraani, Venemaa ja Türgi tippkohtumine, mis tõenäoliselt otsustab Süüria viimase mässuliste kantsi Idlibi provintsi saatuse. Erdoğan püüab ära hoida või vähemalt pisendada oodatavat Süüria valitsusvägede pealetungi Idlibile, mis võib vallandada järjekordse põgenikevoolu üle piiri Türki. President Bashar al-Assadi režiimi toetajad Venemaa ja Iraan on lubanud kõik "terroristid" välja kihutada ning president ise on tõotanud kogu riigi taas režiimile allutada. Erdoğan hoiatas reedel taas veresauna eest Süüria mässuliste viimases kantsis Idlibis, kus valitsusväed suurpealetungiks valmistuvad. "Igasugune praegune või tulevane rünnak Idlibile lõpeb katastroofi, tapatalgute ja väga suure humanitaartragöödiaga." Erdoğan ärgitas pärast Venemaa äsjaseid õhurünnakuid mässuliste positsioonidele piirkonnas relvarahu kehtestama. "Kui me suudame siin vaherahu tagada, siis on see tippkohtumise üks kõige tähtsamaid samme, see kergendaks tõsiselt tsiviilisikute olukorda," lisas Türgi president. Iraani president Hassan Rouhani ütles reedel, et Süüria mässuliste kantsis Idlibi provintsis tuleb paratamatult terrorismiga võidelda, kuid manitses hoiduma põletatud maa taktikast. "Võitlus terrorismiga Idlibis on vältimatu osa Süürias rahu ja stabiilsuse taastamise missioonist," märkis Rouhani. "Aga see võitlus ei tohi põhjustada tsiviilelaninikele kannatusi ega viia põletatud maa poliitikani," lisas ta. Süüria valitsusel on täielik õigus kogu oma territoorium tagasi võtta, ütles Vene president Vladimir Putin reedel Teherani tippkohtumisel, mis tõenäoliselt otsustab mässuliste viimase kantsi Idlibi provintsi saatuse. "Süüria seaduslikul valitsusel on õigus ja ta peab lõppkokkuvõtes võtma kontrolli alla kogu oma riigi territooriumi," ütles Putin. "Me arutasime konkreetseid meetmeid Idlibi pingelõdvendustsooni etapiviisiliseks stabiliseerimiseks, mis kätkeb endas võimalust tega rahu nendega, kes on valmis dialoogiks," ütles Putin pärast tippkohtumist. Süürias Idlibis hukkus reedel Vene õhurünnakutes kaks inimest, teatas Londonis baseeruv vabaühendus. Reede hommikul korraldatud õhurünnakud tabasid mässuliste positsioone Idlibi edelaosas, märkis Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus. Hobaiti piirkonnas hävitati üks Ahrar al-Shami sihtmärk, tapeti üks rühmituse võitleja ja vigastati 14. Rünnakus hukkus ka üks lambakarjus. "Rünnaku eesmärk oli hävitada mässuliste kaitserajatis," sõnas Vaatluskeskuse juht Rami Abdel Rahman. Venemaa teatas neljapäeval, et kavatseb jätkata Idlibis ja mujal Süürias "terroristide" tapmisega, eesmärgiga tagada riigis rahu. Abiorganisatsioonide teatel võib sõjaline pealetung Idlibis viia Süüria kodusõja seni ühe suurima humanitaarkriisini. Provintsis ja sellega piirnevatel mässuliste kontrolli all olevatel territooriumitel elab umbes kolm miljonit inimest, kellest pooled on sisepagulased teistest Süüria regioonidest. Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian hoiatas neljapäeval humanitaarplahvatuse eest Süüria mässuliste viimases kantsis Idlibi provintsis, mida valitsusväed valmistuvad ründama. "Bashar al-Assadi režiim tahab Idlibi sõjaliselt ära võtta ja me hoiatame kõiki asjaosalisi humanitaarplahvatuse eest, mille see võib põhjustada," ütles Ateenas töövisiidil viibiv Le Drian. Ta kirjeldas enklaavi, kuhu on koondunud erinevad mässulised rühmitused ja ka mitmed terrorinimekirja kantud džihadistide ühendused, kui "nii humanitaarses kui julgeoleku mõttes tiksuvat aegpommi". Idlibisse on koondunud tsiviilelanikud, põgenikud, relvarühmitused ja terroristlikud rühmitused, loetles minister. Le Drian rõhutas, et Prantsusmaa ei aktsepteeri mingil juhul keemiarelva kasutamist, mida on valitsusvägede pealetungil võimalikuks peetud. USA kutsus kolmapäeval Süüria režiimi ja selle toetajaid peatama plaane täiemahulise sõjalise operatsiooni läbiviimiseks mässuliste käes olevast Idlibi provintsis. "Olukorras, kus miljoneid tsiviilisikuid ähvardab risk, on pealetung Idlibile hoolimatu eskalatsioon," teatas USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley avalduses. "Režiim ja selle toetajad peavad peatama oma sõjalise kampaania kõigis selle vormides ja andma ÜRO juhitud poliitilisele protsessile võimaluse edu saavutada." ÜRO Julgeolekunõukogu arutab Idlibi olukorda reedel pärast seda, kui peasekretär António Guterres hoiatas täiemahulise sõjalise pealetungi korral "humanitaarkatastroofi" eest provintsis, kus elab kolm miljonit inimest. Venemaa jätkas teisipäeval 22-päevase vaheaja järel õhurünnakuid mässuliste positsioonidele Idlibis ning tunnistas kolmapäeval, et on õhurünnakuid uuesti alustanud. Haley ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et Venemaa ja Süüria režiim peavad rünnaku korral Idlibile säästma tsiviilisikuid. "See on traagiline olukord ja kui nad tahavad jätkata Süüria ülevõtmise kursil, võivad nad seda teha." Julgeolekunõukogu kümme mittealalist liiget väljendasid eraldiseisvalt "tõsist muret" võimaliku sõjalise operatsiooni pärast Idlibis ja kutsusid Süüria valitsust "võtma prioriteediks tsiviilisikute kaitse". ÜRO Süüria erisaadik Staffan de Mistura plaanib pidada järgmisel nädalal Süüria režiimi peamiste toetajate Iraani ja Venemaa ning opositsiooni toetava Türgi esindajatega kõnelusi.			OSCAR-2019
Arteri jaoks pildi tegemise hommikul püüab Eesti Telekomi juhi Jaan Männiku (60) kaelas pilku kollane, tänavuse suvemoe lemmikvärvi lips. «Selle valis mulle mu kolmandas klassis käiv tütar,» räägib viiekümneselt Kristina isaks saanud Männik. Teise moevärvi erkrohelise lipsu meisterdas trenditeadlik järeltulija ise. «Ega sina seda vist kaela küll ei pane,» ohanud tütar pärast kingituse üleandmist. Kuid siinkohal noor moekunstnik eksis erkroheline lips oli isal kaelas ka siis, kui too president Arnold Rüütli kaaskonnaga Armeenias riigivisiidil käis, ning kingitus pälvis riigipea kiidusõnu. Eesti Telekom kui ettevõte on ju tegelikult väike; ta ei paku kellelegi teenust ja tal pole kliente, ta ei huvita kedagi. Ma olen EMT ja Elioni nõukogu esimees, aga ei pea vajalikuks nähtav olla. Olete ju ise ka Rootsis sündinud, suurema osa oma elust veetnud väljaspool Eestit. Kui raskelt tuli otsus siia kolida? Ma pole loomu poolest emotsionaalne inimene, kuid rahvusküsimused on vaieldamatult tunnetega seotud. Olen ennast eluaeg eestlaseks pidanud ja mul oli väga hea meel, kui 1990ndate alguses jää liikuma hakkas ja oli võimalik Eestisse elama tulla. Ei, absoluutselt! Elamistingimused, või nagu vanasti öeldi, olmetingimused polnud samuti probleemiks. Pean ütlema, et mulle on kõik need aastad väga meeldinud Eestis elada. Nii et 1990ndate alguses siia tulles ja suurt riigiettevõtet juhtima asudes ei okeerinud teid miski? On ju teada, et päris läänemaailma kombel Maarjamaal tollal äri ei aetud. Eestis on justkui kaks paralleelset mõtlemist. Üks on selline: meil on kõik kehvasti, kogu meie taust on õudne ja me oleksime pidanud palju kaugemale jõudma, kui praeguseks jõudnud oleme. Mina seda nii ei näe. Kui ma siia tulin ja vaatlesin telekommunikatsiooni arengut toonases Nõukogude Liidus, võis öelda, et Eesti oli selles vallas väga arenenud liiduvabariik. Asi polnud kompetentsi või ressursi puudumises, puudusid lihtsalt võimalused niipea, kui need tekkisid, tegime arengus tohutu hüppe. Täpselt sama asi toimus ka panganduses. Ma uskusin, et eesti inimestes on peidus tohutu jõud, mis suudab muutusi korda saata. Teistes ühiskondades, kus elanud olen näiteks Põhja-Ameerikas, endises Jugoslaavias, Saudi-Araabias pole ma seda nii tugevalt tunnetanud. Tõite teise näitena telekommunikatsiooni kõrval välja panganduse kuidas seal toimuvatesse muutustesse suhtute? Globaalsete tendentside vastu pole võimalik võidelda. See, mida me näeme et väliskapital ostab Eesti ettevõtted üles , pole ju iseloomulik ainult Eestile. Inimesed, kes sõidavad Volvoga, usuvad ka, et see on Rootsi auto, ometi kuulub selle tootmine sajaprotsendiliselt Fordile ning kõik strateegilised otsused tehakse Detroidis. Ma pole kunagi Telekomi aktsiaid ostnud. Küll aga on mul olnud optsioone (väärtpaberid, millel on kindel hind ning sarnaselt aktsiatega on kasulik neid odavalt osta ja kallilt müüa toim); kuid müüsin need sama hästi kui kohe pärast ostmist. Müümise põhjus on lihtne. Kui mulle neid optsioone pakuti, oli Eestis suhteliselt palju skandaale selle ümber, et inimesed on aktsiate omanikuks saanud insider-info kasutamise või muu sahkerdamisega. Tahtsin vältida igasuguseid spekulatsioone minu isiku ümber ning tegin otsuse, et ei omanda Eesti Telekomi aktsiaid. Ma oletan, et oma esimese miljoni olete juba ammu teeninud. Kas vastab tõele, et esimene tuleb raskelt, aga ülejäänud juba kergemalt? Ma ütleks nii kolmandiku oma elust olen töötanud Eestis ja kaks kolmandikku mujal, ning seal, kus ma tööd teinud olen, olen ka tänu oma teadmistele teeninud keskmisest palgast rohkem. Kui kusagil ajalehes ilmub nimekiri dividendimiljonäridest, siis minu nime te sealt ei leia. Ja ma ütlen teile, miks olen kogu oma elu olnud palgatöötaja. Mul pole oma ärisid ega aktsiaid. Olen lihtsalt hommikul üles tõusnud, tööle läinud ja selle eest iga kuu palka saanud. Need, kes loeteludes esinevad, on riskijulged mehed. Näiteks Urmas Sõõrumaa ehitas üles suure turvafirma, müüs Falckile hiigelraha eest maha, vat tema on seal nimekirjas. Rikkad inimesed on need, kes on firma üles ehitanud ja selle kellelegi, harikult välismaalasele, maha müünud. Ka palgatöötajana saab teenida raha, oma perekonda toita ja kaunis hästi elada. Aga kui kellelgi on soov rikkaks saada, siis ma ei soovitaks olla palgatöötaja. Minu meelest on raha elamise vahend, see pole mulle kunagi olnud eesmärk omaette. Olen vahel selle üle mõtisklenud kui sul on vähe raha, siis see mõjutab su elu. Aga võib ka öelda, et mida rohkem sa teenid, seda vähem lisaväärtust see toodab. Näiteks kui tagataskus on kümme miljonit ning teed tehingu, mis selle summa kümnekordseks muudab, siis mis lisaväärtust see üheksakümmend miljonit enam annab? Elus on tähtsamaidki asju kui mammona kogumine. Nii et oma arust olen ma õnnelik inimene, kuigi pole teab mis suur miljonär. (Naerab) Eri eluetappidel on see olnud erinev. Kasvasin üles Rootsi põgenikelaagris, kuhu vanemad olid tulnud ühe kohvri ja mu vanema vennaga; ema oli viimaseid kuid rase. Nii et kui rääkida uusrikastest, võib ju öelda, et kõik elus läbi löönud väliseestlased on uusrikkad tulid nagu minu vanemadki kohvriga võõrale maale, ei osanud keelt ning pidid ometi uues ühiskonnas hakkama saama. Noorena huvitasid mind võõrad kultuurid ja reisimine, olin suur filmisõber, käisin palju kinos. Huvi klassikalise muusika vastu püsib tänini. Soov tundma õppida võõraid kultuure kannustas mind ka teistes ühiskondades tööd otsima ja pani aluse mu karjäärile. Seejärel tuli teine etapp pereloomine. Mul on võrdlemisi noor pere, mu naine on minust neliteist aastat noorem, meil on seitsmeaastane poeg ja üheksa-aastane tütar. Lapsed pole küll Eestis sündinud, kuid tulid siia päris pisikesena. See Eestis elamine on mulle tähtis nii praegu kui ka tulevikus, sest teatud asjad annavad vanemad oma lastele edasi nii nime kui ka rahvuse. Ma olen näinud, kuidas suur hulk eestlasi Kanadas, Rootsis või mujal on sealsesse ühiskonda assimileerunud nime poolest küll eestlased, kuid räägivad vaevaliselt eesti keelt ega käi Eestis kunagi. Mul on selle üle väga hea meel, et saan oma lapsed Eestis üles kasvatada ja kuulda, kuidas nad vastates küsimusele, mis rahvusest nad on, kinnitavad me oleme eestlased. Minul endal oli see kõik märksa keerulisem. Sündisin ju Rootsis ning neljakümnendaks eluaastaks olin Eestis ehk kümme päeva külas käinud. Praeguseks hakkab suhe Rootsiga ära vajuma; mu lapsed ei oska enam rootsi keelt ja mul pole ka mingit sisemist motivatsiooni neile seda õpetada. Tihtipeale ei peeta mind siin nagu päris eestlaseks. Suhtutakse nii, et kes pole Nõukogude ajal Eestis elanud, polekski nagu eestlane. Aga ma ise ütlen, et minu kohta ei kehti termin «väliseestlane». See on ikka Eesti taustaga inimene, kes elab välismaal, aga mina olen rohkem kui kümme aastat siin elanud. Minu lapsed käivad Rocca Al Mare koolis, esimeses ja kolmandas klassis. Nad on kogu aeg siin elanud. Kõlab küll pateetiliselt, aga mulle meeldib hommikuti tõusta, tundes heameelt asjaolu üle, et ärkan iseseisvas Eestis. Mulle meeldib selle tundega minna kööki teed keetma. Vaatlen valitsuskriisi kui ärimees ja suurettevõtte juht. Kui inimeste või inimrühmade vahel tekib konflikt, tuleb see kiirelt lahendada ja siin oli Eesti väga edukas, see lahendati kiirelt. Konfliktidega, olgu see siis äris, valitsuses või abielus, on kaks põhimõttelist teed need kas lahendatakse koos ära ja jätkatakse või minnakse lahku. Mulle meeldib väga toitu teha, kokkan juba aastaid hea meelega. Mu abikaasa on koduperenaine, võtnud oma õlgadele sellise tähtsa asja nagu meie laste kasvatamine. Nii et ta on meie pere siseminister, hoiab kodu lastel on turvatunne, mis võib kergesti kaotsi minna, kui mõlemad vanemad karjäärile pühenduvad. Ma olen neliteist aastat abielus olnud. Mul on noorem naine, ja lapsed on esimesed tütar sündis, kui olin viiekümnene, poeg siis, kui olin viiekümne kahene. Usun, et ka Eestis muutub üha tavalisemaks see, et naised muretsevad lapsi hiljem ja näeme ka vanemaid isasid. Positiivne on sellises olukorras see, et kuuekümneselt ei saa sa koju tulles end tugitooli lösakile visata põhjendusega: mina olen nüüd peaaegu pensionär, ma ei viitsi enam midagi teha. Väikesed lapsed ikka vahel kisuvad omavahel ja pead neid lahutama; siis tulevad nad oma matemaatikaülesannetega ja mina kui tehnikaülikooli lõpetanu olen loomulikult peres matemaatika eest vastutav. Sa oled tegelikult täpselt nii vana, kui ennast tunned. Noorem naine ja väikesed lapsed ei luba varakult vananeda, panevad tegutsema ja see on hea. Kui saad 60, mõtled ikka vahel sellele, et mis edasi saab. Mis puutub karjääri, siis tuleks vist mõnes mõttes öelda, et tulevik on selja taga. (Naerab) Paar aastat kindlasti veel jätkan, aga pikast ajast ilmselt rääkida ei saa. Tahaksin tegelda rahvusvaheliste küsimustega Eestis, kuid mis töö see on, ei tea öelda. Aga Brüsselisse ma küll kolida ei taha. Mulle on kõige tähtsam, et ma oleksin eestlane ja et mu lapsed kasvaksid siin üles. Aastatel 1972-1989 töötas mitmetel ametikohtadel suurtes Rootsi eksportfirmades. Juhtinud projekte USAs, Kanadas, Jaapanis, Saudi-Araabias, Jugoslaavias, Itaalias jm 1991 1992 osales Telia poolt läbirääkimistel Eesti Vabariigi valitsusega ASi Eesti Telefon loomisel Töös on Jaan väga punktuaalne, nõuab täpsust. Isiklikus elus on ta väga pühendunud perekonnapea ja isa; pere on tema jaoks hästi tähtis. On aasta 1987, kuumade kaheksakümnendate lõpusirge. Soomes väliseestlaste peol köidab naisevõtuplaanidega soliidses eas härrasmehe Jaani pilku Kanadast pärit pruunisilmne blond kaunitar Kai. Aasta pärast toob peomelus alguse saanud tunne neiu elama Rootsi, armastatud mehe toonasele kodumaale. Kuus aastat hiljem, vahetult pärast nende ühise poja Jaan Thomase ilmaletulekut sünnib aga miski, mis Männikute elu pea peale pöörab otsus jätkata Eestis. Nad seavad end sisse Tallinnas, kus isegi kempsupaberi pärast järjekorras seistakse ning õhtusöögi valmistamiseks tuleb käia seitsmes eri poes. Jaan Männik asub juhtima Eesti Telefoni nimelist nõukaaja telekommunikatsioonigiganti. 2005. aasta kevadel vahetub Maarjamaal juba üheteistkümnes valitsus pärast iseseisvuse taastamist. Eesti ettevõtteid valitseb suures osas väliskapital. 60. sünnipäeva tähistavast Männikust on saanud Eesti Telekomi juhatuse esimees; firma viimase kolme kuu puhaskasum oli 344 miljonit Eesti krooni. Männik ütleb, et ei kavatse kunagi Eestist lahkuda.			OSCAR-2019
Käisime enne Malta trippi sõpradega söömas. Sõbranna pakkus, et lähme Linnuküla restorani, et talle tundub menüü huvitav. Ega mul midagi selle vastu ei olnud ja mehed tulid nagunii sinna, kuhu meie ütlesime, seega hakkasime aga astuma. Koht on ise kristiine kandis, mõnusas majakeses, väga hubane ja kuna me istusime terrassil, siis oli seal ka suur aed koos laste mängumajaga, kuigi meil lapsi kaasas polnud, siis jäi ikka silma. Ühesõnaga, algus oli paljulubav. Seda hetkeni, kuni meie lauda saabus teenindaja. Meesterahvas, kellel oli kohe selline nägu peas, et viimane asi maailmas, mida ta teha tahab, on SEE töö. Ebalev, niheles, ei osanud eriti vastuseid anda. Saime ka teada, et ka Linnuküla resto on koht, kus tavalist kraanivett EI OLE, ainult pudelis. Selge, tellisin siis seda, aga siis selgus, et sedagi pole. Meesterahvas oli nii sabinas, aga samas unustas meie lauda pidevalt ära. Kohe jättis ebameeldiva mulje sisse. Eelroana tellisin ma suitsukala salati ja see oli IMELINE. No kohe nii hea, et ma otsustasin restoranile kõik vead halastada ja sõin südamerahuga enda salatit. Suitsukala oli värske, avokaado imelises küpsusastmes, kergelt marineeritud sibulad ja röstitud paprika, no ideaalne kombo! Isegi teenindaja tundus selle valguses juba kuidagi meeldivam ja mina hakkasin leebuma. Ehk olin ma tõesti liiga rutakalt kohta kritiseerima hakanud. Jeaaa, seda hetkeni kuni tuli pearoog, milleks mina võtsin sinimerekarbid. Kes pole enne söönud, siis ärge seal KINDLASTI proovige, sest te ei pane neid enam elusees suu sisse ja kes on enne söönud, ei maksa seda head mälestust väärt karbist rüvetada lasta. Safran tegi selle kogu kupatuse kibedaks, maitse oli ebameeldiv ja karbid üle küpsenud ja pooled neist ei olnud avanenud (ehk siis surnud ja neid ei tohiks süüa). Lootsin, et magustoit päästab mu söömaaja, aga sidrunikreem oli väga ebameeldiv, kuigi välja nägi ta imeilus Minu jaoks talumatult hapu ja ma poleks sealt üle ühe ampsu võtnud ja tagasi saatnud, aga loomulikult hakkasid kõik mu lauast seda “proovima” ja kuna see eriti suur ei olnud, siis ma ei saanud pärast öelda ka, et kuigi pool on otsas, siis mulle ei maitsenud see ÜLDSE :D Mitte, et me üldse midagi öelda saanud oleks, sest arvet tahtsime me küll küsida, aga kuna ühtegi teenindajat väga pikalt silma ei hakanud, siis istusime ja ootasime seal nagu kamp lolle. Ma isegi mõtlesin, et peaks sisse vaatama minema, et on ehk kõik koju läinud, aga lõpuks jooksis meie armas teenindaja mööda. Jõudsime arve paluda, ta noogutas ja… ei toonud seda 5-10-15 minutit. Reaalselt meil hakkas juba kiire lapsele järgi ja tellisime takso ära, sest me ei arvanud, et selline asi, nagu arve palumine, nii ebajõukohane on, aga näed, oli. Arvet me saada ei jõudnudki, pidime enne taksole jooksma. Jätsime sõpradele arve maksmise taaga :D (Maksime pärast ikka tagasi kah… või oota, ma loodan, et maksime. Öelge mulle, kui Kardo ei maksnud :D). aint tänu sellele on meil tsekipilti kah, sest sõpsid edastasid selle hiljem meile. ütleme nii, et odav lõbu see just ei olnud. Ma rõhutan, et ma saan rääkida ainult enda kogemusest, teised nii pettunud ei paistnud olevat, aga noh, minu blogi – minu pettumus. Halan, kui tahan. Eile sattusin jälle Linnukülasse. Pidin seal pildistama, aga ma jõudsin varem kohale ja kuna kõht oli tühi, siis tahtsin seda imelist salatit süüa. Sedapuhku istusin ma sees, kassa ees, seega ei olnud mul vähemalt seda mure, et teenindaja kuskile kadunud oleks. Jälle oli mingi noormees, aga kuidagi niii ülevoolavalt viisakas, et mulle lausa tundus, nagu keegi oleks teda noaga ähvardanud :D Ehk mõnele meeldib, mulle sobib rohkem selline ladnam ja sõbramehelikum teenindus, aga noh see pole siin virisemiskoht. See saabus siis kui ma hakkasin endale saiatükikest murdma ja avastasin et saia ümber on mässunud pikk blond karv. Iga muu hetk oleks ma vast ennast süüdistanud ja selle maha noppinud, aga kuna mul blonde juukseid ei ole, siis palusin siiski uut leiba :D Salat oli jälle hea, nagu eelmine kord, aga kuna kere oli hele, siis tahtsin magustoitu ja kohvi ka. Sidrunikreemi kindlasti mitte, aga eelmine kord maitsesin ampsukese Maarja kitsejuustu kreembrüleest, mis oli hea. Seega tellisin endale selle ja no ütleme nii, et sedapuhku see väga hea ei olnud. Kui seda liiga kaua küpsetada, siis läheb ta veits muredaks ja munaseks. Eelmine kord oli idekas – siidine ja maitsev. Sedapuhku ei olnud isegi koorik suhkrust “krõbe” vaid vettinud. Maitse oli ok, aga tekstuur oli täitsa vale ja nõnda enamus alles jäigi. Ma olen siin enne ka rääkinud, et ma alati ütlen söögikohas, kui mulle midagi ei maitsenud, aga seekord ma just kirjutasin meili ja kui ta mu magustoidu ära korjas ja küsis, kuidas maitses, siis ma refleksist ütlesin: “hästi”. Alles siis kui ta ära kõndis, sain ma aru, et tegelikult see ei maitsenud ju hästi, aga no imelik tundus ka öelda, et kle ei, tule tagasi! See ei olnud hea! Seega ma lasin tal minna. Restos leidsin kotist Kardo kaasa pakitud üllatussnäkid, et ma päeva jooksul nälga ei jääks. Nii armas eks! Ma siiski viisakusest sõin need pärast kodus ära – olid paremad kui resto magustoit :D Karvase saia eest sain küll kohvi tasuta, aga kolmandat korda see restoran mind ei näe. Õpin parem kodus seda salatit tegema ja asi ants. Kas teil on mingit söögikohta, mis on suure pettumuse valmistanud? Siin on õige koht halada :D Ma sain ka südamelt ära. On täiesti arusaadav, et veinipäevade ajal, mil linn on rahvast kummis, on teenindus restoranides aeglane. Aga kuidas aru saada sellest, et klient unustatakse ära ja kõik, mille pärast restorani tulid, tuleb ise välja nõuda? Omanik tervitas saabudes soojalt ning meid juhatati lauda. Ja siis unustati meie olemasolu. 30min hiljem istusime meie endiselt sama koha peal, kuid ettetellitud suupistete, praadide (need oli kohustuslik ette tellida ja maksta) asemel olid laual endiselt vaid noad, kahvlid, salvrätid. Kõrvallaudades käis melu, teenindajad aina voorisid nende vahet, tuues juurde süüa, pakkudes juurde jooke. Meie olime justkui nähtamatu laudkond, sest selle aja jooksul polnud lauda jõudnud isegi kannuvesi, muudest jookidest rääkimata. Ca 35min hiljem serveeriti vett. Muid jooke pidime ise teenindajalt küsima. Võiks ju eeldada, et joogitellimus võetakse esimesena, kuid neil seal järjekord ilmselgelt tagurpidi. Lõpuks saime mahti küsida, kaugel ettetellitud suupisted on. Teenindaja läks uurima ja enam tagasi ei tulnudki. Enne jõudsid praed kohale. Tuli ise suupistete saatuse kohta uurima minna. Kuuldes mu küsimust, teatas kokk, et temal sellist tellimust üldse ei ole. Kutsuti omanik, kes laua juurde saabudes ei vabandanud (temaga olin meili teel suhelnud, tema soovis ettetellimust ning ettemaksu), vaid tõdes, et snäkkidega läks nüüd küll halvasti, kuid ehk me ikka soovime neid, sest tulime ju restorani sööma ja jooma. Kui pearoad söödud, jõudsid lauda ka suupisted. Lisaks toodi 4-l väikesel taldrikul pasteedipallikesed, mille kohta teenindaja uhkelt teatas, et need on maja kulul. Küsimusele, et mis põhjusel, kostis vastuseks, et midagi oli veidi valesti läinud. Minu tagasiside point? On tore, et omanik on samal ajal ka host. See on tänapäeval moodne. Aga kui vaene küülik on aeglane ja lonkab ehk teenindajad ei saa elementaarsete tööülesannetega hakkama, omanik unustab tellimuse, ei vabanda, saadab lohutuseks lauda pasteeti, siis see ajab nutma ja naerma ühekorraga. Selle jama taustal tundub karjuvalt irooniline, et omanik rõõmsalt lauast lauda lendleb ja tuttavaid kundesid tervitab nagu temal oleks kogu maailma aeg. Meid teenindanud isikud ei olnud algajad,vaid sealsed püsitöötajad, kel teeninduse a,b,c peaks selge olema. Selline suhtumine oma kundedesse nagu Küülik seda pakub, on kergelt öeldes solvav ja seda saab endale lubada ehk vaid restoran, kuid kindlasti mitte RESTORAN suurte tähtedega nagu ühest arvustusest võib lugeda. Ja päris kindlasti ei ole õiglane pakkuda oma RESTORANI olematu teeninduse kompensatsiooniks pasteeti :) Kõik kes siin räägivad arve ootamisest – kas te arvet üldse küsisite ja andsite märku teenindajale, et olete valmis nüüd tasuma ja lahkuma? Viisakas teenindaja ei tohtivat kliendile ise arvet pakkuma, sest see jätaks mulje, et oleks aeg astuma hakata ja sedasi paljud kliendid passivadki lauas edasi, kuigi on antud võimalus arve soovist märku anda. Mina käisin veidi rohkem kui aasta tagasi seal viimati ja enne seda korduvalt, kuna tõeliselt mõnus koht oli ja menüü oli ka tollal suppermõnus. Teenindus oli üks kord tiba aeglasem kui muidu aga muidu olin igati rahul :) Ma ei tea, kas peakoka vahetusega või millega seal nüüd asjad vussi keeratud on aga viimasel ajal kahjuks kuulen üha enam ja enam üsna kehva arvustust Linnuka kohta, seega ei tüki enam tagasi sinna :/ Meil oli Platzis sõbrannaga nii ebameeldiv kogemus. Sõbranna tellis kannuga Aperol Spritzi, oli sellele mingi hea pakkumine. Teenindaja küsis eriti üllatunul häãlel kas tõesti TERVE kann? “Ühest kannust sai mingi 4 klaasitäit) nagu me oleks lãinud ja tellinud kahe peale 5 pudelit viina. Karbid olid surnud ja kinnised, sõbranna mainis ka seda :”Aga vahest mõned karbid ongi kinnised ju. Ma ei saa aru teie soovist.” Nagu me oleks kaks lolli, sõbranna pakkus välja, et toogu siis lahtised, sest polnud jutt mingi kahest karbist, neid oli mingi 10. Selle peale vastati, et ta lãhebki ju kokkade juurde nagu ta mainis. Noh, ei maininud tegelt ? päevapakkumistes oli šokolaadi fondant, mida ma ootasin üle tunni. Küsisin, et kas unustas mind ära. Väidetavalt ei unustanud, tõi sööginõud ja fondanti mingi poole tunni pärast, kui uuesti küsisin. No ei kutsu tagasi, kui klientidesse nagu eriti lollakatesse suhtutakse. Sõbranna tahtis teise võimaluse anda, istus õues ja vaatas kuidas linnud Platzi poolt pakutavat saia nokivad. Hiljem toodi see sai neile lauda ja sõbranna märkuse peale laiutati käsi “Aga linnud ju lendavadki” nojah okei ? Mul oli ühes kohas ükskord nii, et lasti oodata üle tunni magustoitu (olin üksi ja tegin aega parajaks ja siis sportlikust huvist hakkasin mingist hetkest vaatama, et kaua läheb) ja siis tuldi ütlema, et seda ikka ei saa (üle tunni hiljem). Ei vabandatud ega midagi, pakuti vaid raha tagasi maksta (kuna maksin kohe alguses ära). Mingit tasuta kohvi isegi ei pakutud. Suht haige, eks :D See arve ootamine on väga paljudes kohtades. Saaks aru, kui tuleks veel midagi pakkuma, aga ei, lastakse lihtsalt istuda. Ükskord sai 40min oodatud pärast magustoitu teenindajat. Sebis küll ringi, aga miskipärast ei märganud, et meil magustoit ammu söödud. Kuna vaade oli restoranist hea, siis lihtsalt tšillisime ja vahtisime merd :D Aga väga tihti on selline tunne, et mine kassasse maksma. Kuigi väga peenetes kohtades otseselt ei olegi kassat, kuhu minna :D Mina olen Linnuküla restoranis käinud ühe korra umbes aasta tagasi. Maitseelamus oli üsna kohutav. Sõin ravioole, menüüs ma neid enam ei näe, ilmselgelt põhjusega ? Need olid konkreetselt okse maitsega … Ma ei ole muidu söögikohtade suhtes üldse noriv, aga Apelsini Raudtee jättis küll üsna õnnetu mulje. Meil oli pikalt plaanis see ära proovida, tahtsime pulma-aastapäevaks sinna minna ja puha, aga lapsehoidjat ei olnud kusagilt võtta. Lõpuks käisime koos lapsega – emadepäeva puhul :D Toit on seal tõesti väga hea, aga teenindus no ikka hämmastavalt uimane. Tellitud vesi tuli lauda 15-20 minutiga – vabanduste saatel küll, aga pärast seda asi paremaks ei läinud. Lapse toit toodi viimasena (iseenesest pole probleem, aga paljudes kohtades tuuakse just lapse taldrik niipea kui võimalik, et põnnil tegevust oleks ja sellistesse kohtadesse läheme me tagasi). Lõpuks andis arve end pikalt oodata, ja kui mees viimaks leti äärde läks ja seal maksta tahtis, siis seda ei lastud, lubati kohe lauda tulla. Tuldi jällegi üsna pika aja pärast. Ilmselt ei lastud leti ääres sellepärast maksta, et saaks tühja tipikarbi kenasti lauale jätta. Meist jäi see muidugi tühjaks. Pärast arutasime, et vanus annab ikka tunda; nooremana ja ilma lapseta oleks me võinud kokteili taga ilusat ilma nautida ja kaunis savi, millal see ettekandja kohale ujub. Aga kui peab kogu pika ooteaja lapsega võimlema, siis on ajafaktor ikka väga määrav. Oehh. Linnuküla resto on ainuke omataoline Kristiine ja Mustamäe alguse kandis, mistõttu ma sinna ikka tagasi lähen. Kvaliteet on seal tõesti kõikuv. Üks kord on toit kehv ja teinekord teenindus. Eelmine kord oli ka tunne, et lauda teenindav kelner oli seda tööd pandud tegema sunniviisiliselt. Ja see kannuvee teema tegi ka nukraks. Mingid korrad on toit nii mööda olnud. Maitsestamine ka tihti toitudel ära jäänud. Aga seal on oma pärleid. Terass on seal võrratu, samuti lastele aed ja mängumaja mängimiseks. Kitsejuustu salat ja sidrunikreem olid seal minu jaoks võrratud. Ahjaa ja nende kartulikrõpsud on ülimaitsvad. Pole küll otseselt söögiga ja külastusega seotud aga kui Linnuküla kliendid pargiks oma autosi nii et kõrvalmaja elanikud ka parkida saaks, mitte üle kahe koha näiteks, siis oleks täitsa tore. Üsna tüütu on kahe lapse ja poekottidega koju minna ja auto kodust megakaugele jätta sest taas mõned kliendid ei arvesta teistega, kurb ☹️ Üksi jalutaks ka kaugemalt, aga just lastega tulles häirib teistega mittearvestamine. Oleks, et 1-2 korda aga kahjuks on seda liiga tihti ette tulnud. Kunagi kõrval lauas üks klient sõimas teenindajat “Ma tulin mehega ikkagi restorani, makarone võin ma omale ise ka kodus teha. Ma tellisin PASTA päikesekuivatatud tomatite ja kanaga, mitte kuradi vigurmakaronid” noo ja see mutt ei leppinud selgitusega, et pasta ongi erinevad makaronid. Röökis nagu pöörane seal, kui halb teenindus ja mõtetu toit. 12 euro eest saavat 10 pakki makarone Säästumarketist. Linnuküla söökidega olen rahule jäänud, aga sageli olen pidanud pettuma teeninduses. Teenindus on olnud ülimalt aeglane isegi siis, kui rahvast restos vähe. Kord sain teenindajalt vastuseks oma küsimusele mingi pooleldi arusaamatu pomina -teenindajad, palun rääkige selgelt ja arusaadavalt, see on elementaarsus! Olen sinuga täpselt samal arvamusel, et on näha (jääb mulje), et teenindaja ei taha SEDA tööd teha. Samuti olin pisut pettunud, kui selgus et muidu restos olev laste mänguruum oli meie külastuse õhtul ruumi juurde tekitamiseks ajutiselt likvideeritud. Peale pettumuse väljendamist siiski mänguasju meile toodi. Seltskond oli suur, nii umbes 12 inimest. Tellisime ja juba siis ütlesime, palun tooge toit koos lauda, siis saame kõik koos sööma asuda. Ma ei tea, kas see on minu viga vms, aga kui ma lähen seltskonnaga välja sööma, siis on see nii tobe olukord, kus osa rahvast juba sööb ja teised alles ootavad oma toitu. Olen ise kokk aga tead kuidas vihkan bufee stiilis toitlustust(8h päevas).Iga käpp kes süüa võtab….palju õnne hr karv ja kätepisikud Rasedus küll mu toitu karvasemaks ja teenindust halvemaks ei tee ;) rääkimata üleküpsetatud toidust, mis on fakt, mitte maitseasi. Käisin Viljandi Rohelise maja kohvikus lastega ja serveeriti kõrbenud pannkook, kusjuures trikiga- must pool allpool. Värsked maasikad ja imeline kreem seda kahjuks olematuks ei muutnud. Kraapisin siis noaga igat suutäit. Väikelastega kohvikusse jõudmine tähendab pidupäeva, väikest hingetõmbepausi…..see hetk oli rikutud. Kokal poleks olnud raske uut pannkooki teha. Kahe lapsega sa ka ei lähe täis kohvikus uut küsima, eksole. Vaatad, kuidas keege vaevaga minekit saad. Restoran Kadriorg – käisin seal mehega “esimesel deidil” peale lapse saamist. Esiteks bronnisin laua resto osasse, kuid sinna meid ei lastud vaid pidime einestama selles pereresto osas kus vastaslauas mingi meie lapse vanune titt toitu laiali määris. No nagu polnd väga hea algus esimeseks lapsevabaks õhtuks. Eelroaks krabi kõrvale pidi olema vetikasalat aga oli hunnik rukolat, austrimajoneesi asemel oli mingi suvaline aioli, mida ise oleks paremini teinud jne. Pearoad olid lihtsalt ülituimad. Mingit allahindlust ka ei tehtud kuigi vigadele tähelepanu sai osutatud. Never again. Menüü ahvatlev, koht hubane, teenindus tore… aga söök… jamps kuubis. Mu arvates tänapäeval minnakse nende hullude maitsekombodega liiale ja lõpuks on see veider või lihtsalt… meh. Mu beebikaheksajalg oli aga NIIIII kummiks lastud, et nuga ei hakanud peale, ammugi hambad ja nii ta sinna kurvalt vedelema jäi. Ei sobinud selle roaga ka „fermenteeritud kapsas“ ehk siis maakeeli hapukapsas ja üldse oli halb. Kammkarp eelroana oli okei, aga ei miskit erilist. Veinivalik oli hea. Lucca. Mehe pitsa oli peaaegu olematu kattega ja maitsetu. Minu caesari salat…khmm. Lauale toodi pooleks lõigatud rooma salati kuhu peale oli pandud ühte otsa hunnikusse kastet, teisel pool natuke krutoone ja kana. Vist oli paar kirsstomatit ka. Igatahes salatit tellides ma ei arva, et peaksin seda ise hakkama lõikuma:D Ma arvan, et kokkadel oli halb päev. Kahjuks keegi mu tuttavatest ei oska kommenteerida, kas seal salat pidigi selline välja nägema. Igatahes aasta tagasi käisime esimest korda ja teist enam minna ei soovi :D Selle koha kaitseks võin öelda, et väga armas kohake, olen seal nüüdseks 3x käinud ja alati väga rahule jäänud :) Mina võtsin ahjuliha kukeseenekastme ja ahjukartulitega ja no ffs, see liha oli nagu tallanahk. Ausalt. Ilmselt eelnevalt valmistatud ja mikrokas soojaks lastud, sellest ka kuivus (nagu konkreetselt nii hull oli, et närida ei saanud). Kaaslane võttis valge kala või ja kartulitega, mis oli muidu täiesti maitsetu, aga lisaks konkreetselt ujus võis. Ja ei, ma ei liialda. Pmst kahe prae peale kõlbasid süüa ainult mu kartulid ja kukeseenekaste, mida oli näpuotsatäis. Magustoitudega koos läks arve üle 45€, nii et oleks ikka midagi hoopis muud eeldanud kui kaks söögikõlmatut rooga. Jepp! Olen seal söönud mingit lihtsat salatit või pastat ja ka sellised asjad suudetakse pekki keerata. Muidugi tartus ruuni pizza on selline koht, kus ma ei suuda ühtegi asja alla neelata, rõvedus kuubis Solarise Vapiano on koht, kuhu kunagi vist tagasi ei lähe enam. Kahel korral olen käinud ja mõlemal korral pärast hakkas halb. Teine koht, kuhu kohapeal ei lähe on Da Vinci. Wolti kaudu tellin toitu koju meeleldi aga kohapeal oma jalga ei tõsta. Korra käisin ja teenindus oli nii ebameeldiv. Tellisin pasta kaasa. Vahepeal käsin teisest kohast mehele süüa tellimas, kaubandus keskuste võlu. Lisaks Da Vincis polnud istumis võimalust, lauad olid kas täis või koristamata. Käisin keskuse peal pool tundi ringi ning tagasi tulles olid samad lauad koristama :/ Kui toidule järgi läksin, siis teenindaja küsis kõva häälega, et kas mul oli see üksiku pasta. Mul oli nagu päriselt niimoodi jäetakse kliendi tellimusi meelde…. Siis teenindaja küll vabandas, aga mõru maik jäi kuidagi külge. Ma olen selline inimene, et isegi kui toit on hea. Siis väljas söömise puhul hindan teenindust rohkem ning kui teenindus on paigast ära, siis hea toit ei päästa. Ma ka sinna ei läheks, 2x käinud ning mõlemal korral ebameeldiva külastuse osaliseks saanud. Reaalselt teenindavad sind inimesed, kes südamest oma tööd vihkavad. ( vähemalt selline mulje jäi, ning ise veel töötasin samal ajal klienditeenindajana ka, küll mitte toitlustusalal, kuid siiski). Ning samamoodi – rahvast palju, aga kui lauad end ise ei korista, siis ilmselt need nõud vedelevad seal tänase pàevani.:) Millist Da Vincit külastasid? Olen ise mitmeid-mitmeid kordi käinud Kristiine omas ja alati teenindusega väga rahule jäänud, aga võib-olla on mul lihtsalt teenindajatega jopanud. Pole seal ka kunagi pikalt koristamata laudu näinud + ei mõista ka seda, miks jäi ette, et lauad olid täis. Ma leian, et kui on ettenähtud arv kohti/laudu, siis ei saa ju kuidagi neid juurde tekitada, sest äkki keegi tahab veel. Sitt lugu, et halval hetkel sattusid sinna, ütleks selle peale lihtsalt :D Olen ka ise näinud paar korda, et pole ruumi ja lihtsalt mujale sööma läinud, ei saa sellepärast ju kohe kohta halvustama hakata. Minul ei ole ka Kristiine Da Vincis halbu kogemusi olnud. Toit on alati vãga maitsev ning teenindajad sõbralikud ja toredad. Teeninduse poolest üks mu lemmikumaid söögikohtasid. Tihti tellin ka helistades ja järgi minnes ei ole kordagi tellimuse osas segadust olnud. No selge, siis ärge teised rasedad sööge, ma olen alati söönud ja ei viitsi põdeda iga ampsu üle, mida võib ja ei või. Ega ma kilode viisi seda sisse ei söö :D Kilo ei olegi küsimus (piisab vaid ampsust), vaid et kui satud selle juhuse peale, et toidus on listeeriabakter sees. See on halb juhus rasedana listeeria saada, aga kui see juhtub, siis rasedus enam jätkuda ei saa ja lapse elu on päris suures ohus ka siis, ku ta vanuselt jubs eluvõimeline on. Läbi ka ikka lugesid enne kui jagasid? :D Mis imeloom see eestlane on, et listerioos külge ei hakka. Hakkab küll, mustvalgel kirjas, ise just jagasid ka veel. lugesin jah, seal oli, et “sel aastal pole veel olnd” suva aasta artikkel muidugi :D ühesõnaga, pole mingi massiveilt levinud haigus, mida elu eest kartma peaks. muidugi VÕIB, kes tahab :D Eestisse tuleb 95% lõhest sügavkülmunult. Jahutatult transportimine on tohutult kulukas ja seda teevad ainult mõned restod. Kõik mis on külmast läbi käinud on ok Vapiano on üks selline koht, milles vägagi pettusin ning kuhu kunagi pma jalga enam ei tõsta. Käisin hiljuti Tartus Vapianos ning tellisin mingi pasta krevettidega. Reaalselt nii maitsetut ja samas halva maitsega toitu polegi veel saanud. Mina olen üks neist, kes kunagi ei ütle, et toit ei maitsenud, kuid seekord ütlesin ja klienditeenindaja lihtsalt naeratas. Sellise raha eest ootasin ikka midagi enamat, kuid järgmine kord olen targem ja lähen Davincisse, kus on ikka tunduvalt paremad pastad. Tartu Vapianost õnnestus saada täiesti mustaks kõrbenud põhjaga söödamatu pitsa. Kahjuks võtsime koju kaasa ja alles kodus avastasime, nii et filmi- ja pitsaõhtust sai lihtsalt filmiõhtu. Raha maksti siiski vähemalt tagasi. TOAga pole üldse rahul olnud viimasel ajal. Viimane kord tellisin parti milegiga, aga no part oli mega kui, üle küpsenud ja sellisel kujul ma poleks seda isegi vist tahtnud tellida kuidas oli serveeritud (kivi minu kapsaaeda, et ei küsinud varem m, aga paneeritud ja frititud kuivaks). Lisaks on olnud olukord kus päevapakkumises ei olnud salatit, kõik koos tellisime ja üks taldrik oli salatita. Lisaks on olnud lõunal ka päevapakkumist oodates ooteaeg üle 40 min. Seega teenindus veits on longanud, sest kõrvallauda jõudis hiljem tellides kiiremini kohale lõunapakumine. Nõmme teel Armudu. Esimene külastus oli väga negatiivne, teenindaja umbkeelne. Mul endal keeleprobleemi ei ole, kuid viisakas oleks eestikeelset seltskonda ikka eesti keeles suuta teenindada, seda enam kui pooled tellijatest on lapsed. Lisaks soperdas seal tellimustega ja kui läksin kassase ütlema, et vabandage, meil olid teised joogid, siis nähvati, et ega see nende süü ei ole, et ega nemad ei tea mida me tellisime :D No huvitav oleks teada, kes siis teab! Ebameeldivusi oli õhtu jooksul veel teisigi. Teine külastus oli ühel sünnipäeval ja kuna oli ettetellitud menüü vist ja nn grupi teenindamine, siis oli täitsa okei. Ise sinna tagasi ei lähe. Mina olen Linnukülas korra käinud aasta tagasi ja jäin väga rahule nii teeninduse kui söögiga. Kui vaid mäletaks, mida ma sõin… Teenindajaks oli keegi neiu ja tema oli just selline ladna ja sõbralik nagu mullegi meeldib. Et saab kildu visata ja mitte väga pinges olla. Küll aga ei meeldi mulle Boheem. Sellele olen kaks võimalust andnud ja mõlemal korral pettunud nii toidus kui teeninduses. Ühel korral unustati mind lihtsalt ära, ootasin oma ülesoolatud ja kuivanud pannkooki 50 minutit. Ja teisel korral sain küll söögi normaalse ajaga kätte, kuid toit polnud just kõige maitsvam. Tellisin mingisuguse salati ja lihalist oli seal heal juhul kahe ampsu jagu ning salat ujus õlis. Vähemalt ei pidanud pärast mitu päeva huuli niisutama – see õli tegi tükiks ajaks huuled pehmeks :D Tegelikult mul nt ei ole ühtegi lemmikut kuhu TAHAKS minna. Vajaduse / ürituse puhul leiab / saab aga muidu on söögikultuur nõrk ja teenindus samuti. Lähis- või Kesk Idas on asjad hoopis teisiti söökidesse suhtutakse lugupidamisega klientidesse viisakusega. Hiljuti Dubais oli mega-elamus. Nii et parim variant kodus harjutada ja areneds Meie ööbisime Okeanis Beach hotellis, mis asub Kamari külje all. Ma lihtsalt tahtsin soovitada, et kui kellelgi sinnakanti minek on, siis on täitsa hea koht. Hotell ise ilus, basseiniala puhas ja mõnus, rand sealsamas ja lisaks on seal mugav nii lastega, kui ka lapseta. Lastele on väike mänguplats ja lastebassein. Rand on super kiviklibune, seega oleks hea, kui oleks need spets ujumisjalatsid, muidu on päris nadi vette minna, aga vesi oli vähemalt meie sealoleku ajal soe ja mõnus. Hotelli vastuvõtus on tasuta väga kiire WIFI olemas (saab asju tõmmata ja üles laadida vabalt), mille meie avastasime alles viimasel päeval. Õnneks elas mu Tele2 pakett üle KAKS nädalast välisreisi, seega minu telefoninett otsa ei saanudki, win! Küll aga süüa ma seal ei soovita. Me maksime juurde, et iga hommik süüa saada, aga samahästi oleks võind selle raha põlema panna, sest toit oli suht vastik. Paar korda proovisime sealt restost veel sööki, aga no ei olnud hea. Soovitan astuda 100m rannaäärt pidi paremale Galini Taverni, kus on odavam + MEGA HEAD söögid. Õhtuti sõime kohapeal, lõunal võtsime söögi tuppa kaasa. Üldse oli hotell täis bookitud, aga sellegipoolest polnud bassuäär kordagi paksult inimesi täis. Ju siis oli enamikel rendiauto, millega ringi liikuda, see oleks mega mugav olnud. Aga meil polnud, seega sai ka bussidega liikuda, nt Fira on bussiga 15 min kaugusel, Oia väikse vahepeatusega u 30 min. Saab seigeldud küll. Seal peab rannas juba seetõttu panema plätud jalga, et need kivikesed lähevad päikese käes megakuumaks ja väga valus on kõndida nendel. Ma küll jooksin rannatoolilt veepiirini, aga juba see väike maa oli ekstreemne :D			OSCAR-2019
Nerf RIVAL on täiesti uus Hasbro mänguasja blastrite seeria. Samuti juhtub, et vanemate jaoks on see üks segamatumatest Nerfi toodetest, sest me tihti seostame Nerfiga pehme ja ohutu. Ja mõningal määral on see Nerf RIVALi puhul, mis müüakse mänguasja blasteri ääres, paremale traditsiooniliste Nerfi blastrite kõrval. Kuid ärge eksikombel - RIVAL on suurte laste jaoks Nerf. Tegelikult on RIVAL-i kogu eeldus see, et see toimib Airsoft'i või paintballi lähedasemal tasemel kui traditsioonilised Nerf-tooted - ja see on tahtlik. Hasbro usub, et vanem, 14+ vanuserühm on rahulolematu võimalus, rühm, kes mängib videomänge või äärmuslikku sporti kui mängib Nerf relvi. Mida nad siis tegid? Nad kiirendasid jõudlust, et veenda vanemaid lapsi - ja võib-olla ka mõne täiskasvanu - kontrollerit maha panema ja lõhkama. Nerf RIVAL kasutab ikkagi vahu-laskemoona, kuid uued, "suure löögiga ringid" (keskmise tihedusega vahtpallid ligi 1 "läbimõõduga) siirduvad kiirusega 85 kuni veidi üle 100 jalga sekundis-ligikaudu 30-40 jalga sekundis kiiremini kui regulaarne Nerf noolemäng. Need suuremad kiirused võivad seletada 14-aastastele lastele probleeme, kes võivad olla huvitatud RIVAL-i blastritest. Tegelikult läheb Hasbro nii kaugele, et müüb Nerf RIVAL-i maskid, mis ei ohusta kuidagi, kuid näitavad selgelt, et kaadrid näol võivad kahjustada. Kuid me oleme ka mures RIVAL-i blastrite kasutamise pärast alaealiste kasutajate seas nooremate õdede-vendade ja loomade või teiste inimeste seas, kelle jaoks suuremad loomulikud kiirused võivad olla kahjulikud. Lisaks ohutuse probleemidele, mis on seotud RIVALi suure mõjuga voorude kiirusega, oleme samuti märkinud, et loomad - ja võib-olla ka väikesed lapsed - võivad neid väikeseid vahtpalli leida ahvatlevana. Ja me kahtlustame, et sellistel juhtudel tekiks oht, et need lähevad, mis nõuab erilist valvsust kaugemale sellest, mida nõutakse traditsioonilistest vahtribadega. Üks varjatud RIVAL ümmargune, mis asub tagahoovis, võib põhjustada probleeme. Peaksime ka märkima, et RIVAL-i blastrid ise ei kuulu lihtsamate Nerfi toodete hulka. Hasbro poolt antud Nerf RIVAL Apollo XV-700-l on eriti tugev kookivastane tegevus, mida ka mõned täiskasvanud võivad väljakutsele leida (eriti alla 14-aastased lapsed on raskesti ärritavad ja võivad tõenäoliselt raskused) Lisaks on Apollo väga paks käepide, kuna see on ehitatud laskemoona ajaveebi mahutamiseks. Väiksemad käed lihtsalt ei suuda seda hästi hoida. Nerf RIVAL Zeus MXV-1200 kahekordne kallis akudeallikas omab oma probleeme, mille peamine seas on märkimisväärne tugevus (tänu massiivsele 6-C-raku patarei vajadusele) ja ajutine ammo-ajakirjade laadimine kamber Zeus on ka väga vali - me mõõtis selle mõne sagedusega kuni 10 detsibelli valjemini kui võrreldav Nerf Demolisher 2-in-1 blaster. Kuid vanemate teismeliste ja täiskasvanute jaoks, eriti, kõik need nõrkused on lihtsalt unustatud, kui need suure jõudlusega metsloomad tulevad mängima. Mõlema RIVAL Apollo ja Zeus nägime muljetavaldavalt umbes 90 jalga kaarega (ligikaudu 1/3 neist lamedatest tulistamisest) ja laskumiskiirused 100 jalga sekundis. Kuid Zeus oli mõõdukalt täpsem kui Apollo, ja see oli ka palju kõrgemal kiirusel. Nii Zeus kui ka Apollo on siiski tähelepanuväärsed selle üle, kui nad ületavad traditsioonilistest Nerfi blastritest pärinevat võimalust, mida tavaliselt ei saa nii kaugele tulistada ega pea peaaegu sama raskeks jääda. Jah, on võimalik vaadelda Apollo või Zeus'i konkreetseid omadusi ja leida blasterit, mis teeb asju paremaks, kuid kogu paketti on vaid 25 dollarit, on Apollo raske jõudlust ja lõbusat seisukohta pehmendada ja isegi 50 dollaril, on Zeus väga muljetavaldav, kui kiiresti see vöö võib välja lüüa. Kui teie laps on alla 14-aastane, ei ole RIVAL tema jaoks tooteks - seal on palju teisi, suurepäraseid Nerfi blastersid, millest valida, sealhulgas eespool nimetatud lõhkekehaga 2-in-1. Ja isegi kui te ostate üle 14-aastase teismelise või täiskasvanu, peate siiski silmas pidama teiste väikelaste või loomade esinemist, mida juhuslikult võivad mõjutada röövivad RIVAL-i ringid - üle mängupäevast. Aga õige ja vanusele sobiva publiku jaoks on Hasbro uus RIVAL seeria teretulnud lisaks legendaarsele Nerf vahtblasteriliinile (eriti hea ost on RIVAL Apollo XV-700 25 dollariga). Need uued, suure jõudlusega blistrid on väga lõbus ja tõeliselt arenevad vahutõrjetehnoloogias. Nad pole just parimad meie nooremate Nerfi fännide jaoks parimad valikud. RIVAL kaadrid tulevad kiiremini ja tabavad raskemalt kui kõik Nerfi blasteri seeriad, mis on ajakohased Nooremad mängijad (ja isegi mõned täiskasvanud) võivad leida Apollo cocking action ja Zeus kaalu ja müra tuleb välja lülitada Sarah Aguirre on kirjanik, kes on spetsialiseerunud puuetega inimeste abistamisele ja kodude korraldamisele üle 12 aasta. Tema nõuanded on ilmunud paljudes riiklikes väljaannetes. Lisateavet Sarahi kohta ja tema varasemat ja praegust tööd tema Google'i profiilil saate lugeda: Sarah Aguirre. Alates ema puhastustööde abistajana on Sarah viimasel kahel aastakümnel puhas elukoha ja äritegevusega. Nüüd kui hõivatud viie emaga, jagab ta kohe oma häid tavasid ja näpunäiteid lugejatele, kes vajavad puhast ja organiseeritud kodu. Mul on hea meel, et näete, kuidas lihtsad sammud ja ideed võimaldavad teie kodus tõhusamalt töötada. See veebisait on teie jaoks ja ma olen alati rõõmus, et kuulete oma ideid ja vajadusi. Las ma juhatan teid kohale, kus teie köök näib olevat puhas ja organiseeritav.			OSCAR-2019
"Kasvult ehk pisut üle keskmise, kuid rinnust ennem tünn kui mees. Käsivarred hoiduvad kehast nagu kangelt eemale. Nägu lai ja lopergune, otsaesine madal ja lame, peaaegu nõos, pea suur ja ümarik, juus punakas ning kräsus, kõrvade äärest ühenduses samasuguse habemega, mis ulatub alla kaelale ja vististi ka rinnale. Üldse on raske öelda, kus sellisel mehel habe võib lõppeda. Jalasääredki ehk täis tokerjat karva." (1) Jürka on sihikindel, lihtsameelne, tugeva jõu ja kannatlikkusega. Ta on pikameelne, leplik, visa. Jürka peas kasvavad sarvemüksud. Kui ma raamatut lugesin, siis Jürka tunduski mulle enam-vähem selline nagu ka tegelaskuju filmis. Kujutasin ette suurt meest, kellel on palju rammu ning hästi sassis juuksed. "Väikesevõitu, kõhn, pisut vimmas süsimust eit. Teda oli veider näha suure mehemüraka Jürka kõrval." (2) Lisete ei saanud lapsi, mistõttu Jürka sai hoopis Juulaga pisipere. Lisete oli vihane ja läks Põrgusse tagasi. "Juula oli tüse ja tugev, suurte käte ja jämedate jalgadega, oskas hobust rakendada ja jäksas kõiki mehetöid teha. Pealegi oli ta suur meister heinakuhjade voolimises, muidu aga peeti teda pisut tohmakaks." (3) Sarvemüksudega Juula ja Jürka esimesed lapsed - kaksikud noor Jürka ning Joosu. Noor Jürka oli töökas, energiline, kange südamega, kuid hooletu. Tema käsi jäi Antsu juures töötades masina vahele, hiljem poos end üles. Teine poiss, Joosu, jäi koju. "(...) oli Joosu Põrgupõhja metsakuru tarvis nagu eriliselt loodud: rahulik ja vaikne, tagasihoidlik ja pelglik ning tööd armastas üle kõige." (11) Juula ja Jürka noorem poeg. Peab noore Jürka asemele masinapoisiks minema, kuid "sel ju alles varsahambad suus". (4) Kusta oli töökas poiss, läks hea meelega Antsu juurde tööle. Talle oli pere tähtis, sellepärast maksis ka oma õe Maia surma eest noorele Antsule kätte, uputades ta teise naisega jõkke. Maia oli töökas neiu. Tema peretüdrukuna tahtis hirmsasti Kaval-Antsule, kuna kaks venda olid samuti seal töötanud. Noor Ants on teda meelitanud, rääkinud jutte. Maial olid tööinimese käed, teda polnud vaja sundida tööd tegema, oli sama agar ja tubli nagu emagi. Riia oli noorim laps peres. Peale Juula surma jäi tüdruk Jürkaga kahekesi ning ta oli tegus ja tubli. Hoolitses kassi eest, kes oli talle kallis. Riia armastas oma vanemaid, kuid tihtipeale tundis Jürka ees hirmu. Too ei rääkinud temaga peaaegu üldse ning kodus teda ka tihti ei näinud. Sellepärast käis Riia oma ema sabas ning oli temaga lähedasem. Kui tüdruk isaga kahekesi jäi, siis muutusid nende suhted soojemaks. Riia oli igati agar noor tütarlaps. "Peale ema surma sai isast nagu teine inimene. Äkki oli tal silma Riia tarvis. Mitu korda päevas küsis ta temalt, kas ta süüa saanud või on tal kõht tühi, ja kui Riia natukenegi sinnapoole viipas, et ta midagi sööks, otsis isa ükskõik mis talle hamba alla. /---/ Pealegi unus Riial päev-päevalt ikka rohkem ema kõneviis, ainult tema häälekõla helises endiselt tema kõrvus. Nimed, mis Jürka andis oma pesamunale, olid niisugused, et see alguses kuidagi ei tabanud, kas isa näägutab tedakurjuses või tahab ta nõnda teda meelitada." (6) "Natuke Ants ja natuke kaval," ütles Ants filmis enda kohta. "Harv habe lõuaotsas". (7) Tema jaoks on tähtis omakasu ning enese heaolu. Ants kasutas terve raamatu/filmi vältel Jürka kindlat usku ning lihtsameelsust kurjasti ära. Ta rikastus Jürka töö ja vaeva arvelt ning ei tundnud selle pärast mingit süüd. Algul Ants kartis veidike Jürkat, kuid hiljem ei hoolinud ta sellestki, et teine ennast Vanapaganaks peab. Võimu- ja rahaahnus oli Antsul tugev. Ta oskas Jürkale jätta endast mulje kui ta parim sõber, kuid seljataga haudus uusi plaane, kuidas mehe nahk seljast koorida. Selliseid inimesi on maailmas palju ning Kaval-Ants on nende musternäidis. Käbi ei kuku kännust kaugele, nagu ütleb vanarahvas. Ta oli Kaval-Antsu vanim poeg ning saanud ka kõik oma isa iseloomujooned. Noor Ants oli ülbe, kõrk, valelik ja ennasttäis. Ta ei teinud tööd ning mängis pidevalt laia lehte. Noor-Ants ajas Maiale mesijuttu ning kui asi tõsisemaks läks, tütarlaps jäi lapseootele, põgenes välismaale. See näitas ära, kui vastutustundetu perepoeg oli. Osaliselt oli Maia surm noore Antsu süü ning oma teo tõttu pälvis ta Kusta vihkamise. See sai ka Antsule saatuslikuks. Kusta uputas ta koos ühe teise naisega jõkke, kui see oli otsustanud välismaalt tagasi tulla. Hingesulane, nagu ta end nimetas. Ta kuulas alati Jürka ära, kuid sisimas siiski tema juttu uskuma ei jäänud. Ta oli abivalmis ning arukas mees. Kirikuõpetaja kohustusena pidi ta isegi Antsu patud andeks andma. Ta aitas tihtipeale Jürkat ning andis inimestele head nõu. Pastor istus toolile. Tema, kes ta uskus, et vaimunõtrus on õndsuse ankur, oli omal ajal armastanud külastada hullumaju ja seal oli ta kohanud inimesi, kes pidasid end jumalapojaks, Hiina keisriks, heinakuhjaks, loksujaks kanaks, prügikastiks, tuuleks, ei millegiks, aga Vanapaganat polnud ta tänini näinud ei hullumajas ega ka vabaduses. Luterus ja mõned teised usuisad olid temast õnnelikumad, nemad olid seisnud vanakurjaga silm silma vastu. Aga nüüd oli ka temal endal see ülev silmapil: tema ees istus elav Vanapagan. Ainult ühest oli pastoril kahju: miks polnud maailmas - ei temal endal ega teistelgi - enam seda suurt ja kindlat usku, mis laseks asju võtta niisugustena, nagu nad esinevad meie meeltele. Miks näribkahtlus ikka ja alati meie rinnas, nii et oleme sunnitud vahetpidamata ja paratamatult juurdlema! Miks ei võinud ta seda mehemühakat võtta tõelise Vanapaganana, vaid pidas tedaainult hullumaja kandidaadiks! Kui tühiseks ja näruseks oli muutunud maailm ja inimene!" (8)			OSCAR-2019
Täna toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorum, kus põhitähelepanu all on aiandustootjate ühistegevus. Jaan Leetsare hinnangul on vähene ühistegevus Eesti aiandussektoris tingitud madalast teadlikkusest ning ühistegevuse põhimõtteid tuleks rohkem tutvustada. Ühistegevus on kompleksne teema, millest võiks kirjutada palju pakse raamatuid. Liikmete aktiivsus ja nende pidev koolitamine on ühistu edukuse võtmeteguriteks. Edite Strazdina tutvustas foorumil Läti aiandustootjate ühistegevuse kogemusi. Musmaju Darzeni on Läti suurimaid köögiviljaühistuid, mis on loodud 2006. aastal viie tootja poolt. 2012. aastaks on ühistu liikmete arv kasvanud üheteistkümneni ja ühistu müügikäive oli mullu 3,77 miljonit eurot. Ühistu klientideks on hulgimüüjad ja kaupluseketid. Kooli puu- ja köögivilja programmi raames varustatakse ka koole. Peamiselt kaubeldakse kohalike toodetega, kuid kevadel ollakse sunnitud pakkuma ka vähesel määral importtoodangut. Ühistu liikmed on üle Läti laiali, mistõttu korraldab logistikat iga liige ise, kuid kõikide liikmete toodangu baasil proovitakse tagada võimalikult efektiivne logistika. Ühistu kulude katmiseks maksavad liikmed 2,5% toodangu müügikäibest. Ühistu eesmärgiks on tagada toodete kõrge ja stabiilne kvaliteet, piisav kogus ja sortiment. Olulist rõhku pööratakse ka keskkonnasõbralikkusele ja sotsiaalsele vastutustundlikkusele. Ühistu osaleb kvaliteedikavades, tooted kannavad näiteks Läti päritolu- ja kvaliteedimärki „Roheline lusikas“. Liikmed on sertifitseeritud GlobalG.A.P. süsteemi poolt. Liikmed peavad olema sertifitseeritud, et ühistu võiks olla kindel toodete kõrges kvaliteedis. Ühistu juures töötab kvaliteedijuht, kes viib tootjate juures läbi kvaliteedikontrolle mitu korda aastas – kevadisel külviajal, suvise kasvu ajal ja sügisel koristuse ajal. Ühistu oluliseks tegevuseks on liikmete koolitus, ühistu pakub köögivilja ka kooliköögivilja meetme raames. Ühistu kaudu käib ühine tootmise planeerimine ja investeeringute koordineerimine. Investeeringuid planeerides on üheks riskiks kaubanduse muutuvad soovid, nt millises ja kui suures pakendis tooteid poed vajavad. Toodangu müük käib vaid vähesel määral väljaspool ühistut otse tootjatelt. Tootjatel on lubatud tooteid müüa vaid oma poe kaudu ja otseturustamisel ettevõttest lõpptarbijale. „Meie ühistu liikmete suurus on väga erinev, kuid mõlemat tüüpi tootjad on vajalikud. Väiksemad tootjad kasvatavad sortimendi rikastamiseks näiteks maitsetaimi ja väiksemaid niššitooteid, nt suvikõrvitsat. Suurematelt tootjatel tulevad mahutooted, nt kapsas, porgandid jms,“ selgitas Edite Strazdina. Uue liikme vastuvõtmiseks peavad sellega nõus olema kõik ühistu liikmed. Ühistu laienemise üheks põhjuseks on tootesortimendi laiendamine. Potentsiaalne liige peab tegutsema pidevalt aasta ringi. Ühistegevuse arendamiseks makstakse Lätis sarnaselt Eestiga tootjagruppidele halduskulude katmiseks toetust. Tootjagrupil peab olema vähemalt viis liiget ja viimase aasta käive peab olema vähemalt 50 000 eurot. Toetust makstakse väheneva määraga viie aasta jooksul pärast tootjagrupi tunnustamist. Ühistu võib saada kahel viisil toetust – kas teatava protsendi halduskulude katmiseks (sarnane Eesti süsteemile) või 75% toetusmääraga investeeringutoetust. Viie aasta lõppedes peab tootjagrupp hakkama täitma EL köögiviljasektori tootjaorganisatsioonile esitatavaid nõudeid. Tootjaorganisatsioonil peab jätkuvalt olema vähemalt viis liiget. Puhtalt köögiviljaühistu aastane müügikäive peab olema vähemalt üks miljon eurot. Kui ühistu tunnustatud toodeteks on puuvili, marjad ja köögivili, siis peab ühistu müügikäive olema vähemalt 300 000 eurot. Puuviljade ja marjadega kaupleva ühistu müügikäive peab olema vähemalt 150 000 eurot. Ühistu liikmed võivad väljaspool tootjaorganisatsiooni müüa maksimaalselt 25% tunnustatud toodetest. Tunnustuse saamiseks peab tootjaorganisatsioon koostama kolmeaastase tegevuskava. Toetuse maksimaalne suurus on 4,1% ühistu kaudu müüdava toodangu väärtusest. Soome Mahetootjate Liidu nõustaja Mikko Rahtola sõnul on aiandustootmise osatähtsus Soome põllumajanduse kogutoodangus koguni 16%. Aastas müükase aiasaadusi kokku 490 miljoni euro väärtuses. Palju toodetakse katmikalade kultuure, oluline on maasika- ja kartulikasvatus. Köögiviljadest kasvatatakse kõige suurematel pindadel porgandit, sibulat ja valget peakapsast. Porgandisaak ulatub 100 tonnini hektarilt, mis on võrreldav Hollandi tootmistasemega. Maasikakasvatus on oluliselt sõltuv võõrtööjõust. Hinnanguliselt palgatakse maasika¬kasvatuses igal aastal väljastpoolt Soomet ca 20 000 töötajat. Aiandustootmise suund sõltub selgelt ettevõtte asukohast ja kaugusest turgudest. Värskete aiasaadustega kauplejad peavad reeglina asuma suuremate linnade lähedal. Aiandusettevõtete edukuse kriitilisi faktoreid hinnates tuleb palju tähelepanu pöörata ka koolitusele ja tööjõu kättesaadavusele. Ühistute kaudu on võimalik tagada liikmete teavitamine kõige aktuaalsemast turu- ja hinnainfost. Soome kogemusel võib üldistada, et tootja saab vaid ca poole kaupluste jaehinnast. Aiandustootjate sissetulekust moodustavad toetused ca 13-15% tootjate sissetulekutest. Makstud on näiteks keskkonnasõbraliku tootmise toetust, mis köögiviljakasvatuses võib ulatuda ca 1000 euroni hektari kohta. Soomes on aiandussektoris vaid neli tunnustatud ja EL reeglitele vastavat tootja¬organisatsiooni – üks katmikalatootjate, üks marjakasvatajate ja kaks köögiviljatootjate ühistut. Igas ühistus on 30-40 suhteliselt suurt tootjat ja nende tootjaorganisatsioonide müügikäive ulatub ca 30-40 miljoni euroni. „Ühistu tegemise peamiseks motivatsiooniks peab olema majanduslik huvi, pelgalt toetuste saamiseks ei saa koostöö olla pikas perspektiivis edukas. Ühistu tegemine ja koostöö vajab aega, mistõttu on sotsiaalsete sidemete ja ühtsete arusaamade loomiseks olulised ühised üritused ning õppereisid tootjatele,“ selgitas Rahtola. Rahtola ütles, et kauplusekettide keskmised maksetähtajad aiasaaduste müüjatele on 14 päeva, mis on võrreldes Eestis levinud praktikaga lühike aeg. Kahjuks on selgelt näha ka tendentse, et kaupluseketid maksavad aeg-ajalt ühistegevuse takistamiseks üksiktootjatele võrreldes ühistutega kõrgemat hinda.			OSCAR-2019
Ehk siis minu väljavõte Armageddonist! Tõsi ta on, et tänane päev on üheti või isegi kaheti maailma lõpp - otsa saab minu pikaks veninud rahvusvaheline võistluspaus, mis ulatub juunikuisesse aega ja teisalt sai otsa Piritat hõlmanud suurejooneline Finni MM. Palju õnne meie koondisele, eriti esmakordselt MM-il kahekümne sekka murdnud Laurile, väga vinge! Veel vingem oli aga minule, siit kaugelt Iirimaalt jälgivale silmale kogu regati korraldus. Ma ei tea seda statistikat kui palju või vähe inimesi seda ERR-i live streami jälgis, aga mina olin igatahes oma võistluse ettevalmistuse kõrvalt igapäevaselt oma raali ette naelutatud, et vaadata, kuidas marginaalsetest tuuleoludest võeti välja maksimum ja suudeti ära veeretada välisvaatlejale 8 suurepärast sõitu. Uhke värk! Tahaks, et sama team nüüd laseri MM-i ka südameasjaks võtaks! Aga, pärast kiiret teema vahepõiget tagasi oma egoistlikkusse sportlasmaailma ja jutu juurde, mille point on üks - mina! Täna on tõesti osati Armageddon, sest sellist pikka ja uhket suve nagu sel aastal, pole ma ammu kogenud. Nüüd, kus homme algab selle aastane EM, esimene hooaja tähtsatest regattidest (naljakas mõelda, et Finni mehed tähistavad täna hooaja lõppu, mul sisuliselt homme see alles algab), saab mu ilus suvi otsa. Ja oh seda õnnistust! Ma olen seda päeva kaua oodanud ja kavatsen seda 100% nautida. Ma pole ammu võistluseks nii pikalt ja ilusti valmistuda saanud, eks näis, kas see olukord mängib mulle kasuks või hoopis kahjuks. Igatahes on mu enesetunne ärev ja olen seda tunnet sportlasena pikalt igatsenud. Kevadised üksteise otsa kuhjatud karikaetapid ei jäta endast pähe sellist jälge ega tekita ka sellist ärevust, seega tunnen seda tunnet vaata, et pärast OM-i esimest korda, päris pikk paus! Paberil tundub mulle päris selge olevat, mida sel regatil eduks vaja on. Usun, et olen siin võimeline hästi sõitma, otseloomulikult juhul kui suudan pea selgena hoida, nendest põhimõtetest kinni hoida ja külma närvi säilitada. Enam pole õnneks muud jäänud kui koguda viimase jõuvarud, panna keha valmis, seejärel panna vaim valmis ja minna tulle, ehk siis Get It On! Ilmselt sugugi mitte nii informatiivsena kui seda oli kodune Finni MM, aga meie tulemused ja muud jutud hakkavad ilmuma järgneval leheküljel: http://www.lasereuropeans2013.com/ Minu eelmisest postitusest on küll nii palju aega möödas, et vahepeal on ilmselt nii mõnigi laps juba lutipudeli mõne vähe mürgisema pudeli vastu vahetunud ja endale habeme kasvatanud, kuid ma ei lase end sellest häirida. Nüüd, kus eelmise postituse ja praeguse vahele jääb terve Eesti suvi, nüüd, kus see Eesti suvi teeb oma viimaseid hingetõmbeid ja mina sellest enam osa ei saa, arvan, usun, et on õige aeg sellele blogindusele jälle hing sisse puhuda! Olen otsa pidi jõudnud Euroopa ühesse kaugemasse nurka, Iirimaale. Täpsemalt Dublinisse, et puhuda hing sisse 2013nda aasta sügishooajale, sellele, mida kevadsuvel oluliseks nimetasin. Siin hakkavad koduse Finni MM-i lõppedes aset leidma Laser-klassi Euroopa meistrivõistlused. Pean tunnistama, et nii tore ja mõnus kui see Eesti suvi ka polnud, siis igatsesin seda tunnet juba väga, mida üks elav, tippe täis boatpark minus tekitab. Tunnen end uuesti nagu kala vees, lõpuks ometi olen tagasi omas mullis, kus minu päeva agendasse mahuvad vaid purjetamine ja kõik, mis mind selles edukamaks muudab. Kui esimesi muljeid Dublini, või üldse Iirimaa kohta jagada, siis minu arust on tegu ühe ütlemata imeliku kohaga. Sarnaselt nagu Kanada on peaaegu USA, siis Iirimaa on peaaegu Inglismaa. Nagu on, aga ei ole ka. Keel on sama, aga inimesed räägivad veel kentsakamalt. Poes on tooted samad, aga õnneks saab maksta eurodes. Igasugu väikseid detaile, mida võibolla, et ainult minusugune imelik märkab. Esialgu mulle siin igatahes meeldib. Kuigi sel pole ilmselt suurt midagi pistmist Iirimaa kultuuriga. Õnneks on tihti vaja lihtsaid asju ja üks nendest lihtsatest asjadest on elamine. Ja sellega pole mul nii täppi läinud pikka aega! Meil on suurepärane korter. Kuidas ma seda teile kirjeldaksin? Põhimõtteliselt on Kadrioru lossist, mis on pargi ääres, tehtud hotell. Hotelli kõrvale on aga ehitatud veel üks kortermaja. Me elame siin kortermajas, ühes mõnusas korteris, kuid kuna tegemist on sama ketiga, siin saan igapäevaselt kasutada kõrval asuva hotelli korralikku jõusaali, ujulat, saunasid, kõike! Sellises luksuses pole ma ammu püherdanud. Olgu selle trenniga nagu on, aga need loetletud võimalused aitavad mul võistluspäeva õhtul end lõdvestada paremini kui ma seda kunagi teha olen saanud! Kui jutuga paadipargini jõuda, siis on asjadel siin veidi arenguruumi. Võistlused toimuvad kahes kõrvuti asuvas jahtklubis, kuid kõik paadid sinna siiski ei mahu. Seetõttu on tehtud valik "pätiriikidest" nagu Eesti, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Venemaa jms, kes on tõstetud piltlikult Pirita näitel Pirita muuli peale. Paadid peaksid seisma jalutavate inimeste vahel, slipist ligi 250m kaugusel. Küsimuse peale, et kes seal security eest vastutab või seda tegema hakkab vastata ei osatud, mistõttu mina sinna muulile ka oma paadiga teed ei leidnud. Parkisin ükskõikselt ühesse klubidest, eks näis, mis saab. Igal juhul tundub see värk siin esialgu veidi kahtlane, veidi üle korraldatud, veidi teistsugune kui tavaliselt. Võistluseni on veel üksjagu aega, seega eks näis, kas asi liigub paremuse suunas või mitte, mina jään rahulikuks ja keskendun sellele, milleks ma siia tulin! Ilmselgelt olen ma jõudnud Saksamaale! See (pealkiri) peaks olema kõige pikem saksakeelne sõna. Kõigele lisaks on see peaaegu teemasse, sest tegemist on mingi Doonau laeva kapteniga või mis iganes. Igal juhul, nagu ikka on paus blogis pikk olnud ja selle asemel, et viimasel ajal tavaks saanud vahekokkuvõtte teieni edastan, annan hoopis ülevaate hetkeseisust. Enamus nii ehk naa teavad, mis ma vahepeal teinud olen, kus käinud olen ja muud sellist. Niisiis, täna oli Kieli nädala esimene võistluspäev. Nii palju kui mina olen aru saanud (mis ei ole väga adekvaatne info, sest ma ei jõua enam kõiki neid formaate jälgida), siis kasutame sel võistlusel järjekordset uut süsteemi, mis on seniste MK-etappide ja Eurochallenge etappide hübriid, sümbioos ja kõik muud lahedad Ü-tähte sisaldavad sõnad, mis siia kohta sobiks. Nimelt on Medal race vist jällegi kuuele nagu Eurochallenge etappidel tavaks saanud. Samuti on kuldfliit 25 paati. Aga selle asemel, et kasutada vähemalt tavalist punktisüsteemi kogu selle värgi juures, mõeldi, et võtaks uuesti rakkesse C/F sõidu, ehk siis Carry forward, ehk siis see, et eelsõidust tuleb kaasa ainult üldarvestuse koht, mitte punktid. On nagu on. Täna aga tervitas meid tugevusega 3-8m/s keerutav ja pagiline maatuul. Laseri rada oli marukaugel merel, mistõttu ilmselt kaldapoolsed klassid hädaldavad vähe rohkem kui meie raja inimesed, kuid pööramised olid tihti siiski päris rängad. Seda öeldes ütlen kohe ära, et jäin korduvalt valele poole pööramist, kuid teisalt olid need kruttimised siiski suhteliselt aimatavad ja enam-vähem loogilised. Minu valedes shiftide võttudes olen süüdi mina, mitte jobu tuul nagu mõnikord. Sõidud tulid mul tegelikkuses välja täitsa pole viga. Tuletaks siin kohal meelde Tom Slingsby kuldseid sõnu, et esimesel päeval ei saa regatti võita, aga pxxxe võib keerata küll. Täna oli päev, kus suutsin seda viimast vältida. Stardid olid küll esimeses kahes sõidus alla poole arvestust, kuid keerutav tuul andis piisavalt võimalusi end parandada, mis mulle sobis. Kohad 4, 8, 5, mis kokkuvõttes asetab mu praegu 96 mehe konkurentsis 6ndaks. Tore on veel see, et lisaks minule on regatil osalemas ka kaks noort Eesti poissi laseril. Usun, et see on neile ägedaks kogemuseks ja lisab ehk motivatsiooni, et trenni teha ja tulemustes ette poole rühkida. Lisaks sõitudele on Kielis alati väga vinge melu. Täna kaotasin kohe esimese võistluspäeva puhul selle aasta Kieli nädala Bratwursti süütuse. Need on siin nii metsikult head, et ainult sellepärast tasub siia võistlema tulla! Samuti mängis juba täna aastate jooksul tuttavaks saanud lootusetult mööda laulev Jimmy Green, kes iganes ta ka pole. Palju rahvast boatparkis uudistamas ja kõik muu selline, tõsine festival, annab Oktoberfesti järel Saksamaa suuruselt teise rahvaürituse mõõdu välja küll! Mina aga keskendun siiski enamasti sellele merel toimuvale, milleks nüüd jällegi valmistuma lähen.. Kes Facebooki sportlaslehel silma on peal hoidnud teavad, et olenemata blogipostituste hõredale ilmumisele on Hollandi Eurosafi regatt läbi saanud. Mina jõudsin isegi 6 päeva kodumaa soojust ja luksust nautida ja nüüd olen omadega hoopis Inglismaal, kohas, kus eelmine aasta purjetasin olümpiaregatil - Weymouth. Siinne regatt on eelviimaseks võistluseks minu kevad-suvisele hooajale. Järgneb veel Kieli regatt Saksmaal ja siis saab hakata valmistuma tähtsateks sügisel toimuvateks eventideks, EM ja MM. Aga nüüd asja juurde. Saabusin Weymouthisse tegelikult juba esmaspäeval, kuid midagi väga ulmelist ja erakordset juhtunud ei ole, seega ei hakanud trükimusta raiskama. Nüüd aga tunnen, et selleks on õige aeg, sest aeg on möödunud jälle kiiremini kui Baari-Madiste, Nõia-Intsude ja muude loomade 15 sekundit kuulsust - homme algab võistlus! Saabusin siia nii palju varem eesmärgiga teha maailmatasemel grupiga trenni, midagi, millest kodus saab ainult unistada. Nii ma siis olengi käinud esmaspäevast saati merel ja tegelenud rattasõiduga. Trennid on olnud küll produktiivsed, kuid keskendus on enamasti olnud kiirusel ja olen saanud teada seda, et ma olen kiire. Kahjuks või õnneks teadsin ma seda juba enne, seega võibolla veidi tunnen, treeningutel oleks võinud võistlussituatsioone vähe rohkem harjutada. Pikalt ei pea ma neid situatsioone samas ootama, sest nagu juba mainitud, homme algab võistlus. Tegu on väga erineva Sail For Gold Regattaga kui ma harjunud olen. Esiteks on meid treeningutel saatnud pigem vaiksemad tuuled ja pilvitu taevas - midagi, millest mina pole isegi unistada osanud Inglismaal. Teiseks on regatt pärast olümpiamänge kõvasti kokku kuivanud. Inimestel puudub huvi nii kaugesse Euroopa otsa viiepäevase regati nimel sõita (mina õnneks sain paadi siit ja lendasin). See tähendab, et paadipark on võrdlemisi tühi ja atmosfäär pole pooltki nii elev kui tavaliselt. Autodega saab sõita põhimõtteliselt boatparki sisse erinevalt eelmistest aastatest, kus oli keeruline kõrvalseisvates parklates ruumi leida. Mis veel minu jaoks huvitav tundus on see, et olümpiarõngad on nad veest ära korjanud. Ma ei tea, kas nad polegi uhked selle üle, et need siin toimusid või milles asi. Minu arust vähe imelik. Kodus, Pirital vee peale minnes sõidan küll hea meelega rõngastest mööda ja vaatan nende poole mõttega, et siin toimus olümpiaregatt. Igal juhul, mul on paat mõõdetud, tip top ja asjad valmis. Minu suureks õnneks ei ole fakt, et pingutan 2016 Rio olümpia supertulemuse nimel tööd teha ka teistele märkamatuks jäänud. Nii on minu toetajateringi lisandunud AS Nordecon ja Saint-Gobain Weber Ehitustooted AS. Samuti jätkub minu koostöö Catweesiga, kes aitab mind koduse transpordi - auto osas. Miljon tänu teile, ilma teie poolse toeta poleks kõik need minu võistlused võimalikud! Lõpetuseks: vahele jäi siin Weymouthis ka mu sünnipäev ja lõin kokku sellise statistika, et viimased 3 minu sünnipäevadest on möödunud Weymouthi Hiinapärases toidukohas ja viimased 4-5 võistlustel olles. Ma loodan, et kunagi tuleb päev, kus viibin sel päeval ka kodumaa pinnal ja ei tegele võistlemisega. Sel korral oli samas vist tegu esimese sünnipäevaga kus ma kooki üldse ei söönud. Tavaliselt on ikka eestlasi siin rohkem olnud, see kord pole kellegagi tähistada. Päeva naelaks jäi golfirajal löödud birdie.			OSCAR-2019
Aasta lõpus ilmunud raamatust pealkirjaga “Hiiumaa pärandkultuurist. Saaremaa pärandkultuurist.” leiab inimese tegutsemise jälgi maastikul mõlemalt saarelt. Kahelt saarelt kokku leiti üle 6000 pärandkultuuriobjekti, millest raamatusse mahtusid veerand tuhat näidet. Kümmekond aktiivset hiidlast kokku toonud elukestva õppe seminar on osa projektist, mille käigus Eesti koostöö kogu esindajad ja Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi teadlased käivad kolme kuu jooksul läbi kõik 15 maakonda. Seminaripäeva avasõnu lausudes märkis Eesti koostöö kogu projektijuht Lelo Liive, miks on töögrupp järjega ka saarele jõudnud: “Me ei tule Tallinnast sõnumit tooma, vaid tulime siia, et Tallinnasse sõnumit viia.” Projekti kaugemaks eesmärgiks välja selgitada elukestva õppe kitsaskohad Hiiu saarel. Oktoobris CO2 rahaga uued väravad ette saanud Emmaste päästedepoo suleb lõplikult uksed tõenäoliselt juba märtsis. Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja ütles, et Emmaste depoo on sulgemisnimekirjas kuigi lõplikku otsust pole veel tehtud. Emmaste vallavolikogu detsembrikuu istungil ütles valla pearaamatupidaja Aira Lerch, et Emmaste päästedepoo sulgemine on otsustatud. Volikogu liige Avo Kail lisas, et sulgemisotsuse vaidlustamine ei tule kõne alla ning Emmaste päästjad “tõstetakse ümber” Käina ja Kärdla depoodesse. Riigikogu liige Kalev Kotkas, kes Emmaste depoo töölejäämise eest seisnud, ütles, et niisugune suhtumine on arusaamatu: “Regionaalminister annab depoo arenduseks raha, siseminister paneb kinni. Ja ometi istuvad mõlemad ühes majas kõrvuti kabinettides.” Võlgade sissenõudmisega tegeleva Julianus Inkasso andmetel on Hiiu maakonna suurim võlgnik 66aastane mees, kelle võlasumma 15 987 eurot. Hiiumaalt on Julianus Inkasso aktiivses menetluses kokku 119 nõuet, neist 88 eraisikute ja 31 ettevõtete vastu. Julianus Inkasso esindaja Vahur Kukk ütles, et maakonna elanike arvu arvesse võttes on Hiiumaa võlgnike üldarv Eesti maakondadest väikseim. “Hiidlased paistavad silma sellega, et on laenuvõtmisel keskmisest konservatiivsemad ja igapäevaste arvete tasumisel korrektsed,” kinnitas Vahur Kukk. Hiiumaa suurim mahepiimatootja on Kalda talu peremees Mati Vallikivi, kel Taterma ja Männamaa laudas kokku 120 lüpsilehma. Suure tööga toodetud mahepiim sõidab Saaremaa kombinaati aga tavalise piimaga ühes pütis. ASi Saaremaa Piimatööstus tootmisjuhi Andrus Leesmaa sõnul ei ole neil otstarbekas vähest mahepiimakogust eraldi vedada. Põllumajandusminister Helir Valdor Seeder on ähvardanud põllumajandusettevõtjatele mahetoetuste maksmise üldse ära lõpetada, kuna mahetooteid lettidele nagunii ei jõua. Hiiumaal on mahelihatoodete arendamiseks veel tänavu valmimas Vaemla tootearenduskeskus, kuid ühistu Hiiumaa Meierei katse teha saarele oma piimakombinaat, on soiku jäänud. Kuigi piimaliitreid tuleb rohkem ja liitrihind on kasvanud, arvab Mati Vallikivi, et piimatööstus Hiiumaal end ära ei tasuks. “Piimakombinaat on täisutoopia, selle raha võiks riik anda piimatootjatele transpordi eest tasumiseks” arvab Vallikivi. Kuigi lumi tuli ja kohe ka läks, ühineb maanteeameti Lääne regiooni Kärdla esinduse peaspetsialist Hannes Vaidla ajakirjanik Liina Siniveeri üleskutsega – hoidkem talvistel maanteedel neli sõidujälge. Hannes Vaidla selgitas, et Hiiumaa teedel on ainult esimene ja teine hooldustase. Lisaks veel üks mõiste “üks ohtlik koht”, mis on n-ö esimese ja teise taseme vahepealne. Neid kohti on Hiiumaal kokku veidi üle 25 km. Teine seisunditase hõlmab vaid meie tugimaanteid ja sadamaid. See tähendab seda, et peale lumesaju lõppu tuleb lumi ära lükata 12 tunni jooksul ja kui libedus fikseeritud, siis 8 tunni jooksul peale seda peab libedusetõrje tehtud olema. Hiiumaa teedel lubatud roobaste sügavus on vastavalt tee hooldustasemele kas 5 cm või 10 cm. “Teeroobas aga on ikkagi ja alati ohtlik. Neli jälge peaks tee peal olema ja siin tuleks ka autojuhtil vaadata, et ta lumesaju ajal ikka oma sõidurada kasutaks,” ütles Vaidla. Lehtma sadam asub Tahkuna poolsaare kirdenurgas, kus sügav meri lähedal. Paraku vajab sadama sissesõidukanal Tareste lahe setete liikumise tõttu pidevat liivast puhastamist ja see on sadama omanike jaoks suur kulu. Sadama kapten Vello Heinmets ütles, et Hiiu kalurikolhoosi ehitatud muulide paigutus ei ole hea, kuna kirdetuulega kannab merevesi Lõimastu kandist randa ära ja toob sealt liiva sadamasse. Loe edasi » Talv on kohal ja ka teeolud vastavad. Tänase Hiiu Lehe arvamusküljel kutsubki Liina Siniveer Hiiumaa lumiseid maanteid ohutuks sõitma. See tähendab, et igaüks peaks püsima oma sõidureas. Juhul kui siis meie talvedele iseloomulikud roopad teele tekivadki, ei ole teel kokkusaavatel autodel teineteisest möödapääsemiseks vaja ette võtta ohtlikke manöövreid. Loe edasi » Eesti parim loodusajakirjanik Tapio Vares vaatab mind alati mõistmatu näoga, kui hakkan talle kiitma kõrgeid lumevalle. Lumi katab roheluse ja saabub igav aeg, kui midagi ei idane, tärka, kasva ega puhke õide. Täiesti mõistetav. Nii hea meel kui mul saabunud suusalumest ka pole, kaasneb sellega ka võitlus autoga teel püsimiseks ja lumevaba aja eelistamine tundub aina mõistlikum. Loe edasi » Vastab Eesti Energia jaotusvõrgu juhtivspetsialist Villord Laul: Neljapäeval, 5. jaanuaril kell 19.50 lülitusid Kärdla linnas välja kaks 10-kilovoldist kaabelliini, millega jäi vooluta 1700 klienti. Üks liin õnnestus kohe minuti jooksul sisse lülitada, millega sai voolu tagasi 1000 majapidamist. Loe edasi »			OSCAR-2019
