text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Ma olen kasvanud vallaslapsena – ilma isa ja kuni kooliealiseni ka emata. Väikse lapsena elasin vanaisa ja vanatädiga. Jumala kartust õpetas mulle just vanatädi, kuid siiski elasin oma elu ikkagi oma tarkusest ja rumalusest. Otsisin armastust ja mõistmist inimestest, tihti sain pettumuse ja kuritarvitamise ohvriks. See kõik tõi mu ellu palju ebakindlust, hirmu, isegi enesetapu mõtteid.
Kui olin 19-aastane, siis tuli minu ellu mees, kellega tundsin end turvaliselt. Ta on pärit usklikust perest, kuid ise ei olnud usklik. Meile sündisd kaksikud tütred, alles siis abiellusime. Hiljem sündis meile ka poeg. Proovisin oma lastele anda kogu armastuse, mis mul oli, kaitsta neid kõige kurja eest. Samas teades, et inimlikult on see küll võimatu! Kahjuks oli mu abikaasa liiga suur sõber alkoholiga. Abikaasa alkoholileebus hakkas mind temast eemale tõukama. Tundsin end taas petetu ja hüljatuna.
1992. aasta 1. jaanuaril olin oma elus hingeliselt täielikult madalseisus. Meile tulid külla usklikud, kes palvetasid minu ja mu pere pärast. Olin väga üleolev, kuid just siis sain esimest korda Jumala ilmutuse osaliseks. Ta võttis minu õlgade ümbert kinni ning ütles, et Ta armastab mind! Mõtlesin, et olen hulluks läinud, ometi oli see reaalne! Kuid ma ei võtnud Jeesust oma ellu siis vastu, kartes erineda oma perest. Muutus see siis, kui ma olin taas ummikus. Ma õppisin Meie Isa palve selgeks ja alles 11 aastat hiljem otsustasin Kristust järgida. Olin siis 42.aastane. 2004. aasta suvel sain ristitud ja kogudusse õnnistatud.
Nüüd ma tean, kes ma olen Jumala silmis – olen Tema silmatera. Saan jagada kõike, mida Jeesus on mulle kinkinud teiste kaasteelistega. Jeesus muudab meid ja inimesi meie ümber, kui me hakkame neid armastama Temalt lähtuva armastusega. Elu koos Jumalaga on imeline ja eesmärgistatud. Tunnen, et minu osa on teha eestpalveid, olla abiks abivajajatele ning kuulekas Jumala tahtele.
Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand! Psalm 9:11
Minu lapsepõlvekodu oli Kohilas. Meie peres oli kolm last, vanem vend, õde ja mina. Ema ja isa ei olnud usklikud. Olime tavaline perekond ja elasime niisamuti nagu kõik teised, kellega suhtlesime.
Seejärel läks lahti elukarusell: ema surm, lastekodu, lapseohtu nooruki vaprusteod, vangla, vabanemine, abiellumine, lahutus ja uuesti abiellumine. Elasin kuidas oskasin. Oli pere, käisin tööl, pidasin pidusid ja suveti puhkasin Krimmis. Vahel oli elu päris lõbus, vahel päris jama. Miski otsekui ängistas. Midagi oli puudu. Võib-olla see midagi oli lausa minu kõrval, kuid ma ei saanud aru.
Aeg läks edasi. Olin oma eluga libisenud järjest enam allamäge. Rohkemat on raske isegi ette kujutada. Saatan oli saanud täieliku võimu minu elu üle. Probleemid alkoholiga ja neid aina tuli ja tuli juurde. Ma ei suutnud öelda ei. Töökoht rippus õhus, tervis oli läbi ja võlad kaelas. Süüa ei saanud, sest käed värisesid nii tugevasti. Liikumisega oli raskusi, vaevaliselt lohistasin ennast edasi. Sõnu seadsin raskustega. Kodus puudus mõistmine. Keegi ei saanud aru, miks ma joon. Olin täielikus masenduses ja ei teadnud, mida oma eluga peale hakata. Istusin Kapa männikus, laenatud raha eest ostetud õllepudel käes. Olin kaotanud kõik lootused, et suudan oma eluga midagi tarka ette võtta. Korraga ilmus sinna üks üks tore ja armas tüdruk nagu inglike – Moonika. Ta astus minu juurde vaatamata minu seisundile ja välimusele. Ta soovitas mu minna baptistikoguduse palvemajja, sest ta nägi, et mul on probleemid. Ma läksin.
Esimene minek oli vaevaline, kuid kohale ma jõudsin. Käisin seal korduvalt jälle ja jälle. Kõik, mis seal toimus ei jõudnud kohe minuni. Kuid ma oli leidnud koha, kus mul oli hea olla. Mind valdas rahu ja ikka ja jälle tahtsin ma palvelasse minna.
Andsin oma elu Jumalale ja sain ristitud. See oli omamoodi suur elamus mu elus. Midagi kordumatut, millest mul enam tagasiteed ei ole. Tunnetasin hetkega, et olen uus! Olen täiesti teine inimene. Süda hüppas rõõmust. Teadsin kindlalt, et nüüd sain endale elu, mida olen otsinud. Elu, mis on koguaeg olnud minu kõrval. Ma ei olnud ainult leidnud seda teed üles, kuhu pöörata.
Liitusin kogudusega. See oli otsekui astumine perekonda, mille järgi igatsesin ja kellega koos on mul hea olla. Lihtsalt hea olla!
Ma olen ema ühele tütrele, vanaema neljale poisile ja vanavanaema ühele väikesele tüdrukule. Olen juba viisteist aastat käinud koos Jumalaga. Mind ristiti aastal 2002 ja sellest ajast peale olen ma Kohila Baptistikoguduse liige.
Olen tänulik ka oma pere eest, sest ka siin valitseb Jumala arm. Kuigi tahaks, et paljud asjad võiksid olla teisiti, aga tean, et Jumal ei jää iialgi hiljaks.
Minu elus on olnud väga palju keerukaid olukordi ja halbu valikuid enne seda, kui Jumal minu ellu tuli ning tasapisi ja suure kannatalikusega kõik muutis. Oma esimese palve palvetasin surnuaias vanaema haual. Vanaema oli usklik inimene. Seal palvetades saabus südamesse mingi eriline selgus. Oma patuse palve palvetasin oma täditütre Katriniga.
Kui ma olin alles noor kristlane, siis päris pikka aega sain igasuguseid mõtteid südamesse, osa neist ka luulevormis. Jumalaga koos on põnev avastada iga uut päeva. Raskeid ja väga raskeid päevi on olnud ka jumalalapsena, aga teadmine, et Jumal ei jäta mind üksinda ja ma võin teda usaldada ka raskustes, millest tuleb läbi minna. Aga ma ei pea minema neist läbi minema üksinda, vaid koos Jumala ja teiste kristlastega.
Ma armastan oma kogudust, see on perekond, kus on erinevate huvidega ja igas vanuses inimesi. Me oleme nagu õed ja vennad, me toetame üksteist olles nii erinevad, aga ometi ühe Jumala lapsed. Me oleme igal reedel juba kaheksa aastat käinud koos koduses palvegrupis.
Kui Jumal andis mulle võimaluse vahetada töökohta, siis ma punnisin kuus aastat vastu sellele. Mulle meeldis mu töö, mida ma tegin ja ma ei tahtnud minna tööle, millest mul polnud mingit aimu. Mul ei olnud mingeid kokkupuuteid ega kogemusi abivajajate aitamisel. Lõpuks, kui Jumal mulle mitmeid kordi meelde tuletas, siis ma alistusin. See kuidas ma Hageri Hooldekodusse tööle läksin oli ka ebatavaline. Nii, kuidas mina sinna läksin tavaliselt ei minda. Aga see oli Jumala plaan. Mul oli alguse isegi tööle minnes kolmel korral teepeal ees takistused – suur koer, aga seegi kadus kuhugile. Algul mind väga haletseti, et kuidas sa ikka sellise töövahetuse võisid teha. See on ju nii erinev sinu tööst lillepoes ja see on väga raske töö. Ise mõtlesin küll, et olen ikka tubli küll, et teen tööd, mis ei ole nii roosiline. Jumala vaim aga andis mulle arusaamise, et olen seal tööl selleks, et mul endal on vaja kasvada ja saada inimesena paremaks. Olen ääretult tänulik, et isegi mind kasvatatakse veel selles eas.
Jumala plaan oli minu mina muuta. Kui palju on imelisi asju sündinud minu silme all. Olen näinud palju palvevastuseid, muudetud inimesi, kes on leidnud rahu. Olen saanud lugeda paljudele Piiblit ja koos nendega palvetada veel enne, kui nad siit ilmast on lahkunud ja näinud, kuidas inimesed lähevad rahuga südames. Jumal on hea.
Minu lugu Jumalaga sai alguse kui, me kolisime Kohilasse. Ma ei käinud veel kooliski, kui leidsin endale siin uusi sõpru, kes käisid pühapäevakoolis. Nad kutsusid mindki sinna kaasa. Minu pere ei olnud kunagi kirikus käinud ja meie kodus ei räägitud ka kunagi Jumalast. Mulle tegelikult väga meeldis pühapäevakoolis ja ma hakkasingi seal käima. Meil olid väga toredad lastelaagrid. Varsti tegin ka oma otsuse järgida Jeesust. Kui suuremaks sain, siis oli loomulik hakata käima noorteõhtutel ja koguduses.
Mul on olnud ka aegu, mil jäin kogudusest pisut eemale, sest hakkasin rohkem suhtlema nendega, kes Jumalat ei tundnud. Vahel oli päris keeruline olla nagu kahe maailma vahel, et natuke kristlane ja natuke mitte, sest kiusatusi on maailmas palju. Tänu Jumalale, et ta mind hoidis ja ma taas koguduse keskel olen. Kogudusse tagasi tulin, kuna tundsin, et see on minu elu osa ja ma ei saagi teisiti elada ega tahagi – ma vajan Jumalat ja oma kogudust.
Täna võin ma kindla veendumusega öelda, et ei kujuta oma elu ette ilma Jumalata. Tema on see, kellele saan erinevates olukordades loota ja toetuda ning abi paluda. Aga mitte ainult, Temaga koos elades võin kogeda oma elus imelisi asju.
Vahel lähevad millegipärast suhted inimeste vahel pingeliseks. Aga neis olukordades olen ma Jumalalt abi palunud. Üks eredamaid palvevastuseid on seotud ühe inimesega, kes oli karm ja nõudlik ja vahel isegi ülekohtune teiste suhtes. Ühel hetkel jõudis ka kord minuni. Ma olin isegi valmis oma töökohast loobuma, kuid otsustasin selle inimesega veel rääkida, et aru saada, kui keeruliseks on konflikt kujunenud. Loomulikult ma palvetasin kujunenud olukorra pärast, see oli üks raskemaid hetki mu elus. Usaldasin olukorra Jumala kätte ja läksin rääkima selle inimesega. See, milliseks see vestlus kujunes, oli uskumatu! Tema küsimus minule oli, et mida tema saab teisiti teha, et minul oleks parem. Ma olin rabatud! Mu sõbrad, kes sellest hiljem kuulsid, ei suutnud oma kõrvu uskuda. Sellest päevast alates olen selle inimesega väga hästi läbi saanud. Jumal tegutseb igas meie elu olukorras – olgu see siis tööl, koolis või sõprade seltsis.
Minu jaoks on oluline olla osaduses Jumalaga ja kogudusega. Pühapäevasel jumalateenistusel käimine pole lihtsalt kohustus, vaid hetk, mil saan koos teistega Jumalale tänu tuua, kuulata üksteise tunnistusi sellest, mida Jumal kellegi elus on teinud ja jätkuvalt teeb. Kõik need lood aitavad üksteist rohkem mõista ja Jumalat rohkem tundma õppida.
Koguduses aitan kaasa erinevates tööharudes, nii kuidas oskan. Mulle on südamelähedane muusika ja kodugrupp. Laulda on mulle alati väga meeldinud, kuid laulmine Jumalale on hoopis midagi enamat. Olen tänulik, et saan selle anniga Jumalat ja oma kaasteelisi teenida. Kodugrupp on minu üks palvevastusest Jumalalt! Ma otsisin aastaid omale kohta/gruppi, kus saaks väiksema sõpruskonnaga olla ühises osaduses, et koos Piiblit uurida, palvetada, jagada rõõme ja muresid. Jumal täitis selle südameigatsuse. Need kokkusaamised on alati väga põnevad ja hea on olla koos sõpradega.
Aastal 2005 mind ristiti ja siis liitusin ka kogudusega. Ma olen õnnelikus abielus ja mul on väike tütar.
|
OSCAR-2019
|
||
Peagi peaks saabuma Taani arst, kes on kindlustuskompanii poolt määratud mind turvama lennureisidel koju. Mul paluti tungivalt mitte muretseda, sest tema aitavat mul lennata. Ma kahtlustan küll, et lendamises olen ilmselt suurem proff kui see taanlasest arst. Vaevalt, et ta on iga nädal lennukuga tööl käinud, nii nagu mina Brüsseli perioodil. Tõsi, siis olin ma pisut paremas konditsioonis ja praegu vajan ma tõepoolest kõrvalist abi.
Aga enne Matosinhose haiglast lahkumist tahaksin rääkida inimestest, kes andsid parima, et minu elu viletsiamad päevad- tervise mõttes, elamisväärsena püsiksid. Võib-olla just selle pärast, et olin eksootiline võõras, jätkus mulle ka pisut rohkem tähelepanu ja soojust. Kes ostis mulle bidźaama, et ma ei peaks haiglasärgis olema, kuigi ka sellel polnud häda midagi. Kes tõi sussid, kes soojad sokid. Samas tundsin ka teatud kergendust, et nii abitu, nagu ma vahepeal olin – suutmata voodis ise teist külgegi keerata, ei näinud mind keegi mu lähedastest. Hädisena oli kuidagi kergem olla anonüümne.
Pärast meie saatkonna tähelepanu ja aukonsuli külastust kasvas ka mind visiteerivate arstide hulk. Üldiselt oli see pisut tüütu, sest pidin kõigile otsast peale oma loo ära rääkima ja vastu ei kuulnud enamasti midagi muud, kui et varugu ma aga kannatust.
Aga see tunne, et nii riik kui ka inimesed sinust hoolivad, on ikka hää küll. Ühel õhtul tuli mind näiteks vaatama ja jõudu soovima üks kohalik eestlanna. Väga armas kohtumine oli.
Mulle tuleb aeg-ajal silme ette üks erkordselt uhke galerii naiste portreedest ühes Brygge vanas kloostris, kus aegu tagasi raviti vaeseid. Terve seinatäis halastajaõdede pilte, kelle pilgud olid sügavamad ja uhkemad mistahes väejuhtide paraadportreedest, mida kõik paleede seinad täis riputatud.
Minu sügav kummardus ka selle haigla õdedele. Kui neil ingliskeelsed sõnad meelde ei tulnud, siis ütlesid nad vähemalt portugali keeles midagi, mis kõrvu paitas ja tuju parandas. Ja alati küsisid luba, et kas nad ikka võivad mu vererõhku mõõta. Justkui olnuks mul valida.
Muuseas kohtasin siin ka üht medvenda, kes hiljaaegu oli Eestis kolm kuud praktikal oli ja Saaremaast vaimustusega rääkis.
Sanitaridega on aga vist nagu igal pool – siis kui neid parasjagu vaja on, neid lihtsalt pole ja kui ta lõpuks tuleb, siis ei saa ta lihtsalt aru, mida sa tahad.Kuigi neid asju, mida sul kiiresti vaja on, pole just palju. Erandiks oli ukrainlasest Roman, kellega vene keelt rääkisime. Ta elab juba 6 aastat Portugalis, töötab haiglas 500 euro eest kuus ja ootab elamisluba. Ukrainast saadud finantsharidusega Roman oma kodumaale tagasi pöörduda ei kavatse.
Kõige rohkem aitas mind aga teine ukrainlanna – Sveta, kes igal keskpäeval palatisse sisse säras ja oli sügavalt veendunud, et terveks saamiseks tuleb mul päevas ära juua termosetäis tema ema rohtuteed, süüa vähemalt üks imeliselt magus mango ja kotitäis viinamarju. Tema suutis organiseerida ka internetiühenduse, mis andis mulle võimaluse pea sama pikkadeks kohtumiseks, kui palatikaaslastel oma sugulastega. Alguses nad küll vaatasid mind veidi kahtlustavalt, kui ma arvutiekraani põrnitsedes kõva häälega tundmatut keelt rääkisin, aga pikapeale harjusid ära.
Ei väsi kiitmast Skype ja meenutan uhkusega mõne aasta tagust võimalust võõrustada firma juhti Euroopa Parlamendis. Tõsi, siis olin ma lihtsalt paduuhke EEsti meeste üle, ega kujutanud ette, kui oluliseks see minu pere elus edaspidi kujuneb.
Millegipärast meenus mulle üks teatriskäik. Kui ma olin umbes nii vana, kui Iiris praegu, viis vanatädi mind Estoniasse vaatama ooperit „ Inimese saatus“, kus Georg Ots mängis kangelaslikku nõukogude lendurit Maresjevit, kes vaenlase poolt alla tulistati ja õnnetuses jalad kaotas. Mäletan siiani oma tohutut jahmatust – mees, see tähendab Georg Ots roomab haavatuna lavametsas ja laulab võimsa häälega. Mitte ei saanud aru, kuidas ta poolsurnuna nii kõva häält teha suudab?
Mul endal laulutuju pole, aga arst arvas, et arvutil toksimine on tundlikuse kaotanud sõrmedele väga hea harjutus.
Diagnoos, mis mulle siin pandi kõlab peenelt: Guillan Barre sündroom. Tegemist on haruldlase juhtumiga, kus organismi immuunsüsteem hakkab ründama närvirakke ja tagajärjeks on esialgu jäsemete, haiguse süvenedes aga ka üldine halvatus. Selline jutt peaks küll kuuluma sügavalt eraeluliste detailide hulka, aga otsustasin sellest avalikult rääkida kahel põhjusel. Esiteks selleks, et vältida igasugu spekulatsioone ja vähendada hirmu, justkui kaasneks see haigus meresõiduga. Antud juhul oli see puhas kokkusattumus, et jäin haigeks just Nordea pardal Biskaial ( Muuseas see polnudki kõige halvem koht, sest minu eest hoolitseti hästi). Ja kinnitan ausalt, et minu purjetamissoovi pole juhtunu küll karvavõrdki vähendanud.
Internetist sain teada, et esimest korda kirjeldas seda tõbe prantsuse arst juba aastal 1916, aga samas ei oska teadlased tänaseni õelda, miks see tabab umbes ühte inimest 100 000. Miks just mind? Kirjutatakse eelneva infektsiooni võimalikust mõjust või reaktsioonist vaktsineerimisele, aga tegelikku põhjust ei teata.
Minul oli paar nädalat varem tavaline sügisene nohu, ilma palaviku ja muu tõsisema hädata. Kas tõesti võis see saada saatuslikuks?
Siin haiglas on selliseid patsiente olnud viimase viie aasta jooksul neli ja kõik nad olevat ilusasti paranenud, lohutavad tohtrid. Ega sellele tõvele väga spetsiifilist ravi polegi, ilmselt peab organism kuidagi iseendas selle võituse maha pidama ja rahu sõlmima. Tõsi, esimestel päevadel tilgutati minusse ikka liitrite viisi keemiat.
Paar päeva läks järjest hullemaks, aga nüüd tuleb jõudu järjest juurde ja täna tegin kolm esimest sammu –käed kramplikult medvenna kaelaümber.
Mis puutub ravisse üldisemalt, siis üks on küll kindel, vaikus ja rahu ei kuulu siin Portugalis ühegi haiguse ravimeetodite hulka.
Intensiivravipalatis, kus on kuus voodihaiget, loendan ikka mitu korda päevas paarkümmend inimest ühekorraga. Kogukäive arvutamine käib mul igatahes üle jõu.
Naabervoodi vanaproua, kes öösiti juuskui sõdureid rivistaks, võtab päeva jooksul vastu oma kümmekond külastajat. Tõsi, siis ta enamasti nohiseb oma hapnikumaski ja laseb nendel rääkida. Ainuke, kes enamasti vait, on pea terve päeva toolil tukkuv truu kaasa.
Valjuhäälne on ka meditsiinipersonal. Kõik käib ikka kõva kära, müra, naeru ja vahel ka laulujorinaga. Kui mul alguses oli kahju, et ma mitte millestki aru ei saanud, siis nüüd tundub see privileeg. Kust võtta see energia, et kõik need sõnad ka veel endast läbi lasta. Panen pähe kõrvaklapid ja siirdun Klassikaraadio varasalve.
Enne ilmareisile minekut näitasin pojatütrele Pirita sadamas katamaraani ja lubasin talle reisikirju saatma hakata. Ega tegelikult viiene Iiris veel lugeda oska, aga mõtlesin siis, et las esialgu issi-emme teevad ümberjutustusi ja kunagi hiljem on tal ehk huvitav vanaema reisiseiklusi sirvida. Enne äraminekut küsis ta veel, et kas ma saadan need talle pudelipostiga.
Isegi kui väga tahaksin, siis nüüd ma neid enam lainetesse heita ei saaks. Aga kirjutan ikka, sest küllap on seegi kogemus millekski väga oluline. Lõpuks on ju iga reis eelkõige reis iseendas või iseendani. Ja just iseendaga on mul viimastel nädalatel päris palju tegemist olnud.
Porto sadamasse jõudes oli selge, et omal jalal ma laevalt lahkuda ei suuda. Aga õnneks on ju Eesti mehed maailma parimad naisekandjad! Suguõdede kadeduse vältimiseks ma parem ei täpsusta, kelle süles edukalt maabusin, . Etteruttavalt olgu aga õeldud, et kuna ma kaalujälgimise viimasel ajal unarusse olen jätnud, siis portugaallastest medõed ja -vennad, kellest enamus mulle kasvult kurgu alla, on pidanud küll kurja vaeva näigema, et mind voodist üles vinnata võib sinna lamama sättida. Aga naeratus nende nägudelt ei kadunud sellegi poolest.
Esimene haigla, kuhu sadamast sõitsime, oli on noobli väljanägemisega erahaigla. Kõike aitas korraldada Mati, eestlasest ärimees, kellel Portos firma ja seega ka vajalik kogemus selles keskkonnas toimetamiseks. Mind võttis enda hoole alla Mati firmas töötav ukrainlanna Svetlana, kes räägib ka portugali keelt.
Svetast edaspid pikemalt, aga doktorile, kes meid haiglas vastu võttis, jättis ta nii vapustava mulje, et minule tähelepanu praktiliselt ei jätkunudki. Inimlikult oli see ju arusaadav, et 180cm pikk mannekeeni mõõtudega särava blondiini sääred huvitasid teda hoopis rohkem, kui minu liikumatud puupakud, aga maveidi ikka lootsin, et ta puht professionaalsest huvist oleks ta neile vähemalt pilgugi heitnud. Seda aga ei juhtunud ja toksis ta ühe sõrmega oma arvutisse diagnoosiks ilmselt üldise nõrkuse, mida otsustati ravida kosutava lõunasöögiga. Mulle ani valida kolme erineva prae vahel. Õde, kes selle mulle mõne aja pärast serveeris, küsis vabandades, et kuidas küll nii võis juhtuda, et mind mitu päeva kruiisilaeval näljutati?
Õnneks lõppes peagi selle arsti vahetus ja saabus uus. Sveta meeldis temale ka väga, aga õnneks oli tal ka terake tähelepanu minu tagasihoidliku isiku vastu. Kiiresti kutsuti kohale neuroloog, kes muutus väga tõsiseks ja teates hakatuseks, et unustagu ma kohe oma reis ning et see haigla siin on tore koht küll, aga mitte nii tõiste haigete jaoks. Peale paari kõnet sõidutati mind suurde haiglasse, mis avaldas muljet juba sellega, et maja ees parkis ka haigla oma helikopter.
Sel õhtul tundus mulle, et minuga soovivad oma inglise keelt praktiseerida kõik, kes seda selles haiglas vähegi oskavad. Oma rolli mängis kindlasti ka lugu minu veidi eksootilisest päritolust ja reisist, kust haiglasse sattusin. Diagnoosi panemiseks oli vaja proovi seljaaju vedelikust. Kaunitest õdedest ümbritsetud noor meesarst naljatas, et ärgu ma üldsegi kartku-see pole tal esimene kord. Peale kuuendat ebaõnnestunud katset palusin tal edasi kellegi teise peal harjutada. Ees oli põrgulik öö seljavaludega, kusjuures liigutada ei lubatud üldse. Sel ööl mõtlesin armsatele inimestele. Öö oli pikk, aga ka armsaid inimesi õnneks palju.
No nüüd on siis Biskaia ületatud. See on suur vesi Prantsusmaa ja Hispaania vahel, mida meremehed peavad miskipärast ohtlikuks. Meid saatis soodne tuul ja kiirus oli päris hea. Aga meri oli tõesti suur ja meie laev lainete vahel nii väike.
Mehed nägid ka delfiine ja kahte vaala. Mina tegelesin samal ajal oma sisemusse vaatamisega. Nimelt tähendasid minu jaoks need 3ööd ja 2 päeva kirjeldamatut merehaigust, nii et enamuse ajast veetsin sirakile kajutis koil ja võitlesin tormiga oma sisikonnas, lainetena saabuvate kuuma ja külmavärinatega. Jaan kordas aeg- ajalt tuntud reklaamlauset : „ Ma tean, mis tunne sul on!“ ja lohutas, et ega temalgi kõige parem pole. Kapten rääkis aga lugusid nendest, kellel olevat veel hullem olnud. No seda oli küll raske uskuda.
Kolmanda päeva hommikuks olid aga elul värvid tagasi. Jõudsime Hispaania rannikule, kus meid võttis vastu ilus päikseline päev. Tuult praktiliselt polnud, nii et liikusime edasi piki rannikut mootoriga. Eemalt paistsid mäed ja nendel rippuvad külad. Iiveldus oli kadunud, söögiisu hakkas tasapisi tagasi tulema ja võisin minagi nautida meid pool päeva saatnud delfiine. Tõsi, värinad ei kadunud kuhugi ja jalgu suutsin vaevu liigutada. Lisaks oli külmetus kaunistanud nii üla- kui alahuule ohatisega. Mul oli kohe päris kahju meie meestest – üks naine laevas – ja seegi nii kole ja haige.
Eilse päeva suurim sündmus oli aga juuksurisalongi avamine laeva tekil. Nimelt pakkus Marko lahkelt, et võib kõiki pügada – endasarnaseks. Noh see tähendab sellist golfimuru lõikust. Tal aparaat kaasas ja puha.
Kaks julget olid, Toonart ja Raul. Ja kuigi nad pärast salongist tulekut ei näinud kumbki päris Marko moodi välja, kellel pea hallim, kellel hõredam, aga tulemus polnud laita. Sellele järgnes peapesu meres, mida käisid nautimas ka pikemate juustega mehed. 18 kraadi pidi ikka kõvasti rohkem olema kui eelmise supluse 17,4!
Tundub, et nüüd me hakkame tõepoolest minema. Ikka Biskaia poole. Tsüklonist on saanud tugev tuul ja meestel sadamas passimisest kõrini. Targad ilmakaardid ekraanil, mida mehed tähtsa näoga kommenteerivad, andvat lootust. Siin sadamasopis on tuult ja aeg-ajalt pilvevahelt väljapiiluvat päikest päeav otsa nautinud kümned purjelaudurid, väikesed jahid ja kanuutajad, kes hommikust peale lainetel ukerdavad. Oleme mereriigis, kus ümberringi on mastide mets ja kus trotsitakse isegi külma sügisilma. „Veespordialad on siin tõepoolest au sees, “tõdeb Marko ja arvab, et talle meeldiks siin elada. Populaarne on ka kalapüük kailt. Eile loopis meie jahi kõrval spinningut üks päikesevärvi jopega madam – tõsi küll, mitte ei näinud, et tal oleks näkanud. Aga nagu ma aru olen saanud, pole kala kätte saamine kalameestele sugugi mitte kõige tähtsam asi. Küllap on kalanaistega samamoodi.
Meie sõime hoopiski Rauli küpsetatud kana – küllap Bresti moodi ja kooki, mille tegin Kristeli retsepti järgi ja nüüd hakkame minema. Ees on paar tundi rahulikku sõitu sadamast välja ja siis umbes kaks ja pool päeva üle Biskaia lahe. Ja see on kõva katsumus. Ei tea kaua see kana ja kook sees püsivad?
Olen juba teist päeva laevas, aga mitte merel vaid sadamas kai ääres. Ootame tsükloni mõõdumist, et Biskaiat ületama hakata. Linna nimi on Brest ja see erineb kõikidest nendest Prantsusmaa linnadest, kus varem käinud olen. Ei mingit suurejoonelist elegantsi nagu Pariisis või mõnusat hubasust nagu Strasbourgis, kus – võib vist õelda, elanud olen, sest kolm aastat pea iga kuu üks nädal, see pole enam lihtsalt külastus. Aga see on üks teine Prantsusmaa. Praegu oleme sadamalinnas, milles turistidele vähe vaatamisväärset ja kus “heale prantsuse köögile” tuleb ise sisu anda. Näiteks eile õppis Marko Rauli juhendamisel parti tegema ja see sai paremgi sellest, mida paar päeva varem sõpradega Pariisis sõin.
Bresti suurim vaatamisväärsus on Oceanopolise nimeline ehitis, kuhu on mahutatud kümmekond aastat tagasi avatud meremaailm 40 tohutu basseini ja lugematu hulga mereelukatega. Suurim, mida ma seni näinud olen. Polaarpaviljonis tatsusid pingviinid ja Troopika paviljonis tutvusin näiteks nende haidega, kellega Atlandil on võimalus kohtuda. Nii et nüüd olen hästi ette valmistatud. Lõpetasin äsja ka Alain Bombardi raamatu „ Vabatahtlik merehädaline“, mille peamine sõnum oli see, et ka laevahuku korral on võimalik ellu jääda juues merevett ja süües tooreid kalu. Juhul muidugi, kui hirmust üle saad. Prrrr.
Millegipärast ei räägita enam sellest, et 2007.a. suvel võeti sotsiaaldemokraatide eestvedamisel vastu programm “Igale lapsele lasteaiakoht“, mis nägi ette nelja aasta jooksul investeerida lasteaedadesse 1,2 miljardit krooni. Seda nii uute lasteaiakohtade loomiseks kui ka lasteaiaõpetajate palgatoetuseks. Nii parandatigi 2008.a. umbes 500 lapse tingimusi. Programmi viidi ellu vaid ühel aastal ja 2009.a. oli just see esimene, mis hardusministri (!) ettepanekul kärpe alla läks. Tallinna linna rahad vähenesid umbes 50 miljoni võrra.
Koalitsiooniläbirääkimistel oli lasteaedade raha üks meie prioriteete. Lepiti kokku, et see finantseerimine jääb samale tasemele ehk linn oma rahasid ei vähenda. Samal ajal kui teistes valdkondades on kahanemine 10-15%.
Käesoleval aastal on eelarves lasteaedadele ette nähtud 719 miljonit, pearaha suurus on arvestuslik ja sõltub metoodikast. Nii et sellega pole mõtet opereerida.
Lasteaedadel on raske, nii nagu ka kõigil teistel ja jättes probleemid ainult kohaliku omavalitsuse kanda, et suuda neid kunagi lahendada. Lähtuda tuleks sellest, et lasteaias antakse alusharidust, mis on osa riiklikust haridussüsteemist ja seega ka riigi vastutada.
|
OSCAR-2019
|
||
- Poe elektroonika, riietus, ehted ja erinevad tarvikud Hiinast, Banggood.com on tuntud väga madalate hindadega, ja võimalus valida need tooted soovin, et saadetakse teile Hiinast, USA või Euroopa Liidu, see pakkumised võimalus kasutada üks Banggood Kupongi Koodi iga kord, teha palju madalamad hinnad. Kaup laevandus on tasuta kõik ostjad, kes kasutavad Banggood Promo Koodi teie ostukorvi enne kassasse online.
7% MAHA saidi lai; välja arvatud:Nutitelefonid,Funktsiooni Telefonid,vale,Sülearvutid & Netbooks,Tahvelarvuti,3D...Rohkem
Sõltumata sellest, kategooria, mis hõlmab esemeid ostetud selles poes on võimalik, kasutades Banggood Kupongid sealhulgas tooted, mida on juba teiste pakkumisi ja tutvustusi ja toodete kategooriad, USA / Ma Ladu. Laevanduse tellimused, mis kasutab Banggood Promo Kood on vaba ja saab jälgida internetis Jälgimine, et, tarneaeg on hinnanguliselt pood 7..12 päeva tahes sihtkohta maailmas.
Isegi kui see on teada madalate hindade kohta elektroonikaseadmed, kell Banggood.com sa võid osta alsi riided, ehted, ja ilu eest tooteid, kodu ja aed teemad ja spordivahendid, rahakotid, kotid ja mänguasjad. Lisades, et Banggood Promo koodi online tellimine vähendada kuni 30% sõltuvalt väärtust ostukorvi juures Banggood.com
Sotsiaalse Meedia see pood on esindatud tipptasemel online Facebook peaaegu 1 miljonit meeldib inimestele, kes ootavad viimase uued ja Banggood Kupongi Koodid, kohta Twitter võite leida uusim toode kaatrid ja Banggood Promo Koode, ja video channel YouTube ta on esitanud toote kommentaarid ja õpetused, kuidas kasutada mõned kirjed, ja kuidas kasutada Banggood Kupongid.
Reklaami koodid võiks kasutada mis tahes osas! Sa oled tagada, et nautida paljud uuemad ja väga-parim maksekviitungi koodid, müük, hinnad, koos käesoleva absoluutne kõige sobivam edendamine teavet couponrise. Mida rohkem, see on tõenäoliselt ka kasutada tänapäeva kupongid ja promo koode iga ostu. Kui sa peaks otsima, Banggood Promo Koode sa siis oled õigel asukoht. Teine, teil valida allahindlus kood, mida saab panna, et objekt, mida otsustada. Juhul, promo koodi või soodushinnaga kood töötab, saad jälgida on maha arvatud hind, mis eelmise summa.
Meie online-koodid võiks kasutada tasuta! Mõned online kupongid on konkreetse strateegia, täiendavat reklaami koodid pakkuda teile vähendamine, kogu erinevaid. Te ei pea registreerima kupongi koodid Banggood Kupongi Koodid siiski soovitame, et te registreerute meie uudiskirja. Sees meie teadmised, rakendades BANGGOOD kupongiks, promo koodi pole ainult tõesti lihtne, et igaüks saab teha seda, meil on tunne sul on, et eesmärk on vähemalt ühel korral. Teha kindlaks, kui palju on tõenäoline, et selgelt salvestada, muutes kasutamise BANGGOOD kupongi promo koodi, siis olla kindel, saate kasutada promo koodid eespool nõude kogu summa kergesti saadaval soodushinnaga.
Te võite kasutada Banggood allahindlus ja kupongi koodid saada oma lemmik tassi mõistliku hinnaga. Mõnikord vähendamine tavaliselt on asjakohane, mis on võimalik saada kogu äri. Teadus Banggood vautšeri tegeleb jagu saada piiratud aja-koodide et teil on võimalik kohaldada erilisi allahindlusi konkreetsete teenuste ja toodete. Vähendamine oleks absoluutselt olla osa edendamine. Ärge unustage registreeruda Banggood uudiskirja lobus veebilehel, kui teil on võime hinnata mõningaid suuri allahindlusi selline lähenemine!
Allahindlus koodid loetakse soodsama pakkumised. Meie Banggood kupongid on kõik täiesti vabalt kasutada ja võivad sulle 10% ära oma osta või isegi tasuta tarne erinevalt maksab postikulud. Banggood $50 Kupongi oli selgelt üks kuulsamaid kupongid sisustatud Banggood, et on kasutatud nii suur hulk inimesi täna.
Mõned mugavamaks võiks aastapäeva asjade seega peaks leiad soodushind sa tahad, aegub, kasutada seda. Kui selline sul on valida, et oleks võimalik hinnata allahindlusega võimalik. Võttes tähelepanu, et pakkuda teile parima kvaliteediga esemeid väike hind, mida võis näha mõned uskumatu tegeleb online, kas see on isiklikuks kasutamiseks või vähendatakse saatja, et turul on kaup teie ise.
Online shopping ei pea olema ebameeldivalt tasuta. Koos Banggood, see on käkitegu, eriti juhul, kui sul kuumim kupongid oma varrukas! Poes on ka tasuta tarne mitmeid objekte ja alasid. Kui otsite kauplus lähedal oma naabruskonnas, siis sa peaksid hõlmama ekskursioon suunas ettevõtte kodulehel oma kõnes. Interneti hoida on mitu raske kriitiline omadused, et teha teile kirjutada, tõsiselt teha korraldus alates Banggood. Kui Banggood veebipoes on nüüd siin, et anda teile juurdepääsu vapustavaid tegeleb erinevate klientide kaup. Sellest hetkest alates kujunes interneti kaupmees peaaegu kõik, mis sa tahaksid elada õnnelik ja mõnus elu. Teadus Banggood kupongi tegeleb jagu saada piiratud aja elektroonilise koode on võimalik taotleda soodustust eelkõige tooteid. Lõpuks, võite nautida suurt allahindlust pärast koodi kasutatakse. Pane arvesse teatud kasti, kui sa oled valmis, et kontrollida, sa lähed, et saada ja täiendav allahindlus ise osta. Iga Banggood toode pakub garantiid ja ka tippkvaliteediga garantii.
|
OSCAR-2019
|
||
Kas väikerahvuse põliskultuuril põhinev kirjandus võib maailmaareenil tähelepanu äratada? Lausa peab äratama, et murendada kujunevat globalistlikku monokultuuri taas eripärasteks mõttelaadideks, mis vestleksid üksteist täiendades, mitte vaesestades. Kuid kahtlemata peab pärimuskultuuril olema ennekõike küllalt elujõudu omas kultuurikeskkonnas. Ning seetarvis tuleb vastata tänastele probleemidele, tänasele kultuuriseisundile - kui see ka pärimuskultuuri kandjaile vastumeelt on. Kui me ütleksime täienisti lahti võõraste tsivilisatsioonide põhjustatud “riketest” ja pöörduksime tagasi mitmesaja aasta tagusesse “puhtamasse” kultuuriseisundisse, solvaksime oma esivanemaid arengupeetusega. Paljud muutused vaimulaadis on olnud pöördumatud - kuid tugev kultuur tunnistab neid endas, suudab need omakorda endanäoliseks kujundada, enda kasuks tööle panna.
Näiteks kreooli kultuur Ameerikas ja briti Lääne-India kolooniates - kunagi orjastatud mustanahalised, kellel ei lubatud inglise keelt õppida ja kes “isandaid” pealt kuulates ikkagi keele ära õppisid, kuid “moonutatult”; kelle peaaegu ainus lubatud kultuuriline eneseväljendus oli tants ja laul. Ent need orjade järeltulijad on andnud olulise panuse tänapäevase tantsumuusika kujunemisse; “valge” kultuuri mässulisi noori on nad lummanud nii oma julge kehalisusega kui avangardse tehnoloogia kasutamisega. Muutes klubikultuuri “globaalküla” hüpermeedia keskseks diskursuseks, on kreoolid võimusuhted ümber pööranud.
Üldistavalt võib öelda, et “valge” kultuur on suhtunud tarbijalikult ja peremehetsevalt nii sõnasse kui loodusesse kui masinasse - ja küllap veel paljudesse muudesse “asjadesse”. Sõna, loodus ja masin on “valgele” inimesele taltsutatud loomad, kes käsu pääle trikke teevad. Mistahes põliskultuur aga suhtub sõnasse ja loodusesse kui ruumi, keskkonda. Ning tänases maailmas võib põliskultuur samamoodi suhtuda ka masinasse. Masinana mõistan ma siin kogu tehnokraatlikku kultuuri. Kogu tööstus on masin. Linn on masin. Ka riik on masin. Kuid see ei vastandu paratamatult loodusele. Mõneti on isegi loodus masin: ainult juhuturistile tundub, et sääl on kõik “niisama”. Ei ole. Kõigel on oma funktsioon, omad tegevused, mille tegematajätmine on hukatuslik. Igaüks otsib endale paremat elu- ja tegevuspaika; siiski pole see olelusvõitlus, vaid pigem olelusväitlus. Igaüks saab olla ta ise vaid teiste võrra. See tähendab nii olemise piiratust teistest kui ka seda, et ilma teisteta ei saa üldse olla. Niisiis, tehiskultuur võib loodusesse suhtuda vaid kui tohutult tugevamasse masinasse, kus osade suhted aina muutuvad. Vankumatult alalhoitav inimreeglistik on seega enesepettus. Mööngem, et selle enesepettusega tegelevad ka paljud põliskultuurid... või ainult tundub see nii strukturaalantropoloogiasse takerdunud “kahvanäole”?
Kuidas see kõik kirjandusse puutub? Tavatsen esitada järgmist võrdlust. Klanitud, silutud, lahjendatud ning angloameerika, suurvene vms. dominantkultuurile võimalikult kergesti hoomatavaks tehtud pärimuslik kirjandusteos on kui turismipakett - kindel marsruut mööda vaatamisväärsusi, turvaline majutus, veidi ka kontrollitud lõbusid ja muidugi tagasipilet “tsivilisatsiooni” tagasi. Keerukas, salapärane ning obskuurseid kujundeid, keelendeid ja seoseid kätkev kirjandusteos on aga kui dzungel, vihmamets või põlislaas. Esimene, mugavam variant äratab kergemini huvi, kuid see huvi jääb pääliskaudseks, ei vii inimest sügava hingelise vapustuseni; teine viib ning just seepärast peetakse säält tagasitulijaid suurkultuurideski kangelaslikeks, kuna suuresti tänu nendele saab kultuur uueneda.
Siiski jääb too teine variant ikka vaid väheste eriti hulljulgete avastada; pärimuslik kirjandus, mis tahab laiemalt ja kiiremini huvi äratada, võiks olla süntees neist kahest variandist. Ühtaegu kõnelema tänapäeva blaseerunud tarbijale mõistetavas keeles ja samas seda keelt pidi rebima tolle tarbija rutiinist välja, senitundmatusse keskkonda. Lingvistilisel tasandil võiks see alata kasvõi suurkeelte - inglise, vene vms. - teadliku moonutamisega, kujundite ja kõnekäändude toortõlgetega. Kuid need omakorda peaksid jällegi olema osad radikaalselt teistsuguse vaimulaadi loomulikust keskkonnast, mitte pelgad tsirkuseloomad.
On juba tõestatud, et inimkeel sai alguse laulust ja algetapil sarnanes suuresti linnulaulule. Klubikultuur oma elektroonilise muusikaga on sinna algetappi tagasi pöördumas, vedades enda järel nähtavale/kuuldavale kodanluskultuuri meeleolumuusikat - seni “valge” kultuuri oluliseks toestajaks peetud helikeel osutub uustõlgenduses endas aina eksootikaihka kandnud olema. (Justkui paganlikud fantasmid, mis gooti katedraale ehivad). Taas linnulauluks muunduda tuleks ka kirjandusel. Ning igasugusel väikerahva pärimusele tugineval kirjandusel on seda hõlpsam teha, olla soovijaile teenäitajakski.
Ülehomme, 8. novembril, algusega kell 18.00 toimub Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi (Vene 22) ringauditooriumis järgmine Fenno-Ugria Hõimuklubi õhtu, kus Väino Poikalainen Eesti Muinastaideseltsist peab illustreeritud ettekande “Äänisjärve kaljujoonised ja nende temaatika".
Väino Poikalaise sõnul on aastatuhandeid tagasi kivvi ja kaljudele jäädvustatud kaljutaie suure üldistusvõimega, mis tuleneb loodu seotusest muinasinimeste uskumustega. Soome-ugri alade kaljutaidest on eriti tähelepanuväärne Äänisjärve idakalda umbes 6200 – 4600 aasta vanune looming. Neemikute tippudes ja rannalähedastel saartel on kokku teada 25 leiukohta, mis 20 kilomeetri pikkuse ahelana ulatuvad Vodla jõe suudmest piki järve idakallast lõunasse. Sadakond 1300 petroglüüfist on rannakaljust lahti murtud tükkidena jõudnud ka Ermitaaži ja Petroskoi muuseumi.
Selgepiiriliste kujutiste hulgas domineerivad veelinnulaadsed, mida jooniste koguarvust on üle 42%. Sageli moodustavad petroglüüfid kompositsioonilisi tervikuid, kus valitseb teatud sümboolika ja mütoloogiline alltoon. Sümboolse tähendusega on ka paljud liitjoonised (põder-luik, vaal-luik, inimene-luik jne), kahepäised olendid, kehaosade hüpertroofiline esitus, seotus kaljulõhede ja värvianomaaliatega, eriline asukoht jms.
Järgnevatel Hõimuklubi õhtutel kogutakse annetusi septembri alguses Venemaal Leningradi oblasti Kingissepa rajooni Luuditsa külas maha põletatud vadja muuseumi taastamiseks.
22. novembril näitavad ja kommenteerivad Madis Arukask ja Taisto Raudalainen filmi “Akadeemik Ariste kaks armastust: vadjalased”.
|
OSCAR-2019
|
||
Tour de Ski neljandal etapil Oberstdorfis võitis naiste 5+5 km suusavahetusega sõidu norralanna Marit Björgen, katkestades Justyna Kowalczyki võiduseeria.
Teisipäeval Tallinnas startinud BSBC nimelisel noorte korvpalliturniiril alistas Eesti U18 koondis avapäeval idavirulaste toel Rootsi eakaaslaste meeskonna 68:66.
Tallinnas toimunud nelja riigi noortekoondiste osavõtul toimunud korvpalliturniiril BSBC sai Eesti U18 koondis kahe võidu ja ühe kaotusega kolmanda koha. Võistkonna parima eriauhina sai Sander Saare Kiviõlist. Koondises lõi kaasa ka kohtlajärvelane Aleksis Anijärv.
Laupäeval Kohtla-Järvel 26 paari osavõtul toimunud Eesti paarismängu GP etapi võitsid Marek Kolk (Tallinna PK Kalev)/Alari Keedus (Kohtla-Järve SHK), kes finaalis olid kindlalt 13:3 paremad Kohtla-Järve SHK duost Ivar Viljaste/Kristo Viljaste, revanšeerides sellega puulis saadud kaotuse.
Pühapäeval peeti Kiikla rahvamajas Mäetaguse valla lahtised meistrivõistlused kabes (osales 23 võistlejat) ja males (13).
Kolmapäeval, 11. jaanuaril peetakse Pannjärvel Ida-Virumaa argipäeva suusaõhtute 2. etapi start. Nädal varem toimuma pidanud 1. etapp lükati teatavasti lumepuudusel edasi.
Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistluste meistriliigas jätkab esikohal Askele, kes viimati alistas Narva meeskonna.
Kolmapäeval toimus Ida-Virumaa spordiaasta paremate vastuvõtt, kus maakonna kõrgeima sportliku autasu sai kätte Priidik Kippar, kellele anti maakonna spordi teeneteplaat numbriga 7.
Tšehhis, Nove Mestos alanud laskesuusa MK-etapil oli esimesena kavas naiste 15km etapp, mille võitis soomlane Kaisa Mäkäräinen.
Täna õhtul kell 20 peetakse Jõhvi spordihallis Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliiga kohtumine, kus vastamisi on Ida-Virumaa esindusklubi KK Hito/Jõhvi ja Lääne-Virumaa tugevuselt teine korvpallimeeskond Tamsalu Los Toros/Simuna Ivax.
Pühapäeval peetud Mustvee lauatennise seeriavõistluse kolmandal etapil saavutas naistest parimana kaheksanda koha jõhvilane Anna Romanenko.
63:53 võiduga Kohtla-Nõmme SK II üle tõusis Ida-Virumaa korvpalli rahvaliiga liidriks tiitlikaitsja Virumaa PSS.
Toomas Nõmmiste lahkumismänguks suurest korvpallis kujunenud Ida-Virumaa karikavõistluste finaalis alistas KK HITO ülekaalukalt Narva meeskonna.
Ida-Viru Argipäeva Suusaõhtute 3. etapil Kohtla-Nõmmel osales tuisku ja keerulisi ilmaolusid trotsides 110 suusasõpra.
2012. aasta harrastusspordi rahade taotlusi saaab Ida-Virumaa spordiliidule esitada kuni 25. jaanuarini.
Kohtla-Järve jäähallis pühapäeval peetud Eesti jäähokimeistrivõistluste kohtumises alistas Kohtla-Järve Viru Sputnik väravaterohkes kohtumises 7:6 Narva PSK.
Laupäeval Pannjärvel peetud Vello Kaaristo mälestusvõistlustel vabatehnikas suusatamises näitas meeste 10 km distantsil kiireimat aega Juri Mjasnikov Venemaalt.
Laupäeval Kohtla-Järve spordihoones toimunud 32. Avo Talpase mälestusvõistlusel kreeka-rooma maadluses viis peavõidu kehakaalus kuni 84 kg ehk Avo TAlpase kehakaalus Tartusse Vahur Steinberg.
II Jõhvi lauatennise seeriavõistluse avaetapi võitis Anna Romanenko, teine oli Nikolai Jurkov ja kolmas Tõnu Kapper. Eriauhinnad said ka Enno Konsa, Kulno Lehismets, Ljudmilla Gusseva ja Jevgeni Lupanov. Kokku on Jõhvi spordihallis toimuval seeriavõistlusel kavas viis etappi.
Pühapäeval toimunud Mäetaguse teise suusasprindi peavõidud said Simo Jaanipere Iisakust ja Ave Uustalu Illukalt.
Iisaku korvpallimeeskond tekitas Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistluste meistriliigasse veelgi põnevust juurde, sest pühapäeval alistati võõrsil liider Askele 77:74.
Pühapäeval peeti Kohtla-Järvel vabamaadluses maakonna meistrivõistlused ja noorteturniiri Nublust Nabiks esimene etapp.
Sõudja Tõnu Endrekson tõestas, et on tõusmas taas tippvormi: Alfa 2012 ergomeetrivõistlust võites jäi tal isiklikust rekordist puudu vaid 0,3 sekundit. Narvalane Vladimir Latin oli viies, kuid eestlastest kolmas.
Kümne kooli võistkonnad osalesid kolmapäeval Kohtla-Nõmmel toimunud II Ida-Virumaa koolide taliolümpiamängudel.
Neljapäeval Kohtla-Nõmmel peetud Ida-Virumaa vabatehnikasprindi superfinaali võitsid Janek Vallimäe ja Reelika Vallas.
Reede päeval Otepääl peetud Eesti meistrivõistlustel näitas meeste vabatehnikadistantsil kolmandat aega sillamäelane Aleksandr Maslennikov, kes oli parim klassis U23, kus teise koha tõi Illukale Avo Sambla.
Jõhvi sulgpalli rahvaliiga 2. hooaja 1. etapp tõi 27. jaanuaril Jõhvi spordihalli rekordiliselt 18 sulgpallisõpra. Noorteturniiri (1995+) võitis 4 osaleja konkurentsis ainus naisvõistleja Tiina Teder, alistades kindlalt kõik kolm vastast. Naiste turniiri parim oli seekord Anna Romanenko, saades revanši eelmise seeriavõistluse viimase etapi võitjalt Maarja Saatmanilt. 10 osalejaga meeste turniiril oli võidukas Dmitri Lvov.
Eesti suustamise meistrivõistlustel oli laupäeval kavas klassikasprint, kus kiviõlilane Tomas Kaurson sai klassis U23 kolmanda koha.
Eesti pikamasuusatajat sarja Estoloppet esimese, laupäeval Lääne-Virumaal peetud vabatehnikasõidu 42 km distantsil oli idavirulastest edukaim Timo Juursalu, kes sai 13. koha.
Otepääl peetud Eesti meistrivõistlustel said Tatjana Mannima ja Aleksandr Maslennikov oma klassis neljanda koha.
Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistluste teises liigas ehk rahvaliigas peeti pühapäeval neljas voor ning neljanda võidu tabelisse sai tiitlikaitsja Virumaa PSS.
Narvast pärit Anna Kajalina on esimene Eesti võrkpallur, kes jõudnud maailma ühe tugevama võrkpalliliiga – Itaalia A1 – karikavõistluste finaali. Võitu ei tulnud ja finaalis Kajalina platsile ei pääsenud, kuid mänguks Arsizio Busto vastu oli ta Piacenza Rebecchi koosseisus üles antud.
1. veebruariks Mäetagusele planeeritud Argipäeva suusaõhtute sprindietapp lükkub külma ilma tõttu edasi.
Mäetaguse ujumise seeriavõistlusel peeti teisipäeval teise aastaringi esimene osavõistlus, millest võttis osa enam kui veerandsada ujujat.
|
OSCAR-2019
|
||
1910ndatel vajasid apteekrid müügiks juuksetoonikut ja suuvett, jalatsivabrikutes kippus nappima värve, vikse, vahasid ja liime, mööblivabrikud vajasid piirituslakke ja poleerimisvahasid.
Nimi Kiilto (tõlkes läige) viitab sellele, milliseid tooteid ettevõte oma algusaastatel tootis. Praegu arendab ja toodab Kiilto liime ning nende sidustooteid ja -süsteeme ehitus-, renoveerimis- ja tööstusotstarbeks kõige ülemistest kihtidest kuni aluspinnani välja.
Kiilto tegevus on suunatud püsivate partnerlussuhete hoidmisele. Soov on luua koostöös kliendiga uusi lahendusi, täiendada erialaoskusi ja saavutada kvaliteetne tulemus, mis peab vastu ajahambale ning on toodetud usaldusväärsel viisil. Üksteise kuulamine, vastastikune mõttevahetus ja teadmiste jagamine klientidega täidavad ühist eesmärki. Kõige olulisem on klientide vahetu teenindamine ja sellesse panustab ettevõtte iga töötaja. Nimelt süveneb Kiilto teenindaja iga kliendi soovidesse ja tutvub põhjalikult keskkonnaga, kus klient Kiilto tooteid kasutab. Personaalselt suheldes saab väga hea ülevaate kliendi ootustest ja annab kliendile võimaluse just tema ettevõtte eripärasusi arvesse võttes leida see kõige õigem toode või lahendus, millega klient eristub oma konkurentidest ning saavutab kvaliteetse lõpptulemuse.
Kaubatarned peavad toimuma punktuaalselt, et töö objektil sujuks. Tänu oma transpordile ja suurele laole saab Kiilto garanteerida 99% tarnekindluse ning kaup jõuab kohale 24 tunni jooksul.
Kiilto müügimeeskond tagab, et klient saab võtta ühendust eksperdiga, keda ta konkreetselt vajab. Tiim on spetsialiseerunud erinevatele ehitus- ja tööstusvaldkondadele, kes suhtlevad aktiivselt enda piirkonna klientidega. Oma piirkonna kontaktisiku leiate siit.
Kui kliendil on erisoov – peamiselt näiteks suurte mahtudega tööstuste puhul –, siis valmistatakse toode kliendi vajaduste järgi. Tugi on olemas ka tavatarbijale – infotelefon on avatud tööpäeviti 8.30 kuni 16.30ni. Kiiltole on olulisel kohal vahetu suhtlus kliendiga, samuti edeneb tootearendus kiiremini siis, kui on võimalus kliendiga kohtuda ja leida üheskoos lahendus kvaliteetseks tulemuseks.
Kiilto töötab välja koolitusprogramme ehitus-, renoveerimis- ja tööstusvaldkondades. Koolitusi korraldatakse Kiilto Eesti kontoris Tallinna külje all Rae vallas ja soovi korral ka tööobjektil – lähedal kliendile. Koolitus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist osa ning on osalejatele tasuta. Kiilto Eesti koolitab igal aastal tasuta üle 500 ehitaja, müügipersonali ja õpilase. Kuna müüakse süsteeme, siis on väga oluline kasutajat koolitada ja harida, et tooteid kasutataks õigesti.
Kiilto tegevus toetab jätkusuutlikku arengut, seega otsitakse aktiivselt mooduseid, kuidas tulevikku säästa. Tootearenduses püüab Kiilto alati valida toorained, mis on kasutajale ja keskkonnale võimalikult ohutud. Arvestatakse ohutuse ja keskkonnateemade uusimate muudatustega, kuna just oma toodetega on võimalik keskkonnateemade arengut mõjutada. Aktiivselt osaletakse keemiatööstuse keskkonnaorganisatsioonides ja ollakse kaasatud olulistesse projektidesse. Sotsiaalse vastutuse standardis ISO 26000 sätestatud põhimõtted on ettevõttele printsiibiks.
Kiilto on saanud oma keskkonnahoidliku toimimise eest ka mitmeid sertifikaate ja kvaliteedimärke, mis on tunnistus keskkonnasõbralike toodete eest. Näiteks Soome Astma- ja Allergialiidu sertifikaat annab garantii, et antud toode ei sisalda ohtlikke ja allergiat tekitavaid aineid ning sobib kasutamiseks ka kõige tundlikumatele inimestele. LUIGEMÄRK näitab, et toote valmistamise protsessis on kulutatud võimalikult vähe energiat. Märk garanteerib, et toode vastab karmidele keskkonna- ja kvaliteedinõuetele.
Nordecon AS lõpetas 1,75 miljonit maksnud raskelt töödeldavasse paepinnasesse ehitatava Loo kanalisatsiooni torustike projekti ennetähtaegselt.
Tellija Loo Vesi OÜ juhatuse liige Ain Mutli sõnul jäädi töödega igati rahule: „Vaatamata mitmele tähtaja pikenduse taotlusele suudeti töö ikkagi lõpetada ennetähtaegselt. Korralik töö.“
Nordecon AS juhatuse liikme Erkki Suurorgi sõnul oli suurim objekti väljakutse torustike paigaldamine kõvasse pinnasesse: „Selle ehitusobjekti suurimaks väljakutseks oli torustike paigaldamine kõvasse paepinnasesse. Saavutatu üle on tagantjärgi põhjust uhkustki tunda – vaatamata väga rasketele pinnaseoludele lõpetasime tööd nädalajagu varem tellijaga kokkulepitud tähtajast.“
Loo asula vee ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde käigus rajati aastatel 2010-2011 14 km ulatuses kaevikuid ning paigaldati 22 km torustikke ja ehitati 2 reoveepumplat. Tööde tähtaeg oli 20. detsember, kuid objekt võeti vastu juba 9. detsembril.
Loo asula veevärgi ehitus- ja rekonstruktsioonitööde tulemusel tagatakse tarbijatele puhta joogiveega varustamine, reovee kogumine ning ühtlasi vähenevad ka keskkonnariskid. Tervisele ohutu ja nõuetele vastava joogivee sai ligemale 2100 Loo elanikku.
Tööde tellija oli Loo Vesi OÜ, projekteerimistööd tegi Akvalius OÜ ja järelvalvet teostasid Infragate Eesti AS, Tallinna Linnaehituse AS ning Taalri Varahaldus AS.
|
OSCAR-2019
|
||
c) Tegeled endaga ise, aga jagad ka kallile õrnusi, näiteks pakud end masseerijaks, sest kes teab, ehk tuleb siis teiselgi seksituju?
d) Võimalus lihtsalt raugelt lebada ja lasta partneril endale pika eelmängu käigus õrnusi jagada. Seejärel: mitte ülemäära tormakas ja higine ühe.
a) Suhte algul on kirg meeletu, ja edasi – kui olete teineteist voodis tundma õppinud ja saate end tõeliselt vabaks lasta – läheb asi veelgi etemaks.
c) Kõik oleneb sellest, mis elus parajasti toimub. Vahel on ju lihtsalt liiga palju tegemist, et seksi peale mõelda.
d) Lausa särtsuvalt kuum. Pingutad algusest peale, et sängis võrratult hea oleks, ja ootad, et ka partner seksi sama tõsiselt võtaks.
c) Tunned end meelitatuna. Lubad endale päris pöörast flirti, kuid voodisse ei lähe – kui, siis ainult oma kujutlustes.
d) Aeg-ajalt algatad. Sest kui jätaksid selle töö ainult armsama hooleks, vireleksid alailma rahutult.
a) Nad on olnud vaimustuses. Oled kõigi oma kallimatega avameelselt rääkinud ja nad kõik on kinnitanud, et oled voodis võrratu.
d) Oled saanud mitmesugust tagasisidet. Mõned on nimetanud sind fantastiliseks, teised seda arvamust ilmselt ei jagaks, sest need suhted lõppesid halvasti.
a) Kui oled üksi ja tunned erutust. b) Kui oled üksi. Või kui tahad, et kallim pealt vaataks. c) Mitte kunagi. d) Kui sul parajasti seksipartnerit pole.
Oled sünnipäraselt madala sugutungiga ega mõista, mida seksis nii erilist on. Sa ei rahulda end ise ega mõista inimesi, kes viskuvad pimesi seksisuhtesse. Tüdid kiiresti ning lepid voodis sellega, mida partner sulle pakub. Sa ei püüagi ise midagi parandada.
Sa ei tea, kas oled voodis hea, sest sa pole seda üheltki partnerilt küsinud. Aga võiksid küsida! See mõjuks teile mõlemale hästi.
Lisa oma armuellu vürtsi, harides end seksiasjades ning proovi end ise hellitada. See ajab hormoonid möllama! Keskendu teadlikult seksile, loe mõnd erootilist raamatut või vaata seksifilmi. Premeeri end edusammude eest kelmika aluspesu või sensuaalse massaažiga. Algata ise vahekorda.
Ehk oled seksiasjades alles algaja või oled lihtsalt uje? Igal juhul ära karda esimest sammu astuda – ja üleannetutele fantaasiatele anduda. Lase kujutlusvõimel lennata!
Võtad seksi liiga lõdvalt. Satud alailma kokku tüüpidega, kes sobivad sinu ettekujutusega parajast partnerist. Intiimsused pole sulle eriti tähtsad. Naudid seksi, kui see läheb ludinal – peaasi, et ise pingutama ei peaks. Suudad rõõmu tunda lõõgastavast vahekorrast oskusliku partneriga, kuid ei oska ihata kirge ja spontaansust.
Ajapikku muutub seks sulle rutiinseks. Vahel üritad küll voodielule veidi särtsu lisada, kuid pettud, kui tulemust kohe märgata pole. Väldid vahekorra algatamist ja pakud endale haruharva ise naudinguid, sest sul on tunne, et püsisuhtes pole iseenda hellitamine sünnis. Loodad salamisi, et kõik laabub, kui su teele satub õige mees. Ja et siis oled valmis ka ise vaeva nägema.
Pinguta juba praegu veidi rohkem – võid näha üllatavaid tulemusi. Algata ise vahekorda ning püüa sellesse vaheldusrikkust tuua. Mõtle seksist, hellita end fantaasiate saatel, hakka tegelema mõne spordialaga, mis aitab sul tunda naudingut omaenda kehast. Seksi alati, kui tuju tuleb. Mida rohkem saad, seda rohkem juurde tahad.
Sul on täiesti õigus üleolevalt muiata! Oled enesekindel partner, kes on valmis voodis katsetama kõikvõimalikke uusi asju. Haruharva leidub midagi, mis sind seksist eemale ehmatab. Ootad, et kallim kõiki sinu vajadusi rahuldaks, ent hoolitsed sama põhjalikult ka tema vajaduste eest.
Sinu isu hedonistlike naudingute järele tõmbab vastassoo esindajaid lausa karjakaupa ligi. Vali potentsiaalsete partnerite seast see, kellel on sinuga võrdväärsed oskused ja vilumus, kes on sama seiklushimuline, hea kujutlusvõimega ja salliv kui sina. Nii ootavad teid iga päev ees pööraselt erootilised seiklused. Partnerid lahkuvad sinu juurest, lai naeratus huulil, ja endised kallimad meenutavad sind ainult heaga. Nad mitte üksnes ei ülista su ilu ja kütkestavust, vaid ka tundetarkust.
Sa annad täpselt sama palju kui vastu võtad ning hellitad end nii üksi kui partneri ees. Sa ei häbene voodis oma soovidest rääkida ning julgustad ka partnereid sama tegema. Oled paindlik ja vabameelne ning valmis kõigeks, kui sinu ja partneri vahel on tekkinud usalduslik suhe. Oled klassi parim!
Sa oled kindlasti jube vihane, et seksperdi tiitlit välja ei teeninud ja tembeldasid selle testi täielikuks jamaks. Siin pole midagi üllatavat. Paned oma intiimelule nii palju rõhku, et väärid tipparmastaja nimetust. Kuid sa pingutad üle. Kindlasti olid juba lapsena see, kes rebis nukkudel kohe riided seljast, et näha, mis nende all on.
Oled konkurentsihimuline ja seksuaalselt agressiivne. Sa ei rahuldu enne, kui su voodielu pulbitseb. Kuid su ootused ja lootused on naeruväärselt kõrgeks aetud. Usud, et ainuüksi seks rahuldab kõik su emotsionaalsed vajadused ja jätad unarusse suhte enda. Teisisõnu: sa lähed voodisse mitte partneri, vaid tema füüsisega.
Lõpeta surve avaldamine nii endale kui partnerile. Te pole seksimasinad. Ära heida meelt, kui te ei proovi igal ööl kolme uut positsiooni. Rahune maha, tegu pole olümpiamängudega. Selmet närvi minna partnerite peale, kes pole sama vabameelsed kui sina, ärgita neid rääkima. Ära mängi voodis kubjast, vaid hakka suhtlema. Oma seksuaalsusega oled sa ilmselgelt sina peal – leia nüüd tee ka oma teiste tunnete juurde.
|
OSCAR-2019
|
||
Värskest uuringust ilmneb, et geosildistatud fotod (koos neile lisatud miljonite kommentaaridega) võivad pakkuda andmeid, mille abil kujundada maa kasutamise korda. Sel moel on võimalik planeerida looduskaitsealade rajamist, aga ka langetada ehitamisotsuseid terves maailmas.
USA Põhja-Carolina ülikooli teadlased töötasid läbi Instagrami, Flickri ja Panoramio pildid ning leidsid sealt kasulikku infot inimeste arvamusest maaliliste Euroopa maastike kohta. “Sotsiaalmeedia pakub võimalust muuta viisi, kuidas teadlased koguvad infot selle kohta, mida inimesed näevad ja hindavad meid ümbritsevas keskkonnas,” rääkis Derek van Berkel, üks uuringu kaasautoreid. Järeldoktorandi sõnul pakub säärane info põnevat alternatiivi väikesemõõdulistele sotsiaaluuringutele, mida on kulukas ja töömahukas läbi viia.
Uuring on hästi ajastatud, kuna nii Euroopas kui ka mujal maailmas on praegu maakasutus linnastumise tõttu muutumises. Põllumajanduslikud, kaevanduste ja metsandusmaad saaks kasutusele võtta sportimise, ajaveetmise ja turismialadena, rääkis van Berkel.
Ka Eestis on ääremaastumine aina hoogustunud. Sotsiaalmeeida andmete abil oleks kaitse- ja turismialade rajamisel ehk võimalik paremini nende ääremaade kasutamist planeerida.
Suhtlusmeedia andmete najal koostatud ennustusmudel võib aidata Šveitsi Alpide elanikel otsustada, kas mägiaasad sobivad paremini karjamaadeks, elurajooniks või uueks suusakuurordiks. Prantsusmaa elanikud saavad valida, kas mõnd ala kasutada põllumajanduseks või investeerida põlde ümbritsevatesse traditsiooniliste hekkide hooldamisse, kuna need on ilusad ja neil on keskkondlik väärtus lindude pesitsuspaikade ja putukate tolmelduspaikadena.
Berkeli sõnul pakuvad Panoramio, Instagram ja Flickr omavahel võrreldavaid andmeid, mis näitasid, milliseid maastikuvorme hindavad külastajad terves Euroopas. Esteetilisele ilule ja inspiratsioonile on raske anda numbrilist väärtust, aga otsustajatele on tähtis teada, millistel piirkondadel on esteetiline ja kultuuriline väärtus. Siis on neil võimalik koostada strateegia, millega ehk säilitada neid maastikke, toetada turismi erivorme ja sel moel toetada kohalikku majandust.
Teadlased koostasid algoritmid, mille abil filtreerisid andmeid Instagramist ja Panoramiost, mis on kogu Euroopas laialt kasutusel, samuti Flickrist, mis on rohkem levinud Kesk- ja Lääne-Euroopas. Nad jaotasid pildid nelja kategooriasse vahemikus enim ja vähim kasutatavad paigad. Külastusmustreid analüüsides selgus, et kõige populaarsemad on mägipiirkonnad, jõgede ja järvedega piirnevad paigad ning asulate lähistel asuvad alad.
Sotsiaalmeedia on uus ja huvitav viis, mille abil on võimalik avastada, millised kohad ja loodustingimused inimesi huvitavad. Samuti aitavad need leida ja mõista tähtsaid seoseid loodusvarade ning inimeste tervise ja heaolu vahel.
Eriti rikkalikku andmestikku pakkus Instagram, fotode jagamise mobiilirakendus, kuna see võimaldab kasutajatel lisada kommentaare ja teemaviiteid. Fotode jagamine annab aimu sajandivahetusel sündinute väärtustest – just nemad on see demograafiline rühm, kes hakkab tulevikus maakasutuse üle otsustama.
Georuumiline analüüs aitab meil uurida seda, kuidas linnastumine muudab maastikku, samuti ennustada selliste muutuste tagajärgi, rääkis van Berkel. “Meie eesmärgiks on modelleerida erinevate stsenaariumitega kaasnevaid muutuseid. See on midagi sellist, nagu toimub mängus Sim City, ainult et meie kasutame selleks arvutimudelit, mis rakendab reaalseid andmeid päris kohtadest,” sõnas van Berkel.
Eraettevõte SpaceX katsetas teisipäeva õhtul edukalt kanderaketti Falcon Heavy, muutes selle kõige võimsamaks kanderaketiks, mis tänapäeval kasutuses. Inimeste planeetide vahel liigutamiseks peavad need olema aga veelgi suuremad, osutas ettevõtte tegevjuht Elon Musk.
Musk nentis lennu järel toimunud pressikonverentsil, et kuigi Falcon Heavy kõrgus ulatub 70 meetrini ja selle kiirendite maandumisjalgade läbimõõt ulatub 18 meetrini, on see kaugelt liiga väike, et liigutada inimesi Maalt Marsile. "Need peavad olema sellest kaugelt suuremad," viitas Musk. Samas oli tal pakkuda selleks konstruktiivne lahendus.
Järgmise põlvkonna kanderaketti tõukab edasi 31 Raptor-tüüpi mootorit. Nende tõukejõud ületab vaakumis Falcon 9 ja Falcon Heavy põhikomponendiks olevate Merlin-mootorite oma ligikaudu kaks korda. Kanderaketi kõrgus küündib 106 meetrini.
Sirgjoonelise arvutuse kohaselt on BFR mootorite tõukejõud merepinnal Falcon Heavy omadest kokku pea seitse korda suurem – 7,6 MN (meganjuutoni) asemel 52,7 MN. Samuti kasutavad Raptor-tüüpi mootorid kütust tõhusamalt. Sarnaselt juba ettevõtte ehitatud rakettidele saab BFR-i kiirendeid taaskasutada.
Falcon Heavy esmareis tõestas Muski sõnul, et ettevõte suudab raketistarte arvutitel hästi mudeldada. "See annab mulle meie järgmisesse raketikavandisse väga palju usku. See lisab kindlust, et BFR-ga annab tõesti tööd teha," laiendas ta pressikonverentsil. Kui arendustöö kulgeb suuremate tõrgeteta, loodab Musk katsetada raketti kolme kuni nelja aasta pärast.
Kava kohaselt saab sellega toimetada Maa-lähedasele orbiidile juba 150 tonni suuruseid laadungeid. Seda on kümne tonni võrra rohkem, kui suutis astronaudid Kuule toimetanud Saturn V.
Kuigi paljude ettevõtete vajadusi suutis täita juba praegu argikasutuses olev Falcon 9 rakett, tõotab Falcon Heavy muuta kosmose kättesaadavamaks veelgi rohkematele ettevõtetele ja inimestele.
Ühe lennu hinnanguline maksumus on 90 miljonit dollarit. Kiirendite taaskasutamisega on võimalik nende omahinda veelgi langetada. Võrdlusmomendina maksab Falcon Heavy'ga samasse klassi kuuluva Delta IV Heavy iga lend ligikaudu neli korda rohkem.
Sertifikaadi Falcon Heavy'ga USA õhujõudude lepingute täitmiseks saab SpaceX tõenäoliselt järgmisel aastal. Paralleelselt saab hakata ettevõte osutama teenuseid välisplaneete uurivate sondide orbiidile toimetamiseks USA kosmoseagentuurile NASA. Musk kinnitas pressikonverentsil, et raketiga on võimalik saata uurimisaparaate Pluutoni ja sellest kaugemale.
SpaceX'i kõrval tegeleb suuremate rakettide arendamisega ka näiteks eraettevõte Blue Origin, mis loodab katsetada kanderaketti New Glenn aastal 2020. New Glenniga saab saata Maa-lähedasele orbiidile Falcon Heavy'st küll veidi vähem kaupa – 45 tonni, kuid see on samuti taaskasutatav.
Laiemas plaanis näitlikustab Falcon Heavy, et sügavamad kosmoseavarused pole enam ainult (rahvus)riikide päralt. Olgu ettevõtete eesmärgiks riigitellimuste täitmine, asteroidide kaevandamine või kosmoseturismi pealt teenimine.
|
OSCAR-2019
|
||
Mootor R-4, otto, 1798 cm³ Võimsus 132 kW (180 hj) 5100–6200 p/min Pöördemoment 250 Nm 1250–5000 p/min Käigukast 7käiguline robotiseeritud käigukast Tippkiirus 232 km/h Aeg 0 - 100km/h 7,2 s Hooldevälp näidiku järgi Kütusekulu(l/m/k) 7,0/4,8/5,6 l / 100 km Garantii 2 aastat
Ehkki välistelt mõõtudelt jäi A3 peaaegu samaks, muutis Audi kujustust tervamaks, erilise aktsendi annab kallutatud C-piilar, kuid atleetlikkuses mängib rolli ka pikem telgede vahe koos lühema eesmise ülendiga.
Pikem telgede vahe mõjutab teadupärast nii sõiduomadusi kui ka siseruumi. Lihtsustatult öelduna tähendab pikem telgede vahe suuremat stabiilsust, mille kõrvalmõjuna tuleb kõne alla auto teatav passiivsus, laiskus, võiks isegi öelda. A3 puhul rõõmustab juhti õnnestunud kompromiss, see käitub maanteel kui klassi võrra suurem auto, liikudes stabiilselt ja pingevabalt, kuid käänulisel teel mängib teega reipalt kaasa.
Tegelikult saab samamoodi iseloomustada kogu vedrustust, see, ees MacPhersoni püstmike ja taga mitmikhooblahendusega, oleks justkui jäik ja pehme ühekorraga. Vedrustus töötab progresseeruvalt, näiteks lubades kerget kallet kurvides, kuid mida rohkem kere kaldub, seda tugevamat vastupanu vedrustus osutab, muutes nii auto juhtimise kurvilisel teel kindlaks ja loogilseks. Roolitunnetus kuulub klassi paremikku.
Juhitavus silmas pidades ei tohi alahinnata A3 vähendatud massi, tänu kergete ja kõrgutugevate materjalide kombineerimisele kahanes see sõltuvalt mudelist kuni 80 kilogrammi. Näiteks prooviauto, 1,8 TFSI S Tronic käigukastiga, tühimassiks oli 1250 kg.
1,8liitrine bensiinimootor annab juhi kästusse 180 hobujõudu ja 250 njuutonmeetrit. Tähelepanuväärne, et viimane jaguneb vahemikku 1250–5000 pööret minutis, teisisõnu jätkub mootoril piisavalt jõudu väga erineval kiirusel ja S tronic oskab seda omadust nutikalt ära kasutada, olgu siis eesmärgiks ökonomoomsus, kiirus või nende ükskõik milline kombinatsioon.
Käiguvahetused sujuvad ka äärmiselt kiirelt, mis lubab samuti mootori dünaamilistel omadustel, neid saab vaid kiita, silma paista. Keskmiseks kütusekuluks teatab Audi 5,6 liitrit sajale kilomeetrile.
A3 välisele laiusele lisandus küll vaid 1,2 sentimeetrit, kuid just auto laius on see, mis sisse istumisel märku annab. Nagu istuks klassi võrra suuremas autos, puudub igasugune küünarnukitunne kõrvalistujaga. Esiistmetel leidub ruumi ka kõigis muudes suundades; tagaistme kahel äärmisel istmel pole kah viga, kuid keskmise kasutamine väga ebamugav – kere kesktunnel röövib jalaruumi.
hea juhitavusega ja mugav auto, õnnesunud disainiga nii seest kui ka väljast, kuid baasvarustuses rahuldab vaid vähenõudlikku ostjat.”
“Teise põlvkonna A3 on oma eelkäijast suurem ja praktilisem, maksab üsna palju ning kui mõni versioon välja arvata, kestab kenasti.
Audi A3 teist põlvkonda esitleti 2003. aastal ja nagu eelminegi mudel, on see sarnane paljude Volkswagen-grupi sõidukitega. Samale PQ35 platvormile on tehtud paarikümmet autot eesotsas Volkwagen Golf V-ga. Eelkäijaga võrreldes kasvas pikkus, laius ja telgede vahe ja see teeb A3 juba peaaegu praktiliseks ka kolmeukselises versioonis. Töökindluselt paistab statistikate põhjal tegu olevat igati üle keskmise autoga: erinevate maade ülevaadetes on A3 ikka pigem eesotsas. Päris lollikindlaks ei saa seda siiski pidada, eriti mõne versiooniga võib tõsiseid probleeme esineda juba päris väikeste läbisõitude juures.
Uuena võis kõiki A3 ülelaetavaid mootoreid üldjuhul iseloomustada vaid kiidusõnadega: kütust need eriti ei taha, kuid edasi liigutavad autot mehemoodi. Töökindlus on selle kõrval aga hell teema ja kuigi Eesti Audi esinduse kinnitusel on neil A3 jõuallikatega head kogemused, nii et mootoreid võib kiita kui vastupidavaid, siis mujal Euroopas teatakse mõningaid tüüpvigu väga hästi. Muidugi on meil A3-sid üsna vähe ja ka n-ö vigade baas väiksem.
Lugegem nendeks väärtusteks vastavalt praktilisuse ja sõidurõõmu. Esimest pakub Golf GTI väikekeskklassi parimate tasemel, teist aga vägagi mitmeplaaniliselt, ühtaegu nii äärmiselt emotsionaalselt, kuid samas kontrollitult. Puuduvad igasugused takistused kasutada seda esmaspäevast reedeni nagu üht pereautot ikka ja nädalavahetusel kihutada ringrajal.
GTI välimus kõneleb selgelt sportlikest ambitsioonidest. Just kõneleb, mitte ei karju. Väike spoiler tagaluugil, suured ja efektsed veljed, kärgvõre jahutusõhku mootoriruumi juhatamas, mõned GTI logod, difuusor taga, tavamudelist madalam vedrustus (ees 22 ja taga 15 mm) annavad kokku komplekti, millisega võivad sõita ka üle 19aastased ilma, et peaksid enda tõsiseltvõetavuse pärast muretsema.
Sisemuses ootavad ees retrohõngulise ruudulise kangaga kaetud sportistmed, elegantses kroomraamistuses nupud-näidikud ning muidugi alaservast sirge rool. Kõik klapib välise olekuga, sportlik, kuid mitte ülearu eputav.
Selgelt loetavaid spido- ja tahhomeetrit täiendab keskekraan, kuhu saab kuvada n-ö tavalisi reisiarvesti näite, kuid ka näiteks mootoriõli temperatuuri. Kiire sõidu harrastajad võivad seda infot vajada. Mõistagi leidub näidikuplokil ka jahutusvedeliku termomeeter.
Praktiliselt poolelt esineb GTI nagu Golf ikka: tagaistmel jagub ruumi piisavalt, pakiruumi saab kah istmete arvelt suurendada. Haakekonksugi võib paigaldada ja sellega tirida kuni 1,4tonnist piduritega haagist.
KOKKUVÕTE: sportlikkus on hästi ühendatud igapäevaselt autolt oodatavate omadustega. Suudab pakkuda nii sportlikku sõidurõõmu kui ka olla asjalikult praktiline.”
“Škoda eeliseks on ikka olnud väga konkurentsivõimeline hind. Päris täpseid numbreid veel avaldatud pole, kuid teada on, et uus Fabia hakkab maksma umbes-täpselt sama palju kui praegune mudel (hetkel alates 130 400 krooni). Sama laialt nagu meelitav hind on teada ka asjaolu, et baasmudelitest Škodade varustus on väga napp.
“Hyundai Getzi kui Eesti müügiedetabelite omaaegse staari järeltulijana on i20-l täita suured kingad. Revolutsiooni i20 väikeautode sees ei tee, kuid ostjate südamete võitmiseks on uuelgi Hyundail trumpe küll.
Hyundai i20 tuleb turule just õigel ajal: kui varem osteti mõni suur sedaan, siis praegu leiavad paljud kindlasti, et hakkama saab ka hoopis väiksema ja odavama autoga. Eriti, kui see pakub veel i20 kombel moekat välimust, täiesti piisavas koguses mugavusvidinaid, ruumi ka pere tarbeks ning pikka garantiid, mis lubab muretut sõitu aastateks.
Disainis on hoitud konservatiivset joont nii sees kui ka väljas: i20 on nüüdisaegselt ümar ja voolujooneline, kuid samas ei midagi silmatorkavalt erilist. Tervik, mis peaks ja küllap meeldibki kõigile. Tänu kõrguses reguleeritavale istmele ja neljas suunas liigutatavale roolile pole mugava juhtimisasendi leidmine keerukas, pearuumi jätkub sõitjateruumis nii ees kui ka taga, põlveruumi aga auto suuruse kohta mõistlikult. Ehk suure juhi taha suur sõitja meeleldi ei roni, keskmist kasvu aga juba küll.
Materjalid on viisakad, kuid mõnest kohast tunneb autot soodsat hinda siiski kõva ja odava plasti näol (näiteks tagumistel ustel). 295liitrine pakiruum kuulub omas klassis mahukate hulka, kuid tagumise istme seljatugede allaklappimisel jääb põrandasse kõrge aste.
i20 kindlaks trumbiks saab pidada uut 1,4liitrist muutuva klapiajastusega (VVT) mootorit. Hobujõude on sel täpselt sada ning üsna tundliku gaasipedaali kaudu veavad need 1100 kg kaaluvat Hyundaid maialt edasi. Pöörded sellele jõuallikale meeldivad ja sõidustiil kipub vägisi tavapärasest äkilisemaks, samas ei kostu mootorikatte alt vastumeelset podinat ka siis, kui tahhomeetri seier alla 1500 kukub. Usutavaks võib pidada tehaseandmetest leitavat kütusekulu: proovisõidul sai i20 linnatsüklis hakkama isegi vähemaga kui 7,2 liitrit. Seda nii talverehvide kui ka nullilähedase välistemperatuuriga.
Vedrustuse seade töötati välja Euroopas ja eurooplasi silmas pidades, kokkuvõttes kajastub see üle keskmise heas sportlikus vormis: maanteel sõidab i20 suurema auto kombel kindlalt ning üleliigsest kaldumisest või vedelust kurvides pole jälgegi. Nii võib pidada 14tolliseid rattaid ja kõrge profiiliga rehve meie tingimustes just optimaalseks, suuremad rattad ja madalamad rehvid teevad i20 ehk juba liiga raputavaks.
Elektrilise ja varieeruva võimendusega rool muutub väikestel kiirustel ülimalt kergeks – linnas lihtne – ja maanteel hoiab suunda nii, et lase või käed lahti. Mõningates situatsioonides, segab siiski, et rool ei taha end tagasi otseks keerata. Näiteks kiirustel 60–70 km/h pärast reavahetust või suuna korrigeerimist võibki auto järsult kraavi poole liikuma jääda.
Tubli väike auto. Millegi hiiglaerilisega esile ei tõuse, kuid tõsiseid puuduseid ei luba endale samuti.”
R-4, otto, 1242 cm3 mootor, võimsus 51 kW 69 hj 5500 p/min. Roolivõimendi, kesklukustus, ABS, 2x turvapadi.
“Kuigi kõige pisem, oli vana Ka Fordi üks tähelepanuväärsemaid mudeleid. Esmalt ülijulge disaini poolest – võrdväärselt imelikke autosid palju just pole. Siiski meeldis see niivõrd paljudele, et võimaldas Ka-d sisuliselt samasugusena tootmises hoida tervelt 12 aastat järjest. Ehk esimesed Ka-d veeresid tehasest välja ajal, mil müüdi veel 1993. aasta algul esitletud Mondeot ...
Uue Ka juures on väidetavalt püütud üle tuua eelmise mudeli disainielemente, kuid õnnestutud selles eriti pole. Ka on küll kena ja särtsakas, aga silmatorkavalt vana mudeli sarnane või eriline – seda mitte. Kere pikkus on jäänud samaks, kuid kõrgus kasvas 10 sentimeetri võrra. Proportsioonidest välja see Ka-d õnneks ei kiskunud, mõistagi paranes sellega aga sõitjateruumi mahukus.
Vana Ka tugev külg oli sõiduomadused, eriti just nauditav juhitavus. Et seda mainet säilitada, töötati detailides ümber kogu Fiati veermik – puksid said jäigemad, samuti amortisaatorid, pehmendati tagumisi vedrusid, muudeti elektrilise roolivõimendi seadeid jne. Lisaks testisessioonid Nürnburgringil. Tulemusele võib kerge südamega hindeks panna viis pluss. Ka sõidab sama mugavalt kui oluliselt suurem auto, seejuures kurvides täpselt roolile kuuletudes ning imetabaselt kindlalt teel püsides.
Mootorivalik täienes esmakordselt diisliga – selle töömahuks on 1,3, ottomootoril 1,2 liitrit. Diisli oluliselt suurem pöördemoment on turbo rakendudes seda selgelt tunda, kuid siiski jätab Ka-l sümpaatsema mulje bensiinimootor. Mis ehk peamine – see on vaikne, samas kogub ärksalt pöördeid ning liigutab Ka-d maanteelgi pingutamata liiklusega samas rütmis. Keskmiseks kütusekuluks märgitakse tehase andmetes vastavalt 4,2 ja 5,1 liitrit saja kilomeetri kohta. Hinnas jääb selge võit aga bensiinimootoriga autole: see on suisa 30 000 krooni odavam.
|
OSCAR-2019
|
||
1.1. Tingimused kehtivad kõigi isikute ja ostukeskkonna cleverhaus.ee (edaspidi Cleverhaus e-pood) omanik HMS OÜ vahel Cleverhaus e-poe vahendusel toodete ostmisel tekkivate õigussuhete kohta.
1.2. Lisaks käesolevatele tingimustele reguleerivad Cleverhaus e-poe vahendusel toodete ostmisel tekkivaid õigussuhteid Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid.
1.3. HMS OÜ on õigustatud Cleverhaus e-poe arengust tulenevalt ning e-poe parema ja turvalisema kasutamise huvides käesolevaid tingimusi ja hinnakirja muutma ning täiendama. Tingimuste ning hinnakirja muudatustest ja täiendustest teatatakse interneti lehekülje www.cleverhaus.ee kaudu. Tingimuste ja hinnakirja muudatused ning täiendused jõustuvad vastava muudatuse või täienduse avaldamisest interneti leheküljel www.cleverhaus.ee. Kui Te edastasite oma tellimuse enne tingimuste muudatuste jõustumist, kohaldatakse Teie ja HMS OÜ vahel tekkinud õigussuhtele Teie poolt tellimuse edastamise ajal kehtinud tingimusi, v.a kui seaduses või käesolevates tingimustes on ette nähtud teisiti.
3.2. Olge tellija andmete lahtrite täitmisel tähelepanelik, sest selle informatsiooni täpsusest ja õigsusest sõltub Teie tellimuse kiire ja häireteta täitmine.
3.3. Toodete müügileping loetakse sõlmituks (Lepingu jõustumine) arvates tellimuskinnituse järgi tasumisele kuuluva summa laekumisest HMS OÜ arvelduskontole.
3.4. E-poes sooritatud tellimuste töötlemine toimub tööpäevadel (E-R kl 9.00-17.00). Kui tellimuse esitamise aeg jääb hiljemaks kui reedel kl 16:00, toimub tellimuse vormistamine järgneval esmaspäeval.
4.1. Toodete eest saate tasuda pangaülekandega HMS OÜ pangakontole vastavalt arvel näidatud rekvisiitidele.
5.1. Tooted koos tooteinfoga ja muude toodete juurde kuuluvate dokumentidega toimetab transpordifirma kohale toote kirjelduses ja hinnapakkumises määratud tähtaja jooksul. Kokkuleppel võib tellija ise organiseerida kauba transpordi. Laosolevate kaupade tarne on Eesti piires üldjuhul 3-5 päeva. Enamus aiamajasid ja kuure toodetakse pärast tellimuse vormistamist ja ettemaksu laekumist ning eeldatav tarneaeg on 30-40 päeva.
5.2. Aiamajade transpordihind sisaldab mahalaadimist sihtkohas veoauto varustuses oleva kraana või muu tõstukiga. Aiamajad tõstetakse maha võimalikult mugavale kohale vastavalt kliendi soovile, kuid mitte lähemale kui seda võimaldavad teeolud, tänava laius, liikluspiirangud ja muud kaubaauto liikumist takistavad asjaolud.
5.3. Transpordifirma toimetab tooted Teie poolt tellimuse vormistamisel märgitud aadressile. Sihtkoha hilisemaks muutmiseks on vajalik sellest teavitamine e-maili teel.
5.4. Palun jälgige tellimuse vormistamisel esitatavate kontaktandmete õigsust vältimaks viivitusi ja arusaamatusi toodete kohaletoimetamisel. HMS OÜ ja transpordifirma ei vastuta toodete kohaletoimetamise viivituse ja tekkinud arusaamatuste eest juhul, kui viivitus või arusaamatus on tingitud Teie poolt tellimuse vormistamisel esitatud andmete ebatäpsusest või ebaõigsusest.
5.5. Tooted antakse kulleri poolt Teile üle koos saatelehega. Enne saatelehe allkirjastamist soovitame tungivalt Teil toodete pakend üle vaadata ja selle väliste vigastuste korral märkida kulleri saatelehele sellekohane märkus. Palume Teil vigastatud pakendiga tootest teatada elektronposti aadressile info@cleverhaus.ee või HMS OÜ kontakttelefonile.
6.2. Kõikidele HMS OÜ e-poest ostetud toodetele kehtib tagastusõigus 14 päeva. Ostjal on VÕS § 56 lg 1 alusel õigus tagastada või välja vahetada kaup muu toote vastu põhjust avaldamata 14 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Selleks peab ostja tegema Müüjale vastavasisulise avalduse (avalduses märkida ostja nimi, ostukuupäev, arvelduskonto number ning tellimuse nr.) e-maili teel info@cleverhaus.ee ning tagastama seejärel HMS OÜ-le tellitud kauba 14 päeva jooksul. Vastavalt VÕS § 56 lg 25 tõendab lepingust taganemist tarbija.
6.3. Tellimuse tühistamisel punktis 6.1 sätestatud juhul või tellimusest taganemise korral punktis 6.2 sätestatud juhul tagastatakse raha kauba eest, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud, samale arvelduskontole, millelt tasuti kauba eest, 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest Müüja poolt. Kui tarbija on sõnaselgelt valinud HMS OÜ pakutud kõige odavamast tavapärasest asja kättetoimetamise viisist erineva kättetoimetamise viisi, ei pea HMS OÜ tarbijale tagastama kulu, mis ületab tavapärase kättetoimetamise viisiga seotud kulu.
6.4. Tagastatav kaup ei tohi olla kasutatud või kahjustatud ning peab olema originaalpakendis. Taganemisõiguse kasutamiseks ja tagastamise korral hüvitise maksmise vältimiseks tuleb tootepakend avada ettevaatlikult seda kahjustamata. Kaubaga tutvumiseks võib kasutada seda viisil, mis on vajalik asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Tagastatav toode peab olema komplektne (sisaldama kõiki tootepakendis sisaldunud esemeid).
6.6. Kui tagastatav toode (ja toote pakend) on halvenenud ja halvenemine on põhjustatud asjaoludest, mis ei ole tingitud HMS OÜ; ning toote mittesihipärase kasutamise tulemusena, on HMS OÜ-l õigus tasaarvestada toote väärtuse vähenemine Teie poolt toote eest tasutud ning Teile tagastamisele kuuluva summaga. Tasaarvestamiseks saadab HMS OÜ Teile tasaarvestamise avalduse Teie poolt tellimuse vormistamisel teatatud e-posti aadressile. Juhul, kui Te ei ole nõus tasaarvestamise teates näidatud väärtuse vähenemisega, on Teil õigus kaasata toote väärtuse vähenemise kindlakstegemiseks sõltumatu ekspert. Ekspertiisiga seotud kulud jagatakse pooleks Teie ja HMS OÜ vahel, v.a juhul, kui ühe poole seisukoht osutub ilmselt põhjendamatuks. Sellisel juhul kannab ekspertiisiga seotud kulud pool, kelle seisukoht osutus ilmselt põhjendamatuks.
6.7 14-päevane tagastamisõigus ei kehti toodetele, mis on disainitud ja toodetud spetsiaalselt kliendi erisoovide järgi.
7.1. HMS OÜ vastutab toodete nõuetele mittevastavuse ja puuduste eest vastavalt võlaõigusseadusele, pretensioonide esitamise aeg on eraisikul 2 aastat ja juriidilistel isikutel 6 kuud arvates toodete üleandmise hetkest. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
7.4. Toote nõuetele mittevastavuse või puuduse korral on Teil õigus nõuda toote asendamist nõuetele vastava ja puudusteta toote vastu või taganeda tellimusest ja tagastada nõuetele mittevastav toode HMS OÜ kulul.
7.5. Pretensiooni esitamise korral kannab esimese kuue kuu jooksul asja üleandmisest ostjale asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud alati HMS OÜ. Järgneva 1,5 aasta jooksul kannab vastavad kulud HMS OÜ üksnes juhul, kui pretensioon oli õigustatud.
8.1. HMS OÜ vastutab Teie ees ja Teie vastutate HMS OÜ ees teisele poolele käesolevate tingimuste rikkumisega tekitatud kahju eest Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses.
8.2. HMS OÜ ei vastuta Teile tekitatud kahjude eest või toote kohaletoimetamise viibimise eest juhul, kui kahju või toote kohaletoomise viibimine on tingitud asjaolust, mida HMS OÜ ei saanud mõjutada ning mille saabumist HMS OÜ ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).
9.1. Kõiki Cleverhaus e-poe külastamise ja ostude sooritamise käigus HMS OÜ-le teatavaks saanud kliendi isikuandmeid käsitletakse kui konfidentsiaalset infot.
9.5. Teie ja HMS OÜ vahel seoses Cleverhaus e-poe vahendusel toodete tellimise ja ostmisega tekkinud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel on Teil õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Tarbijakaitseametisse või kohtusse. Vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
10.2. HMS OÜ jätab endale õiguse korrigeerida toodete hindu. Antud juhul jätab HMS OÜ endale õiguse loobuda müügist ning tagastada kliendile raha tema arvelduskontole 10 tööpäeva jooksul.
10.3. HMS OÜ jätab endale õiguse loobuda müügist kui tootega on juhtunud mõni järgnevatest probleemidest: on juhtunud inimlik eksitus hinna sisestamisel või tehniline viga süsteemis (näiteks kui 3000 EUR’i maksev aiamaja on järsku müügis 300 EUR’iga on tegemist ilmselgelt veaga. Sellest tulenevalt eeldame, et klient peaks aru saama, et tegemist on veaga ja toode ei kuulu sellise hinnaga müümisele.)
10.4. Toote infot kontrollitakse ja täiustatakse regulaarselt. Andmed võivad olla peale teie viimast külastust uuenenud.
|
OSCAR-2019
|
||
Peapiiskop Kuno Pajula peapiiskopiks pühitsemisel Tallinna toomkirikus 15. novembril 1987. aastal. Arhiiv
Kolmkümmend aastat tagasi, 15. novembril 1987 pühitseti Tallinna toomkirikus ametisse peapiiskop Kuno Pajula (11.3.1924–26.11.2012).
Veebiportaal Meie Kirik meenutab, et pühitsemispäeval oli Tallinna toomkirik puupüsti rahvast täis. Altari ette astunud Kuno Pajulale anti paljude ametivendade, külaliste ja kirikurahva juuresolekul pidulikult üle karjasesau ning Soome kiriku peapiiskop John Vikström lausus: „Toida sinule usaldatud karja Jumala püha sõna ja pühade sakramentidega!“
Meie Kirik kirjutab, et peapiiskop Kuno Pajula juhtis Eesti luterlikku kirikut lähiajaloo kõige murrangulisematel aastatel. Aastakümneid usuvaenuliku režiimi poolt alla surutud kirik asus ühemõtteliselt ja konkreetsete tegudega toetama Eesti liikumist iseseisvuse poole. Peapiiskop Pajula söandas toona eesti rahvale öelda, et lisaks välisele vabanemisele on tarvis rahva vaimset ja vaimulikku taassündi – pöördumist Jumala poole. Peapiiskop Pajula ordineeris ametivendi, kes läkitati kogudusi teenima ja üles ehitama, sest vajadus töötegijate järele oli suur.
Kuno Pajula andis eeskuju oma sõbraliku suhtumisega, millega ta kõiki julgustas, ning samas peapiiskopile kohase väärikusega, millega ta Kristuselt saadud ametit kandis.
Kuno Pajula ametiaja sisse jääb ka kiriku ajalehe Eesti Kirik taasilmumise otsuse vastuvõtmine, nii et leht võis ilmuma hakata 4. märtsist 1990.
Andres Tshumakov 24. detsembril – 41 Andres Palm 25. detsembril – 72 Tiit Salumäe, praost assessor 25. detsembril – 63 Patrik Göransson 27. detsembril – 47 Kalle Kasemaa, dr, emeeritus 30. detsembril – 72 Kirikumuusikud 23. detsembril Joel Ots 26. detsembril Helika Gustavson-Rätsep 26. detsembril Eha Haamer 29. detsembril Sigrid Põld 30. detsembril Janika Oja Ordinatsioonitähtpäev 26. detsembril – 51 Eenok Haamer, titulaarpraost 30. detsembril – ...
Rapla kirikus toimus 4. novembril kontsertjumalateenistus helilooja, organisti ja koorijuhi Enn Võrgu 50. surma-aastapäeva mälestuseks.
Koguduse õpetaja Mihkel Kukk võttis oma jutluse aluseks tolle pühapäeva teema «Andke üksteisele andeks» ja evangeeliumi tekstina Matteuse 6:14–15. Ma ei tea, kas 50ndatel inimsaatuste üle otsustajad palusid ülekohtu pärast kunagi andeks näiteks neilt paarikümnelt konservatooriumi õppejõu ametikohalt ja heliloojate liidu nimekirjast väljavisatu käest (kelle sekka ka Enn Võrk kuulus) või mitte, kuid just aastail 1952–1956 kirjutas Enn Võrk maapaos elades oma tippteosena oratooriumi «Valvake!».
Olles viimastel eluaastatel Rapla koguduse organist ja koorijuht, tutvustas ta seal 1956. aastal ka oratooriumi esimest osa. Suurteose tervikettekanne toimus 2005. aastal Tõnu Kaljuste juhatusel samuti Rapla kirikus helilooja 100. sünniaastapäeval. Kirikusse on paigaldatud Enn Võrgule ka mälestustahvel.
Oma jutluse kokkuvõttena sõnas Mihkel Kukk, et tõepoolest on nii kellelegi andeks anda kui ka kelleltki andeks paluda raskemaid asju siin elus, sest mõlemad nõuavad suurt inimlikku eneseületust. Seepärast ärge kunagi lugege meieisapalvet automaatselt, vaid iga sõna südamest läbitunnetatult, andes seeläbi võimalust Jumala armuteole meie suhtes.
Kaasa teenis diakon Kalle Kõiv, lektsioone luges koguduse nõukogu liige Marek Toht. Meeliülendav oli teenistuse lõpp, mil koorid kogunesid altari ette, et Laine Randjärve juhatusel esitada lõpulauluna Enn Võrgu «Eesti lipp». Rapla vallavanem Ilvi Pere tänas kõiki dirigente.
21. aprillil, päev pärast seda, kui ostsin ajalehe Eesti Kirik värske numbri, leidsin kodusest postkastist peapiiskop Andres Põderi isikliku kirja, kus ta palub, et ma mõtleksin esimesele kirikukongressile Tartus 1917 – ega piirduks ainult mõtlemisega. Enne tema kirja olin lugenud läbi Sirje Semmi ja Liina Karotamme artikli «Hea lugeja, tule Eesti Kirikule appi!» (18. IV). Mõlemad palved nõuavad vastamist ja mitte üksnes viisakuse pärast.
Olles Eesti Kiriku lugeja alates tema esimesest numbrist ning teinud mõnikord ka kaastööd, pole ma seni väga mõtisklenud seeüle, mis temas peaks olema tingimata teisiti või kus on midagi viltu läinud. Ennekõike minnakse viltu ühiskonnas, sest kui selle liikmed väsivad, siis lehelugemisega nad väsimust maha ei raputa.
Enamikku minu artiklitest suurem osa mu sõpradest ei tunne, sest neil puudub rahulikuks lugemiseks aeg isegi sel juhul, kui artikkel käsitleb otseselt neid endid. Kõlab ehk võõrastavalt, kuid iseseisvuse praegune seis on meid ajanud närvi ning tekib küsimus, kas iga lehe ja ajakirja numbris leidub kindlasti midagi säärast, mis lubab aja maha võtta või koguni kohustab selleks.
Ma ei mõtle mõtisklusi veerukommentaaridena, millel on oma hädad. Peamine neist seisneb selles, et kõik püsikommentaatorid, mina Maalehe ja saarlaste lehes Meie Maa kaasa arvatud, kirjutavad monolooge ehk, kasutades Koidula-aegsete näidendite remarke, räägivad kas kõrvale või kuuldavalt enesele. Me ei väitle omavahel ja ühiselt ei kirjuta me juba ammu. Teiseks, me kirjutame aeglasema rütmiga, kui lööb elu tegelik pulss.
Kokku see tähendab, et ka veerukommentaator peab õppima kirjutama varasemast erinevalt ja see on raske, sest keegi meist pole ainult selle töö peal. Kuid veel enne veerukommentaare pidasin ma silmas niisuguseid artikleid, mis oleksid kirjutatud oma kogudusest nii-öelda väljapoole, mõtteosalistele kaugemal.
Ma õpetan Tartu Ülikoolis magistrantidele võrdlevat tekstoloogiat ja Tallinna Ülikoolis tulevastele filmitegijatele uusimat eesti kirjandust. Viimase suhtes tuleb mul käsitleda ka ühiskondlikku moraali ja järelikult eetikat ning seega religioossust. Ma ei saa seda teha konfessionaalselt, sest ma olen ateist. Saan seda teha üksnes mõistmise nimel, tõlgendades näiteks inimese ja saatuse suhet. Teengi seda, aga mõnikord ma tahaksin väga viidata täiendavalt kellelegi, kes kas mõtleb minuga sarnaselt või hoopis teisiti. Kellele ma viidata saan?
Võrdlevas tekstoloogias on olulised paralleelid piiblikriitikas ja hermeneutikas. Magistrant peaks järelikult tundma ka Urmas Nõmmiku ja Randar Tasmuthi raamatut «Sissejuhatus eksegeetikasse. Meetodiõpik tudengitele ja kiriku töötegijatele» (Tallinn, 2006), sest kuigi see on filoloogi vaatekohalt väga vaieldav, on ta ikkagi süstemaatiline. Möödunud aastatuhande lõpu moesõna kasutades on ta interdistsiplinaarne, kuid kus on see ühine koht, kus filoloogid ja teoloogid võiksid kujundada soovitava ja tunnustava koosmeele?
Mulle tundub, et me arvustame vajalikke raamatuid liiga vähe ning kastisiseselt. Käesolevaid ridu kirjutades on minu ees kogumik «Kristuse täisea mõõtu mööda. Pühendusteos Jaan Kiivitile 65. sünnipäevaks» (Tallinn, 2005). Seda koguteost peaksid tundma inimesed ka väljaspool luterlikku kirikut, sest selles on puudutatud olulisi küsimusi, näiteks meie lähiajaloost, üldisemalt.
Kuivõrd on kogu asjaomane kirjandus esindatud meie pastoraatides? Stockholmis nägin ma oma sõbra praost Ingo-Tiit Jaagu ametlikus töötoas värskeima väljaandena meie õigekeelsusest «Õigekeelsuse sõnaraamatut» aastast 1960. See pani mõtlema.
Distsiplinaarse kasvatuse kõrval on niisama tähtis ka demokraatlik ühiskasvatus, tegevus, mis praktiliselt jääb päevakorda alatiseks. Kaasaegses Eestis on selle sisu iseenesest väga lihtne: kuidas õpetada rahvast ja kuidas kasvatada inimlast. Artiklid sel teemal üleüldse mind isiklikult ei aita, sest tegelikkuses on see töö äärmiselt konkreetne ega pruugi lubada kiireid üldistusi.
Jah, aga siin ei piisa ka põhjalikkusest meie omal maal. Ühenduses Iraani väidetava tuumarelvaprogrammiga olen ma enam kui kord küsinud endalt seda, kuidas ikkagi tolle riigi rahvast kasvatatakse nõnda, et talle on kõrgtehnoloogiline (ja järelikult teadusmahukas) tootmine nii globaalse mõjuga jõukohane. Missugune on tavalise inimese ja Jumala poolt väljavalitu vahekord sealses kultuuris?
Üks probleem on aga väga argine siinsamas, meie endi keskel. Eesti ajalooline pagulus kaob ja diasporaa hajub veelgi. Vastavalt on juba meie ajal kokku tõmbunud ka eestikeelne perioodika ning järjest raskem on teada saada, kes elavad ja kes elasid.
Kui Eesti Kirik on selleks kohaks, kus asjaomane andmestik ilmub kõige operatiivsemalt, oleks leht kindlasti otsitud. Muidu on nii, et Eesti Vabariigi presidendi kantselei otsib kadunut minu kaudu ja mina Inglismaal elava lese kaudu üle Kanada.
|
OSCAR-2019
|
||
1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi Ühing) nimi on mittetulundusühing „Kodukoht Kiisa“ ja ühingu asukoht on Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond, Eesti Vabariik.
1.2.Ühing on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste isikute iseseisev ühendus, mis toimib vabatahtliku alevikuelu arengut taotleva sõltumatu kodanikuühendusepõhimõttel.
1.3. Ühing on organisatsioon mis kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.4. Ühing juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
2.1. Ühingu tegevuse eesmärgiks on heategevusliku tegevuse kaudu kujundada looduslähedane, inimsõbralik ja sotsiaalselt aktiivne elukeskkond ning tagada antud valdkondade pidev areng Kiisa alevikus. Saku valla visiooni tutvustamine ja püstitatud eesmärkide toetamine läbi Ühingu tegevuse. Keskkonnateadlikuse edendamine, turvalise elukeskkonna ja heanaaberlike suhete loomine, ühistegevuste korraldamine.
2.2.1. organiseerib ja viib läbi kohaliku elu arendamiseks kohtumisi, seminare, kokkutulekuid ja spordiüritusi;
2.2.3. organiseerib ja korraldab kohalikku kultuurielu (ajaloolist väärtust omava informatsiooni kogumine, tutvustamine, kirjastamine; mitmesuguste ürituste korraldamine);
2.2.6. esindab ja kaitseb Ühingu liikmeid suhetes riigiorganitega ja muude organisatsioonide, ühingute ja klubidega;
3.1. Ühingu liige võib olla iga teovõimeline füüsiline või juriidiline isik, kes soovib osaleda Ühingu tegevuses, kes tunnistab Ühingu põhikirja ning kelle liikmeks vastu- võtmise on otsustanud Ühingu juhatus. Ühingu liikmete arvestust peab Ühingu juhatus.
3.3. Ühingust väljaastumine toimub kirjaliku sooviavalduse alusel, mis esitatakse Ühingu juhatusele. Lahkuval liikmel tuleb eelnevalt täita oma kohustused ja likvideerida olemasolevad võlgnevused Ühingu ees.
3.4.2. ei ole tasunud liikmemaksu jooksva majandusaasta eest hiljemalt jooksva majandusaasta lõpuks;
3.4.3. kahjustab olulisel määral Ühingu huve, põhjustab Ühingule varalist kahju või on muul põhjusel kaotanud Ühingu teiste liikmete usalduse;
3.6.4. võtta osa Ühingu poolt korraldatavatest üritustest; 3.6.5. saada informatsiooni Ühingu tegevuse kohta;
3.7.2. osalema Ühingu korralistel ja erakorralistel Üldkoosolekutel ning Ühingu struktuurüksuste moodustamisel nende töös;
3.7.6. tasuma Ühingu liikmemaksu jooksva majandusaasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel;
4.2. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku Juhatuse poolt kolme kuu jooksul pärast iga jooksva aasta lõppu, vähemalt üks kord kalendriaastal.
4.3. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku Juhatuse (Juhatuse esimehe) omal äranägemisel, aga samuti juhul, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest või revident Juhatus peab erakorralise koosoleku kokku kutsuma hiljemalt ühe kuu jooksul vastava taotluse esitamisest. Kutsed erakorralisele Üldkoosolekule saadab Juhatus kirjalikult kõigile Ühingu liikmetele hiljemalt üks nädalat enne koosoleku läbiviimise kuupäeva.
4.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline üldkoosolekule kohale tulnud ja registreerinud Ühingu liikmeskonnaga.
4.5. Otsused võetakse Üldkoosolekul vastu lihthäälteenamusega Üldkoosolekul esindatud häältest. Üldkoosolek protokollitakse vastavalt Mittetulundusühingute seadusele. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud kõigile Ühingu liikmetele, sealhulgas ka neile, kes Üldkoosolekul ei osalenud.
4.6. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Ühingu tegevust ja seda esindab Juhatus, milles võib olla minimaalselt neli kuni maksimaalselt seitse liiget. Juhatus valitakse Ühingu Üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks..
4.7.1. Ühingu liikmete üle arvestuse pidamine, Ühingu liikmete nimekirja kantakse liikme kontaktandmed;
4.7.4. Ühingu töötajate tööfunktsioonide / tööülesannete kinnitamine ja nende töö tasustamise põhimõtete ja korra kindlaksmääramine;
4.7.5. perspektiivplaanide ja aleviku arengukava ettevalmistamine, Ühingu jooksva asjaajamise lahendamine;
4.9. Juhatuse koosolekud viiakse läbi esimehe kutsel vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.
4.10. Igal Juhatuse liikmel on Juhatuse koosolekul üks hääl ja otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
4.11. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 Juhatuse liikmetest.
4.12. Juhatuse koosoleku protokollidele ja otsustele kirjutavad alla Juhatuse esimees ja sekretär, kes määratakse Juhatuse poolt.
4.13. Juhatuse liikmed võivad esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes eraldi. Juhatuse liikmetel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud Ühingu tegevusega seotud vajalike kulutuste hüvitamist.
4.14. Ühingul võib olla auliige. Selleks nimetatakse pikaaegne Ühingu liige, kes on aktiivselt ja silmapaistvalt osalenud Ühingu tegevuses, Auliige on liikmemaksuvaba hääleõiguseta Ühingu liige.
Auliikmeks esitatakse isik Ühingu liikme poolt kirjaliku ettepaneku alusel, mille vaatab läbi ja otsustab juhatus.
5.1.2. liikmete sihtotstarbelised osamaksud, mille otstarve, suurus ja laekumise kord nähakse igal konkreetsel juhul Ühingu üldkoosoleku otsusega;
5.1.5. tulust, mida võidakse saada erinevast majandustegevusest (Ühingu väljaannete levitamisest või muust Ühingu põhikirjalistele eesmärkidele vastavast tegevusest).
6.3. Ühingu likvideerimisel läheb vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingu või avaliku sektori asutuse valdusesse.
|
OSCAR-2019
|
||
Selgitamaks, kes on tegelikult Kohtla-Järve parim võistkond, peavad KK HITO korvpallimeeskond ja SK Viru Sputniku jäähokimeeskond maha võistluse uudsel, seni vaid USAs harrastataval spordialal - jääkorvpallis.
Jõhvi lauatennise seeriavõistluste 3. etapi võitis Sergei Ivanov Aleksandr Studenikini ja üldliider Anna Romanenko ees.
Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistluste kahes tugevamas liigas peeti nädalavahetusel viimased põhiturniiri mängud ning juba sel nädalal algab esiliigas play-off.
Eelmisel kevadel Jõhvis peetud A-klassi finaalturniiril üllatuslikult Eesti maineikaima noorte tiitli üle aastate taas Ida-Virumaale toonud KK HITO/Jõhvi SK on ka sel aastal nelja parema hulgas.
Eesti korvpallimeistrivõistluste põhiturniiri võitja KK HITO/Jõhvi sai veerandfinaaliks vastase Tallinna Marcuse, kellega on samas faasis kohtutud 2006. aasta kevadel ja siis hoolimata sellest, et külas juhiti vahepeal isegi 26 punktiga, saadi kahe mängu kokkuvõttes hilisemalt esiliiga võitjalt ikkagi kaotus. Käesoleval hooajal ei mängita enam aga veerandfinaalides kaks mängu, vaid kui pärast teist mängu on seis 1:1, peetakse kolmas, otsustav mäng.
Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliiga 6. vooru avamängus alistas Nõmme JK Kalju 1:1 viigilise poolaja järel 4:1 Narva JK Transi. Tarmo Neemelo kerkis 4 löödud väravaga parimaks väravakütiks, kelle püüdis õhtul kinni Andre Frolov FC Florast. Trans avas aga oma hooaja väravatearve. Õhtustes mängudes said väljakuperemehed juurde vaid ühe viigipunkti, mis jäi Paidesse pärast 1:1 viiki Sillamäe Kaleviga. JK Tallinna Kalev ja FC Viljandi hävisid kodus 0:3 vastavalt FC Florale ja FC Levadiale. FC Kuressaare ja Tartu JK Tammeka kohtumine on edasi lükatud 8. maile.
Pühapäeval Tallinnas, Kalevi petangihallis peetud Eesti sisemeistrivõistlustel petangi maineikaimas võistlusviisis, triomängus kuulusid võidukasse võistkonda Alari Keedus (Kohtla-Järve SHK) ja Rene Kundla (Jõhvi LTK Üks-Teist).
Eesti jalgpallimeistrivõistluste 7. vooru esimeses mängus kaotas Sillamäel teisipäeval kodus tabelijuht Nõmme JK Kaljule 0:2. Narva Trans mängib oma selle vooru mängu 19. juunil.
3. mail toimuv üle-eestiline heategevuslik koolide teatejooks toimub sel aastal Ida-Virumaal viies kohas.
Reedel peetakse Jõhvi spordihallis Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliiga veerandfinaal, nädalavahetusel võivad selguda maakonna meistrivõistluste medalimängudest osavõtjad.
Eesti korvpallimeistrivõistluste veerandfinaali avakohtumises alistas KK HITO/Jõhvi 86:79 Tallinna SK Marcuse. Poolfinaali jõudmiseks on vaja vastane alistada kahes mängus. Seeria teine kohtumine peetakse 19. aprillil Tallinnas ja kolmas vajadusel päev hiljem taas Jõhvis.
Laupäeval toimus Jõhvi seltsimajas kabeklubi Into 10. a juubeliturniir vene kabes. Kutsed oli saadetud 27 kabetajale. Võistlema saabus 13 (8 meest ja 5 naist). Meestest võitis Jefim Titijevski, naistest Eda Lehiste.
Laupäeval toimus Meistriliigas viis 8. vooru mängu. Tabelijuht Nõmme JK Kalju alistas Tallinna FC Flora 2:0. Teisele kohale kerkis Tallinna FC Levadia, kes alistas lõpuminutite väravatest JK Tallinna Kalevi 2:1. FC Viljandi võitis FC Kuressaare 3:1, Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka 2:0 ja JK Sillamäe Kalev Narva JK Transi samuti 2:0.
Kohtla-Järvel peetud Eesti kuni 14aastaste meistrivõistlustel males sai poistest esikoha Sillamäe Kalevi esindaja Ilja Siroš.
Eesti mägirattasarja Team Rattapood Cup esimesel, pühapäeval Toilas peetud etapil said idavirulastest kolmanda koha Tauri Selder ja Kristel Koort.
Sel aastal Eestit petangi EuroCupil esindav Kohtla-Järve SHK loositi esimesel etapil alagruppi, kus on samuti eelmiste karikavõistluste võitja ja viies võistkond.
Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistlustel on neljal turniiril teada finalistid. Kahel turniiril on selgumata üks pronksimängust osavõtja.
Kolmapäeval Tallinnas noormaletajatele simultaani andnud eksmaailmameister Garri Kasparov tegi kaks viiki ja võitis 18 partiid.
Siim Laur viskas hea visketabavuse juures 30 punkti ja võttis 10 lauapalli, kui KK HITO/Jõhvi alistas Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliiga veerandfinaalis neljapäeva õhtul Tallinna SK Marcuse 101:84 ja kogu seeria 2:0. Finaalturniir toimub 4. ja 5. mail Jõhvis.
Eesti jalgpallimeistrivõistluste esimese ringi viimases, üheksdandas voorus sai Ida-Virumaa meeskondadest punkte juurde Sillamäe Kalev.
Kui eelmisel aasta kevadel pakkus KK HITO üllatuse, alistades finaalis favoriidi BC Kalev/Cramo järelkasvumeeskonna ja võitis A-klassis Eesti mainekaima noorte meistritiitli, siis sel aastal läks põhihooajal vaid ühe mängu kaotanud HITO/Jõhvi finaalturniirile vastu favoriidina. Laupäevases poolfinaalis alistati naabrite, Rakvere BC Tarvase järelkasvumeeskond ja pühapäeval alistati Tartus vastaste kodupubliku kurvastuseks ülimalt dramaatilises mängus teise Eesti klubikorvpalli hiiu, Tartu Ülikooli järelkasvumeeskond. Finaali parimaks valiti Sander Saare.
Nädalavahetusel pidasid jahilaskurid Elva lasketiirus Eesti karikavõistlusi compak sporting´us. Esimesel võistluspäeval tegi idavirulane Veikko Tihvan ajalugu, tabades kõik sada lendavat märki. Varem pole Eestis seda keegi suutnud.
44-aastane Vjatšeslav Košelev tegi kaasa 22. aprillil Itaalias Seregnos 100 kilomeetri jooksu maailmameistrivõistlustel, kus sai 165 mehe konkurentsis 102. koha ajaga 8:54.17.
Intervjuu Eesti parima noorte korvpallitreeneri, eelmisel aastal koos Margo Taliga Ida-Virumaa parimaks treeneriks valitud, möödunud nädalavahetusel KK HITO/Jõhvi teist aastat järjest Eesti A-vanuseklassi meistriks viinud Priit Sternhofiga.
Karikakaitsja FC Flora tagas koha Eesti jalgpallikarikavõistluste poolfinaalis, kui alistas esimeses tänavuses A. Le Coq Arenal toimunud matšis FC Viljandi 3:0. Narva Trans oli 2:1 üle Tartu Tammekast.
Londoni olümpiatiirus toimuval MK-etapil laskmises lasi täna meie olümplane Anžela Voronova sel hooajal esmakordselt rahvusvahelistel võistlustel oma põhiharjutust - spordipüssi standardharjutust 3 x 20 lasku.
Neljapäeval, 26. aprillil toimus Kohtla-Nõmmel Richard Roodeni nim nelikürituse 2. etapp- valikorienteerumine, mis oli ühtlasi ka Ida-Viru orienteerumishooaja avaürituseks
Eesti jalgpallimeistrivõistluste 10. vooru päevases avamängus kaotas Narva JK Trans Tallinna FC Florale 1:2. Õhtul alistas Nõmme JK Kalju teise poolaja väravatest Tartu JK Tammeka 3:0. Paide Linnameeskond aga ei suutnud Tallinna FC Levadiale vastupanu pakkuda, alistudes 1:5, kusjuures oma Meistriliiga väravatearve avas lausa kolmekordselt Artur Rättel. JK Tallinna Kalev alistas FC Kuressaare 2:1 ning FC Viljandi kaotas JK Sillamäe Kalevile 0:3.
Ida-Virumaa meistrivõistlused sporditeemalises mälumängus võitis võistkondlikult Karru Klubi, individuaalselt said kulla Virmo Moosel ja Aime Luuk.
Kuna poolakad kahjuks ei teinud statistikapõhist online-ülekannet, siis on küsitud, kudias see U20 Euroopa noorte korvpalliliiga finaal HITO/Jõhvi - Minsk kulges, siis veidi kustutame infonälga ja toome otsustavad kohad numbrites teieni.
|
OSCAR-2019
|
||
Ajast aega on naised süüdistanud mehi möistmatuses, egoismis ja valitsemishimus. Enamasti ei meeldi naistele tunnistada, et vastastikuse mõistmise parandamiseks võiksid nad ise veidi rohkem suuremeelsust ilmutada ja torisemise asemel oma partneritele sõbrakätt pakkuda. Mida seejuures eelkõige silmas pidada, aitavad mõista Forsa instituudi värskeima küsitluse tulemused. Vöib-olla leiab nii mõnigi naine siit võtme oma koduste konfliktide vältimiseks.
Läks tööl põhjalikult viltu, vaevab nohu või jäi sõbrale golfis häbiväärselt alla - enamasti ei tee mehed vahet suurte ja väikeste probleemide vahel: looduse kuningas on lihtsalt tujutu ja täiesti vormist väljas. Ja siis ei talu ükski neist irooniat või tänitamist, nad igatsevad lohutust ja tröösti.
Koos lõbutseda ja naerda, selle asemel, et aina probleemide üle diskuteerida - seda igatseb enamik mehi. Naine võiks meenutada, kui lustlikud olite siis, kui alles teineteisesse armusite - siis tegi talle ju ainult nalja, kui ta liiga palju õlut jõi, restoranis klaasi kogemata puruks pillas või tänaval mööduvale koolitüdrukule komplimendi tegi?
NÕUANDEKS: Naine "katsugu" end salaja järele: kui palju on niisuguseid asju, mille peale ta varem ülemeelikult naeris, nüüd aga sedamaid skandaali üles võtab? Kui neid on juba üksjagu, siis peaks põhjusi otsima iseenesest. Naine püüdku oma endisi suhtumisi taastada ja mitte igakord kirbust elevanti teha. Kindel, et elu läheb hoopis rõõmsamaks ja lihtsamaks.
Kui naine sõbrannale oma vahekorrast räägib ja partneri puuduste või möödalaskmiste üle naeru kihistab, tunneb viimane end loomulikult reedetuna, naeruvääristatuna ja koguni ohustatuna. Niisuguses situatsioonis tekib igal mehel kahtlus, et sookaaslased on abikaasale lähedasemad ja võrdväärsemad kaaslased kui tema.
NÕUANDEKS: Partneri valis naine ise ja tema kohus on talle igati näidata. et tema on kõige parem. Kui naisel on kange vajadus sõbrannale pihtida, siis ta peaks teadma, et ainult vähesed naised suudavad saladust pidada, aga uudishimulik on viimane kui üks! Kui partner naise avameelitsemisest kuulda saab, lööb see tal veel enam jalad alt. Kuidas naisele enesele meeldiks, kui ta saaks mõnelt ühiselt sõbralt kuulda, mida partner tema figuurist või voodikultuurist arvab?!
Meeldiv või mitte, aga mehed on loomult asjalikumad ja romantikavaesemad kui naised: õrnad sõnad ja zestid eriti inimeste silme all, valmistavad neile pigem piinlikkust kui rõõmu. Oma armastust ja andumust näitavad nad sulle üles hoopis praktilisemal viisil, näiteks hommikusöögi valmistamise või auto äraremontimisega.
NÕUANDEKS: Naine võiks niisuguseid asju rohkem märgata ja mitte hakata huuli torutama, kui mees juba kolmandat päeva jätab ütlemata, et ta naist armastab. Naine võiks veel meeles pidada ühte tähtsat asjaolu: seltskonnas ei sobi ainult abikaasa ümber sebida, pühkida tema õlalt pidevalt nähtamatuid tolmukübemeid või kohendada tema lipsu! Naise arvates võib see olla intiimse kokkukuuluvuse demonstreerimine, temale aga kindlasti ebameeldiv.
Nii see kord juba on: mehed tahavad end vabana tunda ka siis, kui on juba altari eestki läbi käinud. Sellepärast kannavad paljud neist laulatussõrmust meelsamini taskus kui sõrmes. Naise pidev armukadetsemine tekitab neis tunde, et neist tahetakse teha eraomand, kes ise enam millegi üle otsustada ei tohi.
NÕUANDEKS: Mida ükskõiksemana ja muretumana naine end näitab, seda parem. Kui mees tajub, et naine tuleks suurepäraselt toime ka ilma temata, on tal hoopis vähem lusti kõrvalehüpeteks. Pealegi, kui naine teda pidevalt ilmaasjata kahtlustab, tuleb tõenäoliselt kätte päev, mil ta sobival juhul otsustab: kuradi pihta, saagu ma siis ükskord näägutada ka asja eest!
Mitte sellepärast, et need raha maksavad. Naine pole oma partnerit näinud hommikust saati, sõbrannast või kolleegist läks ta lahku alles äsja, aga nüüd heidab mugavasti diivanile ja lobiseb temaga tund aega - põhiliselt eimillestki! See tekitab mehes tunde, et teda pole üldse vaja. Muide, kui naisel peaks olema kass või koer, siis pangu tähele, et neidki ajavad pikad telefonikõned närviliseks.
NÖUANDEKS: Naine jätku oma telefoniseansid ajale, mil partnerit kodus pole. "Ohutu" on helistada ka siis, kui ta telekast sporti vaatab või garaazis nokitseb.
Allan (26), kelner: "Mulle meeldivad iseteadvad ja edukad naised, kes ka figuuri ja välimust hooletusse ei jäta. Vihkan hüsteerikuid, problemaatilisi diskussioone hommikulauas, totraid armukadedushoogusid, patoloogilist korraarmastust ja roosakslakitud küüsi."
Ilmar (32), kokk: "Mõõdukalt mingitud ja hoolitsetud välimusega naisi on kosutav vaadata. Sealjuures ei meeldi mulle aga pikad ja arvukad odavad pärlikeed, napakad volangid ja rüüzid pluusidel ja kleitidel, pidev peegli ees istumine ja telerist seebikate vahtimine. Naiste lõputud telefonikõned ajavad aga lausa marru!"
Vladimir (33), taksojuht: "Ekstraklass on naised, kes julgesti ja oskuslikult flirdivad. Närvi ajab see, kui nad sellega alla kriipsutama kipuvad, kui haritud ja sinust üle nad on. Vihkan platvormkingi!"
Siim (46), kaubandustegelane: "Naisel olgu pikad jalad, lühike seelik või liibuvad dziinid. Vihkan ebatäpsust, sõnamurdlikkust ja seda, kui minkimisele liiga palju aega kulutatakse."
Erki (53), pagar: "Kõige meeldivamad on naised, kel on selge ja otsekohene pilk. Kõige põlastusväärsem on see, kui naine end kooselu kestel käest ära laseb - läheb näiteks paksuks või ei viitsi hallinevaid juukseid endiseks toonida."
Harry (59), ametnik: "Meeldib naine, kes sind kuulata oskab. Halb on aga see, kui ta seejuures ülemäärast kaasaelamist või -tundmist ilmutab ja valjuhäälselt kommenteerib, reetes sellega, et ei tea ise ka, mida nimelt öelda tahab... Naiste välimuse juures on kõige vihatavamad pikad seelikud!"
|
OSCAR-2019
|
||
Oktoobrikuus algavad üle Eesti juba 26. korda soome-ugri rahvaste kultuurile pühendatud hõimupäevade üritused, millest MTÜ Fenno-Ugria Asutuse eestvedamisel on sündimas üldrahvalik liikumine.
Hõimupäevad keskenduvad seekord enim põhjarahvastele: Fenno-Ugria Asutuse kutsel on Eestisse saabumas handi, neenetsi ja sölkupi pärimusmuusikud. Oodata on ka permikomi, ersa ja mokša, udmurdi, isuri, soome ja ungari folklooriansambleid.
Hõimupäevade avalöögina esitletakse 9. oktoobril kell 16.00 kinos Artis Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia uut, täiendatud väljaannet. Linastub restaureeritud „Liivlaste lood“. Enne seda räägivad ettevõtmise eestvedajad Jaak Lõhmus ja Enn Säde filmientsüklopeediast Solarise keskuse raamatupoes Apollo, üritus algab kell 15.00.
Tänavugi korraldatakse traditsioonilised hõimupäevade filmiõhtud Tallinna kinodes Artis ja SuperNova, kus näidatakse uusi dokumentaalfilme ning uut udmurdikeelset mängufilmi „Pesa“. Artises näidatakse filme 9.–13. oktoobrini, SuperNovas 10.–14. oktoobrini.
Hõimupäevade tipphetkedeks kogunevad soome-ugri ansamblid suurkontsertidele, mis leiavad aset 16. oktoobril kell 17.00 Tartu ülikooli aulas, 17. oktoobril kell 16.00 Viljandi muusikakooli orkestrimajas ning 18. oktoobril kell 17.00 Tallinna Mustpeade majas.
Udmurdimaalt saabuv noorte folk-rokkansambel Silent Woo Goore esineb klubiõhtutel 16. oktoobril Tartus Genialistide klubis ja 17. oktoobril Tallinna klubis Sinilind. Kloostri Aidas on 14.–18. oktoobrini kavas osalemisvõimalust pakkuvad hõimuõhtud. Üles astuvad külla saabunud soome-ugri folkloorirühmad, kes annavad hea ülevaate eri rahvaste rahvalaulu- ja pillimängutraditsioonidest, neid tervitavad ka Eesti soome-ugri kogukondade ansamblid.
Hõimupäeval, 18. oktoobril kell 10.00 algab rahvusraamatukogus konverents „Põhjarahvad – loodus, traditsioonid ja majandus“, kus esinevad etnoloogid Eva Toulouze, Art Leete ja Anzori Barkalaja, õigusteadlased Vladimir Krjažkov ja Dmitri Harakka-Zaitsev, ajaloolane Nina Nesterova. Osavõtt on tasuta, kuid eelregistreerimisega kuni 16. oktoobrini kodulehelt www.fennougria.ee.
Põhjarahvastele on pühendatud ka kirjanduslik kolmapäev 15. oktoobril kell 18.00 kirjanike maja musta laega saalis, kus etnoloogid Eva Toulouze ja Art Leete kõnelevad Põhjala põlisrahvaste kirjanduse eripäradest ning neenetsi kirjanikust Juri Vellast (1948–2013), esinevad handi, mansi, neenetsi ja sölkupi muusikud. Solarise Apollos on veel kaks kirjandusõhtut: 11. oktoobril kell 12.00 räägitakse ungari kirjandusest, 17. oktoobril kell 18.00 kõnelevad kirjanik ja tõlkija Arvo Valton ja tema abilised soome-ugri rahvaste juttudest ja lugulauludest.
Eesti Rahva Muuseumil on Tartus kavas oma üritustesari: 17. oktoobril avatakse soome-ugri brändinäitus ning 14. ja 15. oktoobril näidatakse filme Ingerimaast. 18. oktoobril tuleb muuseumis perepäev „Hõimurahva tuba“.
Hõimupäevad laienevad iga aastaga: aina rohkem koole ja kultuuriasutusi korraldab oktoobrikuus iseseisvalt soome-ugri rahvastele pühendatud üritusi. Näiteks toimub Narva kolledžis tänavu hõimupäevade ajal kaks teaduskonverentsi: „Vabaduse kontsept Ida-Euroopa kirjanduses II“ ning „Uralo-indogermanica“. Eesti Soome-Ugri Rahvaste Ühendus korraldab rahvusraamatukogus kultuurifestivali ARTE: 7. oktoobrist on avatud maalinäitus „Eesti pühapaigad soome-ugri kunstnike pilgu läbi“ ning toimub kolm kultuuriõhtut.
Ürituste teateid on oodata ka mujalt Eestimaalt. Fenno-Ugria Asutuse poolt külla kutsutud ansamblid tuuritavad paar päeva samuti mööda maakondi ning esinevad koolides ja rahvamajades, sageli koos kohalike kollektiividega.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi hõimupäevi tähistama. Hõimupäevade logo või plakati võib vabalt alla laadida kodulehelt, hõimupäevade egiidi all võib korraldada temaatilisi sugulasrahvastele pühendatud kultuuri- või haridusõhtuid.
Digitaalajastu paradoksaalne olukord tundub olevat jõudnud meilegi: üha enam antakse välja üha paksemaid ja aina atraktiivsemalt kujundatud raamatuid. Igaüks, kellel on midagi öelda või kes peab mainekaks verbaalset eneseväljendust, raiub ennast raamatusse. Raamatupoed täituvad aina uute trükistega. See käib ka kunstiväljaannete kohta: kunstiraamatuid tõstetakse esinduslikes raamatupoodides ringi järjest pikematele ja kõrgematele riiulitele. Apollo raamatupoe koduleheküljelt müügil olevate viimastel aastatel välja antud kunstiraamatute nimekirja koostamine (need olid koduleheküljel koos teatri-, muusika- ja kinoalaste väljaannetega) nõudis mitu tundi tõsist tööd. Kuid lausrõõmuks pole kahjuks põhjust: mitmesaja esindusliku väljaande põhjal ei ole võimalik kunstist, selle tähendusest ning ajas muutumisest pilti saada. Nüüdiskunstist pole mõtet rääkidagi: meie raamatupoodides saadaval raamatud ei tee seda meie publikule kodusemaks ega õpeta neid praeguse kunsti keelt mõistma. Lademes leiab populaarteaduslikke maalikunsti või ka üldiselt kunsti ülevaateid (“Väike raamat suurest kunstist” või “… ismid”), hinnalisi suveniiralbumeid (“Loire’i oru lossid”), tõlkimist on leidnud ikka veel kõige tuntumate, lausa ikooniliste kunstnike nagu Leonardo da Vinci, Picasso, Boticelli, Dalí käsitlused. Küsimus pole selles, et nende loomingu kohta ei peaks raamatuid avaldama või et kunstiklassika kohta ei kirjutataks intrigeerivaid käsitlusi, kuid eesti keelde pole need kahjuks jõudnud.
Laushalaks pole samuti mingit vajadust. Kunstiinstitutsioonid, eelkõige muuseumid on arendanud igati läbimõeldud kirjastamistegevust. Nii Tallinna kunstimuuseumi, aga ka tarbekunsti- ja disainimuuseumi, arhitektuurimuuseumi ning Tartu kunstimuuseumi väljaanded, kõige sagedamini kataloogid, pole kaugeltki mitte ainult näituste kokkusurutud lisa, vaid väljapanekutel käsitletud teemade laiendatud ja süvendatud uurimus, mis ka siis, kui sissejuhatav(ad) tekst(id) on jäänud traditsiooniliseks stiili- ja mõjutuste analüüsiks, annavad lisamaterjaliga meie kunstile ja kunstiajaloole tõsist täiendust.
Üldkäsitluste esireas seisavad kahjuks endiselt rohkem kui viis aastat tagasi välja antud Ernst Gombrichi “Kunsti lugu” ja Norbert Lyntoni “Moodsa kunsti lugu”. Päris viimase kunsti poole pealt on lisandunud kunstiakadeemia väljaandena uue meedia tõlkekogumik “net.art 2.0”. Eesti kunsti üldkäsitlustega on õnneks paremad lood: eesti kunsti ajaloo uue väljaande II köide jõudis lugejateni ülemöödunud suvel (ja pälvis ka riigi kultuuripreemia), lisa on tulnud ka kunstikriitiliste tekstide (“Tekste kunstist ja arhitektuurist”), ajastu (“Võistlevad õnned. Elukeskkond külma sõja ajal”, kaasaegse kunsti keskuse kunstiajaloo lisandused) või nähtuste (“Meistriteoste lummus”, Ants Juske “Joonistav laps”) või põlvkondade üldkäsitluste (“22+ Noored eesti kunstnikud”) näol. Ja siin tuleks taas kiita kunstiinstitutsioonide, seekord eelkõige EKA kirjastustegevust. Jääb loota, et lisa tuleb ka subjektiivsetele kunstikäsitlustele, sest seni on Juske “Külmetav kunstnik” ainuke selles vallas. Lausa hädasti on ikka veel puudus nii tõlkelistest kui ka oma autorite kirjutatud teoreetilistest käsitlustest. Ostja huvipuudust ei maksa peljata: Umberto Eco ilukäsitlus on vähemalt Apollos läbi müüdud. Vaevalt meie oma autorid nüüd nii populaarsed on, kuid mingi märk on seegi.