Sain lõpuks uue pangakaardi kätte, seega avanes reaalne võimalus ammu välja vaadatud asju tellima hakata. Kuna pool kuud on juba läbi ja raha omajagu kulutatud, siis mõned kallimad ostud lükkuvad ilmselt järgmisesse kuusse. Igatahes tellisin ühed pealispüksid ja kümnese paki organic marlimähkmeid ära. Püksid jõudsid täna kohale :P Tegu siis Bambinexi one size pükstega – nii palju, kui ma olen oma uuringute põhjal aru saanud, siis BTB (birth to potty) mähkmed, mida annab erinevalt kinnitades kasutada sünnist potilkäimiseni, on suhteliselt levinud ja mitmete firmade tootevalikus juba ammu olemas, aga ühes suuruses pealispüksid on see-eest uuem nähtus ning nende reklaamimisel kasutatakse usinasti ära masu mainimist – noh, et pead vähem kulutama :P Mina, vana praktik nagu ma olen, tellisin muidugi ka kohe selle variandi – Plika on küll juba aastane, aga küll neid põngerjaid tuleb ajaga juurde, siis hea kasutada. Praegu teevad selliseid pükse vist ainult Totsbots ja Bambinex, mõlemal on õnneks lahedad erksad värvid, nag mulle meeldib. Bambinexi oma sain siis täna kätte (nende enda kodukal ma ei leiagi, et nad seda one size varianti mainiks, samas kui pildil on see küll olemas) – tellisin eBayst, sest sealt sain kõige odavama postikuluga. Mõned värvid olid mõnede müüjate juures isegi tasuta kohaletoimetamisega, aga ma tahtsin just lime‘i, nii et maksin rõõmsasti 75p juurde. Püksid ise maksid £8.99, kokku £9.74 ehk umbes 165 krooni. Bambino Mio püksid maksavad Taevakarva kutsu netipoes 140 kr (ei mäleta, palju poes, ilmselt nats kallim), nii et erilist hinnavahet pole. Ja mulle meeldivad need püksid palju rohkem! Okei, alustuseks mainin kohe ära, et ma pole neid veel reaalselt proovida saanud, sest Plikal on praegu Moltex all ja ma ei viitsi hakata seda ilmaasjata ära kiskuma. Niisiis proovisime neid lihtsalt Moltexi ja sukkpükste peale. Aga istusid paremini! Kui Bambino Mio nr. 3 suurus püksid, mis peaks kaalu poolest sobima, on Plikale lihtsalt suured ja teoreetiliselt peaks saama neid krõpsudega pingutada, aga tegelikkuses on see kinnitav osa liiga lühike, nii et äär, mis enam krõpsu alla ei ulata, libiseb lihtsalt välja… Siis need Bambinexi püksid istuvad paremini – kuidagi tihedamini ümber jala ja ülevalt hoiavad hästi, miski ei libise kuskile. Ja materjal on ka mõnusam, kui Bambino Miol – samamoodi pissikindel ja seestpoolt kilejas, aga kuidagi pehmem, mõlemalt poolt kusjuures. Pealispind on eriti sametine. Miod on kuidagi jäigemad. Tegin Bambino Mio omadega kõrvuti mõned pildid, võrdluseks – ma ei tea, palju neist kasu on, aga natuke ikka. Kõigepealt seestpoolt. Bambinexi omal on pandud see krõpsu kinnitamise osa ka sisse, et oleks lihtsam pesumasinasse panna – kui lahti jätta, jääb krõps ju riiete külge kinni. Olulist vahet muidugi pole, võib püksid lihtsalt “päris” kinni panna – aga natukene kiirem ja mugavam. Kui te nüüd üldse aru saite, mis ma mõtlesin :P Teiseks väljastpoolt. Nagu te näete, siis jalgevahele ei ole Bambinexil sellist eraldi kitsast osa küljele õmmeldud, aga ometi istuvad nad jalas paremini ja tihedamalt kui Bambino Mio omad… Kolmandaks kokkupanduna. Bambino Mio on viimase vindi peal, kõige laiemalt. Kui need krõpsud päris keskele kokku panna, nagu Plikale hetkel paras on, siis vajuvad nurgad alt täitsa välja. Bambinex on ka maksimumsuuruses. Need trukid, mis ees näha – ülemised saab kinnitada kas keskmistesse või alumistesse aukudesse – vastavalt sellele, kui väikseks vaja mähet teha on. Ja see krõpsu pehme osa, mis vasakul üleval on, on ka selleks, et vastsündinule suureks ei jääks, need kinnitused saab üksteise peale panna ja seega püksid veel väiksemaks teha. Lõpetuseks need Eleni ja Anni tehtud püksid, mis ma Plikale kunagi otsin. Näevad jube vahvad välja, aga pole paraku nii praktilised, kui minusugusele laisale vaja. Kollased on niiskuskindlast materjalist, aga lasevad suurema pissi korral siiski niiskust natuke läbi. Lisaks on neil liiga palju kroogitud osa, kehale jäävad jäljed. Rohelised istuvad super hästi, aga on täiesti tavalisest puuvillast, nii et peab eriti peale passima, muidu on riided kohe märjad. Ja vooder on neil mõlemal puuvillane, mis jääb jällegi niiskeks, nii et peab kas kuivatama või kohe pessu panema. Nad võiks hakata sellest spets materjalist õmblema, millest siin kõik püksid on (Miod ka ilmselt) – PUL on lühend, mingi polüester vms – laseb õhku läbi, aga on täiesti pissikindel. See on muidugi point, et puuvill on ikka kõige nahasõbralikum… Aga mina olen liiga mugav – tahan täiesti pissikindlat, mis niiskeks ei jää. Eks ma proovin neid uusi pükse mõnda aega ja siis vaatame, kas arvan neist ikka veel sama hästi :P Hoian teid kindlasti kursis. EDIT: Proovisin pärast vanni korraks uusi pükse koos mähkmega, istusid suurepäraselt. Ööseks läks muidugi Moltex alla, nii et eks homme tuleb pikem proov. Lõpliku hinnangu saab ilmselgelt anda alles pärast paari s*talaadungit – näis, kui hästi ta seda kinni peab. Ma tegelikult väga pikalt ei hakka heietama – teooriat saab foorumitest küllaga, näiteks siit, googeldades leiab kindlasti veel hirmpalju infot. Toodete kohta – hirmsuur valik on näiteks Loodusperes – kui kohale minna, siis müüjad oskavad kindlasti ka kõike soovitada ja seletada, nad on seal väga jutukad ja abivalmid ning tunnevad oma kaupa. Bambino Mio tooteid müüakse näiteks Beebicenteris (Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel on Taevakarva Kutsu). Ise kasutan põhiliselt Bambino Mio mähkmepükse, sest need on pissikindlad ja sellisest materjalist, mis ei lähe seest niiskeks. Mähkmepükse õmblevad ka kaks toredat Tartu neiut Elen ja Anni (pilte näeb ja tellimiseks kontakti saab siit) – nendelt on mul ostetud kaks paari, ühed puuvillased, teised kiletöötlusega. Näevad hirmus vahvad välja, aga kuna on seest tavalise riidega, mis läheb niiskeks ning isegi kiletöötlusega püksid võivad natuke läbi anda, kasutan neid peamiselt varupükstena – ei viitsi lihtsalt nii palju pesta. Hinnad olid neil suvel 105-150 kr, olenevalt pükste materjalist (mida niiskuskindlamad, seda kallimad). Plussiks on kahtlemata see, et mida naturaalsem materjal, seda mõnusam ja tervislikum lapse pepule. Sisudest on minu lemmikud õhukesest mähkmeriidest tehtud mähkmed – mul on mingisugused Lõunakeskusest ostetud vist Poola päritolu valged mähkmed, 15 kr/tk (Maiden, kas sa mäletad, kust poest need pärit on?) ja Eleni-Anni õmmeldud kollased karukestega mähkmed, vist oli 10 kr/tk. Kuivavad kiiresti, samas ei kaota liigselt kuju nagu tavalised kahekordsed marlid. Kirju mähkme pealt ei paista plekid ka välja, neid vahel ikka jääb – sapiseep on küll suureks abiks, aga alati ei õnnestu 100% puhtaks saada. Ema õmbles mulle tavalisest apteegimarlist ka kümme mähet, aga see äärte õmblemine olevat paras nokitsemine ja need võtavad liiga kergesti liiga suvalist kuju. Kuivavad muidugi hirmkiiresti (tuule käes praktiliselt minutitega). Flanellmähkmeid pole õnnestunud proovida. Elen ja Anni õmblevad neid ka (vist 20 kr/tk), aga kui ma ostmas käisin, polnud ühtki hetkel olemas. Peaks igal juhul veel paremini imama. Ma rohkem ei kirjuta, foorumis olid nagunii kõik tarkused olemas :) Igal juhul – kui ostmiseks läheb, siis proovige erinevaid ja vaadake, mis kõige paremini sobib. Ja võimalusel eelistage ikka eestimaist! ;) Kessu käis meil eile külas pannkooki söömas ja tõi Plikale sünnipäevakingiks Bambino Mio mähkmepüksid – hakkasime siis lõpuks riidemähkmendust katsetama. Alguses läks naba paranemisega tükk aega ja siis ununes lihtsalt ära… Nii kaks kuud täis veniski. Esimese mähkmega jäi Plika tuttu ja magas peaaegu neli tundi jutti. Järgmiseid sai juba rõõmsalt iga poole tunni tagant vahetada. Geniaalne plaan päevased mähkmed (Kessu eeskujul) õhtul pärast lapse vannitamist samas vees läbi loputada, et homme jälle võtta oleks, sai tagasilöögi selle näol, et kohe pärast vanni oli vaja tissi anda, siis tuli endal jube nälg ja lõpuks oli vesi juba külm. Olgu peale, homme vaja nagunii pesu pesta, lähevad siis masinasse. Üldiselt – iga poole tunni tagant mähkme vahetamine tähendab küll rohkem jamamist, aga samas on see hea põhjus lapsega tegemiseks. Mänguasjadest ta veel ei huvitu ja no kaua ma jõuan temaga “rääkida” – mul on süümekad, et ma lapsega nii vähe tegelen, see peaks kaasa aitama. Hea põhjus igal õhtul vanni teha kah (siiani pole iga päev viitsinud, osaliselt vee kokkuhoiu eesmärgil – nüüd on sel veel vähemalt rohkem kasutust). Mul on hetkel kokku 15 marlikat + kaks Kessu käest laenatud originaalsisu (kuivavad kauem) – igal õhtul läbi loputades ja öösel kuivatades peaks ilusti hakkama saama. Väljas käies ja öösel kasutame ikka Moltexeid.			OSCAR-2019
Mõtlesin tükk aega, kas kirjutada või mitte... Lugesin lugu, lugesin kommentaare (polnudki seekord kõige hullemad), siis lugesin veel ühte blogipostitust. Tahtsin seal kommenteerida, aga blogger sõi millegipärast selle ära. Siis hakkas mõte hargnema ning seal oleks see juba teemast välja läinud hoopiski... Tõepoolest, üsna sageli tundub, et nn. invaabinõud on ehitatud ainult linnukese pärast, tegelike kasutajatega pole konsulteeritudki - kas asi ikka töötab. Hullem muidugi, kui üldse midagi pole, nagu blogis mainitud söögikohas trepp täiesti käsipuudeta. Sealt ei kipu kõik tervedki üles ronima, väikese lapsega on see suisa ohtlik. Ning teenindajat appi paluda - no tänan ei, ega tea ju tema suhtumistki. Teisalt on selle abistamisega veel nii, et ega igaüks oskagi, olgugi et heast tahtest puudu ei tule. Pole sugugi ükskõik, kuidas ratstooli üle astmete sikutada, mõnikord lõpeb selline oskamatu abistamine abistatava kukkumisega. Ning ega ainult ratastoolis ole asi - olen ise näinud, kuidas igati kenad inimesed aitavad lapsevankrit bussi tõsta nii, et see lausa upakile vajub, lapsel jalad taeva poole. Puudega inimene loomulikult tunneb end paremini, kui ta ise hakkama saab ja ei pea teisi tülitama. Aga mõnikord on abi lihtsalt vaja, sest valikuvõimalusi pole. Kui on valida, siis inimene valib loomulikult sellise koha, kus abi tarvis pole. Aga mõnikord ma tõesti mõtlen, et inimene hoopis häbeneb tunnistada, et tal midagi viga oleks, eriti kui pealtnäha polegi. See jälle tekitab probleeme nii talle kui kaasinimestele. Oli mul mitme aasta jooksul aeg-ajalt vaja suhelda ühe daamiga. Mitte minu, aga tema tööasjus. Igati meeldiv inimene, tööga saab suurepäraselt hakkama. Aga viimasel aastal tundus mulle mitmelgi korral, et ta vist ei kuule. Räägid pika tähtsa jutu maha, naeratab kenasti ja noogutab ning mina muidugi arvasin, et kõik korras. No ei olnud korras, mõnigi oluline infokild oleks nagu kaotsi läinud, järgmisel kohtumisel vaatas suurte silmadega: misasja, miks ma midagi sellest ei tea? Kurtsid mõned teisedki sama muret. Alles mõni aeg tagasi võttis üks daami kolleeg vaevaks mind lähemalt valgustada. Nimelt oli daam mõned aastad tagasi rasket haigust põdenud. Paranes kenasti, aga kuulmisega tekkis ajapikku probleem. Häält kuuleb, aga sõnu ei erista. Seda just siis, kui muidu ka ümbrus lärmakam on. Temaga tuleb rääkida rahulikult ning otse silma vaadates. Lähemad kolleegid teadsid seda ning neil probleeme polnud. Meid püsikliente ei pidanud keegi vajalikuks hoiatada. Ju peeti seda nii delikaatseks teemaks. Eks terviseprobleemid olegi delikaatsed ja kes neid ikka tahab laiale ilmale kuulutada... Aga kui see hakkab juba suhtlemist (ja just tööalast) häirima? Kas poleks siis lihtsam uhkus alla neelata ja öelda, et vabandust, ma vist ei kuulnud hästi, palun korrake? Ei usu, et keegi sellepärast paanikasse oleks sattunud. Isegi täiesti tervetel inimestel võib ju lärmi sees teiste jutust arusaamisega probleeme tekkida. Muidugi oleme kõik märganud, et mitte kõik ei oska puudega inimesesse normaalselt suhtuda. Päris naerma ajab, kui ratastoolis olijaga hakatakse aeglaselt ja selgelt rääkima. Aga väiksemad kuulmisdefektid võivadki jääda ümberolijatele märkamatuks, kui otse ei öelda. Ei peagi ütlema, kui hakkama saab. Aga kui ei saa? Siis tuleb küll tagasihoidlikkus unustada ning vajaduse korral suhtlemisreeglid kasvõi puust ja punaseks ette teha. Ei saa loota, et ümberolijad õhust aimaksid, kuidas on õige, eriti kui nad defekti iseloomust vähimatki ei tea. Aga teadmisi jagada paraku saavad ainult puudega inimesed ise. Minul kõnesoleva daamiga enam kokkupuuteid ei tule. Teistel aga küll. Ning kui tekib kahtlusi, ei maksaks inimest tähelepanematuses ja hoolimatuses süüdistama hakata, vaid ehk tuleks siiski julgus kokku võtta ja otse küsida - kas ma peaksin midagi teistmoodi tegema. Ning kui kellelgi peaks olema enda tervisehäda tõttu probleeme, võiks neid ilma valehäbita ka tunnistada - kuidas ümberolijad muidu nendega arvestada peaksid oskama? Aeg on edasi läinud, üha enam ja enam inimesi oskavad puuetesse täitsa normaalselt suhtuda. Üha enam ja enam puudega inimesi leiab võimalusi oma eluga iseseisvalt hakkama saada. Ning kui kuskil teadmatusest või mõtlematusest sellele takistusi tehakse, siis tuleb ka otse välja öelda, et nii see asi ei lähe, palun korrigeerige oma suhtumist. Meil kõigil peab siin maailmas hea olla olema, nii lihtne see ongi. Mulle tundub, liiati olen vist ka kusagilt lugenud, et vanusega hakkab inimene halvemini kuulma. Meestel vist probleem suurem kui naistel. Nagu polekski puue, vaid ealised iseärasused. Kuigi, kui ei kuule siis vist on ikkagi puue? Nii ka minul juba esimesi märke kuulmise halvenemisest. Televiisorist tulev hääl on üks ühtlane madal kumin. Pean volüümi ikka juurde kruttima. Enamike vestluskaaslaste vaikne jutt ja selle iva on pahatihti ennustamine, et millest küll jutt käib. Ja ongi nii nagu Sa kirjutad. Kuidagi piinlik ja häbi on pidevalt paluda, et korrataks, mida öeldi. Mõnikord on lihtsalt tapvalt häbi kui vastad midagi nendele vähestele jutukaaslasetele kes sul on. Need jäävad tihti sind lolli ilmega vaatama, sest sinu vastus küsimusele ei haaku kuidagi ei küsimuse enda ega kogu teemaga. Üldiselt nii on, aga kui need ealised muutused väga suured pole, aitab kuuldeaparaat väga hästi ja selle saamine pole üldse keeruline. Elu teeb lihtsamaks küll... Kõnealuse toidukohaga on nii, et me mõtlesime juristist sõbrannaga sinna viisaka kirja saata ja probleemile tähelepanu juhtida. Mul muidugi ei ole veel täit ettekujutust, kuidas see välja peaks nägema. Mina sain antud loost muidugi hoopis parema õppetunni ja nagu hiljem välja tuli... oligi parem, et sinnaligi ei saanud. Aga tolle hetke emotsioonid käisid korraks üle pea küll. Nõnda ma siis kavatsengi järjekindlalt "jalgadega hääletada" ja sõpradele oma arvamust selle koha kohta jagada. Puue pole valehäbi ja sellest peab rääkima... Ikka meenub mu enda psühhodraama õpetaja, kes noorena läks õpetajana klassi öeldes: "Tere, mina olen teie uus õpetaja ja mina kogelen" - lapsed võtsid ta omaks, kuigi vastuseisjaid oli ka päris palju. See juhtus Rootsis ca 40 aastat või rohkemgi tagasi. Minul on oma õpetajalt tohutult pisiasju õppida. Kuigi ma olen ammu arvamusel, vist eluaeg, et puuet ei tohi varjada ega esile tõsta, puue on lihtsalt üks asi, millega tuleb arvestada nii inimesel endal kui teistel - nii lihtne see ongi :)			OSCAR-2019
Mõtlen viimasel ajal palju sellele, milline peaks olema üks hea juht. Kunagi arvasin, et ainult karismaatiline juht saab olla edukas – peamiselt sellepärast, et juhil peaks olema midagi, mille poole nö alt üles vaadata, midagi, mis oleks tõsiselt köitev ja austustvääriv. Vaadates nüüd tagasi nende juhtide saatusele, keda karismaatiliseks juhiks olen pidanud, siis on nende edu tänaseks lõppenud. Hiilgeaegadel ümbritses neid palju lojaalseid jüngreid, kes vaatasid üles suure juhi poole ja olid talle toeks, täna on nad üksi jäetud. Nende juhtide langemist on olnud päris kurb kõrvalt vaadata – kes teeb end naeruväärseks, kes käitub nii kibestunult, et isegi lähimad sõbrad on hakanud eemale hoidma. Arvan mõistvat, miks nii läks – karismaatilise juhi puhul keerleb kogu edu ümber tema isiku. Tema on see, kellel on mõjuvõim ja piisavalt palju ambitsiooni. Suur ego. Selline juht võib küll pikalt püsida, aga tema meeskonnas pole sellist sünergiat, mis võiks tekkida juhul, kui juht oskaks kohelda kõiki võrdselt lugupidavalt ja väärikalt. Mäletate, kuidas Savisaar lubas uue Boroditši teha valmis vaid üheksa kuuga? See on suurepärane näide karismaatilisest juhist, kes „käseb, poob ja laseb”, aga me kõik teame, kuidas selle inimese karjäär lõppes. Karisma aitas elada ja võita, aga mitte kestma jääda. Kuulasin täna teletoimetaja ja filmirežissööri, ettevõtja ja motivatsioonikõneleja Margaret Heffernani loenguid ja ühes neist tõi ta suurepärase näite sellest, miks ei peaks meeskonnas olema mitte ühtegi staari. Ta rääkis katsest, mis tehti kanadega, et panna neid rohkem munema – kanakarjast valiti aretamiseks parimad isendid, nn superkanad, ja kasvatati neid teistest eraldi – kuni selle katsegrupi kuuenda generatsiooni kanad olid juba nii tugevad, et nokkisid üksteist surnuks. Samas see grupp kanu, kelle hulgast need silmapaistvad isendid välja selekteeriti, elas rõõmsalt edasi ja andis aina suuremat toodangut. See katse kanadega on sümboolne näide, mis juhtub, kui valida oma meeskonda staarid – edukad, ambitsioonikad, tugevad isiksused, kellel samas puudub oskus ja tahe teha meeskonnatööd. Kui kollektiivis on mõned sellised iseteadlikud, kes käivad nö oma rada, siis meeskonnatööst asja ei saa ja lõpuks tulemused kannatavad. Heffernani sõnul on viimastel aastakümnetel sellist superkanade meetodit rakendatud nii ettevõtetes kui riigijuhtimises – edukus ja ambitsioonikus on olnud personali valikul primaarne ja selle kõige kõrval on täiesti unustatud, kui oluline on, et töötajad end hästi tunneksid. Et inimene tahab olla õnnelik ja ainult õnnelik inimene saab oma potentsiaali ja loovust täiel määral rakendada. Heffernan tõi oma loengus näite ühest uuringust, kus katsegruppidele anti lahendada erinevaid väga keerukaid ülesandeid. Tulemused näitasid, et üks grupp oli teistest tunduvalt edukam ja see grupp eristus kõigist teistest peamiselt kolme näitaja põhjal – esiteks olid nad üksteise suhtes empaatilisemad, teiseks ei domineerinud selles grupis keegi ja kõik said võrdselt sõna sekka öelda ja kolmandaks oli selles grupis kõige rohkem naisi. Seega ei ole parimate tulemuste saavutamiseks oluline mitte 1-2 eriti kõrge IQ-ga meeskonnaliikme olemasolu, vaid hoopis muud väärtused. Sellega seoses meenus mulle hiljutine CV Keskuse uuring, mis näitas, et kolmandik töötajaist lepiks väiksema palgaga, kui vaid juhtimiskvaliteet paraneks. Ja üks teine uuring, mille järgi eestlased on ÜRO raporti kohaselt õnnelikkuselt maailma 155 riigi hulgas 66. kohal. Ei ole just väga rõõmustav olukord. Homme on Saaremaa valla volikogu istung ja kõigi eelduste kohaselt kinnitatakse ametisse abivallavanemad – 2 meest ja 3 naist. Olen jälginud ajakirjanduses kajastatud arvamusi ja inimeste reaktsioone abivallavanemate kandidaatide suhtes ja näinud muuhulgas ka mitmeid negatiivseid reaktsioone. Küll kritiseeritakse valdkonnale vajaliku hariduse ja pädevuse puudumist või hoopis seda, et mis mõttes jälle naine. Et miks nii palju naisi valda juhtima? Mõne käest tahaks seepeale kohe küsida, kumb siis vallajuhi ametis olulisem on, kas terane mõistus või füüsiline jõud? Ma ise arvan küll, et ikka mõistus ja kui nüüd tagasi mõelda nende omaduste peale, mida tänapäeva juhtimisstrateegid oluliseks peavad, siis erialateadmiste kõrval on ülioluline nii empaatia kui ka meeskonnatöö oskus – kõige sellega arvestades usun, et oleme õigel teel. Ja et vallavanem on noor mees ja volikogu esimees suurte juhikogemustega naine – seegi on minu arvates lausa suurepärane tandem. Nii et kui vastloodud valdade juhtimisest rääkida, siis vähemasti Saaremaa tundub küll olevat väga heades kätes :) Mul on praegu peitupugemise periood – see tekib mõnikord kui tunnen, et tähelepanu on natuke liiga palju saanud. Tavaliselt peetakse mind heaks suhtlejaks, aga ise ma alati nii ei arva. Näiteks hetkel olen täielik nohkar, kes istub kodus ja pistab siit nina välja vaid järjekordseks arstile sõiduks või päevaseks jalutuskäiguks – ülejäänud osa päevast istun oma lemmiktugitoolis ja loen. Olin 2017. aastal mitme ettevõtlusteemalise raamatu läbitöötamist edasi lükanud, nii et selle aja, mis haigus mulle nüüd andnud on, otsustasin kasutada enda harimiseks, et laduda vajalikku vundamenti uute ettekannete tarvis. Tegelikult olen selle esimese kodusoldud nädalaga jõudnud läbi töötada vaid ühe erialase raamatu, sest paar päeva tagasi tundsin, et tahaks lihtsalt meelelahutust ja võtsin kätte varem poolelijäänud Astrid Lindgreni eluloo – taanlase Jens Anderseni koostatud „Astrid Lindgren. Päev nagu elu.” Ma loen seda nagu sööks gurmeeõhtusööki, aeglaselt ja mõnuga. Nii inspireeriv ja huvitav, tihkelt ajaloosündmusi, inimlikke kannatusi ja rõõme täis raamat. Lugeda on jäänud veel sada lehekülge ja mõtlen, et pärast selle lugemist tahaks mõne tema lasteraamatu uuesti ette võtta – nüüd, kui tean, mis peitub selliste tegelaskujude nagu tsirkuses töötanud rammumehe Kange Adolfi või raamatust raamatusse korduvate väikeste orbudest poiste taga, tahaks kõike lapsena loetut uue vaatenurga alt kogeda. Kas teadsite, et Astrid Lindgren tegi teise maailmasõja ajal nuuskuritööd? Nii ta ise oma palgatööd nimetas, aga seisnes see selles, et ta avas postkontoris päevade viisi kirju (aurutades) ja luges neid läbi, et midagi kahtlast ja riigivastast avastada. Kirjad Rootsist Saksamaale, Soome ja mujale – mõelge, milline suurepärane materjal ühele kirjanikule! Ta ei tohtinud loomulikult neist kirjadest midagi avalikustada, aga märkmeid oma päevikusse tegi ikka ja kogu neis olnud infovoogu ei saa mitte alahinnata. Raamatus on kirjas ka tema hingevalu kõigi nende umbes 70000 lapse pärast, kes sõjakeerises Soomest Rootsi kasuperedesse paigutati. Ja nende laste pärast, kes nagu tema enda vallaslapsena sündinud Lasse, pidid aastaid kasuperedes peidus olema või jääma lastekodudesse, sest nende noorukesed emad ei saanud või ei tahtnud neid ise kasvatada. Rootsi on nii kohutavalt konservatiivne maa – oli seda sada aastat tagasi ja on seda tegelikult ka praegu kui osata fassaadi taha vaadata. Eesti oli eelmise sajandi alguses palju vabam ja tolerantsem nende noorte vallaliste naiste suhtes, kellega mõni mees oli untsu teinud ja kes pidid väljaspool abielu lapse sünnitama. Et sõja lõpus kirjutatud Pipi Pikksukk nii populaarseks sai, on suures osas põhjustatud sellest ajast, mil raamat välja anti – sõda oli lõppenud ja inimesed janunesid rõõmu ja rahu järele. Ja siis tuli Pipi, kes ei hoolinud mingitest ühiskonnas kehtestatud konservatiivsetest reeglitest ja elas lihtsalt oma südame ja sisetunde järgi. Tegi, mida tahtis ja elas, kuidas tahtis, osates samas igasugu pisiasju märgata ja nende üle rõõmustada. Ja teistele rõõmu pakkuda. Selles Lindgreni elulooraamatus on mulle palju uut ja üllatavat – näiteks see, et kui „Bullerby lapsed” valmis sai, ei olnud kirjanik ise sellega üldse rahul. Tema arvates oli see üks igav ja liiga lihtsas keeles kirjutatud raamat. Aga minu jaoks on see minu elu kõige lemmikum, mida lugesin lapsena vähemalt seitse korda. Mäletan siiani seda mõnusat tunnet kui Liisa omale toa sai – isa tehtud nukumööbel ja kaltsuvaip. Seda päris oma toa tunnet, mida ma ise selleks ajaks veel kunagi tundnud ei olnud, aga mida tänu raamatule tundsin peaaegu füüsiliselt nagu see oleks minu endaga juhtunud. Ja siis see nööripidi kirjade saatmine kõrvalmajas elavatele Annale ja Britale. Kui ma 2007. aasta veebruaris saarele kolisin ja ühel pimedal talveõhtul üle tee elavale õpetajahärrale e-kirja teel oma Rootsi tädipoja kirjutatud raamatu saatsin ja me seepeale veel mõne napi e-kirja vahetasime, siis oli mul täpselt sama tunne nagu Bullerby laste raamatus, ainult et kirjad ei liikunud mitte mööda nööri vaid elektrooniliselt. Kes seda oleks võinud arvata, et sellest teisel pool teed elavast õpetajahärrast juba esimesel Saaremaa-suvel mu mees saab :) Näh, jäin siin nüüd heietama, kuigi tegelikult tahtsin kohustusliku aastakokkuvõtte teha. Tegelikult ei tule siit mingit kokkuvõtet, sest mul pole sellest aastast eriti palju muud meeles kui see kuri haigus, mis mind sügisel piksenoolena tabas ja mille ümber keerleb kogu mu elu juba alates oktoobrikuust. Või tegelikult – kogu selle kurja haiguse ja stressi kõrval on siiski ka midagi helget – inimeste headus ja siiras hoolimine, mida sel aastal kogesin rohkem kui iial varem. Uue aasta peale mõeldes tsiteerksin siiski veel Astrid Lindgreni: „Ma lihtsalt elan täiel rinnal ja mõtlen, et iga päeva tuleb võtta nii, nagu see oleks ainus, mis sul on.” Nii ongi. Ja ma ei oota uuelt aastalt muud kui terveks saamist, sest kui haigus seljatatud, küll siis saab ka kõige muuga hakkama.			OSCAR-2019
Teadupärast vajame vitamiine igapäevaselt, sest inimorganism neid kahjuks ise sünteesida ei suuda. Kui organism ei saa piisavalt vitamiine, siis kõige esimesena annavad sellest märku nahk, küüned ja juuksed. Aga just neid tahaksime ju vanuse kasvades ilusana näidata! Teiste kõrval on palju kõneainet pakkunud askorbiinhape, mida tuntakse C-vitamiinina. Just see vesilahustuv vitamiin aitab tugevdada meie immuunsüsteemi, parandada haavasid jms vigastusi ning tegelikult ka säilitada nooruslikkust. Seda nii kehalt, kui vaimult, sest c-vitamiinil on oluline roll ka aju heale toimimisele. C-vitamiini on vaja väga paljude organismis toimuvate reaktsioonide toimumiseks, sealjuures on paljud neist reaktsioonidest seotud kollageeni sünteesiga. Iga naha ehitust tundev inimene teab, et kollageen on aine, mis annab meie kudedele ja organitele elastsuse ja struktuuri, aidates lisaks veresoonte elastsuse tõstmisele ehk südamehaiguste riski vähendamisele ka meie nahkkudet terve ja elastsena hoida. Sellest tuleneb otseselt kauakestvam nooruslikkus. Lisaks on C-vitamiin tugev antioksüdant, kaitstes keha vabade radikaalide kahjuliku mõju eest ja aeglustades sel moel vananemisprotsessi nii kogu kehas, kui ka selle nö “visiitkaardil” – (näo)nahas. Suurimad vaenlased vitamiinirikkale nahale on lisaks päikesele ka õhusaaste, meie kiirenevad elustiilid, vähene magamine jms. C-vitamiin on nahale tõeliselt vajalik niisutaja ja kaitseb ka vananemise soodustamisel esikohta hoidva liigse UV-kiirguse ja selle halva mõju eest. Kõnealune vitamiin parandab naha vaskulaaarset integreeritust ehk tugevdab nahas olevaid kapillaare, mistõttu väheneb ka nende põletikulisus. Enam tähelepanu peaks sellele pöörama kuperoosse naha omanikud ehk need, kelle näonaha all on võimu haaranud lõhkenud kapillaarid. Sellisele nahale sobib ehtne C-vitamiin ideaalselt. Paljud meist on hädas ka naha liigse pigmentatsiooniga – neil inimestel tasuks kindel pilk pöörata just c-vitamiini rikaste abivahendite poole, sest see vitamiin reguleeribki naha pigmentatsiooni – C-vitamiini toimel väheneb melaniini moodustumine nahas ning selle ebaühtlane jaotumine, mille tulemusena ühtlustub ka nahatoon ja pigmendilaigud jäävad murede nimekirjast välja. Seda kasulikku vitamiini saame igapäevaselt manustada loomulikult toiduga (ja just see keha üldisema nooruslikkuse seisukohalt tähtis ongi), aga naha hooldamiseks ei saa kahjuks täielikult tervislikule toitumisele loota, sest lõviosa kehale vajalikust c-vitamiinist kulub hoopis seedesüsteemi veatule toimimisele ja nahk jääb siinkohal tõelise vaeslapse rolli, kes arvatakse saajate nimekirjast lihtsalt välja. Seega on nahale väga vajalik, et omanik varustaks seda täiendava vitamiinikogusega – tähtis on ka selle vitamiini välispidine manustamine. On kindlaks tehtud, et C-vitamiin on naha kaudu 8-10 korda omastatavam, kui võetuna suukaudse preparaadi või toiduna. C-vitamiini sisaldavad tooted on seega kasulik lisanüanss iga inimese vannitoariiulil, kes tunnevad/näevad, et nahk on väsinud, tuhm ning vajab turgutust. Kindlasti peaksid C-vitamiiniga näohooldustooteid eriti agaralt kasutama kroonilised suitsetajad, sest nikotiin takistab oluliselt organismis C-vitamiini omastamist ning seetõttu on nahk tuhm ning naha vananemise ilmingud tekivad kiiremini. Nikotiinikasutajad peaksid omastama lausa topeltkoguses c-vitamiini, et jääda heasse vormi. See ei tähenda mõistagi mingite tablettide söömist, sest Germaine de Capuccini teadlased on laborites teinud suure arendustöö, mille tulemusel saame pakkuda välja hoopis vastuvõetavama lahenduse – tooted, mis meie igapäevast tervislikkuse poole püüdlemist igati toetavad. C-vitamiini sisaldavate toodete kasutamine pole tingimata sesoonselt piiratud ning soovi korral võib neid kasutada ka aastaringselt, kui on tunne, et nahk on väsinud ja vajab turgutust. Germaine de Capuccini on välja töötanud tootesarja Timexpert C+ (A.G.E.), mille vastutusalasse kuulub nii naha intensiivne korrigeerimine – silub kõik joonekesed ja kortsud, taastab naha tervisliku niiskustaseme, luminoossuse ja pinguldatuse -, kui ka küllaltki värskeltavastatud kosmeetilise probleemi, naha glükeerumise vastu võitlemine. Naha glükeerumine kujutab endast väsinud ja vintsutatud naha ilmnemist, sest liigne glükoos on kombineeritud kollageeni ja elastiini kiududega. Vanusega kogunevad glükeerunud valgud rakkudesse ning asuvad hävitama naha heaks välimuseks sedavõrd vajalikke aineid: elastiini ja kollageeni. Keemiliselt on protsess küllaltki lihtne – glükoos katab kollageeni ja elastiini kiud, mistõttu algab nende kiudude vankumatu jäigenemise protsess. Nii kaotavad nad igasuguse paindlikkuse ja võivad lausa puruneda. Siis reedab peegel päris kurva pildi kunagi nii ilusast nahast. Germaine de Capuccini on uuringute käigus avastanud mitmed huvitavad koostisosad, millega oma tooteid rikastada. Töötati välja vitamiin C stabiilsem derivaat (VC-IP), mis stabiliseerib nahka välismõjude vastu ja on senisest suurema, suurepärase läbitungimisvõimega. Nahka imendudes, suurendab see märkimisväärselt kollageeni sünteesi, kaitseb naharaku DNA-d mutatsioonide eest, reguleerib nahatooni ja takistab nahale nii vajalike lipiidide oksüdeerumist nahkkoest. Emake loodus varustab meid paljude vajalike ainetega – sellest teadmisest lähtudes ekstraheerisid teadlased ekstrakti ka ühest erakordse ainerikkusega Jaapanis kasvavast ploomisordist ume – see sisaldab tavalise Eesti ploomiga võrreldes topeltkoguses valke, mineraalaineid ja raku tööks vajalikke rasvu. Nimetatud ploom näitas laborites oma silmapaistvat antiglükeeruvat mõju ehk on enneaegse vananemise pärssimises igati eesrindlik. Samuti eemaldab ta epidermises toimuvat kusumi effekti, mille puhul toodetakse nahka pruunika-kollaka värvusega lisaainet. Ehk naha ilus toon on ume-ekstrakti abil kindlalt kaitstud. Samuti on nähtud vaeva tootekasutuse nauditavuse suurendamisega ehk tootesarjale on lisatud aroomi heaks vürtsikust ja värskust andvad oliivilehtede ja looduslike vürtside ekstraktid, mis lisaks aromaatsusele töötavad ka vabade radikaalide vastu. Kuna kodus võivad osad olulised etapid tootekasutuses täitmata jääda, pakutakse ka professionaalset tõhusat vananemisvastast salongihooldust. Paljuski suurim murelaps on juba küpsemasse ikka jõudnud naiste jaoks just silmaümbruse ja huulte piirkond, mille jaoks on Germaine de Capuccini välja töötanud ääretult mugavalt kasutatava väga tõhusa koheselt efekti avaldava abilise – Correction and Express Lumisosity Eye Contour. See suudab koheselt taastada nahkkoe energiavarud, mis näitavad end luminoosse ja särava väljanägemisega. Pideva kasutamise järel silendab see nahka, kaovad tumedad silmaalused ja silmad näivad puhanud ja elavatena. Väga otstarbekas on koduses nahahoolduses kasutada ära juba väljatöötatud aineid, mis on koondatud näomaskidesse. Ka C-vitamiini ihkav nahk saab siinkohal abi õhukesest mittekootud kangast tehtud maskist Timexpert C+ (A.G.E.) Flash C Radiance Mask , mis on läbi imbunud C-vitamiini (VC-IP) ja ume-ekstraktidest ning kohandub mugavasti näo kontuuriga. Juba 20 minuti möödudes võib tunda naha “ärkamist”, värskust, niisutatust ja näha selle ilusat luminoossust. Vastu suve vajab hooldust ometi ka keha – pärast tselluliidi kõrvaldamist on õige aeg kasutada kõrge toiteväärtusega, pinguldavat, noorulikku välimust taastavat kehakreemi ComPLeX C Body. Selle koostises peidab end menüantes trifoliaat-ekstrakt, millel on väga võimas antioksüdeeriv jõud. Tänu selle kergele tekstuurile ja peegeldavatele mikroelementidele, on nahk kohesele niisutatud ja kadestamisväärselt luminoosne. Kõige kontsentreerituma C-vitamiini sisaldusega tooted on seerumid, mis sobivad tavapärase hoolduse täiendamiseks ja tõhustamiseks ning neid on soovitatav kasutada kuurina vaid paar korda aastas. Ka seerumite tootmisel kasutatakse kõrg-tehnoloogiat, püüdes välja töötada uuenduslikke toimeaineid ning tehakse väga põhjalikke uuringuid. Germaine de Capuccini pakub 40-päevast ehtsa C-vitamiini kuuri nahale imelise seerumiga Timexpert C+ (A.G.E.) Pure Essence Serum Coral, mis on tootesarja kõige kontsentreeritum ehtsa C-vitamiiniga seerum kõigi oma imepäraste kasuteguritega. Peamine probleem C-vitamiini seerumi kasutamisel on selle ebastabiilsus. Kuna C-vitamiini seerumid oksüdeeruvad väga kiiresti, siis tuleb neid hoiustada eemal valgusest, jahedas ning pärast iga kasutamiskorda, tuleb pudel õhukindlalt sulgeda. Võtame vastutuse ka oma keha olulisema kaitsebarjääri, oma naha eest. Näitab see ju tegelikult kõige ausamalt keha üldisemat seisukorda – ja enda tegelikkusest paremast küljest näitamine on meile ju harjumuspärane niikuinii (meigitud silmade ja värvitud huultega ei sündinud ometi ju keegi meie seast).			OSCAR-2019
Täna Postimehes avadlatud artikkel pealkirjaga “Kas okupatsioon muutis meid sovetlikeks?” on järjekordne meistriteos Jaak Valgelt. Sellist ausat ja sirgjoonelist, ent samas viisakat ja teravmeelset stiili valdavad vähesed. Ja neist, kes seda valdavad, ei julge suur osa seda kasutada, mistõttu on Jaagu teguviis sõna otseses mõttes eeskujulik – nõnda kõneleb ja kirjutab tõeline ühiskondlik eliit. “Arvan, et sovetlus, niipalju kui seda ühiskonnas on, peitubki eelkõige meie ebaõiges ettekujutuses meist endist – ehk alaväärsuses. Mille kohaselt pole meie ühiskond pädev ise otsustama, vaid peab teiste otsuseid täitma. Minu arvates on sovetlust poliitladvikus rohkem kui ühiskonnas tervikuna. President Ilves kinnitab jätkuvalt, et äärmuslike poliitiliste jõudude kasvav populaarsus Euroopas on suurem väljakutse kui põgenikekriis. Tõsi, äärmuslasi on tõepoolest nii Lääne- kui Ida-Euroopas. Kuid äärmuslik ei saa olla suure osa ühiskonna hoiak ja need poliitilised jõud, kes on esile kerkinud demokraatliku protsessi käigus reaktsioonina varasemale poliitikale. See ongi demokraatia. Presidendi ja osa poliitikute arvates teeb aga ühiskond õigeid ja valesid valikuid, ning need valikud, mis neile endile või neile, keda nad peavad oma peremeesteks, ei meeldi, kuulutatakse äärmuslikeks. See autoritaarsusele ja sallimatusele viitav hoiak on nõukogude ajast väga tuttav – see ongi sovetlik. Seega, mõni eriti andekas suudab sovetlik olla ilma sovetirežiimi kogemusetagi. Rahva valik ei ole ohtlik Eestile ega teistele Euroopa ühiskondadele, vastupidi, ohtlikke otsuseid toob kaasa rahva valiku eiramine. Ning lõpetuseks, et ohtlikke otsuseid tulevikus vältida, peame oma ühiskonnale tagasi võitlema õiguse algatada siduvaid rahvahääletusi.” Hea sõber Adrian kirjutas väga tõsise kommentaari täna Vabariigi Valitsuse poolt langetatud otsusele anda üüratu-suur summa Eesti maksumaksjate raha Hispaania pankade toetuseks. Mõne päeva eest avaldatud Tiina Kangro läbi liha ja luuni lõikavalt terava artikli “Eesti 19-eurone edulugu” taustal muutub Valitsuse seesugune solidaarsusetunnetus, mis näitab üles hoolt pigem suurpankade kui oma enda riigi sügavas hädas või koguni meeleheites olevate inimeste suhtes, lausa groteskseks. Ent milles see otsus siis seisneb? Selles kommentaaris öelduga võib nõustuda või mitte nõustuda, ent sellest olulisem on, et niivõrd tõsiste küsimuste suhtes ei tohiks ükski inimene, kellele meie maa, rahva, riigi ja kultuuri saatus korda läheb, ükskõikseks jääda. Ehk teisisõnu näib, et igaüks peaks leidma vähemalt nii palju tahtekindlust, et kujundada ausas tõetaotluses võimalikult adekvaatne seisukoht ja see ka julgelt välja öelda. Miks? Olen Adrianile selle julge väljaütlemise eest siiralt tänulik. Vaadates neid suurepäraseid analüüse, mille ta on viimase aasta jooksul De Civitatesse majanduse ja rahanduse teemadel kirjutanud – kantuna siirast murest meid ümbritsevate hukatuslike protsesside ja nende tegeliku tähenduse mahavaikimise pärast –, tuleb müts maha võtta ja tõdeda, et mees on käitunud mehelikult: rääkinud tõtt, selle asemel, et vaikida või vassida ning isiklikele eduvõimalustele panustades oi-oi kui paljudega sarnasel kombel ajavaimuga flirtida. Järgides Adriani eeskuju ja üleskutset kinnitan ka omalt poolt, et minu parima arusaamise kohaselt on tema ülalosutatud kommentaaris ja täpsemalt artiklis “Eurotsooni võlaprogramm: vara pankadele, võlad rahvastele, võim rahvusvahelistele organisatsioonidele” käsitletu näol tegemist eetiliselt vastuvõetamatute eesmärkide ja otsustega, mis sillutavad teed Eesti kui riikliku, rahvusliku, kultuurilise ja sotsiaalmajandusliku kehami lammutamisele. Punkt. Huvitav on mõelda, mis võis toimuda 1939. aasta sügisel nende inimeste peas ja südames, kes lugesid murega uudiseid Eesti Vabariigi ja NSVL-i vahelise vastastikuse abistamise pakti – sümptomaatiliselt tabav nimi riiklikku iseseisvust loovutavale dokumendile – ehk nn Baaside lepingu sõlmimise kohta. Ühelt poolt kinnitati avalikkusele – nagu kinnitavad ka praegused nomenklatuuri esindajad eesotsas peaministri, rahandusministri ja nende rohkearvulise kaaskonnaga –, et Eestil ei olnud muud võimalust ning et tegelikult oli see kõik Eesti parimates huvides (raske aeg nõuab ebapopulaarseid otsuseid jne). Paljud ametnikud, õppejõud jt ühiskondliku eliidi esindajad koogutasid kaasa. Ent teiselt poolt oli paljudel siiski julgust desinformatsioonist hoolimata mõista, mida see otsus endast tegelikult kujutas ja milliseid suundumusi see ette kuulutas. Täna 71 aastat tagasi aset leidnud enam kui 10 tuhande inimese küüditamiseni oli sel hetkel jäänud veidi rohkem kui poolteist aastat… President Pätsu kõne 1938. aasta võidupühal, 20 aastat pärast Eesti Vabariigi loomist. Baaside lepingu allakirjutamiseni ja seega võitluseta bolševikele alistumisni oli sel hetkel jäänud vähem kui poolteist aastat. “Meie oleme sõjariistus rahvas, ei karda mitte kedagi. Me oleme valmis viimse veretilgani igale vaenlasele vastu hakkama.” Need sõnad kõlavad mitte rohkem õõnsalt kui naiiv-optimistlikud loosungid (Eesti edulugu kui “täielik triumf” jne), mida tänased rahvast võõrandunud riigijuhtid tuima järjekindlusega korrutavad. Ka Eesti Vabariigi taastamisest on möödas veidi enam kui 20 aastat. Kas ring on jälle täis saamas? Küsimusele vastamise muudab keerukaks asjaolu, et seekorde alistumine toimub samm-sammult, tasapisi, ilma et see ühe hetkega suurele osale inimestest ilmselgeks muutuks. Pika Hermanni tipus lehvib ju endiselt sini-must-valge… Paratamatult tekib neid mõtteid vaagides küsimus, kas me ei ole praegusel ajal tunnistajaks olemuslikult sarnastele sündmustele: kui nn Baaside lepinguga anti ära väga oluline osa kontrollist oma territooriumi üle, siis ESM-i lepinguga tahetakse anda ära väga oluline (ja ESM-i esialgse aktsiakapitali suurendamist võimaldava ESM-i asutamislepingu artiklist 10 tulenevalt tegelikult teadmata ulatusega) osa kontrollist riigieelarve üle (olulisem osa seadusandlikust võimust anti ära juba 2003. aastal liitudes Euroopa Liiduga ning oma raha emiteerimise õigusest on eurotsooniga liitumise teel samuti loobutud). Samuti tekib küsimus, kas nt poole sajandi pärast ei küsita praegusele ajale tagasi vaadates samamoodi, nagu meie ajal küsitakse 1939. aastal elanud ja tegutsenud inimeste kohta: miks nad midagi ei öelnud, miks nad midagi ei teinud, vaid lihtsalt vaatasid, kuidas võimumehed riigi käest ära andsid? (Kõik muidugi ei vaadanud seda lihtsalt pealt – nt minu vanaisa sõitis 17-aastaselt ühes teiste vabatahtlikega Soome Talvesõtta bolševike vastu võitlema.) Kardan, et küsitakse ja et vastused, mida täna oma tegematajätmistega anname, saavad olema meile taas kord suure häbi põhjuseks. Vähim, mida teha saame, on ületada hirm ja ebamugavustunne – see baashoiak, mille tõttu võetakse sujuvalt omaks ikka just need vaated, mida esitletakse hoolimata ilmsetest vasturääkivustest mõistlike ja tasakaalukatena – ning öelda välja see, mille oleme tõena ära tundnud. Kui muud teha ei oska, võiks levitada nende väga väheste sõnumit, kes teavad, millest räägivad ja kes on võtnud oma südametunnistuse häält kuulata. Adrian Bachmann tõestab, et on üks sellistest. Eilses EPL-s avaldas Kaarel Tarand lootust, et reformatsioonist ja valgustusest „hullutatud” inimesed moodustavad me kodanikkonna enamuse ning kinnitas oma kuuluvust selliste inimeste hulka, nimetades Suurt Prantsuse Revolutsiooni valgustusaja “suurimaks kunstiteoseks”. Ühest küljest võiks seda ju võtta omamoodi aprillinaljana, ent vaevalt oli see naljana mõeldud. Kuivõrd Suure Prantsuse Revolutsiooni näol on tegu ühega Euroopa ajaloo kõige võikamatest veresaunadest – demoonilise orgiaga, mida võib teatud episoodides nimetada julgelt genotsiidiks –, siis selle kirjeldamine kunstiteosena näitab, et nii mõnegi jaoks ei ole oma identiteedi juurutamine vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideoloogias vähem kriitikavaba kui teiste enesemääratlemine rahvus-romantiliste müütide kaudu. Valedel põhinevad pahatihti mõlemad.			OSCAR-2019
Niisiis, Soome pidevalt kasvav riigivõlg on hetkeseisuga 70 042 066 974 eurot, mis tähendab, et iga soomlase (sh imikud ja teised lapsed) osa sellest on rohkem kui 13 tuhat eurot. See on tabavalt öeldud, et sündides saad 274 eurose beebipaki ja 13 tuhat eurot võlga — tere tulemast maailma! See pole küll mingi uudis, et hedonism on üks meie aega defineerivaid ideoloogilisi voole, ent see, millises mastaabis praegune põlvkond endale tulevaste põlvkondade arvelt heaoluühiskonna loosungi all mugavusi loob, on lihtsalt uskumatult nahaalne. Postimees Online annab teada, et Eesti imikute peal plaanitakse hakata katsetama uut nakkusvaktsiini: Uuringu eesmärk on selgitada välja ravimi- ja biotehnoloogiafirma GlaxoSmithKline poolt välja töötatud vaktsiini tõhusus ning ohutus lapse organismis meningokokk-nakkuse vastu immuunsuse tekitamisel. Eestis uuringut juhtiva arsti Kai Zilmeri sõnul on põhjalikud uuringud lastele mõeldud kvaliteetsete vaktsiinide väljatöötamise loomulik ning asendamatu osa. “Usaldusväärset infot selle kohta, millised on ohutud ja head vaktsiinid, saavad anda ainult vastavad uuringud,” selgitas Zilmer. Selline ettevõtmine tõstatab olulise eetilise küsimuse. Nimelt, kuidas seda ühitada Eesti Vabariigilegi õiguslikult siduva kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7, mis ütleb otsesõnu: “Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.” Kus on nende imikute vabatahtlik nõusolek olla allutatud kõnealustele meditsiinilistele katsetele? Mulle tundub, et siin ei piisa viidetest vanemate kui seaduslike esindajate nõusolekule. Jah, vanemate nõusolek on tarvilik lapsele ravi osutamisel, ent vanemate voli oma laste üle ei ole ju piiramatu. Ja mina küll ei julge arvata, et vanematel on voli otsustada oma laste eest, kas neid võib kasutada vahenditena meditsiinilistes eksperimentides või mitte. Küsimus on seda tõsisem, et suure tõenäosusega teenib kõnealune uuring ennekõike ravimikompaniide (GlaxoSmithKline) ärilisi huve. Välistatud ei ole seegi, et vanemate nõusolek põhineb omakasumotiivil. Katoliku Kirik õpetab, et abieluakt on abikaasade vastastikuse armastuse väljendus, mis on olemuslikult sakramentaalne (ehk Jumala armu vahendav, sellisena oluslikult hea) ja omab nii nende kokkuliitmise kui uue elu loomise tähendust, võimaldades selliselt osaleda vahetult Jumala loomistöös. “Abielukohus on patt, möllav patt. Mis puutub tulisusse ja selles leitavasse mõnusse ei erine see mitte millegi poolest abielurikkumisest ja liiderlikkusest. Oleks kohane mitte langeda sellisesse pattu, ent abikaasad ei saa seda vältida. Nõnda siis ei arva Jumal, oma halastuse tõttu, seda neile patuks.” “Kui abieluakt ei ole vaimse armastuse väljendus, vaid füüsilise vajaduse rahuldamine, siis oleks ilmselgelt loomusega vastuolus hoida teineteisega seotuna abikaasasid, kes ei saa vastastikku enam teisest endale rahuldust.” Veelgi enam, see viib loogilise järeldusena, nagu Luthergi möönis, nii vaimulikkonna tsölibaadi võimalikkuse eitamiseni (inimene on oma ihade ori), just nagu ka kontratseptiivide loomuvastasuse eitamise (mida tegid protestantlikud kogukonnad 1930ndatel) ja polügaamia jaatamiseni. Terve Mõistuse Sündikaat avaldas täna juhtkirja pealkirjaga “Tunnistagem endale: meie rahvus on ohus!”. Teksti lõpuosas on kirjutatud: Tunnistagem siis endale: meie rahvuse püsimajäämine on praegu Euroopa Liidu liikmena suuremas ohus, kui see oleks meie liikmelisuseta nimetatud organisatsioonis. Tunnistagem endale: meie rahvuse püsimajäämine on praegu Euroopa Liidu liikmena vähemalt sama suures ohus, kui see oli punavene impeeriumi koosseisus. Ja tunnistagem endale: meie rahvuse püsimajäämine huvitab meie nn. iseseisva riigi ametnikke ja poliitikuid umbes sama vähe, nagu huvitas nõukogude kollaborante ja komparteilasi. Kas me tõesti keeldume seda mõistmast? Kas me tõesti keeldume sellele vastu hakkamast? Kas me tõesti keeldume aru saamast, et vaid iseseisvate otsuste langetamine ja elluviimine, mitte järjekindel taganemine „sõprade“ ja vaenlaste surve ees, tagavad meile tingimused rahvusena ka järgmised tuhat aastat püstipäi ringikäimiseks? Nõustun juhtkirja pealkirjas öelduga, et meie rahvus on ohus. Kuidas oleks sellega võimalik mitte nõustuda, olles teadlik kasvõi sellest, mille eest hoiatades on professor Rein Taagepera aastaid häirekella tagunud: oleme rahvana puht-faktiliselt väljasuremise kursil. Ometi ei saa ma päriselt nõustuda nimetatud juhtkirjas esitatud nägemusega probleemi põhjustest, mis näib mulle liialt pealiskaudne, ulatumata sellisena probleemi tegelike põhjusteni. Tõtt-öelda usun, et juhtkirja koostajad on minuga sama meelt, mistõttu võib küsimus olla lihtsalt selles, kuidas on tekstis seatud mõtete rõhuasetused. Igal juhul saatsin TMS-i toimetusele alltoodud kirja, et eelnevalt osundatud küsimusele tähelepanu juhtida. Täna on maailmameedias mõningast kajastamist leidnud kunagise nn seksisümboli Raquel Welchi (69) “radikaalne” seisukohavõtt seonduvalt hormonaalsete kontratseptiivide kultuurilise mõjuga. Artiklis, mille pealkiri ilmus hetkeks vist isegi Postimees Online‘i esilehele, vahendatakse Welchi arvamust (originaalteksti vt siit), et 1960.-1970. aastate seksuaalrevolutsioon ning eriti just antibeebipillide legaliseerimine ja turuletoomine mõjusid seksuaalmoraalile ja abielu institutsioonile laastavalt. Näitlejanna arvates aitas rasestumisvastaste vahendite laialdane kättesaadavus kaasa seksuaalmoraali langusele ning andis noortele võimaluse vabalt seksida kellega tahes. Ta lisab: Üks oluline ja kestev pilli toime naiste suhtumisele seksuaalsusse 1960ndatel oli järgmine: “Nüüd võime seksida millal iganes, ilma et peaks tagajärgedega tegelema. Halleluja, pangem pidu!” Asi on endiselt nii. Täna ei näi enam pea keegi suutvat “püsida oma pükstes” või pidada kinni antud tõotustest. /…/ Minu arvates oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus ei ole enam tähtis kellega seksitakse, seda tehakse siis kas lõbu või ka spordi pärast. See on kaasa toonud seksuaalanarhia. Lugesin Delfist prof Tõnu Lehtsaare artiklit pealkirjaga “Me pole orjarahvas!”, kus autor rõhutab perekonna institutsiooni olulisust ühiskonna alusena ja püstitab küsimuse, kas oleme vaba rahvas või orjarahvas: Väidan, et perekonna mõiste devalveerimine on rahva põhiväärtuse rüvetamine. Iga samm, mis õõnestab usaldust riigi vastu ja pärsib rahva juurdekasvu, on rahvavaenulik samm. Kas oleme vabad? Rahval on õigus elutähtsates küsimustes välja öelda oma arvamus. Rahvas, kes vaikib jõuetult ja laseb endale pähe istuda, on sisemas orjarahvas. Vaikides, alandatult, pilku kõrvale pöörates, iseennast häbenedes, juttu mujale viies, jõuetust tundes, iseendale valetades, tähtsat salates, ükskõikselt pealt vaadates, tulevikuta elades. Partnerlusseadus väärib rahvahääletust. Kui rahva hääle vastu kasutatakse jõudu, siis on tegemist vägivallaga, moraalse okupatsiooniga. Kui rahva esindajad käituvad rahva tahte vastu, siis pole nad esindajad, vaid reeturid. Perekonna küsimus on rahva tuleviku küsimus. Miks mitte lisada 2011. aasta parlamendivalimiste hääletussedelile samasooliste partnerlusseadust puudutav küsimus? Oleks ju väga demokraatlik küsida rahva kasvamist ja püsimist puudutava kohta rahva enda arvamust. Jäägu nii, nagu vaba rahvas ise otsustab! Ega me mõni orjarahvas pole! Perekond on ühiskonna fundamentaalne institutsioon, mis on — nagu põhiseadus §-s 27 kinnitab — “rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus” ja sellisena “riigi kaitse all”. Perekonda puudutavad küsimused on seega ühiskonna jaoks fundamentaalse tähtsusega küsimused. Põhiseaduse §-i 1 kohaselt on Eesti demokraatlik riik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas, mistõttu ühiskondlikult fundamentaalse tähtsusega küsimuste langetamisel tuleks küsida rahva arvamust ning sellest ka lähtuda. Muidugi olen üleskutsega igati päri. Kuidas saakski mitte olla, eitamata demokraatia olulisust ühiskonnakorralduse alusmehhanismina? Aga kas pole just siia koer maetud?			OSCAR-2019
Vaadates ülaltoodud väljaütlemisi ning paljusi teisi kaeblikke ja hädaldavaid seisukohaväljendusi, milles puudub vähimgi uhkus selle üle, et üks rahvas on otsustanud selja sirgu ajada ja Euroopa Liidu ees koogutamise lõpetada, meenus mulle 1960ndatel USA-s mustanahaliste õiguste eest seisnud aktivisti Malcolm X‘i 1963. aasta kõne Michigani ülikoolis. Täpsemalt see, kuidas hiljem avalikul koosolekul maha lastud inimõiguslane kirjeldas selles kuulsas kõnes “majaneegrite” ja “põlluneegrite” erinevust. Pressinõkogu sõnul ei riku SAPTK kujutamine Venemaa vaenuliku mõjutustegevuse instrumendina ajakirjanduseetika põhimõtteid Pressinõukogu tegi täna teatavaks oma otsused kahe kaebuse osas, mille hiljuti SAPTK nimel esitasime, asudes mõlemal juhul seisukohale, et ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist ei ole toimunud. Otsuseid lugedes tekkis esmalt tõsine kahtlus, et tegu ägaõib olla terase aprillinaljaga, aga paraku see vist nii ikkagi ei ole. Kanal 2 suhtes esitatud kaebuses osas otsustas Pressinõukogu, et kuivõrd saates pealkirjaga “Kuidas peatada Putinit?” (2. osa), mis rääkis ühemõtteliselt ja ainult Venemaa vaenulikust mõjutustegevusest naaberriikides, näidati küll kaadreid SAPTK meeleavaldusest ja pressikonverentsist, ent SAPTK nime otseselt ei mainitud, siis ei ole SAPTK-le viidatud: “Pressinõukogu otsustas, et Kanal 2 ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Kuigi saates näidatakse kooseluseaduse vastu korraldatud meeleavaldusi, ei viita ükski saates esinenud ekspertidest SAPTK-ile.” Täna hommikul kohtasin tänaval suurepärast kaasajal prevalentse inimesepildi, nn loomuliku inimese representatsiooni – suurelt ja avalikult keset linna, kõigile (sh lastele) vaatamiseks. Sõnum on lihtne ja fundamentaalne: ära raiska oma elu tegeledes sellega, kuidas saada hüvelisemaks, paremaks inimeseks, pingutades ületamaks oma pahesid ja kasvamaks vooruses, vaid võta vabalt ja ole selline nagu oled, ühes oma paljude pahedega, ja parem NAUDI kõike, mida elul pakkuda on. Et meedia ning reklaami- ja meelelahutustööstus sellist inimesepilti propageerib, on muidugi arusaadav, sest sedasi luuakse oma pahedest orjastatud ja seetõttu oma käitumise üle mõistuslik-tahtelise kontrolli minetanud inimestest koosnevat täiuslikult manipuleeritavat ja rohkelt tarbivat amorfset massi. Sama inimesepildi leiame kaasaegse inimõiguste doktriini keskmest, kus prevaleeriv vabaduse kui piiramatuse taotlus on täielikult lahti seotud inimesest kui hea ja kurja vahel seisvast ja vaba tahte alusel oma tegusid ühele või teisele poole suunavast olendist ning tema kõlbelistest kohustustest iseenda ja teiste ees. Vabaks peab saama mitte pahedest, vaid vabadust allasuruvast voorusest ja voorusetaotlusest – siis leiad tõelise mina, loomaliku ja toore, ning jõuad ülima eneseteostuse, oma inimsuse realiseerimise teele. Lipukirjaks on mitte väärikus voorus ja au, vaid seks, raha ja edu. Ühelt poolt ei tohiks ju olla raske aimata, millises suunas sellistele alustele asetatud ühiskond triivib, aga teiselt poolt – keda see siis ikka huvitab. Teine suur reklaam, mida kohtasin hommikusel linna keskväljakul, teatas Euroopa Liidu ja Tervise Arengu Instituudi rahalisel toel, et kui mees kummi ei kasuta, pole ta üleüldse mees. Alles see oli – kas mitte sügisel? –, kui naissoole tehti linnatänavail ja teleriekraanil sarnase kampaania raames noorte näitlejate jt popiidolite abil selgeks, et tõeline naine kannab pidevalt kummi kaasas, sest kunagi ju ei tea kus ja millal võib kirehoog kellegi “rajalt maha võtta” ning tingida “vajaduse” kumm käiku lasta. Nüüd on siis meessoo kord. Mida iganes me sellest ka ei arva, teame vähemalt, kuidas need institutsioonid inimestesse suhtuvad. Sõnum lähtub muidugi eelpooltoodud inimesepildist: HIV-i, raseduse [sic] ja muude sugulisel teel levivate haiguste vastu võitlemiseks ei ole tarvis mitte enesepiiramist ja vooruslikku käitumist, vaid kaitsevahendeid. Inimese andumine surmapattudele on tema püha vabadusesfäär, millesse ei tohi sekkuda isegi mitte soovitustega järele mõelda, surmapatust hoidumise soovitamisest rääkimata. Enesepiiramine on tabu! Küll aga võib soovitada kombelõtvuse praktiseerimist selliste tehniliste abivahenditega, mis aitavad riske maandada. Mõni võiks muidugi küsida, et kas selliste käitumismustrite propageerimine ikka on eetiline, teades, et “kumm” ei taga kaugeltki mitte absoluutset kaitset, aga no kes jõuab selliste tagurlike progressi vaenlastega vaielda. Samas on sõnum ka vastuoluline, kas pole, sest kui ühelt poolt apelleeritakse kampaania raames kummikasutust propageerides mehelikkusele (mis peaks siis leidma erilise väljenduse viljatus seksuaalsuses) ja mehelikele stereotüüpidele (kasutades väljendeid nagu “tõeline isane” ja “alfaisane”), rahastavad samad institutsioonid teiselt poolt sugude ja soorollide dekonstrueerimist. Kokkuvõttes võiks lõpuks ära otsustada, kas eesmärgiks on sugude ja soorollide täielik dekonstrueerimine või pigem nende fundamentaalne ümbermõtestamine. Kui eesmärk on korralikult paigas, siis saaks kõik need miljonid, mis antud kampaaniatesse kanditakse, palju tõhusamalt ära kasutada. Kes ei lepi asjaoluga, et haridusministriks tahetakse panna mees, kes õigustab avalikult rahvusliku ja riikliku identiteedi kujundamist tõe salgamise ja valetamise teel, neil on võimalik sellest asjaosalistele teada anda, allkirjastades temaatilise petitsiooni. Kuivõrd tegemist on ülimalt olulise küsimusega, kutsun petitsiooni allkirjastama kõiki, kellele ei ole Eesti tulevik ükstaspuha. Seoses eelmise postitusega riputan üles Aleksandr Solženitsõni teksti, mis minusse kunagi kustumatu jälje jättis. Tekst on täna vähemalt sama aktuaalne kui 36 aasta eest, mil see sai kirja pandud. Ühiskond on endiselt valedest läbiimbunud ja tõtt-öelda on täna valitsevad valed oma peenekoelisuse, varjatuse ja nende levitamise tehnoloogia täiustumise tõttu märksa ohtlikumadki. Tekst levis käest kätte väga paljude inimesteni. Ka Eestis levis see samal viisil, ilma et oleks teada, kes on tõlke autoriks. Seda, mida oli Solženitsõnil öelda konkreetselt lääne ühiskonna valede kohta, võib lugeda tema 1978. aasta kõnest Harvardi Ülikoolis (“A World Split Apart”), millest jäi mulle eriliselt meelde järgmine tähelepanek:			OSCAR-2019
Suurepärase kehalise vormi saladust ei hoita raamatupoes ega ka mitte riigi uusimates teaduslaborites. Tõelisi vastuseid leiad kohalikult mänguväljakult, kirjutab Kaaluabi.ee. Oled Sa kunagi jälginud last, kes on täielikult süvenenud järjekordsesse projekti? Neil on maagiline võime võtta oma tegemisi tõsiselt, sealjuures neid ülemäära tõsiselt võtmata. Tee oma treeningprogrammiga sedasama: Sul on võimalus panna igasse päeva rohkem keskendumist ja igasse nädalasse rohkem motivatsiooni. Loe siit seda, mida iga laps teab, kuid mis Sul võib olla meelest läinud. Vaata, kas saad allolevatest nõuannetest midagi oma igapäevase programmi juures rakendada: 1. Kõik võib olla mäng. Milleks teha rutiinset trenni, kui saad igasse treeningkorda lisada veidi lõbu? Mõtle välja reeglid, sihi isiklikke rekordeid, taasta oma võitlusvaim. 2. Ära kõnni, kui saad joosta. Iga päev on tulvil võimalusi, et oma kehalist võimekust veelgi suurendada. See reegel on väga tihedalt seotud soovitusega „ära sõida, kui saad kõndida.“ 3. Kui ei meeldi, ära söö. Kui Sa kord juba oma eesmärgid saavutad, on üsna tõenäoline, et kui Sulle ei meeldinud see, mida varem sõid, siis senised toitumisharjumused pikalt ei kesta. Tervislik toitumine tähendab tasakaalu ja mõõdukust. 4. Naer aitab. Näib, et lastele on loomupäraselt omane teadmine, et naer leevendab vererõhuhädasid, toetab ajutegevust, annab energiat ja aitab saavutada eesmärke. Naerata ja tunne iseendast rõõmu – sellest võib olla suur abi. 5. Leia aega mängimiseks. Töö, majapidamiskohustused ja hulganisti asju, mida „peab tegema“, haaravad meid nii, et unustame võtta aega iseenda jaoks. Lõõgastumine ja ümberkorraldused muudavad elu elamisväärseks ning nendest tõuseb tõelist tulu ka tervisele. Mis kõige tähtsam - nii õnnestub meil püsida järjepidev ja motiveeritud. 6. Maailm peaks olema värvikirev – eriti õhtusöögitaldrikul! Tee see nii värviliseks kui võimalik, manades toiduga taldrikule vikerkaare. Seda on lõbus vaadata, kõige värvikamad tooted peidavad endas sageli hulganisti toitaineid, ning Sul on võimalus süüa tervislikku ja tasakaalustatud toitu. 7. Koos sõpradega on alati lõbusam. Lapsi tõmbab tavaliselt teiste laste poole. See annab neile indu ning sel moel võiksid nad mängida kogu päeva. Treenimine koos teistega tähendab sisuliselt Su oma väikest mänguseltskonda. 8. Seiklused ootavad õues, mitte toas. Iga laps teab, et kõige paremad asjad asuvad vabas õhus – värske õhk, suur, avatud ruum, piiramatud võimalused. Väikesest, umbsest spordisaalist Sa kõike seda ei leia. Ava uks ja alusta iga päev uut seiklust. 9. Tähtis on kasutada oma kujutlusvõimet. Sa võid iga kell olla kapten Fantaasia või proua Hämmastav. Luba enesele, et usud iseenda supervõimetesse, ning lase oma mõtteil triivida sinna, kuhu nad parajasti soovivad. 10. Kõik on võimalik. Ei mingeid hirme, eneseusu puudumist, negatiivseid kõnelusi iseendaga, enesekriitikat, muresid, destruktiivset ärevust või mõtteid võimalikust läbikukkumisest. Lapsena on kõik võimalik. Ja tead mis? Täpselt nii ongi. Need, kes teavad suurepärase kehalise vormi saladust, on ilmselt 0,9-1,2 meetrit pikad ning nad võivad viibida lähemal, kui Sa arvatagi oskad. Tegutse rohkem nagu laps ja Sa näed, kuidas maailm Su ees ühtäkki avaneb. Tervislike eluviiside järgimine muutub millekski, mida tahad teha iga päev. Hakka taas iseendast rõõmu tundma! Kui soovid imelist sügist, siis pikenda oma suve. Ära tee kasvavast pimedusest väljagi ning naudi selle asemel loodust, romantilisi hetki ning maitsvat toitu. Üks hea viis sügismasendusega võitlemiseks on tavalisel argipäeva õhtul katta pidulik laud. Kuigi suvepuhkus on läbi, peaksime neid mõnusaid õhtuid, mis suvega kaasnevad, tooma endaga ka sügisesse. Toredaid asju ei pea vaid nädalavahetustel tegema. Katta laud pidulikult mõnel argipäeva õhtul ning mõnus meeleolu on garanteeritud. Või kui seda ei jaksa, siis broneeri mõnes uues söögikohas laud ning lubage endale nädala sees restoranis õhtustada. Täida päeved unistustega uuest kevadest, toimetades aias ning istutades näiteks sibul-lilli, mis kevadel esimestena silmi rõõmustavad. Miks mitte koostada sügisel aiaplaan sellest, mida soovid järgmisel aastal aias muuta või juurde istutada. Kogu pilte, külasta aianduspoode ning tee endale isiklik aiaraamat. Sügis on veidi müstiline, seikluslik ning lõhnab hästi, sest on täis maitsvat toitu, mida kogu suve on kasvatatud. Suvelõhnu ja maitseid aitavad salvestada sügisesed puuviljad ning marjad. Õunamahla valmistades ning seda hiljem mekkides tulevad kindlasti ka meelde suvised aialõhnad. Ja kui armastad grillimist, siis tasub investeerida grillpanni. Söelõhna see toidule ei paku, kuid mõnusa maitse ning grillitriibud lihale tagab küll. Kui olid suvel treenides rahulikum, siis nüüd on paras aeg uute treeningharjumuste tekitamiseks. Kui puhkusejärgne aeg ning laste koolide ja lasteaedadega harjumine röövib palju energiat, siis alusta rahulikult: alguses näiteks pooletunniste jalutuskäikudega paar korda nädalas. Seejärel on võimalik treeningkoormust vaikselt tõsta. Kuniks väljas on veel valge, eelista väljas treenimist. Kuna pimadetel õhtutel on kergem treeningule käega lüüa, siis on targem need oma päevaplaani kirja panna. Mõtle kindlasti läbi, kuidas vihmastel ilmadel välitreeningut asendada või kui vara peaksid hommikul jalutama minema, et õigeks ajaks tööle jõuda. Ära loobu oma kaunitest suverõivastest üksn es seepärast, et sügis on käes. Katsu uue olukorraga kohaneda ning neid oma sügisgarderoobi sobitada. Suvekleiti on võimalik edasi kanda, kui paljaste säärte asemel paned jalga rõõmsaid sukkpüksid. Kaval on kihiliselt riietuda, näiteks teksajakk pluusi peale, tuunika või suvekleidi alla aga kitsad püksid. Õhulise seeliku peale jämedakoelisem jakk või kootud kampsun. Kasuta oma fantaasiat ning sobita erinevaid rõivad, stiile ja värve, et leida seda, milles end hästi tunned. Terrassi annab suvetunde pikendamiseks ka sügisel kasutada. Paiguta sinna lisavalgust, pane lauale kauss kastanite või tammetõrudega. Vaheta kodutekstiili: too välja vaibad, padjad ning suvist sisustust võib edukalt ka sügisel kasutada. Ei ole mõtet aastaaja vahetumise tõttu kõike välja vahetada,			OSCAR-2019
Kasahstan oma ebamaiselt kaugete vahemaadega, lummavate öiste maastikepiltidega, lõpmatuna näivate ning uinutavate rongireiside ning hobuse lihast tehtud vorstidega, on nii mõneski mõttes ebatavaline reisisiht. Nendele, kellele eelpool mainitu just reisilt soovitud elamust tähendas, on Kasahstanis kindlasti omas elemendis. Kasahstan asub Kesk-Aasias ning seal valitsevad kuumad suved ja külmad talved. Aasta keskmine satemete hul on piirkonniti erinev, alla 100mm kõrbes kuni 1500 mm Altay mägedes. Parim aeg külastamiseks on maist septembrini. Juuli, august ja september on parimad kuud matkamiseks mägedes Kagu- ja Ida-Kasahstanis. Passi kaotuse või muude probleemide tekkides soovitame ühendust võtta Eesti aukonsuliga Kasahstanis või vajadusel konsulteerida välisministeeriumi valvekonsuli +372 53 01 9999 või valvesekretäriga +372 6 377 000 (24h). Lääne-Kasahstanis asuvas Þanaozeni linnas on välja kuulutatud eriolukord 17.detsembrist kuni 15. jaanuarini, seoses seal puhkenud rahvarahutustega. Streikivate naftatööliste ja julgeolekujõudude vahelistes kokkupõrgetes on hukkunud üle kümne inimese, vigastatuid on ligi 100. Võimude sõnul olid rahutuste algatajateks tulirelvade ja kurikatega relvastatud huligaanid, kes politseinikke ründasid. Turvalisuse tase on suhteliselt hea. Siiski on soovitav jälgida ametiasutuste turvalisusega seotud teateid ning arvestada võimalikku terrorismiohtu. Poliitiline olukord on stabiilne ning meelteavaldusi võib korraldada vaid lubade alusel. Kuigi meeleavaldusi esineb harva, tuleks neid siiski vältida. Euroopa Liit on kehtestanud mitmele Kasahstani lennufirmale (sh Air Company Kokshetau, Atma Airlines, Berkut Air/ Bek Air, East Wing, Sayat Air, Starline KZ) lennukeelu Euroopa Liidu õhuruumis. Vastava nimekirjaga on võimalik tutvuda siin. Riigis viibimine ja reisimine on suhteliselt turvaline. Ei ole soovitav liikuda pimedas ega üksi. Turismipiirkondades esineb ka vägivaldseid taskuvargusi, seetõttu on soovitav hoida sularaha ja pangakaardid eri kohtades. Lisaks tuleb olla ettevaatlik väärisesemetega. Lääne-Kasahstanis Atyrau ja Aktau piirkonnas on toimunud mitmeid röövimisi. Kasahstanis on esinenud politseiriietuses kurjategijaid. Politseil on kohustus oma isikut tõendada ning kuritarvitustest tuleb teatada ametivõimudele. Kasahstanis on ilmalik põhiseadus. Kõikidel turistidel tuleb austada kohalikke tavasid, traditsioone, seaduseid ning religiooni. Uimastitega seotud kuriteod on rangelt karistatavad. Homoseksuaalsus ei ole illegaalne, kuid pole ühiskonnas heaks kiidetud. Pildistamine on keelatud sõjaväeobjektide läheduses ja ka piirialadel, vastavad kohad on enamasti märgistatud. Kasahstani ametlik riigikeel on kasahhi keel, kuid vene keelt kasutatakse väga laialdaselt. Inglise keelt kasutatakse vähemal määral. Riiki võib tuua 1000 sigaretti või 1000g tubakatoodet, mõistliku koguse tualettvett, 2 liitrit alkoholi ning kuni 500USD väärtuses kaupu. Retseptiravimite sisseveol peaks kaasas olema koopia retseptidest. Riigist on keelatud eksportida tulirelvi, lõhkeaineid, kergestisüttivaid aineid ja materjale, radioaktiivseid aineid ja materjale, transpordivahendeid, toiduaineid ning elusloomi. Riiki saabumisel tuleb täita tollideklaratsioon, kuhu tuleb täpselt märkida kõik kaasasolevad varad, väärisesemed ning elektroonika. Muul juhul tuleb reisijal maksta tollimakse. Rahvusvahelist juhiloa olemasolul võivad Kasahstanis autot juhtida ka välismaalased. Turvavöö kasutus on esiistmel kohustuslik ning seaduse täitmist jälgitakse hoolega. Sõiduautoga pikkade vahemaade läbimisel tuleb arvestada, et suurtest linnadest eemal on bensiinijaamu vähe. Autode ja teede seisukord on kohati väga vilets ning linnades on vaid peatänavad valgustatud. Autouksi on soovitav hoida sõidu ajal lukustatuna. Erasõidukeid ei ole taksodena soovitav kasutada ning ametlike taksodega on soovitav hinnas kokku leppida enne sõidu alustamist. Ühistransport on suhteliselt turvaline. Astanas on suurem osa kohalikest bussidest uued ning sõidavad korrapärase graafiku alusel. Bussid võivad olla rahvarohked ning tuleb arvestada taskuvaraste ohuga. Tervishoiuteenused ja hügieenitase on Kasahstanis võrreldes lääneriikidega madalamal tasemel. Väiksematesse kohtadesse reisides on soovitav võtta kaasa oma ühekordsed nõelad ja süstlad. Riigis on sageli ravimitest puudus. Reisides kollapalavikust ohustatud piirkondadesse on kollapalaviku vaktsiin kohustuslik. Lisaks esineb A ja B hepatiiti, mistõttu enne reisile minekut on soovitav kindlasti konsulteerida reisimeditsiini kabinetiga, milliseid vaktsineerimisi tuleks eelnevalt teha ja kuidas võimalikke terviseriske vältida. Eriti just suvekuudel on soovitav pöörata erilist tähelepanu toiduainete hügieenitingimustele. Joogiks on soovitav kasutada poes müüdavat pudelivett ning kraanivett on soovitav tarvitada peale keetmist. Kasahstan asub seismilises tsoonis, kus esineb nõrgemaid maavärinaid. Suuremaid maavärinaid esineb siiski harva. Kevaditi esineb lume sulamise tõttu üleujutusi riigi lõuna osas Shymkenti rajoonis. Üleujutused võivad kohati olla intensiivsed. Reisides Kasahstani on soovitav võtta kaasa piisavalt sularada eurodes või dollarites. Üldiselt kasutatakse sularaha, kuidkaubanduskeskustes, hotellides ja mitmetes restoranides saab kasutada krediit- ja deebetkaarte. Suuremates linnades on mitmeid valuutavahetuspunkte ning Almatõs ja Astanas sularahaautomaate.			OSCAR-2019
Heteroseksism on käitumiste, eelarvamuste ja diskrimineerimiste süsteem, mis eelistab vastassoo seksuaalsust ja suhteid.[1] See võib sisaldada eeldust, et teised inimesed on heteroseksuaalsed või et vastassoolised seksuaalsed külgetõmbed ja suhted on ainukene norm[2] ning seepärast ülemad. Heteroseksismi on defineeritud kui geide ja lesbide vastast diskrimineerimist "heteroseksuaalsete inimeste poolt."[3] Samas võivad selliseid suhtumisi ja eelarvamusi hoida inimesed igasuguse seksuaalse sättumusega. Heteroseksism võib muutuda osaks omaks võetud vihast enda seksuaalse sättumuse vastu.[4] Heteroseksism diskrimineerimisena näeb paljudes ühiskondades ja õigusruumides geisid, lesbisid, biseksuaalseid inimesi ja teised seksuaalseid vähemusi teise klassi kodanikena, kui küsimuse all on erinevad legaalsed ja kodanikuõigused, majanduslikud võimalused ning sotsiaalne võrdsus. Heteroseksism on sageli seotud homofoobiaga. Homofoobia on heteroseksismi vorm, mis viitab nii "irratsionaalsele hirmule või vastumeelsusele homoseksuaalsete inimeste või homoseksuaalsuse suhtes"[5] kui ka "käitumisele, mis tugineb sellisel tundel".[6] Heteroseksism märgib laiemalt "ideoloogiliste mõtete süsteemi, mis muudab heteroseksuaalsuse ühiskonnas ainsaks normiks."[7] Kalduvusena eelistada heteroseksuaalseid inimesi ja heteroseksualsust on heteroseksismi kirjeldatud millegina, mis on "kodeeritud ühiskonna peamistesse sotsiaalsetesse, kultuurilistesse ja majanduslikesse institutsioonidesse ning neile iseloomulik."[8] Sellest tuleneb essentsialistlik kultuuriline arvamus, et mehesus-maskuliinsus ja naisesus-feminiinsus on üksteist täiendavad. Uurija ja psühholoogia professor Gregory M. Harek väidab, et heteroseksism "töötab läbi nähtamatuse ja rünnaku protsessi. Homoseksuaalsus jääb harilikult kultuuris nähtamatuks. Kui aga homoseksuaalsena määratlevad või homoseksuaalse käitumusega inimesed muutuvad nähtavaks, siis muutuvad nad ühiskonnapoolsete rünnakute subjektideks."[9] Psühholoog Karen Franklin on intervjueerinud kurjategijaid, kes on kasutanud vägivalda LGBT-inimeste vastu. Ta toob välja, et "heteroseksism ei ole lihtsalt isiklike väärtuste süsteem. [Pigem] on tegemist vahendiga, mille abil hoitakse alal sookahesust."[10] Ta jätkab, et "rünnakuid homoseksuaalsete ja teiste indiviidide vastu, kes kalduvad kõrvale soorollide normidest, ei nähta enesekaitselise vastusena. Selle asemel on tegu sotsiaalse kontrolli õpitud vormiga."[10] Heteroseksism uskumuste kogumina tugineb tuumuskumisel, mille järgi harilikes tingimustes ei eksisteeri homoseksuaalsust ega biseksuaalsust. Sellisena kujutavad need vaimuhaigust või normist hälbivat käitumist.[11] Heteroseksistliku ideoloogia või mentaliteediga lükatakse tagasi või ei peeta oluliseks käsitlust seksuaalsest sättumusest. Keerukamad heteroseksistlikud vaated võivad tugineda religioonil, dogmadel, "üldkehtivatel tõdedel", loodusseadustel, autoriteetidel või populaarsetel uskumustel. Tavatarkuseks või sotsiobioloogiliseks teadmiseks peetavad hoiakud ja uskumused võivad muu seas sisaldada järgnevaid väiteid: Mitteheteroseksuaalne isik peaks oma seksuaalset sättumust hoidma privaatsena (see tähendab seda, et nad peaksid "jääma kappi")[12] lk 15 Hoiak, et geid ei ole "tõelised mehed" ja lesbid ei ole "tõelised naised". Seda ühiskonnas valdava vaate tõttu, et heteroseksuaalsed külgetõmbed ja tegevused on "norm" ning seetõttu ülemad.[11] "Jumal lõi Aadama ja Eeva" ja sarnased essentsialistlikud kultuurilised arvamused, mille järgi mehesus-maskuliinsus ja naiselikkus-feminiinsus on üksteist täiendavad. Homoseksuaalsus on väär, jumala või looduse vastane. Seetõttu on see patt, pahe või ebainimlik.[12] lk 18 Vaated, mis sarnanevad Anita Bryanti väidetega tema kampaania "Päästke meie lapsed" ajal Ameerika Ühendriikides. (Vaata paremal pilti kampaania brošüürist): "Emana ma tean, et homoseksuaalid ei saa bioloogilisi lapsi. Järelikult peavad nad värbama meie lapsi." Homoseksuaalsetel inimestel ei ole nende elustiili tõttu perekondi lastega. Seetõttu õõnestavad nad inimkonna ellujäämist (natalism). Homoseksuaalsus on kiindumus, vaimne häire või sotsiaalne probleem. Seetõttu on seda võimalik ravida või kaotada. Kui homoseksuaalsust ei juurita ühiskonnast välja, siis viib see ühiskonna lagunemiseni ja sotsiaalse kollapsini. 1977. aastal lõik Mark Roclini "Heteroseksuaalsuse küsimustikku", mille eesmärgiks oli inimestele teadustada nende heteroseksistlike vaateid. Küsimustik koosneb küsimustest, mida sageli küsitakse mitteheteroseksuaalsetelt inimestelt, aga mitte heteroseksuaalsetelt inimestelt. Näiteks: "Mis sinu arvates põhjustas sinu heteroseksuaalsuse?" või "Millal ja kuidas sa esimest korda otsustasid, et sa oled heteroseksuaalne?" Küsimustikke jagatakse sageli ülikooli linnakutest, et juhtida tähelepanu LGBT-inimeste vastu suunatud heteroseksistlikutele eelarvamustele.[13][14] Heteroseksistlike suhtumisi võivad hoida lisaks üksikisikutele ja sotsiaalsetele gruppidele ka erinevad institutsioonid. Selle tulemusena võivad koolid, haiglad või karistusasutused erinevatel viisidel propageerida heteroseksistlike vaateid. Need suhtumised võivad koolides väljenduda ebavõrdsete ja ebajärjekindlate distsiplinaarsete meetmete kasutamisel. Näiteks võidakse kooli eeskirjade sarnasel või identsel rikkumisel nõuda samasoolistele paaridele karmimaid karistusi kui heteroseksuaalsetele paaridele. Haiglad võivad piirata patsientide külastamist lähimate perekonnaliikmetega ja sellega välistada samasoolised partnerid.[15] Heteroseksism mõjutab peret mitmeti. Näiteks ei ole paljudes riikides samasooline abielu lubatud. See tähendab, et mitteheteroseksuaalsed inimesed peavad jääma kas vallaliseks või astuma heteroseksuaalsesse abiellu.[16] Paljud riigid keelavad samasoolistele paaridele erinevaid õigusi ja toetusi. Näiteks laste hoolekandjaks olemine või adopteerimine, sotsiaalkindlustushüvitisi, automaatselt kehtivad volikirjad või elukaaslase õigused haiglates.[16] Seda tüüpi heteroseksism hõlmab homoseksuaalsuse vastaseid seadusi, poliitikaid ja institutsionaliseeritud praktikaid; seksuaalsel sättumusel või eeldataval seksuaalsel sättumusel põhinevat kiusamist; stereotüüpimist, diskrimineerivat keelt ja diskursuseid ning teisi LGBT-isikute vastaseid diskrimineerimise vorme nagu: Geide, lesbide ja biseksuaalsete inimeste negatiivne kujutamine või nende stereotüüpimine meedias, kunstis, kirjanduses või meelelahutuses. Näiteks nende kujutamine ainult mõrva või enesetapu ohvritena;[17] Kriminaalkuriteos kahtlustatava homoseksuaalsusele või biseksuaalsusele viitamine, kui analoogilises situatsioonis ei mainitaks kahtlusaluse heteroseksuaalsust; Sodoomia seadused, mis on suunatud osaliste nõusolekul toimuvate samasooliste seksuaalsete praktikate vastu; Osades riikides on homoseksuaalsus kriminaliseeritud ning seaduse rikkujaid võidakse karistada surmanuhtlusega. Näiteks Sudaanis, Mauritaanias, Saudi Araabias ja Iraanis. Lahknevused seksuaalse küpsuse vanuses samasoolistele ja erisoolistele partneritele, kus samasooliste partnerite seksuaalsete aktide lubatav vanus on erisooliste omast kõrgem. Enamus selliseid seadusi kasutatakse (või on ajalooliselt kasutatud) ainult meesoost homoseksuaalse seksuaalse tegevuse vastu; Adopteerimise keeld geidele, lesbidele ja biseksuaalsetele inimestele või samasoolistele paaridele;[18] Õigusliku ja sotsiaalset võrdsust takistavad seadused. Näiteks seksuaalsel sättumusel või eeldataval seksuaalsusel tugineva diskrimineerimise vastase kaitse keelustavad seadused. Enamasti on sellised seadused seotud tervishoiu, majutamise valdkonna või tööturuga; Abielu institutsioon ja õigus abielule, mis on jäetud otsesel määratlusel rangelt vastassoolistele paaridele või on keelatud samasooliste abielu;[1] pp. 145–151 Ülal mainitud piirangud isegi siis, kui samasoolistel paaridel on riigi poolt antud võimalus tsiviilpartnerluseks olenemata sellest, kas see on või ei ole analoogiline või võrreldav abieluga; Geide, lesbide ja biseksuaalsete inimeste välja jätmine sõjaväest või haridusest; see võib hõlmata Ameerika sõjaväe poliitikat "Ära küsi, ära ütle" või Lech Kaczyński ja teiste konservatiivsete Poola poliitikute seisukohta jätta geid ja lesbid eemale haridust andvatest ametitest; Organiseeritud opositsioon LGBT-õigustele; nende õiguste ja privileegide sildistamine "eriõigustena" või "gei agendana". Ajalooliste isikute, poliitikute ja kuulsuste homoseksuaalsuse või biseksuaalsuse kõrvale jätmine ning nende kujutamine heteroseksuaalsetena; Seksuaalsetele külgetõmmetele või tegevustele viitamine seksuaalhariduses või ametlikes nõuannetes ainult läbi vastassooliste partnerite; LGB-inimesi mõjutavatest probleemidest koolides või tööl vaikimine või neist aruteludest puuduv positiivse valguse nägemine; Interneti sisu kontrolli tagavara rakendamine ja kasutamine, et eemaldada teave ja veebileheküljed, mis on seotud homoseksuaalsusega või biseksuaalsusega; Materjalide konfiskeerimine piiril, mida tõlgendatakse sündsusetuks ainult selle alusel, et need sisaldavad homoseksuaalsusega seotud materjale. Seda isegi juhul, kui need ei sisalda erootilisi või pornograafilisi materjale; Töökeskkond, mis vaikimisi nõuab LGB-inimestelt, et nad ei avaldaks enda seksuaalset sättumust vestluses samal ajal kui heteroseksuaalsed inimesed võivad enda suhteid ja abielustaatust vabalt jagada; Homoseksuaalsete teemadega raamatutest, filmidest ja plakatitelt äraütlemine, nende eemaldamine või hävitamine avalikes raamatukogudes või raamatupoodides; Samasooliste vanematega perekondade mittelubamine kooli üritustele või kooli õppekavades selliste perekondade mitte esindamine; Inimeste sunniviisiline kaotamine, ajaloost kustutamine (damnatio memoriae), kogukonnast kõrvale jätmine või muud sotsiaalse tõrjutuse vormid, mis panevad LGB-inimesed põlu alla ning muudavad nad personae non gratae'ks.			OSCAR-2019