Monograafilisi väljaandeid, eelkõige katalooge tuli aasta lõpul lausa riburada. Kuid sellele vaatamata on meie kunstnikud nii arenenud lääneriikide kui ka ülikiiresti arenevate idariikidega võrreldes ikka veel vaeslapse osas. Tänu kultuurkapitali toetusele, aga eelkõige ilmselt ikka isiklikule initsiatiivile jõuab enamik neist küll 60. eluaasta ringis personaalse kataloogini, aga seda on siiski haledalt vähevõitu. Monograafilise väljaande tase sõltub eelkõige selle koostaja(te) võimekusest, fantaasiast ning rahakotist. Ning veel, ilmselt tuleb järjest rohkem hakata mõtlema ka sellele, keda väljaanne peaks kõnetama. Sest nii nagu kunst ise, nii peaksid ka väljaanded pidama silmas oma tarbijat. Kui muuseumide väljaannete poliitika lähtub meie kunstist, kunstiajaloost kui tervikust, siis kunstnikule (ja ka tema publikule) on samavõrd olulised kõikvõimalikud kunstniku omaraamatud (nagu on seda Ly Lestbergi “Maine taevas”) või reisikirjad (Valli Lember-Bogatkina “Nii see oli”) või päevikud või mõtisklused. Või ka õige kontekst, nagu on seda poja Tunne Kelami oma isale Peeter Singile pühendatud monograafia. Peaasi, et oleks põnevalt kirjutatud, atraktiivselt kujundatud. Ja siiski, päris õhumulle pole ka mõtet puhuda, kuigi kahjuks määrab kapitalistlikus demokraatias mulli suuruse (ja ilmumise sageduse) raha.
Õnneks on Veneetsia biennaalile valitud kunstnikud saanud suhteliselt korralikud trükised, hiljaaegu ilmusid eraldi veel Marko Mäetamme, Kai Kaljo kataloog, Priit Pärna raamatud, kohe on tulemas Jaan Toomiku, Kaido Ole kataloog. Aga tööpõld on veel lai…
Ma ei tahtnud kirjutada keeleseadusest. See, mis mul ütelda, on mitu korda ära öeldud (Urmas Sutrop, Jaan Kaplinski, Tiiu Erelt jt). Aga eelmise nädala Sirbi lugemine sundis. Alustan algusest.
Ei ole olemas õiget ja vale eesti keelt. On olemas erinevad allkeeled, mille seas ka kirjakeel/normikeel/ standardkeel. Ainult selles allkeeles on olemas normingud, mis ütlevad, milline vorm on õige. Muudes allkeeltes neid lihtsalt ei ole. Seega on keeleseaduse keskne küsimus: kus peab tarvitama normikeelt? Keegi pole kahelnud, et seda tuleb teha ametlikus tekstis.
Uus keeleseadus toob aga kirjakeelsuse nõude avalike tekstide maailma, pannes selle kohustuse ka osale ajakirjandusest. „Kas neis nõuetes on midagi valesti?” küsis eelmises Sirbis peatoimetaja Kaarel Tarand ja vastas ise: „Mitte üks raas.” Minu jaoks on pea kõik valesti. Öeldud on: seadus kehtib üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaannetes, sh veebiväljaannetes.
Vabandust, millised on üleriigilise levikuga veebiväljaanded? Ja miks kohaliku levikuga ajakirjandusväljaanded võivad kirjakeele normidele vilistada? Või pannakse kõik nende vead piirkondliku erikuju alla, sest see on lubatud? Erandid lubatakse lahkelt kunstilise teksti suhtes. Mh. Nagu ma aru olen saanud, on seaduse remontijatel õilsad eesmärgid kaitsta eesti keelt võõraste keelte pealetungi eest. Kui keegi tahab tõepoolest leida keelekasutust, mis lausa hävitab eesti keele aluseid, siis tuleb tal just nimelt minna kunstilise teksti juurde. Võtke kaupluses mõni ajaviitekirjanduse tõlge ja lugege seda.
Ma kirjutan tihti ajalehtedes. Ja mu tekstid ei ole kindlasti kunst. Keeletoimetajad on seal aastaid osa kõnekeelt kirjakeeleks teinud ja osa alles jätnud. Selle seadusega algab uus ajastu. Sest kui ajaleht peab hakkama minu eest trahve maksma, siis teeb ta mu teksti nii kirjakeelseks, et ma ei taha selle all oma nime näha. Kui aga vastutama pean ma ise, siis ei kata mu honorarid kardetavasti trahve ära. Tänan, ma parem ei kirjuta enam, vaid räägin.
Aga tutkit, brat. Selle katse kõrvale hiilida on seadusetegijad targalt ette näinud. Tele- ja raadiosaadetes tuleb samuti kasutada normikeelt. Ma tean, et suurem osa püha eesti keele valvureid järgnevat ei usu, aga jään siiski oma suulise keele uurimisel saadud teadmiste juurde. Nimelt erineb suuline keel kirjakeelest väga palju ja spontaanselt kõneldes rikub igaüks igas tekstis kirjakeele reegleid, kui see tekst pole just „Jah, härra! / Ei, härra!”. Aga usun, et seaduseandjad leiavad ka siin abinõu. Omalt poolt pakun mõne lihtsa, osalt juba nõukogude ajal läbi proovitud variandi.
Üks võimalus on lihtsalt loobuda meedias otsesaadetest ja lõigata inimeste keel normi. Aga kahjuks sellest ei piisa. On hulk inimesi, kelle keelt ei saa parima tahtmise juures kirjakeelseks lõigata. Näiteks mitte-eestlased. Need tuleb lihtsalt telekast ja raadiost eemal hoida. Ja igal juhul peab Aktuaalne Kaamera kohe lahti laskma ka oma Saaremaa korrespondendi, kelle hääldust ei saa ka parima tahtmise juures normiks pidada. Ja lisaks on mul ettepanek normida ka eesti kehakeel. Kaua võib kesta see anarhia, et ametiisikud žestikuleerivad teleris ilma norminguteta.
Asi pole ju selles, hüüab seaduseandja! Seaduse eesmärk on muus: jõuda selleni, et avalikus elus kõlaks selge ja arusaadav keel. Nüüd pean ma minema hetkeks kõrvale. Eesti kirjakeeles on hästi normitud morfoloogia ja ortograafia. Aga nende reeglite rikkumine annab väga harva ebaselge teksti. Selguse juured on süntaksis. Aga seal on norminguid väga vähe ja needki mõjutavad harva selgust (nt sihitise käänded). Seda ala juhivad hoopis stilistika ja retoorika soovitused. Teisisõnu, selget teksti saab väga hästi teha kirjakeelest väljaspool ja kirjakeele reeglite järgimine ei tee teksti pea üldse selgemaks. Ja avalik või ametlik elu ei puutu üldse asjasse. Aga seadusega reguleeritud stilistika on midagi, mis ajab hirmujudinad peale.
PS Ah jaa. Käesoleva lehe peatoimetaja nõudis eelmises numbris konstruktiivset ja edasiviivat kriitikat. Panen siis kirja, ilma igasuguse irooniata.
1. Visata seadusest välja kõik suulist spontaanset keelekasutust puudutavad osad, sest siin ei saa normingulisust põhimõtteliselt saavutada.
2. Visata välja kõik mitte-ametliku keelekasutuse alad, eeskätt ajakirjanduskeel, sest siin viiks seadustamine vastuolude ja demokraatiapiiranguteni.
3. Teha selge vahe normingutega ja soovitustega kaetud keeleosade vahele ja jätta viimased seadusest välja.
|
OSCAR-2019
|
||
Kergejõustik: Richard Roodeni nimeline III Kohtla-Nõmme neliküritus, 3. etapp - heitealade mitmevõistlus (J, P)
Tallinnas peetud U18 vanuseklassi (s. 1994. a ja hiljem) kolme koondise turniiri võitis Eesti, kelle koosseisus oli ka kolm idavirulast: Sander Saare, Aleksis Anijärv, Georg Tambre.
Mäetaguse petangikarikavõistluste esimesel triode etapil saatis edu Voka - Kohtla-Järve - Jõhvi triot Johannes Neiland/Pjotr Nikkar/Aarne Välja.
Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliigas oli laupäeval kavas neli XXII vooru mängu. Kella viiestes mängudes alistas FC Kuressaare 3:2 Tartu JK Tammeka, JK Tallinna Kalev ja Tallinna FC Flora tegid aga 1:1 viigi. Kell 19.30 kohtusid FC Viljandi – Tallinna FC Levadia (0:5) ning Paide Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev (2:0). Nõmme JK Kalju ja Narva JK Transi selle vooru kohtumine toimub 6. augustil kell 18.45.
Londoni olümpiamängudel oma põhialal 50 meetri väikepüssi standardharjutuses võistelnud Anžela Voronova kahjuks finaali ei pääsenud, kirjutab ohtuleht.ee.
Richard Roodeni nimelise Kohtla-Nõmme nelikürituse kolmas etapp, heidete seeriavõistlus tõi Kohtla põhikooli staadionile pühapäeval sada osalejat. Põhiklassides võidutsesid meestest Siim Kurve ja naistest Anna Romanenko.
Teisipäeval-kolmapäeval Kohtla-Nõmmel peetud Jõudi suvemängude üdlvõidu sai 12 võistkonna seas Ida-Virumaa.
Ida-Virumaa argipäeva rulliõhtute neljas etapp Kohtla-Nõmmel peeti "Viimase rulli sõiduna". Rulluisutamise naiste sõidus seljatas Jonne Rooma oma ema Kadre Maalma ning meeste sõidus sai esikoha Priit Kaasik. Rullsuusatamises oli parim Viktor Bõkov.
Eesti jalgpallimeistrivõistluste 23. voorus alistas Sillamäe Kalev 1:0 Tallinna Kalevi. Narva Transi ja Paide LM mängus väravaid ei löödud.
10. augustil lahkus pärast pikka ja rasket haigust 77eluaastal Eesti parim kirimaletaja, kahekordne maailmameister Ardu Treinbuk.
Ida-Virumaa argipäeva jooksuõhtute ketti kuuluvast neljast sarjast saab teisipäeval lahenduse esimene - mäkkejooksu "Joostes tippu" neljas etapp on kavas Kohtla-Nõmmel.
Ida-Virumaa mäkkejooksuvõistluse "Joostes tippu" viimasel, neljandal etapil Kohtla-Nõmmel olid kiireimad Argo Rebban ja Anu Seli.
Pannjärvel Alutaguse puhkekeskuse rullirajal peetakse kolmapäeva õhtul Ida-Virumaa rullisarja viimast, viiendat etappi.
Ida-Virumaa argipäeva rulliõhtute viimasel, viiendal etapil osales rekordarv osavõtjaid - 57, neist üheksa olid külakosti toonud Venemaa noored suusatajad.
Esimese Kohtla-Järve Kaevuri rulluisusõidu 21 km kiireim oli Jaanus Ritson Tabasalust, kes edestas napilt valitsevat Eesti naiste maratonimeistrit Enel Kõrvat.
Koorastes toimunud Eesti meistrivõistlustel orienteerumise tavarajal oli idavirulaste parim koht Anne Jundase neljas koht klassis N65.
Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliigas mängiti laupäeval kolm esimest 24. vooru mängu. FC Kuressaare pakkus tugevat vastupanu JK Sillamäe Kalevile, kuid pidi siiski 1:2 kaotuse vastu võtma. Paide Linnameeskond kaotas Nõmme JK Kaljule teise poolaja väravatest 0:2. Viljandis tegid FC Viljandi ja Tartu JK Tammeka väravateta viigi.
Sillamäelt pärit Anna Iljuštšenko ja Nikolai Vedehin said Tallinnas alanud Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel hõbeda, mis läks Tartu Ülikooli spordiklubi kontosse.
Narva kaksikõed Natalja ja Polina Bratuhhina kuulusid Eesti võrkpallinaiskonda, kes võitis Viljandis Läti 3:1 ja
Tallinnas toimunud Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus said teisel võistluspäeval medlai neli Ida-Virumaa taustaga sportlast.
Ida-Virumaa 3v3 võrkpallisarja neljandal etapil olid esmakordselt esimesed meestest Tallinna Gandeza ja naistest Narva VOV. Kokkuvõttes võitsid meestest Tõrremäe Tornaado, naistest Narva I ning klassis M35+ Jõhvi ja klassis N35+ Viro.
13. Kohtla-Järve meistrivõistlused petangi paarismängus võitsid 20 paari konkurentsis Elmo Lageda/Tõnu Kapper.
Esmaspäeval jõudis lõpule Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliiga 24. mänguvoor. Viimasena kohtusid Tallinna FC Levadia ja Tallinna FC Flora. Oodatud põnevusmäng oli seekord ootamatult väravarohke ja andis lõpuks 5:4 võidu Levadiale. Tallinna Kalev ja Narva JK Transi mäng lõppes Transi 1:0 võiduga.
Seoses Mäetaguse staadioni remondiga toimus II Mäetaguse heitjate mitmevõistlus Iisaku staadionil. Põhiklassides võitsid Allan Valk ja Anna Romanenko.
19. augustil toimusid Peterburgi lähistel Toksovos Venemaa meistrivõistlused mägirattamaratonis, millest võttis osa Investment Agency võiskond, mis oli tugevdatud Caspar Austaga TÜ SKst ja Taavi Selderiga Pro Shopi meeskonnast.
Laupäeval Valgas peetud Eesti petangi GPetapi esikoha sai Ida-Virumaa trio Mait Metsla, Matti Vinni, Pjotr Nikkar.
Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliiga 25. vooru avamängus kohtusid Paides kohalik Linnameeskond ja FC Viljandi. Külalised Viljandist olid mänguks paremini valmis ja võtsid kindla 2:0 võidu. Õhtustes mängudes tegid JK Sillamäe Kalev ja Tallinna FC Levadia 1:1 viigi. Narva JK Trans alistas FC Kuressaare 2:0 ja Tallinna FC Flora Tartu JK Tammeka 5:1.
Pühapäeval, 26. augustil toimus Sillamäe kõrgushüppegala, kus Sillamäelt pärit Anna Iljuštšenko võitis kodulinna publiku ees toimunud kõrgushüppevõistluse hooaja parima tulemuse 1.92-ga.
Eesti petangi GP paarismängu etapil pühapäeval tartus sai esikoha jõhvilane Ivar Viljaste, kes mängis koos Läänemaa esindajaga.
XII Lembit Olli mälestusturniir peetakse laupäeval, 22. septembril Kohtla-Nõmmel, Kohtla põhikoolis, kus varalahkunud malegeenius oma esimesed kuus kooliaastat enne TSIKi minemist õppis.
Mäetaguse petangikarikavõistluste eelviimase, neljanda etapi võitis Jõhvi trio Anna Romanenko/Rutt Voldek, Hillar Neiland.
Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliigas 26. voorus juhtus selline kurioosum, et kodumeeskonnad ei löönud ainsatki väravat, külalised seevastu olid täpsed 19 korda. FC Viljandi kaotas Tallinna FC Florale 0:2, JK Tallinna Kalev Paide Linnameeskonnale 0:3, FC Kuressaare Nõmme JK Kaljule 0:9, Tallinna FC Levadia Narva JK Transile 0:2 ja Tartu JK Tammeka JK Sillamäe Kalevile 0:3.
Hooajaeelsel kontrollturniiril Tallinnas kaotas meistriliigas debüteeriv KK HITO TTÜ KK meeskonnale vaid 77:91 (poolaeg võideti 43:41), kusjuures vastaste edukaim oli Ida-Virumaa juurtega Kristjan Makke.
Püssi seeriajooksu 4. etappi pikeima, ekstreemjooksule sarnanenud rajaga distantsi võitis Dmitri Aristov. Naistest oli oma distantsi kiireim Julia Bulina.
Tallinnas toimuval korvpalliturniiril oli meistriliiga hooajaks valmistuv KK HITO reedel võidukas ja mängib laupäeval nn väikeses finaalis ehk 5.-6. koha kohtumises.
|
OSCAR-2019
|
||
Üleeile hommikul startisime Vitoria da Conquistast edasi põhja suunas, et ära näha Chapada Diamantina rahvuspark – olime ometi nii kaugele tulnud, et lihtsalt tagasi pöörata tundus veider, mis sest, et veel ei olnud selge, mis seisus amort pärast teistkordset parandamist täpselt on. Umbes saja kilomeetri pärast peatusime hetkeks, et seda kontrollida. Ikka pisut õline! Otsustasime siiski riskida ja edasi sõita, ning pärast lummavate vaadetega mägiteid ja uniseid mägikülasid olime rahvuspargis kohal. Et õhtu hakkas juba kätte jõudma, otsustasime taas looduses telkimiskoha otsida, ja nii tegimegi – kusagil poolvõsas (vabandan terminoloogilise ebakorrektsuse pärast, ei tea täpselt, kuidas seda nimetama peaks) lõime telgi püsti, vaated olid super. Pimeduse saabudes nägime horisondis mitmes suunas imelikke tulukesi. Algul arvasime, et tegemist on asutusega, siis aga võtsime välja binokli ja nägime, et mitmes kohas põleb, ning õrn ving oli õhus tunda. See küll tore ei ole, kui kolmes suunas on mingid põlengud ja ei tea, kas ja millal need meieni jõuavad. Riskide maandamiseks panime ööseks iga paari tunni tagant äratuskella helisema, et olukorda jälgida. Tuli meieni ei jõudnud 🙂 ja hommikupoole hakkas uduvihma sadama – olime pilve sees.
Hommikul otsustas mu telefon (mida muidu kasutame äratuskellana ja kohalike kõnede tegemiseks), et nüüd on tema kord sussid püsti visata – osa nuppe töötab, osa mitte, ka peale lahtivõtmist ja korralikku puhastamist. Mingi tarkvaraline viga ilmselt. Igal juhul ei takista ka katkine telefon edasi sõitmist, seega otsustasime, et käime siiski Salvadoris ära, mis sest, et kõik justkui viitaks sellele, et me ei tohi sellesse linna minna – miks muidu kõik katki läheb (kaamera, telefon, amort…)?
Suund võetud, vurame siis meie edasi, kuni Margus tunneb, et midagi on valesti. Peatume. Nonii – tagarehvi küljest on üks tükk minema lennanud. Varasemast (Iraanist) on meil juba sarnane kogemus olemas – nii kannatab veel sõita küll, Salvadori ju veel ainult paarsada kilomeetrit! Et aga rehv oli juba küllaltki kulunud, siis suutsime järgnevate kilomeetrite vältel ära kaotada veel mõned tükid, kuni ühel hetkel tundis Margus, et rehv on tühi. Salvadori oli siis 30 kilomeetrit. No ei ole me määratud sellesse linna jõudma, no ei ole! Otsis siis Margus tiheda liiklusega tee ääres, rekkad mööda vuramas ja ägedalt gaasitades, rehviparanduskomplekti välja ja hakkas kõike kirudes rehvi parandama. Ilmnes veel, et Fernandolt saadud suruõhuballoonid (enda omad pidime enne tskli lennutransporti plahvatusohu tõttu loovutama) on pisut teistsugused kui vaja – neil ei olnud vinti, nii et balloon tuli toorest jõudu kasutades, nii et käed verised, rehvi suruda. Igal juhul kuidagi sai midagi parandatud, lootuses, et ehk järgmises bensiinijaamas… 100 meetrit hiljem viskab ratas end tee peal risti ja vaid mingi ime läbi jääme 70 km/h tunnikiiruse juures püsti – rehv lendas veljelt maha.
Õnneks oli tegemist mingitlaadi asustatud punktiga, nii et kohaliku tsiklisti abiga saime endale Salvadorist Suzuki esinduse pikapi järele. Kümmekond meest aitasid ratta auto peale tõsta, ning nii me siia “keelatud linna” jõudsimegi. Ei tea, kas linn vihastab nüüd meie peale, või halastab – jääme ootama! Uus Michelini rehv on nüüd rattal igatahes all, uusi seiklusi ootamas.
niihh, TERE! Igati tervitatav trip. Sellise tempoga olete juba jõuluks kodus 🙂 Tore et te ei jäänud EV stressama. Tuhande päeva pärast on ehk majanduslangus ka järele andmas ja saate maailmas kogutud reisimuljed raamatusse kanda. Raamatu pealkiri teil juba olemas, jääb vaid reisimuljeid koguda ja dokumenteerida.
Kui avalik ja milline on teie kolmeaastane reisiplaan “äriplaan”? Kas plaanite erinevates riikides ka pikemalt peatuda, et näiteks reisiraha juurde teenida ja keelt praktiseerida?
no on ikka teil seda jama, kuidas teil see rehv kulunud oli?, palju sellega läbisõit oli? Loodan, et need jamad, mida teil on selle lühikese perioodi jooksul olnud piisavalt, ükskord ka lõppevad – NAEL KUMMI.
Tagumine rehv oli veel sama, mis eelmise aasta Süüria-Jordaania ringi ära tegi ja seal mõnel hetkel tõeliselt vatti sai (maksimaalne lubatud sõidukiirus on Heidenau rehvidel 160 km/h, kiirteedel möödasõite tehes sai seda aeg-ajalt ületatud; lisaks valitses meeletu kuumus – rehvis olid juba mõned (küll mitte nii “hoiatavad”) mõrad sees). Tegelikult ei olnud meil algul üldse plaanis nii pikka ringi Brasiilias teha (mõtlesime Sao Paulos ja Rio de Janeiros ära käia ja tagasi lõunasse põrutada ning Buenos Aireses rehv vära vahetada, kus kodust kaasa võetud Heidenaud meid ootavad), sestap ei võtnud enne ka rehvivahetust ette – tahaks ju rehvist viimast võtta, mitte ilusa mustriga isendit prügilasse saata, aga näedsa!
Reisirahaga on nii, et loodame olemasolevate vahenditega Ameerikad läbi sõita ning seejärel tõenäoliselt Austraalias pikemalt peatuda – on see ju hetkel eestlaste seas populaarne riik töötamise mõistes. Seal siis selgub, kui “loogeline” saab edasine sõit olema – mida vähem vahendeid, seda sirgem trajektoor 😉
|
OSCAR-2019
|
||
Taimekogudes talletatakse soon- ja sammaltaimede ning ajalooliselt ka mõnede vetikarühmade kuivatatud eksemplare. Eesti suurimad taimede teadukogud on Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi botaanilised kogud (TU(B)), Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanika osakonna herbaarium (TAA), Eesti Loodusmuuseumi herbaarium (TAM) ja Tallinna Botaanikaaia herbaarium (TALL), kus kokku on hoiul ligikaudu miljon eksemplari.
Igal kogul on oma eripära, nii on maaülikooli herbaariumis rikkalikem kollektsioon Eesti taimedest, Tartu ülikooli herbaarium on eesti vanim ning esinduslikem maailmataimede ja ajalooliste kollektsioonide poolest. Tallinna botaanikaaias on hoiul esinduslik ilu- ja aiataimede herbaarium ning Eesti Loodusmuuseumis kogud Eesti vanematelt harrastusbotaanikutelt.
Eesti herbaariumis on rohkem kui 130 000 herbaarlehte. Suur osa materjalist on kogutud Eesti floora uurimise käigus 20. sajandi teisel poolel. Peamised herbariseerijad olid tolle aja Eesti tuntuimad botaanikud: Maret Kask, Linda Viljasoo, Vilma Kuusk, Heljo Krall, Livia-Maria Laasimer, Visolde Puusepp, Haide-Ene Rebassoo, Silvia Talts, Ella Tammemägi jt. Selle perioodi botaaniliste uurimiste tulemusena valmis 11-köiteline teos „Eesti NSV floora.
Välisherbaariumi materjal (ligi 21 000) pärineb põhiliselt Venemaa Arktikast ja Siberist, Venemaa Euroopa osast, Kesk-Aasiast, Kaug-Idast, Kaukaasiast, samuti Põhja-Ameerikast, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Skandinaaviamaadest, Lätist ja Leedust. Välisherbaarium on korraldatud sarnaselt Eesti herbaariumile süstemaatiliselt; siin pole geograafilisi piirkondi eristatud.
Karl Ernst v. Baeri herbaarium, mis pärineb 19. sajandist, sisaldab ligi 10 000 herbaarlehte ning seda säilitatakse eraldiseisva koguna. Materjal pärineb Lääne Euroopast, Siberist, Kaukaasiast ja Kaspia ümbruse aladelt, samuti Aasiast ja Aafrikast, vähemal määral Eestist. Selle kogu korrastamise ja digitaliseerimisega tegeletakse 2016 – 2018 tänu KIK-i rahastusele. Pärast korrastustöid on Baeri kogu andmebaasides nähtav kõikidele huvilistele.
Seemnekogu sisaldab üle 700 taimeliigi seemne. Seemned säilitatakse klaasist anumates või plastkottides toatemperatuuril. Eraldi säilitatakse Eesti looduslike orhideede seemneid, mis paiknevad külmikus – 80 kraadi juures.
Sammaltaimede kogu koosneb Eesti herbaariumist ja välisherbaariumist ning selles on ca 29 500 samblaproovi. Herbaariumis on esindatud 1370 samblaliiki ning 30 varieteeti või alamliiki. Suurem osa samblakogust pärineb Eestist, peamiselt ajavahemikest 1945–1955, 1966–1972 ja alates 1988. aastast praeguseni. Ajalooline osa kogust pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. Kokku ligikaudu 5500 eksemplari (Edmund Russowi turbasammalde kogu, Eesti Looduseuurijate Seltsi samblaherbaarium, Eugen Niclaseni herbaarium, Karl Girgensohni herbaarium. Väilsherbaariumis on arvele on võetud ligi 2300 samblaproovi. Omaette piirkondadena on eristatud: Baltikum, Euroopa, Skandinaavia, Venemaa, Kaukaasia, Aasia, Siber, Kaug-Ida, Aafrika, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika ja Arktika.
Kreutzwaldi 5, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaarium, Tartu 51014, Eesti
Tallinna Botaanikaaia herbaarium asutati 1962. aastal. 2013. a. seisuga on Tallinna Botaanikaaia herbaariumis üle 84 000 herbaareksemplari. Herbaarium jaotub 7 allkoguks: rohttaimede- ja puittaimede herbaarium, samblike- ja sammaltaimede herbaarium, seente herbaarium ning puidu- ja karpoloogililine kollektsioon. Loodusharidustöös kasutatakse ka õppeherbaariumi. Välisherbaariumi materjal pärineb põhiliselt Venemaalt (Siber, Kaug-Ida), Kesk-Aasiast, Kaukaasiast, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Austraaliast ja teistest piirkondadest. Sammalde herbaariumis on üle 16 000 eksemplari. Ligikaudu 18 000 eksemplari on puit- ja rohttaimede herbaariumis, üksikud eksikaadid puittaimedest on saadud vahetuse teel. Väiksemad kogud on karpoloogiline kollektsioon (ca 700 eksemplari) ning puidukollektsioon (ca 400 eksemplari).
Herbaarium sai alguse 1864. aastal rajatud Eestimaa Provintsiaalmuuseumi botaanilistest kogudest. 1941. aastal moodustati provintsiaalmuuseumi loodusteaduslike museaalide baasil eraldiseisev muuseum, mille praeguseks nimeks on Eesti Loodusmuuseum. Soontaimede herbaariumi mahukaimad alakogud on Herbarium Estonicum (u 26 000 herbaarlehte kogumisajaga alates 1900. a) ja Herbarium Balticum (u 14 700 herbaarlehte). Viimane sisaldab materjali aastatest 1839-1900 ja koosneb paljude selle aja tuntud botaanikute ning harrastusbotaanikute kogudest. Suurimad isikukogud on Rudolph Lehberti (üle 11 700 eksemplari) ja Jules Treboux`i (ligi 10 000 eksemplari) herbaariumid, mille materjal on kogutud 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimestel kümnenditel Eestist ja ka väljastpoolt. Mahukaimaks kujuneb aga eelmise sajandi silmapaistva botaaniku Heinrich Aasamaa taimekogu, sellest on korrastatud ja PlutoF andmebaasi kantud 11 300 herbaarlehte.
Sammaltaimede herbaariumis on 28 700 eksemplari. Samblaherbaariumi alakogud on Herbarium Estonicum (u 19 600 eksemplari), Herbarium Generale (u 8 300 eksemplari) ja eksikaatkogud (u 800 eksemplari). Eesti sammaltaimedest on herbaariumis esindatud üle 480 taksoni, väljastpoolt Eestit kogutud materjali on enam kui 2 000 taksoni kohta. Sammaltaimede herbaariumi vanimad eksemplarid on pärit 1850. aastatest.
On vanim ja suurim herbaarium Eestis, rajatud 1802. Botaanilistes kogudes on 2014. aasta seisuga kokku 282 989 eksemplari soon- ja sammaltaimi ning makrovetikaid, sealhulgas tüüpmaterjale 51 taksoni kohta. Seni teada olev vanim dateeritud herbaarleht kogus on aastast 1819, Eesti territooriumilt kogutud vanim dateeritud herbaarleht aastast 1834. Herbaarmaterjal on kogutud peamiselt Tartu Ülikoolis töötanud uurijate poolt botaanilise uurimistöö osana, kuid on täienenud ka erakogujate annetuste toel. Üldherbaariumis on hoiul eksemplare kogu maailmast, suur osa on saadud ka vahetuse teel teistest herbaariumist. Kaasajal täiendatakse kogusid ekspeditsioonide ja välitööde käigus, vähemal määral täienevad need vahetuse ja annetuste läbi. Tegemist on Eesti suurima koguga väljastpoolt Eestist pärinevast herbaarmaterjalist (peamiselt Venemaa, kuid ka näiteks Austraaliast).
Soontaimede herbaarium koosneb kahest osast: 1) üldherbaarium ( Herbarium Generale ) (ligikaudu 200 000 eksemplari), mille põhiosa moodustavad endise Venemaa Keisririigi (hiljem Nõukogude Liidu) territooriumilt pärinevad eksemplarid; ning 2) Eesti herbaarium ( Plantae Estonicae ) (72 666 eksemplari, 2013. a. seisuga).
Sammalde herbaariumi väärtosa moodustavad ajaloolised kollektsioonid ja 16 eksikaatkogu (ca 8000 eksemplari), lisaks on herbaariumis väljastpoolt Eestit kogutud materjal (ca 6000 eksemplari) kokku ligi 1500 taksoni kohta. Tüüpmaterjali on 3 samblataksoni kohta. Esinduslik on ka Eesti sammalde kollektsioon, kus 2014. aasta alguses oli 9077 eksemplari umbes 520 taksoni kohta.
Algoloogilised kogud koosnevad makrovetikate herbaariumist, kus oli 2014. aasta alguses 823 herbaarlehte, mikrovetikate kollektsioonist (u tuhat eksemplari) ning vetikajooniste kogust (ikonoteegist), kus on ligikaudu 14 000 lehte vetikataksonite jooniste ja kirjeldustega.
|
OSCAR-2019
|
||
Idamaiseid armukunste saadab ühelt poolt kahtlus, et kogu see seks+vaimsus jutt on paras udu, mille varjus kiimalised vanamehed üritavad verinoori tüdrukuid voodisse meelitada. Teisalt ahvatleb aga sama udune jutt hõljumisest kogu keha haaravates multiorgasmides.
Ajakirjanik otsis kahe udukuhja vahel selgust ?otimaal toimunud konverentsil “Seks ja hing”, kus oma kogemusi jagasid ka tantristidest õpetajate paar ja taoistlike õpetajate paar.
Taoismi ja tantrismi ühine sõnum on, et on ilmne raiskamine, kui seksuaalenergia sibeleb ainult niuetes, paarkümmend pumpamist edasi-tagasi, kuni tsakk! saabub orgasm, ja ongi kõik. Idamaade armukunstid jagavad püüdu seksuaalenergiat vaimsustada, kütta see üles mööda selgroos asuvat energiakanalit ja niimoodi jõuda valgustatuseni.
Tantrismis on oluline isiklik kogemus. Harilikult õnnestub see õpetaja toetusel, mitte ainult raamatust pähetuubitud harjutusi tehes või mantraid korrutades. Filosoofiadoktori haridusega hindu Osho on üks tuntumaid meditatsiooniõpetajaid Läänes. Vaimse arengu teed õpetades segas Osho rahumeeli kokku tantristlikke, kristlikke ja muidki inimkonna religioosseid kogemusi. Ja jüngreid jätkus.
Indiasse Osho ümber kogunenud suurde kommuuni jõudis mediteerimisest vaimustunud ameeriklanna Sarita Newman 17aastaselt. Seitse aastat hiljem jõudis kommuuni tollal samuti 17aastane prantslane Geho LeClercq, teejuhiks üks loetud Osho raamat.
Pärast Osho surma 1990. aastal hakkasid Geho ja Sarita hooti õpetama ka Euroopas, ajapikku veetsid nad kommuunis üha vähem aega, kuni 1999. aastal kolisid püsivalt Geho kodumaale. Lastesaamisest otsustasid nad loobuda. Tantrismi õpetamine hõivab niigi sedavõrd palju nende aega, et Lõuna-Prantsusmaal oma majakeses metsa sees saavad nad hooti puhata ehk neli kuud aastas.
Tantrism on pidevalt muutuv õpetus. Õige on nii nagu guru teeb. Ja see on ka õige, kuidas teeb teine või kolmas guru. Geho ja Sarita loodud Ärkamise kooli tantrismis on ühendatud Osho õpetused ja 5000 aasta eest Indias tantrist Shiva poolt kirjapandud teadmised. Neis kõige varasemates säilinud tantristlikes tekstides leidub 112 eri meditatsiooniviisi, millest, muuseas, vaid kolm on seotud seksuaalsusega.
Paljud inimesed igatsevad leida hingesugulast. “Tantra on välja arendanud meetodi, kuidas saab hingesugulast ise luua: see juhtub, kui paarilistel tekib side samaaegselt kõigi seitsme t?akra (energiakeskuse – E.K) vahel,” ütleb Sarita. Temal ja Gehol õnnestus regulaarselt mediteerides selleni jõuda umbes aastaga. “Meie rühmades osalenud inimestel, kes on varem vähem tantrismiga tegelenud, on selleks kulunud umbes kaks aastat,” tähendab Sarita.
Nende armastajapaaridele mõeldud kaks ja pool aastat kestev “Hingesugulase loomise” kursus koosneb seitsmest umbes nädalapikkusest workshopist. Olgu nad parajasti Inglismaal, Saksamaal või Prantsusmaal, skeem on sama: rühmas nad mediteerivad, õpivad massaazhi, tantsivad, jagavad oma kogemusi jne. Kohati eraldub aga iga paar omaette magamistuppa, et harjutada meditatsioone, mille osaks on ka seks. Mõni kuu vahet, et jõuaks kodus harjutada tantristlikke praktikaid – ja järgmine tase, palun!
“Tantrism on teadlikkuse toomine igasse hetke,” ütleb Sarita. Seksist kuni pisi-pisiasjadeni, nagu näiteks hammaste pesemine.
Mari Luhaäär (28) on tundnud ülemaist õndsustunnet ka näiteks nõusid pestes. Tema abikaasa lisab: “Lihtsalt nõudepesemine muidugi ei kutsu seda esile, see tekib, kui oled enne püsivalt harjutanud.” Luhaäärte muidu tavapärases pereelus on seksuaalsetel-energeetilistel harjutustel tähtis koht.
Ingvar Luhaäär (56) on rohkem kui poole oma elust tegelenud tantrismiga ja peamiselt idamaade erootikast raamatuid kirjutades-tõlkides-kirjastades Eestis küllalt tuntuks saanud. Iseasi, millise maiguga see tuntus on. “Indias on guru austamise traditsioon. Eestis aga inimesed mõtlevad, et “no ta on üks veidrik ja mölakas küll, aga ma lähen ikka vaatan, mida ta teeb”,” ütleb Ingvar. Heatahtliku uudistajana läks Ingvari asutatud Intuitiivteaduste kooli ka raamatukogus töötav Mari. “Põhiliselt läksin vaatama, kes see Ingvar niisugune on,” ütleb Mari. “Mina armusin temasse kohe ära, ei saanud midagi enam teha. Ingvaril võttis see kauem aega.” Alguses püüdsid Mari lähedased talle kangesti “aru pähe panna”, enam mitte.
India templites elavad tantristid üldiselt hoidusid lastest. “Aga meie oleme ju ka ilmalikud inimesed. Ja eesti rahvas sureb välja, kui keegi ei vaevu lapsi tegema,” tähendab Ingvar, kel on mõnest varasemast suhtest ka täiskasvanud lapsi, paar vähemalt.
Tantristliku abielupaari ühine poeg Urmas on praegu 2,5aastane. “Ingvar tahab eesti rahva arvu suurendada. Mina tahan lapsi ikka enda jaoks. Kahte last,” ütleb Mari. Sügisel ongi sündimas nende teine pisike. Mari palvel ei ole Ingvar nende nelja kooseluaasta jooksul kogetut raamatuks valanud, nagu mehel üldiselt kombeks. Dokumentaalromaanis “Sensitiivid” kirjeldab Ingvar oma seksuaalharjutusi koos paljude piigadega, kes enamasti mehest hulga nooremad. Miks nii? Ja miks vanades india tantristlikes tekstides valivad meestantristid ikka endale kõrvale mõne 16aastase tüdruku? Ingvar sõnab: “Mingi mõte sellel on, ärkav energia on tugev. Aga see ei tähenda, et vanema naisega nüüd ei saaks.” Eestis koos käivas paarikümneliikmelises tantrismi-huviliste hulgas leidub nii 20- kui 60aastasi.
Inglismaal elav taoistlikest õpetajatest abielupaar Andy (43) ja Ella (51) Portman pole kunagi käinud Hiinas taoismi juuri otsimas. “Tao on kõikjal ja kõiges kogu aeg,” tähendab Andy, kes näib sama rahuloleva ja mõnusana nagu võiks olla karupoeg Puhh, kes elab suures meepotis. Eestiski välja antud Benjamin Hoffi raamatuke “Puhh ja Tao” on lihtne sissejuhatus taoismi: lase Puhhi moodi asjadel omasoodu loomulikult kulgeda ja ise liigu sobiva vooluga kaasa, mitte ära püüa jõge teistpidi voolama panna. Erootikast pole selles raamatus küll lõhnagi – polnud ju ka aluseks võetud lasteraamatus ridagi näiteks Kängu ja Puhhi seksivallatustest.
Andy ja Ella kohtusid 15 aasta eest, tao teed on nad jälginud tosin aastat. Ühinemine teineteise ja taoga seksi ajal õnnestus neil esimest korda spontaanselt. “Pärast ühte aastat taoistliku seksi praktiseerimist olime võimelised leidma teed ühtsusesse küllalt regulaarselt. Sestpeale on meie võimed pidevalt kasvanud. Nüüd juhtub harva, et me ei ühine sügavas liidus iga päev,” ütleb Andy.
Pidevalt teevad nad ka nn tavalisi meditatsioone: silmad suletud, vaikselt iseendasse süüvides. “Meditatsioon aitab saavutada vaiksemat, tühjemat meelt. Nii on kergem leida armastust iseeenda seest ja lõpetada selle paaniline otsimine väljaspoolt. Nii kaovad ka ebakindlad mõtted, mis segavad sul olla käesolevas hetkes. Nagu näiteks: kas ma olen ikka voodis hea?” räägib Andy. Esimese sammuna soovitab Andy lihtsat meditatsiooni: sule silmad, hinga sügavalt ja aeglaselt ja jälgi omaenda hingamist, enda tundeid. Lihtsalt jälgi.
Taoistlikel kursustel osalejatele annavad Portmanid kodutööks suguelundite lihaste treenimise. Kui mees ei suuda seksi ajal seemnepurskest hoiduda vähemalt poole tunni jooksul, pole millegi taoistliku/tantristliku üritamiseks aegagi. Kuidas seemnepurske refleksi kontrollida? Sarnaselt nagu saab aevastust tagasi hoida, pingutades vastavaid lihaseid. Nii mees kui naine saavad suguelundite lihaste treenimist alustada pingutades sama lihast, mida kasutatakse pissimise katkestamiseks.
Mehed: harjutamiseks pinguta ja lõdvesta seda lihast kümme korda, puhka, siis veel kümme korda ja nii edasi, kuni jõuad 50 korrani. Kui mees harjutab niimoodi kümme korda päevas, on lihas peagi piisavalt tugev, et ka seksi ajal seemnepurset tagasi hoida. Tavaliselt kulub 10-20 sekundit seemnepurske ennetamisele ja energia ülespumpamisele, mis lõpeb erektsiooni nõrgenemisega. Sel ajal võiks ka naine lõpetada liigutamise ja endagi seksuaalenergiat ülespoole tõsta. Ja siis uuesti liikumine ja veelgi suurema naudingu tõus, taas vaibumine, tõus – nii võib mõnu orgudes-laineharjadel ulpida kaua-kaua.
“Ma õppisin, et orgasmide nauding ei olnud tegelikult seemnepurskes. Tõeline nauding on, kui seksi käigus tekkinud energia valgub üle kogu keha,” kirjeldab Andy. “Seksvahekorralt võttis pinge teadmine, et suudan sedasama saavutada ka üksinda.”
Naised: Läänes on neile vast tuntuim harjutus ameerika arsti Arnold Kegeli poolt juba 1950. aastatel propageeritu. Pinguta-pitsita tupelihaseid kokku ja siis lõdvestu. Algul kiiresti ja lühidalt, umbes 20 korda, üks igas sekundis. Kui oled jõudnud 75 pitsituseni korraga, siis mine üle pikkadele pitsitustele – pinguta, hoia kuni jõuad kolmeni lugeda, lõdvesta. Ka pikemaid tehes võib alustada 20st ja suurendada arvu kuni 75ni ühe korraga. Kui oled jõudnud 300 pika pitsituseni päevas, siis on hea vorm saavutatud! Edaspidi piisab vormis püsimiseks 150 pitsitusest ühel korral päevas, mille sooritamiseks ei kulu rohkem kui mõni minut.
Ühtlasi aitab suguelundite lihaste treenimine mehi, kel on probleeme enneaegse seemnepurske või impotentsusega. Naisel muutub aga orgasmi saamine kergemaks ning nii mõnigi varem vaid klitoriaalset orgasmi tundnud naine võib jõuda ka tupeorgasmini.
Ei tantrismis ega taoismis pole kindlat reeglit, kas inimesel peaks olema üks või mitu sekspartnerit. Koolkonniti on suhtumine erinev, lõplik valik sõltub ikka inimesest endast. Geho ja Sarita ning Andy ja Ella eelistavad monogaamset suhet ainult oma kaasaga. Sarita kirjeldab: “Minu jaoks on Geho kõigi meest kehastus. Ja mina olen kõik naised tema jaoks.”
Imeilus? Jah, aga mis siis, kui kallimat ei ole? Paar aastat tao massaazhi teinud Katrin Kaljukivi tunnistab: “Muidugi on mul olnud austajaid ja kavalere, aga mul ei ole olnud kaaslast, kes on korraga armastatu ja ka sõber, kellega tahaks kõike jagada ja sõnum jõuaks ka kohale.” Ühesõnaga, Katrin tahaks leida sarnaste huvidega meest, aga statistika on kurblik: vaimsetest asjadest huvituvad peamiselt naised, meestest on põud. Rätsepaks õppinud Katrin on palgatööl käinud ainult kaks aastat kogu elu jooksul. Klientidelt on ta kleidimõõtu võtnud ja viimasel ajal neid ka masseerinud oma kodus, elanud omas rütmis ja kiirustamata.
Ikka täiuslikkuse poole püüeldes on Katrin 15 aastat uurinud erinevaid vaimseid õpetusi, kuni jõudis taoni. “Täiuslikkus on loomulik ja vahetu olek, nii nagu looduses. Puu ei muretse, et kevad on käes, aga on liiga külm, et äkki ma ei jõua lehti korralikult külge kasvatada,” ütleb ta.
Sel kevadel ärkas Katrin ühel hommikul kummaliselt vara – ja nägi vastasmaja akendes tuleleeke tagasi peegeldumas. Puumajas levis tuli ülikiiresti, peagi põles pööning Katrini katusealuse korteri kohal. “See oli nii kummaline, kui ma jälgisin oma tundeid. Mul tuli kõigepealt meelde üks mõnus mustvalge pilt, kus ma olen vahvalt pontsakas kolmeaastane, maasikakujuline kott kõhu peal. Et kus see pilt on, ma pean selle siit välja viima! Muu ei olnud mulle nagu üldse oluline. Vaatasin toosi hõbeehetega ja siis tuli mul muie suule ja mõtlesin, et aga need on ju ainult asjad, need tulevad ja lähevad. Mille alusel ma hakkan nüüd ahmima, et see asi on olulisem ja teine ei ole.”
Katrin tõstis kõige huvitavamad raamatud kilekotiga koridori. Tossu oli toas juba nii palju, et hingamine muutus raskeks. “Muidugi ma olin ärevil, aga sisemiselt siiski rahulik. Sellepärast ma ei hakanudki rabelema. On nagu on,” kirjeldab ta.
Katrinil vedas: tuletõrjujad jõudsid leekidele piiri panna ning tema korter jäi puutumata. Katrin usub kindlasti, et küll veab tal veel selleski, et ta leiab endale kaaslaseks väärilise mehe.
Põuasel ajal on naistel muidugi kiusatus leppida niiöelda 2,5minuti-mehega, et abiks ikka. Pealegi lootus jääb – kui idamaade armukunsti tundev naine kohtleb meest voodis samamoodi nagu kunagi hellitati hiina keisrit, siis võivad huvi-idukesed tekkida ka esialgu kõige lootusetumana tunduvas juurikas.
|
OSCAR-2019
|
||
Laupäeval, 26. jaanuaril toimusid Paide Ühisgümnaasiumis EMSL Jõud noorte võistkondlikud MV kiirmales kahes vanuserühmas. Nooremas vanuserühmas said idavirulased kaksikvõidu, kirjutab jarvasport.ee.
Ida-Virumaa spordiliidule on maakonna spordiorganisatsioonidelt 1. veebruari seisuga laekunud 2008. aasta harrastuspordi raha aastatoetuste avaldusi enam kui 1 800 000 krooni peale.
Suusaalade Põhjamaade noorte meistrivõistlustel suusatamises Otepääl oli idavirulastest reedel stardis vaid Rauno Avel.
Pekingis jätkuvatel nn. olümpia testvõistlustel oli Martin Liivamägil reedel kavas 100 meetri rinnuliujumine ja Elina Partõkal tema põhiala 200 meetri vabaujumine.
Põhjamaade noorte meistrivõistluste teisel võistluspäeval kavas olnud klassikatehnika distantsidel sõitis eestlaste parima tulemuse välja Rauno Avel olles 10 km klassikadistantsil 7. (kaotus võitjale 1.02,6) Kolmikvõit sellel distantsil läks Norrasse, esimene Pal Golberg ajaga 27.27,9, teine Marius Vegheim (27.40,7)ja kolmas Jorgen Bye Brevik (27.54,4)
Kohtla-Järve Viru Sputnik kaotas laupäeval koduhallis Tallinna Purikate vastu avakolmandiku 0:1, kuid kogu mäng kaotati 0:7.
Alates 1. veebruarist töötab kultuuriministeeriumi asekantslerina spordivaldkonnas senine spordiosakonna juhataja Tõnu Seil.
Tänases otsustavas kolmandas mängus kohtusid Eesti 2008.a. võrkpallimeistrivõistluste I liiga 1/8 finaalis Paide/Väätsa/Türi ja Narva SK Energia/IS meeskonnad Väätsal, võidu 3:2ja pileti kaheksa parema hulka sai kodumeeskond.
Sillamäe Ice Cats kaotas Ida-Virumaa Harrastajate Hokiliigas Põhjaranniku vastu avakolmandku 1:2, kuid võitis mängu 5:2.
Otepääl toimunu Põhjamaade noorte meistrivõistlustel suusatamises olid pühapäeval kavas teatesõidud. Eesti esindusvõistkond sai viienda koha, kusjuures Iisaku noormees Rauno Avel lõpetas avavahetuse teisena.
Nädalavahetusel Tallinnas peetud Eesti malemeistrivõistluste naiste eelturniiri võitis Narva spordiklubi Maletäht esindaja Katrina Korban, kes lunastas endale pääsme finaalturniirile.
Esiliiga parima iseseisva klubina 2008. aastaks Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliigasse tõusnud Sillamäe Kalev sõidab veebruari keskel Venemaale laagrisse ja turniirile.
Eelmise nädala lõpus Peterburis toimunud maailmameistri, teenelise meistersportlase Viktor Novožilovi mälestusturniiril vabamaadluses saavutas Kohtla-Järve spordiklubi Kuldkaru maadleja Jevgeni Soltruk viienda koha.
Eesti ujujad lõpetasid tänavuse olümpia testvõistlused Pekingis. Parima tulemuse ujus välja 2007. aasta parim meesujuja Martin Liivamägi, kes 200 m kompleksujumise finaalis saavutas ajaga 2.04,00 neljanda koha. Pronkmedalist jäi Martinil puudu 1,31 sekundit. Distantsi võitis seaduspäraselt ungarlane Laszlo Csech 2.00,13-ga. Naise sama ala finaalis ei suutnud Elina Partõka eelujumise seitsmendat kohta parandada. Ta läbis distantsi 2.25,33-ga, mis oli finaalujumise seitsmes aeg.
Nädalavahetusel Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses said Kohtla-Järve spordiklubi Heraklese Jõud esindajad Aleksandr Kuptsov ja Irakli Essebua teise koha.
Henry Tamman sai Audrus toimunud Audru valla lahtistel meistrivõistlustel sangpommi mitmevõistluses oma vanuses (15- 17 aastased) esimese koha ja oli absoluutselt parim noor.
Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliigas tugevamasse vahegruppi jõudnud KK Hito esimeseks vastaseks on esiliiga viimaste hooaegade edukaim meeskond Filmipood.ee, kellega Ida-Virumaa meeskondade bilanss on 3:18 (kolmest võidust kaks on idavirulastele tulnud ühe- ja üks kuuepunktilise paremusega). Kaotatud on üheksa viimatipeetud mängu.
LIVING.ee Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistlustel jõudis esimesena põhiturniiri lõpetada Kaitseliit, ülejäänud 20 meeskonnal on pidada 1-2 mängu.
Kohtla-Järve linnavalitsus toetab linna spordiklubisid enam kui 7 miljoni krooniga, kirjutab sekundomer.ee
SA Haraka Kodu korraldab 21. veebruaril tasuta koolitus-seminari mittetulundusühingutele „Kuidas saada tuntuks – jõukohane ja odav suhtekorraldus igaühele”.
1. veebruaril Raplamaal Kuimetsas toimunud Eesti koolide meistrivõistlustel laskmises 6.-9.klasside õpilastele sai 18 võistkonna seas teise koha Narva gümnaasium.
Eesti koondis sai Moskvas lõppenud jääpalli (bandy) maailmameistrivõistlustel kümnenda koha, meeskonna paremad väravakütid olid Eesti jäähokimeistrivõistlustel kaasa tegevad idavirulased Vassili Titarenko ja Aleksandr Kuznetsov.
Eesti koondise parim väravakütt Moskvas toimunud jääpalli MMil, kohtlajärvelane Vassili Titarenko jagas oma muljeid.
Saksamaal toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel laskesuusatamises tegid kaasa ka Narva Energia spordikooli esindajad Jana Mintšenkova ja Anton Aleksejev. Parimaks tulemuseks jäi Mintšenkova 32. koht individuaalsõidus.
Kohtla-Järve SHK talviste pliks-plaks petangiturniiride kolmanda osavõistluse võitis Vanalinna petangihallis teisipäeval 18 osaleja seas Aigi Orro.
Nädalalõpuks plaaneritud võistlused Narvas ja Jõhvis jäävad ära, seda seoses soojade ilmadega, kirjutab msport.ee
Kergejõustiku kuldliiga teisel etapil kolmapäeval sai Anastassia Semjonova (Jõhvi kergejõustiklubi Visa) 60 m jooksus kolmanda koha.
7aastane Nikita Tšehhonin (Kohtla-Järve spordiklubi Kuldkaru) sai veebruarikuu esimesel nädalavahetusel Kingissepas toimunud vabamaadlusturniiril kehakaalus kuni 27 kg kolmanda koha.
Lausa kahel Narva Energia spordikooli laskesuusatajal oli võimalus esindada Ida-Virumaad maailmameistrivõistlustel, kuid viimsel hetkel jäi Eesti koondisest välja Danil Steptšenko, kes selle asemel osaleb Euroopa meistrivõistlustel. Östersundi MMil kuulub Eesti koondisse juunior Jana Mintšenkova.
2. veebruari varahommikul startisid vaprad Alutaguse Maleva liikmed Järvamaal asuva Valgehobusemäe puhkekeskuse suunas, et osaleda Kaitseliidu murdmaasuusatamise meistrivõistlustel. Muret ja ühtlasi ka natuke nalja tekitas asjaolu, et lund ei olnud, kuid loodeti, et kunstlumest valmistatud rada kannatab suusatamise välja.
4.-6. veebruarini Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumis ja Ühisgümnaasiumis peetud Kohtla-Järve linna koolidevahelise 6.-7.klasside rahvastepallivõistlustel osales üheksa võistkonda.
Rakvere kunstmurustaadion saab algaval jalgpallihooajal koduväljakuks kolmele meistrivõistlustel mängivale meeskonnale, kord nädalas kogunevad siia treenima aga noortekoondise kandidaadid.
7. veebruaril Maidlas peetud koolinoorte võistlussarja "Võrgud sahisema" Ida-Virumaa esimese eelvooru võitis Kohtla-Järve Järve gümnaasium. Teine eelvoor peetakse 20. veebruaril.
Jõhvi/Toila alistas Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste esiliiga esimese etapi viimases mängus Kuremaa SK/Salva Tartu 80:51.
Kiviõli neiu Tatjana Mannima sai Otepääl toimuval MK-etapil 10 km klassikadistantsil Eesti edukaimana 58 osaleja seas 34. koha, kaotust võitjale kogunes veidi rohkem kui kaks minutit. Vahetult pärast finišit ütles Tatjana Mannima ETV-le, et raske ja vesine rada oli, kuid enesetunne oli väga normaalne. Meeste 15 km klassikas idavirulastest ainsana stardis ei olnud Janek Vallimäe sai 74 osaleja seas 66. koha.
22aastane Sillamäelt pärist, kuid Tartu Ülikooli spordiklubi esindav Nikolai Vedjohhin tuli laupäeval koduhallis Eesti meistriks 1500 m jooksus ajaga 3.49,07, mis ületab 28 aastat vana Harri Uustalu Eesti rekordi 0,83 sekundiga.
Laupäeval Tartus toimunud Eesti juunioride meistrivõistlustelt toodi Ida-Virumaale kaks kulda, neli hõbedat ja kaks pronksi.
Otepääl toimuval suusatamise MK-etapil oli Kiviõli esindaja klassikasprindis Tatjana Mannima 60 osaleja seas 41. kohal.
Tartus toimuvatel Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus jagati teisel päeval esimesed medalid 5000 m käimises, kus Sillamäe kergejõustikuklubi Kalev esindaja Ainar Veskus sai viie osaleja seas kolmanda koha ajaga 23.48,56.
Eesti jäähokimeistrivõistlustel sai noortekoondis pühapäeval, 10. veebruaril Premia jäähallis 5:3 (1;1, 2:1, 2:1) jagu tabeli "punasest laternast" Kohtla-Järve Viru Sputnikust.
LIVING.ee Ida-Virumaa meistrivõistlustel korvpallis peeti nädalavahetusel neli mängu. Ainsas meistriliiga kohtumises alistas Mäetaguse 69:67 Toila, kusjuures Mäetagusele oli see hooaja esimeseks võiduks meistrivõistlustel.
Elvas avati 2008.a. jalgrattahooaeg Tartumaa lahtiste meistrivõistlustega jalgratturite talikrossis. Sõideti esimene etapp.
Eesti naiste jäähoki esivõistlustel kaotas Kohtla-Järve Viru Sputnik pühapäeval kodus Tallinna Queensile 0:1.
Eesti saalijalgpallimeistrivõistluste põhja-idatsoonis selgub võitja 16. veebruaril Sillamäel toimuvas kohtumises, kus vastamisi on Sillamäe JK ja Aseri SK.
Noorte vabamaadluse seeriavõistluse Nublust Nabini (s. 1993. a ja hiljem) esimeselt, Rakveres toimunud etapilt said Kohtla-Järve spordiklubi Kuldkaru maadlejad kaks esimest, kaks teist ja viies kolmandat kohta.
Noored Kooli on programm võimekatele ja teotahtelistele noortele, kes tahavad teha midagi tõeliselt olulist: tuua positiivseid muutusi Eesti koolikeskkonda, haridusmaastikule ja ühiskonda. Neid muutusi alustad iseendast, arendades end viisil, mis paneb proovile kõik, mida tead ja oskad.
Sankt Peterburis toimuval rahvusvahelisel turniiril Vene Föderatsiooni presidendi täievolilise esindaja auhindadele alustas Sillamäe Kalev esimese mängupäeva hommikul kummalise kaotusega Vologda Dünamole.
Peterburis rahvusvahelisel turniiril osalev Sillamäe Kalev sai teisipäeval teise kaotuse, kui 1:2 jäädi alla Venemaa meisterklubi Peterburi Zeniidi duubelmeeskonnale.
Pühapäeval Kohtla-Järve Vanalinna petangihallis peetud Ida-Virumaa esivõistlused petangi paarismängus võitis Jõhvi-Voka duo Enno Konsa-Juhan Neiland.
Nädalavahetusel Tartumaal Mõisakülas peetud Eesti noorte (s. 1991. a ja hiljem) meistrivõistlustelt toodi Ida-Virumaale kaks medalit.
Tallinnas toimunud Eesti sõudeergomeetrite meistrivõistlused võitis noorteklassis Veronika Bõstrova, meestest oli parim idavirulane Vladimir Latin.
Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste esiliigas on käes teine etapp. A-tugevusgrupis kohtadele 1.-6. mängiv KK Hito võõrustab täna Kohtla-Järvel Tallinna Filmipood.ee meeskonda, kellele idavirulased on üheksa viimast mängu kaotanud. Ülinapilt B-tugevusgrupiga leppima pidanud Jõhvi/Toila peab seal play-off'i pääsemiseks jõudma kahe parema hulka, selleks on neil võimalik esimene samm astuda reedel Vokas, kui üle tuleb mängida TLÜ/Kiili SK.
Pärast neljapäeval Kohtla-Järvel peetud Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliiga A-tugevusgrupi kohtumist KK Hito - Filmipood.ee said külalised 96:85 võidu järel tähistada väikest juubelt, sest nad on Ida-Virumaa meeskondi alistanud kümnes mängus järjest.
Sillamäe Kalev jäi St. Peterburgis toimunud rahvusvahelisel turniiril Venemaa täievolilise esindaja auhindadele alagrupis viimaseks, kaotades neljapäeval viimases alagrupikohtumises napilt ka Pihkva klubile FK 747.
Hasartmängumaksu nõukogu jaanuarikuu koosolekul anti raha seitsmele ida-Virumaa spordieluga otseselt seotud projektile kokku enam kui 240 000 krooni ulatuses. Veebruarikuu otsused tehakse 18. veebruaril.
Rahvusvahelisel turniiril St. Peterburgis Vene Föderatsiooni täievolilise esindaja auhindadele oma alagrupis viimaseks jäänud Sillamäe klubi jätkas täna mänge 5.-8. kohani napi kaotusega. Seekord jäädi 1:2 tulemusega alla kaugpõhja klubile Murmanski Severi.
Kolmapäeval, 13. veebrauril Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis peetud Kohtla-Järve linna koolidevahelised neidude 8.-9.klasside rahvastepalivõistlused võitis kohalik naiskond.
LIVING.ee Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistlustel reede õhtul võõrsil Iisaku korvpalliklubile 45:60 (31:37) kaotanud Kohtla-Järve Remeks sai veerandfinaaliks vastaseks Toila. Tänu võidule play-offi'ks palju soodsamasse tabelipoolde pääsenud Iisaku KK lõplik käekäik sõltub pühapäeval Kohtla-Järvel toimuvast kohtumisest KK Hito – KK Narva.
Jõhvi/Toila kaotas reedel Vokas toimunud Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliiga B-tugevusgrupi kohtumises 77:84 (30:39) TLÜ/Kiili SK-le.
Tšehhimaal, Liberecis toimunud murdmassusatamise maailmakarika etapil naiste lühendatud vabatehnikasõidu võitis norralanna Astrid Jacobsen vaid 0,4 sekundiga poolatar Justyna Kowalczyku ees. Kolmas oli rootslanna Charlotte Kalla (+7,0).
Peterburgis toimunud rahvusvahelisel turniiril Vene Föderatsiooni täievolilise esindaja auhindadele osalenud Sillamäe klubil tuli kaotus vastu võtta ka viimases kohamängus Kirovski Apatiidi vastu ning see andis neile turniiril kokkuvõttes viimase, kaheksanda koha.
Eesti kuni 18aastaste meistrivõistlusi males kaotusega alustanud kohtlajärvelane Aleksandr Volodin suutis turniiri lõpuks tõusta jagama esikohta ning lisapartiides ka meistritiitli võita.
Eesti meeste jäähokimeistrivõistlustel alistas Narva Paemurru SK pühapäeval, 17. veebruaril Premia jäähallis noortekoondise 7:0 (2:0, 1:0, 4:0). Võitjate poolel tegi "kübaratriki" Aleksander Bogdanov, kaks väravat lisas Aleksandr Davletkildejev.
Norra naiskond koosseisus Marit Björgen ja Astrid Jacobsen võitis Tšehhis Liberecis murdmaasuusatamise maailma karikaetapi naiste sprinditeates. Eesti paari Tatjana Mannima – Kaili Sirge laeks jäi poolfinaal, kus oma sõidus saadi seitsmes koht, kokkuvõttes saadi 20 osaleja seas 14. asetus.
Narvalane Jana Mintšenkova osales Rootsis peetud laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel teatesuusatamises ja 15 km distantsil.
Pühapäeval, 17. veebruaril Tallinnas peetud Kalevi petangihalli avavõistlustel said ida-Virumaa võistkonnad kolmanda ja neljanda koha.
Tallinnas toimunud Eesti kuni 18aastaste neidude meistrivõistlustel males sai Sillamäe Kalevi esindaja Olga Rumjantseva teise koha.
Lume tulekuga saab pidada selle hooaja esimesed meistrivõistlused suusatamises, kolmapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18 toimuvad Pannjärvel võistlused, kus kavas on eraldistart, sõidustiiliks vabastiil.
Narva linnavalitsus annab 2008. aastal nn pearaha 24 klubile, tulemuslikkuse toetust saavad 15 klubi. Teatavasti tegusteb Narvas lisaks klubidele ka kaks spordikooli.
Martin Toovis võitis koos meeskonnakaaslase Ando Palmiga nädalavahetusel Sakus peetud Eesti talviste kestvuskrossi karikavõistluste kolmanda etapi ja läheb viimasele Pärnu etapile vastu ühepunktilises kaotuses liidrile.
Kolmapäeva õhtul Pannjärvel peetud Ida-Virumaa meistrivõistlused vabastiilis murdmasuusatamises võitsid Narva Äkke suusaklubi esindajad Vladimir Všivtsev ja Jana Mintšenkova.
17.-22. veebruarini Sankt Peterburis toimuvatel Venemaa lahtistel ujumise meistrivõistlustel on stardis ka rida ujujaid Kohtla-Järvelt. Stardivad Elina Partõka (NRK), Danil Haustov (VSK), Vladimir Sidorkin (Aktiiv), Vadim Romanov ja Maria Gusseva(mõl NRK). Mehise etteaste tegi eile Danil Haustov, kes täitis 50 m vabaltujumises olümpia B-normi koguni kahel korral, nii poolfinaalis kui ka finaalis. Haustovi ajad alates eelujumistest olid 23,32, 23,07 ja 23,05.
Kaheksandat aastat toimuva noorteprojektide konkursi „Tähed särama” raames saavad noored 2008. aastal Hansapangalt toetust 1 miljoni krooni ulatuses. Sel aastal saab projektidele toetust taotleda kevadel ja sügisel, nii ei jää head asjad raha puuduse tõttu pikalt seisma.
Kui eelmisel nädalal kutsus KK Hito lõpuminutitel kodus Filmipood.ee vastu, siis sel neljapäeval suudeti TÜ/Rock II mängudes just viimase viie minutiga 66:68 kaotusseis 77:68 võiduks mänguda.
Ida-Virumaa spordiliidu juhatuse liige Arno Rossman saab Jõhvi Kontserdimajas reedel toimuval pidulikul vastuvõtul maakonna tähtsaima autasu, maakonna teenetemärgi.
Murdmaasuusatamise MK-etapil Rootsis Falunis võitis naiste 15 kilomeetri suusavahetusega sõidu norralanna Astrid Jacobsen (pildil) ajaga 41.34,2. Norra kaksikvõidu eest hoolitses Marit Björgen, lõpetades Jacobsenist 5,9 sekundit hiljem. Kolmanda koha sai soomlanna Aino Kaisa Saarinen, kes kaotas võitjale 14,3 sekundit. Parima eestlannana sai Tatjana Mannima 52 lõpetaja seas 48. koha. Laura Rohtla oli viimane.
Eesti jäähokimeistrivõistlustel alistas Tallinna Stars Linnahalli jäähallis Narva PSK 3:2 (1:0; 2:2, 0:0).
Eesti Jalgpalli Liidu Litsentsikomisjon otsustas oma tänasel koosolekul anda 2008. aasta hooajaks litsents kõigile Meistri- ja Esiliiga klubidele. Lisaks väljastati litsents ka II liigas pallivale FC Elvale, kes läbis protsessi vabatahtlikult.
Murdmaasuusatamise MK-etapil Rootsis Falunis oli naiste 4x5 kilomeetri teatesõidus esindatud ka Eesti koosseisus Piret Pormeister, Laura Rohtla, Tatjana Mannima ja Kaili Sirge.
Saksamaal Freudenstadtis toimuvatel ITU maailmameistrivõistlustel talitriatlonis saavutas Kairi Schmidt naisjuunioride (s.1989.a ja hiljem) arvestuses teise koha, kaotades distantsi (5 km jooksu, 9 km rattasõitu, 7 km suusatamist) võitnud norralannale Anita Dalenile seitse minutit.
Laupäeval Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlused välkmales võitis kindlalt Kohtla-Järve spordiklubi Valge Ratsu esindaja Aleksandr Volodin.
Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste kolmanda liiga veerandfinaali avamängus võõrsil Väike-Maarja/Raunopoli 74:69 alistanud Iisaku KK võib kolmapäeval, 27. veebruaril kordusmängus lubada endale ka neljapunktilist kaotust.
Kohtla-Järve Viru Sputniku naiskond alistas laupäeval Eesti naiste jäähoki esivõistlustel Tallinna Jäälinnud naiskonna 6:0.
Laupäeval peeti Pärnus Eesti kestuskrossi talviste karikavõistluste viimane, neljas etapp. Raske võistluse võitis Martin Toovis koos paarimehe Ando Palmiga ning see tähendas ka võistlussarja üldvõitu.
Läinud laupäeval peeti Kohtla-Järve karikavõistlused kergejõustikus, kus tegid kaasa peaaegu kõikide Ida-Virumaa klubide sportlased.
Iisaku KK alistas kolmapäeval Eesti korvpallimeistrivõistluste kolmanda liiga veerandfinaalis Väike-Maarja/Raunopoli 81:78 (43:37) ja kuna ka esimeses kohtumises oli Iisaku osutunud paremaks, jõudis esimest hooaega Eesti meistrivõistlustel mängiv Iisaku KK poolfinaali.
Sillamäel toimunud traditsioonilistel pikamaaujumise võistlustel Staier 2008 püstitas tallinlane Andres Olvik 800 meetri vabaujumises uueks Eesti lühiraja rekordiks 8.25,69.
Kaks Ida-Virumaa spordiorganisatsiooni said Hasartmängumaksu Nõukogus veebruari jaotuses toetust kokku 46 500 krooni ulatuses.
Lääne- ja Ida-Virumaa koole ühendavas koolinoorte pallimänguliigas "Võrgud sahisema", kus võisteldakse korvpallis, jalgpallis, teatevõistluses ja viktoriinis, on mõlemas maakonnas praeguseks peetud kaks eelvooru.
Hiinas toimuvatel lauatennise võistkondlikel maailmameistrivõistlustel kaasa tegevast Eesti koondisest on pooled idavirulased. Pärast esimest etappi võitleb nii mees- kui naiskond koha eest neljandas-viiendas kümnes.
Nädala lõpul Kohtla-Järve jäähallis toimunud Vladimir Muratovi mälestusturniiri 1998. aastal ja hiljem sündinud poistele võitis kohalik Viru Sputnik.
Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliigas alistas KK Hito neljapäeval võõrsil Rae Koss/Hansaviimistluse 92:77, kuid Jõhvi/Toila kaotas kodus Noortekoondisele 69:78.
LIVING.ee Ida-Virumaa meistrivõistlustel korvpallis on lõppenud põhiturniir ning juba sel nädalalõpul peetakse esimesed mängud play-off'is.
|
OSCAR-2019
|
||
OHMYGOSSIP – Soovid teada, millise sodiaadimärgi esindaja Sulle kõige paremini sekspartneriks sobib? Mis mingit sodiaadimärgi esindajat erutab ja mis endast pigem välja viib? Milline on mingi tähemärgi esindaja stiil ning harjumused?
Tema stiil: Kirglik ja kannatamatu. Tahab kohe asja kallale asuda, ei viitsi aega raisata sellele, et kinkida lilli või teha romantikat. Voodis on nad energilised ja teavad mida tahavad. Jääralt pole mõtet mingeid pikki eelmänge oodata, see kunst on tema jaoks tume maa.
Ei eruta: Rutiin. Eelnevalt kokkulepitud ajakava. Näiteks kohtingud igal teisipäeval. Ei eruta üldse.
Tema stiil: Aeglane ja sulnis. Sõnnile meeldivad pikad õhtusöögid, mis eelnevad sensuaalsele seksile. Sõnn oskab ka truu olla, kui ta on kindel, et just sina oled see, keda ta tahab. Seksis eelistab lihtsust.
Tema stiil: Verbaalne, mentaalne ja alles siis füüsiline. Seks Kaksikutega on kindlasti kuum ja jõuline, ilmselt tahab ta seksi ajal ka juttu rääkida. Kaksikutele meeldib rääkida seksist ja nad ei jää ka seksimise ajal vait. Võimalik, et pärast orgasmi tahab Kaksik voodist välja minna, Kaksikul on rahutu iseloom ja seda ei tasu isiklikult võtta.
Erutab: Jutuajamised, vaheldus. Kui sul on Kaksikutest partner, siis peaksite seksima võimalikult paljudes erinevates kohtades ja asendites, sest ainult voodist jääb väheks.
Tema stiil: Emotsioonid, emotsioonid! Vähk tahab Suhet suure algustähega. Vähkidel on ka tugev omandiinstinkt. Nad võivad alul olla veidi häbelikud, kuid siis kui nad end juba kindlamini tunnevad, võivad olla vägagi kirglikud. Vaga vesi, sügav põhi.
Ei eruta: Solvangud. Vähk on väga emotsionaalne ja tema tundeid on kerge riivata, ole sellega ettevaatlik. Solvunud Vähk lepituseks ei seksi. Ta on selleks liiga solvunud.
Tema stiil: Teatraalne. Tal on vaja esineda ja talle on vaja publikut. Kuni sa talle aplodeerid, seni on ta valmis sind rahuldama. Lõvid on seksuaalselt väga pühendunud ning leidlikud. Ei pole nende jaoks mingi vastus.
Ei eruta: Ülbitsemine. See tähendab, et pealik on tema, mitte sina. Kui proovid talle pähe astuda, siis on seksil lõpp. Ära ütle talle otse, mida ta peaks tegema, las talle jääb mulje, et tema on liidripositsioonil.
Tema stiil: Puhas ja nunnu. Neitsid on romantilised ja korrektsed, neile sobib rahumeelne puhtustarmastav partner. Neile võib meeldida seksuaalselt erinevaid mänge katsetada, vähemalt seni, kuni see on puhas. Akrobaatilised trikid sobivad neile.
Ei eruta: Kõik, mis määrib. Pole mõtet talle vedelat shokolaadi peale pihustada või temaga ööklubi tualetis kähkukat proovida.
Tema stiil: Peenetundeline. Intellektuaalne, täiusele püüdlev. Talle meeldib erootika ning uued viisid naudingute saavutamiseks. Ta on suurepärane voodikaaslane. Ta on suhteliselt avatud, kuid tema rafineeritud maitse ei luba tal voodis liiga labaseks muutuda.
Tema stiil: Ekstravagantne, intensiivne, müstikasse kalduv. Skorpion võib küll olla suhteliselt kiimane indiviid, kuid ta eelistab pigem ilma olla kui mingit kahtlase väärtusega seksi harrastada. Skorpionile on vaja kvaliteetseksi, mitte juhuslikku nühkimist. Seks peab olema midagi enamat kui vahekord.
Tema stiil: Pühendumine. Kui oled temaga voodis, tekitab ta sinus kergesti niisuguse tunde, et oled ainus inimene maailmas. Aga ta on ka rändaja. Seega võib see ‘ainus-inimene-maailmas’ kiiresti otsa saada, nii et naudi koosoldud aega seni kuni see kestab. Ambur on kirglik ja aldis avastama uusi kohti ja katsetama uusi asju.
Erutab: Ebaharilikud seksiasendid ja paigad. Eksootilised seksitehnikad. Seks lennukis või Tartu kaarsillal on Amburi teema.
Ei eruta: Ootuspärasus. Kui sa tahad laupäeva õhtuti alati kodus filmi vaadata, siis võid parem kohe Amburile aidaa öelda. Igavus tapab ta.
Tema stiil: Kirg. Samasuguse innuga nagu ta pühendub päevasel ajal tööle, võib ta pühenduda ka oma seksuaalsusele. Kaljukits on inimene, kellele võid loota, ta on ambitsioonikas ja vastutustundlik. Tihti suunab ta oma seksuaalenergia muudesse tegevustesse ja nii v&oti
Erutab: Tarkus, kannatlikkus, sensuaalsus. Neile meeldib asju ette planeerida. Paika panna, et kõigepealt on teatrikülastus, siis õhtusöök ning seejärel minnakse tema poole. Võimalik, et ta on eelnevalt isegi muusika välja valinud ja ütleb sulle, mida võiksid selga panna, et see plaanidega sobiks.
Tema stiil: Vaba ja ektsentriline. Väga eriline, pole kaht sarnast Veevalajat. Ainus, mis neid ühendab, on intellektuaalsus. Kui Veevalajat mentaalselt erutada, kasvab kiiresti ka tema kirg. Ta on valmis katsetama ükskõik mida, peaasi, et see talle huvitav tunduks. Veevalaja võib alul olla reserveeritud ning külmalt kaalutlev, alustada aeglaselt, kuid kui sa jõuad koos temaga kiremöllu keskele, siis võid kergesti pea kaotada. Sul pole kunagi võimalik ühtegi Veevalajat “omada”, kui arvad, et ta on sul käpa all, on tal alati midagi üllatavat varuks.
Erutab: Vestlused, ebatavalised inimesed, intellektuaalsus. Seksis meeldib neile kõik – misjonäripoosist perverssusteni. Peaasi, et oleks huvitav ja vaheldusrikas.
Ei eruta: Hallus, tavalisus. Kui sul pole tumedat poolt, sa oled normaalne ja keskpärane inimene, siis pole sul Veevalaja juures erilist lootust. Sa pead andma Veevalajale vabaduse, sest niipea kui ta tunneb, et püüad talle päitseid pähe panna, perutab ta nelja tuule poole minema.
Tema stiil: Kameeleon. Ta võib vastavalt oma soovidele ja vajadustele kehastuda ükskõik mis rolli. Tunded on kalade jaoks mõistusest eespool. Kalad on väga naudingutealtid, nad oskavad mõnu pakkuda ja seda vastu võtta. Seksuaalses plaanis on nad väga vabameelsed.
Erutab: Rahulolu. Kui sa oled õnnelik, on tema seda samuti. Kalad on unistajad ja seega meeldivad neile ka rollimängud magamistoas. Kostüümid, stseenid, abivahendid.
Ei eruta: Ükskõiksus. Kui jääd oma Kaladest kallima suhtes külmaks, siis kaotad ta kiiresti. Talle on vaja tagasisidet.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti jalgpallimeistrivõistluste teises liigas terve hooaeg kaotuseta püsinud Jõhvi FC Lokomotiiv kaotas laupäeval Tallinnas toimunud teise liiga finaalis Hiiumaa meeskonnale 0:3.
Tänase vooruga sai läbi Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliiga 2012. aasta hooaeg. Värske meister Nõmme JK Kalju alistas meistriväärilise mänguga Tartu JK Tammeka 5:1. Hõbedaheitluses suutis Tallinna FC Levadia alistada Paide Linnameeskonna 2:1 ning kuna Tallinna FC Flora lubas Narva Transil üleminutitel 2:2 viigistada, pälvib Levadia hõbemedali, Flora osaks saab pronksmedal. Kõige suurem pettumus Transi viigi üle valdas Sillamäe Kalevit, kes alistas küll FC Viljandi 5:0, kuid pidi leppima siiski 5. kohaga Transi järel ja võimalik Eurokoht libises narvalastele. Kuuendaks tuli Paide, seitsmes on FC Viljandi. Tabeli lõpuheitluses alistas FC Kuressaare JK Tallinna Kalevi 3:0 ja lõpetas hooaja 8. kohal. Tallinna Kalev tuli üheksandaks ja peab nüüd kaks üleminekumängu Rakvere JK Tarvaga, Tartu JK Tammeka aga langeb Esiliigasse.
Rahvajalgpalli liiga möödunud aasta võitja Narva Elektrijaamade võistkond alistas poolfinaalis FC BTIsolatsiooni võistkonna tulemusega 5-2 ja kohtub finaalis teise Narva võistkonnaga EE Õlitööstus. Finaalmäng peetakse pühapäeval,4.novembril kell 14.00 Narva Kalevi staadionil.
Pühapäeval Kohtla-Järve Vanalinna petangihallis peetud sisehooaja avavõistluse võitsid Artjom Kolkin/Matti Vinni/Ivar Viljaste.
Eesti jalgpallimeistrivõistluste esiliiga 2012. aasta võitja FC Infonet lõpetas hooaja 1:1 viigiga Tallinna FC Levadia II vastu, Rakvere JK Tarvas pidi leppima kolmanda positsiooniga.
IV Jõhvi sulgpalli seeriavõistluse teise etapi võitis meestest Dmitri Lvov, naistest Maarja Saatman ja noortest Daniel Djurin.
Ida-Virumaa malemeistriks tuli Sillamäe Kalevit esindav Ilja Široš, kes sai 7st võimalikust 6 punkti. Teise koha sai Kohtla-Järvel kolm päeva toimunud turniiril kohalik maletaja Sergei Neff, kes sai samuti kuus punkti, kuid oma ainukese kaotuse sai turniiri võitjalt.
Rahvajalgpalli liiga 2012. aasta võitja selgitamine kujunes Narva siseasjaks, kui Elektrijaamade võistkond alistas Eesti Energia Õlitööstuse 5:1 ja kordas sellega oma mullust võitu.
Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistlustel enam kaotuseta meeskondi ei ole, sest senised ainuliidrid Narva ja SK Askele/BC Kiviõli kaotasid kolmandas voorus vastavalt HITOle ja Iisakule.
Kolmapäeval Jõhvi spordihallis peetud Ida-Virumaa koolispordiühenduse 4.-5. klasside rahvastepallivõistluse võitis poistest Jõhvi gümnaasium ja tüdrukutest Kiviõli vene gümnaasium.
G4S korvpalli meistriliigas kaotas KK HITO laupäeval võõrsil 57:81 KK Pärnule, kirjutab hito.ee. Pühapäeval kell 17 kohtutakse Jõhvi spordihallis Valga meeskonnaga.
Eesti koolijuhtide võrkpallivõistlusel Jõhvi spordihallis peeti neljapäeval alagrupimänge ja reedel on kavas otsustavad kohtumised.
Jõhvis kaks päeva kestnud Eesti koolijuhtide võrkpalliturniiri esikoha sai Viljandimaa, kes oli võidukas olnud ka aasta varem.
Pühapäeval kell 17 peetakse Jõhvi spordihallis kohtumine kus vastamisi on KK HITO ja TYCO Rapla, kelle üle avavoorus saadud võit on HITOle seni jäänud ainsaks.
Heino Raami mälestuskarikale peetava Ida-Virumaa lauatennise seeriavõistluse avaetapi võitis 56 osaleja seas Dmitri Jastrebov.
Laupäeval toimusid Jõhvi seltsimajas Ida-Virumaa meistrivõistlused vene kabes. Ida - Virumaa meistriteks tulid Jefim Titijevski ja Elizabeth Trofimova kabeklubist Into.
Eesti korvpalli meistriliigas kaotas KK HITO pühapäeval kodus 69:82 Raplale, keda teatavasti avavoorus suudeti võita.
Eesti jäähokimeistrivõistlustel alistas täiseduga jätkav Narva PSK võõrsil kõik senised mängud kaotanud Kohtla-Järve Viru Sputniku 7:4 (3:3, 2:0, 2:1).
Pühapäeval peetud Kohtla-Järve SHK sisehooaja reitinguvõistluste paarismängu etapil said esikoha Ivar ja Kristo Viljaste.
Eestimaa spordiliit Jõud valis 2012. aasta Eesti parimaks noortreeneriks korvpalliklubi HITO treeneri Priit Sternhofi.
Euroopa noorte korvpalliliiga U20 vanuseklassis ainsana Eestit esindav KK HITO/Jõhvi sai reedel Riias alanud teisel etapil võidu Läti hiidude Ventspilsi ja VEFi järelkasvumeeskondade üle. Neist teises alistati vastane äärmiselt tasavägises kohtumises 59:56 ning selle mängu video on nähtaval ka klubi Youtube kanalis.
Laupäeval toimus Treenitus MTÜ eestvedamisel Tartus Kvissentalis esmakordne hilissügisene Novembrijooks, mis ühtlasi lõpetas ka 2012. aasta jooksuhooaja. 5 km distantsile startis 320 igas vanuses spordisõpra.
KK HITO/JÕhvi U20 võistkond saavutas Euroopa noorte korvpalliliiga teisel etapil viis võitu ning kahe etapi järel ollakse üheksa võidu ja ühe kaotusega superfinaali kursil. Riia etapi MVP tiitli sai hitolane Sander Saare.
Jõhvi neljaetapilise sulgpallisarja kolmandal etapil osales pühapäeval 21 osavõtjat. Kokku on osalenud kolmel etapil 32 võistlejat.
Laupäeval avanes EMT sisesõudmise sarja Maidlas peetud esimese etapiga Eesti ergomeetrisõudmise hooaeg. 6000 meetri distantsil näitas oma võimeid 132 erineva vanuserühma sõudjat.
Novembrikuu IVOLi infolehe spordikülje rubriigis "Seitse küsimust" oli usutlus spordiaktivist Jaak Roodeniga. Toome esmakordselt selle täispikkuses teieni.
Kolmapäeval peeti Eesti meeste korvpallikarikavõistlustel viimane veerandfinaalkohtumine ja nüüd on selged kõik võistkonnad, kes osalevad detsembrikuu teisel nädalavahetusel Jõhvi spordihallis toimuval võrkpallikarikavõistluste finaalturniiril.
|
OSCAR-2019
|
||
kust see üldse kõik alguse sai, see ruum, see eksistents, see mateeria ja aine, aatomid, mõte jookseb sel kohal kinni ja ongi kõik.:o
Mind huvitab see kuidas üldse kõik alguse sai ennem suur pauku ja veel ennem seda jnje, jne, jne ...
lõpmatuseni, kust tekkis see ruum, sest see ei tekkinud ju paugust vaid oli ennem olemas kuhu see pauk siis muidu paisus, sellele ei tea keegi vastust ja mõistus jookseb kinni ja ei saagi teada kõige olulisemat...
Mind ei huvita mingi teaduslik teooria mis pole isegi teadlastele endile sulaselge. Mind huvitab see kuidas üldse kõik alguse sai ennem suur pauku ja veel ennem seda jnje, jne, jne ...
1. Universumil pole ajas ei algust ega lõppu, viimane Suur Pauk on vaid üks taoliste sündmuste (paisumiste ja kokkutõmbumiste) lõputus jadas (mida ka encore siin nimetas).
2. Vaid üks ainus kord Universumi ajaloos loodi midagi (kõik) eimillestki. See oligi Algus, Loomine, Jumalik Puudutus. Kuna enne seda polnud midagi - ei aega ega ruumi, siis kaotab Su küsimus mõtte.
Meeldib Sulle mõni neist? Siis seda võidki uskuda, sest milline neist (kui ükski) õige on, sellele tõepoolest ei oska teadus (veel) vastata. (On omaette jututeema, et teadus ei tegelegi tõe väljaselgitamisega - ta vaid ehitab mudeleid, mis järjest paremini reaalsust kirjeldavad ja seetõttu temas tegutseda lubavad).
* Aga ehk Sa ei oota-loodagi vastust, vaid tahad pigem meid oma murest vastamata küsimuste pärast teavitada? Sellisel juhul ... usun, et inimesi, kes on samu küsimusi küsinud ja vastuseid otsinud, on siin foorumis päris palju. Ja ehk pole eriti mõtekas, kui nad kõik nüüd siin kinnitaksid, et "mina ka". Aga teisalt - sellest, et siin massiliselt nii pole tehtud, ei maksa järeldada, et Sa ainus oled, keda need küsimused huvitavad.
Tegin teema uuesti lahti - läks vaja. Suure Paugu teooria (SPT), mis küllap on tänapäeval tunnustatuim Universumi tekke teaduslik mudel, ette on kerkinud ootamatu raskus. SPT üheks olulisemaks tõenduseks on kosmiline mikrolaine foon - 1965 aastal avastatud kosmiline elektromagnetiline taustkiirgus lainepikkusega ca 2 mm. Mikrolaine fooni moodustavad footonid, mille viimane vastasmõju ainega leidis aset ca 380 000 aastat peale Suurt Pauku - siis muutus Universum elektromagnetlainetele läbipaistvaks. Kosmilist mikrolaine fooni võib ette kujutada kui hiiglaslikku helendavat seina, mille kaugus meist =(Universumi eluiga - 380 000 aastat)x(valguse kiirus) = 13,7 miljardit valgusaastat. Selle seina taha me elektromagnetlainete abil enam ei näe. Aga asjale lähemale: juba 1969 ennustasid Rashid Sunjajev and Jakov Zeldovich, et piisavalt suured ainekogumid, mis asetsevad selle "seina" ja meie kui vaatleja vahel, peaksid heitma endast varje, kuna hajutavad foonikiirgust. Alabama Ülikooli (Huntsville) teadlased on nüüd näidanud, kasutades NASA mikrolainesondi WMAP andmeid, et mõnel uuritud 31-st suurimast ainekuhjumist - galaktikaparvest - puudub taoline vari sootuks. See aga heidab tugevat varju kogu Suure Paugu teooriale. Jälgigem siis sedagi arengut.
Aga püüaks ka omalt poolt midagi spekuleerida eelpoolräägitud "varjutuse" (st varju puudumise) põhjuste üle. Oleme siin paaril korral rääkinud hüpoteetilistest kergetest ja tavaainega nõrgalt interakteeruvatest osakestest - aksionidest - mis on üks tõsisemaid kandidaate varjatud massi (musta aine) kandajaks Universumis. Magnetväljades võivad aksionid konverteeruda footoniteks ja vastupidi, nt on arutletud võimalust taoliseks konversiooniks intergalaktilistes magnetväljades. Erinevalt footonitest tavaaine aksione aga praktiliselt ei hajuta. Kui nüüd sellised aksionid pärast magnetväljas uuesti footoniteks konverteeruvad, siis näibki, et galaktikaparvel "vari" puudub. Muidugi eeldab see teatud kindla tugevuse ja geomeetriaga magnetvälju - aga nagu vaatlus näitabki, "vari" puudub vaid osal galaktikaparvedest. Nüüd jääb üle vaid oodata, kas selles jutus miskit tõtt kah võib olla. Kui jah, küllap kirjutab mõni tark inimene selle kohta artikli soliidses teadusajakirjas ja me saame siia vastava viite lisada.
10. septembril lülitatakse sisse maailma suurim masin, mis on ühtlasi inimajaloo kõige auahnem, töömahukam ja kallim teadusprojekt. Pisike, aga kandev roll on selles ka eestlastel.
“Seda ei pea kartma, et 10. septembril maailm lõpeb!” naerab Eesti tippfüüsikute hulka kuuluv Martti Raidal, kes on juba viis aastat kureerinud Eesti tiimi tööd Euroopa Tuumauuringute Keskuses ehk CERNis. “Mingid fundamentalistid pöördusid Hawaii kohtusse, et must auk või mingi imelik aine sööb maa ära. Täielik luul! On tehtud tõsist uurimistööd ja näidatud, et see hirm on täielik jama ja kõik on ohutu.
On mõistetav, et veitsi ja Prantsusmaa piiril kavandatav eksperiment tekitab hirmu ja aukartust. Sügaval maapõues kavatsevad füüsikud korda saata vägitüki, mis oli seni jõukohane vaid jumalale, ning leida põhjapanevaid vastuseid universumi olemuse ja sünni kohta, mida inimkonna koidikust saati mõtestasid peamiselt teoloogid.
100 meetri sügavusele rajatud 27kilomeetrises suletud tunnelis, mis kohati kasvab katedraali mõõtu koobasteks, käivitatakse eeloleval kolmapäeval eksperiment, kus põhimõtteliselt taasluuakse Suur Pauk — universumi sünnihetk.
Paljude kosmoloogide seisukoht annab sellele ühese vastuse: kuna universumis kehtib algusest lõpuni lihtne ja tõestatud energia ja mateeria jäävuse seadus ning kuna pole leitud, et seda seadust võiks kuidagi kasvõi suure paugu eelses keskkonnas muuta, siis eeldatakse, et meie universum on mistahes olekus, tiheduses vmt ALATI eksisteerinud.
oluline on seejuures tähele panna, et universumi püraegune oleks ja selle olemasolu üleüldse EI VAJA teadaolevate füüsikaseaduste taustal mitte vähimatki üleloomulikku selgitust.
no eks neil siiski eesmärk sinnapoole ole suunatud, et midagi SP taolist genereerida aga selge see, et SP'd ennast keegi reanimeerima ei hakka, isegi, kui tahaks.
Eile pidulikult käima lükatud füüsikaeksperiment LHC toob eeldatavalt revolutsiooni nii meie arusaamisse elementaarosakestest ja Universumi tekkest kui paneb aluse uue põlvkonna internetile.
Kui maailma kõmupress küttis seoses suure tuumaosakeste põrgutiga (Large Hadron Collider, LHC) üles eeskätt musta augu või muu maailmahävitusliku teguri tekkimise võimalust, siis eile poleks ühegi teooria kohaselt saanudki midagi sellist esineda. Seade hakkab tuumaosakesi (prootoneid) põrgutama mõne nädala pärast ja sedagi esialgu energiatel, mis pole midagi enneolematut.
«Seal see on,» tõdes eile kell 11.36 Eesti aja järgi projektijuht Lyn Evans, nähes arvutiekraanil vilkumas paari valget täppi. Need tähendasid, et esimene kimp prootoneid on teinud täistiiru LHC 27 kilomeetri pikkuses ringtunnelis, mis on kaevatud 100 meetri sügavusele veitsi ja Prantsusmaa piiri alla.
Test kinnitas, et vähemalt kellaosuti liikumise suunas liiguvad prootonid tõrgeteta ning ülijuhtivuse saavutamiseks pea absoluutse nullini külmutatud magnetid juhivad neid täpselt nii nagu ette nähtud. Ees ootab veel samasugune test, mis saadab prootonikimbu teele vastupäeva.
«Hea tulemus on siis, kui saame ka teises suunas kimbu saadetud, sest kui mõlemat pidi on ring peale tehtud, võib olla kindel, et miski ei hakka pidu segama.»
Kümneid miljardeid kroone maksma läinud keerukat aparatuuri viiakse täisvõimsuseni tasapisi. Umbes aasta pärast vuhisevad prootonid tunnelis juba kiirusel, mis jääb valguse omast maha vaid murdosa võrra. Detektori juures põrkuvad vastassuundades liikuvad prootonikimbud seitse korda suurematel energiatel, kui varasemad kiirendid seda suutsid.
Füüsikute hinnangul loob sellisel kiirusel toimuv kokkupõrge üheks lühikeseks silmapilguks tingimused, mis meenutavad hetke miljardik sekundit pärast Suurt Pauku ehk Universumi sündi. Neis oludes võivad tekkida elementaarosakesed, mida varasemad eksperimendid pole suutnud esile kutsuda.
Higgsi boson, mida ennustab osakeste standardmudel – hetkel tunnustatuim teooria mikrouniversumi ülesehituse kohta. Teooria kohaselt kõigile teistele osakestele massi andev Higgsi boson on ainus, mis standardmudeli poolt ennustatutest on veel avastamata.
«Minu meelest on palju põnevam, kui me Higgsi ei leia,» vahendas tema sõnu uudisteagentuur AFP. «See näitab, et midagi on [meie arusaamises] viltu ja peame uuesti mõtlema hakkama.»
Meie laste või lastelaste füüsikaõpikutesse peaks jõudma nii mõndagi LHC eksperimendiga avastatut või mõistetut, ent teadlased on isegi põnevil, mida katsetused päevavalgele toovad. Muu hulgas oodatakse viiteid stringiteooria ennustatud supersümmeetrilistele osakestele või siis tumeda aine ning antiaine olemusele, ent kõik varasemad suureksperimendid on pakkunud ka täiesti uudseid avastusi.
Et nende seas pole midagi maailmalõppu kaasa toovat, nagu on väitnud maailma avalikkuses tiirelnud hirmujutud, selles on teadlased aga kindlad. Mitmed põhjalikud riskianalüüsid ja teaduslikud hinnangud on maailma neelava musta augu tekke jm sarnased stsenaariumid välistanud ja lubavad CERNi pressiesindajal Gilliesil teema kokku võtta järgmiselt: «Nonsenss.»
Rahvusvahelises koostöös valminud eksperimendi juures on osalised ka Eesti füüsikud, Martti Raidali juhitav töörühm Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI).
Eesti on eksperimendis kaasa löömisest saanud juba esimest reaalset ning tavainimesele tuntavat tulu.
Kuna eksperiment toodab tohutu hulga infot, on selle jaotamise tarbeks välja töötatud uudne internetilahendus, nn võretehnoloogia. Selle üks osa on ka KBFIs paiknev Eesti võimsaim arvuti ning et tagada LHCst tuleva info tõrgeteta kohalejõudmine, on oluliselt suurendatud Eesti ja Lääne-Euroopa vahelise võrguühenduse võimsust.
Te ju saite kohe pealkirja lugedes aru, millest jutt käib. Loomulikult sellest, kuidas Euroopa tuumauuringute organisatsioon (CERN) lõi täna õnnestunult hääled sisse hiiglaslikule osakestekiirendile. Kas nüüd tuleb maailma lõpp suure paugu ja musta augu näol, mis neelab endasse esmalt veitsi ja seejärel kogu ülejäänud maailma? Või avanevad prootonite kokkupõrgete käigus ruumi uued, senitundmatud mõõtmed? Ja mida kõike meie silmad seejuures näha saavad? Seda me veel ei tea.
Küll aga saame juba praegu rõõmustada, et lisaks ärimeestele, poliitikutele ja sõjasüütajatele oskavad ka teadlased korraldada ülemaailmseid meediakampaaniaid, mis suudavad läbi igapäevase meediamüra inimeste meelteni murda. Sest kui poleks oskuslikult kujundatud maailmalõpuhüsteeriat, kui paljud meist üldse märkaksid osakestefüüsika valdkonda kuuluvat uudist, milles figureerivad kaelamurdvad terminid? Praegune põnevus paneb aga kindlasti aluse paljude inimeste, eelkõige aga noorte sügavamale füüsikahuvile - muidugi juhul, kui maailmalõpp peaks mingil põhjusel ära jääma.
Universum paisub kiirenduvalt ja tundub et nii jätkub, niiet kunagi oleme olukorras kus me ei näe oma nina ette asetatud kätt, sest pilt (valgus) käest ei jõua kunagi silmani.
Vaakum energia jõud on suur ja kungagi ületab see aatomeid ja osakesi koos hoidvaid jõude terves maailmaruumis. Struktuurid lakkavad olemast. Äkki on universum siis jälle olukorras kus pole nii öelda 'midagi'. Võibolla tähendab see ainult meie nelja dimensiooni lõppu. Meile tuntud neli jõudu (electromagnetic/weak/strong/gravity) haihtuvad nagu peer tuulde . Lõpp sel näol kuidas meie hetkel suudame universumit vaadelda. Ei ole enam sümmeetriat ega struktuuri.
Ma olen nii aru saanud, et universumi paisudes (mis tegelikult ei ole kiirenev, pigem aeglustuv protsess) ei muutu objektide asukoht. Uniiversum ei venita ennast, vaid laiendab uutesse määramatusesse. Seega ei saa kuidagi olla võimalik, et me ei peaks kunagi nägema oma nina ette asetatud kätt. Valgust käest ei levi kuidagi silmani? Kuidas see peaks võimalik olema? Valgus levib IGAL juhul, ka venitatud ruumis.
Meie kui vaatlejad (räägin küll endast kes ei tee kodus või laboris mammut arvutusi) peaksime kohustuslikult läbi käima võimalikult palju materjali igasugu 'teooriate' ja 'faktide' puhul.
Mina kes ei suuda vettpidavalt tõestada isegi seda et maakera on ümmargune, peaks nendes aspektides ja arvamustes korralikult tuhnima enne kui endale mingit tõde lubada.
Viitan Platoni koopa allegooriale (inimesed kes on elanud koopas terve elu nii et on seljaga koopasuu poole - arvavad et reaalsus ongi varjud koopa vastasseina peal)....
...peaksin kõndima või äkki piloodiks õppima ja maakerale tiiru peale tegema ja olema kindel et liikusin kogu aeg otse ja ennast algpunktist leidma, enne kui võiksin tõeks pidada et maakera on ümmargune.
Kõik mida tõeks peame on info kas telkust, mingist tekstist või kellegilt kuuldud jutt. Kui palju oleme ise tõeks osutanud?
Arvan ka selle artikli puhul et selle kirjutaja toetab liiga palju terminitele mida on paisutanud MEEDIA nagu 'god particle' ja see musta auguga hirmutamine. Tean et enamus teadlased on öelnud et nad ei oska tõesti ette ennustada mida seal avastatakse või ei avastata.
|
OSCAR-2019
|
||
Lauri Vitsut: ränderaamistik seob Eestit õiguslikult Erinevalt Birgit Aasa arvamusloos "Ränderaamistiku poleemikas on vastutus nii poliitikutel kui ka teadlastel" toodule võin kinnitada, et juristkonna seas ei ole mingit lõhet ega eriarvamusi. Asi on arutatud keerulisemaks, kui see on. ÜRO ränderaamistiku näol on tegemist õigusliku küsimusega, mida tuleb lahendada õiguslike meetoditega.
Video: autoomanik lööb akende ja tulede pesemiseks mõeldud vahenditega masina läikima Facebookis ringleb video, kus Hyundai omanik usinalt oma autot akende ja tulede pesemiseks mõeldud vahenditega peseb.
Nublu Tartu Kammivabiku kontserdi soojendusesineja on Orelipoiss Järgmisel kuul, 7. detsembril esineb räppar nublu taasavatud Tartu Kammivabrikus, kus annab selle aasta viimase kontserdi. Peaesineja eel astub lavalaudadele Jaan Pehk, muusikasõpradele tuntud kui Orelipoiss.
Tartu Ülikooli meeskond kaotas lühikese ajaga juba teise olulise korvpalluri Pärast laupäevast Rapla mängu selgus, et lisaks Rain Raadikule peab Tartu Ülikooli korvpallimeeskond mõneks nädalaks vigastatute nimekirja kandma ka jalale liiga teinud Märt Rosenthali.
VIDEO | NBA korvpallur sai veidra tembu eest soolase rahatrahvi NBA korvpalliliiga karistas Josh Richardsoni 25 000 dollari suuruse rahatrahviga, sest Miami Heati mängumees viskas oma tossu publikusse.
TIPPHETKED | Eesti parim profipoksija alistas eksmaailmameistri Reede õhtul kell leidis Kalevi spordihallis aset ajalooline hetk, kui Eesti parim profipoksija Pavel Semjonov alistas endise IBF-sarja profipoksi maailmameistri Kassim Ouma. Delfi TV vahendas üritust otsepildis, võitlusõhtut saab siinolevas playeris järelvaadata hinnaga 4.99€. Alljärgnevalt on lisatud ka tipphetked.
Maarja Vaino: Magnus Ilmjärv analüüsib Pätsu-Tammsaare suhet, et tõestada oma soovmõtlemist Magnus Ilmjärv on 16.novembril Delfis väitnud, et Tammsaare vihkas Pätsi kogu südamest. Seejuures toetub ta ainult ühele allikale, Leonid Treti mälestustele.
„Seksi ja linna“ näitlejanna pihtimus: „Olin alkohoolik.“ Kuna Kristin Davis on tuntud "Seksi ja linna" ontliku Charlotte'ina, ei mahu tema fännidele kuidagi pähe, et näitlejanna võis kunagi olla alkohoolik. Kuid nii see oli.
SUUR PITSASKANDAAL! Islandi president oli sunnitud ananassipitsa osas sõnu sööma Maitse üle ei vaielda, aga kakeldakse ikkagi. Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson näiteks kahetseb praegu südamest, et aastal 2017 lubas endale üht saareriigi kooli külastades sarkastilisi märkusi ananassipitsa kohta. "Ma võtsin selles teemas sammu liiga kaugele," tunnistab ta nüüd, peale korraliku diplomaatilist skandaali, mis solvas Kanadat.
Euroopa jättis digimaksu ootele Ameerika Ühendriikide võimalik reaktsioon, digisektori lobi ja omakasu said võitu Euroopa Liidu digimaksu kavadest – plaan kehtestada rahvusvahelistele tehnoloogiaettevõtetele 3% maks pandi kaheks aastaks kõrvale.
Finnwatch pole Danske aruannetega rahul Soome ettevõtete vastutustundlikkust jälgiv Finnwatch leidis, et Nordea, Danske Bank ja OP Ryhmä aruannetele on avatuse ja selguse koha pealt nii mõndagi ette heita, kuigi makse paistavad pangad maksvat üldiste reeglite järgi.
Euroopa tehnoloogiasektorile terendub seitsme aasta kehvim kvartal Euroopa tehnoloogiasektor liitus täna sektori globaalse müügilainega põhjustatuna investorite üha süvenevast kartusest, et pea kümnendi kestnud aktsiaturgude tõusuperiood võib läbi saada.
BLOGI | ÜRO rändelepe põhjustab erimeelsusi, valitsuse punnseisu peab lahendama riigikogu. President kutsus viimasena vaibale Kaja Kallase Jätkuvalt keerleb segadus selle ümber, kas Eesti toetab ÜRO rändepaktiga liitumist või ei. Valitsus ei suuda küsimuses üksmeelele jõuda: sotsid ja Keskerakond on paktiga liitumise poolt, Isamaa aga järjekindlalt vastu.
Kaunase Žalgiris sai igihalja vastasseisu eel halva uudise Homme korvpalli Euroliigas võõrsil Moskva CSKAga kohtuv Kaunase Žalgiris sõitis Venemaale ilma vigastatud kapteni Paulius Jankunaseta.
Eestlannast näitleja süüdistab pornostaar Stormy Danieli advokaati koduvägivallas Pornostaar Stormy Danielsi - kes USA presidendi Donald Trumpiga kohut käis - advokaat Michael Avenatti on langenud koduvägivalla süüdistuste ohvriks. Süüdistajaks on eestlannast näitleja Mareli Miniutti, vahendab Daily Mail.
Arvustus. Printsessi päevik: Kaja Kallase suur seiklus Brüsselis Uus raamat Kaja Kallas "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis" KAVA kirjastus 432 lk
Tartu korvpallimeeskond kaotas võtmemängija vigastusele Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnas on lühikese aja jooksul vigastada saanud kaks tähtsat mängijat. Kui juba varem oli põlvevigastusega mõneks kuuks audis Rain Raadik, siis nädalavahetusel tegi enda jalale liiga Märt Rosenthal.
Eestlanna süüdistab president Trumpiga kohut käinud pornostaar Stormy Danielsi advokaati koduvägivallas USA presidendi Donald Trumpiga vahekorras olnud ja sellega seotud vaikimiskokkuleppe pärast kohut käinud pornostaar Stormy Danielsi advokaati Michael Avenattit koduvägivallas süüdistav naine on väidetavalt 20. aastates eestlanna Mareli Miniutti.
Lääneranna vald meelitab uusi elanikke traktoritega Lääneranna vald loosib kõikide inimeste vahel, kes registreerivad enne 1. jaanuari enda elukohaks Lääneranna valla, välja kaks traktorit T-150K.
Caruana ei kasutanud võimalust ära, male tiitlimatš jätkub viigilainel Londonis jätkuva male MM-tiitlimatši kaheksandas partiis oli väljakutsuja Fabiano Caruanal hea võimalus tiitlikaitsja Magnus Carlsen alistada, kuid ameeriklane ei suutnud head olukorda ära kasutada ja taaskord lepiti viiki.
|
OSCAR-2019
|
||
1. Harju maakohus karistas 26. aprillil pronksiöö käigus Tallinnas Pärnu maanteel R-kioskit ja kunstipoodi rüüstamas käinud söögikoha VS endist kokka 1 aastase vangistusega, millest kõigi R-kioskite suurel hirmul tuleb reaalselt ära istuda 2 kuud. Tema nägu on saanud pronksiöö tüüpilise poerüüstaja sümboliks. Küsime kuulsa koka eesnime, kes teab kodanikunime on eriti tubli?
2. See tuntud telemees ja ajakirjanik sündis 1955. aastal Tallinnas. Tema isa oli Eesti Raadio ajakirjanik, ema medõde. Mees on tuntud kui kõva naistemees ja üldse on temaga palju sehkendusi seotud. Juba lapsepõlves oli ta tuntud krutskimees, näiteks 8. klassis põgenes ta koos sõbra Roman Baskiniga Türgimaale, toona 13. aastased poisikesed ei kartnud muud kui seda, et nad kinni võetakse, ära kohitsetakse ja haaremivalvuriteks pannakse. Õppis Tartu ülikoolis inglise keele erialal. On olnud ETV korrespondent Moskvas, teinud kaastööd ka BBC-le ja üks tema lugu on isegi ilmunud The New York Times’i esilehel. Tema nimi figureerib ka Kuldse Trio laulus „Chiri Biri Binn”. Kellest on jutt?
6. Mesosoikumi keskel, suurimate dinosauruste, sauropoodide, ajastul, elasid muuhulgas Brachiosaurused ja Diplodocused. Kuidas nimetatakse seda ajastut, mis kestis 210-140 miljonit aastat tagasi? Nimi on kindlasti tuntud ka teistesse valdkondade kaudu.
7. Mille poolest on tuntud USAs kasvanud puu (Pinus longaeva) hüüdnimega Prometheus, mis raiuti maha 1964ndal aastal? Praegu on analoogilise tunnuse poolest tuntud sama perekonna puu, mille hüüdnimi on Metuusala (tema on aga liigist Pinus aristata).
8. Escherichia coli, lühendatult E. coli, on tänapäeval bioloogiaga tegelevates laborites üks kasutatumaid katseobjekte. Võib teatud tingimustes olla ohtlik, aga enamasti siiski ei juhtu midagi. Temaga samasse riiki kuuluvad ka perekonnad Pseudomonas, Moraxella, Yersinia, Haemophilus, Clostridium. Mis riigiga tegu?
9. Neid nimetatakse nende avastaja jaapani teadlase Okazaki järgi. Neid tekib S-faasis ja nende abil tehakse nn. lagging strand, kunas leading strand tehakse pidevalt, katkematult. Nende sünteesiks on muuhulgas vajalikud primaasne kompleks, nelja tüüpi trifosfaate ja ligaas. Millest koosnevad Okazaki fragmendid?
10. Selle, ka Eestis, niisketel kasvukohtadel kasvava taime ladinakeelne nimi on Valeriana officinalis ja rahvapärane nimi näiteks surnuehmatusejuur. Kasutatakse väga paljudes rahustavates preparaatides, tuntum vast täielikult selle taime peatoimeainel põhinev Korvalool, ta on ubalehe, piparmündi ja humala kõrval ka nn. rahustava tee koostises. Põhitoimeaineks loetakse taime järgi nime saanud ainet, mis keemiliselt on pentaanhape, kuigi taime kesknärvisüsteemi rahustav toime võib olla tingitud ka teistest ühenditest. Mõnele üksikule inimesele mõjub hoopis ärritavalt, taim mõjub ergastavalt ka ühele teisele tuntud loomale. Mis taimega tegu?
11. Selle USA mustanahaliste õiguste eest võitleva organisatsiooni/partei lõid Oaklandis Huey P. Newton ja Bobby Seale aastal 1966. Organisatsioon kutsus üles võitlema mustanahaliste sotsiaalse võrdõiguslikkuse eest valgetega ja selle kõrgaeg jäi 60ndate teise poolde ja 70ndate algusesse. Organisatsiooni ühele osale oli iseloomulik afroameeriklaste marurahvuslus, nii oli valgenahalistel praktiliselt võimatu liituda parteiga. Küsitaval parteil oli mitmeid probleeme võimudega, kuna selle liikmed kaldusid mõnikord vägivalla teele ja arvata on, et valgetele ei olnud selliste vaadetega organisatsioon just kõige meeldivam. Kuulus on kahe USA sportlase žest Mexico olümpiamängudelt aastast 1968, millega nad näitasid oma toetust küsitavale organisatsioonile, tõstes pjedestaalil üles mustas nahkkindas käe. Mis organisatsioon?
12. Nii kutsutakse India religioosse kirjanduse vanimat osa. Need olid brahmanismi (hinduismi arengujärk) ja seega ka hinduismi vundamentteosed. Eriti tähtsad on 4 vanimat kirjutist. Hilisemal ajal on neid ca II at e.Kr pärinevaid usutekste interpreteeritud ja nende põhjal uusi kirjutisi ja mõttevoole sepistatud. Nende nimi tähendaks ümbertõlgituna „(püha) teadmine”. Mis on nende vanade tekstide üldnimetus?
13. „Kleopatra nõelasid” on kolm. Need asuvad Pariisis, New-Yorgis ja Londonis. Küsitavate seostamine Kleopatraga (kõige tuntum Kleopatra, kes kandis järjenumbrit VII) on petlik, sest tegelikult on „nõelad” pärit rohkem kui tuhat aastat varem valitsenud vaarao Thutmosis III ajast (ca 1450 eKr). Algselt asusid küsitavad Heliopolises, kust nad hiljem keiser Augustuse valitsemisajal Alexandriasse toimetati ja 19. sajandi jooksul transporditi need omakorda tänapäevastesse asukohtadesse. Brittidele läks ühe „nõela” transportimine maksma 6 inimelu – „nõela” transportinud laev „Cleopatra” läks ümber ja jõuti põhjaläinuks kuulutada, enne kui saadi teada, et õnneks see ei uppunud, vaid triivis hoopis Hispaania randa, kust britid laeva koos laadungiga hiljem kätte said. Mis on „Kleopatra nõelad”?
14. Kuidas sellist budistide tornpühakoda nimetatakse? Tegu on indiapärase stuupa edasiarendusega. Vasakpoolsel pildil näetegi stuupa „arenguteed” ..….-iks. Aga näiteks Tais on küsitav mõiste stuupaga kattuv.
17. Nendel olümpiamängudel oli edukaimaks riigiks Saksamaa 12 kullaga, teine oli Norra 10 kullaga. Nendel olümpiamängudel oli esimest korda kavas naiste jäähoki. Austria mäesuusataja Hermann Maier elas üle ränga kukkumise, aga sellest hoolimata võitis veel 2 kuldmedalit. Suusatamises võitis 3 kuldmedalit Bjørn Dæhlie, eestlastest sai Jaak Mae 10 km jälitussõidus 6. ja Andrus Veerpalu 8. koha. Meeste jäähoki finaalis olid vastamisi Tšehhi ja Venemaa ning 1:0 seisuga võttis võidu Tšehhi koondis. Mis olümpiamängudest on jutt?
18. Esimesel pildil olev mees on sündinud 1863. ja surnud 1937. aastal. Tuntud on ta eelkõige Rahvusvahelise Olümpia Komitee asutajana. Tema nime kannab ka medal, mis antakse sportlasetele, kes on üles näidanud tõelist spordimehelikkust. Parempoolsel pildil on viiekordne olümpiavõitja, kes oli tuntud ka filminäitlejana. Kes on piltidel?
19. 1974- Eddy Merckx; 1975- Bernard Thévenet; 1976- Lucien Van Impe; 1977- Bernard Thévenet; 1978- Bernhard Hinault. Esimene … võitja oli Maurice Garin (1903), 2007. aastal võitis Alberto Contador. Mis spordivõistlusest on jutt?
21. Seda nime kasutavad põhiliselt angloameerika filmirežissöörid, kui nad pole oma loodud filmiga rahul ning ei taha, et nende nimi kajastuks kusagil selle filmiga seoses. Esimesena kasutasid seda võimalust 1969. aastal filmi „Death of the Gunfighter” režissöörid Robert Totten ja Don Siegel. See nimi on fiktiivne ega ole tulnud ühegi reaalse isiku nimest. Mis nimi?
22. Need kaks meest said 1953. aasta 29. mail hakkama ajaloolise teoga, nimelt jõudsid nad esimeste inimestena maailma kõrgeima mäe Mount Everesti tippu. Vasakpoolne mees on pärit Nepalist ja parempoolne Uus-Meremaalt. Oma kodumaal on mehed väga tuntud, näiteks on parempoolse mehe nägu Uus-Meremaa 5-dollarilisel rahatähel. Nüüdseks on nad mõlemad surnud.
23. See lill on Jaapani keisri sümboltaim ja ühtlasi koos kirsiga jaapani rahvustaim. …..mustriga riideid tohtisid kanda ainult keisrikoja liikmed, seaduserikkujaid tabas surmanuhtlus. 16-õielehelised ….. on keisri lilled, 14-õielehelised ….. aga keisriperekonna meesliikmete omad. Jaapani keiser jagab välja ka selle lille nimelisi ordeneid: nt Toomas-Hendrik Ilvesele on langenud osaks au saada selline orden. Taim on sümboolse tähendusega lisaks Jaapanile ka Lõuna-Korea ja Hiina kultuuris, kus see on üks neljast pühast taimest (ploomi, orhidee ja bambuse kõrval). Küsitavad taimed on Eestis populaarsed ja levinud. Mis lillest oli juttu?
24. See saar kuulub Baleaaride saarestikku ja on eelkõige tuntud oma suviste pidude ning uhkete ööklubide poolest. Tuntumad ööklubid on Space, Pacha ja Privilege, mis on üks maailma suurimaid ööklubisid, mahutades umbes 10 000 inimest. Saare pindala on 571 km2 ja seal elab 88 000 inimest. Mis saarest on jutt? (kollased ja punased triibud)
26. 1970. aastal startis kolmas mehitatud kosmoselaev Apollo 13, missiooniga maanduda kuul. Meeskonna liikmeteks olid James Lovell, Jack Swigert ja Fred Haise. 2 päeva pärast starti tabas kosmoselaeva vigase hapnikupaagi tõttu tekkinud plahvatus ja oldi sunnitud missioon katkestama. Meeskond kasutas edukalt kuumoodulit atmosfääri taassisenemiseks. Apollo 13 missioonist on tehtud mitu filmi. Küsime kuulsat lauset, millega komandör Lovell raporteeris pardal toimunud plahvatusest?
27. See tuntud USA kirjanik sündis 1947. aastal. Ta on kirjutanud väga palju romaane, mis kuuluvad nii ulme, õuduse kui ka kriminaalkirjanduse žanri alla. Mitmete tema teoste põhjal on hiljem tihti ka film vändatud, näiteks: „Stand By Me” (romaani „The Body” põhjal), „The Running Man”, „Pet Cemetery”, „The Shining”, „The Green Mile”. Kirjanik ise peab oma elutööks The Dark Towers’i” („Tume Torn”) seeriat. Kes on kirjanik?
28. Ka staaridel juhtub apsakaid. Allolevatel piltidel näete kahte staari, kellel on juhtunud apsakaid. Parempoolne neist lasi lava peal püksi ja teine ilmus täis peaga esinema. Kes on piltidel?
29. Ühe müüdi järgi oli selle Hiina lauamängu looja kuulus filosoof Kong-Fuzi ise umbes 500 a. eKr. Pildil näete kivikesi, millega seda mängu mängitakse. Mis lauamäng?
33. ... on vallasisene linn Anija vallas Harjumaal. 1945 sai ta iseseisva omavalitsusega alevi staatuse, 1993. aastal aga linna õigused. Linna läbib Tallinna–Narva raudtee, samuti Jägala jõgi. Elanikke on antud linnas umbes 3500. Mis linn?
35. See Briti maadeuurija ja kartograaf elas aastatel 1728-1780. Ta oli kapteni auastmes ja juhtis kolme ümbermaailmareisi, sh esimest läänest itta. Nende jooksul selgitati välja, et Uus-Meremaa ei ole manner ja avastati ka mitmed saared (üks saarestik sai koguni tema järgi nime) ning Suur Vallrahu. Küsitav on üritanud leida Loodeväila ja Lõunamandrit. Surma sai küsitav võitluses Havai pärismaalastega. Tema reiside kohta ilmus ka raamat „Reis lõunapoolusele ja ümber maailma” (1784), mis ilmus ka eesti keeles 1960. aastal. Tähelepanuväärne on tõik, et tema poolt 1777. aastal Tonga kuninglikule perekonnale kingitud kilpkonn Tu'i Malila suri alles 1965. aastal! Kes on see kapten?
36. See Maa tehiskaaslane liigub umbes 400 km kõrgusel maast ja keskmise kiirusega 27 000 km/h ning seda on Maa pealt võimalik palja silmaga näha. Plaanide kohaselt peaks… täielikult valmima 2010. aastal. Mis on pildil (küsime rahvusvahelist lühendit)?
37. See Ameerika molekulaar-bioloog sündis 1928. aastal. Ta on eeskätt tuntud kui üks DNA kaksikhelikaalse struktuuri avastajaid, mille eest sai
1962. aastal ka Nobeli preemia. Mees on esimene inimene, kellele anti eelmisel aastal üle tema isiklik geenijärjestus (20 GB suurune kõvaketas, millele geenijärjestus oli salvestud). Mõnda aega tagasi räägiti nagu oleks … öelnud, et mustad aafriklased on vähem intelligentsed, kui valged, mille peale teatas 2007. aasta detsembris üks Islandi farmaatsia kompanii, et umbes 16% … DNA-st on Aafrika päritolu, see on 16 korda kõrgem protsent, kui Euroopa keskmine. Kes?
38. See organism on bioloogilistes uuringutes üks enimkasutatud olendeid, eriti geneetikas, sest on väike, lihtsasti kasvatatav ja lühikese arengutsükliga (umbes 2 nädalat). 20. sajandi alguses uuris Columbia ülikooli teadur Thomas Morgan nende peal mutatsioonide teket. Ka Eestis leidub neid rohkelt. Kreeka keeles on tema nimi Drosphila Melanogaster. Mis organismiga on tegu on tegu?
40. Autopede silmarõõm, mis auto on pildil, vihjeks võib öelda, et ka ühel arvutimängul ja Soome heavy metal bändil on sama nimi ?
41. Tegemist on U.S.A poliitikuhärra ning Arizona senaatoriga. Ta sündis 29. augustil 1936 aastal. Ta on üheks USA 2008. a presidendivalimiste kanditaadiks. Mehel jätkus julgust öelda maailma kõige kõvema mehe, Chuck Norrise, kohta järgmist: "I'm going to send my 95-year-old mother to just go over and wash Chuck Norris' mouth out with soap." Eelnevalt oli Chuck Norris ta välja vihastanud väitega, et ta on liiga vana, et olla president. Kes on pildil?
44. Missuguse poliitilise ühenduse logo on pildil? Paremal näete partei juhti Mihhail Limonovit, kelle järgi on ühendust ka limonovlasteks kutsutud.
45. 1913–1951 oli Tiibet iseseisev riik. Selle Hiina poolt annekteeritud riigi õigusliku järjepidevuse esindajaks peab end Tiibeti eksiilvalitsus, mis ei ole ametlikult ühegi riigi poolt tunnustatud. Teiste riikide toetust ei maitsnud Tiibet ka 1951 aastal, kui Hiina sisse tungis. ÜRO peaassamblee ei pidanud võimalikuks konflikti sekkuda ning kuulutas selle Hiina siseasjaks. Selle häbiväärse juhtumi taustal olgu öeldud, et leidus vaid üks riik, kes ÜRO-s Tiibeti annekteerimise vastu protesti esitas. Mis riik?
46. Küsime sakslast (eluaastad 1875-1965), kes oli 1952. aasta Nobeli rahupreemia laureaat. Ta oli mitmekülgselt andekas ning võib öelda, et ta oli nii teoloog, filosoof, muusik kui ka arst. Muusikuna oli ta tähelepanuväärne organist. Küsitav tegeles Gabonis ka arstinduse alal ning rajas sinna Lambaréné Haigla, mis on Aafrika üks juhtivaid teaduskeskuseid. Teoloogia valdkonnas tegeles ta eriti ajaloolise Jeesuse uurimisega. Eesti keeles on tema teostest ilmunud „Aukartus elu ees”, „Kultuur ja eetika” ja „Humanism ja tsivilisatsioon”. Kes?
48. Pildil näete eesti kirjanikku, kelle romaan „Katku haud” võitis viimati Tammsaare preemia (Albu valla kirjanduspreemia). Kes on see eesti kirjanik?
49. See seen (sugukonna nimi Tuberacea) on kallis delikatess, mille kilohind küünib tuhandetesse kroonidesse ja võib olenevalt aastast varieeruda mitmekordselt. Hea ülevaate seenest annab lõik Helen Kaljuvee artiklist, mis ilmus ajakirjas „Eesti Loodus”: „….. on väga intensiivse maitse ja lõhnaga seen, mida kasutatakse Vahemere maade toitudes juba mitu tuhat aastat. Seenest on saanud delikatess mitme asjaolu tõttu – esiteks tema omapärase maitse, teiseks tema kasvukoha erilisuse tõttu – ….. kasvab kuni 30 cm sügavusel maa all, mis tähendab, et iga mats seda leida ei oska. Tarvis on …..kütti, spetsialisti, kes sulle maiuse maa alt kätte võlub. Ja kolmandaks, kasvab ta põhiliselt Vahemereäärsetes maades ja sealgi ainult valitud piirkondades. Maakonnad, kus neid seeni leidub, loevad ennast õnneseenteks.” Nende seente otsimiseks kasutatakse tihti koeri ja sigu. Kuidas nimetatakse neid „gurmaanide lemmikseeni”?
|
OSCAR-2019
|
||
Ja läinud Ta ongi… Kauaaegne kaaslane, kellega sai rõõme ja muresid jagatud, ühiselt töötatud ja lõbutsetud, pidi ära kolima. Maha jääb tühi tuba, tühi tunne. Nõutus. Mis saab edasi? Seda juhtub ju elus ikka ja jälle.
Kui Jeesus jüngritega hüvasti jätab ja oma äraminekust kuulutab, valdab jüngreid samalaadne tunne. Aastatepikkusele koosolemisele ennustatakse järsku lõppu. Jüngrid tahaksid kindlasti, et Jeesus nende keskele jääks. Tema aga viitab suurtele muudatustele.
Nii kaua, kui Jeesus oma jüngritega mööda maad rändas, oli selge, et Jumal on Jeesuses, oma Pojas, inimeseks saanud ja oma järgijate keskel. Aga hiljem? Kui Jeesuse maine teekond lõppes ja Ta Isa juurde tagasi pöördus? Kus on Jumal pärast seda?
Ka selleks oli Jeesusel juba vastus valmis: «Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.» Inimese armastus Jumala vastu sillutab teed Jumalale. Minust saab Jumala eluase. Mõte sellele võib esmapilgul võõra ja uskumatuna tunduda, kuid samas on see midagi väga vapustavat ja meeliülendavat.
Tihtipeale teeme ennast kas liiga suureks või liiga väikseks, laskmaks Jumalat enda ligi. On ju kaks äärmust: «Mis mina, lihtne inimene, nüüd Jumalast tean…» ja «Ma saan ise ka oma eluga hakkama, ainult nõrgad vajavad Jumalat.»
Jeesus näitab keskteed. Jumal ootab, et tunneksime Tema vastu huvi, et pühendaksime ennast Talle. Ja see on ainus vajalik tingimus, et Ta meie juurde tuleks.
Kui aga tänases maailmas ringi vaadata, tundub, et Jumal ei ole meie keskel oma kodu leidnud, et Jumala Vaim on kodutuks jäänud. Ühelt poolt eriti vagade, rahulolematute kristlaste igatsus vahetult kogeda Jumala Vaimu lähedust, ettekujutus, kuidas see täpselt peaks toimuma. Teiselt poolt aga veel rohkem levinud huvipuudus Jumala suhtes, agnostitsism, arusaam, et inimesest piisab, Jumalal pole tänapäeva progressiivses tehnikamaailmas kohta.
Tundub, et oleme ka oma luterliku rahvakirikuga justkui kahe kivi vahel. Ühtede jaoks pole me piisavalt vagad, meil pole Jumala Vaimu. Teised aga peavad meid just nimelt selle Jumala Vaimu pärast mahajäänuteks ja lihtsameelseteks.
See, millest Jeesus räägib, on geniaalselt lihtne. Kui inimesel on igatsus Jumala järele, tuleb Jumal oma Vaimuga tema sisse elama. Seda võib piltlikult ette kujutada: kui Jumal asub meisse elama, korraldab Ta meid oma käe järgi ümber.
Mulle meenub siinkohal, kuidas mu uus korter mind inspireeris seda ilusti ja fantaasiaküllaselt sisustama. Iga kodu peegeldab ju selle elanike iseloomu ja maailmavaadet, suhtumist oma ümbrusesse, elanike võimeid ja oskusi.
Niisiis, Jumal asub meisse elama. Ja mida Ta teeb? Ta sisustab meid oma soovi kohaselt, teeb ümberkorraldusi. See võib olla päris võõristav ettekujutus. Mida Ta meiega teeb? Mis meiega juhtuda võib? Kas Teda võib usaldada?
Aga Jeesuse kaudu tunneme Jumalat, tunneme Tema suhtumist oma Loodusse. Ja nii, nagu Jeesus haigeid tervendas ja nõrkadele jõudu andis, jätkab ka Jumala Vaim oma tegevust.
Esimese ja kõige suurema kingitusena toob Ta kaasa oma rahu, mis aitab meil seda maailma ja ajalikke muresid mööduvatena näha. Peale selle on võimalik, et Jumala Vaim, kes meis elab, inspireerib meid Tema sõna järele elama. Aitama ja andma seal, kust me enne jooksujalul mööda tormasime. Kuulama ja lohutama neid, keda me varem ei märganudki.
Ja Jumala Vaimu suureks tööks tuleb lugeda seda, et ta Temasse uskujad kokku viib ja ühiseks pereks liidab. Kogudus ja kirik on küll sageli kriitika objektiks. Tihtipeale võib meelepahaga mõelda, et «ma võin ju üksi ka Jumalasse uskuda». Aga Jumal teab, et vajame tuge, vajame vestluspartnerit ja vahel ka vaidluspartnerit. Ja seepärast viib Ta meid kokku.
Niisiis, Jeesus on läinud. Kuid see uus viis, kuidas Ta meid kohtleb, on veel palju siduvam. See tähendab ju alates nelipühast, et ükski inimene, kes ennast Talle avab, ei ole enam kunagi üksi ega omapäi. Aamen.
22. veebruaril kell 16 heisatakse Eesti lipp Tartu veetorni. Tseremoonia, mille korraldab Tartu Rotary klubi, toimub Vanemuise pargis Jakob Hurda monumendi juures. Kõnelevad peaminister Jüri Ratas, linnapea Urmas Klaas ja Rotary klubi president Rein Kinkar. Samal päeval peetakse kontsertaktus Vanemuise kontserdimajas. 24. veebruaril on linnarahvas tähetorni juures Eesti lipu austamise tseremoonial ja seejärel Raekoja platsil rahvapeol. Tartu koguduste tänujumalateenistus on ...
Kultuuriministeerium annab teada, et valminud on uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu, millele oodatakse kommentaare ja parandusettepanekuid 23. veebruarini. Muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamine algas 2013. aasta lõpus. Eelnõu esimene versioon, mis valmis 2015, jäi ootama valitsuse rahastamisotsust. 2017. aasta kevadel riigieelarve strateegia läbirääkimistel eraldas valitsus muudatuste käivitamiseks alates 2019. aastast 1,4 miljonit eurot aastas. See on otseselt ...
Teenetemärk vitraažikunstnik Dolores Hoffmannile Sel aastal vabariigi presidendi jagatud 166 teenetemärgist ei puudutanud ükski kiriku töötegijaid. Kui just mitte arvestada vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni (fotol), kellele president annetab Valgetähe V klassi teenetemärgi. 80aastasele kunstnikule on see esimene riigi poolt tulnud tunnustus. Alates 1974. aastast on kunstnik teinud Eestimaa kirikutele väga palju vitraažaknaid, esimesed Valjalasse. Kunstniku viimased ...
|
OSCAR-2019
|
||
Nii lauldi möödunud teisipäeva hommikul Haapsalu toomkirikus, kui algas lauluraamatuaastale pühendatud kolmepäevane koraalimaraton.
Iga päev kaksteist tundi laulu, see on maraton, mille jooksul lauldi läbi kõik kiriku laulu- ja palveraamatu 484 laulu. Et täita ka viimane ettekavandatud tund lauluga, oleks võinud korrata kaanonit «Dona nobis pacem» ning lõpuks oleks nii lauljaile kui kuulajaile rahu saabunud kosutava une näol.
Palju Haapsalus lauljaid oli, koguduse organist Lia Salumäe ei tea. Arvatavalt kaks-kolmsada, aga kaasalööjaid on kirjas 607. «On suur rõõm, et tulijaid oli nii palju,» kinnitab ta, ilmutamata väsimuse märke.
Kiriku laulu- ja palveraamatu ilmumise 20. aastapäeva puhul toimunud koraalimaratoni organiseerisid Lääne praosti Tiit Salumäe sõnul Mari-Ann Oviir, Eerik Jõks (teema-aasta koordinaator) ja Haapsalu kogudus ning põhimõtteliselt vedas Lia Salumäe. «See oli suurepärane, parem, kui oodata oskasin,» kinnitab praost.
Laulma tuldi puhtast rõõmust, näiteks abipraost Peeter Paenurm Tartust koos lastega, emeriitõpetaja ja lauluraamatukomisjoni sekretär Ivar-Jaak Salumäe abikaasaga. Vaimulikke oli lauljate ja nende saatjate seas teisigi. Meenub Meelis-Lauri Erikson Kadrinast, kes sõrmitses kitarri, ja Mart Jaanson Nõost oreli taga.
Teisel päeval käis laulmas ka peapiiskop Andres Põder ja pidas osalistele keskpäevapalvuse. Kirikupea avaldas lootust, et eesti pered võiksid hoida esivanemate kultuuri ja laulda koos lauluraamatust.
Oma häält käis proovimas ka Merle Mäesalu, Lääne maavanema kt, ja teisi linlasi. Taoline maraton tekitas Lia Salumäe sõnul linnas elevust. Tagasiside oli tunnustav ja tänulik. Hiiumaalt oli üks kiriku töötegija kolm päeva platsis.
Maratoni algus oli küll korraldavale kogudusele raske, ent mitte ületamatu. Igaks päevaks oodati laulma nelja praostkonda, alustama pidanud Tartu praostkonna lauljaid aga ei saabunud. Tulemata jäid ka Viljandi ja Võru esindajad.
Viru praostkonna osatäitmise eest vastutanud Narva koguduse organist Tuuliki Jürjo (Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees), kes Eesti Kirikuga suhtles teel Haapsallu, kinnitas, et aitab kindlasti ja nende 40-liikmeline kaheksast kogudusest komplekteeritud esindus laulab rohkem kui kohustuslikud 38 koraali.
Lia Salumäe sõnul tuli appi kohalik baptisti kogudus koos orelimängija Taimi Kopliga, Lääne-Nigula kogudus, missiol viibivad lauljad Lätist ja Marimaalt. Teisel päeval oli lauljad jätnud saatmata Pärnu praostkond ja Lääne-Harjut esindas vaid Rapla kogudus.
Saaremaalt aga tõi kaks bussi kohale mitu koori, tubli oli ka Järva praostkond ja Valga, kes oli Lia Salumäe sõnul hästi ette valmistunud.
Puhja koguduse organist Miina-Liisa Kuusemaa kinnitab, et neil on heal tasemel muusikatöö, välja oli panna kuus organisti. Koos lastega oli lauljaid 25, aga lapsedki on harjunud kirikus laulma. On eri vanuses ja eri tasemega lauljaid, lauldakse armastusega ja üksteist hoides. Ainus palgaline organist praostkonnas on Valgas.
Kahepäevase seminari raames istutasid politsei- ja piirivalveameti kaplanid Ridala kirikuaeda Jõgeva aiandist muretsetud „Martsipani“ sorti õunapuu.
Õunapuud õnnistavad Valdo Lust (paremalt), emeriitpeakaplan Jaan Jaani, Ago Rand, Tuuli Raamat ja Tõnis Kark.
Eesti Kirikuga jagab oma mälestusi praktikaajast Urvaste koguduses emeriitprofessor dr Kalle Kasemaa.
Kalle Kasemaa noorukiiga möödus tehnilise hariduse omandamise ja rohkete matkade tähe all. Pärast kolmeaastast teenistust vabanes ta Nõukogude armeest 1965. aasta detsembris. Samal talvel läks ta Tallinna konsistooriumi ja uuris, kas Nõukogude Liidus saab teoloogiat õppida. Sealt sai ta teada, et õppida on võimalik mittestatsionaarselt Tallinnas. 1966. a alguskuudel pani ta nime kirja ja küsis peapiiskop Jaan Kiivit seeniorilt, mis saab pärast lõpetamist. Enda asi, kuidas oma teadmisi kasutate – oli vastus.
Õppetöö umbes 30 kaasüliõpilasega kulges Kalle Kasemaa jaoks mõõdukas tempos. Muid kohustusi peale õppimise ja loengute kuulamise ei olnud, v.a kirjanduse lugemine ja eksamite tegemine ilma kindla ajagraafikuta, sest õppejõud käisid Tallinnas Usuteaduse Instituudis kord kuus. Kui olid küps eksamit tegema, siis kokkuleppel õppejõuga tehti see.
Kui õpingute lõpp oli juba käega katsuda, asus Kasemaa 1972. a suvel praktikale võrdleva religiooniteaduse professori Robert Kannukese juurde. «Ühe suurepärase suve ja sügise veetsin Kannukese juures Urvastes ja Antslas. Kannukene oli äärmiselt delikaatne praktikandi suhtes, kellel seisis ees diplomitöö kirjutamine, ning selleks jättis professor praktikandile väga palju aega ja vabad käed. Ta oli üürinud toa Antslasse, mis on umbes 10 km Urvastest. Bussiühendus kahe koha vahel oli laitmatu. Vajaduse korral käisin Urvastes, mis tähendab kord nädalas pühapäeval jumalateenistusel,» meenutab Kasemaa oma praktikaaja algust Robert Kannukese juures ning kokkusaamisi juhendajaga kord nädalas teenistusel ja selle järel kodusel lõunasöögil koos hariva vestlusega. Muu aeg kulus praktikandil lugemisele ja lõputöö kirjutamisele.
«Kuidas koguduses kantseleitöö toimub; kuidas kirikus muid asju tehakse peale pühapäevaste jumalateenistuste, seda ta mulle ei näidanud. Praktika oli nagu intelligentne puhkus äärmiselt meeldivas seltskonnas,» võtab Kasemaa oma võrdlemisi ühekülgse, kuid maailma avava praktika kokku.
Kasemaa sõnul hindas kogudus väga oma õpetajat. «Selleks oli mitu põhjust,» ütleb ta. «Kannukene oli sama kandi mees ja talle ei olnud probleem inimesega murdes rääkida. Inimesed oskasid hinnata tema haridust ja teadmisi.»
Kannukene oli enne Tartu ülikooli lõpetamist õppinud muusikat. Tema isakodu oli majanduslikult niivõrd kindlustatud, et poeg võis välismaalgi õppida: Saksamaal, Prantsusmaal ja kaks aastat Hollandis hollandi keeles.
Urvastesse tuli Kannukene sõja ajal. «Kui mina seal olin, siis selleks ajaks oli ta Urvastes olnud aastakümneid ja oli väga populaarne. Kuna tal oli muusikuharidus, juhatas ta külakapelli kultuurimaja juures esimestel nõukogude aastatel. Aga siis andsid võimud talle valida, kas kultuurimajas muusika või kirik. Teatri- ja muusikamuuseumis Tallinnas on Kannukese valmistatud rahvapille,» meenutab Kasemaa oma mentori muusikahuvi.
«Ega tal maal tegemist väga palju ei olnud. Ülikool ja linnakogudused olid nõukogude ajal tema jaoks suletud. Linnakogudusse pääsemiseks olid ju eritingimused – kardeti näiteks, et kirikuõpetaja võib noortele huvitav tunduda. Seda just Kannukene oma liikuva vaimu ja suure eruditsiooniga oli.
Urvastega oli Kannukene rahul, sest seal oli tal aega oma huvide jaoks. Ta koostas mitmeköitelise teoloogiliste mõistete klassifikatsiooni Karl Linné süsteemi eeskujul, tegeles kalapüügi ja mesindusega. Ta proovis järele kõik ajaloolised tarutüübid, et veenduda, et praegune tarutüüp on parim.
Minu jaoks oli väga meeldiv ja tähtis Kannukese huvi raamatute vastu. Ta luges ja haris end pidevalt, järgides juudi tarkuselauset: «Kes ei õpi, on surma väärt.»
Ta oskas hinnata eestikeelset ilukirjandust – sarjas «Suuri sõnameistreid» anti välja suurepäraseid asju – ning reeglipäraselt luges ta võõrkeelset teaduslikku, sealhulgas ka vähese levikuga kirjandust. Igal aastal luges ta Uue Testamendi läbi erinevas keeles,» ütleb Kasemaa.
Kannukene olevat Piiblist inspiratsiooni saades võtnud ette sääraseid eksperimente, mis mõnel pool oleks võinud pahandusega lõppeda. Nimelt leidis ta, et kõik piirkonnas elavad inimesed peaksid kirikumaksu maksma, kas nad kirikus käivad või mitte, see on nende asi, aga kui nad selles kihelkonnas elavad, peavad maksu maksma. Kannukesel aega oli ja ta saatis inimestele kirjad koju. Üldist heakskiitu see mõte ei leidnud, mingit skandaali ka ei tekkinud.
Kui kiriku remont tuli, siis annetasid inimesed, kes muidu kiriku liikmed ei olnud. Inimesed leidsid, et kirik ikkagi peab olema nähtav.
Praostina oli Kannukene ametivendade poolt hinnatud. Igal kuul korraldas ta konverentse, millel oli teaduslik ettekanne, sõnavõtud, informatsioon, kas kirikute olukorrast Eestis või kogu maailmas.
«Seda tegi tema ainukesena Eesti praostidest,» ütleb Kasemaa. «Ta oli ainulaadne, peajagu tavalistest vaimulikest üle hariduse ja silmaringi poolest. Õppejõuna oli prof Kannukene äärmiselt tolerantne, viisakas ja leebe. Tõsi küll, üliõpilased (ja kolleegidki) ei osanud tema teadmisi pahatihti hinnata.»
Kalle Kasemaa sai praktika edukalt tehtud. Lõputöö «Vana Testamendi Jumala nimi» kirjutas valmis Kannukese juures praktikal olles ja esitas 1972. a lõpus. Ordineeriti 1973. a veebruaris ja seejärel algas iseseisev elu koguduse õpetajana.
|
OSCAR-2019
|
||
kas kellelgi olex ära anda kasutuskõlblik pesumasin ja tolmuimeja.nimelt kaotasin kodu seda oma lolluse pärast ja teise usalduse pärast ja nüüd üürin korterit.muidu saan kuidagi pojaga hakkama.üks hea inimene siit andis külmiku,on küll teine vanem aga mis peamine töötab ja poes on ju igasugu asju müügil ja mul õnnestus ta ka uude kuude panna.suured tänud ette kõigile.56393909 Moonika
Plaanis on korraldada lastega peredele riiete korjandus. Küsime teie arvamust kas ja kui paljudel oleks abi vaja.
Tere oleme suur pere ja meil oleks vaja väga korralikku kummutit ja kui võimalik siis ka tüdrukutele korralike riideid tüdrukuid on 4 ja suurused oleks 110cm-156
Tere! Kas Järvamaal ka MTÜ-d jagavad abi toidupakke PRIALT. Siin võiksid ka sellised asjad toimuda, kuid ma polegi nagu aru saanud mille taga seisab asi.
Esmalt mainin, et selle kodulehe kohta leidsin täiesti juhuslikult informatsiooni Naistelehest ning mul tekkis automaatselt huvi, millega täpselt tegu. Minu kauaoodatud unistus sõita Lõuna-Ameerikasse vahetusõpilaseks võib peagi täituda. Olen tutvunud ka sealse perekonnaga, kes mind väga-väga ootavad. Kahjuks olen täbarasse olukorda sattunud ning mul on osa raha puudu. Mõtlesin, et küsin, kas mul oleks mõtet selle kodulehe kaudu abi paluda? Tutvusin natuke teiste abivajajatega ning nende mured on liigitatud hoopis teise valdkonda. Kuid sellegipoolest, ka minul on unistus ja ma näen kuidas mu pere pingutab, et mulle kaasa aidata, kuid sellest jääb väheks. Oleksin nõus vist kõigega, et saavutada soovitud tulemus. Koolis on mul valdavalt ainult kõige paremad hinded, sest olen kõik need aastad ennast õpingutele pühendanud, kuid sellest ju ei piisa, et teenida vajaminev summa.
tere mul on suur mure mul on laps tartu haiglas ja ta võitleb elu ja surma nimel ja ise olen teist pool eestit rahaline seis ei luba mul lapse juurde minna et mul oleks abi 1000 kroonist et 2nädalase lapse juurde minna kui on inimene kes aitaks siis ma oleks talle tänulik ma annan oma numbri 55671659.
Ma arvan , et teen endale otsa peale , sest ükskõik kuhu sa ka pöördud, siis saad irvituse ja mõnituse osaliseks. Parem on varem siit ilmas lahkuda, siis pole ma kellelgi jalus
Mõnikord kui vastuseid ei ole, siis ma võtan Piiblist kirjakoha ja saan vastuse, soovitud või soovimatu. Pöördu Jumala poole ja ta vastab Sulle armastuses.
Mul on väga kahju, et sellele leheküljel käivad peamiselt need, kes siia viimases hädas pöörduvad. Abistajaid on vähe. Paljud kardavad petta saada ja finantseerida kellegi alkoholikirge või muid lõbusid. Osa käivad siin abipalujaid noomimas, et miks nad abi paluvad ja saagu ise hakkama. Alustagem siis sellest, et vaatame enda ümber ringi ja aitame neid, kelle kohta teame, et abi kõigesse kohta läheb Pakume abi ka siis kui seda küsida ei julgeta. Paljud annetusprogrammid näitavad, et annetajad on lahked küll, aga tahavad ka teada, et asi õige on, mitte patukaup.
Kui kellelgi on välja pakkuda asjalik toetust vajav projekt laste ja noorte töökasvatuse, oskuste ja -harjumuste arendamiseks,
suurpere soovib hädasti lastele nii riided kui jalanõusid 0-14a nii poisile kui ka tüdrukule.oodatud on ka talveriided, samas võib pakkuda ka nii vankert kui ka muid beebitarbeid. ette tänades.kirjutage mulle mailile.
Tere.Olen kahe lapsega ema,varsti minu teine laps saab 1,5 aastaseks ja rohkem emapalk ma ei saa ja toole ka ei saa minna,sest laps on liiga vaike.Kes saab aidata? Või saatke kes saab kas või 10eek
kallis hea inimene kas sa oleksid nii hea ja aitaksid neljaliikmelist peret sellel raskel ajal kaotasime mõlemad naisega töö eelmisel aastal ja pole siiani midagi leidnud meie laenud öeldi ülesse ja nüüd võlgneme üle 200 000 tuhande krooni ehk üle 10 000 euro ei suuda enam maksta ei üüri ega soetada enam süüagi palun kallid inimesed aidake et ei peaks kuuse alla sattuma ma palun kui kellelgi on võimalik anda 1 eurigi siis ka see on abiks palun mkallis aitaja võta minuga ühendust e-maili kaudu kui soovid aidata ÄITÄH kallis inimene kui vaevusid seda palvet lugema
See tõesti üks portaal,mis ise tahab,et inimesed abi saaksid,otsib firmasid,et toetuse valiku saavad külastajad teha.Aga meie külastajad peaksime reklaami tegema hakkama netis.Meeldivat koostööd külastajad.
Tere!Kas kellelgi oleks ära anda lapsele seisma jäänud arvuti?Võib olla ka ilma kuvarita kuna meil läks arvuti läbi ja kuvar jäi alles.Oleksime väga tänulikud sest uut arvutit osta ei jõua.
Vajan abi auto ostmisel. Mure selline et ma alaealine ja hetkeks 17. üritan vaikselt raha koguda et oktoobriks auto osta sest siis saan load. Vajaks hädasti abi aga abi ei pea olema rahas, on ju alati teisi võimalusi. Ma ealn Haapsalus ning kui keegi elab ka siit kandist ja soovib aidata mõne tööotsaga suvel siis andku märgi meilil: glukoza@hot.ee
Kui keegi on lahke ja abivalmis inimene ja soovib mind toetada rahaliselt natuke siis seda võib teha pangaülekandega(ei taha andmeid avalikustada, võtke ühendust meilil) Ma ei soovi palju, ma soovin lihtsalt täita oma eesmärki, milleks on auto ja see ei ole megakallis , kõigest 30 000 eesti krooni ehk 1950 euri tegelik autohind. Kui igaüks saaks toetada kasvõi 1-2 euriga siis ma saaks teie abiga kiiremini raha kokku.
|
OSCAR-2019
|
||
Peaminister Andrus Ansip ütles saates «Olukorrast riigis» Reformierakonna nelja aasta taguse valimislubaduse kriitika kohta, et majandusvabaduselt on Eesti Euroopa esimese viie hulgas .
Konkreetselt aga Ansip oma lubadust ei kommenteerinud, vaid põikles kõrvale nagu ikka. “Aastatel 2000–2009 on Eesti IMFi andmetel Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riik – meie majandus kasvas keskmiselt aastas 4,82 protsenti…”
Vaadates “neutraalse” meedia poolt ette söödetud majandusuudiseid peaks majandus suisa püstloodis üles ronivat ja nii juba pikemat aega,. Raporteeritakse pidevalt suurest edust, kus kõik kasvab kiiremini, on vabam ja parem, kui kõigil teistel( Albaanial jts?). Oleks tore, kui see ka rahvani mõnel sajandil jõuaks. See eeldaks aga riigi jõulisemat rolli majanduses, nagu tehti peale Suur depressiooni saabumist ja, mis tõi kiiremini tollase Eesti suuremast kriisist välja, viis tulude kasvuni ja seda kuni 1939. aastani, kuid see nõuaks ka liberaalfantaasiast lahkumist.
Käesoleva valimiseelse nädala raamatuks on valitud "Uus maailmakord", mis puudutab usuvoolu nimega "vabamüürlus" ambitsioone ja selgitab, mille poolest neid saab pidada lutsiferiaanliku maailmavalitsuse rajamise katseks.
Liberalism pole mitte vabamüürluse olemus, vaid pigem praktiline aspekt, vahend (paljude väidete osas pealegi ajutine) lutsiferiaanluse maailmavalitsuslike plaanide ehk uue maailmakorra elluviimisel. Kui see saab ükskord ellu viidud, pole vabadusest enam juttugi.
Vajaduse korral võivad vabamüürlased kasutada – ja on tegelikkuses ka kasutanud – oma kavatsuste elluviimiseks teisi ideoloogiaid, millel on liberalismiga üsna vähe ühist (vahest ainult nende destruktiivsus Jumala loomuliku ja üleloomuliku korra suhtes ning vaen katoliku religiooni ja Kiriku vastu). Näiteks marksismi ja kommunismi väljakujundamisel, nagu ka kommunistliku Oktoobrirevolutsiooni läbiviimisel, mängisid otsustavat osa peamiselt juudi päritoluga illuminaadid juudi pankurite ja suurtöösturite rahade toetusel. Ka vabamüürlaste liberalism kui nende ideoloogiline põhirelv ise on ajaloo jooksul põhjalikke muutusi läbi teinud.
1. Vabamüürlaste ideoloogia filosoofiliseks vundamendiks on tunnetuslik ja eetiline subjektivism ning relativism. Selle kohaselt ei eksisteeri maailmas mingit universaalset, inimestest sõltumatut, objektiivset ja muutumatut tõde ning mingit objektiivset, inimese tahtest sõltumatut moraalset korda. Vastupidi, tõde ja moraal sõltuvad inimestest, nimelt ühiskondlik-poliitilistest, sotsioloogilistest ja kultuurilistest oludest, muutudes ja arenedes koos nendega ikka paremuse suunas – progressism ja futuroloogiline optimism on vabamüürlaste ideoloogia ja maailmavaate oluline osa. Arengu suuna määravad muidugi “valgustatud targad”, kelle plaanid ainsana relativeerimise alla ei kuulu, igatahes mitte valgustamata “pööbli” poolt. Kui ei eksisteeri mingeid kindlaid ja muutumatuid väärtusi, kui kõik väärtused on suhtelised ja muutuvad, on meil tegemist dogmaks tõstetud relativismiga.
2. Liberalism kui negatiivne arusaam vabadusest (vabadus igasugustest piirangutest ehk vabadus mõelda, öelda ja teha, mis iganes pähe tuleb) on tihedas seoses relativismiga. Et anda ideoloogiale väärikat nime ja laiadele massidele atraktiivset kuju, nimetavad vabamüürlased seda mõtte- ja südametunnistuse vabaduseks ning on selle kuulutanud üheks põhiliseks inimõiguseks (Inimõiguste deklaratsioon, art 7).
3. Religiooni vallas propageerivad vabamüürlased kõikide religioonide võrdsust (kuna pole mingit absoluutset tõde, pole ka mingit Jumala ilmutatud üleloomulikku religioosset tõde ja ükski religioon pole tõesem kui teised) ning sellest tulenevat religioonivabadust.
4. Kuna jumalik ilmutus ja usk kui inimese vastus sellele on olemuslikult üleloomulikud (inimloomuse enese võimalusi ületavad) nähtused ja seotud inimese tõstmisega loomulikust korrast üleloomulikku ehk armu korda, siis on vabamüürlased igasuguse loomulikku korda ületava ja täiustava Jumala-poolse “vahelesegamise” idee vastu. Seda hoiakut võib iseloomustada mõistetega ratsionalism (siin tähendab: ainult puhas mõistus!; jumaliku ilmutuse ja üleloomuliku usu kui tunnetusvahendi põhimõtteline eitamine) ja naturalism (imede, pühitseva armu ning inimese üleloomuliku lõppeesmärgi eitamine).
5. Vabamüürlaste filosoofiliste ning religioossete vaadete aluseks on mitmesugused uus- ning kaasaegsetes filosoofilistes vooludes (kantism, eksistentsialism, strukturalism, psühhoanalüüs, mütoloogilis-sümbolistlik religioonifilosoofia jt) väljenduvad seisukohad, mille ühisosadeks on agnostitsism, subjektivism, immanentism ning alateadvuse, tunnete, fantaasia ja tahte seadmine kõrgemale mõistusest või sellega võrdsele tasemele. Mõistus kuulutatakse nende teenriks või keeldutakse talle omistamast teiste võimete suhtes kõrgemat ja juhtivat rolli. Selline antropoloogia on radikaalselt vastupidine klassikalisele antiik- ja kristliku kultuuri antropoloogiale, mille kohaselt inimese kõrgeim jõud on mõistus, mis tahte abil peab valitsema fantaasia, kirgede, tunnete ja alateadvuse üle ning neid juhtima. Uus antropoloogia on inimhinge sisekorra, vaimse elu ja moraali, kuid ka ühiskondliku korra tasemel radikaalselt revolutsiooniliste tagajärgedega, õigustades ja põhjendades subjektivismi, voluntarismi, egoismi ning kõikide loomalike tungide ja kirgede vallapäästmist inimeses. Modernismi kaudu on sellised vaated leidnud sissepääsu ka teoloogiasse ning katoliku Kirikusse, olles Vatikani II Kirikukogu järgse revolutsiooni põhiliseks intellektuaalseks teguriks.
6. Religioossete veendumuste kohta õpetavad vabamüürlased, et kõik usutõed ja –vormelid on ainult sümbolid, mille eesmärgiks on avada inimese teadvus ja stimuleerida seda religioosseteks läbielamisteks, tundmusteks, mõteteks, Jumala tunnetamiseks iseendas. Religioossed ideed tulenevad inimese alateadvusest, religioossetest läbielamistest, eksistentsiaalsetest vajadustest, mille mõistus nende üle reflekteerides sümboolselt mõistetavateks dogmadeks sõnastab (uute “vajaduste” ilmnemisel sõnastatakse nad muidugi ümber). Seega asetub vabamüürlaste arvates religioon seesmise elamuse, kogemuse ja valgustusena tervenisti inimeste sisemaailma, olles ei midagi rohkemat kui teadvuse funktsioon. Jumal poleks siis tegelikkuses midagi muud kui inimese idee, mis tähendab, et igal inimesel oleks oma väike mugav jumalake, mis on tema kujutluste ja vajaduste kohane. Esitame enesele küsimuse: kas selline idee või ebajumal suudab kedagi reaalselt päästa – päästa reaalsest kurjast, päästa surmast? Religioon muutub sellises vaadete süsteemis lihtsalt enesepettuse vormiks.
7. Mis puudutab avalikkuse ning vabamüürluse madalamate astmete ees demonstreeritavat suhtumist Jumalasse, siis on vabamüürluses välja kujunenud kaks põhisuunda: üks deistlik (Jumal on, kuid ei sega end maailma asjadesse vahele) ja teine kas agnostiline (kas Jumal on või ei ole, seda pole võimalik kindlalt teada) või otseselt ateistlik (Jumal on kahjulik idee primitiivsete ja valgustamata inimeste peades).
8. Kõrgemate pühendusastmete tasandil muutub vabamüürlaste ähmane ja vastuoluline Jumala-idee üha rohkem panteistlikuks, vastuolulisust kaotamata, pigem seda juurde võttes. Jumalat samastatakse maailmakõiksusega, kosmosega, eriti aga inimkonnaga, kes “valgustatute” juhtimisel toimuva ühiskondlik-ajaloolise progressi käigus jõuab üha selgema Jumala äratundmiseni iseendas, kuni täieliku samastumiseni Jumalaga. Nende pseudoteoloogiliste ideede väljendamisel kasutab paljude illuminaatlike salaordude gnostitsism palju kristlikust teoloogiast laenatud mõisteid, kaasa arvatud Kristus, lunastus, kolmainsus, Püha Vaim, ortodokssus jne, andes neile moonutatud või tõelisele risti vastupidise tähenduse.
9. Pankristusliku või kristuseeritud inimkonna panteistlikust samastamisest Jumalaga tuleneb otsese järeldusena religioosselt motiveeritud, tsentraliseeritud kultuuri- ja haridussüsteemi kaudu teostatav totalitaarne kollektivism ning teokraatlik etatism (s.t inimese täielik allutamine riigile, riigiorjus). Inimesel on selles süsteemis väärtus ja olemisõigustus ainult niivõrd, kuivõrd ta on osa ühtset pankristlikku planetaarset teadvust (ehk ideoloogilist homogeensust) omavast pankristlikust inimkonnast.
10. Seoses sellega pakub vabamüürlus alternatiividena iga üksikinimese sügavaimat reaalsust – pattu ja surma – puudutavale kristlikule lunastusele, päästmisele ning igavesele elule välja ainult ühiskondlikku lunastust ning maapealset paradiisi heaoluühiskonna ja ülemaailmsete politseijõudude abil kindlustatava üleüldise maailmarahu näol. Mis juhtub inimese hingega pärast surma, selle küsimusega vabamüürlaste lunastusõpetus ei tegele. Selline lunastus on poolik, armetu ja illusoorne.
Austades kõiki rahvuskultuure ja religioone, peaks siiski mõistma, et Euroopas peaks just euroopalik kultuur teised kultuurid endasse integreerima ja mingit multikultuurset võrdsust siin olla ei saa, kirjutab filosoofiaprofessor Eduard Tinn.
Euroopa islamiseerub meie silme all. Moslemeid on Euroopas juba 55 miljonit. Tony Blair on öelnud välja mõtte, et radikaalne islam on meie tsivilisatsiooni kõige suurem hädaoht. Kuid kõige suurema furoori meie poliitkorrektses ja järeleandlikus Euroopas tekitas läinud aasta lõpul Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes Potsdami pidulikus õhkkonnas autasustas pressivabaduse auhinnaga Taani karikaturisti Kurt Westergaardi, kes oli saanud kuulsaks oma Muhamedi pilapiltidega ning keda üritati islami terroristide poolt tappa tema enda kodus möödunud aasta suvel.
Merkel sai hakkama kiiduväärt teoga, ta tuletas meile meelde, et Euroopa on avatud ühiskond, kus kehtib mõtete ja ideede vabadus. Euroopas ei või kellelgi sulgeda suud, kui aga keskaegse mõtlemisega inimesed millegi peale solvuvad või ei saa millestki aru - on see nende probleem.
Arenenud ühiskond ei saa tantsida võõra algelise pilli järgi. Eurooplased lähtuvad iseendi poolt aastatuhandete jooksul loodud väärtusarusaamadest. Kuid kas saab paljukiidetud tolerantsus olla vabas ühiskonnas absoluutne? Muidugi mõista - ei. Me ei saa olla tolerantsed fašistide, stalinistide, antisemiitide, kannibalistide, religioossete pimedusejüngrite (ükskõik kas islamistlike või kristlike) vastu. Ei saa olla mitte mingit tolerantsust vahhabiitide vastu, kes tapavad Põhja-Kaukaasias naisi ja lapsi; või siis Iraani usufanaatikute suhtes, kes loobivad naisi kividega surnuks. Ei saa tsiviliseeritud ühiskond olla tolerantne radikaalse islami ja tema keskaegse ideoloogia suhtes. President Obama kinnitas hiljuti, et ei saa olla islami kui niisuguse vastu, kuid mõningad tendentsid islami liikumise sees teevad tõsiselt murelikuks. Islamimaailma teatud ringkonnad kutsuvad üles džihaadile, sõjale uskmatute vastu, unistavad maailma valitsemisest nagu omal ajal unistasid kominternlased. Ja selle agressiivse ideoloogia üheks osaks on Euroopa islamiseerimise strateegia, katse õhkida Lääne ühiskonda seestpoolt. Silmnähtav on püüdlus saada Euroopast jagu massiga. Ja isegi selline, justkui mõõdukas islamist nagu Türgi peaminister R.T. Erdogan, kuulutas järgmist: "Minaretid ja mošeed - on meie täägid, ümmargused kuplid - meie kiivrid, mošeed - meie kasarmud ja usklikud - need on meie sõdurid." Vägagi sõjakas terminoloogia! Edasi uskmatute territooriumile!
Ekspresident G.Bush tegi omal ajal ideoloogilise vea kui ta kuulutas "ristisõja" islamiradikaalide vastu, sest just sellisel moel ta laskus keskaegsele tasemele, mil kristlased sõdisid moslemite vastu ristiretkede aegu. Justnimelt sellisel moel mõistavadki maailma kaasaegsed džihaadi sõdalased, kellede jaoks moslemite võitlus kristlaste vastu on igavene teema. Nende jaoks pole maailmas midagi muutunud. Kuid meie jaoks on vägagi muutunud! Elame täna ilmalikus ühiskonnas, kus riik on kirikust eraldatud. Euroopa on oma arengu käigus tänu Renessansile, Valgustusele, humanismile vabanenud keskaja kammitsaist ja kiriklikust järelvalvest. Religioonist on saanud iga subjekti personaalne asi - kes tahab palvetada, sel on olemas kirikud, sünagoogid, mošeed. Kuna religioonist on saanud eraasi, siis kollektiivsed palvused tänavatel, nagu seda harrastavad näiteks moslemid Pariisi kesklinnas, sulgedes palvuse ajaks jalakäijatele terved tänavad - see on ilmaliku ühiskonna jaoks täielik nonsenss.
Suure hulga moslemite tahtmatus arvestada euroopalike tavadega ning erinevate Euroopa riikide seadusandlusega on hakanud kutsuma esile üha suuremat rahulolematust eurooplaste hulgas. Üheks esimeseks rahulolematuse signaaliks sai Šveitsi referendum minarettide ehituskeelu küsimuses.
Mis puutub aga Euroopa riikide juhtkondadesse ja Euroliitu tervikuna, siis väga populaarseks on muutunud jutt 21.sajandi Euroopa multikultuursusest. Kuid mille najal peaks püsima see multikultuurne Euroopa? Vastus saab olla vaid üks - euroopalikel väärtustel, sest ainult nemad saavad olla selleks alustalaks, selgrooks, mille najal kõik püsib. Uued juurdetulijad võivad rikastada Euroopat vaid mõningate uute kirgaste värvitoonidega, Euroopa olemust nad muuta ei suuda. Euroopalikul kultuuril pole mingit vajadust loobuda oma rikkalikust pärandist. Termin multikultuursus - see on üks moodne sõnaühend, mis peaks selgitama kõigile, et eurooplased on valmis enda sekka võtma üha uusi tulijaid ning et nad on tolerantsed ja pole rassistid.
Eespool sai juba mainitud, et me ei saa olla tolerantsed radikaalse islami, tema terrorismi ja keskaegse mõttemaailma suhtes. Keskajaga tuleb sõdida mitte ainult Afganistanis, vaid kahjuks ka Euroopas eneses. Merkeli julge tegu, millega ta ei kartnud minna enamiku oma kolleegide argpüksliku poliitkorrektsuse vastu, oli kindlasti ka ühe Euroopa liidri selge ja ühetähenduslik sõna igasuguste keskaegsete mõttemallide vastu.
Euroopa täitumine ühe suurema hulga keskaja teadvusega inimestega - see on palju tõsisem probleem kui terrorism. Terrorismiga on selge - kõik mõistavad selle hukka. Keskaegse teadvusega meie keskel on raskem võidelda. Väga kergesti võib saada süüdistuse rassismis ja seda kaarti kasutavad islami ideoloogid ja Euroopa vasakpoolsed igal võimalusel. Saksa pankur Thilo Sarrazin tõstatas oma palju kära tekitanus raamatus "Saksamaa hävitab end" probleemi, et enamik türklasi ja araablasi ei integreeru Euroopa ühiskonda. Iga ühiskond püüab integreerida migrante. Ja kas siis tsiviliseeriv tegevus, kus kõiki ühe riigi ühiskonna liikmeid õpetatakse austama selle riigi seadusi ja norme on rassism?
Austades kõiki rahvuskultuure ja religioone, oleks siiski vajadus selgelt mõista, et Euroopas justnimelt euroopalik kultuur (ja mitte miski teine) integreerib endasse (ise rikastudes) kõik teised kultuurid. Nii et mingit multikultuurset võrdsust siin olla ei saa. Kui ma aga sooviksin elada näiteks Iraanis, siis on selge, et osast oma euroopalikkusest ma pean seal nii või teisiti loobuma. Arendada euroopalikku mõttevabadust teokraatlikus riigis oleks liiast. Võõrasse kloostrisse oma seadustega ei minda. Jah, kui just sõda ei peeta.
End objektiivsena esitlenud meediaväljaanded on meile pidevalt ettesöötmas ideoloogiliselt töödeldud uudiseid. Olukord, kus poliitkorrektsuse mittejärgijad on meedias kord äärmuslased, kord populistid ja kord mõni kolmas, on tavaline.
“Soome populistlik Põlissoomlaste Partei pääseb tõenäoliselt valitsusse, kui nad koguvad aprillikuistel valimistel ennustatud hulga hääli, kuid olulist nihet parempoolsuse suunas siiski oodata ei ole,” kirjutas Delfi.
Sellel nädalal selgus küsitlusest, et euroimpeeriumi ja massiimmigratsiooni vastased Põlissoomlased koguvad valimistel koguni 16 protsenti häältest, tõustes neljandaks parteiks parlamendis.
“Põlissoomlaste pääsemine valitsusse võib kahjustada Soome mainet välismaal ning teha riigist keerukama partneri sellistes küsimustes nagu päästepaketid ja eurointegratsioon,” luuletas Delfi.
Võiks küsida, mis on siis populistlikku põlissoomlaste juures? Kas see muudab neid populistlikuks, et nemad ei jaga välja valijaskonna meelitamiseks mõeldud lugusid imelistest maksusoodustustest, mis iial reaalseks ei saa, ei poolda imelugusid multikulti utoopiast, mis seni alati lõppenud majandusliku kui ka kultuurilise stagnatsiooniga, ei poolda oma riigi ja rahva heaolu pidevat ohverdamist eelkõige teatud ärieliidi projektide päästmiseks ning käpardriikide aitamiseks? Kui seda peetakse silmas, siis olgu pealegi.
Delfi kirjutas ka: “Põlissoomlaste tõus ja sarnaste populistlike erakondade toetuse kasv Taanis, Rootsis ja Hollandis on Euroopa pealinnad murelikuks teinud.“
Minu arvates on väga positiivne selliste uute “populistlike” poliitiliste jõudude esiletõus, mis senisele eliidile andnud põhjust hirmuks, et nende aastakümneid rahvale ette söödetud valed, ärieliidi nuumamiseks tehtud projektid jms tuuakse lagedale ja seda olukorras, kus juba niigi multikultoopia on toonud läbikukkunud sotsiaal, integratsiooni ja fiskaalpoliitika.
Siinkohal pole mingit vahet, mida arvab süsteemimeedia, mis osaliselt või täielikult kuulub võimueliidi käemeeste omandisse.
Esimeses valimisstuudios oli koos parlamendierakondadega lauataha (üle hulga aja) lastud ka Eesti Iseseisvuspartei ja EKD, kes valimistel esinevad pooliku nimekirjaga. Lühikesed nimekirjad on ilmselt tingitud rahalisest raskustest, peavad ju need parteid läbi ajama vaid isiklike vahenditega. Sajad tuhanded eurod rahva raha lähevad vaid parlamendierakondadele.
Kartelliparteidelt ei olnud seal kuulda midagi uut, sama, korduvalt räägitud sõnamulin. Äärmiselt tugevalt esines Iseseivuspartei esindaja hr.Pihlar, kellel sõnavõttudele stuudis olnud rahvas reageeris kahal korral lausa aplausiga. Teiste erakondade esindajate kõnede ajal valises stuudios aga haudvaikus.
Paistab, et selline hea esinemine ajas mõned parlamendierakonnad juba närvi ja AK-sse saadeti keegi kartelliparteide suuvooder laimama Iseseisvusparteid. Kas kujutate ette mida ta seal rääkis? Võrdles Iseseisvuspartei eesmärke Hugo Chavez´i pliitikaga Venezuelas ja ähvardas rahvast omandi ja kapitali natsionaliseerimisega! Võin kinnitada, et ei Iseseisvuspartei valimisprogrammis ega ka saates ei olnud juttu omandi riigistamisest. Hr.Pihlar rääkis vaid rahvusliku kapitali tähtsusest riigi majanduses ja võõrkapitali kohati negatiivsest mõjust. Ei olnud juttu ka pankade natsionaliseerimisest, vaid ainult ühe uue panga asutamisest riikliku- ja rahvusliku kapitali osavõtul, et eesti ettevõtted saaksid sealt kergemini ja soodsamalt laenu.
Postimees avaldas oma veebilehel WikiLeaksi kaudu meediani jõudnud USA diplomaatilised sõnumid, mille kohaselt on praegu Eesti presidendi ametikohal istuv Toomas Hendrik Ilves veendunud transatlantist, kes toetab USA sõjalist kohalolekut Euroopas ning seisis hea selle eest, et Eesti osaleks Iraagis ja Afganistanis peetavates sõdades. "Ilvese transatlantism, nagu ka tema toetus Ameerika Ühendriikide rollile Euroopa julgeolekus, on viinud ta sageli vastuollu saadikutega tema enda europarteist, Euroopa Sotsialistide fraktsioonist. Varem on Ilves kurtnud meile nende "ogarate vasakpoolsete" pärast Euroopa Sotsialistide Parteis, kellega ta on pukselnud, võrreldes nende mõtteviisi ja "automaatset antiamerikanismi" kunagiste nõukogude aegadega," teatati 2006. aasta oktoobris Tallinnas asuvast USA saatkonnast Washingtoni. Sama aasta juunis USA saatkonda külastades ütles Ilves, et ta ei tahagi tegelikult eriti presidendiks saada, aga kandideerib ikkagi, sest ta "põlgab" Arnold Rüütlit ning on enda arvates ainuke inimene, kellel on võimalus hoida ära tema valimine teiseks ametiajaks.
Igal kolmapäeval kuulasin huviga Ivan Makarovi ülevaadet venekeelsest pressist. Nüüd annab ülevaate aga M.Tšernjajeva ja venekeelne ajakirjandus on justkui üle öö muutunud eestisõbralikuks ja eestimeelseks. Millest selline muutus kommentaarides? Venekeelne ajakirjandus, nii nagu ma tean, ei ole oma suhtumist Eesti riiki ja siin valitsetevatesse oludesse muutnud.
Kas Ivan Makarovi väljavahetamine oli ERR-u korraldus, võib-olla soovite nüüd näidata venekeelset ajakirjandust märksa eestisõbralikumana? Ootaksin nendele küsimustele ka vastust.
Tegu ei ole ERR otsuse vaid Ivan Makarvovi isikliku ( loodetavasti ajutise) otsusega. Ivan Makarov on aastaid Vikerraadios vene ajakirjandust kommenteerinud ja nüüd otsustas sellest tööst puhata. Me kõik loodame, et varsti on ta meie eetris tagasi.
Ivan Makarov (pildil) ütles kord saates, et ta on saanud palju ähvarduskirju. Paistab, et need ähvardajad on saavutanud võidu Makarovi ja ka Vikerraadio üle.
Oh püha naiivsust. Advokaat Amsterdam arvab, et Venemaale tuleks võimaldada viisavabadus, sest nad on Eurooplased ja äkki tunnevad ennast teisejärgulistena.
Punkt üks, Venemaa ei ole Euroopa, olen seal piisavalt kaua elanud ja olnud, et seda teada. Ta ei saa ka kunagi selleks, mitte lähema sajandi jooksul. Imperialistlikku-suurriiklikku mõtteviisi on üliraske välja juurida. Seda enam, et seda isegi ei üritata. Tegu on Ida Impeeriumiga, mis lähtub Bütsantslikest traditsioonidest ning mõtteviisidest. Euroopa on midagi muud.
Punkt kaks, viisavabadus hävitaks Eesti, teised Balti riigid väga ruttu, neid horde ei suuda me taltsutada. Ma ei saa aru, mis kohaga seal Euroopas mõeldakse, pea see igatahes ei ole? Neil peaks kolmanda maailma põgenikega ju kogemusi olema. Vaesusest vaevlevast riigist joostakse heolu maale, võrreldes nendega heaolu midugi. Kuid kaasa võetakse oma kombed ja kuna on arvuline ülekaal, siis hakatakse neid kehtestama. Täpne analoog islamiriikide põgenikega Lääne-Euroopas.
25. jaanuar 2011 Sõjalised terminid võttis oma TARP-päästeprogrammi kirjeldamiseks appi juba endine USA rahandusminister Henry Paulson. TARP alustas kui pankadelt halvaks läinud varade ostmise vahend, kuid moondus siis millekski hoopis muuks: nendesamade pankade rekapitaliseerimise mehhanismiks.
Selgrootu välispoliitika viljeleja Paet käis täna Kloogal väidetavate holokausti ohvrite mälestustseremoonial taaskord vana kulunud juttu lugemas.
Tänapäeva Eestis peame holokausti ajaloo mitmekülgset uurimist üheks oluliseks eeltingimuseks, et mõista paremini antisemitismi, rassismi ja sallimatuse kõikide vormide leviku vastu võitlemise tähtsust. Alates 2007. aastast osaleb Eesti liikmesriigina aktiivselt holokausti õpetamise, mälestamise ja uurimise rahvusvahelise rakkerühma töös, ütles Paet.
See näitab hästi, kuidas võetakse omaks suuresti tõestamata õpetus ilma ise selle versiooni õigsusesse süvenemata ja surutakse see ajupesu koolidesse.
Olles ise tutvunud mitmete nn tõendusmaterjalidega, mida holocausti tõestuseks tuuakse, nagu nt Wannsee konverentsi puudutav, siis pole kuskil reaalseid tõendeid juutide hävitamise otsuse kohta aga ometi meile väidetakse, et on.
Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees Henn Põlluaas andis teada, et tervitab IRL-i rahvuslaste ühenduse avaldust http://si.kongress.ee/irli-rahvuslased-viitest-tartu-rahuleppele-ei-tohi-loobuda-2.html , kuid kahjuks peab tõdema, et see on tüüpiline näide IRL-i sisevastuoledest ja sellest, kuidas saba ei tea, mida pea teeb.
Tartu Rahu Põlistamise Selts, mida mul on au juhatada, on võtnud ühendust mitmete Riigikogu Setomaa toetusgrupi liikmetega ja ka IRL.i juhtfiguuridega. Edastasime neile Eesti-Vene piirilepingu (millelt Venemaa on oma allkirja tagasi võtnud) denonsseerimise ja loovutuslikele piiriläbirääkimistele moratooriumi seadmise eelnõu, lootes, et see Riigikogule menetlemiseks edastataks. Vastupidiselt IRL-is kõrvale tõrjutud rahvuslastest, kes Tartu Rahu au sees peavad, ei leidnud IRL-i juhtfiguurid, et Eesti peaks Tartu rahuga määratud piiride ja seeläbi okupeeritud aladele jäänud kodanike eest seisma või mingeidki meetmeid ette võtma. TRPS koostatud eelnõud keelduti käsitlemast. Kinnitati, et Toompeal ei ole esindatud mitte ühtegi poliitilist jõudu, kes asjaga tegelemisest huvitatud oleks.
Tekib küsimus, kas IRL on ikka see õige erakond, kuhu rahvuslaste ühendus kuulub. Ehk oleks neil juba ammu aeg lahkuda ResPublika poolt kaaperdatud libarahvuslikust IRL-ist, selle asemel, et nimekirja esinumbritele hääli koguda. Või kuulubki IRL-i valimis taktikasse hämamine ja erinevatele sihtgruppidele erineva jutu ajamine? Nagu keskerakonnal, kellele eestlastele ja venelastele suunatud valimisloosungid sootuks erinevad on.
Igatahes ma ei leia, et oleks võimalik usaldada erakonda, kes käitub kui mitmepealine lohe, kellel iga pea erinevat ja teineteisele risti vastukäivat juttu räägib. Tegudest, mis IRL-i Reformierakonna ja Keskerakonnaga äravahetamiseni sarnaseks teevad, ma ei räägigi.
Kutsun kõiki valima ühinenud üksikandidaatide nimekirjas olevate üksikandidaatide poolt: http://www.yksikkandidaadid.ee/ Oleme lubanud tegutseda sissesaamise korral ühtse jõuna ja meie kavadesse kuulub kindlalt nii Tartu Rahu piiride kaitsmine kui viisavabaduse ärahoidmine.
+ Riigikogus näen oma võimalikku osalusvaldkonda just haridusega, lastega ja eeskätt kõrgharidusega seotud probleemide lahendamises.
+ Esmane ülesanne ehk minu valimisprogrammi nurgakivi on vajadus anda võim tagasi sellele, kellele see kuulub Põhiseaduse järgi – Eesti rahvale. Täna on avalik võim erakondade kartelli ja partokraatia poolt oma kontrollli alla võetud. Seepärast vajab valimis- ja valitsemissüsteem radikaalset muutust.
+ Meil tuleb endale teadvustada, kas tahame olla iseseisev rahvusriik või mingi teise riigi iseotsustamisõiguseta osariik (Euroopa Liit) ja vastavalt sellele ka toimida. Otsuse saab teha vaid tänane kodanikkond referendumil.
+ Eelisarendada tuleb kodumaist väikeettevõtlust ja tootmist, eeskätt talutootmist. Selleks seisan hea vastavate seaduste kehtestamise eest. Näiteks põlistalude pankrotikaitse seaduse kehtestamise eest. Väikeettevõtluse ja talude toetamisel on heaks hoovaks maksundus. Kohalikel ettevõtetel, eriti maapiirkondades peab olema maksusoodustus võrreldes hargmaiste ja välismaiste kompaniidega. Ma ei soosi tänast liberaalset majandusmudelit, mis tegelikult suretab kodumaist tööstust, pangandust ja majandust tervikuna.
+ Tuleb taastada kodumaine rahandus, näiteks anda riigieelarve teenindamine hoiu- ja laenuühistutele. Torontos tegutsev Eesti Ühispank on ühistupanganduse heaks näiteks. Täna teenivad Eesti pangad, mis kuuluvad välisfirmadele kasumit vaid oma emamaale ja kasum viiakse Eestist välja. Iseseisev rahandus on riigi iseseisvuse nurgakivi.
+ Valitsemiskulud vajavad veelgi kärpimist. Nii riigikogu kui ka ametnike tasud on ülikõrged ja ei vasta tööpanusele. Majanduskriisis vähendab mõistlik peremees kulusid, mitte ei tõsta makse, nagu täna toimub.
+ Seisan hea, lihtsa ja stabiilse maksusüsteemi eest, ütlen kindla ei astmelisele tulumaksule ja maksude arutule tõstmisele, sest sellest riiki raha juurde ei sünni.
+ Võitlen inimväärse sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi eest. Tänane olukord, kus pension ei võimalda inimesele elamisväärset elu on absurdne. Tänane pensionär on terve elu ju töötanud ja riigile makse maksnud.
+ Tänane haigekassa süsteem vajab reformi. Ei saa pidada normaalseks, kui haigekassale raha maksnud inimesed peavad tohtri juurde minnes visiiditasu maksma või kallimad protseduurid ise kinni maksma. Samuti tuleb likvideerida olukord, kus paljude eriarstide teenused on samuti lisatasu alla viidud.
+ Põhi- ja gümnaasiumiharidus peab olema kättesaadav kõigile ja võimalikult lähedal oma kodukohale. Seisan hea, pidurdamaks arutuid haridusreforme ja maakoolide likvideerimist, sest selline tegevus viib äärepiirkondade elu väljasuretamisele.
+ Meil on vaja kehtestada eetikaõpetus kohustusliku ainena, kuna seda ilma usundiõpetuseta ei saa teha, siis ka usunditeõpetus (mitte ajada segi konfessionaalse usuõpetuse või ajupesuga).
+ Kõrgharidus peab olema kättesaadav kõigile võimekamatele, sõltumata noore või tema vanemate rahakotist. Selleks tuleb sisse viia õppemaksu ja ka elamiskulude kompenseerimine edukatele õppuritele.
+ Annan aru, et täiesti tasuta kõrgharidus on utoopia, sest maksumaksjad peavad selle kinni maksma. Samuti võib tasuta hariduse jagamisega kaasneda kuritarvitused ja lohakus. Tuleb vaid teha mõned lihtsad sammud noorele taskukohase hariduse andmiseks Eestis:
+ kehtestada õppetoetused (stipendiumid) suuruses ja määras, mis võimaldavad äraelamist ja õppimist ega loo vajadust kõrvalt töötamise järgi;
+ tuleb vaadata üle õppelaenude süsteem ja hoolitseda selle eest, et neid kasutataks sihtotstarbeliselt;
+ taastada õppelaenude kustutamine neile, kellele riik seda lubas, kuid hiljem seda lubadust murdis;
+ õppemaks peab olema kõigis koolides võrdne, sõltumata erialast ja omandivormist, kusjuures puudujääv osa tuleb koolidele kompenseerida riigieelarvest;
+ tudengi omavastutuse tagamiseks peaks jääma minimaalne õppemaks, vastasel juhul muutuvad meie kõrgkoolid lapsepõlve pikendajateks ja rumalate taimelavaks.
+ Toetan kõigi Vabariigi kodanike kohtlemist võrdsel alusel, eeldusel et nad on ka meie riigi patrioodid ja austavad seaduseid.
+ Lastetoetused tuleb viia normaalsele alusele. Tänane olukord, kus peale nimetatud vanemapalga lõppu makstakse vanematele üksnes sandikopikaid ei ole normaalne. Lapsetoetus peab olema vähemalt sama suur kui Soomes.
+ Emapalk peab olema kõigile võrdses suuruses, mitte sõltuma varasema palga keskmisest, sest see loob võimalused kuritarvitusteks ja soodustab ebavõrdsust. Samas peab emapalk olema piisavalt suur, see peaks olema seotud Riigikogu ja Valitsuse liikmete palgaga.
Tundmatu Sõdur kirjutab: "Suurbritannia iseseisvuspartei (UKIP) president Nigel Farage pidas europarlamendis kõne olukorrast Euroopa majanduses. Ta küsis, mis on kõige esimene sõna , mis peab tulema meelde seoses euro valuutaga ja vastas, et see ei ole mitte "läbikukkumine", mis võiks vabalt olla. See sõna on "stabiilsus". Riikidele räägiti enne euroga liitumist ja euro loomisel, et see annab Euroopale suurema stabiilsuse. Selle asemel on euroraha toonud Euroopa majandusse kaose ja ebamäärasuse. Samas kasutavad poliitilised liidrid nagu Barroso ja Van Rompuy endiselt nüri järjekindlusega sõna "stabiilsus" kui räägivad eurost. Samas on Farage sõnul ju kõigile teada, et näiteks hiljutine Portugali võlakirjade müük ei läinud hästi - Euroopa Keskpank ostis need võlakirjad suures osas ise ära ehk sisuliselt ostis iseenda võlakirju. Enamik Euroopa tavakodanikke ei toeta enam Farage sõnul eurot ja Hispaania krahh pole veel õieti alanudki. Kui Euroopa Keskpank oma senist poliitikat jätkab peavad Põhja-Euroopa riigid igavesti hakkama kinni maksma Lõuna-Euroopa riikide võlgasid. Lõpetuseks teatas ta, et loodab ja palvetab, et turud suudavad sellele keskpanga poliitikale otsa peale teha."
|
OSCAR-2019
|
||
Teiselt poolt antakse aga kohe artikli alguses mõista, et need, kes kipuvad arvama, et neis varjatud ja ühemõtteliselt ebademokraatlikes struktuurides võidakse äkki langetada võimuotsuseid, on sisuliselt nõdrameelsed.
Ehk teisisõnu: tahta näha kõrgete võimukandjate vahel avatud ja avalikku arutelu on lihtsalt hullumeelsuse ilming. Sa kas lepid selliste ebademokraatlike asjaajamise struktuuridega või oled poolearuline “vandenõuteoreetik”, keda ei pea avalikus arutelus üldse tõsiselt võtma. Just see näib olevat artikli baassõnum. Selliseid PR materjale, millega klikk iseennast õigustab, on alati lõbus lugeda — eriti, kui nende manipulatiivne otstarve on sedavõrd ilmne.
Kes asjast muidu aru ei saa, siis seda peaks ju ometi mõistma, et midagi on kahtlast, kui The Economist, mis nädalast nädalasse väidab end võitlevat demokraatlike väärtuste eest, ei näe ühtäkki maailma suurte võimukandjate sagedastes, tihti salajastes ja alati avalikkusele suletud kohtumistes mitte midagi sellist, mis võiks vähimalgi määral kahtlusi pälvida. Aga teisest küljest, mine tea … vahest oleks selles millegi kahtlase nägemine hoopis märk hullumeelsusest …
Eriti vahva koht artiklis on see, kus selgitatakse, et Bilderbergi kohtumisele kutsutakse ka ajakirjanikke — nt The Economisti peatoimetaja. See on mitte vähem naeruväärne kui väita, et Keskerakonna juhatuse koosolekud ei ole pressile suletud, sest mõni kord kutsutakse sinna ka Kesknädala peatoimetaja (kellel küll ei lubata nähtust-kuuldust, eeldusel et ta tegelikult üldse midagi näeb-kuuleb, sõnagi kirjutada — et mõttevahetus ei oleks “kammitsetud”).
Tundmatu Sõdur kirjutab: "Daily Mail kirjutab, et USA väed on Afganistanis maatasa pommitanud Tarok Kolache asula selliselt, et linna ei ole enam maakaardil. Asula teati olevat Talebani kontrolli all kui korraldati sellele õhurünnak. Ajaleht avaldab ka aerofotod asulast enne ja pärast pommitamist. Esimesel fotol on näha palju kõrvuti olevaid majasid, kuid teisel pildil ei ole enam ühtegi püstiseisvat hoonet, isegi varemeid on keeruline leida, pigem on sellel kohal kus enne oli asula - nüüd põld. Linnakese maatasa tegemiseks olevat kulunud 25 tonni pomme. Peale maatasa tegemist koalitsiooniväed ei läinud ala üle vaatama kuna kõigile oli selge et sellises pommitamises ei saa olla ellujääjaid - midagi ei ole vaadata. Operatsiooni tulemuseks pandi kirja , et tsiviilisikuid operatsiooni käigus surma ei saanud. Mitmed asjatundjad väidavad, et selline linnade maakaardilt kaotamine ei mõju ameeriklaste ja afgaani tavakodanikele omavahelistele suhetele hästi."
“Kaja Kallas võitleb vaba konkurentsi eest,” kirjutas süsteemimeelne veebikeskkond Delfi 21. novemberil 2010 ilmunud artiklis, kui teemaks oli energeetika. “Majandusminister tõenäoliselt oleks mulle kõige ahvatlevam,” võis lugeda 23. jaanuaril. Kes on aga enda sõnul vaba konkurentsi eest seisja ja elektrihinna alanemisest, mille reaalse paikapidavuse võimalikkuse akadeemikud ühehäälselt ümberlükkavad, pajatanud K.Kallas?
Nn vaba konkurentsi propageeriv K.Kallas on olnud aktiivne elektrituru avamise pooldaja, mis avanedes tõotab elektrihinna tõsta Soome tasemele ja soovib tema enda kinnitusel mängida suurt rolli riigi majandusasju puudutava seadustiku edasisel kujunemisel.
“See, et ma olen taastuvenergia ettevõtjaid esindanud, see on fakt. Ja need sidemed on olemas. See on skeem: teeme mingi seaduse, kutsume investorid. Investorid hakkavad aga reaalselt teenima,” ütles K.Kallas Õhtulehele olles samaaegselt seotud ettevõtetega nagu: Leiger Konsultatsioonid OÜ (11455531), juhatuse liige, OÜ Pakri Tuulepark (10786409), nõukogu liige, OÜ Viru-Nigula Tuulepark(11083689), nõukogu liige jne, jne.
Majandus pole ainukene valdkond, kus K.Kallas panuseid teha tahab.”Vihkamine on minu hinnangul meie ühiskonnas suur probleem. Vihatakse rikkaid, Ansipit, teistsuguseid,” kirjutab Siim Kallase tütar Kaja Kallas oma blogis.”Tänapäeva internetiseeritud ajastul on probleem muutunud aktuaalsemaks, sest kõigist õhku visatud kahtlustest jääb märk maha.”
Millegipärast ei meenunud Kallasele, et poliitkorrektsete dogmade võimalik seadustesse surumine pole kooskõlas demokraatliku riigi põhimõtetega ja, mis puudutab majandusministriks saamist, siis selleks peaks olema ikka isik, kes teeb seda EV ja tema elanikkonna huvides, mitte ei seo end väljavalitute eliidiga.
Varem on perekond Kallas sattunud huviorbiiti seoses Siim Kallase 10 miljoni dollari afääriga(raamat), väidetavalt suurriikide huvide kaitse jpm asjaolude tõttu.
See üleskutse on koostatud Riigikogu (õigemini - provintsi volikogu) valimisteks, et astuda vastu kartelliparteide ja nende reeturitest juhtpoliitikute valitsemisele Eestis. Parlamendis esindatud erakonnad on läinud EL-u peremeeste korraldusi täites Eesti Vabariigi lammutamise ja eesti rahva väljasuretamise teele. Kelle käske nad siis usinalt täidavad? Vaata videost lühiülevaadet:
Reeturpoliitikute "võitlus" meie rahva heaolu ja kestmise eest läbi aegade on vaid silmakirjalik, näiline. Milline on aga tegelik olukord? Vaata siit:
Mida rahvuslikult mõtlevad inimesed aga teha saaksid? Valimistel saame näidata enda meelsust ja vastuhakku eelkõige sellega, et hääletame rahvuslikult meelestatud üksikkandidaatide poolt:
Need kandidaadid on kindlalt lubanud, et ei lähe koostööle ühegi kartelliparteiga ja neid võib ka usaldada. Rahvuslasi juba poliitkartell enda räpase rahaga ära ei osta!
Ebademokraatliku valimisseadusega on küll üksikkandidaatide saamine Riigikogusse tehtud äärmiselt raskeks kuid mitte võimatuks, kõik oleneb vaid meist! Parlamendis on meie valitud saadikud lubanud teha omavahel koostööd, levitada märksa intensiivsemalt (kasutades avanenud võimalusi) rahvuslaste sõnumit ja seista igati Eesti riigi ja rahva tõeliste huvide eest.
Venemaal blokeeriti kolmapäeval veebileht RuLeaks.net, kus avaldati fotod peaminister Vladimir Putini väidetavast miljardidollarilisest paleest, teatas Venemaa piraadipartei juht Pavel Rassudov.
Veebilehe külastajatel hakkas esinema tehnilisi probleeme leheküljele ligipääsemisel juba teisipäeval, kui sinna pandi üles fotod Itaalia stiilis Musta mere äärsest paleest, mis ajalehe Washington Post väitel kuulub Putinile, teatab RIA Novosti.
Venemaa piraadipartei teatas „Venemaa WikiLeaksi” loomisest 14. jaanuaril ja kutsus inimesi üles saatma sellele dokumente, mis on seotud korruptsiooni, kuritegude varjamise ja muu sotsiaalselt tundliku informatsiooniga.
Veebilehe asutajad ütlesid, et on võtnud tarvitusele ettevaatusabinõud RuLeaks.net-i turvalisuse tagamiseks. Selle serverid asuvad väljaspool Venemaad, domeen on registreeritud välisriigi kodaniku nimele ning kogu informatsioon, mis sinna üles pannakse, duplitseeritakse reaalajas erinevatesse suhtlusportaalidesse.
23. detsembril ilmunud Washington Posti artiklis tsiteeriti Sergei Kolesnikovi, kes väitis, et palee maksti enamasti kinni Venemaa ärimeeste annetatud ja Putini enda rahaga, mis on aga saadud korruptsiooni, altkäemaksuvõtmise ja varguse teel. Ärimees Kolesnikov töötas kuni 2009. aasta novembrini ühe ettevõtte heaks, mis väidetavalt investeeris raha Putini ülesandel.
Saksamaal toimuval põllumajandus- ja toidumessil Grüne Woche öeldi välja, et eurooplased ei taju veel toidu nappuse probleemi, kuid ajaga võib see siiski ka meil probleemiks kujuneda. Millest selline ütlus? Euroopa, mis toodab piisavas koguses vilja, et ennast varustada ja, mis paiskab maailmaturule hiigelkoguse vilja ning olukorras, kus pakkumise nõudluse suhe on hea, tunneb toidupuudust?
Hoolimata suurest tootlikusest põllumajandussaaduste alal oleme näinud toiduhinna kiiret kasvu. Näiteks Eesti suudaks vajadusel toita oma tootlikuse potentsiaali arvestades ära nii oma elanikkonna kui ka eksportida eri saadusi välja, aga ometi ei löö see hindu alla.
«Ajaga võib see siiski ka meie probleemiks kerkida, sest kiire hinnatõusu korral muutub toit ka paljudele eurooplastele liiga kalliks,» märkis ta. «Lähikümnenditel oodatakse nõudluse kasvamist toiduainete järele kümnetes protsentides, kuid tänases olukorras seda tootmise suurendamisega nii suures ulatuses rahuldada kindlasti ei suudeta,»vahendas PM H.V.Seederi ütlust.
Selline olukord tuleneb sellest, et absoluutselt kõik ained, olgu see siis kurk, kütus, kõrvits, valuuta ja isegi muld on viidud spekulatsiooniturule ning sellest, et kohalikku toodangut saadetakse suurel hulgal välismaale oma metsad suuresti maha raiunud(erosiooni ja kõrbestumist soodustanud) parasiitliku juurdekasvuga ning igavesti oskamatu majandamisega eksootiliste inimhulkade toitmiseks ja raha nende ülevalpidamise hõlbustamiseks.
Spekulatsiooniturg toimib tihti reaalseid tarbimisnumbreid mittearvestades ja spekulantide suval ehk üksiku eliidi huvides. Vanasti nimetati seda börsijuutluseks – olukorda, kus trustide omanikering omakasu huvides kõigutab hindu.
Hindu saab aga stabiliseerida lihtsalt: toiduainete väljaveo piiramine, kui pole täidetud koduturu vajadused, keelata toiduainete spekulatsioon ehk lihtsamalt kirjutades tähendaks see toodangu maailmaturu kõikumistest eemaldamist. Seda tehti mitmetes riikides 1930-datel aastatel ja hind oli suhteliselt stabiilne.
Tundmatu Sõdur kirjutab: "Maailma üks tuntumaid majandusajakirju The Economist avaldas erireportaazi nime all artikli sellest, kuidas maailma mitteametlikus õhkkonnas juhitakse. Ajakirjale rääkis Bilderbergi klubi tegemistest klubi praegune tegevjuht Etienne Davignon, kes on endine Euroopa Komisjoni asepresident. Ta rääkis, et Bilderbergi klubis kogunevad igal aastal maailma mõjukaimad inimesed, et rääkida sellest, mida keegi tegelikult asjadest arvab ning seetõttu välditakse ka ajakirjanikke. Davignon tunnistas, et Bilderbergi klubi mõttetalgutel pandi alus näiteks ideele eurost kui Euroopa ühisvaluutast. Iraagi ründamise asjus olevat Bilderbergi otsustajad olnud eriarvamusel - osa olevat 2003. aasta Iraagi ründamist toetanud, osa olevat vastu olnud. Eelmise aasta põhiteema olevat olnud euro kui valuuta säilimise küsimused. Lisaks Bilderbergile olevat ka teisi kohti, kus ülemaailmne eliit igal aastal koguneb, nagu maailma majandusfoorum Davosis, Trilateraalne Komisjon, Boao kogunemine Hiinas, Council on Foreign Relations. Davosis näiteks leppisid 1994. aastal Shimon Peres ja Yasser Arafat kokku Gaza ja Jericho alade küsimused. 2003. aastal kohtus Jack Straw, Briti välisminister mitteformaalselt Iraani presidendiga, kuigi Suurbritannial ja Iraanil ei olnud sel ajal diplomaatilisi suhteid. The Economict kirjutab, et nellised ülemaailmse eliidi kogunemised moodustavad maailma mitteformaalse võimu struktuuri. The world's water-coolers, Where the influential people meet and talk "
Peale Thilo Sarrazini avalööki rahvastikus tegelikult toimuvate protsesside teemal on Saksamaal sõna võtnud murettekitava demograafilise olukorra üle ka teised.
Tänase seisuga on riigis sündimas naise kohta 1,34 last. See on kiirendamas märkimisväärselt rahvastiku vananemisprotsessi ja rahvaarvu kadumist. See omakorda tähendab pikemas perspektiivis nii majanduslikku kui ka sotsiaalpoliitilist katastroofi, sest väheneva rahvaarvu aga eelkõige väheneva (kvaliteetsete)inimeste arvu tingimustes pole võimalik üleval hoida senist tootlikus- ega ka elatustaset, rääkimata keeleruumi või kultuuriruumi säilimisest senisel kujul.
Suuresti on selle põhjuseks materiaalne ebakindlus, kuid ka feministlike sundõpetuste rakendamine koolidest alates. Üha rohkem saksa naisi koondub suurlinnadesse, keskendub materialistlikele väärtustele ning lükkab perekonda, kui see kõrgemas eas üldse teoks saab, edasi.
Kuna hoolimata immigrantidest pole asemele tulemas võimekate inimeste rühma ja integratsioon vaid süvendamas kvaliteetsete inimeste põuda, on küsimuseks juba muutumas sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikuse võimalikkus.
Kui need trendid jätkuvad hakkab juba lähiaastail toimuma elatustaseme langus. Antud teemad olnud viimastel kuudel luubi all nii ZDF-i, Der Spiegeli, RTL-i aga isegi Bild-i veergudel.
Olukord on üha enam tõstatamas üles arutelusi antud teemadel ja ühena neist võttis sõna ka saksa sotsioloog Gunnar Heinsohn:
Ühinenud üksikkandidaadid tegid täna avalduse, milles teevad ettepaneku lähiaastateks kaotada peamistele toiduainetele käibemaks, et tasakaalustada kiiret toiduhindade tõusu.
“Selline soodustus peaks olema kindlasti piiritletud ajaliselt näiteks kolme aasta peale, mitte tähtajatu, aitamaks inimesi just lähiaastatel, mil Eesti majandus on veel masu tingimustes. Samuti peaks toiduainete nimistu olema piiratud,” selgitab Martin Helme. “Toiduained on meil juba praegu pea sama kallid kui näiteks Soomes, aga sissetulekute võrdlemisest pole mõtet rääkidagi. Kõige valusamini puudutab kallis toit aga kõige vaesemaid inimesi, sest isegi töötu peab ju sööma.”
“Euroopas on riike, kus peamistel toidukaupadel ei olegi üldse käibemaksu. Käibemaksu ajutise kaotamise puhul peaks iga toidukaup odavnema kohe 20 protsenti. See on arvestatav raha, inimesed vaadaku oma poetšekkidelt, kui palju nad sellega säästaks.”
“Maksusoodustusega kaasneva eelarveaugu peaks Eesti täitma edasiste kärbetega avalikus sektoris ning vajadusel leppima lähiaastatel pisut suurema eelarvedefitsiidiga. Olukorras, kus Eesti on Euroopas pea ainus riik, kes püsib laia varuga Maastrichti eelarvedefitsiidi piirides ei ole meil peale euroalaga liitumist vaja selle pärast väga muretseda,” selgitab Helme.
Hollandis maksab Gouda linn immigrantide jõukudele raha, et nood ei asuks kohalike pühade ajal laamendama, rüüstama, peksma vms tegema. Piirkonnas on suur immigrantide kogukond, mis kasvatanud kuritegevusastet kordades.
Tosinad Maroko päritolu noorukid röövisid Detsembris reisijaid. Nad “osteti ära,” et neid pühadeperioodil rahulikuna hoida. “Me tahtsime ära hoida asjade edasise eskaleerimise,” ütles linnaametnik De Telegraafile.
Briti peaminister peab täna maha pretsedenditu Suurbritannia-Põhjamaade-Balti tippkohtumise, olles kutsunud kokku Euroopa kõige liberaalsemate, vabaturumeelsemate, rohelisemate ja karmimate (eelarvepoliitika kontekstis) riikide ladviku.
David Cameron on hoolikalt selgitanud, et üheksa riigi kohtumine kujutab endast õdusat sõpradevahelist koosviibimist, kus lisaks tehnoloogiale ja kasvule räägitakse ka näiteks ookeanienergiast ja perekonnakesksest poliitikast.
Teistele eurooplastele võib tippkohtumine aga jätta mulje Cameroni poolsest musklite näitamisest – katsest sepistada «Põhjaliigat» riikidest, mis sageli kalduvad euroskeptitsismi ja atlandimeelsusse ning igatsevad kammitseda Brüsseli volitusi ja Euroopa Liidu kulutusi.
Soome välisminister Alexander Stubb ütles, et tippkohtumine oli Briti peaministri poolt «kaval käik».
«Ta otsib ELis endale liitlasi. Ja väikesed liikmesriigid on alati meelitatud, kui keegi suurematest neile läheneb,» ütles Stubb.
Kui Briti valitsuselt küsiti, kas Cameron sepistab «Prantsuse-vastast allianssi», juhtis peaministri pressiesindaja tähelepanu sellele, et nad on teinud Pariisi ja Berliiniga koostööd, et ELi eelarveasjades korrale kutsuda.
Cameron korraldas Islandi, Norra, Rootsi, Taani, Soome, Leedu, Läti ja Eesti liidritele eile õhtul Downing Streetil piduliku õhtusöögi.
Põhjamaade suhted Brüsseliga on sageli kohmakad ja täbarad. Norra ja Island ei ole ELi liikmed. Taani ja Rootsi ei kuulu aga euroalasse ja nende liitumisest ei paista mingeid märke – pigem vastupidi.
Üks Brüsselis baseeruv analüütik ütles, et tippkohtumine näib olevat Cameroni jaoks viis ülejäänud Euroopaga suhtlemiseks, minnes mööda ELi institutsioonidest.
«See on siiras katse leida uus viis rahvusvaheliste kohtumiste korraldamiseks,» ütles üks plaanimises kaasalöönud isik. «See on mõeldud katalüsaatoriks, et jagada rikide vahel häid mõtteid ja kogemusi.»
Cameroni abilised tõid näiteks Norra poolt tehtud töö, toomaks rohkem naisi ettevõtete juhatustesse. Kuigi esialgu pole veel kindel, kas peaminister kavatseb norrakatelt eeskuju võtta ja juhatustele sookvoodid peale panna.
«Miks Põhjamaad ja Baltimaad?» küsis Cameron ja vastas ise: «See on väga lihtne. Põhja-Euroopat seob teatud ühiste huvide allianss. Me tõmbame ligi ettevõtlust. Me tervitame innovatsiooni.
Me mõistame, milline on roheliste tehnoloogiate potentsiaal majanduskasvu saavutamiseks. Ajal, mil suur osa Euroopast vajab meeleheitlikult fundamentaalseid majanduslikke reforme, on meil mõistlik oma majanduste hüvanguks kokku tulla – kui töökohtade ja kasvu avangard.»
Stubb ütles, et kokkutulnud on ühed «ELi kõige anglosakslikumad riigid», mida ühendavad usk vabaturumajandusse, tugevad heaoluriigid ja sageli ka annus euroskeptitsismi.
«See ei ole iseenesest võimuliit, vaid pigem üks vahva sõpruskond, kes kokku tuleb,» ütles ta. «Mis meisse puutub, siis meie silmis on Suurbritannia tähtis riik nii ELi kui maailma kontekstis. On tähtis, et sul oleks suuri sõpru. Meile annab see palju.»
Moskva endise linnapea Juri Lužkovi elamisloataotlus Lätis tekitas suurt vastukaja Venemaa meedias. Raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Anton Orehh tuletas aga meelde, mida endine linnapea varem Läti kohta öelnud on.
„No kui palju aega on möödunud sellest, kui Lužkov nimetas Lätit Kambodžaks? Kui kleepis Lätile külge sildi fašistide pesa? Kui sõimas Lätit vene rahva ja vene keele mõnitamise eest?” küsis Orehh Läti Delfi vahendusel.
„Tundub, nagu oleks need süüdistuskõned kõlanud alles eile. Ja tundub, et Lužkovi sõbrad ajasid juba siis seal juured alla. Jah, ja Juri Mihhalõtš ostis fašismi pesas laohoone! Mida kavatseb ta selles laohoones hoidma hakata? Aga võibolla see Läti polegi nii halb?
Kes ostis hullumeelse mõrvari Pol Poti ajal vara Kambodžas? Ja 200 000 latti ta Läti panka ometi investeeris. Kas ta oleks andnud nii suurt rahasummat fašistlikule pangale?” küsis ajakirjanik.
Lisaks sellele märgib Orehh, et Lätis on terve „Lužkovi-tüüpi” poliitiline partei – Inimõiguste Eest Ühtses Lätis.
„Kui Juri Mihhalõtš juhiks seda parteid! Kujutage ette, et Lužkov räägiks läti keeles! Sama tuliselt, sama intonatsiooniga, aga meile täiesti arusaamatus keeles, sealjuures oma alatises sonis ja iga kõne lõpuks hüüaks kõige krooniks „Hurraa!”. Ja siis saaks Riia linnapeaks või kas või Nils Ušakovsi asetäitjaks.
Veidi aja pärast oleksime me kuulnud, et tuleb välja, et meil Venemaal on tõeline Kambodža ja Pol Pot valitseb meid juba 11 aastat. Ja kodanlik Läti poleks muide meid, Lužkove kunagi välja andnud, ükskõik, millistes kuritegudes teda siin ka ei süüdistata. Lõppude lõpuks looks Juri Mihhalõtš Jūrmala laohoones eksiilvalitsuse ja 200 000 latiga alustataks uut Vene revolutsiooni,” kirjutab Orehh.
Tundmatu Sõdur kirjutab: "Dr. Carsten K.D. De Dreu juhitud Amsterdami Ülikooli psühholoogide grupp on maha saanud uuringuga, et multikulti promojad võitlevad emakese looduse enesega. Uuringust selgub, et etnotsentrism ja "omade eelistamine" on looduslik, keemiline ja bioloogiline suundumus.
Hormooni nimega oxytocin on siiamaani nimetatud kallistushormooniks, sest hüpotalaamus vabastab seda seksi, sünnituse, rinnaga toitmise jms. käigus. Nüüd on aga selgunud, et oxytocin tagab, et inimkonna sümpaatiatunne väljendub selgelt piiritletud etnilisi liine pidi. Isegi vasakpoolne New York Times refereerib uuringut ja nendib mõrult, et ""....armastus ja usaldus, mida see käivitab, ei ole maailma kui terviku vastu vaid ainult isiku sisemisele grupile. Tuleb välja, et oxytocin on klanni, mitte üleilmse vennaskonna hormoon. Hormooni uurinud psühholoogid on nüüd järeldanud, et see on etnotsentrismi käitav mehhanism...."" Algne pealkiri "the dark side of hormone of love" muudeti peale esimest ehmatust küll ringi, aga artikli enda leiab siit. Depth of the Kindness Hormone Appears to Know Some Bounds
Multikulti demagoogide pahameel on mõistetav, sest nüüd kui Amsterdami Ülikool on teinud kõigile teadusuuringute reeglitele, platseeboefekti ja topeltpimeda katsega töö ning avaldanud tulemused USA Teaduste Akadeemia ametlikul lehel ehk siis eelretsenseerituna, on raske tulemusi natsismiks ja rassismiks tembeldada.
Uuring ise avaldati mõned päevad tagasi ning on loetav siit: Oxytocin promotes human ethnocentrism ning dr. De Dreu võtab kokku, et etnotsentrism on inimese põhilises olemuses ning mingi haridusega pole seda muuta võimalik."
|
OSCAR-2019
|
||
Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju; sündinud 24. märtsil 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht.
1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastast 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale.
2013. aasta augustis teatati, et Schibstedi kontsern peab läbirääkimisi oma Eesti meediaäri, sh Postimehe ja trükikoja Kroonpress müügiks Eesti haru juhtide osaühingule, mille üks osanik on ka Mart Kadastik.[1][2] Müügitehing leidis aset sama aasta septembris ning selle käigus omandas Margus Linnamäe poole Eesti Meediast ja teine 50% jäi juhtkonna ettevõttele TAMM Meedia, millest 58% kuulus Mart Kadastikule.[3] Kaks aastat hiljem müüsid Mart Kadastik, Meelis Luht, Andres Kull ja Toomas Issak oma osaluse Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele ning Kadastik lahkus ettevõtte nõukogu juhatuse kohalt.[4]
Mart Kadastik on kirjutanud mitmeid ühiskonnateemalisi artikleid, samuti tõsielu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume.
2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel" kirjastuses Varrak.[6] Autori sõnul on 2/3 raamatu sündmustest tegelikult juhtunud. Raamatut arvustati nii heatahtlikult kui ka kriitiliselt, Kadastik ise on nimetanud kriitika põhjuseks kirjanike olelusvõitlust.[7] Pigem õnnestunuks on seda nimetanud kriitikud Jan Kaus ja Kaarel Kressa[8]. Romaanile ilmus 2013. aastal järg "Suvi sulab talvel", mille tegevus toimub 2013. aasta suvel ja sügisel[9].
2014. aastal avaldasid Kadastik ja Katariina Tammert koos Varraku kirjastuses romaani "Paarismäng".[10]
1980. aastatel kirjutas Mart Kadastik ajalehes Edasi pseudonüümi Jaak Kalju all toona dissidentidena Eesti Vabariigi taastamist nõudnud inimeste, sh Lagle Pareki suhtes kriitilisi artikleid, kasutades muuhulgas Nõukogude Liidu julgeolekuametkonna KGB antud materjale.[1] Nii kirjutas Kadastik 1984. aastal ajalehes Kodumaa värskelt süüdimõistetud dissidentide Pareki, Arvo Pesti ja Heiki Ahoneni kohta: "Kui ebameeldiv seda ka ei ole eelnimetatutel tunnistada, ometi toimis neile peamise käivitava jõuna isiklik kasu. Olgu või rahuldus oma nime kuulmisest välismaistes raadiosaadetes." Sama aasta Edasis vene dissidentliku kirjaniku Aleksandr Solženitsõni kohta: "Apoliitiline silmakirjatseja, kes ei usu demokraatiasse, vaid on autoritarismi (eeskätt fašismi) ägeda pooldajana kohutanud isegi oma seniseid soosijaid Läänes." 1988. aastal kritiseeris ta nn nelja mehe ettepanekut Eesti isemajandamiseks (IME): "Isemajandamise ettepanekut arendades on juba jõutud nõudeni taastada kodanliku Eesti aegne riik ja kord. Kes vähegi poliitikat jagab, saab aru, et selline avantürism kompromiteerib meie teadlaste ja loovintelligentsi pingutusi vähendada kohaliku elu sõltuvust keskorganite suvast, puhub üles umbusaldust meie taotluste poliitiliste eesmärkide suhtes. /---/ Muide, olen lihtsate inimeste suust juba korduvalt kuulnud väiteid: Lagle Parek ja tema mõttekaaslased olla tegelikult provokaatorid, kes kaitsevad ühiskonna demokratiseerumise vastaste huve."[11]
Kadastik ise selgitas oma tegevust 1992. aasta 31. augustil ilmunud arvamusloos "Versioon 80. aastatest": "Mis ikka sundis tollast "Edasi" toimetajat osalema selles ahelas, mille jämedat otsa hoidis enda käes KGB? /---/ Jäin nõusse põhjusel, mis täna on ilmselt raskendav asjaolu: hasartne soov vahendada seda ajakirjanduslikult põnevat teemat senisest mitmekülgsemalt, inimlikumalt, trafaretivabalt. /---/ Ma ei mõistnud neid inimesi, vabadusvõitlus sellises vormis tundus siis absurdne, peamiselt vaid oma isiklike komplekside väljendusena. Mulle oli arusaamatu selle grupi sallimatus kõigi "harilikult" elavate eestlaste, eriti intelligentsi vastu."[1]
Väidetavalt on just need kunagised kirjutised põhjus, miks Kadastik pole osalenud poliitikas. 1992. aastal kirjutas ta: "Minu vahetu poliitiline tegevus katkes siis, kui pettusin Rahvarinde režiimis. /---/ Süümevannet ma anda ei kavatse. Ehkki ma pole eales andnud KGB-le informatsiooni, olen ajakirjanikutöös kasutanud KGB andmeid."[1] 2007. aastal avaldas Kadastik Postimehes arvamusloo "Rääkige ära!", kus kirjutas põhjustest, miks nõukogude ajal tehtust sageli avameelselt kõnelda ei taheta: "Kes tahakski rääkida lojaalsuse murdumisest. Vene ajal kaotasid paljud, kellelt nüüd oodatakse ülestunnistust, usu oma riigi ideesse. /---/ Nad vaikivad, ja teevad ilmselt õigesti. Ühiskond on valmis kuulma, aga mitte kuulama."[12] Selles sõnavõtus kunagise tegevuse õigustamist nähes on Kadastikku kritiseerinud muuhulgas poliitik Indrek Tarand[13][14][15] ja Keskerakonna häälekandja Kesknädal[16].
Meediajuhina on Kadastik kritiseerinud veebiportaalide kommentaariume ("Kommentaarium on väga inetu, ma ei soovita kellelgi seal käia")[17] ning näinud Eesti Rahvusringhäälingu laienemises kõmumeediasse (seoses ERR-i portaali menu.err.ee avanemisega) ohtu avalik-õigusliku ja erameedia vahelisele tasakaalule ("Kui maksumaksja rahaga tullakse internetimeediasse, siis see on väga suur risk")[18]. Ta seisis ka Postimehe Tartust Tallinna kolimise eest 1995. aastal.[1][19]
2016. aasta veebruaris esitasid Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ja Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov Mart Kadastiku Tartu linna aukodaniku kandidaadiks. Põhjenduseks toodi Kadastiku tegevus meediakontserni Eesti Meedia looja ja juhina, kus ta "on oluliselt panustanud sõnavabaduse, meediavabaduse ning Eesti kvaliteetajakirjanduse arengusse". Samuti nimetati tema rolli Jaan Tõnissoni ausamba rajamisel Tartusse ning Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühise konkursi "Aasta tegu" algatamisel.[20][21]
Pärast kandidatuuri avalikustamist saatis Eesti eurosaadik Indrek Tarand 16. veebruaril Tartu linnavalitsusele ja -volikogule avaliku kirja, milles avaldas arvamust, et Kadastiku tegevuse tõttu Nõukogude okupatsiooni lõpuaastail ajalehe Edasi peatoimetajana ja sidemete tõttu KGB-ga ei peaks Kadastik saama Tartu aukodanikuks. Tarand nimetas Kadastiku 1980. aastatel ajakirjanduses avaldatud tekste vihakõneks ning soovitas esitada kõik kolm aukodaniku kandidaati hääletusele eraldi. Kirjale järgnes avalik poleemika, kus kõrvutati Kadastikku kui potentsiaalset aukodanikku varem aukodanikuks valitud poliitvangi Enn Tartoga ning tõstatati ka küsimus Kadastiku rollist Postimehe viimisel Tartust Tallinna.[22][23][15][24]
Linnavolikogu hääletusele 18. veebruaril esitati Kadastik siiski üheskoos kardioloog Jaan Eha ning lastekirjanik Tiia Toometiga. Volikogus puhkenud vaidlusele vaatamata kiideti kõik kandidatuurid heaks 21 poolt- ja 18 vastuhäälega. 19. veebruaril teatas Mart Kadastik, et loobub aukodaniku tiitlist. "Mina olen oma töö teinud. Aga ma leian, et seda jäi siiski väheks, et võtta vastu Tartu aukodaniku nimetus. Olin sel seisukohal kohe, kui kuulsin oma kandidatuuri ülesseadmisest. Aga siis jõudis Tartusse kiri Brüsselist – täis lahmivat sildistamist, vihkamist ja valesid," lausus Kadastik. Loobumise põhjendusena nimetas ta ka Postimehe olukorda pärast selle müümist Margus Linnamäele: "Mitte üldsegi mineviku pärast, vaid tuleviku pärast – täna veel ei ole mul täit veendumust, et olen andnud Eesti Meedia kontserni koos 'Postimehega' üle kätesse, kus ta on mitte ainult kahe käega, vaid ka südamega hoitud.".[22][23][20]
↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Dannar Leitmaa "Kadastik päästab oma meediamaailma" Eesti Ekspress, 22. august 2013, lk 18–21
↑ Marta Jaakson, Katariina Krjutškova, Hannes Sarv "Kadastik: läbirääkimised käivad, muu on spekulatsioon" Äripäev, 14.08.2013
↑ Maris Meiessaar Rõtov: olen Kadastikule tema patud andestanud ning arvan, et seda võiks teha ka avalikkus Delfi 16. veebruar 2016
↑ Maris Meiessaar Indrek Tarandit nörritab, et Tartu tahab tõsta aukodaniku seisusesse Mart Kadastiku, kes Postimehe Tartust ära viis Delfi 13. veebruar 2016
|
OSCAR-2019
|
||
28. IV – 4. V peeti Tallinnas ja hiljem ka Narvas Alexander Studio Groupi korraldatud vene filmide festival. Teist aastat toob Leedus pesitsev firma Eestisse värskeid vene filme: kevadfestival on maipühade ja sügisfestival oktoobripühade paiku. Saabuvate filmide valik on ääretult kirju, õigem oleks täheldada, et valik puudub. Tänu ASG-le on olnud võimalik vaadata enamikku viimaste aastate vene filmiloomingust, vähemalt mis puudutab mainstream-filme.
Festival koosnes kolmest filmiprogrammist: põhifilmid, rahvafilmid ning laste- ja noorsoofilmid. Esimese ja teise programmi vahel sisulist vahet tuvastada ei õnnestunud. Kuid morniks teeb hoopis see, et äsja Riias lõppenud sama festivali raames oli veel neljaski programm: “Vene üllatus”. Miks küll meid ei püüta millegagi üllatada, miks meie peame leppima vaid “Lurjuste”, “Saasta”, “Rahapäevaga” jmt? Riias näidati selliseid põnevaid linateoseid nagu küberkoomiks “Loll-Ivan”, “Traktoristid 2”, remake’i “Volga-Volgast” ning Viktor S. Lobanovi “Tolmu”. Lisaks mõned Bulgaaria filmid. Jääb vaid loota, et mõni neist jõuab äkki PÖFFile.
Seekordse festivali juhtfilmiks oli kahtlemata Aleksander Atanesjani “Lurjused” (“Сволочи”). Vene värske kassahitt on esile kutsunud elava diskussiooni ja KGB “võõraspoja” FSB ametliku õiendi, et mitte midagi selletaolist, mida filmis kajastatakse, pole tegelikult toimunud. Nimelt on filmi stsenarist, tuntud menukirjanik ja endine tsirkuseartist Vladimir Kunin (eestimaalased peaksid veel mäletama tema kuulsat perestroika-aegset raamatut ja filmi “Intertüdruk”) seekord loonud pealtnäha vägagi tõepärase loo. 1943. aastal asutatakse alaealiste kurikaelte-orbudega, kelle käed enamasti juba verised, terroristide väljaõppe laager, et neid siis kasutada eriti keeruliste ülesannete täitmiseks vaenlase tagalas. Kõlab ju vägagi tõepäraselt kõigi stalinistlike võimaluste maa kohta! Laager luuakse Alma-Ata lähedale mägedesse, kust põgeneda pole kuhugi. Terroriste tuuakse koolitama endine ohvitser, sportlane ja alpinist otse vangilaagrist. Ka oma meeskonna koostab ta sarnase saatusega spetsialistidest. Suurem osa filmist kajastab liiga vara täiskasvanuks saanud retsidivistidest pätipoiste omavahelisi suhteid. Neile pole miski püha, autoriteet on see, kes tugevam, kavalam, osavam, ning enamasti ei ole need täiskasvanud isendid. Verd lastakse ohtralt ning muidki sigadusi saab näha. Stsenaarium on igati tõepärane, laste julmus ühelt poolt ja õigluseigatsus ja -otsingud teiselt poolt on ehedad. Vaid näitlevad poisid ise on natuke liiga siledad ja paipoisilikud, pätilõustade otsingul oleks filmigrupp võinud küll rohkem vaeva näha. Filmi teiseks puuduseks saab lugeda alles lõpupoole ilmneva terroriülesande mageduse. Jääb arusaamatuks, miks suhteliselt lihtsa ülesande lahendamiseks pidi koolitama ja vaeva nägema sellise kontingendiga. Samuti vajub ära filmi tänapäeva jõudev hollywoodlikult imal lõpp.
Mitmesuguse sisuga laagrid on teatavasti vene kultuuri lahutamatu osa. Lausa hämmastav, kui vähe korralikke filme sel teemal on vändatud. Ometi on ilmunud laagrite eri etappidest ja eri vormidest suur hulk mälestusi ja ilukirjanduslikkegi teoseid. Meenub vaid üks korralik teemakohane film, Vladimir Fatjanovi ja Eduard Volodarski Varlaam Šalamovi “Kolõma juttude” järgi vändatud “Major Pugatšovi viimane lahing”. Valmis olevat ka Aleksandr Solženitsõni järgi ja tema isikliku järelevalve all valminud mängufilm “Esimeses ringis”, mida mul pole veel seni õnnestunud näha. Kuid see on ka enam-vähem kõik.
Põhiprogrammi kuulunud Deniss Neimani kummalise pealkirjaga “Vanaraud” (“Жесть”, Sonatiini kaudu meie levisse tulles saab film pealkirjaks “Saast”) mängufilm on müstiline põnevik, täis tapmist ja tagaajamist. Tegevus toimub meie Maardu külje all lösutavat Ülgase küla meenutavas Venemaa analoogis, mis veelgi suurem ja õudsem ning kus hulganisti kummalisi ja salapäraseid elanikke. Pooljuhuslikult mahajäetud suvilarajooni sattunud kaunis naisajakirjanik peab nüüd põgenema, kuis vähegi suudab, kuni ta päästab näota ratsanik. Tagaaetav seksmaniakist massimõrvar osutub süütuks ning õiglus peab võidu saama. Kohati vägagi huvitavalt filmitud linateose rikub õudusfilmipärane salapära ja müstika.
Vene filmikunsti raudžanriks on ikka olnud komöödia. Neid on vändatud ajast aega, vändatakse ka praegu. Põlvepikkused poisidki teavad “Operatsioon “Õ-d”” ja “Vene jahi eripära”. Kevadfestivali põhiprogrammis linastus tuntud tegija Nikolai Dostali “Maailmarändur Kolja” (“Коля-перекати-поле”), nappide vahenditega, heade näitlejatega, saatusliku süžeega Loll-Ivani tänapäeva modifikatsioon. Kokkuvõttes kukkus välja kurvavõitu naljafilm lihtsameelsest ja heasüdamlikust meremehest Koljast, kes tahtmatult sattunud saatuseringi, kust päris head väljapääsu polegi.
Iga endast lugupidav filmimaa produtseerib tingimata ka seiklusfilme, action’eid. Teistest kehvem pole ka Venemaa. Seekordsel festivalil oli seiklust kui palju. Parim ja stiilseim vahest Roman Hruštši “Vedamine” (“Фарт”). Venepärane film kullaotsijate artelli ründavatest kurjategijatest ja nende jälitamisest mööda Siberi mägist taigat. Sümpaatne oli hollywoodlikkuse täielik eiramine – õudne on vaadata, kuidas kõikide maade kõik action-filmid sarnased on. “Vedamises” on head tüübid, ehmatavalt karmilus loodus ja sobilik filmimuusika.
Seikluskomöödiaks tituleeritud rahvafilm, Marina Migunova “Krahv Montenegro” osutus aga täielikuks jandiks, peidetud varanduse otsimise banaalseks looks. Ilus Dalmaatsia loodus (kaunis loodus on vaat et kohustuslik – mida sisutühjem film, seda ilusam loodus), üllad ja alatud inimesed, tagaajamine ning muinasjutulised juhtumised. Filmi päästab Viktor Bõtškovi (Kuzmitš kõikides “Vene… eripärades”) suurepärane ja ikka negatiivne kaksikroll.
Vene presidendi lemmikfilm, Galina Jevtušenko “Pööningulugu”, tituleeritud poliitiliseks draamaks, osutus tegelikult armastus-seiklusfilmiks. Filmi (poliitiline?) idee oli sümpaatne: 1993. aasta oktoobrirahutuste ajal istub riigi esimese mehe parem (või vasak) käsi vagusi oma korteris, vahib telekast sündmusi ning ootab, millega see värk lõpeb. Veelgi kavalamad mehed saadavad aga vastasmaja pööningule snaiperi, kes jääb ootama korraldust. Käsku aga ei tule ega tule, sest mehike istub ju vagusi. Siis aga puhkeb snaiperi ja pööningul oma meest petmas käiva naisterahva vahel tõeline armastus… Kas pole huvitav süžee! Mäsu lõppes teatavasti peagi, snaiper kutsuti tagasi, kuid armastus jäi.
Vene filmikevad sai selleks korraks läbi. Vene üllatuse asemel tehti vene tüng: ühtegi väärtfilmi kevadfestivalil polnud. Mis siis nüüd? Jääb oodata vaid vene sügist ja muidugi ka PÖFFi.
Kogumik ?EESTI DRAMATURGIA 10 AASTAT?. Toimetanud Anne-Ly Sova. Eesti Näitemänguagentuur, 2005. 239 lk.
Eesti algupärandite õhuke kogum ja vähene kvaliteet on toitnud meie kultuuriringkondade virisemisjanu aastakümneid, et mitte öelda terve sajandi, kuid viimasel kümnel-viieteistkümnel aastal on olnud põhjust tihedamateks rõõmuhetkedeks. ENA-l on meie näitekirjanduse arendamises kahtlemata oma osa ja agentuuri poolt välja antud eesti nüüdisdramaturgia esimene ülevaateteos on selle üks oodatud ilminguid. Raamat annab pildi viimasel kümnel aastal toimunust, analüüsib meie kaasaegse dramaturgia nõrgemaid ja tugevamaid külgi ning teeb autorilugude kaudu kokkuvõtte kümne tähtsama draamakirjaniku loomingust. Loodan väga, et ENA tublid dramaturgid võtavad seda laadi töö ette tihedamalt kui kord kümne aasta jooksul. Miks mitte iga viie, ehk koguni kolme aasta tagant, sest tundub, et materjali, millest kirjutada, on ja seda väiksemas koguses analüüsides saab veelgi rohkem süveneda.
Tegemist on Jüri Kaarma kujundatud väga kauni trükisega, mis pakub juba käes hoidmisel ja lehitsemisel esteetilist naudingut: mahedad suureformaadilised mustvalged pildid, kergelt loetav ?rift, meeldiv tekstipaigutus, rahulike hallikate vahelehtede lisamine on andnud rohkelt ruumi ja õhku…
Vahest on õhku liigagi palju? Kui raamatu 240 leheküljest on teksti umbes 160 ja sellestki on osa andmeloendid, siis tundub, et raamatu sisuline maht on jäänud pisut väikeseks. Kogumikku, mis käsitleb tervet kümmet aastat meile nii südamelähedases ainevaldkonnas, võiks ja tahaks oluliselt pikemalt mäluda kui paar-kolm tundi, mis siinse (oma ülevaatlikus iseloomus üsnagi loetava) teksti omandamiseks kulub.
Teisisõnu jääb raamatu eesmärk ja sihtgrupp veidi segaseks. Raamatu esimene pikem ülevaateartikkel on esitatud dialoogivormis (Ene Paaver ja Ivar Põllu). Teemale sobivalt viitab see muidugi näidendivormile, samas annab analüüsile kõnekeelsema ja populistlikuma varjundi. Ehkki autorid puudutavad kõiki olulisi küsimusi (keel, vorm, majanduslik tsensuur) ja peenemaidki detaile (kaubamärgiteooria, maskuliinsus jne), mida ühes dramaturgia ülevaates vajalikuks võiks pidada, on neile trükiruumi antud ehk veidi napilt. Kuna tegemist on ala asjatundjatega, siis on sellest kahju. Kui raamatu eesmärk on rahuldada võimalikult laia ja sügavama huvita lugejaskonda, siis on püsimine lühijooksu rajal muidugi põhjendatud. Kardan siiski, et enamik potentsiaalsetest ostjatest on need, kelle treenitumad maitseorganid saavad küll meeldivalt üles ärritatud, kuid tõsisem suutäis jääb siit saamata.
Dialoogile järgnev kronoloogia võtab silmatorkavalt lühidalt kokku kümneaastaku saavutused aastate lõikes. Väike ebakõla tekib siin perioodi piiritlemisega. Kui raamatu lõpus antud eesti dramaturgia lavastuste loetelu hõlmab aastad 1994 ? 2004, siis lühianalüüsid lõpevad 2004. aasta esimese poole pealt. Vahest oleks võinud ka selle aasta lõpuni läbi kirjutada? Tõsi, aastaid saanuks kokku 11, kuid vaevalt häiriks see lugejat nii nagu praegune mulje kiirustamisest ja mõningasest hüplikkusest seetõttu, et raamatu sees pole ajapiirid ühtlased. Vaevalt oleks 2004. aasta teise poole kaasamine olnud ka liialt aeganõudev, arvestades toodud analüüside lühidust ja pelka ülevaatlikkust. Olulisim info ja aastate jõujooned on siiski välja toodud.
Napp, ent tänuväärne on ülevaade ENA korraldatud näidendivõistlustest ja lisatud võidutekstide loend. See on info, mille koht on kindlasti siin raamatus.
Väga nauditav oli lugeda autorilugusid. Hea ja asjalik idee toimetajate poolt on panna ühtedest näitekirjanikest kirjutama teised näitekirjanikud või siis lihtsalt teatrit ja kirjandust väga lähedalt tundvad inimesed. Kõik kümme lugu on kirjutatud isikupäraselt ja käsitletavate autorite loomingu põhijooni tabavalt. Ent jällegi, need tunduvad liiga lühikesed niivõrd kaaluka aine- ja ajamahuga kogumiku jaoks. 4000 tähemärki näiteks Kiviräha loomingu kohta on ilmselt liiga ülevaatlik, seda enam, et artikli autoril Urmas Lennukil oleks, mida öelda, ja oskust, kuidas seda teha. Lihtsam on neil, kelle analüüsitud näitekirjanikud on olnud väheviljakamad. Janek Kraavi tekst Jaan Unduski kahest draamast võimaldab juba süvenenumat ja tõlgenduslikumat lähenemist ning loob kirjaniku näidendeile ka märkimisväärse konteksti kogu tema loomingu ulatuses. Kraavi on ka ainus, kes märgib ära näitekirjaniku trükis ilmunud tekstide avaldamisaja ja -kohad. Sellise info valdav puudumine on käesoleva kogumiku ilmselt suurim puudus.
Kui tahetakse anda vajalik info eesti kaasaegse näitekirjanduse kohta, nagu saatesõnas lubatud, siis tekib küsimus, miks on kogumiku üldsuunitlus niivõrd lavastustekeskne? Tekstid, mis lavale pole jõudnud, loetletakse iga autori puhul küll üles, kuid ei mainita nende kirjutamisaastat (mis oleks konteksti mõistmisel oluline) ega ammugi seda, et suur hulk neist on kirjasõnas lugemisdraamadena olemas. Troostitu on näiteks lugeda muidu nii tundeliselt ja täpselt Ene Paaveri portreteeritud Jaan Kruusvalli näidendite loetelust sulumärkusi: lavastamata, lavastamata, lavastamata, mis viskaks autori tekstid kui mingile määratlematule (ja sealjuures halbade? lavastamiskõlbmatute?) tekstide maastikule, kuigi neil on oma valmimisaeg ja paigutus autori loomingus ning mitmedki neist on raamatutes ilmunud (nt kogumik ?Rabalinnu hõik?, 2003). On loomulik, et näidend on teatrireaalsusega lähedalt seotud, kuid seda niivõrd sõltuvaks kunstiks pidada ei tundu dramaturgiale pühendatud teoses põhjendatud.
Mainimata näiteks fakti, et kui Mati Undi ?Graali? (Loomingu Raamatukogu 2001/20) või ?Meistrit ja Margaritat? (?Sõnalava? sari 2001/2) saab näidendeina lugeda, siis tekib küsimus, miks üldse peaks Unti dramaturgiakogumikus käsitlema, kui tema tekste vaadeldakse vaid kui konkreetsete lavastuste tarbeks komponeeritud, prooviprotsessis tekkivaid ja pelgalt lavaellu hõljuma jäävaid tabamatuid ja muutuvaid suurusi. Olgugi nende Ott Karulini analüüs muidu julge ja osalt originaalnegi.
Õnneks on toimetajad saatesõnas lisaks kogumiku vajalikuks abivahendiks määratlemisele avaldanud ka lootust, et sellest kujuneb tore lugemisvara. Selles pole kahtlust: kui info jääbki osaliselt faktipuudulikuks, siis tore lugemisvara on see raamat kindlasti.
|
OSCAR-2019
|
||
Carolina käisime väiksena koos samas laulukooris. mõned aastad hiljem vahetasime numbreid ning hakkasime tihedamalt nägema.. meil oli tore. esmamulje oli mittemidagiütlev, järgmine esmamulje pärast seda vahepealset aega aga meeldiv. arukas ja khuul tüdruk, mõtlesin.
Kurvits esmakohtumine oli siiski veidi vähem kui kaks aastat enne roberti enda poolt mainitut.. detailidesse ei lasku.. aga tema nimi oli alati äärmiselt halva varjundiga.
aga siis, kui me tõepoolest esimest korda normaalses keskkonnas, normaalsetel tingimustel rääkida saime oli kõik ütlemata meeldiv. ja indie-scene'ist sai tõepoolest varsti homo-scene. ma siiamaani naeran kõrvaltoast kuuldud röögatust "kurat, gay-scene" ja selle peale tekkinud rabelemist.
pärast UMi plaadiesitlust aga, olles esimest korda paar enam-vähem sõbralikku sõna vahetanud, jättis endast hea mulje. terava keele, tubli sarkasmiannusega ja meeldiva olekuga noormees.
misfit creep käis mul pärast paari sõbraliku sõna vahetamist interneti vahendusel tööl külas. mingi absurdne pühapäev. endassetõmbunud, kõike jälgiv, äärmiselt tähelepanelik ja kuidagi abitult armas noormees. kitarr seljas, õlleklaas käes. igatahes, tubli esmamulje.
francis ma ehmatasin, kui ta mulle äärmiselt teraval toonil roberti poolt juba manitud lause ütles.. ja ma olin liiga omades mõtetes, et tol hetkel üldse midagi peale "ma olengi selline" vastata.. ja järgmisel hetkel oma pead mõttes vastu lauda taguda, sest see ei olnud ju mingi vastus..
ta on terav, sarkastiline ning tiba kohatult (?) ülbe.. aga ikkagi meeldiv, kuigi seda ta vast minu suust uskuda ei tahaks.
Sõbranna - saime kokku enne SPST esimest kontserti ühes Tallinna pubis. Mingil imelikul põhjusel kingiti mulle eelpol mainitud inimese poolt huuleläige kuna olin kunagi lubanud tema soovil huuled ära värvida .. ise ma seda muidugi ei mäleta. Edasi on saanud temas tore kaaslane, kellega vahel ikka kokku saadud, juttu aetud ja ka südant puistatud
Artur - Nagu ta ise eelpool mainis, saime temaga kokku enne Luminali kontserti raeplatsis. ma ei olnud teda varem näinud, kuid mõlemapoolsel initsiatiivil sai koos kontserdile mindud. tegin vist isegi talle dzinni välja, kuna noormees väidetavalt õlut ei joonud. Jutu põhjal IRCus arvasin, et tegemist on omamoodi huvitava noore inimesega, ja seda ta ka on
Level - esimest korda nägin Bikerfestil. see oli selle aasta juulikuu algus. sellest hoolimata oli juba ammusest ajast üks lemmikuid. tore noormees. naljasoont jagub
Francis - esimene meenuv asi - kommipakk päevaks oli minu sünnipäev ja Vennaskond Sadamateatris .. asi sai alguse sellest, et ta oli ennast mu msn-i istutanud .. saadetud piltide järgi poleks ma teda ära tundnud, kuid kokku saime siiski ja istusime pärast mitmekesi veel Krooksus edasi. Igatahes aitäh, et aitasid talveõhtuid sisustada kahju aind et sa enam seal ei ela
Roosi - tundub juba nii vana tuttav, et häbilugu tunnistada, et ei mäletagi enam päris täpselt kus esimest korda nägin. vist polnud see Luminali kontsert vist on liiga palju koos oldud... äärmiselt tore, tark ja nooruslik
Andrus - jällegi Luminali kontsert. SPST särgi järgi sai üles leitud. muidu oli räägitud juba ammusest ajast, niiet oli pigem nagu ammune tuttav. pole negatiivseid kogemusi - tore ja naljakas inimene
Leeviland - kohtusin temaga esimest korda raeplatsil Tartus. mispuhul - täpselt ei mäleta. igatahes oli ta ka seal esialgu ei osanud midagi arvta kuna ei tundnud teda siis pea üldse, kuid osutus huvitavaks tegelaseks. tore, et tutvusin
Heidi - taaskord Luminal. paraku nägin tookord vaid kaugelt peale kontserdi lõppu. edaspidi sai rohkem suheldud, kuid viimasel ajal jälle enam mitte ...
Lennart - SPST esimene kontsert. ta kartis mind siis vist tookord. hiljem küll väidetavalt minuga kaasasolnud "kurja motomeest", aga see teeb vist sama välja hiljem sai koos bioloogiat õpitud. tark poiss
Girl from Mars - peale Tartu SPST kontserti. läksime kõik Toomele veini jooma. Roosil oli eelmine päev sünnipäev olnud. vist tookord palju omavahel ei rääkinud ...
Kurvitz - no kurat võtaks, mitte ei mäleta. Kohe kuidagi ei mäleta. Aga ühel hetkel olin ma fakti ees, et mu tutvusringkonnas on ka selline tüüp olemas. Legendaarne.
Veelma - mingil hetkel ilmus ühel avalikul üritusel mu juurde tüüp, kes käis välja idee võtta Vormsi Festarile minekuks kahe bändi - LITS'i ja UM'i - peale tuuribuss. Buss jäi võtmata. Mingi aeg kirusime Viljandi folgil ühe punkbändi liidri personalipoliitikat.
Ramones: kindlasti mingi punkläbrakas/kontsert. Ramonesi enda poolt mainitud fakt on küll juhtunud aga siis olime juba varem kohtunud. (Vürtsikad kuulujutud jõudsid läbi ans. Migreeni minuni juba mõnda aega varem.)
maf: "oh neid noorusaegu"(meenus just, et polegi vabandand, :oops: andesta ............... )aga tõsiselt võttes, pärast UM kontserti ja kogu seda päeva, oli ääretult meeldiv tutvumine.
Kui need kuulujutud tulid LJ vahendusel, võisid nad jah väga vürtsikad olla. Loodan, et sa oma keelt neid maitstes ei kõrvetanud...
Njaa see foorum koosneb siis suurel määral tuttavatest Kahju, et teist kedagi isiklikult ei tunne...
Ei koosne tuttavatest. See, et oled kedagi kohanud või lõusta tead, ei tee veel neist mu tuttavat, vaid isikud, kelle nägu ja nick kokku lähevad.
Rohkem ei meenu, paari tean veel nägupidi, kuid kohand pole, aga needki , keda siin reastasin, pole kõik mu tuttavad. Aga mõned siiski ikkagi on. Need teadav seda isegi
Lennart Möödunud pühapäeval siis Kuku kohviku ees kokkulepitult trehvasime. Käisime Nimetas ja Hellas Hundis. Viimases pakuti hubast miljööd ja maitsvaid suupisteid. Head jalgpalli pealekauba(Arsenal 2:2 Chelsea). Hea seltskond Lennarti näol loomulikult ka. Meeldiv kohtumine, mis võiks jätkuvalt kordamisele tulla.
Maf - Kui saaks midagi uuesti teha, siis vot selle esmakohtumise muudaks tõesti ära. Olin nii purjus ja nii katki tol päeval... Oh, häbi...
|
OSCAR-2019
|
||
Sel nädalal õppisid Aste kooli esimeses klassis Brüsselis elavad kaksikud Juhan ja Kalju Wansing. Kaksikud tulid pühadeks Saaremaale vanaisa juurde ja poiste aja otstarbekamaks kasutamiseks otsustas ema Ann, et lastele […]
Saaremaa muuseum loodab keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel täiendada oma püsinäitust kaheksa Läänemeres elava kala mulaažiga. Kilu, räim, lest, särg, haug, ahven, hõbekoger, ümarmudil (fotol) on kalad, mille näidised muuseumi loodusosakonna väljapanekust […]
Eilsel Koolirahu konverentsil Kuressaare linnateatris kuulutati aasta mõjusaimaks heateoks Kuressaare gümnaasiumi 12.a klassi detsembrikuine supiköök, mis kogus rahvahääletusel enim pooldajaid. Neljast üleskutse “Koos on kena aidata!” peale esitatud heateost sai […]
Üleeile paigaldati Tuulte Roosi lasteaia mänguväljakule uued atraktsioonid. Mänguväljak täienes puust auto ja laevaga, mille valmistasid Kuressaare ametikooli õpilased. Raha kulus selleks 1303 eurot, millest 609 eurot andis Kuressaare linn […]
Neljapäeval toimunud muinsuskaitsekuu avaüritusel Tallinnas endises Patarei vanglas anti Inna Ligile (fotol) üle Eesti muinsuskaitse seltsi teenetemedal. Kokku sai medali kuus inimest. Muinsuskaitse seltsi teenetemedal anti Inna Ligile Muhu pärandikooli […]
Kolmapäeval korraldas Kuressaare Noorte Huvikeskus käimasoleva südamenädala puhul linna kõrgeimas hoones, Veetorniks kutsutud korterelamus trepijooksu. Üheksakorruselise elamu treppe mööda tormasid aja peale kolmeliikmelised võistkonnad. Esmalt tuli joosta üles ja seejärel […]
Kihelkonnal on asunud tegutsema mittetulundusühing Saaremaa Pruulikoda, mille südameasjaks on erinevat masti saaremaised väikesed õlletootjad üle ilma tuntuks teha. Tulevikuvisioon on neil seejuures ilus – Saaremaast saagu Läänemere tuntuim õllepiirkond. […]
Teisipäeval avastati, et Torgu vallas Kaunispe külas on varastatud puitu. Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Annely Ermi sõnul saab prokuratuur öelda vaid seda, et ühelt kinnistult Torgu vallas avastati 20 tm puidu […]
Eesti kaheksa ravispaa seas sai viieaastase kvaliteeditunnistuse Grand Rose`i spaahotell Kuressaares. Kui seitse ravispaad uuendasid oma järgutunnistust, siis Grand Rose`i spaa sai tunnistuse esmataotlejana. “Lisaks sellele, et Grand Rose on […]
Sel suvel 1. kuni 3. juulini toimub Mändjala kämpingus esimest korda üleilmne eestlaste kokkutulek ESTOP. Kokkutuleku algatajad on Tenerifel elavad Eike Feigenbaum ja Olavi Antons (fotol vasakul). Viimane neist rääkis, […]
Kuressaare linnavolikogule edastatud eelnõu “Kuressaare Linnavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine” seletuskirja kohaselt hoiab linnavalitsus struktuuris ümberkorraldusi tehes ning teatud ametikohti koondades kokku ligi 66 000 eurot. Näiteks linnaarsti ametikoht, mis […]
Muhu põhikooli kuuenda klassi õpilane Kadri Ligi pälvis Eesti spordimuuseumi korraldatud konkursil “Olümpiaplakat 2014” 4.–6. klassi arvestuses I koha. “Kadri töö oli plakatlikult selge ja muhulaslikult humoorikas,” ütles Muhu kooli […]
Tallinna loomaaia kauane direktor, Saaremaalt pärit Mati Kaal (fotol) saab Tallinna vapimärgi, otsustas pealinna volikogu neljapäeval. Vapimärki omistatakse Tallinna linna kõrgeima austusavaldusena. Loomaaia direktor Mati Kaal on teenekas loodushariduse eestvedaja, […]
Puuetega inimeste hinnangul on kavandatava töövõimereformi üks oluline probleem töövõimetoetuse vähendamise piir, sest piirmäära liiga madalale toomine karistab neid puuetega inimesi, kes võiks enim tööturul panustada. “Suurimaks murekohaks on jätkuvalt […]
Sõrves jäi rajakaamera pildile kärntõve tõttu paljaks muutunud sabarootsu ja kummalise koljukujuga rebane. Kummalise välimusega kõhna looma mutantrebaseks ristinud Mati Martinson Sõrve linnujaamast riputas rääbaka reinuvaderi pildi linnujaama blogisse, lisades […]
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo allkirjastas väikesadamate võrgustiku kava aastateks 2014–2020, väikesadamate arendamist sel perioodil toetatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abil kokku 7 miljoni euroga. Uue väikesadamate toetusprogrammi tingimused on koostamisel […]
Saarte Hääle konkureerivas väljaandes ilmus möödunud nädalal artikkel, kus mind ja minu tegevust ei näidatud just kõige paremas ja õigemas valguses. Proovin nüüd rääkida laiemale ringile oma tegemistest ja arvan, […]
Teisipäeval kell 14.23 said päästjad teate tahmapõlengust Leisi vallas Pärsama külas. Tulekahju sumbus korstnas iseenesest. “Päästjad kontrollisid küttekolded ja konstruktsioonid termokaameraga üle. Tuli edasi levinud ei olnud,” ütles Lääne päästekeskuse […]
“Aga südame kaotasin igaveseks Saaremaale, lesides sumedas augustiöös loojangujärgselt ikka veel päikesest soojal Pöide kiriku katusel,” ütleb tänases Saarte Hääles Olavi Antons, kelle suhe meie saarega sai alguse üle 30 […]
Seoses ülejõukäiva töömahuga ei jõua PRIA õigeaegselt kanda põllumassiivide registrisse kõiki põllumassiivide piiride muudatusettepanekuid, mistõttu jääb osa muudatustega seotud maatükke sel aastal ühtsest pindalatoetusest ilmselt ilma. “Praegusel hetkel on selge, […]
|
OSCAR-2019
|
||
Astoni esimene džiip DBX kihutas rallirajal Aston Martin kinnitas, et margi esimene luksusdžiip saab nimeks DBX, ning käis seda testimas Walesi ralli kruusateedel.Tegu oli prototüübi esimeste teekatsetega. Mudeli väljatöötamine seega alles käib ning selle valmimiseni läheb tublisti aega. Müügile peaks Aston Martin DBX tulema alles aasta möödudes. DBX sihitakse turul kõige ...Loe kogu uudist
Klient tellis Lamborghini võidusõiduosakonnalt ainueksemplari Lamborghini üllitas ringrajamudeli SC18, mille tegevat eriliseks tõik, et tegu on esimese ainueksemplariga, mille taga on margi võidusõiduosakond Squadra Corse.SC18 põhineb Aventadoril, aga näeb välja agressiivne nagu üks võidusõiduauto kunagi. Rohke aerodünaamika varjab 6,5liitrist V-12-mootorit, mis arendab sedapuhku 770 hobujõudu. Ainueksemplar ...Loe kogu uudist
Toyota Corolla tuleb ka sedaanina Toyotal valmis uus sedaankerega Corolla, mis asetub mudelivalikus vastava luukpära ja universaali kõrvale.Toyota arvestuse kohaselt pole varem Euroopas Corolla sedaani hübriidajamiga müüdudki. See baseerub 1,8liitrisel bensiinimootoril ja pakub 122 hobujõudu. Kiirendusvõimest enam avaldavat muljet ajami vaikne ja sujuv töö ning kütusekulu, vaid 3,4 l / 100 km. Tublisti rohkem ...Loe kogu uudist
BMW 3. seeria: elektrit või sporti? Mõlemat! BMW üllitas uuest 3. seeriast kaks üpris erinevat uudisversiooni: pistikuhübriidi 330e, mis sõidab kuni 60 kilomeetrit puhtelektriliselt, ning kuuesilindrilise M340i, mis tuleb 374 hobujõuga.Uus 3. seeria BMW pole õigupoolest veel müügilgi, kui juba lisatakse selle mudelivalikusse lisaversioone. Moodsal ajal tuleb eriti rõhutada uut pistikuhübriidi, mis on tootja teatel ...Loe kogu uudist
OTS: Elu oma autota EESTLANE VÕIB KÜLL halada kodumaa kehva kliima, kõrge kütuseaktsiisi ja harukordselt lollide rahvuskaaslaste üle, kuid vähemalt üht hiiglasuurt muret, suurlinnastumist, siin kolkas ei ole ega ka tule. Kui meie „metropolis” on elanikke sama palju, kui suhteliselt väikeseks linnaks peetava Toronto (u 2,7 mln) paaris linnaosas, ei muutu ka isikliku auto omamine isegi ...Loe kogu uudist
Rallikommentaar. Kannatlikkus ja intelligentsus teevad meistriks PÄEVAD ENNE AUSTRAALIA MM-rallit olid täis ennustusi, kellel kolmest tiitlipretendendist on parim võimalus edu saavutada. Arvamusi oli rohkem ja vähem asjatundjatelt. Igaühel oma nägemus ja erinevates rahvusvärvides prillid ees. Ei saa pahaks panna, ees ootas võib-olla põnevaim autoralli maailmameistrivõistluste finaal läbi aegade. Ralli kulg aga oli täpselt selline, kui minu arust eeldada ...Loe kogu uudist
Moodsa aja poekärud Hea sisse istuda, kõrge isteasend ja ei mingeid muresid parkimisel. Minidžiibid vastavad just sellisele kirjeldusele, kusjuures hingehinda maksmata. Kuus klassikaaslast alustavad võrdlustesti parima tiitlile.Kõik muutub kallimaks! Elamine? Vähemasti suurlinnas! Või riided?! Kallid, kui just soodukat pole. Ja autosõit? Ei maksa just väga palju. Sest need, kes viitsivad otsida, ...Loe kogu uudist
Mitte midagi üllatavat: ikka maailma töökindlaim Peagi välja vahetatav Toyota Auris/Corolla on veel töökindlam kui eelkäija.2012. aastal turule tulnud Auris ja sellele peagi järgnenud sedaankerega Corolla jätkavad töökindlustraditsiooni ja hiilgavad vastavates uuringutes. Seda, et tegu pole statistika, kui „kõige suurema valega”, kinnitavad ka kasutajad, kehitades tavaliselt lihtsalt õlgu: polegi nagu midagi öelda. Auris ...Loe kogu uudist
Tata väikeveok sai turvalisuse eest null tärni ASEAN NCAP testis Tata väikeveoki Super Ace turvalisust, auto sai kokkuvõttes hindeks null tärni viiest võimalikust.Probleem on lihtne: Super Ace kabiin on otse mootori ja esirataste kohal, see aga tähendab, et avarii korral kaitse sõitjatele sisuliselt puudub.Nii näiteks tabas mannekeen löögi hetkel oma kehaga rooli, mingit hoopi vähendavat turvapatja seal aga ei ...Loe kogu uudist
Anett Kontaveit alustab uut hooaega Brisbane’i tippturniiriga Eesti naiste tennise esinumber Anett Kontaveit teeb uue hooaja avastardi Austraalias, kus toimub traditsiooniline Brisbane’i WTA turniir.
OTSEBLOGI | Anvelti mantlipärijaks on ilmselt Katri Raik. Hetkel kohtub ta riigikogus Ossinovskiga Võimuliit on oma sõnavõttudes viimastel päevadel vaoshoitum, ent on selge: näiteks rändeleppe osas üksmeelt pole. Anvelti ametikoha aga võtab ilmselt üle Katri Raik.
Ehitusettevõtete TOP: peatöövõtjad tervitavad turu rahunemist Kuigi võib tunduda, et mida rohkem tööd turul, seda parem, tervitavad peatöövõtjad turul aset leidvat rahunemist, sest mahu pideva kasvu olukorras pole nende sõnul võitjaid – nõudlus viib hinnad küll üles ning raha liigub rohkem, aga kasuminumbrid kahvatuvad.
Kirik küsib välikäimla ehitamiseks muinsuskaitselt nõu ja vallalt toetust Saaremaa Karja kiriku kogudus küsib kiriku juurde uue kuivkäimla rajamiseks muinsuskaitselt nõu ja vallalt toetust, et seni suuresti põõsa ääres asju ajama pidanud turistid senisest viisakamalt keha saaksid kergendada.
TEST: Kes kellega sel aastalõpul jõulutuurile läheb? Jõulud on aeg, kui eriilmelised muusikud ühendavad jõud, et mööda rahvamajasid ja kirikuid jõululaulule esitada. Ka sel aastalõpul tuuritavad armastatud artistid mööda Eestit. Tee test ja saa teada, kes kellega esineb.
Urmas Alenderi ja Taavi Petersoni hääled kõlavad ühisel kontserdil Urmas Alenderi 65. sünniaasta puhul toimub kolmapäeval ja neljapäeval nii Tallinnas kui ka Tartus kahe mehe esituses eriline kontsert "Elagu elu", kus kõlab Alenderi enda loetud luule ja Taavi Petersoni esituses muusika.
|
OSCAR-2019
|
||
Marmorist, puust või nahast valmistatud dildosid ehk kunstpeeniseid tunti juba kaks tuhat aastat tagasi. Isegi VII sajandil elanud Hiina leskkeisrinnale Wu-Tse-Tienile soovitas tema ihuarst kasutada teatud kaut?ukiliigist valmistatud dildot. Alles vulkaniseerimise leiutamine C. Goodyeari poolt võimaldas muuta kummi elastseks ja vormitavaks. USA-s takistas aga kummist kunstfalloste tootmist angloameerika vagatsev võltsmoraal ja nii alustas kaasaegne dildo oma võidukäiku Pariisis.
Üha enam paare avastab enda jaoks vibraatori, kui naudingu suurendamise vahendi. Paljudele naistele ja meestele meeldib iseennast vibraatoriga rahuldada. Vibraatorid on muutunud asendamatuks atribuudiks nii hetero- kui ka homoseksuaalsetes armumängudes.
Enamik kunstfalloseid on valmistatud lateksist või silikoonist ja neile on antud üsna loomutruu kuju. On lühikesi ja peenikesi, pikki ja jämedaid, odavaid ja kalleid. Viimasel ajal on müügile ilmunud isegi selliseid kunstfalloseid, mis mitte ainult ei vibreeri, vaid mille suuurust on võimalik spetsiaalse pumbakese abil muuta. Nagu päris! On olemas ka kõveraid vibraatoreid, mis on eriti sobivad G-punkti ärritamiseks. Sekspoodides pakutakse ka topeltvibraatoreid, mis on mõeldud nii "ees- kui tagaukse" jaoks. On ka kunstfalloseid, mida kaks naist saavad üheaegselt kasutada.
Kuigi enamik vibraatoreid on varustatud minielektrimootoritega, mis panevad nad vibreerima, on kõigi nende kunstfalloste puuduseks see, et vibratsioon on suhteliselt nõrk, nii et õige naudingu saamiseks tuleb vibraatori liikumise amplituudi käsitsi suurendada. Elektrilööki pole vaja karta, sest patareide voolupinge on tühine.
"Ma lamasin oma kavaleriga alasti voodis," jutustab Sirje," Urmas oli lubanud mulle üllatuse teha ja sidus mul silmad kinni. Alguses kuulsin vaid vaikset suminat ning siis tundsin, et midagi siledat ja vibreerivat liigub mööda mu ihu. Mõtlesin, et mis asi see võiks olla... Ega ta ometi... Kuid siis taipasin, et see sumisev ja vibreeriv ese, mis liikus mu kehal, ei saa olla midagi muud kui vibraator. Urmas libistas seda mu kõhul, sealt edasi rinadeni ja hakkas siis vibraatoriotsaga mu rinnanibude ümber ringe tegema, kuni need kikki läksid. Oli see alles fantastiline tunne. Igal juhul Urmase sõrmedest palju erutavam! Siis hakkas ta selle suriseva riistapuuga aeglaselt allapoole liikuma, libistas üle reite, põlvede, säärte ja siis jälle tagasi, kuni ta jõudis lõpuks minu kõige intiimsema kehaosani. Siis lükkas ta vibraatori mulle aeglaselt sisse ning hakkas seda edasi-tagasi liigutama. Ma sain võimsa oragsmi!"
Katrin ei ole enam mingi hinna eest nõus oma plastiksõbrast loobuma. "Võin ainult julgelt ka teistele soovitada. Mina alustan mängu nii: kõigepealt silitan õrnalt oma rindu, kuni nahk muutub nii tundlikuks, et mul hakkab lausa kõdi. Samal ajal lasen fantaasial lennata ning erutun üha enam. Alles siis lükkan ma vibraatori oma armugrotti ning saan ühe orgasmi teise järel. Minu meest aga erutab kohutavalt, kui ma luban tal seda mängu pealt vaadata. Ka tema rahuldab ennast ise ja nii oleme me mõlemad kogenud superorgasmi, ilma et oleks üldse teineteist puudutanud!"
Lea: "Mu kavaler on praegu pikaajalises komandeeringus, kuid see ei tähenda seda, et ma peaksin paastuma. Võtsin julguse kokku, läksin sekspoodi ja ostsin endale vibraatori, niisuguse toeka ja elastsete kidadega. Minu kalvaleri riist ei ole nii suur, aga ma tahtsin teada, mis tunne on, kui nii suur (kuigi mitte ehtne) fallos mul sees on. Selle abimehega saan ma alati orgasmi ning ei jõua ära oodata, millal Erki komandeeringust tuleb, et saaksin päris mehega seksida..."
Arno: "Kuigi ma olen abielus, olin ma juba varemalt kogenud, kui erutav ja nauditav võib olla anaalne vahekord. Kahjuks ei saa mu naine mind selles aidata. Ja oleks ka üsna napakas pöörduda tema poole palvega, et ta endale kunstfallose ette seoks. Seepärast ostsingi endale vibraatori. Ja mis seal pattu salata, vahel tekib hirmus tahtmine "keelatud vilja" proovida. Lülitan vibraatori sisse ja lükkan selle endale sisse ning hakkan ringikujulisi liigutusi tegema ja kui ma siis teise käega lõpetan, saan sellise orgasmi, et jalad hakkavad värisema. Vahelduseks tavaseksile on igal juhul väga mõnus. Pealegi on selline seks ohutu igas mõttes, sest mõne homoga semmida oleks tülikas, sest iial ei või teada, mis haiguse sa võid temalt saada.
Renate: "Ma ei kujta enam ettegi nn. tavalist vahekorda. Muidugi mulle meeldib tunda endas Heiki sugutit, kuid see pole siiski piisavalt erutav. Näiteks istudes tema süles, libistan ma samal ajal vibraatoriga üle oma keha kõige erogeensemate piirkondade, ja kui ma surun vibreeriva kunstfallose vastu oma kliitori, saan ma juba mõne minuti pärast orgasmi, mida võimendavad Heiki sugutamisliigutused. Võiks öelda nii, et üks täiendab teist."
Kas on vaja häbeneda seksuaalsete abivahendite kasutamist? Vastupidi, seksuoloogid leiavad, et inimestel, kes kasutavad selliseid abivahendeid, on lihtsalt piisavalt fantaasiat ja julgust eksperimenteerimiseks, et oma armuelu rikastada. Samuti aitavad abivahendid üle saada kammitsusest ning aitavad paremini oma erogeenseid tsoone tundma õppida. Ainult siis, kui inimene ei tunne enam seksuaalvahekorrast nii suurt rahuldust kui abivahendeid kasutades, võib see ohustada partnerite omavahelisi suhteid.
Paljudel paaridel on kergem esialgsest valehäbist üle saada, kui asja võetakse naljaga. Muidugi võib partnerile teha ka üllatuskingituse, kuid ainult siis, kui ollakse eelnevalt kindel, et partner ei solvu. Küsitlused on näidanud, et ainult 9% sellise kingituse saanutest reageerib tõredalt, 6 0% proovis abivahendit ja jäi sellega väga rahule! Ekslik on arvata, nagu kasutaksid vibraatorit põhiliselt üksikud naised. Turu-uuringud aga näitavad, et vibraatoreid kasutavad eelkõige eelarvamusteta noored (abielu)paarid, et oma intiimellu vaheldust tuua. Kuigi ükski naine ei taha seda tunnistada, on küsitluste põhjal teada, et iga kolmas naine unistab oma fantaasiates seksmängust mõne mehega, kelle käes on vibraator. Näiteks Saksamaal on juba iga kolmas naine vibraatorit proovinud, kusjuures 80 protsenti naistest sai dildo kingituseks oma partnerilt.
Pole sugugi haruldane, et naised ainuüksi kunstfallost nähes tugevat erutust tunnevad. Uuringud on näidanud, et iga 10. naine vanuses 18 kuni 35 aastat tunneb sealjuures orgasmile sarnanevaid lihaste kontraktsioone. Seda tuleb ette naiste juures, kellel on väga tugev seksuaalne ettekujutusvõime. Vibraatorit nähes mõtlevad nad kohe sellele, kui erutav ja nauditav võib olla selle kasutamine.
|
OSCAR-2019
|
||
1. See tuntud eesti luuletaja sündis Tartus 1923. a ja suri 1963.aastal. Sõja algusaastail õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust, õpingute lõppedes värvati ta saksa sõjaväkke. Peale sõda istus ta ametiseisundi kuritarvitamises ja riigi reetmises süüdistatuna vanglas. Keele võimalused on tema luules nii tihedalt läbi mängitud, et tundub, nagu tegu oleks uue keelega. Tema kõige tuntumad read pärinevad luuletusest „Aeg”:
2. Peategelane Leemet elas koos ema ja õe Salmega ürgmetsas, isa tal pole, sest karu hammustas viimasel pea otsast. Leemeti sõbrad on Pärtel ja Ints, viimane neist on emane rästik. Lisaks nendele figureerivad teoses veel onu Vootele, hulgus Meeme, hiietark Ülgas, inimahvid Pirre ja Rääk jpt. Raamatu verises lõpus leiab Leemet legendaarse Põhja Konna, kelle leidmisest on ta terve teose jooksul unistanud. Mis 2007. aastal ilmunud raamatust on jutt ning kes on autor?
4. Tänavu novembri alguses 13- aastaseks saanud raadiojaama meeskonda kuuluvad Margus Kiiver, Erki Ohman, Ahto Kruusman, Kadri Adamson ja vahel viskab nalja ka Henrik Norman. Tallinnas ja Tartus levib … sagedusel 97.2 MHz. Mis raadiojaam?
5. Kes on see muusik, laulja, luuletaja? 2004. aastal sattus ta raskesse autoõnnetusse, mille tagajärjel oleks peaaegu oma eluga hüvasti jätnud. Omab meistripabereid karates. Mõni aeg tagasi saavutas Mari-Leen tema omaaegse hiti „Õpetaja” tümpsuversiooniga päris suure populaarsuse.
6. Mesilaspered on tuntud oma organiseerituse poolest, kokku esineb ühes koloonias kolme eri liiki mesilasi: lisaks ühele munevale emamesilasele kuulub perre tuhandeid sigimisvõimetuid emaseid ehk töölisi ning ajuti ka mõnisada kuni paartuhat isasmesilast, kes ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pulmalendu ning noorte emasmesilaste viljastamist viimaseid enam tarusse tagasi ei lasta ja mõnikord nad isegi nõelatakse surnuks. Kuidas nimetatakse mesilaspere isasmesilasi?
7. USA kodusõja kangelase William Shermani järgi nimetatud puu Kindral Sherman kannab suurima elusolendi tiitlit maailmas. Kasvanud viimased 2000 aastat USA lääneosa soodsates kliimatingimustes, asub ta tipp 83 meetri kõrgusele maapinnast ja ümbermõõt küünib 31 meetrini. Rekordi arvutamisel aluseks võetud ruumala ulatub 1500m3-ni. Mis puuliigiga on tegu? (piisab ka perekonna nimetamisest)
11. Alloleval pildil näete Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi (Kingdom of Great Britain; eksisteeris aastatel 1707-1800) personifikatsiooni. Tegu on sarnase nähtusega nagu USA-s Onu Sam. Tegelast on kasutatud nagu Ühendriikide „kolleegigi” patriootilistel sõjaväkke värbamise plakatitel jms. Ta on loodud 1712. aastal satiiriku John Arbuthnoti poolt. Küsitavat sümbolit on kasutatud ka tänapäevase Suurbritannia kohta, aga Põhja-Iirimaal pole ta just eriti populaarne. Sama võiks öelda ka Walesi ja Šotimaa kohta.
12. Selle tuntud sententsi poetas ajaloolase Suetoniuse järgi Vana-Rooma keiser Vespasianus. Imperaator olevat kasutanud küsitavat lausungit pärast seda kui tema poeg, Titus, oli isa kritiseerinud avalikele käimlatele kehtestatud nn „uriini maksu” tõttu.
13. Uude testamenti kuuluvad ….., …... Johannese ja Luuka evangeeliumid. Tegu on kirikliku traditsiooni järgi vanimate evangeeliumitega.
15. See sõna tähendab bolševistlikus terminoloogias talupoega, kes kasutas talus palgatööjõudu ning tegeles ka nö spekulatsiooniga. Nad olid kollektiviseerimise vastu. NVSL-i II maailmasõja eelselt territooriumilt olid nad likvideeritud 1930. aastaks (hukatud, küüditatud Siberisse või tasalülitatud). Ka Eestis represseeriti nõukogude ajal inimesi süüdistatuna …… olemises.
16. Teadupoolest on üks judoka meisterlikkuse näitajatest talle omistatud vöö värv. Kuigi piirkonniti võivad need pisut erineda, siis Euroopas, Austraalias ja Kanadas kasutatakse peamiselt süsteemi, kus on 7 erinevat värvi vööd. Kõige suuremad tegijad kannavad pruuni ja musta vööd, algajad seevastu aga valget ja kollast. Mis värvi on aga 3 vahepealset vööd? (2 õiget – 1 punkt, 3 õiget – 2 punkti)
17. Alates sellest hooajast mängib Austraalia korvpalliliigas (NBL) kaasa ka Melbourne Tigersi ridadesse kuuluv Martin Müürsepp. Kokku on sellest liigas 13 klubi, kusjuures nendest kaks esindavad hoopis teisi riike. Mis riigid on lisaks Austraaliale veel esindatud NBL-is?
18. Missuguse spordiala rahvusvaheline organisatsioon kannab nime FINA (Fédération Internationale de Natation)?
20. Sumo kui iidse spordialaga käivad kaasas mitmed traditsioonilised ja küllaltki tuntud rituaalid. Nii näiteks esitatakse iga kord enne maadlema asumist tantsulaadset harjutust, mis uskumuste kohaselt ajab minema kurjad vaimud. Samuti puistavad vastased ringi midagi, mis täidab ringi puhastamise eesmärki. Mida täpsemalt?
22. Thriller „Blue Velvet” linastus esmakordselt 1986. aastal. Tegevus toimub U.S.A väikelinnas Lumbertonis. Peategelasteks on kolledži õpilane Jeffrey Beamont (Kyle McLachlan) ja tema sõbratar Sandy (Laura Dern). Jeffrey naaseb haiglast oma isa vaatamast ja leiab koduteel paberkotti mähitud inimkõrva. Ta otsustab kõrva viia kohaliku šerifi juurde, aga samas asub ka ise asja uurima abiks Sandy. Film tõi režissöörile Oscari.
25. Mis 1986. aastal loodud ja nüüdseks kõige kauem Broadwayl etendatud muusikalist pärineb see muusikapala?
Mis nimi sobib lünkadesse? Küsitav on tuntud näitleja ja võitluskunstide meistrina ning on loonud ka võitlustehnika „Chun Kuk Do”.
27. See on kiire ja tormiline afro-ameerika päritolu tants. Seda liigitatakse Ladina Ameerika tantsude alla, kuigi on pärit Ameerika Ühendriikide kirdeosast. Tantsu põhisamm on kiire sünkopeeritud chasse (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale, millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Küsitavat tantsu tantsitakse võistlustantsus viimasena. Euroopas esimesena kirjeldas küsitavat tantsu Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester 1944. aastal.
30. Esitaja? Bänd kuulus nö „60-ndate briti invasiooni suurde nelikusse” koos The Beatles’i, The Rolling Stones’i ja The Who’ga.
36. See tuntud eesti teadusmees sündis 1935. aastal Tartus. Erialalt on mees geoloog ja teadusorganisaator. Alates 1977. aastas kuulub ta Eesti Teaduste akadeemiasse. Huvitavate faktidena võib mainida, et … on üks eesti orienteerimisspordi rajajaid ja samuti täitis ta omal ajal NSV meistersportlase normi matkaspordis. Viimasel ajal on meedias sõna võtnud tuumajaama küsimuses ja spekuleerinud variandi üle rajada Eesti oma tuumajaam Maardusse maa-alusesse graniidikaevandamise tagajärjel tekkivasse õõnde. Kes?
37. See auto tekitas sensatsiooni 1965. aasta Torino autonäitusel. … kohta kasutati esmakordselt sõna superauto ning oma nime on ta saanud ühe Hispaania rantšo järgi, kus aretati pulle. Mõned peavad seda isegi läbi aegade ilusaimaks sportautoks. Suurim kiirus 288 km/h ja 0-st 100-ni kiirendab auto 5.5 sekundiga.
43 Tema arvukate teoste hulka kuuluvad ka järgmised: „Imerohi ei ole müüdav”, „Kuldne märkmeraamat” ja „Ellujäänu mälestused”. Küsitav on olnud tegev mitmes vasakpoolses organisatsioonis (sealhulgas Inglismaa Kommunistlikus Parteis). Ta olevat oma mehe ja lapsed maha jätnud, et liituda kommunistliku noorteorganisatsiooniga. Kirjanik on vanim ja uusim nobelist (2007).
44. See organisatsioon loodi 1975. aastal NATO ja Nõukogude bloki riikide poolt ühiselt. Organisatsiooni eesmärgiks on konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. Organisatsioon on võtnud oma valvsa pilgu alla ka venekeelse vähemuse olukorra Eestis ja Lätis.
47. Näidend… on segu halenaljakast agulirealismist, absurdist, lasteaia tasemel ulmest ja põõsafilosoofiast. Lavastuse ja muusika autor Villu Tamme. Laval on peaaegu kõik Viljandi kultuuriakadeemia seitsmenda lennu teatritudengid. Mis näidend?
49. Ta on suurepärase lauluhäälega ja samaväärse kirjasulega elupõline Türi elanik. Lõpetanud Räpina Aianduskooli. ... on mänginud ansamblites Koer ja Claire´s Birthday ning avaldanud luulekogu „Tuigu kui tuled”. Kes?
8. Väär on kolmas variant (elevandid suudavad joosta kuni 65km/h) *faktide aluseks on võetud Wikipedia ingliskeelne versioon
|
OSCAR-2019
|
||
Lisaks aprikoosidele sisaldab hunzade dieet tatart, hirssi Piim sisaldab kasvajafaktoreid ja hormoone, mida teatakse kui rinna-, eesnäärme- ja teiste.
Astelpajus on esialgselt tõestust leidnud ka kasvajavastane toime (b-karoteen; lükopeen- teatud mao-, rinna-, eesnäärme- ja pankreasevähi tekkevastane toime;.
(Dieet ei sobi kõrge vererõhuga Datlid: kiire energiaandja, datlipiim: toitev, noorust säilitav, eesnäärme vähi arengu taandaja Greip: vitamiin.
Eesnäärme; Erektsioonihäired; Juuste väljalangemine; Muudel juhtudel, kõrge kolesteroolitase võib põhjustada dieet liiga raske vales tüüpi rasvu.
PSA on marker eesnäärme põletiku ja kasvajate määramiseks. et kirjeldatud segu on parim vähivastane dieet maailmas. Menüüsse lisatud.
Dieet suurendada lihasmassi: nutikas lähenemine Ligikaudne toitumine Üldine eesmärk neile, kes tahavad ehitada lihaseid peaks olema lisaks 200-900 grammi.
Eesnäärme asukoht ja anatoomia; Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada.
et fütoöstrogeenide rikas dieet Eesnäärme vähk Eesnäärme vähi tase erineb samuti suuresti üle terve maailma, kaldudes tipnema arenenud.
Soolesulguse korral, kus strangulatsiooni sümptomid puuduvad, on esialgne ravi konservatiivne: 0-dieet, infusioonravi haiglas, (eesnäärme suurenemine).
Ehealthyland.com - Dieet. Watercresses on kiiresti kasvav, et esinemine PEITC pärssis kasvugaettevõtte nii inimese eesnäärme ja käärsoolevähi rakkudes.
Lükopeen on eriti kasulik eesnäärme probleemide vastu võitlemisel ning vähendavad päikese kahjulikku mõju nahale. kas ekstreemsus või tervislik dieet?.
Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine.
Tutvu 10 parimad toidulisandid eesnäärme tervist. Eksperdid ütlevad, et üks seitsmest mehed on kannatanud eesnäärmevähk. See on üha enam muret.
Dieet; Kepikõnd; Kokaraamat; Tervislik toitumine Kaalust alla! Kiirdieedid Pikaajalised dieedid Lauakombed. eesnäärme ja käärsoolevähi tekkepõhjuseks.
Detox dieet. bagiravip Allergilised haigused Tugevdav potentsi Stimuleerib ainevahetust Eesnäärme kasvaja Günekoloogilised haigused. Dieet ja ilu; Seedimine.
Hüpertroofia, eesnäärme suurenemine, Eriti toiduained, mis on aluseks Vahemere dieet iseenesest sisaldab märkimisväärsel hulgal tsink.Olen põdenud eesnäärme põletikku juba kuskil 10 aastat ja endal aastaid 43. Minu eesnäärme põletiku alguskogemused seostusid jooksmisega Hiiule kuna vanasti.