Mul oli kümme aastat tagasi palk 15k bruto siis sain küll 100K pangalt laenu neljaks aastaks kui vanemate korter hüpoteegi alla läks. Võlakirjade puhul peab arvestama mõnevõrra suuremate kuludega kuna juriidilised protseduurid võlakirjade registreerimistasud jms muudavad need kallimaks kui tavapärased kahepoolsed laenud. Parima kiirlaenu annavad BestCredit Credit24 Ferratum Time Finans Tihti on esmakordne laen tasuta see tähendab et tagasi tuleb maksta täpselt sama palju kui laenud võtsid – mingeid intresse ega tasusid ei lisandu. Enne laenulepingu sõlmimist tutvu hoolikalt lepingutingimustega ja vajadusel pea nõu meie spetsialistiga. Parem on võtta krediit mille puhul tagatist vaja ei ole – selle laenu leiate märgistuse tagatiseta SMS laen alt. Enamasti kasutatakse isePankuri laene kiirlaenude SMS laenude või kallimate väikelaenude refinantseerimiseks kinnisvara soetamiseks remondiks äri alustamiseks ja arendamiseks hariduskulude katteks reisikulude katteks autolaenuks tervisega seotud kulude katteks jm. Erandi võite teha vaid juhul kui olete kindlad et suudate laenu varakult tagasi maksta ja ennetähtaegse tagasimakse tasud on väiksemad kui tulevaste laenumaksete intressisumma. Võimalus MoneyZeni kaudu laenu andes oma kapitali kasvatada sisaldab kõrget riski kaotada osa või kogu oma investeeritud kapital. Tagatud oma kodus nende võlgade konsolideerimise laene võib pühkima ära kuhja tagasimakseid oma krediitkaardi ja kliendikaardid HP laenud ja asendada need ühe odav kuumakse mis on arvutatud olema hästi jooksul oma vahenditega. Kuidas Bondorast Laenu Saada? Hiljem kannan Bondorast loodetavasti suurema summa tagasi sisse ja siis sellelt maksan maksud. Laen kinnisvara tagatisel – as odav laen narva mnt 13 tallinn 10151 telefon ( 372) 555 80 111 ( 372) 614 3024 e-post: info@. Internetis saab registreeruda laenu pakkuva ettevõtte kasutajaks ID kaardiga sisestada oma pangakonto rekvisiidid ja vormistada taotlus. Miks Valida Laenuandjaks Pant24? Tagatiseta väikelaen ilma palgatõendita on laen inimeselt inimesele mille taotlemisel pole eraisikul vajalik minna firma ülemuse või tööandja juurde tõendit nõudma seoses tööjuures töötamise ja sellelt saadava tasu ehk palganumbri ning raha laekumise graafiku ja regulaarsuse kohta. Mitmesajast lepingust koosneva Bondora portfelli korral võib öelda küll et nõuded ei ole individuaalselt olulised. Kuna kiirlaenud on suhteliselt uus turg siis seetõttu puudub täielik regulatsioon ning viimasel ajal on seatud erinevaid reklaami ja muid piiranguid kiirlaenuandjatele. Kui asi puudutab laenu siis on kiirlaen Sinu kõige turvalisem lahendus rahamurele olenemata sellest kas voted raha välja pangaautomaadist või pangast. See on väga mugav viis laenu taotlemiseks sest laenu saab taotleda kõikjal kus on levi – kusiganes sa parasjagu viibid; ning sõnumi sisu on väga lühike ja konkreetne. Hoolimata kiirest laenuprotsessist ei ole laenuperiood alati lühike – valida on võimalik perioodide vahel alates paarist päevast kuni aastani! Nagu toodud näitest (vt tabel) selgus pole laenu tagasimakse remondifondi kogumisega võrreldes korteriomanikule kallim ning elanike kulud elamispinnale peaksid jääma samale tasemele. Tagatis ei ole vajalik aga minimaalne sissetuleks peab olema vähemalt 300 eurot. Laen on kättesaadav kõikjal Eestis selle vormistamiseks sõidavad meie spetsialistid Teile sobivasse kohta. Kui laenutaotlus esitada argipäeval ning saad positiivse vastuse kantakse laen su pangakontole kohe peale lepingu allkirjastamist. Kuigi politsei kinnitusel on esimene ohumärk juba see et laenupakkujad lubavad klientidele mitmesaja tuhande euro suuruseid laene ilma tagatiseta siis osad inimesed seda tähele ei pannud. Kokku puutunud ma asjaga olen võeti ema nimele tema teadmata laenu ja minu õlule jäi selle asja lahendamine. Tarbimislaenuga võrreldes on kiirlaen väga lühikese laenu tagasimakse perioodiga üldjuhul mõnest päevast kuni paari kuuni. Näiteks 5000-eurose väikelaenu summa puhul viieks aastaks fikseeritud 159% intressi ja 50-eurose lepingutasuga on krediidi kulukuse määr 1766% kuumakse 12132 eurot laenu tagasimaksete summa 727958 eurot ja Sinu poolt makstav kogusumma 732958 eurot. Sms laenud võivad olla väga elujõuline võimalusi inimestele kes otsivad abi ajutisele raha puudusele. Soodne SMS laen ja naistearvestuses peetakse võistlusi eraldi olin rahalistes raskustes ja sai võetud ja tekkivate finantskohustuste täitmise suutelisust. Sms laenuvõlglane oled juba siis kui tähtpäevale eelneval päeval pole laenu ära maksnud. Uuringud näitavad et paljud pered eelistavad võtta laenu ja teha kindel kodune töö lõpuni kui säästa aastaid et teha üks suurem väljaminek. Kolmandaks saame kindlasti tõsta omaenda teadlikkust võlast võla võtmisest ja võla andmisest. Siiski tuleks laenulepingut sõlmides kontserniettevõtetel analüüsida tehingu tingimusi ning kaaluda kas sarnastel tingimustel oldaks valmis laenu andma ka mitteseotud ettevõttele. Jah Bondoras on vхimalik laenud tagastada ennetдhtaegselt ilma ьhegi lisatasuta. Ilmselt on need ikkagi kas laenud seni tundmata allikast või vanad omatüved mille kaugemate sugulaskeelte vasted on seni kindlaks tegemata. Hea et Igor Gräzin aitab SMS-laenude õiguslikku külge rahvale lahti mõtestada ja et reformierakondlikud valitsuse liikmed rahvast manitsevad kuid Eesti inimestel on õigus riigilt oodata enamat. Internetis saab taotleda erinevaid laenutüüpe nagu kiirlaen tarbimislaen käenduslaen kinnisvaralaen autolaen.			OSCAR-2019
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda – verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Piibel räägib selgelt, et kristlasi teiste hulgast eristavaks peaks olema koguduse- ja perekonnasisesesed head suhted. Kristuse meelsus kujutab endast armastust ja aktsepteerimist, teiste kinnitamist ja ülesehitamist, mitte väärkohtlemist ja mahakiskumist. Kristuse järgijate seas ei tohi esineda türanlikku kontrollimist ning võimu või autoriteedi kuritarvitamist. Motiveerituna armastusest Kristuse vastu on Tema järgijad kutsutud tundma austust ja muretsema ligimeste heaolu eest, aktsepteerima mehi ja naisi võrdsetena ning tunnistama, et igal inimesel on õigus austusele ja väärikusele. Kui kristlane kaasinimestesse nii ei suhtu, moonutab see tema isiksust ning alavääristab Jumala poolt loodud ja lunastatud inimkonda. Apostel Paulus viitab kogudusele kui usu majapidajale, mis toimib laiendatud perekonnana, pakkudes aktsepteerimist, mõistmist ja lohutust kõikidele, eriti neile, kellel kusagilt valutab või kellel pole erilisi eeliseid. Pühakiri kujutab kogudust kui perekonda, milles toimub isiklik ja vaimulik kasvamine, kus inimesed, kes tunnevad end reedetuna, hüljatuna ja kurbadena, muutuvad andestavaiks, usaldavaiks ja terviklikeks. Piibel räägib ka kristlase isiklikust vastutusest kaitsta oma kehatemplit rüvetamise eest, kuna see on Jumala eluase. Kahjuks esineb perevägivalda mitmetes kristlikes kodudes. Sellele ei tohi iialgi läbi sõrmede vaadata. See mõjutab tugevalt kõikide sellega seotud inimeste elu ning tekitab pikaajalise väärastunud arusaama Jumalast, iseendast ja kaasinimestest. kuulata ära ja aktsepteerida väärkoheldud inimesi, osutades neile armastust ning kinnitades neile, et nad on väärtuslikud ja hinnalised inimesed. võimaldada hoolitsev, toetav teenistus vägivalla ja väärkohtlemisega kokku puutunud peredele, otsides võimalusi nii ohvritel kui vägivallatsejatel saada nõustamist seitsmenda päeva adventistidest professionaalide juures, kui need olemas on, või mõne muu olemasoleva spetsialisti juures. julgustada seitsmenda päeva adventistide koolitamist ning võtta tööle seitsmenda päeva adventistidest litsentseeritud spetsialiste nii koguduseliikmete kui ka ümbruskonna inimeste teenindamiseks. pakkuda lepitusteenistust, kui vägivallatseja kahetsus teeb võimalikuks andestuse ja suhete taastamise. Kahetsus tähendab alati täielikku vastutuse võtmist oma tegude eest, nõusolekut suhte taastamiseks igal võimalikul moel ning vägivalda välistavat käitumist. evangeeliumi valguse suunamine mehe-naise, vanema-lapse ja teistele lähedastele suhetele ning üksikisikute ja perekondade julgustamine üheskoos kasvama jumalike ideaalide poole. valvata, et põlu alla ei satuks ohver ega vägivallatseja ei peresiseselt ega koguduses, samal ajal hoides vägivallatsejat vastutustundlikuna oma tegude eest. Võimaldades pereelu alast haridust, mis on suunatud armule ning mis hõlmab piibellikke arusaamu kristlike suhete järjepidevusest, võrdusest ning ülimat austust teineteise vastu. Arendada mooduseid vältimaks kuritarvitamist ja vägivalda ning selle kordumist, mida on sageli täheldatud peresisestes suhetes põlvkondade vältel. Muuta tavapäraseid religioosseid ja kultuurilisi uskumusi, mida võidakse kasutada perevägivalla õigustamiseks või mahasalgamiseks. Näiteks kui Jumal on vanematel käskinud oma lapsi korrale kutsuda, ei tähenda see jõhkrat distsiplinaarkaristust. Aktsepteerida meie moraalset vastutust olla tähelepanelikud ning vastutustundlikud perevägivalla suhtes oma koguduse siseselt või ühiskonnas, ning deklareerida, et selline vägivaldne käitumine ei lähe kokku seitsmenda päeva adventistide põhimõtetega. Ühtegi märki või teadet vägivallast ei tohi alahinnata, vaid sellesse tuleb suhtuda tõsiselt. Koguduseliikmete puhul tähendab ükskõikseks jäämine ja vastutustundetu suhtumine perevägivallale läbi sõrmede vaatamist, seega seda pikendades ning tõenäoliselt süvendades. Kui me tahame elada valguse lastena, peame valgustama pimedust, kui meie keskel leidub perevägivalda. Me peame üksteisest hoolima, isegi siis, kui mittesekkumine oleks lihtsam.			OSCAR-2019
Kõigepealt pajatan veidi eilsest. Tõusin juba kell kolm, sest kohver oli küll koos, aga ülekaalus ja see oli vaja 23 kg peale saada. Nii ma siis sorteerisin seal, et mida võtta ja mida jätta. Paras peavalu oli see küll. Hakkasime siis veerand viiest minema ja teepeal ootasid mind Madis ja Liisa. Läksin ja jätsin nendega siis VEELKORD hüvasti ja kordasin koguaeg Liisale, et ei tohi nutta, ei nuta ja mis ma ise siis tegin, istusin autosse ja nii kohe need pisarad lausa vägisi voolasid. okei, see selleks. Jõudsime siis lennujaama. Seal sain kokku YFUkaga kes andis paberid ja veel osad näpunäited. Läksime check in-ni tegema ja mu kohver oligi ülekaalus, mis siis ikka, tõstsime osad asjad Kristeli kohvrisse ümber. Jätsime siis ka kodustega hüvasti, veits emotsionaalseks kiskus, aga seda oligi ka arvata. Nii, ootasime siis oma lendu ja saime kokku Margi ja Claudiaga (üks tšikk oli veel, aga nime ei mäletanud me neist keegi :D), kes läksid ka Saksamaale, aga ma ei mäleta enam kuhu. Igatahes saime siis õigeaegselt Eestist miena. Aruturasime veel Kristeliga õhku tõustes, et mitte mingisugust tunnet küll ei oleks, et läheks kuhugi nii. Okei, jõudsime siis Amsterdami kuskil üheksa aeg. Lend pidi minema kuskil pool kaks. Oootasime ja ootasime. Istusime kuskil tund arvutis (seal oli tunnine piirang ühe arvuti kohta). Ükshekt viskask üle ja otsustasime nats ringi vaatama minna. Tulime normaalseks ajaks tagsi, et ei hilineks jne ja mis siis välja tuli, et lend lükatakse veel edasi ja hoopis teine gate on ka. Siis jälle ootasime ja ootasime. Siiber sai juba sellest niisama passimisest. Ükshetk saime siis ka lennuki peale ja põhimõtteliselt kohe, kui ma maha istusin, nii kohe ma ka magasin. Nii, et ma ei tea üldse, millal me õhku tõusime ja ei tundnud seda ka. Ärkasin üles kuskil 15 minutit enne maandumist. Kusjuures siis hakkasid sees vaikselt juba liblikad lendama, ärevus oli sees. Jõudsime siis Bremenisse (jube väike lennujaam), saime ka kohe kohvir, mitte ei pidanud ootama. Tõstsime minu ajsd Kristeli kohvrist välja ja läksimegi välja teiste juurde. Soe vastuvõtt oli. Ootasid mind paberiga, kuhu oli peale kribatud suurelt ja värviliselt Triin. Hakkasime siis kodu poole minema. Bremenist siia on kuskil ümardatult 40 km. Jõudsime koju, Jost näitas maja, mis on nagu hiiglaslik. Ma ei mõista, mida nad teevad ühes majas kuue elutoaga, see on veits veider, neli kööki on ka. Maja ise muidu on neljakordne. Igahates ka mul on oma tuba. Niisiis nägin maja ära ja läksime välja lauatennist mängima koos Josti (mu host vend) , Anna (Josti tüdruk) ja Gretaga (host õde), õnneks me kõik sakkime selles mängus ühtemoodi.Pärast tagusime veel veits ka palli. Hakkas vihma sadama ja tulime tuppa. Jost läks oma 10-ne kilomeetrilsele jooksu tuurile, mida ta teeb kusjuures igapäev. Me siis istusime nende niinimetatud snack-i köögis ja tagusime Unot. Andsin üle siis ka oma toodud kohukesed, leiva jne ja muidugi ka vägaväga suurel hulgal Kalevi staffi. Nad proovisid küll kohukest, nad ei öelnud, et see halb on, aga näost sain ma aru, et ega see neile väga vist maitse ka. (jääbki rohkem mulle :D) Mingiaeg hakkasime tegema salatit, et õhtust süüa. Vaatasime veits Olümpiat ja läksimegi siis sööma. Tavaline grill, kartul ja salat. Ahhhjaaa muidugi kuklid ju ka, neid küll unustada ei saa. Ma murdsin oma lubadust, aga ega ma tegelt ei kahetse ka, üli hea oli kusjuures. (Lubasin, et ei söö just nimelt saia terve aasta). Mis on aga minu jaoks veidi harjumatu on see, et nad söövad õhtust kell üheksa, nagu what? (Kallis venna, siin ongi põhjus, miks te ei näe Saksamaal ilusaid ja saledaid naisi :D ) Kui me lõpetasime, siis tuline Josti, Anna ja Gretaga nii nimetatud minu tuppa. Istusime, näitasid neile arvutist oma peret, ja sõpru. Sõime jäätist, vaatasime Olümpiat, näitasin neile Saksa-Eesti sõnaraamatud, üritasid seal midagi õppida, ise naersid kõht kõveras. Kell oli kuskil 11 läbi kui magama hakkasime minema. Mul oli tervest päevast jõhker väsimus ja nii kohe, kui ma voodisse sain, nii kohe ka magasin. Tõusin hommikul nats enne 12-st. Ma magasin nagu kuninga kass, lihtsalt supper hea. Tõusin ja läksime kohe lõunat sööma. Neil on kindel kellaaeg, et igapäev söövad kell 12 lõunat. Istusime lauas ja siis vanaisa ütles paar sõna, millest ma muidug midagi aru ei saanud. Nad on õigeusklikud. Ma tundsin ennast sel hetkel veidi kohmetult ja ebamugavalt, kuna ma ei osanud kuidagi olla sel hetkel. Ahhjaa, neil on ka komme süüa õhtuseid jääke lõunaks, soojendavad üles. Sõime ära ja siis luges vanaisa jälle. Peale sööki, tegi Anna mulle mitu ettepanekut, et mid ma teha tahan. Helistas mulle siis Anette (host mum) õde Ingrid ja kutsus mind koos Greta ja Anettega loomi vaatam. Otsustasingi siis nende kasuks ja läksime siis Bremenisse. Anette pakkus mulle, et kas ma tahan autoga sõita, ma siis seletasin et eiei, ma ei tohi, ega oska ka :). Sõitsime bremenisse messi halli, kus ootas meid juba Ingrid. See oli tohutult suur. Seal toimus loomade mess, kus sai osta igast looma staffi, siis oli veel loomadel competition. Rõhk oli siiski koertel, aga seal oli ka kasse, koduloomi ja ka mingi väike džungli teema. Jalutasime seal siis ringi. Ingid uuris väga palju igasugu asju minu käest, õpetas mulle lauseid ja sõnu Saksakeeles ( Ta on Saksakeele õpetaja), aga need mul juba meelest läinud. ;) Muide, seal kasside näitusel, või kuidas seda ka ei nimetaud olid paberid, kus rääkis järgmisest kasside konkurssist mis toimub novembris TALLINNAS, minge vaatama. Ahhjaa, Ingrid on väga palju lugenud Tallinna kohta ja ta tahab sinna minna, nii ta mulle ütles. Ehk siis tõesti tuleb, kui ma koju tagasi jõuan kunagi. Leidsin ka endale seal uue truu sõbra ( NB! armastan retriivereid). Ta vist ise ka kiindus minusse. Veetsin temaga koos pea veerand tundi. Igatahes, kui ma koju jõuan, siis ema ja isa, hoiatan ette, et ma siis võtan endale ka ühe! :D Tulime sealt lõpusk mingiaeg tulema ja läksime jäätist sööma. Jätsime Ingridiga hüvasti ja hakkasime kodu poole sõitma. Muidugi olin ma nii väsinud, et magasin autos. Jõudsime kohale. Mängisin veidi Roksyga (koer). Ja peale seda kriban teile nüüd siin. Üpris kaua juba. Ok, Jan-Christofer ( host brother) tuli. (just lahkus) Rääkisime temaga pea tund maast ja ilmas. Tegime kokkuleppe, et homme lähme ratastega kooli vaatama, kus algab esmaspäevast mu keelelaager. Täna lähme ka küla tiirule.			OSCAR-2019
Kuna ilma tagatiseta laenamine on laenuandja jaoks suhteliselt riskantne tegevus siis on laenusummad pigem väiksemad laenuperiood suhteliselt lühike ning laenu riskihind ehk intress suhteliselt kõrge. Hetkel tundub et nendega ei tegeleta kas need laenud lähevad samamoodi defaulti alla või loetakse et nendega on nüüd PROTSESS” läbi käidud ning võib statistikast eemaldada. Kui te veel ei tea kuidas saada Eestis kiirlaenu sularahas siis pöörduge ükskõik millisesse panka kus te sate esitada taotlust. Tallinnas ja Harjumaal pakume eluasemelaenu alates 6400 eurost ning mujal Eestis alates 3200 eurost. Kiirlaenud töötutele paistavad ahvatleva kiire rahasüstina justkui väljapääs täbarast majanduslikust olukorrast kuid ei tasu unustada et tegemist on siiski laenuga ning võlgu elamine toob endaga kaasa intressid. Eestis on laenuandjate praktika selline et tasu laenu kasutamise eest (ehk intressi) väljendatakse nn laenutasuna iga konkreetse laenusumma ja tähtaja kombinatsiooni kohta. Enne investeerimist võiks üle vaadata oma laenud ja intressid ning ära maksta kallimad tarbimislaenud. Peale selle veel peab iga finantsasutus üle vaatama oma teavituskorra nimelt käisin BIGis ja tegin avalduse laenu tagasimakse kohta laenuhaldur pidi asja üle vaatama ja otsusest teada andma. Ma kasutaksin julgelt regulatsioone ja talupojamõistuse piire et mitte lubada uljamatel turuosalistel liigset võlakoormust võtta. Püsivat ja tugevat majanduskasvu pole võimalik saavutada kui ettevõtted ei investeeri (vaata uuesti algusest). Investor ning rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare on investeerinud ühisrahastusse pisut üle aasta ning tal on kogemus pea kõikide Eestis tegutsevate platvormidega. Kindlasti pöörduge kohe meie poole näiteks juhul Turuintressimäär on rahvusvahelistel finantsturgudel eurolaenudele noteeritud fikseeritud pakun laenu intressimäär kinnitas viimane et Mogole avaldatud andmeid (sh nimi Samuti lisab ekspertidesse optimismi fakt et see pole nii. Aga kui ta on nii hädas mõte ei tööta ja raha kuskilt peale ei tule siis kuulutatakse see varem või hiljem ka ilma avalduseta välja. Võrreldes pankade levinud krediitkaartide intressidega pole SMS Laenu intressid kõrged sest tegemist on ikkagi lühiajalise laenuga mille väljaandmisel võtab laenupakkuja endale riski. Kliendile avatav laenulimiit mille raames ta saab laenu taotleda on vähemalt 400€. Teil tuleb kinni maksta kõik SMS Laen AS kulud mis kaasnevad vajadusest pöörduda inkassofirmasse. Kindlasti on üks väga suur sellise laenu eeliseid see et laenupakkuja ei sea kiirlaenu taotlejale mingeid piiranguid kuidas laenusummat kasutada. Ilma isiku tuvastamiseta väljastatakse laene ainult olukorras kus inimesel on varasemalt eelregistreeritud ning kinnitatud laenu- või krediidikonto ja tal on tehtud esmane isikusamasuse tuvastus Internetis Veriff’i abil või krediidiasutuse kontoris kohapeal. Tütrel on nüüd hea kingitus mida ta soovis ning lisaks sellele osutus meie laen ka intressivabaks. Pidage mind segaseks aga minuarust pangad võiks arvestada mis põhjusel keegi laenu on võtnud. Kiirlaenu saamiseks tuleb täita laenutaotlus ja oodata vastust mille saab koheselt või mõne tunni jooksul. Ettevõtted kes refinantseerimist pakuvad võimaldavad teie käesolevad laenud koondada ühe laenupakkuja alla ning aitavad koostada jõuetekohase maksegraafiku et hõlbustada laenukoormast vabanemise protsessi. Me usume et see on meie kohustus aidata kasutajaid kes otsivad internetlaenu leida odavamaid võimalusi ja laenuandjaid kes käsitlevad neid õiglaselt. Arv on juba ise märkimisväärne ja kui see veel kasvab siis muutub küsitavaks pankade väide et nemad ei taha tegeleda inimestega kes on kiirlaenu võtnud. Pant24 interneti pandimajas ei müüda ega võeta laenu tagatiseks varastatud asju. See määrab ära selle Kumbki maksis päeva lõpuks 4239 ja 4853 dollarit barrelist. Kui te võtate SMS laenu esimesel korral on võimalik laenata kuni 400 eurot kuni 12 kuuks. Tarbimislaen erineb kiirlaenust eelkõige selle poolest et annab võimalust saada suuremat summat pikemaks ajaks. Enamik isiklikud laenud on tagatiseta tagatisega mida toetavad ainult oma allkirja ja head nime. Sms laenude intressid on kõrgemad kui tarbimislaenude puhul kuna tegemist on tagatiseta laenuga mille makseperiood on üsna lühike seega on see laenuliik kõrgema riskiga. E-raamatute müük toimis tasapisi uusi raamatuid ei lisandunud ja kampaaniaid ei korraldanud. Autolaenud ja autoliisingud on finantseerimisvõimalused mille abil võib osta uue või kasutatud auto järelmaksuga. Soovitame laenu võtta täieliku vastutustundega et tagada SMS-laenu õigeaegne tagastamine ja vältida hilinemiste tõttu lisakulude tekkimist. Laenusaajal on võimalus pikendada laenu tagastamise tähtaega järgides vastavalt laenulepingu tingmimusi. Õnneks leidsin MoneyZeni mis pakub laenude refinantseerimist – sain oma laenud ümber korraldada pikema tähtaja ning väiksema intressiga üheks laenuks. Näiteks võib kaheks kuuks küsitud 3000-kroonise laenu lepingu sõlmimise tasu (sisuliselt on tegemist intressiga) olla 31% sama pikaks ajaks küsitud 1000 krooni pealt on tasu juba 36%. Riigikohus jäi seisukohale et laenu eest planeeritud kaugkütte taastamine maja fassaadi ja keldri lae soojustamine ning trepikoja remont jäävad elamu rekonstrueerimise piiresse ning selle üle otsustamiseks piisab üldkoosoleku häälteenamusest. Näiteks Eesti parimaks pangaks valiti 2013 aastal Nordea Danske Bank oli jällegi omakorda parima e-teenusega pank Eestis aastal 2013. Laenuvõtjatele kohalduvad teenustasud sõltuvalt laenu tähtajast ja muudest teguritest lepingutasu algab 249% laenusummast. Nagu nimi ütleb on tagatiseta laen selline laen kus ei pea laenu võtmisel esitama mingeid lisatagatisi. Sms laenu saamiseks peab esmalt avama laenuandja juures konto tegema laenutaotluse ning saama positiivse vastuse. Ettepanek nr 9 – täiendada eelnõu § 69 järgmise sättega: mitme kinnisasja majandamiseks asutatud korteriühistu on kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks sealhulgas remondiks vajalikke abinõusid. Kuuldavasti sellised algoritmid blokeeritakse Bondora poolt mis selgitaks asjaolu et selliseid tulpasid on vähe. Peale SMSlaenu ja kiirlaenu on laenuandja lehelt võimalik taotleda veel tarbimislaenu käenduslaenu autolaenu ja kinnisvaralaenu. Tähelepanu: Olen proovinud ja proovinud iga pank kodumaal laenu haid ja lugematu arvu online-laenuandjate!			OSCAR-2019
BALTAL OÜ sõlmis lepingu Zortraxiga 3D-printerite müügiks. Meist on saanud nende ametlikud esindajad Eestis. Lepingu kohaselt on meil õigus müüa Zortrax 3D-printereid lisaks Eestile veel Lätis, Leedus ja Soomes. 2017 aasta on olnud meile edukas, meist on saanud Eesti suurim 3D-printimisteenuse osutaja ja üks suuremaid kvaliteetsete 3D-printerite pakkujaid. Klientidele on kindlasti rõõmustav, et FormFutura lõngade valikus on täna meil Eestis kohal üle 200 erineva toote, mida saame klientidele pakkuda 1-2 päevase tarne ajaga. Meil on au alustada kasutajate poolt maailmas pikalt üheks kvaliteetsemaks 3D-printeriks peetava BCN3D Sigma müüki Eestis. See on 3D-printerite lipulaev! BCN3D Sigma on kahe ekstruuderiga 3D-printer. See annab olulised eelised, kuid soovite printida mitut värvi lõnga või kasutada näiteks tugikonstruktsiooniks PVA või HIPS lõnga. BCN3D Sigma on 3DHubs kvaliteetsemate 3D-printerite tabelit juhtinud peaaegu terve 2016 aasta (esimene ja teine koht kuude lõikes). Palju peavad seda parimaks 3D-printeriks mida on üldse kasutanud! BCN3D Sigma on 100% avatud lähtekoodiga (open source). Seega kõik joonised, tarkvara, riistvara on soovijatele kätte saadavad. Me oleme proovinud palju erinevaid lakke, teipe, liime, sulatavaid vedelikke, kuid samas peame tunnistama et ükski neist ei tööta nii lihtsalt ja mugavalt kui Dimafix. Detail jääb Dimafixga temperatuuri kasvades järjest tugevamini kuumalusel. Peale printimist aluse jahtumisel alla 50 kraadi tuleb detail aluselt lihtsalt lahti ja Teil ei ole vaja kasutada tööriistu detailide kätte saamiseks. Teine oluline eelis, kui soovite printimise alust puhastada, siis lihtsalt pesete selle sooja veega puhtaks ja Teil ei ole vaja kasutada atsetooni või erinevaid lahuseid. Dimafix ei ole mürgine, on kerge kasutada ja lihtne puhastada. Ühest pudelist piisab ligemale 100 korra jaoks. BALTAL’il on 3D-printeri lõngade sortimendis üle 50 erineva toote, mis teeb BALTAL-ist kindlalt Eesti suurima 3D-printeri toorme müüja. Kuna meil on olemas kohapeal suur sortiment erinevaid 3D printeri lõngasid, siis läbi postiautomaatide võrgustiku (Itella Smartpost, Omniva) saame edukalt soovitud tooted juba järgmiseks päevaks saata sobivasse Eestimaa nurka. 3D-printeri tarkvara arvutab lõnga diameetri põhjal, kui kiiresti materjali printeri kuumpeasse ette anda. Kui lõnga diameeter varieerub, siis ei suuda tarkvara seda arvestada ning arvutused tehakse ikka selle diameetri baasilt, mis lõngal olema peaks. See tähendab, et tulemus on ebaühtlane. Teoorias peaks kogu lõng poolil olema täpselt sama diameetriga, kuid tegelikkuses pole see 100% võimalik. Üldiselt ei tohiks lõnga diameeter 1.75mm lõngal varieeruda rohkem kui 0,05 mm (2.85mm lõngal 0.1mm). Kui diameeter varieerub rohkem, siis võib tekkida mitmeid probleeme. Näiteks nõutust peenemat lõnga ei suuda ettesöötmise mehhanism kuuma printimispeasse viia, kuna pole piisavalt haaret. Liiga jämedat lõnga ei suuda printer aga peast läbi suruda. Varieeruv diameeter võib tähendada ka et detailile ei jõua õigel hetkel õige kogus plastikut. Kuigi lõnga ettesöötmise mehhanism muljub pisut lõnga, on oluline et see oleks algselt võimalikult ümar. Kohati ovaalne lõng võib põhjustada samu probleeme kui varieeruva diameetriga lõng. Hoolimata plastiku kvaliteedist kipub see ajaga ikka niiskust endasse koguma, mis tähendab, et lõnga satuvad veepiisad mis plahvatavad kui neid kuumutada keemistemperatuurini. Seetõttu on oluline teada, kuidas ja kui kaua on plastikut ladustatud. Üldine soovitus on hoida lõnga kindlasti kinnistes pakendites, päikse eest varjus, stabiilse temperatuuriga ja ajaliselt mitte rohkem kui aastast varu. Osta lõnga vaid tarnijalt, kel on 3D printimise kogemus. On edasimüüjaid, kes vaid vahendavad ja seetõttu ei oska alati parimat soovitada. Tänaseks on turul 3D-printeri lõngade osas sadu erinevaid tooteid. Näiteks ainuüksi Formfutura on seadnud eesmärgiks tänavu iga 6-8 nädala järel uue tootega turule tulla. Kuidas leida siis pakutava seast õige toore ja olla kindel selle kvaliteedis? Parima leidmiseks on testitud palju erinevate tootjate lõngasid. Täna on Formfutura meie hinnangul oma kvaliteedinõuetelt ja -tasemelt saanud kindlasti Euroopa üheks parimaks lõnga tootjaks ja seda hinnatakse väga kõrgelt üle maailma. Kui võrrelda lõnga näiteks Hiina tootjatega, siis nende oma töötab ka kuid kvaliteet on tuntavalt kehvem. Kehvem lõnga kvaliteet tähendab oluliselt rohkem praaki 3D-printimisel. Printeri lõnga arendustes on valitud näiteks põhimaterjaliks PLA ja lisaainete valikuga muudetakse printimisomadusi, et kõik toimiks sujuvalt. Sellepärast panustavad tootjad palju arendustegevusse, et luua klientide soovidele vastavaid kvaliteettooteid. Näiteks Formfutura EasyFil PLA ja Premium PLA põhinevad samal biopolümeeril, kuid EasyFil PLA-s on lisandid, mis muudavad selle tugevamaks, pehmemaks, vähem jäigemaks ja hästi voolavaks, mistõttu on seda hea printida, samas Premium PLA lisandid muudavad selle kõvemaks ja puhtamaks. Samuti kristalliseerub see kiiremini. Kaks kõige levinumat lõnga 3D-printeritele on ABS ja PLA. Hetkel on müügil olevad 3D-printerid peamiselt kahe lõnga läbimõõduga: 1,75mm ja 3mm. BALTAL Protobot i3 3D-printeris kasutatakse vaikimisi 3mm lõnga. Printerit on võimalik varustatud ka 1,75mm kuumapea hülsiga. ABS ja PLA on erinevad löögitugevuse, tiheduse ja sulamistemperatuuri osas. Kindlasti on soovitav meeles pidada, et PLA on väiksema keskkonnamõjuga. Flex – kummitaoline 3D-printeri lõng, mis võimaldab printida elastseid esemeid nagu näiteks kummist masinaosad, pehmed mänguasjad, muud kummist esemed. See pakub väga palju uusi võimalusi 3D-printerite kasutamisel. Nailon lõngad – Kasutatakse kohtades, kus oluline pinna liimivus, vähendab vee imendumist, pritsmete vastupidavust. Puidu lõng – saate välja printida tooteid, mis näivad ja lõhnavad nagu puid. Lõngas on 40 % taaskasutatud puitu ja ülejäänud siduv polümeer. Selline puidu-polümeeri lõng võimaldab printimist sarnaselt nagu ABS ja PLA, kuid annab välimuselt puidule identse ilme. Liivakivi lõng – saate printida tooteid, mis näivad kui liivakivi. Lõng on freesitud kriidi ja polüestri segu. Kombineerimise tulemusena saame ainulaadse segu kivi moodi, mis sobib hästi arhitektuursete ja maastike toodetega. PET – Algselt värvitu ja kristallselge materjal. Iseloomult on see jäik, tugev ja löögikindel. Need omadused muudavad selle lõnga väga hästi kasutatavaks kergete toodetega. Kliendid, kes kasutavad 3D-printereid ja vajavad lõngasid, on kindlasti kogenud et väga keeruline on leida korralikku korrektselt mõõtudes lõnga. Kehva kvaliteediga lõngad tekitavad kergelt 3D-printeris ummistusi, värvus ei ole õige, lõngad ei püsi alusel printimiseks jne. Meie poolt on testitud väga suur kogus erinevate tootjate lõngasid ja tänaseks saame julgelt öelda, et oleme saanud endale väga kvaliteetse toote klientidele pakkumiseks. 3d printeri valik on kindlasti keeruline ülesanne, eriti kui antud turg on alles välja kujunemas. Selleks, et võimalikult läbimõeldud otsust teha soovime juhtide tähelepanu järgmistele detailidele. Baltal 3D printer Protobot i3 on avatud. Avatud ehitusega 3D printeril on võimalik läbi viia olulisemalt kergemalt jooksvat hooldust või kalibreerimist. Lisaks annab see võimaluse näha kuidas toimub 3D printimine tooteks. Kulumaterjal on 3D printeril peamiselt lõng ja tänu avatud struktuurile on suhteliselt kerge lõnga (filamenti) vahetada. Tarkvara peab töötama sujuvalt, kindlasti ei tohi see kinni joosta. Meie saame kindlalt väita, et Baltal 3D printeri tarkvara töötab laitmatult ja ei jookse kinni. 3D printeri Protobot i3 printimine toimub micro SD-kaardi kaudu. Sellel on mitmeid eeliseid - klient ei pea oma arvutit ühendama printimise ajaks 3D printeri külge. Arvuti poolt ei mõjutata printimise kvaliteeti (restart, kinni jooksmine, ..). Selline võimalus on ainult kallimatel ja kvaliteetsetel 3D printeritel. Baltal Protobot i3 tarkvara eeliseid - võimalus muuta printimise ajal olulisi parameetreid (printimise kiirus, aluse temperatuur, kuumpea temperatuur, lõnga kogus jne). Baltal 3D printerite juures on kasutatud väga kõrge kvaliteediga komponente, hammasrattad telgede juhtimiseks on kvaliteetsed metallist (mitte plastist) ja lisaks veab telgi kõrge kvaliteediga teraskiududega lindid. 3D printeri raam on tehtud PMMA-st, mis oma omadustelt on korrektselt paigas ja detailid ei liigu. Raami materjali tasub kindlasti silmas pidada, et kui näiteks teha see puidust, siis hinnalt tuleb see väga palju odavam, kuid klient võib olla hiljem hädas kui see ruumi niiskuse ja temperatuuri mõjul hakkab mängima. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele saame julgelt väita, et BALTAL 3D-printeri Protobotti i3 ja Protobot i3 kokkupanemine ei ole raske ja sellega saab koos meiepoolsete juhenditega hakkama. Meie poolt kaasa pandud komponendid sobivad omavahel kõik kokku, elektroonika töötab korrektselt ja operatsioonisüsteemi parameetrid on eelseadistaud konkreetse mudeli jaoks. Lisaks on DIY komplekt täielikult identne meie poolt kokku pandud ja kalibreeritud mudelile. Inimestel on järjest suurem vajadus erinevate detailide/toodete järele. Üks võimalus neid endale saada on 3D-printeri abil. 3D-printeriga saab printida plastist praktiliselt kõike - näiteks mänguasju, prototüüpe, tööriistu, mudeleid, osasid jne. Internetist on võimalik leida palju erinevaid 3D-jooniseid, mis ootavad printimist. Näiteks www.thingiverse.com koduleheküljel on uskumatult suur hulk erinevaid 3D-mudeleid, mis on kasutamiseks lihtsalt alla laetavad. Kui Te ei leia enda poolt soovitud toodet printimiseks, siis saate selle ka alati ise teha. Näiteks Google Sketchup on lihtne ja tasuta alla laetav 3D-jooniste tegemiseks tarkvara. BALTAL tegutseb Eestis alates 2014 aasta algusest, meie tegevusala on 3D-printerite tootmine ja müük. 3D-printereid oleme teinud juba üle 3 aasta. BALTAL 3D-printerite Protobotti/Protobot tootmine ja arendus on saanud alguse Soomest. Meie eesmärk on saada Eestisse tugev üksus, mis tegeleks üle kogu grupi tootmise ja hooldusteenuse pakkumisega. Kliendi jaoks tähendab see seda, et kui tal on probleemid või küsimused 3D-printerite osas, siis meie kaudu on võimalik saada vajalikku tuge tehniliste probleemide osas. Me oleme kliendi jaoks alati olemas ja kliendi tegevusi toetab Eestis kogu meie meeskond. Hetkel oleme saavutanud Soomes 3D-printerite müügis märkimisväärse positsiooni hariduse valdkonnas. Meie inimesed peavad 3D-printerite teemal loenguid ülikoolides ja tehnikumides – panustame kasutajate teadlikkuse tõstmisele 3D-printerite vallas. Täna on meie tehasest toodetud 3D-printerid aktiivselt kasutusel Espoo Vantaa Polütehnikumis (EVTEK), Oulu Ülikoolis, Pori Polütehnikumis, Amiedu, Tampere Polütehnikumis jne. Lisaks on meie printerid tootmisettevõtetes, reklaamibüroodes (näidised, tooted), remonditöökodades (koduelektroonika, autoremondikeskus) ja arhitektuuri büroodes (hooned, maastik) jne. Me oleme kasutanud mitmeid erinevaid brände, kuid 2 olulisemat on tänaseks Protobotti ja Protobot seeriad. Kui Teil on soovi saada 3D-printerite kasutamise osas rohkem infot, siis kirjutage meile ja me aitame suurima heameelega Teile kokku panna sobivaima lahenduse.			OSCAR-2019
Siis ta käesolevaga vaidlustamatult ja tingimusteta loobub sellisest õigusest laenuandja kasuks. Smslaen tuntud ka kui sms kiirlaen on laenuliik mille puhul taotletakse laenu mobiilisõnumi teel. Laenusumma tagasimaksmine toimub iga kuu võrdsetes osades annuiteedigraafiku alusel või ühe maksena laenutähtaja lõpus ehk vaba tagasimaksega. Küll aga peab iga kasutaja vastutama ise oma isikliku seadme turvalisuse eest ning veenduma süsteemi ohutuses et sinna pole paigaldatud nuhkvara jms mis võiks põhjustada inimese kasutajatunnuste ja paroolide lekkimise küberpättide kätte kes neid siis pahatahtlikult ära kasutavad. BestCredit on üheks juhtivaks laenuandjaks väikelaenude ja tarbimislaenude alal Eestis. Panustame tulemusele ja loodame et ka tulevikus kasvaks Tartust häid võrkpallureid. Inimesed eelistavad eraisikult raha laenamist sest taotlemine ning lepingu sõlminine on sama lihtne kui laenamine internetist mõne teise laenupakkuja kodulehekülje vahendusel ent intressi poolest on laen üks soodsamaid variante üldse. Samas kui erakorralised asjaolud nõuavad kiiremini raha maksepäev laenud toodud võimalus. Kellele poleks tuttav olukord kus kord maksab üks ja kord teine ning lõpuks on paras segadus kes kellele on võlgu. Laen hiljutine rakendamiseks määratud mängija veteran pikendamine (DPE) tõhus algus juulil kvalifitseeritud kandidaadid on mikrokosmost Liiga väike turg omanike viimane kraav pingutusi et kindlustada oma parima võimaluse konkureerida: säilitades frantsiisi mängijaid et nad eelnõu (või kaubanduse mängijale neli esimest aastat nagu me näeme löök) üle mitte ainult oma teise lepingu kuid nende kolmas leping nüüd mis moodustavad kestus mängija peamine. MulgiKross Raha. Kunagi sattuda jooksuaeg raha laenud kuid see ei maksa teile palju oma sissetulekust minna uks laenu tagasi maksma. Siiski tuleks laenulepingut sõlmides kontserniettevõtetel analüüsida tehingu tingimusi ning kaaluda kas sarnastel tingimustel oldaks valmis laenu andma ka mitteseotud ettevõttele. Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu eesmärk on tagada koostöös Eesti korteriomanike ning korteriühistutega üleminek isemajandamisele ning finantsilisele sõltumatusele. Koos eriomandi loomise kokkuleppega võivad kinnisasja kaasomanikud sõlmida eriomandi sisu kohta ka muid kokkuleppeid määrata korteriühistu põhikirja tingimused ja kehtestada korteriühistu majanduskava. Do u vaja laenu väikesemahuliste ja suuremahuliste äri intressimäär nii madal kui 3% võtke martinezgomezloan@ aidata u aktualiseerida oma unistused : 1: äri- laenu (väike ja suur skaala) 2: isikliku laenu 3: rühm laenu 4: õppelaenu 5 : auto laenu 6 : maja laenu Kõik teile kättesaadavaks 5 tööpäeva / tööpäeva jooksul pärast vastava menetlemiseks vajalikud dokumendid oma taotluse selle kiire ja lihtne. Laenates näidistingimustel 30000 € perioodiks 3 kuud on tarbija poolt makstavad tagasimaksed kuude kaupa 1200 € 1200 € ja 31200 € ning tarbija poolt makstav kogusumma 33600 €. Näiteks võib kaheks kuuks küsitud 3000-kroonise laenu lepingu sõlmimise tasu (sisuliselt on tegemist intressiga) olla 31% sama pikaks ajaks küsitud 1000 krooni pealt on tasu juba 36%. Võib öelda et kiirlaen on tarbimislaenu liik kuid üldjuhul nimetatakse tarbimislaenuks mõnevõrra pikemaks tähtajaks ja madalama intressiga laenu. Samuti on võimalik saada laenu meiltilma notari tasuta ja järjekorras ootamiseta ning muid tasusi maksmata. Sms laenu paindlikkus võib olla liialt ahvatlev – nagu eelnevalt mainitud võib taoline laenu taotlemise lihtsus ahvatleda laenu võtma ka siis kui see ei ole vajalik. Abiga saate Te osta endale ükskõik millise transpordivahendi nii Eestis kui ka välismaal. Eriti huvitav on EstateGuru kus laenud tagatud ja korralik intress (13%) hetkel üks investeerimisvõimalus üleval kuid laenude arv on ikkagi suhteliselt kesine. Kinnisvara tagatisel laenamisel on oluline laenu eesmärk (välja arvatud eluasemelaenud) – kas soovite laenata suuremat summat raha kinnisvaravälisteks kulutusteks või soovite laenu investeerida uue kinnisvara ostmisesse või vana renoveerimisse. Uued lühiajalised ja pikaajalised laenud Tamsalus Otepääl Kilingi-Nõmmel Karksi-Nuial Lihulas ja Mustvees. Pugri lisas et korteriühistu likvideerimine läbi pankrotimenetluse on võimalik üksnes juhul kui ühistul puudub igasugune vara sh ka nõuded liikmete vastu. Võimalus MoneyZeni kaudu laenu andes oma kapitali kasvatada sisaldab kõrget riski kaotada osa või kogu oma investeeritud kapital. Seejärel on laenutaotlus portaalis avalik ning selle rahastamise üle otsustavad investorid. Eluasemelaen ja Laen kinnisvara tagatisel – Eluasemelaen on laen eluaseme ostmiseks ehitamiseks või renoveerimiseks. Omanik ettevõttele võib anda ka 0% intressiga laenu aga kui ettevõte omanikule või eriti omaniku teisele firmale laenu annab – siis peaks turuhinnaga olema. Laenud Inimeselt Inimesele See On Tulevik. Bondora (isePankur) laenu võtmisel ei ole tagatis vajalik ning taotlemine toimub lihtsalt. Selleks tuleb avada Bondora keskkonnas konto (saad teha SIIN ) ning hakata investoriks ehk laenupakkujaks. Tehingus linnale kuuluva Tallinna Trammi ja Trollikoondis ASiga emiteeris pank võlakirja ja märkis esimest korda Eestis registreeritud võlakirju. Arusaadavalt on suure summa laenamine tagatiseta laenuandjale kõrge riskiga ja seetõttu on tagatiseta laenu intressimäär tunduvalt kõrgem kui tagatiseta laenu puhul. Ega siis tema ju süüdi polnud et ta laenu võtmise ajal purjus oli ja aru ei saanud et selle peab ka tagasi maksma. Tagatiseta laen on laen mille puhul ei nõuta täiendavaid lisatagatisi (nt kinnisvara sõiduk käendus). Allahindlus tuleb teha bilansipäeva seisuga seega täiesti piisab kui kord aastas laenud üle vaadata. On kindel kiirlaenude turuliider ja üks suurimaid laenuandjaid eraisikutele Eestis ning on Eesti kapitalil põhineva Placet Group OÜ kaubamärk. Tagatud laenud on ka kaaluda kui teil on vaja uut autot või on vaja teha renoveerimiseks või võtta et luksuslik puhkus eluiga.			OSCAR-2019
1. märtsil esitleti Tartu Kirjanduse Majas Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika õppetooli õppejõu dr Anu Põldsami tõlgitud Gershom Scholemi artiklitekogu „Pühakirjast alkeemiani: valitud artikleid“. Kirjastuse Ilmamaa „Avatud Eesti raamatu“ sarjas veebruaris ilmunud mahukas, 608 leheküljega tõlketeos annab suurepärase võimaluse judaismi põhjalikumaks tundmaõppimiseks. Gershom Scholem (1897–1982) oli Saksamaal sündinud, algselt saksa keeles, hiljem heebrea keeles kirjutanud juudi rahvusest juudi mõtteloo uurija. Esitletud valimik Gershom Scholemi tekstidest jaotub kolme ossa: „Judaismist“, „Müstikast“ ja „Maailmavaatest“. Neist esimeses leiavad käsitlemist ilmutuse ja traditsiooni, vagaduse ja messiaanliku idee teemad. Teine osa on pühendatud kabala ja alkeemia vahekordadele, Toora tähendusele juudi müstikas, värvidele ja nende sümboolikale. Kolmandas osas leiame artiklid nihilismist kui religioossest fenomenist ning lisaks kaks elu- ja kirjandusloolist kirjutist. Ühe artikli on tõlkinud ja põhjaliku järelsõna teosele kirjutanud emeriitprofessor Kalle Kasemaa. Anu Põldsam ütles teose kohta Eesti Kirikule: „Gershom Scholem oli üks olulisemaid juudi mõtteloo uurijaid 20. sajandil, kes pani aluse teaduslikule tegelemisele juudi müstikaga. Kui üldjuhul kiputakse judaismi pidama seaduse- või käsureligiooniks, siis Scholemi kirjutatud artiklid ja esseed avavad juudi religiooni ning selle oluliste osiste – eelkõige Toorasse kätketud ilmutuse – sügavamaid kihistusi ja hoovusi. Kogumik, mille teemad küündivad traditsioonilisest judaismist üle müstika ja alkeemia kaasaegse kirjanduse ja mõttelooni välja, annab aimu autori haardest, aga ka judaismi mitmetahulisusest ja sügavusest. See väike valik Scholemi kirjutisi võiks tuua lugejale lähemale mõningaid aardeid judaismi mõtte- ja kirjavaramust ning ärgitada laiemalt mõtlema ehk ilmutuse, sõna ja jumalasuhte üle.“ Ülestõusmispühade aegu pöörduvad inimesed tavalisest rohkem kiriku poole. Ka 1933. a aprillis võis märgata suurenenud tungi jumalateenistustele, mis pühade ajal olid rahvarohked. Tallinnas oli peaaegu kõikides kirikutes esimene püha leerilaste päralt. Ajalehtedegi juhtkirjad olid enamasti pastoritelt. Jaan Lattik oli oma Päevalehes ilmunud artikli üles ehitanud Markuse evangeeliumi sõnadele: «Laske lapsukesed minu juurde tulla», Theodor Tallmeister polemiseeris Vabas Maas usuvastastega, ajaleht Kaja väitis, et «võitlus maailmaga, mille algas juba Jeesus oma eluajal, ei ole veel lõpnud. Meie aeg ei ole veel küps tõe tundmiseks». Palmipuudepühal, 9. aprillil esines Tartu Meestelaulu Seltsi koor ülikooli kirikus. Kava koosnes väiksematest lauludest. Juhatas Eduard Tubin. Kava oli hästi kätte õpitud. Sügava, stiilse ja varjundirikka esituse leidsid Palestrina «O Domine Jesu Christe» ja Järnefeldti «Teekäija öölaul», ka Türnpu «Kyrie» paistis silma sobivate dünaamiliste varjunditega. Kuid kontserdil käinud Karl Leichter leidis põhjust nurisemiseks: Bach vajas voolavamat kindlailmelisemat esitust ja Beethoveni «Jumala au looduses» häiris kohatine forsseerimine. Maitsekalt esitas vaimulikke laule Karl Põlde, keda saatis orelil ülikooli muusikaõpetaja Enn Võrk. Tartu Saksa teatris korraldas palmipuudepühal metodistide koguduse noorte ühing piduliku «laulu-jumalateenistuse». Esines ühingu meeskoor, mida juhatas O. Leesmann Tallinnast. Võru luteri kirikus esines palmipuudepühal toimunud kontsertjumalateenistusel Võru Meestelaulu Seltsi koor. Kava korrati 22. aprillil Võru apostlikus õigeusu kirikus. Tartu adventkirikus esines teisel pühal helilooja H. Adamsi juhatusel Advent Misjoni Seminari segakoor ja orkester Riiast. Tallinna Pauluse kogudus korraldas toomkirikus kirikumuusika õhtu. Sõnalise osa eest hoolitses õpetaja Reinhold Uhke, esinesid segakoor Arnold Biltse juhatusel ning solistid Helmi Betlem, Voldemar Posiman ja orelil Hugo Oberg (Lepnurm). Suurel reedel, 14. aprillil leidis Tallinna Jaani kirikus Jaani oratooriumikoori ja Ringhäälingu orkestri kaastegevusel aset kirikukantaatide õhtu. Solistid olid Karl Ots ja Karl Viitol, orelil prof August Topman. Juhatas Udu Topman. Ettekandele tulid Rakvere kiriku organisti ja koorijuhi Robert Heinmetsa «Tõotatud maa» ning konservatooriumi üliõpilase Johannes Hiobi «Jesaja kuulutamine». «Tõotatud maa» oli kirjutatud Moosese 2. raamatu järgi ning rääkis Iisraeli Egiptusest pääsemisest: «Ja Jehoova ilmutas end Moosesele kibuvitsa põõsa seest, et ta pidi oma rahva Egiptusest välja viima tõotatud maale.» Rahva palve tõuseb ikka tungivamalt taeva poole, lõppedes karjatusega: «Vii välja siit!» Muusikaliselt rahulik ja sügavtõsine on Moosese aaria – palve Jumalale õnnistada ettevõtmist. Vastuseks vaarao kurjusele, kes ei taha Iisraeli rahvast ära lasta, on Aaroni ja Moosese duett. Orkestri jubedakõlaline «hävitusmotiiv» juhatab sisse häda ja viletsuse kirjelduse, mida Jumal saadab Egiptusele. Jumala ja vaarao võitlust kujutab dramaatiline orkestristseen. Kantaat lõpeb tänupalvega, mis paisub kiidulauluks. Pisut häirisid ettekannet liiga kõrged vokaalpartiid. «Jesaja kuulutamise» sisuks on prohvet Jesaja nägemus. Iisrael on Jumala ära salanud, jumaldades vaid omaenda kätetööd: «Meie tõde on see, mis joovastab ja meeli suudab võluda.» Kuulutatakse ette Jeesuse tulemist, kes Iisraeli patust peab lunastama. Nagu rusuv pimedus kõlab «Ta meie eest suri». Suur muusikaline tõus ja koori hõise «Ta elab!» viib suurejoonelise lõpukoorini «Sest otsekui rahvas rõõmu tunneb … igavest elu, igavest rõõmu». Vaiksel laupäeval oli Tallinna Püha Vaimu kirikus vaimulik kontsert, kus muusikalisele tõlgitsemisele tulid kannatusaja, vaikse nädala ja ülestõusmise müsteeriumid: Schützi «Õnnistegija seitse sõna ristil» solistidele, koorile, orkestrile ja orelile, Mendelssohni motett «Su poole, Issand, südamest» a cappella koorile ning 2. osa Schuberti h-moll sümfooniast. Püha Vaimu koguduse täiskogul 18. aprillil kurdeti, et suurtel pühadel on kirikus nii palju külalisi, et ruumi jääb väheks. Arutati, kas tuleks kõigepealt lasta kirikusse liikmekaardi alusel koguduse liikmed ja kui ruumi jätkub, siis ka teised. Leiti siiski, et kiriku uksed peavad olema avatud kõigile. Kohtu-siseministeerium konfiskeeris aga tööliste kultuur-haridusliku ühingu lendlehe «Ülestõusmine», mille väitel valitsusvõimud tegevat «ägedat usulist propagandat, millel venna vere ja püssirohu hais juures», ning kutsuti töölisi «ülestõusmisele». 2. aprillil algas katoliku kirikus püha aasta, mis pidi kestma 2. aprillini 1934. Esimest korda peeti seda 1300. aastal. Praeguse paavsti Pius XI ajal oli see juba kolmas: 1925. aastal tähistati seda harilikus korras, 1929 paavsti preestriks olemise 30. aastapäeva auks ja nüüd Kristuse 1900. surma-aastapäeva mälestuseks. Püha aastaga taheti suurendada paavsti mõju. Kutsuti üles palverännakutele pühadesse paikadesse. 23. aprillil tähistas Sisemisjoni Selts oma 13. aastapäeva. Sel puhul olid jumalateenistused kõikides Tallinna kirikutes, jutlustasid külalisõpetajad: Kaarlis Gnadenteich Tapalt, toomkirikus Jürgenson Vigalast, Rootsi-Mihklis Hasselblatt Tallinna Jaanist jne. Räägiti võitlusest sopakirjanduse vastu ja otsustati Saksamaalt paluda ära keelata saksakeelse kõlvatu kirjanduse, mida siin peaasjalikult raudteejaamas ja mõnes ajakirjanduskontoris levitati, väljavedu. Leiti, et kirikutegelased peaksid aktiivselt osalema väitlustes aktuaalsete elunähtuste üle. Ilmus sisemisjoni brošüür, mida jagati kirikulistele. Pärast peakoosolekut leidis aset perekonnaõhtu. Saarlased meenutasid pastor Martin Georg Emil Körberit, kelle surmast möödus 19. aprillil 40 aastat. 1837–1842 oli ta Tartu ülikoolis usuteadust õppinud, 1846–1875 oli Ansekülas kirikuõpetaja. 1863 oli ta samas korraldanud mitme kihelkonnakoori osavõtul laulupüha, mida loetakse meie laulupidude traditsiooni alguseks. Körber ise oli ka laulumees olnud, keda rahvas tema kõva hääle pärast taeva pasunaks hüüdis. Emil August Heinrich Hörschelmanni järel oli ta teine eestikeelsete vaimulike laulude looja. Viimased 18 aastat oma elust oli ta Kuressaares elanud ja kirjatööd teinud. Körberi isa Eduard Philipp (1770–1850) oli samuti pastor olnud, kes muuseas 1827. aastal koolide tarvis ühehäälse «Väikese koraaliraamatu» välja andis. 1. aprillil lahkus omal soovil ametist õp A. Habicht, kelle ajal kerkis Tartu Pauluse kirik ja sinna paigaldati nägus altarikuju. Ta oli tegev lauluraamatu- ja liturgiakomisjonis. Kogudus oli võimeline laulma koraale neljahäälselt. Tartu raudteejaamas olid koguduseliikmed Habichti lauldes saatmas. Kuid oli neidki, kes hingekarjast vilekooriga kostitasid. 5. aprillil saabus Petserisse uus kloostriülem piiskop Nikolai. Rongi saabudes mängis Kaitseliidu orkester koraali, laulis koor ja lapsed puistasid uue piiskopi teele sinililli. Kloostri õuel pidas piiskop munkadele ja 1500pealisele rahvahulgale sütitava eestikeelse kõne. Järgnes tervitus-jumalateenistus Küünla kirikus. Õhtul oli kloostri söögisaalis pidulik vastuvõtt, kus kõrget vaimulikku olid tervitamas nii eesti kui ka vene ringkonna esindajad. Vist küll esimest korda kõlas kloostri söögisaalis Eesti hümn. Nikolai ametisse asumist varjutas kirikutüli, mille allikaks oli ekspiiskop Joann. Päevaleht kirjutab: «Valitsusvõimud peaksid siiski selle eest hoolitsema, et ei ässitataks üht rahvakihti teise vastu … siin ei ole tegemist mitte võitlusega usu eest, vaid otsese kihutusega riigi vastu.» Asja tegi veel segasemaks «Petseri õigeusu ristiülendamise koguduse» tekkimine, mida toetas Joann ja mille põhikiri üldjoontes ühtis normaalkirikute põhikirjaga, kuid sõna «apostlik» oli asendatud sõnaga «õigeusklik». Ka luterlikus kirikus oli ebameeldivusi. Halliste õp A. Kõiv lahkus ametist lahkhelide tõttu kogudusega ja ajakirjandusse imbus teateid Vastseliina õpetaja «ebakõlblise käitumise» kohta. Palga alandamise pärast oli oma kogudusega tülis Lääne-Nigula õpetaja. Pindis hakati ehitama kogudusemaja. Sellesse pidi tulema õpetaja korter ning ruumid mitmesuguste talituste jaoks. Pindi oli abikirik, mis asus emakirikust Rõugest 30 km kaugusel. Eesmärk oli asutada Pindis iseseisev kogudus. Ilmus neljahäälne «Viisi album laste lauluraamatu juurde». Sisaldas see 92 vaimulikku laulu, peamiselt koraale. Laulud olid seatud sobivatesse helistikesse.			OSCAR-2019
Valge teemandi värv on üks neljast C-st, mis mõjutab oluliselt selle väärtust. Vähem värviga teemandid, mis liigitatakse D, E ja F, on haruldased ja käivad kõrgemate hindadega kui teemantide puhul, millel on kollane või pruunikas toon. Spektri teises otsas on elavat ja looduslikku väljamõeldud värvilisi teemante veelgi ainulaadsed hinnasildid, mis peegeldavad nende haruldust. Mida rikkalikumaks on värvikas teemant, seda väärtuslikum on see. Mitmeid inimesi ei teadnud värvilistest teemantidest, kuni J-Lo sai Ben Affleckist roosa teemandi sõrmust, mis põhjustas värisevate teemantide hullu nõudluse. Kuna need teemandid on tunduvalt haruldasemad kui valged teemandid, on ehete tööstus välja töötanud meetodid, mis muudavad odavate ja madala kvaliteediga teemantidel nende näidikukangide kopeerid nõudluse rahuldamiseks. Kuidas valmistatakse neid värvilisi teemante? Uurime mõnda kõige tavalisemat meetodit. Pidage meeles, et nagu teised teemantravimid, on ainult mõned meetodid, mida kasutatakse kivide parandamiseks, püsivad. Kas soovite valge teemandi sinise või roosa välja nägema? Kanda seda! Need teemantvärvi muutmiseks kasutatavad katted ei ole püsivad ja need on peaaegu alati tehtud, et petta ostjat. Need teemandid kaetakse ainega, mis maskeerib kollakalt toone. Kuigi seda kasutatakse kuumuse tagajärjel, katkeb see tavaliselt normaalse kulumise ja puhastamise korral. Seda kattematerjali kasutatakse roosade teemantide loomiseks, kuna paljud ettevõtted pole suutnud roosat värvi madala kvaliteediga teemandiga edastada. Mõnikord värvitakse teemant teemasid, mille abil saab neutraliseerida kollakat värvi. Punktid on tavaliselt teemandi seadetega varjatud, nii et neid on raske paigaldada kinnitatud kivi juures. Katte võib tavaliselt eemaldada veega või puhastuslahustega. Räägi petlikust! Kiiritus või teemantide kiiritamine, millele järgneb kõrgsurve ja kõrgtemperatuuriline töötlemine, võivad pruunide ja kollaste teemantide värviks kujundada värvilisteks teemantideks. Toodetud värvid on vahemikus rohelisest, erksast kollast, sinist, lilla, punase ja mõnikord roosa. Värvus on tavaliselt alaline, kuid võib muutuda, kui tulekahjude parandamise ajal kasutatakse suuri kuumust. Kõik kiiritatud teemandid peaksid olema täielikult avalikustatud. Kuid enamikul kiiritatud teemantidel on neile väga eriline värvimine, mida on lihtne näha, kui olete neid piisavalt näinud. Google'i piltide otsing "kiiritatud teemant", et näha, mida ma mõtlen. Looduslikud väljamõeldud värvilised teemandid on kallid ja jõuavad paljudesse ostjatesse. Heakskiidetud hindamislabori sertifikaat peaks olema kaasas kõikide värviliste teemantidega, mida turustatakse kuiloomulik. Küsige eetikat kõigist, kes üritavad sulle müüaloomulik väljamõeldud värviline teemant soodsa hinnaga. Raviotstarbelised väljamõeldud värvid on taskukohased ja võimaldavad meil rohkem erksavärvilist teemandit omada. Neid teemante ei tohiks pidada investeeringuks samamoodi nagu looduslikust värvilisest teemandist. Osta teemanti, sest sa armastad seda, mitte sellepärast, et arvate, et võite hiljem selle kasuks müüa. HPHTid kasutati esmakordselt kollakate teemantide kujundamiseks värvilisteks teemantideks, kuid nüüd kasutatakse seda ka mõne ebamugava pruunika teemandi muutmiseks kallimaks värvituks teemantideks. Mõned ettevõtted väidavad, et HPHT ei ole üldse ravi, nimetades seda meetodiks, mis lõpeb töökoha loomisega. See hoiak ja asjaolu, et seda protsessi on raske avastada, on muutnud HPHT vasturääkivaks teemaks. General Electric toodab värvituid teemante, nn Bellataire, tüüp IIa teemantidest, mis on lämmastikuvabad. Ettevõte on esitanud patendi taotlusele kivide ümberkujundamise protsessi kohta. GE seisukoht on, et nende kasutatav protsess taastab teemante nende värvitu olekus. Gemological Institute of America (GIA) liigitusaruanded näitavad nüüd HPHT ravi tuvastamist, märkides "HPHT lõõmutatud" või "kunstlikult kiiritatud" raporti Origins osa. Ainult teemandid, mis on laseriga sisestatud sõnadega "HPHT PROCESSED", "IRRADIATED" või spetsiaalne registreeritud nimi, liigitatakse. HPHT on jätkuvalt vastuoluline teema, kus on hindamislaborid, kes püüavad täiuslikumaid viise pidevalt täiustuva protsessi avastamiseks, et tarbijad saaksid täielikult hankida teemantide kohta teabe. Kas peaksite ostma HPHT teemant? Sa oled ainus, kes seda otsust teha saab. Teemandid on uhke, kuid valitud ja loodusliku valiku vahel on isiklik otsus. Sel aastal lapsed Halloweeni poissi visates? Need ideed kõigest alates kaunistustest kuni lõbusadest Halloweeni retseptidest erakondade teemadele muudavad kogu perele lõbusaks. Mis on parem viis Halloweeni vaimusse jõuda kui oma esiosas sissepääsu kaunistamine, õudne stiil? Tutvuge nende lõbusate ideaalidega Halloweeni sisenemiste ja kaasake lapsi, et saaksite nauditavatele külalistele rõõmu kujundada. Kas vajate ideid poiss-sõbraliku Halloween pidu? Kuidas teha kõrvitsa-nikerdamise võistlust? Või trikk või ravida koti tegemise bash? Siit leiate näpunäited neile ja teistele Halloweeni pidu teemadele. Neid DIY-tüüpi topsikoogusid on lihtne valmistada ja ideed saab rakendada sünnipäevadele ja muudele puhkustele. Vaadake, kuidas neid teha, ja muid kodus valmistatud Halloween käsitöö saate teha laste pidu. Vaimu ja goblinite meelelahutamiseks on vaja võimalusi? Need Halloweeni lõbustusmängud on korraldatud teema järgi ning need hõlmavad nõid, säärekivi, kummitus, skeleti ja zombie mängud. Pöörake oma kodu Halloweeni pidutsema kummituslikuks majaks. Hankige ideid õudne dekoratsioon, valgustus, toit, lõbus ja palju muud. Kas soovite midagi vähem jube, kuid siiski hooajalist? Kuidas on välja töötatud kõrvitsa pidu teema või hirmuülikond? Tänu kambri populaarsusele või kohtlemise sündmustele kõikjal, võib teie auto isegi unarusse Halloweeniga riietuda. Kui osalete ühes neist kristalliseerunud messidest ja otsite ideid oma auto kaunistamiseks, vaadake neid lõbusaid ja loomingulisi kujundusi. Ja kui te ei tunne sellist sündmust teie piirkonnas, siis võivad need vaprad teemad lihtsalt innustada teid korraldama pagasiruumi või hoolitsema oma parooli! Halloweeni karneval on üks suurimaid aastaseid kooliüritusi. Kui olete planeerimiskomisjonis, vaadake neid näpunäiteid sündmuse korraldamise kohta, samuti ideid mängude kohta, mida lapsed saavad mängida, toitu teenindada ja palju muud. Kas vajate viimase hetke Halloweeni küpsise ideed? Need pool-omatehtud kummitus küpsised on armas ja lihtne teha. Serveeri see lõbus Halloweeni pidu toit lastele. Teie lemmik juustupullis olevat retsept on lihtne teha ja teie Halloweeni suupistete lauas näeb välja super jube. Enne kui need välja pakuvad, koguge lapsed ja mõned oma sõbrad, et nad tulevad ja aitavad neid teha. Hangi abipakett neid klassikalisi ja trikke-või-puhastusvahendeid. Vastuseks nende abile saavad lapsed nautida väikest pidutset ja muidugi võtavad kodus koera või kaks oma kotti. Marc Lallanilla on teaduse, tervise ja keskkonna ajakirjanik. Keskkonna ajakirjanike ühingu liige Marcil on aastakümnetepikkune keskkonnaalase konsultandi, kirjaniku ja toimetaja kogemus. Marc on aastaid veetis erasektori ettevõtete ja valitsusasutuste, sealhulgas Unocali, Austini linna, Texas ja California veeressursside osakonna keskkonnakonsultandi ja loodusvarade planeerija. Lisaks on ta töötanud kirjanikuna ja toimetajatena, mis hõlmab mitmesuguseid teemasid nagu prefab-elu, sõda ja keskkond, rohelised töökohad ja jätkusuutlik disain. Tema töö on ilmunud trükiste ja veebiväljaannete, nagu näiteks Los Angeles Times, ABCNews.com ja mujal. Marc sai Austinis Texase Ülikoolist bakalaureusekraadi, kus ta keskendas keskkonna geograafiale ja arhitektuurile. Ta lõpetas oma magistrikraadi California Kalifornia ülikooli Berkeley keskkonnakorralduse kolledžis, kus tema doktoritöö oli ökoloogiliselt taastatud. Marc õppis ka New Yorgi ülikooli magistriprogrammi "Teadus-, tervise- ja keskkonnaaruanne". Need meist, kes on keskkonnasõbraliku liikumise ajal veedetud, teavad, et sellised probleemid nagu globaalne kliimamuutus, alternatiivne energia ja jäätmekäitlus võivad olla keerukad ja segane. Mitu aastat, näiteks, mõtlesime me "paberi või plasti" küsimuse üle? (Õnneks teame nüüd, et vastus on "ükski ülaltoodust.") Vaatamata segadusele on enamik meist ikkagi soovinud leida lihtsamaid viise jätkusuutlikumaks eluks (nt korduvkasutatavate kottide ostmine). Ma olen pühendunud sellele, et näidata, kui kerge on see olla, nagu mõni tark mees ütles: "muutus, mida soovite maailmas näha." Täname vaatamise eest ja andke mulle teada, kuidas Rohelise eluviis aitab teil.			OSCAR-2019
Olles maininud asjaolu et sms laenud ei kuulu pankade teenusevalikusse selgitame lähemalt mida taolised laenud endast kujutavad. Ülejäänud 400€ jääb sulle limiidile alles ning seda saad kasutada siis kui võetud laen on tagasi makstud ning vajad taas raha. Tänase päeva seisuga on elanikkonna seas kõige populaarsemad kiirlaenud mis väljastatakse laenuvõtjale kahekümne viie minuti kuni ühe tunni jooksul. SMS laenude aastaintress võib olla kordi kõrgem kui tavapäraste laenude intress. SMS laenud on saanud ebapopulaarseks kuna SMS sõnumi teel pole võimalik taotlejat tuvastada ning see ei ole eriti turvaline. Kõigil meil võib vahel vaja minna lisaraha ja just selle jaoks on väikelaenude taotlemise võimalus olemas. Ilma sissemaksuta saad lisatagatise olemasolul või ka Kredexi abiga peaks saama (juhul kui tingimustele vastad). Mul ei ole kahtlust et tasakaalustatud võlasuhted on võimaldanud majandusel ja laiapõhjalisel heaolul kasvada oluliselt kiiremini kui see ilma võlasuheteta kasvaks. Kõrgem laenu kulukuse määr võrreldes teiste laenutoodetega Tuleneb lühikesest laenuperioodist ja lepingutasust. Näiteks võib sealt statistikast välja lugeda et ettevõtetele antud lühiajaliste laenude intressimäär on praegu ca 25-35%. Minu teada alguses kui need sms laenud tekkisid siis küll mingit läbi internetipanga või id-kaardi sisse logimist polnud. Autotööstus aastaga võrreldes (üle 100 dollari barrelist) jätkuvalt küllaltki madalal ja tootjariigid on tugeva surve all. Isikliku käenduse osas tasuks eriti konservatiivne olla ja hoolega uurida kas õnnestuks kuskilt ilma selleta laenu saada isegi kui intress on veidi kõrgem. Sealt saame anda teile laenu mida võib usaldada ja et rahuldada oma vajadusi. Raha laenud on tuntud ka kui palgapäev laenud ja need laenud on paigutatud inimeste tööhõivet kes leiavad end olukorrast kus nad on lühikesed vahetu vahendeid. Kiirlaenude algusaegadel Eestis oli võimalik saada laenu nii ilma palgatõendita kui ka ilma pangakonto väljavõtteta Sisuliselt anti laenu ilma igasuguse tõenduseta et inimene on üldse maksuvõimeline. Pakume ka instant laenud smslaen mitmeti nii et nad on nüüd kohe laenud on valmis rõõmus hoolitseda. Bigbank on hetkel kõige soodsam viis refinantseerida kalleid laene sest pakutakse laenu krediidi kulukuse määraga 17.12% mis on hetkel Eesti soodsaim. Kui korteriomanikud on oma makseprobleemile lahenduse leidnud hakkavad nad kortermaja remondiks võetud laenu maksma ise sealtmaalt kuhu jõudis KredEx. Tavaliselt jääb laenusumma suurusjärku mõnesajast eurost kuni mõne tuhande euroni. Erinevalt kodulaenudest või mitmetest autolaenudest on kiirlaenud ilma kindla otstarbeta laenud. Laenumakse puhul võtavad kortermaja elanikud pangalt laenu ja renoveerivad maja täies ulatuses. Laen 10000 Eurot. Laen Laenuike. Kuuga suurenes Eestis tegutsevate pankade laenu- ja liisinguportfelli maht 130 miljoni euro võrra 164 miljardi euroni. Palgatõendiga laenud on tavaliselt pangalaenud või suuremate summadega laenud mille puhul on oluline tõestada oma sissetulekut enama kui lihtsalt pangakontode väljavõttega ning seega palutakse esitada ka tööandja poolt väljastatud tõestus palga saamise kohta. Nägin poes kosmeetika häid sooduspakkumisi kui raha selle ostmiseks ei piisanud kuna oli veel vaja ka palju muid asju osta. Laenu ei tasuks kunagi võtta siis kui tead juba et su sissetulek on muutumas radikaalselt väiksemaks sul ei ole tööd või sul on väga palju kohustusi mistõttu ei sooviks sa näidata oma konto väljavõtet. Tarbimislaen on seega nö kuldne kesktee mis ühendab endas suuremate laenude soodsuse ja kiirlaenude paindlikkuse. Laenuperiood võib ulatuda paarist aastast kuni 40 aastani (olenevalt ka kliendi vanusest) ning enamasti on vajalik omapoolne sissemakse ning soetatud kinnisvara jätmine laenu tagatiseks. Pankade laenuintressid kortermajadele on madalad (5-7%) laenu võtmiseks ei nõua pangad korteriühistutelt üldjuhul tagatisi. Krediitkaart on usaldusväärne maksevahend nii Eestis kui ka välismaal ning vajalik näiteks hotellitoa broneerimisel või auto rentimisel. Smslaen tuntud ka kui sms kiirlaen on laenuliik mille puhul taotletakse laenu mobiilisõnumi teel. Tagatiseta laen on laen mille puhul ei nõuta täiendavaid lisatagatisi (nt kinnisvara sõiduk käendus). Laen korteriühistule on tagatud ühistu nõuetega liikmete vastu ning finantsinstrumendina on kasutusel vaid annuiteedil põhinev makselahendus. Sellele uuele varaklassile saate juurdepääsu veebiplatvormil investeerides Bondora väljastatud laenudesse mille tootlikkus on kõrge ja mis võimaldavad riske efektiivselt hajutada. Minu Esimesed Sammud Investorina. Sa võtaksid siis eluasemelaenu maksmiseks ka SMM laenu omakorda ja oled varsti lõhkilaenanud ja makseraskustes. Re:korteriühistu – 08.03.2011 19:29 Minu arvates on kogu see KÜ tulude-kulude aruanne täiesti mõttetu kuna see ei näita KÜ korteriomanikele mitte kui midagi. Nagu ka eelmistel kuudel kasvasid Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenud ja liisingud mais suhteliselt kiiresti aasta võrdluses 6%. Ettevõttete laenukasvu on tööstusettevõtete kõrval panustanud kõige enam ka kinnisvaraettevõtted seisab Eesti Panga ökonomisti Mari Tamme analüüsis. Bondora proovib demokratiseerida raha liikumise ning võimaldada igal inimesel ja ettevõttel kaasa rääkida rahandusturu arengus. Kiirlaenu sularahas pakuvad SMSMoney ja SMSRaha Sel juhul saate laenu kätte postkontorist kiirlaenu pakkuja kontorist või nende partnerite juurest. Numbreid tunnevad kõik inimesed ja kalkulaatoriga on nad ka vähemalt ühel hetkel elus kokku puutunud. Laenugrupp mддratakse pдrast laenutaotluse esitamist Bondora laenunхustaja poolt. Siis peaks olema üllatunud kui palju $$ säästate mis motiveerib teid kandma maksepäev laenud. Pigem ikka mõne teile hädavajalikuna tunduva vidina ilma milleta on tegelikult võimalik läbi saada.			OSCAR-2019
1.Kas on võimalik mõni mõttetalgu korraldada algusest lõpuni internetis? Või on vajalik reaalse ja virtuaalse suhtluse kombineerimine? 2.Millised toimuvad või olnud interneti portaalid, foorumid ja projektid on kõige lähemad mõttetalgutele? Kui mina üritaksin neile vastama hakata, jääksin kindlasti suures osas spekulatsioonide tasemele. Sestap saan praegu esimese asjana pakkuda vaid mõtet, et tegelgem meie foorumi vastajate ringi laiendamisega. Praegu veel jääb meie aktiivsete suhtlejate ring siin minimaalse rühma mõõtu. Teiseks mõtteks, mille ka välja ütleksin on: Võtame asja praktiliselt. Näiteks oma füüsikute "võrku tõmbamise"teel? Nõus Valdoga, et tuleneb lähtuda osalejatest. Interneti vahendusel ei saa korraldada mõttetalguid, kuid pole välistatud mõne muu ühisarutelu meetodi väljarendamine. Minu on seni olnud häid kogemusi skype vahendusel suhtlemiseks. Igal variandil on omad eelised ja puudused: pildiga näeb ka kehakeelt, kuid suhtlemine on aeglasem ja osalejate arv piiratud; ainult trükkides jääb kohe alles ka protokoll, millest on hea teha kokkuvõte ja samas saab selle alusel analüüsida ka mõtte arengut. Vaikse diskussiooni ülesanne on maksimaalselt ära kasutada kõigi osalejate vaimne potentsiaal. Seda võib kasutada nii olukorra analüüsimiseks kui ka lahendusvariantide arutamiseks. Ettevalmistaja pakub välja mingi kõigile huvitava teema (N millised on interneti kaudu toimuva koolituse plussid ja miinused?), põhjendab seda ja tutvustab reegleid ja formaati (kommentaarid lisatakse viimasele versioonile, märgitakse juurde versiooni number ja kommentaaride autori nimi jne) . Osavõtjad kirjutavad ühe lause (tunnuse), mis iseloomustab analüüsitavat nähtust. Teised diskussioonist osavõtjad kirjutavad oma märkused ja lisavad omalt poolt uusi tunnuseid. Iga lähtelauset analüüsitakse eraldi. Läbiviija teeb diskussioonist kokkuvõtte: kuidas kirjeldatakse olukorda ja millised on eriarvamused ning millised on ettepanekud edasiseks arenguks lisades ka eriarvamused. -mõttetalgu on võimalik korraldada ka internetis algusest lõpuni kuid kui läheb tegudeks siis on vaja ka reaalis suhelda. -minu nägemust mööda toimuvad omamoodi mõttetalgud igalpool, kas või defis, vahe on ainult selles missugune on antud koha suhtlemiskultuur ja mängureeglid. Et foorum jms. oleks efektiivne on vaja: KINDLASTI VAJALIK- see kindlustab ettepanekute kiirema realiseerumise ja virtuaalse mõttekoja arengu teemapüstitaja - kellel on idee või küsimus- nägemus see käib selle ka välja, omab ka suuremat otsusõigust teema arengu ja projekti sõlmküsimuste üle tegijad- juhul kui püstitatud teema kasvab projektiks, mida otsustatakse ka ellu viima hakata...osavõtjatest saavad tegijad Katsun Teid juhatada, kuidas kiiremini ligi saada ka TALGUJATE foorumi taotlusele. Meie seas on neid inimesi, kes 80datel aastatel Mõttetalguid Eestis juurutasid ja selle meetodiga mitmeid mahukaid projekte ellu viisid. Meie kasutatava sõnavara kiiremaks mõistmiseks on sobiv ehk meie alafoorum "Mõttetalgute ja teiste meetodite võrdlus". [quote="mati"]1.Kas on võimalik mõni mõttetalgu korraldada algusest lõpuni internetis? Või on vajalik reaalse ja virtuaalse suhtluse kombineerimine? Kui peame silmas analoogiat mõttetalgutega, mida oleme Eestis korraldanud juba üle saja, siis peaks arvestama järgmiste tingimustega: üks inimene saab osaleda vaid ühes rühmas, rühmade vahetamine on võimalik siis, kui on jõutud koostööfaasi. suhteline anonüümsus. JG kardan, et see pole boonus, vaid piirang. Anonüümsuse puudumine pole minu teada seni küll arutelus takistuseks saanud, pigem vastupidi. Arutelule tuleb kasuks, kui teatakse rohkem selle kohta, kellega aru peetakse piiramatu osavõtt JG kardan, et rühmade suurus peab jääma ikkagi alla 9 ja ka üldises arutelus osalejate arv ei saa olla piiramatu, jääksin esialgu 24-30 raamidesse, muidu kulub rühmatöö faaside läbimiseks rohkem aega. salvestamise ja lindistamise võimalus. JG nõus, kuid see on võimalus ka nn tavaliste mõttetalgute puhul Omalt poolt pakun välja järgmised eelised: ei pea tulema ühte kohta kokku, aeg võib olla paindlikum, odavam puudumised. Kui inimene teatud osa puudub, ei saa ta enam edaspidi aru, millest jutt. Siin peaks olema võimalus vaadata või lugeda, mida varem on arutatud. Samas on oht, et puuduja ei viitsi kogu seda materjali läbi töötada ja hakkab ikkagi teiste arutelu segama JG siin ongi põhiline erinevus mõttetalgute ja teiste meetodite vahel. Ei ole sellist jaotust, et tegemist on ühe inimese teema või probleemiga. Küll aga tasuks kaaluda, et igas arutelurühmas oleks üks korraldajate esindaja, kes jälgiks arutelu sujumist kui protsessi. Loodan, et ka teised hakkavad sel teemal kaasa mõtlema, kuid ilmselt tuleb ikkagi läbi proovida. Ette kõiki asju läbi mõelda pole võimalik. Mõttetalgud on olnud minu jaoks tegevusuuring, kus mõttetalgute ajal toimuvad refleksioonid, et viia sisse vajalikud sisendid ning samuti refleksioonid pärast mõttetalguid, et järgmisi ette valmistada Virtuaalse liidri teema pakus välja Raivo Nigul Elcoteqist Invicta liidriprogrammi I lennu lõputööde teemade genereerimise käigus .Olin selle programmi lõppmooduli juhendaja ja sain kursuslastelt loa üles riputada nende lõputööd Invicta õppematerjalidesse ja ka ise kasutada. Leian, et esitatavad lõigud Raivo lõputööst on päris head mõttearenduse sütitamiseks virtuaalse liidri või liidrigrupi vajalikkusest ja rollist virtuaalsete mõttetalgute korraldamisel. • Virtuaalne kool – Enamasti peaks kool kuskil olema koos oma struktuuri õpetajate ja õpilastega, kuid soovijatele on antud võimalus osaleda õpingutes ilma kohale tulemiseta (kaugõpe). Võib juhtuda ka nii, et õppeprogramm on virtuaalne (õppija poolt koostatud). Õppetöö peaks toimuma läbi virtuaalse keskkonna – põhitunnus. Virtuaalne õpetaja ... salvestatud loengud, esitlused, õppeprogrammid, arvutieksam. • Virtuaalne investeerimismäng. Mängu juht on olemas, mängijad on olemas, investeerimise objektid on olemas, kuid raha on virtuaalne. Mängujuht jagab ning mängijad kasutavad vastavalt teete antud virtuaalsetele reeglitele. • Virtuaalne ajakiri – ajakiri, mida ei trükita. Ajakiri on virtuaalses keskkonnas. Erinevuseks reaalse ajakirjaga on see, et kaob ära ajakirja numbri sisu. Ajakirja sisu pidevalt uuendatakse, ning artiklid ajakirjas omavad vananemise aega, peale mida nad arhiivitakse. Suureks lisavõimaluseks tava ajakirjadest on see, et lugemise ajal saab lubada teha oma kommentaare, mis on kätte saadavad kohe kõigile teistele lugejatele. Vaadeldes neid virtuaalseid näiteid, võib teha järgmise kokkuvõtte. Virtuaalne liider ja virtuaalne grupp on päris reaalsed asjad, kuid kommunikatsiooni vahend on virtuaalne keskkond. Tänu sellele liidrile jääb mulje virtuaalsest grupist, grupile jääb mulje et neil on virtuaalne liider. Virtuaalne liider (vähemalt selle töö raames) on tegelikult vägagi reaalne. Grupp, kelle liidriks ollakse on samuti reaalne. Kuid kontakt liidri ja grupi vahel on virtuaalne. Liider kasutab virtuaalset keskkonda liidriks olemiseks. Grupi liikmed ka peaksid olema suuremalt jaolt omavahel kontaktis läbi virtuaalse kekkkonna. Vaevalt, et selline asi on võimalik, et ehitajate brigaad ehitusel ehitab, ning nende liider-brigadir saadab E-maile läbi interneti. Visiooni ellu viimine, kasutades selleks väljatöötatud strateegiat. Visioon ja strateegia peavad muutuma koos grupi ühiste huvide muutumisega. Erisuseks on see, et puudub otse kontakt virtuaalse grupi liikmetega.. Seega tuleb oma visioonid ja strateegia teha grupile kättesaadavaks muul meetodil, kui vahetu suhtlemine. Võrreldes tavaliidritega, tuleb oma visioonid ja strateegiad paika panna nii, et nad ei läheks omavahel vastuollu. tagasiside korraldamine! Kiire Tagasiside korraldamine. Pidevad muutused levitatavas informatsioonis. Grupi liikmetel peaksid nägema, et selle informatsiooniga tehakse pidevalt tööd Uued ideed. Ka siis kui endal ei ole ideid, tuleb toetada grupi liikmete ideid. Initsiatiivlikus ei ole ideede genereerimine. Initsiatiivilikus on uute ideede ellu rakendamine, või vähemalt selle protsessi algatamine ja kontrollimine (see on juba rohkem energilisus) Virtuaalne liider peaks omama äratuntavat individuaalset imagot. See võib olla nimi, pilt, muusika klipp, tervitussõnad. Kuid see imago ei tohiks olla staatiline. See peaks väljendama liidri tundeid ja ??nõrkusi Virtuaalseks liidriks võib olla igaüks, sest siin ei ole tähtsust, kas oled mees või naine, kaunis või puudega, valge või värviline. Eelduseks on vaimne valmisolek nii intellektuaalsel tasemel kui ka virtuaalse suhtlemise tasandil. Virtuaalseks liidriks ei pea olema konkreetne isik. Selleks võib olla ka mitu isikut, kui ka suures abiliseks võib olla arvuti (eriti teatud liidri kompetentside väljanäitamisel) Virtuaalses grupis on liidri käitumine piiratud, ning liidril peavad olema oskused, mida tavaliidritel ei pea olema. Seega väidan, et tavaliidri kogemustega isik virtuaalse liidri rollis võib jääda hätta liidri rolli täitmisega. Veelgi enam, ta võib mitte saada seda rahuldust, mida ta sai tavaliidriks olemisest. Kui gruppi ühendab formaalne suhe (nt töösuhe) siis liidri olemasolu ei ole kohustuslik. Seda gruppi juhib juht. Selleks et gruppi hästi juhtida, peab olema liider selle grupi jaoks. Kui grupp on mitteformaalne, ning gruppi ühendavad mingid spetsiifilise huvid (aga virtuaalsetes gruppides on see nii), siis liidri olemasolu on esmatähtis. Liidri ülesandeks on olla ühenduslüli grupi liikmete vahe, hoida gruppi koos. • Rakendatakse liidri mudel, avalikustatakse visioonid ja strateegia (sihtrühm sõltub konkreetsetest ideedest, strateegiast ja visioonist) ja seega saavutatakse suurem toetajaskond. Uued liitujad suhtlevad liidriga, nagu liidri mudel ette näeb. On olemas Virtuaalne liider WEB serveri kujul. Kodulehel on lühidalt ära toodud liidri visioon ja strateegia. Grupi liikmed saavad kodu lehele siseneda. Sisse logitult peab olema kättesaadav info detailsem ja dünaamilisem. Grupi liikme sisenemisel kodulehele peaks Virtuaalne liider teda tervitama, ning seejuures tooma esile oma nõrkused ja sotsiaalse tundlikkuse. Grupi liikmele peaks kindlasti näha olema uudised ja konkreetsed ülesanded ning nende ülesannete statistika. Grupi liikmele võiks olla ette valmistatud pidevalt uuenev küsimustik, millega tagada tagasiside. Samas peab olema võimalik jätta teateid nii liidrile kui ka kogu rühmale. Teated peavad olema vastatud. Kui mõni grupi liige ei ole piisavalt kaua olnud kontaktis, tuleb ta muude kanalite abil üles leida (E-mail saata) Soovitan olla ettevaatlik sõna "virtuaalne" kasutamisega. Algselt tähendab see ikkagi "väljamõeldud, mitte tegelik". Liidri osas oleksin samuti ettevaatlik. Mul on endal mitu head kogemust, kus ei ole klassikalist liider-järgijad tööjaotust, vaid inimesed täiendavad üksteist. Võibolla ongi asi selles, et grupp on jõudnud mõttetalgute vm abil koostöö faasi. Liidri teema on õigustatud niikaua, kui grupp on sõltuvusfaasis. Tõele au andes suurem osa gruppe kaugemale ei jõuagi. Samas ei peaks meie eesmärgiks olema sõltuvusfaasi igaveseks muutmine. Olen Jüriga nõus, kui liidri all mõelda elitaarset Suurt Juhti ja Õpetajat ( sedalaadi vaadet viljeleb näiteks L.Priimägi). Invicta liidriprogramm ja ka Liider 2020+ käsitlevad liidrit täiesti teisiti.Lausa nii, et grupi kõik liikmed võivad olla milleski liidrid. Küllap sa seda silmas peadki, oma elulistest näidetest rääkides. Raivo Niguli kirjutisest ei olnud võimalik aru saada, et grupil võib olla rohkem kui üks liider. Aitäh Valdole selle täpsustes eest. Sõnade tähendused muutuvad üsna sageli algsetest erinevaks. Ruuta toob Vikipedia vaidluses näiteks sõna "stsenaarium". Ka "virtuaalne" kuulub kahtlemata selliste hulka. Ega meil siin Eestis suurt midagi karta või võidelda ole, kui lai maailm räägib virtuaalsetest korporatsioonidest kui praktilise teadmise kandjate võrkudest, mis XXI sajandil muutuvad ühiskondlike muutuste subjektideks. Seepärast ongi oluline täpselt selgitada, millest on jutt. Rate virtuaalset raha on võimalik osta reaalse raha eest. Virtuaalses maailmas on reaalse maailma riikide saatkonnad jms			OSCAR-2019