Seedimine ja dieet; Hemorroidid; Iiveldus; Kaalust alla; Kõhuprobleemid, kõhuvalu; Kõrvetised, haavandid; Eesnäärme suurenemine; Erektsioonihäired, liibido.
Rohke rasvasisaldusega dieet, Eesnäärme tervise tagamisel on oluline tagada tsingi piisav kogus toidulaual. 1970ndatel tehtud uuringud näitavad.
Meestel: Eesnäärme probleemid, peenise tursumine, sügelus ja ekseem suguelunditel, tihenenud urineerimise vajadus, Dieet pärmseene vähendamiseks.Toitumine ja dieet; Kasulik tooteid; Ohutus; Proktologia; Psühholoogia; Ensüüm ekskreteeritakse sapi nt eesnäärme kasvaja • Valgurikas dieet • Seedetrakti.
Kategooria: Dieet Fitness. Kuidas D-vitamiin aitab vältida eesnäärme vähki. Detsember 8, 2016 Dieet Fitness.
Eesnäärme suurenemine – eesnäärme healoomuline kasvaja; Rahhiit; Nahaprobleemid; Skorbuut; Maohaavand; Küüneseen; Tupeseen; Kilpnäärme talitlus.
Eesnäärme healoomuline suurenemine Samas võib puu- ja juurviljarohke ning küllastumata rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tõenäosust hoopis vähendada.
Tuberkuloos võib tabada ka eesnääret ja põhjustada eesnäärme tuberkuloosi. režiim, dieet. Tuberkuloosi kirurgiline ravi 1696. aastal teatas.Aga samasugused kaebused on ka eesnäärme healoomulise kasvaja korral, On leitud, et jaapanipärane dieet, mis sisaldab palju looduslikke östrogeene.
Eesnäärme ABC; Meeste tervise ABC; Eesnääre ja hormoonid; Kiudaineterikas madala rasvasisaldusega dieet võib vähendada eesnäärmevähi riski.
Eesnäärme ABC; Meeste tervise ABC; Eesnääre ja hormoonid; Eesnääre ja toitumine; Eesnääre ja vanus; Uroloogia kliinikud; Meestehaigused; Meestekliinik;.
toitumine Kuzhel eesnäärme kartsinoomi Dieet toitumine rebnka pärast soole infektsioon vaja kaalus 35 kg. Find! Kremli Dieet oksendamine dieediga.Dieet Ja Fitness. One Lady; Dieet Ja Fitness; Kuidas kaalust alla võtta pärast sünnitust. 16 Aug 23:02 Dieet Ja Fitness ei saa eesnäärme.
Need on: uriinipeetus, eesnäärme probleemid, krooniline köha, jne, Dieet, Homöopaatia. Sellised meetodid on odavad ja saab kasutada kodus.
Kasutatakse antibiootikume, põletikuvastaseid aineid, eesnäärme ja põiekaela lihaskonna toonust mõjutavaid ravimeid. rasvarikas dieet.
Dieet ja ilu; Seedimine; Endokriinsüsteem ; Silmanägemine ; Kapslid SABAL – naturaalne vahend eesnäärme, põie funktsionaalse seisundi normaliseerimiseks.
Eesnäärme suurenemine; Erektsioonihäired, liibido langus; Hemorroidid; Menopaus; Menstruatsioonivalu; Seedimine ja dieet. Hemorroidid. Filtreeri tooteid.
Tere, Kas keegi on kuulnud midagi veini dieedist, kuskilt on kõrvu jäänud, et mingi selline dieet on aga rohkemat ei tea, ehk keegi oskab aidata. selline dieet.
Dieet On põhjust arvata Eesnäärme-, munasarja- ja rinnavähi kombineerida. Vahel on võimalik ravida üksikute metastaaside Metastaaside.
•Kõrvitsaseemned-aitab vältida eesnäärme haigusi, põiekivide teket, tugevdab immuunsüsteemi, sisaldab rohkelt tsinki. OLULISED FAKTID.
Mis on GK-dieet? Loe lähemalt! Kõikvõimas GK-dieet. Uroloogia hõlmab nii elu vältel tekkinud haigusi (kasvajad, kivitõbi, eesnäärme suurenemine.
|
OSCAR-2019
|
||
Hämmastav on leida end mõtlemast vanadest asjadest, neist lihtsatest mis ei muuda elu. Viitavad vaid nn. heale elule minevikus. Mis kuradi usk see selline on, kus minevik haarab ohjad, et vaigistada olevikuvõite. Tulevikunägemust tuhmistav usk see on. Nähtus millest ei ole ilmtingimata vajalik kinni hoida- juhul muidugi, kui tegu pole muuseumitöötajaga.
Loeb tänane usk endasse, olen nii kuradi enesekindel ja seetõttu saan ise enesega kõige paremad võimalused. Asi mida tasuks kasutada, panna oma võimed töösse, märgata, et paljud meist ei suuda sedagi. Pole siis ju tegu maailm ja mina võitlusega, olla kuskil keskridades siin Eestis ei ole kindlasti mitte märk millest tagasihoidlikumad meie seast peaks kinni hoidma. Arvan, et kõigil kel on visioon paremast homsest suudavad võita enese kehtestatud piirid ja unustada võltstagasihoidlikuse, et läbi selle tõusta - tõsta teemat millest leida enesele midagi marginaalset ja armast, vajalikku ampsu igapäevase hingamise kõrvale.
Külmaks läheb, (kus on kallima huuled?) seetõttu on loomad meieseast võtnud kogu suve võimalust, et talv saabub ka tänavu -üksmeelse tõsidusega. Inimene kõige paremas mõttes vs inimene kõige nukramas võtmes. Loomad asetuvad keskmisele tasandile. Mõistus ja saamatus, oskuslik saamatus, mõtestatud saamatus, et ma ei saa, ei saagi. Seesugune suhtumine närib kõige paremaidki, kuid tegevus sunnib minema edasi.
Nii on inimestel enestel leitud lahendus nn. teine pool kes aitab nii kuidas süda käseb. Aitamisele määratud hing ei pruugi samast sarnast hingelisust välja pigistada, kuid elu tahab elamist. Kas loomad armastavad? Durovski teeks suured silmad ja vastaks u. nii: Loomad sigivad. Leiavad enestele vajaliku eluolu ja paarilise kellega saada järglasi. Või käomeetod kellel pole probleemi leida suvaline pesakast kuhu muneda.. Muneda..
Täna juhtus seesugune lugu. Olin just söönud mingit chillitoitu ja teekond hakkas vaikselt jalgealla, et minna üle silla ja Tasku, et hiljem liituda T. seltskonnaga.
Seal siis pikisuunas vastu perve pargitud, lisaks platsi keskosas põigiti parkijad. Ja nendeni ulatus ka lahtipäästetava mercedese sabaots. Võõrasse autosse istumine ei tekitagi väga emotsiooni, väga võõraid vb lihtsalt polegi me tavaliikluses. Hetkepõnevust lubas gaasipedaal, kuna piduri vabastuse järel automaatkastiga auto ei nõksatanud ka mitte ja kergelt gaasi vajutades ei teagi kohe kas auto hüppab raevukalt eemale või lubab stabiilset tasaarvestust.
Meenub vana atm. LandCruiser mille kerge pidurivabastus tõi välja metsikud hobused ja tõelise kiirenduselamuse, oleks seda siis hetkest oodanud.
Veidral kombel ei olnudki päris niisama, ikka mitu nõksu sai teha, tihedalt paremas servas püsides, et autonina lõpuks välja pääseks. Üllatas seesugune asjade kulg.. Olin ju kogenud ja teadsin mida teen.
Kõlab nagu Eestlase kiidulaul iseenesest, samas Soomes ei olnud taoliste asjada korraldamine probleem ka jääs akendega uutel autodel mil suverehvid. Tihedalt koos tagarivis oma päeva oodates, aega jäätuda ja lund koguda. Sealne nipp mis töötas Auristel ja Yaristel oli uks praokil hoida ja võimalikult juhipoolse ruumiga mängides autonina tema laiusest veidi laiemast vahest läbi viia. Hilisemalt käisid sarnased episoodid mängeldes. Hiaced, Rav- 4, Avensised, kõik riburada ja kohe välja tuua, olenemata jäätumisastmest.
Igaljuhul hetkeline abivajaja oli häppi ja lubas lahkelt sooodukat ühes kindlas poes mis asub tasku allkorral. Tänasin viisakalt. :)
Päev ise pikk ja veniv. Rõõmu tõi T. otsus õhtul kunstinäituse avamisele minna. Hommikul kohtasime all fuajees, sealt siis riburada need ideed ja võimalused, et samas kesklinna ära saada. Enne ja siis hiljem pesumasinaga ametis, see saigi nagu toimima. Olin pumba juhtmed lahti unustanud, seetõttu jäi eilne pesuprotsess tooreks. Küll sai eemaldatud ummistus + naelad, kruvid, mis olid kogunenud vastavasse uurdesse pesumasina hellemas kohas. Tänane proovipesu algas sellega, et masin pumpas sissejäänud vee välja, mis oli hea algus.
Puhastus ei ole väga lihtne film, seetõttu ei saa öelda, et hea hetkest. Ka mitte keeruline ses heas mõttes. Kunstiline, vaade väljaspoolt nendele vanadele eesti asjadele. Puhas ja silutud, räpane ja verine.
Tõenäoliselt leiab selle keegi janune. Keegi kes ihkab ehk elu? Hetkeks võis nii mõnigi seltskonnast nii mõelda. Mõlgutada või nii, olles tegijad süsteemide valdkonnas. Plaan iseenesest ei jookse liiva. SedaanPassat lubas märkamatut tegevust. Oli tegu rahvaauto eelviimase tulemisega. Nii jäi tegevus märgatavaks vaid passatiusku inimestele. Keda tõsi küll - selles riigis jagus ohtralt.
Järgneval keskpäeval liikusid mehed võimalikult seina ääri mööda, autoks leidis keegi Mazda mõneti tasakaaluka linnaauto "2".
GT istus tagapingile. Ta polnud kunagi midagi sarnast tundnud, või oli unustanud eelnevad korrad. Need kunagi.. Rahu voolas peal, all ja sees, (lisaks meelemürkidele) vaadates ülilihtsustatud autosalongi enda ümber.. Kõik ei ole veel päriselt kadunud.
See oli punane auto mis neist kolmandana maha jäi. Vastavalt meeleolule kirgaspunane, mille kaassõitja või tagapingil istumine on teisejärguline. Lühend võis olla umbes 3 ser. bmw või sarnast. Nii mõneaastane. Kui oled teist päeva tsüklis on umbkaudne mudelimääratlus ja kõrvaliste vastuvõetav.
Kõik need eelmised õhtud ja tegemised jäid maha, süvendades vagu ajateljel. Aeg ja autod jäid koertele, neile kes hauguvad, kui karavan oma rada jätkas. Ballastiks kujunedes. Lukustatuna ja võtmeid merre heites.
Viljad noppis ta eeslinahast vöökotti. Kogu meelteseisund kulus ajaruumis viibimisele, oma sammude tegemisele.
Viimasel õhtul avas mõned ööpäevad kõrvalisel tänaval seisnud lukustamata auto ukse. Esmalt luges üle pedaalid, peas kumises, suus oli endiselt mõru tammetõru maitse. Maailm kumises. Kõige rohkem häiris teda suunatule plõksumise kahekordistumine. kahekordistumine. Peale selle nägi ta üllatavaid asju mida neil tavalistel päevadel ei näe. Näiteks tänavavalgustuspostid koogutasid autopoole, justkui otsides midagi keelatut.
Hiljuti ülevaatusel käinud vanake, ühegi veata läbi tulnud auto lubas pedaali põhja suruda. Mida poldud päris ammu teinud. Kõige puhtam olevus sel ringil ärkas ellu, SURUDES FÜÜSILISELT juhi pea ja õlad sügavale istmepatja. Midagi sellist suudab keskealine abielupaar, kui vaid lubada, küsida. Omavahel.
Harjumuslik jälgede peitmine lubas viimasele korrusele tõustes vajutada enne väljumist lifti number "üks" nuppu.
Ometi ma ei mõelnud seda nii, oli see, et tule, ole ja homme uued mõtted. Mitte mingit paanikat, ega pitsi-satsilist unelmat ei olnud selle asjaga seotud. Puhas realism ja suhtlus. Mida vajame kõik ja kas just igapäev, kuid loomuliku osana võiks mõelda. Nagu hommikune kohv või aktuaalne kaamera või talverehvid või kontsaking.
See on siis lähim sarnase päikseloojumise, tõusuga aeg, samas ka soojusteemperatuurid vastavalt kas tõusu või langusteel.
Täna on sarnane aprillilõpule, kus võime rõõmustada sooja päikeseeest, üsna valgete hommikute ja õhtute eest ja õues valitsevad (juba/veel) soojakraadid.
|
OSCAR-2019
|
||
Luua Eestis iga aastane rahvusvaheline laste- ja noorte korvpalliturniir, kus eesti võistkondadel avaneb võimalus võtta mõõtu teiste riikide eakaaslastega.
Võimalik tellida transport saabumise- ja lahkumisepäevaks kui ka kogu turniiri ajaks. Lisainformatsiooni küsi: info@tallinnnordcup.eu
Rahvusvaheline laste – ja noortekorvpalliturniir Tallinn Nord Cup järgib rahvusvahelisi FIBA mängureegleid.
NB! Kui FIBA reeglid ja Tallinn Nord Cup’i turniiri reglemendis leidub vastukäivad väited, kehtib turniiri juhendis öeldu.
Turniiril võib poiste ja tüdrukute vanuseklassides 1999 – 2009 osaleda ühes võistkonnas maksimaalselt kuni 14 mängijat.
Tallinn Nord Cup laste- ja noorte korvpalliturniiril pole mängijatel lubatud turniiril mängida rohkem kui ühes vanuseklassis. Juhul, kui eiratakse reeglit, diskvalifitseeritakse mängija turniirilt ning reeglit rikkunud võistkonna mäng tühistatakse. Turniiri tabelisse märgitakse tulemus +/-.
Alagrupiturniiril jagatakse võistkonnad kolme kuni kuue liikmelistesse alagruppidesse, et läbi viia vanusegrupile parim turniirisüsteem.
Juhul kui turniiril läheb vaja alagrupis paremusjärjestuse selgitamiseks loosi, tuleb võistkondade esindajatel tulla turniiri paigas asuvasse sekretariaati. Turniiri peakohtunik viib läbi loosi, millega selgitatakse lõplik paremusjärjestus.
Korraldaja jätab endale õiguse tulenevalt osalejate arvust , kokku tõsta challenge ja põhigrupi vanuserühmad.
Võimalikud erimeelsused ja protestid lahendab 3-liikmeline žürii. Žürii koosneb turniiri peakohtunikust ja kahest turniiri korraldajast.
Protest on suunatud mängutulemuse kehtivuse vastu. Protest põhineb mõne mängija osalemise õigustatusel, reeglite olulisel rikkumisel kohtuniku poolt või mõnel muul vahejuhtumil, mis mängutulemust mõjutas. Protest, mis ei ole fikseeritud protokollis, arutamisele ei kuulu.
Protesti peab esitama kirjalikult võistkonna esindaja (isik, kes on määratud registreerimislehel esindajaks) poolt, mitte hiljem, kui 30 minutit peale mängu lõppu.
Kõik protestid, mis esitatakse reeglite vastase tegevuse vastu, peavad olema kooskõlastatud mängu kohtunikuga enne, kui ta lahkub väljakult.
Üldine protest kogu vastas meeskonna vastu ei ole aktsepteeritud. Proteste ei saa esitada kohtuniku poolt langetatud faktiliste otsuste vastu.
Summa tagastatakse, kui protest rahuldatakse. Žürii poolt tehtud lõplik otsus ei kuulu edasikaebamisele.
I, II ja III koha saanud võistkondi autasustatakse karikate ja medalite. Kõik osalejad saavad ka diplomi.
Korvpalliturniiri Tallinn Nord Cup korraldaja ei võta vastutust korvpalliturniiri ajal tekkivate tervislike ja sportlike vigastuste eest. Igas võistluspaigas on tagatud esmaabi olemasolu.
Mänguväljakult eemaldatud mängija on diskvalifitseeritud üheks järgmiseks antud turniiril Tallinn Nord Cup peetavaks mänguks.
Korvpalliturniiril Tallinn Nord Cup osalemine kinnitab, et osalev võistkond on teadlik kõikidest Tallinn Nord Cup turniiri poolt kehtestatud seadustest ja reeglitest.
Võistkonna esindaja on kohustatud turniiri sekretariaati esitama täidetud registreerimislehe. Võistkonna esindaja on kohustatud vajadusel koos registreerimislehega esitama turniiri sekretariaati kõigi oma võistkonna mängijate isikut tõendavad dokumendid.
Turniiril ei tohi osaleda mängijad, keda pole registreerimislehel üles antud. Samuti ei tohi osaleda turniiril mängijad, kelle isikut tõendavat dokumenti pole esitatud turniiri kontorisse kas käsitsi või e-posti teel.
Turniiri sekretariaadis antakse võistkonna registreerimisel igale võistkonnale ümbrik. See sisaldab käepaelu, turniiri reegleid, ajakavasid ja vajadusel bussigraafikuid.
Võistkond on kohustatud olema vähemalt 15 minutit enne oma mängu algust väljaku ääres, kus nende mäng algab.
Võistkond peab olema võimeline esitama turniiri mängu ajal (10 minutit enne mängu algust ja 10 minutit pärast mängu lõppu) väljakukohtunikule enda mängijate korrektset vanust tõendava dokumendi.
Juhul, kui turniiri ei saa pidada või lükkub turniir edasi sündmuste tõttu, mis ei sõltu korraldajatest (vääramatu jõu tagajärjel) või sündmuste tõttu, mis ei ole seotud tahtlikuse või raske hooletusega turniiri korraldajate poolt, siis turniiri korraldajad ei saa pidada vastutavaks, delegatsioonidele tekkinud kahjustuste või kulude eest (transpordikulud, majutuskulud , kulud täiendavatele tellimustele ,finantskulud jne). Nendel asjaoludel turniiri korraldajad jätavad
endale õiguse kas säilitada kogu registreerimise ja majutuse eest tehtud maksed ning kasutada seda tulevikus toimuva turniiri maksude katteks või hüvitama delegatsioonidele maksed pärast kulude mahaarvamist, mis on tekkinud turniiri korraldamisega ja mida ei ole võimalik sisse nõuda kolmandatelt osapooltelt. Tallinn Nord Cup ei ole mingil viisil vastutav vigastuste või finantsilise kahju korral, mille põhjuseks on sõda, sõjasarnane olukord, rahvarahutused või võimude sekkumine, streigid, töösulud, blokaadid või neile sarnased üritusted.
Tallinn Nord Cup võistkonnatasu ilma majutuspaketita on 150EUR/võistkond, millele lisandub osalustasu 25EUR/osaleja.
Võistkonna registreerimise tühistamisel kuulub võistkonna- ja osalustasu/majutustasu tagastamisele, juhul kui sellest on teavitatud Tallinn Nord Cup korraldajaid hiljemalt 10.04.2019.
|
OSCAR-2019
|
||
JASPER ZOOVA multimeediaetendus „Reis ma ei tea kuhu” Pärnu Kunstnike Maja hoovis 18. ja 19. VII . Alustuseks tekkis küsimus, kuidas määratleda etenduse autorsust, sest flaieril olid kõigi osalejate nimed toodud võrdsena ühes reas. Ja Zoova lavastamisviis oli ka kõike muud kui autoritaarne, kaasautorid võisid põhimõtteliselt teha, mida tahtsid. Kuid kogu idee, raamistik ning algatus on siiski Zoova oma, seega ei ole vahest väga ebaõiglane omistada põhiautori au just temale. „Reis ma ei tea kuhu” on kunstiline muinasjutt, mis on senimaani eksisteerinud graafiliste lehtede sarja ning animatsiooni kujul. Peategelane on Narr, kelle ümbert on kuningas ja õukond kuhugi ära kadunud.
Võib-olla tegi ta liiga lolli nalja ning lasti seetõttu lahti. Nii ongi ta sattunud sotsiaalsesse tühimikku, absurdsesse kõrbe, kus meile tuttava reaalsuse rudimendid kohtuvad mingi teise tegelikkuse loogikaga.
Muinasjutu graafilise variandiga võrreldes on etendus lihtsustatud. Esmalt süžee poolest: siin pole pimedate laste linna, puldiga juhitavaid mägesid, miraažidele osutavaid viitasid ega valgusest ehitatud teid. Olgem ausad, lisaks kunstilisele ponnistusele nõudnuks selle kõige lavastamine ka mitu korda suuremat eelarvet. Väike lihtsustus on ka loo moraali osas. Kui tasapinnaline „Reis…” ei anna hinnanguid ega otsi süüdlasi, siis etenduses on toodud sisse paha tegelane Miilits (Elmar Trink). Miilits on see, kes seob pommi Narri jala külge, suunab (enamasti küll tulemusetult) tegelaste liikumist ning vilistab kurjalt õigusrikkumiste peale. Zoova on kogu oma kunstnikutee ammutanud lapsepõlvemälestustest kujundeid, mis on sündinud nõukogude massimeedia ikoonidest. Miilits on üks neist, nagu ka Pioneer (Ena Kõrv), kes küpsetas rõdul reipalt vahvleid ning jagas neid pealtvaatajatele. Zoova ise oli siis aheldatud Narr, kelle ainsaks tegevuseks oli ratta edasi-tagasi veeretamine.
Sellest piisas, sest eluratas võtab makrotasandil ümaralt kokku kogu mikrotasandi detailirohke siblimise. Sansaara jääb sansaaraks, millega tahes sa seda ka ei sisustaks. Sama motiiv kordus ka videos (mida miksis Janno Bergmann), kus kordusid veerevad rattad vaheldumisi otsepildiga etendusest ning kaadritega „Reisi…” multifilmi-versioonist. Üks oluline tegelane, nimelt Kuldmees (Andrus Joonas), istus kogu aja puu otsas ning vilistas linnu kombel. Tema näis esindavat loodusjõudusid, mis on inimliku kannatuse suhtes, meediaheiastustest rääkimata, ülimuslikud. Loodusjõud mõjutab inimtegevust oma vääramatul, rahulikul ning neutraalsel moel ja võib teinekord appigi tulla – teisel etenduspäeval tüdis Kuldmees õunapuuvõras sädistamisest, saatis Narri sinna end asendama ja hakkas ise ratast veeretama. Erinevalt vaevlevast Narrist tegi ta seda lustakalt ja kutsus Miilitsagi oma mängu kaasa mängima.
Nagu ilmselt kirjeldusestki aru saada, ei pakutud publikule haaravat lugu ega efektset action’it, tegemist oli seisundi-performance’iga. Seda kinnitas ka Narri seinale kirjutatud grafiti, mis väitis, et elu on unenägu, unenägu omakorda on illusioon (kuid ka vabadus), ja samuti, et miilits on küll loll, aga teiselt poolt vaadates hoopis ingel. Kaitseingel ilmselt siis. Selliste seisunditükkide riskiks on võimalik laialivalgumine, „Reisi…” hoidis aga koos meditatiivselt elegantne muusikaline raamistik, mida produtseerisid Martin Pedanik, Ello Upan ja Raul Keller. Publik polnud ootuspäraselt suurearvuline, kuid jälgis mõlemal päeval toimuvat tähelepanu ja huviga. Kontseptsioon töötas, seisundiga mindi kaasa ega nõutud midagi muud kui seda, mida pakuti: reisi ma ei tea kuhu. Paar rullnoksemat laadi pealtvaatajat võtsid väidet, et elu on unenägu, väga tõsiselt ja uinusid juba esimestel minutitel, mis oli suurepärane alternatiiv tõenäolisematele reaktsioonidele nagu etenduse häirimine või lahkumine.
Laupäevase etenduse lõpus selgus, et autori teadmata oli kaasatud ka valgustaja: samal hetkel, kui lugu lõppes, keeras keegi päikese kinni ja vihmakraanid lahti. Suvise massimeedia kultuurikülgi jälgides võib jääda mulje, et meil ei toimugi muud kui pateetilised megafestivalid ja kuulsuste kulgemised manalateele. Tegelikkust kirgastab nüanssidega hulk selletaolisi kammerlikke etendusi, näitusi jne, mis annavad võimaluse kogeda midagi värskendavat ning vahetut.
Jaanalinnu jalgade ja skorpioni sabaga inimlik olend on intellektuaalse potentsiaaliga ja hakkab tiibu plagistama. Mängufilm „Hübriid” („Splice”, Kanada Prantsusmaa-USA , 2010, 144 min), režissöör Vincenzo Natali, produtsent Guillermo del Toro. Osades Adrien Brody, Sarah Polley, Delphine Chanéac, Abigail Chu jt. Linastub Tartu Cinamonis. Biokeemikud Clive (Adrien Brody) ja Elsa (Sarah Polley) on geniaalsed teadlased, kes geneetikutena kõigepealt paar veidrat vorstisarnast elukat aretavad, kelle proteiinist saadud vahendid aitavad inimesi ravida. Kuid nende töine auahnus ei jää pidama saavutatul, vaid Elsa eestvedamisel segatakse inimese DNA mitmete loomade geenidega ning neile endalegi ootamatuks tulemuseks ongi veider inimlik, suure intellektuaalse potensiaaliga olevus jaanalinnu jalgade ja skorpioni sabaga, kes lõpuks hakkab ootamatult ka tiibu plagistama ja lendama nagu hiiglaslik nahkhiir. Kuid inimene ei saa karistamatult jumalat mängida, elukas on äraarvamatu ja temaga hakkab juhtuma igasuguseid asju. Mõndagi avab ja lisab teadmine, et Elsa on ristanud just oma DNA loomsete geenidega. Sealt ka tema eriliselt emalikud tunded väikse ebardi suhtes.
Filmi üks pluss on Delphine Chanéac selle veidra geneetilise segaduse (kellel nimeks Dren) rollis. Suurepärane värdjas, kohati nii inimlik, lausa naiselik, kohati verejanuline monstrum. Ühe muinasjutulise tüübi võib ilma ühegi sõnata mängida väga reljeefseks ja kujundlikuks. Ega kahele peategelasele ka midagi ette heita ei ole, nii Adrien Brody kui ka Sarah Polley (Frankenstein ja tema pruut!) teevad ilusad esitused. Kahjuks aga tundub, et režissöör Natali eksis omaenese filmi ära. Seal on kõike: õudusfilmi, ulmekat, insestset armukolmnurka, hoiatusfilmi, mida tahes. Filmist vaatavad vastu nii Frankestein, homunkulus kui ka Dracula tiibu plagistav pruut. Moodne labotratooriumiõhkkond läheb vahepeal sujuvalt üle üksikuks tontlikuks mahajäetud maamajaks. Üldse on kokku kuhjatud nii palju erinevaid ideid, et lõpuks kisub film rosoljeks, milles tervik läheb kaotsi. Kusjuures idee iseenesest on ajakohane ja irriteeriv. Geneetika areneb seitsmepenikoorma sammudega, inimese või ka täiesti uute liikide kloonimine tundub olevat aja küsimus. Geneetiliselt muudetud toiduained juba laiutavad inimese söögilaual. Natali aga eriti eetiliste probleemidega ei jama, pigem ajab Freudi rida ja ehitab perverssevõitu armukolmnurga, mis ei saa hästi lõppeda.
Kuidas see täpsemalt lõpeb ja kas võiks oodata ka järge, seda vaadake juba ise. Puänt igal juhul annab võimaluse sarnastel klahvidel edasi mängida. Vincenzo Natali on töötanud aastaid animatsioonifirmas, kirjutanud stsenaariume, ja tema varasemaid filme („Cube”, Cypher”) on kiidetud põneva visuaalse külje eest. Ka „Hübriidis” on efektseid kaadreid ja kohti, paar kohta paneb toolil hüppama, film jääb kindlasti meelde, aga kokkuvõttes seda õnnestumiseks ei saa pidada. Seda hoolimata sellest, et teose produtsendiks on Guillermo del Toro. Omal ajal oli Pedro Almodóvar del Toro filmi „Saatana selgroog“ produtsendiks ja film sai tublisti parem ning terviklikum kui „Hübriid”.
|
OSCAR-2019
|
||
Vanemuine / Alan Prosa „Tartus saab teha ooperit tasemel, mis on kõrvutatav ükskõik millise ooperimajaga,” kinnitab Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi. Homme esietenduvad Vanemuises Pjotr Tšaikovski lüürilised stseenid „Jevgeni Onegin”, mille väljatoomisel on muusikajuht Paul Mägi kõrval töötanud lavastusgrupp Moskva ooperiteatrist Helikon: lavastaja Dmitri Bertman, kunstnik Igor Nežnõi ja kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva. Meie publikule tutvustatakse Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse arhiivimaterjalide põhjal taastatud redaktsiooni. Sirp uuris vaiksel laupäeval dirigendilt, kuidas on kulgenud teekond ideest lavastuseni. Tuletasin meelde su tegemisi muusikateatris, aga ei Estonia aegadest ega mujal Euroopa festivalidel ja ooperimajades juhatatust hakanud silma Pjotr Tšaikovski nime. Milline on sinu loominguline suhe selle suure vene heliloojaga? Paul Mägi: Tšaikovskiga on ikka väga soe suhe: minu dirigeerimise õpingud on ju seotud Venemaaga ja muusika, mis seal sel ajal kõlas, on minusse väga sügavalt imbunud. Aga see on tõsi, et ooperimajas ei ole ma Tšaikovskiga peaaegu kokku puutunud. Tõsi, kunagi, kui Estonias tuli välja „Luikede järv”, oli võimalus seda juhatada, aga toona palusin seda teha kolleegil Jüri Alpertenil. Tegelikult avanes sama balletiga veel üks võimalus, millest ma ka kinni haarasin ja juhatasin siis 25 korda Rootsi Kuninglikus Ooperis. Nii et see tore kokkupuude on, seda enam et mäletan etendusi Moskva Suures teatris, kui mu õpetaja Gennadi Roždestvenski oli seal tegev ja sain tema kõrval seda kõike näha ja kuulda. Kontserdilaval olen tema loomingut muidugi palju juhatanud, Tšaikovski sümfooniad (Viies ja Kuues on ka plaadil), sümfoonilised lühivormid, viiulikontsert ja klaverikontserdid on mul püsirepertuaaris. Aga „Jevgeni Onegin” on, jah, minu esimene kokkupuude tema ooperiga.
Kuna praegu on repertuaaris Purcell, Massenet’, Puccini, Verdi, siis tundus, et on aeg mängida jälle vene ooperit, eriti head vene ooperit. Ja see on ikka tõeline meistriteos „Padaemanda” kõrval! Pealegi sobib „Jevgeni Onegin” hästi Vanemuise väikesesse majja, kus meie ooperietendused toimuvad. Ja et selle viimasest lavastusest on juba üle kümne aasta möödas, ongi õige aeg seda väärtuslikku muusikat taas teha ja kuulata.
Jah, see oli aastal 1996, kui me esimest korda kokku saime. See oli Iirimaal Wexfordi festivalil Dargomõžski „Näkineiu” väljatoomisel; temale noore lavastajana oli see siis esimene kord lavastada välismaal. Meie koostöö klappis kohe ja tegin siis ettepaneku lavastada „Näkineidu” ka Estonias. Sellest ajast Eesti ooperimajade koostöö Bertmaniga alguse saigi ja tore on, et see siiani kestab ja vilja kannab.
Mul on väga hea meel, et kui Bertmanile helistasin, oli ta kohe valmis plaane pidama, aga kuna mõlemal on üsna kiire, siis kohtusime ja vestlesime tema võimaliku Vanemuisesse tuleku üle Arlanda lennuväljal. Kui seal vestlesime, siis oli mul väga hea kogeda, et ta mõtleb niiöelda küpse inimese mõtteid: Bertman ütles, et ooperilaval on väliseid muutusi tehtud juba nii kaua ja palju, et see tüütab juba väga paljusid vaatajaid, rääkimata tegijaist. Temale endale on see kaheksas kord „Jevgeni Onegin” lavale tuua, nii et ta on seda teinud igasugustes variantides ja jõudnud arusaamisele, et väline vorm ja kõik need efektid on küll põnevad, ent kõige olulisem on ikka teose sisu – muusikasse kätketud psühholoogia, mis vajab väljatoomist. Nii pakkuski ta välja variandi pühendada lavastus Stanislavskile, kelle sünnist möödub tänavu 150 ja surmast 75 aastat. Stanislavski töötas Suure teatri juures ja lavastas oma „Onegini” 1922. aastal noortega ja klaveri saatel. See lapsena nähtud lavastus on Bertmanile jätnud sügava mulje, mis andiski idee tuua see haruldane lavastus välja ka Vanemuises.
Bertman on meenutanud (vt TMK 2010, nr 4), kuidas ema viis teda Richteri ja Gilelsi kontsertidele, „aga ükskord läksin hoopis teatrisse. Vaatasin Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko-nimelises teatris „Jevgeni Oneginit”, see oli Stanislavski lavastus, ja Suures Teatris Pokrovski tehtud „Sadkod”. Olin sellest nii haaratud, et hakkasin teatris käima iga päev”. Siiski on ootamatu, et uuendajana endale ooperimaailmas nime teinud Bertman sellise kannapöörde teeb. Kas võid juba öelda, palju me näeme arhiivimaterjalide põhjal rekonstrueeritud Stanislavskit ja palju ikkagi tänast Bertmanit?
Loomulikult, Bertmani on palju – ega siis Stanislavski mõtteid saa täpselt edasi anda, aga lava ja kujundust küll. Bertman meenutas nüüd, et „Jevgeni Onegin” on teos, mille õppimisele ja analüüsimisele pühendati GITISes terve õppeaasta! See tähendab, et on aega mõtiskleda iga partituuri kirja pandud noodi ja sõna üle – see on traditsioon ja väärtus, mida peaks võimaldama publikul kuulda-näha.
„Jevgeni Onegin” on Eesti laval mängituim Tšaikovski ooper: ajavahemikus 1922–2002 on seda Estonias lavastatud üheksal korral ja Vanemuiseski korduvalt. Leidsin näiteks, et Tubin juhatas seda 1934. aastal ja et viimane, Mikiveri-Kütsoni variant jõudis lavale aastal 2000, tõsi 2007. aastal etendati Vanemuises seda ooperit ka balletina. Nii et on, millega võrrelda, ja selline eelmise sajandi algupoolde naasmine võiks vaatajalegi põnev olla.
Arvan, et kuulaja, kes seda ooperit armastab ja tunneb, saab nüüd võimaluse minna sügavuti. Bertmani sõnul on kõik see nipitamine ära tüüdanud ja et kõik uuena näiv ei olegi enam uus – pigem on uus see vana, mida me nüüd näitame. See on tõesti põnev, kuidas Bertman on need psühholoogilised suhted tegelaste vahel lahendanud ja milliseid ootamatuid võimalusi välja pakkunud.
Tšaikovski lüürilised stseenid, nagu ta seda ooperit on nimetanud, ei olegi kõige kergemad lavastada. Autorgi kirjutas 1877. aasta mais vend Modestile: „… ma tean, et selles ooperis tuleb vähe lavalisi efekte ja liikumist. Kuid süžee üldine poeetilisus, inimlikkus ja lihtsus koos geniaalse tekstiga teevad need puudused kuhjaga tasa.”
Kuigi seal on tegemist õnnetute inimestega – kõik selle ooperi tegelased on igaüks omal moel õnnetud ja päris õnnelikuks ei saagi keegi – on laval ka väga palju toredat ja lõbusat. Tegemist on ju siirate noorte inimestega – Onegin 26aastane. Kuigi, jah, aeg liikus tol ajal teistmoodi ja 26aastane oli juba küllalt küps …
Praegu tundub küll. See töö, mida on juba tehtud, on nii solistide kui koori hinnangul olnud väga huvitav. Nüüd esmaspäevast (s.t 1. aprillist – T. M.) on lavastajal see viimane lihv anda. Tore on see, et kõikidele on antud väga konkreetsed ülesanded ja kedagi pole laval jäetud omapead. Ja on põnev, kuidas joonistuvad välja karakterid. Kuidas näiteks Njanja ja Larina oma esimeses dialoogis kõnelevad oma elust, millest mõtlevad, kuidas reageerivad, või kuidas Njanja ja Tatjana vestlevad, mille üle naeravad – kõike seda on varemnähtud lavastustega võrreldes väga põnevalt lahendatud.
„Jevgeni Onegin” on sul kolmas lavastus Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina. Millised olid su ootused sügisel 2011 ja kuidas ise neid kaht hooaega hindad?
Olen tehtuga väga rahul. On olnud väga toredaid esietendusi – „Lõbus lesk” ja „Werther” –, kontserte, suurvormide ettekandeid, ooperi-galaõhtuid. Meil käib palju külalissoliste, ka reaetendustel – suund ongi sellele, et igal etendusel on laval parimad solistid nii oma majast kui kaugemalt. Väga inspireeriv ja indu täis kollektiiv!
Kriitika on head muusikalist taset ka tunnustanud, mõne sümfooniakontserdi puhul lausa ülivõrdes. Aga on kostnud ka muret, et ooperitruppi on vaid mõni üksik solist alles jäänud …
Nii ta on, aga selle vastu ei saa: kogu maailmas on tendents, et iga konkreetse osa jaoks katsutakse leida kõige paremad solistid. Kui lähedalt näide tuua, siis juhatasin äsja Soome Rahvusooperis „Thaïsi” ja seal olid nii nimiosaline kui tenor välismaalt … Peab ka ütlema, et ooperipublik on tänapäeval nii palju head kuulnud ja nii haritud, et me lihtsalt ei tohi pakkuda midagi, mis poleks maailmatasemel.
Meil oli ettelaulmine, kuhu tuli soovijaid viiekümne ümber paljudest riikidest, ja minu hinnangul on solistide koosseis, keda „Oneginis” kuulda saab, võimas.
Nimirolli tuleb rootsi noor bariton Linus Börjesson – meie soov oligi leida sinna enam-vähem Onegini eakaaslane, et ta ei näiks väga elukogenud –, kes teeb Oneginit esimest korda. Kaks Tatjanat – Maria Fontosh Rootsist, kes on laulnud seda rolli kuninglikus ooperis, ning Karmen Puis – ja kaks Lenskit: Merūnas Vitulskis on võimekas noor tenor Leedu Rahvusooperist ja teeb oma esimesi suuremaid samme ning meie Roland Liiv Soome Rahvusooperist. Laval on Jovita Vaškevičiūtė (Leedu RO) ja Teele Jõks Olgana, mõlemad suurepärased, ning Märt Jakobson ja Soome Rahvusooperi esibass Koit Soasepp Gremini osas.
Kui nostalgitseda, siis kas Vanemuise tänasest trupist jääb meie kultuurilukku ka selliseid diivasid nagu äsja lahkunud Lehte Mark …
Praegu on täiesti kuldne aeg Karmen Puisil, kes on viimasel ajal laulnud peaosa nii „Lõbusas leses”, „Wertheris”, „Maria Stuardas”, nüüd tuleb Tatjana … Ta on oma loometee kõrgeimas vormis ja loodan, et ta püsib seal kaua. Olen ikka püüdnud arvestada nende lauljatega, kes meil on – et nad saaksid ka sobivaid rolle. Nagu Märt Jakobson – väga võimekas ja samuti parimates aastates laulja. Või Valentina Kremen, kes võrdväärselt laulab kõrvuti Euroopa parimate solistidega Vanemuise laval. Tähtis on see, et solist saaks sobiva partii – siis avaneb igaüks maksimaalselt. Parimad leiavad alati tööd!
Ka siis, kui hooajal esietendub ainult üks ooper nagu tänavu, Vanemuise 143. hooaja 18 uuslavastuse seas?
Publik tuleb kuulama väga head laulu ja vaatama mõjusat lavastust. Vanemuise orkester ja koor on väga head ning kui ka solistid on tugevad, siis tähendab see, et Tartus saab teha ooperit tasemel, mis on kõrvutatav ükskõik millise ooperimajaga. Aga töötada saab ja tuleb meile antud võimaluste piires. Kui selle hooaja plaane tehti, siis oli selge, et saame välja tuua ühe ooperi – rohkem ei ole raha. Järgmise hooaja kavas on „Rigoletto”, „Trubaduur”, „Haldjakuninganna”, „Werher”, Tosca”, „Jevgeni Onegin” ja väga heade solistidega. Ehk avaneb tulevikus rohkem vajadust ja võimalusi ka reklaami abil teada anda Vanemuises ooperivallas tehtavast.
Jah, panin eelmisel nädalal imeks, et kõrva hakkas palju juttu „Grease’i” proovidest, aga ei kõppugi kohe esietenduvast „Oneginist” …
Reklaamilt kokkuhoidmine nullib mainet – nagu ei toimukski midagi … Aga kes huvi tunneb, see saab ka teada. Igatahes tuleb järgmine hooaeg tore. Toome välja kaks eesti ooperit: Tauno Aintsi „Rehepapi” maailma esmaesituse ja Tubina „Reigi õpetaja”.
Seda peab tunnustama, et Vanemuine on oma viimaste hooaegade valikuga Eesti ooperimaastikku kindlalt rikastanud.
Kiviräha „Rehepapp” on vägagi laia lugejaskonna võitnud, ehk peaaegu nagu Oksase „Puhastus”. Viimase põhjal sündinud Reinvere ooper on vaieldamatult rahvusvahelist kaalu suursündmus, mõistagi ka sinu kui selle muusikalise väljatooja jaoks. Kas midagi samaväärset võiks loota Aintsilt?
Tauno Aints on kogenud helilooja, kes teeb praegu veel väga hoogsalt tööd. Lavastab Marko Matvere, peaossa tuleb Tõnis Mägi. Klaviir on valminud ja proovid algavad augustis.
Põikame põgusalt ka sinu teiste tegemiste juurde: jätkad endiselt Uppsala Kammerorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina?
Jah, Uppsalas lõpeb mul üheksas hooaeg ja lepingut sooviti taas pikendada, aastani 2016. Olen selle võimaluse üle äärmiselt õnnelik. Tänapäeval ollakse tavaliselt orkestri juures üks-kaks lepinguperioodi ja siis dirigent vahetub. Meie kontakt on olnud väga sisuline ja rikastav. Orkestri kontsertmeistrid on hinnatuimad Rootsi muusikud viiuldajad Nils-Erik Sparf, Bernt Lysell, Klara Hellgren. Selle orkestri kooslus ja vaim on täiesti haruldane. On hea, kui dirigendil on oma instrument – oma orkester. Koosmäng, kõla, ühine ansamblitunnetus – kõik see tuleb ajaga ja mõtestatud tööga. Siiani on mul meeles koostöö Svjatoslav Richteriga Prantsusmaal ja tema festivalil Tours’is. Kõla, mida suutis klaverist välja võluda tema, saadab mind kogu elu ja paneb paratamatult võrdlema … Igal dirigendilgi peaks olema võimalus end sisuliselt avada oma „pilliga”.
Vanemuise kollektiiv on väga hõivatud. Rääkisin just „Onegini” kunstnike Nežnõi ja Tulubjevaga, kes on lausa vaimustuses sellest, kuidas näiteks Vanemuise töökojad töötavad: hämmastav töökoormus, jõudlus ja professionaalsus. Seda on väga paljud külalised maininud. Niisamuti on orkestriga. Orkester tegutseb ja on kaasa haaratud kõikjal. Muusikalis, mida esitatakse väga palju, ei ole hõivatud terve orkester ja ülesandedki on teised, kui sümfoonilist repertuaari esitades. Neis tingimustes on küllaltki keeruline ansamblit koos hoida. Tihedam kontserttegevus aitab taset säilitada ja edasi arendada. Järgmisel hooajal esitame kaksteist sümfoonilist kava, läheme Mendelssohni „Eliasega” Riia toomkirikusse ning Villem Kapi Teise sümfoonia ja Ivari Ilja Chopiniga Uppsala kontserdimajja, samuti osaleme „Trubaduuri” ja galakontserdiga Estonia Verdi pidustustel ja esineme Eesti Kontserdi „Kuldse klassika” sarjas. Vanemuise sümfooniaorkester elab aktiivset elu.
Toomas Verrev, Luuletused. 2004. Toomas Verrevi raamatu ?Luuletused? sisuks on kaasaegse inimese kujutamine ja vormiks ostutðekid. See kaasaegne inimene on täpsemalt öeldes üle keskmise hästi teeniv Eesti suurlinnaelanik vanuses umbes 23 kuni 28 aastat, kelle eluviisidest, hoiakutest ja eeskätt tarbimisharjumustest annavadki tunnistust peamiselt toidupoodidest ja toitlustusasutustest pärit tðekid.
?Luuletuste? pealkiri ei taha jätta lugejale voli otsustada raamatu þanri üle. Ometi ei kohta siin miskit luulele tavapäraselt iseloomulikuks loetut, ei riime, värsse, salme, rütmi (s.o seotud kõnet), lüürilisust vms., nagu ei leidu ka ilukirjanduslikku keelt üldse. Seda olekski tðekkidelt palju tahetud! Siiski leiab sellest tekstikogumist mõningaid ilukirjanduslikke tunnuseid, mis loovad eepilist üldpilti, nagu läbivad tegelased (Ricardo, Krista, Hannes, Heli, Nadeþda, Eduard, Leo) ja tegevuse asetatus ajateljele (nädal esmaspäevast pühapäevani). Seega ei näe ma raamatu tekste luulena ? seotud kõne ja lüürilisuse puudumise tõttu ?, vaid pigem proosana, tänu eepiliste joonte ja tingliku sidumata kõne olemasolule. See on jutustus ilukirjanduslikku väärtust kandvates tarbetekstides.
Verrevi raamat ongi selles mõttes väga huvitav lähenemine kirjandusteose vormile. Tðekk nagu mis tahes muugi tarbetekst üksikuna ei oma üldiselt mingit kirjanduslikku väärtust. Aga kui reastada hulk selliseid tekste teatud põhimõtte järgi, võib nende kogum omandada (ilu)kirjandusliku väärtuse.
Raamatu tekstide vormi küsimus on siiski teisejärguline ja kokkuleppeline. Eelnev analüüski sel teemal oli rohkem teoreetiline näpuharjutus, mida ei pea võtma üleliia tõsiselt. Teisejärguline (aga kahtlemata huvipakkuv) on ka küsimus, kust pärinevad raamatus toodud tðekid, kas autori enda rahakoti vahelt? Vormi küsimusest tähtsamad on sisu küsimus ning sisu ja vormi ühtsuse küsimus.
Raamatu sisu ja vormi ühtsus, kokkusobivus on tunnustust vääriv. On väga leidlik viis kujutada midagi kujutatavast mööda vaadates ? kuna teatud juhtudel näeb sel moel kujutatavat paremini. Selgel ööl tähistaevasse vaadates võib sealt leida tähekooslusi, mis otse peale vaadates justkui haihtuvad ümbritseva musta tausta sisse, kuid mis kerkivad tausta seest välja neilt pilku veidi kõrvale viies. Selliseid vaatlusobjekte näeb paremini silma servaga. Indiaani muinasjuttudes kohtame põnevat motiivi, kus kütt ei taba looma mitte looma enda, vaid tema varju pihta lastes.
Samamoodi ei taba Verrev kaasaja inimest kirjeldusse mitte otse, välimuse, iseloomu, tõekspidamiste, hoiakute, käitumise jms. kaudu haarates, vaid kaude ? objektist pisut mööda vaadates, selle varju pihta sihtides, seda maha jäetud jälgi, s.t. ostutðekke pidi jälitades. Nii kerkivad lugeja silmade ette objekti enda piirjooned, mis on tugevamad, teravamad ja ilmekamad kui objektile otse peale vaadates. Lugeja ei näe ega saa teada detaile, kuid saab antud faktidele tuginedes kinnistada mõõtkavale olulisi punkte ja nende põhjal moodustada paljuütleva kujutise. Meenutame Mehis Heinsaare härra Pauli kroonikatest (Tartu NAKi koguteoses ?Hea raamat?, 1998) sõber Rimpelit, kes on kogu aeg kusagil ära, justkui kaks päevateekonda ees, ja kellest kõnelevad vaid mitmesugused temast maha jäänud märgid.
Paar sõna selgituseks vajab ülal kasutatud objekti mõiste. Esmaselt on objektiks muidugi ?Luuletuste? üks või teine tegelane, kes midagi ostab ja saab selle teo kinnituseks kaasa tðeki. Aga teiseses plaanis on objektiks kogu see sotsiaalne grupp, mille nende tegelaste pinnalt suure üldistuse jõul võib luua.
Moodustame näiteks kujutise Hannesest reedel kell 18.05 Karja keldris sooritatud ostu põhjal. Ta on tellinud juustu-kohasupi, kaks pooleliitrist kannu Tartu õlut ja tasunud sularahas sajalisega. Peale info (mees, eestlane, tõenäoliselt tallinlane, tarvitab toidu kõrvale õlut, armastab kalaga toite) paneb pikemalt aru pidama asjaolu, et objekt einestab tööpäeval kell kuus vanalinnas. Mispärast ? kui suur hulk inimesi läheb sel ajal juba koju sööma? Kas ta elab üksi, nii et mugavam on õhtustada väljas, või nõuab seda sel kellaajal ta amet? Mis amet? See ei saa olla politseinik, turvamees või müüja, kes ei tohi töö ajal pruukida alkoholi. Kas ta einestas üksi ? üldiselt ei kulu ühe restoranisupi peale liiter õlut? Jne. Jne.
Juba teada oleva ja küllalt suure hulga lahtiste otste suhestumisel tekib lugeja silmade ette elav kujutis, mis on piisavalt isikupärane, et tunduda lähedane ja inimlik, kuid samas piisavalt anonüümne, et selle najalt luua üldistusi ühiskondlikus plaanis.
Oleme elanud kaasa Winnetou ja Old Shatterhandi rännakutele preerias või Sherlock Holmesi seiklustele udusel Inglismaal, kus vilunud otsija luges jäljest välja hämmastavalt täpseid andmeid selle jätnu kohta. Sama mängu on võimalik harrastada ka Verrevi tðekiraamatut uurides. Võime nuputada Verrevi kangelaste ostude ja käimiste tagamaade üle, aga samas võime näha sellest raamatust vastu vaatamas autori eakaaslaste põlvkonda.
Lehekuu teine laupäev viis meie hulgast Eesti muusika- ja teatrielu vanima ja professionaalseima kriitiku, monografisti, ooperi- ja balletiteatri talendikaima ja ehedaima põlistaja Helga Aumere. Arvukate sõprade ja kolleegide tarvis oli ta nii sõna kui teoga ikka tõeline daam. Teda kutsuti Kaptenitütreks, pärines ta ju legendaarse Suure Tõllu kapteni Hermann Tõnissoo perest. 1941. a lõpetas Helga Aumere Tallinna eliitkooli, tütarlaste kommertsgümnaasiumi, muusikakooli järel 1955. a edukalt professor A.Vahteri juhendamisel Tallinna konservatooriumi muusikateadlasena.
Keerulisele ajafiltrile vaatamata pääses ta pikkadeks aastateks Eesti Raadio muusikasaadete professionaalselt kõrgtasemelisse koosseisu toimetajana, kus tema ajal (1950 – 1973) töötasid Vilma Paalma, Rolf Uusväli, Vidrik Kivilo, Ivalo Randalu jt, rahvusmuusika arengufenomeni hoidjate ja edasiviijatena kõigiti neile lojaalse Lydia Austeri juhtimisel.
Meie muusika loovasse loosse tegi Helga Aumere nii entsüklopedisti kui monografistina arvukaid sissevaateid nii rahvusraadios kui teiskeelseil lainepikkustel. Hilisemal perioodil ilmusid tema sulest raamatud, brošüürid ja koguteoste arvukad artiklid meie esisopranitest Helmi Einerist (1987) ja Linda Sellistemägist (1965), raamatud Udo Väljaotsast (1985) ja Ida Urbelist (1989), meie balletikooli ja koolkonna rajajast Anna Ekstonist (2004), veel lähiminevikus ka Lydia Austerist (2003). Väsimatud ja värsked, isiksuse avamiselt rikkad ja raamatulettidelt ikka kiiresti otsa saanud teosed.
Helga Aumere rikas ja pikk päevatee on õhtusse jõudnud. Tema andeka töö väärisleheküljed on me kätes ja hoida kohustusega – jätkata. Teeme seda sügavaima lugupidamise ja armastusega.
|
OSCAR-2019
|
||
Uue oikumeenilise piiblitõlke ilmumine kaasaegses läti keeles 13. oktoobril kujunes Lätis suursündmuseks.
Kaasaegse piiblitõlke ilmumist tähistati mitme üritusega. Selle kõrghetkeks kujunes pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi kõikide Läti kirikute vaimulikud ning kus osales ka riigi- ja kultuurieliit. Ülekande sellest tegi Läti TV. Heameelt suursaavutuse üle tumestas tõrvatilgake. Nimelt teatas Läti president, et kirik on riigist lahus ja tema teenistusel ei osale.
Olulist abi osutasid tõlke valmimisel Ühinenud Piibliseltsid ning Rootsi ja Norra piibliselts. Pidulikul teenistusel jutlustas Rootsi Piibliseltsi peasekretär Krister Andersson, kes on aastate jooksul olnud töös suureks toeks.
Samal õhtul toimus Läti Piibliseltsi eestvõttel uue lätikeelse piiblitõlke esitlus uhkes kesklinna kinosaalis. Lisaks tõlkijate ja tõlkekorraldajate pidulikule tänamisele lugesid tuntud näitlejad uues tõlkes ette mitmeid piiblilõike, alustades vägeva performance’iga Piibli esisalmidest, samuti said sõna mitmed tuntud ärimehed, kultuuriinimesed ja teised prominendid, kes rääkisid oma kokkupuutest Piibliga.
Üks huvitavamaid oli ühe füüsiku sõnavõtt, kes Jumala sõna selgitamisel jõudis teispoolsuse infovõrguni välja. Rootsi suursaadik, kes edastas suurannetuse teinud Rootsi kuninga tervituse, tuletas meelde, et ka esimese piiblitõlke toetajaks oli Rootsi kuningas. Esimesena võeti samal õhtul uus piiblitõlge kasutusele Alfa-kursusel luterlikus Gertrudi koguduses Riias.
Juba samal päeval tuli uus piiblitõlge müüki Riia raamatukauplustes, kus Läti ülikooli tudengid sellest rahvale lõike ette lugesid. Esmaspäeval, esimesel tööpäeval pärast lätikeelse piibli ametlikku ilmumist sai esimene tiraaž, mida oli 3000 eksemplari, ülisuure huvi tõttu otsa. Uus Piibel ilmus kahes erinevas väljaandes, millest üks oli suureformaadiline koos apokrüüfidega ja teine, väiksemas formaadis ilma apokrüüfideta.
Kui esimene piiblitõlge läti keelde ilmus sealse luteri pastori Johann Ernst Glücki tõlgituna aastal 1685, üle poole sajandi varem kui meie eestikeelne piibel Anton Thor Helle eestvõttel, siis praeguse kaasaegse piiblitõlkeni jõudsid lätlased nüüd, meist 15 aastat hiljem. Lätikeelseid piibleid ilmus ka varem, hilisematest võiks mainida Läti eksiilkiriku 1965. aasta väljaannet, mis põhines peamiselt eelmistel tõlgetel, samuti lätikeelse piibli 300. aastapäevaks kavandatud Uut Testamenti koos Psalmidega, mis ilmus 1988 esmakordselt nõukogude võimu loal. Samal aastal saadi Gorbatšovi glasnosti-tuules ka luba 7000 suures formaadis piibli sisseveoks, mille kinkis Läti ELK Ameerikas.
Edasi jätkati tööd piiblitekstidega 1965. aasta tõlke alusel. Väga oluliseks muutus konfessioonidevaheline koostöö, kuid sai võimalikuks koostöö ka ilmalike asutustega. Tähtis samm edasi oli Piibli teksti digitaliseerimine, mille tegi Läti ülikooli matemaatika ja informaatika instituut. See mõistagi kergendas edasist tööd. Piibli vana tõlke revideeritud väljaanne ilmus 1998. aasta jaanuaris.
Piibli uue lätikeelse väljaande ettevalmistamise mõte pandi idanema läti õpetajate konverentsil Kanadas 1977. aastal, ametlikult algatati uue tõlke projekt 1995. aastal, mis päädis täiesti uue tõlke ilmumisega aastal 2012.
Töö algas aastal 1995 evangeeliumide ja Apostlite tegude tõlkimisega, mis avaldati neli aastat hiljem. Uus Testament tervikuna ilmus aastal 2007. Lisaks on ilmunud eraldi Vana Testamendi raamatute tõlkeid. Mainida tuleks ka ajakirja formaadis välja antud Luuka evangeeliumi uut tõlget noortepärases kujunduses, mis ühiskonda uueks piiblitõlkeks ette valmistas.
Uus tõlge teeb heameelt paljudele ning kavad selle levitamiseks on suured. Piibli uue lätikeelse tõlke kasutamise luterlikes kogudustes otsustab tuleva aasta suvel toimuv Läti Evangeelse Luterliku Kiriku (LELK) kirikukogu, rääkis peapiiskop Jānis Vanags. Ise hindab ta uut tõlget selgemaks ja täpsemaks ning kavatseb seda oma igapäevatöös kasutada.
Pärast Piibli uue tõlke kinnitamist saab iga õpetaja valida, millist tõlget jumalateenistusel kasutada. Praegu on ülekaalukalt kasutusel eelmine, 1965. aastal paguluses valminud piiblitõlge. Harjumuslik 1965. aasta tõlge on kohati ebatäpne, raskepärane ja raskesti mõistetav. See oli üks põhjusi, mistõttu valmistati uus tõlge, osundas Vanags. «Tõlkijad on püüdnud tuua Piibli teksti tänapäevakeelele lähemale, kuid mitte ka täiesti kaotada tuntud «piiblikeele» maitset. Tundub, et sõnumi täpsust ei ole ohverdatud keele heakõla nimel,» hindas LELK peapiiskop.
Nähtavamad muudatused puudutavad poeetilisi raamatuid – need on mitte lihtsalt tõlgitud, vaid ümber luuletatud. «Nüüd saab neid lugeda luulena nagu algupärandis. Paljud kohad, mis varem libisesid mööda, kütkestavad nüüd oma poeetilise iluga. Väga hea, et uude Piiblisse on jälle hõlmatud apokrüüfsed raamatud, mida paljud Piibli lugejad pole näinudki,» rääkis Vanags.
Küsimusele, kuidas võtavad uue tõlke omaks kirikulised, eeldas peapiiskop mõningaid kohanemisraskusi. «Näiteks psalmid on hoopis teises rütmistikus. See tekitab raskusi kirikutes, kus psalme on harjutud jumalateenistustel laulma. Vanad viisid neile enam ei sobi. Võimalik, et sel eesmärgil kasutatakse jätkuvalt vana tõlget,» arvas ta.
Arvamused uuest tõlkest on kiitvad. «Uuest Piiblist saab väärtuste katalüsaator, sest praegune ühiskond saab sellest paremini aru kui eelmisest,» leiab kultuuriminister Žaneta Jaunzeme-Grende.
Läti keelekomisjoni esimees Andrejs Veisbergs on sama meelt, rõhutades, et keeleliselt on uus tõlge eelmisest oluliselt moodsam ja kaasaegsem. «Kui eelnevas tõlkes hoiti kinni veel vanast sakraalkeelest, nt «sina ei pea mitte tapma», siis uues tõlkes on «ära tapa». Selline kaasaegne konkreetsus ja stilistiline lamedus kõrgstiili asemel näib olevat ka kriitikute põhiargument, kes vana ja «pühalikku» keelt taga igatsevad. Samas kasutatakse igapäevaselt just uue tõlke keelt, vana tõlge, mis küll igati arusaadav, paigutus «sakraalsesse» keelenišši. Nihe tänapäevasuse suunas kristlikes tekstides on igati positiivne, vähendades võõristust pühakirja vastu ja tuues selle lähemale igapäevasele elule.»
Kuigi 17 aastat kestnud piiblitõlkeprojekt on lõppenud, on selle jätkutegevusi ees veel palju. Läti Piibliseltsi peasekretär Valdis Tēraudkalns rõhutab: «Meedia suur tähelepanu võimaldab tuua Piiblit lähemale igaühele. Ennekõike muutub see veebis kättesaadavaks ja allalaetavaks.
Mitmed põnevad piibliüritused on kavas järgmisel aastal, kui tähistame Lätis piiblitöö 200. aastapäeva. Piiblit on vaja kogeda oma elus ja teavitada ka teisi, et Piibel suudab üllatada ja julgustada meid kõikides olukordades.»
Hiljuti sain väga mõtlemapaneva kogemuse osaliseks. Vihastasin nii, et silme eest läks mustaks. Otsekui tume võrk oleks tõmmatud silme ette. See kestis küll lühikest aega, kuid mõtlen sellele veel mitu nädalat hiljemgi. Hetkeks otsekui loori langemine silmadele avas mu mõistuse nägema midagi, millele ma varem eriti polnud mõelnud ja tõi mind tublisti lähemale vihkamise ja sellega lahutamatult seotud sallimatuse mõistmisele.
Sageli imestatakse, miks inimesed vihkavad üksteist? Miks ei suudeta taluda teiste juures omadusi ja käitumist, mis teistele ei peaks üldse korda minema. Vihkamist on raske mõista. Selle tagajärjed on hävitavad, vahel suisa surmatoovad. Sageli ulatuvad vihkamise juured nii kaugesse minevikku, et enam ei mäletagi, millal ja kuidas kõik alguse sai. Kindlalt teatakse vaid, et ollakse alati pahuksis või vaenujalal oldud.
Sellisest olukorrast on väga raske välja tulla. Raske on sellepärast, et vihkamine pimestab. Kedagi vihates kaotame võime näha teda kui teist inimest, hakkame mõtlema ja käituma mõistusevastaselt. Lisaks mõistusele surmab vihkamine kaastunde ja andeksandmine tundub mõeldamatu. Olukord võib areneda nii kaugele, et ligimese inimlikkus täiesti tuhmub. Hakkame nägema vaid mingit ebamugavat või ebasoovitavat nähtust, millest on vaja kiiresti lahti saada. Seda saab teoks teha enda eraldamise või teise hävitamise teel. Kunagised rahulikud naabrid tõusevad üksteise vastu, sõbrad saavad vaenlasteks, armastajad vihkajateks. Võimatu on kokku arvata, kui palju inimesi maailmas on olnud haaratud pimedast vihast teise rassi või rahvusse, teise usku või mis tahes muusse kogukonda kuuluvate inimeste vastu.
Kõike seda nägime ja kuulsime ka Suurel Reedel loetud loost Kolgatal toimunu kohta. Pimedus kattis maad, mis värises inimeste jalge all, ja templi eesriie kärises pooleks ülemisest äärest alumiseni välja. Vaimulik ja maine kõnelesid koos, sest mees, kes suri ristil, oli lihaks saanud Jumala Sõna. Hetke vältel võidutses kogu maailmas vihkamine ja tema, kes oli ristil, lasi selle täielikult enda peale tulla. Tema peamine erinevus kõigist teistest sarnasesse olukorda sattunud inimestest seisnes selles, et ta ei sajatanud, vaid palus andestust.
Nii lõppes vihkamise võidumarss täieliku läbikukkumisega. Kolmandal päeval tühjaks jäänud hauas lõpetas vabanemise valgus eraldatuse pimeduse. Raske kivi hauasuu eest veeres ära, surilinad jäid tühjalt vedelema. Armastus võitis vihkamise.
Eesti keeles on tähelepanuväärne seos sõnade «viha» ja «vihkamine» vahel. Kasutame koguni väljendit «viha pidama». Hetkeline tundepuhang muutub püsiseisundiks, kui inimene «laseb päeval looja minna oma vihastamise üle». Vihastamist ei saa ükski inimene vältida. See kaitseb meid olukordades, kus «hing saab täis» midagi, mis sinna ära ei mahu. Eraldame vihahoos endast hingeseisundi, mis meid muidu muserdaks ja pikapeale oma raskusega maadligi rõhuks.
Viha juured on abituse- ja jõuetusetundes. Kui näeme või kuuleme midagi, mis ei mahu meile tuntud raamidesse; mis eirab reegleid, milles arvame end olevat teistega kokku leppinud; mis ületab meie taluvuse piirid ootamatuse, ebameeldivuse või tülikusega. Sama kehtib paraku ka vihkamise kohta. Vahe on vaid selles, et hetketundest on saanud kestev seisund. Põhjused on samad: võimetus midagi või kedagi mõista, tahtmatus end asetada teise inimese olukorda ning soov end kaitsta tundmatu või võõrastava pealetungi eest.
Inimene ei suuda kaua olla üksi. Eraldatus teistest käib kõigile üle jõu. Kahjuks tähendab see aga, et sallimatus otsib seltskonda ja inimene oma üksinduses leiab sageli omasuguseid, kellega hakatakse võitlema nende vastu, kellest ei suudeta aru saada. Ajaloost on teada, kuidas kiire kultuuri areng on viinud terveid rahvaid sallimatuse sohu. Mauride Hispaaniale järgnes inkvisitsiooni ajastu ja XIX sajandi lõpu õitsev Euroopa sööstis maailmasõdade ja massimõrvade sajandisse. Eestis on praegu palju rõõmustavat arengut, kuid ei maksa alahinnata sellest tulenevat ohtu otsida muutuste keerises eraldatust ja tuge vanameelsest piiratusest. Inimeste vastuvõtuvõimel on piirid ja nende ületamine võib tuua kaasa traagilisi tagajärgi.
Kokkuvõtteks tahan meelde tuletada lapsemeelt ja täisea mõõtu, mida Uues Testamendis meid innustatakse saavutama. Nii laps kui ka täiskasvanu suudavad elu muutuste ja mitmekesisusega hakkama saada. Teismelistel ja vanuritel on see raskem. Tahaks loota, et siiski mitte võimatu.
Üks mõtlemapanev väljend on eesti keeles ju veel — \”püha viha täis olema\”. Kas viha ja vihkamine saab olla püha. Ning kas nii ennast väljendades ei kõla see pigem õigustusena või vabandusena? Või veel mingit huvitavat moodi…
|
OSCAR-2019
|
||
Raamatuks on suureformaadiline jõuluteemaline kubisemisraamat (rääkisin selle olemusest pisut siin) Weichnachts Wimmelbuch. Ärge laske end saksakeelsest pealkirjast hirmutada, raamatus sees pole sõnagi teksti. On aga suured ja detailsed illustratsioonid, mida väikestel maailmaavastajatel põnev uurida.
Loosimiseks osalemiseks kirjuta postituse alla, milline on olnud sinu pere lemmikraamat sel aastal (või viimasel ajal). Et raamat jõuaks veel enne jõulu kohale, loosin raamatu välja juba reedel, 18.detsembril. Jõulukingi saaja kuulutan välja siinsamas postituse juures ning Lambrine Facebook’i lehel. Tulge siis kähku oma lemmikraamatuid jagama! 🙂
Panime nimed ühele paberile kirja, lõikasime tükkideks, keerasime rulli ja pistsime loosimajja. Mustika asjast väga huvitatud käsi leidis, et jõulukink läheb Karoliinele. Palju õnne, Karoliine! Vaata mõne aja pärast postkasti, võtan Sinuga ühendust.
Teistele osalejatele suur-suur aitäh! Nii tore on statistikanumbrite asemel näha siin reaalseid nimesid ja nägusid ning loomulikult ka häid raamatuvihjeid! Nii mõnigi neist läks nüüd meie soovinimekirja. Aitäh ka kõigi heade sõnade eest, mis te kommentaaridesse jätsite! Mul on hea meel, kui olen saanud anda kellelegi mõne idee, mida koos lastega ette võtta! 🙂
Üllataval kombel ka minu 6-ne poja loeb seda raamatut suure elevuse ja huviga. Kahesest ma ei räägigi- see on tema igaõhtune lemmik raamat 🙂
Oi kui vahva raamat… Meie peres on viimasel ajal lemmikraamat olnud “Jip ja Janneke”.. kahjuks sai see meil nüüd läbi ja praegu loeme erinevaid nö ühe jutu raamatuid ja jõulujutte, -luuletusi. Kasvamas on 3a10k Loviisa ja 8k Rasmus. Raamatud kuuluvad meie ellu igapäevaselt ja loeme-vaatame palju..Rasmus muidugi eelistab pildiraamatuid, aga küll ta kasvab 🙂 …
PS: blogi on suurepärane ja olen siit saanud väga väga palju toredaid ideid :).. selle eest ka SUUR AITÄH!
Aitäh heade sõnade eest! 🙂 Tundub, et peame ka ikka Jipi ja Jannekesega tutvust tegema. Olen neist nii palju kuulnud viimasel ajal, et uudishimu ei anna enam rahu.
Alustan ka tänamisega. 🙂 Suur-suur aitäh sisuka blogi eest! Ootan huviga iga postitust, sest alati on midagi kõrva taha panna ning sageli ka enda lapsega (1a11k) rakendada. Meil on hetkel kaks öökapiraamatut pooleli: “Jip ja Janneke” ning “Kurru-Nurru vurrud”. Kord soovitakse üht ja kord teist.
Meie pisikesel, 10-kuusel beebil, ei ole veel lemmikraamatut välja kujunenud – kõik lähevad peale :). Aga endale meeldib sellest aastast alates sündinud lastele kingitav raamat Pisike puu.
Siis on koos lapsega kõik põnev ju alles ees! Ise pole Pisikest pud veel kohanud, meil endal on see eelmine jagatud raamat, Las laps loeb. See oli küll vahepeal lemmikute hulgas.
Mulle meeldivad ka väga sellised raamatud, lapsepõlvest saati on suurteks lemmikuteks Mauri Kunnase jõulujutud.
Me püüame sel aastal veel nii palju kui võimalik head lapsed olla, ehk toob jõuluvana Kunnase Jõulujutud meilegi 😉
Minu lemmik lapsepõlvest on Mauri Kunnasele omase rikkaliku pildikeelega “12 kinki jõulutaadile”. Rõõm on tõdeda, et minu preilid uurivad seda samasuguse õhinaga.
Loen järjest kommentaare ja mõtlen, kus mina küll lapsepõlves olin, et sellest siis midagi ei kuulnud. Aga seda rohkem põhjust mul praegu lasteraamatuid lugeda. 🙂
Mulle (ja ka 2.a lapsele) meeldib väga Phillis Gershatori “Kuula! Kuula!”. Ja juhuslikult avastasin sellise raamatu nagu “Lühikesed muinasjutud väsinud vanematele” (http://egmont.ee/luhikesed-unejutud-vasinud-lapsevanematele.html), mida on nüüd mõnus lapsele unejutuks lugeda. Seal on parajalt, samas minimaalselt illustratsioone ning mõnus ja ladus jutt (lisaboonusena siis ka lõigud ainult lapsevanematele) 🙂
Kuula! Kuula! on tõesti üks väga hea ja ajatu raamat. Meil tuleb ta ikka ja jälle raamaturiiulist välja üha uuesti lugemisele.
Meie 5aastane loeb hea meelega juturaamatuid ja ka juba teaduslikke raamatuid, nt kosmosest või muidu loodusest (Õpilase georgraafiaatlas, vanad II klassi loodusõpetuse õpikud). Kolmene vaatab hea meelega siin ja mutukamoosis soovitatud raamatuid 🙂 Olen omale soetanud nii “Kuula! Kuula!”, “Röövikul on kõht tühi”, Aino-Maija Metsola “Numbrid” ja ka nn “mummuraamat” ehk Minu raamatu” – kõik kolmesele lähevad hästi peale. Ja ühene vaatab enamasti paksust papist titekaid, eriti meeldivad, kui on pilte autodest ja kassidest 🙂
Eile sain kätte “Nukuraamat reisile” ja see oli täielik hitt nii minu tütre, kui ka venna laste jaoks. Kusjuures venna viie ja kümne aastased poisid tõstavad harva pilgu ona nutikatelt.
Meil on päevasel ajal lemmikuks kujuenud enda lapsepõlve aabits https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?28346. Vist seetõttu, et teisi raamatuid tihti loeme ette, aga selles on enamasti pildid, mille järgi jutustada ja fantaasiat arendada. Öökapiraamatuks on “Laura lood”.
Minu pisike 2,5 kuune kilkab rõõmust, kui loen Epp Annuse raamatus “Uku ja kaelkirjak” sõna MEELEIB : ) Eks see siis meie esimene lemmikraamat vist ole
Tõesti suur tänu vahva blogi eest ja ka teistele tänu raamatusoovituste eest! Olen enda kingitellimused ikka Mutukamoosi ja siinse blogi soovituste järgi koostanud, seni edukalt 🙂 2-aastane poiss alles õpib ettelugemist kuulama. Esimesed raamatud, mida ta päriselt kuulas, on tema absoluutsest lemmikust, Pettsoni-sarjast. Meil ei möödu tavaliselt paari tundigi, ilma et ta Pettsonit lagedale ei kraabiks. Fantastilised pildid, mis on ka ilma tekstita kõnekad ja vahvad lood. Aga enne seda, kui need raamatud 2 a sünnal meie majja tulid, oli lemmik “1000 sõna. Piltsõnastik kõikidele pisipõnnidele”. Seda oli hea uurida ja ühtlasi uusi sõnu õppida. Teine poiss on meil alles 2-kuune ja eks näis, kas tal tuleb see kuulamis-kannatus varem 🙂
Minu kaheaastase tütre lemmikraamat oli pikalt “Kuula, kuula!”. Nüüd on nii tema kui minu lemmikraamatuks Ilmar Trulli “Iseloomuga loom”. Naabrinaine laenas selle meile suvel(!), aga oleme seda pea igal õhtul lugenud, ja ei tahaks veel seda tagastadagi.. Trulli luuletused on toredad ja kõigil on juures meeleolukas pildike..
Meie preili fännab Pipi Pikksukka hetkel. Igal õhtul loeme ühe peatüki ja päev otsa seostab ta kõike Pipiga. Ma ise arvasin, et Pipi tekst on natukene liiga raske kolmesel aru saada, aga ta kuulab nii huviga! Otseloomulikult on pärimist ja seletamist ka üsna palju ning seetõttu venib õhtune lugemine pikaks, aga see on seda väärt, kui ta kuulates oma pea minu südamele libistab või imestust täis silmadega nendib, et kompvekk on sama mis komm.
“Sul on teha mehe töö” on minu pea kaheseks saava Peetri hetke-lemmik aastast 1987: suured kombainid, külvikud ja heinapressid- masinad, mida tänapäeval on raske leida. Lisaks väga kvaliteetsed joonistused (Tarmo Tali): väga loomutruud ja tõepärased.
L on hetkel faas loemesedasamapeatükkisadaviiskümmendviiskordajärjest. Aga raamat, mida oli endalgi huvitav lugeda, oli Anna hambad. Nüüd ootame huviga, kas Jõuluvana toob teised Petrone raamatud ka.
Oh, mul on üsna hea meel, et meil see faas on läbi. Meil oli kõige paksemat Lotte raamatut vaja niimoodi läbi lugeda. Lotte polnud enne mu lemmik ja ei muutunud lemmikuks ka seda faasi läbides. 😛
Meie pere lemmikuteks on hetkel Lotte raamatud. Neid me vaatame ja loeme ikka mitu korda päevas. Nüüd hankisin raamatukogust Eesti Jõulumuinasjuttude raamatu,et siis sedasi (lund ju meil kohe kuidagi ei kipu tulema) jõulust meeleolu hinge rohkem tuua. 🙂
Meie pere äsja kaheseks saanu viimase aja lemmikud, ja võib öelda, et ka väikeste pausidega kogu viimase aasta vaieldamatud lemmikud: H. Vilep “Tere” luuletused, Larousse “Pildiaabits Loomad”, ” “Suur loomade otsimise raamat”, “Kuula! Kuula!”, lapsepõlve klassikast “Pipi Pikksukk”, “Muna”, “Meil maal” ning aabits “AB mudilastele”.
Tänud vahva blogi eest, oleme saanud palju häid ideid! Meie 1a2k krati lemmikuks on parajasti “Las laps loeb”, mis on kogumik erinevate eesti lastekirjanike lühijuttudest ja luuletustest. Saime selle lapse sünni puhul, kuna olla eelmistest aastatest alles veel, riiklik/kohaliku omavalitsuse kingitus seega. Laps ilmselgelt veel selle sisust päris täpselt aru ei saa, aga miskipärast iga kord, kui palun tal tuua tema raamatu, mida koos vaadata, leiab ta selle kõhklemata riiulilt teiste vahelt ülesse 🙂
Meie üheksakuusel on lemmikuteks hetkel üks farmiloomade raamat ning üks pargis leiduva peituseraamat, mis lõppeb peegliga, kust näeb iseennast… See pakub ikka ja alati elevust.
Olen nüüd oma 2,5-aastasega pisut üle poole aasta tublisti raamatuid lugenud. Vahelduse huvides külastame iga natukese aja järel raamatukogu (vaheldust olen vajanud pigem mina). Ma ei oskagi öelda, kas see on tingitud sellest, et meil raamatud aeg-ajalt vahelduvad, aga ma ei oskagi öelda oma poja lemmikraamatut. Ta heameelega kuulab/vaatab kõiki huviga, mida ma loen. Viimase nädala jooksul oleme võtnud lugemiseks 2 uut raamatut, ja mõlemad meeldivad talle väga (mulle ka). Seega viimase aja lemmikuteks on meil “Minu väike päkapikuraamat” ja “Hiigelsuur naeris”
Minu lapse esimene ja ühtlasi lemmik jõuluteemaline raamat on Sinu soovitatud “Minu väike päkapikuraamat”. Esialgu otsime sealt kasse ja palle ja tore on lapsel niisama erinevaid väikeseid detaile vaadata ja näpuga surkida.
Minu 1,9a aastase poja üks lemmikraamatuid on hetkel minu enese esimese klassi aabits (a1995). Seal on ilusad selged pildid, palju loomi ja ja erinevaid tegevusi 🙂
Meie laste lemmikud on ikka muinasjutud. Eriti meeldivad neile Val Biro illustreeritud ja ümber jutustatud Grimmi ja Anderseni muinasjutud – palju vahvaid pilte ja mulle endale meeldib, et on täitsa hästi kirjutatud/tõlgitud. Petrone sari: Marta varbad, Anna hambad ja Leena peenar meeldisid ka väga väga. Lapsed kohe 5a saav tüdruk ja äsja 3a saanud poiss. 9-kuune vaatab oma pildiraamatuid 🙂
Sel aastal on muude raamatute hulgas enim loetuks saanud mu enda lapsepõlvest pärit (juba pisut narmendavate kaantega) Karupoeg Puhh. Meie neljane tirts on titest saadik olnud tänulik kuulaja, ükskõik millist lasteraamatut talle lugenud oleme. Väiksem õde ettelugemisest suurt ei hooli ning naudib rohkem kui talle piltidel toimuvat jutustame- hetkel on lemmikpildiks M. Kunnase Jõuluvana-raamatu pilt päkapikkude trükikojast, kus üks päkapikk on trükivärvi sisse kukkunud (ja peab mõistagi vanni minema, et end puhtaks pesta 🙂 ).
Kui võtta tundide poolest sel aastal enam loetud raamat, siis vast omavahel konkureerivad “Jip ja Janneke” ning “Röövikul on kõht tühi”. Sekka Petrone Anna-Marta raamatud. Aga sel kuul on uueks hitiks klassikalised muinasjutud – alustasime “Lumekuningannaga” ja viimastel päevadel “Lumivalguke” (see Siima Škopi illustratsioonidega variant aastast ca 1957).
Selle aasta loetumaks raamatuks on saanud mu enda lapsepõlvest pärit (juba pisut narmendavate kaantega) Karupoeg Puhh. Meie neljane tirts naudib titest saadik kõiksugu ettelugemist, aga ta nooremale õele meeldivad pigem pildid ning nende põhjal jutustamine. Väiksema lemmikpildiks on hetkel M. Kunnase Jõuluvana-raamatu pilt päkapikkude trükikojast, kus üks päkapikkudest on trükivärvi sisse kukkunud (ja peab mõistagi vanni minema, et end jälle puhtaks pesta:) ).
Meie pere 2a 1k vanuse preilna vaieldamatu lemmik raamat viimase aasta jooksul on olnud Vilepi luuleraamat “Tere!”, mida on nii palju kordi ette loetud, et raamatuke juba kapsastumas ning preilna loeb kolme luuletuse esimesi salme peast. Teine lemmik juba tükil ajal on “Kuula! Kuula!”. Järjepidevalt soovitakse vaadata kõiksugu loomade-lindude raamatuid, lapse kõige lemmikumad Larousse’i “Pildiaabits Loomad” ja “Suur loomade otsimise raamat”. No ja minu lapsepõlve raamatutest soovitakse ikka ja jälle “Muna”, aabitsa “AB mudilastele” ettelugemist ning “Pipi Pikksuka” piltide vaatamist.
Meie terve pere ja ka mõningate õnnelike ettelugemisele sattunud külaliste selle aasta uus avastus on Piret Raud ja kõigi lemmikuks osutus Mina, emme ja meie igasugu sõbrad. http://www.elk.ee/?p=11813
Minu kahene on suur raamatuhuviline. Lemmikud käivad hooti. Paar nädalat on üks või kaks raamatut sellised, mida peab iga päev mitu korda lugema ja siis need rändavad riiulile tagasi ning tulevad uued asemele. Paar nädalat tagasi lugesime dr Seussi Cat in the Hat ja nüüd on Laura lood ning Toad and Frog lood käsil.
Meie peaaegu kahene on juba aasta jagu tohutu õhinaga vaadanud Hartmut Bieberi raamatut “Vaata! Otsi! Leia meid üles!” — sedagi võib vast omamoodi kubisemisraamatuks pidada. “Pettson ja Findus mängivad peitust” on meil ka üsnagi popp. Selle puhul alustasime ka piltide vaatamisest ja jutustasime ise lugusid nende kõrvale, nüüd aga jaksab ta juba terve raamatu ära kuulata. Ja tihti rohkem kui ühe korra järjest.
Ja ma ei saa ka jätta lisamata: aitäh, et sa jaksad nii sisukat ja mitmekülgset blogi pidada. Seda on ääretult nauditav nii lugeda kui vaadata — see on ilus silmale ja mõnusalt ladusas eesti keeles pealekauba. Imetlen sind, et suudad kahe lapse kõrvalt seda kõike teha. Aitäh!
Ma tean, et loos läbi, aga ma lihtsalt pidin niisama kirjutama, et minu 1a10k kindel lemmik on Eesti loomajuttude ja -salmide kuldraamat. Sellega on selged kõik loomad, emmel hea laule kõrval joriseda jne. Saksakeelseid raamatuid on meil kodus ka hea posu (mis siis, et keelt me eriti ei mõika). Ja mäletan enda lapsepõlvest, et need pakkusid nii palju variatsioone lugude osas just seepärast, et tekst polnud arusaadav. See raamat, millest siin kirjutad, tundub olevat samasugune ideerännakute soodustaja.
|
OSCAR-2019
|
||
Hei, kas kellelgi on värsket kogemust USA viisaga peale Iraani reisi? Nimelt pandi mul Iraanis passi tempel, et olen riigis käinud. Kas oleks õigem hankida uus pass ja USA viisat taotledes maha salata Iraanis käik. Või on nagunii mingites digitaalsetes andmebaasides see külastus kuidagi ära märgitud + soovitakse USA piiril näha sotsiaalmeedia kontosid ja sealt on ikkagi näha, et olen Iraanis käinud? Natuke tundun endalegi paranoiline, aga ei tahaks ka peale lennutpiletite ostmist ja hotellibroneeringuid piirilt lihtsalt tagasi tulla.
Seal selgelt kirjas, et kui oled peale 1. märtsi 2011 mõnedes "no go" riikides käinud, siis USAsse enam ei lasta.
Kui USAt viisaga külastada, nagu teema püstitatud oli, siis ei tohiks Iraani külastamine takistus olla. Iraani külastamine mõjutab vaid ESTAga reisimist.
Peale Iraani jt. riike ei saa USAsse enam nii ehk naa, välja arvatud kui käisid/käid Iraanis kehtiva USA viisa ajal ja sama viisaga lähed USAsse.
Vabalt peaks olema - lihtsalt viisa on vaja taodelda - selle reaalset võimalikkust kinnitab nii info USA gov lehtedelt kui ka väited internetifoorumeist, et on saadud probleemideta 10aastane viisa ka pärast Iraani.
Vastaval memol. Eks tõenäosus ole umbes 50-50, tee proovi. Oleneb ka reisi eesmärgist USAsse, pikkusest, taotleja isikust.
Olen teemapüstitajaga täpselt samas olukorras. Iraanis käisin selle aasta mais ja USA ootab järgmise aasta mais.
Hea, et sattusin teemat lugema, senini arvasin, et teen ESTA ja kõik ongi korras. See siis pani mind ka olukorda süvenema ja teemat guugeldama. Erinevate foorumite nõuanded kokku andsid üsna ühese vastuse, kui oled "mustas nimekirjas" riikides käinud ja isegi kui passi vahetad, ei ole mõtet ESTAt taotleda, vastus on nagunii eitav. Kui riskid ja ESTA avalduses natuke valetad ja see suure tõenäosusega välja tuleb, võib see halvimal juhul lõppeda riiki sisenemiskeeluga. Üsna võimatu on teada, mida digitaal-maailm su seljataga teeb. Pigem usun, et see, et oled Iraanis käinud, on nendele instantsidele teada, kes selle vastu huvi tunnevad. Läbiloetud foorumi postitustest ei olnud mitte keegi teinud postitust, et oleks peale Iraanis käiku ka ESTAga USA sse pääsenud, küll aga oli kuhjaga sarnaseid olukordi nagu see teemapüstitus siin. Niiet see millised riskid võtad, on siiski sinu enda teha. Aga anna siis siin ka teada kui riskida julgesid ja see õnnestus. Ise kavatsen lähiajal viisataotluse ette võtta. Võin siis huvilistele teada anda, kas osutusin viisakõlbulikuks. Ja muidugi nõuandeks nendele, kel mõlemad riikide külastused alles plaanis, käige siis USAs ennem ära.
Muscat on väga väga väga äge. 1 päeva sisutab külluslikult ära! Kui mina läheksin üheks päevaks, siis ma sätiks oma saabumise võimalikult varahommikusse, et hüpata sisse kaasaegse islamiarhitektuuri pärli e. Sultan Qaboosi mošeesse. See on mittemoslemitest külastajatele avatud ainult kl 11ni hommikul. Qaboosi mošee on kohe lennujaama lähedal.
Järgmisena sõidaks ma edasi royal opera house, mis on ka sealsamas suhteliselt lähedal. Tasub vaatamist.
Kui juhtub olema ropult palav, siis ma sõidaks edasi Qurmi randa, lihtsaim taksoga Intercontinentali juurde, ja supleks väheke India ookeanis.
Siis ma hüppaksin uuesti takso peale ja sõidaksin edasi läbi Mutrahi teise linna otsa sultanipaleed vaatama, mis on järgmine imeehitis. Palee vastas on ka national museum, kus võib tuuritada. Ja kogu see palee ümbrus näeb väga uhke välja. Meenutab veidi mauride arhitektuuri Hispaanias.
Ja siis, kui aega on, kõnniks need 3-4km palee juurest Mutrahi tagasi ja kolaks veidi aega sealsel bazaaril ringi. Ilus kõndimine on see, eriti kui Mutrahi sadam käänu tagant paistma hakkab. Ja siis sõidaks lennujaama.
Peamine häda on selles, et Dubaiga võrreldes on taksosõit kallis. Muscat ise koosneb kolmest osast - lennujaamaümbrus, kus asub mošee, ooper ja rand; keskele jääb Mutrah e. ajalooline Muscat; ja lennujaamast kõige kaugemal (40km) on uus Muscat sultanipalee jms valitsusasutustega. Kirjeldatud tiiru tegemiseks võib vabalt minna 70-100€ sõltuvalt taksojuhist jne. Kes küsib otsa eest 5, kes 10 riaali. Mõistlik oleks üks juht ära kodustada ja päevahind kokku leppida.
PS! Teoreetiliselt on Dubaist lennates võimalik Omaani viisa tasuta saada, kui on võimalik ära tõestada, et Dubai viisa juba on. Mina kraaklesin Omaani piiril pool tundi ja üritasin ennast viisavabalt sisse saada. Rääkisin, et UAE on viisavaba ja mulle peaks laienema samad õigused mis UAE viisaga saabujatele. Ei õnnestunud veenda. Kui teil õnnestub teisiti, siis kirjutage, kuidas.
Minu isiklik arvamus on, et Dominikaani Vabariik on üsna kurb koht. Esiteks valitseb seal meeletu varanduslik ebavõrdsus. Riigis müüakse Kesk-Ameerikas enim Porchesid elaniku kohta, samas elab 90% rahvastikust vaesuses. USA laevad käivad valitsusega kokkuleppel nende territoriaalvetesse prügi maha laadimas. Väike raha abiks ikka! Turistide elu käib resordis, turvaliselt müüri taga ping-pongi mängides ja kujutades ette, et viibitakse kariibimerepuhkusel. 200km eemal Haitil surevad inimesed nälga või on üle piiri Dominikaani põgenenud. Teisesks - rannad on hotellikettide poolt ära rikutud ja täis ehitatud. Kui rahulduda paarisaja meetrise rannaribaga ja mitte resordist väljuda, siis on kõik OK. Päikest saab, ookeani saab, pinjakolaadat saab ja kariibidest saab ka ettekujutuse. Vähemalt sel määral, et kaardil DV ära tunda. Selleks, et rohkem avastada, on tarvis autot või backpackeri vaimu. Kui minna ainult päikest ja merd otsima ning kuurortisse puhkama, on kindlasti lihtsam ja mugavam järgmine Hurghada hotellikett ette võtta.
Costa Rica on mõnevõrra põnevam. Esiteks on tegemist Kesk-Ameerika mõistes turvalise riigiga, mida nimetatakse ka K-A Šveitsiks. Costa Rica kubiseb ameeriklastest ja saksakeelsetest turistidest, kõik muud k.a. Inglise keelt räägitakse palju, vaesust on, aga võrreldes naaberriikidega vähem, hiinlased on San-Josesse suure staadioni ehitanud ja nii Vaikse kui ka Atlandi ookeani kaldad kubisevad öko- ja jooga resortidest. Vastu Nicaraguat on uhke vulkaan, vihmametsa saab väikeseid karjuvaid ahve kõpskingadega vaatama minna ja kõik on üsna tsiviliseeritud. Crime rate on kõrge ja kuldkette rebitakse kaelast. Aga see on ladinas igal pool nii ja kuld tuleb kas reisieelarvesse sisse arvestada või koju jätta. Costa Rica on kindlasti kõige turvalisem riik, kust Kesk-Ameerikaga tutvumist alustada. Olles neist enamuse ka läbi kolistanud, on taaskord minu isiklik arvamus, et CR on ka kõige igavam. Nagu alkoholivaba õlu. Maitseb, aga silmad särama ei hakka. Samas kordan - neist kõige tsiviliseeritum, turvalisem, palju avastada, kahe ookeani kaldad, joogast vulkaanini. Parim aeg külastamiseks jaanuar-märts.
Kolumbia on üliäge ja inimesed väga sõbralikud! Kolme nädalaga saab paraja maitse suhu ja mina soovitan oma kogemuse põhjal panustada pigem Kariibi rannikusse kui linnadesse. Oleneb muidugi, millist reisi te soovite ja millised reisijad olete. Võimalik on nii hotellist-hotelli kui ka seljakotiga. Mina tegin viimast ja jagan paari muljet. Äkki on kasu?
Bogota on suur, aga mõnest päevast piisab. Linn külgneb põhjast lõunasse paralleelselt mäeahelikuga. Rusikareegel on (õigemini oli mõned aastad tagasi, kui mina käisin), et vanalinnast lõunapoole jääv Bogota on geto, linna põhjaosa on turvalisem. Põhjas on palju kohvikuid ja galeriisid jne aga minu arvates on Kolumbias palju ägedamaid linnu.
Näiteks Medellin (sissejuhatuseks võiks Netflixist Narcos´t vaadata). Kunagisest Kolumbia kõige ohtlikumast linnast on saanud kõige artsym. Ööbida soovitan El Poblados, see on natukene nagu baare ja ööklubisid täis vihmamets keset linna. 3-4 päeva võib vabalt Medellini avastada.
Minu enda suur lemmik on aga rannikul asuv Cartagena (Medellinist kas ööbuss 10h või lennuk). Ideaalselt renoveeritud koloniaalstiilis vanalinnaga. Rannad kui sellised on seal viletsad ja iga 5m tagant pakub mõni prostituut masaaži. Linna enda nautimisel 2-3 päeva ei tasu sellest ennast aga häirida lasta.
No ja siis on täiesti ülivõrdes rannik kuni Venezuela piirini välja. Kui rand meeldib, siis Tayrona rahvuspargis võib vabalt olla nädala. See on veidi metsik camping muidugi, variant kas telkida või magada võrkkiiges. Tagangas ja Santa-Martas on hotellid. Santa-Marta on Cartagenast u 6h bussiga. Taganga on Santa-Martast marsruuttaksoga u 30min. Tayrona on Santa-Martast omakorda veel 2h edasi. Tayronaga on see asi, et pargi väravatest on läbi džungli randa jõudmiseks veel 1,5h matkamist. Meie seltskond seebitas Tagangas kalamehe ära ja tegime bussisõidu ja matkamise asemel poolteist tundi paadiga kihutamist mööda rannikut. Ma ei ole päris kindel, kas ma seda soovitan. Aga toona oli võimalik. Tayronasse soovitan ma oma söögi kaasa võtta. Kohapeal saab süüa osta, aga see on sunnitud valik ja kordades kallim.
Tayronas peab olema ettevaatlik ujumisega - kui silt on väljas, et ujuma ei tohi minna sest on rip-current ja 100 inimest aastas upub siis nii on. Troopikas matkates võib olla isu suvalises kohas merre hüpata, aga igaks juhuks tasub vaadata.
Tayronast edasi päris Venezuala lähedal on veel Palomina. Seal oli ka äge. Vaiksem, vähem turiste. Võrkkiik kahe palmi vahel ja rand ainult iseendale. Pärast kolmandat nädalat õõtsumist hakkas ka juba magamine välja tulema.
Et aega kokku hoida, on mõistlik lennata. Bangkokis on kaks lennujaama. Aeroflot maandub Suvarnabhumisse, Airasia jm odavlennud lendavad Don Muangist. Suvarnabhumist saab veidi kallimalt, näiteks Thai Smilega.
Ma just tulin sealt, aga sõitsin teistpidi - Limast Colombiasse. Lendasin Laniga 212€ eest, tax included. Ilmselt peaks vastupidi sama hinnaga saama. Enda pileti ostsin 10 päeva ette, nii et eriti suurt tungi ei ole. Kui LANiga head hinda ei saa, võib vaadata ka www.taca.com või Copa Airlinesi. Avianca sõidab ka mumeelest.
MP-le võta kaasa kehtiv ISIC, pileti on kaks korda odavam. Samuti on mõistlik rongipiletid Aguas Calientesesse ära osta. Kõige odavam 1 suuna pilet 35 USD. Kui oled budgeti peal, sõida minibussiga Cuscost Ollentantambosse ja siis sealt rongiga Aguas Calientesesse. Cuscost väljuvad rongid on kallimad.
sõitke kohalike rongidega ja ärge Moskvast trans-siberi ekspressi peale minge. seal on ainult turistid ja rong on 3 korda kallim.
soovitan väga vahepeatusi teha ja planeerida reis nii, et öösel olete rongis ja hommikul hüppate ettesattuvates linnades maha. Pärliteks on kindlasti Kaasan, Jekaterinburg ja Tomsk. Rongijaamas pakutaks 52 rubla eest teenust, et ütlete linnad, kus päeval peatuda tahate ja mis kuupäevaks Novosibirskis olema peate ja pannaks marsruut kokku. Arvestage ka sellega, et te ei pruugi Moskvast itta sõitvatele rongidele kohe pileteid saada. Mu sõbranna istus kolm päeva Moskvas sest kõik oli välja müüdud.
rongis soovitan platskaardikohti. nii saab kohalikust elust osa ja piletid on kupeest kordades odavamad. kassiirid peavad kõige paremateks alumisi voodikohti, aga see on tricky, sest tore vene proua ülemiselt koikult tahab hommikul keedumuna laua taga süüa ja tuleb istub sulle voodisse. kahekesi reisides on kõige parem võtta ülemine ja alumine. kolmekesi reisides kaks ülemist ja üks alumine.
5.Moskva-Kaasan on üks öö, kaasan Novosibirsk sealt ilma peatusteta u 30-40 tundi. kui lähete otse ja linnades päeval maha ei hüppa, siis arvestage Novosibirskisse jõudmiseks u. 2,5-3 päevaga.
Baikalile on kõige lihtsam lähenda Irkutskist. Novosibirsk-Irkutsk on rongiga u. 22-30 tundi. Irkutskis on väga ägedad hiinakad, nerpinaarium on jura. kindlasti sõitke katamaraaniga "Raketa" mööda Angara jõge Baikalile. See on väga võimas vaatepilt.
keset Baikalit asub täiesti unikaalne ja ainulaadne saar nimega Olhon. Saarel valitseb väga tugevalt šamanism ning Olhon on koht, kus jumalad maa peale tulid. Googeldage nikita olhon, tegemist on täiesti uskumatu Vissarjoonliku külalistemajaga, mis tippajal - augustis - mahutab u 700 inimest. Kusjuures terve küla on külalistemajaks muudetud. hommikul pakutakse pannkooke ja praemuna, õhtul tõmbavad kokad ja koristajad kleidid selga ja hakkavad romansse laulma. Olhonile saab Irkutski turult hommikul väljuvate maršutkadega u 600 rubla eest, tuleb ette bronnida. Sõit kestab 6-9 tundi aga kogemus on seda väärt!!!!!
lisaks Mirjami blogile lugege ka A.Piirsalu "Kirjad Venemaalt". Politkovskaja raamatuid ei ole soovitav vahetult enne sõitu ega sõidu ajal lugeda.
külastamist väärivad ka Baikali-äärsed linnad Listvjanka ja Sludjanka. Ja kui teil aega on, sõitke Sludjankast elektritškaga Ulan-Udesse maailma suurimat Lenini pead vaatama. Sõit kestab 4-6h. või sõitke Aršani ja sealt edasi Burjaatia külakestesse, kust Mongoolia kiviga visata.
rongiga reisimine on vahemaid arvestades Venemaal VÄGA ODAV. Moskvast Irkutskisse läheb teil umbes 2500EEK, trans-siberi ekspressiga sõites umbes 8000EEK. Kohalikud normaalsed inimesed sellega ei sõida.
|
OSCAR-2019
|
||
Nimelt on lapsed mul veendunud, et ma õpin koolis keemiat, seega nõutakse kodus minult just keemiakatsete tegemist. Ja kui nõutakse, eks siis tuleb teha. 🙂 Katsed ise on osutunud äärmiselt menukateks. Näiteks tegime neid sel aastal ka Mustika sünnipäevapeol. Paistis sedamoodi, et ka külalistele teistmoodi tegevus meeldis.
Olgu etteruttavalt öeldud, et siin kirjeldatud katseid on äärmiselt lihtne läbi viia. Samuti on suure tõenäosusega vajaminevad asjad kas kõik juba kodus olemas või ühe poeskäigu kaugusel. Seega kõik julgelt lugema ja proovima.
Kui asi puudutab keemiat, siis ei saa üle ega ümber ohutusest. Olen lastele esimesest katsest alates selgitanud, kui tähtis on keemiakatseid tehes see, et nad peavad täpselt minu õpetuse järgi tegema. Mustikas (5a) saab sellest väga hästi aru ja järgib juhiseid. Pohlaga (2,5a) lood muidugi nii lihtsad pole, temal tuleb ikka silma peal hoida. Loomulikult on lapsed erinevad. Iga lapsevanem peab siinkohal ise kriitiliselt mõtlema ja otsustama, kas need katsed on tema lapse jaoks ohutud.
Siiamaani pole meil midagi suhu pandud ja nahale on vaid paar pisikest äädikatäppi pritsinud. Kui katsetame millegagi, mis on laste kätte andmiseks liiga ohtlik, siis viin seda katset läbi ise. Kuigi mõnes katses võivad olla kasutusel täiesti ohutud toiduained, peame ikkagi kinni ülaltoodud kahest reeglist. Ikka selleks, et kinnistada arusaama sellest, et keemia on natuke ohtlik värk, mida tuleb teha ohutult. Ja loomulikult võiksid iga noore keemiku varustusse kuuluda ka ühed kaitseprillid!
Tõenäoliselt on see üks lihtsamaid keemiakatseid, mida lastega teha. Minu lemmikhetkeks selle katse juures on see kõige esimene kord, kui laps äädikat soodale tilgutab. Sellele järgnev reaktsioon (eriti kui laps pole seda katset enne teinud) on nii äge. Nagu oleks tõepoolest mingit võlutrikki teinud.
Sega pisut toiduvärvi äädikaga. Mina annan värvid lastele ette tavaliselt jääkuubikuvormis. Osad vormi augud jätan tühjaks, et saaks soovi korral kokku segada vajalikku värvitooni. Soodaalusena olen kasutanud plastikust sushikarpe, mis on just paraja suuruse ja sügavusega.
Katse ise on lihtsamast lihtsam: raputa alusele ühtlane kiht soodat ning seejärel tilguta pipetiga sooda peale värvilist äädikat.
Mis toimub? Söögisooda ja äädika omavahelisel reaktsioonil eraldub süsihappegaas, mis panebki kõik kihisema.
Selle katse juurde tuleme ikka ja jälle tagasi. Ka Pohl tilgutab terve alusetäie soodat mõnuga äädikat täis, kuigi pipetitöö tahab veel pisut harjutamist ja kaasa aitamist. Igatahes väga hea katse algajale ja väga noorele keemikule. 🙂
Päikepaistelisel päeval võib jätta aluse otse päikese kätte kuivama. Aluselt aurustub vedelik ära ning järgi jääb suur (kuid üsnagi habras) “kristall”.
Lisaks oleme proovinud Mustikaga ka äädika ja soodaga “maalimist”. Selleks tuleb paksem joonistuspaberi leht asetada kandikule või muule servadega ja veekindlale alusele. Paberile tuleb puistata hästi õhuke kiht soodat ning samamoodi värvilise äädikaga üle tilgutada. Valmis pilt jäta rahulikult kandikule, kuni vedelik kõik täielikult ära kuivab ja aurustub. See võib sõltuvalt tingimustest aega võtta kuni mitu päeva (targem on kuivamise ajal paberit kandikul üldse mitte näppida). Kuivades moodustuvad paberi pinnale põnevad (kuid jällegi üsna õrnad) kristallimustrid.
Nipp! Et iga kord ei peaks hakkama värvi ja äädika segamisega mässama, võtsin kasutusele kolm pooleliitrist plastikpudelit, mille sisse tegin valmis äädikavärvi lahused. Nüüd saan soovi korral värve kohe kiirelt välja kallata ning vajadusel ka veel juurde kallata.
Lõika kohvifilter katki selliselt, et saaksid sellest võimalikult pika riba. Joonista filterpaberi alumisest servast 1,5 cm kaugusele suur vildikatäpp. Aseta filterpaberi alumine serv vette (vildikatäpp ei tohi vette sattuda) ning lase veel liikuda filterpaberi ülemise servani ning jälgi, kuidas vesi erinevad pigmendid peisudt välja toob.
Mis toimub? Kromatograafia meetod on segu erinevate komponentide lahutamine üksteisest. Katse põhimõte seisneb selles, et vildika värvus on kokku segatud mitmest erinevast pigmendist. Pigmendid on erineva “raskusega” ja liiguvad seetõttu vee mõjul mööda filterpaberit erineva kiirusega. Nii moodi liikudes erinevad pigmendid lahutuvad ja tuleb nähtavale, millistest värvitoonidest vildika värv tegelikult koosneb. Erinevad vildikatoonid on kokku pandud erinevatest pigmentidest, seega annab iga värv erineva tulemuse. Kõige paremini on see katse jälgitav tumedamate vildikate puhul.
Mina kasutasin katseks köögikapi taganurgast leitud kohvifilterid. Mul pole enam õrna aimugi, miks ma need kunagi ostnud olen, aga väga tore, et nad seal olemas olid. Ilmselt efektsema tulemuse saaks valgete kohvifiltritega, kuid ka pruunid ajavad asja väga hästi ära.
Oleme nüüd suve jooksul proovinud sama katset teha ka kõige muu värvilisega, mida õuest leida võib – erinevate lillede värvilised õielehed, marjad. Õielehti tuleb lihtsalt vastu filterpaberit hõõruda. Marjad on kavalam asetada kahe lusika vahele ja pigistada neist mahla. Loodusest leitu ei anna küll alati nii efektset tulemust kui vildikad, kuid huvitav jälgida ja võrrelda sellegi poolest.
See on üks üllatusi täis katse, sest see pöörab pea peale kõik, mida laps teab värvide segamisest. Kui värvitule vedelikule lisada sinist vedelikku, siis peaks see muutuma ju lihtsalt heledamaks siniseks, kas pole? Aga kui sinine ja värvitu annavad kokku hoopis roosa, siis tuleb lapsevanemal olla valmis seletusteks.
Tükelda kapsas ja lisa see väiksele kogusele keevale veele. Vett võiks olla nii palju, et kapsas on pealt napilt kaetud. Keeda kapsast paar minutit. Seejärel kurna vedelik kapsa pealt eraldi nõusse ja lase sel jahtuda. Kapsale võid aga uue keeva vee peale kallata ning veel sinist vett keeta, et sellest hiljem ise lillat plastiliini teha. Pane klaasidesse erinevaid aineid (vt. loetelu allpool) ja varusta klaasid siltidega. Ühte klaasi jäta võrdluseks ka kapsavesi. Katse läbiviimiseks kalla ainetele peale väike kogus jahtunud kapsakeeduvett ja jälgi värvuse muutust klaasis. Tahkemate ainete puhul tuleb lõpliku värvi nägemiseks klaasi pisut loksutada või selle sisu segada.
Mis toimub? Punane kapsas sisaldab antotsüaniine, vesilahustuvaid pigmente, mis sõltuvalt keskkonna pH-st omandavad kas roosa (happeline), lilla (neutraalne) või rohelise (aluseline) tooni. Tugevalt aluselises keskkonnas omandavad need kollase tooni või võivad muutuda sootuks värvituks.
Happelised ained meie katses: söögiäädikas, sidrunimahl, murelimahl, riisiäädikas, želatiin, nisujahu. Katsetada võiks ka kõiki teisi puuviljamahlu, jogurtit, hapupiima, hapukurgivedelikku jmt.
Neutraalsed ained meie katses: sool, hambapasta. Hambapasta peaks teoreetiliselt olema aluseline, meil jäi ta värvi järgi pigem neutraalse aluselisemasse otsa. Ilmselt sõltub tulemus hambapasta koostisest.
Aluselised ained meie katses: söögisooda, torupuhasti. Aluselised peaksid olema veel sojatooted, nõudepesuvahend, plekieemaldi.
Värviefekti mõttes kasutasime siin katses ka torupuhastit, mis nagu ka katsest järeldus, on tugevalt aluseline. Selle kallasime klaasi viimasena ning nii kaua kui see laual oli, seisin ise valvsalt juures. Pärast igasse klaasi kapsakeeduvee lisamist asetasime klaasid värvuse järgi ritta. Proovisin selgitada pisut ka nende ainete omadusi ja mida klaasides nähtud värvused tähendavad.
Ma küll püüdsin anda endast parima, aga paratamatu on see, et ainete happelisust ja aluselisust on nii väikestel lastel väga keeruline mõista. Nägin ise Mustika pealt, et ta minu jutust suurt aru ei saanud ja ega ma seda ei lootnudki. Sellest hoolimata püüan alati siiski katsete juurde seletada, mis meil parasjagu toimub.
Ainetel on lisaks värvusele ka muud omadused, mida me silmaga ei näe. Katses kapsavee roosaks muutunud ained on happelised. Happelised ained on hapud või hapukad. Nõrgad happed on need, mida leidub meie igapäevases toidus. Palju nõrgalt happelisi asju võib leida kodust külmkapist. Siinkohal võib lapsel lasta mõelda, millised hapud toiduained talle meenuvad. Tugevad happed on söövitavad ja seega ohtlikud.
Katses siniseks-rohekaks-kollaseks muutunud ained on aluselised. Need ained on kibedad ja tunduvad seebised, neid leiab näiteks vannitoast või kraanikausi alt kapist. Alused söövitavad hästi orgaanilist materjali, näiteks rasvast mustust, aga ka inimese nahka. Just seepärast peab igasuguste koristusvahenditega olema alati ettevaatlik.
Punase kapsa keeduvesi on indikaator – aine, mis muudab värvi, kui ta puutub kokku happe või alusega. Indikaator aitab välja selgitada, millised omadused on ainel.
Iga vedelik on mingil määral kas hape või alus, kui ta just ei ole neutraalne. Neutraalsed ained on enamasti ohutud. Hapetel ja alustel on vastupidised omadused. Neid omavahel kokku segades moodustub neutraalne lahus. Seda saab tõestada, kui valada antud katsest kokku äädikaklaasis olev roosa ja sooda klaasis olev rohekas vedelik. Tulemuseks on lilla vahutav klaasitäis, kus toimub sama neutraliseerumisreaktsioon kui ülaltoodud äädika ja sooda katses.
Kui me teame aine omadusi, siis saame neid teadlikult kasutada millegi vajaliku tegemiseks, näiteks soodat koogi kergitamiseks või äädikat määrdunud pindade pesemiseks.
Nii palju keemiakatsetest selleks korraks. On väga suur oht, et peagi on postitusele oodata järge! Seniks head katsetamist! 😉
|
OSCAR-2019
|
||
TALLINN, 9. september — Sputnik, Oleg Leontjev. Pärast kaitsejõudude peastaabi töötaja major Denis Metsavase reetmiskahtlustuse pärast vahistamist, pakkus Eesti Konservatiivse Rahvapartei (EKRE) noorsooliikumine "Sinine äratus" reeturitega võitlemiseks oma meetodit.
EKRE sõnul on "Eesti reetmiseks" võimelised vaid need, kel puudub Eesti rahvaga ühtsustunne – seega mitte-eestlased.
Noorte eesti rahvus-konservatiivide etniliste "standardite" idee üle võiks muidugi naerda, kuid "Sinise äratuse" kutid mõtlevad asja on täiesti tõsiselt.
Lõppude lõpuks kuulub ettepanek parlamendiparteile, mil on arvestatav mõju Eesti ühiskonnale ning head väljavaated oma esindatuse suurendamiseks 2019. aasta Riigikogu valimiste käigus.
See asjaolu sunnib meid EKRE ettepanekusse täie tõsidusega suhtuma ja kaalutlema selle võimaliku rakendamise mehhanisme.
Tuletame meelde, et EKRE ettepaneku põhieesmärk on keelata mitte-eestlastest inimeste töötamine riigisaladusega seotud ametikohtadel.
Spionaaži ajalugu on täis näiteid sellest, kuidas kõige olulisemaid riigisaladusi edastasid vaenlase luurele hõbekandikul mitte info otsesed valdajad, vaid nendega vägagi kaudselt seotud isikud: sekretärid, assistendid, referendid, teenindav personal, abikaasad, sugulased ja armukesed.
Sellise loogika järgi ei tohi mitte-eestlasi võtta mitte ainult riiklikku saladust sisaldavate dokumentide otsesteks halduriteks, vaid avalikku sektorisse tervikuna.
Lisaks ei tohiks mitte-eestlasi palgata isegi riigiasutuste koristajateks ning riigiteenistujatele tuleks keelata abielu ja armusuhted mitte-eesti päritolu inimestega.
Seega, arendades EKRE ideed tuleks kõik mitte-eestlased vallandada mitte ainult juhtivatelt riiklikelt kohtadelt, vaid kogu riigiteenistusest: armeest, laevastikust, politseist, vanglateenistusest, Päästeametist ja nii edasi.
Paraku ei ole eelpoolmainitud struktuuride "lihtametid" põhirahvuse esindajate hulgas kuigi populaarsed — suhteliselt madala palga, töö närvilise iseloomu, raskete tingimuste ja muude samalaadsete tegurite tõttu.
Seega kaasneks antud otsusega mainitud ametkondade töö halvamine, mis põhjustab kuritegevuse kasvu, inimohvreid, tulekahjusid ja muid probleeme.
Järgmiseks probleemiks on tõelise "eestluse" taseme määratlemine, mille juured ulatuvad kaugesse minevikku.
Major Denis Metsavase näide tõestas, et "lõimunud" mitte-eestlaste poolt Eesti riigile antud lojaalsusvannet ja isegi nende needusi Venemaa ja venelaste vastu ei saa puhta kullana võtta.
Kõik see võib osutuda osavate "Kremli agentide" kavalaks maskeeringuks, seega nagu teatas "Sinise Äratuse" juht Ruuben Kaalep, ei garanteeri Eesti kodakondsus ega isegi Eesti riigile antud sõjaline vandetõotus lojaalsust.
Häda on selles, et Eesti ajaloolised sündmused ja geograafiline asend ei ole jätnud mingitki võimalust " rahvusliku puhtuse" säilitamiseks, nagu see õnnestus paljudel inimsööjate suguharudel või Amazonase džunglite elanikel.
Viissada aastat Taani-Saksa-Rootsi orjapõlve, kaks sajandit Vene impeeriumi koosseisus ja 50 aastat NSV Liitu on praeguse Eesti rahva verd ja geene märgatavalt lahjendanud.
Olukord on selline, et suurel osal tänastest Eesti poliitikutest on vene vanavanemad, isad-emad või abikaasad.
Näiteid ei tule kaugelt otsida — piisab, kui meenutada, et kaitseminister Jüri Luige isa oli tuntud kirurg Aleksandr Gavrilov ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi abikaasa nimi on Georgi-Rene Maksimovski.
Lisaks venelastele on ka teisi juuri ja sugulussidemed enam kui küll: juudi, ukraina, soome, saksa, rootsi jne.
Tähelepanuväärne on, et oluline osa praeguse põhirahvuse nimedest, mille tüveks on ilusad Eesti keskkonda kirjeldavad sõnad, nagu "põld", "mägi", "kivi" ja muud sellised, olid kuni möödunud sajandi 30-ndate aastate ohjeldamatu eestistamiseni "feldid", "bergid" ja "steinid".
Muidugi, selle ei ole midagi uut selle päikese all ja Eesti rahva puhtuse eest võitlejail pole vaja "Eesti riiklikku jalgratast" leiutada.
Piisab sellest, kui võtta aluseks 3. Reichi "kuulsad" Nürnbergi seadused, kus kõik juba ammu läbi mõeldi ja välja töötati.
EKRE-l on võimalus kasutada "Reichi kodaniku seadust" ja "Saksa vere ja Saksa au kaitse seadusi", mis 15. septembril 1935 Adolf Hitleri eestvedamisel Saksamaa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei kongressil Nürnbergis kinnitati ja Riigipäeva istungil ühehäälselt vastu võeti.
Seadustes on selgelt öeldud, et abielu ja seksuaalsed suhted riigi põhirahvuse või sugulasrahvaste ja juutide vahel on keelatud, et juudid ei või olla Reichi kodanikud, ega oma õigust hääletada või riigiametis töötada.
Samuti on konkreetselt selgitatud, keda ja millistel alustel tuleb pidada sakslaseks ja keda juudiks. Tõelise saksa täpsusega on kõik päritolu kuueteistkümnendikuni paika pandud.
EKRE-l ja "Sinisel Äratusel" pole vaja teha muud, kui asendada väljend "Reich" "Eesti Vabariigiga", "sakslased" "eestlastega" ja "juudid" "mitte-eestlastega".
Lisaks on vaja luua ID-kaartide asemele elektroonilised "Ahnenschein-id" (päritolu puhtust tõendavad dokumendid 3. Reichi päevilt) või "Deutschblütigkeitserklärung-id" (mittepuhta päritoluga isikule erandi tegemist tõendavad dokumedid 3. Reichi päevilt) — sest lõppude lõpuks on digiriik Eesti auks ja uhkuseks ning kõik on "tipp-topp", nagu eestlastel kombeks öelda.On muidugi raske öelda, kuidas vaatab sellistele "uuendustele" rahvusvaheline üldsus, kuid see poleks Eesti juhtidele mitte esimene kord avalikku arvamust karistamatult ignoreerida.
Ega ÜRO ole vähe igasuguseid resolutsioone ja soovitusi natsismi taaselustamise ja heroiseerimise kohta vastu võtnud — Eesti kohta see kõik "ei kehti", kuna riigi ametiasutustes ollakse veendunud – jutud neonatsismi ohtudest Eestis on vaid "Vene propaganda".
rahvuslus, preventsioon, rassiteooria, reetur, riigisaladus, eestlane, mitte-eestlased, riigireetmine, spionaaž, rahvus, eestlased, spioon, NSDP, ÜRO, EKRE, Eesti NSV, Nürnberg, Eesti Vabariik, Eesti, Venemaa
|
OSCAR-2019
|
||
Sest mis kasu on inimesel, kui ta saab kätte terve maailma, ja ometi teeb kahju oma hingele? Sest mis oleks kirikul ära anda oma hinge asemel?
Vaata, Ta on seal, kus tõde maitseb. Ta on südame sisimas, kuid süda on Temast eemale eksinud. Pöörduge tagasi, üleastujad, oma südamesse, ning liibuge selle külge, kes teid on teinud. Püsige Tema juures, siis te jääte püsima, leidke rahu temas, siis olete rahulikud. Kuhu lähete järsakuid mööda? Kuhu lähete?
Vendade Strugatskite romaanis «Asustatud saar»1 kirjeldatakse negatiivse utoopiana totalitaarset ühiskonda, planeeti, kus võimul olev eliit – Tundmatud Isad – on loonud spetsiaalse kiiritussüsteemi, mis avaldab mõju kõigi planeedi elanike närvisüsteemile. Kiiritada saanud inimaju minetab võime tegelikkust kriitiliselt analüüsida. Mõtlevast inimesest saab uskuv inimene, kellele võib kõige elementaarsemate vahenditega sisendada mida iganes, ja ta peab seda helgeks ja ainsaks tõeks ning on valmis selle nimel elama, kannatama ja surema.
Kiirgusvälja toime on pidev, märkamatu, kõikjaleulatuv ja ülivõimas, seda kiirgab lakkamatult hiigelsuur, tervet riiki hõlmav tornide võrk. Hiiglasliku tolmuimejana tõmbab see kiiritusväli kümnete miljonite inimeste hingest välja vähimagi kahtluse selle kohta, millest pasundavad ajalehed, brošüürid, raadio ja televisioon, mida korrutavad õpetajad koolis ja ohvitserid kasarmus, mis särab neoonkirjas tänavatel ja mida kuulutatakse kiriku kantslist. Tundmatud Isad suunavad miljonite inimeste tahet ja energiat selles suunas, kuhu nad ise soovivad.
Romaani peategelane Maksim Kammerer, kes on pärit teiselt planeedilt – hoopis teistsugusest, inimlikumast ühiskonnast, tahaks seda orjuses ägavat tsivilisatsiooni aidata, et nukkudest saaksid taas mõtlevad inimesed, kes näeksid, missugusesse kaosesse ja katastroofi nende maailm on sattunud. Kuid ta kogeb õuduse ja masendusega, et see on lootusetu ettevõtmine.
Riigis pole olemas niisugust jõudu, mis suudaks vabastada tohutu rahvahulga, kes ise ei teagi, et ta pole vaba. Tundmatute Isade loodud masinavärk on seestpoolt täiesti lollikindel, likvideerides hõlpsasti iga väiksemagi vastupanuliikumise või häireolukorra. Võiks üritada hävitada Keskust – kiirgustornide süsteemi juhtpulti, kuid selle asukoht on salastatud. Kammerer jõuab äratundmisele, et õigus on ühel targal Nõial – ainus võimalus oleks kõik need miljonid zombideks muudetud inimesed ühekaupa kõrbesse, kiirugstornide mõjusfäärist väljapoole vedada ja seal üles äratada.
Miks ma seda mõistujuttu täna, Eesti Kiriku meediakonverentsil «Riik-kirik-kodanik», meelde tuletan? Kas ma tahan tõmmata räige paralleeli ning võrrelda või isegi samastada ühiskonda, milles meie elame, ja riiki, mille kodanikud me oleme, Strugatskite prohvetliku visiooniga – planeediga, mida valitsevad Tundmatud Isad? Kas ma tahan öelda, et kirikul – Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul – pole Eesti riigi ja ühiskonnaga lootust ega mõtetki jännata, pigemini tuleks maailmaparandamisele käega lüüa ja üritada neid väheseid, kelle üle meil mõju on, selga võtta ja kõrbesse, tsivilisatsioonist ja selle saastast välja tassida?
Kas ma tahan väita, et nüüd, kus me oleme taas oma Tundmatud Isad ja Emad Riigikokku valinud, jätkem rahvas nende hooleks ja tegelgem oma asjadega? Ei, seda ma öelda ei taha. Ma ei näe mingit vajadust vastandada kirikut ja rahvast, kirikut ja ühiskonda, kirikut ja riiki.
Kuid usun, et Arkadi ja Boriss Strugatski mõistulool on meile midagi väga olulist öelda ka täna, kui mõtleme riigi, kiriku ja kodaniku suhetele. Sest ilmselt ei ole tegemist sugugi üksnes Nõukogude Liidus valitsenud tendentside kirjeldusega, mida suur osa meist hästi mäletab, vaid – nagu Strugatskite puhul ikka – viidatakse ohule, mis varitseb inimühiskonda kõikidel aegadel. Teoloogide keelt kasutades julgeksin isegi väita, et siin viidatakse pärispatu sotsiaalsele ja poliitilisele toimele. Ma ei tahaks mütologiseerida meediat ja meelelahutustööstust, kuid siiski ei saa ma jätta viitamata sellele, et suur osa inimesi on viimase kuu jooksul otsekui kiiritatud, suutmata mõelda ja rääkida millestki muust kui Kristiina suusavõitudest ja Riigikogu valimistest. EELK ühiskondlik-poliitilisi taotlusi väljendavas dokumendis «Kiriku missioon ühiskonnas»2 kirjeldatakse ühiskonda, milles me elame, järgnevalt:
Ilmalik-tarbijalik maailmakäsitlus püüab muuta ostetavaks iga inimest ja ideed. Hind aina langeb. Devalveerunud väärtuste maailmas ootab inimene ometi midagi suurt ja enneolematut. Õndsust ja tõotatud riiki, mida varem sai lubada vaid kirik, lubab nüüd meelelahutustööstus ja poliitiline populism. Maailm aga, mis nõuab paradiisi (õnne- ja külluseühiskonda) kohe ja nüüd, kaotab reaalsustaju ja seab ohtu tuleviku.
Koolipõlvest alates vanu asju korjav Kaido Saak on vaoshoitud vaikne tegutseja, kes kolme koguduse teenimise kõrvalt jõuab palju.
Läänemaal Võhma külas oma vanaisa talus elab kirikuõpetaja Kaido Saak, kes augusti lõpus tähistas esimest juubelit.
Selleks, et Kaidost ja tema elust kirjutada, tuleb aega võtta. Mitte kirjutamiseks, vaid Kaidoga koosolemiseks, et teada saada, mis on huvitanud ja huvitab Lihula keskkooli, Türi näidissovhoostehnikumi, usuteaduse instituudi ja pastoraalseminari lõpetanud kolme koguduse õpetajat.
Kaido on koguja. Tõenäoliselt on temas ka Kogujat, kes õpetas rahvale tarkust, kaalus, uuris ja kujundas õpetussõnu (vt Kg 12:9). Aga Kaido ütleb, et tundis vanade asjade vastu huvi juba koolipõlves ja vahetas nätsu vana mündi vastu.
Kui nüüd Lihulas antiigiäri pidavalt Kaidolt küsida, kumb ta rohkem on, kas jumalasulane või kaupmees, ei kiirusta ta vastama. «Kumb on tähtsam, kas hingamine või söömine? Küsida võib ka, et kui peaksin neist ühe valima, siis kummast ma loobuksin. Loodan, et ma ei pea sellise valiku ees seisma,» vastab Kaido diplomaatiliselt ja ohkab.
Kuna kohtumisele eelnenud päeval olid põllumehed käinud Toompeal meelt avaldamas, küsin Kaidolt tema staatust talupidajana. põhjust pealinna minna polnud, ent ta tunnistas, et imetleb tänapäevaseid traktoreid. Huvi masinate vastu on Kaidol alati olnud. Nii unistas ta kunagi taksojuhi ametist ja kogus varem mootorrattaid. Viimaseid sai kokku umbes 40, millest kümmekond on alles ja asuvad Lihula muuseumis.
Et Kaido olemusele lähedale pääseda, tundubki õige olevat vajutada vanavarakaupmehe-nuppu. Masinatelt on huvi kandunud mujale, aegade jooksul kirikutest rändama läinud esemetele. Sõdade ajal alates Liivi sõjast, Põhjasõjast, rääkimata II maailmasõjast, on kirikutest palju kraami minema tassitud. Haruharva kohtab neid antiigiturgudel. Nii veedab Kaido iga päev paar tundi arvuti taga, uurides kuulutuste ja oksjonite portaale või kodulehti, et näha, kas midagi põnevat on pakkumisel. Ja ütleb kommentaariks: «Pisiasjad võivad sisult olla suured.»
Elus on palju juhuslikku. Näiteks kohtus Kaido kord Virtsus pühapäevakooli laagris ornitoloog Piiaga, kellest sai Kaido abikaasa ning poja ja tütre ema. Juba kümmekond aastat on ornitoloogi ameti keraamiku oma vastu vahetanud Piia Saak Lihula muusika- ja kunstikooli direktor. Kool asub majas, kus Kaido algkoolis õppis ja mille kõrge korstna otsa ta poisikesena ronis. Kihlveo võitnud, võis ta end küll jäätisega premeerida, ent kodus tuli tahmaste riiete tõttu emale tehtust aru anda.
Ka Kaido tulek kiriku juurde oli pigem juhuslik, pisut sunnitud. Kui 1980ndate lõpul kirikuteemad ühiskonnas üles kerkisid, küsis Kaido Saak toonaselt praostilt, kadunud Gustav Maarannalt, et kust ta saaks usuasjadest rohkem teada. Praost siis öelnud, et tuleb usuteaduse instituuti minna, aga enne tuleb ennast ristida lasta ja leeris käia. Kaido täitiski vana praosti korralduse ja nii ta 5. mail 1992 diakoniks ordineeriti.
Ta teenis õpetaja Endel Apsaloni kõrval Lihula, Karuse ja Hanila koguduses, aga enda sõnul sisuliselt midagi ei teinud. Kui vaja oli, viis läbi mõne teenistuse või matuse. Siis aga läks õpetaja Apsalon Räpinasse (1994) ja nii tuli aktiivselt kirikutööga tegelema hakata. Pastoraalseminar tuli kümmekond aastat hiljem.
Praegu teenib Kaido Saak lisaks Läänemaal asuvale Lihula ja Karuse kogudusele Pärnumaale jäävas Mihkli koguduses. Kui küsin, missugune neist neljast kogudusest, kus ta teeninud on või teenib, on kõige armsam, saan pärast mõtlemist vastuseks, et Hanila. Ja selgituseks, et 1960ndate lõpul suletud kogudus oli just üheksakümnendate alguses taasloodud ja nii oli ta praktiliselt koguduse taassünni juures.
«See oli väliselt vaene aeg, autot polnud. Pühapäeva hommikul sõitsime koos organistiga liinibussiga Virtsu, võtsime süntesaatori käe otsa ja pidasime kalatööstuse saalis teenistuse. Pärast tulime bussiga tagasi. Ja palju aastaid koguduse juhatuse esimeheks olnud Hermi Vain oli kindlasti üks selline inimene, kes muutis koguduse südamelähedaseks,» meenutab Kaido Saak taasloodud koguduse algusaastaid.
Ja veel: «Õpetaja on kogudusega laulatatud. Ja tal on palju kohustusi, aga hooldatavas koguduses on vähem argirutiini. Kui vahel käid, saab põhiliselt jagada toredaid hetki. Selline suhe on nagu armukesega.»
Lihulas sündinud ja kasvanud, kuulub Kaido paigaga kokku. Omaseks on see saanud Piialegi, ilma kelleta poleks Lihula selline, nagu on. Avatud silmadega käies tundub igal sammul leiduvat tema savisse valatud linnu- ja loomamaailma. Piia Saak oli tänavu Lääne-Eesti meenekonkursi võitja.
Seda, mida õpetaja Kaido ehitada on suutnud ja veelgi kavatseb, on palju. Näiteks unistab ta väikese palvekoja ehitusest, koduses väliköögis on tal sisse seatud sepatöö nurgake. Antiigipoe õuel asuvas majas on käsil viimased tööd, et vastu võtta esimene öömajaline. Kuna Lihulas hotelli pole, on ennekõike Piia otsustanud, et nad avavad väikese, ühe toaga külalistemaja.
Küsisin õpetajalt, kas pärast 50. sünnipäeva tundub elus olevat midagi teistmoodi. Vastuseks kõlab: «Keegi ütles sünnipäeval, et harjumusi ei tohi enam muuta. Aga eluga liiga rahul ei saa olla, tasakaal peab olema, ei tohi olla liiga rahul ega liiga rahulolematu. Edasiminekuks peab kerge pinge olema.»
Teeninud Hanila kogudust 1992–2004, Karuse ja Lihula kogudust alates 1992, Mihkli kogudust alates 2006.
Miks ei võiks murdekeelne jumalateenistus muutuda meie kirikus sagedasemaks nähtuseks, mõtlesin pärast võrukeelset jumalateenistust Hargla kirikus paar nädalat tagasi, mis toimus Kaika suveülikooli raames ja tõi sealse pühakoja üle pika aja taas kirikulistest täis.
Tänavuse suveülikooli rektorina teadsin alguses peale päevade kava kokku pannes, et kirik leiab selles oma koha – oleks olnud kohatu jätta pühakoda, mis ajalooliselt on olnud kihelkonna keskpunkt, plaanidest välja. Kohatu oleks olnud teenistust ka kirjakeeles teha, sest ürituse «ametlikuks» keeleks oli ju võru keel.
Kuna ma teadsin, et Viljandi kirikumuusik Külli Salumäe on tubli töö võrukeelse jumalateenistuse koostamisega juba paar aastat tagasi ära teinud, siis oli seegi selge, keda jumalateenistust läbi viima kutsuda: õp Toivo Hollo Vastseliinast ja Külli Salumäe Viljandi Pauluse koguduse lauljatega.
Inimestest tulvil kirikusaal ning jumalateenistusega loodud eriline õhkkond lõid meeleolu, mis tõi liigutuspisara silma. Mulle tundus, et mitte üksnes minul. Nagu kodusai või omaküpsetatud leib, mis iga kord veidikene omamoodi välja kukub, aga igasugusele poekraamile silmad ette teeb, nõnda oli ka see omas keeles jumalaorjus – oma ja hea.
Eesti piirkondlike keelte kasutamine jumalateenistusel on mu meelest täiesti põhjendatud, sest annab kiriklikule talitusele täiesti teistsuguse koloriidi, muudab selle palju inimlikumaks ning omasemaks. Mul on kahju, et seda on siiani liiga vähe kasutatud. On kuulda, et mõni ajaloolise Võrumaa vaimulik peab kohalikus keeles teenistust või kasutab võrukeelseid osi, kuid olen aru saanud, et see pole regulaarne. Aga võiks olla.
Ma ei tea, kuidas see kirikukorralduslikult oleks võimalik. Variandina võiks kaalumisele tulla teha prooviaasta, katsetada ühe aasta jooksul, milline mõju sellisel jumalateenistusel on: kas inimesi tuleb kirikusse rohkem või jääb just vähemaks. See oleks siis nagu kunagi oli lauakirik, et inimene kohe teab, et sellel kuupäeval on teenistus kodukeeles ja vastavalt sellele saab valida, kas minna kirikusse või mitte. Katseaja järel saaks otsustada, milline nõudlus murdekeelse teenistuse järele reaalselt on.
Ajaloolise Võrumaa alal on mitu koguduseõpetajat (Margit Lail Kanepis, Argo Olesk Pindis, Mait Mölder Rõuges, Üllar Salumets Urvastes ja Anna-Liisa Vaher Kuperjanovi kaplan – toim.), kes kõnelevad murret emakeelena ning seega saaks ilusti hakkama selles teenimisega.
Nii et keelemuret vaimulike poole pealt ees ei oleks. Küllap pakuks see vaimulikele pingetki, kuidas seda või teist kohalikus keelepruugis väljendada. Hargla kirikus olnud teenistuse näitel, kus õp Hollo pidas jutluse halastajast samaarlasest, ei ole karta, et murdekeelne jumalateenistus oleks vähem väärtuslik.
|
OSCAR-2019
|
||
See artikkel räägib revolutsioonist Venemaal 1917; samanimeliste sündmuste kohta Serbias vaata artiklit Oktoobrirevolutsioon (Serbia); saare kohta vaata artiklit Oktoobrirevolutsiooni saar
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8. novembril (vkj. 24.–26. oktoobril) 1917 toimunud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse.
Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liit. Alates 1927. aastast hakati Nõukogude Liidus kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. 31. jaanuaril 1918 toimunud kalendrireformi tõttu tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva Nõukogude Liidus 7. novembril. Oktoobrirevolutsiooni aastapäev oli Nõukogude Liidu tähtsaim riigipüha, mida tähistati kahel töövabal päeval 7. ja 8. novembril aastatel 1927–1991. Aastatel 1918–1990 korraldati sündmuse meenutuseks 7. novembril Moskvas Punasel väljakul sõjaväeparaade.
Oktoobrirevolutsiooni sündmuste käsitlemisel ei pääse mööda historiograafilistest probleemidest. Nõukogude Liidus käsitleti neid sündmusi vastavalt ametlikule ideoloogiale. NLKP Ajaloo Instituut ja teisedki asutused hävitasid ja fabritseerisid oktoobrirevolutsiooniga seotud dokumente ja muid materjale. Paljud nõukogude allikad on kaheldava väärtusega, ehkki Lääne ajaloolased ja teatmeteosed sageli tuginevad ka nendele.
Algul nimetasid ka bolševikud sündmust Oktoobri riigipöördeks (Октябрьский переворот), siiski hakati ajapikku kasutama terminit "revolutsioon" ehk "oktoobrirevolutsioon". 1927. aastal, kui tähistati sündmuse 10. aastapäeva, võeti Nõukogude Liidus kasutusele ametlik nimetus "suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon".
Veebruarirevolutsiooniga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser Nikolai II ja 1. septembril 1917 väljakuulutatud Venemaa Vabariik. Seadusandlik võim kuulus riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli valitsuse eesotsas esseer Aleksandr Kerenski. Eelparlament valmistas ette Asutava Kogu tööd, mis pidi valitama 12. novembril 1917 ja võtma vastu põhiseaduse.
12. oktoobril asutati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 24.–26. oktoobril toime pandud riigipöörde juhtimise staap.
22. oktoobril asutati Eestis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. See oli VSDTP Tallinna Komitee juurde moodustatud konspiratiivne revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtšinski ja aseesimees Viktor Kingissepp.
Revolutsioon algas esmaspäeval, 23. oktoobril 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolševike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolševik Jaan Anvelt.
24. oktoobril 1917 kell 9 hommikul Petrogradis saadeti kõigile polgukomiteedele ja komissaridele korraldus nr. 1, millega kästi polgud lahinguvalmis seada. Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee käsu kohaselt seati kontroll Neeva sildade üle. Kindlustamaks ühendust linnaosade vahel, lasid Lev Trotski ja Vladimir Lenin sillavahtidele palka maksta.
Samal päeval käskis Aleksandr Kerenski tuua Tallinnast Petrogradi 13. ja 15. kasakapolgu ning ühe brigaadi 44. jalaväediviisist. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee keelas Petrogradi vägesid saata. Merekindluse komandant sai range käsu mehed paigale jätta. Kindlusest anti siiski Kerenski telegrammi ärakiri salaja kasakapolkude juhatusele edasi.
Ööl vastu 25. oktoobrit võtsid bolševikele alluvad väed endi kontrolli alla sillad, raudteejaamad, elektrijaama, telefonikeskjaama, telegraafi, Venemaa Telegraafiagentuuri ja Venemaa Riigipanga. Valitsuse residents, Talvepalee, piirati sisse. Ülevõtmised kulgesid enam-vähem rahulikult ja märkamatult.
25. oktoobri hommikul ajas eelparlamendi Maria palees laiali palee komandant, endise Balti laevastiku madrus Anatoli Železnjaki (1895–1919). Pärastlõunal teatas Trotski Petrogradi Nõukogule juba Venemaa Ajutise Valitsuse langemisest. Vastav teade edastati telegraafi teel üle riigi.