Üks 1980 aasta Saab, millel olnud Soomes vaid 1. omanik. Autot on hästi hoitud , heas kompleksuses ja samuti suurepärases sõidukorras. Nagu vana auto puhul ikka mõned tunnid esmalt vaja nokitseda, et päris heaks saaks ja mõnus sõita oleks.. Tavalised asjad: süütemoment õigeks, karburaatori kiirenduspump tööle, mootori õlileke kõrvaldada uue manifoldi tihendi panemisega, klapid reguleerida siis veel karburaatori reguleerimine, mõned piduri klotsid vahetada. Nüüd on auto alasti ja osa mädapaiseid avatud. Kes pilte tahab näha, vaatab facebookist minu konto alt. Valdo urb nimi, kes veel ei tea. ise olen rahul, et nii hea kere on!! piltidelt näeb ka kui palju on tehtud kunagi roostekaitset. ja mõnda kohta kus plekk pleki peale keevitaud, et varjata roostet.... aga seda kõike vaid niii vähe....:) ja ma loobusin pakkumast, kuna sisetunne nende vanade asjade tegemise kohapealt oli nagu vastu rohkemat maksma, kui tunne ütles. Mootori koha pealt teadsin infot, mis oksionil kirjas... Kõik ilusti puhtaks tehtud ja kenasti mitmevärviliseks värvitud. Ka see liigne värvidega poosetamine kõikide vanade asjade juures raskelt häirib. Eriti kui asjad ei ole nii nagu peaks. Esimene asi, oli kiskusin pealt manifoldi ja kaaned maha ja avastasin täiesti tavaliste asja, et plokikaane tihendid olid pandud valet pidi. Vatamata sellele, et tihendil ju kirjad peal: FRONT TOP. Kaaned muidu gi polnud ka lihvitud, nagu oksioni lingil kirjas. Tühja nendest, ei hakkanudki proovima, kas klapid peavad vaid võtsin teised kaaned. Kolvidel oli peal 90.50. ehk need kunagi uued pandud ja need jätsin puutumata. Panin ülevalt kokku, siis alt lahti. Ka vänt välja. Ja mis ma mõõtsin, mõõtsin, et saalesid on pandud erinevaid ja vänta lihvitud 1 kepsusaale enamaks kui teised. Näiteks 3 kepsusaalet olid 0,1 remondis, ja üks 0,2 remontmöödus. vända saaled olid kah erinevatest komplektidest aga kõik ühte rem. mõõtu, kuigi erinevate mootorite sees kasutatud ja erineva kulumisega. see vänt välja ja teine sisse. otsakaanel polnud mingit tihendit, samuti ka vaheplekil, mis mootori ja otsakaane vahele käib. Kõik jõhkra punase silikooniga täidetud. ja esimene otsasimmer oli nii kõvasti viltu sisse löödud, et kaane sisse oligi pragu tekkinud pea poole ringi ulatuses. kaas minema ja teine asemele. Aga vendi laager tundus hea!! Jääb veel termostaadi korpuse avadest , poolikute poltide jäänused välja kiskuda, siis termostaat sisse panna ja siis peaks nagu jääma ootele, et proovida.... Mul ei ole üldse piinlik, et ma ei maksa sadu eurosid uhke ruumi rendi, kütte ja valgustuse eest. Samuti tunnen headmeelt, et ei pea olema selle liiva- ja rauapuru pilve sees, mis lõikamisel/lihvimisel õhku ülesse jääb ja mida sisse hingad, samuti värviaurude sees, mis kinnisest ruumist lahkuda ei taha. Selleks on väljas alati mingi tuul, mis selle hetkega minema viib. Samuti ei ole mul kohutust, et mu töökoda peab teenima hommikust õhtuni, et tasuda arveid, selle sama töökoja ülalpidamiseks.. See oleks nagu mõtetu ring mida mööda sa käid ja välja ei saa....... ja käima sa jäädki! Eriti uhke oli tänane hommik, kui alustasin Jõulumäel suusatamist kell 8.00, mil kuldnokad metsas juba laulsid.... Ega tööd ei tee kallid riistad ega uhke töökoda, töö teeb ikka mees ise ära ja hea mees teeb ka kehvemates tingimustes parema tulemuse kui kobakäpp ideaaltingimustes :) Jõudu, Ivomets! Kui sa väga kade pole, siis mina loeks hea meelega, kuidas sa neid küülikuid külili keerad? Kas jupphaaval kahe tungrauaga või vintsiga üle mõne puuoksa? 96 kere on ju ratastega võrreldes üsna lai, kas midagi ära ei mulju? Ilmselt jäävad külje alla vanad rehvid? Kas ta sel viisil prussile toetudes ebastabiilne pole? Ja kas tagasi maapinnale lastes kasutad puhast gravitatsiooni või püüad loodusjõude millegiga ka takistada? Külili keeramine on kõige lihtsam sedasi, kui sul on 2 või 3 sõpra. 3 kesi saab siis hakkama lihtsamalt kui mootorit pole, aga saab hakkama ka koos mootoriga. Aega võtab 30 sekundit. Teisele poole panen maha ühe ratta tagurpidi ja sinna peale veel ühe ratta püstipidi, mille toetan keskpiilari peale, nii et ka katuse serv jääks toetuma. muidugi kässar peal. maha lasen üksinda, lihtsalt lükkan. Ei tohi unustada rattaid alla tagasi panemast!! niimoodi 2 ratta peale lastuna ta on päris hästi tasakaalus. turvakaalutlustel on paar kaigast ka toeks ja eriti veel rataste kohas mõned kõrgemad asjad, et kui kukub, siis saab ennast peita auto alla. Teen pärast ühe pildi kah teiselt poolt. Igaljuhul mõnus niimoodi teha! 100X parem kui tõstukil, kus kõik kraevahele lendab ja põlema sind tahab panna! Alustasin lahtivõtmisega 24.02. Niipalju olin laisk, et esimest paremat tiiva ei viitsinud tegema hakata vaid võtsin laost ühe, mis kunagi valmis tehtud. See keevitamine ja lõikamine ja konstrueerimine on ikka nii pagana mõnus töö ja kui kõik vägevalt välja tuleb, siis vaid suppper tunne on! Ma päris mitu masinat keevitanud aga ikka ei ole veel seda tunnet, et palju voolu anda jne.... Samas olen läinud seda teed, et parem läbikevitada kui vaid peale panna punkt. Nüüd jääb veel lahendada probleem, et kas värvida vaid pooled vajalikud asjad või väljast täiesti üle võõbata? Homme hakkan tiibasid ja uksi sobitama külge, et vahed head jääks ja mootoriruumi vaatama, et palju sealt värvida. Aga järjest enam hakkab mulle meeldima mõte, et vana auto peab välja nägema ka oma ajakohane, et vana, mitte selline kriiskav/ läikiv mis äsja tehasest tulnud..... 2 päeva möödas ja nende jooksul sai siis tiivad uksed lõplikult kohale pandud, vahed reguleeritud, vajalikud augud puuritud ja siis lihvitud seest ja väljast mitmel erineval viisil roostes kohad lahti ja maha, siis roostesurm ja siis lõpuks veel mitmel moel lihvitud ja kõige lõpuks krunditud kah! Ja selleks ca 14 tundi. No tee, mis sa teed ma ei oska ja saa kiiremini, kuigi kogu aeg panen nobedalt ja luuslaki löömata! Õnneks on asjadel kuju enamvähem olemas, seega see suur kujude välja joonistamine pahtliga jääb ära, mis teeb elu omajagu lihtsamaks, ehk tööd ca poole vähemaks. Mängimist tuleb ühe esitiivaga, mille ma laost võtsin ja mille punane värv krundi alt välja sulab. Peab vahepeale ühe 2- komponendilise panema, mis teise lahustiga. Auto esimesed kannid sai värvitud 6 aprillil ja kere ise 24-l. veel on see kapott aga selle võib jätta milal iganes ilusale ilmale. 3,2 liitrit kollast värvi olen läbi püstoli peale lasknud lisaks veel 400 grammine aerosool' sinna juurde kõik muud asjad. Kuna auto oli võrdlemisi sile, siis pahtlit läks nii poolteist kilo vaid, millest enamuse ka maha lihvisin. Nüüd vaikselt olen esi- ja tagatiivad paika pannud, uksed ja nina. Nina sisse veel töökorras tulede kojamehed ehitanud. Lisaks mootor uus pandud ja lõpuks veel radiaatorit joodetud. Töötab kenasti, õlisurve külmalt üle 4. Mu voolikuga rõhukell lihtsalt rohkem ei näita. ( Muidugi 9-5 meestele on sellest küll ja veel). Lisaks veel sumpa alla pandud, ja esimest korda tegin keskmised kinnitusaasad mingi õige läbimõõduga lõdvikust, mis peaks kestma kaua ja olema mitte jäik, samas fikseerima toru. pidurid samuti kõik tehtud. Avastasin, et mõlemal pool ees olid ühe poole sadulad.... Üks oli lihtsalt tagurpidi. Edasi tuleks uksed komplekteerida ja tuled ja muud igasugust pudi-padi oma õigetesse kohtadesse panna. Tead kui hea on, kui asju on palju, saad valida parima, mida on ;)) Vaja olekd ühte vana SAAB i märki elevandikõrva peale ja ühte tagumist SAABi kirjaga porilapakat. ja miks mitte ka tagumisi logareid. Oh mis rõõmu, kui auto seal maal, et saab hoovist välja tänavale. Ega sellega kõik veel lõpe , vaid algab testimine, et mida veel ja kuidas vaja sättida, et hea saab! loll aga visa, nagu ma olen panin taas mingid peaaegu uued kasutatud esipiduri klotsid ja taas need klotsid vilistavad ja vibreerivad ja värisevad. Ikka lootsin, et mõnel masinal äkki töötavad... mõnus on sõita üle pika aja tehase seades ja vedrustusega saab 96 ga. Mõnus pehme auto, mis kurvis mõnusalt kaldub. Tundmatu Osta.ee -st saadud mootor isegi töötab päris kenasti kui seal kõik peale nukkvõlli ja kolbide-rõngaste vahtusse läksid.) Kastist lasin liitri lisaõli välja aga tunne on, et mingi hetk peaks kasti avama ja ühe laagri vahetama. natukene nagu miskit annab märku.... Samas otseveoga probleemi pole, seega sõita saab. Kunagi ostsin kogu oma raha eest saab 9-5. Oli hea, aga nüüd ei tunne enam mingit selliset vajadust midagi lihtsalt raha eest osta.... Kui siis sügava lume puhuks subaru ehk... Aga meil ju teed liiga puhtad, et sellest autost mõnu täiega tunda, või siis peaks metsa , kuskile tupiktänavale, elama minema.:love: Jõudu! Mulle meenub, et Soomes müüdi mõne aja eest Subaru sildiga tuunitud Saabiklassikut. Sobilik kompromiss?			OSCAR-2019
Välisministeerium soovitab vältida reisimist Iraaki kuna riigis valitseb suur terrorioht ja välismaalastel ei ole seal turvaline viibida. Kui antud hoiatusest hoolimata siiski Iraaki reisitakse, tehakse seda omal riisikol! Austraalia on ennekõike tuntud oma tapvate ämblike, madude ja haide poolest, kuid need ei takista inimesi sinna reisimast ega seal elamast. Austraaliat külastab aastas peaaegu 6 miljonit välisturisti. See maailma kõige kuivem manner on suur territooriumilt ja mitmekülgne elulaadilt, täites kõik kujutlusvõime ootused ja lootused. Ta pakub ajalugu ja kultuuri, lumivalgeid randu, tumepunase päikeseloojanguga tohutuid kõrbeid, kihavat linnaelu, ainulaadset floorat (20 tuhat liiki soontaimi, 14 tuhat liiki soonteta taimi, 250 tuhat liiki seeni, 3000 liiki samblikuid) ja faunat (üle 80% sealsetest imetajatest; 90% sealsetest roomajatest, kaladest, kahepaiksetest ja putukatest elavad ainult Austraalias), väljapeetud veine ja kööki, lugematul hulgal erinevaid sportimisvõimalusi ning väga meeldivat ja külalislahket vastuvõttu. Austraalia kirderanniku lähedal Korallimeres asuv Suur Vallrahu on maailma suurim korallrahu. Koosnedes 900 saarest ja 2900 korallrahust, on ta ca 2600 km pikk ja hõlmab enam kui 340 tuhande km2 suuruse ala. See on üks liigirikkamaid piirkondi maailmas – enam kui 30 liiki vaalalisi (vaalu ja delfiine), peaaegu 400 koralliliiki, üle 1500 liigi kalu, 5 liiki kilpkonni, 17 liiki meremadusid jne. UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuulub ta aastast 1981. Kuigi suur osa Suurest Vallrahust on kaitse all, on ta osades kohtades avatud külalistele. Igal aastal külastab seda paika 2 miljonit inimest, valdavalt turistid. Koht on väga populaarne snorgeldajate ja sukeldujate seas, kuid pakutakse ka nt päevaseid paadiretki. Mitmel saarel on ka puhkekeskused. Austraalia asub lõunapoolkeral Okeaanias. Sealne kliima varieerub piirkonniti ulatuslikult, kuid oluline osa riigist on kõrbe- või poolkõrbe piirkond. Koguni 40% Austraalia territooriumist on kaetud liivaluidetega. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Sademed on Austraalias väga sesoonsed, kuid temperatuuride sesoonsed erinevused on enamuses Austraalias tagasihoidlikud. Kõrgeimad temperatuurid on mõõdetud 50°C lähedal ja madalaimad on -20°C lähedal. 50% Austraalia territooriumist saab aastas sademeid vähem kui 300 mm, 30% vahemikus 300–600 mm ja 20% enam kui 600 mm. Põhja-Queenslandi rannikul sajab aastas seevastu enam kui 4000 mm (piirkonna rekord, mõõdetuna 2000.a. on aga enam kui 12000 mm aastas). Austraalia mägises kaguosas sajab aeg-ajalt lund. Austraalia pealinna piirkonnas valitseb kontinentaalne kliima. Seal on kuumad suved ja suhteliselt külmad talved. Sademeid on aastas 600 mm; kõige enam kevadel (oktoobris, novembris) ja kõige vähem talvel (juunis, juulis), kuid sademete hulga varieeruvus on sesoonselt väike. Oktoobrist märtsini võib esineda tugevaid torme. Piirkonnas mõõdetud kõrgeim temperatuur on olnud 42,8°C (1939.a. jaanuaris) ja madalaim temperatuur -14,6°C (juulis 1971). Päevased keskmised temperatuurid on aprillist oktoobrini 12°C ja 20°C vahel ning novembrist märtsini 23°C ja 28°C vahel. Austraalia kaguosas asuv New South Wales on enam kui poole territooriumi ulatuses poolkõrbe kliimaga, kuid idaosas on kliima mõõdukas subtroopiline. Mägistel aladel on aastaringselt suhteliselt külm. Kõrgeim mõõdetud temperatuur on 49,7°C (jaanuaris 1939) ja madalaim -23°C (juunis 1994). Sademeid on osariigis aastas vahemikus 180 mm (loodeosas) kuni 1200 mm-ni (idaosas). Põhjaterritooriumi põhjaosas on troopilise savanni kliima, kus novembrist aprillini on sademeterohke ja maist oktoobrini kuiv aeg. Juunis ja juulis võivad päevased miinimumtemperatuurid langeda 14°C-ni. Aastane sademete hulk on ca 1500 mm. Põhjaterritooriumi kesk- ja lõunaosas valitseb aga väga kuiv kliima, kus mõnel pool sajab aastas vähem kui 250 mm. Austraalia lääneosa on valdavalt kuum kõrb ja poolkõrb. Sademeid on valdavalt vahemikus 200 – 250 mm. Aastas on 15 – 20 tugevat tormi. Suvel on päevased temperatuurid vahemikus 32°C – 40°C ja talvel 18°C – 23°C. Troopilised tormid ründavad Austraaliat peamiselt detsembrist aprillini. Kuivades piirkondades esineb aeg-ajalt liiva või tolmutorme. Registreerimine peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi, toiming on tasuta. Registreerimine on kehtiv 12 kuud ning võimaldab iga sisenemise puhul viibida Austraalia Ühenduse territooriumil kuni 3 kuud. Kõikide Austraaliasse reisimise, seal viibimise, elamise või töötamisega seonduvate asjaolude kohta saab informatsiooni Austraalia suursaatkonnast: Austraalias on karantiinisätted ning ranged nõuded narkootilistele ainetele. Toiduainete riiki toomine on üldjuhul keelatud ning kaasasolevad puittooted tuleb deklareerida. Lisainformatsioon piirangute kohta: http://www.daff.gov.au/aqis Austraalias esineb loodusstiihiaid. Tähelepanu tasub pöörata troopiliste tsüklonitele riigi põhjaosas, mille periood kestab enamasti novembrist aprillini. Kuivades piirkondades esineb aeg-ajalt liiva või tolmutorme. Info teede ja transpordi olukorra kohta: http://highload.131940.qld.gov.au. Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning vette minna vaid lippudega märgistatud alal. Tugev voolus ja murdlained võivad ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale. Tutvuge Austraalia vetelpääste nõuannetega. Saarte suurim vaatamisväärsus on korallriff. Lähemad väikesed korallrifid asuvad saartest vähem kui 200 m kaugusel. Lähemad suuremad korallrifid asuvad mõnest saarest aga ca 35 km kaugusel. Seetõttu on saari külastavate turistide meelistegevuseks snorgeldamine ja sukeldumine. Ilmselt on kõik sõidukijuhid aeg-ajalt mõttes või valjult kirunud teid, mis looklevad järsult kord ühele ja siis jälle teisele poole. Kurvilisel teel liikudes unistab enamus juhte sirgetest teelõikudest... Ningaloo korallriff asub Austraalia läänerannikul. Seda peetakse maailma kõige pikemate kaldalähedaste korallriffide hulka kuuluvaks.			OSCAR-2019
Kohtasin üht väikeettevõtjat, kes tähistas oma tegevuse esimest aastapäeva. Tegemist on ühe töötajaga väikeäriga, mis tegutseb toiduainete tööstuse vallas. Väikeettevõtjal on siiani läinud päris hästi, tarbijaskond laieneb jõudsalt, turg on tooted hästi vastu võtnud ning suuremad poeketid soovivad nende tooteid riiulitel näha. Kuid väikeettevõtja kurtis, et järgmiseks arengusammuks on vaja teha uusi investeeringuid, mis tähendaks tema jaoks suuremate riskide võtmist ning ta ei ole kindel investeeringu tasuvusajas. Alguses tundus küsimus minu jaoks pisut liiga elementaarne. Sisuliselt peaks ettevõtja tegema Excelis arvutused ära – tuleks prognoosida vajaminevad investeeringud, tulud, kulud ja leida vaba rahavoog ettevõttele, mida tänasesse päeva diskonteerides saakski teada, kas tasub uus arenguhüpe teostada või mitte. Kuid siis mõistsin selle küsimuse sügavamat sisu. Selle tubli ettevõtja jaoks on tegemist kompleksse küsimusega. Ettevõtja enda tahtest või motivatsioonist kõik algabki. Üheks valikuks on jääda väike- ehk elustiiliäri juurde. Loomulikult võib sama moodi rahulikult tiksudes jääda hoopistükkis oma klientidest ja turust ilma, kuid paljude ettevõtjate jaoks sobib väiksemas meeskonnas ja oma koduseinte toel toimetamine kõige paremini. Ei hüpata nö üle oma varju. Kui aga teadmisi ja kogemusi on kogunenud juba piisavalt, siis tasub mõelda järgmiste arengusammude ehk ettevõtte kasvatamise peale. Sest paigalseis on tagasiminek nagu ütlevad klassikud. Mida tähendab ettevõtte kasvatamine? Kas müüa rohkem, investeerida rohkem, leida uusi koostööpartnereid, laiendada tootevalikut vms? Kasv on põhiline, mida omanikuna nõuad ettevõtte juhtkonnalt ja see omakorda töötajatelt. Kasv ning kasum. Stabiilne kasv ja stabiilne kasum on jätkusuutliku ettevõtte põhinäitaja. Nii et kõik koos kasvama! Kuidas? Laias laastus on kaks võimalust: orgaaniline kasv läbi ettevõtte sisemiste investeeringute või ülevõtmised ehk teiste ettevõtte ost. Uued ärimudelid ja internet ning selle tehnoloogilised võimalused on paljudele ettevõtetele väga positiivselt mõjunud. Selle kaasabil on võimalik saavutada suurem mastaabiefekt - liikuda lihtsamini uutele turgudele või jõuda uute kliendigruppide juurde, saada kiiret tagasisidet oma teenustele jne. Seega orgaaniline kasvamine on tänapäeval ettevõtja kindel valik. Seda enam, et nii kasvades saab tasapisi kasvatada oma meeskonna kompetentsi ilma, et peaks võtma liigseid riske. Kasvu jaoks on vaja tagada ka finantseerimine. Lisaks traditsioonilisele pangalaenule on Eestis kiiresti kasvanud alternatiivsed rahastamismudelid, milleks on ühisrahastusplatvormid nagu Fundwise, Funderbeam jt. Saadaval on erinevad faktooringutoodetele spetsialiseerunud finantseerimisasutused, mis aitavad parandada oluliselt ettevõtjate käibekapitali defitsiiti. Võimalik on kaasata ka riskikapitali investorid, nagu näiteks BaltCap, Livonia jt. Ettevõtte kasvatamine läbi ülevõtmiste ja omandamiste on kindlasti kõige kiirem ja mõnes mõttes kindlam viis kiiresti kasvada. Aga omandamistehingud tihtipeale ebaõnnestuvad ning neid tuleks kindlasti rohkem ette valmistada kui tavapäraseid juhtimisotsuste tegemist. Ning kasutada vähem emotsioone. Iga omandamise eesmärgiks peaks olema majandusliku väärtuse ehk kasumi loomine. Kui väikeettevõtja puhul on motiiviks enamasti kohene kasumi teenimine, siis keeruliste omandamise tehingute puhul võib loodava lisaväärtuse rahaline ekvivalent olla ebamäärasem või see realiseerub alles pikema perioodi möödudes. Sageli tehakse tehinguid aga muudel ajenditel ning tagantjärele on huvitav analüüsida ebaõnnestumise seoseid tehingu tegelike põhjustega. Statistika ütleb, et üle poolte omandamistehingutest ebaõnnestub – kas ei saavutata seatud eesmärke või hoopistükkis suundutakse pankroti suunas. Nii et ühinemine on kiire ja kindel viis kasvamiseks, aga oht ebaõnnestuda on suur kui ei panustata piisavalt ettevalmistusse ning kaldutakse emotsioonidesse. Mida ma soovitaksin sellele ettevõtjale, kes seisab dilemma ees – kasvada või jätkata äri väiksemate sammudega. Minu soovitus on kuulda oma sisemist mina – kui on tahtmist ja jaksu järgmised 5-10 aastat panustada igapäevaselt (ja õhtuselt) töö tegemisse, siis võiks minna kasvu teed. Kindlasti tasub konsulteerida ja nõu küsida erinevate sõprade ja tuttavate käest, kes töötavad finantsnõustajate ja ärikonsultantidena, milliseid karisid tuleb vältida ning kuidas paremini kõigeks valmis olla. Kes ei riski, see šampust ei joo. Nii lihtne see ongi. Mis toimus aastal 2010 laias maailmas? Vancouveris peeti taliolümpiat, Lõuna-Aafrika Vabariigis mängiti vuvuzelade pinina saatel jalgpalli ja Islandil vaadati ulmeliselt keerulise nimega vulkaani, Eyjafjallajökulli, heidetud tuha langemist. Eestis sellise mastaabiga üritusi ei toimunud, mispärast võime südamerahuga keskenduda hoopis selle aasta parimatele reklaamidele. Alustame seekordset reklaamide meenutamise harjutust teleklippidest. Teenuste telereklaami kategoorias tegi suhteliselt puhta töö Utopia, kuhu läks lausa kaks kuld- ja kaks hõbemuna. Kindlasti mäletate keset pimedat metsa üles seatud vastupandamatut kingalõksu (ABC King)? Või äkki naabreid, kes oma korterites pomme kogusid ja täispuhutavatesse basseinidesse kõhukaid hüppasid (Ergo Kodukindlustus). Need tööd hinnati kuldse muna vääriliseks. Toiduainete telereklaami Kuldmuna noppis aastal 2010 Adell Taevas. Orientaalsest esteetikast kantud klipp kombineeris osavalt pingpongi, Kagu-Aasia heitlikku ilmastikku, maoistlikke sümboleid ja parimas mõttes bennyhillilikku huumorit. Mai Tai - Ma'i või. Oli sel aastal igal juhul tuhandete eestlaste lemmikhüüatus. Telereklaamide Varia kategooria Kuldmuna noppis režissöör Martti Helde, kes kogus Pimedate Ööde Filmifestivali reklaami jaoks kokku kümneid Punamütsikesi, kes rõõmsal meelel kurja hundi juhitud kinoteatrisse suundusid. Mureks polnud tollal siiski põhjust, sest nagu klipp kinnitas: „Hunt kodu lähedalt ei murra". Välireklaame meenutades võtame esimesena ette teenuste kategooria, kus säras LHV pensionisammas. Võidutöö kerkis kümnete meetrite kõrgusele ning püüdis nii pilke kaugelt ja lähedalt. Kangast samba tellis LHV ning idee tegi teoks Vatsoni tiim eesotsas Madis Otsa ja Jaanus Veerberkiga. Toiduainete välireklaami kategoorias müristas üle konkurentide agentuur Der Tank, kes avastas, et sõna „tee" peidab endas kahte tähendust. Sõnamängu toetas kaunis pildimaterjal maailmakuulsate teemaade motiividel. Võidutöö tellis Tetley. Varia kategoorias tõi võidu, küll hõbemuna, Creatum OÜ loodud "Pori näkku". Tegu Eesti Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile tehtud reklaamiga. Tegijad: Igor Baturin, Peeter Heinat, Moonika Kiop ja Kalle Veesaar. Žürii oli lahke. Välja anti kaks kuldmuna. Esimese võitis Adell Taevas OÜ Kristiine Keskusele tehtud "kingamaffia" reklaamiga. Tegijad: Jaanus Vahtra, Rainer Peterson, Rain Saukas, Helis Podnek, Lauri Tikerpe, Katrin Heimonen, Toomas Järvet ja fotograaf Kalle Veesaar. Meeldejäävaim trükireklaam tuli toiduainete kategooriast ja tõmbas seose piimas sisalduva laktoosi ja tualettruumide külastatavuse vahel. Tulemus ei olnud sugugi peldikuhuumori kategooriast, mida tõestab ka võidetud Kuldmuna. Valio laktoosivaba piima printreklaami tootnud meeskonda kuulusid Kaarel Grepp, Vladimir Loginov, Ahto Aaremäe ja Keiu Miisna. Ülejäänud reklaamide seas pani võistluse kinni Adell Taevas ja nende Amserv Autole tehtud Peugeoti reklaam "lõvi". Vastutavad isikud: Lauri Tikerpe, Helis Podnek, Rainer Peterson, Katrin Heimonen, Toomas Järvet ja fotograaf Egert Ots. Pakendite seas võitis kuldse muna Vatson Wunderman ja Viru valge uued pudelid. Suure töö tegijad Jaanus Veerberk, Madis Ots, Timo Toiger ja disainer Rasmus Arme.			OSCAR-2019
Kutsuti ka fotojahile.Kuna mul endal kaamerat pole ja lubati kasutada ka vanemaid pilte, siis tänase teema jaoks leidsin ühe sügisese võtte. Pilt pärit siitsamast kodu lähedalt, kui vanale raudteetammile rattateed hakati ehitama. See liiklusmärk koos lisatahvliga oli lausa paar kuud üleval ja ajas siitkandi rahva alati naerma kui mööda kõndisime. Igale asjale taeva all on määratud oma aeg, ütleb Koguja. Neljateistkümnes vastandpaaris esitab ta kogu inimliku eksistentsi ja näitab, et kõigel on oma aeg. Mida see tähendab? Kui Koguja ütleb: “Igal asjal on oma aeg”, siis lisab ta sellele korduvalt: “Vaata, kõik see on tühi töö ja vaimu närimine”. Tõsiasi, et kõigele on seatud aeg, õigustab tema traagilist maailmavaadet. Kõigil asjul ja kõigil meie tegevustel on oma aeg. Kuid midagi uut ei teki sellest ringkäigust, milles liigub elu. Kõigel on oma piiratud aeg vastavalt igavesele seadusele, mis on antud sealtpoolt kõike aega. Kaduvuse seaduse mõte jääb meile tabamatuks. Meie jaoks on see saladus; mis me näeme, on tühisus ja asjatu töö. Jumala poolt määratud aeg on meile teadmata, ja kui näeme vaeva ning püüame ise seada endile ja endi tegemisele aega, siis äpardub see. Iga inimlik katse muuta sünni ja surma rütmi, sõja ja rahu rütmi, armastuse ja vihkamise ning kõigi teiste vastandite rütmi elus on määratud nurjumisele. Moodne inimene harilikult ei küsi oraakleid. Ent nõnda kui ta esivanemad, teab temagi, kui tähtis on valida õige silmapilk. Kui ärimees kõneles õigest silmapilgust, mõtles ta sellele, mis ta oli teinud ja mis ta teeb. Tast paistis välja inimese uhkust, kes teab õiget aega oma ettevõtmistele, kelle otsused on õiged, kes tunneb end oma saatuse peremehena, uute asjade loojana, olukorra peremehena. Ent see, mida mõtleb Koguja, on midagi muud kui see kindlustunne. Ka seal, kus ta rõhutab õige aja valimise tähtsust, ei lakka ta kinnitamast: kõik on tühine. Peab tabama õige hetke, kuid viimselt ei sõltu sellestki midagi. Lõpp on ühesugune tarkadel ja lollidel, neil, kes eluaeg vaeva näevad ja neil, kes naudivad elu, lõpp on koguni ühesugune inimestel ja loomadel. Koguja on ennekõike teadlik sellest, et meie aeg on määratud, ja vähema tähtsusega on talle, et me peame planeerima aega. Moodne ärimees näeb esmajoones, et tema peab määrama õige silmapilgu, ning üsna ebaselgelt tunneb ta, et tema aeg on talle seatud. Muidugi märkab ta, et õige ajahetke valik pole üksnes tema teha, ta teab, et on sõltuv õigest ajast ja et ta võib sellega eksida oma arvestusis ja tegudes. Ta teab, et tema plaanidel on olemas piirid, et neid mõjutavad temast tugevamad majanduslikud tegurid, et temagi allub lõplikuse seadusele, mis teeb ta plaanidele lõpu. Ta teab seda, kuid ei arvesta sellega oma kavatsusis ja toiminguis. Teisiti aga Koguja: ta alustab asjade loetelu, millele on seatud aeg, sünni ja surmaga. Need seisavad teispool inimlikku plaanitsemist piiri tähistena, mida me ei suuda ületada. Nende aega ei saa me ette kindlaks määrata, ning kõik me püüded käsutada aega lõpevad siin. See on põhjuseks, miks meie praeguse ajastu algul kadusid kollektiivsest teadvusest mõisted surm, patt ja põrgu. Kui keskajal iga ruum, iga tänav ja - mis veelgi tähtsam - iga inimese hing ning vaim olid täis lõpu - surma sümboleid, siis tänapäeval tundub surma paljas nimetamine olevat halva maitse märgiks. Moodne inimene tunneb, et kui ta suunab oma pilgu lõpule, kaob või nõrgeneb ta vägi olla aja peremeheks. Ähvardava surmasümboli asemel on igas ruumis, igal tänaval ja - mis veel tähtsam - iga inimese hinges ja närvides kell. Kellas on midagi salapärast. Ta määrab meie ajajaotuse. Ilma temata ei suudaks me järgmist tundigi sisustada, ei suudaks ühtki üritust teoks teha. Ent kell meenutab meile ka meie aja mõõdetust. Ta näitab meie aja kaduvust. Ühes vanas saksa öövahilaulus on iga tunni jaoks olemas vastav õpetussõna. Kesköö kohta on see: "Kaksteist on aja lõpp, mees, kuis on sinu lõpp?" Kella säärase ambivalentse loomusega on ühenduses kaks võimalust hoiakuks aja suhtes - esiteks: inimene teab end olevat määratud ajast, teiseks: inimene ise määrab aja järgmiseks tunniks, tänaseks, homseks. Mida ütleb meile kell? Kas osutab ta üksnes tundi, mil peame tõusma, töötama, sööma, kõnelema ja magama minema? Tuletab ta meile üksnes meelde järgmist kohtumist või järgmist üritust? Või osutab ta ka sellele, et jälle on möödunud päev, jälle on möödas nädal, et me oleme saanud vanemaks, et pidanuksime oma aega kasutama paremini, selleks, et me viimased aastad oleksid meie plaanide, istutamiste ja ehitamiste lõpule viimiseks enne kui on hilja? Või tuletab kella tiksumine meile ehk koguni meelde aega, mil me seda enam ei kuule? Kas meil, industriaalse ajastu inimesil, kes päevpäevalt jaotavad igat tundi, kas meil on Koguja julgust ja kujutlusvõimet, kes vaatab tagasi oma ajale ja sellele, mis ta ajaga on teinud, ning nimetab kõike seda tühisuseks? Ning kui see on nõnda, mida tähendab siis veel, et me iga oma toimingu jaoks määrame aja? Kas ei kaota see siis igasuguse mõtte? Kas ei peaks me koos Kogujaga ütlema, et on parem võtta elu - nagu see tund-tunnilt antakse - säärasena, nagu see on ja nautima seda. Ent olgem ausad: tänapäeval on meil üsna selge aim, mis Koguja on tahtnud öelda. Tema meelelaad on ka meie filosoofia ja kirjanduse meelelaad. Mõjukamalt kirjeldavad inimliku eksistentsi tühisust need filosoofid ja kirjanikud, kes nimetavad end eksistentsialistideks. Kõik nad on Koguja järglased - selle oma ajastu suure eksistentsialisti. Kuid ei nemad ega Koguja tea vastust. Nad teavad küll enam kui inimesed, kes elavad paljast aktiivsusest; nad teavad, kui tühine on tegutsemine ja kavatsemine; nad teavad, et meie aeg on määratud. Kuid vastust nad ei tea. Mõistagi peame me tegutsema, see on vältimatu. Päevast teise peame korraldama oma elu. Me teeme seda sama kainelt ja tulemusrikkalt kui Koguja. Ent me järgneme talle ka seal, kus ta näeb kõigest sest läbi ja tunnetab, et see on tühine. Siis, ning ainult siis, oleme me valmis kuulda võtma Igavese sõnumit, mis ilmub ajas ja ülendab aja igavikku. Siis tunneme me kellaosuti liikumises mitte ainult ühe hetke järgnemist teisele, vaid ka Igavese vapustavat, kohutavat ja tõotavat ligidust. Siis võime me öelda: Siiski! Vaatamata sellele, et Kogujal ja ta järglasil täna ja kõikjal ja kõigil aegadel on õigus oma pessimismis, jaatan ma aega ja tööd ja kavatsusi. Ma olen teadlik iga silmapilgu lõpmatust tähtsusest. Ent veelkord: kui seda ütleme, ei tohi me tagasi langeda aktivisti hoiakusse. Me ei vaata nähtavaile, vaid nähtamatutele asjadele; sest nähtavad asjad on ajalikud, nähtamatud aga igavesed. Kõik on tühine, kuid läbi selle tühjuse paistab meile igavik, tuleb meie ligi ja tõmbab meid enda poole. Kui igavik esitab kutse ajas, siis on ületatud aktivism. Kui igavik esitab kutse ajas, siis on võidetud pessimism. Kui igavik määrab meie aja, siis muutub aeg igaviku mahutiks. Siis muutume meie selle mahutiks, mis on igavene. Aga tänast Postimeest ja blogipuud vaadates tahaks küsida: mis järgmiseks? Arvuti nurka ja puu otsa tagasi? Alljärgnev jutt oli algselt plaanis kommentaarina Prontole, kuna aga läbi ei läinud (nõudis wordpressi sisselogimist - diskriminaator sihuke!), siis tuleb siia ja pikemalt. On inimesi, keda see puudutab ja suurim rühm neist on majaomanikud. Majaomanikud jagunevad enamasti kahte kategooriasse: jõukad majaomanikud, kelle jaoks pole see summa tappev ning põlistallinnlased, kes on oma eluasemes juba pikka-pikka aega elanud. Viimaste hulgas omakorda on esikohal kindlasti pensionärid, kes moodustavad suure osa Kohukeste (kelle vaimusünnitis see maamaks ka on) valijaskonnast. Mõnes mõttes on see neile paras, sest rusikareegel ütleb: "Ära seo ennast jobudega!" Varem või hiljem tõmbavad nad sul kas pahatahtlikusest või rumalusest perse lohku. Kujutage nüüd ette pensionäri, kes peab äkitselt lauale rullima 20000-30000 krooni maamaksu? Mina seda ette ei kujuta. Aga vähemasti said nad selle kompenseerimiseks Savisaare enda käest 500 krooni. Kes Keskerakonna poolt hääle andis peaks praeguse virisemise asemel minema ja ennast väga suure malakaga nuhtlema. Kommentaar: Miks arvad, et just pensionärid praeguse linnaviletsuse poolt hääletasid? Minu tutvusringkonnas (ja see pole väike) mitte ükski. Nõuka-ajal elanud eestlased oskavad väga hästi ridade vahelt lugeda ja populistlike loosungite õnge ei lähe. Samal teemal kirjutas ka Rahajumal, kuid ma ei leia seda praegu üles. Temale vastuseks: jah, enamus põlistest nõmmekatest ei saa aru, miks peab oma maad mitmekordselt kinni maksma. Von Glehnilt said krundid ju kulla eest välja ostetud, oma töö ja vaevaga kodud rajatud. Isegi nõuka-ajal, kui eraomandus oli pähh!, jäi maamaks talutavuse piiridesse. Omaette küsimus on maa maksustamishind. Liivasoss ja männimets, mille pealt kasumit teenida kuidagi ei saa, on hinnatud sama kõrgelt või veel kõrgemalt kui tootmismaa. Ja kummaline on ka see, et minu krundist ca 50 meetrit edasi kukub hind lausa kolinal, maa aga on täpselt samasugune. Tsoon on teine lihtsalt. Nöökimisena mõjub ka lubadus pensionäridele hinnatõus kompenseerida, kompensatsioonimehhanism aga alles võeti arutusele. Ning linnajuhid ise elavad ju hoopis linnast väljas - seegi on selge signaal, et ega neile linnaelanike heaolu niiväga korda lähegi. Ümberkorraldused pidid olema lausa võimatud, kuna aastaid tagasi on üks asi just nii paika pandud ja mitte teisiti. Kui siis selgeks tegime, et on ikka küll võimalik, siis algas uus jutt - liiga kallis, raha pole kuskilt võtta. Ja üleüldse, on ju tehtud seda ja teist, saavutatud toda ja toda, mis meil viga on, et sellest ei piisa? Kuid vanad tegijad tunnevad end järsku ebavajalikena, väidavad, et nende tööd ei tunnustata. Meil aga on tunne, et asi on rohkem mugavuses. On ju kerge hoida käigus asju, mis on end aastate vältel sisse töötanud, kuid millegi uue tegemise juures on alati ka risk - äkki ei õnnestu kohe kõik sajaprotsendiliselt. See aga ei anna õigust uusi tegijaid vanadesse raamidesse suruda. Kust peaksid nemadki kogemusi saama, kui nad isegi proovida ei saa? Ei ole ju plaanis kohe kõike viimseni muuta, on tahtmine teha koostööd, pakkuda uusi asju olemasolevate kõrvale. Ei ole huvitav kuulata vanade tegijate jutte "Vaat kus meie omal ajal..." ja irisemist teemal "Miks teie nii ei tee?", samas tunda vastuseisu igale vähegi erinevamale mõtteraasule. Täna siis leidis järjekordselt kinnitust tõsiasi, et Nõmmel elavad kanged naised. Igatahes õhtul lumeuputust likvideerimas mehi näha polnud, labidaid liigutasid puha naisterahvad. Oi ei, valetan - tänava otsas paistis ikka üks meesterahvas ka, aga tema tegutses põhiliselt puhuriga. Selleks korraks sai tänav enam-vähem puhtaks, lumi üle tee valli lükatud. Tupsu möllas naabritüdrukuga hangedes, kui tuppa sai, võis kombeka ilma lapseta püsti seisma panna. Aga auto 538 MFZ rullnokast juht, kes sa ühesuunalisel teel vales suunas sõitsid ja sind peatada püüdnud lumerookijad rataste alt lennanud lumepuruga üle puistasid - teist korda see sul ei õnnestu, selles võid kindel olla. Juhtuski siis see, mida sellel talvel veel juhtunud pole - öine tuisk tekitas ukse taha vähemalt poolemeetrise lumehange, nii et ukse lahtisaamine oli päris tõsine probleem. Sir William, kes muul ajal usinasti lillepeenardesse ja maja seina äärde auke kraabib, eelistas ringi joosta ja möllata, selle asemel, et oma käpakesi millekski kasulikumaks (loe: uksetaguse lahtikaevamiseks) tarvitada. Järgnenud jõu- ja ilunumbrid lumelabidaga, et puukuurini ja väravani pääseda, mõjuvad kahtlemata positiivselt vööümbermõõdule. Igatahes - kui nädal aega nii jätkuks, võiks loota, et mu lemmikteksad, mis ma juba maha kandsin, hakkavad jälle jalga mahtuma :P Linnaviletsuse poolt lubatud kõrgendatud valmisolekus sahkadest jõudis siiakanti üks pisike traktorikökats. Kasu niipalju, et tee keskpaika pidi liigeldes poodi ikka pääseb, sest olgu lumi või mitte, kui õhtul ikka näljane pere laua ääres nuge-kahvleid klõbistab, peab olema midagi ette anda. Ja sajab aina juurde. Kui välja ei peaks minema, oleks isegi mõnus, sest tegelikult on lumekoorma all lookas männid ütlemata kena vaatepilt. Pean tunnistama, et olen väikest viisi sõltuvuses sõprade blogidest. Just nendest, kust sai lugeda küpsemate inimeste mõtteid elust ja asjadest. Nüüd aga on nii juhtunud, et korraga on päris mitu sõpra blogipuhkuse võtnud. Mõni ähvardab hoopis ära kaduda. Põhjused on erinevad, kellel suurenenud töökoormus, kellel vaja tervist turgutada, mõned aga on solvunud õelate anonüümsete kommentaaride pärast. Ei saa neid hukka ka mõista, see on nõme, kui sinu isiklikus ruumis poriste jalgadega trambitakse. Kahju on sellest, et vähemaks jääb just neid virtuaalsõpru, kes on tundlikumad, kelle lugusid lugedes hakkavad mõtted liikuma, kes puudutavad sügavamaid hingekeeli. Asemele on raske midagi leida, kuigi olen tähele pannud paari blogi, millel tasub silm peal hoida. Teistpidi jälle - kevad tuleb, ilmad lähevad ilusaks ning peabki hakkama rohkem end toast välja ajama. Siis on võib-olla isegi hea, et arvuti- ja netikiusatusi vähem, ei ole kahju mõneks ajaks eemale jääda. Aga kõigile puhkavatele sõpradele: laadige end ja tulge mingi aja pärast tagasi uute ja huvitavate lugudega! Mina olen koolis eesti keelt õppinud päris headele hinnetele. Ei ole mul olnud probleeme grammatikaga ega oma mõtete kirjapanekuga. Aga nüüd on mõistus otsas. Loen lehte ja aru ei saa. Keeran sõnu ja lauset niipidi ja naapidi, aga mitte ei mõika, mida öelda on tahetud. Põhja prefektuuri politseinikud tabasid Denissi, kes haavas Maardus politseinikku, kes ta kinni pidas. Kuna ma olen kristlane, siis sisuliselt aasta suurimat püha. Olgem ausad – ülestõusmisusuta pole kristlust olemaski, see on kristluse alus ja põhi. Aga lapsepõlves oli loomulikult munadepüha see peamine. Vanaema kõrvalt sai munade värvimisega varakult algust tehtud ja kuna seda vaid korra aastas sai, oli see piisavalt eriline sündmus. Ega muul viisil meie peres neid pühi tähistatudki. Liha peab sel päeval kindlasti laual olema, valmistusviis pole just oluline. Mune koksime ka ja kui võimalus on, sööme pashat. Ise ma selle valmistamises eriti hea ei ole. Ei ole sellist kommet ja ei tea ka olevat Eestis. Pealegi on meil munade värvimine olnud laste töö, imelik oleks neid siis veel ära peita. Peamiselt munalakki, aga on käiku läinud kõik võimalik, sibulakoortest ja toiduvärvidest alustades ja guaššidega lõpetades. Kõige sagedamini mina ise ikka. Aga tütar on mul ka väga hea kokk ja tänavu jagasime kokkamise pooleks. Minu meelest on paastumine rohkem mõtteviisi asi, toiduga eriti ei paastu. Kerget ja tervislikku toitu võib igal ajal süüa, söömata olla ei luba mind juba tervis. Või mida sa muud oskad öelda, kui jõulude ajal oli kummikuid vaja ja nüüd lihavõtete ajal võib suusatama minna. Nii külm küll ei ole kui Rootsis, aga kevadsoojusest on asi ka kaugel. Üldse on viimastel aastatel aastaaegadega paras segadus. Kui nii jätkub, saavad Tupsu lapsed jaanipäeval lumesõda pidada ja jõululaupäeval koduaias päikesepõletuse. "Jaah," ütleb üks teisele. "Kui ma alles laps olin, olid need mulle munadepühad. Nooruses kevadpühad, abielunaisena lihavõttepühad. Ja nüüd vanaduses alles usupühad." Kõndis kord naine munakorviga turu poole. Vastu tuli hulk inimesi, kes laulsid ja rõõmustasid. Kui naine neid imestunult vaatas, küsisid nad temalt: "Miks sina ei rõõmusta? Kas sa siis ei tea, et Jeesus, kes mõni päev tagasi risti löödi, on surnuist üles tõusnud?" Naine vastas: "Mina seda ei usu! Kui see tõsi peaks olema, mingu need munad siin korvis punaseks!" Vaatas siis korvi ja munad olidki kõik punaseks värvunud! Vaatasin õues ringi - lumikellukesed on ära õitsenud, aga põõsaalused juba sinetavad siniliiliatest. Tagaaias on metsikud tulbid end lume alt pikalt välja sirutanud ja neid on hämmastavalt palju. Tihased lendavad söögimajakese vahet, säutsuvad. Rabarbarit saab peenralt varsti võtma minna. Esimesele küsimusele leiab vastuse ka Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt. Muuhulgas öeldakse seal: Aastate tagant on meeles, kuidas sai aidatud ühel Ukrainast pärit kurdil kodakondsustaotlust täita. Mees on abielus eestlannaga, töötab koolis õpetajana, lõpetas siin kõrgkooli. Kuid selleks, et oma õpilastega rahvusvahelistel võistlustel kaasas käia, pidi iga kord viisat taotlema. Millegipärast otsustamine venis ja venis, lõpuks tehti taotlus kodakondsuse andmiseks teenete eest. Kuna ta on kõrge kvalifikatsiooniga noortetreener, siis loomulikult sai ka positiivse vastuse. Kooli kohta võin öelda, et KÕIK kurdid õpivad tänapäeval eesti viipekeeles. Kui nad on pärit muukeelsest kurtide perekonnast, võib koduseks keeleks muidugi olla vanemate keel, aga koolis seda ei õpetata. Varasematel aastatel oli Tallinnas ka vene õppekeelega kurtide klasse Mustamäel ühe tavakooli juures, aga õpilaste vähesuse tõttu pandi need kinni, viimased allesjäänud õpilased viidi üle Tallinna Heleni kooli koos oma õpetajatega ja nad said kooli lõpetada vene keeles. Kooli lõpetamisel teevad ka kurdid eesti keele riigieksami, aga mitte emakeelena, vaid nagu võõrkeele eksamit. See on kohustuslik. Minu andmetel keegi veel läbi kukkunud ei ole, nii et saavad hakkama küll. Korra jooksis ajakirjandusest läbi, et Narvas on väike venekeelne kurtide kool, aga täpsemad andmed mul puuduvad. Suguvõsa väike printsess oli siiani üle vaatamata. Et aga juhtumisi oli printsessi suure venna sünnipäev, õnnestus kaks asja ühendada - sünnipäevalast õnnitleda ja oma nunnumeetri töökindlust testida. Printsess oli igati tasemel - naeratas ja tegi nägusid, nagu sellises vanuses tited ikka. Leppis kõigi sugulaste hellitustega, oli nõus kõigi süles olema, vahepeal käis söömas ja mähkusid vahetamas, siis lallas rõõmsalt edasi. Tupsu võttis printsessi olemasolu lihtsalt teadmiseks, tema jaoks oli olulisem, et sai vähe suurema printsessiga mängida. Sünnipäevalaps oli tema jaoks juba liiga suur. Täiskasvanud muidugi rääkisid maast ja ilmast ning mulle tuletati meelde, et olen ühe blogiloo võlgu. See võlg on siin nüüdseks ära õiendatud. Kui evolutsiooni nii tõlgendada, miks siis mõned ikka veel imestavad, et meeste ja naiste mõttemaailmad teineteisest valgusaastate kaugusel on? 2007. aasta alguses Hasartmängumaksu nõukogu toetusel alustanud puuetega inimeste anonüümne nõuandetelefon Abilaegas jätkab sel aastal Tallinna Linna, Läänemaa Omavalitsuste Liidu ja MTÜ Jumalalaegas finantseerimisel. Kuigi enamus omavalitsusliitusid projekti käesoleval aastal toetamisvääriliseks ei pidanud, näitab statistika, et 14 töökuu jooksul abistasid nõustajad ühtekokku 300 puudega inimest üle Eesti, tõestades sellega, et teenuse järgi on pidev vajadus. 2007. aastal tabas Abilaegast ränk tagasilöök, sest septembris oma kodus suri kahekordse kõrgharidusega sotsiaaltöö magister Aleksander Vassenin. Temale asendaja leidmine oli pikaajaline protsess, sest valdkond on keeruline ja detailirohke. Kuni uue töötaja leidmiseni vastas telefonil MTÜ Jumalalaegas jurist. Nüüd on uus põhikohaga töötaja uuesti liinil vastamas ning kõnesid ootamas.Abilaekale esitatav teemadevalik on väga kirju. Kui esialgu planeeriti abistada ja nõustada eelkõige nägemispuudega inimesi, siis tegelikkuses oli neid kõigist helistajatest pooled. Palju pöördus Abilaeka poole liikumispuudega inimesi, aga ka reumahaigeid, psüühikahäiretega inimesi ja diabeetikuid. Väga tuntav on puuetega inimeste ebakindlus ametnikega otsesuhtlemisel. Enne kui sotsiaalkindlustusameti infotelefonile või pensioniametisse helistada, soovitakse ikka oma vajadusele justkui kinnitust. Samas on palju inimesi eelkõige lahterdanud Abilaeka nn usaldusliiniks, kus olemas kuulav kõrv oma olmemurede kuulamiseks jpm. Helistajate seas oli ka palju hooldajaid ja lähedasi, kes vajasid nõu oma hooldatavate igapäevaelu korraldamisel, puudeastmete taotlemisel ja rehabililatsiooniteenuste saamisel. 2008. aastaks finantseerigu leidmiseks saatis projekti korraldaja MTÜ Jumalalaegas taotlused kõigile omavalitsusliitudele paludes telefoni tööd toetada 1500-3000 krooniga aastas sõltuvalt piirkonnast. Taotletavad summad kalkuleeriti vastavalt antud maakonnast eelmisel aastal võetud kõnede arvule. Paraku ei toetanud projekti mitte keegi teine peale Tallinna Linna ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu. Vastuskirjades sooviti edu, kuid leiti, et kaasfinantseeringut pakkuda ei suudeta. Kõige muljetavaldavam oli Valgamaa OL vastus, kus nenditi, et „OL eelarves ei ole ette nähtud vahendeid sponsorluseks”. Harjumaa OL aga ei vaevunud isegi taotlusele vastama. Projekti korraldajana leiab MTÜ Jumalalaegas, et antud juhtum on otsene näide, kuidas üle-Eestiliste sotsiaalprojekti jätkusuutlikkust on võimatu tagada. Kui kohalik omavalitsus ei leia 2000 krooni aastas, et aidata oma piirkonna puuetega inimestele teenust tagada, siis jääb arusaamatuks Omavalitsusliitude funktsioon. Projekti eelarve 2008. aastal on 90000 krooni, millest Tallinn katab 50000 kr ja Läänemaa OL 2000 kr. Ülejäänud summa katab MTÜ Jumalalaegas omavahenditest. Abilaegas on puuetega inimeste jaoks kui tugev õlg, millele toetamine annab jõudu edasi võidelda ja edasi minna. Abilaegas nõuandetelefon 60 888 60 on avatud E,R kella 16-21 ja T-N kella 8-13.Helistajatele antakse praktilist nõu puude astmetega ja rehabilitatsiooniga seonduvast, puude iseärasustest, erinevate toetuste taotlemisest, abivahenditest, tööhõivest, hariduse omandamisest jpm. Lisaks antakse infot puuetega inimestega tegelevatest organisatsioonidest, rehabilitatsiooniasutustest jne. Pakutakse puudest tingitud psühholoogilist nõustamist, kuid loomulikult on olulisimaks just murede, ettepanekute, läbielamiste ja muu helistaja jaoks olulise ärakuulamine!Nõustamistelefonile vastavad oma ala spetsialistid, kes omavad praktilist kogemust puuetega inimestega seotud küsimustes. Mina olen paar viimast päeva siin põhjanaabrite juures lausa suurepäraselt veetnud. Ülipidulik üritus ära peetud, kuhjaga tervitusi ja õnnitlusi edasi antud, hulga vanade sõpradega kokku saadud. Kaaslane edukalt kodumaale tagasi saadetud, sai mindud ühe sõbra poole õhtusöögile. No pole mind veel nii haledalt alt tõmmatud! Mina, kes ma tavaliselt seeni ei söö, pistsin kinni korraliku portsu kukeseene püreesuppi. Väga hea oli muide, hoolimata sellest, et ma alles siis teada sain, mida söön, kui taldrikutäis juba poole peal. Ja elus olen siiamaani. Järgnes mõnus suitsutatud lambaliha (mida ma ka enne saanud pole) ning mitmekeelne vestlus kohvitassi juures. Pühapäevaõhtune Helsingi oli autodest mõnusalt tühi ja tagasisõit seetõttu sujuv ja kiire. Aga vaat tagasiteel tekkis mul tunne, et nüüd kuskil midagi korrast ära on. Ja ei läinudki palju aega, kui saabus sõnum, et see inimene, kelle esialgu pidin kaasa võtma, on kiirabiga haiglasse toimetatud. Tuju kukkus kolinal. Siis hakkas siin öömajas nett ka streikima, ei saanud meilidele ega messengerile ligi. Selleks ajaks, kui tagasi tuli, oli kell juba nii palju, et osa tööd jääb tegemata, kodus läheb kiireks. Soome viipekeelne kogukond tähistab igal aastal 12.veebruaril Carl Oscar Malmi sünniaastapäeva. Miks on see mees (1826-1863) neile nii tähtis? Esiteks on tegu Soome ajaloo esimese kurdiga, kes sai hariduse. Soomes sel ajal polnud veel ühtegi kurtide kooli ja seetõttu pidi poiss minema õppima Rootsi. 1845 lõpetas ta kooli parimate võimalike hinnetega. 19-aastase noormehe koolikogemus oli nii positiivne, et tema ainsaks unistuseks sai anda haridus ka kõigile teistele Soome kurtidele. Kuid Senat lükkas kooli rajamise avalduse tagasi, kuna nende meelest oli kurte nii vähe, et asjal polnud mõtet. Nii hakkas C.O.Malm 1846 suvel õpetama kaht kurti poissi eraviisiliselt. Sama aasta oktoobris avas ta Porvoos väikese erakooli kümnekonna õpilasega. Alles 1855 hakkas kool saama väikest riigi toetust, moodustati ka kooli juhatus, millesse kuulus teiste hulgas ka luuletaja J.L. Runeberg. Esimene riiklik kurtide kool alustas tööd 1860 Turus, kuid C.O.Malm sai seal töötada ainult õpetajana, mitte juhatajana, kuna seadus nõudis, et juhataja peab olema "täismeeltega" ehk siis ei tohtinud olla ise kuulmispuudega. Juhtus nimelt nii, et inimene, kelle pidin täna siis Soomemaale kaasa võtma, ei saanudki tulla. Õnneks leidis ta kohe endale asendaja, samuti aktiivse juhatuseliikme. Minul polnud selle vastu midagi, hea, et keegi nii lühikese etteteatamisega üldse sai tulla. Aga hommikul, kui parasjagu kotti pakkisin, kanti mulle ette, et see teine 'teenekas solvunu' on juba kuskil skandaali teinud, et ikka ma võtan vale inimese kaasa. Ilmselt siis see ainus õige oleks olnud tema ise. Nimelt olevat see tänane kaasatulija niigi saanud palju minuga reisida, küll sinna (aastal 2000 muide), küll tänna (aastal 2001). Et too 'teeneline' palju rohkem on saanud, pole üldse oluline vist. Ma ei saa inimesest enam üldse aru. Meie tegemistest on ta tegelikult kõrvale jäänud juba tükimat aega, vabandades ennast suure töökoormuse ja kehva tervisega, mõned muud põhjused pealeselle. Aga kui mingi tähtpäev on, hoidku jumal selle eest, et teda meeles ei peeta, tänukirja või kingitust ei anta. On meeles peetud, on tänatud ja lilletatud, ikka vähe. Tegelikult on mul sellest inimesest kahju. Ta on tõepoolest palju teinud. Aga pidevalt oma kolmekümne, kahekümne, isegi kümne aasta taguste teenete rõhutamine, enese esiletoomine, teiste halvustamine annavad tunnistust inimese sisemisest ebakindlusest, võibolla veel hullematest probleemidest. Kurb, kui tark inimene kaotab oma väärikuse. Ükskord on meil kõigil aeg kõrvale astuda, anda võimalus uutele tegijatele. Kui meie nõu ja abi vajatakse, siis seda pakkuda, mitte aga teistele kogu aeg nina alla hõõruda - vaat kus mina omal ajal... Minule aga tuli see meelde, kui poeg kurtis, et peab juba teist päeva järjest üksinda kolme inimese tööd tegema. Lihtsalt üks on haige ja teisel hädasti vaja asju ajada, kliendid aga ootavad järjekorras. Ülemus on kõik ajad topelt täis pannud ja ära ei taha heameelega kellegile öelda, eriti püsiklientidele. Põhipalgas see rabamine eriti ei kajastu, boonust tuleb veidike juurde, aga see ei kaalu üles seda, et õhtuks on poiss surmväsinud, ei jaksa kodus enam kätt ega jalga liigutada. Kui nii pikemalt jätkub, ei jää muud üle kui paremaid jahimaid otsima hakata.... Aga noorematele siis valemi tõlgendus ka: viie aasta plaan nelja aastaga, kolme inimese töö kahe inimesega ühe palga eest. Tulin pikalt koosolekult. Mõtlesin, et astun poest läbi, võtan midagi näksimiseks. Poe uksel tormas mulle vastu kaks noormeest. Üks pääses välja, komistas ning käes olnud kurgipurk lendas maha kildudeks. Teisel sai turvamees natist kinni, krabas taskust gaasiballooni ja lasi selle talle näkku tühjaks, siis andis veel jalaga tagumikku ning viskas poest välja. Gaasi jätkus muidugi lähedalolijatele ka. Mina suutsin oma ostud ära teha, ühel teisel naisel oli ikka päris halb. Õnneks oli tal poeg kaasas, kes ta välja talutas. Tšikk 2: "Mis lahe?! Kellele seda tööõnnetust veel vaja on? Täiskasvanud inimesed peaksid ikka mõtlema ka veidi, enne kui jamama hakkavad!" Ainult 4 küsimust ja vastused panevad sind mõtlema. Ära tee sohki ja ära vaata vastuseid altpoolt. Mõistus on nagu langevari, see töötab kõige paremini,kui see on avatud. Siin on ainult 4 küsimust ja kui sa näed vastuseid enne vastamist finishing, ei ole need ausad vastused. värvi juurde tuttavatest mõni (kes peaks sobima selle värviga kõige paremini) ja ükski nimi ei tohi korduda. Oma kõnes ütles peapiiskop, et inimese ja Jumala arusaam maailma asjadest võivad olla kardinaalselt erinevad. Kui inimese jaoks on suur see, keda kõik kummardavad ja teenivad, siis Kristus ütleb: "Kes tahab olla suurim, olgu kõikide teenija." Kes on siis tegelikult suur? Diakon on koguduses õpetaja abiline, kes peaks jõudma sinna, kuhu õpetaja ise alati ei jõua. Lapsed, noored, vanad, haiged - need on tema tööpõld. Armastus, pikk meel, kannatlikkus, südamlikkus, lahkus - need on osa tema olemusest. Tupsul on üks väike sõber. Leppisid siis Tupsu emme ja sõbra emme kokku, et Tupsu läheb koos emmega peale lõunat sõbra juurde ning jäävad sinna pühapäeva õhtupoolikuni - saavad lapsed mängida ja emmed naistejutte ajada. Aga et meil oli enne veel vaja ühes teises kohas külas käia ja sõbra emmel ka linnas asju ajada, lepiti siis nii kokku, et meie lähme külla ning sõbra emme tuleb kindlaks kellaajaks Tupsule ja tema emmele sinna autoga järele ning mina lähen koju oma tegemiste juurde. Plaani esimene pool toimis suurepäraselt. Jõudsime kenasti kohale, veetsime mõnusasti aega ning saime mitmed vajalikud jutud räägitud. Hakkas kell ka juba sinnamaale jõudma, et kohe-kohe peaks auto ukse ees olema. Tupsu juba väsinud ka, ootas sõpra pikisilmi. Aga keda pole, seda pole. Saadab Tupsu emme siis sõnumi, et miks värk on, laps väss ka juba. Vastus tuli kähku: "Autol rehv tühi, ootan, et ära vahetatakse." No selge, ikka juhtub, eks me siis oota - kaua selle rehvi vahetamine ikka aega võtab. Tupsu hakkas juba väikselt virisema. Lohutasime, et kohe-kohe tullakse ja saab sõbra juurde. Aeg läks, ei kippu ega kõppu. Olukord kiskus juba piinlikuks. Saadab Tupsu emme siis uue sõnumi - kaugel oled? Vastus: "Tunnikene läheb veel." Mida paganat? Ega muud, tulime ära koju. Väsinud ja virila lapsega pole just mõnus mööda linna liigelda. Teel Tupsu veel küsis: "Aga kui tädi nüüd helistab, siis me peame ju ikka sinna minema?" Arvasime, et ega ikka ei pea küll. Ja mida imet - kui koju jõudsime, helistaski. Et nüüd sai auto korda, võib ju ikka Tupsule järele tulla, mis siis, et õhtu juba käes. Aga selle peale arvas Tupsu emme, et pole enam mõtet - saad kohale, tuleb laps kohe magama panna, ta niigi juba väsinud. "No kui sa just ei taha..." Vaat ei tahtnud enam jah. On alles jama lahti - kaks mulle olulist inimest on omavahel tülli pööranud ja mina selle supi sees. Tegemist on ülipiduliku üritusega järgmisel nädalavahetusel, kuhu mina olen kutsutud ameti poolest ja kuhu saan ühe inimese oma organisatsioonist kaasa võtta. Korraldajad eeldasid (ja ka meie omad, kui asjast rääkisin), et loomulikult tuleb kaasa juhatuse esimees. Meile kahele kaetakse kulud, ülejäänud soovijatel oleks olnud võimalus osaleda oma rahakoti toel. Nii sai kokku lepitud, piletid ostetud, ööbimised korraldatud. Ja paar päeva tagasi sain näotäie sõimata - kuidas ma ikka teist inimest eelistan ja teeneka tegelase selja taga asju ajan, kas tahan teda hoopis kõrvale jätta?! Ei aidanud siin seletused ega meeldetuletused, asi läks ikka päris inetuks. Loomulikult on ka see kaasatulija pisarateni solvunud, et asja nii nähakse. Valgeseelik arutleb, kas võiks pikemaks ajaks õppima minna ja mis see tema ajabilansiga teeks. Kui päris aus olla, olen ise samasuguseid mõtteid mõlgutanud. 15 aastat tagasi tegin kannapöörde ja asusin täiesti uut eriala õppima. Hullumeelne aeg oli - täiskohaga tööl ja koolis, lapsed samuti alles koolipingis. Polnud harvad õhtud, kui pisikese laua ümber pidime mahtuma neljakesi - mina tuupimas eksamiteks, samal ajal lapsed ette valmistamas oma koolitükke (muidugi pidevalt üksteise võidu nõudes, et ma seletaksin ja juhendaksin). Samasse perioodi mahtus tõsisem karvakatkumine mehega, mis lõppes lahutusega. Aga ma täiega nautisin seda aega, ühiseid arutelusid koolikaaslastega, oma superlahedaid rühmakaaslasi, õppimist ennast. Sellega polnud mul mingit vaeva. Aeg on läinud, tunnen, et võiks edasi minna. Tegelikult tean täpselt, mida tahaksin teha. Paraku pole see Eestis võimalik. Või oleks ka, aga nii raske raha eest, et lööb hinge kinni. Soomes õppimiseks ja uurimistöö tegemiseks vajaksin oma praeguse tööandja tugevat toetust, mida ka hetkel ei paista. Kuid siiski ei ole ma seda mõtet maha matnud. Esiteks on seda vaja mulle endale, teiseks peaksin suutma tööandjat veenda, et pikemas perspektiivis on see vajalik ka temale. Me mõlemad saaksime baasi, millelt edasi areneda. Praegune seisak ja vaikelu viib ainult allapoole ning kannatajaid oleks lõppkokkuvõttes hulgem. Taevas levis kuuldus, et ühes kohas Maa peal toimub varsti suur õnnetus. Üks ingel aga ei tahtnud leppida sellega, et seal siis palju inimesi surma saab ja läks Jumala juurde paluma, et teda prohvetina Maa peale saadetaks neid hoiatama. Jumal lubaski tal minna, kuid enne muutis ingli suureks linnuks. Ingel lendas inimeste juurde, kriiskas linnu kombel ning püüdis nokahoopide ja ägeda tiivaplaginaga neid ohtlikust kohast eemale peletada. Inimesed vaatasid teda imestunult ja arutasid omavahel, mida see peaks ometi tähendama, kuid ei läinud kuskile. Ingel lendas kurvalt taevasse tagasi. Veidi aja pärast palus ta Jumalalt luba uuesti proovida. Ka seekord sai ta loa, kuid Jumal muutis ta suureks koeraks. Koerana jooksis ingel inimeste keskel ringi, niuksus, sakutas neid hõlmadest ja püüdis ohtlikust kohast eemale vedada. Ikka ei olnud sellest kasu. Inimesed vangutasid vaid päid ja panid imeks koera kummalist käitumist, kuid ei läinud kuhugi. Jälle pidi ingel kurvalt tagasi pöörduma. Kolmandatki korda palus ingel luba proovida. Seekord saatis Jumal ta Maa peale inimesena. Ingel käis Maa peal ringi ning üritas inimesi veenda ohtlikust kohast lahkuma. Mitmedki võtsid teda kuulda, sest nad olid ka ise imestanud linnu ja koera kummalise käitumise üle. Kui nad siis eemale olid läinud, juhtuski õnnetus ning paljud, kes sinna jäid, saidki surma. Ingel pöördus tagasi taevasse ning läks Jumalale etteheiteid tegema - kui ta kohe oleks saanud inimesena Maa peale minna, oleks ta saanud päästa palju rohkemaid. Selle peale ohkas Jumal sügavalt - siis poleks sa kedagi päästnud, keegi poleks sind kuulanudki... Kui olin keskooli lõpuklassis, seiskus mu onu süda. Enne seda oli ta ligi kaheksa aastat arstide ja haiglate vahet sõelunud, üha suuremates kogustes ravimeid neelanud, kuid päästa polnud midagi. Umbes samal ajal tekkisid emal rütmihäired ja valud rinnus. Ravimeid kulus temalgi, siis õnneks olukord stabiliseerus. Praeguseks on tal avastatud pärgarteri ahenemine, ootab operatsiooni. Ise olin ma kogu lapsepõlve kimpus sagedaste angiinidega, mis samuti südamele mõju avaldamata ei jätnud, keskkooliaja olin päris ametlikult reumatoloogi juures arvel. Rütmihäired jäidki, valud rinnus taandusid pärast mandlioperatsiooni. Et lisaks on ka kaasasündinud klapirike, avastati palju hiljem. Siiani on meeles, kuidas kardioloog tõsiselt mulle otsa vaatas ja ütles - lapsi ma küll ei soovita teil muretseda. Võisin teda lohutada, et mul juba kaks olemas. Paar aastat hiljem sain poja ka ja pole kordagi kahetsenud, et arsti sõna ei kuulanud. EKG on muidugi nagu ta on, vahtevahel pistab ka, aga kuna ma tean, millega tegu, tulen toime. Nooremal tütrel avastati südamerike samuti teismeeas, üks südame pool on teisest tunduvalt väiksem. Lihtsalt lambist võivad valuhood sisse lüüa, mõnel korral on vaja läinud adrenaliinisüsti otse südamelihasesse. Nii et kui meil keegi kurdab valu või pitsitust rinnus, hakkab minul paanikaosakond kohe tööle, rütmi kontrollimine ja vererõhu mõõtmine käivad une pealt. Aga arvan, et igal juhul on parem, et tean, millega tegu, selle asemel, et küüsi närida ja muretseda. Teadmatus oleks kordades hullem... Ei viitsinud eile köögis toimetada, läksime hoopis välja sööma. Nõmme keskuse Aasia toidukoht on igatepidi tasemel. Kana oli mõnusalt vürtsine, portsjonid megasuured. Kõht täis, tuju hea. Aga poole öö ajal tekkis kahtlus, et kana asemel oli toidus hoopis kari konnasid, kes siis kõhus ellu ärkasid ja üksteise võidu krooksuma kukkusid. Igatahes soodavesi neid maha rahustada ei suutnud. Üksikud krooksud käisid hommikuni. Juhtub ka nõnda, et lahku läinud paar pärast esimesi suuri haavade lakkumisi ja vaikivat positsioonisõda suudab hakata üsna normaalselt suhtlema, seda enam kui on kasvatada ühine laps. Vahel aga tekivad siingi naljakad tagasilöögid. On minulgi tutvusringkonnas selline paar. Juhuse tahtel elavad nad peaaegu kõrvuti majades. Mees on vajadusel nõus lapse eest hoolitsema, võtab teda endaga mitmele poole kaasa, tegeleb temaga. Ning kuna naisel oma elamises veel pesumasinat pole, mehel aga on, peseb ta ka lapse pesu puhtaks. Naise oma loomulikult mitte. Selle pesupesemisega siis juhtuski korra, et kogemata olid lapse asjade hulka sattunud ka ühed naise aluspüksid. Need nopiti välja, pakiti kilekotti ja tagastati sõnadega: "Minu masin võõrast pesu ei pese!"			OSCAR-2019
Iisrael asub Lähis-Idas Vahemere rannikul ning seal valitseb vahamereline kliima palavate suvede ning jahedate talvedega. Talvised temperatuurid Jeruusalemmas on 6 °C kuni 11°C ja Eilatis 10°C kuni 21°C. Suvised temperatuurid Eilatis on 40°C ümber, Jeruusalemmas aga mõnevõrra jahedam ja seepärast ka hea aeg külastamiseks ning ühtlasi ka turismi tipphooaeg Jeruusalemmas. Üldiselt on Iisraelit hea külastada igal aastaajal, kuid parimad ajad on aprillist maini või septembrist oktoobrini. Riigis on tuvastatud uue gripi A(H1N1) juhtumeid. Gripist hoidumiseks on soovitav järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid: vältida kontakti haigestunutega, pesta tihti käsi, köhides ja aevastades katta suu ja nina salvrätiga. Tervisekaitseinspektsioon paneb kõigile reisijatele südamele, kui külastatakse uue gripi levikumaad, tuleb hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast reisilt naasmist jälgida oma tervist ja haigussümptomite ilmumisel pöörduda koheselt arsti poole. Gripi levikust saab rohkem infot Tervisekaitseinspektsiooni kodulehelt http://www.tervisekaitse.ee/ Iisraelis ei ole kuritegevust rohkem kui lääneriikides tavaliselt, pigem on siin rangete turvameetmete tõttu tavakuritegevust isegi vähem. Rahvarohketes paikades, rannas ja turistide meeliskohtades võib turist kergesti langeda taskuvaraste ohvriks. Tähelepanelik tuleks olla ohtra tänavakaubanduse piirkondades. Pimedal ajal tuleks hoiduda üksildastes ja tundmatutes paikades liikumisest. Samuti ei ole Iisraelis turvaline reisida pöidlaküüdiga. Terrorismioht Iisraelis on jätkuvalt üsna kõrge. Terroriakte on toime pandud (või püütud toime panna) rahvarohketes kohtades ja ühistranspordis, seega on turistidel suhteliselt suur võimalus nende ohvriks langeda. 2009. aastal hukkus terroriaktides 5 inimest. Riigis viibides tuleks hoida end kursis uudistega ja arvestada, et mistahes terroriakt või muu vahejuhtum võib pingestada üldist olukorda antud piirkonnas või linnas. Iisraeli reisimisel tuleks olla valmis selleks, et turvakontrolle on tavalisest rohkem ning sageli tuleb selleks varuda lisaaega. Ben Gurioni rahvusvahelisel lennuväljal esitatakse saabujatele küsimusi nende reisisihi, pagasi jm kohta; aja kokkuhoiu mõttes tuleks vastata konkreetselt ja lühidalt. Lennukile minnes on pagasi ja isiklike asjade kontroll põhjalikum kui mujal, mistõttu lennuväljale tuleb minna 2,5-3 tundi enne lennuki väljumist. Iisraelis liikudes tuleb pidevalt kaasas kanda passi. Kaupluste, restoranide, bussi- ning rongijaamade ja massiürituste sissepääsu juures otsitakse läbi sisenejate kotid; seda tehakse üldise julgeoleku huvides ning turvatöötajate ettekirjutusi tuleb täpselt järgida. Autoga sõites tuleb olla valmis selleks, et parklasse või lennuväljale sisenemisel palutakse avada pakiruum. Kuigi viimasel ajal on olukord Iisraelis suhteliselt vaikne ja ohutu, tuleks alati tähelepanelik olla reisides Palestiina aladel Jordani jõe läänekaldal ning eriti hoiduda suurematest kogunemistest ja meeleavaldustest. Turist peaks valmis olema tugevdatud turvakontrolliks piiripunkte ületades ning alati passi kaasas kandma. Reisimine Gaza piirkonda on turistidele suletud. Jeruusalemmas liikudes peaks turist jälgima uudiseid ja kohalike võimude turvajuhiseid, hoiduda tuleks paikadest, kus toimuvad meeleavaldused või muud kogunemised. Nii juudi kui ka islami usupühade ajal, aga ka minnes araabia elanikkonnaga Ida-Jeruusalemma või ortodokssesse Mea Shearimi linnaossa, tuleks rõivastuda tagasihoidlikult. Teed on Iisraelis head, liiklus väga tihe ja kiirused üsna suured, seetõttu tuleb autoga liigeldes olla tähelepanelik. Euroopa Liidus välja antud juhiloaga tohib Iisraelis sõita aasta aega, pikemal viibimisel tuleb taotleda kohalikku luba. Maanteedele on paigaldatud radarisüsteem, mis registreerib kiiruseületajad; trahv sellise rikkumise eest on suur. Iisraelis on üks tasuline maantee, mille eest maksmine toimub samuti radariga registreerimise alusel. Ettevaatlik maksab olla nädalavahetuseti: ortodokssete juutide elurajoonides (Mea Shearim Jeruusalemmas, Bnei Brak Tel Avivis jt) alates reede päikeseloojangust kuni laupäeva päikeseloojanguni (sabat) autodega ei sõideta ning mõnikord suletakse elurajooni sisse- ning väljasõiduteed selleks ajaks hoopis. Autoga liigeldes tuleb arvestada, et Iisraeli suurima püha Jom Kippuri ajal (liikuv püha, enamasti septembris) on igasugune auto- ja bussiliiklus 24 tundi keelatud. Ühistransport toimib Iisraelis hästi. Siingi tuleb pöörata tähelepanu sellele, et enamuses linnades liinibussid sabati ajal ei käi, ka linnadevahelised bussid ei liigu. Sel ajal saab ühest linnast teise sõiduks kasutada mikrobusse, mis väljuvad tavaliselt bussijaamast. Igal ajal saab muidugi kasutada taksot. Taksosõit ei ole kallis, kuid välismaalasel tasuks sõidu hinnas eelnevalt kokku leppida või nõuda, et juht lülitaks sisse taksomeetri. Tervishoiusüsteem on Iisraelis kõrgel tasemel ja arstiabi kättesaadavus hea, kuid meditsiiniteenused võivad olla kallid. Tervisekindlustus on loomulikult vajalik. Iisraelis on esinenud mõningaid linnugripi juhtumeid. Hügieeni osas on riik turvaline ja enamuses toidukohtades midagi karta ei ole tarvis. Kraanivesi on joodav, ehkki igaks juhuks võiks muidugi eelistada pudelivett. Iisraeli pühad algavad alati eelneval õhtul, tavaliselt tund aega enne päikeseloojangut, ja neid on palju rohkem kui Eestis. Enamus kauplusi, toidukohti ja vaatamisväärsusi on nii pühade ajal kui ka sabati ajal (reede päikeseloojangust kuni laupäeva päikeseloojanguni) kinni, samuti ei saa sel ajal sageli hotelli sisse registreerida ja mitmeid muid toimetusi teha. On mitmeid tähtpäevi, mil iisraellastel on kombeks olla pereringis ja sel ajal pole ka välismaalasel viisakas lärmata, valjusti muusikat kuulata jne. Islami pühade kohta tuleks teada, et Ramadani ajal (kuu aega sügisel) on söömine, joomine ja suitsetamine päevasel ajal keelatud; palestiina aladel liikudes peaks turist suhtuma sellesse piirangusse diskreetsusega, et mitte solvata kohalike inimeste tundeid.			OSCAR-2019
1. IT Kolledži arvutivõrgu kasutamisel tuleb juhinduda kolledži tegutsemise eesmärkidest, mis on määratud ITK põhikirja ja õppekorralduse eeskirjadega. 3. Käesolevad reeglid kehtivad kõigis arvutivõrku lülitatud IT Kolledži käsutuses olevates arvutisüsteemides. kõigile IT Kolledži liikmetele on avatud võimalus kolledži tegevuse põhikirjaliste eesmärkidega seotud kasutuseks; 5. Arvutite, muude arvutivõrgu alamsüsteemide ning ruumide haldajad võivad ülaltoodud põhimõtetest ja seadmete sihtotstarbest lähtuvalt kehtestada täiendavaid reegleid. Need on esmajoones: 6. Kui arvutivõrgu erinevad kasutusviisid satuvad konflikti, mille lahendamisel ei saa lähtuda alamsüsteemide ja ruumide haldajate kehtestatud reeglitest, siis lähtutakse järgnevast eelistuste kahanemise järjekorrast: 8. Teenindajatest ja teistest rektori poolt kinnitatud IT spetsialistidest moodustatakse võrguhalduse ekspertgrupp, mille ülesandeks on arutada läbi võrgu kasutamise jooksvad probleemid ja esitada sellekohased ettepanekud süsteemi arendamiseks ning käesoleva eeskirja muutmiseks. 2. Erandkorras võib anda kasutusõigust teistele isikutele, kui esitatakse põhjendatud taotlus organisatsiooni poolt, millega see isik on seotud. 3. Üliõpilaste kasutusõigus kehtib reeglina nende kolledžis õppimise aja jooksul vastavalt õppeteenuse lepingule; 5. Külalistele ja teistele isikutele antakse kindla tähtajaga kasutusõigus, reeglina mitte pikemaks ajaks kui üks aasta. 6. Kasutusõigus on personaalne ja seda pole lubatud ühelt isikult teisele edasi anda. Õppetöö läbiviimiseks antakse erandjuhul kasutusõigust ka rühmiti. See toimub erikokkuleppe alusel. 7. Kasutusõiguse saaja peab andma allkirja, et ta on tutvunud kolledži arvutivõrgu kasutamise reeglitega ja järgib neis kehtestatud nõudeid. 8. Kasutusõiguse saamisel omistatakse taotlejale kasutajanimi. Kasutajale tehakse teatavaks parool, mille abil ta saab alustada esimest seanssi. 1. Teenindajad tagavad arvutivõrgu ja arvutisüsteemide normaalse toimimise ja teenuste kättesaadavuse. 2. Kasutajatele tehakse kättesaadavaks arvutisüsteemide ja olulisemate võrguteenuste kasutamise juhised. 3. Teenindajad on kohustatud andma eelteavet kasutajatele olulisematest muudatustest arvutisüsteemides ja -võrkudes. Samuti on teenindajad kohustatud teavitama sündmustest, mis rikuvad kasutajate privaatsust. 4. Teenindajad on kohustatud pidama saladuses andmeid, mis nad on saanud seoses oma töökohustuste täitmisega ja mille kohta neil puudub nende andmete omaniku luba seda edasi anda, v.a. juhud, kui seadus kohustab info teatavaks tegema. Käesolevate reeglite rikkumisi puudutav info kuulub teatavaks tegemisele rikkumisi arutama volitatud isikutele. 5. Teenindajad on kohustatud jälgima oma hoolduses olevate süsteemide töökorras olekut ja turvalisust. Hälvete avastamisel tuleb nendest võimaluse korral kasutajatele teada anda. 1. Teenindajatel on oma kohustuste täitmiseks õigus ajutiselt piirata arvutisüsteemide ja võrgu kasutamist. Kõigist sellistest piirangutest teavitavad teenindajad kasutajaid. Lisaks muudele kanalitele kasutatakse selleks ka järgmisi: 3. Arvutisüsteemi või -võrgu häireolukorra kiireks selgitamiseks on teenindajal õigus kontrollida kasutajate faile. Niimoodi saadav info ei kuulu levitamisele (vt. III p 4). 2. Arvutivõrgu töö ja teenuste parema korraldamise ettepanekuid võtavad vastu IT süsteemide juht / süsteemiadministraator(id). 3. Kui kasutajal on pretensioone teenindajate suhtes, siis saab ta need esitada kirjalikult õppeosakonda ITK nõukogule läbivaatamiseks. 2. Kasutajad ei tohi varjata oma pärisnime. Kasutajatunnusega peab süsteemis olema otseselt seotud vähemalt tema ees- ja perekonnanimi, nii et see lisatakse tema saadetud e-kirjadele ja on kättesaadav teistele kasutajatele automaatselt vastatavate päringute kaudu (näiteks finger). 3. Arvutiklassis viibimisel peab kasutajal kaasas olema isikuttõendav Eesti Vabariigis kehtiv pildiga dokument, milleks muude üldkehtivate dokumentide kõrval võib olla ka üliõpilaspilet või ITK pääsukaart. Arvutivõrgu teenindajate nõudmisel peab kasutaja esitama oma dokumendi. 2. Keelatud on teiste kasutajate segamine nii otseselt kui ka kaudselt (näiteks ressursside tahtliku raiskamise teel). 3. Arvutivõrku ja kasutajatunnust ei tohi kasutada tulu saamise eesmärgil v.a. kolledži põhikirjaliseks tegevuseks. Kolledži arvutite maksuliseks kasutamiseks sõlmitakse eraldi vastav leping. 4. Arvutivõrku ühendatud arvutites on keelatud hoida ja kolledži arvutivõrgus levitada illegaalselt omandatud tarkvara ning üldtunnustatud moraalinõuetega vastuolus olevaid materjale. 5. Keelatud on selline tegevus arvutivõrgu kasutamisel, mis häirib süsteemide kasutust nende haldaja poolt määratud otstarbel või põhjustab häireid arvutivõrgus. 6. Kasutaja peab hoidma oma püsifaile oma kodukataloogis või selle alamkataloogides. Seansi ajal on lubatud failide ajutine hoidmine süsteemi ajutiste failide kataloogis. Failide mujale paigutamiseks tuleb eraldi kokku leppida süsteemi hooldajaga. 8. Keelatud on arvutite omavoliline ühendamine arvutivõrku, nende ümberühendamine, võrguaadresside ja muu konfiguratsiooni muutmine. 1. Kõik IT Kolledži arvutivõrku püsivalt ühendatud arvutid kuuluvad registreerimisele vastavas registris. Registri pidamist korraldab IT süsteemide juht / süsteemiadministraator. 2. Kasutaja isiklikku arvutit on lubatud ühendada IT Kolledži arvutivõrku ainult süsteemiadministraatori volitusel ja kontrolli all. 1. Kahtluse tekkimisel arvutivõrgu ja arvutisüsteemide kasutamise reeglite rikkumise osas võtab vastava süsteemi hooldaja kontakti kasutajaga probleemi selgitamiseks. Süsteemi hooldaja võib peatada kasutusõiguse kuni asjaolude selgitamiseni. 3. Tahtlikul või korduval reeglite rikkumisel võidakse kasutajale anda hoiatus, kehtestada täiendavaid kasutusega seotud piiranguid kuni kolledži arvutivõrgu tähtajalise või tähtajatu kasutuskeeluni. Eriti tõsiseid väärkasutusi käsitletakse kui ebaväärikat käitumist, mille korral võib üliõpilase eksmatrikuleerida. Kui väärkasutus põhjustab ITK-le otsest materiaalset kahju, kohustub kasutaja selle täielikult kompenseerima. ITK võib esitada kohtule hagi kahju sissenõudmiseks süüdlas(t)elt. 4. Hoiatusi annab ja täiendavaid kasutuspiiranguid kehtestab IT süsteemide juht / süsteemiadministraator või selleks volitatud isik. 5. IT süsteemide juhil / süsteemiadministraatori(te)l on vältimatu vajaduse korral õigus takistada või piirata süsteemi(de) kasutamist väärkasutuse uurimise ajaks. 7. Reeglite rikkumisi teenindajate poolt arutab IT Kolledži nõukogu, kes teeb ettepaneku meetmete rakendamiseks rektorile. 8. Kasutajad, kes arvutivõrgu kasutamise reeglite rikkumisega kahjustavad kolledži vara või tekitavad lisakulutusi (teenindajate lisatöö aeg, väljakutsed väljaspool põhitöö aega jmt.), hüvitavad tekitatud kahju kolledžile poolte kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel toimub hüvituse sissenõudmine seadusega ettenähtud korras.			OSCAR-2019
26.oktoobril toimus üleeestiline ettevõtmine „24 H Eestimaa Rahvamajas", mille raames olid rahvamajade uksed avatud ööpäevaringselt, et näidata rahvamaja mitmekülgseid tegevusi ja võimalusi ning pakkuda meelelahutust. Eestist osales üle 150 rahvamaja, Viljandimaalt 8, nende seas Pilistvere rahvamaja Pilstvere rahvamaja plaanidesse sai varakult seatud kihelkonna täika öömüügina, mis kahjuks ebaõnnestus, sest ostjaid-müüjaid-huvilisi ei olnud. Siiski olid mõned toredad unetud keskööl rahvamajas, et näha, kuidas see kõik algab. Ning nii see algas - süütasime teiste rahvamajade tervituseks taevalaternad ning saatsime öhe. Edasi saime soojas rahvamajas jälgida kihelkonnaga seotud filme. Elavat arutelu tekitasid kihelkonnapäeva jäädvustused - aastad siis olid 1988, 1991 ja 1995. Viimaselt videolt ema-isa kõrvalt rahva seas istumas avastas ennast ka allakirjutanu. Aitäh selleaegsele jäädvustajale, loodetavasti saame 2013. aasta peo kohta samuti videomaterjali. Hommik algas kell 8.26 koos päikesega. Hermann Kalmus õnnistas rahvamaja tule, mis järjepidevalt rahvamaja laval tantsuõhtuni põles. Sellest tulest käis Viljandimaa delegatsioon oma päikesekiirtesse Pilistvere tuld võtmas, et see õhtuks koos kõikide teiste rahvamajade sädemetega Torisse jõuaks. Kell 10 said lapsed lõbutseda batuudil, küpsetada kaminas vahukomme ning Viivika Lepp joonistas soovitud maalingu näole. Kell 13 esinesid kohaletulnuile kloun Feliks ja Tiigrikutsu. Lõbusas etenduses said lapsed kaasa lüüa ja väikese julgustamise peale oli kaasalööjaid päris palju. Käsitöökojad said alguse veidi peale kella kahte. Rahvamaja saal muutus üleni maavillaseks - esmakordselt rahvamaja ajaloos oli saalis päris lammas, kes vapralt kästiööpäeva jälgis, tule mineku peale määgis ja tegi kõike seda, mida üks lammas tegema peab. Avatud oli köök, kus sai vaadata lõnga värvimist looduslike vahenditega. Eriti ilusa värvi andsid sibulakoored, aga põnev oli ka sambla keemist jälgida. Saalis olid avatud nõeltehnika töötuba, tittede valmistamise ja pärlipunumise võimalus ning atraktiivsed olid nurgas seisvad vokid. Nõu sai küsida erinevate käsitöötehnikate kohta nii rahvusliku tektsiili eriala lõpetajatelt, Vastemõisa käsitöölistelt kui vanaemalt. Lõbusat tükki vaatas lavakardinalt nahkhiir, keda ei heidutanud ka orketsrimuusika peale etendust. Orkestrimuusika vahele esines tantsurühm Labajalg ning näitering Põrpijad. Sai tantsida, sai nalja ja sai veel viimaseid kahekümne nelja tunni rõõme nautida rahvamajas. Õnneloosiga sai uue omaniku rahvamaja kohvitass aastast 78, Pilistvere kihelkonna kindamustriga mobiiltelefonikott ning õnnelikuma tuleviku tarbeks loosisime välja ka kultuurse õhu, kultuuriseemne ning maasoola. Päeva tegevusi toetasid Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Kõo Vallavalitsus, Koksvere Maanaiste Selts. Aitäh päeval kaasa lööjatele, suured kummardused abilistele ja organiseerijatele. Rahvamaja on rõõmus selliste sõprade üle, kohtume järgmisel rõõmsal korral! Avalikkus on ehk juba harjunud, et pidevalt käib vaidlus uue jahiseaduse üle. Kui vaidluse aines ajagraafikule panna, selgub mõtlemapanev tõik – on vastasseise, mis läbirääkimistest hoolimata paigast ei nihku. Jahiseadus, mis kehtib, ent mille peaks välja vahetama uus, praegu Riigikogu menetluses olev seadus, jõustus 1. märtsist 2003. Miks selle asemele uut tegema hakati? Hästi laias laastus – sest me taasiseseisvunud Eestis oli tekkinud maaomanikkond, ja vanad reeglid enam ei kõlvanud. Jahinduslikus mõttes loetakse pea terve Eesti maad jahimaaks (v.a tiheasustusalad, osa kaitsealadest jms). See neli miljonit hektarit on jaotatud rohkem kui 300 jahipiirkonnaks (peavad olema vähemalt 5000 ha) olenemata maaomandivormist. Piirkonnad on riigiga sõlmitud lepingu alusel antud jahiorganisatsioonide (vähemuses ka RMK) kasutada. “Riik sõlmib lepingu minu maa kasutamiseks ja võtab selle eest tasu!” hakkasid maaomanikud protestima. Senine jahiseadus annab neile küll õiguse jaht omal maal keelata, kuid siis tuleb arvestada, et kui metssead õue või põllu üles songivad, põder liialt metsanoorendikku laastab või kobras veed üles paisutab, pole kuskiltki õigust abi küsida. Kõige selle pärast otsustas keskkonnaministeerium seitse aastat tagasi, et Eesti jahinduse õiguslikku alust tuleb muuta. - 2006, ministeerium moodustab arengukava töörühma. Keskkonnaministeerium kutsub kokku töörühma, et koostada looduskaitset ja maaelu väärtustav jahinduse arengukava, esimene omataoline Eestis – eelmise perioodi filosoofiale tuginev jahindus vajab sisulist ja institutsionaalset ümberkorraldamist. - 2008, 29. mai, keskkonnaminister kutsub kokku jahindusnõukogu. Jahindusnõukogu liikmed on: Tõnu Traks (esimees, esindab keskkonnaministeeriumi), Alo Ling (Jahiühistu Pistrik), Jaanus Elts (Eesti Keskkonnaühenduste Koda), Tiit Randla (Riiklik Looduskaitsekeskus), Madis Otsa (Läänemaa keskkonnateenistus), Margus Puust ja Priit Piilmann (Eesti Jahimeeste Selts), Taavi Veskimägi ja Helmer Jõgi (Riigikogu), Mait Värk (Eesti Talupidajate Keskliit), Peep Männil (Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus), Tiit Randveer (Eesti Maaülikool), Ando Eelmaa (Eesti Erametsaliit), Aigar Kallas (RMK), Harri Valdmann (Tartu Ülikool). 2009 vahetab nõukogus Madis Otsa ja Tiit Randla välja keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar. Ministeeriumi jahinduse peaspetsialist Egon Niittee tutvustab jahinduse arengukava 2008–2013 eelnõu. Enim on erimeelsusi põhjustanud: jahiõigus ja jahimaa suurus; riigi (RMK) kasutuses olevate jahipiirkondade tulevik; iga-aastaste küttimislimiitide määraja; jahimaade korraldamine; uluksõraliste ja kopra tekitatud kahjude hüvitamine; riigi ja kolmanda sektori funktsioonid jahinduse korraldamisel. - 2008, 23. september, jahinduse arengukava kinnitatud. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitab “Jahinduse arengukava 2008–2013”. Selles näiteks: suured jahipiirkonnad säilivad, kuid maaomanikele heastatakse suuremad ulukikahjustused senisest tõhusamalt ja nad saavad paremad võimalused ise jahinduses osaleda. - 2009, 12. mai, jahindusnõukogu istung: ulukikahjustused on tähtsaim teema. Ministeerium tahab viia ümberkorraldused ellu kahe sammuga: kõigepealt nn väike eelnõu, millega muudetakse jahiseadust nii, et oleks võimalik RMK kasutada olevaid jahipiirkondasid reorganiseerida ja jahindusfunktsioone kolmandale sektorile üle anda; siis nn suur eelnõu, mis sisuliselt tähendab uut seadust. Nõukogu arutab jahimaade korraldamist ja ulukite tekitatud kahjude hüvitamist. Traks nendib, et jahiulukite ohjamine (sh ulukikahjud) on seaduse muutmisel tähtsaim teema. Egon Niittee kirjeldab, et ulukite tekitatud kahju kannavad edaspidi jahimehed ulatuses, mis ületab maaomaniku omavastutusmäära. Kahju hüvitamise kohustus ei sõltu enam loomade arvukusest, vaid reaalsetest kahjustustest. Keskkonnaministri määrusega kehtestatakse uluksõraliste ja kopra metsa- ja põllukultuuridele tekitatud kahju hindamise metoodika. Üldjuhul klaarivad maaomanik ja jahimees kahjustusi omavahel, aga kui kokkulepet ei saavutata, saab kasutada ametlikku hindamismetoodikat. Riiklikku kahjude hüvitamise fondi luua plaanis ei ole. Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad arvavad, et ikkagi on vaja fondi, ja kahjude hüvitamisel peaks osalema ka riik. - 2009, RMK loobub jahipiirkondadest, kus eramaade suur osakaal. RMK loobub jahipiirkondadest, mis asuvad valdavalt eramaadel (kokku ligi 220 000 ha). Kuus jahipiirkonda jäävad RMK kasutada. Loovutatud maa-ala jaotatakse 17 jahipiirkonnaks, mis antakse jahiseltside kasutada. - 2009, 28. oktoober, ministeerium rõhutab jahindust kui maaomaniku alternatiivset tuluallikat. Ministeeriumi väljaandes Looduse Hääl kirjutab Egon Niittee: “Kindlasti tuleb edaspidi arvestada maaomanike suurema huviga jahindust mõjutada ja jahinduslikus tegevuses osaleda või jahindusest tulu teenida. Maamajanduse konkurentsivõime vähenemisel oleks jahindus maaomanikule üks alternatiivtulu allikas, mis aitaks muu hulgas taluda suuremaid ulukikahjustusi.” - 2010, 16. aprill, Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek pole asjade käiguga rahul. Volinikud otsustavad: jahiseaduse eelnõu üksikute teemade arutelul ei ole mõtet, kuni pole analüüsitud uue seaduse kehtestamise järel tekkida võivat olukorda. Eelnõu eesmärk on ebaselge ja arvesse pole võetud avalikku huvi. - 2010, 28. aprill, jahindusnõukogu istung, minister loodab eelnõud Riigikokku saata. Nõukogu arutab uue jahiseaduse eelnõu tööversiooni. Minister Jaanus Tamkivi loodab, et eelnõu saaks esitada Riigikogule enne suve. Uue seaduse põhiidee peaks olema, et maaomanikud ja jahimehed on motiveeritud riigi sekkumiseta omavahel sisulisi kokkuleppeid Jahimeeste pool peab eelnõu suurimaks probleemiks, et jahimehed ei tea, kui kalliks tulevikus jahindus muutub. Oleks vaja, et ministeerium seda analüüsiks. Eesti Jahimeeste Selts eelnõule veel alla ei Eesti Erametsaliit on selle poolt, et riiklikult reguleeritud hindu pole, vaid määrajaks olgu turg. Liidu volikogu on eelnõu põhimõtted heaks kiitnud, samuti on eelnõu poolt Eesti Talupidajate Keskliit. - 2010, 15. mai, eelnõu tööversioonist: Eelnõu seab maaomanikud ja jahimehed võrdsesse seisu. Näiteks saavad omanikud probleemide korral õiguse jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Eelnõu kohaselt ei määra riik enam jahipiirkonna renditasu, vaid selle suuruse lepivad omavahel kokku jahimehed ja maaomanikud. Eesti Jahimeeste Selts oma tegevjuhi vahendusel on asunud seisukohale, et uus seadus hävitaks jahinduse. “Lõpuks ometi saab ka maaomanik võimaluse omal maal jahindusotsustes kaasa rääkida,” näeb uues seaduses õiget sammu erametsaliit. Sama meelt on talupidajate keskliit. - 2010, 12. juuli, õiguskantsler sekkub. Keskkonnaministeeriumi jõuab õiguskantsleri märgukiri, kus öeldud, et kehtiva jahiseaduse sätted, mis reguleerivad jahipiirkondade kasutusse andmist ja jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivust, ei ole põhiseaduspärased. - 2010, 30. oktoober, mängu tulevad piirkondlikud jahindusnõukogud. Eesti Jahimeeste Selts on teinud ettepaneku sätestada jahiseaduse eelnõus regionaalsete jahindusnõukogude moodustamise nõue. - 2010, detsember, eelnõu läheb ametlikule kooskõlastusringile. Keskkonnaministeeriumi uudiskiri: uue jahiseaduse eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis motiveeriks maaomanikku ja jahipiirkonna kasutajat sõlmima omavahelist kokkulepet maaomandi kasutamiseks jahinduslikul eesmärgil. Juhul kui sellist kokkulepet ei sõlmita, on maaomanikul õigus keelata jahipidamine oma maal või nõuda jahiulukite tekitatud kahjude hüvitamist jahiseaduses ette nähtud ulatuses ja tingimustel. Väikeulukite arvukuse piiramise õigus on edaspidi ka maaomanikul. - 2011, jaanuar, jahimehed pole endiselt rahul. Keskkonnaministeeriumi uudiskiri vahendab Eesti Jahimeeste Seltsi seisukohti. l Kui uue jahiseaduse eelnõu järgi hakkaksid kõik maaomanikud jahinduslikku tegevust korraldama, siis tekib metsades turvalisuse ja kontrollimatuse risk. l Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada Eestis registreeritud juriidilisel isikul, riigiasutusel või Eesti kodanikul, kellel on jahipiirkonnas vähemalt ühe maaomanikuga kokkulepe maa kasutamiseks. Tõsise probleemi ette satume, kui jahipidamise õigust hakkavad määrama suurmaaomanikud – RMK, metsa- ja kinnisvarafirmad. - 2011, 27. jaanuar, erametsaliidu jahindusfoorum. Jahindusfoorumil leitakse, et ei ole mõtet teha jahiseadusesse väikesi muutusi, nagu tahaks jahimehed, vaid ikkagi on vaja täiesti uut seadust, mis tugineb maaomanike jahiõigusel. Foorum läheb jahivaidluste ajalukku ka sellega, et seal tehakse ettepanek metssiga ja metskits Eestis väikeulukiks kuulutada. - 2011, 21. aprill, Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek. Seltsi president Margus Puust: osaga meie ettepanekutest on arvestatud, osaga kahjuks mitte. Jahiseaduse tööversioon veel selline ei ole, et seltsi volinikud ja juhatus saaksid selle heaks kiita. n 2011, juuni, erametsaliit algatab hoiatusaktsiooni. Erametsaliit teeb üleskutse maaomanikele osaleda hoiatusaktsioonis ehk keelata oma maal jahipidamine üheks kuuks septembris 2011. Aktsiooniga nõutakse uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada. Liidu tegevjuht Ants Varblane selgitab: uue jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, seaduseelnõu ei ole jõudnud ei valitsusse ega Riigikokku. - 2011, 25. juuli, erametsaliit pöördub õiguskantsleri poole. Erametsaliidu hinnangul on jahiseadus vastuolus põhiseaduse § 32ga, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega. - 2011, 31. august, hoiatusaktsioon ei jõua ellu. Maaomanike jahi peatamise aktsioon (ühines kokku 170 000 ha omanikud) ellu ei jõua, kuna selleks pole enam põhjust. Keskkonnaministeerium on taas huvigruppidega läbirääkimisi pidamas ja uue seaduse eelnõu arutelud kulgevad maaomanikele soodsas suunas. - 2011, detsember, läbirääkimised edenevad. Aasta lõpul nenditakse, et kokku on vaja leppida veel vaid see, kuidas tulevikus peaks käima ulukikahjustuste kompenseerimine. - 2012, märts, Eesti Jahimeeste Selts esitab uued ettepanekud. Põhjalikus kirjas keskkonnaministeeriumile on ka ettepanekud, kuidas jahimeeste arvates võiks käia ulukikahjustuste hüvitamine. Näiteks põllueraldiste puhul, mis on väiksemad kui 5 ha, ja seal, kus maaomanik on saanud toetusi, kahjude hüvitamise kohustust poleks. Jahimeeste arvates võiks riik kinnitada küttimismahud, ja jahimehed, kes neid mahtusid järgivad, oleks kahjude hüvitamise kohustusest priid. Samuti tuleks kehtestada üleüldine jahirendi määr, mis võimaldaks piiratud ulatuses katta ulukikahjustusi. Lisaks tuleks luua riigi osalusega hüvitusfond... - 2012, 13. aprill, Maaleht.ee, konflikt teravneb ulukikahjustuste pinnal. Jahimeeste uute ettepanekute valguses areneb ulukikahjustuste hüvitamise küsimusest uus konflikt. Erametsaliidu tegevjuhi Ants Varblase hinnangul on jahimehed oma kirjas üldse taganenud mitmest kokkuleppest ja näitavad üles usaldamatust maaomanike suhtes. - 2012, 19. aprill, erametsaliit algatab uue aktsiooni. Erametsaliidu üldkoosolek otsustab algatada 2. maist taas jahi keelustamise aktsiooni, kuna jahiseaduse menetlemine ministeeriumis jälle seisab. Nüüd keelustatakse jahipidamine maaomanike huve arvestava jahiseaduse jõustumiseni. Liit kutsub kaasa ka Eesti Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumeeste Keskliidu, ühineb veel Omanike Keskliit. - 2012, 18. mai, Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek valib hüvitusfondi. Seltsi president Margus Puust ütleb, et viimane eelnõuvariant, mis pärit jaanuarist 2012, veel volinike koosolekul arutamiseks ei sobi. Ulukikahjustuste korvamise kolmest variandist eelistatakse seda, kus iga maaomanikuga lepingut pole sõlmitud ja kahjude kompenseerimine toimub tsentraliseeritud fondi kaudu vastavalt keskkonnaministri kehtestatud metoodikale. Kõik jahimehed teevad fondi määratud makseid, jahipiirkonna kasutajale kehtestatakse ulukiküttimise limiidid ja nende täitmisest sõltub kompenseerimise ulatus. - 2012, 18. mai, Postimees – “Keit Pentus uue jahiseadusega kahe tule vahel”. Ajaleht ütleb, et kahe vastaspoole lepitaja rolli sattunud keskkonnaminister Keit Pentus ei taha jahiseaduse teemal avalikult sõna võtta, et võimalikku kokkulepet mitte ära sõnuda. - 2012, juuni, jahikeeluaktsiooniga liitunute hulk kasvab. Jahipidamise keelamise aktsiooniga on liitunud juba ligi 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud. - 2012, 29. november, Sakala – “Tõnis Korts: kõigile on parem, kui maaomanikud ja jahimehed koostööd teevad”. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb ajalehele, et uue seaduse tulek on positiivne, kuna suur osa 2003. aastast kehtiva jahiseaduse reegleid pärineb ajast, mil eraomandit polnud, ning need tekitasid maaomanike ja jahimeeste huvide vahel kunstliku konflikti. Ta lisab, et siiski seadus kõiki omanike ja jahimeeste vahelisi probleeme ei lahenda – kõige tähtsam on omavahel suhelda ja kokkuleppeid sõlmida. - 2012, 5. detsember, erametsaliidu üldkoosolek: vähemalt asjad liiguvad. Liidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais räägib, et kohtumisi on olnud tihedalt, kuid tundub, et jahimehed ei soovi kokkuleppele jõuda, vaid arutada. Liidu juhatuse arvates peaks arutelu jätkuma Riigikogus, kus lõplikud otsused jäävad poliitikute teha. Eriti puudutab see ulukikahjustuste hüvitamise küsimust, milles maaomanikud ja jahimehed üksmeelt pole saavutanud. Eelnõu ei ole maaomanike jaoks ideaalne, kuid kui lõputult vaielda, ei muutu miski. Ka jahikeeluaktsioon on selles mõttes oma eesmärgi täitnud, et vähemalt asjad liiguvad. - 2012, detsember, uue jahiseaduse eelnõu saab valitsuse heakskiidu. Valitsus kiidab uue jahiseaduse eelnõu heaks. - 2013, 23. jaanuar, jahiseaduse menetlus on kui omanikesse suhtumise lakmuspaber. Eesti Erametsaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit annavad välja ühise pressiteate, millega tervitavad jahiseaduse eelnõu jõudmist Riigikokku. Samas tunnevad nad muret, et pole arvestatud nende mitme tähtsa ettepanekuga. Pressiteates on üteldud, et tegu on omamoodi lakmuspaberiga ühiskonna suhtumises omanikesse ja maaomandisse. Maa- ja metsaomanike seisukohalt on eelnõu kolm suuremat puudust: jätkuvalt on jahiseltsidele antud võimalus jahi pidamiseks maaomanikuga kokkulepet sõlmimata; jahirentniku valimine ei toimu õigusriigile kohaselt; era- ja riigimaad antakse tähtajatult ebamõistlikult suurte jahipiirkondade kasutada. - 2013, märts, vaidlused jätkuvad Riigikogus. Jahiseaduse eelnõu on Riigikogu keskkonnakomisjonis üks arvamuste- ja ettepanekuterohkeim eelnõu. Sisuliselt jätkub ka vaidlus. Kord on n-ö vastutav riigikogulane Kalle Palling uskunud, et eelnõu võetakse seadusena vastu vabariigi aastapäevaks, kord, et märtsi lõpuks. Nüüd ütlevad asjaosalised, et kui see õnnestuks jaanipäevaks, oleks kõik hästi...			OSCAR-2019
Parima koha sai tiim, kes kasutas pallide viskamiseks tennisepalli loopimise põhimõtet. Võrreldes tavaliste laskjatega kes lasid meetri kanti, lasid meie robot ning võitja ca 5m. Kaotus on valus, kuna meie robot jäi vaid 5cm-ga võitjale alla. NB! Tartus osalemise korral oleksime meie võitjad olnud Kuna olime võitjast veidike maas, otsustasime oma robotile panna ühe kollase lisakummi juurde. Selle käigus aga selgus, et teised kummid (punased), mis robotit koos hoiavad on pisut välja veninud ning robot ei püsi enam koos. Ühe proovilasu tegime ning see oli vähemalt 6m peale, seega raudne võidulask. Finaal-võistluse voorus ei pidanud meie robot siiski pingele vastu ning võidulasu tegi teine robot. Kokkuvõtteks: Lego Mindstorm NXT võiks jääda nö. nutikate lahenduste jaoks. Tehtud palliviskamise ülesande korral jääb roboti piiriks alati Lego plastmassosade füüsiline vastupidavus. Siin video robotist millega käisime seekord Robomikul võistlemas. Parimates katsetes saime palliviskekauguseks 6,5 meetrit. Selleks korraks on ette nähtud ehitada robot, mis tulistab suuri siniseid ja punaseid palle. Või kui täpsem olla, siis robotil peab olema ehitatud laadur, mis teeb pallide osas valiku – st. punaseid palle peab tulistama, sinised seevastu kõrvale eraldama. http://www.robomiku.ee/ Robootikas on joonejälgija roboti ehitamine üks esmaseid asju mida tavaliselt õpitakse ja tehakse. Ja alati on eesmärgiks luua robot, mis suudab joonel püsides kõige kiiremini liikuda. Joonejälgija robot töötab alati põhimõttel, et jälgitakse joone serva ehk siis musta-valge vahekohta. See tähendab, et ühe sensoriga joonejälgija on ehitatud alati järgima kas joone parem- või vasakpoolset serva. Kui andur satub valgele, keerab robot tagasi musta peale ja vastupidi – tulemuseks on sik-sak sõitmine. Selle väite juures on paar erisust: NXT 2.0 värviandurit kasutades saame jälgida joone mõlemat serva, kuna 3 andur-dioodi paiknevad kolmnurkselt ja äärmistel dioodidelt saadud erineva värviinfo alusel saame otsustada kummal pool joont robot asub. Kuid tehniliselt toimub ikkagi joone serva lugemine. Kasutades 2-te või enamat andurit saame luua kiiremini liikuva roboti, kuna siis saame jälgida joone mõlemat serva, lastes robotile suurema veahälbe ja seeläbi kiiremini liikuva roboti ehitada. Kiirema ja töökindlama joonejälgija loomiseks on mitu võimalust, muuta programm keerukamaks ja või suurendades andurite arvu, millega kaasneb samuti paratamatult programmi keerukus. Siinkohal on ülevaade selle kohta, kuidas teha kiire joonejälgija ühe anduriga kasutades PID controlleri põhimõtet. PID controller koosneb tegelikkuses kolmest controllerist: proportional-integral-derivative (proportsionaalne – integreeruv - tuletav). Igal kontrolleril on oma funktsioon ning igaühe häälestamiseks vajame konstanti või teisisõnu kontrolleri võimendust: Kproportional, Kintegral, Kderivative. See iseloomustab roboti keeramise intensiivsust sõltuvalt sellest kui kaugele robot parasjagu on hälbinud oma joonest. Proportional controlleri juures kõige olulisem omadus on lineaarsus, st. kui robot on natuke joonelt kõrvale hälbinud, keeratakse robotit aeglaselt ja sarnaselt kui robot on palju kõrvale hälbinud keeratakse robotit proportsionaalselt kiiremini tagasi joonele. Antud kontrollerit häälestatakse konstandiga Kp. Turn - lineaarne suurus mille võrra tuleb robotit joone suunas keerata, see tuleb teisendada roboti pööramiseks. Teisenduseks kasutada moodust, kus VOTSE (see on kiirus, mis on mootorile ettenähtu otseliikumise korral) muudetakse vastavalt suuremaks/väiksemaks ja tulemuseks on uued kiirused mootoritele vastavalt VA ja VB. Kp – konstant mis antakse ette vastavalt roboti ehitusele ja selle alusel määratakse Turn keeramise võimendus. Selle määramiseks on mõningad aluseks võetavad rusikareeglid, kuid katsetamine annab viimase lihvi. See sõltub ka konkreetse raja keerukusest, kas on väikeste raadiustega tihedad keeramised täpsussõiduks või suhteliselt lauge kurvid võidusõiduks. Error – suurus, kui palju on robot hälbinud oma ideaalselt ehk otsesõitmise trajektoorilt. See number saabub andurist. Mida laiema amplituudiga on võimalik errorit saada, seda efektiivsemalt sõitva roboti saame. Näiteks tõstes anduri kõrgemale, saame lugeda aluselt laiema ala millelt hälbimist lugeda, kuid samas muutub andur ebatäpseks, lastes aga anduri väga lähedale joonele saame täpse asukoha info kuid hälbe ulatus on väike ning seeläbi kannatab roboti kiirus. Integral – summeeritud error väärtused. Edaspidi tuleb mängu ka see, kui tihti võetakse andurilt summeeritavaid lugemeid – see on suurusjärgus iga 20ms järel. See on seotud juba NXT protsessori kiirusega. Edasi võtame saadud integrali ning korrutame selle läbi uue konstandiga KI millega seejärel korrigeeritakse roboti keeramist. Vaatame matemaatiliselt: Nimelt kui error annab meile hetkelise hälbe joone serva suhtes siis integral muudkui kasvab ja kasvab (kui robot on jätkuvalt ühele poole viltu). Ja arvestama peab, et integral kasvab tohutu kiirusega, kuna error ehk anduri lugem saadakse iga ca 20ms järel. Edasi sõltub integrali nö. töösserakendumine temaga seotud konstandist KI. dT – see on ajaühik mis jääb kahe lugemi vahele ja tuleb konkreetse programmi juures välja arvutada. Selle arvutamiseks võib kasutada loop-i, mis loeb andurit 1000 korda ning mõõdab selleks kulunud aega. Hiljem siis jagame saadud aja 1000-ga ning vastuseks ongi dT. See võib varieeruda vahemikus 10ms – 30ms, sõltudes programmi keerukusest ning saadaolevast protsessori ressursist. Derivative controller ehk teisisõnu tuletis-kontroller annab robotile ennustamisvõime ning omab enim tähtsust joone keerukohtade juures. Antud situatsioonis eeldame roboti liikumisel, et järgmine error on sama mis oli eelmine error ehk hälve ehk robot sõidab otse. Selle eelduse abil tuletatakse roboti tegelik hälve, ehk tegelik hälve on võrdne praegune hälve + uuest lugemist saadud praeguse ja uue hälbe vahe. Lihtsustatult, Seda muutust kahe hälbe vahel nimetataksegi derivative ehk tuletiseks. Kuna lugemite vahe võtmiseks kulub taas protsessori aega, peab arvesse võtma ka ajakomponendi. Kõik selle kokku pannes saame järgmise lihtsustatud matemaatilise valemi: KD – konstant mille abil määratakse sarnaselt eelmistele kontrolleritele tuletise võimendus ehk selle mõjuulatus. On ilmselge, et tuleviku ennustamine ehk teisisõnu joone suuna ette teadmine võimaldab robotil kiiremini liikuda. D controlleri lisamine mõjutab roboti liikumist järgmiselt: kui praegune hälve on suurem kui eelmine hälve – püüab robot oma positsiooni parandada keeramise läbi kui aga praegune hälve on väiksem kui eelmine siis D controller püüab robotit enam mitte sundida tagasi keerama vaid et see liiguks otse. Teisisõnu, kui derivative on positiivne number siis D controller suurendab roboti tagasikeeramise kiirust, kui aga derivative on negatiivne number (ehk hälve juba väheneb) püüab D controller vähendada jõuliselt tagasikeeramise kiirust. Olulist rolli mängib siinkohal muidugi konstant, mille abil antakse D controllerile korrigeerimise võimendus. Lõpliku lahendusena on tegemist suhteliselt lihtsa valemiga ja selle matemaatika programmaatiline realiseerimine robotil on suhteliselt lihtne. Alljärgnevalt PID controlleri pseudokood, millest on kerge kirjutada nii NXT-G visuaalses kui ka NXC C-keeles töötav kood. Mis aga on keeruline, õigete konstantide leidmine PID controlleritele. Peamine oskus robot kiirelt liikuma panna seisnebki õigete konstantide ja nendevahelise suhte määramises. 1. Elimineeri alguses KI, ja KD ehk pane need nulliks ning pane VOTSE kiiruseks 50 (kiirus sõltub siiski robotiehitusest ja kasutatavatest ratastest/ülekannetest) 2. Arvuta välja soovituslik võimendus KP. Olgu mootori otsesõitmise võimsus 50 ja maksimaalse hälbe (olgu hälve näiteks +/-5) korral tahame saavutada mootori võimsuseks 100 siis selle arvutamiseks vastav valem on järgmine: KP = (VAB - VOTSE)/error = (100 – 50)/5 = 10 Nüüd pane robot tööle ja vaata kuidas ta käitub joonel. Kui sik-sakitab liiga palju siis tuleb KP vähendada seni kuni sõidab silma järgi vaadates väikse jonksutamisega. Saadud väärtust nimetatakse KC ehk kriitiline võimendus (critical gain). Järgmiseks on vaja ära mõõta roboti võnke amplituudi kestus PC. See on aeg, mis kulub robotil ühe nö sik-saki tegemiseks. See aeg algab tüüpiliselt 0,5 sekundist kuid võib olla ka kuni 1-2 sekundit. Teades ülalnimetatud väärtusi on võimalik järgmise tabeli abil arvutada välja ülejäänud sobivad konstandid. Antud tabelis toodud metoodikat nimetatakse Ziegler-Nichols meetodiks. Peale konstantide häälestamist vaata kuidas robot joonel käitub ja proovi hakata suurendama VOTSE kiirust. Kui selle tulemusena muutub robot ebastabiilseks tasub kogu matemaatika uuesti läbi teha, ehk määra alguses P controlleri konstant Kp, roboti amplituudi kestus Pc ning siis arvuta ülejäänud. Kui oled PID controlleriga piisavalt kaua mänginud ja katsetanud siis oskad juba tunnetuslikult parameetreid häälestada. Siinkohal ongi esitatud mittematemaatiline ehk tunnetuslik juhend konstantide häälestamiseks. Joone hoidmise täpsus – iseloomustab seda, kui kiiresti üritab robot tagasi keerata joonelt kõrvalekaldumise korral. Üle keeramise amplituud – on roboti liikumise amplituud ehk suurus kui kaugele robot võib joonelt ära „kaduda“. Nulli jõudmise kiirus – iseloomustab aega mis kulub robotil selleks, et error väärtus nulli jõuaks. See muutub oluliseks järskude keeramiste korral. Hälve tasakaaluasendis – on suurus, mis iseloomustab roboti hälvet otse liikumise korral, kuid mille korral veel ei võeta roboti juhtimiseks midagi ette. Järgmistes artiklites annan ülevaate selle kohta kui palju on võimalik erinevate anduritega joonejälgijast välja pigistada kasutades tavalist valgusandurit, NXT 2.0 värviandurit, Hitechnic värviandurit, Hitechnic EOPD andurit ja Mindsensori spetsiaalset joonejälgijat. PARIMA DISAINI AUHIND: TTÜ Robotiklubi võistkond Mäger, Darth Mäger, Tallinna Tehnikaülikooli Robotiklubi Postimees Online sattus juhuslikult meie tiimi jalkamatšile peale. Vasakpoolne on robot Goblin kes võttis tänase üldvõidu ning meie robot Robojalg parempoolne. Uksed avati kell eelmisel õhtul kell 8 ning selleks ajaks me ka kohale läksime. Roboti-ehitus ja programmeerimine aga kestis kella 5-ni hommikul. Seejärel sundisin Jaani ja Ramsese kolmeks tunniks magama, et kell 8 algavale kohtade loosimisele ja tiimide intervjuudele jõuda.			OSCAR-2019
Mina olen ühes meeskonnas koos Jan Henrikssoniga, kes on loodusfilmi vanameister ja omab ligi 25-aastast staaži. Meie ülesandeks on Yosemite rahvuspargi metsikulooduse filmimine. Yosemite peatüki režissööriks on euroopa üks tuntumaid loodusfilmi tegijaid Oliver Goetzl, kes filmib samaaegselt koos Ivo Nörenberg-iga Yellowstone-i peatükki. Pärast kahenädalast passimist ja jälgede ajamist õnnestus mul punailvesed kätte saada. Nimelt alguses jälgisin ma isast ilvest, kes käis iga päev läbi ühest metsatukast umbes kella ühe-kahe vahel pärastlõunal, kuid see elukas kadus mul ühel hetkel käest, sest lumi sulas ära mistõttu polnud võimalik enam asukohta määrata ning loom oli vahetanud millegi pärast ka liikumise rütmi. Paar päeva hiljem lipsas auto eest, üle tee, väike ilvese kutsikas. Ta uitas üksi ringi ega kartnud eriti inimest. Peatasin auto kinni ja kõndisin loomal lihtsalt järel ja sain salvestada huvitavaid hetki, kuidas kass ronis mahalangenud puude peal ning üritas isegi jahti pidada. Lootsin, et nüüd olen leidnud koha, kus see ilvesepoeg tihti käib ja mul jääb üle ainult oodata, kuid pärast kolme päeva polnud ma midagi näinud. Neljandal päeval tegin autoga Yosemite pargis paar ringi kui äkki nägin tee ääres istumas emailvest koos kutsikaga: kassid sulasid täielikult keskkonnaga kokku, nii et õnneks enamus pargi külastajaid ei märganud neid. See hoidis ära suuremat sorti ummiku, mis tavaliselt juhtub kui kuskil teeääres uitab mõni metsloom. Ühesõnaga sõitsin autoga kiiresti paika, kus eelnevalt õnnestus filmida üksikut ilvesepoega ja lootsin, et emailves kutsikaga suunduvad samasse paika. Pärast kolme tunnist ootamist tundus mulle, et minu ennustused ei ole paika pidanud. Siis hakkasid järsku rongad kisama ja mahalangenud puudele ilmusid kaks kogu – olidki samad ilvesed. Ilvesed jäid seekord neljaks päevaks metsaservas asuva heinamaa lähedusse ning käisid iga päev pärastlõunat aasa peal hiiri püüdmas. Sain filmida nende ühist jahipidamist. Ema kõndis alati umbes kolmkümmend meetrit eespool ja hiilis hiiri, samal ajal kui poeg eemal kannatlikult jälgis ja kui emailvesel õnnestus kätte saada mõni hiir jooksis ilvesepoeg kiiresti ema juurde ja krahmas talt saagi hambust ning asus sööma. Ühel päeval kordus selline tegevus viis-kuus korda ja kogu saak läks kutsikale. Vahepeal käisin auto juures end soojendamas, heinamaale ilmus kella kümne paiku koiott, kes tuli mulle ilusti peale ja tegi ühe hüppe, mis kulmineerus hiire kätte saamisega. Pärast koioti etteastet liikusin juba varakult punailvest ootama – eile ilmus ilves kahe paiku, kuid täna tuli poole kaheteistkümne ajal. Ilves nägi mind kohe ära, seisatas ja liikus oma rada edasi. Nii kui loom puu taha ära kadus ei õnnestunud mul teda enam kohata. Hiljem ajasin veel pool päeva jälgi, mis viisid minu üllatuseks otse Yosemite külla. Punailves on nähtamatu elukas. Täna ajasin Valley-s punailvese jälgi ja minu suureks üllatuseks leidus neid väga palju. Luureks valisin koha, kus viimati novembris me punailvesega kohtusime. Nüüd on siin lumi maas ja väga hea jälgida, kus kass uitab. Pärastlõuanal võtsin kaamera ja jäin jõe äärde ootama, et äkki ilmub ilves välja. Jälgede rohkuse järgi eeldasin, et tegu on mitme isendiga või siis liigub üks loom väga tihti ja väikesel territooriumil. Ei pidanud kaua ootama kui üks ronk pistis kisama ja eemalt nägin, et lind pikeerib kedagi, tõstsin binokli ja ilves ise juba kella kahe ajal päeval väljas. Viskasin kaamera ja statiivi õlale ja liikusin veidi lähemale, kuid selle aja peale oli loom kadunud nagu vits vette. Tükk aega tammusin ringi ja uurisin ümbrust aga ei midagi kuni lõpuks minust vaid paarikümne meetri kaugusel keegi liikus ja peagi nägin minu eest põgenevat kassi kellel oli orav suus. Täna hommikul oli Yosemite-s miinus kaksteist kraadi ja Yosemite juga, mis on Põhja-Ameerika pikim oli peaaegu külmunud, ainult veidi vett veel nirises. Eelnevalt olin arvanud, et miinus kümnest kraadist piisab, et juga külmuks, kuid nüüd tundub, et vaja on vähemalt miinus kakskümmend kraadi. Sõitsin eelmistel kordadel edu toonud kohad läbi, kuid ei näinud suurt midagi peale kahe koioti, kes kasutasid autoteed, et kiiremini talvistes tingimustes ringi liikuda. Sõitsin nii kõrgele mägedes kui teeolud kannatasid, sealt edasi liikusin kaksteist kilomeetrit jalgsi, et vaadata jälgi ja üldse liikuma saada, sest Ameerikasse tagasi reisides tuli mitu päeva lihtsalt istuda. Juba mitu päeva ootan, et taevasse koguneksid pilved ja tuleks esimene vihmasadu. Üle kahe kuu on kestnud põuaaega. Eile õhtuks kattus taevas pilvedega ja seega otsustasin täna hommikul varakult startida, et saada üks time-lapse (aegvõte) juurde klõbistatud. Minu kurvastuseks oli hommikul jälle taevas selge ja tähed sirasid nagu teemandid mustal sametil. Time-lapse-i võisin tänaseks ära unustada, kuid Yosemite orus tegutsevad must-saba hirved pakuvad alati filmimiseks midagi uut ning peale selle algab neil peatselt pulmaaeg, mille täpset algust me veel ei tea – seepärast on oluline sündmustel silm peal hoida, et õigel hetkel valmis olla. Orgu jõudes oli väljas veel hämar, päikese tõustes hakkas sügiseselt kollakast heinast välja ilmuma üksteise järel kaheksa-pealine hirvekari, kes suurte tammepuude all sõid isukalt tõrusid. See, mis tammede all toimus oli kõik tavapärane ja sarnanes möödunud kuule, mille jooksul jälgisime ja filmisime seda hirvekarja. Hoopis üllatav oli kuulda, et keegi ragistab puu otsas ja pillab hirvedele tammetõrusid alla. Vaatama hakates ei uskunud kohe oma silmi, sest ühe tamme ladvas kõõlus noor karujõmm (must karu), kes matsutades tõrusid pugis. Ootasin senikaua kuni paljasjalgne puuotsast alla ronib, et looma paremini näha, kuid karule omase osavusega libistas loom ennast märkamatult tüve varjus alla ja kadus tihnikusse. Kui pole pilvi siis tuleb karu. Niisiis me ei saanudki poegade pesast väljalendu filmida, eelnevalt olime kõik kaamerad üles sättinud ja ootasime, kuid keskpäevaks saime aru, et pesa on tühi, sest keegi linnupoegi enam söötmas ei käinud. Ilmselt lahkusid pojad eelmise päeva õhtul või koguni öösel pimedas. Järgmisena sõitsime üles mägedesse, et uurida kuidas elavad pikad ja marmotid. Just sel hetkel kui jõudsime üles marmotite elupaika, märkasin üht kivi peal päikesevanni võtmas, seejärel lidus loom veidi maad eemale suure kivi all olevasse tühimikku. Natukese aja möödudes tuli loom tagasi mingi karvapall hambus – karvapall oli marmoti kutsikas, keda ema viis ühest pesapaigast teise. Sattusime selle olukorra peale just õigel ajal ning vaatlesime emaslooma tegutsemist kümne meetri pealt, liikumatult istudes. Kokku nägime kahe kutsika transportimist ja eeldame, et enne meie tulekut oli vähemalt üks kutsikatest ära viidud. Kõige lõpuks tõi emasloom eelmisest pesakohast tutsaka pesamaterjali, et noortel oleks turvaline uues kohas end sisse seada ja nad ei läheks omapead kondama. Hetkel töötame pacific fisheri filmimisega. Teel võttekohta leidsime taas auto alla jäänud täiskasvanud muul hirve ja loomulikult pakkisime meie jaoks väärtusliku leiu auto peale ja toimetasime metsa varjendi ette. Hetkel on käinud söödaga tutvumas kaks must karu, rongad, raisakotkad ja üks kaljukotkas. Loodame kogu hingest pacific fisherit kaadrisse saada. Pärast kuningkalurite kalastuskoha leidmist läks Janne järgmisel päeval sinna passima ning pidi seal veetma pikki tunde hommikust õhtuni nägemata ühtegi kalastajat. Mina töötasin pesa läheduses ja nägin linde mitmel korral poegi toitmas ning olin väga imestunud kui Janne raadiosaatja teel teatas, et tema võttekohas on hommikust saati vaikus. Peagi sain aru, et midagi on teisiti, kui oli olnud varasemalt, seepärast otsustasin minna mööda mägioja allavoolu luurele. Üsna pea, umbes paarsada meetrit pesapaigast, kuulsin linde üksteisega suhtlemas, luurasin ligemale ja olin õnnelik, sest olin leidnud uue kalastuskoha. Kuningkalurite uus kalastuskoht oli väga lähedal ühele majale, kus elasid teadlased, kes püüdsid võrkudega linde ja seejärel rõngastasid neid. Olin üllatunud, et kuningkalurid, hoolimata tihedast inimeste möödakäimisest, hoidsid kiivalt ühte ja sama asukohta. Järgmiseks hiilisin, sel ajal kui linnud olid minema lennanud, lähedal asuvasse põõsasse ja jäin ootama nende tagasi tulekut. Lootsin näha kuidas kuningkalurid kalastavad, kuid minu suureks üllatuseks avastasin nad hoopis uut pesa ehitamast. Nüüd oli mulle kõik selge, nii ka need pikad lõunapausid, mida linnud pidasid olid saanud seletuse. Paar kilomeetrit ülesvoolu istuv Janne pidi oma telgi kokku pakkima ja tagasi alla tulema. Hetkel püüame katta uue pesa ehitust, mis oli meile mõlemale kerge shokk-uudis. Samal ajal tuleb jälgida ka vana pesa, sest peagi hüppavad pesast välja noored belted kingfisherid-id. Uue ja vana pesa vaheline distants on kõigest paarsada meetrit, nii et saame kenasti käia üksteisel abis ja laenata mikrofoni kui vaja. Mina töötan hetkel kaugjuhitava kaameraga ja hoian vanas pesas olevatel linnupoegadel silma peal. Juba kolm päeva olen püüdnud kaadrit, kus kingfisher istub madala vee kohal oleva oksa peal, kuid siiani pole see veel õnnestunud. Kuuendal päeval leidsime lõpuks koha, kus kuningkalurid (belted kingfisher) kalastavad. Loomulikult ei saa me olla sada protsenti kindlad, et linnud on seal samas kohas ka homme, kuid vähemalt jäi mulje, et neile see koht meeldis, sest nägin ühte kalapüüdmist ja nelja sukeldumist. Alguses olid kohal mõlemad linnud, hiljem lendas üks kaluritest kaugemale ülesvoolu. Linnud leidsime üles peale pikka lõunapausi, mis kestab neil umbes paar tundi, põhiline aktiivsus on hommikul vara. Homne plaan on minna juba kella kuue paiku võttekohta, et olla kalastussessiooniks õigeaegselt kohal. Hiljem kui Belted kingfisher oli kalastuskohast minema lennanud tõime kiiresti pop-up telgi kohale ja istusime paar tundi varjendis, kuid enam kingfisher ei peatunud selles kohas, küll aga möödus meist mõne aja pärast suur isa karu (ursus americanus), kes oli ilmselgelt pulma meeleolus ja märgistas põõsaid nühkides oma territooriumit. Aprilli lõpus luuret tehes leidsime belted kingfisher-i pesakoopa. Sel ajal käis neil veel umbes meetripikkuse tunneli kaevamine või oli just lõppenud, igatahes emalind polnud veel munema hakanud. Tänaseks oleme sellel pesal üle kuu aja silma peal hoidnud ja järk-järgult filminud. Pesa ümbruse tegevus on meil juba mitme nurga alt ülesvõetud – nii tava kiirusel kui ka aegluubis (120 kaadrit sekundis). Et üles ehitada stseeni on meil kindlasti vaja tabada kuningkalurit kalapüüdmas – sellise koha otsimisega me praegu tegelemegi juba viiendat päeva järjest ja tulemustest veel rääkida ei saa, küll oleme soovitud paigale lähemal kui kunagi varem. Otsimist alustasime järk-järgult jõelõiku läbi kammides, umbes saja meetriste sammudega ja nüüdseks oleme juba pooleteise kilomeetri kaugusel pesakoopast ja ikka lendab lind meist mööda kuhugi veel kaugemale kalastama. Homme läheb juba kuues päev kalastuskoha otsimisele ja enne me ei jäta kui soovitud kaadrid on käes. Hetkel on meie resultaadiks maantee pealt päästetud madude elud - eelmine nädal tõstsime kuumalt asfaldilt üles kolm madu ja aitasime nad üle tee. Kõik maod olid ühte liiki - gopher snake-id. Hetkel on meil käimas teine filmiretk Californias asuvas Yosemite rahvuspargis. Viis nädalat oleme juba koha peal olnud ja neli nädalat on veel ees. Kui me aprilli lõpus tagasi võtetele saabusime oli üks esimesi elukaid kelle eest meid hoiatati: rattlesnake e. lõgismadu. Muidugi tegi selline eriline valvsusele kutsumine tähelepanelikuks, sest eelnevalt polnud ma sellise maoga kokku puutunud ja puudus ka teadmine tema käitumise kohta. Ootasin pinevalt seda päeva, mil me lõpuks kuskil lõgismaoga kokku jookseme ja ta mulle hoiatuseks oma lõgistit kõristab. Täna aga saabuski kaua igatsetud hetk kui tabasime noore lõgismao kivide vahelt roomamas. Loomulikult tahtsime seda kõigi poolt kardetud madu filmida ja näidata ka tema teist poolust, mis on väga rahumeelne ja „mõistev“ - madu talus kenasti meie filmimist ja minu näpunäidete jagamist. Saime väga head kaadrid ja olime tänulikud sellele ilusale loomale. Tõdesime mõlemad Jannega, et inimeste poolt loodud müüdid metsikust loodusest on suurimad vaenalased metsa elukatele, kuna need baseeruvad teadmatusel ja hirmul.			OSCAR-2019
Me kasvasime pm kõrvuti majades. Eks sellel ajal nägime kõike teistmoodi. Hetkel, kui tagasi mõelda, siis ei imesta, et elule oma jälje jätnud. Sinu pereelu tundus mulle tollel ajal igati kena ja eeskujulik, minu pereelu paistis ehk isegi väljapoole. Sellest ei räägitud lihtsalt. Aga tugevaks saimegi tänu sellele, mis oli. Mitte, et see nii peakski olema aga elu oli selline. Ja kummaline on see, et selliseid asju oskame nüüd 35-selt näha ja analüüsida. Kui minult küsida, kas minu lapsepõlv oli õnnelik, siis ma jään ikka vastama, et mul oli õnnelik lapsepõlv ja pereelu ka eeskujulik ja korralik, ilmselt halvad asjad blokib lapse aju enda jaoks lihtsalt ära. Kas see on vale? Minu arvates mitte, sest ma olen nõus, et tugevaks kasvamine ei ole halb ja pole ju vaja ringi käia ja halada sellest, mis oli. Elu oli tõepoolest teistsugune, inimestel teised arusaamad ja rohkem piiratud maailmavaadegi. Aga nüüd analüüsides ja siiski täiskasvanu olles saan ma teatud seostest aru ning tahaks lahti murda neist harjumustest. Parem hilja kui mitte kunagi Ma tunnen samamoodi selles suhtes, et ei oska kiindumust ega armastust eriti välja näidata. Ja see on nõme!!! Ma pole tegelikult külm inimene, aga negatiivseid asju on palju lihtsam välja plahvatada. Head tunded on aga kenasti raamis, luku taga. Aga vähemalt ma tean, et kuskil need ikka on… ja siis kui ma otsustangi positiivseid asju jagada või julgen (enda arvates) armas olla, on ikka keegi kes ütleb, et “keda sa sellega petta tahad” või et “aaah, kui võlts”. Ja siis tundubki ju et head tunded on targem luku taga hoida väga huvitav postitus! ma tegelen ka parasjagu oma lapse-ea analüüsiga, iseseisvalt. emaks ja lapseks olemisega põhiliselt. ma sain siit mitmeid mõtteid, kuidas sellele läheneda. paljusid asju oma lapsepõlvest on mul kergem mõista just sellest ajast, kui ise emaks sain, siis näeb ema-lapse suhet teise külje pealt. ma avastan hulga asju, mida ma lapsepõlves loomulikuks pidasin, et tegelikult oleks võinud ka teistmoodi olla. kui oma lapsepõlve paremini mõista, mõistan ka oma suhet lapsega paremini. ja üldse oma suhteid teiste inimestega. Selles on sul paganama õigus, et ema-lapse suhet näeb hoopis teisest küljest peale seda kui ise emaks saada. Tegelikult see oma lapse-ea uurimine ongi üks väga huvitav teema ning ma isegi ei kahtle, et ka vajalik selleks, et paremini toimida ja mõista teisi ja iseend Minu meelest on jama selles, et meid on õpetatud kõike enda sisse jätma. Nii head kui halba. Mäletan lapsepõlvest, et ülisuurest rõõmust hõiskamist peeti pigem napakuseks ja kodust jama tuli iga hinnaga varjata, et keegi teada ei saaks. Eks see meid rikkunud ongi. Nii on minulgi oma elukaaslasele või lapsele oma tundeid väljendada raske. Õnneks näen, et enda avamist ja ka halvast rääkimist peetakse aina tavapärasemaks. Mäletan emotsionaalse intelligentsuse raamatust (D. Goleman), et 12. eluaastaks kujuneb inimene emotsionaalses mõttes välja ning pannakse alus sellele millised on väärtushinnangud ning kuidas asju tõlgendatakse. Kui laps enne seda iga ei kasva toetavas keskkonnas siis on kahju juba tehtud ja asja heastamiseks kulub palju tööd enesega või ohtralt teraapiaid. Kui ma mõtlen enda peale, siis selles mõttes on mul vist ikkagi hästi läinud, et mulle tundub, et vähemalt mu väärtushinnangud on paigas. Ma laias laastus üritan järgida kahte asja “igale inimesele tuleb anda teine võimalus” (PALJU lihtsam öelda kui teha) ja “ära tee kunagi teisele mida ei taha, et sulle tehakse (jällegi! teoorias teinekord ikka palku lihtsam). Ma pole mõelnud sellele üldse, aga ju siis ikka taotuslik kui esimesena inglisekeelne:) tegelikult oleks vbla toesti loogilisem eesti keel enne? Väga huvitav postitus. Kui sa alguses vist kõhklesid, et peaksid kasutama parooli, kuna postitus on liiga isiklik, siis tegelikult mina loen just teoreetilisest huvist, et enda põhjal neid teooriaid analüüsida. Näiteks see teema on väga huvitav, et inimene peab kõik eluetapid läbi elama, et mitte kuskile etappi kinni jääda. Kas oskad soovitada mingeid raamatuid, artikleid sel teemal üldisemalt? Ja võiksid ikka sel teemal veel kirjutada 🙂 Su isikliku elu detaile ei oota, pigem teoreetilist lähenemist ja mõttekohti enda jaoks… Ma olen küll psühholoogiat veidi õppinud, kuid ega ma väga kõvasti sel teemal sõna võtta ei oska. Ma ise olen kõige enam kokku puutunud kriisi-psühholoogia ja leinateraapiaga, millest suurt isegi ei mäleta enam:( Kuid meeles on ka Eriksoni teooria, sest see pakkus mulle eriti huvi. Tema teooria järgi toimub areng etappide kaupa, kus igas etapis tuleb läbida mingisugune konflikt (ei tähenda alati midagi negatiivset), et edukalt edasi liikuda. Ma ei oska konkreetseid teoseid soovitada, sest pikk aeg on mööda läinud, kui viimati psühholoogia vastu huvi tundsin, aga soovitan uurida Eriksoni arenguteooriat. Väga huvitav on analüüsida. Ja kui ma nüüd jälle teemasse rohkem süübima hakkan ja mõni hea soovitus meelde tuleb, siis panen kindlasti kirja. Teine huvitav psühholoogia valdkond on mõjutamispsühholoogia, aga see antud kontekstis pole asjakohane.			OSCAR-2019
Avatud on lasteabi infotelefon 116 111, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad teavet lastega seotud küsimustes. Helistades saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda. Kehtib psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste uuendatud regulatsioon, mis muutub arusaadavamaks ja selgemaks nii teenuse saajatele kui ka teenuse osutajatele. Muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, puudega lapse hooldaja toetust hakkavad 1. märtsist maksma kohalikud omavalitsused. Isapuhkuse eest ei maksta enam hüvitist riigieelarvest, isadele jääb 10päevase tasustamata puhkuse saamise võimalus. Lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi, millele lapsel on õigus, makstakse samaaegselt vanemahüvitisega. Tööealised inimesed ei saa enam taotleda hambaravihüvitist. Kuni 19aastased lapsed ja noored saavad hambaravi endiselt tasuta. Hambaravihüvitist saavad rasedad ja kuni üheaastaste laste emad (450 krooni aastas) ning pensionärid ja töövõimetuspensionärid (300 krooni aastas). Hambaproteeside hüvitamise kord jääb järgmisel aastal samaks. 1. veebruarist asendatakse pensionide ja toetuste kojukanne kandega pangaarvetele, teise isiku pangakontole või kojukandega inimese enda kulul. Teatud grupile jääb võimalus saada toetusi posti kaudu kojukandega riigi kulul. Kinnitatakse esmatasandi arstiabi arengukava, mille peamine idee on pakkuda esmatasandil rohkem teenuseid kui pelgalt perearstiabi. Esmatasandi teenuste hulka kuuluvad arengukava järgi perearsti ja -õe teenuste kõrval veel koduõendus, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja koolitervishoid ning võrgustiku teenustena ka hambaravi, apteegiteenus ja töötervishoid. Esmatasandi tervishoiu võrgustiku osa on ka statsionaarne õendushooldus ehk hooldusravi ning tulevikus vaimse tervise õe teenus. Tänast urbanipäeva tähistati Võrumaal juba laupäeval, 21. mail Urvaste Püha Urbani kiriku aias kohalikku kogukonda ühendava laadaga, mis algas Eesti lipu heiskamise ja jumalasõnaga. Kui Eesti Kirik pool kaheksa hommikul Urvaste kirikuaeda jõudis, oli laat juba hoos. Pastoraadist kirikuhooneni laiuval pargialal sõõrjalt kohad sisse võtnud müügilaudade ümber kulges elav kauplemine. Autosid vuras aga aina juurde ning nende parkimist korraldasid helkurvestides ... Läinud teisipäeval sai Kanepis kokku toimkond, kes korraldab augustis Võru praostkonnas toimuvaid EELK misjonipäevi motoga «Kae’ üles». Juba sügisel alanud arutelu on jõudnud faasi, kus lihvitakse detaile ja püütakse leida võimalikke komistuskive, et 14. augustil algavad ja nädala jagu kestvad misjonipäevad võiksid sujuda tõrgeteta ning pakkuda vaimulikku kosutust ja Jumala puudutust. Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru tõdeb, et taganeda enam ei saa ja anda tuleb endast ... «Kui kirik toimib, on see kõige vapustavamalt, hämmastavamalt, erakordsemalt kaunis kogukond maa peal. Ta tervendab, ta kujundab ümber, ta armastab ja ta muudab ühiskonda.» See Canterbury peapiiskopi Justin Welby öeldu võtab hästi kokku selle, mis mindki pärast leeris käimist koguduse juurde jääma veenis. Vahel jääb kirik sellest ideaalist kahjuks õige kaugele. Seda enam väärivad esiletõstmist kristlased, kes oma usust ka tegudega tunnistust on andnud. Hiljuti juhtusin ... Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu koosolekul tegi kauaaegne esimees Ilmar Tops ettepaneku valida uueks esimeheks Tartu linnapea Urmas Klaas (fotol). Nõukogu kinnitas uue esimehe ühehäälselt. Urmas Klaas ütles, et võtab Maarja kiriku ülesehitamise kohustust väga tõsiselt ja teeb seda usuga, et «me üheskoos kiriku taastame». Ta lisas, et see on meie suur ülesanne, sest Maarja kiriku ja koguduse jaoks ei ole II maailmasõda veel lõppenud. «Peame kõik jõud ühendama, et ka ... Vabariigi Valitsuse ja EELK vahelise koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni koosolek peeti 17. mail konsistooriumis. Koosolek algas siseminister Hanno Pevkuri (fotol) ja peapiiskop Urmas Viilma tervitustega. Et eelmine korraline koosolek peeti 2015. aasta septembris, vaadati nüüd läbi toonase koosoleku protokoll. Ühiskomisjoni ja alakomisjonidesse koopteeriti uusi liikmeid. Minister Pevkur andis ülevaate Narva kiriku pankrotiprotsessist ja kinnitas, et riik ... Politsei- ja piirivalveameti peakaplan Jaan Jaani on sellel ametikohal viimaseid loetud tunde. 28. mail saab ta 65aastaseks ja siirdub erru. 25 aastat koguduseõpetaja, meremisjoni asutaja ja üheksa aastat Eesti politsei esimese peakaplanina teeninud mees ütleb tuleviku kohta nii: «Esialgu saab minust eeskujulik riigitruu pensionär. Edasist näitab aeg. Elu on mulle kinnitanud, et inimene mõtleb ja Jumal juhib. Nii see on.» Politseikaplanid on politseinikud kaplani ... Pärast pidulikku tseremooniat õnnestus kirikulehel Seppo Rantaneni jutule pääseda, et uurida, milline on olnud soomlase osa Eesti kiriku toetajana. Oma tagasihoidlikkuses ei olnud ta just väga huvitatud oma tegevusest avalikult rääkima, aga Eesti Kirikule asus appi Hageri koguduse juhatuse esimees, Rantaneni kauaaegne sõber Agu Kaljuste. Aastaarv oli siis 1971, kui Seppo esimest korda Eestisse tuli. Mitte turistina vaatamisväärsustega tutvuma, vaid kristliku ülisalajase ... Mullu sügisest korraldavad eestikeelne Kalju ja venekeelne Betaania baptistikogudus Tallinnas Kalamajas kakskeelseid noorteõhtuid ehk nn molodöžtekaid. Ettevõtmise taga on Betaania koguduse noor Mikael Raihhelgauz, kes soovis kokku viia oma eestlastest ja venelastest sõpru. «Alguses oli naljakas vaadata inimeste šokeeritud näoilmeid,» meenutab Raihhelgauz. Paljud eestlased on tema sõnul suhelnud ju vaid selliste hästiintegreerunud mitte-eestlastega nagu Raihhelgauz ise. ... Vastseliina koguduses oli kolmainupühal jumalateenistuse järel kaunis kontsert, millega tähistati koguduse töötegija Ara Banderi (fotol) 60. sünnipäeva. Võiks öelda, et kiriku juurde sattus Ara Bander juhuslikult, kui ta kümme aastat tagasi organisti asendama paluti. Ometi pole siin midagi juhuslikku. Ara Bander kõneleb vanaisa vennast Ernst Puusepast, kes oli kirikuõpetaja ja sai surma merel, kui 1944 kodumaalt lahkus. «Päris tühja koha peale ma pole kogudusse tulnud,» ... Misjonikoor pöördub muusikaga eluvee allika poole oma uuel plaadil «Hingekuld». Ja kutsub seda tegema ka kuulajaid. Muusika ja teksti autor on Maarja Vardja. Tegu on omanäolise plaadiga, mida kuulates meenuvad tuntud muusikalid, aga ka autori gospelkantaat «Teelised», sest helilooja ja Misjonikoori dirigendi Maarja Vardja «Hingekuld» (fotol) ühendab muusika, teksti ning Uudo Ripsi, Jaanus Kanguri ja Helle Reinaru luule. Koori seekordsel plaadil kuuleb lugu lihtsast ... Maikuusse jäid ka emadepäev, taevaminemispüha ja nelipühad, toimus Põhjamaade kirikumuusika kongress ning konservatooriumist tuli täiendust organistide perre. Pärnus alustati maikuud 80 aastat tagasi praostkonna sinodiga, mille vaimuliku lauluga avas praost A. Grünberg. Sinodil sooviti, et rändjutlustajad varustataks tööraamatutega, kuhu nende tehtud töö saaks kirja panna. Muidugi nõuti eluõigust usuõpetusele koolides ja koguduste õpetajatele õigust seal tehtavat tööd ...			OSCAR-2019
Selle peatükiga lõpetan oma olümpiablogi ja tänan kõiki, kes viitsisid seda lugeda ja kõiki, kes siit enda jaoks midagi huvitavat leidsid. Panen siin kirja oma mõtted Sotshi 2014 olümpiamängudest, mis ei pruugi ühtida üldise arusaamaga mängudest. Venemaale oli neid olümpiamänge vaja, see on fakt ja rohkem kui sport, on olümpiamängude eesmärk poliitiline. Venemaal oli vaja näidata maailmale, et Venemaa on muutunud, et Venemaal on kõik ilus, rahvas rõõmus ja rahulolev, riik on tugev ja majandus õitseb. Ja see läks korda. Nii palju, kui välismaalastega rääkida sai, on kõigil emotsioonid Venemaa edust laes. Et seda saavutada, oli vaja ehitada tükike Euroopat Venemaa sisse. Kogu piirkond, alates Sotshiga ja lõpetades Roza Hutori külaga. Vahemaa nende kahe koha vahel 80 km ja kogu see ala on tundmatuseni muudetud. Vanad linnaosad ja –majad lihtsalt ümbritseti 2 meetrise aiaga ja kõrvale ehitati ülimoodsad hotellid ja majad. See, et pooled hotellid on alles valmimisjärgus, on tõsiasi ja kahtlen, kas need üldse kunagi valmis saavad. Paljudel majadel oli peal müügikuulutused ja mingit ehitustööst polnud jälgegi. Kesktänava äärsed suured hotellid olid õhtul pimedad ja kui need juba olümpia ajal olid tühjad, siis vaevalt, et neid kunagi õnnestuks välja müüa. Et pilt ilusam paistaks, olid hotellid väljastpoolt valgustatud, koridorides põlesid tuled ja osadel rõdudel olid öösiti valgustused. Ehk et kui lihtsalt mööda sõidad, tundub, et hotellis keeb elu. Kui aga tähelepanelikult hakkad jälgima, märkad, et tegelikkuses on sajast aknast ainult üks “valge” Tekib küsimus, et kes küll sellised investeeringud on sinna teinud ja suurem küsimus veel selles, et miks seda tehtud on. Kuna hotellid ei ole tüüpilised, Euroopa mõistes keskmised alpi hotellid, vaid suured, mitmesaja (või tuhande) numbritoaga hotellid, siis minu mõistus kinni ei võta, mis moega neid täita saaks. Arvestades, et põhilised kliendid peaksid olema mäesuusa turistid, siis, arvestades, et ka üleval on suur mäesuusa keskus tohutu suure külaga (olümpia ajal elasid seal sportlased ja ametnikud), siis lihtsalt ei ole võimalik, et Esto Sadoki või Roza Hutori hotellidesse kliente leiaks. Ehk et minu küsimus uuesti, et kes küll olid need inimesed ja ettevõtted, kes sinna investeerisid ja loodavad tulu teenida. Väga suure tõenäosusega on ka need mingil moel riigi rahadega ehitatud ja eesmärgiks mitte kasumi teenimine, vaid maailmale näitamine, et kõik on meeletult ilus. Samuti tekitab imestust vabatahtlike küla Esto Sadokis. 10-11 suurt, 5 korruselist kortermaja, milles meie elasime, on munitsipaalomandis ja peale olümpiat peaksid seal korterid saama arstid, politseinikud, õpetajad jne. Külas, kus pole mingit tööstust ja enne olümpiat elas 76 peret, on nüüd 10 suurt maja, kokku ligi 800 korteriga. Lisaks sellele mitukümmend uut väiksemat (2-3 korrust) korrusmaja külaliskorteritega. Lisaks terve tänava pikkus uhkeid ja väga uhkeid hotelle. Aga välismaalastele, kes seal olid, oli pilt vapustav ja nende arvamus venemaast täielikult ja täpselt selline, nagu organiseerijate soov oli. Oma rahvale oli vaja näidata, et Venemaa on SUUR riik, keda terve maailm austab, Venemaa on riik, mis saab kõigega hakkama ja et Venemaa on riik, kus on hea elada. Ja ka see õnnestus täiega. Sellist ajupesu ja enesekiitust, mis kohalikust meediast tuli, on raske ette kujutada. Venemaa on parim, kogu maailm imetleb meid, kogu maailm kiidab meid, meie sportlased on parimad ja edasi samas rütmis. Juhtusin ise korduvalt kuulma venelastest pealtvaatajate imetlusi, et mis kõik valmis on ehitatud, kui ilus see kõik on, kui puhas kõik on, kuidas tuled säravad ja nii edasi. Ehk et venelaste enesehinnangut tõstis olümpia tugevalt. Nüüd on Venemaal olemas koht, kus korraldada suurüritusi. Sel aastal on tulemas F1 võistlused, järgmiste jalgpalli MM finaal toimub Sotshis, G8 kohtumine saab samas toimuma. Nii et nüüd on, kuhu suurtes kogustes välismaalasi tuua, ilma et peaks hakkama millegi vana ja viltuse pärast häbenema. Aga eelmise peatüki järjeks. Seda kõike on nii palju ehitatud, et kuidas küll kõigile rakendust leida. All, Musta mere ääres Sotshis ja Adleris nii palju ise ei olnud ja ei oska adekvaatselt hinnata, aga ka seal tundus tohutult uusehitisi, mis olid valmis ja ka neid, mis olümpiaks valmis ei saanud, mitmed olümpialinnakud, mis ehitatud kortermajade stiilis ja kus elasid sportlased, lähevad tõenäolielt korteritena müüki, aga kes neid ostab. Kas tõesti tehakse odavmüüki ja venelased saavad endale Sotshi osta kinnisvara. Või kui keegi neid kortereid ei taha, kas tõesti hakatakse inimesi Sotshi ja Adlerisse ümber asustama, et valmisehitatud kortereid täita. Sai piisavalt palju jälgitud kohalikke TV ülekandeid ja kui meie siin kirume aeg-ajalt Kuuset, et räägib palju ja kiidab omasid liialt, siis see, msi vene kanalitest tuli, oli ikka päris hirmus. Kui venelased juhtusid kaotama, siis kindlasti on teised kasutanud ebaausaid võtteid, tarvitanud rohtusid jne, siis omade võidu korral unustati võistluste kommenteerimine ja keskenduti ainult konkreetsele sportlasele ja tema saavutustele. Eriti naljakas oli vaadata/kuulata hoki kommentaare. Positiivne oli venelaste toetus omadele (ja mitte ainult omadele) . Staadionidel elati häälekalt kaasa, raja ääres toetati kisaga ja suvalise teleka ees, suvalises kohas, ei hoitud emotsioone tagasi.Juhtusime Vene-USA hokilahingut vaatama koos umbes 100-150 kohalikuga ühes söögikohas. See, mis toimus, oli vaatamist väärt. Ei, mitte hokilahing telekas, vaid see, kuidas kõrtsus mängule kaasa elati. Iga õnnestumise peale karati püsti ja aplodeeriti ning kisati kaasa. Iga ebaõnnestumisele järgnes pahameele väljanäitamine. Kui keegi ei mäleta, siis normaalaeg lõppes viigiga, kusjuures üks venelaste värav jäi kohtunike poolt lugemata. Karistusvisetega võitsid aga ameeriklased ja see oli väga nukker vaatepilt. Enne karistusvisete lõppu, kui venelased olid veel juhtimas, oli Marko valmis filmima venelaste rõõmutantsu ja laudade peale ronimist ja ehk ka hulgi shampusepudelite lahtikorkimist. Aga see, mis siis juhtus, oli tõeliselt nukker. USA viskas kaks vastuseta väravat ja võitis mängu. Saal jäi hetkeks vaikseks, mitte keegi ei uskunud sellisesse lõppu. Siis tõusti püsti ja lihtsalt lahkuti. 90% saalis olnuist läks lihtsalt minema. Ise me veel vaatasime, et kas ka seal olnud lauatäiele ameeriklastele midagi öeldakse, aga ei, lihtsalt rahvas lahkus kurvalt. Isegi kohtunikku ei lubatud seebiks keeta, ega ameeriklasi tagasi oma kodumaale saata. Lihtsalt tõusti ja lahkuti ja lahkuti vaikselt, midagi lõhkumata ja kellelegi haiget tegemata. Kohe alustuseks peab mainima, et niivõrd sõbralikku, heatahtlikku ja suhtlusaldist seltskonda ei ole tükk aega kohanud. Alles päris mängude lõpus jõudis minuni, mis selle põhjus ja miks selline vabatahtlike valik. Peab mainima, et Sotshi mängude vabatahtlike keskmine vanus on vist ajaloo kõige madalam. Ametlikel andmetel 23 aastat (võrdluseks Vancouver ja London vastavalt 40 ja 36 aastat). Tegelikult ju lapsed alles ja mida sellised teavad spordist ja kuidas nii noored hakkama saavad. Aga et iga koha peale oli keskmiselt 2,5 vabatahtlikku, siis hakkama saadi. Aga see ei olnud tähtis, et vabatahtlik oleks oma tööl tugev. Vabatahtlikke oli sellise varuga, et kui olekski mingi probleem tekkinud, oleks mitu asendajat hoobilt leitud. Tähtis oli see, et vabatahtlikud oleksid abivalmid, head suhtlejad, rõõmsad ja eelkõige haritumad ja targemad kui keskmine venelane, ehk et välismaailmale jääks venelastest ainult positiivne mulje. Ja sellega olid korraldajad 100% täkkesse pannud. Ei mina, ega näiteks ükski meie korteri välismaalastest, suutnud ühtegi negatiivset hetke meenutada, mis oleks seotud venelastega. Pigem vastupidi, kui rääkida meie korteri venelastest või üldse kõikidest, kellega mingi kokkupuude oli, siis kõikide kohta võib ainult ülivõrdes rääkida. Huvitav ka see, et enamus nendest venelastest, kellega seal suhelda tuli, said ise väga hästi aru, et mängud on suures osas propaganda ja et tegelik elu Venemaal erineb olümpial nähtust kardinaalselt. Aga ometi olid nad uhked, et Venemaa on mängude korraldamisega hakkama saanud. Ehk veel kord, haritud venelane on tõeliselt meeldiv vestluspartner ja täiesti võimatu on võrrelda neid Eestis elavate venelastega. Kui nüüd kogu see jutt lühidalt kokku võtta, siis olümpiamängudega jäin rahule. Olid ääretult toredad ja töised 4 nädalat, mille jooksul sai näha nii võitjate kui ka kaotajateemotsioone, sai oma naha peal tunda, mida tähendab suurvõistluste korraldus ja mida tekitab temperatuuri ootamatu tõus või langus, leidsin häid sõpru erinevate rahvuste seast ja mis kõige olulisem, jõudsin veendumusele, et 4 aasta pärast tasub uuesti proovida.			OSCAR-2019
Maad, mida riik hädasti vajas, jäävad Pirita jõeoru maastikukaitsealale. Toda piirkonda "ähvardab" uus kaitse-eeskiri, mis keelab seal ehitustegevuse enam-vähem täielikult. Mis tähendab, et ärimeestel oli vaja nimetatud maatükkidest lahti saada. Nad leidsid äripartneri keskkonnaministeeriumi näol, kellelt sai välja nuiata präänikud kesklinnades. Ärimehed on riigilt saadud kinnistutest enamiku juba kas maha müünud või edasi vahetanud. Nende manöövrite tulemusel omavad nad praegu maatükke Tallinnas Nõmme metsas - taas looduskaitsealal... Maa-amet ootabki, millal mehed jälle riigile vahetuskaupa pakuvad. Maatehingud allkirjastas keskkonnaminister Villu Reiljan, Rahvaliidu esinumber. Tullio Liblik ütleb, et tunneb ministrit, sest "minu vanemad ja Reiljani pere on omavahel perekondlikult läbi käinud". Vettus paneb selle, et krundiäris riigi ja kinnisvaraärimeeste ristpiste nii tihe sai, Eesti väiksuse arvele. "Ehituses tunnevad kõik kõiki. Enamik praegusi ehtusettevõtjaid sõbrunes juba EÜE aegadel - ehitustudengitena veetsime kõik suved malevas, kes regioonistaabis, kes kusagil rühmas." Lepingu "kolm maatükki riigile, seitse vastu" sõlmis keskkonnaministeeriumiga Einar Vettuse firma Iru Jõekaaru OÜ. Tolle ettevõtte esimene peremees oli Ekspressi lugude vana kangelane, metsaärimees Mart Erik. Erik ütleb, et ostis nelja aasta eest nõudeõiguse seitsme hektari suurusele krundile Iru silla lähistel. Maalahmaka ostuhinda Erik ei avalda. Ettevõtte paberitest paistab, et hind võis jääda 1,2 miljoni kanti. "Tuttavatelt ostsime. Tolle aja kohta, nagu need maa hinnad olid paar aastat tagasi, nii üht- kui teistpidi madalad. Nemad said nõudeõiguse, nagu ikka saadakse..." Erik kavatses magusat jõekääru arendama hakata, ent linnaga asju ajades sai kannatus otsa ("Me ei saanud seda isegi katastrisse.") ja ta müüs firma koos maaga edasi Vettusele. Vettus kavandas jõekääru kuni 30 individuaalelamut. Tellis keskkonnauuringuid ja detailplaneeringu lähteülesande. Tema plaanid läksid aga vett vedama, sest keskkonnaministeerium hakkas roheliste survel välja töötama karmimat kaitse-eeskirja. Ehitamine keelati. "Oleks uus kaitseseadus enne vastu võetud, poleks ma seda krunti ostnudki. Nende piirangute jaoks peab tegelikult olema kõigi maaomanike nõusolek. Mina seda ei annaks." Mullu septembris tegi Vettus keskkonnaministeeriumile ettepaneku Narva mnt 201a välja vahetada. Vettus soovis looduskaitseala vastu saada krundi Tallinnas Tondi tänaval, Haapsalu kesklinnas "suure augu" nime all tuntud maalappi ning kolme maatükki Maardus. Ligi kilomeeter mainitud jõekäärust ülesvoolu, Iru linnamäe juures piirab Pirita jõgi võsastunud krunti Priisle tee 9. Selle veidi üle seitsme hektari suuruse maatüki peremees oli kinnisvarafirma Favorte. Firmaomanik Rainer Hinno nägi vaimusilmas kena kinnisvaraarendust: "Kui ostsime maatüki, oli Priisles lubatud täis ehitada 15 protsenti, korruseid teha kaks-kolm. Oleks saanud päris ilusa rajooni, aga siis muudeti Pirita maastikukaitseala eeskirju ja ennäe imet, ehitamise protsendiks jäi null." Ka Hinno oli sunnitud oma kavad maha matma. Juhtumisi sai ta aga krundile ostupakkumise. Ostis osaühing Saarte Investeering, mis kuulub Tullio Liblikule. "Äripartnerid soovitasid krunti osta, nii ma nende nõu kuulda võtsin ja mullu septembris ta ära ostsin." Libliku sõnul tundus krunt atraktiivne kinnisvaraarenduseks ja ka hind oli mõistlik. Paraku selgus "töö käigus", et mõistlik oleks "ta" hoopis ära vahetada. Kui Vettus Maardu maatüki saamise sooviga lagedale tuli - "Seal on raudtee lähedal, saanuks hea logistikakeskuse," põhjendab mees krundisoovi - tuli tal aga vahetusväärtusest puudu, sest riik pidas oma krunte kallimaks, kui kinnisvaraärimees eeldada oskas. Et hind kokku tuleks, pakkus Vettus riigile veel kaht valdavalt metsaga kaetud maalahmakat Võrumaal, mille ta hankis osaühingult Mell. Melli juhataja Tarmo Pedjasaar ütleb Ekspressile: "Maatükid olid päris korraliku metsaga kaetud. Lageraiet ei oleks muidugi teha saanud, aga mingis osas ajapikku oleks saanud lõigata. Aga müüsime nad maha." Nimetatud maatükid jäid osaliselt sihtkaitsevööndisse ja kõlbasid seega samuti riigiga vahetada. "Mul olid need maad ostetud pikema perspektiiviga. Võru kant on selgelt tõusev trend. Ma polnud seal varem eriti käinud, kui aga ühel rallihooajal sealkandis sõitsin (Vettus on ralliäss - toim), mõistsin, et see kant on super!" Vettus pidas plaani metsaalad suurteks kruntideks teha ja nelja-viie aasta pärast maha müüa. Riigiga vahetusäri ajades sattus ta aga oma sõnul olukorda, kus oli sunnitud ka neid krunte ära andma. "Riik ütles, et tema krundid on paremad. Ütlesin, et võtku siis kõik." Maa-ameti juht Kalev Kangur, kelle asi on maade vahetamist kureerida, meenutab: "Teine pool otsis aktiivselt, mida tahta. Lõpuks oli vaidlus isegi nii terav, et nemad tahtsid asja kohtu abiga joonde ajada. Kokkuvõttes oli see, mis riik endale sai 500 000 kallim, kui see, mis riik vastu andis." Liblik on oma maade vahetuse läbirääkimisi kirjeldades napisõnaline. "Esimene riigi pakkumine ei olnud kuigi mõistlik, aga jõudsime kompromissile. Oleks nüüd patt nuriseda." Libliku krundi turuväärtuseks hinnati 14,8 miljonit krooni. Vastu andis riik talle viis krunti Tallinnas, Pärnus ja Haapsalus. Asjaosalised ei seleta, miks kujunes asi nii, et Vettusele antud kruntide sekka sattusid need, mida taotles Liblik, ja Liblikule anti maatükk, mida soovis Vettus. "Sisuliselt ei hakka me kellegagi vaidlema. Ütleme lihtsalt, kas võtate või ei," seletab Kangur ega välista, et maade vahetajad ka omavahel asju kooskõlastasid. "Tõsised tegijad Eestimaal ikka tunnevad üksteist." Mai alguses tegi Vettus kaupa Toomas Lumani Eesti Ehitusega. Andis Lumani firmale riigilt saadud krundid Kadriorus ning sai vastu kolm krunti Nõmmel, kogupindalaga üle seitsme hektari. "Nii see kaup meil kujunes, et väike raha tuli Eesti Ehituselt ka," muheleb Vettus. Huvitav detail on asja juures see, et Vettuse naabriks Vete tänaval osutub justkui juhuslikult Tullio Liblik. Libliku jutust jääb mulje, et ta kuuleb alles ajakirjanikult, et on Vettuse naaber. "Väga hea. Mõistlike inimestega ongi mõistlik koos olla." Veelgi "juhuslikum" on aga, et need Nõmme krundid asuvad taas looduskaitsealal. Nõmme-Mustamäe kaitseala hoitakse sama rangelt nagu Pirita jõe ürgorgu. Ehitada seal ei tohi. *välja arvatud Einar Vettus, kelle kohta lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu			OSCAR-2019
Vabandan, ette kui see teema on juba varasemalt läbi käidud ja ära nämmutatud, aga ei leidnud kahjuks foorumi otsingust sellist teemat. Kas ma pean kuidagi IB kontoga 2017 aastal tehtud väärtpaberitehingud kuidagi kajastama tuludeklaratsioonis? Kui jah, siis palun infot kuidas seda teha tuleks. Olen ainult teinud seni sissemakseid IB kontosse ja väljamakseid pole teinud. Raha IBsse olen kandnud järgnevalt: arvelduskonto -> investeerimiskonto -> IB konto. - IB tehingud = iga müügitehing deklareerida eraldi koos kasumiga (mis kuulub kohesele maksustamisele) kasutades kas FIFOt või kaalutud keskmist (aga mitte mõlemat segamini). Investeerimiskontot ei saa IBga kasutada. Iga IB tehing tuleb deklareerida tuludeklaratsioonis eraldi tehinguna. Nii, nagu tehti seda enne investeerimiskonto kasutuselevõttu. Ainuke võimalus IBga investeerimiskontot kasutada on, kui kannad raha IBsse investeerimiskontolt ja PEALE IGAT tehingut, kannad täpselt müügist saadud summa tagasi investeerimiskontole. See ei ole muidugi teostatav, kuna juba ülekande tasud ei tasu ära. Ehk lühidalt, peale igat IB tehingut pead tegema tagasikanda ja kui tahad uue tehingu teha peab investeerimisontolt tagasi IBsse kandma (isegi, kui see toimub ühel päeval) Sama loogika järgi peaks saama ka ühisrahastuse investeeringud investeerimiskonto alla saama, aga no maksuamet väidetavalt põtkib vastu. Lugege see inv.konto juhend uuesti läbi. Investeerimiskonto ( pangakonto ) ei pea olema Eestis. See võib olla ka mujal EU või OECD riigis. Kas põhjus pole mitte instrumentide valikus? IB-s saad kaubelda instrumentidega, mis investeerimiskonto seaduse mõistes selle soodustuse sisse ei kuulu? Meie teada Interactive Brokers ei ole krediidiasutus ja seetõttu Maksuamet ei aktsepteeri seda investeerimiskontona. Samas LHV Traderit saab deklareerida investeerimiskontona, kuna LHV peegeldab kõik Traderis tehtud tehingud läbi sellega seotud pangakonto. Just nii, maksuametist kontrollitud ja detsembris oli nende kirjalik vastus mulle täpselt sama lõik seadusest ning kommentaar: Investeerimiskontoks välisriigis asuv maaklerkonto ei sobi, tegemist peab olema krediidiasutuses avatud pangakontoga. Jah, aga kui sa IBs avad konto, siis luuakse sulle citigroup pangas konto ja sa kannad sinna raha peale. Seega sisuliselt sa deklareerid pangakonto, mis reaalselt eksisteerib krediidiasutuses, millel on litsents või ma saan valesti aru? Olen seda teemat uurinud ja IB ei saa olla investeerimiskonto, see peab olema krediidiasutuses (näiteks LHV pank). Sellegipoolest saab IB-d (EU või OECD maakler) kasutada koos investeerimiskontoga, juhul kui kõiki oste alustad investeerimiskontolt, ja peale müüki kannad raha viivitamatult tagasi investeerimiskontole (panka). NB! Valuutavahetus (näiteks eurost dollarisse) peab toimuma investeerimiskontol mitte IB-s, sest valuutavahetus inv.kontolt väljaspool loetakse inv.konto väljamakseks. Samas võib kasutada ka dollari valuutas inv.kontot, sissemakse inv.kontole ei pea olema eurodes. Teema algatajale: Kui oled IB ostud teinud läbi investeerimiskonto ja pole ka IB-s valuutavahetust teinud, siis pead deklareerima oma inv.konto sissemaksed (ning ka väljamaksed juhul kui on olnud). Kui IB-s müüd, pead raha viivitamatult tagasi inv.kontole kandma, et ei peaks seda väljamaksena deklareerima. Citigroupi konto on ju Interactive Brokersi, mitte tuludeklareerija nimel. Seda teemat on korduvalt arutatud Maksuameti foorumis, näiteks siin. Kuna lõppsõna on maksustamise küsimustes neil, siis soovitaksin neile ka vastava küsimuse esitada. Meie teada on seda korduvalt esitatud, kuid alati eitav vastus saadud. Kas kellelgi on kogemust LHV kontolt aktsiate IB kontole kandmisega? Sellest aastast alates saab IB kaudu küll Balti väärtpabereid osta, aga portfelli üle viia on sisuliselt võimatu. Kui ma LHV klienditoe kaudu üritasin sotti saada, siis sisuliselt pandi lihtsalt tuima. Öeldi, et hetkel ei ole see lihtsalt võimalik. Kui ma IB-st küsisin, siis sain põhimõtteliselt sama vastuse - uurime... Hetkel tekib juba vaikselt tunne, et pean LHV kontol olevad positsioonid ära müüma ja need siis IB kaudu tagasi ostma... Jah, nii see kahjuks on, tekib üldse küsimus, et kas tegemist on pangaga. USA dollarites ülekandeid teha ei saa, tahtsin optiooni live hinda küsida, öeldi oodake ja hetk hiljem ,et USA partner ei saanud kõne vastu võtta. wtf kas nendel endal pole siis nii palju raha, et live infot "pangale" osta? See pank on muutunud väga kliendi vaenulikuks, nagu kirjutasin ka teises teemas kombo kaardist, mis muudeti lihtsalt krediidiks ja öeldi, et tehke teine kaart lisaks, kui kontole raha tahate kanda. Kes pole veel väärtpabereid soetanud, siis kindlasti mitte teha seda antud pangas, muidu kui kogu portelli müüa ei taha, istute nagu rott lõksus ja USD peate ka ennem ümber vahetama, et näiteks IB kontole raha kanda. (näiteks live aktsia hinna info saamine IB maksab 1,5$/kuus) Viskasin käbelt IB hinnakirjale pilgu pääle ja minul jäi arusaam, et turuinfot peab sisse ostma juhul, kui tehinguhinnad on seotud käibe suurusega, fikseeritud tehinguhinna puhul ei pea. Aga mida momentum kasutab? Minu arust IB küll jätnud soliidsema mulje, kui kohalikud pangad, mille ainus eelis on null "hoolduskulud" balti aktsiate puhul (LHV). IB-sse saab Eure ka kanda LHV-st, seal tuleb siis EURid müüa USDideks, turuinfot ostma ei pea, tehinguhinnad on ühe taala tuuri aktsiatega. LHVst ei saanud USA aktsiaid sinna kanda kuna LHV hoiab aktsiaid mingi teise maakleri koondkontol, samal põhjusel ei saa ka LHVs osaleda aktsionäride proxydel. IBs ei pea EURe isegi USDks reaalselt konverteerima selleks, et USDs tehinguid teha. Miinuses olevat USD cashi positsiooni ei loeta võimenduseks ning ei arvestata intresse kui EURi positsioon selle kokkuvõttes katab.			OSCAR-2019
jah; ega vahet pole, millise turbomootori saad. pead soome poole vaatama, ehk saab mingi 500 eest roostes kerega klaasiku, kust moto ja muu kola saaks. mullu ma ühe musta turbotasin. siiani veel sõidab, kuigi kui see ümbermuudetud juhtmevärk mingi vea annab, siis läheb mõtlemiseks taas nullist alates ,) Käisin Märtsi kuu keskel(?) Mustame Rehvikeskuses Saabile suvekaid alla panemas (vt. eelmist postitust), Tõsteti veljed ümber, lasti alguse püstoliga kinni ja lõpus keerati võtmega üle. Nüüd viimasel nädalal kuulsin juba imelikke kolinaid.. Helistasin Audaceri, panin Werneri juurde aja kinni ja jätsin auto sinna, Werner helistas 2h pärast tagasi ja ütles, et veljepoldid olid lihtsalt lahti logisenud/pessa logisenud. Läksin siis sama targalt Werneri juurde tagasi ja raputasin endale meeletult tuhka pähe - tegelt tuleks ju ise oma veljepoldid pärast pikemat sõitu üle kontrollida, aga kui pea on pehme ja mälu on nagu kuldkalal, siis ega midagi teha ei ole. Seekord mitte ... olles ise samal põhjusel kolksuva veermikuga korra Saabianti juurde sõitnud. Teisel korral keerasin juba nina Audaceri poole aga siiski pidasin kinni ja käisin poldid üle. Ühel esirattal olid 2 polti umbes ühe täispöörde võrra lahti ja sellest piisas. Aeg-ajalt ikka sõidan Saabiga, kuigi järjest suurem vajadus tekib hoiustuskoha järgi, sest sõitmist jääb järjest vähemaks. Seisab mul ta ka kortermaja väliparklas. Kuna auto ka pikalt vahepeal seisis, siis sellest tekkisid ka laadimishädad jne. - Werner vahetas kaablid, aku ning andis teada, et ka generaator ei lae enam korralikult. Samuti said kolinad esisillas lahenduse ning armatuurivalgus on nüüd tagasi - täitsa inimese moodi on sõita nüüd :). Lähiajal tuleks plaani võtta tagumiste pidurisadulate vahetus, samuti keretööd (juba vaikselt koputavad kuklasse - õnneks paar varianti on, kus ja kelle juures). Ennem jõulusid sain ka auto survekaga puhtaks lastud -> kuivama -> terasharjaga lahtised ja roostes kohad üle ning bituumeniga põhja alt ära tehtud, sinna kuhu sain sinna pintseldasin, sinna kuhu ei ulatanud lasin areosoolist. Igasugustesse avadesse lasin veel ronivat roostetõrjet (vaigu laadne toode). Loodetavasti aitab sälitamisele kaasa. Kuna 2014 kevad ostsin omale doonorauto (kere oli ikka üsna mäda) 93' 2ukseline 3d klassik (2x pulkadeks 16v mootorit, 2x käigukasti, elektriaknad, el.peeglid, katuseluuk, 3-spoke aero veljed jne pudi-padi) siis olen nüüd sellelt juppe järjest ära kruvinud ja kõrvale tõstnud. Kui ühel hetkel asjad üle vaatan ning plaani paika saan, siis lähevad ka kõik ülejäävad jupid müüki. Doonorauto pealt olen omale külge kruvinud 1x elektripeegli (juhipoolse). Kuna kõrvalistuja el.peegli armatuuri all olevat pistikut ma tol hetkel ülesse ei leidnud, siis jäi teine külge kruvimata, samuti sain ma töötavad el.tõstukid. Ainuke jama on selles et aknatõstuki karp, kus need nupud on uuemale juhtmestikule mõeldud, minu juhtmed aga vanade pistikutega. Kuna Haynese manuali mul ei ole (ei 8v kui ka 16v), siis jääb see hetkel soiku. Lähipäevil tegelen ja tõenäoliselt palun ka abi. Viimased 2 päeva olen heliisolatsiooniga tegelenud (ma ei uskunud et sellega võib nii palju jamamist olla..) - Põrandale 4mm pigimatt ja peale vahtpolüetileenist helisummutus- ja soojusisoleerivmaterjal. Homme tegelen uste pigimatitamisega. Esialgseks plaaniks sai võetud esiosa helikindlaks tegemine. Tulevikus juba liigun tagaistujate jalgade juurest ka pagasniku poole. Pilte küll ei näe, et kuidas ja kuhu sa neid pigimatte paned, kuid kui sul keretööd alles ootavad, siis tuleks heliisolatsiooniga kannatlik olla. Aga muidu, kui sul uste sees just kõlareid ei ole, siis mina matitaks kõigepealt katuse ära. Seal on võit kõige suurem. mastiks ei käi haljale metallile või roostele - sinna vahele jäävad korraliku tegemise puhul mehaaniline puhastamine, krundid ja värv. Pole paha meh puhastuse järel veel ka keemiline muundamine (roostemuundur + kuivanud muunduri meh eemaldamine) teha. Ka siis, kui esimene krundikiht on aktiivkrunt (happekrunt). kunagine külmkäivitus (ja ivometsa viidatud "tühikäigu pihusti temperatuuri andur ") pole Sul vist enam ammu enam teemaks, aga selliste temp andurite korrasolekut saab kontrollida lihtsalt takistuse mõõtmisega. Vajadusel eri mootori temp-dega. NING pildilt vastuvaatav on pistiku ja pulga osas mulle ülituttav. Kui keere ning temp karakteristik on samad, siis leiab neid Opelite kapoti alt. Kindlasti ülilevinud ja praeguseks juba mitmeid aastaid "emexi-eas" olevate Motronic 2.5 pritsega C20XE mootorite küljest: Matid lähevad sinna kus pole vaja keretoid teha. Uks on eelnevalt seest puhastatud, roostetõrjega üle lastud ja veelkord puhastatud (vana matt alt ära, ja puhtaks). Nt. kõrvalistuja ukse alumine äär tuleb korda teha - seetõttu jääb ka see hetkel tegemata. Kuna originaalis on ustes ainult 2 pigimati lapakat ja polstri all/pleki peal mingi plastikus pahn, siis sealt kostub seda maanteemüra meeletult - seetõttu võtsin ka uksed ette. Kuna põhi oli korralik (ühesõnaga värv oli ilust peal, roostekohti peaaegu polnudki), samuti oli põhjus see, et originaalis imeb originaalis olev jalgealune seda niiskust ja vett sinna porolooni sisse, ning ära tal ei ole sealt kuskile minna (võtke oma põhjavaip lahti ja vaadake - doonorautol oli see seis mattide all väga hull, mul õnneks ainult natukene niisked). Külmkäivitushädad on juba ammu lahenduse saanud, praegune teema on juba sooja töömootoriga kõikuvad pöörded, aga see on mitme veidi vigaste asjade koosmõju. Werner on järjest ka asju parandanud, ning aretanud ning välja pakkunud, mida võiks veel vaadata. Nt. drosselklapp on üks asi mille võiks lauapeal lahti võtta ära puhastada ja enam-vähem töökorda saada. Keretöödest on vaja teha kõrvalistuja ukse alumine äär, tagumine porikoopa äär ja alumine küljekarbi nurk ning tagaluugi üks äär (kunagi nurga pihta saanud, pleki kõverust on mingi pahtli ja värviga lapitud). Punaselt on mul üks uueväärne olemas. Kuid seda ma ei julge enne ära anda, kui ma vaalasaba valmis saan Aga ega sul ka enne kevadet sellega vist kiiret pole. Aga seoses selle juhi põranda niiskusega. Kus kohast see vesi sinna saab? Mul ei ole kunagi sealt niiske olnud See vaip, mis põranda peal on, ei hoia enam niiskust kinni (kuigi ta on töödeldud). Vaiba all on mingi mastiksi/kumilapakas ja selle alla täiesti tavaline poroloon liimitud - niiskuskaitse 0, ning poroloon on vastu bituumenmatti (originaal) ja bituumenmati all põhjaplekk Ma õhtul teen vanast juhi jalgealusest pildi, siis on näha. Kevadeni kannatab oodata küll :), eks siis tead, et võib mulle pakkuda. Praegu näeb tagumine ots liiga robustne välja, oleks spoiler, oleks vähe iseloomu ka autol juures (10 visuaalset hobujõudu :D) PS! Mina kavatsen esialgu enda vaiba puhtaks pesta ja mingi tekstiilile/riidele mõeldud niiskuskaitsega üle teha. Ning siis mingi aja pärast lahti võtta, ning vaadata - mis seis on. Kui niiskuskaitse ei aita, siis jääb üle uus korralik vaip vaadata. Kui tagumised aknad on lahti klapitavad, võib ka sealt tihendi vahelt vesi tuppa tulla. Vähemalt mul oli kunagi nii, et see tihend ajapikku umbes 1cm võrra kokku tõmmanud ja tuli alumise nurga pesast välja. Aitas sarnasest tihendist jupi vahele lõikamine. Originaalis nägi põrandamati teine pool mul välja selline. Nagu näha, siis seal kus see laik on, sinna on niiskus imendunud. Põrand on nüüdseks tehtud, peale läks see niiskuskindel vahtpolüetileen. Vaiba käisin ka niiskustõkkega üle, eks nüüd aeg näitab, kas peab niiskust või mitte. Põranda isolatsioonil ei või olla vahesid, kui tahad effekti, aga mitte lisa kilogrammIid. Ainult kinnituse ja torosside augud ei panema kinni, nendeta ei saa. Enne keretööid mõtettu seda teha, läheb põlema. Mul on kodus riiulis üks Dino kirjaga eksemplar ka. Midagi sellist, ainult keskel on SAAB kirjaga nupp. Et taas keegi kunagi saaks nautida klassiku võlusid! ostsin täitsa silmad kinni, sest 7 aastat tagasi ma tean, mis ta oli. ta oli Väga Hea! Seest justkui uus. Ja seest on ta seda siiani! ja tä'iesti mõradeta armatuur. ja ilus lagi.....,.aga üldiselt tööd ja vaeva nä'ha tuleb, sest ühel hetlkel on omanik ta ära unustanud..,,, Tõenäoliselt hakkasid jamad pihta kui aku enam ei laadinud ja armatuuris pirn põlema ei hakanud. Viga uues, mitte originaal geneka tabletis. Võtsin oma 83 aasta doonori pealt uue vana ja asi lahenenud. hapniku anduri kaitse peab ka olema kohal, siis töötab mootor kenamini. Ühesõnaga natukene näppisin ja tegin ülevaatuse ära. Põhja alt ikka paganama kena. peaaegu nagu ma 85 aasta turbokas. Sumpa tahtis veidi keevitust ühe kinnituse juurest ja ühte sumpa trippi. tegelt tuleb kere tööd ka ette võtta. pagassi nurgad tagumised, nii 5x5 cm ja üks tagatiib. see on kõik väike asi. kofgu sillamajandus on nagu uuel autol- tihe ja mõnusalt jäik! see on ikka ja taas emotsioon klasikuga sõita!! pagan aga raadio on nii keeruline, et sealt ma veel musa kätte ei saanud. lihtsalt tahtsin kuulata mida hertzi kõlarid suudavad. Jõudsin vaid paar päeva ümber auto käia ja nipsasjakesi teha, ning tiivagi ära keevitada ,ülevaatuse teha, paar päeva linnapeal sõita aga kõik jäi pooleli ja minema ta viidi!			OSCAR-2019