Ööl vastu 26. oktoobrit hõivati praktiliselt ilma vastupanuta Talvepalee. Operatsiooni märguandeks oli ristleja Aurora kogupauk. Talvepalee ülevõtmist juhtis Petrogradi sõja-revolutsioonikomitee sekretär lipnik Vladimir Antonov-Ovsejenko. Talvepalees viibinud ministrid arreteeriti ja suleti Petropavlovski kindlusse. Peaminister Aleksandr Kerenski oli selleks ajaks Petrogradist lahkunud abivägede kutsumiseks.
Alates 25. oktoobri õhtust oli Petrogradis Smolnõis koos II ülevenemaaline nõukogude kongress. Selle oli kokku kutsunud Trotski juba 20. oktoobriks, kuid lükati siis edasi 25. oktoobrile. Polnud kindel, kas kongress nõustub võimu ülevõtmisega Ajutiselt Valitsuselt, sest bolševikel ei olnud kongressil kindlat enamust. Kongressi 670 delegaadist olid 300 bolševikud ning umbes sada vasakpoolsed esseerid, kes samuti toetasid valitsuse kukutamist. Menševikud ja parempoolsed esseerid heitsid bolševikele ette, et nad on sepitsenud kongressi vastu vandenõu ning revolutsioonile kallale tunginud. Nad kutsusid bolševikke üles nendega võimu jagama ning moodustama koalitsioonivalitsuse. Kui bolševikud sellest keeldusid, lahkusid paljud menševikud ja parempoolsed esseerid protestiks saalist. Nende lahkumise ajal ütles Trotski: "Jah, minge välja, minge, minge, minge, te lähete ajaloo prügimäele." Kongress koosnes nüüd praktiliselt ainult bolševikest ja vasakpoolsetest esseeridest, kes järgmisel päeval võeti lühiajalisse koalitsioonivalitsusse. Et Ajutine Valitsus oli juba arreteeritud, võttis kongress vastu otsuse võimu üleminekust tööliste, soldatite ja talurahva saadikute nõukogude kätte.
26. oktoobril kuulutas kongress Venemaa nõukogude vabariigiks ning võttis vastu rahudekreedi ja maadekreedi. Kaks päeva varem oli eelparlament samasisulised otsused juba vastu võtnud, kuid bolševike kontrolli all olev Venemaa Telegraafiagentuur seda ei edastanud. Kongress moodustas ka uue ajutise valitsuse, Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Vladimir Lenin ja mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni.
12. novembril toimunud Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel kogusid Sotsialistliku Revolutsioonipartei (esseeride) kandidaadid 40% häältest ja absoluutse enamuse Ülevenemaalises Asutavas Kogus. Teisele kohale jäid bolševikud 24 protsendiga. Bolševikud võitsid tööstuskeskustes ja pealinnas, Eestis said nad 40% häältest ja läänerinde sõdurite seas koguni kaks kolmandikku, aga valimisvõidu tagas esseeridele laialdane toetus talurahva seas.
5. jaanuaril 1918 kokku tulnud Ülevenemaalise Asutava Kogu istungil tegi Jakov Sverdlov ettepaneku vastu võtta bolševike otsuse-eelnõud. Kui Asutav Kogu sellest keeldus, lahkusid bolševikud protesti märgiks ja organiseerisid nõukogude III kongressi, mis pidi olema õige rahvaesinduskogu. Asutava Kogu ainukeseks jäänud istung toimus Petrogradis Tauria palees 5. jaanuari pärastlõunast kella neljast 6. jaanuari varahommikul kella neljani. Järgmisel päeval keeldusid bolševikele alluvad sõdurid Asutava Kogu saadikuid Tauria paleesse lubamast. Asutava Kogu laialiajamist võibki võtta tegelikuks bolševike võimuhaaramise ajaks.
Riigipööre andis bolševikele võimaluse kindlustada võimu põhiliselt Petrogradis. Moskvas oli vastupanu bolševikele suur ning nad saavutasid täieliku kontrolli linna üle alles märtsis 1918.
Ükski välisriik bolševike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolševikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 6. detsembril 1917. Erakorraline Komisjon (Tšekaa). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, menševikke, kadette jt. Saksa armee oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne punane terror. Puhkes Venemaa kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Bolševike võim stabiliseerus 1920. aasta paiku.
Kuna Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu keeldus uut bolševike valitsust tunnustamast saatis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ta 12. novembri otsusega laiali. 15. (28.) novembri pärastlõunal kell 16.00 kogunes Maanõukogu Toompea lossi erakorralisele istungile ja kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestimaal. Istung kestis napilt pool tundi ja aeti siis enamlaste poolt laiali. Lossist lahkuvaid Maanõukogu saadikuid rünnati Toompea lossiplatsil enamlikult meelestatud rahvajõugu poolt.
30. novembril (13. detsembril ukj.) 1917 võttis Eestimaa rüütelkonna komitee vastu salajase otsuse Eestimaa eraldamise kohta Venemaast, paludes Saksamaal võtta Eestimaa oma kaitse alla. 17. (30.) detsembril 1917 tegi samasuguse otsuse Liivimaa rüütelkond. Kuigi baltisakslaste ettevõtmised pidid kuni Saksa vägede kohalejõudmiseni jääma saladuseks, lekkis teave nende salajastest otsustest Stockholmi diplomaatide kaudu Nõukogude valitsuseni. Eestimaa rüütelkonna juhte ei jõutud sellest teavitada, mistõttu nad arreteeriti 15. (28.) jaanuaril 1918. Tekkinud konfliktile valas õli tulle veel ka Haapsalu lähedalt tabatud kolm saksa agenti baltisaksa aadli ja pastorite palvekirjadega, mis taotlesid Saksa vägedelt võimalikult kiiret Eesti hõivamist.
Kõiki neid asjaolusid tõlgendas Eesti Nõukogu Täitevkomitee balti aadli ning eesti kodanluse vandenõuna Nõukogude võimu vastu ning kehtestas 28. jaanuaril (10. veebruaril) 1918 sõjaseisukorra Eesti linnades. Ühtlasi kuulutati kogu aadliseisus lindpriideks. Kõik üle 17-aastased aadlisoost mehed ja üle 20-aastased naised tuli vahistada, paigutada koonduslaagritesse ning saata lõpuks Siberisse. Kokku arreteeriti umbes 800 mõisnikku, kes saadeti Tallinnast Jenissei kubermangu. Kõik arreteeritud naised Tallinnas siiski vabastati.
Nõukogude võim püsis Eestis 1918. aasta veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. 23. veebruaril kuulutas Eestimaa Päästekomitee Pärnus Endla teatris välja Eesti Vabariigi iseseisvuse. 24. veebruaril tehti sama Tallinnas. 25. veebruaril sisenesid Tallinna Saksa armee üksused, algas 1918. aasta novembrini kestnud Saksa okupatsioon.
Novembris 1918 algas Saksamaal revolutsioon, 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist, 11. novembril sõlmis Saksamaa Antandi riikidega vaherahu. Samal 11. novembril alustasid tööd Eesti riigiasutused. 19. novembril võttis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse esindajalt August Winnigult Eesti valitsemise ametlikult üle. 28. novembril 1918 tungis Nõukogude Venemaa sõda kuulutamata Eestile kallale. Algas Vabadussõda, mis lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahu sõlmimisega. Nõukogude Venemaa sai esimeseks riigiks, mis de jure Eesti Vabariiki tunnustas.
Fotod (1980. aastatel): Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis Eesti Ekspress, 7. oktoober 2009
|
OSCAR-2019
|
||
Andres Anvelt astus tööle Eesti siseministrina 2016. a novembris. Ta on olnud poliitik üheksa aastat, sealhulgas justiitsminister (2014-2015) ja Riigikogu liige. Andres Anveltil on enam kui kahekümne aasta pikkune töökogemus politseis. Ta on juhtinud nii Keskkriminaalpolitseid kui ka Politseikolledžit. Aastatel 2007–2011 tegutses Anvelt Eesti Kaitseväe juhataja julgeolekunõunikuna. Lisaks on Anvelt kriminaalromaanide autor ning filmide stsenarist.
Nicola Graviano töötab alates 2015. a Genfis, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) peakontoris, toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegratsiooni (AVRR) vanemspetsialistina. Ta vastutab IOMi AVRR valdkonna üleilmse poliitika ning tegevuste koordineerimise eest. Enne seda oli Nicola Graviano alates 2004. a hõivatud erinevatel juhtivatel ametikohtadel IOMi Belgia, Mali, Iraagi ja Kanada esindustes. Ta õppis politoloogiat, tal on magistrikraadid rände ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni ning rahvusvahelise poliitika alal.
Magnus Ovilius on Tagasipöördumise sektori juht Rände ja siseasjade peadirektoraadis, Euroopa Komisjonis, kus tema vastutada on tagasipöördumispoliitika ja ebaseadusliku rände juhtimine. Samuti koordineerib ta Euroopa Komisjonis Euroopa Rändevõrgustikku (EMN). Neile ülesannetele eelnes töö ettevõttes Smiths Group. Enne erasektorisse pöördumist töötas ta erinevatel juhtivatel ametikohtadel Euroopa Komisjonis. Näiteks juhtis ta Valmisoleku ja kriisijuhtimise sektorit õigusküsimuste eest vastutavas peadirektoraadis, vastutades Euroopa Liidu terrorismivastaste poliitikate väljatöötamise, rakendamise ja hindamise eest. Magnus Ovilius on olnud Euroopa Komisjoni diplomaadina lähetatud Vene Föderatsiooni. Ta omab õigusteaduste magistri kraadi Lundi Ülikoolist. Magnus Oviliusel on ohvitseri ettevalmistus Rootsist ning ta on teeninud ÜRO Rahuvalvejõududes Liibanonis.
Suursaadik Lawal Mohammed Hamidu juhib alates 2017. a. detsembrist põgenike ja sisserändajate valdkonda, Nigeeria põgenike, sisserändajate ja riigisiseselt ümberpaigutatud isikute riiklikus ametis (NCFRMI). Selle ameti mandaat on juhtida ning koordineerida Nigeeria riiklikku tegevust põgenike, varjupaigataotlejate, tagasipöördunute, kodakondsuseta isikute ja riigisiseselt ümberpaigutatud isikute toetamisel. Suursaadik Hamidu vastutada on nii põgenike kaitse kui ka rände juhtimine Nigeerias. Varem teenis Lawal Hamidu karjääridiplomaadina Ugandas, Hollandis, Nigeeria alalises esinduses New Yorgis ja mujal.
Egert Belitšev töötab hetkel Politsei- ja Piirivalveametis Integreeritud Piirihalduse Büroo juhina. Tal on Tartu Ülikooli Õigusteaduste Magistri kraadi. Alates tema professionaalse karjääri algusest 2006. aastal on Egert Belitšev töötanud peamiselt rändevaldkonnas ning omab põhjalikke teadmisi rände, piirihalduse ja Schengeni toimimisest seal hulgas ka tarkvara arendusest äripoole eksperdina. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal vastutas ta nõunikuna tagasisaatmise, piiride ja Schengeni valdkondade eest, mis otseselt hõlmas ka SIS eelnõude paketi ja Schengeni Piirieeskirja muudatuste menetlust.
Lotje van der Made juhib Tagasipöördumis-eelse toetuse sektorit, Euroopa tagasipöördumiste keskuses, mis kuulub Euroopa välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise agentuuri (Frontex) alla. Enne Frontexis tööle asumist töötas ta Europoli Euroopasse sisserändejate smugeldamise keskuses, kus tema juhtimisel töötati välja mitmed selle asutuse tööriistad ja tegevused võitluseks inimsmugeldamisega. Enne Europolis töötas Lotje van der Made Royal Netherlands Marechausee heaks ning Hollandi immigratsiooniametis, pühendudes nii operatsionaalsetele kui ka strateegilistele ülesannetele sisserände juhtimise valdkonnas. Tal on magistrikraad Hiina uuringutes Leideni Ülikoolist ning magistrikraad “Security, Conflict and International Development” alal Leichesteri Ülikoolist.
Giorgi Grigalashvilii on töötanud konsultandina Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Brüsseli, Ukraina ja Tbilisi esinduste jaoks alates 2015. a. Tema peamine kompetentsusvaldkond on tagasivõtmise elektroonilised juhtumihaldussüsteemid. Ta on nõustanud IOMi projekte sellise tarkvara arendamisel ja kasutusse-võtmisel, mis toetab Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelist koostööd kolmandate riikide kodanike tagasivõtmisel. Gruusia Välisministeeriumi konsulaarosakonna endise asedirektorina juhtis ta Gruusia tagasivõtmise elektroonilised juhtumihaldussüsteemid (RCMES) väljatöötamist. Giorgi Grigalashvilil on töökogemus ka teistes valitsusvälistes organisatsioonides, mis tegutsevad rände valdkonnas.
Marcin Prussi asus hiljuti tööle Euroopa tagasipöördumise ja reintegratsiooni võrgustikku (ERRIN). Tegu on liikmesriikide algatusega, mis toetab tagasipöördumist ja reintegratsiooni ühiste operatsionaalsete ja uuenduslike lahendustega, millel põhineb Euroopa ühine lähenemine neis poliitikavaldkondades. Enne ERRINit töötas Marcin Pruss erinevatel positsioonidel Euroopa Komisjoni heaks, keskendudes valdavalt õigus- ja siseküsimusi puudutavatele poliitikavaldkondadele (nt ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumine, rahvusvaheline kaitse, rändekriisi juhtimine). Enne seda oli Marcin Pruss juristina hõivatud erinevate Hollandi ministeeriumite ja agentuuride poolt, mille tegevusvaldkonda kuulus rände juhtimine. Tal on magistrikraadid õiguses Maastrichti Ülikoolist ning South Pacificu Ülikoolist.
Michael Popp täidab praegu rändevaldkonna sideohvitseri rolli Euroopa Liidu esinduses Pakistanis. Ta on sinna lähetatud Saksamaa Föderaalsest siseministeeriumist, kus Popp töötas Euroopa Asjade Voliniku meeskonnas, keskendudes Euroopa Liidu üldistele küsimustele, Euroopa Liidu laienemisega seotule, rändeteemadele ning Euroopa Liidu välissuhetele. Michael Popp alustas oma professionaalset karjääri ajakirjanikuna, töötas seejärel pressiesindajana ning meedia konsultandina Euroopa Komisjoni esinduses Berliinis. Institutsioonide vahelises poliitilises võimuvõitluses osalemise vahetu kogemuse sai Michael Popp kõneisikuna Saksamaa Sotsiaaldemokraatide grupis, Euroopa Parlamendis. Pärast töötamist Strasbourgis ja Brüsselis pöördus Michael Popp tagasi Berliini, asudes seal tööle pressiesindajana Föderaalsesse siseminist
Georgios Spyrelis on alates 2011. aastast töötanud Kreeka Politsei Peakorteris. Käesoleval hetkel töötab ta Migratsiooni haldamise osakonnas ning vastutab strateegilisel tasandil migratsiooni haldamise üksuste toimimise eest Kreeka territooriumil. Varasemalt töötas ta Piirikaitse osakonnas ja oli strateegilisel tasandil vastutav Kreeka piiriületuspunktide
Joris Kennis on mitmeid aastaid töötanud varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuste juhina. Ta on läbi viinud ELi rahastatud uuringu pagulaste posttraumaatilisest stressist, millele järgnevalt aitas välja töötada ennetus- ja raviteenuseid vastuvõtukeskuste võrgustikule. Hetkel töötab Joris Kennis FEDASILi vabatahtlikku tagasipöördumise üksuses. Ta on omandanud magistrikraadi tervishoiu juhtimises ja poliitikas. Samuti on ta lõpetanud järelõpingud sõltuvusravi valdkonnas.
|
OSCAR-2019
|
||
Naise keha omandab palju muutusi raseduse ajal. Üks selline õnn muutus on ladestumist tselluliiti. Kuigi vanus, pärilikud ja kaal on kõik tegurid, on ka samme saab jälgida, et minimeerida tselluliidi raseduse ajal. Ka raseduse on tema seatud piirangute koos dieedi, füüsilise koormuse ja kreeme, kuid tervisliku toitumise koos ohutuse harjutusi teeme suure trikk.
Tselluliit vorme kui rasva kogub taskud naha all. Kollageenkiududest mis ühendavad naha rasva venitada või murda lubades rasvarakkude mõhk ja muutuvad nähtavaks. See annab lohkuvajumist mõju, mis jätab naha pinna pontsakas või konarlik.
Tselluliit kipub moodustavad reitele, puusadele ja alumise, vaid ka ilmub kõhule, põlved ja õlavarred. Kuigi see ei ole haigus, see on midagi, mis mõjutab teie enesekindlust.
Põhjused arengut tselluliidi erinevad naine naine. Järgnevalt on toodud mõned tuntud põhjustel, mis võivad olla põhjuseks, miks teie tselluliidi raseduse ajal.
Üks peamisi põhjusi tselluliidi östrogeeni. See põhjustab keha rasva talletada, et on oluline raseduse ajal.
Sidekoe lahti teha kohaletoimetamise protsess lihtsamaks. Seetõttu rasva koguneb nendes valdkondades.
Kui olete mures tselluliidi välimus, siin on mõned asjad, mida peaks järgima, et on ohutu nii teile ja teie lapsele.
Likvideerida praetud toidud, kiire toit, juustud, rasvane liha, marinaadis, vorsti ja kondiitritooted oma dieeti. Eelista lahja liha, nahata linnuliha ja kala. Väldi toite, mis sisaldavad värvained ja tehislike lõhna-.
Söö tervislik toitumine sisaldab värske puu-ja köögivilju. Lõppkokkuvõttes, tervislik toit aitab kõrvaldada toksiinide koguneda rasvkoesse rakud, mis moodustavad tselluliiti.
Tervislik värske puu-ja köögivilju on madala kalorsusega ja suure osa kiudaineid, vitamiine, veesisaldus, mineraale ja antioksüdante. Võttes rohkem toorest köögivilja nagu salat, kapsas ja kõik rohelised annab teile rohkem toitaineid ja kiudaineid. Puuviljad sisaldavad tselluloosi; mis on vajalikud raku struktuuri ja terve nahaga.
Alkaline rikas puu- ja köögiviljad aitavad tasakaalu happelisi omadusi toksiinid, mis parandab üldist naha tooni ja tekstuuri. Tervislik toitumine on ka hea, et hoida oma sündimata lapsele terved ja tugevad.
Sa peaksid proovima saada lähedal kaalu oma arsti tavaliselt soovitab raseduse ajal. Mida rohkem kaalu teil saada, seda tõenäolisem on võimalused tselluliidi teket. Kui püüate kaalust alla võtta, alati all järelevalve oma tervishoiuteenuse osutaja.
Massaaž raseduse ajal parandab vereringet ja põhjustab toksiinide vabastada. Seega massaaži vähendab tselluliidi moodustumise ja parandab ka naha jume. Samuti võib alandada vererõhku, parandab une kvaliteeti, vähendab stressi ja vähendab vee retentsiooni. Kaks korda nädalas massaaž aitab vabaneda tselluliidist.
Pressotherapy on detoksikatsiooni ravi on teine suurepärane meetod, et vähendada veesisaldust ning tselluliiti. See on ohutu jalad ja puusad ainult.
Sünnieelne jooga vähendab pahkluude ja aitab hoida teid õige kuju ja takistab tselluliiti. Light südame harjutusi nagu kõndimine, väike mõju aeroobika ja kerge harjutamiseks kasutades küljest massi aitab ka ja toon oma ülemise ja alumise keha.
Higi toodetud harjutus väljutada toksiine ja seega puhastab nahka. See toniseerib lihaskoe, ja see vähendab tselluliidi samuti. On hea, et treenida raseduse varajases staadiumis, kuna see aitab hoida tselluliiti ära pikemas perspektiivis.
Joomine rohkem vett ja vedelikud on aidata vähendada tselluliiti. Kui te võtate rohkem vedelikku, keha kiiresti loputada välja toksiinid, mis muidu viia tselluliidi kogunemist. Niisutav ise hoiab oma naha värske ja hõõguv mitte kuivanud ja vanuses otsivad.
Sool on väga happeline looduses ja on dehüdratsioon omadused. Kui happeline milline on koos dehüdratsioon tegur, selgub, et suur kaabakas seoses tselluliidi eemaldamine.
Eesmärk on vähendada soola tarbimist, võttes tervislik toit vähem soola. Sinu keha saavad soolad kaudu Mitmekesine, tasakaalustatud toitumine. Seetõttu ei ole põhjust lisada rohkem, kui sa üritad vältida tselluliiti.
Moisturization aitab suurendada kollageeni ja elastiini nahas. See tähendab, isegi kui sa kasvada suuremaks, kui olete rase, nahk on võimeline taluma kuumust. Sa peaksid niisutab keha vähemalt kaks korda päevas.
Võimalused sulas kookosõli (2-3 spl), jahvatatud kohvi (1 / 4. tassi) ja pruun / tavaline suhkur (3 spl). Kombineeri kõik eespool ja teeb paksuks pastaks. Veenduge, et ükski tükid on moodustatud pasta. Kui segu on seatud aega, mida saab rakendada aladel, kus tselluliidi on nähtav. Veenduge, et te kasutate piisavalt survet ja masseerida valdkondades. Korrake 2 kuni 3 korda nädalas ja see võib imet. Kui leiate liiga palju Dimples nahal, saate suurendada sagedust.
Üks populaarsemaid viise eemaldada tselluliiti on kasutada naha harja tselluliidi mõjutatud naha. On olemas spetsiaalsed naha harjad saadaval tervise ja online kauplustes. Sa lihtsalt vaja värskendada kogu naha ringikujuliste liigutustega. Võtke oma aega harja kogu pind oma tuharad ja reied. Sa märkad olulist vähenemist tselluliidi tehes seda paar korda nädalas.
Teatud ravi töötada raviks tselluliiti. Aga nad ei ole üldse soovitav rasedatele, kui nad ei ole ohutud. Tea ravivõimalusi, et sa pead vältima:
Paikselt kasutada tselluliidi kreemid sisaldavad kofeiini ja muude stimulantide sisu, mis imeda vett ruumi vahel rasvarakke. Kunstlikult ruumi võimaldab rasvarakkude pesa teineteisele lähemale jättes naha siledamaks.
Kuid anti-tselluliidi kreemid ei ole soovitatav raseduse ajal, see on, sest toimeainete koor, mis satuvad vereringesse ja imbu lootele põhjustab märkimisväärset ohtu.
Laser ja soojuse põhineb ravi ei ole üldse ohutu rasedatele. Need tselluliidi eemaldamist ravi peetakse valikainete ja arstid väga soovitada mitte teha mingeid plaanilisi protseduure kohta rasedatel naistel.
Kuigi mõned ravi on paikne, mõned nõuavad intaking sulavad tselluliidi. Nad on midagi, kuid toidulisandeid täis kofeiini ja muude stimulantide. Rasedad ei tohi võtta sellist toidulisandeid ilma eelnevalt arsti, sest need võivad ohustada loodet.
Parim viis eemaldada tselluliiti on kaotada rohkem kaalu. Aga kahjuks ei ole see õige valik raseduse ajal. On soovitatav tarbida rohke veega, süüa tervislikku toitumist ja harjutusi, et vähendada tselluliiti. Need koos tervisliku elustiili muutused poolt soovitatud günekoloog tööd parandada oma tervist raseduse ajal. Iga tselluliidi ravi ei ole raseduse ajal ohutu.
Ületamine tselluliidi ei ole lihtne protsess. Sa pead järgima teatud dieedi ja harjutusi, et vältida tselluliiti.
Kaasa üks spl lina seemneid, et hoida oma nahka elastseks. Oomega kolm rasvhapetest see toimib tõhusalt keha.
Tervislik toitumine, õppusi, tselluliidi ravi ja tselluliidi kreemid kõik kombineeritud töö, et vähendada tselluliiti, vedelikupeetus ja lõtv nahk.
Võite eelistavad võttes tselluliidi ravi oma teisel nädalal pärast rasedust ainult siis, kui teie üldist tervist on hea. Ära võta vastu ravi, kui te tunnete nõrkust.
Anti-tselluliidi kreemid ei ole soovitatav, kui teie toitmise beebi võib võtta võimaliku kreem, mis leiab oma tee rinnapiima. Kreemid saab kasutada ainult pärast te lõpetate rinnaga toitmise ajal.
Sa peaksid järgima ranget dieeti ja kasutada raviskeemi koos tselluliidi ravi, nii et ravi käigus läheb paremaks.
Kui te ei saa teha mingeid harjutusi ruumipuuduse tõttu, siis tuleb tugineda üksnes anti-tselluliidi kreemid vähendada tselluliiti keha.
|
OSCAR-2019
|
||
Raseduse ajal juukseid võib täis ja läikiv. See kõik on tingitud hormoonide ja dieedi ja sünnieelse vitamiine sa võtsid kogu. Kuid see karvakasvu ei pruugi kesta kaua pärast sünnitust. Teie juuksed võivad hakata vähenema juba mõni kuu pärast sünnitust.
AskWomenOnline ütleb teile, miks võite kaotada juuksed post kohale ja kuidas saate säilitada oma ilus lokid.
Jah. Sünnitusjärgne juuste toimub enamasti kaks kuni neli kuud pärast sünnitust. See võib jätkata kuni 24 nädalat, kuid see on harv pikendada üle 15 kuu. Seda seisundit nimetatakse Telogen effluvium või sünnitusjärgse alopeetsia.
Karvakasvu tsükkel koosneb kahest faasist, nimelt anagen (kasvufaas) ja Telogen (puhkefaas). Umbes 90% juuksed kasvavad igal ajahetkel samas umbes 10% jääb puhkefaasis ja lõpuks langeb. Individuaalne kaotab umbes 100 juuksekiud iga päev.
Raseduse ajal ora östrogeeni tase ulatub kasvufaasis ja seisakud puhkefaasis. See tähendab vähem juukseid puhkefaasis ja vähemal levikuga juuksed. See omakorda muudab juuksed ilme täielikum ja läikiv.
Pärast sünnitust on östrogeeni tase tuleb tagasi normaalseks , põhjustades rohkem karvanääpsude siseneda Telogen / puhkefaasis. See viib ülemäärase juuksed langevad post kohale. See tingimus on lühiajaline, ja võite taastada oma normaalse karvakasvu pärast kuue kuni 12 kuu jooksul pärast rasedust.
Vastavalt American Association of Nahaarstid, siin on mõned nõuanded, mida saab jälgida, et taastada normaalne karvakasv pärast rasedust.
Kasutage Volüümi šampoonid. Nad sisaldavad valku, mis katab juuksed tegemise juuksed tunduvad paks ja tihe.
Vali konditsioneer trahvi juuksed. Selline parandajad on spetsiaalselt valmistatud villast, kui nad ei Murda juuksed (teha juuksed kaotavad oma mahu ja vaata lonkama).
Kanna palsam korralikult. Muljurit tuleks rakendada lõpus juuksed ja ei peanahka. Palsam, kui peanahale, kipuvad Murda juuksed.
Vältige konditsioneer šampoonid. Kontrollige etiketti šampooni, sest palsam sisaldab raske konditsioneer, mis võib Murda juuksed.
Kui soovite, et hoida pikad juuksed, saada kihid lõigatud teha on täielikum välimus; alternatiivselt, lühikesed juuksed välja tihedam ja on lihtne hallata.
Kasutage juuksed mousse ja kreem. Volüümi juuksed mousse annab tihedam vaadata oma juukseid. Niisutav šampoon saab säilitada niiskus juuksed laskmata neil kuivada.
Eemale soojendus või muud juuksed ravi ja ei kasuta löök kuivatid, sest nad võivad raskendada juuksed langevad.
Vältida kuuma veega pesemist oma juukseid ja ei kasuta tihe klippe ja tihe punutised nagu nad võivad põhjustada juuste murdumist.
Lisaks šampoonid ja palsamid, ja eespool vihjeid, võite järgida mõningaid füüsiline kodu õiguskaitsevahendeid, et parandada oma juuste mahtu.
Aadress toitainepuuduse: Peale madala östrogeeni tase, üks põhjus juuste langemine võib olla ebapiisava toitaineid oma keha. Madal tsingi, raua, niatsiini, asendamatud rasvhapped, seleen ja D-vitamiini võib põhjustada juuste langemine.
Võtke söötmelisandeid pärast arstiga konsulteerimata. Samuti süüa toitu rikas vitamiinide C ja B kompleks, raua ja tsingi, nagu herned, kaunviljad, apelsinid, rohelised lehtköögiviljad, pärm, kohupiim, kapsas, pett, täisteratooteid, pähkleid, ja soja.
Lambaläätse seemned: Nad edendada tervislikke karvakasvu ja vältida juuste väljalangemist. Samuti tugevdab ja pehmendab juukseid. Leota lambaläätse seemned vees ja jätta see üleöö. Järgmisel päeval, pingutamiseks vees kleepige seemned ja rakendada seda peanaha ja juuste vihjeid jättes sel kuivada 30 minutit. Kasutage pingelised vee loputada juukseid ning seejärel pesta tavalise veega. Kas see kaks korda nädalas.
Munavalge: Juuste pakk munavalge, mesi (1tbsp) ja oliiviõli (1tbsp) võib soodustada juuste kasvu. Pärast kohaldades käesoleva paki, jäta see oma juuksed 30 minutit ja loputa see leige veega. Honey aitab konditsioneer juuksed, muna soodustab uute juuste kasvu ja oliiviõli lisab tugevust ja sära juuksed.
Kohupiim: See on suurepärane looduslik konditsioneer ja võib takistada juuksed langevad. See aitab parandada juuste. Täida kohupiim peanahka ja jäta 10 minutiks. Võttes jogurt oma dieeti aitab teil saada selle eeliseid.
India karusmari: Amla on tuntud oma juuksed toitvaid omadusi sajandeid. Sa võid lisada selle oma dieeti või kasutada peamassaaž. Sest massaaž, keeda marjad kookospähkli või mandliõli, kuni nad tumedaks ja kasutada õli.
Massaaž: Suurenenud vereringet peanahka võib soodustada juuste kasvu. Selleks sa lihtsalt vaja masseerida peanahka 5-10 minutit õli (kookospähkli, mandli, jne). Masseeriv ravimsööda õlid nagu mahabhringraj või rosmariini annab paremaid tulemusi. Rosmariini õli soodustab õige hapniku karvanääpsude.
Lina seemned ja kuivatatud puuviljade: Kaasa arvatud need toidud oma regulaarne toitumine aitab kasvu terved juuksed. Lina seemned ja kuivatatud puuviljade on rikkalikult omega-3 rasvu.
False Daisy (bhringraj) : See herb on tuntud oma imelise juuksed kasu. See võib soodustada karvakasv ja taastada oma loomuliku värvi. Tee pasta värske lehed bhringraj ja kohaldada seda peanahka.
Kastoorõli: Ta on rikas omega-9 rasvhapped (riitsinusõlihape), mis aitavad edendada juuste kasvu, vältida juuste väljalangemist ja tegutsema kreem. Sega sooja mandli või kookosõli ja õrnalt masseerida see segu peanahka.
Ta Shou Wu: Hiina herb on rohkesti tsinki ja on tuntud oma põletikuvastaste omadustega. Tarbimine see herb vähendab juuste langemine ning takistab graying juuksed.
Pärmi juuste mask: Õlu peetakse hea juustele, sest see on pärm, mis vähendab sünnitusjärgset juuksed langevad. See pärm sisaldab foolhapet, biotiini ja riboflaviini, mis suurendavad juuste kasvu. Lisaks annab jõudu ja lisab sära juuksed.
Biotiin täiendada: Biotiin, mida nimetatakse ka H-vitamiini, aitab sünteesi juuksed valku nimega keratiin. Vähene see vitamiin võib põhjustada juuste väljalangemist ja murdumist. Kasutades B-kompleksi vitamiini või šampooni või konditsioneer rikastatud biotiin aitab vähendada juuste langemine.
Kui juuste väljalangemine on tõsta mitmeid küsimusi teile, siis loe edasi, kui me vastata mõned ühised päringuid.
Sünnitusjärgne juuste väljalangemine on tingitud muutus hormonaalse taseme ja ei pruugi olla seotud rinnaga toitmise ajal.
Sünnitusjärgne juuste, mida nimetatakse ka nagu Telogen effluvium, on normaalne ja ajutise pärast rasedust. Siiski, kui teil on anagen effluvium, kus kasvufaasi karvanääpsu takistatud, siis võib see seisund halveneda, võib järgmiste raseduste ajal.
Kui teil on pikad juuksed, siis haru, mis jääb välja saan ümber beebi sõrmed, randmed, pahkluude, varvaste või peenise. See juuste wrap nimetatakse juuksed žgutt, mis võib olla valulik last. See võib mässida nii tihedalt, et see võib piirata verevoolu selles valdkonnas ja põhjus infektsiooni.
Kui sa kunagi näha sellist ahela ümber mis tahes osa oma lapse keha, siis proovige õrnalt lõõgastuda juuksed või lõigata hoolikalt kasutades käärid. Kui ahel tihedalt keritud siis pöörduge kohe arsti poole.
Pärast sünnitust see võtab aega, et keha saada tagasi normaalse. Selle aja jooksul, hormonaalseid kõikumisi võib tuua mitmeid muutusi keha, sealhulgas juuste. Kui raske juuksed langevad püsib kuud pärast sünnitust, siis külastage dermatoloog. Aga enamasti, juuste pärast sünnitust on lühiajaline mure.
|
OSCAR-2019
|
||
Detsembri keskpaiga kohta on taimepiltide valik vägagi rikkalik. On seeni, õisi, mammusid - ja ei puudu ka kõrred. Detsembri keskel õitsev näsiniin mõjub looduse vingepussina ja on nädala taimepildiks:
14. mail oli Läänemere kohal lõunatsüklon, mille soe front liikus tasapisi üle saarte mandrile. See tõi kaasa tugevaid sadusid (hommikul oli sajuala Lääne-Eestis, päeval nihkus Kesk-Eesti kohale ja jäi sinna püsima), oli äikesevõimalus (http://www.estofex.org/), ent äikest siiski ei täheldatud.
Lõunatsüklon nihkub põhja poole. See hoiab ilma jätkuvalt pilves ja sajuse, kuid üsna sooja. Vähem või üldse mittesajab Ida-Eestis.
16. mail hakkab lõunatsüklon täituma, õhumass jahtub ja sadu muutub hootisemaks. Õhumass hakkab uuesti soojenema, sest tugevneb poolmeridionaalne tsirkulatsioon.
13. mail oli Karjala kohal antitsüklon, aga Lõuna-Euroopast ulatus Läänemereni lõunatsüklon. Ilm püsis esialgu veel enamasti päikeseline ja sajuta, aga päeval tihenes pilvisus seoses frondiga saartel ja Lääne-Eestis, õhtuks jõudis sadu saartele, samas Ida-Eestis püsis selge.
Õhutemperatuur tõusis enamasti 20 °C lähedale, kohati kõrgemalegi, aga kohati, peamiselt pilves ja sajustel saartel, jäi 15 °C juurde pidama.
Lõunatsükloniga seotud meridionaalne front toob saartele ja ehk ka Lääne-Eestisse ohtraid sademeid (mõne mudeli järgi ööpäevas koguni kuni 60 mm). 16. maiks olukord leeveneb – tugevate sadude tõenäosus väheneb, samas peaks sadu ka Ida-Eestisse jõudma. Üsna soe ilm püsib.
12. mail oli Eesti kohal antitsüklon, milles ilm oli päikeseline, aga kohati tekkis rünk- ja kiudpilvi, esines huvitavaid joonpilvestikke. Kui hommik oli mitmel pool hallane ja kohati miinuskraadidega, siis päeval soojenes õhk 12...17 °C-ni (kõige soojem oli Lääne-Eestis).
13. mail hakkab lõunatsüklon ilma mõjutama. Merike kirjutab oma reedeses ilmateates: Vahemere idaossa Aafrikast saabuv kuum õhk ja Läänemere- ning Põhjamereäärne jahedus saavad kokku Põhja-Itaaliast põhja poole pürgiva tsükloni piirides. Ägedate sadude hoiatused kehtisid eile Bulgaariast Inglise kanalini.
Reedel on suurte sadude vöönd koos madalrõhualaga haaranud maa-ala Krimmist Prantsusmaa keskaladeni. Sadude põhjapoolne piir kulgeb õhtuks juba piki Eesti ja Soome läänerannikut.
Paduvihmade vöönd võib 14. mail haarata saared ja Lääne-Eesti, samas idaserv võib kuivaks jääda. Äikesevõimalus küünib 60%-ni. Niiske periood jääb arvatavasti pikemaks ajaks püsima.
Ilmamuutus toimus öösel ja jätkus veel päevalgi: tsükloni tagalas pilvisus tihenes seoses külma frondi saabumisega, kohati, peamiselt öösel Põhja-Eestis, esines kergeid sajuhooge, kuid kuiva õhumassi tõttu mõõdetavaid sademeid see ilmamuutus praktiliselt mitte kuskil kaasa ei toonud.
Päeval nihkus hõrenev pilvevöönd kagusse, hajudes õhtuks pea täielikult. Järele jäi siiski üsna palju kiud- ja kiudkihtpilvi. Frondi ees soojas õhumassis tekkis kohati Ida-Baltikumis äikeseid, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160511.
Kuigi öö oli soe, jäi jahedas ja kuivas õhumassis õhutemperatuur päevalgi kindlalt alla 20 °C (12...17 °C, kohati Pärnumaal veidi kõrgemgi).
Antitsüklon liigub üle Eesti Venemaale. Öö tuleb külm (miinuskraade võib olla ka õhus), päev tuleb ilmselt veel alla 20-kraadise soojaga. Lõunatsükloni soe ja niiske õhumass laotub 13. ja 14. mail Eesti kohale. Seekord näivad tugevamad sajud ja suurem äikesevõimalus jäävat Lääne-Eestisse, eriti Pärnumaale.
10. mail oli Eesti kohal kõrgrõhkkond. Soome kohal tekkis tsüklon. Ilm oli päikeseline, ainult lõunapiiri lähedal oli rohkem pilverünki, kuid sademeid polnud. Sooja oli 21...25 °C – tõenäoliselt nädala kõige soojem päev, kuid lõunatsükloniga on oodata väga sooja, ent niisket õhumassi.
Tsüklon liigub Loode-Venemaale ja selle järel saabub jaheda ja kuiva õhumassi antitsüklon. 11. ja 12. mai päev võib olla päikeselise ja vaikse ilmaga suviselt soe, aga ööd ja ilmselt ka rannikualad on kõledad (päevalgi alla 15 °C).
Antitsüklon tormab Venemaale, mistõttu asemele tuleb lõunatsüklon. Selle mõjul hakkab 13. mail väga sooja ja niisket õhku Eestisse kanduma. Seetõttu suureneb hoovihmade ja äikese võimalus, ilm on suviselt soe.
9. mail oli Eesti kohal antitsüklon. Seetõttu oli ilm selge. Väga kuivas õhus oli kohati öökülma, aga päeval tõusis õhutemperatuur enamasti üle 20 °C, rannikualadel jäi enamasti madalamaks.
Juba nädal, kohati kauemgi, on ilm püsinud sademeteta ja isegi üsna selge – tekkinud on märkimisväärne meteoroloogiline põud (hüdroloogilist põuda veel pole). Sarnane olukord jätkub, sest õhumass püsib väga kuiv.
Alles 13. mail hakkab ilma määrama lõunatsüklon ja siis suureneb nii saju- kui äikesevõimalus (selleks peab Eestisse ulatuma vähemalt 10-kraadine kastepunkt).
Tuleb soe ja päikeseline nädal. Nädala lõpus suureneb lõunatsüklonite mõju: kuumas niiskes õhumassis on oodata sademeid ja äikest. Põhjalik ilmateade: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-05-08_10_puhas.mp3.
Nädala alguses on Eesti kohal nõrgenev antitsüklon. Õhumass on selles päev-päevalt soojenenud, nii et kohati võib õhutemperatuur tõusta 25 °C-ni, ent väga kuivas õhus püsib öökülmaoht. Ka rannikulähedane vesi on jõudsalt soojenenud, vt http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/, nii et õhutemperatuur võib sealgi olla 15...20 °C, öösiti aga 10 °C lähedal.
11. mail olukord muutub: antitsükloni asemele tuleb põhjatsüklon, mis liigub üle Soome Loode-Venemaale ja see viib endaga sooja õhumassi. Kuna õhumass on väga kuiv, siis jääb sademete tõenäosus alla 50%, ent pilvisuse tihenemist ja kohatist vihma välistada ei saa. Õhutemperatuur võib parimal juhul tõusta 20 °C-ni (Pärnumaal, Saaremaa sisealadel).
Nädala lõpuks liigub Vahemerelt lõunatsüklon Läänemere kohale ja jõuab Põhjamerele. Selle idaservas saabub kuum ja niiske õhumass, kus sademete ja äikese tõenäosus on suur, kohati ilmselt üle 90%. Õhutemperatuur võib selgema ilmaga tõusta 26 °C-ni.
|
OSCAR-2019
|
||
Juulikuu istungil otsustas konsistoorium kutseeksami pro ministerio tulemuste alusel ordineerida järgmised õpetajaameti kandidaadid: Andres Aaste (Pärnu praostkonna vikaarõpetajaks), Kalle Gaston (Viljandi praostkonna vikaarõpetajaks), Tauno Kibur (Pärnu praostkonna vikaarõpetajaks), Igor Miller (vanglakaplaniks piiskopi alluvuses) ja Annika Sipos (Tartu praostkonna vikaarõpetajaks).
Reedel, 2. augustil toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ordinatsioonijumalateenistus. Ordineeris peapiiskop Jaan Kiivit, assisteerisid assessorid Joel Luhamets ja Jaan Tammsalu. EELK vaimulikkond on täienenud viie õpetaja võrra.
Samuti otsustati mitu kaadriküsimust. Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel kinnitati Võru praostkonna abipraostiks. Tartu praostkonna praost Joel Luhamets vabastati 1. juulist Avinurme koguduse hooldajaõpetaja kohustest ja sellele kohale määrati Jõgeva koguduse õpetaja Rene Alberi.
Lääne praostkonna Varbla koguduse diakonõpetaja Reet Mägedi vabastati 2. juulist koguduse teenimisest ja arvati emerituuri. Koguduse hooldajaõpetaja on samast kuupäevast Kullamaa koguduse õpetaja Ants Leedjärv.
Pärnu praostkonna Tori kogust määrati 1. septembrist teenima diakon Raino Kubjas, kes seoses vanusepiiri ületamisega on vabastatud Eesti Kaitsejõudude kaplaniteenistusest.
Diakon Agur Piirisild on 1. juulist vabastatud Valga praostkonna Nõo koguduse teenimisest ja õpetaja Ivo Pilli alluvusest ning arvatud vaimulike reservi. Sangaste koguduse õpetaja Ivo Pill, kes oli ka Nõo koguduse hooldajaõpetaja, on sellelt kohalt alates 15. juulist vabastatud ja tema asemele on määratud Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu.
Lääne-Harju praostkonna Nissi kogudus saab endale uue õpetaja — alates 20. septembrist on koguduse õpetaja Lea Jants. Praost Jüri Vallsalu on samast kuupäevast alates vabastatud koguduse hooldajaõpetaja kohustest. Nissi koguduse senine diakon Uno Põldmann on 1. juulist koguduse teenimisest ja praost Jüri Vallsalu alluvusest vabastatud ning reservi arvatud.
EELK teenistusse kutsuti ja Lääne praostkonna vikaarõpetajaks määrati 15. septembrist üheks aastaks õpetaja Franz-Michael Heckmann Kurhessen-Waldecki maakirikust Saksamaalt.
Tehti muudatus EELK XXVI Kirikukogu liikmete hulgas. Alates 3. istungjärgust on sellelt kohalt vabastatud Tiit Pädam ja uueks liikmeks kinnitatud Allan Kährik.
Peapiiskopi otsuse alusel on 3. juulist Saarte praostkonna Ruhnu koguduse õpetaja Harri Reinu ametisoleku aega pikendatud 21. juulini 2003.
Augustikuu tähised ööd panevad ikka igavikulistele ja elus olulistele asjadele mõtlema. Ja iseolemise seisukohast ongi august meie jaoks mõõtmatu: sel aastal tähistame iseseisvuse 20. aastapäeva, samuti esimese missio toimumist Haapsalus.
Seepärast kutsutakse kõiki 19.–28. augustini Haapsallu osa saama tänu- ja kuulutusüritusest «Laul ja vabadus». Rohkem kui nädala jooksul toimuvad Läänemaa kirikutes piiblitunnid, lasteüritused, palveõhtud, jumalateenistused, kontserdid ja koraalimaraton.
Oma toetava käe on külge pannud Lääne praostkonna kogudused, misjonikeskus, Nelja Tuule ristirännak, maakonna õigeusu, baptisti, nelipühi ja vabakogudus, Eesti Kirikute Nõukogu ja teised ühendused.
Traditsiooniliselt peetakse suurkogunemise raames ka konverentsi, see toimub Jaani kirikus taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kell 10–14 ja kannab pealkirja «Laul ja vabadus». Päev ja ühtlasi kogu missio tipneb kell 16 piiskopilinnuses algava oikumeenilise jumalateenistusega, kus teenivad peapiiskop Andres Põder, Misjonikoor, Matis Metsala bänd, 300-liikmeline ühendkoor ja solistid. Jutlustab praost Joel Luhamets.
Kolmainupühal peeti surnuaiapüha jumalateenistus Paldiski lähedal asuva Põllküla kalmistu mälestusmärgi juures – kohas, kuhu on maetud tuhanded II maailmasõja ajal teel Soome hukkunud ingerisoomlased.
Jumalateenistusel teenis EELK Soome Püha Peetruse koguduse õpetaja Markku Päiviö, laulis koguduse koor Pohjantähti Marge Matsoni juhatusel, süntesaatoril mängis Ulla Krigul.
Juba enne II maailmasõda Stalini terrorirežiimi all palju kannatanud ingerisoomlased evakueeriti oma põlisaladelt Loode-Venemaalt 1942. aastal sõja jalust Eestisse – sihtkohaks Paldiski, kust nad Saksa-Soome kokkuleppe kohaselt Soome pääsesid. Väga halbade elutingimuste tõttu suri Paldiski laagrites üle tuhande ingerisoomlase. Eesti kaudu läks sõja ajal Soome üle 60 000 Ingerimaa põgeniku. Koos ingerisoomlastega põgenes Soome ka eestlasi. Vastavalt 1944. aastal sõlmitud vaherahu kokkuleppele pidi aga Soome Nõukogude Liidule tema kodanikud välja andma ja nii sattus suur osa ingerisoomlasi taas Nõukogude Liitu, kuid oli ka neid, kel õnnestus Rootsi põgeneda.
Ingerisoomlaste Tallinna seltsi esimehe Vladimir Vari sõnul ulatub traditsioon pidada kevaditi Põllküla kalmistul mälestusteenistus juba üheksakümnendate aastate keskele. Põllkülast siirduti edasi Paldiski kalmistule, kuhu on samuti maetud nälga ja haigustesse surnud ingerisoomlastest sõjapõgenikke. 2008. aastal püstitatud mälestusmärgi juures peeti palvus.
Eestis tegutseb kümme ingerisoomlaste seltsi, EELK Soome Püha Peetruse koguduse liikmeskonna enamuse moodustavad ingerisoomlased.
|
OSCAR-2019
|
||
Maailm on nõnda loodud, et puhkama peavad kõik elusolendid, nii floora kui fauna. Puhkus on nõnda tähtis, et sellele on pühendatud isegi üks käsk kümnest. Ning seesama õpetus manitseb puhkama regulaarselt, mitte siis, kui hing hakkab seest välja minema.
Kummalisel kombel on aga uuel eesti ajal saanud puhkusest peaaegu et patutegemise sünonüüm. Tööasju aetakse hilisõhtul, öösel, laupäevast ja pühapäevast rääkimata. Seitsmesaja-aastase orjapõlve ja nõukogude aja üle elanuna on meie rahvas mässinud end vabatahtlikult nüüd mammonaorjusse ning on tuvastatud, et sõna „puhkus“ tekitab paljudel isegi allergilise reaktsiooni. Loomulikult ei ole eestlased ainsad tööhobused. Jaapanis on kuuldavasti paljud inimesed üldse loobunud oma elamispinnast ning magavad büroos. Euroopas suhtutakse aga üleüldise halvakspanuga lõunapoolsetesse liiduvabariikidesse, kus veel on au sees pühapäeviti pere keskel pikalt lõunatada ja ka äripäeva õhtutel sõprade pool külas käia.
On see siis meile külluse koju kätte toonud? Ei ole nagu märganud. Eestimaa uusim vabadus, ei teagi mitmes koos pärisorjuse kaotamise, nõukogude vabaduse, sellest vabastamise vabaduse ning omakorda sellest vabastamise vabadusega, on kestnud juba terve inimpõlve või rohkemgi, aga sente loetakse veel kiivamalt, kui kunagi varem. Loomulikult teavad seda vanasõnatarkust kopika korjamise tähtsusest kõik, kuid on see korjamine meile midagi olulist kaasa toonud? Või küsigem teisiti – mille arvelt korjatakse?
Nõukogude ajale aitas meil vastu panna selge teadmine kuulumisest Euroopa kultuuriruumi. Selles kultuuris, mis tugineb Kreeka ja Rooma antiikühiskonnale ning sai meie ajaarvamise esimestel sajanditel uut hingust kristlusest, kujundati juba esimese aastatuhande keskel välja tugev usule ja moraalile toetuv ideaal. Loomulikult ei puudu selles noores ja värskes Euroopas inimlikud kõrvalekalded, kuid normid on siiski küllaltki kindlalt paigas. Laps teeb ju ka vahel pahandust, jonnib ja kombib oma piire, kuid kindlad kokkulepped aitavad tal ennast leida ja tasakaalu saavutada. Nõnda arenes ka tolles selgete normidega Euroopas ühtviisi nii kunst kui ka teadus ja kui aeg-ajalt juhtuski mõnes kohas võimu kuritarvitamist või mahhinatsioone, siis kõigile teadaolevalt jätkasid säärased isikud maise teekonna lõpul oma teed palju tulisemas ja piinarikkamas keskkonnas. Ehk teisisõnu: see, mis on Euroopast teinud ainulaadse nähtuse inimajaloos, on kahe möödunud aastatuhande loomingulisus. Kordan veel, et ma ei idealiseeri sugugi seda aega ega arva, nagu oleks seal puudunud valed, kurjus ja saamahimu, kuid igat uut põlvkonda kasvatati siiski kõrge moraali vaimus. Isegi kui praktika on vahel erinenud, oli ideaal selgelt paigas. Loov Euroopa ei olnud vaid sõnakõlks, vaid toimiv ühiskond, mille võrsed jõudsid tänu tsistertslastele ja dominiiklastele juba üle kaheksasaja aasta tagasi ka siiakanti. Selles kultuuris on karastunud meie paljukiidetud talupojatarkus ning see kultuur on toonud meid loomuliku arusaamani omariiklusest kui ainuõigest vormist sarnase ajaloo ja keelega inimgrupile. Siin me nüüd siis oleme koos oma Euroopa vendadega, peaaegu et ideaalses ühiskonnas ilma surmanuhtluseta ning kõikide tolereerimisega. Ainuke probleem on selles, et see toetuspind, mis meid siiani on toonud, on hakanud viimase sajandiga kiirelt sulama, nagu mõjuks ka talle kliima soojenemine. Või ehk mõjubki? Loomulikult selles tähenduses, et väikekodanlik elustiil just seetõttu ongi väike, et mõeldakse väikselt, ei nähta kaugemale kui omaenese auto nina või niidetud murulapike. Väikekodanlasele ei ole tähtis, kas inimkonnal on saja aasta pärast liiga soe või liiga külm, ta ei kuluta liialt raha kunstile, kuna selle eest saab midagi enesele palju vajalikumat ja käegakatsutavamat. Ta ehitab palju, kuid odavalt ja koledalt ning ikka selleks, et raha liiguks ja müstiline kasum aina kasvaks. Kunstiakadeemiat, muusikaakadeemiat, balleti- ja muusikakooli, kontserdisaale ja palju muud ei ole talle vaja. Ei ole vaja ka kunstnikke, kirjanikke, muusikuid, näitlejaid ja teisi muidusööjaid, keda peab vaid üleval pidama ning kes midagi mõistlikku vastu ei anna.
Euroopa jalad ei ole enam mullas ning ilma toiduta hakkab kõik elav närbuma. Majandus võib küll kasvada, kuid vilja lõikavad need, kellel selleks rammu. Ramm tuleb tarkusest ning see viimane ei koosne ainult kulude ja tulude kokkulöömisest.
Suvi on ka koolilõpu aeg. Mida me siis vabas Eestis sündinud põlvkonnale eluks kaasa anname? Kas kaine talupojamõistuse, mis juhtis meid hariduse, laulupidude, „Kalevipoja“, pasunakooride, Vanemuise ja Estonia toel iseseisvusele, või turuseisuga kohaneva ideaalideta kalkuleerimise? Selles on küsimus.
Mängufilm „Hea, halb ja kummaline” („Joheun-nom, Nabbeun-nom, Isanghannom”, Lõuna-Korea 2008, 139 min), režissöör Kim Jee-woon. Osades Song Kang-ho, Lee Byung-hun, Jung Woo-sung jt. Linastub kinos Artis. Sergio Leone klassikalise vesterni „Hea, halb ja inetu” (1966) alusel tehtud Lõuna-Korea „Hea, halb ja kummaline” (2008) oli oma kodumaal suur kassahitt ja ka Cannes’is linastudes üks magnet. Millised on Metsiku Lääne mallid ja Sergio Leone kuulus filmilugu Aasia kastmes, saab nüüd vaadata ka siinmail.
Kui kasutada sporditermineid, siis on „Hea, halb ja kummaline” eneseteadlik demonstratsioonesinemine pärast seda, kui medalid on juba jagatud. Vesterni kategoorias jagati kõik tähtsamad medalid teadupärast juba aastakümneid tagasi. (Kõik ju teavad John Wayne’i ja Clint Eastwoodi kangelasi ning Sergio Leone filmide kõrval vähemasti ka „Seitset vaprat”, Kurosawa „Seitsme samurai” ameeriklaste versiooni.) On veel mõni üksik ere sähvatus, näiteks vanameister Clint Eastwoodi „Armutu” (1992), aga tänapäeval ei ole vestern kahtlemata see žanr, milles väga palju uut ja meeldejäävat leiutataks. Muidugi võib öelda, et mida siin enam nii väga leiutada ongi, standardolukorrad on ju paigas. Levinum status quo on ikka selline: olukord on ebaõiglane ja keegi peab õigluse jalule seadma, seejuures kapatakse hobustega ning kaks või rohkem meest haarab väljal ikka vastamisi kabuurist revolvri järele; saloon’ist, mis teele satub, naljalt mööda ei minda ning enamik ronge, mida filmis näha saab, ühtlasi ka röövitakse. Iidolid on paigas: kangelane räägib vähe ja tulistab täpselt, toredalt räpased viskisõpradest kaabakad ei lõpe kunagi ning kuldtähega šerif kas seab õiglust jalule või on ise bandiit. Legendidki on kümneid kordi läbi mängitud: Billy the Kid jt. Õige vestern on stiilne, selle kangelased on stiilsed. Õige vestern on ikka karmide meeste mängumaa, Metsik Lääs on koht, kus omakohus liigub tavaliselt seadusest kaks sammukest eespool, kuid mille romantilist kuvandit kannavad ikka vabadus ja sisemine moraal.
Jah, siin võikski selle ülekappava vesternistandardite loetelu peatada, kuna kõik sihib siin otse või kaude ikka ühte punkti: vestern tõstab esile oma kangelase (või antikangelase) kuju ja sõltub sellest nagu karjaajaja hobusest. Parimates vesternites on kangelased ambivalentsed (nt William Munny kuju juba mainitud „Armutus”), kuid kangelaseta ei saa, ja kangelane peab olema tõsiseltvõetav. Kangelase tõsiseltvõetavus ilmneb loomulikult tema oskuses täpselt tulistada, kuid enamgi veel tema võimes olukorda valitseda, vastandumise võimes, suutmises üksi hulga vastu hakkama saada ning, mis peamine, tema ees seisvas moraalses dilemmas. Kangelase tõsiseltvõetavus sõltub nõnda alati tema suhtumises õiglusesse. Õigluse saab vesternites ka tegelikult jalule seada, õiglus on karm ja sarkastiline, õiglus käib sisemisi, mitte kirjatähtede radu ning pole nõudmisena määratletav. Seesugust klassikalisele vesternile omast sisemiselt romantilist arusaama õiglustundest isiksuse määrana kohtab tõsiseltvõetavana tänaseks muidugi üha vähem. Õigluse võit saab iseenesest muidugi teoks jätkuvalt enamikus Hollywoodi (action)filmides, ainult et selline õiglusel baseeruv romantika on siis ikka lihtsalt pakend, kus kangelaste karakterid on pigem tardunud skeemid, mis enda taga enam õieti millelegi ei osuta. Ning stiil, samuti üldine efektne visuaalne lahendus, on selle tardumise maskeering. (Erandeid muidugi leidub, kuid illustreerivalt võiks märkida sedagi, millise hooga otsitakse ja esitletakse Hollywoodis ikka ja jälle „täiesti uut action-kangelase tüüpi”.)
Tulles tagasi klassikalise vesterni juurde, võiks aga uuesti öelda, et suurem osa neist ülistiilsetest karmidest peakangelastest ei oleks just ilma selle (tihti kenasti ära peidetud) naiivse või jonnaka õigluseusuta peakangelased. Kui ka tegelane ise näiliselt õiglusest ei hooli (hoolib nähtavalt näiteks ainult rahast), on õiglus ikkagi fooniks, millel tema tegusid kaalutakse. Kangelane on sisimas allumatu, aga just tema allumatus teeb ka õigluse mõiste tõsiseltvõetavaks. Ning isegi kui kõik on kaabakad, klaaritakse tegevuse käigus välja peaosaliste õiglustunne.
Lõuna-Korea „Hea halb ja kummaline” on eelkõige visuaalselt kvaliteetne meelelahutus, kus Leonelt on üksjagu üle võetud: hea on pearahakütt, halb on palgatud ja reetlik kurikael, kummaline on tagaotsitav, ning kõik kolm hakkavad jahtima kaarti, mis juhatab salapärase aardeni Mandžuuria kõrbes. Tegevust ilmestavad seejuures mitmed Leonelt pärit dramaturgilised käigud. Leonelt (ja teistestki vesternitest) ülevõetu on siin omakorda nihkesse viidud, kohati üsna vaimukaltki. Kui Leone kangelaste puhul töötab stiil psühholoogilises registris, siis Korea versioonis on stiilil juures hoopis paroodia maik.
Vanamoodsa romantilise naiivsuse ja õiglustunde klaarimise asemel on pigem viited ja vihjed, neid jagub piisavalt ning vaataja võib end lõbustada intertekstuaalsete mängudega. Nii on näiteks Leone filmis halba kehastanud näitleja Lee van Cleefi puuduvast sõrmeotsast arendatud siin lausa omaette väike süžeeline teema, mis filmi finaalis puänteerituna (halb demonstreerimas oma sõrmeotsa asendavat vilet) selgelt alla joonitakse. Romantiline naiivsus ei ole siin just otseselt tasalülitatud, kuid see on juba ilmne osa sellisest mängulisest eneseteadvusest, kus liialdusedki on teadlikud. (Nii suudab näiteks halb kogu filmi jooksul püsida ülistiilne, kanda kõikjal, ka kõrbes, ülikonda ja kiiskavvalget särki, mis keeldub määrdumast. Samuti ei lähe halva kena soeng, mis millegipärast varjab täielikult ühe silma nägemisvälja, ka tellimise peale segi.)
Kui otsida Korea versioonist kihilisust, siis seisnebki see pigem topeltkodeerimises ja tagasiviitavas märgisüsteemis, see on serveeritud ulja vaatemänguna. Kuna tegevus toimub 1930. aastatel, kasutatakse filmis värvi ja mahlakuse lisamiseks hobustel pätikampade kõrval ka camp’ilt mõjuvaid mootorrattaid ja kuulipildujaid, millega usinalt täristab Jaapani armee. See film on eneseteadlik ümberkäimine vesternižanri märkidega, tulevärk (nt filmi viimane pooltund on puhas kasvavas tempos arenev pinev action), mis kipub venima, kui fookus märulilt ära läheb. Action’iga lustimist on ses filmis üksjagu. Siin tuleks üldise plussina esile tõsta seda sünteesimisvõimet, millega Aasia (hitt)filmid ikka vahel üllatavad. (Täiesti omaette klass ses vallas on näiteks Lõuna-Korea „Isand”, mis mõned aastad tagasi ka meie PÖFFil linastus ning kus on kokku pandud efektne kollifilm, täiesti tõsiseltvõetav draama ja pillavalt mahlakas absurd.) Leonel leidub sarkasmi ja huumorit küllaga ja see püsib ikka ühtlaselt žanris.
Lõuna-Korea versioonis sünteesitakse absurdi ka iseseisva plaanina, selgeimaks (ja veidi tüütuks) näiteks kõrbes leiduva oopiumimaja külastamine, vaimukaimaks aga stseen, kus erinevate gängide tulevahetuse ajal kummaline end osaliselt tuukrikostüümiga varjab. Leone vesternis võis kogu sarkasmi juures juhus tegevuse käiku ikka ja jälle sekkuda, luues pöördeid, ilma et juhus mõjunuks kompositsioonis irooniliselt. Stseenides pidi olema aega, detailid on tähtsad, tüüpide psühholoogilised käigud pidid pääsema mõjule (omaette tasub jälgida juba sedagi, kuidas Leone kasutab suurt plaani) ning tegevuse käigus koorusid tüübid välja oma tausta ja kihtidegagi. Lõuna-Korea „Hea, halb ja kummaline” on hoogne topeltpõhjaga vaatemäng, ühtlasi ka kummardus Sergio Leonele ning mäng märkidega.
|
OSCAR-2019
|
||
Suuremad ehitus- ja kodutarvete ketid pakuvad lisaks laiale kaubavalikule abi erinevate tööde planeerimisel. Projektijuht on kursis oma poe kaubavaliku ja võimalustega, samuti saab temalt infot selle kohta, milliseid materjale ja kui palju mingi konkreetse töö jaoks vaja läheb.
Ehitus- ja aiatarvete kaupluse Bauhof ärikliendihaldur Vahur Toots ütleb, et mõistlik on projektimüügi teenust kasutada juhul, kui on plaanis mahukamad tööd, mis eeldavad suurt materjalikulu ja suhtlemist tootjatega. "Kliendihaldur selgitab sellisel juhul välja kliendi vajadused ja soovitab järgmisi tegevusi. Ka seda, mis peaks olema enne tehtud, millele pöörata enam tähelepanu ja muud sellist."
Kui projekt on saanud konkreetse raami ning on koostatud eelarve ja tehtud vajalikud joonised ning mõõtmised, saab projektijuhist kliendi esindaja kaupluses. Tootsi sõnul on nende kliendihalduritel kaks rolli: nad on kaupluse esindajad kliendi juures ja ühtlasi kliendi esindajad kaupluses ehk kliendihaldur suhtleb kaupluse erinevate osakondadega, vajadusel ka tootjatega, tellib kaubad, koordineerib projekti ning nõustab ja abistab klienti.
Kui asjatundja müüja on enamasti spetsialist mingis kindlas valdkonnas, siis projektijuht valdab hästi kõiki müüdavaid kaubagruppe, selgitab K-Rautakesko müügidirektor Meelis Loo. Kui klient soovib pakkumist paljudele eri kaupadele, siis ei ole mõistlik joosta ühe kaubagrupi müüja juurest teise juurde, vaid jätta see töö projektijuhile. "Kuna kliendihalduril on ülevaade kogu kaupluse tootevalikust, saab ta kliendile nõu anda nii sanitaartehniliste kui viimistlusmaterjalide osas," lisab Ehituse ABC projektimüügijuht Sven Vesik.
Samuti puudub müüjatel õigus ning ressurss võtta endale pikaajalisi kohustusi klientide ees, nende ülesanne on anda nõu siin ja praegu. Projektijuht aga võtab kogu projekti juhtimise enda peale, olenemata sellest, kui pikale see venida võib ja kui tihti tema abi ja nõu vajatakse.
Lisaks eristab Loo sõnul projektijuhti tavamüüjast veel see, et esimestel on suuremad volitused hinna- ja maksetingimuste läbirääkimistel. Samas pole karbi kruvide ostmiseks mõistlik projektijuhi jutule minna, sest projektijuhi ülesannete hulka kuulub ka töö mahu ja projekti käivitumise tõenäosuse hindamine. "Kui kliendil on kindel nägemus soovitavast kaubast olemas ja summaarne hind ei ole suur, pole mõtet enda ja projektijuhi aega raisata pelgalt näiteks paarikümnekroonise allahindluse saamise pärast. Kui aga vajatakse nõu ning loodetav sääst allahindluse näol on märgatav, on kindlasti mõtet pöörduda projektijuhi poole."
Projektijuhi kasutamine ei lähe kliendile midagi maksma. Pigem on mahukama ettevõtmise puhul mõistlik koostada projekt ja anda selle juhtimine ehituspoe projektijuhi hoolde, sest projektile tehtav pakkumine võib poehindadest oluliselt soodsamaks kujuneda. Olenevalt projekti mahust ja iseloomust võib soodustus olla kuni 30% letihinnast.
Ehkki projektijuhtide klientideks on enamasti väiksemad ehitusfirmad, kellel on pidev vajadus materjalide järele ja seetõttu mõistlik omada krediidilepingut ja "oma meest" ehituspoes, siis projektijuhi poole võib pöörduda ka eraisik.
Kui Ain Kõrts otsustas kolm aastat tagasi endale ise maja ehitada, siis esialgu käis ta, projekt käes, läbi kõik suuremad ehituspoed ja vaatas pakutavat kaupa ning võrdles hindu.
Kuna projekt oli suuremahuline ja esialgseteks kuludeks oli planeeritud 300 000 krooni, võttis ta kõigist projektimüüki pakkuvatest kauplustest pakkumised.
K-Rautakesko pakkumine oli kõige sobivam nii hinna kui muude tingimuste poolest. "Kui kliendina mööda nende poodi käies tundus, et neil ei ole minu jaoks kõige sobivamad kaubad ja ka hinnad olid soolasemad, kui nii mõneski teises poes, siis mulle tehtud pakkumises suutsid nad mind meeldivalt üllatada. Projekti kogumaksumus kujunes ca 15% soodsamaks, kui ülejäänud poed mulle pakkusid, samuti olid nad valmis tellima mulle vajalikke kaupu, mis ei kuulnud tegelikult nende sortimenti."
Projekt läks käiku ja aasta jooksul ehitas Ain koostöös K-Rautakeskoga omale maja, saades kõik vajaminevad materjalid ühest kohast, ning hoides sellega oluliselt kokku nii aega kui närvikulu. Aini hinnangul õigustas projektipõhine lähenemine ennast igas mõttes.
"Lisaks saadud soodustustele oli projektijuht mulle heaks nõuandjaks paljudes küsimustes. Minu kogemus näitab, et tavamüüja näeb asju pisut kitsamalt ja oskab nõu anda ainult oma valdkonnas, näiteks millised on kõige paremad kruvid või kõige vastupidavamad lambipirnid."
Projektijuht oskab asjale läheneda rohkem tellija vaatenurgast, tal kujuneb ettekujutus lõpptulemusest ja visioon sellest, kuidas see saavutada. Tema kogemused on laialdasemad ja ta on üldjuhul pädev nõu andma kõigis valdkondades, või vähemalt soovitama parimat spetsialisti, kellelt nõu küsida. Kuna päris kõiki materjale ja tööriistu ma K-Rautakeskost ei saanud, siis oli samuti abiks see, et ta tunneb tootjaid ja oma konkurente ning teab, kes mida müüb."
"Sellest edukast projektist on mul siiani kasu ja hea meel. Kuna tegin kliendihalduriga tihedat koostööd terve aasta jooksul, siis on ta ka praegu minu esimeseks abiliseks ja nõuandjaks, kui mul midagi ehituspoest vaja läheb," iseloomustas Kõrts koostööd.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit korraldas märtsi lõpus ümarlaua, et avaldada muret ehitusfirmade maine pärast, kirjutas Postimees.
Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektor Indrek Peterson rääkis, et liidu liikmed on mures ehitusfirmade maine pärast, mida tema sõnul ajakirjanduses negatiivsete artiklite näol kahjustatakse.
Liit koondab 128 ehitusettevõtjat, kes Eesti ehitusmahust hõlmavad umbes 55%. Samas on liidu juhatuse aseesimehe ja ASi Restor peadirektori Arsi Koogi sõnul praegu tegutsevaid ehitusettevõtteid 6000, kellest osa ei tohiks üldse midagi ehitada. "Liidu liikmed tahaks eristuda neist, kellesse suhtutakse negatiivselt," rääkis Kook. Tema sõnul pole liidu liikmete ehituskvaliteedi kohta liidule kaebusi esitatud. Samuti pole suurematel ettevõtetel probleemiks tagada alltöövõtu kvaliteet.
Ehitusfirmade juhid nentisid, et lähiajal peaks pärast kinnisvarabuumi ehitussektori kvaliteet tiheneva konkurentsiga paranema, ent suurt konsolideerumist ega ehitusmahtude vähenemist pole ette näha. Näiteks peaks Petersoni sõnul ehituse mahud lähiaastatel tõusma kasvõi riigi eelarvekavva planeeritud vahendite kasvu abil.
Keegi täpselt ei tea, mis toimub, ehituses nimelt. Kui ringi vaadata, siis mõned uued eramud on ooterežiimile pandud, teisi ehitatakse aga rõõmsalt edasi.
Samuti avatakse uusi ehituspoode ja nii mõnigi materjalitootja laiendab oma tegevust. Järelikult miskit ikka toimub.
Tegelikult tahtsin natukene rääkida hoopis ajatumal teemal. Käisin nimelt mai alguses Muhumaal otsimas vanu maakeldreid. Neid, mida on piltidena leida mitmestki Eesti taluarhitektuuri ja Muhumaad tutvustavas raamatus.
Kuna enamik piltidest oli tehtud vähemalt pool sajandit tagasi, tekkis siiras huvi, et kuidas on nende hoonete käsi käinud ja kas nad ikka püsivad.
Nagu enamik Muhu maakivist hooneid, kus kasutatud müüritises tumedat graniiti koos heleda dolomiidiga, on ka keldrid vaatamist ja ma arvan ka, et lausa kaitsmist väärt.
Nii mõnegi vana keldri saatus ripub juba sealgi juuksekarva otsas ja kui lähiaastad muutusi ei too, pole tulevikus peale varemete enam midagi vaadata.
Nii näiteks püsib Koguva lähistel Igakülas omaaegsetest hoonetest püsti ainult kelder ja Pallasma külast on keldri uksepealset kaunistav raidkivi rännanud oma esialgselt kohalt juba teise hoone seina. Aga vähemalt on see kaunis kivi, kuhu raiutud arvatavalt ohutisena hiirte-rottide vastu mingi väiksema kiskja kujutis, säilinud.
Igatahes tasub Saaremaale sõites ka Muhus peateelt kõrvale pöörata ning avastada omanäolist maa-arhitektuuri, pikki kiviaedu ja nautida merevaadet, mida siin võrreldes Põhja-Eestiga on veel piisavalt.
|
OSCAR-2019
|
||
Esimene rahvatantsuõpetaja Hugo Treffneri Gümnaasiumis oli Silja Bauer (aastatel 1985-1994), kes õpetas lisaks tantsimisele ka emakeelt ja kirjandust. Huvijuht Lii Ainsalu alustas Silja Baueri kõrval neidude rühmaga aastal 1992 ning jätkas hiljem segarühmaga (aastatel 1995-1997).
1997. aasta sügisest alustas oma tantsuõpetaja karjääri järgmine huvijuht Uve Saar, kes oli ise samas koolis üheksa aastat Silja Baueri käe all tantsinud. Esimesel õppeaastal tantsis Uve Saare rühmas vaid kolm poissi (Mart Linsi, Mati Raidma ja Ruben Roos) ning viis tüdrukut (Anniki Ellen, Urve Kari, Helen Kivisild, Mare Raidma ja Pille Raudla). Järgmisel, 1998.-1999. õa kasvas liikmete arv 12 paari e 24 tantsijani. 2006. aastal oli tantsijaid juba nii palju, et tuli moodustada kaks rühma - Tantsutallad I ja Tantsutallad II. Tänaseks on juurde tulnud ka vilistlasrühm, mis tähendab seda, et tantsivaid tantsutallakesi on praeguseks kokku 60.
Esimestel aastatel kandis rühm nime Muskad, mis tulenes sõnast musid. See nimi ei peegeldanud aga tantsijate igapäevatööd kõige paremini ning nii saigi välja kuulutatud uus nimekonkurss. Aastast 2002 kannab rühm Tantsutaldade nime.
Rühm on osalenud kõikidel üld- ja noorte tantsupidudel Tallinnas, esimesel ja teisel Eesti meeste tantsupeol Rakveres, lisaks on käidud 2000. aastal Soomes Eesti-Soome ühistantsupeol ning kolmel festivalil - 1998. aastal Tartus toimunud Põhjamaade sõpruslinnade festivalil, 2008. aastal rahvusvahelisel tantsufestivalil Türgi pealinnas Ankaras ning 2009. aastal samuti Türgis, sedapuhku Istanbulis. Traditsiooniliselt esinetakse kõikidel kooli aastapäeva ballidel, Tartu linna abiturientide 100 päeva ballidel ning kooli kevadkontsertidel.
Tantsupidudele sõites ei piisa nii suure inimeste hulga juures vaid juhist ja presidentidest, keegi peab valvama väljaku ääres ka tantsijate asju ning jälgima, et kõik ikka söönuks saaks ja õigel ajal õiges kohas oleks. Siinkohal tuleb öelda suur tänu HTG tütarlaste kehalise kasvatuse õpetajale Anneli Saarvale, kes on kuulunud juba aastaid Tantsutaldade suurde perre ning pole pidanud paljuks lugeda päevaväsimusest tülpinud gümnasistidele õhtujuttugi.
Tantsutaldade igapäevatöö koosneb kahest trennist nädalas ning kolmest tantsulaagrist õppeaasta vältel. Lisaks eelnimetatud tegemistele tähistatakse igal aastal ühtse perena jõule, katsutakse rammu vastlaliugu lastes ning minnakse koos suvele vastu.
Viimaste aastate jooksul on juurdunud paljud uued traditsioonid. Näiteks valitakse vanemate tantsijate poolt õppeaasta esimeses tantsulaagris kümnendike seast välja parim Tantsutald (poiss) ja parim Tantsutallake (tüdruk). Premeeritavad saavad eelmise aasta väljavalitute käest rändauhinnaks kuldsed tantsivad paarikesed.
Ansambli kunstiline juht algatas Tantsutaldade 15. sünnipäeval uue traditsiooni, hakates välja andma Tantsutaldade teenetemärke, mis jagunevad kolmeks: I, II ja III klass.
Teenetemärke antakse välja vähemalt korra viie aasta jooksul (üldiselt juubeliaastatel) ning see tegevus kuulub kunstilise juhi ainupädevusse. Märgiga tunnustatakse inimesi, kes on oma pikaajalise ja silmapaistva tegevusega kaasa aidanud tantsuansambli tegevusele.
Kooliaasta viimases laagris valitakse aga salajasel hääletusel Aasta Tantsutald, kelle väljaselgitamisel tuleb silmas pidada:
*panust rühma töösse, omaalgatust (eri üritused, väljasõidud, organisatoorsete küsimuste lahendamine, sponsorite otsimine, nõu ja jõuga kollektiivi aitamine jne)
Aasta Tantsutallale kingitakse rühma logoga seinataldrik, mis valmistatakse käsitööna igal aastal uuesti.
2008. a kevadel otsustas ansambli kunstiline juht nimetada enda kõrvale ka presidendi, kelleks osutus Hardi Rikand. Viimane on tantsinud Tantsutaldades 2003. a sügisest peale. Presidendile kingiti mäetippu meenutav rühma logoga klaasist taies, mis ühe külje pealt on sirge ja sile nagu tantsija selg ning teiselt poolt konarlik ja rabe nagu põrand, millel tantsijal vahetevahel tantsida tuleb; mäetipp ise sümboliseerib sihti ja eesmärki jõuda kaugemale ning kõrgemale. Presidendi ja ka asepresidendi (Raiki Kalda) peamiseks ülesandeks on asendada kunstilist juhti tolle puudumisel.
Väikerahval on oma rahvuskultuuri raske hoida ja edasi anda, ent eestlastel on see keerulisele ajaloole vaatamata siiski õnnestunud. Me oleme kuulsad oma tantsu- ja laulupidude poolest. Eestlased, kes pole laulnud laulupeol, tantsinud tantsupeol, polegi nagu päris eestlased. Nad ei tea, millest on ilma jäänud. See ei pruugi olla üldse nende süü, sest näiteks ka mina polnud enne Treffneri kooli mitte kordagi tantsu- ega laulupeol käinud. Polnud lihtsalt juhtunud sinna. Kuid kas on võimalik, et eestlane, kes on korra käinud tantsu- ja laulupeol, ei lähe enam uuesti? Emotsioon, mis minus tantsu- ja laulupeol tekkis, oli meeletu. Seda ei saa sõnadega kirjeldada. Ühel ajal tahaks nii nutta kui naerda, tahaks kallistada kõiki, kes mu ümber on, tahaks hüpata ja kõigile öelda, et armastan neid. Minu esimene tantsupidu kestis nädal aega. Selle aja jooksul süttis minus leek, mis põleb tänaseni.
Rahvatants on mulle selle kolme aastaga uskumatult südamelähedaseks saanud. Enne tantsima tulekut ei teadnud ma rahvatantsust tegelikult eriti midagi ja mul olid selle kohta ka parajad eelarvamused. Nagu paljudel teistelgi. Kuid nüüd arvan ma, et rahvatants on üks paremaid tantsuliike üldse, sest selle abil on võimalik nii palju inimesi koostööd tegema panna ja ühte liita. On ikka tohutult võimas tunne vaadata mitut tuhandet inimest koos tantsimas, kõik ilusates värvilistes rahvariietes. See on fantastiline elamus kõigile pealtvaatajatele ja unustamatu kogemus tantsijatele.
Rahvatants on minu silmis imetore võimalus oma aja sisustamiseks millegagi, mis jätab kauakestva ja mäletamist vääriva tunde. Iga uus omandatud tants annab tundmuse, et oled millegi võrra rikkam, ning pakub samas ka kaunikest rahulolu, kui kõik sammud (või vähemalt suurem osa neist) on kenasti välja tulnud ning tantsule iseloomulik meeleolu loodud ja edasi antud. Ja need meeleolud on ju iga tantsu puhul suuremal või vähemalt määral erinevad, samamoodi on igal tantsul jutustada omaenda ainukordne lugu. Lugu, mis võib asjaosalised viia kas sõitma laevaga kaugele merele, hullama karudega metsa alla või hoopiski jalutama kallimaga kaunile mereäärsele rannale. Kõik need erineva sisuga teosed saadavad alati teele mingi emotsiooni ja sõnumi ning just need tantsust välja kiirguvad mõtted ja meeleolud tekitavad tunde, et oled millegi võrra rikkam, parem, targem ja ilusam (seesmiselt)! Seetõttu võikski igat tantsu võrrelda raamatuga. On häid, on paremaid, kuid kõik nad on millegi poolest omanäolised ja pakuvad neisse süvenenuile mingi elamuse, uutmoodi kogemuse või mõistmise.
Kuna ma ei olnud varem rahvatantsuga tegelenud, siis Treffneri kool on andnud mulle selles mõttes ikka midagi enamat kui ainult teadmised mingites kindlates õppeainetes. Selle aja jooksul on rahvatants mulle väga meeldima hakanud. Ja muidugi on esinemised tähtsad. Veelgi tähtsam on aga sisemine tunne. On suur vahe, kas tantsid mõne teise maa rahvatantsu, mida sa lõpuni ei tunneta, või siis eesti rahvatantsu.
Tantsutaldade rühm ei ole ainult grupp kooskäivaid õpilasi, vaid kokkuhoidev sõpruskond. Meile kõigile on oluline tantsimine, ent selle kõrval on oma koha leidnud ka ühised üritused, väljasõidud ja erinevate sündmuste tähistamised. Tänu kõigele sellele ja meie rühma toredatele tantsijatele on nendega veedetud aeg hindamatu.
Minu rühmakaaslased on kõik super inimesed! Paremaid trennikaaslasi ei oskakski ette kujutada. Minu arvamus rahvatantsu kohta ongi suuresti paranenud tänu neile. Trennides on meil alati lõbus ning me oleme kõik nagu õed-vennad. Suhtleme väga tihedalt ka väljaspool kooli. Tantsijatest on saanud parimad semud, kes vahetavad hingemuresid ning veedavad koos lõbusalt aega. Mõnes on tärganud isegi armastus oma trennikaaslase vastu.
Rühmakaaslased on enamjaolt toredad, hästi sõbralikud ja see on hea. Tore on pahaaimamatult kaasa naerda, kui kellegi üle nalja visatakse. Olen sellega harjunud, sest teen ise nalja ja mind ei kõiguta eriti, et vahel ka minu üle naerdakse.
Õpetaja Uve on nagu üks meie endi seast, ainult et palju hullem. Selles mõttes, et kui meie oleme noored ja krapsakad, siis tema käitub veel nooremana ja veel krapsakamana, ning kui meie oleme vaimukad, siis tema on veel vaimukam. Tema korraarmastus ja teatava distsipliini nõudmine on hea omadus. Eriti vahva ei ole siis, kui ta meiega pahandab, aga seda on ka vahel vaja. Kogu aeg nalja tehes ei jõua kuhugi. Mulle meeldib, et ta viitsib meiega tegeleda, see võtab tegelikult ikka tohutult palju aega ju - kõik need proovid ja ettevalmistused ja harjutamine ja üritused ja organiseerimine, vahetevahel mingid lauamängud või seltskonnatantsud öösel kell kolm. Seda ikka iga tantsuõpetaja ei teeks, ma arvan.
|
OSCAR-2019
|
||
Ida-Timori põhjarannik ei olnud siiski muud kui sissejuhatus. Igatepidi. Kui Com’ist võtsime suuna lõunasse, hakkas tee seisukord tasapisi halvenema, kuid loodus meie ümber, ning külad, millest läbi sõitsime, muutuma aina lummavamateks.
Mõtlesime, et enam paremaks minna ei saa. Kuni järsku kõik muutus. Ilmselgelt ei olnud me enam peateel, ning ilmselgelt ei olnud me enam kohas, kuhu paljud Ida-Timori niigi vähestest turistidest sageli satuks. Isegi UN-tähisega autod olid kuhugi kadunud. Tõtt-öelda olid kadunud igasugu autod, ning mida kaugemale lõunasse, seda harvemaks jäid ka vastutulevad rollerid (mida muidu näeb igal pool).
Sõita oli raske ning tsikkel viskles hullupööra. Olime unustanud oma lubaduse kehvade teeolude ilmnemisel otsa ringi pöörata. See maa on nii ilus ja nii helge… süda ju lõhkeks, kui seiklus jääks pooleli!
Ühel hetkel seisime punktis, kus tee lihtsalt lõpes, sest meie ees oli lai jõesäng ning selle põhjas kiirevooluline jõgi. Suure pingutusega oleksime sealt läbigi saanud, kuid teisel pool jõge ei paistnud teest jälgegi olevat. Mida teha? Ots ikkagi ringi pöörata ning sama rada pidi tagasi tuterdada? Meenus, et Lonely Planetis oli toodud UN-i telefoninumber, kust peaks saama infot teeolude kohta. Mobiililevi selles kauges punktis loomulikult pole, kuid meil on ju satelliittelefon (suur tänu AA-SAT’ile, kes meile aasta jagu soodushinnaga kõneaega pakkus!). UN-ile helistades saime teada, et see teelõik, kus asume, on küll raskeski läbitav, kuid mingeid põhimõttelisi takistusi ei pidavat olema – tähendab, et pidime vaid leidma õige raja, mis meid ikkagi üle jõe viiks. Ilma selle teadmiseta oleks me ilmselt vägagi kahetiste tunnetega lihtsalt loobunud. Pärast seda, kui olime pisut mööda veelgi väiksemaid kõrvalradu tiirutanud, olimegi varsti sillal, ning meie teekond läbi raskete olude sai jätkuda.
Ühe riisipõllu ääres pildi tegemiseks peatudes nägime hiiglaslikku (umbes kolme Eesti metsmesilase suurust), musta värvi mesilast. Tükk aega kulus tema pildilesaamiseks, kuid siin ta on:
Peale meie sel teel liiklejaid ei olnud. Kuid ometi ei olnud me üksi. Inimasustus oli meie ümber väikeste külade näol jätkuvalt olemas.
lmselgelt on väikeseid külasid ühendav tee nii viletsas seisus ja seda sõidavad nii vähesed sõidukid, et paljud külaelanikud tormavad juba ainuüksi mootorimürinat kuuldes akendele ja ustele. Meile pole vist mitte kusagil nii palju lehvitatud ja naeratatud kui siin – ja mis siis muud, kui lehvitame ja naeratame vastu. Inimesed (ja eriti lapsed) tunduvad siin kuidagi eriti ekspressiivsed – pole nii palju ettevaatlikkust ja kammitsetust kui mujal. Nii, kui kusagil peatume, tullakse uudistama. Mis sest, et oleme võõrad, ja mis sest, et ei mõista nende keelt. Kuidagi saame suheldud ikka. Meestel on hea meel, kui nendest pilti tehakse (mõni lausa nõuab, et teda pildistaksime), samas kui naised on umbusklikud.
Põhjarannikult lõunarannikule on linnulennult vaid mõnikümmend kilomeetrit, kuid selle vahemaa läbimine võtab mitmeid tunde. Kurnatutena jõudsime Timori mere äärde:
Sealt edasi pidime pöörama sisemaale, sest vastavalt UN-ilt saadud infole on läänesuunal üks sild puudu – seega ei olegi hetkel võimalik riigile ringi peale teha. Kuid me olime paraja doosi positiivseid emotsioone juba kätte saanud, ning tsikkel oli pidanud nende nimel juba niigi palju üle elama, nii et pööramine põhja suunas ei mõjunudki väga rusuvalt. Tee tagasi põhjarannikule kulges mägede vahelt ning oli sestap meeldivalt jahe. Ja loomulikult rikastatud loodusliku iluga:
Ikkagi leidub veel Maal turismist puhast ja puutumata piirkondi ning rikkumata inimesi. Võttis seest kohe õõnsaks selle sissekande lugemine!
Väga lahe!! Ootan iga päev põnevusega teie uusi sissekandeid. 😀 Võiks mõne video ka vahepeal teha oma kommentaaridega. Kuid teil vist seal nii põnev, et aega pole. Kuidas te internetti sel saate? Edu teile sel kaugel maal!
Väga vahvad reisipäevik teil. Kui enne kulutasid refresh-nuppu umbes kolm korda päevas (kas on juba uusi lugusid?), siis alates ida-timorist on see mitmekordistunud 🙂 Vägev loodus! Ja too must mesilane on väga väga sürr..
Ise imestan piltidedelt, et Nolani kiivreid kunagi lahtisena ei näe peas? Ise ma teen ta alati lahti kui peatun.Kuidas te sellise tolmu sees neid üldse pesete ja hooldate?Kas uduvisiir on ka sees-minul se kraapis 1 hooajaga(Teie mõistes 4 nädalaga:) ) ikka klaasi kehvaks-ja mina pesen sooja vee+seebiga teda peale iga sõitu kodus teda…
Üldiselt sõidame kogu aeg, kiivri lõug kinni. Kui õhku tahame, teeme lihtsalt visiiri lahti. Viimasel ajal on mul küll tekkinud see halb komme, et sõidan lahtise lõuaga (väljas on kogu aeg üle +30C rauas), aga eks Kariina tuletab jälle meelde, et kinni panna. Tihti kuuled jutte teistelt motomeestelt, kuidas kõik esihambad välja ja lõualuu puruks on kukutud, sest lihtsalt sõidetakse avatava kiivriga, lõuaosa lahti.
Aga kiivrijutu juurde tagasi tulles – jah, uduvisiiriga just nii ongi – kriibib ennast vastu visiiri kriimuliseks, sest kogu tolm läheb kahe visiiri vahele – sain sellest liiga kiiresti aru, sest pool minu Eesti sõitude kilometraažist tuleb kruusateedelt, kus tolmu küllaga. Minu arvates on see PinLock uduvisiiri süsteem (mida kahjuks kasutavad ka teised tootjad peale Nolani) üks kõige suuremaid läbikukumisi üldse. Patent tuleks disainerilt käest ära korjata ja lasta tal asja üle uuesti mõelda 🙂
Pärast seda oleme FogCity kleebitavat uduvisiiri kasutanud. See ei hõõru välist visiiri ehk teisisõnu kestab välise visiiri eluea ja saab ka ise polariseeruvat versiooni osta (muudab värvi vastavalt valguse tugevusele, ehk “automaatsed” päikeseprillid kõigele lisaks) – vot see lihtne ja pommikindel kleebitav “süsteem” on peaga mõtleva inseneri poolt tehtud 🙂 . Kui FogCity ostad, siis sisevisiir pese väga ettevaatlikult seespoolt tolmust puhtaks (uduvastane pinnatöötlus on maru õrnuke ja kriimud on sinna lihtsad tulema). Mina lihtsalt loputan veega, siis rohkelt niisutatud lapiga korra üle ja lasen kuivada.
“Puu otsas kasvavat” bensiini pole veel proovinud, sest pole vajadust olnud – Ida-Timor on ka piisavalt väike, et ühe paagitäiega jõuab päris kaugele. Dilist ja ühest maakonnakeskusest, Viquequest, saime tavalist lisanditeta bensiini (89 või 91 oktaaniga parimal juhul). Klapid klõbisevad kõval kiirendamisel nii mis hirmus, aga praktika on näidanud, et see õhkjahutusega robustne traktor-boksermootor sööb absoluutselt kõike, mis talle antakse. Iraanis sai ka alla 80-se oktaaniarvuga lisanditega bensiiniga sõidetud.
Kehakaaluga on nii: mina olen umbes 2-3kg kanti juurde, Kariina samapalju alla võtnud. Nii et kõik on tasakaalus ja raskuskese on amordi rõõmuks ettepoole nihkunud 😉
|
OSCAR-2019
|
||
Kui müüte oma tooteid Amazonile, on teie peamine eesmärk tõenäoliselt oma asjad kõige potentsiaalsete klientide ees esile tuua ja lõpuks rohkem tulu. Kogu Amazoni järjestamise algoritm on loodud selleks, et pakkuda ostjatele kõige täpsemaid otsingutulemusi, lähtudes nende eelistustest ja otsinguajaloost. Nii et kõik, mida vajate, on järgida Amazoni juhiseid, et näidata oma tooteid sihtrühma ees.
Sõltumata teie praegustest strateegiatest ei pahanda sulle kunagi teie võimalusi. Õnneks pakub Amazon kaupmeestele erinevaid teenuseid, mis suudavad oma müügiprotsessid sujuvamaks muuta ja seejärel tuua Amazonile rohkem tulu - seven fotografia y video professional services. Amazoni turundusteenuste programm on ideaalne valik Amazoni müüjate jaoks, kes otsivad võimalusi oma müügi suurendamiseks ja üldise äritulude suurendamiseks.
Kuid tõuseb küsimus, kas teil on vaja proovida uusi turundusteenuseid või kasutada oma tõestatud meetodeid. Aga kui uus turundustaktikatsioon ilmub veelgi paremini? Niisiis, ma arvan, et tasub proovida Amazoni turundusteenuseid, et jääda Amazoni e-kaubanduse mängu tippu. Niisiis, arutage AMSi eeliseid ja miinuseid, et mõista, kas see on väärt investeeringuid või mitte.
Amazon Marketing Services (AMS) on platvorm, mille puhul müüjad saavad oma tooteid turustada Sihtrühma esikülg, mis põhineb sihitud otsinguterminitel, toodetel, eelistustel ja ostude ajaloos.
Esimene AMS-programm oli saadaval ainult Amazoni müüjatele. Siiski on reegleid muudetud ja tänapäeval on see saadaval ka kontopidajate ja müüjate esindajate otseseks avaldamiseks. Kuid tuleb märkida, et Amazonin turundusteenuste pakkujad peaksid olema Amazon Vendor Centrali platvormi osalejad. Need reklaamiteenused on loodud selleks, et pakkuda Amazoni müüjatele sihitud ja märksõnapõhiseid kampaaniaid. Amazon kasutab tohutut andmebaasi, et sobitada ostjaid reklaamidega, mida nad arvavad, et ostja vastab. Amazon kogub Amazoni varasemate ostjate kogemusi ja jälgib seda, kuidas ostjad midagi platvormilt otsivad. Nii võtaksite kõiki neid aspekte arvesse võttes oma reklaame oma potentsiaalsete klientide ees, kes on huvitatud sellistest toodetest nagu teie.
Saate oma reklaamikampaaniat hallata Amazoni turundusteenuste kasutajaliidese kaudu. See liides võimaldab teil jälgida oma tulu ja kliki hinda, et saaksite hõlpsalt hinnata oma investeeringutasuvust. Lisaks saate jälgida reklaamikulude müüki ja kontrollida, kas teie reklaamikampaania on kasumlik või mitte.
Kuid sellel Amazonase programmis on ka oma puudused. AMS liides ei ole kasutajasõbralik. Te ei saa isegi lõpetatud reklaame kustutada. Lisaks sellele töötavad aruannete värskendused tavaliselt väga aeglase töö.
Andmete kraapimine on mittemeditsiiniliste inimeste jaoks üks kõige keerulisemaid ülesandeid. Seda seetõttu, et neil pole teadmisi ja nad ei tea midagi Pythoni, Java, Go, JavaScript, NodeJS, Obj-C, Ruby ja PHP-like keeles kasutamise kohta.Programmeerimine on andmetöötluse lahutamatu osa, kuid mõnedel alustajatel ja uustulnukatel ei ole piisavaid programmeerimisoskusi ja nad soovivad ikkagi veebiandmeid koguda ilma kvaliteedi ohtu seadmata. Selliste isikute jaoks on kõige paremad ja sobivaimad järgmised veebihakendused rakendused - phoenix appraisal.
Mitmesugused mitteprogrammeerijad ja vabakutselised eelistavad Scraperi, kuna nad ei suuda koguda andmeid. See graafilise kasutajaliidese juhitud andmetöötluse tööriist võib teie olemasoleva töö hõlbustamiseks kraapida nii põhi- kui ka täiustatud veebisaite ning neil on suurepärane masin õppetehnoloogia. See platvorm on spetsiaalselt välja töötatud andmete saamiseks Amazonist, eBay ja muudelt sarnastest saitidest ning sellel on sisseehitatud rämpsposti avastamise funktsioon. Selle abil saate hõlpsalt tuvastada rämpsposti oma andmetes ja eemaldada selle minuti või kahe minuti jooksul. Sellel on spetsiifiline Google'i API-kliendikogum, mis aitab paremini andmeid hankida ja salvestab teie teabe oma andmebaasis. Võite ka andmeid oma kõvakettale või mõnele teisele valitud seadmele salvestada.
Impordiga. Io, ei pea te olema tehniliselt mõttetu ja saate kvaliteetseid andmeid regulaarselt kraapida. Veebieksemplari taotlus on väidetavalt kõrvaldanud vajaduse mitteprogrammeerijate ja andmeteadlaste järele. Nagu me teame, et andmetöötlus nõuab statistikat ja matemaatikat, on programmeerimisoskused, kuid importimisel ei pea te midagi õppima. io. See tööriist sobib nii üksikisikutele kui ettevõtetele.
Kimono Labs on avatud lähtekoodiga eraldiseisev veebi kaapimise tarkvara. Mõne minuti jooksul võib see koguda andmeid arvukatest saitidest. See on saadaval nii tasuta kui ka tasulistes versioonides ning sobib mittetehnilistele inimestele. Kimono Labsiga ei pea te Pythonist ega muudest programmeerimiskeeltest õppima. Selle eelmääratud indekseerijad aitavad teil oma andmeid või erinevaid veebisaite indekseerida. Peate selle programmi allalaadima ja käivitada ning laskma Kimono Labsil mõne minuti jooksul teie jaoks andmeid koguda. Selle pilvepõhine hingamisteede abil saate hõlpsalt ja kiirelt teavet erinevate seadmete vahel jagada. Kimono Labsi kasutab ettevõtted, ajakirjanikud, veebimüügiettevõtted, telekommunikatsioonibürood ja vabakutselised laiaulatuslikult.
Suured andmed on suur probleem erinevatele veebimeistritele ja mittetehnilistele üksikisikutele. Seega kasutavad nad sageli kogutud andmete kogumiseks Twitteri ja Facebooki API-sid. API-d aitavad meil kasu saada erinevatest veebisaitidest ja blogidest kasulikku teavet ning prognoosida, kuidas neid andmeid redigeerida ja salvestada, kui need on täielikult kraapitud. Parim osa on see, et API-d saavad minu veebisisu hõlpsalt lugeda ja skaalautuvas vormis. Nad pakuvad kerge visualiseerimist kaabitsadest, liigitatakse need erinevatesse kategooriatesse või impordivad mitmesuguseid formaate vastavalt meie soovidele ja nõuetele. Saate kasutada sotsiaalmeedia API-sid, kui olete mitte-tehniline isik, kellel pole programmeerimisoskusi.
|
OSCAR-2019
|
||
Komisjoni tänasel (21.01.2014) istungil käsitleti toiduhügieeni ja selle järelevalvega seonduvat. Selgitusi jagas Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Teist päevakorrapunkti, piima- ka kalatoodete sisseveokeeldu Venemaale, arutati koos väliskomisjoniga ning lisaks Ago Pärtelile osalesid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart, Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi ning Eesti Piimaliidu juhatuse liige Ülo Kivine.
Toiduhügieeni osas tõdes Ago Pärtel, et Eesti toit on hea ja puhas. Toiduohutuse üldine tase on jõudnud Skandinaavia riikide tasemele ja kohati isegi ületab seda.
Teises päevakorrapunktis andsid põllumajandusminister ja VTA peadirektor ülevaate Venemaa kehtestatud impordipiirangutest Eesti piima- ja kalatööstuse toodangule ning edasistest tegevustest. Eesti on käsitlenud ettekirjutusi põhjalikult ja konstruktiivselt. Pärast abinõude plaani esitamist Venemaale loodetakse lähiajal jõuda läbirääkimisteni. Kalaliidu ja Piimaliidu esindajad kinnitasid, et ettevõtjatel on suur tahe ja valmidus probleemid lahendada ning teha kõigil tasanditel koostööd ekspordi jätkamiseks.
Vahetult pärast uue Riigikogu juhatuse valimist annab juhatus pressikonverentsi (ruum L-240, Valge saali kõrval).
Eelnõuga võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded. Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset.
Avalikus sektoris (sh KOV üksustes) laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Eelnõuga ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 5. märtsil algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (592 SE).
Eelnõuga seatakse kohalikule omavalitsusele piirangud kasutada avalikku raha ajakirjanduslike saadete, reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmiseks. Sellega soovitakse tagada eelarveliste vahendite sihipärasem kasutamine ning vähendada võimalusi administratiivse ressursi kuritarvitamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et saadete, reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmine ei ole ega saa olla kohaliku omavalitsuse tuumiktegevus. Kohaliku omavalitsusele seadusega (KOKS) pandud teavitamise ja kohaliku elu korraldamise ülesanded on selgelt ära toodud KOKS-i erinevates paragrahvides ja selle alusel kehtestatud valla- või linna põhimääruses. Samamoodi on oluliste teadete edastamiseks võimalik kasutada avalik-õiguslikku Rahvusringhäälingut. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 5. märtsil algatatud Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (593 SE).
Eelnõuga viiakse sisse muudatused, mis puudutavad liikmeks astumise lihtsustamist, kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, sotsiaalseid tagatisi, esmaabi osutamist kaitseliidus jmt.
Lisaks nähakse ette, et õigus ravikulude hüvitamisele on ka kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Siiani kaetakse ravikulud vaid kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 5. märtsil algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (594 SE).
Eelnõuga sätestatakse ka väärteokaristused kaitseväe loata mehitamata sõiduki kasutamise eest kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi või kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel. Eelnõuga muudetakse ka tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 5. märtsil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE).
Eelnõu kohaselt saavad kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse ja infoalase tegevuse sektori ettevõtjad teatud tingimuste täitmisel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga. Soodsam aktsiisimäär on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi 9 korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta. Potentsiaalselt võib muudatus puudutada ligi 240 ettevõtjat.
Eelnõu eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodusaktsiisimääraga.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti tööstusettevõtjad on ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega, sest energiamahukaks tootmisele ei ole Eestis erisusi rakendatud. See pärsib juba tegutsevate ettevõtete laienemist ning uusi otseinvesteeringuid Eestisse. Erisuste rakendamine võimaldaks vähendada energiakulusid ning suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leevendused energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes.
Eelnõuga muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist. Kui kehtiva seaduse kohaselt tuli otsus aktsiisivabastuse loa väljastamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul alates dokumentide esitamisest taotlejale kätte toimetada, siis edaspidi tuleb maksuhalduril otsus selle tähtaja jooksul teha. Maksuhalduril ei ole võimalik mõjutada ega ette näha taotlejale otsuse kätte toimetamise tegelikku aega.
Lisaks tehakse eelnõus muid muudatusi parema õigusselguse tagamise eesmärgil või praktikas tekkinud probleemide lahendamiseks. Nii näiteks täpsustatakse eelnõuga aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ja täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi. Tubaka tahkele aseainele konkreetse aktsiisimäära sätestamise asemel fikseeritakse põhimõte, et tubaka tahkele aseainele kohaldatakse sama aktsiisimäära, mis suitsetamistubakale. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 5. märtsil algatatud töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE).
Eelnõu näeb ette tasustatud hoolduspuhkuse täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale. Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks, sh ka näiteks arsti juures käimiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Maakorralduse käigus muudetakse omanike kokkuleppel kinnisasjade piire. Kuna ümberkruntimine võimaldab lahendada ka maakasutuse probleeme näiteks uute maanteede või raudteede puhul ning aitab vältida maakasutuse killustumist, ribasust ja kiildumist, aitab see kaasa maaomanikega kokkulepete saavutamisele, mis lubab vältida sundvõõrandamist. Maakorraldusega kaasneva maa väärtuste vahe hüvitavad osalised. Kui kinnisasja omanikuga kokkulepet ei saavutata, teeb valdkonna eest vastutav minister või kohaliku omavalitsuse üksus sundvõõrandamise otsuse. Lähtutakse eelnevas menetluses välja selgitatud tasust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
|
OSCAR-2019
|
||
1. Proovi vältida juuste föönitamist. Kui siiski föönitamiseta toast välja minna ei saa, siis kasuta kuumakaitset!
Kas Sina teadsid, et pidev juuste väljalangemine, lõhenenud juukseotsad, kuivad ning elutud juuksed võivad olla vitamiinivaeguse tagajärg?
Juuksed vajavad toitaineid nagu kõik teised organid meie kehas ning nad saavad neid sellest, mida me sööme.
Juus sisaldab 70–80% proteiini ehk valku, seega peaksime sööma iga päev valgurikkaid toiduaineid nagu kala, linnuliha (väga valgurikas on kanaliha), kanamuna.
Et tagada juuste elastsus ja elujõulisus, peab meie organism saama piisavalt (1,5–2 liitrit) puhast joogivett päevas. Juuste jaoks on äärmiselt vajalikud ka omega-rasvhapped.
Kuna juus saab oma toitained kätte toiduahelas kõige viimasena, siis see tähendab, et pidades dieeti, mil kogu organismis tekib toitainete vaegus, ei jää juustele peaaegu midagi ning mõne aja möödudes hakkavad need välja langema. Kui pead dieeti, jälgi et su menüüs oleks ka piisavalt vitamiine ja toitaineid.
Juuksed vajavad proteiini, täpsemalt keratiini, mida organism saab lihast, pähklitest, ubadest ja piimatoodetest, ja kui te lisate oma menüüsse roheliste lehtedega köögiviljad, lisanduvad siia veel ka B-vitamiinid.
Normaalse juuste kasvamise tsükli puhul on 90% juuksekarvadest kasvufaasis ja 10% puhkefaasis. Kui puhkefaasis olevate juuksekarvade arv suureneb kasvufaasis juuksekarvade arvelt, ei suuda organism väljalangevaid juuksekarvu parajal hulgal taastada ja juuste väljalangemine muutub märgatavaks.
Järgnevalt mõned praktilised nõuanded, mida järgides saad ennetada või isegi vältida juuste hooajalist väljalangemist :
Viibi päikese käes ja varu endale talveks D-vitamiine! Toiduga saab D-vitamiini suhteliselt piiratult, samas suvekuudel piisab vajaliku D-vitamiini hulga tekkimiseks sellest, kui nägu ja käsivarred saavad umbes 20 minutit päikest päevas. Seetõttu katsu ka juba kevadel peesitada ning leia endale toidulisandid, kust saaksid vajaliku koguse D-vitamiini. Peamisteks D-vitamiini allikateks on rasvane kala (lõhe, tuunikala, sardiin, makrell), munakollane ja maks. D-vitamiini päevane vajadus 20-25 mikrogrammi.
Pikad juuksed vajavad tähelepanu ja on selle ka ära teeninud. Õlgadeni ulatuvaid juukseid on kasvatatud vähemalt kolm aastat ning selle aja jooksul on neid keskmiselt 300 korda šampooniga pestud ja kuivatatud. Mida peanahast edasi, juukseotste poole, seda tundlikumad on juuksed vigastuste suhtes. Kõik pikajuukselised kardavad lõhenenud juukseotsi.
Pikad ja lühikesed juuksed vajavad erinevat hoolt, mis seab meie ette uue väljakutse. Miski ei tohiks juukseid pead ligi litsuda, samas vajavad juukseotsad rohkesti palsamit. See on tõeline väljakutse. Samas annab sobivate toodete kasutamine häid tulemusi.
• Üksnes pesemisest pikka juuste puhul ei piisa. Iga pesukorra järel tuleb kasutada palsamit ja kord nädalas spetsiaalset juuksehooldustoodet.
• Ära kammi mingil juhul märgi juukseid hobusesabasse. Lahtised juuksed kuivavad kiiremini. Lisaks on märjad juuksed igasuguse ’väärkohtlemise’ suhtes väga tundlikud. Isegi lihtne juuksekumm kahjustab neid.
Kas tahaksid, et sinu juuksed oleksid pikemad ja tervemad? Oled mõelnud, kuidas panna juuksed kiiremini kasvama? Hairburst aitab!
Terveid juukseid ei mõjuta ainult juuksehooldusvahendid, mida kasutad, vaid ka see, mida sa sööd. Tänapäevase kiire elutempo juures võib olla raske mitmekülgselt toituda ja kõiki vajalikke toitaineid omastada, seetõttu on soovitav organismi toetada vitamiinidega.
Kas sa tead parimat moodust, kuidas saada lahti hallidest juustest, kõõmast ja katkistest juusteotstest? Eksperdid ütlevad, et sa peaksid sööma pähkleid, kinoad ja paprikat.
Pähklid on toitainete poolest väga rikkad ja sellepärast suure toiteväärtusega. Pähklid sisaldavad looduslikke rasvhappeid. Paljud pähklid on head B2- ja E-vitamiini allikad ning neis leidub rikkalikult valke, folaate, kiudaineid. Samuti on neis mineraalaineid nagu magneesium, fosfor, kaalium, seleen ja vask. Viimasel neist, vasel, on oluline roll melaniini tootmises. Pigment, mis annab juustele värvi. Vähene vase sisaldus organismis on üheks põhjuseks, miks juuksed lähevad enneaegselt halliks.
Tuhmide ja elutute juuste põhjuseks on valguvaene toitumine. Juuksed aga koosnevad 96% valgust. Selles valguses on eriti kahjulik jätta näiteks hommikusöök vahele. Kinoa ehk tšiili hanemalts on ideaalne lahendus sellele probleemile. Kinoal on kõrge valgu- ja lüsiinisisaldus. Enamiku teraviljadega võrreldes on kinoa tunduvalt valgurikkam. Ta sisaldab kõiki 8 aminohapet, mis on taimemaailmas väga haruldane. Lüsiin on aga võtmetegur näiteks šampoonides, mis on mõeldud hõrenevate juuste raviks.
Kui sul on kuivad juuksed ja kõõm, võib see olla tingitud tsingi puudumisest. Tsink aitab hoida higinäärmed, mis karvanääpsu ümbritsevad, töökorras. Madal tsingi tase aga muudab juuksed kuivaks. Austrid, krabid ja homaarid sisaldavad palju tsinki, samuti on abi ka kõrvitsaseemnetest.
C-vitamiin kaitseb juukseid vabade radikaalide poolt tekitatud kahjustuste eest. See on väga oluline, et toota rasu ja kollageeni. Kuivad juuksed ja katkised juukseotsad on märk sellest, et sa ei saa toiduga piisavalt C-vitamiini. Punane paprika, tomatid, brokkoli ja maasikad on head C-vitamiini allikad.
|
OSCAR-2019
|
||
Mees on Selveris. Veetsin viimased kümme minutit talle netist leitud sooduspakkumisi üles lugedes – Rakvere rulaadist odavate nõudepesušvammide, WC paberi ja toidukileni välja. Teleyhe tasuta kõned on ikka kuldaväärt!
Kui veel triikraud vähegi normaalse mulje jätaks, oleks eriti cool – olen sellest viimasel ajal puudust tundnud, aga ei raatsi midagi kallist osta, triigiksin nagunii minimaalselt. Paar korda kuus paari väikest asja triikides peab ehk ka 129-kroonine mõnda aega vastu :P
Jajah, selline see säästuelu on. Absoluutselt igasugustelt kampaaniatelt leiab hunniku saasta hulgast midagi vajalikku. Ja oh kui rõõmsaks see siis teeb. Irw.
Mees on viimasel ajal suht tihti kurtnud, et rindu lööb valu, aga see on alati nii kiiresti üle läinud, et pole pidanud midagi ette võtma ega pole seega ka võimalikke põhjusi uurinud.
Täna öösel kella kolme paiku ärkas ta selle peale, et seljas oli väljakannatamatu valu. Üritasin masseerida, ootasime, kas läheb ehk paremaks, aga läks hoopis hullemaks – lõi rinda ka, mitte kuidagi olla ei saanud, ainult oigas.
Kui päevasel ajal oleks helistanud perearstile või perearsti nõuandeliinile, siis keset ööd ei osanud muud teha kui 112 helistada – kuulati mure ära ja öeldi: okei, saadame brigaadi igaks juhuks kohale – vaatavad üle, eks siis näis.
Ja tulidki kolmekesi kohale. Nüüd ma saan aru küll, miks eile plaanis olnud põrandate puhastamiseks aega ei jäänud – täna oleks tulnud nagunii üle tõmmata :D
Kuulati, tehti KTG, mõõdeti vererõhku ja öeldi, et ilmselt on ribidevaheline närvipõletik. Sai ühe süsti, et öösel magada saaks, edaspidi kästi kolm korda päevas tugevat valuvaigistit võtta ja ehk mingi geeliga määrida.
Täna googeldades ja lisainfot otsides leidsin alustuseks Kaja mitu aastat vana sissekande, mida ise küll veel suhteliselt hiljuti üle lugesin – oleks võinud ju meelde tulla :) Ja igasugu muud kinnitavat juttu – nagu näha, pole me ei esimesed ega viimased, kes sellise valu peale ei tea mis südamehädasid kokku mõtlevad ja ilmaasjata paanitsevad. Aga asjale polnud ka mingit nähtavamat põhjust – tavapärasest suuremat füüsilist koormust pole olnud, külma enda teadmist mööda ka saanud pole… Ju siis ikka sai kuskilt, märkamatult.
Tagantjärele tundub natuke narr sellise lihtsa asja pärast kiirabi välja kutsuda. Samas, ega ei oleks osanud midagi teistmoodi teha – sellised valud südame piirkonnas ehmatasid ikka ära küll. Ja vastasel korral oleks ilmselt valu pärast hommikuni üleval olnud – süstigi mõjumine võttis pool tundi aega, valuvaigisti poleks tõenäoliselt nii efektiivne olnud.
Millest ma aga aru ei saa, on see, kuidas selle närvipõletiku siis päriselt välja ravida saaks – ega neid valuvaigisteid ju muidu mõtet võtta pole, kui reaalselt valutab. Kas geel on hädavajalik? Mingeid muid soovitusi? Uuesti sellist jama enam küll ei tahaks…
Kõigepealt tuli Pips ja kui tema paari tunni pärast Otepää poole liikuma hakkas, jõudis just Marko kohale. Sai ilusat kohvi tehtud ja juttu räägitud… Ja Plika sai omale kollased vannipardid :D Needsamad, mida ma paar kuud tagasi igatsevalt vaatasin, aga ostmata jätsin, kuna raha oli vähe ja Plika toona veel nagunii mänguasjadest ei huvitunud. Nii et igati naelapea pihta kink :) Markol on õigus – vannipardid on klassika, mis peab iga lapse vannis olema!
Maxima oma näiteks. Ei saa ma sinna miskit parata, aga enamik asju on selles poes kõige odavama hinnaga, nii et püüame seal ikka suurematel ostutrettidel käia.
Üleeile ostsime 20 krooni eest kaardi ja teenisime selle hinna kohe esimese ostuga tasa – kõik pabertaskurätid, WC- ja majapidamispaber olid sellega -20% – ja meil oli just kõik otsa saamas/saanud. Maximas on neil nagunii kõige odavamad hinnad, nüüd siis veel see soodustus otsa.
See on tegelikult täitsa omaette teema, mida olen mõelnud varemgi tõstatada – meil kulub igasugust paberit nagu sooja saia.
Esiteks on Mehel allergiline nohu, mis tähendab, et ta nuuskab 365 päeva aastas ma ei tea mitu korda päevas :D Pappkarpides salvrättidest juba loobusime, kui mulle ükskord kohale jõudis, et need on väikestes kilepakkides olevatest pabertaskurättidest pea poole kallimad (mis siis, et need pappkarbid on nii ilusad ja mugavad, niuks-niuks). Kõige ökom oleks kahtlemata kasutada riidest taskurätte, aga minule hakkab mõte sellest meeletust tatilappide pesemisest väga vastu, niisiis vabandan ennast hügieenipõhjustega välja.
Lapse ila pühime küll nii palju kui võimalik riidelappidega, mida siis lihtsalt peseme – need on meil heast kiiresti kuivavast materjalist ka, vanaema kinkis. Aga vahel pole lappi käepärast või oleme unustanud välja kaasa võtta, siis lähevad ikka pabertaskurätid või majapidamispaber käiku.
Majapidamispaberita ma köögis hakkama saada ei oska – lauda pühin muidugi lapiga, põrandat ka, aga nõudelt enne pesemist suurema sodi eemaldamiseks, eriti kui tegu on millegi rasvasega, ei kisu nagu riidelappi kasutama.
Ja tualettpaber on viimasel ajal lihtsalt üüratult kallis – olen paari säästupaberit ka katsetanud, aga need on ikka tõsiselt vastikud ja karedad, mõne koha pealt ma järeleandmisi ei tee. Nii ma siis vaatan lihtsalt sooduspakkumisi, aga üldiselt ma Grite toodangust midagi odavamat leidnud pole – Maximas maksab nende tualettpaber 14.90 ja majapidamispaber 13.50 (huvitav, et kahe rulli neljaks lõikamine siis nii kulukas on, et hinnale 1.40 otsa pandud).
Säästukasse pole tegelikult senini jõudnud – seal oli vanasti hea odav tualettpaber, nii 6 kr pakk (siis sai teistest poodidest vist küll ka 8 kr eest, olid ajad :) ), kusjuures täiesti kasutatav ka – tea, kas sealt saaks siis ehk soodsamalt? Või veel kuskilt kolmandalt kohast, millele ma mõeldagi ei oska?
Nagu te olete tähele pannud, pole ma viimasel ajal niisama eluolust suuremat kirjutanud. Asi on lihtsalt sellest, et mul on talvest täiega kopp ees ja kogu see hall olemine mõjub sutsu rõhuvalt.
Vahepeal paistis päikest nagu rohkem ja energiat oli üleüldiselt rohkem… Suuri positiivseid asju oli ka rohkem (vanemahüvitis, suurpuhastus jne). Nüüdseks on jälle hall argipäev ja kuigi ma püüdlikult rutiinist kinni pean, üritan võrdlemisi tubli olla ja kõike korras hoida, siis tunnen, et ma ei tee seda enam niivõrd hingega kui kohusetundest. Kohusetundest pole aga asju üldsegi nii hea teha, seda särtsu ja rõõmu lihtsalt pole. Parem muidugi, kui üldse tegemata jätta :P
Tuleks see kevad juba rutem! Ma olen täiesti kindel, et kui päike paistaks, linnud laulaks ja kõik läheks jälle roheliseks, oleks ka minul energiat ja head tuju poole rohkem. Praegu aga on jälle ligi hiilinud see pohhuism, mis paneb soovima, et mul poleks ühtki kohustust, et ma võiks päevade kaupa tugitoolis istuda ja arvutiekraani vahtida, mitte – oh õudu – lapsega väljas jalutada või koristada või… Eks ma ikka jõudumööda teen seda kõike.
Et positiivsema noodiga lõpetada – käisime täna õhtul esimeses leeritunnis (mis tegelikult oli küll juba kolmas). Ja ainult süvenes see tunne, et oleme õiges kohas ja teeme õiget asja – mõnus väike seltskond ja tore õpetaja.
|
OSCAR-2019
|
||
Individuaalselt võimalus õppida e-kursuse ja õpetajapoolse toe abil – paketid 59 €, 79 € ja 99 € + km
Exceli koolitus “Edasijõudnud” annab põhjalikumad oskused tööks Exceliga, sobides nii alg- ja kesktaseme koolituse jätkukursuseks kui eraldi koolitusena. Käsitletav on jõukohane ja vajalik kõigile, kellele Excel on igapäevane töövahend. Muuhulgas õpime rohkem tundma olulisi Exceli funktsioone, Pivot Table kasutamist, andmete kaitsmist, makrode kasutamist, põhjalikumat tööd lahtritega, mõjuanalüüsi ning lahendaja tööriistu jm. Käsitletavad teemad on üksikasjalikult esitatud koolituse sisukorras.
Õpetuse aluseks on Microsoft Office Excel 2013 eestikeelne tarkvara, kuid koolitus sobib hästi ka teiste Exceli versioonide kasutajatele.
Exceli koolitus “Edasijõudnud” koosneb 5-6 tunnisest õppepäevast, e-kursusest ja isiklikust nõustamisest peale koolitust.
Koolituspäev on infotihe, pakkudes rohkelt uut teadmist, mida Excel võimaldab ja kuidas neid võimalusi ära kasutada. Tehniline oskus kinnistub hiljem teadmisi rakendades, milles on abiks osalejatele piiramatuks ajaks välja jagatav Exceli edasijõudnute e-kursus.
Koolitusele on soovitav tulla sülearvutiga, et õpetatavat vahetult kaasa teha. Samas võib osaleda ka ilma arvutita, sest kogu tegevus esitatakse suurel ekraanil. Kaasa antav e-kursus sisaldab samm-sammulisi põhjalikke videoõpetusi, mille abil on hiljem lihtne koolitusel räägitut meelde tuletada ja praktikas läbida.
Exceli koolitus “Edasijõudnud” koosneb 6-st teemaplokist, millest kõige mahukama osa moodustab Exceli funktsioonide tundmaõppimine.
ühe vaste korral mitme eelduse seadmine: “üks seatud tingimustest täidetud” (or) ja “kõik seatud tingimused täidetud” (and)
Tingimuste seadmisel teavefunktsioonide kasutamine, nagu “tekstiga lahter” (istext), “arvuga lahter” (isnumber) ja “tühi lahter” (isblank või “”)
Sama sisuga lahtrite otsimine teisest tabelist ja vaste kuvamine samalt realt soovitud veerust vlookup funktsiooniga, sh
Juhusliku väärtusega lahtri sisu täitmine, sh juhuslik väärtus etteantud vahemikus (rand ja randbetween)
Ümardamisfunktsioonide kasutamine: komakohtade tavaümardamine (round), üles- ja allapoole ümardamine (roundup ja rounddown), täisarvude ümardamine kümnelisteks, sajalisteks jne (mround)
Lahtris oleva teksti korrastamine, sh muutmine läbivalt suure algustähega tekstiks (proper), läbivalt suurte tähtedega või väikeste tähtedega tekstiks (upper, lower), üleliigsete tühikute eemaldamine tekstist (trim)
Lahtri sisu koostamine teiste lahtrite sisu ja vabalt valitud tekstide kooslusena (concatenate funktsioon või kiirtäite tööriist)
Ühe veeru lahtrite sisu viimine erinevatesse veergudesse, sh eraldusmärkide abil või jaotusjoone määramisega
Veeru tühjade lahtrite automaatne täitmine tabelis, võttes aluseks üles jäävate täidetud lahtrite sisu
Lehtede muutmise kaitsmine parooliga, sh peidust väljatoomine, ümbernimetamine, lisamine, kustutamine jne
Tegevuste rea salvestamine üheks käsuks makro tööriistaga, sh muutumatu (absoluutne) ja muutuv (suhteline) liikumiste salvestamine
Makro loomise näide läbi sobiliku koodi leidmise ja salvestamise (NB! näide ei õpeta koodi kirjutamist vaid on mõeldud põhimõttest arusaamiseks)
Lahendaja (solver) tööriista kasutamine valemi uue soovitud lõppväärtuse saamiseks, lubades muuta soovitud algandmeid. Näiteks juba kinnitatud projekti eelarve hilisema vähendamise või suurendamise korral. Eraldi vaatame, kuidas määrata:
milliseid andmeid lubame muuta – näiteks milliste töötajate töötasusid ja millistel kuudel lubame vähendada
millises ulatuses ja tingimustel lubame andmeid muuta – näiteks kas kõigi töötasusid proportsionaalselt või töötajate ja kuude kaupa erinevalt
Andmetabeli kasutamine erinevate lõppväärtuste korraga kuvamiseks, muutes valemis kasutatud kahte elementi – näiteks laenu tagasimakse summad erinevate intresside ja laenu perioodide korral
Stsenaariumite kasutamine – näiteks müügikäivete kavandamisel prognooside ülevaatlikuks võrdlemiseks : milliste müügihindade ja koguste juures on kasum kõige suurem?
Konsolideerimise tööriista kasutamine – näiteks müüjate kaupa tehingute käivete summeerimine erinevatest tabelitest ühte tabelisse.
Exceli edasijõudnute asutuse sisese koolituse maksumus kujuneb vastavalt osalejate arvule (vt allpool).
Asutused võivad koolituse tellida ka ühiselt, et koolituse maksumus tuleks soodsam. See tähendab, et kuigi koolituse tellimuse esitab üks konkreetne asutus, võib osalejaid olla mitmest asutusest. Nii oleks näiteks 20 osaleja korral asutus(t)e investeering koolitusele ühe töötaja kohta ainult 48 € + km.
Kui osalejaid on kaheksa või vähem, on asutuse sisese koolituse maksumuseks osalejate arv korda 108 € +km.
Exceli edasijõudnute koolitusel osalenule on e-kursuse kasutus (nagu ka individuaalne järelnõustamine) koolituse hinna sees. Koolitust on aga võimalik läbida e-kursuse abil ka iseseisvalt, ilma koolituspäeval käimata.
E-kursuse pakettide erinevus seisneb koolitaja poolse individuaalse nõustamise perioodis (puudub, 2 kuud või 12 kuud) ning selles, kas teadmisi kontrollitakse ja väljastatakse tunnistus:
E-kursus koosneb 47-st videost kogukestvusega ligikaudu neli tundi. Et iga alateema oleks lihtsalt leitav ja vaadatav, on videod lühikesed (2-8 minutit) ning jaotatud teemaplokkidesse.
Exceli edasijõudnute koolitust on aga võimalik läbida e-kursuse abil ka iseseisvalt, ilma koolituspäeval käimata.
Tavalise paketi “E-kursus” ostmisel saate omale piiramatuks ajaks e-kursuse kasutamise õiguse koos kõigi lisatavate uuenduste ja täiendustega.
“E-kursus PLUS” paketi ostmisel on Teil lisaks 2 kuu jooksul ning “E-kursus EXTRA” puhul 12 kuu jooksul koolitaja poolne tugi õppimisel. Nõustamine toimub telefoni ja e-kirja teel, aga ka vahetute õppetundide näol ekraani jagamise abil. Nii saate oma arvutis näidata, mille kohta soovite selgitust ja koolitaja annab kohe vastuse.
Valides paketi “E-kursus EXTRA”, väljastame soovi korral Teile posti teel tunnistuse kursuse eduka läbimise kohta. Selleks kontrollib koolitaja kokkulepitud ajal ekraanipildi jagamise kaudu Teie poolt omandatud teadmisi.
Parim koolitus, kus olen osalenud!! Koolitus on väga hästi ette valmistatud, et aega maksimaalselt kasutada. Näited head. Tänud ka võrratu suupiste valmistajale. Aitäh!
Koolitus oli taaskord väga informatiivne ja arendav. Suured tänud juhendaja Asko Urile meeldiva õppekeskkonna ning suure abivalmiduse eest! Päikest!
SUUR TÄNU! Väga head olid viited, et kuidas või millise töö juures mingit nippi või tööriista kasutada.
Väga meeldiv koolitus, selge deklareerimine, kõike seletatakse arusaadavalt. Nakatav entusiasm! Jätkake samas vaimus.
Väga põhjalik, lihtsalt seletatud ning head näited. Käisin ka algtaseme koolitusel ning valisin koolitaja järgi ka edasijõudnute koolituse. Aitäh!
Materjal väga hästi ja arusaadavalt edasi antud. Väga suur pluss on see, et sama materjal on ka e-kursusel.
Kogu koolitus möödus kiiresti, koolitaja oli abivalmis ja oskas Exceli võlusid hästi ja huvitavalt edasi anda, piisavalt pause – kõik hästi!
Õpetaja on väga kogenud ja abivalmis! Infot oli palju ja kui miski kohe ei jõudnud, siis e-materjalid on olemas. Aitäh!
Koolitus väga informatiivne ja praktiline. Palju uusi teadmisi. Koolitaja teab teemat hästi, oskab küsimustele vastata. Võimalus ka edaspidi e-mailiga küsimusi esitada ja abi saada.
Nii asutuse sisesele koolitusele, e-kursuse ostnule kui avalikul koolitusel osalenule kehtib rahulolugarantii. See tähendab, et koolituse eest arvestame tasu ainult juhul, kui koolitus vastab ootustele ja oled rahul selle kvaliteediga – vastasel juhul tagastame makstud arve 100% ulatuses.
|
OSCAR-2019
|
||
Hispaania lõunarannikule saabudes pani mind imestama esmalt see, kui palju võib siin kohata igas vanuses rõõmsaid ja särasilmseid inimesi. Kõik oleksid justkui tulnud oma lemmikpuhkusereisile ning argirutiini maha jätnud. Unistuste puhkus, mis võib kesta igavesti.
Kaunite maastike ja mägedega Benahavis on Costa del Soli üks rikkaim maakond. Selle keskmeks on samanimeline mägiküla Benahavis, mille kitsad käänulised teed ja valged majad ümbritsevad hästi hooldatud tänavate ja haljastusega linnakeskust, kuhu on kontsentreerunud rohkelt suurepäraseid tippklassi restorane, mille poolest Benahavis hästi tuntud on. Toidukultuur on Benahavises nii hinnatud ja oluline, et siin on lausa oma kokanduskool, mida kutsutakse „Dieta Mediterranea“.
Benahavisesse siseneva lookleva teega kõrvuti kulgeb Guadalmina mägijõgi, mille lähistel kohalikud armastavad aega veeta ja ujuda. Piirkonnas on ühtekokku 9 golfirada, mis on suurim arv lõunarannikul. Kaunid maalilised rohelusse uppuvad maastikud, merelähedus ja mäed võimaldavad piirkonnas suurepäraseid panoraamvaateid.
Benahavis on ideaalne jõukamale ostjaskonnale ning neile, kes soovivad osta kinnisvara alaliseks elamiseks. See piirkond on turvaline, suuremast kärast-mürast eemal, samas kõige olulise lähedal. Kauni San Pedro rannani on vaid 10 minuti tee. Samuti on siit 10 minutit Puerto Banusele, 15 minutit Marbellasse ja 40 minutit Malagasse. Perekesksele eluviisile orienteeritud Benahavise lähiümbruses on mitu heal tasemel erakooli ning riiklik San Jose Kolledž. Tänu parimale maksulaekumisele on Benahavise teed ja tänavad alati korras, maamaks piirkonna madalaim ning ka asjaajamine kiirem.
Estepona on kaunis mereäärne sadamalinn, mitte rohkem kui 1-tunnise sõidu kaugusel Malaga lennujaamast ja 20 minutit sõitu Marbellast.
Viimaste aastate jooksul on just Estepona teinud suure arenguhüppe võrreldes teiste Costa del Soli linnadega. Linn on saanud uue ja kaasaegse infrastruktuuri ning vanalinn oma traditsioonilise Hispaania arhitektuuriga ja imekaunite restoranide ja kohvikutega on saanud samuti olulist värskendust. Siin on piirkonna ilusamad rannad ja üsna pea saavad valmis ka viimased ühendavad lõigud Marbella ja Estepona vahelisel rannapromenaadil. Kes eelistab aga Vahemere suplusele ookeanilaineid, siis Atlandi ookean jääb Esteponast vaid ca 40-minutilise sõidu kaugusele.
Linnaelanikud ise peavad Esteponat Hispaania üheks kaunimaks linnaks ja miks ka mitte, sest siin näeb nii kaasaegset kui traditsioonilist arhitektuuri, palju moodsaid skulptuure ning samuti võivad Estepona linna elanikud uhkeldada oma väga puhaste ja korras tänavatega, koos lilledega kujundatud rohealade ja apelsinipuudega.
Costa del Soli kinnisvara on muutumas järjest ihaldusväärsemaks külmemas kliimas elavate eurooplaste jaoks. Kui Marbella mereäärsete korterite vakants on kujunenud praktiliselt olematuks, on Estepona piirkond tänu oma viimaste aastate arengule, järjest rohkem huviorbiiti tõusmas. Siin on mereäärset kinnisvara veel piisavas valikus, et leida endale sobiv ja ajas väärtust kasvatav kinnisvara.
National Institute of Statistics andmete kohaselt on viimase aasta jooksul müügitehingute arv Hispaanias kasvanud keskmiselt 10%. Kõige paremini on läinud Costa del Soli piirkonnal, kus kinnisvaramüükide arv tõusis lausa 20%.
Seda on mõjutanud eelkõige välismaalastest ostjate suhtarvu kasv, kes eelistavad investeerida rannikupiirkonda. Hispaanlaste endi ostujõudlus ei ole veel piisavalt kosunud ja kohalike endi poolt eelistatud piirkondades, mis asuvad pigem sisemaal, toimub kinnisvaratehinguid tunduvalt vähem ja madalamate hindadega.
Samuti on märgata erinevust Hispaania uusarenduste ja järelmüügi turu aktiivsuses. Uutest atraktiivsetest arendustest on puudus ja kui järelmüügi turg on enda haardeulatust kasvatanud 20% võrra, siis uusarenduste müügitehingute arv on 20% võrra langenud.
Näiteks on Costa del Solis uusarenduste müük langenud 10%, samas kui järelturg on tõusnud lausa 50%. Uute projektide turule toomise põhiliseks piiravaks teguriks on praegu finantseeringute leidmine ning seetõttu võtab uusarenduste juurdetulek veel aega.
Kinnisvaraportaali idealista.com andmete põhjal , on lisaks müügitehingute arvu suurenemisele, alates 2013 teisest veerandist tõusnud kinnisvarahinnad Marbellas 9%.
Kaunis ajalooline mägilinnake Casares on hispaanialiku elustiili üheks autentsemaks esindajaks Costa del Soli piirkonnas.
Selles, 1000 meetri kõrgusel asuvas mägilinnakeses, on kogu Hispaania kultuuriajalugu hästi säilinud. Kuna siin elab palju põliselanikke, hoitakse ka Hispaania kultuuri ja traditsioone väga au sees. Siin on mägilinnakesele omaselt kitsaid ja käänulisi munakividega kaetud tänavaid ning kohati päris järske tõuse ka väikese tänavavahe piires. Kirsiks tordil on inimesed, kes on rõõmsad ja suhtlemisaltid iga võõraga. Kaunist algupärast arhitektuuri ilmestavad majesteetlikud kirikud ja armsad tänavakohvikud. Casares on tuntud ka hispaaniapäraste pererestoranide ning kvaliteetse veinivaliku poolest.
Väga armastatud on Casares ka kogu Euroopa kunstiinimeste poolt. Samuti paelub linnake inimesi, kes naudivad ehedat ja lihtsat looduslähedast elustiili.
Tänu asukohale mäe otsas, pakub Casares inspireerivaid maalilisi panoraamvaateid merele ja mägisele maastikule. Ümbruskonna mäenõlvadel asetseb lopsakate põlismändide vahel nii privaatseid idüllilisi maamaju (Finca), milleni viivad vaid kitsad ja käänulised mägiteed, aga ka suuremaid mõisalaadseid maju (Cortijosi), kus tihtilugu kasvatatakse hobuseid ja tegeletakse põllumajandusega.
Casarese mägipiirkonnas on kehtestatud ehituskeeld, mis välistab uued arendused ja uute Fincade ja Cortijode tekke. Mis tähendab, et sinna uut hoonestust juurde ehitada pole võimalik. Mereäärsetele aladele aga rajatakse näiteks golfiväljakuid ning 6 tärni Hiltoni hotell. Kõik need investeeringud annavad kindlasti tõuke Casarese kinnisvarahindade tõusule.
Uus Maa ostusoovitusena on Casares pigem kultuurilembeliste, autentsuse ja miljööväärtuslike piirkondade jahtijate pärusmaa.
Eestlaste huvi kinnisvara ostmise vastu Hispaaniasse, eelkõige Päikeserannikule, on aina kasvanud. Praegune hinnatase on sealsele turule sisenemiseks ka igati soodne, ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus.
Palju eestlastel Costa del Solis kinnisvara on, seda on väga raske öelda. Siin elab statsionaarselt ilmselt sadakond eesti peret.
Mitmed tublid inimesed omavad siin puhkusekodu, kus viibitakse vastavalt vajadusele, puhkuste ajal. On ka neid, kes pigem üürivad siin kodu, kui et ostavad.
Võrreldes teiste eurooplaste, araablaste, asiaatide ja slaavlastega on eestlaste kohalolek suhteliselt tagasihoidlik. Siiski, aina rohkem liigub Marbella kandis Eesti ja kogu Baltikumi numbrimärkidega autosid.
Lõunasse tullakse ikka kliima ja looduse pärast. Siin on 300 päeval aastas päike. siin on 100 km liivaranda. Talvisel ajal on selline eesti kevade moodi ilm (november kuni aprill). Öösel jahe, päeval mõnusalt soe. Muul ajal on muidugi ikka väga soe, selline shortsi ilm.
Teiseks on Hispaania ilmselt kõige külalislahkem kant Euroopas vastu võtma legaalseid sisserändajaid. Siin on sisse elada lihtne, inimesed on sõbralikud ja abivalmis. Infrastruktuur on loodud nii, et sa saad kiiresti ja kenasti aklimatiseeruda, kui plaan pikemaks jääda. Siin pole vaja paksu rahakotti, vaid keskmisest rohkem pealehakkamist.
Kolmandaks, kogu süsteem toetab uute elanike pealekasvu. Hispaaniasse saabudes ja elama jäädes, pead koheselt taotlema endale kohaliku isikukoodi ja avama pangaarve. Seejärel on võimalik vabalt üürida või osta kinnisvara ning kui sul üüri- või ostuleping taskus, saad kasutada juba kõiki kohalikke hüvesid. Lapsed saab panna tasuta riikliku kooli. Või kui rahakott lubab, siis on siin ka väga korralikud erakoolid nii inglise, saksa, kui hispaania keelse õppega (Fuengirolas ka soomekeelne kool). Erakoolide hinnad on 7000-10 000€ aasta. Nii et igal juhul on siin koolikoht lapsele olemas. Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolul on tasuta esmaabi ja haiglaravi.
Neljandaks, täiskasvanutele on ümbruskonnas piisavalt erinevaid sportimisvõimalusi, näiteks golf ja tennis või matkamine, rattasõit ning merespordialad. Hispaania on suur ja kaunis maa. Siin on avastamisrõõmu kauaks ja toimub palju maailmatasemel sündmusi. Kontsertid, muuseumid, arhitektuur, tipptasemel spordivõistlused jms on alati maksimaalselt mõne tunni tee kaugusel ja lihtsasti kättesaadavad. Lisaks on Aafrika tunnise laevasõidu kaugusel.