Täna oli meil kullas esimene sõitude päev, saime täitsa ehtsalt purjetada. Tuul oli viimaste päevade vaikseim ning viimane sõit oli kohe täitsa mõnus, vahepeal sai lihtsalt poorti pealgi istuda. Esimene sõit startisin Goodisoni pealt, sõitsin esimese poole krüssust väga hästi, kuid lõpus väsisin ning jõudsin üles mingi 25. Bakstaagiga üllatuslikult tõusin 5 kohta, mis näitab, et olen seda siin endal paremaks saanud kenasti!:) Taganttuules seevastu sõitsin valelt poolt alla ning kaotasin loetud minutitega 20 kohta. All olin mingi 40 vms. Krüssus olin üpris hoolimatu, tiksusin kuidagi lihtsalt ning see maksis ka valusalt kätte. Olin üleval tagant 3s, kuid seejärel leidsin end. Viimase ringi ja poolega suutsin end sõita 38ndale kohale, mis tekitas minus positiivseid emotsioone. Teine sõit tegin võimatult halva stardi. Üritasin Karpakikat, kuid olin 5st üritajast viimane. Saingi viimasena minema, kuid pautida sain kohe. See aga ei olnud just kõige päästvam operatsioon kokkuvõttes, sest olgugi, et ma olin plaaninud minna paremale, siis ei löönud lõppkokkuvõttes meretuul läbi, nii, nagu ma ootasin seda tegevat. See tähendas mulle üleval pikalt maas 45ndat kohta. Ei olnud kaotanud lootust ning andsin endast kõik, õigustatult. Finishis olin peale keeruliste oludega võisteldud sõitu 30. Väga hea! Olen tänasega rahul, sest suutsin 2 korda end sügavalt tagumikust välja sõita. Samuti olen rahul, sest tundsin rõõmu merel viibimisest, mis ongi kõige tähtsam. Lained olid nii suured, et nende peal glisseerimine ajas näo kõrvadeni ning pani mind isegi karjuma: Wiiiiiii!!!:D Ausalt ka, sellel on tegelikult põhjus ka! Nimelt natukene aega tagasi algas kool, mis tähendas, et majad olid suuremad ja ajad olid kiiremad. Jooksin mööda loenguid üritades aru saada, mida valida, mida mitte. Samuti üritasin endale koolis mingisugusegi spordiprogrammi koostada, et oleks, mida teha ja end mitmekülgselt edasi arendada. See mul vist tegelikult üpris hästi õnnestus, igatahes koolist juba kolmandal päeval ära tulla ei olnudki nii piinarikas kui oleks arvanud. Mingisuguseid süümepiinu see ei valmistanud. Nimelt, nüüdseks kirjutan ma juba Inglismaalt, Weymouthist. Kohast, kus toimub 2012 aasta Olümpia purjeregatt. St, et see miljöö on minu jaoks kulla hinnaga, iga siin veedetud ning harjutud hetk ning treeningul viibitud moment võib tuua edu just siis, 2012. Peale selle on meil siin veel tegelikult ka selle aasta MK sarja viimane etapp, mis alustab sõitudega esmaspäeval. Kõik algas väga ilusti, sõitsime läbi Läti, Leedu, Poola. Poolas muide leidsime juba enne Warsawat mingisuguse kiirtee, mis oli väga positiivseks üllatuseks. Kõik meie positiivsus kadus aga saksamaal eile hommikul, kui POLIZEI mind umbes 100ga sõites maha võttis. Esimese sõnana röögatas POLIZEI mulle "Who do you think you are?", Ta oli muide VÄGA vihane. Üritas mulle selgeks teha, et sõitsin 140 km/h, kuid sellega ma sugugi ei nõustunud. Endiselt oli ta väga vihane ning üldse ei tahtnud järeleandmisi teha. Seejärel kutsus mind autost välja ja hakkas dokumente uurima. Tuli välja, et meil on käru ja auto kaal 100kg üle 3500kg, mis on maksimaalne kaal, millega tohib tavalise B-kat loaga sõita. St. et minu puhul oli tegemist lubadeta sõiduga, mis ei teinud olukorda sugugi paremaks. Tõtt-öelda oli mul ikka väga väga väga halb ja hirmund olla. POLIZEI sõnul oli tema ainus võimalus meilt käru ära võtta ja politsei konfiskeeritud asjade platsile panna. Sellele järgnes trahv. Nii ka läks. 350 Euri trahvi ja käru meilt ära võeti. Sõitsime siis oma käru järel parklasse, kus ootas meid parkla peremees, kes väitis, et ärge kartke, et saate kohe ära sõita. Ei saanud aru, sest lube meil siiani ei olnud. Viis minutit möödus ning majast tuli välja asjapulk, kes ütles, et näe, käru on siin ja trahv kantakse teie pangaarvele tagasi. EI SAANUD ÜLDSE ARU, mis juhtunud oli, ausalt öeldes ei saa siiani aru, mis juhtus, kuid nii meie teekond jätku sai ning eks Tallinnas ole näha, kas trahv kanti tagasi või mitte. POLIZEI ütles mulle veel muide rahustuseks vahepeal kui ma pabinas olin, et "don´t worry, you´re not going to jail, but You are in a lot of trouble", mis ei teind mind üldse õnnelikumaks, kuid asi sai hoopis huvitava lahenduse, sest siin ma nüüd olen, käru ka. Seejärel sõitsime edasi Saksamaal 80km/h, mis jutu järgi on käruga max lubatud kiirus. Hollandi, Belgia samuti, prantsusmaal olime juba julgemad ja sõitsime 100ga. Calaisist läksime praami peale, et sõita Doverisse, Inglismaale. Sadamas oli Tallinna sadama 10-15 auto rea asemel, kus oodata, et laevale saada 900!!!!! rida... päris huvitav. Laeva sõit oli mõnus, pingelangus ja tormine loks, meeldis väga. Mängisin seda Arcade-i mängu ka, kus hüppad noolte peal ja siis jutu järgi peaks nagu tantsima:D:D Laevast maha saades ootas meid huvitav asi, roolimine valel pool teed. See oli, või õigemini on siiani väga väga imelik. Igatahes, jõudsime õhtupimeduses Weymouthisse, otsisime üheks ööks hotelli ja läksime oma peldikusse magama. Täna ärkasime, tulime klubisse, võtsime paadid maha. Siinne miljöö on midagi erilist. Mina pole oma elus veel näinud klubi, mis oleks mõeldud ainult svertpaatidele. Pole ühtegi jahti, ühtegi kaatrit peale treenerite omade, ja klubi on hiiglaslik! Ja see süsteem töötab! See on väga imelik. Samuti tekitab mulle "butterflies in my stomach" tunde see, et siin ehitatakse juba OM hooneid, osad on ka juba valmis, nt. Hotell nimega "The Heights". Seejärel regasime ja läksime oma uude koju, nüüdseks juba korralikku, suurde korterisse, kus ainult et ei ole netti. Meie korter on täpselt kesklinnas, mis on selline Prantsuse romaanilinna moodi, minu arust. Väiksed kohvikud, väga vanaaegne ja armas. Üritame varsti saada ka koju kusagilt kohvikust endale netikoodid. Kodus tegelesime ravimisega. Seda sellepärast, et autosõit Land Cruiseriga ja selle konditsioneeriga on mind ja Laurit jalust niitnud ja me oleme suht haiged. Tema vist vähe rohkem. Nüüdseks oleme tagasi klubis, paadid mõõdetud, kleepsud peal ja internetis käidud, vähem või rohkem.			OSCAR-2019
Me laenufondideks välja eraisikutele ja ettevõtetele kes vajavad rahalist abi määr 2%. Ei isikukoodi vaja ja ei ole krediidi kontroll vajalik 100% garanteeritud. Laen Laen Kinnisvara Tagatisel Laenude Refinantseerimine Väikelaen. Kiirlaenud sobivad neile kellel on vaja kiiret finantseerimist ning kelle jaoks ei ole kõrgem intress problemaatiline. Eestis on mitmeid krediidiettevõtteid kes pakuvad töötutele tasuta kiirkrediiti ilma tööandja tõendi käenduse ja tagatiseta. Võib öelda et kortermaja on oma laenuperioodi pikendanud ühe aasta võrra aga viimase aasta intress on poole väiksem. Kohus selgitas et teenuste puudulikust osutamisest tulenevaid nõudeid saab teenuse osutajate vastu esitada korteriühistu kui teenuse tellija. Kui laenutaotlus esitada argipäeval ning saad positiivse vastuse kantakse laen su pangakontole kohe peale lepingu allkirjastamist. Aastal naistest kehvemad Parim kiire ja odav tagatiseta laen eraisikule 24h See on pimeduses kompimine. Tehingus linnale kuuluva Tallinna Trammi ja Trollikoondis ASiga emiteeris pank võlakirja ja märkis esimest korda Eestis registreeritud võlakirju. Mul on eluasemelaen juba 8 aastat väikelaen viimased neli aastat ja ca kord kvartalis võtan ka SMS laenu tõsi selle tagasimaksmisega ei ole kunagi hilinenud. Laenutaotluse saab täita internetis ja allkirjastada ID-kaardiga või mobiil-IDga kui ka kiirlaenu pakkuja kontoris. Pean korteriühistu esimehe ja juhatuse liikmete tööd keeruliseks ja mitte kõigile sobivaks. Juhul kui eelpool mainitud laenusummad peaksid pisut väikseks jääma pakub lisaks käenduslaenu mille laenusummad on kuni 7500€ ning tagasimakse tähtaeg kuni 60 kuud. Inimene pöördub röövellike SMS-laenajate poole ülimas hädas – siis kui muud võlad juba kaelas alternatiive refinantseerimiseks enam ei ole ja raha on vaja elu sees hoidmiseks või otsese majandusliku kollapsi vältimiseks. Bondora is a leading European non-bank consumer lender with a solid eight-year track record. Erinevalt kodulaenudest või mitmetest autolaenudest on kiirlaenud ilma kindla otstarbeta laenud. Laenu on võimalik saada Eestis nii pankadest laenufirmadest pandimajadest kiirlaenukontoritest ning iserahastuse portaalidest nagu Bondora Omaraha ja MoneyZen Laenata saab otse internetist sularahas ning tagatisega kui ka ilma tagatiseta. See on mulle nii kiiresti kui ta nägi lihtsalt ütles et võib mind terveks ja ütles mulle kui palju see maksab. Liikmesriikides on NIB-i pikaajalised laenud keskendunud energeetika- keskkonna-alaste ja infrastruktuurialastele projektidele kaasa arvatud sotsiaalse infrastruktuuri projektid Läänemere piirkonnas. Sa ei saa laenuandja väga heade määr ja sa ei pruugi saada suurim laenu kuid siis peaks olema võimalik leida laenu lihtsalt. Samas oleme saanud ja saamas proportsionaalselt väga suuri summasid eurotoetusi Euroopa rikkamate riikide (kes ehk ei olegi nii rikkad) maksumaksjatelt. Erapooletud või ei osalenud hääletamisel 1 häält mis moodustab 111% korteriühistu liikmete arvust kellele kuulub 069 % kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Hetkel on pankadel laenamine keeruline sest neil on sellega seonduvad suured kulud mis tulenevad kapitali adekvaatsuse nõuetest ja suurest tööjõuintensiivsusest mis teeb selle tegevuse vähe-tulusaks. No selline inimene nagu sina kes võtab igakuiste kohustuste maksmiseks ilge intressiga SMS-laenusid ja saab ümbrikupalka ei ole mingi inimene kellele peaks pank eluasemelaenu andma. Laenud. Kuna selle juhtumi puhul olid maja katuse konstruktsioonid mädanenud ja see oli ohtlik inimestele siis kohtu arvates olid korteriomaniku tehtud kulutused vajalikud ja tal oli õigus need kulud teistelt korteriomanikelt (proportsionaalselt) sisse nõuda ja tasaarvestada korteriühistu majandamiskulude nõudega oma nõudeid teiste kaasomanike vastu. Levinud on valearvamus et kiirlaenud on ainult eraisikute laenud siis tegelikult pakutakse ka ettevõttele tagatiseta laene mille intress on parem kui tavapanganduses pakutavatel laenudel. Kindlasti Vaata laenud intressi summa nad laadimise te. Intressimäärad erinevad oma krediidi skoor on märgitud. Laenu sissemakseks arvestatakse ka juba varem omavahendite arvelt finantseeritud töid. Iga võetud laen on finantskohustus tutvu tähelepanelikult pakkumiste tingimustega! See et 7..9% on makseraskustes ja ei suuda tasuda ei tähenda et ülejäänud 90% oleksid kehvad laenuvõtjad. Kuni 85% kaasatud hoiustest laenab Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu välja maksejõulistele Eesti korteriühistutele. See on vajalik rahapesu tõkestamise seaduse kohaselt ning aitab tagada et laenu taotleja puhul on tõepoolest tegemist ühe ja sama isikuga. Soodne SMS laen ja naistearvestuses peetakse võistlusi eraldi olin rahalistes raskustes ja sai võetud ja tekkivate finantskohustuste täitmise suutelisust. Tuleb ette ka juhtumeid kus inimestel on olemasolevad finantskohustused millega ollakse juba hädas ning pangakonto on arestitud kuid inimene siiski vajab raha et hädast välja tulla. Uuringud näitavad et paljud pered eelistavad võtta laenu ja teha kindel kodune töö lõpuni kui säästa aastaid et teha üks suurem väljaminek. Kui veel mõned aastad tagasi olid kiirlaenud tuntud mitmesaja protsendilise intressimäära poolest siis tänapäeval see enam nii ei ole. Kasutatud krediidilt tuleb siiski tasuda intresse ning siin kohal tuleks inimestele südamele panna et väikeste kulutuste jaoks võlgu elamise asemel võiks oma kulutusi paremini planeerida ja kasutada laene ning krediidi võimalust ainult mõistlikeks suuremateks ostudeks. Bondora intressid riskid ja tootlus sõltuvad sellest kui suure riskiastmega kasutajale laen antakse. Paljudel ettevõtetel on vaja välist finantseeringut et rahastada uusi tehinguid ja kasvu. EESTLANE ole ettevaatlik KREDIITKAARTIDEGA võlgu elamisega liigkasuvõtjatelt BIG ja SMS laenud abi saamisega. Kui sa oled aga täiesti kindel et suudad laenud tagasi maksta siis proovi erinevaid variante – näiteks võid võtta tagatisega laenu. Kui ühistuliikmed tahtsid teada põhjendusi milleks laenu üldse vaja väitis juhataja väitis et võiks uue katuse teha sest ülemistele korrustele on tekkinud hallitus ja maja otsaseinad on vaja soojustada. Smslaen. Ülejäänud 400€ jääb sulle limiidile alles ning seda saad kasutada siis kui võetud laen on tagasi makstud ning vajad taas raha.			OSCAR-2019
Pärast pikka ootamist on raamatupoodidesse jõudnud ajaloolase Jaak Valge põhjalik uurimus “Punased I”, mis kujutab endast autori-poolset “püüet aru saada nende meie kaasmaalaste motiividest, kes 1940. aastal võõrvõimu teenistusse pöördununa oma ühiskonda purustama hakkasid, ja neist, kes seda juba varem täie jõu ja teadmisega tegid.” Ennekõike vaatleb Valge kolme mehe, Johannes Vares-Barbaruse, Johannes Semperi ja Nigol Andreseni lugu – kõik kolm olid juba 1920. aastatel kesksel kohal marksistliku liikumise ülesehitamisel Eestis ning ka 1940. aastal moodustatud käpikvalitsuses, mida on rahvasuus nimetatud ka kirjanike valitsuseks. Uurimuse teebki omamoodi huvitavaks tõsiasi, et Vares-Barbaruse, Semperi ja Andreseni näol ei olnud tegu ei tööliste ega ka kõrvaliste boheemlastega, vaid intellektuaalidega, kes “olid olnud selles ühiskonnas, mida nad nüüd hävitama asusid, tuntud ja austatud”. Valge analüüs on huvitav mitte ainult selle pärast, et annab ülevaate 1920. aastate Eestis valitsenud ideoloogilistest ja kultuurilistest jõujoontest ja suundumustest, vaid ka seetõttu, et toob kaudselt esile väga selged paralleelid toonase ja praeguse ajaga, eriti osas, mis puudutab intellektuaalide hoiakuid ja rolli kultuuriliste protsesside suunamisel. Reede õhtul esitasime lastega VHK laulufestivali lõppkontserdil ühe Piret Ripsi ilusa laulu. Pidades silmas, et proovi eriti teha ei jõudnud ja viimasel hetkel helistikku muutsime, tuli asi päris armas välja. Lapsed sirguvad ja on juba päris tublid muusikud. (Meie lugu algab 9:56) Delfi vahendab, et arvutimngumaailmas lööb taas laineid kurikuulus GTA ehk Grand Theft Auto nimeline mäng, mida on nimetatud jõhkra tänavakuritegevuse simulaatoriks ja mille uuendatud versioon on veelgi metsikumalt vulgaarne kui eelmised. Delfi vahendab asja nõnda: “2013 aastal ilmunud ja nüüd uued lisad saanud mäng on purustanud pea kõik müügirekordid ning kuigi vanusepiirang on suurelt karbi peale märgitud, mängivad seda vägivaldset ja seksistseenidega vürtsitatud mängu nii täiskasvanud kui algklassilapsed. Uus mäng on lapsevanemad ja lastekaitsjad marru ajanud, sest lisaks pöörasele vägivaldsusele, millega GTA V juba eelmisel aastal vanemad välja vihastas, on sellele nüüd lisandunud vägistamisstseen. Nimelt saab mängija oma tegelaskujuga vägistada prostituuti ning naise pärast jõhkralt läbi peksta, vahendab Daily Mail. Samuti saavad mängijad jälgida, kuidas prostituut mängija tegelaskujule suuseksi teeb, kui too parasjagu autot juhib. Hiljem on mängijal võimalus naine läbi peksta, ta maha lüüa ja talle makstud raha tagasi röövida.” Prostituudi mõrvamine ja temalt teenuse eest makstud raha tagasiröövimine populaarses arvutimängus GTA 5. On sügavalt arusaamatu, miks lubatakse selliseid “mänge” levitada. Alles hiljuti tegime riigikogule ettepaneku keelata see lastekaitseseadusega ära. Oma seisukohta põhjendasime nii: Ajaloolane Jaak Valge, kelle peatselt ilmuvat raamatut “Punased” olen pikisilmi oodanud, kirjutab tänases Eesti Ekspressis harvanähtava aususega Eesti demokraatiast või täpsemalt selle illusioonist. Artikkel pealkirjaga “Andres ja Pearu Eesti poliitikas” väärib kindlasti lugemist tervikuna, aga toon siin kohal välja mõned kõige kõnekamad lõigud. Esiteks annab Valge tabava hinnangu kehtestatud poliitilisele kultuurile ja kirjeldab parteipoliitiku malli: Poliitik on muutunud Andreseks, aga sisutühjaks, kastreeritud Andreseks, kelle tugevaks küljeks pole see, et ta talutööd rühmab ja korraldab. Hea poliitik on nüüd see Andres, kes Krõõda heleda häälega õhtuti taluperele piiblit loeb. Mida ilmekamalt, seda parem. Kas tal on seejuures ka mingi realistlik visioon, kuidas Mäe talust eeskujulik koht teha, ja organiseerimisvõime ning karisma, pole tähtis. Peaasi, et ta on kehtiva poliitilise religiooni omaks võtnud ja seda innukalt propageerib. Muidugi on edasiliikumiseks vaja veel ka õigete inimeste, mitte ühiskonna (sic!) toetust. Nii on poliitika ühiskonnast eraldunud ja muutunud asjaks iseeneses, vaatemänguks, “igapäevaseks õudseks maskiballiks”, nagu Kaupo Meiel iseloomustab. Poliitikuid hinnatakse selles maskiballis nende endi loodud, ja mitte nende reeglite järgi, mis ühiskonnas kehtivad. […] Edasi vaatleb Valge, kuidas poliitilistes ringkondades kasutatakse üha enam “euroopalikkuse” malakat kõigi nende tümitamiseks, kes ei pea õigeks meie rahvuslik-kultuurilistest alusväärtustest ideoloogiliste tõmbetuultega kaasajooksmiseks lahti öelda: Hiljuti koos Eerik-Niiles Krossiga Isamaa ja Res Publica Liidust Reformierakonda üle jooksnud Yoko Alender avaldas reedeses Eesti Päevalehes uue lastekaitseseaduse eelnõud kiitva artikli, milles ta mustab oma endist erakonda ja näitab, et kultuuriliselt sügavama tähendusega küsimuste mõistmine rohkem kui pindmisel tasandil ei kuulu tema tugevuste hulka. Samas on kõnealuse artikli juures üks tunduvalt huvitavam aspekt. Nimelt väljendab kord ühe, kord teise partei ridades võimu juurde pürgiv Alender avalikult seisukohta, et Eesti julgeolekuteenistused peaks näitama meie sihtasutuse suhtes üles teravdatud tähelepanu ja “oma töö ära tegema”. Ilmselt lähtub selline seisukohaväljendus juba suvel Eesti Päevalehe poolt käima tõmmatud laimukampaaniast, nagu oleks meil mingid varjatud suhted venemaiste võimuringkondadega ning nagu saaksime me sealt rahastamist. Informeeritud inimesena Alender kindlasti teab, et oleme selliste süüdistuste ja kahtlustuste tõelevastavust korduvalt ja ühemõtteliselt eitanud (vt nt siit, siit ja siit) ning ka Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald on tunnistanud (vt siit), et tal ei ole ühtegi fakti, mis kinnitaks vähimalgi määral vastupidist. Mina tahaks aga teada, mida Alender siis õieti soovib, et julgeolekuorganid teeks. Kas ta sooviks näha, et Kaitsepolitsei hakkaks meie telefone pealt kuulama? Paigutaks meie kontorisse salakaamerad? Kammiks läbi meie elektroonilised postkastid? Konfiskeeriks meie arvutid? Milles peaks julgeolekuasutuste poolt “oma töö ära tegemine” Alenderi arvates seisnema? Nagu juba öeldud, ei ole meil venemaa võimuringkondadega mitte mingisuguseid suhteid ning kõik vastupidised väited ja oletused kujutavad endast alatut laimu, mis lähtub üksnes ühest eesmärgist — kahjustada meie sihtasutuse mainet ja õõnestada meie usaldusväärsust meie toetajate silmis. Seega võin ma rahuliku südamega tervitada Kaitsepolitsei töökat kollektiivi, kes teavad sama hästi kui mina, et meil ei ole vaja kõige vähemalgi määral muretseda ega karta, sest meil ei ole saladusi, mida avastada ja paljastada. Küll aga tõusetub Alendri üleskutse valguses tõsine küsimus, missuguse riigiga on meil tegu, kui peaministripartei esindajad esitavad julgeolekuasutustele üleskutseid pöörata valitsusest sõltumatutele ja valitsuse tegevuse suhtes kriitiliselt meelestatud kodanikeühenduste suhtes kõrgendatud tähelepanu. Samuti tõusetub tõsine küsimus nende poliitikute moraalsest kvaliteedist, kes niisugusel moel käituvad. Kas see ikka on demokraatlikele riikidele omane käitumismall? Mulle näib, et pigem annab selline tegutsemine tunnistust diktatuurilisest mentaliteedist ja kalduvusest, mida saame kardetavasti Eesti poliitilisel maastikul näha ja tunda aina enam. Ent kuna meil ei ole midagi valgustkartvat varjata, siis ei ole meil ka midagi karta – meie läheme kindlalt oma teed ja seisame meie kultuuri alusväärtuste eest, hoolimata vähimalgi määral Alendri ja teiste temasuguste ara hingega parteisõdurite hirmutamiskatsetest. Seejuures ma siiralt loodan, et inimesed märkavad sellist alatut käitumist, nagu Alender Reformierakonna esindajana praktiseerib, ning peavad seda ka valimistel meeles. Siin on mõned mõtted riigikogu menetluses oleva lastekaitseseaduse teemal, mis kujutab endast kahjuks järjekordset näidet tõsiasjast, et seadusandlikud suundumused Eestis on võtmas järjest perekonnavaenulikumaid pöördeid.			OSCAR-2019
Käesolev EULA on õiguslikult siduv leping Teie ja Sony Corporationi („Sony“) vahel. Käesolev EULA reguleerib Teie õigusi ja kohustusi seoses SONYle ja/või selle kolmandast isikust litsentsiandjatele (sh Sony sidusettevõtjad) ja nende vastavatele sidusettevõtjatele (ühiselt „KOLMANDAST ISIKUST TARNIJAD“) kuuluva MESH tarkvaraga koos selle mis tahes uuenduste/täiendustega, mille SONY on Teile võimaldanud, mis tahes paberkandjal, internetis või muu elektroonilise dokumentatsiooniga vastava tarkvara jaoks ja mis tahes andmefailidega, mis on loodud vastava tarkvara kasutamisega (ühiselt „TARKVARA”). Hoolimata eeltoodust, mis tahes tarkvarale TARKVARAS, millel on eraldiseisev lõppkasutaja litsentsileping (muuhulgas GNU Üldine Avalik Litsents ja Vähem Üldine Avalik Litsents), kohaldub vastav kehtiv eraldiseisev lõppkasutaja litsentsileping käesoleva EULA tingimuste asemel ulatuses, mis on nõutud vastavas eraldiseisvas lõppkasutaja litsentsilepingus („VÄLJAARVATUD TARKVARA“) TARKVARA ei müüda, vaid antakse litsentsi alusel kasutamiseks. TARKVARA on kaitstud autoriõiguse ja muude intellektuaalse omandi seadustega ja rahvusvaheliste lepingutega. SONY annab Teile piiratud litsentsi TARKVARA kasutamiseks vaid seoses Teie ühilduva seadmega („SEADE“) ja vaid Teie isiklikuks mitteäriliseks kasutuseks. SONY ja KOLMANDAST ISIKUST TARNIJAD jätavad selgesõnaliselt TARKVARA suhtes endale kõik õigused, omandi ja sellega seotud õigused (muuhulgas kõik intellektuaalse omandi õigused), mida käesolev EULA otseselt Teile ei anna. Teil ei ole lubatud TARKVARA tervikuna ega osaliselt kopeerida, avaldada, kohandada, levitada, üritada tuletada selle lähtekoodi, muuta, pöördprojekteerida, dekompileerida ega laiali võtta ega luua TARKVARA põhjal mis tahes tuletuslikke teoseid, välja arvatud juhul, kui vastavate tuletuslike teoste loomine on tahtlikult TARKVARA poolt soodustatud. Te ei tohi muuta ega manipuleerida TARKVARA mis tahes digitaalsete õiguste haldamise funktsioone. Te ei tohi muuta, ületada ega vältida TARKVARA funktsioone ega kaitseid ega mis tahes mehhanisme, mis on seotud TARKVARA toimimisega, ega neist mööda hiilida. Teil ei ole lubatud eraldada TARKVARA mis tahes individuaalset osa kasutamiseks rohkem kui ühel SEADMEL, kui SONY pole seda selgesõnaliselt lubanud. Teil ei ole lubatud eemaldada, muuta, kinni katta ega rikkuda TARKVARAL asuvaid mis tahes kaubamärke ega teateid. Teil ei ole lubatud TARKVARA jagada, levitada, rentida, laenutada, all-litsentseerida, loovutada, võõrandada ega müüa. Tarkvara, võrguteenuste või muude toodete peale TARKVARA, millest TARKVARA toimimine sõltub, võimaldamine võidakse katkestada või lõpetada tarnijate (tarkvaratarnijad, teenusepakkujad või SONY) äranägemise järgi. SONY ja vastavad tarnijad ei garanteeri, et TARKVARA, võrguteenused, sisu või muud tooted on jätkuvalt kättesaadavad ega seda, et need toimivad katkestuste ja muudatusteta. Hoolimata eeltoodust piiratud litsentsi andmisest tunnistate Te, et TARKVARA võib sisaldada VÄLJAARVATUD TARKVARA. Teatud VÄLJAARVATUD TARKVARALE võivad kohalduda avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsid („Avatud Lähtekoodiga Komponendid“), mis tähendab mis tahes tarkvaralitsentse, mille Avatud Lähtekoodi Algatus (Open Source Initiative) on kinnitanud kui avatud lähtekoodiga litsentsi, või mis tahes sisuliselt sarnaseid litsentse, muuhulgas mis tahes litsentse, milles vastava litsentsi alusel litsentseeritava tarkvara levitamise tingimusena nõutakse, et levitaja teeb tarkvara kättesaadavaks lähtekoodi vormis. Kui avaldamine on nõutav, ja ulatuses milles see on nõutav, külastage HYPERLINK "http://www.sony.net/Products/Linux"www.sony.net/Products/Linux või muud SONY poolt määratud veebisaiti, et saada nimekiri vastaval hetkel TARKVARAS sisalduvatest vastavatest AVATUD LÄHTEKOODIGA KOMPONENTIDEST ja nende kasutamisele kohalduvatest tingimustest. Asjassepuutuv kolmas isik võib vastavaid tingimusi mis tahes ajal muuta Teie ees vastutamata. Ulatuses, milles VÄLJAARVATUD TARKVARALE kohalduvad litsentsid nõuavad, kehtivad vastavate litsentside tingimused Teile käesoleva EULA tingimuste asemel. Ulatuses, milles VÄLJAARVATUD TARKVARALE kohalduvate litsentside tingimused keelavad käesolevas EULAs sätestatud mis tahes piirangu vastava VÄLJAARVATUD TARKVARA suhtes, ei kohaldu vastavad piirangud VÄLJAARVATUD TARKVARALE. Ulatuses, milles Avatud Lähtekoodiga Tarkvarale kohalduvates litsentsides on nõutud, et SONY pakub TARKVARAGA seoses Teile lähtekoodi, on vastav pakkumine käesolevaga Teile tehtud. Teil võib olla võimalik kasutada TARKVARA, et vaadata, salvestada, töödelda ja/või kasutada sisu, mis on loodud Teie ja/või kolmandate isikute poolt. Vastav sisu võib olla kaitstud autoriõigusega, muude intellektuaalse omandi seadustega ja/või lepingutega. Te nõustute kasutama TARKVARA vaid kooskõlas kõigi vastavate seaduste ja lepingutega, mis vastavale sisule kohalduvad. Te teadvustate ja nõustute, et SONY võib rakendada sobivaid meetmeid TARKVARA poolt salvestatava, töödeldava või kasutatava sisu autoriõiguste kaitsmiseks. Vastavad meetmed sisaldavad muuhulgas Teie varundamis- ja taastamistoimingute sageduse lugemist läbi teatud TARKVARA funktsioonide, Teie andmete taastamise võimaldamise taotluse aktsepteerimisest keeldumist ja käesoleva EULA lõpetamist juhul, kui te kasutate TARKVARA seadusevastaselt. Te tunnistate ja nõustute, et juurdepääsuks TARKVARA teatud funktsioonidele võib olla vaja internetiühendust ja Te olete selle eest ainuisikuliselt vastutav. Lisaks olete ainuisikuliselt vastutav mis tahes kolmandate isikute tasude maksmise eest seoses Teie internetiühendusega, muuhulgas internetiteenuse pakkuja või ühenduse kasutamise tasud. TARKVARA kasutamine võib olla piiratud või võimatu sõltuvalt Teie internetiühenduse ja teenuse suutlikkusest, läbilaskevõimest või tehnilistest piirangutest. Vastava internetiühenduse pakkumise, kvaliteedi ja turvalisuse eest vastutab ainuisikuliselt vastavat teenust pakkuv kolmas isik. Te nõustute järgima kõiki kohalduvaid ekspordi- ja taasekspordipiiranguid ja –eeskirju, mis kehtivad riigis või piirkonnas, milles asub Teie elukoht, ja mitte võõrandama ega lubama võõrandada TARKVARA keelatud riiki või muul moel vastuolus mis tahes vastavate piirangute või eeskirjadega. TARKVARA ei ole veakindel ega ole loodud, toodetud ega mõeldud kasutamiseks ega edasimüügiks online kontrollseadmetena ohtlikes keskkondades, kus on vaja tõrkekindlat toimimist, näiteks tuumarajatiste käitamises, õhusõidukite navigatsioonis või kommunikatsioonisüsteemides, lennuliikluse juhtimises, otsestes elushoidmise seadmetes või relvasüsteemides, milles TARKVARA tõrge võib põhjustada surma, kehavigastusi või olulist füüsilist või keskkonnakahju („SUURE RISKIGA TEGEVUSED“). SONY, iga KOLMANDAST ISIKUST TARNIJA ja nende igaühe sidusettevõtjad loobuvad selgesõnalisest mis tahes otsesest või kaudsest kinnitusest, kohustusest või tingimusest selle osas, et TARKVARA sobib kasutamiseks SUURE RISKIGA TEGEVUSTES. Te teadvustate ja nõustute, et kasutate TARKVARA omal riisikol ja et olete ainuisikuliselt vastutav TARKVARA kasutamise eest. TARKVARA pakutakse põhimõttel „NII NAGU ON“ ilma mistahes garantiide, kohustuste või tingimusteta. Te teadvustate ja nõustute, et SONY ja selle sidusettevõtjad, partnerid ja agendid võivad lugeda, koguda, edastada, töödelda ja salvestada TARKVARAST kogutud teatud andmeid, muuhulgas andmeid, mis puudutavad (i) TARKVARA JA (ii) tarkvararakendusi, sisu ja välisseadmeid, mis suhtlevad Teie SEADME ja TARKVARAGA („Andmed“). Andmed sisaldavad muuhulgas: (1) unikaalseid tuvastusmärgiseid seoses Teie SEADME ja selle komponentidega; (2) SEADME, TARKVARA ja nende komponentide toimimist; (3) Teie SEADME, TARKVARA ja SEADME ja TARKVARAGA suhtlevate tarkvararakenduste, sisu ja välisseadmete seadistusi; (4) TARKVARA ja TARKVARAGA suhtlevate tarkvararakenduste, sisu ja välisseadmete funktsioonide kasutamist ja kasutamissagedust; ja (5) asukohaandmeid vastavalt allpool sätestatule. SONY ja selle sidusettevõtjad, partnerid ja agendid võivad kasutada ja avaldada Andmeid vastavalt kohalduvatele seadustele, et muuta oma tooteid ja teenuseid paremaks või et pakkuda Teil oma tooteid või teenuseid. Vastavad kasutused hõlmavad muuhulgas (a) TARKVARA funktsioonide haldamist; (b) TARKVARA paremaks muutmist, teenindamist, uuendamist või täiendamist; (c) SONY ja teiste isikute olemasolevate ja tulevaste toodete paremaks muutmist, arendamist ja täiustamist; (d) SONY ja teiste isikute poolt pakutavate toodete ja teenuste kohta Teile informatsiooni andmist; (e) kohalduvate seaduste ja määruste järgimist; ja (f) ulatuses, milles neid pakutakse, Teile SONY ja teiste isikute asukohateenuste võimaldamist vastavalt allpool sätestatule. Lisaks jätab SONY endale õiguse kasutada Andmeid enda ja kolmandate isikute kaitsmiseks ebaseadusliku, kriminaalse või kahjuliku tegevuse eest. TARKVARA kaudu võimaldatavad teatud teenused võivad tugineda asukohaandmetele, muuhulgas Teie SEADME geograafilisele asukohale. Te tunnistate, et vastavate teenuste pakkumiseks võivad SONY, KOLMANDAST ISIKUST TARNIJAD või nende partnerid vastavaid asukohaandmeid koguda, arhiveerida, töödelda ja kasutada ja et vastavatele teenustele kohalduvad SONY või vastava kolmanda isiku privaatsuseeskirjad. Kasutades mis tahes selliseid teenuseid nõustute, et olete tutvunud vastavatele teenustele kohalduvate privaatsuseeskirjadega ja nõustute vastavate tegevustega. SONY, selle sidusettevõtjad, partnerid ja agendid ei kasuta Andmeid tahtlikult Teie teadmata ega nõusolekuta tuvastamaks TARKVARA omanikku või kasutajat. Andmete mis tahes kasutamine toimub kooskõlas SONY või vastava kolmanda isiku privaatsuseeskirjadega. SONY kehtivate privaatsuseeskirjade saamiseks palume Teil kasutada iga vastava piirkonna või riigi vastavat kontaktaadressi. Saamaks privaatsuseeskirju, mis on seotud isikandmete ja teiste andmetega, mida Te esitate, kui kasutate kolmandate isikute tarkvara või teenuseid, palume Teil pöörduda vastavate kolmandate isikute poole. Andmeid võidakse töödelda, salvestada või edastada SONYLE, selle sidusettevõtjatele või agentidele, mis asuvad riikides väljaspool Teie elukohariiki. Andmekaitse ja andmete privaatsuse seadused teatud riikides ei pruugi pakkuda samal tasemel kaitset kui Teie elukohariigis ja Teil võib olla vähem seadusest tulenevaid õigusi seoses vastavates riikides töödeldavate ja salvestatavate või vastavatesse riikidesse edastatavate Andmetega. SONY teeb mõistlikud pingutused, et rakendada sobivaid tehnilisi ja organisatoorseid meetmeid, et vältida Andmete volitamata avaldamist või volitamata juurdepääsu Andmetele, kuid ei garanteeri, et kõrvaldab täielikult vastavate Andmete väärkasutuse riski. SONY või KOLMANDAST ISIKUST TARNIJAD võivad mis tahes ajal TARKVARA automaatselt uuendada või muul moel muuta, muuhulgas turvafunktsioonide täiustamise, vigade parandamise ja funktsioonide täiendamise eesmärgil ajal millal ühendute SONY või kolmandate isikute serveritega või muul ajal. Vastavad uuendused või muudatused võivad kustutada või muuta TARKVARA funktsioonide või muude omaduste iseloomu, muuhulgas funktsioone, millele Te võite tugineda. Te tunnistate ja nõustute, et vastavad tegevused võivad toimuda SONY ainuisikulisel äranägemisel ja et SONY võib TARKVARA kasutamise jätkamise tingimuseks seada vastava uuenduse või muudatuste täieliku paigaldamise või aktsepteerimise. Mis tahes uuendused/muudatused loetakse ja need saavad käesoleva EULA mõistes TARKVARA osaks. Nõustudes käesoleva EULAga nõustute vastavate uuenduste/muudatustega. Käesolev EULA ja SONY privaatsuseeskirjad, igaüks mis tahes ajal kehtival muudetul kujul, moodustavad koos kogu Teie ja SONY vahelise lepingu TARKVARA osas. Käesoleva EULA mis tahes õiguse või sätte mittekasutamine või mittejõustamine SONY poolt ei tähenda vastavast õigusest või sättest loobumist. Kui käesoleva EULA mis tahes osa osutub kehtetuks, ebaseaduslikuks või jõustamatuks, jõustatakse vastav säte maksimaalses lubatud ulatuses, et säilitada käesolevas EULAs ette nähtud eesmärk ning muud osad jäävad täielikult kehtima ja jõusse. Käesolevale EULAle ei kohaldata Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Konventsiooni Kaupade Rahvusvahelise Ostu-Müügi Lepingute kohta. Käesolevale EULAle kohaldatakse Jaapani seadusi arvestamata kollisiooninorme. Käesolevast EULAst tulenev mis tahes vaidlus kuulub eksklusiivselt lahendamisele Tokyo ringkonnakohtus Jaapanis ja pooled nõustuvad käesolevaga vastava kohtupidamise asukoha ja vastavate kohtute jurisdiktsiooniga. Hoolimata ükskõik millest käesolevas EULAs, mis sätestab teisiti, tunnistate ja nõustute Te, et käesoleva EULA rikkumine või mittejärgimine Teie poolt põhjustab SONYle parandamatut kahju, mille puhul rahaline kahjuhüvitis ei ole piisav ja Te nõustute, et SONY võib hankida mis tahes tõkendi või kohtuliku õiguskaitsevahendi, mida SONY peab vastavas olukorras vajalikuks või kohaseks. SONY võib lisaks kasutada mis tahes seadusest tulenevaid ja tehnilisi õiguskaitsevahendeid, et vältida käesoleva EULA rikkumist ja/või tagada käesoleva EULA järgimine, muuhulgas Teie poolt TARKVARA kasutamise viivitamatu lõpetamine, kui SONY oma ainuisikulise äranägemise järgi leiab, et Te rikute või kavatsete rikkuda käesolevat EULAt. Need õiguskaitsevahendid on lisaks mis tahes muudele õiguskaitsevahenditele, mis SONYl võivad olla tulenevalt seadusest, kohtuotsusest või lepingust. Piiramata SONY mis tahes muid õigusi võib SONY käesoleva EULA lõpetada, kui Te ei järgi selle mis tahes tingimust. Vastava lõpetamise korral peate Te: (i) lõpetama TARKVARA mis tahes kasutamise ja hävitama selle mis tahes eksemplarid; (ii) järgima nõudeid, mis on esitatud allpool punktis „Teie kontoga seotud kohustused“. Iga KOLMANDAST ISIKUST TARNIJA on vastava isiku TARKVARA osas käesoleva EULA iga sätte puhul ettenähtud kolmandast isikust kasusaaja ja omab õigust vastavat sätet jõustada. Kui Te peaksite oma SEADME selle ostukohta tagastama, SEADME müüma või muul viisil võõrandama või kui käesolev EULA lõpetatakse, peate eemaldama TARKVARA SEADMELT ja olete vastava eemaldamise eest vastutav ja kustutama kõik ja mis tahes kontod, mille Te olete SEADMELE loonud või mis on kasutatavad läbi TARKVARA. Te olete ainuisikuliselt vastutav mis tahes kontode, mis Teil on SONY või mis tahes kolmanda isiku juures, ja Teie poolt SEADME kasutamisega seotud kasutajanimede ja salasõnade konfidentsiaalsuse eest. Kui Teil peaks olema seoses käesoleva EULAga mis tahes küsimusi, võite võtta SONYga ühendust kirjutades SONYle aadressil, mis on SONY kontaktaadressiks vastavas piirkonnas või riigis.			OSCAR-2019
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lg 1 ja § 27 lg 3 alusel. (1) Lapsehoiuteenuse toetamise kord reguleerib Raasiku valla eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt koolieelses lasteasutuses mittekäiva 1,5-3 aastase lapse lapsehoiuteenuse osalise rahastamise tingimusi, taotlemist, aruandlust ja järelevalvet. (2) Lapsehoiuteenus (edaspidi teenus) on lapse seadusliku esindaja (edaspidi vanem) toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab lapse arendamise, hooldamise ja turvalisuse teenuse osutaja. (1) Raasiku valla eelarvest rahastatava teenuse osutamine peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Teenuse osutaja ja lapsehoidja peavad oma töös lähtuma lapse huvidest ning teenuse osutaja, vanema ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingust. (2) Teenuse osutaja, vanema ja vallavalitsuse vahel sõlmitakse kolmepoolne kirjalik leping. Leping peab muuhulgas sisaldama lapse isikuandmeid, teenuse kasutamise alguse kuupäeva, teenuse eest vanema makstava tasu suurust, toitlustamise eest makstava toidupäevamaksumuse suurust, vallavalitsuse poolt teenuse eest makstava tasu suurust. Lepingus fikseeritakse teenuse osutamise koha aadress, teenuse kestus päevas ja kuus ning aruandluse esitamise tingimustes. 1) laps käesoleva määruse § 1 lõikes 1 märgitud vanuses, kelle enda ja teenuse osutajaga lepingu sõlminud vanema elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Raasiku vald; 2) laps, kes on registreeritud Raasiku valla munitsipaallasteaiakoha järjekorda, kuid kellele pole suudetud kohta tagada. 1) teenuse osutaja ja teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses, nende alusel antud õigusaktides ja käesolevas määruses kehtestatud nõuetele; 4) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega, sh riigi rahastatava lapsehoiuteenusega; (3) Teenuse osutamine lõppeb lapse saamisel 4-aastaseks või lapsele koha eraldamisel Raasiku valla munitsipaallasteaias ja/või lapsevanema avalduse alusel teenuse lõpetamiseks. Õppeaasta keskel 4-aastaseks saava lapse puhul kehtivad tingimused kuni õppeaasta lõpuni. Valla eelarvest rahastatava teenuse toetuse määramise aluseks on vanema taotlus vallavalitsusele, kus on märgitud andmed teenuse osutaja, teenuse osutamise alguskuupäeva ja tegevuskoha kohta ning lapse ja vanemate isikuandmed. (1) Vallavalitsus kontrollib kümne tööpäeva jooksul taotluses esitatud andmete õigsust ja vastavust seaduses ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (2) Puuduste esinemisel teavitab vallavalitsus sellest taotlejat ning annab puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Juhul kui taotleja ei kõrvalda nimetatud tähtajaks puudusi, võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata ning esitatud dokumendid tagastatakse. (2) Toetus makstakse teenuse osutajale vastavalt sõlmitud kolmepoolsele lepingule tingimusega, et lapsevanemate või üksikvanema poolt kaetav kohamaksu osa lapse kohta kuus on 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. (3) Kui teenuse osutaja on õigeaegselt teavitanud vallavalitsust valla eelarvest rahastatava teenuse osutamise alustamisest ning täidetud on seadusandluses ja käesolevas määruses sätestatud tingimused, eraldatakse talle teenust kasutava lapse eest teenuse toetus (edaspidi lapsehoiutoetus) kalendrikuu kohta. (4) Täisajalise teenuse eest eraldatakse lapsehoiutoetus kuumäära alusel. Osaajalise teenuse korral makstakse toetust proportsionaalselt vastavalt lepingus määratud ajale. (5) Kui teenuse osutamine algab või lõpeb kalendrikuu kestel, siis eraldatakse lapsehoiutoetus proportsionaalselt lähtudes Teenuse tegelikust kasutusajast. (7) Teenuse osutaja võib lapsehoiutoetust kasutada sihtotstarbeliselt tegevuskuludeks, v.a toidukuludeks. (8) Vallavalitsus kontrollib arvel toodud andmete õigsust 5 tööpäeva jooksul. Pretensioonide puudumisel makstakse toetus välja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Puuduste olemasolul määrab vallavalitsus tähtaja nende kõrvaldamiseks ning toetus makstakse välja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates puuduste kõrvaldamisest. (1) Teenuse osutaja on kohustatud vallavalitsust kirjalikult teavitama teenuse osutamise lõppemisest iga teenuse saaja puhul esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. (2) Teenuse osutaja on kohustatud vallavalitsust teavitama kõikidest muudatustest, mis tingivad või võivad tingida toetuse eraldamise lõpetamist. Teenuse osutaja on kohustatud viivitamatult teavitama vallavalitsust riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest. Toetuse eraldamine lõpetatakse teenuse osutamise lõppemisel. Kui Teenuse saaja lõpetab Teenuse kasutamise kalendrikuu 15. kuupäevast alates, siis lõpetatakse toetuse eraldamine alates järgmisest kalendrikuust. (2) Vallavalitsus võib otsustada toetuse maksmise peatamise või lõpetada toetuse maksmise ja nõuda makstud toetuse täielikult või osaliselt tagasi, kui: 3) toetuse saaja ei täida koolieelse lasteasutuse seaduses, sotsiaalhoolekande seaduses, selle alusel antud õigusaktides ja käesolevas määruses sätestatud kohustusi;			OSCAR-2019
Türi läheb valimistele IRL-i raudses haardes - Türi vald on minu südameasi! Türi valimistulemusi oodata on põnev. Kaks suuremat jõudu - IRL ja SDE võtavad teineteisest mõõtu, Reformierakond naudib Türil traditsiooniks kujunenult kaalukeeleks olemist juhul kui emmal-kummal "suurel" peaks koalitsiooni moodustamiseks partnerit vaja olema. Keskerakonna kasin ja staarideta nimekiri häältearvult siinkandis ilma ei tee, aga kindlat valijaskonda omab ta sellegipoolest. Sel korral on poliitlahingut löömas ka üks tubli üksiküritaja - Heli Koit. Kuigi suurt häältesaaki ja volikogu kohta põlises IRL-i kantsis Türil Helil ilmselt saavutada ei ole, siis Respect igatahes juba pealehakkamise eest, tubli naine! Valimiskampaania on sel korral Türil igav, huumorit ja nalja nagu ei saagi. Ei ole teada, kas uusi ja ajutise iseloomuga "poliitabielusid" ka sõlmitakse fiktiivsete sissekirjutuste teel selleks, et Türil kandideerida ja hääletada saaks. Eelmisel korral oli vahvaimaks selliseks "kooseluks" vallasekretärist valimiskomisjoni esinaise ja kohaliku muusikakooli juhataja "elamine" Türil ühes korteris. Ei mäleta, et kohalik "uuriv ajakirjandus" vitaalsete daamide kooselust suuremat uudist või tõsielulist reportaaži teinud oleks, aga ikka oleks tore teada kuidas täna ühises korteris eluke veereb... "Võimalik vaid Türil" oleks selle tõsielusarja nimi televisioonis. Aasta eest kunagise Türi Keskerakonna esinumbri Jaan Arvola Reformierakonda "ülehüpates" ning siis tema eestvedamisel ja Tõnis Kõivu manageerimisel võimule pääsedes, on Türi IRL-li juhid teinud kõik selleks, et jäädavalt võim enda kätte jätta. Märkimisväärne on asjalolu, et Türil võimupöörde korraldanud reformipaidekad Arvola ja Kõiv on tänaseks kohalikult poliitareenilt lahkunud. Kõiv Järvamaalt lausa Harjumaale, võideldes seal nüüd Peetri küla ja Ülemiste järve eest. Kohalikud Türi reformimehed lasid enda nimel Paide omadel siin tolmu üles keerutada, näidates Türi mehi kaugjuhitavate poliitnukkudena ja sellest on kahju. Samas on pink sedavõrd lühike (nb: sellel väljendil ei ole pistmist Raivo Pinki identiteedivargusega ja palun Raivol politseisse mitte pöörduda), et omameeste seast pole vallavanema kandidaatigi välja panna. Üllar Vahtramäe on Paidest parema ametkoha puudumisel Türile pagendatuna küll professionaalse poliitikuna kannatlik ja tubli mees olnud, aga ei kujuta ette, et näiteks hiidlased valiksid endale saarlasest pealiku... "Minu vana hea sõber" Tiit Reinberg rääkis eelmisel nädalal ERR-i raadiosaates, et Türil on pidev närviline poliitiline võitlus toimunud kõik 4 viimast aastat, valimistevahelisel perioodil ei ole siinkandis saabunud rahu hetkekski. See on tõsi. Huvitav oli aga kuulda Tiidu hinnangut tänastele sotsiaaldemokraatidele, keda Tiit nimetas "igal aastal nimemuutvaks rahvaliitlaste seltskonnaks" või midagi sarnast. See on kahetsusväärne pealiskaudsus "uuriva ajakirjaniku" ja kohaliku mainekujundaja poolt, sest juba eelmiste kohalike valimiste ajal moodustatud Türi valimisliidus oli rahvaliitlasi vaid käputäis ja jääb mulje, et kunagised rahvaliitlased on ajakirjanikul miskipärast tänaseni hinges nagu juudid Hitleril (Reinberg ise ei ole pidanud paljuks Järva Teatajas võrrelda Jaanus Marrandit Putiniga). Tiit, seda nimetatakse vaenamiseks. Kõnealuses ERR-i raadiosaates kurdab saatejuht, Isamaaliidu endine pressiesindaja, Olev Kenk Türi kehva poliitilise kuluuri üle. Seejärel antakse sõna SDE mees Vello Ohule ja siis IRL-st Raivo Pinkile. Viimane peab saatejuhile seletama, et miks ta politseile kaebamas käib ja miks ainult tema ettevõtte kindlas teenusevaldkonnas kohalikke hankeid võidab. Vahva ja tänuväärne saade oli ja suur tänu ka Olevile, kes meie Türi ajaveebile kõvasti üleriigilist promo tegi! Muuhulgas sai hea riigiraadio kuulaja teada, et Türi vallavolinikud põrnitsevad teineteist altkulmu ja istuvad volikogus käsi taskus rusikas ja nagu reformimees Mati Sadam seepeale ennustas, siis vaevalt et suurt muutust oodata on, isikutevahelised vastuolud on sedavõrd suured. Poliitiline kultuur on Türil tõepoolest madal, igatahes. Teistest poliitjõududest eristab Türi IRL-i järjekindel ja fanaatiline tegevus võimu juurde pürgimisel ja võimu kindlustamisel. Türi IRL-i bossid (nb: oluline on olla mõistetes täpne - bossid ei ole mitte kõik Türi IRL-i liikmed ja Türi IRL-ile antavad hinnangud ei laiene üleriigilisele IRL-ile) on kasutanud valimisvõidu kindlustamiseks kõiki võimalikke võtteid. Kui maakonnalehe toimetuse kohal hõljub vallandatud peatoimetaja Arnika Tegelmanni aeg-ajalt nõuandev vaim (Arnika määrati Türi IRL-i poolt peale lehest vallandamist Türi Arengu Sihtasutuse (Türi Rahvalehe) nõukogu liikmeks, ehk teisisõnu: tuli kapist välja), siis Türi Rahvalehe on IRL allutanud jõu ja valede abil oma kontrollile. Meediat kontrollida ja seeläbi rahva arvamust enda kasuks kujundada on oluline ja võimalik, seda teab ja teeb Türi IRL suurepäraselt. Seda enam on sõltumatu Türi ajaveeb irlhammastel hambus. See kuidas kogukonna arengurahade jaotamist oma sõpruskonnale ja võistluskaaslastele kureeris minevikus ja manageerib erinevate mittetulundusühingute kaudu tänaseni praegune vallavanem Pipi-Liis Siemann, on avalik saladus, millest kohalikud eelistavad erinevatel põhjustel vaikida. Osad ei taha lihtsalt tüli ja ebameeldivusi, teised kardavad kaotada töökohta, oodatavat rahalist toetust või sõpruskondlikku soosingut. Ringkäenduse erinevad vormid on Türil saanud sedavõrd igapäevseks, et seda peetaksegi täiesti loomulikuks. Isegi Türi valla aumärgi saanud kirikuõpetaja (kellest ma muide väga lugu pean) on aastate eest Türi valla raadiosaates ausa inimesena tunnistanud, et kui tahad Türi kiriku kellatorni renoveerimiseks reaalselt raha saada, siis tuleb selleks kuuluda kasvõi IRL-i. Kui see ei ole ringkäendus Teet Hanschmidti häältesaagi eest, siis mis see on? Volikogu esimees Raivo Pinki juhitav ettevõte "võidab" nö lõdva randmega hankeid, sest polevat konkurentsi, reklaamiärimees Kiristjan Männa saab oma kinnisvara parenduseks toetust ja äridele mahlaseid tellimusi, vastutasuks "võitleb" parteisõdurina fanaatiliselt Türi IRL-i oponentidega, ustavale käetõstjale ja IRL-i kaasvõitlejale Riina Trummile antakse lausa mitu vallavalitsuse rahastatavat töökohta samaaegselt, lisaks saab Trummi juhitav sihtasutus teadmata eesmärgil lahkelt juurde maksumaksja raha, Kabala uus kultuurijuht kandideerib kohe IRL-i nimekirjas, Türi valla kultuurijuhi koht antakse sisulise konkursita põlisele "omale", keegi nimekirjaga liitujatest saab lasteaia juhataja koha, mõne ürituse või projekti jaoks antakse tänutäheks nimekirjaga liitumise eest näpuotsaga toetust - see on ainult põgus ülevaade IRL-i süsteemse ja läbimõeldud tegutsemise metoodikast Türi vallas, kus IRL-i eesmärgiks on olnud allutada kõik oma politiiliste eesmärkide saavutamiseks. Omaette klass inimesi on mõned vallaametnikud, kes varjamatult kummardavad IRL-i režiimi tänutäheks oma töökoha ja sõpruskondliku positsiooni säilitamise eest. Avalikkus vaikib, kõik vaikivad, sest siis ei ole probleeme ja elu väikelinnas(vallas) tiksub omasoodu edasi. Võimuhulludele on selline ringkäenduslik vaikelu muidugi eriti soodne pinnas oma asja ajamiseks. Kes on kangem ja koheselt IRL-iga punti ei hakka, see allutatakse kurjaga ja piltlikult öeldes lüüakse sõbralike või uudisejanuliste ajakirjanike abiga teistele hoiatuseks avalikult risti! Hirmutamine ja toore jõu näitamine on samuti üks Türi IRL-i bosside töövõtteid, seda olen ka omal nahal tunda saanud. Siinkohal soovin kõigile kohalikele "teisitimõtlejatele" (ja eriti nende pereliikmetele) meelekindlust, et jätkuks jõudu säärase poliitterrori all mitte murduda! Ega see kerge ei ole. Kes ajalugu mäletab, see teab, et ka Türi linna päid on IRL-i poolt süstemaatilise tümitamise järel varemgi kohalikku prügilasse saadetud... Kui Raivo Pinki kaebamisest tulenevalt käisin kunagi Pärnus KAPO-s ütlusi andmas, siis eravestluses imestasid ka sealsed ametnikud, et mille üle te seal Türil õigupoolest kaklete, sest suurt raha erinevalt näiteks Tallinnast teil seal jagada ju ei ole?! Suure linna inimesed ei saa aru, et kohalikule ettevõtjale on ka väike raha abiks, mida oma poliitilise positsiooniga kaitsta. Paljud võitlevad siin ka oma töökoha ja positsiooni eest, sest kuhu sa näiteks vallavalitsusest priiks saades siinkandis ikka tasuvamale tööle saad? Pipi-Liisi kui andeka ja kõneosava puhul ei ole see ilmselt probleem, aga näiteks Riina Trummi või teatud vallaametnike puhul ei kujuta ette, et nad tööturul ausas ja reaalses konkurentsis edukalt läbi lööksid. Mina isiklikult võitlen põhimõtete pärast, et saaksin inimestele ja oma lastele ausalt silma vaadata - Türi vald on tõepoolest minu südameasi olnud. Iseasi, kui kauaks jätkub jaksu ja tahet Türi IRL-i sajapealise lohega rinda pista ja kas ongi mõtet? Võibolla tuleks lasta minna..., aga mul oli ju ka kunagi unistus! IRL-i Türil võimulepääsemisel vaibusid nii maakonnalehe juhtivajakirjaniku Tiit Reinbergi lauskriitiline turmtuli kui ka ERR-i kohaliku korrespondendi Olev Kenki kriitilised telelood seniste valitsejate aadressil - sõpruskonna ühine eesmärk oli saavutatud! Tõsi, Arnika Tegelmanni lahkudes on siiski üht-teist teravat ka IRL-i aadressil Järva Teatajas ilmunud, aga Olev Kenk peab endaga küll sisemiselt kõvasti võitlema, et oma IRL-i-meelsust ERR-i töös vaka all hoida. Eelmisel nädalal ERR-is juhitud raadiosaates tuli ta erandina sellega minuarust üpris hästi toime, aga muidu mitte eriti. Sirvides 2009. aasta kohalike valimiste ajal ja sellele järgnenud perioodil Järva Teatajas süstemaatiliselt ilmunud kahemõtteliste ja küsimärgistatud pealkirjadega äärmiselt kriitilisi ja negatiivseid lugusid tollase valimisliidu erinevate liikmete aadressil, võime julgelt öelda, et maakonnalehes on saabunud Türi teemade osas poliitiline vaikelu. Või oligi kogu selle valimatu lauskriitika ja intrigeerimise taga toonane peatoimetaja Arnika Tegelmann ainuisikuliselt, kes emaliku käena põhiliselt Tiit Reinbergi suud ja sulge liigutas? Seda ei saa me kahjuks kunagi teada, kuid Arnika juhib nüüd Türi Rahvalehte... Nõukogudeajal oli üks 1 ametlik partei ja 1 ametlik tõde. Kui Türil oleks ainult IRL ja Järva Teataja või IRL-i kontrollitav Türi Rahvaleht, küll siis oleks mõnede arvates tore ja muretu elada, eksole? Õnneks siiski nii ei ole. Ajaveebi üha suurenev lugejaskond (ka väljaspool Türi piire!) on tegijatele ja autoritele heaks motivaatoriks ja tänuks tehtu eest. Ja mida kõvemini Türi IRL-i "süle- ja lõukoerad" sel teemal klähvivad, seda suurem on kinnitus, et ajaveebi autorid ja tegijad on tegemas tänuväärset tööd oma mõtete ja seisukohtade avaldamisel. ...saabub seekord 20. oktoobril. Kindel on, et Türi IRL on nende endi vaatenurgast teinud "head ja tõhusat" eeltööd igal kohalikul rindel ja nii läheb Türi vald vastu valimistele IRL-i raudses haardes. Kui targad on Türi valla valijad tegelikult, see selgub juba mõne päeva pärast. Misiganes tulemus siis ka ei oleks, saavad kõik lohutada ennast teadmisega, et iga 4 aasta järel tuleb uus "tõehetk".			OSCAR-2019
2015.aasta oli huvitav ja kiire. Tegin päris mitu suurt ja aeganõudvat tööd ning muidugi veelgi rohkem väiksemaid. Kõige ägedam oli see, et kevadel panustasin ühe kudumiga noore disaineri Roberta Eineri koolilõpukollektsiooni. See oli pisut hullumeelne, kuid fantastiliselt hea kogemus ning mul on hea meel, et Robertal hästi läheb (oma blogis ta kirjutab, kuidas tal 2015.aasta möödus). Ta kutsus mind ka oma 2015. a sügiskollektsiooni kuduma, aga kahjuks olid mul selleks ajaks juba teised plaanid. Aga kõige uhkem olen ma hoopis selle lapiteki üle, mille Annile õmblesin. See on midagi sellist, mis jääb... On näha, et ka Annile tekk meeldib. Ta tõmbab selle igal õhtul endale peale, nii et tavaline magamistekk on alla ja lapitekk peal. Pole lootustki, et ma tohiks selle ööseks kokku voltida ja kappi panna. Õnneks on lapitekk üsna õhuke, nii et lapse ülekuumenemist pole karta. Eriti armas on see, et 6-aastane saab juba aru, et üks tekk võib olla midagi sellist, mis kestab aastakümneid ning võib-olla saab ta suureks saades selle endaga kunagi kaasa võtta... No ja siis väikese mõttepausi järel ütleb, et "aga ma ei tahagi kodust ära minna". Mu aasta lõppes aga tikkimise maailmas. Paljud pitsikudujad on kindlasti tuttavad Kristina Viirpalu imeliste pitskleitide ja -seelikutega. Juba mitmendat aastat disainib Kristina ka pidulikke bodysid, mis on kaetud erilise ja särava tikandiga. Sinna oma nõela pistsingi. Veel oli aasta eriline selle poolest, et 2015.a alguses registreerisin oma tegevuse ettevõtjana. Sest tunnen ennast paremini, kui saan kogu äritegevuse kohta eraldi ja ametlikku arvestust pidada. Märgin kohe, et ka varasemate aastate käsitöö müügist saadud rahavood kajastasin ma ilusti üksikisiku tuludeklaratsioonis ning maksin selle summa pealt tulumaksu (no õigem on küll öelda, et riik maksis mulle selle võrra vähem tulumaksu tagasi). Aga kuna tellimuste hulk näis üha suurenevat, siis tundus otstarbekam oma tegevus OÜ-ks vormistada. Pealegi on sellel nii majanduslikke kui ka turunduslikke eeliseid. 5. Pitsilised sokilõngast sukad või põlvikud - tegemata (kuna otsest vajadust pole, siis ootavad pigem inspiratsiooni). 6. Vähemalt üks pitsiline kleit (kootud või heegeldatud) - heegeldatud kleit on tehtud (ootab pildistamist), kuid kootud kleit on pooleli ja valmib aasta jooksul. 9.-10. Annile üks suvine ja üks talvine tuunika - suvine on tehtud (ootab pildistamist), talvine tegemata, kuid loodetavasti lähiajal loon vajalikud silmused vardale. 11. Anni suvine kampsun - tegemata, sest suvel selgus, et eelmise aasta kampsun sobis ikka veel talle selga. Käesoleval aastal tuleb aga kindlasti uus suvekampsun kududa. Lõng juba Woolmint´ist ostetud. 13. Valge suvekampsun endale nöörlõngast - ei tulnud küll valge, vaid hoopis hall, aga siiski tehtud (siin). 15. Üks ligi 20 aastat tagasi kootud kirju vest ootab tuunimist - ning ootab ikka veel, sest ma ei ole veel leidnud head lahendust varrukate värvi ja mustri osas. Seevastu kudusin ma ümber ühe teise, rohelise kampsuni (pildid on olemas, ehk edaspidi tulevad ka siia)... Seega 25-st nimekirjas olnud esemest on valminud vaid 15, mis on ikkagi üle poole - 60%. Vaatan, et aasta esimesel poolel suutsin oma plaani üsna hästi täita, aga sügis-talv kujunes täiesti teistsuguseks. Prioriteedid muutusid, keskendusin hoopis muudele asjadele, võtsin tellimustöid jne. Nii kudusin lisaks eelnimetatule veel 2 paari kindaid (sh labakud Rahvusarhiivile ja sõrmikud Valdurile), Annile topi, 2 kolmnurkset salli, musta vesti (need on blogis veel näitamata) ning heegeldasin paar pitskraed ja Annile boolero. Tegelikult oli neid väiksemaid tegemisi (mütse, suss-sokke, pisikesi tikandeid, heegelpitse) veel ja veel - kes neid kõike kokku lugeda suudab... Otsustasin, et 2016.aastaks kirjutan igasse kuusse vaid 2 plaanilist eset. Vaatame, mis toob alanud aasta muus osas ... 7. Talvisem tuunika või kardigan Annile - vist tuleb ikka eest nööpidega teha (eks Ann ise ütleb). Meriinovillane lõng on olemas. 8. Järgmiseks talveks koon endale seeliku. Alpaka ja villasegu lõnga on olemas. Seeliku pikkus sõltub sellest, kui palju lõngast jagub. 16. Talvine kootud tuunika - lõngad on olemas (kui nendest lõngades ikka tuunika tuleb, äkki hoopis kardigan - katsetan ja mõtlen). 23. Haapsalu sall valmis kududa - nagu eelmisel aastal, nii on ka seekord mul üks sallike pooleli (nö reisisall). Sellest nimekirjast on üks ese juba valmis, aga enne kui seda näitan, pean eksponeerima mõnesid eelmisel aastal valminud töid :) Nautige talve! Kohtumiseni! Väga produktiivne ja mitmekesine käsitööaasta koos kaunite asjadega on selja taha jäänud. Ootan alati suure huviga uusi postitusi. Oled väga tegus ja mitmekülgne olnud, nii palju ilusaid töid! Ka plaanid on suured! Mina unistan ka kleidi kudumisest, lõngadki ootavad, aga alati tuleb mingi muu töö vahele. Mul on küll mitu pikka tuunikat, aga ei ühtki kootud kleiti. Eks see kleidi kudumine üks paras väljakutse on jah. Paljud asjad tuleb juba enne kudumist täpselt välja arvutada-mõelda. Aga loodan ikka valmis saada:) Aukartust äratavad kokkuvõtte ja uued aastaplaanid! Väga tubli ja inspireeriv, seda ilu on nauding imetleda siin blogis. Nii et jõudu tööle :) See naiselikust rõhutava lõike ning imehea langevusega Mosaic´i kleit sai endale tikandi juba 2012.aastal. Olen sellega ka paaril õhtusel üritusel käinud, kuid pildile ei suutnud ma kleiti püüda. Talveõhtul oli valgust liiga vähe ning suvel ei viitsinud ma seda paksu tumedat kleiti endale selga tõmmata. Ja riidepuu peal tundus see pigem selline armetu kartulikott-kleit, kuhu on peale tikitud mingid arusaamatud nutsakud (mannekeeni mul ju siis ei olnud). Eile võtsin asja uuesti käsile. Tõmbasin kleidi Mannile selga ja üritasin õues mõned pildid teha. See kujunes aga väga keeruliseks, sest tikand on ju kahel pool kleiti, keskele jääb aga tühi must pind. Ei tahtnud mu kaamera neid õigeid lillekesi üles leida... Taljele kaarjalt tikitud ristikuõied loovad mulje saledamast pihast (ja kohustavad kandjat ennast pikaks-pikaks välja sirutama - kössis olemine pole mõeldav:).			OSCAR-2019
Söögipühad ei ole veel lõppenud, aga leidsin ka selle keskel aega teile oma detsembrist kribada. Seega keeran aega tagasi kuuenda detsembrini. See päev on siis lastele üpris tähtis. Ka meil on see püha, niinimetatud Nigulapäev. Sela päeval aga käib Saksamaa laste juures Nikolaus, ehk siis võib teda tõlgendada kui meie jõuluvana. Toob lastele kingitusi, loeb peale neile sõnad, et nad ikka head ja paid oleksid jne. Ka meil käis Nikolaus (loe ema), muidugi mitte tühjade kätega. Samuti ka õhtul keelekursusel sai palju šokolaadi, mandariine ja pähkleid. Laupäeval, ehk siis kaheksandal detsembril sõitsime hommikul isa ja emaga Karlsruhesse. Põhjus, miks me sinna läksime, oli ball, mis toimus Megy juures. Päeval käisime uudistamas jõuluturgu. Ega midagi erilist ei olnud, kõik need ühesugused. Sõime lõunat ja pärast seda pidi ema minema naise juurde, kes on 107 aastat vana. (see ei ole kirjaviga, tõesti, 107) Nii läkski ema sinna ja viis minu enne seda Megy juurde, et saan aidata köögis jne. Jõudsin siis Megy juurde, kes muidugi ei teadnud, et ma tulen ja Megy on megy, seega maab ta igal võimalikul vabal hetkel ja ka seekord. Sinna jõudes, tõusis ta minu kolistamise peale üles, ütles, et ta natuke puhkab, et ma tehku mis ma tahan. Istusin siis maha ja mõtlesin, mida ma siis teha õigupoolest tahan. Ja mõtlesingi välja. Ütlesin, Megyle, et lähen jalutan natuke linnapeal, et tulen paari tunni pärast tagasi. Tema nõustus sellega ja nii ma siis läksingi. Jalutasin peatänavale ja mõtleisn, et mis ma siis nüüd teen. Karlsruhes avati hiljuti just Primark ja otsustasin minna seda uudistama. Oli see siis vale tegu või mitte, aga oma lapsepõlve trauma sain ma sealt küll. See oli kohutav mis seal toimus. Inimesed trügisid, võtsid riided ja lihtsalt loopisid neid maha, selle asemel, et paneks ilusti tagasi ning muidugi järgmised tallusid kõige selle peal. Samuti ei olnud ka sellest midagi, kui mõni riideese proovides kärises, see visati lihtsalt eemale. Muidugi proovikabiinid olid seal, kus igaüks endale sobiva peegli leidis. Ma ei räägi ainult naistest, šokk oli ka minu jaoks see, et mehed olid kaks korda hullemad, kui naised. Muidugi pean ma tunnistama, et ka mina ei tulnud sealt seekord tulema tühjade kätega. Riideid ma küll ei soetanud, aga kolme paari jalanõude poolest olen ma nüüd küll rikkam :) Muidugi enamus oma ajast kulutasin ma seal kassasabas seistes, aga need jalanõud väärisid seda. ;) Pärast paaritunnist käiku läksin siis tagasi Megy juurde. Muidugi oli ta selleks ajaks juba üleval. Tagasi jõudes pandi mind köögiosakonda, valmistasin suupisteid ja pesin nõusid. Muide, vabatahtlikult, sest mulle meeldib see. Pärast seda sättisime ennast Megyga ja pidu võiski alata. Algus oli muidugi ilus ja peen. Bänd oli muide supper ja tantsida sai nii valssi, kui ka kõike muud. Ema ja isa lahkusid peale südaööd ja siis läks lahti tavaline üliõpilaste pidu. Palju alkoholi ja muud. Meie hoidsime Megyga seekord neutraalset joont ja arutasime, kui kaua läheb järgmistel üles minekuks. Nalja sai selle juures küllaga. Muidugi sain ma seekord jälle jutupeale ka ühe Megy villa kaaslasega, kellega oli taaskord põnev jutustada. Kell kuus hommikul, aga ütlesin Megyle, et nüüd on vast vast õige aeg lahkuda, kuigi tema oleks seal vist veel hea meelega edasi olnud, aga siiski otsustas ta minuga üles tulla ja magama minna. Tõusime taas kusagil kaheteist ajal. Koristasime natuke ja suundusime siis kööki, kuhu vaikselt kogunesid kõik. Tegime süüa, jutustasime möödunud peost ja minu kõige ägedam lõuna oli see, kui me istusime kõik, 18 inimest ühe laua taga ja sõime lõunat. Sel hetkel tundsin, et ma olen seal nii omaks võetud ja see oleks nangu üks suur perekond. See oli tõesti kirjeldamatult äge. Lõuna lõppes ligi kolme aeg ja peale seda suundusime me taas Megyga magama. Üles tõusime poole viie ajal, kui ema ja tulid minu järgi, et taas kodu poole sõita. Ssellega see nädalavahetus ka lõppes. Reedel, 14 detsembril tuli Megy koos oma sõbrannaga nädalavahetuseks koju. Sõbranna oli hollandlane, aga mitte keegi seda uskuda ei tahtnud, sest ta rääkis täiesti puhast saksa keelt ja ilma aksendita. Praeguseks on ta Saksamaal olnud pea kaks aastat ja selline saksa keel. Suur kummardus talle. Õhtul käisime jälle kõik koos emaga jõuluturul. Ilm oli aga kohutav, vihma sadas üpris kõvasti. Tagasi tulles, olime kõik üpris märjad ja läksime õhtust nii sööma meie armsasse itaalia restorani. Hilisõhtul istusime kõik koos elutoas, jutustasime, kuulasime jõulumuusikat ja nii see õhtu lõppeski. Pühapäeva päeval tuli Meggi (vahetusõpilane Kruusiast) koos oma perega meile lõunasöögile. Muidugi ei olnud ma selleks ajaks veel üles tõusnud, kui nad siin juba olid. Sõime siis lõunat, käisime jalutasime väljas, jutustasime Meggiga maast ja ilmast, siis tuli meil kohvi joomine ja pärast seda viisime nad rongi peale ja nii pühapäev lõppeski. Esmaspäeval oli õhtul jõulukontsert, seega terve koolipäev tegime proove. Eetikas ainult ühe tunni sain olla, aga ega see mulle midagi juurde küll ei andnud. Koju koolist tulles olid ema ja isa ära sõitnud ema tädile külla. Kell seitse pidi kontsert hakkama, aga kõik pidid kuuest kohal olema. Kell oli kolmveerand kuus ja vanemaid ikka kodus ei olnud, ma juba olin närvis, et kus nad on. Emale pole mttet helistada ka, ta ei vasta kunagi telefonile ja ise sellega ka ei helista, mispärast tal see üldse on, sellest ma siiani aru ei ole saanud ja ta ei oska kasutada seda ka, ehk on siis asi selles. Igatahes jõudsid nad mõned minutid peale kolmveerand ja ma olin üpris tige nende peale. Viisid mind siis kooli ja läksid ise jalutama. Kontsert oli muidugi ilus, kuigi väikeste pillimäng tegi veidi kõrvale liiga, aga see on neile andestatav. Rõhk oli orkestritel, koor laulis ainult kaks lugu. Rahvast oli muidugi palju. Terve saal ja rõdu olid täis. See koolinädal lõppes ka minujaoks neljapäeval. Kõigil oli neli tundi. Saime valida, kas läheme hommikul kirikusse või tundi. Mina läksin koos Sabrina, Laura ja Juliaga kirikusse. Pärast seda jõudsime ka ligi pooleks tunniks koos Juliaga Inkasse. Seal vaatasime filmi ja oli sõime hommikust. Muidugi kukleid koos Nussa või moosiga. Pärast sed oli mul veel kaks keemiat ja minu vaheaeg võis alata. Koju sain ma seekord kõrval majas elava tüdrukuga, kes on minust klass kõrgemal. Tuli viimase päeva puhul autoga ja võttis siis ka minu, Laura ja veel ühe tüdruku peale. Õhtul oli mul ka keelekursuse jõuluisutimine. Palju räpmsu, korraliku seal midagi ei olnud. Seega Marijaga istusime seal lihtsalt ja ajasime koos Nataljaga juttu. (Mõlemad on venelannad.) Reedel poolest päevast sõitsin üksi Heidelbergi. Oli kohtumine sugulaste lastega. Jõudsin siis sinna, mul oli kolm tundi aega ja jalutasin niisama. Kell kuus oli meil kokkulepitud kohtumine. Kokku sain ma aga sel kellaajal ainult Karo ja Megyga. Johannes ja Mischell pidid hiiljem tulema. Ootasime siis ema venna lapsi rohkem kui pool tundi, keegi nendest telefonile ka ei vastanud ja otsustasime siis üksi edasi minna. Vihma sadas ja kole ilm oli. Peale tunnist ootamist tulid ka lõpuks teised. Mida nad tegid, keegi ei tea, aga Heidelbergis olid nad juba ammu, sest ma juhuslikult nägin neid enne lepitud kokkusaamist. Läksime siis mehhiko restorani. Täitsa lõpp, ma jumaldan pärast seda mehhiko kööki. (NB: Iss, sa armastaks seda samuti). Peale oma burrito söömist oleks ma tõsimeeli suust tuld pursanud, aga meeletult hea oli see sellegi poolest ja nii häid kokteile ei ole ma ka kusagil saanud. Juhtusime täpselt happy hour-i ajaks, seega võtsime sellest maksimumi. Pärast seda läksime ja jõime jõuluturul Glögi ja oligi aeg taas kodu poole sõita. Õnneks saime koos Johannesega, kes tuli muidugi autoga. Tema jaoks muud transpordivahendit ju ei eksisteeri. ;) Terve laupäeva küpsetas ema igasugu kooke. Ühte kaunistasime me koos õdedega. Ega see just kõige ilusam ei tulnud, aga kõige selle juures oli meil väga lõbus. Muidugi on nende nädalate sisse mahtunud kohutu traditsiooniliste küpsiste küpsetamine. Kõik maitsevad muidugi väga head, aga meie eesti piparkooke ei ületa need sellegi poolest.			OSCAR-2019
*** Sisemahutavus on arvestatud suurima laiuse, sügavuse ja kõrguse alusel. Tegelik toidu tarbeks kasutatav mahutavus on sellest väiksem. saaks vabalt ümber ajami pöörelda. Seejärel asetage pöördalus rullikalusele nii, et see kindlalt ühendusele kinnitub. • Rasvaste toitude ilma katteta küpsetamise järel tehke ahju sisemus ning eriti just grilli kuumutuselement • Ahju kasutamisel peavad rullikalus ja pöördalus olema alati korralikult paigaldatud. Selliselt on võimalik põhjalik ja ühtlane toiduvalmistamine. Halvasti paigaldatud pöördalus võib teha müra, ei pruugi korralikult • Pöördalus pöörleb kas päri- või vastupäeva. Pöörlemise suund võib muutuda iga kord, kui te ahju sisse HOIATUS. Vedelikke ning teisi toiduaineid ei tohi kuumutada suletud anumates, kuna need võivad plahvatada. Põletuste vältimiseks kontrollige alati toidu temperatuuri, segage toitu enne serveerimist ning pöörake 4. laske vedelikult kuumutamise järel vähemalt 20 sekundit ahju seista, et vältida viivitusega keema paiskumist. lülitamist. Purustamata või segamata munade valmistamiseks või taaskuumutamiseks läbistage munakollased ja -valged või vastasel juhul võivad munad plahvatada. Koorige ja viilutage kõvaks keedetud munad ära võtmist, erilise tähelepanu pööramine toitu krõbedaks muutvatele pakenditele (näiteks ise kuumenevad materjalid), kuna need võivad muutuda eriti valmistamiseks ning seadet võib kasutada ainult toidu küpsetamiseks. Ahi ei ole sobiv ärilistel eesmärkidel või laboratoorseks kasutamiseks. alati kuumuskindlast materjalist alus, näiteks portselantaldrik, hoidmaks ära pöördaluse ja rullikaluse võimalik kuumusest tingitud kahjustumine. Valmistamisjuhistes toodud eelkuumutamise aeg ei tohi ületada. Ülalmainitud režiimide ajal ei tohi plastnõusid kasutada, välja arvatud juhul, kui nõu tootja on öelnud, et Kui te ei ole kindlad, kuidas oma ahju ühendada, pidage palun nõu ametliku kvalifitseeritud elektrikuga. Ahju seintele ning ukse tihenditele ja tihenduspindadele võib aegajalt tekkida veeaur või veetilgad. Tegemist on normaalse nähtusega ning ei anna tunnistust Antud mudelil on kellafunktsioon ning ahi kasutab ooterežiimis vähem, kui 1,0 W energiat. Kellaaja seadistamist kirjeldatakse alljärgnevalt. • Kui kell on seadistatud, siis näitab kell toiduvalmistamise lõpul õiget kellaaega. Kui kella ei ole seadistatud, • Kui kellaaja seadistamise protsessi ajal vajutatakse nuppu STOP või 1 minuti jooksul ei toimu ühtegi tegevust, lülitub ahi tagasi eelnevale seadistusele. • Kui teie mikrolaineahju vooluvarustus katkeb, näitab vilgub displeil vooluvarustuse taastumise järel "0:00". Kui voolukatkestus leiab aset toiduvalmistamise ajal, siis programm kustub. Samuti kustub kellaaeg. 100P/ 90P - (KÕRGE) kasutatakse kiireks valmistamiseks või ülessoojendamiseks, näiteks hautised, kuumad 80P/ 70P - (KESKMINE KÕRGE) kasutatakse tihedamate toiduainete pikemaajalise valmistamise korral, nagu näiteks • Sisestage valmistamisaeg ning kasutage valmistamiseks või sulatamiseks mikrolainete võimsustasemeid • Ahju käivitumisel süttib ahju lamp põlema ning pöördalus hakkab pöörlema päri- või vastupäeva suunas. • Kui ahju uks valmistamise/sulatamise ajal avatakse toidu segamiseks või ümber pööramiseks, seiskub displeile kuvatud valmistamisaeg automaatselt. Valmistamis-/sulatamisaeg hakkab uuesti lugema kui uks sulgeda • Valmistamise/sulatamise lõppedes avaga uks või vajutage nuppu STOP ning, kui eelnevalt on kell seadistatud, ilmub displeile uuesti õige kellaaeg. • Kui te soovite toiduvalmistamise ajal teada võimsustaset, vajutage nuppu MIKROLAINETE VÕIMSUSTASE. • Sulgege toiduvalmistmise / sulatamise järel uks. Pange tähele, et valgustus jääb põlema, kui uks on avatud tegemist on turvalahendusega, mis aitab ukse sulgemist meelde tuletada. • Kui te valmistate toitu standardaja jooksul ainult võimsusega 100 P , siis vähendab ahi ülekuumenemise vältimiseks automaatselt võimsust. (Mikrolainete võimsustaset vähendatakse). Ahjuõõnsuse ülaosas asuval grillil on ainult üks võimsusseade. Grilli toimimist toetab pöördalus, mis pöörleb pidevalt ühtlase pruunistamise saavutamiseks. Kasutage väikeste toidutükkide, näiteks peekoni, singi ja teekookide grillimiseks resti. Toidu võib asetada otse restile või resti peale asetatud küpsetusvormile / kuumakindlale taldrikule. KOMBINEERITUD GRILL režiim ühendab mikrolained ja grilli. Valmistamisel kasutatakse vaheldumisi mikrolaineid ja grilli. Mikrolainete koos grilliga kasutamine lühendab valmistamisaega ning annab krõbeda ja pruuni välispinna. 36% ajast mikrolainetega ja 64% ajast grilliga küpsetamisele. Kasutage omlettide ja linnuliha puhul. • Grilli esmakordselt kasutades võite täheldada suitsu või kõrbemislõhna. See on täiesti tavapärane ning ei anna märku, et ahi on rivist väljas. Selle probleemi vältimiseks kuumutage enne esimest korda kasutamist ahju ilma TÄHTIS. Laske suitsul ja aroomidel lahtise köögiakna kaudu väljuda või lülitage köögi ventilatsioon sisse. See funktsioon võimaldab teil valmistada kahes erinevas etapis, millest üks võib sisaldada käsitsi valmistamise aega ja režiimi ja/või aja alusel sulatamist ning samuti kaalu alusel sulatamise funktsiooni. Programmeerimise järel pole toiduvalmistamise protsessi vaja sekkuda, kuna ahi liigub ise automaatselt edasi järgmisse etappi. Esimese etapi järel kostub helisignaal. Kui üheks etapid on sulatamine, siis peaks see olema esimene etapp. Näide: kui soovite toitu 5 minutit sulatada, küpsetage 80P mikrolainevõimsuse juures 7 minutit. Etapid Võite käivitada koheselt toiduvalmistamise 1 minutiks võimsustasemel 100 P vajutades selleks nupule +1min. Võite pikendada valmistamisaega käsitsi valmistamise, ajastatud sulatamise ja automaatmenüü toimingute ajal 1 minuti kordajate haaval, vajutades ahju töötamise ajal nuppu +1min. Kaalu alusel sulatamise ajal ei saa valmistamisaega +1min nupu abil pikendada. Võite kasutada köögitaimerit aja mõõtmiseks, kui mikrolainetega toiduvalmistamist ei kasutata, näiteks Võite sisestada ükskõik, millise aja, mis ei ole suurem kui 99 minutit, 50 sekundit. Aja maha lugemise ajal KÖÖGITAIMERI tühistamiseks vajutage lihtsalt nupule STOP. See funktsioon sulatab kiirelt toidu võimaldades teil samal ajal valida sobiva sulatusperioodi sõltuvalt toidu tüübist. Funktsiooni kasutamise üksikasjad on toodud ära alljärgnevas näites. Ajavahemik on 0:10 – 99:50. • Toiduvalmistamise järel kostub viis korda helisignaal ning LED kuvab jooksva kellaaja juhul, kui kell on seadistatud. Kui kell pole seadistatud, ilmub toiduvalmistamise järel displeile "0:00". Mikrolaineahjul on aeg ja võimsustase eelprogrammeeritud, nii et järgmist toitu oleks lihtne sulatada: sealiha, loomaliha ja kana. Sellise toidu kaaluvahemik on 100 g sammudena 100 g kuni 2000 g. • Vajaduse korral katke väikesed liha või linnuliha piirkonnad väikeste alumiiniumfooliumi tükkidega. See hoiab ära nende piirkondade kuumenemise sulatamise ajal. Jälgige, et foolium ei puutuks vastu ahju seinu. AUTOMAATMENÜÜ nupud valivad automaatselt õige valmistamisrežiimi ja toitude valmistamise (vt lähemalt • Toidu kaalu või kogust saab sisestada vajutades nuppudele KAAL / PORTSJON ÜLES / ALLA kuni displeile on • Lõpptemperatuur võib olla erinev sõltuvalt toidu algsest temperatuurist. Kontrollige, et toit oleks valmistamise järel kuum. Vajaduse korral saate te valmistamisaega käsitsi pikendada. • Automaatse toiduvalmistamise kasutamisel sõltuvad tulemused näiteks toidu kujust ja suurusest aga ka teie isiklikest maitse-eelistustest. Kui te ei ole programmeeritud tulemusega rahul, siis reguleerige lihtsalt valmistamisaeg vastavalt teie isiklikele eelistustele. 2. Kui popkorni kott paisub ning ei pöörle enam korralikult, vajutage üks kord nuppu STOP, avage ahjuuks ning toidu kaitsmiseks ülekuumenemise eest. Kaarleegi vältimiseks hoidke foolium vähemalt 2 cm kaugusel ahju Ärge ületage antud kuumutusaegu. Olge väga ettevaatlikud, kuna need nõud võivad muutuda väga kuumaks. Portselan, savist nõud ja glasuuritud savinõud on tavaliselt kasutamiseks sobivad, välja arvatud metallist ahi on veel soe kõik pritsmed või maha läinud toit niiske lapi või švammiga kokku. Tugevama määrdumise 2. Jälgige, et lahja seebilahus ega vesi ei tungiks seintes asuvatesse väikestesse ventilatsiooniavadesse, mis 4. Kuumutage grilliga regulaarselt ahju ning kuumutage ahju grilliga ilma toiduta 20 minutit (lk EE-10). Järelejäänud toidu või rasva pritsmed võivad põhjustada			OSCAR-2019
Pikakarvaline, kolmevärviline, keskmisest suurema kasvuga, jõuline ja liikuv, kindlatel jalgadel töökoer; harmooniline ja tasakaalustatud. See lause kirjeldab koera tervikuna. Koer peab paistma füüsiliselt tugev ja sobilik täitma oma algseid ülesandeid, milleks oli koormaga kärude vedamine ja karja valvamine Šveitsi mägisel maastikul. Isased on maskuliinsemad, emased feminiinsemad, ehk siis isastel on massiivsem keha, laiem pea ja raskem kasukas kui emastel. Sugusid on suhteliselt lihtne välimuse põhjal eristada. Koera hindamisel tuleb meeles pidada tema vanust ja küpsust. ·Turjakõrguse suhe õlanukist istmikunukini mõõdetud kerepikkusesse on ca 9 : 10; pigem kompaktne kui piklik. Turjakõrgust mõõdetakse õlgade kõrgeimast punktist. Kõrgus võib varieeruda, kuid koera mõõtude suhe peab olema ülalnimetatud proportsioonis. Koljuosa : Laup nii profiilis kui eestvaates veidi kumerduv; mõõdukalt väljendunud laubavagu. Üleminek laubalt koonule : Selge, kuid samas mitte liiga tugevalt väljendunud. Laubavagu on täiskasvanutel paremini välja joonistunud kui kutsikatel. Setteri või bernhardiini tüüpi peakuju ei esinda korrektset tõutüüpi. Kui kutsikad sünnivad, võivad nende ninad olla roosa- ja mustakirjud või isegi üleni roosad. Ajapikku asendub roosa järkjärgult mustaga. Ninapeegel muutub üleni mustaks hiljemalt 7...8ndaks elukuuks. Berni karjakoera mokad ei ole lihavad ja voldilised, seetõttu on tema suuümbrus kuiv ja ilastamine ei ole probleemiks. Lõuad / Hambad : täiskomplektne, tugev käärhambumus (M3-d jäävad tähelepanuta). Lubatud on ka otsehambumus. Täiskasvanud bernikal peab olema 42 hammast, neist 22 all ja 20 ülal. Puuduvaid hambaid saab välja selgitada ainult peale piimahammaste vahetumist ja jäävhammaste lõikumist. Silmad : tumepruunid, mandlikujulised, tihedalt liibuvate laugudega, mitte liiga sügaval asetsevad ega liiga väljapungituva. Lõdvalt sulguvad silmalaud on viga. Mida tumedam pruun on silmade värvus, seda parem. Sisse- või väljapoole pöördunud silmalaud võivad põhjustada terviseprobleeme ja nõuavad veterinaari tähelepanu. Esineb ka sinist silmade värvi, kuid need koerad diskvalifitseeritakse näituseringis ning aretuses neid ei kasutata. Sinine silmade värvus ei kujuta endast terviseprobleemi vaid on lihtsalt mittevastavus korrektsele tõutüübile, nii et siniste silmadega bernid sobivad suurepäraselt kodukoerteks ja koeraspordi harrastamiseks. Sinise all peetakse silmas heledat, peaaegu taevasinist värvust; seda ei tohiks segamini ajada tumeda sinkjaspruuni silmavärvusega, mida vahel kutsikate puhul esineb, kuid mis hiljem muutub ilusaks sügavpruuniks. Kõrvad: keskmise suurusega, kõrgele kinnitunud, kolmnurkse kujuga, veidi ümardunud, rahulikus olekus lamedalt liibuvad; tähelepanelikkuse korral pöörduvad tüvest ülestõusvad kõrvad ettesuunas nii, et kõrvade esiservad jäävad peaga puutesse. Kõrvadel on koera ilme kujundamisel suur roll. Täiskasukaga täiskasvanud koertel jätavad pikad kõrvatagused karvad mulje, et kõrv on tegelikust suurem ja pikem. Tegelikult ulatub kõrvalest umbes suunurgaga ühele joonele. Püstkõrvad on viga. Ülajoon : Alates kaelast kergelt kaarduvalt ja turjale harmooniliselt üle minev, seejärel sirgelt ja horisontaalselt kulgev. Rind : lai ja sügav, kuni küünarnukkideni ulatuv, markantse eesrinnaga; rinnakorv on võimalikult lai ja laiovaalse läbilõikega. Esiosa on koormat vedava koera peamine tööriist, seega on õigesti arenenud rinnakul väga oluline roll. Kohev, vähemalt kannaliigeseni ulatuv, rahulikus olekus rippuv, liikumisel hõljub selja kõrgusel või veidi üle selle. Berni karjakoera saba ei tohiks olla seljal rõngas või päris püsti; sabaots ei tohiks kunagi seljale laskuda. Üldjoontes on saba koera meeleolu ja erksuse baromeeter - mida rahulikum, seda madalam. Õlad : Labaluud on tugevad, pikad, tugevad, viltuse asetusega, moodustavad õlavartega mitte liiga tömbi nurga, liibuvad ja hästi lihaselised Kämblad : külgvaates peaaegu püstise asetusega, tugevad; eestvaates on sirgjooneliselt küünarvarre pikenduseks Esikäpad : lühikesed, ümarad, tihedalt suletud ja hästi kumerdunud varvastega, mitte sisse- ega väljapoole pöördunud. Vedamisel koera esiosa tõmbab ja tagaosa lükkab, ehk siis liikumine on kombineeritud nagu neljarattavedu. Pöiad : peaaegu püstise asetusega. Lisavarbad peavad olema eemaldatud (välja arvatud maades, millistes on lisavarvaste operatiivne eemaldamine seadustega keelatud). Tagumised lisavarbad eemaldatakse mõni päev peale sündi. Sellel on nii praktiline kui esteetiline põhjus - ühest küljest tekib lisavarvastele kergesti traumasid ning teisest küljest jätab eemaldatud lisavarbaga (või -varvastega) käpp korrektsema mulje. Iga liikumisviisi puhul mahukas, ühesuguselt sujuv liikumine; ulatuslik, vaba sirutusega esisamm ja hea tagajala tõuge. Traavil liiguvad eest- ja tagantvaates jalad samal sirgjoonel. Rikkalik kasukas on selle koera ilu alus. See on ilmastikukindel ja isepuhastuv, mis muudab koera eest hoolitsemise kergemaks. Pealiskarva toetab lühem ja tihedam aluskarv; karvavahetusperioodidel vajab koer harjamist sagedamini kui kord nädalas. Kutsikate esimene karv on siidpehme "mängukarukasukas", mis aegamööda asendub teise, sageli üsna lokkis kasukaga (eriti laudjal ja selja tagaosas olevad piirkonnad). See nn. kutsikakarv võib tihtipeale õuekoertel mustadest piirkondadest ka pruunilaigulisemaks pleekida. Järgmine karv on juba sirgem ja peab mustades piirkondades kindlasti olema must ning valgetes valge. Näitustel on koer oma loomulikus karvas, võib trimmida nn pükse, kõrvataguseid ja käpapadjandite ümbrust, et anda koerale hoolitsetum välimus. Enamasti on koerad näituste ajaks pestud vastava šampooni ja palsamiga ning seejärel kuivaks föönitatud, et näidata koera kasukat võimalikult rikkalikuma, säravama ja uhkemana. Sügavmust põhivärv selgete pruunikaspunaste piirdemärgistega põskedel, silmade kohal, kõigil neljal jalal ja rinnal; valged värvimärgised on järgmised: puhasvalge sümmeetriline peajoonis : lauk, mis suundub nina suunas ja laieneb kummalegi koonuküljele valgeks koonujooniseks. Lauk ei tohi ulatuda kuni silmapealsete märgisteni ja koonujoonis võib ulatuda kõige rohkem suunurkadeni. Mida sümmeetrilisem värvijoonis, seda ihaldusväärsem; samas täiesti sümmeetriliste värvimärgistustega koera praktiliselt ei leidu. Värvimärgistused võivad üsna suures ulatuses varieeruda, mahtudes samal ajal ikkagi tõustandardis lubatu piiresse ja olles seega igati korrektsed. Need värvierinevused pakuvad põnevat võimalust igaühele leida just tema ettekujutustega kõige paremini kokkusobiv bern. Punakaspruun värvus on äsjasündinud kutsikatel tihtipeale kahvatum, kui täiskasvanuna, meenutades rohkem piimaga kohvi värvi. See muutub ajapikku tumedamaks ja nüansirikkamaks. Isegi loovutamisealistel kutsikatel ei ole õige roostepruun veel välja kujunenud, seega annab parima pildi sellest, milliseks põngerjas tulevikus võiks kujuneda, tema vanemate vaatlemine. Ka täiskasvanud koertel võib pruuni tooni rikkalikkus ja punaka alatooni sügavus olla erinev. Kutsikate puhul on väike valge laiguke kuklas üsna tavaline ja enamasti kaob või väheneb, kui koer vahetab karva. Abiks mõistatamisel, kas laik kaob või ei, on laigualuse naha värv. Kui see on heleroosa, jääb valge laik tõenäoliselt alles. Kui see on aga pisut hallikas, kaob laik ühes uue kasuka kasvamisega.			OSCAR-2019