Viiendaks, tragidele inimestele leidub piirkonnas alati ka töökohti, sest Skandinaavia poolt tulevad inimesed on siin tuntud kui väga töökad ja kohusetundlikud. Lihtsat tööd leiab alati. Eelduseks oleks baastasemel hispaania keele oskus.
Kogu lõunarannik on eelkõige turismile ja puhkusele suunatud. Piirkond on väga sesoonne, nagu Eestis Pärnu. Alates maist kuni septembrini rahvaarv kolmekordistub. Paljud skandinaavlased pigem käivadki hooajavälisel ajal. Naudivad sellist Eestile sarnast suveilma ja värsket toitu, hurmavaid mereande, mida saab siin igast suuremast marketist või turult.
Elu pole siin kallis. Pole vaja palju riideid, kütte peale kulub suhteliselt vähe ning toiduhinnad on paljuski sarnased Eestiga.
Valikuid on erinevaid. Oleneb inimesest ja võimalustest. Kui pole võimalik Eestist eemalduda töö või muul põhjusel, siis võib valida ka suvekodu.
Kui võimalik „kaugjuhtimisega“ Eesti asju ajada või plaan üldse elus teine lehekülg pöörata, siis tasub elada siin permanentselt.
Kinnisvara on siin tohututes hulkades. Orienteerumine kogu selles pakkumiste virrvarris võtab oma aja. Hinnad algavad ca 70 000 eurost ja lõppevad kümnetes miljonites eurodes.
See on üks põhjus, miks ka mina siin olen ja tööd teen. Otsin hoolega põnevaid investeerimisvõimalusi ja püüan siinset turuolukorda ärilises mõttes ära kasutada.
Oste rahastatakse erinevalt. Kuna siin elatakse kriisiajas, siis on tavapäraselt võimalik laenu saada kuni 50% ostuhinnast. Intressid on mõistlikud ja sarnased Eestiga.
Samas, kui vara, mida osta tahate, on pangale nö halva laenuna kätte jäänud, võib finantseeringut saada kuni 100% ulatuses.
Jah, see on levinud trend näiteks skandinaavlaste puhul, kus sõpruskond või firma ostab suvitamiskodu ühiskasutuseks. Eestlaste seas on see siiski vähelevinud. Pigem iga mees omas kodus.
Kui kinnisvara on ostetud õiges piirkonnas, on seda väga lihtne üürile anda. Siin on kaks võimalus – kas pikaajalisele üürile (long term) või lühiajalisele (short term).
Long term üürimise puhul tehakse lepingud maksimum 11 kuud, misjärel neid vajadusel uuendatakse. Üüritootlused jäävad mõlemal üldjuhul vahemikku 3-6%.
Uus Maa alustab uuest aastast Hispaania lõunarannikul kinnisvara vahendamisega. Oleme välja valinud kohalikud usaldusväärsed partnerid, kelle kaudu soovitame kinnisvara oste ja üürimisi teha. Ühtlasi nõustan ise meeleldi Marbella kandis inimesi, kes siia elukoha muretsemist plaanivad.
|
OSCAR-2019
|
||
Prezi koolitus annab oskused eristuvate ja meeldejäävate esitluste loomiseks. Kuigi Prezi tarkvara on turul alles 2009. aastast, on tänaseks sel juba 100 miljonit kasutajat. Prezi omapäraks ja edu aluseks on fookuse muutmine teksti ja pildiga staatiliselt slaidilt liikuvale visuaalile. Kui varemalt tuli liikuv esitlus osta kalli raha eest disaini- või reklaamifirmalt, siis Preziga on selle valmistamine jõukohane igale arvutikasutajale. TED talks kuraator Chris Anderson on öelnud, et Preziga me taasavastame esitlemise kunsti.
Koolituselt saab muuhulgas teadmise Prezi versioonidest (onine ja offline) ja pakettidest – Prezi tarkvara on võimalik kasutada ka täiesti tasuta. Käsitletavad teemad on üksikasjalikult esitatud koolituse sisu tutvustuses.
Kui Teil tuleb seoses oma töö, õpingute või hobiga koostada ettekandeid ja läbi viia esitlusi, siis Prezi oskuslik kasutamine toetab oluliselt esinemise õnnestumist. Võite oma ettekande üles ehitada paeluva loona, kus tervikpildist suumitakse välja uus info – pildid, tekstid, graafikud, videod ja animatsioonid. Võite esitlusse lisada heli ja 3D ruumilise tausta. Aga võite lahendada oma esitluse ka väga lihtsalt, kuid tänu Prezile ikkagi pilkupüüdva ja tähelepanu köitvana.
Järgnevalt on toodud väike näide Prezi esitlusest. Edasi-tagasi liikumiseks klikkige esitluse all olevatel nooltel või kasutage klaviatuuri nooli (eelnevalt klikkige hiirega esitlusel).
Koolituspäev on infotihe, pakkudes rohkelt uut teadmist, mida Prezi tarkvara võimaldab ja kuidas neid võimalusi ära kasutada. Tehniline oskus kinnistub hiljem teadmisi rakendades, milles on abiks osalejatele piiramatuks ajaks välja jagatav Prezi e-kursus.
Koolituse kõige mahukam osa kuulub Prezi võimaluste ja programmi tundmaõppimisele. Samas anname koolitusel üldisi soovitusi esitluste koostamisel. Õpime, kuidas oma Prezi konto luua ja seda muuta. Vaatame lähemalt loodud esitluste haldamise võimalusi – näiteks esitluse sisu muutmine samaaegselt mitme kasutaja poolt või Prezi esitluse läbiviimine veebinarina.
Prezi tasuta ja tasulised kasutajakontod. Soodustused õpetajatele ja õpilastele. Tasulise konto tasuta prooviaeg.
Raami lisamise erinevad võimalused, sh raami vaike mõõtkava seadistamine (16:9 või 4:3) ning klaviatuuri kiirkäskude kasutamine
Liikumise ja pööramise tekitamine esitluses: objektide ja raamide pööramine ning asukoha ja suuruse muutmine
Teekonna punktide automaatne lisamine esitluse rajale, kasutades valmis malle. Ülevaade mallide sisust ja valikust.
Esitluse jagamine vaatamiseks, sh otsingumootoritele ligipääsu võimaldamine ning loa andmine esitluse põhjana kasutamiseks
Preziga esitluse loomise asutuse sisese koolituse maksumus kujuneb vastavalt osalejate arvule (vt allpool).
Preziga esitluse loomise koolitusel osalenule on e-kursuse kasutus (nagu ka individuaalne järelnõustamine) koolituse hinna sees. Koolitust on aga võimalik läbida e-kursuse abil ka iseseisvalt, ilma koolituspäeval käimata.
E-kursus koosneb 42 videost kogukestvusega ligikaudu kaks tundi. Et iga alateema oleks lihtsalt leitav ja vaadatav, on videod lühikesed (2-8 minutit) ning jaotatud teemaplokkidesse.
Järgnevalt on esitletud kaks videot, mida saab Preziga esitluse loomise e-kursusega tutvumiseks tasuta vaadata:
Preziga esitluse loomise koolitust on aga võimalik läbida e-kursuse abil ka iseseisvalt, ilma koolituspäeval käimata.
Olen üliväga rahul! Selgitused olid lihtsad. Asko, lektorina olid empaatiline ja jälgisid meie kaasamõtlemise tempot. Suur tahtmine on kohe edasi töötama minna oma ettekannetega.
Väga kasulik ja vajalik koolitus mulle. Meeldis, et juhendaja juhtis tähelepanu nippidele, kuidas põnevamat esitlust luua. Eeldan, et koos e-koolitusmaterjalidega saab teema piisavalt selgeks. Hea oli see, et juhendaja rääkis tavainimesele mõistetavate väljenditega, ilma eelnevate IT-teadmisteta sain hästi aru.
Väga tore ja hooliv õpetaja. Registreerimine, kordusteated, koolituskoha juhend, parkimise korraldus väga ok. Väga maitsvad suupisted. Sõbralik ja särasilmne ning õpilasi vaimustav õpetaja. 9 punkti selle eest, et tunnen end ebakindlalt. Aga suur tänu ette juhendite ja edaspidiste õpetuste eest! Kohtumiseni järgmistel (nt kodulehe tegemise) kursustel. Soovitan Sind oma kolleegidele julgelt ja kindlasti! Tänud!
Huvitav ja täiesti uudne võimalus esitluste läbiviimiseks – sellest tundsin puudust oma koolituste läbiviimisel. Hakkan seda instrumenti hoogsalt kasutama. Kui hoolsalt koolitusel osaleda (ilma kõrvalise tegemiseta), siis saab asja selgeks küll algtasemel. Edasiõppimiseks sain motivatsiooni küll. TÄNAN!
Väga huvitav koolitus. Kuna asi oli täiesti uus, siis oli korraga väga palju informatsiooni. Väga hea, et koolitusega kaasneb ka hilisem õppimise ja proovimise võimalus. Tuleb hakata lihtsalt nokitsema. Koolitaja väga hea. Rahulik, oskab seletada, hoiab kõiki osalejaid järje peal. Suur tänu!
Huvitav, põnev! Väga positiivne koolitaja! Sain aru, et Power Point on oma ajale jalgu jäänud. Muidugi infot korraga palju, aga huvi kasutada Prezi esitlusprogrammi jäi alles! Meeldis väga. Kasulik ühele õpetajale.
Väga huvitav oli kuulata endale täiesti uut infot. Sobis koolitaja suhtumine ja toetamine. Tore, et saab kodus ise kõike juhendamisega harjutada. Võimalus küsimuste korral pärast koolitust küsida! Tänan meeldiva päeva eest!
Väga hästi ülesehitatud koolitus. Konkreetsed ja arusaadavad selgitused. Sõbralik ja naerusuine koolitaja. Lihtsus loob samuti turvatunde. Ajakava läbimõeldud – otstarbekas ajakasutus.
Oli intensiivne, kuid sisukas ja kasulik koolitus. Hästi läbi mõeldud, nii et ka ilma arvutita oli väga hea osaleda. Hakkan kindlasti kasutama ja see oli mulle väga vajalik. Koolitaja oli tubli – rääkis lihtsalt, parajas tempos, kaasas inimesi ning ohjas gruppi väga ilusti. Aitäh!:)
Oli väga asjalik koolitus. Õppisin isegi enam, kui oleksin osanud arvata (kuna esitluste kogemus puudub). Väga põnev ja kaasahaarav. Aitäh! Päikest!
Koolitus oli hästi jälgitav ja koolitaja arvestas pidevalt osalejatega. Koolitus ei muutunud kunagi igavaks. Koolitaja tundis hästi teemat ja andis innustust ka ise tegutseda.
Oli väga asjalik, piisava kiirusega ja arusaadav koolitus. Kõik materjalid on kättesaadavad. Prezi on hea võimalus minna esitluste koostamisega uuele tasandile. Aitäh!
|
OSCAR-2019
|
||
Just nüüd on käes aeg planeerida firma jõulupidu. Meie jõulupeo paketid sobivad nii suurematele, kui ka väiksematele seltskondadele. Valmislahendused sisaldavad lisaks bowlingu- või piljardimängule ka jõulupäraseid suupisteid ja kosutavaid jooke. Hea võimalus aasta lõpus kolleegidega vabas õhkkonnas ennast mõnusalt tunda.
Kui Te ei leia valmislahenduste seast endale sobivat, siis võtke meiega ühendust ja koostame Teile sobiva pakkumise.
Laste ja noorte sünnipäev, klassiüritus Firmapidu ja täiskasvanute peopaketid Piljardi paketid Jõulupidu KUTSED
„Inimesi on tabanud mingi relvahullus. Aina rohkem on eestimaalasi, kes kannavad kaasas tulirelva, õhkpüssi, stardipüstolit või kasvõi plastist mängupüstolit, et võimaliku konflikti korral oma sõnadele kaalu anda,“ kirjutas Eesti Päevaleht 31. augustil.
Ameerikas on igal ennast austaval mehel relv olemas. See on neil juba aegadest, kui nad võitlesid indiaanlastega. Nüüd on probleemiks saanud relvade printimine 3D-printeriga, mida seadus ei keela. Ikka ja jälle kuuleme tulistamistest.
Ega meilgi olukord kiita pole. Tallinnas Lasnamäel Mustakivi sillal sai keegi Artjom 1. augustil pihta viis kuuli ja langes koomasse. Tulistajaks oli teetööline, keda too Artjom eelnevalt olevat oimupiirkonda rusikaga löönud. Tegemist oli ka varem kriminaalkorras ja väärteo eest karistatud mehega, kes lõi teenistuses olevat vanemkonstaablit.
Miks oli töölisel kaasas relv, olgugi et seaduslik? Igatahes on ta praeguseks vahistatud ja ilmselt läheb ka kohtu alla, et selgitada, kas oli tegemist enesekaitse või ründega.
Ei unune ka Sõnajalgade perepoja juhtum avalikus kohas relva kasutamisest, kus ilmselt polnud tegu mingi enesekaitsega, sest kahtlusalune lahkus tülipaigast ja läks autost relva võtma, et arveid õiendada.
Tegu oli samuti seadusliku relvaga, kuid selle autos hoidmine on lubamatu. Relvaseadus näeb ette relva kandmist varjatuna, mitte lahkumist selle juurest. Autos võib relv olla kättesaadav ka teistele isikutele.
Inglismaal on sellised keelatud, meil on aga relvapoes müügil näiteks veneaegse Makarovi püstoli koopia õhkrelvana. Lühikese maa pealt tulistades on see üsna ohtlik, olles samas ka raske löögiriist kehavigastuse tekitamiseks. Siin-seal kuuleme selliste mulaažidega vehkimisest ja kõrvalseisjate hirmutamisest. Mängupüssiga ärplejad peaksid alati arvestama võimalusega, et neil võib vastas olla ametlikku tulirelva kaasas kandev inimene, kellel on õigus endale suunatud “relvataolist eset” nähes avada enesekaitseks esimesena tuli! See, kui pärast avastatakse, et “relvataoline ese” oli mängupüstol, ei too sinu elu tagasi ega tee tulistajast süüdlast!
Eks seda või tõlgendada ka kui meie rahva suurenenud konfliktsust ja samavõrra vähenenud oskust konfliktisituatsioonides rahumeelseid lahendusi leida. Samas aga unustades, et suurem relvade hulk ja nende kasutamine ei jää sel juhul piirduma üksnes võimalike ohvritega vaid varasemast enam hakkavad siis relvastuma ka kurjategijad ja nende sõrm on ründamishetkel juba igaks juhuks võimaliku vasturünnaku ootuses taskus päästikul, kui ohver alles oma relva välja otsima hakkab. Pealegi pole neil relva hankimiseks vaja ei luba ega läbida selleks vajalikke keerulisi protseduure. Võib kohe ostma minna ja kurjategijad teavad kindlasti kuhu. Sellise kohtumise tagajärgi võib igaüks aga juba ise koduse ülesandena mõistatada. Lisaks veel lugematud õnnetused tulirelvadega nagu me seda ameerikamaa näitel igapäev näha võime. Ainult, et neid on sadu miljoneid, meid aga vaid miljon ja iga elu seetõttu pea hindamatu. Oleks minu teha, kõrvaldaksin tsiviilkäibest üldse igasugused relvad, millega kaasinimestele distantsilt ja spetsiaalse treeninguta eluohtlikke vigastusi võib tekitada traditsioonilisema lihtsama konstruktsiooniga jahipüssid ehk üksnes välja arvatud nagu see nõukogude aeg oli, ehkki tookord ilmselt teistel põhjustel, kuid antud juhul pole see oluline. Ning rahva julgeoleku tagamiseks kulutagem raha parem politseile mitte aga kaunis mõttetutele kahuritele.
selles peitubki, et avalikus kohas peavad kõik järgima ühiselureegleid. kes mingit rikub, peab kohe vältimatult karistada saama. Ning kasvavalt. Teine kord 3 kuud aresti üksikus + 3 kuud üksikus jne. See paneb ka jõhkrad kurikaelad mõtlema, kas see Marksi ja Lenini teoste lugemine üksikkongis kaalub üles vabas maailmas elamist.
Kui aga pöördud Jurka ja kliki poole, siis saab vastuseks nämma-nämma, et meie järgime Euroopa uusi väärtusi ning kui seal kuritegelik ühiskond ja süütute massimõrvad reegliks on, siis see peab toimuma ka meil.
on inimestel relvad? Aga selleks, et valitsus teda enam ei kaitse. Kui varem oli politseinik ruttu kättesaadav, siis nüüd on üks võmm mitme valla peale ja kohale jõuab ta alles tunniga, kui üldse suvatseb tulla.
Oskan võrrelda tänast politseid ka nõukogude miilitsaga. Meil oli miilitsavolinik mõne küla peale. Ta teadis täpselt, kes kuskil majas elas ja kes kellega läbi käis ja nugade peal oli. Ning kes kinni istus ja millal vabaks saab. Nüüd oleme küll elektroonikasajandis ja kõik andmed peaks nagu jooksma sekunditega ette aga isiklikult tunneb politseinik ehk vaid kuni 1% oma piirkonna elanikest. Muude kohta on ebamäärased andmed. Üldse pole andmeid ajutiste elanike kohta või kus keegi parajasti ringi hulgub. Näiteks mina liigun varsti nädalaks ära, kas politseinik teab seda? Loomulikult mitte.
Sagedased on juhud, kus asulas keegi kellegagi vimma veab. Tuleb annab sulle üle küüru, mida sa teed? Annad kohtusse, pead maksma. Ja kui kohus peksjat ei karista nagu vaja, siis tuleb ta annab sulle kaebamise eest veel suurema koosa. Ja ässitab mitu kraadet su elu rahutuks tegema pika aja jooksul. Sest temal on raha, ta võib palgata igasugu pätte, kes oma “töö” isegi huvitatult ära teevad. Kujutage ette, et talvel -20°-ga viskavad need pätid su akna sisse. Isegi kui sa saad päti vastu kohtuasja algatada, tuulab su toas külm. Uut akent sa päevapealt ei saa, tellimused on paarinädalases järjekorras. Ning maksma pead näiteks Plastole ka väikse akna eest 800€, sest juba kohaletoomine läheb 200€ nagu toodaks rekaga ainult sinu akent. Ja kui selle kinni maksad ja nõuad kohtu kaudu hüvitist, siis suure tõenäosusega sa seda raha kätte ei saa, sest pätt laseb varvast ja talt polegi midagi võtta.
Kui sul on aga relv, siis saad iga ülbiku kohe teise ilma saata ning ta ei kiusa lisaks sulle ka kümneid teisi mutte ja taate. Vaat milleks on inimesel täna surmarelva vaja. Ning tulirelvaga peaks kaasas käima ka kohustus, et pätt tuleb kohapeal tappa, mitte teda haletseda. Nii saab ka ühiskond kõntsast lahti. Sest ennast pead kaitsma ikkagi sina ise.
Imelik,et nii vajalik asi on siin plagus alles nüüd? Lugesin paberlehe päält seda juba eelmisel nädalil.
Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada...
|
OSCAR-2019
|
||
Silver Anniko oli eesti kirjanik, kes mõrvati Mulgimaal 1982. aastal. Mõrvar ei andnud armu ka tema abikaasale Laine Metsale. Perekonna kuu vanune tütar Tiiu jäi õnneks ellu.
Silver Anniko avaldas 1979 aastal romaani Rusikad, mis sai kiiresti menukiks. See ajas võimud ärevile.
Romaan sai nõukaajal olla müügil mõni kuu, kui ta lettidelt korjati. Raamat saavutas momentaalselt kultusraamatu staatuse. Mäletan lapsepõlvest kuidas mõrvaloost kodus vaikselt räägiti, see uudis oli paljudele väga shokeeriv.
Raamat korjati poelettidelt, isegi raamatukogud olid sunnitud juba nendeni jõudnud eksemplarid politseile loovutama. Põhjuseks toodi et kirjastajal puudusid raamatu avaldamiseks õigused, kes omakorda ütles et ei jõudnud Anniko pärijatega kokkuleppele. See kõik andis Eesti politseile aluse uurimise alustamiseks, mida juhtis Põhja ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna prokurör Dmitri Teplõhh. Ajaleht Postimees üritas võtta ühendsust mitmete Anniko pärijatega kes aga kõik teatasid, et nad ei soovi sellesse loosse sekkuda või ei tea sellest midagi. Aastate jooksul sisse juurdunud hirmutamistaktika töötab ka tänases Eestis väga hästi.
Väidetavalt oli see materjal Anniko poja Silveri valduses, kes oli andnud käsikirja ajaleht Sakalale avaldamiseks 1996 aastal. Ajaleht aga oli hiljem talle teatanud et kahjuks läks käsikiri kolimise käigus kaduma. Nii et valgustkartvaid paljastusi oli seal ilmselt omajagu.
Ise ma raamatut lugenud ei ole, kuid sümboolselt võiksid rusikad olla ka võimu sümboliks, omamoodi jõudemonstratiooniks, võimule allumatute teisiti mõtlejate suhtes.
Ja kellele ikka meeldib kui tema kappe tuulutatakse, aga täielises Eesti Vabariigi on neid, kelle kappides luukered kolisevad, kahetsusväärselt palju.
Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks kohalik mees Vambola Naarits. Ta oli varem kohtulikult karistatud, selliste kuritegude eest nagu näiteks väetisekoti varastamise. Kohalike sõnul oli Naarits mõningase arengupeetusega või lihtsameelne, selline mees on sobiv sihtmärk kui kellegile on vaja midagi ‘pähe määrida’. Huvitaval kombel on väljendit ‘ametlik versioon’ kasutatud antud topeltmõrva puhul mitmeid kordi, näiteks ka Postimees eelmisel aastal. Välistada ei saa ka võimalust, et Naarits toimis kellegi käsul või tal oli kaasosalisi.
Röövmõrvaga oli aga toimunul äärmiselt vähe pistmist. Uurimine väitis et Naarits oli kutsunud kirjaniku endale külla ‘mööblit tõstma’ ja tulistas siis Annikot rindu. Naarits oli kirjaniku hea tuttav ja abistas peret teinekord talutöödel. Anniko ei surnud aga kohe, peale seda hakkas mõrvar oma ohvrit julmalt peksma relvapäraga kuni ta suri. Seejärel uputas ta laiba paisjärve. Seejärel olla Naarits sõitnud rattaga Söödi tallu, kus ta peksis surnuks sellesama püssipäraga kirjaniku abikaasa. Talust olevat ta kaasa võtnud natuke toitu, mis röövmõrva versiooniga kuidagi kokku ei lähe. Tapja või tapjate poolt ülesnäidatud julmus kõneleb pigem suurest vihast Anniko vastu ja võimalikust isiklikust motiivist. Mõne arvamuse kohaselt oli Naaritsa osalus vägagi ebatõenäoline, tal puudus motiiv, lisaks oli ta kõhetu ja väikese kehaehitusega kellel tapatöö oleks üle jõu käinud. Anniko poja sõnul ei olnud Silver Annikol olulisi sääste, raamatu honorari eest ostis ta talu Mulgimaal Pirmastu külast kus ta oma elukaaslase ja tütrega elas.
Palju on spekuleeritud selle üle kas Mulgimaal toimunud veretöö võis olla seotud Türi topeltmõrvaga ehk siis pastor Harald Mere ja tema koduabilise Valve Kleini tapmisega. Romaani ühe peategelase prototüübiks (romaanis tegelane Eero Suternipper) oli pastor Meri.
Ja tõesti samasugust erakordset julmust näitas üles ka Meri ja Kleini mõrvar (või mõrvarid). Silver Anniko ja pastor Meri olid mitte ainult sarnase saatusega mehed, vaid ka omavahel head tuttavad. Anniko töötas mõnda aega Türi ja Kolu küla kultuurimaja direktorina ja Harald Meri teenis Türi koguduse õpetajana. Arvati et Anniko oli saanud Merilt materjali oma kavandatava uue raamatu käsikirja jaoks.
1979 aastal avaldatud Rusikad oli kavandanud triloogia esimeseks osaks. Samas soovis Anniko avaldada ka materjali mis oli esimesest osast välja tsenseeritud. Nõukogude -Eesti peatsensor oli paadunud kommunist ja KGB ohvitser Endel Sõgel. Väidetvalt osales ta aktiivselt küüditamistes. Endel Sõgel võitles ka Kautla lahingutes punaste poolel ehk nö hävituspataljonides. Hävituspataljonid mõrvasid Kautlas hulga tsiviileanikke ja põletasid maha talusid, nagu ka mitmel pool mujal Eestis. Sõgelist räägitakse Eestis mõnikord kui kirjandusteadlasest, mis on iseenesest mõnitamine, tema väidetavatest kuritegudest vaikitakse, veel vähem on kellegil pähe tulnud neid uurida. 1989 aastal avati Kautlas monument hävituspataljoni terrori ohvritele, mille õnnistas sisse pastor Meri.
Endel Sõgel kes on nüüdseks üle 10 aasta surnud, oli väidetavalt ühe tegelase prototüübiks Anniko raamatus. Meri kodust oli teatavasti midagi otsitud, kogu maja oli segamini pööratud, enne kui see põlema süüdati. Mis siis võis olla mõrvade tegelikuks motiiviks. Kättemaks, nende poolt kes oma kuritegude paljastamist ja tõe avaldamist kartsid/kardavad?
|
OSCAR-2019
|
||
Soode taastamine aitab säilitada meie elukeskkonda - Keskkonnaministeeriumi projektid - Sisuturundus - Maa Elu
Eesti kaitsealadel käib põllu- ja metsamajandusest ning turba tootmisest mõjutatud sooalade taastamine. Siht on luua tingimused soodele omaste liigikoosluste taastekkeks. Kuigi kuivendusest mõjutatud sooalasid on Eestis ohtralt, oleme paljude Euroopa teiste riikidega võrreldes eelisseisundis – meil on tulemuslik soode taastamine veel võimalik.
Madalsoo – soode esimene arenguaste. Madalsood toituvad põhjaveest ning on enamasti liigirikka taimestikuga.
Siirdesoo – üleminek madalsoolt rabale. Siirdesoole on omane mosaiikne taimestik, kus mättavahedes kasvavad madalsoode taimed ja kõrgematel mätastel rabataimestik.
Kõrgsoo ehk raba – soode arengu viimane aste. Taimestik on liigivaene ja üheaastaseid taimi siin ei kasva, sest ladestunud turbatüsedus on nii suur, et taime juured ei küüni toitaineterikka veeni. Seega saab raba oma põhilised toitained sademetest. Turbakihi keskmine tüsedus Eesti rabades on 3,2 m.
Jääksoo – kõik endised turbakaevandamisalad, samuti põllumajanduslikus kasutuses olnud varasemad sooalad, mille majandamine on lõpetatud.
Esimesed väikesed looduslikkuse taastamise tööd metsakuivendusega rikutud rabade servaaladel tehti aastatel 2004–2005. Samm-sammult on jõutud suurte töödeni, mida perioodil 2007–2013 rahastas Keskkonnaministeerium KIKi kaudu EL Regionaalarengufondist ja perioodil 2014–2020 rahastab EL Ühtekuuluvusfond.
Iga tööga on saadud juurde kogemusi, vajalikku teavet annavad juurde ka veetaseme seiresüsteemid, mis jälgivad taastatud sooalade arengut.
Esimene suur ettevõtmine oli 2008–2013 Soomaa rahvuspargis, kus RMK taastas Kuresoo raba kaguosas kuivendusega rikutud rabaalal loodusliku veerežiimi 80 hektaril. Suleti kogu kraavistik (kraavidele ehitati 29 puidust ja 28 turbast paisu, hiljem lisati täiendavalt veel 10 turbapaisu). Metsa raadamisel kasutati mitut erinevat võtet.
Endla looduskaitseala Endla raba lääne- ja lõunaosa servaaladel (kokku 183,9 ha; tööd 2011–2014) ehitati rabaserva kraavidele ja soosaari ümbritsevatele kraavidele paisud ning raadati osaliselt metsa, kusjuures raadatud alal aeti kraavid täielikult kinni.
Praegusi või endisi sooalasid kokku on Eestis üle miljoni hektari, kuid kuivendamiste tõttu on looduslikku sood alles veel vaid kolmandik. Kaitstavatele aladele jääb sooalasid 2013. aasta seisuga 247 530 ha ja suurem osa neist (95%) asub riigimaal.
Nende alade taastamistöid korraldatakse nüüd looduskaitse arengukava alusel koostatud kaitstavate soode tegevuskava järgi. Teadlaste, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK spetsialistide koostöös valiti välja ja pandi tegevuskavasse kirja 89 prioriteetset sooala, kus looduslähedane veerežiim peaks saama taastatud. Kui esimeste suurte töödega kaeti umbes 2300 ha sooalasid, siis nüüdne plaan haarab kokku ligi 20 000 hektarit.
Põhiline tööde elluviija on RMK, kellel on praegu käsil näiteks tööde jätkamine Soomaa rahvuspargis ja Endla looduskaitsealal, aga ka paljudes muudes kohtades. Iga objekti käsitletakse eraldi, mis tähendab näiteks, et on alasid, kus tehakse lageraiet, kuid teisal piirdutakse harvendusraiega, et kujundada soometsale omane hõredam puurinne.
85% ulatuses on tööde rahastaja EL Ühtekuuluvusfond. Lisaks toetavad ettevõtmist, peamiselt LIFE programmist rahastatavate projektidega, vabaühendused, näiteks Eestimaa Looduse Fond, aga ka Tartu ja Tallinna ülikool.
Uusi soid keegi tekitama ei hakka. Vanade taastamisel arvestatakse, et taastamistööde efekt ei pruugi ilmneda kohe. Üldiselt näeb efekti kuni kümne aastaga, mõnikord hiljemgi.
«Kohe vahetult pärast mulla- ja raietöid vaatepilt veel ilus ei ole, aga kui näiteks minna Soomaale kaks-kolm aastat tagasi tehtud objektidele, siis juba näeb, kui hästi alad on taimestunud. Turbasamblad, tarnad ja muud sootaimed on hakanud kasvama, taassoostumise protsess on käima läinud,» rääkis RMK looduskaitse osakonna juhataja Kaupo Kohv.
Eesti looduslikes soodes leidub 280 soontaimeliiki ja 153 samblaliiki, mis on ligi kolmandik meie sammaldest. Enamik taimeliikidest (230) kasvab just madalsoodes, 103 siirdesoodes ja 45 liiki rabades.
Meie soodes võib kohata üle 300 ämblikuliigi, üle 1600 putukaliigi, enam kui 200 liiki linde, 11 liiki imetajaid, 4 liiki kahepaikseid ja 3 liiki roomajaid.
Osa liikidest on sellised, kellele sood ongi ainsaks sobivaks elupaigaks ja paljud neist on ohustatud või haruldased. Väga haruldasi ehk I kaitsekategooria sootaimeliike on 3–4, II kaitsekategooria taimeliike üle 30. Samapalju on kokku soodes elavaid ohustatud ja kaitstavaid loomi-linde, kusjuures linnuliike on rohkem – 26.
Tihti on seoses soode taastamisega tuntud hirmu, et kinniaetud kraavide tõttu võivad lähedal olevad metsad kuivada, aga looduslähedaseks muudetud veerežiim niimoodi äkiliselt ei mõju nagu näiteks ojade kopratammid. «Mina ei ole näinud ühtegi kuivanud metsaosa – männikud kohanevad veerežiimiga,» nentis Kaupo Kohv. Pikemaaegset tulemust Eestis veel ei näe, kuid on võimalik vaadata Soomes, kus soid hakati taastama varem. «Oleme seal käinud vaatamas 10–15 aastat tagasi sama metoodika alusel taastatud sooalasid. Vaid need, kes ise seal töötasid, oskavad veel märgata kohti, kus enne kraavid olid,» rääkis Kaupo Kohv, kes veel eraldi rõhutas vanade freesturbaväljade taassoostamise kasu – lihtsalt seisma jäädes on need alad väga suure tuleohtlikkusega.
«Soode taastamine on väga oluline mitte ainult väärtusliku sooelustiku seisundi parandamiseks, vaid see mõjub positiivselt ka sood ümbritsevale pinna- ja põhjaveele ning lisaks leevendab see kliimamuutusi,» ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Möller.
Soomaa rahvuspargi Öördi raba idaserv enne ja pärast kuivenduskraavide rajamist. Oranžiga märgitud ala on üks neist, kus RMK kraavide sulgemise tööd on praegu käimas
«Rabasid on vaja säilitada ning selleks antavaid toetusi tuleb kasutada väga mõistlikult. Tähtis on teha seda koostöös kohaliku kogukonnaga,» lisas keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Eerika Purgel.
Kaitstavatel aladel paiknevate sooelupaikade taastamist rahastab 85% ulatuses EL Ühtekuuluvusfond ja 15% ulatuses RMK.
|
OSCAR-2019
|
||
Aktsiaselts Kanpol, registrikood 10207280, asukohaga Suur-Jõe 58 Pärnu linnas, edaspidi nimetatud “müüja”, juhatuse liige Andres Rattur, isikukood ................................, elukoht Pärnu linnas, isikus ühelt poolt
1.1 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingule allakirjutamist.
3.1. Kauba kvaliteet peab vastama tootja tehnilistele tingimustele ja toodete kirjeldusele. Tootja tehnilisi tingimusi mõistavad pooled kui toodete kirjeldust VÕS paragrahv 226 mõttes.
3.2. Käesolevas lepingus käsitlevad pooled mõisteid “kauba mittekvaliteetsus” ja “kauba mittevastavus lepingule” järgmises tähenduses:
3.2.2. Kauba mittevastavus lepingule – kaup on kõlbmatu otstarbeks või kaup on kõlbmatu selleks eesmärgiks, nagu tuleneb käesolevast lepingust või kaup ei ole see kaup, mille ostja on tellinud. Kauba lepingule mittevastavuse määramisel juhinduvad pooled VÕS paragrahvist 217.
3.3. Juhul, kui ostja avastab kauba vastuvõtmisel mittekvaliteetsuse või mittevastavuse lepinguga, peab ostja teatama sellest müüjale viivitamatult ja esitama pretensiooni käesoleva lepingu p. 6.1. ettenähtud tähtaja jooksul. Müüja vastutuse määramisel kauba lepingu-tingimustele mittevastavuse eest juhinduvad pooled VÕS sätetest 218, 222 ja 226.
näidatud juhtumil (kohalekutsumisel peab olema näidatud soovitav esindaja kohalesaabumise kuupäev). Müüja esindaja juuresolekul koostatakse akt toodangu puuduste kohta. Juhul, kui
müüja oma esindajat määratud tähtajaks kohale ei saada või ei soovi akti koostamisel osaleda võib ostja koostada ühepoolse akti, mis on pretensiooni esitamise aluseks ning tõendina müüja poolt aktsepteeritav.
3.5. Poolte lahkarvamuste puhul võivad pooled kasutada sõltumatut eksperti. Ekspertiisi kulud tasub ekspertiisi tellija.
3.6 Mittekvaliteetseks või lepingu tingimustele mittevastavaks tunnistatud toodangu on müüja kohustatud ostja nõudmisel, juhindudes VÕS paragrahvidest 112, 222, 223, kas:
3.6.1 Vahetama puudustega kauba oma kulul ümber puudusteta kauba vastu ostjaga kokkulepitud tähtaja jooksul ja hüvitama ekspertiisikulud, kui need kandis ostja;
3.6.2. Parandama tasuta kauba kvaliteeti või hüvitama ostjale parandamise ja ekspertiisi kulud ostjaga kokkulepitud tähtaja jooksul ja suuruses;
4.2.2. Rahuldama ostja poolt saadud pretensioone käesoleva lepingus sätestatud tingimustele kohaselt.
4.2.3. Läbivaatama ostja poolt esitatud lisatellimusi ja otsustama nende täitmise võimalust teatades sellest ostjale.
5.1 Müüja kohustub tellitud kauba ostjale üle andma ja ostja kohustub nimetatud kauba vastu võtma. Vastuvõtmisel juhinduvad pooled VÕS paragrahv 219 sätetest.
5.3. Juhusliku hävimise riisiko läheb müüjalt ostjale kauba pealelaadimisel ostja poolt saadetud transpordivahendile (või üleandmisel vedajale juhul, kui vedaja on kolmas firma).
mittevastavuse kohta hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul arvates käesoleva lepingu p. 3.4. ettenähtud akti koostamise allakirjutamise kuupäevast ja ainult nimetatud akti alusel.
6.3. Müüja peab saadud pretensiooni läbi vaatama ja vastuse andma 10 (kümme) kalendripäeva jooksul pretensiooni saamise kuupäevast.
6.4. Juhul kui ostja ei esita pretensiooni käesolevas lepingus p.6.1. nimetatud tingimustel kaotab ta õiguse pretensiooni esitada.
7.2. Ostja kohustub kauba eest tasuma arves nimetatud summa .......... (.........................) kalendripäeva jooksul. Tasumise all mõeldakse raha laekumist müüja poolt arvetes nimetatud arvelduskontole või sularaha laekumist müüja kassasse.
8.2. Müüjal on õigus katkestada kauba väljastamine, kui arvete ja viiviste summa on ületanud ............................. (..........................) EEK.
9.1. Käesolev leping jõustub allakirjutamise kuupäevast kehtib kuni 31. detsembrini 2018 a. ja pikeneb automaatselt kalendriaasta kaupa, kui kumbki pool ei ole teatanud selle lõpetamisest 1 (üks) kalendrikuu enne tähtaja lõppu.
9.2. Käesolevat lepingut võib muuta lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Nimetatu järgimata jätmisel on muudatus tühine. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist mõlema lepingupoole poolt või lepingupoolte määratud tähtajal.
10.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, VÕS paragrahv 103). Nimetatud asjaolu olemasolu peab olema tõendatav ning vaatamata eelnimetatud ette-nägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohuse täitmist.
10.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate kiireima edastamise, samas saates välja tähitud kirjaga teate.
11.1. Kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale (omandireservatsioon). Omandireservatsiooni ühesel mõistmisel juhinduvad pooled VÕS paragrahvist 233.
11.2. Käesolevas Lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused ning eeltoodu ühesel mõistmisel juhinduvad pooled VÕS paragrahvist 31.
11.3. Kõik käesolevast lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kostja asukohajärgses kohtus.
11.4. Kõigi küsimuste lahendamisel, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled kehtivatest seadustest.
11.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled VÕS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
11.7. Juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool, vastavalt VÕS paragrahvidele 159 ja 161, kohustatud maksma leppetrahvi 300 eurot. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
11.8. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles 2 (kahes) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb müüjale ja teine ostjale.
|
OSCAR-2019
|
||
Alljärgnev eestikeelne kasutusjuhend sisaldab kõike vajalikku, mida on vaja teada kasutamaks Clearblue Advanced viljakusmonitori.
Põhjalikuma inglisekeelse kasutusjuhendi leiate SIIT. Inglisekeelse videokasutusjuhendi leiate SIIT.
NB! Clearblue viljakusmonitor kasutab kahte AA alkaline 1,5v patareid, mis ei ole pakendis. Ärge kasutage laetavaid akusid või kasutatud patareisid. Alati sisetage kõigepealt patarei + pool, ning alles seejärel asetage omale kohale patarei miinuspool.
ON/OFF nuppu vajutatakse üks kord nii sisse, kui välja lülitamiseks. Monitor pimeneb automaatselt peale 30 sekundit mittekasutamist, et säilitada patareid ning lülitub välja peale 1 minutit. Monitori ei ole võimalik välja lülitada, kui see loeb tulemusi testipulgalt.
Esimest korda monitori sisse lülitades jälgi instruktsioone. Teil palutakse sisestada kasutuskeel, kalibreerida ekraan, valida tänane kuupäev ja märkida kellaaeg. Seadmele PIN koodi lisamine on valikuline.
Märkige üles monitori, millal Teie tsükkel algas. Kasutage selleks uue tsükli määramise nuppu. Seda saab teha tsükli esimesest päevast alates, kuni tsükli neljanda päevani.
Kui olete monitori sisestanud oma uue tsükli ja testimiseks sobiva 6 tunnise vahe, näitab kalender Teile, millised on testimise päevad. Iga päev kui ärkate ja enne kui lähete vannituppa, lülitage sisse Clearblue monitor, et vaadata, kas täna on testimiseks sobiv päev. Kõige esimesel tsüklil palub Clearblue monitor Teil teha test kuuendal tsüklipäeval. Monitor käsib Teil teha 10 testi ühe tsükli jooksul. Kui Teil on pikk (35 päeva või rohkem) või ebaregulaarne tsükkel, siis võib testimiseks kuluda ka 20 testi.
Hilisematel tsüklitel palub Clearblue monitor Teil esimene test teha 6-9 tsüklipäeval, olenevalt mida monitor on õppinud Teie tsükli kohta. Samuti on Teil vaja märkida monitori oma tavapärane testimise aeg.
Monitori tuleb sisestada 6h pikkune testimisaeg (Näiteks kell 06.00-12.00), mis sobib Teile testimiseks igal testipäeval. Testimiseks tuleb kasutada hommikust esimest uriini.
Testi viljakust vaid siis, kui monitor seda küsib. Viljakustestipulgad on lillas pakendis - ärge kasutage viljakuse testimiseks valges pakendis testipulki. Kasutage testipulka kohe peale pakendist väljavõtmist. Hoidke testipulka alati suunaga allapoole. Testipulka võib hoida otse uriinijoas 3 sekundit või puhtasse kuiva anumasse kogutud uriinis 15 sekundit. Clearblue soovitab kasutada meetodit, kus testipulka hoitakse kogutud uriinis 15 sekundit. Pange tähele, et märjaks võib saada vaid testi alumine imav osa.
Lükake testipulk sisse, kuni kuulete klõpsatust. Monitor kinnitab, et testipulk on sisestatud korrektselt ja test hakkab tulemusi analüüsima, mis võtab aega kuni 5 minutit. Ärge eemaldage testipulka monitorist enne, kui test on lõpetanud tulemuste lugemise ning kostub alarm! Ekraan lülitub välja 1 minuti pärast, kuid monitor jätab testipulga analüüsimist. Testi tuli vilgub. 5 minuti jooksul testi tuli lõpetab vilkumise ning alarm annab märku, et test on lõpetanud tulemuste analüüsi. Lülitage monitor sisse ning eemaldage testipulk, et lugeda tulemusi.
Kui ekraanile on kuvatud "HIGH" - siis rasestumise võimalus on tavapärasest suurem. Monitor on tuvastanud östrogeeni tõusu. Esimesel tsüklil võib monitor kuvada "HIGH" päevi 5 või rohkem päeva tsükli jooksul, enne, kui ekraaile ilmub "PEAK" periood. Järgmisel tsüklil tõenäoliselt "HIGH" perioodi päevad vähenevad.
Kui ekraanile on kuvatud "PEAK" - siis on kätte jõudnud tsükli kõige viljakamad päevad. Monitor on tuvastanud lisaks östrogeeni tõusule ka LH hormooni tõusu uriinis. Ovulatsioon toimub 24-36h jooksul.
Kui monitor on palunud testimispäeval testida, siis roheline nurk kalendri alumises vasakul nurgas näitab, et test oli tehtud korrektselt. Kui test jäi mingil põhjusel tegemata, siis rohelise nurga asemel näete punast nurka. Jätka testimist homme, kui monitor seda küsib. Kui olete unustanud testida päeval, mis on ovulatsiooni lähedal, siis võib juhtuda, et Te ei näe sel kuul monitoril "PEAK" märki.
3 päeva enne oodatavat uut menstruatsioonitsüklit ilmub testi ülevale paremasse nurka sümbol, mis loeb päevi uue tsükli alguseni. Nendel päevadel võib testida rasedust, kuid ainult üks kord päeva jooksul ning ainult hommikuse kuue tunnise testimisaja jooksul, mille olete varasemalt märkinud omale sobivaks testimise ajaks. Kõige täpsema testitulemuse saamiseks soovitab Clerablue testida rasedust päeval, kui tsükkel on läbi saanud. Paremas üleval nurgas on siis vilkuv sümbol. Raseduse testimiseks kasutatakse valges paberis olevat testipulka, millel on sinine Clearblue logo. Jälgi samu juhtnööre testi tegemisel, kui viljakustestipulgaga.
Kui tulemus on "NOT PREGNANT" , siis see tähendab, et Te ei ole rase. Kui Te siiski arvate, et olete rase, siis oodake 3 päeva, enne kui teete uue rasedustesti.
Kalender näitab kuni 6 viimast tsüklit. Vanemad tüklid kirjutatakse üle. Kalender võimaldab sisestada ka informatsiooni menstruatsioonitsükli vereerituse kohta ning märkida üles seksuaalvahekorrad, kuid seda informatsiooni ei analüüsita monitori poolt ja see ei mõjuta testimise tulemusi.
|
OSCAR-2019
|
||
Nii tore on, kui ilmad on ilusad ja sõbrad satuvad Pärnusse. Eile helistas Marko ja küsis, kas võib enne Saaremaale suundumist mulle ka külla tulla. Mina olin muidugi suurima rõõmuga nõus.
Eile sai lihtsalt mõnusalt jutustada, täna hommikul samuti. Ja siis, täpselt nagu nädal tagasi, sai ette näidatud nii endine kui praegune töökoht. Uhkusega :) Sest mõlemad on lihtsalt sitaks ägedad.
Nüüd saatsin nad randa, riputasin ise teise masinatäie pesu kuivama, varsti on üks kohtumine ja õhtul Viljandisse Kaidile külla. Folki nuusutama.
Ma saan igal hommikul rahulikult kulgeda ning toimetada. Ja käia hommikumantlis aias. Ja hüpata lõpuks ratta selga ning olla kümme minutit hiljem tööl.
Ma armastan oma kodu – mis siis, et mul pole õrna aimugi, kust me leiame vahendid, et korda teha kõik, mis tegemist vajab. Alati on asjad kuidagimoodi lahenenud, küllap lahenevad ka remondirindel. Seniks on mul mu aed. Ja päike. Ja säästuremonditud kodu keset linna. Ja rõõm.
Ei tasu üldse lubada, et “täna õhtul kirjutan” – raudselt juhtun ma siis Abikaasale mainima, et “Kallis, meil on ju ikka Bonesi viimane hooaeg lõpuni vaatamata”, misjärjel ta kahe minuti pärast läpakaga voodis on :P Nii see õhtu käes libiseski. Kaks osa hiljem oli kell üksteist läbi ja magus uni peal, keerasin magama ära.
Kaks viimast osa on veel vaatamata, nii et blogi kirjutamise lubadust pole mõtet tänaseks õhtuks ka anda. Seevastu praegu on kell alles üheksa ja mul on hommikusöök juba söödud. Nii et tundub igati kohane teha kiire juulikuu ülevaade, tuginedes neile vähestele piltidele, mis ma teinud olen. Laulupeo sain ju õnneks õigel ajal kaelast ära :P
Alustame töisel lainel. Juuli alguses oli Abikaasal paar viimast puhkusepäeva – kasutasin seda ära ja tellisin endale kodust tööle sooja lõunasöögi. Nagu sellisel puhul ikka, sain meeldiva üllatuse osaliseks – eeldasin ainult eelmise päeva üles soojendatud pastarooga, sain selle aga koos riivitud juustu ja värske salatiga, lisaks magustoiduks pannkoogid maasikatega. Hea tuju terveks päevaks :)
Õngitsesin töö postkastist välja pooleteise kuu ainsa posti ehk bürootarvete kataloogi. Mõtlesin selle lugemata ära visata, aga lõin suvalise koha peal lahti ja ennäe – täpselt õiges kohas. Täitsa kasulik teada, mitte et ma suuremal hulgal kontorikraami tarbiks, aga siiski!
Liikudes edasi koduste toimetuste juurde, siis sain lõpuks ühele poole asjaga, mis mind juba aastaid häiris – nimelt Poisi beebikõõm. Kui lapsed viimati juuksuris käisid, palusin Poisil lõigata masinaga kõige pikem võimalik pikkus – no et poleks päris vangi nägu, aga jääks ikkagi üsna lühike. Vannipäeval määrisin ta pea oliiviõliga sisse, sidusin väikese kilekoti pähe ja lasin tal niimoodi tunnikese ringi lipata. Vannis kammisin Abikaasa vanaema antud täikammiga kogu jama juustest välja, pesin lõpetuseks pea korralikult sampooniga puhtaks ja korras ta oligi.
Ma olen üritanud samalaadset asja varem ka teha, st õliga määrinud ja mütsi peas hoidnud, aga nii hästi tookord ei õnnestunud. Nüüd on täitsa puhas, nii mõnus on sõrmi Poisi juustest läbi libistada. No kole oli enne, terve pealagi oli juuste alt umbes selline:
Nii kiirelt saigi enamik juulist kokku võetud – nüüd käib elu ju nädalavahetuste rütmis. Esmaspäevast neljapäevani töö, reedest pühapäevani muud tegemised. Juuli esimene nädalavahetus möödus Tallinnas ja laulupeol, sellest ma kirjutasin. Teine nädalavahetus möödus koristuslainel, sellest kirjutasin ka. Okei, tegelikult kirjutasin ma tolle postituse reedel – laupäeval sai esimene pool päevast veel koristatud, õhtul käis ema mehe perekond külas, grillisime ja olime muidu ilusad.
Pühapäeval käisime Abikaasa vanemal õel külas – nad ostsid just Pärnu äärelinna maja ja kolisid samal nädalavahetusel sisse, meie olime muidugi kohe platsis, sest uudishimu oli suur. Nii palju valgust ja ruumi ja… Nii korras :) See tähendab siis, et tegu oli uue majaga, vist kaheksa aastat tagasi ehitatud. Võrreldes selle kõigega, mis meil renoveerimist vajab, mnjah. Aga eks see kajastus ka hinnas ja meil polnud lihtsalt rohkem võimalik. Ühesõnaga maja oli ilus ja külas käime suurima heameelega. Ja oma kodu on ikka ka armas.
Ja jõudes lõpuks viimase nädalavahetuseni, siis see möödus kohe eriti mõnusalt. Esimest korda oli tõeline suvepuhkuse tunne – tööl käies seda ju nii kergelt ei teki. Aga ometigi oli ilm ilus JA sõbrad käisid külas. See on selge suve märk.
Reedese päeva esimese poole veetsin taaskord koristades. Kui jääks nüüd sellele lainele, et päriselt pesekski kord nädalas põrandaid ja teeks muid taolisi toimetusi nagu teised normaalsed inimesed, siis ei jõuakski ju kodu väga sassi minna :P Eks aeg näitab.
Reede õhtupoolikul tuli külla Kratt oma mehe ja plikaga. Läksime kõik koos lastele lasteaeda järele, siis kokkasime, õhtul käisime rannas jalutamas.
Laupäeval näitasin neile alustuseks oma eelmist töökohta, kus neil oli küllaga uudistamist, samal ajal kui mina sain endise kolleegiga jutustada ja kuulda, kuidas neil asjad viimaste kuude jooksul läinud on.
Seejärel nautisime aias ilma ja grillisime ning enne, kui nad tagasi Tallinna poole sõitma hakkasid, meelitasime nad veel korraks randa.
Ilm oli nii kuum, et päikese käes olla ei kannatanud. Käisin sel suvel esimest korda ujumas. Siis saatsime külalised Tallinna poole teele ja liikusime edasi järgmiste juurde. Pips ja Aivar olid nimelt ka nädalavahetusel Pärnus ning nautisid parasjagu rannamõnusid. Sai paar tundi nendega mõnusalt aega viidetud. Kella viieni istusin varjus, nii oli rannas täitsa talutav, hiljem võis juba päikese käes ka olla :D
Oo, ja laupäeva õhtul käisime me TEATRIS! Me ei jõua sinna peaaegu kunagi, aga kui Kaidi päeval helistas ja küsis, ega me ei taha õhtul “Testosterooni” vaatama minna, kaks piletit on välja pakkuda, siis muidugi haarasin kohe võimalusest kinni – ta ise on seda etendust hetkel kolm korda näinud ja plaanib veel minna, sest nii väga meeldib.
Igal juhul läks asi kohe nii hästi, et Pips pakkus ennast lapsehoidjaks :D Seega jätsimegi lapsed õhtul nendega randa ning kihutasime ise koju riideid vahetama ning seejärel teatrisse. Etendus oli ülilahe – ei tea, kas just uuesti näha tahaks, aga väga-väga hea oli küll.
Kell pool kümme õhtul korjasime lapsed suurimate tänudega Pipsi juurest peale ja läksime tagasi koju.
Pühapäeval ladistas hommikust õhtuni vihma, nii et päev möödus tubaselt. Olin sunnitud pesu pesema ja seda TOAS kuivatama, ennenägematu olukord suvel :P Aga ei kannatanud edasi lükata, õhtul sai isegi üle pika aja pliidi alla tuld tehtud, sest elamine oli vilu ja pesu niiske.
Midagi väga asjalikku pühapäeval ei teinud, kulgesin niisama, koristasin veidi siit ja sealt, ühe rahuldustpakkuva asjaga sain siiski ka hakkama – koristasin elutoas sahtlid ja nende kohal asuva kapi ära. See tähendas, et sorteerisin läbi terve hunniku pabereid ja asju ning parandasin ära terve hunniku riideid.
Ja ongi kõik. Nüüd on käsil uus töönädal, reedel jõuan loodetavasti kodus kiire koristustiiru teha ja siis loodetavasti nädalavahetuseks Viljandisse Kaidile külla. Raha on muidugi täiesti otsas, nii et folgi piletite ostmisest ei tasu isegi mitte mõelda, aga niisama hängida ikka võib ja ammu oli juba jutt, et Kaidil on folgi ajal puhkus ning siis läheme. Nii me siis läheme. Seega on blogis jälle pikemat vaikust oodata.
FB arutelu peale tuli meelde blogisse vaadata – ei saanud ise arugi, et viimasest postitusest juba poolteist nädalat möödas oleks. Nii palju muud tegemist on, et õhtuti ei tule blogi kirjutamine tihti meeldegi. Või kui tuleb, siis lihtsalt ei viitsi.
Lõpetuseks küsimus WordPressi kasutajatele: kas kellelgi on olnud juhust, kus kommentaarid miskipärast enam meili peale ei tule ja olete selle kuidagi ka korda saanud? Mul on varem ka olnud ja siis lahenes olukord teise serverisse kolimisega, kus blogi uuesti püsti pannes kõik okei oli. Kuna teenusepakkujaga olen rahul, siis ei viitsiks kolida. Aga kommentaare meili peale tahaks ikkagi…
Viimati tabas mind suurem koristushoog nädalavahetusel enne jaani, siis sai viiepäevase puhkuse jooksul kõvasti ära tehtud. Toona keskendusin pigem asjade sorteerimisele, organiseerimisele ja ära viskamisele, küürimise pool oli teisejärguline – eks seda sai ka veidi tehtud, aga mitte põhjalikult.
Siis möödus kaks nädalavahetust nii, et mitte midagi asjalikku teha ei jõudnud, seega pea kolm nädalat on koristustöödes olnud seisak. Tavapärased ja hädavajalikud asjad said selle aja jooksul muidugi tehtud, aga need ei paku ju nii suurt rahuldust. Tahaks ikka millegi suuremaga ühele poole saada :)
Täna siis oli lõpuks jälle selline päev, kus sai rahuldustpakkuvalt palju ära tehtud – seekord just küürimise poole pealt, organiseerimine oli teisejärguline ning toimus tunduvalt väiksemas mahus. Ajendiks muidugi külalised – ema mehe perekond on Venemaalt pikemal külaskäigul ning homme tulevad nad meie poole. Just selliseid võõramaid külalisi oligi vaja, et mind ennast liigutama panna :D
Ühesõnaga koristasin terve päeva, hommikust hilisõhtuni välja. Pesin kaks masinatäit pesu – esiteks meie voodipesu ja siis tavalise värvilise laadungi. Selleks ajaks, kui teine masinatäis lõpetas, oli voodipesu juba kuiv – ilm oli päikseline ja tuuline, pesu kuivatamiseks ideaalne.
Siinkohal rõõmustan oma uute avastustega puhastusvahendite vallas, millega üliväga rahul olen. Esiteks katsetasin uut Green Naturals pesugeeli, mida ostsin lahtiselt, sama pesugeel pudelis on selline. Mul pole küll lavendel, vaid marseille, aga noh, pesevad ühtemoodi, lihtsalt lõhn on erinev. Olen sellega juba mitu masinatäit pesnud, aga alles täna õhtul voodipesu tagasi peale pannes ja imestades, miks see järsku nii valge on, jagasin matsu välja. No ei oska ma muud põhjust leida, kui et see uus geel tegi paremat tööd kui eelmised :) Sest pesin muidu tavapäraselt 60 kraadiga ja lisasin plekisoola nagu alati… Ja no nii valge pole see voodipesu juba ammu olnud.
Teine asi, mille üle ma hirmus õnnelik olen, on universaalsprei hapnikuga. Otsisin omal ajal kõik ökopoed läbi ja mitte ükski ei müünud sellist spreid, millega saaks pesu enne pesemist pritsida. Lasin vahepeal isegi õel Rootsist tuua. Nüüd siis saan Pärnust osta, juhhei. Minu meelest toimib pesul väga hästi, kasutan seda vaheldumisi sapiseebiga, sisetunde järgi – kui on mõni konkreetsem plekk, mis vajaks mu meelest nühkimist, siis pigem sapiseepi, aga kui on sellisem üldisem mustus, mille puhul on põhjust arvata, et tahaks lisatöötlemist, siis lasen spreiga üle.
No ja lisaks töötas see sprei muidugi imehästi ka kraanikausi puhastamisel. Olgem ausad, ma saan kraanikausi niisama ka puhtaks, kui käsna kareda poolega nühin ja vajadusel näiteks natuke seepi või nõudepesuvahendit kasutan (mis iganes käepärast juhtub olema), aga jube mugav oli vannitoa jubemust kraanikauss üle pritsida, paari minuti pärast tuli kogu mustus imelihtsalt maha. Katlakivi eemaldavat see sprei kuuldatavasti ka hästi, katsetan homme köögi segisti peal ära. 500 ml pudel hakkab juba tühjaks saama, seda müüakse õnneks lahtiselt ka – oleks kohe alguses ostnud, aga kõik kodused spreipudelid olid juba kasutuses.
Igal juhul, pöördudes tagasi koristamise juurde, siis pärast pesu masinasse viskamist alustasin suurpuhastust lastetoast. Lastetoa vähetöödeldud laudpõrandat ei ole üldse tore puhastada, ma parem ei ütle, kui tihti (loe: harva) ma seda pesnud olen. Äkki mõne korra isegi olen. Pühkinud tihemini, aga noh, sedagi liiga harva. Ma ei ole küürimise poole pealt väga eeskujulik perenaine, olen seda korduvalt öelnud. Igal juhul vedasin nüüd toapõranda tühjaks, pühkisin kõik põhjalikult ära (selleks olin näiteks vahepeal kõhuli laste voodi all) ja PESIN ka. No sai ikka nühkida ja küürida, aga lõpuks oli kena küll.
Mul on harjumus kasutada koristamisel neid lappe, mida ma kasutan köögis – kui seal liiga mustaks lähevad, siis pesen masinas ära ja rändavad vannituppa. No teate, sellised ruudukujulised, mille saab hästi kuivaks väänata, hea puhastada, pind ei jää liiga märjaks. Aga jah, need lähevad üsna kiirelt koledaks ja on küll ideaalsed pritsmete kuivatamiseks, aga kui on vaja rohkem küürida, siis väga head tööd ei tee. Ja lastetoas on kõik kapipealsed ja lauad selleks ajaks, kui ma lõpuks koristada viitsin, just aktiivsemat küürimist vajavad. Täna taipasin ma lõpuks võtta kasutusse Norwexi üldpuhastuslapi. Sellega oli muidugi sada korda lihtsam ja kõik sai väga kiiresti puhtaks. Noid svammlappe ma enam juurde ei osta, ausõna. Ostan kööki kah korraliku lapi ja ongi kõik.
Igatahes, lastetoaga jätkates – tänu kolme nädala tagusele suuremale organiseerimisele seal suurt muud teha polnudki. Mõned mänguasjad sortisin läbi, panin kõik korralikult tagasi ja korras ta oligi.
Siis liikusin elutuppa. Seal korjasin suurde kilekotti kokku kõik Abikaasa tehnikavidinad. Ma pole viitsinud elutoas hirmammu midagi teha ja IT mehega koos elades täituvad kõik kapipealsed märkamatult läpakate, juhtmete ja arvutijuppidega. Nüüd siis tassisin need kõik eest ära, panin enda sortimist ootavad asjad korralikult kapi otsa hunnikusse, pühkisin tolmu ja põrandat (sealhulgas diivanite alt, kust peale mustuse muidugi ka igasugu mänguasju välja tuli), lõpuks pesin kah. Nüüd on jälle üsna valge põrand, polegi enam hall :P
Siis oligi juba õhtu käes. Jõudsin köögis veidi asju ära panna, siis oli vahepeal paus ja sõime õhtust, seejärel pühkisin ja pesin köögipõranda ka ära. See oli enne ikka nii hirmus, et te ei taha teada… :P Lõpuks pühkisin ja pesin kiirelt ära ka magamistoa põranda (nii palju, kui vaba põrandapinda oli) ja koridori.
Vannitoa koristamiseni jõudsin õhtul kell pool üksteist. Okei, poti olin juba varem puhtaks küürinud, nii et nüüd tõmbasin kiirelt põranda ja peeglikapi üle, pesin vanni ja küürisin puhtaks kraanikausi. Lõpetuseks läksin duši alla ja küürisin ennast ka puhtaks.
Nüüd on ütlemata mõnus olla. Kodu on puhas, voodipesu on puhas, ise olen puhas. Panin hilisõhtul veel lastetoa toolikatted plekisoolaga likku, panen need enne magamaminekut masinasse ja taimeri peale, et saaks hommikul kohe kuivama panna… Ja ööseks jätan plekisoolaga likku elutoa tumbade katted, need saab siis hommikul masinasse visata – kuna homme peaks tänasele üsna sarnane ilm tulema, jõuavad need kõigi eelduste kohaselt külaliste tulekuks ära kuivada :P
Aga noh, kõike ju ühe päevaga ei jõua ja magamistoa ukse saab homme külaliste siin oleku ajaks lihtsalt kinni panna :D Teine variant on muidugi see, et mind tabab homme hommikul vastupandamatu kihk organiseerimist jätkata ning likvideerin selle segaduse kah ära. Aga noh, eks me näe. Praegu mõtlen küll, et pärast tänast rügamist võiksin ülejäänud nädalavahetuse vabalt lihtsalt maha molutada, olen puhkuse auga välja teeninud.
Klassiõde kinkis Plikale mingisuguse kummist jubina, mis vees värvi muudab… Plika kaotas selle enne koju jõudmist ära ja oli hirmus õnnetu. Kui kellelegi tuleb see kirjeldus tuttav ette, suunatagu mind vajaliku toote poole. Mänguasjapoodi küsimiseni ma ilmselt ei jõua :D Aga võiks ju ometigi lapse soovi täita :D
Selle kirja tõi Poiss ükspäev lasteaiast koju ja pani sussi sisse. Sain aru, et nad kõik seal kirjutasid, käsu peale :) Tea, kas päkapikk peaks vastama?
No ja tahvelarvuti sooviga kirju on olnud veelgi… Taas kord – ei tea, kas oleks pidanud vastama, et jõuluvana toob vaid neid kinke, mille ema-isa ka heaks kiidavad? :P
|
OSCAR-2019
|
||
Kihiti riietumine on aastaid olnud kuum sõnapaar, aga kuidas poputada oma nahka kihti erinevate toodetega? Äsja Eestisse jõudnud Korea kosmeetikabränd The Skin House pakub oma toodete ja kasutamiskunsti näol meeldiva üllatuse. Kuid kas tõesti tuleb näole kanda neli kihti erinevaid tooteid? Lase otsus langetada oma nahal.
Selles sarjas mängib esimest viiulit hariliku ženšenni ekstrakt, mis sisaldab ohtralt toitaineid, võitleb väliskeskkonnast tuleneva stressiga ning aitab nahal uuesti elavam, kiirgavam ja elastsem välja näha. Muide, ženšennil on unikaalne noorendav toime, seda kasutatakse laialdaselt Aasia meditsiinis ja kosmeetikas. Ženšenn on kuulus ka selle poolest, et stimuleerib naha enda võimet kollageeni sünteesida.
Lugedes läbi kogu info Wrinkle Supreme sarja kohta, leidsin, et just see võiks minu öökapil maanduda. Kes siis ei sooviks kõikvõimalikke vananemise ja väsimuse ilminguid seitsme maa ja mere taha lükata?
Neid kauneid klaaspurke ja pudeleid vaadates saab üsna pea selgeks, mida tähendab üks kodune ilurituaal. Sari sisaldab toonikut, emulsiooni, seerumit ja kreemi. Minu esimene küsimus oli: kas tõesti pean kõik need tooted järjepanu nahale kandma ja kas mu nahk rasuseks ei jää? Kuid juba esimese korra järel sain aimu, et kõik neli toodet on väga kerge tekstuuriga ja üks täiendab teist.
Ilurituaal näeb välja järgmine: pärast naha puhastamist tuleks näole ja kaelale kanda toonik, mis niisutab kiiresti nahka ja taastab naha pH tasakaalu ega lase tal pärast veega pesemist kuivada. Traditsiooniliselt on tooniku ülesanne valmistada nahk ette ülejäänud kosmeetika paremaks omastamiseks ja seda soovitatakse teha suisa 3-5 sekundi jooksul pärast näo pesemist.
Pärast toonikut tuleks näole kanda seerum, mis sisaldab toimeainet kontsentreeritud kujul ja pääseb sügavale naha sisse. Pärast seerumit võiks näole kanda ka emulsiooni. Viimane on hästi kerge kreem, mis tugevdab ja täiendab seerumi toimet. Kui tunned, et nahk on piisavalt toidetud, võib emulsioon olla ka kreemi asemel. Siiski on selles sarjas ka kreem, mida võib lõpuks nii seerumile kui emulsioonile krooniks peale kanda. Seda eriti juhul, kui nahk vajab veelgi enam niisutamist ja toitmist.
Kui neid luksuslikke klaaspudeleid silmitsesin, otsustasin esimel õhtul teha läbi terve hooldusetapi ja vaadata, kuidas nahk reageerib. Toonik on meeldivalt tummine ja imendub kiiresti. Pärast seda võtan ette seerumi, mis imendub samuti imekiiresti, lisan seejärel ka kerge emulsiooni, millega teen näonahale ja kaelale kerge massaaži. Olles need kaks toodet näole kandnud, tunnen, et minu nahk on justkui näljane kass, kes vajab pärast pikka rännakut rammusat einet.
Hmm... Kas lisada veel ka kreem? Teen proovi. Lasen seerumil ja emulsioonil pisut nahal tegutseda ning määrin tilgakese kreemi näole ja kaelale. Ka kreem on imekerge ja nüüd ma mõistan, et need neli toodet on mu ellu väga õigel ajal tulnud. Minu nahk on ilmselt piisavalt näljane, et võtta tänulikult vastu kõik see, mida talle tol õhtul pakun. Lisan ka silmakreemi ja minu pikk päevatee kaob öösse. Hommikul ärgates huvitab mind, kas nahk läigib liigselt? Kuid ei, see näeb täitsa tip-top välja. Nii saab The Skin House toodetega alguse minu mõnusalt pikk õhtune rituaal, mida pean nüüd juba poolteist kuud enne magama minekut lausa lõõgastavaks sissejuhatuseks uinumisele.
Läbi aastate on minu nõrkuseks olnud erinevad näomaskid. Ja The Skin House üllatab imelise Black Snail Bubble maskiga. See on elamus omaette - mask hakkab näol aina enam ja enam vahutama, puhastades samal ajal poore. Tulemuseks puhas ja krudisev nahk, mis on samal ajal ka poore minimaliseerinud. See 100 ml mask on tõesti klass omaette!
Poolteist kuud hiljem ei teki mul enam küsimust, kas vajan kõiki kolme toodet, vaid kuulan oma nahka. Vahel kasutan vaid seerumit ja emulsiooni, kuid enamasti lisan ööseks ka kreemi. Me ju kõik teame, et ajal, mil meie magame, on nahk tegus ja kui talle sobib selline rikkalik söögilaud, siis tuleb see ka katta. Kindlasti ei tohi unustada kaela ja dekolteed, sest ka nemad soovivad oma.
Hommikul on teine lugu. Siis ei kasuta ma tingimata nelja toodet. Vahel kannan toonikule vaid seerumit, teinekord kõigest kreemi ja mõnikord lähevad nii seerum, emulsioon kui kreem korraga loosi. Kusjuures, kui teen meigi peale, ei hakka see kuidagi läikima.
The Skin House`il on veel mitmeid samasuguseid nelja etapiga sarju ja olen endale juba lubanud, et kui saan Wrinkle Supreme sarjaga ühele poole, plaanin suvel testida nende White Tightening sarja, mis ahendab poore ja valgendab nahka. Seniks aga olen ma Wrinkle Supreme toodetega nahka kenasti premeerinud. Mul ei ole veel nahal nähtavaid kortse, kuid olen iga poole aasta tagant teinud nahale ühe korraliku intensiivse kuuri, mis aitab vananemist ennetada. Poolteist kuud pärast The Skin House toodete kasutamist võin öelda, et üldine talvine väsimus, mis veebruaris purjed heiskab, on nahalt justkui käega pühitud. Väärib märkimist, et see tulemus käib käsikäes korraliku toitumise ja piisava unega, sest kreemid üksi ei saa imesid korda saata, kui me nendele oma "kõiges mõõdukus" elustiiliga kaasa ei aita.
The Skin House on juba müügil Tallinna Kaubamajas ja Tallinna Nautica keskuse Tradehouse's. Kui sinul tekkis huvi, siis kiika kindlasti The Skin House Facebooki lehele, mis asub siin või tutvu toodetega siin. Mina olen igatahes rahul. Kui oleksin kass, oleks pärast sellist poputamist minu karv läikiv ja saba kohev.
|
OSCAR-2019
|
||
1.1 Eesti Külmaliit (edaspidi EKL) on vabatahtlik mittetulundusühing, mis ühendab külmutusega tegelevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid.
1.3 EKL on iseseisev juriidiline isik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara, on iseseisva varalise vastutusega ning võib oma nimel omandada õigusi ja võtta kohustusi. EKL-l on oma pitsat, sümboolika ja pangaarve.
1.4 EKL on mittetulundusühing, mille põhikirjaliste eesmärkide hulka ei kuulu ainelise tulu saamine ja selle jaotamine. EKL kasutab oma tulusid üksnes ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.5 EKL vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Riik ei vastuta EKL -i kohustuste eest, samuti ei vastuta EKL riigi kohustuste eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. EKL ei vastuta oma liikmete kohustuste eest, samuti ei vastuta EKL liige EKL kohustuste eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
1.6 EKL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhikirjast.
1.7 EKL tegevuse majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Esimene majandusaasta algab EKL- i mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisega ja kestab registrisse kandmise aasta 31. detsembrini.
2.1.3 EKL liikmete atesteerimise organiseerimine, ühtlasi propageerides avalikkuses EKL liikme kvaliteedisertifikaati kui garantiid pakutavatele teenustele kvaliteedis ja õiglases hinnas nii soetusmaksumuse kui ka ekspluatatsioonikulude osas;
2.1.4 osalemine koostöös riiklike institutsioonidega keskkonda puudutavate probleemide lahendamisel;
2.1.6 koostöö teiste riikide külmaala ühenduste ja organisatsioonidega informatsiooni ja teabe alal.
2.2.1 esindab ja kaitseb EKL liikmete huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil küsimustes, mis on seotud EKL tegevusega;
2.2.2 töötab välja ja esitab ettepanekuid riiklikele institutsioonidele külmaalaga seotud seadusandluse ja normatiivaktide kohta;
2.2.12 täidab muid funktsioone ning osutab muid teenuseid EKL liikmetele ja teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, mis ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ja käesoleva põhikirjaga.
2.3.1 oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi, kanda kohustusi, olla hagejaks ja kostjaks kohtus ning tal on iseseisev bilanss;
2.3.2 astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
– EKL liikmete ja teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine külmaalastes küsimustes;
3.1 EKL -i asutavad asutajaliikmed asutamiskoosolekul. EKL liikmeks vastuvõtmiseks tuleb tasuda sisseastumismaks, mille suuruse ja tasumise korra kehtestamine kuulub üldkoosoleku pädevusse.
3.2 Asutajaliikmed on kohustatud tasuma sisseastumismaksu. Sisseastumismaksu mittetasumisel arvatakse asutajaliige juhatuse otsusega EKL-st välja.
– juriidilised isikud, mis on registreeritud kehtestatud korras, kes tegelevad külmutusega ja tunnistavad ja järgivad oma tegevuses EKL põhikirja; aga ka teised isikud, olenemata nende tegevusalast, kes toetavad EKL-i eesmärke ja järgivad EKL põhikirja.
3.4 EKL-i liikmeks vastu võtmine või sellest välja astumine toimub taotleja poolt juhatusele esitatud kirjaliku avalduse põhjal. Juhatus teeb oma otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast.
3.5 EKL liikme võib välja arvata juhatuse otsusel EKL põhikirja sätete või Eesti Vabariigi seaduste rikkumise eest.
4.2.3 esitada ettepanekuid EKL põhikirja ja juhatuse koosseisu muutmiseks, nõuda seaduses ettenähtud korras üldkoosoleku kokkukutsumist, esitada ettepanekuid EKL juhatusele EKL tegevust puudutavates küsimustes;
5.3.5 juhatuse poolt esitatud EKL-I sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kinnitamine;
5.3.6 juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine;
5.3.8 muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
5.4 Üldkoosoleku otsused vormistatakse protokollina, millele kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija (häältelugeja) allkirjaga.
5.5 Üldkoosolekul on õigus tema poolt EKL struktuuri moodustavatesse organitesse valitud isikuid nende sobimatuse korral või nende omal soovil tagasi kutsuda enne nende volituste tähtaja lõppemist ja valida neile asendajad.
5.6 Üldkoosoleku kutsub kokku EKL juhatus mitte harvemini kui üks kord aastas majandusaasta esimese poolaasta jooksul. Juhatus on kohustatud kokku kutsuma üldkoosoleku, kui seda nõuavad vähemalt 1/10 EKL liikmetest. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus kirjalikult kõigile liikmetele vähemalt kaks nädalat ette. Nimetatud teade peab sisaldama andmeid üldkoosoleku läbiviimise aja, koha ja päevakorra kohta.
5.7 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 51 protsenti ühingu liikmete arvust. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutav arv liikmeid, tuleb 30 päeva jooksul üldkoosolek uuesti kokku kutsuda. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, olenemata esindatud liikmete arvust. Üldkoosoleku otsuseid võetakse vastu avalikul või salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega. Põhikirja paranduste ja täienduste vastuvõtmisel ning EKL tegevuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas 3/4 kohal olevatest liikmetest. Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
5.8 EKL liige võib üldkoosolekul osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Esindajale antud volitus peab olema kirjalikus vormis. Esindajaks saab olla vaid teine EKL-I liige.
5.9 EKL üldkoosolek protokollitakse. Protokoll koostatakse seaduses ettenähtud korras. EKL liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosoleku protokolli ärakiri.
6.1 EKL-i juhib ja esindab juhatus, mis koosneb mitmest liikmest. Juhatuse liige ei pea olema EKL-i liige. Juhatuse liikmed valivad endi seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
6.2 Juhatuse liikmeid võib olla kolm kuni kaheksa. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi EKL-i liikmete üldkoosolek. Juhatuse liige valitakse kaheks aastaks.
6.3 Juhatus peab EKL-i juhtima vajaliku hoolsusega ja liikmeid raamatupidamise aastaaruande esitamisel EKL-i majanduslikust olukorrast põhjalikult informeerima.
6.4 Juhatuse liikmete õiguste ja kohustuste täpsemaks määratlemiseks võidakse nendega sõlmida vastavad lepingud. EKL-i nimel nimetatud lepingute sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks volitatud isikud määratakse üldkoosoleku otsusega.
6.5 Juhatuse liikmed võivad kõigis õigustoimingutes esindada EKL-i üksinda. Juhatus teeb otsuseid koosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused vormistatakse protokolliliselt (osalejate allkirjaga).
6.6 Juhatus otsustab palgalise tööjõu kasutamise vastavalt majandusaasta kinnitatud eelarve piiridele.
7.1 EKL raamatupidamist korraldab seaduses ettenähtud korras juhatus, kes tasub riiklikke ja kohalikke makse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri talitusele maksudeklaratsiooni ja muud nõutavad dokumendid.
9.1.3 tulust, mis saadakse EKL väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või EKL põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest;
9.1.4 muudest sissetulekutest, mis ei ole vastuolus käesoleva põhikirjaga ja Eesti Vabariigi seadusandlusega.
9.2 EKL kasutab rahalisi vahendeid ainult põhikirjas kinnitatud eesmärkide täitmiseks ja oma tegevuses ei taotle isikliku kasumi saamist. EKL võib anda oma rahalisi vahendeid ja vara kasutamiseks oma liikme(te)le lepingu alusel.
10.4 Vastava otsuse vastuvõtmisel valib üldkoosolek vähemalt 3-liikmelise likvideerimiskomisjoni, kelle ülesandeks on lõpetada EKL tegevus, avaldada EKL tegevuse lõpetamise teade ajalehes, selgitada välja võlausaldajad ning rahuldada nende nõudmised. Likvideerimiskulud kaetakse EKL arvel. Likvideerimiskomisjoni tulemused vormistatakse lõppaktiga.
10.5 Pärast kõigi kreeditoride nõudmiste rahuldamist EKL-ile jäänud vara antakse üle ühele või mitmele sarnase eesmärgiga tegutsevale mittetulunduslikule organisatsioonile likvideerimiskomisjoni valikul.
EKL tegevus lõpetatakse viimase üldkoosoleku otsuse alusel ning üldkoosolek kinnitab ka likvideerimiskomisjoni lõppakti. EKL-I likvideerijad esitavad avalduse EKL tegevuse lõpetamise kohta kolme tööpäeva jooksul peale lõppakti kinnitamist riikliku registri pidajale EKL registrist kustutamiseks.
Põhikiri on kinnitatud EKL asutamiskoosolekul 17. oktoobril 1999 aastal. Muudetud üldkoosolekul 14. aprill 2015 aastal.
|
OSCAR-2019
|
||
See artikkel räägib profiklubist; pärast klubi ülesostmist ameeriklase Malcolm Glazeri poolt loodi fännide toetusel 2005. aastal poolprofessionaalne jalgpalliklubi F.C. United of Manchester
Inglismaal on Manchester United edukaim klubi: klubi on võitnud 20 Inglismaa meistri tiitlit, 12 Inglismaa karikavõistlused, 5 League Cupi ja 19 FA Charity/Community Shieldi.
1878. aastal moodustasid Lancashire'i ja Yorkshire'i raudteetöölised meeskonna Newton Heath. Esimene mäng esiliigas (1992. aastast Premier League) toimus 3. septembril 1892, kui kohtuti Mighty Blackburn Roversiga. Tulevase Manchester Unitedi esimese värava liigas lõi šotlane Robert Donaldson. Newton Heathsi esimene hooaeg lõppes 16. koha ja 18 punktiga. Play-off-mängus saadud võit jättis nad edasi esiliigasse.
Teine hooaeg esiliigas kujunes aga veelgi hullemaks kui esimene, sest jäädi viimaseks, võites ainult 6 mängu 30-st. Playoff-mängu kaotasid nad 0:2 ainult 2 aastat tegutsenud Liverpoolile, kes oli teises divisionis võitnud kõik mängud. Järgmised hooajad erilisi muudatusi ei toonud. Newton Heath püsis 5 hooaega teise divisjoni eesotsas.
20. sajandi algus ei kulgenud klubile kuigi hästi ja oldi oma kõigi aegade madalamal tasemel. Alates 26. aprillist 1902 kannab klubi Manchester Unitedi nime.
Manchesteri United võitis UEFA Meistrite liiga viimati 2008, kui Moskvas peetud finaalis alistati Londoni Chelsea penaltites. Cristiano Ronaldo viis 26. minutil Manchester Unitedi juhtima, kuid 45. minutil viigistas seisu Frank Lampard. See oli ainult kolmas kord, kui finaalis kohtusid kaks ühest riigist meeskonda.
2004/2005 hooajal hangiti omale üks EM parimaid ründajaid: Wayne Rooney. Kohe oma esimeses mängus alistas Manchester United 6:2 Istanbuli Fenerbahçe, Rooney lõi 3 väravat. Selle aasta sees võideti veel Lyoni 2:1, Sparta Prahat 4:1 ja kaotati play-off esimeses roundis AC Milanile, nii kodus kui võõrsil 0–1, üldskooriga 0–2.
Hooajal 2006/2007 ollakse Inglise liigas teist ja esimest kohta jagamas Chelseaga. Elu hooaega teeb Cristiano Ronaldo, vähemalt hooaja algul on Wayne Rooney (Inglismaa) vägagi varjus, vigastustega kimpus Mikäel Silvestre (Prantsusmaa), Ji-Sung Park (Lõuna-Korea) ja Ryan Giggs (Wales).
Hooaeg algas Premier League'is suurepäraselt, alistati kodusel Old Traffordil koguni 5-1 Fulhami, seejärel Charltoni 3-0 ja Watfordi 2–1. Kodus alistati Tottenham 1–0, hiljem vigastada saanud Ryan Giggsi (Wales) väravates. Pärast seda nii hästi küll mõnda aega ei läinud, kaotati 0–1 Arsenalile ja viigistati 1–1 Readinguga. Kodus alistati pärast seda siiski veel 2–0 Newcastle.
Meistrite liigas on 2.st mängus punastel 2 võitu. Võitlusliku mängu järel alistati kodus Glasgow Celtic 3-2. Manchester Unitedi poolelt lõid väravad 2 korda prantslane Louis Saha ja ühe korra Ole Gunnar Solskjaer. Teises mängus oldi võõrsil parem mullu Manchester United juba alagrupi turniiri järel välja lülitanud SL Benfica, tulemusega 1–0. Värava lõi teisel poolajal Louis Saha.
Hooaega alustati väga kehvalt. Esmalt jäädi viiki Readinguga seisuga 0–0 kus Wayne Rooney sai punase kaardi. Järgmine liigamäng jäi samuti viiki, aga seekord oli seis tablool 1–1 ja selles mängus sai punase kaardi Cristiano Ronaldo. Pärast seda mängu Portsmouthiga tuli mäng linnarivaalidega, Manchester Cityga. Mäng kaotati 1–0, kuigi Manchester United raiskas palju häid võimalusi. Hiljem toimus kodus mäng Tottenham Hotspuriga, mille Manchester United võitis 1–0. Selles mängus lõi oma esimese värava noor portugallane Luis Nani mis oli samas ka tema esimene FA Premier League värav. Pärast seda mängu tuli liigas veel kaks 1–0 võitu. Esimene oli Sunderlandi vastu ja teine Evertoni vastu. Seejärel hakkas Manchester United julgust koguma ja alistati koduväljakul Londoni rivaalid Chelsea 2–0. Selles mängus lõi Carlos Tevez oma esimese värava Manchester Unitedis ning mängu lõpus realiseeris penalti prantslane Louis Saha. Pärast võitu Chelsea üle võitis Manchester United järjest 3 mängu, milles löödi 9 väravat ja lubati endale lüüa 2 väravat. Esimene mäng oli võõrsil Birmingham City vastu, mille võitsid Punased Kuradid 1–0. Värava lõi selle hooaja väravakütt Cristiano Ronaldo. Pärast võõrsil mängu tuli kodustaadionil, Old Traffordil võõrustada Wigan Athleticut. Mängu võitis koduvõiskond kindlalt 4-0. Järgmine mäng oli võõrsil Aston Villaga, mille Manchester United 4-1 võitis. Muuseas, selles mängus läks Aston Villa 1–0 juhtima, kuid Manchester United ei andnud alla ja võitles lõpuni ning sai kätte hea tulemuse. Pärast kaheksandat järjestikust võitu tuli Manchester Unitedil raske mäng Arsenaliga, mille seis jäi 2–2. Pärast viiki Arsenaliga võitis Manchester United 5 liigamängu järjest. Esimene mäng oli Fulhami vastu, kus Cristiano Ronaldo lõi kaks väravat ja mängu seisuks jäigi 2–0. Järgmises mängus võideti kindlalt Derby Countyt 4-1. Hiljem võideti võõrsil suurimaid rivaale Liverpooli 1–0. Carlos Tevez lõi tolles mängus võiduvärava hetk enne esimese poolaja lõppu. Pärast võitu Anfieldil võideti kodus teist meeskonda Liverpoolis ehk Evertoni koduväljakul 2–1, kus 84. mänguminutil tegi penaltist skoori Cristiano Ronaldo, kui Steven Pienaar tõmbas penaltikastis maha Walesi vanaveterani Ryan Giggsi. Eelnevalt oli Cristiano Ronaldo selles mängus skoori avanud ilusa vasaku jala löögiga ja Tim Cahill terava pealöögiga. Pärast võitu Everton FC üle võideti võõral väljakul Manchester Unitedi eks-kapteni Roy Keanei poolt juhitud Sunderlandi 4-0. Siis aga tuli võtta vastu 2–1 kaotus West Ham Unitedilt. Siis mängiti Birminghami vastu ja võideti liiga uustulnukaid 1–0. Järgmine mäng oli Newcastle Unitedi vastu, kus United hävitas Newcastle teisel poolajal lüües 6 väravat. Esimene poolaeg jäi 0–0, teine poolaeg 6-0. Selles mängus lõi Cristiano Ronaldo esimese kübaratriki oma elus. Pärast seda võideti võõrsil Readingut 2–0 ja kodus Portsmouthi 2–0. Pärast võite tuli võtta vastu viik Tottenham Hotspuriga. Seis jäi 1–1, kus Carlos Tevez lõi viimasel minutil dramaatilise viigivärava Manchester Unitedis. Kuid pärast seda viiki mängis Manchester City linnarivaalide vastu suurepärast jalgpalli ja võitis jälle Manchester Unitedit Old Traffordil 2–1. Pärast seda kaotust võitis Manchester United 6 mängu järjest. Kõigepealt hävitati Newcastle teist korda, kuid seekord seisuks jäi 5-1. Pärast seda tehti tuul alla Fulhamile, kus võideti 3-0. Pärast võitu Londonis mindi Derbyshire'i ja võideti liigast välja langenuid 1–0. Seejärel võitis Manchester United Boltonit 2–0. Mõlemad väravad tulid Cristiano Ronaldolt. Need väravad tähendasid ka seda, et Cristiano Ronaldo ületas George Besti rekordi olles resultatiivseim äärepoolkaitsja Manchester Unitedis. Hiljem võideti kodus Liverpooli 3-0. Seejärel Aston Villat 4-0 ning seejärel jäädi Middlesbrough FC-ga 2–2 viiki, kuigi eelmise mängu võitis Manchester United 4-1. Pärast seda võideti kodus Arsenali 2–1 mis tähendas Arsenalile, et neil ei ole võimalik enam Inglismaa meistriks saada. Pärast seda jäädi viiki Blackburniga ning vahe Chelsea ja Manchester Unitedi vahel oli ainult 3 punkti. Ja järgmine mäng oli Chelsea ja Manchester Unitedi vahel mille Chelsea võitis 2–1 tänu Michael Ballacki kahele väravale. See tähendas seda, et mõlemal meeskonnal on võrdselt 81 punkti Inglise meistriliigas. Pärast kaotust Londonis tuldi tagasi Manchesterri ja võideti Londoni klubi West Hami 4-1. Viimases mängus võitis Manchester United Wigan Athleticut JJB staadionil 2–0, kus esimese värava lõi Cristiano Ronaldo Wayne Rooney teenitud penaltist ja teise värava lõi vahetusest sisse tulnud Ryan Giggs. Samal ajal jäi ka Chelsea Boltoniga 1–1 viiki, mis tähendas, et meistritiitel jääb Old Traffordile.
Samal ajal jõuti ka UEFA Meistrite Liiga finaali koos Londoni Chelseaga. Finaal peeti 21. mail Moskvas ning selle mängu võitis Manchester United. Normaalajal jäi mänguskoor 1–1; väravad lõid Cristiano Ronaldo ning Chelsea meeskonnast esimese poolaja viimasel minutil Frank Lampard. Lisaajal väravaid ei löödud ning mäng läks edasi penaltiseeriale. Manchester Unitedi meeskonnast eksis penaltiga Cristiano Ronaldo ning Chelsea meeskonnast lõi John Terry palli posti. Viimase värava lõi Ryan Giggs ning pärast seda tõrjus Edwin van der Sar Nicolas Anelka penalti ära, mis tähendas seda, et Manchester United võitis pärast 9 aastat taas UEFA Meistrite Liiga.
Hooajaeelses Community Shieldi karikamängus võideti penaltitega Portsmouthi. Premier League hooaega alustas Manchester United 1:1 viigiga Newcastle United vastu Old Traffordil. Unitedi ainsa värava lõi Darren Fletcher. Unitedi teises mängus Portsmouthi vastu võttis United oma esimesed 3 punkti kui alistati Fratton Parkil Portsmouth 1:0. Värava lõi selles mängus taas Darren Fletcher. Seejärel läks United külla Liverpoolile, kus võeti kahjuks vastu 1:2 kaotus. Unitedi värava lõi Carlos Tevez. Pärast Liverpooli mängu tuli kohe mäng Chelseaga. Selle mängu skooriks jäi 1:1. United läks küll 1:0 juhtima kui Petr Čech pillas Dimităr Berbatovi löögi ning Ji-Sung Park lõi lahtise palli tühja väravasse, aga Salomon Kalou lõi mängu lõpus peaga Chelsea viigivärava. Seejärel tuli mäng Bolton Wanderersiga Old Traffordil. Sellest mängust võeti 2:0 võit ning väravad lõid Cristiano Ronaldo penaltist ning Wayne Rooney mänguolukorrast. Siis võideti jälle 2:0, kuid seekord oli vastaseks Blackburn Rovers ning mäng toimus võõral väljakul. Väravad lõid selles mängus kaitsja Wes Brown ja ründaja Wayne Rooney. 18. oktoobril kohtuti kodustaadionil West Bromwich Albioniga, ning saavuti 4:0 võit. Skoori tegid Wayne Rooney, Cristiano Ronaldo, Dimităr Berbatov ja Nani. Järgmine mäng toimus Evertoniga Goodison Parkil. Resultaadiks jäi 1:1, Manchester Unitedi poolt lõi värava hooaja alguses hoos olnud Darren Fletcher, kuid tema värava nullis Marouane Fellaini peaga löödud värav. Juba nelja päeva pärast kohtuti West Ham Unitediga kodusel Theatre of Dreamsil. United võitis 2:0, ning mõlema värava autoriks oli Cristiano Ronaldo. Tiheda mängugraafiku tõttu mindi palliplatsile juba kolme päeva pärast, ka seekord Old Traffordil. Vastaseks oli Hull City. Hooaega suurepäraselt alustanud Hull City oli tugev vastane, kuid dramaatilise mängu võitjateks osutusid siiski Punaste Kuradite esindajad, mängu lõpuks särasid tablool võidunumbrid 4:3. Võrku olid sahistanud Cristiano Ronaldo x2, Michael Carrick ja keskkaitsja Nemanja Vidic. Premier League nädalase pausi järel sõideti Emirates Stadiumile külla Arsenalile. Unitedil tuli võtta 1:2 kaotus, Arsenali poolelt lõi mõlemad väravad noor prantslane Samir Nasri, lõpuminutitel lõi ka Manchesteri klubi auvärava. Värava autoriks oli noor brasiilia paremkaitsja Rafael da Silva, kes lõi oma esimese värava Punastes Kuradites. 15. novembril võõrustati Stoke City meeskonda, kes põrmustati suureskooriliselt, mängu lõpuks oli seis 5:0. Cristiano Ronaldo avas ja lõpetas väravateparaadi. Juba 3. minutil lõi noor portugallane karistuslöögist 30 meetrilt suurepärase õhus vinditava ja väreleva palli Thomas Sørenseni selja taha. See oli ka tema sajas värav Manchester Unitedi särgis. Lõpuminuteil lisas Ronaldo veel ühe värava karistuslöögist, keerutades palli karistusala joonelt ümber müüri ja täpselt värava alanurka. Veel skoorisid Michael Carrick, Dimităr Berbatov ja debütant Danny Welbeck, kes saatis suurepärase löögi 30 meetrilt otse ristnurka. Hooajal 2008/09 võitis Man Utd Carling Cupi ja Premier League'i. Meistrite Liiga poolfinaalis sai Darren Fletcher punase kaardi Arsenali vastu ja finaalis kaotati Barcelonale 2–0.
|
OSCAR-2019
|
||
Tallinna vabastamise aastapäeval 28. augustil 1942, teatas Eesti kindralkomissar SA-Obergruppenführer Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgema juhtkonna poolt on antud luba moodustada Waffen-SSi alluvuses Eesti Leegion. Mehi värvati algul ida- ja politseipataljonidest. Leegion pidi tulema rügemendisuurune ja koosnema kolmest pataljonist (igas neli kompaniid) ja raskegranaadiheitja- ja tankitõrjekompaniist. Leegioni asujate esimene koondamine toimus Pihkvas.
Leegioni väljaõpe toimus Poolas Krakowi lähedal asuvas Debica väljaõppelaagris (SS-Truppenübungplatze “Heidelager”).
Esimesteks olid Idarindelt saabunud vabatahtlikud ning väljaõpetamata noored Eestist. Eesti Leegion pidi tulema vabatahtlik. Esimesena saabusid kohale 13. oktoobril 1942 113 idapataljoni meest leitnant Paul Maitla juhtimisel.
Eestlastest ohvitserid (80 meest) saadeti täienduskoolitusele SS-sõjakooli Bad Tölz, allohvitseride väljaõppekohaks sai Poseni (Poznan) SS-sõjakool, radistid saadeti Potsdami ning tankitõrjemehed Hollandisse Hilversumi sõjakooli.
1942. a. novembri algul saabus leegioni väljaõpet teostama SS-rügemendi “Deutschland” 89 instruktorit. Detsembri algul saabus veel täiendavalt 97 väljaõpetajat, kelle seast määrati enamus rühma- jao- ja relvaülemaid.
10. detsembril 1942 määrati pataljoni suuruseks 3 laskur- ja 1 raskekompanii, staabikompaniist eraldati 5. kompanii ning selle juurde moodustati üks alljuhtide rühm. 1942. aasta lõpus kuulus leegioni 5 laskur- ja 1 raskekompanii koosseisu 969 meest. Ilmus rügemendiülema käskkiri, millega kohustati pataljoni olema veebruari lõpuks ´1943 lahinguvalmis.
Jaanuaris ´43 määrati 5. kompanii suuruseks 134 meest ja 28 väljaõpetajat. 20. jaanuaril ´43 määrati täiendavalt pataljoni koosseisu 46 Kiievi pataljonist saabujat. 19. veebruaril ´43 suunati rügemendi luurekompaniisse 25 meest, enamus sakslased. Päev hiljem saadeti 75 meest Hamburgi lähedal asuvasse Lauenburgi allohvitseride kooli (3. SS-Unterführerschule Lauenburg-Pommern).
Kuna sakslastel oli Idarindel raske olukord, moodustati 23. märtsil 1943 leegioni 1. pataljonist, mis koosnes põhiliselt leegioni esimestest vabatahtlikest, motoriseeritud pataljon “Narva” (estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Batallion “Narwa”) ning liideti 5. SS-tankidiviisiga “Wiking”. Pataljon “Narva” (973 meest, neist 776 eestlast) saadeti 4. aprillil 1943 “Wikingi” diviisi koosseisu Ukrainasse, kus lahingväljaõpe kestis veel mitu kuud. Eestlaste pataljonist sai hollandlaste rügemendi “Westland” koossesisus selle 3. pataljon. 13. juulil ´43 tegi “Narva” pataljon läbi oma esimesed tuleristsed Izjumi lahingus, kus kolmepäevases lahingus hävitati ligi sada vaenlase tanki ning löödi tagasi kahe brigaadi pealetung. Izjumi lahingus kaotas pataljon langenutena 76 meest, nende seas austerlasest pataljoniülema SS-Sturmbannführer G. Eberhardti, ning ligi pool koosseisust haavatutena. Hiljem võitles pataljon Harkovi ruumis, kus peale kaheksa päeva kestnud veriseid lahinguid oli pataljoni koosseisu alles jäänud veel ainult 157 meest. Pataljon sai korduvalt täiendust, kuid detsembris 1943 saadeti Debica laagrist täienduseks 500 väljaõpetamata noort, kes polnud saanud mingit lahinguõpet ega sooritanud varem ainsatki lasku. Väljaõpe toimus rindekorras Tsherkassi kotis, kuhu pataljon oli koos teiste Saksa väeosadega jaanuaris 1944 sattunud. Pataljon “Narva” 100-meheline üksus suutis siiski kotist välja murda, kuid neist 500-st noorest jõudis Eestisse tagasi vaid 35! Ellujäänud mehed saadeti puhkusele Varsavisse ja sealt Eestisse.
Debicasse oli nüüd alles jäänud vähe mehi, mis ei andnud võitlusvõimelise üksuse koosseisu välja. Saksa võimud olid nüüd sunnitud vabatahtlike puudumisel välja kuulutama 24. veebruaril ´43 mobilisatsiooni Eestis, samuti värvati leegioni sadu töö- ja abiteenistuslasi. Mobilisatsiooni alla kuulusid 1919.-1924. a. sündinud mehed, keda tuli kokku u. 5300 meest, kelledest saadi leegioni 1943. a. jooksul ligi 5000 meest. Mobiliseeritud jäid leegioni koosseisu ja pärast väljaõpet moodustasid leegioni uue tuumiku.
5. mail 1943 algas leegioni reorganiseerimine (22. oktoobrist 1943) 3. eesti SS-brigaadiks (3. Freiwilligen Estnische SS-Brigade). Moodustati kaks kahepataljonilist jalaväerügementi (42. ja 43. SS-grenaderide rügement), kergesuurtükiväedivisjon ja muud eriüksused (kõik teised Eesti Brigaadi üksused kandsid numbrit 53. või 33.). Juulis ´43 saadeti 208 meest Amersfooti suurtükiväekooli Hollandisse. Kohapeal moodustati alljuhtide väljaõppekompanii (ULK ehk Unterführer Lehrkompanie).
Septembri lõpus 1943 külastas Eesti Brigaadi SS-Reichführer Heinrich Himmler koos Eesti väeosade kindralinspektori SS-Brigadeführer Johannes Soodlaga.
26. oktoobri 1943 mobilisatsiooniga saadi täienduseks 1925. a. sündinud mehed, kelledest 400 läks SD käsutusse ja 3300 Heidelaagrisse. 10. detsembril ´43 toimus täiendav mobilisatsioon 1924. a. sündinud meestele, kuid kokku saadi ainult 900 meest. Kokku siis 4200 sõdurit. Formeerimise algusest kuni 1944. a. alguseni koondati leegioni 11 000 meest, kelledest üle 1300 võitles pataljon “Narva” ja 5100 eesti brigaadi koosseisus Idarindel. Ülejäänud olid väljaõppel Heidelaagris.
24. oktoobril 1943. a. saadeti eesti brigaad Idarindele Neveli rindelõiku, kus algul võideldi vene partisanidega – nö. Rossonõ vabariigi vastu. Detsembri alguses suunati brigaad aga rindele, et õgvendada rindejoont. Lahinguid pidades ja visalt edasi tungides jõuti Drissa jõe jooneni. Brigaad jõudis Neszerdo ja Meshno järve vahel oma ettenähtud positsioonidele ning pidas seal positsioonisõda.
1944. a. 14. jaanuaril alustas Punaarmee Leningradi alt suurpealetungi Eesti suunas ning jõudis kiiresti Narva jõeni ja Peipsi äärde. Saksa 18. armeel oli 14 räsitud pataljoni Punaarmee 2. löögiarmee 4 armeekorpuse vastu. Eesti oli ohus, kuna Leningradi all asunud Saksa väed olid purustatud, ega suutnud peale väheste erandite (III SS Soomuskorpus) Punaarmeed enam peatada.
24. jaanuaril 1944 nimetati 3. Eesti SS Brigaad ümber 20. Eesti SS-diviisiks (20. Estnische SS Freiwilligen Division). Kuigi leegionit ei olnud enam olemas, oli diviis, siiski nimetati diviisi võitlejaid kuni sõja lõpuni leegionärideks või relvagrenaderideks.
Veebruaris ´44 tegutses 20. Eesti Diviis Volhovi rindel Ilmeni piirkonnas ning võeti peale eestlaste taotlust rindelt ära ja saadeti Eestisse.
Diviisi 45. rügemendi 1. pataljon jõudis SS-Haupsturmführer Harald Riipalu juhtimisel 9. veebruaril 1944 Tartu jaama ja paisati Peipsi äärde sealt ületulnud Punaarmee vastu. 14.-16. veebruarini hävitas 45. rügemendi 1. pataljon koos saksa üksustega ja omakaitsega Punaarmee sissetunginud väeosad Meerapalus. Hävitati 2000 venelast ning saadi ohtralt sõjasaaki. Eesti diviisi 46. rügement suunati ruttu Narva rindele.
24. veebruaril ründasid 46. rügemendi 2. pataljoni osad SS-Haupsturmführer R. Bruusi juhtimisel Riigiküla sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, 1. pataljon lõunast. Lahing kestis üle kümne tunni, kuid 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-Oberscharführer R. Männiku juhtimisel rullis venelaste kaevikud üle ning sillapea likvideeriti. Vaenlasi langes üle 300, Eesti Diviis kaotas 2 ohvitseri, 11 sõdurit ning 32 sai haavata.
1. märtsil vallutasid 45. rügemendi 1. pataljon ja 46. rügemendi 1. pataljon raskes käsivõitluses Vepsaküla ja Vaasa sillapea. SS-Unterscharführer H. Nugiseks sai selle rünnaku eest Rüütliristi.
5. märtsil murdis SS-Obersturmführer Mägi rünnakgrupp lõpuks Siivertsi sillapea vastupanu. Sellega oli Narva läänekallas põhja pool Narva linna puhas.
1. märtsil ´44 algas Punaarmee uus suurrünnak Auvere suunas. Neile saadeti vastu Eesti 658. Idapataljon rüütliristikandja major A. Rebase ja 659. Idapataljon kapten G. Soodeni juhtimisel. Need üksused võitlesid Putki-Sirgala ruumis ümberpiiratuna, kuid suutsid rinnet pidada kuni täiendavate saksa üksuste saabumiseni. 17. märtsil ´44 ründas 20 Punaarmee diviisi 3 kaitsel olnud saksa diviisi, kuid läbi ei suudetud murda. 7. aprillil ´44 andis Punaarmee juhatus käsu peatada rünnakud Narva rindel. Aelleks ajaks oli langenud 70 000 venelast ja 20 000 sakslast ja eestlast.
20. märtsil ´44 saabus 20. eesti SS-diviisi koosseisu tagasi eliitpataljon “Narva”, mis peale ümberformeerimist nimetati 20. Füsilierpataljoniks (luurepataljoni nimetus jalaväediviisides). Mai keskel ´44 oli Eesti diviisi koosseisusu alles jäänud 5000 meest, kuid lahingute lõppemise perioodile järgnenud vaikuses algas diviisi reorganiseerimine ja täiendamine.
26. mail 1944, sai eesti diviis endale lõpliku nime – 20. Waffen-Grenadier Division der SS (estnische nr. 1). Diviisi komplekteerimine lõppes alles juunis. Suve algul 1944 loodi diviisi koosseisu senistele 45. ja 46. rügemendile juurde kolmandad pataljonid ning moodustati 47. rügement, samuti täiendati eriüksuseid. Senised Wehrmachti alluvuses olnud 658. ja 659. Idapataljon liideti eesti diviisiga. Loodi 20. tagavara-ja väljaõpperügement (Ersatz- und Ausbildungs Regiment Kloogal) ja 20. välitäienduspataljon (Feldersatz Batallion Kehras). Diivisiülem F. Augsberger soovis moodutada veel teise Eesti SS-diviisi, mis kuulus ka H. Himmler plaanide hulka (vt. lisa), ning saada siis Eesti SS-korpuse ülemaks. Sarnaselt oli toimunud kahe Läti SS-diviisiga, mis moodustasid Läti SS-korpuse. Kahjuks põrkusid omavahel SSi ja Wehrmachti ning eestlaste huvid (plaan oli kolme (2 lahing- ja 1 tagavaradiviisi moodustamiseks) Tulemuseks ei olnud mitte teine Eesti diviis, vaid kuus nõrka piirikaitserügementi.
Seoses saksa armee strateegiliste probleemidega teistel rinnetel, oli Narva rindele jäänud juuniks ´44 ainult 5 Saksa alakomplekteeritud diviisi ja 20. eesti SS-diviis, kokku 27 000 meest. Punaarmee kahes armees oli neile vastu panna 205 000 meest ning ülekaal tulejõus oli kaheksakordne, lennuväes üheksakordne ja tankiväes kolmekordne. Punaarmee alustas rünnakuid Auvere ruumis, et piirata sisse Armee Abteilung “Narwa”.
24. juulil 1944 peatas 45. rügement koos pataljon “Narvaga” Punaarmee pealetungi Auveres. Riipalu rügemendil koos pataljon “Narvaga” oli kokku 2800 meest. Venelased koondasid üldpealetungiks kogu Narva rindel 130 000 meest. 24. Juuni hommikul kell viis algas venelaste suurtükiväe kanonaad (kokku tulistati 80 000 mürsku). Kuid vaenlane löödi tagasi, lahingud vaibusid alles õhtuks. Punaarmee kaotas u. 8000 meest, 17 tanki ja 12 lennukit. Riipalu võitlusgrupp kaotas surnutena 70-100 mehe vahel ning haavatutena 298 meest. Pataljon “Narva” 3. kompaniist oli alles 30 meest.
25. juulil ´44 kell 7 alustas Punaarmee suurimat pealetungi Eestile. 80 minutiga lasti välja 200 000 mürsku. Kell 8.20 alustasid Punaarmee jalaväeüksused Narva jõe ületamist Kudruküla juurest. Eesti diviisi 46. rügemendi kaitse purustati ning algas taandumine Sinimägede positsioonile (Tannenbergi liin).
47. rügemendi 2. pataljon major Rebase juhtimisel toetas Vepsaküla maaninalt tiibtulega 46. rügementi. Kogu pika poolringi kaitses oli vaid Rebase pataljon, idas, läänes ja põhjas aga vaenlane. Kuid maantee oli vaja hoida Narvast tulevatele vägedele vaba ning hullumeelne lahing jätkus. Samasuguse kangelasteo sooritas ka 45. rügemendi 6. kompanii, kes võttis sisse ringkaitse ja pidurdas Punaarmee liikumist. Kuigi paari tunni pärast seda kompaniid enam ei olnud, aitas nende ohver kaasa tuhandetel meestel jõuda uutele positsioonidele. Õnnetult läks 4. SS-brigaadi “Nederland” 48. rügemendil, kes jäi taandumisega hiljaks ja eksis teelt ning piirati Repniku lähedal Punaarmee poolt sisse ja hävitati. Teistel üksustel õnnestus enam-vähem kaotusteta tõmbuda tagasi Tannenbergi positsioonile (Mummassaare-Sinimäed-Peipsi joonele).
Tannenbergi liini (9 km pikk) ründas terve Punaarmee 2. löögiarmee ja pool 8. armeed. Vaenlase ülekaal oli neljakordne.Vastas seisid neil Euroopa vabatahtlikest ja sakslastest koosnev III SS-soomuskorpus ja eestlased, kokku u. 40 000 mehega. Seal toimuv meenutas põrgut, mürsud lendasid mürsuaukudesse, toimusid pidevad käsivõitlused, rünnakud ja taganemised, vasturünnakud. Täiskoosseisulised 150-mehelised kompaniid kahanesid 15-30–mehelisteks gruppideks. Üksused läksid omavahel segamini, õlg õla kõrval võitlesid eestlased, sakslased norralased, hollandlased, flaamid ja teised Euroopa vabatahtlikud. Pataljonidest said rühmad, flaamide pataljoni 500-st mehest läks kodumaale tagasi 130! Iga saksa poole pataljoni vastu oli üks vene diviis. Siiski suudeti raskete kaotuste hinnaga Punaarmee pealetung peatada. Erinevatel andmetel kaotas Punaarmee Sinimägedes haavatute ja surnute näol 11 diviisi ja 2 brigaadi, 170 000-300 000 meest ning 120 tanki. Punaarmee 109. laskurkorpusest jäi ellu 255 meest. Ka Saksa poole kaotused olid kohutavad. Langenuid oli tuhandeid, kõik üksused olid verest tühjaks jooksnud. Eestlastest said rüütliristi Waffen-Obersturmbannführer H. Riipalu ja Waffen-Haupsturmführer P. Maitla.
Punaarmee juhatus nägi, et Sinimägede kaudu pole võimalik Eestit vallutada ning koondas oma jõud lõunasse ja alustas pealetungi Tartu suunal. Üksteise järel vallutati Petseri, Võru ning oldi Lõuna-Tartumaal. Läbimurdelõigus oli Punaarmeel ülekaal elavjõu osas 4,3, suurtükkide ja miinipildujate osas 14,8 ja soomustehnikas 4,1 korda. Kaitsel olnud saksa väed ja piirikaitserügemendid ning omakaitse lahingüksused ei suutnud vaenlast peatada.
Alates 16. augustist saadeti Tartu alla Eesti diviisist kõik üksused, mis võimalik. Esimesena lahkus 46. rügement, millest moodustati Kampfgruppe “Rebane”. Selle üksuse staabiks toodi senise 46. rügemendi staap ja lahingüksuseks 47. rügemendi 2. pataljon Waffen-Haupsturmführer Sepa juhtimisel. Hiljem saigi sellest üksusest 46. rügement. Järgmisena lahkus 47. rügement, millest moodustati Kampfgruppe “Vent”. Selle üksuse staabiks jäi rügemendi staap ning võitlusüksusteks toodi 46. rügemendi 1. ja 2. pataljon, mis lahkusid Konju juurest 45. rügemendi võitlusgrupist. Nende pataljonide ülemaiks määrati 47. rügemendist Waffen-Sturmbannführer F. Kurg ja Waffen-Haupsturmführer H. Rannik. Võitlusgrupi koosseisu määrati kolme päeva pärast veel 45. rügemendi 1. pataljon Waffen-Haupsturmführer P. Maitla juhtimisel. Äraantud üksuste asemele sai 45. rügement Sillamäelt vabaks oma 2. pataljoni ning rügemendi käsutusse tulid pataljon “Narva” ja Kurtnas formeeritav “Sihveri pataljon”.
16. augustil 1944 võttis Tartu rindelõigu üle SS-Brigadefüher J. Wagner , kellele allutati kolm III SS-soomuskorpuse võitlusgruppi: 5. SS-Sturmbrigade “Wallonien” 300-meheline võitlusgrupp SS-Obersturmbannfüher L. Degrelle juhtimisel saadeti Vana-Kuustesse; Kampfgruppe “Vent” (major Kure, kapten Maitla ja kapten Ranniku pataljonidega) vastavalt Elva, Kambjasse ja Pangodi ning Kampfgruppe “Rebane” (kapten Sepa pataljoniga) Ahja jõe joonele.
23. augustil alustas Punaarmee uut pealetungi ning Nõo kaitsjad sattusid piiramisrõngasse, ent Venti võitlusgrupil õnnestus välja murda ja Tähtvere juures uutele positsioonidele asuda. Õnnetuseks jäi õhkimata Kärevere sild ning vaenlase soomusjõud ületasid selle takistamatult. Öösel sai Kampfgruppe “Wallonien” käsu õhkida sild. Vaatamata 200 mehe kaotusele oli valloone koos juurdeantud 150 mehega 250. Nad asusid rünnakule, kuid peale meeleheitlikku võitlust olid sunnitud taganema Kärknani.
25. augustil ´44 alustas Punaarmee pealetungi Tartule kolmes suunas. Venti võitlusgrupi kompaniid olid kokku sulanud paarikümnemehelisteks, sest alates võitlustest Elvas, ei olnud nad täiendust ega puhkust saanud. Tartu langes. Venelased püüdsid Emajõge ületada ka linnast ida pool, kuid seal lõi Rebase võitlusgrupp kõik rünnakud tagasi.
28. augustil asusid Eesti diviisi võitlusgrupid, “soomepoiste” pataljon (46. rügemendi 3. pataljon) Waffen-Haupsturmführer V. Pärlini juhtimisel, politseipataljonid ja saksa väed vastupealetungile ning 30. augustiks oli Emajõe põhjakallas Võrtsjärvest Jänese sillani venelastest vaba. Soomepoiste pataljon kaotas Pupatvere-Õvi all 34 meest langenutena ja 136 haavatutena, kuid täitis oma ülesande. Pataljoni autasustati korraga 44 Raudristiga. Vaatamata edukale rünnakule ning ka suurtele kaotustele, ei suudetud siiski Tartut tagasi võtta.
15. septembri 1944. a. seisuga kuulus 20. eesti diviisi ilma 45. rügemendi 2. pataljoni ja 47. rügemendi 2. pataljonita 15 382 meest. Tegelikult oli diviisi tugevus koos tagavara- ja väljaõppeüksuste ning diviisile allutatud üksuste näol üle 20 000 mehe. Kuid diviisi üksused olid üle Eesti laiali paigutatud ning meeleolu sakslaste taganemise tõttu kehv. 2. augustil ´44 on saadetud Berliini saksa luureohvitseri kiri, kus öeldakse, et juhtkonna vigade tõttu kandis 46. rügement raskeid kaotusi. Praktiliselt ümberpiiratuna, taandus segaduses ning jättis tiiva lahti, mille tõttu piirati ümber 4. SS-brigaadi “Nederland” 48. SS-rügement ja hävitati. Suuremast kaotusest päästis 47. rügemendi 2. pataljoni (Rebase pataljon) kangelaslik heitlus. Diviisis valitsev meeleolu oli peale rindeõgvendamist äärmiselt halb, sakslaste vastu lausa vaenulik. Seda demonstreeriti sageli ka avalikult, ähvardades sakslasi relvaga. Väejooksikute arv oli suur: juulis ´44 1571, kelledest 23 ohvitseri. Seetõttu III SS-soomuskorpuse juhtkond ei pidanud diviisi enam täielikult usaldusväärseks. Eesti diviisi arvuline koosseis juuli lõpus- augusti algul ´44 oli peale ränki lahinguid u. 6000 meest ning desertööre seega u 25% koosseisust. 20. tagavararügemendist, mis asus Kloogal, oli juulis-augustis ´44 desertööre samuti u 25 % u. 3000-mehelisest koosseisust. (Märtsis ´44 oli desertööre 65). Nagu näha suudeti septembriks diviisi suurendada 20 000 meheni.
17. septembril 1944 alustas Punaarmee suurpealetungi Tartu rindel ning peale tunniajalist suurtükiväetuld alustasid Emajõe ületamist. Hävitati peaaegu täielikult kaitsvad eesti ja saksa väeosad, mille jäänused asusid käsivõitlust pidades taganema. 17. septembriks olid Eestist Lätisse lahkunud tugevamad saksa üksused (III SS-soomuskorpuse soomusüksused, 11. Ida-Preisi diviis jne), et hoida lahti maaühendus Saksamaaga.
18. septembril ´44 andis armeedegrupp “Nord” käsu plaani “Aster” elluviimiseks, et takistada armeegrupp “Narva” ümberpiiramist. Saksa väejuhatus oli otsustanud Eesti maha jätta, kuid taheti moodustada Tallinna sillapea ning taganemine pidi toimuma aeglaselt ja korrapäraselt vastupanu osutades. III SS-soomuskorpus pidi pimenedes välja murdma Pärnu suunas ning viimased üksused pidid lahkuma Viljandist järgmisel päeval.
Sinimägedes ja Krivasoos asusid 20. eesti SS-diviisi 46. rügement ja 45. rügemendi 2. pataljon, pataljon “Narva”, pataljon “Sihver” ja rünnakkahurite üksus. Lisaks veel 300. eriotstarbeline jalaväediviis, mis koosnes neljast eesti piirikaitserügemendist ja mõned politseipataljonid. Kokku 12 000 -15 000 meest.
18. septembril määrati taganevate eesti väeosade ülemaks Waffen-Obersturmbannführer H. Riipalu. Samal päeval said Sinimägedes asuvad üksused käsu asuda kaitseliinile Laekvere lähedal. 19. septembri varahommikul alustati taganemist Kurtnasse ja sealt edasi Jõugu suunas.
19. septembri varahommikul saabus 45. rügemendi 1. pataljon Kuremäele ning pealelõunal jõudis 46. rügemendi 1. pataljon Jõugu-Iisaku lähistele. 19. septembril saadeti 20. eesti SS-diviisi viimased allesjäänud motoriseeritud üksused Tallinna kaitsele ja allutati Kampfgruppe “Gerok” ile
Taganemine Tallinna algas 17. septembri ´44 õhtupoolikul. Saksa väejuhatus tegi aga suure vea, sest kõik need väeosad olid suunatud Tudulinna-Avinurme-Rakke teele, samal ajal oli Narva-Tallinna maantee peaaegu vaba. Avinurmes tekkis üldine segadus, sest väeosad kuhjusid kokku, liiklus venis. 18. septembril hommikul tegi diviisiülem SS-Brigadeführer F. Augsberger Rakkes korralduse välisandarmeeriale kõik autod kinni pidada, tühjendada ja Avinurme-Tudulinna saata, et lahinguüksused peale võtta. Umbes 90 masinat sõitiski Auvere poole, kus võeti peale taganev saksa 111. Julgestusrügement.
18. septembril 1944 tungis Punaarmee kiiresti edasi ning jõudis Kõverikuni. Kui sinna jõudis 19. septembri õhtul 111. rügement, võeti autokolonn tule alla ja rügement võeti peale väikest tulevahtust vangi. Sellega oli nüüd Eesti üksuste tee Tallinna ära lõigatud. Taanduvad eesti diviisi üksused jäid Avinurme juures kotti ning mitmetes lahingutes hävitati ja sunniti alistuma.
21. septembril ´44 toimus Porkuni lahing, kus 20. SS-diviisi üksused ja piirikaitserügemendid kohtusid 8. Punase Eesti laskurkorpusega. 20. eesti diviisi jõud, peamiselt pataljon “Narva” tungis peale, et murda välja läände, kuid löödi peale mitmetunnist võitlust tagasi. Langenuid oli Eesti diviisis üle 300. Peale Auvere ja Porkuni lahinguid oli 20. eesti diviisi üksused Narva rindel muutunud lahingukõlbmatuks. Need vajusid laiali metsadesse ning alistusid üksikute gruppidena.
Rinne Eestis oli lagunenud, kuid enamusel sõduritel õnnestus siiski Eesti laskurkorpuse käest vabaneda. Rebase võitlusgrupp peatas Põltsamaa joonel pealetungivaid venelasi ning Riipalu koondas Avinurmest pääsenud mehi asudes kaitsele Edru-Salla joonele.
23. septembri ööl toimus äge lahing Põltsamaal “soomepoiste” pataljoni riismete ja Punaarmee vahel, Rebase võitlusgrupp kattis positsioone Uudeküla juures.
6. oktoobril 1944 andis Waffen-SS juhtkond käsu viia 20. diviis lühiajalisele puhkusele ja reorganiseerimisele Sileesiasse Neuhammeri õppelaagrisse. 10. oktoobril ´44 ületasid esimesed eesti üksused Saksa piiri Grottingeni piirkonnas ja jõudsid mõned päevad hiljem Neuhammeri, kuhu koondunus 12 000 - 15 000 eesti sõdurit erinevatest üksustest. Peale meeste laialipaigutamist mitmesugustesse koolidesse ja tagavararügementi jäi diviisi koosseisu 9000 meest. Uuesti moodustati rügemendid, kuid võitlusvõimelised olid vaid 45. ja 46. rügement. Kava järgi pidi väljaõpe kestma 5 kuud: 1. novembrist ´44 1. aprillini ´45, tegelikult kestis see vaid kaks ja pool kuud.
1. detsembril ´44 vannutati 20. SS-diviis uuesti. Sel ajal kuulus diviisi koosseisu u. 11 000 meest, neist 150 ohvitseri ja 750 allohvitseri. 20. detsembril 1944 anti kõik eestlastest abiteenistujad ja Wehrmachti alla kuuluvad sõdurid üle SS-Reichsführeri alluvusse ja saadeti Neuhammeri. Neist taheti moodustada 20. SS-diviisi 47. rügement, kuid seda ei jõutud enam varustada ja relvastuda.
Kuna vajadus ohvitseride järele oli suur ning SS-Junkerschule Bad Tölz ja Braunschweig ei suutnud kõikide SS-diviiside vajadusi rahuldada, moodustati SS-peaameti poolt mitmeid uusi sõjakoole. Üheks oli Neveklau sõjakool Tshehhis. Ametlikult kandis see nimetust SS-Panzer-Grenadier Schule Kienschlag. Kooli tegevus algas juunis ´44 ja lõppes aprillis ´45. Neveklaus oli selle sõjakooli üks osakondadest, kus teiste rahvuste kõrval moodustati ka eestlaste inspektsioonid. I junkrute kursus koosnes umbes 50 junkrust, kes olid endised Eesti Vabariigi ohvitserid kapteni aukraadini. II junkrute kursus koosnes ohvitseride ettevalmistuskursused edukalt lõpetanud kadettidest. Ettevalmistuskursus algas 04.10.44, junkrute kursus algas 04.12.44 ja kestis kuni 03.04.45. Selle kursuse lõpetas 91 junkrut. Pärast esimese kursuse lõpetamist toimus sama sõjakooli juures ettevalmistuskursus III-ks inspektsiooniks (u. 100 rindekogemusega alljuhti) ja ohvitseride täienduskursus (u. 50 keskealist Eesti Vabariigi ja Soome sõjakooli lõpetanud ohvitseri). Natuke aega enne kooli lõppu algas II junkrute inspektsioon, kuid rinde lähenedes aprillis ´45 saadeti kursandid oma väeosadesse tagasi.
12.-15. jaanuaril ´1945 murdis Punaarmee saksa rinde Balti merest kuni Karpaatideni läbi ning liikus läände. 23. jaanuariks ´44 olid Punaarmee üksused ületanud Oderi jõe ja seal sillapead moodustanud, neid ei suudetud likvideerida. Oderi kaitsele suunati kõik väeosad, ka Eesti diviis pidi nüüd võitlusesse astuma. 21. veebruaril 1945 nõudis armeedegrupi “A” ülem Breslau ruumi ühte võitlusgruppi 20. SS-diviisist.
22. jaanuaril 1945 paisati diviis võitlusgruppidena Oppelni ja Breslau-Briege rindelõiku Punaarmee pealetungi pidurdama. Võitlusgrupp koosnes diviisi staabist, kahest jalaväerügemendist, tankitõrjeüksusest, kahest suurtükiväe divsjonist ja toitlustusrühmast. 22. jaanuari õhtul lahkus Neuhammerist 45. rügement Riipalu juhtimisel ja 26. jaanuaril 46. rügement Rebase juhtimisel. Neuhammerisse jäid ainult diviisi staabi osad ja 47. rügemendi koosseisus 20 eestlasest ohvitseri, 260 allohvitseri ja sõdurit ning 8 saksa ohvitseri ja 20 sõdurit. Samuti jäi Neuhammeri veel 20. SS-väljaõppe- ja tagavararügement u. 500 mehega.
23. jaanuaril ´45 löödi Briege linna saabunud 45. rügemendi võitlejate poolt linna tunginud punaarmeelased tagasi. 46. rügement saabus Briegi ja asus rindele Dambrau-Karbischau piirkonnas koos gruppidega “Hofmann” ja “Harko 312”, mis moodustasid Kampfgruppe “Jeckeln”i.
Võitlusgrupi saabumisel Oppelni alla, oli Punaarmee Oderi jõe juba ületanud ning Oppelni põhjatiiva kaitseks otsustas Augsberger, et on vaja rünnata väljaspool tema kaitseliini asuvaid Birkenthali, Hallendorfi ja Preisdorfi külasid. Järgmisel päeval tungis Punaarmee 3. tankiarmee Neisse suunas ja kohtus Kampfgruppe ”Jecklen”iga ning vallutas Grottgau. Saksa väed asusid kaitseliinile Oppelni-Grottgau-Wanseni joonele ning seda liini suudeti kaitsta kuni märtsi keskpaigani. 13. veebruaril ´45 allutati 20. SS-diviis Saksa 8. armeekorpusele ning üks eesti pataljon suunati Kampfgruppe “Friedrich” ja teine pataljon 615. diviisi staabi alluvusse.
18. veebruaril ´45 ründasid 46. rügemendi osad Mittenwalde küla ja vallutasid selle. Paari haavatu kõrval saadi suur sõjasaak.
6. veebruaril ´45 moodustati Neuhammeris Punaarmee sissetungi kaitseks Kampfgruppe “Rehfeldt”, mis koosnes 20. SS-tagavararügemendist kolme pataljoniga, pioneerpataljonist, sidepataljoni osadest ning suurtükipatareist. Võitlusgrupp saadeti koos ungarlaste Kampfgruppe “Peinlich”iga (2 pataljoni) rindele. 12. veebruaril ´45 saadeti see võitlusgrupp Tiefenfurti piirkonda, millele järgnesid rasked lahingud Naumburgi, Siegendorfi ja Sophienwaldi lähistel, Neissest läänes. “Rehfeldti” võitlusgrupp tõmmati rindelt tagasi Sprembergi ning 28. veebruaril saadeti ühe osana Taani Odenseesse, mis oli määratud tagavararügemendi uueks asukohaks. Teine osa saadeti Kampfgruppe “Breul”ina 20. SS-diviisi koosseisu Ziegenhalsi.
3. märtsil 1945 lahkus Taanis asuvast tagavararügemendist 500-meheline marsipataljon (II pataljon) Waffen-Haupsturmführer J. Made juhtimisel, et minna täienduseks Eesti diviisile. Made sai ürituse mõttetusest aru ning jäi pataljoniga aega venitama Neumünsterisse, kus 7. aprillil 1945 jäädi inglaste pommitamise jalgu. Surma sai 15 ja haavata 50 meest.
Märtsi algul muutus Eesti diviisi olukord rindelõigus raskeks, kuna diviis oli juba sügaval kotis, mille põhi oli 20 km ja suu laius 7 km. Punaarmee oli jõudnud Tillowitzi rajoonis 45. Ja 46. rügemendi selja taha, imbudes läbi nõrkade Volksturmi üksuste. Terve korpus oli sissepiiramisohus, kuid taandumiskäsku ei antud. 15. Märtsil ´45 asus Punaarmee pealetungile Ratiborist põhja pool eesmärgiga nihutada rinne Coselist Oppelnini. Ratiborist põhja pool murdis Punaarmee Grupi “Sileesia” kaitseliini läbi. Mõne päeva pärast sulgus kott 20 km rinde seljataga ning Oberglobau-Lääne-Oppelni-Falkenbergi-Freidlandi piirkonnas olid täielikult ümber piiratud osa 11. suurtükiväekorpusest ja Kampfgruppe “Sileesia”. 20. eesti SS-diviis oli veel sattunud kahekordsesse kotti.
16. märtsis 1945 anti lõpuks käsk taandumiseks Oppelni kotist. Suurte kaotuste vältimiseks hakkas 20. diviis tegutsema väikeste gruppidena. 17. märtsil ´45 otsustas Sileesia võitlusgrupp kolmes osas piiramisrõngast välja murda. Esimest gruppi juhtis Augsberger isiklikult. Teine grupp ehk Kampfgruppe “Langhorst” koosnes 20. diviisi üksustest, töökojakompaniist, pioneeridest ja suurtükiväeüksustest. 19.-23. Märtsini võitles Langhorst Zügenhalsist kirdes ning päev hiljem vahetati nad välja suunati Schweidnik-Freiburgi piirkonda. Kolmandat gruppi juhtis Riipalu. Kadus side üksuste vahel. Langes diviisiülem Franz Augsberger, keda oli alles märtsi algul autasustatud diviisi hea võitlusvõime eest rüütliristiga.
20. SS-diviisi põhijõud väljusid kotist Ketzdorfi lähedal kus märtsi lõpuks oli u. 80% meestel õnnestunud välja murda. Eesmärk oli jõuda Ziegenhalsi. Läbi Waidenburgi jõutigi lõpuks Hirschbergi lähedal asuvasse Ketzdorfi, kus saadi puhkust ja täiendati varustust. Alates 19. märtsist 1945 oli 20. eesti SS-diviis võitlusvõimetu.
17. aprillil 1945 saadeti 20. tagavararügement SS-Obersturmbannführer E. Rehfeldti juhtimisel Taanist täienduseks 20. eesti diviisile Hirschbergi piirkonda. Liikus kogu rügement, mille 1. pataljoni (35 ohvitseri, 120 allohvitseri ja 735 sõdurit) koosseisus olid lennuväe 16-18 aastased abiteenistuslased ning 2. pataljonis 25 ohvitseri, 100 allohvitseri ja 400 sõdurit. Kokku koos vooriüksustega oli rügemendis 1600 meest. Paari päeva pärast jõuti Bad-Oldesloesse, kus jäädi peatuma ning alistuti lääneliitlastele.
20. tagavararügemendi 1. pataljon Waffen-Haupsturmführer Triigi juhtimisel allutati III SS Germaani soomuskorpusele (103. brigaad). Pataljon jõudis 23. aprillil ´45 Zehdenicki ja hakati liikuma Prenzlau poole, kuid satuti vaenlasele ning taanduti Neustadt-Cleweni piirkonda, kus 3. mail ´45 alistuti USA üksustele. 30. aprillil ´45 lahkus Taanist Genesungskompanii (u. 800 meest). 3. mail ´45 ühineti Made pataljoniga ja alistuti inglastele.
20. diviis tõmmati tagasi ümberformeerimisele Balkenheini. Diviis sai täiendust tagavararügemendist, sinna toodi ka muid eesti üksusi ning 300 lennuväe poissi. Suurtükiväerügemendist likvideeriti kaks divisjoni ja liideti allesjäänud mehed I ja IV divisjoniga.
Uuesti paigutati diviis rindele 15. aprillil 1945 Riesenberge mäestiku jalale Schönau alla. Sellel ajal kuulus diviisi 6000-7000 meest. 20. aprillist ´45 allutati diviisi üksused Saksa 17. armeele ja osaleti lahingutes Goldbergi-Hirschbergi piirkonnas. 20. diviisi riismed tõmbusid Melniku piirkonda.
8. mail 1944. a. paiknes 20. eesti SS-diviis Prahast kirdes Turnau-Hirschbergi piirkonnas. Saksamaal ja Tshehhis langes lääneliitlaste kätte vangi 5000-6000 ja punaarmee kätte 2500 eestlast. Mais ´45 mõrvasid tsehhid enne Punaarmee tulekut 1300 leegionäri, kes olid relvad maha pannud ja alistunud.
Saksa sõjaväes käis läbi üle 70 000 eesti mehe, neist u 20 000 vabatahtlikku ja 50 000 mobiliseeritut. Langes üle 20 000 mehe, 1944. a. langes ainuüksi 10 000 – 12 000 meest. (H. Walteri andmeil langes kokku Teises maailmasõjas 14 600 meest).
Saksa jalaväediviis koosnes kolmest jalaväerügemendist, igas kolm jalaväepataljoni. Diviisid olid osaliselt motoriseeritud, kuid enamuses kasutati hobutransporti. 1944. a. jalaväediviiside struktuur muutus. Diviisi kuulus küll kolm jalaväerügementi, kuid igasse rügementi kuulus vaid kaks jalaväepataljoni. Teisiti oli SS-diviisides, ka 20. eesti SS-diviisis oli jalaväerügemendis kolm pataljoni, hiljem kaks. Eesti diviis oli suvel ´44 ülerelvastatud, kuna sõjasaagiks saadi Punaarmeelt palju varustust ja relvastust. See kasutati ära ning diviisi tulejõud kasvas. On andmeid, et Saksa väejuhatus planeeris 20. eesti SS-diviisi reorganiseerida motoriseeritud diviisiks (Panzer-Grenadier Division), kuna 45. rügementi on mõnedes allikates tituleeritud kui SS-Panzergrenadier Regiment 45. Samuti on antud välipostinumber soomusrügemendile (SS-Panzer Regiment 20), mille formeerimisega oleks 20. eesti SS-diviisist saanud hoopis soomusdiviis. On andmeid, et soomusrügemendi suunas tegutseti ning Taru rindel ´44 prooviti sõjasaagiks saadud vene tanke remontida ja diviisi käsutusse anda.
Alljärgnevalt on antud Saksa jalaväediviisi koosseis, mille alusel ka eesti SS-diviis moodustati, kuid peab silmas pidama, et üks asi on ettnähtud koosseis, teine asi aga reaalsus, milles oldi. Tavaliselt olid diviisid alakoosseisulised, tõsi küll 20. eesti SS-diviis oli mõningatel hetkedel ülekoosseisuline.
Diviisi juhtkonna moodustas staap, motoriseeritud topograafiaüksus (relvastuses 3 kuulipildujat) ning orkester. SS-diviisides oli veel staabikaitsekompanii.
Jalaväerügement koosnes rügemendi staabist, staabikompaniist (sideüksus, pioneeriüksus (relvastuses 4 kuulipildujat) ja jalgrattaüksusest (relvastuses 5 kuulipildujat).
Jalaväepataljon koosnes neljast kompaniist. Jalaväekompaniisse kuulus 2 ohvitseri, 21 allohvitseri ja 119 reameest (relvastuses 96 vintpüssi ja 28 automaati). Kolm kompaniid (1.-3.) olid jalaväekompaniid (relvastuses 2+13 kuulipildujat) ning 4. kompanii oli raskerelvakompanii (relvastuses 6+3 kuulipildujat ja 4+6+0 miinipildujat). 13. (IG) kompanii (jalaväesaatekahurite kompanii) relvastuses oli 2+6 suurtükki ja 5 kuulipildujat. 14. (TT) kompanii (tankitõrjekompanii) relvastuses oli 3 50 mm TT-suurtükki, 36 “ahjutoru”(Panzerschreck) ja 6 kuulipildujat.15. (Pi) pioneerikompanii oli liidetud juulis ´44 pioneerpataljoni. Suvel ´44 loodi 20. eesti diviisi pataljonides veel erilised tankihävitussalgad, mis olid varustatud tankrusikate (Panzerfaust) ja ahjutorudega (Panzerschreck).
Tankitõrjedivisjon (Panzerjäger Abteilung) koosnes motoriseeritud staabist (relvastuses kuulipildujad), motoriseeritud staabikompaniist, 12 Jagdpanzer III/IV (75 mm suurtükk ja 12 kuulipildujat), 14 (88 mm) rasketankitõrjesuurtükki ja 14 kuulipildujat ning 12 (47/50 mm) kergetankitõrjesuurtükki ja 2 kuulipildujat. Jalaväediviisides kasutati tankitõrje üksusi veel rünnakväeosana, sest Jagdpanzereid sai kasutatda ka ründevahendina.
Luurepataljon (Füsilier Batallion) koosnes staabist (relvastuses kuulipildujad), 4 kompaniist jalgratastel (1.-3. kompanii relvastuses 2+13 kuulipildujat ning 4. kompanii relvastuses 6+3 kuulipildujat ja 4+6+0 miinipildujat). Eesti diviisi Füsilier pataljon oli endine pataljon “Narva”, kuid sellel pataljonil puudusid jalgrattad.
Suurtükiväerügement koosnes staabist, staabikompaniist (relvastuses kuulipildujad) ning 3 (105 mm) kergesuurtükiväe ja 1 (150 mm) raskesuurtükiväe divisjonist.
Välitäienduspataljon (Feldersatz Batallion) koosnes staabist, staabikompaniist ja varustusüksusest, 5 jalaväekompaniist (relvastuses 12+50 kuulipildujat, 6+4 miinipildujat, 1 (IG) suurtükk, 2 (TT)suurtükki, 1 leegiheitja, 1 20 mm suurtükk ja 1 haubits).
Pioneerpataljon (Pionere Batallion) koosnes motoriseeritud staabist (relvastuses kuulipildujad ja leegiheitjad), 3 pioneerikompaniist (igas relvastuses 2 kuulipildujat, 6 leegiheitjat ja 2 keskmist miinipildujat).
Sidepataljon (Nachrichten Abteilung) koosnes staabist (relvastuses 2 kuulipildujat), osaliselt motoriseeritud telefonisidekompaniist (4 kuulipildujat) ja motoriseeritud traatsidekompaniist (4 kuulipildujat).