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust enrofloksatsiini või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes. Ravimi kasutamine peab põhinema bakterite antibiootikumitundlikkuse uuringul, arvesse tuleb võtta ametlikke ja kohalikke antibiootikumide kasutamise printsiipe. Fluorokinoloonid tuleb jätta selliste kliiniliste seisundite raviks, mis alluvad halvasti või eeldatavasti alluvad halvasti ravile teiste klasside antibiootikumidega. Alati kui võimalik, peab ravimit Enrobioflox 10% kasutama ainult vastavalt mikroobide antibiootikumitundlikkuse testidele. Preparaadi kasutamine erinevalt ravimi omaduste kokkuvõttes kirjeldatud juhistest võib suurendada bakterite resistentsust fluorokinoloonidele ning võib väheneda ravi efektiivsus teiste kinoloonidega võimaliku ristresistentsuse tõttu. Enrofloksatsiini kasutusele võtmisest alates on E. coli tundlikkus fluorokinoloonide suhtes oluliselt vähenenud ja tekkinud on resistentsed tüved, Euroopa Liidus on teatatud resistentsetest Mycoplasma synoviae tüvedest. Inimesed, kes on fluorokinoloonide suhtes ülitundlikud, peaksid kokkupuudet veterinaarravimiga vältima. Vältida preparaadi sattumist nahale ja silma. Kokkupuutel naha ja limaskestadega võib preparaat kõrge pH-taseme tõttu mõjuda ärritavalt. Preparaadi kasutamisel peab olema ettevaatlik ja kasutama kaitseriietust (kindad, kaitseprillid). Nahale või silma sattumisel loputada kokkupuutunud piirkond puhta veega ja ärrituse tekkimise korral Näo, huulte, silmalaugude turse ja hingamisraskused on tõsised sümptomid ning nõuavad viivitamatut arstiabi. Pärast kasutamist pesta käed. Suurte annuste manustamisel pikema aja vältel esineb mao-sooletrakti funktsiooni häireid (anoreksia, oksendamine, kõhulahtisus) ning närvisüsteemi häireid (krambid). Kirjanduse andmetel põhjustab enrofloksatsiin noortel loomadel epifüüsikõhre kahjustamise kaudu luude kasvu pärssumist. Kasutamine koos makroliidide, tetratsükliinide ja nitrofuraanidega võib enrofloksatsiini bakteritsiidset toimet osaliselt pärssida. Mitte kombineerida mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (muutused farmakokineetilistes näitajates). Õige annuse tagamiseks tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata loomade kehamass, et vältida alaannustamist. Ravi kestus on 3–5 järjestikust päeva. Segainfektsioonide või krooniliste progresseeruvate haigusvormide korral ravi kestus 5 päeva. Kui 2–3 päeva jooksul kliinilist paranemist ei toimu, tuleb kaaluda alternatiivset ravi antibiootikumitundlikkuse uuringu alusel. Nimetatud kogus vastab 100 liitris joogivees lahjendatud 50 ml ravimpreparaadi Enrobioflox 10% manustamisele. Ravi ajal peab ravimit sisaldav joogivesi olema ainsaks joogivee allikaks. Ravimit sisaldava joogivee tarbimine sõltub lindude füsioloogilisest ja kliinilisest seisundist. Õige annuse saavutamiseks tuleb enrofloksatsiini kontsentratsiooni vastavalt kohandada. Arvutada enne iga ravikuuri hoolikalt välja lindude üldine ravitav kehamass ja kogu päevane joogiveetarbimine. Sobib klappjooturile. Ööpäevane annus on 2,5...5,0 mg enrofloksatsiini kg kehamassi kohta, millele vastab 0,25...0,5 ml preparaati Enrobioflox 10% 10 kg kehamassi kohta 3...5 päeva jooksul. Manustatakse lahjendatuna väheses hulgas joogivees või piimas, vajadusel kasutada lutti või pudelit. Preparaadi Enrobioflox 10% üldise taluvuse uurimisel ei täheldatud soovitatavate annuste vasikatele manustamisel kõrvaltoimete teket. Soovitatavatest annustest kuus korda suuremate manustamine põhjustas isu langust ja kaaluiibe kerget vähenemist. Sigadega teostatud Enrobioflox 10% manustamise uuringul selgus, et annus 25 mg kg kehamassi kohta on loomade poolt hästi talutav ilma kliiniliste ja lahangul ilmnevate nähtude tekketa. topoisomeraasi kodeerivate geenide punktmutatsioonid, mis põhjustavad vastava ensüümi muutusi, (ii) ravimi permeaabluse muutused gramnegatiivsetel bakteritel, (iii) äravoolumehhanismid, (iv) plasmiidvahendatud resistentsus ja (v) güraasi kaitsvad valgud. Kõik need mehhanismid põhjustavad mikroorganismide tundlikkuse vähenemist fluorokinoloonide suhtes. Fluorokinoloonide klassi antibiootikumide seas on ristresistentsus sage. Preparaadi Enrobioflox 10% toimeaine enrofloksatsiini imendumine manustamise järgselt on kiire, maksimaalne kontsentratsioon saavutatakse liigist olenevalt ühe-kahe tunni pärast. Maksimaalne kontsentratsioon sõltub manustatud annusest. Enrofloksatsiini jaotusruumala on suur ja seondumine plasmavalkudega madal (14...30%). Selliste kineetiliste parameetrite tõttu läbib enrofloksatsiin kergesti bioloogilisi barjääre ning saavutab rakuvälises vedelikus kõrge kontsentratsiooni. Üks tund pärast manustamist on toimeaine kontsentratsioon enamustes kudedes kõrgem kui vereplasmas. Enrofloksatsiin metaboliseeritakse organismis osaliselt. Esimeses staadiumis muundatakse ta tsiprofloksatsiiniks, mis on täielikult antibakteriaalse toimega metaboliit (ainevahetusprodukt). Katsetused isotoobiga märgistatud enrofloksatsiiniga kinnitasid, et enamuste koduloomade kudedes leidus nii enrofloksatsiini kui ka tsiprofloksatsiini. Veiste puhul domineeris metaboliidi (tsiprofloksatsiin) kontsentratsioon. Tsiprofloksatsiini ei leitud ainult kodulindude lihaskoes ja nahas. Teised metaboliidid ei ole nii hästi tuntud. Tsiprofloksatsiin võib metaboliseeruda edasi. Teises staadiumis seotakse osa metaboliidist glükuroonhappega ja osa väävelhappega. Enrofloksatsiin elimineeritakse peamiselt maksa kaudu sapiga (+/- 70%) ning ülejäänu väljutatakse neerude kaudu uriiniga (+/-30%). Suukaudsel manustamisel on enrofloksatsiini üksikannuse poolväärtusaeg vasikatel 8...9 tundi, sigadel 6...7 tundi ja kodulindudel 3...4 tundi. 24 tundi pärast raviannuse manustamist on plasmakontsentratsioon veel terapeutilise kontsentratsiooni tasemel. Enrofloksatasiini üldkliirens pärast üksikannuse suukaudset manustamist on vastavalt 3,034 ml/min/kg vasikatel, 3,41 ml/min/kg sigadel ja 11,94 ml/min/kg broileritel. Preparaati Enrobioflox 10% ei tohi segada kokku happeliste lahustega, kuna see muudab preparaadi pH väärtust ja võib põhjustada enrofloksatsiini sadenemist.			OSCAR-2019
Mu sõbranna teeb autolube ja sellega seoses on rohkem ka autojuttu olnud meie vestlustes, üldse tundub, et autoteema on viimasel ajal kuum teema, et noh mis autoga sõita ja nii edasi. Mulle tuli sellega seoses meelde üks vana lugu. Mu peikal oli kunagi ammu ammu udupeen Audi, mitte et ma ise oleks seda teadnud, aga no teised rääkisid, sest 20 aastat tagasi oli nende autodega nagu ta oli. Tema vanaisal oli päevi näinud Moskvitš. Üks kord kui me vanaisa sünnipäevalt ära hakkasime sõitma selgus, et rahvast oli vaja rohkem linna viia. Mu peika ema ütles, et davai, vanaisa viib meid oma mossega ära ja peiks toob teise autoga ülejäänud seltskonna linna. “Issand, kui piinlik kui keegi näeb,” mõtlesin mina mossesse ronides ja ei saanud aru, miks elu peab nii ebaaus olema. Täiega mark on sellises autos ju sõita! Täna ajab see lugu mind naerma. Naerma enda ja oma lolluse üle. Mingis vanuses ja eluetapis on nii oluline see, mida teised arvavad. Näitamine. Ei hakka eitama, mulle on see ka äärmiselt oluline olnud. Kõik pidid olema parimad asjad ja kui parimaid asju ei olnud, siis tuli vähemalt näidata, et on. Moskvitš versus kellegi teise Audi, eksju. Kunagi kui mobiiltelefonid alles tekkisid, sain ma tädilt vana Nokia banaani, see oli uhke värk. Aga ei olnud väga palju neid, kes mulle helistanud oleks. Ja mis kasu on uhkest mobiilist kotipõhjas, kus keegi seda ei näe. Laule panna oli ka mark, sest see oli “nii nõme ja täiega näitamine”. Ausõna, ma olen emal palunud endale helistada kui linnas olin, et oleks põhjust telefoni kotist välja võtta. Ajad olid sellised…veidrad…ise olin ka veider. Näitaja. Tagasi autode juurde. Mu sõbranna ütles, et tema ostab endale kindlasti uue auto kui load saab, et kohe kindlasti ei ostaks ta endale vana autot. “Ja ära solvu, aga sinu autosse ma küll ei istuks!” ütles ta. Mis seal solvuda, muidugi ma ei solvu. Mul on täiesti siiralt ükskõik, mida minust ja minu autost või minust minu auto põhjal arvatakse. Ilmselt olen ma sellest välja kasvanud, kus asjad defineerisid seda, kes ma olen. See ei tähenda nüüd muidugi seda, et inimesed peaksid ostma kasutatud ja võimalikult koledaid autosid ning kasutama 10 aastat vanu telefone, kindlasti mitte, kui võimalus, siis issand jumal jaa, igaüks ostku ja tehku mida tahab. Mina olen hetkel sellises kohas, et rahapatakat lauale panna ei saa, et uut autot/telefoni osta, aga liisinguid ja järelmakse ma ei taha. Sellest ka valikud. Mu ühel sõbrannal on Nokia 9500 Communicator. Ma iga kord kui teda näen naeran selle üle ja imestan, kuidas see võimalik on. Kuna see telefon välja tuli? Mingi 2004? Aga ühel hetkel ma mõistsin, et kui ta kasutab telefoni vaid helistamiseks, siis mis vahet seal on. Asi pole selles, et ta ei saaks endale kõige uuemat telefoni lubada, vaid teda lihtsalt ei huvita. Telefon ei muuda teda ja tema väärtushinnanguid. Ma hakkasin mingil hetkel seda mõistma ja isegi austama, et inimene suudab vastu panna ühiskondlikule survele, kus kõik peab olema kõige kõigem, et olla Keegi. Paar nädalat tagasi olin ma ühes seltskonnas inimestega, kes olid pealaest jalatallani riietatud Guessi, Armanisse ja Michael Korsi, nad pidid igal hetkel rõhutama, kuidas kõik on nende peale kadedad. Ma olin sada protsenti veendunud, et nad on väikesest kohast. Muidugi olidki. Depressiivsest Eesti väikelinnast. Ühtäkki tundus kõik loogiline. Moskvitš versus Audi jällegi. Kõige olulisem on see, mida teised arvavad ja mida näevad. Ma saan aru, et ma olen paljudega võrreldes vana smart ass, kes targutab, aga mind aegajalt ajavad inimesed ja nende asjade kultus nii närvi. Inimesed tunduvad nii tühised ja pealiskaudsed, ma tahaks sisu. Ja kui see nüüd ära öeldud, siis palun andke nõu, kas ovaal-või torusaun oleks mõistlik ost? Aga kümblustünn? Ja kust te soovitaksite need osta? sõitku millega tahavad, kui on huvi olla “liisingu-kunn” paar head aastat siis lasku käia 🙂 sama eputamine nagu need pered põllul oma karpmajades Noh eks tegelikult on igasugu inimesi ja variante ning ega liising ju otseselt paha pole. Mina hetkel lihtsalt ei taha ühtegi liisingut v järelmaksu tarbeasjadele that’s the point! kes soovib (ja kel pole muud võimalust kohe välja osta) siis palun, minu arvamus oli see, et kui mul on raha siis ostan kohe välja- vaatamata sellele, et see “parsa” on Ja ka “parsa” on väga lai mõiste. Tean inimest, kelle maja ette ei sobinud muu kui mersu. Koik muu oli parsa Ma parandan, ma ei ole SÕITNUD sellega, ma istusin kõrvalistmel. Muide fun fact, ma tõenäoliselt ei saaks seda ise juhtida, jalad ei ulatuks pedaalideni. Aga me võime proovida. 😀 Kas sa tahad ta kohe mahakandmisele saada või ootame kuni ma saan loa liikluses osaleda? Ja kui ta automaatkastiga on siis sellega ma sõita ei oska. 😀 Ootame load ära, mulle see vana romu nats liiga hingelähedane. AGA automaatkastiga oskab ka treenitud ahv sõita, see on lihtsalt nii paganama lihtne! Ma ei ole treenitud ahv! Mul on käiguvahetus juba käe sees, vaat et vahetan unes ka käike. Kui seda tegema ei pea, siis ei oska. 😀 Kuule aga nali naljaks, kevadel sõidame! Erinevad prioriteedid lihtsalt. Minu jaoks auto on midagi väga suvalist, okei ta võiks olla uuem, et ei peaks remontima aga erinevad automargid jätavad mind üsna külmaks, pigem olen see, kes vaatab autot värvi järgi 😊. Riided ja käekotid jne jätavad samamoodi külmaks. Eriti käekotid, no absoluutselt ei pane tähele – ilusat kleiti ikka märkan. Ilus kleit võib olla aga ka ca 20 eurot maksev hea leid, mitte ainult 200 eurosed. Rahas ei olegi asi, lihtsalt asi peab mulle meeldima ja mugav olema. Kvaliteetne muidugi kah, sest ma ei viitsi lihtsalt tegeleda koguaeg mingite riietusesemete otsimisega. Kallis ei tähenda aga alati kvaliteeti. Samas telefon on mul iPhone ja arvuti Apple, lihtsalt kasutajamugavus ja lollikindlus. Kumbki pole kordagi kinni jooksnud ega lolliks läinud. Proovisin ka enne 10 aastat erinevaid laptoppe ja androide, Samsung ja Sony ja äriklassi Dell jne, vbla mul lihtsalt ei vedanud aga no nii kuradi kõrini oli sellest, et midagi omavahel ei ühildu ja alati on mingi ilge jama. Kosmeetika on mul kõik pigem kallimapoolne mineraalkosmeetika – välja ei paista aga sobib minu nahale ja ei ole enam 20, et suvaline supermarketikraam kah kõlbaks. Koht, kuhu mina kõige rohkem kulutan ilma probleemideta on aga hea toit. 100 euroste hilpude juures hakkan mõtlema, et kas ikka on vaja jne aga 100 eurot heas restoranis kulutada pole mingi probleem ja ei teki küsimustki. Eelarvamused ja prioriteedid . Sama võib ju ka sinu ”depressiivse väikelinna elanikud” lause kohta öelda 😃 Elu väikelinnas on ühe jaoks depressiivne ja teise jaoks just sobiv ja õige .Iphone on mõnele õigem samas teisele täiesti mõttetult kallis ebavajalik ese . Auto on minu jaoks tähtis ,aga seda kindlasti mitte välimuse järgi .Tahan et auto oleks väga turvaline ja samas et ma ei peaks end lolliks maksma hoolduste ja remondi kuludega .UUemad autod on ka rohkem loodus sõbralikumad kui vanad ”parsad”.Raske uskuda aga kui lähemalt seda asja uurida siis saab aru küll . Seega jah ,mina tahan tunda et kui ma oma kullatükke iga päev kooli-trenni sóidutan siis teen seda maksimaalselt turvaliselt . Riide esemetest on suva ,peaasi et ma saaks lastega kodust väljas piiritult lustida ilma et ma ära külmuks jne . ma elan ise täiesti maal, seega ma ei pidanud “depressiivsete väikelinnade” all silmas otseselt väikeseid (maa)kohti – ja kindlasti mitte ei halvusta ma maal/väikelinnas elamist – vaid no on osa inimesi, kellele ei meeldi, et nad elavad nt Valgas ja siis iga hinna eest püütakse näidata, et on edukad. Seda siis läbi Guessi, Armani jms. Eelarvamus? Jah, võimalik, aga samas on mul nii palju kokkupuuteid, kus see nö eelarvamus paika peab. Ma olen ka nõus, et auto peab olema turvaline ja pole mõistlik remondi eest end vigaseks maksta, rääkimata sellest, et uuemad autod ONGI loodussõbralikumad, kuid mina ise olen väljas sellest east, kus auto peab kindlasti olema selline, mis näitaks staatust. Auto on tarbeese. Saad endale lubada Bentley, osta, saad endale lubada Kia, osta, aga ära punnita selleks, et midagi tõestada. See oli point. Riietega sama lugu. Samas ka mitte. Pigem hinnata kvaliteeti kui kvantiteeti. Ja päeva lõpuks sinuga nõus – peaasi, et saaks (lapsega) lustida, ilma et ebamugav oleks:)			OSCAR-2019
Tallinna Jaani kirkus reedel, 2. septembril kell 19 Toomamissa. Samas kuulutatakse välja uue kristliku noortelaulu konkurss. Kontserdi annab Soome gospelkoor Elävät Kivet. Pühapäeval, 4. septembril Tarvastu Peetri kirikus viimast korda oma õpetajana teenistust pidav Anna-Liisa Vaher (31) on kogunud viie Mulgimaal maapastoriks olemise aastaga piisavalt elukogemusi, et jätkata kirikutööd sõjaväevaimulikuna sünnilinnas Võrus. Oli vist nii, et kooli ajal tahtsid hoopis näitlejaks saada? Kuivõrd toetab näitlemisoskus vaimulikku tema igapäevatöös? Ons teatraalsusel kohta ... Kirikumuusika Liidu liige ja suure pere ema Maili Kaerma tähistas 21. augustil esimest juubelit. Maili on oma elus otsinud Jumalalt nõu, kogenud teda raskustes ja elanud tema tahtmise järgi. Juba neiueas, kui pärast nn pisipedas lasteaiakasvataja kutse saamist tagasi kodukohta Saaremaale Kihelkonnale läks. Tahtmine oli ka ülikooli minna, aga see tee jäi toona tema jaoks suletuks.Ta oli kindel, et Jumal valib talle eluks sobiva kaaslase, ja ... Lääne-Nigula kogudus kutsub 4. septembril keskpäeval algavale jumalateenistusele kõiki laulusõpru. Tähistatakse koguduse ansambli Doxa 25. aastapäeva. 1986. aastal panid ansamblile aluse kogudust teenima asunud õpetaja Leevi Reinaru ja tema abikaasa Helle, alustati neljakesi. Hellest sai ansambli juht ja seda on ta tänini. Põhituumiku moodustavad praegu kümme lauljat, kuid esinemistel käivad meeshäälteks ... Möödunud nädalal olid Tartu Maarja koguduse töötegijad Soome Turu linna luterlike koguduste liidu kutsel külas, et vahetada mõtteid koostööst ja näha põhjanaabrite juures tehtavat.Seekordsel kokkusaamisel keskenduti põhiliselt laste- ja noortetöö eri vormidele ja ülesehitusele. Ajaloolistest traditsioonidest lähtuvalt on luterlik kirik ja selle katuse all olevad organisatsioonid põhiliselt ... Kuressaare Laurentiuse koguduse majas said kokku naised palvushommikusöögil. Seltskond oli rahvusvaheline, kõlas nii eesti, saksa kui ka inglise keel. Avasõnad lausus Tiina Ool. Koguduse naiskoor (dirigent Ester Soe) laulis tervituseks. Seekordse teema «Emad ja tütred» rääkis lahti pastor Susanne Thiesen Saksamaalt Angelni praostkonnast väga hea tõlgi Aive Bruhni vahendusel. Emaks ei saa kõik naised, kõik ... Me elame ajal, mil sõna «sallivus» on kummalisel kombel paljude jaoks omandanud negatiivse tähenduse, markeerides põhimõttelagedust ja üldiselt jagatud väärtuste kadu. Sallivust käsitletakse kui pealesurutud võõrast ideed, mis õõnestab harjumuspärase elukorralduse alustalasid ja meie ideaale. Erinevus ei rikasta, pigem on ohtlik. See temaatika tõstatub põhiliselt kahes tänapäevase ... 1.Hillar Hans Põld kuulub tuntud Põldude dünastiasse.Tema isa Harald Põld oli Kose koguduse õpetaja, Eesti Misjoni Seltsi asutaja, 1920. ja 1930. aastate konservatiivse teoloogilise voolu juhtfiguur ja piiblitõlkija. Isa vend Peeter Põld oli Tartu ülikooli kuraator, pedagoogikaprofessor.Hillar jutustab oma religioossest kujunemisest: «Aimasin muidugi isa salajaseid soove, et mõnigi ta poegadest võiks kord jätkata ... Eestlane olevat metsarahvas. Et kui muret on või vaja mõelda, läheb inimene metsa. Mõni saab rahu, teine tunneb rõõmu värskest õhust, kolmas käidud kilomeetritest.Elusolemise juurde kuulub enese proovilepanek ja läbikatsumine. Ja õnneks on olnud hulk inimesi enne meid, keda on kasvatanud palju suuremad läbikatsumised.Tekst ja foto: Mari Paenurm «Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: «Poeg, mine täna tööle viinamäele!» Too aga kostis: «Ei taha!», ent hiljem kahetses ja läks. Aga isa astus teise juurde, öeldes sedasama, see aga vastas: «Küll ma lähen, isand!», ent ei läinud mitte. Kumb neist tegi isa tahtmist?» Nad ütlesid «Esimene.» Jeesus ütles neile: ... Küllaltki sageli on inimestel harjumus vaadata teisi ja näidata nende peale näpuga. Lihtne on süüdistada oma naabreid, kolleege, koguduseliikmeid nende pahedes ja olla nende suhtes kriitiline. Sellise käitumise taga on tüüpiline variserlik hoiak, kus peetakse ennast teistest inimestest paremaks. Ilmselt variser oligi oma elulaadilt parem kui patune tolliametnik. Kuid variseri probleem oli selles, et ta oli endas nii kindel, et ei ... Peapiiskoppi assisteerisid piiskop Einar Soone ja toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma, kaasa teenis emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, Rootsi praostkonna praost Ingo-Tiit Jaagu ja Viru praostkonna abipraost Tauno Toompuu. Ordineeritav Tõnis Tamm võttis jutluse aluseks kirjakoha Taaveti 94. laulust, rõhutades valvamise olulisust inimese elus. Iga inimene vajab oma argielus meeldetuletust, kinnitas diakon kantslist, lisades, et heaks abiks võiks olla kirikukellad, mis võimsa kellamänguga meie argiellu jõuavad. Justkui meelde tuletades Looja lähedust ning meie ristiinimeserolli. Kuulutamise ja ligimese teenimise ametisse ordineeritud Tõnis Tamm, omades 35aastast staaži ooperilauljana, sooritas diakonieksami 16. oktoobril. Ta kinnitas Eesti Kirikule valmisolekut anda endast olenev, et «kõik uinujad saaks äratatud». Tõnis Tamm, kes soovib jätkata õpinguid usuteaduse instituudis, ordineeriti Viru praostkonna vikaardiakoniks, aga esialgu asub ta ametisse Stockholmi eesti kogudusse õp Tiit Pädami juures. Olles ka koguduse juhatuse liige, tunneb ta erilist kohustust aidata kaasa koguduse kasvamisele ennekõike nooremate inimeste arvel. Konkreetseks töölõiguks on tema juhtida koguduses kindlale teemale üles ehitatud vestlusringid. Georg Glaase lõpetas 2010. aastal usuteaduse instituudi magistrikraadiga ning 2011. aastal pastoraalseminari ja on aasta tegutsenud diakonina Tallinna piiskoplikus toomkoguduses. «Soovisin leida teenimiskohta Tartu lähistele ning nii ma Laiusele, sinna väärilise ajaloo ning sõbralike inimestega kogudusse jõudsingi,» kirjeldab oma koguduseotsinguid kirikulehele Georg Glaase. Neljal korral oli ta Laiuse Püha Jüri kirikus teenida jõudnud, kui pärast ametlikku proovijutlust 11. novembril koguduse täiskogu nõukogu ülesannetes kandidaadi ühehäälselt endale õpetajaks valis. Glaase nimetab avarat tööpõldu, mis teda Laiusel ootab: «Jumalateenistuste läbiviimise kõrval pean vajalikuks luua endale konkreetne pilt kogudusest, soovin otsida üles koguduseelust kõrvale jäänud liikmed ja koostada vajalikud aruanded,» loetles ta, lisades, et siis võib helge jõuluaeg saabuda. Tüli Võrumaa Pikakannu kooli sulgemise ümber on jõudnud ka kirikulehte (EK, 9.4.2008, Kait Tamra ja Mait Mölder). Siin on Kait Tamra osavalt ära kasutanud asjaolu, et Lasva vallavolikogu haridus- ja kultuurinõunik Mait Mölder on kirikuõpetaja Pindis. Mis saab Pikakannu koolist? See kaob ära. Kaotajate pool (kelle kool suletakse) püüab asja ümber võimalikult palju lärmi teha ja vahtu lüüa. Selleks võetakse kasutusele kõikvõimalikud vahendid: koolilapsed, kohalikud kuulsused, inimlikel emotsioonidel mängimine jne. Muusik ja laulja Kait Tamra on sealkandis elav kuulus inimene. Ma ei taha pilgata ega parastada. Me tegime ise Ruusmäel täpselt samuti. Ma olen selle kahe kooli valu ja vaeva kõik ise läbi elanud Haanja ja Ruusmäe näitel. Seepärast tahaks need laused kuhugi kirja panna. Võrumaal oli ja on veel teravalt üleval Obinitsa ja Meremäe kooli vastuolu. Koolitülist tekkinud vaen ja põlgus kahe küla, kahe kogukonna vahel jääb üles veel aastateks. See on õudne, kui vallas on kaks kooli. Siis üks peab ära kaduma. Aga kumb? Vallakeskus on Haanjas, nimetus on Haanja vald, põhiharidus jäi Haanjasse. Vallakeskus on Meremäel, sinna koondatakse põhihariduse andmine. Pikakannu konkurent Kääpa kool on Lasva vallakeskuse lähedal, jääb suurem ja tugevam kool. Nii on asjad siiani lahenenud Võrumaal. Suurem kool ehk loodab, et ta saab väiksemast ja suletavast koolist õpilasi juurde. Elu näitab, et ei saa või peaaegu ei saa. See vaen on ikka nii sügaval, et lastevanemad panevad oma lapsed ükskõik kuhu, aga mitte sama valla teise kooli. Sest nemad ju kaotasid meie kooli ära! Koolireformi tulemusel õpilaste arv vallas väheneb järgu võrra. Kui ma veel kunagi peaksin kooli tööle minema, siis sellisesse valda, kus on üks kool. Väliseestlastelt olen kuulnud õpetlikku lauset: kõige vihasemad tülid on vaestemajas. No tõesti paistab nii selle juramise taustal: raha ei ole, raha ei ole, paneme kooli kinni. Pandi kool kinni, haridusraha napib endiselt. Vanasti oli mitu kooli valla rikkuseks, nüüd aga nuhtluseks. Eestlased pidid elama jõukamalt kui eales varem kirjutatud ajaloo jooksul. Külakoolide käekäiku vaadates see ülim jõukus küll välja ei paista. Inimesed Haanja vallas, Meremäe vallas, Lasva vallas tegid kohaliku kooli surmaotsuse kohalike valimiste päeval oktoobris 2005. Ohustatud kooli piirkonnas oleks tulnud minna nagu üks mees valima, koonduda tugevasti oma küla kandidaatide ümber ja saavutada ülekaal kohalikus vallavolikogus. Kui vallavolikogu kooli sulgemise otsust vastu ei võta, siis kool ei kaogi ära. Kuidasmoodi? Kas Pikakannu külla tulevad tankid ja automaaturid või? Hambad risti ja näost rohelised, aga vallavalitsus maksab koolikulud välja faktiliselt tegutsetud aja eest. Aga mis meil valimiste päeval toimub? Ah mis nüüd mina, minust nagunii midagi ei sõltu, vilets ilm ka, ma ei viitsigi sinna valima minna. Osavõtu protsent 60 ümber, hääled hajuvad, vallavolikokku saavad juhuslikud inimesed… ja ühel päeval on kooliuksed külas kinni. Siis nutame krokodillipisaraid ja lööme suurt lärmi. Aga hilja juba.			OSCAR-2019
S&P 500 tõmbas märtsile joone alla üsna punastes toonides (teisipäeval -0,9%), millega pühiti osaliselt eelneva päeva tõus ning lõpetati kvartal kokkuvõttes 0,44% plussis. Viimased kolm kuud pole USA investoritele sugugi lihtsad olnud, kuna oodatust pehmemate majandusnäitajate keskel puudub selge nägemus, mida FED kavatseb täpselt teha, sest tööturu trend on samas olnud olnud üllatavalt tugev ning ilmselt seetõttu käitutakse ka reedese statistika eel ettevaatlikult. Euroopas tõmmati eile samuti hinge (Stoxx 600 langes -0,6%), ent see on köömes võrreldes tootlusega, mida paljud regiooni aktsiaturud on kolme kuuga saavutanud. Näiteks Saksamaa DAX sulgus aasta alguse tasemega võrreldes 22% kõrgemal, mis märkis indeksi ajaloo parimat esimese kvartali tootlust (ehk ca 27a jooksul). Alanud aprillikuu on USA aktsiate jaoks olnud ajalooliselt soodne, kui Stock Trader’s Almanaci kohaselt on S&P 500 indeks alates 1950.a tõusnud siis 69% juhtudest ning näidanud mediaantootlust 1,5% (aasta teiseks parim kuu). Tavaliselt on lõviosa tõusust tulnud just kuu teises pooles, mida võib selgitada ettevõtete majandustulemuste karussell ning 15. aprillil lõppev tulude deklareerimine, mis tähendab, et pärast seda hakkavad laekuma maksutagastused ja seda raha võidakse aktsiaturule suunata. Eurotsooni deflatsioon aeglustus märtsis -0,3% pealt -0,1%ni. Võimalik, et hinnalanguses oleme lähedal põhja saavutamisele ja kuigi järgnevad kuud tõenäoliselt suurt muutust trendi ei too, siis aasta teine pool peaks aitama nafta madalama baasi tõttu inflatsiooni kiirendada, mis võib ühtlasi tähendada, et Euroopa Keskpank ei pruugi tuleva aasta septembris varade ostuprogrammi enam pikendada. Nii Saksamaa kui Prantsusmaa veebruari jaemüük näitas, et deflatsiooni võimalikku teise ringi negatiivset efekti pole tekkinud, sest mõlemas riigis osutusid tarbijate kulutused oodatust tugevamaks. Saksamaal kahanes jaemüük eelmise kuu baasil -0,5% aga seda väga tugeva jaanuari 2,3% kasvu tõttu ning Prantsusmaal kerkisid kulutused MoM 0,1% prognoositud -0,1% asemel. Ühendriikides oli nii positiivseid kui negatiivseid majandusuudiseid. Ühest küljest paranes tarbijate kindlustunde indeks 2,5 punkti 101,3 punktini (oodati 96,4), liikudes tagasi jaanuaris saavutatud ca 7,5a tipu lähedale (103,8). Tarbijad tundsid ennast tööturu võimaluste suhtes paremini, mis tõstis ka üleüldist majanduslikku väljavaadet. Teisalt taastus Chicago töötleva tööstuse aktiivsusindeks pärast veebruari ootamatult suurt 13,6punktist langust märtsis vaid 0,5 punkti 46,3 punktini, mis suurendas tõenäosust, et ka tänane üleriigiline ISM võib konsensuse ootusele alla jääda. Aasia aktsiaturud alustasid uut kvartalit erisuunaliselt, kui tõusjate eesotsas oli Hiina börsiindeksid (Shanghai Composite kerkis +1,5%), kuna ametlik töötleva tööstuse aktiivsusnäitaja paranes märtsis 0,2 punkti võrra 50,1 punkti peale (oodati langust 49,7 punktile). Samas teenindussektori PMI alanes 0,2 punkti 53,7 punkti peale, mis viitab küll sektori jätkuvale kasvule (kuna on üle 50 punkti), kuid liikus tagasi jaanuari tasemele pärast väikest kosumist veebruaris. Jaapanis jätkasid aktsiad langust teist päeva järjest (Nikkei kaotas -0,2%), kuna dollar nõrgenes jeeni suhtes -0,2% 119,9 jeenile ning Jaapani keskpanga kvartaalne ettevõtete küsitlus näitas, et erasektori kapitalikulutused võivad tänavu kahaneda -1,2% analüütikute oodatud 0,5% kasvu asemel, kuna sealsed ettevõtted prognoosivad oma kaupadele ja teenustele nõrgemat nõudlust nii kodu- kui välisturgudel. Tegemist oli madalaima investeeringute näitajaga alates 2013.a esimest kvartalist. Liikudest tänase börsipäeva juurde, siis peamise tähelepanu all saavad olema nii Euroopa kui Ühendriikide töötleva tööstuse märtsikuu ostujuhtide indeksid (PMI). USA ADP tööturu küsitlus aitab vajadusel teha viimaseid korrektuure reedese tööjõuraporti ootustes ning õhtupoolikul selguvad ka erinevate autotootjate USA märtsikuu müüginumbrid. Analüütikute konsensus prognoosib mahu kasvu võrreldes veebruariga annualiseeritult 16,9 miljoni sõidukini (veebruaris 16,16mln). Viimase aja pettumust valimistanud makro taustal on suuremat poolehoidu leidnud arvamus, et Jaapani keskpank peaks peagi rahatrükki suurendama. Via Reuters Veel mõned töötleva tööstuse märtsi PMId, mis täna juba avaldatud ning viitavad kõik madalamale aktiivsusele võrreldes veebruariga Venemaa töötleva tööstuse PMI osutus pärast veebruari põrget uuesti nõrgemaks (48,1 vs prognoositud 50,0 ning 49,7 jaanuaris). Uute tellimuste puhul toimus suurem kukkumine eksporditurgudel, samas koduturu näitaja viitas stabiilsemale keskkonnale. Prantsusmaa töötleva tööstuse märtsi PMI korrigeeriti 0,6 punkti kõrgemaks 48,8 punkti peale (veebruaris 47,6) Saksamaa töötleva tööstuse märtsi PMI korrigeeriti 0,4 punkti kõrgemaks 52,8 punkti peale (veebruaris 47,6) Eurotsooni töötleva tööstuse märtsi PMI korrigeeriti 0,3 punkti kõrgemale 52,2 punkti peale (veebruaris 51,0), mis viitab antud sektori kõrgeimale aktiivsusele alates 2014.a maist. Uute tellimuste indeks kerkis veebruari 51,0 punkti pealt 52,5 punkti peale (kõrgeim alates 2014.a aprillist) ning viitab aktiivsuse edasisele kasvule. Prantsusmaal kasvas uute autode registreerimine märtsis YoY 9,5% (Renault +8,1%, Peugeot-Citroen +7,9%). Aga ma pole kindel, et see on tööpäevadega korrigeeritud (tänavu üks tööpäeva rohkem) koos esimesse kvartali tulemuste avaldamisega tekib USA firmadel uuesti võimalus hakata aktsiaid tagasi ostma ja programme välja kuulutama, sest suuremal osal S&P 500 firmadel on märtsis ja aprilli alguses blackout periood olnud. Via Businessinsider Nii ongi, Prantsumaa automüügi kasv oli märksa tagasihoidlikumad 4,3%, kui ühe täiendava tööpäevaga läbi korrigeerida (siiski tugevam kui veebruaris). Hispaanias kasvas märtsis uute autode registreerimine YoY 41% tänu valitsuse jätkuvatele subsiidiumite programmile			OSCAR-2019
Stereotüüpide kohaselt peaks Omaan olema igav kõrberiik, kus peale lõputu hulga liiva pole midagi imetlusväärset. Tegelikkuses on isegi Omaani kõrb palju mitmekülgsem – kõrvuti liivakõrbega on seal ulatuslikud kivikõrbe alad. Võib tunduda uskumatu, kuid Omaan on väga hea sihtpunkt neile, kes soovivad vaadelda vaalu, delfiine, kilpkonni (muuhulgas on olemas kilpkonnade kaitseala) või linde (Omaanis võib kohata enam kui 450 linnuliiki). Omaanis elavad ka leopardid, hüäänid, orüksid, kaljukitsed, raisakotkad, trapid, pistrikud, nektarilinnud jne. Omaani enam kui 2000 km pikkune rannajoon loob head võimalused mitmesugusteks merega seotud tegevusteks nagu ujumine, sukeldumine, snorgeldamine, purjetamine, lohesurfamine. Osa on võimalik võtta kõrbesafarist, mägironimisest ja mitmesuguste koobaste külastamisest. Ajaloo- ja kultuurihuvilistele pakuvad pinget mitmesugused festivalid, omanäolised turud, arhitektuurilised vaatamisväärsused. Spordisõbrad saavad unustamatu elamuse kaamelite võidukihutamiselt. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Omaanist neli kultuurilist objekti. Need objektid on Omaani põhjaosa mägipiirkonnas asuv Bahla kindlus, mis on ehitatud 13 – 14 sajandil (maailmapärandi nimistus aastast 1987), 3 aastatuhandest e.Kr pärit Bat’i, Al-Khutm’i ja Al-Ayn’i arheoloogilised vaatamisväärsused (1988), viirukipuude alad Omaani lõunaosas, niisutussüsteemid Omaani põhja- ja kirdeosas (2006). Omaan asub Araabia poolsaare kaguosas Araabia mere ääres, peamiselt 17. ja 25. põhjalaiuse vahel. Omaan on väga valdavalt kõrb, mistõttu suur osa Omaanist on asustatud väga hõredalt. Tihedamini on asustatud maa põhjaosa rannikupiirkond ja väike ala Omaani lõunaosas rannikupiirkonnas. Tihedamini asustatud alad on ühtlasi ka mägised alad. Maa kõrgeim mäetipp, põhjaosas asuv Jabal Shams, küündib umbes 3 km kõrgusele merepinnast. Omaanis on kuum ja valdavalt väga kuiv kliima. Enamuses Omaanist sajab on sademeid aastas kuni 100 mm, kuid mõnel pool maa lõunaosas võib aastane sademete hulk ületada 500 mm ning põhjaosas mägedes võib sademeid olla isegi 900 mm aastas. Vaatamata sademete vähesusele võib mõnel pool madalal alal olla suhteline õhuniiskus pidevalt 90% lähedal. Maist septembrini võivad Omaanis päevased temperatuurid küündida 50°C-ni. Viimastel aastatel on juunis Omaani korduvalt rünnanud India ookeani kohalt tulevad tugevad keeristormid. Omaani kirdeosas pealinna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 25°C ja 27°C vahel, märtsis ja novembris 29°C–30°C, aprillis ning augustist septembrini 34°C–36°C, maist juulini 38°C–40°C. Öised keskmised temperatuurid on novembrist märtsini 17°C–21°C, aprillis ja oktoobris 24°C ning maist septembrini 27°C–31°C. Sademeid on aastas 90 mm. Mais ja septembris ei saja enamasti üldse. Augustis, oktoobris ja novembris on sademeid kuni 2 mm. Ülejäänud kuudel on sademeid 3–17 mm. Aastas on vaid kuni 13 vihmapäeva. Seevastu päikeselisi tunde on aastas peaaegu 3500. Maa lõunaosas Salâlah’i piirkonnas on temperatuurid veelgi ühtlasemad. Juulist detsembrini ning detsembrist veebruarini on päevased keskmised temperatuurid 27°C–28°C ning ülejäänud aastal 29°C–32°C. Öised keskmised temperatuurid on oktoobrist märtsini 21°C–23°C ning ülejäänud aastal 24°C–28°C. Sademeid on aastas üle 110 mm. Juulis ja augustis sajab 25–30 mm; ülejäänud kuudel 3–10 mm. Aastas on peaaegu 2900 päikeselist päeva. Eesti kodanikule on vajalik viisa, mida on võimalik taotleda piiril Muscati lennujaamas või Omaani saatkonnast Berliinis. Eesti kodanikud, kes saabuvad Omaani kehtiva Dubai või Katari viisaga, saavad Omaani reisida viisavabalt. Turismiks väljastatakse ühekordne kuni 30-päevast viibimisaega võimaldav viisa. Viisat on Omaanis viibides võimalik ka üks kord pikendada. Viisatasu on 20 omaani riaali (u 38,60 eurot). Omaani külastamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb taotleda mitmekordset viisat, millega on ühe aasta jooksul võimalik iga kord riigis viibida kuni 3 nädalat. Sellist viisat tavaliselt ei pikendata. Aastase viisa eest tuleb tasuda 50 omaani riaali (u 96,50 eurot). 2011. aasta veebruaris toimus Omaanis mitmeid kokkupõrkeid politsei ja poliitilisi reforme nõudnud demonstrantide vahel. Politsei kasutas demonstratsioonide laiali ajamiseks relvi ning sellega kaasnes inimohvreid. Riigis viibides tuleks olla rahvarohketes kogunemispaikades eriti ettevaatlik. Meeleavalduste toimumise korral tuleks jääda oma hotelli või peatuspaika. Riik on tugevate islami traditsioonidega. Kohustuslik on järgida kohalikke tavasid ning vältida islami väärtushinnangute riivamist. Avalikes kohtades ei ole lubatud alkoholi tarbimine ning naistel ei ole lubatud kanda keha paljastavaid riideid. Kuna lemmikloomade riiki toomisel on kohustuslik karantiin ning eelnev Põllumajandus- ja kalandusministeeriumi luba, siis ei soovitata turismireisile lemmikloomi kaasa võtta. Riiki võib tuua kuni 2 liitrit/2 pudelit alkohoolseid jooke ühe pere kohta. Suurema koguse korral alkohol konfiskeeritakse ning määratakse trahv (5 omaani riaali). Arstiabi on kättesaadavam pealinnas ning suuremates linnades. Turismi edendamisega riigis on viimastel aastatel laienenud meditsiinilise abi kättesaadavus üle riigi (sh kõrbealadel). Välismaalasi teenindavad paljud erakliinikud. Ravimeid on võimalik osta kõikidest apteekidest. Eestist reisides tuleb silmas pidada, et õhutemperatuur aprillist oktoobrini on Omaanis erakordselt kõrge (ka üle 40° C). Vältimaks ülekuumenemist ning naha päikesepõletust soovitatakse riietuda heledates toonides, kattes võimalikult palju oma kehast. Kindlasti peab kuumaga enam tarbima ka vedelikke. Kuigi kraanivesi on riigis joogikõlbulik, kasutavad ka kohalikud joogiks enam poes müüdavat pudelivett. Ereda päikese eest tuleks kaitsta ka silmi, mistõttu päikeseprillide kasutamine on väga oluline.			OSCAR-2019
Esmakordsel visiidil teeme konsultatsiooni, mille käigus selgitame välja patsiendi anamneesi ja hammaskonna seisukorda, teostame vajalikud läbivaatused ning uuringud. Fikseerime suuõõne seisukorda ning arutleme raviplaani. Kliinikumis kasutame uusimaid juhtiva USA hambaraviseadmete tootja A-dec seadmeid ja kõrgekvaliteedilisi materjale. Kliinikumis on olemas kõik kaasaegsed diagnostikavahendid: intraoraalsed röntgeniseadmed, panoraamröntgen, intraoraalkaamera, etc. Hambaravi on hambadefektide parandamine erinevate täidismaterjalidega. Tänapäeval need on: klaasionomeertsemendid, komposiidid, kuld- või portselanpanused. Hambaravi eesmärk on ära hoida haiguse teket ja sellest tekkivaid komplikatsioone. Igemepõletike peamiseks põhjustajaks on hambakatus ja hambakivis elavad suuõõne mikroobid, mis muudavad igemed põletikulisteks. Igemepõletiku sümptomid on veritsevad igemed, igemete turse, hammaste tundlikkus, vahede tekkimine hammaste vahele, halb hingeõhk. Igemeravi on väga oluline, sest põletik võib minna edasi hambahoideaparaadi ja luuni ja põhjustada hammaste kinnituskudede vähenemist, hammaste liikuvust ning edasist hammaste kaotamist. Juureravi eesmärk on hamba juurekanalite puhastamine ja laiendamine, mikroobide eemaldamine juurekanalitest ning hilisem juurekanalite hermeetiline täitmine. Juureravi käigus tehakse vähemalt 3! röntgenpilti, millega kontrollitakse ravi teostust erinevates etappides. Esimene röntgenpilt tehakse vahetult enne ravi alustamist diagnoosi ja hamba anatoomia väljaselgitamiseks. Teine röntgenpilt tehakse juureravi käigus, millega kontrollitakse juurekanalite läbitavust. Viimane röntgenpilt tehakse peale juuretäidise asetamist. Keerulisemate juhtumite puhul teostatakse ka lisa röntgeniuuringuid. Oma töös juuretäidise asetamisel kasutame soojendatud GP tehnikat. Raske tehnika nõuab spetsiaalse aparatuuri olemasolu, kuid selle valdamine annab suurepärase lõpptulemuse. Peale juureravi võib hammas alguses muutuda tundlikuks ja isegi valutada. Tavaliselt valusümptomid kaovad paari päevaga. Äärmiselt tähtis peale juureravi on taastada hambakroon, vältimaks mikroobide sisenemist juurekanalite suudmetesse. On mitmeid põhjuseid , mille tõttu hammas tuleb eemaldada. Enamlevinud nendest on: ulatuslik kaaries, kaugelearenenud periodontaalhaigus, abstsess, ortodontiline korrektsioon, tarkusehammas, murdunud hamba/juureosa, mõra juureosas. Protseduur teostatakse ambulatoorselt lokaalse anesteesiaga. Üldjuhul tänapäeval hamba eemaldamine on valutu protseduur, ilma et patsient tunneks ebamugavust. Anasteesia möödumisel võib tekkida haava piirkonnas hellust või valu, mille leevendamiseks soovitame oma patsientidele kasutada NSAID nt. Ibumetin. Proteesimine on puuduolevate hammaste või selle osade asendamine hambalaboris valmistatud erinevat tüüpi proteesidega. Proteeside tüübid on: üksiku hamba restauratsioonid (laminaadid, panused (inlay, onlay, overlay)) ja kroonid. Kui hambad on värvuselt inetud ja valgendamine ei aita on abiks laminaadid. Laminaate valmistatakse portselanist ja nendega kaetakse esihammaste huulepoolseid pindu. Laminaatidega saab parandada esteetikat. Laminaatide tegemise asemel on vahel soovitatav hambaid kroonida. Laminaatide puhul on vastunäidustuseks näiteks suurte täidiste olemasolu konkreetsel hambal. Panus ehk laboris valmistatud täidis. Keskmise suurusega hambadefektide puhul on otstarbekas panuste valmistamine, sest panuse tegemisel säilitatakse võimalikult palju oma hamba kudet. Panuste valmistamiseks võib kasutada kas kullasulamit, keraamilist või komposiit materjali. Kullasulamist panused on väga vastupidavad, keraamilisest materjalist valmistatud panused aga esteetilised. Hambale krooni valmistamine tähendab hamba pinnakihi asendamist püsiva materjaliga, mis taastab hamba tugevuse ja ilu. Hambale krooni valmistamine on näidustatud järgmistel juhtudel: Kui hambast on vähe järel või kui ta koosneb suuremalt osalt täidisest. Ulatuslikud täidised, eriti purihammastel, ei ole mõeldud suure mälumiskoormuse talumiseks ning seetõttu kuluvad suhteliselt kiiresti. Tagajärjeks on hambumuse madaldumine, mis omakorda võib endaga kaasa tuua esteetilisi ja funktsionaalseid probleeme tulevikus. Pärast juureravi on üldjuhul soovitatav hammast kroonida. Hammas, mille juurekanaleid on ravitud, võib kergesti murduda. Hambakroon toestab säilinud hambakudesid ja vähendab murdumise ohtu. Kui hambast on järel ainult juur, siis on sedagi teatud tingimustel võimalik edukalt kroonida. Eeltingimuseks on tihvthamba valmistamine ja tsementeerimine hambajuure sisse. Kvaliteetselt valmistatud kroon võib suus püsida isegi aastakümneid, kuid ennekõike oleneb krooni vastupidavus hammaste hooldusest. Sild on puuduvat hammast asendav suust mitte-eemaldatav konstruktsioon, mis kinnitub naaberhammastele. Silla valmistamine on näidustatud, kui defekti piiravad naaberhambad on tugevalt kahjustatud ning vajavad kroonimist. Kui naaberhambad on terved või vähe kahjustatud, siis on puuduvat hammast (või hambaid) parem asendada hambaimplantaadiga või implantaatidega. See on plastmassist protees, kus ei kasutata rohkem metallist elemente, kui (vajaduse korral) klambreid proteesi fikseerimiseks. Plaatproteesid tehakse juhul, kui kõik hambad või enamus nendest on kaotatud. Samuti võib seda kasutada ajutise proteesina enne lõpliku proteesi valmimist, asendamaks kiiresti puuduvat hammast. Kuigi see on odavamat tüüpi protees, ei soovitata seda pikemaajaliseks kasutamiseks üksikute hammaste asendamisel, kuna mõjub halvasti hammastele ja igemetele. Vajab sagedast kontrolli. Valgendada on võimalik ainult oma hambaid, kuna kroonid ja täidised valgendamisel oma värvust ei muuda. Hambad on võimalik valgendada nii hambaarsti vastuvõtul kui ka kodus, tellides endale laborist tehtud valgenduskaped. Peale valgendamist võivad hambad muutuda tundlikuks, kuid see on ajutine ja möödub paari päeva jooksul. Paari päeva jooksul peale valgendamist ei ole soovituslik süüa ja juua tugevalt toidupigmente sisaldavaid toiduaineid! Hambaravi tähtsamaks etapiks on süüõõne professionaalne hügieen. Suuõõne hügieeni eesmärk on hügieeni õpetus patsiendile. Hügieeni õpetuse käigus nõustame patsiente suutervishoiu teemal, ning anname individuaalseid soovitusi suuhoolduseks. Ravil kasutame soodapesu, ultraheli instrumente ja ka käsitööriistu. Seda teostab kas hambaarst või hügienist. Hammaste suuõõne hügieeni soovitame üldjuhul teostada kaks korda aastas.			OSCAR-2019
Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi. Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE. Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õhtul taas islandi muusikat kuulates olin täiesti pahviks löödud, sest mulle lõpuks jõudis päriselt kohale, kus maailma serval ma ära käisin ja kui lummav sealne loodus oli.. Unustasin täielikult ajataju oma reisipiltide sorteerimise osas ning viimaks jõudsin oma mõtetega punkti, kus otsustasin, et pean mõned muljed kirja panema ja teiega jagama. Seega - be prepared, tuleb pikem lugemine! Kui Sa ei viitsi kõike läbi lugeda, siis postituse lõpus on mõned kokkuvõtted ja märksõnad.. Ma saan nüüd aru, miks nii paljud omanäolised ja erilised loomeinimesed (kudujad, kunstnikud, filmi režissörid, muusikud jpt) on pärit Islandilt. Seal maal on lihtsalt nii vähe segavaid faktoreid (teised inimesed, linnad, liiklus jms) ja tohutult "ruumi" ja "aega" olla... Kõikide nende tegevuste sümbioosina tekib loomulik tung midagi luua, sest pidevalt oled inspireeritud sellest vaikusest ja rahust ning joovastavalt kaunist ja eriskummalisest loodusest. Ma tean, et ma kasutan siinkohal arulagedalt ülistavaid omadussõnu, kuid need on vaid kübeke sellest, mida Island tõeliselt pakub. See lõputute koskede ja podisevate geisrite ning salapäraste vulkaanide maa... Lihtsalt nii palju lihtsam on Islandi looduse keskel tajuda, Kes selle loodu taga on... ja kuidas siin maailmas on nii palju ilu, puutumatust, ürgsust! Seitsme päeva jooksul üritasin harjuda sellega, kuidas suvel on ööpäevaringselt valge. Ka kella kahe ajal öösel silmi avades võisin näha eestlase mõistes päikseloojangule iseloomulikku hämardunud valgust. Samuti tuleb tunnistada, et isegi siis, kui päeval oli taevas ühtlaselt pilves ja sajune, oli olemine helge. Vastupidiselt suvele ma ei kujuta ette, milline pimedus valitseb talvel.. Ilmselt on see midagi, mida ma ei igatse ja mis muudab mind tänulikuks, et Eestis on ka talvel (võrreldes Islandiga) võrratult valge ja helge. Jah, ma päriselt ka tunnistan seda. Samamoodi mõistsin ma Islandil, kuidas ma ei tahaks enam kunagi eesti kliima üle viriseda.. Islandi niiskus ja pidevalt muutlik ilm (see on ka vast ainuke närvilisust tekitav nähtus kogu maal) - kord paduvihm ja tugev tuul, siis kergem tuul, päike, kerge vihmasabin jne - nõudsid minult teatud hetkedel päris suurt pingutust, et leppida selle niiskuse ja rõskusega, mis seal valitseb. Lisaks 7-12-kraadine juunikuu pole see, mida suvelt ootaksin.. Õnneks on islandlastel nii looduslikud kuumaveeallikad kui ka geotermaalenergial põhinevad väliujulad. Ka väikene ujulakülastus podisevas õuebasseinis sulatab viimse kui tardunud liigese või kalgiks muutuva olemise ja taas võib Islandit edasi nautida. Väga islandlik komme, imeline alternatiiv saunatamisele! Kust see Islandi armastus siis tuli? Minul on see salaja alati kuskil põues püsinud. Siiani uskusin, et Islandil käik jääb üheks unistuseks, millest on mõnus mõelda, kuid mis iialgi ei täitu. On see ju üks kulukas, kauge ja müstiline maa, millest ei teagi midagi muud peale ürgse ja meeletult uhke looduse ning erilise muusika, filmide jms. Aga tänu sõprade salapärasele kaasunistusele sai visiit teoks. Siinkohal kummardus Helinile ja Sven-Joonatanile, kes mitte ainult ei unista ja räägi, vaid aitavad lubadusi täide viia ja tegutsevad nende nimel. Aitäh, Josua, et soostud me hullustega kaasa tulema ning hoiad südikalt mu reisikundede top 7 esikoha tiitlit! - detsembris 2017 sündis facebooki chat nimega Ei-jah-jala-öökull - nimi tulenes guugeldamise tulemusena leitud vulkaani Eyjafjallaökull, mis 2010. aastal purskas ja Euroopa lennuliikluse seiskas - kuni märtsini jahtisime võimalikult maheda hinnaga airbnb ööbimise Reykjavíki ning mais saime viimaks ka rendiauto 13. juuni pärastlõunal algas meie seljakotireis Kopenhaageni kaudu Reykjavíki. Jah, see oli üpris muhe avastus üle-eelmisel õhtul, et selline vahva lennufirma nagu WOW Airlaines lubab käsipagasina pardale vaid väiksemõõdulise seljakotiga. Mõeldud-tehtud, võtsime selle väljakutse vastu. Ma pole ealeski nii väheste vahenditega reisinud ning tuleb tunnistada, et see oli üks mõistlikumalt läbi mõeldud ja pakitud reisipaun! Omaette trall oli muidugi vahetult enne lennule minekut, kui meile taheti tünga teha ja mitte pardale lasta, sest me ei jõudnud oma esimese lennu hilinemise tõttu piisavalt vara boardinguks kohale. Mõned intensiivsed sõnavahetused ja lõpuks saime oma piletid. Viisakusest lennufirma reeglite vastu toppisime oma paksud joped selga ja esimese päeva võileivad taskusse, et tõestada oma ühe seljakotiga lendamist... Pardale saamisel polnud neil meie jõupingutusest aga sooja ega külma.. Aga kogu selle siplemise tulemusena oli lennukisse sisenemisel tõepoolest WOW! moment, kui selgus, et meile anti äriklassi kohad, kus meil, suurejalgsetel, oli tõeliselt lustiline istuda ja nautida seda vabadust ja mugavust! Kui autorendis saime oma asjad aetud (ja mina autojuhina oma mõnusa šokiteraapia Islandi looduse ohtude osas; samuti mõnusalt deposiiti tasutud), siis lükkasime selle Asgeiri tümmi peale ning sõitsime sisuliselt mööda müstiliselt lagedat, aga vulkaanilist kiviklibust mügarikke täis justkui kuumaastikkupidi Reykjavíki airbnb koju. Milline hubane Ikea stiilis pesa - hurraa! Aeg oli hiline, kuid kõhutühjus ajas meid aga kohe kodunt välja süüa ostma. Ainsana oli avatud Tacobell/KFC, kus saime taas šoki osaliseks - see maa on tõesti kallis.. See oli mu elu kalleim ja ka väikseim quesadilla - 15€, kuid vähemalt kustutas nälja. Ega uuel hommikul toidupoes käik seda šokki vähendanud. Oma arust ostsime hommikusöögi materjali ning veidi kuivaineid, kuid ühine toiduarve tõmbas ikka korralikult vaiba alt.. 15-25€/kg (siiani olen harjunud Eestis ostma kana hinnaga 3-5€/kg) maksva liha mõtlesime esialgu Islandi poodidesse jätta, kuid reisi jooksul saime endale mõnel korral ikkagi tuunikala ja hakkliha lubada, mis mingis toidupoes eriti rõõmsa hinnaga meid ootasid. Tõsi, toit on siin maal kallis. Tegelikult mistahes teenused ja kaubad niisamuti. 1,7€/l bensiini lörtsutasime oma Fordi ka omajagu, sest 1600-kilomeetrine uhamine Islandil nõudis oma osa. Samas tuleb tunnistada, et nälga me ei jäänud - tugevad hommiku- ja õhtusöögid oma airbnb kodus olid igati head tänu masterchef Siibakutele. Igalõunase võileivabufee valiku eest hoolitsesin mina, pakkudes variatsiooni praemuna, avokaado, singi ja juustu vahel. 30-50-eurosed praed erinevates Reykjavíki söögikohtades polnud just eriti kutsuvad.. Vähemalt meie lõunased võileiva söömingud ja puuvilja-snackbari vahepalad olid alati paikades, kus söögiisu läks meelest ära, sest vaade oli hinge mattev ja kõrvu lukustav! Esimesel päeval avastasime Golden Circle'i ühte piirkonda (enamik Reykjavíki ümbruses olevad kõige külastatavamad vaatamisväärsused ja kõige turistikamad kohad) ja alustasime geisritest. Paaritunnine sõit mööda omapäraste mägede-tasandike vaheldumist oli elevust tekitav ning igasugune udu- või majade korstendest tulev suitsupilv pani küsima, kas tegemist on geisritega.. Haukadaluri geisrite alale jõudes nägime tõepoolest auravaid ja podisevaid lompe, mudamülkaid jms, mis olid osaliselt piiretega ümbritsetud, et turistid oma näppe keevasse veeojadesse ei topiks ning hoiaks mõistlikult eemale iga mõne minuti tagant purskavast Strokkur geisrist. Teisel päeval sõitsime maha ligi 400 km ja plaanisime Snaefellsjoekulli rahvusparki minna. See oli minu poolik arusaam Islandist, et rahvusparki saab niisama mõneks tunniks jalutama minna (a la nagu Lahemaa mõnele matkarajale). See park oli aga mäe otsas. Islandi mäed on lumised ja nendes matkamine nõuab vastavat ettevalmistust ja varustust. Meie plaanid ei jäänud katki, vähemalt saime ühele läänepoolsele Islandi poolsaarele tiiru peale tehtud, sõitsime ümber mäestiku ning nägime tee peal võrratuid vaateid - koski, lumiseid mäetippe, kivimügarikest välja, mäslevaid lained pankrannikul, musta liivaga randa ja veel muid erilisi loodusnähtuseid, lisaks üksikud talud ja imearmsad kirikud. Muide, fun fact, vanasti oli igal jõukamal islandlasel oma talu kõrval isiklik kirik. Tänapäeval näitab jõukust vast maja kõrval seisev/vad kangema kraadiga auto(d)... Kolmandal päeval olime veidi segaduses, mida teha, sest päev otsa ladistas vihma sadada. Plaanisime Reykjavíki avastada ja ringi jalutada, kuid sellise vihmaga polnud see mõeldav. Seega täitsime meie seltskonnas olevate ajaloolaste unelmad ja külastasime National Museum of Iceland'i. Saime mõnusa ülevaate sellest riigist, millel on Taani ja Rootsiga tihe ajalugu, sekka veidi briti mõjusid. Tore oli avastada, et järgmisel päeval on nende iseseisvuspäev - 17. juuni 1944. aastast seda tähistatakse. Väike paraad hobuste ja orkestriga, mõned kõned ja muusikalised etteasted, ei midagi suurt ja uhket... Olgem ausad, igal riigil ei peagi olema südantlõhestavaid ajaloo mälestusi sõdadest ja vabanemisest võõra võimu alt. Loogiline, et Islandil pole probleeme, mis igal teisel riigil maailmas. Pole tülikaid naabreid, pole ka sõdu. Muuseum koos kahe "kohaliku" eesti sõbraga (Halló, Anneli ja Sillen!) läbi uuritud, läksime Ikeasse, teadagi, miks. Tahaks võikuvaba ja sooja lõunasööki, mille kulutamiseks ei peaks saarelt lahkuma, vaid saaks veel 4 päeva süüa ja elada. Rootsilikud köttbullar'eid (lihapallid) küll saime, kuid kartulipüree asemel olid keedetud kartulid ning traditsioonilist pohlamoosi pidime ise oma taldrikul ette kujutama. Aga me ei virisenud, sest saime korraliku kõhutäie, lisaks veel magusat endale lubada ning ei pidanud selle kõige soetamiseks loovutama oma neerud või jala... Tõtt-öelda oma parema jala loobumisest mul väga kahju poleks olnud, sest miskipärast oli see tolleks päevaks korralikult pinges, kui mitte öelda krampis. Esimese kahe päevaga 600 km maha sõitnud gaasipedaali lihas andis korralikult tunda. Ikea miljöö keskel kadus aga igasugune lihasvalu ja asendus südamevaluga, sest meie kaugsuhe Ikeaga lihtsalt ei toimi - Ikea, Sa kas tuled Eestisse või ma kolin ise riiki, kus Sa mind ootad. Samal ajal, kui meie (loe: mina) Ikeas kurameerisime, siis Josua veetis aega kohalikega mingis Reykjavíki pubis ja vaatas Islandi-Argentiina mängu. Meie nägime seda lõunasöögi taustaks ning Ikeas ringi jalutades olime rõõmsad, et meil peaaegu et privaatne Ikea külastus oli ette nähtud. Isegi teenindajad olid telerite ette naelutatud, teadagi, miks ... Õhtuks jäi vihm järele, tegime kesklinnas jalutades Reykjavíkile tiiru peale. Armsad rootsilikud Bullerby-stiilis majad, samas palju imeliku arhitektuuriga 70ndate kandilisi uberikke, aga ka modernseid tänapäeva maju, mida jõudsalt juurde ehitatakse. Uudistamist vääris ka Harpa, arhitektuurselt võimas kontserdimaja. Neljandal päeval, pühapäeval, võtsime ette teekonna Islandi kõrguselt teist koske vaatama minna. Kohale jõudes mõtlesime, et kas me seda Glymurit ikka vaatama lähme. Tegemist on eramaal asuva kosega, kus väga palju julgestust või juhiseid pole. Turiste ka väga palju pole. Autode parkimisplatsil oli vaid tagasihoidlik kaart ning väike märkus mugavate jalatsite kohta, ei midagi muud. Mõtlesime, et mis seal ikka - 5 km matkame vabalt paari tunniga ära, kui tahame ka teed nautida, pole mingit veepudelit ega toidumoona vaja, see käib kiirelt.. Õnneks Helini funktsioneeriv mõistus kutsus meid korrale, et ilma midagi kaasa võtmata me edasi ei liigu. Paar veepudelit, puuvilju-snackbare kaasa ja minek! Ma vist ei unusta ealeski enda kommentaari, "See on selline Kristiinesse ja tagasi jalutus"... See, et mind ootab ees neljatunnine matk 198-meetrise võimsa kose avastamiseks, mil ilmastik vaheldub kolm korda ning mul tuleb kahel korral liustikukülmast jõest läbi kõndida, ei osanud ma unes ka näha. Üsna teekonna alguses oli vaja ületada väike madala sügavusega jõgi, millelt läks palk üle ning kõrval oli tross, millele sai toetuda. Jälgisime, mida teised matkajad teevad - jalatsid tuli ära võtta, riputasime need kaela nagu vandersellid ning tegime ära. Algus oli lahe, sest esimest korda nägime Islandil päikest. Nautisime ronimist ja kirjeldamatut vaadet fjordi serval kõndides. Ah jaa, kas ma juba ütlesin, et seda vaadet ei saa kirjeldada, sest selleks puuduvad sõnad, mis väljendaksid päriselt seda, mida nägime? Kui kuskil tunnike olime juba kose kohina saatel roninud ja tõeliselt ahminud endasse neid võrratuid fjordi vaateid ja päikest ning pildistanud ja filminud oma iCloudid täis, hakkas minus häirekell tööle. Esiteks - ma ei jõua enam - mis siis, et mu füüsiline vorm on viimastel kuudel paranenud, ma väga ei jõua enam selles tempos edasi spurtida. Teiseks - need tormised vihmapilved ei too head siia mäetippu. Mis siis, kui tulebki torm? Selline päris Islandi tuul, mis puhub meid hetkega siit alla orgu? *Kolmandaks - kui palju meil veel minna on? Kuidas seal üleval see kõik välja näeb - kas me peame sellest jäisest jõest läbi ujuma? Sama teedpidi tagasi tulema? Appi. Ma ei taha siin enam olla, sest ma kardan. Aga ma ei kavatse üksinda siia jääda või veel hullem - alla tagasi minna. Ma tahan siit ära! - Need olid täpselt mu mõtted, aga ma püüdsin end vaos hoida, et teiste olemist mitte ära rikkuda. Õnneks (vist saab nii öelda) oli meie seas piisavalt hulle, kes mind maha rahustasid ja panid täiega edasi - sest olgem ausad, see oli ka ainus mõistlik variant. Iga mõne aja tagant tiirutas mäe veerul ka kopter - ilmselt vaadati üle, ega kegi abi vaja.. Teiselpool fjordi kõndivatest matkajatest saime aru, et kuskil üleval peab ka jõe/kose ületamine toimuma. Keegi meile vastu ka ei jalutanud, seega mõeldud-tehtud - rühime aga edasi. Üles jõudes oli vaade veelgi võimsam. Vihmapilvede ja päiksepaiste segu muutsid taamal olevad mäed ja mere veelgi kaunimaks.. Siin oli lihtsalt nii palju, mida vaadata ja endasse imeda. Kõik minu sees justkui puhkas. Siiani on see kõik olnud väärt seda vaeva. See ligi paarisaja kõrgune kosk on lihtsalt võimas! Raske oleks sellisel hetkel mitte mõelda, kui eriline, et kõige selle ürgse loodu ja ilu keskele tahtis Jumal panna veel inimese... Veidi hakkas vihma tibutama. Siin üleval oli sootuks teine maastik - täiesti tasane murumätastega väli, mille keskel vulises vaikselt väike jõgi, mis mõned kümned meetrid nüüd juba meist selja taga kukkus paarisaja meetri kõrguselt alla sügavikku, mõlemal pool võimsad kaljud/kiviklibust mäe servad, mida mööda just üles olime rühkinud. Jah, see oli võimas, aga nüüd olime siin üleval ja siin polnud ühtegi silda või mistahes instruktsiooni, kuidas teisele poole jõge saada. Seega kõndisime veidi edasi, et jõe vool oleks võimalikult madal ning kui viimaks leidsime enda mõistes sobiva koha, siis taaskord - tossud jalast, püksisääred üles ja minek! Kuna jõgi oli siin laiem ning vihma hakkas ka korralikumalt sadama, siis mööda liustikukülma veega ja tervapõhjalist jõge oli jalgadel üpris valus ületada. Õnneks saime kõik õnnelikult teisele poole kallast ilma viperusteta ning kui jalatsid said jalga, väike piknik peetud, hakkas kiirelt jälle soe. Matk mäest alla võis alata teisel pool kallast! Teine pool jõge oli sootuks teistsuguse maastikuga - oluliselt laugjam, rohusem, malbem. Ka vaated olid siinpool lahjemad või olime selle iluga lihtsalt jõudnud ära harjuda? Vihm jäi järele ning päike tuli taas välja, kindlust tuli juurde, et me võime kunagi isegi autoni tagasi jõuda. Kõige naljakam selle matka juures oli see, et mõnisada viimast meetrit enne parklat suutsime me totaalselt ära eksida. Ei näinud me ühtegi matkajat ega teeviita. Keset põõsaste rägastikku olime teeotsa kaotanud, kuid pärast mõningast tagasijalutust leidsime selle üles ja jõudsime veidi teist teedpidi täiesti ootamatult alguspunkti tagasi. Ma arvan, et see oli matk, millest ma olen teatud määral unistanud, aga milleks ma üksinda poleks ealeski võimeline olnud. Seega, aitäh, sõbrad, et mind millekski nii pööraseks ja ilusaks motiveerisite! Nr 1 kogemus! Ka viies päev pakkus meile päikest ja lummavaid koski. Sõitsime Islandi edela- ja lõunakallastpidi kõige lõunapoolsemasse linna, Víki. Selleks võtsime terve päeva, et kõik tee peale jäävad imelised paigad ka üle vaadata. Nägime kahte võrratut koske - Seljalandfoss ja Skógafoss. Ühe kose taga sai jalutada ja imetleda mõnekümne meetrist veekukkumist. Nägime maanteel sõites eemalt kauneid lumiste mütsidega mägesid, sealhulgas ka meile kalliks saanud vulkaani Eyjafjallaökull. Lisaks sellele ujusime ühes soojas mägijärves (õigemini basseinis, mis oli täidetud maapõue sooja veega), nägime mitut randa, kus oli must liiv ja metsikud Atlandi ookeani lained. Kujutle, et seisad musta liivaga rannal, mille võimsad lained tulevad ehk kaugelt avamerelt.. ja silmapiiril olev meri kohtub maismaaga alles Lõunapoolusel... Kas tekib maailmalõpu tunne? Jõudis kätte kuues päev. Taaskord sadas laia vihma, mistõttu kuskile kaugele ei sõitnud, vaid (uuesti)avastasime Reykjavíki. Pikkade kaalumiste ja kalkuleerimiste tulemusena otsustasime, et me tahame viimast õhtut tähistada väljas söömisega, pealegi ühel meie seast oli järgmisel päeval sünnipäev, seega, mõeldud-tehtud. Blue Lagooni ligi 80-eurone külastus võib jääda turistidele, kes armastavad kõik põhilised turismimagnetid üle vaadata ja külg külje kõrval aega veeta. Kindlasti on see taaskord üks imeline koht ja kogemus, aga meil oli piisavalt mõnusaid ujulakogemusi, kus sootuks kohalike Islandi elanikega jutustada ja tundide viisi sellest maast süvaanalüüsi koostada. Meie jaoks ehedam kogemus. Oma reisi lõpetasime üdini õdusas kohas söömisega. Ei saa mainimata jätta, et 32-eurone praad on siiani vist kalleim, mis olen ostnud, kuid see oli seda väärt, eriti seltskonnas, kus viibisin. Kui tagasiteel Stockholmi Arlanda lennujaamas aega surnuks lõime, ei saanud ma veel päris täpselt aru, kus me ära käisime ja mida nägime. Poolunetu öö oli teinud oma töö ning ainus, mida suutsime üleväsinuna märgata ja nautida, oli hiiglama odavana tunduv toit! Lõunaks sõime vist suurima kebabiprae, mida minu silmad ja kõht näinud-tundnud on. Alles praegu neid ridu kirjutades ja pilte vaadates on päriselt kohale jõudnud, mis unistuses me rändasime.. - rendiauto (meie armas Ford Fiesta, millega mööda maanteedpidi mäkke sõites üle kolmanda käigu polnud mõtet kasutada, sest auto jäi lihtsalt seisma...) - loodus, loodus ja veelkord loodus - kosed, kuumaasik, vulkaanid, puhas õhk - sellest kõigest tulenev vabadus, mõtete puhtus, inspiratsioon - sõidaksin mõnele saarele, et tee peal näha vaalu ja saarel vaadata kohalikke linde (Islandile iseloomulik atlantic puffin) Tundub, et enamik mu projekte on sellised, et teen neid lihtsalt tegemise pärast, aga mingi hetk jõuan punkti, kus tekib küsimus, mis on selle eseme funktsioon. Antud toolikatte elulugu on siis selline, et ilmselt 3-4 aastat tagasi ostsin mingilt Abakhani allahindluselt kootud paelast "lõngakerad", millele ma ei suutnud "ei" öelda. Mõnda aega vedelesid need kuskil kapis, enne kui nendest midagi tegema asusin. Esimene mõte oli see, et teeks kampsuni. Mis käsitööline ma olen, kui elus vaid kaks kampsunit teinud olen?! Nii ma siis asusin midagi ekstravagantset kuduma.. mummudega ja puha.. (vaata SIIT) juba pärast paari päeva sain aru, et sellest materjalist ei jätku ühe tavalise kampsuni kudumiseks. Aga ma ei jätnud jonni ja tegin edasi, sest äkki oleks saanud mingid kelmikad varrukad õmmelda külge.. Seisma see töö jäi ning hea aasta aega oli ta kuskil kapi põhjas peidus, kuniks pärast paari kolimist taas päevavalgele tuli. Sügisel kui kool taas algas, siis võtsin selle hallikakirju töö ette ja mõtlesin, et aitab. On aeg see üles harutada ja sellest midagi praktilist teha. Tundus loogiline, et sellest võiks saada väikse teki. Nii ma siis alustasin teki kudumist ja tegin seda mitme kuu vältel nii, kuidas juhtus. Sõpradele ütlesin, et see on mu pärast-tööd-närvide-rahustamise-kudumine. Kõlab, nagu ma oleksin mingi närvihaige pedagoog.. Aga kui aus olla, siis 2017 sügis oli omaette karussell. Kolisin ju augustis tagasi oma valgesse korterisse ning samal ajal oli tihe kolimisprotsess käsil ka tööl (koolis). Mul oli vaja sisustada oma uued klassiruumid ning kahjuks võtab mul kohanemine päris kaua aega. Õnneks on kudumine alati minu jaoks see parim viis, kuidas pärast tööd lõõgastuda ja töömõtteid peast välja saada. Kes kudumisega tegeleb, see mõistab - "I knit, so I don't kill people." Oktoober on vaikselt poole peale jõudnud ning ma olen esimese selle õppeaastase "pärast-tööd" projektiga ühele poole saanud. Eks ta nii ole, et kui mõni paneb töölt koju tulles teleri tööle ja sukeldub diivanisse, siis mina haaran mingi näputöö järele. See aitab mul lõõgastuda, maandada kõik tööpinged (kui neid on), mõelda "pea tühjaks" ning samal ajal nokitseda millegi kallal, mida olen ammu omale koju tahtnud. Siin on minu kaua igatsetud ümmargune heegeldatud vaip, mille idee korjasin üles SIIT. Kui esialgne idee nägi ette kümmekonna sentimeetrise läbimõõduga tassialust, siis mina soetasin hiigelsuured puuvillasest/trikotaažist paelarullid ning asusin skeemi järgi vaipa heegeldama. Kasutasin selleks nr 9 heegelnõela (kusjuures nii suure töö jaoks oli kummist käepidemega heegelnõel mugavaim!), oma lemmik Zelluloosi paberipoest ostetud kääre ning otseloomulikult imelisest Inges Boutique'ist tellitud trikoopaelu. Materjali kulus ca 6 kg kanti. Vaiba läbimõõt on umbes üks meeter ning 2/3 sellest on loominguliselt enda suva järgi heegeldatud. Isegi kui pidin vahel terve tunni jagu tööd üles harutama, sest viimane ring jättis vaiba ikka väga lainetama, siis jäin lõpptulemusega väga-väga rahule. Enda arvates sobib see minu vanavanaema ümmarguse laua alla nagu valatult. Tuleb tunnistada, et ega üle ühe tunni ei tahtnud järjest heegeldada, sest selline massiivne töö võttis ikka randme sellest "aerutamisest" korralikult läbi. Selleks, et käsitööline omale töövigastusi ei tekitaks, tuleb tõsiselt teadlikult osata piiri pidada. Ükskõik, kui palju enam ma olen hakanud heegeldamist armastama, siis kudumisel ma nii suurt ohtu randmete väsitamisel ei ole veel kogenud kui heegeldamisel. Seega tunnike tööd ja veerand pausi ning seejärel uuesti tööle. Käeline tegevus on üks huvitav ja omanäoline hobi. Seda mõistavad vaid need, kes on sellega kokku puutunud. Kui ma midagi koon, heegeldan, õmblen.., siis alati oleks hea midagi taustaks kuulata. Mõte ja käed teevad ainulaadset koostööd, mille taustal mõte on justkui keskendunud, kuid samal ajal ka seisab ning ootab mingil viisil kasulikku toitmist. Kordan veelkord, et sellest saavad aru vaid asjaarmastajad. Mäletan hästi, kuidas ülikooli ajal oli parim viis üldainete loengutes mitte magama jääda ning konsentreeritult kuulata siis, kui parasjagu midagi kudusin. Pean tunnistama, et nende loengute sisu jäi eriti hästi meelde, kui ma mingit näputööd tegin, nii et isegi konspekti polnud vaja teha! Kui suvel saab pärastlõunastel aegadel kuulata Kuku või Vikerraadio ühiskonnateemalisi huvitavaid saateid (see on lihtsalt nii omane ühele õmblejale mu meelest!), siis praegu meeldib mulle õhtuti vaadata ERRi kultuuri-, poliitika-, ühiskonna- jne teemalisi saateid ning mõelda kaasa teemadel, mis on hetkel aktuaalsed. Eriti kosutavalt mõjuvad veel loodussaated või hoopis inspireerivad jutlused (näiteks SIIN keskkonnas). Viimasel ajal olen aga täheldanud midagi väga huvitavat. Ma suudan keskenduda paremini kui varem ning olen hakanud oluliselt rohkem lugema (ja nagu näha, siis ka kirjutama :) ). Miks? Ma arvan, et vastus on väga lihtne: otsustasin poolteist kuud tagasi, et ma ei soovi oma koju telerit. Tunnistan, et ma siiski vaatan mõnikord ETV või ETV2 saateid arvutist, kuid see pole võrreldav sellega, kui omasin telerit, kust võisin erinevaid kanaleid tarbetult kruttida ning niisama oma aega surnuks lüüa. Teler klammerdab. Tekitab viitsimatust ning salakavalalt röövib aega, mis otsekui hetkega kuskile kaob. Tundsin, et mu keskendumisvõime langes väga madalale. Veelgi raskem oli aga arvutist lugeda pikki tekste, artikleid või sootuks paberkandjal raamatut. Lugemine nõudis pingutust eriti veel siis, kui tegemist oli interneti keskkonnaga, mille paremal pool hüppasid auto- või moerõivaste reklaamid, vasakul vilkusid erinevad ostusoovitused ning all jooksis uudistevoog koos valimisreklaamiga. See kõik väsitab, täidab mõtlemist tarbetu infoga ning ma ei imesta, miks enamik inimesi sootuks loobub igasugusest lugemisest. Ühel hetkel hakkasin pikemaid artikleid Wordi dokumenti ümber kopeerima selleks, et saaksin ilma silmi ja aju häirimata rahulikult lugeda. Telerist loobumine on aidanud mul oma aega efektiivselt ära kasutada: minu igapäevased kodused toimetused saavad palju kiiremini tehtud, mul on aega mõelda oma mõtteid peas selgemaks, võtta aega tegemisteks, mida mulle päriselt meeldib teha ning mida oluliseks pean (lugemine, käsitöö projektid). Ma hakkasin taas lugema nii pikki artikleid arvutist kui ka päris raamatuid ning ma pean tunnistama, et olen vaimses mõttes palju vabam ning puhanum, sest ma teadlikult otsustasin loobuda infost, mis mind väsitab (kõikvõimalikud reklaamid, sisutud telerisaated, üldine jutumulin toa nurgas). Kuigi käes on september, väljas on hall ja vihmane nagu sügisele omane, siis mina üritan oma blogitamise võlga veidi tasa teha ja rääkida veel mõne sõna suvest. Tundub, et üks õige eestlane peabki suutma suvel kogutud energia ja mälestustega veel kaua vastu pidada. Nii ma siis heietan veel mõnda aega oma suve tegemistest, sest ega siis suvel polnud aega nina arvutis istuda! Tegelikult oli juulikuu lõppemas, kui asusin sellise töö kallale nagu makramee tehnikas seinakaunistus. Ausalt öeldes tundsin juba süümekaid, et ma pole suve jooksul mitte ainsatki õmblemis-kudumis-heegeldamistööd ette võtnud. Olen ammu tahtnud oma lemmiklehelt Wool and the Gang midagi tellida ja nii ma siis kaalusin ja kalkuleerisin, tellisin UKst omale armsa paki, mis sisaldas ühte puidust pulka, rull musta trikotaažpaela ja juhendit, kuidas seinakaunistus valmistada. Kunagi ülikooli ajal sai midagi sarnast makramee valdkonnast ka tehtud (vt postitust SIIT), makramee sõlmed tulid kõik tuttavad ette, kuid 2,5-meetriste paeltega punumine võttis ikka omajagu võhmale. Pinterestis olen palju sarnaseid seinakaunistusi näinud, eriti muljetavaldavad tööd on mind Instagramis juba kaua kummitanud (vt SIIA). Lihtne on midagi valmistada, kui juhend on ees ja ise väga mõtlema ei pea. Edaspidi kui tahta loomingulisem olla, siis võiks sõlmede järjestust ja mustrit ise muuta, et põnevam tulemus saada, kuid praegune kogemus oli ka huvitav. Aega kulus selle 30x70cm töö jaoks umbes kümmekond tundi ja nagu ikka, alguses kulus palju aega töö ettevalmistusteks: paelte valmis lõikamine, puupulgale kinnitamine ja mustrisse süvenemine. Kui sõlmed selged, siis need hakkasid korduma ja pärast 10 sentimeetrit oli juba väga lihtne, aega kulus vaid mõni tund, et töö lõplikult valmis saada. Ripub see mu valge sipelgapesa kodu seinal ja kes teab, ehk kunagi leiab ta endale pereliikmeid. Tuleb tunnistada, et kuigi ma endiselt armastan oma tööd: õpetajaks olemist (ja ikka veel kujunemist), kudumist, heegeldamist, õmblemist, tikkimist, kokkamist jne, siis nende teemade õpetamise käigus on alati perioode, mil käsi ei tõuse varraste või heegelnõela järele, sest päevast päeva selle kõige keskel viibides tekib üleküllus. Seetõttu ei saa miski olla parem kui suvevaheaeg ning võib-olla vahelduseks ilma kudumise-õmblemise-heegeldamiseta. Olgem ausad, õpetajad ootavad suve sama kannatamatult nagu õpilasedki. Viimane õppeaasta oli remonttööde tõttu paras väljakutse, ent enne, kui ametlik puhkus kätte jõudis, olin ma oma tööväsimuse Viru rabasse ja kes teab, kuhu veel jõudnud maha jätta, ning juuni keskpaigas tabas mind tohutu entusiasm ja inspiratsioon, et asuda korraldama/kaunistama kahte erilist pulma. Ma avastasin end kord laua taga arvutis istuvat ja Google docsis nimekirju ja tabeleid koostavat, seejärel kõikides Tallinna kodu-, kaunistus- ja ehitustarvete poodides kolavat ning telefoni otsas, et need kaks järjestikust juuli alguse pulma pruutpaaride jaoks võimalikult eriliseks luua. Roosi ja Joona eriline päev leidis aset 1. juulil. Laulatus toimus Saha kabelis, mille lõi imeliselt kauniks lilleseadja Viivian (lehvitused Sulle!) ning pulmapidu toimus maalilise mere ääres Neemes Ruhe restoranis. Pruutpaari soov oli boho-romantilis-stiil, palju roosakaid pojenge, klaasi, rohelust, küünalde hubast valgust. Kogu pidu jäädvustas imeline Anete Toming, kelle loomingut saate näha SIIT. Küllap tuleb Anete kodulehel veel sügise poole lisa! Mina olen aga tohutult tänulik armsale pruutpaarile, kellega oli lausa lust koostööd teha! Usaldasite mind vahel lausa pimesi ning see andis julgust juurde ka edaspidi nii vastutusrikast ülesannet täita :)			OSCAR-2019
LHV teatas, et osales 65 miljoni naela suuruse sündikaatlaenu pakkumises finantstehnoloogia ettevõttele TransferWise, kes kavatseb sellega rahuldada rahvusvahelise kliendibaasi kasvavaid nõudmisi. Sündikaatlaenu juhib Suurbritannia pank NatWest ning eesmärk on pakkuda TransferWise’ile paindlikku rahastamislahendust praeguste ja tulevaste käibekapitalinõuete toetamiseks. „TransferWise’i tegevuse tuum on raha liigutamine ümber maailma kiiremini, odavamalt ja mugavamalt. … RAHA / ETTEVÕTLUS Shareswall toob turule osaühingute ostu-müügi portaali kommenteerimine on välja lülitatud Täna alustas kolmes Balti riigis tööd osaühingute ning alustavate ettevõtete osaluste vahenduseks loodud veebiteenus Shareswall, mille eesmärk on muuta ettevõtete müük ja partnerite leidmine sama lihtsaks kui on seda täna korteritele või autodele uute omanike leidmine. Shareswalli asutaja Timo Tirsi sõnul on ainuüksi Eestis umbes 100 000 aktiivset osaühingut, nende … ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR, RAHA / ETTEVÕTLUS, TEHNIKA Ajujahi sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna 5000€ võitis Mobiilsed Töötoad kommenteerimine on välja lülitatud Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ja SEB Eesti andsid Ajujahi sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna tiimile Mobiilsed Töötoad, mis tõstab noorte karjääriteadlikkust ja konkurentsivõimet tehnoloogia- ja inseneeria valdkonnas. Mobiilsete töötubade tugevuseks osutus aktuaalse probleemi sõnastamine ning toimivale lahendusele tulusa ja kasvuvõimelise ärimudeli väljatöötamine. Töötoad võimaldavad panna noortel käe külge metalli- ja puidusektori töövahendidele ning … ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR, RAHA / ETTEVÕTLUS Palju peab teenima, et kuuluda rikkaima 10% sekka? kommenteerimine on välja lülitatud CV Keskus.ee ja Palgainfo Agentuuri piirkondlike palgaerinevuste analüüsist selgub, et rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks peab teenima vähemalt 2000 eurost brutokuupalka. Regioonide lõikes on märgata erinevusi, mis tulenevad aga suuresti suurettevõtete juhtide koondumisest pealinna ümbrusesse. „Harjumaal on palgatabeli tippu esimese 10 protsendi sekka jõudmiseks vaja teenida 2250 eurost kuupalka,“ ütles Eesti … ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR, RAHA / ETTEVÕTLUS Töökeskkonna nõuete muudatustega väheneb ettevõtjate halduskoormus kommenteerimine on välja lülitatud Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega väheneb tööandjate halduskoormus ning töökeskkond muutub turvalisemaks. „Mitmed praegu kehtivad töökeskkonna nõuded on iganenud ja koormavad asjatult ettevõtjaid, samas tööohutust tegelikkuses ei paranda. Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on parandada töötervishoidu ja -ohutust puudutava regulatsiooni õigusselgust ja vähendada oluliselt bürokraatiat. Seadus on … ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR, RAHA / ETTEVÕTLUS Tuhanded eurod otsivad uut omanikku: Algas Pärnu rannaala visioonivõistlus! kommenteerimine on välja lülitatud Pärnu rannaala visioonivõistlus on avatud riigihanke ideekonkurss, mis korraldatakse parima arhitektuurse ja funktsionaalse lahenduse saamiseks Pärnu rannaala ja selle lähiümbruse linnaruumile. Võistluse korraldamise eesmärk on laiendada keskranna ala Pärnu jõeni, pikendada rannapiirkonna kasutushooaega ja suurendada rannapiirkonna kasutusvõimalusi. Võistlusala hõlmab üldkasutuses (avalikku) keskranna ala alates Pärnu jõe vasakkaldast kuni Kanali tänava … 63,5% noortest, keda CV Keskus.ee Lõuna-Eesti suurimal karjäärimessil Intellektika 2017 küsitles, soovib loobuda igapäevasest palgatööst enne pensioniiga, sealhulgas tahab viiendik küsitletuist jätta igapäevase palgatöö veel enne 50. eluaastat. „Küsisime noortelt, millise vanuseni plaanivad nad teha igapäevast palgatööd, et uurida nende suhtumist töösse ja näha, kas demograafilistest muutustest tulenev tööjõu kiire … RAHA / ETTEVÕTLUS, TEHNIKA Äriideede konkursi Bright Minds ideed vallutavad Eesti kommenteerimine on välja lülitatud TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös korraldatavale koolinoorte äriideede konkursile Bright Minds saatis oma äriidee ligi 200 koolinoort üle Eesti, võistluse auhinnafondiks on 10 000 eurot. Koolinoorte meeskonnad esitasid rekordilised 52 ideed, mis on leidlikud, tähelepanelikud ümbritseva suhtes ja täis tahet nii endi kui ka teiste inimeste elu paremaks muuta. Tallinna … ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR, RAHA / ETTEVÕTLUS TV3 müüdud! Ameeriklased pidid välja käima kopsaka summa! kommenteerimine on välja lülitatud Rootsi meediakontserni Modern Times Group (MTG) kirjutas alla lepingule, millega müüb oma Balti ärid koos telekanaliga TV3 USA firmale Providence Equity. MTG investeerib tehingust saadud tulu enda muutmiseks traditsioonilisest riiklikust ringhäälingust globaalseks digitaalseks meelelahutajaks. Ameeriklastel tuli TV3-e ja teiste äride eest välja käia väidetavalt 115 miljonit eurot. Pikemalt loe Postimees Onlinest! ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR, RAHA / ETTEVÕTLUS Käivitus konkurss „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2017” kommenteerimine on välja lülitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutas välja konkursi „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2017“. Tegemist on ühtlasi Eesti eelvooruga üleeuroopalisele konkursile „Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnad 2017”. Kutsume ettevõtlust edendanud organisatsioone aktiivselt konkursil osalema ja oma ellu viidud algatusi ka laiemalt tutvustama. Välja selgitatakse kuni kaks võitjat, kes esitatakse üleeuroopalisele konkursile. Ootame ka sellel aastal kandideerima valitsus- …			OSCAR-2019
Muidu on pojuga kõik korras ja värske emmega ka. Nime sai laps oma vanavanaisade järgi Karl Hubert. See mulle meeldib - minu armsa onu nimi elab edasi ühes väikeses poisis. Huvitav, miks suhtutakse mõnedesse raamatutesse üleolevalt - ah, see ju naistekas, mis sellest ikka tahta? Kas naistekas ei olegi siis kirjandus? Lugesin Maeve Binchy "Viirpuumetsa". Minu meelest on sellel raamatul kõik kirjanduse tunnused - elamus, huvitavad karakterid, mõtlemisaines. Selleski raamatus vastanduvad pühadus ja äri ning on lõpuni küsimus - kas need kaks välistavad teineteist või on võimalus kooseksisteerimiseks. Ja kui üks nn mitte kõige teravam nuga sahtlis lahenduse leiab, tekkis minul küll mõte - kas maailma saatust saabki usaldada ainult tarkade, edukate ja asjalike inimeste kätte või tulekski rohkem kuulata neid, kellesse me sageli üleolevalt kipume suhtuma. Jalgpallist tean ma tänu pojale rohkem kui keskmine Eesti pereema vist.Tema räägib oma mängudest ja trennidest alalõpmata. Eilseks vastaseks oli neil FC Toompea vägagi nimeka koosseisuga - poliitikud, endised jalgpallurid ja muidu tuntud tegelased. Aga seekord ei lugenud nimed midagi, kaljukad loputasid vastaseid korralikult - 3:0 oli lõpptulemus. Nii peabki. Liiva tõime naabrinaisega juba paar nädalat tagasi Männiku karjäärist ära, lauad tõin ka pööningult alla ning Tupsu sai sünnipäevaks uhked liivakastimänguasjad. Mida aga polnud, see oli liivakast. Tupsu issi lubas selle küll kokku klopsida, aga kord oli ilm halb, kord liiga palav, kord käsi hell, vaja ravida, muidu ei saa pilli mängima minna. Võtsime siis täna tütrega kätte, saagisime lauad parajaks, lõime naeltega kokku, panime paika, vedasime käruga liiva sisse ja valmis oligi. Kogu lugu võttis aega umbes pool tundi. Kui siis oma kätetööd imetlesime, jõudsime järeldusele, et mehed on siia ilma küll vist ainult ilu pärast loodud. Algas see lugu juba tükk aega tagasi, kui läpakas tembutama hakkas. Ekraanile tuli mingi triip peale, algul, kui kaant liigutasin, kadus ära ka. Aga iga päevaga hakkas üha rohkem häirima ja ei tahtnudki enam kaduda. Meilisin siis helpdeski, kurtsin muret ja küsisin, kas ikka käib garantii alla. Paar päeva hiljem tuli vastus - jah, garantii all, remont koos varuosade tellimisega 5-6 päeva, küsiti ka paari koodi, mis läpaka all kirjas. Meilisin siis need ka, vastati, et tellisid vajaliku jupi ära, kui kohal, kutsuvad. No ja paar päeva tagasi siis teade, et võib tulla. Eile aga helistati pangast. Olime ühele juhatuseliikmele kaardi tellinud, eile siis läks ta järgi, aga oh häda - oli unustatud öelda enne, et lepingul peab minu allkiri ka all olema. Tegin siis haledat häält - ma kohe kuidagi ei saa kohe sinna tormata, äkki antakse kaart kätte (inimesel vaja reisile minna ja mitmel muul põhjusel ka ei saa teine kord tulla) ja mina siis tulen kui saan ja panen oma allkirja ka alla. Leppisimegi kokku, et mina lähen täna, tema aga saab kaardi kätte. Täna siis toppisin läpaka seljakotti, logistasin remonditöökotta, võeti vastu ja öeldi, et kl 17 võib järele tulla :). Mina muidugi meeldivalt üllatunud, et juba samal päeval, olin end vaimus ette valmistanud mõneks läpakavabaks õhtuks. Kappasin siis edasi töö juurde, vaatasin kolleegid üle, rääkisime kiiretest asjadest ja edasi panka. Seal läks ainult 5 minutit, vabandati veel pealegi, et oleks saanud ju kohe lepingu ära teha, kui esimene kord käisime ja ei mingit jooksmist. Mina tänasin vastutulelikkuse eest, et teller julges oma panga ülirangeid reegleid erandkorras rikkuda ja traavisin edasi Kristiine keskusesse. Varraku letist sain sellekuise klubiraamatu kätte ning müüja küsis ootamatult, kas eelmise kuu oma ka käes, nemad saatsid selle juba juuni lõpus postiga ära. Uhh, nüüd tegin küll suured silmad - ma pole postist teadet saanudki! Nooruke müüjatar vaatas arvutisse, ütles, et selle nädala lõpuni saab veel kätte, aga kui ma ei jõua ja tagasi saadetakse, siis pole hullu, saan poest ka. Ja siis arvuti järele. Jõudsin pool tundi varem, vabandati, et paar minutit läheb veel, äkki ma vaatan niikaua vitriinist uusi mudeleid. Ja tõesti, paari minuti pärast toodigi mu armas läpakas, näidati, et nüüd peaks korras olema (on jah!) ja sooviti head päeva. Loen Postimehe online versiooni ja tavaliselt vaatan ka kommentaarid üle. Mõnikord saab naerda, aga enamasti tuleb ainult imestada, kui õelad võivad inimesed olla. See puudutab eelkõige lugusid õnnetustest - ikka leidub keegi, kes parastama hakkab. Täna lugesin aga lugu sellest, kuidas turvamees sundis kontserdiväravas suhkruhaiget inimest kaasavõetud võileiba ära viskama. Iseenesest ebameeldiv, kuigi Valmise Meeskonnalt ongi arusaamist ja mõistmist palju oodata. Aga kommentaarides ka nii palju selliseid, et mis mammi siis üldse sinna ronis kui teab et tervis võib alt vedada. No taevas appi! Euroopast oleme siis küll alles valgusaastate kaugusel! Ei saa pattu salata, kui ikka väga lolli juttu aetakse, nõuan nende kommide kõrvaldamist või viskan ise mõne mürgise killu selliste kommijate pihta. Kas sellest kasu on? Vaevalt, aga mina saan südamelt ära. Mõtlesin täna söögitegemisega kergelt läbi ajada, kartuleid keeta ja Paatsalust kaasatoodud lamba ära grillida. Olin selle karpi pakkinud ja sügavkülma pistnud. Algus oli ilus - käisime Tupsuga turul, ostsime kartulid ja salatikraami, siis korjasime metsast mitu kotitäit käbisid (ei raatsi raha süte peale raisata, pealegi on männikäbid üsna valusa leegiga). Siis aga hakkas Tupsu jonnima, ei jäänud päevaunele ega lasknud mul sammugi endast eemale minna. Tupsu issi oli päris pahane. Ega midagi, kartuliuvesi sai siiski keema. Hakkasin grilli ette valmistama. Kõigepealt ei tahtnud käbid kuidagi põlema minna, süütevedelik paistis asja ainult hullemaks tegevat. Paar ajalehte kulus hakatuseks. Said siis söed valmis, kummutasin liha karbist alusele, sättisin sütele ja läksin salatit lõikuma, Tupsu nagu kutsikas sabas. Loomulikult oli vaja pliidi all ka tuld toita, et kartulid ikka keeksid.Tupsu issi sättis end teleka ette ja ei teinud küsimagi, kas ehk abi vaja (mina naiivselt lootsin, et võtab grilli valvamise enda hooleks). No kui inimene ise ei taipa, ei luba minu uhkus paluma ka minna! Sütest aga kippus väheks jääma, tuli liha ära tõsta ja uued käbid peale panna. Jälle sama jama - ei lähe põlema, nuta või naera! Sussitasin siis neid ja selleks ajaks kui tööinimesed koju jõudsid, olin juba tige kui herilane. Õnneks võttis tütar grilli ja Tupsu üle ning mina sain salati lõpuni teha. Kartulid said ka ilusti pehmeks, till ja basiilik peale ning pliidiservale sooja liha küpsemist ootama. Tunnike susserdamist veel ja saigi pere sööma. Käisime Aegviidus Hilda juures. Hilda kutsus, et viimast korda armsas kodus kokku saada. Põhjus üsna proosaline - noored, kellega ta koos elab, on otsustanud maja maha müüa ja Otepääle kolida, kuna pereisal sealt lähem tööl käia ja pere noorim laps vajab arenguks soodsamaid tingimusi. Aegviidus pole isegi lasteaiakohta, huvikoolidest rääkimata. Maja on Hilda ja tema mehe ehitatud, seal on üles kasvatatud kasutütar (kes nüüd siis memme endaga kaasa võtab uude koju). Ega Hilda kurda, noortega on läbisaamine super, nad südamest hoolivad vanainimesest ja on ta elu väga mõnusaks teinud. Aga kodu jätmine on siiski nii vanale inimesele ränk. Samas - ega noored taha ka teda uutele omanikele hooldada jätta, need on ikkagi võõrad, Hilda tervis pole enam kuigi hea ja üksi ta ka hakkama ei saaks. Mingi hooldekodu variant ei tule nende meelest ka kõne allagi. Ausalt öeldes teeb selline suhtumine südame soojaks. Meie tulekuks oli tõsiselt ettevalmistusi tehtud - grillid-salatid-koogid valmis, laud õues kaetud, noored jooksid ja teenindasid, muretsesid, et kõike ikka küll oleks ja meil mõnus olla. Kõige lõpuks käisime ka kalmistul Evaldi haual. Hilda kardab, et sinna ta enam niipea ei saa (ja kõigega arvestades on sel kartusel ka alust). Tema kindel soov oli saada ka ise mehe kõrvale maetud. Jätsin tütrele oma visiitkaardi, et kui midagi on, siis võtab ühendust ja mina annan siinpool info edasi. Muidugi lubasin ise igal juhul teda matma tulla, oma koguduse vanimat liiget ei jäta ma ometi niisama. Aga mina tahan! on meie Tupsu lemmiklause, mida päevas mitukümmend korda kuulda saab. Küll nõudlikul, küll haledal, küll lihtsalt kindlal toonil. Ja üpris raske on kolmeaastasele selgitada, et päris kõike ei saa. Tema ju alles õpib ennast kehtestama ja teistega arvestama. Aga mis mulle pähe ei mahu, on mõnede täiskasvanute samasugune käitumine. Mina tahan ja kõik! Ja pole siis nende asi, kas see tahtmine teiste tahtmiste ja vajadustega kokku sobib või mitte. Halvimal juhul ollakse valmis teistest lausa tankiga üle sõitma. Paraku ei pea ma näiteid kaugelt otsima, aga olgu pealegi... Ei taha ennast veel rohkem vihale ajada. Sugulasi tuleb aina juurde, kohe-kohe peaks üks pisike sündima ja sügisepoole loodab mu õde ka vanaemaks saada. Tutvusringkond ka jalutab puha titevankritega ringi või siis kenade punnkõhukestega. Mis jutt, et Eestis iive madal - tänavapilti vaadates seda küll ei ütleks. Tore ju. Eks neid lapsi tule kasvatada ka ja küll need noored sellegagi hakkama saavad. Mul hea naerda - omad juba suured ja tundub, et polegi päris aia taha läinud (irw!) Tegime suure mootorpaadiga tiiru lahel - tuuline oli, aga muidu vahva. Isegi Arko ratastool sai meeste ühisjõul paati ja paadist välja. Tagasiteel põikasime läbi Kullamaa kirikust. Lihtne, mõjus ja ilus. Oleks ehk heameelega kalmistul ka ringi kolanud, aga Andrease tervis polnud kiita, jätsime ära. Jälle poskastis kiri Esmeraldalt. Seekord pakub mingi Nicose pärgamente, mis peaksid aitama mul elus saavutada kõike, mida tahan, esmajoones võita loteriiga suuremat summat. Ja pealegi peaks mul elus muutuma kõik paremuse poole alates 31,08.2007, kui ma ainult telliksin need pärgamendid ja neutraliseeriksin Saturni mõju oma sünnikaardil. Hmmm... Aga tegelikult - selliste asjadega ei tasu mängida, kui ikka ei tea, millega tegemist, võivad tagajärjed üpris kurvad olla. Pesin hunniku nõusid ära. See on töö, mida ma kohe üldse ei salli. Aga polnud midagi parata, veiniklaasid ja mõni muugi asi vedelesid köögilaual juba jaanipäevast saadik. Minu vastumeelsus nõudepesemise ja mõne muugi olmelise töö vastu pärineb lapsepõlvest. Hästi on meeles, kuidas töölt tulnud vanemad restil kuivavaid nõusid kontrollisid - hmmm, see taldrik on rasvasevõitu, kogu virn kaussi ja käsk kõik uuesti pesta. Kiita ei saanud ma kunagi. Nojah, riideid ostan ma nüüd peamiselt selliseid, mis triikimist ei vaja, pesu peseb masin, aga nõusid tuleb ikka käsitsi pesta - nõudepesumasinale pole kohta ja elektrisüsteem ei kannata ka kriitikat. Poja laekus poole kaheteistkümne ajal Tartust jalgpallivõistlustelt, läks külmkapi juurde ja siis kostis röögatus - jääkambri uks oli praokile jäänud. Kiirinventuur jäätisevarudes kinnitas kahtlusi - pooled olid juba sulama hakanud. Ei jäänudki muud üle kui pehmemad jäätised kaussidesse jagada ja kõigile lusikad kätte anda. Peasüüdlasel Tupsul oli muidugi lõbu laialt. Aga kui öeldi, et enam ise jäätist võtma minna ei tohi, venis nägu üsna pikaks.Kolmeaastane tundis, et tema vabadust piiratakse, vastutusest ei mõika ta muidugi veel midagi. Ja mina just mõtlesin, et seekord kastiga jäätist ei osta, Tupsu läheb emmega Soome ja varu on... Noh, homme peab ikkagi jätsiabi ootama. Reedel käisin Nissis Laine Villenthali 85.sünnipäeval. Sõitsime Ehaga, kiriku juurde jõudsime ilusti, siis aga pidime aleviku vahel ära eksima - ei leidnud palvemaja üles. Kui aru saime, et oleme valele poole läinud, keerasime otsa ringi, läksime kiriku juurde tagasi ja hakkasime kohalikelt teed küsima. Mina üritasin meeleheitlikult moblast seda meili üles leida, kus juhatus sees oli. Kui selle lõpuks lahti sain, oli Eha ka juba õige suuna kätte leidnud. paari minutiga olime kohal :) Vastuvõtt oli soe, Laine vedas lausa kättpidi kohe kohvilauda. Pindist tuli terve bussitäis rahvast isegi. Teenistus kirikus oli ääretult südamlik ja armas. Polegi kaua aega vana liturgiat kuulnud, linnas kasutatakse seda harva. Pärast palvemajas oli tükk tegemist, et Lainet kasvõi korrakski laua taha istuma saada, tema ainult sebis ringi ja hoolitses külaliste eest. Jah, tahaks selles vanuses isegi nii kõbus olla..... Tagasitee polnud enam nii mõnus - Ehal paluti paar noormeest peale võtta ja loomulikult võtsime, Nissist ju mingit bussi õhtul enam linna ei tule. Aga mind häiris, millise õhinaga meile seletati, kui tublid kirikuinimesed nad on ja kes vaimulikest kõik neil külas käivad. Minule ei pea keegi end sedaviisi tõestama, minu silmis see inimesele plusspunkte ei anna. Kirik on siiski eluviis, mitte uhkeldamise ega praalimise küsimus. Laine on selle kõige ehedam näide. Laupäeval läks jälle sõiduks, sedapuhku Järva-Madisele ära saatma armast Pillet. Ülekohtuselt vara tuli tal minna, kui just oleks pidanud hakkama kõik hästi minema. Puupüsti täis kirik (ja sealhulgas ka suur osa eelmise päeva pidulisi, Laine kaasa arvatud), kurb ja helge ühtaegu . Pille kirstus võõras ja samas ka tuttav, Pille ema, vana ja väike, tütred alles täiskasvanuks saanud, tütarde isa kuskil kiriku tagumises otsas... Imelik tundus, et isa vist kogu selle aja jooksul kordagi tütardega ei suhelnud. Elu võib ju mitut pidi keerdus olla, aga surma ees peaks kõik muu kõrvale jääma. Pille sängitati kirikaeda otse kiriku kõrvale vaid mõnekümne meetri kaugusele kantslist. Ilus ja rahulik koht puhkamiseks.			OSCAR-2019
Kätehooldusvahendid, juuksejuustutooted ja igapäevane mustus jätavad teie teemantringile piisavalt filmi, et hoida seda parimast vaatevinklist. Kui oodake puhastuste vahel liiga kaua, võivad need materjalid teie teemandi tagaküljele koguneda paksu kihina, mis blokeerib valgust ja muudab teemanti näljaseks ja elutuaks. Teemantilõngad on investeeringud, nii et hoolitsege selle eest, kui on aeg teha oma teemant-rõnga sära. Kuid mitte nii kiiresti. Enne teemantrõngaste puhastamist on oluline teada, kuidas ennekõike võite ennast vältida roosast teemantliinist. Kas olete süüdi mõnda neist trahvi ehtevigadest? Teemandid on vastupidavad, kuid see ei tähenda, et me võime tuua nad tagasi vanaks puhastusvahendiks. Teemantide tõhustamiseks kasutatavaid katteid ja muid materjale võib mõnikord eemaldada karmide kemikaalide või jõulise puhastamisega. Samuti võivad teemantide seadistused väärismetallid olla poorsed, pehmed ja kahjulikud, eriti karmide kemikaalide, exfoliantide või puhastusvahendite puhul. Soojendage oma teemant sõrmust kerge vedelale pesuainele ja veele soojas lahuses. Elevandiluurannikuga nõudepesumasin on populaarne valik, kuid mõni muu kerge puhastusaine on hea. Vajaduse korral eemaldage mustus. Pehme on võtmeks - ärge kasutage harja, mille harjased on piisavalt ruttu, et nullida rõnga metalli seadeid. Pöörake erilist tähelepanu oma rõnga veermikule. Teemant ja nende vahel paikneb mustus ja mustus. Kui teie teemant tundub hägune või igav, kui seda enne ei olnud, on see tõenäoliselt tingitud paksust kihist gunk selles üldises piirkonnas. Osta pehmem hambahari, mida leiate ja hoolikalt puhastage puhastuslahust oma kivi all. See järgmine osa tundub olevat ilmselge, kuid sa oleksid üllatunud, kui palju kordi selle sammu vahele jätmisega kaasneb hukatus ja torumeestele helistamine. Kõigepealt sulgege äravool või asetage rõngas filteresse, et see oleks ohutu. Seejärel loputage teemant sõrm põhjalikult sooja veega Kui teemant ja seade vajavad täiendavat abi, kasutage hambaravi niisutussüsteemi, näiteks Water Pik, et eemaldada väikesed mustuse kihid. Võite ka puidust hambapiili kasutada väga ettevaatlikult tõmmake mustust eemal teemantist ja seadetest. Seejärel korrake samme 3-5. Teemantide, mis pole läbinud luumurrast ja mida ei ole mingil viisil töödeldud, saab puhastada ammoniaagi ja vee lahusega. Järgige kindlasti hoolikalt juhiseid, sest liiga palju ammoniaaki võib teie seadeid tõsiselt kahjustada. Hõõglambi täidetavate teemantide jaoks kasutage peenemat vedelat pesuaine lahust, sest ammoniaak võib lõpuks kas pilvata või eemaldada kummile kaetud kate. Ehete puhastamiseks kasutatav meetod peaks kaitsma oma nõrgimat elementi. Teisisõnu ei saa kõiki ehteid puhastada samamoodi, sest mõned elemendid on palju habras, siis teised. Kui teie rõngas sisaldab teisi kalliskive, puhastage seda nii, et see sobib vähem vastupidavate komponentidega. Proovige mõnda neist DIY kodu ehete puhastamiseks lahendusi ja leida üks, mis töötab teie konkreetse ehteid. Nagu me varem käsitlesime, võivad sellised kemikaalid nagu kloor kahjustada ja muuta teie ehteid. Kandke kindaid ja eemaldage oma rõngad iga kord, kui käitlete kloori või karmaid detergente. Eemaldage oma rõngad täiesti igal ajal, kui pesete roogi või käsi. Ärge arvake, et roogade pesemine koos rõngaga on nii toitude kui ka rõngaste puhastamine. See harjumus teeb tõenäoliselt rohkem kahju kui hea. Peale selle, kui peske oma käed ringidega, võib see põhjustada seebi hõõrdumist, mis on väga inetu. Samuti võite riskida kaotada oma teemant ringi alla äravoolu! Malaysia Airlinesi reisilennuk startis Amsterdami Schipholi lennujaamast Hollandis 17. juulil 2014. Side 10 058 meetri kõrgusel lennanud lennukiga kadus kell 16:15 kohaliku aja järgi Ukraina õhuruumis, umbes 80 km kaugusel Donetskist ja 50 km kaugusel Venemaa ja Ukraina piirist. Raketitabamuse saanud lennuk purunes õhus. Allatulistatud lennuki vraki põhilised osad kukkusid alla Grabove küla edelaosas, mis jääb lennuki viimasest teadaolevast asupaigast õhus 8,5 kilomeetri kaugusele.[4][5][6][7] 29. juunil 2014 teatas infoagentuur RIA Novosti, et mässulised hõivasid maa-õhk raketiseadmetega Buk varustatud sõjaväebaasi A-1402.[8] 14. juulil 2014 teatasid mässulised, et tulistasid alla kõrgemal kui 6 km lennanud Ukraina transpordilennuki An-26. Selleks kasutati paar nädalat varem hõivatud Buk-süsteemi, mis remonditi, komplekteeriti meeskonnaga ning võeti kasutusse.[9] Ukraina õhujõud teatasid, et kaotasid kontakti Venemaa piiri lähedal Gorlivka lähistel 6500 m kõrgusel lennanud transpordilennukiga An-26 ning kahtlustasid, et see tulistati alla kas vene hävitaja õhk-õhk raketiga või Venemaa territooriumilt maa-õhk raketiga.[10][11] Meedias avaldatud informatsiooni järgi oli veidi aega enne teadet Malaisia reisilennuki kadumise kohta teatanud mässuliste juht Igor Girkin oma sotsiaalmeedia lehel, et mässulised tulistasid samas piirkonnas alla 6500 meetri kõrgusel lennanud Ukraina lennuki Antonov An-26. [12] Girkin võttis endale vastutuse ka Malaisia reisilennuki allatulistamise eest.[13] Ukraina Julgeolekuteenistus avaldas nende valduses olnud helisalvestised terroristide omavahelistest vestlustest reisilennuki allatulistamise kohta.[14] Hiljem aga avaldati YouTube'is selle helisalvestise paroodiaid.[15] Kõigi asjaosaliste aktsepteeritud lennuplaan nägi ette, et lend kulgeb Ukraina kohal tasemel FL330 (33 000 jalga, 10 060 m) Kiievi lennujuhtimispiirkonnas ja tasemel FL350 (35 000 jalga, 10 650 m) Dnipropetrovski lennujuhtimispiirkonnas. Tsiviillendudele olid Dnipropetrovski piirkonnas suletud lennutasemed madalamal kui FL320. 12:53 lendas MH17 tasemel FL330. Dnipro lennujuhtimiskeskus palus neil tõusta nivoole FL350, et vabastada FL330 tagant lähenevale Boeing 777-le. Lennuki meeskond palus luba jääda tasemele FL330 ja 13:00 palus MH17 meeskond ilmaolude tõttu luba kalduda lennutrassist 20 miili vasakule. Tasemele FL350 suunati teine lennuk. 13:19:53 oli MH17 radari andmetel 3,6 miili koridori teljest põhja pool (trassist vasakul), lennujuhtimiskeskus palus lennukil suunduda paremale, et tagada ohutuid vahemaid teiste lendudega. MH17 vastas 13:19:56–13:19:59. Pardaregistraatorite salvestised lõpevad neli sekundit hiljem 13:20:03. Mingit ohuteadet MH17 ei edastanud, juhtimiskeskuse raadiosidele 13:20:00–13:20:05 lennuk ei vastanud. Uurimiskomisjoni kasutada olid kahe lennukeid jälgiva radari (primaarne vene radar ja sekundaarne radar SSR/mode S) ning lennuki transponderilt vastu võetud signaal. Samas piirkonnas lendas samal ajal veel kolm tsiviillennukit – kaks itta ja üks läände. Kõik neli lendu olid Dnipro radari kontrolli all. Kell 13:20 oli kaugus MH17-st lähima lennukini umbes 30 km. Lennuki meeskonnas oli neli pilooti, kõigil oli nõutav kvalifikatsioon ja kehtivad tervisetõendid. Lennuki tehniline seisund vastas kõigile nõuetele, mingeid teadaolevaid rikkeid ei olnud. Lennuki pardakirjutite salvestised tunnistas uurimiskomisjon autentseteks, mingeid salvestiste manipuleerimise tunnuseid ei avastatud. Pardaregistraatorite salvestised on kooskõlas lennujuhtimiskeskuste salvestistega. Mõlema pardaregistraatori salvestised lõpevad 13:20:03. Salvestistes ei ole mingitki märki häiretest lennuki tehniliste süsteemide töös ning meeskonna kommunikatsioon ei viita millelegi ebatavalisele. Viimased kolm minutit enne salvestiste katkemist lendas lennuk tasemel FL330 muutmata kõrgust, kiirust ega suunda. Lennuk lagunes õhus, lennuki tükke on umbes 10 km pikkusel ja 5 km laiusel maa-alal. Põhiosa lennuki vrakist on 8,5 km kaugusel lennuki viimasest teadaolevast asukohast lennutrassil. Lennuki kere esiosa ja kokpiti kahjustused vastavad tabamusele rohkearvuliste suure energiaga objektidega väljast. Niisuguseid kahjustusi ei saa tekitada lennuki oma süsteemid ega terroriakt lennuki salongis või pagasiruumis. Esmase raporti koostamise ajal ei saanud uurimiskomisjon külastada sündmuspaika sealse lahingutegevuse tõttu. Neil olid kasutada 19.–21. juulil 2014 sündmuskohal viibinud Ukraina uurijate ja 22.–24. juulil 2014 sündmuskohal viibinud Malaisia uurijate tehtud fotod. 2. mail 2015 teatas Hollandi julgeoleku- ja justiitsminister otsingute lõpetamisest reisilennuki allatulistamiskoha piirkonnas.[20] 30. juunil 2015 teatas Hollandi peaprokurör, reisilennuki allatulistamist uuriva uurimisgrupi koordinaator Fred Westerbeke Rotterdamis antud pressikonverentsil, et on tehtud kindlaks inimeste ring, kes võisid olla osalised reisilennuki allatulistamises Ida-Ukrainas 2014. aasta suvel. Westerbeke sõnul on võimalik, et uurimine kestab 2015. aasta lõpuni.[21][22] Malaisia taotles juulis 2015 ÜRO julgeolekunõukogus lennuki allatulistajate vastutusele võtmiseks rahvusvahelise tribunali moodustamist, tuginedes ÜRO põhikirja peatükile 7. Malaisia taotlust toetasid Ukraina, Holland, Austraalia ja Belgia.[23]. Resolutsiooni eelnõud hääletati ÜRO julgeolekunõukogus 29. juulil 2015. Resolutsiooni poolt oli 11 julgeolekunõukogu liiget. Kolm julgeolekunõukogu liiget – Hiina, Angola ja Venezuela jäid erapooletuks. Venemaa kasutas resolutsiooni tagasilükkamiseks vetoõigust.[24][25] 2016. aasta septembri lõpul teatati Hollandi, Malaysia, Austraalia, Ukraina ja Belgia esindajatest koosneva rahvusvahelise uurimiskomisjoni volituste pikendamisest 2018. aasta alguseni.[26] 5.juulil 2017 teatas AFP Haagist, et rahvusvahelist uurimiskomisjoni juhtivad Austraalia, Belgia, Malaysia, Holland ja Ukraina leppisid kokku, et Malaysia lennuki allatulistajate üle peetakse kohut Hollandis. Kriminaaluurimise komisjoni teatel on kuriteoga seotud süüdistatavaid umbes sada isikut.[27] 13. oktoobril 2015 avaldati Hollandis rahvusvahelise uurimiskomisjoni tulemused õnnetuse põhjuste kohta.[28][29] Õnnetuse põhjustas pind-õhk-tüüpi juhitava raketi 9N314M[30] plahvatamine lennuki nina juures, mis kahjustas lennuki keret ja viis lennuki õhus purunemiseni Kokpitis viibinud kolm meeskonnaliiget hukkusid raketikildudega pihta saades silmapilkselt. Komisjon ei leidnud tõendeid, et ülejäänud meeskonnaliikmed või reisijad oleksid tabamuse järel midagi ette võtnud, kuid ei välistanud et keegi võis allakukkumise ajal teadvusel olla Piirkonna ohtlikkust reisilennukitele ei hinnatud õigesti ja see oleks tulnud tsiviilliiklusele sulgeda 28. septembril 2016 tegi rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon pressikonverentsil ülevaate Malaisia lennuki allatulistamise uurimisest.[31] Hollandi juhitavas uurimiskomisjonis osalevad Austraalia, Belgia, Malaysia ja Ukraina. Lennuk tulistati alla terroristide kontrolli all olevalt territooriumilt Pervomaiski asula lähedal Venemaalt toodud raketikompleksi Buk raketiga 9M38. Uurimiskomisjon kuulas ära 200 tunnistajat, kogus pool miljonit fotot ja videot, analüüsis 150 000 pealtkuulatud telefonikõnet. Pressikonverentsil tutvustati Buki teekonda Venemaalt Severnõi asula juures üle piiri Donetskisse, sealt läbi Snižne Pervomaiskisse ja Pervomaiski lähedal põllule koordinaatidega 47.973°N 38.760°E. Buk toodi Venemaalt 17. juuli 2014 hommikul ja viidi järgmisel päeval Snižne, Debaltseve ja Luganski kaudu tagasi Venemaale. Uurimiskomisjonile on teada kuritööga seotud saja inimese nimed, aga pole teada, kes andis käsu tulistada. 24. mail 2018 Haagis antud pressikonverentsil näitasid uurijad tõendeiks olevaid foto- ja videomaterjale, mille kohaselt oli lennuki alla tulistanud relvasüsteem pärit Venemaal Kurski oblastis dislotseeruvast Venemaa relvajõudude 53. õhutõrjeraketibrigaadist.[32][33] Venemaa eitab oma ja Venemaa toetatud mässuliste osalust Malaisia reisilennuki MH-17 allatulistamises ning süüdistab selles Ukraina õhujõude või Ukraina õhutõrjet. Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi kindral Andrei Kartapolov demonstreeris 21. juulil 2014 pressikonverentsil pilti linnas transporditavast Bukist ning väitis, et see on Ukraina valitsusvägede raketiseade Krasnoarmeiskis.[34] Taustal olevaid maju ei ole Krasnoarmeiskis aga leitud ning Krasnoarmeiskis ei ole ka trolliliine. Samal pressikonverentsil väitis kindral Kartapolov, et Malaisia reisilennuki läheduses oli Ukraina õhujõudude ründelennuk Su-25, mis võis õhk-õhk raketiga tulistada Malaisia lennukit. Venemaa infokanalites on seda hiljem korduvalt väidetud. Ka kaks kuud pärast esmase raporti avaldamist teatas Hollandi uurimiskomisjon, et radariandmeid selle kohta, et läheduses oli lisaks reisilennukile ka sõjalennukeid, ei ole Venemaa neile esitanud.[35] Enne 17. juulit oli Vikipeediates Su-25 praktiliseks lennulaeks märgitud 7000 m ja lahinguvarustuses 5000 m, mis seab kahtluse alla Su-25 suutlikkuse tulistada alla 10 000 m kõrgusel lendav lainer. Alates 20. juulist 2014 on Su-25 lennukõrgust vene, inglise, saksa ja prantsuse Vikipeediates korduvalt üritatud suuremaks redigeerida. 14. novembril 2014 näitas Venemaa riiklik teleprogramm Kanal 1 (Первый канал) satelliidifotot, millel oli reisilennuk Boeing ja seda tulistav hävituslennuk. Saates väideti, et seda fotot on analüüsinud lennunduseksperdid ja Venemaa inseneride ühingu eksperdid ning nad tunnistasid selle vaieldamatuks tõestuseks, et MH-17 tulistas alla Ukraina õhujõudude lennuk. Väidetav satelliidipilt MH-17 allatulistamisest on saamatu fotomontaaž. Aluseks on hoopis teisel kuupäeval tehtud satelliidipilt, millel pilvede muster on teistsugune kui uurimiskomisjoni raportis esitatud katastroofiaegsel pildil. Kaadris on Donetski lennujaama 4 km pikkune maandumisrada ja Boeing ühesuurused. See ei ole võimalik orbiidil tehtud pildi korral, niisuguste proportsioonide jaoks oleks pildistaja pidanud olema Boeingule lähemal kui kilomeeter. Firma tunnuskirjad lennuki kerel asuvad teises kohas kui Malaisia reisilennukeil.[36] 6. mail 2015 avaldas Venemaa väljaanne Novaja Gazeta artikli "See oli "Buk-M1""[37], milles tutvustati veel üht Vene inseneride anonüümset uurimisraportit. Raportis analüüsiti Malaisia reisilennuki kahjustusi ja jõuti järeldusele, et lennuki hävitas rakett 9M38M1, mis tulistati välja Buk-M1-lt. Sellega lükati ümber varasem versioon, et MH-17 tulistas alla Ukraina ründelennuk. Raportis näidati, et raketi väljatulistamiskohaks ei saanud olla mässuliste kontrolli all olev Snižne ja raketi väljatulistamiskohana pakuti Zaroštšenske küla, mis väideti olevat olnud Ukraina vägede kontrolli all. Selle kinnituseks esitati luuresatelliitide pilte, kus olevat peal Buk-seadmed. Veebis on säilinud Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu 14. juuli 2014 kaart, millel Zaroštšenske piirkond on mässuliste kontrolli all.[38] Ukraina vastuluure ülem Vitali Naida väidab, et raportis esitatud satelliidipildid on retušeeritud ja mõned neist on tehtud tükk aega enne MH-17 allatulistamist.[39] Lennukis viibis 298 inimest, kellest 15 olid meeskonnaliikmed.[2][40] Hollandi valitsuse teatel oli lennuki pardal viibinud 298 inimesest oktoobri lõpus tuvastatud 289 hukkunu surnukehad.[41]			OSCAR-2019
Tavidil on heameel pakkuda investeerimiseks Euroopa klassikaliste kuldmüntide perre kuuluvat silmapaistvat Napoleon III 10-frangist kuldmünti. Enam kui 600 aasta pikkuse ajalooga 10-frangine münt meenutab Prantsusmaa kui 19. ja 20. sajandi suurriigi endist hiilgust. 10-frangine on üks Prantsuse väärtuslikumaid ja ihaldatumaid münte, mündi standardi lõi ning loa selle vermimiseks andis Napoleon Bonaparte ise. Münt püsis ühes kaalus kauem kui sajandi. Prantsuse 10-frangised hõlbustasid maailmakaubandust ning need panid aluse ka Euroopa esimesele rahaliidule. Münte vermiti üle 100 miljoni, mistõttu need on likviidsed ja tuntud väärismetallide turul kogu Euroopas. Napoleon III 10-frangised kuldmündid pärinevad ajast, mil Prantsusmaal toimus suur tööstuslik, kultuuriline ja ühiskondlik edasiminek. Tänu mündi tagasihoidlikule kaalule on see taskukohane ning sobib nii kollektsioneerimiseks, kingituseks kui ka investeerimiseks. Napoleon III 10-frangine kuldmünt on silmapaistev Prantsuse münt. Prantsuse 10-frangine on üks kuulsamaid Prantsuse münte, mistõttu see on tuntud kogu Euroopas. Napoleon III 10-frangine kuldmünt on raha. Investeerimiskullast mündid on käibemaksuvabad ning nii kaubeldakse nendega kogu Euroopa kullaturul. Napoleon III 10-frangised kuldmündid on likviidsed. Alates 19. sajandist on 10-frangiseid kuldmünte vermitud üle 100 miljoni, mistõttu on need äärmiselt likviidsed ning garanteeritud turuga. Napoleon III 10-frangised kuldmündid on suurepärane võimalus mitmekesistada investeerimisportfelli. Kulda investeerimine aitab hajutada tururiske, kuna kullal on võrdlemisi nõrk seos muude finantsvaradega. Napoleon III 10-frangised kuldmündid pakuvad võimalust paigutada oma sääste. Prantsuse 10frangine kuldmünt on suurepärane valik kõigile, kes soovivad säästa pikema aja vältel ning kes hindavad stabiilsust ja turvatunnet, mida pakub füüsilise kulla omamine. Kullast frangi suursugune ajalugu sai alguse 14. sajandil, mil Saja-aastase sõja käigus leidis aset mitmeid tõsiseid kokkupõrkeid Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Poitiers’ lahingus Prantsusmaal võtsid inglased 1356. aastal vangi Prantsuse kuninga Jean II ja nõudsid tema eest seejärel lunaraha, täpsemalt kolm miljonit kuldraha. Sellekohase lepingu sõlmimise ning kuningas Jeani vabastamise võtsid prantslased vastu joovastusega ning andsid vabastamise auks välja kuldraha. Sümboliseerimaks kuninga vabadusse ratsutamist sai münt nimeks franc à cheval ehk eesti keeles „vaba hobusel“. Uut kullast franki kasutati kaubavahetuses kogu Prantsusmaal, ent selle suurust muudeti sageli. Asi muutus 19. sajandi alul, mil võimule tuli Napoleon Bonaparte. Napoleon Bonaparte, keda on peetud üheks edukamaks väejuhiks maailmas, oli ka osav poliitik. Prantsuse revolutsiooni lõpul sai temast uue Prantsuse valitsuse esimene konsul. Kulla tulihingelise pooldajana andis Napoleon 1803. aastal korralduse ühtsete mõõtudega kuldmüntide – Napoleoni müntide – vermimiseks. Uus kuldraha kandis tema portreed ning seda vermiti algselt kahes suuruses – 20 ja 40 franki. Hiljem hakati vermima ka 5-, 10-, 50- ja 100-frangise nimiväärtusega münte. Üheks populaarsemaks ning seetõttu ka üheks enim vermituks sai 10-frangine kuldmünt. Esimene 10-frangine kuldmünt anti välja 1850. aastal, see kaalus 3,225 grammi ning sisaldas 2,902 grammi puhast kulda, mündi kullaproov oli 900. Kullast 10-frangiseid münte vermiti 1914. aastani ning ehkki mündi kujundus aastate jooksul muutus, olid selle suurus ja nimiväärtus alati sama – see suurendas mündi usaldusväärsust ning populaarsust. Nii hakati kõiki 19. ja 20. sajandil vermitud kullast 10-frangiseid kutsuma napoleoniteks. Charles Louis-Napoleon Bonaparte, tulevane keiser Napoleon III, sündis 1808. aastal Pariisis. Ta oli keiser Napoleon I vennapoeg ning kasvas üles eksiilis, kuna tema onu Napoleon I oli pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal võimult kõrvaldatud ning kogu perekond Prantsusmaalt pagendatud. Täiskasvanuna tegi Charles Louis-Napoleon eksiilis lakkamatult plaane, kuidas taastada oma võim endise Napoleonide dünastia pärijana. Võimalus selleks saabus 1848. aastal, mil Prantsuse kuningas Louis Philippe Veebruarirevolutsiooni tulemusel kukutati. Prantsusmaale naasnud Charles Louis-Napoleonil õnnestus sellele järgnenud üldvalimistel kindlustada endale enamuse poolehoid ning ta vannutati uue Prantsuse Vabariigi presidendiks. Ehkki oma ametiaja alguses valitses ta riiki presidendina, tundis Charles Louis-Napoleon peagi, et Prantsuse konstitutsioon piirab ta võimu, ning viis läbi riigipöörde, mille tulemusena sai temast diktaatorist Prantsuse keiser Napoleon III. Ehkki keisrina oli Napoleon III autoritaarne valitseja, oli ta tõhus juht, kes tõi Prantsuse ühiskonnas kaasa suuri positiivseid muutusi. Napoleon III esimesel kahekümnel valitsemisaastal edenes Prantsusmaa nii majanduslikult kui ka ühiskondlikus plaanis. Märkimisväärsemad sotsiaalreformid olid tööliste õigus streikida ja organisatsioone luua ning riikliku hariduse kättesaadavamaks tegemine naistele. Majanduspoliitilistest otsustest oli oluline Prantsusmaa majanduse avatumaks muutmine tollimaksude alandamise abil, mis eelkõige edendas kaubandust. Ta investeeris suuri summasid infrastruktuuride rajamisse, ehitades Prantsusmaale maanteid, raudteid, kanaleid ja sadamaid. Napoleon III valitsemisajal kasvas Prantsuse merevägi suuruselt teiseks Inglismaa järel. Prantsusmaa tööstus- ja põllumajandustoodang suurenes märkimisväärselt ning esimest korda sajandite jooksul ei seistud enam silmitsi näljahädaga. Ehkki Napoleon III-l oli Prantsuse elektoraadi seas suur toetajaskond, kasvas ühtlasi tema sisepoliitiliste vastaste ring. 1870. aastal kaotas Napoleon III juhitud armee otsustava lahingu Preisi vägedele ning tema ise võeti vangi. Kaotanud lahingu, andis Prantsusmaa alla ning kaotas sellega ka Saksa-Prantsuse sõja. Kasutades ära Prantsusmaa nõrgenenud positsiooni ning keisri äraolekut, võtsid Napoleon III poliitilised vastased temalt ära Prantsusmaa valitseja volitused. Pärast rahulepingu sõlmimist Prantsusmaa ja Saksamaa vahel Napoleon III vabastati, ent kuna ta oli oma poliitilisest positsioonist ilma jäänud ning rahvas süüdistas teda endiselt sõja kaotamises, ei saanud ta koju tagasi pöörduda. Charles Louis-Napoleon otsustas suunduda koos naisega Inglismaale, kuhu ta jäi oma surmani 1873. aastal. Tagaküljel on mündi keskel kirjas nimiväärtus 10 FRANCS ja vermimisaasta, mida ümbritseb loorberipärg. Pärja all on vermimiskoja tähis. Mündi servas on poolkaares kiri „EMPIRE FRANÇAIS“ ehk „Prantsuse keisririik“.			OSCAR-2019
Minu enda aknast näeb hetkel ainult lumepuruseid puid ja mõnda üksikut suusatajat, üksjagu jalutajaid, paari koera... Ühesõnaga - ei midagi huvitavat, mida laiemale avalikkusele näidata. Aga õnneks pole fotojahi reeglites kuskil kirjas, et see vaade just oma aknast peab olema. Eelmisel nädalal oli asja linnavalitsusse ja vaat sealt kuuenda korruse aknast avanes tõepoolest vaade, mis vaate nime kannab. Klõpsisin kohe mõnuga mitme nurga alt. Ainult sellest oli kahju, et ilm sombune, päikest polnud ja seega pildid vähe hallivõitu. Aga otsustage ise. blondiini tehakse kindlaks nii, et kui paned taskulambi kõrva juures põlema ja silmad hakkavad särama, siis on blondiin. Nüüd lõpuks on Nõmme linnaosavalitsus lasknud töötutel hädaabitööde korras kokku koguda novembritormis murdunud männioksad. Metsaäär on suuri oksahunnikuid täis. Kui uurisin, mis neist edasi saab, öeldi, et viiakse hakkemasinasse ning saadud hake müüakse kalli raha eest Rootsi. Eestlased ei pidanud puiduhaket kuigi palju ostma, kallis on ikkagi. Aga kui arvestada hakkepuidul töötava katla kasutegurit, võiks sellele siiski rohkem mõelda. Miks me peaksime oma peaaegu tasuta saadud kraami rootslastele müüma? Ah et kasumit saab rohkem? Ei tea, kas ikka saab, kui arvestada transpordikulusid. Ning võib arvata, et praeguses olukorras ei osta rootslased ka varsti enam seda kraami nii palju. Kasumit võib ju käibe pealt ka teenida - müüa odavamalt, aga hulgem. Selle peale muidugi keegi ei tule, et võiks need oksad samamoodi hädaabitööde korras ära tükeldada ja anda oma vähekindlustatud peredele kütteks. Küll läheks kaubaks, kui enam ei jaksa hirmkalleid kase- ja lepahalge osta. Männi kütteväärtus muide on päris kõrge. ID-pilet sai pühadega läbi. Täna oli vaja tingimata sõita, et läpakas remonti viia ja tööle jõuda. Nagu ikka varasematelgi kordadel, hakkasin tunnike enne väljaminekut moblal 1312 ja nii edasi valima, et uut piletit saada. Tuhkagi, ligi tunni jooksul vastati pidevalt: "Süsteem on hetkel häiritud, palun proovige mõne aja pärast uuesti!" Tont seda teab, kellel siis nüüd pühadest pohmell oli... Õnneks jätsin endale piisava ajavaru, et R-kioskist läbi vudida ja üks piletiraamat endale osta. Aga tüütu on ju bussis kompostrini trügida, kui rahvas ukse ees seisab ja end grammigi liigutada ei suvatse. Ära ma selle pileti täksitud sain ja oligi paar peatust hiljem kontroll. Neile ei loe ju seletamine, et mobiilimakse süsteem maas, midagi, väänavad ikka täie rauaga. Minuni kontrollijad siiski ei jõudnudki, enne korjasid ühe jänese pihku ja ülejäänutel lubati edasi sõita. Aga kui mul poleks R-kioskit teele jäänud? Bussijuhilt pileti ostmine on kah kuidagi ebameeldiv (lisaks sellele, et see topelthinda maksab), selline tunne, et pead tervet bussitäit rahvast kinni ja buss jääb sinu pärast graafikust maha. Eks selle tunde ole osanud mõned bussijuhid tekitada, pileteid müües porisevad ja sisisevad. Õnneks muidugi on selliseid vähe. Kirusin ennast, et lasin eile õel end moosida tänaseks Vanakale vastlasõitu tegema. Ega ma selline talvel väljas tegutsemise fänn just ole. Aga Tupsu oli kah õhinas, et muidugi, tema tahab ka kelgutada ja nii me siis läksimegi. Küll vähe hiljem kui algusajaks kuulutatud, sest enne tahtis Tupsu telekast paraadi kindlasti ära vaadata. Mäel oli rahvast murdu ja enamusel tundus väga lõbus olevat. Tupsu aga lõi põnnama, mägi ikka liiga kõrge ja rahvast palju, tema ei tahagi sõita. Natuke siiski proovis veidi laugemas kohas. Ega me kaua olnud, niisama passida polnud ju mingit mõtet. Pealegi läks hernesupi ja vastlakuklite jagamiseks. Aga õhtupoole lubas Tupsu emme ja tädiga uuesti minna, ehk siis on juba julgem. Käisime poes ära ja kui oma tänavasse keerasime, sõitis meist mööda vilkurite ja sireeniga kiirabiauto. Hüppetornide juurde läks, seal murtakse igal aastal vastlapäeval mõned kondid ju. Asi selles, et arvutisse hakkab pilte paljuvõitu kogunema. Osa on küll mitmele poole ära paigutatud, aga tülikas on otsida. Enne kasutasin albumite tegemiseks Windows Live Spaces keskkonda, aga see on pärast viimaseid uuendusi täiesti pekkis - ei mingit pildiallkirjade lisamist ega piltide oma suva järgi korraldamist, nii nagu üles laed, nii on. Lingid on kah megapikad. Nagi tasuta versioon ei mahuta kuigi palju. Tegelikult kaalusin ka võimalust osta kettaruumi nagist juurde, kui keegi midagi paremat ei soovita. Huvitav, kuidas inimesed siis hakkama said, kui nad veel numbreid ei tundnud? Või ongi numbrid sama vanad kui inimkond? Kõige rohkem numbreid näeb korraga teadagi kalendris. Lisaks ütleb see veel, et veebruar saabki varsti läbi. Ning kaks viimast pilti on vähe nostalgilised, sest tuleval suvel Nõmme turul enam niisuguseid hinnalipikuid vist näha ei saa... “Vanaema on naine, kellel endal lapsi ei ole. Talle meeldivad teiste inimeste väikesed poisid ja tüdrukud. Vanaisa on mees-vanaema. Vanaisa käib poistega jalutamas, nad käivad kalal ja teevad igasuguseid asju. Vanaemadel pole teha muud kui olemas olla. Nad on nii vanad, et nad ei tohiks palju mängida ega joosta. Sellest piisab, kui nad viivad meid kauplusse, kus on mänguhobused ja neil on kaasas palju raha. Või viivad nad meid jalutama ja kõnnivad aeglaselt, et me saaksime vaadata ilusaid puulehti ja putukaid. Vanaemad ei peaks kunagi ütlema, et teeme kiiremini. Tavaliselt on vanaemad paksud, kuid mitte nii paksud, et ei saaks su kingapaelu siduda. Nad kannavad prille ja imelikku aluspesu. Nad saavad oma hambad ja igemed suust välja võtta. Vanaemad ei pea olema targad, nad peavad ainult oskama vastata sellistele küsimustele nagu “Miks Jumal ei ole abielus?” või “Miks kassid koeri kardavad?”. Vanaemad ei räägi pudikeelt nagu külalised, sest sellest on raske aru saada. Kui vanaemad meile loevad, siis nad ei jäta midagi vahele, nad ei saa pahaseks, kui peavad iga kord sama lugu lugema. Armsad vanavanemad, kui te pole rahul oma laste kasvatamisel tehtuga, siis lastelaste näol on teile antud uus võimalus. Ärge laske sel käest libiseda! Kui teie lapsed kasvatavad teie lapselapsi määratud viisil, siis julgustage neid ja kindlustage nende õpetust oma eeskujuga. Kui teie lastel see ei õnnestu, siis püüdke abiks olla, “...kuuluta(da) oma lastele ja lastelastele...” Tallinnas on kuuel päeval nädalas võimalik saada tasuta psühholoogilist kriisiabi, mida pakub linna partnerina MTÜ Eluliin, õhtusel ja öisel ajal saab tuge vabatahtlikelt nõustajatelt. MTÜ Eluliin koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga pakub õnnetusjuhtumite ja kuritegevuse läbi kannatanutele ning nende lähedastele, kasvatusprobleemidesse sattunud lapsevanematele jt tallinlastele psühholoogilist kriisinõustamist esmaspäevast reedeni kella 9-20 ja laupäeviti 10-20 aadressil Pärnu mnt 9a. Praeguses olukorras, kus töökoha kaotuse tõttu sattub raskustesse üha enam inimesi, suurenevad perepinged ja kuritegevus, on kriisinõustajate tegevus eriti oluline, ütles Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima. Psühholoogilisse nõustamisse võib pöörduda üksinda või tulla koos oma perega, nõustamine on anonüümne ja tasuta, nii eesti kui vene keeles. MTÜ Eluliini nõustajad on kogenud professionaalid, kes oskavad pakkuda psühholoogilist tuge ja asjatundlikku suunamist kasvatusprobleemidega lapsevanematele. Vastuvõtule registreerimine, konsulteerimine ja telefoninõustamine toimub numbril 6314300. Kell 19-07 suunatakse kriisiabi telefon MTÜ Eluliin vabatahtlikele nõustajatele, kes töötavad eesti keeles telefonil 6558088 ja vene keeles 6555688. Uimasti ja HIV/AIDSi tasuta anonüümne tugitelefon numbril 1707. Asjakohast nõu saab kõigil nädalapäevadel kell 9 - 20, ka mobiilidelt on sissehelistamine tasuta. Ma ei ole siin blogis eriti sõna võtnud poliitilistel teemadel. Olen eelistanud seda teha teistes kanalites. Aga mõeldes homsele Tallinna linnavolikogu istungile ja praegu toimuvale "hääletusele" (mille käiku on valgustatud paljudes blogides, ei hakka linkima), leian, et ei saa sellest üle ega ümber. Suur-Tallinna idee tundub esmapilgul päris ahvatlev. On ju Tallinn oma lähiümbrusega orgaaniliselt seotud juba pikka aega. Samuti võiks arvata, et üks ja ühtne Tallinn toimiks tervikuna paremini kui hulk erinevaid linnaosasid. Paraku on asjad palju keerulisemad. Mida suurem, seda kohmakam, see on ammusest ajast teada. Eri linnaosade probleemid on erinevad ja nõuavad erinevaid lahendusi. Samuti on ajalooliselt välja kujunenud iga linnaosa oma nägu, paljud inimesed identifitseerivadki ennast mitte tallinnlasena vaid oma kodukandi järgi. Ega ma isegi erand pole, olen alati rõhutanud, et mina olen nõmmekas ja tahan selleks ka jääda. Minu originaalsünnitunnistuselgi on sünnikohana kirjas mitte Tallinn vaid just Nõmme. Kui linnaosade kaotamine esimest korda jutuks tuli, käis praegune Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra Nõmme Sõnumites välja mõtte, et sellisel juhul tuleb uuesti algatada Nõmme iseseisvumine. Ma ei tea, kas ta on oma arvamusele kindlaks jäänud või saanud parteikontoris ajuloputuse ja ümber mõelnud. Kui uue iseseisvusaja algul korraldati vastav küsitlus, jäid napilt peale iseseisvumise vastased. Põhiargumendiks oli muidugi majanduslik toimetulek. Pole ju Nõmmel suuri ettevõtteid ega jõukaid kodanikke, kelle maksutulust linna ülal pidada. Kuid seda polnud ju eelmise vabariigi ajalgi. Millegipärast siis tuldi toime, kuigi suur osa rahvast käis pealinna tööle. Teine argument oli muidugi juba tollane tihe seotus Tallinnaga - transport, veevarustus, side jne. Need probleemid aga oleksid hea tahtmise korral ka lepingutega lahendatavad. Põhiküsimus ongi - kas jätkub tahtmist? Karta on, et praegusel linnavalitsusel kindlasti mitte. Ning kui homsel hääletusel läheb nii, nagu linnavalitsus loodab, on tulevikus veel keerulisem neid küsimusi lahendada. Huhh, kui millestki liiga palju räägitakse, siis muutub see tüütuks. Nii et blog.tr.ee’d ja wordpressi pole ilmselt mõtet kuni pühapäeva õhtuni külastada. Tegelikult alustasin puhkamisega juba ette, 13. ja reede ei teinud blogipuud lahtigi. Oma blogi kah mitte. Sattusin täna muuhulgas ühele väikesele näitusele. Silma jäi paar kollaazi, mida igaüks võib tõlgendada just nii, kuidas fantaasia lubab. Peab tunnistama, et päris efektsed olid. Eile polnud kellelgi raskusi ära arvata, et üks tubli "grafomaan" on teadagi Nirti. Oleks selliseid blogipuus ainult rohkem! Vastusena Teie nõudmisele koheselt kustutada võlgnevus Teie äriühingu ees teatan, et seoses ülemaailmse majanduskriisiga toimub meie firmas võlgnevuste likvideerimine allkirjeldatud viisil: Ühel tuttaval proual oli suur mure: abikaasa surmast sai 40 päeva mööda, nüüd sugulased kukil, et peab mälestamise korraldama ja samas ka kõik abikaasa asjad silma alt ära panema, veel parem, kui välja viskama päriselt. Tema aga ei suuda seda sugugi veel teha. Ja üleüldse, mis tärmin see 40 päeva siis on, tema pole sellest enne kuulnudki. Tõepoolest, ega see lahkunu mälestamine 40 päeva möödumisel meie kultuuris eriti levinud olegi. Tagapõhi on küll Piiblist, kõige otsesem seos sellega, et 40 päeva pärast ülestõusmist võeti Jeesus taevasse. Uskumus on selline, et enne lõplikku lahkumist viibib inimese hing veel 40 päeva maailmas, siis aga lahkub päriselt. Ortodoksi kiriku praktika on, et sel päeval korraldatakse mälestustseremoonia, käiakse haual, korrastatakse see, süüakse ja juuakse ning sorts viina valatakse ka lahkunu kääpale. Asjade silma alt ärapanemist seostatakse kõige enam sellega, et kui neid esil hoida, ei saa hing rahulikult minna, teda nagu hoitaks vägisi kinni. Teiselt poolt peavad ka järelejäänud oma eluga edasi minema, olukord on muutunud ja kui püüda kõike kramplikult säilitada nii nagu oli, pole see ka võimalik. Nad peaksid suutma lahkunu vabaks anda. Mingil moel on selline suurpuhastus ja asjade korrastamine osa leinatööst. Kuid inimesed on erinevad. Mõni vajab rohkem aega, mõnele annab turvatunnet ja lohutust just lähedase inimese asjade lähedalolek. Mõni asi toob esile head mälestused, annab jõudu edasielamiseks. Teisele võib seesama asi aga ainult valu tekitada. Kuid mitte keegi ei saa kellelegi ette kirjutada, kuidas ja kui kaua ta leinama peaks. Ei saa öelda inimesele, et nüüd teeme platsi puhtaks, eriti kui inimene ise selleks valmis pole. Saab olla lähedal, saab kuulata, saab toetada sooja sõna, käepigistuse või kallistusega. Aga iseenesest on kena korraldada üks koosviibimine, mil lahkunut ühiselt mälestada, meenutada ilusaid hetki. Kas seda teha 40, 50 või 100 päeva möödumisel, polegi niiväga oluline. Üleeile jagas kasulikku abi teadagi Larko, kes teine siis veel läbi Ubuntu raadiot kuulab. Ning eile andis internetiturvalisuse koha pealt nõu loomulikult arvutikaitse. Tänaseks aga otsisin välja ühe "grafomaani" tekstijupi. See peab olema mingi geen, mida kõigil ei ole. Kirjutajageen. Grafomaani, kui soovite. Loen blogisid, lihtsalt ajaviiteks. Mõnda pikemalt, mõne panen koleda kujunduse pärast kohe kinni. Olin just koju jõudnud ja vahetasin riideid, kui aia tagant tuttav muusika kõrvu kostis. Kähku jope peale ja mööda libedat õuejääd värava poole! Oh üllatust, autoaknast vaatas vastu Vambola, keda paar aastat juba näinud polnud. Kohtumisrõõm oli nii suur, et lausa kallistasime. Vambola oma paarimehega olid ju need, kes esimestena meie kandis jätsiabi autol sõitma hakkasid. Siis aga pandi liikvele ka teine auto ning nemad läksid uut ringi sisse ajama. Olid need uuedki, kes asemele tulid, toredad, aga ikkagi oli heameel, et vanad tuttavad jälle tagasi. Jutu sees tuli välja, et põhjus, miks tagasi, pole sugugi nii rõõmustav. Nimelt sõitis jätsiringe viimased paar aastat kaks autot, üks ühes, teine teises linnaservas. Kummagi peal kaks juhti ning iga mees nädal tööl, nädal vaba. Tööaja sisse läksid muidugi kõik nädalalõpud ja riigipühad ka. Nüüd aga olid ülemused otsustanud ühe mehe koondada ning jätta kahele autole kolm juhti, graafik pidi välja nägema nii, et 8 päeva tööl, 4 vaba. No mida? Pereinimestele jätta heal juhul üks vaba nädalalõpp kuus ei ole vist pere koosolemist soodustav asjaolu? Lisaks tahetavat ka, et mehed ringile varem välja sõidaksid. See on juba täiesti ajuvaba, enamus inimesi on päevasel ajal ikka tööl ning ei torma sugugi koju jäätisevalvesse. Hakka või arvama, et müüki püütakse kunstlikult vähendada, siis mingi aja pärast öelda, et ei tasu üldse ära ning kogu jätsiabi vaikselt hingusele saata. Mina tean hulka inimesi, kes siis väga pettunud oleksid. Mugav on ju, kui maius koju kätte tuleb, eestimaine pealegi. Poest ei osta ma kunagi sellist jäätisekogust nagu otse autolt (ja ega sellestki midagi järele jää). Täna peaks kirjade järgi olema turvalise interneti päev. Seega noppisin blogipuust ka ühe äärmiselt päevakajalise postituse, see tõepoolest tasub lugemist. Tänane turvalise interneti päev on pühendatud laste kaitsmisele internetis varitsevate ohtude eest ning lapsevanemate selleteemalise teadlikkuse tõstmisele. Üldlevinud arvamuse järgi on lapsed arvuti ja interneti koha pealt oma vanematest tehniliselt nutikamad. Eile oli jälle kerge tekst vist, sest Sandraa peiliti kähku välja. Natuke isegi vaieldi tema arvamusele vastu, mis ju ka tore, kuigi ta enda blogis oleks see kindlamalt kohale jõudnud. Eile peiliti välja, et tekstikatkendi autor oli Andrus Norak. Sellelt mehelt tuleb sageli huvitavaid mõtteid, soovitan soojalt. Meeletult nõme kui inimesed panevad blogile taustaks muusika. Samal ajal, kui loen pean kuulama kõrvulukustavat jura, mille kõla minu jaoks on okseleajav. Ei pane eriti edasi lugema, veel vähem kommenteerima, eksole ? Söömata ikka kaua vastu ei pea. Seepärast on igati tervitatav, et fotojaht seekord söögile keskendub. Silmadega võib ju kah süüa, eks? Minul on nagis lausa terve toidupiltide album ning retsepte koos piltidega leiab siit. Aga mõnikord on hoopis meeldivam kuskil väljas söömas käia. Igapäevatoidu paned taldrikule peamiselt selle mõttega, et oleks piisav portsjon, isuäratavalt kena vaadata, aga mingit erilist garneeringut ei hakka ometi sinna alati tekitama. Kui aga välja lähed, siis peenemates söögikohtades on üpris suurt rõhku pandud just toidu väljanägemisele, portsjonid samas võivad päris pisikesed olla. Nii just juhtuski detsembri algul restoranis Da Vinci - äärmiselt nauditavad taldrikutäied, aga meesterahvad arutasid tõsimeeli, et peaks veel kuskile afterpartyle minema ja kõhu korralikult täis sööma. Oh jee, see pole kerge. Ja miks üldse peaks. Tuleb süüa ja sigida ja elada nonda väärtuste najal mis sa ise enda jaoks väärtustad, ütleks siinkohal eksistentsialist. Loota et Jumal on su maailma sinu eest ära mõtestanud vist väga ei maksa. See peaks ehk isiklikuks ikka saama.Isegi kui on. Mõtestame vett ja maad ja õhku ja lund siis siin vaikselt. Anname neile loo ümber ja positiivselt kaasame. Ja iseennast mõtestame veel peale kauba. Ehk Saare maakonna paberlehed kajastavad mehe uppumist (lehed lähevad trükki 6-7 tavaliselt, ok omasaar läheb viimasel ajal poole kaheksast) ja samal õhtul selgus, et polegi laipa. Kallis kadunuke roninud oma jalul veest välja. Viipekeele kursused toimuvad 17. veebruarist 30.aprillini Tallinna Puuetega Inimeste Kojas Endla 59. Kursustele registreerimine kuni 16.veebruarini Tallinna Kurtide Majas Nõmme tee 2 või meili teel maret.oun@thky.ee. Huvi korral on võimalik osta viipekeele sõnastikku hinnaga 75.- ja CD-d ,,E-viiped: Maailm ja Eesti“ hinnaga 100.- Eile ei viitsinud keegi blogipuu esilehelt Ulmeguru teksti vaadata, igatahes vastuseid oma küsimusele ma ei saanud. Mugavad olete, kullakesed.			OSCAR-2019
Viimaste aastate jooksul on suitsetajate arv Eestis langenud ning tubakatoodetega seotud piirangutega soovivad nii inimesed kui ka ametkonnad jätkata ka järgnevatel aastatel. Kolmapäeval avalikustatud Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringu "Tubakatoodete turg ja tarbimine Eestis" andmetel on Eestis suitsetajate osakaal 23 protsenti, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele 26 protsendile. Võrreldes eelmiste aastatega on Eestis elavate inimeste suitsetamise osakaal aina enam vähenenud. Näiteks oli 2014. aastal suitsetajate osakaal 30 protsenti, mis on 2016. aasta seisuga langenud 28 protsendile. Lisaks on suitsetajate osakaal suurem pigem meeste (28 protsenti) kui naiste (17 protsenti) seas ning oluliseks teguriks on ka haridustase. "Kõrgharitud inimene teab enamasti riskide kohta rohkem ning soovib enda käitumist ka seetõttu rohkem ilustada," rääkis Tervise Arengu Instituudi (TAI) mittenakkushaiguste osakonna spetsialist Minni Saapar. Kuigi tubakatoodete tarbimises mängivad rolli inimeste haridustase ja sugu, siis on Saapari sõnul kunagine vahe rahvuste vahel kahanenud ning olulisi kontraste nende omavahelises tarbimises enam ei ole. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on muudatusi näha ka inimeste hoiakutes ning mõttelaadis. Josing tõi näitena kunagise suitsetamise keelustamise toidukohtades ja siseruumides ning lisas, et mittesuitsetamise populaarsus pole levinud ainult täiskasvanute, vaid ka noorte seas. "Noorte hulgas suitsu proovimine ja suitsetamine on vähenevas trendis, mis on väga positiivseks aluseks meie suitsetajate arvu vähendamisele," ütles Josing. Josingu sõnul on positiivne näha inimeste hoiakute muutumist tubakatoodete tarbimises. Tema hinnangul näitab antud statistika, et Eesti riigi tubakatoodete vastane poliitika on seeläbi vilja kandnud, sest lisaks suitsetajate vähenemisele on muutunud aastatega populaarsemaks ka soov sellest loobumiseks ning piirangute tõstmiseks. Kuigi on näha mitmeid positiivseid tulemusi tänu tubakapoliitikas läbiviidud muudatustele, siis soovitab Josing olla ettevaatlik aktsiiside tõstmises, sest kuigi illegaalsete tubakatoodete ostmine pole Eestis märkimisväärselt suur (illegaalseid ja legaalseid sigarette ostvate inimest hulk on 16 protsenti tarbijatest), siis on nende hind jätkuvalt madalam, mis tekitab nii piirikaubandust, salaturgu kui ka varimajandust. "Sigarettide Lätist toomine ei ole eesmärk, kuid kui minnakse sinna ostma muud, siis tuuakse sealt ka sigarette ja seda mitte ainult endale,” rääkis Josing ning sõnas, et riik võiks arvestada varimajandusega seotud ohtudega. "Me ei taha, et tekiks olukord, et meie tahtsime parimat, aga näe, lähevad jälle Lätti,” ütles ta lõpetuseks. Suitsetamise populaarsuse langetamiseks kavatseb maksu- ja tolliameti aktsiiside talituse juhataja Kai-Liis Nõlvaku sõnul muudatusi teha ka maksu-ja tolliamet. Üheks esimeseks muudatuseks on Nõlvaku sõnul 1. aprillist kehtima hakkavad muudatused, mis maksustavad aktsiisiga ka alternatiivsed tubakatooted nagu e-sigaret. "Kõiki neid alternatiivsed tubakatooted, mis on eelmise aasta lõpus veel imporditud, võib müüja kuni 1. aprillini. Ehk eeloleval nädalavahetusel peavad müüjad hiljemalt maksumärgid peale panema ning kõrvaldama poest tooted, mida nad ei ole jõudnud maha müüa." Nõlvaku sõnul on maksustamise eesmärgiks eelkõige võrdne kohtlemine, mis tagab nii tava kui alternatiivsetele tubakatoodele peaaegu samavõrdse hinna. Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juhi Aive Tellingu sõnul plaanitakse teha lisaks toimivatele muudatustele veel piiranguid ka müügis, mis aitaks tubakatoodete tarbimist veel enam vähendada. Üheks selliseks piiranguks on näiteks tubakatoodete eksponeerimise keeld, mis on planeeritud 1. juulist 2019. "Kuigi on nad kättesaadavad, siis me oleme läinud seda teed, et hakkame reguleerima väljapanekuid. Tubakatooted ei tohiks olla eksponeeritud, kuid lahenduse, kuidas neid müüja, saab endale siiski kaupmees,” rääkis Telling. Novatoursi endine direktor Andree Uustal väidab, et Eesti suurimas paketiturismifirmas käis suurejooneline maksupettus, kus viidi libalepingute abil välja 20 miljonit eurot. "Pealtnägija" meenutas, et Uustal juhtis reisikorraldaja Novatours Eesti esindust kaheksa aastat ja pööras enda sõnul raskustes ettevõtte tõusuteele. Kui 2009. aastal viis Novatours Eestist välja 20 000 turisti, siis eelmisel aastal juba üle 50 000. Kuid nüüd tuleb Uustal oma nime ja näoga välja ning räägib, kuidas Poola ja Leedu omanikele kuuluvas kontsernis käis süsteemne ja suurejooneline maksupettus. Eesti riik on tema sõnul jäänud ilma neljast-viiest miljonist eurost. Novatoursi ametlik kommünikee on napp ja nimetab asja laimuks: "Endise juhatuse liikme poolt edastatud väljamõeldud lugu on pelgalt ebaadekvaatne reageering faktile, et tema vastu on esitatud tsiviilhagi. Hagi esitamise põhjus on tema enda kasuks tehtud alusetud maksed." Uustalile heidab Novatours ette, et ta maksis endale ja alluvatele väidetavalt alusetuid lisatasusid kokku 3,8 miljonit eurot, mis on omalaadne rekord. Ainus, milles pooled õieti praegu kokku lepivad, on, et kõik läks pauguga lõhki mullu 20. septembril. Uustali väitel on tüli põhjus aastaid väldanud mahhinatsioonid, millest ta tahtis välja astuda. Kõik algas tema sõnul mõned aastad pärast seda, kui temast sai Novatoursi Eesti osa juht. "Kui ettevõte hakkas kasumit teenima, ütleme siis, üks neli aastat tagasi, siis need rahad hakkasid sealt välja liikuma vaikselt. Küll erinevate teenuslepingute eest Leedu emaettevõttele kui ka siis pangast, ja lubati, et Andree, küll saab korda," rääkis Uustal. Ehkki tema uurimist algatades arvuti ja telefon rekvireeriti, on Uustalil tõestuseks säilinud hulka dokumente ja kirju, mida ta esimest korda avalikkusega jagab. Näiteks emafirma finantskontrolleri Tomas Staškunase suunised, kuidas sisuliselt pidada topeltraamatupidamist. Lisaks hulgaliselt sisult fiktiivseid arveid turundus- ja juhtimistasude kohta. Siin tuleb mängu panganduse mõiste "cach pooling." See on võimalus kontserni kõigi tütarde raha lühiajaliselt emafirma kontole tuua ilma laenu- või muu lepinguta. Äriseadus ütleb, et emaettevõtjale võib laenu anda, aga ainult, kui see ei kahjusta firmat või tema võlausaldajaid. Enesestmõistetavalt peaks olema ka korrektsed paberid. Kuid Uustali sõnul rikuti mõlemat. Novatours, keda esindab Soraineni advokaadibüroo palgal endine riigiprokurör Norman Aas, kinnitab, et hagi anti sisse mullu sügisel, aga detaile ei avalikusta, sest kommenteerimine võib kohtuasja mõjutada.			OSCAR-2019
Need merilutsud, -haugid, -kuradid, -hundid ja tursad on püütud külmadest toitaine- ja hapnikurikastest vetest ülalpool 62. põhjalaiust. Sealsete kalade liha puhas maitse ja kõrget tarbimisväärtust on paljudel kalasõpradel senini avastamata. Idalõhed (Pacific salmon) elavad Vaikse ookeani vesikonnas. Tüüpiliste siirdekaladena koevad idalõhed Aasia- ja Põhja-Ameerika magevetes. Noorkalad laskuvad Vaiksesse ookeani, kus kasvavad suguküpseks. Suguküpsed kalad alustavad kudemisrännet, püüdes jõuda jõgedesse, kus nad sündisid ja kus nad pärast esmakordest kudemist ka hukkuvad. Rände ajal jõesuudmetest koelmutele lõhed ei toitu, elades vaid lihastesse kogunenud varuainete arvelt. Sageli kuni 4 km pikkusel teekonnal kalad kõhnuvad, rasva hulk lihastes väheneb protsendi murdosani. Kaladel väheneb kuivainesisaldus, liha muutub vesiseks ja püdelaks. Keta (Oncorchynchus keta)on idalõhede kõige laiemalt levinud ja massiliseim liik. Täiskasvanud keta on keskmiselt 0,8m pikk, kaal 4,5kg. Keta marjaterad on suured, 6 – 9mm läbimõõduga. Mari koetakse emaskala poolt põhja uuristatud lohkudesse ja kaetakse pealt kruusakuhilaga ( 1-2 m x 2-3 m !). Kevadel marjast koorunud noored tulevad kuhilast välja ja peatumata jões laskuvad merre. Suguküpsuse saavutavad noored ketad 3-5 aastaga. Mereülikond on ketal hõbedane, ilma vöötide ja tähnideta. Hõbedased on ka sabauime kiirte algusosa. Jões muutub nende värvus pruunikas-kollaseks, tumelillade või tumepunaste vöötidega. Kaladele kasvab ülalõuast allapoole kaarduv koon. Alalõua tipp kaardub omakorda üles ja muudab võimatuks teravahambulise irevil suu sulgemise. Isasele ketale kasvab küür selga. Kudemisajaks muutuvad kala keha, suulagi ja keel täiesti mustaks. Liha muutub täiesti rasvatuks, valkjaks ja püdelaks. Keta liha on idalõhede seas üks lahjemaid. Siiski on see kala aastasadu olnud toiduks nii pärismaalastele kui nende koertele. Nerka liha ei ole roosa, nagu teistel lõhedel, vaid intensiivset punast värvi ja suurepärase maitsega. Meres on ta peamiselt höbedase kerega, vaid selg ja kukal rohekas-tumesinised. Nerka maimud elavad magevees 1-3 aastat, alles seejärel rändavad merre. Ookeanis toituvab nerkad peamiselt väiksetest rasvastest punasekoorelistest vähilaadsetest (krill). Krilli kestas sisalduv karotinoidpigment annabki nerka lihale silmapaistva punase värvi. Soolases vees saavutab kala suguküpsuse 1-2 aastaga. Kui merre laskuvad noorkalad kaaluvad kõigest 50 - 60 g, siis magedasse vette tagasi pöörduv täiskasvanud nerka on 60-84 cm pikkune ja kaalub 2,3 – 7 kg. Nerkade pulmarüü on väga efektne: selg ja küljed muutuvad erepunasteks, pea roheliseks. Musta värvi, mis keta ja gorbuusha puhul tavaline, on nerkal vaid üksikud täpid sabauime tipus. Nerka mari on ilusat punast värvi, suurus keskmiselt 4,7 mm. Vikerforellil on tüüpiline lõhelise voolujooneline kehakuju. Selg on tumehall, sinakas- või rohekashall, kõht kollakashallist hõbedaseni. Iseloomulik on külgjoonel piki keha kulgev roosakas-violetne vööt. Vikerforell on köigi maailmajagude kalakasvandustes laialdaselt levinud. Keskmiselt 60 cm pikk, maksimaalse registreeritud kaaluga 25,4 kg vikerforell pärineb algselt Põhja-Ameerika lääneranniku järvedest ja jõgedest. Tänaseks on nad haruldased, looduskaitsealused kalad. Aretuse ning intensiivse söötmise tulemusena on kasvandustes peetavad forellid tüsedad, väljast vähe värvilised, kuid erepunase lihaga. Kasvatatud vikerforellile on väga iseloomulikud tugevasti kulunud uimed. Vikerforell meie looduslikes veekogudes järglaskonda ei anna. Kõik meie vabades vetes leitud vikerforellid on Soome või Eesti kalakasvatajate sumpadest pakku pääsenud isendid. Lõhi on suur ilus voolujoonelise kehaga sale kala. Keha kaetud hõbedaste õrnade soomustega. Lõhele on iseloomulikud „X“ kujulised mustad tähnid ülevalpool küljejoont ja lõpusekatetel. Atlandi lõhe anaaluime kiirte arv on igal juhul alla 13. Ülemine ja alumine lõualuu on enam-vähem ühepikkused, suu ja igemed on valged. Levib põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistes vetes. Euroopa rannikul elab Portugalist Kara mereni. Läänemeres on moodustunud omaette asurkond. Lõhemaimud söövad jõgedes koorikloomi, molluskeid, erinevaid putukaid. Täiskasvanud lõhe toitub meres kaladest, kalmaaridest, krevetteidest. Just krevettide koorikutest pärinev looduslik astaksantiin värvib kalade liha nn. lõheroosaks. Lõhilased on enamasti siirdekalad, sest veedavad erinevad eluperioodid erinevates elupaikades. Noored elavad algul jõgedes, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse kudema. Lõhed koevad kiirevoolulistes liivase või kruusase põhjaga madalates jõgedes. Väiksema herne suurustest marjateradest kasvavad 2-4 aasta jooksul 12-24 cm pikkused noorkalad, kes siirduvad elama soolasesse vette – merre. Meres nende kasv kiireneb ja esimesed lõhed on kudemisvalmis juba ühe aasta pärast. Erinevatel põhjustel on tänaseks suurem osa Euroopa lõhejõgedest muutunud sellele kalale kudemiskõlbmatuteks. Kõige paremini on lõhepopulatsioonid säilunud Islandil ja Norras. Isase kala selg tumeneb pruunikas-mustaks, sekka punase varjundiga laike. Lõualuud suurenevad, alalõuale ilmub iseloomulik konksjas kõhrjätke. Emased kalad saavad pruunikas-musta rüü, millel kõhu poole ka sinakas purpurne varjund. Kala pea ei suurene, keha muutub paksemaks. Kudenud lõhedel taastub nende hõbedane värv. Merre tagasi rändavad kalad näevad välja lahjad ja kiitsakad, nende liha on püdel, kõht väljaveninud ja lottis. Saba ja uimed katkised. Vabas looduses kasvanud väärislõhe suudab ujuda kiirusel kuni 30 km/h ja hüpata üles kuni 3 m kõrgustest koskedest. . Erinevalt idalõhedest ei sure väärislõhed pärast esimest kudemist. On registreeritud kuni 7 korda kudemas käinud väärislõhesid. Tema väärtusliku liha maitseomadused sarnanevad lõhele, erinevus vaid kala rasvasisalduses – forell on lahjem. Meriforell on sarnaselt lõhiga siirdekala ja nende kuni 2-aastastel noorjärgud on äravahetamiseni sarnesed nii käitumiselt kui välimuselt. Meriforellil elab Eestis ka paralleelne ökoloogiline vorm – jõeforell, kes ei lasku täiskasvanuna merre. Meri- ning jõeforellil suudab välimuse järgi vahet teha vaid asjatundja. Lihtsam on eristada elukoha ärgi – meres elav forell on meriforell ehk iherus, jões või järves elab jõeforell ehk hõrnas. Isane meriforell on jässakas, priske kala. Ta nahk on kaetud rohkete tähnidega, mis asetsevad ka allpool külgjoont. Keha värv kõigub hõbedasest pruunikate toonideni. Alalõual väike konksjätke . Emakala on samamoodi tähniline, alalõua konks puudub. Emaskala on tavaliselt väiksem ja tundub pikema ja saledamana. Jõgedesse suundunud kalade värv hakkab muutuma vastavalt veekogu põhja värvile (kamuflaazh) ja muutub oliivikarva pruunikaks, külgedele võivad ilmuda punakas- kollased tähnid. Lõhest eristab neid ka rohkete tähnidega kaetud pea ja pikem alumine lõualuu. - kui kalast vedelikku enam ei eraldu, on sulatusprotsess lõppenud. Enne kokkamist soovitame kala veel kord pabekäterätikuga kuivatada.			OSCAR-2019
Minu nädalavahetus algas juba poolest reedest. Sõitsin rongiga Heidelbergi, et kokku saada Meggiga ja Marijaga. Sealt sõitsime koos edasi Karlsruhesse, sealt veel edasi ja omakorda veel ning veel. Kokku istusin mina ümber neli korda, ehk siis viie rongiga. Jõudsime siis kohale kusagil seitsme ajal. Seitse tundi, pole paha. :) Otsisime siis teised üles ja ootasime veel omakorda puudu olevaid õpilasi. Kui kõik kokku said siis sõitsime bussiga edasi niinimetatud noortekasse, kus pidime me kogu oma nädalavahetuse veetma. Jõudsime siis kohale, saime kotid ära panna ja suundusime süüa tegema. Kõik pidid ka tooma midagi kodust. Ema küpsetas mul eelmine päev muffineid ja ma siis viisin neid. Muidugi ei olnud need enam tol õhtul nii ahvatlevad, terve päev olnud kotis, üpris lagunenud olid lõpuks. Mingil ajal lisandus veel meiega teine grupp, kes tuli kusagil poolteist tundi hiljem. Mehhiko poisid tegid tortillasid, küpsetasime pannkooke ning tegime salatit. Laud oli meil igatahes lookas ja kõike paremat täis. Peale söömist tegime tutvustamisringi, mängisime mänge, tutvusime reeglitega ja jutustasime niisama. Meie õhtu lõppes Isabella ja Inkaga kusagil peale kahteteist, teistel aga hommikul. Sel õhtul õpetasin Isabellale, kuda magada magamiskotis, see oli tema jaoks paras müstika, aga minule pakkus nalja. Magada me siiski väga ei saanud, teist teised meil seda teha ei lasknud. Meil oli paika pandud, et ühes toas on tüdrukud ja teises poisid. Öösel tõusime Isabellaga muusika peale üles. Avastasime, et terve tuba on poisse täis. Mis me siis tegime, ajasime nad välja. Teised kõik meie peale pahased, et miks me nii tegime. Hommik algas juba kell kaheksa hommikusöögiga. Meie hommik aga algas kurjade pilkude ja sosistamisega. Muidugi meie ennast sellest häirida ei lasknud. Miks peaks mulle korda minema, mida arvab minust minu jaoks täiesti suvaline Urugai tüdruk? Sõime hommikust, pärast seda arutasime läbi päevakava ja suundusime siis niinimetatud töötubadesse. Kes valmistasid kaarte, kes tegid traditsioonilisi jõuluküpsiseid, kes olid niisama jne. Meie läksime kolmekesi Isabella ja Inkaga kaarte valmistama. Kuulasime jõululaule ja meisterdasime. Pärast seda sõime teiste tehtud küpsiseid, mis maitsesid lihsalt supper hästi. Lõpuks hakati lõunat valmistama. Kartuli-püreesupp. Ma aga ei tundnud ennast just kõige paremini sel ajal, kuna ei saanud öösel korralikult magada ja mõtlesin, et lähen viskan pikali natukeseks. Siis oli lõuna. Supp oli küll hea, aga peale seda tundsin ma ennast veel hullemini ja läksin tagasi puhkama. Mis teised sel ajal tegid, ma ei tea. kusagil tunni või pooleteise pärast pidime minema pesema ujulasse, sest seal meil seda võimalust ei olnud. Ajasin siis ennast üles ja läksin teistega kaasa. Väljas oli üpris külm ja jalutama pidime tükk maad, aga lõpuks kohale jõudes, tundsin ma ennast palju paremini. Käisime pesus ja pärast seda suundusime Weihnachtsmarkt-ile (Jõuluturule). See oli esimest päeva avatud ja rahvast oli murdu. Muidugi oli seal ilus, väljas oli pime ja kõik need tuled ja putkakesed. Muidugi ei olnud Isabella (Brasiillanna) veel kunagi joonud glögi ja seega suundusime me otsemaid selle leti äärde. Siis soetasime me endale mandleid ja tutvusime selle turu võludega. Pidime ikka kõik järgi poovima, seega sai meil enamus mandli sorte proovitud, jõuluküpsised, meie lemmikud kastanid ning šokobanaanid ja -õunad. Kõik see oli nii maitsev. Siis oli aeg hakata tagasi minema. Noortekasse kohale jõudes, ootas meid ees pitsa tainas. üks pitsa kolmele. Kõhud meil küll ilmselgelt tühjad ei olnud, aga sellegi poolest pidime ka pitsa ära maitsma. Peale panime kõike, mis valikus oli. See tuli taaskordselt imemaitsev. Pärast seda, oli kavas meil jõulufilmi vaatamine. Seda muidugi saksa keeles.Filmi olin ma ennegi näinud, aga meeldis mulle sellegi poolest. Mõned aga küpsetasid sel ajal piparkooke, mis olid mõeldud koju viimiseks. Pühapäeva hommik algas üheksast. Õnneks sai öösel magatud, sest pikk päev oli seljataga ja kõik olid üpris väsinud ning ei viitsinud väga toimetada. Hommikul üles tõustes tabas meid üllatus. Lumi oli öösega maha sadanud. Seega, minu jõulud võisid alata! Sõime hommikust, koristasime ja pärast seda oli kiire minek õue neil, kellele oli see esimene lumi elus. Me Inkaga kahekesi välja ei läinud, külm oli ja mis me seal lume sees ikka püherdame, nagu teised seda tegid. (Inka on pärit Soomest). Pärast seda istusime kõik koos, rääkisime kuda nädalavahetus oli, andsime feedback-i, sõime siiski piparkooke ja oligi aeg taas sammuda rongijaama poole. Ega meil kolmel, minul, Meggil ja Marijal polnud piletit tagasisõiduks, meil ei olnud, me ei teadnud mis kell midagi läheb, kuhu oleks kõige mõtekam sõita. Nii me siis olimegi seal oma asjadega, teadmatuses, mis järgmiseks. Leidsime siis rongi millele lõpuks minna võiks ning selleni oli ligi kaks tundi. Istusime kõik oma kodinatega McDonald´sis, sest väljas oli külm ja kuhugi mujale minna ei olnud. Mõni vaatas meid seal küll üpris imelikult, aga mis sellest. Õnneks tulid sinna ka mõned teised vahetusõpilased, seega, meid võis seal kokku olla kuskil 15, nii et, võite ette kujutada seda vaatepilti, nagu koerad, kes otsivad külma eest varjupaika. :D Istusime siis taas mitu korda ümber ja jõudsime heidelbergi. Sealt pidin üksi edasi minema. Samuti ei teadnud ma ühtegi aega, seega läksin siis uurisin. Istusin siis enda arust õigele rongile ja sõitsin. Alguses olid peatused tuttavad, siis aga kusagil keskpaiku tulevad peatused, mida kuulen esimest korda. Siis jõudis mul kohale, et midagi on valesti. Sõitsin siis lõpp-peatusesse. Väljas oli pime, täiesti tundamtu koht, üksi oma kodinatega, kedagi võõrast ka ei olnud, kellelt küsida, mis siis ikka, sõitsin tagasi, kuni tulid tuttavad peatused. Ootasin siis ligi tund veel teist rongi ja jõudsin kusagil üheksa ajal õhtul koju. Startima hakkasime me Freiburgist kell üks, seega oli mul üpris pikk sõit ja sellega mu päev ka lõppes. Nüüd ma siis lõpetaks. Selle postituse pühendan ma oma kõige kallimale ja paremale issile, sest tal oli nimelt just sel ajal sünnipäev. Õnne sulle veel tagant järgi paps! :) Mõned valminud kaardid (ilmselt pole raske aru saada, et sinine on minu ja kaks roosat kõrval samuti)			OSCAR-2019
Euroopas ja Põhja-Ameerikas hinnatakse kõrgelt tursa pehmet, mahlast ja puhta maitsega liha. Kvaliteetseim kala elab Barentsi mere, Islandi ja Norra mere põhjaosa külmades ja puhastes vetes. Kõigi kalade naha värv sõltub nende elukohast. Tursad, kes elavad vetikate keskel, on tavaliselt punakas-rohelist värvi, Kahvaturohelised kalad elavad ookeani kivistel või liivastel põhjadel. Kalade värv muutub kõhu suunas kahvatumaks, kõht hõbedane. Alalõual iseloomulik kida –poise. Täiskasvanud tursk sööb väiksemaid moivasid ja heeringaid, ka endast väiksemaid liigikaaslasi. Turska söövad meeleldi haid ja hülged. Luttfisk – stockfisk laotakse kihiti kaheks ööpäevaks. Siis leotatakse stockfisk’i 24 tundi lehtpuutuhaga leeliselisemaks muudetud vees. Seejärel kõlbab juba näiteks soolase võiga või valmistatakse mõni roog. Klippfisk- tursal võetakse pea maha, sisikond välja, puhastatakse ja pestakse. Nahk nülitakse sabani. Selline kala laotakse kihiti 2-3 nädalaks soolduma. Siis tõmmatakse kala küljed võimalikult laiali ja pannakse kuivama. Vanal ajal kuivatati seda kala kaljude peal kõhtupidi laiali tõmmatuna ,sellest ka nimi (klippe on nende keeles kivi või kalju). Norrakad teevad klippfiski veel saidast, lutsust, molvast. Kaasajal jäetakse sageli kala nülgimata. Skrei- Barentsi mere külmas, puhtas ja toitaineterikkas vees 5 aastat kasvanud ja suguküpseks saanud tursk tuleb veebruaris-märtsis Põhja-Norra Lofoteni randa esimest korda kudema. Parima kvaliteediga tursk Norras (ja maailmas). Kui skrei veebruaris-märtsis saabub, on vesi kalaselgadest paks ja selle kala püük on norrakatele aastaringi suursündmuseks. Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kõige kõrgem kukla kohalt, siis aga aheneb ühtlaselt saba suunas. Pea ja suu on suhteliselt suured. Tursa värvus sõltub elukeskkonnast, kuid üldiselt on valdavad hallikad ja pruunikad toonid. Ta on suhteliselt suur kala, kelle keskmine pikkus täiskasvanult on 40...60 cm ja kehamass 0,8...1,5 kg. Tursk on kala, kes asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lõunaosas. Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoiduvad suurtesse sügavustesse ja põhjalähedastesse veekihtidesse. Kõik Läänemerd asustavad tursaparved moodustavad kokku ühtse suure karja. Eesti rannavetesse satub teda üldiselt vähe. Tursk on röövkala, kelle ohvriks langevad räimed, kilud, lestad ja ka enda nõrgemad liigikaaslased. Tursk on päevase eluviisiga. On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili. Kõik Läänemere tursad koevad Gotlandi süviku või selle nõlvade piirkonnas 70...100 m sügavusel. Kudemine toimub Läänemere turskadel pika aja jooksul veebruarist oktoobrini. Vaatamata sellele, et tursk on parvekala ja seltskonnaga harjunud, muutuvad nad mõnikord - intensiivse toitumise ja eriti kudemise ajal - üksteise suhtes vaenulikuks. Siis hõivab iga isaskala omale territooriumi. Et avavees piiritähised puuduvad, siis kujutab see lihtsalt teatud suurusega vaba ruumi peremehe ümber. Kudemistseremoonia ajal teeb isastursk ujupõie abil röhkivat häält ja müksib emast ninaga. Viljastatud marjaterad arenevad vabalt vees hõljudes ning vastsed kooruvad 2...4 nädala pärast. Esialgu kerkivad vastsed vee ülakihtidesse, kus nad planktonist toitudes hõljuvad, hiljem aga laskuvad merepõhja. Suguküpseks saavad tursad 4...5 aasta vanuselt. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu Erinevalt tursast ei sobi kilttursa lihale soolamine, seetõttu on tuntud just suitsutatud tooted kilttursast. Selg pruunikas-roheline, muutudes kõhu suunas kahvatumaks. Kõht hõbedane – valge, küljed siledad ja kahvatud. Külgedel kahvatu sirge keksjoon. Täiskasvanud kalad toituvad peamiselt väiksematest heeringatest ja turskadest. Nooremad söövad ka koorikloomi. Vaesematel aegadel oskasid sakslased saidat ja pollakut soolata ja suitsetada nii, et see saavutas roosa värvi ja sarnanes lõhega. Põhja-Atlandi kala, tursa sugulane, elab Põhja-Atlandi rannikutel 150 - 500 m sügavusel kivisel põhjal. Kala värv varieerub tumedast punakaspruunist või rohekaspruunist kollaseni, mis kõhu suunas kahvatub. Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne. Luts on röövtoiduline kala. Nooremad kalakesed toituvad vesikirbulistest, limustest ja kalamaimudest. Täiskasvanud luts kasutab toiduks prahikalu: kiisk, ahven, tint, rääbis. Muide, teadlased on kindlaks teinud lutsu erakordse võime nälgimisel - ligi kaks aastat. Seejuures võib tema kehamass väheneda ligi 74% võrra. Inimesed hindavad lutsu silmapaistvalt suurt maksa vitamiinirikka rasva tõttu ja tema liha rasvavaese, kuid maitsva dieettoiduna. Looduskaitse alla ei kuulu. Mintai sööb molluskeid, koorikloomi, väiksemaid kalu. Alaska lahes elavad mintaid on merilõvide lemmiktoit. Selg hallikas-pruun, kõhu suunas valgeneb. Alalõual ripub kida - poise, mis pikkusega alla silma diameetri. Selg on helerohekas-sinine, küljed kollaks-rohelised. Hõbedaselt valge kõht muutub pärast surma kahvatuvalgeks.			OSCAR-2019

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.