Järelveoüksustes (Nachschub Truppe) oli ettenähtud 8 kuulipildujat (kp) hobukolonnis (60 veokit) ja autokompaniides (120 masinat). Meditsiinikompaniides oli ettenähtud 4 kp, mot. välipostiüksuses 1 kuulipilduja, veterinaarkompaniis 6 kp, pagarikompaniis 4 kp, toitlustuskompaniis 2 kp, paranduskompaniis 4 kp.
(Mobiliseeritud toodi Kloogalt Kehra väljaõppelaagrisse, kuid saadeti enne väljaõppe lõppu rindele. Kes oskasid relva kasutada saadeti Tartu rindele, teine pool saadeti lihtsalt laiali)
(Juulis ´44 peale raskeid kaotusi Narva rindel lakkas pataljon olemast. Ellujäänud liideti soomepoiste jalaväerügemendiga (JR 200) ja formeeriti ümber uueks pataljoniks, mis rakendati 18.08.44 Tartu rindel).
(Rügementi hakati formeerima aprillis ´44 Anijal. Alusepanijaks said 658. ja 659. Idapataljon ja leitnant Hommiku idakompanii. Peamine formeerimine toimus Kehras. Ametlikult on rügemendi sünnipäevaks 24.04.44, kuid alles juunis ´44 oli rügement lahinguvalmis ning läks rindele: 1. pataljon koos 45. rügemendiga Auveresse ja 2. pataljon Narva rindele).
(Pataljon läks rindele 23.07.44 ning peale raskeid kaotusi Sinimägedes oli pataljonist alles vaid kaks väikest kompaniid. Pataljon formeeriti ümber Waffen-Haupsturmführer V. Sihveri juhtimisel – nn. “Sihveri pataljon”).
(20.03.44 jõudis pataljon “Narva” Tallinna. Peale kolmenädalast puhkust formeeriti pataljon ümber Kehra väljaõppelaagris. Pataljoni suuruseks oli peale reorganiseerimist 800 meest).
(21.09.44 anti rügemendile käsk minna Paldiskisse laevadele ja evakueeruda Saksamaale, kuid kohale jõudis 3000-st mehest u 500. Ülejäänud jooksid laiali).
(Kevadel ´44 formeeriti Sturmgeschütz Abteilung 20, kuid see võis olla ka Sturmgeschütz-Kompanie, mis oli tankitõrjedivisjoni Jagdpanzer Kompanie. On andmeid, et Eesti Sturmgeschütze kasutati Sinimägede lahingutes ning ka Tartu rindel. Mõningail andmeil oli neid diviisi koosseisus ka 1945. a. lahingutes Sileesias).
(See üksus oli täielikult motoriseeritud. Igat suurtükki vedas kuuele mehele mõeldud maastikuauto. 28. juuni 1944. a. käskkirjaga kaotati Waffen-SS diviisides Flak-Abteilungid. Õhutõrje üksuseks sai nüüd Panzerjäger Abteilungi Flak-Kompanie (20 mm õhutõrjekahurid).
(See üksus viidi Eesti diviisi koosseisu aprillis ´44, kuid ülemaks jäi Wechrmachti kapten Fischer ning staabis olid Wechrmachti ohvitserid. Hakati välja õpetama rügement “Reval” ellujäänud mehi. Koolitati kolm pataljoni, kusjuures viimasega läks Ost Ersatz pataljon "Narva” ise rindele, ning löödi puruks).
(Seda üksust ei suudetud vajaliku suuruseni formeerida, kuna mehed anti teistele üksustele. Mingil ajahetkel koosnes see üksus kolmest jalaväe rühmast).
(Rügement viidi veeb. ´45 Neuhammerist Taani Odenseesse ja Assenisse. Lennuväepoisid jõudsid Odenseesse märtsis ´45 ning anti 18.03.45 üle Eesti diviisile).
Minu kätte saabus SS-Oberführer Augsbergerilt aruanne 20. SS Relvagrenaderide diviisi (eesti nr.1) arvulise koosseisu kohta. Selles nähtub, et diviisi täiskoosseisust on puudu 3715 meest, välitäienduspataljonist on puudu 1100 meest k.a. 892 hivi, keda veel koosseisust väljaarvatud ei ole. Mis puutub viimastesse, annan loa, juhul kui liiga suuri poliitilisi kaalutlusi ei peaks esitama, jätta need hivid esialgu diviisi juurde, kuna vastasel juhul ka nende ligikaudu 900 meheline arv eestlastega asendada tuleks.
Minu hinnangul tuleb see ümmarguselt 5000 meheline lünk kiiremas korras täita. See on kahel viisil võimalik:
1.läbirääkmine maavägede juhatusega (seda palun järgmise kahe päeva jooksul läbi viia) ühe kuni kahe SS-piirikaitse rügemendi loovutamise võimalusest, kes siis koos juhtide, alljuhtide ja meestega diviisi koosseisu astuks. Või siis
2.kiiremas korras värvata senini teenistuskõlbmatuks peetud (UK) 5000 nekrutit. Selleks korraldus SS-Oberführer Soodlale, järgneva 14 päeva jooksul diviisi juurde komandeerida 20. Relvagrenaderide diviisi paranevaid ja kosuvaid, kes teatavasti olid sattunud SS-piirikaitse koosseisu.
Kumba võimalust eelistada, ei ole minul siit võimalik otsustada. Peamiselt on minule mõõduandev, et 15. juuniks peab diviis olema arvuliselt täiskoosseisus. Siiajuurde kuulub ka minu 14 päeva eest antud käsu vastuvaidlematu täitmine nimeliselt esitatud eesti ohvitseride üleviimise kohta 20. Relvagrenaderide diviisi juurde.
Olgu meile selge, et SS-piirikaitse rügementides peitub ääretult suur oht, et nendest võib kujuneda eesti privaatarmee. Olen saanud mulje, et SS-Oberführer Soodla ei ole siinjuures käitunud korrektselt, vaid samuti mitte alluvalt, mis puutub eesti üksuste väljaarendamise tegelikku lõppeesmärki.
3.et järgmisena on vaja 20. Relvagrenaderide diviis (eesti nr. 1), samuti mõlemad läti SS relvagrenaderide diviisid arvuliselt täiskoosseisu viia, et neis endis kinnitust saavutada;
4.et alati kaks kuuest eesti SS-piirikaitse rügemendist kumbki ühele diviisistaabile koos kahurväe ja sideosakonnaga (varutud maa- ja lennuväe poolt) taktikaliselt alluvad, personal aga Reichsührer-SSle allub;
5.et selleks on vajalik Iia (sõjaväe vastuluure osakond) meie poolt paika panna, kuna kõrgendused ainuüksi Reichsführer-Ssi poolt läbi viiakse; ja teisalt peab aset leidma personali puudutav kokkulepe SS-piirikaitse rügementide ja 20. Relvagrenaderide diviisi vahel;
6.kiiremas korras SS-kohtunik ära määrata, mis vahepeal korraldatud on, kuna ka kõrgkohus Reichsführer-SSi juures seisab;
7. 15. juulil 1944 alustame 2. Eesti Relvagrenaderide diviisi loomisega. Selle ülemaks nimetaksin esialgu (lõplikku otsust ei ole veel langetatud) SS-Oberführer Lombardi. Sellesse 2.eesti Relvagrenaderide diviisi peab iga 1. Eesti diviisi rügement ühe pataljoni loovutama, millised siis asendatakse SS-piirikaitse rügementidest vastava arvu juhtide, alljuhtide ja meestega, kes kantakse üle 20. Relvagrenaderide diviisi koosseisu.
Järgneva kahe kuu jooksul tuleb 2. Eesti Relvagrenaderide diviis moodustada ja kokku sulatada. See võib aset leida Peipsi järve tagamaadel.
Selle täideviimiseks määran lühikese aja, kuna tõenäoliselt saadan ma diviisi komandöri juba varem kohale ja väljaõpe eri relvaliikidel toimub pidevalt juba praegu. 1. oktoobriks 1944 näen ette nende kahe diviisi kokkulülitamist ja koondamist ühe korpuse komandöri alla.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui olin varateismeline, käisime vanematega sageli pikkadel laevareisidel. Mul on siiani meeles nende suurte valgete laevade nimed: üks oli Anna Karenina ja teine Konstantin Simonov. Torme polnud ja elu kruiisilaeval kulges täiesti omas maailmas. Kõik oli nii muretu. Kodust eemal. Tuba koristama ei pidanud, maitsvad road hommikul, lõunal ja õhtul... Elu laevakruiisil möödus justkui omas kapslis. Kuskilt kaugelt hingesügavusest meenusid mulle need mälestused, kui veetsin jaanuaris kolm pikka päeva Pärnus, Hedon SPA-s.
Ma armastan talvist Pärnut. Vaikne ja ilus. Võrreldes pealinna rutuga on Pärnu talvisel ajal muinasjutuliselt rahulik. Suviti ma Pärnusse ei tiku, sest seal, kus on palju rahvast, pole minul kunagi asu. Seega sobib talvine Pärnu mulle ideaalselt. Hedon SPA kutse võtsin vastu ühel väga erilisel põhjusel - nimelt on nendel uus pakett, mis kannab nime "Terve Mina" ja mida tehakse koostöös arstikeskusega Qvalitas. Ma pole enda vastu alati kõige ausam olnud. Mäletan, et iga kord kui tööl oli kohustuslik tervisekontroll, hiilisin sellest mööda. Mingi periood hakkasid mind peavalud külastama. Peavalu lihtsalt kergitas kaabut ja istus mulle oma lahkeima naeratusega iga päev pähe. Mind uuriti igast kandist, kuniks ilmnes, et vajan lugemisprille. Kui ma oleksin kasvõi üks kord käinud oma tervist kontrollima, oleks avastatud ka see, et enne kui arvuti või raamat süles sohvale vajun, tuleb lugemisprillid ninale asetada. “Terve Mina” pakett on just selline, mis annab tervisest ülevaate ja nii on võimalik varakult avastada ja ennetada enamlevinud terviseprobleeme. Lisaks tervisekontrollile oli mul võimalus kohtuda personaaltreeneriga, kes tegi mulle isikliku treening- ja toitumiskava.
Tulles tagasi Hedon SPA juurde, siis mina sõitsin Pärnusse pühapäeval ja naasesin Tallinnasse alles teisipäeval. Kui ma sõidan Tallinnast välja külla või puhkama, siis püüan olla ära alati kaks ööd. Vastasel juhul ei jõuagi ma oma mõtetes kohale. Ükskõik, kus ma ühe öö peatun, siis puhkuseks seda nimetada ei saa, sest minu rahutu meel on mõtetega juba järgmises päevas, mis tähendab pakkimist ja lahkumist. Ma peaksin vist lugema Tolle raamatut "Siin ja praegu: kohaloleku jõud", kuid kahtlen, kas see minu rahutut meelt suudaks taltsutada. Kuid kolm päeva Hedon SPA-s tegi seda. Tõepoolest see viis mind tagasi lapsepõlve, nendele pikkadele laevareisidele, mil ainsaks mureks oli, kas vanemad ostavad mulle piisavalt kommi. Nüüd pole enam sedagi muret - võin endale igal ajal ise kommi osta. Kui nii mõelda, on täiskasvanu päris mõnus olla! Viibimine Hedon SPA hotellis meenutas mulle idüllilist laevareisi. Seda enam, et meie sviidi aknast paistis vaade merele ja päike paistis nagu oleks märts käes. Ma ei tea, kuidas on sinuga lood, kuid supelda basseinis ja vaadata aknast, kuidas samal ajal lumi sajab, selles on midagi ... Võrdselt mõnusa basseiniga, kus ma koos tütrega enamuse ajast suplesin, tundsin rõõmu erinevatest saunadest.
Minu hommik SPA-s algas aga varakult - kell 8.30 läksin arsti juurde, kus kontrolliti minu nägemist, kuulmist, kopsumahtu. Andsin vereproovi ja veel mitmeid analüüse. Kes tahab teada tulemust? Mind pandi dieedile! Jep. Ma ei hakka sellest lähemalt kirjutama, kuid nii see on - millalgi peaksin ma dieediga algust tegema. Küsimus ei ole kehakaalus, vaid kolesteroolis, mis on lubatust kõrgem. Pole ka ime - Qvalitase lahke doktor luges ette kõik need toidud, mida ma meeletult (loe: pidurdamatult) süüa armastan. Kõndisin Qvalitase arstikeskusest hommikueinele, mõtlesin, et mis seal ikka - alustan siis dieediga. Paraku, kui ma nägin hotelli hommikueine lauda, lükkasin dieedi pikemalt mõtlemata määramatusse aega edasi. Need, kes kunagi Hedonis peatuvad, peaksid kindlasti hommikueinet süües proovima nende ainulaadseid pannkooke. Minu tütar ladus neid endale sisse viis tükki jutti ja mina leppisin kolme pannkoogiga.
Tõsi, Hedon SPA pärliks on kahtlemata nende Vaikne SPA, mis mahub omakorda nende Terve Mina paketi sisse. Vaikne SPA sisaldab erinevaid kambreid, kus saab mõnusaid rituaale läbi viia. Seal on tepidaarium, mis kujutab endast leiget saunaruumi, kus soola kontsentratsioon õhus on sarnane Surnumere rannikuõhule. Teine Vaikse Spa külastamist vääriv koht on kaldaarium, mis on soojade kiviistmetega aromaatne aurusaun. Kaks lemmikut jätsin viimaseks - lakoonium on kuiv kivist istmetega saun aroomi- ja värviteraapiaga, kus kõlas rahustav muusika. Ja täispunktid lähevad soolabasseinile, mis sarnaneb Surnumerele, kus sa saad enam-vähem aimu, mis on kaaluta olek. Ma lihtsalt lamasin keset vett ja nautisin igat minutit. Vaata minu videot siit.
Kuigi mul olid suured plaanid minna Pärnu peale jalutama, siis peamiselt leidsin end ikka ja jälle hoopis basseinist või saunast. Võtsin kaasa oma uusi ja vanu lemmiktooteid, millega nahka poputada ja ehmatasin kahte Soome turisti, kellele kõndisin saunakompleksis vastu näos legendaarne Vestige Verdanti mask. Neid ridu kirjutades olen taas justkui oma mõnusas kapslis, kus pole igapäevast ruttu, millest pole kuidagi võimalik mööda hiilida. Minu jaoks oli see väga vajalik teekond - talvine Pärnu, mis paitas kõrvu oma vaikusega, aeg voolamas omasoodu ei-tea-kuhu ja meel ning keha puhkasid. Selleks, et tõmmata hinge, ei pea alati Eestist lahkuma, kuid kodulinna võib vahelduseks küll seljataha jätta. Tulemas on sõbrapäev ja kõik teevad sel puhul võimsaid pakkumisi, kuid minu meelest on eelkõige tähtis olla sõber iseendaga, võtta endale ja oma perele aega ning peatada rutt. Hedon SPA-s on küll iga päev sõbrapäev. Täpselt nagu laevakruiisil, kuid tormi oodata pole. Noh, basseinis saab ju alati ühe ulaka tormi tekitada... Keegi pahaks ei pane.
Tuttav koht see Hedon Spa. Mulle meeldis Vaikne Spa, sest seal oli väga vähe rahvast. Olime sõbrannaga kahekesi ja üks abielupaar oli veel. Mulle meeldib samuti, kui inimesi on vähe.
|
OSCAR-2019
|
||
Tiia Tiik, minu blogi. Siin on jutte elust, reisijutte, pilte ja uudiseid: Muudatused tulumaksusoodustuse nimekirja kandmisel
Muudatused tulumaksusoodustuse nimekirja kandmise tingimustes ja nõuetes (TuMS § 11) alates 01.01.2015
1. juulil 2014 vastu võetud tulumaksuseaduse muudatused toovad kaasa ka muutused tulumaksusoodustusega MTÜ, SA ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise osas.1. Nimekirja hakkab koostama Maksu- ja Tolliamet.
Maksuhaldur konsulteerib jätkuvalt enne otsuse tegemist asjatundjate komisjoniga, kuid ühingud kantakse ja kustutatakse nimekirjast maksuhalduri otsusega, mitte enam Vabariigi Valitsuse otsusega.
Uue sõnastuse kohaselt tegutseb ühing heategevuslikult, kui ta pakub kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil.
Tulumaksusoodustusega ühingul võib, aga ei pea olema konkreetselt piiritletav sihtrühm (näiteks lasterikkad pered), ühing võib tegutseda ka abstraktsema hulga inimeste või laiema ühiskonna heaks ning seaduse mõte ei ole kogu ühiskonna või muu määratlemata või raskesti määratletava sihtrühma heaks tegutsevate ühingute nimekirjast välistamine.
Seadusest jäeti välja sõna „toetab“, sest kohati on tekkinud arusaam, et justkui ühing peaks tegelema sotsiaaltoetuste maksmisega või muu sarnase tegevusega. Nii see siiski ei ole ja toetamine võib olenevalt ühingu tegevuse iseloomust väljenduda väga erinevates avalikku huvi teenivates tegevustes, mitte tingimata rahaliste toetuste andmises.
Sõnade „muu hüve“ lisamine võimaldab paindlikumalt arvestada ühingute tegevuse mitmekülgset iseloomu.
Üldkättesaav viis ei tähenda küll, et ühingu pakutavale kaubale, teenusele või muule hüvele peaks olema ligipääs igal isikul, kuid see peaks olema kättesaadav ka keskmisest madalama sissetulekuga inimesele. Heategevuslikuks ei saa pidada ühingut, kes lahendab küll mõnd ühiskondlikku probleemi või vajakajäämist, ent teeb seda sellisel moel, et teenus on kättesaadav vaid keskmisest jõukamale või muude tingimuste alusel põhjendamatult piiratud sihtrühmale (näiteks ülejäänud ühiskonnast ebasoodsam seisund).
Selline täpsustus arvestab paremini ühingute mittetulunduslikku iseloomuga ning järgib mittetulundusühingute seaduse § 1 lg 1 sätestatud põhimõtet, et mittetulundusühingu eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Tulu taotlemise piirang ei välista ühingu omatulu teenimist oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, kuid tulu saamine ei tohi olla omaette eesmärk. Niisiis on nimekirja kantud ühingu puhul tulu teenimine küll lubatud, kuid see ei või olla eesmärk iseenesest ja teenitud tulu tuleb kasutada ühingu põhikirjalise, heategevuslikult ja avalikes huvides toimuva tegevuse tarvis.
Kui isikud on teinud ühingule annetusi, ei tohi ühing jagada neile vara, tulu ega soodustusi 12 kuu vältel (see keeld ei kehti sotsiaalhooldekandega tegelevale ühingule, usulisele ühendusele ja seotud isikule, kui ta ei saa võrreldes teistega täiendavaid hüvesid ja soodustusi staatusest või positsioonist tulenevalt).
Kuni 2014. aasta lõpuni kehtiva keelu kohaselt ei või ühing jagada oma vara või tulu, anda rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtumis-või kontrollorgani liikmele, ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
Seadusega muudeti ühingule annetusi teinud isikule soodustuste andmise keeldu leebemaks ja piirati isikutega, kes on ühingule annetanud soodustuse saamisele eelnenud 12 kuu jooksul. Eelnevalt ei olnud ajalist piirangut ning rahaliselt hinnatava soodustuse andmine ei olnud lubatud.
Keelu eesmärk on vältida olukorda, kus annetuse tegija saab ühingult selle eest rahaliselt hinnatava vastustasu ehk sisuliselt ei ole tegemist annetusega, mille olemuslik tunnus on vastutasu puudumine.
5.1. kes pole tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud oma majandusaasta aruannet (va kogudused, kloostrid või välislepingu alusel tegutsev kiriku institutsioon);
Muudeti piirangut, mille kohaselt ei kantud nimekirja ühingut, kelle põhitegevus on ettevõtlus, välja arvatud juhul, kui vähemalt 90% ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, kasutatakse põhikirjalistel eesmärkidel. Uue sõnastuse kohaselt võib ühing majandustegevusega (ettevõtlusega) tegeleda, kuid majandustegevusest saadud tulu tuleb kasutada peamiselt heategevuslikult avalikes huvides. Kui majandustegevusest teenitud tulu suunatakse uuesti majandustegevusse või kasutatakse muul ühingu põhieesmärki mitteteenival viisil, ei ole ühingule maksusoodustuse andmine põhjendatud.
Uue sõnastuse kohaselt, kui ühingu põhitegevus on avalikes huvides tegutsemine, ei võta kõrvaltegevusena mingi kutseala edendamine ühingult automaatselt võimalust saada nimekirja kantud. On oluline, et antud tegevus ei oleks peamine eesmärk ühingu tegevusel.
6. Mõiste „ettevõtlus“ asendati „ sõnaga „majandustegevus“, mille tulemusel muudeti kehtetuks loetelu mitteettevõtlusest (TuMS § 11 lg 6).
7.2. kes on vähemalt kolm korda järjest jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või või korras või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega;
Muudeti ühingute nimekirjast väljaarvamise aluseid, osad väljaarvamise alused ei anna maksuhaldurile õigust kaalutlusõiguseks ning teised annavad. Kui ühing esitab taotluse nimekirjast väljaarvamiseks, alustatud on likvideerimismenetlus, kui vähemalt kolm korda järjest on jäetud esitamata aruanne või deklaratsioon õigeks tähtajaks või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega või teda lõpetatakse, siis ühing arvatakse igal juhul nimekirjast välja ning maksuhalduril puudub kaalutlusõigus, kas rikkumine on piisavalt oluline.
Kui on tuvastatud stipendiumite maksmise tingimuste rikkumine, on maksuhaldurile antud võimalus otsustada igal juhtumil eraldi, kas tuvastatud rikkumine õigustab ühingu nimekirjast väljaarvamist või mitte. Seega on tegu kaalutlusotsusega, mis võimaldab maksuhalduril arvestada rikkumise tõsidust ja muid asjaolusid. Rikkumise tingimused teeb maksuhaldur kindlaks kontrollimenetluse käigus.
Nimekirja kandmise taotlused tuleb esitada 1. märtsiks või 1. septembriks (eelnevalt 15. jaanuar, 15. juuli) Maksu- ja Tolliametile.
Otsus nimekirja mittekandmise või kustutamise kohta tehakse Maksu- ja Tolliameti poolt teatavaks 1. maiks või 1. novembriks. Ühing kantakse jätkuvalt nimekirja või kustutakse nimekirjast 1. juulist või 1. jaanuarist.
|
OSCAR-2019
|
||
Alustasin bernandusega 19 aastat tagasi. Hakkasin kohe ka tihedalt näitustel käima. Mida aasta edasi, seda rohkem ning mõned aastad ei möödunud ühtegi nädalavahetust näituseta meil või mujal. Sel ajal oli Eestis üks- kaks bernhardiini, kes näitustel teise samasoolisega heameelega kakelda oleksid tahtnud. Peremehed hoidsid neid loomulikult vaos ning kakluseks ei läinud. Omanikud vabandasid teiste ees, et neil selline kasvatamatu dominant on ja miskit hullu ei juhtunud. Iga halvastikäituva berna suhtes oli üleüldine avalik halvakspanu, mis omakorda ergutas ka halvastikäituva berna omanikku oma kasvatus- ja händleritööd paremini tegema. Sest- teiste koerte suhtes agressiivsust ülesnäitava koera koht ei ole näitusel.
Mis toimub aga praegu. Ütleksin, et juba umbes nii 6-7 aastat. Siin- seal näksab berna näitusel INIMEST. On olnud õnnelikke juhuseid, kui omanik on õigeaegselt reageerides jõudnud füüsilise kontakti ära hoida. Nii mõnigi kord on aga berna hambad inimesse oma jäljed jätnud. Näitusel. Ma ei julge mõteldagi, mis toimub siis veel koera omal territooriumil- tema kodus...
Juhtum, mis mulle selle jutu kirjutamiseks viimase tõuke andis juhtus 30. Mail 2015 Rahvusvahelisel näitusel Tallinnas, kus bernhardiin ründas kohtunikku ülimalt agressiivselt. Inimene oli koera hambus tükk aega enne, kui suudeti ta lahti kiskuda. See bernhardiin on ka enne inimest rünnanud.
Mis toimub, bernaomanikud ja kasvatajad? Kas ongi nüüd normaalne bernhardiini puhul, et see tõug võib rünnata nii teisi koeri kui ka inimesi? Kas peaksime ehk kuidagimoodi püüdma tõustandardisse sisse viia parandused, sest see ju ütleb , et bernhardiin on „KÄITUMINE/ ISELOOM: olemuselt sõbralik, rahuliku kuni elava temperamendiga, valvas.“ , „DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
Lubamatult käituvate bernhardiinide omanikud/ kasvatajad tunnevad, et nad ei ole midagi valesti teinud. Süüdistatakse koera halbu kogemusi varasemas elus, teiste inimeste käitumist, mis koerale ei sobi jne. Maad on võtnud selliselt käituvate bernhardiinide TOLEREERIMINE ja õigustamine. Omanikud ja kasvatajad toovad neid ikka ja jälle avalikesse kohtadesse.
Mina nimetan seda isekuseks, äärmiseks ükskõiksuseks nii teiste inimeste, kui selle tõu maine suhtes.
Teen ettepaneku hakata esimeses järjekorras tegelema ühe tähtsaima osaga tõulisusest- koera ISELOOMUGA.
Ei ole küll hetkel nö. bernanduses sees aga jälgin kõrvalt siiski kogu aeg, mis toimub. Olen eelneva Made jutuga väga nõus.
Bernhardiin EI TOHI inimest rünnata ,agressivne käitumine inimese suhtes on lubamatu, sellisele käitumisele (veel enam, kui see on olnud korduv), ei ole õigustust. Vahel on lausa piinlik kuulata, kuidas peremees või kasvataja olukorda püüavad ilustada ja leiavad vabandusi, miks see kõik võis juhtuda. Ma väga väga loodan, et selliseid koeri aretuses ei kasutata ja kasvataja suudab selge pilguga asjadele otsa vaadata.
Tere! Ei ole küll konkreetse juhtumiga kursis kuid olen absoluutselt nõus, et agressiivseid koeri ei tohi aretuses kasutada. Made postitust on loetud 595 korda ja kõnetanud on see...ühte inimest, kes ise aktiivselt brnhardiinidega ei tegele...(!?)
Juhtum, mis andis viimase tõuke seda teemat siin käsitleda, sai aga järgmise lahenduse. Eesti Kennelliidu Juhatus arutas seda oma koosolekul ning tegi otsuse:
Seoses 30.05.2015 rahvusvahelisel näitusel „Eesti Võitja 2015“ ringis nr 18 toimunud intsidendiga, kus bernhardiin EST-01779/12 ründas ning vigastas kohtunikku, on Eesti Bernhardiini TÜ teinud EKL juhatusele ettepaneku määrata antud koerale eluaegne näituse- ja aretuskeeld. Omapoolsed selgitused antud intsidendi kohta on esitanud ka EKL näitusetoimkond. Lisaks intsidendile 30.05.2015, ründas nimetatud koer kohtunikku ja ringikorraldajat ka 11.04.2015 toimunud rahvusvahelisel näitusel „Tallinna Võitja 2015“ ning diskvalifitseeriti selle eest ringist. Eelnevast tulenevalt tegi näitusetoimkond EKL juhatusele ettepaneku määrata antud koerale tähtajatu keeld EKL poolt korraldatavatel üritustel osalemiseks.
Ettepanek: seoses 30.05.2015 Tallinnas rahvusvahelisel näitusel „Eesti Võitja 2015“ toimunud intsidendiga määrata rahvusvaheline tähtajatu näitusekeeld pikakarvalisele bernhardiinile EST-01779/12 BRIGHT BEAUTY MR RIGHT.
Ettepanek: seoses 11.04.2015 Tallinnas rahvusvahelisel näitusel „Tallinna Võitja 2015“ ning 30.05.2015 Tallinnas rahvusvahelisel näitusel „Eesti Võitja 2015“ toimunud intsidentidega määrata aretuskeeld pikakarvalisele bernhardiinile EST-01779/12 kuni WUSB (Welt Union der St. Bernhard Clubs) poolt tunnustatud körmeisteri juures aretuskontrolli läbimiseni.
Koera omanik ei jäänud aga sellise otsusega rahule. Seega pidi EKL juhatus antud juhtumit ka oma järgmisel koosolekul käsitlema:
Intsidendiga seotud koera omanik on nõudnud selgitust, mis alusel otsustas EKL juhatus keelata bernhardiinil EST-01779/12 näitustel osalemise.
EKL juhatus asus seisukohale, et EKL kohustus on tagada oma kalenderplaani kantud üritustel kohtunike, töötajate ning osalejate turvalisus. Näitustel ei peaks käima ning aretuses ei peaks osalema koer, kelle iseloom on antud tõu standardis kirjeldatud iseloomuga täielikus vastuolus.
Niisiis- loodetavasti hakatakse edaspidi jällegi valima aretusse koeri, arvestades ühe vägagi tähtsa omadusena tema iseloomu.
|
OSCAR-2019
|
||
Sellel reisil tutvume meile suhteliselt võõra Rumeenia rahvamuusikaga, milles peegelduvad Kesk-Euroopa (eriti Ungari), samuti Balkanimaade ja isegi Türgi mõjutused. See on väga elurõõmus ja köitev muusika, milles on olulisel kohal enamasti viiuliga mängitud ja rohkelt kaunistatud meloodia. Kuuleme seda nii rahvuslikul õhtul kui ka reisi ajal bussis toimuvates „õppetubades“. Rumeenia klassikalise muusika heliloojad on oma maa folkloori väga meisterlikult kasutanud. Silmapaistvam ja tuntum nende hulgas on George Enescu, aga tema kõrval ka Ciprian Porumbescu, Eduard Caudella, Anton Pann, Dinu Lipatti jpt. Rumeenias on sündinud maailmanimega filmimuusika looja ja dirigent Vladimir Cosma.
Pealelõunal korralik jalgsiekskursioon Bukarestis, Balkani Väikeses Pariisis. Elegantsed purskkaevudega väljakud ja sirged alleed, suursugused kuninglikud hooned ja mõjuv Pariisi eeskuju järgi rajatud Triumfikaar. Linna villade rajoongi meenutab Pariisi. Jalutame Bukaresti vanalinnas Lipscani piirkonna kitsastel tänavakestel kohvikute, kunstigaleriide ja antiigipoekeste keskel. Vaatame Vallahhia vürstide lossivaremeid ja tüüpilist võõrastemaja, nn. karavanseraid. Ööbime hotellis**** Internacional http://international-bucharest.ro/home/ Kaks ööd samas hotellis, 2-sed toad, hommikusöök.
2.päev Bukaresti muuseumid Käime üheskoos Parlamendihoones. Kurikuulsa Nicolae Ceaușescu ehitada lastud Parlamendihoonet või lausa paleed peetakse Pentagoni järel maailma suuruselt teiseks administratiivhooneks ja mille kolossaalsus on muljetavaldav. George Enescu muuseumi külastus www.georgeenescu.ro/en
George Enescu Muuseum Bukarestis asub Cantacuzino palees, mida peetakse üheks kaunimaks hooneks Rumeenia pealinnas. See on ehitatud 1901.-1903.a. prantsuse neobaroki ja art noveau stiilis Gheorghe Grigore Cantacuzino jaoks, kes oli Bukaresti linnapea ja endine peaminister. Pärast tema surma päris palee poeg Mihail, kes suri ootamatult 1929.a. Mihaili abikaasa Maria abiellus uuesti 1939. a. helilooja George Enescuga. Pärast viimase surma 1955.a. sai paleest vastavalt naise soovile George Enescule pühendatud muuseum. Kui ajagraafik lubab, on võimalik päeva teise poolde paigutada veel ka Rahvusmuuseumi külastus. Selle võimaluse määrab kontserdikava. Õhtune programm sõltub sellest, millal ja millist teatri- või kontserdiüritust on võimalik külastada. Täpsustused nii Bukaresti kui Constanta etenduste kohta tulevad sügisel; sama kehtib ka rahvusliku õhtu kohta.
3.päev Algab meie väike ringreis kaunite mägede piirkonda. Sinaia linn. Astume sisse Pelesi lossi – Rumeenia kuninglikku suveresidentsi. Võrratu loodusliku asukohaga lossihoonet peeti omal ajal üheks Euroopa kauneimaks ehitiseks, mille luksus ja viimistletus teeb temast Rumeenia vaatamisväärsuste tipus asuva muuseumi. Käime ka Sinaia kloostrikirikutes ning külastame veel üht George Enescu’ga seotud muusemi www.welcometoromania.eu/Sinaia/Sinaia_Casa_Enescu_e.htm
Selle kauni paigaga oli helilooja seotud juba varajases eas. Kui Rumeenia kuninganna kunstilembeline Elisabetha (valitses 1922-24) avastas noore muusiku ande, kinkis ta oma lossist ühe toa Enescule muusikaga tegelemiseks. Pelesi lossi ja selle ümbruse ilu võlus heliloojat sedavõrd, et hiljem, kui ta oli tuntuks saanud ja Ameerika tuuridel raha piisavalt kogunud, lasi ta ehitada vastavalt oma ideedele maja, millele pani nimeks „Luminis villa“. Kuni 1946. aastani, mil Enescu lõplikult Rumeeniast lahkus, tuli ta ikka ja jälle oma lemmikpaika tagasi, et veeta seal vähemalt kuu aega aastas ja tegeleda heliloominguga. 1947 kinkis ta villa Rumeenia riigile muusikute puhke- ja loomemajaks. 1995. a. avati siin George Enescu Memoriaalmaja. Ööbime Sinaia lähedal**** hotellis New Montana www.newmontana.ro/ro/ (1 öö, 2-sed toad, hommikusöök, basseini kasutamine hinna sees)
4.päev Teeme põike Brani lossi, mida peetakse krahv Dracula ehk prints Vlad Tepesi lossiks. Legendide ja tegelikkusega läbipõimunud kindlus on rikkaliku ja huvitava ajalooga. Teekond Curtea de Arges’i linna. Hubane paljude söögikohtade ja poekestega linnake pole vaid puhkamise kohaks. Curtea de Arges ja tema kloostrikompleks on rumeenlaste pühamu. Palverändude sihiks olnud kloostrikompleksi on nüüdseks lisandunud viimne puhkepaik Rumeenia kuningasoo järeltulijatele. Õhtupoolikul pikk sõit Constantasse, Musta mere kuurortlinna. Ööbime hotellis**** Hotel del Mar Mamaia http://hoteldelmar.ro (2 ööd samas hotellis, hommikusöögid).
5.päev Constanta on Rumeenia suurim meresadam ja kolmas linn Rumeenias ning seega tähtis kultuuri-ja majanduskeskus. Avastamist väärivad rikkalikud arheoloogilised vaatamisväärsused ja mõnusa atmosfääriga linnaelu. Constanta ooperiteater on täiesti arvestatav Rumeenia kultuurielus. Rahvakultuuri – etnograafiamuuseum Tutvustab Rumeenia rahvakombestikku, rahvariideid jne Soovi korral: Delfinaarium ja delfiinide show Veidi kesklinnast eemal asuva loodusmuuseumi juures on suur amfiteater, kus delfiinid päevas mitmetel kellaaegadel oma oskusi näitavad. Mõni tunnike jääb aega ka puhkuseks, et kuurortlinna võlu täielikult nautida.
REISI HINNA SISSE KUULUB: - bussikasutus ringreisi ajal neljal päeval ja transfeer lennujaama reisi viimasel päeval - ööbimised **** hotellides (5 ööd) - hommikusöögid - giidi ja reisijuhi teenus - Muusikagiidi Maret Tomsoni õpetused
NB! Igal reisijal peab olema reisil kaasas kehtiv pass või ID kaart (Eesti Vabariigi kodanik) Halli passiga ja vene kodaniku passiga: Viisavaba kuni 3 kuud poole aasta jooksul, juhul kui Vene kodaniku passis on UUT TÜÜPI ALALINE ELAMIS- JA TÖÖLUBA EESTIS või ID kaart (originaal)- kehtivad vähemalt 5 aastat. Elamisloal/ ID kaardil peab olema “type of permit“ kohal kirjas “ long-term resident- EC“.
Vajalikud dokumendid Rumeeniasse sisenemisel: – pass, kehtiv vähemalt 6 kuud pärast reisi – alaline elamisluba Eestis (originaal), kehtiv vähemalt 5 aastat – edasi- tagasi piletite broneering – hotelli broneeringu kinnitus või kutse Rumeeniast – tervisekindlustus kogu reisi perioodiks – piiril peab vajadusel olema ette näidata piisavad rahalised vahendid kogu reisi perioodiks (umbes 100 eurot päevas/ inimese kohta).
NB! Kui passis on vanemat tüüpi elmisluba ning puudub ID-kaart, tuleb kas võimalusel uuendada passis elamisloa vormi või taotleda ID-kaarti. Kui see pole võimalik- peab vormistama viisa saatkonnas Helsingis. Viisat ei saa taotleda reisibüroo kaudu, iga taotleja peab minema isiklikult saatkonda. Soovitav on eelenvalt saatkonnas kokku leppida aeg.
|
OSCAR-2019
|
||
Põhiline uskumus: Minust ei sõltu midagi, ma ei saa üksi hakkama, seetõttu olen kasutu ja väheväärtuslik. Olen olude ohver, elu lihtsalt kujunes selliselt.
Erinevalt hülgamisest, mis väljendub äratõukavas suhtumises, tähendab mahajätmine füüsilist eemaldumist. Lisaks otsesele mahajätmisele võib laps saada mahajäetuse haava, kui 1) ema pöörab järgmisele lapsele tunduvalt rohkem tähelepanu (põhjus võib olla uue lapse haigus) ja laps tunneb, et ta on ema kaotanud; 2) laps pannakse haiglasse, eraldatakse sel moel vanematest ja kuna ta ei mõista, miks nii tehakse, arvab ta, et oli halb laps ja temast tahetigi lahti saada; 3) vanem on sageli haige, tal pole jõudu lapsega tegelda; 4) vanem on väga hõivatud, pikad tööpäevad, sageli komandeeringus; 5) laps viiakse igal võimalikul juhul vanavanemate või hoidja juurde ning jäetakse sinna pikaks ajaks.
Mahajäetuse haavaga laps tunneb ta, et saab liiga vähe tähelepanu. Selle saamiseks võib ta jääda haigeks või teha pahandust. Ta otsib kinnitust enda tegevuste õigsusele ja tahab, et täiskasvanud ta alati hädast välja aitaksid.
Ka täiskasvanuna kahtleb ta sageli enda otsustes ja otsib oma tegevustele teiste heakskiitu. Sellepärast on tal raske otsuseid teha ja üksi projekte ellu viia. Tegelikult pole tal teiste nõuandeid vaja, ta vajab vaid moraalset toetust enda ideedele. Alateadlikult ta tahab, et teda liiga iseseisvaks ei peetaks, sest siis on oht, et ta jäetakse üksi. Kui ta abi palub ja seda ei saa, reageerib ta väga valuliselt.
Üksijäämise hirmu pärast talub ta pikka aega ka ebarahuldavat suhet. Ta eelistab kinnitada, et kõik on korras. Tal on raske teha endal mahajätmise otsust, aga veel rohkem kardab ta mahajätmist. Seetõttu võib ta sundida end taluma oma kaaslase armukesi, vägivaldsust jm. Tal on väga raske teistest lahkuda, kasvõi selleks, et pikemale reisile minna (ja kui uues kohas hakkab meeldima, siis on tal kahju sealt lahkuda).
Samal ajal kui ta kardab üksindust, kardab ta ka inimeste endale väga lähedale lubamist, sest ei julge sellega riskida. Teine võib ju temas pettuda ta päris olemust nähes. Niipea, kui suhted muutuvad tihedamaks, või on vaja teha sellekohane otsus, leiab ta võimaluse eemaldumiseks. Süüdistades kõike ja kõiki enese maha jätmises, ei taha ta näha, kui sageli on ta ise kas teisi inimesi või projekte maha jätnud.
Sõltuva maski kandev ema demonstreerib igal võimalikul juhul oma armastust laste vastu ja ootab vastutasuks, et teised tunnistaksid, et ta on neile väga vajalik, et temaga arvestatakse. Muidu ta enda vajalikkusse ei usu.
Terviseprobleemide põhjuseks on sageli hirm üksinduse ees, kurbus, ärevus, teiste probleemide enda kanda võtmine. Kalduvus buliimiale, alkoholismile jms.
Keha. Füüsiliselt iseloomustab Sõltuvuse maski longus olek, nõrk lihaskond (kuigi keha võib olla sale), suured kurvad silmad, nõrgad jalad ja pikad rippuvad käed. Mõnikord on selg kõver. Vähemalt mõni kehaosa on lõtvunud või jõuetu.
Nagu hingehaavadele omane, tõmbavad need ligi vastavaid situatsioone, mis haavale osutavad ja haiget teevad. Kui mahajäetuse haav pihta saab, tunneb inimene end väikese lapsena, asjaolude ohvrina, võimetuna ise enda elu juhtima. See on Sõltuva mask, mille ta ette tõmbab, kui ütleb, et on sundseisus.
Tal on tunne, et ei suuda iseseisvalt tegutseda, ja kõige tähtsam on mitte üksi jääda, sest üksi ei saa hakkama. Tekib tahtmine süüdistada teisi oma olukorras..
Egol on oma strateegia inimese kaitsmiseks ebameeldivate avastuste eest. Ego juhib inimese hülgamise haava teadvustamiselt kõrvale sellega, et Sõltuva maski kandja armastab mängida sõltumatut. Ta jutustab kõigile, kuidas tal pole kedagi vaja ja tal on üksinda väga hea, ta on kõik oma elus üksi omal jõul saavutanud. Just neil hetkedel, kui ta kohtub probleemidega, mille tema sõltuvus on tekitanud, tahab ta end ülal pidada nagu oleks ta sõltumatu. Sel teel aga mahajäetuse haav ainult süveneb. Tegelikult on sõltuvale vajalik autonoomia, mitte sõltumatus.
Õppetunnid. Mahajäetuse haava käes kannataja, kes on võtnud Sõltuva maski, peab aru saama, et ta ei sõltu kellegi teise valikutest peale iseenda valikute. Ja valiku saab teha kohe praegu. Kui valesti läheb, siis uuesti valida.
Sõltuvus on oma tähelepanu pööramine endast väljapoole. Sõltudes harjumustest, toidust, joogist või inimestest valitakse iseenda mahajätmine. Inimest, kes on iseennast maha jätnud, jätavad sageli ka teised maha. Ta näib lootusetuna, sest ei usu endasse, peab end olude ohvriks ja ei võta midagi ette olukorra muutmiseks. Õppetund on aru saada, et minu elu on suures osas minu enda kätes. (Üks osa on alati ka Looja kätes, aga tema ei tee minu eest tegusid). Otsustamine ja vastutamine tuleb minu enda seest.
Tunned end hästi isegi üksi olles. Tead, mis on sulle hea, mis sulle rõõmu valmistab ja julged sel kombel ka oma elu valikuid teha. Ei vaja enam nii palju teiste tähelepanu ja toetust. Elu ei tundu enam nii dramaatiline. Tuleb tagasi soov käivitada uusi projekte ja isegi, kui teised sind ei abista, oled võimeline asja ise jätkama.
Ära anna alla, kui sulle näib, et oled üksi jäetud või keegi ei aita sind. Sina ise oled enda jaoks kõige lähedasem inimene ja sa saad kindlasti, kas või väikeste sammudega midagi ise ette võtta enda olukorra meelepärasemaks muutmiseks. Ainuke häda, et sa vist ei tea, mis sulle tegelikult meeldib. Alustuseks pead iseennast paremini tundma õppima.
Mis mind rõõmustab, mis mind kurvastab, mis mind vihastab? Mind isiklikult. Mida ma tahaksin teha, kui teakasin, et keegi ei sõltu minust ja mina ei sõltu kellestki?
Ära jäta enda keha ja tundeid maha, tehes teiste mõjutusel asju, mis sulle head ei ole. Õpi kuulama oma keha soove, õpi aru saama, mis täidab sind rahulolutundega. Välismaailmast tulev info on vaid üks osa sulle vajalikust andmebaasist, teine osa peab tulema su enda seest ja nende kahe põhjal saad teha iseseisvaid otsuseid. Sa ei ole enam laps, kes sõltub autoriteetide soosingust.
Kiindumus vastassoost vanemasse on liiga suur. Oidipuse kompleks jääb lapseeas lahendamata. See mõjutab hilisemaid emotsionaalseid ja seksuaalseid suhteid. Lapsena püüab ta kõigiti saavutada vastassoost vanema heakskiitu ja võibolla idealiseerib teda. Mingil hetkel vanem ei õigusta tema kõrgeid ootusi või ei vasta temast loodud ideaalpildile või ei kaitse teda kriitilises olukorras, ei täida lubadusi, käitub lapsele arusaamatul moel. Laps tunneb end reedetuna. Ka siis, kui vastassoost vanem reedab temaga samast soost vanema (nt tütar, kelle isa jätab ema maha), on tal on tunne, nagu oleks reedetud teda ennast. Tütar või reetmist tajuda ka siis, kui talle sünnib vend, kellest isa on väga vaimustuses.
Keha. Füüsiliselt jätab ta tugeva, silmatorkava ja võimsa mulje. Mees on laiaõlgne, naine tugevate puusade ja tuharatega. Tema pilk on läbitungiv ja meelitav samaaegselt.
Reetmise haava käes kannataja võrdleb oma partnerit alati vastassoost vanemaga ja ootab temalt seda, mida ei saanud vanemalt. Samal ajal kardab ta avada end partnerile, sest sellega annaks ta kontrolli käest ja tal on hirm, et tema usaldust kuritarvitatakse, lubadusi ei täideta jne. Ta on vastassooga suheldes alati valvel ja eriti tundlik ohu suhtes, et teda kontrollitakse või juhendatakse.
Igapäevaelus on kärsitus ja suured meeleolukõikumised talle väga iseloomulikud. Seepärast ei kannata ta silmaotsaski, kui keegi hilineb või on aeglase taipamisega, asjad ei kulge plaanipäraselt või kui ta peab haigevoodis olema. Selle vältimiseks püüab ta alati kõike ette näha ja kontrollida. Seetõttu on tavapärane, et ta ei pane tähele praeguse hetke häid omadusi, sest tegeleb alatasa tuleviku heaolu planeerimisega.
Reputatsioon on tema jaoks väga tähtis. Ta püüab alati välja paista reipa ja julgena. Seejuures võib ta teistele mõjuda liiga jõulise ja ennast peale suruvana, ilma et ta ise seda sellisena tajuks. Ta imestab, kui teised teda agressiivseks peavad, ise hindab ta end lihtsalt heaks enesekehtestajaks. Eriti kergesti satub ta konflikti teise kontrollijaga asju ajades ja muidugi peab ta just teist põhjusetult võimukaks. Samas ei pane ta ise tähelegi, kui teeb ühistes plaanides viimase hetke muudatusi ja võtab teisi puudutavaid otsuseid vastu nendega konsulteerimata. Ta tegeleb teiste inimeste asjadega sellepärast, et tahab, et need vastaksid tema ootustele, siis ei saa nad teda reeta. Ja ta ei pea seda kontrollimiseks vaid abiks.
Hingehaavad tõmbavad ligi olukordi, mis haava rõhutavad. Nii tõmbab ta ligi olukordi, kus tal on põhjust kahtlustada reetmist ja inimesi, kes on enesekesksed ning kasutavad temaga suheldes pealiskaudseid meelitusi või ei täida antud lubadusi täpselt. Kui reetmise haav pihta saab, hakkab ta käituma kontrollijana, muutub umbusaldavaks, skeptiliseks, ettevaatlikuks, võimukaks ja sallimatuks. Ta tahab jätta endast mulje kui tugevast isiksusest, kes ei lase ennast ära kasutada. Ülitugeva mulje jätmise pingutused aga panevad eirama isiklikke vajadusi ja sisemisi kõhklusi ning enesekindlus muutub lõpuks väga näiliseks. Samuti muudab see ta ebakindlaks ootamatute olukordade suhtes. Kaotades kontrolli on oht sattuda ise kontrolli alla.
Egol on oma strateegia inimese kaitsmiseks ebameeldivate avastuste eest. Ego juhib inimese reetmise haava teadvustamiselt kõrvale veendumusega, et tema ei valeta kunagi, ei karda kedagi ega midagi, on kohusetundlik ning peab alati sõna. See ei lase tal märgata, et temagi unustab, eksib ja reedab aeg-ajalt. Ta nimetab seda piiride kehtestamiseks, kui ta mõned endale võetud kohustused kellegi teise kraesse kallab.
Õppetunnid: Me kogeme reetmise haavaga kaasnevaid kannatusi seetõttu, et reedame end (ja teisi) ise. Samamoodi kui teised on põhjustanud sulle kannatusi, oled sa ise sedasama teinud. Süüdistades teisi silmakirjalikkuses, tuleks silmas pidada, et sa ka ise süüdistad teisi rohkem nende selja taga kui otse. Sa väidad, et vihkad kõige rohkem valetamist. Kas sa tõesti pole korduvalt valetanud lihtsalt selleks, et teiste ootusi täita ja endast tugevamaga mitte konflikti sattuda? Või vastupidi, teinud endast õrnemale oma järsu väljendusviisiga haiget, teadvustamata, et sellega kuritarvitad tema usaldust, ta tunneb end reedetuna. Ja kui sageli sa eirad lubadusi, mida oled andnud iseendale? Nii et võta oma võimalikud luiskamised uurimise alla!
Revideerima peaksid ka oma ettekujutust tugevusest. Miks sa kardad enda autoriteedi õõnestamist ja ootamatuid olukordi? Tegelik tugevus on julgus tunnistada oma nõrkusi.
Oled sa mõelnud, miks sa teise inimese manipuleerimise otsekohe ära tabad? Kas mitte sellepärast, et oskad ka ise seda kunsti suurepäraselt?
Sa ei reageeri enam nii emotsionaalselt, kui keegi või miski ajab su plaanid nurja. Lased ohjad lõdvemaks: vähendad oma seotust tulemusega, loobud soovist, et kõik läheks ainult sinu plaani järgi. Sa ei püüa enam olla tähelepanu keskmes. Tunned end hästi tehtud töö pärast ka siis, kui teised sind ei tunnusta. Ei lähe endast välja, kui sul jääb midagi pooleli või pead tunnistama oma nõrkust.
|
OSCAR-2019
|
||
Seda juhtub päris harva, et mõni toode ongi nii hea kui lubatud või nii hea, nagu keegi teine kirjutab. Üle pika aja on juhtunud, et üks testitud toode – Dell XPS 13 sülearvuti – on tõepoolest nii hea, nagu lubatud, ja isegi parem. Alustame algusest.
Kui tahta praegu osta võimalikult uut õhukest, pika akukestvusega ja igapäevatööks sobivat sülearvutit, siis Apple’il on pakkuda MacBook, Asusel ZenBook, Lenovol YogaBook, Aceril Swift, HP-l Spectre ja Dellil XPS. Kui aga mõelda lähemalt, milline neist on kõige parema hinna ja omaduste suhtega ning millele pole tehtud järeleandmisi, siis selleks on pärast testimist kahtlemata Dell XPS 13/15. Apple’i MacBooki suurimaks veaks on ainult ühe USB-C pesa olemasolu, sama on ka Asuse kõige uuemal ZenBookil. Lenovo X1 (Yoga) mudelil küll pesasid on, arvutil on QHD ekraan ning selle saab muuta tänu erilistele hingedele tahvelarvutiks, kuid hind on ligi 1500 eurot ja aku ei kesta väga kaua. Aceri Swift 7 mudelil on USB-C ühendusi lausa kaks, aga aku ja klaviatuur jätavad soovida ning arvuti on oma maailma kõige õhema korpuse tõttu painduv, mis on paraku negatiivne omadus. HP mudeli uusim versioon on kulukas ja pole Eestis müügilgi. Lõpuks jõuame Dell XPS 13 juurde, mis on kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega sülearvuti.
Dell pole oma XPS-seeria arvutite valmistamisel lähtunud Apple’i kõik-alumiiniumist ega paljude teiste tootjate plastikkorpustest. Arvuti on väljastpoolt (kaas ja alumine pool) alumiiniumist, ees kaane keskel on väike minimalistlik Delli logo (ilma valgustuseta). Arvuti all on väiksed õhutusavad, kummijalad ning üks tohutult ebavajalik lisa. Kuna Dell on arvuti tegemisel pühendunud väga tugevalt esteetikale, ei peetud piisavalt ilusaks seerianumbrit ja teisi ohutusmärke- ja detaile korpuse peale trükkida, vaid selleks on arvuti alla tehtud luuk, mille all on kõik vajalik kirjas.
Kui aga XPS 13 lahti teha, siis alumiiniumi enam näha pole. Klaviatuuri ümbritsev ala on süsinikkiust – materjalist, mis sülearvutites kuigi levinud pole, kuid meie arvates sobib see sinna väga hästi. Süsinikkiud (ingl k. carbon fiber) on plastiku ja alumiiniumi vahepeal – see on stiilne ja tundub ka päris hea kvaliteediga, samas käed ei hakka tänu sellele kirjutades higistama ning kui arvuti on seisnud külmas ja seda mingil põhjusel kasutada on vaja, siis pole klaviatuuri ümbritsev ala ebameeldivalt külm ja ei lähe ka aktiivse kasutusega kuumaks nagu metallil kombeks.
Ekraani ääred on lihtsalt plastikust, mis pole probleemiks. Ekraani olemusest allpool lähemalt, aga väliselt on Dell teinud ekraani osas märkimisväärse innovatsiooni: ekraani ääred on imeväikesed. See hoiab arvuti väiksena, hoides samas ekraani maksimaalselt suurena. XPS 13 on umbes 11-tolline sülearvuti, aga ekraan on 13-tolline – seda tänu olematutele ekraaniäärtele. Lisaks sellele, et need imeväiksed ääred on praktilised, on need ka väga kenad. Paraku üks ohverdus on selle äärest ääreni ekraaniga tehtud: veebikaamera jaoks pole ekraani kohal ruumi, mistõttu leiab selle ekraani alt, vasakult poolt. See asukoht on väga halb, eriti kahju on, et kaamerat ei suudetud panna ekraani alla keskele, kus asub Delli logogi. Samas, kui veebikaamera järele erilist vajadust pole, siis mõned kõned saab sellega tehtud. Parima tulemuse saab siis, kui arvutit hoida käes ja näost veidi üleval pool. Kui arvuti seisaks lihtsalt laual, siis näeks teine kõnepool peamiselt lõuga.
Klaviatuur on XPS 13-l paljudest teistest parem. Klaviatuuri kasutama ja meeldima hakkamine on pigem harjumise asi, aga XPS 13 klaviatuur on üks parimatest sülearvutil olevatest klaviatuuridest, mida testinud olen. Mõistagi mehaaniline, pika klahvi liikumisega klaviatuur see pole, aga nii kompaktse arvuti kohta on see üllatavalt mugav, kuna klahvide liikumine on kindel ja tundub pikemana, kui see tegelikult on. Samas pole klahvide liikumine liiga raske, nagu näiteks Aceri uusimatel Swift/Spin 7 mudelitel. Klaviatuuri puhul on märkimisväärne ka selle tagantvalgustus, millel on kolm erinevat heleduse astet. Valgustus on valget värvi ja selle reguleerimiseks on klaviatuuril klahv. Enamasti on kõige heledam valgustuse aste liiga ere.
Klaviatuuri juurde kuulub muidugi ka puuteplaat, mis on keskmise suurusega ning täpselt paras. Windowsi arvutite hulgas on see keskmisest parem (pind on väga sujuv, klikkimine hea), aga mitte päris nii hea kui Apple’i arvutitel. Mitme sõrme liigutused toimivad väga hästi.
Kuigi uusim baaskonfiguratsiooniga XPS 13 maksab 1190 eurot, oluliselt vähem kui Apple’i üheainsa USB C pesaga MacBook ja uued MacBook Pro soodusmudelid, on sellel pesade valik kordades mitmekesisem. Alustuseks on sellel USB C pesa (saab kasutada adapteriga tavalise USB või HDMI ühendusena, ka laadimiseks) ja veel kaks tavalist USB pesa. Loomulikult on ka heliväljund ning kaks haruldust, mida praeguse aja sülearvutitelt just tihti ei leia. Esiteks – tavamõõdus SD HC/XC mälukaardipesa. Jah, sellel on tõepoolest sisseehitatud mälukaardipesa, kuhu kaart küll tervelt sisse ei mahu, kuid foto- ja videohuvilistele on see väga vajalik ja mugav, kuna vastavat USB mälukaardilugejat pole vaja kaasas kanda. Teiseks harulduseks on neljast tulukesest ja nupust koosnev akutaseme kuvamise süsteem arvuti küljel. Kui nupule vajutada, siis kuvatakse tulukestega, mitu protsenti aku laetud on. Iga tuluke tähistab 20% suurust vahemikku. Isiklikult seda vaja ei läinud, sest tavaliselt on meeles, kui palju akust peale viimast kasutust järele jäi. Kui aga arvutit pole vaja näiteks tihti kasutada, võib olla see väga praktiline asi, kuvamaks akulaetuse taset ilma arvuti käivitamiseta.
Laadimiseks on kaasas Delli enda ümmarguse otsikuga laadija, kuigi laadida saab ka USB C pesa kaudu. Kahjuks komplektis oleval laadijal on vahelduvvoolu adapter, mis läheb laadimise ajal päris kuumaks. See võiks olla europistiku küljes, nagu Apple’i mudelitel. Õnneks on aga aku nii hea, et laadida eriti sageli vaja polegi.
Kõlarid on XPS 13-l helikvaliteedilt mitte midagi heligurmaanidele, aga tavainimesele peaks muusika kuulamiseks kõlbama küll. Mulle ei meeldinud kõlarite juures nende helitugevus. Jah, see on hea, kui kõlarid suudavad heli esitada valjult, aga tihti on heli ka kõige vaiksemal režiimil liiga vali. Delli tuleb kiita kõlarite paigutuse eest, sest need on õnneks suudetud paigutada arvuti külgedele, mitte alla, nagu üsna mitmed teised tootjad arusaamatul põhjusel teevad.
Lisaks kenale ja praktilisele korpusele peitub selle sees midagi väga võimsat. Enne põhikomponentide juurde jõudmist tuleb rääkida ka imelisest akust. Aku mahutab 6000 mAh-d, mis sülearvuti kohta rekordiline mahutavus pole, kuid selle kestvus reaalselt on lihtsalt uskumatu. Igapäevakasutuses, mis hõlmas peamiselt veebilehitsemist, aga ka mitmete videote vaatamist, kestis aku väga muljetavaldavad 10 tundi, kusjuures ekraani heledus oli 75% juures. Nagu ka kõikide teiste arvutitega, langeb raskema kasutusega akukestvuse aeg üsna palju. Kui arvutiga hakata videomänge jooksutama, siis kestab aku 3-6 tundi.
Arvuti on lihtsama kasutusega kogu aeg mõlemalt poolt mõnusalt jahe, aga juba mängu avamisega hakkab arvuti minema üsna soojaks ja samuti hakkab tööle ventilaator, mis pole eriti vaikne, samas pole ka kõige valjem. Meeldiv on see, et kui mänge ei ava või näiteks videotöötlusega ei tegele, siis ei tööta ventilaator kunagi ja samal ajal on arvuti ka üldse mitte kuum ega isegi mitte soe.
Meie testitud XPS 13 on samanimelistest teiste konfiguratsioonidega mudelitest soodsam ja lihtsam, kuid see tundub olevat just tavainimestele, kes tahavad kauakestvat arvutit. Kallimad mudelid on pigem neile, kellel on spetsiifilisemad vajadused (teel olles fototöötlus vms).
Baasmudelil (testitud) on 7. generatsiooni Kaby Lake’i i5-7200U (kuni 3.1 GHz) protsessor, mis ongi mõeldud taolistesse õhukestesse sülearvutitesse. Sellel on kaks tuuma ning teab mis võimsust sellelt oodata pole mõtet, kuid igapäevakasutusse dokumentide haldamiseks, veebisirvimiseks, filmivaatamiseks ning lihtsamaks töötluseks-mängimiseks piisab protsessorist küll. Võrreldes varasema XPS seeriaga (9350, praegune on 9360) ongi uuendus peamiselt protsessoris, mis on eelmisest, 6. generatsioonist, kübeke kiirem ja energiasäästlikum.
Eraldiasetsevat videokaarti ei maksa arvutilt oodata, sel on integreeritud Intel HD Graphics HD 620 graafikakiip, mis nagu protsessorgi pole eriti võimas, aga tuleb kasuks heale akukestvusele ning sobib tavakasutuseks. Sellega on tehtav ka kergemate videomängude mängimine (näiteks Minecraft, Counter Strike: Global Offensive, Sims 4 jt) ja tavakaameratest tulevate videofailide ja piltide töötlus.
Ekraan on Full HD resolutsiooniga (saadaval ka kõrgema resolutsiooniga). Paneel on suurepärane – värvid on väga täpsed (sobib hästi töötluseks), vaatenurgad on head, heledus ei saaks parem ollagi ning lõpetuseks on see matt-tüüpi mitteläikiv. Tänu viimasele on ekraani suurepäraselt näha ka otsese päikesevalguse käes.
Muutmälu on meie testmudelil 8 GB, mis on peaaegu kõikide tavaliste tegevuste jaoks piisavalt. Vaid mõnel korral oli kõik mälust kasutuses ja sedagi siis, kui avatud oli korraga mitu nõudlikku programmi. Muutmälu saab ka uuendada ja välja vahetada, kui soov peaks tekkima.
Failide ja programmide hoiustamiseks on arvutis 256 GB suurusega SSD-seade (saab ka suuremaga), mille lugemiskiirus on kuni 1000 Mbit/s ja kirjutuskiirus umbes 300. SSD on kiiruse poolest päris okei.
Kuvari testis on XPS 13 9360 mudel, mis on eelmise aasta XPS arvutite seast kõige väiksem ja kõige atraktiivsema hinnaga. Sellel on 7. generatsiooni (Kaby Lake) i5 protsessor, 8 GB muutmälu ning 256 GB mahuga SSD-seade. Ekraan on mitte-puutetundlik ja Full HD resolutsiooniga.
XPS 13 mudeleid on saadaval ka võimsamaid, kui sellest ei piisa. Müügil on sama välimusega ning lihtsalt võimsama i7 protsessoriga mudel. Kolmas versioon on 3200x1800p puutetundlik ekraan, 16 GB muutmälu ning 512 GB mahuga SSD.
Tasub aga tähele panna, et XPS 13-l olenemata konfiguratsioonist rohkem kui kahetuumalist HQ tähisega protsessorit ega eraldiasetsevat graafikakiipi panna ei saa ning sellist mudelit ei saa osta.
Kui tahta veelgi võimsamat ja ühtlasi suuremat XPSi, mis on välimuselt väga sarnane XPS 13-ga, siis on müügile jõudmas eelmise aasta XPS 15 versioonid. Neil on suurem ekraan/korpus, HDMI pesa ning võimsust rohkem. Uutest XPS 15 mudelitest on hetkel saadaval vaid üks võimsamatest, neljatuumalise i7-7700HQ protsessori, 16 GB muutmälu, 512 GB SSD ja GTX 1050 4GB graafikaga. 4K ekraani sellel pole, aga ilmselt varsti jõuab müügile ka teravama puuteekraaniga mudel. Tasub märkida, et kõrgema resolutsiooni ja puutetundlikkuse miinuseks on väiksem akukestvus. Muide, XPS 15-l on võimalik vahetada suur aku väiksema vastu, mis teeb ruumi teisele mäluseadmele.
Delli XPS 13 on väga muljetavaldav sülearvuti, mis suudab nii madalama hinna kui suurema pesade arvu poolest konkurentsi pakkuda MacBookile ja MacBook Pro soodusmudelitele. Veebikaamera ja ventilaator on peamised miinused, kuid mõlemad neist on nii õhukese sülearvuti puhul paratamatud. Kui rahakotile vähemalt 1200-eurone väljaminek liiga ei tee, siis on XPS 13 suurepärane, kvaliteetne ja kena arvuti igapäevatöödeks.
Delli arvuti andis Kuvarile testimiseks Notebooks.ee (link viib toote lehel, kus on lisainfo ja võimalus osta).
Kuigi loodusesse ja puhkusele minnes tahaks nutimaailmast korraks välja lülituda, võib telefoni vaja minna siiski juba ohutuse mõttes, et looduse ilu imetlema jäädes end võõrast kohast koduni juhatada. Mööda ei saa vaadata ka kogu ilu jäädvustamisest ning meeldivast ajaviitest. Expert Tehnikakaupluste turundusjuht Joonas Kulli selgitab, milliseid seadmeid puhkusel siiski vaja võib minna.
Kui nutitelefoni kasutada ka fotoaparaadi ja GPS seadmena, siis pole imestada, kui telefoni aku kiirelt tühjaks saab, mistõttu on akupankadest saanud viimasel ajal täielik müügihitt. “Kuna inimesed on suvel rohkem liikvel, siis ei soovita mõelda laadimisvõimaluste otsingu peale, vaid varutakse koju juba ennetavalt akupank, mida saab mugavalt kaasa võtta matkale või festivalile,” rääkis Expert Tehnikakaupluste turundusjuht Joonas Kulli. Kulli sõnul tasuks veenduda, et akupank on vähemalt 10 000 mAh võimsusega ning arvestada tuleks ka sellega, kas laadida soovitakse ühte või mitut seadet ning kui kiiresti akupank seadmed täis laeb.
Telefoni kasutamine GPS seadmena on samuti laialt levinud, kuid selleks, et tee jälgimine nutiseadmest oleks ohutu, tuleks hankida autosse telefonihoidik. “Soodsamate telefonihoidikute hinnad algavad kümnest eurost ning nende paigaldamine on äärmiselt lihtne, sest kinnitus käib auto armatuurlaua õhurestile,” ütles Kulli. Saadaval on ka paindlikumad nutitelefoni hoidjad, mida on võimalik paigutada esiklaasile iminapaga. “Iminapp kinnitusega telefonihoidjad sobivad nii tuuleklaasile kui ka armatuurlauale kinnitamiseks ning võimaldavad telefoni vastavalt mugavusele pöörata,” rääkis Kulli.
Enne reisile minekut tasub läbi mõelda ka sihtkohast tulenevad erisused. Kui tegemist on näiteks kanuumatkaga, siis veekindel ümbris telefonile on soovituslik. “Mobiiliümbrised on väga praktilised ka seetõttu, et lisaks telefoni kaitsele, on neid võimalik kasutada ka rahataskuna kaartide ja raha hoiustamiseks,” vahendas Kulli tarbijate tagasisidet.
Kui puhkajad eelistavad lõkke ääres ka muusikat kuulata, võiks kaasa pakkida kompaktse kaasaskantava kõlari. “Ka väiksemad kõlarid võimaldavad mängida muusikat piisavalt valju heliga ning portatiivsed kõlareid saab omavahel juhtmevabalt ühendada, et tekiks ehe stereoheli.Väiksematel kõlaritel on isegi klambriga kinnitus, mis võimaldab kõlari seljakoti külge kinnitada,” ütles Kulli, lisades, et muretsema ei pea ka kõlari kestvuse pärast kui valida mudel, millel on sisseehitatud aku. Kõlarite valmistajad on mõelnud ka sellele, et neid välitingimustes kasutada saaks. “Lisaks sellele, et kõlarid on juhtmevabad, on mitmed mudelid ka pritsmekindlad,” tõi Kulli esile.
|
OSCAR-2019
|
||
T. S. Elioti raamatus "Old Possum's Book of Practical Cats" tegutseb sarmikas kass nimega Munkustrap, kelle ülesandeks on teistele kassidele jutustada põnevaid lugusid ja jagada värskemaid uudiseid. Inglise keeles on tema kohta tabav väljend storyteller. Ühel päikesepaistelisel päeval, kui Tallinnas oli juba tusane talv ja Stockholmi valitses veel sulnis sügisehõng, avanes mul võimalus kohtuda lõhnamaailma Munkustrapiga. Tema nimi on Will Andrews ja ta on Hugo Bossi parfüümiekspert.
Olles juba paar aastat järjepanu pidanud Stellariumis rubriiki Parfüümi Portree, olin enam kui elevil, et mul õnnestus teda kuulama minna, intervjueerida ja hiljem hubast vastuvõttu nautida. Nimelt valiti igast Balti riigist välja üks õnnelik blogija, kellel oli võimalus võtta osa inglasest parfüümieksperdi Will Andrewsi loengust.
Andrews viis meid parfüümimaailmas ajaloolisele rännakule. Ta rääkis meile lõhnade kujunemisest ja tutvustas eraldi parfüümide kuulsaid ja kummalisi komponente. Nüüdseks olen eraldi nuusutanud kümneid ja kümneid lõhnade komponente, mis varem olid minu jaoks kõigest sõnad pakendil. Nüüd on need sõnad saanud lõhna ja emotsioonid. Näiteks õnnestus meil võrrelda nii loodusest saadavat kui ka sünteetiliselt loodud roosiõlisid, mida lõhnades kasutatakse. Täna tean, kuidas lõhnavad eraldi vetiver, muskus ja meile anti isegi nuusutada pesematuse lõhna, mis täitis ruumi mõneks minutiks talumatult ebameeldiva lõhna ja osade daamide hämmastunud pilkudega. Kuid see tasus ära. Ikka selleks, et saada parfüümimaailmast rohkem selgust. Väikestes pudelites oli peidus kümneid komponente, millest segatakse laboratooriumis kokku üks ihaldusväärne parfüüm. Pahatihti selline, millest kõnelem hiljem kogu (lõhna)maailm.
Kindlasti pakub huvi, et aastal 2015 loodi 1943 lõhna. Nendest 800 naistele, 300 meestele ja 843 lõhna kannavad nime "jagatud lõhnad", mis sobivad nii meestele kui naistele. Väärib märkimist, et sõna unisex asemel kasutatakse lõhnamaailmas spetsiaalset väljendit "shared perfumes". Kindlasti on huvitav tuua võrdluseks, et näiteks aastal 1961 toodeti maailmas vaid 60 lõhna. Jääb vaid üle küsida, kuhu parfüümimaailm sellise pöörase kiirusega tormab? Statistika näitab, et ilma teevad nö. lõhnad, mida saab oma kallimaga jagada. Kui rääkida Hugo Bossist, siis see on Eestis alati vähemalt kolme enimmüüdud parfüümi seas ja näiteks meesteparfüümi Boss Bottled müüakse maailmas üks pudel lausa iga 60 sekundi järel.
Will Andrewsiga intervjuud tehes valin teemaks lõhna kandmise etiketi. Minu arvates on lõhnaetikett teema, millest kirjutatakse Eestis kahetsuväärselt vähe ja selle kohta polegi kuigi palju infot. Seda enam, et tänapäeval ajavad paljud isekalt pea püsti ja teatavad, et sellist segavat asja nagu etikett pole vaja...
Will Andrews avaldab mõtte, et parfüüm on justkui nähtamatu käepigistus, millest saab automaatselt üks osa meie esmamuljest. See tähendab, et endale lõhna otsides, ei vali me mitte ainult lihtsalt meelepärast parfüümi vaid ka kujundame endast esmamuljet.
"Kujuta ette loomult tagasihoidlikku inimest, kes kannab parfüümi, mis tema peal karjub? Lausa röögib? Ja kujutlegem kõiki tema kolleege, kes kontoris seda taluma peavad?" muigab Andrews.
Samas teab parfüümiekspert, et alati leidub neid, kes kannavad ükskõik kui erilise lõhna välja. Kõik on kinni ikka inimese karakteris. Kuid moto on lihtne ja peaks olema kõigile arusaadav - me peame alati silmas pidama, kas parfüüm kannab kandjat või kandja kannab parfüümi?
Teema, mis mind alati paelub, on parfüümide miksimine. Paljud naised räägivad õhinaga (ka mina pole patust puhas), kuidas nad lisavad hommikul pisut üht lõhna, siis teist ja kõige tipuks kolmandat. Kui Will Andrews oleks mistahes kass, siis selle teema peale tõmbaks ta kõrvad vastu pead ja uriseks. Kuuldes küsimust parfüümide miksimise kohta, mees ohkab. Mitte küll dramaatiliselt, kuid tema ohe ütleb kõik.
"Lõhnade miksimist võib võrrelda restorani minekuga. Te tellite tippkokalt praed, kes näeb roaga vaeva ja see asetatakse efektselt taldrikule. Siis saate road kätte, lõikate oma praest erinevaid tükikesi, panete teineteise taldrikule, kutsute koka köögist välja ja küsite: "Noh! Kuidas meeldib?" Parfüümide miksimisega on täpselt sama teema."
Will Andrews mainib, et näiteks ühe Hugo Bossi lõhna välja töötamisel osaleb ohtralt inimesi ja laboratooriumis käib töö pea kaks aastat. Kas seda, millega on sajad inimesed kaks aastat vaeva näinud, tasub tõesti teiste lõhnadega miksida? Otsuse teeb iga inimene ise.
Hommikul, enne kui intervjuule suundun, satun lifti mehega, kes on ennast väga innukalt lõhnastanud. Lõhn on küll meeldiv, kuid paraku hakkab mul liftis selle lühikese aja jooksul iiveldama. See seik tuleb meil jutuks, sest mina olen enam kui veendunud, et ma ei kannata liigset parfüümipilve tühja kõhuga. Olgu see siis enda või kellegi teise kehal. Kuid Andrews on teisel seisukohal. Ta usub, et inimese alateadvus jäädvustab erinevad lõhnad ja kui nendega seostub mõni ebameeldiv mälestus, toob alateadvus selle sügavatest soppidest lagedale. Harvad pole juhud, kui inimestele ei meeldi mõni väga hea parfüüm ja põhjus pole lõhnas, vaid selles, et alateadvus on salvestanud lõhnaga oma seose. See võib olla seotud mõne looga lapsepõlvest, mida me isegi ei mäleta. Nii võime parfüüme kandes luua ka teistes kas positiivseid või negatiivseid mälestusi, lõhna jõud on meeletu. Sinu parfüüm võib ruumis lärmata või hoopis meeldivalt kõigile naha vahele pugeda.
Pärast Will Andrewsiga kohtumist ja tema lugude kuulamist, jään teda alati sarmika parfüümimaailma Munkustrapiga samastama... Ja vaadanud enda ümber olevaid daame, kes olid tema loengut kuulama tulnud... Siis kui need naised oleksid kassid, pole kahtlust, et nad nurrusid pea kogu loengu rahulolevalt. Minu karv igatahes teadmistest läigib, saba on kohev ja inspireerituna Will Andrewsist kirjutasin ka parfüümi portree lõhnale Boss The Scent for Her, mille leiad siit. Milline sellele loo teemadest pani sind Will Andrewsi intervjuud lugedes kõige enam mõtlema? Ja milline on sinu isiklik parfüümietikett?
Jagan sinuga väikest videot, mida Stockholmis filmisin. Kui minu postitus räägib peamiselt parfüümidest ja loengust, siis siin on videos väike tiir hotellis Nobis, pisut poodlemist, tänavamele ja paar kaadrit peost.
|
OSCAR-2019
|
||
9-aastane Varvara kadus Narvas mõni päev tagasi ja tema vägivallatunnustega surnukeha leiti täna tema kodu lähedalt jäähalli juurest. Tüdruku surnukeha oli riieteta ja ta oli maetud lume alla.
Politseiameti peadirektor Raivo Küüt ütleb Delfis et juhtum on erakordne ja midagi sellist pole Eestis varem juhtunud. Kes on lugenud endise prokuröri Heino Tõnismägi mälestusi ‘Ajaroimad’ , teab et see ei pea paika. Taolised juhtumeid tuleb Eestis tõesti ette haruharva. Ometi on olnud selliseid juhtumeid ka varem.
Lapseröövijuhtum leidis aset aastal 1968, kus 8-aastane Dagmar kadus Tallinna linnast päise päeva ajal, nagu vits vette. Tema surnukeha leidsid juhuslikud möödakäijäd Rocca Al Marest. Lapse röövijaks osutus siseministeeriumi töötaja. Teda karistati surmanuhtlusega, mis ka täide viidi. link
Aastast 1989 on teada juhtum kus lapserööv osutus lavastuseks. 2-aastane Mailis kadus Pärnu-Jaagupi lähedalt Ertsma külast ja tema surnukeha leiti tiigist samal päeval. Siis kahtlustas politsei või tollal miilits) tshuvassist naabrimeest, kuid tüdruku pere ja lähisugulasi üle kuulates langes kahtlus tüdruku emale, kes ka teo üles tunnistas. Ta tekitas ka tüdrukule vigastusi, mis viitasid vägistamisele. Tüdruku olevat ta tapnud ‘raevuhoos’. Teda karistati 8 aastase vangistusega.
Taolised kuritegude uurimine on alati väga keeruline. Eesti politseil puudub tõenäoliselt kogemus ja oskus antud kuriteo kiireks avastamiseks.
Hetkel uuritakse kuritegu vabaduse võtmisena ja lahkamine tulemustest selgub täpne paragrahv. Hetkel ei ole siiski kahtlust, et tegemist on mõrvaga. Võttes arvesse et tüdruk oli maetud lume alla ja tema surnukeha oli alasti, ei saa juhtumit õnnetusjuhtumina või loomuliku surmana kuidagi kvalifitseerida. Kui tüdruk suri vägivalla tõttu, on tegu tapmisega igal juhul.
Et raskendavana asjaoluna võib pidada ohvri vanust, samuti võimalikku seksuaalrünnakut, peaks tegu minema mõrvaparagrahvi alla, kus tegijat ootab eluaegne vangakaristus, mis Eestis on miinimum 30 aastat, kui president kurjategijale varem armu ei anna (seni pole seda ükski president eluaegsete puhul teinud).
Esimesena sammuna peaks läbi kammima piirkonnas elavad pedofiilid ja seksuaalkurjategijad. See ei peaks keeruline olema, arvestades et enamik on politseiregistris.
Suhteliselt ebatõenäoliseks tuleb pidada väiteid, et tüdruku surnukeha on alles hiljem leidmispaigale toodud. Kui linn oli täis vabatahtlikke, kes liikusid ka öösel, siis vaevalt kurjategijal oleks olnud julgust surnukehaga avalikus paigas toimetada. Ei oska öelda, kas tüdruku otsingutel kasutati koeri, kuid lume alt ei saa koerad alati lõhnajälge, nii et tüdruku laip on olnud ilmselt samas kohas kogu aeg.
Ühe versioonina uuritakse lapse kadumisjuhtumite puhul rutiinselt, kas nö lapserööv ei ole lavastus ja kas laste vanematel või teistel pereliikmetel pole süüd lapse kadumises. Laps on tapetud arvatavalt kusagil mujal, kuid kuriteopaik ei ole teada. Vähemalt meedias avaldatud piltide põhjal ei ole küll näha et politseinikud laiba leidmiskohal põhjalikku tööd oleks teinud, otsides DNA jälgi jne (Loomulikult on siin võimalus et jäähalli juurest leidub kellegi DNA, kes pole üldse kuriteoga seotud, vaid on näiteks tüdruku otsingutel kaasa löönud. Kõik see teeb kurjategija tabamise veelgi keerilisemaks.) Samuti ei ole teada, et lapse kodu oleks üle vaadatud. Politsei pole ühtegi versiooni välistanud, kuid kuna on sissetoodud nö Venemaa liin – kuigi pole mingit põhjust uskuda, et kurjategija oleks Venemaalt – siis võib arvata, et uurimine on üsna ummikus.
Nüüd on postitatud Youtube video kus eestlased paluvad inglise keeles et Prantsusmaa, Liibanon, Saudi Araabia ja Jordan teeks kõik röövitute päästmiseks. Eesti võimude poole ei pöörduta.
‘Paraku pole teada, millal see on tehtud,» sõnas Paet. «Seitse meie inimest on peal, kuid juures pole aega, millal filmitud. Pole ka ühtegi nõudmist ja seda, kes on röövijad.’
Videol esitatu põhjal on näha et õhkkond ei ole ähvardav, ei ole näiteks näha taustal maskides relvadega islamifanaatikuid või araabiakeelset sõnumit, nagu me sarnaste juhtumite puhul oleme harjunud nägema.
Mehed paistavad olevat hea tervise juures, kuigi tugevas stressis. Ei ole ka näha et eestlaste kallal oleks vägivalda tarvitatud, ilmselt neid otse vaenlasteks ei peeta.
Kui nõudmised puudutavad näiteks Liibüat, siis eile alles rääkis EL välispoliitika juht Ashton Al-jazeera kanalile et Euroopa Liit on valmis ka kuni 1000 sõdurit Liibüasse viima, humanitaarse abi sinna toimetamiseks.
Röövitud eestlaste leidmiseks on Liibanoni võimud teinud vägagi suuri jõupingutusi, kammitud on läbi ‘küla küla haaval’ kuid seni tulemusteta.
Väliminister Paet väisab taas Liibanoni, kohtudes seal Liibanoni presidendi ja ka teiste riikide esindajatega ja tema kinnitusel on eestlaste leidmine Liibanoni jaoks prioriteet number üks.
Poliitikud räägivad ikka seda, mida nad peavad rääkima ja tegelikult on uurimine, kuigi vahepeal on süüdistuse saanud ca 10 inimest, ummikus.
ÜRO eriesindaja Williams ütles eelmisel nädalal kohtumisel Liibanoni võimudega ja samuti Hizbollah esindajatega et ‘Estonians came with no ill intent’ ehk siis maakeeli eestlased ei tulnud Liibanoni kurjade plaanidega. Väga huvitav kommentaar, mis ilmus ka suurte pealkirjadena Liibanoni pressis, ilmselt on selliseidki kahtlusi eestlaste kohta olemas.
Eestlaste käitumine oli tõesti pehmelt öeldes kummaline, Bekaa org on suhteliselt rahutu paik, seal tegutsevad nii kohalikud relvastatud jõugud kui ka mitmed militaarsed ja vähem militaarsed rühmitused, nagu Hizbollah, paar palestiinlaste rühmitust jne Seda imelikum et eestlased oma turvalisusele vähimatki rõhku ei pööranud. .
Süüria ja Liibanoni vahelised pinged on teada vähegi välismaailmaga kursis olevale inimesele, Süürias on olukord pingeline, viimastel päevadel on CNN andmetel meeleavaldustes surma saanud kümneid ja kümneid inimesi Homsi ja Talbisa linnades link
Seega kui eestlased on Süürias, võib koostöö sealsete võimudega olla vägagi keeruline, kindlasti ei pea Süüria võimud Eestit just sõbralikuks riigiks, kes on NATO riik ja NATO on hetkel seotud sõjategevusega Liibüas sealsete võimude ohjeldamiseks. Kõige tõenäolisemalt ütleb Süüria et tegemist on Liibanoni siseasjaga.
Seega eestlaste nö üle piiri saalimist kahe riigi vahel ei saa pidada just läbimõeldud tegevuseks, väidetavalt võeti eestlased sihikule just Süürias.Võimalik et eestlaste nii pikk kinnihoidmine tähendab, et nad loodetakse ‘rääkima panna’
ÜRO erisaadik ei täpsustanud millistele ‘halbadele kavatsustele’ kui üldse, on eestlaste puhul viidatud, teatav liigne enesekindlus ja võibolla isegi üleolev suhtumine võis aga tõesti tähelepanu äratada. Muidugi on olnud üllatavaid spekulatsioone et kogu röövimissaaga on lavastus, aga ühtki tõendit selle kohta pole ja vaevalt mehed ise oleksid oma lähedased teadmatusse jätnud. Siiski võimalikest ‘otsekontaktidest’ lähedastega on sahistatud. Keegi ei eeldagi et eestlastel olid ‘parimad kavatsused’, see ei oleks eestlastele lihtsalt loomuomane. Naiivsusest, mida mõnikord Lääne turistidele omistatakse, me eestlaste puhul, kellest paljud Venemaa avarused risti põiki läbi sõitnud, me rääkida ei saa. Sest see keskkond on siiski teistsugune, kust nemad nt Briti ja Ameerika turistid, tulevad. Kui aga uljad noored mehed soovisid tähelepanu, siis väikeses Eestis on see neile garanteeritud, maailma pressis on aga juhtum leidnud vähe kajastamist.Kuid kas sellest reisist saab nende elu suurim seiklus, millest lastelastele rääkida, see paistab hetkel vägagi suure küsimargi all.
Kõige rohkem on olnud spekulatsioone röövijate motiivide asjus, mingeid poliitilisi põhjuseid hetkel ei ole teada.
Lunarahanõue mis nagu esitati, on äärmiselt küsitav, esiteks on see liiga riskantne ja aitab ka kurjategijate jälile, kui nõude asjus hakatakse röövlitega läbirääkimisi pidama. Kuna kõik muud liinid on jooksnud liiva, siis võib olla see ongi veel ainus võimalus. Röövijate seisukohalt on seitsme mehe peitmine ja võimalik transportimine vägagi tülikas ettevõtmine, ilma tähelepanu äratamata.
Liibanonis röövitud seitse Eesti jalgratturit, saabusid Liibanoni 15. märtsil. Kolm päeva hiljem sõitsid nad Süüriasse ning naasid eile. Mehed ületasid piiri kohaliku aja järgi kella 16 paiku.
Beirutis töötav ajakirjanik arvab, operatsioon oli ette planeeritud, nõudis olulisi ressursse ja tõenäoliselt olid eestlased jälgimise all juba Süürias.
ERR teatas täna hilisõhtul viidates kohalikele allikatele kes omakorda tsiteerisid Liibanoni julgeoluku allikaid, et võimalik et eestlased on toimetatud Süüriasse.
Uudisteportaal nowlebanon.com teatel ütles üks anonüümseks jäänud Liibanoni julgeolekutöötaja, et röövijatel oli eestlaste röövimiseks välja töötatud “spetsiifiline julgeolekuplaan”.
Ta lisas, et eestlased võivad viibida Palestiina võitlusorganisatsioonile PFLP-GC kuuluvas Qosaya või Ain al-Bayda laagris.
On spekuleeritud selle üle, kas eestlaste röövimine võib olla seotud eelmisel kuul Ukrainas kaduma läinud Palestiina inseneri juhtumiga, kes seal väidetavalt arreteeriti Iisraeli salateenistuse Mossadi poolt. Väidetavalt soovivad palestiinlased inseneri vabastamist ja eestlasi võidakse kasutada nö vahetuskaubana.
Kadumaläinud eestlasi otsib nii armee kui politsei, Zahle piirkonnas on läbi otsitud ka mitmeid maju, ütlen Beirutis töötav ajakirjanik Patrick Galey.
Olenemata, sellest mis võisid olla röövijate motiivid, ütleb toimetaja kes mäletab Lääne turistide röövimisi aastatel 1982-1990 Liibanonis, ‘et eestlaste seisukohalt on olukord väga keeruline’.
Välisminister Paet ütleb, et röövijatega ei ole kontakte olnud, samuti ei ole nad esitanud mingeid nõudmisi.
|
OSCAR-2019
|
||
K-vitamiin on nime saanud tänu oma olulisele rollile vere hüübimises. Nimelt tuleneb K-täht saksakeelsest sõnast koagulation, mis tähendab vere hüübimist.
Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse (ETNÜ) liige ja toitumisnõustaja Külli Holsting ütleb: „K-vitamiin on äratanud huvi seoses osteoporoosi, südamehaiguste ja viimasel ajal ka kasvajate uurimisega. Ollakse arvamusel, et tervel inimesel ei peaks K-vitamiini puudust tekkima, aga probleemid mikrobioomiga, mis toodab K2-vitamiini, ja vähene K1-vitamiini rikaste toiduainete tarvitamine võib defitsiiti tekitada.”
K-vitamiin avaldab olulist mõju luude tervisele. Piisavas koguses K-vitamiini tarvitamine aitab kaasa luustruktuuri normaalsele moodustumisele, tagab tugevad luud ning aitab ära hoida luuhõrenemise. Samuti aitavad K-vitamiini kasulikud omadused ennetada südamehaiguseid. Küllaldane K-vitamiini kogus veres aitab ennetada liialt kõrget vererõhku ja infarktiriski.
Toiduainetes leidub kaht tüüpi K-vitamiini: K1 ja K2. Suurimad K1-vitamiini allikad on taimsed saadused, eriti rohelised lehtköögiviljad. K2-vitamiini allikad on loomsed saadused, nagu liha, juust ja munad. Vitamiinil K2 on omadus olla veres kauem kui vitamiinil K1. Kui vitamiin K1 on veres tunde, siis K2 võib veres ringelda päevi. Seetõttu mängib K2-vitamiin olulist rolli paljudes kudedes üle terve keha, kuid K1-vitamiini töö on oluline peamiselt maksas, kus see kõige kauem säilib.
Vere hüübimine on oluline, kuna see pidurdab vigastuse korral liigse verejooksu haavast ning kaitseb haava bakterite eest. Tegemist on keerulise protsessiga, mille käigus peab keha looma uusi kudesid. Sellesse on kaasatud paljud keemilised ühendid inimese kehas ning K-vitamiinil on oluline roll selles, et haavale tekiks kaitsekiht. K-vitamiini puuduse korral on vere hüübimine häiritud.
Ühed esimesed K-vitamiini vaeguse tunnused on veritsevad igemed või ninaverejooks, samuti kerge sinikate teke. Suur K-vitamiini sisaldus veres tähendab ühtlasi seda, et sinikad ei teki nii kergesti ja paranevad kiiresti. K-vitamiinirikas dieet aitab sinikate teket ennetada, kuid juba tekkinud sinikate korral ei ole järsust K-vitamiini tarbimise tõstmisest kasu, sest ühe korraga toidust saadav K-vitamiini kogus ei ole nii suur, kui on vaja sinikate paranemiseks. Juba tekkinud sinikate paranemist kiirendavad spetsiaalsed suure K-vitamiini sisaldusega kreemid ja salvid.
Eriti oluline on K-vitamiin vastsündinutele. Tähtis on, et vastsündinud lapse hüübimissüsteem hakkaks korrektselt toimima ning haavad (näiteks nabakönt) ja sünnitusel saadud traumad paraneksid ruttu. Samuti aitab piisav K-vitamiini varu vältida esimestel elukuudel tekkida võivaid verevalumeid ja verejookse nahal või siseorganites.
Vastsündinud beebi soolestiku mikrofloora ei ole veel niivõrd väljaarenenud, et piisav K-vitamiini süntees kehas oleks tagatud. Samuti ei imendu enne lapse sündi ema platsenta kaudu piisavalt K-vitamiini ning rinnapiim sisaldab seda väga väikeses koguses. Seetõttu tehakse vastsündinutele juba sünnitusmajas lisaks vaktsineerimisele ka K-vitamiini süst. Alternatiiv sellele on suukaudne K-vitamiini tilkade manustamine. Kui süst on ühekordne, siis tilkasid tuleb manustada mitu korda kuni lapse pooleaastaseks saamiseni.
On üldteada, et luude tugevuse säilitamiseks on oluline tarvitada piisavalt kaltsiumi. Lisaks on veel hulk faktoreid, mis mõjutavad luude tugevust. Külli Holsting ütleb: „Esmalt on vaja luude tugevuse heaks neid võimalikult palju liigutada: hüpped, jõutreening, jooks ja ka lihtsalt jalutamine on luude jaoks väga tähtis ja seda igas eas. Lisaks on luukoe uuenemiseks vaja nii magneesiumit, boori, räni, tsinki, kaltsiumit, mangaani, oomega-3 rasvhapet kui ka D-vitamiini.”
Veidi vähemtuntud on aga fakt, et K-vitamiinil on oluline roll luude tugevdamises. Vitamiin K kontrollib ja juhib kaltsiumi liikumist organismis ning aitab säilitada luudes kaltsiumi ja teiste vajalike mineraalide piisava taseme. Seega aitab küllaldane K-vitamiini tase kaasa normaalse luustruktuuri moodustumisele, samuti aitab see vältida luumurde ning juba tekkinud luumurrud paranevad kiiremini.
Uuringud kinnitavad, et piisavas koguses K-vitamiini tarvitamine vähendab ka osteoporoosi ehk luuhõrenemise riski. Samuti on leitud, et K-vitamiini suurendatud tarvitamine aitab pidurdada juba alanud osteoporoosi.
K-vitamiini oluline ülesanne on hoida luudes piisavat kaltsiumitaset, kuid seejuures aitab K-vitamiin ka vältida liiga suure hulga kaltsiumi sattumist verre, mis võib olla põhjustatud näiteks liiga kõrgest kolesteroolitasemest. See on omakorda risk südame tervisele.
K2-vitamiini tarvitamine aitab ennetada arterite lupjumist ehk kaltsiumi ladestumist arteritesse, mis on südameinfarkti peamine põhjus. K-vitamiin juhib kaltsiumi arteritest välja ning seega hoitakse ära liigne kaltsiumi ladestumine ja arterite kõvenemine. Kui veresoonte seintel ei ole liialt kaltsiumit, siis on tagatud ka vaba ja normaalne vere liikumine soontes, mis omakorda tähendab, et vererõhk on normaalsel tasemel ning ei muutu kohati lupjunud veresoonte tõttu liialt kõrgeks.
On välja selgitatud, et vitamiin K aitab reguleerida glükoosi ainevahetust. K-vitamiin hoiab veresuhkrutaseme kontrolli all, mis omakorda vähendab diabeediriski. Hea veresuhkrutase tähendab, et isud on kontrolli all ning väheneb risk ülekaalu tekkele.
K-vitamiin suurendab insuliinitundlikkust, mis tähendab, et kehal on lihtsam veres olevaid glükogeenivarusid sealt välja juhtida. Halb insuliinitundlikkus vähendab kehalist võimekust ning võib suurendada diabeedi ja südamehaiguste tekkimise riski. Lisaks on halva insuliinitundlikkusega inimestel suurem oht ülekaalulisusele.
Külli Holsting lisab: „Teise tüübi diabeet on oluline südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktor, mille ennetamiseks tuleb alustada elustiili ülevaatamisest: vähene liikumine, ülemäärane kaal, ebaregulaarne ja veresuhkrut mõjutav toitumine ning oluliste toitainete puudujäägid on samuti riskitegurid. Sellise elustiiliga võib kaasneda ka soolestiku kahjustunud imendumisvõime, mis lisaks K-vitamiini tootmisele võib oluliselt mõjutada ka veresuhkrutaset ja kaalutõusu.”
Uuringute käigus on selgunud, et lisaks võib K-vitamiini piisav tase veres ennetada vähki, soodustada ajutegevust ning ära hoida Alzheimeri ja Parkinsoni tõve teket.
On välja selgitatud, et neil, kes tarvitavad piisavas koguses K2-vitamiini, esineb vähki harvemini kui neil, kes seda ei tee. Eelkõige seostatakse K-vitamiini tõhusust eesnäärme-, käärsoole-, maksa-, mao-, kopsu-, nina- ja suuõõnevähi ennetamisega. Ühtlasi on avastatud, et K-vitamiini tarvitamine pidurdab juba olemasolevate vähirakkude kasvu. K-vitamiinile omistatakse ka võimet maksavähi kordumist ennetada.
Lisaks on uuringud välja selgitanud, et K-vitamiinil on oluline roll aju töövõime hoidmises. Nimelt osaleb K-vitamiin ajus teatud rakumembraani osakeste ainevahetuses, mis kontrollivad kehaliigutusi ja kognitiivset käitumist. On leitud, et K-vitamiin suudab kaitsta ajurakke selliste kahjustuste eest, mis võivad viia Alzheimerivõi Parkinsoni tõve tekkeni.
K1-vitamiini allikad on rohelised lehtköögiviljad, nagu näiteks lehtsalat, spinat, petersell, lehtpeet. Samuti sisaldavad K1-vitamiini kapsalised, roheline sibul, kurk, nisuidud, nisukliid, sojajahu, kibuvitsamarjad, kartul, kaer, mais, herned, oad ja taimeõlid. K2-vitamiini allikad on loomsed saadused, nagu liha, juust, jogurt ja munad. Ainus taimne toiduaine, mis sisaldab vitamiini K2, on nattō ehk fermenteeritud sojaoad, mida soovitatakse süüa veganitel, et vajalikud K2-vitamiini varud kätte saada.
Vitamiinidel K1 ja K2 on kehas üks ja sama funktsioon. Küll aga on K2-vitamiin oluliselt paremini imenduv kui K1-vitamiin. Seda seetõttu, et K-vitamiin on rasvlahustuv ehk selle vitamiini toimimiseks organismis on vaja rasva. K2-vitamiin sisaldub loomsetes ja seega ka rasvarohkemates toitudes, mistõttu on selle imendumine paremini tagatud.
Kuna K-vitamiin on rasvlahustuv, siis tuleb jälgida, et menüü sisaldaks lisaks valkudele ja süsivesikutele ka tasakaalustatud koguses rasvu. Näiteks on K-vitamiini hea allikas rasvane kala või liha koos lill- või rooskapsaga. Lisaks aitavad K-vitamiini imendumisele kaasa vitamiin C, vitamiin D ning kaltsium.
Igapäevane lehtköögiviljade söömine vähemalt ühel toidukorral tagab üldjuhul K-vitamiini piisavad varud. Spinat või lehtkapsas on sobilikud lisandid pea iga toidu kõrvale. Vahepalaks sobivad hästi K-vitamiini rikkad seller ja kurk. Samuti sobib paljude toitude kõrvale või vahepalaks salat kurgi, tomati, basiiliku ja oliiviõliga.
Toitumisnõustaja Külli Holsting lisab: „Kuna rasvlahustuvad vitamiinid saavad imenduda vaid koos rasvaga, siis näiteks spinatit, lehtkapsast ja teisi lehtvilju tasuks süüa koos oliivi-, tudra-, avokaado-, kanepi- või mõne muu õliga, või lisada piimatooteid, seemneid, pähkleid vms või süüa koos põhitoiduga, mis enamasti sisaldab rasvhappeid. Lehtviljad on ka kiudainerikkad,mis tähendab, et need toetavad häid baktereid, mis aitavad K-vitamiini sünteesida.”
Töödeldud toitudes on K-vitamiini sisaldus aga väike, sest toitude töötlemisel K-vitamiini keemilise ühendi vorm muutub ning selle tervislikud omadused ei säili. Seega kui menüü koosneb peamiselt töödeldud toiduainetest, võib organismil tekkida K-vitamiini vaegus. K-vitamiini imendumist võivad takistada ka osa antibiootikume, aspiriin, lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, rääsunud rasvad ja mõned verd vedeldavad ravimid.
Täiskasvanutel esineb K-vitamiini vaegust harva, sest selle päevane vajadus on väike ning seda saab paljudest taimsetest ja loomsetest toiduainetest. K-vitamiin on ainus vitamiin, mida soolestik toota suudab. Normaalse soolemikroflooraga inimese keha toodab piisavas koguses K-vitamiini.
Soolestikust on K-vitamiini kergem omandada kui toidust. 75% K-vitamiini päevasest kogusest suudab toota soolestik ning 25% vajalikust annusest saame kätte toidust. Sealjuures ei ole K-vitamiini üleannustamist dokumenteeritud ehk see on peaaegu võimatu.
K-vitamiini vaeguse riskigrupis on tihti inimesed, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid või kellel on maksakahjustused. K-vitamiini süntees on neil juhtudel liiga väike. Külli Holsting ütleb: „Ohustatud on need, kel on probleeme rasvhapete imendumisega või kes võtavad „kaalulangetamise” preparaate, mis takistavad rasvade imendumist.”
Veel selgitab Holsting, et Eesti toitumis- ja liikumissoovitused ametlikku K-vitamiini tarbimise soovitust ei anna. Meditsiinibiokeemiku Mihkel Zilmeri soovituste järgi on täiskasvanule kasulik K-vitamiiniannus 0,08–0,120 milligrammi.
Eelkõige tasub piisavate K-vitamiini varude saamiseks panustada tervislikule toitumisele. K-vitamiini preparaatide tarvitamine on täiskasvanul vajalik pigem äärmuslikel juhtudel.
K-vitamiin on hädavajalik toitaine igaühe toidulaual. See aitab tagada vere hüübimise, tugevad luud, stabiilse insuliinitaseme ja südame hea tervise. Lisaks seostatakse K-vitamiini vähiennetuse ja aju sooritusvõime parandamisega.
Tervel täiskasvanul esineb K-vitamiinivaegust harva, sest lisaks toidust saadavatele vitamiinidele toodab soolestik seda piisaval hulgal. Küll aga võib K-vitamiinipuudus olla soolehaiguste või maksakahjustusega inimestel ja vastsündinutel. Neil juhtudel tuleks K-vitamiini toidulisandit tarbida lisaks tavatoidule.
Tervislik ja mitmekülgne toitumine, see tähendab piisavas koguses köögiviljade, eelkõige spinati, kapsaliste ja teiste roheliste lehtköögiviljade, aga ka loomsete saaduste tarbimine tagab piisava K-vitamiini koguse veres. Kuna K-vitamiini imendumiseks on vaja rasva, siis tuleb jälgida, et igapäevane menüü sisaldaks muuhulgas ka rasvu.
Igapäevatööd teeb Marie veebilahenduste ja internetiturunduse valdkonnas. Tema pikaajaliseks hobiks on olnud toiduvalmistamine ja erinevate retseptide katsetamine. Viimastel aastatel on talle üha enam huvi pakkunud tervislikud eluviisid, sealhulgas ka tervislik toitumine. Seetõttu on retseptide ja nende koostisosade valik järjest teadlikumaks muutunud.
Kes meist ei vajaks vahel mõnusat puhkeaega toredate inimeste seltsis, turgutavat ampsu väsimushetkel või lihtsalt meeldivat koosviibimist väikeste näkside ja maitsvate suupistetega? Pahatihti tähendab see aga rammusaid ampse, mille loendamine pika päeva jooksul on keerukas ning ei käi kuidagi kokku tervisliku toitumise põhimõtetega.
Tegelikult on võimalusi näksirohke päeva ja tervisliku toitumise ühendamiseks mitmeid, tuleb lihtsalt teha teadlikumaid valikuid. Lihtsam on alati eelistada kodus valmistatud suupisteid, kuid hakkama saab ka väljas viibides.
Tuleb tähele panna, et näiteks õhtuse koosviibimise arvelt ei tohiks siiski loobuda ühestki päevasest söögikorrast. Isegi kui tead, et tulemas on väike pidu, siis kolm suuremat toidukorda ja kaks vahepala peaksid menüüsse alles jääma. Tervisliku toitumise puhul on väga oluline ka regulaarsus.
Toitumisnõustaja ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Siiri Krümanni sõnul on heaks vahepalaks näiteks üks puuvili ja väike peotäis pähkleid, viil leiba köögiviljadega, mõni köögivili koos seemnetega või klaas maitsestamata jogurtit marjadega.
„Kui on ette teada, et õhtul on tulemas mõni koosviibimine, siis söögikorda või vahepala ei tasuks jätta söömata, kuid valida midagi kergemat. Näiteks lõunaks sellisel juhul lahjem köögiviljasupp viilu täisteraleivaga ning vahepalaks õun või köögiviljad,“ andis Krümann nõu. „Kui jätta mõni söögikord vahelt ära, siis tekitab pikk söögivahe koosviibimise ajaks pigem suurema isu ning kiputakse pigem rohkem sööma.“
Kuna me kipume päeva jooksul tihti näksima, näiteks kontorilaua taga, autoroolis või mõnusat õhtut veetes, tuleks seda enam tähelepanu pöörata asjaolule, et kolme põhikorda toetavad vahepalad oleksid regulaarsed ja tervislikud. Sellisel juhul väheneb ka isu haarata millegi ebatervislikuma järele.
Pahatihti kipuvad nii kooli- kui ka kontorikohvikud vahepaladeks pakkuma erinevaid rasvaseid ja magusaid suupisteid või saiakesi, mida on kiiruga väga mugav haarata. Sama lihtne on tegelikult eelmisel õhtul kotti üks puuvili (banaan, õun, pirn jne) ja väike kotike pähkleid valmis panna.
Kui on vähegi võimalust oma toidukordi pikemalt ette planeerida, tasub endale mõni maitsev vahepala ette valmistada. Nii ei veni lõuna- ja õhtusöögi paus ka liiga pikale ning väldime õhtuseid näljasööste.
Sobivaks vahepalaks on kindlasti erinevad juur- ja puuviljad ning marjad. Neile võib lisada või ka eraldi tarbida maitsestamata jogurtit või kohupiima, samuti kodujuustu. Piimatoodetest tasub alati eelistada just hapendatud ja maitsestamata variante, kuna naturaalne toode on alati tervislikum.
Jogurtitest võiks valida biojogurteid, mille valmistamisel on kasutatud atsidofiil- ja bifidobaktereid. Biojogurtid aitavad tugevdada seedetrakti mikrofloorat. Tahkematest toodetest sisaldab näiteks kohupiim peale väärtuslike valkude ka rohkesti mineraalaineid.
Toored puu- ja köögiviljad on organismi puhastava toimega, kuna sisaldavad rohkelt vedelikku ja erinevaid toit- ning kiudaineid. Need aitavad korras hoida seedimist, vältida veresuhkru kõikumist, väljutada organismist toksiine ja liigset kolesterooli ning aitavad kaasa ka kaalulangusele.
Kindlasti on heaks valikuks ka erinevad seemned, pähklid või täisteraleib mõne taimse kattega. Meeles tasub pidada nippi, et vahepala ei tohiks olla suurem kui peopesa.
Vahepalad ja näksid on küll mõeldud lisaks tavapärastele toidukordadele, kuid vajaduse või soovi korral võib tarku valikuid tehes siiski vahel ühe ka teisega asendada. Teades, et plaanid õhtul näiteks sõpru võõrustada, saad menüü planeerida võimalikult toitvalt ja tervislikult.
Nii võib lauale panna näiteks täisteraleiva viilud koos mõne taimse määrdega nagu hummus või guacamole. Kõrvale tasub pakkuda tomati- ja kurgiviile või värsket salatit külmpressitud oliiviõliga.
Taimsed leivakatted, mis valmistatud näiteks avokaadost, oliividest või kikerhernestest, sisaldavad palju häid küllastamata rasvu. Tänu suurele kiudainete sisaldusele aitab kikerhernestest valmistatud hummus alandada kolesteroolitaset ja veresuhkrutaset tasakaalus hoida.
„Hea oleks lihtsalt näkside puhul mõelda, kas toidus on olemas vajalikud makrotoitained – valgud, head rasvad ja süsivesikud optimaalses vahekorras. Kõrvale tasuks võtta veidi värsket köögivilja ning mitte liiga kogustega liialdada,“ rõhutas toitumisnõustaja.
Väga hea suupiste valmib ka näiteks kalast, mida paljud peavad vaid põhitoidukorraks. „Kala võiks tarbida 2–3 korda nädalas ja siin ma ei teeks vahet, kas vahepala või põhitoidukorrana,“ soovitas Siiri Krümann.
Rasvasemad kalad nagu makrell, heeringas ja lõhe varustavad meie organismi vajalike asendamatute rasvhapetega (EPA ja DHA). Rasvasematest kaladest saame oomega-3-rasvhappeid, mis aitavad kehal toota põletike vähendavaid ühendeid. Seega sobib vahepalaks väga hästi näiteks mõnus kalaviil leiva peal.
Kuna suupisteid süüakse üldjuhul veel lisaks tavapärasele päevamenüüle, siis tuleb kogustega piiri pidada, et mitte liialdama kippuda. Lisaks on näksid üldjuhul väikesed ning tihti ei saa seetõttu arugi, kui palju tegelikult endale pika õhtu jooksul ette tõstetakse.
„Suupistete kogus sõltub sellest, millega on tegemist,“ õpetas Siiri Krümann. „Näiteks köögiviljalõike koos hummusega võib rahuliku südamega süüa päris suure koguse. Samas juustuvaliku puhul peaks piirduma paari-kolme väiksema tükiga.“
Suupistete suurusest ei tasu end eksitada lasta, kuna hoolimata väikestest mõõtudest võivad nad olla küllaltki energiarikkad. „Väike tikuvõileib rohke ja rammusa kattega annab sama palju energiat kui üks õun, kuid kõhtu täidab oluliselt vähem,“ lisas Krümann.
Tihti kaasneb hea seltskonna ja suupistetega ka alkohol. Seega tasub kindlasti arvesse võtta ka joogist saadav energiahulk. Alkoholist saame palju ilma toiteväärtuseta kaloreid ning sageli omab see ka isu tõstvat mõju. Alati ei saa me arugi, kui käsi klaasi kõrval järjekordse ampsu poole sirutub.
Üks pudel õlut on energia osas samaväärne ühe kergema väikese praega. Kui õhtu jooksul tarbida paar klaasi veini või mõni pudel õlut, siis kerkinud isu tõttu võime märkamatult sinna kõrvale süüa terve päeva energiakoguse ulatuses suupisteid.
Liiga suured toidukogused on lisaks üleliigsele energiahulgale ka koormuseks maksale. Maks on meie keha suurim siseorgan ning täidab kehas üle viiesaja erineva keemilise funktsiooni. „Maks osaleb nii süsivesikute, valkude kui ka rasvade ainevahetuses. Ülekoormatud maks ei suuda meie kehas kahjulikke aineid detoksifitseerida,“ rääkis toitumisnõustaja Krümann. Kui maks on ülekoormatud ja ei suuda hästi keha puhastamisega enam toime tulla, võivad sellega kaasneda erinevad terviseprobleemid, näiteks allergiad, nahalööbed jne.
Kes soovib väljas einestades menüüst midagi sobivat ja kerget valida, siis eksimatu valik on alati erinevad köögiviljakangid, hapukurgid, oliivid või soolaga keedetud oad. „Kaunviljad on head valguallikad ja sisaldavad lahustumatuid kiudaineid, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkrutaseme stabiliseerimisel,“ soovitas Krümann.
Lisaks tasub tähele panna, et ka kõige lihtsamad konserveeritud purgioad säilitavad töödeldud kujul samuti oma kiudainete- ja flavonoididesisalduse. Flavonoidid on taimsed pigmendid, mis aitavad tugevdada meie immuunsüsteemi, kaitsta rakke ja väljutada kahjulikke aineid. Kõige tervislikum valik purgis pakutavatest valikutest on kerges soolvees konserveeritud kaunviljad.
„Söögikohtades pakutavad ning poest ostetavad näksid sisaldavad enamasti liiga suures koguses soola, küllastunud rasvu, suhkruid ja muid meie organismile mittevajalikke lisaaineid,“ selgitas Siiri Krümann.
Toitumisnõustaja hinnangul ei pruugi küüslauguleivad olla sugugi halb suupiste, kuid seda juhul, kui on valmistatud täisteraleivast ja hea õliga. Paraku kasutab enamik söögikohtadest rafineeritud toiduõli ja ka küpsetab toitu liigselt. „Küüslauk on ju väga hea, sellele omistatakse palju tervistavaid omadusi ning sisaldab erinevaid mineraalaineid ja fütotoitaineid,“ andis Krümann nõu, et tervislikud küüslauguleivad võiksid kodus valmida.
„Kanatiivad valmistatakse reeglina fritüüris, seega on neid samuti kõrgel temperatuuril rafineeritud õlis töödeldud. Kanatiivad ahjus valmistatuna jätaks ma siiski pigem põhisöögikorra juurde kui vahepalaks,“ soovitas ta.
Vahel tahab käsi kohe pingelise töö või pika õhtu kõrval pidevalt midagi süüa haarata, ka selliseks olukorraks leiab lahenduse. „Sellisteks näksideks võiks pidada marju ja madala glükeemilise koormusega köögivilju, kuna neid võib tarbida päris suurel hulgal ilma, et veresuhkur väga kõrgele tõuseks,“ rääkis Siiri Krümann. „Suure tõenäosusega saab kõht enne liialeminekut täis,“ lisas ta.
Sellised köögiviljad on näiteks kurk, tomat, paprika, kapsas, suvikõrvits, nuikapsas, lillkapsas, lehtsalatid ning marjadeks maasikad, vaarikad, mustikad, sõstrad ja tikrid. „Suvehooajal on väga hea süümepiinadeta vahepala värske hapendatud soolakurk. See sisaldab lisaks vitamiinidele ja mineraalidele ka meie organismi jaoks vajalikke häid baktereid,“ soovitas Krümann. Veel lisas ta, et marjadest saab valmistada mõnusalt jäiseid suupisteid, mida talveõhtul sooja suve meenutades diivanil nosida.
Köögiviljad on ideaalsed suupisted õhtuseks vahepalaks ka seetõttu, et aitavad toota head unehormooni.
Lastega välja minnes või sünnipäevi tähistades ilmselt oliivide ja ubadega piirduda ei saa, kuid ka siin tasub otsida alternatiive, mis väikestele samahästi meele järgi on kui kartulikrõpsud ja limonaad. Võimalikud valikud on kodus valmistatud puhtast fileest kananagitsad või täisterajahust küpsetised.
Meeles tasub pidada, et lapsed söövad väga palju silmadega. Seega ilus värviline juur- ja puuviljavaagen on kindlasti omal kohal. Väikesed kirsstomatid, kurgi- ja porgandikangikesed, paprika jms maitsva dipikastmega rõõmustavad kindlasti pere väiksemaid. Maitsev ja tervislik dipikaste valmib maitsestamata jogurtist, millesse on vastavalt soovile segatud küüslauku, murulauku vms. Samamoodi saab limonaadi asemel valmistada neile ilusat ja maitsvat maitsevett, lisades veekannu värvilisi (külmutatud) marju, kurgiviile jne.
Väga maitsev kodune limonaad valmib näiteks rabarberist. Koori ja tükelda rabarber ning pane mõneks ajaks kaussi seisma koos pruuni suhkru ja kaneeliga. Hiljem tuleb vaid vesi lisada ning põnev jook ongi valmis. Samamoodi tasub ära kasutada kodused õuna- ja sõstramahlad ning oma aia saadused.
Kes soovib magusamat suupistet, siis ise valmistatud täisterakaerahelvestest küpsised või müsli on kindlasti paremad ja väiksema suhkrusisaldusega kui poeriiulitelt leitavad.
Kui kehakaal muret ei valmista, võib lisaks kolmele põhitoidukorrale ja kahele vahepalale endale aegajalt veel ka lisanäkse lubada. Toitumisnõustaja hinnangul võiks siinkohal kehtida reegel 80/20. See tähendab, et kui reeglina on toitumine regulaarne ja tervislik, siis vahel võib endale patustamist lubada.
Samas leidub ka neid, kes kaalu kaotades suudavad nädala sees kilo alla võtta, kuid nädalavahetusel näksides tuleb see kiirelt tagasi. See tähendab, et soovkaaluni on suupisterohkete päevadega tunduvalt keerulisem jõuda. Olenevalt õhtul söödud toitude kogusest ja toitainete sisaldusest võiks püüda viimase näksi ja magamamineku vahele jätta umbes kaks kuni kolm tundi. Liiga täis kõht võib lisaks puusadele kogunenud sentimeetritele kaasa tuua unehäired.
Riiklike toitumissoovituste kohaselt võib päevas tarbida kuni neli portsjonit magusaid või soolaseid näkse, kuid loomulikult ei ole see nõutav. Üks portsjon tähendab näiteks ühte küpsist, paari kommi, 100 ml karastusjooki vms. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduste soovituse kohaselt võiksid sellised näksid menüüsse sattuda pigem harva ja mitte igapäevaselt. „Tasub mõelda sellele, et liiga sage näksimine mõjutab ka hammaste tervist,” rõhutas Krümann.
Päeva toidukordade juurde kuulub kaks vahepala ning need võiksid enamjaolt olla võimalikult tervislikud ja võimalusel ise valmistatud. Nii teame täpselt, mida suhu pistame ja hoiame organismi heas vormis.
|
OSCAR-2019
|
||
Hiljuti sai aastaseks linnale kuuluv loomade varjupaik Paljassaares. Pealinn käis vaatamas, kuidas sealsetel asukatel läheb. Tobias tutvustaski leitud loomade käpakäiku.
Eks nad põhiliselt Tallinna tänavatelt püütakse. Need on loomad, kelle inimesed on mingil põhjusel hüljanud. Mõned satuvad meile ka pärast omaniku surma, kui tal ei juhtu üldse pärijaid olema. Loomad jääksid muidu täiesti hooldajata.
Kas siis tänavatel töötavad – nagu filmides – loomapüüdjad, kes seal liikuvad koerad ja kassid kinni võtavad ja siia toovad?
Ei, mitte päris niimoodi. Meie inimesed ei käi juhuslikult tänavatel passimas, vaid lähevad ikka konkreetsete väljakutsete peale. Meile teatatakse, kus on hulkuvat looma nähtud, ja paremal juhul suudavad meile helistajad hoida loomal seni silma peal, kuni me kohale jõuame. On ka selliseid inimesi, kes ise püüavad hulkuva looma kinni ja annavad meile üle.
Tallinnas kehtib kord, et loomad peavad olema kiibistatud. Kui kiipi ei ole, siis see on märk, et tegu võib olla peremeheta loomaga. Kui meile satub kiibistatud loom, kes on registrisse kantud, siis näeme ju kohe ära, kes on omanik, mis on looma nimi ja nii edasi. Meil on siis omaniku kontaktandmed ja me võtame temaga ühendust. Kui omanikku ei saa kindlaks teha, see tähendab, et kiipi pole, jääb loomake seniks meie juurde, kuni omanik talle järele tuleb, või siis leiab ta siit uue kodu.
Mingit hoidmise ülempiiri tervete loomade puhul ei eksisteeri. Hoiame neid niikaua, kuni nad endale kodu leiavad. Need loomad, kes lootusetult haigestuvad, kel pole enam elus midagi oodata, aitame viimsele unele, sest see lõpetab nende piina. Tore, et linn katab meil loomade hoidmisele tehtud kulud. Vastasel juhul peaksime ju hakkama ka terveid loomi nö magama panema. See oleks küll kole.
Pilt on muidugi palju parem kui mõned aastad tagasi. Tallinna tänavatel hulkuvaid loomi eriti näha ju ei ole, võib isegi öelda, et neid ei kohta peaaegu üldse. Ja need üksikud, kes on, jõuavad varem või hiljem meie juurde. Mulle tundub küll, et linnas hulkuvaid loomi jääb järjest vähemaks. Selle taga, et hulkuvaid koeri on vähe, on kindlasti inimeste teadlikkuse tõus, et tuleb loomi steriliseerida.
Inimesed tunnevad meie loomade vastu suurt huvi. Iga päev käib meil palju huvilisi, et endale lemmikloom valida. Keskeltläbi kümme looma iga nädal leiab endale uue kodu. Nii et neil on väga suur tõenäosus oma uude päris koju siit pääseda. Kasse ikka võetakse rohkem, aga neid on meil ka palju enam pakkuda.
Ka välismaalased käivad meilt loomi võtmas, üks kass läks just äsja Hollandisse. Välismaalastest käib kõige rohkem soomlasi. Põhiliselt aga saavad oma lemmiku siit tallinlased. Selle ühe tegutsemisaasta jooksul on juba 526 looma leidnud endale meie kaudu uue kodu. Seda on päris palju. Oleme kõigile, kes on meie loomadele kodu pakkunud, väga tänulikud.
Pea iga päev tuleb sama palju juurde, kui neid siit nädalaga õnnelikuna lahkub. Nii et loomade puudust siin esialgu ei ole. Praegu on kasside kõrghooaeg. Suvisel ajal on tekkimas rohkem kassikolooniaid, siia tuleb ka päris väikseid kassipoegi.
Jah, kõigil meie asukatel on nimi ja kiip. Meie juurest läheb omanikule loom, kes on kiibistatud, vaktsineeritud, kastreeritud või steriliseeritud. Kõik protseduurid on siin tehtud.
Ma usun küll, et see on nii. Meie loomadel on väga head tingimused, nad ei ole kusagil väikses puuris kinni. Neil on liikumise ja elamise ruumi. Nendega tegeletakse. Noored vabatahtlikud abistajad käivad lõuna ajal koertega jalutamas, siin on selleks eraldi väljak. Meie töötajatel ei ole aega seda teha. Aga tänu abilistele saavad ka meie neljajalgsed füüsilist koormust. Meil käib siin abiks 30-40 vabatahtlikku. Samuti on meil hea varustus, linn on väga suure töö ära teinud ja palju panustanud. Meie kasside ruumis on neil hea elu, kõigile jätkub riiuleid, kuhu ronida. Eks siin on võimusuhted omavahel paika pandud ja igaüks teab oma kohta.
Seda tuleb ette nendega, kes on äsja meile toodud. Nii kassidel kui ka koertel. Praegu on meil 13 koerakutsikat, kellest üheksa on siin sündinud. Ema toodi kevadel siia, me ei saanud arugi, et ta on tiine, tal sündis pärast jaanipäeva korraga üheksa kutsikat. Nendel väikestel veel nimesid ei ole. Juhtus aga nii, et koeraema imetas korraga kaht pesakonda, sest meile toodi veel neli kutsikat, kelle silmad olid alles kinni. Keegi oli nad jätnud karbi sisse suvalisse kohta, kindlasse surma, selle asemel et hakata neile uusi kodusid otsima.
Kui sinu lemmikloom ikka sünnitab, siis peab hoolt kandma ka selle eest, et pojad saaksid kodu. Kui aga ei ole plaanis koerte kasvatamisega ja neile kodu otsimisega tegeleda, siis tuleks oma lemmikloom ära steriliseerida. Siis kaob vajadus kutsikaid tänavale jätta. See oleks ka koera tervisele parem.
Meil on olnud ka küülikuid, rotte, tšintšiljasid, papagoisid. Praegu on küll ainult kassid-koerad ja üks kakaduu, kes on üsna pisike ega räägi.
Võimalusi on palju ja nendest saab kõige parema ülevaate, kui minna internetis meie koduleheküljele www.varjupaik.ee Meil on annetustelefon, mille abil saab väga lihtsalt rahalisi annetusi teha. Meile võib annetusi teha ka muus vormis, aga enne kui mingeid esemeid või toitu tuua, oleks hea meile helistada ja täpsustada, mida on kavas tuua, siis saame öelda, kas seda või teist on vaja. Muidugi on igasugune abi teretulnud, aga enne peaksime siiski andma sellele heakskiidu, sest võib juhtuda, et parasjagu ei ole meil üht või teist asja tarvis või pole võimalik toitu lattu panna.
Kes endale koju looma ei taha, võib hakata veebiperemeheks. Me anname soovijale konkreetse looma, keda ta saab hakata üleval pidama ja kellega jalutamas käia meie jalutusväljakul. Aga seegi peab sündima ikka meiega koostöös. Me peame olema veendunud, et asi toimib ja on ka loomale vastuvõetav. Päris automaatselt, ainult hiireklikiga veebiperemeheks ei saa, kuid kokkuleppele jõudes anname teile konkreetse looma, keda hakata sponsoreerima ja miks mitte välja õpetama.
Kindlasti tuleb loomale panna kiip. See on esimene asi, kui oled võtnud looma, kellel veel seda ei ole. Ja siis tuleb vähemasti kord aastas käia loomaarsti juures, isegi kui loomal silmaga nähtavat viga ei ole. Loomi tuleb pidevalt vaktsineerida, et nad väljas käies ei saaks mingeid haigusi. Peab tegema parasiiditõrjet. Tuleb hakata jälgima ka loomade toidusedelit ja lasta neil liikuda. Meilegi on tulnud paar ülekaalulist looma, tänapäeval on loomade ülekaalulisus probleemiks muutumas. Aga selle vältimiseks saavad inimesed palju ära teha. Öeldakse, et kuidas peremees, nõnda loom. Teiste sõnadega – tuleb jälgida nii enda tervislikku toitumist ja liikumist kui ka looma oma. Koeraga ja miks mitte ka kassidega tuleb käia jalutamas. See on hea nii loomale kui ka peremehele.
Mina soovitaksin tallinlastel ikka esmalt tulla ja vaadata meie loomade varjupaika, kui on soov saada lemmiklooma. Nagu ütlesin, on meie loomad hooldatud, ravitud, puhtad ja terved.
• Teated leitud ja hukkunud loomade või oma kaduma läinud looma kohta saab jätta ööpäevaringsele infotelefonile 514 1431.
|
OSCAR-2019
|
||
Neljapäeval leidsid vabatahtlikud Munalaiu lähistel kaubikuga läbi jää vajunud ja siiani kadunud olnud neljanda ohvri.
Neljapäeval kella 16.25 ajal leidsid vabatahtlikud 6. veebruaril Pärnus Lao külas Munalaiu sadamast umbes 500 meetri kaugusel merejääl juhtunud õnnetuses hukkunud 60-aastase mehe surnukeha.
"Oleme vabatahtlikele väga tänulikud ja tunnustan neid, et nad aitasid lähedastele rahu tuua," lisas Sinimeri.
6. veebruaril kella 12.04 ajal häirekeskusele saabunud teatele reageerisid Pärnu ja Tõstamaa päästekomandod, hõljuk, PPA lennusalga kopter, Pärnu vabatahtlik merepääste, Lääne prefektuuri merepäästjad ja politseinikud.
Neljandat bussis viibinud meest otsiti nii 6. veebruari õhtul kui ka 7. veebruari hommikul, kuid meest ei leitud.
Otsingud olid keerulised väga halva nähtavuse ja jääaluste hoovuste tõttu. 13. veebruarist alates teostasid sündmuskohal otsinguid vabatahtlikud.
Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise eelnõus kaalub avalik huvi üles riigi huvi | Eesti | ERR
Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise eelnõus kaalub avalik huvi üles riigi huvi ({{commentsTotal}})
Rahandusministeeriumis valminud eelnõu tselluloositehase riigi eriplaneeringu lõpetamiseks seab kaalukausile riigi huvi ja ülekaaluka avaliku huvi. Viimane on eelnõu järgi olulisem.
Kolmapäeva hilisõhtul riigihaldusminister Janek Mäggi (Keskerakond) allkirja saanud eelnõu peaks rahandusministeeriumi hinnangul andma valitsusele piisavalt argumente, et lähiajal tselluloositehase eriplaneering lõpetada. Eelnõus öeldakse, et ülekaalukas avalik huvi oleks andnud võimaluse juba eos eriplaneering algatamata jätta. Toona, läinud aasta maikuus seda huvi veel ei tunnetatud, küll aga rääkisid ministeeriumid riiklikust huvist ja seda just tehase rajamise vasu. Ehkki tartumaalaste vastuseis tuli välja alles hiljem, usub ministeerium, et sama argument, ehk ülekaalukas avalik huvi, tuleb nüüd riikliku huviga kaalukausile seada.
"Avalik huvi, mis eelkõige väljendus kohaliku keskkonna säilimise näol ja mida väljendasid näiteks kohalikud omavalitsused, oli valitsuse jaoks olulisem kui riiklik huvi selle menetluse kaudu selline asi läbi kaaluda," rääkis ERR-ile rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv.
Avaliku huvina nimetatakse eelnõus tartumaalaste soovi, et väljakujunenud elu- ja looduskeskkond säiliks ning tõdetakse, et tehase rajamisega kujundataks ümber keskkond, aga suureneks ka oht välisõhu ja vee kvaliteedile. Samas just seda ohtu ja võimalikke mõjusid keskkonnale pidi uurima planeeringu tarvis kavandatud keskkonnamõjude hindamine.
"Iga ehitamise puhul on vältimatu see, et keskkond muutub. Tõsi, me ei tea, milline on selle täpne ulatus, milline on selle täpne ajaline perspektiiv ja nii edasi. Aga me teame kindlasti seda, et keskkonna muutumine toimub igal juhul," sõnas Oidjärv.
Eelnõus on üles loetud ka kõik huvigrupid, kes tehase rajamisele vastu seisavad. Alates Tartu linnast ja lõpetades MTÜ-ga Emajõe Kaitseks. Samas üks olulisemaid küsimusi on, kas niisugune ülekaaluka avaliku huvi esiletõstmine ei tekita pretsedenti. Ehk kas kohalike vastuseis ei saa olla tulevikus aluseks ükskõik missuguse riigi eriplaneeringu lõpetamiseks.
Tiit Oidjärve seisukoht: "Minu hinnangul ei saa, sest kõik asjaolud on ühekordsed ja erilised. Ma mõtlesin, kuidas seda hästi näitlikustada ja mõtlesin ühe sellise näite välja, et kui korra osta kotitäis kartuleid ja see ära keeta ja need keedetud kartulid ei maitse, siis see tähendaks, et selle peale tuleb otsus, et rohkem ma köögivilju ei söö. Lihtsalt antud juhul valitsus võttis seisukoha, et asjaolud on nende jaoks piisavad ja tuleb see otsus teha."
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles sama küsimuse peale, et kuna varasemat praktikat riigi eriplaneeringute algatamise ja lõpetamise kohta ei ole, siis on edasise jaoks oluline iga tehtud otsus.
"Kindlasti see avaldab mõju ja selles osas vajab rahandusministeeriumi poolt ettevalmisatud eelnõus argumentatsioon veel eraldi läbimõtestamist ja analüüsimist," nentis Mölder.
Tema hinnangul võib rahandusministeeriumis koostatud eelnõu aidata küll eriplaneeringu lõpetada, kuid Tartu linna seisukohalt oli vildakas kogu protsess.
"Me jätkuvalt leiame, et selline planeering poleks kunagi tohtinud algatatud saada. Kuna planeerimisseadus kehtib ju sellisena praegu edasi, siis seda enam on meie jaoks tegemist põhimõttelise küsimusega. Me ei ole kaitstud selle eest, et kellelgi võib pähe tulla järgmine idee mistahes suvalise erahuvist lähtuva ehitise rajamiseks või kavandamiseks mõne omavalitsusüksuse territooriumile riigi eriplaneeringu abil."
Linnavalitsus loodab pärast neljapäevast volikogu istungit saata pöördumise riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile ja paluda, et planeerimisseadus osaliselt kehtetuks kuulutataks. Esiteks punktis, mis lubab ettevõtjal katta eriplaneeringu kulud ja teiseks nendes punktides, kus seisab, millal ja miks üldse eriplaneeringut algatada võib. Nimelt soovib Tartu linn, et seaduses mainitud riigi huvi täpsemalt lahti kirjutataks.
Eelnõus on mainitud ka võimalust lõpetada eriplaneering ainult Tartumaal, kuid sellel ei nähta mõtet. Nimelt, kui jätta planeeringualasse alles ainult Viljandimaa, jääks senisest alast järele kõigest viis protsenti.
Ministeeriumid, aga ka kohalikud omavalitsused ja tehase rajamisest huvitatud AS Est-For Invest saavad eelnõu kohta arvamusi jagada veel 30 päeva.
|
OSCAR-2019
|
||
Kutsuge kõigepealt korstnapühkija, kes kontrollib ja puhastab küttekolded ning suitsulõõrid ja väljastab vastava akti, kus on märgitud tehtud tööd ning küttesüsteemide seisukord. Küttekollete seisukorda võib hinnata ka kutseline pottsepp.
Küttekolde valmides tuleb tal lasta õhu käes kuivada umbes kaks nädalat, hoides täiesti avatuna ka lõõre ning uksi. Kuivatamisel võib abiks võtta ka soojapuhuri. Peale kuivatamist alustatakse küttekolde ettevaatliku kütmisega, kasutades väikseid puukoguseid kord päevas minimaalselt ühe nädala jooksul.
Puud laotakse horisontaalselt kolderuumi restile risti ning vahele asetatakse süütamisainet. Umbkoldega ahjus on kasulikum tuli süüdata pealt.
Kui küttekolle on seisnud pikka aega kasutamata, võib lõõris tõmbe tekkimiseni põletada veidi paberit.
Uste õhuvahed hoitakse lahti. Vajalikul määral tulebanda põlemisõhku, paotades tuharuumi uksi, leivaahjudes ka söeaugu uksi.
Kuna korstna väljatõmme põhjustab puuküttega küttekolde tõmbe, reguleeritakse põlemist õhuvõtuavade, mitte suitsulõõri siibri abil.
Lõõrid ning õhuvõtuavad suletakse siis, kui süsi hakkab tuhmuma ning pole enam näha sinist leeki. Vajaduse korral eemaldatakse söed ahjust.
Kui erandolukorras vajatakse rohkem soojust, on säästlikum põletada kaks tavalist sületäit mõnetunnise (minimaalselt 6h) vahega, kui lisada vastav hulk puid järjest tulekoldesse. Mõistlik on põletada hommikul ning õhtul üks sületäis puid. Kindlasti ei ole lubatud ületada tootja või pottsepa poolt soovitatud puukoguseid.
Külmas seisnud küttekolde (näit. talvel suvilas) kütmist tuleb alustada ettevaatlikult ning aeglaselt.
Küttekoldeid ja suitsulõõre peab eeskirja järgi tahmast puhastama vähemalt üks kord aastas, vajadusel sagedamini ning kutselise korstnapühkija kutsumine on kohustuslik eramajade omanikele vähemalt kord iga viie aasta tagant. Ühtlasi puhastab ta suitsusiibrid ja kontrollib nende tööd ning eemaldab kogunenud jäätmed ja tuha. Peale selle kontrollib korstnapühkija ka küttekolde ja suitsulõõri seisukorda. Küttekollet ja suitsulõõri peab tahma põlemise järel alati pühkima ja kontrollima. Selleks tuleb kindlasti pöörduda korstnapühkija poole.
Järgmine tähtis hooldusvõte on tahma eemaldamine. Tavaliselt piisab korstnapühkija tehtud puhastusest.
Ahjude ja kaminate klaasuksi saab puhastada niiske lapi ja tahmaga hõõrudes. Kui ukse kohalt kivid tahmaseks lähevad, aitab võibolla vesi ja lapp, kuid hea pottsepa ahjust läheb tahm ainult korstnasse.
Hõõguvatest tukkidest tõuseb vingu, mis on eluohtlik, lõhnatu ning nähtamatu gaas. Tuha sisse jäänud tukid säilivad kaua aega hõõguvate ning ohtlikena.
Hoolda küttekollet. Korstna pühkimine: Eramus tohib ise puhastada aga ridaelamus ja korteris peab tegema seda tööd kutseline korstnapühkija. Vähemalt 1 kord aastas.
Ära pane põlevmaterjali liiga lähedale küttekoldele (küttepuud, diivan, vaip,) Tulekahju võib tekkida soojusülekandest või lenduvast sädemest.
Hoolda oma küttekollet: taga korstna pühkimine ja kasuta pottsepa teenuseid vigade likvideerimiseks.
Paljud põlengud tekivad hooldamata või katkistest kütteseadmetest ja korstnatest. Uusehitiste puhul on levinud ka ebakorrektne kütteseadmete paigaldus või küttesüsteemi väär komplekteerimine - iga korsten ja kamin või keris ei sobi omavahel kokku. Väga tihti peavad päästjad reageerima tahmapõlengutele puhastamata või puudulikult puhastatud korstnates.
Päästekeskused on võtnud teravdatud tähelepanu alla hooletusest ja tuleohutusnõuete eiramisest tekkinud põlengute menetlemise ning süüdlaste karistamise.
Iga tahmapõleng korstnas on ohtlik nii ehitisele, milles korsten asub kui ka ümberkaudsetele hoonetele. Kui on tekkinud tulekahju helista kindlasti hädaabinumbril 112.
Küttesüsteemi paigaldamisel hoonesse tuleb järgida ehitusseaduses sätestatud korda. Tuleb võtta ka kirjalik nõusolek kohalikust omavalitsusest, kui see ei ole hoone ehitusprojektiga sellisena ette nähtud. Reeglina määrab kohalik omavalitsus ka ametkonnad kelle heakskiit planeeritavale lahendusele on vajalik.
Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning kõikvõimalikest lisatarvikutest, mis nende paigaldamisel või efektiivsuse tõstmisel vaja võib minna.
Korstna valikul tuleb arvestada kütteseadme väljundgaaside temperatuuriga, kütteainega, kütterežiimiga, tootja poolt etteantud muude tingimustega.
Enne kütteseadme ja korstna valikut konsulteeri kindlasti valdkonna spetsialistiga, kes aitab langetada õige otsuse ruumi soojavajadusest ning võimalikest lahendustest tulenevalt.
Kõik erilahendused ja nende ohutus peab olema valmistaja või paigaldaja poolt täiendavalt tõendatud. Ei ole piisav põhjendus et klient tahtis nii, ise vastutab. Lahendus peab olema ka ohutu.
Reeglina tekivad tulekahjud soojuse ülekandumisest põlevmaterjalidele. Mida kuumemaks läheb kütmisel kütteseadme välispind, seda suuremad on ka ohutuskujad.
Kui kütteseadme kasutamisel on tunda suitsu, vingu ja see ei ole ruumi sisenenud kütteseade ukse kaudu siis on soovitav tellida küttesüsteemi ekspertiis probleemide leidmiseks ja lahendamiseks.
Liigse tahmumise vältimiseks ning efektiivseks kütmiseks peab küttematerjal olema kvaliteetne. Kütteaine kvaliteeti iseloomustab tema niiskusesisaldus, kütteväärtus. Samuti on oluline kütteaine sobivus.
Nt müüritud küttekollete puhul ei ole reeglina sobilik kasutada pressitud saepuru- vms brikette kuna nende kütteväärtus on oluliselt suurem nt lehtpuu omast ning ahju kolde kiire kuumenemine võib oluliselt kiirendada selle lagunemist.
Paljud kütteained sisaldavad erineva söövitava toimega komponente. Seepärast ei sobi nt kivisöega köetavale kütteseadele iga korstnatüüp.
Igal kütteseadmel on oma kütterežiim, millest tuleb efektiivsuse ja ohutuse huvides kinni pidada. Kütterežiimi määrab tootja või kütteseadme valmistaja. Väga levinud on müüritud küttekolde praguliseks kütmine esimeste kütmiste käigus. Ilmselgelt on tegemist valesti valitud kütterežiimiga. Seepärast on oluline nõuda ka pottsepalt pärast töö lõpetamist kütmise juhist.
7. kütteseadme puhastamise ja hooldamise juhist ning protseduuride kirjeldust koos soovitusliku puhastamise perioodilisusega
Kui korstnapühkija on avastanud puudused, siis tal on kohustus teavitada sellest päästeasutust. Teavitus sisaldab ka puuduse kirjeldust ja korstnapühkija ettepanekut.
Vastavalt ettepanekule teeb päästeasutuse inspektor otsuse kütteseadme peatamise kohta või ettekirjutuse puuduste likvideerimiseks mõistliku aja jooksul.
Kui jätkatakse kütteseadme ebaseaduslikku kasutamist, võib omaniku või valdajat karistada väärteomenetluse korras. Selline informeerimiskohustus tagab naaberelanike ohutuse.
Levinud on väärarusaam et kui korstnapühkija on kord või kaks aastas korstnat pühkinud, siis pole vaja rohkem muretseda. Paljud vaegpõlemise režiimil töötavad kütteseaded tahmavad korstnat päris aktiivselt ning tahmapõlengu oht võib tekkida juba paari kuu möödudes viimasest puhastamisest. Seepärast on mõistlik lasta korstnapühkijal määrata soovituslik küttesüsteemi puhastamise graafik.
Kui õhkkütte- ja disainkaminate hooldamine on suhteliselt lihtne, siis müüritud küttekollete puhul tuleb puhastada ka suitsukäigud.
Juhise peab kütteseadmega kaasa saama selle ostmisel kauplusest. Kui kütteseade valmistatakse kohapeal, siis hea pottsepp annab ahju või pliidi valmimisel kaasa ka kasutus- ja hooldusjuhendi, milles on muuhulgas kirheldatud ka kütterežiim pärast pikaajalist küttepausi.
Nt metallist südamikuga õhkküttekaminat võib kütta reeglina maksimaalsel lubatud kütterežiimil juba esimesel korral. Tihti aga ei peeta kinni tootja poolt ette antud juhistest ja kütmise piirangutest, mis on kütteseadme ülekuumenemise või riknemise põhjuseks.
|
OSCAR-2019
|
||
<iframe width="560" height="315" src="https://www.uttv.ee/embed?id=27756" frameborder="0" allowfullscreen></iframe>
6. novembril peetakse Tartu Ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu Ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva. Lisaks tähistatakse 386 aasta möödumist Academia Gustaviana loomisest.
Vabakutseline laulja Ka Bo Chan on sündinud ja kasvanud Hongkongis. Oma kontratenorihääle avastas ta karaoke kaudu. 17-aastasena asus ta elama Ameerika Ühendriikidesse Portlandi, kus ta laulis esimest korda kooli kammerkooris. Inspiratsiooni sai ta ansamblilt King’s Singers. Ameerikas õppis ta laulmist LeaAnne DenBeste’i ja Leslie Greeni ning koorijuhtimist Lonnie Cline’i juhendamisel.
1997. aastal tuli Ka Bo Chan Veljo Tormise kutsel Eestisse. Ta õppis Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Hirvo Surva ja Merike Toro käe all dirigeerimist ning Leelo Talviku juures hääleseadet. Bakalaureusekraadi on ta saanud finantsjuhtimise erialal, magistrikraadi aga omandas Eesti muusika- ja teatriakadeemias Teele Jõksi juhendamisel.
Ta on osalenud Carl Høgseti, Paul Esswoodi, Alexander Schmalczi, Peter Kooij, Charles Barbier’, Gloria Banditelli, Birgit Louise Frandseni, Mona Julsrudi, Folke Bengtssoni, Liisa Pimiä ja Kirsten Buhl-Mølleri meistrikursusel.
Ka Bo Chan on üles astunud selliste dirigentide juhatusel nagu Eri Klas, Olari Elts, Mikk Üleoja, Risto Joost, Jüri Alperten, Martin Sildos, Kaspars Putniņš, Vytautas Lukočius jpt. Ta on teinud koostööd suurepäraste kollektiivide ja andekate muusikutega nii Eestist kui ka mujalt, osalenud paljudel festivalidel ning esinenud solistina Eestis, Lätis, Leedus, Taanis, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Iisraelis, Venemaal ja Hiinas.
Ka Bo Chan on Mart Saare nimelise lauljate konkursi laureaat. Tema repertuaar ulatub vanamuusikast tänapäeva heliloojate loominguni ning kammermuusikast ooperiteni. Ta on ka vokaalpedagoog, koormeister ja dirigent.
Barokkansambel Corelli Consort (kunstiline juht Mail Sildos) on tegutsenud alates 1992. aastast. 2017. aasta juunis tähistas ansambel oma 25. tegevusaastat pidulike juubelikontsertidega uhkes Sangaste lossis ja Mustpeade maja valges saalis.
Corelli Consort ühendab muusikuid, kel on süvendatud huvi barokiajastu elufilosoofia, esitustraditsioonide ja ajalooliste instrumentide vastu. Ansambel otsib esinemispaiku, kus võimendub ajastutruult mängitud barokkmuusika sõnum – mõisaid, losse, aadlipaleesid ja kirikuid –, ning pakub ka kuulajale võimalust neid avastada. Nii väärtustab ja elustab ansambel muusika kaudu arvukaid Eesti arhitektuurimälestisi.
Corelli Consorti mängustiili võib võrrelda vanade maalide puhastamise ja elustamisega. Viimaste hooaegade menukad kontserdisarjad „Toompea muusikasalong“, „Eesti mõisad“, „Kirikupühad Maarjamaal“, „Mõisaromantika“ jt ühendavad baltisaksa kultuuripärandina Eestisse jäänud arhitektuuriväärtused omaaegse muusikaga ning sisaldavad palju huvitavat meie varasemast ajaloost.
Corelli Consort on juba 20 aastat olnud peaesineja heategevas sarjas „Eesti mõisad“. 2018. aasta sügiseks on ta esinenud 85-s Eesti mõisas, aga ka Toompea muusikasalongis ja kirikutes. Osaletud on ka Viini Liechtensteini palee kontserdisarjas „Kunst, muusika ja gurmaanlus – barokiaja rõõmude maailm“. 2014. aastal andis ansambel Viini lähistel asuvas Rohrau lossis kontserdid XI Haydni festivalil, 2015. aastal esines Itaalias Savona festivalil Primavera Sacra ja Milanos Expo Eesti paviljonis.
Ansambli eesmärk on pakkuda publikule võimalikult mitmeplaanilist elamust nii muusikast, arhitektuurist kui ka ajaloost. Muusika valikul on kõige tähtsam selle vaimne sõnum. Esitatakse peamiselt Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa barokiaja meistrite loomingut, aga samuti baltisaksa ja vene autorite muusikat.
Esimene kokkupuude nüüdismuusikaga oli 2011. aasta sügisel, kui Corelli Consort ja näitleja Nero Urke tõid Toompea muusikasalongis esiettekandele Märt-Matis Lille ilmaliku müsteeriumi „Armastajad ja elupõletajad“, mis ühendab iidse Tallinna legendid ja endiste aegade pillid tänapäevase helikeelega. Uudisteos on pühendatud ansamblile Corelli Consort ning oli 2011. aastal Eesti Teatriliidu eripreemia nominent.
2014. aastal esitati ja salvestati Ester Mägi partiita „Vanalinn“. Kontsertidel „Eesti mõisad 2015“ sai Imbi Tarumi soleerimisel esiettekande Rein Rannapi klavessiinikontsert ning 2016. aasta kevadel Klavessiinifestivali ja Eesti Muusika Päevade koostöökontserdil ka Anti Marguste teos „Para-Phrazein".
Corelli Consort on leidnud kindla koha Eesti muusikaelus. Ta teeb koostööd enamiku Eesti parimate barokiinterpreetide ja -vokaalsolistidega, samuti paljude tuntud muusikutega Rootsist, Soomest, Lätist, Hollandist ja mujalt. Tihti osaleb kontsertidel ka ansambli hea tuttav, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, kes valgustab ajaloo keerdkäike ja väärikate suguvõsade saatusi.
Ansambel on välja andnud kaks CD-plaati: „Beauty of History – Corelli Consort & Soloists“ (2005) ja „Jõulud iidses Tallinnas“ (2007). Salvestatud DVD-materjal sarja „Eesti mõisad 2008“ unikaalsete kontsertetendustega ning veel mitme CD ja DVD jagu salvestatud muusikat ootavad väljaandmiseks heldeid metseene.
30. juunil 1632. aastal kirjutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla Tartu Akadeemia asutamisürikule. Sellega oli pandud alus Rootsi riigi teisele kõrgkoolile. Uus õppeasutus sai samad privileegid, mis kuus aastat varem olid antud Uppsala Ülikoolile.
Tartu Ülikooli rajamine langes aega, mil kunagisest ühtsest Euroopast oli saanud religioosselt lõhestatud maailmajagu. Senises ühtses ülikoolisüsteemis olid eri usutunnistuste aladele jäävate ülikoolide vahele kerkinud pikkadeks aastateks tõkked, mis tundusid ületamatuna. Uusi kõrgkoole rajati nii protestantide kui ka katoliiklaste leeris.
Poola-Rootsi sõdades oli edu saatnud rootslasi ja 1629. aasta Altmargi vaherahuga kinnitati varem Poola all olnud Lõuna-Eesti kuulumine Rootsile. Selles, et just Tartust pidi saama uue provintsi vaimuelu keskus, oli oma osa ka asjaolul, et aastatel 1583–1625 oli Tartus tegutsenud katoliiklik jesuiitide gümnaasium koos tõlkide seminariga.
Lisainfo veebis: https://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikoolis-tahistatakse-gustav-adolfi-paeva-academia-gustaviana-asutamispaeva
AllEstoniaHarju maakondHiiu maakondIda-Viru maakondJärva maakondJõgeva maakondLääne maakondLääne-Viru maakondPärnu maakondPõlva maakondRapla maakondSaare maakondTartu maakondValga maakondViljandi maakondVõru maakondSpainAndaluciaAragonAsturiasCanariasCantabriaCastilla y LeonCastilla-La ManchaCataloniaComunidad ValencianaExtremaduraGaliciaIslas BalearesLa RiojaMadridMurciaNavarraPais Vasco
Oma hariduselt olen loomaarst. Kuid kuna juba aastaid olen tundnud tõmmet kinnisvara poole, siis aastal 2011 otsustasin jätta oma loomaarsti töö kõrvale ning pühenduda kinnisvarale.
Oma vabal ajal tegelen flamenco-tantsuga ning olen huvitatud hispaania keelest ja kultuurist. Tantsimine annab mulle kirge ja energiat, mida saan suunata oma maakleri töösse.
【アンティス】EF 8-15mm F2.8 フィッシュアイ用ズームギア(ZG-CEF8/15F4) | アクセサリー | オンラインショップ | 水中カメラ 水中撮影機材のことなら水中カメラ専門店のアンサーへ
全てのカテゴリ 一眼レフハウジング ミラーレス一眼レフハウジング コンパクトカメラハウジング モバイルカメラハウジング ビデオカメラハウジング 防水・水中ウェアラブルカメラ 水中ストロボ 水中ライト アーム・ステー関連 コンバージョンレンズ ファインダー アクセサリー 書籍
|
OSCAR-2019
|
||
Alla kirjutanud parlamendiliikmed Meie, demokraatlikult valitud parlamendiliikmed üle kogu maailma, kinnitame pühalikult rahvusvahelises õiguses ammu tunnustatud põhimõtet, et ühiskonna loomulik alusüksus, millel on õigus ühiskonna ja riigi kaitsele, on mehe ja naise abielul põhinev perekond. Me oleme mures perekonna ees praegu seisvate probleemide pärast. Hiljutised ühiskondlikud, juriidilised ja poliitilised muutused on halvasti mõjunud perekonna staatusele ja lapsevanemaks olemisele ning kaasa toonud perekondade killustumise ja laste olukorra ebakindluse. Me oleme eriti mures kaalutletud püüete pärast devalveerida perekonda kui loomulikku ühiskondlikku institutsiooni par excellence, ning eelkõige abielu algset olemust, truudust ja solidaarsust abielulises armastuses ning eluõiguse austamist. Me kutsume tungivalt üles tegema uusi jõupingutusi, et väärtustada ja kaitsta perekonda kui meie ühiskonna ühiste hüvede põhiolemuslikku ja elutähtsat allikat. Me mõistame, et õigus elule ei saa olla täielikult tagatud, kuni perekond ja selle õigused ei ole seadustes kõigiti kaitstud. Meie silmis on perekond armastuse, elu ja solidaarsuse ühendus, mis põhineb abielus mehe ja naise kestval ühtekuuluvusel, mis on üheselt sobiv selleks, et sünnitada ja kasvatada lapsi ning pakkuda kaitset ja hoolitsust oma kõige haavatavamatele liikmetele. Põlvkondadevahelise solidaarsuse kaudu ning järeleproovitud kultuuriväärtusi ja -tavasid, aga ka religioosseid traditsioone edasi andes aitab perekond oma liikmetel kasvada elutarkuses, hoolitseda üksteise eest ning tekitada suuremat vastutustunnet tulevaste põlvede ees, samas tagades inimväärikuse kaitse. Me kaitseme otsustavalt ja toetame lepingutes, tavades ja üldpõhimõtetes kindlaks määratud rahvusvahelisi inimõigusi, mis kohustavad riike edendama ja kaitsma perekonnaõigusi, kehtestades oma riikides poliitika ja seadused, mis võimaldavad tõhusalt võidelda nende õiguste rikkumisest tulenevate hävitavate tagajärgedega. Me toetame kindlalt rahvusvahelisi perekonnaõigusi ja seepärast on meil on oluline roll ja vastutus tagada, et neid õigusi ja nende õiguste antropoloogilisi aluspõhimõtteid austatakse. Me oleme häiritud sellest, et rahvusvaheliste inimõiguste aluseid on hakatud teatavate isiklike huvide ja ideoloogiate huvides kaalutletult kõigutama. Sellepärast me taaskinnitame õiguspõhimõtteid, mis on ette nähtud rahvusvaheliste inimõiguste dokumentidega ning moodustavad inim- ja perekonnaõiguste rahvusvahelise aluse.
Igal inimesel on oma sünni- ja igal eluhetkel mõistus, südametunnistus ja vaba tahe. Kõik inimesed, nii mehed kui ka naised, on isiksused oma loomuomase inimväärikusega. Õigustega kaasnevad kohustused teiste inimeste ja ühiskonna ees. Nii õigusi kui ka kohustusi võivad ühiskonna ühise hüve huvides reguleerida seadused. Õigused ja kohustused tulenevad iga inimese loomuomasest inimväärikusest.
Me kinnitame õigusi, mis on kaitstud rahvusvaheliste inimõiguste dokumentidega ja 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga, mis on enim ratifitseeritud inimõigusleping.
Täisealistel meestel ja naistel on igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse või usu põhjal õigus abielluda ja luua perekond; abielu võib sõlmida vaid tulevaste abielupoolte vabatahtlikul ja täielikul nõusolekul; perekond on ühiskonna loomulik ja põhiline üksus ning tal on õigus saada ühiskonnalt ja riigilt kaitset. Emadel ja lastel on õigus saada erilist hoolitsust ja abi. Igal inimesel on võõrandamatu õigus elule, mis algab tema eostamisest ja lõpeb loomuliku surmaga, ning õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele. Mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse kaitsmise ja harimise eest vastavalt oma moraalsetele ja usulistele tõekspidamistele. Igal lapsel on õigus omada perekonda, tunda oma ema ja isa ning olla nende poolt hoolitsetud.
Parlamendiliikmetena– töötame selle nimel, et kehtestada oma riikides seadused, mis säilitavad rahvusvaheliste inimõiguste antropoloogilise aluse ning annavad täieliku mõju perekonnaõigustele. Eestkõnelejatena – saame aktiivselt tagada ja tagame koos oma täitevvõimu teostavate kolleegidega, et inimõiguste alus on kaitstud ning perekonda tunnustatakse esmatähtsana. Me jätkame oluliste küsimuste käsitlemist ja seisame aktiivselt perekonnaõiguste rakendamise eest. Usaldusisikutena– tagame oma järelevaataja rolli täites ja vastavalt oma aruandekohustusele, et meie riikide valitsused rakendavad ja jõustavad nõuetekohaselt seadused, mis annavad täieliku mõju perekonnaõigustele. Üksikisikutena – teeme jätkuvalt valikuid, mis kinnitavad inimese loomuomast inimväärikust, ning püüame tagada meie lastele tervisliku tuleviku, pöörates erilist tähelepanu neile, keda perekonnaõiguste rikkumine on parandamatult kahjustanud või hävitanud. Kodanikena–onmeil hea meel, nähes kogu maailmas kasvavat toetust perekonnaõigustele erisuguste rühmade poolt – sh perekondade ühendused, vabaühendused ja usujuhid – kes üha enam tunnustavad loomulikku perekonda kõigile põhitähtsana. Seda deklaratsiooni vastu võttes kinnitame oma poliitilist pühendumist väärtustada, kaitsta ja edendada seadustega kooskõlas rahvusvahelist perekonnaõigust, sh vanemate ja laste õigusi. Me kutsume oma parlamendiliikmetest kolleege üles meiega ühinema ja mitmekordistama jõupingutusi, et saavutada põhiliste inimõiguste ja perekonnaõiguste täielik rahvusvaheline järgimine.
|
OSCAR-2019
|
||
Tiia Tiik, minu blogi. Siin on jutte elust, reisijutte, pilte ja uudiseid: Valus tõde omastehooldaja raskest tööst
Näen oma igapäevases töös paljusid hooldajaid, kes oma vanemaid, abkaasasid, lapsi või sugulasi hooldavad. Meil Eestis tehakse palju asju ja reforme võttes eeskujuks EL häid kogemusi, kuid sotsiaalhoolekandes on endiselt vastutus perel ja selleks kohustab perekonnaseadus. 2012 aasta oli aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelisuse solidaarsuse Euroopa aasta.
Aktiivsena vananemine tähendab head tervist vanemas eas ning täisväärtusliku liikmena ühiskonnas osalemist, tundes enam rahuldust oma tööst, olles sõltumatum igapäevaelus ning aktiivsem kodanikuna. Aktiivsena vananemise aasta annab võimaluse teadlikkuse tõstmiseks ja heade praktikate esile tõstmiseks. Kõige enam julgustatakse poliitikakujundajaid ja sidusrühmi aktiivsena vananemise ideid levitama.
Aasta 2012 on läbisaanud ja tegelikkuses on kurb ja valus lugeda Eesti Ekspressi ajakirjaniku Andrei Hvostovi mõtteid ning seda peaksid lugema need inimesed, kes selle hooldaja töö varjukülgi ei tea või ei oska karta, mis selline lähisugulase haigestumine endaga kaasa toob. Paljud on tublid ja teevad seda tööd suure südame ja armastusega aga see töö on kurnav ja riiklik hooldaja toetus on nii väike, et emotsionaalselt kurnab inimesi. Nende võimalused on olematud ja aega enda jaoks ei ole, piiratud on nii toiduvalik, riiete ostmine või juuksuris käimine, mis siin veel rääkida teatrist, kinost või reisimisest. Masendav on olukord tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravimite ostmisega ning hambaarstile pole need inimesed jõudnud juba aastaid, sest raha sellks lihtsalt pole. Kui peaks olema vajadus asendajat otsida, siis sageli seda pole kuskilt võtta. Hea, kui on sugulased, lapsed või sõbrannad, kuid kõik ei ole valmis ja suutelised seda rasket hooldaja tööd tegema. Hooldekodud ja hooldusravi on nii suure omaosalusega ja kulukas ning sellegi jaoks pole raha. Õnneks on Tallinnas olukord veidike pearem, kuid koduõde ja arstid teevad oma töö ning suurema osa ajast vajabki raskelt haige inimene hooldust, abistamist ja toiduvalmistamist. Arvan, et midagi peaks selle üleriigilise probleemiga ette võtma kiiresti, sest muidu on hooldatavad ka peagi kurnatuse tõttu haiged või puudega inimesed. Olen nõus hr Hvostoviga, et perekonnaseadus on perele pannud suured kohustused ja vastutuse ning oma murega on nad jäätud üksi, sest abi pole kkusagilt loota. Neid olukordi ei saa lahendada vabatahtlikkuse alusel ja kui inimene käib siiski tööl, siis tekib küsimus, et millal ta puhkab ja taastub. Inimene on tervik ja kui füüsiline pool on kurnatud, siis kannatab ka vaimne pool. Kes soovib tutvuda hoolekodu hinnakirjadega, siis need avanevad siit.
Annleena on 65 aastat vana. Kunstiinstituudi haridusega proua, üks ERKI disaini eriala esimese lennu lõpetajaid. Veel paar aastat tagasi, kui tema mõistus oli natuke selgem, tegeles ta raamaturiiulis olevate raamatute ümberpaigutamisega. Mõttes, voodist tõusmata. Vaatas kogu hommiku ja lõuna vastas olevat raamaturiiulit, märkas seal ebakõla, ja niipea, kui tütar töölt koju jõudis, hakkas tema abiga ümberkorraldusi tegema. Sel polnud lõppu, iga uus kombinatsioon tekitas mingi uue ebakõla. Lõpuks läks asi täiesti käest: Annleena nõudis viltpliiatseid, et saaks raamatuseljad oma nägemusele vastavaks värvida. Mõne aja pärast teatas tütar, et aitab, seda mängu me enam ei mängi! Elu pärast insulti. Märkmeid põrgu eeskojast. Mis juhtub voodihaigetega, on juba sealpoolsus, aga hooldajate elu on siin ja praegu.
Aga ma ei käi tema juures. Või noh, kogu selle aja jooksul olen käinud ehk viis korda. Niisama juttu puhumas, õigemini küll seda imiteerimas. Muud pole ma teinud. Sakslasest sõber rääkis kord, kuidas ta asendas sõjaväeteenistuse Bundeswehris alternatiivteenistusega Punases Ristis. Ta hooldas paar aastat vanureid, sealhulgas voodihaigeid. Annleena näitel tean, et see töö ongi tugevatele meestele. Rondina voodis lamava vana naise mähkmete vahetamine, talle uue lina allapanek, tema pesemine, kõik see värk… Kujutate, millist füüsilist pingutust see nõuab? Sellega hakkama saamiseks peab valdama teatud võtteid. Nagu tõstmisspordis – ega Jaan Talts neid hirmraskeid kange üksnes toore jõuga üles rebinud. Tehnika on siin olulisemgi veel.
Kunagi ammu, enne õnnetuse päralejõudmist, küsisin elukaaslaselt, kas ta on mõelnud, mida teha siis, kui emaga peaks midagi paha juhtuma. Mitte surm. Sest surm on meie sõber. Kui juhtub see, mida ei öelda välja: halvatus, nõdrameelsus, pikaksveniv lahkumine. Ta ütles, et pole mõelnud, sest seda ei saagi ette planeerida. Eks siis paistab. Eks… siis… paistab.
Esimene lahendamatu kriis saabus Annleena insuldiaasta lõpus. Elukaaslane libises jäisel tänaval, kukkus ja sai tulemuseks kuus nädalat kipsis jalga. Achilleuse kõõluse rebend. Tollal polnud me veel ema juurde kolinud. Tütar lippas iga päev kaks korda voodihaiget ema vaatama ja ühel sellisel käigul jalatrauma juhtuski. Kipsis jalaga voodihaiget ei hoolda. Nagu te ei tõsta kipsis jalaga ka sangpommi või kangi. Mida teha? Et midagi peab tegema, sellest karjusid tollal Õhtulehe esikülje pealkirjad – keegi väeti vanainimene oli oma kodus külma ja nälja kätte surnud. Traagilisest sündmusest kirjutati rammus lugu, millele järgnesid veelgi rammusamad kommentaarid. Märksõnadega „südametud lapsed”, „hoolimatu sotsiaalsüsteem”, „kas sellist Eestit tahtsimegi” ja muu pisaratekiskumine. Eestis on omavalitsustes sellisteks juhtudeks hädaabi number. Tütar helistas Tallinna omale, kirjeldas olukorda. Tema ise on liikumisvõimetu, ema samuti, nad vajavad abi. Pikk vaikus. „Helistage mõnele sõbrannale,” kostis lõpuks torust. Kõne katkes. „Helistage sõbrannale” on puhas poeesia, õhukese riigi hümni algussõnad. Kõllad näiteks tuletõrjesse või politseisse – põleb! tapetakse! appi! – ja sealt soovitatakse: helistage sõbrale.
Annleena tütar on suures koolis õpetaja. Lisaks klassijuhataja. Oleks ta koristaja, võiks ta oma ängi, frustratsiooni, võimetu viha välja valada põrandapesulappi, võib-olla tõmmata sellega mõnel üle kingade või üle turja. Sõimata lõpuks kellelgi nägu täis. Aga ta on klassijuhataja. Ta ei tohi oma depressiooni lastele edasi kanda. Tiina Kangro teab juhtumeid, kui hooldajad lähevad hulluks, muutuvad ise hooldamist vajavaks. Kui me kaotame koristaja, siis – vabandage väga! – täidab ühiskond selle koha uue koristajaga. Kui me kaotame kõrgetasemelise õpetaja, siis… see kaotus on korvamatu.
Tegelikult juhtus ükspäev, et meid tuli vaatama kesklinna sotsiaaltöötaja. Kaebuse peale. Keegi hea inimene oli tähele pannud, et korteris number seitse on voodihaige vanainimene, kelle tütar läheb tihtilugu hommikul varakult tööle ja tuleb alles õhtul hilja tagasi. Heal inimesel (eks temagi ole lugenud ajalehtedest hooletusse jäetud vanuritest) tekkis kahtlus, et seitsmendas korteris võib toimuda midagi traagilist. Kirjutas, kuhu vaja. Ning sotsiaaltöötaja tuligi kontrollima, kas Annleena ikka lamab puhta lina peal. Või on ta äkki uriiniloigus suremas? Kontrollikäigu tulemus oli positiivne. (Ma ei tea seniajani, mis juhtunuks vastupidisel juhul – tehtuks trahvi? Viiduks Annleena meilt ära? Kuhu?)
Abist rääkides. Minu tähelepanekute järgi algab ja ka lõppeb filantroopiline puhang küsimusega: „Kas keegi ikka annab talle süüa ja juua?” See oli põhiküsimuseks ka siis, kui Annleena suutis veel ise võtta toitu, mis oli talle pandud voodi kõrvale lauakesele. Siin avaldub inimpsüühika üks tahk: tegeleme meeldivaga, toiduga. Mitte järgnevaga. On võimalik saada hooldusõde, kes tuleb paar korda nädalas, et anda süüa ja kohendada patja. Kuid ta ei tegele sellega, mis juhtub seedeprotsessi lõppedes. Kui Annleena veel suutiski ise süüa, siis kempsus ta ei käinud. Ta tegi kõik endale alla. Tütar tuleb õhtul koju. Pikk päev on seljataga: klassijuhatajatund, ainetunnid, kohtumine lapsevanematega (nimetatakse arenguvestluseks), kooli kanduvate moodsate ühiskondlike probleemide lahendamine – lapsed on üha tundlikumad, kapriissemad, nõuavad suuremat tähelepanu, kasvavad kärgperedes, kus keegi ei saa enam aru, kes lapse eest vastutab… Ja kotis on tüse pakk kontrolltöid, mis tuleb järgmiseks päevaks parandada. Kuid enne seda ema hooldamine. Emal juhtub aeg-ajalt mikroinsulte. Inimese loomus muutub selle tulemusena järsult ja ootamatult. Nüüd on tal komme käega katsuda, kas tal on mähkmetes midagi. Tütar siseneb ema tuppa ja näeb, et kogu maailm, mis ema ümbritseb, on sitaga koos. Nägu, öösärk, padi, linad, tekk, laud, voodi. Kõik on täis pruuni haisvat löga. Tütar hakkab suure häälega nutma.
Hooldekodu? Teate, kui palju sealne päev maksab? Ja kui palju saab õpetaja palka? Ka pärast seda, kui õpetajad pidasid Vabaduse platsil suurt ja lõpuks võidukat meeleavaldust, samade punaste loosungite all, mis olid Annleena tütre maalitud. Hooldekodu poole ärge niisuguste sissetulekutega parem üldse vaadake. Annleenal on tugev süda. Sellise südamega võiks ta elada kauem kui mina, viiekümneaastane. Vist kauem ka tütrest.
Austrias mõisteti 1991. aastal vangi kaks hooldusõde, kes said ajakirjanduses surmainglite hüüdnime. Irene Leidolf ja Waltraud Wagner surmasid ühes Viini hospidalis kümneid lootusetus seisundis vanainimesi. Inimesearmastusest, nagu nad väitsid. Kui Annleena viidi Tallinna kiirabihaiglast Järve hooldushaiglasse, sain ühelt süsteemi tundvalt inimeselt napi kommentaari: „Tegemist on lootusetu juhtumiga.” Annaleena tütar käis ema vaatamas, aga arste ta ei näinud, ainult õed ja sanitarid. Loogiline: kui patsiendid on lootusetud, siis milleks kulutada niigi ülekoormatud arste? Las tegelevad nendega, kel on veel lootust. Mingil põhjusel jäi Annleena elama. Surmainglid – kuhu te jäite?
Ühel päeval ütlesin elukaaslasele, et annan Annleenale unerohtu. Peoga kohe, et oleks kindel. Ja et pärast seda peame me olema kaks ööpäeva kusagil mujal, sest nii kaua aega kulub unerohu mõjumiseks. Vähemaga ei saa, sest maoloputusega tuuakse inimene surma veerelt tagasi. Aga Annleena tütar keelas mul sellise asja peale mõeldagi. Sellest on nüüd juba nii palju aega tagasi, et ma isegi ei mäleta, millal ma sellise ettepaneku tegin. Kas Annleena oli siis olnud voodis poolteist aastat? Või kaks ja pool? Igatahes oli ta siis veel nii selge mõistusega, et küsida aeg-ajalt imestunud häälega: „Miks surm küll mind ei taha?”
Hiljuti ma siiski vaatasin, kuidas tütar ema mähkmeid vahetab. Elukaaslasel oli juba mõnda aega olnud ema toast tulles mädahais küljes. Püsiv hais. Mis nüüd? Lamatised. Tahtsin näha. Seda võiks kirjeldada kui liha mädanemist elusas ihus. Annleena ei allu eriti ravile. Tütar pingutab nädalaid kõiksugu antiseptikute pealetupsutamisega, saavutab midagi paremuse poole, ja siis kisub ema plaastri maha, kraabib seda küüntega, pöörab kõik segi, ja ongi kõik nullis. Või hullemgi kui enne. Nüüd saaks tütar panna ema hooldushaiglasse, aga… Ootamatult aegus ema ID-kaart. Ootamatult? Tütar on vaimselt lagunemas. Avastab poes kassas seistes, et rahakott jäi koju. Koolis läheb atlaste pakiga raamatukokku, aga leiab end korraga kooli sekretäri juurest ega mäleta enam, kuhu ta läks ja mida pidi tegema. Neli aastat vaimset põrgut on ilmselt ka kõige tugevamale eesti naisele liig.
Inimesed, kui teil on kodus allkirjavõimetu voodihaige, kelle ID-kaart on aegunud, siis te olete hädas. Tõeliselt hädas! Kirjeldamaks, mida te kõik peate tegema, peaks võtma appi LP järgmise lehekülje. Lühidalt: tütrele ei anta ema uut ID-kaarti. Nii lihtsalt need asjad meil ei käi. Aga ilma ID-kaardita te kedagi haiglasse ei pane. Ma ei tea, mida mina oleksin nende nelja aasta jooksul samas olukorras teinud. Ära pööranud? Seda kindlasti. Ilmselt oleksin viinud oma voodihaige ema Toompeale riigikogu ette. Oleksin istunud seal ta kõrval, toitnud, mähkmeid vahetanud. Vaadanud turiste ja tuvisid. Püüdnud kontakteeruda seadusandliku võimuga, kes kinkis meile 2009. aastal sellise suurepärase perekonnaseaduse, mille järgi voodihaige inimese lähim sugulane võib end pidada sama hästi kui elusalt maetuks. Huvitav, mida oleks teinud politsei? Või lossi turvateenistus? Ja mida oleks tehtud minu emaga?
Minu sõbrad tulid bridžimängu ajal kord mõttele, et oleks hästi tore samamoodi üheskoos vanaduspõlve veeta. Mõnusa kommuunina: ostaks ühiselt piisava suurusega maja, teeks seal koos süüa, räägiks üksteisele tervisehädadest, kõbusamad aitaksid põduramaid hooldada, kaardimäng ja male, noorpõlvemälestused. Tiksuks koos vaikselt surma poole. Rabavalt lihtne idee, kas pole? Üdini humaanne pealegi. Inimene vajab õnnetundeks teadmist, et ta on kellelegi vajalik. Kuid õnne valemi teine komponent on teadmine, et sa pole kellelegi koormaks. Oma lastele. Mari Saat kirjutas kunagi romaani „Mida teha emaga”, mille süžeeks on maale ema juurde kogunenud laste mure – seesama, mis väljendub pealkirjas. Iseseisev toimetulek muutub aina küsitavamaks, ent maalt linna mõne lapse juurde elama kolida ema ei taha.
Rahvaalgatusliku lahenduse näide on Misso valla pensionärid, kes on otsustanud rajada pensionäride ühiskodu (Maaleht, 21.3.2013). Algatajaks oli ökonomistiharidusega Olga Tarto, kes pidi ise kunagi mitu aastat hooldama voodihaiget ema. Tarto: „Me jääme iga päevaga vanemaks ja ma ei taha ise kunagi oma tütrele selliseks koormaks jääda.” Tahaks proua Tartot kallistada. Kohe tõsiselt. Tema sõnades väljendub ülim emaarmastus. Me peaksime oma lastest hoolima kuni surmani, nõudmata neilt üle jõu käiva koorma kandmist. Proua Tarto algatus vajab ühiskondlikku ja riiklikku toetust. Kuna minu sõpruskonnal on pensionäride kommuuni projekt pikema aja jooksul meeles mõlkunud, siis panen siia kirja vastava kondikava.
5. Vastuteenena kohustuvad kommuuni liikmed toime tulema redutseeritud pensioniga. Ideaalis tagatakse elatus sellega, et mõni kommunaar käib ümbruskonnas tittesid hoidmas, mõni endine õpetaja annab järeleaitmistunde, käeliselt osav koob mütse-sokke või nikerdab puutööd. See on hästi üldine kava. Range vabatahtlikkuse alusel muidugi. Kui keegi kaaskodanikest leiab, et ta tahab pensioniikka jõudes lastest elumahla välja imeda, siis jääb see tema südametunnistuse küsimuseks.
Ent midagi tuleks muuta ka 2009. aastal vastu võetud perekonnaseaduse kaheksandas peatükis, kus on väljend „põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus”. Seaduse mõte on selline, et kui Eesti kodanikust vanuril on lapsed, siis need lapsed teda hooldavadki, riik ega ühiskond teda ei aita. Lapsi, ka keskealisi lapsi, jääb aga aina vähemaks. Turumajanduse nõudeid – nagu elukestev õpe ja nõtke paindlikkus koos elu eest jooksmisega (selleks, et püsida kasvõi paigal) – pole seejuures keegi muutnud. Inimesel on raske turumajandada väikeste lastega, veel raskem on seda teha hooldatavate vanuritega. Üks boonus on sel asjal veel: selleks, et hakata vanast peast koos elama, peab juba praegu hoidma sõpradega tihedaid ja häid suhteid. Moodsa ühiskonna üksikuteks indiviidideks pihustumine ei sobi vanurite kommuuniga. Kui ma tahan, et keegi mind ükskord kampa võtaks, pean neist inimestest juba varakult hoolima ja neid armastama. Moraalseid värdjaid ei taha kommuunis keegi näha.
|
OSCAR-2019
|
||
Roseni Waba Aja Wabriku hoonete esimene järk valmis 1875.aastal. Seda aastaarvu kannab ka tuulelipp hoonestu torniosa katusel Tegemist on hoonetega, milledes on toimetatud piirituse tootmist üle saja aasta.
XIX sajandil alanud tööstuslik revolutsioon andis suure tõuke Eesti piiritusetööstuse arengule. Teadusliku lähenemise tulemusena alanesid tootmiskulud ja paranes piirituse kvaliteet. Arvestades piirituse tootmise suurt tähtsust mõisamajanduses otsustas Eestimaa Rüütelkond 1870-ndate aastate algul asutada Tallinnas tsentraalse piiritusepuhastuse vabriku. Kunagise juurviljamaa asemele kerkis kiiresti (ühe aasta jooksul) küllaltki omapärase pseudoromaani stiilis pikk ja madal hoone, mille projekteeris arhitekt Nikolai Thamm sen.
Võrreldes valminud hoone välimust tänapäevasega, võib täheldada mõningaid erinevusi. Veel polnud kivikorstent, ka oli maja kõrgosa praegusest pisut madalam. Hoonest mere poole puudus administratiivhoone (praegune Mere pst 8)
Jalutades Mere puiesteel ja silmitsedes hoolega fassaadi tundub nagu oleksid praegune restoran Ö ja ööklubi BON-BON eraldi ehitis. Tegelikult on nad projekteeritud ja ehitatud ikkagi koos selle osaga, kus paiknevad tänasel päeval kohvik VANA TALLINN CAFE ja pubi SCOTLAND YARD. Seda kinnitavad nii projekt kui ka hoone valmimisjärgselt tehtud foto.
Rajatud tööstusettevõtte haldamiseks moodustati osaühisus (Anteil-Gesellschaft der Revaler Spirit-Fabrik), mille statuudi kinnitas keiser 23.septembril 1876. Vabriku valmimisest kuni 1883. aastani oli direktoriks E. Lauenstein. Ajapikku selgus, et mees ei tule siiski talle antud ülesannetega toime ja ta vabastati ametist. Uueks direktoriks sai Rosenite aadlisuguvõsast pärit Arved Rosen, kes oli Tartus õigusteadust õppinud ja töötas kubermangu aktsiisivalitsuses noorem ringkonnainspektorina. Valik langes temale, sest vajati asjalikku ja erapooletut inimest , kel käitise juhtimisel ei oleks mängus isiklikud huvid. Valiku õigsust tõestasid järgmised aastad. Selgus, et Arved Rosenil oli lausa kaasasündinud organiseerimisvõime, oskus suhelda inimestega ja kõrge intelligentsus. Just tänu temale paisus ettevõte haare kaugele üle Eestimaa kubermangu piiride. Algas osaühisuse suur tõusuaeg. Direktori kohal püsis Arved Rosen kuni oma surrmani 1903.aastal. Vastavalt kadunu tahtele sai tema järglaseks ta vend Alexander Rosen. Vastandina Arvedile, kes enne direktoriks valimist oli leppinud väga tagasihoidliku positsiooniga, oli ta jõudnud märksa kaugemale Alexander Rosen oli töötanud Liibavi ning Moskva filiaalkontorite juhatajana. Seega oli mees kõigi firma küsimustega rohkem kui kursis ega vajanud praktiliselt mingit sisseelamisaega. Ja tõesti - kui Arvedi ajal oli tehase käekäik olnud hea, siis Alexander tõstis selle lausa hiilgavaks. Teda mäletatakse kui erakordselt andekat ärimeest ja majandusjuhti.
1884. aastal paluti kubermanguvalitsuse ehitusosakonnalt luba pikendada tänavaäärset vabrikuhoonet. Tänasel päeval on nimetatud pikenduse aadressiks Mere pst 6. Esimesele korrusele oli ette nähtud vaaditöökoda - nüüd asuvad seal AS LIVIKO firmakauplus ja PEETRI PIZZA. Vaaditöökoja kohale teisele korrusele aga vaadilaudade ladu ja vaadimeistri korter - täna on nimetatud ruumid kasutusel büoodena. Teine korrus toetub tugevatele raudtaladele, neid kannavad omakorda haruldaselt massiivsed torujad raudsambad.
1898. aastal ehitati sisemised tulemüürid. Samal ajal ehitati hoone keskosa merepoolsele küljele, madalama osa katusele väike akendaga juurdeehitus.
1920-ndatel aastatel kasvas tehase, tol ajal Likööri- ja Napsivabriku "Tallinna Viinavabriku" kasum ja hakati mõtlema uuendustele. 1921. aastal alustas tööd likööriosakond.
1924.aastal moderniseeriti rektifikatsiooniaparatuuri. Ilmnes, et ruum oli uute seadmete jaoks liiga madal. Arhitekt Chritfried Lehberti projekti järgi kõrgendati lagesid. Selleks ehitati tööstuhoone senisele karniisile uus kaarjate petikniśśidega friis ja kõrgendati astmikviilu.
Suuremaid ümberehitusi ja restaureerimistöid tehti veel 1939.aastal, mil asutati muuhulgas ka peenviinaosakond (alustas tööd 1940.a)
Peale sõda jätkus hoonetes piirituse tootmine kuni 1995. aasta talveni. Järgnevalt seadmed demonteeriti ja hooned seisid mõned aastad tühjalt (peale Peetri Pizza ja Liviko firmakaupluse).
Kultuuriministri määrusega nr. 23 13.maist 1997.a. tunnistati piiritusevabriku rektifikatsioonihoone fassaadid arhitektuurimälestiseks. Piiritusevabriku suur ja väike telliskorsten tunnistati arhitektuurimälestisteks kultuuriministri määrusega nr. 2 3.märtsist 2000.a.
Seda, mis on õnnestunud taastada ja millist elu elab endine vabrikuhoone tänapäeval on oodatud kõik tutvuma.
Läänemere köök ja moderne Jaapani köök. Elegantselt käsitletud. Maitseelamusele orienteeritud. Avastamisrõõmu pakkuv.
Kahe Koka iseloomu ei määratle ei kindel riigipiir ega ilmakaar – kõige aluseks jääb hea, värske ja valdavalt eestimaine toidumaterjal.
SfääR pakub oma menüüs värskeimast kohalikust hooajalisest toorainest valmistatud roogasid, mida iseloomustavad lihtsus, peened maitsekõlad ning võluv serveerimisviis. SfääRi interjöör on helge ja šikilt retrohõnguline, ühendades tuttavlikult koduse atmosfääri ja autentse Skandinaavia disainiklassika.
|
OSCAR-2019
|
||
Kaul Nurm: riiklik põllumajanduse investeeringutoetus on väheefektiivne ja raiskav, põllumehed näivad taluvat teineteise tagant varastamist - Maaleht
Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL), keda mul oli au pikaajaliselt esindada, on maaeluministeeriumile viimase viieteistkümne aasta jooksul selgitanud, kuidas viia põllumajandusliku konkurentsivõime investeeringumeetme eelarve vähemalt kaks korda suurema arvu põllumajandustootjateni ja soodustada sektorisse investeerimist vähemalt kaks korda suuremas rahalises mahus, kuid neid seisukohti ei ole kuulda võetud.
Tänavu aprillis lõppes PRIA-s EL-i finantsperioodi (2014-2020) viies põllumajandusettevõtete konkurentisvõime parandamise investeeringutoetuse meetme taotluste vastuvõtt, millega jagati 166 ettevõtjale kokku 22,5 mln eurot. 353 ettevõtjat esitas aga taotlusi kokku 40,9 mln euro toetuste saamiseks, mis tähendab, et rohkem kui poolte ettevõtjate taotlused jäeti seekord rahuldamata.
Eelmise aasta aprillis jagati neljanda toetusvooruga ära samuti 22,5 mln eurot samal ajal kui 509 ettevõtjat esitas taotlusi kokku 55,6 mln euro toetuste saamiseks.
Programmperioodiks 2014–2020 on kavandatud eelarve sellele meetmele kokku 146 mln eurot, millest on viie vooruga toetusi välja määratud summas 120,3 mln eurot ehk 82 protsenti kogueelarve mahust.
Lihtne arvutus näitab, et meetmest on läbi kõigi viie taotlusvooru investeeringutoetuse taotlejaid olnud keskmiselt 2,5 korda rohkem kui toetuse elarve. Mis on siis sellise rahajagamise tagajärg? Nii saab kolmandi toetuste saajaid olulise konkurentsieelise kahe kolmandiku toetust taotlenud, kuid seda mitte saanud ettevõtte ees, rääkimata toetusi erinevatel põhjustel mittetaotlenutest. Millest on see tingitud?
Meetme maksimaalse toetuse suuruseks kavandati 500 000 eurot ja toetuse määraks kuni 40% abikõlbulikest kuludest ühe taotleja kohta. Ministeerium ütles sellega välja, et neid rahuldakska tulemus, kus toetus jõuaks minimaalselt 292 põllumajandustootjani ja toetuse abiga investeeritaks sektorisse kokku üksnes 365 mln eurot.
ETKL on aastaid soovitanud, et maksimaalse toetuse suurust ühe tootja kohta kõikide investeeringutoetuste üleselt tuleks vähendada 300 000 euroni kogu finantsperioodi ehk seitsme aasta jooksul. See võimaldaks sama eelarve juures laiendada oluliselt investeeringutoetuse saajate ringi.
Samuti on mõistlik diferentseerida toetuse määra selliselt, et praegu kehtivat 40protsendilist määra saaksid üksnes väiketootjad ja näiteks üle 100 000 eurose aastakäibega ettevõtted saaksid kuni 30 protsenti abikõlbulikest kuludest. Ka 30protsendilise määraga toetus on piisav, et tagada pankadest laenuvahendite kaasamine.
Finantsperioodi alguses tegutses Eestis ca 6700 äriühingut ja FIE-t, kellede sissetulekust moodustas põhilise osa põllumajanduslik tootmine. Kuna kõik ei taotle toetust maksimaalses suuruses ja määras, on see tänaseks jõudnud 1300 tootjani. Kui aga investeeringutoetused jõuavad sektoris aktiivsetest tootjatest vaid viiendikuni, siis finantseerib riik sisuliselt pikaajalist protsessi, millega lülitatakse toetusi mittesaanud tootjaid järjest konkurentsist välja.
Euroopa Liidu määrused kohustavad liikmesriike välja arendama mehhanismid, et põllumajandustootjad ei looks kunstlikult tingimusi mitmekordsete toetuste saamiseks ja kehtestatud toetuslimiitidest kõrvalehiilimiseks. Põllumajanduses puudutab see nii maaelu arengukava kui ka EL-i otsetoetusi.
Maaeluministeerium on küll seadnud igale investeeringumeetmele maksimaalse ühekordse toetusmäära, millega ütleb justkui välja, et ei pea ühele tootjale suurema toetuse maksmist lubatavaks. Teiselt poolt pole aga piisavalt tehtud selleks, et seda eesmärki ei kuritarvitataks tootja kui juriidilise subjekti jagamise või tootjaga seotud varifirmade kaudu.
Eesti siseriiklike toetuste üle arvepidamiseks (tulenevalt EL regulatsioonist ) on loodud toimiv riigiabiregister. Riigiabi andmisel on riik kohustatud järgima ettevõtetega seotud isikuid ning grupi- ja sidusettevõtete vahelisi seoseid nii, et ühed ja samad isikud ei saaks mitmekordset lubatud riigiabi.
Olen aastaid rääkinud, et sama süsteem tuleks Eestis sisse viia ka muude toetuste jagamisel. Toetuste registri rakendamisel, mis on juba olemas, tuleks hakata järgima kehtestatud toetuste maksimaalset piirmäära, millega võetaks arvesse toetust saavale tegevusele, projektile või ettevõttele eraldatavate avaliku sektori toetuste kogusummat, olenemata sellest, kas kõnealust toetust rahastatakse kohalikest, piirkondlikest, riigi või EL-i vahenditest.
Toetuste register peaks hakkama jälgima ka ettevõtte (taotleja) omandisuhteid, kus kontserni ema- ja tütarettevõtted teisendatakse kõik üheks toetuse taotlejaks. Sama peaks kehtima ka sidusettevõtete puhul, kus taotlejal on suurem kui 10protsendiline osalus.
Investeeringutoetuste jagamisel peaks olema tagatud seega põhimõte, et ettevõtjast taotleja ja tema valitseva mõju all olevatele ettevõtetele (grupi- või sidusettevõtetele) rakendatakse vaid ühekordset maksimaalses ulatuses toetuse piirmäära printsiibil, et toetusi väljastatakse erinevatest meetmetest taotlemise järjekorras seni, kuni maksimaalses ulatuses piirmäär pole täitunud.
Rakendada tuleks ka reegleid, mis välistaksid ettevõtte tervikvara jagamise selleks eraldi loodud erinevate ettevõtete vahel vaid mitmekordse maksimaalses ulatuses toetuse saamise eesmärkidel.
Vastavaid toetuste kumulatsioonireegleid tuleks arvestada ka finantskorraldusmeetmetele (riiklikud garantiid, sooduslaenud- ja intressid, riskikapital jms), mis sisaldavad toetuse komponente.
Ühtlasi oleks aeg lugeda toetustest kasusaajaks mitte juriidilist keha (ettevõtet), vaid ettevõtte omanikke, sest just nemad on toetusest kasusaajad.
Selgitan seda mõtet järgmise näite varal. Kui näiteks täna teile kuuluv ettevõte tegi ettevõttese 500 000 eurose toetusega investeeringu ja homme otsustate ettevõtte ära müüa, muutub see raha teie isklikuks rahaks.
Ühtlasi tuleks riigil tagada toetusteregistri usaldusväärne toimimine, see peaks olema avalik ja see peaks olema Rahandusministeeriumi, PRIA, MES-i ning teiste riigiasutuste(-ametite) ja omavalitsuste poolt ristkasutatav. Riigil oleks otstarbekas toetuste ja riigiabi register lausa ühildada, et ühest andmebaasist oleks jälgitav kõik ettevõtetele antud toetused ja riigiabi.
Toimiv toetusteregister koos toetuste ja omandi kumulatsioonireegilite järgimisega peaks tagama MAK-i 2014-2020, veelgi enam aga järgmise finantsperioodi toetuspoliitika eesmärkide saavutamise, ausa konkurentsi põhimõtete järgimise ning vähendama mitmekordsete maksimaalses ulatuses toetuste väljapetmist.
|
OSCAR-2019
|
||
Võimalike segaduste ennetamiseks jagame Teiega informatsiooni, et käesoleval ja järgmisel nädalal võib Teie saadetistega esineda viivitusi. 4.novembril kolis Omniva pakisorteerimise üksus uude logistikakeskusse. Selle tõttu esineb tavapärases pakkide liikumises ja protsesside kiiruses kõrvalekaldeid. Omniva palub Teie kannatlikku meelt ja mõistvat suhtumist – muudatused on ette võetud selleks, et pakkuda Teile edaspidi kiiret ja uue kvaliteediga teenust! Omniva palub vabandust Teile tekitatud võimalike ebamugavuste pärast ja kinnitab, et ümberkorralduste perioodi probleemid saavad korvatud uuel tasemel tööga uue logistikakeskuse käivitamise järel.
Mootorpaadile varumootori kinnitamine on paras peavalu. Kohta selleks õieti pole ja ise kinnitust tehes jäävad kinnituskohad enamus aega tühjalt ja koledalt paistma. Nii tundus kõige loomulikum kinnitada väike päramootor redeli liigendpoltide külge. Selleks on vaja väikest tükki laia (ca 200x200x50 mm) lauda ja kaks metallplaati. Laua alaserv toetub sarnaselt redeliga allpool vastu paati ja ülaserv on veidi kõrgemal, et mootori kinnitusi saaks kinni keerata. Et mootor üles ei keeraks tuleb mootori kinnituspoltide alla vastu paati väike tugi panna. Sarnaselt paadi ahtrile on plaat 15 kraadi tahapoole kaldu. Metallplaadid on laua küljes nelja 4,5x50 kruviga ja kahe 6x120 kruviga. Viimased on veidi diagonaalis ülekattega ja idee poolest võiks laua pikuti pooleks murdumise välistada.
Kui tahab, et redel üle plaadi vette käib, tuleb plaat kinnitustest sissepoole paigaldada (piltidel). Mugavam on siiski ühe kinnituse sisekülg ja teise väliskülg, nii ei pea redeli polte plaadi paigaldamiseks lahti keerama ja saab pikemale poldile lihtsalt lisaks liblikmutri otsa keerata. Mõõtmist on muidugi palju, et ikka jalg vette ulataks, plaat õige nurga all oleks, külgplaadid täpselt redeli vastas oleks ja mootori kinnitus plaadi ja paadi vahele või kohale ära mahuks.
Sellise isetehtud kinnituse korral tasub igaks juhuks mootori külge turvanöör siduda. Vähemalt ei lähe mootor põhja kui kinnitus liiga nõrk saab.
Kuna oli kava Molusi saare juurde hülgeid vaatama minna, veetsin internetis palju aega otsides, kas mõni mõistliku hinnaga veealune droon on ka tellitav. Raadiolained vees väga ei levi, otsisin juhtmega drooni. Kui ei vastus selge oli, siis otsisin, kas on võimalust mõistliku hinnaga liidese abil näiteks GoPro Hero videojuhtmega vee alla lasta. Kui ka selle küsimuse vastus selgeks sai, siis otsisin juhtmeid ja üleminekuid, et teeks õige ise veekindale kestale mõned muudatused ja vaataks juhtme otsas vee alt videot. Nii sattusin täiesti juhuslikult Youtubes geniaalsele lahendusele. Tuleb võtta antennikaabel, üks ots panna GoPro taha WiFI antenniks ja teine mobiili taha.
Mul oli sobiv kuuemeetrine kaabel just Tehnoturust ostetud mereraadio antennist üle jäänud - hea painduv ja igast otsast kvaliteetne kaablijupp. Võtsin kaitserüüzi ja välimise varjestuse umbes poole WiFI lainepikkuse võrra (63 mm) mõlemast otsast maha. Sisemise isolatsioonikatte jätsin alles, et raadiolainel oleks võimalik kaabliotsale ilma vee segamiseta ligi pääseda. Katsin kaabli lahtise otsa isekahaneva ja liimiga termorüüziga veekinlalt kinni. Nii tegin mõlema kaabli otsaga. Kaamera taga kaabli paigalhoidmiseks tegin väikese roostevabast terasest klambri. Antenni hoiab piagal läbipaistev väike toru, mis oma eelmises elus oli pastapliiats. Kiire test koduses vihmaveetünnis kinnitas, et töötab küll.
Väike filmimine Molusi saarte juures möödus tõrgeteta. Kuigi hülgeid filmile ei jäänud toimis mobiili ja kaamera vahel side ideaalselt.
Nüüd on võimalik uurida nii kaevu seisukorda, vaadadata paadi alla vette või hoopis jääaugust uurida, mis seal all siis õieti toimub. Droonist on asi muidugi kaugel aga GoPro pilt on hea ja kuhu seda drooni ikka nii väga on vaja saata. Paadiga saab vee peal ise õige koha peale sõita. Kes tahab võib kaamera muidugi ka näiteks pika õngeridva või surfimasti külge kinnitada ja nii saab ka vee all kaamera just õigesse kohta paigale ajada.
Kui muidugi süvavaatlusi plaanida siis sellest lahendusest ei piisa. Internetis jagatud kogemus viitab, et ca 10-15 m veel toimib sõltuvalt kaabli ja teostuse kvaliteedist. Pikema kaabli jaoks on juba veidi paremat antennilahendust vaja ja üks müügitoode vihjab, et ka 100 m kaablit on võimalik, kuigi sügavusse minnes on siis mingit pommikindlat kaamerakesta veel lisaks vaja.
Igasugused ellujäämiskomplektid on põnevad. Leidliku sisuga käib sageli kaasas leidlik meel, kuidas üliväikseks pakitud varustust mitmel viisil kasutada. Samas pole ma kunagi aru saanud punutud käevõrude otstarbest. Seekel on väike ja nööri on vähe. Punutud vöö tundub palju huvitam. Nii sai valmis tehtud Ellujäämisvöö. Vöö jaoks on vaja ainult kolme asja. Loomulikult nööri, mis piisava varuga vöökandja ära kannab. Sobiv on dyneema analoogist tehtud 3 mm läbimõõduga lohe nöör. Andmete järgi on katkemistugevus 500 kg. Põgus katsetus kinnitas, et ripub ära küll. Pigem küll nagu kala tamiili otsas sest nii peenikest läbimõõtu kuidagi käes hoida on võimatu. Teiseks on vaja kahte O või D rõngast mõõtudega umbes 5x40 mm. Need kaks rõngast moodustavad vöö pandla, aga lahtivõetud vöö korral on kinnitamise abivahendiks. Kolmandaks on vaja kedagi, kelle näputööoskus on minu omast valguskiiruse võrra kiirem.
Tulemus on siin. Ilus hõbehall vöö, kuhu on ära pakitud 50 meetrit nööri ja kaks roostebaba e. happekindlat rõngast. Nagu alati, täiesti mittevajalik asi, kuid väga ootusrikas ja põnev valmimise protsess. Tehke ka ise midagi ebavajalikku ja tundke sellest rõõmu!
Lähenevat jõuluperioodi silmas pidades lisasin poodi ka mõned tooted, mis ei ole erinevalt kinnitustarvikutest hädavajalikud, kuid on erilised ja toredad. Esimesed kolm on noad.
Liigendnuga 130 on tegelikus elus kontrastina pildile sobivalt väike. Kokkupandult 85 mm pikk kinnitub ta vööle nii, et ei sega istumist, astumist ega muud toimetamist. Kui tellitud toode kohale jõudis siis ilus välimus ja lai noatera olid ootuspärased. Üllatas hoopis kui hästi võib alumiiniumist ja lõpuks siiski pigem kandilise käepidemega nuga kätte istuda. Erinevalt paljudest väikestest taskunugades on seda käes hoides kindel tunne. Lukustuv tera, ülespoole kaarduv hammastatud noaselja algus ja lai käepide tunduvad käes usaldusväärsena. Tugevus selgub aja jooksul, aga kvaliteedi ja hinna suhe on selle noa puhul küll hea.
Liigendnuga 185 on veidi pikema käepidemega ja ka pikema noateraga. Nuga eristub eelmisest eelkõige hambulise tera poolest. Muidugi on tal ka noa avamiseks ava asemel noatera küljes nupp ja lukustuse päästik on sakiline plekiserv noa all. Sakiline noatera võimaldab muidu vastuhakkavaid köisi kindlamalt ja kiiremini lõigata. Elu muidugi näitab et vorsti ja leiba ka, aga kas selleks just nii tihedat hammastust vaja on ei oska öelda. Noa käepide on lihvitud käsitööna ja nii ühelt poolt veidi konarlikuma välimusega, kuid teiselt poolt eksklusiivsem.
Liigendnuga mutrivõtmega ehk Marineman Repair Tool on ammu otsitud multitöörist. Noatera on samaväärne teiste kokkupandavatega võrreldes. Tellitava võtme lõuad on minu maitsele natuke liiga suure lõtkuga, aga samas ei kiilu nad siis määrdunud, soolase või liivasena nii kergelt kinni. Kolm kruvikeeraja otsikut lubavad ka lihtsamate kruvidega hakkama saada. Tööriista käes hoides on ilmselge, see ei ole mõeldud päev läbi remondi tegemiseks. Selleks on ta liiga väike ja suure remonttöö jaoks liiga ebamugav. Mõeldud on ta käepärase vahendina lahtikeeranud kinnituste fikseerimiseks ja tagavaraks juhul kui on vaja võtit, mida juhuslikult kaasas pole. See toode on vajalik järgmistes kohtades ja ilmselt korra aastas või harvem. Esiteks, väikse paadi päramootori katte all, küünlavõtme kõrval (mis seal juba on). Korra elus on tulnud ka laia kaatriga 5 kilomeetrit vastutuult koju sõuda ja parem las olla üks universaalvõti nende kattemutrite jaoks mille jaoks õige võti maha jäi. Teiseks ATV istme all võtmekomplektis. Ruumi on seal istme all vähe. Kuna ka võtmeid läheb töökindla ATV remondiks üliharva vaja, siis on see pisivõtme ja noa kombinatsioon on sinna väga sobiv täiendus. Mootorrattale ja autole võib ka mõelda, aga seal on mul juba väikesed tellitavad võtmed ja noad olemas. Kui poleks läheks sinna ka. See on täiesti mittevajalik vidin. Kuni selle hetkeni kui see vidin on uskumatult hädavajalik.
Iga aasta taban ennast mõttelt, et vahva oleks katusetelki omada. Eriti tekib selline mõte kui ettevõtte suvepäevadel otsustatakse, et sinu telgi taga on just sobiv koht suitsupausideks ja iga kümne minuti tagant keegi nööridesse koperdab. Või siis otsustab festivali telkimisalas keegi just sinu telgi kõrval umbjoobnult aega veeta. Euroopa sõitudel saab läbisõidul sobivas parklas võtta mõne tunni ööund, ilma pikalt kohta otsimata.
Kevade tulekul ehitasin jalgrattale juurde elektrivõimsuse ja ostsin lukustamiseks ka võimsa luku. OnGuard 8000 Brute LS aasa läbimõõt on 16mm ja kaal 1.9kg. Nagu ostes selgus, nii raskele lukule kinnitust ei müüda. Kasutajate kommentaaridest sain teada, et kõik plastkinnitused purunevad rasket u-lukku kandes paari nädalaga. Pärast paari eksitavat lahendust leidsin lõpuks koha 7x70 Karabiinile. Mõõt mida tavaliselt vaja pole, on täpselt paras et ühelt poolt minna pakiraami servale ja aas mahutab mugavalt luku u-aasa. Sobival kombel ei mahu u-lukk karabiinist küljelt välja ega karabiin koos lukuga raamilt maha ja nii on ka lukk ise transpordiasendis aasa lukustatud.
Luku libisemise ja aasade kolisemise vältimiseks on neil peal tugev alt liimiga termokahanev rüüz. Mõlemad karabiinid on tõmmatud kaablisidemega vastu pakiraami kinnitusposti, nii ei kõigu lukk küljelt küljele. All hoiab lukku kinni tavaline 20mm kaablirüüsi kinnitusklamber. Raamile kinnitamiseks lõikasin klambri põhja alla pikisoone ja tõmbasin ta lihtsalt kaablisidemega kinni. Raske lukk on hästi paigas ja kinnituse purunemist küll kartma ei pea.
Kui juba paadi korrastamiseks läks, siis sai pandud ka anrunööri sujuvaks reguleerimiseks knaap. Valgest plastikust knaap sobib paadi värviga hästi. Ankruotsa sai nüüd eest aasast ja knaabi alt läbi panna, kiirelt ümber knaabi pöörata ja nii on ilusa ilma ning ujumise jaoks lühike ankrunöör mugavalt kohe olemas. Samas pole midagi lithsamat, kui ots knaabi pealt lahti kerida ja pikk nöör välja lasta.
Sama liigutusega sai ka aerude kinnitamiseks kaks nöörist aasa pandud. Kui alguses oli plaan nööri nagi kasutada, siis töö käigus selgus, et nöörist aas läbi pardalaua sisekülje augu hoiab aerusid sama hästi, aga ei teki õngenööri jaoks ebamugavat konksu. Nii sai aerud veel lihtsamalt kinni.
Kiili 440 paat on siseveekogudel väga hea nii kalapüügiks kui ujumas käimiseks. Kõigile ei meeldi ujumast tulles üle parda paati ronida ja mõni on selleks ka liiga noor või vana. Nii sai paadile tehtud lihtne redel. Redel mahub mootori taga maha, kui on 75cm pikk ja 21cm lai. Kogu redel on tehtud 50x50x5 mm alumiiniumprofiilist. Redeli neli pulka kinnituvad M10x20 poltidega. Ülemised poldid on peitpeaga, et poldipead ei suruks vastu paati. Redelit hoiab vertikaalsena ümar armeeritud madalsurve hürdovooliku jupp, mille sees on jäikuse andmiseks lisaks pikemad poldid. Redel kinnitub paadi ahtripeegli U-aasa külge. Kinnitamiseks saab 6x30 mm tihvti läbi U-aasa lükata.
Kuna kõige kiirem postiteenus on kaupadele ise järgitulek, siis tiksus oma pakiautomaadi ehitamine juba mõnda aega mõttes. Nüüd sai see tegelikkuseks. Selleks on vaja postkasti, elektroonilist lukku, kontrollerit ja väiksemaid kinnitustarvikuid poest. Nii sai valmis Dutyhook Tuuker, kes vajaliku kauba kliendile sobival ajal üle annab.
|
OSCAR-2019
|
||
Võimalikult rohke värskes õhus viibimine on üks hea tervise alustalasid. Lumevabal ajal looduses, eriti metsas, niidul, raiesmikul või rabas liikudes võib aeg-ajalt tulla tahtmine kummarduda, et midagi meeldivat ja maitsvat suhu pista.
Nii nagu puu või põõsa pealt võetu puhul, tuleb ka maa lähedalt nopitud marja juures enne suhupistmist mõelda — kas ma teda ikka kindlalt tunnen? Ja kas ma tunnen ka ennast, oma tõbesid, et ma midagi hoolimatult maitstes oma organismi olukorda ei halvendaks? Siinkohal tahaksingi veidi käsitleda seda, kellele ja millistel juhtudel on miski kas suuremas või väiksemas koguses ebasoovitav või koguni vastunäidustatud.
Juba varsti pärast lumesulamist võime leida enamasti männimetsade happelisel kõdul jänesekapsa välimuselt ristikut meenutavaid kolmetisi lehti, mis sisaldavad rohkesti kevadel defitsiitset C-vitamiini. Peotäis või paar suhu pista on enamasti kasuks, suurtes kogustes söömine võib aga ärritada neere ja kahjustada organismi soolavahetust. Ettevaatlikud peaksid aga jänesekapsaga olema need, kellel on oblikhappesoolade ladestumissoodumus (ka juba neist sooladest ladestunud kusekivid), krambisoodumus ja vere hüübimishäired, samuti diatees (keha eelsoodumus haigestumiseks).
Maikuu teises pooles võib juba leida ka suhupistmiseks sobiva suuruseni sirgunud hapuoblika lehti. Nende tarvitamiseks on samasugused piirangud kui jänesekapsal, lisaks aga ei tohi hapuoblikat süüa neeruhaiguste, eriti nende ägedate vormide, ka kõhulahtisuse ja podagra korral. Suuremas koguses hapuoblikat on keelatud mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ning haavandilise jämesoolepõletiku põdemisel. On vastunäidustatud ka rasedatele.
Jänesekapsas on rohkesti oblikhapet, veel rohkem aga hapuoblikas. See hape seob toidust (või ka organismist) kaltsiumi ja väljutab, mistõttu nende taimede rohkemal tarvitamisel võib organismis tekkida kaltsiumipuudus. See mineraalaine on aga vajalik nii igapäevases elutegevuses kui ka luude tugevdamisel. Kui tahame neid taimi suuremas koguses tarvitada, tuleks seda teha mitte metsas, vaid neid kodus eelnevalt blanšeerida (lasta kuumas vees kiiresti keema tõusta), et liigset oblikhapet eemaldada. Oblikhappe kahjuliku mõju neutraliseerimiseks ja seotava kaltsiumi korvamiseks soovitatakse peale juua piima.
Kui jänesekapsast või hapuoblikat looduses palju süüa, seda eriti nõrgemat organismi omavate laste poolt, võib tekkida ka mürgistus, mille tunnusteks on peapööritus, pulsi aeglustumine, oksendamine, kõhulahtisus ja õhupuudustunne. Kannatanule soovitatakse anda kiiresti mõnd kaltsiumisoola, mis oblikhappe neutraliseerib. Aga kust seda looduses nii äkki võtta? Nii et — vanemad või vanavanemad, kui oma väikestega kaasas olete, püüdke neil ikka silm peal hoida.
Maasikat ja vaarikat kasvatatakse ka koduaias, aga neid võib rohkesti leida ka metsast, eriti raiesmikelt. Metsmaasikad valmivad heal juhul juba juuni lõpupoole. Ei sobi neile, kellel on nende suhtes allergilisi reaktsioone. Marju süüa, nagu ka maasikamahla juua, seda eriti just suuremas koguses, ei soovitata kõrge maohappesusega gastriidi, kroonilise apenditsiidi (pimesoolepõletiku), aga ka raseduse korral.
Vaarikamarjad valmivad juulis-augustis. Rohke puriinaluste sisalduse tõttu on nad vastunäidustatud nefriitide (neerupõletike) ja podagra korral. Ei soovitata ka salitsülaatide (estrite) mittetalumise ja oksalatuuria (oblikhappesooladest ladestunud kusekivide) olemasolul.
Põhiliselt juulis valmivate mustikate söömiseks tuleks insuliini tarvitavatel diabeetikutel eelnevalt arstiga konsulteerida. Värskeid mustikaid, nagu vaarikaidki, ei soovitata oksalatuuria korral (kuivatatuid aga kõhukinnisuse puhul, kuna mustikal on niigi kõhtu kinnistav toime).
Augustis valmivat sinikat on rahvasuu nimetanud ka joovikaks, hullukstegemise marjaks, mis põhjustavat peavalu ja teadvuse hägustumist. Leidub aga ka autoreid, kes väidavad, et rohke tooreste sinikate söömine võib mõnel tundlikumal inimesel esile kutsuda iivelduse ja joobeseisundi. Omapärane on siinjuures see, et kui paljudel sellistel juhtudel piima joomine olukorda leevendab, siis sinika puhul võib piima joomine koguni mürgistuse tekitada.
Kui sinikate toorelt söömisega mitte üle pingutada ja ka mitte piima peale juua, samuti neid moosiks või kompotiks keeta, aga ka ravimteena kasutamiseks kuivatada, ei ole tüsistusi karta. Suhkruhaiguse puhul insuliini tarvitamisel soovitatakse siiski sinikate suhtes arstiga konsulteerida.
Sinikatega umbes samaaegselt valmivate pohladega tuleks söömisel olla ettevaatlik neil, kellel on oksalatuuria, kusekivid võivad kristalliseeruda. Septembrikuus valmivate jõhvikate tarvitamine on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ja ka mao ülihappesuse puhul. Leidub autoreid, kes soovitavad jõhvikatega olla ettevaatlik ka peen- ja jämesoolepõletiku, alahappesusega jämesoolepõletiku ja kaksteistsõrmiku põletiku põdejatel. Suurtes kogustes ei lubata ka neile, kellel on epilepsia ehk langetõbi.
Keerulisem on lugu maksahaigustega. On neid, kes jõhvikaid sel puhul tervistavaks, aga ka neid, kes vastunäidustatuks peavad. Ehk on õigem sel puhul siiski eemale hoiduda. Lillaka, rabamuraka, põldmuraka ehk põldmarja ja kukemarja kohta ei ole midagi keelavat lugema juhtunud. Kes neid aga kindlalt ei tunne, ei maksa iga maas leiduvat marja kohe nende pähe julgelt suhu pistma hakata. Sest rohttaimedel kasvab ka mürgimarju, sagedamini kohatavateks on maikelluke ehk piibeleht, leseleht, ussilakk, maavits, kuutõverohi ja siumari.
|
OSCAR-2019
|
||
Mõnikord on mul tunne, et blogimine on Härra aseaine. Mõnes mõttes ehk ongi, sest kui teda pole, siis mul puudub igapäevane kokkupuude täiskasvanud inimesega, aga ma olen suhtleja ning suhtlemiseta tekib auk, mida lapsed ei täida. Nii ma siis suhtlen oma lugejatega enamasti monoloogi pidades või paari sõbrannaga Facebooki avarustes dialoogi pidades, nii et laias laastus jääb see suhtlemine ikkagi sotsiaalmeediapõhiseks. Kitsamas laastus on mul õnneks paarsada meetrit eemal ühed tegelased, kelle juurde saan enamasti iga kell sisse sadada, kui suhtlemisvaegus väga suureks kasvab. Kui ise ei viitsi nende juurde viiendale ronida, siis kutsun nad lihtsalt meile sööma, toimib alati.
Ja samal ajal võin ma olla täielik erak, kes suhtleb väga kitsa ringkonnaga ja laiema ringkonna puhul tunneb juba viitsimatust suhtlemise osas. Samuti tunnen mõnikord viitsimatust blogimise osas ja mõtlen, et lõpetaks selle nalja üldse ära ning elaks normaalse nähtamatu inimesena. Veel parem, kui elaksin keset põlde ja metsi ning saaksin seal suhelda oma alpaka, lamba, kitse ja paari kanaga, siis ei teki seda suhtlemisvaegust ka nii kergelt. Ei, kõige parem oleks elada keset põlde ja metsi nii, et Härra on meiega, see on see, millest ka tema unistab (miinus alpaka, lammas, kits ja paar kana). Aga kuni mul laste- ja koduväliseid tegemisi ei ole, seni ma blogimisega veel lõpparvet tegema ei hakka. Võib-olla oleks vara ka, sest Kuus Sidrunit sai alles aastaseks, las ta kasvab veel. Pealegi ostsin eelmisel kuul uuesti aastaks domeeni, nii et seda ei saa raisku lasta.
Blogide lugemine on teine teema, ma ei tea, kas ma sellega üldse kunagi lõpparve teen. Mulle meeldib blogisid lugeda, eriti meeldivad avameelsed postitused teemadel, mida üldjuhul peetakse isiklikeks asjadeks. See on see põnev kollane meelelahutus. Samuti meeldivad igasugused remondipostitused, eriti vanade majade omad. Näiteks Krista Kõivu blogis oli väga põnev jälgida nende maja arengut ja nemad said hakkama suurepärase tööga. Ma teadlikult selliseid blogisid ei otsi, aga kui silma jääb, siis jään jälgima ka. Kuna ma juba praegu hoian end kursis 30+ blogiga, siis ega palju jälgitavaid enam päevakavasse ei mahugi. Väljakirjutatud number siiski seda ei tähenda, ma loen päevas 30+ postitust, mu Bloglovini listis on blogisid, mis enam ei kirjuta üldse ja blogisid, mis kirjutavad korra kuus ja blogisid, mille puhul loen ainult huvitava pealkirjaga postitusi ja nii edasi. Samas puuduvad sealt listist blogid, kuhu satun läbi Malluka või Tikri blogrolli ja seda vägagi regulaarselt. Nii et neid blogisid on ikkagi umbes 30, mida ma vahelduva eduga jälgin. Ausalt öeldes, ma arvasin, et see number on poole väiksem, sest kui ma hakkan mõttes kokku lugema neid, keda tean, siis nii palju küll kokku ei tule.
Aga blogijaid pidavat meie pisikeses Eestis mingi 3000+ olema? Ma kuskilt vist lugesin sellist numbrit. Ja blogiauhindade hääletusvoorus osaleb üle 300 blogija, nii et lugemismaterjali peaks kõigi jaoks olema. Välja arvatud nende jaoks, keda absoluutselt mingid blogid ei huvita, sest neid lihtsalt ei huvita.
Kes siin lubasid hääletada minu poolt, siis nüüd saab seda juba (mitu päeva) teha: Hääle saad anda siin!
Kuna eluliste blogide nimekirjas on väga palju osalejaid, siis ma ei looda isegi esikümnesse pääseda ja minu jaoks see koht tegelikult suurt midagi ei näita ka. Lihtsalt huvitav on osaleda. Eelmisel aastal pani keegi teine mind kirja tollase Pere ja Kodu blogiga ning siis andsin hääle endale, et mitte jääda 0 häälega. Kokku tuli neid vist isegi 16, nii et sellel aastal ma endale häält ei anna, sest eeldatavasti ma 0 häälega ei jää. (Emme, sa vähemalt hoolitse selle eest!)
Arvamusblogid – Hääle sai Lastejutud, sest Rentsi blogi ei olnud nimekirjas ja see tegi asja kergemaks. Sellest kategooriast jälgin veel Ebapärlikarpi, vahelduva eduga Gätlinit ja Powerlifting Barbiet. Sama kategooria, aga tegelikult nii erinevad blogid. Ma tean, et arvamusblogide all on mitu (vabalt võivad tegelikult kõik olla) väga head blogi, näiteks Indigoaalase ja Mihkel Raua omad, aga nendesse olen üsna harva sattunud. Kõiki lihtsalt ei jõua jälgida.
Elu välismaal blogid – Pikast nimekirjast jäi silma kaks blogi, Littleleevi ja Diip kunstiinimese omad, aga nendega on see lugu, et üks kirjutab ainult iga teise kuuvarjutuse ajal ning teine on minu meelest vales kategoorias. Hääle andsin esimesele, sest äkki see motiveerib rohkem Filipiinidel elamisest kirjutama.
Elulised blogid – See on minu lemmik kategooria ja ma ei jõua kõiki ära linkida, keda loen, aga põhilised on Sülita üle õla Aili, alati positiivne Triinu Liis, üks ja ainus Mallukas, Mina ja muud, Vista del marista, Hele valgus ja nii edasi. Ütlen ausalt, et mul ei ole selles kategoorias lemmikut ja mõtlesin vahepeal enda poolt hää üki-kaki-kommi-nommi teha, aga mõtlesin ümber ja valisin Vista del marista Marina blogi oma lemmikuks. Seda puhtalt seetõttu, et meil kahel pole vist mitte midagi ühist, me elame totaalselt erinevat elu, meil on täiesti erinevad maitsed ja see mulle tema juures meeldibki. Tema blogis avaneb minu jaoks hoopis teine maailm. Kusjuures esimest korda sattusin Marina blogisse teema peale, mis mind ärritas ja esmamulje temast polnud üldse positiivne, nii et järjekordne tõestus, kuidas esmamulje võib petlik olla.
Fotoblogid – Uskumatu, aga mina, vana fotograafiahuviline, ei jälgi ühtegi fotoblogi. Varem jälgisin, enam mitte, nii et siit ei saa keegi häält.
Ilublogid – Hääle sai ainus blogi, mida selles nimekirjas jälgin ehk Hell on Heels. Ilublogid pole päris minu teema, aga mootorrattad küll ja Liisa blogisse just viimaste pärast sattusingi. Kuskil jäid silma lahedad pildid temast tsikli seljas ja blogiga tutvudes selgus, et Liisa on üleni lahe ja tubli ning nii ma teda jälgima jäingi.
Moeblogid – Taas miski, mis ei ole minu teema, aga koduehitus on ja see on see, miks sattusin Sincerelybitter blogisse, mis on ka ainus tuttav nimi antud nimekirjas ja mis saab seetõttu minu hääle.
Pere- ja beebiblogid – See on siis minu teine lemmik kategooria, kuhu alguses tahtsin ka enda liigitada, aga kuna mul enam beebisid ei ole ja teen palju muud juttu ka, siis jäin elulistesse blogidesse pidama. Selles kategoorias on esindatud minu lemmikud Britt, neljalapseline Heli, kes meenub mulle alati siis, kui keegi ütleb, et ma olen tubli (lugege Heli blogi, siis näete, kes on tubli), Lipsuke, keda ma alles hiljuti hakkasin jälgima, Virge, keda olen kõige kauem jälginud, vahel satun Henry blogisse ka. Raske on nendest ühte välja valida, sest kõik meeldivad, kuid tunnustan oma häälega Heli, sest ma tõepoolest imestan, kuidas tal on muude tegemiste kõrvalt aega hingata, rääkimata blogimisest.
Remondi- ja sisustusblogid – Siin andsin oma hääle blogile, mille alles avastasin, aga mis paelus mind esimesest hetkest, Meie kodu loole. See “sara”, mida nad üles ehitavad, on minu silmis väga ilus ja see töö, mida nad selle maja juures teevad, on see, mida ma ise tahaksin teha.
Aasta üllatajaks märkisin Powerlifting Barbie, sest tema juures pole midagi tavalist, ta on üleni üllatusi täis. Saurusblogijaks Malluka, sest ta on kaua bloginud ja tema blogi on tänaseks sauruse mõõdu võtnud. Lemmikuks blogijaks märkisin Mirjami ja seda mitte seetõttu, et ta ongi mu üks ja ainus lemmik (ei ole, sellist ei olegi üldse), vaid seetõttu, et ta ei olnud üheski kategoorias esindatud ja ta kirjutas täna nii toreda ausa postituse, et oli vahelduseks hea lugeda, et tema on ka inimene. Muidu mõtlesin, et ongi roosa mannavaht.
Vaatan, et ma jälgingi põhiliselt populaarseid blogisid, mida paljud teised ka teavad. Ma olen blogisse jäetud kommentaaride kaudu mitmeid kordi sattunud väiksematesse blogidesse, mis on isegi silma jäänud, aga mida ikka pole lugema hakanud, sest pole viitsinud neid Bloglovinis ära märkida. Kohe tuleb pähe Mesiliis, kelle nüüd lisasin jälgitavate hulka. Kuna mõnikord jääb jälgitavate uutest postitustest väheks (eriti pühade ajal, ma ei tea, miks siis keegi kirjutada ei taha), siis võin jälgitavate arvu suurendada küll, nii et soovitage mõnda head blogi või jätke endast jälg maha.
Blogiauhindadest veel nii palju, et Marimell on ürituse korraldamisega suure töö ära teinud ja mina ei julge mitte millegi kallal kobiseda, ise ma poleks kindlasti suutnud paremini teha, ma poleks üldse sellega hakkama saanud, nii et kiidan tegijat! Ise ma auhindade jagamisel ei osale, kuigi oleks tore näha blogijaid, kelle tegemistega ma end kursis hoian. Paraku on veel toredam uinuda Härra kõrval, nii et olen sel ajal taas Soomes.
Ma ka ei tea, kas lähen sel aastal blogiauhindade jagamisele. Ja ei tea kuna meie sinuga jälle näeme 😀 oleks olnud hea võimalus kohtuda kasvõi seal üritusel.
Kuigi mul on hea meel, kui Sa oma Härraga koos saad olla, siis ma loodan, et leiad blogimiseks siis ka aega!
Aitäh! Kui Soomes oleme, siis on lood vastupidised, aega on maa ja ilm, Härral on pikad tööpäevad, mul lastega kuskil külas käia ei ole ning Härra vabadel päevadel oleme ka sageli kodused, nii et Soomes ma ilmselt kirjutan just rohkem. 🙂
Ja soovitada võin seiklusjutud.blogspot.com, kui sa seda veel ei juhtu lugema. Mind hoidis see avastades pool ööd üleval.
Aitäh ja aitäh! Olen seiklusjuttudest kuulnud, aga lugenud pole. Lisasin Bloglovinisse ja võtan eesmärgiks blogiga tutvuda, aga mitte pool ööd. 😀
Aitäh hääle eest ja minu hääl läks sinu kategooriast samuti sulle (juba enne selle postituse lugemist) 🙂
Aitäh-aitäh hääle eest! Ja komplimentide eest ka. See on jätkuvalt nii vahva, kuidas sa oskad tavalisi asju eriliselt öelda 🙂
Ma lugesin seda postitust reisil olles ja see tegi mu tuju kohe väga heaks. Mulle meeldib pigem see, kui esialgne halb arvamus muutub positiivseks, kui see, et algul on inimene meeldiv ja siis muutub vastumeelseks. Sellisel lihtsal põhjusel nagu see, et vastumeelne on alati kergem olla kui meeldiv. Seega see oli väga hea kompliment mulle.
Ma olen üldse oma ajaga praegu nii jännis, et tahaks ka sellist postitust teha, aga päevas on miskipärast vähem tunde kui mul vaja oleks. Ehk ikka nädala jooksul saan hakkama:)
|
OSCAR-2019
|
||
MTÜ Arenduskoda Leader-piirkond ühendab Kuusalu, Tapa, Vihula, Kadrina ja Ambla valda ning Loksa linna. Koos taotletakse ja jagatakse Euroopa Liidu külaelu arendamise ehk Leader-programmi toetusrahasid, mida vahendab PRIA.
Kui omavalitsused 2006. aastal MTÜga Arenduskoda liitusid, oli liikmeid 27. Praeguseks on neid 58 – peale 6 omavalitsuse veel 31 mittetulundusühingut-seltsi ning 21 osaühingut.
Arenduskoja tegevuspiirkonnas on kokku 28 022 elanikku. Taotlusi hakati toetusteks vastu võtma 2009. aastal, nüüdseks on 255 projekti peale antud kokku 2 187 099 eurot ehk 33,75 miljonit krooni, kui juurde arvestada ka tänavusügisene taotlusvoor. Kolme aasta jooksul on korraldatud 8 vooru.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus tutvustas detsembri alguses Sagadis toimunud aastalõpukoosolekul kokkuvõtet kolme viimase aasta tegevusest.
Eesti Leader-tegevusgruppide arvestuses on Arenduskoda toetatud projektide arvu poolest kolmandal kohal.
„Heideti isegi nagu ette, et meil on liiga palju taotlusi. Arvan, et me oleme õigel teel. Kas see oleks parem, kui mõnele projektile jagataks 3 miljonit krooni korraga,“ lausus ta.
Kõige enam on esitatud projekte Kuusalu vallast – kokku 113, heaks kiidetud 67, rahastuseta jäänud 46. Kuusalu vallast tulnud projektidele on toetust saadud 516 415 eurot (8 784 235,9 krooni).
Järgnevad Kadrina, Tapa, Vihula ja Ambla vald. Kõige vähem on toetusi saanud Loksa linn – 17 projektile 138 990 eurot (2 174 720,9 krooni). Kokku on taotlusi esitatud Loksalt 30, millest 13 jäänud heakskiiduta.
MTÜ Arenduskoda liikmemaks on omavalitsustel 1 euro elaniku kohta, teistel liikmetel 32 eurot aastas. Kolme aastaga on kõige enam maksnud liikmemaksu Tapa vald, mis on kõige suurem – kokku 35 675 eurot. Kuusalu valla liikmemaks on selle ajaga olnud 27 008 eurot, Loksa linnal 13 279 eurot.
Kõigisse omavalitsustesse on tulnud Leader-raha vähemalt kümme korda rohkem, kui tasutud liikmemaksu. Kõige rohkem on kasu saanud Vihula vald – iga liikmemaksueuro kohta on saadud toetusena tagasi 47,51 eurot. Kuusalu vallale on tulnud liikmemaksueuro kohta sisse 19,12 eurot, Loksa linnal kõige vähem – 10,47 eurot, Kadrina vallal 23,55, Ambla vallal 15,34 ning Tapa vallal 13,74 eurot.
Toetusi jagatakse investeeringu ja niiöelda seltsielu ehk pehmete projektide jaoks. Kokku on Arenduskojal toetatavaid meetmeid 7. Kõige enam on investeeringuprojekte rahastatud Kadrina vallast, kõige vähem Ambla vallast. Pehmetele projektidele on antud enim toetust Kuusalu valda, kõige vähem Loksale.
Heiki Vuntus kommenteeris Sõnumitoojale: „Et Loksa linnast on projekte kõige vähem, on igati loogiline – linn on kompaktne, seal ei ole nii palju erinevaid seltse, rahvamajasid, nagu on valdades. Samas, kui vaadata elanike arvu, siis on Loksa linnast esitatud päris palju projekte ja neid on ka rahastatud.“
Kuna rahastatud projektid tuleb ellu viia kahe aasta jooksul, on Arenduskoja piirkonnas alustatud esimeste taotlusvoorude tulemuste seiret.
Projektide nõustaja, investeeringuprojektide hindamiskomisjoni ja seirekomisjoni liige Tiina Vilu Kadrina vallast tõdes, et aruandeid on hakatud esitama, 75 protsendi ulatuses võib rahule jääda, kuid kõigilt ei ole neid veel saadud: „Mõistan, et projektide elluviijatele on üsna tülikas hakata nüüd selgitama, mida nad kaks aastat tagasi tegid. Kuid seiret on vaja, et saaksime oma strateegiat, projektide mõju ja meetmeid hinnata. Oluline on koguda parimaid näiteid ja talletada infot.“
SULEV VALDMAA on Kolga keskkooli ning tänavu sügisest ka Loksa gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja.
Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjoni esimees SULEV VALDMAA, olete välja töötanud Lahemaa Hariduskolleegiumi idee ja tutvustasite seda komisjoni liikmetele. Millega on tegu?
„Ei saa öelda, et olen midagi välja töötanud. Pigem on see mõtteharjutus komisjonile, et arutada seoses eelseisva haridusreformiga üht võimalikku varianti. Kui vaadata haridusminister Jaak Aaviksoo väljaütlemisi ning seda, et vabariigi valitsus on esitanud riigikogule haridusreformiks eelnõu, siis mingid muutused on kindlasti tulekul.
Alguse tegime lahenduste otsimisega 2010. aastal valla haridusfoorumis, kus arutasime risti ja põiki tulevikuteemat. 2011. aasta oktoobris olime hariduskomisjoniga Leesil mu suvekodus ning palusime kavandatavaid ümberkorraldusi tutvustama ministri nõuniku Piret Sappi. Ta ütles, et olukord Eestis muutub, lapsi jääb vähemaks, tehke ise oma koolivõrguga kohapeal midagi enne, kui teiega tehakse.
Tõsiasi on see, et praegu Kuusalu vallas võimul olev koalitsioon on öelnud – koolivõrk jääb samaks. Lepetest tuleb kinni pidada, kuni järgmiste kohalike valimisteni 2013 oktoobris muutusi ei tule. Aga kui elu ümberringi muutub, ei saa jääda pealtvaatajaks ega ajale jalgu, tuleb olla kursis ja kaasa mõelda, et asjad ei toimuks üle meie peade.
Hariduskolleegium on esialgu veel toores mõttekonstruktsioon, mida esitlesin komisjoni oktoobrikuu koosolekul, kus viibis ka vallavanem Urmas Kirtsi. Meil ei olnud plaanis seda ideed kohe avalikkuse ette tuua, tahtsime oodata ära selgitused seoses riigikogusse saadetud eelnõuga – ministeeriumi töötajad tulevad seda maakonniti omavalitsus- ja koolijuhtidele tutvustama. Aga saan aru, et jutt hariduskolleegiumist on läinud juba vallas liikvele ning tekitab huvi.“
„Nimevariandina pakkusin välja Lahemaa Hariduskolleegiumi, et see hõlmaks ka Loksa linna ja osaliselt naabervaldu. Kunagi tulevikus Kuusalu vald kindlasti ühineb Loksa linnaga, õige oleks kaasata sealsed lasteasutused kohe aruteludesse.
Pakutud variant oleks midagi analoogset Tallinna Hariduskolleegiumiga – katusorganisatsioon, mis võiks hõlmata mitmeid haridusasutusi. Meie puhul siis Kuusalu ja Kolga keskkooli, Loksa gümnaasiumi, Kuusalu kunstide kooli, Loksa muusikakooli, Vihasoo lasteaeda-algkooli ning Kuusalu, Kolga ja Loksa lasteaedu ja varsti valmivat Kiiu lasteaeda. Kõikide nende asutuste hooned nõuavad ülalpidamist ning pedagoogilist kompetentsi ja võiksid olla lihtsalt senisest ühtsemalt juhitud. Kaasata võiks ka noortekeskused.
Ideaal oleks, kui hariduskolleegiumi juht poleks ühegagi neist arvukatest allasutustest isiklikult seotud, tuleks hoopis väljastpoolt. Tema kontori asukoht võiks olla näiteks vallamajas või miks mitte päris omaette. Igal asutusel oleks jätkuvalt ka oma tegevjuht. Niimoodi on haridus mitmel pool korraldatud, ka näiteks Soomes.
Kolleegiumi juhiks laiemalt laiapõhjaline nõukogu, kes otsustab ressursside otstarbeka kasutamise ja arendamise üle – nii saaks neid jaotada ühtlaselt.
Ressursid oleksid alates lumekoristusest, staadionitest, ujulatest kuni õpetajateni, kellel pole ühes haridusasutuses piisavalt koormust ning nad saaks koormust mitmes koolis.“
„Tänapäeval on tehnika juba sedavõrd arenenud, et õpetada saab ka interneti vahendusel, tunnid toimuksid korraga näiteks mitmes koolis. Miks ei võiks Kuusalu keskkooli matemaatika õpetaja niiviisi õpetada või Kolga keskkooli emakeele- ja kirjanduse õpetaja või teised tublid õpetajad, oma ala meistrid.
Sedasi saaks pakkuda õppijatele paremaid võimalusi valla haridusasutuste potentsiaali kasutamiseks ja arenguks. Jaotada õppevahendeid optimaalselt, hoida õpetamise sisu ajakohasena. Miks ei võiks neile võimalustele mõelda?
Selle ühtse organisatsiooni nimi võib olla ka teistsugune, näiteks Kuusalu Kihelkonna Ühiskool, millel on tuhatkond õpilast.“
„Hariduskomisjonile tehtud esitluses on väike ülevaade senisest olukorrast, kasutatud on küll andmeid novembrist 2011, aga üldjoontes on need samad praegugi.
Kuusalu keskkoolis oli siis 523 õpilast, kohti oleks 769 jaoks. Kolga koolis oli õpilasi 141, kohti 230le, Vihasoo lasteaias-algkoolis 31 õpilast ning kohti 54le.
Kuusalu koolis oli täidetud 68 protsenti, Kolga koolis 61 protsenti, Vihasoos 57 õpilaskohtadest. Kolme kooli peale oli kokku 695 õpilast, kohti 1053.
Mulle on juba ette heidetud, et hariduskolleegiumi ideega tahetakse sulgeda gümnaasiumiosa Kolga koolis. Aga olgem ausad, et 5 õpilasega avati 10. klass – see on patriootlik otsus. Sest karta on, kui nüüd seal keskkooliklass üldse suletakse, siis seda enam ei teki.
Mina olen konservatiiv, niisama lihtsalt ei peaks midagi avama ega sulgema. Kui õpetajate kaader võimaldab ja rahaliselt saab, siis ei maksaks keskkoolihariduse andmise võimalust Kolgast jäädavalt ära võtta. Õpetajate koormus langeks, nad peaksid hakkama otsima mujal rakendust. Pigem kasutada tundide andmisel tehnika arengut, me ei teagi ju, kui kaugel see võib juba mõne aasta pärast olla.
Samas tahan meenutada Loksa keskkooli nõukogudeaegse direktori Robert Adamsoni sõnu. Ta ütles, et kooli ja mesitaru ei maksa mere kaldale püsti panna, sest üks korjepiirkond jääb ära. On, mida mõelda ja arutada.“
„Arutelud jätkuvad, hariduskomisjon töötab arenguteemadega edasi. Rõhutan, mitte midagi veel ei kavandata. Oleme loovad, võibolla mõni idee kõlbab põhjalikumaks edasiarendamiseks. Enne, kui ütleme, et see või teine variant ei sobi, on vaja läbi arutada. Kui vaieldakse vastu, et see ei ole hea lahendus, siis pakutagu kõrvale midagi muud.
Küsimus on ju põhimõtteliselt selles, mida me tahame, kus me lapsed koolis käiks. Kui vaadata minister Aaviksoo varasemat mõtet, et gümnaasiumis peaks olema vähemalt 540 õpilast, siis ei jääks Tallinnast ida poole ühtegi gümnaasiumi, ka Loksa, Kolga, Kuusalu, Kehra, Loo keskkooliõpilased ei annaks kokku seda arvu.“
|
OSCAR-2019
|
||
Nimelt, mis võib olla probleemiks kui hiireke tardub hetkeks ja hakkab õudsalt hingeldama? Lex mul suri niimoodi ära..
Hiired jooksid mul toas, kõik oli OK. Siis järsku vaatan, et Lex teeb hulle tiire ja kurve võtab. Nagu puhta hull... Siis jäi aga seisma, täiesti! Ja hingas niimoodi et rigid juba oli paista.. Ei liigutanud ka kui sülle võtsin... Siis aga läks asi hullemaks... Vähe sellest et ta hingas vaevaliselt siis ta hakkas jälle hullult tiire tegema. Mõne aja pärast tal hakkas verd ninast jooksma ja ta ei saanud hingata... Suuga ahmis õhku... Ta piinles
Siis tal tulid krambid... Panin ruttu ta transport kasti, aga loomake tahtis välja. Nii siis hoidsin süles need viimased minutid... Vahepeal helistasin arstile, suures nutus, hirmus ja rääkisin arstile kes algul ei saanud midagi aru... Tema aga vastas: "Pane a karpi magama, las ta tukastab veidi..." Mina aga nähes looma transportpuuris surnuna kiskusin niimoodi nutma, et arst ei saanud midagi aru... (sõbrannad olid ka minuga) ja siis ta küsis kedagi teist, et kas mul on kodus jne... Ja siis sõbranna rääkis mis oli juhtunud ja mina olin täiesti hirmul...
Ja nüüd olengi oma Lexist ilma!! Ma praegu täiesti nutan, kirjutades seda ja vaadates oma teist hiirekest et kuidas temaga on...
Et kas võis olla mingi haigus, pärilik? Kuna tõesti ei taha oma teist hiirt piineldes näha. Arst küll ütles et äkki midagi ajuga? Mina aga rohkem arsti juttu ei kuulnud, kuna šokk oli suur ja nähes oma hiire piinlemas, oma parimat sõpra tuleb tahtmine ka ise ära surra Lihtsalt mõte, kuidas ma saan hakkama?
Muidu ta loid ei ole, aga kui ta täna enda voodi panin siis oli täitsa OK ja käis minu peal ja jooksis ringi. Aga kui ma ta aga diivanile panin siis läks ka lolliks... Jooksis rinig nagu ikka, aga siis tardus ja hingeldas. (mitte nii hullusti kui Lex tegi) Ja siis ma rahustasin teda, mingi hetk ta aga jooksis ära ja siis oli täitsa hull ka. Tiirutamised, äkilised liigutused, peitmised, kui tahtsin võtta kätte siis tõrkus ära ja hakkas paanitsema...
Mina rohkem ei suuda, ja loodan et äkki keegi teab miskit sellest? Loodan kohe esimesel võimalusel arstile minna.. Aga ma ei suuda rääkida enam arstile mis juhtus... Juba see siin kirjutamine võtab hingetuks.
Kas nad varem pole võõrasse kohta pannes imelikult käitunud? Kõrvu peadligi tõmmanud, tardunud vms? Osadel hiirtel on närvisüsteem nõrgem (enamasti pärilik) ja nad tarduvad võõrasse kohta pannes. Kui nad tagasi oma puuri panna, siis läheb mõni minut ja nad taastuvad. Samas kui neid tagasi ei pane, siis tardumise faasist välja tulles hakkavad nad ka hullumeelselt kihutama ja põgenema ja ei pane ümbrust tähele. Samas ei ole ma veel näinud ega kuulnud, ega nad siis tiirutama hakkaks, kuid võimalik, et ta oli nii paanikas ja selle tagajärjel lõhkes peas veresoon ja seepärast ka ninast verd hakkas jooksma. Muud loogilist seletust ei oska pakkuda.
Teine variant on mingi infektsioon. See seletaks miks nad seda üheaegselt järsku tegema hakkasid (kui varem pole mingit märki olnud). Samas ei saa ka pärilikku õrna närvisüsteemi päris välistada.
Igatahes hoiaksin ma teist hiirt terraariumis hetkel ja kui välja võtad ja natukenegi kahtlane tundub, siis kohe tagasi. Las ta rahuneb terraariumis. Seal ju ei ole nn hoogu olnud?
Terraariumis on olnud siiamaani kõik korras. Lasin ta ka "mängumaale" kus nad on olnud üldiselt rahulikult, ka seal hakkas tiirutama.. Ja täna hakkas Chrysist kahu ja lasin ta välja jooksma kuid katsin kapiaugud kinni(enne nad võisid seal käiia, kuna tulid ise välja). Katsin sellepärast et nad võisid sealt miskit kahjulikku leida ka äkki?
edit: Minul mõistus otsas, sama piin on vaadata Chrys´i... Ta ikka nii üksindlane. Oleks isegi hea kui saaksin juba tutvustamiseks tuua uue hiirekese aga ema räägib et ei või, kuna siis sureb see jne... Ma tõesti loodan, et ma saan uue hiire seltsi kuna Chrys on liiga kurb ja ma kardan tema pärast! Loomapoest enam ei julge võtta, kuna arvan et isa nad sealt ka tõi. Tegelt oleks targem kui juba võtta siis 2 poissi seltsiks. Kuna kui tõesti on miskit Chrysiga ka lahti, siis jääks järgmine hiir üksi. Aga ma tõesti loodan, et Chrys on korras kuna seljuhul ei julge ma enam ühtki hiirt võtta Esimesed hiired ja selline šokk...
Saab mul muidu voodi peal joosta, kus ei ole tulnud tiirutamist. õnneks, kuna see on ainuke kohake kuhu teda praegu lasen.
Kas ei ole kellegil anda tervet ja korralikku poissi, kuna isegi kui ema ei luba siis ma EI SAA jätta Chrys´i üksi. Pean miskit mõtlema.
Kas nad varem pole võõrasse kohta pannes imelikult käitunud? Kõrvu peadligi tõmmanud, tardunud vms? Alles täna esimest korda selline käitumine?
Üldiselt ei soovita teda väga võõrasse kohta panna. Kui siis tõesti vaid voodi peale kui ta seal täiesti rahulik on. Epilepsiast kasvavad hiired umbes 6 kuuseks saamisel välja (epilepsi puhul läheb hiir sellisesse asendisse), kuid kardan et su hiirel pole epilepsia vaid nõrk närvisüsteem või siis tõesti infektsioon kui nii järsku tekkis selline asi.
Tegelt on olnud ka enne, et jääb paigale. Ja ei liiguta. Aga ei pidanud seda kahtlaseks... Sellisesse asendisse ei lähe, pigem lihtsalt paigal ja kas kõrvad püsti või siis peadligi... Täna kui lasin Chrys`i diivanile, siis algul oli OK aga siis ka tardus korraks ja kõrvad olid tõesti peadligi... Ainuke koht jah kus ta nüüd on, on siis kas terraarium või voodi pealne kuna seal ei ole miskit juhtunud. Piin ka vaadata kuidas ta üksi seal terras on ja siis proovib hüpata välja
Njah, siis tegu nõrga närvisüsteemiga ja kuna mõlemal on, siis ka pärilik. Kuna Lexil oli see nii tõsine, siis peab Chrys oma edasise elu veetma vaid tuttavates kohtades. Võimalik, et vanemaks saades ta harjub ka mujal käima, kuid hetkel kindlasti võõrasse kohta ära teda pane. Ja kohe kui näed, et tardub, siis ruttu puuri tagasi ja lase rahus toibuda.
Kui Lex tardus, siis hakkas ta tegema vilisemist ja klõpsumis sarnast häält... Selelga seoses mõtlesin kohe et allergia ja kohe pisisse otsingusse. Küll aga siis läks hullemaks...
Oleks see vaid olnud allergia, oleks ta veel mul siin ja oleks saanud megazorbi ju sellel kuul juba... Aga ju siis, polnud tema koht siin
Tänan... Praegu suudan veel nii, et üritan eemale hoiduda sellest mõttest. Kuna lihtsal põhjusel, ma puhken nutma Õnneks on nüüd üks Tiiger kodus, kes teab kuidas tuju heaks teha oma lolluste ja trikkidega. Aga jah, loodan et tal on nüüd parem ja ilma piinadeta
Ma ei taha kohe mõelda kui raskeks läheb kolimine. Chrys ei saa siis tükk aega joosta Üritan mingi teki ärandada neile, et selle peal jookseks üldiselt ja kui kolinud siis panen selle teki neile voodipeale ja siis ei ole nii hull uus lõhn janii, et neil oleks tuttav lõhn ja Chrys ei satuks paanika.. Kas see on muidu kasulik ja teeb kergemaks?
Mul samuti suur mure; mu liivahiir Joosu on viimasel ajal hakanud tarduma ja hingeldama; kardan ta pärast väga
|
OSCAR-2019
|
||
Eile oli emotsionaalne päev ja seda kahel põhjusel. Esiteks sai mu blogi Delfis ilmunud artikli tõttu väga suurt tähelepanu. Link artiklile: http://naistekas.delfi.ee/persoon/elu_lugu/tere-mina-olen-annika-ja-ma-tunnistan-avalikult-et-mul-on-depressioon?id=74357439
Siis ma tegin ka ühe vea, mida ma püüan enam mitte korrata. Ma nimelt lugesin kommentaare. Loomulikult on igal inimesel oma arvamus ja konstruktiivne tagasiside on igati oodatud. Ja kui inimene niimoodi end avalikkusele näitab, nagu mina seda tegin, siis on ka loomulik, et inimesed avaldavad oma arvamust ja kõik ei pruugi ühtida minu omadega ja mulle meeldida. Aga see selleks - see pole oluline. Kommenteeriks siinkohal vaid kahte nendest - esiteks keegi kirjutas, et inimene, kes ütleb, et ta on millegi üle nii õnnelik (nagu mina seda oma viimase postituse lõpus tegin), ei saa olla depressioonis.
Depressioonid on erinevad ja erineva sügavusega. Ma pole kordagi väitnud, et minu hetkedepressioon oleks sügav. See kui inimene on täiesti apaatseks ja ükskõikseks ja stabiilselt kurvameelseks muutunud, see on juba kaugele arenenud seisund ja selline inimene seda blogi ei peaks ja olukorda ei analüüsiks. Kerge ja mõõduka depressiooniga inimesed elavad oma igapäevaelu ja sageli jäävad need juhtumid ka diagnoosimata. Nad tunnevad ikka rõõmu ja on õnnelikud kui midagi head nendes elus juhtub, kui nende lastel läheb hästi jne. Igapäevaeluga mittetoimetulek ning raskemad sümptomid on iseloomulikud raskele depressioonile. Aga selle kõige kohta võite vabalt internetist infot otsida. Mina pole arst ega psühholoog, aga psühholoogia iseenesest huvitab mind ja eks ma olen seda teemat uurinud. Mõelge siinkohal korraks, et kui mina, olles kergemas ja lühiajalisemas depressioonis, tundsin nii nagu ma oma blogis kirjeldanud olen, siis kuidas tunnevad ennast inimesed, kes on seda haigust põdenud 5, 10, 20 aastat ja sügavuti... See pole ilus elu.
Ja teine põhjus miks emotsionaalne päev oli - oligi see, et ma olingi eile õhtul õnnelik, et nägin oma sõbrannat ja õhtu kujunes väga väga toredaks ja ma ei mõelnud depressioonile ning tundsin ennast hästi. Kui keegi tahab mulle sellepeale öelda, et ma ei võiks seetõttu depressioonis olla, siis näitab see ainult ütleja ebapädevust.
Ja teine lause käis selle kohta, et pildi järgi küll ei ütleks, et depressioon on. Esiteks see pilt, mis Delfi koos artikliga avaldas, see on natukene vanem pilt ja teiseks - inimesed varjavad ja ei näita välja. Kui ma vaatan nende inimeste profiile, kes mulle on kirjutanud ja oma lugu jaganud, siis on nad ju piltidel samuti rõõmsameelsed ja säravad. Kallid inimesed - see on ju mask, mida kantakse! Iial ei saa me pelgalt inimesele pealevaadates teada, mis toimub tema sees, tema tervisega, tema hinges. Jah, mõned asjad paistavad välja - kui me murrame näiteks jalaluu ja see pannakse kipsi, aga enamus hädad ja mured ei ole niimoodi visuaalselt hinnatavad. Kui ma poleks depressiooni tunnistanud, siis te ilmselt küll seda minust arvata ei oleks osanud tõesti.
Aga mul on hea meel, et ma olen suutnud panna inimesi selle teema peale mõtlema ja sellest rääkima. Ja ma olen sellest üle, et tegelikult olen ma ju samas pannud ennast sellega ebamugavasse olukorda, sest olen nüüd ju nö "koertele pureda". Ma keskendun sellele, et ma saan stabiilselt uusi kirju stiilis "ma tänan sind selle blogi eest; see on just nagu minu elu; ma tunnen, et ma pole üksi; ma saan su blogist jõudu" jne. Samuti saan konstruktiivseid nõuandeid, mida depressiooni vähendamiseks ära teha. Lisaks kõik need lood, mis inimesed on mulle kirja pannud. Ma pole neid hetkel veel jõudnud kõiki lugeda, aga mis ma olen juba lugenud... See on must maailm - alaealised kirjutavad lõikumistest, narkootikumidest, koolipingetest jne, kirjutatakse alkoholismist, mängusõltuvusest, sünnitusjärgsest depressioonist ja ka sellest, et tänu minu blogile on hakatud mõtlema, et võib-olla on just depressioon see, mis nende elu häirib. Kirjutatakse, et nad tunnevad, et on üksi ja neid ei mõisteta, varjatakse, kardetakse, tuntakse häbi, pereliikmed ei mõista. See on kurb. Ja see kõik annab mulle üha rohkem veendumust juurde, et ma ajan õiget asja ja tahan neid inimesi kuidagi aidata.
Ma väga väga väga tänan kõiki, kes te mulle oma lugusid olete kirjutanud ja toetust olete avaldanud.
Ja ausalt öeldes ma ei tunne hetkel, et mul oleks endal midagi viga. Ma tunnen end hästi ja olen energiat täis ja seda tänu nendele inimestele. Võib-olla oli mu depressioon seotud keskeakriisiga :D (saan ju kahe kuu pärast ikkagi 35-aastaseks) ja tundsin, et vajan mingit raputust ja uut väljundit oma ellu. Ma hetkel ei ole neid põhjuseid enda jaoks läbi täpselt suutnud analüüsida. Igatahes ma tunnen hetkel, et ma olen paljudele vajalik ja minu blogi on vajalik ja selle teema käsitlemine on vajalik.
Nagu ma ka ühes oma esimestest postitustest mainisin, siis eelmine kord kui mul oli depressioon, sain ma lõpuks sellest võitu koos elumuutusega. Tundub, et see on nii vist ka seekord, sest selle nädalaga on mu elu võtnud ju hoopis uue suuna ja mul on justkui uus eesmärk elus.
Muidugi võib see olla ka "trikk" - selles suhtes, et hea enesetunne võib olla hetkeline ja tulla võivad tagasilanguseid. Näiteks siis kui tuleb mõni vastulöök, mistahes eluvaldkonnas. Siis oleks langus tõenäoliselt veelgi sügavam. Loodan siis südamest, et seda vastulööki elu mulle hetkel ei saada ja saan enda emotsionaalse oleku stabiilseks. Ja kui ma seda blogi teinud ei oleks, siis nutaksin ma tõenäoliselt endiselt ja korraldaksin oma emotsionaalseid söömisorgiaid.
Ja ühte asja tahaksin ma veel lõpetuseks puudutada. Nimelt on paljud saatnud mulle sõbrakutseid ja osad ma olen kuidagi automaatselt ka vastu võtnud. Ma tekitan mingi grupi või uue kasutaja või midagi, kus te saate mind lisada või liituda. Ma soovin kindlasti teie kõigiga suhelda (kui teie seda soovite), aga ma ei soovi niimoodi oma sõbralisti suurendada ja võtta vastu kutseid inimestelt, keda ma tegelikult ei tunne. Ma loodan, et te ei pahanda. Igatahes ma mõtlen mingi süsteemi välja.
Mul on tõesti hea meel, et sa selle teemaga avalikkuse ette tulid. Vaatasin hetkel, et jah 177 kommentaari viitimatta neid lugema hakata. Las räägivad. Leidsin hetk tagasi just oma õgimisele ja meeletutele otsingutele mõistliku seletuse antud artiklit lugedes. Võimalik, et see võiks ka sind kõnetada.
On olnud väga kiire päev, jätsid lõuna vahele ning jõid ainult Coca light'i. Kui koju sõidad, on päike juba loojunud ja oled näljane. Sa püüad kujutada oma peas, mis su külmkapis võib olla ja mida sa võiksid süüa teha. Ja siis märkad ühte kiirtoidu restorani teise järel. Iga restoran pakub sulle menüüs valikuid, mis võtaksid nälja ära. Ja enne kui sa oled selle peale rohkem mõelnud, oled juba autoga sõitnud drive-in. Tellid suure eine suure joogiga ja kugistad selle kõik alla teel koju, samal ajal autot juhtides oma põlvedega.
Mis just juhtus? Mitte mingil juhul ei ole see massidele toodetud eine võrreldav kodus tehtud värske toiduga, mille oleksid ise teinud. Sa rahuldusid odava asendusega. Olid näljane ja drive-in oli just seal. Oma viimast suutäit alla neelates, mõtled endamisi, et miks ma seda sõin?
Kui me oleme näljased, siis meil on kalduvus rahulduda millegagi, mis meid tegelikult ei rahulda. Ja see ei puuduta ainult meie kõhtu, vaid kehtib ka meie hingede kohta. Me kipume ülistama asju, mis tegelikult ei rahulda.
Ülistus nagu söömine on miski, mida kõik teevad. Kui võtame religioossuse sellelt sõnalt, siis ülistus on inimestele sisse ehitatud refleks, panna oma lootus millessegi või kellelegi ja seejärel selle järel joosta. Sa väärtustad midagi ja annad oma elu, et seda järgida. Kui joondad oma elu jälgitavaga, alustad sa ülistamisega - teadlikult või mitte.
Lõpptulemus on muidugi see, et me elud võtavad kuju selle järgi, millest me enim hoolime. Me kõik teeme otsuse ülistada ja siis mingil hetkel avastame, mida see valik tegelikult teeb. Meie ülistuse objekt otsustab meie tuleviku ja defineerib me elu.
Oleme loodud ülistama. Täpsemalt, oleme loodud ülistama Jumalat, kes meid lõi. Kui me otsustame mitte ülistada Jumalat, oleme vaikimisi asendanud ülistuse odava asendusega. Me otsime kedagi või midagi, kes teeks meile midagi, mida ainult Jumal saab teha. Piibel kutsub seda ebajumalateenimiseks.
Ebajumalateenimine kõlab nagu miski, mida me näeme ajaloo muuseumis, millel on vähe tegemist meie eludega tänapäeval. Piiblis on üle tuhande salmi selle kohta, aga kas ei kuulu see kõik minevikku? Lõppude lõpuks, ma ei tea kedagi, kes kummardaks nikerdatud piltide või põlvitaks kuldsete kujude ees.
Tegelikkuses on meil siiani olemas ebajumalad, aga nende ülistamine toimub väheke teistmoodi. Tolle aja põlvitamine ja kummardamine on asendunud meie kujutlusvõime, tšekiraamatu, interneti otsingumootorite ja kalendritega.
Küsimus ei ole selles, kas me ülistame, vaid keda või mida me ülistame. Kas me ülistame Jumalat või odavat asendust, mis meid tegelikult ei rahulda?
Paljud asjad, mida me ülistame Jumala asemel ei ole halvad või kurjad, vaid nad muutuvad selleks, kui teeme neist ülistusobjektid ja asume neid kirglikult järgima ja loodame nende peale. Me lepime kiirtoiduga, kuna oleme näljased ja toit valmib kiiresti, on saadaval ja ei maksa palju, aga see ei rahulda meid tegelikult. Johannese 6. peatükis kirjeldab Jeesus ennast kui ”eluleiba”, kes tõeliselt rahuldab. Ta lubas: "Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi." (Jh 6:35)
|
OSCAR-2019
|
||
*Kaamera hõljub õhus, keset ühte paksu liiklusvoolu, vaadates mõõduka nurga all alla maapinna poole.*
Näha on majadekanjoni seinad ja meeletu igituksuv liiklus mis nende vahel voolab. Möödub erinevatel kõrgustel ja kiirustel hõljuksõidukeid. Suur enamus nendest jälgib liikluskontrollkeskuse programmeeritud sõidukoridore kuid on näha ka mõned sõidukid millel nähtavasti load sõidukoridoridest lahkuda on. Kellelgi ei tundu kuhugi kiire olevat, kõik tundub justkui vihmast läbi imbunud ja loid.
Vaatevälja ilmub ühe suure üldkujult ümmarguse pilvelõhkuja osa. Sellesse oleks justkui lõigatud iga paari-kümne korruse tagant tänavad millel inimesed majasse sisenemata kõndida saavad. Ühe sellise viis meetrit laia tänava äärde on just maandumas tuhmpunane hõljuksõiduk. Tegemist on pisitransportvedudeks kasutatava mudeliga mis juba palju aastaid näinud on. [loe: mikrobuss] Ta on kohati roostes, mõned kohad on üle värvitud, parema külje lükanduks on arvatavasti mõnelt teiselt, algselt musta värvi olnud sõidukilt, ümber tõstetud. Sõiduki eeskülje valguspaneelid lülituvad välja ja vett tuuleklaasilt eemale tõukav magnetväli deaktiveerub.
Hõljuktranspordi parem, kerevärvi punane, lükanduks libiseb lahti ning sõiduki sisemusest astub välja noor inimene. Ta on saleda kehaehitusega, umbes kahekümnene mees. Mustad lühikesed lokkis juuksed, suur kongus nina ja pruunid silmad annavad tunnistust tema Boskia päritolust. Ta kannab siniseid tunkesid ja selle all pruuni maikat, mõlemad küllaltki räpased.
Ta suundub üle tänava, maja külje alla, kaamera vaikselt järgnemas. Maja tänavapoolne sein on tehtud läbipaistvast metallist. Need aknad on maast laeni, ümbritsetud ainult viiesentimeetriste valgete raamidena mis akendele kolm korda kolm meetrit ruudud moodustavad.
Akende taga paistab heledalt valgustatud sinaka põrandaga söögiasutus. Maja sisepoole sein on valkjast piimklaasi meenutavast ainest, ülejäänud kaks seina on puhtalt valged. Valge lae sisse on asetatud piimklaasiga valgustid mis saali rohket jahedat valgust heidavad. Saali seinte äärde ja akna alla on asetatud kandiliste hõbeka helkega teraslaudade read. Iga laua ääres on lihtsad kandilise olemisega toolid. Siin - seal istuvad kliendid kes siia oma õhtueinet võtma on tulnud. Suuri hõrgutisi siin ei pakuta aga toit on looduslik. See on ka omaniku, leti taga seisva valgesse uniformi riietatud kõndivat vaalaist meenutava selli, suur trump klientide meelitamisel.
Noormees astub sinna kus kahe kõrvuti oleva klaaspaneeli peale "Otto Bistroo" kirjutatud on. Liikumissensorite ärrituse peale sõidavad uksed lahti ja noormees astub sisse suundudes vasakule, leti juurde.
OG: Kes siis lõppeks mängust osa võtavad saadavad mulle privaatsõnumi ja ma lisan teid Rollimängufoorumi kasutajate hulka et te postitada saaks.
Leti ääres istub rodialane nimega Dreedo. Ta näeb välja keskealine, veidi jõulisema kehaehitusega kui rodialastel tavaks ning on riietunud lihtsalt ja praktiliselt. Praktilisuse all võib mõelda eelkõige peaaegu kaalutuid (toodetud Naboo moe järele) pruuni värvi pikki pükse, ilmakindlaid musti saapaid, helehalli särki ning tumehalli vesti, mille paljudest taskutest ulatuvad välja mitmed laevakapteni töö juurde kuuluvad vahendid. Ühe alumise tasku piirjoontest võib osavam vaatleja oletada, et seal seisab miski, millel on komme blastrikiiri välja sülitada. Nähtavasti hetkel aga vesti ja kõige selle juurde kuuluva omanikul kavatsust tasku sisu kasutada ei ole. Sest ta kummutab klaasikest Jawa mahla ning vestleb inimsoo ühe esindajaga. Lähem kuulaja võiks sosistamisest hoolimata eristada standardkeele sõnu:
Dreedo: ...seejärel ma murdsin neist läbi. Need müünokid võivad parves küll ohtlikud olla, kuid nad on küllaltki arad. Lõpuks tegin ma ka oma laeva neist tühjaks. Kõik see võttis siiski aega. Seetõttu mul rohkem aega läkski. Kuid kaup on mul praegu laevas, Moorc.
Moorc: Hea küll. Selle vürtsilaadungi nimel tasus ka päeva rohkem oodata. Ma ei kahetse, et ma sinuga äri tegin. Kas ma võin oma droidid saata seda maha laadima?
Moorc: Olgu. Ma parem kiirustan - võimud ei tohi sellest midagi teada. Sinagi seda vist ei sooviks. Ela hästi, Dreedo.
Nende sõnadega lahkub Moorc ruumist, ise vasakule ja paremale vaadates. Dreedo jääb oma kohale klaasikest lõpetama.
Pikk roheliste silmade, tumedate juuste, sirge nina ja suure armiga vasakul käel olev mees , kel seljas räbaldunud riided: püksid mustad ja parema jala säär ära tulnud, särk on keskelt ribadeks ja mantel, mida ta kannab sinine ja selja peal on suur auk. Ta näeb ise ka suht räbaldunud välja ning ainsaks relvaks paistavad olevat ta käed, mis näevad üsnagi tugevad välja. Ta ähvardav välja. Ta läheb noormehe juurde ja hakkab rääkima: Mis sind siia toob? Tavaliselt ühtegi kõrgema klassi inimest siin küll ma näinud pole...
Märkamatult astub sisse pikka kasvu lihaseline mees. Tal on seljas metallne sini-roheline turvis mis katab rindkeret. Turvise all on tal pikkade varukadega must särk, jalas on tal hallikas-rohelised püksid ning pikad saapad. Vööl on näha kahte blasterpüstolit, ning krediidikukkur. Ta pikad juuksed katavad enamuse ta näost aga sellegi poolest on näha et tal puudub parem silm. Ta istub leti äärde ning tellib ühe jawa mahla...
Ühe väiksema laua taga istub mees, kes on riietatud pikka mantlisse. Pikad, mustusest lainesse tõmbunud juuksed on hooletult patsi seotud. Ees prillid, mille klaasi paksus ei ole võrreldav ühegi pudelipõhjaga.
Paremas käes, on mehel klaas, mis on sinna ununenud juba nii mõnekski minutiks ja laual on näha leht. Lähemal vaatlusel paistab silma veerg "Töökuulutused". Lehte süvenenud ei märka mees isegi ruumi sisenejaid ja sealt lahkujaid.
Akna alla on ennast istuma seadnud pikkade heledate juustega mees, pealtnäha tublisti üle kuue jala pikk ja tugeva kehaehitusega. Ta välimus ei hirmuta inimesi. Ta lihtsalt jätab mulje, et tema isiklik ruum ulatub tema kehast mitme meetri kaugusele. See hallis ürbis mees vaatab aknast välja ja vahetevahel jägib põgusalt ruumis liikuvat rahvast.
Aga nüüd on mul vaja uut tööotsa... enne aga tuleks maad kuulata, mis koht see säärane üldse on ja keda siin usaldada võib. Seega küsin leti taga olevalt klaasi puhastavalt mehelt:
Tervist! Minu nimi on Riekaff, ja ma alles kolisin sellesse kvartalisse. Ega te ei oskaks mulle mingisuguseid nõuandeid anda mismoodi siinkandis elu käib? Keda ma teadma peaksin?
Olles pikkust pidi võttes umbes poolde söögisaali jõudnud, sammud peatuvad. Kostub teadjamates õõvastust tekkitavalt tuttav aga siiski arusaamatu hääl. Miski neis ütleb neile et nad on seda kusagil kuulnud.
Kostub veel üks hääl, justkui miski klõpsatus, mille kõla seguneb vere kohinaga teie kõrvades. Piimklaasi sisse tekib esimene auk kust enda järel klaasitükkide saba vedades punakas blasterkiir läbi puurib. Sekundiosa hiljem on neid juba rohkem ning äärmiselt pika ja veniva sekundi võrra hiljem on suur osa piimseinast juba purunenult alla varisemas. Kiiremate refleksidega kliendid on laudade ja toolide alla varjumas.
Mees räbaldunud riietes ootab laua all ja vaatab piimseina poole nii kaua, kui saab asjas natuke rohkem selgust.
lehte süvenenuna ei pane alguses tähele, et midagi on lahti, siis kui sagimine ja laua alla varjumine pihta hakkab, tõstan pea. nähes kiirt, purunevat klaasi ja laudade alla peitunud inimesi, poen ka kohkunult laua alla. üritan lehega end katta, et ikka kindlasti see ohtlik kiir mind ei märkaks. samas on ka natuke uudishimu, seega panen lehe küll enese ette, kuid teen silmade kohale augud sisse, et näha, mis toimub.
Metallse turvisega mees näib siiski üsna rahulik. Ta tõmbab välja oma kaks blaster püstolit ning sihib nendega pingsalt seina poole, samalajal üritades aru saada mis seal on.
Automaatselt ei oska midagi ette võtta, aga siis katsun end sättida nii, et võimalikult vähe kehapinda jääb selle kohani, kust tulistati, ja hakkan alt lähima klaasseina juures oleva lauani roomama.
Siunan veel mõttes kogu Coruscanti ja iseennast maapõhja, et ma teist (ega ka kolmandat ja neljandat) blastrit kaasa ei vedanud.
Hallis ürbis tegelane lükkab laua ümber, viskub selle taha ning heidab põuest tõmmatud, ähvardavalt plinkima hakanud metallkera läbi katkise aknaklaasi tänavale. Kostub ....
Miks nad teid ründasid? Vaadake, sellised heledad...khm normaalsed tüübid pole siin teretulnud...täpsemini tuleb nad kõik tappa...
"Aga on teil meile siis ehk miskid korralikud riided anda? Kuna vaevalt me suudame need ise hankida.."
"Ma lähen siis vaatan mida ma leian." Ramirez võtab kõigepealt jalasideme ja komberdab siis vaevaliselt üles korrusele.
Ülakorrusel avaneb huvitav vaatepilt: Koridoris on kaks ust paremal ja kolm ust vasakul, seal, kus peaks olema kolmas tuba paremal, on auk.
Uksed on kõik erinevad ja erinevate lukkudega. Kolmas uks vaskul avaneb üsna kergelt ja tuba on täis kõikvõimalikke kappe, millest eriti silma paistab üks, mis on otse nende ees. Lahtitehes on näha, et seal sees on igasuguseid kõikvõimalikke kaltse ja räbalaid.
Mees on kõhn, lühike ja kahvatu. Juukseid tal ei ole. Tema kondist keha katavad erkavärvilised räbalad ja kaltsu tükid.
Trepist tuleb alla nüüd räbalais riietes longard: "Ma ei mäleta et te oleksite ennast tutvustanud..."
kes üldse käsäb mul end tutvustada!? Ah!? KAs ma tulen sulle koju ja hakkan sinu parimaid pidu riideid selga proovima?! Mul just tulid need pesust! Torises mehike äärmuslikust vihast punetades. Astus eesseisva mehe ette ja hakkas teada oma hädiste kätega lööma, ehk siis õrnalt patsutama...
Seinast imbub välja jällegi seesama demonoid, koputab togivale härrasele õlale ja näitab oma kollakaid ja mitte eriti ahvatlevaid hambaid.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti üht populaarsemat aiamarja musta sõstart võib vabalt pidada kohalikuks supertoiduks. See sisaldab ohtralt C-vitamiini ja antioksüdante, aitab kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele ja parandab organismi vastupanuvõimet haigustele.
Sõstraliste sugukonda kuuluv must sõstar on Eestis kasutusel kui populaarne aia- ja ka ravimtaim. Selle marjad on maitsvad nii värskelt, hoidistena kui ka talveperioodil sügavkülmast võetuna. Mustasõstrakestad sisaldavad antioksüdantseid looduslikke pigmente antotsüaniine, mis annavad marjale punase, lilla või sinise värvuse.
Eestlaste menüüsse on suvel kasvavad mustad sõstrad kuulunud suhteliselt pikalt. Esimene ajalooline viide marja kohta Euroopas on pärit 17. sajandist. Kuid siis oli sõstar rohkem tuntud oma meditsiiniliste kui kulinaarsete omaduste poolest. Toona leiti, et mari leevendab kurguvalu, mis viitab vilja rikkalikule C-vitamiini sisaldusele.
Mustal sõstral on organismile ohtralt positiivseid mõjusid ning enim on tuntud võimas turgutus immuunsüsteemile. Immuunsüsteemi tugevdamisele aitab kaasa sõstras sisalduv suur C-vitamiini kogus, mis on igapäevaselt vajalik mitmete füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Riinu Rätsepa sõnul võib C-vitamiini pikaajaline ja kestev puudujääk toidus põhjustada erinevaid haiguslikke sümptomeid. Kergematest nohu, köha, palavik kuni tõsiste põletikuliste ja krooniliste haigusteni välja.
Musta sõstra viljades ehk marjades leiduv C-vitamiini kogus teeb sõstrast supertoidu. Näiteks päevane soovituslik C-vitamiini tarbimiskogus 100 milligrammi leidub keskmiselt 80 grammis mustades sõstardes. Sama koguse C-vitamiini saamiseks oleks vaja tarbida 200 grammi punaseid sõstraid või 230 grammi apelsini.
Lisaks organismi tugevdamisele aitavad mustad sõstrad aeglustada organismi vananemist ning soodustavad keskendumisvõimet ja ajutegevust. See tuleneb suurest antioksüdantide sisaldusest marjades. Keskendumisvõime ja ajutegevuse soodustamiseks tarvitatakse tavaliselt musta sõstra ekstrakti toidulisandina. Selles sisalduvad antioksüdandid vähendavad kehas vabade radikaalide laastavat toimet ning aeglustavad inimese kognitiivse süsteemi allakäiku. Samuti aitavad need vältida dementsuse ehk nõdrameelsuse arengut.
Must sõstar on üks kõrgeim antioksüdantide sisaldusega mari. Teda edestavad ainult aroonia ja jõhvikas. Samuti on musta sõstra liigikaaslastes punases ja valges sõstras oluliselt vähem antioksüdante. Sellele viitab ka nende sõstarde nõrgem värvipigment.
Kuigi enim on teada musta sõstra suur C-vitamiini sisaldus, leidub marjades ka erinevaid A- ja B-vitamiine. Need soodustavad organismi ainevahetust, on kasulikud nahale ja nägemisele. Näiteks tiamiin (B1) on vajalik süsivesikute lagundamiseks, riboflaviin (B2) on võtmeelement valgu ja rasva lagundamisel.
Samuti aitavad ainevahetusele kaasa mustas sõstras leiduv vask, kaltsium, fosfor, mangaan, magneesium ja kaalium. Kiirem ainevahetus tugevdab omakorda immuun- ja närvisüsteemi ning rakkude arengut. Selle tulemuseks on parem nahk ja toonuses lihased.
A-vitamiin on kasulik limaskestadele, nahale ja silmadele. A-vitamiinile lisaks aitavad hoida teravat silmanägemist ning ennetada hallkae ehk katarakti (silmasisese läätse tuhmumise) teket antioksüdandid. Katarakti tekkimise riski vähendamisel mängib suurt rolli ka C-vitamiin.
Must sõstar sisaldab rohkelt taimseid pigmente flavonoide, millel on positiivne mõju südame-veresoonkonna tervisele. Flavonoidid täiustavad veresoonte tegevust ning vähendavad väikeste trombide tekkeriski. Mustas sõstras sisalduvad flavonoidsed kemikaalid antotsüaniinid on kasulikud vananemise vastu ja osade uuringute tulemusel võib aidata ka vähktõve vastu võitlemisel. Flavonoidid koostöös kaaliumi ja gammalinoleenhappega aitavad langetada vererõhku.
Gammalinoleenhape on haruldane oomega-6-rasvhapete rühma kuuluv hape, mida leidub mustasõstraseemnetes. Organism sünteesib sellest põletikku alandavaid ühendeid prostaglandiine. Gammalinoleenhappe toidulisandeid kasutatakse tihti ka alternatiivmeditsiinis reumatoidartriidi ehk liigesepõletiku raviks. Musta sõstra põletikku alandav toime seisneb suures gammalinoleenhappe ja antotsüaniini sisalduses, mis aitavad lihas- ja liigesevalu, vigastuste ja kanguse korral.
Toitumisnõustaja Riinu Rätsep soovitab kõigil inimestel tarbida musta sõstart haiguste ja külmetuste ennetamiseks. Kindlasti tasub marju tarbida siis, kui keha annab juba märku, et külmetus on tekkinud. Sel puhul on parim ingveritee mustade sõstardega ja samuti mee-ingveri-musta sõstra segu söömiseks.
„Mida rohkem me sööme igapäevaselt kehale normaalseks funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid, seda vähem meil tuleb kokku puutuda haiguslike sümptomitega, “ ütleb ta. Kuid samas paneb ta südamele mitte laskuda äärmustesse ning tarbida musti sõstraid tasakaalukalt. Riinu Rätsep soovitab süüa musti sõstraid kõikide teiste marjadega vaheldumisi või koos näiteks hommikupudru peal või smuutis.
Mustade sõstarde kasutusvõimalus on lai. Mari on sobilik koostisaine nii putrude, smuutide, õlikastmete, külmade ja soojade kastmete, salatite, maitseõlide, marmelaadide, magustoitude koostisena. „Põhimõtteliselt võib musti sõstraid panna nii soolastesse kui magusatesse toitudesse, kaasa arvatud erinevatesse kastmetesse ja määretesse,” loetleb Rätsep marjade erinevaid kasutusvõimalusi.
Mustasõstralehed on head tervisliku toidu ja tee tegemiseks. Need sisaldavad C-vitamiini ja antioksüdante.
„Lehti kasutatakse peamiselt marineerimisel, õlide maitsestamisel, suitsutamisel, küpsetamisel. Näiteks võib liha keerata mustasõstralehtedesse,” nimetab Riinu Rätsep. Tema sõnul võib noori lehti lisada ka smuutide ja salatite sisse. Kevadel soovitab toitumisnõustaja tarbida sõstra pungasid.
Lehtedest võib valmistada teed, mis on turgutava ja põletikuvastase toimega, kuna sisaldab ohtralt antioksüdante ja C-vitamiini. Regulaarne kuivatatud mustasõstralehtedest tee joomine on hea neerudele, kuna parandab uriinivoolavust, ennetab neerukivide teket ja puhastab uriini.
Must sõstar on nii higi- kui uriinieritust soodustav ning ennetab kuseteede infektsiooni teket. Mustad sõstrad sisaldavad proantotsüaniide, mis takistavad halbade bakterite kleepumist kusejuha seinte külge. Samuti takistavad marjad kahjulike bakterite kasvu organismis.
Toitumisnõustaja Riinu Rätsep soovitab igapäevamenüüsse lisada musti sõstraid eriti neil, kel on vaja tugevdada immuunsüsteemi ning neil, kel ilmnevad kehas erinevad põletikulised protsessid. Tema sõnul saavad mustast sõstrast palju kasu ka veresoonkonnahaiguste riskigruppi kuulujad ning insulti või infarkti põdenud inimesed.
Toitumisnõustaja Riinu Rätsep soovitab musta sõstra säilitamiseks erinevaid viise nagu hoidiste valmistamine mooside, keediste, marmelaadide ja želeede kujul. Samuti saab mustast sõstrast hõlpsalt mahla teha või marju külmutada, kuivatada, külmkuivatada ja marineerida. Proovida võib ka hapendamist. „Uuringud on näidanud, et vitamiinide hulk püsib enam-vähem sama ka marjade töötlemisel ja säilitamisel,” selgitab Rätsep. (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9093550)
„Kõige parem vitamiiniallikas on muidugi värske mari, kuid pärast korjamist koheselt külmutamine säilitab kõige rohkem kasulikke omadusi. Samas ka mustsõstramoos sisaldab suures koguses kvertsetiini, mis on südame tööd parandav antioksüdant,” julgustab Rätsep marjade hoidistamist.
Lisaks marjade söömisele võib musti sõstraid kasutada ka välispidiselt. Riinu Rätsep soovitab mustasõstralehti vees leotada ning loputada sellega juukseid. Mustas sõstras leiduv gammalinoleenhape aitab vältida ülemäärast juuste väljalangemist ning kiirendab juuksekasvu.
Marjadest võib teha ka nahale maski, kuna mustas sõstras sisalduvad antioksüdandid niisutavad kuiva nahka ning annavad nahale kena jume. Maski tehes tuleks marjad aga ära koorida. Vastasel korral võib tulemuseks olla hoopis punakas-lillakas värvus nahal, mis tuleneb sõstra kestades sisalduvast pigmendist.
Kuna mustal sõstral on põletikuvastane ning antibakteriaalne toime, võib pungadest valmistada ka ravimit. Sellega saab leevendada nahalööbeid. Marjadest tehtav ravim parandab ka putukahammustusi, nahahaigusi, abstsessi ehk mädanikku ja ekseeme. „Kõik, mida kõlbab suhu panna, võib ka nahale kanda,“ kinnitab toitumisnõustaja Riinu Rätsep.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.